{"text": "Kelmiküla (Tallinn)\n\nKelmiküla on asum Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Asum piirneb Kalamaja, Vanalinna, Kassisaba ja Pelgulinna asumiga. Kelmiküla asumi pindala on 0,21 km².\n\nKelmiküla on sarnaselt Kalamaja ja Pelgulinnaga määratletud Tallinna üldplaneeringus miljööväärtuslikuks alaks. Kelmiküla (Kassisaba) miljööväärtuslik ala hõlmab Tehnika ja Sügise tänava ümbruse.\n", "id": "ekk_Latn_200000"}
{"text": "Põrsashein\n\nPõrsashein (Hypochaeris) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.\n\nEsimesena kirjeldas põrsasheinu teaduslikult Linnaeus.\n\nEri hinnangutel on põrsasheinu maailmas 50–100 liiki. Enamik neist kasvab Lõuna-Ameerikas, aga mõned kasvavad ka Euraasias ja Põhja-Aafrikas.\n", "id": "ekk_Latn_200001"}
{"text": "Porgi\n\nPorgi ehk Borki oli väike saar Väinameres, Tauksist idas ja Holmirahust (praegu Sassi poolsaar) läänes. Nüüdseks liitunud Tauksi saarega.\n\nKuulub Matsalu rahvuspargi Väinamere saarte sihtkaitsevööndisse.\n", "id": "ekk_Latn_200002"}
{"text": "Muinastulede öö\n\nMuinastulede öö on mere ääres lõkete süütamise tava augusti viimasel laupäeval. Traditsioon sai alguse 1992. aastal Eesti ja Soome rannikul ning hiljem liitusid sellega teised Läänemere maad. Lõkked süüdatakse mere ääres päikseloojangul, kohaliku aja järgi kell 21.30.\n", "id": "ekk_Latn_200003"}
{"text": "Aseotroopne destillatsioon\n\nAseotroopne destillatsioon on võte, mida kasutatakse kõige sagedamini vee eraldamiseks segust, näiteks niiskunud ainest või reaktsioonis tekkiva vee eraldamiseks. Niisuguse segu teiseks komponendiks on enamasti benseen või tolueen, mis lisatakse destillatsioonikolbi. Kuna segu keemistemperatuur on tavaliselt madalam kõigi selle komponentide keemistemperatuurist, siis ta lendub ja kondenseerub jahutis. Segu komponendid ei lahustu teineteises, nad kogunevad seadme \"sõrme\" ja kihistuvad. Lahusti on tavaliselt veest kergem ning kui seda koguneb palju, valgub ta kolbi tagasi ja toob uue koguse vett välja. Näiteks võib vett sisaldavale etanoolile lisada benseeni ning vee ja benseeni segu üle ajades saab veevaba etanooli.\n\nParempoolsel skeemil on aseotroopse destillatsiooni seadme põhimõtteline ülesehitus, kus 1 – magnetsegaja, 2 – destillatsioonikolb, 3 – fraktsioneeriv kolonn, 4 – termomeeter, 5 – püstjahuti, 6 ja 7 – jahutusvee sisse- ja väljavool, 8 – veekoguja ehk \"sõrm\", 9 – kraan, 10 – vastuvõtuanum.\n\nAseotroopset destillatsiooni\n\nSeda meetodit kasutatakse 100% alkoholi saamiseks. Harilikud meetodid kasutavad asjaolu, et etanooliaurud sisaldavad vähem vett kui destilleeritav lähteaine, kuid 96,4% etanooli aur sisaldab samuti 96,4% alkoholi, mistõttu see segu on aseotroopne ja harilikud destilleerimismeetodid ei võimalda suuremat etanooli kontsentratsiooni saavutada. Suurema kontsentratsiooni saavutamiseks lisataksegi vee ja etanooli segule näiteks benseeni.\n\nPärast vee ja etanooli eraldamist teineteisest on vaja omakorda lisatud benseen kätte saada. Niisugune mitmekordne töötlemine muudab aseotroopse destillatsiooni kalliks ja sellepärast ei ole praktiline seda alkohoolsete jookide tootmisel tarvitada.\n\nAseotroopset destillatsiooni võib kasutada lähedaste keemistemperatuuridega ja aseotroopseid segusid moodustavate komponentide eraldamiseks. Selle meetodi korral lisatakse lähteainele veel üks komponent, et tekitada uus, madalama keemistemperatuuriga segu, mille aur poleks aseotroopne, vaid heterogeenne, s.t koosneks segunematutest vedelatest faasidest.\n", "id": "ekk_Latn_200004"}
{"text": "Pihlaka tänav\n\nPihlaka tänav Aegviidu alevis Pihlaka tänav Aespa alevikus Pihlaka tänav Aseri alevikus Pihlaka tänav Audru alevikus Pihlaka tänav Haapsalus Pihlaka tänav Jüri alevikus Pihlaka tänav Kallastel Pihlaka tänav Kambja alevikus Pihlaka tänav Kangru alevikus Pihlaka tänav Keilas Pihlaka tänav Klooga alevikus Pihlaka tänav Kose alevikus Pihlaka tänav Kose-Uuemõisa alevikus Pihlaka tänav Kuusalu alevikus Pihlaka tänav Kõrveküla alevikus Pihlaka tänav Mustla alevikus Pihlaka tänav Mustvees Pihlaka tänav Märjamaa alevikus Pihlaka tänav Narvas Pihlaka tänav Nõo alevikus Pihlaka tänav Otepääl Pihlaka tänav Paikuse alevis Pihlaka tänav Põlvas Pihlaka tänav Pärnus Pihlaka tänav Rakveres Pihlaka tänav Tabasalu alevikus Pihlaka tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku asumis Pihlaka tänav Tapal Pihlaka tänav Tartus Ropka linnaosas Pihlaka tänav Valgas Pihlaka tänav Valjala alevikus Pihlaka tänav Viljandis Pihlaka tänav Viru-Jaagupi alevikus\n", "id": "ekk_Latn_200005"}
{"text": "Seanupp\n\nSeanupp (Leontodon) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.\n\nTeaduslikult kirjeldas seanuppe esimesena Linnaeus. Sinna kuulub tänapäeval mitukümmend liiki.\n\nLooduslikult kasvavad seanupud Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Neist 3 on naturaliseerunud Põhja-Ameerikas ja Uus-Meremaal.\n\nSeanupud on umbrohud. Lisaks tugeva inimmõjuga aladele kasvavad nad niitudel.\n\nSeanupu lehed moodustavad kännase ning on terve või sulgjaguse servaga. Õisikud on kollaste või oranžide keelõitega. Õiekate koosneb 1–3 reast kattelehtedest, mis katavad üksteist katusekivilaadselt. Seemnetel on pappus, mis koosneb sulgjatest karvadest.\n", "id": "ekk_Latn_200006"}
{"text": "Pihlaka tänav (Tallinn)\n\nPihlaka tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku asumis.\n\nTänav algab Männiku teest ning suundub edasi poolkaares lääneloode suunas, ristub Jalaka, Kraavi, Võidu, Nelgi ja Astri tänavaga ning lõpeb Kreegi tänaval.\n\nPihlaka tänava pikkus on umbes 750 meetrit. Tänaval asub Nõmme Sotsiaalmaja, mis rajati endisse Tallinna Männiku Põhikooli (Tallinna 39. Keskkool) hoonesse.\n\nTänav sai nime 1927. aastal. Lühikest aega (1940–1941) kandis see nime Saku .\n", "id": "ekk_Latn_200007"}
{"text": "Piimohakas\n\nPiimohakas (Sonchus L.) on taimede perekond korvõieliste sugukonnast.\n\nEnamik liike on üheaastased, mõned mitmeaastased ja mõned (Kanaari saartel kasvavad liigid, alamperekond Dendrosonchus) mitmeaastased puittaimed.\n\nKõiki rohtseid liike iseloomustavad juurmisest lehekodarikust alguse saavad pehmed, varrele liibuvad lehed. Vars sisaldab piimmahla, millest ka taime nimetus. Liigiti küünib varre kõrgus 30 cm kuni kahe meetrini. Vars on roheline, vanemas eas punakas. Kiirjad õisikud on kollased.\n\nKõige enam piimohaka liike kasvab Euraasias ja Aafrika troopilises osas, kuid neid leidub peaaegu kõikjal maailma parasvöötmes.\n", "id": "ekk_Latn_200008"}
{"text": "Sinihape\n\nSinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina.\n\nMürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgistusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele suukaudne surmav kogus sinihapet on 50–90 mg.\n\nSinihappe avastajaks peetakse Carl Wilhelm Scheelet.\n\nSinihapet on kasutatud nii keemiarelvades (zyklon A ja B) kui ka hukkamistel; samuti mõningate kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimiseks, taimekahjurite tõrjeks, väärismetallide eraldamiseks maagist jne.\n\nLuuviljade (ploomid, kirsid, virsikud, aprikoosid) seemned sisaldavad amügdaliini, mis kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, glükoosi ja bensaldehüüdi. Seetõttu ei tohiks kunagi luuviljaliste seemneid süüa ning hoidistamisel on soovitatav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada.\n", "id": "ekk_Latn_200009"}
{"text": "Salat\n\nSalat (Lactuca) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.\n\nTeaduslikult kirjeldas salateid esimesena Carl von Linné 1753. aastal.\n\nSalateid on sadakond liiki. Umbkaudse hinnangu järgi kasvab neist 40 Aasias, 33 Ida-Aafrikas, 17 Euroopas ja kümmekond Põhja-Ameerikas. Salatite levila ulatub 50–55° põhjalaiuseni, aga erandi moodustab siberi piimikas, mis kasvab kuni 70° põhjalaiuseni. Enamik liike kasvab merepinnast kuni 600 m kõrguseni, aga mõned, näiteks Lactuca alpestris, Lactuna altaica, tatari piimikas ja Lactuca tenerrima kasvavad kuni 2 km kõrguseni.\n\nSalati vartest imbub lõikamisel valget piimmahla ja sealt tuleb ka taime ladinakeelne nimi Lactuca. Lactus tähendab ladina keeles 'piim'.\n\nSalatid on tavaliselt ühe- ja kaheaastased taimed, vähem leidub mitmeaastasi salateid. Nad kasvavad 1–18 dm, üksikud liigid kuni 4½ m kõrgeks. Vars on püstine, mõnel liigil ogaline.\n\nLehed moodustavad kodariku, mis kasvab välja maapinnalt. Kujult on eri liikide lehed väga erinevad, mõnel isegi karvased. Abilehti pole.\n\nSalatitel on korvõisik. See asub tavaliselt üksikuna, aga mõnel liigil on rohkem õisikuid ning need moodustavad pöörise või kobara. Kroonlehed on kõige sagedamini kollased, aga võivad olla ka valged, sinised või lillad.\n\nSalati vili on seemnis. Seemnised on eri liikidel eri värvi: valgest üle punase ja helepruuni kuni mustani. Seemnise küljes on pikkade valgete karvadega pappus. Seemnised levivad tuule abil.\n\nPaljud salatid on levinud umbrohud.\n\nSalatite diploidne kromosoomiarv on 18.\n\nSalatis sisalduv taimne klorofüll tõrjub ohtlike kemikaale (näiteks metalle ja pestitsiide).\n", "id": "ekk_Latn_200010"}
{"text": "Koeratubakas\n\nKoeratubakas (Crepis L.) on taimede perekond korvõieliste sugukonnast.\n\nPerekonda kuulub umbes 200 liiki kollaseõielisi ühe-, kahe- või mitmeaastaseid taimi. Koeratubakad meenutavad veidi võililli, kuid neil on reeglina ühe õievarre küljes mitu korvõisikut.\n\nPerekonna levikukese on Euroopas, kuid neid leidub ka Aasia parasvöötmes, Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.\n", "id": "ekk_Latn_200011"}
{"text": "Männiku raamatukogu\n\nMänniku raamatukogu on Tallinna Keskraamatukogu haruraamatukogu, mis tegutseb Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku asumis aadressil Pihlaka tänav 12.\n\nAastal 1969 avatud Männiku raamatukogu paikneb Nõmme Sotsiaalmaja hoones, kus kuni 1998. aastani tegutses Tallinna Männiku Põhikool (Tallinna 39. Keskkool). Praegusesse asukohta koliti 1999. aastal aadressilt Männiku tee 89 (Hotell Dzingel).\n\nRaamatukogu pindala on 228 m², säilikuid ligi 22 000 eksemplari. Raamatukogus on võimalik kasutada WiFi't.\n\nRaamatukogu lähedal Männiku teel asub Pihlaka bussipeatus, kus peatuvad Tallinna bussiliinid 5 (Männiku–Metsakooli), 32 (Männiku–Kopli) ja 33 (Männiku–Kopli). 33. liini bussid peatuvad ka Valdeku tänava Kraavi bussipeatuses.\n\nTallinna Keskraamatukogu osakondades ja haruraamatukogudes kehtib ühtne lugejakaart.\n", "id": "ekk_Latn_200012"}
{"text": "Aleksander Mitnits\n\nAleksander Mitnits (7. mai 1885 Visusti vald – 31. jaanuar 1919) oli Eesti õpetaja ja sõjaväelane (lipnik).\n\nOli Saadjärve algkooli juhataja ja õpetaja, teenis Esimeses maailmasõjas Venemaa ja Vabadussõjas Eesti sõjaväes (viimati Kuperjanovi pataljonis). Langes Paju lahingus.\n", "id": "ekk_Latn_200013"}
{"text": "Straupe\n\nStraupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on küla (lielciems) Straupe vallas Cēsise piirkonnas Lätis.\n\n1374. aastal sai Straupe linnaõigused ja kuulus keskajal Hansa Liitu (aastail 1356–1630). Tänapäeval on see Uue Hansa liige. Külas on raamatukogu. 2021. aastani kuulus küla Pārgauja piirkonda.\n\nAsula on saanud nime von der Roppi aadlisuguvõsa järgi.\n\nHiljem kuulus Straupe, koos Lielstraupe lossi ja hilisema Lielstraupe mõisaga pikka aega Rosenitele, kes olid väikeste vaheaegadega seal peremehed alates 13. sajandi teisest poolest kuni 1939. aastani. 17. sajandil kaotas Staupe kindlustatud loss oma sõjalise tähtsuse ning ehitati ümber mõisahooneks, pärast 1905. aasta tulekahju taastati Lielstraupe loss võimalikult täpselt ajaloolist eeskuju järgides.\n\nXVII sajandil hakkas Straupet läbima Peterburi–Riia postimaantee, sealne hobupostijaam asus tänapäeva Strautiņi külas. Seal on Kraujase, Straupes skola ja Straupe bussipeatus.\n\nKüla jääb osaliselt Gauja rahvusparki. Looduskaitse all on Klētnieki lehisesalu ja hõberemmelgas ümbermõõduga 4,6 ja kõrgusega 23 meetrit. Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Lielstraupe vanalinn ja selle kindlustiste süsteem, Lielstraupe loss ja luteri kirik (sealhulgas kaks vitraaži, talade maalingud, kaks hauaplaati, kantsel ja selle maalingud, orel ja orelirõdu maalingud ning loss ja lossis asuv ahi), Lielstrape kiriku keskaegne kalmistu koos selle ristikividega, Straupe kirikumõisa uksed, Lielstraupe keskaegne loss ja Patareimägi. Regionaalse kaitse all on Mazstraupe keskaegne linnus, Mazstraupe loss ja park.\n\n2015. aastal oli külas 484 elanikku, 2017. aastal 475 ja 2021. aastal 444.\n", "id": "ekk_Latn_200014"}
{"text": "Reigo Rosenthal\n\nReigo Rosenthal (sündinud 6. detsembril 1981 Tallinnas) on eesti ajaloolane.\n\nRosenthal õppis aastatel 1988–2000 Tallinna Nõmme Gümnaasiumis, seejärel Tartu Ülikoolis ajalugu, ajaloomagister (2008). Ta tegeleb peamiselt Eesti sõjaajalooga Vabadussõja ja Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi päevil.\n\nOn tegutsenud Vikerraadios saate \"Eesti lugu\" ühe saatejuhina.\n", "id": "ekk_Latn_200015"}
{"text": "Pikanõmme luide\n\nPikanõmme luide on liivaküngaste ahelik Juminda poolsaarel, Kolga-Aabla lähistel.\n\nAhelik kulgeb lõuna-põhja suunas, on umbes 2 km pikk ja keskosas ulatub 33 m üle merepinna, mis on kogu Juminda poolsaare kõrgeim punkt.\n\nLuite tippu on ehitatud 25 m kõrge Pikanõmme vaatetorn. Luidet läbib Majakivi-Pikanõmme õpperada.\n", "id": "ekk_Latn_200016"}
{"text": "Majakivi-Pikanõmme õpperada\n\nMajakivi-Pikanõmme õpperada asub Juminda poolsaarel, Lahemaa rahvuspargi alal, Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndis.\n\nRajal on kaks lähtekohta — parkla Leesi-Hara tee ääres, Virve küla ligidal, ja parkla Aabla-Tapurla tee ääres, umbes 2,5 km Pedaspeast või Kolga-Aablast. Rada läbib Pikanõmme luidet ja Aabla raba ning viib mööda Pikanõmme vaatetornist ja Majakivist, Eesti kolmandast suurimast rändrahnust.\n", "id": "ekk_Latn_200017"}
{"text": "Vasso Silla\n\nVasso Silla (kuni 1920 Vassili Silla; 18. veebruar 1889 Saaremaa – 9. aprill 1939 Saue) oli Eesti postiteenija, meremees ja ajaloolane.\n\nOsales Vabadussõjas vabatahtlikuna Kalevlaste Malevas. Avaldas Mägi Kurdla nime alla uurimuse \"Tõeline muinaslugu\". Tema kaasabil avaldati Arthur Gleye teos \"Die Wiedergeburt der westfinnischen Geisteskultur\" (Tallinn, 1937).\n", "id": "ekk_Latn_200018"}
{"text": "Priidik Tikenberg\n\nPriidik Tikenberg (7. veebruar 1873 Suure-Lähtru vald, Martna kihelkond, Läänemaa – 13. aprill 1939 Tallinn) oli Tallinna vorstitööstur.\n\nTa õppis ametit Saalbergi lihaäris, töötas Schumanni vorstitööstuses ja Tapal Golshorni vorstivabrikus. Märtsis 1898 asutas ta iseseisva vorstitööstuse Tallinnas Liivalaia tänavas, mida juhtis kuni surmani.\n\nTallinna Lihakauplejate Ühingu, Tallinna Lihatööstur-meistrite Ühingu ja Kaarli koguduse nõukogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_200019"}
{"text": "Pjotr Šuvalov\n\nPjotr Andrejevitš Šuvalov \"noorem\" (saksa Peter Schuwalow; vene Пётр Андреевич Шувалов; 15. juuni 1827 Leipzig – 10. märts 1889 Peterburi) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane. Krahv.\n\n1864. aastal ülendati ta 36-aastaselt kindralleitnandiks ning määrati Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneriks ja ühtlasi Riia sõjaväeringkonna vägede komandöriks (25. veebruarini 1864 viimane Riia sõjakuberner). Seejärel oli ta Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmanda Osakonna juht (1866–1874), kindraladjutant (1871), ratsaväekindral (1872), Riiginõukogu liige (1874), saadik Londonis (1874–1879) ja Venemaa esindaja Berliini kongressil 1878.\n", "id": "ekk_Latn_200020"}
{"text": "Elastsus\n\nElastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).\n\nTahked kehad on elastsed deformatsioonide piirkonnas, kus kehtib Hooke'i seadus. Suurimat pinget, mille puhul veel ei ilmne jäävat deformatsiooni, nimetataks elastsuspiiriks.\n", "id": "ekk_Latn_200021"}
{"text": "Aabla raba\n\nAabla raba ehk Keitma raba ehk Aabla soo ehk Keitmäe soo ehk Keitme soo ehk Keitnõmme soo ehk Pedaspea soo on raba Juminda poolsaare keskosas Lahemaa rahvuspargi alal Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndis Hara külas.\n", "id": "ekk_Latn_200022"}
{"text": "Pireti kivi\n\nPireti kivi on Eesti rändrahn (ruumala 48 m³). Rahn asub Saaremaa vallas Saare maakonnas.\n\nÜmbermõõt 17,9 m, kõrgus 3,8 m, pikkus 6 meetrit, laius 4,3 meetrit.\n\nKivi geograafilised koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_200023"}
{"text": "Dawn Fraser\n\nDawn Lorraine Fraser (sündinud 4. detsembril 1937 Sydneys) on Austraalia naisujuja, treener ja poliitik.\n\nTa oli esimene naine, kes ujus 100 meetrit vabastiilis vähem kui ühe minutiga. 100 m vabaujumise maailmarekord oli Dawn Fraseri nimel 15 aastat (1956–1972).\n\nDawn Fraser sai tuntuks ka isepäisuse ja omapärase käitumise poolest. Tōkyō olümpiamängudel pahandas ta kõigepealt koondise juhte ja sponsoreid sellega, et keeldus avatseremoonial kandmast uut trikood, pidades seda vanast ebamugavamaks. Seejärel vahistati ta keisripalee lipuvardast olümpialipu varastamise eest. Pärast seda, kui ta vabandust palus, kinkis keiser Hirohito lipu talle ning süüdistust ei esitatud. Spordiliit määras talle kümneaastase võistluskeelu, mis tühistati 1968. aastal vahetult enne México olümpiamänge.\n\nPärast tippspordist loobumist töötas Dawn Fraser ujumistreenerina. Aastatel 1988–1991 oli ta Uus-Lõuna-Walesi parlamendi liige. Sydney olümpiamängudel oli ta üks neist, kes tõi olümpiatule staadionile.\n\n2005. aastal osales ta Austraalia telesaatesarjas \"Dancing with the Stars\" (\"Tantsud tähtedega\").\n", "id": "ekk_Latn_200024"}
{"text": "Pikanõmme vaatetorn\n\nPikanõmme vaatetorn (ka Majakivi vaatetorn) on puitkonstruktsiooniga vaatetorn, mis on ehitatud Pikanõmme luite laele (33 m üle merepinna).\n\nTorn on 24,5 m kõrgune, kaheksanurkse põhiplaaniga, ülespoole ahenev ning puitsõrestikkonstruktsiooniga, mille välimiste postide tsentrite vahe alusel on 3,30 m ja vaateplatvormi katuse juures 2,18 m.\n\n2018. aastal vaatetorn rekonstrueeriti. Uue torni projekteeris Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ. Varasem puitsõrestiktorn oli 13,5 m kõrgune.\n", "id": "ekk_Latn_200025"}
{"text": "Fast Car\n\n\"Fast Car\" on Grammyga pärjatud laul Ameerika lauljalt ja muusikult Tracy Chapmanilt, mis avaldati aastal 1988 Tracy Chapmani omanimelisel debüütalbumil. Laul oli mitme Grammy auhinna nominent, sealhulgas kategooriates \"Song Of The Year\" ja \"Record Of The Year\". Laul võitis Grammy kategoorias \"Best Female Pop Vocal Performance\".\n", "id": "ekk_Latn_200026"}
{"text": "Pavel Šuvalov\n\nKrahv Pavel Andrejevitš Šuvalov (saksa Paul Schuwalow; vene Павел Андреевич Шувалов; 13. november 1830 Leipzig – 7. aprill 1908 Jalta) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane.\n\nTa oli kindraladjutant (1871), jalaväekindral (1887), Venemaa saadik Berliinis (1885–1894) ja Varssavi kindralkuberner (1894–1896)\n", "id": "ekk_Latn_200027"}
{"text": "Billboard Hot 100\n\nBillboard Hot 100 on Ameerika Ühendriikides koostatav singlite edetabel, mida avaldab ajakiri Billboard kord nädalas. Edetabeli kohad baseeruvad laulude raadios mängimiste arvudele.\n", "id": "ekk_Latn_200028"}
{"text": "Demi Moore\n\nDemi Moore, õieti Demi Guynes, sünninimi Demi Gene Guynes (sündinud 11. novembril 1962 New Mexicos Roswellis) on ameerika filminäitleja.\n\nOma näitlejanimes kasutab ta oma esimese abikaasa laulja ja laulukirjutaja Freddy Moore'i perekonnanime. Abielust näitleja Bruce Willisega on tal kolm tütart. Aastatel 2005–2013 oli Demi Moore abielus näitleja Ashton Kutcheriga.\n", "id": "ekk_Latn_200029"}
{"text": "Leesi–Tammistu tee\n\nLeesi–Tammistu tee (registrinumbriga 4230018) on kohalik maantee Kuusalu vallas. Tee pikkus on 2 km. Tee saab alguse Kuusalu–Leesi tee lõpus ja Leesi–Hara tee alguses Leesi külas ning lõpeb Tammistu külas Salu ristil.\n", "id": "ekk_Latn_200030"}
{"text": "Heinrich von Hagemeister\n\nHeinrich Gotthard Theodor von Hagemeister (läti keeles Heinrihs fon Hāgemeisters, vene keeles Х. Г. Гагемейстер (28. märts (ukj 8. aprill) 1784 Drusti, Liivimaa – 12. (ukj 24. mai) 1845 Vecdrusti, Liivimaa) oli baltisaksa päritolu õuenõunik (1824), tarbetekstide autor, reisikirjanik, luuletaja ja põldur.\n", "id": "ekk_Latn_200031"}
{"text": "Tädi Anni Juures\n\nTädi Anni Juures oli kohvik Tallinnas Nõmme linnaosas Nõmme asumis aadressil Vabaduse puiestee 61 / Valdeku tänav 66. Toitlustusasutust haldas firma Benitrade OÜ.\n\nKahekorruseline aiaga elamu kuulus enne Teist maailmasõda Eesti poliitikule ja diplomaadile Heinrich Lareteile. Seal möödusid ka pianisti ja kirjaniku Käbi Laretei kooliaastad . 1999. aastal avatud kohvik oli tuntud Eesti Televisiooni draamasarja \"Õnne 13\" võttekohana (Morna kohvik).\n", "id": "ekk_Latn_200032"}
{"text": "Voldemar Röding\n\nVoldemar Röding (4. november 1908 Tallinn – 7. juuli 1991 Tallinn) oli eesti poksija.\n\nRöding oli kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) Eesti meister (1933). Ta sai Eesti meistrivõistlustel keskkaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) neli korda II koha (1932–1935) ja kaks korda III koha (1929 ja 1931).\n\nRöding osales kaks korda Eesti–Soome maavõistlustel (1929 ja 1938) ning kaotas mõlemad oma kohtumised punktidega. Ta osales ühe korra Eesti–Läti maavõistlustel (1934) ning kaotas oma kohtumise punktidega. Ta osales ühe korra Eesti–Leedu maavõistlustel (1934) ning võitis oma kohtumise punktidega.\n", "id": "ekk_Latn_200033"}
{"text": "Pii (täht)\n\nPii (suurtähena Π, väiketähena π, vanakreeka πῖ ja uuskreeka πι) on kreeka tähestiku 16. täht. Pii väärtus kreeka numbrites on 80.\n\nPiist pärineb kirillitsa täht П.\n", "id": "ekk_Latn_200034"}
{"text": "Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevöönd\n\nJuminda-Suurekõrve sihtkaitsevöönd on üks 22 Lahemaa rahvuspargi sihtkaitsevööndist. See asub Kuusalu vallas Loksa ja Kolga metskonnas.\n\nJuminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndi maastikku ilmestavad eeskätt Aabla raba ja Hara soo, mis moodustavad kaitsevööndi valdava osa.\n", "id": "ekk_Latn_200035"}
{"text": "Destillatsioonikolonn\n\nDestillatsioonikolonn on seade vedelate segude lahutamiseks fraktsioneeriva destillatsiooni või rektifikatsiooni teel (nimetatakse vastavalt ka fraktsioneerimiskolonn või rektifikatsioonikolonn).\n", "id": "ekk_Latn_200036"}
{"text": "Rektifikatsioonikolonn\n\nRektifikatsioonikolonn (nimetatakse ka destillatsioonikolonn) on seade vedelate segude lahutamiseks rektifikatsiooni teel. Rektifikatsioonikolonn võib olla taldrik-, täidis-, kelme- jm kolonn, kus toimub auru ja vedeliku vaheline soojus- ja massivahetus. Rektifikatsioonikolonni ülaosast väljuv aur kondenseerub jahutis; see on rikastunud kergemini lenduvast komponendist. Põhiosa sellest kondensaadist juhitakse flegmana tagasi rektifikatsioonikolonni ülaossa ja väiksem osa võetakse välja kui saadus. Rektifikatsioonikolonni allosast (kuubist) eraldatakse vähem lenduva komponendiga rikastunud saadus (rektifikatsioonijääk ehk kuubijääk, distillation residue).\n\nRektifikatsioonikolonni efektiivsus sõltub selle pikkusest ja kolonni täidise võimest viia kontakti tõusev aurufaas ja allavalguv vedelfaas.\n\nTööstuslike seadmete juurde kuuluvad enamasti taldrikkolonnid, mille põhimõtteline ehitus on kujutatud joonisel. Taldrikkolonnides on vaheseinad, nn taldrikud, millel sunnitakse auru barboteeruma (mulistama) läbi vedelikukihi. Igal taldrikul toimub lihtdestillatsioon. Mida rohkem on kolonnis taldrikuid, seda suurem on ta lahutusvõime. Tegelikult iseloomustatakse kolonni teoreetiliste taldrikute arvuga (TT), kus lisaks taldrikute arvule on arvesse võetud ka nende kasutegurit.\n\nMitmekomponendiliste segude pidevaks rektifitseerimiseks kasutatakse tööstuses mitmest rektifikatsioonikolonnist koosnevaid süsteeme.\n", "id": "ekk_Latn_200037"}
{"text": "Jäärak\n\nJäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva (vananenud termin ovraag) on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini.\n\nUhtorud on levinud Euroopas rohtlas ja metsarohtlas Sise-Aasias, Hiinas lössivööndis, USAs ja mujal.\n\nKui jääraku nõlvad muutuvad lamedamaks ja on kaetud taimestikuga, siis tekib uurak. Jäärak ja uurak erinevad selle poolest, et uuraku servades on pinnas kinnistunud, kaetud rohu ja vahel põõsastega ega erodeeru edasi, seevastu jäärakus on pinnas paljastunud ja ta on vastuvõtlik erosioonile.\n\nJäärakud kahjustavad põlde ja tekitavad kahju põllumajandusele. Sellepärast on välja töötatud võtted pinnase ärauhtumise vältimiseks, näiteks niiskuse paigalhoidmise kaudu põldudel. Nende võtete hulka kuuluvad vallid, terrassid, kuivenduskanalid, paisud, tammid, tugiseinad jne. Olemasolevate jäärakute laienemise vältimiseks istutatakse nende kallastele metsa, mille juured hästi pinnast kinni peavad, ja kaitstakse olemasolevat metsa. Jäärakute kaldaid muudetakse laugemaks, et pinnas sellesse nii kergesti ei variseks.\n", "id": "ekk_Latn_200038"}
{"text": "Perekopi laht\n\nPerekopi laht (ukraina Перекопська затока) on laht Musta mere loodeosas Karkiniti lahe kirdeosas. Ümbritseb Perekopi maakitsuse rannikut.\n", "id": "ekk_Latn_200039"}
{"text": "SMERŠ\n\nSMERŠ, ametlik nimetus Vastuluure Peavalitsus SMERŠ (vene keeles СМЕРШ, akronüüm Смерть шпионам!, Surm spioonidele!) oli Nõukogude Liidu sõjaväe, sõjalaevastiku ja sõjaväestatud asutuste ja organisatsioonide vastuluureorganisatsioonide ühisnimetus, aastatel 1943–1953.\n\nNõukogude Liidu Relvajõudude, piirivalve-, sisevägede, miilitsa ja sõjaväestatud organisatsioonide vastuluurealase järelevalvega tegelesid järgmised organisatsioonid: NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ (ГУКР СМЕРШ НКО CCCP, Главное управление контрразведки «СМЕРШ» Народного комиссариата обороны (НКО) СССР)), (GUKR SMERŠ NKO) oli Nõukogude armee vastuluureorgan ajavahemikul 19. märts 1943 – 1946, mis allus NSV Liidu kaitse rahvakomissar Jossif Stalinile; NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus SMERŠ (УКР СМЕРШ НК ВФ CCCP) oli Nõukogude sõjalaevastiku vastuluureorgan ajavahemikul 19. märts 1943 – 1946, mis allus NSV Liidu sõjalaevastiku rahvakomissar Nikolai Kuznetsovile. NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus SMERŠ (УКР СМЕРШ НКВД CCCP) oli Nõukogude Liidu piirivalve, sisevägede, miilitsa ja teiste relvastatud jõudude vastuluureorgan ajavahemikul 15. mai 1943 – 1946, mis allus NSV Liidu Siseasjade rahvakomissar Lavrenti Beriale.\n\nNSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus ja NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsus moodustati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nr 415-138сс, 19. aprillil 1943, millega eraldati NSV Liidu SARK-i sõjaväe vastuluureorgani Eriosakondade Valitsuse (Управление особых отделов; УОО) eriosakonnad Kaitse Rahvakomissariaadi ja Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi haldusalasse. 15. mail 1943 moodustati Vastuluurevalitsus ka NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisus. 1943. aasta aprillis lahutati taas ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega 14. aprillist 1943 No П 40/91 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat uuesti NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadiks ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiks. Rahvakomissariaatide lahutamine kinnitati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu poolt alles 2. juunil 1943 käskkirjaga №621-191сс.\n\nPärast Teise maailmasõja lõppu, 25. veebruaril 1946 reorganiseeriti SMERŠ-i valitsused NSV Liidu valitsusorganite reformi käigus (Kaitse Rahvakomissariaadi ja Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi liitmise tõttu) NSV Liidu Relvajõudude Rahvakomissariaadi (Народный Комиссариат Вооружённых Сил СССР, НКВС СССР) haldusalasse ning seejärel 15. märtsil 1946 selle järglase NSV Liidu Relvajõudude Ministeeriumi haldusalasse, kuid juba 1946. aasta 4. mail viidi organisatsioon NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi haldusalasse NSVL RJM 3. Peavalitsusena. NSV Liidu Relvajõudude Rahvakomissariaadi Vastuluurevalitsuse ülema Viktor Abakumovi määras Stalin NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ministriks.\n", "id": "ekk_Latn_200040"}
{"text": "Paul Kuldkepp\n\nPaul Kuldkepp (10. august 1934 Kabala vald – 3. veebruar 2020) oli eesti põllumajandusteadlane, majandijuht ja maadleja.\n\nTa õppis põllumajandust Olustvere Põllumajandustehnikumis. Seejärel lõpetas ta aastal 1959 cum laude Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal.\n\nSportima hakkas ta 1948 Kabala 7-klassilises koolis, maadlustreeninguid alustas Olustvere tehnikumis. Tuli Kreeka-Rooma maadluses 1957 NSVL-i üliõpilasmeistriks ning 1959, 1960 ja 1967 Eesti NSV meistriks. Kuulus 1955–71 Eesti koondisse.\n\nVõitis 1958–60 esikoha Georg Lurichi mälestusvõistlusel.\n\nMeistersportlane Kreeka-Rooma (1957) ja vabamaadluses (1966), aumsp Kreeka-Rooma maadluses (1967). Pidas 1952–82 1012 maadlusmatši. Tegeles ka VTK mitmevõistluse (1979–87, tuli 1984 talvistel VTK meistrivõistlustel Eesti meistriks) ja motokrossiga (1963–69).\n\nTöötas 1959–61 Sootaga sovhoosis osakonnajuhatajana ja 1961–65 Nõgiaru sovhoosi direktorina. Oli 1966–2008 Eesti Maaülikoolis assistent, vanemõpetaja, dotsent (1973), korraline professor (1995) ja emeriitprofessor (aastast 1999).\n\n1960–80 maadluskohtunik (1977 vab kat), 1960–70 Tartu rajooni võistkonna maadlustreener, 1960–64 Nõgiaru sovhoosi maadlus- ja tõstetreener, 1970–89 EPA agronoomiateaduskonna (1972–81 dekaanina) sporditöö eest vastutav õppejõud, Jõu Tartu AMK asutajaliige ja 1964–69 juhatuse liige.\n\nKuulus 1995–2012 Maadlusveteranide Ühenduse juhatusse ja 2001–12 Eesti Spordiajaloo Seltsi juhatusse (aseesimees).\n", "id": "ekk_Latn_200041"}
{"text": "Alyson Michalka\n\nAlyson Renae Michalka (sündinud 25. märtsil 1989) on Ameerika Ühendriikide laulja, näitleja, kitarrist ja pianist.\n", "id": "ekk_Latn_200042"}
{"text": "Kilbukas\n\nKilbukas (Hydrocharis) on veetaimede perekond kilbukaliste sugukonnast.\n\nEestis on levinud konnakilbukas.\n", "id": "ekk_Latn_200043"}
{"text": "Vesikarikas (perekond)\n\nVesikarikas (Stratiotes L.) on veetaimede perekond kilbukaliste sugukonnast.\n\nPerekonna tuntuim esindaja on vesikarikas.\n", "id": "ekk_Latn_200044"}
{"text": "Kategooria:Perekonnanimede kaitseregister\n\nSelles kategoorias on isikud, kes lasid aastail 1935–1940 kanda oma perekonnanime perekonnanimede kaitseregistrisse.\n", "id": "ekk_Latn_200045"}
{"text": "August Vassil\n\nAugust Voldemar Vassil VR I/3 (18. märts 1896 – 1. juuli 1975 Tallinn) oli Eesti (kolonelleitnant), ja Nõukogude Liidu sõjaväelane, Teise maailmasõja ajal Punaarmees polkovnik ja 7. Eesti Laskurdiviisi ülem (30. september 1942 – 5. jaanuar 1943).\n", "id": "ekk_Latn_200046"}
{"text": "Aablaht\n\nAablaht on Kolga lahe siselaht, mis asub Juminda poolsaare läänerannikul, Kiiu-Aabla ja Kolga-Aabla küla vahel. Lahte suubub Aabla oja.\n", "id": "ekk_Latn_200047"}
{"text": "Saab 17\n\nSaab 17 oli Rootsi pommitus- ja luurelennuk.\n\nLennuki projekteerimine algas 1930. aastate lõpus ASJA-s L 10 nime all, kuid peale liitumist SAAB-iga 1937. aastal muudeti nimi Saab 17-ks. Lennuki tiivad on tugevdatud, et seda oleks võimalik kasutada sööstpommitajana. Tootmise ajal oli puudus mootoritest, mistõttu peale lennuki sihtpunkti viimist mootor eemaldati ja kasutati uuesti järgmise lennukiga lendamiseks. Saab 17 erinevatel mudelitel kasutati kolme erinevat mootorit: B 17A kasutas Rootsis ehitatud Pratt & Whitney Twin Wasp mootorit, B 17B kasutas litsentsi alusel Poolas ehitatud Bristol Mercury XXIV mootorit ja B 17C kasutas Itaalia Piaggio P.XI. mootorit. Lennukile sai vastavalt vajadusele sobitada rattad, suusad või ujukid. Saab 17 unikaalne omadus oli, et selle suurte katetega telikut kasutati õhupidurina.\n\nLennuki esmalend toimus 18. mail 1940 ja esimesed lennukid anti Rootsi õhujõududele üle 1942. aastal. Reaktiivmootorite areng tähendas seda, et selle lennuki teenistusiga jäi lühikekseks. Kui lennukid aastatel 1947–1950 Rootsi teenistusest eemaldati, siis müüdi 46 neist Etioopiale, kus neid kasutati 1968. aastani. Kaks B 17A-d müüdi Soomele, esimene 1959. ja teine 1960. aastal. Seal kasutati neid sihtmärgi vedukitena, kuid said varsti vigastada ja eemaldati teenistusest.\n", "id": "ekk_Latn_200048"}
{"text": "St. Ola\n\nSt. Ola on parvlaev, mis kuulus aastatel 2002–2017 Saaremaa Laevakompaniile. See on ehitatud 1971. aastal Meyer Werfti laevatehases Saksamaal Papenburgis kui Svea Scarlett. Aastail 1982–1991 sõitis Eckerö Linjeni liinil Eckerö–Grisslehamn, kandes nime Eckerö. Aastail 1991–1992 kandis nime Eck ning sai praeguse nime 1992. aastal. Saaremaa Laevakompanii ostis St. Ola 2002. aastal.\n\nTavaliselt sõitis laev Rohuküla–Heltermaa või Virtsu–Kuivastu liinil, kuid on olnud rendil ka Islandi ja Fääri saarte liinidel. St. Ola mahutab 480 reisijat ja 110 sõiduautot ning selle kiirus on 14,5 sõlme.\n\n2017. aastal müüs Saaremaa Laevakompanii St. Ola Itaalia reederile Emanuele d'Abunto, laev sai Itaalia lipu ja uue nime Medmar Giulia.\n\nRahvafolklooris oli laeva nime \"eestistatud\" versioon \"Sant olla\", mis mõtestas peale kodust nädalavahetuse pidu mandrile tööle sõitja hingeseisundit.\n", "id": "ekk_Latn_200049"}
{"text": "Kuremaa vald\n\nKuremaa vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950. Vallamaja asus Palamusel.\n\nVald moodustati senise Kuremaa valla maa-alast, välja arvatud Ronivere küla ja Võikvere asunduse maa-alad; senise Laiuse valla Raja nr. 35 talu maa-alast.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 50. valimisringkonda, kust valiti Märt Sõrra, Jõgeva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda ja Jõgeva jaoskonnakohtu jaoskonda.\n", "id": "ekk_Latn_200050"}
{"text": "Kursi vald\n\nKursi vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950. Vallamaja asus tänapäeva Laasme küla aladel.\n\nKursi vald moodustati senise Puurmani valla maa-alast.\n", "id": "ekk_Latn_200051"}
{"text": "Lohusuu vald (1939)\n\nɭLohusuu vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950. Vallamaja asus Lohusuu külas.\n\nVald moodustati senise Lohusuu valla maa-alast.\n\nLohusuu vald kuulus Riigivolikogu 48. valimisringkonda, kust valiti August Jürman, Torma põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda ning Mustvee jaoskonnakohtu jaoskonda. Esimene vallavanem oli Joosep Kivi.\n", "id": "ekk_Latn_200052"}
{"text": "Saare vald (1939)\n\nSaare vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.\n\nVald moodustati senise Saare valla maa-alast, välja arvatud Saare metskonna Sõõru metsandiku kvartaalide nr. 30–34 ja 49–52 maa-alad; senise Pala valla Pällo, Kiisli ja Lea külade ning Halliku asundustalude piirkondadest ja osa Saare metskonna Halliku metsandiku maa-alast.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 49. valimisringkonda, kust valiti Ernst Haabpiht.\n", "id": "ekk_Latn_200053"}
{"text": "Sadala vald\n\nSadala vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950. Vallamaja asus Tähkvere külas.\n\nVald moodustati senise Laius-Tähkvere valla maa-alast, välja arvatud Lissi nr. 103 talu ja heinamaatükkide nr. 99 ja 134 maa-alad; senise Salla valla Salla ja Käru mõisa järgi senise Laius-Tähkvere valla piires asuvate heinamaatükkide maa-aladest.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 47. valimisringkonda, kust valiti Karl Roomet.\n", "id": "ekk_Latn_200054"}
{"text": "Torma vald (1939)\n\nTorma vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950. Vallamaja asus Lullikatku külas.\n", "id": "ekk_Latn_200055"}
{"text": "Vaimastvere vald (1939)\n\nVaimastvere vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 47. valimisringkonda, kust valiti Karl Roomet.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Kõola külanõukogu ja Selli külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_200056"}
{"text": "Voore vald\n\nVoore vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950. Vallamaja asus Vassevere külas.\n\nVald moodustati senise Roela valla maa-alast; senise Kudina valla Maardla ja Aruküla külade maa-aladest; senise Kuremaa valla Ronivere küla maa-alast.\n\nEsimene vallavanem oli Kaarel Puus.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 49. valimisringkonda, kust valiti Ernst Haabpiht.\n\nVald kuulus Torma põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\nVoore vallas on sündinud Mati Unt.\n", "id": "ekk_Latn_200057"}
{"text": "Lustivere vald\n\nLustivere vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.\n\nVald moodustati senise Lustivere valla maa-alast, välja arvatud Kabla küla ja senise Võisiku valla piires asuvate lahus-heinamaatükkide maa-alad; senise Kurista valla maa-alast, välja arvatud Arukse küla piirkond ja senise Võisiku valla piires asuvate lahus-heinamaatükkide maa-alad.\n\n1939. aastal oli vallas 2269 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli August Tiiman. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Albert Sall (kinnitatud Siseministri poolt 24. jaanuaril 1940).\n\nVald kuulus Riigivolikogu 60. valimisringkonda, kust valiti August Laur.\n\n13. septembril 1945 asutati valla koosseisus Aidu külanõukogu ja Neanurme külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_200058"}
{"text": "Pajusi vald (1939)\n\nPajusi vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 60. valimisringkonda, kust valiti August Laur.\n\n1939. aastal oli vallas 2452 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Hans Kalep.\n", "id": "ekk_Latn_200059"}
{"text": "Tervisekassa\n\nTervisekassa on avalik-õiguslik organisatsioon, mille tähtsaim ülesanne on korraldada riiklikku ravikindlustust ja võimaldada kindlustatud inimestele seeläbi hüvitisi, arstiabi ning haiguste ennetustegevusi. Tervisekassa tegutseb Tervisekassa seaduse põhjal.\n", "id": "ekk_Latn_200060"}
{"text": "Põltsamaa vald (1939)\n\nPõltsamaa vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.\n\n1939. aastal oli vallas 4968 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Ernst Alles.\n", "id": "ekk_Latn_200061"}
{"text": "Sauga vald (1939)\n\nSauga vald oli vald Pärnu maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 36. valimisringkonda, kust valiti Viktor Päts.\n\nVallavanem August Oidermaa oli ka Pärnu maavalitsuse liige, kuid esitas 24. aprillil 1940 mõlemalt kohalt lahkumispalve.\n", "id": "ekk_Latn_200062"}
{"text": "Seliste vald\n\nSeliste vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus tänapäeva Seliste küla aladel.\n\nVald moodustati senise Seliste valla maa-alast; senise Audru valla Audru metskonna Tõstamaa metsandiku kvartaalide nr. 92–95, 98–102 ja 109–112 ja Peraküla metsavahikoha maa-aladest; senise Tõstamaa valla mereäärse osa maa-alast kuni Aadu nr. A-103 taluni, viimane kaasa arvatud; senise Kihnu valla lahustüki Soldatikoht nr. XXIII maa-alast.\n\nEsimene vallavanem oli Aleksander Kalvik.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 34. valimisringkonda, kust valiti Ants Oidermaa.\n\n1945 augustis moodustati Seliste vallas Pootsi külanõukogu keskusega Kõpu külas ja Seliste külanõukogu keskusega Seljandi külas. 1950. aastal Seliste vald likvideeriti ja selle alad arvati Pärnu rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200063"}
{"text": "Soontaga vald\n\nSoontaga vald oli vald Pärnu maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Koonga valla maa-alast, välja arvatud Kodasma küla ning Ellamaa ja Rintali asunduse maa-alad; senise Vee valla Parasma asunduse maa-alast; senise Veltsa valla maa-alast, välja arvatud Tõitse, Oidremaa ja Nõmme küla, Oidremaa, Karinõmme ja Väänja asunduse, Oidremaa sooasunduse, Vigala metskonna Keblaste metsandiku osa, Mõtsu metskonna Mõtsu ja Tuudi metsandiku osade ning nende piirkonnas asuvate heinamaatükkide maa-alad; senise Jõõpre valla lahusosa maa-alast seniste Audru ja Koonga valla piiride vahel.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 34. valimisringkonda, kust valiti Ants Oidermaa.\n\nVald kuulus Audru põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\nSoontaga vallavanem oli Mihkel Soodla.\n\n1945. aasta augustis moodustati Soontaga vallas Lõpe külanõukogu keskusega Lõpe külas, Koonga külanõukogu keskusega Koonga külas ja Mihkli külanõukogu keskusega Keblaste külas. 1950. aastal Soontaga vald likvideeriti ja selle alad arvati Lihula rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200064"}
{"text": "Tahkuranna vald (1939)\n\nTahkuranna vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 37. valimisringkonda, kust valiti Jüri Looväli.\n", "id": "ekk_Latn_200065"}
{"text": "Grindcore\n\nGrindcore, lühendatult lihtsalt grind, on ekstreem-metal'i alaliik, mis tekkis 1980. aastate keskel Suurbritannias hardcore pungi, death metal'i ja thrash metal'i segunemisel.\n", "id": "ekk_Latn_200066"}
{"text": "Värisemine\n\nVärisemine ehk treemor meditsiinilise mõistena tähendab kehaosade tahtele allumatut liikumist. Tavaliselt esineb treemor jäsemetes (kätes või jalgades), kuid võib esineda igas kehaosas, kus paiknevad lihased.\n", "id": "ekk_Latn_200067"}
{"text": "Tali vald (1939)\n\nTali vald oli vald Pärnu maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Talli külas.\n\nVald moodustati senise Talli valla maa-alast; senise Pati valla Raba küla talude nr. I–XI maa-aladest; senise Jäärja valla Veelikse piirkonnast; senise Kilingi valla Rae küla piirkonnast kuni taludeni nr. A-198, A-199, 17-c, A-201 ja A-203, Lodja metskonna Lodja metsandiku kvartaalideni nr. 70, 71, 79, 80, 83–100 ja Laiksaare metskonna Laiksaare metsandiku kvartaalideni nr. 92 ja 94, kõik kaasa arvatud.\n\n1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Jaan Kivilaan.\n\n1948. aasta külavolinikud\n\nKikepera külanõukogus – Johanna Toots ja Vassili Semenjov; Saarde valla külanõukogus – Karl Alahorn, Hilda Talts, Vilma Miklai, Lehte Rohelpuu ja Andrei Jõgi; Ristikülas – Ella Pärn, Linda Rajande, Jaan Jõõts, Arno Reiland, Johan Vaher; Kanakülas – Elmar Rebane; Jäärja – külanõukogus Liidia Kutsar ja Erna Karu.\n\nTali vallas tegutsenud kolhoose ja artelle\n\nViktor Kingissepa nimeline kolhoos – esimees S. Dobrovolski Jaan Tombi nimeline kolhoos – esimees Karl Mägi Linda-nimeline kolhoos – esimees Peeter Meister (oli 12 peret, 32 lehma, 25 hobust, 131 ha maad) Artell \"Koit\" Marina külas – esimees Endel Mändmaa (15 endist talu, 360 ha maad, sellest 157 ha põldu) Kolhoos \"Kalev\" – esimees J. Kustasson (26 peret, karjakasvatus) Kolhoos \"Valgus\" Külge külas – esimees K. Kallent (18 peret, 309 ha maad) Pikksaarel ja Kuttil loodud kolhoos – esimees V. Kurg\n\nAugustis 1945 moodustati Tali vallas Tali külanõukogu keskusega Tali külas ja Veelikse külanõukogu keskusega Veelikse külas.\n\n1950. aastal Tali vald likvideeriti ja selle alad arvati Kilingi-Nõmme rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200068"}
{"text": "Tihemetsa vald\n\nTihemetsa vald oli vald Pärnu maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Voltveti valla maa-alast, välja arvatud Räägu küla ja Voltveti metskonna Voltveti metsandiku kvartaalide nr. 328–350, 371, 372, 377, 378 ja 384 maa-alad; senise Vana-Kariste valla põhjapoolse lahustüki maa-alast ja lõunapoolse lahustüki Kamali küla piirkonnast; senise Uue-Kariste valla põhjapoolse lahustüki maa-alast; senise Pati valla Rehemaa küla, Pati asunduse ja Pati vallamaja piirkonna maa-aladest.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 38. valimisringkonda, kust valiti Oskar Gustavson.\n\n1945 augustis moodustati Tihemetsa vallas Kamali külanõukogu keskusega Kamali külas, Kanaküla külanõukogu keskusega Kanakülas ja Väljaküla külanõukogu keskusega Alliku külas. 1950. aastal Paikuse vald likvideeriti ja selle alad arvati Kilingi-Nõmme rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200069"}
{"text": "Otto Skorzeny\n\nOtto Skorzeny (12. juuni 1908 Viin – 6. juuli 1975 Madrid) oli Relva-SS-i ohvitser, kelle viimane auaste oli Obersturmbannführer.\n\nTa astus 1926. aastal Viini Tehnikakõrgkooli.\n\n1941. aasta sügisel määrati ta Moskva lahingu ajal vastutama sakslaste \"tehnilise üksuse\" eest. See pidi hõivama tähtsamate asutuste hooned Moskvas, näiteks NKVD peakorteri Lubjankal, samuti kesktelegraafi maja, enne kui need hävitatakse. See ülesanne tühistati, kui Moskva vallutamine ebaõnnestus.\n\n1942. aasta detsembris sai Skorzeny katjuušašrapnelliga kuklasse haavata. Ta keeldus arstiabist, välja arvatud aspiriin, side ja klaasitäis viina, ning naasis juba mõne tunni pärast rivvi. Teda autasustati vapruse eest Rüütliristiga, kuid tema tervis halvenes, ta kannatas tugevate pea- ja kõhuvalude käes ning pidi Viini ravile minema.\n", "id": "ekk_Latn_200070"}
{"text": "Tori vald (1939)\n\nTori vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Tori külas.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 35. valimisringkonda, kust valiti Juhan Kaarlimäe.\n", "id": "ekk_Latn_200071"}
{"text": "Tõstamaa vald (1939)\n\nTõstamaa vald oli vald Pärnumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Ermistu külas.\n\nVald moodustati senise Tõstamaa valla maa-alast, välja arvatud mereäärse osa maa-ala kuni Aadu nr. A-103 taluni, viimane kaasa arvatud; senise Saulepi valla Rammuka, Rammuka-metsa, Suuretüki ja Jäärumetsa külade ning Mõtsu metskonna Mõtsu metsandiku kvartaalide nr. 378, osa 379, 381, 382, 384–415 ja osa 374 maa-aladest; senise Paadremaa valla Mõtsu metskonna Mõtsu metsandiku kvartaalide nr. 340, 341, 345–347, 353–355, 359, 360, 364–373, osa 374, 375–377, osa 379, 380 ja 383 ning talude nr. A-41, A-55 ja lit. N juurdelõigete maa-aladest.\n\n1945 augustis moodustati Tõstamaa vallas Kastna külanõukogu keskusega Vaiste külas, Tõhela külanõukogu keskusega Tõhela külas ja Tõstamaa külanõukogu keskusega Ermistu külas. 1950. aastal Tõstamaa vald likvideeriti ja selle alad arvati Pärnu rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200072"}
{"text": "Vändra vald (1939)\n\nVändra vald oli vald Pärnu maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Vana-Vändra valla maa-alast, välja arvatud Pärntõkke talu maa-ala; senise Uue-Vändra valla maa-alast; senise Viluvere valla Uusna talu maa-alast; senise Lelle valla Kirnasoo ja Kuusiku talude ja talu nr. A-56 lahustüki ning Käru metskonna Pulga metsandiku kvartaali nr. 1 maa-aladest.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 35. valimisringkonda, kust valiti Juhan Kaarlimäe.\n\n1. aprillil 1939 oli vallas 5703 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_200073"}
{"text": "Vohnja vald\n\nVohnja vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Kõrve külas.\n\nVald moodustati senise Vohnja valla maa-alast; senise Aaspere valla Läsna ja Metsanurga külade ning Loobu asunduse maa-aladest; senise Kõnnu valla talude nr. A-23, A-57, A-59–A-61, A-63, A-64 ja A-171 lahus-heinamaatükkide ning Kolga metskonna Suru metsandiku kvartaali nr. 66 maa-aladest.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 67. valimisringkonda, kust valiti I Riigivolikogusse Rudolf Penno.\n\nValla täitevkomitee esimees Hugo Leemets tapeti metsavendade poolt 5. juulil 1941.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Arbavere külanõukogu ja Vohnja külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala Tapa rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200074"}
{"text": "Aaspere vald (1939)\n\nAaspere vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Võipere külas.\n\nVald moodustati senise Aaspere valla maa-alast, välja arvatud Läsna, Metsanurga ja Valgejõe külade, Loobu asunduse, Potsu nr. A-37, Nahkru nr. A-38, Koopa nr. A-39, Sammelselja, Ristlaane, Papli ja Mikupõllu talude maa-alad ning Joaveski vabriku töölismajade piirkond; senise Palmse valla Viitna küla maa-alast; senise Undla valla Männiku nr. 26, Kassisaba-Ann nr. 29 ja Saare nr. 91 talude ning Ojaveski ja Karjametsa külade talude senise Undla valla sisse ulatuvate osade maa-aladest.\n\nAaspere vald kuulus Riigivolikogu 67. valimisringkonda, kust valiti Rudolf Penno, ja Kadrina põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\nEsimene vallavanem oli Kaarel Põesaste. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks August Allvee.\n\n1. augustil 1940 kinnitati vallavanemaks Aleksander Lillepea.\n", "id": "ekk_Latn_200075"}
{"text": "Alutaguse vald (1939)\n\nAlutaguse vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise\n\nEsimene vallavanem oli Aleksander Reinsalu.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 73. valimisringkonda, kust valiti Elmar-Aleksander Lehtmets, ja Narva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n27. märtsil 1940 hävis tulekahjus koos Alutaguse kooli- ja vallamajaga raamatukogu, tiibklaver, vallavalitsuse dokumendid ja arhiiv.\n", "id": "ekk_Latn_200076"}
{"text": "Lodenrode ja Koila\n\nLodenrode ja Koila (Lodenrodhe et Cogkele) olid kaks Helmoldus de Lodhe linna Eestimaal, mis on mainitud tema kirjas Lübecki raele 25. maist 1296.\n\nLodede soost Eestimaa maanõunik Helmoldus de Lodhe (mainitud 1296, 1298) vabastas Lübecki elanikud oma sadamates, vetes, randades ja mõisates tollist, tarbimismaksust ja rannaõigusest, kuni nad tema linnade (opidorum et civitatum nostrum, scilicet Lodenrodhe et Cogkele) elanikele samad vabastused annavad (Livl. U.B. III, DLXIII, b, regest 643, b).\n\nLodenrodhet samastatakse üldiselt hilisema Harju-Madise kirikumõisaga (Harju-Madise kihelkonda on esmamainitud parochia Lodenrode nime all 12. septembril 1343) ja Cogkelet Koila külaga. Selliste linnade olemasolust puuduvad muud andmed. Lennart Meri luges septembris 1995 Paldiski tuumaobjekti üleandmisel peetud kõnes Lodenrodet otseselt Paldiski eelkäijaks. \"Minevik on seegi, et siia rajati juba aastal 1296 sadamalinn nimega Lodenrode: järgmisel aastal tähistab Paldiski oma 700. aastapäeva,\" ütles president toona.\n", "id": "ekk_Latn_200077"}
{"text": "Kuuste vald\n\nKuuste vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Vana-Kuuste valla maa-alast, välja arvatud Laane raudteejaama ja Klaose, Pärna ja Pullikese talude piirkond ning Uhti ja Aakaru külade, Ülenurme, Reola ja Lepiku asunduste ning Kõõra, Lepiku, Kõrvialutse, Kullamaa ja Veinioja talude maa-alad; senise Haaslava valla maa-alast, välja arvatud Ihaste küla piirkond.\n\n1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Adolf Pastel. 1941–1944 oli vallavanem Eduard Kivimäe.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 53. valimisringkonda, kust valiti Rudolf Riives.\n", "id": "ekk_Latn_200078"}
{"text": "Laeva vald (1939)\n\nLaeva vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Laeva külas.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 50. valimisringkonda, kust valiti Märt Sõrra.\n\nVald kuulus Emajõe põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n1. aprillil 1939 oli vallas 1535 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_200079"}
{"text": "Luunja vald (1939)\n\nLuunja vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Sirgu külas.\n\nVald moodustati senise Luunja valla maa-alast, välja arvatud Kabina ja Põvvatu asunduste maa-alad; senise Tammistu valla Saluoja, Arvuste, Korbi, Saarde, Meistri, Käärdi, Tammistu ja Kisla-Poolakese külade ning Tondi-Pilka, Tammistu-Kaarli ja Taabri asunduste maa-aladest; senise Kavastu valla Kavastu asunduse ning Sooranna ja Mõisanurga talude maa-aladest; senise Kastre-Võnnu valla Alevi küla maa-alast.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 51. valimisringkonda, kust valiti Jüri Uluots.\n\n24. septembril 1941 valiti valla täitevkomitee esimeheks Eduard Annok.\n", "id": "ekk_Latn_200080"}
{"text": "Meeksi vald (1939)\n\nMeeksi vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nEsimene vallavanem oli Eduard Ojaveer.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 52. valimisringkonda, kust valiti Henn Treial.\n\nVald kuulus Võnnu põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_200081"}
{"text": "Mäksa vald (1939)\n\nMäksa vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Poka külas.\n\nVald moodustati senise Mäksa valla maa-alast, välja arvatud Sootaguse küla ja Emajõe suudmes Emajõest põhja pool asuvate heinamaatükkide maa-alad; senise Kastre-Võnnu valla Võõpste küla ja Kastre asunduse ning osa Emajõe-Suursoo ja osa Jõmmsoo piirkonnast; mitme valla lahusheinamaatükkide maa-aladest Emajõest lõuna pool.\n", "id": "ekk_Latn_200082"}
{"text": "Nõo vald (1939)\n\nNõo vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\n10. jaanuaril 1940 valis vallavolikogu üksmeelselt valla aukodanikuks Aleksander Läte.\n", "id": "ekk_Latn_200083"}
{"text": "Otepää vald (1939)\n\nOtepää vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Vana-Otepää valla maa-alast, välja arvatud Vana-Poslovitsa talude maa-alad, senise Pilkuse valla Pilkuse mõisa järgi olevast maa-alast, senise Palupera valla Ketta ja Kitse külade, Peku, Petsiku, Trummi, Jursa, Paju, Kersa, Soome, Vahri, Kitse-Märt, Kitse-Mihkel, Laane, Kuhri, Raudsepa, nr. A-104, A-132, A-90 ja 89 talude maa-aladest ning Palupera vallamaja ümbruse maa-alast kuni Palupera metsavahikoha, Kriska ja Oinamäe taludeni, viimased välja arvatud, senise Päidla valla maa-alast, välja arvatud Saluala asunduse talude Kutsika nr. A-26, Müta nr. A-25, Tedre nr. A-24 ja Tikutaja nr. A-74, Pühajärve metsandiku kvartaalide nr. 1–3 ja 5–11 ning Ruusa talu maa-alad, senise Valgjärve valla Liivako nr. 27, Möldre nr. 28, Piirikolga nr. 26, Raudsepa nr. 31, Kur nr. 3, Vana-Pika nr. 4, Põdra nr. 1, Treiali nr. 2 ja Kubi nr. 5 talude maa-aladest ning metsavahikoha Keldu nr. A-19 piirkonnast.\n", "id": "ekk_Latn_200084"}
{"text": "Karisma\n\nKarismaatilisus on \"eriline isiku omadus või oskus, mis võimaldab mõjutada või inspireerida suurt hulka inimesi\" või \"loomupärane omadus, mis inspireerib suurt entusiasmi ja pühendumust\".\n", "id": "ekk_Latn_200085"}
{"text": "Abel Kirui\n\nAbel Kirui (sündinud 4. juunil 1982) on Keenia kergejõustiklane, pikamaajooksja.\n\nTa tuli Berliinis toimunud 2009. aasta maailmameistrivõistlustel maratonis maailmameistriks.\n", "id": "ekk_Latn_200086"}
{"text": "Usāmah ibn Lādin\n\nUsāmah ibn Lādin (أسامة بن محمد بن عوض بن لادن Usāmah ibn Muḩammad ibn 'Awaḑ ibn Lādin; 10. märts 1957 Ar-Riyāḑ, Saudi Araabia – 2. mai 2011 Abbottabad, Pakistan), üldtuntud kui Osama bin Laden, oli Saudi Araabia mõjuvõimsa ibn Lādini perekonna liige ja terroriorganisatsiooni Al-Qā'idah' asutaja.\n\nTa sai tuntuks seoses väidetava osalemisega 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakus Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidele New Yorgis, milles hukkus 2996 inimest. Algul Usāmah eitas seotust terroriaktiga, kuid hiljem võttis süü omaks. Usāmah ibn Lādin oli kantud Föderaalse Juurdlusbüroo kümne kõige tagaotsitavama põgeniku nimekirja kui üks maailma ohtlikumaid kurjategijaid. Tema tabamisele viiva informatsiooni eest oli välja pandud 50 miljoni dollari suurune pearaha.\n\nUsāmah oli 1980. aastatel Nõukogude-Afganistani sõjas NSV Liidu vastaste võitlejate juht. Isegi kui ta tegi tollal koostööd CIA-ga, siis alates 1994. aastast oli ta rahvusvaheliselt tagaotsitav terrorist.\n", "id": "ekk_Latn_200087"}
{"text": "Ujandina\n\nUjandina on jõgi Aasias.\n\nJõgi algab Verhojanski mägedest. Voolab valdavalt tasandikul kagusse ja itta. Suubub vasakult Indigirkasse.\n", "id": "ekk_Latn_200088"}
{"text": "Choiseul (perekond)\n\nChoiseul on prantsuse aadlipere.\n\nSelle liikmete hulgas oli Etienne-Francois, kes oli sõjaväelane ja riigitegelane, sai Choiseuli hertsogi tiitli ja kelle järgi on nimetatud Choiseuli saar.\n\nCaesar, duc de Choiseul (1602–1675), Prantsuse marssal ja diplomaat César Gabriel de Choiseul (1712–1785), Prantsuse ohvitser, diplomaat ja riigitegelane Étienne François, duc de Choiseul (1719–1785), Prantsuse ohvitser, diplomaat ja riigitegelane Claude Antoine Gabriel, duc de Choiseul-Stainville (1760–1838)\n", "id": "ekk_Latn_200089"}
{"text": "Choiseuli saar\n\nChoiseul on saar Melaneesias Saalomoni saarestikus.\n\nSaare pindala on 3207 km². Saar on 161 km pikk ja 30 km lai.\n\nChoiseuli saar kuulub Saalomoni Saartele ja moodustab põhiosa Choiseuli provintsist.\n\nChoiseuli saarest loodesse jääb Paapua Uus-Guineale kuuluv Bougainville'i saar. Kagusse jääb Santa Isabeli saar, mis kuulub Saalomoni Saarte Isabeli provintsi. Ülejäänud naabersaared kuuluvad Saalomoni Saarte Lääneprovintsi: läänes Shortlandi saared, edelas Mono ning lõunas Vella Lavella, Kolombangara ja New Georgia.\n\nSaar on mägine. Selle kõrgeim tipp Maetambe ulatub 1060 m kõrgusele ja see on vana vulkaanikoonus. Osa rannikust on liivane, aga osa soine.\n\nKultuuriliselt on Choiseuli saarte põlisrahvas lähedane Bougainville'i saare elanikega. Saarel kasutatakse endiselt rahana teokarpe, mida nimetatakse kesaks.\n\nChoiseuli kirdetipus asub provintsi keskus Taro. Provintsi teine suurem asula on Araiki, mis asub Choiseuli kagutipu lähedal oleval Vaghena saarel.\n\nSaare rannikul soolases vees elab krokodille.\n\nTransport ei ole saarel arenenud. Mis tahes reisideks nii saart mööda kui ka saarele ja sealt ära tuleb varuda palju aega.\n", "id": "ekk_Latn_200090"}
{"text": "Behemoth\n\nBehemoth on Poola blackened death metal'i ansambel Gdańskist, mis loodi 1991. aastal. Koos Vaderi, Decapitatedi, Vesania ja Hate'iga peetakse Behemothi üheks Poola ekstreemse metal'i alusepanijaks. Kuni 1990ndate lõpuni viljeles bänd traditsioonilist black metal'it paganliku lüürikaga. Kui bändil ilmus 1999. aastal album \"Satanica\", kehtestas bänd end blackened death metal'i maailmas. Albumil säilis nende stiil, mida iseloomustab Inferno (kodanikunimi Zbigniew Robert Promiński) trummimäng, mitmekihilised vokaalid ja Lähis-Idast pärit mõjutused, mis sarnanevad ansambli Nile loominguga. On öeldud, et bändi muusikal on death metal'i, black metal'i või thrash'i mõjutused. Lauljale Nergalile (kodanikunimi Adam Darski) aga ei meeldi, kui bändi tahetakse kindla žanri raamidesse suruda.\n", "id": "ekk_Latn_200091"}
{"text": "Narva-Jõesuu tuletorn\n\nNarva-Jõesuu tuletorn on Eesti kõige idapoolsem tuletorn. Ta asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Narva jõe läänekaldal.\n\nTuletorni geograafilised koordinaadid on .\n\nValge-punasetriibulise betoontorni kõrgus jalamist on 31 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 35 meetrit.\n\nTuli plingib pimedal ajal aastaringselt. Tsükkel kestab 12 sekundit.\n\nTuletorn ehitati 1957. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_200092"}
{"text": "Tomasz Chłoń\n\nTomasz Marek Chłoń (sündinud 29. oktoobril 1961) on Poola diplomaat.\n\nPoola Vabariigi suursaadikuna Eestis andis ta volikirjad üle 16. augustil 2005. Ta tegutses siin kuni 2012.\n\n2010. aastal anti talle Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk.\n\nPoola suursaadik Sloveenias oli ta 2013–2015.\n", "id": "ekk_Latn_200093"}
{"text": "Killemboth\n\nKillemboth on eesti ansambel, Forgotten Sunrise'i juhtfiguuride kõrvalprojekt, mis loodi 1993. aastal, kuid tegevust alustas 2000. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_200094"}
{"text": "Pala vald (1939)\n\nPala vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Pala valla maa-alast, välja arvatud Pällo, Kiisli ja Lea küla ning Halliku asundustalude piirkonnad, osa Saare metskonna Halliku metsandiku maa-alast ja Halliku mõisa järgi olevate talude nr 24, 25, 32, 33, 38 ja 46 heinamaatükkide maa-alad; senise Ranna valla maa-alast, välja arvatud Omedu ja Hansu küla piirkond, osa Saare metskonna Halliku metsandiku ning osa Ranna ja Roela mõisa järgi olevate talude heinamaatükkide maa-aladest; senise Kokora valla Viljuse küla maa-alast; senise Saare valla Saare metskonna Sõõru metsandiku kvartalite nr 30–34 ja 49–52 maa-aladest.\n\nVald kuulus riigivolikogu 49. valimisringkonda, kust valiti riigivolikokku Ernst Haabpiht.\n", "id": "ekk_Latn_200095"}
{"text": "Peipsiääre vald (1939)\n\nPeipsiääre vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949. Vallamaja asus tänapäeva Kolkja aladel.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 49. valimisringkonda, kust valiti Ernst Haabpiht.\n\n8. juunil 1949 vald likvideeriti ja ühendati Kavastu vallaga.\n", "id": "ekk_Latn_200096"}
{"text": "Pühajärve vald (1939)\n\nPühajärve vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Pühajärve valla maa-alast; senise Pilkuse valla Vidrike mõisa järgi olevast maa-alast; senise Palupera valla Meema, Laane, Lükerdi, Piilme, Madsa ja Pursa külade, Aidu ja Arula asunduste ning Tõnsa-Toomas nr. 19, Suure-Tõnsa nr. 19-a, Paekese-Endriko nr. 20, Paekese-Johan nr. 21, Kudse-Tõnis nr. 22, Kudse-Ans nr. 23, Kasemetsa nr. 23-a ja Lilleoru nr. 52 talude maa-aladest ning osa Vanamõisa piirkonnast; senise Vana-Otepää valla Poslovitsa talude maa-aladest.\n", "id": "ekk_Latn_200097"}
{"text": "Rannu vald (1939)\n\nRannu vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Palu külas.\n\nVald moodustati senise Rannu valla maa-alast, välja arvatud Kaugessaare küla talude nr. A-56–A-59 maa-alad; senise Valguta valla Metsküla, Ervu ja Kippastu külade ning Maarja asunduse maa-aladest, välja arvatud Metsküla küla Luuka ja Madise talude maa-alad.\n", "id": "ekk_Latn_200098"}
{"text": "Ropka vald\n\nRopka vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Ropka valla maa-alast, välja arvatud osa Haage asunduse maa-alast; senise Vana-Kuuste valla Uhti ja Aakaru küla, Ülenurme, Reola ja Lepiku asunduse ning Kõõra, Lepiku, Kõrvialutse, Kullamaa ja Veinioja talu maa-aladest; senise Luke valla Lätiküla piirkonnast.\n\nEsimene vallavanem oli Paul Luige, kes valiti tagasi 9. detsembril 1939. Vallavanema palgaks määrati 45 krooni.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 53. valimisringkonda, kust valiti volikokku Rudolf Riives.\n", "id": "ekk_Latn_200099"}
{"text": "Rõngu vald (1939)\n\nRõngu vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 54. valimisringkonda, kust valiti Artur Tupits.\n", "id": "ekk_Latn_200100"}
{"text": "Saadjärve vald\n\nSaadjärve vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Saadjärve valla maa-alast, välja arvatud osa Kärevere metskonna Raadi-Kõnnu metsandiku maa-alast; senise Elistvere valla Raigastvere ja Õvanurme küla ning Elistvere ja Kärksi asunduse maa-aladest; senise Sootaga valla osa Valgmaa küla ja Lepikuvälja talu piirkondadest ning Kaste küla, Kuke, Kure, Muda, Sirusi, Tuule ja Joora talu maa-aladest.\n", "id": "ekk_Latn_200101"}
{"text": "Tartu vald (1939)\n\nTartu vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Raadi valla maa-alast, välja arvatud osa Võibla küla maa-ala; senise Haaslava valla Ihaste küla piirkonnast; senise Luunja valla Kabina ja Põvvatu asunduste maa-aladest; senise Vesneri valla maa-alast; senise Elistvere valla Soe ja Jõevälja külade, Vedu asunduse, Nigula asunduse Kalda ja Heinavahi talude ning suurema osa Vedu küla maa-aladest.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 51. valimisringkonda, kust valiti Jüri Uluots.\n\n1. aprillil 1939 oli vallas 3241 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_200102"}
{"text": "Tähtvere vald (1939)\n\nTähtvere vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 51. valimisringkonda, kust valiti Jüri Uluots.\n\nVald kuulus Emajõe põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n1. aprillil 1939 oli vallas 1784 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_200103"}
{"text": "Veski vald\n\nVeski vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Krüüdneri valla maa-alast, välja arvatud Poka nr. 26, Kuksena nr. 513, Jeroski nr. 22, Lõrsokese nr. 27, Taniko nr. 28, Tigase nr. 23 ja Saare nr. 24 talude maa-alad; senise Päidla valla Saluala asunduse talude Kutsika nr. A-26, Müta nr. A-25, Tedre nr. A-24 ja Tikutaja nr. A-74 ning Pühajärve metsandiku kvartaalide nr. 1–3 ja 5–11 maa-aladest; senise Kodijärve valla Iduste küla Mangeluse nr. 6, Ora nr. 8, Uus-Ora nr. 8-a ja Visuri nr. 1 talude maa-aladest; senise Kambja valla Männiku nr. A-9, Vissi nr. A-11, Palu nr. A-12, Puntuse nr. 10, Alliku nr. 7, Villemi nr. 8, Romäe nr. 9 ja Põliste nr. A-10 talude maa-aladest; senise Valgjärve valla Valgjärve asunduse Pikareinu, Raja, Vädase-Raja, Võsu, Halliku, Saare ja Peelia talude maa-aladest.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 53. valimisringkonda, kust valiti Rudolf Riives.\n", "id": "ekk_Latn_200104"}
{"text": "Võnnu vald (1939)\n\nVõnnu vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 52. valimisringkonda, kust valiti Henn Treial, ja Võnnu põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda\n", "id": "ekk_Latn_200105"}
{"text": "Äksi vald\n\nÄksi vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 50. valimisringkonda, kust valiti Märt Sõrra.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Kukulinna külanõukogu ja Kärkna külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_200106"}
{"text": "Kuigatsi vald\n\nKuigatsi vald oli vald Valga maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus tänapäeva Mägiste küla aladel.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kuigatsi valla maa-alast; senise Keeni valla Hällatu, Lombi, Ormani, Palu, Peetertinnu, Pikahansu, Tootsi, Utuse, Väike-Hellatu, Käre, Vardamäe, Koka, Sootare, Pedajamäe ja Lepasaare talude maa-aladest; senise Sangaste valla Marjamäe, Pulga, Harjukse, Väike-Rehejaani ja Väike-Marjamäe talude maa-aladest.\n\nEsimene vallavanem oli Karli Kuus.\n\n1939. aastal valitud vallavolikogu 15 liikmest kandideerisid vallavanemaks 8.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 57. valimisringkonda, kust valiti Juhan Uuemaa.\n\nVald kuulus Sangaste põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_200107"}
{"text": "Sangaste vald (1939)\n\nSangaste vald oli vald Valga maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Sangaste valla maa-alast, välja arvatud Muhkva, Kolga, Soo, Tuule, Hiirepüksi, Laosejüri, Laheste, Maasikmäe, Saare, Marjapalu, Postupalu, Pedeli, Hallika, Marjamäe, Pulga, Harjukse, Väike-Rehejaani ja Väike-Marjamäe talu maa-alad; senise Keeni valla Sangaste kirikumõisa maa-alast ning Laatre jõest ja raudteest idas asuvast piirkonnast, välja arvatud Hällatu, Lombi, Ormani, Palu, Peetertinnu, Pikahansu, Tootsi, Utuse, Väike-Hellatu, Käre, Vardamäe, Koka, Sootare, Pedajamäe ja Lepasaare talu maa-alad.\n", "id": "ekk_Latn_200108"}
{"text": "Holstre vald\n\nHolstre vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Holstre külas.\n\nVald moodustati senise Holstre valla maa-alast; senise Viljandi valla Mustapali küla maa-alast; senise Tarvastu valla Pokahärma talu maa-alast.\n\n1939. aastal oli vallas 1887 elanikku, see oli Viljandimaa väikseima elanike arvuga vald.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 64. valimisringkonda, kust valiti Mihkel Hansen.\n\nVald kuulus Viljandi põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_200109"}
{"text": "Imavere vald (1939)\n\nImavere vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Järavere külas.\n\nVald moodustati senise Imavere valla maa-alast, välja arvatud Laimetsa asunduse piirkond ja Pae nr. A-65 talu maa-ala; senise Adavere valla Metsapere küla Kamso-Põdra nr. 36, Karusaadu-Ado nr. 40, Kihnu nr. 41, Kotinaela-Pihlaka nr. 37-a, Kotinaela-Märt nr. 37-b, Riisna nr. 39, Sassi-Hans nr. 38, Koogi nr. 66 ja 67-a, Sutte ja Tuissaare talude maa-aladest.\n\nEsimene vallavanem oli Jüri Kuusik.\n\n1939. aastal oli vallas 2050 elanikku.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Järavere külanõukogu ja Hermani külanõukogu.\n\nImavere vallas on sündinud Ene Mihkelson.\n", "id": "ekk_Latn_200110"}
{"text": "Kabala vald (1939)\n\nKabala vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Arkma külas.\n\nVald moodustati senise Kabala valla maa-alast, välja arvatud Pahajänese ja Leiso talude ning Kabala valla talude lahus-heinamaatükkide piirkond seniste Olustvere ja Kõo valla piiride vahel.\n\nEsimene vallavanem oli Aleksander Lepik.\n\n1939. aastal oli vallas 2566 elanikku.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 61. valimisringkonda, kust oli valitud Jaan Põdra.\n\n13. septembril 1945 asutati valla koosseisus Ollepa külanõukogu, Mäo külanõukogu ja Villevere külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_200111"}
{"text": "Kõo vald (1939)\n\nKõo vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Kõo külas.\n\nVallas oli 1939. aastal 3792 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Jüri Vain. 19. märtsil 1940 määras Siseminister vallavanemaks Jaan Otsa.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 61. valimisringkonda, kust valiti Jaan Põdra.\n\n1941. aastal küüditati vallast 64 inimest ja 1949. aastal 168 inimest.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Mõisaküla külanõukogu, Venevere külanõukogu ja Soomevere külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_200112"}
{"text": "Kõpu vald (1939)\n\nKõpu vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Suure-Kõpu külas.\n\nVald moodustati senise Suure-Kõpu valla maa-alast, välja arvatud Metsküla piirkond ja osa Kõpu metskonna Kõpu metsandiku maa-alast.\n\n1939. aastal oli vallas 1899 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Märt Meet. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Johan Pauri (kinnitatud Siseministri poolt 19. jaanuaril 1940).\n\nVald kuulus Riigivolikogu 62. valimisringkonda, kust valiti Tõnis Kint.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Asu külanõukogu, Tipu külanõukogu ja Tässa külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_200113"}
{"text": "Olustvere vald (1939)\n\nOlustvere vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Tääksi külas.\n\nVald moodustati senise Olustvere valla maa-alast, välja arvatud Aasu talu ja selle talu ning Särgla piirkonnas asuvad Aimla metsandiku maa-alad; senise Sürgavere valla Mudiste ja Kärevere külade piirkondadest.\n\n1939. aastal oli vallas 2570 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Jaan Vahtramäe. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Theodor Koppel (kinnitatud siseministri poolt 19. jaanuaril 1940).\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Olustvere valla territoorium 1950 septembris Suure-Jaani rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200114"}
{"text": "Belphegor\n\nBelphegor on Austria blackened death metal'i ansambel, mis aastatel 1991–1993 tegutses nimega Betrayer.\n", "id": "ekk_Latn_200115"}
{"text": "Saaremaa asehaldurite loend\n\nSelles loendis on loetletud Saaremaa asehaldurid alates Taani võimuperioodist XVI sajandil kuni XX sajandi alguseni.\n", "id": "ekk_Latn_200116"}
{"text": "Rohujuuretasand\n\nRohujuuretasand, ka rohujuure tasand (inglise keeles grassroots), on ühiskonnas mõiste, millega tähistatakse n-ö lihtsa inimese tasandit.\n\nRohujuuretasandi mõiste pärineb angloameerika kultuuriruumist. Oxford English Dictionary viitab väljaandele \"McClure's Magazine\" aastast 1912, kus kasutati esimest korda rohujuuretasandi mõistet kampaania või organisatsiooni tähenduses. Paljud allikad tunnistavad, et rohujuuretasandi mõistet kasutas oma presidendivalimiste kampaanias Theodore Roosevelt.\n\nSaksa keeleruumis on mõiste kasutamise täpne algusaeg teadmata. Anarhismiuurija Günter Bartsch viitab seostele ameerika kirjaniku Walt Whitmaniga, keda inspireeris \"rohujuuretasandi liikumise\" mõiste. Whitmani ainsa teose, luulekogu pealkiri ongi \"Rohulehed\". Rohujuuretasandist on kirjutanud ka rahuuurija Theodor Ebert.\n\n1970. aastatel seostati rohujuuretasandi liikumisi uusvasakpoolsusega. Sealt võeti idee üle anarhistlike patsifistide (Anarchopazifismus) poolt. 1994. aastal kasutas rohujuuretasandi mõistet Howard Rheingold oma raamatus \"Virtuelle Gemeinschaft\", et iseloomustada virtuaalsete kogukondade teket Internetis.\n\nTänapäeval on rohujuuretasandi mõiste tihedalt seotud kodanikuühiskonna ja kodanikualgatuse mõistetega ja seda kasutatakse igasuguste poliitiliste ja ühiskondlike altpoolt-üles liikumiste puhul.\n\nPoliitilisele ja ühiskondlikule tegevusele rohujuuretasandil on iseloomulik orienteeritus konsensusele. Tavaliselt välditakse erakondlikke lobby- või parteipoliitilist tüüpi arvamuste kujundamise protsesse ja püütakse viia lihtsate inimeste hääl otse riigi või kohaliku omavalitsuse otsustajateni.\n\nRohujuuretasandil tegutsetakse tihti ka abiorganisatsioonide ja tarkvaraarenduse valdkonnas. Tüüpiliseks rohujuuretasandi projekti näiteks on vaba veebientsüklopeedia Vikipeedia.\n", "id": "ekk_Latn_200117"}
{"text": "Raudna vald\n\nRaudna vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 62. valimisringkonda, kust valiti Tõnis Kint, ning Paistu põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n1939. aastal oli vallas 2152 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli senine Puiatu vallavanem Jüri Martinson, kes oli ka valla- ja linnavanemate esindaja Viljandi maavalitsuses. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Johan Piir (kinnitatud Siseministri poolt 19. jaanuaril 1940).\n", "id": "ekk_Latn_200118"}
{"text": "Rimmu vald\n\nRimmu vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Kaarli valla maa-alast; senise Heimtali valla Songa, Pauska ja Luha talude piirkonnast; senise Pornuse valla põhjapoolsest maa-alast kuni Nosi, A-21, Araka, Luusi, Läti ja Sonita-Andrese taludeni, nimetatud talud välja arvatud; senise Uue-Kariste valla lõunapoolse lahustüki maa-alast, välja arvatud selle lõunapoolne osa kuni Puisu, Laane, Liiva-Hans, Liiva-Mihkel, Kiviste ja Metsamõisa taludeni, nimetatud talud kaasa arvatud; senise Vana-Kariste valla Undimaa küla ja Viianiidu talude piirkondadest.\n\n1939. aastal oli vallas 1945 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Peeter Reiman.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 62. valimisringkonda, kust valiti Tõnis Kint.\n", "id": "ekk_Latn_200119"}
{"text": "Taevere vald\n\nTaevere vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Taevere valla maa-alast, välja arvatud Lituvere ja Juurika küla piirkond; senise Vastemõisa valla Epra, Kabila, Kaunissaare, Kibaru ja Ojaküla küla piirkondadest ning osa Kuresoo raba maa-alast; senise Sürgavere valla Käliste, Tõllevere, Rulli, Kerita ja Keremi küla, Sürgavere ja Lõhavere asunduse ning Sürgavere raudteejaama ümbruse piirkondadest.\n\n1939. aastal oli vallas 4215 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Hans Vaga.\n", "id": "ekk_Latn_200120"}
{"text": "Tarvastu vald (1939)\n\nTarvastu vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Mustla linnas, mis aga valla koosseisu ei kuulunud.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 64. valimisringkonda, kust valiti Mihkel Hansen, ning Tarvastu põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n1939. aastal oli vallas 2935 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Juhan Rennit, kes valiti 15. aprillil 1939 Viljandi maavolikogu liikmeks. 29. detsembril 1939 valiti vallavanemaks ühel häälel senine vallavanem Johan Rennit (koosolekul ei osalenud 12-liikmelise vallavolikogu 5-liikmeline opositsioon), tema palk 50 krooni jäeti endiseks. 2. veebruaril 1940 nimetas siseminister August Jürima vallavanemaks Johan Reichmanni.\n", "id": "ekk_Latn_200121"}
{"text": "Tuhalaane vald\n\nTuhalaane vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Tuhalaane valla maa-alast; senise Kärstna valla maa-alast, välja arvatud Löövi, Mägra, nr. A-96, Viira, Ühisturbamaa ja Köödre talude maa-ala ning suurem osa Tõru soo maa-alast.\n\n1939. aastal oli vallas 2537 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Johannes Pärtma.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 64. valimisringkonda, kust valiti Mihkel Hansen.\n", "id": "ekk_Latn_200122"}
{"text": "Tänassilma vald (1939)\n\nTänassilma vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950.\n\n1939. aastal oli vallas 2199 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Hans Mikk.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 64. valimisringkonda, kust valiti Mihkel Hansen.\n", "id": "ekk_Latn_200123"}
{"text": "Vastemõisa vald (1939)\n\nVastemõisa vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Vastemõisa külas.\n\nVald moodustati senise Vastemõisa valla maa-alast, välja arvatud Epra, Kabila, Kaunissaare, Kibaru ja Ojaküla külade piirkonnad ning osa Kuresoo raba maa-alast; senise Suure-Kõpu valla Metsküla piirkonnast ja osa Kõpu metskonna Kõpu metsandiku maa-alast; senise Sürgavere valla Udeküla piirkonnast; senise Taevere valla Lituvere ja Juurika külade piirkonnast; senise Puiatu valla lahustüki maa-alast senise Suure-Kõpu valla Metsküla osas.\n\n1939. aastal oli vallas 2171 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli August Stiim.\n", "id": "ekk_Latn_200124"}
{"text": "Viljandi vald (1939)\n\nViljandi vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Viljandi valla maa-alast, välja arvatud Metsa, Surva ja Mustapali küla, osa Tusti asunduse, Pärna nr. 115, Rulli nr. 116 ja 117 talu piirkonnad; senise Vana-Võidu valla Mäeltosa maa-alast; senise Uusna valla maa-alast, välja arvatud valla idapoolse osa maa-ala seniste Tarvastu ja Vana-Tänasilma valla vahel kuni Naela taludeni, viimased kaasa arvatud; senise Vana-Tänasilma valla Raudsepa (Vindla) talude piirkonnast; senise Pärsti valla maa-alast; senise Uue-Võidu valla maa-alast, välja arvatud Parika küla ja Kalle asunduse piirkond; senise Sürgavere valla Võistre, Pilustvere, Jaanuse ja Koogla küla piirkonnast; senise Päri valla Juga nr. 2, Tõrva nr. 1 ja Risti nr. 8 talu piirkonnast.\n\n1939. aastal oli vallas 5049 elanikku, see oli Viljandimaa suurima elanike arvuga vald.\n\nEsimene vallavanem oli Juhan Sumeri. 7. detsembril 1939 valiti uueks vallavanemaks endine Sürgavere vallavanem Johan Johandi (kinnitatud siseministri poolt 19. jaanuaril 1940).\n", "id": "ekk_Latn_200125"}
{"text": "Võisiku vald\n\nVõisiku vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Võisiku valla maa-alast; senise Soosaare valla maa-alast, välja arvatud Otiküla ja Metsanurga küla ning Paenaste asunduse piirkonnad; senise Uue-Võidu valla Parika küla ja Kalle asunduse piirkonnast; senise Uue-Põltsamaa valla talude loodepool Pedja jõge asuvate lahus-heinamaatükkide maa-aladest; senise Vana-Põltsamaa valla Epra raba osa piirkonnast; senise Kõo valla Laissaare talu piirkonnast; senise Olustvere valla Aasu talu ja osa Laisaare talu piirkonnast; senise Vana-Võidu valla osa Ojaküla piirkonnast; senise Kurista valla talude lahus-heinamaatükkide maa-aladest senise Võisiku valla piires; senise Lustivere valla talude lahus-heinamaatükkide maa-aladest senise Võisiku valla piires.\n\n1939. aastal oli vallas 3833 elanikku.\n\nVõisiku vallavanem Leonid Laar valiti 15. aprillil 1939 Viljandi maavolikogu liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_200126"}
{"text": "Rakvere vald (1939)\n\nRakvere vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Rakvere linnas.\n\n1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Eduard Maide.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 70. valimisringkonda, kust valiti Karl-Eduard Pajos.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Karitsa külanõukogu, Kloodi külanõukogu ja Rakvere külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala Rakvere rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200127"}
{"text": "Kunda vald (1939)\n\nKunda vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Malla külas.\n\nVald moodustati senise Kunda-Malla valla maa-alast, välja arvatud Mahu ja Männiku külade ning Kunda metsandiku kvartaalide nr. 117–119 maa-alad; senise Varangu valla Andja, Andja-Paasküla, Marinu, Tidriku, Toolse, Karepa ja Rutja külade ning Selja asunduse maa-aladest\n", "id": "ekk_Latn_200128"}
{"text": "Assamalla vald\n\nAssamalla vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Assamalla külas.\n\nVald moodustati senise Porkuni valla maa-alast, välja arvatud Aburi küla ja Mütta metsavahikoha nr. A-177 piirkonnad, Porkuni mõisa Kadila küla talude nr. 1–18, I–V, XXII ja XXIII ning Inju-Meriküla mõisa järgi olevate talude nr. 40 ja 3 heinamaatükkide maa-alad; senise Küti valla Meriküla mõisa järgi oleva maakoha nr. A-15 maa-alast; senise Saksi valla Kadapiku küla ja osa Induniidu küla piirkonnast.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 70. valimisringkonda, kust valiti Karl-Eduard Pajos.\n\nVald kuulus Väike-Maarja põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\nEsimene vallavanem oli Jakob Siipan.\n", "id": "ekk_Latn_200129"}
{"text": "Avanduse vald (1939)\n\nAvanduse vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Avanduse külas.\n\nVald moodustati senise Avanduse valla maa-alast, välja arvatud Avanduse metsandiku kvartaali nr. 112, Riigi tagavaramaa lit. D, Kaerale nr. 1, Pikane-Käromets nr. 2 ja Jõe nr. 3 talude ning Rohu ja Paasvere mõisade järgi olevate talude Sonda-Mustvee raudtee ääres asuvate heinamaatükkide maa-alad; senise Vao valla Kurtna küla ja Kärsa asunduse maa-aladest.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 69. valimisringkonda, kust valiti Oskar Köster.\n", "id": "ekk_Latn_200130"}
{"text": "Haljala vald (1939)\n\nHaljala vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Haljala valla maa-alast; senise Aaspere valla Potsu nr. A-37, Nahkru nr. A-38 ja Koopa nr. A-39 talude maa-aladest; senise Vihula valla Paju nr. A-20, Mägede-Pikapõllu nr. 10 ja Mägede-Everk nr. 11 talude maa-aladest; senise Varangu valla Pehka, Saariku, Mõislõpe, Jõe, Raja, Karulõpe, Varangu ja Aaviku külade maa-aladest.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 68. valimisringkonda, kust valiti Arnold Tartu.\n\nVald kuulus Haljala põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\nEsimene vallavanem oli Georg-Julius Nõlvak.\n", "id": "ekk_Latn_200131"}
{"text": "Küti vald\n\nKüti vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Kehala külas.\n\nVald moodustati senise Küti valla maa-alast, välja arvatud Karkuse küla, Meriküla mõisa järgi oleva maakoha nr. A-15, Inju-Meriküla mõisa järgi oleva Kruusiaugu nr. 16-a talu lahus-heinamaatüki ja Roela metskonna Küti metsandiku kvartaalide nr. 59–64 maa-alad; senise Porkuni valla Mütta metsavahi-koha nr. A-177, Porkuni mõisa Kadila küla talude nr. 1–18, I–V, XXII ja XXIII ning Inju-Meriküla mõisa järgi olevate talude nr. 40 ja 3 heinamaatükkide maa-aladest; senise Roela valla Roela mõisa järgi oleva Aavakannu nr. 1 talu maa-alast.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 70. valimisringkonda, kust valiti Karl-Eduard Pajos.\n", "id": "ekk_Latn_200132"}
{"text": "Mahu vald\n\nMahu vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Kalvi valla maa-alast, välja arvatud osa Ridaküla maa-alast ja Pada metsandiku kvartaalide nr. 67, 68 ja 69 maa-alad; senise Pada valla Toomiku, Võrkla, Metsavälja, Aru, Pada, Varudi ja Kassamäe küla, Pada, Samma ja Varudi asunduste ning Varudi asunduse talude lahus-heinamaatükkide maa-aladest; senise Kunda-Malla valla Mahu ja Männiku küla ning Kunda metsandiku kvartaalide nr. 117–119 maa-aladest.\n\nMahu valda kuulusid Viru-Nigula, Nugeri, Vasta asundus, Aruvälja, Kanguristi, Lepiku, Unukse talu, Kalda ja Võrkla küla, Varudi asundus, Samma asundus, Pada asundus, Pada, Toomiku, Aru, Metsavälja, Voorse, Raudna, Tüükri ja Aasokalda, Lahe, Mahu, Männiku, Unukse vabatküla, Pärna, Adrika, Mäepealse, Orgu, Koila, Kalvi asundus, Kesimetsa, Kelu ja Kurna, Oru asundus, Koogu asundus, Herjapea, Abaja, Rannu, Kõrtsialuse, Rida, Tamme, Uusküla, Aseri vabrik, Meriküla, Aseri asundus, Aseri-Aru ja Aseri küla.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 68. valimisringkonda, kust valiti Arnold Tartu.\n\nMahu vallavanem Tiiman Tamme suri mais 1940.\n\n1945. aastal moodustati Mahu vallas Aseri, Kalvi, Samma ja Viru-Nigula külanõukogu.\n\nMahu vald likvideeriti 1950. aastal. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s kaotati 1. oktoobril 1950 maakonnad ja vallad ning moodustati Kiviõli rajoon, Mahu valla alad lülitati Kiviõli rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200133"}
{"text": "Palmse vald\n\nPalmse vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus tänapäeva Koljaku küla aladel.\n\nVald moodustati senise Palmse valla maa-alast, välja arvatud Viitna küla ja Sagadi metsandiku kvartalite nr. 54–57 ja 65–67 maa-alad ning Joaveski vabriku piirkond; senise Vihula valla Jorika, Pihlaspea ja Vergi küla, Loobu metskonna Viitna metsandiku kvartalite nr. 14–18 ning nende vahel asuvate heinamaatükkide maa-aladest.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 67. valimisringkonda, kust valiti Rudolf Penno. Vald kuulus Haljala põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\nVallas on sündinud Jaan Kruusvall.\n", "id": "ekk_Latn_200134"}
{"text": "Roela vald\n\nRoela vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Viru-Roelas.\n\nVald moodustati senise Roela valla maa-alast, välja arvatud Roela mõisa järgi oleva Aavakannu nr. 1 talu maa-ala; senise Paasvere valla Laekvere mõisa järgi olevate talude Ädara nr. A-15, Lageda ja Arulepiku, heinamaatükkide nr. III, VI, VII, 16, 17 ja Vihmanni heinamaa nr. 34-c, Suigu metsavahikoha ning Küüska metsandiku kvartaalide nr. 1–12 maa-aladest; senise Küti valla Inju-Meriküla mõisa järgi oleva Kruusiaugu nr. 16-a talu lahus-heinamaatüki ja Roela metskonna Küti metsandiku kvartaalide nr. 59–64 maa-aladest; senise Rägavere valla Undla nr. A-104 ja Kuivasaare nr. A-105 maa-aladest.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 70. valimisringkonda, kust valiti Karl-Eduard Pajos.\n\n13. septembril 1945 asutati valla koosseisus Liiva külanõukogu, Roela külanõukogu ja Tudu külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati Liiva ja Roela külanõukogu Rakvere rajooni ja Tudu külanõukogu Kiviõli rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200135"}
{"text": "Rägavere vald (1939)\n\nRägavere vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Rägavere valla maa-alast, välja arvatud osa Vetiku küla maa-alast ning Undla nr A-104 ja Kuivasaare nr A-105 talude maa-alad; senise Pada valla Urtja, Põdri ja Haansalu külade, Aarla ja Kabala asunduste, Prüningi ja Lilleoru talude maa-aladest ning raudteemajade piirkonnast.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 70. valimisringkonda, kust valiti Karl-Eduard Pajos.\n\n13. septembril 1945 asutati valla koosseisus Kabala külanõukogu, Põlula külanõukogu ja Rägavere külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati Põlula ja Rägavere külanõukogu Rakvere rajooni ja Kabala külanõukogu Kiviõli rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200136"}
{"text": "Salla vald (1939)\n\nSalla vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Salla külas.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 69. valimisringkonda, kust valiti Oskar Köster.\n\n13. septembril 1945 asutati valla koosseisus Emumäe külanõukogu, Käru külanõukogu ja Tammiku külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala Väike-Maarja rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200137"}
{"text": "Sõmeru vald (1939)\n\nSõmeru vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Koovälja külas.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 68. valimisringkonda, kust valiti Arnold Tartu.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Kaarli külanõukogu, Kohala külanõukogu ja Uhtna külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala Rakvere rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200138"}
{"text": "Vao vald\n\nVao vald oli vald Virumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Väike-Maarjas.\n\nVald moodustati senise Vao valla maa-alast, välja arvatud Kurtna küla, Araski ja Kärsa asunduste, Kamariku nr A-42 ja nr A-23 talude ning Porkuni metskonna Kiltsi metsandiku kvartaalide nr 27–45 maa-alad; senise Porkuni valla Aburi küla piirkonnast.\n\nEsimene vallavanem oli Aleksander Poom, kes 5. aprillil 1939 valiti tagasi Viru maanõunikuks.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Kiltsi külanõukogu, Pandivere külanõukogu, Põdrangu külanõukogu, Triigi külanõukogu ja Väike-Maarja külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala Väike-Maarja rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200139"}
{"text": "Erra vald\n\nErra vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950.\n\n11. detsembril 1939, oma esimesel töökoosolekul, valis vallavolikogu ühel häälel tagasi senise vallavanema Kaarel Innuse ja määras vallavanema palgaks 80 krooni, asetäitjale 35 ja abile 25 krooni kuus. Varem olid palgad vastavalt olnud 60, 18(?) ja 25 krooni kuus.\n\nVald moodustati senise Erra valla maa-alast, välja arvatud Purtse mõisa järgi olevate talude nr. A-190, A-191, A-193 ja A-195 senise Erra valla piiresse ulatuvate osade maa-alad; senise Püssi valla Irvala küla maa-alast; senise Maidla valla Maidla asunduse osa maa-alast; senise Pada valla Uljaste, Nüri, Vana-Sonda, Päsula ja Puisma külade, Ilmaste ja Satsu asunduste ning Sonda aleviku maa-aladest; senise Kalvi valla Pada metsandiku kvartaalide nr. 67, 68 ja 69 maa-aladest.\n\n1. aprillil 1939 oli vallas 7006 elanikku.\n\n15. juunil 1946 muudeti Kiviõli asula maakondliku alluvusega linnaks.\n", "id": "ekk_Latn_200140"}
{"text": "Illuka vald (1939)\n\nIlluka vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950. Vallamaja asus tänapäeva Illuka küla aladel.\n\nVald moodustati senise Illuka valla maa-alast; senise Vasknarva valla Tuusna küla maa-alast; senise Jõhvi valla Karataja nr A-92 talu piirkonnast\n\nIlluka valda kuulusid Edivere, Nõmme, Raudi, Lähtepea, Kaidma ja Kõnnu küla, Konsu koht Kurtna laagris, Soompea, Sootaguse, Puhatu, Kaatermu ja Raasiku küla, Karu ja Munamaaru metsavahi kohad, Illuka, Ohakvere, Oru-Võhma ja Kurtna küla, Karataja talu, Imatu, Kamarna ja Tuusna küla.\n\n1. aprillil 1939 oli vallas 1943 elanikku.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 72. valimisringkonda, kust valiti Hugo Kukke.\n", "id": "ekk_Latn_200141"}
{"text": "Jõhvi vald (1939)\n\nJõhvi vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950.\n\nVald moodustati senise Jõhvi valla maa-alast, välja arvatud Tarakuse küla maa-ala ja Karataja nr. A-92 talu piirkond; senise Voka valla maa-alast, välja arvatud Päite, Vaivina ja Künnapõhja külade, Päite asunduse ja Viivikonna kaevanduse maa-alad; senise Järve valla Uikala asunduse maa-alast.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 73. valimisringkonda, kust valiti Elmar-Aleksander Lehtmets.\n", "id": "ekk_Latn_200142"}
{"text": "Kohtla vald (1939)\n\nKohtla vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950.\n\nVald moodustati senise Kohtla valla maa-alast; senise Järve valla maa-alast, välja arvatud Uikalu asunduse maa-ala; senise Mäetaguse valla Ereda mõisa järgi olevate talude nr. A-66, A-67, A-69–A-71, A-74–A-77, A-80 ja A-83–A-86 juurdelõigete maa-aladest.\n\n1. aprillil 1939 oli vallas 7844 elanikku.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 72. valimisringkonda, kust valiti Hugo Kukke.\n\n15. juunil 1946 muudeti Kohtla-Järve asula maakondliku alluvusega linnaks ja 4. aprillil 1947 vabariikliku alluvusega linnaks.\n", "id": "ekk_Latn_200143"}
{"text": "Lüganuse vald (1939)\n\nLüganuse vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950.\n\nVald moodustati senise Püssi valla maa-alast, välja arvatud Soonurme, Mehide, Lümatu, Jalasto, Tagamaa ja Irvala külade maa-alad; senise Kalvi valla Ridaküla osa maa-alast; senise Erra valla piiresse ulatuvate Purtse mõisa järgi olevate talude nr. a-190, A-191, A-193 ja A-195 osade maa-aladest.\n\nValla täitevkomitee esimees Karl-Johannes Kallas vallandati pärast Lüganuse kiriku rüüstamist 24. veebruaril 1941.\n\n1945. aastal moodustati Lüganuse valla territooriumil Lüganuse külanõukogu. Külanõukogu halduskeskus asus Lüganuse asulas.\n\nEesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s, kaotati 1. oktoobril 1950. aastal maakonnad ja vallad ning moodustati Kiviõli rajoon.\n", "id": "ekk_Latn_200144"}
{"text": "Maidla vald (1939)\n\nMaidla vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950.\n\nVald moodustati senise Maidla valla maa-alast, välja arvatud osa Maidla asunduse maa-alast; senise Püssi valla Soonurme, Mehide, Lümatu, Jalasto ja Tagamaa külade maa-aladest.\n\nEsimene vallavanem oli Eduard Ilves, kes 5. aprillil 1939 valiti Viru maavolinikuks.\n\nEesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s, kaotati 1. oktoobril 1950. aastal maakonnad ja vallad.\n", "id": "ekk_Latn_200145"}
{"text": "Mäetaguse vald (1939)\n\nMäetaguse vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950. Vallamaja asus Aru külas.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 72. valimisringkonda, kust valiti Hugo Kukke.\n\nEesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s, kaotati 1. oktoobril 1950. aastal maakonnad ja vallad.\n", "id": "ekk_Latn_200146"}
{"text": "Vasknarva vald (1939)\n\nVasknarva vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950. Vallamaja asus Jaama külas.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Jaama külanõukogu, Permisküla külanõukogu ja Remniku külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala Jõhvi rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200147"}
{"text": "Vaivara vald (1939)\n\nVaivara vald oli vald Virumaal aastail 1939–1949 ja Jõhvi maakonnas aastail 1949–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 73. valimisringkonda, kust valiti Elmar-Aleksander Lehtmets, ning Narva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n24. veebruaril 1940 avati vallas elektrivõrk, mis hõlmas 5 küla 68 taluga. 23 km pikkuse liini ehitajaks oli Vaivara elektriühing. Liini ehitamiseks sai ühing 27 000 krooni laenu Rahvamajanduse Elustamise Fondilt. Liini ja valgustusseadmete kulu oli talu kohta keskmisel 340 krooni.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Perjatsi külanõukogu, Türsamäe külanõukogu ja Vaivara külanõukogu. 30. detsembril 1947 Vaivara külanõukogu kaotati ja ühendati Perjatsi külanõukoguga. 13. mail 1950 muudeti töölisaleviks Viivikonna asula. 26. septembril 1950 allutati valla maa-ala Narva linnanõukogule.\n", "id": "ekk_Latn_200148"}
{"text": "Narva vald\n\nNarva vald oli vald Viru maakonnas Narva jõe idakaldal 18. jaanuarini 1945. Narva vald koos Raja ja Piiri vallaga moodustasid Narva-taguse. Vallamaja asus Väikülas.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 73. valimisringkonda, kust valiti Elmar-Aleksander Lehtmets.\n\nVald kuulus Narva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_200149"}
{"text": "Piiri vald\n\nPiiri vald (1939. aastani Kose vald) oli vald Virumaal Vaivara kihelkonnas Narva jõe idakaldal aastail 1939–1945. Vald moodustati senise Kose valla piires. Piiri vald koos Raja valla ja Narva vallaga moodustasid Narva-taguse. Vallamaja asus Krivasoo külas.\n\nKose vald (vene keeles Козельскaя) eksisteeris alates 1920. aastast kuni 1939. aastani Narva jõest ida pool asunud maa-alal, mis pärast Eesti Vabadussõja edukat lõppu oli liidetud Tartu rahulepingu alusel Viru maakonnaga.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 66. valimisringkonda, kust valiti Aleksander Ossipov, ja Vasknarva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_200150"}
{"text": "Raja vald\n\nRaja vald (kuni 1939. aastani Skarjatina vald, eestipäraselt ka Karjati vald) oli vald Narva jõe ülemjooksu idakaldal aastatel 1920–1945. Vallamaja asus Skarjatina Gora külas.\n", "id": "ekk_Latn_200151"}
{"text": "Kalda vald\n\nKalda vald (1922–1939 Kulje vald) oli vald Eesti Petseri maakonnas aastail 1922–1945.\n\nVallamaja asus Kulje külas.\n\nEsimene vallavanem oli Mihhail Reino.\n\n1939. aasta vallareformiga muudeti valla nime, kuid mitte valla piire.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 28. valimisringkonda, kust valiti Nigul Kaliste. Vald kuulus Värska põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_200152"}
{"text": "Linnuse vald\n\nLinnuse vald oli vald Eesti Petseri maakonnas aastail 1939–1945. Vallamaja asus Irboskas.\n\nLinnuse vald moodustati endise Irboska valla piirides.\n\n1. aprillil 1939 (haldusreformi jõustumise päeval) oli vallas 10 231 elanikku; see oli suurima elanike arvuga vald kogu tolleaegses Eestis.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 29. valimisringkonda, kust valiti Vladimir Roslavlev.\n\nVald kuulus Linnuse põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n1940. aastal suri Avdašovo külas 110-aastane E. Simeonova, kes oli Eesti vanim inimene juba 1934. aasta rahvaloenduse ajal.\n", "id": "ekk_Latn_200153"}
{"text": "Lõuna vald\n\nLõuna vald oli vald Eesti Petseri maakonnas aastail 1939–1945.\n\nValla keskus oli Laura küla. Lõuna vald moodustati 1939. aastal Laura valla ja osaliselt Rootova valla aladest (Litšnikovo, Tarantajevo, Slizujevo ja Gorbunovo küla).\n\nVald kuulus Riigivolikogu 30. valimisringkonda, kust valiti Georgi Orlov. Vald kuulus Lõuna põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\nLõuna valda kuulusid Poddubje, Fedossõ, Baskakovo, Šumräninovo, Podgorje, Bobrenki, Ramšino, Nikolštšino, Laura, Panjkovo, Slizujevo, Gorbunovo, Lidva II, Laura mõis, Goruška, Sohhino, Stukolovo, Väike-Apolihino, Suure-Apolihino, Gribuši, Gagulino, Mildino, Zahharevo, Stehnovo, Bobrovo, Sohhino, Lamištše, Suzikovo, Mildino, Borissovo, Kalvino, Tarantajevo, Litšnikovo puustused, Smolänka, Terehovo, Prektiši, Väike-Zamošje, Suure-Zamošje, Hrebtõ, Kõrgesilla, Papuševo, Durkovo, Usaadištše, Zamošje Borissovo, Jevdokimovo, Bruniševo, Šelehovo, Kendiši, Krassikovo, Võstavka, Võrvino, Kljutšištše, Tšuhhnovo, Botvino, Stolbovo, Suure-Kikutõ, Väike-Kikutõ, Medvedkovo, Plastinovo, Kostomarõ ja Ljubätovo küla.\n", "id": "ekk_Latn_200154"}
{"text": "Mäe vald\n\nMäe vald oli vald Petserimaal aastail 1922–1945 ja Võrumaal aastail 1945–1950. Vallamaja asus tänapäeva Toomasmäe küla aladel (Töganitsa külas).\n\nAastatel 1922–1923 kandis vald nime Mikitamäe vald.\n\nValla pindala oli 102,5 km².\n\n1922. aasta rahvaloenduse andmeil oli vallas 3016 elanikku ja 32 küla.\n\n1. aprillil 1939 oli vallas 3310 elanikku.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 28. valimisringkonda, kust valiti Nigul Kaliste.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Mikitamäe külanõukogu ja Võõpsu külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala Räpina rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200155"}
{"text": "Petseri vald\n\nPetseri vald oli vald Eesti Petseri maakonnas aastail 1920–1945. 1939. aasta vallareform valla piire ei muutnud.\n\nVald ümbritses Petseri linna, selle pindala oli 435,5 km² ja elanike arv 1934. aastal 7042, neist eestlasi 28,2%. Vallamaja asus Petseris.\n", "id": "ekk_Latn_200156"}
{"text": "Roodva vald\n\nRoodva vald oli vald Petserimaal aastail 1939–1945.\n\nRoodva vald moodustati senise Rootova valla maa-alast, välja arvatud Litšnikovo, Tarantajevo, Slizujevo ja Gorbunovo küla piirkond, mis arvati vallareformiga Lõuna valda.\n\nVallamaja asus Roodva külas.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 30. valimisringkonda, kust valiti Georgi Orlov. Vald kuulus Lõuna põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\nEsimene vallavanem oli Paul Laats.\n", "id": "ekk_Latn_200157"}
{"text": "Saatse vald\n\nSaatse vald (aastail 1922–1939 Satserinna vald) oli vald Petserimaal aastail 1922–1945 ja Võrumaal aastail 1945–1950. Vallamaja asus Satseri külas.\n\n13. septembril 1945 moodustati vallas Matsuri külanõukogu ja Satserinna külanõukogu.\n\n26. septembril 1950 arvati vald Räpina rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200158"}
{"text": "Senno vald\n\nSenno vald oli vald Petserimaal aastail 1920–1945. Vallamaja asus tänapäeva Uus-Irboska küla aladel.\n\n1934 oli vallas 8860 elanikku. 1. aprillil 1939 oli vallas 10 078 elanikku. Valla pindala oli 215 km².\n\nVald kuulus Riigivolikogu 29. valimisringkonda, kust valiti Vladimir Roslavlev.\n\nVallas oli Senno küla.\n", "id": "ekk_Latn_200159"}
{"text": "Vilo vald\n\nVilo vald oli vald Petserimaal aastail 1922–1944.\n\nSuuremad külad olid Pankjavitsa, Mitkovitsa (Mitkovitsõ) ja Vilo.\n\nSiseministri 13. novembri ja 11. detsembri 1928 otsustega Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1928 otsuse alusel eestistati mitme Vilo valla küla nimi: Saltanovo küla Saloste külaks (Saltanuva) Makarovo küla Mäe külaks (Makarova) Pokolodovo küla Tamme külaks (Pokolduva) Sokolovo küla Nurme külaks (Sokolova) Gagarino küla Virve külaks (Kagarinna) Katsevo küla Kalde külaks (Kaatsova) Lõkovo küla Ojavere külaks (Lõkova) Ogarevo-Marevo küla Ugavere külaks (Ugar'ova).\n\n1934. aastal oli valla elanike arv 6841 ja pindala 192 km².\n\nVilo vallas oli mitu kooli – Molnika (Molniga), Sokolovo (Sokolova), Truba, Košelki (Koss'olka), Alaotsa, Jaaska, Pankjavitsa (Panikovitši) ja Lõkovo (Lõkova) külas.\n\n1944. aasta augustis liideti Vilo vald Vene NFSV Pihkva oblasti Petseri rajooniga. Pihkva oblastiga liitmise ajal elas Vilo vallas 3290 eestlast, kes moodustasid 66,3% valla elanikest.\n", "id": "ekk_Latn_200160"}
{"text": "Gunnar Koitsaar\n\nGunnar Koitsaar (sündinud 3. detsembril 1979) on eesti õpetaja ja kaitseväelane.\n\nKaitseväe juhataja 16.06.2011 ettepanekul ülendati ta leitnandiks.\n\nGunnar Koitsaar annab mitmes Eesti üldhariduskoolis riigikaitse ainetunde.\n", "id": "ekk_Latn_200161"}
{"text": "Kümme FBI tipptagaotsitavat\n\n\"Kümme FBI tipptagaotsitavat\" on Ameerika Ühendriikide Föderaalse juurdlusbüroo (FBI) koostatav kümne kõige tähtsama tagaotsitava isiku nimekiri. Tasu nimekirjas oleva tagaotsitava tabamisele viiva informatsiooni eest on 100 000 USA dollarit, kui pole märgitud teisiti.\n\nSeisuga 16. mai 2012 oli nimekirjas olnud kokku 496 inimest, kellest oli hiljem tabatud 466 (94%), kellest omakorda 154 (31%) tabati avalikkuselt tulnud vihje abil.\n", "id": "ekk_Latn_200162"}
{"text": "Toivo Asmer\n\nToivo Asmer (sündinud 8. jaanuaril 1947 Järvamaal Oisus) on Eesti ettevõtja, autospordi edendaja, muusik ja poliitik. Ta oli 1999–2003 kahe valitsuse koosseisus Eesti Vabariigi regionaalminister.\n", "id": "ekk_Latn_200163"}
{"text": "Saint Lawrence'i laht\n\nSaint Lawrence'i laht on Atlandi ookeani laht Põhja-Ameerika idakaldal.\n\nLoodes piirab lahte Labradori, kagus aga Nova Scotia poolsaar. Lahe suus asub Newfoundland.\n\nLahe pindala on umbes 250 000 ruutkilomeetrit, sügavus kuni 572 meetrit.\n\nLahte suubub Saint Lawrence'i jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_200164"}
{"text": "Mats\n\nMats on üks paljudest mehenimedest, mis pärineb heebrea keelest - nimest Mattay, Mattithayu tähendas Jumala andi.\n\nSeda nime kandis ka üks evangelistidest. Ladina keelde jõudis nimi kujul Matthaeus ning sealt edasi paljudesse keeltesse eri kujudel, sh Eestis levinud Mattias, Madis, Mats, Mati. Mads on levinud mehenimi Skandinaavias.\n\nKui rahvusvahelised eesnimed Eestis laiemalt levisid, sai Matsist eestlastest talupoegade seas levinud eesnimi. Valitsev klass – põhiliselt sakslastest mõisnikud – kasutas sõna \"mats\" eestlaste kohta halvustava tähendusega üldnimena. \"Matslik\" hakkas tähendama labast ja kasvatamatut käitumist ja olekut. Samas sõna \"mats\" omandas eestlaste seas pigem positiivse varjundi, nt rahvalikus laulus \"Mats alati on tubli mees\".\n\nA. H. Tammsaare vastandas matsi kui alalhoidlikkuse ja visaduse kehastust ja vurlet kui iseloomutut konjunkturisti: \"Mats on traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev. Mis tal on, sellest peab ta kinni, sest selle on ta omandanud mitte uisapäisa, vaid tasa ja targu, oma loomu ja tarvete kohaselt. Tema armastab isegi seda, mille käes ta kannatab ja millega peab verist võitlust.\"\n\nNimepäev eestikeelse kalendri järgi on 24. veebruaril.\n\nEestis elas Rahvastikuregistri andmetel 8. mai 2012 seisuga 87 inimest eesnimega Mats. Perekonnanimega Mats oli 67 inimest.\n\n2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Mats 88 mehel. Mats oli populaarsuselt 676. mehenimi. Mats oli keskmiselt 38 aasta vanune (mediaanvanus oli 31). Kõige populaarsem oli eesnimi Mats vanuserühmas 25–29, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 1,64.\n", "id": "ekk_Latn_200165"}
{"text": "Chuuki saared\n\nChuuki saared on saarestik Mikroneesias, osa Karoliinid.\n\nSaarte pindala on 100 ruutkilomeetrit. Saared on künklikud, kõrgus kuni 443 m.\n\nSaared kuuluvad Mikroneesiale.\n", "id": "ekk_Latn_200166"}
{"text": "Aranküla peakraav\n\nAranküla peakraav on kraav Raplamaal Rapla vallas Arankülas, Ridakülas, Uuskülas ja Sulupere külas.\n\nPeakraavi pikkus on 6,2 km ning see suubub paremalt Vigala jõkke. Peakraavi valgla on 15,9 km².\n\nPeakraavi lähte lähedal ületab selle Tallinna–Pärnu raudtee. Samuti ületavad selle Rapla–Aranküla tee, Tallinna–Rapla–Türi maantee ja Rapla–Varbola tee. Suudmest umbes 400 m ida poole jääb Rapla linn.\n\nPeakraav on mitteavalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.\n\nAranküla peakraavi keskkonnaregistri kood on VEE1110405.\n", "id": "ekk_Latn_200167"}
{"text": "Impulsstrafo\n\nImpulsstrafo on transformaator informatsiooni ülekandmiseks impulsside vahendusel. Kui tavalise trafo korral on esmatähtis energia võimalikult kaovaba ülekanne, siis impulsstrafo peab impulsse üle kandma võimalikult moonutusvabalt, et säiliks impulsside kuju.\n\nImpulsstrafosid kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogias ristkülikukujuliste impulsside ülekandmisel eesmärgiga signaaliahelaid sümmetreerida ja galvaaniliseks eraldada.\n", "id": "ekk_Latn_200168"}
{"text": "Sõbralaat\n\nSõbralaat (soome keeles sepramarkkinat) on ajalooline sõbrakaubanduse vorm (laat), mida on eestlaste ja soomlaste vahelisel läbikäimisel peetud mõlemal pool Soome lahte üle seitsmesaja aasta. Soome väikesaarte asukad vahetasid sõbrakaubanduse raames kala- ja hülgepüügi saadusi, näiteks soolaräime, virulaste vilja ja liha, hiljem ka kartulite vastu. Samuti kaubeldi käsitöö ja villaga.\n", "id": "ekk_Latn_200169"}
{"text": "Keevitusalaldi\n\nKeevitusalaldi on keevitusseade, mis annab keevitamiseks vajalikku alalisvoolu. Traditsiooniline keevitusalaldi koosneb võrgutrafost, mis madaldab elektrivõrgu pinget, ja alaldist, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks. Tavaliselt on kasutatud kolmefaasilist võrguvoolu ja vastavalt kolmefaasilist alaldit, sest siis on väljundpinge pulsatsioon vaid 4% (võrreldes ligi 50 protsendiga ühefaasilise alaldi korral).\n\nTänapäeval kasutatakse kompaktseid võrgutrafota alalisvoolu-keevitusseadmeid, nn keevitusinvertereid, mis muundavad ühe- või kolmefaasilise võrguvoolu vajalikuks keevitusvooluks elektroonilise impulsstoitelülituse abil.\n", "id": "ekk_Latn_200170"}
{"text": "Estcoy-E\n\nEstcoy-E oli Eesti jalaväekompanii, mis osales NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistanis.\n\nJalaväekompanii Estcoy-E oli 134-liikmeline.\n\nEstcoy-E tegutses Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Ameerika Ühendriikide 2. merejalaväebrigaadi koosseisus. Kompanii oli moodustatud Scouts-pataljoni baasil. Tegemist oli sama üksusega, mis 2010. aasta esimesel poolaastal kuulus Balti riikide ühise jalaväepataljoni NRF-14 koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_200171"}
{"text": "Vikipeedia:Vikiprojekt Nõmme\n\nVikiprojekt Nõmme on loodud, et korraldada nii ajaloolise Nõmme linna kui ka kaasaegse Tallinna Nõmme linnaosaga seotud artiklite kirjutamist.\n", "id": "ekk_Latn_200172"}
{"text": "Induktiivtakistus\n\nInduktiivtakistus ehk induktiivne reaktiivtakistus on elektritakistus, mis esineb induktiivsust omavatel elektriahela elementidel (näiteks induktiivpoolil) vahelduvvoolu korral. Mõõtühik on oom, tähis Ω.\n\nInduktiivtakistus X_L avaldub kujul X_L=2 \\pi f L, kus f on vahelduvvoolu sagedus ja L on ahelaelemendi induktiivsus.\n\nValemist järeldub, et induktiivtakistus sõltub vahelduvvoolu sagedusest ning mida suurem on sagedus, seda suurem on ka induktiivtakistus.\n", "id": "ekk_Latn_200173"}
{"text": "Must kassa\n\nMust kassa on rahvapärane nimetus asutuse raha kohta, mis ei ole raamatupidamises arvel, vaid on mõne juhtiva töötaja valduses ja saadakse või kasutatakse ebaseaduslike tehingute puhul.\n\nNõukogude Liidus oli see laialt levinud.\n", "id": "ekk_Latn_200174"}
{"text": "Britta Steffen\n\nBritta Steffen (sündinud 16. novembril 1983 Schwedtis Brandenburgi liidumaal endises Saksa DV-s) on Saksamaa ujuja, kes on spetsialiseerunud vabaujumisele. Ta on kahekordne olümpiavõitja, kolmekordne maailmameister ja 12-kordne Euroopa meister\n\n1999. aastal tuli Steffen noorte Euroopa meistrivõistlustel kuuekordseks Euroopa meistriks. 2000. aastal Sydneys toimunud olümpiamängudel kuulus ta 4x200 m vabaujumises pronksmedali võitnud Saksamaa naiskonda, kuigi ta finaalis ei osalenud. Kuna aga eelujumises ta osales, siis sai ka tema pronksmedali. Neli aastat hiljem Ateenas toimunud 2004. aasta OM-il osales Steffen ainult 4x100 m vabaujumises eelujumises. 2008. aasta OM-il Pekingis tuli ta kahekordseks olümpiavõitjaks, olles esimene nii 50 kui 100 meetri vabaujumises. Varem on sama tulemusega hakkama saanud Saksa DV ujuja Kristin Otto 1988 ja hollandlanna Inge de Bruijn (2000).\n\nMaailmameistrivõistlustel suures basseinis on Steffen saanud seitse medalit. 2007. aasta MM-il Melbourne'is sai ta 4x200 meetri vabalt ujumises hõbemedali ja 100 m vabaujumise pronksmedali.\n\n2009. aasta MM-il Roomas tuli ta kahekordseks maailmameistriks. Mõlemad võidud tulid uute maailmarekorditega. 50 m vabaujumises oli see 23,73 ja 100 m 52,07. 100 m vabaujumise maailmarekordit oli ta uuendanud juba päev varem toimunud 4x100 m vabaujumise finaalis 52,22, kus Saksamaa sai hõbemedali.\n\nTalle kuulus aastatel 2009–2017 50 meetri vabaujumise ning aastatel 2006–2008 ja 2009–2016 100 meetri vabaujumise maailmarekord.\n\n2008. aastal valiti ta Saksamaa aasta naissportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_200175"}
{"text": "Pihutoidulised\n\nPihutoidulised on vees elavad loomad, kes eluks vajaliku energia saavad detriiti (detritofaagid) või planktonit (planktofaagid) tarbides.\n\nvirustajad (aktiivsed filtraatorid). Siia kuuluvad paljud keriloomad, käsnad, karbid jt. kurnajad ehk (bio)filtraatorid (passiivsed filtraatorid). Tähtsaimad esindajad on planktontoidulised kalad, vesikirbulised jt. harjajad ehk kompajad. Tuntuimad esindajad on paljud ainuõõssed, mitmed peajalgsed jt.\n", "id": "ekk_Latn_200176"}
{"text": "Bayelsa osariik\n\nBayelsa osariik on 1. järgu haldusüksus (osariik) Nigeeria lõunaosas Nigeri jõe suudmealal.\n\nOsariik eraldati 1996. aastal Riversi osariigist.\n\nPeamiseks majandusharuks on nafta- ja maagaasitööstus. 30% riigi naftast puuritakse Bayelsas. Suurem osa elanikest on hõivatud kalanduses ja põllumajanduses.\n\nOsariigi kuberner on alates 2012. aastast Henry Dickson.\n", "id": "ekk_Latn_200177"}
{"text": "Benue osariik\n\nBenue osariik on 1. järgu haldusüksus (osariik) Nigeeria lõunaosas. Osariik on nime saanud Benue jõe järgi.\n\nPeamine majandusharu on põllumajandus. Kasvatatakse jamssi, riisi, kartulit, sojauba, maisi, maniokki jt põllukultuure. Maavaradest kaevandatakse lubjakivi ja kaoliini.\n", "id": "ekk_Latn_200178"}
{"text": "Harald Reinvald\n\nHarald Reinvald (15. august 1921 Tallinn – 4. aprill 1997 Tallinn) oli eesti poksija. Ta poksis aastatel 1936–1950, alates 1943. aastast Nõukogude tagalas \"Dünamos\" ning alates 1944. aastast Tallinna \"Dünamos\".\n\nReinvald oli kukk-kaalus (kuni 53,5 kg) kolmekordne Eesti NSV meister (1945–1947). Ta sai Eesti NSV meistrivõistlustel kukk-kaalus (kuni 53,5 kg) II koha (1941) ja sulgkaalus (kuni 57,2 kg) II koha (1948).\n\nReinvald sai NSV Liidu meistrivõistlustel kukk-kaalus (kuni 53,5 kg) IV koha (1944). Ta sai Dünamo üleliidulistel meistrivõistlustel II koha (1947).\n\nReinvald tegutses hiljem ka poksikohtunikuna ja juhtis oma surmani poksiveteranide ühenduse tööd.\n", "id": "ekk_Latn_200179"}
{"text": "Iolu Abil\n\nIolu Johnson Abil (sündinud 1942) on Vanuatu poliitik, kes oli 2. septembrist 2009 kuni 2. septembrini 2014 Vanuatu president.\n\nIolu Abil on pärit Vanuatu lõunapoolseimast provintsist Taféast Tanna saarelt.\n\nTa oli peaminister Walter Lini juhitava iseseisva Vanuatu esimese valitsuse liige.\n\n2. septembril 2009 toimunud presidendivalimiste kolmandas voorus valis Vanuatu 52-liikmeline parlament Iolu Abili 41 poolthäälega järgnevaks viieks aastaks riigi presidendiks.\n", "id": "ekk_Latn_200180"}
{"text": "Merihein\n\nMerihein (Zostera L.) on veetaimede perekond meriheinaliste sugukonnast.\n\nEesti territoriaalvetes on levinud pikk merihein (Zostera marina).\n", "id": "ekk_Latn_200181"}
{"text": "Näkirohi\n\nNäkirohi (Najas L.) on veetaimede perekond kilbukaliste (mõne süsteemi järgi näkirohuliste) sugukonnast.\n\nVarasemad süsteemid on arvanud näkirohu omaette sugukonda.\n", "id": "ekk_Latn_200182"}
{"text": "Kuutõverohi\n\nKuutõverohi (Polygonatum Mill.) on taimede perekond liilialiste sugukonnast. Kuutõverohu perekonda kuulub 55 liiki ja neist 5 kasvab Euroopas.\n", "id": "ekk_Latn_200183"}
{"text": "Reaktsioonidestillatsioon\n\nReaktsioonidestillatsioon (Reactive distillation) on protsess, kus reaktsiooninõu on ühtlasi ka destillatsiooni kolviks. Siin reaktsiooni produkti eraldamine ei nõua eraldi destillatsiooni etappi. Eriti kasulik on see meetod tasakaaluliste reaktsioonide korral, kuna võimaldab produkti välja viia reaktsioonitsoonist.\n", "id": "ekk_Latn_200184"}
{"text": "Kuldtäht\n\nKuldtäht (Gagea Salisb.) on taimede perekond liilialiste sugukonnast.\n\nPerekonda kuulub umbes 70 liiki, mille looduslik levila on Euroopa, Põhja-Aafrika, Lääne- ja Kesk-Aasia. Kausjad kuni lehterjad õied on kollased, harvem valged ning asuvad väikeses hõredas sarik- või kobarõisikus. Taimel on 1–2 juurmist lineaalset lehte ja õisiku all varrel kaks lehetaolist õisiku kandelehte.\n\nVäike kuldtäht (Gagea minima) ja kollane kuldtäht (Gaegea lutea) kasvavad Eestis paiguti salumetsades, parkides, kollane kuldtäht ka puisniitudel.\n", "id": "ekk_Latn_200185"}
{"text": "Heinrich von Neff (1915−1940)\n\nHeinrich Georg Moritz Eugen von Neff (30. detsember 1915 (ukj 12. jaanuar 1916) Tallinn – 3. mai 1940 Toomsalu talu, Virumaa) oli jäänukmõisa omanik.\n", "id": "ekk_Latn_200186"}
{"text": "Heinrich von Neff\n\nReinhold Heinrich Gaston von Neff, Muuga mõisnik, Carl Timoleon von Neffi poeg (1841–1906) Heinrich Georg Moritz Eugen Neff, Muuga mõisasüdame omanik, eelmise pojapoeg (1916–1940) Heinrich Carl Timoleon von Neff, Venemaa Keisririigi ja Loodearmee sõjaväelane (1880–1951)\n", "id": "ekk_Latn_200187"}
{"text": "Carrie Prejean\n\nCaroline Michelle Prejean (sündinud 13. mail 1987 San Diegos) on Ameerika Ühendriikide modell ja endine miss California.\n\nTema vanemad lahutasid abielu 1988. aastal ning vaidlused lapse kasvatusõiguse pärast kestsid üle kümne aasta. Ta kasvas üles evangeelses kristlikus kodus. Ta lõpetas Vista keskkooli ja õpib 2009. aastal San Diego kristlikus kolledžis vabasid kunste. Ta tegutseb koguduses ja puuetega lastega tegutsevas MTÜ-s.\n\nTa valiti 2005. aastal miss California esimeseks printsessiks teismeliste vanuseklassis. 2008. aastal valiti ta miss California võistlustel kolmandaks printsessiks, kuid pärast, kui selgus kohtunike viga, kuulutati ta esimeseks printsessiks. 2009 osales ta uuesti ja valiti miss Californiaks. Ta oli miss USA peamine soosik, kuid ei võitnud seda, tulles esimeseks printsessiks.\n\nTa sai tuntuks, kui ütles miss USA valimistel, et ei poolda samasooliste abielu. Miss California iludusvõistluste korraldajad jätsid ta 10. juunil 2009 miss California tiitlist ilma, kuna sellise seisukoha avaliku väljendamisega oli ta rikkunud lepingutingimusi. Seevastu Prejean väitis, et teda diskrimineeritakse tema religioossete vaadete pärast.\n\n27. mail 2009 juhtis ta Gretchen Carlsoni asendajana Fox News Channeli saadet \"Fox & Friends\", kus ta ütles, et tema seisukoht samasooliste abielu suhtes ühtib Barack Obama, California osariigi valijate enamuse ja California ülemkohtu omaga.\n", "id": "ekk_Latn_200188"}
{"text": "Lumelind\n\nLumelind (Plectrophenax hyperboreus, ka Plectrophenax nivalis hyperboreus) on eri andmetel hangelinnuga väga lähedane liik või selle alamliik.\n\nLumelind pesitseb peamiselt kahel Beringi meres asuval saarel: St. Matthew ja Halli saarel, ning talvitub Alaska läänerannikul. Hundsulestikus isaslind on peaaegu üleni valge, erinevalt hangelinnust on tal valge selg, ka tiibadel ja sabal on rohkem valget. Häälitsused sarnanevad väga hangelinnu omadega. Pribilofi saartel on lumelind andnud hübriide hangelinnuga.\n", "id": "ekk_Latn_200189"}
{"text": "Leonhard von Stryk\n\nLeonhard Gottlieb Karl von Stryk (vene keeles Л. В. фон Штрик) (3. veebruar (vkj) 1834 Liivimaa – elas 1882. aastast Dresdenis) oli baltisaksa päritolu ajaloolane ja kirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_200190"}
{"text": "Vesania\n\nVesania (ladina keeles 'hullumeelsus') on Poola sümfoonilise ja blackened death metal'i ansambel, mille asutasid 1997. aastal Orion, Daray ja Heinrich. Hilisemad liikmed olid Annahvahr ja Hatrah, kes lahkus bändist 1999. aastal ja asendati Siegmariga.\n\nAnsambli esimene album \"Moonastray\" oli split-album koos Black Altariga. Selle andis 2002. aastal Poolas eksklusiivselt välja Odium Records. Albumit tehti 666 eksemplari, mis kõik allkirjastati verega. 2003. aastal nägi Euroopas Empire Recordsilt ilmavalgust bändi esimene täispikk album \"Firefrost Arcanum\" . Sellele järgnes Annahvahri lahkumine bändist. Nende teine album \"God the Lux\" ilmus 2005. aasta aprillis ja varsti pärast seda ühines bändiga kitarrist Valeo (Sammath Naur, Mortis Dei). Nende kolmas album, \"Distractive Killusions\", ilmus 2007. aastal Napalm Recordsilt, mis oli ka nende esimene singli \"Rage of Reason\" väljaandja.\n", "id": "ekk_Latn_200191"}
{"text": "Snaiper\n\nTäpsuslaskur ehk snaiper (ka täpsuskütt) on laskur, kes on treenitud laskma varjatud positsioonilt võimalikult täpselt sihtmärke, mis on kas väga kaugel või väga väikesed. Tänapäeval on snaipri põhiline töö anda edasi informatsiooni vaenuvägede liikumise kohta ning aidata leida sihtmärke teiste üksuste jaoks. Snaiprite väljaõppes on väga olulisel kohal varjumise õppimine.\n", "id": "ekk_Latn_200192"}
{"text": "Skyforger\n\nSkyforger on 1995. aastal loodud Läti folk metal ansambel.\n\nNende 2010. aasta album Kurbads valiti 2011. aasta Läti muusikaauhindade galal (Latvijas Mūzikas ierakstu gada balva) parimaks rock-albumiks.\n", "id": "ekk_Latn_200193"}
{"text": "Raamatuasjandus\n\nRaamatuasjandus on raamatu tootmise, levitamise ja kasutamisega seotud tegevus.\n\nRaamatuasjandus on raamatuteaduse üks põhilisi uurimisobjekte.\n", "id": "ekk_Latn_200194"}
{"text": "Agrotsönoos\n\nAgrotsönoos ehk agrobiotsönoos ehk agrofütotsönoos ehk kultuurtaimekooslus on kultuurtaimede kooslus.\n\nAgrotsönoose moodustavad nii põllukultuurid, energiakultuurid kui ka kunstlikud heina- ja karjamaakooslused.\n", "id": "ekk_Latn_200195"}
{"text": "Cartagena (Colombia)\n\nCartagena de Indias on linn ja vald Colombias, Bolívari departemangu keskus. Asub Kariibi mere rannikul.\n\n2005. aasta rahvaloenduse ajal oli vallas 895 400 elanikku. 2013. aastal oli elanikke arvestuslikult 978 600.\n", "id": "ekk_Latn_200196"}
{"text": "Värvikulised\n\nVärvikulised (Strophariaceae) on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv seente sugukond, mille alla kuuluvad liigid on valdavalt puidu-, harvem kõdusaproobid. Enamasti mittesöödavad, on ka psilotsübiini sisaldavaid liike.\n", "id": "ekk_Latn_200197"}
{"text": "Allan Kährik\n\nAllan Kährik (sündinud 1. mail 1968 Viljandis) on eesti vaimulik, teoloog ja haridustegelane.\n\nTa lõpetas aastal 1986 Suure-Jaani Keskkooli.\n\n2002–2004 oli ta EELK Usuteaduse Instituudi rektor; pärast seda on jäänud kõrgkooli loenguid pidama.\n\nTa on olnud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurhariduse osakonna juhataja (2016–2017) ja Eesti Piibliseltsi nõukogu liige.\n\nAastast 2018 on ta Paistu Maarja koguduse hooldajaõpetaja ning alates 1. juulist 2023 ka Halliste Püha Anna koguduse hooldajaõpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_200198"}
{"text": "Wilhelm Siegfried Stavenhagen\n\nWilhelm Siegfried Stavenhagen (läti keeles Vilhelms Zigfrīds Štafenhāgens; vkj 27. september / 9. oktoober 1814 Kuldīga, Kuramaa – 8. / 20. jaanuar 1881 Jelgava) oli baltisaksa päritolu skulptor ja joonistaja.\n\nWilhelm Siegfried Stavenhagen joonistas maastiku- ja linnavaateid Eesti ja Läti aladel, ning on loonud ka portreebüste.\n\nTa õppis 1834 Peterburi Kunstide Akadeemias, 1846 Maini-äärses Frankfurdis kujur Eduard Schmidt von der Launitzi (1797–1869) juures ja 1848. aastast Müncheni kunstiakadeemias skulptuuri. Töötas õpingute vaheajal kodumaal maamõõtjana ja joonistas kaarte. 1850 asus elama Jelgavasse.\n\nKuldīgas, aadressil Baznīcas iela 17, on säilinud tema sünnikodu – Kuldīga bürgermeister Stavenhagenile kuulunud nn. Stavenhageni maja (läti keeles Štafenhāgena nams).\n", "id": "ekk_Latn_200199"}
{"text": "Romeo Mukk\n\nRomeo Mukk (sündinud 3. jaanuaril 1948 Tartus) on Kuhjavere külavanem ja aktiivne külaliikumise edendaja. Tema eestvedamisel korraldatakse alates 2005. aastast Kuhjaveres külateatrite päevi.\n", "id": "ekk_Latn_200200"}
{"text": "Hiis (usuühing)\n\nHiis oli usuühing (koguduste liit), mis 1930. aastatel koondas enamikku Eesti aktiivseid taarausulisi.\n\nTaarausuliste liikumise tuumik kujunes 1920. aastate algul Tallinnas. Algselt oli selle juht Aleksander Põrk, kes hiljem jäi liikumisest kõrvale. Esimene taaralaste nime all kokkusaamine toimus mais 1925 ühe hilisema peaideoloogi Kustas Utuste juhtimisel. Usuühing \"Hiis\" loodi 1930. aastal, kuid kinnitati ametivõimude poolt alles 3. juulil 1931. Usuküsimusi korraldas üheksa eluks ajaks valitud askot, kes moodustasid Tarkade Nõukogu. Muud juhtorganid sarnanesid teiste ühingute omadega.\n\n1930–1933 ilmus neli numbrit ajakirja Hiis, milles avaldati liikumise põhiseisukohad. Majandusraskuste tõttu asendati ajakiri 1934. aastal käsilevikulise ringkirjaga Hiie Teated. Ajakiri Vaimne Vabadusvõitlus ilmus 1939–1940 ja sisaldas peamiselt poleemikat kristluse ja selle mõjude üle.\n\nLiikumise peaeesmärk oli rahvusliku maailmavaate levitamine ning võõrmõjude väljajuurimine eestlaste mõttemaailmast. Töötati välja uus ajaarvamine, kalender ja tähtpäevastik ning abiellumis-, pühitsus- ja matuseriitused (taiad). Toetati mitmeid riiklikke üritusi (nt nimede eestistamist).\n\nTaaralaste tähtsaima püha – jüripäeva kui kunagise vabadusvõitluse ühe tähtsündmuse ja seega vabaduspüha tähistamisega oli seotud mälestushiie rajamine Sõjamäele. Projektivõistlus korraldati 1932, töid alustati 1933, projekti koostas 1934. aastal arhitekt Johann Ostrat. Hiis oli 1940. aastal pooleli, enamiku tehtust hävitasid II maailmasõda ja 1950–1960. aastatel rajatud tööstusettevõtted. Tänapäeval on osa sellest teostatud Jüriöö pargina.\n\nLiikumine laienes ka Tallinnast väljapoole – 1938–1940 asutati iseseisvad hiied Harju- ja Võrumaal. Tallinna hiies oli 1940. aastal üle 500 liikme, mujal Eestis oli neid ca 200. 1930. aastate II poolel kavandati taarausuliste kalmistu rajamist Rahumäe kalmistu idaossa.\n\nNõukogude võim saatis ühingu laiali, kuid usulist tegevust esialgu väga ei piiratud – nt sügisel 1940 maeti taarausu kommete järgi liikumise üks peaideolooge Maarda Lepp-Utuste; seejärel tegutsemine soikus ning hiljem represseeriti enamikku üksikliikmeid.\n\nHiit on 1960. aastate lõpul püüdnud taastada Läänes elavad taaralased. Viimane iseseisvusaegne asko Hengo Tulnola maeti jaanuaris 1986 Rahumäe kalmistule, matusetaia viis läbi pühitsetud taaralane Jüri-Rajur Liivak. Praegu tegutsevad taaralased läbi Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja.\n", "id": "ekk_Latn_200201"}
{"text": "Otto Hermann\n\nOtto Benedikt Hermann (13. detsember 1878 Tartu – 17. oktoober 1933 Tallinn) oli eesti dirigent ja helilooja.\n", "id": "ekk_Latn_200202"}
{"text": "Johan Mey\n\nJohan Mey (ka Johann Mey, Juhan Mei; 19. november 1867 Suuremõisa vald, Pühalepa kihelkond, Läänemaa – 5. aprill 1927 Tallinn) oli eesti meresõitja, hüdrograaf, geodeet ja sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\nJohan Mey põlvnes Hiiumaa meresõitjate suguvõsast. Ta tundis varakult huvi laevanduse ja merenduse vastu ning astus 16-aastaselt kaubalaevale teenistusse. Õppis mõne aasta Tallinna kreiskoolis, hiljem Paldiski ja Liibavi merekoolides ja omandas kaugesõidu tüürimehe kutse.\n\nJuba noorpõlves võttis ta osa sõnalise vanavara kogumisest (kirjutas üles rahvalaule). Palju tema kirjutisi võib leida Jakob Hurda kogust.\n\n1892. aastal sai Mey kaptenikoha Liibavi sõjasadama ehituslaevadele, seejärel hakkasid teda huvitama sadamaehitus ja süvendustööd. 1897. aastal sooritas ohvitseri eksami Peterburi mereväe kadetikorpuse juures. Lipnikuna arvati ta siis reservväkke.\n\nVene-Jaapani sõja puhkemisel kutsuti Mey tegevteenistusse, määrati vahiohvitseriks aurikule Tšaika ja ühtlasi Liibavi sõjasadama süvendustööde juhatajaks. 1906. aastal juhatas Mey Soela väina hüdrograafilisi ja süvendustöid. 1908. aastast 1917. aasta sügiseni juhatas ta samu töid Tallinna uues sõjasadamas (Miinisadamas). Samal perioodil töötas ka Soome skäärides; töö tulemuseks olid uued faarvaatrid Barösundis, Barösund-Ekenäsis ja mitu süvendatud laevateed Porkkala juures.\n\n1914. aastal komandeeriti Mey Saksamaale, Hollandisse ja Inglismaale moodsa sadamaehitusega tutvuma. 1916. aastal võttis Mey osa Muhu väina suure strateegilise merekanali (Kumari kanali) süvendamisest. Ta oli paremaid eriteadlasi Venemaal. Teda autasustati Püha Stanislavi II ja III järgu ordeni, Püha Anna III järgu ordeni ja suure kuldmedaliga.\n\n1917. aastal evakueeriti Mey Peterburi. Sealt naasis ta 1920. aastal optandina Eestisse. Eestis töötas Mey Merejõudude Juhataja Staabis vanema käsundusohvitserina, mõni kuu hiljem miinitraalerite divisjoni ülemana. Seal oli ta divisjoni likvideerimiseni. 15. märtsil 1921 määrati Johan Mey Kindralstaabi IV osakonda (topo-hüdrograafia osakonda) kartograafiks. Aastatel 1921–1926 teostas Mey peamiselt Eesti sadamate mõõtmisi, aga koostas ja toimetas ka topo-hüdrograafia osakonna publikatsioone.\n\nMeylt ilmus ajakirjanduses palju artikleid merendusest ja laevandusest; neid artikleid tõlgiti ka välisriikide ajakirjadesse.\n\n1925. aastal hakkas Mey koostama meresõidu käsiraamatut \"Eesti loots\", mis sai valmis 1927. aasta kevadeks. See oli esimene eestikeelne selle valdkonna raamat.\n\nMey suri südamehaiguse tagajärjel mõni päev pärast \"Eesti lootsi\" trükkiandmist Tallinna Sõjaväe haigemajas.\n\nJohan Meyl ja Hiiumaalt pärit kapteni Mihkel Oengo tütrel Marie Oengol oli neli tütart, kellest kolmest said kunstnikud (Natalie, Kristine ja Lydia). (Neljas tütar Helene Mey suri noorelt.) Poeg Peeter Mey (Mei) oli sõjaväelane.\n", "id": "ekk_Latn_200203"}
{"text": "Rotatsioonaurusti\n\nRotatsioonaurusti on laboratoorne destillatsiooni seade solventide efektiivseks üleajamiseks mittelenduva (kõrgeltkeeva) proovi pealt. Seda seadet saab kasutada ka solvendi puhastamiseks.\n\nRotatsioonauruti juurde kuulub mootor destillatsioonikolvi pöörlema panemiseks. See aitab vältida destilleeritava vedeliku liigset kuumutamist. Tavaliselt toimub lahusti üleajamine mõõdukas vaakumis, mis saavutatakse veejoapumbaga.\n\nLaia kasutust on leidnud nn Büchi aurustid, mis on saanud nime tootja-firma järgi.\n", "id": "ekk_Latn_200204"}
{"text": "Hiis (ajakiri)\n\nHiis on Eesti taarausuliste ajakiri.\n\nAastail 1930–1933 ilmus seda 4 numbrit. Esimese numbri vastutav toimetaja oli Marta Utuste-Lepp.\n\nAastail 10205 (Maavalla kalendri järgi; 1992) ja 10206 (Maavalla kalendri järgi; 1993) anti välja ajakirja Hiis nr 5 ja 6, väljaandjaks muinsuskaitseklubi Tõlet.\n\nHiljem on Hiit ja Hiie Teatajat välja andnud hiislar Addold Mossini juhitav Pühajärve Keskhiis.\n", "id": "ekk_Latn_200205"}
{"text": "Ove Sander\n\nOve Sander (sündinud 4. mail 1970 Tartus) on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulik, piiskop electus ja EELK Usuteaduse Instituudi rektor.\n\nTa on olnud ka Sotsiaalministeeriumi nõunik-peakaplan.\n", "id": "ekk_Latn_200206"}
{"text": "Rohuküla–Heltermaa laevatee\n\nRohuküla–Heltermaa laevatee on 12 meremiili pikkune faarvaater mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaa Heltermaa sadama vahel.\n\nFaarvaater läheb Rohuküla juures (Rukkirahust põhja poolt) läbi kitsa Rukki kanali. Sellest edasi Heltermaa poole kulgeb laevatee täiesti sirgelt, seejuures umbes 5 kilomeetrit enne Hiiumaad kulgeb laevatee Heltermaa kanalis.\n\nLaevatee on tähistatud poidega, mis asuvad peamiselt Rukki ja Heltermaa kanalite ääres (vaata Rukki kanali poid, Heltermaa kanali poid). Kaldal moodustavad liitsihi Heltermaa ülemine ja alumine tulepaak ning Rohuküla ülemine ja alumine tulepaak.\n\nLaevatee sügavus on vähemalt 5,0 meetrit. Rohuküla–Heltermaa laevaliini laevadel tuleb madala veetasemega kohati reise ära jätta. Kui veetase langes 49 sentimeetrit alla keskmise, ei saanud suurima süvisega liinilaev (St. Ola) laevateel liigelda. Näiteks Scania ja Harilaid liiklesid seni, kuni veetase oli 55 sentimeetrit alla keskmise. Parvlaev Muhumaa on sõitnud ka veetasemega 59 sentimeetrit alla keskmise. Samas, 14. septembril 2011 jäeti Hiiumaa kapteni otsusel reis ära mitte kõrge veetaseme tõttu, mis oli 70...80 cm üle keskmise, vaid sellepärast, et Rukkirahu kanalis ei ole tormiga ohutu liigelda.\n\nUmbes poolel teel Rukkirahu ja Heltermaa vahel ristub laevatee Kumari kanali põhjaosaga ja peamise Muhu väina laevateega.\n\nLaevateed kasutatakse aastaringselt, sellest lõuna poole jääv veeala (kuni Virtsu–Kuivastu laevateeni) suletakse talvel sageli laevaliikluseks, et võimaldada tekkida jääteede jaoks piisavalt paksul merejääl.\n", "id": "ekk_Latn_200207"}
{"text": "Infosõda\n\nInfosõda ehk teabesõda on kahe või enama osapoole vahel toimuv elanikkonna teadvuse mõjutamise protsess, mis toimub suunatud informatsiooni edastamisega massiteabevahendite kaudu. Infosõja eesmärk on inimeste käitumise muutmine või neile esialgselt mitteomaste eesmärkide sisendamine. Infosõda on sõda, mille eesmärk ei ole mitte territooriumi hõivamine, vaid inimeste, nende mõtete ja väärtushinnangute suunamine – olenemata sellest, kus territooriumil need inimesed elavad.\n", "id": "ekk_Latn_200208"}
{"text": "Scania (laev)\n\nScania on parvlaev, mis kuulus Eesti laevafirmale Saaremaa Laevakompanii. Laev on ehitatud 1972. aastal Aalborg Værft A/Si laevatehases. Eesti lipu all mahutas Scania 400 reisijat ja 80 sõidukit. Scandlinesi ajal oli aga reisilaeva sertifikaat olnud 800 reisija jaoks. Laev sõitis mitu aastat suveliinil Mõntu–Ventspils. Scania esimene reis pärast valmimist toimus 21. jaanuaril 1972. Eesti lipu all oli Scania täpselt 10 aastat – 10. märtsist 2000 kuni 16. märtsini 2010.\n\nPärast laeva müüki on ta Itaalia lipu all kandnud nime Emanuele d'Abundo Primo ja Fidži lipu all nime Spirit of Altruism. 2018. aasta aprillis sõitis laev 134 reisijaga pardal Fidži ranniku lähedal rahule.\n", "id": "ekk_Latn_200209"}
{"text": "Robert Helde\n\nRobert Helde (13. detsember 1923 Mõisa küla, Torgu vald, Jämaja kihelkond, Saaremaa – 28. august 2009 Keila) oli eesti mälumängur.\n", "id": "ekk_Latn_200210"}
{"text": "Raul Pint\n\nRaul Pint (avalikkusele tuntud nime Likvidaator järgi; sündinud 22. septembril 1968 Pärnus) on eesti ettevõtete likvideerija.\n\nAlates 1995. aastast on ta spetsialiseerunud ettevõtete likvideerimisele. On osalenud otseselt või konsultandina üle 2500 ettevõtte tegevuse lõpetamisel ja likvideerimisel.\n", "id": "ekk_Latn_200211"}
{"text": "Vassili Pruul\n\nVassili Pruul (31. märts 1890 Muhu – 28. juuni 1939 Tallinn) oli eesti relvasepp.\n\nTa töötas peaaegu 20 aastat Arsenalis ja valmistas Eesti laskuritele täpsusrelvi. Oma teenete eest sai ta Valgetähe teenetemärgi II klassi medali ja mälestuskingituse Vabariigi Presidendilt.\n", "id": "ekk_Latn_200212"}
{"text": "Tallinna merelahing\n\nTallinna merelahing oli Vene-Rootsi sõja ajal 13. mail 1790 toimunud merelahing, mille käigus Balti laevastik Vassili Tšitšagovi juhtimisel võitis Rootsi laevastikku.\n", "id": "ekk_Latn_200213"}
{"text": "Jürnas Kokla\n\nJürnas Kokla (sündinud 12. augustil 1960) on eesti hebraist.\n\nTa õpetab heebrea keelt EELK Usuteaduse Instituudis.\n\nTa on üks John Bowkeri raamatu \"Maailma usundid\" eesti keelde tõlkijaid.\n", "id": "ekk_Latn_200214"}
{"text": "Sepp Dietrich\n\nJosef Dietrich (Sepp Dietrich; 28. mai 1892 – 21. aprill 1966) oli Saksamaa sõjaväelane, Relva-SSi kindralooberst ja SS-Oberstgruppenführer. Dietrich oli üks kahekümne seitsmest isikust, keda autasustati tammelehtede, mõõkade ja teemantidega Raudristi Rüütliristiga.\n", "id": "ekk_Latn_200215"}
{"text": "Eriviburvetikad\n\nEriviburvetikad ehk ksantofüüdid (Xanthophyceae) on heterokontide ehk stramenopiilide hõimkonda kuuluv vetikaklass. Eriviburvetikad on teada mõnisada .\n\nEriviburvetikate nimetus tuleneb sellest, et neil esineb kaks eri pikkusega viburit, millest väiksem on mõnikord redutseerunud; viburitel on liikumisfunktsioon. Eriviburvetikad on kõige rohkem levinud magevees, kuid esineb ka riim- ja merevees.\n\nMitmed fülogeneetilised uurimused viitavad, et tegemist on pruunvetikate lähima sugulusrühmaga.\n\nPigmentidest esinevad neil klorofüllid a ja e, beetakaroteen ja ksantofüll, klorofülli b pole leitud . Varuainena esinevad neil leukosiin, volutiin, õlid ja rasvad, tärklist aga mitte. Erinevalt teistest heterokontidest puuduvad eriviburvetikate kloroplastides fukoksantiinid, mistõttu nende värvus on heledamapoolne, olles tavaliselt helerohekaskollane, harvem ka tumeroheline ja lausa sinine. Eriviburvetikate vormiline mitmekesisus on suur: esineb nii koloonialisi, monaadseid, kokkoidseid kui ka muid vorme.\n\nEriviburvetikad paljunevad zoospooride, autospooride, pooldumise vm viisil.\n", "id": "ekk_Latn_200216"}
{"text": "Haritus\n\nHaritus on inimese teadmiste ja kogemuste kogum, mida erinevalt haridusest ei kirjeldata läbitud koolide tunnistuste kaudu.\n", "id": "ekk_Latn_200217"}
{"text": "Autodidakt\n\nAutodidakt (iseõppija) on isik, kes on oma teadmised ja harituse saanud põhiliselt ilma kooli ja kindla õpetaja abita. Tavaliselt on lugenud palju raamatuid või on oma oskused praktilise töö käigus omandanud. Teadmiste ja oskuste struktuur võib kõvasti erineda ametlikest õppekavadest ja see põhjustab tihti arusaamatusi iseõppija ning koolis õppinu vahel.\n", "id": "ekk_Latn_200218"}
{"text": "Ustus Agur\n\nUstus Agur (1936. aastani Ustus Hendrikson; 1. jaanuar 1929 Tallinn – 1. jaanuar 1997 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja informaatik.\n", "id": "ekk_Latn_200219"}
{"text": "Narese väin\n\nNarese väin on väin, mis eraldab Ellesmere'i ja Gröönimaad ning ühendab Põhja-Jäämere Baffini lahte Lincolni merega. See koosneb viiest osast, mis lõunast põhja on Smithi väin, Kane'i laht, Kennedy väin, Halli laht ja Robesoni väin.\n\nVäin sai nime briti mereväeohvitseri George Strong Narese järgi.\n\nVäinas asuvat väikest Hansu saart peavad enda omaks nii Kanada kui Taani.\n", "id": "ekk_Latn_200220"}
{"text": "Gustav-Leo Kivirand\n\nGustav-Leo Kivirand (sündinud 12. augustil 1982) on eesti muusik.\n\nTa alustas klaveriõpinguid 1989. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Merike Bürgeri klaveriklassis ja jätkas 1995. aastast Katrin Kuldjärve juures. Aastatel 1998–2001 õppis Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis, õppides samal ajal orelit Piret Aidulo juures. 2001. aastal astus Gustav-Leo Kivirand EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusikaosakonda, kus ta jätkas oreliõpinguid. 2007. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia oreli eriala bakalaureuse- ja 2008. aastal magistriõppe professor Andres Uibo juhendamisel. Ta on õppinud ka klavessiini algul Marju Riisikampi juures ja hiljem Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Imbi Tarumi juhendamisel.\n\nKivirand andis oma esimese soolokontserdi 16-aastaselt Tallinna Kaarli kirikus. Ta on osalenud meistrikursustel, mida on juhendanud Christoph Krummacher, Peter van Dijk, Marie-Louise Langlais, Christopher Stembridge, Edoardo Bellotti, Joel Speerstra, Ben van Oosten jt. Mänginud orelit Eestis, Lätis, Venemaal, Saksamaal ja Rootsis.\n\nTa on osa võtnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Buxtehude-konkursist 2007. aastal ja Lübeckis II rahvusvahelisest Buxtehude-konkursist 2009. aastal.\n\nLisaks on Kivirand laulnud organistide-koorijuhtide segakooris KOSK, dirigent Riho Ridbeck; vanamuusikaansamblis Linnamuusikud Taivo Niitvägi juhendamisel, kammerkooris Noored Eesti Hääled, dirigendid Evelin Seppar ja Martin Sildos; Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse kooris Laudate Dominum, dirigent Veljo Reier ning Stockholmi Eesti Segakooris, dirigendid Epp Jaansoo, Henry Turu ja Toomas Tuulse. Laulmist on ta õppinud Vilja Žlisevski juures.\n\n2008–2009 oli Kivirand Eesti Orelisõprade Ühingu juhatuse liige, alates 2010 töötas ta EELK Kirikumuusika Liidu peasekretärina. 2013-2016 töötas ta EELK Stockholmi koguduses organisti ja sekretärina. Alates 2017 vabakutseline organist.\n\n2014. aastast on ta Rootsis asuva Eesti Teadusliku seltsi liige.\n", "id": "ekk_Latn_200221"}
{"text": "Kõrvaltoime\n\nKõrvaltoime on mingi ravimi ehk mürgi üldiselt kahjulik toime peale kasuliku või põhilise toime. Näiteks mitmed antibiootikumid aitavad päästa organismi bakterite rünnakust, aga võivad samal ajal kahjustada maksa, neere või põhjustada rasedal loote väärarenguid. Mõju sõltub ka konkreetse inimese geenidest ja teistest tarvitatavatest ainetest. Arst peab kõiki mõjusid arvestama optimaalse ravi määramisel.\n", "id": "ekk_Latn_200222"}
{"text": "Tartupaluk\n\nTartupaluk ehk Hansu saar (inglise Hans Island, taani Hans Ø) on saar Narese väina osas Kennedy väinas Gröönimaa ja Kanada põhjapoolseima saare Ellesmere'i vahel.\n\nSaar on asustamata ja selle pindala on 1,3 km².\n\nSaare gröönikeelne nimi Tartupaluk on pandud saare kuju järgi ja selle tähendus on 'neerukujuline'. Inglise- ja taanikeelse nime sai saar grööni reisimehe ja tõlgi Hans Hendriku (pärisnimega Suersaq) järgi, kes töötas Elisha Kent Kane'i, Charles Francis Halli, Isaac Israel Hayesi ja George Strong Narese polaarekspeditsioonidel 1853–1876.\n\nTartupalukit nõuavad endale nii Kanada kui Taani. 1973. aastal sõlmitud piirilepingu järgi kulgeb riigipiir läbi saare.\n\n1984. aastal lendas Taani Gröönimaa-asjade minister Tom Høyem helikopteriga saarele ja heiskas sinna Taani lipu ning jättis plakati kirjaga \"Velkommen til den danske ø\" ('Tere tulemast Taani saarele'). . Järgnenud aastatel külastasid saart korduvalt Taani laevad ning saarel heisati korduvalt Taani lipp.\n\nSaare kuuluvuse küsimus tõusis uuesti päevakorrale 2004. aastal, kui Kanada ajakirjanduses kirjutati, et 2003. aastal heiskasid Taani inspektsioonilaeva Triton meremehed saarel Taani riigilipu. 2004. aastal toimusid saare lähedal Kanada sõjaväe õppused. Järgmisel aastal maabusid saarel Kanada sõjaväelased, kes püstitasid seal inuksuki ja heiskasid Kanada lipu. 20. juulil 2005 külastas saart Kanada kaitseminister Bill Graham. Taani kaitseministeerium protesteeris Kanada ministri Taani valduse etteteatamata külastuse pärast. 19. septembril leppisid Kanada ja Taani kokku saare omandivaidluse lahendamise protsessis.\n\n2007. aastal tunnistasid Kanada võimud, et saar ei kuulu ainult Kanadale, vaid piir kulgeb läbi saare.\n\n2008. aastal rajasid Austraalia, Kanada, Taani ja Šotimaa teadlased saarele automaatilmajaama.\n\n13. augustil 2010 külastas saart Taani kruiisilaev M/S Ocean Nova ja 62 reisijat viidi kummipaatidega saare läänekaldale. Ehitati kivikuhil, mille tippu pandi Taani ja Gröönimaa lipp. Kivikuhilasse pandi kiri Ocean Nova külaskäigu kohta koos reisijate ja meeskonna nimedega.\n", "id": "ekk_Latn_200223"}
{"text": "César Cielo Filho\n\nCésar Augusto Cielo Filho (sündinud 10. jaanuaril 1987 Santa Bárbara d'Oestes, São Paulo osariigis) on Brasiilia ujuja, olümpiavõitja ja ühteistkümnekordne maailmameister. Ta on kõige edukam Brasiilia ujuja läbi aegade.\n\nCielo võitis kolm kuldmedalit 2007. aasta Pan-Ameerika mängudel. Need võidud tulid 50 m vabaujumises, 100 m vabaujumises ja 4×100 m vabalt teateujumises.\n\n2008. aasta olümpiamängudel Pekingis tõusis Cielo autasustamispoodiumile kahel korral. Ta sai 100 m vabaujumises pronksmedali koos USA sportlase Jason Lezakiga. Poole lühemal maal ehk 50 m vabaujumises tuli ta olümpiavõitjaks, mis oli Brasiiliale kõigi aegade esimeseks olümpiakullaks ujumises ja seni ainus olümpiakuldmedal ujumises.\n\nRoomas toimunud 2009. aasta maailmameistrivõistlustel tuli Cielo kahekordseks maailmameistriks. Ta võitis nii 50 kui 100 m vabaujumise. 100 m vabaujumises võitis ta kulla uue maailmarekordiga 46,91.\n\n2011. aasta Pan-Ameerika mängudel võitis ta neli kuldmedalit.\n\n2012. aasta suveolümpiamängudel võitis ta 50 m vabaujumises pronksmedali.\n\nSuure basseini maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud kuus kuldmedalit ja lühiraja maailmameistrivõistlustelt viis kuldmedalit.\n\nTalle kuulub 50 meetri vabaltujumise (20,91) ja 100 meetri vabaltujumise (46,91) distantside maailmarekordid.\n\nAastatel 2008, 2009 ja 2011 on ta valitud Brasiilia aasta sportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_200224"}
{"text": "Aztec\n\nAztec on linn Ameerika Ühendriikides New Mexico osariigis, San Juani maakonna halduskeskus.\n\nLinna lähedal asub Azteci varemete riiklik kultuurimälestis.\n", "id": "ekk_Latn_200225"}
{"text": "Kabelikangrud\n\nKabelikangrud ehk Kabelimäe kalmed on kalmeväli Muuksi külas Kuusalu vallas. Kangruid on kuus ja nad asuvad Kabelimäel, umbes 0,5 km küla keskusest ida pool, Mikani talu maal.\n", "id": "ekk_Latn_200226"}
{"text": "Kabelimägi (Muuksi)\n\nKabelimägi on kõrgendik Kuusalu vallas, Muuksi küla keskusest umbes 0,5 km ida pool, Mikani ja Lõokese talu taga. Mäel asuvad Kabelikangrud. Kabelimäe nimi on tuletatud rahvapärimusest, mis pidas kangruid vana kabeli varemeteks.\n", "id": "ekk_Latn_200227"}
{"text": "Vöödikulaadsed\n\nVöödikulaadsed (Cortinariales) on tänapäeval tunnustamata kandseente selts.\n\nVarem siia liigitatud sugukonnad liigitatakse šampinjonilaadsete seltsi.\n", "id": "ekk_Latn_200228"}
{"text": "Lincolni meri\n\nLincolni meri (inglise keeles Lincoln Sea) on Põhja-Jäämere ääremeri, mis paikneb Kanada põhjapoolseimast Columbia neemest läänes kuni Gröönimaa põhjapoolseima Morris Jesupi neemeni idas. Mere põhjapiiri määrab ortodroom nende kahe neeme tipu vahel. Lincolni meri ümbritseb Ellesmere'i saare ja Gröönimaa põhjarannikut.\n\nMeri on aasta ringi kaetud jääga, mille paksus ulatub 15 meetrini. Kusagil Põhja-Jäämeres pole paksemat jääd. Mere sügavus on 100–300 m.\n\nVesi voolab merre Narese väina põhjapoolseima osa Robesoni väina kaudu. Hoovused kulgevad ida suunas.\n\nAdolphus Washington Greely andis merele nime aastatel 1881–1884 Lady Franklini lahte sooritatud polaarekspeditsiooni käigus Ameerika Ühendriikide sõjaministri, Abraham Lincolni poja Robert Todd Lincolni auks.\n\nMere kaldad on kaljused ja tugevalt fjordidega lõhestatud. Kallastelt langevad merre liustikud.\n\nAinus Lincolni mere rannikul asuv asula on Alert, mis on maailma põhjapoolseim asustatud punkt.\n\nLincolni merest ida pool on Wandeli meri.\n", "id": "ekk_Latn_200229"}
{"text": "Smithi väin\n\nSmithi väin (inglise Smith Sound) on väin Põhja-Jäämeres Taani põhjapoolseima saare Gröönimaa ja Kanada põhjapoolseima saare Ellesmere'i vahel. Smithi väin ühendab Baffini lahte Kane'i lahega ja on Narese väina osa.\n\nVäina avastas 1616. aastal William Baffin ja nimetas selle Inglismaa diplomaadi Sir Thomas Smythi auks Sir Thomas Smithi laheks. Alates 1750. aastatest märgiti seda kaartidel Sir Thomas Smithi väinana, kuigi seda kuni John Rossi 1818. aasta ekspeditsioonini ei uuritud. Alates sellest ajast on väin tuntud lihtsalt Smithi väinana.\n\nEdward Augustus Inglefield näitas 1832, et Smithi väin pole laht ega fjordi suue, vaid väin.\n", "id": "ekk_Latn_200230"}
{"text": "Nunap Isua\n\nNunap Isua (ka Uummannarsuaq, taani Kap Farvel; inglise Cape Farewell) on Gröönimaa lõunapoolseim neem. Asub Itilleqi saarel põhjalaiusel 59° 46' 23''.\n\nIngliskeelse nime andis neemele 1585. aastal Gröönimaa taasavastaja John Davis.\n\nSaksa misjonär Konrad Kleinschmidt rajas u 50 km kaugusele neeme tipust 1824. aastal hernhuutlaste kogukonna Friedrichstal.\n", "id": "ekk_Latn_200231"}
{"text": "Kim Philby\n\nHarold Adrian Russell Philby (ka Kim Philby või H.A.R. Philby; 1. jaanuar 1912 Ambala, India – 11. mai 1988 Moskva) oli Suurbritannia luureteenistuste (MI6) tippametnik, välisluure resident Türgis (1947–1949). Ta oli kommunist, kes töötas topeltagendina NKVD ja KGB huvides. Ta kuulus Nõukogude Liidu agentide hulka, keda tunti kui Cambridge'i viisikut.\n", "id": "ekk_Latn_200232"}
{"text": "Josette Rey-Debove\n\nJosette Rey-Debove (16. november 1929, Calais, Pas-de-Calais – 22. veebruar 2005, Senegal) oli prantsuse leksikograaf ja semiootik.\n", "id": "ekk_Latn_200233"}
{"text": "Franz Nyenstede\n\nFranz Nyenstede (ka Frantz Neustedt, Nyenstedt, Nystedt, Nyenstädt, Neustädt, vene Франц Ниенштедт; vkj 15. august 1540 Hoya krahvkond Vestfaal — 1622 ? Riia) oli kroonik, kaupmees Tartus ja Tallinnas, ning Riia raehärra ja bürgermeister.\n\nNyenstede saabus Liivimaale 1554. aastal ning tegutses mitmes linnas kaupmehena.\n\n1557. aastal oli ta muuhulgas Tartu maksu üle Moskva tsaaririigis käinud Liivimaa läbirääkimiste saatkonnas, olles Tartu linna saadikuks. Pärast Vene-Liivimaa sõjas, Tartu vallutamise järel venelaste poolt põgenes ta 1571. aastal Riiga, kus sai hiljem raehärraks ja bürgermeistriks.\n\nJärgnevalt oli ta Riia rae liige, Riia üleminekul Poola-Leedu võimu alla ning 1584–1589 toimunud kalendrirahutuste ajal Riias.\n\nTema kroonika, mis on kirjutatud suhteliselt diletantlikult, kuid sisaldab siiski mitmeid huvitavaid teateid tema kaasaja kohta, ulatub kuni 1609. aastani.\n\nTalle kuulus Suntaži (Sunzel) mõis Suntaži kihelkonnas Liivimaal.\n\nFranz Nyenstede oli lastetus abielus Tartu bürgermeister Detmer Meyeri tütrega.\n", "id": "ekk_Latn_200234"}
{"text": "Bjorjoljohh\n\nBjorjoljohh (jakuudi Бөрөлөөх, vene Бёрёлёх, alamjooksul Jelon - Елонь) on jõgi Venemaal Sahhas.\n\nJõe pikkus on 754 km, valgala pindala 17 000 km².\n\nJõgi agab Tšerski mägedest; moodustub Tšamõga-Okatõni ja Kemelkan-Okati jõe liitumisel. Voolab Jana-Indigirka madalikul valdavalt kirdesse. Suubub vasakult Indigirka deltasse.\n\nPeamised lisajõed on Uese-Kõllahh (vasakpoolne) ning Ulahhan-Kõllahh (Tiit), Selgannahh ja Arõ-Mae (parempoolsed).\n", "id": "ekk_Latn_200235"}
{"text": "Clipperton\n\nClipperton (prantsuse Île de Clipperton või Île de la Passion, hispaania Isla de la Pasión) on asustamata atoll Vaikses ookeanis. Atolli pindala on 8,9 km², kuid maismaad on vaid 1,7 km². Saar on madal, kõrgus kuni 21 m. Kuulub Prantsusmaale.\n", "id": "ekk_Latn_200236"}
{"text": "Virve Sarapik\n\nVirve Sarapik (sündinud 25. juunil 1961) on eesti kunstiteadlane ja semiootik.\n\nTa kaitses 1999. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi semiootika ja kulturoloogia alal.\n\nSarapik on töötanud alates 1989. aastast Eesti Kunstiakadeemias, esmalt assistendi, seejärel dotsendi, vanemteaduri ja erakorralise professorina. Aastatel 1998–2002 töötas ta ka Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses, 2003–2014 Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri ja kultuuriteooria töörühma juhina. On alates 2010. aastast Eesti Kunstiakadeemia professor, 2017. aasta septembrist EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi juhataja.\n", "id": "ekk_Latn_200237"}
{"text": "Bongoville\n\nBongoville on asula Gaboni idaosas Ülem-Ogooué provintsis. Asub Franceville'ist idas.\n\nBongoville, varasema nimega Lewaï, on president Omar Bongo sünniküla.\n\nBongoville'is on suur staadion.\n", "id": "ekk_Latn_200238"}
{"text": "Franceville\n\nFranceville on linn Gaboni idaosas, Ülem-Ogooué provintsi halduskeskus. Asub Mpassa jõe ääres.\n\nLinn kasvas välja Masuku külast, kuhu Savorgnan de Brazza asustas vabastatud orje ja nimetas küla ümber 1880. aastal.\n\nLinnas on Transgaboni raudtee lõppjaam. Seal lõpeb ka maantee N3.\n\nFranceville'i on maetud Omar Bongo.\n", "id": "ekk_Latn_200239"}
{"text": "Augusto Ponzio\n\nAugusto Ponzio (sündinud 17. veebruaril 1942) on Itaalia semiootik.\n\nTa töötab keelefilosoofia ja üldise lingvistika professorina Bari Ülikoolis. Ta on avaldanud rea uurimusi semiootika ja Mihhail Bahtini tööde alal.\n", "id": "ekk_Latn_200240"}
{"text": "Bari Ülikool\n\nBari Ülikool (itaalia keeles Università degli Studi di Bari \"Aldo Moro\") on ülikool Bari linnas Itaalias.\n\nÜlikool asutati 1925. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_200241"}
{"text": "Reality Killed The Video Star\n\n\"Reality Killed the Video Star\" on laulja Robbie Williamsi kaheksas stuudioalbum, mis ilmus 9. novembril 2009.\n", "id": "ekk_Latn_200242"}
{"text": "Gunther Kress\n\nGunther Rolf Kress (18. märts 1940 – 20. juuni 2019) oli inglise semiootik.\n\nTa töötas semiootika ja hariduse professorina Londoni Ülikoolis. Ta on tuntud oma töödega sotsiosemiootika ja visuaalsemiootika valdkonnas.\n\nTa on esinenud Eestis 2003., 2006., 2012. ja 2018. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_200243"}
{"text": "Oussama Mellouli\n\nOussama \"Ous\" Mellouli (araabia أسامة الملولي; sündinud 16. veebruaril 1984 Tunisis) on Tuneesia ujuja. Ta on kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister.\n\nMellouli võitis esimese medali maailmameistrivõistlustelt 2003. aasta MM-il Barcelonas 400 m kompleksujumises, kui ta oli kolmas. Võitjale Michael Phelpsile kaotas ta rohkem kui 6 sekundiga. 2005. aasta maailmameistrivõistlustel Montréalis sai ta kaks pronksmedalit, olles kolmas nii 400 m vabaujumises kui ka sama pikas kompleksujumises.\n\n2007. aasta MM-il Melbourne'is võitis ta algselt 800 m vabaujumises kuldmedali ja 400 m vabaujumises hõbemedali, kuid ta siiski pidi need loovutama, kui selgus, et ta oli andnud positiivse dopinguproovi juba novembris 2006. Ta sai 18-kuulise võistluskeelu, mille alguseks märgiti 30. november 2006.\n\n2008. aasta olümpiamängudel Pekingis tuli Melloulist Tuneesia esimene olümpiavõitja ujumises. See oli läbi aegade alles teine Tuneesia olümpiavõit. Esimese olümpiavõidu oli toonud 1968. aasta OM-ilt Méxicost 5000 m jooksus Mohamed Gammoudi. Mellouli võitis Pekingis 1500 m vabaujumise, jättes teiseks Austraalia sportlase Grant Hacketti, kes üritas võita olümpiamängudelt kolmandat kulda järjest sellel alal.\n\nRoomas toimunud 2009. aasta maailmameistrivõistlustel tuli Mellouli maailmameistriks 1500 m vabaujumises ajaga 14.37,28. Lisaks sai ta veel kaks hõbemedalit 400 ja 800 m vabaujumises.\n", "id": "ekk_Latn_200244"}
{"text": "Cambridge'i viisik\n\nCambridge'i viisik (ingl Cambridge Five) oli Nõukogude luure poolt 1930. aastatel Suurbritannia elitaarse Cambridge'i ülikooli õppurite seast värvatud agentide võrgustik, mis edastas NSV Liidule poliitilist ja sõjalist informatsiooni teise maailmasõja ja külma sõja ajal, kuni 1950. aastate alguseni.\n\nViisiku liikmed olid Kim Philby (koodnimi Stanley), Donald Duart Maclean (koodnimi Homeros), Guy Burgess (koodnimi Hicks), Anthony Blunt (koodnimi Johnson) ja John Cairncross (koodnimi Liszt).\n\nKuna Cairncrossi osalemine võrgustikus sai laiemalt teatavaks alles 1990. aastatel, on spioonirühmitust nimetatud ka Cambridge'i nelikuks. Kolm viisiku liiget (Kim Philby, Guy Burgess ja Donald Duart Maclean) põgenesid hiljem NSV Liitu.\n", "id": "ekk_Latn_200245"}
{"text": "Üldmaateadus\n\nÜldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Seda õpetatakse kõrgkoolides geograafia ja geoökoloogia erialal ning Eestis kooli gümnaasiumiastmes. Eesti kõrgkoolides (Tartu ja Tallinna ülikoolis) on vastava õppeaine nimetus \"maateaduste alused\" või \"maateaduse alused\".\n\nÜldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi.\n", "id": "ekk_Latn_200246"}
{"text": "Kim Kardashian\n\nKimberly Noel Kardashian (sündinud 21. oktoobril 1980 Los Angeleses) on Ameerika Ühendriikide tõsielustaar, modell ja ettevõtja.\n\nTema isa on kolmanda põlve Ameerika armeenlane ning tema ema juured viivad Hollandisse, Inglismaale ja Šotimaale.\n\nOma Armeenia päritolu tõttu on Kardashian korduvalt toetanud armeenlaste genotsiidi tunnistamist ning julgustanud ka Ameerika Ühendriikide presidenti Barack Obamat ja valitsust genotsiidi ametlikult tunnistama. 2011. aasta 21. aprillil, vaid mõni päev enne genotsiidi 96. aastapäeva, kirjutas ta sel teemal ka oma blogis ja Twitteri kontol.\n", "id": "ekk_Latn_200247"}
{"text": "Louis Homilius\n\nLouis Homilius (25. mai 1845 Peterburi – 27. detsember 1908 Peterburi) oli vene organist, töötas Peterburi Konservatooriumis.\n\nTema õpilaste seas olid Artur Kapp, Rudolf Tobias, Peeter Süda, Mart Saar ja Otto Hermann.\n", "id": "ekk_Latn_200248"}
{"text": "Märjamaa raudteejaam\n\nMärjamaa raudteejaam oli raudteejaam Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis, Rapla–Virtsu raudtee 27. kilomeetril.\n\nJaamahoone aadress on Jaama tänav 5. Täpselt sama projekti järgi ehitati Vigala raudteejaama hoone. Jaama sulgemise järel oli hoone kasutusel postkontori ja elamuna. Raudteelaste elamute aadressid on Jaama tänav 1 ning 3. Ka veetorn on säilinud.\n\nRaudteetammilt Virtsu poole vaadates jääb jaamahoone paremale.\n\nMärjamaale eelnes Rapla poolt reisirongipeatustest kas Pühatu jaam või Orgita peatus ning järgnes Paeküla jaam.\n", "id": "ekk_Latn_200249"}
{"text": "Lakoonia laht\n\nLakoonia laht (kreeka Λακωνικός Κόλπος, Lakonikós Kólpos) on Vahemere laht Peloponnesose lõunakaldal Joonia mere lõunaosas. Piirneb läänes Tainaroniga ja idas Malea neemega, kagus Kýthira saarega. Laius suudmes 37 km, ulatub maasse 41 km ulatuses. Sügavus ületab 1 km. Lahte ümbritsenud Vana-Kreeka maakonna Lakoonia (ka Lacedaemonia) keskus oli Sparta.\n", "id": "ekk_Latn_200250"}
{"text": "Codfish\n\nCodfish ehk Whenua Hou on asustamata saar Tasmani meres. Pindala 14 ruutkilomeetrit. Saar on künklik, kõrgus kuni 249 m. Kuulub Uus-Meremaale.\n\nSaarel on kakkpapagoi asurkond.\n", "id": "ekk_Latn_200251"}
{"text": "Thomas Hiärn\n\nThomas Hiärn (ka Tomas Hjärne, Hiärne, Hiærne, Hjärn, Hiaern; 1638 Skuoritsa, Ingeri – vkj 6. / 16. august 1678 Virtsu mõis) oli rootsiaegne ametnik ja kroonik.\n\nTa sündis Ingerimaa Nyeni kirikuõpetaja Erlandus Jonæ Hiärne (surnud 1654 Nyen) pojana, õppis Academia Gustavianas, töötas Bengt Horni sekretärina, Tallinna linnusekohtus ja Virtsu mõisa valitsejana.\n\nTa kirjutas 7. osalise Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajaloo, mis käsitleb sündmusi aastani 1639. Oma kroonikasse on Hiärne, keda on nimetatud ka Liivimaa Liviuseks, kokku kuhjanud ulatusliku materjali alates legendaarsete teadetega muinasajast ja lõpetades konkreetsete faktidega oma kaasajast.\n\nTema Academia Gustavianas õppinud vend Urban Hjärne (1641–1724) sai 1689 Rootsi aadlikuks (Rootsi rüütelkonnas nr 1149) ja oli muuhulgas Riia garnisoni arst ja Liivimaa kindralkuberner Claes Totti ihuarst Riias.\n", "id": "ekk_Latn_200252"}
{"text": "Kookossaar\n\nKookossaar (hispaania keeles Isla del Coco) on väike asustamata saar Vaikse ookeani idaosas. Pindala 24 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 576 m. Kuulub Costa Ricale.\n\nKookossaar kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.\n", "id": "ekk_Latn_200253"}
{"text": "Legion Condor\n\nLegion Condor oli Saksamaa Wehrmachti ekspeditsioonikorpus, mis sõdis kindral Francisco Franco poolel Hispaania kodusõjas. See koosnes peamiselt Luftwaffe üksustest.\n", "id": "ekk_Latn_200254"}
{"text": "Allyson Felix\n\nAllyson Michelle Felix (sündinud 18. novembril 1985 Los Angeleses California osariigis) on USA kergejõustiklane (jooksja), kelle põhidistants on 200 meetri jooks, kuid ta võistleb ka 100 ja 400 meetri jooksus. Ta on seitsmekordne olümpiavõitja ja neljateistkümnekordne maailmameister.\n\nTa on aegade edukaim sportlane kergejõustiku maailmameistrivõistlustel, olles võitnud kokku 20 medalit (14 kulda, kolm hõbedat ja kolm pronksi).\n\nTa on tulnud kolmel korral Teemantliiga võitjaks 200 meetri jooksus (2010, 2014, 2015) ning ühel korral 400 meetri jooksus (2010).\n\n2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis läbis ta 4×400 meetri teatejooksus oma etapi ajaga 47,72. Teatejooksus on 400 meetrit temast kiiremini jooksnud ainult Jarmila Kratochvílová ja Marita Koch.\n\n2012. aastal valiti ta maailma aasta naiskergejõustiklaseks.\n", "id": "ekk_Latn_200255"}
{"text": "Vihtori Kosola\n\nIisakki Vihtori Kosola (10. juuli 1884 Ylihärmä vald – 14. detsember 1936 Lapua) oli Soome paremäärmusliku Lapua liikumise juht.\n\nKosola meenutas vaimselt, poliitilistelt ideedelt ja välimuselt hilisemat Nõukogude Liidu juhti Nikita Hruštšovi. Tema isikus ühinesid talupoeglik maailmapilt lõputu räuskamise, ähvardamise ja ärplemisega.\n\nVihtori Kosola hukkus kahtlastel asjaoludel. Arvatakse, et ta mürgitati.\n", "id": "ekk_Latn_200256"}
{"text": "Kriegsmarine\n\nKriegsmarine (eesti keeles \"sõjamerelaevastik\") oli 1935–1945 Saksamaa merelaevastiku ametlik nimetus. Selle eelmised nimetused olid Reichsmarine ning Kaiserliche Marine. Kriegsmarine oli üks Wehrmachti väeliigist.\n", "id": "ekk_Latn_200257"}
{"text": "Echternach\n\nEchternach (luksemburgi keeles Iechternach) on linn Luksemburgi idaosas Grevenmacheri ringkonnas Echternachi kantonis. Echternach asub Saksamaa piiri ääres.\n", "id": "ekk_Latn_200258"}
{"text": "Alfred Röding\n\nAlfred Röding (31. august 1916 Tallinn – 3. aprill 1996 Tallinn) oli eesti poksija. Ta poksis aastatel 1931–1944 Tallinna Spordis, kus tema treenerid oli vanem vend Voldemar, Karl Mänd ja Konstantin Gern ning aastatel 1944–1950 Tallinna Spartakis.\n\nRöding sai Eesti meistrivõistlustel kergekeskkaalus (kuni 66,7 kg) kaks korda II koha (1937 ja 1938) ja ühe korra III koha (1943).\n\nRöding oli kergekeskkaalus (kuni 66,7 kg) kolmekordne Eesti NSV meister (1946–1948). Ta sai Eesti NSV meistrivõistlustel kergekeskkaalus (kuni 66,7 kg) kaks korda II koha (1945 ja 1949).\n\nRöding sai NSV Liidu meistrivõistlustel kergekeskkaalus (kuni 66,7 kg) kaks korda V koha (1946 ja 1947). Ta sai Spartaki üleliidulistel meistrivõistlustel esikoha (1948).\n\nRöding tegutses hiljem ka poksikohtunikuna.\n", "id": "ekk_Latn_200259"}
{"text": "Alpi nõmmeküünal\n\nAlpi nõmmeküünal (Richea continentis) on kanarbikuliste sugukonda ja nõmmeküünla perekonda kuuluv taimeliik.\n\nTa kasvab Austraalias.\n", "id": "ekk_Latn_200260"}
{"text": "Uus-Lõuna-Walesi Ülikool\n\nUus-Lõuna-Walesi Ülikool (inglise keeles University of New South Wales) on ülikool Austraalias Sydneys.\n\nSee asub Sydney kagupoolses äärelinnas Kensingtonis.\n\nÜlikool on asutatud 1. juuli 1949 ja aastani 1958 kandis nime Uus-Lõuna-Walesi Tehnikaülikool.\n", "id": "ekk_Latn_200261"}
{"text": "Peamine Muhu väina laevatee\n\nPeamine Muhu väina laevatee on umbes 50 meremiili pikkune põhja–lõunasuunaline faarvaater läbi Väinamere.\n\nLaevatee algab Hiiumaa ja Vormsi vahelt Apollo madala juurest (11 meremiili Tahkuna ninast kagus) ja läheb läbi Hari kurgu. Edasi kulgeb veetee ida pool Heinlaidu, Kõverlaidu ja Muhu saart ja lääne pool Kumari laidu, Sipelgarahu, Papilaidu ja Kesselaidu. Läbi Viire kurgu jõuab laevatee Liivi lahte.\n\nLaevatee on tähistatud poidega. Raugi tulepoi oli Venemaa Keisririigi esimene tulepoi. Tähtsamad kaldal asuvad meremärgid on Harilaiu tuletorn, Harilaiu alumine tulepaak, Raugi ülemine tulepaak, Raugi alumine tulepaak, Kessu ülemine tulepaak, Kessu alumine tulepaak ja Viirelaiu tuletorn.\n\nLaevatee sügavus on vähemalt 4,7 meetrit.\n\nLühikest aega oli laevatee madalamaks alternatiiviks Kumari kanalile (tänapäeval ei kasutata; varasem sügavus vähemalt 7,5 m).\n\nRohuküla–Heltermaa ja Virtsu–Kuivastu laevatee vaheline ala suletakse talvel laevaliikluseks, et lasta tekkida jääteede jaoks piisavalt paksul merejääl.\n\nAjalooliselt on seda kasutanud Vene sõjalaevad, et lühendada Kroonlinna (Piiteri) ja Riia vahelist teekonda.\n", "id": "ekk_Latn_200262"}
{"text": "Fütokeemia\n\nFütokeemia ehk taimekeemia ehk taimebiokeemia on teadusharu, mis tegeleb taimede keemilise uurimisega.\n\nMeditsiinis teati juba palju varem, et taimede ja ravimite mõju oleneb neis sisalduvatest ainetest, kuid fütokeemia ajastu alguseks peetakse 19. sajandi algust, kui jõuti looduslikust materjalist toimeainete eraldamiseni. Usutavasti oli esimene taimest eraldatud toimeaine morfiin 1804. aasta paiku.\n", "id": "ekk_Latn_200263"}
{"text": "Ta pole sinust eriti huvitatud\n\n\"Ta pole sinust eriti huvitatud\" (inglise \"He's Just Not That Into You\") on 2009. aastal valminud Ameerika Ühendriikide romantiline komöödiafilm.\n", "id": "ekk_Latn_200264"}
{"text": "Uškovo\n\nUškovo (soome Tyrisevä) on Peterburi haldusalasse kuuluv alev Soome lahe põhjakaldal, mis kuulub Kurortnõi rajooni.\n\nAsula sai venekeelse nime 1944. aastal Viiburi pealetungi käigus hukkunud Nõukogude Liidu kangelase jefreitor Dmitri Uškovi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_200265"}
{"text": "Führerbunker\n\nFührerbunker' (saksa keeles 'Juhi varjend') oli maa-alune pommivarjendina kasutatud ruumide kompleks Berliinis, kus Adolf Hitler ja tema abikaasa Eva Braun end peitsid ja lõpuks enesetapu tegid. Punker asus Wilhelmstraße ääres Riigikantselei aia all.\n\nViimased osad punkrist hävitati ehitustegevuse käigus aastatel 1988–1989. 8. juulil 2006 avati punkri asukohas infotahvel.\n", "id": "ekk_Latn_200266"}
{"text": "Shanon\n\nShanon on rokk ja popmuusikat viljelev Eesti ansambel. Ansambli varamusse kuulub kaks täispikka stuudioalbumit, hulganisti raadiohitte, muusikaauhindu ning sadu kontserte.\n\nShanon alustas tegevust 2007. aasta septembris Tallinnas Janek Hariku eestvedamisel. Ansambel mängib eestikeelset, meloodilist ja raadiosõbralikku poprokki.\n\n2009. aasta juulis lahkus ansamblist solist Freddy Tomingas. Ansambli uueks lauljaks sai saatest \"Kaks takti ette\" tuttav ning üks \"Eesti otsib superstaari\" finaliste Taavi Immato. Mõned nädalad varem liitus bändiga trummar Henry Hinno. Sama aasta augustis vahetas endise The Suni liikme Meelis Tauki välja kitarrist Erko Laurimaa. 2011. aasta kevadel lahkus Laurimaa Shanonist ning soolokitarristi rolli võttis üle bändi solist Taavi Immato.\n", "id": "ekk_Latn_200267"}
{"text": "Laevatee\n\nLaevatee (ka faarvaater, laevajoom) on veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajadusel meremärkidega tähistatud.\n\nAjalooliselt on faarvaater tähendanud ka ainult kitsast laevateed. Eesti keeles on kasutatud sõna \"faarvaater\" asemel ka sõna \"sõiduvesi\". Tänapäeval käsitletakse sõiduvett pigem veeteena, s.t alana, kus on veesõidukiga võimalik sõita.\n", "id": "ekk_Latn_200268"}
{"text": "Salme Põhikool\n\nSalme Põhikool (endise nimega Jüri Suurhansu nimeline Salme 9-klassiline Kool) on põhikool Saare maakonnas Saaremaa vallas Salme alevikus aadressil Kuressaare maantee 1. Koolihoone asub Salme jõe põhjakaldal, Kuressaare poolt tulles jääb tee äärde paremale poole.\n\nKool alustas tegevust 1. septembril 1988. Kooli eelkäijad olid Salme Algkool (tegutses aastatel 1918–1988 kunagise Salme vallamaja ruumides) ja Tiirimetsa 8-klassiline kool (tegutses aastatel 1936–1988). Esimesel õppeaastal oli koolis 20 õpetajat ja 178 õpilast. 1988. aastal alustas õppetööd kaks esimest klassi, ehk teiste klassidega kokku kümme klassikomplekti, ja nii jätkati viis aastat. Kooli kõige suurem õpilaste arv on olnud 186.\n\nSalme Põhikooli esimene direktor oli Arno Vinni. Tema auks on kooliõuel mälestuspink.\n\n2008. aasta sügisel leiti kooli juurest mullatööde käigus esimene muinaslaev ja 2010. aasta arheoloogiliste kaevamiste käigus teine. Salme Põhikooli on oma tunnuslause: \"Tõllu tugevus, viikingite visadus ja esiisade tarkus kahe mere vahel.\" Koolimaja ees on puidust viikingikuju, mille autor on Maire Põldma.\n", "id": "ekk_Latn_200269"}
{"text": "Julgeolekupolitsei Peaamet\n\nJulgeolekupolitsei Peaamet (saksa keeles Hauptamt der Sicherheitspolizei) (lühend Sipo või SiPo) oli natsionaalsotsialistliku Saksa Riigi sisejulgeolekuasutus aastatel 1936 kuni 1939.\n\nJulgeolekupolitsei Peaamet allus otse SS-Reichsführer ja Saksa Politsei Juhile (saksa keeles RFSS und Chef der deutschen Polizei) Heinrich Himmlerile.\n\n1939. aastal liideti Julgeolekupolitsei Peaamet loodud Riigi Julgeoleku Peaametisse, III Peaametina.\n", "id": "ekk_Latn_200270"}
{"text": "Keava peakraav\n\nKeava peakraav (ka Valtu-Keava peakraav) on kraav Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste ja Põrsaku külas.\n\nPeakraavi pikkus on 5,8 km ning see suubub Põrsaku külas vasakult Vigala jõkke (86,6 km suudmest). Peakraavi valgla on 4,2 km². Peakraav algab Linnaaluste külas Keava raba põhjaservas ja Kõnnumaa maastikukaitseala piiril. Lähte piirkonda jäävad ka Keava põlispuud (park) ja Keava kahar mänd. Kraavi ületab Keava–Hõreda tee. Suudmest umbes 700 m edelas kulgeb Hertu–Põrsaku–Keava tee, umbes 1300 m edelas kulgeb Tallinna–Pärnu raudtee.\n\nPeakraav on mitteavalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.\n\nKeava peakraavi keskkonnaregistri kood on VEE1110500.\n", "id": "ekk_Latn_200271"}
{"text": "Sõrve maantee\n\nSõrve maantee on tänav Saaremaal Salme alevikus. See on osa Kuressaare–Sääre maanteest.\n\nTänav kulgeb alates Salme jõest lõunasse kuni aleviku piirini. Jõest põhja pool on tänava nimi kuni aleviku piirini Kuressaare maantee.\n\nTänava ääres asuvad Salme Rahvamaja / Sõrve Külalistemaja, bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_200272"}
{"text": "Moḩammad ‘Omar\n\nMoḩammad 'Omar (umbes 1960 Nodeh Kandahāri lähedal – arvatavalt aprill 2013 Pakistan) oli Ţālebāni usuline ja poliitiline juht (mulla).\n\nTa kuulus eri andmetel Durrani hõimuliidu Popalzai või Noorzai hõimu. Afganistani islamivaimulikud nimetasid ta Amir ul-Mumininiks ehk kõikide usklike kaitsjaks.\n\nPärast Ţālebāni kukutamist 2001. aasta sügisel nähti teda viimati Kandahāris, kust ta põgenes sama aasta detsembris. Ameerika Ühendriikide sõjaväeluure andmetel peitis ta end Pakistanis ning juhtis sealt võitlust Ḩāmid Karzay valitsuse ja NATO julgeolekujõudude vastu.\n\nMoḩammad 'Omarile kuuletusid teised selle piirkonna väljapaistvad sõjaväejuhid, näiteks Jalāloddīn Ḩaqqānī. Samuti tegi Moḩammad 'Omariga koostööd Gulbuddīn Ḩekmatyār.\n\n29. juulil 2015 teatasid Afganistani võimud, et nende andmetel on mulla 'Omar üle kahe aasta surnud. Afganistani võimude käsutuses oleva info järgi suri ta aprillis 2013 Pakistanis loomulikku surma. 30. juulil 2015 kinnitas tema surma ka Ţālebān.\n", "id": "ekk_Latn_200273"}
{"text": "Rõue jõgi\n\nRõue jõgi (ka Kuusiku jõgi, kesk- ja alamjooksul ka Sillakõrtsu jõgi) on jõgi Raplamaal Kehtna vallas Hiie, Kalbu, Kumma, Käbiküla, Lellapere, Nadalama, Ohekatku, Palasi, Rõue, Saunaküla külas ja Kehtna alevikus, ning Rapla vallas Iira, Juula, Raela ja Väljataguse külas.\n\nJõgi suubub Väljataguse külas vasakult Vigala jõkke (69,1 km suudmest). Jõgi algab Palasi ja Ohekatku küla piiril, Kõnnumaa maastikukaitsealal. Lähtest umbes 1 km põhja poole jääb Keava raba, umbes 700 m kagu poole jääb Palasi raba (Lalli raba), umbes 1,5 km edelasse jääb Tallinna–Pärnu raudteeliin.\n\nRõue külas ületab jõe Tallinna–Rapla–Türi maantee. Nadalama ja Kalbu küla piiril ületab jõe Nadalama–Kalbu tee, samas läbib jõgi Räägu järve (Kehtna paisjärv). Käbiküla ja Kehtna aleviku piiril ületab jõe Kehtna–Põlma tee (Lassi sild). Raela, Väljataguse ja Juula küla piiril ületab jõe Rapla–Järvakandi–Kergu maantee (Sillakõrtsi sild). Suudmest umbes 1,8 km loodesse jääb Kuusiku lennuväli.\n\nJõgi on vähese orgaanilise aine sisaldusega heleda veega avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m. Jõe vett kasutavad majanduslikult (vee erikasutusloaga) ettevõtted Kehtna Elamu OÜ ja MTÜ Elupuu.\n\nRõue jõe registrikood on VEE1110600.\n", "id": "ekk_Latn_200274"}
{"text": "Kane'i laht\n\nKane'i laht (inglise Kane Basin) on Põhja-Jäämere osa Gröönimaa looderanniku ja Kanada põhjapoolseima saare Ellesmere'i vahel. Ta ühendab Smithi väina Kennedy väinaga ja on Narese väina osa. Gröönimaa rannikul jääb ta kirdes asuva Washingtoni maa ja edelas asuva Inglefieldi maa vahele. Ellersmere'i rannikul jääb ta Johani poolsaare ning Victoria ja Alberti mägede vahele.\n\nLahe pikkus on umbes 180 km ja suurim laius on umbes 130 km. Ümbritseb Washingtoni maa, Rasmusseni maa ja Inglefieldi maa rannikut.\n\nKane'i laht nimetati Elisha Kane'i auks, kelle juhitud ekspeditsioon ületas lahe, kui nad otsisid 1854. aastal kadunud Franklini ekspeditsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_200275"}
{"text": "Kennedy väin\n\nKennedy väin (inglise Kennedy Channel, taani Kennedy Kanalen) on väin Põhja-Jäämeres Gröönimaa ja Kanada põhjapoolseima saare Ellesmere'i vahel. Ta ühendab Kane'i lahte Halli lahega ja on Narese väina osa.\n\nVäina pikkus on umbes 130 km ja laius on 24–32 km, keskmine sügavus 180–340 meetrit. Väinas on kolm saart: Taanile kuuluvad Franklini saar ja Crozieri saar ning Taani ja Kanada vaidlusalune Tartupaluk ehk Hansu saar. Väina lõunapiir ühendab Jacksoni ja Lawrence'i neeme, väina põhjapiir ühendab Bairdi ja Mortoni neeme.\n\nVäina kaldad on asustamata. Looderannik Ellersmere'il on väga kaljune. Seal asuvat mäeahelikku nimetatakse Victoria ja Alberti mägedeks ning väina kaldal kerkib ta 1930 m kõrgusele (see pole aheliku kõrgeim tipp). Väina kagukaldaks on Gröönimaa poolsaar Washingtoni maa.\n\nVäina nimetas Elisha Kane aastal 1854 oma teise polaarekspeditsiooni käigus, kui ta kadunud John Franklini ekspeditsiooni otsis. Pole selge, millise Kennedy auks sai väin nime. Võib-olla oli see polaaruurija William Kennedy, kellega ta kohtus paar aastat varem, kui mõlemad osalesid Franklini ekspeditsiooni otsimises, aga enamik ajaloolasi usub, et ta sai nime John Pendleton Kennedy auks, kes oli Ameerika Ühendriikide mereväeriigisekretär 1852–1853.\n", "id": "ekk_Latn_200276"}
{"text": "Baitullah Mehsud\n\nBaitullah Mehsud (1974 – august 2009) oli Pakistani Waziristani provintsi juhtiv sõjapealik ning Tehrik-i-Taliban Pakistani juht. Tema käsutuses võis olla ligi 5000 võitlejat ning samuti võis ta korraldada Benazir Bhutto mõrvamise.\n", "id": "ekk_Latn_200277"}
{"text": "Idritsa\n\nIdritsa on alev Venemaa Pihkva oblastis Sebeži rajoonis. Asub Idritsa jõe ääres.\n\nAlevit läbib Moskva–Riia raudtee.\n", "id": "ekk_Latn_200278"}
{"text": "Fassaad\n\nFassaad (prantsuse keeles façade, ladina keeles facies, nägu) on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. See on harilikult hoone esisein, kuid võib olla ka tagasein või külgsein.\n\nSõna \"fassaad\" tuleb prantsuse keelest, kus \"façade\" tähendab esikülge ja nägu.\n\nArgikeeles nimetatakse fassaadiks hoone kõiki välisseinu.\n\nArhitektuuris on hoone fassaad sageli projekteerimise seisukohast väga oluline, sest kujundab hoone üldmulje.\n\nPaljude majade fassaad on ajalooline ja kohalikud eeskirjad või teised seadused piiravad selle muutmist või isegi keelavad seda.\n\nUue maja projekteerimisel tuleb arvestada, et fassaad läheks kokku ümbrusega, sealhulgas lähedaolevate majade fassaadidega.\n", "id": "ekk_Latn_200279"}
{"text": "Ahmad Shuja Pasha\n\nKindralleitnant Ahmad Shuja Pasha (sündinud 1952) on praegune Pakistani Inter-Services Intelligence'i (ISI) direktor.\n", "id": "ekk_Latn_200280"}
{"text": "Raudalu\n\nRaudalu on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum paikneb linnapiiri ääres, külgnedes Ülemistejärve, Liiva ja Männiku asumiga. Raudalu asum piirneb ka Rae, Kiili ja Saku vallaga. Asumi pindala on 1,8 km².\n", "id": "ekk_Latn_200281"}
{"text": "Kommunarka\n\nEriobjekt Kommunarka (vene keeles Спецобъект «Коммунарка») oli Venemaal Moskva oblastis asuv endise NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari Genrih Jagoda suvila, kus aastail 1931–1950 hukati ja maeti NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Erinõupidamise otsusega Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelasi ning sõjaväelasi.\n\nEriobjekt Kommunarka asub Moskva linna ümbritsevalt Moskva ringteelt Kaluga poole suunduva maantee 24. kilomeetril.\n\nEndisel erirežiimiga objektil hukati ja maeti poliitiliste repressioonide käigus teadaolevalt Aleksei Rõkov, Nikolai Buhharin, Nikolai Krestinski, Bela Kun ja Dmitri Pavlov.\n", "id": "ekk_Latn_200282"}
{"text": "Vana-Mustamäe\n\nVana-Mustamäe on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Kadaka, Mustamäe, Nõmme, Hiiu, Pääsküla, Mäeküla ja Astangu asumiga. Vana-Mustamäe asumi pindala on 1,98 km².\n", "id": "ekk_Latn_200283"}
{"text": "Rahumäe\n\nRahumäe on asum Tallinnas Nõmme linnaosas.\n\nAsum piirneb Mustamäe, Järve, Liiva, Männiku ja Nõmme asumiga. Rahumäe asumi pindala on 1,62 km².\n", "id": "ekk_Latn_200284"}
{"text": "Liiva (Tallinn)\n\nLiiva on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Raudalu, Ülemistejärve, Männiku, Rahumäe ja Järve asumiga. Liiva asumi pindala on 2,64 km².\n\nAsum on saanud nime Liiva kõrtsi järgi, mida on mainitud juba 1798. aastal Mellini atlases.\n\nAsumis tegutseb 2011. aastast saadik Liiva Külaselts.\n", "id": "ekk_Latn_200285"}
{"text": "Monika Tamla\n\nMonika Tamla (1992–2017 Monika Tamla-Kelder; sündinud 18. novembril 1971) on eesti ajakirjanik ja riigiametnik.\n\nTa on lõpetanud 1990. aastal Tallinna Reaalkooli, 1995. aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandusarvestuse õppesuunal ökonomistina (haridus võrdsustatud magistrikraadiga) ning 2000. aastal Eesti Diplomaatide Kooli diplomaatia ja rahvusvaheliste suhete alal. Aastatel 2001–2004 õppis ta Tartu Ülikooli politoloogia magistriõppes.\n\nAastatel 1996–2001 töötas ta OÜ-s Balti Müügiedendusagentuur.\n\nEesti Televisioonis alustas Tamla tööd ülikooliõpingute kõrvalt 2001. aasta veebruaris, kui ta valiti ETV ilmateadustajaks. Aastatel 2001–2018 oli ta Eesti Televisiooni / Eesti Rahvusringhäälingu teleuudiste saatejuht-toimetaja, töötades algul \"Terevisiooni\" uudistetoimetajana ja 2007. aastast \"Aktuaalse kaamera\" saatejuht-toimetajana.\n\nLisaks uudistesaadetele on Tamla juhtinud selliseid ETV erisaateprojekte nagu \"Teadlaste öö\" ning teinud otseülekandereportaaže Eesti presidendi vastuvõttudelt ja üldlaulupeolt ning osalenud eeskätt valimis- ja muude poliitikasaadete tegemisel. Kuid ta on andnud oma panuse ka meelelahutus-, arutlus- ja liiklussaadete, näiteks saadete \"Laululahing\", \"Tänavaristlejad\", \"Mida teie arvate?\", \"Tippkohtumine\", \"Teletaip\", \"Suur digiõhtu\" tegemisse.\n\n2017. aasta lõpus, kui ETV uudistetoimetust oli tabanud Eesti Rahvusringhäälingu juhtkonna- ja struktuurimuudatustest tingitud töötajate koondamise ja omal soovil lahkumise laine ning tööõhkkond oli eriti pingeline, algatas Monika Tamla olukorrale lahendust leida soovides rahvusringhäälingu nõukogule esitatud töötajate ühispöördumise. 2018. aasta mais lahkus Tamla omal soovil ERR-ist töölt, viimast korda juhtis ta \"Aktuaalse kaamera\" uudistesaadet 1. mail 2018.\n\nAlates 14. maist 2018 töötab ta Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse nõunikuna.\n", "id": "ekk_Latn_200286"}
{"text": "Kivimäe (Tallinn)\n\nKivimäe on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Hiiu, Nõmme ja Pääsküla asumiga. Kivimäe asumi pindala on 2,22 km².\n\nPiirkond on nime saanud Tallinna–Keila raudtee ehitamisel kaevatud künnise (kivimäe) järgi.\n", "id": "ekk_Latn_200287"}
{"text": "Hiiu\n\nHiiu on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb põhjas Vana-Mustamäe asumi, idas Nõmme asumi ja kagus Kivimäe asumiga. Hiiu asumi pindala on 2,63 km².\n", "id": "ekk_Latn_200288"}
{"text": "Nõmme asum\n\nNõmme on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Pääsküla, Kivimäe, Hiiu, Vana-Mustamäe, Mustamäe, Rahumäe ja Männiku asumi ning Saku vallaga. Nõmme asumi pindala on 4,8 km².\n", "id": "ekk_Latn_200289"}
{"text": "Jamī‘at ‘Ulimā-e Islām\n\nJamī'at 'Ulimā-e Islām (lühend JUI; urdu keeles جمیعت علمائے اسلام; inglise keeles Assembly of Islamic Clergy) on Pakistani partei. Partei on asutatud 26. oktoobril 1945.\n", "id": "ekk_Latn_200290"}
{"text": "Noblessneri sadam\n\nNoblessneri sadam (aastail 1918–1940 ja 1993–2013 Peetri sadam) on sadam Tallinna lahe ääres Miinisadama ja Lennusadama vahel.\n\n2010. aastal rajati Peetri sadama ühte basseini väikesadam jahisadam. Samas kõrval arendatakse Noblessneri sadamalinnakut.\n\nBLRT Grupp taotles kogu Peetri sadama nime muutmist Noblessneri sadamaks ning Tallinna Linnavalitsus muutis 2. oktoobril 2013 sadama nime ära. Eelnevalt oli ettepanekuga nõus ka Kohanimenõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_200291"}
{"text": "Guido Arro\n\nGuido Arro (11. juuli 1926 Tallinn – 2. september 2010) oli eesti arst.\n\nTa lõpetas 1945. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja 1951. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. 1950. aastal asus ta tööle Tartu tuberkuloosidispanserisse.\n\nAlates 1951. aastast teenis ta viis aastat arstina Nõukogude armees.\n\n1957. aastast töötas Guido Arro Tartu linna laste luu-liigesetuberkuloosi sanatooriumi peaarstina ning 1963. aastast 19 aastat Tartu tuberkuloosidispanseri peaarstina. Aastatel 1966–1970 oli ta Tartu linna tervishoiuosakonna juhataja. Arro jäi pensionile 1996. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_200292"}
{"text": "Suur Tõll (ploom)\n\n'Suur Tõll' on kollase ploomi sort.\n\nSorti iseloomustavad erakordselt suured viljad – üks vili võib kaaluda 100 g, vahel isegi 150 g.\n\nKeskmine mass on tavaliselt umbes 66 g, 1973. aastal oli keskmine rekordiliselt 85 g.\n\nSelle aretasid Arthur Jaama ja Eevi Jaama Polli katsejaamas.\n", "id": "ekk_Latn_200293"}
{"text": "Odvardt Helmoldt von Lode\n\nOdvardt Helmoldt von Lode (signatuur O.H. de Lode Chalcogr. Reg. Soc. Dan. Sculps; u. 1726 – 3. september 1757 Kopenhaagen) oli Eestimaa päritolu taani kunstnik ja vasegraveerija.\n\nTema vanavanaisa Gustav von Lode (1633–1705) oli Eestimaa meeskohtunik ja ajaloolane. Tema vend Gustav de Lode noorem (u.1720–1752) ja õde Anna Alexia Constantia de Lode (1737–1765) olid samuti Taani kunstnikud ja vasegraveerijad, kes valmistasid gravüüre muuhulgas Erik Pontoppidani teostele.\n", "id": "ekk_Latn_200294"}
{"text": "Pääsküla küla\n\nPääsküla on ajalooliselt tuntud küla Tallinna kesklinnast 12 km kaugusel kagu pool Pääsküla jõe ääres kohas, kus seda ületab Tallinna suunduv kirde-edelasuunaline tee (mis praegu on tuntud kui Pärnu maantee).\n\nKüla järgi on nime saanud Keila lademe Pääsküla kihistik.\n", "id": "ekk_Latn_200295"}
{"text": "Jalāloddīn Ḩaqqānī\n\nMawlawī Jalāloddīn Ḩaqqānī (جلال الدين حقاني) (umbes 1939 – 3. september 2018) oli Afganistani väepealik.\n\nTa osales Nõukogude-Afganistani sõjas ning hiljem sai temast Ţālebāni väejuht. Ta kuulub puštu Jadrāni hõimu, kelle elukoht on Paktīā provints.\n\n2015. aastal levis teave, et ta suri 2014. aastal. Kinnitust sellele pole seni saadud.\n", "id": "ekk_Latn_200296"}
{"text": "Vikipeedia:Bot policy\n\nen: Requests for the bot flag should be made on this page. This wiki uses the standard bot policy, and allows global bots and automatic approval of certain types of bots. Other bots should apply below.\n", "id": "ekk_Latn_200297"}
{"text": "Iris (kohvik)\n\nKohvik Iris oli toitlustusasutus Tallinnas Nõmme linnaosas Nõmme asumis aadressil Vabaduse puiestee 39. Kohvik asutati 1988. aastal endise raamatukaupluse ruumidesse.\n\nAastaid pidas kohvikut osaühing Sinestar. Alates 2009. aastast kuulus kohvik osaühingule Villems Kaubandus. Kohvik suleti 2014. aasta alguses. Diner Food OÜ avas seal sama aasta aprillis kohviku Diner.\n", "id": "ekk_Latn_200298"}
{"text": "No pasarán\n\n\"No pasarán!\" on hispaaniakeelne propagandaloosung, mis väljendab kaitsja tahet kaitsta oma positsioone vaenlase vastu.\n\nPrantsuse kindral Robert Nivelle kasutas seda (prantsuse keeles: Ils ne passeront pas!) Verduni lahingus (seda on omistatud ka Philippe Pétainile).\n\nHispaania kommunist Dolores Ibárruri kasutas seda Hispaania kodusõja ajal Madridi piiramise (Madridi lahing) käigus, kui ta pidas 18. juulil 1936 oma kuulsa kõne \"No Pasarán\", millest sai pärast seda rahvusvaheliselt tuntud antifašistlik loosung. Kindral Francisco Franco vastuloosung oli \"Hemos pasado\" (\"Me pääsesime läbi\"), mida ta ütles pärast Madridi vallutamist.\n", "id": "ekk_Latn_200299"}
{"text": "Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis\n\nBaltisaksa Kultuuri Selts Eestis on baltisaksa kultuuriga tegelev selts, mis asutati Tallinnas 1988. aasta detsembris (hiljem vormistati see mittetulundusühinguks).\n\nSeltsi rajasid 22 Eesti ajaloolast, kunstiteadlast, arhivaari, filoloogi ja huvilist eesmärgiga tutvustada ja teadvustada baltisakslaste rolli ja mahukat kultuuripärandit Eesti ühiskonnas.\n\n2014. aasta seisuga on seltsis 59 liiget.\n", "id": "ekk_Latn_200300"}
{"text": "Piiphein\n\nPiiphein (Luzula DC.) on loaliste sugukonda kuuluv taimede perekond.\n\nPerekonda kuulub süstemaatikast olenevalt 80–140 liiki.\n\nPiipheinad kasvavad kõikjal maailmas. Kõige suurem on nende mitmekesisus Euraasia parasvöötmes.\n\nPiipheinad on mitmeaastased, harvem üheaastased rohttaimed. Nad kasvavad 20–80 cm kõrgeks. Lehed on lamedad, suletud lehetupega, lehetupest välja kasvavad lehed on suuremad kui varrele kinnituvad.\n\nÕisikuks on kõige sagedamini pööris või sarikas. Õis on 6 õielehega, mis on alusel kokku kasvanud, teravad või hambulise servaga, ühesuurused ja tumedad. Emakakael on niitjas või vaevumärgatav, emakasuid on umbes 3 ja idulehti on samuti umbes 3.\n\nVili on ühekambriline kolmnurkne kupar, mis lõheneb pikuti kolmeks. Seemneid on umbes 3. Nad on munajad, piklikud või ümarad ja nende ühes otsas on arenenud jahukas lise.\n", "id": "ekk_Latn_200301"}
{"text": "Käsk nr. 227\n\nKäsk nr. 227 oli Jossif Stalini 28. juulil 1942 antud päevakäsk.\n\nTuntuks on ta saanud juhtlause \"Mitte sammugi tagasi!\" (vene keeles \"Ни шагу назад!\") pärast, millest sai Nõukogude Liidu sõjalise vastupanu loosung.\n\nÜhelgi ülemal polnud õigust taanduda ilma vastavat käsku saamata. Igaüks, kes seda tegi, anti sõjatribunali alla.\n\nKäsk nr. 227 sätestas, et iga rinne peab distsipliinirikkumistes süüdistatud sõduritest looma 1–3 trahvipataljoni, mis saadetakse rinde kõige ohtlikumatesse lõikudesse. Iga rinne pidi eraisikutest ja allohvitseridest looma ka trahviroodu. Aastatel 1942–1945 määrati trahvipataljonidesse 427 910 sõdurit.\n\nSamuti sätestas käsk, et igas armees tuleb luua tõkkeüksused, kes tulistaksid argpükse ja põgenevaid vägesid tagalast. Kahe esimese kuu jooksul pärast käsku lasksid tõkkeüksused üle 1000 sõduri maha ja saatsid üle 130 tuhande sõduri trahvipataljonidesse.\n\nKäsu preambulis märgiti, et kumbagi meetodit kasutasid sakslased edukalt NSV Liidu vastupealetungi tõrjumiseks 1942. aasta alguses.\n\nKolme kuu pärast, 29. oktoobril 1942 loobuti kohustuslikest tõkkeüksustest. Iga rinde juhatus sai õiguse otsustada, kas neid tarvitada või ei, kuid üldiselt neid ei kasutatud, sest väeülemad pidasid seda elavjõu raiskamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_200302"}
{"text": "Melanie Kaarma\n\nMelanie Kaarma (sündinud Melanie Lõhmus; 4. august 1923 Tsooru – 26. august 2009 Tallinn) oli eesti kostüümikunstnik, rahvarõivaste uurija ja rekonstrueerija.\n\nTa sündis Võrumaal Tsoorus väiketaluniku perekonnas. Haridusteed alustas ta Sangaste algkoolis ja jätkas aastatel 1940–1942 Valga naiskutsekoolis.\n\nErialase hariduse omandas Melanie Lõhmus aastatel 1942–1944 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis ja seejärel 1944–1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Instituudi lõpetas ta kunstilise kostüümi erialal. Tarbekunsti instituudis õppimise kõrvalt õppis tulevane kunstnik Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal.\n\nTema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie Kaarma tööle Kunstitoodete Kombinaadi tekstiiliateljee moekunstnikuna. Sellel ametikohal töötas ta 1957. aastani, olles ühtlasi perioodil 1952–1957 moeajakirja Moealbum kunstnik ja vastutav toimetaja.\n\nAastatel 1954–1976 oli Melanie Kaarma Leningradis ilmunud moeajakirjade ja Modeli Sezona kunstnik ja kujundaja.\n\nTa oli arvukate teatri- ja koorikostüümide autor. Melanie Kaarma lavakostüüme kasutati Vanemuise 1949. aasta lavastustes \"Põikpead\" ja \"Nahkhiir\", Estonia 1950. aasta lavastuses \"Traviata\" ja 1963. aasta lavastuses \"Minu veetlev leedi\". Tema rahvarõiva motiivides kostüümides on laulupidudel esinenud mitmed koorid ja koorijuhid.\n\nKoos Aino Voolmaaga oli Melanie Kaarma 1981. aastal ilmunud ja tänini nõutud teatmeteose \"Eesti rahvarõivad\" autor. Samuti osales ta Eesti entsüklopeedia rahvarõivaid ja ajaloolist riietust kujutavate värvitahvlite kujundamisel.\n\nTa suri 26. augustil 2009 ja maeti sama aasta 28. augustil Tallinna Metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_200303"}
{"text": "Juri Nikulin\n\nJuri Nikulin (vene Юрий Владимирович Никулин; 18. detsember 1921 Demidov, Smolenski oblast, Vene NFSV – 21. august 1997 Moskva) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa filminäitleja ja tsirkuseartist.\n", "id": "ekk_Latn_200304"}
{"text": "Aja meistrid\n\n\"Aja meistrid\" on Eesti 2008. aastal loodud animatsiooni elementidega dokumentaalfilm.\n\nFilmi autor on Mait Laas ja helilooja Tõnu Kõrvits. Eesti nukufilmi ajaloo kaht suurkuju – Elbert Tuganovit ja Heino Parsi – käsitlev linateos valmis mõneti planeeritult Eesti nukufilmi 50 aasta juubeli puhul. Kaheaastase valmimisprotsessi ajal suri üks filmi peategelastest – Elbert Tuganov.\n\nAnimatsiooni elementidega dokumentaalfilmis ei astu Tuganov ja Pars vaataja ette mitte ainult elusuuruses, vaid ka nukuna. Samuti on kasutatud tasapinnalist lamedekoratsiooni. Linateosesse on põimitud ajastu kroonikakaadreid, vanu fotosid ning nukumeistrite loomingu katkendeid.\n\nMait Laasi jaoks on \"Aja meistrid\" debüüt dokumentaalfilmide alal.\n", "id": "ekk_Latn_200305"}
{"text": "Ernst Kaltenbrunner\n\nErnst Kaltenbrunner (4. oktoober 1903 Ried im Innkreis – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Saksamaa jurist, kes töötas natsionaalsotsialismi ajal politsei- ja julgeolekuametnikuna. 30. jaanuarist 1943 kuni 12. maini 1945 oli ta Riigi Julgeoleku Peaameti juhataja (talle allusid ka Gestapo ja koonduslaagrid). USA sõjaväelased arreteerisid Kaltenbrunneri 12. mail 1945 Austria territooriumil. Teda süüdistati juudi rahva hävitamise plaani üheks arhitektiks olemises ja selles, et ta andis korralduse tappa laagrites neli miljonit juuti. Nürnbergi tribunali mõistis Kaltenbrunneri surma ja ta hukati.\n\nNürnbergis läks ta hukkamisele kolmandana von Ribbentropi ja Keiteli järel. Tegelikult oleks pidanud olema esimene hukatav Göring, ent ta jõudis paar tundi enne endalt elu võtta. Hukkamisel viibinud Ameerika Ühendriikide ajakirjanik Howard Kingsbury Simth kirjeldas Kaltenbrunneri hukkamist nii: \"Ta astus hukkamisruumi kell 01.36, kandes oma sinise kaherealise pintsaku all kampsunit. Tema kõhetu, elukogenud nägu oli vanadest duelliarmidest krimpsus. Ta näis hirmunud, kui ta ruumis ringi vaatas. Ta niisutas närviliselt oma huuli, kui pöördus, et tapalavale tõusta, kuid tema sammud olid kindlad. Ta ütles oma nime rahuliku madala hääletooniga. Kui talle anti võimalus viimaseks sõnaks, ütles ta: \"Ma armastasin oma saksa rahvast ja oma kodumaad kogu südamest. Ma olen täitnud oma kohust oma rahva seaduste järgi ja ma kahetsen, et minu rahvast juhtisid sel ajal mehed, kes ei olnud sõdurid, ning sooritasid kuritegusid, millest mina polnud teadlik.\" Kui talle must kott pähe tõmmati, kõneles ta ikka veel vaikselt. Tõlk tõlkis tema sõnad: \"Saksamaa, õnn kaasa\".\"\n", "id": "ekk_Latn_200306"}
{"text": "Halli laht\n\nHalli laht (inglise Hall Basin) on väin Põhja-Jäämeres Gröönimaa ja Kanada põhjapoolseima saare Ellesmere'i vahel. See ühendab Kennedy väina Robesoni väinaga ja on Narese väina osa.\n\nHalli laht sai nime ameerika polaaruurija Charles Francis Halli auks. Väin nimetati laheks, sest esialgu arvati, et tegemist ongi lahega.\n\nKõige laiemas kohas on Halli laht 178 km lai.\n", "id": "ekk_Latn_200307"}
{"text": "Tux\n\nTux on operatsioonisüsteemi Linux maskott, mis on tuntuim Linuxiga seostatud bränd alates 1996. aastast, mil Larry Ewing joonistas rahuoleva pingviini avaliku konkursi jaoks, ajendatuna Linuxi tuuma looja Linus Torvaldsi pingviinivaimustusest.\n", "id": "ekk_Latn_200308"}
{"text": "20. juuli vandenõu\n\n20. juuli vandenõu (saksa keeles tuntud kui Das Attentat vom 20. Juli 1944) oli tähtsaim Adolf Hitleri vastu suunatud tapmis- ja riigipöördekatse.\n\nRohkem kui 200 osavõtja seas oli üks kindralfeldmarssal (Erwin von Witzleben), 19 kindralit, 26 ooberstit, kaks suursaadikut, seitse diplomaati, üks minister ning mitmed teised riigiametnikud. Vandenõu eesmärgiks oli esmalt tappa Adolf Hitler ning võtta üle riigi poliitiline ja sõjaline juhtimine, misjärel oleks võimalikult kiiresti sõlmitud rahu liitlasvägedega.\n\nVandenõus osalenud proovisid Hitlerit tappa viiel korral, kuid kõik katsed olid ebaõnnestunud. Hitleri tapmise muutis keerulisemaks ka Gestapo, mis oli hakanud kahtlustama, et sõjaväe peastaabis töötavad ohvitserid plaanivad Hitleri vastu atentaati. Viimaks plaaniti Hitler tappa, lõhates Ida-Preisimaal Hundikoopas toimunud koosoleku ajal pommi, mis oli peidetud kohvrisse. Pommi paigutas ruumi kolonelleitnant Claus von Stauffenberg, kes lahkus seejärel telefonikõne tegemiseks ruumist. Arvatavalt liigutas kohvrit kolonel Heinz Brandt, kes polnud vandenõust teadlik. Pomm plahvatas mõni minut hiljem. Plahvatuses hukkus üks ning veel kolm sõjaväelast, sealhulgas Brandt, surid hiljem plahvatuses saadud vigastustesse, kuid Hitler jäi ellu.\n\nPlahvatusele järgnenud nädalatel arreteeris Gestapo kõik, kel oli vandenõuga väiksemgi seos. Kokku arreteeriti üle 7000 inimese, kellest 4980 hukati. Mitmed vandenõulased sooritasid enne kohtuistungit või hukkamist enesetapu.\n\nSeda vandenõud on kajastatud mitmes filmis, millest tuntuim on tänapäeval vast 2008. aastal valminud \"Operatsioon \"Valküür\"\".\n", "id": "ekk_Latn_200309"}
{"text": "Niko Kranjčar\n\nNiko Kranjčar (sündinud 13. augustil 1984 Zagrebis) on endine Horvaatia jalgpallur.\n\nKodumaal Horvaatias on Kranjčar mänginud kahes riigi suuremas klubis: Zagrebi Dinamos ja Spliti Hajdukis. Et klubid on Horvaatia jalgpallimaastikul vihased vastased, põhjustas poolkaitsja siirdumine Dinamost Hajdukisse 2005. aastal suurt meediakära. 2006. aasta augustis müüs Hajduk mehe Inglise kõrgliiga klubile Portsmouthile ning 2009/2010. aasta hooaja hakul vahetas Kranjčar pärast mitmeid spekulatsioone koduklubi, siirdudes Tottenhami, kus tema treeneriks sai poolkaitsja kolm aastat varem Portsmouthi toonud Harry Redknapp.\n\nHorvaatia koondises tegi Kranjčar debüüdi 2004. aasta augustis, kui rahvusmeeskonna juhendajaks oli tema isa Zlatko Kranjčar.\n", "id": "ekk_Latn_200310"}
{"text": "Estobuntu\n\nEstobuntu on Ubuntu baasil koostatud eestikeelne operatsioonisüsteem.\n\nOperatsioonisüsteemiga on kaasas tugi MP3-failide, Flashi, DivX-failide ja DVD-de esitamiseks, samuti on Firefox vaikimisi eestikeelne ja sisaldab eesti konteksti jaoks seadistatud reklaamitõrjet Adblock Plus.\n\nOptiliselt kettalt käivitatud süsteemis, s.t juba enne paigaldamist saab kasutada Kõu mobiilseid seadmeid.\n\nEstobuntu sisaldab kaugabirakendust, mis võimaldab Estobuntu süsteemidele interneti kaudu tugiteenust pakkuda.\n\nEstobuntu 14.04 versiooni Live-DVD kasutamiseks on soovituslik vähemalt 2 GB RAM-mälu.\n", "id": "ekk_Latn_200311"}
{"text": "Erwin von Witzleben\n\nJob-Wilhelm Georg Erwin von Witzleben (4. detsember 1881 Breslau (tänapäeval Wrocław, Poola) – 8. august 1944 Berliin) oli Saksamaa sõjaväelane (alates 1940. aastast kindralfeldmarssal) ning 20. juuli vandenõust osavõtja.\n", "id": "ekk_Latn_200312"}
{"text": "Georg von Brevern\n\nKarl Georg von Brevern (vene keeles Егор (Георгий, Карл Георг) Иванович фон Бреверн; 4. august 1807 Kehra – vkj 23. juuni / 5. juuli 1892 Berliin) oli baltisaksa päritolu ajaloolane, genealoog, tarbetekstide autor ja Venemaa riigitegelane.\n\nTa õppis 1827–1831 Tartu Ülikoolis (mag. 1834), 1835–1838 reisis Saksamaal, Šveitsis ja Itaalias, oli 1839–1844 Eestimaa rüütelkonna sekretär, salanõunik, Keiserliku Kantselei II Osakonna ametnik, 1862. aastast kohtureformi teostamise komisjoni liige, tõeline salanõunik, senaator (1867) ja Riiginõukogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_200313"}
{"text": "Taarka (film)\n\n\"Taarka\" on 2008. aasta Eesti dokumentaalaineline draamafilm setu rahvalaulikust Hilana Taarkast.\n\nFilmi on lavastanud Ain Mäeots, nimiosades on Inga Salurand, Siiri Sisask ja Marje Metsur. Enne filmi lavastamist tõi Ain Mäeots 2005. ja 2006. aastal Obinitsas setu seltsimaja õuel lavale Kauksi Ülle kirjutatud näidendi \"Taarka\", millel film põhinebki.\n\n\"Taarka\" filmiti 90 protsendi ulatuses Setumaal, kuid filmivõtteid tehti ka Haapsalus, Viljandis, Soomes ja Lätis Kalniene külas.\n", "id": "ekk_Latn_200314"}
{"text": "Johannes Brever (1616−1700)\n\nJohannes Brever (ka Breverus) (11. märts (vkj) 1616 Eisleben, Mansfeldi krahvkond – 12. mai (vkj) 1700 Riia) oli pedagoog, vaimulik ja kirjanik, Breverni aadlisuguvõsa Liivimaa liini rajaja. A-st 1690 oli ta Riia superintendent.\n", "id": "ekk_Latn_200315"}
{"text": "Salto (arhitektuuribüroo)\n\nSalto AB on arhitektuuribüroo Tallinnas.\n\nSalto asutasid 2004. aastal arhitektid Karli Luik, Maarja Kask ja Ralf Lõoke.\n\nSalto arhitektid Maarja Kask ja Ralf Lõoke, skulptor Neeme Külm ning kuraator Ingrid Ruudi olid Veneetsia 11. arhitektuuribiennaalil 2008. aastal Venemaa ja Saksamaa paviljonide vahele paigutatud keskkonna- ja geopoliitilise ruumiinstallatsiooni \"Gaasitoru\" autorid.\n", "id": "ekk_Latn_200316"}
{"text": "Maaülikooli spordihoone\n\nEesti Maaülikooli spordihoone on Tartus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav 3, Eesti Maaülikooli linnakus asuv spordihoone.\n\nHoone projekteeris arhitektuuribüroo Salto AB. Hoone avati 7. septembril 2009 sõnadega \"Terves kehas Tartu vaim!\".\n\nTartu linnavalitsuse konkursil \"Aasta parim ehitis 2009\" tunnistati Eesti Maaülikooli spordihoone aasta parimaks uusehitiseks Tartus, rõhutades silmapaistvat maastikku sulanduvat arhitektuurset lahendust ning puidu uuenduslikku kasutamist avaliku hoone fassaadimaterjalina.\n", "id": "ekk_Latn_200317"}
{"text": "Püha Vaimu kirik\n\nTallinna Püha Vaimu kirik Tartu Püha Vaimu kirik Pärnu Püha Vaimu kirik, endine kirik Pärnus Wackeni Püha Vaimu kirik Saksamaal Püha Vaimu kirik Sitsiilias Püha Vaimu kirik Inglismaal\n", "id": "ekk_Latn_200318"}
{"text": "Sartang\n\nSartang (vene Сартанг, jakuudi Сартаҥ) on jõgi Venemaal põhjaosas Sahhas.\n\nJõgi algab Verhojanski mägedest ning voolab läbi Jana mägismaa põhja. Dulgalahhiga ühinedes moodustab ta Jana jõe.\n\nSartangi jõe pikkus on 620 km, valgala pindala 17 800 km². Keskmine äravool on umbes 50 m³/s. Laevatatav suudmest 174 km kaugusele.\n", "id": "ekk_Latn_200319"}
{"text": "Côn Sơni saared\n\nCôn Sơni saared (vietnami Côn Đảo) on 16 saarest koosnev saarestik Lõuna-Hiina meres Vietnami ranniku lähedal.\n\nSaarte pindala on 75 km². Saared on mägised, kõrgus kuni 557 m. Nad kuuluvad Vietnamile Ba Ria-Vung Tau provintsi. Nad on 185 km kaugusel Vung Taust, mis on Ba Ria-Vung Tau provintsi keskus, kuid manner ja mitu provintsikeskust asuvad märksa lähemal, vähem kui 100 km kaugusel.\n\nSaared on asustatud. Seal elab umbes 5000 inimest.\n\nSaartel on Cỏ Ốngi lennujaam.\n\n16. juunil 1702 asutas Briti Ida-India Kompanii saartele asunduse. 2. märtsil 1705 saarel olev asula ja garnison hävitati.\n\nAjal, mil Vietnam oli Prantsuse Indohiina koosseisus, asutasid prantslased Côn Sơni suurimale saarele vangla. Sel ajal nimetati seda Con Loni saareks ja vangla kandis sama nime.\n\n1984. aastal võttis Vietnam palju saari saarestikus kaitse alla ja sinna moodustati Côn Sơni rahvuspark. 1998 rahvusparki laiendati. Kaitstavate loomaliikide hulka kuuluvad bissa, rohekilpkonn ja dugong. Kaitstavate ökosüsteemide hulka kuuluvad mererohutasandikud, korallrifid ja mangroovimetsad.\n\n1990. aastal avastati saarestikust 1690. aasta Hiina laeva vrakk. Kuni 1992. aastani toimunud uuringutel leiti vrakist umbes 60 000 eset, peamiselt Qingi dünastia ajast pärit Hiina portselani. Osa leidudest on näha Vung Tau muuseumis.\n", "id": "ekk_Latn_200320"}
{"text": "Toomas Hirvoja\n\nToomas Hirvoja (sündinud 22. novembril 1966) on eesti õigeusu (MPEÕK) vaimulik.\n\nLõpetas 1985. aastal Tallinna 44. Keskkooli XIX lennu. Läbis kohustusliku ajateenistuse Nõukogude armees.\n\nPühitseti 1992. aastal diakoniks, teenis sama aasta 11. septembrist 31. detsembrini Tallinna Nõmme Ristija Johannese kogudust. Hiljem teenis diakonina Tallinna Neeva Aleksandri peakirikus.\n\nPreestriks pühitseti ta 7. märtsil 1999. Algul teenis ta Neeva Aleksandri (Aleksandr Nevski) peakiriku eesti kogudust, hiljem Tallinna Kopli Püha Nikolause kogudust. Alates 11. juunist 2006 on ta Tallinna Nõmme Ristija Johannese koguduse esipreester.\n\nOli 2000. aastal üks Püha Issidori Õigeusu Kirjastusseltsi asutajaid ja juhib siiani selle tegevust. Kirjastusseltsi liikmed on tõlkinud eesti keelde arvukalt õigeusu kirjandust, koostanud ja välja andnud kirikuloolisi, hariduslikke ja palveraamatuid.\n\nIsa Toomas Hirvoja on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Sinodi liige. Ta on olnud koguduste teenimise kõrval ametis ka Sinodi sekretärina ning Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korneliuse referendina.\n\nOsales eesti-vene õigeusu seletava sõnastiku, eestikeelse õigeusu palveraamatu ja raamatu \"Õigeusu alused\" koostamises.\n\nRaamatute \"Meie püha isa, Optina kloostri staaretsi munkpreester Leonidi elulookirjeldus\" (1999), \"Õigeusu hingekarjased Eestimaal\" (2002), \"Kiriku saladus\" (2007), \"Mitte sellest maailmast\" (2008) ning \"Seitse leiba ja pisut kalukesi\" (2010) toimetaja.\n", "id": "ekk_Latn_200321"}
{"text": "T-90\n\nT-90 on moodsaim Venemaal toodetav lahingutank. T-90 põhineb T-72BM-il. Lisaks Venemaa relvajõududele on T-90 kasutusel ka Indias ja Alžeerias ning Saudi Araabia teatas 2008. aastal tehingust nende ostmiseks.\n", "id": "ekk_Latn_200322"}
{"text": "Carl Julius Albert Paucker\n\nCarl Julius Albert Paucker (vene Карл Юлиус Паукер; 22. aprill 1798 Simuna pastoraat – vkj 22. november 1856 Tallinn) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane, arheograaf ja genealoog.\n\nCarl Julius Albert Paucker õppis 1815–1817 Tartu Ülikoolis õigusteadust, seejärel Göttingenis, Jenas, Bonnis ja Heidelbergis. Göttingenis ja Jenas sai õigusteaduse ja filosoofia doktorikraadid, töötas Tallinnas advokaadina, 1819 Virumaa ja Järvamaa meeskohtu sekretärina ning 1820–1821 Toomkooli inspektorina Tallinnas. Seejärel töötas maanõunik Johann von Grünewaldti juures ja oli 1840–1856 Eestimaa kubermangu prokurör.\n\nTa kuulus noorte haritlaste ühendusse Fraternitas Revaliensis ja tema juhtimisel loodi 1825. aastal Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu (Estländische Allgemeine Öffentliche Bibliothek), ning 1842. aastal baltisakslastest liikmeskonnaga Eestimaa Kirjanduse Ühing, mille asepresidendiks oli ta kuni surmani. Samuti oli ta Eestimaa Provintsiaalmuuseumi asutamisele alusepanija ja sealne konservaator ehk varahoidja.\n\nTa avaldas teoseid Eesti ajaloo, õigusteaduse, genealoogia ja mõisate kohta.\n\n1854 sai ta 35-aastase teenistuse eest Püha Vladimiri ordeni 4. klassi kavaleriks.\n", "id": "ekk_Latn_200323"}
{"text": "Vjatšeslav Ivanov (ajakirjanik)\n\nVjatšeslav Ivanov (vene Вячеслав Владимирович Иванов) on venekeelne Eesti ajakirjanik, ajalehe Estonija peatoimetaja aastatel 1992–1997.\n\nTa on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli 1983. aastal ajakirjanduse erialal. Ivanov on töötanud Novossibirski ajalehtedes Molodost Sibiri (Молодость Сибири), Sovetskaja Sibir (Советская Сибирь) ja Vetšerni Novossibirsk (Вечерний Новосибирск). Ta on töötanud Eesti venekeelses ajalehes Sovetskaja Estonija, algul korrespondendi, hiljem peatoimetaja asetäitjana.\n", "id": "ekk_Latn_200324"}
{"text": "Asare mõis\n\nAsare mõis (läti keeles Asares muiža, saksa keeles Assern) on mõis Lätis Aknīste piirkonnas Asare vallas Asares.\n\nTeavet mõisa varasemate omanike kohta saab Asare luteri kiriku vitraažidelt, kus on kujutatud mõisa omanikke. Aastail 1561–1748 olid need Weissid, 1748–1756 Grimberg Altenbockide perest, 1756–1834 Holtid ja sealt võõrandamiseni von Waltherid (Walther-Wittenheimid). Kui Jaunsubate kirikla oli veel Asare mõisa karjamõis, asus seal piirkonna suurim viinaköök. Aastast 1924 tegutses peahoones kool, aga see hävis aastal 1926. Säilinud on arvukad kõrvalhooned, ühes neist asub vallamaja.\n\nMõisakompleks hakkas kujunema 1741 aastal, olles piirkonnas üks esimesi uusgooti stiili näiteid. Aastaks 1840 olid mõisakompleksis kõik hooned sellele stiilile vastavalt uuendatud. 1749. aastal ehitatud peahoonest on järele jäänud vaid varemed, ent mõisakompleks ise on hästi säilinud. Alles on mõisavalitseja maja ja teenijate maja, ait, puuviljaaait, kaks pruulikoda, pruulmeistri maja, pruulikodade majandushooned, aidad, aedniku maja, laut, sepikoda. Mõisa juures olid ka kirik ja kõrts. Veidi eemal asuvad mõisa küünid ja tuuleveski varemed. Mõisakompleksi juurde kuulub ka mõisa rahula.\n\nPark rajati 18. sajandil ja on vabakujundusega. Parki piirab graniidist (maakivist) kiviaed. Park oli liigirikas, seal kasvavad praegugi mitmed võõrliigid: Douglase kuusk, euroopa nulg, siberi nulg. Pargis asub nn Templimägi, kust avaneb hea vaade mõisale.\n", "id": "ekk_Latn_200325"}
{"text": "Wertingen\n\nWertingen on linn Saksamaal Baieri liidumaal Švaabimaa ringkonnas Dillingeni kreisis, Wertingeni valla keskus. Asub Dillingenist 13 km kaugusel idas ja Augsburgist 28 km kaugusel loodes.\n", "id": "ekk_Latn_200326"}
{"text": "Neresheim\n\nNeresheim on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal Ostalbkreisis, Neresheimi valla keskus. Asub Heidenheimist 16 km kaugusel kirdes ja Aalenist 20 km kaugusel kagus.\n\nLinna juures asub Neresheimi klooster.\n", "id": "ekk_Latn_200327"}
{"text": "Stukmaņi mõis\n\nStukmaņi mõis (Stukmaņu muiža, saksa keeles Stockmannshof) oli mõis Lätis Koknese kihelkonnas. Tänapäeval asub endine mõisasüda Aizkraukle piirkonnas Klintaine vallas Stukmaņis.\n\nMõis sai alguse 15. sajandil, mil omanikuks oli Johann Loksten, aga peagi sai mõisa omanikuks Arend Stockmann. 16. sajandil kandis mõis juba praegust nime. 18. sajandil said mõisa Kronstjernid, seejärel Baiernid, aga aastal 1780 Löwensternid. Aastal 1878 müüdi mõis Medemitele. Mõis sai esimeses maailmasõjas kannatada ning Läti riik omandas selle aastal 1920.\n\nMõisakompleks rajati 18. sajandi keskel. Kompleksi kuulusid tallid, laudad, aidad. Pärast võõrandamist ehitati see ümber kohalikuks keskuseks. Selle käigus kaotas mõis palju oma algsest baroksest välimusest. Säilinud on kaks lauta, torniga tall ja tõllakuur.\n\nPark rajati mõisast Daugava poole eri tasanditele. Seda ilmestasid labürindid, paviljonid ja kasvuhooned.\n", "id": "ekk_Latn_200328"}
{"text": "Rongikoosseis\n\nRongikoosseis on mitmest veeremiüksusest koostatud tervik, mida on võimalik käsitleda rongina.\n\nRaudteeveeremi puhul saab teatud juhtudel ühte tüüpi veeremiüksusi kokku haakida ja juhtida neid ühest juhikabiinist ühe rongina.\n", "id": "ekk_Latn_200329"}
{"text": "Odziena mõis\n\nOdziena mõis (saksa keeles Odensee, läti keeles Odzienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Vietalva kihelkonnas. Tänapäeval asub see halduslikult Lätis Pļaviņase piirkonnas Vietalva vallas.\n", "id": "ekk_Latn_200330"}
{"text": "ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ\n\nAabits sisaldab vanu rahvalaule (sh võru rahvalaule), võru kirjanike töid, Võru maakonna laste kirjatöid kogumikus \"Minu Võrumaa\". Aabitsa pildid on pärit NASA arhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist ja võrukeste erakogudest.\n", "id": "ekk_Latn_200331"}
{"text": "Brääznik\n\n\"Brääznik\" on ansambli Winny Puhh teine album, mis ilmus 2010. aastal.\n\n1. Wonderbra 2. Peetus 3. Härrasmehed saabuvad 4. Möödatujuja 5. Tüdrukud ootavad 6. Söögitädi 7. Tungelteratšäi 8. Kala tatt 9. Brääznik 10. Pidupäev 11. Peegelpõrand 12. Nõiutud saar 13. Pole seksist loobunud veel 14. Piinatud Geenius 15. Pervert\n", "id": "ekk_Latn_200332"}
{"text": "Eesti murrete sõnaraamat\n\n\"Eesti murrete sõnaraamat\" on 1994. aastast Eesti Keele Instituudis välja antav sõnaraamat, mis sisaldab kõigi eesti murrete (sealhulgas lõunaeesti murrete) sõnu. Iga sõna juures on esitatud häälikuline ja grammatiline iseloomustus, levik, tähendus(ed) ning näitelaused.\n\nSõnaraamat ilmub vihikutena. 2022. aastaks on välja antud 34 vihikut (a–puisklema), mis on kasutatav ka veebiversioonina.\n\n\"Eesti murrete sõnaraamatu\" toimetajad on Mari Kendla ja Mari-Liis Kalvik. Varem on selle toimetajate seas olnud veel Anu Haak, Evi Juhkam, Tiina Laansalu, Varje Lonn, Helmi Neetar, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Valdek Pall, Eevi Ross, Aldi Sepp, Mari-Epp Tirkkonen ja Jüri Viikberg.\n", "id": "ekk_Latn_200333"}
{"text": "KUPITS\n\nKUPITS on Eesti ajaloolise haldusjaotuse geoinfosüsteem. Seal süsteemis saab näha Eesti alal 20. sajandil toimunud haldusjaotuse muutusi, teha vastavaid päringuid ja neid visualiseerida. Süsteemi nimi \"KUPITS\" on võetud eesti sõnast \"kupits\" ('piirimärk').\n", "id": "ekk_Latn_200334"}
{"text": "Hłybokaje\n\nHłybokaje (transkribeerituna Glõbokaje) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Hłybokaje rajooni halduskeskus. Leedu keeles on linna nimi Glubokas, poola keeles Głębokie.\n\nLinna piirides on kaks järve, Kahalnaye (Кагальнае) ja Velikaye (Вялікае). Linnas on raudteejaam Varapajevasse viival raudteeliinil. Kolm keskkooli, laste spordikool. Aastani 2007 asus linnas Viciebski oblasti ainus valgevenekeelne keskkool. Hłybokajes on kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Linnas ilmub kaks ajalehte.\n\nTööstusettevõtetest on Hłybokajes metsatööstus ja toiduainetetööstus – lihakombinaat, konservitehas, piimatööstus. Valmistatakse leiba ja jõusööta.\n\nLinnas on XVIII sajandil püstitatud ausammas konstitutsioonile, katoliku kirikud aastaist 1639–1654 ja 1764–1782, aastail 1756–1763 rajatud klooster. Linnas on heebrea kalmistu ja hukkunud Poola sõdurite hauad. Vaatamisvääne on veel aastail 1920–1930 rajatud Zakopane stiilis linnaosa.\n", "id": "ekk_Latn_200335"}
{"text": "UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon\n\nUNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon (inglise Convention for the Safeguarding of the Intangible Cultural Heritage) on UNESCO konventsioon, mille eesmärk on hoida ja väärtustada vaimset kultuuripärandit (ainelise kultuuripärandi kõrval).\n\nEesti ühines konventsiooniga 2006. aastal. 2013. aasta aprilli seisuga oli konventsiooniga ühinenud 154 riiki.\n", "id": "ekk_Latn_200336"}
{"text": "Anton Sulgar\n\nAnton Sulgar (aastani 1938 Anton Schutinski, Lätis Antons Šutinis; 21. september 1890 Riia – 2. mai 1976 Tartu) oli Eesti ja Läti flötist ja muusikapedagoog.\n\nTa lõpetas aastal 1909 Riia Kõrgema Muusikakooli (F. Jungi klassis), õppis aastatel 1914–1918 Petrogradi konservatooriumis (Vladimir Tsõbini klassis), mängides ühtlasi Peterburis Maria teatri orkestris.\n\nTa töötas aastatel 1911–1912 Tallinna saksa teatris, aastatel 1915–1916 Soomes Åbo muusikaühingu Sümfooniaorkestris. Aastatel 1913–1914 ja 1918–1940 töötas ta teatri Estonia orkestris (olles aastani 1934 flöödirühma kontsertmeistriks). Aastatel 1940 ja 1943–1964 töötas ta Läti Ooperi- ja Balletiteatris orkestrandina; ta mängis suviti ka Riia ranna kuurortides, Jaltas, Pavlovskis ja mujal.\n\nTa on eesti flöödikoolkonna rajaja, oli aastatel 1919–1935 Tallinna Konservatooriumi ja aastatel 1967–1969 Tartu Muusikakooli flöödiõppejõud. Tema õpilased on olnud Evald Brauer, Elmar Peäske, Arnold Sepp. Ta on esinenud sümfooniakontsertidel solistina.\n", "id": "ekk_Latn_200337"}
{"text": "Marksoo\n\nAnn Marksoo (1930–), eesti geograaf Jüri Marksoo (1876–1941), eesti omavalitsustegelane Marek Marksoo (1993–), eesti tennisist\n", "id": "ekk_Latn_200338"}
{"text": "Markson\n\n(1888–1938), vene viiuldaja ja dirigent August Markson (1891–1948), eesti politseinik ja ettevõtja (1927–2010), ameerika kirjanik (1948–), saksa dirigent Jakob Markson (1840–1930), eesti reeder ja laevakapten\n", "id": "ekk_Latn_200339"}
{"text": "Alice Serman\n\nAlice Serman (aastatel 1920–1929 Alice Schutinski, aastast 1939 Liisu Särme, aastatel 1932–1964 õieti Länts; 28. mai 1898 Mäo vald – 15. juuli 1985 Tallinn) oli eesti laulja (sopran) ja näitleja.\n\nTa lõpetas aastal 1916 Tallinnas kaubandusliku õhtukooli. Laulmist õppis ta Armanda degli Abbati ja Nikolai Sternbergi juures ning aastatel 1920–1922 Tallinna Konservatooriumis.\n\nTa laulis aastatel 1918–1957 teatri Estonia kooris ja ta tegi ka sooloosi. Ta oli aastast 1956 Eesti Teatriühingu liige.\n", "id": "ekk_Latn_200340"}
{"text": "Haanimiihhi nõvvokoda\n\nHaanimiihhi nõvvokoda on vabatahtlik ühendus, mis koondab Haanjamaa põliseid väärtusi kandvaid mehi. Ühenduse eesmärk on \"kaasa aidata rikka pärandkultuuri ja sügavalt juurdunud traditsioonidega Haanimaa [Haanjamaa] uuele ärkamisele\".\n", "id": "ekk_Latn_200341"}
{"text": "Harku ja Murru vangla\n\nHarku ja Murru vangla (varem Harku vangla) oli kuni 2016. aastani tegutsenud vangla Harju maakonnas Harku alevis.\n\nHarku vanglaga liideti 15. jaanuaril 2011 Murru vangla, Harku ja Murru Vanglaks.\n\n2016. aasta jaanuaris oli vanglas kokku 165 vangi, neist naisi 87 ja alaealisi 2.\n\nVanglas võisid viibida koos emaga ka kuni nelja-aastased lapsed, neile on kohandatud eraldi osakond. Alates 2010. aasta algusest paigutati Harkusse ka eakamad meesvangid. Eraldi rehabilitatsiooniprogrammiga osakond on uimastiprobleemidega vangidele.\n\n1. juunil 2016 liideti Harku ja Murru vangla Tallinna vanglaga ning Harku alevikus asuvate vanglahoonete kasutamine lõpetati. Naisvangid paigutati Tallinna vangla eraldi hoonesse ning meesvangid Tallinna, Tartu ja Viru vanglasse.\n", "id": "ekk_Latn_200342"}
{"text": "Suur jutustus\n\nSuur jutustus (grand récit) ehk metanarratiiv (métarécit) on keskne mõiste Jean-François Lyotardi ühiskonnateoorias ja teadusfilosoofias.\n\nJutustus on maailma mõistmise ja teadmiste edasiandmise peamine vahend. Jutustus teeb võimalikuks inimeste vahelise kommunikatsiooni, jutustuste jagamisel põhineb kultuur ja traditsioon. Ühtlasi annab jutustus tähenduse isiklikule kogemusele ja loob indiviidi või rühma identiteedi. Suur jutustus on Lyotard'i järgi ideede ja uskumuste süsteem, mis kehtestab üksikisikust või kogukonnast sõltumatu tõe ja õigluse kujutelma. Suure jutustuse põhjal hakatakse hindama kõiki tõdesid ja teadmisi, üleüldist õiglust, eetilisi ja esteetilisi otsustusi.\n\nLyotard'i arvates on teadus algselt jutustuste suhtes vaenulik, sest jutustava teadmise legitiimsus ei põhine välisel kriteeriumil, mille järgi objektid peavad olema rekursiivselt leitavad (accessibles récursivement) ja väited peavad olema sõnastatud ekspertide keeles. Ometi ei saa ka teaduslik teadmine legitiimseks ilma jutustava teadmise abita. \"Teaduslik teadmine ei saaks teada ega teatavaks teha, et ta on tõeline teadmine, kui ta ei toetuks ühele teisele teadmisele – jutustusele, mis on tema jaoks küll mitteteadmine, aga mille puudumise korral ta oleks sunnitud eeldama iseennast, s.t ta satuks suletud ringi, eelarvamusse, mille ta ju ise hukka mõistis.\" Sellepärast pöördubki teadus enda legitimeerimiseks suurte jutustuste poole, nagu näiteks spekulatiivne dialektika, tähenduse hermeneutika, subjekti emantsipatsioon, majanduse areng jne.\n\nPostmodernsusele on Lyotard'i arvates omane umbusk suurte jutustuste suhtes (incrédulité à l'égard des métarécits). See umbusk on teaduse arenguga otseselt seotud ja tekitab metafüüsilise filosoofia kriisi. Tänapäeva teadus ei saa enam toetuda idealistlikule veendumusele, et teadmine on hüve iseeneses, ega valgustuslikule usule, et teadmine vabastab inimkonna. Sellepärast on teaduse legitimeerimise uueks printsiibiks performatiivsus, olemasoleva majandussüsteemi efektiivsuse tõstmine. \"Praegu ja ka edaspidi toodetakse teadmist müügiks, ja teadmist tarbitakse uue toodangu kaudu, mis talle väärtuse annab: mõlemal juhul vahetuse jaoks. Teadmine pole enam iseenese eesmärk, tema \"tarbimisväärtus\" kaob ära.\"\n\nLyotard peab performatiivsust postmodernse ühiskonna suurimaks ohuks, sest kõike peab nüüd hindama efektiivsuse kaudu. Kultuuritooteid hinnatakse läbimüügi järgi, inimesi nende funktsioneerimise tõhususe järgi. Üks võimalus performatiivsusele vastu seista on pöördumine väikeste jutustuste poole (petits récits), mis annavad osalise ja piiratud teadmise, säilitades tundlikkuse ainulisuste suhtes. See on aga raske ülesanne, sest kultuuriline kapitalism on ka ainulisused müügikõlblikuks muutnud. Umbusk suurte jutustuste suhtes ei pruugi seega enam olla piisav tingimus, et performatiivsusest väljapääsu leida.\n", "id": "ekk_Latn_200343"}
{"text": "Infraselts\n\nInfraselts (ladina infraordo) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev seltsi- (ordo) sisene takson.\n", "id": "ekk_Latn_200344"}
{"text": "Adolf Käis\n\nAdolf Käis (vene Адольф Александрович Кяйс; 25. august 1946 – 24. oktoober 2013 Tallinn) oli Eesti lavastaja, näitleja ja saatejuht.\n\nAdolf Käis sündis Eestis, kuid kolis lapsena Lätti ja kasvas üles Riias. Ta õppis Tallinna Merekoolis.\n\nTa lõpetas 1989. aastal Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) lavastaja erialal.\n\nTa on näidelnud Tallinna Ohvitseride Maja Rahvateatris ja Tallinna Vene Teatris.\n\nAdolf Käis on lavastanud Narva Rahvateatris ja Tallinna Vene Teatris.\n\nAastatel 1991–1994 töötas Eesti Televisiooni vene toimetuses režissöörina.\n\nAastatel 1994–1998 töötas esimeses Eesti venekeelses eraraadiojaamas Raadio Tallinn (hilisema nimega Raadio 100FM) saatejuhi ja peatoimetajana.\n", "id": "ekk_Latn_200345"}
{"text": "Taandurilised\n\nTaandurilised (Amphisbaenia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts. Nad on samas seltsis sisalikuliste ja maolistega.\n\nTaandurilisi iseloomustab pikk keha ning taandarenenud jäsemed ja silmad. Paljudel liikidel on roosakas ja rõngastena paiknevate soomustega keha, mistõttu võivad nad meenutada vihmausse. Enamiku liikide keha on vähem kui 15 cm pikk.\n\nAinult perekonna Bipes liikidel on säilinud esijäsemed, kõigil teistel alamseltsi kuuluvatel liikidel on jäsemed taandarengu käigus kadunud.\n\nAlamseltsi nimi tuleneb sellest, et nad liiguvad ühtviisi hästi nii edasi- kui ka tagasisuunas.\n", "id": "ekk_Latn_200346"}
{"text": "San Pietro Apostolo\n\nSan Pietro Apostolo on vald (comune) Itaalias Basilicata maakonnas Catanzaro provintsis.\n\n750 meetri kõrgusel merepinnast asuva San Pietro Apostolo asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200347"}
{"text": "Suntaži mõis\n\nSuntaži mõis (saksa keeles Schloß Sunzel, varem Sunstelle; läti keeles Suntažu muiža, ka Suntažu pils) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Riia kreisis Suntaži kihelkonnas. Tänapäeval asub see halduslikult Lätis Ogre piirkonnas Suntaži vallas.\n", "id": "ekk_Latn_200348"}
{"text": "Inglise kortel\n\nInglise kortel on vanaaegne mahumõõt.\n\n1 inglise kortel on võrdne veerandi pindiga ehk 0,142 liitriga.\n", "id": "ekk_Latn_200349"}
{"text": "Pang\n\nPang (põhjaeesti murretes ämber, saarte murdes ja läänemurdes raand) oli eesti etnograafias 10–15 toobine (u 12–20 liitrine) sangaga veenõu, millel puudus kaas.\n\nPang oli Euroopas üks vanimaid puunõusid, Eesti ala leiud on 12.-13. sajandist.\n\nEestis kasutatud puupanged olid kuni 19. sajandini valdavalt ülapoolt ahenevad ning kahe väikese kõrvaga, mille külge oli kinnitatud puust (vitsast) või rauast sang. Kaevukoogu otsas rippus harilikult kaevupang. Eraldi pang (saarte murdes rakk) oli kasutusel loomade söötmiseks-jootmiseks ning solgi kogumiseks. Plekkpanged tulid kasutusele 19. sajandi lõpupoole, nende kõrval kasutati puupangesid 20. sajandi keskpaigani.\n\nPang on ka vana Vene mahuühik, mis võrdub 12,299 liitriga.\n", "id": "ekk_Latn_200350"}
{"text": "Agnana Calabra\n\nAgnana Calabra on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas città metropolitana di Reggio Calabrias.\n\n210 meetri kõrgusel merepinnast asuva Agnana Calabra asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200351"}
{"text": "Diepholz\n\nDiepholz on asula (linn) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis, Diepholzi kreisi ja linnaks nimetatava Diepholzi valla keskus. Ta asub Hunte jõe ääres, Osnabrückist ligikaudu 45 km kaugusel kirdes ja Bremenist 60 km edelas.\n\nDiepholzis on sündinud keemik Fritz Klatte.\n", "id": "ekk_Latn_200352"}
{"text": "Castel Goffredo\n\nCastel Goffredo on vald Itaalias Lombardia maakonnas Mantova provintsis.\n\nCastel Goffredo kõrgus merepinnast on keskmiselt 53 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200353"}
{"text": "Allikakriitika\n\nAllikakriitika on teabeallika usaldusväärsuse ja olulisuse kriitiline hindamine. Seda kasutatakse laialdaselt teaduses, ajakirjanduses ja kriminalistikas, kuid allikakriitika on ka funktsionaalse lugemisoskuse tähtis osa, mida kõik inimesed igapäevaelus vajavad. Allikakriitiliselt võib läheneda näiteks ajaleheartiklile või poliitiku sõnavõtule, vaadeldes selle kallutatust või objektiivsust.\n\nTeabeallikas võib olla näiteks inimene, dokument, kõne, foto, sõrmejälg või vereplekk. Iga teabeallikas võib olla konkreetseks otstarbeks rohkem või vähem usaldusväärne või oluline: sõrmejälg võib anda kuriteo lahendamiseks vajalikku teavet või olla võltsitud, foto võib olla töödeldud või pärineda teisest ajast kui algselt arvatud ning inimene võib valetada, unustada või eksida. Allikakriitika tehniliste meetodite arenedes suudetakse vahel ka kord juba kasutatud allikast uut teavet leida; see on üks põhjus, miks arheoloogilist ja kriminoloogilist tõendusmaterjali püütakse säilitada ka pärast esmaste uuringute lõppu.\n\nTeadusliku meetodina pärineb allikakriitika renessansiajast. Allikakriitika meetoditega paljastati tollal mitu keskaegset võltsingut, millest kuulsaimaks võib ehk pidada nn Constantinuse kingitust (dokumenti, millega Rooma keiser Constantinus oli väidetavalt andnud katoliku kirikule ilmaliku võimu). 17. sajandil arendasid seda õigusteadlased ja pühade tekstide uurijad. 19. sajandil muutus allikakriitika ajalooteaduse (eriti paleograafia) keskseks meetodiks. Ajalooteaduses on allikakriitika üks ülesandeid selgitada välja teabeallika päritolu, loomise eesmärk ja looja. Palju tarvitatakse allikakriitikat ka ajalooteadusele lähedastes distsipliinides nagu muusikaajalugu, kirjanduslugu, filosoofia ajalugu, kirikulugu jts, kontrollimaks tekstide autentsust või eristamaks teksti ajaloolisi kihistusi.\n\n21. sajandi alguses on inimesed hädas teabe üleküllusega ning infomüra ja libauudistega ning usaldavad rohkem ühismeedia kogukonnaliidrite lühisõnumeid, mitte aga elukutseliste ajakirjanike või teadlaste loodut.\n", "id": "ekk_Latn_200354"}
{"text": "Spektriklass\n\nTähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel. Peamiseks tunnuseks on kiirgusspektri maksimumi asukoht lainepikkuste skaalas, mis analoogselt musta keha kiirgusega sõltub seda kiirgust iseloomustavast keskmisest \"efektiivsest\" temperatuurist. Seega on spektriklass füüsikaliselt temperatuuri iseloomustav suurus. Spektriklass kui termin kirjeldab tähte selle õhukese väliskihi ehk fotosfääri pinnalt kiirgunud valguse, aga teisalt ka aatomite ionisatsiooni kaudu, iseloomustades aatomite ja molekulide olekut seal kihis. Fotosfääri all asub peaaegu termodünaamilises tasakaalus olev aine – täheplasma –, mis moodustab välispinnale kiirgumisel musta keha kiirgusspektrile lähedase pideva profiili. Selle maksimum vastab kindlale temperatuurile, andes ettekujutuse konkreetse tähe summaarsest kiirgusvoost.\n\nKlassifitseeritud tähtede järgi on kiirgusprofiilid järjestatud kõrge energiaga \"sinistest\" tähtedest, mille kiirgusmaksimum asub ultraviolettpiirkonnas, kuni madala energiaga \"punaste\" tähtedeni, mille maksimum on kauges punases ja infrapunases spektripiirkonnas. Vahepealsed \"valged\" tähed on ühtlase profiiliga, andes kiirgusliku maksimumi nähtavas piirkonnas. Spektriklass määrab ühtlasi ka tähe efektiivse temperatuuri, mis on sarnase kiirgusprofiili kuju ning maksimumiga musta keha temperatuur. Täpsemalt on tähe efektiivne temperatuur sellise musta keha temperatuur, mille üle kõigi lainepikkuste integreeritud koguvoog on võrdne tähekiirguse samal viisil leitud koguvooga.\n\nFotosfääri kohal olevas täheatmosfääris tähendab suund avakosmose poole temperatuuri vähenemist, seda põhjustab tähelt väljakiiratav energia. Kiirguse ülekanne atmosfääris tähendab footonite pidevat neeldumist ja kiirgumist. Kirjeldatavas sügavusest sõltuva temperatuuriga keskkonnas eksisteerivad erinevate keemiliste elementide aatomid ja ioonid, millel on kvantfüüsikast teada olevatel põhjustel omadus neelata ja kiirata footoneid (kvante) ainult neile iseloomulikel lainepikkustel, nii et sel viisil tekivad ülalmainitud pidevasse kiirgusprofiili neile aatomitele ja ioonidele ainuomased spektrijooned.\n", "id": "ekk_Latn_200355"}
{"text": "Ameerika Ühendriikide aukodanik\n\nAmeerika Ühendriikide aukodanik on Ameerika Ühendriikide Kongressi otsuse alusel või Ameerika Ühendriikide presidendi antav aunimetus, mida antakse üldreeglina üksnes välismaalastele. Siiani on väljastatud seitse aukodanikutunnistust, neist viis anti postuumselt ning ainult Winston Churchill ja ema Teresa on nimetuse saanud eluajal.\n", "id": "ekk_Latn_200356"}
{"text": "Mežotne mõis\n\nMežotne mõis (Mežotnes pils) on mõis Lätis Bauska piirkonnas Mežotne vallas Mežotnes. Saksa keeles Mesoten.\n\nGerhard von Jork rajas aastail 1309–1322 semgalite maale kunagise Mežotne muinaslinnuse asupaika ordu kindluse. Aastal 1648 rajas Kuramaa hertsog Jakob Kettler Lielupe jõe kaldale manufaktuuri, kus asus telliselööv, valmistati brokaadist kangast ja gobelääne. 18. sajandil said senise riigimõisa endale rüütlimõisaks Medemid.\n\nKui Venemaa keisririik Kuramaa hertsogiriigi hõivas, andis Katariina II mõisa oma lapselaste kasvatajale Charlotte von Lievenile Mežotnesse lossi rajada. Klassitsistlik loss rajati aastail 1798–1802. Arhitektid olid Giacomo Quarenghi ja Johann Georg Adam Berlitz. Lievenite pere valdusse jäi 1696 hektari suurune mõis kuni võõrandamiseni. Aastani 1941 tegutses mõisas põllumajanduskool. Mõis sai kannatada nii esimeses kui ka teises maailmasõjas, mil Nõukogude Liidu väed asusid Lielupe jõge ületama just mõisa kohal. Aastast 1946 tegutses mõisas sordiaretusjaam, aastal 2001 mõis renoveeriti ja nüüd asub seal hotell.\n\nKõrvalhoonetest on mõisakompleksis säilinud teenijate ja mõisavalitseja majad, ait ja tall. Hävinud on juustutööstus, aedniku maja ja uusgooti stiilis pruulikoda.\n\nPark rajati 19. sajandil ja on suurelt osalt Inglise park. Kuigi park ise on 14 hektari suurune, on maastikku kujundatud mõisa ümber tegelikult 50–60 hektari suurusel alal. Park jaguneb kujunduse mahult kolmeks osaks: paraadhoov, keskosa ja äärealad. Keskossa ehitati graniidist alusele paviljon.\n", "id": "ekk_Latn_200357"}
{"text": "Fred Karlsson\n\nFred Karlsson (sündinud 17. veebruaril 1946 Turus) on soomerootsi keeleteadlane.\n\nTa on üldkeeleteaduse emeriitprofessor ja soome keele dotsent Helsingi Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_200358"}
{"text": "Alekseipäev\n\nAlekseipäev on 17. märtsil ja õigeusu kirikukalendris on see päev pühaku Aleksiuse mälestuspäev.\n\nEestis on seda päeva tähistatud Setumaal.\n", "id": "ekk_Latn_200359"}
{"text": "Üldkeeleteadus\n\nÜldkeeleteadus on keeleteaduse valdkond, mis tegeleb keelte üldiste seaduspäradega.\n\nÜldkeeleteadus eristub rakenduslingvistikast ja ajaloolisest keeleteadusest.\n", "id": "ekk_Latn_200360"}
{"text": "Käädripäev\n\nEestis on seda päeva vähesel määral tähistatud nendel Lõuna-Eesti aladel, millel on kokkupuuteala Lätiga. Lätis asendab käädripäev eestlaste madisepäeva, mida Lätis ei tunta.\n", "id": "ekk_Latn_200361"}
{"text": "Pendipäev\n\nPendipäev on 21. märtsil. Kirikukalendris on see päev benediktiini ordu alusepanija, Monte Cassino kloostri abti Benedictus Nursiast mälestuspäev.\n\nEestis on teateid selle päeva tähistamisest vaid üksikutes 18. sajandi ja 19. sajandi allikates. Päev oli 19. sajandi lõpuks peaaegu täiesti unustatud.\n\nKuusalu koguduse õpetaja Johann Wolfgang Boecleri kirjutatud raamatus \"Eestlaste ebausukombed, viisid ja tavad\" (ilmus 1854. aastal Fr. R. Kreutzwaldi kommentaaridega) nimetatakse seda Harjumaal \"usside ärkamise päävaks\", mil talveunes ussid uuesti ellu ärkavad. Sel päeval ei või terariista kätte võtta ega metsast midagi koju tuua, nagu madisepäevalgi.\n", "id": "ekk_Latn_200362"}
{"text": "Urbanipäev\n\nUrbanipäev on 25. mail ja kirikukalendris on see päev paavst Urbanus I surmapäev.\n\nEestis on see päev olnud vähetuntud. Sel päeval algas lina- ja kaerakülv.\n", "id": "ekk_Latn_200363"}
{"text": "Madlipäev\n\nEestis on selle päeva kohta andmeid üksnes vähestes vanemates kirjalikes allikates, kus seda nimetatakse uudseleiva päevaks.\n", "id": "ekk_Latn_200364"}
{"text": "Biahoml\n\nBiahoml (transkribeerituna Bjagoml, poola keeles Biehomla, ka Bieholin, leedu keeles Biahomlis, ka Begomlis, taraškievica nimekuju Бягомель (Biahomiel), vana nimekuju Бе́гамля (Behamla)) on alev Valgevenes Viciebski oblastis Dokšycy rajoonis, Biahomli külanõukogu halduskeskus.\n\nEsimest korda on asulat mainitud 1582. aastal. 1792. aastast kuulus Poola teise jagamise tagajärjel Vene keisririigi ja 1921. aastast Poola riigi koosseisu. 1932. aastal sai Biahomlist alev. 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga.\n\nTeise maailmasõja ajal oli tähtis partisanide tugipunkt. Alevi lähistel asus lennuväli, mille kaudu peeti sidet rindega. Asula ümber tegutses 9 partisanide brigaadi, Biahomlist korraldati ka partisanide tegevust Leedus.\n\n1974. aastal valmis Biahomlis viinavabrik. Valmistatakse ehitusmaterjale, töödeldakse puitu. Asulas on kultuurimaja, koduloomuuseum (üks selle eksponaate on partisanidega sidet pidanud lennuk Il-14). Alevis on tavaline kool, laste muusikakool ja orbude internaatkool. Vaatamisväärsused on viinavabrikukompleks ja 1886. aastast pärit katoliku kiriku varemed.\n", "id": "ekk_Latn_200365"}
{"text": "Serrata\n\nSerrata on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas città metropolitana di Reggio Calabrias.\n\n283 meetri kõrgusel merepinnast asuva Serrata asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200366"}
{"text": "Santa Cristina d'Aspromonte\n\nSanta Cristina d'Aspromonte on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas città metropolitana di Reggio Calabrias.\n\n514 meetri kõrgusel merepinnast asuva Santa Cristina d'Aspromonte asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200367"}
{"text": "Sant'Agata del Bianco\n\nSant'Agata del Bianco on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas città metropolitana di Reggio Calabrias.\n\n436 meetri kõrgusel merepinnast asuva Sant'Agata del Bianco asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200368"}
{"text": "Dobele kreis\n\nDobele kreis oli haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaa kubermangus.\n\nDobele kreis piirnes läänes Tukumsi kreisi, kirdes Riia kreisi ja idas Bauska kreisiga.\n\nKreis nimetati hiljem Jelgava kreisiks.\n", "id": "ekk_Latn_200369"}
{"text": "Enn Oja\n\nEnn Oja (sündinud 3. veebruaril 1929 Tartus) on eesti koorijuht, muusikapublitsist ja -pedagoog.\n\nEnn Oja on õppinud koorijuhtimist Tartu (1947–1950) ja Tallinna Muusikakoolis (1953–1954). 1959. aastal lõpetas samal erialal Tallinna Konservatooriumi.\n\nTa töötas Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuhtimisosakonna vanemõpetajana. Lisaks pedagoogilisele tööle juhatas alates 1965. aastast pikka aega Eesti Energia meeskoori, meesansamblit Lauluveljed ja TPI kammerkoori (1967–1973) ning segakoori Kalev ja Linda. Oja on juhatanud meeskoore paljudel laulupidudel.\n\nOn kirjutanud ka ise koorilaulu seadeid (rahvalik viis \"Lepatriinu\", Evald Vainu \"Jäälill\" ja muud).\n", "id": "ekk_Latn_200370"}
{"text": "Tõnn Lamp\n\nTõnn Lamp (sündinud 28. veebruaril 1983) on eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (22. lend).\n\nSamast aastast töötab ta Tallinna Linnateatri näitlejana.\n", "id": "ekk_Latn_200371"}
{"text": "Leheristipäev\n\nLeheristipäev on kristlikus kirikukalendris liikuv püha, mida tähistatakse taevaminemispühale eelneval neljapäeval. Kaks neljapäeva enne taevaminemispüha on linnuristipäev ja kolm neljapäeva enne on tuuleristipäev.\n", "id": "ekk_Latn_200372"}
{"text": "Linnuristipäev\n\nLinnuristipäev on kristlikus kirikukalendris liikuv püha, mida tähistatakse kaks neljapäeva enne taevaminemispüha. Kolm neljapäeva enne taevaminemispüha on tuuleristipäev ja üks neljapäev varem on leheristipäev.\n", "id": "ekk_Latn_200373"}
{"text": "Tuuleristipäev\n\nTuuleristipäev on kristlikus kirikukalendris liikuv püha, mida tähistatakse kolm neljapäeva enne taevaminemispüha. Kaks neljapäeva enne taevaminemispüha on linnuristipäev ja üks neljapäev varem leheristipäev.\n\nEesti rahvakalendris olid sel päeval keelatud viljatööd, mille tegemine võis mõjutada suvist viljakasvu.\n", "id": "ekk_Latn_200374"}
{"text": "Talvine nigulapäev\n\nTalvine nigulapäev on 6. detsembril, kirikukalendris on see päev püha Nikolause mälestuspäev.\n\nEestis on talvist nigulapäeva tähistanud Ida- ja Kagu-Eesti ääreosa õigeusklikud, pidades seda talve alguseks.\n", "id": "ekk_Latn_200375"}
{"text": "Midruskipäev\n\nMidruskipäev ehk midrosk (ka mitrosk, miitrosk, mitruška) on kiriku- ja rahvakalendri tähtpäev, mida on tähistatud ainult Ida-Eestis, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas ning Setumaal.\n\nTähtpäeva nimetus on tulnud õigeusus tähistatava Dimitri vanemate laupäeva venekeelsest nimetusest (Дмитровская суббота või Дмитриевская родительская суббота). Seda tähistatakse püha Dimitri mälestuspäeva 26. oktoobri (Setumaal ukj 8. november) eelsel laupäeval (Iisaku kihelkonna eestistuvates külades toimus midruskipäeva ülekandumine lähedalasuvale luteri kiriku usupuhastuspüha kuupäevale 31. oktoobrile).\n\nMidruskipäeval mälestatakse surnud sugulasi. Selle tava juured on läänemeresoomlaste algselt täiesti kirikuvälises sügiseses esivanemate mälestamise kombes, mis on aja jooksul segunenud õigeusu kiriku traditsiooniga pidada teatud laupäevadel (nn vanemate laupäevad) eriline palveteenistus lahkunute auks. Peale kirikliku talituse kuuluvad kombestikku hingede vastuvõtmine kodus kaetud toidulauaga, samuti omaste meenutamine söögi viimisega nende kalmudele. Sarnaseid tavasid võib leida Vadjamaalt, Karjalast, mordvalastel ja ka slaavlastel.\n", "id": "ekk_Latn_200376"}
{"text": "Ivanoskoroona\n\nIvanoskoroona on õigeusu kirikukalendris 29. augustil (Juliuse kalendrit järgivates õigeusu kirikutes 11. septembril) Ristija Johannese hukkamise mälestuspäev.\n\nEestis on seda päeva muuhulgas tähistatud Setumaal.\n\nSel päeval oli kombeks tööd mitte teha.\n", "id": "ekk_Latn_200377"}
{"text": "Rollapäev\n\nRollapäev on 18. augustil ja õigeusu kirikukalendris on see päev märtrite Florose ja Laurose märtrisurma mälestuspäev.\n\nEestis on seda päeva tähistatud Setumaal.\n", "id": "ekk_Latn_200378"}
{"text": "Lugunädalad\n\nLugunädalad oli talurahva ajaarvestusmeetod (kalender), mille juures nädalaid arvestati mingist tähtpäevast teise tähtpäevani.\n", "id": "ekk_Latn_200379"}
{"text": "Munemine\n\nMunemine (ovipositio) on viljastatud või viljastamata munade väljutamine emakehast (muneti või kloaagi kaudu).\n\nMunad väljutatakse pessa, maapinnale, veekogusse, taimesse või loomasse.\n", "id": "ekk_Latn_200380"}
{"text": "Mindoro\n\nMindoro on saar Filipiinide saarestikus.\n\nMindoro pindala on 10 572 km² ja on seega Filipiinide 7. saar. Saar on mägine. Kõrgeim mägi on 2585 meetrini ulatuv Halcon.\n\nSaar piirneb läänes Lõuna-Hiina merega, lõunas Sulu merega.\n\nElanikke on saarel 1 238 600 (2010). Suurim linn on põhjarannikul asuv Calapan. Halduslikult jaguneb saar Lääne-Mindoro ja Ida-Mindoro provintsi vahel.\n\nKasvatatakse peamiselt banaane, maisi ja riisi.\n", "id": "ekk_Latn_200381"}
{"text": "Kaucminde mõis\n\nKaucminde mõis (läti keeles Kaucmindes muiža, saksa keeles Kauzmünde) on mõis Lätis Rundāle piirkonnas Rundāle vallas Saulaines.\n\nKaucminde mõis sai alguse 1469. aastal, mil Liivi ordumeister Johann von Mengede andis sealsed maad Ksaveritele. 1527. aastal andis teine ordumeister Wolter von Plettenberg mõisa, mis kandis sel ajal nime Ibittenland, üle Benekenidele. Hiljem kuulus mõis veel Schultedele ja Schepingitele, kuni 18. sajandil said mõisa enda valdusse Pahlenid. Nende pere kätte jäi mõis võõrandamiseni aastal 1920.\n\nNii klassitsistlikus stiilis peahoone, aidad kui ka tallid valmisid 1780. aasta paiku Taani arhitekti Severin Jenseni projekti järgi. 1912. aastal ühendati need hooned poolkaarekujuliseks kompleksiks. Pärast võõrandamist tegutses seal mõnda aega kool.\n\nPark on kaheosaline. Vanem osa on regulaarse planeeringuga ja selle rajas aednik Savicki koos ülejäänud mõisakompleksiga, teine osa rajati 19. sajandil ja on suurelt osalt vabakujundusega, asudes Kauce jõekese kaldal.\n", "id": "ekk_Latn_200382"}
{"text": "Ofidiofoobia\n\nOfidiofoobia ehk maofoobia on foobia madude ees ehk haiglaslik maokartus.\n\nOfidiofoobiat tuleks eristada pea kõigil inimestel tihti esinevast instinktiivsest maokartusest, mis on kujunenud, osade autorite arvates kaasasündinud, sellepärast et maod võivad olla mürgised.\n\nArvatakse, et ofidiofoobiat, mille puhul inimene ei julge kas maopilti vaadata või maost rääkida või mõtelda, esineb kuni 1/3 täiskasvanud inimestel.\n\nMaofoobiat seostatakse inimestel peaajuga – kui amügdala on maod ohtlikuks klassifitseerinud siis ei aita harilikult maofoobiaga inimesele harilikust nastikust kui inimesele kahjutust loomast rääkimine.\n", "id": "ekk_Latn_200383"}
{"text": "San Procopio\n\nSan Procopio on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas città metropolitana di Reggio Calabrias.\n\n352 meetri kõrgusel merepinnast asuva San Procopio asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200384"}
{"text": "San Giorgio Morgeto\n\nSan Giorgio Morgeto on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas città metropolitana di Reggio Calabrias.\n\n512 meetri kõrgusel merepinnast asuva San Giorgio Morgeto asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200385"}
{"text": "Tüvendtaimed\n\nTüvendtaimed ehk kormofüüdid on taimed, mille rakud on diferentseerunud kudedeks ja mille organism on liigendatud erineva ülesandega organiteks.\n\nKormofüüdid on lehtsammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed.\n\nTüvendtaimede organid jagunevad vegetatiivseteks ja generatiivseteks organiteks.\n", "id": "ekk_Latn_200386"}
{"text": "Roccaforte del Greco\n\nSan Giorgio Morgeto on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas città metropolitana di Reggio Calabrias.\n\nAspromonte mäemassiivi lõunanõlvadel, Bovesias, 971 meetri kõrgusel merepinnast asuva San Giorgio Morgeto asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n\nSan Giorgio Morgeto halduspiirides asub Ghorio di Roccaforte fraktsioon.\n", "id": "ekk_Latn_200387"}
{"text": "Kristel Vilbaste\n\nKristel Vilbaste (aastatel 1987–2003 Kristel Ader; sündinud 22. augustil 1965 Kilingi-Nõmmes) on loodusajakirjanik ja kirjanik.\n\nTa lõpetas Kilingi-Nõmme Keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli bioloog-geneetikuna.\n\nTöötanud 1992–1999 ajakirja Eesti Loodus zooloogiatoimetajana. 1999–2003 oli loodusuudiste agentuuri Roheline Värav asutaja ja toimetaja. Propageerinud õuesõpet Eesti Televisiooni 32-osalise saatesarja \"Õpiõu!\" kaasautorina (koos Mikk Sarvega). 2006–2014 Eesti Päevalehe iganädalase looduskülje kirjutaja. Teinud kaastööd ka muudele Eesti väljaannetele.\n\nTa on edukalt mänginud malet. Ta sai 1982. aastal Eesti noorte meistrivõistlustel hõbemedali, oli 1987. aastal Tartu naiste malemeister.\n", "id": "ekk_Latn_200388"}
{"text": "Martone\n\nMartone on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas città metropolitana di Reggio Calabrias.\n\n290 meetri kõrgusel merepinnast asuva Martone asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200389"}
{"text": "Ferruzzano\n\nFerruzzano on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas città metropolitana di Reggio Calabrias.\n\n476 meetri kõrgusel merepinnast asuva Ferruzzano asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200390"}
{"text": "Careri\n\nCareri on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas città metropolitana di Reggio Calabrias.\n\n320 meetri kõrgusel merepinnast asuva Careri asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200391"}
{"text": "Caraffa del Bianco\n\nCaraffa del Bianco on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas città metropolitana di Reggio Calabrias.\n\n355 meetri kõrgusel merepinnast asuva Caraffa del Bianco asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200392"}
{"text": "Bauska kreis\n\nBauska kreis (läti Bauskas apriņķis) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal. See eksisteeris aastatel 1819–1917.\n", "id": "ekk_Latn_200393"}
{"text": "Candidoni\n\nCandidoni on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas città metropolitana di Reggio Calabrias.\n\n239 meetri kõrgusel merepinnast asuva Candidoni asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200394"}
{"text": "Banc du Geyser\n\nBanc du Geyser (ka Banc du Geysir ja Arecife de Santo Antonio) on suuremalt jaolt veealune riff Aafrika lähedal India ookeanis, Mosambiigi väina loodeosas, 125 km kirdes Mayotte'ist, 112 km edelas Glorioso saartest ja 200 km Madagaskari looderannikust.\n\nBanc du Geyser on 8 km pikkune ja 5 km laiune ohtlik ovaalse kujuga riff, mis paljastub vaid mõõna ajal, välja arvatud mõned kaljunukid rifi lõunaosas. Enamik kaljudest on 1,5–3 m kõrgused; suurim on South Rock (Lõunakalju), mille kõrgus on 8 m, ligikaudselt purjepaadi mõõtu. Rifi idaosas on mõned 1–3 m kõrgused liivased korallrahud, mida katavad rohi ja madalad põõsad. Kesklaguuni pääseb lõunakagust. Rifil on arvukalt merelinde ja korallrahusid katab tonnide kaupa guaanot.\n\nEsimesena avastasid rifi Araabia meremehed 700. aasta paiku, see on mõnel umbkaudu 800. aastast pärineval merekaardil. Umbes 1650. aastal kanti riff Hispaania kaartidele nime all Arecife de Santo Antonio. Tänapäevase nime sai riff 23. detsembril 1678, mil seal jooksis karile Briti laev Geysir.\n\nRiffi peavad enda omanduseks Prantsusmaa, Madagaskar ja Komoorid. Prantslased peavad seda oma India ookeani Hajasaarte (Îles éparses de l'océan indien) osaks. Madagaskar teatas rifi annekteerimisest 1976. aastal oletatavasti seoses võimalike lähedaste naftamaardlatega. Komoorid peavad Banc du Geyserit osaks oma erimajandusvööndist.\n\nUmbes 20 km Geyserist edelas asub süvamere pinnavorm Zélée Bank.\n\nBanc du Geyseri koordinaadid on 12°21′S 46°26′E.\n", "id": "ekk_Latn_200395"}
{"text": "Aquileia patriarhaat\n\nAquileia patriarhaat ehk Patria del Friuli (ladina keeles Patria Fori Iulii, friuuli keeles Patrie dal Friûl) oli territoorium Aquileia patriarhi ilmaliku võimu all ja üks Saksa-Rooma riigi vaimulikest osariikidest. Aastal 1420 omandas selle Veneetsia vabariik, kuid mõnda aega jätkati selle valitsemist oma seaduste ja tavadega.\n", "id": "ekk_Latn_200396"}
{"text": "Altilia\n\nAltilia on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n594 meetri kõrgusel merepinnast asuva Altilia asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200397"}
{"text": "Harald Lutterus\n\nHarald Lutterus (3. november 1916 Tallinn – 28. juuni 1967 Stockholm) oli eesti laulja (bariton).\n\nTa lõpetas 1936. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi, õppis aastatel 1936–1941 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, oli korporatsiooni Vironia liige.\n\nLaulmist õppis Karl Otsa ja Hella Ardna juures.\n\nLaulis Tallinna Meestelaulu Seltsi kooris ja hiljem Stockholmi Eesti Meeskooris. Osales Stockholmi Eesti Meeskoori esimesel ringreisil Põhja-Ameerikas solistina.\n", "id": "ekk_Latn_200398"}
{"text": "Dokšycy\n\nDokšycy (transkribeerituna Dokšõtsõ) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Dokšycy rajooni ja Dokšycy külanõukogu halduskeskus. Poola keeles Dokszyce. Linna lähedal algab Biarezina jõgi.\n\nLinna nime päritolu pole selge. Ühe teooria kohaselt pärineb see leedu keelest, võimalik on ka keldi algupära. Legendi kohaselt pannud linnale nime Katariina II, keda kõik seal \"tütrekeseks\" kutsunud (дощечкa). Linna nimi on aga palju vanem.\n\nLinnas on kolm kooli, kaks raamatukogu, kultuurimaja. Antakse välja ajalehte «Родныя вытокі». Linnas on toiduainete tööstus.\n\nVaatamisväärsusteks on mošee aastast 1925, Mikulskite pere mõisakompleks, veskid 20. sajandi algusest, kirikud aastaist 1863 ja 1903, mõned 18. sajandist pärinevad hooned. Linnast on pärit Prantsuse kunstnik Nadia Khodossievitch-Léger.\n", "id": "ekk_Latn_200399"}
{"text": "Bianchi\n\nBianchi on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n825 meetri kõrgusel merepinnast asuva Bianchi asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200400"}
{"text": "Campana\n\nCampana on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n617 meetri kõrgusel merepinnast asuva Campana asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200401"}
{"text": "Lou Reed\n\nLou Reed (õieti Lewis Allan Reed; 2. märts 1942 Brooklyn, New York, USA – 27. oktoober 2013) oli Ameerika rokkmuusik, avangardistlik helilooja ja fotograaf. Teda tunti ennekõike ansambli The Velvet Underground kitarristi, laulja ja põhilise laulukirjutajana, kuid ka tema soolokarjäär kestis mitu aastakümmet.\n\nEhkki The Velvet Underground 1960. aastate lõpul äriliselt läbi kukkus, kogus ansambel pärast laialiminekut märkimisväärse austajaskonna ning sellest on saanud oma aja üks enam viidatud ja mõjukamaid ansambleid. Velvet Undergroundi lauludes kirjutas Reed isiklikest kogemustest, mida rokiajaloos oli harva nii avatult käsitletud, sealhulgas seksuaalsusest ja narkokultuurist. Ta oli üks David Bowie eeskujusid ning avaldas tugevat mõju punkmuusika arengule.\n\nPärast ansamblist lahkumist 1972. aastal alustas Reed soolokarjääri. Järgmisel aastal kerkis edetabeleisse tema laul \"Walk on the Wild Side\", ehkki edetabelikohale ei järgnenud kommertsedu. 1975. aastal avaldas Reed müramuusika topeltplaadi \"Metal Machine Music\", mida hiljem kommenteeris sõnadega \"Keegi ei arva, et peaks pärast sellist asja ellu jääma\". Reedi tunti eripärase hääle, poeetiliste laulusõnade ning erilise kitarrihäälestuse (nn Ostrich guitar) poolest.\n\n2008. aastal abiellus Reed performance-kunstniku ja muusiku Laurie Andersoniga.\n\nSamal aastal külastas Lou Reed ka Eestit, esinedes Tallinna linnahallis kontsertlavastusega \"Berlin\".\n\n2015. aastal lisati Lou Reed Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_200402"}
{"text": "Carolei\n\nCarolei on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis. Caroleis on sündinud laulja Tony Vilar ning helilooja ja pianist Alfonso Rendano.\n\n624 meetri kõrgusel merepinnast asuva Carolei asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200403"}
{"text": "Carpanzano\n\nCarpanzano on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n600 meetri kõrgusel merepinnast asuva Carpanzano asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200404"}
{"text": "Castiglione Cosentino\n\nCastiglione Cosentino on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n384 meetri kõrgusel merepinnast asuva Castiglione Cosentino asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200405"}
{"text": "Current 93\n\nCurrent 93 on Briti eksperimentaalmuusika ansambel. Tegemist on ühemeheansambliga, mis alustas tegevust 1982. aastal. Selle asutas David Tibet (sünninimega David Michael Bunting).\n\nEhkki ainus alaline liige on David Tibet, on peaaegu igal Current 93 albumil osalenud osa ka Steven Stapelton bändist Nurse with Wound. Alates albumist \"Thunder Perfect Mind\" on pidev kaasalööja olnud ka Michael Cashmore. Enam kui tosinal Current 93 albumil teeb kaasa Douglas Pearce bändist Death In June.\n", "id": "ekk_Latn_200406"}
{"text": "All or Nothing\n\nAll or Nothing, Briti ansambel\n\n\"All or Nothing\", Milli Vanilli album\n\n\"All or Nothing\", Cheri laul \"All or Nothing\", Milli Vanilli laul\n", "id": "ekk_Latn_200407"}
{"text": "Bohumil Hrabal\n\nBohumil Hrabal (sünninimi Bohumil František Kylián; 28. märts 1914 Brno – 3. veebruar 1997 Praha) oli tšehhi kirjanik.\n\nHrabal on 20. sajandi üks tuntumaid Tšehhi kirjanikke. Tema loomingut on tõlgitud ligi 30 keelde, sellest on inspiratsiooni saanud filmi- ja teatrilavastajad. Eesti keeles on tema teostest ilmunud romaan \"Ma teenindasin Inglise kuningat\" (originaalis \"Obsluhoval jsem anglického krále\", tõlkinud Küllike Tohver; Loomingu Raamatukogu nr 24–27/2013 ja kirjastus Tänapäev, 2019) ja jutustus \"Liiga vali üksindus\" (Loomingu Raamatukogu nr 6–7/2020).\n\nEesti keelde on tõlgitud ka Péter Esterházy romaan \"Hrabali raamat\" (tõlkinud Lauri Eesmaa; Loomingu Raamatukogu nr 18–20/2017), mille kirjutamiseks sai autor inspiratsiooni Hrabali loomingust. Romaan sisaldab ohtralt Hrabali loomingu tsitaate, Hrabal esineb naispeategelase Anna pihtimuste adressaadina.\n\nTema loomingu põhjal on filme lavastanud tšehhi režissöörid Jiří Menzel, Jan Němec, Evald Schorm, Věra Chytilová jt.\n", "id": "ekk_Latn_200408"}
{"text": "Sbogom Maria\n\n\"Sbogom Maria\" (kirillitsas \"Сбогом Мария\", eestikeelse pealkirjaga \"Hüvasti, Maria\") on Bulgaaria muusiku ja helilooja Emil Dimitrovi laul. Eestis laulis laulu tuntuks Vello Orumets. Bulgaariakeelsete sõnade autor on Vasil Andreev, eesti keelde pani laulu Vally Ojavere. Laul avaldati Dimitrovi 1972. aastal ilmunud samanimelisel albumil.\n", "id": "ekk_Latn_200409"}
{"text": "Sbogom Maria (album)\n\n\"Sbogom Maria\" (\"Сбогом Мария\") on Bulgaaria muusiku Emil Dimitrovi 1972. aastal ilmunud album. Vinüülplaadi andis välja plaadifirma Balkanton (Балкантон).\n", "id": "ekk_Latn_200410"}
{"text": "Vana-Pebalgi piiskopilinnus\n\nVana-Pebalgi piiskopilinnus (saksa Pebalg, Alt-Pebalg, läti Vecpiebalga 'vana Balga äärne') oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda. Linnuse varemed paiknevad Lätis Vidzemes Cēsise piirkonnas Vecpiebalga vallas Vana-Pebalgi luteri kirikust 300 m lõunas Balga oja (Bach Bresse) lähedal. Muinasajal kuulus piirkond Tālava maakonna lõunaossa ja Autine linnusepiirkonna põhjapiiri lähedale. Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Liivimaa kubermangu Võnnu maakonna Vana-Pebalgi kihelkonnas (Kirchspiel Alt-Pebalg).\n\nPaikkond asub kõrgustikul umbes 200 m üle merepinna, väga künklikus ümbruskonnas. Lähedalasuvast Alaukstse järvest algab Koiva jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_200411"}
{"text": "Temperatuuriandur\n\nTemperatuuriandur on seadis, mis teisendab temperatuuri väärtuse enamasti vastavaks elektripingeks. Samas tähenduses on laialt kasutusel ka terminid termoandur ja termosensor.\n\ntermistor ehk termotakisti (metallioksiididest või pooljuhtmaterjalist takisti), millel on tunduvalt suurem takistuse temperatuuritegur kui metalltakistil ning seega ka suurem tundlikkus, ent väiksem mõõtetäpsus; mõõtetehnikas kasutatakse rohkem negatiivse temperatuuriteguriga (NTC) termotakisteid; termobimetallelement ‒ koosneb kahest erineva soojuspaisumisteguriga metalli ribast, mis on omavahel kokku liidetud; nii saadud bimetallribast spiraali üks ots on kinnitatud jäigalt ja teise otsa küljes on osuti (seesuguse tajuriga on näiteks saunatermomeetrid); termopaar, mille talitlus põhineb Seebecki efektil; kasutatavaim on K-tüüpi kromell-alumell-tajur temperatuuride ‒100…1200 °C mõõtmiseks; püromeetri ehk kiirgustermomeetri sensor mõõdab eemalt hõõguva keha pinnatemperatuuri kiirguse kaudu; niisuguseks sensoriks võib olla näiteks germaanium-fotodiood (temperatuuridel üle 350 °C) ja räni-fotodiood (üle 700 °C).\n\nTermoandur on sisse ehitatud paljude integraalkomponentide kiipidesse, kus see võib kuuluda näiteks liigkoormuse eest kaitsva lülituse koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_200412"}
{"text": "Takistustermoandur\n\nTakistustermoandur on andur, mille talitlus põhineb elektrijuhi takistuse temperatuursõltuvusel. Elektrijuhtidena kasutatakse puhtaid metalle, sest neil on suhteliselt suur ja konstantne takistuse temperatuuritegur. Metallidest on eriti kohaseks osutunud plaatina, mille füüsikalised omadused on ka ajaliselt stabiilsed. Plaatinaanduriga termomeetrit nimetatakse RTD-termomeetriks (lühend ingliskeelsetest sõnadest Resistance Temperature Detector).\n\nTermoanduritena kasutatakse ka metallioksiididest või pooljuhtmaterjalist takistuselemente ‒ termotakisteid; neil on tunduvalt suurem takistuse temperatuuritegur kui metalltakisteil ning seega ka suurem tundlikkus, ent väiksem mõõtetäpsus ja stabiilsus.\n\nPlaatinaanduritega mõõdetava temperatuuri väärtused võivad jääda vahemikku ‒200 °C kuni +800 °C, termotakistite mõõtepiirkond on ahtam.\n\nTermotakistusandur ühendatakse termomeetri takistuse mõõtmise lülitusega, milleks on enamasti sildlülitus, kahe-, kolme- või neljasoonelise kaabli abil.\n", "id": "ekk_Latn_200413"}
{"text": "Takistustermomeeter\n\nTakistustermomeeter on termomeeter, mille temperatuuritundlikuks elemendiks on takistustermoandur. Anduri takisti on enamasti plaatinast, millest tuleneb vahel kasutatav nimetus PRT-termomeeter (lühend inglise k sõnadest Platinum Resistance Thermometer).\n\nTermomeetri anduri takistuse määrab kindlaks mõõtelülitus ja mõõtmise tulemusele vastavat temperatuuri näitab numbriline näidik.\n\nMõõtelülitust toidetakse püsipingeallikast. Kuigi anduri takistus on võrdeline takistil tekkiva pingelanguga, ei mõõdeta pingelangu vahetult, vaid täpsema tulemuse saamiseks kasutatakse sildlülitust, milles anduri takisti Rₜ on üheks õlaks. Seega mõõdab silla voltmeeter U tegelikult anduri takistuse muutusest põhjustatud pingemuutust.\n\nAndur paikneb enamasti mõõtelülitusest eemal ja ühendatakse mõõtelülitusega kaabli abil. Lihtsaima, kahejuhtmelise (kahe kaablisoonege) ühenduse korral mõjutab ühendusjuhtmetes tekkiv pingelang mõõtetulemust. Täpsemat mõõtmist võimaldab kolme- ja neljajuhtmeline ühendusskeem, milles anduri toitevoolu ja mõõtevoolu jaoks on eraldi juhtmed.\n\nTäppistermomeetreis kasutatakse nelja juhtmega mõõtelülitust, mis ei ole aga kasutatav koos sildskeemiga ja nõuab takistustermoandurit läbiva voolu täpset etteandmist (mida toodud joonisel ei ole kajastatud). Selle lülituse puhul vabanetakse aga tasakaalustamata sildlülituse ebalineaarsusest.\n", "id": "ekk_Latn_200414"}
{"text": "Sildlülitus\n\nSildlülitus on elektrilülitus, mille moodustavad H-kujuliselt ühendatud kaksklemmid (kahe väljekontaktiga ahelalülid). Kaksklemmideks on kõige sagedamini takistid (takistussillas) või dioodid (sildalaldis), kuid ka nii takistid kui kondensaatorid (Wien'i sild).\n\nTuntuim sildlülitus on Wheatstone'i sild, mille leiutas 1833. aastal inglise füüsik Samuel Hunter Christie, kuid mille tegi tuntuks inglise teadlane Charles Wheatstone (1802‒1875), kui kasutas niisugust lülitust elektritakistuse täppismõõtmiseks. Siin on sillana ühendatud galvanomeeter (või kahepoolse skaalaga voltmeeter) ja silla teise diagonaali (punktidesse A ja B) vooluallikas. Neljast takistusest on teada kahe väärtused R₁ ja R₃, mõõdetav takistus on Rₓ ja muudetav on takistus R₂.\n\nMõõtetoiming seisneb sildlülituse tasakaalustamises.\n\nToodud näite korral takistus R₂ valitakse takistussalve takisteid ühendades niisugune, et voltmeeter näitaks nulli (punktides C ja D on siis ühesuurune pinge). Sel juhul on takistuste suhe Rₓ/R₃ võrdne suhtega R₁/R₂ ja mõõdetava takistuse suurus\n\nTakustuse Rₓ pöördvõrdeline seos takistuse R₂ suhtes pole mõistlik. Seetõttu mõõtmistel kasutatakse tegelikult sellist sildskeemi, milles mõõdetav takistus Rₘ on ühendatud takistussalvega samale poolele toite suhtes.\n\nTakistussalv on täppistakistite komplekt, millest saab moodustada soovitud väärtusega takistuse. Skeemil toodud näite puhul on see 0,1 Ω kuni 999,9 Ω. Reaalselt võib takistussalve abil katta takistuse piirkonnas 0,01 Ω kuni 1000 MΩ (sagedamini küll kuni 1 MΩ).\n\nMõõtmistulemused võivad olla esitatud ka juhtivuse ühikutes (kuid siis peaks ka salv olema juhtivuste salv, et ei peaks pöördväärtusi arvutama).\n\nSildlülitusega saab vahelduvpinget (-voolu) rakendades ja reaktiivtakistuslikku (L või C) salve kasutades mõõta peale takistuse ka mahtuvust C ja induktiivsust L (või üldisemalt impedantsi Ż reaktiivkomponenti X) ning nendega määratud muid elektrilisi parameetreid, näiteks kaonurka või hüvetegurit. Loomulikult peab vahelduvvoolu kasutamise korral ka voltmeeter olema vahelduvpinge voltmeeter. Siinjuures silla tasakaalustamine tuleb saavutada voltmeetri näidu miinimumi järgi. Kahepolaarset (nulliga keskel) näitu on siiski võimalik saada, kuid seda ainult faasitundliku (sünkroon)detektoriga voltmeetri (vektorvoltmeetri) kasutamise korral.\n\nVahelduvvoolu mõõtesilla puhul võivad silla tundlikkused impedantsi aktiivtakistusliku ja reaktiivtakistusliku komponendi suhtes olla erinevad ja sõltuda sagedusest ning impedantsi komponentide suhtearvust.\n\nAdekvaatsete mõõtetulemuste saamiseks peab kasutatavate salvede lülitusviis vastama mõõdetava impedantsi aseskeemile.\n", "id": "ekk_Latn_200415"}
{"text": "Neerupealis\n\nNeerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles glandula suprarenalis või glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõrenääre.\n\nVeterinaaranatoomias on eelisterminiks neerumanus.\n", "id": "ekk_Latn_200416"}
{"text": "Kodanikunimi\n\nKodanikunimi on oma loomingus või muus tegevuses teist nime kasutava isiku (näiteks kirjaniku, laulja) ametlik nimi. Näiteks eesti kirjanik, kes oma loomingus kasutas nime A. H. Tammsaare, oli kodanikunimega Anton Hansen.\n", "id": "ekk_Latn_200417"}
{"text": "Eesti Üliõpilasselts Ühendus\n\nEesti Üliõpilasselts Ühendus (lühend EÜS Ühendus) oli Eesti üliõpilasselts, mis asutati 1906. aastal.\n\n1922. aastal moodustasid 21 EÜS Ühendusest lahkunut üliõpilasseltsi Raimla.\n", "id": "ekk_Latn_200418"}
{"text": "Tõde ja õigus III\n\n\"Tõde ja õigus III\" on eesti kirjaniku A. H. Tammsaare romaanisarja \"Tõde ja õigus\" kolmas osa, mis ilmus 1931. aastal.\n\nKolmanda osa kirjutas Tammsaare 1931. aastal Elvas. Kuna sel ajal oli Eestis majanduskriisi kõrgperiood, siis kannatas ka teose kvaliteet ebasoodsate kirjutamisolude ja välistingimuste tõttu. \"Tõe ja õiguse\" III osa peetakse ka üheks Tammsaare nõrgematest teostest.\n", "id": "ekk_Latn_200419"}
{"text": "Ekvivalentpunkt\n\nEkvivalentpunkt on keemilises analüüsis (tiitrimisel) kasutatav mõiste. See on vähim reaktiivi (titrandi) hulk ehk stöhhiomeetriline titrandi hulk, mis täielikult reageerib tiitritava ainega (analüüdiga).\n\nTiitrimisel on ekvivalentpunkt see moment, kui lisatud titrandi ekvivalentide hulk on võrdne analüüdi ekvivalentide arvuga. Tiitrimise lõpp-punkti, mis ei tarvitse väga täpselt kokku langeda ekvivalentpunktiga, märgib näiteks lisatud indikaatori värvuse muutus.\n", "id": "ekk_Latn_200420"}
{"text": "Robootika Kodulabor\n\nRobootika Kodulabor on AVR mikrokontrolleril põhinev omavahel seotud moodulite komplekt, mis on mahutatud väiksesse kaasaskantavasse kohvrisse. Komplekt võimaldab teha erinevaid mehhatroonika- ja robootikaalaseid eksperimente, ehitada roboteid ning teostada harjutusi igal tasemel. Eelkõige on komplekt mõeldud koolidele, sisaldades lisaks riistvarale ka metoodilist materjali ja harjutusülesandeid koos näidete ja lahendustega. Õppematerjal on integreeritud oma veebikeskkonnaga, mis on suunatud õpilasele ja õpetajale ning võimaldab kasutajate omavahelist suhtlust.\n\nRobootika Kodulabori on loonud koostöös Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti ettevõte ITT Group koos partnerülikoolidega Euroopast Leonardo da Vinci programmi toel.\n", "id": "ekk_Latn_200421"}
{"text": "Rahvusköök\n\nEhkki enamasti peetakse rahvusköögi all silmas traditsioonilist, ajalooliselt kujunenud kööki, võidakse rahvusköögiks nimetada ka tänapäevast toidukultuuri, mis on omane konkreetsele rahvale või piirkonnale. Näiteks on Eestis viimase poolsajandi vältel levinud hamburgerid, seljanka ja šašlõkk, mis ei ole traditsioonilised eesti toidud, kuid mille valmistamisel ilmneb tihti kohalik eripära. Sellistel pidulikel üritustel nagu näiteks Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtud esitletakse aga sageli traditsioonilistel motiividel loodud uusi toite (näiteks kamavaht).\n\nRahvusköögile vastanduvad moodne fusion-köök, mis sihilikult segab eri traditsioone, ning molekulaargastronoomia, mis läheneb toidule teaduslikult ja kõrgtehnoloogiliselt.\n\nEnamasti nimetatakse rahvuskööke rahva või piirkonna järgi, kust nad pärinevad – näiteks Eesti, Hiina, India, juudi, Prantsuse või Vene köök –, kuid leidub ka muul põhimõttel moodustatud nimetusi (nt Cajuni köök).\n", "id": "ekk_Latn_200422"}
{"text": "Azamara Pursuit\n\nAzamara Pursuit (end Royal Princess, Minerva II, R Eight, Adonia) on ettevõttele Royal Caribbean Cruises kuuluv ristluslaev, mis on ehitatud 2001. aastal Ch. de L'Atlantique (Alsthom) tehases Saint-Nazaire'is Prantsusmaal.\n\nAzamara Pursuit on kaheksas R-klassi laev. Tema sõsarlaevad on R One, R Two, R Three, R Four, R Five, R Six ja R Seven.\n\nLaeva käitab laevakompanii Azamara Club Cruises, mis kuulub ettevõttele Royal Caribbean Cruises.\n\n2013. aastal sõitis Azamara Pursuit (kandes siis nime Adonia) Läänemerel ja külastas 26. juunist 25. oktoobrini viis korda Tallinna.\n\nLaeva kodusadam on Valletta.\n", "id": "ekk_Latn_200423"}
{"text": "Brukna mõis\n\nBrukna mõis (Bruknas muiža) on mõis Lätis Bauska piirkonnas Dāviņi vallas Bruknas. Saksa keeles Brucken.\n\nBrukna mõisa omanikeks oli enne võõrandamist Korffide perekond. Vahepeal oli mõisas kool, aga 2001. aastast kuulub narkomaanide rehabiliteerimise ühingule. 2011. aastal võttis ühing ette mõisa renoveerimise.\n\nKlassitsistlik peahoone ehitati 18. sajandi teisel poolel, 19. sajandi algul tehti suuri ümberehitusi. Mõisa kunagisest kahekümne viiest kõrvalhoonest on säilinud kaks aita ja laut. Mõisa pargis asub Brukna linnamägi, küla kalmistul on Korffide suguvõsa kabel.\n", "id": "ekk_Latn_200424"}
{"text": "Zaļenieki mõis\n\nZaļenieki mõis (läti keeles Zaļenieku muiža või Zaļā muiža, saksa keeles Grünhof) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Zaļenieki vallas Zaļeniekis.\n\nZaļenieki oli üks varasemaid ordu mõisasid selles piirkonnas. Mõisa mainitakse esimest korda 1541. aastal, mil mõis anti Hermann Heikingile. Varasemate omanike seas oli ka Gotthard Kettler ja Evald von Kleist. Aastal 1689 mainitakse mõisa kui Kuramaa hertsogi jahilossi. Mõisa peahoone on üks varasemaid klassitsistlikus stiilis hooneid piirkonnas. Ernst Johann von Biron tellis 1766. aastal arhitekt Bartolomeo Rastrellilt mõisale projekti, aga arhitekti surma tõttu jäi see tal lõpetamata. 1768. aastal alanud ehitustööd lõppesid 1775. aastal, tööde lõpetamist juhatas Rastrelli assistent, taanlasest arhitekt Severin Jensen. Rastrelli mõjul on mõisa juures siiski märgata veel paljusid barokseid elemente.\n\nMõis vahetas korduvalt omanikke. See on kuulunud Alexander von Württembergile, Alexis von Schepingile, Alexandra Lievenile, Karl Theodor von Medemile. Aastast 1920 tegutseb mõisa peahoones kool.\n\nKolmekümnest kõrvalhoonest on paljud tänapäevani säilinud. Alles on tallid, moonakate ja teenijate majad, pruulikoda. Mõisa juures on 27,7 ha suurune vabakujundusega park, mis sai alguse 17. sajandil rajatud puuviljaaiast. Pargis kasvavad vahtrad, viirpuud, pajud, võõrliikidest hall pappel, alpi seedermänd, Euroopa nulg.\n", "id": "ekk_Latn_200425"}
{"text": "Theo de Raadt\n\nTheo de Raadt (sündinud 19. mail 1968 Pretorias Lõuna-Aafrika Vabariigis) on tarkvaraarendaja, kes elab Kanadas Calgarys.\n\nTa on OpenBSD ja OpenSSH projektide asutaja ja juht ning NetBSD projekti asutajaliige.\n", "id": "ekk_Latn_200426"}
{"text": "Tõde ja õigus V\n\n\"Tõde ja õigus V\" on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja \"Tõde ja õigus\" viies ehk viimane osa, mis ilmus 1933. aastal. 1934. aastal kaitses Soomes Veli Ilmari Mikkonen oma magistritöö \"Indrek Paas. A. H.Tammsaare \"Tõe ja õiguse\" romaani tegelane\", milles ta käsitles kõiki romaanisarja osasid.\n\nEnne V osa kirjutamist külastas Tammsaare 1933. aasta suvel oma kodukohta, kus ta polnud käinud juba kolmkümmend aastat. Tuttavatel radadel käies püüdis ta elustada mälestusi ning saada inspiratsiooni. . Romaani kirjutas ta valmis vaid kahe kuuga.\n\nRomaanisarja viimane köide ühendab kõiki köiteid ning esimene ja viimane köide asetuvad kohakuti. Nimelt jõuab tegevus tagasi Vargamäele ja laseb endas peegelduda esimesel köitel. Romaan algab sellega, kuidas Indrek tuleb tagasi isatallu, et jõuda endas ja teistes selgusele. Indrek räägib isale majanduslikest ja kõlbelistest kuritegudest linna, nagu neid kirjeldati \"Tõe ja õiguse\" IV osas. Tegevustikku saadavad pidevad võrdlused aastatetaguse Vargamäega ja esimese köite aeg on tõstetud mütoloogilise aja seisundisse, tol ajal toimunu tundub püha. Vanal Andresel aga pole enam uues maailmas kohta ja ta on justkui elav mälestus. Andres on oma mässu üle järele mõelnud. Ta on leidnud vabaduseprobleemile seletuse, mis küll ei lahenda inimese elu absurdi, kuid aitab seda siiski mõtestada. Selles teoses saavad mälestused olulisemaks kui olevik, mälestustega haakub ka nende hiljaks jäämine. Näiteks tunneb Indrek, et ta on jõudnud igale poole liiga hilja, siis kui paremad ajad on juba möödas. Minevikku, mis olevikuna ei tundunud tegelastele üldsegi nii tore, nähakse tagasivaadates õnneliku ajana.\n\nViiendas köite seitsmendas peatükis on sõnastatud üks Tammsaare rahvusfilosoofilise positiivse programmi üks tähtsamaid juhtmõtteid: \"...õige isamaa-armastus on see, kui soode ja rabade asemele tekivad laaned, niidud ja nurmed.\" Viiendas osas teostataksegi seda ideed. Võetakse kokku ka pentaloogias käsitletud ideeliinid ja otsustatakse, et armastus ja õnn on saavutatavad vaid töö ja vaevaga. Valesti elavad inimesed peavad enda päästmiseks kasutama tervet mõistust ja olukorrast on võimalik välja rabeleda vaid alistudes, leppides ja tööd tehes. Samuti ilmneb teoses Antaiose müüt, mille järgi saab inimene maale toetudes uut jõudu.\n\nLugu suundub samasse kohta, kust ta alguse sai. Kui kord astusid Krõõt ja Andres väljamäest üles, siis nüüd sammuvad Indrek ja Tiina viimast korda sealt alla. Taas on tegemist üles-alla, tõusmise-laskumise ja saabumise-lahkumise vastanditega. Tiinal on kaasas ka Krõõda rätik, mis on kui mateeriasse valatud mälestuskild.\n\n1934. aastal sai Tammsaare \"Tõe ja õiguse\" IV ja V osa eest presidendi kirjandusliku auhinna.\n\nTeos on tõlgitud soome (1935 ja 2013), saksa (1941 ja 1989), prantsuse, vene, tšehhi ja läti keelde.\n", "id": "ekk_Latn_200427"}
{"text": "Elu ja armastus\n\n\"Elu ja armastus\" on A. H. Tammsaare romaan, mis ilmus 1934. aastal.\n\nKuna \"Tõe ja õiguse\" romaanisarja viimane osa ilmus 1933. aastal ning \"Elu ja armastus\" juba 1934. aasta oktoobris, siis on see ilmselt Tammsaare kõige kiiremini kirjutatud romaan. Kirjaniku sõbra August Hanko väitel valmis käsikiri vaid paari nädalaga. Tammsaare on teosesse pannud mõtted (eelkõige kultuuripoliitilised), mis \"Tõe ja õiguse\" veergudele ei mahtunud, kuid mida ta soovis ikkagi avaldada.\n", "id": "ekk_Latn_200428"}
{"text": "Kuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal\n\nKuningliku Astronoomiaseltsi kuldmedal (inglise keeles Gold Medal of the Royal Astronomical Society) on Kuningliku Astronoomiaseltsi kõrgeim autasu.\n\nMedalil on kujutatud William Herscheli konstrueeritud ja 1789. aastal valminud teleskoop, mis omal ajal oli poole sajandi vältel maailma suurim.\n", "id": "ekk_Latn_200429"}
{"text": "Alvi Hargel\n\nAlvi Hargel (aastani 1947 Alvi Tilk; 14. märts 1911 Taagepera vald, Juksi – 25. september 1995 Tallinn) oli eesti laulja (metsosopran).\n\nTa õppis aastatel 1935–1938 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis laulmist (Angelina Mahhotina klassis) ja hiljem Arno Niitofi juures.\n\nTa laulis aastatel 1935–1949 ja 1952–1963 Vanemuise kooris, ta on teinud ka sooloosi.\n", "id": "ekk_Latn_200430"}
{"text": "Noor-Eesti Kirjastus\n\nNoor-Eesti Kirjastus oli 1904. aastal Noor-Eesti rühmituse eestvõttel Tartus asutatud kirjastus. Kirjastusel oli oma trükikoda Tartus.\n\nNoor-Eesti kirjastas ka ajakirju Vaba Sõna (1914–1916) ja Tänapäev (1935–1940), samuti teadus- ja koolikirjandust. Aastatel 1918–1940 kirjastas see 1400 teost, mille kogutrükiarv oli ligikaudu 2 miljonit.\n", "id": "ekk_Latn_200431"}
{"text": "Eesti skaudiliikumine\n\nSkautliku liikumise alguseks Euroopas loetakse aastat 1907, mil Inglise ratsaväe kindralinspektor Robert Baden-Powell korraldas Londoni lähedal Brownsea saarel esimese laagri tema enda poolt organiseeritud noorteüksusele, keda ta nimetas Boy Scoutideks.\n\nSkautlus levis lühikese ajaga üle kogu maailma, jõudes Eestisse juba 1912. Vahepeal puhkenud I maailmasõda küll pidurdas skautluse arengut, kuid 1920. aastal Londonis toimunud I ülemaailmsel Jamboreel, kus liikumise rajaja Baden-Powell kuulutati 6. augustil Maailma Peaskaudiks, osales üle miljoni liikme. Sellest Jamboreest võttis osa ka 10-liikmeline Eesti esindusüksus.\n\nEsimesed dokumenteeritud andmed skaudiliikumisest Eesti pinnal Pärnus rajanevad F. Bliebernichti uurimusele 1939. aastal avaldatud koguteoses \"28. a. Eesti skautlust\". Pärnu üksus alustanud tegevust Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi juures 1912. aasta suvel. Algust tehti ühe Hundi salgaga, järgnesid Lõvi, Känguru ja Kiivitaja salgad; poiste vanus liikumise algaegadel oli 12–14, tegevuse õitseajal kuulus üksusesse 80–100 liiget, kes kõik olid kas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi või Kaubanduskooli õpilased. Rühm kinnitati esimeseks skaudirühmaks Vene tsaaririigi Läänemere provintsides. Rühma vanemaks sai ühe algataja ja salgajuhi Ervin Tammanni isa. Tammannite korter oli ka esimeste koonduste pidamise kohaks, hiljem muretseti rühmale oma kodu ja sisustati poiste valmistatud mööbliga. Põhirõhk oli poiste erialasel väljaõppel – poisid olid Pärnu tuletõrje liikmed ja tulekahju ajal korrapidajad, said esmaabi ettevalmistuse linnaarst Kukelt, töötasid praktiliste oskuste omandamiseks Pärnu tislerite, lukkseppade ja maalrite juures jmt. Oma tegevust majandasid Pärnu skaudid peaasjalikult pidude korraldamisega, kus osalesid poiste oma mandoliinide orkester ja laulukoor, esitati näidendeid ja nalju. Pärnu skaudirühm tegutses viis aastat, tegevust katkestas ajutiselt Saksa laevastiku poolt Pärnu pommitamine 1915. aastal, mil koolid evakueeriti Viljandisse ja Tartusse. Skaudiliikumine sai jätkuda alles 1916, mil gümnaasium asus tagasi Pärnusse. Teine tegutsemisperiood oli intensiivne ja viljakas kuni 1917. aasta oktoobrini, mil tsepeliinide rünnaku tagajärjel kool lõplikult evakueeriti. 1917. aasta sügisel võeti kasutusele sinimustvalge lipp. Pärnu skautide tegevuse lõpetasid 1918. aasta Saksa okupatsioon ja Vabadussõda.\n\nNeed skaudirühmad, mis 1916. ja 1917. aastal mitmel pool Eestis tegutsesid nii Boy Scoutide kui ka Junõje Razvedžiki nime all, olid mõjutatud peamiselt Vene skautilike organisatsioonide tavadest ega järginud Baden-Powelli süsteemi, nende juhised olid käskivas kõneviisis ja sisaldasid karme karistusmeetmeid.\n\nAastal 1922 loodi Skautide Maailmaorganisatsioon (WOSM), mille üks asutajaliige oli Eesti Skautide Malev.\n", "id": "ekk_Latn_200432"}
{"text": "Metsnik\n\nMetsnik on ametnik, kes otseselt korraldab metsade majandamist, keskkonnakaitset ja jahindust.\n\nEesti NSV ajal (1962) nimetati metsnik ümber metsatehnikuks; metsniku nimetus taastati 1979. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_200433"}
{"text": "Metsaülem\n\nMetsaülem on mingi metsaala (Eestis harilikult riigimetskonna) majandamist ja korraldamist juhtiv metsandustegelane. Kui mingis piirkonnas on mitu metsaülemat, siis nendest tähtsaimat nimetatakse peametsaülemaks. Metsaülema alluvuses võivad töötada ka abimetsaülemad.\n\nEesti esimese vabariigi ajal oli metsaülem laiade volitustega riigiametnik, kes metsade majandamisel pidi hoidma riigi vara ja esindama riigi huve. Aastatel 1918–1925 töötasid maakondade metsaülemad, kes kontrollisid ja juhendasid ka erametsade majandamist, valmistasid ette metsade riigistamist ja uute metskondade moodustamist. 1925. aastal maakonna metsaülema ametikoht kaotati. Metskondade kontrollimiseks ja juhendamiseks loodi ringkonna metsarevidendi ja 1931. aastal revidentmetsaülema ametikoht.\n\nHiljem on metsaülema tegevusvaldkonnad ja ülesanded muutunud. Aastast 1997 on metsaülema ülesanne oma metskonna metsade majandamine.\n", "id": "ekk_Latn_200434"}
{"text": "Domanico\n\nDomanico on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n730 meetri kõrgusel merepinnast asuva Domanico asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200435"}
{"text": "Figline Vegliaturo\n\nFigline Vegliaturo on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n730 meetri kõrgusel merepinnast asuva Figline Vegliaturo asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200436"}
{"text": "Francavilla Marittima\n\nFrancavilla Marittima on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n273 meetri kõrgusel merepinnast asuva Francavilla Marittima asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200437"}
{"text": "Abrutsid\n\nAbrutsid ehk Abruzzo Apenniinid (Appennino abruzzese) on mägede rühm Kesk-Itaalia idaosas, osa Kesk-Apenniinidest ja Apenniinide mäestikust. See ulatub ühtede autorite järgi Passo di Monterealest või Passo della Torritast kuni Bocca di Forlìni, teiste järgi Tronto jõest Sangro jõeni.\n\nAbrutsides on mitu loode-kagusuunalist mäeahelikku. Need on enamasti metsatud.\n\nAbrutsid on lubjakivimäed suurte karstialadega.\n\nAbrutsides on Apenniinide kõrgeimad tipud, sealhulgas Gran Sassos paiknev Corno Grande (2912 m), mis on Apenniinide kõrgeim mäetipp, ja La Majella (2795 m). Need asuvad Abruzzo maakonnas.\n\nPiirkonnas on Fucino, mis enne täielikku kuivendamist põllumajanduslikel eesmärkidel 1854–1870 oli Itaalias suuruselt kolmas järv.\n\nAbrutsides on 496,8 km² suurune Abruzzo, Lazio ja Molise rahvuspark, kus elavad muu hulgas karud, hundid ja kotkad.\n", "id": "ekk_Latn_200438"}
{"text": "Absalom\n\nAbsalom (אַבְשָׁלוֹם, 'avšālôm; umbes 1000 eKr) oli Vana Testamendi järgi Taaveti kolmas poeg.\n\nNimi tähendab 'Isa on pääste' või ' šālôm on Isa'.\n\nAbsalon sündis Hebronis. Tema ema oli Gesuri kuninga Talmai tütar Maaka. Kui Absalom oli noor mees, vägistas tema poolvend Amnon tema õe Taamari ja jättis ta maha. Taavet ei võtnud muud ette, kui pagendas Amnoni Jeruusalemma õukonnast. Vihane Absalom tappis kättemaksuks Amnoni.\n\nAbsalom põgenes Taaveti eest. Alles viie aasta pärast julges ta jälle isa ette ilmuda. Ta kavatses ise võimu üle võtta, olles jõudnud veendumusele, et Taavet on nõrk kuningas, Iisrael aga vajab tugevat juhtimist.\n\nOma nõuandja Ahitofeli abiga leidis Absalom jalaväelaste ja vanemate seas sõpru ja mobiliseeris teisel pool Jordanit väikese väe. Taavet pidi Jeruusalemmast põgenema.\n\nNuhkide abil, kelle seas oli ka noor preester Huusai, laskis Taavet Absalomi linnast välja meelitada. Efraimi metsas toimus taplus. Absalom jäi oma isa sõdurite eest põgenedes oma pikki juukseid pidi tamme külge rippuma. Taaveti väejuht Joab \"võttis kätte kolm oda ning torkas need Absalomile südamesse, kui ta tamme küljes oli alles elus. Ja kümme noort meest, Joabi sõjariistade kandjad, astusid tema ümber ja lõid Absalomi ning surmasid tema.\" See toimus hoolimata sellest, et Taavet oli enne lahingu algust kutsunud sõdureid üles Absalomi säästa.\n", "id": "ekk_Latn_200439"}
{"text": "Kertu\n\n\"Kertu\" on Ilmar Raagi 2013. aastal valminud film.\n\n\"Kertu\" (ingliskeelse pealkirjaga \"Love Is Blind\") rahvusvaheline esilinastus oli 12. oktoobril 2013 Varssavi Rahvusvahelisel Filmifestivalil. Film valiti 2013. aastal ka 55. korda toimuvatele Lübecki Põhjamaade filmipäevadele sel aastal Eesti täispikkadest mängufilmidest Eestit esindama.\n\nPõhiosas Saaremaal filmitud film räägib väikeses külaühiskonnas kõigi selle elanike silme all lahtirulluvast ebatavalisest armastusloost ning ühtlasi portreteerib ühe perekonna ja kogukonna varjatud suhteid.\n\n2013. aastal käis seda filmi Eesti kinodes vaatamas 42 543 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_200440"}
{"text": "Pujurderahu\n\nPujurderahu on väike saar (rahu) Hiiumaa vallas Vahtrepa küla alal Väinameres, Hari kurgu lääneosas.\n\nSelle pindala on 98 m² ja rannajoone pikkus 182 meetrit. Rahu on pikliku kujuga ja kivine.\n\nSaarel asub hallhülge püsielupaik.\n", "id": "ekk_Latn_200441"}
{"text": "Munajuha\n\nMunajuha areng, asend, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.\n\nMunajuha puudub lõuatutel kaladel.\n", "id": "ekk_Latn_200442"}
{"text": "Aeroc International AS\n\nAeroc International AS on rahvusvaheline ehitusmaterjaliettevõte (valdusfirma), mis toodab ja müüb poorbetoontooteid. Ettevõte tegutseb Balti ja Skandinaavia riikides.\n\nEttevõte müüb toodangut kaubamärgi all Aeroc. Aastal 2012 ostis ettevõte ka Soome kaubamärgi JÄMERÄ.\n\nEttevõttel asub kaks tehast Eestis ja Lätis ning müügiesindused on Leedus ja Soomes. Skandinaavia ja Kaliningradi piirkonnas tegutseb ettevõte volitatud edasimüüjate kaudu.\n\nEestis asub ettevõte haru Aeroc Jämerä AS, mille käive 2014. aastal oli 9,2 miljonit eurot.\n", "id": "ekk_Latn_200443"}
{"text": "Läbipaistev pangakonto\n\nLäbipaistev pangakonto (inglise keeles transparent account) on pangakonto, millel toimuvad tehingud on täielikult läbipaistvad. Igaüks võib igal ajal interneti kaudu kontrollida kontol toimunud sissetulekuid ja väljaminekuid.\n\nLäbipaistvat pangakontot kasutavad põhiliselt kasumit mittetaotlevad organisatsioonid ja kodanikualgatused, sealhulgas sihtasutused, mittetulundusühingud, poliitilised parteid jne.\n\nLäbipaistva pangakonto kasutamise eesmärk on suurendada organisatsiooni või kodanikualgatuse usaldusväärsust.\n", "id": "ekk_Latn_200444"}
{"text": "Mülleri juha\n\nMülleri juha ehk paramesonefroni juha (ladina keeles ductus paramesnonephricus) on selgroogse emaslooma sisesuguelund.Mülleri juha on lootel esinev paariline juha, mis kasvab piki Wolffi juha allapoole ja lõpeb kuse-suguurkega.\n\nisasloomal (sh mehel) rudimentaarne.\n", "id": "ekk_Latn_200445"}
{"text": "Fortumo\n\nFortumo OÜ oli Eesti ettevõte, mis tegeles mobiilitehnoloogiate arendusega.\n\nEttevõte asutati 2007. aastal, selle peakontor asus Tartus ning allüksused Tallinnas, San Franciscos, Delhis, Singapuris ning Jakartas.\n\nEttevõte võimaldas digiteenuste osutajatel turundada oma teenuseid mobiilioperaatorite kanalite kaudu ning koguda kasutajatelt mobiilimakseid mobiilioperaatorite ja mobiilsete rahakottide kaudu. Fortumo platvormiga oli ühendatud ligikaudu 280 mobiiloperaatorit ja 20 mobiilset rahakotti 80 riigis.\n\n2020. aastal omandas ettevõtte 45 miljoni USA dollari eest Londoni börsil noteeritud Boku. Fortumo jätkas Boku grupis tegutsemist eraldiseisva ettevõttena kuni 2022. aasta veebruarini.\n", "id": "ekk_Latn_200446"}
{"text": "Laino Borgo\n\nLaino Borgo on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis. Laino Borgo asub Pollino rahvuspargi territooriumil.\n\n271 meetri kõrgusel merepinnast asuva Laino Borgo asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200447"}
{"text": "Click & Grow\n\nClick & Grow on automaatne taimekasvatussüsteem, mida arendab Eesti firma Click & Grow OÜ.\n\nSeda tehnoloogiat kasutades hooldatakse toataimi sensorite, protsessori ja tarkvara abil .\n", "id": "ekk_Latn_200448"}
{"text": "Kuse-suguurge\n\nKuse-suguurge ehk urogenitaalsiinus (sinus urogenitalis) on lootel valdavalt embrüonaalses arengujärgus esinev suguelundite arengustaadium, mil tagasool lõpeb kloaagiga. Hilisemas arengujärgus (4.–6. nädalal) jaotab vahesein kuse-suguurke pärasooleks ja urogenitaalsiinuseks.\n", "id": "ekk_Latn_200449"}
{"text": "Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS\n\nEesti Energia Tehnoloogiatööstus AS on Eesti Energia tütarettevõtteid.\n\nEttevõte valmistab muu hulgas metallkonstruktsioone, energeetika- ja tööstusseadmeid.\n\nEttevõte on Eesti Energia elektrijaamade ja õlitehaste tehnoloogialahenduste peamine arendaja ja valmistaja.\n", "id": "ekk_Latn_200450"}
{"text": "August Künnapu\n\nAugust Künnapu (sündinud 6. veebruaril 1978 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, arhitekt ja ajakirjanik.\n\nAugust Künnapu on õppinud Eesti Humanitaarinstituudis (1996–1997). Aastatel 1997–2001 õppis Künnapu Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri. 2000 õppis ta Londonis Slade'i kunstikooli suvekursustel. 2005. aastast alates on ta toimetanud ajalehte Epifanio.\n\nTa on esinenud näitustel alates 1996. aastast. Tema esimene isikunäitus \"Elujõgi\" toimus 1. novembrist 2013. 12. jaanuarini 2014 Tartu Kunstimuuseumis, näitusel esitleti 22 akrüülmaali. Isikunäitusi on olnud väljaspool Eestit veel Manilas, Berliinis, Riias ja mujal.\n\nAugust Künnapul on loomingus mitu lemmikteemat – sportlased ja rahvatantsijad, kassid ja koerad, arstid ja arhitektid ning palju muud. Künnapu teostes võib näha mõjusid kubismist, art déco'st, retrost ja popkunstist. See kõik kokku loob efektselt mitmenäolise tulemuse, kus petlikule naivismile lisaks on ka psühholoogilist sügavust ja traagikat. Künnaput innustab maalimises argipäev ja spordidünaamika peatamine.\n\n2006. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu ja 2009. aastast Eesti Maalikunstnike Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_200451"}
{"text": "Asper Biogene\n\nAsper Biogene (varem Asper Biotech) on Eesti biotehnoloogia ettevõte, mille asutas Tartu Ülikooli professor Andres Metspalu 1999. aastal. Asper Biogene tegeleb geenitestide teostamisega.\n\n2023. aastal tegi ettevõte pärilike haiguste geeniteste enam kui 2000 haiguse kohta ning määras eelsoodumust haigustele, kus on oluline geneetiline komponent (näiteks päriliku vähi või tromboosi eelsoodumus). Samuti tehakse Asper Biogenes otsetarbijale suunatud teste.\n\nDetsembris 2023 andis prokuratuur meediale ja avalikkusele teada, et geneetilise testimisega tegeleva ettevõtte Asper Biogene andmebaasist oli eelmisel kuul ebaseaduslikult alla laaditud terviseandmeid sisaldavaid faile. Andmebaasist laaditi alla umbes 10 000 inimese isiku- ja terviseandmeid.\n", "id": "ekk_Latn_200452"}
{"text": "Toggl Track\n\nToggl OÜ on ettevõte (osaühing), mis arendab ajakasutuse tarkvarasüsteemi (inglise time tracking software) Toggl Track. Ettevõtte peakontor asub Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_200453"}
{"text": "Tetele\n\nTetele (ka Tetelminde) on küla (vidējciems) Lätis, Jelgava piirkonnas Cena vallas. Aastatel 2002–2021 jäi asula Ozolnieki piirkonda. Asulas asub Tetelminde mõisa süda (Tetelmuende). Asulas on põhikool.\n", "id": "ekk_Latn_200454"}
{"text": "Karismaatiline juhtimine\n\nKarismaatiline juhtimine on karismaatilisel võimul põhinev juhtimislaad. Selle aluseks on juhi oskus suhelda ja käituda oma alluvatega nende motivatsiooni, inspiratsiooni ja emotsioone positiivselt mõjutades.\n", "id": "ekk_Latn_200455"}
{"text": "Tetelminde mõis\n\nTetelminde mõis (läti keeles Tetelmindes muiža, ka Teteles muiža, saksa keeles Tetelmuende) on mõis Lätis Ozolnieki piirkonnas Cena vallas Teteles.\n\nKunagi Behride suguvõsale kuulunud mõisasüdame territooriumil asub praegu põhikool. Mõisakompleks hävis aastal 1919 bermondtiaadi ajal, säilinud on vaid üks hoone. Aastal 1840 Lielupe jõe äärde püstitatud vaatetorn olevat rajatud seal jahil viibinud tulevase tsaari Aleksander III vastuvõtuks. Torni ümber on jõe kallastel mõisa park.\n", "id": "ekk_Latn_200456"}
{"text": "Kuninglik Astronoomiaselts\n\nKuninglik Astronoomiaselts (inglise keeles Royal Astronomical Society, lühend RAS) on Suurbritannia õpetatud selts ning astronoomide ja geofüüsikute ühendus.\n\nSelts asutati 1820. aastal kui Londoni Astronoomiaselts (Astronomical Society of London) toetamaks astronoomilisi uurimistöid. Briti kuningas William IV andis 1831. aastal seltsile õiguse oma nimes kasutada täiendit \"kuninglik\" ning edaspidi hakkas selts kandma Kuningliku Astronoomiaseltsi nime. Tänapäeval edendab RAS uuringuid astronoomia ja geofüüsika valdkondades, sealhulgas Päikese füüsika, Maa füüsika, planetoloogia, astroosakeste füüsika ja astrobioloogia alal.\n\nKuninglik Astronoomiaselts asub Londonis Burlington House'is.\n\nRAS annab välja mitut eelretsenseeritavat teadusajakirja, neist tuntumad on 1827. aastast ilmuv Monthly Notices of the Royal Astronomical Society (MNRAS; Kuningliku Astronoomiaseltsi Igakuine Teataja), 1989. aastast koostöös Saksa Geofüüsikaseltsiga avaldatav Geophysical Journal International (GeoJI) ning 1997. aastast ilmuv Astronomy & Geophysics (A&G).\n", "id": "ekk_Latn_200457"}
{"text": "Krāslava mõis\n\nKrāslava mõis, ka Kreslawka mõis (poola keeles Krasław, saksa keeles Kreslau, läti keeles Krāslavas muiža), oli mõis Venemaa Vitebski kubermangus Dünaburgi maakonnas Krāslava vallas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Lätis Krāslava piirkonnas Krāslava linnas.\n", "id": "ekk_Latn_200458"}
{"text": "Eesti Meretööstuse Liit\n\nEesti Meretööstuse Liit (EML) on mittetulundusühing, mis ühendab laevaehitajaid, allhankijaid ja merevarustuse müüjaid, samuti Saaremaa haridusasutusi, omavalitsusi ja teisi väikelaevaehitusega seotud asutusi.\n\nÜhendus loodi selleks, et hoida ja edasi kanda puupaatide ehitamise oskusi. Aastast 2009 koondab EML peaaegu kõiki Eesti väikelaevaehitajaid ja allhankijaid. Liidu eesmärk on säilitada ja arendada Eesti väikelaevaehituse traditsioone ja merekultuuri. Põhieesmärk on arendada asjatundjate liiduna Eesti väikelaevaehitust.\n", "id": "ekk_Latn_200459"}
{"text": "Päästevest\n\nPäästevest on seljas kantav ujuvusvahend selle kandja veepinnal hoidmiseks.\n\nKergemaid alla 100-njuutonilise kandevõimega päästeveste nimetatakse üldjuhul ohutusvestideks.\n", "id": "ekk_Latn_200460"}
{"text": "Avalik omand\n\nAvalik omand (ingl public domain) on Angloameerika õiguses kogum vaimse tegevuse tulemeid, mis on intellektuaalomandi õiguse kaitseta, sest kaitse kehtivus on lõppenud, kaitse on kaotatud või kaitset ei kohaldata. Avalikus omandis on näiteks teosed, kaubamärgid ja patendid, mille õiguskaitse kehtivus on lõppenud, mõnel juhul vaimse tegevuse tulemid, millele pole õiguskaitset taotletud või mida ei peeta õiguskaitse vääriliseks, Ühendriikides ka keskvalitsuse teosed, mis on valminud teenistuskohustuste täitmisel. Avalikku omandisse kuuluvaid töid saab taasavaldada, muuta ja muul viisil kasutada eraldi luba küsimata ja litsentsitasu maksmata.\n\nKuna vähesed jurisdiktsioonid, kui üldse mõni, reglementeerivad, kuidas kaotada intellektuaalse omandi õiguse kaitse, mis tekib iseenesest, siis sellise kaitsega teoste avalikku omandisse andmine ei pruugi olla üheselt võimalik. Mõnes riigis pole autoriõigusest loobumine võimalik, eriti isiklikest õigustest loobumine. Sellisel juhul on ligidaselt teose avalikku omandisse andmisega võimalik kasutada litsentsi, millega loobutakse pöördumatult nii paljudest õigustest kui võimalik.\n\nMõnikord võidakse avalikku omandisse kuuluvaks pidada ka autoriõiguse kaitseta üldkasutatavaid teoseid, mille päritolumaa jurisdiktsioonis avaliku omandi mõiste puudub, või ka teoseid või muid töid, mis omavad päritolumaal õiguskaitset, aga mis on piiranguteta üldkasutatavad.\n", "id": "ekk_Latn_200461"}
{"text": "Lattarico\n\nLattarico on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n410 meetri kõrgusel merepinnast asuva Lattarico asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200462"}
{"text": "Malito\n\nMalito on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\nSavuto jõe orus, 728 meetri kõrgusel merepinnast asuva Malito asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200463"}
{"text": "Finlandia (2001)\n\nFinlandia (end. Freedom (7. märts 2012 – oktoober 2012), Moby Freedom (2001–2012)) on kiire parvlaev, mis on ehitatud Daewoo Shipbuilding & Heavy Machinery Ltd laevatehases Okpos Lõuna-Koreas 2001. aastal. Tema sõsarlaevad on Moby Wonder ja Superstar.\n\nLaev sõidab Tallinn–Helsingi liinil Eckerö Line'i kaubamärgi all.\n", "id": "ekk_Latn_200464"}
{"text": "Mandatoriccio\n\nMandatoriccio on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n561 meetri kõrgusel merepinnast asuva Mandatoriccio asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200465"}
{"text": "Mangone\n\nMangone on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n805 meetri kõrgusel merepinnast asuva Mangone asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200466"}
{"text": "Aborigeenne tõug\n\nAborigeenne tõug on mingi piirkonna (nt Eesti) kohalik primitiivne tõug, mis on aretatud looduslähedastes tingimustes ja lihtsal viisil.\n\nEestis olid kuni 20. sajandi alguseni aborigeensed tõud eesti maatõugu veis, eesti hobune ja eesti maalammas.\n", "id": "ekk_Latn_200467"}
{"text": "Jill Johnson\n\nJill Johnson (sündinud 24. mai 1973) on rootsi laulja, kes esindas oma riiki 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel.\n", "id": "ekk_Latn_200468"}
{"text": "Adraraha\n\nAdraraha oli Eesti ala talupoegade rahamaks, mille suurus sõltus adramaades arvestatud talu suurusest.\n\nAdraraha mainimisest on märkmeid 16. sajandi ajalooallikates.\n\nEestimaal kasutati 17. sajandist 19. sajandi keskpaigani enamasti adraraha asemel sõna \"vakuraha\" ja Liivimaal sõna \"maaraha\".\n", "id": "ekk_Latn_200469"}
{"text": "Mottafollone\n\nMottafollone on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n384 meetri kõrgusel merepinnast asuva Mottafollone asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200470"}
{"text": "Aed (täpsustus)\n\nAed on mitmetähenduslik sõna. Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga.\n\nAjakirju Aed (ajakiri) on aastast 2002 ilmuv Kodukirja väljaanne. Aed (1923) oli ajakiri, mis ilmus 1923–1932 ja 1989–1997. Aed (ajakiri 1931) oli aastast 1931 Eesti Aianduse-Mesinduse Keskseltsi väljaandel ilmunud kuukiri.\n\nMuu Aed on György Spiro näidend\n", "id": "ekk_Latn_200471"}
{"text": "Paavo Roos\n\nPaavo Roos (sündinud 31. juulil 1937 Tartus) on eesti rahvusest Rootsi antiikkultuuri teadlane.\n\nAastal 1944 pages pere Rootsi. Aastal 1961 kaitses ta Lundi Ülikoolis filoloogiamagistri kraadi ja aastal 1972 filoloogiadoktori kraadi. Ta on EYS Veljesto liige.\n\nTa oli aastatel –2002 Lundi Ülikooli antiikkultuuri õppejõud, seejuures aastast 1989 dotsent. Aastatel 1985–1987 oli ta assistent Rootsi Instituudis Roomas.\n\nAastatel 1987–1990 tegutses ta Rootsi Instituudi juhatajana İstanbulis. Ta on osalenud arheoloogilistel kaevamistel Vahemere ääres Itaalias ja Türgis ning Rootsis. Ta on kirjutanud raamatuid ja teadusartikleid klassikalisest arheoloogiast ja antiikajaloost ja tõlkinud antiikkirjandust. Ta on pidanud loenguid Tartu Ülikoolis.\n\nTa on Eesti Teadlaste Seltsi Lõuna-Rootsi osakonna esimees; kuulub ka Lundi Ülikooli teadusseltsi Vetenskapssocieteten. Ta elab Lundis, osaleb Eesti Maja üritustel.\n", "id": "ekk_Latn_200472"}
{"text": "Paludi\n\nPaludi on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\nAjavahemikus 2001–2011 vähenes Paludi elanike arvu Itaalia omavalitsusüksustest kõige enam.\n\n430 meetri kõrgusel merepinnast asuva Paludi asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200473"}
{"text": "Panettieri\n\nPanettieri on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n937 meetri kõrgusel merepinnast asuva Panettieri asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200474"}
{"text": "Agronoom (kirjastus)\n\nAgronoom oli aastatel 1919–1940 Tartus töötanud ühisus, mis kirjastas ja levitas põllumajanduskirjandust.\n", "id": "ekk_Latn_200475"}
{"text": "Piane Crati\n\nPiane Crati on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n609 meetri kõrgusel merepinnast asuva Piane Crati asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200476"}
{"text": "San Pietro in Amantea\n\nSan Pietro in Amantea on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n505 meetri kõrgusel merepinnast asuva San Pietro in Amantea asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200477"}
{"text": "Vierchniadźvinsk\n\nVierchniadźvinsk (transkribeerituna Verhnjadzvinsk) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Vierchniadźvinski rajooni halduskeskus. Poola keeles Wierchniedźwińsk, ka Dryssa. Linn asub Daugava kaldal, paigas, kus Daugavasse voolab Drysa jõgi. Linnast veidi eemal asub Połacki–Daugavpilsi raudtee ääres Vierchniadźvinski raudteejaam. 1962. aastani kandis linn nime Drysa.\n\nLinnas on puidutööstus, kergetööstus, toiduainete tööstus, ehitusmaterjalide tootmine. Vierchniadźvinsk on traditsioonilise tikandikunsti keskus. Lisaks kolmele keskkoolile asuvad Vierchniadźvinskis veel laste spordikool ja kunstikool. Antakse välja ajalehte «Дзьвінская праўда». Linnas on kultuurimaja ja raamatukogu. Katoliku kirik aastast 1840, õigeusu kirik aastast 1819.\n", "id": "ekk_Latn_200478"}
{"text": "Santa Domenica Talao\n\nSanta Domenica Talao on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n304 meetri kõrgusel merepinnast asuva Santa Domenica Talao asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200479"}
{"text": "Vierchniadźvinski vapp\n\nVierchniadźvinski vapp on Valgevene linna Vierchniadźvinski vapp. See pärineb aastast 1781. Kollasel kilbil on kujutatud ratsanikku ja seda kujutist teatakse Pahonya nime all. Pahonya (Пагоня) oli Leedu suurvürstiriigi vapiks alates Vytautase aegadest. Uuesti kinnitati see vapp aastal 2002.\n", "id": "ekk_Latn_200480"}
{"text": "Serra d'Aiello\n\nSerra d'Aiello on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n373 meetri kõrgusel merepinnast asuva Serra d'Aiello asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200481"}
{"text": "Spezzano Piccolo\n\nSpezzano Piccolo on Casali del Manco frazione Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis. Enne Casali del Manco moodustamist 5. mail 2017 oli Spezzano Piccolo omaette omavalitsusüksus (comune).\n\n743 meetri kõrgusel merepinnast asuva Spezzano Piccolo asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200482"}
{"text": "Torano Castello\n\nTorano Castello on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n370 meetri kõrgusel merepinnast asuva Torano Castello asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200483"}
{"text": "Verbicaro\n\nVerbicaro on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\n428 meetri kõrgusel merepinnast asuva Verbicaro asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200484"}
{"text": "Esmasneerutoruke\n\nEsmasneerutoruke ehk eelneerujuha ehk Wolffi juha (ductys mesonephricus; ductus Wolffi) on selgroogse isaslooma sisesuguelund. Wolffi juha on looteeas esinev, eelneeru (pronephros) ja jämesoole lõpposa (cloaca) vaheline paariline juha. Isasel kasvavad Wolffi juhad piki Mülleri juha allapoole ja lõpevad kuse-suguurkega.\n\nEmastel esineb rudimendina.\n", "id": "ekk_Latn_200485"}
{"text": "Maagelõng\n\nMaagelõng on punane puuvillane või linane lõng, mida 18. sajandi lõpust alates on Kagu-, Ida- ja Lõuna-Eestis kasutatud valgete linaste linikute, põllede ja naistesärkide kaunistamiseks. Eestlased ostsid seda Vene rändkaupmeestelt.\n", "id": "ekk_Latn_200486"}
{"text": "Viljo Saldre\n\nViljo Saldre (pseudonüüm Lauri Lumen; 5. veebruar 1952 Tallinn – 16. oktoober 2020) oli eesti näitleja, lavastaja ja teatritegelane.\n\nTa lõpetas aastal 1970 Tallinna 21. Keskkooli, aastal 1976 Vanemuise õppestuudio ning aastal 1977 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal.\n\nTa töötas aastatel 1977–1980 Vanemuises näitlejana ning aastatel 1980–1982 korraldajadirektorina. Aastatel 1982–1983 oli ta Kultuuriministeeriumi repertuaarikolleegiumi peatoimetaja. Aastatel 1983–1989 oli ta Ugalas lavastaja ja 1989–1991 asedirektor. Seejärel tegutses tõlkijana ja kirjastajana.\n", "id": "ekk_Latn_200487"}
{"text": "Maakoda\n\nMaakoda on kas pooleldi või täielikult maasse rajatud latt- või palkkatusega köetav elamu. Selline elamu on kaetud mulla ja mätastega.\n\nEesti alal võis viimaseid maakodasid leida 19. sajandil kehvikute elamu või saunahoonena.\n", "id": "ekk_Latn_200488"}
{"text": "Cotronei\n\nCotronei on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Crotone provintsis. Cotronei põhjapiiril voolab Neto jõgi.\n\n502 meetri kõrgusel merepinnast asuva Cotronei asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n\nCotroneis on sündinud Aerosmithi laulja Steven Tyleri vanaisa Giovanni Tallarico, kes oli samuti laulja.\n", "id": "ekk_Latn_200489"}
{"text": "Maakäsitööline\n\nMaakäsitööline on maapiirkonnas (mitte linnas) käsitööga kutseliselt tegelev isik (käsitööline).\n\nEestis tekkisid maakäsitöölised siis, kui käsitöö eraldus põllutööst. Esimesed maakäsitöölised olid sepad.\n", "id": "ekk_Latn_200490"}
{"text": "Rocca di Neto\n\nRocca di Neto on vald (comune) Itaalias Calabria maakonnas Crotone provintsis.\n\nRocca di Neto on saanud nime lõunapiiril voolava Neto jõe järgi.\n\n180 meetri kõrgusel merepinnast asuva Rocca di Neto asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200491"}
{"text": "Talsi kreis\n\nTalsi kreis (läti keeles Talsu apriņķis) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal.\n\nKreisi pindala oli 1897. aasta seisuga 2768,9 ruutversta.\n", "id": "ekk_Latn_200492"}
{"text": "Maaviljelus\n\nMaaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.\n\nMaaviljeluse tähtsamad harud on põllundus, rohumaaviljelus, aiandus ja metsandus.\n", "id": "ekk_Latn_200493"}
{"text": "Cairano\n\nCairano on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis. Cairano piirneb lõunas Ofanto jõega.\n\n770 meetri kõrgusel merepinnast asuva Cairano asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200494"}
{"text": "Sperone\n\nSperone on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n175 meetri kõrgusel merepinnast asuva Sperone asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200495"}
{"text": "Sorbo Serpico\n\nSorbo Serpico on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n500 meetri kõrgusel merepinnast asuva Sorbo Serpico asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200496"}
{"text": "Nõmme Rattaklubi\n\nMTÜ Nõmme Rattaklubi on jalgrattasporti ja suusatamist edendav klubi Tallinnas, mis on Eesti Jalgratturite liidu ja Eesti Suusaliidu liige.\n\nKlubi tegutseb 2008. aastast, seal töötavad Nõmme rattakool, Viimsi Rattakool ja Nõmme suusakool. Nõmme Rattaklubi sportlased on saavutanud nii Eesti kui rahvusvahelistel võistlustel auhinnalisi kohti.\n", "id": "ekk_Latn_200497"}
{"text": "2013. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused\n\nMaailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses 2013 peeti Ungaris Budapestis.\n", "id": "ekk_Latn_200498"}
{"text": "ZigBee\n\nZigBee on tehniline standard kõrgtasemelistele sideprotokollidele, loomaks traadita personaalseid kohtvõrke (WPAN – Wireless Personal Area Networks) väikestest, väikese energiatarbega digitaalsetest raadiotest. ZigBee põhineb IEEE 802.15.4 standardil, milles on kirjeldatud vaid füüsiline kiht ning kanalikiht (OSI mudel). ZigBeega andmete saatmiseks üle pikkade vahemaade luuakse üldjuhul detsentraliseeritud võrgustik, kus andmed liiguvad läbi mitme ZigBee seadme. Detsentraliseerituse tõttu on ZigBee sobiv rakendustes, kus ei ole võimalik või sobilik toetuda ühele kesksele sõlmele.\n\nZigBee on kasutusel väikese andmeedastuskiirusega rakendustes, mis nõuavad vähe energiat ning turvalist andmeedastust. ZigBeel on defineeritud andmeedastuskiirus 250 kbit/s – sobilik perioodiliseks või vahelduvaks andmeedastuseks andurist või sisendseadmest. Rakenduste hulka kuuluvad traadita lülitid, liiklusjuhtimise süsteemid ja muud tarbija- või tööstusseadmed väikse leviala ja andmeedastuskiirusega. ZigBee tehnilise kirjelduse eesmärk on luua odavamat ja lihtsamat tehnoloogiat kui seda saaks teha, kasutades teisi traadita personaalse kohtvõrgu spetsifikatsioone, näiteks Bluetooth ja Wi-Fi.\n\nZigBee võrgud on turvatud 128-bitise sümmeetrilise krüpteerimisvõtmega (AES-128). Andmeedastusvahemaad ulatuvad 10-st 100 meetrini ja sõltuvad võimsusest ning keskkonna omadustest. ZigBee loodi aastal 1998 ja standardiseeriti aastal 2003. Nimi ZigBee viitab mesilaste tarusse naasmise tantsule.\n", "id": "ekk_Latn_200499"}
{"text": "Maabilanss\n\nMaabilanss oli Eesti NSV ajal igal aastal koostatud maafondi suuruse ja koosseisu kokkuvõte, mille tegemiseks kasutati eelnevalt tehtud maa-arvestust. Maabilanss võidi anda nii vabariigi kui rajoonide kohta, sisaldades seejuures andmeid maakategooriate, maakasutajate ja kõlvikute kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200500"}
{"text": "Maa-arvestus\n\nMaa-arvestus on maakatastritöö, mis kätkeb endas maa suuruse, paiknemise, loodusliku seisundi ja maa majandusliku kasutamisega seotud andmete kogumise, süstematiseerimise, töötlemise ja analüüsi.\n\nEesti NSV ajal oli maa-arvestus aluseks maabilansi koostamisel.\n", "id": "ekk_Latn_200501"}
{"text": "Sirignano\n\nSirignano on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n270 meetri kõrgusel merepinnast asuva Sirignano asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200502"}
{"text": "Munandimanus\n\nMunandimanus (epididymis) on isaslooma paariline sisesuguelund. Munandimanused, mis paiknevad munandi juures, on enamikul amniootidel.\n\nMunandimanused arenevad Wolffi juhadest. Munandimanused on sõltuvad androgeenidest ja östrogeenist.\n", "id": "ekk_Latn_200503"}
{"text": "Serino\n\nSerino on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n400 meetri kõrgusel merepinnast asuva Serino asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200504"}
{"text": "Scampitella\n\nScampitella on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n775 meetri kõrgusel merepinnast asuva Scampitella asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200505"}
{"text": "Santa Paolina\n\nSanta Paolina on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n550 meetri kõrgusel merepinnast asuva Santa Paolina asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200506"}
{"text": "Santa Lucia di Serino\n\nSanta Lucia di Serino on asula ja vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n400 meetri kõrgusel merepinnast asuva Santa Lucia di Serino asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200507"}
{"text": "Sant'Angelo dei Lombardi\n\nSant'Angelo dei Lombardi on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n870 meetri kõrgusel merepinnast asuva Sant'Angelo dei Lombardi asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200508"}
{"text": "Sant'Angelo all'Esca\n\nSant'Angelo all'Esca on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n460 meetri kõrgusel merepinnast asuva Sant'Angelo all'Esca asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200509"}
{"text": "Saad\n\nSaad on ajutine kooniline heinakuhi, mis tehakse loodusliku heina käsitsi koristamisel.\n\nSaad on umbes inimesekõrgune ja sisetoestuseta kuhi, mille maht oli kolmandikust kuni ühe koormani. Saadu pandi kuivatatud hein, mis laoti saohagudele või mille alla lükati hiljem teibad, et hobusega lohistada saad küüni juurde..\n\nLõunaeesti murdes nimetati saadu ruga, Saaremaal labu, Hiiumaal kokk.\n", "id": "ekk_Latn_200510"}
{"text": "San Potito Ultra\n\nSan Potito Ultra on asula ja vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n517 meetri kõrgusel merepinnast asuva San Potito Ultra asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200511"}
{"text": "Kuhi\n\nKuhi on suur koonusjas heina- või õlehunnik, mille maht on 3–10 koormat.\n\nEestis on säilitatud heinu heinamaal kuhjas ka 20. sajandi algupoolel.\n", "id": "ekk_Latn_200512"}
{"text": "San Michele di Serino\n\nSan Michele di Serino on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n364 meetri kõrgusel merepinnast asuva San Michele di Serino asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200513"}
{"text": "Astuuria printsessi auhind\n\nAuhind antakse üle pidulikul tseremoonial Teatro Campoamoris Astuuria vürstiriigi pealinnas Oviedos Hispaania troonipärija, Astuuria printsessi eesistumisel. Auhind koosneb auhinnatunnistusest, Joan Miró skulptuurist, Astuuria Printsessi Fondi vapiga rinnamärgist ja rahalisest preemiast 50 000 eurot.\n\nAuhinna asutas 24. septembril 1980 tollal kaheteistkümneaastane Astuuria prints, tulevane kuningas Felipe. Felipe tõusmisel Hispaania kuningaks 19. juunil 2014 anti teada, et alates 2015. aastast nimetatakse fond ja auhind ümber Hispaania uue troonipärija, Astuuria printsessi Leonori järgi Astuuria printsessi fondiks ja auhinnaks. Kuni ajani, mil Astuuria printsess on küllalt vana, et juhtimine üle võtta, on auhinnatseremooniate eesistujaks kuningas Felipe.\n\n2015. aastal võitis Astuuria printsessi auhinna rahvusvahelise koostöö kategoorias Vikipeedia.\n", "id": "ekk_Latn_200514"}
{"text": "Eleja\n\nEleja on küla (lielciems) Lätis Jelgava piirkonnas. Eleja valla halduskeskus.\n\nAsulas asub Eleja mõisa (Elley) süda. Lisaks on seal veel raamatukogu, keskkool, luteri kirik.\n\nEsimest korda on Elejat mainitud kümnendal sajandil. Mõis pärineb 16. sajandist. Aastal 1915 rajati asulast mööda raudtee, selle äärde rajati Meitene raudteejaam. Jaam asus Vilkudārzsi külas, mis liideti Elejaga aastal 1936.\n\nAastail 1949–1956 oli Eleja samanimelise rajooni keskus. Aastail 1950–1991 oli Eleja alev.\n", "id": "ekk_Latn_200515"}
{"text": "San Mango sul Calore\n\nSan Mango sul Calore on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n470 meetri kõrgusel merepinnast asuva San Mango sul Calore asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200516"}
{"text": "Jüri Niin\n\nJüri Niin (sündinud 6. septembril 1947 Tallinnas) on eesti endine näitleja.\n\nTa lõpetas aastal 1966 Tallinna 10. Keskkooli ja aastal 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (4.lend).\n\nTa töötas aastatel 1970–1974 Ugalas ning on mänginud filmis \"Tuulevaikus\" (1970, Tallinnfilm).\n\nAlates 1997. aastast on ta töötanud ehitusettevõtjana Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_200517"}
{"text": "Hajuskülv\n\nKäsitsi tehtud hajuskülv on vanim külviviis. Külvaja kandis seemet kaasas külimitus ning viskas kõndides ühe peotäie vasakule ja seejärel paremale. Külvatava vilja kogus määrati külvaja peotäie suurust ja sammu pikkust arvestades.\n\nHiljem on hajuskülvi tehtud nt vakku, kus see külvamisega ühel ajal ka kultiveeritakse . Eestis kasutatakse rohkem reaskülvi, hajuskülv on küll kiirem, kuid puuduseks on eelkõige ebaühtlane sügavus.\n", "id": "ekk_Latn_200518"}
{"text": "Downhill\n\nDownhill on spordiala, kus sõidetakse spetsiaalsete jalgratastega mäest alla.\n\nSõidutrajektooril on hüppekohad ja mitmesugused takistused (puujuured, kivid). Mäenõlv võib kohati olla peaaegu püstloodis. Võistlejad läbivad ettevalmistatud raja ühekaupa (stardivad üksteise järel kindla intervalliga) ning püüavad hakkama saada võimalikult lühikese ajaga. Raja läbimiseks kulub tavaliselt kaks kuni viis minutit. Varustusse kuuluvad lisaks jalgrattale kiiver, kindad, põlvekaitsmed, säärekaitsmed, küünarnukikaitsmed ja kaelakaitse.\n", "id": "ekk_Latn_200519"}
{"text": "Taluperemees\n\n(Talu)peremees on talu eest vastutav isik ning talu omanik või rentnik, ühtlasi talurahva liige.\n\nTaluperemehe abikaasa on (talu)perenaine.\n", "id": "ekk_Latn_200520"}
{"text": "Blizzard Entertainment\n\nBlizzard Entertainment, Inc. on Ameerika Ühendriikide videomänge tootev firma, mis asutati 8. veebruaril 1991 Silicon & Synapse'i nime all. Firma asutasid Michael Morhaime, Allen Adham ja Frank Pearce, kes on California ülikooli lõpetanud. Firma asub Californias Irvine'is.\n\n1998. aastal ostis Vivendi firma ära ning sellest sai Vivendi Gamesi allüksus. 2008. aastal liideti Vivendi Games ja Activision Inc. tehingu käigus üheks firmaks, mille nimeks sai Activision Blizzard. 2022. aastal ostis Microsoft Activision Blizzardi 68,7 miljardi dollari eest.\n", "id": "ekk_Latn_200521"}
{"text": "Boyce Avenue\n\nBoyce Avenue on Ameerika Ühendriikide bänd. Tegemist on Floridast Sarasotast pärit vendadega: Alejandro, Daniel ja Fabian Monzano. Nad alustasid tegevust 2004. aastal. Nas esitavd peamiselt pop-rock'i. Bändi nimi on tuletatud kahest tänavast, kus nad elasid lapsepõlves. Nad on Youtube'i riputanud üles nii omaloomingut kui ka laule, mida on algselt esitanud teised lauljad.\n", "id": "ekk_Latn_200522"}
{"text": "Morgoth\n\nMorgoth Bauglir (algselt Melkor) on tegelane J. R. R. Tolkieni Keskmaa legendaariumis. Ta on peamine antagonist \"Silmarillionis\", figureerib \"Húrini lastes\" ja on mainitud \"Sõrmuste isandas\".\n\nMelkor oli võimsaim ainuritest, kuid pöördus Pimeduse poolele ja temast sai Morgoth, Arda põhiline antagonist, kellest kogu Keskmaa kurjus tuleb. Tema mõju püsis maailmal ka kaua pärast seda, kui ta visati maailmast välja. Morgothi lugu püsis hiljem hoiatava eeskujuna uhkuse, kadeduse, viha, ahnuse, võimuiha ja nende hävitava võimu vastu.\n", "id": "ekk_Latn_200523"}
{"text": "Eleja mõis\n\nEleja mõis (läti keeles Elejas muiža, saksa keeles Elley) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Eleja vallas Elejas.\n\nEleja mõis rajati 16. sajandil. Mõis on kuulunud Tiesenhausenitele, Behridele ja 1754. aastast Medemitele. Klassitsistlik peahoone rajati aastail 1806–1810 Johann Gottfried Adam Berlitzi ja Giacomo Quarenghi projekti põhjal. Esimese maailmasõja ajal võttis Venemaa armee osa mõisa hoonetest, kaasa arvatud mõisavalitseja maja ja teenijate maja, enda käsutusse. Pärast võõrandamist jäid osa hoonetest kasutuseta, mõisavalitseja majja kolis kool, mõni hoone võeti kasutusele elumajana.\n\nMõisakompleksi kuulusid 19 majandushoonet, pruulikoda, telliselööv ja lubjapõletusahi, tallid, tuulik. Vanimad hooned on aidad. Säilinud on veel pruulikoda, kaks aedniku maja, teenijate maja, neli kaevu.\n\nPargi planeerimist alustati 19. sajandil. 25 hektari suurust Inglise parki piirab müür. Pargis asub rotund, seda ehivad Dorotea Medemi kuju ja sfinksid. Pargis asuvad mõisa rahula ja mitu tiiki.\n", "id": "ekk_Latn_200524"}
{"text": "Hapendamine\n\nHapendamine on toiduainete konserveerimise viis, mille puhul toiduaineid säilitatakse bakterite moodustatud hapete abil. Konserveeriva ainena kasutatakse sageli suhkruid, millest bakterite abil moodustub muu hulgas piimhape.\n\nHapendatud on nt kurke (hapukurk), kapsaid (hapukapsas), tomateid. Hapendatud toiduaineid võib säilitada õhutemperatuuril 0–5 °C.\n\nTänu happelisele pH-tasemele on mikroorganismide paljunemine raskendatud ja köögiviljad säilivad kaua. Hapendamisel kasutatakse antimikroobseid maitsetaimi ja vürtse, nagu näiteks sinepiseemned, küüslauk, kaneel ja nelk. Kui tooraines on palju vedelikku, võidakse hapendada ka ainult soolalahusega. Näiteks hapukapsa ja kimchi valmistamisel soolatakse köögiviljad, et üleliigne vesi sealt välja viia.\n\nHapendada tuleks värskeid ja kahjustamata köögivilju, eelistatult omakasvatatud.\n", "id": "ekk_Latn_200525"}
{"text": "Robert Nivelle\n\nRobert Georges Nivelle (15. oktoober 1856 – 22. märts 1924) oli Prantsuse sõjaväelane, kes osales väejuhina Bokserite ülestõusus ja Esimeses maailmasõjas.\n\n1916. aasta mais anti Verduni lahingus tema juhtimise alla 2. armee ning tänu temale suruti sakslased sama aasta lõpus tagasi, kuigi teda süüdistati juba Prantsuse sõdurite elude raiskamises.\n\n1916. aasta detsembris määrati ta Prantsuse vägede juhiks Läänerindel. Ta kavandas Nivelle'i pealetungi, mille mõttekuses kaheldi võimalike suurte inimkaotuste tõttu juba planeerimisetapis. Pealetung ei osutunudki täielikuks õnnestumiseks, mis põhjustas Prantsuse vägede seas mässu. Nivelle tagandati vägede juhataja kohalt 1917. aasta mais.\n", "id": "ekk_Latn_200526"}
{"text": "Haritav maa\n\nHaritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. Haritava maa alla loetakse põllumaa, mitmeaastased istandikud (nt marjaaiad), kultuurmaad ning parandatud heina- ja karjamaad. Põllumajandusmaa, mis pole haritav maa, on looduslik rohumaa.\n", "id": "ekk_Latn_200527"}
{"text": "Salza Irpina\n\nSalza Irpina on asula ja vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n547 meetri kõrgusel merepinnast asuva Salza Irpina asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200528"}
{"text": "Caroline Herschel\n\nCaroline Lucretia Herschel (16. märts 1750 Hannover – 9. jaanuar 1848 Hannover) oli Saksamaa ja Briti astronoom.\n\nCaroline Herscheli panuseks astronoomiasse on eelkõige mitme komeedi avastamine. Kuid tähelepanuväärne saavutus oli ka 1828. aastal tema poolt kokku pandud William Herscheli poolt vaadeldud udukogude kataloog. Selle eest autasustas Kuninglik Astronoomiaselts teda oma kuldmedaliga. Sellega oli ta esimene naine, kes kuldmedali pälvis ja jäi ainsaks naislaureaadiks kuni 1996. aastani, kui kuldmedali sai Vera Rubin.\n\nCaroline Herschel oli ka üks kahest esimesest naisest, kes valiti Kuningliku Astronoomiaseltsi auliikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_200529"}
{"text": "Rotondi\n\nRotondi on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis. Halduskeskus asub Rotondis.\n\n272 meetri kõrgusel merepinnast asuva Rotondi asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200530"}
{"text": "Merihärg (mütoloogia)\n\nMerihärg on müütiline olend, kes käib mõnikord veest väljas kaldal söömas ja kes mõnikord võib jääda ka karjaloomade juurde elama.\n\nEesti rannikualadel on merehärjaks nimetatud ka hüüpi – lindu kes kuulutavat ette halba. Mütoloogias on merihärga kui kalaliiki peetud nõialoomaks.\n", "id": "ekk_Latn_200531"}
{"text": "Quadrelle\n\nQuadrelle on asula ja vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n300 meetri kõrgusel merepinnast asuva Quadrelle asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200532"}
{"text": "Kukk\n\nKukk ehk kikas on täiskasvanud isane kodukana. Kukeks võidakse nimetada ka teiste kanaliste täiskasvanud isaslindu.\n\nKuni 30-päevane isane tibu on kukktibu.\n", "id": "ekk_Latn_200533"}
{"text": "Brown Deer\n\nBrown Deer on küla USA-s Wisconsini osariigis Milwaukee maakonnas.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 11 999. Aastal 2000 oli 12 170.\n\nLinn moodustati 1955 endise Granville'i linna osast.\n", "id": "ekk_Latn_200534"}
{"text": "Prata di Principato Ultra\n\nPrata di Principato Ultra on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n310 meetri kõrgusel merepinnast asuva Prata di Principato Ultra asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta. Halduskeskus asub Prata di Principato Ultras.\n", "id": "ekk_Latn_200535"}
{"text": "Muedzul Lail Tan Kiram\n\nMuedzul Lail Tan Kiram (sündinud 28. augustil 1966 Jolol) on Sulu sultanaadi kuningakoja pea. Ta on Sulu sultani Moh. Mahakuttah A. Kirami (valitses 1974–1986) vanim poeg. Muedzul Lail Tan Kiram elab Sulu saarestiku keskuses Jolol.\n\n24.05.1974. aastal oma isa Sultan Moh. Mahakuttah A. Kirami kroonimise päeval sai seadusliku Sulu Sultani järeltulijana 8-aastane Datu Muedzul Lail Tan Kiram Raja Mudaks (kroonprintiks). Sultani kroonimist ja Raja Muda (kroonprintsi) ametisse pühitsemist tunnustas ka Filipiinide President Ferdinand Marcos (Memo Order 427[4][8).\n\n\"The Government has always recognised the Sultanate of Sulu as the legitimate claimant to the historical territories of the Republic of Philippines\".\n\nRaja Muda Muedzul Lail Tan Kiram krooniti Sulu Sultaniks 16.09.2012. Muedzul Lail Tan Kiram on õppinud Zamboanga ülikoolis.\n\nMaharaja Adinda Moh . Ehsn S. Kiram Datu Nizamuddin S. Kiram Dayang - Dayang Rahela S. Kiram Datu Jihad S. Kiram Datu Mujahid S. Kiram Dayang - Dayang Redha S. Kiram Datu Mahakuttah S. Kiram\n", "id": "ekk_Latn_200536"}
{"text": "Paternopoli\n\nPaternopoli on asula ja vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n501 meetri kõrgusel merepinnast asuva Paternopoli asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200537"}
{"text": "Bramberģe mõis\n\nBramberģe mõis (saksa keeles Brandenburg, läti keeles Bramberģes muiža) oli riigimõis Kuramaal Miitavi kreisis Jelgava kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Jelgava piirkonnas Glūda vallas Bramberģes.\n", "id": "ekk_Latn_200538"}
{"text": "Aleks Sats\n\nAleks Sats (õieti Aleksander Sats; 21. august 1914 Mariinsk, Tomski kubermang – 15. mai 1992 Viljandi) oli eesti lavastaja ja näitleja.\n\nTa lõpetas 1933. aastal Tartu poeglastegümnaasiumi ja 1937. aastal Tartu Näitekunsti Stuudio.\n\nTa töötas aastatel 1938–1940 Tallinnas ehituse alal ning mängis Draamateatri noorsoo- ja nukulavastustes, oli aastatel 1940–1941 Draamateatri näitleja, 1941–1944 Vanemuise näitleja ja 1944–1949 Ugala näitleja.\n\nAastatel 1949–1952 oli ta Ugala direktor ja kunstilise juhi kohusetäitja, 1952–1971 Ugala peanäitejuht ja 1971–1979 samas lavastaja. Ta on olnud Ugala õppestuudios pedagoog ja mänginud filmis \"Jäljed\" (1963, Tallinnfilm).\n", "id": "ekk_Latn_200539"}
{"text": "Punane tamm\n\nPunane tamm (Quercus rubra, varem ka põhjatamm) on liik tamme perekonnast.\n\nEestisse on see sisse toodud võõrpuuliigina ilmselt üle Euroopa Põhja-Ameerikast, täpsemalt Kanadast 18. sajandil. Oma nimed on ta saanud sügiseks erkpunaseks värvuvatest lehtedest ja põhjapoolkera levilast.\n\n2007. aasta aprillis Marek Vahula eestvõttel alanud projekt \"Punase tamme otsijad\" selgitab meie punaste tammede levikut ja arvukust ning eesmärgiks on välja anda teos \"Punase tamme sõbrad\".\n\nTeda on hajusalt üle Eesti ja puude arv pidevalt kasvab. Teda on nii aedades, alleedel, parkides kui haljasaladel, Eestis kokku umbes 2000 puud. Suurim (300 puuline) selle liigi salu Eestis asub Neeruti maastikukaitsealal. Selle istutas mais 1918. aastal Neeruti mõisa viimane parun.\n", "id": "ekk_Latn_200540"}
{"text": "Madupea\n\nMadupea (Channa ehk Ophicephalus) on kalaperekond.\n\nOsa madupeasid võivad nagu maod mööda maismaad ühest veekogust teise liikuda.\n", "id": "ekk_Latn_200541"}
{"text": "Madusuu\n\nMadusuu (Echiostoma barbatum) on kalaliik.\n\nMadusuudel paikneb silma taga nääre, mille helendumist saab kala juhtida.\n", "id": "ekk_Latn_200542"}
{"text": "Pago del Vallo di Lauro\n\nPago del Vallo di Lauro on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\nHalduskeskus asub Pago del Vallo di Lauros.\n\n130 meetri kõrgusel merepinnast asuva Pago del Vallo di Lauro asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200543"}
{"text": "Mugnano del Cardinale\n\nMugnano del Cardinale on asula ja vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n250 meetri kõrgusel merepinnast asuva Mugnano del Cardinale asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200544"}
{"text": "Moschiano\n\nMoschiano on asula ja vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n276 meetri kõrgusel merepinnast asuva Moschiano asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200545"}
{"text": "Gea Kangilaski\n\nGea Kangilaski (sünninimega Kõverjalg; sündinud 5. detsembril 1978) on Eesti poliitik, feminist ja kodanikuõiguste aktivist, 14. veebruarist 2020 kuni 9. jaanuarini 2023 oli ta Tartu abilinnapea.\n\nEnne poliitilise karjääri algust 2013. aastal töötas ta Tartu Ülikooli Eetikakeskuses projektijuhina, varem pikemalt Eestimaa Looduse Fondi finantsjuhina ning oli selle juhatuse liige, on Eesti Kirjanduse Seltsi juhatuse liige.\n", "id": "ekk_Latn_200546"}
{"text": "Kitiin\n\nKitiin (C₈H₁₃NO₅)ₙ on pikk biopolümeer, polüsahhariid, glükoosi derivaat.\n\nLooduses laialt levinud polümeer on peamiseks komponendiks seente rakukestas ning putukate, lülijalgsete ja vähilaadsete välisskeletis. Struktuurilt sarnaneb kitiini molekul tselluloosiga. Kitiini leidub ka käsnades, molluskites, ainuõõssetes ja rõngussides.\n\nLooduslikult laguneb kitiin teadaolevalt üksnes mõnede ensüümide mõjul, millest tuntum on kitinaas.\n", "id": "ekk_Latn_200547"}
{"text": "Sulu sultanaat\n\nSulu sultanaat on ajalooliselt asunud Sulu saarestikus Sulu meres Filipiinide lõunaosas ja mida on läbi aegade valitsenud Tausugi rahva üle antud piirkonna traditsiooniline islamistlik monarhia. Peale samanimelise saare on hõlmanud sultanaadi territoorium erinevaid saari ja piirkondi Sulu mere ümbruses. Tausugi rahvas – Sulu kuningriigi ajalooline, kuid praeguseni säilinud rahvus – jätkab tänapäeval oma eksistentsi valitseva Kirami dünastiaga Filipiini Vabariigi võimu all.\n\nSultanaadi rajas 1400. aastal araabia maadeuurija ja vaimulik Sayyid Abu Bakr Abirin.\n\nSultanaat loovutas võimu \"ajutiselt\" Kiram-Beatesi lepinguga 1915. aastal USA kindralkubernerile Francis Burton Harrisonile. Kiram-Beatesi leping säilitas Sultani olemasolu ning tema õigused anda tiitleid ja olla kõrgeim usujuht Sulu saarestikus.\n\n1962. aastal tunnustasid Filipiinide valitsus koos presidendiga Sulu sultani institutsiooni ja sultanaadi jätkumist ning nende ajaloolisi õiguseid.\n\nEdaspidi on mitmed Filipiinide valitsused ja presidendid tunnistanud Sulu Sultanaadi õigust oma aladele, sh ka Filipiinide koosseisus olevatele territooriumitele, ning sultanaadi seaduslikule sultani võimu järjepidevusele.\n\nFilipiinide Vabariigi presidendi Marcose memorandum 427 (1974. aastal) tunnustab Sulu Sultanaadi järjepidevust ja legitiimsust.\n\n\"The Government has always recognised the Sultanate of Sulu as the legitimate claimant to the historical territories of the Republic of Philippines\". (\"Valitsus on alati tunnustanud Sulu Sultanaadi õigusi oma ajaloolistele aladele Filipiinide Vabariigi koosseisus.\")\n\nSamuti on säilinud Sulu sultani suveräänsed ajaloolised õigused Põhja-Borneo piirkonna üle, mis hetkel kuulub Malaisiale ja mida haldab Sabah osariik. Malaisia maksab tänapäevani Kirami dünastiale Sabahi maa eest renti. Sulu sultanaati ajalooliselt valitsenud kuningakoja pea on tänapäeval Muedzul Lail Tan Kiram.\n\nTänapäeval on Sulu Sultanaat autonoomne piirkond Filipiinide Vabariigi võimu all. Filipiinide riigireformi tulemusel saab Sulu Sultanaat suurendatud autonoomia (State of Sulu Sultanate).\n", "id": "ekk_Latn_200548"}
{"text": "Hajatalu\n\nHajatalu on teistest taludest eraldi asuv talu, mille maavaldused (eeskätt põllud) on terviklikult taluõue ümber. Hajatalu maavaldused olid enne kruntimiseelset aega külakogukonna sarasest eraldi.\n\nAlates 18. sajandi lõpust on hajatalusid arvestatud ka eraldi asustusüksustena. Hajatalusid on ajalooliselt rohkem olnud Lõuna-Eestis (kohati 90–100%), Põhja-Eestis alla 10%.\n", "id": "ekk_Latn_200549"}
{"text": "Seemnejuha\n\nSeemnejuha (ductus deferens; vas deferens) on paljude selgroogsete isasloomade paariline sisesuguelund.\n\nSeemnejuha (vas deferens) on ka paljudel putukatel.\n\nSeemnejuha puudub lõuatutel kaladel.\n\nIsasel kasvavad seemnejuhad Wolffi juhadest.\n", "id": "ekk_Latn_200550"}
{"text": "Maade vahetus\n\nMaade vahetus on maakasutuspuuduste (nt maavalduste tükeldatus) vähendamiseks või kõrvaldamiseks, maakasutustingimuste parandamiseks ja maa tulukuse suurendamiseks tehtavad maakorraldustööd .\n\nEesti ajaloos on maade vahetust tehtud nt 19. sajandil talude kruntimise ajal .\n", "id": "ekk_Latn_200551"}
{"text": "Katastriüksuse sihtotstarve\n\nEesti määruses \"Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord\" on eristatud 13 katastriüksuse sihtotstarbe liiki.\n\nEesti NSV ajal kasutati maatüki sihtotstarbest rääkides terminit maakategooria.\n", "id": "ekk_Latn_200552"}
{"text": "Katastriüksus\n\nKatastriüksus (lühend kü) on katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.\n\nIgale katastriüksusele on antud unikaalne numbriline kood – katastritunnus.\n", "id": "ekk_Latn_200553"}
{"text": "Maakategooria\n\nMaakategooria oli NSV Liidus (sh Eesti NSVs) maafondi osa, millele oli antud kindel majanduslik otstarve ja kasutamise eesmärk. Õiguslikult reguleeris seda maakoodeks.\n\nEesti praeguses maakatastriseaduses kasutatakse \"maakategooria\" asemel mõistet \"katastriüksuse sihtotstarve\".\n\nNSVL-i ajal oli maakategooriaid kuus.\n", "id": "ekk_Latn_200554"}
{"text": "Konverents\n\nKonverents (ladina keeles conferentia/conferre – kokku tooma) on riikide, ühiskondlike, parteiliste või teaduslike organisatsioonide esindajate kogunemised teatavate küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks, informatsiooni jagamiseks, konsultatsioonide korraldamiseks. Kasutatakse laiemalt kui mõistet kongress.\n\nsuuruselt väiksemad kui kongressid; tähelepanu on suunatud rohkem teatud kindla probleemi käsitlusele; puudub järjepidevus; kindla päevakavaga; korraldus sõltub tihti konkreetsest ainevaldkonnast; tihti korraldatakse osa tegevusest väiksemates töörühmades ehk komiteedes.\n", "id": "ekk_Latn_200555"}
{"text": "Indikaator (keemia)\n\nKeemiline indikaator on spetsiifiliste omadustega aine (või ainete segu), mis teeb nähtavaks uuritava süsteemi teatud keemilise omaduse või selle muutuse. Valdavalt kasutatakse indikaatoreid keemilises analüüsis tiitrimise lõpp-punkti (ekvivalentpunkti) määramiseks lahuse värvuse muutuse järgi. Tuntuimad keemilised indikaatorid on happesusindikaatorid.\n\nIndikaatoreid kasutatakse tiitrimisel järgmiselt. Uuritavale lahusele lisatakse mõni tilk indikaatori lahust ja seejärel aeglaselt tilgutatakse büretist teadaoleva kontsentratsiooniga reaktiivi (titrandi) lahust. Lahuse värvus muutub ekvivalentpunkti piirkonnas järsult ja tiitrimine katkestatakse. Nii saab määrata tiitritava aine (analüüdi) täielikuks reageerimiseks vajaliku (stöhhiomeetriline) titrandi koguse ja arvutada analüüdi kontsentratsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_200556"}
{"text": "Mary Somerville\n\nMary Fairfax Somerville (26. detsember 1780 Jedburgh, Šotimaa – 28. november 1872 Napoli) oli Šoti teaduskirjanik ja õpetlane.\n\nMary Somerville oli õppinud matemaatikat, astronoomiat, botaanikat ja geoloogiat ning oli teine naine Suurbritannias, keda pärast Caroline Herschelit hakati teadlasena tunnustama. Ta oli ka üks kahest esimesest naisest, kes valiti Kuningliku Astronoomiaseltsi auliikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_200557"}
{"text": "Bērvircava\n\nBērvircava on küla (lielciems) Lätis Jelgava piirkonnas Sesava vallas Vircava jõe kaldal. Asulas asub endise Bērvircava mõisa (Behrs Würzau) keskus. Enamik hooneist pärineb ajast, mil Bērvircava oli kolhoosi \"Avangards\" keskuseks. Kuigi Sesava valla keskuseks on ametlikult Sesava, asub vallamaja Bērvircavas.\n", "id": "ekk_Latn_200558"}
{"text": "Bērvircava mõis\n\nBērvircava mõis (läti keeles Bērvircavas muiža, saksa keeles Behrs Würzau) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Sesava vallas Bērvircavas.\n\nMõisa peahoone rajati aastal 1698 ja see on ilmselt vanim puidust ehitatud häärber terves Baltikumis. Mõisa viimaseks omanikuks enne võõrandamist olid Tittelbachid, kuigi nimetuse järgi otsustades on omanikeks olnud ka Behrid. Peahoones on asunud rahvamaja, aga praegu on see avariilises seisukorras. Park rajati mõisa juurde 19. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_200559"}
{"text": "Karlīne mõis\n\nKarlīne mõis (Karlīnes muiža) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Jelgavas. Peahoone aadress on Dambja iela 17.\n\nKarlīne mõis rajati 19. sajandi alguses, toona ehitati ka peahoone. Praktiliselt oli tegemist industriaalse poolmõisaga ehk seebivabrikuga. 19. sajandi lõpus tootmine lõpetati, mõisa peahoonesse rajati kool. Tänapäeval on hoone eravalduses.\n", "id": "ekk_Latn_200560"}
{"text": "Ģintermuiža mõis\n\nĢintermuiža mõis (Ģintermuiža) on mõis Lätis Jelgava piirkonnas Jelgavas. Peahoone aadress on Filozofu iela 69. Saksa keeles Guntershof.\n\nTegemist on suvemõisaga, mille territooriumile rajati analoogselt Seewaldiga Jelgava Psühhiaatriakliiniku hoonetekompleks, mis asub seal tänapäevani. Hooned ehitati 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni.\n", "id": "ekk_Latn_200561"}
{"text": "Valdeka loss\n\nValdeka loss (Valdekas pils) on loss Lätis Jelgava piirkonnas Jelgavas. Lossi aadress on Rīgas iela 22. Saksa keeles (Waldeck).\n\nValdeka loss on 19. sajandil püstitatud Reckede suguvõsa jahiloss, mis allus Ozoli mõisale. Praeguseks omanikuks on Läti Põllumajandusülikool.\n", "id": "ekk_Latn_200562"}
{"text": "Villa Medem\n\nVilla Medem on mõis Lätis Jelgava linnas. Lossi aadress on Uzvaras iela 55.\n\nVilla Medem on klassitsistlik aastal 1818 rajatud Medemite suguvõsale kuulunud suvemõis. Hoone lasi rajada Christoph Johann von Medem ja selle projekteeris Johann Georg Adam Berlitz.\n", "id": "ekk_Latn_200563"}
{"text": "Montecalvo Irpino\n\nMontecalvo Irpino on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis. Halduskeskus asub Montecalvo Irpinos.\n\n623 meetri kõrgusel merepinnast asuva Montecalvo Irpino asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200564"}
{"text": "Melito Irpino\n\nMelito Irpino on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis. Halduskeskus asub Melito Irpinos.\n\n450 meetri kõrgusel merepinnast asuva Melito Irpino asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200565"}
{"text": "Rasony\n\nRasony (poola keeles Rossony) on alev Valgevenes Viciebski oblastis, Rasony rajooni halduskeskus.\n\nAlevis on keskkool, apteek, kaks polikliinikut. Rasonys on kaks kultuurimaja ja kolm raamatukogu. Rasonys töödeldakse puitu, ka on seal toiduainetetööstus. Vaatamisväärsusteks on Rasony Taevassetõusmise kirik aastast 1879, mõis 19. sajandist ja katoliku kirik aastast 2010.\n", "id": "ekk_Latn_200566"}
{"text": "Manocalzati\n\nMelito Irpino on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis. Halduskeskus asub Melito Irpinos.\n\n450 meetri kõrgusel merepinnast asuva Melito Irpino asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200567"}
{"text": "Aidamade\n\nAidamade ehk aidasild (põhjaeesti murretes mademed, lõunaeesti murretes aidaaedine või trepp) on taluarhitektuuris aida otsseinte ja põrandatalade etteulatuvatele otstele kinnitatud poolpalkidest või laudadest põrand. Aidasild oli enamasti aidapõrandaga ühekõrgune ja see asus aidaukse esisel ja aida väljaulatuva räästa all.\n\nAidasilda kasutati mitmesuguste asjade panipaigana.\n", "id": "ekk_Latn_200568"}
{"text": "Made\n\nMade (ka trepimade) ehk podest (ka trepipodest) on trepi (ka trepikoja) tasapinnaline (rõhtne) osa kahe trepimarsi vahel ja viimase trepimarsi peal.\n\nKorrusemade on platvorm või põranda osa trepikäigu lõpus või kaldtee või ala, mis tagab juurdepääsu liftikabiinile igal korrusel. Kahe korruse vahele jääv made on ka vahemade.\n\nAjalooliselt nimetati mademeks aida (või muu hoone) palkidest või laudadest platvormi moodi trepipealset, harvem ka laudadest või palkidest purret.\n", "id": "ekk_Latn_200569"}
{"text": "Vabed\n\nVabed on mõne meetri kõrgused teibad, mis on maasse ridamisi löödud, ja mida kasutati kalavõrkude kuivatamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_200570"}
{"text": "Flumeri\n\nFlumeri on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis. Halduskeskus asub Flumeris.\n\n638 meetri kõrgusel merepinnast asuva Flumeri asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200571"}
{"text": "Algonkini keel\n\nAlgonkini keel (inglise keeles Algonquin, algonkini keeles anishinaabemowin) on algonkini-ritva keelkonna algonkini keelte hulka kuuluv keel. See on lähedases suguluses odžibvei keelega; mõnikord peetakse seda odžibvei keele murdeks.\n\nAlgonkini keele kõnelejad on algonkinid. Algonkini keelt kõneleb emakeelena umbes 1800 inimest, kelle arv väheneb. Vähem kui 10% keelt kõnelevatest inimestest on ühekeelsed.\n\nAlgonkini keelt kõnelevad inimesed elavad Kanadas Edela-Québecis, Loode-Ottawas, Maniwaki lähialadel ja Golden Lake'i piirkonnas Ontarios.\n", "id": "ekk_Latn_200572"}
{"text": "Chiusano di San Domenico\n\nChiusano di San Domenico on asula ja vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Avellino provintsis.\n\n700 meetri kõrgusel merepinnast asuva Chiusano di San Domenico asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200573"}
{"text": "Juozas Grušas\n\nJuozas Grušas (16. november 1901 Žadžiūnai küla, Šiauliai vald – 21. mai 1986 Kaunas) oli leedu kirjanik, tõlkija, esseist ja kultuuritegelane.\n\nTema kui kirjaniku esimene mõjutaja oli leedu luuletaja Jonas Krikščiūnas-Jovaras. Aastatel 1919–1924 õppis ta Šiauliai gümnaasiumis ja 1924–1931 õppis ta Kaunases (tolleaegses pealinnas) Vytautas Suure Ülikoolis teoloogia-filosoofia teaduskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_200574"}
{"text": "Cancello ed Arnone\n\nCancello ed Arnone on asula ja vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis.\n\n8 meetri kõrgusel merepinnast asuva Cancello ed Arnone asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200575"}
{"text": "Būkān\n\nBūkān Sardasht on linn Loode-Iraanis Lääne-Aserbaidžaanis.\n\nlinna nimi pärineb kurdi sõna (boq), mis tähendab konn, mis on leitud bokani vetes.\n", "id": "ekk_Latn_200576"}
{"text": "Casapesenna\n\nCasapesenna on asula ja vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis. Casapesenna asub Napolist umbes 20 km loodes ja Casertast umbes 20 km edelas.\n\n8 meetri kõrgusel merepinnast asuva Casapesenna asustustihedus oli 2010. aasta lõpul inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200577"}
{"text": "Castel Volturno\n\nCastel Volturno on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis. Castel Volturno sai linnaõigused vabariigi presidendi 2007. aasta 19. aprilli dekreediga.\n\n3 meetri kõrgusel merepinnast asuva Castel Volturno asustustihedus oli 2012. aasta lõpu seisuga inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200578"}
{"text": "Djatlovi kuru intsident\n\nDjatlovi kuru intsidendiks nimetatakse üheksa suusamatkaja hukkumist teadmata põhjustel Põhja-Uuralis 2. veebruaril 1959. Hukkumiskoht nimetati hiljem matkajate rühmajuhi järgi Djatlovi kuruks (vene keeles Перевал Дятлова).\n\nIgor Djatlovi juhitud kaugmatkajate rühm põgenes ööbimise ajal seletamata põhjusel telgist ja hukkus sellest kuni 1,5 kilomeetri kaugusel temperatuuril –30 °C. Mõnel surnukehal leiti kolju- ja roidemurde. Juurdluse andmetel teisi inimesi ümbruskonnas ei olnud. Juhtumi seletamiseks on esitatud mitmesuguseid teooriaid (laviin, põgenenud vangide kallaletung, manside rünnak nende pühal mäel viibijaile, sõjaväe eriüksuse rünnak, relvakatsetuspiirkonda sattumine, mõrvamine välisriigi luurajate poolt, keravälk, lumeinimese rünnak, metslooma (näiteks karu) rünnak, infraheli, ülitugev magnetväli, üleloomulik või maaväline jõud).\n\nEnamik rühma liikmeid oli Uurali Polütehnilise Instituudi (praegu Uurali Riiklik Tehnikaülikool) üliõpilased või vilistlased.\n", "id": "ekk_Latn_200579"}
{"text": "45 mm tankitõrjekahur M1937\n\n45 mm tankitõrjekahur mudel 1937, tehasetähisega 53-K (vene keeles 45-мм противотанковая пушка образца 1937 года (53-К)) oli tankitõrje kiirlaskekahur kaliibriga 45 mm, mida toodeti Nõukogude Liidus aastatel 1937-1943.\n", "id": "ekk_Latn_200580"}
{"text": "Südamerütmur\n\nSüdamerütmur ehk südamestimulaator ehk südame tehisrütmur ehk kardiostimulaator ehk kunstlik südamerütmigeneraator (artificial cardiac pacemaker, mitte segamini ajada südame loomuliku rütmijuhtijaga) on meditsiiniseade, mis kas inimese või looma keha pinnale või keha sisse paigaldatuna (implanteerituna) stimuleerib südame kokkutõmbumist, saates selleks elektroodi südamelihase tõmbumist ergutavaid lühikesi elektrilisi impulsse.\n\nSüdamelöögi esilekutsumiseks tekitab südamerütmur lühikese elektriimpulsi, mis antakse südamelihasesse kas kehale kinnitatud (või söögitorusse viidud) või südame sisse viidud või südame pinnale kirurgilise operatsiooni käigus paigaldatud elektroodi(de) kaudu.\n\nSellise stimuleerimisega saab südame löögisagedust kiirendada. Südamerütmuri kasutamise peamine eesmärk ongi säilitada adekvaatne südame löögisagedus olukorras, kui südame loomulik rütmiallikas ei tööta enam piisava sagedusega, või siis tagada südame vatsakeste kokkutõmbed olukorras, kui südame erutusjuhtesüsteemis on tekkinud erutussignaali levimisele takistus.\n\nNüüdisaegsed implanteeritavad südamerütmurid on programmeeritavad. Neid programmeeritakse välise programmaatorseadme abil, mis tähendab, et kardioloog saab valida iga patsiendi jaoks sobivad (optimaalsed) stimuleerimise režiime ka pärast seadme implanteerimist.\n\nOsal implanteeritavatel kardiostimulaatoritel on mitu elektroodi eri südamepiirkondade stimuleerimiseks, et parandada nt südame vatsakeste tõmbumise sünkroonsust. Sellised seadmed annavad elektroodidesse impulsse südame töötsükli eri ajahetkedel, mis määratakse kardioloogi poolt vastavalt elektroodide paiknemisele südames.\n\nLisaks on olemas implanteeritavad kardioverter-defibrillaatorid (ingliskeelne lühend ICD), mis lisaks südame stimuleerimisele ehk aeglase rütmi kõrvaldamisele suudavad teostada ka defibrilleerimist/kardioversiooni ehk katkestada eluohtlikud kiired südame rütmihäired.\n", "id": "ekk_Latn_200581"}
{"text": "Mõhhailo Kotsjubõnski\n\nMõhhailo Kotsjubõnski (ukraina keeles Михайло Михайлович Коцюбинський; pseudonüüm Zahhar Kozub; 17. september 1864, Vinnõtsja – 25. aprill 1913, Kiiev) oli Ukraina kirjanik.\n\nTa kirjeldas tüüpilist Ukraina elulaadi 20. sajandi algul. Kotsjubõnski varaseid jutustusi on nimetatud etnograafiliseks realismiks. Hiljem arenes ta stiil keerukamaks ning temast sai üks Ukraina andekamaid impressionistlikke ja modernistlikke kirjanikke. Kotsjubõnski populaarsetest romaanidest tehti Nõukogude ajal mitu filmi.\n\nTema järgi on nimetatud Mõhhailo-Kotsjubõnske alev Tšernihivi oblastis.\n", "id": "ekk_Latn_200582"}
{"text": "Juri Peroganõtš\n\nJuri Perohanõtš (ukraina keeles Юрій Пероганич; sündinud 11. juulil 1961 Ukrainas Lvivi oblasti Skole rajoonis Smože külas) on Ukraina ühiskonna- ja haridustegelane ning IKT-visionäär, Ukraina IT-ettevõtete liidu peadirektor ning 2009–13 Wikimedia Ukraina tegevjuht.\n\nPerohanõtš omandas kõrghariduse programmeerijana (1980) ja majandusinsenerina (1986) ning magistrikraadi rahvusvahelises õiguses (2000). Ta on töötanud mitmes Ukraina riiklikus transpordi- ja kommunikatsiooniasutuses ning mitmes IKT-valdkonna nõuandvas organis Ukraina valitsuse juures. Alates 2007 on ta Ukraina Infotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni juht.\n\n1984 abiellus ta Ljudmõla Oršanskaga. Neil sündis 1985 poeg Roman. 2011 abiellus Perohanõtš uuesti, seekord luuletaja, ajakirjaniku ja tõlkija Tetjana Tšerepiga. 2012 sündis neil poeg Bohdan.\n", "id": "ekk_Latn_200583"}
{"text": "Bisubstraatsed inhibiitorid\n\nBisubstraatsed inhibiitorid on ained, mis koosnevad kahest konjugeeritud fragmendist, kus kumbki fragment on suunatud erinevale ensüümi substraati siduvale aktiivtsentrile. Sellise inhibiitori sidumisel proteiinkinaasile väheneb kinaasi võime katalüüsida valkude fosforüleerimist.\n", "id": "ekk_Latn_200584"}
{"text": "Baltisaksa kunst\n\nBaltisaksa kunst on kunst, mille loojad olid baltisakslased või ajutiselt Baltimaades tegutsenud sakslased. Seda terminit kasutatakse peamiselt 19. sajandi kunstiloomingu kohta.\n\n19. sajandil koondus baltisaksa kunstnike loominguline tegevus peamiselt Tallinna ja Tartusse, kus taasavatud Tartu Ülikooli juurde oli 1803. aastal asutatud joonistuskool. Joonistuskooli kõrval kujunes mitmete baltisaksa kunstnike õpingute kohaks Saksamaa kunstiakadeemiad või Peterburi, sageli oli tegemist aga lihtsalt iseõppijatega.\n\nParemate teenimisvõimaluste tõttu valisid baltisaksa kunstnikud Peterburi tihtipeale kas ajutiseks või püsivaks elu- ja töökohaks. Kuni sajandi lõpuni olid peamiselt baltisaksa kunstnikud need, kes vahendasid siinsesse kunstiruumi Euroopas vaheldunud kunstistiile. Kohalike baltisaksa aadlike ja linnakodanlaste õdusale ja turvalisele elulaadile vastas eriti hästi kodu ja perekonda hindav biidermeierstiil, ent nende tööde stilistiline diapasoon ulatus klassitsismist impressionismihõngulise vabaõhumaalini. Estofiilide liikumise kandel jõudis baltisaksa kunsti eesti talupoja kuju, väga populaarsed olid erinevates graafilistes tehnikates teostatud linna- ja maastikuvaated. 19. sajandi teise poole baltisaksa kunstisse põimus akadeemilise kunsti elutruuduse nõue.\n\nMitmed baltisakslased sidusid end sel ajal kas õppejõudude või kunstiüliõpilastena Düsseldorfi Kunstiakadeemiaga, pannes aluse nn. Düsseldorfi koolkonnale Eesti kunstis. Seoses rahvusliku liikumise ja eestlastest kunstnike jõudmisega kunstiareenile kaotas baltisaksa kunstikultuur 20. sajandi alguseks tasapisi oma mõjujõu, ent Eesti kunsti ühe arenguliinina on see jälgitav kuni Teise maailmasõja puhkemiseni.\n\nEesti Kunstimuuseumis hakati baltisaksa kunsti kollektsioneerima juba muuseumi algusaastatel. On iseloomulik, et esimesed muuseumi enda kunstiostud olid tänini populaarsed Gustav Adolf Hippiuse \"Eesti pruut\" ja \"Eesti noorik\". Tõhus alus baltisaksa kunsti kollektsioonile pandi 1924. aastal, mil A. Tassalt omandati Hermann Eduard Hartmanni, Johannes Hau, Gustav Adolf Hippiuse, Georg Friedrich Schlateri, Woldemar Friedrich Krügeri, Karl August Senffi ja paljude teiste kunstnike teosed. Hiljem on Eesti Kunstimuuseumi baltisaksa kunsti kogu täienenud kunstiostude ja annetuste kaudu.\n\nBaltisaksa kunsti kollektsiooni moodustavad Eestist pärit või siinse kunstiajalooga seotud saksa või baltisaksa päritolu kunstnike teosed. Tänu eestlastega jagatud kultuuriruumile ja aktiivsusele siinse kunstielu korraldamisel, on baltisakslastest kunstnike loomingut nende rahvusest hoolimata õigusega peetud siinse kunstiajaloo loomulikuks osaks.\n", "id": "ekk_Latn_200585"}
{"text": "Eksponaat\n\nEksponaat (ladina sõnast exponere) on avalikus kohas (nt muuseumis, näitusel) välja pandud ehk eksponeeritav kunstiteos vm ese.\n", "id": "ekk_Latn_200586"}
{"text": "Esindustraditsionalism\n\nEsindustraditsionalism oli Eestis aastatel 1934–1940 viljeldud arhitektuuristiil.\n\nEsindustraditsionalistlikus stiilis hoonetele on omane kõrge katus ning sümmeetriline fassaad, mille juures on kasutatud stiliseeritud orderimotiivi ja tihti ka rahvuslikku ornamenti.\n\nEsindustraditsionalismi on esindanud näiteks Alar Kotli ja Elmar Lohk.\n", "id": "ekk_Latn_200587"}
{"text": "Keelehooldekeskus\n\nKeelehooldekeskus oli 17. oktoobril 2007 Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu linnavalitsuse, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös loodud asutus, mille ülesanne oli parandada avalikku keelekasutust. 2020. aastal võttis keelehooldekeskuse ülesanded üle Eesti Keele Instituudi koolituskeskus.\n\nKeelehooldekeskus korraldas keelekoolitusi ja andis välja keelehooldebrošüüre, mis on tasuta allalaaditavad Eesti Keele Instituudi koolituskeskuse lehelt ja leitavad ka DIGARist.\n", "id": "ekk_Latn_200588"}
{"text": "Riigikapitalism\n\nRiigikapitalism on ühiskonna organiseerimise viis (majandussüsteem), kus riik kontrollib valdavat osa tootmisvahenditest ja kapitalist.\n\nRiigikapitalismi puhul on majanduses säilitatud kapitalismi ja osaliselt ka turumajanduse põhimõtted, kuid riigil on väga laialdane kontroll tootmisvahendite, kapitali ja tööjõu üle. Traditsioonilises riigikapitalistlikus majandussüsteemis on domineeriv roll riigile kuuluvatel äriettevõtetel. Samas on hakatud riigikapitalismiks nimetama ka süsteemi, kus riigi kontroll majanduse üle on kaudsem. Sel juhul kuuluvad tootmisvahendid küll eraettevõtjatele, kuid riik sekkub aktiivselt majandustegevusse, kontrollides investeerimis- ja laenupoliitikat.\n\nTänapäeval peetakse tüüpilisteks riigikapitalistlikeks majandussüsteemideks Hiinat ja Singapuri. Ameerika Ühendriikide politoloog Ian Bremmer on juhtinud tähelepanu sellele, et suur osa kiirelt arenevatest riikidest eelistavad läänelikule vabaturumajandusele majandussüsteeme, kus riigil on majanduselu juhtimisel aktiivne roll. Sellele on kaasa aidanud ka Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu riikide majandusprobleemid ning nende poliitilise mõju vähenemine maailmas. Peamised neli riigikapitalismi elluviimise vahendit arengumaailmas on riiklikud naftakompaniid, riigiettevõtted, riiklikest soodustustest sõltuvad eraettevõtted ja riiklikud heaolufondid.\n\nViimasel ajal on üha enam kirjutatud ka Eesti majandussüsteemi aeglasest liikumisest riigikapitalismi suunas.\n\nRiigikapitalismi mõistet on veidi teises tähendusvarjundis kasutatud 20. sajandi sotsialistlikus ja kommunistlikus retoorikas. 1920. aastatest alates hakati riigikapitalismi mõistet rakendama nendele ametlikult sotsialismi või kommunismi omaks võtnud riikidele, kus tootmisvahendid ei läinud tööliste valdusse, vaid jäid riigi omandisse ja riikliku bürokraatia hallata. Sellist riigikapitalismi käsitlust arendasid Nõukogude Liidu ja hiljem selle satelliitriikide kontekstis need vasakpoolsed liikumised (trotskistid, menševikud, vasakkommunistid, anarhistid), kes Nõukogude Liidus toimunud sisemises võimuvõitluses allajäänuna võtsid seal välja kujunenud poliitilis-majandusliku süsteemi suhtes kriitilise hoiaku. Taolise käsitluse kohaselt on kõik seni eksisteerinud sotsialistlikud riigid olnud tegelikult riigikapitalistlikud.\n\nTeised autorid on selliseid riike nimetanud ka riigisotsialistlikeks.\n", "id": "ekk_Latn_200589"}
{"text": "Eesti jalgrattasport\n\nEesti jalgrattasport on Eestiga seotud jalgrattasport.\n\nAinus Eesti meesjalgrattur, kes olümpiamängudelt medali võitnud, on Aavo Pikkuus, kes 1976. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu meeskonnas meeskondliku maanteesõidu.\n\nJalgrattur Erika Salumäe on esimene Eesti naissportlane, kes tulnud kaks korda olümpiamedalile, ja ainus Eesti naissportlane, kes võitnud olümpiamedali kahele riigile (1988 kuldmedali NSV Liidule ja 1992 kuldmedali Eestile). Ta on ainus Eesti sportlane, kes on valitud 9 korda Eesti aasta sportlaseks, ja esimene naissportlane, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_200590"}
{"text": "Jaoskonnaarst\n\nJaoskonnaarstid olid endisaegsete arstijaoskondade ametlikult kinnitatud arstid .\n\nEesti esimesel iseseisvusajal tegutses aastast 1922 Jaoskonnaarstide Selts.\n", "id": "ekk_Latn_200591"}
{"text": "Sala mõis\n\nSala mõis oli linnamõis Lätis Jūrmalas Sloka linnaosas. Läti keeles Salas muiža.\n\nSala mõisa on esmamainitud 1616. aastal, mil seda rentis Riia linnalt Libbert zur Mühlen, kelle valdusse jäi mõis kuni 1626. aastani. Järgmiseks rentnikuks oli Riia bürgermeister Johann Ulrich (1572–1642). 1661–1673 oli mõis renditud Eberhard Meyerile ning alates 1680. aastast Riia Suurgildi vanemale Bartold Kempele. On teada, et tol ajal oli mõisas üks kahe tiivaga elumaja - üks tiib härrasrahvale ja teine teenijatele. Hiljem lisandusid veel viinaköök, õllekoda ja saun. Veebruaris 1693 sai Sala mõisa uueks rentnikuks Heinrich Haltermann. Mõisa juurde rajati kaks talli. Põhjasõja ajal kuulus mõis Eberhard Bergholtzile. Tema ajast on teada, et mõisas oli olemas teenijate maja.\n\nBergholtzide kätte jäi mõis aastani 1731. Sel aastal hakkas mõisa Riia linnalt rentima Ernst Johann von Biron, kes rajas sinna hobusekasvatuse. Burchard Christoph von Münnichi tegevus tegi ta hobusekasvatuse plaanidele lõpu, aastast 1740 Sala mõis kui eravaldus likvideeriti. Tekkinud riigimõisas paiknes mõnda aega vene sõjaväegarnison.\n\nAastal 1742 esitas Riia linn tsaarivõimudele taotluse, et mõis linnale tagastataks, sest Biron, kelle valdused konfiskeeriti, oli siiski vaid rentnik, aga mitte selle tegelik omanik. Mõis tagastati Riia linnale 17. juulil 1745. Kaks aastat hiljem võtsid mõisa rendile Groted, kes rajasid sinna aastal 1750 uue peahoone.\n", "id": "ekk_Latn_200592"}
{"text": "Jeesuse Sõbrad\n\nJeesuse Sõbrad olid Eesti alal tegutsenud noorte kristlaste ühingud.\n\nEsimene selletaoline ühing asutati 1920. aastal Kuusalus. Hiljem asutati ühinguid veel nt Amblas, Võnnus, Saaremaal.\n\nÜhingute häälekandja oli aastatel 1924-1932 ilmunud ajakiri Jeesuse jälgedel. Ajakirja andis välja Eesti Sisemisjoni Selts.\n", "id": "ekk_Latn_200593"}
{"text": "Bulduri mõis\n\nBulduri mõis (Bulduru muiža) on mõis Lätis Jūrmalas Bulduri linnaosas. Saksa keeles Bilderlingshof. Aadress: Viestura prospekts 6.\n\nBulduri mõisa esimene omanik oli 16. sajandil Johann Buldrinck. Aastail 1655–1785 oli riigimõis. Mõisa omanikud on olnud Mirbachid, Medemid ja Wolffid. Aastal 1910 avati mõisas kohaliku talurahva jaoks Läti esimene põllumajanduskool. Aastal 1988 ehitati kooli jaoks uus hoone; mõisakompleksist on säilinud 19. sajandil ehitatud ait, saun ja teenijate maja. Praegu asuvad mõisas Bulduri põllumajandustehnikum ja parki rajatud Bulduri dendraarium.\n", "id": "ekk_Latn_200594"}
{"text": "Majori mõis\n\nMajori mõis (Majoru muiža) on mõis Lätis Jūrmalas Majori linnaosas. Saksa keeles Majorenhof. Aadress: Konkordijas iela 66.\n\nMajori mõisa omanikud olid 16. sajandist alates Fircksid. Tegemist oli Nurmuiža mõisa kõrvalmõisaga, mis funktsioneeris perekonna majoraatmõisana.\n\n1910. aastal rajati Majori mõisa juugendstiilis hoone, arhitekt oli Wilhelm Bockslaff. Sestsaati kujunes Majori mõis suvemõisaks. Mõis võõrandati 1920. aastal ja 1924. aastal rajati sinna lastekodu.\n", "id": "ekk_Latn_200595"}
{"text": "Vahetuskaubandus\n\nVahetuskaubandus on vanim kaubandusvorm, mille puhul kaks poolt vahetavad kas üheliigilist kaupa (nt vilja mõõt mõõdu vastu vahetus) või eriliigilist kaupa (nt puunõud vilja vastu).\n", "id": "ekk_Latn_200596"}
{"text": "Vahr\n\nVahr on kahest palmikust koosnev juustevõru, mis on keeratud ümber pea. Vahru kasutati selleks, et toetada linikut või tanu ning anda neile soovitud kuju.\n\nVahrud olid levinud Kagu- ja Ida-Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_200597"}
{"text": "Vaipseelik\n\nVaipseelik on ristkülikukujuline riidelaid, mis on mähitud ümber puusade ja kinnitatud vööga; see on vanim seelik . Harilikult kanti vaipseelikuna villast sõba või linast pallapoolt.\n\nEestis kanti vaipseelikut II aastatuhande algusest kuni 19. sajandi keskpaigani. Vaipseelikut hakkas järk-järgult alates 17. sajandist asendama kokkuõmmeldud seelik.\n", "id": "ekk_Latn_200598"}
{"text": "Dessantlaev\n\nDessantlaev on sõjaväelaste, relvasüsteemide ja muu sõjatehnika veoks ning hõlpsaks maalesaatmiseks (dessandiks) valmistatud sõjalaev-abilaev.\n", "id": "ekk_Latn_200599"}
{"text": "Raats\n\nRaats ehk linaraats on kammi meenutav riist, millega vanasti eemaldati linataime kupraid varte küljest (kupardamine).\n\nRaats oli tavaline kupardamisriist, kuid kupardati ka vikati teral lõigates või kirvega raiudes. Varased raatsad olid puust, aga ka luust, piid sisse lõigatud. Raats kinnitati ühe otsaga maha toetuva pingi külge, millel teises otsas oli kaks jalga.\n\nKuprad eemaldati, kui linapeosid mitu korda terade vahelt läbi tõmmati..\n", "id": "ekk_Latn_200600"}
{"text": "Rabamispink\n\nRabamispink on spetsiaalne pink, mida vanasti kasutati rehepeksul rabamisalusena. Rukkivihu pead löödi vastu pinki, terad veeresid mööda kaldpinda hunnikusse.\n", "id": "ekk_Latn_200601"}
{"text": "Kraejalad\n\nKraejalad (ka: raejalad) on jalgadega alus, mida vanasti kasutati erinevate nõude hoidmiseks. Sellel aluse jalgade arv sõltus sellest, mida sellega hoiti. Nt leiva- ja pesuküna hoidmiseks kasutati nelja jalaga alust.\n", "id": "ekk_Latn_200602"}
{"text": "Rahaauk\n\nRahaauk on mütoloogias kuhugi (nt maapinnasesse) peidetud varanduse (enamasti rahapaja) asukoht. Eesti mütoloogia kirjanduse järgi valvasid rahaauku rahahaldjad, -tondid või -kuradid.\n", "id": "ekk_Latn_200603"}
{"text": "Sise-Austria\n\nSise-Austria (saksa Innerösterreich, sloveeni Notranja Avstrija, itaalia Austria Interna) oli mõiste, mida kasutati 14. sajandi lõpust 17. sajandi alguseni Habsburgide pärusvalduste kohta Semmeringi kurust lõunas, viidates keiserlikele Steiermargi, Kärnteni, Kraini ja Austria rannikumaa hertsogkondadele. Sise-Austria hertsogite residents oli Grazis.\n", "id": "ekk_Latn_200604"}
{"text": "Ingrid Kõrvits\n\nIngrid Kõrvits (sündinud 16. märtsil 1968) on eesti koorijuht ja muusikapedagoog.\n\nIngrid Kõrvits on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal 1986. aastal Ede Kõrgemäe juhendamisel ning Tallinna Konservatooriumi 1992. aastal Merike Toro ja Elo Üleoja juhendamisel.\n\nAastatel 1987–2011 töötas Ingrid Kõrvits lastekoori Ellerhein dirigendina, alates 2011. aasta märtsist ka tütarlastekoori Ellerhein dirigendina. Ta on alates 2012. aasta septembrist tütarlastekoori Ellerhein peadirigent.\n\nAlates 1992. aastast on ta Tallinna Muusikakeskkooli solfedžoõpetaja ja lastekoori dirigent. 2008. aastal kasvas lastekoorist välja noortekoor, mis Kõrvitsa juhendamisel on saavutanud auhinnalisi kohti vabariiklikel ja rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Kõrvits töötab ka Muusikakeskkooli koorijuhtimise eriala õpetajana ning koorijuhtimise ja vokaali osakonna juhatajana.\n\nLauljana on Kõrvits osalenud Mainori kammerkoori, Tallinna raekoja kammerkoori, Haapsalu vanamuusika festivali koori ja segakoori Vox Europae töös.\n\nIngrid Kõrvits on lastekoore dirigeerinud IX noorte laulu- ja tantsupeol, XXV üldlaulupeol, XI noorte laulu- ja tantsupeol, XXVI üldlaulupeol, XII noorte laulu- ja tantsupeol ja XXVII üldlaulupeol.\n\n2007. aasta noorte laulupeol oli Ingrid Kõrvits lastekooride üldjuht.\n", "id": "ekk_Latn_200605"}
{"text": "CAN-võrk\n\nController Area Network (CAN-siin) on sõiduki siini standard, mis võimaldab sõidukis olevatel mikrokontrolleritel ja seadmetel omavahel juhtarvuti abita andmeid vahetada.\n\nCAN-siin on sõnumipõhine protokoll, mis loodi konkreetselt autotööstuses kasutamiseks, kuid leiab nüüd kasutust ka teistes valdkondades, nagu lennundus, merendus, tööstusautomaatika ja meditsiiniseadmed.\n\nCAN-siini arendamine algas 1983. aastal ettevõttes Robert Bosch GmbH. Protokolli ametlik esitlus toimus 1986. aasta Autoinseneride ühingu (SAE) kongressil Detroitis. Esimesed Inteli ja Philipsi toodetud CAN-i kontrollerikiibid toodi turule 1987. aastal. Bosch avalikustas CAN 2.0 spetsifikatsiooni aastal 1991. Aastal 2012 tutvustas Bosch täiustatud CAN-i andmekihi protokolli nimega CAN FD, mis on ISO-11898-1 edasiarenduseks.\n\nCAN-siin on üks viiest protokollist, mida kasutatakse sõidukite pardadiagnostika standardi OBD-II alusel. OBD-II standard on olnud kohustuslik kõigile USA-s müüdavatele sõiduautodele ja väikeveokitele aastast 1996 ja EOBD standard on olnud kohustuslik kõigile Euroopa Liidus müüdud bensiinimootoriga sõidukitele aastast 2001 ja diiselmootoriga sõidukitele aastast 2004.\n", "id": "ekk_Latn_200606"}
{"text": "Haudehitis\n\nHaudehitis on ehitis, mis on surnu mälestuseks tema hauale püstitatud.\n\nHaudehitised on nt hauasammas, hauakivi, kääbas, dolmen, mausoleum.\n", "id": "ekk_Latn_200607"}
{"text": "Saabastega kass\n\n\"Saabastega kass\" (prantsuse keeles \"Le Maître Chat, ou Le Chat Botté\") on Prantsuse kunstmuinasjutt kassist, kes kasutab pettust ja trikitamist, et võita oma madalat päritolu ja vaesele peremehele võim, rikkus ja abielu printsessiga. Muinasjutu kirjutas 17. sajandi lõpul Charles Perrault (1628–1703), erruläinud ametnik ja Prantsuse Akadeemia liige. Esmakordselt ilmus lugu illustreeritud käsikirjas kaks aastat enne seda, kui Barbin avaldas selle 1697. aastal kogumikus \"Histoires ou contes du temps passé\", kus leidus kaheksa Perrault' muinasjuttu. Raamat sai kohe populaarseks ja on jäänud selleks tänini.\n\nPerrault' muinaslugudel on olnud maailma kultuuriloole ulatuslik mõju. Algse kogumiku pealkiri oli \"Histoires ou contes du temps passé, avec des moralités\" alapealkirjaga \"Les Contes de ma mère l'Oye\" (\"Möödunud aegade moraalilood\", alapealkirjaga \"Haneema jutud\"). \"Saabastega kass\" on sajandite vältel inspireerinud heliloojaid, koreograafe, kirjanikke, filmiloojaid jpt. Näiteks esineb kass Tšaikovski balleti \"Uinuv kaunitar\" kolmandas vaatuses.\n", "id": "ekk_Latn_200608"}
{"text": "Kulles\n\nKulles''' on kahepaikse vastne. Kullesed elavad vees, neil on sabad ja kehasisesed lõpused. Arengu käigus kasvavad kullestele ka kopsud ja jalad, mis võimaldavad täiskasvanud kahepaiksetel elada vaheldumisi vees ja kuival maal.\n", "id": "ekk_Latn_200609"}
{"text": "Prantsuse park\n\nPrantsuse park (ka Prantsuse stiilis park, Prantsuse pargistiil, barokkpark) on pargikujunduse stiil, mida iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus. Prantsuse park vastandub stiili poolest Inglise pargile.\n\nPrantsuse pargistiili looja on André Le Nôtre.\n", "id": "ekk_Latn_200610"}
{"text": "Andrei Dostojevski\n\nAndrei Dostojevski (vene Андрей Михайлович Достоевский; 27. märts (vkj 15. märts) 1825 – 19. märts (7. märts) 1897) oli vene arhitekt ja memuarist, kirjanik Fjodor Dostojevski noorem vend ning histoloog Aleksandr Dostojevski isa.\n\nAndrei ei olnud Fjodoriga nii lähedane nagu nende vanem vend Mihhail, kuid nende suhted olid siiski sõbralikud. Vennad pidasid elu lõpuni kirjavahetust ning Andrei kirjutas Fjodorist ulatuslikult oma \"Mälestustes\" (mis ilmusid esmakordselt 1930. aastal).\n", "id": "ekk_Latn_200611"}
{"text": "Ajalooline romaan\n\nAjalooline romaan on proosateos, mis käsitleb ajaloolisi sündmusi ja isikuid ilukirjanduslikus võtmes.\n\nNeis teostes kirjeldatakse värvikalt ja emotsionaalselt inimestevahelisi suhteid ning üksikisiku sisemist mina ja maailmatunnetust tervikuna. Iseloomulikud on põnevad seiklused ja värvikad keskkonnakirjeldused, mis annavad ajaloolistele jutustustele romantilise hõngu. Ajaloolisele romaanile pani aluse romantismi õitsengu aegne šoti kirjanik Walter Scott (1771–1832), kes kirjutas 29 romaani peamiselt Šoti- ja Inglismaa ajaloo teemadel (\"Rob Roy\" 1818, eesti keeles 1957; \"Ivanhoe\" 1819, eesti keeles 1926 ja 1956; jt). Scotti romaanides vahelduvad detailirikkad kirjeldused hoogsalt arenevate seiklustega, tema ajalookäsitlust iseloomustab poeetilisus ja romantika. W. Scotti romaanid levisid kiiresti üle kogu Euroopa, avaldades suurt mõju žanri edaspidisele arengule (Victor Hugo, Stendhal, Gustave Flaubert, Lev Tolstoi, Henryk Sienkiewicz), kaasa arvatud Eestis, kus esimene Scotti tõlge ilmus 1888. aastal ajakirjanduses.\n\nMaailmakirjanduse tuntumate ajalooromaanide autorite hulka kuulub veel näiteks Mika Waltari (\"Sinuhe, egiptlane\", \"Mikael Angelos\" jt).\n", "id": "ekk_Latn_200612"}
{"text": "Kaalukoda\n\nKaalukoda ehk vaekoda on asutus või hoone, kus tegeletakse (täppis)kaalumisega.\n\nKaalukojas saab klient tasu (kaaluraha) eest kontrollida näiteks ostetud kauba kaalu, saades soovi korral kaasa seda kinnitava dokumendi.\n", "id": "ekk_Latn_200613"}
{"text": "Kaitseväeteenistuse tunnistus\n\nKaitseväeteenistuse tunnistus on tähtajatu dokument, mis tõendab kaitseväelase või reservväelase isikut, tema kaitseväelist eriala, sõjaväelist auastet ja teenistuskäiku.\n", "id": "ekk_Latn_200614"}
{"text": "Hilja Läti\n\nHilja Läti (8. september 1922 Pööra, Härjanurme vald, Kursi kihelkond, Tartumaa – 26. oktoober 2013) oli eesti kunstiajaloolane.\n\nTa lõpetas 1936. aastal Saduküla algkooli ja 1941. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi.\n\nAastatel 1941–1944 elas ta evakueerituna NSV Liidu tagalas, kus õppis mitmesugustel kursustel, sealhulgas Moskvas raadiotöötajate kursustel, ja töötas eestikeelsete raadiosaadete toimetuses.\n\n1944. aastal astus ta Tartu Riiklikku Ülikooli ja lõpetas selle 1949. aastal. Aastatel 1951–1954 oli ta aspirantuuris Ilja Repini nimelises kunstiinstituudis Leningradis.\n\nTa töötas 1949. aastast Eesti Kunstimuuseumis, 1954. aastast maalifondi vanemteadurina ja aastatel 1967–1990 muuseumi teadusdirektorina.\n", "id": "ekk_Latn_200615"}
{"text": "Karjakontrolliühing\n\nEestis asutati esimene karjakontrolliühing 1909. aastal Vändras. Aastal 1939 oli Eestis 390 karjakontrolliühingut, kus kokku oli 10 300 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_200616"}
{"text": "Glendale\n\nGlendale on linn Arizona osariigis Glendale on linn California osariigis Glendale on linn Colorado osariigis Glendale on asula Montana osariigis Glendale on küla Ohio osariigis Glendale on linn Oregoni osariigis Glendale on linn Utah' osariigis Glendale on linn Wisconsini osariigis ...\n", "id": "ekk_Latn_200617"}
{"text": "Jaunķemeri\n\nJaunķemeri on Läti linna Jūrmala osa. Elanike arv 188 (2008). Asub Liivi lahe kaldal.\n\nOsa Ķemeri rahvuspargi territooriumist paikneb selles linnaosas.\n\nAastal 1912 rajati läbi selle koha Ķemerisse viiv trammiliin, mis tegutses 1914. aastani. Trammiliini äärde osteti 150 suvilakrunti ja piirkonda hakati kutsuma Jaunķemeriks (saksa keeles Neu-Kemmern). Aastast 1928 Ķemeri linna osa, aastal 1959 läks koos kogu Ķemeriga Jūrmala koosseisu. Aastast 1967 on seal kaks sanatooriumit.\n", "id": "ekk_Latn_200618"}
{"text": "Kaugurciems\n\nKaugurciems on Läti linna Jūrmala osa. 1000 elanikku (2008). Asub Liivi lahe kaldal. Jakob Kettler rajas 17. sajandil sinna sadama (Kauger Wick). Saksa keeles oli selle koha nimi Kaugerzeem.\n\nAastal 1919, bermontiaadi ajal, sooritasid Läti väed Kaugurciemsis dessandi.\n\nAastatel 1925–1959 oli Kaugurciems Sloka linna osa.\n", "id": "ekk_Latn_200619"}
{"text": "Kauguri\n\nKauguri on Läti linna Jūrmala osa. Asub Slokast põhjas ja Kaugurciemsist lõunas.\n\nSee on Jūrmala kõige rahvarohkem linnaosa, kus elab 20 585 elanikku (2008). Aastatel 1925–1959 oli asula Sloka linna osa. Jūrmala linnaosana hakati seda rajama 1960. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_200620"}
{"text": "Irboska vald\n\nIrboska vald oli vald Petserimaal aastail 1922–1939. Vallamaja asus Irboskas.\n\nHommiku pool Venemaa piir; põhjapoolne piir algab Riia-Pihkva kivitee ülekäigu kohast Venemaale ja läheb Teshevitso, Salavje, Miltsõ, Podvistrenje, Vilbe (Sadrenje) ja Vertushkina küla maade piiri mööda Vilo vallas oleva Suhlova küla maade piirini, kusjuures nimetatud külad Irboska valda kuuluvad; õhtupoolne piir algab ülevalnimetatud Suhlova küla maade piirist ja läheb Babkova, Rogova, Mõla, Makarova, Konetski, Kuusenitsa ja Tretjakova küla maade piiri mööda edasi õiges joones läbi kroonumetsa ja soo Vruuda jõeni, selles kohas, kus nimetatud jõgi järsku lõuna poole pöörab, siit mööda endist Irboska valla piiri ja Gardingi jõge pidi Lätimaani, Laura vallas oleva Samosje küla hommikupoolset piiri mööda. Ülemalnimetatud külad ja Polsohnovo ning Babina küla maad jäävad Irboska valda.\n\n1. aprillil 1939 asutati valla piirides uus Linnuse vald.\n", "id": "ekk_Latn_200621"}
{"text": "Giorgi Margvelašvili\n\nGiorgi Margvelašvili (gruusia keeles გიორგი მარგველაშვილი; sündinud 4. septembril 1969 Thbilisis) on Gruusia poliitik, kes oli 17. novembrist 2013 kuni 16. detsembrini 2018 Gruusia president.\n\nTa lõpetas aastal 1992 Thbilisi ülikooli filosoofia- ja psühholoogiateaduskonna. Aastatel 1993–1994 õppis ta sotsioloogiat Budapestis Kesk-Euroopa Ülikoolis.\n\nOktoobris 2012 sai ta haridusministriks Bidzina Ivanišvili valitsuses, 7. veebruaril määrati ta asepeaministriks (Irakli Alasania asemele).\n\n27. oktoobril 2013 toimunud presidendivalimistel valiti ta esimeses voorus 62,12 protsendiga häältest Gruusia presidendiks. Davith Bakradze sai 21,72% ja Nino Burdžanadze 10,19% häältest.\n", "id": "ekk_Latn_200622"}
{"text": "Sloka\n\nSloka on Läti linna Jūrmala osa. Asub Krastciemsist läänes ja Kaugurist lõunas. 6013 elanikku (2008). Kuni aastani 1959 oli Sloka iseseisev linn, mille osadeks olid nii mere ääres olev Kaugurciems kui ka Sloka kirikla maadele rajatud Krastciems. Lisaks kuulusid linna alla veel tänapäevased Jūrmala osad Kauguri, Bāžciems ja Brankciems.\n", "id": "ekk_Latn_200623"}
{"text": "Riigikohtu esimees\n\nRiigikohtu esimees on Eesti Riigikohtu tegevust juhtiv isik, kes on ex officio ka Riigikohtu üldkogu eesistuja ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees.\n", "id": "ekk_Latn_200624"}
{"text": "Kūdra\n\nKūdra on Läti linna Jūrmala osa. See asub Brankciemsist läänes ja Ķemerist idas, Ķemeri rahvuspargi aladel. Linnaosas on 123 elanikku (2008).\n\n1950. aastal hakati ümbritsevatest rabadest Sloka tselluloosivabriku kütteks turvast tootma, selle järgi on saanud nime raudteele rajatud rongide peatuskoht ja selle ümbruskond (kūdra on läti keeles turvas).\n", "id": "ekk_Latn_200625"}
{"text": "Brankciems\n\nBrankciems (saksa keeles Frankendorf) on Läti linna Jūrmala osa.\n\nAsub Kūdrast idas ja Bāžciemsist lõunas. See on 12 elanikuga (2008) üks väiksemaid Jūrmala linnaosi.\n\nAsula sai alguse 1525. aastal, mil Wolter von Plettenberg andis sinna ühele Franki-nimelisele mehele mõisa. Mõis kuulus 1826. aastast Ungern-Sternbergidele. 19. sajandi lõpus rajati mõisa maadele vabrik, kus toodeti Riia linna tarbeks tsementi. Aastatel 1925–1959 oli Sloka linna osa.\n", "id": "ekk_Latn_200626"}
{"text": "Plantaarfastsiit\n\nPlantaarfastsiit ehk kukekannus ehk tallasidekirmepõletik (ladina keeles fascitis plantaris) on fibroplastiline haigusseisund inimesel. Tallakilekõõluse (aponeurosis plantaris) põletik põhjustab valu kannas ja kannapiirkonnas, lisaks võib põletiku tõttu tekkida sideme kinnituskohal kandluul ka luu vohamine ning kujuneda luunokk ehk kukekannus. Kukekannuse korral on tugev valu kanna keskosas. Üks kukekannuse tunnus: kui hüppeliigesest jalga kõverdada ja varbaid sirutada ning tekib valu kanna keskosas, võib olla tegemist kukekannusega.\n", "id": "ekk_Latn_200627"}
{"text": "Ivanhoe\n\n\"Ivanhoe\" on Briti kirjaniku Walter Scotti 1819. aastal ilmunud romantiline ajalooline romaan, mille tegevus toimub 12. sajandi Inglismaal. Scott oli üks romantismiajastu tuntumaid kirjanikke ning keskaja populariseerijaid, kes levitas romantilist suhtumist sellesse perioodi.\n\nRomaani nimitegelane kuulub ühte normanni vallutus järel säilinud saksi aadlisuguvõsadest, kuid on andnud truudusvande normannidele. Romaani tegevus algab 1194. aastal, pärast Kolmanda ristisõja nurjumist, kui kuningas Richard Lõvisüda on tagasiteel vangipõlvest Austria hertsogi juures, kuid teda arvatakse endiselt vangis olevat. Tegelaste seas on ka Robin Hood koos oma lindpriide salgaga, kelle mainet tänapäeva popkultuuris Scotti kirjeldus suuresti mõjutas. Üks teose läbivaid teemasid on toonane juutide tagakiusamine.\n\nEesti keeles ilmus romaan esimest korda 1926. aastal A. H. Tammsaare tõlkes.\n", "id": "ekk_Latn_200628"}
{"text": "Bāžciems\n\nBāžciems (saksa keeles Bahseneck) on Läti linna Jūrmala osa.\n\nAsub Slokast läänes ja Brankciemsist põhjas.\n\nSeal asus vanasti Vecslocene ojal veskikoht. Jūrmala kõige väiksema elanike arvuga linnaosa, kus elab 9 inimest (2008). 1925. kuni 1959. aastani oli Sloka linna osa.\n", "id": "ekk_Latn_200629"}
{"text": "Krastciems\n\nKrastciems on Läti linna Jūrmala osa. See asub Valterist läänes ja Slokast idas, Lielupe jõe kaldal. Elanikke on 456 (2008).\n\nLinnaosa vanem ajalugu on lahutamatult seotud Sloka kiriklaga, kuna linnaosa territoorium kuulus kiriklale. Aastast 1910 hakati lisaks seal elanud talupoegadele maid jagama ka Sloka tehasetöölistele. Aastatel 1925–1959 oli see Sloka linna osa.\n", "id": "ekk_Latn_200630"}
{"text": "Vaivari\n\nVaivari on Läti linna Jūrmala osa. 697 elanikku (2008). Asub Slokast idas ja Asarist läänes. Kunagi asus selles paigas Rieksti küla.\n\nAastal 1899 rajati sinna Asari sanatoorium, mis hiljem sai Vaivari sanatooriumi nime. Aastast 1996 on sanatooriumihoones Vaivari põhikool. Aastal 1927 rajati sinna raudteepeatus, mis kandis algselt nime Asari II, aga nimetati 1938. aastal Vaivariks ümber. 1970. aastal rajati Vaivarisse uus püramiidi meenutav sanatooriumihoone, kus asub praegu taastusravikeskus.\n", "id": "ekk_Latn_200631"}
{"text": "Asari\n\nAsari (saksa keeles Assern) on Läti linna Jūrmala osa.\n\nAastal 1827 ehitas Firkside suguvõsa Melluži aladele rannamaja, hakates sel ajal ühtlasi müüma krunte ka praeguse Asari linnaosa aladele. Asari raudteejaam rajati aastal 1877. Aastast 1959 Jūrmala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_200632"}
{"text": "Politsei Peavalitsus\n\nPolitsei Peavalitsus oli Eesti politsei keskasutus 1918–1934, Siseministeeriumi alluvuses.\n\n20. mail 1924 võttis Riigikogu vastu Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse, mille alusel loodi Siseministeeriumi alluvuses Politsei Peavalitsus, mis ühendas kõik kolm ametkonda. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, politsei, kriminaal-, ja kaitsepolitsei peavalitsused kui iseseisvad asutused likvideeriti 16. juunist 1924. Politsei Peavalitsuse eesotsas oli peavalitsuse ülem (aastast 1925 politseidirektor).\n\n1934. aastal reorganiseeriti Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus, Politseivalitsuseks.\n", "id": "ekk_Latn_200633"}
{"text": "Haguküla\n\nHaguküla on ajalooline külatüüp, mida iseloomustas peateelt iga õue juurde minev väike harutee. Hagukülaga sarnane on ahelküla.\n", "id": "ekk_Latn_200634"}
{"text": "Melluži\n\nMelluži on Läti linna Jūrmala osa.\n\n1914. aastal ehitati Firkside suguvõsa rajatud rannamaja Karlsbad lähedale rongide peatuspaik Karlsbad II, mis nimetati 1939. aastal Mellužiks. Rannamaja tõttu tekkis tihedam asustus just Melluži aladele ja asula kandis 1918. aastani nime Karlsbāde. 1959. aastast Jūrmala koosseisus.\n\nMellužis on elanud heliloojad Emīls Dārziņš ja Alfrēds Kalniņš, kirjanik Rūdolfs Blaumanis, luuletaja Veronika Strēlerte, kunstnik Janis Rozentāls, režissöör Alfreds Amtmanis-Briedītis.\n", "id": "ekk_Latn_200635"}
{"text": "Valteri\n\nValteri (saksa keeles Waltershof) on Läti linna Jūrmala osa. Asub Krastciemsist idas ja Asarist lõunas. 873 elanikku (2008). Esimest korda mainitud aastal 1788, mil sealse mõisa omanik Dorotea Valter kellegi Rikmaniga kauples. Samuti rajati 18. sajandil jõe äärde Valteri tamm, mida mööda kulgeb praegu Dambju iela. Aastast 1959 Jūrmala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_200636"}
{"text": "Tännassilma kivimeteoriit\n\nTännassilma kivimeteoriit on kivimeteoriit (kondriitmeteoriit), mis 16. juunil (ukj 28. juunil) 1872 langes Tännassilma Sikkensaare talu lähedal maale; meteoriit kaalus 28,5 kg .\n", "id": "ekk_Latn_200637"}
{"text": "Pumpuri\n\nPumpuri on Läti linna Jūrmala osa. Asub Mellužist idas ja Jaundubultist läänes. 523 elanikku (2008). Aastal 1877 ehitati Firkside suguvõsa rajatud rannamaja Karlsbad lähedale rongide peatuspaik Karlsbad, mis kandis vahepeal nime Melluži I ja nimetati 1939. aastal Pumpuriks. Aastast 1959 Jūrmala koosseisus.\n\nPumpuris on elanud Rainis ja Aspazija.\n", "id": "ekk_Latn_200638"}
{"text": "Obinitsa Issanda Muutmise kirik\n\nObinitsa Issanda Muutmise kirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Obinitsas asuv kirik.\n\nKiriku kõrval asub Obinitsa surnuaed.\n", "id": "ekk_Latn_200639"}
{"text": "Jaundubulti\n\nJaundubulti on Läti linna Jūrmala osa.\n\nAastal 1925 rajati rongivagunist rongide peatuspaik (praegune hoone pärineb aastast 1977). Jaundubulti ja Pumpuri piiril asub Pumpuri keskkool. Elumajad asuvad põhiliselt raudteest põhja pool, lõunas laiub kuni Lielupeni mets, kus asuvad Jaundubulti luited. Linnaosas asuvad mitmed väärtuslikud juugendstiilis hooned. Aastast 1959 Jūrmala koosseisus.\n\nJaundubultis asub Ludis Bērziņši majamuuseum.\n", "id": "ekk_Latn_200640"}
{"text": "Kuksina mägi\n\nKuksina mägi on Haanja kõrgustiku idapoolse osa, Vaaksaare kõrgustiku kõrgeim tipp, kõrgusega 212 m üle merepinna. Kuksina mägi on Setomaa valla kõrgeim tipp.\n\nVaaksaare kõrgustik on moreenkingustik kus põllulaigud kõrgendike vahel vahelduvad metsatukade ja niitudega. Kuksina mägi asub Kuksina külas ning on kaetud metsaga. Meremäe valla kõrgeima tipuna pole mägi turismiobjektina siiski nii oluline kui samas kõrgustikus asuv Meremägi, mille tipu lähedal asub ka vaatetorn. Vaaksaare kõrgustikust põhja pool asub kuni Piusa jõe oruni ulatuv viljaka savipinnaga tasandik, mis on valdavalt põllustatud.\n", "id": "ekk_Latn_200641"}
{"text": "Meremägi\n\nMeremägi on kõrgendik Vaaksaare kõrgustikul, mis kuulub Haanja kõrgustiku idapoolsesse ossa. Kõrgus merepinnast on 204 m.\n\nVaaksaare kõrgustik on moreenkingustik, kus põllulaigud kõrgendike vahel vahelduvad metsatukkade ja niitudega. Meremägi asub Kalatsova ja Merekülä piiril.\n\nMeremäelt paistab selge ilmaga suurem osa Setumaast, Vastseliina kirik, Petseri kloostri kirikukuplid. Selge ilmaga võib näha ka Pihkva järve veepeegeldust, mille järgi on paikkond arvatavasti saanud nime, pidades Pihkva järve veepeegeldust mereks.\n\n2008. aastal ehitas Meremäe vallavalitsus Meremäele vaatetorni ja laululava.\n", "id": "ekk_Latn_200642"}
{"text": "Uusvada tsässon\n\nUusvada tsässon on pühale Anastasiale pühitsetud tsässon, Nahtsi tsässon. Nahtsipäev on 11. novembril. Tõenäoline ehitusaeg 1698.\n", "id": "ekk_Latn_200643"}
{"text": "Postitalu\n\nPostitalu või kirjatalu oli postiasutuse tüüp Eestis.\n\nPostitalud asusid üksteisest keskmiselt 4 km kaugusel, neid oli umbes 2800. Postitaludes toimetati lihtkirjaposti (ka ajalehtede) vastuvõtmist ja väljaandmist ning müüdi postmarke, tempelmarke, postpaberit ja ümbrikke. Postitalu, kus polnud telefoni kõnepunkti, nimetati kirjataluks.\n\nPostitalud olid avatud 2 tundi päevas. Postitalunikud ei saanud rahalist tasu, välja arvatud eritasu kirjade laialikandmise korral. Nende endi post toodi riigi kulul koju ja nende koju ehitati riigi kulul avalik telefoni kõnepunkt ja neil ei tulnud kanda telefoni abonementmaksu.\n\nKategooria:Post Eestis Kategooria:Eesti filateelia Kategooria:20. sajand Eestis\n", "id": "ekk_Latn_200644"}
{"text": "Kaugem Austria\n\nKaugem Austria või Eespoolne Austria (saksa Vorderösterreich, varem die Vorlande) oli ühine nimi Habsburgide varajastele valdustele endises Švaabimaa hõimuhertsogkonnas Saksamaa edelaosas, sealhulgas territooriumid Alsace'i piirkonnas Reinist läänes ja Vorarlbergis.\n\nPärast seda, kui Habsburgide fookus liikus 1278. aasta Marchfeldi lahingu kiiluvees Habsburgi linnuselt Austriale, läks territoriaalne ülemvõim (v.a Vorarlbergis) järk-järgult Šveitsi konföderatsioonile, samuti Prantsusmaale, Baierile, Württembergile ja Badenile.\n", "id": "ekk_Latn_200645"}
{"text": "Küllätüvä tsässon\n\nKüllätüvä tsässon on Nahtsi (Anastassia Vanema) tsässon Küllätüvä külas Setomaa vallas. Nahtsipäev on 11. novembril ukj (29. oktoobril vkj). Tsässon on ehitatud aastatel 1925–1928 varasema, lagunenud tsässona asemele.\n", "id": "ekk_Latn_200646"}
{"text": "Soomusristleja\n\nSoomusristleja on 19. sajandi lõpust kuni Esimese maailmasõja lõpuni kasutusel olnud sõjalaevatüüp. Nende ülesandeks oli vajaduse korral sooritada merelahingus kiireid tiibmanöövreid ning eraldatult tegutsedes häirida vastase kommunikatsioone. Praktiliselt osalesid soomusristlejad peamiselt üldises lahingurivistuses. Pärast Esimest maailmasõda võtsid nende rolli seoses tehnika arenguga üle ristlejad.\n\nErinevalt soomuslaevast oli soomusristlejal nõrgem soomus (soomuskaitse peamiselt veeliinil), aga sellevõrra kiirem käik.\n\nEsimeseks soomusristlejaks loetakse Venemaal 1873 vette lastud General-Admirali.\n", "id": "ekk_Latn_200647"}
{"text": "Patrullkaater\n\nPatrullkaater ehk valvekaater on mereväe või tsiviilametkonna poolt rannikumere või siseveekogu akvatooriumi valve- ja kontrollülesanneteks kasutatav kaater.\n", "id": "ekk_Latn_200648"}
{"text": "Nastja\n\nNastja (vahel ka Nõid Nastja, kodanikunimega Anastassia Perevoztšikova; sündinud Vologdas) on telesaate \"Selgeltnägijate tuleproov\" Eesti esimese hooaja võitnud selgeltnägija. Ta on avaldanud raamatu \"Nastja hea tervise kokaraamat\" (2011). Samuti on ta osalenud telesaates \"Tantsud tähtedega\", kus ta koos oma partneri Marko Mehisega saavutas kolmanda koha.\n", "id": "ekk_Latn_200649"}
{"text": "Saalijalgpalli Meistriliiga\n\nSaalijalgpalli Meistriliiga on Eesti saalijalgpalli kõrgeim liiga.\n\n2014. aastal võitis Meistriliiga Tallinna FC Anži. Teise koha sai SK Augur Enemat ja kolmanda FC Raketa.\n", "id": "ekk_Latn_200650"}
{"text": "Bražciems\n\nBražciems (ka Bražas) on Läti linna Jūrmala osa.\n\nAsub Priedainest läänes, Lielupe jõe vasakul kaldal. 179 elanikku (2008). Linnaosa territooriumil asub Babīte linnamägi.\n\nAastal 1827 ehitas Firkside suguvõsa Melluži aladele rannamaja, selle ümber kujuneva asustusega peeti alguses sidet hobustega. Bražciemsi aladele tekkis toona hobuste vahetuspunkt. Aastast 1959 Jūrmala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_200651"}
{"text": "Priedaine\n\nPriedaine (saksa keeles Kiefernhalt) on Läti linna Jūrmala osa.\n\n1909. aastal rajati sinna Sosnovij platvorm, mille juurde rajati 1939. aastal uus jaamahoone. Linnaosas on palju suvilaid. Priedainest viivad üle Lielupe jõe raudteesild ja autodele ehitatud sild. Aastast 1959 Jūrmala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_200652"}
{"text": "Histoloog\n\nHistoloog on eriteadlane, kes uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.\n", "id": "ekk_Latn_200653"}
{"text": "Vārnukrogs\n\nVārnukrogs (saksa keeles Warne Krug) on Läti linna Jūrmala osa.\n\nAsub Priedaineist idas, Lielupe jõe vasakul kaldal. 138 elanikku (2008). Vārnukrogsi ja Priedaine vahel Lielupe kaldal asub 15–20 meetri kõrgune paljand Baltā kāpa ('valge luide').\n\n1755. aastal, kui Lielupe säng muutus, rajati Lielupe uue sängi ja jõge Daugavaga ühendava vana sängi liitumiskohale kõrts, mille järgi on linnaosa nime saanud. Aastast 1959 Jūrmala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_200654"}
{"text": "Margaret Burbidge\n\nEleanor Margaret Burbidge (aastani 1948 Eleanor Margaret Peachey; 12. august 1919 Davenport – 5. aprill 2020 San Francisco) oli Briti ja Ameerika Ühendriikide astrofüüsik. Elas saja-aastaseks.\n\nBurbidge lõpetas 1939. aastal Londoni Ülikooli University College'i astronoomia alal. 1943. aastal sai doktorikraadi. Ta on töötanud Londoni Ülikooli observatooriumis, Chicago Ülikooli Yerkesi observatooriumis, Cambridge'i Ülikooli Cavendishi laboratooriumis, California Tehnoloogiainstituudis ja alates 1962. aastast California Ülikoolis San Diegos, kus ta aastatel 1979–1988 juhatas astronoomia ja kosmoseteaduste keskust.\n\nTa oli Greenwichi Kuningliku Observatooriumi esimene direktor (1972–1973) pärast seda, kui Kuningliku astronoomi ja observatooriumi direktori ametid 1972. aastal lahku löödi. 1976. aastal sai ta esimese naisena Ameerika Astronoomiaseltsi presidendiks (oli ametis 1976–1978).\n\nBurbidge võitles naiste diskrimineerimise vastu astronoomias.\n", "id": "ekk_Latn_200655"}
{"text": "Atroofilised jutid\n\nAtroofilised jutid ehk striia ehk kõhetusjutid (ladina keeles striae atrophicae) on epidermise atroofiline haigusseisund inimestel.\n", "id": "ekk_Latn_200656"}
{"text": "Edith Karlson\n\nEdith Karlson (sündinud 7. veebruaril 1983) on eesti skulptor.\n\nTa on lõpetanud 2006. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna bakalaureuseõppe ja 2008. aastal magistriõppe.\n\nEdith Karlson valiti üheks kunstnikupalga saajaks aastatel 2018‒2020 ja 2022‒2024.\n\n2021. aasta lõpus avati Noblessneri väljakul Edith Karlsoni suuremõõtmeline skulptuur \"Vanad head ajad\".\n\n2022. aastal linastus \"Eesti lood\" sarjas Karlsonit portreteeriv dokumentaalfilm \"Uue ajastu kunstnik Edith Karlson\".\n", "id": "ekk_Latn_200657"}
{"text": "Cartago (California)\n\nCartago (varem Carthage, Daniersburg ja Lakeville) on rahvaloendustel arvestatav kohaliku võimuorganita asula (census-designated place) USA-s California osariigis Inyo maakonnas.\n\nCartago asub Owensi järvest 4,8 km kaugusel läänes ja Olanchast loodes, 1106 m kõrgusel üle merepinna.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 92. Aastal 2000 oli elanikke 109.\n\nCartago asub mahajäetud asula Carthage'i lähedal. Cartago on nime saanud Kartaago hispaaniakeelse nime järgi. Esimene postkontor avati Cartagos 1918. Mäetööstuse õitseajal piirkonnas (1870. aastatel) oli Cartago aurulaeva sadam, kust veeti laevadega puitu ja maaki.\n", "id": "ekk_Latn_200658"}
{"text": "Ain Agan\n\nAin Agan (sündinud 27. oktoobril 1959) on eesti kitarrimängija ja helilooja.\n\nTa on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud ning Viljandi Kitarrifestivali asutaja ja kunstiline juht.\n\nAgan on esinenud Rootsis, Soomes, Prantsusmaal, Kanadas, USAs, Venemaal, Hiinas, Austrias, Inglismaal, Iirimaal, Norras, Taanis ja Fääri saartel. Ta on mänginud umbes sajaviiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil.\n", "id": "ekk_Latn_200659"}
{"text": "Erich Honecker\n\nErich Ernst Paul Honecker (25. august 1912 Neunkirchen – 29. mai 1994 Santiago) oli Saksa DV poliitik, Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei keskkomitee peasekretär 3. maist 1971 kuni 18. oktoobrini 1989. 1976. aastast alates oli ta ka Saksa DV Riiginõukogu esimees.\n\nHonecker astus Saksamaa Kommunistlikku Parteisse 1929. aastal. Samal aastal läks ta Moskvasse Lenini kooli õppima. 1931 tuli ta Saksamaale tagasi. Ta vahistati 1935. aastal ja mõisteti 1937. aastal 10 aastaks sunnitööle, kus viibis sõja lõpuni. Honecker asutas seejärel noorteorganisatsiooni Saksa Vaba Noorsoo Liit (FDJ) ja oli selle esimees 1946–1955. Seejärel viibis ta Moskvas koolitusel ning 1958–1971 oli ta SSÜP KK julgeolekusekretär. Selles ametis oli ta Berliini müüri ehitamise üks organisaatoreid ja oli vastutav Saksa DV piiri ületajate mahalaskmise eest.\n\nPärast Saksamaa ühinemist pandi ta 1990. aastal koduaresti ja talle esitati süüdistus riigireetmises, võimu kuritarvitamises ja korruptsioonis. Pärast vahistamiskäsku põgenes ta 13. märtsil 1991 koos abikaasa Margot Honeckeriga Moskvasse. Venemaa valitsus nõudis Honeckeride riigist lahkumist. 11. detsembril 1991 varjusid nad Tšiili saatkonda. 29. juulil 1992 saadeti Honecker tagasi Saksamaale. Tema abikaasa lendas Tšiilisse, kus elas nende tütar, kes oli tšiillasega abielus. Maksavähki põdev Honecker anti kohtu alla, kuid kohus otsustas, et ta on liiga haige ja ei elaks kohtupidamist üle ning tühistas 13. jaanuaril 1993 vahistamiskäsu. Honecker lendas seejärel kohe oma abikaasa ja tütre juurde Santiagosse. Ta suri seal 29. mail 1994 maksavähki.\n", "id": "ekk_Latn_200660"}
{"text": "Skene näärmed\n\nSkene näärmed ehk parauretraalnäärmed ehk kusitikõrvalnäärmed (glandulae Skene;glandulae vestibulares minores) on osade imetajate emaste kusitinäärmed.\n", "id": "ekk_Latn_200661"}
{"text": "Bobby McFerrin\n\nRobert \"Bobby\" McFerrin, Jr. (sündinud 11. märtsil 1950 Manhattanil New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide laulja ja muusik. Tema tuntuim laul on \"Don't Worry, Be Happy\". Oma muusikakarjääri jooksul on ta võitnud kümme Grammy auhinda.\n", "id": "ekk_Latn_200662"}
{"text": "Prümli vallakool\n\nPrümli vallakool oli kool Ambla vallas Prümli külas (praegune Jõgisoo küla), kus A. H. Tammsaare õppis aastatel 1888–1891.\n\nVallakool asus praeguse Jõgisoo küla territooriumil, mis moodustati osalise Roosna asunduse, Prümli küla ja Jõgisoo küla liitmisel.\n\nPrümli vallakooli asus 1888. aastal õppima rahvakirjanik A. H. Tammsaare. Prümlis käis ta koolis kolm aastat ning õppis õpetaja Ants Tissi käe all vene keelt, ajalugu, maateadust ja looduslugu.\n\nPrümli koolimaja täitis ka valla- ja kohtumaja ülesandeid ning koolmeister oli ka vallasekretär. Seetõttu oli kooli rehetoas ahju taga ka nn arestikamber.\n\nKool, mille asukohta meenutab praegu ainult paar puud, oli eelmisel sajandivahetusel tuntud ärksa kohana. Näiteks tegutses seal aastatel 1869–1906 keelpillikvartett – 2 viiulit, vioola ja tšello.\n", "id": "ekk_Latn_200663"}
{"text": "Pööre (keeleteadus)\n\nPööre on tegusõna grammatiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub alusega tähistatavast tegijast, milline on tegija seos kõneleja ja kuulajaga.\n", "id": "ekk_Latn_200664"}
{"text": "Lõuna Kõrgepingevõrgud\n\nLõuna Kõrgepingevõrgud (lühend LKV) oli elektriettevõte, mis jaotas Lõuna- ja Kagu-Eesti elektrienergiat.\n\nLKV moodustati 1951. aastal elektriettevõtte Ulila Elektrivõrgud baasil.\n", "id": "ekk_Latn_200665"}
{"text": "Buļļuciems\n\nBuļļuciems on Läti linna Jūrmala osa.\n\nLinnaosa nimi tuleb kunagisest Buļļi mõisast (Bullenhof). Linnaosas asub üks Läti kõrgemaid luiteid Ragakāpa ja Jūrmala vabaõhumuuseum. Pärast Teist maailmasõda rajati sinna kalurite artell \"Uzvara\" ja kalasadam. Aastast 1959 Jūrmala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_200666"}
{"text": "Läti laenud eesti keeles\n\nLäti laenud on eesti keelde läti keelest tulnud laentüved. Laenamine algas 8. sajandil ja hoogustus 13. sajandil keelekontaktide tihenemisel.\n\nLäti laenud esinevad ennekõike eesti keele murretes, peamiselt lõunaeesti murretes ja saarte murdes (üle 250 sõna), eriti palju aga Lätis asunud Lutsi ja Leivu keelesaartel (u 900). Eestlaste ja lätlaste ajalugu ja kultuur on väga sarnased, seetõttu erilisi mõjuvaldkondi ei ole ja laiemalt levinud laene on vähe. Mõned läti laenud on siiski jõudnud ka eesti kirjakeelde. 2020. aasta uurimisseisuga hindas Sven-Erik Soosaar nende hulgaks 34–47.\n\nLaenud näitavad kahe naaberrahva pikaajalist vastastikust, nii-öelda perekondlikku iseloomuga suhtlemist, laenatud on joogi- ja toidunimetusi, rõivanimetusi ning muid koduse majapidamisega seotud sõnu. Sven-Erik Soosaare järgi on kindlad läti laenud näiteks kanep, kauss, kuut, kiin (terariist), kõuts, labus, lest (kala), lääts, magun, mait, nuum, pakal, palakas, pastel, rauts, rääts (korv), sõkal, tuust, täkk, vanik, viisk.\n", "id": "ekk_Latn_200667"}
{"text": "Elavad surnud\n\n\"Elavad surnud\" (originaalpealkiri \"The Walking Dead\") on Ameerika Ühendriikide õudusdraamasari. Telesari põhineb samanimelisel koomiksil, mille autorid on Robert Kirkman, Tony Moore ja Charlie Adlard.\n\nSarja peategelane on Rick Grimes (keda kehastab Andrew Lincoln) – väikelinna asešerif, kes ärkab haiglas kuudepikkusest koomast ja avastab end keset postapokalüptilist maailma, mille on vallutanud zombid. Grimes leiab üles oma perekonna ja temast saab ellujäänute rühma juht. Rühm püüab zombidega täidetud maailmas üheskoos ellu jääda ja kohaneda, kuid zombidest veel ohtlikumaks osutuvad mõned inimesed. Sarja esimese hooaja tegevus leiab aset Atlanta ümbruskonnas, teise kuni neljanda hooaja tegevus toimub Põhja-Georgia maapiirkonnas, alates viiendast hooajast toimub tegevus Alexandrias Virginia osariigis.\n\n\"Elavad surnud\" jõudis Ameerika Ühendriikides teleekraanidele 31. oktoobril 2010 kaabeltelevisioonikanalil AMC ja väljaspool Ühendriike novembris 2010 Fox International Channelsi kanalitel. AMC on igal aastal telesarja uue hooajaga pikendanud, sest sarja vaadatavus on väga suur. Kuuenda hooaja esimene osa tuli teleekraanidele 11. oktoobril 2015. Telesarja populaarsuse tõttu hakati valmistama sõsarsarja \"Fear the Walking Dead\", mille avaosa jõudis AMC kanalil eetrisse 23. augustil 2015.\n\nTelesari on saanud kriitikutelt kiitva vastuvõtu, sellele on antud mitu auhinda, sealhulgas Writers Guild of America uue telesarja auhind ja Kuldgloobuse parima draamatelesarja auhind.\n", "id": "ekk_Latn_200668"}
{"text": "Väike-Maarja kihelkonnakool\n\nVäike-Maarja kihelkonnakool on endine kool Lääne-Virumaal Väike-Maarja valla keskuses Väike-Maarja alevikus. Praegu asub kihelkonnakooli ruumides Väike-Maarja muuseum.\n\nJuba Rootsi ajal, 17. sajandi keskpaiku, hakati maarahvalt nõudma lugemisoskust ja ristiusu tundmist. Sada aastat hiljem, Katariina II valitsemisajal, avati Väike-Maarja mail esimesed külakoolid (1728. aastaks oli avatud kümme külakooli). Kihelkonnakool avati Väike-Maarjas 1723. aastal.\n\nAastatel 1893–1907 juhatas kooli Jakob Tamm.\n\nSelles koolis õppis ka Anton Hansen Tammsaare.\n", "id": "ekk_Latn_200669"}
{"text": "Marta Vaarik\n\nMarta Vaarik (sündinud 27. septembril 1986) on eesti kunstnik.\n\nMarta Vaarik on interdistsiplinaarne kunstnik, kes kasutab maali, videot ja performance'it, et kujutada isiklikke lugusid ning julgeid žeste, mis seavad väljakutse kultuurinormidele, lõhkudes traditsioonilisi narratiive. Kõrge sotsiaalse tundlikkusega Vaarik uurib vähemuste õigustega seotud probleeme ning töötab vaimse tervise probleemide ja taasintegreerumisega tegelevate riskikäitumisega noortega. Kontrastiks süngetele teemadele näeme Vaariku kunstiteoseid pigem frivoolsetes toonides. Tema teoseid on näidatud paljudes galeriides, kaasa arvatud grupinäitusel Kunstihoones ja Heit galeriis Berliinis ning isikunäitustel Vabaduse, Draakoni ja EKA galeriis. Vaarik on omandanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi maali erialal ja magistrikraadi fotograafias ning omab kogemust filmirežissöörina. Enamus nublu muusikavideosid on Marta Vaariku lavastatud ning välja mõeldud, kaasaarvatud \"Für Oksana\", mis oli ühtlasi tema debüüt režissöörina.\n", "id": "ekk_Latn_200670"}
{"text": "Lääne Kalur\n\nLääne Kalur oli kalurikolhoos Lääne maakonnas.\n\n1920. aastate algul loodi kaluriühistu \"Kalamees\", kuid kalureid see koondada ei suutnud. 1930. aastal võeti vastu uus põhikiri ja \"Kalamehest\" sai \"Kalur\". Kuid ka see polnud kalurite kutseühing, sest tema liikmeiks olid ka riigiametnikud-õngemehed. 26. aprillil 1941 koondusid Haapsalu kalurid uude kaluriühistusse \"Kalur\". Pärast sõda 7. märtsil 1945 otsustasid Haapsalu kalurid taas astuda ühistusse \"Kalur\". Valiti ühistu juhatus, kus esimeheks sai kalamees Villem Kivi, tema asetäitjaks sai Aleksander Mensas. 28. aprillil 1949. aastal tehti otsus reorganiseerida ühistu kaluriartelliks (kalurikolhoosiks) \"Haapsalu\". Juhatuse esimeheks valiti Alfred Kuinberg. Liikmeid oli 110.\n\n1955. aasta juulis võttis kolhoos oma koosseisu ka Vormsi kalurid. 12. juulil 1955, kui otsustati tugevnenud ühismajandile uus nimi anda, oli parajasti Musta mere kangelase admiral Pavel Nahhimovi surma-aastapäev. Ettepanek anda kolhoosile admiral Nahhimovi nimi võeti üksmeelselt vastu. Loodi \"Admiral Nahhimovi nimeline kalurikolhoos\".\n\n1971. aastal ühines kolhoos \"Dzeržinski-nimelise kalurikolhoosiga\". Kalurikolhoosile pandi uus nimi – \"Haapsalu Kalur\" ja selle esimeheks sai Villu Põldsam.\n\n1975. aastal moodustati kolhooside Haapsalu Kalur ja Virtsu Kalur alusel \"Lääne Kaluri kalurikolhoos\". 1979. aastal liideti Lääne Kaluri kalakolhoosi juurde Haapsalu kalakombinaat ja 1981 Vormsi sovhoos.\n\n1991. aastal organiseeriti kolhoos ümber aktsiaseltsiks West.\n", "id": "ekk_Latn_200671"}
{"text": "Oru Pearu\n\nOru Pearu ehk Tagapere Pearu ehk Pearu Murakas on tegelane A. H. Tammsaare romaanisarjas \"Tõde ja õigus\".\n\nPearu ei ole sündinud Vargamäel, vaid tulnud sinna aastaid enne Andrest-Krõõta kusagilt kaugemast piirkonnast, Tammsaare sõnul paigast, kus \"vaid hundid uluvad\". Loomult on Pearu vembumees ja mängur, sageli äärmuslikult kiuslik ning isegi vägivaldne. Tema puhul ei või kunagi teada, millised riukad tal mõttes mõlguvad. Pearule meeldib tähelepanu ja inimeste imetlus. Pearu vempudel ei näigi olevat sügavamat tagapõhja. Tal on võime näha inimeste nõrkusi, sh Andrese omi, ning nendele surudes ohvrile palju ebameeldivusi põhjustada ja väljakutseid esitada. Pearu võtab kogu elu pigem mänguna, milles peaosalisena näeb ta iseennast. Kuigi Pearule tööd teha ei meeldi ning ülemäära ta ennast sellega ei vaeva, ei jää ta jonnakuselt ja kanguselt Andresele alla ja saavutab rohkemgi. Pearu paneb Andrese tihti proovile ning vastandub oma irratsionaalsusega Andrese ratsionaalsusele. Samas viivad Pearu teod sündmusi edasi ja panevad Andrest ka filosofeerima ning seeläbi jõuavad lugejani Andrese tõekspidamised. Kuigi mõnikord lähevad Pearu ja Andres isegi kättpidi üksteisele kallale ja kaebavad üksteist kohtusse, siis esineb ka leppimishetki, mil Pearu käitub justkui poleks meeste vahel kunagi tülisid olnudki (nt kui Andrese naine Krõõt sureb).\n\nPearu abikaasa hüüdnimi on Lambasihver (s.t lambakarjus, lambukeste hoidja). Pearu pole iial teinud probleemi sellest, et tema naine on pärit saunikute, mitte kohaomanike klassist – ta on Lambasihvri kosinud armastuse pärast. Ta ei räägi oma naisest iial tagaselga halvasti, ehkki tõdeb korduvalt, et nii kaunist häält või nii nõtkeid käsi ketramisel nagu Vargamäe Krõõdal ei ole mitte kellelgi, ka mitte tema Lambasihvril. Pearu ja Lambasihvri esiklapsed on pojad Joosep ja Karla. Peale nende on Pearul veel lapsi. Vanim poeg Joosep abiellub Andrese vanima tütre Liisiga; Pearu ei kiida seda heaks ja jätab Joosepi talust ilma, kuid annab noortele kaasa oma õnnistuse ja rikkaliku kaasavara. Talu pärib teine poeg Karla ja tema abikaasa Ida. Selleks ajaks on Pearu juba voodihaige ja tunneb muret, et Pearu suguvõsa veri kaob Vargamäelt, kuivõrd Karlal on vaid tütred ning poeg, kes on õnnetuse tagajärjel invaliidistunud.\n\nKui põdur Pearu tunneb romaani V köites, et surm on lähedal, püüab ta saavutada kontakti Mäe Andresega, et viimasedki tüliküsimused surivoodil ära klaarida. Andres aga ei ilmu Pearu ette ega lähe ka tema matustele.\n\nPearu kujutamisel on kasutatud keskmurdelist keelt.\n\nPearu prototüübiks on Tammsaare kunagine naabrimees Jakob Sikenberg.\n\n2019. aasta filmis \"Tõde ja õigus\" mängis Pearut Priit Võigemast.\n\n2016. aastal A. H. Tammsaare muuseumi, Vikerraadio ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu korraldatud \"Tõe ja õiguse\" lugejate lemmiktegelase hääletusel valiti Pearu teisele kohale.\n", "id": "ekk_Latn_200672"}
{"text": "Läänlane\n\nLäänlane aastast 1944 Haapsalus ilmunud ajaleht.\n\nAastatel 1950–1956 kandis leht nime Stalinlikul Teel, aastatel 1956–1988 Töörahva Lipp.\n\nAastal 1990 oli lehe trükiarv 13 000.\n", "id": "ekk_Latn_200673"}
{"text": "Ventspilsi kreis\n\nVentspilsi kreis (saksa keeles Hauptmannschaft Windau, Kreis Wendau, läti keeles Ventspils apriņķis) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal.\n", "id": "ekk_Latn_200674"}
{"text": "Lüps\n\nLüps ehk lüpsmine on looma (lüpsilooma) udarast piima väljutamine kas käsitsi või lüpsiseadmega (masinlüps).\n\nLüpstud on nt lehmi, kodukitsi, uttesid, märasid.\n", "id": "ekk_Latn_200675"}
{"text": "Antonov Airlines\n\nAntonov Airlines on Ukraina lastilennuettevõte, riigiettevõtte Antonov allüksus, mis opereerib ülisuurte ja -raskete lastide rahvusvahelisi tellimuslende. Tema pealennuväljaks on Antonovi lennujaam (ukraina Aеропорт \"Антонов\"), mis asub Kiievist 25 kilomeetri kaugusel loodes, Hostomeli küla lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_200676"}
{"text": "South Bend\n\nSouth Bend on linn Ameerika Ühendriikides Indiana osariigis, St. Josephi maakonna halduskeskus.\n\nSee on saanud nime asukoha järgi St. Josephi jõe lõunapoolseima looke juures. Piirkonna asustasid 19. sajandi alguses karusnahakaubitsejad. Linnastaatuse sai 1865. aastal. Kuni 20. sajandi keskpaigani mõjutas linna majandust tugevalt jõe lähedus, mis soodustas rasketööstuse arengut. Elanike arv oli suurim 1960. aastal (132 445) ja hakkas seejärel vähenema, põhjusteks inimeste kolimine eeslinnadesse ja suurte tööstusettevõtete töö lõpetamine. Tänapäeval on linnas peamised majandusvaldkonnad tervishoid, haridus, väikeettevõtlus ja turism.\n\nLinnas elas 2010. aasta rahvaloenduse järgi 101 168 inimest. See on Indiana suuruselt neljas linn ning Põhja-Indiana majandus- ja kultuurikeskus.\n\nLinnas asub Notre Dame'i Ülikool.\n\nAastatel 2012–2020 oli South Bendi linnapea Pete Buttigieg.\n", "id": "ekk_Latn_200677"}
{"text": "Dragoni\n\nDragoni on vald (comune sparso) Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis. Halduskeskus asub San Giorgios.\n\n130 meetri kõrgusel merepinnast asuva Dragoni asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200678"}
{"text": "Lielupe (Jūrmala)\n\nLielupe on Läti linna Jūrmala osa.\n\nLinnaosa tekkis Buļļi mõisa ja Bulduri mõisa piirile. 1913. aastal rajati sinna Priedaine jahiklubi juurde Buļļi peatuskoht, mis nimetati 1932. aastal Lielupeks. Aastast 1959 on Lielupe Jūrmala linna koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_200679"}
{"text": "Galluccio\n\nGalluccio on vald (comune sparso) Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis. Halduskeskus asub San Clementes.\n\n368 meetri kõrgusel merepinnast asuva Galluccio asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200680"}
{"text": "Stirnurags\n\nStirnurags on Läti linna Jūrmala osa.\n\n1832. aastal tekkis Varnukrogsi kõrtsi vastu kalurite asula, mis on aastast 1959 Jūrmala linna koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_200681"}
{"text": "Marzano Appio\n\nMarzano Appio on vald (comune sparso) Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis. Halduskeskus asub Grottolas.\n\n318 meetri kõrgusel merepinnast asuva Marzano Appio asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200682"}
{"text": "Bulduri\n\nBulduri on Läti linna Jūrmala osa.\n\nBulduri kujunes Bulduri mõisa (Bilderlingshof) ümber. Aastal 1833 hakati mõisa ümbert maad kruntideks müüma. Aastaks 1875 oli Bulduris juba 400 suvilat. Aastal 1877 rajati Riia-Tukumsi raudtee äärde Bulduri raudteejaam (praegune hoone on aastast 1947). Aastal 1889 valmis Bulduri kirik. Aastal 1910 asutati Bulduri mõisa põllumajanduskool, mis tegutseb tänapäevani. Aastast 1959 Jūrmala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_200683"}
{"text": "Rocchetta e Croce\n\nRocchetta e Croce on vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis.\n\n459 meetri kõrgusel merepinnast asuva Rocchetta e Croce asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200684"}
{"text": "San Cipriano d'Aversa\n\nSan Cipriano d'Aversa on asula ja vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis.\n\n68 meetri kõrgusel merepinnast asuva San Cipriano d'Aversa asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200685"}
{"text": "Lüpsivõistlus\n\nLüpsivõistlus on võistlus, mida peetakse heade lüpsivõtete levitamise eesmärgil.\n\nEesti esimene lüpsivõistlus peeti 1926. aastal Tallinnas. Aastal 1938 oli Eestis nt 168 lüpsivõistlust, kus kokku osales 1220 lüpsjat.\n", "id": "ekk_Latn_200686"}
{"text": "Maa (ajaleht 1926)\n\nMaa oli aastatel 1926–1929 Tallinnas ilmunud ajaleht (häälekandja). See oli partei Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondis häälekandja.\n", "id": "ekk_Latn_200687"}
{"text": "Tadeusz Mazowiecki\n\nTadeusz Mazowiecki [taˈdɛuʂ mazɔˈvʲɛt͡skʲi] (18. aprill 1927 Płock – 28. oktoober 2013 Varssavi) oli Poola kirjanik, ajakirjanik, filantroop ja kristlik-demokraatlik poliitik. Ta oli üks Solidaarsusliikumise juhte ning esimene mittekommunistlik peaminister Teise maailmasõja järgses Kesk- ja Ida-Euroopas.\n\nTa sündis aastal 1927 Płockis arsti perekonnas.\n\nTadeusz Mazowiecki oli Poola peaminister 24. augustist 1989 kuni 4. jaanuarini 1991.\n", "id": "ekk_Latn_200688"}
{"text": "Piesoresistiivne efekt\n\nPiesoresistiivne efekt ehk piesotakistuslik nähtus seisneb selles, et materjali elektritakistus sõltub materjalile survel või tõmbel avaldatavast mehaanilisest pingest. Selline sõltuvus ilmneb kõige tugevamini pooljuhtmaterjalidel. Pooljuhtidest on siin praktikas levinuim räni kui kiipide põhiline alusmaterjal. Nii on näiteks survetajurina toimiv takistuselement hõlpsalt integreeritav CMOS-võimendiga. Piesoresistiivset efekti rakendataksegi mitmesuguste tööstusseadmete surve- ja kiirendustajurites.\n\nSeda nähtust kirjeldas esimesena ameerika füüsik Percy W. Bridgman 1920. aastail.\n", "id": "ekk_Latn_200689"}
{"text": "Maahindamine\n\nMaahindamine on maa kvaliteedi kindlakstegemine.\n\nMaahindamine on vajalik selleks, et saada andmeid maamaksu määramiseks, maa hinna arvutamiseks ja maakorralduseks.\n\nEesti alal tehti esimesed maahindamised 17. sajandi lõpus.\n", "id": "ekk_Latn_200690"}
{"text": "Jelena Muhhina (iluuisutaja)\n\nJelena Muhhina (sündinud 22. oktoobril 1988 Tallinnas) on Eesti iluuisutaja.\n\n2005. aastal tuli ta Eesti meistriks naiste üksiksõidus. 2005. aasta maailmameistrivõistlustel sai ta 21. koha.\n\nTa on töötanud Tiiu Valgemäe Uisukoolis.\n", "id": "ekk_Latn_200691"}
{"text": "Itk\n\nItk on rituaalne praktika ja tehnika, mida kasutatakse traditsioonilises kultuuris kriisiolukordade markeerimiseks ja nendest ülesaamiseks. Itkud jagatakse tavandi- ja olusikuitkudeks. Tavandiitkud on seotud elus toimuvate pöördeliste sündmustega. Sellised olukorrad on harilikult seotud surma, abiellumise, võõrsile lahkumise või taaskohtumistega. Olustikuitkudes räägitakse isiklikest kriisidest või lähedaste igapäevastest olukordadest, kus on oluline tunnete väljendamine ning enese määratlemine muutunud olukorras. Kõikidest itkuliikidest kõige vanemad on surnuitkud.\n\nRahvaluuleteaduslikust aspektist on itk omaette folkloorižanr ja praktika, esituslikult on tegemist iseseiseva vokaaltehnika või kõneaktiga. Itkule on omane vähem või rohkem iseloomulik meloodika, mis tavajuhtudel pole ei kõnelemine ega laulmine, vaid jääb pigem nende vahele. Oluline ja itkule omane on itku tekst, mis põhineb traditsioonilistele, sageli vägagi välja arendatud luulelistele vormelitele, mis raamivad ja kujundavad iga esituse konkreetsest olukorrast tulenevat individuaalsust ja improvisatoorsust. Itku meetrika ja värsistruktuur on reeglina suhteliselt kõikuvad.\n\nItku otstarve on vaatamata valdavalt individuaalsele esitusele pigem kollektiivne. Pulmades (ja siirderiitustes üldse) aitab itk asjaosalistel mõtestada toimuvaid ühiskondlikke- ja rollimuutusi, asetada end uude olukorda ja luua turvaline alus edasiseks eluks. Enam individuaalsed on nn juhuitkud, mis võivad olla esitatud üksi olles vastava meeleolu ajel.\n\nItkemist pole üldjuhul eraldi õpitud, suulises kultuuris on see oskus omandatud passiivselt ning ta on aktualiseerunud vastava olukorra tekkides inimese elus. Läänemeresoome rahvakultuuris on itkejad olnud valdavalt naised. Häid itkejaid on hinnatud ning nad on täitnud kogukonnas tähtsat rolli. Eesti rahvakultuuris on itk eksisteerinud muinasajal ja küllap ka hilisematel sajanditel, kuid tõenäoliselt koos reformatsiooni tulekuga on ta ideoloogilistel põhjustel avalikust kasutusest sajandite jooksul välja tõrjutud. Küll on itkemine viimaste aegadeni säilinud setudel, samuti Venemaa läänemeresoome rahvastel. Iseäranis monumentaalsed ja poeetiliselt välja arendatud on karjala ja vepsa itkud.\n", "id": "ekk_Latn_200692"}
{"text": "Nutulaul\n\nNutulaul ehk lamentatsioon, ka kaebelaul (ladina keeles lamentatio) on muusikas tavaliselt kannatusnädala kolme viimase päeva öistel palvustel lauldav või mängitav ning tavaliselt Jeremia nutulaulu tekstile tuginev muusikažanr.\n", "id": "ekk_Latn_200693"}
{"text": "Jaan Kreuksi nimeline parteiorganisatsioon\n\nJaan Kreuksi nimeline parteiorganisatsioon oli 1932. aastal Jõgeval Albert Sakkarti asutatud EKP organisatsioon.\n\nOrganisatsiooni kuulusid valdavalt metsa- ja kraavitöölised.\n\nOrganisatsiooni kui terviku tegevus lõppes 1935. aastal, kui Sakkart lahkus Eestist.\n", "id": "ekk_Latn_200694"}
{"text": "Vabariigi Presidendi hariduspreemia\n\nVabariigi Presidendi hariduspreemia on sihtasutuse Vabariigi Presidendi kultuurirahastu poolt teenekatele Eesti haridustegelastele antav auhind.\n\nIgal aastal antakse välja kolm preemiat suurusega 4800, 3500 ja 2900 eurot. Preemiat rahastab Danske Bank, aastail 2003–2008 oli rahastaja Hansapank. Vabariigi Presidendi hariduspreemiale saab esitada Eesti hariduselus väljapaistvaid tulemusi saavutanud õpetajaid, õppejõude, haridusasutuse juhte või töötajaid, õpikute koostajaid, samuti haridusalaste praktiliste uuenduste algatajaid ja ellurakendajaid või haridusametnikke. Preemia saaja valib välja kultuurirahastu nõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_200695"}
{"text": "Jaguõhtud\n\nJaguõhtud olid Kirde-Eestis hingedeajal (Kirde-Eestis nimetati jaguajaks) peetud neljapäevaõhtused koosviibimised, kus vesteldi, mõistatati ja tehti käsitööd.\n", "id": "ekk_Latn_200696"}
{"text": "Jahvatamine\n\nJahvatamine ehk jahvatus on mingi tahke aine osakeste (harilikult läbimõõt alla 1 cm) mõõtmete mitmekordne vähendamine. Kui osakeste läbimõõt on üle 1 cm, siis võidakse seda nimetada purustamiseks.\n\nAjalooliselt on jahvatamiseks kasutatud nt tuule- ja vesiveskeid.\n", "id": "ekk_Latn_200697"}
{"text": "Jaosmaa\n\nJaosmaa oli ajalooliselt külakogukonna põllumaa osa, mis kuulus ühele taluperele. Terminit \"jaosmaa\" on kasutatud peamiselt Venemaa talupoja maavalduse (vene надел) kohta. Kuna Venemaa talupoega on nimetatud ka \"hingeks\" ehk \"revisjonihingeks\", siis Venemaa talupojad ise nimetasid jaosmaad ka hingemaaks.\n\nEesti alal räägiti hingemaadest vaid Petserimaal ja Narva jõe tagustel maadel .\n", "id": "ekk_Latn_200698"}
{"text": "Kolmeväljasüsteem\n\nKolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enam-vähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks.\n\nEesti alal võeti kolmeväljasüsteem kasutusele 11.–12. sajandil. 19. sajandil mindi enamikus Eesti kohtades üle mitmeväljasüsteemile.\n", "id": "ekk_Latn_200699"}
{"text": "Hoburaudtee\n\nHoburaudtee on endisaegne tänava- või käitisesisene raudtee, kus veojõuna kasutati hobust.\n\nTallinnas kasutati hoburaudteed ühistranspordivahendina (hobutramm ehk konka) 1888. aastast. 1920. aastate alguses asendati Tallinnas hoburaudtee trammiga.\n", "id": "ekk_Latn_200700"}
{"text": "Petšora meri\n\nPetšora meri (vene keeles Печоpское моpе) on meri Loode-Venemaal Barentsi mere kaguosas. Petšora meri piirneb läänes Kolgujevi saare ning idas Vaigatši saare ja Jugorski poolsaarega.\n", "id": "ekk_Latn_200701"}
{"text": "Rannaelamu\n\nRannaelamu on endisaegne Eesti põhjaranniku kalurikülade elamu.\n\nRannaelamus oli tavaliselt neli ruumi. Põhiline eluruum oli tuba. Koda asus toa ja õue vahel. Maja otstesse ehitati tubakamber ja kodakamber, mis olid ühenduses vastavalt toa ja kojaga. Kodakambrit kasutati sahvri või aidana. Suuremates taludes võidi toas vilja kuivatada, aga kojas peksti reht.\n\nRannaelamu peal oli lame katus, tavaliselt viilkatus.\n\nRannaelamu kujunes arvatavasti 18.–19. sajandil kohalikust kaheruumilisest suitsutoast, laenates ehituselemente Soome elamutest ja Eesti rehielamutest.\n\n20. sajandil tulid rannaelamute asemele uued elamud, mis olid keerukama plaaniga.\n", "id": "ekk_Latn_200702"}
{"text": "Aleksei Kazantsev\n\nAleksei Kazantsev (vene keeles Алексей Николаевич Казанцев; 11. detsember 1945 Moskva – 5. september 2007 Burgas) oli vene draamakirjanik, lavastaja ja teatritegelane.\n\nTa sündis Moskvas õigusteaduse professori perekonnas. Ta õppis ühe aasta Moskva Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonnas ning lõpetas aastal 1967 Moskva Laste Keskteatri juures asuva draamastuudio. Ta lõpetas Leningradi Riiklik Teatri-, Muusika- ja Filminstituudi (Georgi Tovstonogovi kursusel) ja aastal 1975 Moskva Kunstiteatri stuudiokooli (Oleg Jefremovi kursusel).\n\nTa töötas näitleja ja lavastajana Moskva Laste Keskteatris, lavastajana Riia Vene Draamateatris, Mossoveti teatris ja mujal.\n\nAastatel 1993–1998 andis ta koos Mihhail Roštšiniga välja ajakirja Dramaturg. Aastal 1998 asutasid nad koos dramaturgia ja režissuuri keskuse, mille kunstiline juht oli ta kuni surmani.\n\nTa hakkas aastast 1975 kirjutama näidendeid. Kõige populaarsemaks sai näidend \"Vana maja\" (Eestis lavastatud aastal 1980 Vene Teatris ja aastal 1983 Noorsooteatris). Samuti on aastal 1982 Rakvere Teatris lavastatud \"Ja katkeb hõbedane pael\".\n", "id": "ekk_Latn_200703"}
{"text": "Irakli Garibašvili\n\nIrakli Garibašvili (gruusia keeles ირაკლი ღარიბაშვილი; sündinud 28. juunil 1982 Thbilisis) on Gruusia poliitik, kes oli aastatel 2013–2015 ja 2021–2024 Gruusia peaminister.\n\n23. detsembril 2015 teatas ta oma tagasiastumisest. 30. detsembril 2015 sai peaministriks senine välisminister Giorgi Kvirikašvili.\n", "id": "ekk_Latn_200704"}
{"text": "Christen Aagaard\n\nChristen Lauridsen Aagaard (28. jaanuar 1616 Viborg – 5. veebruar 1664 Ribe) oli Taani luuletaja, kes kirjutas ladina keeles ja taani keeles, kuid on tuntud põhiliselt ladinakeelsete luuletuste järgi. Peale selle kirjutas ta teoloogia ja filosoofia alaseid teadustöid, mis jäid pooleli.\n\nTema isa oli Viborgi frantsiskaani kiriku pastor Laurids Jensen Aagaard (suri 1628), ema oli Maren Andersdatter Schytte (suri pärast 1657. aastat). Christenil oli vanem vend Niels.\n\nAastal 1636 andis Christen välja oma esimese raamatu \"Sponsis novellis Laurentio Canutio\".\n\nAastal 1635 lõpetas ta Viborgis gümnaasiumi ja astus Kopenhaageni ülikoolis. Ta sooritas 1638. aasta ülestõusmispüha paiku teoloogiaeksami ja 8. mail 1638 sai ta suurepäraste hinnetega bakalaureusekraadi.\n\nAastatel 1639–1641 oli ta Viborgi toomkiriku teine resideeriv kapellaan.\n\nSeejärel loobus ta sellest ametist ja oli 1641. aastast ülemõpetaja Sorøs Sorø gümnaasiumis.\n\nAastast 1646 kutsuti ta Kopenhaagenisse, kus temast sai Kommuniteteti praost ja Kopenhaageni ülikooli erakorraline luuleprofessor, aastal 1647 korraline luuleprofessor. Aastal 1647 sai ta magistrikraadi. Taani kuninga Christian IV surma puhul avaldas ta 1648 puhtas stiilis ja elegantsed ladinakeelsed luuletused pealkirjaga \"Threni hyperborei\" (1648).\n\nAastal 1651 sai ta Ribes Ribe toomkooli rektoriks ja abiellus 28. augustil 1653 Mette Sørensdatter Vedeliga (8. mai 1633 Snogdal i Ribe – 15. märts 1698 Ribe), kes oli Ribe toomkiriku kogudusepreestri magister Søren Andersen Vedeli (1587–1653) ja Susanne Pedersdatteri (1601–1674) noorim tütar ja Anders Sørensen Vedeli pojatütar. Aagaardi ajal käisid koolis õpilased kogu Jüütimaalt. Lõpetajaid oli siiski vähe.\n\nAastal 1658 valis kapiitel ta teoloogialektoriks, millega kaasnes Vester Vedstedi kihelkonna pastori amet. Nendesse ametitesse jäi ta surmani.\n\nAagaard suri pärast aastatepikkust haigust ja maeti Ribe toomkirikusse.\n\nTema luulepärand avaldati Frederik Rostgaardi teoses \"Deliciae poetarum Danorum\" (1. köide, Leyden 1693, lk 341–347) koos tema poja Severin Aagaardi lisatud eluloovisandiga.\n", "id": "ekk_Latn_200705"}
{"text": "Sarafan\n\nSarafan on särgi peal kantav pikk varrukateta rõivas; vene naiste rahvarõivas.\n\nEestis on seda rahvarõivana kasutanud setud ja Iisaku kihelkonna naised.\n", "id": "ekk_Latn_200706"}
{"text": "Gergovia\n\nGergovia oli 1. sajandil eKr gallialaste hulka kuulunud arvernide hõimu peamine oppidum, tänapäeva mõistes pealinn.\n\nArvatakse, et see asus samas kohas kui tänapäeval Gergovie'ks kutsutud küla Clermont-Ferrandi lähedal Auvergne'is, Lõuna-Prantsusmaa keskosas. Roomlaste eelsest rauaajast on seal säilinud mõned müürid ja muldrajatised.\n\nGergovia lähistel toimus 52. aastal eKr Gergovia lahing, milles roomlased said gallialastelt lüüa. Rooma Vabariigi armeed juhtis prokonsul Julius Caesar, gallialasi Vercingetorix.\n", "id": "ekk_Latn_200707"}
{"text": "Luhamaa\n\nLuhamaa oli küla ajaloolisel Setumaal. Nüüdisajal jagunevad kunagise Luhamaa küla maad Hindsa, Määsi ja Pruntova küla vahel.\n", "id": "ekk_Latn_200708"}
{"text": "Gallid\n\nGallid ehk gallialased olid keldi rahvas, kes elas Gallias rauaajal ja Rooma ajal, ligikaudu 5. sajandist eKr kuni 3. sajandini pKr.\n\nGallia keel moodustab (koos keltibeeri keelega) mandrikeldi keelte põhiharu.\n\nEsimesed andmed gallialastest pärinevad 5. sajandist eKr, kui nad olid La Tène'i kultuuri kandjad põhja pool Alpe. Kultuur laius Seine'i, Reini keskjooksu ja Elbe jõe ülemjooksu vahelisel alal. 4. sajandiks eKr levisid nad üle suurema osa tänapäeva Prantsusmaast, Šveitsist, Lõuna-Saksamaast, Austriast ja Tšehhiast. Gallialased hoidsid enda kontrolli all kaubateid Rhône'i, Seine'i, Reini ja Doonau jõestikel ning nende võim laienes kiiresti Põhja-Itaaliasse, Balkanile, Transilvaaniasse ja Anatooliasse.\n\nGallialastel polnud kunagi üht valitsejat või valitsust, kuid gallialaste hõimud tegid ulatuslikult sõjalist koostööd. Nende võimu tippaeg oli 3. sajandi alguses eKr. Pärast Esimest Puunia sõda survestas Rooma vabariik gallialaste võimuala. 225 eKr toimunud Telamoni lahingu järel käis gallialaste võim alla, kuni 50. aastatel eKr vallutas Rooma Gallia nn Gallia sõdades. Seejärel sai Galliast Rooma provints ning gallialased assimileeriti galloromaani kultuuri. Nad kaotasid oma hõimuidentiteedi 1. sajandi lõpuks pKr.\n", "id": "ekk_Latn_200709"}
{"text": "Eva Meil\n\nEva Meil (aastast 1940 Eva Malmsten; 11. september 1917 Tallinn – 10. jaanuar 2002) oli eesti näitleja.\n\nTa lõpetas aastal 1937 Tallinna Prantsuse Lütseumi ja aastal 1946 Draamastuudio eriklassi.\n\nTa mängis aastatel 1937–1941 ja 1944–1949 Draamateatris (oli seal ka etteütleja) ning 1949–1975 Estonias. Ta tegi kaasa filmis \"Siin me oleme\" (1978, Eesti Telefilm).\n", "id": "ekk_Latn_200710"}
{"text": "Emil Cioran\n\nEmil Cioran [eˈmiil tšor'aan] (8. aprill 1911 Rășinari – 20. juuni 1995 Pariis) oli rumeenia filosoof ja kirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_200711"}
{"text": "Antonovi lennujaam\n\nAntonovi lennujaam (ukraina Aеропорт \"Антонов\"), 2000. aastate alguseni ka Hostomeli lennujaam (ukraina Aеропорт \"Гостомель\"), on rahvusvaheline lennujaam Ukrainas, Kiievist 25 kilomeetri kaugusel loodes Hostomeli alevi lähedal.\n\nLennujaam kuulub lennukiehitusettevõttele Antonov ja seda kasutatakse ülisuurte ja -raskete lastide tellimuslendude opereerimiseks ettevõtte allüksuse Antonov Airlinesi poolt ning Antonovi tehases toodetavate ja remonditavate lennukite katsetamiseks. Antonovi lennujaam on maailma suurimate lastilennukite An-225 ja An-124-100 (kuuluvad lastilennuettevõttele Antonov Airlines) kodulennujaam.\n\nLennujaamal on 3500 m pikkune ja 56 m laiune maandumis- ja õhkutõusmisrada. Ta sobib kasutamiseks päeval ja öösel aasta ringi ning on kantud Ukraina lennuväljade riiklikku registrisse.\n\nLennuväljal on kaks kinnist köetavat angaari mõõtmetega (p × l × k, meetrites) 80 × 4 × 28 ja 96 × 104 × 40 , mis võimaldab mistahes tüüpi lennukite, sh An-225, An-124, Boeing 747 jt, hooldus- ja parandustöid ööpäeva ringi ja mistahes ilmaga.\n\nLennukite seisupaiga juurde ulatub raudteeharu, mille laadimisplatvorm on varustatud kahe liikuvkraanaga ja estakaadiga lasti peale- ja mahalaadimiseks lennukitelt.\n", "id": "ekk_Latn_200712"}
{"text": "Dzintari\n\nDzintari (kuni 1922 Edinburga) on Läti linna Jūrmala osa. Dzintari asub Majorist idas ja Buldurist läänes. 2008. aastal elas Dzintaris 2050 elanikku.\n\nDzintari hakkas kujunema Bulduri mõisa maadele 1871. aastal. Esialgu sai asula nimeks Edinburga selle järgi, et 23. jaanuaril 1874 abiellus Venemaa keisri Aleksander II ainus tütar Maria Romanova Edinburghi hertsogi Alfrediga. Seejärel sai asula Venemaa aristokraatia seas populaarseks.\n\n1877 rajati Dzintarisse raudteepeatus (praegune jaamahoone pärineb aastast 1980). 1879. aastal rajati kuursaal, kuid mõni aasta hiljem põles see maha. Juba 1878 rajati kuursaali asukoha juurde vabaõhulava, kus orkestrid esineda said. 1897 rajati teater, kus suvel esinesid Riia, aga ka Varssavi ja Peterburi orkestrid ja varieteetrupid. 1936. aastal valmis kontserdihoone.\n\n1919 sooritas Läti armee sõjas Pavel Bermondt-Avalovi vastu Dzintarisse dessandi. Iseseisvumise järel hakati Dzintarisse ehitama eramuid, sageli rahvusromantilises vaimus, ja see jäi eriti prestiižseks paigaks. Nõukogude võimu ajal rajati Dzintarisse sanatooriume ja puhkekodusid. Aastast 1959 on Dzintari Jūrmala koosseisus.\n\nDzintaris on peatunud Maksim Gorki ja Valeri Brjussov. Vaatamisväärsused on Morbergide suvemaja (1883), teater (1897) ja kuursaali juurde ehitatud merepaviljon (1909).\n", "id": "ekk_Latn_200713"}
{"text": "Ennu tuulik\n\nEnnu tuulik on pukktuulik Saaremaa vallas Saare maakonnas.\n\nEnnu tuulik ehk täpse nimetusega Ennu küla Jaagu talu pukktuulik on traditsiooniline Saaremaa pukktuulik. Ennu tuulik on ehitatud 1924. aastal ning restaureeritud 2013. aastal. Tuulik on avaliku hoonena kasutuses linnuvaatlustornina.\n\nJaagu talu pukktuulik on suuremat tüüpi Saaremaa pukktuulik, mis asub paekivist laotud kivijalal. Tegemist on lihtjahu tuulikuga, ehk tuulikus sai jahvatada jämedamat jahu, kuna tuulikus söelad puuduvad. Ennu tuuliku kerekuju on samuti eriline, kuna see koondub korruste lõikes ülespoole kuni 15 sentimeetrit. Selliseid koonduvad kerega tuulikuid ei ole ajalooliselt palju teada. Jaagu talu pukktuuliku ehitamisel on hulgaliselt ära kasutatud ka ühe vana pukktuuliku detaile – jahukirst, emapuu, värkel, pärsikang, täiskomplekt tiivaluuke, kivitõrs, kolu, kotiluuk, mis ümber tehtud vanast tuuliku välisuksest jt. Need vanad detailid pärinevad umbes 19. sajandi keskpaigast, ehk on tuuliku ehitusel 1924. aastal on ära kasutatud ühe vanema tuuliku detailid ja mehhanismid.\n", "id": "ekk_Latn_200714"}
{"text": "Dubulti\n\nDubulti (saksa keeles Dublezeem, Dubbeln) on Läti linna Jūrmala osa. Asub Jaundubultist idas ja Majorist läänes Riiast 22 km kaugusel. 2008. aastal oli Dubultis 2588 elanikku.\n\nDubultis eraldab Lielupe jõge Liivi lahest kõigest 320 m laiune maariba. Sellegipoolest ei suubu Lielupe merre, vaid Riias Daugavasse.\n\nDubulti on nimetatud lätlase Dubultsi järgi, kellel oli sealkandis 15. sajandil kõrts. Hiljem tekkis selle juurde kaluriküla, aga asulat mainiti esimest korda alles 18. sajandil.\n\nAastal 1783 rajati Bulduri mõisa maadele kõrts (Dublekrug), mis lammutati 1930. aastatel. Pärast 1812. aasta isamaasõda sai Dubulti puhkekohaks neile, kes sõitsid Riiast Kuramaale. Esimest korda mainiti aadlimehi, kes Dubultis mererannal puhkasid, aastal 1814. Aastal 1820 rajati selle juurde esimesed suvilad. Dubulti oli Venemaa esimene aedlinn. Sakslased kutsusid Dubultit Judenburgiks, sest see oli ainus mereäärne asula Kuramaa kubermangus, kuhu juutidel oli lubatud elama asuda. 1841 sai asula ametliku nime. 1850 rajati Dubultisse õigeusu kirik, 1870 vesiravila \"Marienbad\" ja 1877 raudteejaam (praegune hoone pärineb aastast 1977).\n\nAastast 1959 on Dubulti Jūrmala koosseisus.\n\nAastaks 1914 oli Dubulti saavutanud praeguse suuruse 2550 elaniku ja 8190 suvitajaga.\n\nDubulti on peatunud Ivan Gontšarov, Abraham Isaac Kook ja suurvürst Vladimir Aleksandrovitš. Dubultis suri 27-aastaselt publitsist ja kirjanduskriitik Dmitri Pissarev, kes uppus Liivi lahte. Elu viimased 10 aastat (1934–1943) elas Dubultis luuletaja Aspazija.\n", "id": "ekk_Latn_200715"}
{"text": "Brucella microti\n\nBrucella microti on bakteriliik.\n\nBrucella microti genoom on sekveneeritud.\n\nBrucella microti on levinud pinnases ning osades loomades.\n", "id": "ekk_Latn_200716"}
{"text": "Majori\n\nMajori on Läti linna Jūrmala keskmine osa. Majori asub Dubultist idas ja Dzintarist läänes. 3913 elanikku (2008).\n\n17. sajandist alates oli seal Firckside perekonnale kuulunud Majori mõis ehk majoraat (koht, kus elasid suguvõsa elatanud liikmed). Mõisa tänapäevane peahoone valmis 1910 ja see asub keset parki Lielupe jõe kaldal. 19. sajandil rajati mõisa juurde kõrts.\n\nMajori hakkas arenema 1877, mil sinna tekkis raudteepeatus (praegune jaamahoone pärineb aastast 1992). Sealt viis Hornide kontserdiaia juurde Majori peatänav Jomas iela. Kontserdiaed rajati umbes 1870. Keset aeda valmis 1936 suur avatud kontserdisaal, mida ei eralda ümbritsevast pargist seinad.\n\nUusklassitsistliku arhitektuuri üks parimaid näiteid Jurmalas on aadressil Jomas iela 43 asuv näitusesaal, mis valmis juba 1863.\n\n1938 valmis Majoris Läti kõige rikkama naise Emīlija Benjamiņa kodumaja. Tänapäeval asub see aadressil Jomas iela 13. Läti NSV-s oli see nomenklatuuri külalistemaja.\n\nAastast 1959 on Majori Jūrmala koosseisus.\n\nTänapäeval on Jomas iela jalakäijate tänav, mis on ääristatud restoranide, kaupluste ja hotellidega, Majoris on kaks suuremat hotelli (Jūrmala spaa ja \"Baltic Beach\") ning väiksemaid võõrastemaju.\n\nMajori vaatamisväärsuste hulka kuuluvad kaunis liivarand ja 1929 valminud rannapaviljon.\n", "id": "ekk_Latn_200717"}
{"text": "Teverola\n\nTeverola on asula ja vald (comune) Itaalias Campania maakonnas Caserta provintsis. Halduskeskus asub Teverolas.\n\n25 meetri kõrgusel merepinnast asuva Teverola asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200718"}
{"text": "Maailm kui tahe ja kujutlus\n\n\"Maailm kui tahe ja kujutlus\" (\"Die Welt als Wille und Vorstellung\") on saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos. Raamatu esmatrükk ilmus 1818. aasta detsembris ning teine, täiendatud trükk 1844.\n\nEesti keeles ilmus teos kahes köites aastal 2018.\n", "id": "ekk_Latn_200719"}
{"text": "Gerd Tarand\n\nGerd Tarand (sündinud 12. septembril 1985 Tallinnas) on eesti blogija, ühiskonnaaktivist ja endine poliitik.\n", "id": "ekk_Latn_200720"}
{"text": "William Thomas Stead\n\nWilliam Thomas Stead (5. juuli 1849 – 15. aprill 1912) oli Briti kirjanik ja ajakirjanik.\n\nTa hukkus Titanicul.\n", "id": "ekk_Latn_200721"}
{"text": "Amasoonase kaapiväät\n\nAmasoonase kaapiväät (Banisteriopsis caapi) on Lõuna-Ameerika vihmametsades ja Lääne-India saarestikus kasvav ronitaim (liaan) malpiigialiste sugukonnast.\n", "id": "ekk_Latn_200722"}
{"text": "Võimla tänav\n\nVõimla tänav on tänav Rakvere keskosas Rakvere Spordikeskuse lähedal.\n\nTänava pikkus on umbes 270 meetrit. Tänav algab Vabaduse tänavalt, ristub Laia ja Lydia Koidula tänavaga ning lõpeb Kastani puiesteel.\n\nTänav läbib parki, kus asub Rakvere vennashaua monument.\n\nAadressil Võimla 1 asub Rakvere Pauluse kiriku hoone, mida kasutatakse Rakvere koolide võimlana.\n", "id": "ekk_Latn_200723"}
{"text": "Eeslinn\n\nEeslinn oli algses tähenduses linnaosa, mis paiknes väljaspool linnamüüri; hiljem on selle all mõeldud linnasüdamikust väljaspool olevat linnaosa.\n\nEestis hakkasid eeslinnad tekkima 14. sajandil. Esimene eeslinn oli Tallinnas Kalamaja. Kalamaja on teadaolevalt esmamainitud 1374. aastal Tallinna eeslinnana.\n\nEeslinnade arengu käigus võivad nad muutuda näiteks tööstuslinnaosadeks või aedlinnadeks.\n", "id": "ekk_Latn_200724"}
{"text": "Haigekassa (üldmõiste)\n\nHaigekassa on kindlustatud isikutele ravikindlustuse andmisega tegelev asutus.\n\nEsimesed haigekassad asutati 1883. a Saksamaal.\n", "id": "ekk_Latn_200725"}
{"text": "Ajutine töövõimetus\n\nAjutine töövõimetus on töötaja ajutine töövõime kaotus ehk võimetus teha tööd haigestumise, vigastuse või haige pereliikme põetamise tõttu.\n\nEesti töötavale ravikindlustusega isikule, kellele on kirjutatud töövõimetusleht, maksab Eesti Haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitist.\n", "id": "ekk_Latn_200726"}
{"text": "Verolavecchia\n\nVerolavecchia on vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Verolavecchias.\n\n68 meetri kõrgusel merepinnast asuva Verolavecchia asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200727"}
{"text": "Alkaani 1-monooksügenaas\n\nAlkaani hüdroksülaas (EC 1.14.15.3; süstemaatiline nimi alkaan,redutseeritud-rubredoksiin:hapnik 1-oksüdoreduktaas, kuid kasutatakse ka järgnevaid sünonüüme: alkaani 1-monooksügenaas, alkaani 1-hüdroksülaas, oomega-hüdroksülaas, rasvhape oomega-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas, 1-hüdroksülaas, alkaani monooksügenaas) on mitmekülgne biokatalüsaator, mis viib läbi erinevaid kasulikke oksüdatsiooniprotsesse, mille hulgas on ka aeroobne alkaanide lagundamine. Ensüümid võivad lagundada alkaane, kasutades nelja erinevat oksüdatsioonirada. Lagundatava alkaani pikkuse alusel eristatakse kolme tüüpi ensüüme. Alkaani hüdroksülaase omavad bakterid osalevad süsivesinike biodegradatsioonis ja naftareostuste puhastamisel.\n", "id": "ekk_Latn_200728"}
{"text": "Michel Roux\n\nMichel André Roux (19. aprill 1941 Charolles, Saône-et-Loire'i departemang – 11. märts 2020 Bray, Berkshire) oli prantsuse päritolu Michelini tärniga restoranide peakokk, kes töötas Suurbritannias.\n", "id": "ekk_Latn_200729"}
{"text": "Treviso Bresciano\n\nTreviso Bresciano on vald (comune sparso) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Trebbios.\n\n687 meetri kõrgusel merepinnast asuva Treviso Bresciano asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200730"}
{"text": "Seniga\n\nSeniga on vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Senigas.\n\n48 meetri kõrgusel merepinnast asuva Seniga asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200731"}
{"text": "AS Aivaz\n\nAS Aivaz oli metallitööstusettevõte Tallinnas, tegeles malmi- ja vasevalamite tootmisega.\n\nAastal 1939 töötas ettevõttes 75 töölist ja 8 ametnikku.\n\nEttevõtte eelkäija oli 1922. aastal asutatud AS J. Aivaz & Ko.\n\nAS \"Aivaz\"is valmistati kultuurimälestiseks tunnistatud EELK Valjala Martini kiriku tornikell ja EELK Laatre Püha Laurentsiuse kiriku tornikell.\n\nEttevõte natsionaliseeriti 1940. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_200732"}
{"text": "Juraj Dobrila Ülikool Pulas\n\nPula Juraj Dobrila Ülikool (Sveučilište Jurja Dobrile u Puli) on ülikool Pula linnas Horvaatias, asutatud 2006. aastal. 2011. aastal õppis ülikoolis 2465 üliõpilast.\n", "id": "ekk_Latn_200733"}
{"text": "Tiit Berg\n\nTiit Berg (2. jaanuar 1946 – 9. oktoober 1980) oli eesti näitleja ning filmi- ja telerežissöör.\n\nTiit Berg lõpetas 1964. aastal Tallinna 2. Keskkooli ning 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (7. lennus) lavastaja-näitlejana.\n\nTa töötas Eesti Televisioonis telesaadete ja dokumentaalfilmide režissöörina.\n\nBerg hukkus mereõnnetuses 1980. aasta oktoobris, kui mängufilmi \"Pulmapilt\" võtete ajal mindi õhtusel ajal purjepaadiga merele. Selles segaseks jäänud asjaoludega õnnetuses hukkusid ka filmioperaator Jüri Garšnek ja baleriin Raili Jõeäär.\n", "id": "ekk_Latn_200734"}
{"text": "Nikolai Kazantsev\n\nNikolai Kazantsev (vene keeles Николай Дмитриевич Казанцев; 2. veebruar/15. veebruar 1907 – 12. november 1971 Moskva) oli vene jurist.\n\nTa sündis külas (asub praeguse haldusjaotuse järgi Kurgani oblastis Beloozerski rajoonis). Ta kaitses aastal 1947 õigusteaduse doktori väitekirja, aastal 1948 sai ta professoriks. Ta oli aastast 1944 NLKP liige.\n\nTema erialaks oli maa- ja kolhoosiõigus. Ta oli aastast 1930 teaduslikul ja pedagoogilisel tööl. Aastatel 1954–1971 oli ta Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna maa- ja kolhoosiõiguse kateedri juhataja. 1960. aastatel osales ta maa-alaste õigusaktide ettevalmistamisel.\n", "id": "ekk_Latn_200735"}
{"text": "Agu (ajakiri)\n\nAgu oli 21. detsembrist 1922 kuni 4. juulini 1925 Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse välja antud kirjanduse, kunsti ja kultuuri ajakiri.\n\nAastatel 1923–1924 ilmus ajakiri kord nädalas Eduard Hubeli toimetamisel. 1925. aastal olid toimetajad Georg Eduard Luiga (vastutav toimetaja) ja Ernst Raudsepp (tegev toimetaja) ning ajakiri ilmus kaks korda kuus. Toimetus asus Tallinnas aadressil Pikk tänav 2 Päewalehe ruumes.\n\n1923. aastal ilmunud ajakirjanumbrite esikaaned olid iga kord spetsiaalselt väljaande tarbeks Eesti tuntud kunstnike kujundatud. 1924. aastal ilmus ajakiri püsikaanekujundusega, mille autor oli Ernst Adalbert Ferdinand Stieren.\n\nAjakirja viimane number ilmus 4. juulil 1925. Esialgu peatati väljaandmine majanduslikel kaalutlustel ainult suvekuudeks, kuid 1925. aasta 12. number jäigi ajakirja viimaseks.\n", "id": "ekk_Latn_200736"}
{"text": "Aiatööleht\n\nAastatel 1907–1914 andis ajakirja välja Tartu Põllumeeste Selts ja seejärel aastatel 1915–1918 Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts.\n\nSelle vastutavad toimetajad olid aastatel 1907–1910 oli Aleksander Jakob Peeter Eisenschmidt., 1911–1916 Jaan Mägi ja 1916–1918 Mart Reinik.\n\nTegevtoimetajaks oli Mart Reinik 1907–1916 nr. 2.\n\nAjakirja trükiti Postimehe ja Tööliste Nõukogu trükikojas (1917 nr. 12.)\n", "id": "ekk_Latn_200737"}
{"text": "Wegesa Charles Heche\n\nWegesa Charles Heche (sündinud 14. juulil 1981) on Tansaania poliitik.\n\nTa on Tansaania Chadema Partei liige ja Bavicha, Chadema Partei noorteorganisatsiooni esimees.\n\nTa on lõpetanud Tansaania St. Augustine'i Ülikooli ja \"Bunda Teacher Colleges\" (kasvatusteadused) vilistlane (B.A. ja vastavalt diplom). 2011. aastast alates on Bavicha Tansaania suurima opositsioonierakonna noorteorganisatsiooni esimees.\n", "id": "ekk_Latn_200738"}
{"text": "Ball\n\nBall on pidulik tantsuõhtu. Balle korraldatakse nii millegi tähistamiseks ja heategeval otstarbel kui ka lihtsalt osalejate lõbustamiseks. Ajalooliselt on ballid olnud Euroopa (uuemal ajal ka Ameerika) kõrgklassi meelelahutus. Neile on omased pidulik rõivastus, kõrgel tasemel teenindus ja elav muusika.\n\nTähistamiseks korraldatakse balle näiteks riiklikel tähtpäevadel (Eesti Vabariigi aastapäev, aastavahetus) kui ka kohalike sündmuste puhul (linna aastapäev, koolilõpuball) või aastaaegade vaheldudes (kevadball, sügisball). Kõrgklassi esindajad on korraldanud balle selliste perekondlike või isiklike sündmuste puhul nagu sünnipäevad (eriti juubelid), abiellumine vms.\n\nBalli üks alaliike on maskiball, kus osalejad kannavad äratundmise vältimiseks maske ning enamasti ka kostüüme. Maskiballid pärinevad Euroopa karnevalitraditsioonist, kus anonüümne mask markeerib lubatavuse piiri nihkumist, ehkki tegelikult ei pruugi mask kandja isikut varjata.\n\nOhtralt on balle kirjeldatud kirjandusklassikas, samuti on neid kujutatud vahel ajaloofilmides (\"Tuulest viidud\"), ooperites ja operettides (Giuseppe Verdi \"Maskiball\", Pál Ábrahámi \"Savoy ball\").\n\nÜks suuremaid tänapäevaseid balle on igal aastal toimuv HIV- ja AIDSiteemaline \"Life Ball\" Austria pealinnas Viinis, mis on ühtlasi suurim heategevusüritus Euroopas.\n", "id": "ekk_Latn_200739"}
{"text": "Põhjavee seire\n\nPõhjavee seire on vee kvaliteedi ja varude määramine. Põhjavee seire on üks osa kogu keskkonnaprogrammist. Vee kvaliteedi määramiseks võetakse põhjaveest veeproove, mida hiljem laboris eri näitajate suhtes analüüsitakse. Varude määramiseks mõõdetakse vooluhulkasid. Põhjavett kasutatakse niisutamiseks, joogiveena, linna veetarbeks ja paljudel muudel eesmärkidel. Kuna põhjavesi on tähtsaks ressursiks tervele elanikkonnale, on selle kvaliteetne seire väga oluline.\n", "id": "ekk_Latn_200740"}
{"text": "Riina Airenne\n\nRiina Airenne (aastani 1994 Riina Kadaja, sündinud 12. septembril 1959 Tartus) on eesti laulja (sopran, metsosopran).\n\nLõpetas 1979 Tartu Heino Elleri nimelise Muusikakooli koorijuhtimise (Vaike Uibopuu klass) ning 1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise (Ants Üleoja klass) ja 1989 laulu erialal (Tiiu Levaldi ja Ivo Kuuse klass).\n\nTa täiendas end 1991–1993 Savonlinnas Shen Xiangi ja Li Yinwei kursustel ning Eva Plahova, Marga Schimli, Ludmilla Brauni, Thomas Hemsley, Nicola Christou, Tamara Novitšenko, Margarita Gruzdjeva jt juures.\n\nOlnud aastast 1989 Estonia solist ja 1992. aastast ühtlasi Eesti Muusikaakadeemia pedagoog, algul ansambliõppejõuna ja seejärel erialaõppejõuna. On Estonias ja mujal loonud üle 40 rolli, esinenud nii ooperi-, kontsert- kui suurvormilauljana ka Lätis, Leedus, Tšehhis, Soomes, Rootsis, Belgias, Venemaal, Tšuvaššias, Kanadas ja Küprosel.\n", "id": "ekk_Latn_200741"}
{"text": "Barrow\n\nBarrow võib tähendada järgmist.\n\nBarrow on jõgi Iirimaal Barrow-in-Furness on linn Inglismaal Barrow' neem on neem Põhja-Ameerikas Barrow on Utqiaġviki linna varasem nimi Barrow on perekonnanimi Clyde Barrow oli USA kurjategija Dean Barrow on Belize'i poliitik Nita Barrow oli Barbadose kindralkuberner Robert H. Barrow oli USA sõjaväelane Tony Barrow on Inglise pressiametnik\n", "id": "ekk_Latn_200742"}
{"text": "Rudiano\n\nRudiano on asula ja vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Rudianos.\n\n117 meetri kõrgusel merepinnast asuva Rudiano asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200743"}
{"text": "Rovato\n\nRovato on vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis, Franciacorta piirkonnas, Monte Orfano jalamil. Halduskeskus asub Rovatos.\n\n192 meetri kõrgusel merepinnast asuva Rovato asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200744"}
{"text": "Korruptsioonivaba Eesti\n\nKorruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärk on tegeleda korruptsiooni ennetamisega, tõsta Eesti elanikkonna korruptsiooniteadlikkust ja tegutseda Eesti ühiskonna läbipaistvuse ja demokraatia edendamise nimel. Ühing loodi Jaan Tõnissoni Instituudi algatusel rahvusvahelise korruptsioonivastase organisatsiooni Transparency Internationali allorganisatsioonina 27. aprillil 2000 eesmärgiga juhtida ühiskonna tähelepanu avalikus ja erasektoris toimuvatele korruptsiooniilmingutele.\n\nMTÜ Korruptsioonivaba Eesti on alates 2007. aastast Transparency Internationali akrediteeritud esindaja Eestis.\n\nKuni 2006. aasta lõpuni tegutses ühing seltsinguna, mille töövormiks oli Jaan Tõnissoni Instituudi juurde loodud Korruptsioonianalüüsi Keskus. Alates 2007. aastast tegutseb ühing registreeritud mittetulundusühinguna, et omada suuremat autonoomiat.\n\nMTÜ Korruptsioonivaba Eesti ei ole õiguskaitseasutus ega tegele korruptsioonijuhtumite avastamise või uurimisega. Seevastu tegeleb ühing Eesti korruptsioonivastase poliitika ning seaduste analüüsi, jälgimise ja mõjutamisega ettepanekute tegemise kaudu, et tagada struktuurse korruptsiooniennetuse tõus riigis. Samuti peab organisatsioon oluliseks sellealase teadlikkuse tõstmist nii konkreetsete sihtgruppide kui ka avalikkuse seas üldiselt. Aastate 2021–2024 prioriteetsed teemad on läbipaistev riigivalitsemine aus ettevõtlus vihjeandjate tõhus kaitse noorte teadlikkus korruptsioonivabad kohalikud omavalitsused\n\nMTÜ-d Korruptsioonivaba Eesti rahastatakse projektifinantseerimise vormis. Vähem saab ühingu eelarve täiendust teenuste osutamisest (uuringud, analüüsid, koolitused), liikmemaksudest ja annetustest.\n", "id": "ekk_Latn_200745"}
{"text": "Tammemäe järv\n\nTammemäe järv (ka Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär) on tehisjärv Harjumaal Saku vallas Tammemäe külas.\n\nJärve pindala on 40,9 ha, koos saartega 44,49 ha. Saari on kaks. Kaldajoone pikkus on 4056 m.\n\nSuurema saare nimi on Donquixote saar, väiksemal saarel aga nime pole.\n\nDonquixote saar on 290 m pikk ja 140 m lai. Väiksema saare diameeter on 30 m.\n\nJärves on ahvenat, haugi, kiiska, särge, latikat.\n", "id": "ekk_Latn_200746"}
{"text": "Franz Malmsten\n\nFranz Malmsten (6. november 1905 Narva – 6. veebruar 1967 Tallinn) oli eesti näitleja.\n\nTa mängis aastatel 1925–1937 Narva teatris ja oli aastatel 1937–1967 Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmis (\"Tagahoovis\", 1956, Tallinnfilm) ja kuuldemängudes (\"Sinel\", 1952).\n", "id": "ekk_Latn_200747"}
{"text": "Roccafranca\n\nRoccafranca on vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Roccafrancas.\n\n117 meetri kõrgusel merepinnast asuva Roccafranca asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200748"}
{"text": "Pompiano\n\nPompiano on vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Pompianos.\n\n93 meetri kõrgusel merepinnast asuva Pompiano asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200749"}
{"text": "Meditsiinisõnastik\n\n\"Meditsiinisõnastik\" on 1996. aastal kirjastuse Medicina avaldatud arstiteadusliku terminoloogia sõnastik.\n\n2004. aastal avaldas sama kirjastus teise, uuendatud trüki. Sõnastikus on 864 lehekülge ja umbes 22 000 märksõna (ISBN 9985-829-55-7). Toimetajad Pavel Bogovski, Rein Kull; tõlkijad: Georg Loogna, Aet Raukas, Katrin Rehemaa ja Imbi Reili.\n\nMeditsiinisõnastikus on eestikeelsed terminid koos seletustega ning ladina, inglise ja soome vastetega.\n\nSõnastiku veebiversioon on registreeritud kasutajatele tasuta saadaval portaalis Med24.ee.\n", "id": "ekk_Latn_200750"}
{"text": "Pertica Bassa\n\nPertica Bassa on vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Pertica Bassas.\n\n511 meetri kõrgusel merepinnast asuva Pertica Bassa asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200751"}
{"text": "Vara kirik\n\nVara Brigitta kirik on kirik Tartumaal Kuusiku külas.\n\nPraegune vara kirik ehitati 1855. aastal põlenud puukiriku asemele. Varasema Pirita kiriku kohta on andmeid aastast 1627.\n\nKirikut kasutab Vara Brigitta kogudus.\n\nVara kirikaias asub Vara ohvritamm (ümbermõõt 4,2 m, kõrgus 24 m).\n", "id": "ekk_Latn_200752"}
{"text": "Mari Vallik\n\nMari Vallik (on kasutanud pseudonüümi Marie Verdei; sündinud 14. märtsil 1993) on eesti kirjanik ja tõlkija. Vallik on avaldanud lühijutte ja luuletusi ja ta töötab tõlkijana.\n", "id": "ekk_Latn_200753"}
{"text": "Grobiņa kreis\n\nGrobiņa kreis (läti keeles Grobiņas apriņķis, saksa keeles Kreis Grobin, Hauptmannschaft Grobin) oli haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaa kubermangus. See eksisteeris aastatel 1819–1918.\n\nLäti riigis nimetati piirkond 1920. aastal Liepāja maakonnaks.\n", "id": "ekk_Latn_200754"}
{"text": "Kaagvere mõis\n\nKaagvere mõis (saksa keeles Kawershof) oli mõis Tartumaal Võnnu kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisasüda Kastre valda Pupe külla.\n", "id": "ekk_Latn_200755"}
{"text": "Babīte linnamägi\n\nBabīte linnamägi (ladina keeles castrum Babath) oli linnus semgalite Upmale maakonnas, praegu asub Lätis Jūrmala linnas Bražciemsi linnaosas.\n\nBabīte linnus hoidis kontrolli all Lielupe veeteed ja jõe äärest sisemaale viivat teed. Ovaalse linnamäe suurus oli 10 × 20 meetrit. Pärast Mežotne muinaslinnuse vallutamist said ristisõdijad enda kätte ka Babīte. Aastal 1219 ehitasid ristisõdijad sinna Babate või Püha Maarja kindluse. Aastal 1228 ründasid kuralased koos semgalitega Dünamünde kloostrit, põletades ühtlasi maha ka vastse kindluse.\n\nLinnamägi kannab ka Poolamäe nime (Poļu kalns), sest Poola-Rootsi sõja ajal 1600–1629 paiknesid seal Rzeczpospolita väed.\n", "id": "ekk_Latn_200756"}
{"text": "Paderno Franciacorta\n\nPaderno Franciacorta on asula ja vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Paderno Franciacortas.\n\n182 meetri kõrgusel merepinnast asuva Paderno Franciacorta asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200757"}
{"text": "Orzivecchi\n\nOrzivecchi on asula ja vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Orzivecchis.\n\n91 meetri kõrgusel merepinnast asuva Orzivecchi asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200758"}
{"text": "Ome\n\nOme on asula ja vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Omes.\n\n231 meetri kõrgusel merepinnast asuva Ome asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200759"}
{"text": "Nuvolera\n\nNuvolera on asula ja vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Nuvoleras.\n\n165 meetri kõrgusel merepinnast asuva Nuvolera asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200760"}
{"text": "Nuvolento\n\nNuvolento on asula ja vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Nuvolentos.\n\n176 meetri kõrgusel merepinnast asuva Nuvolento asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200761"}
{"text": "Muscoline\n\nMuscoline on vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Muscolines.\n\n272 meetri kõrgusel merepinnast asuva Muscoline asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200762"}
{"text": "Monticelli Brusati\n\nMonticelli Brusati on vald (comune) Itaalias Lombardia maakonnas Brescia provintsis. Halduskeskus asub Monticelli Brusatis.\n\n283 meetri kõrgusel merepinnast asuva Monticelli Brusatia asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_200763"}
{"text": "Kaapkübar\n\nKaapkübar (Saaremaal lakk) on endisaegne kõrge rummuga ja vildist tehtud peakate. Kaapkübarat kandsid mehed pidulikel sündmustel.\n\nEestist on teateid kaapkübarast alates 17. sajandist.\n", "id": "ekk_Latn_200764"}
{"text": "Kaapotkleit\n\nKaapotkleit on kleit, millel on pikad varrukad, liibuv pihaosa ja kroogete või voltidega seelikuosa.\n\nEestis kanti sellist kleiti 19. sajandi teisel poolel Põhja-Eestis, vähem Lääne-Eestis.\n\nKäsitöömeister Anu Randmaa sõnul tuli kaapotkostüüm moodi 19. sajandi Inglismaal, Eesti kaapotrõivad said alguse Euroopa moe mugandamisest kohalike võimaluste ja oskustega. Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 2019. aastal kandis kaapotkleiti Eesti president Kersti Kaljulaid.\n", "id": "ekk_Latn_200765"}
{"text": "Kaapotkuub\n\nKaapotkuub on naiste villasest riidest ülerõivas, mis on vöökohal läbilõikega, pihaosas liibuv ja allosas kroogete või voltidega.\n\nKaapotkuub oli algul levinud linnamoes. Eesti talunaiste moodi tuli see linnamoest 19. sajandi teisel poolel.\n", "id": "ekk_Latn_200766"}
{"text": "Eesti Ülikoolide Kirjastus\n\nEesti Ülikoolide Kirjastus on 2013. aastal loodud erakirjastus Tartus.\n\nKirjastatakse kõrgkoolide õpikuid ja õppevahendeid, konverentsikogumikke, ajakirju, sariväljaandeid jne.\n", "id": "ekk_Latn_200767"}
{"text": "Nitriilid\n\nNitriilid on −C≡N funktsionaalrühma sisaldavad orgaanilised ühendid. Kirjanduses kasutatakse nitriiliga vaheldumisi eesliidet tsüano-. Nitriilid leiduvad paljudes kasulikes ühendites nagu näiteks metüültsüanoakrülaat, mis sisaldub superliimis, ja nitriilbutadieenkummi, nitriile sisaldav polümeer, mida kasutatakse lateksivabades laboratoorsetes ja meditsiinilistes kinnastes. Mitut nitriilirühma sisaldavaid orgaanilisi ühendeid nimetatakse tsüanosüsinikeks. Anorgaanilisi −C≡N sidet sisaldavaid rühmi nimetatakse tsüaniidideks, mitte nitriilideks. Kuigi nii tsüaniide kui ka nitriile saab toota tsüaniidsooladest, ei ole nitriilid kaugeltki nii mürgised.\n", "id": "ekk_Latn_200768"}
{"text": "Ilokod\n\nIlokod (varasem eestikeelne nimetus ilokid) on suuruselt kolmas rahvas Filipiinidel. Nende asuala on Luzoni saare loodeosas Ilocose piirkonnas. Nad kõnelevad iloko keelt.\n", "id": "ekk_Latn_200769"}
{"text": "Eesti Sisearhitektide Liit\n\nEesti Sisearhitektide Liit (harvem kasutatud nime Eesti Sisekujundajate Liit; mõlema puhul lühend ESL) on aastal 1990. asutatud liit, mis ühendab Eesti sisearhitekte.\n", "id": "ekk_Latn_200770"}
{"text": "Nägemuse-rögajuur\n\nNägemuse-rögajuur (Psychotria viridis; ketšua keeles chacruna või chacrona) on madaraliste sugukonda kuuluv taimeliik. Põõsas kasvab kuni 5 meetri kõrguseks.\n", "id": "ekk_Latn_200771"}
{"text": "Atsetüültselluloos\n\nAtsetüültselluloos ehk atsetaattselluloos on tselluloosi äädikhappeester, mida kasutatakse atsetaatkiu, filmi, plastesemete, elektriisolatsioonimaterjalide ja sigareti filtrite tootmiseks.\n\nAtsetüültselluloos saadakse jää-äädikhappe või äädikhappeanhüdriidi toimel tselluloosile katalüsaatori (tugeva mineraalhappe) manulusel, seda protsessi nimetatakse atsetüülimiseks.\n\nAtsetüültselluloosiga sarnaneb triatsetüültselluloos, mis keemiliselt on tselluloosi triatsetaat.\n", "id": "ekk_Latn_200772"}
{"text": "Eesti Koorijuhtide Liit\n\nEesti Koorijuhtide Liit (lühend EKL) on Eesti koorijuhte ühendav liit; üks Eesti Kooriühingu alaliite.\n\nEKL asutati 17. detsembril 2001 ja taasasutati 8. märtsil 2004. Eesti Koorijuhtide Liit loodi, et kaitsta koorijuhtide loomingulisi ja seaduslikke huve ning õigusi ja aidata kaasa nende professionaalsuse tõstmisele.\n\nEesti Koorijuhtide Liit on olnud koorijuhi kutse väljaandja 2003. aastast.\n\nEesti Koorijuhtide Liidu juhatuse esimees on Ingrid Mänd ning aastatel 2023–2025 kuuluvad juhatusse veel Külli Kiivet, Allan Tamme, Ksenija Grabova ja Kuldar Schüts.\n\nVarem on Eesti Koorijuhtide Liidu juhatusse kuulunud Hirvo Surva, Heli Jürgenson, Mai Simson, Indrek Vijard, Edmar Tuul, Lauri Aav, Raul Talmar ja Andrus Siimon.\n\nEesti Koorijuhtide Liitu kuulub 2023. aasta sügise seisuga umbes 250 koorijuhti.\n", "id": "ekk_Latn_200773"}
{"text": "Rostrum\n\nRostrum on mitmetähenduslik sõna.\n\nRahvusvaheline heliloojate rostrum, rahvusvaheline nüüdismuusika heliloominguvõistlus, mille nimetus on tuletatud sõna kasutusest ingliskeelses kõneruumis dirigendipuldi tähenduses Rostrum (zooloogia) (nokis), etteulatuv suust eespool asuv näo osa või ninamik mitmel üksteise suhtes fülogeneetiliselt kaugel loomarühmal (mõnedel ussidel, kõhr- ja luukaladel, vähilaadsetel, nokissiilil, nokisvaalal) Rostrum (anatoomia) (nokk), elundi nokataoliselt etteulatuv osa (näiteks mõhnkehal, kiilluul) Rostrum (laevandus), vanaaegse sõjalaeva vööri etteulatuv tipp, mida kasutati rammides vastase laeva parda mulgustamiseks\n", "id": "ekk_Latn_200774"}
{"text": "Balti kodu\n\n\"Balti kodu\" (vene Балтийский дом) on Peterburis toimuv rahvusvaheline teatrifestival.\n\nEesti on festivalil osalenud 1991. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_200775"}
{"text": "Liis Teemusk\n\nLiis Teemusk (sündinud 7. septembril 1988 Tartus) on eesti ilu- ja rühmvõimleja ning võimlemistreener.\n\nTa lõpetas 2007 Miina Härma gümnaasiumi ja 2008 Prantsusmaal Lyoni Rakendusteaduste Instituudi, a-st 2008 õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis.\n\nAlustas iluvõimlemistreeninguid 1994 Maire Kamariku treeningurühmas. Treeninud ka Janika Mölderi ja Inga Höglundi juhendamisel.\n\nAastast 2007 on ta harrastanud Janika Mölderi, Heili Parrase ning Tuulika Möldri käe all rühmvõimlemist.\n\nVõitnud MM-il rühmvõimlemises 2007 kulla ja 2008 hõbeda. 2007 oli MK-l 3.\n\nTulnud iluvõimlemise rühmakavas 2007 ning rühmvõimlemises 2007 ja 2009 Eesti meistriks.\n\nKuulunud 2007 võimlemisklubi Janika naiskonnas Tartu parimasse võistkonda.\n\nTöötanud treenerina 2008–09 võimlemisklubis Janika ja a-st 2009 tantsuklubis Nove.\n", "id": "ekk_Latn_200776"}
{"text": "Saksa köök\n\nLevinumate ja tuntumate toiduainete seas on Saksa köögis kartul, vorst ja hapukapsas. Põhiliselt kasutatakse sea-, kuid tihti ka linnuliha, samuti on sakslastel tugev uluki- ja metslinnuliha valmistamise traditsioon. Lihatoitudest on levinud mitmesugused vorstid, mis erinevad suuresti paikkonniti, nagu ka kogu toidukultuur. Näiteks valmistatakse Baieris traditsioonilisi valgeid, värskest sea- ja vasikalihast vorstikesi, Eestiski on tuntud Frankfurdi vorstike ehk frankfurter, samuti on levinud grillvorstid. Nagu ka Eestis, tarvitatakse toiduks rupskeid, nt seajalgu. Sageli süüakse suppe, samuti klimpe, käkke ja hakklihatoite. Süüakse nii musta kui ka valget leiba (Eesti mõistes saia), populaarsed on nii soolased kui ka magusad kringlikesed.\n\nAlkohoolsetest jookidest on kahtlemata tuntuim Saksa õlu, mida tänini valmistatakse valdavalt nn Reinheitsgeboti ehk varauusaegsete kvaliteedinõuete järgi, mille kohaselt võib õlleteoks tarvitada vaid vett, otra ja humalat. (Muide, Baierist pärit Kreeka kuningas Otto kehtestas sama nõude 19. sajandi alguses Kreekas.) Tuntud on ka nisuõlu. Veini toodetakse peamiselt Lääne-Saksamaal Reini jõe ääres, levinud on nii kvaliteetsed valged riislingid kui ka odavad poolmagusad valged veinid nagu Liebfraumilch, punastest viinamarjasortidest on tuntuim Spätburgunder ehk Pinot Noir. Juba keskajast tuntakse mitmesuguseid vürtsitatud hõõgveine.\n\nMagustoitudest armastatakse mitut laadi küpsetisi ja kooke, mis on sageli mitmekihilised, puuviljade ja šokolaadiga. Samuti hinnatakse kõrgelt martsipani, värvitud martsipanikujukesed on populaarsed jõulukingid.\n", "id": "ekk_Latn_200777"}
{"text": "Tallinna Linnateatri Lavaauk\n\nTallinna Linnateatri Lavaauk on Tallinna Linnateatri siseõu, kus on aastast 1995 tehtud suvelavastusi.\n\nKummaline nimi [Lavaauk] anti mängupaigale seetõttu, et just seal pidi projekti järgi asetsema tulevase teatrimaja suur saal. Avalooks oli Elmo Nüganeni \"Kolm musketäri\", mida tänu ootamatult suurele publikumenule mängiti kolm suve järjest.\n\n2003. aasta maikuuks ehitati Lavaauk taas täiesti ümber.\n", "id": "ekk_Latn_200778"}
{"text": "Reinheitsgebot\n\nReinheitsgebot (saksa keeles \"puhtuskord\") on Baierist pärit ja hiljem kogu Saksamaal kehtestatud kvaliteedinõue, mille kohaselt võib õlleteoks tarvitada vaid vett, otra ja humalat.\n\nTeadaolevalt kehtestati see esimest korda 23. aprillil 1516 Baieri hertsogkonna linnas Ingolstadtis, ehkki seda on mainitud juba 1487. Seaduse algne eesmärk oli vältida õlletegijate konkurentsi pagaritega selliste väärtuslike toorainete pärast nagu nisu ja rukis.\n\nKreeka kuningas Otto (endine Baieri prints) kehtestas sama nõude 19. sajandi alguses Kreekas. Saksamaa ühendamisel 1871. aastal nõudis Baier Reinheitsgebot'i kehtestamist kogu Saksamaal. Tänapäeval lubavad Saksa seadused tarvitada õllevalmistamisel ka varem keelatud aineid, nagu pärm, linnased ja suhkur, kuid enam mitte töötlemata otra. Paljud õlletehased valmistavad siiski õlut endiste retseptide järgi ning viitavad Reinheitsgebot'ile ka pudelisiltidel.\n", "id": "ekk_Latn_200779"}
{"text": "Paikuse-Reiu vabaõhulava\n\nPaikuse-Reiu vabaõhulava on Pärnu maakonnas Pärnu linnas asuv lava, kus on 2000. aastast mängitud vabaõhuetendusi.\n", "id": "ekk_Latn_200780"}
{"text": "Benny Shanon\n\nBenny Shanon (heebrea keeles בני שנון; sündinud 1948 Tel Avivis) on Iisraeli psühholoog.\n\nTema peamised uurimisvaldkonnad on inimteadvuse fenomenoloogia ja psühholoogiafilosoofia.\n\nShanon on Jeruusalemma Heebrea Ülikooli kognitiivse psühholoogia professor. Ta on õppinud filosoofiat ja keeleteadust Tel Avivi Ülikoolis ja saanud doktorikraadi eksperimentaalse psühholoogia alal Stanfordi Ülikoolist.\n\nPraegu töötab Shanon raamatu kallal, mis käsitleb inimteadvuse üldist psühholoogilist teooriat.\n", "id": "ekk_Latn_200781"}
{"text": "Kreeka köök\n\nKreeka köök on kreeka toiduvalmistamise traditsioon, milles on paljude teiste kulinaarsete traditsioonide mõjusid.\n\nKreeka köögi roogasid ja jooke peetakse huvitavateks ja tervislikeks.\n\nNagu teisedki Vahemere-äärsed köögid, sisaldavad Kreeka toidud rikkalikult puu- ja köögivilju, olulised on kalad ja mereannid. Eelistatakse lamba- ja veiseliha.\n\nPalju kasutatakse tomatit, oliive, küüslauguküüsi, sibulaid, pähkleid, kitse- ja lambapiima. Üks tuntumaid Kreeka juustusorte on feta. Eestis on Kreeka toitudest tuttavad näiteks Kreeka salat ja dolma (viinamarjalehte keeratud segu riisist ja hakklihast, meenutab kogu Ida-Euroopas levinud kapsarulle).\n\nKreekas on vana veinitraditsioon, kus pikka aega olid igal külal või saarel oma viinamarjasordid. Viimastel aastakümnetel on Kreeka veinikultuur siiski Euroopaga tugevalt ühtlustunud ning palju kasvatatakse mujalt pärit sorte, mis on Euroopa turul harjumuspärasemad, omamaised veinisordid on jäänud vähemusse ja neid eksporditakse harvem. Kangematest alkohoolsetest jookidest on tuntuim aniisimaitseline ouzo.\n\nMagustoitudes pruugitakse peamiselt mett (näiteks loukoumades – õlis praetud mee- ja kaneelisiirupipallides), pähkleid ja rosinaid. Kuulsamate magustoitude hulka kuuluvad roosikeedis ning halvaa vahukoore ja šokolaadiga.\n", "id": "ekk_Latn_200782"}
{"text": "Läti köök\n\nLäti köök pärineb Eestiga väga sarnaselt alalt ja kultuurist, mistõttu see sarnaneb suures osas Eesti köögiga. Erinevused on põhiliselt valmistusviisides, ehkki toiduained võivad olla samad. Tüüpilised on kohalikud toorained: kartul, nisu, oder, kapsas, sibul, munad ja sealiha.\n\nEestist rohkem kasutatakse hapukoort, köömneid ja kruupe. Tuntumate läti rahvustoitude seas on pekipirukad (väikesed peekoni-singitäidisega pirukad) ning Kurzeme strooganov (ristikiudu viiludeks lõigatud sealiha, tükeldatud hapukurgid, praetud suitsupekk ja hakitud sibul). Populaarsed on köömnejuust, hapukapsas ja marineeritud seened.\n\nLäti õllekultuur sarnaneb Eesti omaga, kuid seal on säilinud rohkem väikesi õlletootjaid. Eestiski on hinnatud Valmiermuiža tume ja hele õlu. Kangematest jookidest on rahvusvahelise kuulsusega Riia palsam, mis on Eesti kirjandusse jõudnud Oskar Lutsu teoste punslielina; osalt selle eeskujul loodi ka Eesti üks rahvusjooke Vana Tallinn.\n", "id": "ekk_Latn_200783"}
{"text": "Ranits\n\nRanits on endisaegne nooremate õpilaste koolikott, mida kanti rihmadega seljas ja mis oli valmistatud jäigast materjalist.\n", "id": "ekk_Latn_200784"}
{"text": "Aianduskooperatiiv\n\nKooperatiivid loodi 1960ndate lõpus töölisklassile, kus eesrindlikele nõukogude töötajatele jagati maaharimiseks maad. Erinevatel ajajärkudel olid tingimused kruntide suuruse ja sinna ehitatava hoonestuse kohta erinev.\n\nEesti NSVs oli nt 1966. aastal aianduskooperatiivi ühinenud 5698 peret.\n", "id": "ekk_Latn_200785"}
{"text": "Paldiski õigeusu kalmistu\n\nPaldiski õigeusu kalmistu on kalmistu Paldiski linnas. Ajalooliselt jäi see Harju-Madise kihelkonda. See on kahest Paldiski linna kalmistust läänepoolsem (idapoolne on algne Paldiski luteri kalmistu).\n\nKalmistu on rajatud 18. sajandi lõpul, seal on toimunud korduvalt ülematmisi.\n", "id": "ekk_Latn_200786"}
{"text": "Telleri kabel\n\nTelleri kabel on Tartu raehärra Jacob Friedrich Telleri perekonna kabel Tartus Vana-Jaani kalmistul.\n\n1794. aastal ehitatud kabel on varaklassitsistlikus stiilis, baroksete sugemetega, 18. sajandi lõpu kalmistuarhitektuuri iseloomulik näide.\n", "id": "ekk_Latn_200787"}
{"text": "Rauaniit\n\nRauaniit oli aastal 1919 Tallinnas asutatud tekstiilikaupade ettevõte. Ettevõtte kontor asus Tallinnas Rannavärava puiestee 7.\n\n1920. aastal asutasid Efraim Lerenmann (1888–1942), G. Itskovitš ja J. Frank Tallinnas trikotaaživabriku \"Rauaniit\", mis aastal 1924 muudeti aktsiaseltsiks \"Rauaniit\".\n\nEttevõtte vabrikus toodeti muu hulgas riidesorte kunstsiidist, siidist, puuvillast ja villast, ka toodeti trikotaažiesemeid. 1926. aastal projekteeritud \"Rauaniidi\" monumentaalne trikootööstuse tehasehoone oli Eesti üks esimesi funktsionalistlikke ehitisi. Hoonet on aastate jooksul täiendatud juurde- ja pealeehitustega.\n\nAastal 1935 töötas ettevõttes 500 inimest.\n\n1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti, 17. oktoobril 1940 liideti \"Rauaniidiga\", tekstiiltööstused AS \"Cotton\" ja \"Ilka\".\n", "id": "ekk_Latn_200788"}
{"text": "Rauddiviis\n\nRauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff. Rauddiviis koos Landeswehriga allus omakorda kindral Rüdiger von der Goltzile.\n\nAlgul võeti Rauddiviisi liikmeks vaid I maailmasõjas Raudristi välja teeninud mehi.\n\nRauddiviis võitles muu hulgas Eesti Vabadussõjas Eesti rahvusvägede vastu ja sai lüüa.\n", "id": "ekk_Latn_200789"}
{"text": "Raudteelane\n\nRaudteelane on raudteede kasutamise ja korrashoiu alal tegutsev isik. Raudteelased on nt jaamakorraldajad, pöörmeseadjad, rongikoostajad, teetöölised, vedurijuhid.\n", "id": "ekk_Latn_200790"}
{"text": "Pavel Vežinov\n\nPavel Vežinov (kodanikunimega Nikola Gugov, bulgaaria keeles Павел Вежинов, Никола Делчев Гугов; 9. november 1914 Sofia – 21. detsember 1983 Sofia) oli bulgaaria kirjanik.\n\nTa õppis aastatel 1938–1944 Sofia Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta on töötanud ajakirjaniku ja filmistsenaristina. Sügisel 1944 sai tast ajakirja Frontovak («Фронтовак») rindekorrespondent ja peatoimetaja.\n", "id": "ekk_Latn_200791"}
{"text": "Alide-Emilie Poom\n\nAlide-Emilie Poom (esimesest abielust Alide-Emilie Jürgenson, aastast 1918 Alide-Emilie Teemant; 18. august 1884 Kukruse – 26. mai 1961 Tallinn) oli eesti arst ja esimene eestlannast meditsiinidoktor.\n\nTa õppis koolis Narvas ja Tallinnas. Aastal lõpetas ta Berni Ülikooli, omandades samas ka dr. med kraadi; hiljem sooritas ta Peterburi Ülikooli juures uuesti lõpueksamid.\n", "id": "ekk_Latn_200792"}
{"text": "Lydia Bock\n\nLydia Bock (aastani 1926 Lydia Malmsten; 9. aprill 1904 Narva – 17. jaanuar 1980 Jõhvi) oli eesti näitleja ja lavastaja.\n\nTa õppis Narva tütarlasteseminaris ja eraviisil laulmist.\n\nTa alustas lavategevust aastal 1924 Narva \"Võitleja\" seltsis, töötas aastatel 1936–1947 Narva Teatris (aastast 1944 Paides), olles aastatel 1944–1945 teatri kunstiliseks juhiks.\n", "id": "ekk_Latn_200793"}
{"text": "Egon Aagaard\n\nEgon Aagaard (25. juuli 1941 Kopenhaagen – 19. august 1984) oli taani akordionist ja näitleja.\n\n1970. aastast osales ta koos John Ravni ja Peter Bastianiga trios Balkan trioen. 1971. aastal asutas ta veel ühe trio, kuhu kuulusid ka Kim Skovbye ja laulja Herman. Nad esinesid muu hulgas tänavamuusikutena ja andsid 1978. aastal välja albumi \"The Road Out\".\n\nAagaard on maetud Kopenhaageni kalmistule Assistens Kirkegård.\n", "id": "ekk_Latn_200794"}
{"text": "Dole mõis\n\nDole mõis (Doles pils) on mõis Lätis Salaspilsi piirkonnas Salaspilsi vallas Doles. Saksa keeles Schloss Dahlen.\n\nDole mõis rajati aastal 1631 ja selle esimene omanik oli Nikolauss Deetrih Sperreuter. Mõisa omanikuks on olnud veel de Lacyde pere, Vietinghoffid ja Löwis of Menarid. Mõisa peahoone asub Dole saarel. Praegune peahoone ehitati aastal 1898, mil omanikuks oli Karl von Löwis of Menar. Pärast võõrandamist aastal 1921 asus peahoones kohalik koolimaja, seejärel (aastast 1954) kalurikolhoosi klubi. Aastast 1977 asub mõisa peahoones Daugava muuseum.\n\nKõrvalhoonetest on säilinud veel mõisavalitseja maja, mis on märgitud juba 1698. aasta mõisa kaardile. Toona oli tegemist mõisa peahoonega. Peahoone ümber on 18. sajandi teisel poolel Otto Hermann von Vietinghoffi rajatud park. Pargis asub Dole hiidtamm, jõe ääres on dolomiidist pank.\n", "id": "ekk_Latn_200795"}
{"text": "Enoch Aagaard\n\nEnoch Green Hostrup Aagaard (21. august 1850 Rungsted – 22. aprill 1921) oli taani näitleja ja laulja.\n\nTa esines muu hulgas menukalt Charles Lecocqi koomilises ooperis \"Le petit duc\" ja Peter Sørenseni operetis \"Lykkebarnet\" teatris Casino ning Richard Génée operetis \"Der Seekadett\" teatris Dagmarteatret.\n\nTa mängis ka tummfilmides \"En stærkere magt\" (1914) ja \"Arbejdet adler\" (1914).\n", "id": "ekk_Latn_200796"}
{"text": "Genealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften (Neue Folge)\n\nGenealogisches Handbuch der Baltischen Ritterschaften (Neue Folge) on alates 2011. aastast Balti Rüütelkondade Liidu väljaantav Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Saaremaa aadli genealoogiline ülevaateteos.\n\nVarasem samanimeline väljaanne ilmus aastail 1929–1944 üksikute rüütelkondade kaupa, kusjuures Liivimaa ja Kuramaa osa on tänaseni lõpetamata ja ebatäielik.\n\nMaterjali valikul on eelistatud seni teaduskirjanduses käsitlemata genealoogiatega perekondi või meesliinis väljasurnud perekondi, esitatud on ka mitteaadellikud põlvnemisliinid. Materjali esitus on perekondade kaupa, kuid korrapäratus järjestuses. Raamat on illustreeritud värviliste vapikujutistega, portreedega ja mõisavaadetega. Varem käsitletud perekondadel on esitatud genealoogiate uuendused. Raamat on trükitud antiikvas.\n\n2023. aasta seisuga on seni ilmunud kümme köidet.\n", "id": "ekk_Latn_200797"}
{"text": "A. H. Tammsaare kolhoos\n\nKolhoos asutati 21. septembril 1948.\n\nKolhoosi suurus oli 1886 ha, millest põllumaad oli 760 ha. Kolhoosi kuulus 247 liiget.\n", "id": "ekk_Latn_200798"}
{"text": "Ernst Wilhelm Drümpelmann\n\nErnst Wilhelm Drümpelmann (* 15. juuni 1760 in Bützow; † 20. Julijs 1830 Riia) oli baltisaksa arst (laevaarst) ja looduseuurija.\n", "id": "ekk_Latn_200799"}
{"text": "Bützow\n\nBützow on väike linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Rostocki kreisis.\n\nEsimest korda on seda mainitud 1171. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_200800"}
{"text": "Gudrun Stig Aagaard\n\nGudrun Stig Aagaard (13. jaanuar 1895 Torslunde kihelkond – 19. aprill 1986 Kopenhaagen) oli taani tekstiilidisainer, üks taani kangatrüki pioneere.\n\nTa õppis kudujaks Naiste Joonistus- ja Kunsttööstuskoolis (Tegne- og Kunstindustriskolen for Kvinder) 1922–1923 ning Lyoni õppeasutuses Académie des Beaux-arts des Tissus. Ta käis õppereisidel Inglismaal, Prantsusmaal ja Saksamaal. Ta sai inspiratsiooni ajaloolistest tekstiilidest, eriti vanadest taani sitsitrükkidest.\n\nAastal 1928 asutas ta oma trükitöökoja.\n\nTa tegi üle 50 aasta koostööd seltsiga Haandarbejdets Fremme.\n", "id": "ekk_Latn_200801"}
{"text": "Jacob Aagaard\n\nJacob Aagaard (sündinud 31. juulil 1973 Hørsholmis Taanis) on taani päritolu Šotimaa maletaja, suurmeister.\n\n2006. aastani ja vahemikus 2009–2017 esindas ta Taanit.\n", "id": "ekk_Latn_200802"}
{"text": "Jane Aagaard\n\nJane Lesley Aagaard (sündinud 1956 Melbourne'is) on Austraalia endine poliitik (Australian Labor Party). Ta oli 2001–2002 Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu spiiker.\n", "id": "ekk_Latn_200803"}
{"text": "Johan Aagaard\n\nJohan Peter Aagaard (3. mai 1818 Odense – 22. mai 1879 Frederiksberg) oli taani puugraveerija ning raamatu- ja kunstikaupmees, maalikunstnik Carl Frederik Aagaardi vend.\n\nTa läks 1839 kingsepasellina Kopenhaagenisse ning õppis seal osalt Andreas Flinchi käe all puugraveerijaks. Aastatel 1842–1848 esines ta oma puulõigetega Charlottenborgis.\n\nAastal 1849 asutas ta koos kompanjoni, puugraveerija Axel Kittendorffiga äriühingu Kittendorff & Aagaard, mille juurde kogunes mitu head puugraveerijat. Ettevõte andis välja populaarteaduslikke tolle aja kohta hästi illustreeritud raamatuid Põhjamaade ajaloost, sealhulgas: Wilhelm Holst. Felttogene 1848, 49, 50, 1852, Adolf Kittendorffi joonistustega Adam Fabricius. Illustreret Danmarkshistorie for Folket I–II, 1854–1855), Lorenz Frølichi ja Constantin Hanseni joonistustega,ss tegninger Edvard Erslev. Den danske Stat, 1855–1857 Niels Bache. Danmarks, Norges og Sverigs Historie I–V, 1867–1876 (\"tuhande illustratsiooniga\")\n\nAnti välja ka nädalalehti For tre Skilling (1855–1856) ja I Hjemmet (1857–1864) ja kalendrit Illustreret Almanak (1854–1861).\n\nAagaard võttis peagi reprodutseerimismeetodina kasutusele puulõike asemel esimesena Taanis Christian Piili leiutatud kemotüüpia ning realiseeris peaaegu kõik selle meetodiga reprodutseeritud illustratsioonid. See võimaldas välja anda Jens Jacob Asmussen Worsaae raamatu \"Afbildninger fra Det konglige Museum for Nord. Oldsager i Kjøbenhavn\" (1854), mille illustratsioonid valmisid Aagaardil koostöös Magnus Peterseniga.\n\nFirma hakkas ka müüma maali- ja joonistustarbeid. Pärast Kittendorffi surma 1868 juhtis Aagaard firmat üksi. Puulõiked jäid unarusse.\n\nAagaard maeti kalmistule Frederiksberg Ældre Kirkegård.\n", "id": "ekk_Latn_200804"}
{"text": "Carl Aagaard\n\nCarl Frederik Aagaard, taani maalikunstnik (1833–1895) Carl Gustav Oskar Aagaard, norra kirjanik ja vaimulik (1852–1927) Carl Trier Aagaard, taani maalikunstnik (1890–1961) Carl Vilhelm Thor Aagard, taani kunstnik ja kirjanik (1877–1960)\n", "id": "ekk_Latn_200805"}
{"text": "Karabahhi mägismaa\n\nKarabahhi mägismaa on vulkaaniline mägismaa Taga-Kaukaasias Armeenias ja Aserbaidžaanis Zangezuri ja Karabahhi aheliku vahel. Kõrgeim tipp on 3616 m (Dalidagi mägi). Mägismaal on mitu kustunud vulkaani kõrgusega kuni 3581 m (Kõzõlbogaz). Mägismaale on iseloomulikud kivipuistud (); suuremas osas mägismaast on levinud lähisalpiinsed niidud. Inimesed tegelevad välikarjandusega.\n", "id": "ekk_Latn_200806"}
{"text": "Talong\n\nTalong on harilikult paberist kaart või leht, mis annab õiguse kauba või teenuse saamiseks.\n\nEestis kasutati talonge viimati aastatel 1989–1992.\n", "id": "ekk_Latn_200807"}
{"text": "Toronto Eesti Ühispank\n\nToronto Eesti Ühispank on 1954. aastal asutatud Kanada finantsasutus, millel on üle 5000 liikme ning mis osutab kõiki tänapäevaseid pangateenuseid. Pank allub Kanada riigi ja Ontario provintsi pangandusreeglitele, mis reguleerivad ühistupankade tegevust.\n\nToronto Eesti Ühispanga liikmeks võib saada igaüks, kes on Eesti kodanik või Eesti päritolu, ning kõik need, kellel on Ontario provintsi aadress. Sisuliselt hoiu-laenuühistuna asutatud pank pakub tänapäevalgi eestikeelset teenindust.\n\nNorthern Birch Credit Union loodi Toronto Eesti Ühispanga ja Läti Ühispanga liitmisel.\n", "id": "ekk_Latn_200808"}
{"text": "Laura Chinchilla\n\nLaura Chinchilla Miranda (sündinud 28. märtsil 1959 San Josés) on Costa Rica poliitik.\n\nTa oli 8. maist 2010 kuni 8. maini 2014 Costa Rica president.\n\nTa on õppinud sotsiaalteadusi Washingtonis Georgetowni ülikoolis.\n\nLaura Chinchilla on Rahvusliku Vabastamise Partei (PLN) liige. Aastatel 1994–1998 oli ta president José María Figuerese valitsuses avaliku julgeoleku aseminister ja minister. Aastatel 2002–2006 kuulus ta parlamenti, 2006 sai temast üks Óscar Arias Sáncheze kahest asepresidendist ja justiitsminister. 2008. aastal loobus ta asepresidendi ametist, et presidendivalimisteks valmistuda.\n\n7. veebruaril 2010 peetud presidendivalimistel sai Laura Chinchilla 46,76 protsenti häältest ning valiti Costa Rica esimeseks naispresidendiks.\n", "id": "ekk_Latn_200809"}
{"text": "Lõunatsuuga (perekond)\n\nLõunatsuuga (Nothotsuga) on männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.\n\nPerekonna ainuke liik on lõunatsuuga, mis kasvab pärismaisena Hiina kaguosas.\n", "id": "ekk_Latn_200810"}
{"text": "Lõunatsuuga\n\nLõunatsuuga (Nothotsuga longibracteata) on männiliste sugukonda lõunatsuuga perekonda kuuluv igihaljas puu.\n\nTa on perekonna ainuke liik. Ta kasvab pärismaisena Hiina kaguosas.\n", "id": "ekk_Latn_200811"}
{"text": "Rumeelia mänd\n\nRumeelia mänd (Pinus peuce) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka (alamperekond Strobus). Liigi avastas 1839. aastal Põhja-Makedooniast saksa botaanik August Grisebach (1814–1879).\n", "id": "ekk_Latn_200812"}
{"text": "Johannes Vanja\n\nJohannes Vanja (1893 – 1937 NSV Liit) oli Eesti poliitik, Riigikogu saadik Iseseisvast Sotsialistlikust Tööliste Parteist.\n", "id": "ekk_Latn_200813"}
{"text": "Bruno Saul\n\nBruno Saul (8. jaanuar 1932 Narva – 3. märts 2022 Tallinn) oli Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ja Eesti ettevõtja. Ta oli 1984–1988 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees.\n", "id": "ekk_Latn_200814"}
{"text": "Kuno-Hans von Both\n\nKuno-Hans Paul Hermann Viktor Ludwig von Both (9. aprill 1884 Zabern im Elsaß, Saksa keisririik – 22. mai 1955 Ehlen bei Habichtswald) oli Saksamaa sõjaväelane, alates 1940. aastast jalaväekindral.\n\nSõjaväes teenis ta alates 1903. aastast. Esimeses maailmasõjas oli Both pataljonikomandör, sõdadevahelisel perioodil aga erinevate jalaväe kompaniide ja pataljonide ülem. Aastatel 1936–1938 juhtis Hannoveri Sõjakooli.\n\nOktoobrist 1939 aprillini 1943 juhtis Both idarindel 1. armeekorpust.\n\n1. aprillist 1943 kuni 26. märtsini 1944 oli Both väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja. Ta resideeris Võrus ja tema haldusalasse kuulusid muuhulgas Eesti territooriumil paiknevad Saksa väeüksused.\n\nSõja lõpuaastal teenis ta veel Wehrmachti Ida-Ungari operatsioonipiirkonna ja väegrupi Südukraine tagalapiirkonna juhatajana. 8. veebruaril 1945 määrati kindral Both reservi.\n\nMaist 1945 kuni aprillini 1947 oli ta sõjavangis, pärast seda jätkas elu tsiviilis.\n", "id": "ekk_Latn_200815"}
{"text": "Abdülhamit I\n\nAbdülhamit I (osmanitürgi keeles عبد الحميد اول‎ Abdü'l-Ḥamīd-i evvel; türgi keeles Birinci Abdülhamit; 20. märts 1725 – 7. aprill 1789) oli Osmanite riigi sultan aastatel 1774–1789. Ta oli Ahmed III ja Rabia Sultaana poeg.\n", "id": "ekk_Latn_200816"}
{"text": "Johannes Reesen\n\nJohannes Reesen (1. veebruar 1900 Puiatu vald (Kõpu kihelkond), Viljandimaa – 11. november 1937 Leningrad) oli eesti poliitik, I Riigikogu liige Iseseisevast Sotsialistlikust Tööliste Parteist.\n\nJohannes Reesen liitus bolševistliku liikumisega 1917. aastal ja astus 1917. aastal oktoobripöörde järel Punakaarti, detsembris 1917 VSDT(b)P-sse.\n\nTa oli Viljandi maakonnas ametiühinguliikumise tegelane ning üks Noorproletaarlaste Ühingu Viljandi osakonna organiseerijaid.\n\nJohannes Reesen oli I Riigikogu koosseisus alates 29. septembrist 1922 (vahistatud ja riigikorra vastase ebaseadusliku poliitilise tegevuse eest süüdi mõistetud Johannes Vanja asemel).\n\nJohannes Reesen valiti 1923 ka II Riigikogusse. 1923. aasta Tallinna linnavolinike valimisel valiti ta Tallinna linnavolinikuks Töörahva Ühise Väerinna nimekirjast.\n\nRiigikorravastase ebaseadusliku poliitilise tegevuse eest arreteeriti ta 1924. aasta algul, kuid ta põgenes ja siirdus NSV Liitu. Reesen oli 1925. aastast J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikooli õppejõud, aastatel 1926–1928 aga EKP Keskkomitee Välismaa Büroo sekretär (tegevjuht) ning kuulus aastail 1926–1934 EKP Keskkomiteesse.\n\nJohannes Reesen hukkus 1937. aasta massirepressioonides NSV Liidus.\n", "id": "ekk_Latn_200817"}
{"text": "Tiiu Laks\n\nTiiu Laks (sündinud 20. veebruaril 1984) on eesti ajakirjanik.\n\nTiiu Laks on õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni ning kõrvalainena teatriteadust. Avaldanud teatri- ja tantsukirjutisi ajalehes Sirp ning ajakirjas Teater. Muusika. Kino.\n\nTöötab ajakirjanikuna Eesti Rahvusringhäälingus\n", "id": "ekk_Latn_200818"}
{"text": "Silvester II\n\nSilvester II (ka Sylvester II; Gerbert Aurillacist, Gerbert Reimsist, Gerbert d'Aurillac, Girbertus, Gerbertus) oli 139. paavst 999–1003, viljakas teadlane ja õpetaja. Ta toetas ja edendas araabia ja Kreeka-Rooma aritmeetika, matemaatika ja astronoomia uurimist, taastutvustas Euroopale abakust ja sfäärilist astrolaabi, mis oli unustatud Euroopas (kuid mitte Bütsantsis) Kreeka-Rooma ajastu lõpul. Teda peetakse esimeseks, kes tutvustas Euroopas kümnendsüsteemi, kasutades araabia numbreid. Ta oli esimene prantsuse päritolu paavst.\n\nGerbert sündis Aurillaci lähistel Belliaci külas (tänapäeva Saint-Simon, Cantali lähedal Prantsusmaal) millalgi ajavahemikul 938–950 madalat päritolu Agilberti (Agilberto) pojana.\n\nGerbert õppis Aurillacis Saint-Géraud' kloostris ja temast sai benediktlaste ordu munk. 967 saavutas Saint-Géraud' kloostrit külastanud Barcelona krahv Borrell II abtiga kokkuleppe ja Gerbert siirdus Santa María de Ripolli kloostrisse. Ta õppis Vici piiskopi Attoni (Hatto) ning Córdobas ja Sevillas araabia õpetlaste juures matemaatikat, astronoomiat, aritmeetikat, geomeetriat, muusikat ning araabia keelt. 970 läks Gerbert koos Attoniga Rooma, kus ta kohtus paavst Johannes XIII-ga, kellele avaldasid muljet tema teadmised. Gerbert kohtus ka Saksa-Rooma keisri Otto I-ga.\n\nGerbert asus 972 Reimsis õppima ülemdiakon Gerannuse juures dialektikat. Reimsi peapiiskop Adalbéron määras ta katedraali kooli juhiks, kus ta õpetas muuhulgas ka meditsiini. Gerbert külastas koos Adalbéroni ja Borrel II-ga 980 või 981 Saksa-Rooma keisri Otto II õukonda, kus ta väitles Magdeburgi katedraali kooli juhi Otrikuga (Otric). Otto II-le avaldasid Gerberti teadmised muljet ja keiser määras ta 982 Bobbio kloostri abtiks, kuid ta pidi peatselt segastel asjaoludel sellelt kohalt lahkuma (\"Catholic Encyclopedia\" järgi oli klooster vaene, Salvador Miranda arvates mõjutas tema lahkumist teiste kadedus). Gerbert siirdus 983 Saksamaale, kus ta oli Otto III tuutor, kuid asus peatselt Prantsusmaale ja lõpetas 984 Reimsis oma õpingud.\n\nReimsi peapiiskopi Adalbéroni lähikonnas tegutsenud Gerbert toetas 987 Hugues Capet saamist Prantsusmaa kuningaks. Kui Adalbéron 23. jaanuaril 989 suri, lootis Gerbert saada tema järglaseks, kuid Hugues toetas uue peapiiskopina Arnouli. Karolingide dünastiast põlvnenud Arnoul kavandas 991 oma sugulase Lotringi hertsogi Charlesiga (Karl) Hugues' vastast vandenõud, mistõttu Prantsusmaa kuninga nõudel tagandati ta 17. juunil 991 Saint-Basle sinodil ametist ja uueks peapiiskopiks valiti Gerbert. Gerbert pidas 993 Reimsis provintsiaalsinodi, millel mõisteti hukka need, kes olid kahjustanud kiriku vara. Paavst Johannes XV ei toetanud Arnouli tagandamist ja 2. juunil 995 peetud Mouzon'i sinodil, kus viibis ka Gerbert, kinnitati Reimsi peapiiskopiks taas Arnoul.\n\nGerbert katsus enda ametisse määramist õigustada 1. juulil 995 toimunud sinodil, kus kinnitati uuesti Arnouli staatus peapiiskopina. Gerbert kirjutas enda õigustamiseks arvukalt kirju, millest on teada vähemalt 149.\n\nGerbert siirdus 996 Otto III õukonda ja osales Roomas tema kroonimisel Saksa-Rooma keisriks. Aprillis 998 määrati Gerbert Ravenna peapiiskopiks ja Gregorius V andis talle 28. aprillil 998 palliumi. Miranda järgi määras Gregorius V ta 998 kardinaliks. Ta osales sinodil, kus käsitleti Prantsusmaa kuninga Robert II kooselu afääri, kuna kirik ei tunnustanud kuninga kooselu.\n", "id": "ekk_Latn_200819"}
{"text": "Erik Gamzejev\n\nErik Gamzejev (sündinud 14. aprillil 1967 Kohtla-Järvel) on Eesti ajakirjanik.\n\nErik Gamzejev on 2010. aastast ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.\n", "id": "ekk_Latn_200820"}
{"text": "Sepp Blatter\n\nSepp Blatter (õieti Joseph Blatter; sündinud 10. märtsil 1936 Viège'is Valais' kantonis Šveitsis) on Šveitsi jalgpallitegelane, FIFA president aastail 1998-2015.\n\nBlatter lõpetas 1959 Lausanne'i ülikooli äri ja majanduse erialal. Ta töötas pärast seda paljudes ettevõtetes ja organisatsioonides, sealhulgas Valais' kantoni turisminõukogu pressiesindaja ja Šveitsi jäähokiföderatsiooni peasekretär. Seejärel oli ta luksuskellade tootja Longines spordikellade ja avalike suhete direktor. Ta aitas organiseerida 1972. ja 1976. aasta olümpiamänge.\n\nAlates 1975 töötas Blatter Rahvusvahelises Jalgpalliföderatsioonis, algul 1975–81 tehnikadirektorina ja seejärel 1981–98 peasekretärina. 1998 valiti ta FIFA presidendiks. 2002, 2007 ja 2011 valiti ta ametisse tagasi. Enne Blatterit oli FIFA president João Havelange.\n\n2004 võttis FIFA Blatteri juhtimisel vastu otsuse, et nendele jalgpalluritele, kes pärast värava löömist oma särgi seljast kisuvad või väravat muul viisil ekstravagantselt tähistavad, määratakse kollane kaart. Selle reeglimuudatuse põhjuseks on asjaolu, et maailmas on vanamoelisi maid, kus niisugusele tähistamisele hea pilguga ei vaadata.\n\n2007 otsustas FIFA Blatteri juhtimisel, et jalgpalli ei tohi mängida kõrgemal kui 2500 m merepinnast. See mõjutab põhiliselt Boliiviat, kus on hulk staadione veel kõrgemal. Järgmisel päeval teatas FIFA, et Boliivias asuvale Hernando Silese staadionile tehakse erand.\n", "id": "ekk_Latn_200821"}
{"text": "Arvo Ots\n\nArvo Ots (26. juunil 1931 Pärnu – 9. jaanuar 2022) oli eesti energeetikateadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1983).\n", "id": "ekk_Latn_200822"}
{"text": "Leine\n\nJõe lähe paikneb Leinefelde linna lähedal Tüüringis. Umbes 40 km allavoolu siseneb jõgi Alam-Saksimaale ja voolab põhja suunas.\n\nOlulised linnad jõe ääres, lähtest suudme suunas, on Göttingen, Einbeck, Alfeld ja Gronau, enne kui jõgi jõuab Hannoverisse, suurimasse linna selle kallastel. Allavoolu, umbes 40 km Hannoverist põhjas, Schwarmstedti juures, ühineb jõgi Alleriga ning jõuab Weseri kaudu Põhjamerre. Põhjaosa (alamjooks) on tänapäeval laevatatav ainult väiksematele kaubavedajatele, kuigi varem oli see oluline raudtee-eelne praamitranspordisoon kuni Göttingenini.\n\nJõgi on tööstuse poolt mõnevõrra reostatud, nii et vett ei kasutata joomiseks, kuid reostus ei ole kunagi olnud nii tugev, et välistaks seal kalastiku elu. Sarnaselt paljude läänepoolsete jõgedega on alates 1960. aastatest peale keskkonnakontrollide rakendamisest olnud üha puhtamad veed. Sportkalastus toimub väikestest paatidest ja piki kaldaid, kuigi saagikus on tavaliselt madal.\n\nVähemalt üks lõik jõest (Göttingenis) on osaliselt ümber suunatud kanalisse, mis kulgeb enam-vähem paralleelselt jõega.\n", "id": "ekk_Latn_200823"}
{"text": "Koola laht\n\nKoola laht on laht Barentsi mere Murmani rannikul.\n\nLahe pikkus on 58 km, laius kuni 7 km, sügavus kuni 300 m. Lahe kaldal asub Murmansk.\n", "id": "ekk_Latn_200824"}
{"text": "Footbag\n\nFootbag on pehme tekstiilist pallitaoline kott, millega tehakse jalgade abil trikke.\n\nTavaliselt on footbag'i sees speltanisu, aga võib olla ka riis, liiv või hoopis muud graanulid.\n\nFootbag'iga saab mängida mitmesuguseid mänge, populaarseim neist on \"tõsta üles\" (inglise keeles Hacking it up). Footbag'i saab mängida ka sarnaselt võrkpalliga, kasutades palli üle võrgu löömiseks jalgu. Professionaalsematel footbag'imängijatel võib kasu olla spetsiaalsetest footbag'i mängimiseks mõeldud jalatsitest.\n\nMaailmarekord footbag'i kõksimises on 5 tundi 38 minutit ja 22 sekundit.\n", "id": "ekk_Latn_200825"}
{"text": "Linda Vernik\n\nLinda Vernik ( 22. juuni 1933 – 24. august 1990) oli eesti filmikunstnik.\n\nLinda Vernik õppis Eesti Riikliku Kunstiinstituudis (ERKI) teatrikunsti erialal ja Moskva Kinoinstituudis (VGIK) kunstnik-lavastaja erialal.\n\nTa töötas kunstnik-lavastajana filmistuudios Tallinnfilm. Alates 1980. aastast oli ta ERKI joonistamise ja maali õppejõud.\n", "id": "ekk_Latn_200826"}
{"text": "Jääkeegel 2010. aasta taliolümpiamängudel\n\nJääkeegel 2010. aasta taliolümpiamängudel toimus 16. – 27. veebruarini Vancouveris Hillcrest Parkis.\n\nVõistluste süsteem oli sama, mis eelmistel olümpiamängudel Torinos, ehk nii mehed kui naised mängisid kümne võistkonnaga alarühmas kõigi vastu. Seejärel pääsesid neli paremat poolfinaali, mille võitjad pääsesid omakorda edasi finaali ja kaotajad selgitasid pronksmedali saaja.\n", "id": "ekk_Latn_200827"}
{"text": "Endel Inglist\n\nEndel Inglist (23. september 1906 Ambla vald, Järvamaa – 4. oktoober 1945 Tallinn) oli Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige ja Otto Tiefi valitsuse kaastööline.\n\nTa lõpetas 1925. aastal Ambla Gümnaasiumi. Ta õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1925–1926 õigusteaduskonnas ja aastatel 1929–1931 õigusteaduskonna majandusosakonnas. Akadeemiliselt kuulus ta EÜS Ühendusse.\n\nTöötas Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse (ETK) ametnikuna Tallinnas. Elas 1939. aastast Valingul.\n", "id": "ekk_Latn_200828"}
{"text": "Lumelauasõit 2010. aasta taliolümpiamängudel\n\nLumelauasõit 2010. aasta taliolümpiamängudel toimus 15.–27. veebruarini Vancouveris Cypress Mountainis. Kokku osales sellele 188 sportlast 27 riigist.\n\nVõistlusaladeks olid rennisõit, paralleelsuurslaalom ja kross. Välja jagati kuus komplekti medaleid.\n", "id": "ekk_Latn_200829"}
{"text": "John Carradine\n\nJohn Carradine (5. veebruar 1906 New York – 27. november 1988 Milano) oli Ameerika Ühendriikide filminäitleja.\n\nJohn Carradine kogus tuntust filmidega \"Frankensteini pruut\", Frankensteini maja\", \"Dracula maja\" ja \"Nähtamatu mees\".\n", "id": "ekk_Latn_200830"}
{"text": "Diana Rennik\n\nDiana Rennik (sündinud 25. märtsil 1985 Jekaterinburgis) on Eesti iluuisutaja.\n\nDiana Rennik oli paarissõitja, tema paariline oli Aleksei Saks. 2006. aasta Torino olümpiamängudel saavutasid nad 17. koha.\n\nViimati esines Rennik tiitlivõistlustel 2007. aastal. Seisuga veebruar 2010 esines jääsõudes Saksamaal ja mujal Euroopas.\n", "id": "ekk_Latn_200831"}
{"text": "Viareggio vapp\n\nViareggio vapp on Viareggio linna vapp. Vapil on kujutatud ankur, mis asub rohe-hõbe-punasel kilbil. Viareggio on üks esimesi omavalitsusi, mis võttis 1848. aastal oma sümbolina kasutusele valge-puna-rohelise trikoloori, veel enne kui Itaalia ametlikult ühendati. Varasemal linna vapil oli kujutatud linna kaitsepühak Antonio Padovast.\n", "id": "ekk_Latn_200832"}
{"text": "Bischofshofen\n\nBischofshofen on linn Austria Salzburgi liidumaa Sankt Johann im Pongau ringkonnas. See on oluline liiklussõlm nii Salzburgi–Tirooli raudteeliinil kui ka Tauern Autobahnil, mis on üle Alpide peaaheliku kulgev suur maantee. Linn asub 547 meetrit üle merepinna.\n\nBischofshofen asub Põhja-Lubjakivialpides Salzachi jõe orus u 50 km Salzburgist lõunas. Seda ümbritsevad Hochkönig massiiv (läänes), osa Berchtesgadeni Alpidest (Tenneni mäed) (kirdes) ja Salzburgi Kiltkivialpid (kagus).\n\nLinnaosad on Alpfahrt, Bischofshofen, Buchberg, Gainfeld, Haidberg, Kreuzberg, Laideregg, Mitterberghütten, Winkl, Asten.\n", "id": "ekk_Latn_200833"}
{"text": "Ikarus 415T\n\nIkarus 415T on Ungari trollibussimudel, mida firma Ikarus valmistas aastatel 1992 (prototüüp) ja 1997–2002 kokku umbes 200 eksemplari.\n", "id": "ekk_Latn_200834"}
{"text": "Alban Berg\n\nAlban Berg (9. veebruar 1885 Viin – 24. detsember 1935 Viin) oli Austria helilooja, Teise Viini koolkonna liige koos Arnold Schönbergi ja Anton Weberniga. Tema loomingus ühineb mahlerlik hilisromantism Arnold Schönbergi vaba atonaalsusega. Hilisemas loomingus kasutab ta dodekafooniat.\n", "id": "ekk_Latn_200835"}
{"text": "Tallinna Linnamuuseum\n\nTallinna Linnamuuseum on Tallinna Kultuuriameti hallatav asutus, mille ülesanne on koguda, uurida, säilitada ja eksponeerida Tallinna ajalugu ja selle elanike ning elukeskkonnaga seotud ainest.\n\nTallinna Linnamuuseumi peahoone asub keskaega ulatuva ajalooga hoones aadressil Vene tänav 17. Hoone kohandati muuseumi tarbeks aastatel 1963–1965. Filiaalid asuvad Tallinna vanalinnas, Kalamajas ja Kadriorus.\n", "id": "ekk_Latn_200836"}
{"text": "Putorana mägismaa\n\nPutorana mägismaa ehk Putorana mäed ehk Putorana platoo ehk Putoraana kiltmaa (vene keeles плато Путорана) on rangelt liigestatud mäemassiiv Venemaa põhjaosas Krasnojarski krais Kesk-Siberi kiltmaa loodeosas. Põhjas ja läänes moodustab astangu kõrgusega üle 800 meetrit, lõuna- ja idanõlvad on lamedad. Putorana mägismaa kõrgeim tipp on Kamen (1678 m), teised kõrged mäed on Holokit (1542 m), Kotuiskja mägi (1510 m). Mägismaast põhja pool paikneb Taimõri poolsaar.\n", "id": "ekk_Latn_200837"}
{"text": "Pauline Bonaparte\n\nPauline Bonaparte (20. oktoober 1780 Ajaccio – 9. juuni 1825 Firenze), neiupõlvenimega Maria Paola Buonaparte (hiljem Marie-Pauline Bonaparte; abielus Leclerc ja Borghese), Guastalla hertsoginna, oli Napoleon I õde.\n", "id": "ekk_Latn_200838"}
{"text": "Torre del Lago Puccini\n\nTorre del Lago Puccini on 14 000 (2005) elanikuga küla Itaalias Toscanas Lucca provintsis Liguuria mere ääres.\n\nTorre del Lago Puccini moodustab koos Viareggioga Viareggio valla.\n\nSeal elas ja sinna on maetud ooperihelilooja Giacomo Puccini ja tema abikaasa. Nende endises kodus on Puccini majamuuseum.\n\nAlates 1930. aastast korraldatakse iga aasta juulis ja augustis Massaciuccoli järve kaldal 3200 istekohaga vabaõhulaval Puccini festivali.\n", "id": "ekk_Latn_200839"}
{"text": "Abdülmecit\n\nAbdülmecit ehk Abdülmecit I (25. aprill 1823 – 25. juuni 1861) oli 31. Türgi sultan. Ta valitses 1. juulist 1839 kuni surmani 1861.\n\nTa oli sultan Mahmut II ning tema esimese abikaasa Bezmiâlemi poeg. Ta sai hariduse Prantsusmaal ning oli esimene Türgi sultan, kes valdas mõnd lääne keelt. Ta huvitus kirjandusest ja klassikalisest muusikast.\n\nAbdülmeciti troonileasumise ajal oli Osmanite riik sõjalis-poliitilise kriisi haripunktis. Osmanite riigi sõjavägi oli Nizipis Egiptuse sõjaväelt Egiptuse asehalduri Muḩammad 'Alī juhtimisel ning Osmanite riigi sõjalaevastik oli mässulise ülema Ahmet Fevzi-paša juhtimisel teel Aleksandriasse, kus see pidi Egiptusele üle antama. Ainukeseks viisiks kriis ületada ning riik päästa olid läbirääkimised, mis viisid Nelikliidu sõlmimiseni Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi, Venemaa keisririigi, Austria keisririigi ja Preisimaa kuningriigi vahel Oriendikriisi ületamiseks ning Osmanite riigi võimu säilitamiseks Aasias Londoni lepinguga 15. juulil 1840.\n\nOma isa Mahmut II näpunäidete alusel asus sultan Abdülmecit tema kavandatud reforme ellu viima. Novembris 1839 kuulutati välja edikt, mis pani aluse tansimati reformidele. Pärast Krimmi sõja lõppu täiendati seda veebruaris 1856 veel ühe statuudiga. Need pidid tagama sultani alamate kõigi gruppide elu ja vara puutumatuse, maksude õigluse, kohtupidamise erapooletuse ning täieliku usuvabaduse ja võrdsed kodanikuõigused kõigile. Kavale seisid ägedalt vastu muslimite ülemklassid ja eesõigustatud vaimulikkond 'ulamā', ning see jäi täies mahus ellu viimata, eriti riigi perifeerias. Mitme vandenõuga püüti sultanit tappa.\n\nTeistest Abdülmeciti reformidest olid tähtsamad sõjaväe ümberkorraldamine 1843–1844, haridusministeeriumi asutamine, vihatud ja ebaõiglase peamaksu kaotamine, orjakaubanduse kaotamine ning meetmed avaliku halduse tõhustamiseks ja kaubanduse edendamiseks.\n\nMitmel pool riigis oli rahutusi ja mässe. Aastatel 1853–1856 leidis aset Krimmi sõda, mida Suurbritannia, Prantsuse teine keisririik ja Sardiinia kuningriik pidasid Osmanite riigi huvides Venemaa keisririigi vastu.\n\nKui Lajos Kossuth koos oma võitluskaaslastega pärast Ungari ülestõusu ebaõnnestumist 1849 otsis varjupaika Osmanite riigist, nõudsid Austria keisririik ja Venemaa keisririik nende väljaandmist, kuid sultan keeldus sellest enesekindlalt ja resoluutselt. Ta astus välja ka selle eest, et teda mõrvata kavatsenud vandenõulasi ei hukataks. Ta oli sõbralik ja ausameelne, kuid nõrk ja kergesti mõjutatav. Samas oli ta pillav, eriti elu lõpupoole.\n", "id": "ekk_Latn_200840"}
{"text": "Ebalehis\n\nEbalehis (Pseudolarix amabilis) on männiliste sugukonda ebalehise perekonda kuuluv heitlehine puu.\n\nTa on perekonna ainuke liik.\n\nEbalehis kasvab pärismaisena Hiina idaosas; kasvab mägedes 100–1500 meetri kõrgusel merepinnast.\n\nPuu kasvab 30–40 meetri kõrguseks. Võra on laikooniline. Okkad on 3–6 cm pikkused and 2–3 mm laiused. Käbid on 4–7 cm pikkused ja 4–6 cm läbimõõduga ning lagunevad pärast küpsemist. Seemned on tiibadega.\n", "id": "ekk_Latn_200841"}
{"text": "Toktobolot Abdumomunov\n\nToktobolot Abdumomunov (Токтоболот Абдумомунов; 15. august 1922 – 1989) oli kirgiisi näitekirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_200842"}
{"text": "Zheng Wanjun\n\nZheng Wanjun (1904–1983) oli hiina botaanik.\n\nTa oli tunnustatud paljasseemnetaimede taksonoomia asjatundja.\n\nTa töötas Nanjingi ülikoolis. Zheng Wanjun oli esimene, kes kirjeldas 1944. aastal Hiinast leitud varem väljasurnuks peetud metasekvoiat.\n\nTema järgi sai nime kadakas Juniperus chengii.\n\nZheng Wanjuni kirjeldatud taksonitele lisatakse autorilühend W.C.Cheng.\n", "id": "ekk_Latn_200843"}
{"text": "Metasekvoia (perekond)\n\nMetasekvoia (Metasequoia) on okaspuulaadsete seltsi küpressiliste sugukonda kuuluv heitlehine okaspuu.\n\nPerekonna ainuke elusolev liik metasekvoia kasvab Hiinas. Teada on ka kolm fossiilset liiki.\n", "id": "ekk_Latn_200844"}
{"text": "Rahvusvaheline Tööorganisatsioon\n\nRahvusvaheline Tööorganisatsioon (inglise keeles International Labour Organization, lühend ILO; prantsuse keeles Organisation internationale du travail) on rahvusvaheline ÜRO alluvuses tegutsev organisatsioon, milles tegeletakse eelkõige rahvusvaheliste tööstandardite koostamise ja töötingimuste järelevalvega liikmesriikides.\n\nOrganisatsiooni asutasid 28. juunil 1919 Genfis 24 riiki. Alates 1946. aastast on see ÜRO-le alluv spetsialiseeritud asutus. Tööorganisatsioon sai esimeseks ÜRO spetsialiseeritud asutuseks.\n\nRahvusvahelisse Tööorganisatsiooni kuulub 2012. aasta seisuga 185 riiki. ÜRO liikmetest ei kuulu sinna Andorra, Bhutan, Cooki saared, Liechtenstein, Mikroneesia, Monaco, Nauru, Niue, Põhja-Korea, Tonga ja Vatikan.\n\nRahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakorter asub Genfis. Kõrgeim otsustav kogu on kord aastas kogunev Töökonverents, kus osaleb igast liikmesriigist kaks valitsuse esindajat ning üks tööandjate ja üks töövõtjate esindaja.\n\nTäidesaatev organ on haldusnõukogu, mille sekretariaat on Rahvusvaheline Tööbüroo peadirektori juhtimisel. Sellesse kuulub 28 valitsuste, 14 tööandjate ja 14 töövõtjate esindajat. 10 riigil on alaline valitsuse esindaja haldusnõukogus. Need riigid on Brasiilia, Hiina, India, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, USA ja Venemaa.\n\nAlates 1999. aastast on peadirektor Tšiili diplomaat Juan Somavía. 2012. aasta oktoobris valiti tema asemele Suurbritannia ametiühingutegelane Guy Ryder.\n\nUusi liikmeid tohib vastu võtta igal töökonverentsil, kusjuures liikmekandidaadi poolt peab hääletama 2/3 kõigist saadikutest, sealhulgas 2/3 valitsuste esindajatest. Enne seda peab kandidaat tööorganisatsiooni peadirektorile lubama, et täidab kõiki tööorganisatsiooni liikme kohustusi.\n\nAastal 1969 sai Rahvusvaheline Tööorganisatsioon Nobeli rahuauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_200845"}
{"text": "Nordisk familjebok\n\n\"Nordisk familjebok\" on Rootsi entsüklopeedia, mille 20-köiteline esimene trükk ilmus aastatel 1876–1899 ja 38-köiteline, pealkirjaga \"Uggleupplagan\" (Öökulliväljaanne) tuntud kordustrükk aastatel 1904–1926. Hiljem on ilmunud veel kaks trükki.\n\n\"Nordisk familjebok\" sisaldab umbes 182 000 märksõna ning seda peetakse Rootsi kõige põhjalikumaks trükis ilmunud entsüklopeediaks.\n\nEntsüklopeedia on täies mahus digiteeritud ja veebis vabalt kättesaadav.\n", "id": "ekk_Latn_200846"}
{"text": "Andreas D. Fröhlich\n\nAndreas D. Fröhlich (sündinud 30. novembril 1946 Mannheimis) on saksa eripedagoog.\n\nÜldise eripedagoogika professor. Oma töödes on keskendunud vaimupuudele ning pedagoogika ja hoolduse integratsioonile.\n\nÕppis noorena pedagoogikat, filosoofiat ja eripedagoogikat ning töötas palju aastaid raske ja liitpuudega lastega rehabilitatsioonikeskuses Landstuhl. Tema intensiivne uurimistöö raskete puuete, teadvusekaotamise ja hoolduse vallas viisid ta basaalstimulatsiooni kontseptsiooni väljatöötamiseni, millega ta ka tuntuse saavutas.\n\nTöötas 1986 aastast Kölni Ülikoolis eripsühholoogia alal. Hiljem oli professor Mainzi Ülikoolis. Aastast 1989 oli professor Heidelbergi Ülikoolis vaimupuudepedagoogika alal. Ajavahemikus 1994–2008 Koblenzi-Landau Ülikooli Eripedagoogika Instituudis.\n", "id": "ekk_Latn_200847"}
{"text": "Pilistvere kihelkond\n\nPilistvere kihelkond (lühend Pil; saksa keeles Kirchspiel Pillistfer) oli kihelkond Kesk-Eestis Viljandimaal ning Liivimaa kubermangus Tartu, Pärnu ja Viljandi kreisis.\n\nKihelkonnakirik oli Pilistvere Andrease kirik.\n", "id": "ekk_Latn_200848"}
{"text": "Fuad Əbdürəhmanov\n\nFuad Həsən oğlu Əbdürəhmanov (venepäraselt Fuad Abdurahmanov (Фуад Гасан оглы Абдурахманов); 11. mai 1915 Nuxa (praegu Şəki) – 15. juuni 1971 Bakuu) oli aserbaidžaani skulptor, aserbaidžaani monumentaalskulptuuri rajaja.\n\nƏbdürəhmanovi isa Hassan oli riigiametnik. 1929 kolis pere Yevlaxi ja pisut hiljem Bakuusse, kus üüris kahetoalise korteri.\n\n1929 astus Fuad Bakuu maalikunstikooli. Hiljem õppis ta 1935–1940 Leningradi Kunstiakadeemias Matvei Manizeri juures.\n\n1934 osales ta 19-aastaselt poeedi Abu'l Kasim Firdausi 1000. sünniaastapäevale pühendatud näitusel väikese kompositsiooniga \"Laskur\", mis läks Rustam Mustafajevi nimelise kunstimuuseumi püsiekspositsiooni.\n\n1938 hakkas Əbdürəhmanov töötama Məhəmməd Füzuli skulptuuri kallal. See oli esimene tema aseri poeetide ja kirjanike skulptuuride seeriast, mis hiljem paigaldati Bakuusse Nizami Gəncəvi muuseumi. Selle skulptuuriga võitis ta konkursi, mis korraldati Nizami 800. sünniaastapäeva tähistamiseks. Sünniaastapäev oli 1941. aastal, aga sõja tõttu ei saanud skulptuur valmis enne 1947. aastat. Skulptuur paigaldati tollasesse Kirovabadi (praegu Gəncə) ja Əbdürəhmanov sai selle eest Stalini preemia teise järgu. 1949 valmis Nez̧āmī monument Bakuus. See skulptuur avaldas suurt mõju nõukogude monumentaalkunstile, näiteks skulptuuri enese ja selle postamendi mõõtmete suhte osas.\n\nIsikute hulka, kellest ta skulptuuri lõi, kuuluvad NSV Liidu kangelased ja Hõdõr Mustafajev, luuletaja Səməd Vurğun, heliloojad Üzeyir Hacıbəyov ja , 7. sajandi vürst Cavanşir ning 9. sajandi rahvaülestõusu juht . Mongooliasse Ulaanbaatarisse paigaldati tema 1954 valminud rinnakujud ja . 1955 valmis tal marmorbüst Leninist. 1960 püstitati Bakuusse tema skulptuur \"Vabastamine\".\n\nƏbdürəhmanov pälvis 1949 ja 1951 ordeni \"Austuse märk\" ja 1951 Stalini preemia kolmanda järgu. 1966 anti talle ka NSV Liidu Kunstiakadeemia kuldmedal. Ta oli esimene aser, kes sai NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks.\n\nƏbdürəhmanovi järgi on nimetatud tänav Bakuus ja Şəkis. Majadele, kus ta elas, on paigaldatud mälestustahvlid. Tema nime kannab laste maalikunstikool Şəkis.\n", "id": "ekk_Latn_200849"}
{"text": "Johannes XVII\n\nJohannes XVII, ladinapäraselt Ioannes XVII (Giovanni Sicco, Sicco või Siccone) oli paavst maist novembrini 1003. Ta oli 140. paavst.\n\nGiovanni Sicco oli sündinud Roomas Biberatica linnaosas Giovanni pojana. Kirikuloolase J. N. D. Kelly arvates võis ta olla suguluses tollal Roomas valitsenud Crescenzi suguvõsaga.\n\nSicco sai Gregorius V ajal umbes aastal 996 kardinalpreestriks.\n", "id": "ekk_Latn_200850"}
{"text": "Johannes XVIII\n\nJohannes XVIII, ladinapäraselt Ioannes XVIII (Giovanni Fasano või Fasanus või Phasianus) oli paavst 1003–1009. Ta oli 141. paavst.\n\nGiovanni Fasano sündis Roomas preester Ursuse (teistel andmetel Leo) ja Stephania pojana. Ta oli viimane paavst, kes oli vaimuliku poeg. Kirikuloolane J. N. D. Kelly eeldab, et ta võis olla Rooma valitseja Giovanni II Crescenzi sugulane.\n\nFasano sai Silvester II ajal San Pietro kardinalpreestriks. Salvador Miranda oletab, et ta võis olla San Pietro in Vincoli kardinalpreester.\n", "id": "ekk_Latn_200851"}
{"text": "Kolga-Jaani kihelkond\n\nKolga-Jaani kihelkond (lühend KJn; saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Johannis) oli kihelkond Viljandimaal ning Tartu ja Viljandi kreisis Liivimaa kubermangus.\n", "id": "ekk_Latn_200852"}
{"text": "Weygandi liin\n\nWeygandi liin oli Teise maailmasõja ajal Maxime Weygandi järgi nimetatud ajutine kaitsepositsioon, mis kulges La Manche'i rannikult mööda Somme'i ja Aisne'i jõe joont kuni Maginot' liinini Montmédy juures.\n", "id": "ekk_Latn_200853"}
{"text": "Carl-Olof Jacobson\n\nCarl-Olof Jacobson (24. aprill 1929 – 4. juuni 2018) oli rootsi zooloog, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.\n\nCarl-Olof Jacobson on sündinud Öri linnas Edela-Rootsis. Ta lõpetas 1948. aastal Vänersborgis keskkooli ning asus õppima Uppsala Ülikoolis, kus omandas 1952. aastal magistrikraadi zooloogia alal. Ka järgmised teaduskraadid (1958 – litsentsiaat, 1964 – doktor) sai Carl-Olof Jacobson Uppsala Ülikoolist.\n\nDoktorikraadi omandamise järel jätkus Carl-Olof Jacobsoni teadlasetee Uppsala Ülikoolis, kus ta on enam kui nelikümmend aastat töötanud õppejõuna (sh 1970–1994 zooloogilise morfoloogia professorina), olles aastatel 1977–1989 tehnika- ja loodusteaduste teaduskonna dekaan ning ülikooli juhatuse liige. 1994. aastast jätkus Carl-Olof Jacobsoni akadeemiline tegevus emeriitprofessorina arengu ja geneetika osakonnas. Aastatel 1989–1997 oli Carl-Olof Jacobson Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia peasekretär, kuuludes samal ajal ka Nobeli Fondi direktorite kogusse. Ta on töötanud külalisteadlasena Wistari Bioloogiainstituudis Philadelphias ja külalisprofessorina Texase Ülikoolis Austinis. Tema põhilised teadustööd on rakendusliku neurobioloogia ja puhta vee ökoloogia vallast. Vähemalt samavõrra tulemuslik kui erialases uurimistöös oli Carl-Olof Jacobsoni tegevus teaduskorralduse, teaduse tutvustamise ja teaduskoostöö edendamise valdkonnas. Ta oli ka kõrgelt hinnatud lektor Rootsi Rahvaülikoolis.\n\nCarl-Olof Jacobson oli Rootsi Linné ühingu esimees. Ta kuulus Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni ning oli tegev mitmes erialaühingus, nagu Rahvusvaheline Rakendusbioloogide Selts jt.\n", "id": "ekk_Latn_200854"}
{"text": "Ülo Lumiste\n\nÜlo Lumiste (kuni aastani 1936 Lunden; 30. juuni 1929 Vändra – 20. november 2017) oli eesti matemaatik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (valitud 1993).\n\nTa on rajanud Eestis oma geomeetriakoolkonna.\n", "id": "ekk_Latn_200855"}
{"text": "Mihkel Veiderma\n\nMihkel Veiderma (27. detsember 1929 Tallinn – 25. oktoober 2018) oli eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1975).\n", "id": "ekk_Latn_200856"}
{"text": "Hägglunds Bv 206\n\nHägglunds Bv 206 (Bandvagn 206) on Rootsi firmas toonase nimega Hägglund & Söner, tänapäevase nimega BAE Systems Hägglunds AB valmistatud suurendatud maastikuläbivusega amfiibne, algupärasena militaarotstarbeline liigendroomiksõiduk ehk hõlmik.\n\nTänu väiksele erisurvele maapinnale on see eriti efektiivne vahend liikumiseks sügavas lumes või pehmel pinnasel.\n", "id": "ekk_Latn_200857"}
{"text": "Ain-Elmar Kaasik\n\nAin-Elmar Kaasik (sündinud 2. augustil 1934 Tallinnas) on eesti arstiteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).\n", "id": "ekk_Latn_200858"}
{"text": "Johann Heinrich Pestalozzi\n\nJohann Heinrich Pestalozzi (12. jaanuar 1746 Zürich – 17. veebruar 1827 Brugg, Aargau kanton, Šveits) oli Šveitsi pedagoog, filantroop, koolireformaator, filosoof ja poliitik.\n", "id": "ekk_Latn_200859"}
{"text": "Keskkonnatasu\n\nKeskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind.\n\nEesti keskkonnatasude seaduse järgi jaotatakse keskkonnatasud loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks. Seaduse järgi maksavad loodusvara kasutusõiguse tasu selle kasutajad kaevandamisõiguse, kalapüügiõiguse, metsa raieõiguse ja jahipiirkonna kasutusõiguse eest. Saastetasu seevastu tuleb seaduse järgi maksta siis, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid.\n\nKeskkonnatasude rakendamise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara tõhusamalt kasutama ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest.\n\nKeskkonnatasu makstakse Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole, kus igal maksumaksjal on personaalne viitenumber.\n\nKeskkonnaamet täidab maksuhalduri ülesandeid saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu arvutuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel.\n", "id": "ekk_Latn_200860"}
{"text": "Lühirajauisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel\n\nLühirajauisutamine 2010. aasta taliolümpiamängudel toimus 13.–26. veebruarini Vancouveris Pacific Coliseumis.\n", "id": "ekk_Latn_200861"}
{"text": "Kahekroonine münt (1992)\n\n1992. aastal vermitud kahekroonine münt on üks Eesti Vabariigis eraviisiliselt emiteeritud meenemüntidest. Münt on pühendatud Tartu Ülikooli asutamise 360. aastapäevale ning seda vermiti ebaseaduslikult eraisiku poolt teadmata hulk.\n\n__TOC__\n\nVäidetavalt müüdi neid münte 1992. aastal ühel Tallinna täikal, kuid kuna mündil oli ebaseaduslikult kasutatud Tartu Ülikooli kujutist ja sümboolikat ning sellele oli vermitud nimiväärtus \"2 krooni\", siis kinnitamata faktide kohaselt korjas Politseiamet neid võimalikult palju ringlusest ära.\n", "id": "ekk_Latn_200862"}
{"text": "Valeri Bezzubov\n\nValeri Bezzubov (8. oktoober 1929 Estonia küla, Abhaasia – 9. märts 1991 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane. Tema sünnikuupäevaks määrati ametlikult 7. november – Oktoobripöörde aastapäev (nii on kirjas ka näiteks ENE 2. väljaande I köites 1985), ent tegelik kuupäev oli varasem, 8. oktoober.\n\nTa õppis 1937–1940 Estonia algkoolis, 1940–1943 Vladimirovka 7-klassilises koolis, 1943–1945 Suhhumi 2. poeglaste koolis, 1949–1950 ja Prokopjevski 2. töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1950–1955 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis.\n\nTa kaitses 1969. aastal kandidaadiväitekirja \"Leonid Andrejev ja vene realism XX sajandi algul\" (665 masinakirjalehekülge).\n\nTa oli 1959. aastast Tartu Riikliku Ülikooli vene kirjanduse õppejõud, aastast 1973 dotsent, 1977–1080 ka kateedrijuhataja.\n\n1988. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_200863"}
{"text": "Sergei Eisenstein\n\nSergei Mihhailovitš Eisenstein [eisenštein] (vene keeles Сергей Михайлович Эйзенштейн; 22. jaanuar (vkj. 10. jaanuar) 1898 Riia – 11. veebruar 1948 Moskva) oli vene filmilavastaja, -stsenarist ja -teoreetik.\n\nSergei Eisensteini tuntumad filmid on \"Soomuslaev \"Potjomkin\"\" (1925), \"Oktoober\" (1927), \"Aleksander Nevski\" (1938) ja \"Ivan Julm\" (1944).\n", "id": "ekk_Latn_200864"}
{"text": "Raḩmān Bābā\n\nRaḩmān Bābā (‏رحمان بابا‎; õieti Abdurraḩmān Momand ‏عبدالرحمان مومند‎; 1632 või umbes 1651 Peshāwari lähedal – 1707 Peshāwar) oli puštu sufistlik luuletaja, uue stiili rajaja puštukeelses luules.\n\nTa kuulus Chistiyyah' ordusse.\n", "id": "ekk_Latn_200865"}
{"text": "Admiraliteedi Luureosakond\n\nAdmiraliteedi Luureosakond (The Naval intelligence Division) oli 1887. aastal loodud Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi Sõjamerelaevastiku Ministeeriumi ehk Admiraliteedi teabehankeorganisatsioon.\n\nSuurbritannia sõjaväeluure – sõjamerejõudude iseseisev Admiraliteedi luureosakond liideti 1965. aastal pärast Suurbritannia Kaitseministeeriumi loomist ühisesse Kindralstaabi Luurevalitsusse.\n\nAdmiraliteedi Luureosakonna ülesandeks oli koguda ja analüüsida igakülgset informatsiooni sõjapidamiseks merel ja valmistada ette Kuningliku laevastiku ükskikasjalik mobilisatsiooniplaan.\n", "id": "ekk_Latn_200866"}
{"text": "Marge Kõrkjas\n\nMarge Kõrkjas (sündinud 8. mail 1974) on eesti ujuja.\n\nTa on edukaim eestlasest paraolümpiamängudel osaleja ning kergejõustiklaste Annely Ojastu ja Sirly Tiigi kõrval kolmas paraolümpial kuldmedali võitnud eestlane. Ta võitis 1992 Barcelonas hõbeda ja pronksi, 1996 Atlantas kaks kulda ja hõbeda, 2000 Sydneys hõbeda ning 2004 Ateenas hõbeda.\n\nTa töötab ujumistreenerina Tartus Aura veekeskuses.\n", "id": "ekk_Latn_200867"}
{"text": "Skeleton 2010. aasta taliolümpiamängudel\n\nSkeleton 2010. aasta taliolümpiamängudel toimus 19. ja 20. veebruaril Whistler Sliding Centre'is.\n\nSkeletoni võistlused toimusid samal rajal, kus selgitasid olümpiavõitja ka bobisõitjad ja kelgutajad. Skeleton on olümpiaprogrammis juba 1928. aastast ning olümpiavõitja selgitati sel alal ka 1948. aastal. Uuesti lülitati skeleton olümpiaprogrammi Salt Lake Citys 2002. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_200868"}
{"text": "Põltsamaa kihelkond\n\nPõltsamaa kihelkond (lühend Plt; saksa keeles Kirchspiel Oberpahlen) oli kihelkond Viljandimaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi enamikus jääb kihelkonna maid Jõgeva maakonda, vaid loodeosas Rutikvere mõisa ümbruses kuulub väike maa-ala Järva valda tänapäevases Järva maakonnas.\n\nKihelkonnakirik on Põltsamaa kirik.\n", "id": "ekk_Latn_200869"}
{"text": "Togolok Moldo\n\nTogolok Moldo [togol'okk mold'oo] (Тоголок Молдо 'ümaranäoline õpetatu'; õieti Baiõmbet Abdõrahmanov; 10. juuni 1860 – 4. jaanuar 1942) oli kirgiisi akõnn (rahvalaulik) ja luuletaja.\n", "id": "ekk_Latn_200870"}
{"text": "ISO 14001\n\nISO 14001 on rahvusvaheline keskkonnajuhtimise standard, kus on määratletud keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded. ISO 14001 standardit väljastab alates 2004. aastast Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon. ISO 14001 standardi on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni mandaadi alusel koostanud Euroopa Standardimiskomitee (CEN). Selle rakendamine on organisatsioonidele vabatahtlik.\n\nStandardi eesmärk on pakkuda organisatsioonidele keskkonnakaitset ja muutuvatele keskkonnatingimustele reageerimise raamistikku. Standard on mõeldud kasutamiseks organisatsioonidele, kes soovivad juhtida oma keskkonnaalaseid vastutusi süsteemsemalt, et aidata kaasa keskkonna-alase jätkusuutlikkuse tagamisele. ISO 14001 standardis loetletud keskkonnakaitsenõuded rajanevad seadusandlusel, ametlike määruste põhjal toimuval tegevusel ja keskkonnapoliitikaga ettevõtetele pandud kohustustel. Standard kohustab pidevalt parandama ettevõtte keskkonnakaitsetööd.\n", "id": "ekk_Latn_200871"}
{"text": "Ikarus 280T\n\nIkarus 280T on Ungari liigendtrollibussimudel, mida firma Ikarus tootis autobussi Ikarus 280 baasil aastatel 1975–1992. Need trollibussid on või on olnud kasutusel Ungaris, SRÜ-s, Bulgaarias, Ida-Saksamaal ja Eestis. Tallinna osteti 1995. aastal kuus seda tüüpi kasutatud trolli Saksamaalt Hoyerswerdast, kus trolliliiklus lõpetati. Numbrite 426–431 all sõitsid need kuni 2004. aastani. Tegu oli modifikatsiooniga, mille valmistamisel kasutati firma Ganz veoajameid..\n", "id": "ekk_Latn_200872"}
{"text": "Karel Tammjärv\n\nKarel Tammjärv (sündinud 25. mail 1989 Tartus) on endine eesti murdmaasuusataja.\n\n2010. aasta kuni 23-aastaste maailmameistrivõistlustel Hinterzartenis Saksamaal sai ta 15 km klassikastiilis sõidus viienda koha.\n\nTa on osalenud kolmedel olümpiamängudel ja neljadel maailmameistrivõistlustel.\n\n2011. aasta maailma karikasarja Otepää etapil sai Karel klassikasprindis 22. koha ja teenis oma karjääri esimesed MK-punktid.\n", "id": "ekk_Latn_200873"}
{"text": "Sirli Hanni\n\nSirli Hanni (sündinud 27. oktoobril 1985 Vastseliinas) on endine eesti laskesuusataja.\n\nSirli Hanni treeneriteks on olnud Üllar Tähe, Tõnu Pääsuke, Anatoli Hovantsev, Hillar Zahkna, Kristjan Oja ja Maris Cakars.\n\n2004. aasta juunioride MM-il sai ta 10 km distantsil hõbemedali.\n\nTa kuulus 2003–12 Eesti koondisse, sealhulgas Vancouveri olümpiamängude koondisse.\n", "id": "ekk_Latn_200874"}
{"text": "Kristel Viigipuu\n\nKristel Viigipuu (sündinud 19. augustil 1990) on eesti laskesuusataja.\n\nJaanuaris 2010 Torsbys toimunud juunioride maailmameistrivõistlustel sai ta 7,5 km distantsil kuuenda ja 12,5 km distantsil seitsmenda koha.\n\nKristel Viigipuu esindab Elva Suusaklubi. Tema treenerid on Rein Pedaja ja Ants Orasson.\n\nTa kuulus Eesti Vancouveri olümpiamängude koondisse. Ta sai sprindis 83. koha ega pääsenud jälitussõitu.\n", "id": "ekk_Latn_200875"}
{"text": "Priit Viks\n\nPriit Viks (sündinud 7. jaanuaril 1982 Tartus) on endine eesti laskesuusataja.\n\nTa oli Elva Suusaklubi liige, tema treener oli Rein Pedaja.\n\nTa kuulus Eesti Vancouveri olümpiamängude koondisse.\n", "id": "ekk_Latn_200876"}
{"text": "Indrek Tobreluts\n\nIndrek Tobreluts (sündinud 5. aprillil 1976 Tartus) on eesti laskesuusatamistreener ja endine laskesuusataja.\n\nTa on osalenud olümpiamängudel viis korda alates 1998. aasta Nagano olümpiamängudest. Sotši olümpiamängude avatseremoonial kandis ta Eesti lippu.\n\nTobreluts esindas Elva Suusaklubi, tema treeneriteks olid Rein Pedaja, Anatoli Hovantsev ja Jüri Käen.\n\n2016. aastal sai ta Eesti laskesuusatamise koondise lasketreeneriks ja oli seejärel 2018–2021 koondise peatreener.\n\nEesti kaitseväes on tal kaprali auaste ning ta on töötanud kaitseväe staabi- ja sidepataljoni allohvitser-instruktorina.\n", "id": "ekk_Latn_200877"}
{"text": "Eesti Kunstnike Liit\n\nEesti Kunstnike Liit on Eesti kunstnikke koondav organisatsioon, mis kaitseb oma liikmete erialaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke huve.\n\n4. jaanuaril 1943 asutati Jaroslavlis Eesti Nõukogude Kunstnike Liit, mis aastatel 1957–1990 kandis nime Eesti NSV Kunstnike Liit ning seejärel nimetati ümber Eesti Kunstnike Liiduks.\n\nEesti Kunstnike Liit annab igal aastal koos Tallinna linnavalitsusega välja Kristjan Raua preemiat ning koos Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Maalikunstnike Liiduga Konrad Mäe medalit.\n\nEesti Kunstnike Liidu kontor asub Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 6. Aastatel 1957–1992 oli liidul osakond Tartus. Eesti Kunstnike Liidul on 20 alaliitu.\n\nEesti Kunstnike Liidule kuuluvad muu hulgas Hobusepea Galerii ja HOP galerii Tallinnas Hobusepea tänaval, Vabaduse galerii Vabaduse väljakul ja Draakoni galerii Pikal tänaval. Samuti ARS Kunstilinnak Pärnu mnt 154 Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_200878"}
{"text": "Sekvoia\n\nSekvoia (Sequoia) on küpressiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.\n\nPerekonna ainuke liik on ranniksekvoia (Sequoia sempervirens), mis kasvab Ameerika Ühendriikide lääneosas.\n", "id": "ekk_Latn_200879"}
{"text": "Keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem\n\nKeskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem (sageli kasutatud ingliskeelset akronüümi EMAS, Eco-Management and Audit Scheme) on Euroopa Liidu välja töötatud vabatahtlikele organisatsioonidele mõeldud keskkonnajuhtimissüsteem. EMASi abil saab organisatsioon süsteemselt hinnata organisatsiooni tulemuslikkust, täiustada juhtimist ja anda avalikkusele keskkonnaaruande kaudu asjakohast infot.\n\nEMASi rakendamise ja administreerimise eeskirjad ja nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2001. aasta määrusega nr 761.\n\nEMASi põhiseisukohad ühtivad suuresti keskkonnajuhtimisstandardi ISO 14001 nõuetega.\n", "id": "ekk_Latn_200880"}
{"text": "Eesti Teaduste Akadeemia seadus\n\nEesti Teaduste Akadeemia seadus on seadus Eesti Teaduste Akadeemia kohta.\n\nRiigikogu võttis seaduse vastu 16. aprillil 1997 ja see jõustus 19. mail 1997.\n", "id": "ekk_Latn_200881"}
{"text": "Vikipeedia:Vikiprojekt Eripedagoogika\n\nSee vikiprojekt on loodud, et korraldada eripedagoogikaga seotud artiklite kirjutamist.\n", "id": "ekk_Latn_200882"}
{"text": "Sergius IV\n\nSergius IV (Pietro Bucca Porci või Boccapecora, ka Pietro Martino; 970 ? – 12. mai 1012) oli paavst 1009–1012. Ta oli 142. paavst.\n\nSalvador Miranda andmetel astus Pietro benediktlaste ordusse. Ta sai 1004 Albano piiskopiks (kardinalpiiskop).\n", "id": "ekk_Latn_200883"}
{"text": "Blombergi-Fritschi afäär\n\nBlombergi-Fritschi afäär on nimetus 1938. aasta alguses aset leidnud skandaalile, mille peamisteks osapoolteks olid sõjaministrist kindral Werner von Blomberg ja nimekas Wehrmachti ohvitser Werner von Fritsch.\n", "id": "ekk_Latn_200884"}
{"text": "Hugo Valma\n\nHugo Valma (ka Hugo Walma; 1. juuni 1891 Haapsalu – 1. juuli 1977 Tallinn) oli eesti eripedagoog ja kirikutegelane, Sisemisjoni Seltsi paranduskasvatusnõunik ja inspektor.\n\nLõpetas 1912 Johannese Seltsi keha- ja vaimupuuetega laste hoolekande õppeasutuse. Täiendas end seejärel Saksamaal ning Põhjamaades. Paranduskasvatuse loojaid Eestis.\n\nTa töötas 1913–1915 Pärnu-Jaagupi nõrgamõistuslike laste koolkodu juhatajana. 1918–1922 töötas Lääne maavalitsuses ning 1922–1929 Udriku nõrgamõistuslike kodu juhatajana. Algatas 1936. aastal Kosejõe koolkodu kujundamise tütarlaste varjupaigaks.\n\n1943. aastal rajati tema algatusel Kose-Uuemõisa mõisa härrastemajja erivajadustega laste koolkodu, mis eksisteeris kuni 2020. õppeaasta lõpuni ja kandis viimati nime Kosejõe Kool. Algselt oli koolkodu eesmärk aidata sõjas orvuks jäänud lapsi ja õpetada vaimselt alaarenenud lapsi, hiljem oli tegemist erivajadustega lastele mõeldud üldhariduskooliga.\n\nHugo Valma oli esimene, kes eestindas IQ testid ning töötas välja õpilaste vaatluspäeviku.\n\n25. märtsil 1945 (koos August Eero ja Agu Põlluga) ordineeriti Hugo Valma aseõpetajaks. Aastatel 1945–1946 oli ta Kose ja Tuhala koguduse õpetaja, aastatel 1946–1950 Hanila Pauluse koguduse ja Lihula Eliisabeti koguduse hooldajaõpetaja, lisaks hooldas ta aastatel 1946–1948 veel Varbla Püha Urbanuse kogudust. Aastatel 1951–1964 oli ta Jüri koguduse õpetaja. Aastatel 1964–1965 oli ta Tallinna Püha Vaimu koguduse hooldajaõpetaja. Aastatel 1965–1975 oli ta Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse hooldajaõpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_200885"}
{"text": "Ühtivad sirged\n\nÜhtivad sirged on sirged, mis langevad omavahel kokku.\n\nSee tähendab, et neil sirgetel on lõpmata palju ühiseid punkte, mille koordinaadid rahuldavad mõlema sirge võrrandit (võrrandisüsteemil on lõpmatu hulk lahendeid).\n", "id": "ekk_Latn_200886"}
{"text": "Individuaalne õppekava\n\nIndividuaalne õppekava on Individuaalse õppekava järgi õppimise korra kohaselt hariduslike erivajadustega õpilase jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.\n\nIndividuaalne õppekava koostatakse õpilasele, kellel on raskusi oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis või vastavale klassile koostatud töökava alusel töötada. Hariduslikeks erivajadusteks võivad olla õpilase eriline andekus, õpi- ja käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikemaaegne õpikeskkonnast eemal viibimine.\n\nIndividuaalse õppekava esitamiseks tehakse taotlus koolidirektorile. Taotluse võib teha õpilane või tema esindaja. Lastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud (abiõppe) riikliku õppekava või toimetuleku riikliku õppekava järgi, on individuaalne õppekava kohustuslik.\n", "id": "ekk_Latn_200887"}
{"text": "Abdülaziz\n\nAbdülaziz ehk Abdülaziz I (8. veebruar 1830 İstanbul – 4. juuni 1876) oli 32. Türgi sultan. Ta valitses 25. juunist 1861 kuni 30. maini 1876.\n\nAbdülaziz oli sultan Mahmut II teine poeg. Abdülazizi ema Pertevniyal oli tšerkessi päritolu. Poiss kasvas üles sultanipalees avalikkusest isoleerituna.\n\nAbdülaziz astus troonile pärast oma venna Abdülmecit I surma. Ta jätkas oma eelkäijate reforme ja lähenemist Euroopale. Sõjaväe reformimiseks võeti palju laene. Aastal 1864 kaotati eeltsensuur ja võrdsustati välismaalaste õiguslik staatus Türgi alamate omaga. Aastal 1868 loodi kohtud Riiginõukogu ja Kassatsioonikohus. Juristide koolitamiseks loodi 1870 uus õppeasutus. Sultan külastas 1867. aasta Pariisi maailmanäitust ning Londonit ja Pariisi. Eksiilis viibivad noortürklased ei olnud reformide ulatusega rahul.\n\nAbdülazizi valitsemisajal leidsid aset mässud Kreetal 1866–1869 ning Bosnias ja Hertsegoviinas 1875 ja Bulgaaria aprillimäss 1876. Serbia ja Rumeenia taotlesid täielikku iseseisvust. Aastal 1869 vallutati tagasi Jeemen.\n\nPoliitikat mõjutasid peamiselt Mehmet Fuat-paşa ja Mehmet Emin Âli-paşa. Pärast nende surma nimetas Abdülaziz suurvesiiriks Mahmud Nedim-paşa.\n\nSultan püüdis vanast troonijärgluskorrast mööda minnes nimetada pärijaks oma poja. Selleks pidas ta läbirääkimisi isegi Venemaa keisririigiga, kes pidi teda riigipöörde juures abistama.\n\nAastal 1875 oli riik sõjaväe reformimise ning ka sultani üha luksuslikuma elustiili tõttu jõudnud pankroti äärele. Bosnias ja Hertsegoviinas, 1876. aastal Bulgaarias toimus mäss. Pealinnas puhkes 11. mail 1876 Mahmud Nedim vastane mäss. Abdülaziz vallandas viimase, kuid ööl vastu 30. maid 1876 sundisid Hüseyin Avni-paşa, Mithat-paşa ja veel kaks pašad sultani troonist loobuma. 4. juunil mõrvati Abdülaziz nende käsul Çırağani palees. Ametlikult teatati, et ta on kääridega endal arteri avanud.\n\nAastal 1881 mõisteti kolm sultani kõrvaldamises osalenud pašat surma, kuid neid ei hukatud. Ühe nendest mõrvas kättemaksuks mõni päev pärast Abdülazizi mõrvamist Abdülazizi viienda abikaasa vend, sest ka tema õde oli Abdülazizi mõrvamise käigus hukkunud.\n", "id": "ekk_Latn_200888"}
{"text": "Ingrid Ylva\n\nIngrid Ylva oli Birger jarli ema ja Magnus Minnesköldi lesk – ta oli ka Bjälbo suguvõsa esiema.\n\nMagnus Minnesköld sõlmis oma teise abieluga tähtsa dünastilise ühenduse, kui ta abiellus Rootsi kuninga Sverkeri tütre Ingrid Ylvaga. Sellest abielust sündis Rootsi jaoks üks tähtsamaid mehi – Birger jarl.\n\nIngrid Ylvast sai legend juba tema eluajal 13. sajandi keskel. Ta oli üks mitmest mõjuvõimsast lesest, kes juhtisid Rootsi riiki pärast verist võitu Gestilreni all (1210) Taani üle.\n\nRaudse tahtega kasvatas Ylva oma poegi armutul ajal, kus tugevama õigus oli ainus kehtiv seadus. Et just üks tema poegadest viimaks võitis võimuvõitluse, ei üllatanud kedagi.\n\nTa ei abiellunud uuesti ja suri lesena 1251. aastal. Rahvamuistendid räägivad Ingrid Ylva kohta, et ta oskas salakunste. Nii kaua, kui ta suudab hoida oma pead püsti, ei juhtu midagi halba Folkunga suguvõsaga, räägib rahvapärimus. Seepärast olevat Ingrid Ylva surnukeha müüritud seisvas asendis Bjälbo kiriku ühte sambasse.\n", "id": "ekk_Latn_200889"}
{"text": "Wolf-Rüdiger Walburg\n\nWolf-Rüdiger Walburg (sündinud 20. aprillil 1939 Oranienburgis Berliini lähedal) on saksa eripedagoog.\n\nWalburg lõpetas Lübeckis 1959. aastal gümnaasiumi. Eripedagoogi kutseeksami sooritas ta Kieli Christian Albrechti ülikoolis 1967. aastal ning vaimupuudega laste õpetaja kutseeksami sealsamas 1971. aastal. 1961–1967 töötas Walburg algkooli ja erikooli õpetajana Lübeckis. Seejärel 1969–1975 oli ta Kieli Christian Albrechti ülikooli eripedagoogika osakonna assistent. 1975. aastast on ta pedagoogikadoktor (Dr Paed). Alates 2004. aasta oktoobrist on Walburg Kieli Christian Albrechti ülikooli emeriitprofessor.\n\nAastatel 1979–2004 oli Walburg Kieli ülikooli eripedagoogika osakonna õppejõud.\n\nWalburg on külastanud korduvalt ka Eestit, Tartu ülikooli ning mõningaid erikoole (sh Tartu Maarja kooli). Ta on pidanud üliõpilastele loenguid vaimupuudepedagoogikast ning nõustanud Eesti tegevõpetajaid. Tunnustuseks siinse tegevuse eest promoveeriti Walburg 2001. aastal Tartu ülikooli audoktoriks (Doctorem paedagogicae honoris causa).\n", "id": "ekk_Latn_200890"}
{"text": "David Brown\n\nDavid Brown (1904–1993) oli USA ettevõtja David Brown (1916–2010) oli USA filmiprodutsent David Brown (1923–1986) oli USA sõudja David Brown (1947–2000) oli USA muusik, ansambli Santana basskitarrist\n", "id": "ekk_Latn_200891"}
{"text": "David Brown (filmiprodutsent)\n\nDavid Brown (28. juuli 1916 – 1. veebruar 2010) oli Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent.\n\nDavid Browni on kuulsust kogunud selliste filmidega nagu \"Sugarlandi ekspress\" (1974), \"Lõuad\" (1975), \"Cocoon\" (1985), \"Angela tuhk\" (1999) ja \"Armas kodu Alabamas\" (2002).\n", "id": "ekk_Latn_200892"}
{"text": "Papagoilased\n\nPapagoilased (Psittacidae) on lindude sugukond, mis kuulub papagoiliste (Psittaciformes) seltsi. Üks kolmest Psittacoidea ülemsugukonda kuuluvast sugukonnast Psittrichasiidae ja Psittaculidae kõrval.\n", "id": "ekk_Latn_200893"}
{"text": "Angela tuhk\n\n\"Angela tuhk\" (inglise keeles \"Angela's Ashes\") on Frank McCourti autobiograafiline romaan, mis ilmus 1996. aastal. Eesti keeles ilmus see Lia Rajandi tõlkes 1999. aastal kirjastuses Varrak.\n\nAastal 1997 võitis McCourt teose eest Pulitzeri preemia.\n\n1999. aastal valmis raamatu põhjal film \"Angela tuhk\". Filmi lavastas Alan Parker, peaosades Emily Watson, Robert Carlyle, Michael Legge, Ciaran Owens ja Joe Breen.\n\nAastal 1999 ilmus teosele järg \"Jah, on küll\" (\"'Tis\").\n", "id": "ekk_Latn_200894"}
{"text": "Tutik\n\nTutik (Orthotrichum) on perekond samblaid tutikuliste sugukonnast.\n\nKokku on perekonnas umbes 200 liiki, neist Euroopas kasvab 33.\n", "id": "ekk_Latn_200895"}
{"text": "Angela tuhk (film)\n\n\"Angela tuhk\" (inglise keeles \"Angela's Ashes\") on 1999. aastal Ameerika Ühendriikide ja Iirimaa koostöös valminud film. See põhineb Frank McCourti autobiograafilisel romaanil \"Angela tuhk\", mis ilmus 1996. aastal.\n\nFilmi lavastas Alan Parker. Peaosades Emily Watson, Robert Carlyle, Michael Legge, Ciaran Owens ja Joe Breen. Filmi muusika kirjutas John Williams.\n", "id": "ekk_Latn_200896"}
{"text": "Abdülhak Hâmit\n\nAbdülhak Hâmit (1934. aastast Abdülhak Hâmit Tarhan; 2. veebruar 1852 İstanbul – 12. aprill 1937 İstanbul) oli türgi näitekirjanik ja luuletaja ning diplomaat ja poliitik.\n\nTa sündis jõukas İstanbuli perekonnas. Tema vanaisa oli sultan Abdülhamit II ihuarst ning luuletaja Abdülhak Molla, isa oli ajaloolane ja diplomaat Hayrullah Efendi. Tema ema oli tšerkessi päritolu orjatar. Poiss sai koduõpetust ning õppis prantsuse koolis, võttes eratunde Yanyalı Tahsin Hocalt ja Edremitli Bahaddin Hocalt. Augustis 1863 saabus ta koos oma venna Yasuhiga Pariisi, kus tema isa oli diplomaadiks. Pariisis õppis ta poolteist aastat. Pärast Euroopa-reisi sai ta ühena esimestest muslimitest õppida Robert College'is İstanbulis. Samal ajal töötas ta tõlkebüroos, et täiustada oma prantsuse keelt. Aasta pärast läks ta Teherani, kuhu tema isa oli diplomaadiks määratud, ning õppis seal pärsia keelt ning araabia ja pärsia luulet. Pärast isa surma naasis ta 1867 İstanbuli ning astus riigiteenistusse.\n\nAastal 1871 abiellus ta aristokraatlikku päritolu neiu Fatmaga ning asus diplomaatilisele tööle Pariisis. Aastatel 1876–1878 oli ta saadik Pariisis, kus ta õppis tundma prantsuse kirjandust, mis tema loomingut mõjutas. Näidendi \"Nestren\" (1878) pärast, mida peeti õõnestavaks, sest ta kujutas võitlust türanliku valitseja vastu, pidi ta Abdülhamit II viha tõttu diplomaatilisest teenistusest lahkuma. Hiljem, pärast teenistusse ennistamist 1881 töötas ta 1921. aastani diplomaadina muu hulgas Phothis (1881), Vóloses (1882), Londonis, Haagis (kaks aastat), Brüsselis (1906) ja Bombays (1883). Tema diplomaatilist tegevust katkestasid ametist vabastamised ka näidendite \"Zeynep\" (1908) ja \"Finten\" (1916) ilmumise ajendil. Oma mõjukate sidemete abil õnnestus luuletajal iga kord saavutada teenistusse ennistamine. Pärast \"Zeynepi\" kirjutamist pidi ta tõotama, et ta rohkem ei kirjuta. Diplomaaditöö aeg oli tema aktiivseima kirjandusliku tegevuse periood.\n\nAastal 1885 pidi ta abikaasa haiguse tõttu Indiast ära tulema. Aastal 1885 suri tema armastatud abikaasa Fatma koduteel Beirutis tuberkuloosi ning ta maeti sinna. Selle mõjul ta kirjutas ta luuleteose \"Makber\", mida peetakse üheks tema tähtteoseks.\n\nSuur osa tema loomingust sündis tansimati ajal. Ta püüdis kasutusele võtta rahvapärast süllaabilist värsisüsteemi.\n\nAastal 1908 sai ta Osmanite riigi Senati liikmeks[]. Ta vastustas noortürklaste revolutsiooni. Aastal 1914 määrati ta Riiginõukogu liikmeks. Esimese maailmasõja järel elas ta lühikest aega Viinis ning aastast 1922 Türgis. Alates 1928. aastast kuni surmani oli ta İstanbuli esindajana Türgi parlamendi liige.\n\nTema teine abikaasa Nelly oli inglanna. Aastal 1900 pidi ta abikaasa haiguse tõttu ajutiselt Türgisse naasma. Nelly suri 1911. Kolmas abikaasa oli belglanna Lucienne.\n\nTa on maetud Zincirlikuyu kalmistule İstanbuli Şişli linnaosas.\n\nOmal ajal oli Abdülhak Hâmit ülistatud romantiline kirjanik, keda on nimetatud Suureks Luuletajaks \"Şair-i Azam\" ka Suureks Geeniuseks \"Dahi-i Azam\"; tänapäeval teda palju ei loeta. Tema näidendeid pole palju lavastatud, sest nad on raskesti lavale toodavad. Näiteks näidendis \"Tarık\" (1879) on 47 tegelast ja näidend \"Finten\" (1916) on 500 lehekülge paks.\n\nYusuf Mardin on kirjutanud Abdülhak Hâmiti Londonis veedetud ajast romaani \"Abdülhak Hamid'in Londrası\" (\"Abdülhak Hamidi London\").\n", "id": "ekk_Latn_200897"}
{"text": "Hellenite kuningas\n\nHellenite kuningas (kreeka Βασιλεὺς τῶν Ἑλλήνων) oli Hellenite (Kreeka) kuningriigi valitseja tiitel 1863–1924 ja 1935–1973. Peale monarhia kaotamist (1973) kuni oma surmani 2023. aastal jätkas viimane hellenite kuningas Konstantínos II tiitli kasutamist.\n\nTiitlit on kandnud üksnes Glücksburgi dünastia liikmed.\n\n1832–1862 valitsenud Otto ametlik tiitel oli Kreeka kuningas (Βασιλεὺς τῆς Ἑλλάδος).\n", "id": "ekk_Latn_200898"}
{"text": "Kalla\n\nKalla (Zantedeschia) on võhaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.\n\nKallade looduslikuks levilaks on piirkond Lõuna-Aafrikast Malawini. Ladinakeelse nime on perekond saanud Itaalia botaaniku Giovanni Zantedeschi (1773–1846) auks. Ristiisaks oli saksa botaanik Kurt Sprengel (1766–1833).\n\nKallad on risoomiga rohtsed mitmeaastased taimed, mis kasvavad 1–2,5 meetri kõrgusteks. Lehed võivad olla 15–45 cm pikad. Õisik koosneb säravvalgest, kollasest või roosast lehterja kujuga kandelehest ning kollasest tõlvikust.\n\nEestis kasvatatakse kasvuhoones, ta on hinnatud lõike- ja potilill.\n", "id": "ekk_Latn_200899"}
{"text": "Eddo Rigotti\n\nEddo Rigotti (sündinud 25. mail 1944) on Itaaliast pärit Šveitsi kommunikatsiooniteadlane ja semiootik.\n\nAastail 1981–2002 oli ta Milano Katoliku Ülikooli üldlingvistika professor. Samas ülikoolis oli ta ka aastail 1964–1968 õppinud ning kaitsnud väitekirja vene semiootika teemal, uurides eriti Sebastian Šaumjani töid. 1996. aastast töötab ta Luganos.\n\nTa on tegelenud argumentatsiooniteooriaga.\n", "id": "ekk_Latn_200900"}
{"text": "Lugano\n\nLugano (lombardi Lügann) on linn Šveitsis Ticino kantonis. Asub Lugano järve ääres. See on rahvaarvu suuruselt üheksas linn Šveitsis.\n\n1956. aastal toimus linnas esimene Eurovisiooni lauluvõistlus ja 1968 maleolümpia.\n", "id": "ekk_Latn_200901"}
{"text": "Sebastian Šaumjan\n\nSebastian Konstantinovitš Šaumjan (vene Себастиан Константинович Шаумян; 27. veebruar 1916 Thbilisi – 21. jaanuar 2007 New Haven) oli vene ja ameerika keeleteadlane ja semiootik.\n\nAlates 1975. aastast elas Ameerika Ühendriikides, töötades Yale'i Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_200902"}
{"text": "Meremuuseum\n\nMeremuuseum on muuseum ja teadusasutus, mille tegevusväli hõlmab merenduse ajalugu ja inimese liikumist veeteedel ning selleks vajalike aluste ja muu tehnika näitamist ja uurimist.\n", "id": "ekk_Latn_200903"}
{"text": "Bogachieli tipp\n\nBogachieli tipp on mäetipp Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis Olympicu mäestikus. Tipu kõrgus on 1668 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_200904"}
{"text": "Ulf Fase\n\nUlf Karlsson, ka Ulf Fase või Fasi (surnud 1248) oli Rootsi jarl.\n\nTa oli Karl Kurdi poeg.\n\nUlf Fase oli jarliks kuningas Knut Pika ja hiljem ka kuningas Erik Erikssoni valitsusajal. Ulfil olevat olnud isiklik müntimisõigus, tema münte on tänaseni säilinud.\n\nUlf Faset kohta arvatakse, et ta olevat osalenud Olustra lahingus kuningas Knut Långe poolel.\n", "id": "ekk_Latn_200905"}
{"text": "Kategooria:Antisemitism\n\nSellesse kategooriasse kuuluvad artiklid, mis räägivad antisemiitlikest ehk juutide kui rahvuse vastu suunatud sündmustest, mõttevooludest ning poliitilistest ja ühiskondlikest nähtustest.\n", "id": "ekk_Latn_200906"}
{"text": "Venno Laul\n\nVenno Laul (11. september 1938 Kuressaares – 14. oktoober 2018) oli eesti koorijuht ja muusikapedagoog.\n\nLõpetas koorijuhtimise erialal 1956 Tartu Muusikakooli ja 1961 Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Aastatel 1968–1971 stažeeris Leningradi konservatooriumi assistentuuris.\n\nTa töötas 1960–1966 muusikaõpetajana Tallinna 22. Keskkoolis, kus algatas 1965. aastal keskkoolis muusika süvaklassi, ja 1966–1972 koormeistrina Estonias.\n\n1972. aastast oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud (alates 1987 professor, 1974–1981 dekaan, 1981–1982 prorektor ja 1982–1992 rektor).\n\n1969. aastast oli ta Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM) stuudio juhataja ja dirigent, asutas 1971. aastal samas poistekoori, oli selle kunstiline juht ja peadirigent (kuni 1990).\n\nTa oli ka 1977., 1982. ja 1987. aasta koolinoorte laulupeo ning XIX, XX, XXI, XXII ja XXIII üldlaulupeo üldjuhte.\n\nAastatel 1986–1996 oli ta Eesti Kooriühingu esimees.\n\n1985–1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu liige. Ta oli ka Eesti Kongressi liige.\n\nAlates 2005. aastast töötas Venno Laul Estonia Klaverivabriku juhatajana.\n\nVenno Laul on maetud Tallinna Metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_200907"}
{"text": "Knut Holmgersson\n\nKnut Holmgersson ehk Knut II ehk Knut Långe (eesti keeles Knut Pikk; suri 1234) oli Rootsi kuningas 1229. aastast kuni surmani.\n\nTema isa oli Holmger Filipsson ja isapoolne vanaisa oli Filip Eriksson, Erik Püha noorem poeg.\n\nKnut Holmgersson kuulus aastatel 1222–1229 valitsusnõukogusse, mis langetas otsuseid alaealise kuninga Erik Erikssoni eest. Erik tõugati troonilt pärast mässuliste võitu Olustra lahingus 1229. aastal, misjärel haaras kuningatrooni Knut. Aastal 1230 lasi ta enda nimel vermida münte Östra Arosi linnas. Ta lasi rajada Sko kloostri Upplandis, kuhu ta on ka maetud. Ta suri aastal 1234.\n", "id": "ekk_Latn_200908"}
{"text": "Benedictus VIII\n\nBenedictus VIII (Teofilatto Tuscolost, Giovanni Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Giovanni di Tuscolo, Theophylactus; 980 ? – 9. aprill 1024) oli paavst 1012–1024. Ta oli 143. paavst.\n\nTeofilatto sündis 980. aasta paiku Roomas Tuscolo krahvi Gregorio I ja tema abikaasa Maria peres teise pojana.\n\nKirikuloolase J. N. D. Kelly ja \"Catholic Encyclopedia\" andmetel jäi Teofilatto paavstiks valimiseni ilmikuks, Salvador Miranda andmetel määras Silvester II ta 1001 Porto piiskopiks (kardinalpiiskop) ning ta ordineeriti 22. juunil 1001 piiskopiks.\n", "id": "ekk_Latn_200909"}
{"text": "Sooräts\n\nSooräts (Asio flammeus) on kaklaste sugukonda rätsu perekonda kuuluv lind.\n\nSoorätsu üldpikkus on 34–42 cm, tiibade siruulatus 85–110 cm, tiiva pikkus 28–34 cm ja kaal 320–430 g. Sulgkõrvad on lühikesed, mis on andnud talle ka näiteks ingliskeelse nime short-eared owl ('lühikõrvaline öökull').\n\nVanalindude ülapool on ookrivärvi või ruske pruuni pikimustriga. Hoo- ja tüürsuled on pruuni põikmustriga. Alapool on samuti ookerpruun, ruske või valkjas ja seal on pruunid pikilaigud. Vikerkest on kollane, nokk ja küünised mustad. Mõlemad sugupooled on väliselt sarnased, ainult emane on suurem.\n\nSooräts elab põhjapoolkeral. Tema levila ulatub lõunas Vahemere maade, Palestiina, Iraagi, Kesk-Aasia, Mongoolia, Karoliinide, Hawaii, Galápagose saarte, Peruu, Boliivia ja Brasiiliani. Ta elab ka Sahhalinil, Kamtšatkal ja Antillidel. Levila põhjaosas elab ta kuni tundrani, aga Alaskal ja Euroopas ka tundras. Ta eelistab tasandikke, aga näiteks Altais ja Kaukaasias tõuseb kuni 2300 m kõrgusele. Levila põhjaosas on ta rändlind, mujal hulgulind.\n\nSoorätsul on kirjeldatud 10 alamliiki.\n\nEestis kuulub sooräts kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse. Ta on meil üldlevinud, aga väikesearvuline haudelind, kes elab soodel, luhtadel, rannaniitudel ja meresaartel. Tema pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 10–300 paarile.\n\nSooräts sööb põhiliselt närilisi. Lindudel ja putukatel on tema toidus teisejärguline osa. Täheldatud on soorätsu kala püüdmas. Ta on aktiivne mitte ainult öösel, vaid ka päeval. Päevane aktiivsus langeb kokku tema peamiste saakloomade, näriliste omaga. Sooräts lendab väga madalal maapinna kohal, vähem kui poole meetri kõrgusel, ja kui kohtab saaklooma, napsab selle kinni. Samal maa-alal võib jahti pidada mitu soorätsu.\n\nSuguküpsus saabub soorätsudel aastavanuselt. Kevaditi toimub mängulend, mille käigus isaslinnud sööstavad maapinna poole, imiteerides rünnakut saakloomadele, ja plaksutavad tiibu. Soorätsudele on omased ebaühtlased tiivalöögid, mistõttu on öeldud, et ta lendab nagu liblikas või nahkhiir. Sooräts on üldiselt monogaamne.\n\nSooräts erineb teistest kakulistest selle poolest, et ta ehitab ise maapinnale lihtsa pesa. Tema sigimisaeg sõltub pesitsusala asukohast. Euraasias muneb ta levila lõunaosas aprilli keskpaiku, aga Siberis mai alguses või hiljemgi. Munade arv kurnas sõltub toitumisoludest: tavaliselt on neid 3–5, aga headel hiireaastatel 7–10. Aastas on tavaliselt üks kurn, aga kui toitu on eriti palju, siis on täheldatud teist kurna sügisel või isegi talvel. Mune haub ainult emaslind. Ta alustab haudumist esimese muna munemise järel ja sellepärast on pojad perekonnas eri vanusega. Haudumine kestab 24–30 päeva. Pojad hakkavad lendama kuuvanuselt, aga pesast väljuvad nad veel lennuvõimetutena.\n\nTeaduslikult kirjeldas soorätsu esimesena Erik Pontoppidan 1763.\n", "id": "ekk_Latn_200910"}
{"text": "Manuk Abeghjan\n\nManuk Abeghjan (Մանուկ Աբեղյան; venepäraselt Manuk Hatšaturovitš Abegjan (Манук Хачатурович Абегян); 29. märts 1865 Nahhitševan – 25. september 1944) oli armeenia kirjandusteadlane, folklorist, kirjanduskriitik ja keeleteadlane.\n\nTa õppis 1876–1885 Etšhmiadzinis vaimulikus seminaris, hiljem Jenas, Leipzigis, Berliinis ja Pariisis.\n\nAlates 1923 õpetas ta Jerevani Riiklikus Ülikoolis.\n\nTa on kirjutanud monograafia \"Armeenia rahva müüdid Movses Horenatsi \"Armeenia ajaloos\"\", mille avaldas 1899 ja mille põhjal ta 1898 kaitses Jenas väitekirja. Küsimuses, kas Movses Horenatsi on tõesti talle omistatava \"Armeenia ajaloo\" autor, pooldas Abeghjan seisukohta, et on küll, ja 20. sajandil on ilmnenud asjaolusid, mis räägivad selle kasuks, ehkki see pole tänapäevani üldtunnustatud seisukoht.\n\nAbeghjani keeleteaduslikud tööd on osaliselt läinud 1931 ilmunud raamatusse \"Armeenia keele teooria\".\n\nOma elu viimastel aastatel kirjutas ta vanaarmeenia kirjanduse ajaloo, mille jõudis viia 15. sajandini (ilmus 2 köites surmajärgselt 1944–1946), monograafia armeenia rahvausundist ja monograafia armeenia värsiõpetusest. Tema toimetamisel anti välja \"Sassuni Davithi\" variantide kogu (1936).\n\nTa oli 1943. aastast Armeenia NSV Teaduste Akadeemia akadeemik. Tema nime kannab Armeenia Teaduste Akadeemia kirjandusinstituut.\n", "id": "ekk_Latn_200911"}
{"text": "Tšuktši mägismaa\n\nTšuktši mägismaa (vene keeles Чукотское нагорье) on mägismaa Euraasia kirdeosas Venemaal.\n\nKoosneb mitmest mäeahelikust ja mäemassiivist (sealhulgas Šelagski ahelikust kõrgusega 1105 m, Ekiatapski ahelikust (1522 m), Pegtõmelski ahelikust (1810 m)) ning Amguema jõest ida pool kõrgustikest ja seljakutest kõrgusega 500–1000 m. Mägismaa pikkus on umbes 450 km. Põhjaahelikud koosnevad peamiselt liivakivist ja kiltkivist graniidi intrusioonidega, lõunaosas on vulkaanilised setted.\n\nTšuktši mägismaal on Põhja-Jäämere ja Beringi mere vesikondade jõgesid.\n\nKliima on karm, talv on pikk (7–8 kuud), suvi on lühike ja jahe. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on alates −15 °С kaguosas kuni −30 °С loodeosas, juuli keskmine õhutemperatuur on alates +3 °С põhjaosas kuni +10 °С lõunaosas. Sademete hulk on 250–400 mm aastas. Mägismaa idaosas esineb tihti udu.\n\nRannikualadel on levinud niisked tarna ja tupp-villpeaga mätlikud tundrad ja madalsood, mäenõlvade alaosas on mägitundrataimestik. Nõlvade ülaosas on igilume ja -jää vöönd.\n\nTšuktši mägismaal on tina, elavhõbeda ja kivisöe leiukohti.\n", "id": "ekk_Latn_200912"}
{"text": "Mher Abeghjan\n\nMher Abeghjan (Մհեր Աբեղյան; venepäraselt Mger Manukovitš Abegjan (Мгер Манукович Абегян); 26. jaanuar 1909 Etšhmiadzin – 1978) oli armeenia maalikunstnik ja graafik.\n\nTa õppis muu hulgas Leningradis Sergei Gerassimovi juures.\n", "id": "ekk_Latn_200913"}
{"text": "Kōmei Abe\n\nTema isa oli ohvitser. Koos isaga rändas ta linnast linna. Kui nad kord nädala Tōkyōs elasid, avaldas Kōmeile muljet viiuli kõla. Ta otsustas hakata muusikuks.\n\nTa õppis Tōkyō Muusikakoolis (praegu Tōkyō Kunstide Ülikool. Algul õppis ta Heinrich Werkmeisteri juures tšellot. Ta mängis Klaus Pringsheimi juhatatud orkestris tšellot ning sai lõpuks Pringsheimi assistendiks. Ta hakkas Pringsheimi juures saksa harmooniat ja kontrapunkti õppima. Alates 1937. aastast õppis ta seitse aastat Joseph Rosenstocki juures orkestridirigeerimist. Temalt õppis ta eriti Ludwig van Beethoveni sümfooniate interpreteerimist.\n\nAastatel 1948–1954 oli Abe keiserliku orkestri dirigent.\n\nTa on kirjutanud sümfooniaid, kontserte ja 15 keelpillikvartette.\n\n15. keelpillikvarteti kirjutas ta 1993.\n\nTema muusikat on levitanud muu hulgas Naxos.\n", "id": "ekk_Latn_200914"}
{"text": "Artur Korjus\n\nArtur Christian Korjus (1. detsember 1870 Tallinn – 22. märts 1936 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).\n\nTa oli Sõjakooli lektor ja kuni 1926. aastani sõjaministri käskudetäitja ohvitser.\n", "id": "ekk_Latn_200915"}
{"text": "Karl Uurmann\n\nKarl Uurmann (26. märts 1886 Kopli talu, Kõnnu vald, Harjumaa – ?) oli Kõnnu vallavanem.\n\nTa määrati Kõnnu vallavanemaks 1. maist 1935, kuna senine vallavalitsus oli koolimajade ehitamise laenuga muutumas maksujõuetuks.\n", "id": "ekk_Latn_200916"}
{"text": "Konrad Lorenzi Instituut\n\nKonrad Lorenzi Instituut (KLI, täieliku nimetusega Konrad Lorenz Institute for Evolution and Cognition Research) on teoreetilise bioloogia alasele tööle ning Konrad Lorenzi teaduslikule pärandile spetsialiseerunud teadusinstituut Austrias.\n\nInstituudi rajas 1990. aastal Rupert Riedl.\n\nInstituut asus pikka aega Viini lähedal Altenbergis, endises Konrad Lorenzi perekonna majas. 2013. aastast asub instituut Klosterneuburgis. Instituudi kauane direktor on olnud Gerd B. Müller.\n", "id": "ekk_Latn_200917"}
{"text": "Kullamaa linnus\n\nKullamaa linnamägi ehk Rohumägi on muinaseestlaste linnamägi Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kullamaa külas.\n\nSee on registreeritud kultuurimälestisena.\n", "id": "ekk_Latn_200918"}
{"text": "Ad acta\n\nad acta ('aktide juurde'; lühendid a. a., ad a.) on ladinakeelne väljend, mida on kantseleiasjaajamises kasutatud otsustamist enam mittevajavate ja arhiivi suunatavate avalduste tähistamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_200919"}
{"text": "Eero Aarnio\n\nEero Alvar Aarnio (sündinud 21. juulil 1932 Helsingis) on soome sisearhitekt ja mööblidisainer.\n\nTa on tuntud eriti oma plast- ja kiudklaastoolidega, millest kõige menukamaks kujunesid 1960. aastatel loodud futuristlikus stiilis pallitool (\"Pallotuoli\"; 1963), mullitool (\"Kuplatuoli\" või \"Kupla\") ja pastillitool (\"Pastilli\").\n", "id": "ekk_Latn_200920"}
{"text": "Aav (kuu)\n\nAav (heebrea אָב (av), akadi sõnast abu) on juudi kalendris tsiviilaasta 11. ja sakraalaasta 5. kuu. Kuus on 30 päeva. Gregoriuse kalendris langeb ta tänapäeval enamasti juulile ja augustile.\n\nNimi on pärit kaldea kalendrist, kus ab oli esimene kuu. Aav on ainus kuu, mida Piiblis ei mainita; seda on kirjalikult esmamainitud talmudis 3. sajandil.\n\nJudaismis peetakse seda kuud kõige saatuslikumaks, sest selle 9. kuupäeval Tisha B'Av on kaks korda hävitatud Jeruusalemma tempel (586 eKr ja 70 pKr) ning 135 pKr Bethari linn, juutide viimane kindlustus Rooma okupatsiooni vastu Bar Kochba ajal. Peale selle aeti sel kuupäeval 1290 kõik juudid peaaegu neljaks sajandiks Inglismaalt välja.\n\nKuu 15. päeva peetakse paljude positiivsete ajaloosündmuste tõttu rõõmupäevaks. Mõlemad päevad on pühad.\n", "id": "ekk_Latn_200921"}
{"text": "Kiivsed sirged\n\nKiivsed sirged on sirged, mis ei asu samal tasapinnal. Kiivsed sirged ei lõiku ega ole ka paralleelsed.\n\nKiivsed sirged on näiteks korrapärase tetraeedri vastasservad.\n", "id": "ekk_Latn_200922"}
{"text": "Éamon de Valera\n\nÉamon de Valera (sünninimi George De Valero; 14. oktoober 1882 New York – 29. august 1975 Blackrock) oli Iirimaa poliitik, riigi mitmekordne peaminister (Taoiseach) ja president aastatel 1921–1922 ja 1959–1973.\n", "id": "ekk_Latn_200923"}
{"text": "Diasüsteem\n\nDiasüsteemiks nimetatakse dialektoloogias lähedaste murrete rühma, millel on ajaloolistel põhjustel mitu eri kirjakeeli tarvitavat kogukonda.\n\nErineda võib kiri. Näiteks hindi keelt kirjutatakse devanaagari, urdu keelt araabia kirjas. Erinevusi võib olla ka sõnavaras. Näiteks oksitaani keelt on mõjutanud prantsuse keel, katalaani keelt hispaania keel. Mõnel juhul ei ole suuri erinevusi ei kõnes, kirjas ega sõnavaras, kuid ometi eristatakse ametlikult mitut keelt, näiteks katalaani ja valencia keel.\n", "id": "ekk_Latn_200924"}
{"text": "Paul Perron\n\nPaul Perron (sündinud 1940 Saint Anne des Chênes'is Manitoba provintsis) on Kanada semiootik ja narratoloog.\n\nTa on töötanud pikka aega Toronto Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_200925"}
{"text": "Serbia-horvaadi keel\n\nSerbia-horvaadi keel (varem ka serbokroaadi keel ja serbohorvaadi keel; omanimetusega srpskohrvatski, hrvatskosrpski ehk bosansko-hrvatsko-srpski jezik; kirillitsas српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик) on lõunaslaavi keel või murderühm (diasüsteem).\n\nSelle nimetusega on tähistatud eelkõige endises Jugoslaavias 1954–1990 kehtinud ametlikku kirjakeelt (serbohorvaadi keele kõrval oli tunnustatud ka sloveeni ja makedoonia keel), aga ka kõiki tänapäeva Serbia, Montenegro, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alal kõneldud murdeid ühtekokku.\n\nSageli peeti serbohorvaadi keele alla kuuluvaks ka ametikeeltena tunnustamata sloveenipärast kajkavštinat ja iidsete kirjamälestistega tšakavština murret. Bulgaariapärastel torlački murdeil polnud mingisugust tunnustust.\n\nJugoslaavia lagunemise tulemusena iseseisvusid ka horvaadi, serbia ja bosnia keel kirjakeeltena. Serbohorvaadi keelte vahelised erinevused on seejärel üha suurenenud. 2007. a sai riigikeeleks isegi varem serbia keeleks peetud montenegro keel.\n\nJuba on serbohorvaadi keele nimetus ka dialektoloogias asendumas kesk-lõunaslaavi murderühma mõistega.\n\nHoidumaks rahvuslikest ja keeleteaduslikest väitlustest, on serbohorvaadi keele kõnelejad nimetanud oma keelt ise ka poliitiliselt korrektse nimetusega Naš jezik ('meie keel').\n\nRahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal käsitleb kõigi süüaluste emakeelena \"bosnia-horvaadi-serbia\" (ehk bosansko-hrvatsko-srpski) keelt ega järgi oma ametlikes kirjutistes ühegi osapoole õigekeelsusnorme.\n", "id": "ekk_Latn_200926"}
{"text": "Ahvenamaa saarestik\n\nAhvenamaa saarestik (soome keeles Ahvenanmaan saaristo, rootsi keeles Ålands skärgård) on rohkem kui 6700 saarest koosnev Läänemere saarestik, mis moodustab Soome omavalitsusliku ja rootsikeelse Ahvenamaa maakonna.\n\nSaarestiku suurim saar on Ahvenanmanner (685 km²).\n", "id": "ekk_Latn_200927"}
{"text": "Andy Murray\n\nSir Andrew Barron Murray (sündinud 15. mail 1987 Glasgow's) on Suurbritannia tennisist.\n\n2016. aasta novembris tõusis Murray esimest korda ATP edetabeli esimeseks.\n\nMurray võitis 2012. aasta suveolümpiamängudel kuldmedali üksikmängus ja hõbemedali koos Laura Robsoniga segapaarismängus ning 2016. aasta suveolümpiamängudel kuldmedali üksikmängus.\n\nTema treenerid on Ivan Lendl ja Jamie Delgado.\n\n2017. aastal löödi ta rüütliks.\n", "id": "ekk_Latn_200928"}
{"text": "Rogers Arena\n\nRogers Arena (varasema nimega General Motors Place, või lühidalt GM Place, nimi muutus 6. juulil 2010) on NHL-i jäähokiliigas mängiva Vancouver Canucksi koduhall. See oli suurim Vancouveri olümpiamängudel kasutatud võistluspaik ja kandis ajutiselt olümpiamängude ajal Kanada hokikeskuse (Canada Hockey Place) nime, sest olümpiamängude reeglid keelavad sellise reklaami.\n\nHall valmis 1995. aastal ja läks maksma 160 miljonit Kanada dollarit. Sellest sai koduväljak Canucksile, korvpalliklubile Vancouver Grizzlies ja kahvpalliklubile Vancouver Ravens. Hiljem Grizzlies siirdus Memphisisse ja Ravensi klubi lõpetas tegevuse. Hall mahutab jäähokimängude ajal 18 630 pealtvaatajat ja korvpallivõistlustel mahub sinna 19 193 spordihuvilist. Hallist sai Vancouveri esindushall Pacific Coliseumi asemel. Hallis toimusid Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängude jäähokikohtumised.\n", "id": "ekk_Latn_200929"}
{"text": "Holmger Filipsson\n\nHolmger Filipsson (suri 1209) oli Rootsi rüütel ja riiginõunik. Teda on esmamainitud kirjalikes allikates 1191. aastal.\n\nHolmger Filipsson oli prints Filip Erikssoni poeg ja kuningas Erik Püha lapselaps.\n", "id": "ekk_Latn_200930"}
{"text": "TV3 (Rootsi)\n\nTV3 Rootsi on kommertstelekanal, mis on suunatud Rootsile, kelle omanduses on Viasat, mis on osa Rootsi meediakontsernist Modern Times Group. See oli eraldatud Rootsi-Norra ühistest kanalivoogudest 1990. aastast.\n\nErinevalt peamistest konkurentidest (NRK, TV2 ja TVNorge) ei edastata kanalit Rootsist, vaid Suurbritannias Middlesexi krahvkonnas asuvast West Draytonist, hoolimata sellest, et kanali sihtrühm on Rootsi vaataja. See välistab kanali rangetest reeglitest Rootsis, kus edastatakse reklaami.\n\n3. augustil 2009 käivitas TV3 uue logoga ja uue visuaalse identiteediga. See, põhiliselt lillat värvi visuaal on veel kasutusel ka Ungaris ja Taanis, aga TV3 (Rootsi) oli esimene, kes võttis selle värvi kasutusele.\n", "id": "ekk_Latn_200931"}
{"text": "John Jacob Abel\n\nJohn Jacob Abel (19. mai 1857 Clevelandi lähedal (Ohio osariik) – 26. mai 1938) oli USA biokeemik ja farmakoloog.\n\nTa sai 1883. aastal Michigani Ülikoolist doktorikraadi ning rajas 1891. aastal seal USA esimese farmakoloogiaosakonna ja asus seda juhatama. 1893. aastast juhtis ta Johns Hopkinsi Ülikool farmakoloogiaosakonda.\n\n1897. aastal isoleeris ta Napoleon Cybulski järel teisena adrenaliini, nimetades seda epinefriiniks. Tegu oli enamalt jaolt mitteaktiivse metaboliidiga. 1913. aastal sõnastas ta tehisneeru idee ja 1914. aastal isoleeris ta verest aminohapped. Ta otsis aastaid edutult hüpofüüsi hormooni; hiljem selgus, et tegu oli mitme hormooniga. 1926. aastal teatas ta insuliini isoleerimisest ja kristalliseerimisest. See teade võeti vastu suure skepsisega ning jäi aastateks aktsepteerimata.\n\nAbel asutas 1905 koos Christian Archibald Herteriga ajakirja Journal of Biological Chemistry, samuti korraldas ta ajakirja Journal of Pharmacology and Experimental Therapeutics asutamist.\n", "id": "ekk_Latn_200932"}
{"text": "Othenio Abel\n\nOthenio Abel (20. juuni 1875 Viin – 4. juuli 1946 Pichlhof Mondsee järve ääres, Ülem-Austria) oli Austria paleontoloog ja evolutsioonibioloog.\n\nKoos Louis Dolloga rajas ta paleobioloogia.\n\nTa oli 1917–1934 Viini ülikooli paleontoloogiaprofessor, 1935–1940 Göttingeni ülikooli professor.\n\nTa uuris Mixnitzi koobast Drachenhöhle ja sealsete koopakarude (Ursus spelaeus) jäänuseid. Ta juhatas mitmeid ekspeditsioone.\n", "id": "ekk_Latn_200933"}
{"text": "Elgõgõtgõn\n\nElgõgõtgõn (vene keeles Эльгыгытгын) on järv Venemaal Tšuktšimaal. Asub Anadõri kiltmaa põhjaosas 489 m kõrgusel merepinnast.\n\nJärv on 9 kuud aastast kaetud jääga. Vee temperatuur ulatub suvel 3,5°C-ni.\n\nJärv on tekkinud umbes 3,6 miljonit aastat tagasi. Enamasti arvatakse, et järv tekkis meteoriidilöögi tagajärjel. Järve voolab sisse umbes 50 oja. Välja voolab Enmõvaami jõgi.\n\nElgõgõtgõnis elab neli endeemset kalaliiki, neist kaks on lõhelased Salvelinus elgyticus ja Salvethymus svetovidovi.\n\nJärve pindala on 110 km², läbimõõt umbes 12 km ja sügavus kuni 175 m. Vee maht on 14,1 km³. Järve põhjas on kuni 400 m paksune settekiht.\n", "id": "ekk_Latn_200934"}
{"text": "Peter Abel\n\nPeter Abel (Peeter Abel; 9. detsember 1848 Tamme vald, Võrumaa – 12. veebruar 1920 Võru) oli eesti õpetaja.\n\nTa oli õpetaja poeg.\n\nTa õppis Kanepi kihelkonnakoolis ja Cimze seminaris ning õpetas Kanepis, Tartus, Paistes ja Võrus.\n\nKoos Mihkel Veskega andis ta välja koorilaulude kogu \"Laulu-kogu ...\" (1880).\n", "id": "ekk_Latn_200935"}
{"text": "Raul Otsa\n\nRaul Otsa (sündinud 17. oktoobril 1978) on eesti advokaat. Ta töötab vandeadvokaadina advokaadibüroos Glikman Alvin & Partnerid.\n\nTa on kaitsnud kohtus Märt Ringmaad ja Ivo Parbust.\n", "id": "ekk_Latn_200936"}
{"text": "Monaco (täpsustus)\n\nMonaco võib tähendada mitut asja. Monaco vürstiriik on linnriik Vahemere ääres. Monaco di Baviera on Müncheni nimi itaalia keeles. Monaco on luuletaja Neeme Põderi pseudonüüm. AS Monaco FC on Monacos tegutsev Prantsusmaa jalgpalliklubi.\n", "id": "ekk_Latn_200937"}
{"text": "Lejasciems\n\nLejasciems () (teise nimega Lejasmuiža, eesti keeles ka Alamõisa, kohalikus murdes Lajasmuiža) on küla (lielciems) Lätis Gulbene piirkonnas, Lejasciemsi valla halduskeskus. Asub Koiva jõe ääres Tirza suubumiskohas, 22 km Gulbenest loode pool.\n\n1873. aastast oli Lejasciems alev, 1928–1939 oli Lejasciems linn.\n\nKüla ajalooline saksakeelne nimi on Aahof.\n\nKülas on keskkool ja raamatukogu. Varem asus seal ka uhke Konstantīns Pēkšēnsi projekteeritud kirik, kuid Punaarmee pealetungi käigus hävis aastal 1944 suur osa Lejasciemsi ajaloolisest keskusest, sealhulgas ka Lejasciemsi kirik. Asulas on Lejasciemsi ja Miera iela bussipeatus.\n\nSeal asuvad Ceļmalnieki muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all. Kohaliku kaitse all on muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, Alamõisa kirikumõisa elumaja ja elumaja aadressil Rīgas iela 3.\n\nLejasciemsis on sündinud kirjanikud Zenta Mauriņa ja Anna Sakse, NSV Liidu sõjaväelane Roberts Eidemanis ja Riia peapiiskop Zbigņevs Stankevičs.\n\n2015. aastal oli külas 514 elanikku, 2017. aastal 493, 2022. aastal 437.\n", "id": "ekk_Latn_200938"}
{"text": "Aahof\n\nAahof – Ādaži, linn Lätis Aahof – Lejasciems, Lejas muiža, Lejas kroņa muiža, kroonumõis, Valga kreisis, Liivimaa kubermangus Aahof – Saulaine, Kuramaa kubermangus Aahof – MaišeĮi, Võnnu kreisis, Liivimaa kubermangus Aahof – Jaunā muiža, Jaunamuiža, Bauska kreisis, Kuramaa kubermangus Aahof – Ānes muiža, Jelgava kreisis, Kuramaa kubermangus Aahof – Ādažu muiža, Riia kreisis, Liivimaa kubermangus Aahof – Auguliena, Võnnu kreisis, Liivimaa kubermangus Aahof – Tetelmindes muiža, Jelgava kreisis, Kuramaa kubermangus\n", "id": "ekk_Latn_200939"}
{"text": "Erjon Tola\n\nErjon Tola (sündinud 15. detsembril 1986) on Albaania mäesuusataja.\n\nTa oli ainuke 2006. ja 2010. aasta taliolümpiamängudel osalenud Albaania sportlane.\n\nTa elab Itaalias Breuil-Cervinias.\n", "id": "ekk_Latn_200940"}
{"text": "Deyvid Oprja\n\nDeyvid Oprja (sündinud 17. veebruaril 1982 Tallinnas) on eesti endine mäesuusataja.\n\nTa lõpetas aastal 2001 Gustav Adolfi Gümnaasiumi.\n\nTa osales 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos (suurslaalomis katkestas ja slaalomis vigastuse tõttu ei startinud) ja 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris (suurslaalomis sai 66. koha ja slaalomis katkestas).\n", "id": "ekk_Latn_200941"}
{"text": "Kauri Kõiv\n\nKauri Kõiv (sündinud 25. juulil 1983) on Eesti endine laskesuusataja.\n\nTa esindas Elva Suusaklubi; tema treener oli Hillar Zahkna. Tippsportlase karjääri lõpetas ta märtsis 2019.\n\nEesti kaitseväes on tal seersandi auaste.\n", "id": "ekk_Latn_200942"}
{"text": "TV3 (Taani)\n\nTV3 Taani on Taani telekanal.\n\nTelekanali omanik on Viasat, mis kuulub Rootsi meediakontsernile Modern Times Group. Sõsarkanalid on TV3+ ja TV2 Sport.\n\nNäidatava programmi hulgas on palju USA ja Suurbritannia telesaateid ja -sarju. Näiteks \"Extreme Makeover: Home Edition\", \"NCIS: Kriminalistid\", \"Las Vegas\", \"Kondid\", \"Kaks ja pool meest\", \"Põgenemine\", \"American Idol\" ja \"Dr. Phil\". Eetris on ka mõned Taani omasaated, näiteks äsja alanud seebiooper \"2900 Hapiness\" ja komöödiasari \"Gu'skelov du kom\".\n", "id": "ekk_Latn_200943"}
{"text": "Begunitsõ\n\nBegunitsõ on küla Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis, Begunitsõ külaasunduse keskus. Asub Isuri kõrgustikul 55 km kaugusel Peterburist.\n\nKülas on peamiselt 5-korruselised kortermajad.\n\nKülas asub 1812. aastal ehitatud Peaingel Miikaeli kirik.\n\nBegunitsõt läbib Peterburi-Narva maantee (E20).\n", "id": "ekk_Latn_200944"}
{"text": "Maria Faust\n\nMaria Faust (sündinud 18. aprillil 1979 Kuressaares) on eesti saksofonist ja helilooja.\n\nTa õppis aastatel 1986–1997 Kuressaare Muusikakoolis klaverit, laulu ja saksofoni ning 1997–2001 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Ühe aasta õppis ta Eesti Muusikaakadeemias orkestridirigeerimist. 2002. aastast õppis Esbjergi Konservatooriumis (Syddansk Musikkonservatorium) altsaksofoni ja džässi, magistrikraadi sai 2008. aastal. 2016. aastal lõpetas ta Kopenhaageni konservatooriumi (Det Rytmiske Musikkonservatorium i København) kompositsioonieriala doktorikraadiga.\n\nTa on plaadifirma Barefoot Records asutajaliige.\n\nFausti nime seostatakse peamiselt mittetraditsiooniliste džässivoolude ja vabaimprovisatsiooniga.\n\nTa on olnud Kopenhaageni eesti koori dirigent.\n\n2022. aasta oktoobris esilinastus temast dokumentaalfilm \"Machina Faust\" (režissöör Kaupo Kruusiauk).\n", "id": "ekk_Latn_200945"}
{"text": "Anjō\n\nAnjō on linn Jaapanis Aichi prefektuuris Honshū saarel.\n\nLinnas asuvad Denso ja Aisini autotööstuse tehased. Tähtsal kohal on ka teravilja- ja puuviljakasvatus.\n", "id": "ekk_Latn_200946"}
{"text": "Linnavald\n\nLinnavald oli 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduses ettenähtud seisuslik omavalitsusüksus.\n\nSeaduse § 112, 113 ja 115 alusel oli Eestimaa linnades elavatel talupoegadel õigus asutada seisusliku omavalitsusüksusena linnavald (Linna-Koggodus). Seda õigust ei tühistatud ka 1858. aasta talurahvaseadusega.\n\nLinnavalla asutamiseks kutsus Tallinna politseimeister 30. juulil/11. augustil 1817 enda juurde Tallinnas ja Toompeal elavad talupojad ja laskis neil endi hulgast valida kogukonna vanemaiks Madis Adamsoni ja tema abiliseks Jüri Hansoni ning kogukonna eestseisjaiks (Vorsteher) Johann Hindrichsoni, Andres Larsoni ja Hans Jürgensoni. Sel ajal koosnes Tallinna talurahva kogukond 239 täisealisest maksukohuslikust meesisikust.\n\n20. sajandi algul elas Tallinnas kümneid tuhandeid talupoegi, kes seisid vallaliikmete nimekirjades ja maksid makse päritoluvaldadele, millega neil mingit muud seost ei olnud. Linnaelanikeks ei saanud nad astuda kõrge sisseastumismaksu tõttu, seetõttu puudus neil linnas omavalitsuslik toetus.\n\nNende olukorra parandamiseks koostas Konstantin Päts 1911. aastal palvekirja Eestimaa kubernerile Tallinna linnavalla asutamiseks, millele koguti tuhandeid allkirju.\n", "id": "ekk_Latn_200947"}
{"text": "Priit Pajusaar\n\nPriit Pajusaar (sündinud 6. aprillil 1964) on eesti helilooja.\n\nLauluvõistlusel \"Eurolaul 2005\" saavutas 6946 häälega kolmanda koha Pajusaare muusika ja sõnadega laul \"11\", mille esitas Cardinals.\n\n2005. aasta sügisel kuulus Pajusaar Eesti Televisiooni saate \"Kaks takti ette\" žüriisse.\n\nVõistluse \"Eurolaul 2007\" lugusid ei valitud avalikul konkursil, vaid Eesti Televisioon tellis 10 lugu valitud autoritelt, ühe sealhulgas Priit Pajusaarelt koos Glen Pilvrega.\n\nVõistluse \"Eurolaul 2008\" jaoks muudeti taas reglementi. 10 loost 4 selgusid avalikul konkursil, aga 6 lugu telliti otse, neist üks Pajusaarelt. Pajusaare ja Pilvre lugu \"Leto svet\", mida esitas Kreisiraadio, võitis ja sõitis Eurovisioonile, kus jäi poolfinaalis eelviimaseks.\n\n26. jaanuaril 2013 esietendus Pajusaare esimene ooper \"Prints ja kerjus\".\n", "id": "ekk_Latn_200948"}
{"text": "Alampolkovnik\n\nAlampolkovnik (vene keeles подполковник) on sõjaväeline auaste, mis oli ja on kasutusel mitme riigi sõjaväes.\n", "id": "ekk_Latn_200949"}
{"text": "Kogudus\n\nKogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna \"kogudus\" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.\n\nSanskritikeelse termini sangha (millega traditsiooniliselt on tähistatud Buddha õpetuse järgijaskonda) tähenduslik sisu vastab üsna täpselt eestikeelsele sõnale \"kogudus\".\n\nEesti kirikute ja koguduste seaduse järgi on koguduse moodustamiseks tarvis vähemalt 12 inimest. Kolm kogudust võivad moodustada koguduste liidu, episkopaalse juhtimise korral ka kiriku.\n", "id": "ekk_Latn_200950"}
{"text": "Johannes XIX\n\nJohannes XIX, ladinapäraselt Ioannes XIX (Romano Tuscolost, Romano di Tuscolo, Romanus) oli paavst 1024–1032. Ta oli 144. paavst.\n\nRomano sündis arvatavasti Roomas Tuscolo krahvi Gregorio I ja tema abikaasa Maria peres. Kui vend Teofilatto sai 1012 Benedictus VIII nime all paavstiks, sai Romanost Rooma valitseja, konsul, hertsog ja senaator.\n\nKirikuloolase J. N. D. Kelly ja \"Catholic Encyclopedia\" andmetel jäi Romano kuni paavstiks valimiseni ilmikuks ja sai siis vajalikud ordinatsioonid ühe päeva jooksul, Salvador Miranda andmetel määras Benedictus VIII ta kardinaldiakoniks, kuid teda ei ordineeritud.\n", "id": "ekk_Latn_200951"}
{"text": "Nowy Dwór Królewski\n\nNowy Dwór Królewski (saksa Königlich Neudorf) on küla Poolas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas Chełmno maakonnas Papowo Biskupie vallas.\n\n2011. aastal elas seal 172 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_200952"}
{"text": "San Siro\n\nStadio Giuseppe Meazza tuntud kui Stadio San Siro või ka hüüdnimega \"La Scala del Calcio\" (\"jalgpalli La Scala\") on jalgpallistaadion Itaalias Milanos. Staadion on jalgpalliklubide AC Milan ja Milano Internazionale kodustaadion. Staadionil peetakse ka ragbimatše ning kontserte.\n\nStaadion, algse nimega Nuovo Stadio Calcistico San Siro (San Siro uus jalgpallistaadion), valmis 1925. aastal ja avati 19. septembril 1926 AC Milani ja Milano Internazionale kohtumisega. Algselt oli staadion AC Milani omanduses, aastast 1947 on omanikuks ka Milano Internazionale. Giuseppe Meazza nime sai staadion 1980. aastal. Giuseppe Meazza oli kahekordne maailmameister (1934 ja 1938), kes mängis peamiselt AS Ambrosiana-Inter, aga lühikest aega ka AC Milanis.\n\nMurukattega mänguväljak on 105 meetrit pikk ja 68 meetrit lai. Staadionit on renoveeritud 1956 ja 1990. Viimase uuendamise käigus kõrvaldati staadionilt kõik seisukohad. Praegusel ajal on staadionil on 80 074 pealtvaatajakohta. Võimalike tulevaste laiendamiste jaoks peab staadion aga maad vahetult staadioni taga asuvalt hipodroomilt juurde ostma. San Sirol on UEFA 5-tähe standard.\n\nSan Sirol on peetud ka kontserte. Seal on esinenud näiteks U2, Bob Marley, Michael Jackson, Depeche Mode, Bruce Springsteen, David Bowie, Robbie Williams, Madonna ja The Rolling Stones.\n", "id": "ekk_Latn_200953"}
{"text": "Stadio Olimpico\n\nStadio Olimpico ehk Rooma olümpiastaadion (algselt Stadio dei Cipressi, pärast staadioni renoveerimist 100 000 pealtvaataja jaoks kutsuti ka Stadio dei Centomila ning 1960. aastast Stadio Olimpico) on staadion Itaalias Roomas.\n\nStaadioni hakati ehitama 1933. aastal ning see valmis 1938. aastaks, kuid seal võisteldi esimest korda alles 1953. aastal. Avavõistluseks oli Itaalia-Ungari kohtumine jalgpallis, milles võidu said tulemusega 3:0 ungarlased. Samal staadionil peeti 1960. aasta suveolümpiamängude ava- ja lõputseremoonia, kergejõustikuvõistlused ja ratsutamise võistkondlikud hüpped.\n\nEelkõige ongi staadion loodud jalgpalli ja kergejõustiku jaoks.\n\nOlümpiastaadionil on toimunud 1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus, 1981. aasta maailma karika finaal kergejõustikus ja 1990. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused. Viimase tarvis staadion renoveeriti. 2008. aastal toimus seal UEFA Meistrite Liiga finaal. Igal aastal peetakse seal Coppa Italia finaal.\n\nStaadion kuulub Itaalia Olümpiakomiteele. Olümpiastaadion mahutab tänapäeval 72 698 pealtvaatajat. Staadion on Serie A klubide S.S. Lazio ja A.S. Roma kodustaadion.\n", "id": "ekk_Latn_200954"}
{"text": "Koluvere järv\n\nKoluvere järv (ka Koluvere paisjärv või Kolovere paisjärv) on paisjärv Liivi jõel Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas.\n\nPaisjärve valgala pindala on 42 km². Kaldajoone pikkus on 2818 m. Järv on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m. Järve kaldal on kaitsealune Koluvere mõisa park.\n\nKoluvere järve keskkonnaregistri kood on VEE2034210.\n", "id": "ekk_Latn_200955"}
{"text": "Liivi järv\n\nLiivi järv on paisjärv Liivi jõel Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Liivi külas.\n\nPaisjärve valgala pindala on 160 km². Kaldajoone pikkus on 576 m. Järv on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.\n\nLiivi järve keskkonnaregistri kood on VEE2034220.\n", "id": "ekk_Latn_200956"}
{"text": "Wilhelm Keitel\n\nWilhelm Bodewin Gustav Keitel (22. september 1882 – 16. oktoober 1946) oli Saksamaa kindralfeldmarssal ja Relvajõudude ülemjuhatuse esimees. Mõisteti Nürnbergi protsessil surma.\n", "id": "ekk_Latn_200957"}
{"text": "Werner von Fritsch\n\nThomas Ludwig Werner Freiherr von Fritsch (4. august 1880 – 22. september 1939) oli nimekas Wehrmachti ohvitser, Saksa ülemjuhatuse liige ja teine Saksa kindral, kes sai surma Teises maailmasõjas.\n", "id": "ekk_Latn_200958"}
{"text": "Abano Terme\n\nAbano Terme vald ['aabano t'erme] (1924. aastani Abano Bagni vald) on vald Itaalias Veneto maakonnas Padova provintsis umbes 10 km Padovast edelas ja 40 km kaugusel Veneetsiast.\n\nNaabervallad on Albignasego vald ja Maserà di Padova vald idas, Due Carrare vald kagus, Montegrotto Terme vald lõunas, Torreglia vald edelas, Teolo vald läänes, Selvazzano Dentro vald põhjas ja Padova kirdes.\n\nValla pindala on 21,57 km², elanike arv 19 594 seisuga 30. aprill 2009 (908 in/km²).\n\nVald on tervisveekuurort.\n", "id": "ekk_Latn_200959"}
{"text": "Æbleskiver\n\nÆbleskiver (taani keeles 'õunaviilud', ainsuses æbleskive) on traditsioonilised kerakujulised taani pannkoogid. Tekstuurilt on need tavalise pannkoogi sarnased, kuid õhulisemad ja kohevamad.\n", "id": "ekk_Latn_200960"}
{"text": "Kick-Ass\n\n\"Kick-Ass\" on Ameerika Ühendriikide koomiksisari, mille kirjutas Mark Millar ja joonistas John Romita.\n\nKoomiksi andis välja Marvel Comics. 2008. aasta veebruarist kuni 2014. aasta augustini ilmus 29 väljaannet.\n\nKoomiksi esimese osa põhjal valmis 2010. aastal film \"Kick-Ass\". Teise ja kolmanda osa põhjal tehtud filmi valmis 2013. aastal.\n\nKoomiksi peategelane on teismeline Dave Lizewski, kellest saab superkangelane Kick-Ass.\n", "id": "ekk_Latn_200961"}
{"text": "Stade de France\n\nStade de France on Prantsusmaal Pariisist põhja pool Saint-Denis's asuv staadion, kus toimuvad mitmesugused spordi- ja kultuuriüritused. See mahutab 81 338 pealtvaatajat ja on Prantsusmaa suurim ning Euroopas suuruselt kuues staadion. Staadion valmis 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteks ja seal peeti ka 2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused. Staadioni tippsündmuseks võib pidada 1998. aasta jalgpalli MM-i finaalmängu, kui kodumeeskond Prantsusmaa võitis Brasiiliat 3-0 Zinédine Zidane (2) ja Emmanuel Petit' väravatega.\n\nStade de France tähendab otsetõlkes \"Prantsusmaa staadion\", kuid sõna \"France\" selles tähenduses ei seostu mitte Prantsusmaaga, vaid Pariisi lähedal asuva piirkonnaga Île-de-France.\n\nStade de France on suurema osa aastast kasutamata, kuna seda ei kasuta ametlikult ükski spordiklubi. Staadionil korraldatakse kontserte ja üksikuid spordivõistlusi. Näiteks seal toimub iga-aastane Race Of Champions võistlus, kus aasta parimad ringraja- ja rallisõitjad võistlevad omavahel. 2006. aasta UEFA Meistrite Liiga finaalis kohtusid staadionil FC Barcelona – Arsenal FC. Jalgpalliklubi Lille OSC mängis 2005–2006 hooaja Meistrite liiga kodumängu seal, kuna klubi kodustaadionil Stade Félix Bollaertil mängis samal ajal Lensi RC UEFA Euroopa liiga mängu.\n", "id": "ekk_Latn_200962"}
{"text": "Anu Ivask\n\nAnu Ivask (4. november 1933 – 30. jaanuar 2010) oli eesti keraamik ja portselanikunstnik.\n\nTa lõpetas 1958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis keraamika eriala ja töötas suure osa aktiivsest kunstnikuelust kunstikombinaadis Ars.\n", "id": "ekk_Latn_200963"}
{"text": "Aleksandr Basihhin\n\nAleksandr Basihhin (1. veebruar 1949 Moskva – 8. veebruar 2010 Tallinn) oli Eesti balletitantsija ja tantsupedagoog.\n\nLõpetanud 1968. aastal Moskva koreograafiakooli, asus Basihhin balletisolistina tööle Eesti NSV-s Estonia teatris. Selle teatriga jäi tema elu ja töö seotuks enam kui kahekümneks aastaks.\n\nAastatel 1970–2003 töötas ta vaheaegadega ka Tallinna Koreograafiakooli ja mitme tantsustuudio õpetajana. Tema õpilased olid teiste seas Ervin Green ja Linnar Looris.\n\n1987. aastal omandas Basihhin Moskvas GITISes veel teatri planeerimise ja organiseerimise eriala.\n", "id": "ekk_Latn_200964"}
{"text": "Alan Parker\n\nAlan William Parker (sündinud 14. veebruaril 1944 London – 31. juuli 2020) oli Briti režissöör, filmiprodutsent ja stsenarist.\n\nAlan Parkeri esimene amet oli reklaamikirjanik, ta võitis parimate reklaamide eest mitu auhinda.\n\n1971. aastal valmis esimene film, millele Parker oli stsenaariumi kirjutanud. See kandis pealkirja \"Melody\" ja see rääkis kahest lapsest, kes soovivad omavahel abielluda. Film ei võitnud auhindu, kuid sai rahvusvaheliseks kassahitiks, näiteks Ladina-Ameerikas ja Jaapanis. Mitmes filmis töötas Parker koos produtsent David Puttnamiga.\n\nParker löödi 2002 rüütliks. 2005 sai ta Sunderlandi ülikooli audoktoriks (selle ülikooli kantsler oli tema kauaaegne töökaaslane Puttnam, kes löödi rüütliks 1995).\n", "id": "ekk_Latn_200965"}
{"text": "Kesköine ekspress\n\n\"Kesköine ekspress\" (inglise keeles \"Midnight Express\") on 1978. aasta Ameerika Ühendriikide mängufilm.\n\nFilm põhineb Billy Hayesi tõsielulisel romaanil \"Midnight Express\". Stsenaariumi kirjutas Oliver Stone.\n\nFilmi lavastas Alan Parker, peaosades on Brad Davis, Randy Quaid, John Hurt ja Irene Miracle.\n\nFilmiti Malta saarel Püha Elmo kindluses pärast seda, kui Türgi valitsus ei andnud luba filmimiseks İstanbulis, viidates Türgi ja türklaste negatiivses valguses kujutamisele filmis.\n", "id": "ekk_Latn_200966"}
{"text": "Midnight Express\n\n\"Midnight Express\" on Billy Hayesi ja William Hofferi raamat aastast 1977.\n\nRaamatu põhjal on valminud film \"Kesköine ekspress\", mille lavastas Alan Parker.\n", "id": "ekk_Latn_200967"}
{"text": "Anastassija Kuzmina\n\nAnastassija Vladimirovna Kuzmina (slovaki keeles Anastasia Vladimirovna Kuzminová, vene keeles Анастасия Владимировна Кузьмина, sünninimi Šipulina slovaki keeles Šipulinová, vene keeles Шипулина), sündinud 28. augustil 1984 Tjumenis, Vene NFSV-s, endises Nõukogude Liidus) on Slovakkia laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja. Alates 2008. aastast esindab ta Slovakkiat.\n\nKuzmina tuli Venemaa koondise koosseisus juunioride maailmameistrivõistlustel nii 2003. aastal kui ka 2005. aastal 3x6 km teatevõistluses maailmameistriks. Lisaks sai ta neli hõbemedalit: 2003. aastal nii 10 km eraldistardiga sõidus kui ka 7,5 km jälitussõidus ning 2002. ja 2004. aastal teatevõistluses. 2005. aastast on tal pronksmedal 7,5 km sprindis.\n\nTäiskasvanute rahvusvahelisel tippvõistlusel võistles Kuzmina esimest korda 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Pyeongchangis, kus sai 12,5 km ühisstardiga sõidus Olga Zaitseva järel hõbemedali. Enne seda oli tema parim tulemus olnud maailma karikasarjas saadud 13. koht. Detsembris 2009 MK-etapil Pokljukas jõudis ta esimest korda poodiumile 15 km eraldistardiga sõidus, kui oli kolmas.\n\n2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris tuli Kuzmina 7,5 km sprindis olümpiavõitjaks. See kuldmedal oli Slovakkiale esimene taliolümpiamängudel.\n\nKuzminal on üks poeg. Tema vend Anton Šipulin on ka laskesuusataja.\n", "id": "ekk_Latn_200968"}
{"text": "Bryan Adams\n\nBryan Guy Adams (sündinud 5. novembril 1959 Kingstonis) on Kanada laulja, kitarrist, muusikaprodutsent ja fotograaf.\n\n2002. aasta veebruaris esines ta Saku Suurhallis. Ta külastas Eestit ka 5. detsembril 2007.\n\nMuusika alal on ta olulise auhinna kandidaadiks nimetatud 2010. aasta juuli seisuga 94 korda ja 23 korral on ta selle auhinna ka võitnud.\n\nEnamik nendest nominatsioonidest ja auhindadest on seotud Kanada muusikaauhinnaga Juno. Selle kandidaadiks nimetati ta esimesi kordi 1980. ja 1981. aastal, mõlemal korral aasta kõige lootustandvama meeslaulja kategoorias. Esimest korda võitis ta Juno auhinna 1983. aastal parima meeslaulja kategoorias. Aasta meeslauljaks valiti Adams viiel aastal järjest (1983–1987). Ta on olnud nomineeritud Kanada aasta parima laulja auhinnale kümme korda, viimati 2009. aastal, ja seitse korda on ta selle auhinna ka võitnud. Kokku on ta olnud Juno auhinnale nomineeritud 56 korda, seda enam kui kümnes kategoorias (aasta laulja, album, singel, helilooja, produtsent, laulukirjutaja, meelelahutaja, saavutus jne) ja võitnud selle 18 korda.\n\nAdamsi laul \"(Everything I Do) I Do It for You\" kirjutati filmi \"Robin Hood: varaste prints\" jaoks. Seda laulu saatis tohutu rahvusvaheline menu. Suurbritannia singlite edetabelis püstitas ta rekordi, juhtides seda pretsedenditult 16 nädalat järjest. USA Billboardi edetabeli tipus oli ta üheksa ja Kanada edetabeli tipus seitse nädalat. Euroopas tõusis ta tippu vähemalt 13 riigis, sealhulgas kõigis Skandinaavia maades.\n\n2006. aastal autasustati Adamsit Kanada ordeni keskmise, ohvitseri klassiga. Kanada ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 132 inimest. Samal aastal pälvis ta Briti Columbia ordeni. Selle ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 1,5 inimest ja tegevpoliitikud seda autasu ei pälvi.\n", "id": "ekk_Latn_200969"}
{"text": "John Hurt\n\nJohn Vincent Hurt (22. jaanuar 1940 Chesterfield, Derbyshire – 27. jaanuar 2017 London) oli Briti filminäitleja.\n\nJohn Hurti isa Arnould Herbert Hurt oli endine matemaatik, kellest sai anglikaani kiriku vaimulik. Ta töötas vikaarina kuni 1952 ja asutas skaudirühma. Johnil oli vanem vend Michael, kes pöördus katoliiklusse ja sai mungaks vend Anselmi nime all. Lisaks oli neil kasuõde Monica. Ema Phyllis (sündinud Massey) oli insener ja harrastusnäitleja.\n\nIsa kasvatas lapsi rangelt. Näiteks elasid nad kino vastas, aga kinno minna isa ei lubanud. Isa keelas ka teiste lastega seltsida, sest isa arvates olid nad liiga tavalised.\n\nKui John oli kaheksa-aastane, saatsid vanemad ta Kentis Otfordis olevasse kooli. Seal avastas ta huvi näitlemise vastu. Tema esimene roll oli tüdruk Maurice Maeterlincki \"Sinilinnus\". Vanemad püüdsid tema soovi näitlejaks saada maha teha ja nende soovitusel astus ta Lincolnshire'is Grimsbys kunstikooli, et saada kunstiõpetajaks. 1960. aastal sai ta stipendiumi, et õppida näitlejaks. 1962. aastast töötas ta näitlejana.\n\nHurt mängis sellistes filmides nagu \"Kesköine ekspress\", \"Tulnukas\", \"Indiana Jones ja Kristallpealuu kuningriik\" ning \"Harry Potter ja tarkade kivi\".\n", "id": "ekk_Latn_200970"}
{"text": "Giovanni Caboto\n\nGiovanni Caboto (ingliskeelse nimega John Cabot; 1450–1508) oli Itaalia tüürimees ja maadeavastaja. Tema 1497. aasta avastusretk Põhja-Ameerikasse oli eurooplaste esimene reis sellele mandrile pärast norralaste reise 11. sajandi alguses. Kanada ja Suurbritannia valitsuste arvamuse järgi jõudis ta Newfoundlandi saarele.\n", "id": "ekk_Latn_200971"}
{"text": "Meri-Liis Laherand\n\nMeri-Liis Laherand (sündinud 20. novembril 1951) on eesti psühholoog, lastekirjanik ja tõlkija.\n\nTa on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina.\n", "id": "ekk_Latn_200972"}
{"text": "Giorgio Moroder\n\nGiorgio Moroder (kodanikunimega Hansjörg Moroder; sündinud 26. aprillil 1940 Urtijëis) on Itaalia muusik ja helilooja.\n\nKarjääri alustas ta 1965. aastal tantsulokaalis Scotch-Club Aachenis Saksamaal.\n\nGiorgio Moroder on üks 1970. aastate lõpu elektroonilise diskomuusika pioneere. Tuntuse saavutas tehes koostööd Donna Summeriga (laul \"I Feel Love\").\n\nOn kirjutanud filmimuusika sellistele filmidele nagu \"Kesköine ekspress\", \"Ameerika gigolo\", \"Flashdance\" ja \"Scarface\".\n\nGiorgio Moroder kirjutas muusika 1984. aasta olümpialaulule \"Reach Out\" ja 1988. aasta olümpialaulule \"Hand in Hand\".\n", "id": "ekk_Latn_200973"}
{"text": "Colli Euganei\n\nColli Euganei on vulkaanilise päritoluga küngaste ahelik Itaalias keset Po madalikku mõne kilomeetri kaugusel Padovast.\n\nAastal 1989 rajati Veneto maakonna esimene looduspark Parco regionale dei Colli Euganei pindalaga 18 694 hektarit.\n\nKüngaste ahelik on umbes 15 km pikkune ja umbes 12 km laiune. Kõrgeim küngas on Monte Venda (601 m).\n\nKüngastik on saanud nime poolmüütilise rahva Euganei järgi, kes olevat piirkonnas enne veneete elanud.\n\nPiirkond on tänapäeval tuntud eelkõige geotermilise aktiivsuse järgi, mille tõttu on Abano Terme, Montegrotto Terme ja Galzignano Terme saanud tähtsateks kuurortideks.\n", "id": "ekk_Latn_200974"}
{"text": "Metseenlus\n\nMetseenlus on kunsti ja teaduse toetamine ning selle edasiarendamine. Kunsti ja teaduse toetajat nimetatakse metseeniks (roomlase Maecenase järgi, kes 1. sajandil eKr oli kuulus kirjanduse toetajana).\n", "id": "ekk_Latn_200975"}
{"text": "Vikipeedia:Informaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus\n\nInformaatika-alaste artiklite kirjutamise võistlus oli eestikeelses ja võrukeelses Vikipeedias 1. märtsist kuni 14. aprillini 2010 läbiviidud artiklikirjutamise võistlus, mille käigus kirjutati või täiendati-parandati umbes 500 IT valdkonna artiklit.\n\nHinnati nii uute artiklite kirjutamist kui ka olemasolevate täiustamist, toimetamist ja süstematiseerimist. Auhinnaraha pani välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, millele lisandusid eriauhinnad Elisalt, Skype'ilt ja Webmedialt.\n", "id": "ekk_Latn_200976"}
{"text": "Vigursuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel\n\nVigursuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris toimus 13.–25. veebruarini.\n\nVigursuusatamises oli olümpiamängudel mängus kuus medalikomplekti. Küngaslaskumisele ja vigurhüpetele lisaks tegi olümpiadebüüdi suusakross.\n", "id": "ekk_Latn_200977"}
{"text": "Linnuke\n\n\"Linnuke\" (inglise keeles \"Birdy\") on 1984. aasta Ameerika Ühendriikide film. See põhineb William Whartoni allegoorilisel romaanil \"Birdy\".\n\nFilmi lavastas Alan Parker, peaosades Matthew Modine ja Nicolas Cage.\n\n1985. aastal võitis Alan Parker filmi eest Cannes'i filmifestivalil žürii eriauhinna (Grand Prize of the Jury).\n", "id": "ekk_Latn_200978"}
{"text": "Terme Euganee\n\nTerme Euganee on tervisvete piirkond Itaalias Padova lähedal Colli Euganei jalamil.\n\nTervisveeallikad asuvad Abano Terme, Montegrotto Terme, Galzignano Terme, Battaglia Terme ja Teolo vallas.\n", "id": "ekk_Latn_200979"}
{"text": "Fail:1905. aasta revolutsiooni mälestusmärk, UnorthodoxY.jpg\n\n1905. aasta revolutsiooni mälestusmärk skulptor Lembit Paluteder ning arhitekt Mart Port\n", "id": "ekk_Latn_200980"}
{"text": "Birdy\n\n\"Birdy\" on William Whartoni allegooriline romaan, mis ilmus 1978. aastal.\n\n1984. aastal valmis raamatu põhjal film \"Linnuke\". Filmi lavastas Alan Parker, peaosades Matthew Modine ja Nicolas Cage.\n\nRikard Bergqvisti sama romaani ainelist näidendit on lavastatud ka Eesti teatris. Tallinna Linnateatris lavastas näidendi Eva Klemets. Peaosades Indrek Ojari ja Bert Raudsep.\n", "id": "ekk_Latn_200981"}
{"text": "Ingli süda\n\n\"Ingli süda\" (inglise keeles \"Angel Heart\") on 1987. aasta Ameerika Ühendriikide film, mis põhineb William Hjortsbergi romaanil \"Falling Angel\".\n\nFilmi lavastas Alan Parker, peaosades Mickey Rourke, Robert De Niro ja Lisa Bonet.\n", "id": "ekk_Latn_200982"}
{"text": "Monteortone\n\nMonteortone (ka Monte Ortone) on asula Itaalias Veneto maakonnas Abano Terme vallas.\n\nKeskmine kõrgus merepinnast on 41 m. Vahetult asulast idas on Monte Ortone küngas (168 m).\n\nAsulast ning Monte Ortonest lõunas kulgeb Via Monteortone, millelt algab asulat läbiv põhja suunas kulgev Via delle Terme. Asula sees on veel Via dei Castagni.\n\nMonte Ortone idaserval on palverännukirik Madonna della Salute.\n", "id": "ekk_Latn_200983"}
{"text": "Monte Ortone\n\nMonte Ortone on küngas Itaalias Veneto maakonnas Padova provintsis Abano Terme vallas.\n\nKõrgus merepinnast on 168 m.\n\nKünkast läänes on Monteortone, lõunas Fornace Laterizi, idas Bernardi Pedron. Lõunas möödub künkast Via Monteortone.\n\nKünka idaserval on palverännukirik Madonna della Salute.\n", "id": "ekk_Latn_200984"}
{"text": "Madonna della Salute\n\nMadonna della Salute ehk Beata Vergine della Salute on palverännukirik Itaalias Veneto maakonnas Padova provintsis Abano Terme vallas.\n\nKirik asub kohas, kus legendi järgi Jumalaema ilmus Pietro Falcole ja tervendas tema haavad.\n\nKirik on ladina risti kujulise põhiplaaniga. Tal on pealööv, kaks külglöövi ja kolm apsiidi, mis on kaunistatud friisiga.\n\nKirikul on barokkportaal (1667), märkimisväärne kellatorn. Altariruumis on Jacopo da Mantagnana freskod, mis kujutavad Peetruse ja Maarja lugusid, ning Palma Noorema altarimaal, mis kujutab Ristilöödut Augustinuse ja Hieronymuse vahel.\n", "id": "ekk_Latn_200985"}
{"text": "Alsergrund\n\nAlsergrund on Austria pealinna Viini 9. ringkond (Bezirk). Asub kesklinna põhjaosas.\n\nPiirneb Döblingiga põhjas, Währingi ja Hernalsiga läänes ning Josefstadti ja Innere Stadtiga lõunas. Idas eraldab Donaukanal Alsergrundi Brigittenaust ja Leopoldstadtist.\n\n2005. aastal oli 22,5% elanikest mitteausterlased.\n\nAlsergrundis asuvad Votivkirche kirik, Viini Volksoper, Liechtensteini muuseum ja Austria keskpank Oesterreichische Nationalbank. Seal asuvad ka mitmed Viini Ülikooli teaduskonnad.\n\nAlsergrundis majas Berggasse 19 elas Sigmund Freud.\n", "id": "ekk_Latn_200986"}
{"text": "Johan Sverkersson\n\nJohan Sverkersson (ka Johan I, vanemates allikates tihti Jon; 1201 – 10. märts 1222) oli Rootsi kuningas aastatel 1216–1222.\n\nJohan oli kuningas Sverker Karlsson noorema ja Ingegärd Birgersdotteri poeg.\n\nJohani ema oli mõjuvõimsa Bjälbo suguvõsast pärineva jarli Birger Brosa tütar. See oli ilmselt ka põhjus, miks Johan Erik Knutssoni surma järel 1216. aastal kuningaks valiti. Johan krooniti 1219. aastal Linköpingis.\n\n\"Västgötalagens kungalängd\" kirjutab Johani kohta, et oma vanuse kohta oli ta lapsik ja heatahtlik. Veel saab sealt teada, et ta valitses kolm talve ja suri 1222. aastal \"loomulikku\" surma Visningsöl ning maeti Alvastra kloostrisse.\n\nJohan jõudis oma lühikesel valitsemisajal korraldada sõjaretke ka Eestisse. Johani vägi sai 1220. aasta suvel enda kätte Lihula linnuse ja selle ümbruse. Varsti pärast Lihula vallutamist naasis Johan Rootsi, kuid seejärel tungisid linnuse alla saarlased. Järgnenud Lihula lahingus 8. augustil 1220 said rootslased lüüa ning langesid ka Johani sugulane jarl Karl Kurt ja tema kantsler, Linköpingi piiskop Karl Magnusson.\n\nJohan oli heades suhetes kirikuga ja laiendas kiriklike institutsioonide privileege, kuigi paavst soovis Rootsi troonil näha Erik Erikssoni.\n\nVallalise ja lastetu Johan Sverkersoni surmaga hääbus ka Sverkeri kuningasuguvõsa.\n\nVanemates allikates kasutati Johani kohta nime Jon, mistõttu on teda tihti segi aetud Jon jarliga.\n", "id": "ekk_Latn_200987"}
{"text": "Erik Knutsson\n\nErik Knutsson ehk Erik X (sünniaasta teadmata, surnud 10. aprillil 1216) oli Rootsi kuningas alates 1208 kuni surmani.\n\nErik oli kuningas Knut Erikssoni poeg. Tema ema nimi on teadmata.\n\nErik pääses eluga Älgaråsi lahingust (1205), kus hukkusid tema kolm venda. Ta viibis seejärel paguluses oma sugulaste juures Norras, pöördus tagasi Rootsi 1208 ja võitis kuningas Sverker Karlsson noorema Lena lahingus. Erik valiti samal aastal kuningaks, kuid kroonimine toimus alles novembris 1210, pärast Gestilreni lahingut, kus Sverker Karlsson noorema väed taas lüüa said ja Sverker ise langes. Eriku kroonimine on varaseim teadaolev kroonimine Rootsis. Teda kroonis piiskop Valerius, kes varem oli Sverker Karlsson noorema pooldaja.\n\nTeda nimetatakse tänapäeval ka Erik X-ks, kuigi eluajal nimetati teda Erik II-ks .\n\nKuningas Eriku esimeseks jarliks oli Folke. Just tema toetajaid kõrgaadli seast hakati hiljem nimetama folkungarideks. Seda poliitilist rühma või erakonda ei tohi segi ajada folkungite ehk Bjälbo suguvõsaga. Folke langes ise juba Gestilreni lahingus juulis 1210.\n\nPaavst Innocentius III saatis 1216. aastal kuningas Erikule kirja, milles teatas, et on võtnud Rootsi oma kaitse alla, ja kinnitas Erikule valitsemisõiguse mitte üksnes Rootsis, vaid ka nendes maades, mis olid vallutatud paganatelt. Varem oli Innocentius III olnud kuningas Sverker Karlsson noorema poolel. Paavsti kirja ei jõudnud aga Erik lugeda, kuna ta suri enne kirja saabumist 10. aprillil 1216 Näsi kindluses Visingsöl äkilisse palavikku. Ta on maetud Varnhemi kloostrikirikusse.\n\nKuningas Eriku valitsemisajast on vähe teada, kuid Västgöta seaduste kuningaraamatus seisab, et Erik oli \"hea aasta kuningas\". See tähendab, et tema valitsemise ajal olid head saagiaastad. Lippu, mida Erik kasutas lahingus Gestilreni all, säilitas seadusekuulutaja Eskil Magnusson Skaras. Eskil kinkis lipu 1219 austusavaldusena teda külastanud Islandi seadusekuulutajale Snorri Sturlusonile.\n", "id": "ekk_Latn_200988"}
{"text": "Sven Kramer\n\nSven Kramer (sündinud 23. aprillil 1986 Heerenveenis) on Hollandi kiiruisutaja, kes on valitsenud kiiruisutamise pikkadel distantsidel alates 2007. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_200989"}
{"text": "Hüvasti, Mary Poppins\n\n\"Hüvasti, Mary Poppins\" (vene keeles \"Мэри Поппинс, до свидания\") on 1983. aasta Nõukogude Liidu muusikafilm P. L. Traversi jutustuste ainetel.\n\nFilmi, mille peaosa mängis Natalja Andreitšenko, lavastas Leonid Kvinihidze. Filmis tegi kaasa ka eesti näitleja Lembit Ulfsak.\n\nFilm valmis filmistuudios Mosfilm.\n", "id": "ekk_Latn_200990"}
{"text": "Vilmos Aba-Novák\n\nVilmos Aba-Novák (1912. aastani Vilmos Novák; 15. märts 1894 Budapest – 29. september 1941 Budapest) oli ungari maalikunstnik ja graafik.\n", "id": "ekk_Latn_200991"}
{"text": "P. L. Travers\n\nPamela Lyndon Travers (kodanikunimega Helen Lyndon Goff; 9. august 1899 Queensland, Maryborough – 23. aprill 1996 London) oli Austraalia päritolu inglise kirjanik, Mary Poppinsi tegelaskuju looja.\n\nTraversi luuletusi hakati avaldama juba siis, kui autor ise oli teismeline. Seejärel esines ta näitlejana Austraalias ja Uus-Meremaal ringi reisivas ning Shakespeare'i teoseid mängivas näitetrupis.\n\n1924. aastal naasis ta Inglismaale ja pühendus kirjanduslikule tegevusele varjunime all P. L. Travers. Initsiaale kasutas ta sellepärast, et oleks raskem aru saada, et ta naine on.\n\nTravers on Mary Poppinsi raamatusarja \"Mary Poppins\" autor. Selle esimene romaan \"Mary Poppins\" ilmus 1934 ja sai kohe väga menukaks. Travers kirjutas sellele seitse järge, millest viimane ilmus 1988.\n\n1964 valmis Disney stuudios film \"Mary Poppins\", milles peaosa mängis Julie Andrews. See valmis peamiselt sarja esimese raamatu põhjal, kuid pisut kasutati ka hilisemaid raamatuid. Film oli nomineeritud 13 Oscari kandidaadiks ja võitis neist viis: parim naispeaosaline (Andrews), režissöör, algupärane muusika, laul ja eriefektid. Seitse korda kaotas ta filmile \"Minu veetlev leedi\", mis oli nomineeritud 12 Oscari kandidaadiks ja võitis neist kaheksa. Kuid Traversile enesele ei meeldinud film üldse ja ta keeldus kõigist hilisematest pakkumistest filmile järg teha.\n\n1983. aastal valmis Nõukogude Liidus muusikafilm \"Hüvasti, Mary Poppins\".\n\nTraversi sallimatus filmi ja eriti Disney stuudio vastu oli nii suur, et kui ta oli juba üle 90 aasta vana ning Briti teatriprodutsent Cameron Mackintosh soovis luua muusikali \"Mary Poppins\", nõustus Travers üksnes tingimusel, et ainult Inglismaal sündinud isikud (ja kindlasti mitte ameeriklased) tohivad selle valmimises osaleda ja mitte keegi neist ei tohi olla filmide tegemisega seotud. See välistas muu hulgas vendadel Shermanitel muusikali jaoks uute laulude kirjutamise. Siiski tohtis muusikalis kasutada olemasolevaid, juba filmis kõlanud laule. Need tingimused kirjutas ta sisse ka oma testamenti.\n\n1977. aastal tõsteti Travers aadliseisusse.\n", "id": "ekk_Latn_200992"}
{"text": "Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah (1872–1942)\n\nŠeik Ḩamad ibn 'Īsá Āl Khalīfah (araabia keeles حمد بن عيسى آل خليفة; elas 6. veebruar 1872 – 20. veebruar 1942 ) oli Bahreini monarh (ḩākim) alates 1932 kuni surmani.\n\nTa oli eelmise valitseja 'Īsá ibn 'Alī Āl Khalīfah' teine poeg (vanem vend suri 1893) ning nimetati troonipärijaks ja asevalitsejaks ametlikult 26. mail 1923. Troonile tõusis Ḩamad pärast isa surma 9. detsembril 1932 ja krooniti 9. veebruaril 1933.\n\n7. veebruaril 1940 asutas ta Bahreini kõrgeima autasu, kolmeklassilise Āl Khalīfah' ordeni.\n\nHariduse omandas ta eraõpetajate juhendamisel. Enne valitsejaks saamist oli ta 1920–1929 Al-Manāmah' kuberner.\n\nTal oli neli abikaasat, neist esimene oli tema vanema venna lesk. Nendest abieludest sündis arvukalt järeltulijaid, sealhulgas 10 poega. Ḩamadi surma järel tõusis Bahreini troonile tema vanim poeg Salmān.\n", "id": "ekk_Latn_200993"}
{"text": "Haldur Õim\n\nHaldur Õim (sündinud 22. jaanuaril 1942 Helme vallas Valgamaal) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).\n", "id": "ekk_Latn_200994"}
{"text": "Sugarlandi ekspress\n\n\"Sugarlandi ekspress\" on 1974. aasta Ameerika Ühendriikide film.\n\nFilmi lavastas Steven Spielberg, peaosades Goldie Hawn, Ben Johnson ja William Atherton.\n", "id": "ekk_Latn_200995"}
{"text": "Knut Eriksson\n\nKnut Eriksson, (sündinud arvatavasti 1140, surnud 1195 või 1196), oli Rootsi kuningas alates aastast 1167, kuningas Erik Püha ja Taani Kristina poeg.\n", "id": "ekk_Latn_200996"}
{"text": "Goldie Hawn\n\nGoldie Jeanne Hawn (sündinud 21. novembril 1945 Washingtonis) on USA filminäitleja.\n\nTema isa Edward Rutledge Hawn põlvnes Edward Rutledge'ist, kes oli üks USA iseseisvusdeklaratsioonile allakirjutanutest. Tema emale Laurale (sündinud Steinhoff) kuulusid juveelipood ja tantsukool. Goldiel oli vend Edward, kes suri enne tema sündimist, ja õde Patricia.\n\nIsa oli presbüterlane ja ema oli Ungarist pärit juut. Lapsi kasvatati judaismi vaimus.\n\nGoldie hakkas tantsimist õppima kolmeaastaselt. 1955 debüteeris ta tantsijana balleti \"Pähklipureja\" taustatantsijana. Näitlejana debüteeris ta 1961 Julia rollis Shakespeare'i Romeos ja Julias\". 1964 hakkas ta elukutseliseks tantsijaks, debüteerides muusikalis \"Kankaan\". 1967 hakkas ta näitlejaks, debüteerides läbivas kõrvalosas teleseriaalis \"Good Morning, World\" (\"Tere hommikust, maailm\"). Filmis debüteeris ta 1968 muusikalfilmis \"The One and Only, Genuine, Original Family Band\".\n", "id": "ekk_Latn_200997"}
{"text": "Benedictus IX\n\nBenedictus IX (Teofilatto Tuscolost, Teofilatto di Tuscolo, Teofilatto Conti di Segni, Theophylactus) oli paavst 1032–1044, märtsist maini 1045 ja 1047–1048. Ta on ainus paavst, kes on valitsenud mitu valitsemisaega. Annuario Pontificio käsitleb tema valitsemisaegu eraldi, ehkki tegu on sama isikuga, mistõttu ta on 145., 147. ja 150. paavst.\n\nTeofilatto sündis arvatavasti Roomas Tuscolo krahvi Alberico III ja tema abikaasa Ermilina peres. Tal oli kolm venda, tema onud olid paavstid Benedictus VIII ja Johannes XIX, tema ristiisa oli hilisem paavst Gregorius VI (Giovanni Graziano).\n\nTeofilatto täpne sünnikuupäev pole teada. Mõned kroonikud on märkinud, et ta oli paavstiks saades 10- või 12-aastane (nt Rodulfus Glaber), kuid tänapäeval eeldavad kirikuloolased, et ta võis olla 20. eluaastates.\n\nKirikuloolase J. N. D. Kelly ja Catholic Encyclopedia andmetel jäi Teofilatto paavstiks valimiseni ilmikuks, Salvador Miranda andmetel määras Benedictus VIII ta kardinaldiakoniks, kuid teda ei ordineeritud.\n", "id": "ekk_Latn_200998"}
{"text": "Viljandi Kesklinna Kool\n\nViljandi Kesklinna Kool on üldhariduslik põhikool Viljandis Uueveski linnaosas.\n\nViljandi Kesklinna Kooli algklasside (1.- 4. kl) õppehoone asub Carl Robert Jakobsoni tänav 42/42a, põhikooli õppehoone asub Uueveski tee 1.\n\nKuni kooli muutmiseni põhikooliks 1. juulil 2012 oli tegemist vanima Viljandis tegutsenud gümnaasiumiga.\n", "id": "ekk_Latn_200999"}
{"text": "Madli Vitismann\n\nMadli Vitismann (sündinud 1950) on eesti ajakirjanik.\n\nTa on lõpetanud 1968. aastal Tallinna 22. Keskkooli ja 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eripedagoogika erialal.\n\nAastatel 1976–1978 töötas ta ajakirja Nõukogude Õigus keeletoimetajana ning 1982–1989 haridusministeeriumi eripedagoogika kabineti õpikutoimetaja ja -tõlkijana.\n\nMadli Vitismann on olnud pikka aega ajakirja Meremees peatoimetaja (1989–2000 ja 2018–2020) ning töötanud Rootsi laevandusajakirja Svensk Sjöfarts Tidning (praegu Sjöfartstidningen / Scandinavian Shipping Gazette (hiljem Shipgaz) osakonnatoimetajana (2001–2009).\n\n2010. aasta jaanuarist on ta Merekeele nõukoja liige.\n\nAlates 2011. aastast on ta Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liige ja 2022. aastast liidu auliige.\n", "id": "ekk_Latn_201000"}
{"text": "Karl Sverkersson\n\nKarl Sverkersson (1130 – 12. aprill 1167 Visingsöl) oli aastast 1158 Götamaa kuningas ja 1161–1167 Rootsi kuningas.\n\nKarl oli Sverker vanema ja Ulvhild Håkansdotteri poeg. Ta abiellus 1163 Kristinaga, kes oli Skåne maakonna suuraadliku Stig Hvitaledi ja Valdemar I õe Margareta tütar. Neil sündis kolm last: Sverker Karlsson noorem ja Kristina (nunn).\n\nKarl Sverkersson oli Sverker vanema poeg. Isa mõrvati 1155 või 1156. Pärast isa surma sai Karlist Götamaa kuningas. Pärast Örebro lahingut (1161), mille Karl võitis, tappis ta troonile pürginud Sveamaad valitsenud Taani printsi Magnus Henrikssoni. Sellega laienes Karli võim Sveamaa üle ning ta hakkas ennast nimetama Sveamaa ja Götamaa kuningaks.\n\nPaavsti säilinud kirjade järgi sai Rootsi Karli, jarl Ulfi ja piiskoppide soovil 1164 esimese peapiiskopi. Selleks sai Alvastra munk Stefan. Alvastra kloostri olid asutanud Karli vanemad. Ise soosis ta Vreta kloostrit ja Nydala kloostrit lahkete annetustega.\n\nVene kroonikute kohaselt korraldas Karl 1164 ebaõnnestunud sõjakäigu Venemaale.\n\nKevadel 1167 tappis Karli Visingsöl Erik Püha poeg Knut Eriksson, kes seejärel tõusis ise Rootsi troonile. Karl maeti Alvastra kloostrisse.\n\nKarl Sverkerssoni pitsat, millel on kujutatud kuningat troonil istuvana, on vanim teadaolev ja säilinud kuninglik pitsat (rootsi keeles: sigill). Karli valitsemise ajast pärineb ka Rootsi vanim säilinud tõend. Selle väljastas peapiiskop Stefan.\n", "id": "ekk_Latn_201001"}
{"text": "Albin Strutzkin\n\nAlbin Strutzkin (10. august 1878 Mäetaguse mõis, Virumaa – 28. november 1962) oli eesti laulja (tenor).\n", "id": "ekk_Latn_201002"}
{"text": "Olena Savtšenko\n\nOlena Savtšenko (ukraina keeles Олена Савченко; sündinud 19. jaanuaril 1984 Kiievi oblastis) on ukraina päritolu Saksamaa iluuisutaja. Saksamaa kodakondsuse sai ta 2005. aastal. Ta võistleb paarissõidus, kus tema partner on alates 2014. aastast Bruno Massot. Enne seda oli ta partner Robin Szolkowy.\n\nSavtšenko hakkas uisutama kolmeaastaselt. Isa harjutas temaga järvel. Kui ta oli viieaastane, pani isa ta iluuisutamiskooli.\n", "id": "ekk_Latn_201003"}
{"text": "Mihhail Rodzjanko\n\nMihhail Vladimirovitš Rodzjanko (vene keeles Михаил Владимирович Родзянко; 21. veebruar (vkj. 9. veebruar) 1859 Jekaterinoslav – 24. jaanuar 1924 Belgrad Jugoslaavia) oli Venemaa poliitik – Venemaa Keisririigi III Riigiduuma ja Riigiduuma Ajutise Komisjoni esimees.\n\nMihhail Rodzjanko teenis Venemaa Keisririigi sõjaväes ja pärast erruminekut astus poliitikasse.\n\nPoliitikas liitus Rozdjanko 17. Oktoobri Liidu poliitikutega. 1911. aastal valiti ta III Riigiduuma esimeheks, kellena tegutses kuni 1917. aasta veebruarirevolutsioonini.\n", "id": "ekk_Latn_201004"}
{"text": "Halogeenimine\n\nHalogeenimine on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse halogeeni aatom(id) aine molekuli koostisesse. Tavaliselt on tegemist orgaaniliste ühendite halogeenimisega kas liitumisreaktsiooni või asendusreaktsiooni abil.\n\nOlenevalt halogeenist eristatakse fluorimist, kloorimist, broomimist ja joodimist. Vastupidist keemilist reaktsiooni, milles halogeeni aatom eraldub mingi ühendi molekulist, nimetatakse dehalogeenimiseks.\n\nHalogeenimiseks kasutatakse vaba kloori ja broomi, vesinik- ja fosfor halogeniide, sulfonüül- ja sulfinüülkloriidi, N-bromosuksiinimiidi, koobalt- ja antimonfluoriidi jm.\n\nHalogeenimine on vahestaadium paljude plastide, pesemisvahendite jm tootmisel.\n", "id": "ekk_Latn_201005"}
{"text": "Robin Szolkowy\n\nRobin Szolkowy (sündinud 17. juulil 1979 Greifswaldis) on Saksamaa iluuisutaja. Ta võistleb paarissõidus, kus tema partner on Olena Savtšenko.\n\nSzolkowy sündis Saksa DV-s Mecklenburg-Vorpommernis. Tema ema oli meditsiiniõde ja isa oli Tansaaniast pärist arst, kes sel ajal Greifswaldis õppis. Robin oli oma isast küll fotosid näinud, kuid kohtus temaga alles 2008. aasta märtsis Viinis.\n\nSzolkowy hakkas uisutama 4-aastaselt. Algul oli ta üksiksõitja, 16-aastaselt läks üle paarissõidule. Tema esimene partner oli Johanna Otto, kellega ta tuli 1997. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel 13. kohale.\n\n1997. aastal vahetas Szolkowy partnerit. Uus partner Claudia Rauschenbach oli 1980. aasta olümpiavõitja Anett Pötzschi tütar. Nende treener oli Monika Scheibe. Szolkowy ja Rauschenbach tulid 1999 ja 2000 Saksamaa meistriks juunioride ja 2001 täiskasvanute seas. Juunioride maailmameistrivõistlustel tulid nad 2000. aastal 10. ja 2001 9. kohale.\n\nPärast Rauschenbachi loobumist spordist osales Szolkowy ühe aasta jooksul sünkroonuisutamises, püüdes oma oskusi säilitada. Alles 2003. aasta mais suutis Szolkowy treener Ingo Steuer talle uue paarilise leida. See oli 2000. aasta juunioride maailmameister (siis koos Stanislav Morozoviga) Olena Savtšenko. Kolm kuud hiljem kolis Savtšenko Saksamaale.\n\nVeel 5 kuud hiljem tulid Szolkowy ja Savtšenko Saksamaa meistriteks eelmise aasta meistrite Eva-Maria Fitze ja Rico Rexi ees. See oli nende ainus võistlus hooajal 2003/04.\n", "id": "ekk_Latn_201006"}
{"text": "Hugo Linde\n\nHugo Linde (19. august 1886 Uue-Vändra vald – 26. mai 1936) oli eesti metsateadlane.\n\nTa lõpetas 1911. aastal kiitusega (I järgu õpetatud metsateadlane) Keiserliku Metsanduse Instituudi ja töötas Vene riigiteenistuses.\n\n1921. aastal opteerus ta Eestisse, tegutses algul ettevõtjana metsamaterjalide ümbertöötamise alal, oli alates 1927. aastast Puurmanni metsaülem ja revident-metsaülem.\n", "id": "ekk_Latn_201007"}
{"text": "Amadeus\n\n\"Amadeus\" on Peter Shafferi 1979. aastal kirjutatud näidend.\n\nMozarti elust ja tema suhetest rivaal Antonio Salieriga rääkivat näidendit innustas autorit kirjutama Aleksander Puškini lühinäidend \"Mozart ja Salieri\".\n\n1984. aastal tehti näidendi põhjal film.\n", "id": "ekk_Latn_201008"}
{"text": "Vainurästas\n\nVainurästas (Turdus iliacus) on rästaslaste sugukonda rästa perekonda kuuluv lind.\n\nRahvasuus on vainurästast kandnud nimetusi viinrästas, täristilind, rägistaja.\n", "id": "ekk_Latn_201009"}
{"text": "Vokaalne düslaalia\n\nVokaalne düslaalia on düslaalia juhtum, mille korral on tegemist täishäälikute väära hääldamisega.\n\nEesti keeles kahjustuvad sellisel juhul kõige enam häälikud õ, ä, ö ja ü.\n\nEsineb väga harva.\n\nPrognoos on hea.\n", "id": "ekk_Latn_201010"}
{"text": "Julius Bernakoff\n\nJulius Bernakoff (7. märts 1881 Palupera vald, Tartumaa – 16. mai 1937) oli Karula metsaülem.\n\nTa oli 1905–1918 Taheva mõisa metsaülem, osales Esimeses maailmasõjas, seejärel Karula mõisa hoolekande-metsaülem ja kütteainete keskkomitee volinik Tartumaal. Pärast erametsade riigistamist määrati ta Kaagjärve metsaülemaks, milline metskond nimetati hiljem ümber Karula metskonnaks. Ta töötas 1905. aastast kuni surmani samas piirkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_201011"}
{"text": "Voldemar Luik\n\nVoldemar Luik VR II/3 (1. mai (vkj)/ 13. mai 1897 Pajusi vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 14. juuli 1938 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (ohvitseri asetäitja) ja metsandustegelane.\n\nTa osales Vabadussõjas 3. jalaväepolgu koosseisus.\n\nTa lõpetas Tartu Ülikooli juures korraldatavad lühiajalised metsaülemate ettevalmistamise kursused, sai 1921 Purila abimetsaülemaks, 1922 Triigi abimetsaülemaks ja 1925 metsaülemaks.\n\nOli juhtivalt tegev Kaitseliidu Harju maleva Kose malevkonnas ja Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakonna liige 1934–1938.\n", "id": "ekk_Latn_201012"}
{"text": "Alaalia\n\nAlaalia, ka Alalia idiopathica on kõnepuue, mis avaldub kõne täielikus või osalises puudumises normaalse intellekti ja kuulmise juures. Alaaliaga inimest nimetatakse tummaks.\n\nRHK-10 järgi liigitatakse süsteemsete ehk polümorfsete kõnepuuete hulka.\n\nAlaalia põhjusteks peetakse ajukoore kõnekeskuste orgaanilist kahjustust kõne-eelses eas. Selle tõttu esineb kõne üldine alaareng ehk alakõne.\n\nAlaalia on alakõne raskeim vorm. Tumma kõnepuue avaldub eelkõige enese verbaalses väljendamises (ekspressiivne kõne). Sõltuvalt raskusastmest võib kõne kas üldse puududa või mõningal määral siiski olemas olla. Kõne mõistmisega probleeme ei esine.\n\nAlaalia alaliigid on sensoorne alaalia ja motoorne alaalia.\n", "id": "ekk_Latn_201013"}
{"text": "Hans von Seeckt\n\nJohannes Friedrich Leopold von Seeckt (22. aprill 1866 – 27. detsember 1936) oli Saksamaa sõjaväelane; Weimari vabariigi sõjavägede staabi ülem aastatel 1919–1926.\n\nHans von Seeckt alustas teenistust Saksamaa Keisririigi sõjaväes 1885. aastal 18-aastaselt. Tema sõjaväejuhtimise annet ja strateegilise juhtimise oskusi märgati varakult ning juba 1899. aastal edutati ta juba leitnandi auastmes Saksa keisririigi sõjavägede Kindralstaapi.\n\nKuni Esimese maailmasõja 1914. aasta augustini teenis ta staapides, kus teenimise ajal edutati ta ooberstiks. Esimese maailmasõja sõjategevuse ajal suunati ta teenistusse läänerindele Saksamaa sõjavägede III korpuse staabiülemaks. III korpus kuulus Alexander von Klucki juhitud 1. armee koosseisu, staabiülemana töötas välja von Seeckt Prantsusmaa vallutamise strateegilise sõjaplaani.\n\nPärast kindralmajoriks edutamist suunati von Seeckt August von Mackenseni juhitava 11. armee staabiülemaks idarindele. Von Seeckt osales 1915. aasta maikuus toimunud eduka Saksa vägede Gorlice pealetungioperatsiooni väljatöötamises, mille eest teda autasustati Pour le Merite ordeniga.\n\n1915. aasta sügisel kavandas ta ka Serbia pealetungioperatsiooni, kuid pärast kindral Aleksei Brussilovi juhitava Venemaa vägede eduka Brussilovi läbimurde tulemusena Austria-Ungari vägede taganemist ja kaost määrati vägede võitlusvõime taastamiseks erinevate väekoondiste staabiülema ametikohale.\n\nPärast Austria-Ungari vägede reorganiseerimist määrati von Seeckt Saksamaa teise liitlase Ottomani impeeriumi vägede juurde taastama nende võitlusvõimelisust ning aktiivset osavõttu sõjategevusest, kuid sõja lõpu ja Ottomani impeeriumi alistumise tõttu jäi ülesanne täitmata.\n", "id": "ekk_Latn_201014"}
{"text": "Jon jarl\n\nJon jarl. Tõenäoliselt on Rootsis eksisteerinud pea üheaegselt kolm sellenimelist jarli.\n\nEricus Olaise kroonika (1206) kohaselt lõid Jon jarli maha karjala või vene mereröövlid Mälari järve ääres asuva Asknäsi juures. Selle kroonika järgi olevat Jon jarl olnud Rootsi jarl idas, kelle ülesandeks oli kaitsta riiki venelaste ja ingerlaste eest.\n\nMõned allikad (Tunberg) peavad usutavaks, et Jon jarl kuulus Sverkeri suguvõsasse ja et ta oli kuningas Sverker Karlsson noorema \"soomejarl\" 9 aastat. Ilmselt just temale on Linköpingi toomkirikus aastaarvuta hauakivi kirjaga \"Johannes dux\" ja \"paganate hirm\". Teda on varasemates allikates ja kirjanduses pidevalt ära vahetatud kuningas Johan Sverkerssoniga.\n\nJon jarl (2) oli kuninga Magnus Henrikssoni jarli Ragvald jarli oletatav vend. See Jon jarl olevat surnud enne Ragvaldi ja on ilmselt seesamune, kes Saxo Grammaticuse andmetel olevat kohtus talupoegade poolt maha löödud (umbes 1150).\n\nJon jarl (3) on ära mainitud Skáldatalis kuningas Sverker vanema pojana. Enamus andmeid tema kohta pärineb Saxo Grammaticuselt, kus teda mainitakse ilma igasuguse tiitlita. Jon olevat kirjutanud ühe pilalaulu taanlase Knut Magnussoni kohta, kes olevat olnud Sverkeri väimees. Vahest oli see just see Jon, kes kohtus maha löödi? On andmeid, et tema olevat olnud kuningas Koli isa.\n", "id": "ekk_Latn_201015"}
{"text": "Ernst Habicht\n\nErnst Habicht (14. august 1873 Solli talu, Patküla – 29. detsember 1937 Solli talu, Patküla) oli eesti põllumees, aastail 1924–1934 Patküla vallavanem.\n", "id": "ekk_Latn_201016"}
{"text": "Sverkeri suguvõsa\n\nSverkeri suguvõsa oli üks neist kahest kuninglikust suguvõsast, kes valitsesid Rootsis 1130–1250 võideldes Eriku suguvõsaga aastail 1150–1220. Suguvõsa nimi pärineb esimese kuninga suguvõsast, Sverker vanemast. Sverkerite suguvõsa suri välja 1222. aastal, kui suri viimane Sverker – Johan Sverkersson.\n\nSverkeri ajal seati Rootsis sisse piiskopkonnad. Paavsti saadik, kardinal Nicolaus Albanus, tuli aastal 1153 Rootsi, et sisse õnnistada peapiiskop. Svealased ja götalased ei suutnud aga kokkuleppele jõuda selles, kas peapiiskopkond peaks asuma Linköpingis või Vanas Uppsalas. Seepärast jättis kardinal enne kodureisi 1103. aastal Taani kuningriigile kuulunud Lõuna-Skandinaavias Skåne maakonnas moodustatud Lundi peapiiskopkonna Lundi peapiiskopi juurde pallieti (peapiiskopkonna kaplani).\n", "id": "ekk_Latn_201017"}
{"text": "Mary Poppins (täpsustus)\n\nMary Poppins võib tähendada: Mary Poppins on P. L. Traversi väljamõeldud tegelane. \"Mary Poppins\" on sellest tegelasest kirjutatud raamat. \"Mary Poppins\" on raamatusari. \"Mary Poppins\" on muusikal. \"Mary Poppins\" on Kaarel Kilveti lavastus. \"Mary Poppins\" on USA film. \"Hüvasti, Mary Poppins\" on NSV Liidu film.\n", "id": "ekk_Latn_201018"}
{"text": "Kategooria:Rootsi jarlid\n\nTiitel jarl oli varakeskajal ametinimetus kõrgülikule, kes juhtis suurt piirkonda või oli kuninga lähim mees (\"parem käsi\")\n", "id": "ekk_Latn_201019"}
{"text": "Shen Xue\n\nShen Xue (sündinud 13. novembril 1978 Harbiinis) on Hiina endine iluuisutaja, paarissõitja. Tema partner oli abikaasa Zhao Hongbo. Nad on olümpiavõitjad.\n\nShen ja Zhao hakkasid koos sõitma 1992. aastal. Hiina ulatuses saabus edu kiiresti. Aastail 1993–99 tulid nad igal aastal Hiina meistriks, ainult 1995 jäid teiseks. Kuid esialgu oli Hiina iluuisutamise tase veel nõrk. Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel saavutasid nad 1994 21., 1996 15. ja 1997 11. koha. Nad võitsid ka 1996. aasta Aasia talimängud ja see polnud mingi ime, sest sama ja järgmise aasta MM-ilgi edestasid nad kõiki teisi asiaate. 1997 saabus nende esimene arvestatav võit taliuniversiaadil Lõuna-Koreas Mujus, kuid paljud tuntud spordimaad esinesid sel võistlusel alamõõdulise võistkonnaga.\n\n1998. aastal jõudsid Shen–Zhao maailma tippklassi. Nad tulid Hiina meistriteks, 1998. aasta taliolümpiamängudel Naganos 5. kohale ja MM-il Minneapolises 4. kohale. Olümpiamängude kohta tuleb paremaks hinnata, sest seal oli koosseis tugevam ja Shen–Zhao kaotasid MM-il kahele paarile, keda olümpial edestasid.\n\n1999. aastal tulid Shen–Zhao 6. korda Hiina meistriteks. Samuti võitsid nad 1999. aasta Aasia talimängud, mis toimusid Lõuna-Koreas Gangwoni provintsis – tõsi, neil oli ainult 2 konkurenti. Sel aastal peeti Kanadas Halifaxis esimesed nelja maailmajao meistrivõistlused, kus osalesid kõigi maailmajagude parimad iluuisutajad peale eurooplaste. Shen ja Zhao võitsid, kuid USA ja Kanada ei olnud siiski kõige tugevamate paaridega väljas. Maailmameistrivõistlustelt Helsingist said Shen ja Zhao esimese medali: hõbeda Jelena Berežnaja ja Anton Sihharulidze järel, kuid teise Venemaa paari Maria Petrova – Aleksei Tihhonov ees. Kuid sellesama hooaja lõpul iluuisutamise Grand Prix' finaalis Peterburis, kuhu nad ainsate Hiina sportlastena pääsesid, õnnestus neil juba Berežnajat ja Sihharulidzet edestada ja võistlus võita.\n\n2000. aastal tulid Shen–Zhao Nizzas peetud MM-il taas teiseks. Nad kaotasid Petrovale ja Tihhonovile: edestasid neid lühikavas, kuid kaotasid vabakavas. Hooaja lõpul Lyonis toimunud Grand Prix' finaalis kaitsesid Zhao ja Shen eelmise aasta võitu, Berežnaja–Sihharulidze jäid 3. ja Petrova–Tihhonov 4. kohale.\n\n2001. aastal tulid Shen–Zhao 7. korda Hiina meistriteks. Nelja maailmajao meistriteks ei õnnestunud neil Salt Lake Citys tulla: nad kaotasid nii lühi- kui vabakavas Kanada paarile Jamie Sale – David Pelletier. Samal aastal tulid Sale ja Pelletier kodupubliku ees Vancouveris ka maailmameistriteks, järgnesid Berežnaja–Sihharulidze ja Shen–Zhao. Neljandaks jäid Petrova–Tihhonov. Esikolmiku osas oli järjestus samasugune ka Tokios toimunud Grand Prix' finaalis.\n\n2002. aastal tulid Shen–Zhao 8. korda Hiina meistriteks. Nad suutnuks seda veel edaspidigi, aga hiljem nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Salt Lake Citys toimunud 2002. aasta taliolümpiamängudel toimus skandaal kohtunike ebaobjektiivse hindamisega, mille tõttu anti välja kaks kuldmedalit: selle said nii Sale–Pelletier kui Berežnaja–Sihharulidze. Nende järel olid Zhao ja Shen kolmandad, edestades Tatjana Totmjaninat ja Maksim Marininit. Petrova–Tihhonov jäid 6. kohale. Shen–Zhao oli esimene Hiina paar, kes võitis iluuisutamises olümpiamedali. Sellele järgnenud maailmameistrivõistlustel, mis toimusid Naganos, ei osalenud kumbki olümpiavõitjapaar ning Shen–Zhao tulid maailmameistriteks Totmjanina–Marinini ees, Petrova–Tihhonov olid 4. kohal. Kanadas Kitcheneris toimunud Grand Prix' finaalis võitsid Sale–Pelletier lühikava ja Berežnaja–Sihharulidze vabakava, kokkuvõttes võitsid kanadalased. Shen–Zhao olid kõigis sõitudes 3. kohal.\n\n2003. aastal võitsid Shen–Zhao Jaapanis Aomoris toimunud 2003. aasta Aasia talimängud, kus neil oli 3 konkurenti. Pekingis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel saavutas Hiina paarissõidus kolmikvõidu, Shen–Zhao võitsid. Maailmameistrivõistlustel Washingtonis tulid Shen–Zhao teist korda maailmameistriteks. Sealjuures kaotasid nad Totmjaninale ja Marininile lühikavas, kuid edestasid neid vabakavas. Petrova–Tihhonov olid pronksil. Ent Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis edestasid Totmjanina–Marinin neid mõlemas sõidus, Petrova–Tihhonov olid kolmandad.\n\n2004. aasta MM-il Dortmundis ei õnnestunud neil kolmandat järjestikust maailmameistritiitlit saada, sest Zhao kukkus lühikavas ja nad lõpetasid selle 4. kohal. Vabakavas olid nad küll selgelt parimad, kuid sellest piisas kõigest hõbemedaliks Totmjanina ja Marinini järel. Kuid Grand Prix' finaalis USA-s Colorado Springsis saavutasid Shen–Zhao 196,08 punktiga Totmjanina–Marinini (177,30) ees kindla esikoha. Petrova–Tihhonov olid 166,76-ga kolmandad.\n\n2005. aasta MM-il Moskvas jäid Shen–Zhao lühikavas Totmjanina–Marinini ja Petrova–Tihhonovi järel kolmandaks, kuid Zhao asi vigastada ja nad pidid katkestama. Hiina sai siiski kolmanda ja neljanda koha. Ent Pekingis toimunud Grand Prix' finaalis püstitasid Shen–Zhao maailmarekordi nii lühikavas (70,52), vabakavas (136,02) kui kokkuvõttes (206,54). Petrova–Tihhonov jäid 187,32-ga teiseks, Totmjanina–Marinin ei osalenud.\n\nZhao vigastas uuesti Achilleuse kõõlust ja sellepärast pidi paar suurema osa olümpiahooajast vahele jätma. Alles mõned nädalad enne Torinos toimunud olümpiat said nad jääl harjutama hakata ja see jättis oma jälje nende esinemisele olümpial. Nad olid lühikava järel alles 5. kohal, kuid vabakavaga suutsid tõusta medalile. Niimoodi võitsid nad teist olümpiat järjest pronksmedali. Võitsid Totmjanina–Marinin Zhang Dani ja Zhang Hao ees.\n\n2007. aastal olid Shen ja Zhao võitmatud. Nad tulid esimeseks Hiinas Changchunis toimunud 2007. aasta Aasia talimängudel (Hiinale kolmikvõit), 203,05 punktiga Colorado Springsis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel (Hiinale kaksikvõit), 203,50 punktiga Tokios toimunud MM-il (Hiinale kaksikvõit) kui ka 203,19 punktiga Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis. Hooaja lõpul Zhao ja Shen abiellusid ja teatasid, et loobuvad spordist.\n\nKaks aastat nad ei võistelnud, kuid Vancouveris toimunud 2010. aasta taliolümpiamängude ajaks tulid nad sporti tagasi. Sellel hooajal olid nad samuti võitmatud. Tokios toimunud Grand Prix' finaalis kogusid nad maailmarekordilise 214,25 punkti (Hiina sai kaksikvõidu), püstitades maailmarekordi nii lühikava kui vabakava arvestuses. Taliolümpiamängudel püstitasid nad samuti maailmarekordid nii lühikavas 76,66, vabakavas 139,91 kui ka kogusummas 216,57 punktiga. Hiina sai kaksikvõidu ja sellega lõppes Venemaa ja NSV Liidu 46 aastat kestnud valitsemine olümpiamängudel paarissõidus. Pärast olümpiat teatasid Shen ja Zhao oma teisest ja seekord lõplikust loobumisest.\n", "id": "ekk_Latn_201020"}
{"text": "Birger Brosa\n\nBirger Brosa (surnud 9. jaanuaril 1202 Visingsöl) oli Rootsi jarl aastatel 1174–1202.\n\nBrosa tähendab 'naeratav' ja seda lisanime kasutatakse Lääne-Skandinaavia allikates alates 13.-14. sajandist. 1180. aastatel tituleeriti teda kui dux Sweorum (Rootsi hertsog).\n\nBirger Brosa oli Bengt Snivili ja Birgitta Haraldsdotter Gille poeg. Üks tema vendadest oli Magnus Minnesköld, Birger Jarli isa.\n\nTa oli oma aja võimukaim mees Östergötlandis, sest ta omas lisaks oma suguvõsa mõisale Bjälbos veel mitut mõisa Östergötlandis, Närkes ja Värmlandis. Tõenäoliselt omas ta mõisaid ka Södermanlandis. Birger Brosa oli Riseberga kloostri suur rahaline toetaja.\n\nTema suur võim aitas Rootsis pikka aega rahu hoida. Pärast tema surma puhkes kohe verine võimuvõitlus.\n\nBirger kasutas oma vapil liiliat.\n", "id": "ekk_Latn_201021"}
{"text": "Juan Martín del Potro\n\nJuan Martín del Potro (sündinud 23. septembril 1988) on Argentina tennisist.\n\nElukutseliseks tennisistiks sai ta 2005. aastal. Delpo on paremakäeline mängija, kes on tuntud tugeva servi ja hea eeskäe poolest.\n\n13. augustil 2018 jõudis ta ATP edetabelis karjääri parimale kohale – oli maailma kolmas meestennisist.\n\nJuan Martín del Potro parim saavutus on 2009. aasta Ameerika lahtiste meistrivõistluste võit. Kokku on ta (2020. aasta seisuga) võitnud 22 ATP turniiri.\n\n2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis Wimbledoni väljakutel võitis del Potro pronksmedali.\n\n2014.–2015. aastal oli randmevigastuse tõttu paariaastasel vigastuspausil.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta hõbemedali, kaotades finaalis Andy Murrayle.\n\n2017. aastal jõudis ta USA lahtistel meistrivõistlustel poolfinaali.\n\n2018. aastal võitis ATP aastalõputurniiri ja jõudis USA lahtistel meistrivõistlustel finaali. Ka tema karjääri kõrgeim ATP edetabeli koht on pärit samast aastast. Kuid oktoobris toimunud Shanghai turniiril vigastas ta põlve ja 2019. aastal enam aasta varasemat mängutaset ei saavutanud, vaid pidi taas vigastuse ja sellest tingitud operatsioonide tõttu profitennisest kauaks eemale jääma.\n\n2020. aasta detsembri seisuga on ta ATP edetabelis 154. kohal.\n", "id": "ekk_Latn_201022"}
{"text": "Operatsioon Moshtarak\n\nOperatsioon Moshtarak (dari keeles Üheskoos) oli Afganistanis Helmandi provintsis toimunud Talibani-vastane sõjaline operatsioon. Selles osalesid USA, Briti, Afganistani, Kanada, Prantsuse, Austraalia ja Estcoy-9s teeninud Eesti sõdurid. Operatsioon oli NATO suurim alates Talibani kukutamisest 2001. aastal.\n\nOperatsiooni eesmärgiks oli võtta oma kontrolli alla Marjah' linn – viimane Talibani tugipunkt Helmandi provintsis – ning kogu Helmandi provints, mida peeti nii mässuliste tegevuse kui ka narkokaubanduse poolest Afganistani üheks kriitilisemaks piirkonnaks. Operatsioon pidi looma kontrolli 320 kilomeetri pikkusel lõigul piki Helmandi jõge kuni Pakistani piirini.\n", "id": "ekk_Latn_201023"}
{"text": "Ado Ekiti\n\nAdo Ekiti on linn Nigeerias Ekiti osariigis.\n\n2004. aastal elas seal 446 749 inimest.\n\nLinnas asub Ado Ekiti Ülikool.\n", "id": "ekk_Latn_201024"}
{"text": "Luiz Felipe Scolari\n\nLuiz Felipe Scolari (sündinud 9. novembril 1948 Passo Fundos) on Brasiilia jalgpallitreener ja endine jalgpallur. Tema juhendamisel tuli Brasiilia koondis 2002. aasta MM-il maailmameistriks ning Portugali koondis jõudis 2004. aasta EM-il finaali.\n\nTema vanemad emigreerusid Brasiiliasse Veneetsiast. Seetõttu on tal Brasiilia ja Itaalia topeltkodakondsus.\n\nScolari jalgpallurina kuulsaks ei saanud. Ta mängis Brasiilia meistriliiga klubides. 1981. aastal tuli ta klubiga CSA Alagoase osariigi meistriks.\n", "id": "ekk_Latn_201025"}
{"text": "Ekiti osariik\n\nEkiti osariik on 1. järgu haldusüksus (osariik) Nigeeria lõunaosas.\n\nOsariigi pealinn on Ado Ekiti.\n\nOsariigi pindala on 6353 km².\n", "id": "ekk_Latn_201026"}
{"text": "Anartria\n\nAnartria on kõnepuue, mille korral kõnelihaste halvatuse tõttu puudub artikuleeritud kõne.\n\nSee on düsartria raskeim vorm. Esineb lihaste innervatsioonihäireid eriti (pseudo-) bulbaarse halvatuse korral.\n", "id": "ekk_Latn_201027"}
{"text": "Braille klaviatuur\n\nBraille klaviatuur on üks liik klaviatuure, kus klahvidele on paigutatud Braille kirja märgid. Selliseid klaviatuure kasutavad pimedad arvutikasutajad.\n", "id": "ekk_Latn_201028"}
{"text": "Braille kuvar\n\nBraille kuvar (inglise refreshable braille display) ehk Braille punktkirjaekraan on arvuti eriseade info jooksvaks väljastamiseks Braille kirjana.\n\nReeglina väljastab korraga ühe tekstirea – umbes 40 märki. Kuvar koosneb lugemisribast ja juhtklahvidest. Lugemisreal väljastatakse tekst Braille kirjas (ehk punktkirjas ehk pimedate kirjas). Teksti väljastamisel tõusevad ühe märgi puhul vajalikud tihvtid. Üks märk koosneb üldjuhul kuuest kuni kaheksast punktist. Braille kuvarit saavad kasutada nägemispuudega inimesed, kes ei ole võimelised kasutama tavapärast monitori. Isik saab tunnetada lugemisreal olevaid märke sarnaselt paberilt Braille kirja lugemisega. Seadet saab kasutada koos kõnesüntesaatoriga või ilma.\n", "id": "ekk_Latn_201029"}
{"text": "Braille printer\n\nBraille printer on arvuti eriseade, mis võimaldab Braille kirja väljastada paberile. Eripäraks on reljeefse graafika võimaldamine.\n\nTrükkimise kiirus on ca 40 ... 90 märki sekundis või 150 või 300 lehte tunnis. Sõltub mudelist. Mudelid võimaldavad trükkida/ ära tunda nii 6- kui 8 punktilist Braille kirja.\n", "id": "ekk_Latn_201030"}
{"text": "Karvane lipphernes\n\nKarvane lipphernes (Oxytropis pilosa) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast lippherne perekonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201031"}
{"text": "Visingsö\n\nVisingsö on saar Rootsis Vätterni järves.\n\nVisingsö on Vätterni suurim saar. Ta on 14 km pikk ja 3 km lai. Saare pindala on 25 km². Saar asub järve lõunaosas, 30 km Jönköpingist põhja pool ja 6 km Grännast lääne pool. Mõlemal asulal on saarega laevaühendus. Visingsö kuulub administratiivselt Jönköpingi valda.\n\nVisingsö on populaarne turismisihtkoht, kus on palju vaatamisväärsusi, näiteks Näsi linnus ja teisi varemeid. Tänu oma kesksele asendile ja kaitstud asukohale on Visngsö etendanud Rootsi ajaloos tähtsat osa.\n\nVisingö tekkimisest räägib rahvapärimus, et hiiglane Vist olevat vette visanud suure künka, et tema naine saaks järve läbides vahepeal jalga puhata. Vistal endal tarvitses teha vaid sammuke, et järv ületada. Praegu seisab Visingsöl hiiglase Vista kuju.\n\n12. ja 13. sajandil oli Visingsö toona veel nõrga Rootsi kuningavõimu keskus. Näsi linnus rajati saare lõunapoolsele küljele. Visingsöl on surnud neli Rootsi kuningat: Karl Sverkersson, Erik Knutsson, Johan Sverkersson ja Magnus Aidalukk.\n\n17. sajandil rajati Visingsö idakaldale Visingborgi loss, kus elas mõjukas Brahe pere. Tänapäeval on nii Näsi kui Visingborgi loss varemeis.\n\n17. sajandil istutas Rootsi merevägi saarele tammed, et saada tulevaseks laevaehituseks strateegiliselt tähtsat puitu. Tänapäeval on tammeistandus koristamiseks küps, aga enam pole puitu laevaehituseks vaja. Selle tulemusena on Visingsö osalt põllumaa ja osalt kaetud tammikuga.\n", "id": "ekk_Latn_201032"}
{"text": "Braille noodikiri\n\nBraille noodikiri on Louis Braille poolt 1828. aastal pimedate jaoks loodud viis muusikat kirja panna.\n\nNüüdseks on see noodikiri kasutusel kogu maailmas. Tema väljatöötatud noodikirjas on võimalik märkida nii noote, oktaveid, harmoonia- kui ka muid sümboleid.\n", "id": "ekk_Latn_201033"}
{"text": "Teeme ära!\n\n\"Teeme ära!\" oli 3. mail 2008 alguse saanud üle-eestiline koristusaktsioon, mille käigus koristasid ligikaudu 50 000 vabatahtlikku kogu Eesti territooriumilt ära ligi 10 000 tonni prügi.\n\nEesti aktsiooni eeskujul on järgnevalt toimunud analoogsed ühiskondlikud koristusaktsioonid enam kui sajas maailma riigis ning aktsioonides on osalenud ligi 20 miljonit inimest. Sellest on kujunenud rahvusvaheline aktsioon \"Let's Do It! World\". 15. septembril 2018 toimus esimene World Cleanup Day 2018, mille eestvedajaks oli Teeme Ära SA.\n\n\"Teeme ära!\" eestvedaja oli Rainer Nõlvak.\n\nDavid Vseviov andis 12. augustil Arvamusfestivalil korraldajatele üle 2017. aasta Euroopa kodaniku auhinna.\n", "id": "ekk_Latn_201034"}
{"text": "Zhao Hongbo\n\nZhao Hongbo (hiina lihtsustanud kirjas 赵宏博, hiina traditsioonilise kirjas 趙宏博, pinyin'is Zhào Hóngbó; sündinud 22. septembril 1973 Harbiinis) on Hiina endine iluuisutaja, paarissõitja. Tema partner oli abikaasa Shen Xue. Nad on olümpiavõitjad.\n\nNooruses sõitis Zhao koos Xie Maomaoga. Nad saavutasid 1991. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel 11. koha. Alates 1992 sõitis ta koos Shen Xuega, kes on temast 5 aastat noorem.\n\nHiina ulatuses saabus edu kiiresti. Aastail 1993–1999 tulid nad igal aastal Hiina meistriks, ainult 1995 jäid teiseks. Kuid esialgu oli Hiina iluuisutamise tase veel nõrk. Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel saavutasid nad 1994 21., 1996 15. ja 1997 11. koha. Nad võitsid ka 1996. aasta Aasia talimängud ja see polnud mingi ime, sest sama ja järgmise aasta MM-ilgi edestasid nad kõiki teisi asiaate. 1997 saabus nende esimene arvestatav võit taliuniversiaadil Lõuna-Koreas Mujus, kuid paljud tuntud spordimaad esinesid sel võistlusel alamõõdulise võistkonnaga.\n\n1998. aastal jõudsid Shen-Zhao maailma tippklassi. Nad tulid Hiina meistriteks, 1998. aasta taliolümpiamängudel Naganos 5. kohale ja MM-il Minneapolises 4. kohale. Olümpiamängude kohta tuleb paremaks hinnata, sest seal oli koosseis tugevam ja Shen-Zhao kaotasid MM-il kahele paarile, keda olümpiamängudel edestasid.\n\n1999. aastal tulid Shen-Zhao 6. korda Hiina meistriteks. Samuti võitsid nad 1999. aasta Aasia talimängud, mis toimusid Lõuna-Koreas Gangwoni provintsis – tõsi, neil oli ainult kaks konkurenti. Sel aastal peeti Kanadas Halifaxis esimesed nelja maailmajao meistrivõistlused, kus osalesid kõigi maailmajagude parimad iluuisutajad peale eurooplaste. Zhao ja Shen võitsid, kuid USA ja Kanada ei olnud siiski kõige tugevamate paaridega väljas. Maailmameistrivõistlustelt Helsingist said Zhao ja Shen esimese medali: hõbeda Jelena Berežnaja ja Anton Sihharulidze järel, kuid teise Venemaa paari Maria Petrova – Aleksei Tihhonov ees. Kuid sellesama hooaja lõpul iluuisutamise Grand Prix' finaalis Peterburis, kuhu nad ainsate Hiina sportlastena pääsesid, õnnestus neil juba Berežnajat ja Sihharulidzet edestada ning võistlus võita.\n\n2000. aastal tulid Shen-Zhao Nizzas peetud MM-il taas teiseks. Nad kaotasid Petrovale ja Tihhonovile: edestasid neid lühikavas, kuid kaotasid vabakavas. Hooaja lõpul Lyonis toimunud Grand Prix' finaalis kaitsesid Zhao ja Shen eelmise aasta võitu, Berežnaja-Sihharulidze jäid 3. ja Petrova-Tihhonov 4. kohale.\n\n2001. aastal tulid Shen-Zhao 7. korda Hiina meistriteks. Nelja maailmajao meistriteks ei õnnestunud neil Salt Lake Citys tulla: nad kaotasid nii lühi- kui ka vabakavas Kanada paarile Jamie Sale – David Pelletier. Samal aastal tulid Sale ja Pelletier kodupubliku ees Vancouveris ka maailmameistriteks, järgnesid Berežnaja-Sihharulidze ja Shen-Zhao. Neljandaks jäid Petrova-Tihhonov. Esikolmiku osas oli järjestus samasugune ka Tokios toimunud Grand Prix' finaalis.\n\n2002. aastal tulid Shen-Zhao 8. korda Hiina meistriteks. Nad suutnuks seda veel edaspidigi, aga hiljem nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Salt Lake Citys toimunud 2002. aasta taliolümpiamängudel toimus skandaal kohtunike ebaobjektiivse hindamisega, mille tõttu anti välja kaks kuldmedalit: selle said nii Sale-Pelletier kui ka Berežnaja-Sihharulidze. Nende järel olid Zhao ja Shen kolmandad, edestades Tatjana Totmjaninat ja Maksim Marininit. Petrova-Tihhonov jäid 6. kohale. Shen-Zhao oli esimene Hiina paar, kes võitis iluuisutamises olümpiamedali. Sellele järgnenud maailmameistrivõistlustel, mis toimusid Naganos, ei osalenud kumbki olümpiavõitjapaar ning Shen-Zhao tulid maailmameistriteks Totmjanina-Marinini ees, Petrova-Tihhonov olid 4. kohal. Kanadas Kitcheneris toimunud Grand Prix' finaalis võitsid Sale-Pelletier lühikava ja Berežnaja-Sihharulidze vabakava, kokkuvõttes võitsid kanadalased. Shen-Zhao olid kõigis sõitudes 3. kohal.\n\n2003. aastal võitsid Shen-Zhao Jaapanis Aomoris toimunud 2003. aasta Aasia talimängud, kus neil oli 3 konkurenti. Pekingis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel saavutas Hiina paarissõidus kolmikvõidu, Shen-Zhao võitsid. Maailmameistrivõistlustel Washingtonis tulid Shen-Zhao teist korda maailmameistriteks. Sealjuures kaotasid nad Totmjaninale ja Marininile lühikavas, kuid edestasid neid vabakavas. Petrova-Tihhonov olid pronksil. Ent Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis edestasid Totmjanina-Marinin neid mõlemas sõidus, Petrova-Tihhonov olid kolmandad.\n\n2004. aasta MM-il Dortmundis ei õnnestunud neil kolmandat järjestikust maailmameistritiitlit saada, sest Zhao kukkus lühikavas ja nad lõpetasid selle 4. kohal. Vabakavas olid nad küll selgelt parimad, kuid sellest piisas kõigest hõbemedaliks Totmjanina ja Marinini järel. Kuid Grand Prix' finaalis USA-s Colorado Springsis saavutasid Shen-Xue 196,08 punktiga Totmjanina-Marinini (177,30) ees kindla esikoha. Petrova-Tihhonov olid 166,76-ga kolmandad.\n\n2005. aasta MM-il Moskvas jäid Zhao-Shen lühikavas Totmjanina-Marinini ja Petrova-Tihhonovi järel kolmandaks, kuid Zhao asi vigastada ja nad pidid katkestama. Hiina sai siiski kolmanda ja neljanda koha. Ent Pekingis toimunud Grand Prix' finaalis püstitasid Shen-Zhao maailmarekordi nii lühikavas (70,52), vabakavas (136,02) kui ka kokkuvõttes (206,54). Petrova-Tihhonov jäid 187,32-ga teiseks, Totmjanina-Marinin ei osalenud.\n\nZhao vigastas uuesti Achilleuse kõõlust ja sellepärast pidi paar suurema osa olümpiahooajast vahele jätma. Alles mõned nädalad enne Torinos toimunud olümpiat said nad jääl harjutama hakata ja see jättis oma jälje nende esinemisele olümpiamängudel. Nad olid lühikava järel alles 5. kohal, kuid vabakavaga suutsid tõusta medalile. Niimoodi võitsid nad teist olümpiat järjest pronksmedali. Võitsid Totmjanina-Marinin Zhang Dani ja Zhang Hao ees.\n\n2007. aastal olid Shen ja Zhao võitmatud. Nad tulid esimeseks Hiinas Changchunis toimunud 2007. aasta Aasia talimängudel (Hiinale kolmikvõit), 203,05 punktiga Colorado Springsis toimunud nelja maailmajao meistrivõistlustel (Hiinale kaksikvõit), 203,50 punktiga Tokios toimunud MM-il (kaksikvõit Hiinale) kui ka 203,19 punktiga Peterburis toimunud Grand Prix' finaalis. Hooaja lõpul Zhao ja Shen abiellusid ja teatasid, et loobuvad spordist.\n\nKaks aastat nad ei võistelnud, kuid Vancouveris toimunud 2010. aasta taliolümpiamängude ajaks tulid nad sporti tagasi. Sellel hooajal olid nad samuti võitmatud. Tokios toimunud Grand Prix' finaalis kogusid nad maailmarekordilise 214,25 punkti (Hiina sai kaksikvõidu), püstitades maailmarekordi nii lühikava kui ka vabakava arvestuses. Taliolümpiamängudel püstitasid nad samuti maailmarekordid nii lühikavas 76,66, vabakavas 139,91 kui ka kogusummas 216,57 punktiga. Hiina sai kaksikvõidu ning sellega lõppes Venemaa ja NSV Liidu 46 aastat kestnud valitsemine olümpiamängudel paarissõidus. Pärast olümpiamänge teatasid Shen ja Zhao oma teisest ja seekord lõplikust loobumisest.\n", "id": "ekk_Latn_201035"}
{"text": "Tamme malevkond\n\nTamme malevkond on Kaitseliidu Tartu maleva vanuselt teine, 29. märtsil 1990. aastal alguse saanud üksus, mis asutati Tartu KEKi ehk Tartu Kolhooside Ehituskontori Kaitseliidu rühmana. Tamme malevkonna eestvedaja ja esimene pealik oli Harri Henn.\n\nHarri Hennu eestvõtmisel võttis Tamme malevkond 23. augustil 1990 Tartus maha Lenini ausamba.\n\nMalevkonda kuulusid Tamme ja Veeriku kompanii, Kõrveküla üksikrühm Tartu vallast, Puhja ja Võnnu üksikrühm.\n", "id": "ekk_Latn_201036"}
{"text": "Zaanstadi vald\n\nZaanstadi vald on vald Hollandis Põhja-Hollandi provintsis Zaani jõe ääres. Vald moodustati 1974, kui liideti Zaandami linn ja selle lähivallad.\n", "id": "ekk_Latn_201037"}
{"text": "Cortland\n\nCortland on linn Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis, Cortlandi maakonna halduskeskus. Linna geograafilised koordinaadid on .\n\nCortlandi elanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 17 556.\n\nCortlandis asub ülikool, mille ametlik nimi on State University of New York at Cortland.\n", "id": "ekk_Latn_201038"}
{"text": "New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis\n\nState University of New York at Cortland on ülikool Ameerika Ühendriikides, Cortlandis.\n\nÜlikooli kasutatavad lühendnimed on SUNY Cortland ja Cortland State.\n\nÜlikoolina tegutseb aastast 1948, mil oli State University of New York asutajaliikmeks, kolledžina aga juba aastast 1868.\n\nÜlikool paikneb Syracuse'i ja Binghamtoni linna vahel.\n", "id": "ekk_Latn_201039"}
{"text": "Eesti posti ajalugu\n\nEesti riiklik postiteenistus on välja kasvanud 1636. aastal asutatud Rootsi riiklikust postisüsteemist. Eesti- ja Liivimaal viidi kuninganna Kristiina eestkostevalitsuse postimäärus ellu 1638. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201040"}
{"text": "Rahvuslik Kontakt\n\nRahvuslik Kontakt on eesti- ja rootsikeelne ajakiri, mis ilmub Rootsis Stockholmis. See on Rootsi Eestlaste Liidu väljaanne.\n\nAjakiri asutati 1957. aastal eestikeelsena esialgse nimega Kontakt. Peatselt selgus, et Rootsis juba on samanimeline ajakiri, misjärel sai ajakirja uueks nimeks Rahvuslik Kontakt. Ajakiri ilmus neli korda aastas. 2014. aasta lõpuni oli vastutav toimetaja Rein Asu. Tegevtoimetaja oli 1987. aastani Ahti Pae ja aastail 1987–2014 Mai Raud-Pähn. Kaastoimetaja on olnud Uno Schultz, keeletoimetaja oli Silvi Nemvalts. Toimetus asub Stockholmi Eesti Majas.\n\n2014-2016 oli ajakirja peatoimetajaks Filip Laurits . Alates 2016. aastast on peatoimetajaks Sirle Sööt. Rahvusliku Kontakti toimetusse kuuluvad veel Aho Rebas, Mai Raud-Pähn, Taave Sööt Vahermägi, Kätlin Aare, Evelin Tamm, Liine Jaanivald.\n", "id": "ekk_Latn_201041"}
{"text": "Beira (Mosambiik)\n\nBeira on linn Mosambiigis, Sofala provintsi halduskeskus.\n\nBeira on Maputo järel Mosambiigi suuruselt teine linn.\n", "id": "ekk_Latn_201042"}
{"text": "Must mänd\n\nMust mänd (Pinus nigra) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).\n", "id": "ekk_Latn_201043"}
{"text": "Beira\n\n\"Beira\" on mitmetähenduslik sõna. Beira on kõikide jumalate ja jumalannade ema keldi mütoloogias. Beira on küla São Jorge saarel. Beira on ajalooline piirkond Portugalis. Beira on sadamalinn Mosambiigis. Beira on (Dorcatragus megalotis) on antiloobiliik.\n", "id": "ekk_Latn_201044"}
{"text": "Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (1894–1961)\n\nŠeik Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (araabia keeles سلمان بن حمد آل خليفة; elas 10. oktoober 1894 – 2. november 1961) oli Bahreini monarh (ḩākim) aastatel 1942–1961.\n\nTa oli eelmise hakimi Ḩamad ibn 'Īsá Āl Khalīfah vanim poeg ja tõusis troonile pärast isa surma 20. veebruaril 1942.\n\nHariduse omandas ta eraõpetajate käe all. Aastatel 1937–1942 oli šeik Salmān Al-Muharraq'i kuberner. Troonipärijaks nimetati ta ametlikult veebruaris 1940.\n\nBahreini valitsejana osales ta 1953. aastal Suurbritannia kuninganna Elizabeth II kroonimisel.\n\nŠeik Salmānil oli kolm abikaasat. Nendest abieludest sündis kokku üheksa last, kolm poega ja kuus tütart. Tema surma järel tõusis troonile vanim poeg 'Īsá. Tema teine poeg Khalīfah sai 1971. aastal Bahreini esimeseks peaministriks.\n", "id": "ekk_Latn_201045"}
{"text": "Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah\n\nŠeik Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah (sündinud 21. oktoobril 1969) on Bahreini kuningliku perekonna liige ja sõjaväelane, alates 9. märtsist 1999 Bahreini kroonprints, alates 12. novembrist 2020 Bahreini peaminister.\n\nTa on Bahreini kuninga Ḩamad ibn 'Īsá Āl Khalīfah' vanim poeg.\n\nAastatel 1999–2008 oli ta Bahreini kaitsejõudude ülemjuhataja. Alates 6. jaanuarist 2008 on ta Bahreini relvajõudude ülemjuhataja asetäitja, kellele alluvad nii Bahreini kaitsejõud kui ka rahvuskaart. Tema vastutusvaldkonnaks relvajõududes on planeerimine.\n\nTa on abielus, tal on kaks poega ja kaks tütart.\n", "id": "ekk_Latn_201046"}
{"text": "Punavöötaud\n\nPunavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella pini.\n\nEestikeelne nimetus \"punavöötaud\" tuleneb haigusele tüüpilistest punastest risttriipudest okastel. Punavöötaudi on esmamainitud 1960. aastatel (Thyr, Shaw, 1964; Funk, Parker, 1966). Eestis avastati esimesed haigusjuhud 2006. aasta sügisel Tartumaal Järvseljal.\n", "id": "ekk_Latn_201047"}
{"text": "Eesti Eripedagoogide Liit\n\nEesti Eripedagoogide Liit on 1990. aastal asutatud eripedagooge ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks on tagada erivajadustega lastele parim võimalik haridus ja elukäik, milleks omakorda esindatakse ja kaitstakse eripedagoogide kutsehuve, osaletakse eripedagoogide ettevalmistuses ja täiendõppes koostöös eripedagooge ettevalmistavate kõrgkoolidega ning osaletakse Eesti hariduspoliitika ja vastava õigusruumi kujundamisel.\n\nEripedagoogide liitu juhib president. Esimeseks presidendiks valiti Kosejõe Kooli direktor Vello Saliste. Praegu on presidendiks Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli õppealajuhataja Liina Õmblus. Liit on aastast 1991 Euroopa Eripedagoogide Assotsiatsiooni (European Association for Special Education) liige. Liit annab välja ajakirja Eripedagoogika. Kodulehe andmeil (2009 aasta) on liidul 144 liiget.\n", "id": "ekk_Latn_201048"}
{"text": "Silvester III\n\nSilvester III, ka Sylvester III (Giovanni de' Crescenzi Ottaviani) oli paavst jaanuarist märtsini 1045. Ta oli 146. paavst. Varasemates paavstide loendites on teda sageli peetud vastupaavstiks, kuid alates 1947 tunnustatakse teda paavstina.\n\nGiovanni de' Crescenzi Ottaviani sündis 1000. aasta paiku arvatavasti Roomas. Ta võis olla seotud Crescenzi suguvõsaga, mis oli 10. sajandi lõpus Roomas võimul. Ta sai 1044. aasta paiku Sabina piiskopiks ja Benedictus IX ajal kardinaliks.\n", "id": "ekk_Latn_201049"}
{"text": "Gregorius VI\n\nGregorius VI (Giovanni Graziano, Giangraziano Pierleoni) oli paavst 1045–1046. Ta oli 148. paavst.\n\nGiovanni Graziano sündis arvatavasti Roomas ja võis olla seotud Pierleoni suguvõsaga. Ta sai Rooma San Giovanni a Porta Latina kiriku ülempreestriks ja Benedictus VIII ajal 1012. aasta paiku kardinalpreestriks.\n\nGraziano oli hilisema paavsti Benedictus IX ristiisa, teistel andmetel ka pihiisa.\n", "id": "ekk_Latn_201050"}
{"text": "August Orav\n\nAugust Orav VR II/3 (7. september 1895 Helme kihelkond – 4. jaanuar 1961) oli Eesti sõjaväelane (veebel).\n\nTa osales Vabadussõjas ratsaväes. Rahuajal oli ta Kapermäe A 5 talu peremees ja Kaitseliidu Tartumaa maleva Alatskivi kompanii rühmapealik.\n", "id": "ekk_Latn_201051"}
{"text": "Uļi Kīnkamäg\n\nUļi Kīnkamäg (ka Uldrik Kahperg, ametliku nimega Uldriķis Kāpbergs; lätipäraselt ka Uļi Kīnkamegs (25. märts 1869 Pizā – 1. juuni 1932 Ventspilsi vangla) oli liivi luuletaja ja rahvuslane, kes on tuntud kui \"Liivi kuningas\".\n\nUldrik Kahperg oli harilik vähese kirjaoskusega taluperemees, kelle ainsaks lugemisraamatuks oli piibel, mille ta oli läbi lugenud mitu korda.Ta ei tunnustanud Läti riigi võimu liivlaste üle, pidades end \"jumala kuningriigi kodanikuks\". Ta ei maksnud makse ja keeldus oma poega Läti sõjaväkke ajateenistusse saatmast.\n\nMais 1932 ta vangistati. Ta suri Ventspilsi vanglas südamerabandusse. Ta on maetud Pizā kalmistule.\n\nLiivi kuningaks nimetas teda ajakirjandus, ise ta ennast kuningaks ei nimetanud.\n\nTema luuletusi avaldati ajalehes Līvli.\n", "id": "ekk_Latn_201052"}
{"text": "Toimetuleku riiklik õppekava\n\nToimetuleku riiklik õppekava on haridusministri poolt 15. detsembril 1999 kinnitatud riiklik õppekava, mille järgi õpetatakse mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilasi.\n", "id": "ekk_Latn_201053"}
{"text": "Toimetulekukool\n\nToimetulekukooliks nimetatakse kooli, kus õpetatakse mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilasi ning rakendatakse toimetuleku riiklikku õppekava.\n", "id": "ekk_Latn_201054"}
{"text": "Toimetulekuklass\n\nToimetulekuklass on klass mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilaste õpetamiseks, järgides toimetuleku riiklikku õppekava.\n\nToimetulekuklass võib asuda toimetulekukoolis, tavakoolis või abikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_201055"}
{"text": "Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava\n\nPõhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (ka põhikooli abiõppe riiklik õppekava) on haridusministri 24. märtsil 1999 kinnitatud riiklik õppekava, mille järgi õpetatakse kerge vaimse alaarenguga õpilasi.\n\nSelle õppekava järgi õpetavaid koole kutsutakse abikoolideks.\n", "id": "ekk_Latn_201056"}
{"text": "Tavakool\n\nTavakool on kool, kus õppivatel õpilastel pole hariduslikke erivajadusi või ei takista need kehtiva õppekava täitmist. Tavakooli vastand on kas erikool (erivajadustega õpilastele) või süvakool (mingis aines süvendatud õpe).\n\nEestis on tavakoolis õpetamise aluseks 2002. aastal kinnitatud põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava.\n", "id": "ekk_Latn_201057"}
{"text": "Bahreini ḩākim\n\nBahreini ḩākim (araabia keeles ḩākim al-Baḩrayn) oli Bahreini monarhide tiitel aastatel 1783–1971.\n\nSeda tiitlit hakkasid Bahreinis kasutama Āl Khalīfah' dünastia esindajad pärast oma võimu kehtestamist. Aastani 1880 olid nad saare suveräänsed valitsejad, pärast seda Suurbritannia protektsiooni all. Tiitli likvideeris pärast Bahreini iseseisvumist 16. augustil 1971 'Īsá ibn Salmān Āl Khalīfah, tituleerides ennast edaspidi Bahreini emiiriks.\n", "id": "ekk_Latn_201058"}
{"text": "Handan Shi\n\nHandan on ringkonna õigustega linn Hiinas Hebei provintsi lõunaosas.\n\nLinn jaguneb 14 maakonnaks, 3 linnarajooniks ning 1 maakonna õigustega linnaks ja 1 kaevandusrajooniks (kuàngqū).\n", "id": "ekk_Latn_201059"}
{"text": "Kameruni jalgpallikoondis\n\nKameruni jalgpallikoondis on Kameruni rahvuskoondis jalgpallis.\n\nKameruni koondis on osalenud maailmameistrivõistlustel kaheksa korda, esimest korda 1982. aastal. Väljalangemismängudele on Kamerun jõudnud vaid korra, 1990. aastal, mil toonase tähtmängija Roger Milla juhtimisel jõuti esimese Aafrika koondisena veerandfinaali, kus kaotati lisaajal Inglismaale.\n\nAafrika rahvaste karikavõistlused on Kamerun võitnud viis korda, millega ollakse Egiptuse järel paremuselt teine koondis Aafrikas.\n", "id": "ekk_Latn_201060"}
{"text": "Komissar Rex\n\n\"Komissar Rex\" on Austria-Itaalia krimisari, mida toodeti aastatel 1994–2015 ja mille peategelane on koer Rex.\n\nSari algas 1994. aastal. 2010. aasta veebruari seisuga oli tehtud 137 osa.\n\nAlguses tegutsesid Rex ja tema peremees Viinis, kuid 2008. aastal siirduti Rooma.\n\n2004. aastal katkestati sarja tootmine 8. ja 9. hooaja kasina vaadatavuse tõttu. 10. hooaega küll alustati, kuid toodeti ainult neli jagu, jättes palju lahtisi otsi. Kuna sari oli Itaalias (ja ka Austraalias) endiselt väga populaarne, ostis Itaalia rahvusringhääling RAI 2007. aastal Austria ringhäälingult ORFilt õiguse sarja taastootmiseks. Kui esimese \"uue\" (11.) hooaja tootmine toimus nii Austrias kui ka Itaalias, siis 12. hooajast alates toodetakse sarja ainult Itaalias.\n\nEsimesed 10, Austrias tehtud hooaega (1994-2004) oli sari saksakeelne (Viini murrakus), alates 11. hooajast (2008-2015) oli sari itaaliakeelne.\n\nEestis on \"Komissar Rexi\" näidanud TV1, Kanal 2, Duo 5, Kanal 7+ ja Duo 3.\n", "id": "ekk_Latn_201061"}
{"text": "Filip Eriksson\n\nFilip Eriksson (sündis 1140. aastatel) oli Rootsi prints. Ta oli kuningas Erik Püha (1120–1160) ja Christina Björnsdotteri (sündis 1122) noorem poeg.\n", "id": "ekk_Latn_201062"}
{"text": "Älgaråsi lahing\n\nÄlgaråsi lahing toimus novembris 1205 Rootsis Lääne-Götamaa Älgaråsi kuningamõisa lähedal kuningas Sverker Karlsson noorema ja Knut Erikssoni poegade toetajate vahel. Lahingu toimumise taustaks oli Sverkeri ja Eriku suguvõsa 50 aastat kestnud võimuvõitlus trooni pärast.\n\nKuningas Sverker Karlsson noorem võitis lahingu ning kolm Knut Erikssoni poega; Jon, Joar ja Knut langesid selles lahingus. Neljandal vennal, Erik Knutssonil õnnestus põgeneda Norrasse, kust ta hiljem naasis ning sai revanši Lena ja Gestilreni lahingus.\n\nLahingu toimumist mainitakse esimest korda \"Chronologia Vetuses\" (1260). Peale andmete, et lahing toimus 1205 Älgaråsis, seal muud teavet selle kohta pole. XIV sajandi alguses on kirjutatud, et kuningas Karli pojad langesid selles lahingus. Ülejäänud andmed Älgaråsi lahingu kohta pärinevad juba hilisematest ajast.\n", "id": "ekk_Latn_201063"}
{"text": "Harilik koldrohi\n\nHarilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast koldrohu perekonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201064"}
{"text": "Aas-hundihammas\n\nAas-hundihammas (Astragalus danicus) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast hundihamba perekonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201065"}
{"text": "Magus hundihammas\n\nMagus hundihammas (Astragalus glycyphyllos) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast hundihamba perekonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201066"}
{"text": "Pang Qing\n\nPang Qing (sündinud 24. detsembril 1979 Harbinis) on Hiina iluuisutaja. Ta võistleb paarissõidus, kus tema partneriks on Tong Jian.\n\nNad on maailmameistrid (2006) ja 2010. aasta Vancouveri olümpiamängude hõbemedaliomanikud.\n\nSamuti on Pang ja Tong nelja maailmajao meistrivõistluste võitjad aastatel 2002, 2004, 2008 ja 2009.\n\nPang hakkas iluuisutama 6-aastaselt. Esialgu oli ta üksiksõitja, aga 1993 pani treener Yao Bin ta paari koos Tong Jianiga ja sellest ajast võistlevad nad koos. Kui Yao kolis Pekingisse, töötasid nad mõnda aega ilma treenerita, pärast hakkasid nad jälle Yao käe all harjutama.\n\n1997 tulid nad Hiina meistrivõistlustel Shen Xue ja Zhao Hongbo järel teiseks ja juunioride maailmameistrivõistlustel Söulis 14. kohale.\n\n1998 tulid nad Hiina meistrivõistlustel taas Sheni ja Zhao järel teiseks. Juunioride MM-il Kanadas Saint Johnis saavutasid nad 9. koha.\n\n1999 tulid nad Hiina meistrivõistlustel jällegi Sheni ja Zhao järel teiseks. Taliuniversiaadil Slovakkias Popradis saavutasid nad samuti teise koha. Esimest korda korraldati nelja maailmajao meistrivõiastlused, kus võistlesid kogu Euroopast üle jääva maailma iluuisutajad. Võistlused toimusid Kanadas Halifaxis ning Pang–Tong tulid 5. kohale (Shen–Hongbo võitsid). Maailmameistrivõistlustel Helsingis said nad 14. koha (Shen–Zhao olid teised). Juunioride MM-il Zagrebis saavutasid Pang–Tong 8. koha.\n\n2000 tulid nad Sheni ja Zhao puudumisel esimest korda Hiina meistriteks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Osakas tulid nad 5. kohale (Shen–Zhao ei osalenud) ja maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal Nizzas 15. kohale (Shen–Zhao olid teised).\n\n2001 tulid Pang–Tong Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Salt Lake Citys tulid nad 4. kohale (Shen–Zhao olid teised) ja maailmameistrivõistlustel Vancouveris 10. kohale (Shen–Zhao olid kolmandad).\n\n2002 tulid Pang–Tong nagu tavaliselt Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Jeonjus tulid nad seevastu Sheni ja Zhao puudumisel esimesteks. See tulid osalt sellest, et riigid ei tulnud sinna üldjuhul olümpiakoondisega. 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys jäid Pang–Tong 9. kohale (Shen–Zhao olid kolmandad). Järgnenud maailmameistrivõistlustel Naganos olid nad 5. kohal (Shen–Zhao võitsid).\n\n2003 nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Pekingis saavutas Hiina kolmikvõidu: Shen–Zhao võitsid Pang–Tongi ees. Maailmameistrivõistlustel Washingtonis tulid Pang–Tong juba 4. kohale (Shen–Zhao võitsid).\n\n2004 tulid Pang–Tong Shen–Zhao puudumisel teist korda Hiina meistriteks ja Kanadas Hamiltonis esimest korda nelja maailmajao meistriteks. Maailmameistrivõistlustelt Dortmundist said nad oma esimese medali, pronksi Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinini ning Sheni ja Zhao järel. Hooaja lõpul Colorado Springsis toimunud Grand Prix' finaalis osales seekord kolm Hiina paari ja Pang–Tong jäid 5. kohale. Võitsid Shen–Zhao Totmjanina–Marinini ees.\n\n2005 Pang–Tong Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Gangneungis jäid nad teiseks, kaotades esimest korda elus Zhang Danile ja Zhang Haole (177,8 punkti 181,61 vastu). Maailmameistrivõistlustel Moskvas kogusid nad sama summa (177,33), aga medaliks sellest ei piisanud. Kaksikvõidu sai Venemaa Zhangide (180,22) ees, võitsid Totmjanina–Marinin, Shen–Zhao katkestasid. Grand Prix' finaalis Pekingis olid Pang–Tong 173,66-ga kolmandad, kaotades kindlalt Shenile ja Zhaole (206,54) ning Maria Petrovale ja Aleksei Tihhonovile (187,32) ning edestades napilt teist Vene paari ja Zhange (172,5).\n\n2006 ei osalenud Pang–Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel. 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos püstitasid nad 186,67 punktiga isikliku rekordi, aga ikka jäid nad napilt medalist ilma. Võitsid Totmjanina–Marinin (204,48) Zhangide (189,73) ja Shen–Zhao (186,91) ees. Seevastu järgnenud maailmameistrivõistlustel õnnestus neil oma tulemust veel parandada (189,2) ja tulla esimest korda maailmameistriteks, kuigi Totmjanina–Marinini ja Shen–Zhao puudumisel. Kaksikvõidu tagas Hiinale Zhang–Zhang 186,42-ga Petrova–Tihhonovi ees. Kuid Grand Prix' finaalis Tokios jäid Pang–Tong alles 6. kohale 168,34 punktiga. Võitsid Totmjanina–Marinin (193,60) Zhangide ees.\n\n2007 tulid Pang–Tong kolmandat korda Hiina meistriteks (Sheni ja Zhao puudumisel). 2007. aasta Aasia talimängudel Hiinas Changchunis sai Hiina kolmikvõidu, Shen–Zhao võitsid 195,55-ga Pang–Tongi 181,47 ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Colorado Springsis oli paremusjärjestus sama: võitsid Shen–Zhao (203,05) Pang–Tongi ees (185,33). Ning samasugune oli järjestus ka maailmameistrivõistlustel Tokios: Shen–Zhao 203,5, Pang–Tong 188,46. Grand Prix' finaalis Pang–Tong ei osalenud.\n\n2008 saavutasid Pang–Tong Hiina meistrivõistlustel Zhangide järel juba kuuenda hõbemedali ja üheksanda medali. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Goyangis oli nende järjestus vastupidine: Pang–Tong võitsid (187,33), Zhangid olid teised (181,84). Kuid maailmameistrivõistlustel Göteborgis jäid Pang–Tong 186,78 punktiga alles 5. kohale (Zhangid said hõbemedali). Maailmameistriteks tulid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy. Torinos toimunud Grand Prix' finaalis võitsid taas Savtšenko–Szolkowy (199,23) Zhangide (191,2) ees, Pang–Tong olid seekord kolmandad (185,13).\n\n2009 Pang–Tong ei osalenud Hiina meistrivõistlustel, kuid võitsid isikliku rekordi 194,94-ga nelja maailmajao meistrivõistlustel Vancouveris. Kuid Los Angeleses toimunud maailmameistrivõistlustel kogusid nad 181,08 punkti, millest piisas vaid 4. kohaks. Võitsid Savtšenko–Szolkowy (203,48) Zhangide (186,52) ees. Grand Prix' finaalis Goyangis oli paremusjärjestus vastupidine: esimene Pang–Tong (191,49), teine Zhang–Zhang (188,22), kolmas Savtšenko–Szolkowy (185,09).\n\n2010 ei osalenud Pang–Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel. 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris olid nad lühikava järel 4. kohal, kuid võitsid vabakava maailmarekordilise 141,81 punktiga. Siiski ei piisanud sellest olümpiavõiduks: suurepärane isiklik rekord 213,31 andis Sheni ja Zhao (216,57) järel ning Savtšenko ja Szolkowy (210,6) ees hõbemedali. Järgnenud MM-il Torinos suutsid nad Sheni ja Zhao puudumisel 211,39-ga siiski võita. Savtšenko ja Szolkowy said 204,74-ga hõbemedali. Grand Prix' finaalis võitsid Shen–Zhao 214,25 punktiga Pang–Tongi (201,86) ja Savtšenko–Szolkowy (200,38) ees.\n", "id": "ekk_Latn_201067"}
{"text": "Liiv-hundihammas\n\nLiiv-hundihammas (Astragalus arenarius) on rohttaim liblikõieliste sugukonnast hundihamba perekonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201068"}
{"text": "Bengt Snivil\n\nBengt Folkesson, enam tuntud nime all Bengt Snivil või Bengt Snivel, oli Rootsi kõrgaadlik Folkungide suguvõsast, kes elas 12. sajandil.\n\nTaani kroonikakirjutaja Saxo Grammaticuse andmetel oli Bengt Snivil Folke Paksu ja Taani printsessi Ingegärd Knutsdotteri poeg.\n", "id": "ekk_Latn_201069"}
{"text": "Aleksandr Möller-Zakomelski\n\nParun Aleksandr Nikolajevitš Möller-Zakomelski (vene keeles Александр Николаевич Меллер-Закомельский, saksa keeles Alexander Möller-Sakomelsky, läti keeles Aleksandrs Mellers-Zakomeļskis) (1. (ukj 13.) november 1844 Peterburi – 14. aprill 1928 Nice) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane. Jalaväekindral (1906). Aastatel 1906−1909 oli ta Balti kubermangude ajutine kindralkuberner.\n\n1905. aasta revolutsiooni ajal oli ta 7. armeekorpuse ülemana Musta mere laevastiku rahutuste mahasuruja Sevastopolis, seejärel 5. armeekorpuse ülem Varssavis, jalaväekindral (6. detsember 1906), 30. oktoobrist 1906 – 28. aprillini 1909 ajutine Balti kubermangude kindralkuberner Riias ja 12. juulist 1909 Riiginõukogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_201070"}
{"text": "Kunshan\n\nKunshan (hiina 昆山) on maakonna õigustega linn Hiinas Jiangsu provintsis Suzhou ringkonna õigustega linnas.\n", "id": "ekk_Latn_201071"}
{"text": "Tong Jian\n\nTong Jian (sündinud 15. augustil 1979 Harbinis) on Hiina iluuisutaja. Ta võistleb paarissõidus, kus tema partner on Pang Qing.\n\nNad on tulnud kaks korda maailmameistriks (2006, 2010) ja võitnud 2010. aasta Vancouveri olümpiamängude hõbemedali.\n\nSamuti on Pang ja Tong nelja maailmajao meistrivõistluste võitjad aastatel 2002, 2004, 2008 ja 2009.\n\nTong hakkas iluuisutama kuueaastaselt. Esialgu oli ta üksiksõitja, aga 1993 pani treener Yao Bin ta paari koos Pang Qingiga ja sellest ajast võistlevad nad koos. Kui Yao kolis Pekingisse, töötasid nad mõnda aega ilma treenerita, pärast hakkasid nad jälle Yao käe all harjutama.\n\n1997 tulid nad Hiina meistrivõistlustel Shen Xue ja Zhao Hongbo järel teiseks ja juunioride maailmameistrivõistlustel Soulis 14. kohale.\n\n1998 tulid nad Hiina meistrivõistlustel taas Sheni ja Zhao järel teiseks. Juunioride MM-il Kanadas Saint Johnis saavutasid nad 9. koha.\n\n1999 tulid nad Hiina meistrivõistlustel jälle Sheni ja Zhao järel teiseks. Taliuniversiaadil Slovakkias Popradis saavutasid nad samuti teise koha. Esimest korda korraldati nelja maailmajao meistrivõistlused, kus võistlesid kogu Euroopast üle jääva maailma iluuisutajad. Võistlused toimusid Kanadas Halifaxis ning Pang-Tong tulid 5. kohale (Shen-Hongbo võitsid). Maailmameistrivõistlustel Helsingis said nad 14. koha (Shen-Zhao olid teised). Juunioride MM-il Zagrebis saavutasid Pang-Tong 8. koha.\n\n2000 tulid nad Sheni ja Zhao puudumisel esimest korda Hiina meistriteks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Osakas tulid nad 5. kohale (Shen-Zhao ei osalenud) ja maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal Nice'is 15. kohale (Shen-Zhao olid teised).\n\n2001 tulid Pang-Tong Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Salt Lake Citys tulid nad 4. kohale (Shen-Zhao olid teised) ja maailmameistrivõistlustel Vancouveris 10. kohale (Shen-Zhao olid kolmandad).\n\n2002 tulid Pang-Tong nagu tavaliselt Hiina meistrivõistlustel Sheni ja Zhao järel teiseks. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Jeonjus tulid nad seevastu Sheni ja Zhao puudumisel esimesteks. See tulid osalt sellest, et riigid ei tulnud sinna üldjuhul olümpiakoondisega. 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys jäid Pang-Tong 9. kohale (Shen-Zhao olid kolmandad). Järgnenud maailmameistrivõistlustel Naganos olid nad 5. kohal (Shen-Zhao võitsid).\n\n2003 nad Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Pekingis saavutas Hiina kolmikvõidu: Shen-Zhao võitsid Pang-Tongi ees. Maailmameistrivõistlustel Washingtonis tulid Pang-Tong juba 4. kohale (Shen-Zhao võitsid).\n\n2004 tulid Pang-Tong Shen-Zhao puudumisel teist korda Hiina meistriteks ja Kanadas Hamiltonis esimest korda nelja maailmajao meistriteks. Maailmameistrivõistlustelt Dortmundist said nad oma esimese medali, pronksi Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinini ning Sheni ja Zhao järel. Hooaja lõpul Colorado Springsis toimunud Grand Prix' finaalis osales seekord kolm Hiina paari ja Pang-Tong jäid 5. kohale. Võitsid Shen-Zhao Totmjanina-Marinini ees.\n\n2005 Pang-Tong Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Gangneungis jäid nad teiseks, kaotades esimest korda elus Zhang Danile ja Zhang Haole (177,8 punkti 181,61 vastu). Maailmameistrivõistlustel Moskvas kogusid nad sama summa (177,33), aga medaliks sellest ei piisanud. Kaksikvõidu sai Venemaa Zhangide (180,22) ees, võitsid Totmjanina-Marinin, Shen-Zhao katkestasid. Grand Prix' finaalis Pekingis olid Pang-Tong 173,66-ga kolmandad, kaotades kindlalt Shenile ja Zhaole (206,54) ning Maria Petrovale ja Aleksei Tihhonovile (187,32) ning edestades napilt teist Vene paari ja Zhange (172,5).\n\n2006 ei osalenud Pang-Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel. 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos püstitasid nad 186,67 punktiga isikliku rekordi, aga ikka jäid nad napilt medalist ilma. Võitsid Totmjanina-Marinin (204,48) Zhangide (189,73) ja Shen-Zhao (186,91) ees. Seevastu järgnenud maailmameistrivõistlustel õnnestus neil oma tulemust veel parandada (189,2) ja tulla esimest korda maailmameistriteks, kuigi Totmjanina-Marinini ja Shen-Zhao puudumisel. Kaksikvõidu tagas Hiinale Zhang-Zhang 186,42-ga Petrova-Tihhonovi ees. Kuid Grand Prix' finaalis Tokios jäid Pang-Tong alles 6. kohale 168,34 punktiga. Võitsid Totmjanina-Marinin (193,60) Zhangide ees.\n\n2007 tuli paar Pang-Tong kolmandat korda Hiina meistriks (Sheni ja Zhao puudumisel). 2007. aasta Aasia talimängudel Hiinas Changchunis sai Hiina kolmikvõidu, Shen-Zhao võitsid 195,55-ga Pang-Tongi 181,47 ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Colorado Springsis oli paremusjärjestus sama: võitsid Shen-Zhao (203,05) Pang-Tongi ees (185,33). Ning samasugune oli järjestus ka maailmameistrivõistlustel Tokios: Shen-Zhao 203,5, Pang-Tong 188,46. Grand Prix' finaalis Pang-Tong ei osalenud.\n\n2008 võitis paar Pang-Tong Hiina meistrivõistlustel Zhangide järel juba kuuenda hõbemedali ja üheksanda medali. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Goyangis oli nende järjestus vastupidine: Pang-Tong võitsid (187,33), Zhangid olid teised (181,84). Kuid maailmameistrivõistlustel Göteborgis jäid Pang-Tong 186,78 punktiga alles 5. kohale (Zhangid said hõbemedali). Maailmameistriteks tulid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy. Torinos toimunud Grand Prix' finaalis võitsid taas Savtšenko-Szolkowy (199,23) Zhangide (191,2) ees, Pang-Tong olid seekord kolmandad (185,13).\n\n2009 Pang-Tong ei osalenud Hiina meistrivõistlustel, kuid võitsid isikliku rekordi 194,94-ga nelja maailmajao meistrivõistlustel Vancouveris. Kuid Los Angeleses toimunud maailmameistrivõistlustel kogusid nad 181,08 punkti, millest piisas vaid 4. kohaks. Võitsid Savtšenko-Szolkowy (203,48) Zhangide (186,52) ees. Grand Prix' finaalis Goyangis oli paremusjärjestus vastupidine: esimene Pang-Tong (191,49), teine Zhang-Zhang (188,22), kolmas Savtšenko-Szolkowy (185,09).\n\n2010 ei osalenud Pang-Tong Hiina ega nelja maailmajao meistrivõistlustel. 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris olid nad lühikava järel 4. kohal, kuid võitsid vabakava maailmarekordilise 141,81 punktiga. Siiski ei piisanud sellest olümpiavõiduks: suurepärane isiklik rekord 213,31 andis Sheni ja Zhao (216,57) järel ning Savtšenko ja Szolkowy (210,6) ees hõbemedali. Järgnenud MM-il Torinos suutsid nad Sheni ja Zhao puudumisel 211,39-ga siiski võita. Savtšenko ja Szolkowy said 204,74-ga hõbemedali. Grand Prix' finaalis võitsid Shen-Zhao 214,25 punktiga Pang-Tongi (201,86) ja Savtšenko-Szolkowy (200,38) ees.\n", "id": "ekk_Latn_201072"}
{"text": "Nikolai Krestinski\n\nNikolai Krestinski (vene keeles Николай Николаевич Крестинский; 25. oktoober (vkj 13. oktoober) 1883 Mahiloŭ – 15. märts 1938 Moskva) oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu riigiametnik ja kommunistliku partei funktsionäär.\n\nNikolai Krestinski oli aastail 1918–1921 Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi rahvakomissar; aastail 1921–1930 oli ta Vene SFNV ja NSV Liidu volitatud esindaja Saksamaal Weimari vabariigis. 1930. aastast oli ta NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja; 1937. aasta märtsis- mais oli ta NSV Liidu Justiitsrahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja.\n\nNõukogude Liidu Kommunistliku Partei siseses võimuvõitluses toetas Krestinski Lev Trotski juhitud opositsiooni ning vahistati 1937. aastal.\n\nNikolai Krestinski hukati 1938. aastal Nõukogudevastase parempoolse trotskistliku bloki süüasjas süüdimõistetuna.\n", "id": "ekk_Latn_201073"}
{"text": "Zhang Dan\n\nZhang Dan (张丹 (traditsioonilises kirjas 張丹, pinyin'is Zhāng Dān; sündinud 4. oktoobril 1985 Harbinis) on Hiina naisiluuisutaja, paarissõitja, kelle partner on Zhang Hao.\n\nZhang Dan hakkas Zhang Haoga paaris uisutama 1997. Nad ei ole omavahel sugulased.\n\nJuba esimesel hooajal, 2000 tulid nad Hiina meistrivõistlustel hõbemedalile Pang Qingi ja Tong Jiani järel (Hiina tugevaim paar Shen Xue ja Zhao Hongbo ei osalenud) ning Saksamaal Oberstdorfis toimunud juunioride MM-il kahe Ukraina ja ühe Venemaa paari järel neljandaks.\n\n2001 tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Sheni–Zhao ja Pangi–Tongi järel kolmandaks. Juunioride maailmameistrivõistlused toimusid Sofias ja Zhangid tulid seal juunioride maailmameistriks Yuko Kawaguchi ja Aleksandr Markuntsovi ees.\n\n2002 oli Hiina meistrivõistlustel paarissõidus paremusjärjestus samasugune kui eelmiselgi aastal. Zhangid ei osalenud juunioride maailmameistrivõistlustel, küll aga arvati Hiina koondisse nelja maailmajao meistrivõistlusteks, kus osalesid kogu maailma parimad iluuisutajad peale eurooplaste. Need toimusid Lõuna-Koreas Jeonjus. Põhjaameeriklased ei olnud kohal tugevaimas koosseisus ja Zhangidel õnnestus saada kolmas koht (Pang ja Tong võitsid). Järgnesid 2002. aasta taliolümpiamängud USA-s Salt Lake Citys, kus Zhangid jäid Hiina paaridest kolmandale ja üldarvestuses 11. kohale. Shen ja Zhao said pronksmedali, Pang ja Tong olid 9. Sealjuures lühikava järel edestasid Zhangid Pangi ja Tongi. Järgnesid maailmameistrivõistlused Jaapanis Naganos, kus Shen ja Zhao tulid maailmameistriteks, Pang ja Tong 5. ning Zhang ja Zhang 9. kohale.\n\n2003 tulid Zhangid Hiina meistriteks, kui kaks tugevamat paari ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Pekingis ja Hiina sai paarissõidus kolmikvõidu. Shen–Zhao võitsid Pang–Tongi ja Zhangide ees. Järgnesid juunioride maailmameistrivõistlused Tšehhimaal Ostravas, kus Hiina sai kaksikvõidu ja Zhangid tulid maailmameistriteks. Seejärel tuli täiskasvanute MM Washingtonis, kus Zhangid saavutasid 6. koha. Võtsid Shen–Zhao kahe Venemaa paari ees (Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin ning Maria Petrova ja Aleksei Tihhonov), Pang–Tong olid 4. kohal.\n\n2004 tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Pang–Tongi järel teiseks (Shen–Zhao ei osalenud). Nelja maailmajao meistrivõistlustel Kanadas Hamiltonis saavutasid Pang–Tong ja Zhangid kaksikvõidu. Maailmameistrivõistlused toimusid Saksamaal Dortmundis ning võitsid Totmjanina–Marinin Shen–Zhao ja Pang–Tongi ees. Järgnesid Petrova–Tihhonov ning Zhangid. Sel aastal kutsuti Zhangid esimest korda ka Grand Prix' finaali USA-sse Colorado Springsi, kus paremusjärjestus oli pisut teine: Shen–Zhao võitsid Totmjanina–Marinini ja Petrova–Tihhonovi ees, Zhangid olid Pang–Tongi järel viimased, kuuendad, ehkki edestasid Pang–Tongi lühikava järel.\n\n2005–2007 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Küll läksid nad 2005. aasta taliuniversiaadile, kus osales 6 paari: Hiinast, Venemaalt ja Ukrainast igaühest kaks. Zhangid tulid maailma üliõpilasmeistriks Tatjana Volossožari ja Stanislav Morozovi ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Gangneungis osales 8 paari ja Hiina sai kaksikvõidu. Zhangis suutsid koguda 181,61 punkti ja esimest korda Pangi ja Tongi (177,80) edestada. Maailmameistrivõistlused toimusid Moskvas ja seal sai Venemaa kaksikvõidu: Totmjanina–Marinin võitsid (198,49) Petrova–Tihhonovi ees (188,21). Shen–Zhao katkestasid. Zhangid suutsid taas Pang–Tongist paremad olla ja võtta pronksmedali (vastavalt 180,22 ja 177,33). Grand Prix' finaalis Pekingis võitsid Shan–Zhao 206,54-ga, järgnesid Petrova–Tihhonov (187,32) ja Pang–Tong (173,66). Zhangid jäid 5. kohale (172,50).\n\n2006. aasta Grand Prix' finaalis võitsid Totmjanina–Marinin (193,60), järgnesid Zhangid (186,12). Petrova–Tihhonov said 4. ja Pang–Tong 6. koha. 2006. aasta taliolümpiamängudel Itaalias Torinos tulid olümpiavõitjateks Totmjanina–Marinin 204,48 punktiga. Järgmised kohad läksid Hiinale ja esimest korda elus suutsid Zhangid (189,73) edestada nii Shen–Zhaod (186,91) ja Pang–Tongi (186,67). Järgnesid Petrova–Tihhonov (181,69), kes vabakavas äpardusid. Kohe pärast olümpiat Totmjanina ja Marinin loobusid spordist. Kanadas Calgarys tulid maailmameistriteks Pang–Tong (189,20) Zhangide ees (186,42), pronksmedal läks Petrovale ja Tihhonovile (186,22), Shen ja Zhao ei osalenud.\n\n2007. aasta Grand Prix' finaali võitsid Shen–Zhao 203,19-ga, järgnesid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy (180,67) ning Zhangid (175,93). 2007. aasta taliuniversiaad korraldati Torinos ja paarissõidus osales üksnes 5 paari. Zhangid kaitsesid 181,87 punktiga kindlalt tiitlit, järgnesid Tatjana Volossožar ja Stanislav Morozov 150,20-ga. Maailmameistrivõistlused toimusid Tokios ja Hiina sai kaksikvõidu: Shen ja Zhao võitsid 203,50-ga Pang–Tongi (188,46) ja Savtšenko–Szolkowy (187,39) ees. Järgnesid Volossožar–Morozov (173,62), Zhangid olid alles viiendad (173,39). Neil ebaõnnestus lühikava täielikult ja pärast seda olid nad alles 10. kohal.\n\n2008 tulid Zhangid Pang–Tongi ees Hiina meistriteks. Grand Prix' finaalis võitsid Savtšenko ja Szolkowy (199,23) Zhangide (191,20) ja Pang–Tongi (185,13) ees. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Lõuna-Koreas Goyangis tuli Hiinale kaksikvõit ja Pang–Tong võitsid 187,33-ga Zhangide (181,84) ees. Rootsis Göteborgis tulid maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy 202,86 punktiga Zhangide (197,82) ees, aga Volossožar ja Morozov olid 9.\n\n2009 ja 2010 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. 2009. aasta taliuniversiaad peeti Zhangide kodulinnas Harbiinis ja nad tulid kolmandat korda järjest maailma üliõpilasmeistriteks. Nende edu järgnevate ees oli mäekõrgune (Zhangid 195,32, hõbemedal 146,10 punktiga). Osales 3 paari Hiinast ja 4 mujalt maailmast. Grand Prix' finaal toimus Goyangis ja Hiinasse tuli kaksikvõit. Pang–Tong kogusid 191,49, Zhangid 188,22, Savtšenko–Szolkowy, kes lühikava võitsid, 185,09 ja Volossožar–Morozov 175,83 punkti. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Kanadas Vancouveris ning Pang–Tong võitsid 194,94-ga, aga Hiina ei saanudki kaksikvõitu, sest Zhangid (174,98) kaotasid Jessica Dube'ile ja Bryce Davisonile Kanadast. Maailmameistrivõistlused toimusid USA-s Los Angeleses ja Savtšenko–Szolkowy võitsid 203,48 punktiga Zhangide (186,52) ees. Pang–Tong said 4. ja Volossožar–Morozov 6. koha.\n\n2010 toimus Grand Prix' finaal Tokios. Zhangid jäid üllatuslikult 180,25 punktiga viimasele, 6. kohale. Siiski sai Hiina kaksikvõidu: Shen–Zhao võitsid 214,25 punktiga Pang–Tongi (201,86) ja Savtšenko–Szolkowy (200,38) ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Jeonjus oli koosseis märksa nõrgem ja Zhangid saavutasid 192,22-ga kindla võidu. 2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris oli Zhangide tulemus veel parem (194,34), kuid see ei andnud enamat 5. kohast. Kaksikvõidu tõid Hiinale Shen–Zhao (216,57) ja Pang–Tong (213,31), pronksmedal läks Saksamaale (Savtšenko–Szolkowy 210,60). Pärast olümpiamänge teatasid Shen ja Zhao oma loobumist tippspordist ja järgnenud maailmameistrivõistlustel Torinos neid ei olnud. Pang–Tong tulid 211,39-ga maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy (204,74) ees. Zhangide punktisumma paranes veelgi (195,78), aga koht mitte (endiselt 5.)\n", "id": "ekk_Latn_201074"}
{"text": "Zhang Hao\n\nZhang Hao (张昊 (traditsioonilises kirjas 張昊, pinyin'is Zhāng Hào); sündinud 6. juulis 1984 Harbinis) on Hiina meesiluuisutaja, paarissõitja, kelle partner on Zhang Dan.\n\nZhang Hao hakkas Zhang Daniga paaris uisutama 1997. Nad ei ole omavahel sugulased.\n\nJuba esimesel hooajal, 2000 tulid nad Hiina meistrivõistlustel hõbemedalile Pang Qingi ja Tong Jiani järel (Hiina tugevaim paar Shen Xue ja Zhao Hongbo ei osalenud) ning Saksamaal Oberstdorfis toimunud juunioride MM-il kahe Ukraina ja ühe Venemaa paari järel neljandaks.\n\n2001 tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Shen–Zhao ja Pang–Tongi järel kolmandad. Juunioride maailmameistrivõistlused toimusid Sofias ja Zhangid tulid seal juunioride maailmameistriks Yuko Kawaguchi ja Aleksandr Markuntsovi ees.\n\n2002 oli Hiina meistrivõistlustel paarissõidus paremusjärjestus samasugune kui eelmiselgi aastal. Zhangid ei osalenud juunioride maailmameistrivõistlustel, küll aga arvati Hiina koondisse nelja maailmajao meistrivõistlusteks, kus osalesid kogu maailma parimad iluuisutajad peale eurooplaste. Need toimusid Lõuna-Koreas Jeonjus. Põhjaameeriklased ei olnud kohal tugevaimas koosseisus ja Zhangidel õnnestus saada kolmas koht (Pang ja Tong võitsid). Järgnesid 2002. aasta taliolümpiamängud USA-s Salt Lake Citys, kus Zhangid jäid Hiina paaridest kolmandale ja üldarvestuses 11. kohale. Shen ja Zhao said pronksmedali, Pang ja Tong olid 9. Sealjuures lühikava järel edestasid Zhangid Pangi ja Tongi. Järgnesid maailmameistrivõistlused Jaapanis Naganos, kus Shen ja Zhao tulid maailmameistriteks, Pang ja Tong 5. ning Zhang ja Zhang 9. kohale.\n\n2003 tulid Zhangid Hiina meistriteks, kui kaks tugevamat paari ei osalenud. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Pekingis ja Hiina sai paarissõidus kolmikvõidu. Shen–Zhao võitsid Pang–Tongi ja Zhangide ees. Järgnesid juunioride maailmameistrivõistlused Tšehhimaal Ostravas, kus Hiina sai kaksikvõidu ja Zhangid tulid maailmameistriteks. Seejärel tuli täiskasvanute MM Washingtonis, kus Zhangid saavutasid 6. koha. Võtsid Shen–Zhao kahe Venemaa paari ees (Tatjana Totmjanina ja Maksim Marinin ning Maria Petrova ja Aleksei Tihhonov), Pang–Tong olid 4. kohal.\n\n2004 tulid Zhangid Hiina meistrivõistlustel Pang–Tongi järel teiseks (Shen–Zhao ei osalenud). Nelja maailmajao meistrivõistlustel Kanadas Hamiltonis saavutasid Pang–Tong ja Zhangid kaksikvõidu. Maailmameistrivõistlused toimusid Saksamaal Dortmundis ning võitsid Totmjanina–Marinin Shen–Zhao ja Pang–Tongi ees. Järgnesid Petrova–Tihhonov ning Zhangid. Sel aastal kutsuti Zhangid esimest korda ka Grand Prix' finaali USA-sse Colorado Springsi, kus paremusjärjestus oli pisut teine: Shen–Zhao võitsid Totmjanina–Marinini ja Petrova–Tihhonovi ees, Zhangid olid Pang–Tongi järel viimased, kuuendad, ehkki edestasid Pang–Tongi lühikava järel.\n\n2005–2007 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. Küll läksid nad 2005. aasta taliuniversiaadile, kus osales kuus paari: Hiinast, Venemaalt ja Ukrainast igaühest kaks. Zhangid tulid maailma üliõpilasmeistriks Tatjana Volossožari ja Stanislav Morozovi ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Gangneungis osales 8 paari ja Hiina sai kaksikvõidu. Zhangis suutsid koguda 181,61 punkti ja esimest korda Pangi ja Tongi (177,80) edestada. Maailmameistrivõistlused toimusid Moskvas ja seal sai Venemaa kaksikvõidu: Totmjanina–Marinin võitsid (198,49) Petrova–Tihhonovi ees (188,21). Shen–Zhao katkestasid. Zhangid suutsid taas Pang–Tongist paremad olla ja võtta pronksmedali (vastavalt 180,22 ja 177,33). Grand Prix' finaalis Pekingis võitsid Shan–Zhao 206,54-ga, järgnesid Petrova–Tihhonov (187,32) ja Pang–Tong (173,66). Zhangid jäid 5. kohale (172,50).\n\n2006. aasta Grand Prix' finaalis võitsid Totmjanina–Marinin (193,60), järgnesid Zhangid (186,12). Petrova–Tihhonov said 4. ja Pang–Tong 6. koha. 2006. aasta taliolümpiamängudel Itaalias Torinos tulid olümpiavõitjateks Totmjanina–Marinin 204,48 punktiga. Järgmised kohad läksid Hiinale ja esimest korda elus suutsid Zhangid (189,73) edestada nii Shen–Zhaod (186,91) ja Pang–Tongi (186,67). Järgnesid Petrova–Tihhonov (181,69), kes vabakavas äpardusid. Kohe pärast olümpiamänge loobusid Totmjanina ja Marinin tippspordist. Kanadas Calgarys tulid maailmameistriteks Pang–Tong (189,20) Zhangide ees (186,42), pronksmedal läks Petrovale ja Tihhonovile (186,22), Shen ja Zhao ei osalenud.\n\n2007. aasta Grand Prix' finaali võitsid Shen–Zhao 203,19-ga, järgnesid Aljona Savtšenko ja Robin Szolkowy (180,67) ning Zhangid (175,93). 2007. aasta taliuniversiaad korraldati Torinos ja paarissõidus osales üksnes 5 paari. Zhangid kaitsesid 181,87 punktiga kindlalt tiitlit, järgnesid Tatjana Volossožar ja Stanislav Morozov 150,20-ga. Maailmameistrivõistlused toimusid Tokios ja Hiina sai kaksikvõidu: Shen ja Zhao võitsid 203,50-ga Pang–Tongi (188,46) ja Savtšenko–Szolkowy (187,39) ees. Järgnesid Volossožar–Morozov (173,62), Zhangid olid alles viiendad (173,39). Neil ebaõnnestus lühikava täielikult ja pärast seda olid nad alles 10. kohal.\n\n2008 tulid Zhangid Pang–Tongi ees Hiina meistriteks. Grand Prix' finaalis võitsid Savtšenko ja Szolkowy (199,23) Zhangide (191,20) ja Pang–Tongi (185,13) ees. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Lõuna-Koreas Goyangis tuli Hiinale kaksikvõit ja Pang–Tong võitsid 187,33-ga Zhangide (181,84) ees. Rootsis Göteborgis tulid maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy 202,86 punktiga Zhangide (197,82) ees, aga Volossožar ja Morozov olid 9.\n\n2009 ja 2010 Zhangid Hiina meistrivõistlustel ei osalenud. 2009. aasta taliuniversiaad peeti Zhangide kodulinnas Harbiinis ja nad tulid kolmandat korda järjest maailma üliõpilasmeistriteks. Nende edu järgnevate ees oli mäekõrgune (Zhangid 195,32, hõbemedal 146,10 punktiga). Osales 3 paari Hiinast ja 4 mujalt maailmast. Grand Prix' finaal toimus Goyangis ja Hiinasse tuli kaksikvõit. Pang–Tong kogusid 191,49, Zhangid 188,22, Savtšenko–Szolkowy, kes lühikava võitsid, 185,09 ja Volossožar–Morozov 175,83 punkti. Nelja maailmajao meistrivõistlused toimusid Kanadas Vancouveris ning Pang–Tong võitsid 194,94-ga, aga Hiina ei saanudki kaksikvõitu, sest Zhangid (174,98) kaotasid Jessica Dube'ile ja Bryce Davisonile Kanadast. Maailmameistrivõistlused toimusid USA-s Los Angeleses ja Savtšenko–Szolkowy võitsid 203,48 punktiga Zhangide (186,52) ees. Pang–Tong said 4. ja Volossožar–Morozov 6. koha.\n\n2010 toimus Grand Prix' finaal Tokios. Zhangid jäid üllatuslikult 180,25 punktiga viimasele, 6. kohale. Siiski sai Hiina kaksikvõidu: Shen–Zhao võitsid 214,25 punktiga Pang–Tongi (201,86) ja Savtšenko–Szolkowy (200,38) ees. Nelja maailmajao meistrivõistlustel Lõuna-Koreas Jeonjus oli koosseis märksa nõrgem ja Zhangid saavutasid 192,22-ga kindla võidu. 2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris oli Zhangide tulemus veel parem (194,34), kuid see ei andnud enamat 5. kohast. Kaksikvõidu tõid Hiinale Shen–Zhao (216,57) ja Pang–Tong (213,31), pronksmedal läks Saksamaale (Savtšenko–Szolkowy 210,60). Pärast olümpiamänge teatasid Shen ja Zhao oma loobumist tippspordist ja järgnenud maailmameistrivõistlustel Torinos neid ei olnud. Pang–Tong tulid 211,39-ga maailmameistriteks Savtšenko–Szolkowy (204,74) ees. Zhangide punktisumma paranes veelgi (195,78), aga koht mitte (endiselt 5.)\n", "id": "ekk_Latn_201075"}
{"text": "Alvar Reinumägi\n\nAlvar Reinumägi (sündinud 12. oktoobril 1970) on eesti filmiprodutsent.\n\nTa lõpetas aastal 1987 Tallinna 21. Keskkooli ja õppis seejärel aastatel 1987–1991 Luua Kõrgemas Metsakoolis. Aastatel 1993–1994 õppis ta Sisekaitseakadeemia Ohvitseride Koolis.\n", "id": "ekk_Latn_201076"}
{"text": "Veebimeil\n\nVeebimeil on e-posti teenus, mis ei nõua spetsiaalset e-posti klientprogrammi, vaid mille korral pääseb e-kirjade juurde peaasjalikult brauseri kaudu.\n\nVeebimeil on näiteks Gmail. Veel veebimeile: AOL Mail, Mailfence, Outlook.com (Hotmail), Yahoo! Mail.\n\nPaljud internetiteenuste pakkujad ja veebimajutuse pakkujad pakuvad veebimeili teenust osana oma teenusepaketist.\n\nVeebimeili eelis arvutis oleva spetsiaalse klientprogrammi ees on võimalus meile lugeda ja saata mis tahes internetiühendusega seadmest. Puuduseks on kasutamise ajal vajalik internetiühenduse olemasolu.\n", "id": "ekk_Latn_201077"}
{"text": "Hiina mardustõlvik\n\nHiina mardustõlvik (ladina keeles Ophiocordyceps sinensis) on mardustõlviku perekonda kuuluv parasiitseen, mis nakatab oma eostega mullas elava liblika vastse (tõugu). Seeneniidistik kasvab putuka kehas elumahladest toitudes, kuni lõpuks sunnib peremehe maapinnale roomama ja surema. Mumifitseerunud putukast võrsub peenike seene viljakeha, millest lendavad laiali uued eosed.\n\nHiina mardustõlviku kasutamisel on pikk ajalugu Tiibeti ja Hiina meditsiinis.\n", "id": "ekk_Latn_201078"}
{"text": "Retentsiooniindeks\n\nRetentsiooniindeks ehk Kovatsi indeks on orgaanilist ühendit iseloomustav suurus, mis arvutatakse välja selle aine gaasikromatograafilise kolonni läbimise suhtelise aja (suhtelise retentsiooniaja) põhjal. Põhineb see asjaolul, et süsiniku aatomite arv molekulis on lineaarselt seotud log(t'r) väärtusega. Isotermilise gaasikromatograafia korral määratava komponendi (x) Kovatsi retentsiooniindeks (I) on leitav järgmisest võrrandist:\n\nn – määratava komponendi ees väljuva alkaani süsiniku aatomite arv\n\nN – määratava komponendi järel väljuva alkaani süsiniku aatomite arv\n\nt'r – retentsiooniaeg alates nullpiigi väljumisest\n\ntr(x) - määratava komponendi retentsiooniaeg\n\ntr(n) – määratava komponendi ees väljuva alkaani retentsiooniaeg\n\ntr(N) – määratava komponendi järel väljuva alkaani retentsiooniaeg\n\nz – määratava komponendi ees väljuva alkaani süsiniku aatomite arv\n\nAinete identifitseerimiseks võrreldakse retentsiooniindeksite (soovitatavalt määratuna nii mittepolaarse kui ka polaarse kolonniga) väärtuste vastavust kirjanduses esitatud andmetega ja standardühenditele saadud väärtustega. Ainete identifitseerimiseks on need andmed vajalikud, kuid tihti mitte piisavad.\n", "id": "ekk_Latn_201079"}
{"text": "Tõnis Loit\n\nTõnis Loit (10. detsember 1929 Tallinn – 25. mai 2006) oli eesti filosoof.\n\nTa lõpetas 1948. aastal Tallinna 2. Keskkooli hõbemedaliga ning 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia osakonna.\n\nTa töötas õppejõuna Tartu Riiklikus Ülikoolis ja Eesti Põllumajanduse Akadeemias, kus ta oli ka filosoofia kateedri juhataja ja maasotsioloogia uurimisrühma juht.\n\nTa avaldas rea kirjutisi bioloogia filosoofia vallas.\n", "id": "ekk_Latn_201080"}
{"text": "Esimese maailmasõja väejuhtide loend\n\nSiin on ülevaade esimeses maailmasõjas osalenud riikide sõjategevuse juhtidest ja peamistest sõjalistest formeeringutest aastatel 1914–1918.\n", "id": "ekk_Latn_201081"}
{"text": "Ühikkuup\n\nÜhikkuup on kuup, mille serva pikkus on 1 pikkusühik. Sellise kuubi ruumala on üks kuupühik, külgede kogupindala 6 ruutühikut, tahu diagonaal on √2 ja kuubi diagonaal on √3. Kuubi läbilõige mööda tahu diagonaali annab A4-formaadi proportsioonidega ristküliku.\n", "id": "ekk_Latn_201082"}
{"text": "Abaton\n\nAbaton on kreeka kultuuriruumis püha koht, kuhu kõigile või enamikule inimestele on sissepääs keelatud.\n\nVana-Kreeka templis olid abatoniks adüüton, kuhu võis siseneda ainult preester.\n\nVana-Kreekas oli ka vabas õhus paiknevaid abatone, kuhu inimestel oli minek keelatud kas koha rüvetamise vältimiseks või kaitseks jumalate viha eest.\n\nKreeka õigeusu kirikus nimetatakse abatoniks altariruumi, kuhu võivad siseneda ainult vastava pühitsuse saanud inimesed ning meessoost ristitavad.\n", "id": "ekk_Latn_201083"}
{"text": "Lambivari\n\nLambivari ehk abažuur on valgusti osa – elektripirni, harvem küünlaid või muid valgusallikaid ümbritsev kate, mille peaülesanne on silmade kaitse otsese valguse eest.\n\nLambivari peegeldab valgust tagasi, suunab seda, vähendab valgusallika soojuskiirguse mõju ning tasakaalustab selle domineerivat värvust. Lambivarjudel on ka dekoratiivne tähtsus.\n\nLambivarju kuju võib olla väga mitmesugune. Levinud on kellukese-, taldriku- või lehtrikujulised, samuti koonuse-, kera- või silindrikujulised lambivarjud.\n\nLambivarje valmistatakse mitmesugusest materjalist, peamiselt mattklaasist, piimklaasist, vilgust, plastist, paberist, tekstiilist ja metallist.\n", "id": "ekk_Latn_201084"}
{"text": "Walter Bauer\n\nWalter Bauer (4. november 1904 Merseburg – 23. detsember 1976 Toronto) oli saksa kirjanik.\n\nNatside võimuletulekuga Saksamaal keelati tema luule ning ta hakkas algkooliõpetajaks. 1953. aastal emigreerus ta Kanadasse, kus järgmisel aastal sai saksa keele professoriks Toronto Ülikoolis.\n\nTa kirjutas kuus romaani, kaks luulekogu, neli biograafiat, näidendeid ja esseid.\n", "id": "ekk_Latn_201085"}
{"text": "Hanns Heinz Ewers\n\nHanns Heinz Ewers (3. november 1871 Düsseldorf – 12. juuni 1943 Berliin) oli saksa proosakirjanik, luuletaja, filmitegija, maailmarändur ja filosoof.\n\nTänapäeval teatakse Ewersit peamiselt tänu tema õudusjuttudele ja romaanidele, neist tuntuim \"Alraune\" (1911, e.k. 1929 ja 1994).\n\nTema kirjanduslikeks eeskujudeks olid Heinrich Heine, E. T. A. Hoffmann ja Oscar Wilde.\n\nFilosoofidest mõjutas teda enim Max Stirner.\n", "id": "ekk_Latn_201086"}
{"text": "Kavilda vasallilinnus\n\nKavilda vasallilinnus (saksa keeles Kawelecht) oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.\n", "id": "ekk_Latn_201087"}
{"text": "Valipe mõis\n\nValipe mõis (ka Vallipää mõis) oli keskaegne mõis Hiiumaal Valipes.\n\nValipe mõisahoone rajati tõenäoliselt 15. sajandi alguses ja see täitis ka kaitsefunktsiooni, olles seega üks väheseid Hiiumaa teadaolevaid keskaegseid kaitserajatisi. 16. sajandi alguses on seda ka kirjalikes allikates mainitud kindlustatud kohana. Siiski olid selle müürid tunduvalt õhemad kui vasallilinnustel, olles vaid 1–1,5 meetri paksused. Seetõttu pole seda linnuste hulka otseselt arvatud. Valipe mõisahoonet uuriti arheoloogilistel kaevamistel aastatel 1974–1975. Selle tulemusel selgus, et hoone oli kasutusel 15.–18. sajandini.\n\nOn oletatud, et Valipe mõisahoone kohal võis varem asuda muinaslinnus, kuid see pole leidnud kinnitust.\n", "id": "ekk_Latn_201088"}
{"text": "Clemens II\n\nClemens II (Suidger Morslebenist, Suidger von Morsleben und Hornburg, Sindagero, Ruggiero) oli paavst aastatel 1046–1047. Ta oli 149. paavst.\n\nSuidger sündis 1005. aasta paiku Alam-Saksimaal Hornburgis Morslebeni ja Hornburgi krahvi Konradi ja Padbergi krahvi tütre Amulrada peres. Tema ema vend Waltard sai 1012 Magdeburgi peapiiskopiks.\n\nSuidger oli Halberstadti kanoonik ja ta ordineeriti diakoniks. Salvador Miranda andmetel määras Gregorius V ta 996 kardinalpreestriks. Suidger sai 1032 Hamburg-Bremeni peapiiskopi Hermanni kaplaniks ja siirdus tema surma järel 1035 Saksa kuninga õukonda õuekaplaniks.\n\nSaksa kuningas Heinrich III määras Suidgeri 1040 Bambergi piiskopiks ja ta ordineeriti 28. detsembril 1040 Mainzi peapiiskopi Bardo poolt. Ta rajas 1045 Theresi kloostri. Suidger läks koos Heinrich III-ga 1046 Itaaliasse.\n", "id": "ekk_Latn_201089"}
{"text": "Damasus II\n\nDamasus II (Poppo Brixenist, Poppo von Brixen) oli paavst juulist augustini 1048. Ta oli 151. paavst.\n\nPoppo sündis Alam-Baieris Eringi lähistel Pildenaus. Tema isa oli kas Rotti krahv Poppo II või Benediktbeuerni kloostri foogt Chuno.\n\nPoppot on mainitud 16. jaanuaril 1040 dateeritud ürikus Brixeni piiskopina. Ta läks 1046 koos Saksa kuninga Heinrich III-ga Itaaliasse ning osales Pavias toimunud sinodil ja 5. jaanuaril 1047 Roomas toimunud sinodil. Mais 1047 läks ta tagasi Saksamaale.\n\nHeinrich III sai Clemens II surmast teada Pöhldesse saabunud Rooma saadikutelt. Liège piiskop Wazon (Wazo) soovitas tal paavstiks määrata pagenduses viibinud Gregorius VI, Rooma saadikud pakkusid paavstina Lyoni piiskoppi Halinardi, kuid Heinrich III määras ametisse Poppo.\n\nPoppo siirdus Itaaliasse, kuid Roomas oli taas võimul Benedictus IX ja Toscana krahv Bonifacio ei lubanud Poppot Rooma. Alles Heinrich III nõudmisel tagandas Bonifacio 16. juulil 1048 Benedictus IX ja pühitses 17. juulil Poppo Damasus II nime all ametisse. Ta võttis nime Damasus I järgi.\n\nDamasus II määras Salvador Miranda andmetel kardinaliks preester Altwini.\n\nDamasus II siirdus suvekuumuse eest Palestrinasse, kus ta 9. augustil 1048 suri malaariasse, kuid on kahtlustatud ka, et ta võidi mürgitada. Ta maeti Rooma San Lorenzo fuori le Mura kirikusse.\n\nDamasus II valitses 23 päeva. See oli lühim valitsemisaeg pärast Theodorus II. Pärast teda on veel vähem valitsenud vaid Urbanus VII, Coelestinus IV ja Marcellus II.\n", "id": "ekk_Latn_201090"}
{"text": "Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava\n\nPõhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava on Vabariigi Valitsuse poolt 25. jaanuaril 2002 kinnitatud õppekava, mis määrab kindlaks põhikooli ja gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, riikliku õppekava põhimõtted, omandatavad pädevused, õppekorralduse alused, kohustuslikud õppeained ja tunnijaotusplaani, nõuded kooliastmete ja kooli lõpetamiseks ning kooliõppekava ülesehituse ja koostamise põhimõtted, olenemata kooli õiguslikust seisundist.\n\nRiikliku õppekava alusel koostab iga kool kooliõppekava, mille alusel koostatakse omakorda klassiõppekavad.\n\nRiiklik õppekava koosneb üldosast, ainekavadest ja õppeaineid läbivatest teemadest.\n", "id": "ekk_Latn_201091"}
{"text": "Hoolduskool\n\nHoolduskooliks nimetatakse kooli, kus õpetatakse raske ja sügava vaimse alaarenguga lapsi.\n\nTervikuna hoolduskoole Eestis praegu ei ole. On olemas hooldusklassid, mis on integreeritud toimetulekukooli, abikooli või tavakooli juurde.\n\nPraegu ei toimu õppetöö ka riiklikult kinnitatud õppekava järgi, vaid Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskuse välja töötatud tööversiooni järgi katseprojektina.\n", "id": "ekk_Latn_201092"}
{"text": "Simon von der Borch\n\nSimon von der Borch (surnud 22. oktoobril 1492) oli Tallinna piiskopkonna piiskop aastatel 1477–1492.\n\nSimonit on esmamainitud 1445. aastal, mil ta polnud veel vaimulik. 1452. aastal oli ta saanud Hildesheimi toomhärraks, aastatel 1476–1477 on teda nimetatud aga Saare-Lääne ja Lippe toompraostiks, Hildesheimi skolastikuks ja Tartu toomhärraks. 1477. aastal valiti ta aga Tallinna piiskopiks ning kinnitati Rooma paavsti poolt sama aasta 16. juunil.\n\nSimon von der Borch on tuntud Porkuni piiskopilinnuse väljaehitajana, see sai tema järgi ka nime (Borkholm).\n\nLiivimaa ordu maameister Bernhard von der Borch oli tema nõbu. Sellest hoolimata ei astunud Borch kunagi Saksa ordu liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_201093"}
{"text": "Hooldusõpe\n\nHooldusõppeks nimetatakse raske ja sügava intellektipuudega lastele orienteeritud õpet.\n\nKuni aastani 2010 toimus õppetöö Tartu Ülikooli Õppekavade Arenduskeskuse välja töötatud tööversiooni alusel, mis toimis pilootprojektina. Aastal 2010 kinnitati hooldusõppe õppekava põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava osana. Hooldusõppe põhiülesanne on sügava ja raske intellektipuudega lapsel olemasolevate funktsioonide ja oskuste säilitamine ja arendamine, et tagada harjumuspärases keskkonnas tema potentsiaalile vastav järjest iseseisvam toimimine. Erinevalt olemasolevatest õppekavadest ei jagune hooldusõppe õppekava ainekavadeks. Õppeaineid ei ole. Seatud on eesmärgid kooliastmeti ning arenguvaldkonniti: kommunikatsioon, motoorika, igapäevaoskused, sotsiaalsed oskused ja kognitiivsed oskused.\n", "id": "ekk_Latn_201094"}
{"text": "Hooldusklass\n\nHooldusklass on klass raske- ja sügava vaimse alaarenguga õpilaste õpetamiseks. Hooldusklass võib asuda toimetulekukooli, abikooli või tavakooli juures.\n", "id": "ekk_Latn_201095"}
{"text": "Šani mägismaa\n\nŠani mägismaa on mägismaa Euraasia kaguosas Myanmari idaosas, osaliselt ka Hiina, Laose ja Tai territooriumil. Pindala umbes 150 000 km². Koosneb gneisist, kiltkivist ja lubjakivist.\n\nMägismaa lääneosas on lainjad tasandikud kõrgusega umbes 900 m, idaosas kurdpangasahelikud kõrgusega kuni 2693 m, mida eraldavad Salweeni, Mekongi jt jõgede kitsad orud ja kanjonid.\n\nŠani mägismaal kasvavad heitlehised ja igihaljad metsad ning on levinud savannid.\n", "id": "ekk_Latn_201096"}
{"text": "Süsiniku jalajälg\n\nSüsiniku jalajälg (ingl.k. carbon footprint) on üksikisiku, organisatsiooni, masina või seadme, operatsiooni, protsessi jms süsinikuemissiooni mõõdik. Mõõdetakse toodetud/eraldunud kasvuhoonegaaside emissiooni määra fossiilsete kütuste põletamisel elektrienergia saamiseks, kütmiseks, põllumajandussaaduste tootmiseks, transpordiks jms otstarbeks. See on indiviidi või organisatsiooni poolt teatud perioodil ühel või teisel viisil fossiilseid kütuseid kasutades toodetud süsinikdioksiidi kogus.\n\nSüsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevõtte vm üksuse või mingi toote/teenuse olelusringi jooksul. Saadud väärtuste järgi on võimalik hinnata inimtegevuse mõju keskkonnale ja eriti kliimamuutustele.\n", "id": "ekk_Latn_201097"}
{"text": "Andy Bolton\n\nAndy Bolton (sündinud 22. jaanuaril 1970) on Suurbritannia jõutõstja.\n\nTema käes on maailmarekord kükis (550 kg) ja eksrekordiomanik jõutõmbes (457,5 kg).\n", "id": "ekk_Latn_201098"}
{"text": "Säästev tehnoloogia\n\nSäästev tehnoloogia ehk keskkonnahoidlik tehnoloogia on tehnoloogia, mille kasutamisel ei ületata keskkonna taluvusvõimet, kuid mis tagab inimeste vajaduste rahuldamise.\n\nSäästvad tootmistehnoloogiad on võimalikult vähese energiamahukusega ning kasutatav tooraine või ressurss pärineb kas kasutatud materjalist, taastuvast energiaallikast vms. Sageli on need tooted ka omakorda taaskasutatavad.\n\nTüüpilised säästva tehnoloogia abil loodud tooted on näiteks taastuvenergia, põletamata savist ehitusmaterjalid.\n", "id": "ekk_Latn_201099"}
{"text": "Abdest\n\nAbdest ehk wuḑū' (araabia keeles وضوء , pärsia keeles آبدست‎ , türgi keeles abdest) on islamis pesemisrituaal, mis on kohustuslik rituaalse puhtuse (ţahārah) saavutamiseks enne palvet (şalāt) ja enne koraani puudutamist.\n", "id": "ekk_Latn_201100"}
{"text": "Harilik esparsett\n\nHarilik esparsett (Onobrychis viciifolia) on taim liblikõieliste sugukonnast esparseti perekonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201101"}
{"text": "Liiv-esparsett\n\nLiiv-esparsett (Onobrychis arenaria) on taim liblikõieliste sugukonnast esparseti perekonnast.\n\nEestis pärismaine, kuid väga haruldane. Üksikud leiukohad Kagu- ja Kirde-Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_201102"}
{"text": "Troonist loobumine\n\nTroonist loobumine ehk abdikatsioon on valitseva monarhi vabatahtlik või sunnitud lahtiütlemine monarhivõimust ning monarhitiitlist ja sellega kaasnevatest õigustest. Ka troonipretendent võib oma pretensioonist loobuda.\n\nTroonist loobuda võib kas ainult enda, kõigi oma pärijate või pärast troonist loobumist sündida võivate pärijate eest.\n", "id": "ekk_Latn_201103"}
{"text": "Kõrge mesikas\n\nKõrge mesikas (Melilotus altissimus) on liblikõieliste sugukonda mesika perekonda kuuluv rohttaim.\n", "id": "ekk_Latn_201104"}
{"text": "Kollane mesikas\n\nKollane mesikas (Melilotus officinalis) on liblikõieliste sugukonna mesika perekonda kuuluv kaheaastaste rohttaimede liik.\n", "id": "ekk_Latn_201105"}
{"text": "Vene mesikas\n\nVene mesikas (Melilotus wolgicus) on liblikõieliste sugukonda mesika perekonda kuuluv rohttaim.\n\nEestis kasvab väga haruldase tulnukana.\n", "id": "ekk_Latn_201106"}
{"text": "Ogaviljane lutsern\n\nOgaviljane lutsern (Medicago denticulata) on liblikõieliste sugukonda lutserni perekonda kuuluv taim.\n", "id": "ekk_Latn_201107"}
{"text": "Margareta Eriksdotter (Vasa)\n\nMargareta Eriksdotter (1497 – 31. detsember 1536 Tallinn) oli Rootsi aadlidaam, Rootsi kuninga Gustav I õde.\n\nMargareta Eriksdotter sündis Erik Johanssoni ja Cecilia Månsdotteri tütrena.\n\n30. märtsil 1516 abiellus ta Joakim Brahega.\n\n1520. aastal hukati tema abikaasa ja isa Stockholmi veresauna käigus. Margareta ja tema ema, õed, vanaema ja tädi Christina Gyllenstierna võeti vangi ning viidi Kopenhaagenisse, kus neid Sinises tornis vangistuses hoiti. Mitmed neist, muuhulgas Margareta ema ja õed, surid katku.\n\n1524. aastal ta vabastati ning ta naasis Rootsi, kus tema vend Gustav oli kuningaks saanud. 15. jaanuaril 1525 abiellus Margareta Hoya ja Brockenhuseni krahvi Johanniga. Oma isalt oli Margareta pärinud Rydboholmi linnuse.\n\n1528–1529 külastas ta Saksamaad ja Lübeckit. Jönköpingi linnapea Nils Arvidsson lasi Rootsi naasnud Margareta parasjagu käimasoleva mässu tõttu vangistada.\n\nHiljem Margareta ja tema abikaasa suhted kuningas Gustaviga halvenesid. 1534. aastal lahkusid Margreta ja Johann Rootsist Saksamaale.\n\n1535. aastal sai Johann Krahvisõjas surma. Hoolimata kuninga saadetud palvekirjadest, ei naasnud Margareta Rootsi, kartes, et Gustav I võib teha viga tema lastele. Margareta suri 1536. aastal Tallinnas ja maeti Tallinna toomkirikusse tolleaegse peaaltari ette; kiriku interjöör hävis 1684. aasta tulekahjus ning 1910. aastal välja antud J. Ploompuu kirjastuse \"Tallinna juht\" kirjutas, et Margareta haua täpne asukoht on \"kaotsis\".\n", "id": "ekk_Latn_201108"}
{"text": "Abdülmecit II\n\nAbdülmecit II (29. mai 1868 İstanbul – 23. august 1944 Pariis) oli Osmanite dünastia viimane kaliif (19. november 1922 – 3. märts 1924).\n\nAbdülmecit oli Türgi sultani Abdülazizi poeg.\n\nTa ei huvitunud poliitikast, vaid harrastas maalikunsti. Üks tema maal oli 1900 eksponeeritud Pariisis. Aastal 1918 olid Viinis eksponeeritud tema maalitud Ludwig van Beethoveni, Johann Wolfgang von Goethe ja Selim I portree. Ta oli Osmanite riigi kunstnike ühingu esimees. Tal oli kindrali auaste.\n\nKui 4. juulil 1918 astus troonile Mehmet VI, sai Abdülmecitist kroonprints. Talât-paşa ja hiljem Mustafa Kemal püüdsid asjatult teda poliitikasse kaasa tõmmata.\n\nKui sultan Mehmet novembris 1922 Briti sõjalaeva Malaya pardal riigist põgenes, kuulutas usuasjade minister välja fetvaa tema tagandamiseks. Sultaniamet kaotati, kuid kaliifiamet, mis oli olnud sultaniametiga ühitatud, jäi alles. 19. novembril 1922 valis Türgi Suur Rahvuskogu Ankaras Abdülmeciti uueks kaliifiks. Seni kasutusel olnud ametisse pühitsemise tseremooniatest loobuti. Ametisse astumine leidis aset Topkapı palees.\n\nTemast sai 101. kaliif ja 37. Osmanite dünastia pea. Kaliifi võim oli väike. Mustafa Kemali juhtimisel liikus riik vabariigi suunas.\n\nTürgi Suur Rahvuskogu otsustas kaliifiameti kaotada. 3. märtsil 1924 Abdülmecit tagandati ning ta pidi koos kaaskonnaga riigist lahkuma. Võimud viisid ta oma paleest Idaekspressi. Ta asus oma perekonnaga elama Pariisi. Seal suri ta oma majas Boulevard Suchet'l Pariisi 16. linnajaos. Tema surnukeha viidi Mediinasse.\n", "id": "ekk_Latn_201109"}
{"text": "Kjeld Abell\n\nKjeld Abell (25. august 1901 Ribe – 5. märts 1961 Kopenhaagen) oli taani kirjanik, lavastaja ja teatrikunstnik. Ta oli üks 20. sajandi väljapaistvamaid taani näitekirjanikke.\n", "id": "ekk_Latn_201110"}
{"text": "Rühm (haridus)\n\nRühmaks nimetatakse õppegruppi haridusasutuses, millel on ühtne tegevuskava ning ühtsed õpieesmärgid. Rühmad võivad olla nii püsiva iseloomuga kui ka näiteks ainerühmad, mis on selekteeritud õpilaste ainealaste oskuste taseme järgi.\n", "id": "ekk_Latn_201111"}
{"text": "Olaus Petri\n\nOlaus Petri (harvem Olavus Petri, latiniseering rootsikeelsest nimest Olof Persson või Pettersson; 6. jaanuar 1493 Örebro – 19. aprill 1552 Stockholm) oli rootsi usu-uuendaja, kirikuõpetaja, õigusteadlane, piiblitõlkija ja ajaloolane.\n\nTema vennast Laurentius Petrist (Lars Persson) sai Rootsi esimene luteri peapiiskop, kelle Rootsi kuningas Gustav I Vasa määras Rootsi reformeeritud kirikus ilma Rooma paavsti kinnituseta Uppsala peapiiskopiks.\n", "id": "ekk_Latn_201112"}
{"text": "Maya Ababadjani\n\nMaya Ababadjani (tuntud ka kui Maya Sørensen; sündinud 3. jaanuaril 1984 Liibanonis) on Taani filminäitleja. Ta sündis Liibanoni kristlaste peres, kuid adopteeriti Taani varases lapseeas.\n\nTa tegi filmidebüüdi pornofilmides \"Maya\" ja \"Maya's dating\". Hiljem on ta mänginud filmides \"Pusher II\" (2004) ja \"Betonhjerter\" (2005).\n\nTa on korduvalt saanud Taani muslimitest araablastelt tapmisähvardusi.\n", "id": "ekk_Latn_201113"}
{"text": "PEST-analüüs\n\nPEST-analüüs (inglise keeles PEST – political, economical, social and technological analysis ehk poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs) kirjeldab majanduskeskkonna aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil.\n\nPEST-analüüsi, mida on täiendatud õigusaktide analüüsiga tuntakse SLEPT-analüüsina. Keskkonnaanalüüsi lisamise tulemusena on laiendatud analüüs tuntud PESTEL või PESTLE analüüsina. Tänapäeval on analüüsi veelgi täiendatud. STEEPLE ja STEEPLED analüüsides käsitletakse vastavalt haridusnäitajaid ning haridus- ja rahvastikunäitajad.\n\nAnalüüs on osa ettevõtte väliskeskkonna analüüsist, mis viiakse läbi ettevõtte strateegilise analüüsi või turu-uuringute ettevalmistamise käigus. Analüüs annab ülevaate erinevatest väliskeskkonda kirjeldavatest teguritest, millega ettevõte peab arvestama. Analüüs on töövahend mõistmaks muutusi turul, hindamaks ettevõtte positsiooni ja võimalusi ning kavandamaks ettevõtte tegevust.\n\nKeskkonnakaitse tähtsuse kasv 21. sajandi esimesel kümnendil on toonud kaasa \"rohelise majanduse\" sünni ja PEST analüüsi laiendatud versiooni STEER leviku. STEER analüüs võtab arvesse sotsio-kultuurilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja keskkonna tegurid ning erinevad regulatiivsed mehhanismid (õigusaktid, standardid, tavad).\n", "id": "ekk_Latn_201114"}
{"text": "Eduardo Abela\n\nEduardo Félix Abela Villarreal (1889 San Antonio de los Baños – 1965 Havanna; teistel andmetel 1892–1966) oli Kuuba maalikunstnik ja karikaturist.\n\n1920. aastatel viibis ta Pariisis, kus Alejo Carpentier julgustas teda kujutama Kuuba motiive. Teda mõjutas Jules Pascini ja Marc Chagalli looming.\n\nKuuba ajalehes El Diario de la Marina ilmus aastatel 1930–1934 tema loodud karikatuurisari, mis oli Gerardo Machado valitsuse vastane ja mille tegelane oli El bobo.\n", "id": "ekk_Latn_201115"}
{"text": "Paavo Väyrynen\n\nPaavo Matti Väyrynen (sündinud 2. septembril 1946 Keminmaa vallas) on Soome poliitik, Matti Vanhase teise valitsuse ja Mari Kiviniemi valitsuse väliskaubandusminister.\n\nPaavo Väyrynen on ühiskonnateaduste doktor. Ta kuulus 2018. aastani Soome Keskerakonda ning tuli poliitikasse Urho Kekkose soosikuna. Aastatel 1972–1980 oli ta erakonna aseesimees ja 1980–1990 oli ta erakonna esimees.\n\nAastal 1982 põhjustas skandaali asjaolu, et Väyrynen oli kasutanud väljaspool Helsingit elavatele parlamendiliikmetele makstavat toetust, mis pärast maksude mahaarvamist oli 4100 Soome marka kuus. Kuid tema koduks nimetataval aadressil Keminmaa vallas Lapimaal oli üksnes mõne ruutmeetri suurune teisaldatav aiamaja, kus Väyrynen oma perega tegelikult ei elanud.\n\nAastal 1988 kirjutas ta doktoritöö, milles püüdis näidata, et NSV Liit on igavene ja Lääne-Euroopa integratsioon jääb tulevikus seisma. Edgar Savisaare hinnangul ei pooldanud Väyrynen välisministrina Eesti iseseisvust.\n\nTa on olnud eduskunna liige alates 1970. aastast. Aastatel 1995–2007 kuulus ta Euroopa Parlamenti, kuigi osutus valituks ka eduskunda nii 1995. kui ka 1999. aasta valimistel. Alates 2007. aastast on ta uuesti eduskunna liige.\n\nTa on olnud Soome haridusminister (1975–1976), tööminister (1976–1977) ja välisminister (1977–1982, 1983–1987 ja 1991–1993).\n\nPaavo Väyrynen oli Keskerakonna presidendikandidaat 1988. aastal, mil kaotas Mauno Koivistole, ja 1994. aastal, mil jäi esimeses voorus Martti Ahtisaari ja Elisabeth Rehni järel kolmandaks.\n\nAastal 1982 toetas Väyrynen Keskerakonna presidendikandidaadi valimisel Ahti Karjalaist, kes kaotas hiljem Johannes Virolaisele. Hiljem on ilmnenud, et Väyrynen oli otsinud Karjalaisele salaja toetust Venemaa suursaatkonnast.\n\nEnne Soome liitumist Euroopa Liiduga oli ta üks häälekamaid liitumise vastaseid.\n\n9. septembril 2011 valis Keskerakond Paavo Väyryse oma kandidaadiks 2012. aasta jaanuaris peetavatel presidendivalimistel. Ta tuli valimiste 1. voorus 3. kohale kogudes 17,6% häältest.\n\n2018. aastal asutas ta uue erakonna, Seitsme Tähe Liikumise. Ta sai 2019. aasta Soome parlamendivalimistel Uusimaa valimisringkonnas 1235 häält ja ei osutunud valituks.\n", "id": "ekk_Latn_201116"}
{"text": "Sune Sik\n\nSune Sik, ka Simon Sik ja Suno Syk (ka vanem Sune Sik) oli Rootsi ülik, kuningas Sverker vanema poeg.\n\nVõib-olla oli tema ema üks kahest Sverkeri kuningannast.\n\nAndmed Sune Siki kohta pärinevad Olaus Petri ja Johannes Bureusi tehtud sugupuust. Vaid Olaus Petri väidab, et Sune Sik oli Ingrid Ylva isa. Bureuse tehtud sugupuu-uuringus seda aga pole.\n\nSelle üle, kas Sune Sik oli kuningapoeg, vaieldakse tänaseni. . Mõned asjatundjad kahtlevad aga üldse tema olemasolus, väites, et tegemist on ühe teise (hilisema) Sune Sikiga, keda mainitakse 14. sajandi allikates ning kes olevat 13. sajandi lõpus olnud Vreta kloostri rahaline toetaja.\n", "id": "ekk_Latn_201117"}
{"text": "Kauripuu\n\nKauripuu (Agathis) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.\n\nPerekonda kuulub 21 või 22 liiki.\n\nKirjeldus\n\nUusmeremaa kauripuu (Agathis australis) on Uus-Meremaa põhjaosas kasvav okaspuu. Kauripuu on mahu järgi Uus-Meremaa suurim, kuid mitte kõrgeim. Puul on sile koor ja väikesed ovaalsed lehed. Kauripuu võib kasvada kuni 50 meetri kõrguseks ning elada üle 2000 aasta vanaks, ta on hiidsekvoia järel suuruselt maailma teine puuliik. Suurim kauripuu on Tane Mahuta (maoori keeles 'metsa isand'), mis on 51 meetrit kõrge, tüve ümbermõõduga 13,7 meetrit ning ligikaudu 1300 aastat vana.\n\nAjalugu\n\nKauripuu puit on tugev ning vastupidav, 1830. aastatel hakati metsi üles töötama nii kohaliku turu kui ekspordi jaoks ning tänapäeval on kunagistest kaurimetsadest järel 7000 ha ehk 4%, mis on range kaitse all. 1940. aastaks oli enamik kaurimetsadest maha võetud või põletatud. Alles siis kehtestati kauripuu raiumiseks erikord, kuid nõnda pikaealise puu jaoks oli juba hilja. Puitu eksporditi Austraaliasse ja Suurbritanniasse ning kasutati põhiliselt laeva- ja majaehituses.\n\nLevik\n\nKauripuitu leidub ka soostunud aladel. Tänapäeval kaevatakse maapõuest neid puid, mis kunagistel aegatel on tormide tõttu maha jäänud. Puidu kännu osa on erilise tekstuuriga ning hinnatud oma ilu poolest. Eriti sobib see puit mööbli, tsisternide, vaatide ja aedade valmistamiseks. Poleeritud puidu värvus varieerub beežist tumepruunini.\n\nNüüdseks on alles jäänud ainult mõned looduskaitse all olevad reservid, mis meelitavad kohale palju turiste.\n", "id": "ekk_Latn_201118"}
{"text": "Amílcar Cabral\n\nAmílcar Lopes Cabral (varjunimi Abel Djassi; 12. september 1924 Bafatá, Portugali Guinea – 20. jaanuar 1973 Conakry) oli Portugali Guinea ja Roheneemesaarte vabadusvõitleja.\n\nTema vanemad olid pärit Roheneemesaartelt, kuid isa töötas Portugali Guineas õpetajana. Kui poiss oli kaheksa-aastane, naasis perekond Roheneemesaartele. Nad elasid Mindelos. Õpilasena töötas Amílcar raadiojaamas ning kirjutas luuletusi ja poliitilisi artikleid Roheneemesaarte identiteedi toetuseks. Aastal 1943 lõpetas ta kooli ning 1944 kolis perekond Praiasse, kus Amílcar töötas trükikojas, kuni ta sai 1945 stipendiumi Lissabonis troopilise põllumajanduse õppimiseks. Seal moodustasid Aafrikast pärit üliõpilased poliitilisi ringe. Pärast agronoomiahariduse saamist 1950 töötas Amílcar Cabral kaks aastat Portugalis Santarémis.\n\nAastal 1952 asus ta agronoomina tööle Guinea-Bissaus. Jälitatuna poliitilise kihutustöö pärast talupegade seas põgenes Cabral Angolasse. Koos Aristides Pereira, oma poolvenna Luís de Almeida Cabrali ja teistega asutas ta 1956 partei, mis peagi sai nimeks Guinea ja Roheneeme Sõltumatuse Aafrika Partei (PAIGC).\n\nAastal 1963 tuli partei põranda alt välja ja avas büroo Guineas. Samal aastal, pärast Pidjiguiti veresauna, alustas PAICG relvastatud ülestõusu, mis laienes 1974. aastani kestnud koloniaalsõjaks.\n\nCabral kaitses Portugali Guinea ja Roheneemesaarte vabadusvõitlust ÜRO-s, 1970 privaataudientsil paavst Paulus VI juures, Euroopa parlamentides, Aafrika poliitikute ees ning ajakirjanduses. Ta tegi koostööd Sotsialistliku Internatsionaaliga ning oli Olof Palme ja François Mitterrandi sõber. Sotsialistidele avaldasid muljet tema kolonialismivastasus, toetus mitteühinemisliikumisele ja veenev intellektuaalsus.\n\nPortugali sõjavägi ja salapolitsei PIDE püüdsid korduvalt Cabrali tappa. Novembris 1970 püüti operatsiooni Mar Verde käigus tappa nii Cabral kui ka Guinea president Ahmed Sékou Touré ning hävitada Guinea sõjalennukid maa peal. Cabrali perekond pääses ehmatusega, kuid tema kõrvalkorteris elanud arsti perekond sai raskesti haavata ning üks lastest sai surma.\n\n20. jaanuaril 1973 püüdis osa PAICG-i kukutada armeest partei Roheneemesaarte päritolu juhtkonda. Cabral peeti koos abikaasa Maria Helenaga nende korteri ees kinni. Cabral ei lasknud end aheldada ning PAICG-i mereväeohvitser Inocêncio Cani laskis ta maha. Selle teo motiivid on tänini ebaselged.\n\nAmílcar Cabrali surmapäev on Roheneemesaarte rahvuspüha.\n", "id": "ekk_Latn_201119"}
{"text": "Aditiivne funktsioon\n\nAditiivne funktsioon on funktsioon f, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust f(x+y) = f(x) + f(y). \\,\n\nKui f on kujutus ühest vektorruumist teise, siis kasutatakse nimetust aditiivne operaator. Näiteks iga lineaarne operaator on aditiivne.\n", "id": "ekk_Latn_201120"}
{"text": "Eskil Magnusson\n\nEskil Magnusson (sündis umbes 1170–1175, suri umbes 1227) oli Västergötlandi seadusekuulutaja.\n\nEskil Magnusson oli Magnus Minnisköldi poeg esimesest abielust ja seega Birger jarli poolvend.\n\nTa abiellus umbes 1217 Kristina Nilsdotter Blakega, kes oli kuningas Erik Püha tütretütar ja Norra jarli Håkon Hullu lesk.\n\nEskil Magnussonit mainitakse kirjalikult juba kuningas Knut Erikssoni valitsemisaja lõpul. Tema olevat kirjutanud Västergötlandi seaduse (Västgötalagen).\n\nEskil Magnussoni kodus Skaras oli hoitud lippu, mille all kuningas Erik Knutssoni väed võitlesid Gestilreni lahingus. Eskil aga kinkinud lipu 1219. aastal austusavaldusena teda külastanud Islandi seadusekuulutajale Snorre Sturlassonile.\n", "id": "ekk_Latn_201121"}
{"text": "Julia Mancuso\n\nJulia Marie Mancuso (sündinud 9. märtsil 1984 Renos) on Ameerika Ühendriikide mäesuusataja, olümpiavõitja (2006).\n", "id": "ekk_Latn_201122"}
{"text": "Loenduvalt aditiivne funktsioon\n\nLoenduvalt aditiivne funktsioon ehk täielikult aditiivne funktsioon on hulgafunktsioon μ, mis oma määramispiirkonna paarikaupa ühisosata hulkade suvalise jada {Aₙ} korral rahuldab tingimust\n\nIga loenduvalt aditiivne funktsioon on aditiivne, kuid vastupidine üldjuhul ei kehti.\n", "id": "ekk_Latn_201123"}
{"text": "Hulgafunktsioon\n\nHulgafunktsiooniks nimetatakse fikseeritud hulga H teatud alamhulkade süsteemil määratud funktsiooni, mille väärtuseks on arv. Selleks alamhulkade süsteemiks võib olla näiteks H kõigi alamhulkade hulk või mõni hulgal H määratud sigma-algebra.\n", "id": "ekk_Latn_201124"}
{"text": "Subaditiivne funktsioon\n\nSubaditiivne funktsioon on reaalarvulise väärtusega funktsioon, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust f(x+y) \\leq f(x) + f(y).\n\nSubaditiivne funktsioon on aditiivne parajasti siis, kui see on ühtlasi superaditiivne.\n", "id": "ekk_Latn_201125"}
{"text": "Superaditiivne funktsioon\n\nSuperaditiivne funktsioon on reaalarvuliste väärtustega funktsioon, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust f(x+y) \\geq f(x) + f(y).\n\nSuperaditiivne funktsioon on aditiivne parajasti siis, kui see on ühtlasi subaditiivne.\n", "id": "ekk_Latn_201126"}
{"text": "Richard Anthony Salisbury\n\nRichard Anthony Salisbury (2. mai 1761 Leeds – 23. märts 1829 London) oli Briti botaanik.\n\nTa oli Carl von Linné loodud süstemaatika äge vastane ega olnud seetõttu kolleegide seas tunnustatud. Aastal 1809 ilmus Salisbury sõbra Joseph Knighti nime all teos On the cultivation of the plants belonging to the natural order of Proteeae, mille tegelikuks autoriks peetakse Salisburyt. Hiljem selgus, et selles teoses avaldati hulk taimenimesid, mis pärinesid šoti botaaniku Robert Browni veel avaldamata tööst. Salisburyt süüdistati plagiaadis ning ta sattus teadlaste hulgas põlu alla.\n\nOsa avaldatud prootealiste nimetuste autorina on ka tänapäeval kirjas Joseph Knight.\n\nRichard Anthony Salisbury kirjeldatud taksonite juurde märgitakse autorilühend Salisb..\n", "id": "ekk_Latn_201127"}
{"text": "Aditiivsus\n\nAditiivsus on mitmetähenduslik sõna.\n\nAditiivsus on suuruse (nt keha ruumala, süsteemi impulsi) omadus. Aditiivsus on kujutuse (aditiivne kujutus) omadus, mille korral suuruste summa (ühendi) kujutis võrdub liidetavate kujutiste summaga. Aditiivne funktsioon Aditiivne arvuteooria Aditiivne tunnus\n", "id": "ekk_Latn_201128"}
{"text": "Antisionism\n\nAntisionism on sionismivastane ideoloogia, mil võib olla mitmesuguseid põhjendusi. Enamasti on antisionism vastureaktsioon sionismile, kuid antisionismiga võidakse põhjendada ka tavalist antisemitismi.\n\nOrtodoksse juudi rühmituse Neturei Karta liikmed usuvad, et traditsioonilise judaismi järgi on Iisrael paik, mille andis Jumal israeliitidele, ning ehkki juutide õigus sellele maale on alaline ja võõrandamatu, peab messias tulema enne, kui Iisrael võib naasta juutide kontrolli alla.\n", "id": "ekk_Latn_201129"}
{"text": "Kovariantne tagastustüüp\n\nObjektorienteeritud programmeerimises on võimalik alamklassides meetodeid üle kirjutada. Kui muuta ülekirjutatud meetodi tagastustüüpi, siis seda tehnikat nimetatakse kovariantseks tagastustüübiks.\n\nTavaliselt kovariantse tagastustüübi puhul peab alamklassi meetodis deklareeritav tagastustüüp jääma samaks, või olema üks selle tagastustüübi alamklassidest, järgides Liskovi asendusprintsiipi.\n", "id": "ekk_Latn_201130"}
{"text": "Pliiaku\n\nPliiaku (ka happeaku) on levinud elektriakumulaatori tüüp.\n\nKuigi pliiakul on suhteliselt väike energia ja massi, samuti energia ja ruumala suhe, on tema eeliseks väga suur võimalik voolutugevus ning seetõttu suur võimsuse ja massi suhe. Nende omaduste pärast on pliiakud laialt kasutusel käivitusakudena liiklusvahendeil (autoakud] ja statsionaarse (paikse) puhvertoiteallikana katkematu elektertoite tagamiseks.\n\nPliiaku on kõige vanemat tüüpi elektriaku, mille leiutas 1859. aastal prantsuse füüsik Gaston Planté.\n", "id": "ekk_Latn_201131"}
{"text": "Emil Ever\n\nEmil Arnold Ever (7. august 1898 Tallinn – 22. september 1944 Võhma) oli eesti arst.\n\nTa osales Vabadussõjas.\n\nTa lõpetas 1919. aastal Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi. Aastatel 1921–1929 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas arsti diplomiga. Akadeemiliselt oli ta korp! Vironia liige.\n\nAlates 1929. aastast oli ta Leisi, Järvakandi ja Võhma jaoskonnaarst.\n\nTa oli Kaitseliidu Saaremaa maleva liige ja Kaitseliidu Leisi malevkonna arst.\n\nLasti maha Nõukogude patrulli poolt ja maeti hiljem Tallinna Vana-Kaarli kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_201132"}
{"text": "Hilda Espenberg\n\nHilda Espenberg (kuni 1931. aastani Hilda Habak; 24. veebruar 1904 Tallinn – 9. märts 1980 Tallinn) oli eesti arst.\n\nTa õppis 1924–1931 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, lõpetas selle arsti astmega. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilistlane.\n\nTöötas arstina Kõrgessaares, Mehikoormas, Kohtla-Järvel ja Kadrinas. 1933–1935 oli ta Naiskodukaitse Kõrgessaare jaoskonna esinaine.\n", "id": "ekk_Latn_201133"}
{"text": "Kakkpapagoi\n\nKakkpapagoi ehk kakapo (Strigops habroptila ehk S. habroptilus ) on papagoilaste sugukonda kakkpapagoi perekonda kuuluv Uus-Meremaal elav lind, ainuke lennuvõimetu papagoilane.\n\nKakkpapagoi on kakkpapagoilaste alamsugukonna ainus liik. Uus-Meremaal elavad papagoilastest veel kea ja kaaka, kes on nestorlaste alamsugukonna ainsad liigid.\n", "id": "ekk_Latn_201134"}
{"text": "Tõnis Ojakäär\n\nTõnis Ojakäär VR I/3 (24. august 1889 Kudina vald – 2. september 1969 Tallinn) oli eesti arst.\n\nTa õppis 1910–1914 Tartu ülikooli ja kuni 1917 Moskva ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas arstina, Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.\n\nTeenis Vabadussõjas, oli 1921–1924 Tartu 2. Sõjaväehaigla juhataja, seejärel eraarst Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_201135"}
{"text": "Sisekaitseakadeemia\n\nSisekaitseakadeemia (SKA; varem Eesti Sisekaitse Akadeemia, Eesti Riigikaitse Akadeemia; inglise keeles Estonian Academy of Security Sciences) on Siseministeeriumi haldusalas olev rakenduskõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiitsvaldkonnale ning maksu- ja tollisüsteemile).\n\nSisekaitseakadeemia missioon on aidata sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamisega kaasa stabiilsuse ja turvalisuse suurendamisele riigis. Kooli visioon on olla 2025. aastaks innovatiivne rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeolekualane õpi-, teadus- ja arenduskeskus.\n", "id": "ekk_Latn_201136"}
{"text": "Juhan Piir\n\nJuhan Piir (ka Johan Piir; 12. detsember 1886 Päri vald, Viljandimaa – 1974) oli Puiatu ja Raudna vallavanem.\n\nTa oli õpetaja aastail 1904–1917, kuni ostis Laiakivi talu Puiatu valda.\n\nTa on maetud Viljandi Pauluse koguduse kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_201137"}
{"text": "James Smith (ihtüoloog)\n\nJames Leonard Brierley Smith (26. oktoober 1897 – 7. jaanuar 1968) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi ihtüoloog.\n", "id": "ekk_Latn_201138"}
{"text": "Rühm\n\nSõnal \"rühm\" on mitu tähendust.\n\nRühm on eestikeelne vaste võõrsõnale grupp (vt ka Grupp (sõjandus)). Rühm on sõjaväeline allüksus. Rühm on mõiste algebras. Rühm on seriaalse meetodi juurde kuuluv mõiste. Rühm on õpilaste kogum pedagoogikas. Rühm on keemia mõiste. \"Rühm\" (originaalpealkirjaga \"Platoon\") on Oliver Stone'i 1986. aasta film (sõjadraama).\n", "id": "ekk_Latn_201139"}
{"text": "Siberi seedermänd\n\nSiberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka (alamperekond Strobus).\n\nVahel käsitletakse siberi seedermändi alpi seedermänni (P. cembra) alamliigina. Siberi seedermännil on viimasest pisut suuremad käbid ja okastel on kolm vaigukanalit, mitte kaks.\n\nSiberi seedermänni venekeelse nime \"siberi seeder\" (сибирский кедр) järgi on seda puud vahel ka seedriks nimetatud, mis ei ole aga korrektne, sest seedrid ei kuulu mändide hulka, vaid omaette perekonda.\n", "id": "ekk_Latn_201140"}
{"text": "Dannar Leitmaa\n\nDannar Leitmaa (sündinud 15. oktoobril 1982) on eesti ajakirjanik.\n\nDannar Leitmaa lõpetas aastal 2001 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu.\n\nLeitmaa töötas aastatel 2007–2013 Eesti Päevalehe ajakirjanikuna, seejärel asus tööle Eesti Ekspressi. Tema artikkel Eesti Ekspressis paljastas Reformierakonna sisevalimiste pettuse. Leitmaale antud intervjuus paljastasid Henri Kaselo, Tarmo Lausing ja Mart Viisitamm Keskerakonna musta rahastamise.\n\nDannar Leitmaa sai koos Margus Järvega 2013. aastal Bonnieri preemia.\n", "id": "ekk_Latn_201141"}
{"text": "Maailmanäitus\n\nMaailmanäitus (Expo) on mitmes riigis ebaregulaarselt toimuv näitus, kus paljud riigid tutvustavad oma kultuuri ja vaatamisväärsusi. Algselt oli selle eesmärk tutvustada inimkonna (algnimetuses \"kõikide rahvaste\") tööstuse ja põllumajanduse tehnoloogilisi tippsaavutusi.\n\nEsimest korda toimus see ülemaailmsena 1851. aastal Londonis Hyde Parkis nimega \"Great Exhibition of the Works of Industry of All Nations\". Üleilmse maailmanäituse traditsiooni kujundamisel lähtuti Prantsuse Tööstusnäituste eeskujust.\n\nExpo maailmanäitust peetakse tänapäeval maailma suuruselt kolmandaks ürituseks jalgpalli maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude järel. Varem peeti seda üritust aga vaieldamatult maailma esiürituseks.\n", "id": "ekk_Latn_201142"}
{"text": "Muhu dessant\n\nMuhu dessant oli Saksa regulaarvägede dessantoperatsioon Muhu saarele 1941. aasta 14. septembri varahommikul.\n", "id": "ekk_Latn_201143"}
{"text": "Keskkonnaamet\n\nKeskkonnaamet (lühend KeA) on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu Eesti riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist.\n\nKeskkonnaamet loodi 1. veebruaril 2009 maakondlike keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse ja Kiirguskeskuse baasil. 1. jaanuaril 2021 liideti Keskkonnaametiga Keskkonnainspektsioon.\n\nKeskkonnaamet korraldab igal aastal kõigile keskkonnahariduse edendajatele ning huvilistele Keskkonnahariduse konverentsi.\n", "id": "ekk_Latn_201144"}
{"text": "Erik Eriksson\n\nErik Eriksson ehk Erik XI, hiljem on teda nimetatud ka Erik Kokutav ja Lombakas (1216 Taanis – 2. veebruar 1250) oli Rootsi kuningas esmalt alaealisena 1222–1229 ja hiljem alates 1234 kuni oma surmani.\n\nErik XI-ks on teda nimetatud üksnes tagantjärele. Ta ise nimetas ennast Erik III-ks . Ta oli kuningas Erik Knutssoni ainus poeg.\n\nErik sündis pärast oma isa surma ja asus kuningatroonile 1222 pärast kuningas Johan Sverkersson noorema surma. Juba 1216, kui Johan Sverkersson kuningaks valiti, tahtis paavst vastsündinud Erikut Rootsi monarhiks. Rootsi kõrgülikud eelistasid siiski Johanit, kes siis oli 15-aastane ja seega küps ise otsustama.\n\nPärast 7 aastat troonil alaealisena kukutati Erik võimult pärast lüüasaamist Olustra lahingus aastal 1229. Rootsit oli selle aja jooksul juhtinud nõukogu, millesse kuulus võimu haaranud Knut Holmgersson hüüd nimega Pikk. Aastal 1234 Knut II suri ja Erikust sai taas kuningas. Ta püsis troonil kuni oma surmani (1250). Eriku valitsemise ajast (1224) pärineb Rootsi kuninglik vapp. Vapil on kujutatud kolme kroonitud leopardi.\n\nTema jarliks oli esmalt Ulf Fase ja pärast Birger jarl ehk Birger Magnusson, kes oli abielus Eriku õe Ingeborg Eriksdotteriga.\n\nErik oli abielus Katarina Sunesdotteriga Bjälbo suguvõsast, kuningas Sverker Karlsson noorema tütretütrega. Ta suri lastetult ja on maetud Varnhemi kloostrikirikusse.\n\nEriku kroonika kohaselt oli kuningas Erik lombakas ja kokutas. Sellest lähtudes on teda edaspidi kirjanduses nimetatudki \"Erik Lombakaks ja Kokutajaks\".\n", "id": "ekk_Latn_201145"}
{"text": "Louise\n\nLouise on naisenimi.\n\nSee nimi on moodustatud mehenimest Louis.\n\nAmeerika Ühendriikides on selle nime populaarsus aja jooksul oluliselt vähenenud. Aastail 1908–1920 kuulus see 20 kõige populaarsema tüdrukutele pandava nime hulka ja kõrgeim koht oli 17. Seevastu 1938. aastal langes nimi välja 50 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1949. aastal 100 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1961. aastal 200 populaarsema tüdrukunime hulgast, 1972. aastal 500 populaarsema tüdrukunime hulgast ja 1992. aastal 1000 populaarsema tüdrukunime hulgast.\n", "id": "ekk_Latn_201146"}
{"text": "Kaheldav nõiahammas\n\nKaheldav nõiahammas (Lotus ambiguus) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.\n", "id": "ekk_Latn_201147"}
{"text": "Ruprechti nõiahammas\n\nRuprechti nõiahammas (Lotus ruprechtii) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.\n", "id": "ekk_Latn_201148"}
{"text": "Harilik nõiahammas\n\nHarilik nõiahammas (Lotus corniculatus) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.\n", "id": "ekk_Latn_201149"}
{"text": "Nõmm-nõiahammas\n\nNõmm-nõiahammas (Lotus callunetorum) on liblikõieliste sugukonda nõiahamba perekonda kuuluv taim.\n", "id": "ekk_Latn_201150"}
{"text": "9. Üksik Jalaväepataljon\n\n9. Üksik Jalaväepataljon (algselt Pärnu kaitsepataljon ja 9. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa Pärnus.\n\nPolgu, hilisema üksikpataljoni asutamise päevaks loeti 16. jaanuari 1919. aastal, 4. mail 1919. aastal nimetati Kaitseliidu Pärnu maleva liikmetest ja mobiliseeritutest moodustatud Pärnu kaitsepataljon – 9. Jalaväepolguks.\n\nPärast Tartu rahulepingu sõlmimist jäi 1. Jalaväepolk piirile teostama piirivalvet, 1. jaanuarist kuni 12. juulini 1921 kuulus pataljon IX pataljonina 1. Jalaväepolku.\n\n12. juulist 1921 kuni 1. oktoobrini 1928. aastal kuulus pataljon 6. jalaväepolgu koosseisu.\n\n8. juulil 1928 väeosale annetatud lipu varda hõbevõrul on väeosa nimetatud REGIMENTUM INFANTERIAE IX.\n\nPataljon likvideeriti lõplikult 21. detsembril 1940. aastal seoses Eesti sõjaväe üldise likvideerimisega.\n", "id": "ekk_Latn_201151"}
{"text": "5. Üksik Jalaväepataljon\n\n5. Üksik Jalaväepataljon (algselt 5. Jalaväepolk) oli Eesti Rahvaväe, Kaitseväe ja sõjaväe väeosa Rakveres.\n\nJalaväepolgu, hilisema üksiku pataljoni asutamise päevaks loeti 21. november 1918 – päev, mil Eesti Ajutine Valitsus võttis vastu otsuse Eesti rahvaväe 1. Diviisi ja selle koosseisu kuuluvate väeosade, sh 5. Jalaväepolgu moodustamiseks.\n\nVäeosa nimetati 5. Üksikuks Jalaväepataljoniks alates 1. oktoobrist 1928.\n", "id": "ekk_Latn_201152"}
{"text": "Sõmerpalu vasallilinnus\n\nSõmerpalu vasallilinnus (saksa keeles Sommerpahlen) oli Kursellide aadliperekonnale kuulunud vasallilinnus Tartu piiskopkonnas, mis asus Urvaste kihelkonnas hilisemal Võrumaal. Tänapäeval jääb see Võrumaale, Võru valda, Sõmerpalu aleviku territooriumile ja paikneb Võhandu jõe paremal kaldal, enne selle suubumist Vagula järve.\n", "id": "ekk_Latn_201153"}
{"text": "Magnus Aidalukk\n\nMagnus Aidalukk (rootsi keeles Magnus Ladulås; 1240 – 18. detsember 1290 Visingsö), Magnus Birgersson (jarl Birger Magnussoni poeg), teistes keeltes tihti Magnus III, oli Rootsi kuningas aastatel 1275–1290.\n\nSai peale oma venna Valdemar Birgerssoni kukutamist taanlaste abiga troonile. Tugevdas rüütliväele, alam- ja keskfeodaalidele ning kirikule toetudes kuningavõimu Rootsis.\n\n1279. aastal lõi ta Alsnö statuudiga maksuvabade meeste (frälse) seisuse. Magnus Aidalukk piiras läänimeeste omavoli talupoegade suhtes, kuid samas vabastas kiriku 1281. aastal riigimaksust, mis tõstis talupoegade maksukoormust.\n", "id": "ekk_Latn_201154"}
{"text": "Intel 4004\n\nIntel 4004 ehk 4004 oli 4-bitine Inteli keskprotsessor, mis tuli müügile 1971. aastal. Tegemist oli esimese mikroprotsessoriga, mille tegi võimalikuks räni laialdasem kasutuselevõtt loogikalülituste tootmisel. 4004 loojaks oli Federico Faggin, kes juhtis projekti algusest lõpuni 1971. aastal. Marcian Hoff sõnastas ja juhtis arhitektuurilist ettepanekut 1969. aastal ning Masatoshi Shima andis oma panuse arhitektuuri ja hiljem ka loogika kujundamises. Täielikult töötava 4004 esimene tarnimine toimus 1971. aasta märtsis Jaapani ettevõttele Busicom Corp, 141-PF printimiskalkulaatori tehnilise prototüübi jaoks.\n\n4004 oli esimene juhuslik loogikalülitus, mis oli integreeritud ühte kiipi, kasutades MOS (metalli-oksiid-pooljuht) silicon gate tehnoloogiat (SGT).\n\nNovember 1971 tehti prohvetliku reklaamiga: \"Uue ajastu kuulutamine integreeritud elektroonikas\", 4004 turul üldsusele kättesaadavaks. 4004 oli esimene monoliitne protsessor, mis oli täielikult integreeritud ühte väikesesse kiipi. Selline integreerimine oli võimalik tänu uue silicon gate tehnoloogia kasutusvõtule integraallülituste jaoks.\n\nMikroprotsessor 4004, 4001 ROM, 4002 RAM ja 4003 Shift Register moodustasid Intel MCS-4 kiibikomplektis neli kiipi. Nende komponentide abil saab ehitada väikeseid arvuteid erineva mälumahuga ja I/O-võimalustega.\n", "id": "ekk_Latn_201155"}
{"text": "Intel 4040\n\nIntel 4040 ehk 4040 oli Inteli mikroprotsessor, mis tuli müügile 1974. aastal. See oli Intel 4004 järeltulija, mida oli eelkäijaga võrreldes mõnevõrra täiustatud.\n\nIntel 4040 töötas välja Federico Faggin.\n", "id": "ekk_Latn_201156"}
{"text": "Bryan Ferry\n\nBryan Ferry (sündinud 26. septembril 1945 Washingtonis Suurbritannias) on inglise laulja ja laulukirjutaja. Ta on tunud sarmika visuaalse ja vokaalse stiiliga pälvides hüüdnime 'The Electric Lounge Lizard'.\n\nFerry sai tuntuks 1970-ndate alguses ansambli Roxy Music solisti ja peamise laulukirjutajana. 1973. aastast on tal olnud ka edukas soolokarjäär. 2001. aastal oli ta Grammy-auhinna nominent.\n", "id": "ekk_Latn_201157"}
{"text": "Intel 8080\n\nIntel 8080 ehk 8080 on firma Intel mikroprotsessor, mida esitleti 1974. aasta aprillis. See oli üks esimesi 8-bitilisi laiatarbe mikroprotsessoreid.\n", "id": "ekk_Latn_201158"}
{"text": "Intel 8085\n\nIntel 8085 oli 8-bitine elektronarvuti keskseade-kiip, mida tootis USA tehnoloogiaettevõtte Intel. Protsessorit esitleti esmakordselt 1976. aasta märtsis. See ühildus tarkvaraliselt oma eelkäija Intel 8080-ga. Erinevalt eelkäijast sai 8085-ga ehitada lihtsamaid ja odavamaid väikearvutisüsteeme, sest see vajas senisest lihtsamat +5-voldist toitepinget ja sellest tulenevalt nõudis vähemkeerukat riistvara (toiteplokke ja lisalülitusi). Protsessorit sai kasutada arvutites, milles töötas CP/M operatsioonisüsteem.\n\n8085 liideti emaplaadile 40-kontaktilise ühendusega. Kontaktikombinatsioonide maksimeerimiseks kasutas 8085 kordistavat aadressi/andmeside (AD0-AD7) siini. 8085 vooluahel nõudis 8-bitist aadressiriivi. Selleks tootis Intel mitut sisseehitatud aadressilukuga tugikiipi – 2-kilobaidise EPROM-i ja 16 sisend/väljundviiguga kiipi 8755 ning 256-baidise RAM-i, 22 sisend/väljund-viigu ja 14-bitise programmeeritava taimer/loenduriga kiipi 8155.\n\n8080 ja 8085 jäid alla Zilogi protsessorile Z80, mida kasutati CP/M arvutites kõige enam. 1980. aastate algul kasutati Z80 protsessoreid palju ka väikearvutites, mille turg kiiresti kasvas.\n\n8085 oli pikka aega kasutusel tänu sisseehitatud sisend/väljundjadale ja viiele prioriteetkatkestile, millel olid mikrokontrollerilaadsed omadused, mida Z80 keskseadmel ei olnud. 1970. aastate lõpus hakati 8085-t kasutama toodetes DECtape II ja VT102 videoterminal, mis olid väga vastupidavad.\n\n8085 tootmine lõpetati 2000. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201159"}
{"text": "Araukaaria\n\nAraukaaria (Araucaria) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.\n\nPerekonda kuulub 19 liiki, millest 13 on Uus-Kaledoonia endeemid. Ülejäänud araukaarialiigid kasvavad Ida-Austraalias, Uus-Guineal, Norfolki saarel ja Lõuna-Ameerika lõunaosas. Uus-Kaledoonial on nad säilinud saare suhtelise eraldatuse ja stabiilsuse tõttu.\n\nAraukaariad on reliktid. See perekond kujunes välja juba varases keskaegkonnas. Kuni kriidiajastu lõpuni oli see ka põhjapoolkeral levinud.\n\nAraukaariad on massiivse püstise tüvega puud, mis kasvavad 30–80 meetri kõrguseks. Oksad on horisontaalsed; kasvavad männastena ning on kaetud nahkjate okastega. Mõnel liigil on okkad laiad, lehetaolised.\n\nEnamik liikidest on kahekojalised, aga mõned ka ühekojalised või muudavad sugu oma eluajal.\n\nEmaskäbid kasvavad tavaliselt täiesti puu ladvas, on ümmargused ja 7–25 cm läbimõõdus. Neis on 80–200 suurt söödavat seemet, mis meenutavad seedripähkleid, aga on suuremad. Isaskäbid on väiksemad, 4–10 cm pikad ja kas kitsad või silindrilised, 1,5–5 cm läbimõõdus.\n\nAraukaariad kasvavad metsas ja makjas, eelistades avatud paiku.\n\nTuntuim sellesse perekonda kuuluv liik tšiili araukaaria, mille teaduslik nimi on Araucaria araucana. See nimetus tuleneb Kesk-Tšiilis ja Edela-Argentinas elavate maputšede hispaaniakeelsest nimest Araucano. Sellest on pärit ka maputšede eestikeelne paralleelnimetus \"araukaanid\". Selle rahva eluala hõlmas tšiili araukaaria põhilise levila ja rahva järgi on ka puu nimetatud. Maputšede omakeelne nimetus araukaariate kohta on Pehuén ja mõned maputšed nimetavad iseennastki nimega pehuenches ('Pehuéni inimesed'), sest nad koguvad suurel hulgal araukaariaseemneid söögiks.\n\nMõnda araukaarialiiki kasvatatakse ilutaimena omapärase sümmeetrilise võra poolest. Mõnel liigil, näiteks brasiilia araukaarial ja Cunninghami araukaarial, on väärtuslik puit. Paljudel liikidel on söödavad seemned.\n\nBrasiilia ja tšiili araukaariat kasvatatakse Musta mere kaldal ja Kaukaasias ja Krimmis vabas õhus. Kõrget ja Bidwilli araukaariat kasvatatakse ka eluruumides ja palmimajades.\n", "id": "ekk_Latn_201160"}
{"text": "Identiteedivargus\n\nIdentiteedivargus on isiku identiteedi volituseta kasutamise ehk teise isiku tähtsate isikuandmete (nimi, isikukood, dokument või pangakaart) andmete kuritarvitamine, mille tulemusena tekitatakse isikule materiaalset või moraalset kahju.\n\nIdentiteet tähistab isikusamasust, mis võib väljenduda isiku mis tahes omadustes või toimingutes, mida teised isikud tema tuvastamiseks piisavaks peavad.\n\nIdentiteedivargus on isiksusõiguste rikkumine. Isiksusõigusteks on isiku õigus informatsioonilisele enesemääratlemisele ehk tema õigus otsustada, mida ta enda kohta teistele avaldada soovib; isiku enesekujutamisõigus, mille järgi vaid isikul endal on õigus iseendana esineda ja sedagi juhul, kui ta seda soovib või vajalikuks peab.\n", "id": "ekk_Latn_201161"}
{"text": "Heitmed\n\nHeitmed (inglise emissions, eestikeelne tõlge emissioonid on vale) on keskkonda heidetud mis tahes objektid, ained jne. Enamasti on need kas prügi, heitvesi vms. Mõiste \"heitmed\" (ainsuses: heide, ainsuse omastav: heitme) ei hõlma heidetud ainete kogust; viimast väljendab \"heide\" (omastav: heite) ehk \"emissioon\" või \"heitkogus(ed)\".\n", "id": "ekk_Latn_201162"}
{"text": "Korea seedermänd\n\nKorea seedermänd (Pinus koraiensis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma ja alamperekonna Strobus sektsiooni Cembrae.\n", "id": "ekk_Latn_201163"}
{"text": "Midway lahing\n\nMidway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani merevägede vahel toimunud lahing, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega.\n\nJaapan soovis pärast rünnakut Pearl Harborile elimineerida USA mereväe võitlusvõime, et sundida USA sõjast väljuma. Jaapanlased lootsid, et veel üks raske kaotus sunniks Ameerika Ühendriigid kapituleeruma ja see oleks võimaldanud jaapanlastel kehtestada Vaiksel ookeanil Jaapani ülemvõimu. Jaapanlaste lahinguplaani õnnestumisel oleks USA lennukikandjad lõksu meelitatud ja hävitatud, ning see oleks võimaldanud valmistuda Fidži, Samoa ja Hawaii vallutamiseks.\n\nJaapanlaste plaan ebaõnnestus, sest ameeriklaste mereväge alahinnati ja USA signaalluure suutis määrata kindlaks rünnaku kuupäeva, asukoha ja lahinguplaani, mis võimaldas USA mereväel lahinguks valmistuda ja jaapanlasi üllatada. Jaapan kaotas lahingus kõik oma suured lennukikandjad ja raskeristleja, samas kui USA kaotas ainult ühe lennukikandja ja hävitaja. Pärast Midway lahingut ja osade Saalomoni saarte tagasivallutamist ei suutnud Jaapan oma kaotatud laevu ega meeskondi enam uutega asendada, mistõttu peetakse Midway lahingut II maailmasõja üheks pöördepunktiks.\n", "id": "ekk_Latn_201164"}
{"text": "Old Trafford\n\nOld Trafford on jalgpalli- ja ragbistaadion Inglismaal Suur-Manchesteri linnkrahvkonnas Traffordi vallas Stretfordi linnas.\n\nSee on Manchester Unitedi kodustaadion. Old Trafford mahutab 75 643 pealtvaatajat ning on sellega Inglismaa suuruselt teine, Suurbritannia suuruselt kolmas ja Euroopa suuruselt üheteistkümnes staadion.\n\nSeal on peetud 1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ja 1996. aasta Euroopa meistrivõistluste mänge ning 2003. aasta Euroopa Meistrite liiga finaal. 1998. aastal toimus Old Traffordil Suurbritannia ragbi liiga finaal.\n\nOld Trafford maksis 90 000 naelsterlingit. Staadioni projekteeris arhitekt Archibald Leitch.\n\nStaadionil on lisaks spordiüritustele toimunud muidki üritusi. Nii on seal andnud kontserte Bon Jovi, Genesis, Bruce Springsteen, Status Quo, Rod Stewart ja Simply Red. Seal on peetud pulmi, jõulupidusid ja ärikonverentse.\n", "id": "ekk_Latn_201165"}
{"text": "Leo IX\n\nLeo IX (Bruno, saksa ajalookirjutuses Bruno von Egisheim-Dagsburg, prantsuse ajalookirjutuses Bruno d'Eguisheim-Dagsbourg või Eguisheim-Dabo; 21. juuni 1002 – 19. aprill 1054) oli paavst aastatel 1049–1054. Ta oli 152. paavst.\n\nBruno sündis tänapäeval Prantsusmaale kuuluvas Eguisheimis Egisheimi ja Nordgau krahvi Hugo VI ning tema abikaasa Heilwigi neljalapselises peres. Ta oli suguluses hilisemate Saksa-Rooma keisrite Konrad II ja Heinrich III-ga. Bruno ristiisa oli krahv Hugo IV. Ta on esimene paavst, kelle sünnikuupäev on teada.\n\nBruno asus viieaastaselt õppima Touli piiskopi Bertholdi juurde. Ta sai 1017 Saint-Étienne (Sankt-Stephanus) katedraali kanoonikuks ja ordineeriti diakoniks. Anonüümse krooniku (ühe versiooni järgi Touli ülemdiakon Wibert) kirjutatud eluloo \"Vita Leonis IX\" alusel ründasid Brunot ühel õppevaheajal tigedad loomad, kes vigastasid teda sedavõrd rängalt, et ta oli lausa suremas, kuid koges siis ilmutust, kus püha Benedictus puudutas tema haavu ristiga, mistõttu need paranesid.\n\nBruno sugulased saatsid ta 1024 Saksa kuninga õukonda, kus ta teenis õukonna kabelis. Ta tegutses 1025–1026 Saksa kuninga Konrad II alluvuses olnud Touli piiskopi väe ülemana Lombardias. Konrad II määras Bruno 9. septembril 1027 Touli piiskopiks ja ta jäi sellesse ametisse 1051. aastani. Piiskopina kutsus ta vaimulikke järgima moraalseid nõudeid ja edendas munklust. Ta vahendas 1032 läbirääkimisi Konrad II ja Prantsusmaa kuninga Henri I vahel.\n\nBrunole meeldis muusika.\n", "id": "ekk_Latn_201166"}
{"text": "Vaabina vasallilinnus\n\nVaabina vasallilinnus (saksa keeles Ülzen, Uelzen) oli Tartu piiskopkonna lõunaosas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Võru maakonna Antsla valla Vaabina küla territooriumil. Keskaja lõpu poole, XVI sajandil kuulus see Tiesenhausenite aadliperekonnale.\n\nTänapäeval on vaadeldav linnuse lõunapoolne, kohati mitmeastmeline kaitsevall, läbi mille rajati nõukogude ajal Antsla–Vaabina maantee nr. 70. Linnusekünka ala edelaservas võib täheldada maapinnas mingite müürikatkete olemasolu. Ka omaaegne, praeguseks hävinud mõisa peahoone paiknes linnuseala lõunaküljel.\n", "id": "ekk_Latn_201167"}
{"text": "Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)\n\nKiltsi vasallilinnus (saksa keeles Weissenfeld, varem ka Alba Curia) oli keskaegne vasallilinnus Läänemaal praeguse Kiltsi küla territooriumil. Selle keskaegne nimi Valgevälja on üle kandunud naabruses asuvale külale. Praegu kasutatava nime sai paikkond linnust 16. sajandil vallanud Gilsenite järgi.\n\nKiltsi mõisa on esmamainitud 1323. aastal, linnus või kindlustatud elamu rajati sinna ilmselt järgneva sajandi jooksul. Tõenäoliselt ei olnud tegemist kuigi tugeva kindlusega ning see sai Liivi sõjas mitmeid purustusi. 17. sajandil kujundati linnuse peahoone ümber kahekorruseliseks renessanss-stiilis mõisahooneks, mis üldjoontes ilmselt säilitas keskaegse linnuse põhimahu ja -kuju.\n", "id": "ekk_Latn_201168"}
{"text": "Siegfriedi liin\n\nEnamasti mõeldakse Siegfriedi liini all 1930. aastatel rekonstrueeritud kaitseliini, mille sakslased võtsid kasutusele Teises maailmasõjas. Sakslased ise nimetasid Siegfriedi liini Läänevalliks.\n\nSiegfriedi liini kogupikkus oli 630 km, mille sisse mahtus üle 18 000 punkri, tunneli ja tankitõrjekraavi. Siegfriedi liin algas Hollandi vastast Reini äärest Klevest, kulges mööda Saksa Keisririigi läänepiiri ning lõppes Šveitsi piiri ääres.\n\nSiegfriedi liin rekonstrueeriti pigem propaganda eesmärkidel. Kaitserajatist korrastati ja ehitati üles pärast Reinimaa remilitariseerimist.\n", "id": "ekk_Latn_201169"}
{"text": "Eberhard von der Borch\n\nEberhard von der Borch (ka Ewerhard Borchk) oli Liivi ordu rüütelvend, keda on mainitud 1451. aasta visitatsiooniprotokollis.\n\nEberhardi vanemad olid Johann von der Borch ja Sophia von der Lappe zu Ruhr, tema vend Friedrich oli samuti Liivi ordu liige ja hilisem Pärnu komtuur. Ilmselt oli ka ordumeister Bernd von der Borch talle üpris lähedane sugulane. Borch sündis Lippe isandkonnas (Herrschaft) Detmoldis. 1451. aastal on teda märgitud Narvas oleva rüütelvennana. Tema hilisemast saatusest aga midagi teada pole.\n", "id": "ekk_Latn_201170"}
{"text": "Interpoleerimine\n\nInterpoleerimine ehk interpolatsioon on arvutusmatemaatikas kasutatav meetod funktsiooni vahepealsete väärtuste hindamiseks ette antud diskreetsete väärtuste alusel.\n\nInseneerias ja praktilistes teadustes kirjeldatakse süsteeme diskreetsete funktsioonide ja tabelitega, mis on saadud katsetulemuste põhjal. Erinevalt pidevatest funktsioonidest ei kirjelda aga diskreetsed funktsioonid kõiki võimalikke muutujate väärtusi ning tihti on vaja kahe diskreetse punkti vahele jäävat väärtust hinnata interpolatsiooni teel.\n\nVahel kasutatakse interpolatsiooni ka keeruliste funktsioonide lihtsustamiseks, et vähendada arvutustele kuluvat aega ja ressursse. Sellisel juhul tuleb hinnata, kas lihtsustamisest saadav arvutusressursside kokkuhoid kaalub üles interpolatsioonist tekkiva vea.\n", "id": "ekk_Latn_201171"}
{"text": "Friedrich von der Borch\n\nFriedrich von der Borch (ka Frederich või Friderich Borg; surnud 22. märtsil 1484) oli Liivi ordu liige ja Pärnu komtuur aastal 1481.\n\nFriedrichi vanemad olid Johann von der Borch ja Sophia von der Lappe zu Ruhr, tema vend Eberhard oli samuti Liivi ordu liige. Ordumeister Bernd von der Borch oli ilmselt talle üpris lähedane sugulane. Borch oli pärit Lippe isandkonnast (Herrschaft) Detmoldist. 1451. aastal on teda mainitud rüütelvennana Viljandis, 1481. aastal oli ta aga Pärnus komtuuriks. Järgneval kolmel aastal pole tema ametikohta teada, kuid 1484. aastal langes ta Neuermühleni lahingus Riia linna vastu.\n", "id": "ekk_Latn_201172"}
{"text": "Johann von der Borch\n\nJohann von der Borch oli Saksa ordu liige ja Middelburgi komtuur Hollandis aastal 1455.\n\nJohann von der Borch on ainus teadaolev suguvõsa liige, kes teenis Saksa ordu peaharus. Samas olis kolm Borchi Liivi ordu liikmed, neist üks, Bernd von der Borch, sai ka ordumeistriks.\n", "id": "ekk_Latn_201173"}
{"text": "Denis' saar\n\nDenis on Seišellidele kuuluv saar India ookeanis.\n\nSaare pindala on 1,31 km². Saar on madal, kõrgus kuni 4 m. Saar on eraomanduses.\n", "id": "ekk_Latn_201174"}
{"text": "Teedelagu\n\nTeedelagu (vene keeles распутица rasputitsa, ukraina keeles бездоріжжя bezdorižžja) on märjemate perioodidega kaasnev looduslik nähtus, näiteks kevadel või sügisel, aga ka soojal talvel, mil liigniiskuse tagajärjel muutuvad pinnasteed mülkaks. Teedelagu tekib kevadise sula ja sügisvihmade tagajärjel.\n", "id": "ekk_Latn_201175"}
{"text": "Santiago Bernabéu staadion\n\nSantiago Bernabéu staadion (hispaania Estadio Santiago Bernabéu) on jalgpallistaadion Chamartíni linnaosas Madridis. Staadion kuulub Madridi Realile. Tänapäeval on Santiago Bernabéul 81 454 pealtvaatajakohta. Staadion on UEFA 4. kategooria staadion.\n\nStaadionil on peetud Euroopa meistrite karikasarja finaalmäng aastatel 1957, 1969 ja 1980 ning 2010. aastal toimus seal Meistrite liiga finaal. Samuti oli staadion 1982. aasta maailmameistrivõistluste ja 1964. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalmängude toimumispaik.\n\nEnne selle staadioni valmimist oli Madridi Reali kodustaadioniks Chamartíni staadion (Estadio de Chamartín, ametlikult Campo del Real Madrid Club de Fútbol). 1945. aastal alustati uue staadioni ehitamist. Staadion avati ametlikult 14. detsembril 1947 kohtumisega Madridi Reali ja Portugali klubi Os Belenenses vahel. Staadion kandis tollal nime Nuevo Estadio Chamartín. Klubi presidendi Santiago Bernabéu nime sai staadion aastal 1955.\n", "id": "ekk_Latn_201176"}
{"text": "Emirates Stadium\n\nAshburton Grove, sponsori järgi Emirates Stadium või ka lihtsalt The Emirates, on jalgpallistaadion Londonis, Suurbritannia suuruselt viies staadion.\n\nEmirates Stadium kuulub klubile Arsenal FC. Staadion avati juulis 2006. Selle tribüünid mahutavad 60 355 inimest. Staadioni ehitus läks maksma 390 miljonit naelsterlingit (470 miljonit tänapäeva naelsterlingitesse arvutatult).\n", "id": "ekk_Latn_201177"}
{"text": "Peter Stackelberg\n\nPeter Stackelberg (ka Peter von Stackelberg; umbes 1480 – 25. augustil 1545) oli Tartu piiskopkonna vasall, stiftifoogt aastatel 1522–1532 ja 1542–1545.\n\nPeter von Stackelbergi isa oli Tartu vasalli Arnd von Stackelberg (surnud 1504), kes Stackelbergi suguvõsa pärast pikaajalist pausi taas Liivimaale tõi. Ta sündis Kambjas umbes 1480. aastal ning võttis nooruses osa Wolter von Plettenbergi sõjakäikudest venelaste vastu Liivimaa-Moskva sõjas. 1522. aastal sai temast esimest korda Tartu stiftifoogt, samal aastal osales ta piiskopi esindajana ka Liivimaa maapäeval. Tema ametiaeg sattus väga keerulisse perioodi, sest Liivimaale jõudis reformatsioon. Tartus puhkes vastuhakk katoliikliku piiskopi Johannes Blankenfeldi vastu ning 1524. aastal ründasid linlased Toomemäge. Stackelberg astus koos väikese sõjasalgaga neile vastu ning tappis neist mitmed, kuid pidi siiski Tartu linnusesse taanduma. Pärast Blankenfeldi surma 1527. aastal jäi Stackelberg endiselt stiftifoogti ametisse, kuid 1532. aastal loobus ta ametist ja astus kloostrisse. Siiski jätkus peagi ka ta ilmalik elu: 1535–1537 võttis ta osa maapäevadest ning 1542. aastal nimetati ta uuesti Tartu stiftifoogtiks. Selleks jäi ta kuni oma surmani 1545. aastal.\n\nEt Peter von Stackelberg saavutas Tartu piiskopkonnas kõrge positsiooni ning tema lapsed olid alusepanijaks suguvõsa erinevatele harudele, võib teda nimetada ka Liivimaa Stackelbergide hiilgusele alusepanijaks.\n", "id": "ekk_Latn_201178"}
{"text": "Tuum (informaatika)\n\nTuum ehk kernel on operatsioonisüsteemi keskne osa, mis suhtleb vahetult riistvaraga. Kihilise arhitektuuriga arvutisüsteemide puhul võib tuuma vastandiks mõelda kesta, mille ülesanne on suhelda kasutajaga. Tuum on ka esimene osa operatsioonisüsteemist, mis laaditakse arvuti käivitamisel mällu. Oma olulisuse pärast operatsioonisüsteemi ohjamisel, laaditakse tuuma lähtekood mälus kaitstud piirkonda, et välistada tuuma ülekirjutamist teiste programmide poolt.\n\nTuuma peamine ülesanne on hallata arvuti riistvara ja ka protsessilõimi. Tuum vastutab, et iga protsess saab oma arvutusaja protsessoril. Tuuma teisteks ülesanneteks on pakkuda algtasemel haldust ülejäänud süsteemikomponentide jaoks, hallates muutmälu, failiohje ning ka sisend/väljundit. Kerneli liideseks operatsioonisüsteemis on madala taseme abstraktsioonikiht ning tuuma hallatavad protsessid peavad küsima tuuma käest ressurssi (mitte otse suhtlema seadmega), tavaliselt läbi süsteemikutsungite.\n", "id": "ekk_Latn_201179"}
{"text": "Bobisõit 2002. aasta taliolümpiamängudel\n\nBobisõit 2002. aasta taliolümpiamängudel toimus 16.–23. veebruarini Utah' Olympic Parkis, Salt Lake Cityst idas.\n", "id": "ekk_Latn_201180"}
{"text": "Ruhja piirkond\n\nRuhja piirkond (läti keeles Rūjienas novads) oli 2009–2021 1. järgu haldusüksus Lätis. Piirnes põhjas Eestiga.\n\nPiirkonna keskuseks oli Ruhja linn.\n\nArvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Ruhja piirkonna elanikest lätlasi 90,52%, venelasi 4,14%, valgevenelasi 1,34%, ukrainlasi 1,04% ja teistest rahvustest inimesi 2,96%.\n\nPiirkond asus Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.\n\nPiirkond moodustati 2009. aastal Valmiera rajooni Ipiku, Jeri, Loodi ja Vilpulka vallast. 2021. aastal liideti Ruhja piirkond Valmiera piirkonnaga.\n", "id": "ekk_Latn_201181"}
{"text": "2-eurone münt\n\nKaheeurone münt on euroalal käibel olev suurima väärtusega münt. See on käibel alates 2002. aastast. Euromündi avers ehk esikülg on kõigil riikidel ühine, revers ehk tagakülg on riikidel erinev.\n", "id": "ekk_Latn_201182"}
{"text": "Folkunga suguvõsa\n\nFolkunga suguvõsa ehk Folkungid, teise nimega Bjälbo suguvõsa, on Rootsi keskaegse kuningasuguvõsa hilisem nimi. Folkunga suguvõsasse loetakse isa liini pidi Bengt Snivili järeltulijad. Tal oli kolm tuntud poega, Birger, Magnus ja Karl. Folkunga suguvõsa liikmeid ei tohiks segi ajada Folkungidega, mis oli kuningavõimu vastu korduvalt mässu tõstnud poliitiline rühmitus.\n\nSuguvõsa tavatsetakse jaotada mitmeks haruks. Folkunga suguvõsaks loetakse üldiselt seda haru, mis sai alguse Birger jarlist ja tema järeltulijatest.\n\nFolkunga suguvõsa suri välja 14. sajandi lõpus pärast Erik Valdemarsson (nooremat).\n", "id": "ekk_Latn_201183"}
{"text": "Euromünt\n\nEuromünt on euroalal käibel olev münt. Euromüntide seeria sisaldab kaheksat eri nimiväärtusega münti.\n\nMündid võeti kasutusele 2002. aastal. Euromüntidel on ühine tagumine külg (revers) ning igal riigil on erinev esikülg (avers). Ühise külje autor on belglane Luc Luycx.\n\nErinevalt pangatähtedest kuuluvad euromündid liikmesriikide, mitte Euroopa Keskpanga pädevusse.\n\n1 euro = 100 senti.\n\nKui 2-eurosel mündil on ebatavaline rahvuslik külg, võib tegemist olla mälestusmündiga.\n", "id": "ekk_Latn_201184"}
{"text": "Jaan Rink\n\nJaan Rink VR I/2 (30. aprill 1886 (18. aprill (vkj) Uue-Kariste vald, Pärnumaa – 30. juuli 1927 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).\n", "id": "ekk_Latn_201185"}
{"text": "Catania\n\nCatania on linn Itaalias Sitsiilia saarel.\n\nCatanias elab 296 303 inimest. Linn on suuruselt Sitsiilia saare teine ja Itaalia kümnes linn.\n", "id": "ekk_Latn_201186"}
{"text": "P-rühm\n\np-rühm ehk primaarne rühm ehk p-primaarne rühm on rühm, mille kõigi elementide järk võrdub fikseeritud algarvu p mõne naturaalarvulise astendajaga astmega.\n\nTeiste sõnadega, p-rühm on rühm, mille kõik elemendid peale ühikelemendi on p-elemendid, see tähendab elemendid, mille aste astendajaga pⁿ võrdub n mingi positiivse naturaalarvulise väärtuse korral ühikelemendiga 1.\n", "id": "ekk_Latn_201187"}
{"text": "Dagmar Kokker\n\nDagmar Kokker (sünninimi Dagmar Murakas; 20. veebruar 1910 Tallinn – 11. juuli 1990 Montréal) oli eesti pianist.\n", "id": "ekk_Latn_201188"}
{"text": "Supilusikas\n\nSupilusikas on supi söömise jaoks mõeldud lusikas.\n\nTänapäeval mõistetakse supilusika all peamiselt kahte tüüpi lusikaid. Lääne traditsioonis on supilusikas suuruselt sarnane dessertlusikaga, kuid sügavama ja ümarama kahaga. Tänapäeval valmistatakse lusikaid peamiselt roostevabast terasest või hõbedast, ajalooliselt on lusikaid tehtud ka puidust või sarvest. Euroopa supilusika kuju ja suurus muutus 19. sajandil enam-vähem standardseks.\n\nKokanduses kasutatakse supilusikat ka ainete mõõtmisel (supilusikatäis, lühend spl või sl; võrdub 15 ml).\n\nTeine tüüp on lameda põhjaga keraamiline Hiina supilusikas. Hiina supilusikad on kindla kujuga, aga nende suurus ei ole alati ühesugune, mistõttu leidub peaaegu väikese taldriku suurusi supilusikaid.\n", "id": "ekk_Latn_201189"}
{"text": "Lõplik p-rühm\n\nLõplik p-rühm on lõplik rühm, mis on p-rühm ehk mille iga element peale ühikelemendi on p-element (st, mingi positiivse naturaalarvu n korral võrdub astendaja pₙ korral tema aste ühikelemendiga 1; p on algarv).\n\nLõplik rühm on lõplik p-rühm parajasti siis, kui tema järk võrdub algarvu p naturaalarvulise astendajaga astmega.\n", "id": "ekk_Latn_201190"}
{"text": "Preili\n\nPreili on vallaline naine; kasutusel ka kõnetlussõnana. Ka kõrgemast soost või kõrgemal positsioonil olev naine alamalolijate suhtes.\n", "id": "ekk_Latn_201191"}
{"text": "Santiago Bernabéu\n\nSantiago Bernabéu Yeste (8. juuni 1895 – 2. juuni 1978) oli Hispaania jalgpallur ja Madridi Reali president aastail 1943–1978. Tema nime kannab Madridi Reali praegune kodustaadion.\n", "id": "ekk_Latn_201192"}
{"text": "Alsunga vald\n\nAlsunga vald (läti Alsungas pagasts) on vald Lätis Kuramaal Kuldīga piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ēdole, Īvande ja Gudenieki vallaga, Lõuna-Kuramaa piirkonna Saka vallaga ning Ventspilsi piirkonna Jūrkalne ja Zirase vallaga.\n", "id": "ekk_Latn_201193"}
{"text": "Ādaži piirkond (2006–2021)\n\nĀdaži piirkond (läti keeles Ādažu novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.\n\nPiirkond piirnes Sēja, Inčukalnsi, Garkalne, Carnikava ja Saulkrasti piirkonnaga.\n\nPiirkonna endisel alal asub Läti kaitsejõudude baas ja polügoon.\n", "id": "ekk_Latn_201194"}
{"text": "Folkungid (poliitiline rühmitus)\n\nFolkungid või folkungar oli poliitiline grupeering Rootsis 13. sajandil. Üldiselt võitlesid folkungid võimu tsentraliseerimise ja kuninga üha laieneva võimu vastu, kuna see vähendas suuraadlike enda võimu ja otsustamisõigust.\n\nNimetust \"folkungid\" kasutatakse esmakordselt Läänegötaseaduse kuningakroonikas ja mõiste \"Folkungid\" on tekitanud palju segadust, kuna Birger jarli järeltulijaid on hakatud 17. sajandil samuti nimetama Folkungideks.\n\nAasta enne Birgeri jarliks saamist (1247) olid nn ehtsad folkungid Holmger Knutssoniga eesotsas Sparrsätra lahingus lüüa saanud.\n\n1250 valiti Birgeri poeg Valdemar kuningaks. Kuna troonile pürgijaid oli teisigi, puhkes 1251. aastal taas mäss. Kuningas Valdemari ja Birger jarli vastased said aga Herrevadsbro lahingus lüüa.\n\n1278. aastal puhkes aga Folkunide mäss, kuningas Magnus Aidaluku vastu. Mäss suruti maha ja osa mässulisi hukati 1280. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201195"}
{"text": "Ancona\n\nAncona (itaalia keeles [aŋˈkoːna]) on linn Itaalias, Marche maakonna ja Ancona provintsi halduskeskus. Ancona asub Roomast 280 km kirdes. Ancona on tähtis sadamalinn Aadria mere ääres. Linnal on praamiühendus Kreeka ja Horvaatia linnadega. Anconas elab 2023. aasta seisuga 98 950 elanikku.\n\nLinna asutasid 387 eKr kreeka kolonistid.\n", "id": "ekk_Latn_201196"}
{"text": "Bengt Magnusson\n\nBengt Magnusson oli Linköpingi piiskop aastatel 1220–1236.\n\nTa oli Magnus Minnesköldi ja Ingrid Ylva poeg. Birger jarl oli tema noorem vend.\n\nLinköpingi piiskop Bengt õnnistas 1225. sisse Maarja kiriku Visbys (praegune Visby toomkirik).\n", "id": "ekk_Latn_201197"}
{"text": "Hagar Hirmus\n\n\"Hagar Hirmus\" on koomiks, mis esimest korda ilmus veebruaris 1973. Koomiksit on avaldatud 1900 ajalehes 58 riigis ja 13 keeles. \"Hagar Hirmus\" on humoorikas koomiks, mis räägib Skandinaavia viikingitest. Koomiksi algne autor oli Dik Browne. Pärast tema surma teeb \"Hagar Hirmsat\" edasi tema poeg Chris Browne. 2010. aastal valmis Hagar Hirmsast ka film.\n", "id": "ekk_Latn_201198"}
{"text": "FNB staadion\n\nFNB staadion (FNB Stadium, First National Bank Stadium või ka Soccer City) on jalgpallistaadion Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis Sowetos. Staadion on Aafrika suurim, mahutades 91 141 pealtvaatajat.\n\nStaadioni ehitati aastatel 1986–1989 ning ehitus maksis 3,3 miljonit randi.\n\n1996. aastal peeti staadionil Aafrika karikavõistluste finaalmäng ja veel üheksa mängu.\n\n2008. aasta detsembrist kuni 21. oktoobril 2009 renoveeriti staadioni lähenevateks maailmameistrivõistlusteks. Staadionil peeti maailmameistrivõistluste avatseremoonia ja kaheksa võistluskohtumist, sealhulgas ka finaalmäng.\n", "id": "ekk_Latn_201199"}
{"text": "Alūksne piirkond\n\nAlūksne piirkond (läti keeles Alūksnes novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis. Piirneb Eesti ja Venemaaga.\n\nPiirkond moodustati 2009. aastal Alūksne linnast ja 15 endise Alūksne rajooni vallast (Alsviķi, Anna, Ilzene, Jaunalūksne, Jaunanna, Kalncempji, Liepna, Maliena, Mālupe, Mārkalne, Pededze, Zeltiņi, Ziemeri, Vana-Laitsna ja Vastse-Laitsna vald).\n\nArvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Alūksne piirkonna elanikest lätlasi 82,01%, venelasi 13,94%, ukrainlasi 1,23% ja teistest rahvustest inimesi 2,81%.\n\n2021. aasta haldusreformi järel säilis piirkond endistes piirides.\n", "id": "ekk_Latn_201200"}
{"text": "Holmger Knutsson\n\nHolmger Knutsson (arvatavasti sündinud enne 1220. aastat, surnud 1248) oli Rootsi troonipretendent, kuningas Knut Holmgersson Pika vanim poeg.\n\nPärast isa surma 1234. aastal üritas Holmger tõusta troonile, kuid tõrjuti eemale taas troonile tõusnud kuningas Erik Erikssoni jarli Ulf Fase poolt. Pärast seda oli Holmger abiellunud Skost pärit Helena Filipi tütrega. Ajaloolised allikad ei maini nende lapsi.\n\n1247. aastal tegi Holmger Knutsson taas katse troonile tõusta. Ta kaotas otsustava Sparrsätra lahingu ja põgenes, Eriku kroonika kohaselt, Gästriklandi, kus ta vangistati ja hiljem (1248) hukati läbi pea maharaiumise. Tema liitlane Filip Larsson sunniti maapagendusse.\n\nHilisematest kirjutistest selgub, et Holmger Knutssoni pühaduse mälestuseks ehitati mitmesse kohta (Björklingesse, Norundasse, Upplandi) kabeleid. Olevat olnud isegi pühakukujud, mis kujutasid Holmgeri.\n\n\"Sündinud sveade säravas kuningasoost sai Holmgerist eeskuju headele kommetele, löödud kibedast surmast lebab siin maha raiutud peaga. Kuid üks kristlik surm näib olema kaunis läbi pajatusterohke ime.\"\n", "id": "ekk_Latn_201201"}
{"text": "American River\n\nAmerican River on jõgi Põhja-Ameerikas Californias.\n\nJõgi algab Sierra Nevadast, voolab valdavalt läände ja suubub vasakult Sacramentosse. Jõe suudmes asub Sacramento linn.\n\nJõe kaldal Folsomis asub Folsomi vangla.\n\nAmerican Riveri kaldalt leiti 1848. aastal kulda.\n", "id": "ekk_Latn_201202"}
{"text": "Casablanca konverents\n\nCasablanca konverents oli üks liitlaste tippkohtumistest Teise maailmasõja ajal. See toimus 14. jaanuarist kuni 24. jaanuarini 1943 Maroko linnas Casablancas Anfa hotellis.\n\nKonverentsil osalesid Roosevelt ja Churchill, Stalin oli samuti kutsutud, kuid keeldus, viidates heitlustele Stalingradis.\n\nKonverentsil arutati liitlasvägede strateegiat ning kohtumisel võeti vastu Casablanca deklaratsioon, millega otsustati teljeriikidele peale sundida tingimusteta kapituleerumine. Peale selle otsustati aidata Nõukogude Liitu, alustades ulatuslikke õhurünnakuid Saksamaa vastu ning täpsustati invasiooni Itaaliasse.\n", "id": "ekk_Latn_201203"}
{"text": "Riddarfjärden\n\nRiddarfjärden on laht Mälareni järve idapoolseimas osas. Pikkus idast läände on 2700 m, laius 400 m, sügavus kuni 23 m. Riddarfjärdenist voolavad välja Norrström ja Söderström.\n\nRiddarfjärdenit eraldab Läänemerest väike Stadsholmeni saar, millel asub Stockholmi vanalinn.\n\nLahes on harilikult mage vesi, sest Saltsjöni kiillahe riimvesi tungib sinna harva.\n", "id": "ekk_Latn_201204"}
{"text": "Ametiühingu liikmemaks\n\nAmetiühingu liikmemaks on vastava ametiühingu liikmeskonda kuuluva isiku tehtav kohustuslik perioodiline makse ametiühingule.\n\nEestis sätestab ametiühingu liikmemaksu määra ametiühingu põhikiri. Maksumäär on tavaliselt 1% töötasult. Enamasti kannab ametiühingu liikmemaksu töötaja avalduse alusel üle tööandja, aga sellekohase deklaratsiooni (vorm INF8) saab, teatud tingimustel, Maksuametile esitada üksnes ametiühingu volitatud esindaja.\n", "id": "ekk_Latn_201205"}
{"text": "Kuuste Kool\n\nKuuste Kool on põhikool, mis asub Tartu maakonnas Kambja vallas Vana-Kuuste külas aadressil Kooli tee 2.\n\nKool tegutseb endise Vana-Kuuste mõisa härrastemajas ja on ainus Tartu maakonnas olev mõisakool.\n", "id": "ekk_Latn_201206"}
{"text": "Koluvere mõisa park\n\nKoluvere mõisa park on kaitsealune park Läänemaal Lääne-Nigula vallas Koluvere külas (invaliididekodu park).\n\nPargi pindala on 13,7 ha.\n\nPark jääb Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maanteest läände ja Ollimäe–Koluvere teest põhja.\n\nPargi territooriumile jääb suurem osa Koluvere järvest, parki läbib Liivi jõgi.\n\nPargi geograafilised koordinaadid on .\n\nKoluvere mõisa park võeti kaitse alla aastal 1964. Pargi keskkonnaregistri kood on KLO1200518.\n", "id": "ekk_Latn_201207"}
{"text": "Victor II\n\nVictor II (Gebhard, saksa ajalookirjutuses Gebhard von Dollnstein-Hirschberg; 1018 ? – 28. juuli 1057) oli paavst 1055–1057. Ta oli 153. paavst.\n\nGebhard sündis krahv Hartwigi ja Bilizia pojana, tema sugulane Gebhard sai Regensburgi (teistel andmetel Ratisboni) piiskopiks. Ta oli hilisema Saksa-Rooma keisri Heinrich III sugulane. Ajaloolase Ernst Klebeli andmetel oli Gebhardil kaks venda: Hartwig ja hilisem Aquileia patriarh Gotebold. Ajaloolase Hansmartin Decker-Hauffi andmetel oli tema vend ka Calwi krahv Adalbert.\n\nGebhardi sünnikoht on vaieldav. Saksa ajalookirjutuse järgi oli ta pärit Švaabimaalt, teistel andmetel aga Nordgaust.\n\nHeinrich III määras Gebhardi 25. detsembril 1042 Regensburgi piiskopi soovitusel Eichstätti piiskopiks (Gebhard I), jäädes sellesse ametisse oma surmani. Gebhard läks 1046 koos Heinrich III-ga Itaaliasse, kuid pöördus 1047 tagasi Saksamaale ja osales oktoobris 1049 Leo IX eesistumisel Mainzis peetud sinodil. Ta osales 1052 Ratisbonis ja Bambergis paavsti ja keisri vahel peetud läbirääkimistel.\n\nGebhard sai Heinrich III nõunikuks ega toetanud 1053 sõjalise abi andmist paavst Leo IX-le, kes kavandas sõjakäiku Lõuna-Itaaliat rüüstanud viikingite vastu. Ta sai 1053 Baieri regendiks.\n", "id": "ekk_Latn_201208"}
{"text": "Elissa\n\nElissar Zakaria Khoury (araabia keeles إليسار زكريا خوري ; sündinud 27. oktoobril 1972 Deir El Ahmaris Liibanonis), tuntud kui Elissa (araabia keeles إليسا) on Liibanoni laulja, kes on võitnud ka auhindu.\n", "id": "ekk_Latn_201209"}
{"text": "Kahassoo oja\n\nKahassoo oja (ka Kahasoo peakraav) on oja Raplamaal Märjamaa vallas Leevre ja Maidla külas.\n\nOja pikkus on 6,5 km ning see suubub vasakult Liivi jõkke (38,2 km suudmest). Oja valgla on 11,2 km². Oja kallastele jääb Marimetsa-Õmma hoiuala. Oja saab alguse Tõlva raba (Õmma raba) idaküljel. Samas piirkonnas saavad alguse ka Pokuti oja ja Soosalu oja. Oja keskjooksust itta jääb Kahasoo.\n\nKahassoo oja on mitteavalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.\n\nKahassoo oja keskkonnaregistri kood on VEE1116700.\n", "id": "ekk_Latn_201210"}
{"text": "Liivateelehine mailane\n\nLiivateelehine mailane (Veronica serpyllifolia) on rohttaimeliik mailase perekonnast ja teeleheliste sugukonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201211"}
{"text": "Nõmm-mailane\n\nNõmm-mailane (Veronica dillenii) on rohttaimeliik mailase perekonnast ja teeleheliste sugukonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201212"}
{"text": "Hõlmlehine mailane\n\nHõlmlehine mailane (Veronica hederifolia) on rohttaimeliik mailase perekonnast ja teeleheliste sugukonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201213"}
{"text": "Tumeroheline mailane\n\nTumeroheline mailane (Veronica opaca) on rohttaimeliik mailase perekonnast ja teeleheliste sugukonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201214"}
{"text": "Pärsia mailane\n\nPärsia mailane (Veronica persica) on rohttaimeliik mailase perekonnast ja teeleheliste sugukonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201215"}
{"text": "Läikiv mailane\n\nLäikiv mailane (Veronica polita) on rohttaimeliik mailase perekonnast ja teeleheliste sugukonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201216"}
{"text": "Niitjas mailane\n\nNiitjas mailane (Veronica filiformis) on rohttaimeliik mailase perekonnast ja teeleheliste sugukonnast.\n", "id": "ekk_Latn_201217"}
{"text": "Rändlusteenus\n\nRändlusteenus (inglise keeles roaming) on mobiilse telekommunikatsiooni teenus, kus ühe mobiilsideoperaatori klient saab telekommunikatsiooniteenuseid kasutada teise operaatori võrgus.\n\nTeenus võimaldab kasutada sideteenuseid võrgust ja asukohamaast sõltumata. Harilikult on GSM Roaming defineeritud (vt. GSM Association Permanent Reference Document AA.39) kui võimalus, kus mobiilioperaatori klient saab teha teise operaatori võrgus sisenevaid ja väljuvaid kõnesid, , omada juurdepääsu teistele funktsioonidele ja teenustele. Roaming toetub tehniliselt halduse, autentimise, autoriseerimise ja arvete väljastamise protseduuridele.\n\nTeenuse sisu või maksumuse mittemõistmine võib tekitada kasutajatele neile arusaamatult suuri mobiilteenuste arveid.\n", "id": "ekk_Latn_201218"}
{"text": "Võru linna teenetemärk\n\nVõru linna teenetemärk on Võru linna teenetemärk füüsilisele isikule Võru linnale osutatud teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena.\n\nTeenetemärk võidakse anda Eesti kodanikule või välismaalasele. Ettepanekuid linna teenetemärgi andmiseks võivad esitada kõik isikud. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele. Ettepanek peab sisaldama soovitava teenetemärgi omaniku isikuandmeid, tegevusala ja teenete või muude põhjuste loetelu. Linnavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud teenetemärgi andmise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohta linnavolikogule. Teenetemärgi andmise otsustab linnavolikogu.\n\nLinna teenetemärk võidakse anda välja igal aastal. Võru linna teenetemärk antakse Võru linna asutamise aastapäevaks (21. august). Võru linna teenetemärke hakati välja andma alates 1994. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_201219"}
{"text": "Maurice de Vlaminck\n\nMaurice de Vlaminck (4. aprill 1876 Pariis – 11. oktoober 1958 Rueil-la-Gadelière) oli prantsuse maalikunstnik, graafik ja kirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_201220"}
{"text": "Tiia Toomet\n\nTiia Toomet (sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas) on eesti kirjanik.\n\nToomet lõpetas 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal ja 1978. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal.\n\nTiia Toometi lasteraamatud sisaldavad muhedaid vigurijutte ja lastevärsse, kuid vaatavad ka lapsepilguga kultuuri- ja ajaloole. Tema lasteraamatuid on tõlgitud vene, inglise, hollandi ja isegi araabia keelde.\n\nLasteraamatute juurest jõudis Tiia Toomet laste- ja mängukultuuri põhjalikuma uurimiseni. Laste- ja mänguasjade huvi kulmineerus Tartu Mänguasjamuuseumi asutamisega (koos Meeri Säre ja Mare Hundiga). Ta oli Tartu Mänguasjamuuseumi esimene direktor aastatel 1994–2007. Tiia Toometi pühendumusel on suur osa selles, et Tartu Mänguasjamuuseumist on saanud ülipopulaarne lastekultuuri keskus ja üks Tartu linna tõmbenumber.\n\nTa on alates aastast 1985 Eesti Kirjanike Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_201221"}
{"text": "Teine Compiègne'i vaherahu\n\nTeine Compiègne'i vaherahu sõlmiti Saksamaa ja Prantsusmaa vahel pärast kuu aega kestnud Teise maailmasõja lahinguid Prantsusmaal. Vaherahu sõlmiti 22. juunil 1940 kell 18.50 (Saksa suveaja järgi) Compiègne'is.\n\nVaherahu allkirjastati Compiègne'i metsas, selle koha oli Adolf Hitler valinud sihilikult. Nimelt oli Saksamaa sealsamas alistunud 1918. aastal.\n\nKui Hitler sai teada, et Prantsuse valitsus tahab sõlmida vaherahu, valiski ta välja Compiègne'i metsa. Kuna Compiègne'i metsas oli sõlmitud 1918. aastal vaherahu, mis lõpetas I maailmasõja ja oli Saksamaale alandav, nägi Hitler selles head võimalust Prantsusmaa alandamiseks Saksamaa poolt. Hitler otsustas vaherahu sõlmida samas salongvagunis, kus 1918. aastal sõlmiti Esimene Compiègne'i vaherahu. Aga preambuli viimasesse lausesse lisati, et \"Saksamaa ei kavatse vaherahu tingimusi ja kokkuleppeid kasutada, et alandada nii vaprat vastast\" (mis tähendas Prantsuse sõjaväge). Lisaks oli 3. artikli 2. punktis kirjas, et sakslased ei kavatse Loode-Prantsusmaad okupeerida, kui vaenutegevus Suurbritanniaga on lõppenud.\n\nSarnasusi 1918. ja 1940. aasta Compiègne'i vaherahu vahel oli veelgi. Nimelt teisaldati täpselt sama salongvagun, milles sõlmiti 1918. aasta Compiègne'i vaherahu, vaherahu puhul muuseumist ja paigutati täpselt samasse kohta, kus see seisis 1918. aastal. Hitler istus samas toolis, kus istus marssal Ferdinand Foch, kui ta 1918. aastal kirjutas alla Esimesele Compiègne'i vaherahule. Preambuli ära kuulanud, lahkus Hitler, tehes üleoleva liigutuse Prantsuse esindajate poole, vagunist just nagu Foch 1918. aastal ja jättis läbirääkimised Wehrmachti ülemjuhataja Wilhelm Keiteli hooleks.\n\nPrantsuse kindral Charles Huntziger kaebas, et Prantsusmaale esitatud rahutingimused olid karmimad 1918. aastal Saksamaale esitatutest. Nimelt soovis Saksamaa kolme viiendikku Prantsusmaa territooriumist, mis oli põhjas ja läänes mööda Genfi, Toursi ja Hispaania piiri jooksvast liinist, et tagada Kriegsmarinele (Saksa mereväele) ligipääs kõigile Prantsusmaa La Manche'i väina ja Atlandi ookeani sadamatele. Lisaks tuli Saksa võimudele üle anda kõik inimesed, kellele oli lubatud poliitilist varjupaika. Veel tuli prantslastel maksta Saksamaale okupatsioonitasu 400 miljonit franki päevas. Aga siiski lubati ka minimaalsel Prantsuse armeel tegutseda. Prantsuse merevägi pidi relvad loovutama, aga mitte alistuma, sest Hitler arvas, et kui Prantsusmaad liiga palju sundida, võivad prantslased jätkata Prantsuse Põhja-Aafrikas sakslaste vastu võitlemist. Saksamaa poolt okupeerimata regioon zone libre jäi vabaks, seda pidi hakkama valitsema Vichys baseeruv marssal Pétaini nukuvalitsus.\n\nPrantsuse delegatsioon eesotsas Huntzigeriga püüdis vaherahu leevendada, mispeale Keitel vastas, et prantslased peavad kas rahulepinguga nõustuma või sellest keelduma sellisel kujul nagu see on. Otsustades Prantsusmaa sõjalise situatsiooni üle, pidi Huntziger nõustuma. Saksamaa oli esitanud ka nõude, et kõik Prantsuse sõjavangid jäävad vangideks, kuni sõjategevus Suurbritanniaga lõpeb. Kuna Prantsuse delegatsioon arvas, et nüüd, kui Suurbritannia ja tolle Rahvaste Ühendus võitlevad üksi, ei kesta sõjategevus kauem kui mõni nädal, ei vaieldud sellele vastu, mistõttu pidid ligi miljon prantslast veetma järgnevad viis aastat sõjavangilaagrites (ligi kolmandik Prantsusmaa umbes pooleteisest miljonist sõjavangist vabastati sakslaste poolt enne sõja lõppu). 25. juunil 1940 kell 00.35 hakkas vaherahu kehtima.\n\nVaherahu 19. artikli kohaselt tuli kõik riigis olnud mitteprantslased anda üle Saksa võimudele ja nad deporteeriti seejärel koonduslaagritesse.\n\nKolm päeva pärast vaherahu sõlmimist hävitati rahupaik Hitleri käsul ja vagun viidi trofeena Berliini, koos suure kivitahvli tükkidega, millele oli prantsuse keeles kirjutatud: \"Siin alistus 11. novembril 1918 Saksa Reichi kuritegelik uhkus. See võideti vabade rahvaste poolt, keda Saksamaa tahtis orjastada.\" Alsace-Lorraine'i monument, millel oli kujutatud Saksa Keisririigi kotkast mõõgaga läbitorgatuna, hävitati ja kõik tõendid sellest kaotati peale marssal Fochi kuju. Hitler ise käskis selle jätta puutumatuna, et see austaks ainult kõnnumaad. 1945. aastal viidi vagun Crawinkelisse Tüüringis, kus selle hävitasid SS-lased ja matsid maha säilmed.\n", "id": "ekk_Latn_201222"}
{"text": "TV3 (Läti)\n\nTV3 Läti on lätikeelne telekanal, mille omanik on Modern Times Group (MTG). See alustas tegevust 1998. aastal, kuid sai litsentsi alles 2001. aastal. Telekanal on püüelnud suurema sisukuse poole, et olla Läti populaarseim kanal ning edestada lähimat rivaali LNT-d.\n", "id": "ekk_Latn_201223"}
{"text": "2010. aasta taliolümpiamängude medalitabel\n\n2010. aasta taliolümpiamängude medalitabel. Riikide paremusjärjestus on algul kuldmedalite arvu järgi, siis hõbe- ja lõpuks pronksmedalite arvu järgi. Kui selle järel riikide medalite arv on sama, siis riikide koht selgub tähestikulises järjekorras vastavalt ROK-i riikide koodile.\n\nMeeste laskesuusatamise 20 km eraldistardiga sõidus anti välja kaks hõbemedalit.\n", "id": "ekk_Latn_201224"}
{"text": "Teise maailmasõja tippkohtumised\n\nSiin on loend liitlasvägede konverentsidest ja teistest tippkohtumistest. __TOC__\n", "id": "ekk_Latn_201225"}
{"text": "Todd Abernethy\n\nTodd Abernethy (sündinud 24. juulil 1984) on ameerika korvpallur, kes mängib 2012. aastast Poola klubis Energa Czarni.\n\nTodd Abernethy on lõpetanud Mississippi Ülikooli.\n\nTa on 185 cm pikk.\n\n2006/2007 mängis ta NCAA I divisjonis Ole Miss meeskonnas. 2008–2009 mängis võistkonnas Barons LMT Riga. 2009–2011 mängis Tartu Ülikool/Rocki meeskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_201226"}
{"text": "Steven Soderbergh\n\nSteven Andrew Soderbergh (sündinud 14. jaanuaril 1963 Atlantas) on USA filmiprodutsent, stsenarist ja filmirežissöör.\n", "id": "ekk_Latn_201227"}
{"text": "1-eurone münt\n\n1-eurone münt on euroalas käibiv münt.\n\nSee münt käibib eurotsoonis alates 2002. aastast.\n\nEuromündi esikülg (avers) on kõigil riikidel ühine, kuid tagakülje (revers) kujundus on igal eurotsooni riigil erinev.\n\nÜheeuroseid münte on 2010. aasta septembri seisuga ringluses 6,290 miljardit.\n", "id": "ekk_Latn_201228"}
{"text": "Rocca al Mare kaubanduskeskus\n\nRocca al Mare Kaubanduskeskus on kaubanduskeskus Tallinnas Haabersti linnaosas, mis avas uksed 1998. aastal, olles tollal esimene ja suurim omataoline ostukoht Eestis.\n\n2005. aastal omandas Rocca al Mare Kaubanduskeskuse Citycon Oyj – kaubanduskeskuste arendamisele ja haldamisele spetsialiseerunud kinnisvarainvesteerimisfirma.\n\nCitycon Oyj juhtimisel avati 1. oktoobril 2008 Rocca al Mare keskuse esimene uuendatud osa. Keskust on sealt alates korduvalt renoveeritud. Selles on enam kui 54 000 ruutmeetrit äripinda ning umbes 170 rentnikku, tasuta garderoob ning üle 1300 parklakoha. Keskus asub aadressil Paldiski mnt 102.\n\nKaubanduskeskuse arhitekt on Meeli Truu (1946–2013).\n", "id": "ekk_Latn_201229"}
{"text": "Korsika keel\n\nKorsika keel (korsika keeles lingua corsa, corsu) on Korsikal ja Sardiinia põhjaosas kõneldav keel, mis kuulub romaani keelte lõunarühma ning sarnaneb itaalia keele Toscana murdega.\n\nKorsika keelel on alates 1974. aastast Prantsusmaa regionaalkeele staatus.\n\nKeelt räägivad korsiklased.\n\n1768. aastani, mil Korsika läks Prantsusmaa valdusse, oli korsika keel ainus saarel kõneldav keel. 1990. aasta seisuga oskasid mingil määral korsika keelt umbes pooled Korsika elanikud ehk 125 000 inimest ning põhikeelena kasutas korsika keelt neist omakorda arvatavalt viiendik.\n\nKorsika keel jaguneb mitmeks murdeks. Bastias ja Cortes räägitakse põhjamurret ning Sartenes ja Porto-Vecchios lõunamurret. Murret, mida räägitakse Ajaccios, peetakse kahe eelmise üleminekumurdeks. Calvis ja Bonifacios räägitakse aga murret, mis meenutab Genovas kõneldavat liguuri keelt.\n\nUNESCO järgi on korsika keel on potentsiaalselt ohustatud keel.\n", "id": "ekk_Latn_201230"}
{"text": "Tina Maze\n\nTina Maze (sündinud 2. mail 1983) on Sloveenia mäesuusataja ja lastekirjanik.\n\nAastatel 2005, 2010 ja 2011 valiti ta Sloveenia parimaks naissportlaseks. Vancouveri olümpiamängude avatseremoonial kandis ta Sloveenia lippu.\n", "id": "ekk_Latn_201231"}
{"text": "Andrea Fischbacher\n\nAndrea Fischbacher (sündinud 14. oktoobril 1985 Schwarzach im Pongaus) on Austria mäesuusataja, olümpiavõitja (2010).\n\n2010 valiti ta Austria aasta naissportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_201232"}
{"text": "Junõi Tehnik\n\n\"Junõi Tehnik\" (\"Юный техник\"; 'Noor Tehnik') on Venemaal aastast 1956 ilmuv venekeelne tehnika teemaline kuukiri noortele.\n", "id": "ekk_Latn_201233"}
{"text": "Rŭngrado 1. Mai staadion\n\nRŭngrado 1. Mai staadion (korea 릉라도 5월1일 경기장 Rŭngrado 5-ŏl 1-il kyŏnggijang) on Põhja-Koreas Pyongyangis paiknev mitmeotstarbeline staadion.\n\nStaadioni nimi tuleneb tema asukohast Taedongi jõe Rungra saarel ja 1. maist, mis on rahvusvaheline töörahva püha.\n\nRŭngrado 1. Mai staadionil on 150 000 istekohta, millega ta kuulub maailma kümne suurema staadioni hulka, aga kui arvestada välja autode, mootorrataste, hobuste ja muude võidusõitude jälgimiseks ehitatud ringrajad, spordiareenid ja eriotstarbelised staadionid, on ta koguni maailma suurim tänapäevane staadion, mis võimaldab korraldada kergejõustiku- ja eeskätt jalgpallivõistlusi (minevikus on olnud suuremaidki ja kõiki neist pole isegi lammutatud).\n\nStaadioni väljaku pindala on 2,25 ha. Kogu põrandapind, kaasa arvatud pealtvaatajate ala 8 korrusel, on 20,7 ha. Staadioni katusetipud ulatuvad maapinnast rohkem kui 60 m kõrgusele.\n\nStaadion valmis 1. mail 1989 13. maailma noorsoo- ja üliõpilasfestivaliks, mis oli kõigist eelnevatest ja järgnevatest suurem mitte küll osalejate arvu (22 tuhat), küll aga osalevate riikide arvu (177) poolest.\n\nEnamasti kasutatakse seda jalgpallivõistluste jaoks, aga seal on peetud ka mitmesuguseid muusikaüritusi.\n\nIga aasta 15. aprillil toimub seal Arirangi festivali ehk riigipea Kim Il-sungi sünnipäeva avapidustused. Need massipropagandaüritused, mis kestavad kaks kuud, on ühed vähestest Põhja-Korea üritustest, kuhu turiste lubatakse. Neil üritustel võib olla osalejaid üle 100 tuhande, rohkem kui pealtvaatajaid. Oma mastaapsusega on Arirang pääsenud isegi Guinnessi rekordite raamatusse.\n", "id": "ekk_Latn_201234"}
{"text": "Dani Alves\n\nDaniel Alves da Silva (sündinud 6. mail 1983 Juazeiros Bahias) on Brasiilia jalgpallur, kes mängib paremkaitsjana Mehhiko kõrgliigaklubis UNAM ja Brasiilia jalgpallikoondises.\n\nKlubikarjääri jooksul on ta mänginud sellistes klubides nagu FC Barcelona, Sevilla, Juventus, Paris Saint-Germain ja São Paulo.\n\nAlves võitis Barcelonaga hooaegadel 2008–09 ja 2014–15 mõlemal korral nii Hispaania liiga, Hispaania karika kui ka Meistrite Liiga. Ta mängis Kataloonia klubis kaheksa aasta jooksul 391 mängu ja lõi 21 väravat.\n\nBrasiilia jalgpallikoondisega on Alves võitnud 2009. ja 2013. aasta Konföderatsioonide karika ning 2007. ja 2019. aasta Copa América. 2020. aasta suveolümpiamängude jalgpalliturniiril võitis ta Brasiilia olümpiavõistkonnaga kuldmedali.\n", "id": "ekk_Latn_201235"}
{"text": "Krista Aru\n\nKrista Aru (sündinud Krista Muldma; 1. augustil 1958 Pagari külas Ida-Virumaal) on eesti ajakirjandusloolane ja museoloog, Tartu Ülikooli raamatukogu direktor.\n", "id": "ekk_Latn_201236"}
{"text": "Noor tehnik\n\nNoor tehnik võib tähendada mitut asja. \"Noor tehnik\" on Aino Sepa skulptuur Viljandi Lastepargis. Noor Tehnik OÜ on tehnikakauplusi pidav ettevõte. Junõi Tehnik on Venemaa ajakiri.\n", "id": "ekk_Latn_201237"}
{"text": "Piret Kalda\n\nPiret Kalda (sündinud 4. veebruaril 1966 Tartus) on eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 1984. aastal Tartu 5. Keskkooli.\n\n1988. aastal lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu. Samast aastast töötab ta Tallinna Linnateatris.\n", "id": "ekk_Latn_201238"}
{"text": "Nikolai Novosjolov\n\nNikolai Novosjolov (sündinud 9. juunil 1980 Haapsalus) on Eesti vehkleja, kahekordne maailmameister epeevehklemises.\n\nNikolai Novosjolov alustas vehklemist Haapsalus vehklemisklubis En Garde. Aastatel 2003, 2004 ja 2006 valiti ta Läänemaa aasta sportlaseks. Novosjolov on mitmekordne Eesti meister epeevehklemises (2003, 2006, 2007, 2009 ja 2010). Novosjolov osales Pekingi olümpiamängudel, kus kaotas teises ringis prantsuse vehklejale Jerome Jeannet'le. Lisaks oli ta vehklemise alaliidu peasekretär aastatel 2007–2010. 2010. aastal võitis Novosjolov vehklemise maailmameistrivõistlustel Pariisis epees kuldmedali. Pärast Stockholmi MK etapi võitu aastal 2012 (13.05.2012) tõusis Novosjolov esimese Eesti vehklejana jooksva maailma edetabeli liidriks.\n\nAastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Ta oli viis aastat tippvehkleja Irina Embrichi koostööpartner (kuni 2011. aastani).\n\nOktoobris 2014 astus Novosjolov Reformierakonda. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 2 ja sai 1016 häält, kuid valituks ei osutunud.\n", "id": "ekk_Latn_201239"}
{"text": "Roman Baskin\n\nRoman Baskin (25. detsember 1954 – 13. september 2018 Tallinn) oli Eesti näitleja ja lavastaja.\n\nTa lõpetas aastal 1973 Tallinna 21. Keskkooli ja aastal 1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (9.lend).\n\n1980–1992 töötas teatris Vanalinnastuudio näitlejana/lavastajana. Alates 1992. aastast oli vabakutseline näitleja ja lavastaja.\n\nEuroopa Filmiakadeemia kutsel pidas ta režiiloenguid Berliini Kunstiakadeemias, näitlemisloengud Balti Filmi- ja Meediakoolis ning režiiloengud Eesti Kunstiakadeemias. 2003. aastal asutas projektiteatri Kell Kümme.\n", "id": "ekk_Latn_201240"}
{"text": "Tiina Toomet (tõlkija)\n\nTiina Toomet (sündinud aastal 1976) on eesti tõlkija.\n\nTa on tõlkinud teoseid taani keelest, sealhulgas Peter Høegi romaane.\n", "id": "ekk_Latn_201241"}
{"text": "Ain Lutsepp\n\nAin Lutsepp (sündinud 6. mail 1954 Tallinnas) on eesti näitleja ja poliitik. Ta oli XIII Riigikogu liige (2015–2019).\n\nTa lõpetas 1972. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja 1980. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IX lennu. Samal aastal asus tööle Eesti Draamateatrisse, kus töötas kuni 2015. aastani. Alates 2019. aastast on ta jälle Eesti Draamateatri näitleja.\n\nAastatel 2008–2021 oli Lutsepp Eesti Teatriliidu esimees.\n\nTa sai tuntuks brontosaurus Bronti rolliga telelavastuses \"Onu Tik-Taki seiklused\" ja Tõnissoni rolliga kultusfilmis \"Kevade\".\n\nLutsepp kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonna nr 3 (Nõmme ja Mustamäe) Eesti Vabaerakonna esinumbrina, sai 4109 häält ning osutus valituks.\n", "id": "ekk_Latn_201242"}
{"text": "Hugo Hiibus\n\nHugo Hiibus (6. jaanuaril 1929 Arase, Halinga vald – 20. november 2019 Tallinn) oli eesti karikaturist ja šaržimeister.\n", "id": "ekk_Latn_201243"}
{"text": "Tõnu Kilgas\n\nTõnu Kilgas (13. august 1954 Tartu – 25. mai 2021) oli eesti näitleja ja laulja (bariton).\n\nTema isa oli näitleja Lembit Mägedi, ema näitleja Ellen Kaarma.\n\nKilgas lõpetas 1977. aastal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli Leida Jürgensi ja Alma Kurtna klassi laulu ja koorijuhtimise erialal.\n\nAastatel 1976–1984 töötas teatris Vanemuine ja 1984–2001 teatris Estonia, 1995. aastast mängis draamanäitlejana ka Vanalinnastuudios.\n\nOn esinenud raadios, televisioonis ja kontserdilaval (ka välismaal), mänginud filmides \"Stereo\" 1978, \"Inimene, keda polnud\" 1989, \"Rahu tänav\" 1991, \"Need vanad armastuskirjad\" 1992, telesarjas \"Õnne 13\" (1993–2020) ning seriaalis \"Teine võimalus\" 2018.\n\nAastatel 1970–1974 oli Kilgas ansambli Fix laulusolist. Samuti oli ta Viru Varietee solist ja konferansjee ning enda loodud ansambli Klann solist.\n", "id": "ekk_Latn_201244"}
{"text": "Krohmseened\n\nKrohmseened (Glomeromycota) on seente hõimkond, kuhu kuulub ligikaudu 150 liiki. Hõimkonda kuuluvad kõik arbuskulaarse mükoriisa (AM) liigid ja perekonda Geosiphon kuuluv Geosiphon pyriformis. Tema eripäraks on endosümbioos tsüoanobakteriga Nostoc cyanobacteria.\n\nArbuskulaarset mükoriisat moodustavad seened suurendavad taimedel vastupanuvõimet biootilisele (nematoodid, patogeensed seened, viirused) ja abiootilisele stressile (põud, raskmetallid, soolsus). Seened aitavad taimedel omastada toitaineid (fosfor, lämmastik) ja vastutasuks saavad süsinikuühendeid, mis on seenele ainsaks energiaallikaks. Lisaks otsesele kasule eritavad seened kleepuvat ja aeglaselt lagunevat glükoproteiini glomaliini, mis kleebivad mullaosakesi kokku ning selle tagajärjeks on mullas soodustatud õhu- ja veevahetus.\n\nTaime ja seene vaheline sümbioos tekkis ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi. Tegemist on evolutsiooniliselt vanima mükoriisavormiga.\n\nKrohmseeni saab kasutada biotervenduses ehk mikroorganismide abil ohtlike ühendite eemaldamisel keskkonnast. Seenehüüfidesse akumuleeruvad raskmetallide (nt vask, tsink ja plii) ühendeid. Põllumajanduses kasutatakse arbuskulaarset mükoriisat bioväetisena.\n", "id": "ekk_Latn_201245"}
{"text": "Marco van Basten\n\nMarco van Basten (õieti Marcel van Basten; sündinud 31. oktoobril 1964 Hollandis Utrechtis) on Hollandi jalgpallur ja treener. Ta on valitud kolm korda Euroopa parimaks ja ühel korral maailma parimaks jalgpalluriks. Nüüd juhendab van Basten Hollandi meistriliiga klubi AFC Ajax.\n", "id": "ekk_Latn_201246"}
{"text": "Vabariigi kodanikud\n\n\"Vabariigi kodanikud\" oli Eesti Televisiooni vestlussaade aktuaalsetel teemadel. Saatesse kutsuti eri elualade esindajaid. Vaatajad said saate jooksul e-posti ja telefoni teel sõna sekka öelda.\n\nSaatejuht oli Aarne Rannamäe.\n", "id": "ekk_Latn_201247"}
{"text": "Charlottenlundi loss\n\nCharlottenlund (taani keeles Charlottenlund Slot) on loss Taanis Kopenhaageni lähistel.\n\nAlgselt barokkstiilis loss ehitati 1731–1733 Gyldenlund'i nimelise lossi vundamendile. Valminud loss sai nime printsess Charlotte Amalie järgi, kes oli Frederik IV tütar ja Christian IV õde. 1880. aastal lossi laiendati ning see ehitati ümber Prantsuse renessanss-stiilis.\n\nEsimesed kuningapere liikmed, kes lossi elama asusid, olid 1869. aastal kroonprints Frederik ja kroonprintsess Louise. Lossis on sündinud Christian X ja Haakon VII. Leskkuninganna Louise elas lossis kuni oma surmani aastal 1926. Aastal 1935 loobus kuningapere lossist ning andis selle Taani Kalandusuuringute Seltsile.\n", "id": "ekk_Latn_201248"}
{"text": "Tel Quel\n\nTel Quel oli prantsuse kirjanike ja teoreetikute rühmitus ja nende asutatud ajakiri. Ajakirja andis aastail 1960–1982 Pariisis välja kirjastus Éditions du Seuil.\n\nAjakirjas tutvustas rühmitus kirjutamise, teksti, tekstuaalsusest, teadvustamatuse, märgiõpetuse, seksuaalsuse ja tarbimise ning keha ja mõnu uusi mudeleid. Ajakiri mõjutas dekonstruktsionismi sündi. Kirjanduse ja kunstiuuringute kõrval levitati ka isikuvabaduse poliitikast lähtuvat kultuurikriitikat.\n\nTel Quel oli prantsuse strukturalismi keskseid väljaandeid. Ajakirja asutasid kirjanik ja kriitik Philippe Sollers ning kirjanik Jean-Edern Hallier. Juhtiv esindaja oli ka Julia Kristeva.\n", "id": "ekk_Latn_201249"}
{"text": "Morgenstern\n\nMorgenstern (saksa keeles 'koidutäht') on keskaegne relv, ogaline sõjanui.\n\nMorgenstern oli 20–100 cm pikk raskejalaväe relv, mis kaalus 1–5 kilo. Morgensternidel oli tavaliselt 10–15 cm pikkused ogad relva otsas. Tavalistel morgensternidel oli 4–16 oga, need olid 3-10 cm pikad. Mõned morgensternid olid 1 ogaga.\n", "id": "ekk_Latn_201250"}
{"text": "George Best\n\nGeorge Best (22. mai 1946 Belfast – 25. november 2005 London) oli Põhja-Iirimaa jalgpallur.\n\nSuurema osa oma karjäärist mängis ta Manchester Unitedis. Seal mängis ta 361 mängu ja lõi 137 väravat. Hiljem mängis ta muudes Inglismaa, Ameerika, Austraalia, Hiina ja Põhja-Iirimaa klubides. Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises lõi ta 9 väravat 37 mängus. Best suri alkoholismi tagajärjel tekkinud haigustesse.\n", "id": "ekk_Latn_201251"}
{"text": "Rutger von Brüggenei\n\nRutger von Brüggenei (surnud umbes 1403/1404) oli Kuramaa piiskop aastatel 1399–1403/1404.\n\nRutger von Brüggenei pärines ilmselt Bochumi lähistel valduseid omavate Brüggenei aadlisuguvõsast. Pärast Kuramaa piiskopi Otto surma sai Rutgerit arvatavasti tänu oma Liivi ordumeistrist sugulase Wennemar von Brüggenei toele piiskopitoolile. 1399. aasta suvel viibis ta Saksa ordu kõrgmeistri lähikonnas Marienburgis, jõudis aasta lõpus Königsbergi ja ratsutas sealt 60-mehelise kaaskonna saatel oma piiskopkonda. Rutger von Brüggenei täpne surmaaeg pole teada, viimati on teda mainitud 1406. aastal, ent siis juba surnuna.\n", "id": "ekk_Latn_201252"}
{"text": "Balthasar von Campenhausen (1745–1800)\n\nVabahärra Balthasar von Campenhausen (läti keeles Baltazars fon Kampenhauzens; vene keeles Балтазар Иванович Кампенгаузен) (28. november 1745 Ungurmuiža – 12. juuni 1800 Pädaste) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.\n", "id": "ekk_Latn_201253"}
{"text": "Jacques-Yves Cousteau\n\nJacques-Yves Cousteau [ʒak iv kusto] (11. juuni 1910 – 25. juuni 1997) oli prantsuse mereväeohvitser, maadeuurija, ökoloog, filmiprodutsent, teadlane, fotograaf ja kirjanik, kelle huviala oli maailmameri ja kõik vee-eluvormid. Ta oli akvalangi arendaja ja Prantsuse Akadeemia liige.\n\nTa oli tuntud ka kapten Cousteau (Commandant Cousteau) rolli järgi.\n", "id": "ekk_Latn_201254"}
{"text": "Johari aken\n\nJohari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1955. aastal. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta.\n", "id": "ekk_Latn_201255"}
{"text": "Aneta Florczyk\n\nAneta Florczyk (sündinud 26. veebruaril 1982 Malborkis) on Poola raskejõustiklane.\n\nAastatel 2003, 2005, 2006 ja 2008 tunnistati ta maailma kõige tugevamaks naiseks.\n", "id": "ekk_Latn_201256"}
{"text": "Hiiumaa Eiffel\n\nHiiumaa Eiffel on torn Hiiumaal Kõrgessaare vallas Kootsaare poolsaarel Reigi küla põhjatipus, mille ehitas kohalik külamees Jaan Alliksoo oma koduõuele. Torn valmis 2007. aastal ja on 31,4 meetrit kõrge ehk 1/10 Prantsusmaal asuvast Eiffeli torni kõrgusest.\n\n2008. aasta aprillis sai alguse kauakestev vaidlus torni püsimajäämise üle, sest selle püstitamiseks puudus ehitusluba ja turvalisus oli kaheldav. 2010. aasta augusti seisuga torn püsib ja on avatud huvilistele. Torni külastab igal suvel umbes 30 000 turisti, kohal on käinud telekanalid Eestist, Prantsusmaalt ja Venemaalt.\n\nTorni tippu ehivad Eesti ja Prantsusmaa lipp ning hernehirmutis. Maapinnal ümbritsevad torni veidrad puunikerdised, sealhulgas kiiged ja veskid.\n\nTorni õnnistas 2010. aasta juulis sisse Urmas Sisask.\n\nSamal kuul ehitati ka bussiparkla ja sõidukite ringipööramiskoht.\n", "id": "ekk_Latn_201257"}
{"text": "Oleg Penkovski\n\nOleg Penkovski (13. aprill 1919 Vladikavkaz – 16. mai 1963 Moskva) oli NSV Liidu sõjaväelane (polkovnik), NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse (GRU) töötaja.\n\n1963. aastal süüdistati teda spionaažis Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia kasuks ja kodumaa reetmises ning lasti NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi otsusel maha.\n", "id": "ekk_Latn_201258"}
{"text": "50-sendine euromünt\n\n50-sendine euromünt on eurotsooni ringluses olev münt. See münt on käibel alates aastast 2002. Euromündi avers ehk esikülg on kõikidel riikidel ühine, kuid revers on riikidel erinev.\n\nMündid on tehtud materjalist, mida kutsutakse Nordic Goldiks. Selle mündi läbimõõt on 24,25 mm, paksus 2,38 mm ja kaal 7,8 grammi. Mündi serva on stiliseeritult rihveldatud.\n", "id": "ekk_Latn_201259"}
{"text": "Peter Van Loan\n\nPeter Van Loan (sündinud 18. aprillil 1963 Ontario provintsis Niagara Fallsis) on Kanada poliitik, alates 2010. aastast Kanada rahvusvahelise kaubanduse minister.\n\nTa on ema poolt eestlane, kuid eesti keelt ei räägi. Tema ema põgenes koos oma vanematega Teise maailmasõja ajal Kanadasse.\n\nTa õppis Toronto ülikoolis ja Yorki ülikoolis ning lõpetas magistrikraadiga rahvusvahelises õiguses ja teise magistrikraadiga geograafias. 1989 võeti ta vastu Toronto advokaatide kolleegiumi.\n\nPeter Van Loan valiti Kanada parlamenti Yorki-Somcoe valimisringkonnast alates selle loomisest 2004 kuni oma poliitikukarjääri lõpuni 2018 ja ta valiti vahepeal 4 korda tagasi. Aastail 2006–18 täitis ta vahetapidamata kokku seitset ministrikohta või sellega võrdsustatud ametikohta. 2006–07 oli ta spordiminister, ühtlasi provintsi- ja territooriumivalitsustega suhtlemise minister ning kuninganna Kanada erinõukogu president. 2007–08 oli ta demokraatlike reformide minister ja ühtlasi riigiminister ehk teisisõnu valitsuse esindaja parlamendi alamkojas. 2008–10 oli ta julgeolekuminister, 2010–11 väliskaubandusminister ja 2011–15 taas riigiminister.\n\nVan Loan oli üks 14 kanadalasest, kellel Vladimir Putin märtsis 2014 keelas vastusanktsioonide korras Venemaale reisida. Van Loan ütles selle kohta, et sellel ei ole tõsiseid tagajärgi ja et ta ei kaota sellepärast und.\n\n29. juulil 2018 teatas Van Loan, et astub parlamendist tagasi enne ametiaja lõppu. Parlamendist lahkus ta 30. septembril. Tema erakonnakaaslane Scot Davidson võitis nii samal aastal toimunud erakorralised kui järgmisel aastal toimunud korralised valimised Van Loani valimisringkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_201260"}
{"text": "Jason Lamy-Chappuis\n\nJason Lamy-Chappuis (sündinud 9. septembril 1986 Missoulas) on Prantsusmaa kahevõistleja, olümpiavõitja.\n\nJason Lamy-Chappuis' isa on prantslane ja ema ameeriklane. Ta on sündinud Ameerika Ühendriikides, kuid viieaastasena kolis koos vanematega Prantsusmaale.\n", "id": "ekk_Latn_201261"}
{"text": "Johnny Spillane\n\nJohnny Spillane (sündinud 24. novembril 1980) on Ameerika Ühendriikide kahevõistleja, maailmameister.\n\nAastal 2003 tuli Johnny Spillane esimese USA sportlasena põhja suusaalade maailmameistriks ning 2010 võitis esimese kahevõistluse olümpiamedali.\n\n2010. aasta 22. veebruari seisuga on ta võitnud ühe maailma karikasarja etapi – 3. jaanuaril 2010 Oberhofis.\n", "id": "ekk_Latn_201262"}
{"text": "Holyhead\n\nHolyhead [ˈhɒlɪhɛd] (kõmri keeles Caergybi 'püha Cybi kindlus') on linn Loode-Walesis, Anglesey saare suurim linn.\n", "id": "ekk_Latn_201263"}
{"text": "Eliisabet (eesnimi)\n\nEliisabet on eesti naisenimi. Selle eeskujuks on Ristija Johannese ema Eliisabeti nimi Uues Testamendis.\n", "id": "ekk_Latn_201264"}
{"text": "Dekkani kiltmaa\n\nDekkani kiltmaa ehk Dekkani platoo on kiltmaa Euraasia lõunaosas Hindustani poolsaare keskosas. Põhjast piirab seda Nabarda jõgi, lõunast Kaveri jõgi. Kiltmaa pindala on umbes 1 000 000 km². Kiltmaa pind on ida suunas kaldu ning seetõttu voolab suurem osa jõgedest itta ja suubub Bengali lahte.\n", "id": "ekk_Latn_201265"}
{"text": "Sundeksemplar\n\nSundeksemplar on trükise, auvise või elektrondokumendi eksemplar, mille väljaandja kohustuslikus korras tasuta loovutab raamatukogule.\n", "id": "ekk_Latn_201266"}
{"text": "SMW Wheels\n\nBrändi päritolu ulatub aastasse 1999, mil see alustas Jaapani ettevõtte Racing Service Watanabe jaoks patenteeritud sepistatud magneesiumi sulamist velgede tootmist. SMW Group töötab peamiselt erinevate alumiiniumi- ja magneesiumisulamitega, sealhulgas nendega, mida kasutatakse kosmosetööstuses, näiteks ZK60.\n", "id": "ekk_Latn_201267"}
{"text": "Lvivi oblasti lipp\n\nLvivi oblasti lipp on Ukraina Lvivi oblasti lipp. See võeti kasutusele 27. veebruaril 2001 Lvovi oblastiraada otsusega.\n\nLipp on sinine ristkülikukujuline proportsioonidega 2:3. Selle keskel on Lvivi oblasti vapil kujutatud kollane (kuldne) kroonitud lõvi ilma kaljuta. Lõvi kõrgus on 3/4 lipu laiusest, kaugus lipu ülemisest ja ülemisest äärest on 1/8 lipu kõrgusest. Pöördküljel on peegelkujutis.\n\nLõvi, kes vapil toetub kaljule, sümboliseerib maa ja selle iseseisvust sajandite pikku kaitsnud elanike väge ja võimu ning kõlab kokku Lvivi linna ning Vene kuninga Lev Danõlovõtši (Lev Danilovitši, Lev I) nimega. Lõvi kroon osutab piirkonna kesksele tähtsusele Vene kuningriigis (Galiitsia-Volõõnia vürstiriigis) 12.–14. sajandil ning Galiitsia ja Lodomeeria kuningriigis 18.–20. sajandil.\n\nLipu etaloni hoitakse oblastiraada pea kabinetis.\n\nLipp heisatakse hoonel, kus toimub oblastiraada istungjärk, ja istungitesaalis kogu istungjärgu ajaks. Lippu võib Lvivi oblasti omavalitsusorganite, täitevvõimu, asutuste, organisatsioonide ja ettevõtete hoonetel riigi- ja kohalike pühade ajal, ametlike delegatsioonide vastuvõtmise puhul ja spordivõistlustel. Lipu kujutist võib kasutada trükistel ja suveniiridel.\n", "id": "ekk_Latn_201268"}
{"text": "Kase-lehevaablane\n\nKase-lehevaablane (Nematus septentrionalis, Craesus septentrionalis) on liik lehevaablasi.\n\nElab Euroopas, võõrliigina Põhja-Ameerikas. Vastsed (ebaröövikud) toituvad kase (aga ka sarapuu, lepa jm) lehtedel.\n", "id": "ekk_Latn_201269"}
{"text": "Adore You (Harry Stylesi laul)\n\n\"Adore You\" on briti laulja Harry Stylesi laul tema teiselt stuudioalbumilt \"Fine Line\" (2019). See ilmus Erskine'i ja Columbia Recordsi kaudu albumi teise singlina 6. detsembril 2019. Laulu kirjutasid Styles, Amy Allen, Kid Harpoon ja Tyler Johnson. Harpoon tegeles produtseerimisega ja Johnson oli kaasprodutsent.\n", "id": "ekk_Latn_201270"}
{"text": "Teine Al-Fallūjah' lahing\n\nMuude kasutuste kohta vaata artiklit Fallujah' lahing.\n\nTeine Al-Fallūjah' lahing (varjunimedega operatsioon Al-Fajr (araabia keeles الفجر, koit) ja operatsioon Phantom Fury (inglise keelest fantoomraev)) oli Ameerika Ühendriikide, Iraagi valitsuse ja Suurbritannia ühine pealetung 2004. aasta novembris ja detsembris, Iraagi sõja haripunktis. Mässulistevastast operatsiooni Al-Fallūjah' linnas juhtis Ameerika Ühendriikide merejalavägi ning selleks andis loa USA poolt sisse seatud Iraagi ajutine valitsus. Ameerika Ühendriikide sõjaväe sõnul oli see USA merejalaväe rängematest linnalahingutest pärast Huế lahingut Vietnami sõja ajal aastal 1968.\n\nTegu oli Fallujah' linna teise suure operatsiooniga. Aprillis 2004 olid koalitsiooniväed osalenud esimeses Fallujah' lahingus, mille eesmärgiks oli tabada Blackwateri eraarmee võitlejate surmade eest vastutavad mässulised. Kui koalitsiooniväed esimeses Fallujah' lahingus linnasüdamesse jõudsid, nõudis Iraagi valitsus kontrolli linna üle endale. Aasta keskel tarnis valitsus Fallujah'sse suures koguses relvi ning asus kaitserajatisi ehitama. Teine Fallujah' lahing oli Ameerika Ühendriikide vägede jaoks kogu sõja veriseim, lisaks oli tegu esimese suure kokkupõrkega Iraagi mässulistega. Varem oli koalitsioon võidelnud Baathistliku Iraagi valitsuse, mis kukutati aastal 2003, vägedega.\n", "id": "ekk_Latn_201271"}
{"text": "How Do You Sleep? (Sam Smithi laul)\n\n\"How Do You Sleep?\" on briti laulja Sam Smithi laul, mis avaldati 19. juulil 2019. Smith kirjutas selle loo koos Savan Kotecha, Max Martini ja Ilyaga, kellest viimane produtseeris laulu. Lugu ilmus Smithi kolmandale stuudioalbumile \"Love Goes\" (2020).\n", "id": "ekk_Latn_201272"}
{"text": "How Do You Sleep?\n\n\"How Do You Sleep?\" (John Lennoni laul), 1971 \"How Do You Sleep?\" (Jesse McCartney laul), 2009 \"How Do You Sleep?\" (Sam Smithi laul), 2019\n", "id": "ekk_Latn_201273"}
{"text": "Dōgen\n\nDōgen (jaapani keeles 道元; 26. jaanuar 1200 – 22. september 1253) oli jaapani budismi õpetaja ja filosoof, sōtō koolkonna rajaja.\n\nMungaks astudes ühines ta kõigepealt tendai koolkonnaga, kuid pettus selles ja hakkas õppima zen'i.\n\n1223 rändas Dōgen Hiinasse, kus õppis caodong'i munkade juures.\n\n1227 Jaapanisse naasnult hakkas ta nende eeskujul propageerima shikantaza meeleharjutust. Sōtō teooria järgi võib sel teel jõuda budasuseni, mis on igas olendis varjatud kujul algupäraselt olemas.\n\nDōgeni põhiteos on \"Tõelise seadmusesilma varamu\" (jaapani keeles shōbōgenzō), milles ta annab oma meetodile filosoofilise põhjenduse.\n\nDōgeni filosoofia kohaselt on aeg sama mis olemine. Inimene täidab iseendaga kogu maailma ja selle maailma igat üksikut asja. Igas hetkes on korraga olemas kogu maailm. Ajal ja olemisel tegelikult vahet ei ole. Nii nagu aja, nii on ka olemise loomuses muutumine, üleminek või jätkuvus.\n\nTõmbunud koolkondadevaheliste vastuolude tõttu pealinnast Kyōtost eemale, rajas Dōgen Echizeni mägedes Eiheiji templi, kus veetis oma ülejäänud elupäevad.\n", "id": "ekk_Latn_201274"}
{"text": "Wu (mõttelugu)\n\nWu (hiina keeles 無; jaapani keeles mu) on hiina õpetustes universaalne eitust ja olematust tähistav sõna.\n\nTaoismis esineb see enamasti 'olematuse' tähenduses koos paarismõistega 'olev', mis tähistavad universumi ja maailmatunnetuse kaht aspekti.\n\nHiina budismis kasutati sõna wu algul tühjuse (sanskriti keeles śūnyatā) vastena, mille asemele hiljem tuli hiina keeles otseselt 'tühjust' tähistav sõna kong. Wu jäi aga oluliseks mõisteks, mis tähistab seadmuste omaoleku puudumist ja igasuguse kahesuse ületamist.\n\nEriti oluliseks sai wu mõiste ja sümboliks chan'is eeskätt tänu õpetaja Zhaozhoule (elas ajavahemikus 778–897), kes andis küsimusele \"kas koeral on budaloomus?\" vastuseks \"Wu!\". See gong'an on chan'i meeleharjutustes tänapäevani kasutusel.\n", "id": "ekk_Latn_201275"}
{"text": "Zembrzyce\n\nZembrzyce on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Sucha maakonnas, Zembrzyce valla halduskeskus. Zembrzyce asub Skawa jõe paremal kaldal, Sucha Beskidzkast ligi 4 km põhjas ja Krakówist umbes 40 km edelas.\n\nZembrzycet on esmamainitud 1333. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201276"}
{"text": "2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus\n\n2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 67. Eurovisiooni lauluvõistlus.\n\n9. mail (Euroopa päeval) ja 11. mail toimusid võistluse poolfinaalid ning 13. mail finaal Inglismaa loodeosa peamises sadamalinnas Liverpoolis. Traditsiooniliselt toimub Eurovisioon eelmise aasta võitjariigis, siiski ei olnud 2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitnul Ukrainal võimalik lauluvõistlust korraldada käimasolevas sõjas.\n\nÜhendkuningriigi pealinnas Londonis krooniti 6. mail kuningas Charles III ja tema abikaasa Camilla. Liverpool Arenal süütasid nad 26. aprillil pidulikult lava valgustuse ning kohtusid kohaliku esindaja Mae Mulleriga. Neid tervitas ukrainlannast õhtujuht Julija Sanina, keda saatsid Hannah Waddingham, Scott Mills ja Rylan Clark.\n\nVõistluse lava lähtus käsitlusest \"Avasüli Ukrainale\".\n\nVõistluse võitis Rootsi esindaja Loreen looga \"Tattoo\", Soome esindaja Käärijä pälvis looga \"Cha Cha Cha\" teise koha. Eestit esindanud Alika saavutas looga \"Bridges\" kaheksanda koha.\n", "id": "ekk_Latn_201277"}
{"text": "Michael Norman\n\nMichael Arthur Norman Jr. (sündinud 3. detsembril 1997 San Diegos) on Ameerika Ühendriikide jooksja.\n\nTa kuulus 2020. aasta suveolümpiamängudel Tokyos olümpiavõitjaks tulnud Ameerika Ühendriikide 4x400 meetri teatemeeskonda.\n\n2022. aasta maailmameistrivõistlustel Eugene'is tuli ta 400 meetri jooksus tulemusega 44,29 maailmameistriks. Teise kuldmedali võitis Norman 4x400 meetri teatejooksus, joostes USA meeskonnas teist vahetust.\n\nNormanile kuulub kõigi aegade kiireim sisetingimustes joostud 400 meetri jooksu aeg 44,52. Kuna College Stationis toimunud võistlused ei vastanud Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu tingimustele, ei arvestata Normani tulemust maailmarekordina. Välitingimustes jagab Norman isikliku rekordiga 43,45 kõigi aegade edetabelis Jeremy Warineriga neljandat kohta.\n\n2020. aastal sai Normanist Wayde van Niekerki järel teine sportlane, kes suutnud joosta 100 meetrit alla 10 sekundi, 200 meetrit alla 20 sekundi ja 400 meetrit alla 44 sekundi.\n", "id": "ekk_Latn_201278"}
{"text": "Sumõ Issanda Muutmise katedraal\n\nIssanda Muutmise katedraal (ukraina keeles Спасо-Преображенський кафедральний собор) on Sumõ linnas asuv katedraalkirik. Kiriku praegune välimus pärineb 19. sajandist.\n", "id": "ekk_Latn_201279"}
{"text": "Nikanor Onatski nimeline Regionaalne Kunstimuuseum\n\nNikanor Onatski nimeline Regionaalne Kunstimuuseum on riiklik kunstimuuseum Sumõs Ukrainas.\n", "id": "ekk_Latn_201280"}
{"text": "Ukraina heaks tehtud sõjaväeteenistuse eest\n\nUkraina heaks tehtud sõjaväeteenistuse eest (ukraina keeles За військову службу Україні) on Ukrainas välja antav medal.\n\nMedal on asutatud 5. oktoobril 1996.\n", "id": "ekk_Latn_201281"}
{"text": "Sulina\n\nSulina on linn Rumeenias Tulcea maakonnas. Sulina asub ajaloolises Põhja-Dobrudža piirkonnas, Doonau Sulina haru suudmes.\n\nSulinal ei ole maismaaühendust ülejäänud Rumeeniaga. Ühendus ülejäänud riigi osadega on ainult veeteed kaudu.\n\nSulina on Rumeenia ja kogu Euroopa Liidu idapoolseim punkt.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sulina elanikest rumeenlasi 81,92%, lipovaane (venelasi) 9,88%, kreeklasi 1,69%, ukrainlasi 1,22% ja teistest rahvustest inimesi 0,46%. Rahvus oli teadmata 4,8%-l inimestest.\n", "id": "ekk_Latn_201282"}
{"text": "Ruslan Strilets\n\nRuslan Strilets (ukraina keeles Руслан Олександрович Стрілець; sündinud 30. juunil 1984 Dnepropetrovskis) on Ukraina poliitik. Ta on 4. novembrist 2021 Ukraina keskkonna- ja loodusvarade kaitse ministri kohusetäitja.\n\nTa lõpetas aastal 2006 Oless Gontšari nimelise Dnipro Rahvusülikooli rahvusvaheliste majandussuhete erialal. Aastal 2011 lõpetas ta Dnepropetrovski Riikliku Siseasjade Ülikooli juristi kvalifikatsiooniga. Aastal 2016 lõpetas ta Dnepri Riikliku Ehitus- ja Arhitektuuriakadeemia ökoloogia ja keskkonnakaitse erialal. Aastal 2019 lõpetas ta Ukraina presidendi juures asuva riikliku avaliku halduse akadeemia Dnipropetrovski oblasti avaliku halduse instituudi avaliku halduse ja halduse erialal.\n\nAlates 2020. aasta juulist on ta Denõss Šmõhali valitsuses Ukraina keskkonna- ja loodusvarade aseminister. 4. novembrist 2021 on ta (pärast Roman Abramovski tagasiastumist) on ta Ukraina keskkonna- ja loodusvarade kaitse ministri kohusetäitja.\n", "id": "ekk_Latn_201283"}
{"text": "Jaunbērze vald\n\nJaunbērze vald (läti keeles Jaunbērzes pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Dobele ja Bērze vallaga, Tukumsi piirkonna Džūkste vallaga ning Jelgava piirkonna Kalnciemsi ja Līvbērze vallaga.\n\nValla pindala on 110,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 856 inimest. Valla keskus on Jaunbērze küla, vallamaja asub aadressil Ceriņu iela 2. Vallavanem on Raimonds Sīpols.\n", "id": "ekk_Latn_201284"}
{"text": "Isaccea\n\nIsaccea (türgi keeles İshakçı) on linn Rumeenias Tulcea maakonnas. Isaccea asub ajaloolises Põhja-Dobrudža piirkonnas Ukraina piiri ääres, Doonau paremal kaldal, maakonnakeskusest Tulcease ligikaudu 29 km lääneloodes.\n\nLinna haldusalasse kuuluvad Revărsarea ja Tichilești külad.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Isaccea elanikest rumeenlasi 90,98%, mustlasi 3,85%, türklasi 1,81% ja muudest rahvustest inimesi 0,15%. Rahvus oli teadmata 3,18%-l elanikest.\n", "id": "ekk_Latn_201285"}
{"text": "Bērze vald\n\nBērze vald (läti keeles Bērzes pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Dobele linnaga ning Dobele, Krimūnase ja Jaunbērze vallaga ning Jelgava piirkonna Glūda ja Līvbērze vallaga.\n\nValla pindala on 80,6 km². 2021. aasta seisuga elas seal 1596 inimest. Valla keskus on Šķibe küla, vallamaja asub aadressil Upes iela 1. Vallavanem on Juris Kronbergs.\n", "id": "ekk_Latn_201286"}
{"text": "Cavnic\n\nCavnic (ungari keeles Kapnikbánya, saksa keeles Kapnik) on linn Rumeenias Maramureși maakonnas. Cavnic asub ajaloolises Marmaatia piirkonnas, maakonnakeskusest Baia Marest ligikaudu 19 km idas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Cavnici elanikest rumeenlasi 81,67%, ungarlasi 14,04% ja teistest rahvustest inimesi 0,82%. Rahvus oli teadmata 3,45%-l elanikest.\n\nCavnicit on esmamainitud 1336. aastal. Alates 18. sajandi keskpaigast oli Cavnic kaevanduslinn, seal kaevandati tinamaaki, tsingimaaki ja vasemaaki. Tänapäeval on kaevandused tegevuse lõpetanud. Linnaõigused sai Cavnic 1968. aastal. Uuemal ajal oli Cavnicist saanud suusaspordi keskus.\n", "id": "ekk_Latn_201287"}
{"text": "Skõbõn\n\nSkõbõn (ukraina keeles Скибин) on küla Ukraina Kiievi oblasti Brovarõ rajoonis.\n\nKüla asub Brovarõ ja Tšernihivi vahelise kiirtee E95 ääres.\n", "id": "ekk_Latn_201288"}
{"text": "Kingscote\n\nKingscote on linn Austraalias Lõuna-Austraalia osariigis Kangaroo saarel.\n\nSee asub osariigi pealinnast Adelaide'ist 119 km edalas. Kingscote on Lõuna-Austraalia osariigi vanim Euroopa päritolu asula ning on saare suurim linn. 2016. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas 1790 inimest. See on ühtlasi koduks ka maailma väikseimate pingviinide, kääbuspingviinide kolooniale.\n", "id": "ekk_Latn_201289"}
{"text": "Săliște\n\nSăliște (saksa keeles Großendorf, ungari keeles Szelistye) on linn Rumeenias Transilvaanias Sibiu maakonnas. Săliște asub maakonnakeskusest Sibiust ligikaudu 20 km läänes.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Săliște elanikest rumeenlasi 88,28%, mustlasi 3,04% ja teistest rahvustest inimesi 0,83%. Rahvus oli teadmata 7,83%-l elanikest.\n\nSăliștet on esmamainitud 1354. aastal. Linnaõigused sai 7. aprillil 2004.\n", "id": "ekk_Latn_201290"}
{"text": "Victoria (Rumeenia)\n\nVictoria (saksa keeles Viktoriastadt, ungari keeles Viktóriaváros) on linn Rumeenias Transilvaanias Brașovi maakonnas. Victoria asub maakonnakeskusest Brașovist ligikaudu 69 km läänes.\n\nAsula rajati 1949. aastal seoses keemiakombinaadi ehitamisega ja kandis esialgu nime Colonia Ucea, Ucea-Colonie või Ucea Roşie. Praeguse nime ja linnaõigused sai Victoria 1954. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201291"}
{"text": "Medgidia\n\nMedgidia (türgi keeles Mecidiye või Megidie, varem Karasu või Carasu) on linn Rumeenias Constanța maakonnas. Medgidia asub ajaloolises Põhja-Dobrudža piirkonnas Doonau-Musta mere kanali ääres, maakonnakeskusest Constanțast ligikaudu 30 km lääneloodes.\n\nMedgidia on tööstuslinn.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Medgidia elanikest rumeenlasi 71,47%, türklasi 8,39%, tatarlasi 8,07%, mustlasi 1,51% ja teistest rahvustest inimesi 0,22%. Rahvus oli teadmata 10,31%-l elanikest.\n\nAsula on rajatud 1840. aastal. Linnaõigused sai Medgidia 17. veebruaril 1968.\n", "id": "ekk_Latn_201292"}
{"text": "Kulbakõne sõjaväelennuväli\n\nKulbakõne lennuväli (ukraina keeles Аеродром Кульбакине, varem Vodopi, ukraina keeles Водопій) on sõjaväelennuväli Mõkolajivi linna kaguservas.\n\nPraeguse nime sai lennuväli läheduses asuva Mõkolajivi Kulbakõne mikrorajooni järgi.\n\nLennuvälja ligidal paikneb ka Mõkolajivi lennukiremonditehas.\n", "id": "ekk_Latn_201293"}
{"text": "Mariazell\n\nMariazell on linn (Stadtgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaa kaguosas Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas. Tuntud kui talispordikeskus ja palverännakute sihtkoht, asub see 143 km Grazist põhja pool. See asub maaliliselt Salza orus keset Steiermargi Alpide põhjaosa.\n\nSee on palverännukoht katoliiklastele Austriast ja naabermaadest. Austuse objektiks on pärnapuusse nikerdatud neitsi Maarja kuju, mis on tuntud imesid teinud. See toodi kohale 1157. aastal ja on nüüd kaitstud kabelis, mida kaunistavad hõbeesemed ja muud kallid materjalid. Suur kirik, mille osa kabel moodustab, püstitati 1644. aastal väiksema kiriku laiendusena, mille ehitas Ungari kuningas Lajos I pärast võitu Osmanite üle 1363. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201294"}
{"text": "Neuberg an der Mürz\n\nNeuberg an der Mürz on vald (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas.\n\nNeuberg asub Mürzi ülemises orus Schneealpe jalamil Mürzzuschlagist loodes.\n", "id": "ekk_Latn_201295"}
{"text": "Dobele vald\n\nDobele vald (läti keeles Dobeles pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Jaunbērze, Auri, Annenieki ja Bērze vallaga ning Tukumsi piirkonna Džūkste vallaga.\n\nValla pindala on 72,7 km². 2021. aasta seisuga elas seal 770 inimest. Valla keskus on Aizstrautnieki küla. Vallavanem on Dace Škorņika.\n", "id": "ekk_Latn_201296"}
{"text": "Krimūnase vald\n\nKrimūnase vald (läti keeles Krimūnu pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Dobele linna, Bērze, Auri ja Tērvete vallaga ning Jelgava piirkonna Glūda ja Zaļenieki vallaga.\n\nValla pindala on 70,8 km². 2021. aasta seisuga elas seal 1008 inimest. Valla keskus on Krimūnase küla. Vallavanem on Anita Riekstiņa.\n", "id": "ekk_Latn_201297"}
{"text": "Krimūnas\n\nKrimūnas on küla (lielciems) Lätis Dobele piirkonnas, Krimūnase valla halduskeskus.\n\nKüla asub valla keskosas merepinnast 22 meetri kõrgusel Ālave jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest Dobelest 9 ja Riiast 72 kilomeetri kaugusel. Krimūnases asuvad põhikool, rahvamaja, postkontor ja raamatukogu.\n\nKrimūnas kujunes XIX sajandil Jelgavast Mažeikiaisse viiva raudteelõigu äärde rajatud raudteejaama juurde. Aastani 1927 oli see Dobelele kõige lähem raudteejaam, nii käis sinna kolm korda päevas postitõld. Asula hakkas kasvama II maailmasõja järel, mil sellest sai kohaliku sovhoosi keskasula. Aastal 1971 sai sellest külanõukogu, hiljem valla keskus.\n", "id": "ekk_Latn_201298"}
{"text": "Pihkva arhitektuurikoolkonna kirikud\n\nPihkva ehituskoolkonna kirikud on UNESCO maailmapärandi nimistu objekt Venemaal, mis hõlmab kümmet 12.–17. sajandist pärit ehitist Pihkvas ja Pihkva ümbruses Venemaal. Kirikud kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse alates 2019. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_201299"}
{"text": "Begunets\n\nBegunets (vene keeles бегуне́ц) on Kiievi-Russi arhitektuuris, aga ka romaanikas esinev friisitaoline kaunistus, mis moodustub vahelduvasuunalistest kolmnurksetest süvenditest vertikaalsel tellisseinal. Efekt saavutatakse ladudes telliseid küljeltvaates siksakitaolise mustrina. Ornament on eriti iseloomulik Novgorodi ja Pihkva koolkonna ehitistele, kasutati kombineerituna sakkfriisi (поребрик) ja kaarfriisiga.\n", "id": "ekk_Latn_201300"}
{"text": "Kapulivka\n\nKapulivka (ukraina keeles Капулівка) on küla Ukrainas Dnipropetrovski oblastis Nikopoli rajoonis Kahhovka veehoidla paremkaldal.\n", "id": "ekk_Latn_201301"}
{"text": "Pascal Martinot-Lagarde\n\nPascal Martinot-Lagarde (sündinud 22. septembril 1991 Saint-Maur-des-Fossés's) on Prantsusmaa tõkkejooksja.\n\nTa tuli 2010. aastal Monctonis 110 meetri tõkkejooksus juunioride maailmameistriks.\n\n2014. aasta Euroopa meistrivõistlustel võitis Martinot-Lagarde Sergei Šubenkovi ja William Sharmani järel pronksmedali. Neli aastat hiljem Berliinis tuli ta Šubenkovi ja Orlando Ortega ees Euroopa meistriks. 2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel Münchenis võitis ta Asier Martíneze järel hõbemedali.\n\n2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Prahas tuli Martinot-Lagarde 60 meetri tõkkejooksus kaasmaalaste Dimitri Bascou ja Wilhem Belociani ees Euroopa sisemeistriks. Euroopa sisemeistrivõistlustel on ta võitnud kaks hõbedat (2017 ja 2019) ning ühe pronksi (2013)\n\nMartinot-Lagarde on jooksnud kahel korral maailmameistrivõistluste finaalis. 2015. aastal Pekingis oli ta ajaga 13,17 neljas ning võitis 2019. aastal Dohas ajaga 13,18 pronksmedali.\n\nSisemaailmameistrivõistlustelt on ta võitnud 3 hõbedat (2014, 2016 ja 2022) ning ühe pronksi (2012).\n\nOlümpiamängudel on ta olnud neljas (2016) ja viies (2020).\n\nMartinot-Lagarde'i isiklik rekord 110 meetri tõkkejooksus 2014. aastal Monacos joostud on 12,95. Sellega on ta Prantsusmaa rekordiomanik ning jagab kõigi aegade edetabelis Terrence Trammelliga 18. kohta.\n", "id": "ekk_Latn_201302"}
{"text": "Pukapuka\n\nPukapuka (ka Te Ulu o te Watu; varem Danger Island) on atoll Polüneesias, üks Cooki saartest. Asub Rarotongast 1140 km kirde pool. Pukapuka on Cooki saarte kõige kaugemal asetsev asustatud atoll.\n\nPukapuka maismaapindala on 3 ruutkilomeetrit, laguuni pindala on 5 ruutkilomeetrit. Atoll koosneb kolmest suuremast saarest: Motu Kō kagus, Motu Kotawa edelas ja Wale põhjas. Wale on ainuke püsiasustusega saar.\n\nPukapukal elas 2016. aasta rahvaloenduse andmetel 425 inimest. 2011. aastal oli elanikke 451.\n", "id": "ekk_Latn_201303"}
{"text": "Golitsõnite barokk\n\nGolitsõnite barokk ehk Golitsõnite stiil on üks barokkarhitektuuri stiilisuundi Venemaal, mis kasvas välja Moskva barokist ja mille lühike kõrgaeg oli 18. sajandi esimesel kümnendil, kuigi selle järelmõjud ulatusid sajandi keskpaigani.\n", "id": "ekk_Latn_201304"}
{"text": "Curie konstant\n\nKonstandi C dimensioon on temperatuur.\n\nkus M on molaarmass; \\rho on tihedus; N_\\mathrm{A} = \\tfrac{N}{n} on Avogadro arv.\n\nKonstandi C_\\mathrm{mol} mõõtühik on m³ K mol−1.\n", "id": "ekk_Latn_201305"}
{"text": "Curie seadus\n\nSeega tuleneb Curie seadusest, et püsiva välise magnetvälja korral on paramagneetiku magneetumus pöördvõrdeline temperatuuriga.\n\nSeaduse esitas Pierre Curie 1896. aastal. 1907. aastal arendas Prantsuse füüsik Pierre-Ernest Weiss Curie seadust edasi Curie-Weissi seaduseks, mis kehtib ferromagneetikute korral ülalpool Curie temperatuuri T.\n", "id": "ekk_Latn_201306"}
{"text": "Chu-ko-nu\n\nChu-ko-nu (ehk korduv amb (hiina keeles 連弩, Lián Nǔ) või Zhuge amb (kolme riigi ajastu aegse Zhuge Liangi järgi, hiina keeles 諸葛弩, Zhūgě nǔ)) on amb, mis leiutati Hiinas sõdivate riikide ajastul. Relva ehituses on vinnastamine, laadimine ja vabastamine kombineeritud üheks liigutuseks.\n\nVanimad tõendid korduvast vibupüssist pärinevad Chu riigi ajast. Tol ajal valmistatud relvade püstolkäepidemed erinesid hiljem Mingi dünastia ajal tavaliseks saanud ambude omast.\n\nKuigi see Zhuge amb oli Hiinas pikalt, kuni Qingi dünastia lõpuni, kasutusel, ei peetud seda üldiselt sõjarelvaks. Seda kasutasid tihti naised näiteks kodu kaitsmiseks. Lisaks oli see kasutusel jahinduses.\n", "id": "ekk_Latn_201307"}
{"text": "Oktogoon kuubil\n\nOktogoon kuubil (vene keeles восьмерик на четверике) on ehitise arhitektuurne lahendus, mille puhul hoone ülemine kaheksanurkse põhiplaaniga osa toetub kuubikujulisele mahule. See hoonetüüp iseloomustab Venemaal 17. ja 18. sajandil püstitatud õigeusu kirikuid (Narõškinite stiilis, Golitsõnite stiilis).\n", "id": "ekk_Latn_201308"}
{"text": "Aksel Rüütli\n\nAksel Herman Rüütli (16. juuli 1893 Haaslava vald Kambja kihelkond – 22. veebruar 1976) oli Eesti poliitik, kes valiti Riigikokku Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei nimekirjas. Ta oli III Riigikogu koosseisus. Ta astus tagasi 15. oktoobril 1926 ja tema asemel asus Riigikogusse Mart Adamson.\n", "id": "ekk_Latn_201309"}
{"text": "Mohamed Simakan\n\nMohamed Simakan (sündinud 3. mail 2000 Marseilles) on Prantsusmaa jalgpallur, kes mängib kaitsjana Saksamaa kõrgliigaklubis RB Leipzig.\n\nTa alustas klubikarjääri Prantsusmaa klubis Strasbourg, millega liitus 2017. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 25. juulil 2019 UEFA Euroopa Liiga eelringi mängus Iisraeli klubi Maccabi Haifa vastu. Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta sama aasta 18. augustil mängus Reimsi vastu.\n\n2021. aasta märtsis sõlmis ta viieaastase lepingu RB Leipzigiga.\n\n2019. aastal mängis Simakan kahel korral Prantsusmaa kuni 20-aastaste koondises.\n\nTa on Guinea päritolu.\n", "id": "ekk_Latn_201310"}
{"text": "Šķibe\n\nŠķibe on küla (vidējciems) Lätis Dobele piirkonnas, Bērze valla halduskeskus.\n\nKüla asub valla kaguosas merepinnast 15 meetri kõrgusel Ālave jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest Dobelest 9 ja Riiast 68 kilomeetri kaugusel. Šķibes asuvad noortekeskus ja raamatukogu.\n\nŠķibe kujunes II maailmasõja järgsetel aastatel endise Šķibe valla vallamaja juurde kui Šķibe sovhoosi keskasula. Aastal 2022 oli külas 327 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201311"}
{"text": "Aizstrautnieki\n\nAizstrautnieki on küla (vidējciems) Lätis Dobele piirkonnas, Dobele valla halduskeskus.\n\nKüla asub valla loodeosas merepinnast 70 meetri kõrgusel, asudes piirkonna keskusest Dobelest 8,7 ja Riiast 73 kilomeetri kaugusel. Aizstrautniekis asuvad perede ja laste tugikeskus ning raamatukogu.\n\nAizstrautnieki rajati II maailmasõja järgsetel aastatel endise Dobe mõisa lähistele kui Ždanovi-nimelise kolhoosi keskasula. Aastal 2022 oli külas 221 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201312"}
{"text": "Jaan Tristan Kolberg\n\nJaan Tristan Kolberg (sündinud 20. oktoobril 1997 Tallinnas) on eesti näitleja.\n\nTa on lõpetanud 2022. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli näitleja erialal 2022. aastal (30. lend, kursusejuhendaja Lembit Peterson). Tema õpetajad lavakunstikoolis olid teiste hulgas Lembit Peterson, Indrek Sammul, Mirko Rajas, Aleksander Eelmaa, Kristjan Üksküla.\n", "id": "ekk_Latn_201313"}
{"text": "Fili Jumalaema Kaitsmise kirik\n\nFili Jumalaema Kaitsmise kirik, ka Jumalaema Kaitse ja Eestpalve kirik Filis (vene keeles Церковь Покрова в Филях) ja Pokrovi kirik Filis on 17. sajandi lõpul ehitatud kirik Moskva lähedal Filis. Moskva barokkstiilis ehitise donaatoriks oli maavalduse omanik bojaar Lev Narõškin. 1935. aastast kuulub ehitis Moskva territooriumi koosseisu ja selle aadress on Novozavodskaja 6.\n", "id": "ekk_Latn_201314"}
{"text": "Annenieki vald\n\nAnnenieki vald (läti keeles Annenieku pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Naudīte, Auri, Biksti, Īle ja Zebrene vallaga ning Tukumsi piirkonna Jaunpilsi ja Džūkste vallaga.\n\nValla pindala on 85,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 799 inimest. Valla keskus on Kaķenieki küla. Vallamaja asub aadressil Skolas iela 2, vallavanem on Guntis Šmīdlers.\n", "id": "ekk_Latn_201315"}
{"text": "Aleksander-Rudolf Toomel\n\nAleksander-Rudolf Toomel (14. juuni 1888 Jõhvi vald, Viru kreis – 17. november 1941 Kirov, NSV Liit) oli Eesti poliitik, III Riigikogu liige .\n\nAleksander Toomel kuulus 1936. aastal valitud Põllutöökoja teise koosseisu, Virumaalt Jõhvi põllumeeste konvendist.\n\nAleksander-Rudolf Toomel arreteeriti NKVD poolt 24. aprillil 1941. aastal, ta mõisteti süüdi ENSV ÜK poolt 30.08.41 Vene SFNV Kriminaalkoodeksi §58-4 süüdistuses ja talle mõisteti surmaotsus.\n", "id": "ekk_Latn_201316"}
{"text": "Biksti vald\n\nBiksti vald (läti keeles Bikstu pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Annenieki ja Zebrene vallaga, Tukumsi piirkonna Jaunpilsi vallaga ning Salduse piirkonna Blīdene ja Remte vallaga.\n\nValla pindala on 96 km². 2021. aasta seisuga elas seal 791 inimest. Valla keskus on Biksti küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine Zebrene vallaga).\n", "id": "ekk_Latn_201317"}
{"text": "Biksti\n\nBiksti on küla (vidējciems) Lätis Dobele piirkonnas, Biksti valla halduskeskus.\n\nKüla asub valla idaosas merepinnast 90 meetri kõrgusel Bērze jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest Dobelest 22 ja Riiast 86 kilomeetri kaugusel. Bikstis asub võõrastemaja, seal on postkontor, kultuurimaja ja raamatukogu.\n\nBiksti kujunes II maailmasõja järgsetel aastatel endise Palejase vesiveski ja Bērzukrogsi kõrtsi juurde kui Biksti kolhoosi keskasula. Aastal 2022 oli külas 241 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201318"}
{"text": "Zebrene vald\n\nZebrene vald (läti keeles Zebrenes pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Annenieki, Lielauce, Biksti ja Īle vallaga ning Salduse piirkonna Blīdene vallaga.\n\nValla pindala on 90,5 km². 2021. aasta seisuga elas seal 409 inimest. Valla keskus on Zebrene küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine Biksti vallaga).\n", "id": "ekk_Latn_201319"}
{"text": "Õigus rahule\n\nÕigus rahule on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni deklaratsioon, millega ÜRO liikmesriigid tunnustasid iga inimese ja rahva õigust elada rahus. Deklaratsioon võeti vastu 1984. aastal ja sätestati ÜRO Peaassamblee deklaratsioonis nr 39.\n", "id": "ekk_Latn_201320"}
{"text": "Advance Australia Fair\n\n\"Advance Australia Fair\" on Austraalia Ühenduse riigihümn.\n\nHümni kirjutas Šoti päritolu helilooja Peter Dodds McCormick. Advance Australia Fair'i esmaettekanne toimus 30. novembril 1878. aastal ning seda lauldi isamaalise lauluna. 1974. aastal sai see \"God Save the Queen\"'i asemel Austraalia hümniks, kuid 1976. aastal sai \"God Save The Queen\" uuesti hümniks. 1977. aastal toimunud referendumil eelistasid Austraalia elanikud riigihümnina Advance Australia Fair'i ning 1984. aastal sai see uuesti Austraalia riigihümniks. \"God Save The Queen\"'i lauldakse kuningliku hümnina koos Advance Australia Fair'iga üritustel, kus osaleb Briti kuninganna või Briti kuningliku perekonna liige.\n\n1984. aasta Advance Australia Fair'i sõnad erinevad McCormicki kirjutatud originaalist ning salmide arv on nelja asemel kaks. Viimati muudeti hümni jaanuaris 2021.\n", "id": "ekk_Latn_201321"}
{"text": "Zebrene\n\nZebrene (vanasti ka Reņģe) on küla (vidējciems) Lätis Dobele piirkonnas, Zebrene valla halduskeskus.\n\nKüla asub valla keskosas merepinnast 105 meetri kõrgusel Bērze jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest Dobelest 30 ja Riiast 93 kilomeetri kaugusel. Zebrenes on raamatukogu.\n\nAsula kujunes endise Reņģe mõisa (Rengehof) keskuse juurde. Mõisas on sündinud Vene diplomaat Johann Albrecht von Korff. Reņģe nime kandis asula aastani 1920. Asula hakkas kasvama II maailmasõja järgsetel aastatel, mil seal asusid külanõukogu keskus ja Zebrene sovhoosi keskasula. Aastal 2022 oli külas 237 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201322"}
{"text": "Alexios IV Angelos\n\nAlexios IV Angelos või ladinapäraselt Alexius IV Angelus (kreeka keeles Ἀλέξιος Ἄγγελος; u. 1182 – veebruar 1204) oli Bütsantsi keiser 1203. aasta augustist kuni 1204. aasta jaanuarini. Ta oli keiser Isaak II Angelose poeg. Tema isapoolne onu oli tema eelkäija keiser Alexios III Angelos.\n\nAlexiose IV onu Alexios III kukutas 1195. aastal Isaak II ning noor troonipärija vangistati. 1201. aastal õnnestus Alexiosel põgeneda läände, kus ta palus sealsetelt valitsejatelt ja paavstilt abi enda isa positsiooni taastamiseks. Vastutasuks andis noor poiss katteta lubadusi. Ristisõdijad, kes algselt pidid suunduma Egiptusesse, võtsid nüüd sihiks Konstantinoopoli. Kuigi linna kaitsjaid oli palju rohkem kui rüütleid, alistus linn ning Alexios IV sai Isaak II kõrval troonile. Noor keiser balansseeris pidevalt bütsantslaste ja läänlaste vahel, mis viis lõpptulemusena riigipöördeni ning Alexios IV tapmiseni. Alexios IV tegutsemise viis suuremas perspektiivis neljanda ristisõja sõdalaste Konstantinoopoli vallutamiseni ning Ladina keisririigi rajamiseni.\n", "id": "ekk_Latn_201323"}
{"text": "Nullarbori tasandik\n\nNullarbori tasandik on suur, kuiv ja peaaegu puudeta tasandik Austraalia lõunaosas.\n\nSõna nullarbor on tuletatud ladinakeelsetest sõnadest null (mitte midagi) ja arbor (puu). Aborigeenid kutsuvad piirkonda Oondiri'ks, mis tähendab \"veetu\". Nullarbori tasandiku pindala on 200 000 km² ning see on maailma suurim lubjakivipaljand. Pikimas kohas on tasandik umbes 1200 kilomeetrit pikk ja ulatub ida-lääne suunas Lõuna-Austraalia osariigist Lääne-Austraalia osariigini.\n", "id": "ekk_Latn_201324"}
{"text": "Maks Reiter\n\nMaks Reiter (Макс Андреевич Рейтер; 12/24. aprill 1886 – 6. aprill 1950) oli läti päritolu Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralpolkovnik, 1943).\n", "id": "ekk_Latn_201325"}
{"text": "Aleksandr Samoilo\n\nAleksandr Samoilo (Александр Александрович Самойло; 23. oktoober/4. november 1869 – 8. november 1963) oli Venemaa Keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant, 1940).\n", "id": "ekk_Latn_201326"}
{"text": "Aleksei Ignatjev (1877−1954)\n\nKrahv Aleksei Ignatjev (Алексей Алексеевич Игнатьев; 17. veebruar / 1. märts 1877 Peterburi – 20. november 1954 Moskva) oli Vene keisririigi, hiljem Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralleitnant, 1943).\n", "id": "ekk_Latn_201327"}
{"text": "Naudīte vald\n\nNaudīte vald (läti keeles Naudītes pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Annenieki, Auri, Penkule, Īle ja Bēne vallaga.\n\nValla pindala on 89,8 km². 2021. aasta seisuga elas seal 692 inimest. Valla keskus on Naudīte küla. Vallavanem on Ērika Karro (ühine Penkule vallaga).\n", "id": "ekk_Latn_201328"}
{"text": "Naudīte\n\nNaudīte (vanasti ka Ziedugravas) on küla (vidējciems) Lätis Dobele piirkonnas, Naudīte valla halduskeskus.\n\nKüla asub valla lõunaosas merepinnast 60 meetri kõrgusel Sesava kaldal, asudes piirkonna keskusest Dobelest 14 ja Riiast 90 kilomeetri kaugusel. Naudītes on lasteaed, vabaõhulava ja raamatukogu.\n\nAsula rajati II maailmasõja järgsetel aastatel Ziedugravase talu juurde kui külanõukogu keskus ja Naudīte sovhoosi keskasula. Aastal 2022 oli külas 261 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201329"}
{"text": "Flinders Chase'i rahvuspark\n\nFlinders Chase'i rahvuspark (Flinders Chase National Park) on Austraalia rahvuspark, mis asub Känguru saare läänetipus.\n\nRahvuspark paikneb Lõuna-Austraalia osariigis, umbes 177 kilomeetrit osariigi pealinnast Adelaide'ist edelas ning 110 km saare halduskeskusest Kingscote'ist läänes. Flinders Chase'i rahvuspargi pindala on umbes 326 km². Rahvuspargis kaitstakse ohustatud liike ning seal asuvad ka mitmed geoloogilised vaatamisväärsused.\n\nFlinders Chase'i rahvuspark asutati 1972. aastal ning see on Lõuna-Austraalia vanuselt teine rahvuspark. Rahvuspark on nimetatud Briti maadeuurija Matthew Flindersi järgi. 2019.–2020. aasta maastikupõlengutes hävis rahvuspargi külastuskeskus ja põles 96% rahvuspargi territooriumist. Lõuna-Austraalia rahvusparkide- ja eluslooduseteenistuse teatel on loodus põlengu tagajärgedest taastumas.\n", "id": "ekk_Latn_201330"}
{"text": "Kati Thanda – Eyre'i järve rahvuspark\n\nKati Thanda – Eyre'i järve rahvuspark (Kati Thanda-Lake Eyre National Park, varasema nimega Eyre'i järve rahvuspark) on Austraalia rahvuspark.\n\nRahvuspark paikneb Lõuna-Austraalia osariigis, umbes 697 kilomeetrit osariigi pealinnast Adelaide'ist põhjas. Rahvuspargi territooriumile jääb Eyre'i järv ja osaliselt Tirari kõrb.\n\nRahvuspargi pindala on 13 488 km² ja seal kaitstakse kõrbemaastikku, riigi suurimat soolajärve ning Austraalia mandri madalaimat punkti.\n", "id": "ekk_Latn_201331"}
{"text": "AN/TPQ-36\n\nHughes AN/TPQ-36 Firefinder on 1970. aastatel Hughe Aircraft Company arendatud ning Northrop Grummani ja ThalesRaytheonSystemsi toodetud radarisüsteem, mis on mõeldud tuvastama vaenuliku suurtükiväe miinipilduja-, suurtüki- või raketitule lähtepunkti.\n", "id": "ekk_Latn_201332"}
{"text": "Tint (perekond)\n\nTint (Osmerus) on kalade perekond tintlaste sugukonnast tindiliste seltsist.\n\nEestis elab meritint ja selle vorm peipsi tint.\n", "id": "ekk_Latn_201333"}
{"text": "David Beckmann\n\nDavid Beckmann (sündinud 27. aprillil 2000 Iserlohnis) on Saksa võidusõitja. 2020. aastal sõitis ta Tridenti meeskonnas FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel, järgmisel aastal palkas ta Charouzi Sauber Junior Team meeskonda ja siirdus seejärel FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel Camposesse.\n", "id": "ekk_Latn_201334"}
{"text": "2. kaardiväe motolaskurdiviis\n\n2. kaardiväe motolaskurdiviis (vene keeles 2-я гвардейская мотострелковая Таманская ордена Октябрьской Революции Краснознамённая ордена Суворова дивизия им. М.И. Калинина) on Venemaa Föderatsiooni maavägede mehhaniseeritud jalaväediviis. Tuntud ka kui Tamani või Tamanski diviis.\n", "id": "ekk_Latn_201335"}
{"text": "Kaseküla (Tomsk)\n\nKaseküla, ametlikult Berjozovka (vene keeles Берёзовка) ning tuntud ka kui Tšeboksarõ, on Venemaal Tomski oblastis Pervomaiskoje rajoonis asuv Siberi eestlaste küla.\n\nSee asub Tomskist linnulennult 120 km kirdes. Lõunas, läänest ja põhjast piirneb küla metsaga, idas laiub suur soo. Külast lõunasse jääb ka Tšulõmi jõgi.\n\n1926. aastal elas külas 579 inimest. 2002. aastaks oli see tõusnud 586-le inimesle ning 2004. aastal elas külas 624 inimest, kusjuures eestlased olid rahvuste järgi arvukuselt teisel kohal. Kui varem oli Kasekülas eraldi külanõukogu, siis 2004. aasta seisuga oli see üle viidud lähedal paiknevasse vene külla. 2010. aastaks oli elanike arv vähenenud 435-le, 2012. aastaks tõusnud 439-le ning seejärel jälle vähenenud – 2013. aastal oli elanike arv vastavalt 418 ja 2014. aastal 404. 2015. aastal elas külas 387 inimest.\n\nKülas tegutses 2004. aastal Nõukogude aegse suurmajandi jäänukina ka põllumajandusühistu.\n\n1996. aastal asutati külas ka Eesti kultuurikeskus, mida folklorist Anu Korb on seostanud Venemaal elavate väikerahvaste eneseteadvuse tõusuga ning rahvuslike kultuuriseltside loomisega Tomskis üldisemalt. 2004. aastal oli külas keskkool ning õpetaja Herman Reile asutatud muuseum. Küla on korduvalt külastanud Eesti rahvaluuleteadlased, teiste hulgas Aado Lintrop, Astrid Tuisk, Anu Korb ja Kadri Peebo. Kasekülas elas ka rahvalaulik Ida Mäetam.\n", "id": "ekk_Latn_201336"}
{"text": "Dina Asher-Smith\n\nGeraldina Rachel Asher-Smith (sündinud 4. detsembril 1995 Orpingtonis) on Suurbritannia sprinter.\n\nTa võitis 2013. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali 200 meetri jooksus ajaga 23,29 ning 4×100 meetri teatejooksus koos Suurbritannia naiskonnaga Juunioride rahvusrekordiga 43,81. Täiskasvanute maailmameistrivõistlustel Moskvas jooksis Asher-Smith 4×100 meetri teatenaiskonnas ning võitis pronksmedali.\n\n2014. aasta märtsis püstitas ta 200 meetri jooksus juunioride Euroopa siserekordi 23,15. Juunioride maailmameistrivõistlustel Eugene'is võitis ta ajaga 11,23 kulla 100 meetri jooksus.\n\n2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel võitis Asher-Smith 60 meetri jooksus hõbemedali, korrates Jeanette Kwakyele kuulunud Briti rekordit 7,08. Mais püstitas ta Hengelos 100 meetri jooksu rahvusrekordi 11,02. Juulis jooksis ta Londonis esmakordselt alla 11 sekundi, viies rekordi 10,99-ni. Maailmameistrivõistlustel Pekingis osales ta individuaalselt vaid 200 meetri jooksus ning sai Briti rekordiga 22,07 viienda koha. 4×100 meetri teatejooksus püstitas Suurbritannia naiskond rahvusrekordi 42,10 ning sai neljanda koha, Asher-Smith jooksis teist vahetust.\n\n2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis võitis Asher-Smith ajaga 22,37 kulla 200 meetri jooksus ning koos Suurbritannia naiskonnaga ajaga 42,45 hõbeda 4×100 meetri teatejooksus. Suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis Suurbritannia nelik 4×100 meetri teatejooksus Briti rekordiga 41,77 pronksi. Individuaalselt osales Asher-Smith vaid 200 meetri jooksus, kus oli 22,31-ga viies.\n\n2017. aastal segas Asher-Smithi hooajaks ettevalmistust veebruaris saadud jalavigastus. Kodustel maailmameistrivõistlustel Londonis sai ta 200 meetri jooksus 22,22-ga neljanda koha, teatejooksus võitis Suurbritannia Ameerika Ühendriikide järel hõbeda.\n\n2018. aastal jättis Asher-Smith sisehooaja vahele, keskendudes aprillis Austraalias Gold Coastis toimunud Rahvaste Ühenduse mängudele, kus ta võitis pronksi 200 meetri jooksus ning kulla Inglismaa naiskonnaga 4×100 meetri teatejooksus. Euroopa meistrivõistlustel Berliinis tuli ta kolmekordseks Euroopa meistriks. 100 meetri jooksus edestas ta Suurbritannia rekordiga 10,85 sakslannat Gina Lückenkemperit ja hollandlannat Dafne Schippersit, 200 meetri jooksus Suurbritannia rekordiga 21,89 Schippersit ja teist hollandlannat Jamile Samueli. Teatejooksus jooksis ta kuldmedali võitnud Suurbritannia naiskonnas viimast vahetust.\n\n2019. aasta maailmameistrivõistlustel tuli Asher-Smith 200 meetri jooksus maailmameistriks, parandades 21,88-ga taas Briti rekordit. 100 meetri jooksus võitis ta järjekordse rahvusrekordiga 10,83 hõbemedali. 4×100 meetri teatejooksus sai Suurbritannia naiskond Jamaica järel teise koha.\n\nTokyo olümpiamängudele läks Asher-Smith ühe peamise favoriidina. Kuu aega enne olümpiamängude algust sai ta Briti meistrivõistlustel vigastuse, mis segas tema ettevalmistust. 100 meetri jooksus jäi ta ajaga 11,05 finaalist välja, 200 meetri jooksust otsustas ta loobuda. Teatejooksus aitas ta Suurbritannia naiskonna pronksile.\n\n2022. aasta maailmameistrivõistlustel kordas ta 100 meetri jooksu finaalis enda rekordit 11,83 ning sai jamaicalannade Shelly-Ann Fraser-Pryce'i, Shericka Jacksoni ja Elaine Thompson-Herahi järel neljanda koha. 200 meetri jooksus võitis ta 22,03-ga pronksmedali. Teatejooksus oli Suurbritannia naiskond kuues. Euroopa meistrivõistlustel Münchenis võitis ta 200 meetri jooksus Mujinga Kambundji järel hõbemedali.\n", "id": "ekk_Latn_201337"}
{"text": "Penkule vald\n\nPenkule vald (läti keeles Penkules pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Tērvete, Auri, Naudīte, Bukaiši ja Bēne vallaga.\n\nValla pindala on 74,1 km². 2021. aasta seisuga elas seal 831 inimest. Valla keskus on Penkule küla. Vallavanem on Ērika Karro (ühine Naudīte vallaga).\n", "id": "ekk_Latn_201338"}
{"text": "Penkule\n\nPenkule on küla (vidējciems) Lätis Dobele piirkonnas, Penkule valla halduskeskus.\n\nKüla asub valla keskosas merepinnast 60 meetri kõrgusel Ālave ja Auce jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest Dobelest 22 ja Riiast 90 kilomeetri kaugusel. Penkules on luteri kirik, põhikool, päevakeskus, raamatukogu, postkontor. Külast lõunasse jääb Penkule lennuväli.\n\nPenkulet on esmamainitud 1272. aastal (Wanpen). Hiljem rajati sinna Penkule mõis (Pankelhof). Tänapäevane asula ongi kujunenud selle mõisa keskuse ja Penkule riigivalla vallamaja ümbrusesse. 2022. aastal oli külas 291 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201339"}
{"text": "Pernegg an der Mur\n\nPernegg an der Mur on vald (Gemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas. Vallas asub Drachenhöhle koobas.\n\nVallas elab maletaja Laurenz Gierer ja seal sündis ooperisopran Ingrid Kaiserfeld.\n", "id": "ekk_Latn_201340"}
{"text": "Auri vald\n\nAuri vald (läti keeles Auru pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Dobele linnaga ning Krimūnase, Dobele, Annenieki, Penkule, Naudīte ja Tērvete vallaga.\n\nValla pindala on 110,1 km². 2021. aasta seisuga elas seal 2736 inimest. Valla keskus on Auri küla. Vallamaja asub aadressil Skolas iela 8, vallavanem on Jānis Ozoliņš.\n", "id": "ekk_Latn_201341"}
{"text": "14. üksik mehhaniseeritud brigaad\n\n14. üksik vürst Roman Suure nimeline mehhaniseeritud brigaad (ukraina keeles 14-та окрема механізована бригада імені князя Романа Великого) on Ukraina maavägede väeüksus.\n", "id": "ekk_Latn_201342"}
{"text": "Rando Roose\n\nRando Roose - Eesti korvpallur (1,86cm/ 76kg) sündinud 19.06.2004, Tallinn, Eesti\n\nema- Margit Roose (endine Teeääre)\n\nisa- Marno Roose\n\nÕde- Nataly Roose\n\n2007- 2011 Audentese Spordikool Mudilaste ÜKE\n\n2022- 2023 Pallacanestro College Basketball (Itaalia)- treener Alex Sarama\n\n2023-2024 BC Viimsi (Eesti) -treener Valdo Lips/ Dmytro Kolomyichenko\n\n1-6 klass - Merivälja kool (2011-2017)\n\n7-9 klass - Rocca-al-Mare kool (2017-2020)\n\n10 klass - Kuristiku gümnaasium (2020/2021)\n\n11 klass - Kehta Kutsehariduskeskus e-gümnaasium (2021/2022)\n\n12 klass - Kehtna Kutsehariduskeskus e-gümnaasium (2022/2023)\n", "id": "ekk_Latn_201343"}
{"text": "Felix Hiie\n\nFelix Hiie (enne eestistamist Felix Hämmalberg; 30. juuni 1928 Võõpsu, Võrumaa – 14. märts 2020) oli eesti vibulasketreener ja -kohtunik.\n\nTa lõpetas 1950 Petseri Keskkooli ja 1953 Tallinna Mäetehnikumi.\n\nHiie oli üks Eesti vibulaskepioneere. 1961–1991 oli ta Dünamo vibulasketreener ja Eesti koondise peatreener, 1978–1986 ka NSV Liidu koondise treener Eesti NSV-s.\n\n1961–1993 oli Hiie Eesti Vibuspordiföderatsiooni aseesimees, 1996–1999 Vibuliidu asepresident.\n\nTegutsenud ka kohtunikuna. Teinud kaastööd Spordilehele ja spordiaastaraamatutele.\n", "id": "ekk_Latn_201344"}
{"text": "Siuntio jaamaküla\n\nSiuntio ehk Siuntio jaamaküla on asula Soomes Uusimaa maakonnas Siuntio vallas. See on piirkonna halduskeskus, mis on rajatud ümber raudteejaama. Jaamast sõidavad X ja Y rongid Helsingisse.\n\nViis kilomeetrit põhja pool asub Siuntio kirikuküla, valla vana keskus.\n", "id": "ekk_Latn_201345"}
{"text": "Parvel Pruunsild\n\nParvel Pruunsild (sündinud 16. juunil 1969) on eesti ettevõtja. Ta on Bigbanki suuromanik ja erakonna Isamaa suurtoetaja.\n\nTähelepanu on pälvinud tema mõju Eesti poliitikale.\n", "id": "ekk_Latn_201346"}
{"text": "Vagonu parksi raudteepeatus\n\nVagonu parksi raudteepeatus on raudteepeatus Riia–Krustpilsi raudteeliinil Riia linna Dārzciemsi ja Maskavas forštate asumi vahel.\n\nPeatuse juures asub endine reisivagunite depoo, praegune remondikeskus. Peatuse hooned ja perroonid on ühetatud jalakäijate sillaga, mis ühendab ka depoo teid ületades kaht asumit. Peatuses peatuvad Aizkrauklesse, Ogresse ja Lielvārdesse suunduvad elektrirongid.\n\nVagonu parksis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel. Seal on kolm teed, lisaks veel depoo teedevõrgustik.\n\nPeatus asub Riia keskraudteejaamast 2,2 km kaugusel. Peatust läbiv raudtee on elektriraudtee. Piletikassa asub Riiga saabuval suunal asuval perroonil. Alates 2016. aasta 30. aprillist on kassa suletud. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.\n\nPeatus rajati 1930. aastatel vagunite sorteerimispargi tööliste tarbeks. Algul kandis see nime Kalpaka parks, ent 1945. aastal sai see tänapäevase nime. Aastail 1960–1962 ehitati selle juurde Zasulauksi mootorvagunite depoo elektrirongide remondi tsehh, 1963. aastal lisandus diiselrongide koostamise punkt.\n\n1956. aastani järgnes Vagonu parksile 5. km postenise peatus. 1950. aastateni eelnes sellele Kalpaka postenise peatus.\n", "id": "ekk_Latn_201347"}
{"text": "Jāņavārti raudteepeatus\n\nJāņavārti raudteepeatus ehk Šķirotava raudteejaama J-park on raudteepeatus Riia-Krustpilsi raudteeliinil Riia linnas aadressil Salaspils iela 18. Peatus asub Ķengaragsi asumis.\n\nPeatuses peatuvad kõik elektrirongid ja enamik diiselronge, välja arvatud ekspressrongid. Jāņavārtis on kolm perrooni, kuid üks neist pole kasutusel (jääb Ērgļi suunale). Seal on kaheksateist teed, lisaks veel kaheksa tupikteed.\n\nPeatus asub Riia keskraudteejaamast 5,8 km kaugusel ja jääb Šķirotava raudteejaama territooriumile. Peatust läbiv raudtee on elektriraudtee. Peatuses on tegutsev piletikassa. Piletihinnalt kuulub peatus A-tsooni.\n\nPeatus rajati aastal 1935, mil valmis Riia–Ērgļi raudtee. Algselt teenindaski peatus ainult seda liini, Daugavpilsi suunal liiklevad rongid hakkasid seal peatuma aastal 1958, mil 5. km postenise peatus suleti. Raudtee elektrifitseerimise eel asus tolle peatuse ja Jāņavārti vahel veel Dreiliņi raudteepeatus Jāņavārtist Zemitāni raudteejaamani viib Zemitāni–Šķirotava raudtee.\n\nJāņavārti juures asuv J-park on kaubaronge teenindav kompleks, kus teostatakse ka vagunite tehnilist kontrolli. 2003. aastani viis peatuse juures üle raudtee jalakäijate sild, ent seejärel suleti see halva seisukorra tõttu.\n\nPeatus on saanud nime Riia eeslinna kindlustusvööndis asunud väravate järgi, mis rajati 1963. aastal peatuse kohal palissaadi. 1650. aastal valmis insener van Roodenburgi projekti järgi tamm, mis nende väravateni viis, hiljem hakkas seda mööda kulgema postimaantee.\n", "id": "ekk_Latn_201348"}
{"text": "Mount Woodroffe\n\nMount Woodroffe (ka Ngarutjaranya) on mägi Austraalias.\n\nMägi asub Lõuna-Austraalia osariigi loodeosas Musgrave'i mäestikus. Mount Woodroffe'i kõrgus on 1435 meetrit ja see on osariigi kõrgeim mägi. Mägi on nimetatud maamõõtja George Goyderi auks. Mäele pääs on tänapäeval piiratud, sest esmalt on vajalik luba siseneda Pitjantjatjara hõimu maadele.\n", "id": "ekk_Latn_201349"}
{"text": "Kalpaka postenis\n\nKalpaka postenise raudteepeatus oli raudteepeatus Lätis Riia–Daugavpilsi raudteeliinil. Peatus asus Riias, Riia keskraudteejaamast 2 kilomeetri kaugusel.\n\nAastal 1925 rajati Riia keskraudteejaama juurde pöörangute ja signalisatsiooni elektritsentralisatsiooni post, mis asetses Riia–Daugavpilsi raudtee ja Pihkva–Riia raudtee lahknemispaigas. Kuni aastani 1931, mil see keskraudteejaamale allutati, oli see iseseisva jaama staatusega, kus peatusid Riiast Šķirotava raudteejaama sõitvad rongid. Aastal 1942 hakkas peatus kandma nime Ģertrūdes iela (saksa Riga-Gertrudestraße) Aastal 1945 kandis peatus sõiduplaanis taas Kalpaka postenise nime. Aastal 1952 kandis peatus sõiduplaanis nime 2. km postenis. 1950. aastatel Riia raudteejaam rekonstrueeriti, elektritsentralisatsioonipost viidi teise kohta üle ja peatus kadus.\n", "id": "ekk_Latn_201350"}
{"text": "Northfield\n\nNorthfield on linn USA-s Minnesota osariigis. Suurem osa linnast jääb Rice'i maakonda, väike osa asub Dakota maakonna alal. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 20 790. Aastal 2010 oli elanikke 20 007. Läbi linna kulgeb Mississippi lisajõgi Cannon.\n\nLinn asutas 1856. aastal John W. North, kelle järgi linn on ka nime saanud. Linna asustasid peamiselt Uus-Inglismaalt pärit asunikud. Northfield sai linnaõigused 1868. aastal. Linnast kujunes põllumajanduskeskus, linna ümbritsevatel põldudel kasvatati peamiselt nisu ja maisi, hiljem lisandusid neile piimafarmid.\n\n7. septembril 1876 sooritas Jesse Jamesi jõuk linnas ebaõnnestunud pangaröövi.\n\nLinnas tegutsevad 1866. aastal asutatud Carleton College ja 1874. aastal Norra sisserändajate asutatud St. Olaf College.\n\nLinna lähedalt möödub kiirtee Interstate 35, mille kaudu on ühendus umbes 50 kilomeetri kaugusel asuva Minneapolise–Saint Pauli linnastuga.\n\nLinnas on sündinud Nobeli auhinna laureaat molekulaarbioloog Peter Agre ja kirjanik Siri Hustvedt.\n", "id": "ekk_Latn_201351"}
{"text": "Anamosa\n\nAnamosa on linn USA-s Iowa osariigis, Jonesi maakonna halduskeskus. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 5450. 2010. aastal oli elanikke 5533. Linna piiril lähedalt möödub Mississippi lisajõgi Wapsipinicon, mille kallastel asub 159 hektari suurune Wapsipinicon State Park. Linnast möödub maantee Route 151.\n\nAnamosa asutati 1838. aastal. Algselt kandis asula nime Buffalo Forks, 1856. aastal sai selle nimeks Lexington. Samal aastal, mil linn sai linnaõigused (1877), muudeti linna nimi Anamosaks, kuna Lexingtoni-nimelisi linnu on USA-s palju. Linn sai arvatavasti nime ühe kohaliku samanimelise indiaanitüdruku järgi (anamosa tähendab indiaanikeeles 'valge hirvevasikas' või 'kõnnid minuga').\n\n1993. aastal nimetati Anamosa Iowa ametlikuks kõrvitsapealinnaks, kuna iga aasta oktoobris toimub linnas kõrvitsafestival Pumpkinfest.\n\nLinnas asub Anamosa osariiklik vangla, kus on karistust kandnud sellised kurikuulsad kurjategijad nagu John Wayne Gacy ja Robert Hansen. Vangla uusgooti stiilis hooned kanti 1992. aastal ajalooliste paikade riiklikku registrisse National Register of Historic Places. Anamosas või selle ümbruses asub veel 15 objekti või hoonet, mis on kantud ajalooliste paikade riiklikku registrisse, sh Anamosa ajalooline linnasüda ja Jonesi maakonna kohtumaja.\n\nAnamosas sündis kunstnik Grant Wood (1891–1942), kes maeti linnas asuvasse Riverside'i kalmistule. Linnas asub Grant Woodi kunstigalerii. Lisaks asub linnas 1989. aastal asutatud riiklik mootorrataste muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_201352"}
{"text": "5. km postenis\n\n5. km postenise raudteepeatus oli raudteepeatus Lätis Riia–Daugavpilsi raudteeliinil. Peatus asus Riias, Riia keskraudteejaamast 5 kilomeetri kaugusel.\n\nXX sajandi alguses rajati vagunite sorteerimisjaama tarbeks Šķirotava raudteejaama juurde pöörangute ja signalisatsiooni tsentralisatsiooni post. 1930. aastatel kasutati seda posti rongiliikluses orientiirina, mille juures peatusid ka üksikud reisirongid. Peatuspaik suleti 1956. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201353"}
{"text": "Dreiliņi raudteepeatus\n\nDreiliņi raudteepeatus oli raudteepeatus Lätis Riia–Daugavpilsi raudteeliinil. Peatus asus Riias, Riia keskraudteejaamast 6 versta kaugusel.\n\nPeatust nimega Getlingsmoor või Dreilingsbusch on esmamainitud 1918. aastal. 1919. aastal kasutati selle kohta nimetust 6. verstes nodalīšanas punkts, mis tähendab kuuenda versta eralduspunkti. Dreiliņi nime sai peatus 1920. aastal. Peatus suleti raudtee elektrifitseerimsisel 1959. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201354"}
{"text": "Zemitāni—Šķirotava raudtee\n\nZemitāni–Šķirotava raudtee on elektrifitseeritud raudtee Riia linnas Šķirotava raudteejaama ja Zemitāni raudteejaama vahel. Raudtee on nelja kilomeetri pikkune ja kahe teega, peatusi sellel ei ole ja vaatamata sellele, et tee on elektrifitseeritud, ei toimu sellel elektrirongide liilust.\n\nRaudteed kasutavad kaubarongid. Aastail 2013 ja 2014 kasutas seda keskeltläbi 45 rongi ööpäevas. Rongide lubatud sõidkiirus sellel teel on 40 km/h.\n\nTee valmis aastal 1902 seoses Riia raudteesõlme rekonstrueerimisega. Nõukogude perioodil kasutasid seda Ogrest Carnikavasse ja Vecāķi raudteejaama sõitvad rongid, mis ei läbinud Riia keskraudteejaama. Taoline liiklus jätkus aastani 2000, mil sellesse tekkis kaheaastane paus. Aastal 2003 katsetati sellise liiniga taas, ent seejärel reisirongide liiklus sellel teel lõppes.\n", "id": "ekk_Latn_201355"}
{"text": "Kriminaalpolitsei Peavalitsus\n\nKriminaalpolitsei Peavalitsus oli Eesti kriminaalpolitsei keskasutus aastatel 1920–1924.\n\nKriminaalpolitsei peavalitsuse ülesanneteks olid: 1) Kriminaalpolitsei tegevuse üleüldine korraldamine ja juhtimine; 2) sellekohaste juhtnööride, korralduste ja seletuste andmine, mis kriminaalpolitsei tegevuse tehnilisesse küljesse puutuvad; 3) eelarvete kokkuseadmine kriminaalpolitsei ülevalpidamiseks; 4) statistika pidamine kuritegevuse üle, eelkaristusteadete korraldamine ja hoidmine ning teadete andmine ametasutuste nõudmiste peale; 5) kriminaalpolitsei asutuste ja ametnikkude tegevuse ja asjaajamise ülevalve ja revideerimine.\n\nEesti kriminaalmiilitsa ülem alates 1. maist 1919 oli Jakob Kuus, 28. novembril 1919 nimetas Vabariigi Valitsus Jakob Kuuse Kriminaalpolitsei Peavalitsuse ülema kohusetäitjaks ja 2. juulil 1924 Politsei Peavalitsuse ülema.\n\nEesti kriminaalpolitsei moodustati 5. jaanuaril 1920. aastal, kriminaalpolitsei korraldusega Kohtuministeeriumi alluvuses. Kriminaalpolitsei asutustena moodustati: Kriminaalpolitsei Peavalitsus Tallinnas ja linnade ja maakondade politseivalitsuste kriminaalpolitsei osakonnad Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Võrus, Petseris, Valgas, Viljandis, Pärnus, Paides, Haapsalus ja Kuresaares. Kriminaalpolitsei kohuseks oli prokuratuuri ja kohtuvõimude ülesandel, ametasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal, kui ka oma algatusel, kuritegevuse jälgimist alustada ja juurdlemist toimetada. Kuritegevuse vastu võitlemisel oli kriminaalpolitsei ülesanneteks: 1) karistatava tegevuse ärahoidmine, jälgimine ning selgitamine; 2) kahtlustäratavate õnnetusjuhtumiste asjaolude selgitamine; 3) kriminaalprotsessuaalsed toimingud, nagu need kriminaalkohtupidamise seadustes ette nähtud; 4) järelevalve kurjategijate üle.\n\nEesti kriminaalpolitsei alustas tegevust uuel kujul 1920. aasta algust saadik. Enne seda tunti politseid Vene ajal Tallinnas ja Tartu linnas asutatud väikeste \"sõsknoje otelenije\"tena. 1908. aastal asutati Venemaa keisririigis igasse kubermangu ja ülikoolilinna väikearvuline kriminaalpolitsei komando, sealhulgas ka Tallinnasse ja Tartusse. Vene revolutsiooni ja Saksa okupatsiooni ajal püsisid mõlemad asutused ka miilitsa kõrval edasi, töötades nimetatud linnades. Kaugemale aga nende tegevus ei ulatunud ametnike vähesuse tõttu. Ülemineku aeg ja sõjaaegne seisukord sundis kriminaalpolitseid suurendama ja tema tegevust üle Eesti laiendama.\n\nEesti Kriminaalpolitsei peavalitsus ja 12 kriminaalpolitsei osakonda allusid Kohtuministrile ja Kohtuministeeriumile. Osakondade tegevust ühtlustavaks asutuseks oli kriminaalpolitsei peavalitsus Tallinnas.\n\nEesti politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 20. mail 1924 võttis Riigikogu vastu Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse, mille alusel loodi Siseministeeriumi alluvuses Politsei Peavalitsus, mis ühendas kõik kolm ametkonda. 16. juunist likvideeriti politsei-, kriminaal- ja kaitsepolitsei peavalitsused kui iseseisvad asutused.\n", "id": "ekk_Latn_201356"}
{"text": "Serhi Kultšõtskõi nimeline pataljon\n\nUkraina kangelase kindralmajor Serhi Kultšõtskõi nimeline operatiivotstarbeline pataljon (ukraina keeles Батальйон оперативного призначення імені Героя України генерал-майора Сергія Кульчицького) on Ukraina Rahvuskaardi väeüksus.\n", "id": "ekk_Latn_201357"}
{"text": "East St. Louis\n\nEast St. Louis on linn USA-s Illinoisi osariigis St. Clairi maakonnas. See asub Missouri osariigi linna Saint Louise linnastus Mississippi idakaldal Saint Louise kesklinna vastas. 2020. aasta rahvaloenduse järgi on linnas 18 469 elanikku. 2010. aastal oli elanikke 27 006.\n\nEast St. Louise kohale rajati asula 18. sajandi lõpul. East St. Louise omavalitsus loodi 1861. aastal. Linnaõigused sai East St. Louis 16. veebruaril 1865. Linn kasvas tänu Saint Louise majanduslikule arengule kiiresti. Tippajal, 1950. aastal elas East St. Louises üle 82 000 inimese. Sel ajal oli see osariigis suuruselt neljas linn.\n\nSarnaselt paljude teiste Roostevöö kunagiste õitsevate tööstuslinnadega sai East St. Louis tugevalt kannatada 20. sajandi teisel poolel toimunud tööstuse ümberstruktureerimise ja sellega kaasnenud töökohtade vähenemise tagajärjel. 2010. aastaks oli linna elanike arv võrreldes 1950. aastaga vähenenud kolm korda ja 2020. aastaks üle nelja korra.\n\n27. mail 1896 tabas East St. Louise ja Saint Louise piirkonda hävitav tornaado. Selles USA ajaloo ühes ohvriterohkeimas tornaados hukkus East St. Louises 118 ja Saint Louises 137 inimest.\n\n1917. aasta mai lõpust kuni juuli alguseni toimusid East St. Louises ulatuslikud rassirahutused, milles hukkus hinnanguliselt 40–250 mustanahalist. Rahutused said alguse, kui valged vihastusid selle peale, et tehastes said tööd üha enam lõunaosariikidest pärit mustanahalisi.\n\n2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid 97,7% elanikest mustanahalised ja 1,2% valged. Umbes 43% elanikest elab allpool vaesuspiiri.\n\nLinnas on sündinud poliitik Dick Durbin, sprinter ja kolmekordne olümpiavõitja Jackie Joyner-Kersee ning ujuja ja viiekordne olümpiavõitja Tom Jager.\n", "id": "ekk_Latn_201358"}
{"text": "Sydney McLaughlin-Levrone\n\nSydney Michelle McLaughlin-Levrone (sündinud 7. augustil 1999 New Brunswickis, New Jerseys) on USA kergejõustiklane, tõkkejooksja. Ta on 400 meetri tõkkejooksu olümpiavõitja, maailmameister ja maailmarekordiomanik.\n\nTa võitis 2015. aasta noorte maailmameistrivõistlustel 400 meetri tõkkejooksus kuldmedali.\n\n2016. aastal püstitas ta Ameerika Ühendriikide katsevõistlustel Eugene'is noorte ja juunioride maailmarekordi 54,15 ning sai kolmanda koha. Sellega sai temast pärast 1980. aastat noorim kergejõustiklane, kes kvalifitseerunud USA olümpiakoondisesse . 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros pääses ta poolfinaali ning sai 17. koha.\n\n2017. aastal jooksis ta Bloomingtonis 300 meetri jooksu juunioride sisemaailmarekordi 36,12.\n\n2018. aastal parandas ta taas 400 meetri tõkkejooksu juunioride maailmarekordit, joostes Fayetteville'is 53,60.\n\n2019. aasta maailmameistrivõistlustel Dohas võitis McLaughlin maailmarekordi püstitanud kaasmaalase Dalilah Muhammadi järel hõbemedali. Ajaga 52,23 tõusis ta kõigi aegade edetabelis teisele kohale. 4×400 m teatejooksus kuulus ta maailmameistriks tulnud Ameerika Ühendriikide nelikusse. Hooaja lõppedes tuli ta esmakordselt Teemantliiga võitjaks.\n\n2021. aastal alistas ta USA katsevõistlustel Eugene'is 400 meetri tõkkejooksus esimese naisena 52 sekundi piiri, joostes 51,90 ning ületades Muhammadile kuulunud maailmarekordi 26 sajandikuga. Suveolümpiamängudel Tokyos tuli ta olümpiavõitjaks, parandades 51,46-ga taas maailmarekordit. 4×400 m teatejooksu finaalis jooksis ta olümpiavõitjaks tulnud Ameerika Ühendriikide naiskonna avavahetust.\n\n2022. aasta USA meistrivõistlustel Eugene'is parandas McLaughlin kolmandat korda 400 meetri tõkkejooksu maailmarekordit, joostes 51,41. Samal staadionil toimunud maailmameistrivõistlustel parandas ta rekordit 73 sajandikuga, saades tulemuseks 50,68. Ta edestas finaalis hõbemedali võitnud Femke Boli enam kui pooleteist sekundiga. 4×400 m teatejooksus jooksis ta kulla võitnud Ameerika Ühendriikide viimast vahetust, saades vahetuse ajaks 47,91 .\n", "id": "ekk_Latn_201359"}
{"text": "Annemiek van Vleuten\n\nAnnemiek van Vleuten (sündinud 8. oktoobril 1982 Vleutenis) on hollandi jalgrattur, kes sõidab tiimis Movistar Team. 2022. aasta juulis krooniti ta Tour de France Femmesi võitjaks.\n", "id": "ekk_Latn_201360"}
{"text": "Piitsutamine\n\nPiitsutamine on füüsilise valu tekitamine piitsa või vitsa löökidega. Seda on kasutatud ning kasutatakse karistusena ihunuhtluses, religioosse patukahetsusena või sadomasohhismis seksuaalse naudingu tekitamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_201361"}
{"text": "Georg Otto Lellep\n\nGeorg Otto Lellep (29. september 1884 Viljandi – 18. oktoober 1975 Fort Myers (Cape Coral, Florida, USA) oli leiutaja ja metallurgiainsener.\n\nOtto Georg Lellep sündis 1884. aastal Jüri Lellepi (1841-1908) ja Liisu Lellepi (sünd. Pender, 1839-1893) lapsena Viljandi lähedal talus ja käis Tallinna Peetri Reaalkoolis (Petri-Realschule zu Reval). Aastatel 1906-1910 õppis ta Clausthali Tehnikaülikoolis metallurgiat. Seejärel pidi ta minema Moskvasse kaheaastaseks sõjaväeteenistuseks. Aastatel 1912-1914 juhtis ta Narvas ettevõtet \"Gebr. Lellep\". Esimese maailmasõja alguses sai ta Łódźi lahingus haavata. Sõja ajal leiutas ta lihtsustatud protsessi nikli väävlitustamise jaoks. Kui ta läks 1917. aastal USAsse, et hankida nikli kaevandamise komponente, takistas oktoobrirevolutsioon tema tagasipöördumist. Pärast seda, kui ta demonstreeris New Yorgi Columbia Ülikoolis oma protsessi moneli metalli eraldamiseks hapniku leegiga, hakkas ta International Nickel Company nimel välja töötama vastavaid sulatusahjusid. 1923. aastal sai ta Ameerika Ühendriikide kodanikuks. 1930. aastal sai ta Braunschweigi Tehnikaülikoolist doktorikraadi inseneriteaduse alal.\n\nAastatel 1936-1940 oli Lellepil võimalus Gutehoffnungshütte's teha katlakiviahju ja konverteri katsetusi kontsentreeritud hapniku abil. 1936-1940 töötas ta Polysiuse insenerina ja leiutas Lepol-ahju, mis vähendas tsemendi tootmiseks ja rauamaagi töötlemiseks vajaliku energia hulka. 1940 läks Lellep tagasi USAsse ja täiustas \"Lepol\"-ahju. Hiljem tegeles ta metallilise magneesiumi graanulite tootmisega merevees. Alates 1949. aastast oli tal tööleping \"Allis Chalmers Company\" Milwaukee's.\n\nTema inseneritöö tunnustuseks anti talle 1960. aastal koos Robert Durreriga Saksa Raudsepatööliste Liidu Carl Luegi mälestusmünt.\n", "id": "ekk_Latn_201362"}
{"text": "Rīga Preču raudteejaam\n\nRīga Preču raudteejaam on raudteejaam Lätis Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudteel Riias Šķirotava asumis. Jaamahoone asub aadressil Rencēnu 29.\n\nJaam asub Riia jaamast 7,7 km kaugusel. Seal on 16 teed ja 1 perroon, mis ei ole aga kasutusel. Tegemist on kaubajaamaga, kus koostatakse ronge ja haagitakse neid lahti, laaditakse kaupa rongidele ja neilt maha, võetakse vastu ja hoiustatakse kaupa. Jaama pindala on 41,7 hektarit. Seal asuvad korrapidaja hoone, mitmed jaamatöölistele mõeldud ehitised ja kaubatermnaali kassad.\n\nJaam rajati kaubajaamana aastal 1969. Reisirongid hakkasid seal peatuma aastal 1972. Algselt kandis jaam venekeelset nime Promišļennaja, (tõlkes tööstuslik), ent aastal 1976 hakkas see kandma nime Rīga-Preču II, ehk siis Riia II kaubajaam. Aastal 2007 suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, kuigi reisijate perroon jäi. Tänapäevast nime kannab jaam aastast 2009, mil kesklinna lähistel asunud Rīga Preču raudteejaam suleti.\n", "id": "ekk_Latn_201363"}
{"text": "Maakonna maanõukogu\n\nMaakonna maanõukogud olid 1917. aastal moodustatud Autonoomse Eestimaa kubermangu maakondlikud esindusorganid.\n\n12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eestile suhtelise autonoomia andnud otsuse \"Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta\", mille alusel kavandati Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa (Tartumaa, Võrumaa, Pärnumaa ja Saaremaa) liitmine ning loodi kubermangu komissari (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.\n\nEestimaa Kubermangu Maanõukogu oli esimene üle-eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Alustuseks valisid 23. mail kõik vallad oma esindajad (valijamehed), kes astusid 24.–25. juunil kokku maakondlikeks valimiskogudeks ning valisid endi seast saadikud nii Eestimaa Kubermangu Maanõukogusse kui ka kohalikku, maakondlikku maanõukogusse.\n\nMaakonna maanõukogu liikmed valiti maakonna valdade poolt 7-15 liikmelisel arvul. Maakonna maanõukogu liikmed valiti maakonna valimise koosolekutel. Maakonna valimise koosoleku liikmed valiti valla koosolekutel, iga 1000 valija kohta üks, üleüldise – sugu peale vaatamata – otsekohese, ühesuguse ja salajase hääletamise teel, kusjuures ka vähemustele esituse saatmine võimalikuks tehakse. Vallad alla 1000-lise elanikkude arvuga valisid ühe esitaja. Valimistest oli õigus kõigil osa võtta, kes 21 aastat vanad ja kuni 1. märtsini 1917 aastal vähemalt aasta vallas või valla piiridesse kuuluvates mõisates või alevikkudes olid elanud. Ajutise kubermangu ja maakonna maanõukogude liikmeteks oli õigus mitte ainult kohalikke valla elanikke, vaid ka neid valida, kes väljaspool valla piirisid elasid.\n", "id": "ekk_Latn_201364"}
{"text": "Acone raudteepeatus\n\nAcone raudteepeatus on endine raudteepeatus Lätis Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudteel. Peatuse hoone jääb Ropaži piirkonda ja Stopiņi valda, sellal kui peatuse kõrval asuv Acone küla jääb Salaspilsi piirkonda.\n\nPeatus asub Riia jaamast 12,3 km kaugusel Riia II soojuselektrijaama kõrval. Peatusest algab jaama viiv harutee. Seal on 1 perroon.\n\nPeatus avati aastal 1935. Hoone projekteeris Voldemārs Ozoliņš ja see valmis 1937. aastal. Kivihoone esimesel korrusel asusid reisijate ootesaal ja tööruumid, korrapidaja ruumi kõrval asus ka pagasihoidla. Teisel korrusel olid jaamatööliste eluruumid. Ühtlasi asfalteeriti ka perroon. Nõukogude perioodil jaamahoone suleti ja muudeti eluhooneks. Peatuse juurde rajati reservvagunite hoidla, kus tänapäeval hoiustab oma tehnikat SIA \"Dzelzceļu būve\". Aastal 2007 suleti sealne peatus reisirongiliikluseks.\n", "id": "ekk_Latn_201365"}
{"text": "Saurieši raudteejaam\n\nSaurieši raudteejaam on raudteejaam Lätis Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudteel. Jaam jääb Ropaži piirkonda ja Stopiņi valda Saurieši külla.\n\nJaam asub Riia jaamast 16,2 km kaugusel Jaamas on kolm teed ja kaks platvormi, mis pole aga kasutusel.\n\nJaam avati 1935. aastal. Puidust jaamahoone teisaldati sinna Daugavpilsi–Rītupe raudteeliinilt. Peagi pärast jaama rajamist rajati veel kahe kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee, mis teenindas sealset kipsitööstust. Teise maailmasõja ajal valmis selle baasil kitsarööpmeline raudtee, mis viis Salaspilsi raudteejaama. 1965. aastal võeti kitsarööpmeline raudtee üles ja kipsikarjäärini rajati 1,5 km pikkune laiarööpmeline raudtee. 2007. aastal suleti sealne jaam reisirongiliikluseks, ühtlasi kujunes Saurieši raudtee lõppjaamaks.\n", "id": "ekk_Latn_201366"}
{"text": "Sankt Barbara im Mürztal\n\nSankt Barbara im Mürztal on 2015. aastast turulinn (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas. Steiermargi omavalitsuse struktuurireformi raames moodustati 1. jaanuaril 2015 asutatud omavalitsusüksus iseseisvate omavalitsuste ühinemisel:\n\nMitterdorf im Mürztal Veitsch Wartberg im Mürztal\n\nAntud juhul ei kasutatud uue nimena suurema valla nime, vaid ainult ringkonna nime \"Mürztal\". Uus vald nimetati kaevurite kaitsepühaku Püha Barbara järgi. Püha Barbarale pühitsetud kirik ehitati 1986. aastal Mitterdorfi ringkonda.\n\nKõrgeim punkt vallas on Hohe Veitschi mäestik (1981 m), mis moodustab samaaegselt valla loodusliku piiri läänes ja loodes. Läänes asub Pretalsattel (1069 m), mis pakub ühendusteed Stübmingi oruga, Turnauga ja Aflenzi nõoga.\n\nIdas ja kagus külgneb vallaga Fischbachi Alpide mäestik.\n", "id": "ekk_Latn_201367"}
{"text": "Sankt Lorenzen im Mürztal\n\nSankt Lorenzen im Mürztal on vald (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas.\n\nSankt Lorenzeni keskus on 560 meetri kõrgusel merepinnast. Valla kõrgeim punkt on Töllmarkogel (põhja pool, 1366 meetrit üle merepinna).\n\nSankt Lorenzen im Mürztal asub Kapfenbergist kirdes.\n", "id": "ekk_Latn_201368"}
{"text": "Spital am Semmering\n\nSpital am Semmering on vald (Gemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas.\n\nSee asub Semmeringi kurus. Seal asub Stuhlecki suusamägi.\n\nSpitali annetasid 1160. aastal suures osas seitse Steiermargi markkrahvi ministeriaali. Annetus hõlmas tulu laiadest valdustest, viinamägedest ja linnast.\n", "id": "ekk_Latn_201369"}
{"text": "Stanz im Mürztal\n\nStanz im Mürztal on vald (Gemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_201370"}
{"text": "Vladimir Žoga\n\nVladimir Žoga (vene keeles Владимир Артёмович Жога, 23. mai 1993 Donetsk – 5. märts 2022 Volnovahha) oli Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane, Venemaa Föderatsiooni kangelane (2022, postuumselt).\n", "id": "ekk_Latn_201371"}
{"text": "Astrid Tuisk\n\nAstrid Tuisk (sündinud 30. oktoobril 1968) on eesti folklorist, kes tegeleb põhiliselt Siberi eestlaste ning laste- ja noortepärimusega.\n\nAastatel 1988–1997 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse erialal, misjärel astus 1997. aastal magistrantuuri eesti ja võrdleva rahvaluule erialal, lõpetades 2001. aastal. Ta magistritöö teema oli \"Oma ja võõra rühma piirid Siberi eestlaste rahvaluule põhjal\" ning seda juhendas Tiiu Jaago.\n\nAlates 1990. aastast töötab ta Eesti Kirjandusmuuseumis, olles Eesti Rahvaluule Arhiivi teadurina tänapäeva ja lastefolkloori töörühma juht.\n\nAlates 1996. aastast on ta Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liige, 2017. aastast ühenduse Eesti Elulood juhatuse liige ning 2020. aastast ühingu Society for the History of Childhood and Youth ning Eesti Muuseumiühingu liige.\n", "id": "ekk_Latn_201372"}
{"text": "Liina Saarlo\n\nLiina Saarlo (sündinud 10. veebruaril 1974) on eesti rahvaluuleteadlane, kes on keskendunud regilaulude uurimisele.\n\nTa õppis aastaetl 1992–1998 Tartu Ülikoolis eesti filoloogia osakonnas, omandades bakalaureusekraadi folkloristikas. Seejärel asus ta 1998. aastal magistriõppesse, mille lõpetas 2000. aastal Tiiu Jaago juhendatud lõputööga \"Eesti regilaulude vormelid\". Aastal 2000 asus ta doktorantuuri eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli juures ning sai 2005. aastal doktorikraadi Tiiu Jaago juhendatud väitekirjaga \"Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetod ja tähendus\".\n\nAlates 2002. aastast on ta töötanud Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis teadurina. Aastatel 2014–2016 oli ta ka teaduriks Eesit Rahva Muuseumis. Saarlo on olnud üks Jakob Hurda alustatud regilaulupublikatsioonide sarja \"Vana kannel\" koostajaid, osaledes 2014. aastal ilmunud XI osa \"Kodavere regilaulud\" ja 2019. aastal ilmunud XII osa \"Laiuse regilaulud\" kokkupanekul.\n\nAastatel 2002–2005 oli ta Akadeemilise Rahvaluule Seltsi juhatuse liige.\n", "id": "ekk_Latn_201373"}
{"text": "Sigulda piirkond\n\nSigulda piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Lätis.\n\nPiirkond moodustati 2021. aastal, kui endised Mālpilsi, Krimulda ja Sigulda piirkonnad ning Inčukalnsi piirkonna Inčukalnsi vald uueks ühiseks omavalitsuseks ühendati.\n", "id": "ekk_Latn_201374"}
{"text": "Thörl\n\nThörl on turulinn (Marktgemeinde) Hochschwabi jalamil Austrias Steiermargi liidumaal Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas.\n\nThörli linnaosad on Etmißl, Fölz, Hinterberg, Lonschitz, Oisching, Palbersdorf, St. Ilgen ja Thörl.\n", "id": "ekk_Latn_201375"}
{"text": "Hovanštšina\n\nHovanštšina oli 1682. aastal Moskvas toimunud streletside ja soldatite ülestõus, mida juhtis Streletsiprikaasi ülem Ivan Hovanski (surnud 1682).\n", "id": "ekk_Latn_201376"}
{"text": "Micis\n\nMicis (ka Miči või Vanagi) on küla (mazciems) Lätis Sigulda piirkonna Lēdurga vallas.\n\nMicis asub valla lõunaosas, Aģe järve edelakaldal. Micises asub Vanagi bussipeatus. Pandase vaher ja saar ümbermõõduga 3,74 ning kõrgusega 27,4 meetrit on looduskaitse all.\n\nAastal 2013 oli külas 57 elanikku. Aastatel 2009–2021 kuulus küla Krimulda piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_201377"}
{"text": "Dmõtrivka (Izjumi rajoon)\n\nDmõtrivka (ukraina keeles Дмитрівка) on küla Ukrainas Harkivi oblastis Izjumi rajoonis. Elanike arv oli 2001. aasta seisuga 69.\n", "id": "ekk_Latn_201378"}
{"text": "Nisukollane\n\nNisukollane on kergelt murtud keskmine kollane värvitoon, sarnane küpse nisu värvusega.\n\nVärvus on karakterilt soe ja särav, seostub loomulikkus, tervislikkuse, maaeluga. Värvinimetust kasutatakse muuhulgas juuksevärvuse kirjeldamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_201379"}
{"text": "Andrei Spînu\n\nAndrei Spînu (sündinud 10. juunil 1986 Ratușes Telenești rajoonis) on Moldova poliitik, ta on erakonna Tegevus ja Solidaarsus liige.\n\nTa on lõpetanud Moldova Majandushariduse Akadeemia.\n\nTa on 6. augustist 2021 Moldova taristu- ja regionaalarenguminister (ning ühtlasi Moldova asepeaminister).\n", "id": "ekk_Latn_201380"}
{"text": "Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kleerikute Mariaanide Kongregatsioon\n\nsuuna Pärispatuta Saamise Mariaanid\n", "id": "ekk_Latn_201381"}
{"text": "Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest\n\n\"Sõjalise erioperatsiooni läbiviimisest\" (vene keeles \"О проведении специальной военной операции\") oli Venemaa presidendi Vladimir Putini 2022. aasta 24. veebruari hommikul kell 05.30 Moskva aja järgi Venemaa kodanikele ning Ukraina ja Venemaa relvajõudude isikkoosseisule edastatud telepöördumine, mis eelnes Venemaa relvastatud sissetungile Ukrainasse. Kõne peamine eesmärk oli valmistada ette avalikku arvamust ja selgitada Venemaa juhtkonna otsuse põhjuseid ja motiive. Presidendi kõne faktilist täpsust ja ideoloogilist rõhuasetust kritiseeriti laialdaselt. Üheks sissetungi põhjenduseks kasutas Vladimir Putin Ukraina ebatõest kujutamist neonatsistliku genotsiidiriigina.\n", "id": "ekk_Latn_201382"}
{"text": "Reigi kalmistu\n\nReigi kalmistu (ka Reigi kirikuaed) on ajalooline kalmistu Reigi kihelkonnas Hiiumaa saarel Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Pihla külas Hiiumaa vallas Hiiu maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_201383"}
{"text": "Kõrgessaare–Hüti–Puski tee\n\nKõrgessaare–Hüti–Puski tee on Transpordiameti hallatav kõrvalmaantee Hiiumaal teeregistri numbriga 12115.\n\nTee algus on Kõrgessaare alevikus, ta läbib Otste, Lauka, Isabella, Heiste, Hüti, Kiivera ja Puski küla ning ulatub Reigi-Nõmme külani. Kõrvalmaantee kogupikkus on 16,466 km, laiuseks on 6–7m.\n", "id": "ekk_Latn_201384"}
{"text": "Markus Grek\n\nMarkus Grek (vn Грек 'kreeklane') oli Veneetsiast pärit ehitusmeister, kes töötas 16. sajandi algul Ivan III kutsel Jaanilinnas. Ta projekteeris ja ehitas Jaanilinna Jumalaema Uinumise kiriku, mille kohalikust arhitektuurikoolkonnast erinevat, Bütsantsi-pärast kuju on seletatud ehitusmeistri Veneetsia päritoluga.\n", "id": "ekk_Latn_201385"}
{"text": "Yorke'i poolsaar\n\nYorke'i poolsaar on poolsaar Austraalias.\n\nPoolsaar asub Lõuna-Austraalia osariigis ning paikneb osariigi pealinnast Adelaide'ist läänes ja loodes. Poolsaar piirneb läänes Spenceri lahega ning idas St Vincenti lahega. Poolsaarest lõunas asub Känguru saar, mida eraldab poolsaarest Investigatori väin.\n\nPoolsaare suurim linn on Kadina.\n", "id": "ekk_Latn_201386"}
{"text": "Spenceri laht\n\nSpenceri laht (Spencer Gulf) on laht Austraalia lõunarannikul.\n\nLaht asub Lõuna-Austraalia osariigis ning avaneb Suur Austraalia lahte. Spenceri laht piirneb läänes Eyre'i poolsaarega ja idas Yorke'i poolsaarega. Laht on suudmes 77 km lai ja 320 km pikk (suudmest Port Augustani). Lahe ääres asuvad mitmed linnad ja kaitsealad.\n\nEsimene teadaolev lahe uurimine toimus veebruaris 1802, kui lahte saabus uurima Briti maadeuurija Matthew Flinders. Flinders nimetas lahe Briti poliitiku ja hilisema siseministri George Spenceri järgi.\n", "id": "ekk_Latn_201387"}
{"text": "Matthew Flinders\n\nMatthew Flinders (16. märts 1774 – 19. juuli 1814) oli Briti mereväelane ja kartograaf.\n\nFlinders juhtis esimest ekspeditsiooni, mis Uus-Hollandi (tänapäeva Austraalia) rannikualasid kaardistades tegi tiiru ümber mandri ja pakkus esimesena välja, et mandri võiks nimetada Austraaliaks. Flinders osales aastatel 1791–1803 mitmetel ekspeditsioonidel, millest tuntumad on seilamine ümber Austraalia ja 1798–1799 toimunud ekspeditsioon, millega Flinders ja George Bass tõestasid, et Tansaania on saar.\n\n1803. aastal Austraaliast naasmisel arreteeris Mauritiuse prantslasest kuberner Flindersi. Sel ajal olid Suurbritannia ja Prantsusmaa omavahel sõjas ning Flinders oli ekslikult arvanud, et teadustöö tegemine tagab talle ohutu läbipääsu. Flinders viibis vangistuses enam kui kuus aastat ning vangistuse ajal pani ta kirja oma uurimisretkede kirjeldused ning põhjused, miks tema uuritud manner tuleks nimetada Austraaliaks. Flinders naasis Suurbritanniasse 1810. aastal, kuid vangistus oli ta tervist mõjutanud ning 1814. aastal Flinders suri. Tema haua asukoht oli 19. sajandi keskpaigaks unustatud ning see taasavastati 2019. aastal.\n\nTema järgi on nimetatud Flindersi Ülikool Adelaide'is\n", "id": "ekk_Latn_201388"}
{"text": "Knīderi\n\nKnīderi (ka Knīderu pusmuiža ehk Knīderi karjamõis) on küla (mazciems) Lätis Sigulda piirkonna Lēdurga vallas.\n\nKnīderi asub valla kirdeosas Jugla jõe kaldal.\n\nAastal 2013 oli külas 5 elanikku. Aastatel 2009–2021 kuulus küla Krimulda piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_201389"}
{"text": "Zvaigznes\n\nZvaigznes on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Sigulda piirkonna Lēdurga vallas.\n\nZvaigznes asub valla kirdeosas. Seal asub Lapsase bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201390"}
{"text": "Juglas\n\nJuglas on küla (mazciems) Lätis Sigulda piirkonna Lēdurga vallas.\n\nJuglas asub valla idaosas Jugla jõe kaldal. Külla jääb Juglase bussipeatus.\n\nKülas asuv paljude rahvajuttude tegevuspaik Vasiļase mägi on muinsusmälestisena kohaliku kaitse all. Vecapiņi pärn ja Kupčase pajud on looduskaitse all.\n\nAastal 2013 oli külas 26 elanikku. Aastatel 2009–2021 kuulus küla Krimulda piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_201391"}
{"text": "Murjāņi (Krimulda vald)\n\nMurjāņi on küla (mazciems) Lätis Sigulda piirkonna Krimulda vallas. Asub Koiva jõe ääres. Loja jõgi eraldab seda Sēja valda jäävast samanimelisest külast.\n\nKülas asub Imants Ziedonise muuseum.\n\nAsula jääb valla keskusest Raganast 6,5, piirkonna keskusest Siguldast 17 ja Riiast 42 kilomeetri kaugusele. Murjāņi jääb Gauja rahvusparki.\n\nAastal 2018 oli külas 18 elanikku. Aastal 2021 oli elanikke 11. Aastatel 2009–2021 kuulus küla Krimulda piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_201392"}
{"text": "Turaidas skola\n\nTuraidas skola (ka Turaidas pamatskola, tõlkes Turaida kool või Turaida põhikool) on küla (mazciems) Lätis Sigulda piirkonna Krimulda vallas.\n\nKülla jääb Turaidas skola bussipeatus. Aastatel 2009–2021 kuulus küla Krimulda piirkonda.\n\nTuraidas skola jääb Gauja rahvusparki.\n\nAastal 2006 oli külas 32 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201393"}
{"text": "Brasla (Krimulda vald)\n\nBrasla on küla (mazciems) Lätis Sigulda piirkonna Krimulda vallas. Asub Brasla jõe ääres. See eraldab seda Straupe valda jäävast samanimelisest külast.\n\nBrasla jääb osaliselt Gauja rahvusparki. Külla jääb Brasla bussipeatus.\n\nAastatel 2009–2021 kuulus küla Krimulda piirkonda. Aastal 2006 oli külas 19 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201394"}
{"text": "Tragöß-Sankt Katharein\n\nTragöß-Sankt Katharein on 2015. aastast uus vald (Gemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas, kui ühendati endised iseseisvad vallad Tragöß ja Sankt Katharein an der Laming.\n\nHüttengraben Oberdorf Oberort Obertal Pichl-Großdorf Rastal Sankt Katharein an der Laming Tal Unterort Untertal\n\nValla põhjaosas domineerib Hochschwabgruppe platoo. Siin asub kuulsa Sonnschienalmi (koos sarnase nimega Schutzhüttega) lähedal Frauenmauerhöhle kuristik ja Sackwiesensee järv. Järgmised tuntud tipud kõrguvad valla territooriumil:\n", "id": "ekk_Latn_201395"}
{"text": "Turnau\n\nTurnau on vald (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas. See asub Hochschwabi jalamil.\n\nTurnau osad on Turnau, Göriach, Seewiesen, Stübming ja Thal.\n", "id": "ekk_Latn_201396"}
{"text": "Putniņi\n\nPutniņi (ka Ķizbele) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Sigulda piirkonna Krimulda vallas. Külla jääb Putniņi bussipeatus.\n\nPutniņi jääb Gauja rahvusparki. Looduskaitse all on saar ümbermõõduga 4 ja kõrgusega 26,8 meetrit, ning vaher ümbermõõduga 4,16 ja kõrgusega 13,8 meetrit. Seal asub muinsuskaitse alune Krimulda kirik. Kaitse all on ka Kubesele muinaslinnus ja legendidega seotud Kaupo mägi.\n\nAastal 2006 oli külas 41 elanikku. Aastatel 2009–2021 kuulus küla Krimulda piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_201397"}
{"text": "Deutschlandsbergi ringkond\n\nBad Schwanberg Deutschlandsberg Eibiswald Frauental an der Laßnitz Groß Sankt Florian Lannach Pölfing-Brunn Preding Sankt Josef Sankt Martin im Sulmtal Sankt Peter im Sulmtal Sankt Stefan ob Stainz Stainz Wettmannstätten Wies\n", "id": "ekk_Latn_201398"}
{"text": "Aleksander Podrätšik\n\nAleksander Podrätšik (3. veebruar 1888 Konguta vald Tartu kreis Liivimaa kubermang – 8. veebruar 1921 Pärnu), ka Aleksander Podrätshik, oli eesti õpetaja, ajaloolane ja poliitik.\n\nAleksander Podrätšik omandas keskhariduse Riia vaimulikus seminaris, mille lõpetas 1910. aastal preestri kandidaadina. Samal aastal astus Varssavi ülikooli, kuid heideti peatselt sealt välja poliitiliste vaadete tõttu. Oli seejärel lühikest aega ametis Riias Peeter-Pauli kiriku köstrina ning koduõpetajana Venemaal. Romanovite amnestia järel astus uuesti Varssavi ülikooli, Esimese maailmasõja ajal õppis Tartu Ülikoolis, mille 1918. aastal lõpetas ajaloolasena.\n\nEnne esimest maailmasõda oli lühemat aega Pärnus Jochmanni algkoolis õpetajaks ja Pärnu Eesti Kooliseltsi ühisreaalgümnaasiumi ajalooõpetaja.\n\nAleksander Podrätšik oli Pärnu linnavolinik ja aastatel 1917–1919 Eestimaa autonoomset kubermangu juhtinud Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmeks maatameeste nimekirjast koos Rudolf Jaska, Hans Kruusi ja Hugo Reimaniga. Ta osales kogu assamblee tegevuses 14. juulist 1917 kuni 23. aprillini 1919.\n\nAleksander Podrätšik suri 8. veebruaril 1921 Pärnus ning on maetud Pärnu Vanale (vene) kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_201399"}
{"text": "Frémicourt\n\nFrémicourt on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub 24 km Arrasist lõunakagus, teede N30 ja D7E ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_201400"}
{"text": "Fresnes-lès-Montauban\n\nFresnes-lès-Montauban on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub 14 km Arrasist kirdes, teede N50 ja D46 ristumiskoha ümbruses. Kiirtee A1 ristmik 16 on vallas.\n", "id": "ekk_Latn_201401"}
{"text": "Aflenz Kurort\n\nAflenz Kurort oli vald Austrias Steiermargi liidumaal Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas. See liideti 2015. aasta jaanuaris Aflenzi valda.\n", "id": "ekk_Latn_201402"}
{"text": "Aflenz Land\n\nAflenz Land oli vald Austrias Steiermargi liidumaa Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas.\n\n1. jaanuaril 2015 liideti Aflenz Landi vald Aflenz Kurorti vallaga, et moodustada Marktgemeinde Aflenz.\n", "id": "ekk_Latn_201403"}
{"text": "Eesti Viipekeele Selts\n\nEesti Viipekeele Selts asutati 29. novembril 2020. Seltsi tegevuse eesmärk on populariseerida eesti viipekeelt ja panustada selle arengusse ning selle organisatsiooni põhitegevus on eesti viipekeelega tegelemine.\n\nEesti Viipekeele Seltsi juhatuse liikmed on Maret Õun, Keiti Huik ja Jari Pärgma. Organisatsiooni juures tegutsevad spetsialistid, näiteks õigusnõunik, keeletoimetaja ja raamatupidaja.\n\nSeltsi asutajaliikmed on Maret Õun, Keiti Huik, Jari Pärgma, Tiit Papp, Aire Murd, Merike Mändsoo, Marja-Liisa Landar, Helle Sass, Triin Jõeveer, Sirle Papp, Jaan-Raul Ojastu ja Mari-Liis Ungerson.\n", "id": "ekk_Latn_201404"}
{"text": "Port Augusta\n\nPort Augusta on linn Austraalias Lõuna-Austraalia osariigis.\n\nLinn asub Spenceri lahe ääres, osariigi pealinnast Adelaide'ist umbes 322 km põhjas. Linn on asutatud 1852. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201405"}
{"text": "Whyalla\n\nWhyalla on linn Austraalias Lõuna-Austraalia osariigis.\n\nLinn asub Spenceri lahe ääres ning paikneb osariigi pealinnast Adelaide'ist umbes 395 km kagus. See on osariigi suuruselt neljas linn, Adelaide'i, Mount Gambieri ja Gawleri järel.\n\n2018. aastal elas linnas 21 742 inimest ja linna rahvaarv oli eelneva viie aasta jooksul vähenenud umbes 0,75 % võrra aastas.\n", "id": "ekk_Latn_201406"}
{"text": "Leksandrowa\n\nLeksandrowa on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Bochnia maakonnas Nowy Wiśniczi vallas. Leksandrowa asub Nowy Wiśniczist ligikaudu 3 km ja Bochniast umbes 8 km lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_201407"}
{"text": "Salza (Enns)\n\nSalza (ka Mariazeller Salza) on Ennsi idapoolne lisajõgi. See algab Traisenbergi mäelt Alam-Austrias ja voolab Mariazellist lõuna pool läbi Steiermargi liidumaa Wildalpener Salzatali looduskaitseala. See suubub Großreiflingi (Landli osa) lähedal Ennsi.\n\nWeichselbodeni (Mariazelli osa) all on Prescenyklause, ülevoolupais (kivitamm), mida kasutati 1848. aastal metsa parvetamiseks. Tänapäeval kasutatakse reservuaari vett väikese elektrijaama toiteks. Veehoidlast allavoolu on Salza süstamatkajate lemmikpaik.\n\nPaljud Salza väikeste lisajõgede allikad on kinni püütud ja neid kasutatakse Viini veevarustuseks.\n", "id": "ekk_Latn_201408"}
{"text": "Grant Park\n\nGrant Park on park USA-s Chicagos Loopi linnaosas. Pargi pindala on 1,29 km² ning see hõlmab Millennium Parki, Maggie Daley Parki, Buckinghami purskkaevu, Petrillo Music Shelli, Chicago Kunstiinstituudi ja Museum Campusi, kus asuvad paljud Chicago muuseumid.\n\nPargi nimi oli algselt Lake Park. 1901. aastal nimetati see Ameerika Ühendriikide 18. presidendi Ulysses S. Granti järgi.\n\nGrant Parkis toimub Lollapalooza muusikafestival.\n\n21. juulil 1993 kanti park USA ajalooliste paikade riiklikku registrisse (National Register of Historic Places).\n", "id": "ekk_Latn_201409"}
{"text": "Soldier Field\n\nSoldier Field on staadion USA-s Illinoisi osariigis Chicagos Near South Side'i linnaosas.\n\nStaadion on avatud 1924. aastal. Alates 1971. aastast on Soldier Field olnud ameerika jalgpalliklubi Chicago Bearsi kodustaadion. Soldier Field on vanim National Football League'i (NFL) staadion. 2020. aastal sai see lisaks Major League Socceri klubi Chicago Fire FC kodustaadioniks.\n\nAjaloo jooksul on Soldier Field olnud veel paljude spordivõistkondade kodustaadioniks, muuhulgas oli see 1959. aastal NFL-i klubi Chicago Cardinalsi (praegune Arizona Cardinals) kodustaadion ja aastatel 1966–1973 Chicago Illinoisi Ülikooli ameerika jalgpalli meeskonna kodustaadion.\n\nStaadionil on peetud 1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste, 1999. aastal naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste ja mitmete CONCACAF Gold Cup'i turniiride kohtumised.\n\nStaadionil on toimunud paljude kuulsate artiste kontserdid. Teiste seas on seal esinenud Pink Floyd, The Rolling Stones, Madonna, Paul McCartney, Grateful Dead, U2, Bon Jovi, Taylor Swift, One Direction, Beyoncé, Guns N' Roses, Coldplay ja Metallica.\n\nStaadioni renoveeriti aastatel 2002–2003. Staadion mahutab 61 500 pealtvaatajat.\n", "id": "ekk_Latn_201410"}
{"text": "Erlauf\n\nErlauf on 70 km pikkune jõgi Austrias Alam-Austria ja Steiermargi liidumaal. Pöchlarni juures suubub see Doonausse.\n", "id": "ekk_Latn_201411"}
{"text": "2003. aasta Euroopa kuumalaine\n\n2003. aasta Euroopa kuumalaine oli kuumim Euroopas registreeritud suvi alates vähemalt 1540. aastast.\n\nHinnanguliselt hukkus kuumalaine tõttu enam kui 72 000 inimest\n\nEriti rängalt tabas kuumalaine Prantsusmaad. Põua tõttu tekkis mõnedes Lõuna-Euroopa piirkondades ikaldus.\n", "id": "ekk_Latn_201412"}
{"text": "Clinton (Indiana)\n\nClinton on linn USA-s Indiana osariigis Vermillioni maakonnas. Clinton paikneb Wabashi jõe ääres. Kirdes piirneb Clinton umbes 1300 elanikuga Fairview Parki linnaga. Wabashi jõe vastaskaldal asub Parke'i maakond. Linna lähedalt möödub maantee U.S. Route 41, mis viibib põhja poole minnes Chicagosse ja lõuna poole minnes Nashville'i.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 4831. Aastal 2010 oli elanikke 4893.\n\nLinn asutati 1829. aastal ja nimetati New Yorgi osariigi endise kuberneri DeWitt Clintoni (1817–1822 ja 1825–1828) järgi. Paljud Clintoni esimestest elanikest olid kivisöekaevandustes töötanud immigrandid, kes olid peamiselt pärit Itaaliast. Veel saabus palju sisserändajaid Austriast ja Šotimaalt. Elanike arv saavutas Clintonis oma suurima taseme 1920. aastal, mil seal elas ligi 11 000 inimest. Pärast seda, kui kaevandused suleti, on elanike arv linnas peaaegu püsivalt langenud.\n\n1893. aastal alustas Clintonis tööd tellisetehas Clinton Paving and Building Brick Company, kus toodeti päevas 40 000 telliskivi.\n\nAlates 1966. aastast on linnas Itaalia pärandi tähistamiseks toimunud Little Italy Festival.\n", "id": "ekk_Latn_201413"}
{"text": "10. üksik mägiründebrigaad\n\n10. üksik mägiründebrigaad Edelveiss (ukraina keeles 10 окрема гірсько-штурмова бригада \"Едельвейс\") on Ukraina maavägede väeüksus.\n", "id": "ekk_Latn_201414"}
{"text": "Dyer\n\nDyer on linn USA Indiana osariigis Lake'i maakonnas, Chicago kagupoolne eeslinn.\n\nElanike arv oli 2020. aasta Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse andmetel 16 517. Aastal 2010 oli elanikke 16 390.\n\nDyer piirneb põhjas Munsteri linnaga, idas Schererville'i linnaga ning läänes Illinoisi osariigiga.\n\nDyer on asutatud 1838. aastal. Linnaõigused sai see 24. jaanuaril 1910.\n\nDyeris asub Chicago ja New Yorgi vahel kulgeva Amtraki reisirongiliini peatus.\n", "id": "ekk_Latn_201415"}
{"text": "Jakob Ingebrigtsen\n\nJakob Ingebrigtsen (sündinud 19. septembril 2000 Sandnesis) on norra jooksja, olümpiavõitja ja maailmameister.\n\nIngebrigtsen jõudis Euroopa keskmaajooksu paremikku 16-aastaselt. 2017. aastal sai temast Eugene'i Teemantliiga etapil noorim jooksja, kes läbinud miilijooksu alla 4 minuti. Juulis püstitas ta juunioride Euroopa rekordi 3000 meetri takistusjooksus 8.26,81. 2017. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlustel võitis ta kuldmedali 5000 meetri jooksus ja 3000 meetri takistusjooksus.\n\n2018. aastal võitis ta Euroopa meistrivõistlustel Berliinis kuldmedali 1500 meetri ja 5000 meetri jooksudes. Juunioride maailmameistrivõistlustel Tamperes võitis ta hõbeda 1500 meetri jooksus ja pronksi 5000 meetri jooksus.\n\n2019. aastal tuli Ingebrigtsen Glasgow's Euroopa sisemeistriks 3000 meetri jooksus ning võitis 1500 meetri jooksus Marcin Lewandowski järel hõbeda. Suvel uuendas ta juunioride Euroopa rekordeid 1500 ja 5000 meetri jooksudes. Sügisestel maailmameistrivõistlustel Dohas oli ta 1500 meetri jooksus neljas ja 5000 meetri jooksus viies. Oktoobris aitas ta Ineos 1:59 Challenge'il tempomeistrina kaasa Eliud Kipchoge alla kahe tunni maratonijooksule.\n\n2021. aastal võitis Ingebrigtsen Torunis Euroopa sisemeistrivõistlustel kullad 1500 meetri jooksus ja 3000 meetri jooksus. Juunis ületas ta Firenze Teemantliiga etapil Mohammed Mourhitile kuulunud 5000 meetri jooksu Euroopa rekordi ajaga 12.48,45. Olümpiamängudel Tokyos keskendus ta 1500 meetri jooksule ning tuli olümpiarekordi ning Euroopa rekordi 3.28,32-ga Timothy Cheruiyoti ning Josh Kerri ees olümpiavõitjaks.\n\n2022. aasta sisehooajal püstitas Ingebrigtsen 1500 meetri jooksu sisemaailmarekordi 3.30,60. Sisemaailmameistrivõistlustel Belgradis oli ta samal distantsil etiooplase Samuel Tefera järel teine. Maailmameistrivõistlustel võitis ta 1500 meetri jooksus briti Jake Wightmani järel hõbeda. 5000 meetri jooksus tuli ta Jacob Kropi ja Oscar Chelimo ees maailmameistriks.\n\n2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Istanbulis võitis Ingebrigtsen 1500 meetri jooksus kuldmedali võistluste rekordiga 3.33,95. 3000 meetri jooksus tuli ta Euroopa meistriks Norra rekordiga 7.40,32.\n\n2023. aasta maailmameistrivõistlustel Budapestis kaitses ta 5000 meetris maailmameistritiitlit, kuid jäid 1500 meetris taas teiseks, kaotades finišisirgel briti jooksjale Josh Kerrile.\n\n2022. aastal tuli ta 1500 meetri jooksus Teemantliiga üldvõitjaks.\n\nIngebrigtsen on Daniel Komeni järel teine sportlane, kes suutnud joosta 1500 meetrit alla 3.30, 3000 meetrit alla 7.30 ja 5000 meetrit alla 12.50.\n\n2018. aastal valiti ta Norra aasta sportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_201416"}
{"text": "Maailmarahu (skulptuur)\n\n\"Maailmarahu\" (soome keeles \"Maailman rauha\" või \"Rauha maailmalle\", rootsi keeles \"Världsfreden\", vene keeles \"Мир во всем мире\") on pronksskulptuur, mille Moskva linn kinkis 1989. aastal Helsingi linnale. Skulptuur avati Helsingis Hakaniemenrantas 14. jaanuaril 1990 – kaks kuud peale Berliini müüri langemist. Kuju autor on Oleg Kirjuhhin.\n\nKuju teisaldati augustis 2022.\n", "id": "ekk_Latn_201417"}
{"text": "No Cav\n\nNo Cav on ajakirjanduslik termin, mida kasutatakse tähistamaks suurt Itaalia protestiliikumist, mis tekkis 21. sajandi alguses [ ja mis koosnes kodanike ühendustest ja rühmadest, mida ühendas Apuani Alpides asuvate Carrara marmorikarjääride kriitika.\n", "id": "ekk_Latn_201418"}
{"text": "You Got It\n\n\"You Got It\" on Ameerika laulja Roy Orbisoni laul 22. stuudioalbumilt \"Mystery Girl\" (1989). Lugu avaldati postuumselt 3. jaanuaril 1989, pärast Orbisoni surma südamerabanduse tagajärjel 6. detsembril 1988.\n\nOrbison jõudis seda laulda otseesituses ainult ühe korra – Belgias Antwerpenis Diamond Awards Festivalil 19. novembril 1988, kõigest 17 päeva enne surma. Esitusest jäädvustatud materjal inkorporeeriti hiljem laulu muusikavideosse.\n\nLaulust sai Orbison esimene hittsingel 25 aasta järel peale laulu \"Oh, Pretty Woman\" 1964, aastal, jõudes esikümnesse üle maailma – Billboard Hot 100 9. ja Suurbritannia edetabelis 3. kohale.\n", "id": "ekk_Latn_201419"}
{"text": "Presque Isle\n\nPresque Isle on linn USA-s Maine'i osariigis, Aroostooki maakonna suurim linn. See asub Aroostooki jõe kaldal.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 8797. Aastal 2010 oli elanikke 9692.\n\nPresque Isle'is valitseb pikkade ja külmade talvede ning lühikeste suvedega niiske mandriline kliima. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris –6...–13 °C ja juulis 13–25 °C. Sademeid langeb 896 mm/a. Lumesadu esineb aastas 225 cm.\n\nLinnas tegutseb umbes 1500 üliõpilasega Maine'i Ülikooli süsteemi kuuluv University of Maine at Presque Isle.\n\nLinna lähedal asub rahvusvaheline lennujaam. Läbi linna kulgeb maantee Route 1.\n\nPresque Isle'is on korraldatud laskesuusatamise maailma karikasarja etappe.\n", "id": "ekk_Latn_201420"}
{"text": "California Blue\n\n\"California Blue\" on laul, mille kirjutasid Roy Orbison, Jeff Lynne ja Tom Petty. The Authorized Roy Orbisoni andmetel salvestas Orbison laulu 1988. aasta aprillis Mike Campbelli garaažis Los Angeleses. Kategooria:1989. aasta singlid Kategooria:Roy Orbisoni singlid\n", "id": "ekk_Latn_201421"}
{"text": "Keldriämblik\n\nKeldriämblik (Metellina merianae, Meta merianae) on liik ämblikulisi sugukonnast sireämbliklased (Tetragnathidae).\n\nEestis üks tavalisemaid liike keldrites, ent elab ka metsas pimedates ja väga varjatud kohtades (vanad kännud, juurealused ja tüveõõnsused).\n\nKeha on 6–10 mm pikk, tagakeha mustriline ja jalad vöödilised. Koob väikesi ratasvõrke. Munakookonid on kerajad ja ripuvad niidi otsas. Toitub putukatest ja kakanditest.\n", "id": "ekk_Latn_201422"}
{"text": "Nii või naa\n\n\"Nii või naa\" on eesti laulja Jüri Pootsmanni laul. Lugu avaldati digitaalse allalaadimisena 3. juunil 2016 Universal Music Groupi kaudu. Kategooria:2016. aasta singlid Kategooria:Jüri Pootsmanni singlid\n", "id": "ekk_Latn_201423"}
{"text": "Ocean City\n\nOcean City on kuurortlinn Ameerika Ühendriikides Marylandi osariigis Worcesteri maakonnas. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 6844. Aastal 2010 oli elanikke 7102. Suviti tõuseb elanike arv linna saabuvate suvitajate toel paarikümne kuni paarsaja tuhandeni.\n\nLinn asub Atlandi ookeani ääres.\n\nEsimene hotell avati Ocean Citys 1875. aastal. 1880. aastal Ocean City linnaõigused.\n\nOcean Citys valitseb kuumade ja niiskete suvede ning jahedate talvedega niiske lähistroopiline kliima. Asukoha tõttu Atlandi ookeani ääres püsivad kevadel ja suvel õhutemperatuurid mõõdukad. Keskmine õhutemperatuur juulis on 21 °C. Üle 30 °C tõuseb õhutemperatuur aastas keskmiselt 10 päeval. Atlandi ookean tingib samuti pehme talve. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 3 °C.\n\nSademete hulk on aasta läbi võrdlemisi ühtlane. Aastas sajab keskmiselt 1076 mm. Piirkonda võivad tabada orkaanid ja troopilised tormid.\n\nOcean City sõpruslinnad on Finale Ligure Itaalias, Pärnu Eestis ja Virginia Beach USA-s Virginia osariigis.\n", "id": "ekk_Latn_201424"}
{"text": "Edgartown\n\nEdgartown on linn USA-s Massachusettsi osariigi ranniku lähedal Martha's Vineyardi saarel. Edgartown on Dukesi maakonna halduskeskus. Elanike arv on 2010. aasta seisuga 4067.\n\nEdgartown asub Martha's Vineyardi idarannikul. Edgartowni vastas asub 15,9 km² suurune Chappaquiddicki saar, millega on parvlaevaühendus.\n\nEdgartowni rajasid 1642. aastal inglise asunikud. Algselt asustasid saart vampanoagi indiaanlased. Linn on saanud nime hilisema Inglismaa kuninga James II 1671. aastal kolmeaastasena surnud Cambridge'i hertsogist poja Edgari mälestuseks. Edgartown sai linnaõigused 8. juulil 1671. 19. sajandil sai Edgartown vaalapüüdjate sadamaks. Tänapäeval on Edgartowni peamiseks majandusharuks turism.\n\nEdgartownis valitseb mereline kliima. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris −5...3 °C ja juulis 17–26 °C. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur on 37 °C ja kõige madalam −23 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 1169 mm. Sademeid langeb kuude lõikes võrdlemisi ühtlaselt.\n\nEdgartownis tegutseb 1905. aastal asutatud jahtklubi. Edgartowni sadamasse viiva sissepääsu juures asuval neemel paikneb Edgartowni tuletorn, mis on kantud USA ajalooliste paikade riiklikku registrisse National Register of Historic Places.\n\nEdgartownis toimusid 1975. aasta trilleri \"Lõuad\" (\"Jaws\") osad võtted.\n", "id": "ekk_Latn_201425"}
{"text": "Fenway Park\n\nFenway Park on pesapallistaadion USA-s Bostonis. Alates 1912. aastast on see olnud Major League Baseballis (MLB) mängiva Boston Red Soxi kodustaadion. See on Major League Baseballi kõige vanem siiani kasutusel olev staadion.\n\nStaadion mahutab 37 755 pealtvaatajat, millega on see istekohtade arvult neljas väiksem ja üks seitsmest Major League Baseballi staadionist, mis mahutab vähem kui 40 000 inimest.\n\nStaadionil on peetud samuti ameerika jalgpalli, jalgpalli ja jäähoki kohtumisi (sh 2010. aastal üks NHL-i matš välitingimustes) ning toimunud kontserte.\n\n2012. aastal valmis staadioni valimisest 100 aastat ning samal aastal võeti staadion ajalooliste paikade riiklikku registrisse National Register of Historic Places.\n", "id": "ekk_Latn_201426"}
{"text": "St. Joseph\n\nSt. Joseph on linn USA-s Missouri osariigis, Buchanani maakonna halduskeskus ja suurim linn. Linn asub Missouri jõe kaldal Kansase osariigi piiri lähedal. Kansas City jääb 70 km kaugusele lõunasse ja Omaha 190 km kaugusele loodesse.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 72 473. Aastal 2010 oli elanikke 76 780 inimest. Elanike arvult on see osariigis kaheksandal kohal.\n\nLinnas asub Missouri Western State University (asutatud 1915) ja Poniekspressi muuseum. Linna hüüdnimi on \"St. Joe\".\n\nLinnas on sündinud räppar Eminem, kes kasvas üles ja saavutas kuulsuse Detroitis.\n", "id": "ekk_Latn_201427"}
{"text": "BM-27 Burevi\n\nBurevi või Burevyia (ukraina keeles Буревій) on Ukrainas toodetud mitmelasuline raketiheitja. See on edasiarendus NSVL raketihetjast BM-27 Uragan\n", "id": "ekk_Latn_201428"}
{"text": "Alexios V Dukas Murzuphlos\n\nAlexios V Dukas, ladinapäraselt Alexius V Ducas (kreeka keeles Ἀλέξιος Δούκας; u 1140 – detsember 1204), oli Bütsantsi keiser 1204. aasta jaanuarist aprillini. Tema hüüdnimi oli Murzuphlos (Μούρτζουφλος; Moúrtzouflos), mis tähendab tusane või karvaseid kulme. Alexios V tuli võimule paleepöörde tulemusena, tappes oma eelkäija Alexios IV. Keiser võitis küll Konstantinoopoli elanike poolehoiu, kuid kaugenes eliidist. Alexios V üritas kaitsta Konstantinoopolit ristisõdijate eest, ent tema sõjalised pingutused olid ebaõnnestunud. Pärast Konstantinoopoli langemist, rüüstamist ja okupeerimist torgati Alexios V pimedaks ning hiljem hukati uue ladinlaste võimu ajal. Ta oli viimane Bütsantsi keiser, kes valitses Konstantinoopolis kuni selle tagasivallutamiseni 1261. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201429"}
{"text": "Maailmarahu\n\nMaailmarahu on hüpoteetiline olukord, kus valitseb üleilmne rahu ning lõpetatud on igasugune vaenutegevus ja sõjad.\n", "id": "ekk_Latn_201430"}
{"text": "Belfast (laev 1938)\n\nBelfast on Suurbritannia kuningliku mereväe tarbeks ehitatud Towni-klassi kergristleja. Tänapäeval on ta Impeeriumi Sõjamuuseumi hallatav muuseumilaev Thamesi jõel Londonis.\n\nLaeva ehitust alustati Belfastis Harland and Wolffi töökojas 10. detsembril 1936. Ühtlasi oli ta esimene Põhja-Iirimaa pealinna järgi nimetatud Kuningliku Mereväe alus ja üks kümnest Towni-klassi ristlejast.\n\nBelfast lasti vette Püha Patricku päeval ehk 17. märtsil 1938, misjärel paigaldati alusele varustust ja sooritati merekatseid. Ametlikult võeti laev mereväe teenistusse 1939. aasta augusti alul, vahetult enne Teise maailmasõja algust. Sõja alul kasutati teda Saksamaa vastu suunatud Briti mereblokaadis, ent 1939. aasta novembris sõitis Belfast Saksa miinile ja sai raskelt viga. Laev läbis järgneva kahe aasta jooksul ulatuslikud parandustööd, kusjuures algselt kaaluti ka selle lõplikult teenistusest välja arvamist. 1942. aastal naasis Belfast tegevteenistusse tugevdatud soomuse ning täiendatud radari- ja relvasüsteemidega, osaledes 1943. aastal Põhja-Jäämerel Nõukogude Liitu sõjamoona tarninud konvoide turvamisel ning sama aasta lõpus toimunud Nordkapi merelahingus, milles mängis rolli Saksa lahingulaeva Schanhorsti hävitamisel. 1944. aasta juunis osales Belfasti operatsioonis Overlord, toetades merelt Normandia dessanti. 1945. aasta juunis suunati ta ümber Kaug-Itta Briti Vaikse ookeani laevastiku koosseisu, jõudes kohale pisut enne sõja lõppu. Belfast osales hiljem ka Korea sõjas, täites lahinguülesandeid aastatel 1950–1952. Vahemikus 1956–1959 läbis ta ulatuslikud kaasajastamistööd ning teenis veel mitmel välismaisel teenistuspostil kuni ta 1963. aastal reservi arvati.\n\nSeoses planeeritavate lammutustööde lähenemisega avaldati 1967. aastal arvamust, et Belfast tuleks kohandada laevmuuseumiks. Asja arutanud Impeeriumi Sõjamuuseumi, Riikliku Meremuuseumi ja kaitseministeeriumi ühiskomitee otsustas 1968. aasta juuniks, et laeva säilitamist võib pidada praktiliseks. Sellegipoolest langetas Briti valitsus 1971. aastal otsuse, et laeva ei säilitata, mispeale asutati erasektori initsiatiivil survegrupp HMS Belfast Trust, mis pidi tegema mõjutustööd laeva alles jätmiseks. Survegrupi pingutused osutusid edukaks ning 1971. aasta juulil andis Briti valitsus laeva üle trustile. 1971. aasta oktoobris avati Belfast laiemale avalikkusele ning anti 1978. aastal üle Impeeriumi Sõjamuuseumile. Hiljem on laev saanud populaarseks turismiobjektiks: 2019. aastal külastas seda üle 327 000 turisti.\n", "id": "ekk_Latn_201431"}
{"text": "Bonapartistlik Keskkomitee\n\nBonapartistlik Keskkomitee (Comité central bonapartiste) on Korsika bonapartistlik partei (asutatud 1908). Esimees on alates 2004. aastast André Villanova. Keskkomitee auliige on Prantsusmaa Rahvuskogu liige Laurent Marcangeli.\n", "id": "ekk_Latn_201432"}
{"text": "Dmõtro Kotsjubailo\n\nDmõtro Kotsjubailo (ukraina keeles Дмитро Іванович Коцюбайло, hüüdnimi Da Vinci; 1. november 1995 Zadnistrjanske, Ivano-Frankivski oblast — 7. märts 2023, Bahmut, Donetski oblast) oli Ukraina sõjaväelane, 2021. aastast Ukraina kangelane. Ta oli esimene vabatahtlik, kes pälvis juba oma eluajal Ukraina kangelase aunimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_201433"}
{"text": "Aristotele Fioravanti\n\nRidolfo Fioravanti (umbes 1415/1420 Bologna – umbes 1486 Moskva suurvürstiriik) oli Itaalia arhitekt ja insener, kes töötas Itaalias, Ungaris ja alates 1475. aastast Moskva suurvürstiriigis. Tema kuulsaim teos on Moskva Kremlis asuv Jumalaema Uinumise katedraal, mis valmis aastail 1475–1479.\n\nTema nime on kirjutatud ka kujul Fieraventi, vene allikates on kirjakujud Фиораванти, Фьораванти, Фиеравенти, Фиораванте.\n", "id": "ekk_Latn_201434"}
{"text": "Johnstown\n\nJohnstown on linn USA-s Pennsylvania osariigis, Cambria maakonna ainus linn ja suurim asula. See asub Pittsburghist umbes 110 km kaugusel idas. Stonycreeki jõgi ja Little Conemaugh' jõgi moodustavad Johnstownis Conemaugh' jõe.\n\nElanike arv on 2019. aasta seisuga arvestuse järgi 19 195. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 20 978. 2010. aastal moodustasid 80% rahvastikust valged ja 14,6 afroameeriklased. Ladinaameeriklaste osatähtsus oli 4,3%.\n\nJohnstown on asutatud 1770. aastal. Linnaõigused sai Johnstown 18. detsembril 1889.\n\nJohnstowni on tabanud paljud katastroofilised üleujutused, millest suurim leidis aset 31. mail 1889 (Johnstowni üleujutus). Linnast umbes 20 km kaugusel purunes tugevate vihmade tõttu pais, mille tagajärjel tekitas tulvavesi linnas suuri purustusi. Hukkus üle 2200 inimese. Viimane suurem üleujutus leidis aset 1977. aastal.\n\nTippajal, 1920. aastal, elas linnas üle 67 000 inimese. Alates sellest ajast on linnas elanike arv pidevalt vähenenud, suuresti sagedaste üleujutuste tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_201435"}
{"text": "Pavel Filatjev\n\nPavel Filatjev (vene keeles Павел Олегович Филатьев; sündinud 9. augustil 1988) on Venemaa dessantväelane, kes esines dessantväelaste päeval 2. augustil 2022 üleskutsega dessantväelastele loobuda sõdimisest Ukrainas.\n", "id": "ekk_Latn_201436"}
{"text": "Niko Kari\n\nNiko Kari (Tuusula, 6. oktoober 1999) on Soome võidusõitja, kes võitis debüüdil SMP Vormel 4 sarjas oma esimese vormelimeistritiitli ning kuulus aastatel 2016–2017 Red Bull Junior Teami.\n", "id": "ekk_Latn_201437"}
{"text": "Zane Maloney\n\nZane Maloney (sündinud 7. oktoobril 2003 Bridgetownis) on Barbadose võidusõitja, kes 2019. aastal sai Briti Vormel 4 võiduga esimeseks Barbadose piloodiks, kes on võitnud Euroopas meistritiitli.\n", "id": "ekk_Latn_201438"}
{"text": "Isack Hadjar\n\nIsack Hadjar (sündinud 28. septembril 2004 Pariisis) on Prantsuse võidusõitja, kes võistleb FIA Vormel 2 Meistrivõistlustel Hitech Grand Prix' meeskonnas. Ta on Red Bull Junior Teami liige.\n", "id": "ekk_Latn_201439"}
{"text": "Kristjan Järvan\n\nKristjan Järvan (sündinud 10. oktoobril 1990 Tallinnas) on Eesti ettevõtja ja poliitik, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister aastatel 2022–2023.\n", "id": "ekk_Latn_201440"}
{"text": "Gulf Tower\n\nGulf Tower on art déco stiilis pilvelõhkuja USA-s Pennsylvania osariigis Pittsburghis. Hoone kõrgus on 177,4 meetrit ja sellele on 44 korrust.\n\nGulf Tower on valminud 1932. aastal. See oli Pittsburghi ja kogu Pennsylvania osariigi kõrgeim hoone kuni 1970. aastani, mil Pittsburghis valmis linna senine kõrgeim hoone U.S. Steel Tower.\n\nHoone tipp on ehitatud Halikarnassose mausoleumi katuse põhjal projekteeritud astmikpüramiidina.\n\nGulf Toweris asus naftakontserni Gulf Oil peakorter.\n", "id": "ekk_Latn_201441"}
{"text": "U.S. Steel Tower\n\nU.S. Steel Tower (tuntud ka kui Steel Building või USX Tower [1986–2000]) on pilvelõhkuja USA-s Pennsylvania osariigis Pittsburghis.\n\nSee on 256 meetrit kõrge ja sellel on 64 korrust. See on Pittsburghi kõrgeim hoone ja osariigis viies kõrgeim hoone. See on maailma kõrgeim hoone, millel on täielikult tasane katus.\n\nHoone ehitust alustati 1967. aastal ja see valmis 30. septembril 1971. U.S. Steel Tower oli osariigi kõrgeim hoone kuni 1987. aastani, mil Philadelphias valmis Liberty Place.\n\nHoones asuvad U.S. Steeli ja Pittsburghi Ülikooli meditsiinikeskuse (UPMC) peakorterid.\n", "id": "ekk_Latn_201442"}
{"text": "Olchawa\n\nOlchawa on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Bochnia maakonnas Nowy Wiśniczi vallas.\n\nOlchawa on asutatud 1340. aasta paiku.\n", "id": "ekk_Latn_201443"}
{"text": "Sobolów\n\nSobolów on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Bochnia maakonnas Łapanówi vallas. Sobolów asub Bochniast ligikaudu 9 km edelas.\n\nSobolówi on esmamainitud 1105. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201444"}
{"text": "Łapanów\n\nŁapanów on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Bochnia maakonnas, Łapanówi valla halduskeskus. Łapanów asub Bochniast umbes 15 km edelas ja Krakówist ligikaudu 33 km kagus.\n\nŁapanów on rajatud 12. või 13. sajandil. Küla on esmamainitud 1326. aastal. Puukirik ehitati Łapanówisse 1529. aastal.\n\nŁapanów sai linnaõigused 1785. aastal, kuid kaotas need 1896. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201445"}
{"text": "Californication (laul)\n\n\"Californication\" on Ameerika rokkansambli Red Hot Chili Peppersi laul nende seitsmendalt albumilt \"Californication\" (1999). 2000. aasta juunis välja antud singel jõudis USA singlite edetabelis Billboard Hot 100 edetabelis 69. kohale, Suurbritannia singlite edetabelis UK Singles Chart 16. kohale ning Billboardi Mainstream Rock Tracksi ja Modern Rock Tracksi edetabelites esikohale. See oli albumilt \"Californication\" kolmas singel, mis jõudis Islandil esikohale.\n\n\"Californication\" on jäänud ansambli üheks populaarseimaks ja kontsertidel enimesitatud looks. See on olnud kavas peaaegu kõigil ansambli hilisematel kontsertidel. Üle 500 esitusega on see esituse arvult ansambli kolmas laul.\n", "id": "ekk_Latn_201446"}
{"text": "Esimene merelord\n\nEsimene merelord (inglise keeles First Sea Lord) on Ühendkuningriigi Kuningliku Mereväe ja Tema Majesteedi Mereteenistuse sõjaväeline juht. Tänapäeval on ametikoha täisnimetus esimene merelord ja mereväe ülem (First Sea Lord and Chief of the Naval Staff, 1SL/CNS).\n\nEsimene merelord on tavaliselt kõrgeim ja pikima teenistusega Briti relvajõududes teeniv admiral, välja arvatud juhul, kui relvajõudude ülemjuhataja või tema asetäitja on mereväeohvitserid. 2021. aasta novembrist on esimeseks merelordiks admiral Ben Key.\n\nAmetikoht loodi 1689. aastal, algselt nimetusega Senior Naval Lord to the Board of Admiralty, ning esimesena asus ametisse admiral Arthur Herbert, kes oli ühtlasi Admiraliteedi esimene lord. 1771. aastal nimetati ametikoht ümber First Naval Lord'iks. 1904. aastal nimetati ametikoht seoses Sir Jackie Fisheri ametisse astumisega uuesti ümber, seekord esimeseks merelordiks. Tänapäevane ametlik ametinimetus – esimene merelord ja mereväe ülem – võeti kasutusele 1917. aastal.\n\nEsimene merelord kuulub alates 1923. aastast Ühendkuningriigi Riigikaitse Nõukogusse ja selle alluvuses tegutsevasse Admiraliteedi Nõukogusse. Samuti kuulub ta Kaitseministeeriumi alluvuses tegutsevasse Mereväe Nõukogusse.\n\nTema tseremoniaalne lipulaev on alates 2012. aastast HMS Victory, mis oli viitseadmiral Horatio Nelsoni lipulaev 1805. aastal toimunud Trafalgari merelahingus.\n", "id": "ekk_Latn_201447"}
{"text": "Jeesuspalve\n\nJeesuspalve on lühike palve, mida austatakse ja praktiseeritakse eriti idakirikutes. Palve tekst on: \"Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu, minu, patuse peale.\" Palvet on õigeusu kiriku ajaloos laialdaselt õpetatud ja arutatud. Algne palvevormel ei sisaldanud sõna \"patune\", mis lisati hiljem. Seda korratakse sageli isikliku askeetliku praktika osana, kusjuures selle kasutamine on lahutamatu osa eremiitlikust palvetraditsioonist, mida tuntakse hesühhasmina. Selle traditsiooni vaimsed isad hindavad seda palvet eriti kõrgelt, sest see on meetod meele ja seejärel südame puhastamiseks ja avamiseks ning esmalt meelepalve või õigemini noeetilise palve (Νοερά Προσευχή) ja seejärel südamepalve (Καρδιακυσρ) esilekutsumine. Südamepalvet peetakse lakkamatuks palveks, mida apostel Paulus Uues Testamendis propageerib. Theophanes Sulgunu (Феофан Затворник 1815–1894) pidas jeesuspalvet kõigist teistest palvetest tugevamaks Jeesuse püha nime väe tõttu.\n\nKuigi jeesuspalvet seostatakse rohkem idakristlusega, leidub see palve läänekristluses katoliku kiriku katekismuses. Seda kasutatakse ka koos hiljutise uuendusega anglikaani kirikus (Anglican Prayer Beads).\n\nGregorius Palamase 14. sajandil kuulutatud jeesuspalve teoloogia lükkasid ladina kiriku teoloogid kuni 20. sajandini üldiselt tagasi. Paavst Johannes Paulus II nimetas Gregorius Palamast pühakuks, suureks kirjanikuks ja teoloogia autoriteediks. Samuti rääkis ta tunnustavalt hesühhasmist kui \"sellest sügavast armu ühendusest, mida ida teoloogia armastab kirjeldada eriti võimsa terminiga \"theosis\", \"jumalustamine\"\", ja võrdles jeesuspalve meditatiivset omadust katoliku kiriku roosipärjapalvega.\n", "id": "ekk_Latn_201448"}
{"text": "Traiseni jõgi\n\nTraisen ([ˈtʀaɪ̯zn̩], hääldus kohalikus saksa murdes [ˈtʀaːzn̩]) on jõgi Alam-Austrias. Selle valgla on 915 km².\n\nTraisen moodustub Türnitzer Traiseni ja Unrechttraiseni jõest. Selle kogupikkus koos Türnitzer Traiseniga on 82,6 km. See on Doonau lisajõgi Alam-Austria Mostvierteli piirkonnas. Selle kaks lätet algavad vastavalt Sankt Aegyd am Neuwalde ja Türnitzi lähedalt. Pärast ühinemist voolab see läbi Türnitzi, Lilienfeldi, Traiseni, Wilhelmsburgi ja Sankt Pölteni valla, enne kui Traismaueris Doonausse suubub. Doonau Altenwörthi hüdroelektrijaama ehitamise käigus viidi Traiseni suue ümber Altenwörthi Kirchberg am Wagrami vallas.\n\n1997. aasta juulis oli osa paljudest Traiseni omavalitsustest, samuti liidumaa pealinna Sankt Pölteni valitsuskvartal erakordselt kõrge veeseisu tõttu tugevalt üle ujutatud.\n", "id": "ekk_Latn_201449"}
{"text": "Jeffersoni memoriaal\n\nJeffersoni memoriaal on Ameerika Ühendriikide kolmandale presidendile Thomas Jeffersonile pühendatud mälestusmärk Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis. Thomas Jefferson oli üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Asutavaid Isasid.\n\nNeoklassitsistliku mälestusmärgi kavandas arhitekt John Russell Pope. Memoriaali eeskujudeks olid Rooma Panteon ja Virginia Ülikooli juures paiknev rotunda, mille üheks arhitektiks Jefferson ise ka oli olnud. Mälestusmärgi rajamist ei toetanud paljud kaasaegsed arhitektid, teiste seas Frank Lloyd Wright, kes oli vastu klassitsistlikule stiilile. Arvati ka seda, et ehitis rikuks vaate Potomaci jõele.\n\nMälestusmärgi ehitamist alustati 1938. aastal ja see valmis 13. aprillil 1943 Jeffersoni 200. sünniaastapäeval. Mälestusmärk on ehitatud valgest marmorist. Aastast 1947 paikneb mälestusmärgi sees Rudulph Evansi kavandatud Jeffersoni pronkskuju.\n\n15. oktoobril 1966 kanti mälestusmärk USA ajalooliste paikade riiklikku registrisse National Register of Historic Places.\n", "id": "ekk_Latn_201450"}
{"text": "Nationals Park\n\nNationals Park on pesapallistaadion USA-s Washingtonis. See asub Navy Yardi linnaosas Anacostia jõe kaldal. Nationals Park on Major League Baseballi klubi Washington Nationalsi kodustaadion.\n\nStaadioni ehitust alustati 2006. aastal. See avati 2008. aasta märtsis. National Parks oli esimene LEED-sertifikaadiga profispordi energiat ja loodust säästev staadion USA-s. Staadion mahutab 41 339 pealtvaatajat.\n\n2018. aastal toimus staadionil Major League Baseballi tähtede mäng, mis oli esimene tähtede mäng Washingtonis pärast 1969. aastat. 2019. aasta World Seriesil pidas Nationals staadionil oma kolm kodumängu. See oli esimene kord pärast 1933. aastat, mil Washingtonis peeti World Seriesi mängud.\n\n1. jaanuaril 2015 toimus staadionil Winter Classici raames jäähokiliiga NHL-i välimäng Chicago Blackhawksi ja Washington Capitalsi vahel.\n\nNationals Park on toimunud mitmed muusikakontserdid. Teiste seas on seal esinenud Billy Joel, Elton John, Paul McCartney, One Direction ja Taylor Swift.\n\n17. aprillil 2008 pidas staadionil missa paavst Benedictus XVI.\n", "id": "ekk_Latn_201451"}
{"text": "Kantrimuusika Kuulsuste Hall\n\nKantrimuusika Kuulsuste Hall (inglise keeles Country Music Hall of Fame and Museum) on USA-s Tennessee osariigis Nashville'is asuv muuseum ja muusikauuringute keskus, miile eesmärk on säilitada, tunnustada ja tutvustada kantrimuusikaga seotuid muusikuid ja kultuurilist vara. See asub Nashville'i kesklinna lähedal Music Row' piirkonnas, kuhu on ajalooliselt koondunud paljud muusikaga seotud ettevõtted.\n\n1964. aastal loodi mittetulunduslik sihtasutus Country Music Foundation. Selle juurde käiv muuseum avati 1967. aastal. Praeguses asukohas avati muuseum 2001. aastal. Aastal 2014. aastal sai valmis muuseumi juurdeehitis. Kantrimuusika Kuulsuste Halli ja Muuseum hõlmab 30 000 m² suurune muuseumiala, arhiivihoidla, mitu poodi, Taylor Swifti-nimelise hariduskeskuse ja esinemisala.\n\n1987. aastal tunnustas Kantrimuusika Kuulsuste Halli ja Muuseumi USA muuseumide liit American Alliance of Museums.\n\nAlates 1961. aastast on valitud Kantrimuusika Kuulsuste Halli olulise panuse kantrimuusikasse andnud muusikuid, ansambleid, muusikaprodutsente ja teisi kantrimuusikaga seotud olnud inimesi.\n", "id": "ekk_Latn_201452"}
{"text": "Jussi Hakulinen\n\nJussi Pekka Hakulinen (21. detsember 1964 Pori – 9. august 2022 Pori) oli soome rokkmuusik (põhiliselt laulja), helilooja ja luuletaja.\n\nTa alustas tegevust rokkansamblites 1980. aastal. Ta oli 1981. aastal Poris asutatud rokkansambli Yö (\"Öö\") asutajaliige, kuid 1985. aastal tema suhted teiste ansambliliikmetega (eriti teise laulja Olli Lindholmiga) halvenesid ning edaspidi jätkas ta soolokarjääriga ning oli tegev muudes rokkansamblites (nt Kinsky).\n\nAastatel 2001–2011 esines Hakulinen uuesti mitmel korral koos Yö'ga, eriti aga 2019. aastal alustatud Yö Revisited-projekti koosseisus.\n\nHakulinen on Yö tuntumate lugude (Joutsenlaulu, Likaiset Legendat I, Särkynyt enkeli ja Rakkaus on lumivalkoinen) nii muusika kui ka sõnade autor. Eelkõige Joutsenlaulu ja Rakkaus on lumivalkoinen on peetud ka Soome rokilugude tippu kuuluvana.\n", "id": "ekk_Latn_201453"}
{"text": "2022. aasta Vormel 1 hooaeg\n\n2022 FIA Vormel 1 maailmameistrivõistlused oli 73. Vormel 1 hooaeg. Hooaeg koosnes 22 etapist ning lõppes viimaste aastatega võrreldes varem, et vältida kattumist 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustega.\n\nMaailmameistrid selgitati nii sõitjate kui ka konstruktorite arvestuses. 2022. aasta hooajal tehti suuri muudatusi tehnilistes reeglites. Need muudatused oleksid pidanud jõustuma juba eelmisel hooajal, aga see lükati edasi koroonapandeemia tõttu. Tiitlikaitsjad on Max Verstappen (Red Bull Racing) ja Mercedes.\n", "id": "ekk_Latn_201454"}
{"text": "Jesper Lindstrøm\n\nJesper Grænge Lindstrøm (sündinud 29. veebruaril 2000 Taastrupis) on Taani jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Itaalia kõrgliiga klubis Napoli (laenul Saksamaa kõrgliiga klubist Eintracht Frankfurt) ja Taani jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri Taani klubis Brøndby. Taani kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2019/20. Hooajal 2020/21 lõi ta Taani kõrgliigas kümme väravat ja tuli klubiga Taani meistriks.\n\n2021. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Eintracht Frankfurdiga. Saksamaa kõrgliigas lõi ta esimese värava 21. novembril 2021 mängus SC Freiburgi vastu. Hooaja lõpuks oli Lindstrøm Eintracht Frankfurdi algkoosseisu liikmeks ning ta valiti Saksamaa kõrgliiga hooaja parimaks uustulnukaks.\n\nSuvel 2023 liitus ta laenulepingu alusel Napoliga. Napoli maksis laenu eest Eintrachtile 5 miljonit eurot ning võttis kohustuse hooaeg hiljem Lindstrømi mängijaõigused 20 miljoni euro eest soetada.\n\nTaani jalgpallikoondises debüteeris Lindstrøm 11. novembril 2020 mängus Rootsi vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 29. märtsil 2022 sõprusmängus Serbia vastu.\n", "id": "ekk_Latn_201455"}
{"text": "Randal Kolo Muani\n\nRandal Kolo Muani (sündinud 5. detsembril 1998 Bondys) on Prantsusmaa jalgpallur, kes mängib ründajana Prantsuse kõrgliiga klubis Paris Saint-Germain ja Prantsusmaa jalgpallikoondises.\n\nTa on Kongo päritolu.\n", "id": "ekk_Latn_201456"}
{"text": "Marina Ovsjannikova\n\nMarina Ovsjannikova (neiupõlvenimega Marina Tkatšuk; sündinud 19. juunil 1978 Odessas) on Venemaa ajakirjanik.\n\nTa töötas 2003. aastast Venemaa fõderaalses telekanalis Pervõi Kanal (\"Первый канал\") linnade teenistuse rahvusvahelises osakonnas toimetajana. 2022. aasta aprillist juulini oli ta saksakeelse päevalehe Die Welt mittekoosseisuline korrespondent.\n\nOvsjannikova sai maailma meedias tuntuks pärast seda, kui ta 14. märtsil 2022 esines uudistesaate \"Vremja\" eetris protestiplakatiga Venemaa sissetungi vastu Ukrainasse.\n", "id": "ekk_Latn_201457"}
{"text": "Rzepiennik Strzyżewski\n\nRzepiennik Strzyżewski on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tarnówi maakonnas, Rzepiennik Strzyżewski valla halduskeskus.\n\nKüla on asutatud 1347. aastal. Rzepiennik Strzyżewski sai linnaõigused 1775. aastal, kui kaotas need 1896. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201458"}
{"text": "Skrzydlna\n\nSkrzydlna on küla Poola Väike-Poola vojevoodkonnas Limanowa maakonnas Dobra vallas. Skrzydlna asub Limanowast ligi 18 km lääneloodes.\n\nSkrzydlnat on esmamainitud 1296. aastal. Skrzydlna sai linnaõigused 1424. aastal, kuid kaotas need hiljem.\n", "id": "ekk_Latn_201459"}
{"text": "Eesti teede- ja sideminister\n\nTeede- ja sideminister oli Vabariigi Valitsuse liige, kes juhtis Teede- ja Sideministeeriumi.\n\n16. aprillil 1991 loodi senise Transpordiministeeriumi reorganiseerimisega Transpordi- ja Sideministeerium, mida hakkas juhtima transpordi- ja sideminister. 20. septembril 1992 nimetati Transpordi- ja Sideministeerium ümber Teede- ja Sideministeeriumiks ning seetõttu muutus ka ministeeriumi juhtinud ministri nimetus.\n\nTeede- ja sideministri ametikoht kadus 1. novembril 2002, kui Teede- ja Sideministeerium ühendati Majandusministeeriumiga.\n", "id": "ekk_Latn_201460"}
{"text": "Kollane lint (liikumine)\n\n\"Kollane lint\" on 2022. aasta aprillis Venemaa relvastatud sissetungi käigus Ukrainasse okupeeritud Hersoni territooriumil tekkinud liikumine, mille eesmärk on liikumise Lõuna-Hersoni piirkonna koordinaatori sõnul \"muuta elu vene okupantide jaoks väljakannatamatuks ja kasutada kõiki vahendeid nende plaanide nurjamiseks\".\n", "id": "ekk_Latn_201461"}
{"text": "Lake Charles\n\nLake Charles on linn USA-s Louisiana osariigis, Calcasieu valla halduskeskus ja suurim linn.\n\nLake Charles asub Charlesi järve, Prieni järve ja Calcasieu' jõe ääres. Calcasieu' kanali kaudu on sellel ühendus Mehhiko lahega.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 84 872. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 71 993. See on elanike arvult osariigi viies linn.\n\nLinn on saanud nime 1780. aastatel sinna saabunud ühe esimese asuniku Charles Sallier' järgi. Algselt kandis linn nime Charleston. See sai linnaõigused 1861. aastal. Nime Lake Charles kannab linn alates 1867. aastast.\n\nLake Charlesis valitseb niiske lähistroopiline kliima. See on Texases asuva Port Arthuri ja Oregonis asuva Astoria kõrval suurima suhtelise õhuniiskusega linn USA põhiosas. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 11 °C ja juulis 28 °C. Keskmine sademete hulk on 1460 mm/a. Kõige enam sajab juunis (174 mm) ja kõige vähem veebruaris (85 mm).\n\n2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid 47% elanikest valged, 47% afroameeriklased ja 1,7% aasialased. Ladinaameeriklaste osatähtsus (sõltumata rassist) oli 2,9%.\n\nLake Charles on Louisiana osariigi edelaosa oluline tööstus-, kultuuri- ja hariduskeskus.\n\nLinnas tegutsevad 1939. aastal asutatud McNeese State University ja Sowela Technical Community College.\n\nLake Charlesi sõpruslinnad on Sioux City USA Iowa osariigis (1995. aastast), Perpignan Prantsusmaal (1993. aastast) ja Cobh Iirimaal (2008. aastast).\n", "id": "ekk_Latn_201462"}
{"text": "Kanab\n\nKanab on linn USA-s Utah' osariigis, Kane'i maakonna halduskeskus. See asub Colorado lisajõe Kanab Creeki kadal Arizona piiri lähedal. Linna läbib maantee Route 89.\n\nElanike arv on 2020. aasta seisuga 4757. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 4312.\n\nSõna kanab tuleneb paiuti keelest ja tähendab 'pajude maa'.\n\nKanab asutati 1864. aastal, mil Kanab Creeki idakaldale rajati kaitseks indiaanlaste eest kindlustis Fort Kanab. Indiaanlaste rünnakute tõttu jäeti see juba kaks aastat hiljem maha. 1870. aastal kolisid Kanabi alale kümme mormooni perekonda, kes pani aluse praegusele linnale.\n\nPikka aega oli Kanab riigi üks eraldatuimaid paiku, kuna lõunas oli see äralõigatud Colorado jõega ja sinna jõudis ainult raskesti läbitavate pinnasteede kaudu.\n\nZane Grey kirjutas Kanabis oma romaani \"Riders of the Purple Sage\" (1912).\n\nKanabis paikneb Arizonale tüüpilise vahemerelise kliima ja USA lääneosa mägistele aladele iseloomuliku poolkõrbelise kliima piiril. Kõige kuivem on aprillist juunini, mil õhutemperatuur tõuseb päeval üle 25 °C, kuid ka mais võib öösiti õhutemperatuur langeda miinusesse. Suvel võivad Põhja-Ameerika mussooniga kaasneda tugevad vihmahood ja äike. Päeval tõuseb õhutemperatuur suvel üle 30 °C. Talved on jahedad, päeval tõuseb õhutemperatuur enamasti plusspoolele, kuid öösel langeb miinusse ja on esinenud ka alla –20 °C õhutemperatuuri. Lumesadu võib esineda novembrist aprillini, kuid ka talvel langeb suur osa sademetest vihmana. Aastane sademete hulk on 380 mm.\n\nKanabi ümbruses asub arvukalt looduskaitsealasid, sealhulgas Suure kanjoni rahvuspark, Zioni rahvuspark, Grand Staircase-Escalante'i rahvusmonument ja Coral Pink Sand Dunes State Park.\n\nKanab on tuntud \"Väikese Hollywoodina\" (\"Little Hollywood\"), kuna linnas ja selle ümbruses on filmitud palju filme ja telesarju, eelkõige vesterne, näiteks \"Postitõld\" (\"Stagecoach\"; 1939), \"El Dorado\" (1966), \"Ahvide planeet\" (\"Planet of the Apes\"; 1968), \"Mackenna kuld\" (\"Mackenna's Gold\"; 1969), \"Lindprii Josey Wales\" (\"The Outlaw Josey Wales\"; 1976) ning telesarjad \"The Lone Ranger\" (1949–1957), \"Death Valley Days\" (1952–1975) ja \"Gunsmoke\" (1955–1975).\n", "id": "ekk_Latn_201463"}
{"text": "Beaumont (Texas)\n\nBeaumont on linn USA-s Texase osariigis, Jeffersoni maakonna halduskeskus. See asub Nechese jõe ääres Mehhiko lahe lähedal Houstonist umbes 137 km kaugusel kirdes. Beaumont moodustab koos Port Arthuri ja Orange'i linnaga naftatööstuspiirkonna Kuldse Kolmnurga (Golden Triangle).\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 115 282. 2010. aastal oli seal 118 296 elanikku. 2020. aastal moodustasid 46,9% rahvastikust mustanahalised, 28,2% valged ja 3,75% aasialased. Ladinaameeriklaste osakaal (sõltumata rassist) oli 17,9%.\n\nBeaumontis valitseb pehmete talvede ning kuumade ja niiskete suvedega niiske lähistroopiline kliima. Aasta keskmine sademete hulk on 1633 mm. Sageli võivad piirkonda tabada orkaanid, millest võimsamad on olnud orkaan Rita (2005) ja orkaan Ike (2008).\n\nLäbi linna kulgeb kiirtee Interstate 10. Linna ääres paikneb lennuväli. Beaumontis asub Lamari Ülikool. Lisaks asub seal botaanikaaed ning mitu muuseumi ja teatrit.\n\nBeaumontis on sündinud bluusimuusik Johnny Winter ja astronaut Robert L. Crippen.\n\n1824. aastal asutas Noah Tevis Nechese jõe kaldale Tevis Bluffi asula. Aastal 1835 müüs ta 20 hektari suuruse maatüki Henry Millardile, kes nimetas selle oma abikaasa perekonna järgi. Beaumont sai linnaõigused 1838. aastal. Algseteks tegevusaladeks olid metsaraie, riisikasvatus ja laevandus. 1890. aastatel rajati linnaga raudteeühendus.\n\n1901. aastal avastati Beaumonti lähedal Spindletopis naftat. Seejärel hakkas linn kiiresti arenema. 1910. aastatel sai Beaumont Texase naftatöötlemise võtmesadamaks.\n", "id": "ekk_Latn_201464"}
{"text": "Arabella (eesnimi)\n\nArabella on naisenimi.\n\n2022. aasta algise seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 353. naisenimi; eesnimi Arabella oli 411 naisel. Arabella oli keskmiselt 7 aasta vanune (mediaanvanus oli 5). Kõige populaarsem oli eesnimi Arabella vanuserühmas 0–4, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 23,28.\n", "id": "ekk_Latn_201465"}
{"text": "Pataljoni taktikaline grupp\n\nPataljoni taktikaline grupp (vene keeles Батальонная тактическая группа, batal'onnaya takticheskaya gruppa; PTG) on Venemaa maa-, õhudessant- ja merejalaväes kasutatav ühendrelvaliigiline manööverüksus. Erinevalt tavalisest pataljonist, mis sõltub oma emaüksusest, suudab PTG iseseisvalt lahinguoperatsioone sooritada.\n", "id": "ekk_Latn_201466"}
{"text": "Crawford (Texas)\n\nCrawford on linn USA-s Texase osariigis McLennani maakonnas. See asub Wacost umbes 30 km läänes.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 887. Aastal 2010 oli elanikke 717.\n\nCrawford sai linnaõigused 12. augustil 1897.\n\nCrawford on tuntud selle poolest, et linna lähedal Prairie Chapeli rantšos elab endine USA president George W. Bush.\n", "id": "ekk_Latn_201467"}
{"text": "Niegowić\n\nNiegowić on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Wieliczka maakonnas Gdówi vallas. Niegowić asub Wieliczkast umbes 14 km idakagus ja Krakówi kesklinnast ligikaudu 25 km kagus.\n\nNiegowić sai linnaõigused 1785. aastal, kuid kaotas need 1896. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201468"}
{"text": "Motoriseeritud jalavägi\n\nMotoriseeritud jalavägi on jalaväeüksus, mis kasutab transpordiks soomustamata veokeid või muid mootorsõidukeid.\n\nSeda eristatakse soomusjalaväest ehk mehhaniseeritud jalaväest, mis kasutab soomustransportööre või jalaväelahingumasinaid ning kergjalaväest, mis tegutseb tavaliselt ilma raskerelvadeta ja autonoomselt teistest väeosadest ning võib liikuda õhusõidukitel.\n\nMotoriseeritud üksuste nõrkuseks peetakse nende sõltuvust sõidukikütusest.\n", "id": "ekk_Latn_201469"}
{"text": "Marko Mägi (ajakirjanik)\n\nMarko Mägi (29. aprill 1971 – 29. mai 2021) oli eesti ajakirjanik ja luuletaja.\n\nTa lõpetas 1989. aastal Tallinna 32. Keskkooli.\n\nTa töötas 2004. aastani ajalehe Eesti Ekspress kultuurilisa Areen toimetajana.\n", "id": "ekk_Latn_201470"}
{"text": "Kupronikkel\n\nKupronikkel (CuNi) on vase (cuprum) sulam, mis sisaldab märkimisväärses osas niklit ja vähem teisi lisandeid. Enamasti on kuproniklis vaske 60–90%.\n\nHoolimata suurest vasesisaldusest on kupronikkel hõbedakarva. See on vastupidav soolase vee põhjustatud korrosiooni suhtes. Alates 20. sajandist on see populaarne materjal hõbedakarva müntide valmistamisel.\n", "id": "ekk_Latn_201471"}
{"text": "Groom\n\nGroom on linn USA-s Texase osariigis Carsoni maakonnas. See asub Texase Pannivarda piirkonnas kiirtee Interstate 40 (endise Route 66 ääres) Amarillost umbes 70 km kaugusel idas ja Oklahoma Cityst umbes 345 km kaugusel läänes maakonna kagunurgas.\n\nArvestuslik elanike arv oli 2019. aastal 550. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli seal 574 elanikku.\n\nLinn on saanud nime rantšopidaja B. B. Groomi (1812–1906) järgi.\n\nAsula tekkis 1902. aastal raudteeliini Chicago, Rock Island and Pacific Railroad äärde. Samal aastal avati seal esimene kauplus ja postkontor. 1906. aastal olid asulas juuksuriäri, pank, hotell, saeveski, kool ja mitu poodi.\n\nGroom sai linnaõigused 1911. aastal. Sel ajal elas seal arvatavasti üle 250 inimese. Linn elas üle 1912. ja 1915. aastal tulekahjud. 1930. aastaks oli elanike arv 1920. aastate naftabuumi toel suurenenud 564-ni. 1928. aastal sillutati linna peatänav, ehtati veesüsteem ja paigaldati elektrivõrk. Kanalisatsioonisüsteem ehitati 1940. aastate lõpus.\n\nPärast nafatööstuse vähenemist piirkonnas muutus linna tähtsamaks majandusallikaks põllumajandus ja maanteel Route 66 liiklejate teendamine. Elanike arv saavutas linnas haripunkti 1970. aastal, mil seal elas 808 inimest – alates sellest ajast on elanike arv järk-järgult langenud. Linna majandusele andis suure hoobi 1980. aastate alguses valminud kiirtee valmimine. Mõni aeg hiljem suleti linnas neljast kohvikust kolm. 1984. aastal oli linnas viis kirikut, pank, kool, paarkümmend ettevõtet.\n\nLinna suurim vaatamisväärsus on linna lähedal kiirtee Interstate 40 kõrval paiknev 1995. aastal 58 meetri kõrgune rist, mis üks kõrgemaid riste Põhja-Ameerikas. See on nähtav ligi paarikümne kilomeetri kauguselt. See on muutunud teeäärseks pühamuks ja palverännakute sihtkohaks. Risti kõrval asub lisaks 14 elusuurust kuju, mis kujutavad Jeesust Kolgata teel.\n\nOmapäraseks teeäärseks vaatamisväärsuseks on kujunenud ka kiirtee kõrval paiknev sihilikult viltu ehitatud veetorn. See ehitati selleks, et tõmmata tähelepanu selle koha juures kunagi asunud veoautode peatuskohale.\n", "id": "ekk_Latn_201472"}
{"text": "Marko Mägi (muusik)\n\nMarko Mägi (sündinud 22. juunil 1976) on eesti saksofonist, muusikaõpetaja, Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika õppejõud ja EELK Viljandi Jaani koguduse juhatuse esimees.\n\nMägi on õppinud Pärnu Muusikakoolis, Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias.\n\nTa on töötanud 10 aastat Viljandi Muusikakooli õppejuhatajana, samuti Viljandi kultuuriakadeemias muusika õppekava programmijuhina ja muusikateooria lektorina.\n\n2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris Marko Mägi Viljandis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas.\n", "id": "ekk_Latn_201473"}
{"text": "Hendrik Van Crombrugge\n\nHendrik Van Crombrugge (sündinud 30. aprillil 1993 Leuvenis) on Belgia jalgpallur, kes mängib väravavahina Belgia kõrgliigaklubis Anderlecht. Ta on klubi meeskonna kapten.\n\nBelgia kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2011/12 Standard de Liège meeskonnas.\n\nAastatel 2013–2019 mängis ta Belgia klubis Eupen, kolmel viimasel hooajal Belgia kõrgliigas.\n\n2019. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Anderlechtiga.\n\nAastatel 2008–2011 mängis Van Crombrugge Belgia noortekoondistes. Belgia jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 8. oktoobril 2020 sõprusmängus Elevandiluuranniku vastu.\n", "id": "ekk_Latn_201474"}
{"text": "Boris Minț\n\nBoris Minț (vene keeles Борис Минц Boriss Mints; sündinud 24. juulil 1958 Rîbnițas) on Venemaa ettevõtja, miljardär, Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik.\n", "id": "ekk_Latn_201475"}
{"text": "Michael Amir Murillo\n\nMichael Amir Murillo Bermudez (sündinud 11. veebruaril 1996 Panamás) on Panama jalgpallur, kes mängib paremkaitsjana Belgia kõrgliigaklubis Anderlecht ja Panama jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri Panama klubis San Francisco, debüteerides Panama kõrgliigas hooajal 2014/15.\n\n2017. aasta veebruaris läks ta laenule Major League Socceri (MLS) klubisse New York Red Bulls. Esimese värava lõi ta Red Bullsi meeskonnas 29. juulil 2017 mängus Montreal Impacti vastu. 2017. aasta novembris sõlmis ta Red Bullsiga püsiva lepingu. 2018. aastal osales Murillo MLS-i tähtede mängul.\n\n2019. aasta detsembris lepiti Murillo üleminek Red Bullsist Anderlechti.\n\nPanama jalgpallikoondises tegi Murillo debüüdi 15. märtsil 2016 sõprusmängus Nicaragua vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma teises mängus 27. aprillil 2016 sõprusmängus Martinique'i vastu. Ta on kuulunud Panama koondisse 2018. aasta maailmameistrivõistlustel ning 2017. ja 2019. aasta CONCACAF Gold Cup'il.\n", "id": "ekk_Latn_201476"}
{"text": "Aļļi\n\nAļļi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla keskosas Koiva jõe kaldal. Seal asuvad Aļļi muinaskalmed ehk Kalmemägi on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201477"}
{"text": "Amši\n\nAmši on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub Riiast 167 kilomeetri kaugusel valla lõunaosas Koiva jõel asuva Sinole veskijärve kaldal. Asulas on Tirzas stacijas pagrieziensi bussipeatus.\n\nSeal asus Amši mõisa keskus. Aastal 2007 oli külas 6 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201478"}
{"text": "Fábio Silva\n\nFábio Daniel Soares Silva (sündinud 19. juulil 2002 Gondomaris) on Portugali jalgpallur, kes mängib ründajana Šotimaa kõrgliigaklubis Rangers.\n\nTa alustas klubikarjääri Portugali klubis FC Porto. Portugali kõrgliigas debüteeris ta 10. augustil 2019 mängus Gil Vicente vastu. 17 aasta ja 222 päeva vanuselt sai Silva Porto kõige nooremaks mängijaks Portugali kõrgliigas, ületades rekordi Bruno Gamalt. 19. septembril 2019 mängis ta UEFA Euroopa Liiga alagrupiturniiri mängus BSC Young Boysi vastu ning sai Porto kõige nooremaks mängijaks Euroopa klubide võistlustel, ületades rekordi Rúben Nevesilt. Kuus päeva hiljem sai Silva Porto läbi aegade noorimaks mängijaks, kes on kuulunud algkoosseisu.\n\nPorto meeskonnas lõi ta esimese värava 19. oktoobril 2019 Portugali karikamängus Coimbrõesi vastu, saades klubi ajaloo noorimaks väravalööjaks. Portugali kõrgliigas lõi Silva esimese värava kaheksa päeva hiljem mängus Famalicão vastu. Hooaja 2019–20 lõpus tuli ta Portoga Portugali meistriks.\n\n2020. aasta septembris sõlmis ta viieaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga Wolverhampton Wanderers. Üleminekusumma oli 35 miljonit naelsterlingit, mis tegi Silva Wolverhampton Wanderersi läbi aegade suurimaks ostuks. Inglismaa kõrgliigas lõi Silva esimese värava 21. detsembril 2020 penaltist Burnley vastu.\n\n2022. aasta juulis läks Silva üheks hooajaks laenule Belgia kõrgliigaklubisse RSC Anderlecht. Hooaja 2022/23 teises pooles oli ta laenul Hollandi kõrgliigaklubis PSV Eindhoven. 2023. aasta aprillis alistas ta PSV-ga Hollandi karikafinaalis penaltiseeria järel Amsterdami Ajaxi ning Silva lõi PSV võiduka penalti. 2024. aasta jaanuaris läks ta üheks hooajaks laenule Rangersi.\n\nAlates 2017. aastast on Silva mänginud Portugali noortekoondistes.\n\nTema isa Jorge Silva on endine jalgpallur, kes mängis kahel korral ka Portugali koondises.\n", "id": "ekk_Latn_201479"}
{"text": "Kožas\n\nKožas on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub Riiast 167 kilomeetri kaugusel valla edelaosas. Seal asuvad Ģindi muinaskalmed on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all. Asulas on Kožase bussipeatus.\n\nAastal 2007 oli külas 8 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201480"}
{"text": "Jānuži\n\nJānuži on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub Riiast 179 kilomeetri kaugusel valla idaosas Sudaliņa jõe kaldal. Küla kohal asub jõel Jānuži veskijärv. Asulas on Veri ja Jānuži bussipeatus.\n\n2007. aastal oli külas ligikaudu 40 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201481"}
{"text": "Zellenes\n\nZellenes on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub Riiast 170 kilomeetri kaugusel valla lääneosas. Külast saab alguse Tirziņa jõgi. Aastal 2007 oli külas 10 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201482"}
{"text": "Fresnoy-en-Gohelle\n\nFresnoy-en-Gohelle on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nVäike põllumajandusküla asub 14 km Arrasist kirdes, teede D919 ja D33 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_201483"}
{"text": "Melderi\n\nMelderi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub Riiast 169 kilomeetri kaugusel valla lääneosas Svārbe jõe kaldal. Küla kohal asub jõel Māli veskijärv, varem asus seal ka hüdroelektrijaam. Asulas on Darbnīcase bussipeatus.\n\nSeal asuvad Melderi muinaskalmed on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.\n\nAastal 2007 oli külas 10 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201484"}
{"text": "Mālmuiža\n\nMālmuiža on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla keskosas, valla keskusest Lejasciemsist 8 ja Riiast 147 kilomeetri kaugusel, Tirziņa jõe kaldal. Asulas on Mālmuiža bussipeatus.\n\nSeal asus Mālmuiža mõisa keskus. Mālmuiža mõisa hooned (ait, häärber) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all. Aastal 2007 oli külas 10 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201485"}
{"text": "Wesley Hoedt\n\nWesley Theodorus Hoedt (sündinud 6. märtsil 1994 Alkmaaris) on Hollandi jalgpallur, kes mängib keskkaitsjana Inglismaa esiliigaklubis Watford.\n\nTa alustas klubikarjääri Hollandi kodulinnaklubis Alkmaari AZ, millega liitus 2005. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta hooajal 2013/14.\n\n2015. aastal sõlmis ta nelja-aastase lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga Rooma Lazio.\n\n2017. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga Southampton. Southamptoni meeskonnas mängis ta poolteist hooaega. Hooaja 2018/19 teises pooles oli ta laenul Hispaania kõrgliigaklubis Celta de Vigo, hooajal 2019/20 Belgia kõrgliigaklubis Royal Antwerp ja hooajal 2020/21 Lazios.\n\n2021. aasta juunis sõlmis ta lepingu Belgia kõrgliigaklubiga Anderlecht.\n\n2023. aasta jaanuaris sõlmis ta kahe ja poole aasta pikkuse lepingu Watfordiga.\n\nHollandi jalgpallikoondises mängis Hoedt 2017. aastal kuuel korral.\n", "id": "ekk_Latn_201486"}
{"text": "Majani\n\nMajani on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla keskosas Koiva jõe kaldal.\n", "id": "ekk_Latn_201487"}
{"text": "Paideri\n\nPaideri on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla keskosas Koiva jõe kaldal ja jääb Riiast 172 kilomeetri kaugusele. Asulas on Paideri bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201488"}
{"text": "Silamiķeļi\n\nSilamiķeļi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla lõunaosas Tirza jõe kaldal ja jääb Riiast 175 kilomeetri kaugusele. Küla lähistel asub Silamiķeļi järv.\n", "id": "ekk_Latn_201489"}
{"text": "Frévent\n\nFrévent ([fʁevɑ̃]) on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajanduslinn asub Canche'i jõe orus, 32 km Arrasist läänes, teede D946, D939 ja D941 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_201490"}
{"text": "Viģubi\n\nViģubi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla lõunaosas Riiast 170 kilomeetri kaugusel Koiva jõe kaldal. Asulas on Skujenieki bussipeatus.\n\nSeal asuvad Vigubi muinaskalmed on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201491"}
{"text": "Skujenieši\n\nSkujenieši (ka Skujenīši) on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla lõunaosas Riiast 169 kilomeetri kaugusel Koiva jõe kaldal.\n", "id": "ekk_Latn_201492"}
{"text": "Benito Raman\n\nBenito Raman (sündinud 7. novembril 1994 Gentis) on Belgia jalgpallur, kes mängib ründajana Belgia kõrgliigaklubis Anderlecht.\n\nTa alustas klubikarjääri kodulinnaklubis KAA Gent, debüteerides Belgia kõrgliigas hooajal 2011/12. Hooaja 2012/13 teises pooles oli ta laenul Belgia kõrgliigaklubis Beerschot ja lõi seal olles oma esimesed väravad Belgia kõrgliigas. Hooajal 2013/14 oli ta laenul Kortrijkis ja hooaja 2015/16 teises pooles Sint-Truidenses. Gentis oli tema edukaim hooaeg 2014/15, mil Raman lõi Belgia kõrgliigas kaheksa väravat ja tuli klubiga Belgia meistriks.\n\n2016. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Belgia kõrgliigaklubiga Standard Liège. 2017. aasta augustis läks ta laenule Saksamaa esiliigaklubisse Düsseldorfi Fortuna. Hooajal 2017/18 lõi Raman Saksamaa esiliigas kümme väravat ja tõusis Fortunaga Saksamaa kõrgliigasse. Hooajal 2018/19 lõi Raman ka Saksamaa kõrgliigas kümme väravat.\n\nAastatel 2019–2021 mängis ta Saksamaa kõrgliigaklubis Schalke, lüües seal kahe hooajaga 12 väravat, millest kuus Saksamaa kõrgliigas.\n\nHooaja 2021/22 eel naasis Raman Belgia kõrgliigasse, liitudes Anderlechtiga.\n\nAastatel 2019–2016 mängis Raman Belgia noortekoondistes. Belgia jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 9. septembril 2019 EM-i valikmängus Šotimaa vastu.\n", "id": "ekk_Latn_201493"}
{"text": "Giornea\n\nGiornea (itaalia keele sõnast giorno 'päev'; tõenäoliselt tähenduses 'päevarõivas' või 'igapäevane') oli pealisriie, mida kanti Itaalias alates 14. sajandist kuni 15. sajandi keskpaigani. Riietusese oli tabardi või kaasula moodi külgedelt avatud ja rippus õlgadel. Sageli oli see tihedalt paralleelsetes voltides.\n\n14. sajandil kujutas see endast turvise peal kantavat varrukateta mantlit ja kuulus sõdurite riietusse; alates 15. sajandist kandsid seda tsiviilisikud, nii mehed kui ka naised, igapäevase rõivana. Seda võidi täiendada karusnahkse või siidvoodriga, tikandite ja embleemidega. Meeste giornea oli lühike, naiste oma ulatus maani ja võis olla slepiga.\n\nTeadaolevalt on säilinud üksainus giornea originaaleksemplar, mis leiti 2004. aastal San Francesco a Folloni kloostris Montellas ja mis on osa 1481. aastal Otranto lahingus türklaste vastu surnud kondotjeeri krahv Diego I Cavaniglia matuserõivastest.\n", "id": "ekk_Latn_201494"}
{"text": "2022. aasta Bahreini grand prix\n\n2022. aasta Bahreini Grand Prix (ametlikult Formula 1 Gulf Air Bahrain Grand Prix 2022) oli 2022. aasta Vormel 1 hooaja esimene etapp, mis toimus 20. märtsil 2022 Bahreini rahvusvahelisel ringrajal Bahreinis.\n\nCharles Leclerc võitis sõidu, alustades parimalt stardikohalt. Leclerc sooritas kübaratriki kvalifikatsiooni- ja sõiduvõidu ning võistluste kiireima ringiga. Teine Ferrari sõitja Carlos Sainz juunior ning Lewis Hamilton lõpetasid poodiumil. Valitsev maailmameister Max Verstappen ja tema võistkonnakaaslane Sergio Pérez katkestasid. See oli Ferrari esimene kaksikvõit alates 2019. aasta Singapuri Grand Prix'st.\n", "id": "ekk_Latn_201495"}
{"text": "Linnasisene linn\n\nLinnasisene linn on Eestis linn, mis kuulub linnaks nimetatava kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu ega moodusta eraldi kohaliku omavalitsuse üksust.\n\nLinnasisesed linnad tekkisid 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformiga.\n\nHaapsalu Narva-Jõesuu Paide Pärnu Tartu Aastatel 1980–1991 oli Maardu linn linnasisene linn. See oli 1963 allutatud administratiivselt Tallinnale ning sai 1980 linnaõigused. 1991 sai see iseseisvaks linnaks.\n", "id": "ekk_Latn_201496"}
{"text": "Gamurra\n\nGamurra (ka camurra, camora Firenzes ja zupa, zipa või socha Põhja-Itaalias) oli teatud tüüpi kleit, mis oli populaarne naisterõivas Itaalias 15. sajandil ja 16. sajandi algul.\n", "id": "ekk_Latn_201497"}
{"text": "Gdów\n\nGdów on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Wieliczka maakonnas, Gdówi valla halduskeskus. Gdów asub Wieliczkast ligikadu 13 km ja Krakówi kesklinnast 25 km kagus.\n\nGdów sai linnaõigused enne 1794. aastat, kuid kaotas need enne 1880. aastat.\n\nGdów on agroturismi sihtpunkt.\n", "id": "ekk_Latn_201498"}
{"text": "Sinole\n\nSinole on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla edelaosas, valla keskusest Lejasciemsist 6 kilomeetri kaugusel, Tirziņa jõe kaldal. Asulas on Sinole bussipeatus.\n\nSeal asus Sinole mõisa keskus. Sinole mõisa hooned (ait, vesiveski) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all. Aastani 1949 oli seal Sinole valla keskus. Aastal 2017 oli külas 211 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 181.\n", "id": "ekk_Latn_201499"}
{"text": "Poteet\n\nPoteet on linn USA-s Texase osariigis Atascosa maakonnas. See asub San Antonio kesklinnast ligi 50 km kaugusel lõunas.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 2795. 2010. aastal oli elanikke 3260.\n\nLinn on saanud nime selle esimese postiülema Francis Marion Poteeti järgi. Esimene postkontor avati Poteetis 1886. aastal. Poteet sai linnaõigused 1926. aastal.\n\nPoteet on tuntud seal iga aasta aprillis toimuva maasikafestivali järgi. Linna hüütakse Texase maasikapealinnaks.\n\nLinnas on sündinud kantrimuusik George Strait.\n", "id": "ekk_Latn_201500"}
{"text": "James Hockenhull\n\nSir James Hockenhull KBE, ADC Gen (sündinud 27. juuli 1964 Havantis) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi maaväe kindral.\n", "id": "ekk_Latn_201501"}
{"text": "Staidi\n\nStaidi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub Riiast 170 kilomeetri kaugusel valla edelaosas. Aastal 2007 oli külas 6 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201502"}
{"text": "Viešķeles\n\nViešķeles on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub Riiast 176 kilomeetri kaugusel valla idaosas Ceplise tiigi kaldal. Asulas on Viešķelese bussipeatus.\n\nAastal 2007 oli külas 8 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201503"}
{"text": "Bilczyce\n\nBilczyce on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Wieliczka maakonnas Gdówi vallas. Bilczyce asub Wieliczkast 10,5 km ja Krakówi kesklinnast ligi 23 km kagus.\n", "id": "ekk_Latn_201504"}
{"text": "Frévillers\n\nFrévillers on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub departemangu kõrgeimas punktis, 26 km Arrasist loodes, teede D72 ja D74 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_201505"}
{"text": "Latvasas\n\nLatvasas on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla loodeosas. Aastal 2002 oli seal 10 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201506"}
{"text": "Frévin-Capelle\n\nFrévin-Capelle on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub Scarpe'i jõe orus, 9,7 km Arrasist loodes, teede D49 ja D49E ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_201507"}
{"text": "Palata küla\n\nPalata on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla lõunaosas Koiva jõe kaldal. Aastal 1999 oli seal 15 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201508"}
{"text": "Krāces\n\nKrāces on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla edelaosas, Koiva jõe kaldal. Külas asuv Krācese linnamägi on muinsusmälestisena riikliku kaitse all. Aastal 2007 oli seal 6 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201509"}
{"text": "Cinci\n\nCinci on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla lõunaosas Koiva jõe kaldal. Asulas on Cinci bussipeatus. Aastal 2007 oli seal umbkaudu 10 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201510"}
{"text": "Zvārtavi\n\nZvārtavi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla keskosas Koiva jõe kaldal. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 10 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201511"}
{"text": "Ķilpani\n\nĶilpani on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla idaosas Ceplise tiigi kaldal. Aastal 2007 oli külas 3 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201512"}
{"text": "Gārša\n\nGārša on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla kirdeosas Iežupe jõe kaldal. Asulas on Mērupe ja Gārša bussipeatus. 2007. aastal oli külas 10 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201513"}
{"text": "Anthony Modeste\n\nAnthony Mbu Agogo Modeste (sündinud 14. aprillil 1988 Cannes'is) on Prantsusmaa jalgpallur, kes mängib ründajana Saksamaa kõrgliigaklubis Dortmundi Borussia.\n\nPrantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2007/08 Nice'i meeskonnas. Hooajal 2009/10 mängis ta laenul Prantsusmaa esiliigaklubis Angers. 20 väravaga oli Modeste Olivier Giroudi järel liigas paremuselt teine väravakütt ning ta valiti liigahooaja sümboolsesse koosseisu.\n\n2010. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Prantsusmaa kõrgliigaklubiga Bordeaux' Girondins. Hooajal 2010/11 lõi Modeste Prantsusmaa kõrgliigas 10 väravat. 2012. aasta jaanuaris läks ta hooaja lõpuni laenule Inglismaa kõrgliigaklubisse Blackburn Rovers, kuid seal ta üheksa mänguga ühtegi väravat ei löönud. Hooajal 2012/13 oli ta laenul Prantsusmaa kõrgliigaklubis Bastia ning lõi 15 väravat.\n\n2013. aasta juulis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Saksamaa kõrgliigaklubiga Hoffenheim. Hooajal 2013/14 lõi Modeste Saksamaa kõrgliigas 12 väravat.\n\nAastatel 2015–2017 mängis ta Saksamaa kõrgliigas kaks hooaega 1. FC Kölni särgis. Esimesel hooajal lõi ta 15 väravat. Hooajal 2016/17 lõi ta Saksamaa kõrgliigas 25 väravat ega ligi pooled Kölni väravatest sel hooajal Saksamaa kõrgliigas ja aitas Kölni UEFA Euroopa Liiga alagrupiturniirile. Saksamaa kõrgliigas oli Modeste sel hooajal Pierre-Emerick Aubameyangi ja Robert Lewandowski järel paremuselt kolmas väravalööja.\n\nAastatel 2017–2018 mängis ta Hiina kõrgliigaklubis Tianjin Quanjian.\n\n2018. aasta augustis naasis ta 1. FC Kölni. Hooaja 2020/21 teises pooles oli ta Kölnist laenul Prantsusmaa kõrgliigaklubis Saint-Étienne. Hooajal 2021/22 tegi Modeste Saksamaa kõrgliigas oma paremuselt teise hooaja, kui lõi 20 väravat.\n\n2022. aasta augustis sõlmis ta üheaastase lepingu Dortmundi Borussiaga.\n\nAastatel 2008–2010 mängis Modeste Prantsusmaa kuni 21-aastaste koondises.\n\nTema isa Guy Modeste oli samuti jalgpallur. Ta oli pärit Martinique'i saarelt.\n", "id": "ekk_Latn_201514"}
{"text": "San Angelo\n\nSan Angelo on linn USA-s Texase osariigis, Tom Greeni maakonna halduskeskus ja ainus linn. See asub Edwardsi platoo edelanurgas ja Chihuahua kõrbe kirdenurgas Concho jõe põhja- ja lõunapoolse haru liitumiskohas osariigi pealinnast Austinist umbes 360 km kaugusel loodes.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 99 893. Aastal 2010 oli elanikke 93 200. 48,2% elanikkonnast moodustavad valged ja 42,35% ladinaameeriklased.\n\nPiirkonda asustasid algselt jumano-indiaanlased. 1632. aastal rajati praeguse San Angelo lähedale lühikest aega tegutsenud frantsisklaste misjonikeskus. Praegune San Angelo linn asutati 1867. aastal, kui USA armee rajas sinna kaitserajatise Fort Concho. San Angelo asula (algselt Santa Angela) sai nime ühe selle esimese asuniku Bartholomew J. DeWitti abikaasa Angela järgi (hiljem sai Angelast Angelo). Linn hakkas kiiresti kasvama 1880. aastatel pärast maakonna halduskeskuseks saamist. San Angelo kujunes piirkonna liiklussõlmeks, kui 1888. aastal jõudis sinna Santa Fe Railroadi ja 1909. aastal Kansas City, Mexico and Orient Railway raudteeliin. 20. sajandi esimesel poolel kujunes San Angelo tähtsaimaks majandusharuks nafta- ja maagaasitööstus.\n\nSan Angelos valitseb lähistroopiline poolariidne kliima. Keskmine õhutemperatuur on juulis 22–35 °C ja jaanuaris 1–15 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 539 mm. Kõige enam sajab mais (72 mm) ja kõige vähem detsembris (22 mm).\n\nLinnas asuvad 1981. aastal avatud San Angelo kaunite kunstide muuseum, 1867. aastal asutatud endine kaitserajatis Fort Concho, mis tunnistati 1961. aastal riiklikuks ajaloomälestiseks (National Historic Landmark), ja Goodfellow' õhujõudude baas. Linnas tegutseb 1928. aastal asutatud Angelo State University, mis kuulub Texase Tehnoloogiaülikoolide programmi. Linna läänepiiril asub looduskaitseala San Angelo State Park, kus elab väiksearvuline ameerika piisonite kari.\n\nLinna teenindab San Angelo piirkondlik lennujaam. Linnas asub linnadevahelisi bussiliine opereeriva firma Greyhound Linesi bussipeatus. Linnas ristuvad maanteed Route 67 ja Route 87.\n", "id": "ekk_Latn_201515"}
{"text": "Liplas\n\nLiplas on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Wieliczka maakonnas Gdówi vallas. Liplas asub Wieliczkast umbes 12 km idakagus ja Krakówi kesklinnast ligikaudu 24 km kagus.\n", "id": "ekk_Latn_201516"}
{"text": "Wiatowice\n\nWiatowice on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Wieliczka maakonnas Gdówi vallas. Wiatowice asub Wieliczkast umbes 11 km ja Krakówi kesklinnast 23 km idakagus.\n", "id": "ekk_Latn_201517"}
{"text": "Zręczyce\n\nZręczyce on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Wieliczka maakonnas Gdówi vallas. Zręczyce asub Wieliczkast umbes 16 ja Krakówi kesklinnast ligikaudu 28 km kagus.\n", "id": "ekk_Latn_201518"}
{"text": "Niemysłów\n\nNiemysłów on küla Poolas Łódźi vojevoodkonnas Poddębice maakonnas Poddębice vallas. Niemysłów asub Poddębicest umbes 10 km läänes ja Łódźi kesklinnast ligikaudu 45 km lääneloodes.\n\nNiemysłówi on esmamainitud 1262. aastal.\n\nNiemysłów sai linnaõigused enne 1563. aastat, kuid kaotas need enne 1580. aastat.\n", "id": "ekk_Latn_201519"}
{"text": "Bałdrzychów\n\nBałdrzychów on küla Poolas Łódźi vojevoodkonnas Poddębice maakonnas Poddębice vallas. Bałdrzychów asub Poddębicest umbes 3 km edelas ja Łódźi kesklinnast ligikaudu 38 km lääneloodes.\n", "id": "ekk_Latn_201520"}
{"text": "Łężki\n\nŁężki on küla Poolas Łódźi vojevoodkonnas Poddębice maakonnas Poddębice vallas. Łężki asub Poddębicest vahetult kagus.\n", "id": "ekk_Latn_201521"}
{"text": "Lapati\n\nLapati (ka Lopati) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla keskosas. Asulas on Lapati bussipeatus. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 20 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201522"}
{"text": "Salaki\n\nSalaki (ka Solaki) on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla keskosas. Aastal 1999 oli külas 11 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201523"}
{"text": "Pudłówek\n\nPudłówek on küla Poolas Łódźi vojevoodkonnas Poddębice maakonnas Poddębice vallas. Pudłówek asub Poddębicest ligi 8 km lõunaedelas ja Łódźist umbes 37 km lääneloodes.\n", "id": "ekk_Latn_201524"}
{"text": "Dūre (Lejasciemsi vald)\n\nDūre on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla põhjaosas Koiva jõe kaldal. Seal on bussipeatused Dūre ja Dūre II.\n\nAsula on kujunenud endise Dūre mõisa keskuse juurde. Looduskaitse all on tammed ümbermõõtudega 4,36 meetrit, 4,68 meetrit, 4,62 meetrit, 4,43 meetrit, 4,02 meetrit ja 4,22 meetrit.\n\nAastal 1999 oli külas 34 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201525"}
{"text": "Salmaņi\n\nSalmaņi (ka Salmeņi) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla idaosas. Sealt algab Ķiurga jõgi. Aastal 1999 oli külas 15 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201526"}
{"text": "Čipati\n\nČipati on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla idaosas. Aastal 1999 oli külas 9 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201527"}
{"text": "Kručki\n\nKručki on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla idaosas. Aastal 1999 oli külas 11 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201528"}
{"text": "Moreni\n\nMoreni on linn Rumeenias Dâmbovița maakonnas. Linn asub ajaloolises Munteenia piirkonnas, maakonnakeskusest Târgoviștest ligikaudu 16 km idakirdes.\n\nMorenit on esmaminitud 1584. aastal. Linnaõigused sai Moreni 17. septembril 1947.\n\nMorenis alustati 1861. aastal esmakordselt Rumeenias naftatootmist.\n", "id": "ekk_Latn_201529"}
{"text": "Juhan Puskar\n\nJuhan Puskar ka Johann Puskar, VR I/3 (6. mai 1885 Kabala vald, Viljandi kreis, Liivimaa kubermang – 10. august 1950 Cucamonga, California, Ameerika Ühendriigid) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\nJohann Puskar sündis 6. mail (vkj 24.04.) 1885. aastal Viljandi kreisi Pilistvere kihelkonna Kabala valla Villevere küla Siherni talus. Õppis valla- ja Pilistvere kihelkonnakoolis ning Eesti Aleksandrikoolis Põltsamaal 1899–1903.\n\nSõjalise hariduse sai Peterburi jalaväe junkrukoolis (hilisem Vladimiri sõjakool) 1905–1908. Astus septembris 1904 vabatahtlikult Venemaa keiserlikku armeesse. Ülendati juulis 1908. aastal alamleitnandiks. Teenis järgnevalt 61. Vladimiri jalaväepolgus kuulipildujakomando ülema ja rooduülemana. Ülendati novembris 1911. aastal leitnandiks. Esimeses maailmasõjas osales koos oma polguga. Ülendati lahingulise vapruse eest augustis 1915 alamkapteniks. Jaanuarist 1917. aastal oli 619. jalaväepolgu komando- ja pataljoniülem. Ülendati jaanuaris 1917. aastal kapteniks. Pälvis lahingulise vapruse eest Anna 2., 3. ja 4. järgu ning Püha Stanislavi ordeni 2. ja 3. järgu ordenitega.\n\n1918. aasta jaanuarist kuni aprillini oli 1. Eesti jalaväepolgu III pataljoni ülem, ülendati aprillis 1918 kaptenist alampolkovnikuks.\n\nSaksa okupatsiooni ajal varjas end isatalus, Saksa okupatsiooni järel aitas 1918. sügisel organiseerida Viljandimaal omakaitset ja novembris asutada Paides kaitseliitu. Nimetati Vabadussõja eel, 21. novembril 1918, 6. jalaväepolgu ülemaks. Tagandati 26. aprillil 1919 Sõjavägede ülemjuhataja poolt seoses punavägede läbimurdega Ruhja all Lõunarindel. Viidi üle Sõjaväe Peastaabi Sõjaväe Varustusvalitsusse ja määrati mais 1919 selle sõjariistade osakonna ülemaks. Detsembris 1919 nimetati Suurtükiväe Valitsusse sama osakonna ülemaks. Oli märts–aprill 1920 Nõukogude Venemaal rahulepingu ratifitseerimiskomisjoni liige.\n\nVabanes sõjaväest septembris 1920. aastal, 1922. aasta novembris nimetati alampolkovnikust kolonelleitnandiks.\n\nTeenete eest Vabadussõjas vääristati teda I liigi 3. järgu Vabadusristiga, millele lisandus 50 000 marka ning tasuta maa normaaltalu suuruses Harjumaa Raasiku mõisast.\n\nTöötas järjest Tallinn-Harju abimaksuinspektorina ning pälvis teenete eest Valgetähe IV klassi teenetemärgi (1938). Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal varjas end Kambi talus. Saksa okupatsiooni ajal tegutses taas maksuinspektorina. Oli Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakonna liige.\n\nPõgenes septembris 1944 koos perega Saksamaale. 1945. aasta kevadel valiti ta Kesk-Saksamaal Gera linnas asutatud Eesti Komitee esimeheks. Juba samal sügisel siirdus Nürnbergi läheduses asuvasse Fürthi, kus oli samuti tegev eestlaste rahvuskomitee juhatuses ning rahvatantsijate juhiks. Alates jaanuarist 1947 oli pikemat aega tegev Nürnbergi lähedal asunud Eesti-Läti laagri \"Valga\" Eesti Komitees. Siirdus 1950. aasta algul koos perega Ameerika Ühendriikidesse. Johann Puskar suri 10. augustil 1950 Lõuna-Californias Cucamongas puuviljaistanduses töötades südamerabandusse ja on maetud Lõuna-Californias Bellevue kalmistule Ontarios.\n", "id": "ekk_Latn_201530"}
{"text": "Oldermaņi\n\nOldermaņi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla idaosas Sudaliņa jõe kaldal. Küla kohal asub jõel Lejasdzirnavase veskijärv. Asulas on Priede bussipeatus.\n\nAastal 2007 oli külas ligikaudu 10 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201531"}
{"text": "Pirtsmuiža\n\nPirtsmuiža (kohalikus murdes Piertsmuiža) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla keskosas. Asula on kujunenud endise Pirtsmuiža karjamõisa juurde. Seal kasvav Atvasese mänd ümbermõõduga 3,37 meetrit on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201532"}
{"text": "Umari\n\nUmari on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla idaosas Sudaliņa jõe kaldal. Jõe teisel kaldal ausb Krampani küla. Asulas on Sudali bussipeatus.\n\nAastal 2007 oli külas ligikaudu 20 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201533"}
{"text": "Krampani\n\nKrampani on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla idaosas Sudaliņa jõe kaldal. Jõe teisel kaldal ausb Umari küla. Aastal 2007 oli külas ligikaudu 20 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201534"}
{"text": "Olekši\n\nOlekši on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas.\n\nKüla asub valla idaosas, paigas, kus Olekšupīte Sudalsi järve suubub.\n", "id": "ekk_Latn_201535"}
{"text": "Auguliena\n\nAuguliena (ka Auguliene, vanasti Augulene) on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas.\n\nKüla asub valla lääneosas Auguliena järve kaldal. Asulas on Auguliena bussipeatus.\n\nKüla on kujunenud endise Auguliena mõisa keskuse juurde. Nõukogude perioodil kuulus see kolhoosi Pilskalns. Kolhoosi likvideerimisel jäid mõisa hooned tühjaks ja mõisakompleks rüüstati. Erastamisel omandas mõisa hooned aastal 1999 SIA \"Augulienas muiža\", mis kavandas mõisa häärberisse võõrastemaja rajamist.\n\nAuguliena mõisakompleks on arhitektuurimälestistena kohaliku kaitse all (ait, häärberi varemed). Looduskaitse all on Auguliena tamm ja Auguliena järve tamm.\n", "id": "ekk_Latn_201536"}
{"text": "Jacob Ramsey\n\nJacob Matthew Ramsey (sündinud 28. mail 2001 Birminghamis) on Inglismaa jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Inglismaa Premier League'i klubis Aston Villa.\n\nAston Villa noorteakadeemiaga liitus ta 2007. aastal. 2019. aasta jaanuaris sõlmis ta Aston Villaga esimese profilepingu. Aston Villa põhimeeskonnas debüteeris ta 19. veebruaril 2019 Inglismaa esiliiga mängus West Bromwich Albioni vastu. 2020. aasta jaanuaris läks ta hooaja lõpuni laenule Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse Doncaster Rovers. Seitsme mänguga lõi Ramsey League One'is kolm väravat, kuid koroonapandeemia tõttu jäi League One'i hooaeg pooleli.\n\nInglismaa kõrgliigas debüteeris Ramsey Aston Villa meeskonnas hooajal 2020/21. 2021. aasta veebruaris sõlmis ta klubiga uue nelja ja poole aasta pikkuse lepingu. 22. oktoobril 2021 lõi ta mängus Arsenali vastu oma esimese värava Inglismaa kõrgliigas. Hooajal 2021/22 lõi ta Inglismaa kõrgliigas kokku kuus väravat.\n\nAlates 2019. aastast on Ramsey mänginud Inglismaa noortekoondistes.\n", "id": "ekk_Latn_201537"}
{"text": "Saari pealetung\n\nSaari pealetung oli Prantsusmaa sissetung Natsi-Saksamaa Saarimaale teise maailmasõja alguses, 7.–16. septembrini 1939. Algne plaan oli peale tungida 40 diviisi, ühe soomusdiviisi, 3 mehhaniseeritud diviisi, 78 suurtükirügemendi ja 40 tankipataljoniga, et aidata Poolat, mida Saksamaa parasjagu ründas. Kuigi piirile viidi 30 diviisi (ning mõned üle piiri), ei kandnud rünnak oodatud vilju. Kui Saksamaa oli Poola kiiresti vallutanud, sai ta vägesid läänerindele juurde tuua ning Prantsusmaa pealetung katkes. Prantsuse väed taganesid Saksamaa vastupealetungi kartuses 17. oktoobril.\n", "id": "ekk_Latn_201538"}
{"text": "Letes\n\nLetes on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas.\n\nKüla asub valla kirdeosas merepinnast 140 meetri kõrgusel Letese järve lõunakaldal. Letes jääb Riiast 196, piirkonna keskusest Gulbenest 21 ja vallakeskusest Beļavast 11 kilomeetri kaugusel. Asulas on Letese bussipeatus.\n\nKülas on postkontor. Seal tegutseb loomakasvatusettevõte SIA «Gulbenes zvērsaimniecība». Asula rajati aastal 1953 vastloodud rebasekasvatuse juurde. Seal asub mälestusmärk teises maailmasõjas hukkunud Läti partisanidele.\n\nAastal 2015 oli külas 111 elanikku. Aastal 2017 oli elanikke 99, aastal 2022 aga 73.\n", "id": "ekk_Latn_201539"}
{"text": "Rădăuți\n\nRădăuți (saksa keeles Radautz, ungari keeles Radóc, poola keeles Radowce, ukraina keeles Радівці) on linn Rumeenias Suceava maakonnas.\n\nLinn asub ajaloolises Bukoviina piirkonnas, Ukraina piirist 13 km kaugusel ja maakonnakeskusest Suceavast ligikaudu 33 km loodes.\n\nAsulat on esmamainitud 1393. aastal. Rădăuți nime all on asulat esimest korda mainitud 6. juulil 1413.\n", "id": "ekk_Latn_201540"}
{"text": "Mili\n\nMili (ka Andzēni, vanasti Andzani) on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas.\n\nKüla asub valla lõunaosas Asarupe jõe kaldal. Asulas on Pienakalnsi bussipeatus. Seal asuvad Andzēni muinaskalmed ehk Sõjakalmud on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201541"}
{"text": "Svelberģis\n\nSvelberģis (nõukogude perioodil ka Mežotnes) on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 135 meetri kõrgusel Gulbene loodepiiril. Svelberģis jääb Riiast 186 ja vallakeskusest Beļavast 8,5 kilomeetri kaugusel.\n\nSvelberģis on kujunenud Gulbene linna industriaaltsooniks. Seal asub tuletõrjedepoo, külas on võõrastemaja. 2016. aastal avati seal SIA \"Baltic Agro\" teeninduskeskus, lisaks tegutseb seal muidki ettevõtteid. Asulas on Svelberģise bussipeatus.\n\n2017. aastal oli külas 53 elanikku, 2022. aastal 55.\n", "id": "ekk_Latn_201542"}
{"text": "Gauchin-Verloingt\n\nGauchin-Verloingt on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub Ternoise'i jõe orus, 37 km Arrasist loodes, teede D343 ja D100 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_201543"}
{"text": "Ozolkalns\n\nOzolkalns on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas. Küla asub merepinnast 140 meetri kõrgusel, Riiast 182, piirkonna keskusest Gulbenest 5 ja vallakeskusest Beļavast 12 kilomeetri kaugusel.\n\nKülas on kultuuri- ja spordikeskus «Zīļuks». Varem asus seal ka postkontor. Külas on Kļaviņi ja Blome bussipeatus.\n\nAsula on tekkinud Blome mõisa (Blumenhof) keskuse juurde. Aastani 1979 oli see Ozolkalnsi külanõukogu halduskeskuseks. Nõukogude perioodil oli küla Gulbene kolhoosi keskasulaks. Blome mõisa hooned (ait, häärber) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all. Pärlimäe muinaskalmed ja Lazdi mäe linnamägi ning muinaskalmed ehk Kruusamägi on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.\n\n2017. aastal oli külas 202 elanikku, 2022. aastal 220.\n", "id": "ekk_Latn_201544"}
{"text": "Gaudiempré\n\nGaudiempré on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nVäike põllumajandusküla asub 23 km Arrasist edelas, teede D23 ja D1 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_201545"}
{"text": "Sherman (Texas)\n\nSherman on linn USA-s Texase osariigis, Graysoni maakonna halduskeskus. Sherman asub Texase põhjaosas Oklahoma piiri lähedal Texoma piirkonnas Dallasest umbes 110 km kaugusel põhjas. Sherman piirneb lõunas umbes 3000 elanikuga Howe'i linnaga ja põhjas umbes 25 000 elanikuga Denisoni linnaga.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 43 645. 2010. aastal oli elanikke 38 521.\n\nLinn asutati 1846. aastal ning kogu oma ajaloo vältel on see olnud Graysoni maakonna halduskeskus. Sherman on saanud nime Texase revolutsiooni kangelase, kindral Sidney Shermani (1805–1873) järgi.\n\n15. mail 1896 tabas Shermani viienda kategooria tornaado, mis nõudis vähemalt 73 inimelu.\n\nShermanis asub presbüterlik erakolledž Austin College.\n\nShermanis tegutseb Graysoni maakonda ja Red Riveri piirkonna kultuuri ja ajalugu tutvustav Sherman Museum.\n", "id": "ekk_Latn_201546"}
{"text": "Szerzyny\n\nSzerzyny on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tarnówi maakonnas, Szerzyny valla halduskeskus. Szerzyny asub Tarnówist ligikaudu 30 km kagus.\n\nSzerzyny küla asutati 1348. aastal. Szerzyny sai linnaõigused 1731. aastal, kuid kaotas need 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201547"}
{"text": "Staromieście\n\nStaromieście on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Częstochowa maakonnas Lelówi vallas. Staromieście asub Częstochowast umbes 38 km idakagus.\n\nStaromieście sai linnaõigused enne 1314. aastat, kuid kaotas need 1350. aasta paiku.\n", "id": "ekk_Latn_201548"}
{"text": "Satipatthana Sutta\n\nSatipaṭṭhāna Sutta, ka Mahāsatipaṭṭhāna Sutta (\"Meelespidamise suutra\" või \"Teadlikkuse õpetus\") on paali kaanoni (Tipitaka) üks tähtsamaid tekste. See sisaldab kokkuvõtlikul kujul budismi vabanemisõpetuse aluseid ning juhatusi selle teostamiseks.\n\nSatipatthana õpetus on eelkõige praktilise suunitlusega meele ümber kujundamiseks ning sellel põhinevad kõigi budismi suundade ning koolkondade mõtlussüsteemid, mõningate variatsioonide ja rõhuasetuste erinevustega.\n", "id": "ekk_Latn_201549"}
{"text": "Van Horn\n\nVan Horn on linn USA-s Texase osariigis, Culbersoni maakonna halduskeskus ja ainus linn. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 1941. 2010. aastal oli seal 2063 elanikku.\n\nLinn on saanud nime leitnant James Judson Van Horni järgi. Linn tekkis 1881. aastal läbi piirkonna ehitatud raudteeliini Texas and Pacific Railway äärde.\n\nLinna läbib kiirtee Interstate 10, mille kaudu on ühendus 190 km kaugusel idas asuva Fort Stocktoniga ja 190 km kaugusel läänes asuva El Pasoga. Lisaks asub linnas maantee Route 90 läänepoolne lõpp-punkt. Route 90 suundub Van Hornist kagusse ja viib 117 km kaugusel asuvasse Marfa linna. Maantee Texas State Highway 54 viib põhjas asuvatesse Guadalupe mägedesse ja maanteele Route 62.\n\nLinna lähedal asub Culbersoni maakonna lennujaam. Linna läbib lisaks raudteeliin Union Pacific Railroad. Linnas asub linnadevahelisi bussiliine opereeriva firma Greyhound Linesi bussipeatus.\n\nLinnas asub Carpenter Gothic-stiilis presbüterlaste kirik, mis võeti 1978. aastal USA ajalooliste paikade riiklikku registrisse National Register of Historic Places.\n", "id": "ekk_Latn_201550"}
{"text": "Vanagi (Beļava vald)\n\nVanagi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas.\n\nKüla asub valla põhjaosas. Seal kasvava 11 meetri kõrgune Vanagi kadakas ümbermõõduga 1,16 meetrit on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201551"}
{"text": "Weatherford\n\nWeatherford on linn USA-s Texase osariigis, Parkeri maakonna halduskeskus. Linn asub Fort Worthist umbes 50 kilomeetri kaugusel läänes, paiknedes Trinity ja Brazosi jõe vahelises orus.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 30 854. 2010. aastal oli seal 25 657 elanikku.\n\nWeatherford valitseb lähistroopiline kliima. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 5,9 °C ja juulis 28,6 °C. Kõrgeim õhutemperatuur on olnud 48,3 °C ja madalaim –23,3 °C. Sademeid langeb aasta lõikes võrdlemisi ühtlaselt – kokku 833 mm aastas. Kõige enam sajab mais (119 mm) ja kõige vähem jaanuaris (46 mm).\n\nLinn on saanud nime Texase senati liikme Thomas Jefferson Weatherfordi (eluaastad 1811–1867) järgi.\n\nWeatherford sai linnaõigused 1858. aastal ja 1859. aastal avati seal postkontor. Kuni 1870. aastate alguseni leidsid linna ümbruses aset komantši indiaanlaste rünnakud. 1880. aastal jõudis linna Texas and Pacific Railway raudteeliin ja seitse aastat hiljem Gulf, Colorado and Santa Fe Railway. 1891. aastal alustas tööd kohalik raudteeliin Weatherford, Mineral Wells and Northwestern Railway. Raudteeühenduse tekkimisega arenes Weatherford maakonna kaubanduskeskuseks. 1890. aastate keskel oli linnas ligikaudu 5000 elanikku, sadakond ettevõtet, seitse kirikut, mitu kooli, kolm panka ja neli hotelli ning ilmus kolm nädalalehte.\n\nWeatherford oli maakonna põllumajanduskeskus ka kogu 20. sajandi. 1920. aastatel sai lisaks alguse naftatööstus. Ülemaailmse majanduskriisi aastatel langes linna elanike arv enam kui 6000-lt alla 5000. Alates 1940. aastast on elanike arv taas püsivalt tõusnud.\n\nLäbi linna kulgeb kiirtee Interstate 20. Linna idapiiri lähedal saab alguse maantee U.S. Route 180. Weatherfordi kesklinnast saab alguse maantee Texas State Highway 171. Linna lähedal Hudson Oaksis asub Parkeri maakonna lennujaam.\n\nAlates 1869. aastast annab linnas kõrgharidust Weatherford College.\n\nWeatherfordis asub 2015. aastal asutatud automuuseum Vintage Grill & Car Museum, mille juures paikneb ka restoran. Muuseumis on muuhulgas üleval USA 36. presidendile Lyndon B. Johnsonile kuulunud 1976. aasta Lincoln Continental.\n\nWeatherford on tuntud Texase virsikupealinnana, kuna seal toimub iga aasta juuli teisel laupäeval Parkeri maakonna virsikufestival.\n\nWeatherfordis asub palju 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse arhitektuuri esindavaid hooneid. Weatherfordi ajalooline kesklinn ja 1880. aastatel ehitatud Parkeri maakonna kohtumaja on ajalooliste mälestisena muinsuskaitse alla võetud.\n\nWeatherfordis olid sündinud näitleja ja laulja Mary Martin (1913–1990), kes näitles paljudes Broadway teatrilavastustes, ning sõjaväelane William Hood Simpson (1888–1980), kes oli Teise maailmasõja läänerindel USA 9. armee komandör.\n", "id": "ekk_Latn_201552"}
{"text": "Oscar Isaac\n\nÓscar Isaac Hernández Estrada (sündinud 9. märtsil 1979 Guatemalas) on Ameerika Ühendriikide näitleja. Isaac on tuntud oma mitmekülgsuse poolest, sealhulgas on ta kaasa aidanud muudatustele Hollywoodis latiinode kujutamisel ja stereotüüpide murdmisel. Ajakiri Vanity Fair valis Isaaci 2017. aastal oma põlvkonna parimaks näitlejaks ja New York Times valis ta 2020. aastal 21. sajandi 25 parima näitleja hulka. Ta on pälvinud Kuldgloobuse auhinna ja Primetime Emmy auhinna nominatsiooni. 2016. aastal kuulus ta ajakirja Time koostatud maailma 100 mõjukaima inimese nimekirja.\n\nGuatemalas sündinud Isaac kolis koos perega imikueas Ameerika Ühendriikidesse. Teismelisena liitus ta punkbändiga, mängis näitemängudes ja tegi oma filmidebüüdi kõrvalises rollis. Juilliardi kooli vilistlane Isaac tegi suure osa oma 2000. aastate filmirollidest kõrvalosatäitjana. Tema esimene suur roll oli Josephi tegelaskuju piiblidraamas \"Sünnilugu\" (2006) ja ta võitis Austraalia filmis \"Balibo\" (2009) José Ramos Horta karakteri kehastamise eest AACTA parima meeskõrvalosatäitja auhinna. Pärast tunnustuse pälvimist filmide \"Robin Hood\" (2010) ja \"Drive\" (2011) kõrvalosa mängimise eest saavutas Isaac läbimurde lauljarolliga muusikalises draamas \"Lleywn Davise ballaad\" (2013), mis tõi talle Kuldgloobuse nominatsiooni.\n\nIsaaci karjäär jätkus peaosade täitmisega nii krimidraamas \"Vägivaldseim aasta\" (2014), põnevusfilmis \"Ex Machina\" (2015) kui ka superkangelaste filmis \"X-Mehed: Apokalüpsis\" (2016). Temast sai ülemaailmne staar Poe Dameroni rolliga \"Tähesõdade\" triloogias (2015–2019). Isaac on mänginud ajaloolises draamas \"Lõplik lahendus\" (2018), ulmefilmides \"Häving\" (2018) ja \"Düün\" (2021) ning krimidraamas \"Kaardimängur\" (2021). Televisioonis oli ta peaosas kolmes minisarjas: \"Näita mulle kangelast\" (2015), mille eest ta võitis Kuldgloobuse auhinna, \"Stseenid ühest abielust\" (2021) ja Marveli Kinouniversumi (MCU) sarjas \"Moon Knight\" (2022). Tema lavatööde hulka kuuluvad nimirollid lavastustes \"Romeo ja Julia\" (2007) ja \"Hamlet\" (2017).\n", "id": "ekk_Latn_201553"}
{"text": "Silamala\n\nSilamala (nõukogude perioodil Silmala) on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas.\n\nKüla asub valla lääneosas. Silamala lähistelt algab Mudaža jõgi. Asulas on Silamala bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201554"}
{"text": "Butāni\n\nButāni on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas.\n\nKüla asub valla keskosas. Butāni lähistelt algab Mellupe jõgi. Asulas on Butāni bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201555"}
{"text": "Gāršnieki\n\nGāršnieki (vahel ka ebatäpselt Gāršenieki) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas.\n\nKüla asub valla idaosas Mellupe jõe kaldal. Külast möödub Gulbene–Alūksne kitsarööpmeline raudtee.\n", "id": "ekk_Latn_201556"}
{"text": "Srokowo\n\nSrokowo (kuni 1950. aastani Dryfort, saksa keeles Drengfurth) on küla Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Kętrzyni maakonnas, Srokowo valla halduskeskus. Srokowo asub Venemaa (Kaliningradi oblasti) piirist 12 km kaugusel, maakonnakeskusest Kętrzynist ligi 18 km põhjakirdes.\n\nAsulat on esmamainitud 1397. aastal. Linnaõigused sai 1405. aastal, kuid kaotas need 1945. aastal. 1950. aastal sai Dryfort geograaf Stanisław Srokowski (1872–1950) auks uueks nimeks Srokowo.\n", "id": "ekk_Latn_201557"}
{"text": "Naglene\n\nNaglene (ka Nagliena) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas.\n\nKüla asub valla idaosas. Asulas on Naglene bussipeatus.\n\nNaglene on tekkinud Nagliena mõisa keskuse juurde. Nagliena mõisa hooned (kõrts, ait, häärber) on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201558"}
{"text": "Hellen Obiri\n\nHellen Onsando Obiri (sündinud 13. detsembril 1989 Kisiis) on Keenia kergejõustiklane (pikamaajooksja). Ta on 5000 meetri jooksu kahekordne maailmameister.\n\nObiri sai esimese tiitlivõistluste medali 2012. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Istanbulis, kui võitis seal 3000 meetri jooksu.\n\n2013. aasta maailmameistrivõistlustel Moskvas võitis ta 1500 meetri jooksus pronksi.\n\n2014. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Sopotis oli Obiri 3000 meetri jooksus Genzebe Dibaba järel teine. Suvel tuli ta Marrakechis Aafrika meistriks 1500 meetri jooksus.\n\n2016. aastal otsustas Obiri keskenduda pikematele staadionijooksudele. Rio de Janeiro olümpiamängudel võitis ta 5000 meetri jooksus Vivian Cheruiyoti järel hõbeda.\n\n2017. aasta maailmameistrivõistlustel Londonis tuli ta 5000 meetri jooksus Almaz Ayana ja Sifan Hassani ees maailmameistriks.\n\n2018. aastal võitis ta 5000 meetri jooksus kulla Rahvaste Ühenduse mängudel Gold Coastis ning Aafrika meistrivõistlustel Asabas.\n\n2019. aasta maailmameistrivõistlustel Dohas kaitses Obiri 5000 meetri jooksus tiitlit, edestades maailmameistrivõistluste rekordiga 14.26,72 finaalis Margaret Kipkemboid ja Konstanze Klosterhalfenit. 10 000 meetri jooksus oli ta viies.\n\n2021. aasta Tokyo suveolümpiamängudel võitis Obiri 5000 meetri jooksus Hassani järel hõbemedali. 10 000 meetri jooksu lõpetas ta neljandana.\n\n2022. aasta maailmameistrivõistlustel Eugene'is osales ta vaid 10 000 meetri jooksus, kus võitis isikliku rekordiga 30.10,02 Letesenbet Gidey järel hõbeda.\n", "id": "ekk_Latn_201559"}
{"text": "Gulbītis (Beļava vald)\n\nGulbītis on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Beļava vallas.\n\nKüla asub valla kaguosas. Asulas on Gulbītise bussipeatus. Seal kasvavad Birze jaama tee tamm ja Apšāni tammed on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201560"}
{"text": "Gavrelle\n\nGavrelle on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub 9,7 km Arrasist kirdes, teede N50 ja D33 ristumiskoha ümbruses. Kiirteede A26 ja A1 liiklussõlm asub umbes kilomeetri kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_201561"}
{"text": "Stūrastas\n\nStūrastas on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Stāmeriena vallas.\n\nKüla asub valla idaosas. Sealt algab Kazupe jõgi.\n\nAastal 2007 oli külas 16 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201562"}
{"text": "Raczki Elbląskie\n\nRaczki Elbląskie (saksa keeles Unterkerbswalde) on küla Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Elblągi maakonnas Elblągi vallas. Raczki Elbląskie asub Elblągi kesklinnast ligikaudu 3,5 km lõunaedelas.\n\nRaczki Elbląskies asub Poola madalaim punkt (1,8 meetrit alla merepinna).\n", "id": "ekk_Latn_201563"}
{"text": "Skolas\n\nSkolas on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Stāmeriena vallas.\n\nKüla asub valla keskosas paigas, kus Ludzupīte (Pogupe) jõgi Ludzi järvest välja voolab. Asulas on Skolase bussipeatus.\n\nLooduskaitse all on pärn ümbermõõduga 4,11 meetrit ja tamm ümbermõõduga 4,51 meetrit. Seal asuvad Skolase muinaskalmed on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.\n\nAastal 2007 oli külas 6 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201564"}
{"text": "Namsadi\n\nNamsadi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Stāmeriena vallas.\n\nKüla asub valla lääneosas paigas, kus Ludzupīte (Pogupe) jõgi Ludzi järvest välja voolab. Asulas on Punakrogsi bussipeatus.\n\nAastal 2000 oli külas 30 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201565"}
{"text": "Dzierzgonka\n\nDzierzgonka (saksa keeles Sorgenort) on küla Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Elblągi maakonnas Markusy vallas. Dzierzgonka asub Żuławy tasandikul Dzierzgońi jõe ääres, maakonnakeskusest Elblągist ligi 14 km lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_201566"}
{"text": "Medņi (Stāmeriena vald)\n\nMedņi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stāmeriena vallas.\n\nKüla asub valla lõunaosas. Varem asus seal Ieriķi–Gulbene–Abrene raudteel Medņi raudteepeatus.\n\nAastal 2000 oli külas 19 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201567"}
{"text": "Stancmuiža\n\nStancmuiža on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stāmeriena vallas.\n\nKüla asub valla lääneosas Stāmeriena järve kaldal. Asulas on Stancmuiža bussipeatus.\n\nAastal 2000 oli külas 10 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201568"}
{"text": "Bartąg\n\nBartąg (saksa keeles Groß Bertung, aastatel 1928–1945 Bertung) on küla Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas Olsztyni maakonnas Stawiguda vallas. Bartąg asub Łyna jõe ääres, maakonnakeskuse Olsztyni kesklinnast ligi 7 km lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_201569"}
{"text": "Enid (Oklahoma)\n\nEnid on linn USA-s Oklahoma osariigis, Garfieldi maakonna halduskeskus. See asub Oklahoma Cityst 110 km kaugusel põhjas. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 51 308. 2010. aasta USA rahvaloenduse järgi oli elanikke 49 379. See on elanike arvult osariigi üheksas linn.\n\nEnid asutati 1893. aastal Cherokee Outleti piirkonna avamisel, kus elasid tšerokiid. Linn on saanud nime tegelase järgi Alfred Tennysoni teosest \"Idylls of the King\". Enid sai linnaõigused 1904. aastal. Linn hakkas kiiresti kasvama pärast raudteeliinide ehitamist ja nafta avastamist 1910. aastatel ning Teise maailmasõja järel.\n\nEnidis valitsevad kuumad suved ning külmad ja sageli lumised talved. Kevadel võib esineda tornaadosid. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Enidis on 48 °C, mis mõõdeti 1936. aastal. Madalaim temperatuur mõõdeti 1905. aastal, mil oli −29 °C külma. Sademeid esineb 871 mm/a. Kõige enam sajab juunis (132 mm) ning kõige vähem jaanuaris (27 mm).\n\nPeamised majandusallikad on nisu, karjakasvatus ja nafta. Olulised on teravilja jahvatamine, lihatöötlemine, piimakarjandus, naftatöötlemine, soola- ja ammoniaagitootmine.\n\nEnid on tuntud USA nisupealinnana (\"Wheat Capital of the United States\").\n\nAastatel 1906–1998 asus linnas ülikool.\n\nLinna läbivad maanteed Route 81 ja Route 412. Linna lähedal asub Vance'i õhujõudude baas.\n", "id": "ekk_Latn_201570"}
{"text": "László Bénes\n\nLászló Bénes (sündinud 9. septembril 1997 Dunajská Stredas) on ungari rahvusest Slovakkia jalgpallur, kes mängib Saksamaa esiliigaklubis Hamburger SV ja Slovakkia jalgpallikoondises.\n\n2007. aastal liitus ta kodulinnaklubiga Dunajská Streda DAC 1904. 2011. aastal siirdus ta Ungari klubisse Győri ETO. Győri põhimeeskonnas debüteeris ta hooajal 2014/15.\n\n2015. aasta veebruaris sõlmis ta kolmeaastase lepingu Slovakkia kõrgliigaklubiga Žilina.\n\n2016. aasta juulis sõlmis ta lepingu Saksamaa kõrgliigaklubisse Mönchengladbachi Borussia. 5. aprillil 2017 lõi ta mängus Hertha BSCi vastu oma esimese värava Saksamaa kõrgliigas (mäng lõppeski Hertha 1:0 võiduga). Hooaja 2018/19 teises pooles mängis ta laenul Saksamaa esiliigaklubis Kieli Holstein ja hooaja 2020/21 teises pooles Saksamaa kõrgliigaklubis FC Augsburg.\n\n2022. aasta juunis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Hamburgeriga.\n\nSlovakkia jalgpallikoondises debüteeris 10. juunil 2017 sõprusmängus Leedu vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 1. juunil 2021 sõprusmängus Bulgaaria vastu. Ta kuulus Slovakkia koondisse 2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_201571"}
{"text": "Elko\n\nElko on linn USA-s Nevada osariigis, Elko maakonna halduskeskus ja suurim linn. See asub Humboldti jõe kaldal. Elko on suurim linn üle 350 kilomeetri raadiuses ning see on tuntud Kirde-Nevada südamena (The Heart of Northeast Nevada).\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 20 564. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 18 297.\n", "id": "ekk_Latn_201572"}
{"text": "Staniątki\n\nStaniątki on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Wieliczka maakonnas Niepołomice vallas. Staniątki asub Niepołomicest 3 km lõunaedelas, Wieliczkast ligi 10 km idas ja Krakówi kesklinnast ligikaudu 19 km idakagus.\n\nStaniątkis asub benediktlaste klooster.\n", "id": "ekk_Latn_201573"}
{"text": "Skujenieki\n\nSkujenieki on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Litene vallas.\n\nKüla asub valla loodeosas Salenieki soo kirdeservas.\n", "id": "ekk_Latn_201574"}
{"text": "Zāģernieki\n\nZāģernieki on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Litene vallas.\n\nKüla asub valla põhjaosas. Asulas on Zāģernieki bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201575"}
{"text": "Grajów\n\nGrajów on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Wieliczka maakonnas Wieliczka vallas. Grajów asub Wieliczkast ligi 6 km lõunakagus ja Krakówi kesklinnast umbes 18 km lõunakagus.\n", "id": "ekk_Latn_201576"}
{"text": "Aurava\n\nAurava (ka Aurova) on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Litene vallas.\n\nKüla asub valla kirdeosas. Auravast saab alguse Apkārtupe jõgi. Seal kasvav tamm ümbermõõduga 4 meerit on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201577"}
{"text": "Vārpiņas\n\nVārpiņas on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Litene vallas.\n\nKüla asub valla idaosas Apkārtupe ja Pedetsi jõe vahelisel alal.\n", "id": "ekk_Latn_201578"}
{"text": "Węgrzce Wielkie\n\nWęgrzce Wielkie on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Wieliczka maakonnas Wieliczka vallas. Węgrzce Wielkie asub Wieliczkast umbes 5 km kirdes ja Krakówi kesklinnast ligikaudu 13 km idakagus.\n", "id": "ekk_Latn_201579"}
{"text": "Silenieki (Litene vald)\n\nSilenieki on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Litene vallas.\n\nKüla asub valla lõunaosas Pedetsi jõe ääres. Silenieki jääb osaliselt Sita ja Pedetsi luha kaitsealale. Looduskaitse all on tammed ümbermõõtudega 5,37 meetrit, 5,21 meetrit ja 4,71 meetrit.\n\nAastal 2007 oli külas ligikaudu 10 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201580"}
{"text": "Stryszowa\n\nStryszowa on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Wieliczka maakonnas Gdówi vallas. Stryszowa asub Wieliczkast umbes 14 km lõunakagus ja Krakówi kesklinnast ligikaudu 26 km kagus.\n", "id": "ekk_Latn_201581"}
{"text": "Lešķi\n\nLešķi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Litene vallas.\n\nKüla asub valla keskosas Pedetsi jõe ääres. Seal asuvad Lešķi muinaskalmed ehk Kalmepõld on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.\n\nAastal 2007 oli külas 16 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201582"}
{"text": "Mierzeń\n\nMierzeń on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Myślenice maakonnas Raciechowice vallas. Mierzeń asub Myślenicest ligi 17 km idas ja Krakówi kesklinnast umbes 27 km kagus.\n", "id": "ekk_Latn_201583"}
{"text": "Raciechowice\n\nRaciechowice on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Myślenice maakonnas, Raciechowice valla halduskeskus. Raciechowice asub Myślenicest umbes 15 km idas ja Krakówi kesklinnas ligikaudu 24 km lõunakagus.\n", "id": "ekk_Latn_201584"}
{"text": "Kawec\n\nKawec on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Myślenice maakonnas Raciechowice vallas. Kawec asub Myślenicest umbes 20 km idas ja Krakówi kesklinnast ligikaudu 31 km lõunakagus.\n", "id": "ekk_Latn_201585"}
{"text": "Żerosławice\n\nŻerosławice on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Myślenice maakonnas Raciechowice vallas. Żerosławice asub Myślenicest umbes 21 km idas ja Krakówi kesklinnast ligikaudu 33 km kagus.\n", "id": "ekk_Latn_201586"}
{"text": "Tenczyn\n\nTenczyn on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Myślenice maakonnas Lubieńi vallas. Tenczyn asub Myślenicest umbes 17 km ja Krakówi kesklinnast ligikaudu 42 km lõunas.\n\nKüla on asutatud 1498. aastal.\n\nTenczyn on suvituskoht.\n", "id": "ekk_Latn_201587"}
{"text": "Ely (Nevada)\n\nEly on linn Ameerika Ühendriikide Nevada osariigis, White Pine'i maakonna halduskeskus ja ainus linn.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 3924. 2010. aastal oli seal 4255 elanikku.\n\nEnne eurooplaste tulekut elasid piirkonnas läänešošonid. 1868. aastal avastati Ely lähedal vaske. Ely asutati Poniekspressi ja Central Overland Route'i kaubatee peatuskohana. 1878. aastal ehitati esimene vasesulataja ja avati postkontor. 1887. aastal sai Ely White Pine'i maakonna halduskeskuseks.\n\n20. sajandi alguses algas suurema vasetoodanguga Elys buum. 1902. aastal sai Ely ettevõtte Nevada Consolidated Copper Corporation peakorteriks ning 1906. aastal ehitati Ely ja Cobre'i vahele Nevada Northern Railway raudteeliin. 1907. aastal oli linnas umbes 2000 elanikku, tänavavalgustus ja kaks päevalehte. Terves maakonnas töötas ligi 30 kaevandusettevõtet.\n\nPärast kaevanduste sulgemist 1980. aastatel lõpetas tegevuse ka raudtee. Linna suurimaks tööandjaks sai osariiklik vangla.\n\nLinn on saanud nime ilmselt Vermontist pärit kaevandusettevõtte presidendi Smith Ely järgi. Linnas asub Nevada Northern Railway muuseum. Linna läbivat maanteed U.S. Route 50 nimetatakse \"Ameerika üksildasemaks maanteeks\".\n\nLinnas valitseb poolariidne kliima. Ööpäevased õhutemperatuuri muutused on üsna suured. Kõige soojemad kuud on juuli ja august, mil õhutemperatuur võib tõusta 30 °C, kuid ka suvekuudel võib öösiti esineda miinuskraade. Talvel langeb õhutemperatuur sageli alla –10 °C. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Elys on 38 °C, mis mõõdeti 18. juulil 1998. Madalaim temperatuur mõõdeti 6. veebruaril 1989, mil oli −34 °C külma. Sajab 248 mm/a. Lund sajab aastas 129 cm.\n", "id": "ekk_Latn_201588"}
{"text": "Emilcin\n\nEmilcin on küla Poolas Lublini vojevoodkonnas Opole Lubelskie maakonnas Opole Lubelskie vallas. Emilcin asub Opole Lubelskiest umbes 5 km idas ja Lublinist ligikaudu 38 km lääneedelas.\n\nVäidetavalt olevat 10. mail 1978 Emilcinit külastanud ufo. Tulnukad olevat viinud kohaliku talupoja Jan Wolski (1907–1990) mõneks ajaks uurimiseks oma lennumasina pardale. 2005. aastal püstitati Emilcinisse tulnukate külaskäigu mälestuseks mälestussammas.\n", "id": "ekk_Latn_201589"}
{"text": "Orel Mangala\n\nOrel Johnson Mangala (sündinud 18. märtsil 1998 Brüsselis) on Belgia jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Prantsusmaa kõrgliigaklubis Lyoni Olympique ja Belgia jalgpallikoondises.\n\n2017. aasta juunis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Saksamaa kõrgliigaklubiga VfB Stuttgart ning hooajal 2017/18 debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas. Hooajal 2018/19 oli ta laenul Saksamaa esiliigaklubis Hamburger SV. 2021. aasta juunis pikendas ta Stuttgardiga lepingut kolme aasta võrra.\n\n2022. aasta juulis sõlmis ta lepingu Inglismaa Premier League'i klubiga Nottingham Forest. Esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 4. aprillil 2023 mängus Leeds Unitedi vastu. 2024. aasta veebruaris läks ta Nottingham Forestist laenule Lyoni Olympique'i.\n\nBelgia noortekoondistes mängis Mangala alates 2013. aastast. 2015. aastal saavutas ta Belgia kuni 17-aastaste koondisega noorte maailmameistrivõistlustel kolmanda koha. Belgia jalgpallikoondises debüteeris ta 26. märtsil 2022 sõprusmängus Iirimaa vastu.\n\nTa on Kongo päritolu.\n", "id": "ekk_Latn_201590"}
{"text": "Joe Worrall\n\nJoseph Adrian Worrall (sündinud 10. jaanuaril 1997 Hucknallis) on Inglismaa jalgpallur, kes mängib keskkaitsjana Inglismaa Premier League'i klubis Nottingham Forest.\n\nNottingham Foresti akadeemiaga liitus ta 2011. aastal. Hooaja 2015/16 teises pooles oli ta laenul Inglismaa tugevuselt neljanda liiga klubis Dagenham & Redbridge. Nottingham Foresti põhimeeskonnas debüteeris Worrall 2016. aasta oktoobris. Hooajal 2018/19 oli ta laenul Šotimaa kõrgliigaklubis Rangers. Hooajal 2019/20 kujunes Worrall peatreener Sabri Lamouchi käe all Nottingham Foresti võtmemängijaks, kuuludes algkoosseisu kõigis 46 Inglismaa esiliiga mängus. 2020. aasta veebruaris pikendas ta klubiga lepingut nelja aasta võrra.\n\nHooajal 2020/21 valiti Worrall Nottingham Foresti hooaja parimaks mängijaks. Hooajal 2021/22 oli Worrall regulaarselt Nottingham Foresti kapten, kuna senine kapten Lewis Grabban ei saanud vigastuse tõttu mängida. Ta aitas Nottingham Forestil sel hooajal kindlustada pääs Inglismaa kõrgliigasse ning hooaja lõpus valiti ta koos meeskonnakaaslaste Ryan Yatesi ja Djed Spence'iga Inglismaa esiliiga hooaja sümboolsesse koosseisu. 2022. aasta augustis määrati Worrall algavaks hooajaks Nottingham Foresti kapteniks.\n\n2017. aastal mängis Worrall Inglismaa kuni 20-aastaste ja kuni 21-aastaste koondistes.\n", "id": "ekk_Latn_201591"}
{"text": "Obrocz\n\nObrocz on küla Poolas Lublini vojevoodkonnas Zamośći maakonnas Zwierzynieci vallas. Obrocz asub Zwierzyniecist vahetult kagus, Zamośćist ligikaudu 21 km edelas ja Lublinist umbes 78 km lõunakagus.\n\n1. jaanuaril 2010 ühendati osa küla territooriumist (136,92 ha) Zwierzynieci linnaga.\n", "id": "ekk_Latn_201592"}
{"text": "Gennes-Ivergny\n\nGennes-Ivergny on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nVäike põllumajandusküla asub Authie jõe põhjakaldal, Somme'i departemangu piiril, 51 km Arrasist läänes, teede D115 ja D124 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_201593"}
{"text": "Givenchy-le-Noble\n\nGivenchy-le-Noble on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nVäike põllumajandusküla asub 23 km Arrasist läänes, teede D8 ja D77 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_201594"}
{"text": "Harry Toffolo\n\nHarry Stefano Toffolo (sündinud 19. augustil 1995 Welwyn Garden Citys) on Inglismaa jalgpallur, kes mängib vasakkaitsjana Inglismaa Premier League'i klubis Nottingham Forest.\n\n2008. aastal liitus ta Norwich City noorteakadeemiaga. Norwich City põhimeeskonnas debüteeris ta 25. augustil 2015 Inglismaa liigakarikavõistluste mängus Rotherham Unitedi vastu. Norwich City meeskonnas mängis ta pärast seda veel vaid kahel korral hooajal 2016/17. Ülejäänud ajal oli ta peamiselt laenul teistes klubides: hooajal 2014/15 Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga League One'i klubis Swindon Town, hooajal 2015/16 Inglismaa esiliigaklubis Rotherham United ja League One'i klubis Peterborough United, hooajal 2016/17 League One'i klubis Scunthorpe United ning hooaja 2017/18 esimeses pooles League One'i klubis Doncaster Rovers.\n\n2018. aasta jaanuaris sõlmis ta kuni hooaja lõpuni lepingu Inglismaa esiliigaklubiga Millwall, kuid ta ei mänginud seal kordagi.\n\n2018. aasta juunis sõlmis ta kaheaastase lepingu Inglismaa tugevuselt neljanda liiga League Two klubiga Lincoln City. Hooajal 2018/19 valiti Toffolo League Two hooaja sümboolsesse koosseisu.\n\n2020. aasta jaanuaris sõlmis ta kahe ja pool aasta pikkuse lepingu Inglismaa esiliigaklubiga Huddersfield Town.\n\n2022. aasta juulis sõlmis ta lepingu äsja Inglismaa kõrgliigasse tõusnud Nottingham Forestiga.\n\nAastatel 2013–2016 mängis Toffolo Inglismaa noortekoondistes.\n", "id": "ekk_Latn_201595"}
{"text": "Gomiécourt\n\nGomiécourt on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nVäike põllumajandusküla asub 16 km} Arrasist lõunas, teede D9 ja C9 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_201596"}
{"text": "Ceļmalas\n\nCeļmalas on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla kirdeosas, Riiast 188 km kaugusel Gulbene linna piiril. Küla lahutab linnast Asarupe jõgi. Asulas on bussipeatus Ceļu pārvalde 26.\n\nAastal 2017 oli külas 105 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 86.\n", "id": "ekk_Latn_201597"}
{"text": "Gommecourt (Pas-de-Calais)\n\nGommecourt on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nVäike põllumajandusküla asub 23 km Arrasist lõunas, tee D6 ääres.\n", "id": "ekk_Latn_201598"}
{"text": "Margas\n\nMargas on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla kirdeosas, Riiast 186 km kaugusel Gulbene linna piiril. Küla jääb Asarupe ja Krustalīce jõe äärde.\n\n2017. aastal oli külas 38 elanikku, 2022. aastal 41.\n", "id": "ekk_Latn_201599"}
{"text": "Stradi\n\nStradi (vanasti ka Pāmeri, Pomeri või Paliena) on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla keskosas, Riiast 188 ja valla ning piirkonna keskusest Gulbenest 4,7 km kaugusel. Küla jääb merepinnast 112 meetri kõrgusele Krustalīce jõe kaldale.\n\nStradi on vana küla, mis on nime andnud ka vallale. Kasvama hakkas asula nõukogude perioodil, mil sellest sai Kirovi-nimelise kolhoosi keskasula ja tehnopark. Asulas on raamatukogu. Sinna jääb Paliena bussipeatus.\n\nAastal 2015 oli külas 194 elanikku, aastal 2017 aga 185 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 169.\n", "id": "ekk_Latn_201600"}
{"text": "Antani\n\nAntani on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla põhjaosas Mellupe jõe ääres. Sinna jäi varem Stradi raudteepeatus. Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Antani muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Antani II muinaskalmed.\n", "id": "ekk_Latn_201601"}
{"text": "Black Hawk (täpsustus)\n\nSikorsky UH-60 Black Hawk, sõjaväehelikopter Must Haugas (Black Hawk), indiaanipealik (eluaastad 1767–1838) Black Hawk, linn USA-s Colorado osariigis Black Hawki maakond, maakond USA-s Iowa osariigis Chicago Blackhawks, jäähokiklubi\n", "id": "ekk_Latn_201602"}
{"text": "Kelsey-Lee Barber\n\nKelsey-Lee Barber (2018. aastani Kelsey-Lee Roberts; sündinud 20. septembril 1991 East Londonis Lõuna-Aafrika Vabariigis) on Austraalia odaviskaja, kahekordne maailmameister.\n\nTa tegi täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi 2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängudel Glasgow's, kus võitis pronksmedali.\n\n2017. aasta maailmameistrivõistlustel Londonis pääses ta finaali ning oli tulemusega 60.76 kümnes.\n\n2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängudel Austraalias Gold Coastis võitis ta kaasmaalase Kathryn Mitchelli järel hõbemedali.\n\n2019. aasta maailmameistrivõistlustel Dohas tuli Barber 66.56-ga hiinlaste Liu Shiyingi ja Lü Huihui ees maailmameistriks.\n\n2020. aasta suveolümpiamängudel Tokyos viskas ta 64.56 ning võitis Shiyingi ja Maria Andrejczyki järel pronksmedali.\n\n2022. aasta maailmameistrivõistlustel Eugene'is tuli ta uuesti maailmameistriks, olles visanud finaalis 66.91.\n\nBarberi isiklik rekord odaviskes on 2019. aastal Luzernis visatud 67.70.\n", "id": "ekk_Latn_201603"}
{"text": "Bonanza (Colorado)\n\nBonanza on linn USA-s Colorado osariigis Saguache'i maakonnas.\n\nElanike arv on 2020. aastas rahvaloenduse kohaselt 17. Bonanza on teine kõige väiksema elanike arvuga linn Colorado osariigis (vähem elab elanikke ainult Jeffersoni maakonnas asuvas Lakeside'is).\n\nBonanza on endine hõbedakaevanduslinn. Hõbeda leiukohad avastati Bonanza lähedal 1880. aastal. Juba järgmisel aastal sai Bonanza linnaõigused. USA rahvaloenduse järgi oli Bonanzas suurim elanike arv 1930. aastal, kui seal elas 445 inimest. Pärast seda hakkas elanike arv linnas kiiresti langema ja 1980. aastal elas linnas vaid kaheksa inimest.\n", "id": "ekk_Latn_201604"}
{"text": "Zeltaleja\n\nZeltaleja on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla põhjaosas Mellupe jõe ääres. Asulas on Zeltaleja bussipeatus. Looduskaitse all on külas kasvav Zeltaleja tamm.\n\nAastal 2007 oli külas 35 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201605"}
{"text": "Siljāņi\n\nSiljāņi on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla põhjaosas Mellupe jõe ääres. Looduskaitse all on külas kasvavad Siljāņi tammed.\n", "id": "ekk_Latn_201606"}
{"text": "Mezīši\n\nMezīši on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla lõunaosas Mezītise järve ääres.\n\nAastal 2007 oli külas 14 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201607"}
{"text": "Lejasstradi\n\nLejasstradi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla keskosas Krustalīce jõe ääres. Asulas on Lejasstradi bussipeatus.\n\nLooduskaitse all on külas kasvav Krustalīce Lejasstradi tamm ja tamm ümbermõõduga 5,5 meetrit.\n\nAastal 2007 oli külas ligikaudu 35 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201608"}
{"text": "Ekaterina Velmezova\n\nEkaterina Velmezova (sündinud 3. veebruaril 1973) on keeleteadlane, tõlkija ja luuletaja.\n\nTa töötab professorina Lausanne'i Ülikoolis ja külalisprofessorina Tartu Ülikoolis. Tema eriala on keeleteaduse ajalugu.\n\nTa on tõlkinud vene keelde muuhulgas Jaan Kaplinski luulekogu \"Tule tagasi helmemänd\" ja Charles Bally raamatu \"Le langage et la vie\".\n\nTa on avaldanud artikleid ja retsensioone ajalehes Sirp, luuletusi ajakirjades Võšgorod ja Tallinn ning mitmekeelse (vene, prantsuse, eesti) luulekogu \"Время, конец и начало\" (2021).\n", "id": "ekk_Latn_201609"}
{"text": "Samiņi\n\nSamiņi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla keskosas Krustalīce jõe ääres.\n", "id": "ekk_Latn_201610"}
{"text": "Nātiņi\n\nNātiņi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla loodeosas Krustalīce jõe ääres. Nātiņi jääb Gulbene linna piirile. Asulas on Tiltakalnsi bussipeatus.\n\nLooduskaitse all on külas kasvav Vainagi tamm ümbermõõduga 4 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_201611"}
{"text": "Mācītājmāja\n\nMācītājmāja on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla loodeosas. Mācītājmāja jääb Gulbene linna piirile. Asulas on Mācītājmāja bussipeatus.\n\nLooduskaitse all on külas kasvav paju ümbermõõduga 4,78 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_201612"}
{"text": "Stāķi\n\nStāķi on küla (lielciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla kirdeosas merepinnast 130 meetri kõrgusel, Riiast 188 ja valla ning piirkonna keskusest Gulbenest 4 km kaugusel.\n\nKüla rajati 1970. ka 1980. aastatel kui maaparandajate asula. Külas on raamatukogu, põhikool ja kultuurimaja. Seal asuvad Stāķi ja Stāķu centrsi bussipeatus.\n\n2015. aastal oli külas 523 elanikku, 2017. aastal 504 ja 2022. aastal 463.\n", "id": "ekk_Latn_201613"}
{"text": "Šķieneri\n\nŠķieneri on küla (lielciems) Lätis Gulbene piirkonnas Stradi vallas.\n\nKüla asub valla kirdeosas merepinnast 130 meetri kõrgusel, Riiast 187 ja valla ning piirkonna keskusest Gulbenest 4,1 km kaugusel.\n\nKüla rajati XX sajandil kui riikliku ettevõtte Lauktehnika tööliste asula. Šķieneris on Stāķi postkontor, seal on Šķieneri bussipeatus.\n\nAastal 2015 oli külas 425 elanikku, aastal 2017 aga 398 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 360.\n", "id": "ekk_Latn_201614"}
{"text": "2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused\n\n2022. aasta meeste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlused olid Euroopa Võrkpalliliidu CEV korraldatavad meeste Euroopa meistrivõistlused rannavõrkpallis. Võistlused toimusid 16.–21. augustil 2022 Münchenis, Saksamaal. Võistlustele pääsesid 32 paari.\n\nVõistluse võitsid esmakordselt David Åhman ja Jonatan Hellvig, kes esindasid Rootsit. Eestit esindasid võistlustel Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar, kes jõudsid 16 parema sekka.\n", "id": "ekk_Latn_201615"}
{"text": "Margarete Steiff\n\nMargarete Steiff (24. juuli 1847 Giengen an der Brenz – 9. mai 1909 Giengen an der Brenz) oli saksa õmblejanna, kes karjääri algul tegi küll traditsioonilist õmblustööd, kuid 1880. aastal asutas pehmete mänguasjade valmistamise ettevõtte Margarete Steiff GmbH.\n\n1902. aastal kujundas Richard Steiff pehme, liikuvate käppadega mänguasja Bear 55 PB. 1906. aastal sai maailma esimene kaisukaru tuntuks kui Teddy Bear USA presidendi Theodore Roosevelti, keda hüüti Teddyks, auks.\n", "id": "ekk_Latn_201616"}
{"text": "Maa Õun\n\nMaa Õun (saksa keeles Erdapfel 'maa' + 'õun') on vanim säilinud Maad kujutav gloobus. Selle valmistas saksa kaupmees ja kartograaf Martin Behaim aastatel 1490–1492. Maad kujutavaid gloobuseid tehti ka varem, kuid neid pole säilinud.\n\nGloobusel ei ole kujutatud Ameerikat, sest Christoph Columbus naasis sealt alles 1493. aastal.\n\nTänapäeval tähendab Erdapfel saksa keeles kartulit, gloobuse tegemise ajal ei olnud kartuleid veel Ameerikast Euroopasse toodud.\n\nMaa Õun asub muuseumis Nürnbergis.\n", "id": "ekk_Latn_201617"}
{"text": "Narva Raadio\n\nNarva Raadio oli Narva kohalik raadiojaam, mis levis Narvas ja Ida-Virumaal, aga ka Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.\n\nRaadiojaam tegutses sagedusel 89,8 MHz. Praegu on sellel sagedusel jumorfm.\n", "id": "ekk_Latn_201618"}
{"text": "Star FM Eesti\n\nStar FM Eesti on Eesti raadiojaam, mis mängib vaid Eesti muusikat.\n\nStar FM Eesti on kuuldav Haapsalus ja Läänemaal 103,8 MHz, Võrus ja Võrumaal 94,8 MHz, Rakveres ja Lääne-Virumaal 88,5 MHz, Põltsamaal ja Jõgevamaal 90,9 MHz, Tallinnas ja Harjumaal 95,8 MHz, Saaremaal 102,5 MHz, Valgas ja Valgamaal 90,8 MHz\n\nTallinn 10A DAB+ 209,936 MHz\n\nKoeru 7A DAB+ 188,928 MHz\n\nPehka 10A DAB+ 209,936 MHz\n\nTartu 5A DAB+ 174,928 MHz\n\nSeljametsa 6A DAB+ 181,936 MHz\n", "id": "ekk_Latn_201619"}
{"text": "Toome värav (Tallinn)\n\nToome värav ehk Toomvärav ehk Toompea vallivärav oli Tallinna muldkindlustusvööndi vallivärav Toompeal. Värav rajati 17. sajandi lõpul\n\nTänapäeva Toompea tänava sihil ning Falgi tee ja Komandandi tee joonel asunud värav lammutati 1860. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201620"}
{"text": "Creede\n\nCreede on linn USA-s Colorado osariigis, Minerali maakonna halduskeskus ja ainus omavalitsusüksus. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 257. Aastal 2010 oli elanikke 290. Creede on saanud nime 19. sajandi viimastel kümnenditel sealkandis tegutsenud kaevuri Nicholas C. Creede'i järgi.\n\nEsimesed valged asunikud saabusid praeguse Creede'i lähedale juba enne 19. sajandi keskpaiga. 1860. aastate lõpus avastati Creede'i lähedal esimene suur hõbedamaagisoon. 1880. aastate lõpus sai Creede'ist Colorado üks viimaseid suuri hõbedakaevandamise buumilinnu. Linna hõbedakaevandusi teenindas Denver and Rio Grande Western Railroadi raudteeliin. Sajandivahetuseks elas Creede'is ligi 1000 elanikku. Creede sai linnaõigused 19. mail 1892.\n\n1890. aastate alguses suleti osariigi Denveris paljud hasartmänguasutused, mistõttu kolisid paljud need asutused Creede'i. See tõi linnas omakorda kaasa kuritegevuse kasvu ja seal leidsid peidupaiga paljud kuulsad kurjategijad ja lindpriid, teiste seas Soapy Smith ja Robert Ford. Creede'i kuulsus jäi aga üürikeseks, sest juba 1892. aasta juunis leidis linna äripiirkonnas aset suur tulekahju. Umbes samal ajal legaliseeriti Denveris taas hasartmängurlus ja paljud ettevõtted kolisid tagasi sinna. Lisaks tabas 1893. aastal paljusid Colorado hõbedakaevanduslinnu majanduslik langus. Hõbeda hind langes ja paljud kaevandused suleti. Koos sellega hakkas elanike arv linnas vähenema.\n\nCreede'is asub 12 meetrit pikk ja üle 270 kg kaaluv alumiiniumist kahvliskulptuur Creede Fork, mis on tuntud \"Maailma suurima kahvlina\". See avati 2012. aastal ning sellest on saanud kohalik vaatamisväärsus.\n", "id": "ekk_Latn_201621"}
{"text": "I Love You Always Forever\n\n\"I Love You Always Forever\" on Walesi laulja Donna Lewise debüütsingel tema debüütalbumilt \"Now in a Minute\" (1996). Laulu kirjutas Lewis ning produtseerisid Lewis ja Kevin Killen, see ilmus albumi esiksinglina USA-s 7. mail 1996 ja Ühendkuningriigis 26. augustil 1996. Laul on inspireeritud H.E. Batesi romaanist Love for Lydia, millest refrään on võetud.\n", "id": "ekk_Latn_201622"}
{"text": "Tšulõmid\n\nTšulõmid, ka tšulõmitatarlased, on Venemaal Siberis elav turgi rahvas, kes kõnelevad tšulõmi-tatari ja vene keelt. Nad on nimetuse saanud Obi lisajõe Tšulõmi järgi, mille ääres nad elutsevad. Nad on arvatud Venemaa väiksearvuliste põlisrahvaste hulka.\n\nNad elavad peamiselt Tomski oblasti Teguldeti rajoonis, eriti selle keskuses Teguldeti külas, lisaks Krasnojarski krai Tjuhteti rajoonis.\n\nAastatel 1971–1984 sõlmitud tšulõmmide abieludest oli 55% puhul abikaasaks teise rahvuse esindaja. 2002. aasta Venemaa rahvaloenduse järgi elas riigis 656 tšulõmmi (54 neist elas linnades), kellest 77 kõneles tšulõmi-tatari keelt. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil oli tšulõmmide arv vähenenud 355-le, kusjuures keeleoskajaid oli nende hulgas 44.\n\n\"Tšulõmitatarlased\" on rahvale venelaste antud nimetus. Omanimetus lähtub hõimunimetustest Küärük, Kezik, Melez.\n", "id": "ekk_Latn_201623"}
{"text": "Gouves\n\nGouves on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub 9,7 km Arrasist läänes, teede D56 ja C5 ristumiskoha ümbruses, väikese Gy jõe orus.\n", "id": "ekk_Latn_201624"}
{"text": "Täpik\n\nTäpik (Argynnis) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv perekond päevaliblikaid.\n\nPerekonda kuulub umbes 40 liiki. Alamperekonna Speyeria liigid eraldatakse vahel iseseisvasse perekonda.\n", "id": "ekk_Latn_201625"}
{"text": "Pseudovene stiil\n\nUusvene stiil ehk pseudovene stiil (vene keeles псевдорусский стиль, неорусский стиль, русско-византийский стиль) on katustermin reale stiilidele, mis tekkisid Venemaa historitsismis 19. sajandi teisel veerandil. Uusvene stiili iseloomustab lähtumine Venemaa ajaloolisest arhitektuurist, eelkõige Peetri-eelse Venemaa arhitektuuri ja Bütsantsi arhitektuuri elementide eklektiline kombineerimine ja segamine.\n\nUusvene arhitektuuristiili tõus langeb kokku ajaga, mil 19. sajandi Euroopas taastekkis huvi rahvusliku arhitektuuri vastu. Selles stiilis ehitised kujutavad endast Venemaa ajaloolise arhitektuuripärandi interpretatsioone ja stilisatsioone. Pole õige nimetada seda vanavene või vene stiiliks, sest enamik uusvene stiilis töötanud arhitekte ei rekonstrueerinud ega kasutanud mineviku arhitektuuritraditsioone, vaid ühendasid ajaloolise arhitektuuri üksikuid elemente muude rahvusvaheliste neostiilidega, 19.–20. sajandi vahetusel ka juugendstiili vormikeelega.\n", "id": "ekk_Latn_201626"}
{"text": "Fabrizio Angileri\n\nFabrizio Germán Angileri (sündinud 15. märtsil 1994 Junínis) on Argentina jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis Getafe.\n\nArgentina kõrgliigas debüteeris ta 2013. aasta veebruaris Godoy Cruzi meeskonnas. Aastatel 2019–2022 mängis ta Argentina kõrgliigaklubis River Plate. 2021. aastal tuli ta River Plate'iga Argentina meistriks.\n\n2022. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Getafega.\n", "id": "ekk_Latn_201627"}
{"text": "Toila-Oru Issandamuutmise kirik\n\nToila-Oru Issandamuutmise kirik oli 1899. aastal Vene suurkaupmehe Grigori Jelissejevi Toila-Oru lossi ansamblisse ehitatud õigeusu kirik.\n\nKirik demonteeriti 1935. aastal, kui loss kujundati riigivanema suveresidentsiks.\n\nKiriku arhitekt oli Jelissejevite perekonnaarhitekt, kunstiteadlane ja kirjastaja Gavril Baranovski. Uusvene stiilis kirik oli mõõtmetelt väike, kompaktse üldlahendusega ja viie saleda torniga katusel. Hoone nurka oli liidetud kirikust vaid veidi kõrgem neljatahuline kellatorn. Kirik valmis vaid kahe kuuga ja selle pühitses 16. augustil 1899 Riia ja Miitavi ülempiiskop Agafangel.\n", "id": "ekk_Latn_201628"}
{"text": "Cheick Doucouré\n\nCheick Oumar Doucouré (sündinud 8. jaanuaril 2000 Bamakos) on Mali jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Inglismaa Premier League'i klubis Crystal Palace ja Mali jalgpallikoondises.\n\nTa alustas jalgpalli mängimist kodumaal, kui liitus 2009. aastal Bamakos jalgpalliakadeemiaga JMG Academy.\n\n2018. aastal liitus ta Prantsusmaa klubiga Lens. Alates hooajast 2018/19 kuulus ta Lensi põhikoosseisu. Aastatel 2020–2022 mängis ta Lensiga kaks hooaega Prantsusmaa kõrgliigas.\n\n2022. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Crystal Palace'iga.\n\nMali jalgpallikoondises debüteeris 17. novembril 2018 Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmängus Gaboni vastu. Ta kuulus Mali koondisse 2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_201629"}
{"text": "Ido Cohen\n\nIdo Cohen (heebrea keeles עידו כהן; sündinud 16. augustil 2001 Tel Avivis) on Iisraeli võidusõitja, kes võistleb 2022. aasta FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel Jenzer Motorspordis.\n", "id": "ekk_Latn_201630"}
{"text": "Kaylen Frederick\n\nKaylen Frederick (sündinud 4. juunil 2002 Marylandi osariigis Potomacis) on Ameerika autosõitja, kes võistleb hetkel FIA Vormel 3 Meistrivõistlustel Hitech Grand Prix'l. Ta oli viimane Briti Vormel 3 Meistrivõistlustel meister 2020. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201631"}
{"text": "Vitali Deineha\n\nVitali Deineha (sündinud 25. oktoobril 1983 Kiievis) on Ukraina vabatahtlik ja ühiskonnategelane, heategevusfondi Naase Elusalt ja meediaprojekti Ukrainian Witness asutaja. Veebruarist kuni septembrini 2023 oli ta Ukraina kaitseministri asetäitja digiarengu küsimustes.\n", "id": "ekk_Latn_201632"}
{"text": "Ukrainian Witness\n\nUkrainian Witness (ka Український свідок) on Ukraina meediaprojekt, mis loodi märtsis 2022 pärast Venemaa täiemahulise rünnaku algust.\n", "id": "ekk_Latn_201633"}
{"text": "Eesti Varude Keskus\n\nAS Eesti Varude Keskus (EVK; inglise keeles Estonian Stockpiling Agency, ESPA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kuuluv Eesti riigiettevõte, mis tegeleb riigile hädaolukordades vajalike elutähtsate kaupade varumise, hoiustamise ja kasutusele võtmise korraldamisega.\n\nEttevõte loodi 11. märtsil 2021 valitsuses kinnitatud hädaolukorra seaduse muudatusega senise Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri (OSPA) baasil. Kui OSPA tegeles vaid kütusevarudega, siis EVK pädevusse kuuluvad näiteks ka toit, ravimid ja isikukaitsevahendid. EVK alustas tööd 1. juulil 2021.\n", "id": "ekk_Latn_201634"}
{"text": "Lielkaļi\n\nLielkaļi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Galgauska vallas.\n\nKüla asub valla edelaosas. Looduskaitse all on külas kasvav pärn.\n", "id": "ekk_Latn_201635"}
{"text": "Plēķi\n\nPlēķi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Galgauska vallas.\n\nKüla asub valla põhjaosas. Asulast idas asub Plēķi tiik.\n", "id": "ekk_Latn_201636"}
{"text": "Rimstavas\n\nRimstavas on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas Galgauska vallas.\n\nKüla asub valla kaguosas, Riiast 180, piirkonna keskusest Gulbenest 13 ja valla keskusest Galgauskast 8 km kaugusel. Küla jääb merepinnast 130 meetri kõrgusele.\n\nRimstavas kujunes teise maailmasõja järgsetel aastatel kui kolhoosi Kopdarbība keskasula. Külas on Rimstavase bussipeatus.\n\nAastal 2017 oli külas 90 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 78.\n", "id": "ekk_Latn_201637"}
{"text": "Musteri\n\nMusteri on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Galgauska vallas.\n\nKüla asub valla lääneosas endise Ieriķi–Gulbene–Abrene raudtee ääres. Asulas on Zāģētava bussipeatus.\n\nMusteri jääb Tirza jõe ja Galgauska veskijärve kaldale. Looduskaitse all on külas kasvav kask.\n", "id": "ekk_Latn_201638"}
{"text": "Galgauskas muiža\n\nGalgauskas muiža (ka Muiža, vanasti Galgauska või Galgovska, tõlkes Galgauska mõis) on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Galgauska vallas.\n\nKüla asub valla keskosas Tirza jõe kaldal. Asula on kujunenud endise Galgauska mõisa keskuse juurde.\n\nGalgauska mõisakompleks (sealhulgas tootmishoone ja möldri maja),ning Galgauska õigeusu kirik on kohaliku kaitse all olevad kultuurimälestised.\n\nLooduskaitse all on külas kasvav elupuu ümbermõõduga 1,55 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_201639"}
{"text": "Gouy-en-Ternois\n\nGouy-en-Ternois on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nVäike põllumajandusküla asub 27 km Arrasist läänes, tee D82 ääres.\n", "id": "ekk_Latn_201640"}
{"text": "Tūjas\n\nTūjas on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Jaungulbene vallas.\n\nKüla asub Riiast 202 km kaugusel valla kaguosas, Ušursi järve põhjakaldal.\n", "id": "ekk_Latn_201641"}
{"text": "Obrava\n\nObrava (ka Obrova) on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Jaungulbene vallas.\n\nKüla asub Riiast 202 km kaugusel valla lõunaosas.\n", "id": "ekk_Latn_201642"}
{"text": "Aduliena\n\nAduliena on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas Jaungulbene vallas.\n\nKüla asub valla lääneosas. Küla on saanud nime Tirza valda jääva Aduliena järve järgi. Külas on Aduliena ja Sveķu skola bussipeatus.\n\n1997. aastal oli külas 128 elanikku, 2000. aastal 107.\n", "id": "ekk_Latn_201643"}
{"text": "Clément Grenier\n\nClément Jean Camille Grenier (sündinud 7. jaanuaril 1991 Annonay's) on Prantsusmaa jalgpallur, kes mängib ründava poolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis Mallorca.\n\n2002. aastal liitus ta Lyoni Olympique'i noorteakadeemiaga. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Prantsusmaa kõrgliigas hooajal 2009/10. Alates hooajast 2011/12 kuulus ta Lyoni põhikoosseisu. 2012. aastal võitis ta Lyoniga Prantsusmaa karikafinaali ja superkarika. Hooaja 2016/17 teises pooles oli ta Lyonist laenul Itaalia kõrgliigaklubis AS Roma.\n\n2018. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Prantsusmaa kõrgliigaklubiga Guingamp. Sama aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu Prantsusmaa kõrgliigaklubiga Rennesi Stade. 2019. aastal võitis ta klubiga Prantsusmaa karikavõistlused.\n\n2022. aasta märtsis sõlmis ta lepingu Mallorcaga.\n\nAastatel 2009–2012 mängis Grenier Prantsusmaa noortekoondistes. 2011. aastal saavutas ta Prantsusmaa kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel neljanda koha. Prantsusmaa jalgpallikoondises mängis ta aastatel 2013–2014 kokku viis korda. 2014. aasta mais nimetati ta 2014. aasta maailmameistrivõistlustel osalevasse Prantsusmaa koondisse, kuid vigastuse tõttu pidi ta kohast loobuma ja ta asendati Morgan Schneiderliniga.\n", "id": "ekk_Latn_201644"}
{"text": "Konstantinos Laskaris\n\nKonstantinos Laskaris (kreeka keeles Κωνσταντίνος Λάσκαρις; 1170–1205) oli arvatavasti Bütsantsi keiser mõned kuud ajavahemikus 1204–1205. Vahel viidatakse talle kui Konstantinos XI, ent seda numbrit kasutatakse eelkõige siiski Bütsantsi viimase keisri Konstantinos XI Palaiologose puhul.\n", "id": "ekk_Latn_201645"}
{"text": "Alfa Romeo Vormel 1-s\n\nItaalia mootorivalmistaja Alfa Romeo on Vormel 1 sarjas osalenud mitu korda. Praegu osalevad nad Alfa Romeo F1 Team Orlen nime all. Võistkonda haldab Sauber Motorsport AG. Mark on kohati osalenud nii konstruktorina kui ka jõuallikatarnijana ja hooaegade vahel ning alates . aastast kommertspartnerina. Alfa Romeo esimesed tehasesõitjad tulid kaheks esimeseks maailmameistriks: Nino Farina . aastal ja Juan Manuel Fangio . aastal. Pärast sellist edu otsustas Alfa Romeo Vormel 1-st loobuda.\n\n1960-ndatel polnud ettevõttel olulist kohalolekut sarjas, sellegipoolest mõned eravõistkonnad kasutasid oma autodes Alfa Romeo mootoreid. Järgmisel kümnendi alguses toetas Alfa Romeo nende tehasesõitjat Andrea de Adamichit modifitseeritud 3-liitrise V8-mootoriga Alfa Romeo Tipo 33/3 sportautost Adamichi McLareni () and Marchi () jaoks. Kumbki kombinatsiooni punkte ei toonud.\n\nKümnendi keskpaigas arendas Alfa Romeo insener Carlo Chiti uue 12-silindrise reasmootori, mis oli 1975. aasta sportautode maailmameistrivõistlustel väga edukas. Brabhami võistkonna omanik Bernie Ecclestone veenis Alfa Romeot neile mootoreid tasuta tarnima . aasta hooajaks. Kuigi Brabham-Alfa Romeo esimene hooaeg oli tagasihoidlik, siis ja hooaegadel võtsid nende autod 14 poodiumikohta, nende hulgaks kaks Niki Lauda etapivõitu.\n\nEttevõtte spordiosakond Autodelta naasis tehasetiimina . aastal. Teine periood konstruktorina oli vähem edukas kui esimene. Tagasitulekust kuni hilisema uuesti lahkumisena . aasta hooaja järel, Alfa Romeo tehasesõitjad ei võitnud ühtegi sõitu ja võistkond ei lõpetanud konstruktorite karikas kunagi kõrgemal, kui kuuendal kohal. Mootoreid tarniti ka Osella võistkonnale aastatel –, aga nemad teenisid ainult kaks punkti konstruktorite arvestuses.\n\nAlfa Romeo logo naasis Vormel 1 sarja 2015. aastal Scuderia Ferrari autodel. 2017. aastal teatas Alfa Romeo, et nendest saab järgmisest hooajast Sauberi nimisponsor ja teevad suuremat tehnilist ja kommertskoostööd. Võistkond naasis Vormel 1 sarja . aastal, kui Sauber nimetati ümber Alfa Romeoks.\n\nAlates 2022. aastast on Saksamaa sporditarvete ettevõte Puma Alfa Romeo suursponsor.\n", "id": "ekk_Latn_201646"}
{"text": "Ušuri\n\nUšuri on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Jaungulbene vallas.\n\nKüla asub valla kaguosas, Ušursi järve läänekaldal. Looduskaitse all on külas kasvav tamm ümbermõõduga 4,82 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_201647"}
{"text": "Agrumi\n\nAgrumi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Jaungulbene vallas.\n\nKüla asub valla põhjaosas. Seal on Agrumi bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201648"}
{"text": "Institut des hautes études scientifiques\n\nInstitut des hautes études scientifiques on Pariisis asuv Prantsusmaa teadus- ja õppeasutus, mille asutas 1958. aastal ettevõtja ja matemaatik Léon Motchane koos Robert Oppenheimeri ja Jean Dieudonné abiga.\n\nInstitut des hautes études scientifiques'i peetakse Prantsusmaa kõige mainekamaks teadusasutuseks. See on pühendunud ainuüksi uurimistööle, üliõpilaskond puudub. Loengukursused on kõigile avatud ja tasuta. Kool ei väljasta diplomeid ega teaduskraade.\n", "id": "ekk_Latn_201649"}
{"text": "Siladzirnavas\n\nSiladzirnavas on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Jaungulbene vallas.\n\nKüla asub valla keskosas, Liede jõe ääres ja Siladzirnavase järve lõunakaldal. Asulas on Siladzirnavase bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201650"}
{"text": "Pauri\n\nPauri on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Jaungulbene vallas.\n\nKüla asub valla lääneosas Vijata jõe ääres. Seal asub Pauri bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201651"}
{"text": "Kaipi\n\nKaipi on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Jaungulbene vallas.\n\nKüla asub valla edelaosas Grīvupīte oja ääres. Asulas on Līkumi ja Kaipi bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201652"}
{"text": "Mall:F1R2022\n\n| SAU = 14 | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 10 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = 11 | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 9 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 18 | ESP2 = ESP\n\n| MON = Ret | MON2 = MON\n\n| AZE = 12 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 13 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = Ret | GBR2 = GBR\n\n| AUT = 12 | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 13 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 17 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 10 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 12 | NED2 = NED\n\n| ITA = WD | ITA2 = ITA\n\n| SIN = Ret | SIN2 = SIN\n\n| JPN = Ret | JPN2 = JPN\n\n| USA = 13 | USA2 = USA\n\n| MXC = 12 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 15 | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 13 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = Ret | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 17 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = Ret | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 11 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 9 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 7 | MON2 = MON\n\n| AZE = 7 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 9 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = 5 | GBR2 = GBR\n\n| AUT = 10 | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 6 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 8 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 5 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 6 | NED2 = NED\n\n| ITA = Ret | ITA2 = ITA\n\n| SIN = Ret | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 7 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 7 | USA2 = USA\n\n| MXC = 19 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 5 | SAP2 = SAP\n\n| ABU = Ret | ABU2 = ABU\n\n| SAU = Ret | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 8 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 7 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 6 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 9 | MON2 = MON\n\n| AZE = 11 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 7 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = Ret | GBR2 = GBR\n\n| AUT = 11 | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 14 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 20 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = Ret | BEL2 = BEL\n\n| NED = Ret | NED2 = NED\n\n| ITA = 13 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = 11 | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 15 | JPN2 = JPN\n\n| USA = Ret | USA2 = USA\n\n| MXC = 10 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 9 | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 15 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = 8 | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 9 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = 12 | EMI2 = EMI\n\n| MIA = Ret | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 13 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 11 | MON2 = MON\n\n| AZE = 5 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 14 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = Ret | GBR2 = GBR\n\n| AUT = 15 | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 12 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 12 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 9 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 11 | NED2 = NED\n\n| ITA = 8 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = 10 | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 18 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 14 | USA2 = USA\n\n| MXC = 11 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 14 | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 14 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = 10 | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 4 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = 13 | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 6 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 5 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 8 | MON2 = MON\n\n| AZE = 4 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 3 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = | GBR2 = GBR\n\n| AUT = | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 2 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = | HUN2 = HUN\n\n| BEL = Ret | BEL2 = BEL\n\n| NED = 4 | NED2 = NED\n\n| ITA = 5 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = 9 | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 5 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 2 | USA2 = USA\n\n| MXC = 2 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 18 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = 12 | SAU2 = SAU\n\n| SAU = Ret | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 16 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = 16 | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 14 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 16 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 15 | MON2 = MON\n\n| AZE = 15 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 16 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = 12 | GBR2 = GBR\n\n| AUT = Ret | AUT2 = AUT\n\n| FRA = Ret | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 18 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 18 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 18 | NED2 = NED\n\n| ITA = 15 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = Ret | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 9 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 17 | USA2 = USA\n\n| MXC = 18 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 16 | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 19 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = | SAU2 = SAU\n\n| AUS = | AUS2 = AUS\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| MIA = | MIA2 = MIA\n\n| ESP = | ESP2 = ESP\n\n| MON = | MON2 = MON\n\n| AZE = | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 5 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = 4 | GBR2 = GBR\n\n| AUT = | AUT2 = AUT\n\n| FRA = | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 6 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 6 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 3 | NED2 = NED\n\n| ITA = | ITA2 = ITA\n\n| SIN = | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 3 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 3 | USA2 = USA\n\n| MXC = 6 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 2 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = 9 | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 14 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 16 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 17 | ESP2 = ESP\n\n| MON = Ret | MON2 = MON\n\n| AZE = Ret | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 17 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = 10 | GBR2 = GBR\n\n| AUT = | AUT2 = AUT\n\n| FRA = Ret | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 16 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 16 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 15 | NED2 = NED\n\n| ITA = 16 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = 12 | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 14 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 9 | USA2 = USA\n\n| MXC = 17 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 17 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = 7 | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 5 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| MIA = Ret | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 8 | ESP2 = ESP\n\n| MON = | MON2 = MON\n\n| AZE = 9 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 15 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = 6 | GBR2 = GBR\n\n| AUT = 7 | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 7 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 7 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 12 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 7 | NED2 = NED\n\n| ITA = 7 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = 4 | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 10 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 6 | USA2 = USA\n\n| MXC = 9 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = | SAP2 = SAP\n\n| ABU = | ABU2 = ABU\n\n| SAU = 6 | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 7 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = 14 | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 8 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 7 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 12 | MON2 = MON\n\n| AZE = 10 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 6 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = Ret | GBR2 = GBR\n\n| AUT = | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 8 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 9 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 7 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 9 | NED2 = NED\n\n| ITA = 11 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = Ret | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 4 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 11 | USA2 = USA\n\n| MXC = 8 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 8 | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 7 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 2 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 4 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = | ESP2 = ESP\n\n| MON = 1 | MON2 = MON\n\n| AZE = | AZE2 = AZE\n\n| CAN = Ret | CAN2 = CAN\n\n| GBR = 2 | GBR2 = GBR\n\n| AUT = | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 4 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 5 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 2 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 5 | NED2 = NED\n\n| ITA = | ITA2 = ITA\n\n| SIN = 1 | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 2 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 4 | USA2 = USA\n\n| MXC = 3 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 3 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = Ret | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 6 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 13 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 12 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 13 | MON2 = MON\n\n| AZE = 8 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 11 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = 13 | GBR2 = GBR\n\n| AUT = 9 | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 9 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 15 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 15 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 17 | NED2 = NED\n\n| ITA = Ret | ITA2 = ITA\n\n| SIN = 5 | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 11 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 16 | USA2 = USA\n\n| MXC = 7 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = Ret | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 9 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = 5 | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 3 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = 4 | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 5 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 3 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 5 | MON2 = MON\n\n| AZE = 3 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 4 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = Ret | GBR2 = GBR\n\n| AUT = | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 3 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 4 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 2 | NED2 = NED\n\n| ITA = 3 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 8 | JPN2 = JPN\n\n| USA = | USA2 = USA\n\n| MXC = | MXC2 = MXC\n\n| SAP = | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 5 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = 3 | SAU2 = SAU\n\n| AUS = Ret | AUS2 = AUS\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 3 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 4 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 2 | MON2 = MON\n\n| AZE = Ret | AZE2 = AZE\n\n| CAN = | CAN2 = CAN\n\n| GBR = | GBR2 = GBR\n\n| AUT = | AUT2 = AUT\n\n| FRA = | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 4 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = | BEL2 = BEL\n\n| NED = 8 | NED2 = NED\n\n| ITA = 4 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = 3 | SIN2 = SIN\n\n| JPN = Ret | JPN2 = JPN\n\n| USA = | USA2 = USA\n\n| MXC = 5 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 4 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = WD | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 13 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = 17 | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 15 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 14 | ESP2 = ESP\n\n| MON = Ret | MON2 = MON\n\n| AZE = 14 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = Ret | CAN2 = CAN\n\n| GBR = 8 | GBR2 = GBR\n\n| AUT = 6 | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 15 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 14 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 17 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 13 | NED2 = NED\n\n| ITA = 12 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = 13 | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 17 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 15 | USA2 = USA\n\n| MXC = 16 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 13 | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 16 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = 13 | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 12 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = 10 | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 10 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 15 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 14 | MON2 = MON\n\n| AZE = 16 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 10 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = 11 | GBR2 = GBR\n\n| AUT = 13 | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 10 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 11 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 11 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 10 | NED2 = NED\n\n| ITA = Ret | ITA2 = ITA\n\n| SIN = 6 | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 12 | JPN2 = JPN\n\n| USA = Ret | USA2 = USA\n\n| MXC = 15 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 10 | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 8 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = DNS | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 15 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = 7 | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 12 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 10 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 17 | MON2 = MON\n\n| AZE = 13 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = Ret | CAN2 = CAN\n\n| GBR = 14 | GBR2 = GBR\n\n| AUT = 16 | AUT2 = AUT\n\n| FRA = Ret | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 19 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 13 | BEL2 = BEL\n\n| NED = Ret | NED2 = NED\n\n| ITA = 14 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = Ret | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 13 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 10 | USA2 = USA\n\n| MXC = Ret | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 17 | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 11 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = 1 | SAU2 = SAU\n\n| AUS = Ret | AUS2 = AUS\n\n| EMI = 1P ¹ F | EMI2 = EMI\n\n| MIA = | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 1 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 3 | MON2 = MON\n\n| AZE = 1 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = | CAN2 = CAN\n\n| GBR = 7 | GBR2 = GBR\n\n| AUT = 2P ¹ F | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 1 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 1 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = | BEL2 = BEL\n\n| NED = | NED2 = NED\n\n| ITA = 1 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = 7 | SIN2 = SIN\n\n| JPN = | JPN2 = JPN\n\n| USA = 1 | USA2 = USA\n\n| MXC = | MXC2 = MXC\n\n| SAP = | SAP2 = SAP\n\n| ABU = | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 8 | EMI2 = EMI\n\n| MIA = 17 | MIA2 = MIA\n\n| ESP = 11 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 10 | MON2 = MON\n\n| AZE = 6 | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 12 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = 9 | GBR2 = GBR\n\n| AUT = 17 | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 11 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 10 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 8 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 14 | NED2 = NED\n\n| ITA = Ret | ITA2 = ITA\n\n| SIN = 8 | SIN2 = SIN\n\n| JPN = 6 | JPN2 = JPN\n\n| USA = 8 | USA2 = USA\n\n| MXC = 14 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 11 | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 10 | ABU2 = ABU\n\n| SAU = 11 | SAU2 = SAU\n\n| AUS = 11 | AUS2 = AUS\n\n| EMI = 15 | EMI2 = EMI\n\n| MIA = Ret | MIA2 = MIA\n\n| ESP = Ret | ESP2 = ESP\n\n| MON = 16 | MON2 = MON\n\n| AZE = Ret | AZE2 = AZE\n\n| CAN = 8 | CAN2 = CAN\n\n| GBR = Ret | GBR2 = GBR\n\n| AUT = 14 | AUT2 = AUT\n\n| FRA = 16 | FRA2 = FRA\n\n| HUN = 13 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 14 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 16 | NED2 = NED\n\n| ITA = 10 | ITA2 = ITA\n\n| SIN = Ret | SIN2 = SIN\n\n| JPN = | JPN2 = JPN\n\n| USA = 12 | USA2 = USA\n\n| MXC = 13 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 12 | SAP2 = SAP\n\n| ABU = 12 | ABU2 = ABU\n", "id": "ekk_Latn_201653"}
{"text": "Grīvas\n\nGrīvas on küla (mazciems) Lätis Gulbene piirkonnas Jaungulbene vallas.\n\nKüla asub valla edelaosas Grīvupīte oja ääres.\n", "id": "ekk_Latn_201654"}
{"text": "Aleksander Tulk\n\nAleksander Tulk (25. august 1929 Narva – 22. mai 1990 Tallinn) oli eesti allveesportlane, treener ja õpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_201655"}
{"text": "Krapa\n\nKrapa on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas Daukstese vallas.\n\nKüla asub valla lääneosas, Riiast 185, piirkonna keskusest Gulbenest 9 ja valla keskusest Starist 5 km kaugusel. Krapa jääb merepinnast 145 meetri kõrgusele. Külas on Krapas centrsi ja Krapa bussipeatus.\n\nKrapa on kujunenud endise Krapa mõisa (Kroppenhof) keskuse juurde. Krapa mõisakompleks (laut, ait ja mõisavalitseja maja) on kohaliku kaitse all olevad muinsusmälestised. Riikliku kaitse all on Krapa linnamägi.\n\nLooduskaitse all on Krapa tamm, Krapa saar ja Skujiņase saar.\n\n2017. aastal oli külas 86 elanikku, 2022. aastal 73.\n", "id": "ekk_Latn_201656"}
{"text": "Suur Kremli palee\n\nSuur Kremli palee (vene keeles Большой Кремлёвский дворец) on administratiivhoone Moskva Kremlis Venemaal, ehitatud aastail 1837–1849 Borovitsi künkale, kus alates 14. sajandist oli asunud Moskva suurvürstide mõis. Hoone on pseudovene stiilis, selle projekteeris arhitektide töörühm Konstantin Thoni juhtimisel (kes on ühtlasi ka Relvapalati ja Lunastaja Kristuse katedraali arhitekt). Hoone pidi rõhutama Venemaa isevalitsuse suurust ja võimu.\n", "id": "ekk_Latn_201657"}
{"text": "Daukstes\n\nDaukstes on küla (vidējciems) Lätis Gulbene piirkonnas Daukstese vallas.\n\nKüla asub valla idaosas, Riiast 198, piirkonna keskusest Gulbenest 12 ja valla keskusest Starist 6,5 km kaugusel. Küla jääb merepinnast 110 meetri kõrgusele Audīle jõe kaldale. Dauksteses on postkontor ja raamatukogu, seal asub Daukstese bussipeatus. Aastani 2016 oli külas ka põhikool.\n\nDaukstes rajati II maailmasõja järgsetel aastatel kui kolhoosi Uzvara keskasula.\n\nLooduskaitse all on tamm ümbermõõduga 4,33 meetrit.\n\nAastal 2017 oli külas 88 elanikku. Aastal 2022 oli elanikke 81.\n", "id": "ekk_Latn_201658"}
{"text": "Mitmetaktiline paus\n\nMitmetaktiline paus (inglise keeles multi-measure rest, multiple bar rest, saksa keeles Mehrtaktpause) on muusikas paus, mis vältab kaks või rohkem tervet takti. Mitmetaktiline paus on levinud orkestriteoste partiides, kus on tavaline, et kõik pillid ei mängi kogu aeg teose algusest lõpuni.\n\nMitmetaktilist pausi on noodikirjas märgitud erinevalt. Üks tänapäeval levinud märkimisviis koosneb pikast paksust mõlemas otsas seriifidega horisontaaljoonest noodijoonestiku keskmisel joonel ja arvust selle kohal, mis märgib pausi taktide hulka.\n\nJuhul, kui mitmetaktilise pausi ajal muutub helistik või taktimõõt, tuleb selguse mõttes paus noodikirjas vastavalt mitmeks osaks jagada. Samuti tuleb paus jagada pausi jooksul esineva kahekordse taktijoone korral.\n", "id": "ekk_Latn_201659"}
{"text": "Briči\n\nBriči on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Daukstese vallas.\n\nKüla asub valla edelaosas, Mārki Suursoo kaguserval. Küla eraldab soost Nidrīte jõgi. Soo on looduskaitse all, kaitse all on ka külas kasvav tamm ümbermõõduga 4,84 meetrit.\n\nKülas on Jaunsētase, Briči ja Priedkalni bussipeatus.\n\nPriedkalni muinaskalmed on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201660"}
{"text": "Elstes\n\nElstes on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Gulbene piirkonnas Daukstese vallas.\n\nElstes asub valla keskosas. Külla jäi Pļaviņase–Gulbene raudteel asunud Elste raudteepeatus. Seal asub Elstese bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201661"}
{"text": "Theodor Gehlhaar\n\nCarl Theodor Gehlhaar (1805 Limbaži – 1871 Limbaži) oli baltisaksa graafik, maalija ning apteeker.\n", "id": "ekk_Latn_201662"}
{"text": "Lejasandži\n\nLejasandži on küla (mazciems ) Lätis Gulbene piirkonnas Daukstese vallas.\n\nLejasandži asub valla lääneosas Pļaviņase–Gulbene raudtee ääres. Külas kasvav Elstese saar ümbermõõduga 4,6 meerit on looduskaitse all. Asulas on Elstes krustojumsi ja Pastsi bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201663"}
{"text": "S-350\n\n50R6A S-350 Vitjaz (vene keeles С-350 Витязь) on Venemaa keskmaa õhutõrjesüsteem, mille arendas välja GSKB Almaz-Antei. GRAU indeks 50R6A.\n\nSee on mõeldud välja vahetama vanemaid S-300PS süsteeme.\n", "id": "ekk_Latn_201664"}
{"text": "Gouy-sous-Bellonne\n\nGouy-sous-Bellonne on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub 24 km Arrasist idas, teede D956 ja D45 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_201665"}
{"text": "Uus evangeelium\n\n\"Uus evangeelium\" on Voldemar Õuna 1953. aastal Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandel ilmunud kaheosaline romaan.\n\nRomaanis kirjeldatakse vene okupatsiooni saabumist Eestisse ja kommunistide võtteid vaba rahva murdmisel ja hävitamisel ajaperioodil 1939–1941. Romaani tegevus leiab aset valdavalt Tallinnas ning kirjeldatud on võimu ülevõtmist riigiameteis ja kohtusüsteemis. Esimese köite tegevus hõlmab Nõukogude Liidu sõjalist sissetungi Eestisse ja iseseisva riigi hävitamist. Vaadeldav ajaperiood algab baaside lepinguga ning lõpeb esimese aastaga okupatsioonivõimude all, kui Eesti Wabariigist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Teises osas jätkub esimese punase aasta laiahaardeline kirjeldus. Järjest suurenev surve inimestele, valepropaganda, halvenev majanduslik olukord, NKVD haare inimeste ümber kulmineerub juuniküüditamise ja sõja ning Saksa okupatsioonivõimu saabumisega. Autor on oma ametikoha tõttu toimuvaga hästi kursis ja enam-vähem kõik ka ise läbi teinud. Voldemar Õuna \"Uut evangeeliumi\" on peetud eesti kirjanduses üheks jõulisemaks selle perioodi kujutuseks.\n\nÜle piiri voolanud kommunismiehitajad tõid siia sotsialistliku elukorralduse, mille põhikoostisosadeks olid vale, totaalne jälitamine, hirm, karistamine, kõige ja kõigi enneolnu vihkamine, õigusemõistmine lähtuvalt revolutsioonilisest südametunnistusest proletaarliku viha põhimõtetel. Õun kirjeldab loomavagunite juures askeldavat küüditamise korraldajat: \"See mees oli kahekümneviieaastase kurjuse kultiveerimise produkt. Ta kasvatus käskis vihata inimest, kes oma meelelaadilt erineb sellest, kes vihkab. Sa pead vihkama oma vaenlast, õpetas suur vihkamise apostel talle, kuni ta tahe muutus seotuks ja kasvatus vajutas oma pitsati ta mõistusele. ... temal ei võinud olla mingit konkreetset põhjust vihata neid inimesi, sest ükski neist ei olnud teda millegagi solvanud. Tema viha oli puhas ja püha nõukogude viha, see oli evangeelium, mida suur Lenin oli õpetanud ja veel suurem Stalin täiendanud. Nii puhast viha võis oma südames kanda vaid nõukogude inimene, kes oli sündinud ja kasvanud nõukogude õhus. ... See maa ei olnud vilets ega nälgiv, ta oli hoopis hästitoidetud ja jõukas ... need annid, imelik küll, tekitasid, õigemini õhutasid truus nõukogude funktsionääris viha maa vastu, mis oli talle seda kõike võimaldanud. Ta vihkas neid oma ausa nõukogude hingega kui petiseid ja nautis hirmu ja õudust ja arusaamatust nende nägudel ...\"\n\nInimeste saatuse määras kellegi poolt kuuldud ettevaatamatult poetatud lause või mõte. \"Majanduslikus aruandes tuli jälgida iga sule, iga pliiatsi, iga aktiõmblemise nõela saatust ta sissetuleku momendist kuni surmani, aga inimest võis kinni panna täiesti oma ärenägemise järgi.\" Eks oli neid, kes sinisilmselt uskusid kommunismiehitajate muinasjutte sotsialismiga tulevast õnnest, aga koos uue korraga muutus kõik. Mõned muutusid rõõmuga, teised selleks, et ellu jääda, kolmandad ei muutunud ja sattusid repressiivse punavõimu haardesse. Läks vaid viiv, kui ühed olid üleval tribüünil, hõikamas palavaid loosungeid planeedi suurima geeniuse Stalini kiituseks. Need, kes all, need vaikisid, jõudes äratundmiseni, et nüüdne valitsev ladvik ehk parteilased on suures osas seltskond, kes unistas hea eluni jõuda tööd tegemata.\n\nLeninliku terroriga sunniti inimesi omaks võtma uut evangeeliumi – bolševistlikku ideoloogiat. Kes seda ei tunnistanud, sattusid punavõimu haardesse, inimeste kadumine oli igapäevane. Autod sõitsid öösiti uste ette ja viisid inimesi ära või need kadusid niisama, läksid hommikul tööle ega tulnud enam koju.\n\nKoos sotsialismi saabumisega tühjenesid kiiresti poed. Õun kirjeldab turgu ja üldse majanduse korraldust: \"... vaevalt aasta tagasi see lai kivine turu väljak oli olnud täis tunglemist. Koorem koorma ja laud laua kõrval olid seisnud kuhjatuna igasugu saadustest, mida inimene toiduks tarvitas. Ent nüüd oli kõik lage. Turg oli välja suretatud, kellelgi polnud huvi sinna midagi tuua ega müüa pakkuda, sest saadud raha eest ei saanud ta ise enam midagi osta. Sotsialism oli jõudnud oma õnnistuse maale tuua ja surmatiivad linnale laotada.\" \"Need on naiivsed inimesed, kes usuvad, et sotsialism toob õnnelikku ja jõukat elu. Sotsialism nõuab ainult, et valmistamise vahendid peavad kuuluma ühiskonnale. ... Sotsialism on õpetus varade jagamisest, aga mitte varade loomisest. ... Sotsialism on loogiliselt valeteooria, ta on järeldusest teinud eelduse ja sellepärast ta ka iial ei saa andmagi mingeid tulemusi.\"\n\nKaristus on nõukogude võimu nurgakivi. Nõukogude võim Baltikumis kuulutas algusest peale küüniliselt vägivalda ja kõigile, kes temaga liitusid, anti võimalus kedagi karistada. Stalin karistab kõiki, ka naist ja lapsi. Ždanov karistab samuti kõiki ja pakub seda võimalust teistelegi. Karistus on lummav poliitiline printsiip. Eesti elanikke karistatakse selle eest, et nad pole valinud rahvusliku enesetapu teed.\n\n\"Nad kuulutasid suurt evangeeliumi, nad tahtsid luua uue ühiskonna, tahtsid tuua maa peale õnne. Kuid nad tunnistasid vaid üht teed, mida mööda õnn vöib maa peale tulla. Kõik teised teed olid valed. Ent ilmnes, et inimesed ei tahtnud tunnustada nende ainuõiget teed, nad eelistasid õnnelikuks saada omal viisil. Nad olid üldise õnne vastased ja need tuli kõrvaldada. Et neid avastada, lõid nad spioonide võrgu. Et spioonid oleksid truud, tuli anda neile eesõigusi. Ning nad nõudsid rahvalt tunnustust, et õnn ongi juba saabunud. Nii nad loovutasid vabaduse terrorile, võrdsuse eesõigustele ja tõe valele, need moodsad Prokrustesed, kes tahtsid inimesed mahutada ühe mõõdupuu alla.\" \"Nad olid seal oma põhimõtete järgi kakskümmend aastat sotsialismi teinud ja vaeseks jäänud. Nende eksperiment oli ebaõnnestunud. See oli olnud kakskümmend aastat lootusetut võitlust inimese iseloomuga, mis ei tahtnud painduda uue teooria reeglite alla, sest ta ei olnud mehhaanika. Aga uue teooria prohvetid ei tahtnud õigeks võtta teooria ebaõnnestumist praktikas. Kui teooria ei sobinud inimestele, tuli inimesed sobitada teooriale. Mitukümmend miljonit elu, nagu asjatundjad välja olid arvestanud, olid need moodsad Prokrustesed nõukogude rahvastele maksma läinud. See oli kõigi aegade suurim bluff.\"\n\nRomaan lõpeb saksa vägede saabumisega Tallinna. \"Uus evangeelium\" annab seletuse selle kohta, miks oodati eestlaste seniseid ajaloolisi vaenlasi number üks – sakslasi – 1941. aastal Eestisse otsekui vabastajaid. Mitte keegi ei oodanud siia ei sakslasi ega natse. Oodati ainsat rohtu vene riikliku terrorismi vastu. Ühe aastaga oli Venemaast saanud Eesti vaenlane number üks.\n\nRaamatu uustrükid on Eesti Päevalehe kirjastuselt sarjas Eesti lugu (Voldemar Õun. Uus evangeelium. Eesti Päevaleht: Eesti lugu, Tallinn 2009) ning kirjastuselt Hea Lugu (Voldemar Õun. Uus evangeelium. Hea Lugu, 2019).\n", "id": "ekk_Latn_201666"}
{"text": "Graincourt-lès-Havrincourt\n\nGraincourt-lès-Havrincourt on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub 35 km Arrasist kagus, teede D15 ja C5 ristumiskoha ümbruses. Kiirteede A26 ja A2 liiklussõlm asub külast vaid 800 m kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_201667"}
{"text": "Līves (Daukstese vald)\n\nLīves on küla (mazciems ) Lätis Gulbene piirkonnas Daukstese vallas.\n\nKüla asub valla põhjaosas Āriņupīte oja kaldal. Asulas on Līvese bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201668"}
{"text": "Vienvārstes\n\nVienvārstes on küla (mazciems ) Lätis Gulbene piirkonnas Daukstese vallas.\n\nVienvārstes asub valla kirdeosas Pļaviņase–Gulbene raudtee ääres. Külas kasvav Vienvārstese tamm ümbermõõduga 7 meerit on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201669"}
{"text": "Jaunāmuiža (Līgo vald)\n\nJaunāmuiža on küla (mazciems ) Lätis Gulbene piirkonnas Līgo vallas.\n\nKüla asub valla põhjaosas Pļaviņase–Gulbene raudtee ääres.\n", "id": "ekk_Latn_201670"}
{"text": "Siltais\n\nSiltais (mõnes allikas ka Siltāji) on küla (mazciems ) Lätis Gulbene piirkonnas Līgo vallas.\n\nKüla asub valla loodeosas Pļaviņase–Gulbene raudtee ääres. Külas asub Siltaise bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201671"}
{"text": "Feel So Close\n\n\"Feel So Close\" on šoti DJ Calvin Harrise laul, mis avaldati teise singlina tema kolmandalt stuudioalbumilt \"18 Months\" (2012). Sõnade saamiseks ja eraldiseismiseks pidi Harris selle laulu juurde laulmise juurde tagasi pöörduma, olles eelnevalt teatanud, et on kontserdil laulmise lõpetanud. 2012. aasta lõpuks oli seda lugu USA-s müüdud üle 2,17 miljoni eksemplari. Kategooria:2011. aasta singlid Kategooria:Calvin Harris\n", "id": "ekk_Latn_201672"}
{"text": "Līgomuiža\n\nLīgomuiža on küla (mazciems ) Lätis Gulbene piirkonnas Līgo vallas.\n\nKüla asub valla lääneosas Asarupe jõe ääres. Külas on Varītese bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_201673"}
{"text": "My Way (Calvin Harrise laul)\n\n\"My Way\" on šoti DJ ja produtsendi Calvin Harrise laul. Lugu avaldati 16. septembril 2016. Harris teatas singlist oma Twitteri lehel viis päeva enne selle avaldamist. Sarnaselt oma eelmistele 2010. aastate singlitele \"Summer\" ja \"Feel So Close\", naaseb Harris vokalistina. See saavutas Ühendkuningriigi singlite edetabelis 4. koha. Väljaspool Ühendkuningriiki tõusis singel edetabelite esikohale Tšehhi Vabariigis ja Ungaris ning jõudis edetabeli esikümnesse Austraalias, Austrias, Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Iisraelis, Liibanonis, Hollandis, Uus-Meremaal, Norras, Paraguays, Poolas, Iirimaal, Slovakkias, Rootsis ja Šveitsis ning edetabelite esikümnes Kanadas, Taanis, Soomes, Itaalias, Portugalis ja Hispaanias.\n", "id": "ekk_Latn_201674"}
{"text": "Jaume Costa\n\nJaume Vicent Costa Jordá (sündinud 18. märtsil 1988 Valencias) on Hispaania jalgpallur, kes mängib vasakkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis RCD Mallorca.\n\nTa alustas klubikarjääri kodulinnaklubis Valencia CF. Aastatel 2007–2009 mängis ta Valencia reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt neljandas ja kolmandas liigas. Valencia põhimeeskonnas debüteeris ta 4. detsembril 2008 UEFA karikavõistluste alagrupimängus Club Brugge vastu. Hooajal 2009/10 oli ta laenul Hispaania esiliigaklubis Cádiz.\n\n2010. aasta suvel liitus ta Villarrealiga. Esimesel kahel hooajal mängis ta põhiliselt Villarreali reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas. Villarreali põhikoosseisu kuulus ta alates hooajast 2012/13. Hooajal 2019/20 oli ta Villarrealist laenul Valencias.\n\n2021. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu äsja Hispaania kõrgliigasse tõusnud Mallorcaga.\n\nAastatel 2004–2005 mängis Costa Hispaania kuni 16-aastaste ja kuni 17-aastaste koondistes.\n", "id": "ekk_Latn_201675"}
{"text": "Summer (Calvin Harrise laul)\n\n\"Summer\" on šoti DJ Calvin Harrise laul, mis avaldati 14. märtsil 2014 teise singlina tema neljandalt stuudioalbumilt \"Motion\" (2014). Sarnaselt oma varasema singliga \"Feel So Close\" ja hilisemale singlile \"My Way\", naaseb Harris vokalistina singlil \"Summer\". Juuresoleva muusikavideo režissöör on Emil Nava ja see esilinastus 6. aprillil 2014.\n\nLugu debüteeris Ühendkuningriigi singlite edetabelis esikohal, saades Harrise kuuendaks Ühendkuningriigi esinumbriks. See saavutas Billboard Hot 100 edetabelis 7. koha, olles tema esikümnes ja kokkuvõttes kolmas hitt ning 2014. aasta juuli seisuga oli see Ameerika Ühendriikides müüdud üle miljoni eksemplari. \"Summer\" on saanud Briti singli ja Briti aasta artistivideo nominatsioonid 2015. aasta Brit Awardsil.\n", "id": "ekk_Latn_201676"}
{"text": "Carlsbad\n\nCarlsbad on linn USA-s California osariigis San Diego maakonnas Santa Catalina lahe ääres. See asub Los Angelese kesklinnast 140 km kaugusel lõunas ja San Diego kesklinnast 56 km kaugusel põhjas. Carlsbad piirneb põhjas Oceanside'i, läänes Vista ja San Marcose ning lõunas Encinitase linnaga.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 114,746. Aastal 2010 oli elanikke 105 328. See on elanike arvult maakonna viies linn. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid 82,8% elanikest valged, 7,1% aasialased ja 1,3% afroameeriklased. Ladinaameeriklaste osatähtsus oli 13,3%.\n\nEsimesena uuris California lõunaosa sisemaa piirkonda 1769. aastal hispaanlaste Portolá ekspeditsioon. 1880. aastatel rajas praeguse Carlsbandi piirkonda kaevu John Frazier. Ta hakkas raudteejaamas vett pakkuma ja peagi sai see koht nimeks Frazier's Station. Mõni aeg hiljem rajati teine kaev, mille vett uurides selgus, et see sarnaneb vetega, mis on maailmas tuntud tervistava toime poolest. Tänu sellele nimetati linn Euroopas Böömimaal asuva Karlsbadi (praegune Karlovy Vary) järgi, mis on tuntud oma spaade poolest. 1880. aastate teisel poolel hakati piirkonnas ulatuslikult tegelema põllumajandusega. Muuhulgas kasvati seal tsitrusi, avokaadosid ja oliive.\n\nCarlsbad sai linnaõigused 16. juulil 1952.\n\nCarlsbadis valitseb vahemereline kliima. Talved on pehmed ja mõõdukate sademetega. Alla nulli langeb õhutemperatuur harva. Maist septembrini sajab väga harva, kuid suvekuudel võib esineda udu. Kõige soojem on ilm septembris ja oktoobris, mil Carlsbadini küündivad sisemaalt ookeani poole puhuvad kuumad Santa Ana tuuled.\n\nKeskmine sissetulek leibkonna kohta aastas on Carlsbadis umbes 105 000 dollarit, millega kuulub Carlsbad California viie jõukama linna hulka.\n\nLinnas asub 1999. aastal avatud teemapark Legoland California. 1976. aasta märtsis avati Carlsbadis California osariigi esimene rulapark. See pole küll säilinud, sest selle kohale rajati hiljem tööstuspiirkond.\n\nLinna läbib kiirtee Interstate 5.\n\nCarlsbadi sõpruslinnad on Futtsu Jaapanis (alates 1998. aastast) ja Karlovy Vary Tšehhis.\n", "id": "ekk_Latn_201677"}
{"text": "2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis\n\n2023. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis olid 33. meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis, mida korraldas Euroopa Võrkpalliliit CEV. Finaalturniir toimus neljas riigis: Itaalias, Bulgaarias, Põhja-Makedoonias ja Iisraelis. Kokku kvalifitseerus võistlustele 24 Euroopa võrkpallikoondist.\n\nEesti võrkpallikoondis kvalifitseerus finaalturniirile läbi valiksarja. Ühe võidu ja nelja kaotusega saadi alagrupis viies koht, mis andis lõppkohaks kahekümnenda.\n", "id": "ekk_Latn_201678"}
{"text": "Bhava\n\nBhava ehk olemasolu (sanskriti keeles bhava; tiibeti keeles srid pa; hiina keeles 有 you; jaapani keeles yū) on budismis oluline mõiste.\n\nOlemasolu võib budistlikus kosmoloogias olla kolmikilma sünonüüm, kuid see võib tähistada ka kujude valda või ihade valda.\n\nOlemasolu ehk saamine on sõltuvusliku tekkimise ahela 10. lüli tähenduses 'olevaks saamine'.\n\nOlemasolu sansaaras võib juba ise olla takistuseks või meelemürgiks vainsel edenemisel virgumise poole.\n", "id": "ekk_Latn_201679"}
{"text": "Sky Classics\n\nSky Classics oli ainus Eesti klassikalise muusika raadio. Levis ainult Tallinnas ja Harjumaal sagedusel 93,8.\n", "id": "ekk_Latn_201680"}
{"text": "Vaade (budism)\n\nVaade (sanskriti keeles dṛṣṭi; paali keeles diṭṭhi; tiibeti keeles lta; hiina keeles ⾒ jian; jaapani keeles ken) on budismis mõiste, mis võib olla kasutusel mitmeti.\n\n1. Vaade ehk arvamus või seisukoht, mis ei ole kooskõlas budismi õpetusega. Kõige vääramaks ja raskemini kõrvaldatavamaks peetakse vaadet iseenda (sanskriti keeles ātman) tegelikust olemasolust ehk isetuse mitte mõistmist. Põhimõtteliselt on aga kõik vaated väärad, kuna ükskõik missugusest vaatest kinnihoidmine takistab virgumist. Seetõttu peaks edasijõudnu suhtuma võrdselt kõikidesse vaadetesse ja neist järk-järgult vabanema.\n\n2. Õige vaade (sanskriti keeles samyagdṛṣṭi) on seevastu õilsa kaheksaosalise tee esimene osa.\n", "id": "ekk_Latn_201681"}
{"text": "Music for a Sushi Restaurant\n\n\"Music for a Sushi Restaurant\" on briti laulja Harry Stylesi laul tema kolmandalt stuudioalbumilt \"Harry's House\" (2022). Laulu kirjutasid Styles, Thomas Hull, Tyler Johnson ja Mitch Rowland, produtseerimisega tegelesid aga Kid Harpoon ja Johnson. Kategooria:2022. aasta laulud Kategooria:Harry Styles\n", "id": "ekk_Latn_201682"}
{"text": "Mall:F1R2020\n\n| STY = | STY2 = STY\n\n| HUN = | HUN2 = HUN\n\n| GBR = | GBR2 = GBR\n\n| 70A = | 70A2 = 70A\n\n| ESP = | ESP2 = ESP\n\n| BEL = | BEL2 = BEL | ITA = | ITA2 = ITA\n\n| TUS = | TUS2 = TUS\n\n| RUS = | RUS2 = RUS\n\n| EIF = | EIF2 = EIF\n\n| POR = | POR2 = POR\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| TUR = | TUR2 = TUR\n\n| BHR = | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 16 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = | ABU2 = ABU\n\n| STY = 4 | STY2 = STY\n\n| HUN = 5 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 8 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 5 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 8 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 6 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 15 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = 3 | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 10 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = Ret | EIF2 = EIF\n\n| POR = 12 | POR2 = POR\n\n| EMI = 15 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 7 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 3 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 6 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 4 | ABU2 = ABU\n\n| STY = 2 | STY2 = STY\n\n| HUN = 3 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 11 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = | 70A2 = 70A\n\n| ESP = | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 2 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 5 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = 2 | TUS2 = TUS\n\n| RUS = | RUS2 = RUS\n\n| EIF = | EIF2 = EIF\n\n| POR = 2 | POR2 = POR\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 14 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 8 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 2 | ABU2 = ABU\n\n| STY = | STY2 = STY\n\n| HUN = | HUN2 = HUN\n\n| GBR = | GBR2 = GBR\n\n| 70A = | 70A2 = 70A\n\n| ESP = | ESP2 = ESP\n\n| BEL = | BEL2 = BEL | ITA = | ITA2 = ITA\n\n| TUS = | TUS2 = TUS\n\n| RUS = | RUS2 = RUS\n\n| EIF = | EIF2 = EIF\n\n| POR = | POR2 = POR\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| TUR = | TUR2 = TUR\n\n| BHR = | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 17 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 19 | ABU2 = ABU\n\n| STY = 15 | STY2 = STY\n\n| HUN = Ret | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 7 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 11 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 9 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 8 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 1 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = Ret | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 9 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 6 | EIF2 = EIF\n\n| POR = 5 | POR2 = POR\n\n| EMI = Ret | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 13 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 6 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 11 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 8 | ABU2 = ABU\n\n| STY = 14 | STY2 = STY\n\n| HUN = 17 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 14 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 17 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 16 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = Ret | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 16 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = Ret | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 11 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 10 | EIF2 = EIF\n\n| POR = 15 | POR2 = POR\n\n| EMI = 10 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = Ret | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 16 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 13 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 16 | ABU2 = ABU\n\n| STY = 13 | STY2 = STY\n\n| HUN = 16 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 16 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 16 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 19 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 15 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 12 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = 12 | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 17 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 9 | EIF2 = EIF\n\n| POR = 17 | POR2 = POR\n\n| EMI = 14 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = Ret | TUR2 = TUR\n\n| BHR = Ret | BHR2 = BHR\n\n| SKH = | SKH2 = SKH\n\n| ABU = | ABU2 = ABU\n\n| STY = | STY2 = STY\n\n| HUN = | HUN2 = HUN\n\n| GBR = | GBR2 = GBR\n\n| 70A = | 70A2 = 70A\n\n| ESP = | ESP2 = ESP\n\n| BEL = | BEL2 = BEL\n\n| ITA = | ITA2 = ITA\n\n| TUS = | TUS2 = TUS\n\n| RUS = | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 1 | EIF2 = EIF\n\n| POR = | POR2 = POR\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 1 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = | BHR2 = BHR\n\n| SKH = | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 3 | ABU2 = ABU\n\n| 70A = 7 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = | ESP2 = ESP | BEL = | BEL2 = BEL | ITA = | ITA2 = ITA\n\n| TUS = | TUS2 = TUS\n\n| RUS = | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 8 | EIF2 = EIF\n\n| POR = | POR2 = POR\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| TUR = | TUR2 = TUR\n\n| BHR = | BHR2 = BHR\n\n| SKH = | SKH2 = SKH\n\n| ABU = | ABU2 = ABU\n\n| STY = 10 | STY2 = STY\n\n| HUN = 12 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = Ret | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 10 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 12 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 11 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 9 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = 7 | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 8 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 15 | EIF2 = EIF\n\n| POR = 19 | POR2 = POR\n\n| EMI = 4 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 12 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 11 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 7 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 11 | ABU2 = ABU\n\n| STY = 17 | STY2 = STY\n\n| HUN = 19 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 15 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 19 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 18 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 16 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 11 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = Ret | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 16 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 14 | EIF2 = EIF\n\n| POR = 18 | POR2 = POR\n\n| EMI = 11 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = Ret | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 14 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = Ret | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 17 | ABU2 = ABU\n\n| STY = Ret | STY2 = STY\n\n| HUN = 11 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 3 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 4 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = Ret | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 14 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = Ret | ITA2 = ITA\n\n| TUS = 8 | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 6 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 7 | EIF2 = EIF\n\n| POR = 4 | POR2 = POR\n\n| EMI = 5 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 4 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 10 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = Ret | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 13 | ABU2 = ABU\n\n| STY = 12 | STY2 = STY\n\n| HUN = 10 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = Ret | GBR2 = GBR\n\n| 70A = Ret | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 15 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 17 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = Ret | ITA2 = ITA\n\n| TUS = Ret | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 12 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 13 | EIF2 = EIF\n\n| POR = 16 | POR2 = POR\n\n| EMI = Ret | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 17 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 17 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 15 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 18 | ABU2 = ABU\n\n| STY = 5 | STY2 = STY\n\n| HUN = 13 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 5 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 9 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 10 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 7 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 4 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = 6 | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 15 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = Ret | EIF2 = EIF\n\n| POR = 13 | POR2 = POR\n\n| EMI = 8 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 4 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 10 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 5 | ABU2 = ABU\n\n| STY = Ret | STY2 = STY\n\n| HUN = 14 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 6 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 8 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 13 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 5 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 8 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = Ret | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 7 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = Ret | EIF2 = EIF\n\n| POR = 8 | POR2 = POR\n\n| EMI = Ret | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 11 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 9 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 2 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 9 | ABU2 = ABU\n\n| STY = 6 | STY2 = STY\n\n| HUN = 7 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = WD | GBR2 = GBR\n\n| 70A = | 70A2 = 70A | ESP = 5 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 10 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 10 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = 5 | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 4 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 4 | EIF2 = EIF\n\n| POR = 7 | POR2 = POR\n\n| EMI = 6 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 2 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 18 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 1 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = Ret | ABU2 = ABU\n\n| STY = 11 | STY2 = STY\n\n| HUN = 15 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 17 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 15 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 14 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 12 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 13 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = 9 | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 14 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 12 | EIF2 = EIF\n\n| POR = 11 | POR2 = POR\n\n| EMI = 9 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 15 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 15 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 14 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 12 | ABU2 = ABU\n\n| STY = 8 | STY2 = STY\n\n| HUN = 8 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 4 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 14 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 11 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 6 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = 4 | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 5 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 3 | EIF2 = EIF\n\n| POR = 9 | POR2 = POR\n\n| EMI = 3 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 10 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 7 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 5 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = | ABU2 = ABU\n\n| STY = 16 | STY2 = STY\n\n| HUN = 18 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 12 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 18 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 17 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = Ret | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 14 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = 11 | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 18 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = Ret | EIF2 = EIF\n\n| POR = 14 | POR2 = POR\n\n| EMI = Ret | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 16 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 12 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 15 | ABU2 = ABU\n\n| STY = | STY2 = STY\n\n| HUN = 9 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 13 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 13 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 6 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = DNS | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 2 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = Ret | TUS2 = TUS\n\n| RUS = Ret | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 5 | EIF2 = EIF\n\n| POR = 6 | POR2 = POR\n\n| EMI = 7 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 5 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 5 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 4 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 6 | ABU2 = ABU\n\n| STY = 7 | STY2 = STY\n\n| HUN = 4 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 9 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 6 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 4 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 9 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = 3 | ITA2 = ITA\n\n| TUS = Ret | TUS2 = TUS\n\n| RUS = Ret | RUS2 = RUS\n\n| EIF = WD | EIF2 = EIF\n\n| POR = Ret | POR2 = POR\n\n| EMI = 13 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = | TUR2 = TUR\n\n| BHR = Ret | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 3 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 10 | ABU2 = ABU\n\n| STY = 3 | STY2 = STY\n\n| HUN = 2 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 1 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 2 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 3 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = Ret | ITA2 = ITA\n\n| TUS = Ret | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 2 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = | EIF2 = EIF\n\n| POR = 3 | POR2 = POR\n\n| EMI = Ret | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 6 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = | BHR2 = BHR\n\n| SKH = Ret | SKH2 = SKH\n\n| ABU = | ABU2 = ABU\n\n| STY = Ret | STY2 = STY\n\n| HUN = 6 | HUN2 = HUN\n\n| GBR = 10 | GBR2 = GBR\n\n| 70A = 12 | 70A2 = 70A\n\n| ESP = 7 | ESP2 = ESP\n\n| BEL = 13 | BEL2 = BEL\n\n| ITA = Ret | ITA2 = ITA\n\n| TUS = 10 | TUS2 = TUS\n\n| RUS = 13 | RUS2 = RUS\n\n| EIF = 11 | EIF2 = EIF\n\n| POR = 10 | POR2 = POR\n\n| EMI = 12 | EMI2 = EMI\n\n| TUR = 3 | TUR2 = TUR\n\n| BHR = 13 | BHR2 = BHR\n\n| SKH = 12 | SKH2 = SKH\n\n| ABU = 14 | ABU2 = ABU\n", "id": "ekk_Latn_201683"}
{"text": "Carmel-by-the-Sea\n\nCarmel-by-the-Sea (sageli lihtsalt Carmel) on linn USA-s California osariigis Monterey maakonnas. See asub Vaikse ookeani ääres Monterey poolsaarel San Franciscost umbes 190 km lõunas ja Montereyst 5 km lõunas.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 3220. Aastal 2010 oli elanikke 3722.\n\nLinnaõigused sai Carmel-by-the-Sea 31. oktoobril 1916.\n\nCarmel-by-the-Seas valitseb California rannikualadele iseloomulik jahedate suvedega lähistroopiline vahemereline kliima. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 6−15°C, juulis 15−21 °C. Sajab 517 mm aastas. Sademeid langeb peamiselt oktoobrist aprillini. Suvekuudel sajab harva. Suved on sageli pilvised.\n\nLinn on tuntud oma looduskauni maastiku ja rikka kultuuriajaloo poolest. 1910. aastal kirjutati, et 60% linna hoonetest olid ehitanud inimesed, kelle töö oli seotud esteetilise kunstiga. Linnas on elanud palju kultuuriinimesi, näiteks kirjanik Jack London ja fotograaf Edward Weston. Paljud linna volikokku valitud esindajad on olnud seotud kunstiloomega, samuti on Carmel-by-the-Sea linnapeade seas olnud palju kunstnikke ja luuletajaid. Aastatel 1986–1988 oli Carmel-by-the-Sea linnapea filminäitleja ja -lavastaja Clint Eastwood.\n\n1910. aastal avati Carmel-by-the-Seas esimene Kaljumäestikust läänes paiknev vabaõhuteater Forest Theater.\n\n1935. aastast peetakse Carmel-by-the-Seas Johann Sebastian Bachi muusikafestivali.\n", "id": "ekk_Latn_201684"}
{"text": "T-62\n\nT-62 on Nõukogude Liidu lahingutank, mida hakati arendama 1950. aastatel ja mis võeti relvastusse 12. augustil 1961. 1960. ja suuresti ka 1970. aastatel oli see põhiline Nõukogude Liidu lahingutank, mis külma sõja lõpuks moodustas 24% NSV Liidu tankiarsenalist.\n\nTanki soomuskaitse on tänapäevaste parameetrite järgi nõrk ja neid on lihtne hävitada isegi kergete tankitõrjegranaadiheitjaga.\n", "id": "ekk_Latn_201685"}
{"text": "Carson\n\nCarson on linn USA-s California osariigis Los Angelese maakonnas. See asub Los Angelese kesklinnast umbes 20 km kaugusel lõunas.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 95 558. Aastal 2010 oli elanikke 91 714.\n\nCarsonist lõunasse jääb Los Angelese Wilmingtoni linnaosa ja läände Harbor Gateway linnaosa. Teised naaberlinnad on Compton kirdes ja Long Beach idas.\n\nCarson sai linnaõigused 20. veebruaril 1968.\n\nCarsoni rahvastik on multikultuurne. 2010. aasta seisuga moodustasid 23,8% valged, 25,6% aasialased ja 23,8% mustanahalised. Ladinaaameeriklasi (sõltumata rassist) oli 38,6%.\n\nCarsonis tegutseb 1960. aastal asutatud kõrgkool California State University, Dominguez Hills.\n\nCarsonis asub spordikompleks Dignity Health Sports Park, kus asub jalgpalliklubi LA Galaxy kodustaadion.\n", "id": "ekk_Latn_201686"}
{"text": "Svitlodarski kaare lahingud\n\nSvitlodarski kaare lahingud olid lahingud Ukraina ja Donbassi separatistide ja Vene relvajõudude ühendvägede vahel.\n", "id": "ekk_Latn_201687"}
{"text": "Theodoros I Laskaris\n\nTheodoros I Laskaris, ladinapäraselt Lascaris (kreeka keeles Θεόδωρος Κομνηνὸς Λάσκαρις (Theodōros Komnēnos Laskaris); u 1175 – november 1221) oli esimene Nikaia keiser 1205. aastast kuni surmani.\n\nNikaia keisrid pidasid end Bütsantsi ehk Rooma keisriteks ning riik oli üks Bütsantsi järglasriikidest. Kuigi Theodoros sündis mitte eriti tuntud aadliperes, oli tema ema seotud keiserliku Komnenoste perekonnaga. 1200. aastal abiellus Theodoros keiser Alexios III Angelose noorima tütre Annaga. Enne 1203. aastat sai ta despoodi tiitli, mis tõestas tema meelest õigust oma äia troonile.\n\n1203. aastal põgenes Theodoros Konstantinoopolist ning hakkas organiseerima vastupanu ladinlastele. Theodors kuulutati keisriks 1205. aastal (mõnedel andmetel kuulutati 1204. aastal hagia Sophias keisriks mitte Konstantinos, vaid Theodoros). Theodoros organiseeris Väike-Aasias vastupanu ladinlastele ning paljud kreeklased suundusid tema juhitud riiki. Lisaks Ladina keisririigile sõdis ta ka Trapezundi keisririigiga, mis pidas end samuti Rooma riigiks. Theodoros krooniti keisriks alles 1208. aastal, mil Theodorose riigi pealinnas Nikaias valiti uus Konstantinoopoli patriarh. Theodorose kohale õigeusklike kaitsjana konkureerisid ka Epeirose valitsejad. Nikaia keisririigil tuli vastu seista ka seldžukkidele ning Alexios III, kes ei loobunud oma pretensioonist troonile. Kuigi ladinlased ei tunnustanud kunagi ametlikult Theodorose võimu, tegid nad seda mitteametlikult, kui sõlmisid Nikaia keisririigiga rahulepingu. Theodoros I Laskaris rajas Konstantinoopoli naabrusesse võimsa riigi, mis võimaldas tema järeltulijatel 1261. aastal pealinna ladinlastelt tagasi vallutada ja taastada Bütsantsi impeerium.\n", "id": "ekk_Latn_201688"}
{"text": "Callum O'Dowda\n\nCallum Joshua Ryan O'Dowda (sündinud 23. aprillil 1995 Kidlingtonis) on Inglismaal sündinud Iirimaa jalgpallur, kes mängib vasaku äärepoolikuna Inglismaa esiliigaklubis Cardiff City ja Iirimaa jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri Oxford Unitedis. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas hooajal 2013/14.\n\nAastatel 2016–2022 mängis O'Dowda Inglismaa esiliigaklubis Bristol City.\n\n2022. aasta juunis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Cardiff Cityga.\n\nTänu sellele, et tema vanaisa oli iirlane, sai O'Dowda õiguse koondises Iirimaad esindada. Aastatel 2015–2016 mängis ta 11 korral Iirimaa kuni 21-aastaste koondises. Iirimaa põhikoondises tegi ta debüüdi 31. mail 2016 mängus Valgevene vastu.\n", "id": "ekk_Latn_201689"}
{"text": "Jelnica\n\nJelnica on küla Poolas Lublini vojevoodkonnas Biała Podlaska maakonnas Międzyrzec Podlaski vallas. Jelnica asub Międzyrzec Podlaskist umbes 6 km ja Biała Podlaskast ligikaudu 31 läänes.\n", "id": "ekk_Latn_201690"}
{"text": "Mall:F1R2021\n\n| EMI = 10 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 8 | POR2 = POR\n\n| ESP = 17 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 13 | MON2 = MON\n\n| AZE = 6 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 8 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 9 | STY2 = STY\n\n| AUT = 10 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 7 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = 4 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 11 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 6 | NED2 = NED\n\n| ITA = 8 | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 6 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 16 | TUR2 = TUR\n\n| USA = Ret | USA2 = USA\n\n| MXC = 9 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 9 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 3 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 13 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 8 | ABU2 = ABU\n\n| EMI = Ret | EMI2 = EMI\n\n| POR = | POR2 = POR\n\n| ESP = 3 | ESP2 = ESP\n\n| MON = Ret | MON2 = MON\n\n| AZE = 12 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 4 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 3 | STY2 = STY\n\n| AUT = 2 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = | GBR2 = GBR\n\n| HUN = Ret | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 12 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 3 | NED2 = NED\n\n| ITA = | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 5 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = | TUR2 = TUR\n\n| USA = 6 | USA2 = USA\n\n| MXC = | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 3¹ P | SAP2 = SAP\n\n| QAT = Ret | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 3 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 6 | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 7 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 10 | POR2 = POR\n\n| ESP = 10 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 6 | MON2 = MON\n\n| AZE = 3 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 7 | FRA2 = FRA\n\n| STY = Ret | STY2 = STY\n\n| AUT = 9 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 11 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 6 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 4 | NED2 = NED\n\n| ITA = Ret | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 13 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 6 | TUR2 = TUR\n\n| USA = Ret | USA2 = USA\n\n| MXC = 4 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 7 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 11 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 6 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 5 | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 14 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 12 | POR2 = POR\n\n| ESP = 15 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 10 | MON2 = MON\n\n| AZE = 11 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 15 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 15 | STY2 = STY\n\n| AUT = 14 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 13 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = 13 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 13 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 14 | NED2 = NED\n\n| ITA = 13 | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 16 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 11 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 11 | USA2 = USA\n\n| MXC = 11 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 14 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 15 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 9 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = Ret | ABU2 = ABU\n\n| EMI = | EMI2 = EMI\n\n| POR = 1 | POR2 = POR\n\n| ESP = | ESP2 = ESP\n\n| MON = | MON2 = MON\n\n| AZE = 15 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 2 | FRA2 = FRA\n\n| STY = | STY2 = STY\n\n| AUT = 4 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = | GBR2 = GBR\n\n| HUN = | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 3 | BEL2 = BEL\n\n| NED = | NED2 = NED\n\n| ITA = Ret | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 1 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 5 | TUR2 = TUR\n\n| USA = | USA2 = USA\n\n| MXC = 2 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 1 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = | QAT2 = QAT\n\n| SAU = | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 2 | ABU2 = ABU\n\n| punktid = 387.5 | koht = 2. | punktid2 = 387.5 }}\n\n| ITA = 14 | ITA2 = ITA\n\n| EMI = Ret | EMI2 = EMI\n\n| POR = 18 | POR2 = POR\n\n| ESP = 16 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 15 | MON2 = MON\n\n| AZE = 16 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 18 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 17 | STY2 = STY\n\n| AUT = 16 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 14 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = 7 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 9 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 16 | NED2 = NED\n\n| ITA = 11 | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 19 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 17 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 15 | USA2 = USA\n\n| MXC = 17 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 16 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = Ret | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 12 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = Ret | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 4 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 6 | POR2 = POR\n\n| ESP = 4 | ESP2 = ESP\n\n| MON = | MON2 = MON\n\n| AZE = | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 16 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 7 | STY2 = STY\n\n| AUT = 8 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 2 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = Ret | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 8 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 5 | NED2 = NED\n\n| ITA = 4 | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 15 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 4 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 4 | USA2 = USA\n\n| MXC = 5 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 5 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 8 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 7 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 10 | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 17 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 19 | POR2 = POR\n\n| ESP = 19 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 17 | MON2 = MON\n\n| AZE = 14 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 20 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 18 | STY2 = STY\n\n| AUT = 19 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 17 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = Ret | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 17 | BEL2 = BEL\n\n| NED = Ret | NED2 = NED\n\n| ITA = Ret | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 18 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 20 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 17 | USA2 = USA\n\n| MXC = 18 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 17 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 18 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = Ret | SAU2 = SAU\n\n| ABU = WD | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 3 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 5 | POR2 = POR\n\n| ESP = 8 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 3 | MON2 = MON\n\n| AZE = 5 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 5 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 5 | STY2 = STY\n\n| AUT = 3 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 4 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = Ret | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 14 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 10 | NED2 = NED\n\n| ITA = 2 | ITA2 = ITA\n\n| RUS = | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 7 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 8 | USA2 = USA\n\n| MXC = 10 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 10 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 9 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 10 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 7 | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 9 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 7 | POR2 = POR\n\n| ESP = 9 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 9 | MON2 = MON\n\n| AZE = Ret | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 14 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 14 | STY2 = STY\n\n| AUT = Ret | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 9 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = 1 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 7 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 9 | NED2 = NED\n\n| ITA = 10 | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 14 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 10 | TUR2 = TUR\n\n| USA = Ret | USA2 = USA\n\n| MXC = 13 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 8 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 5 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 4 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 9 | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 11 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 4 | POR2 = POR\n\n| ESP = 5 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 4 | MON2 = MON\n\n| AZE = 1 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 3 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 4 | STY2 = STY\n\n| AUT = 6 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = | GBR2 = GBR\n\n| HUN = Ret | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 19 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 8 | NED2 = NED\n\n| ITA = 5 | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 9 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 3 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 3 | USA2 = USA\n\n| MXC = 3 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 4 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = Ret | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 15 | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 13 | EMI2 = EMI\n\n| POR = Ret | POR2 = POR\n\n| ESP = 12 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 11 | MON2 = MON\n\n| AZE = 10 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 17 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 11 | STY2 = STY\n\n| AUT = 15 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 15 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = 10 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 18 | BEL2 = BEL\n\n| NED = WD | NED2 = NED\n\n| ITA = | ITA2 = ITA | RUS = 8 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 12 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 13 | USA2 = USA\n\n| MXC = 8 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 12 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 14 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 15 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = Ret | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 6 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 9 | POR2 = POR\n\n| ESP = 6 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 12 | MON2 = MON\n\n| AZE = 9 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 6 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 13 | STY2 = STY\n\n| AUT = 7 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 5 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = 11 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 4 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 11 | NED2 = NED\n\n| ITA = | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 4 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 13 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 5 | USA2 = USA\n\n| MXC = 12 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = Ret | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 12 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 5 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 12 | ABU2 = ABU\n\n| EMI = Ret | EMI2 = EMI\n\n| POR = 16 | POR2 = POR\n\n| ESP = 14 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 14 | MON2 = MON\n\n| AZE = 17 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 12 | FRA2 = FRA\n\n| STY = Ret | STY2 = STY\n\n| AUT = 11 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 12 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = 8 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 2 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 17 | NED2 = NED\n\n| ITA = 9 | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 10 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 15 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 14 | USA2 = USA\n\n| MXC = 16 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 13 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 17 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = Ret | SAU2 = SAU\n\n| ABU = Ret | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 5 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 11 | POR2 = POR\n\n| ESP = 7 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 2 | MON2 = MON\n\n| AZE = 8 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 11 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 6 | STY2 = STY\n\n| AUT = 5 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 6 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = 3 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 10 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 7 | NED2 = NED\n\n| ITA = 6 | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 3 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 8 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 7 | USA2 = USA\n\n| MXC = 6 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 7 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 8 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 3 | ABU2 = ABU\n\n| punktid = 164.5 | koht = 5. | punktid2 = 164.5 }}\n\n| EMI = 16 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 17 | POR2 = POR\n\n| ESP = 18 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 18 | MON2 = MON\n\n| AZE = 13 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 19 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 16 | STY2 = STY\n\n| AUT = 18 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 18 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = 12 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 16 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 18 | NED2 = NED\n\n| ITA = 15 | ITA2 = ITA\n\n| RUS = Ret | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 19 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 16 | USA2 = USA\n\n| MXC = Ret | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 18 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 16 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = Ret | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 14 | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 8 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 14 | POR2 = POR\n\n| ESP = 11 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 8 | MON2 = MON\n\n| AZE = Ret | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 10 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 8 | STY2 = STY\n\n| AUT = 13 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 8 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = Ret | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 20 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 12 | NED2 = NED\n\n| ITA = 7 | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 11 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 9 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 12 | USA2 = USA\n\n| MXC = 14 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = Ret | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 6 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 11 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 13 | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 12 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 15 | POR2 = POR\n\n| ESP = Ret | ESP2 = ESP\n\n| MON = 16 | MON2 = MON\n\n| AZE = 7 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 13 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 10 | STY2 = STY\n\n| AUT = 12 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = 10 | GBR2 = GBR\n\n| HUN = 6 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 15 | BEL2 = BEL\n\n| NED = Ret | NED2 = NED\n\n| ITA = DNS | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 17 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 14 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 9 | USA2 = USA\n\n| MXC = Ret | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 15 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 13 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 14 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 4 | ABU2 = ABU\n\n| EMI = 1 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 2 | POR2 = POR\n\n| ESP = | ESP2 = ESP\n\n| MON = 1 | MON2 = MON\n\n| AZE = | AZE2 = AZE\n\n| FRA = | FRA2 = FRA\n\n| STY = | STY2 = STY\n\n| AUT = | AUT2 = AUT\n\n| GBR = Ret¹ P | GBR2 = GBR\n\n| HUN = 9 | HUN2 = HUN\n\n| BEL = | BEL2 = BEL\n\n| NED = | NED2 = NED\n\n| ITA = Ret² P | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 2 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 2 | TUR2 = TUR\n\n| USA = | USA2 = USA\n\n| MXC = 1 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = | SAP2 = SAP\n\n| QAT = | QAT2 = QAT\n\n| SAU = 2 | SAU2 = SAU\n\n| ABU = | ABU2 = ABU\n\n| punktid = 395.5 | koht = 1. | punktid2 = 395.5 }}\n\n| EMI = 15 | EMI2 = EMI\n\n| POR = 13 | POR2 = POR\n\n| ESP = 13 | ESP2 = ESP\n\n| MON = 5 | MON2 = MON\n\n| AZE = 2 | AZE2 = AZE\n\n| FRA = 9 | FRA2 = FRA\n\n| STY = 12 | STY2 = STY\n\n| AUT = 17 | AUT2 = AUT\n\n| GBR = Ret | GBR2 = GBR\n\n| HUN = DSQ | HUN2 = HUN\n\n| BEL = 5 | BEL2 = BEL\n\n| NED = 13 | NED2 = NED\n\n| ITA = 12 | ITA2 = ITA\n\n| RUS = 12 | RUS2 = RUS\n\n| TUR = 18 | TUR2 = TUR\n\n| USA = 10 | USA2 = USA\n\n| MXC = 7 | MXC2 = MXC\n\n| SAP = 11 | SAP2 = SAP\n\n| QAT = 10 | QAT2 = QAT\n\n| SAU = Ret | SAU2 = SAU\n\n| ABU = 11 | ABU2 = ABU\n", "id": "ekk_Latn_201691"}
{"text": "Ulhówek\n\nUlhówek on küla Poolas Lublini vojevoodkonnas Tomaszów Lubelski maakonnas, Ulhóweki valla halduskeskus. Ulhówek asub Ukraina piirist 5 km kaugusel ja Tomaszów Lubelskist ligikaudu 27 km idas.\n\nUlhówekit on esmamainitud 1388. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201692"}
{"text": "Aleksei Žuravljov\n\nAleksei Aleksandrovitš Žuravljov (vene keeles Алексей Александрович Журавлёв; sündinud 30. juunil 1962 Voronežis) on Venemaa poliitik. Alates 21. detsembrist 2011 on ta Riigiduuma liige. Alates 29. septembrist 2012 on ta erakonna Rodina esimees. Ta on lubanud televisiooni otse-eetris tappa 2 miljonit ukrainlast (\"kahte miljonit ukrainlast ei tule denatsifitseerida, vaid hävitada\") ja lubanud isiklikult tappa Saksa ajakirja Bild Ukraina korrespondendi Björn Stritzeli.\n", "id": "ekk_Latn_201693"}
{"text": "Milvi Martina Piir\n\nMilvi Martina Piir (sündinud 30. jaanuaril 1971) on eesti kirjanik, luuletaja, ajaloolane ja kasvatusteadlane. Ta on kirjutanud ka ajalooõpikuid ning on raadiosarja \"Naine ajas\" autor.\n", "id": "ekk_Latn_201694"}
{"text": "Württemberg-Hohenzollern\n\nWürttemberg-Hohenzollern oli Lääne-Saksamaa liidumaa, mis loodi 1945. aastal Prantsusmaa Teise maailmasõja-järgse okupatsioonitsooni osana. Selle pealinn oli Tübingen. 1952. aastal liideti see vastloodud Baden-Württembergi liidumaaga.\n", "id": "ekk_Latn_201695"}
{"text": "Scuderia AlphaTauri\n\nScuderia AlphaTauri, või lihtsalt AlphaTauri, on Itaalia Vormel 1 võistkond ja konstruktor. See on üks kahest konstruktorist, mille omanikuks on Austria ettevõte Red Bull, teine konstruktor on Red Bull Racing. Võistkond sai alguse vahetult enne 2020. aasta Vormel 1 hooaja algust, kui \"Toro Rosso\" nimeks sai \"AlphaTauri\", et turundada oma AlphaTauri moemärki. Franz Tosti ja Helmut Marko sõnul pole Scuderia AlphaTauri enam noortevõistkond vaid hoopis Red Bull Racingu sõsarvõistkond.\n", "id": "ekk_Latn_201696"}
{"text": "Igor Ossipov\n\nIgor Vladimirovitš Ossipov (Игорь Владимирович Осипов; sündinud 6. märtsil 1973 Novošumnojes Kustanai oblastis Kasahhi NSV-s) on Venemaa sõjaväelane, kuni 17. augustini 2022 Venemaa Musta mere laevastiku ülemjuhataja (admiral, 2021).\n", "id": "ekk_Latn_201697"}
{"text": "Viktor Sokolov (sõjaväelane)\n\nViktor Nikolajevitš Sokolov (Виктор Николаевич Соколов; 4. aprill 1962) on Venemaa mereväelane, admiral, alates 17. augustist 2022 Venemaa Musta mere laevastiku juhataja.\n", "id": "ekk_Latn_201698"}
{"text": "Orzyc\n\nOrycz on jõgi Kesk-Poola idaosas, Warmia-Masuuria ja Masoovia vojevoodkondades.\n\nSee on Narewi parempoolne lisajõgi ja kokku 145,52 kilomeetrit pikk. Selle valgala on 2077 km² suurune.\n\nJõgi läbib Grzebski, Chorzele't, Drążdżewot, Małowidzi, Janowot, Krasnosielci, Maków Mazowiecki ja Stary Szelkówi.\n\nOryczi lisajõed on vasakul Grabowski Rów ja Baranowska Struga ning paremal Węgierka, Ulatówka, Bobrynka, Bramura ja Tamka.\n", "id": "ekk_Latn_201699"}
{"text": "Claremont\n\nClaremont on linn USA-s California osariigis Los Angelese maakonnas. See asub maakonna idapiiril Los Angelese kesklinnast 48 km kaugusel idas Pomona orus San Gabrieli mägede jalamil. Claremont piirneb idas Uplandi ja Montclairi linnaga San Bernardino maakonnas ning läänes Pomona ja La Verne'i linnaga Los Angelese maakonnas.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 37,266. Aastal 2010 oli elanikke 34 926. 70,6% elanikest moodustasid 2010. aastal valged, 13,1% aasialased ja 4,7% afroameeriklased. Ladinaameeriklaste osatähtsus (sõltumata rassist) oli 19.8%.\n\nClaremontis valitseb vahemereline kliima. Suvel võib õhutemperatuur tõusta üle 40 °C. Sisemaalt ookeani poole puhuvate kuumate Santa Ana tuulte tõttu ilm väga kuum veel ka sügise alguses. Keskmine sademete hulk on 440 mm/a. Sademeid esineb peamiselt oktoobrist aprillini, kõige enam veebruaris (121 mm).\n\nClaremont sai linnaõigused 3. oktoobril 1907.\n\nClaremontis tegutseb seitse Claremont Collegesi erakõrgkooli, millest tuntuim on 1887. aastal tegevust alustanud Pomona College. Linnas asub 35 hektari suurune California botaanikaaed.\n", "id": "ekk_Latn_201700"}
{"text": "Grévillers\n\nGrévillers on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub 3 km Bapaume'ist läänes ja 21 km Arrasist lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_201701"}
{"text": "Lee Kang-in\n\nLee Kang-in (korea keeles 이강인; sündinud 19. veebruaril 2001 Incheonis) on Lõuna-Korea jalgpallur, kes mängib ründava poolkaitsjana Prantsusmaa kõrgliiga klubis Paris Saint-Germain ja Lõuna-Korea jalgpallikoondises.\n\n2011. aastal liitus ta Hispaania jalgpalliklubi Valencia akadeemiaga. Hooajal 2017/18 debüteeris ta Valencia reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas. Valencia põhimeeskonnas tegi ta debüüdi 30. oktoobril 2018 Hispaania karikamängus Ebro vastu. Hispaania kõrgliigas tegi ta debüüdi 12. jaanuaril 2019 mängus Valladolidi Reali vastu. 17 aasta, 10 kuu ja 24 päeva vanuselt sai Lee Valencia kõige nooremaks mittehispaanlasest debütandiks ning üldse viiendaks lõunakorealaseks Hispaania kõrgliigas. 17. septembril 2019 debüteeris ta UEFA Meistrite Liigas alagrupimängus Chelsea vastu, saades 18 aasta ja kuue kuu vanuselt kõige nooremaks Lõuna-Korea jalgpalluriks Meistrite Liigas. Hispaania kõrgliigas lõi ta esimese värava 25. septembril 2019 mängus Getafe vastu ning sai Valencia kõige nooremaks mittehispaanlasest väravalööjaks. 13. septembril 2020 sai ta 19 aastas ja 207 päeva vanuselt mängus Levante vastu Hispaania kõrgliiga kõige nooremaks mängijaks, kes on ühes mängus andnud kaks väravasöötu.\n\n2021. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu RCD Mallorcaga.\n\nSuvel 2023 liitus Lee Kang-in Pariisi Saint-Germainiga.\n\n2019. aastal võitis Lee Lõuna-Korea kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Seitsme mänguga lõi ta turniiril kaks väravat ja andis neli väravasöötu ning valiti turniiri parimaks mängijaks. Lõuna-Korea jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 5. septembril 2019 sõprusmängus Gruusia vastu.\n\n2019. aastal valiti Lee Aasia aasta noorjalgpalluriks.\n", "id": "ekk_Latn_201702"}
{"text": "Coachella\n\nCoachella on linn USA-s California osariigis Riverside'i maakonnas. See on Coachella oru kõige idapoolseim linn, asudes Palm Springsist 45 km kaugusel idas, Riverside'ist 130 km kaugusel idas ja Los Angelesest 210 km kaugusel idas. Coachella piirneb idas Indio linnaga.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 41 941. Aastal 2010 oli elanikke 40 704. Aastal 2010 moodustasid 96,4% elanikkonnast ladinaameeriklased.\n\nLinn rajati 1876. aastal Southern Pacific Railroadi äärde. Algselt kandis asula nime Woodspur. Nime Coachella kannab asula alates 1901. aastal. Nime \"Coachella\" päritolu on teadmata. Coachella sai linnaõigused 13. detsembril 1946. Sel ajal elas linnas vaid umbes 1000 elanikku. 1950. aastatel hakkas elanike arv linnas kiiresti kasvama.\n\nCoachella oru idapoolne osa, kaasa arvatud Coachella linn, paikneb merepinnast all pool. Coachella asub keskmiselt 21 meetrit merepinnast all pool. Coachellas valitseb kuum kõrbekliima. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 7–21 °C ja juulis 25–42 °C. Juulis ja augustis on registreeritud õhutemperatuure üle 50 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 126 mm. Suurem osa sademeid langeb talvekuudel. Aprillist augustini ei saja peaaegu üldse.\n\nLäbi linna kulgeb maantee California State Route 111, lisaks mööduvad linnast California State Route 86 ja Interstate 10.\n", "id": "ekk_Latn_201703"}
{"text": "Mustand:Võlukunsti värv\n\nVõlukunsti värv on Terry Pratchetti koomiline fantaasiaromaan ja esimene raamat Kettamaailma sarjast. Esimene briti väljalase koosnes kõigest 506 koopiast. Pratchetti sõnul oli tegu \"prooviga teha klassikalise fantaasiamaailmaga seda, mida Blazing Saddles tegi vesternidele\"\n", "id": "ekk_Latn_201704"}
{"text": "Bob Proctor\n\nBob Proctor (snd Robert Corlett Proctor; 5. juuli 1934 – 3. veebruar 2022) oli kanada eneseabiraamatute autor. Tema tuntuimad raamat on New York Timesi bestseller \"You Were Born Rich\" (sündisid rikkana; 1984), lisaks tegi ta kaasa filmis \"Saladus\" (\"The Secret\"; 2006). Proctori õpetuse järgi on edu saavutamiseks kriitiline positiivne minapilt, ta viitas tihti pseudoteaduslikule \"tõmbeseadusele\" (law of attraction).\n\nProctori tõmbeseaduse mitmete vastaste kriitika järgi võib teooria endast ohtu kujutada, sest selle järgi piisab mõtete realiseerimiseks lihtsalt aja jooksul nendele püsivalt mõtlemine, olgu need eesmärgid seaotud rikkuse või tervisega. Mõned asjatundjad on olnud mures, et inimesed võivad valida füüsilise ravi või meditsiinilise sekkumise asemel Proctori positiivse mõtlemise mudeli.\n\nKületõmbeseadus pärineb kvantmüstikast, kuna selle järgi saab positiivne mõtlemine muuta reaalsust. Vahel aetakse kvantmüstikat segi kvantmehaanikaga, kuid nende kahe vahel on \"pigem juhuslik keeleline sarnasus kui tõeline seos\".\n", "id": "ekk_Latn_201705"}
{"text": "Guilherme Samaia\n\nGuilherme Samaia (täisnimega Guilherme de Abreu Sampaio Samaia; sündinud 2. oktoobril 1996 São Paulos) on Brasiilia võidusõitja, 2017. aasta Brasiilia Vormel 3 meistritiitli võitja. 2022. aasta veebruaris, 26-aastaselt, teatas ta oma võidusõidust loobumisest, jättes siiski võimaluse naasta tulevikus.\n", "id": "ekk_Latn_201706"}
{"text": "Metshiir\n\nMetshiir ehk harilik metshiir (Apodemus sylvaticus) on näriliste seltsi kuuluv pisiimetaja.\n\nLevinud suures osas Lääne- ja Kesk-Euroopast ja Lõuna-Skandinaavias. Eestist ei ole leitud.\n\nMetshiire lähisugulane on kaelushiir (Apodemus flavicollis), kuid metshiir erineb temast selle poolest, et metshiirel pole ümber kaela kollakat vööti, tal on mõnevõrra väiksemad kõrvad ning on mõnevõrra väiksema kehaehitusega – kehapikkus on umbes 90 mm ja kaal 23 grammi.\n", "id": "ekk_Latn_201707"}
{"text": "Canberra parlamendihoone\n\nCanberra parlamendihoone on ehitisekompleks Austraalias Canberras, kus asub Austraalia parlament.\n\nPärast Austraalia Ühenduse loomist 1901. aastal toimusid parlamendi istungid aastatel 1901–1927 Melbourne'i parlamendihoones, mida tavaliselt kasutab Victoria osariigi parlament. 1923. aastal hakati Canberras ehitama uut parlamendihoonet, hoone valmis 1927. aastal.\n\nPraeguse parlamendihoone ehitus algas 1981. aastal ning hoone valmis 1988. aastal. Hoone avas 9. mail 1988 Austraalia monarh Elizabeth II. Hoone on projekteeritud kahe bumerangi kujulisena ja selle kohal on 81 meetrit kõrge lipuvarras. Hoone kohal lehviva Austraalia lipu mõõtmed on 12,8 x 6,4 meetrit ja see kaalub 22 kg.\n\nParlamendihoones on 4500 ruumi ning mitmed alad on avatud ka külastajatele. Hoone on jaotatud kolmeks tsooniks, milles paiknevad Esindajatekoda, Senat ja valitsus ning kesktsooniks, kus asuvad tseremoniaalsete ürituste ja külastajatele avatud ruumid.\n", "id": "ekk_Latn_201708"}
{"text": "Canberra vana parlamendihoone\n\nCanberra vana parlamendihoone on hoone Austraalias Canberras, kus aastatel 1927–1988 asus Austraalia parlament.\n\nVana parlamendihoone ehitust alustati 1923. aastal ja see valmis 1927. aastal. Parlament pidas hoones oma esimese istungi 9. mail 1927. Canberra vana parlamendihoone oli planeeritud ajutiseks parlamendihooneks ning seda plaaniti pärast valmimist kasutada järgmised 50 aastat, kuid tegelikult kasutati hoonet üle 60 aasta. 1980ndatel oli parlamendihoone väga ülerahvastatud ning paarisajale inimesele projekteeritud hoones töötas umbes 3000 inimest. 1981. aastal alustati uue parlamendihoone ehitamist ning parlamendi viimane istung vanas parlamendihoones toimus 3. juunil 1988.\n\nPärast parlamendi lahkumist vanast parlamendihoonest, plaaniti hoone esialgu lammutada. Valitsus kaalus hiljem hoone ajaloolist tähtsust 20. sajandi Austraalia ajaloos ja otsustas, et see peaks alles jääma. Hoone taasavati 1992. aastal muuseumina ning alates 2009. aastast asub seal Austraalia demokraatia muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_201709"}
{"text": "Kümne taseme suutra\n\nKümne taseme suutra (sanskriti keeles Daśabhūmika-sūtra ; tiibeti keeles sa bcu'i mdo; hiina keeles ⼗地品 shidi pin; jaapani keeles jūjikyō) on 1. või 2. sajandil Indias loodud mahajaana suutra.\n\nHiinas ja Tiibetis kuulub \"Kümne taseme suutra\" Vanikusuutra tsüklisse. India ja Nepali mahajaana traditsioonis on \"Kümne taseme suutra\" iseseisev tekst, Nepalis kuulub see üheksa seadmuseõpetuse hulka.\n\n\"Kümne taseme suutra\" põhisisuks on bodhisattva kümne taseme käsitlus, mida vaadeldakse seostatuna kümne ületava toiminguga.\n", "id": "ekk_Latn_201710"}
{"text": "Gilroy\n\nGilroy on linn USA-s California osariigis Santa Clara maakonnas. See asub Morgan Hilli linnast lõunas San Benito maakonna lähedal Santa Clara orus maanteede U.S. Route 101 ja California State Route 152 ristumiskohas. Linnast läände jäävad Santa Cruzi mäed ja itta Diablo ahelik. Maakonna halduskeskus ja suurim linn San Jose asub Gilroyst 26 km kaugusel põhjas.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 59 520. Aastal 2010 oli elanikke 48 821.\n\nGilroy linn sai alguse San Ysidro külast, mis kasvas 19. sajandi alguses välja San Ysidro rantšost. Gilroy sai linnaõigused 12. märtsil 1870. Linn on saanud nime šoti päritolu John Gilroy järgi, kes oli üks esimesi inglise keelt kõnelevaid asunikke selles piirkonnas.\n\n1970. aastatel sai Gilroy linnast põhja jääva Silicon Valley magalarajooniks.\n\nTänu Vaikse ookeani lähedusele valitseb Gilroys soe vahemereline kliima. Keskmine maksimaalne õhutemperatuur on juulis 31 °C ja keskmine minimaalne õhutemperatuur jaanuaris 3 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 529 mm. Suurem osa sademetest langeb detsembrist märtsini (keskmiselt 95–115 mm kuus). Maist septembrini sajab väga harva.\n\nGilroy lähedal tegeldakse küüslaugukasvatusega ning linn on tuntud iga aasta juuli viimasel nädalavahetusel peetava küüslaugufestivali poolest. Tänu sellele on Gilroy tuntud ka \"maailma küüslaugupealinnana\".\n\nGilroy sõpruslinnad on Angra do Heroísmo (Portugal), Koror (Belau), Monticelli d'Ongina (Itaalia), Saint-Clar (Prantsusmaa), Takko (Jaapan) ja Tecate (Mehhiko).\n", "id": "ekk_Latn_201711"}
{"text": "Kümme taset\n\nKümme taset (sanskriti keeles bhūmi või daśabhūmi; tiibeti keeles sa bcu; hiina keeles ⼗地 shi di; jaapani keeles jūji) on mahajaanas \"Kümne taseme suutral\" põhinev õpetus bodhisattva kümnest tasemest, mida tuleb läbida ja teostada.\n\nrõõm (sanskriti keeles pramuditā), määrdumatus (vimalā); valgustatus (prabhākarī), kiirgus (arciṣmatī), raskeltvõidetavus (sudurjayā), silme ees hoidmine (abhimukhī), kaugelejõudmine (dūraṅgamā), liikumatus (acalā), õilis tarkus (sādhumatī) ja seadmusepilv (dharmameghā).\n", "id": "ekk_Latn_201712"}
{"text": "Fantastiline valgus\n\n\"Fantastiline valgus\" on Terry Pratchetti koomiline fantaasiaromaan ja teine raamat \"Kettamaailma\" sarjast. See ilmus 2. juunil 1986 tiraažiga 1034 eksemplari. Eesti keelde tõlkis selle Krista Kaer 1998. aastal.\n\nRaamat on järg \"Kettamaailma\" sarja esimesele raamatule \"Võlukunsti värv\".\n", "id": "ekk_Latn_201713"}
{"text": "Jaanus Saat\n\nJaanus Saat (sündinud 4. aprillil 1983) on Eesti omavalitsusjuht, alates 4. novembrist 2017 Lääne-Harju vallavanem.\n\nTa kuulub Valimisliitu Ühendus.\n\nJaanus Saadil on kõrgharidus. Magistrikraadi kaitses ta 2012. aastal Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis teemal \"Riskid ja kommunikatsioon Alexela Terminali näitel\" (juhendaja Päivi Tirkkonen).\n\nAastatel 2015–2018 oli Saat Paldiski Ettevõtjate Liidu esimees. Samuti on ta olnud Paldiski linnavolikogu kahe koosseisu liige.\n", "id": "ekk_Latn_201714"}
{"text": "Glendale (California)\n\nGlendale on linn USA-s California osariigis Los Angelese maakonnas.\n\nGlendale asub San Fernando oru kaguosas. Glendale'i naaberlinnad on Los Angeles lõunas, Burbank läänes, La Cañada Flintridge kirdes ja Pasadena idas. Glendale asub Los Angelese kesklinnast umbes 16 km kaugusel põhjas.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 196 543. Aastal 2010 oli elanike arv 191 719. Glendale on elanike arvult Los Angelese maakonna neljas linn.\n\nGlendale sai linnaõigused 15. veebruaril 1906.\n\nGlendale'is valitseb kuumade suvedega ning pehmete ja niiskete talvedega vahemereline kliima. Kõige kõrgem mõõdetud õhutemperatuur Glendale'is on 43 °C ja madalaim −8 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 535 mm. Suurem osa sademeid langeb jaanuarist märtsini. Suvekuudel sajab väga harva.\n\nLäbi linna kulgevad Interstate 5 (Golden State Freeway), California State Route 134 (Ventura Freeway), California State Route 2 (Glendale Freeway) ja Interstate 210 (Foothill Freeway).\n\nGlendale'is asub üks suurimaid armeenlaste kogukondi USA-s.\n\nGlendale'is asub Forest Lawn Memorial Parki kalmistu, kuhu on maetud paljud kuulsad näitlejad ja lauljad.\n\nGlendale'i sõpruslinnad on Gjumri ja Kapan Armeenias, Higashiōsaka Jaapanis, Tlaquepaque ja Rosarito Mehhikos, Boeun-gun, Goseong ja Gimpo Lõuna-Koreas ning Santiago de los Caballeros Dominikaani Vabariigis.\n", "id": "ekk_Latn_201715"}
{"text": "Kasyldów\n\nKasyldów on küla Poolas Lublini vojevoodkonnas Łukówi maakonnas Krzywda vallas. Kasyldów asub Łukówist ligi 25 km lääneedelas ja Lublinist umbes 74 km põhjaloodes.\n", "id": "ekk_Latn_201716"}
{"text": "Drożdżak\n\nDrożdżak on küla Poolas Lublini vojevoodkonnas Łukówi maakonnas Krzywda vallas. Drożdżak asub Łukówist umbes 21 km edelas ja Lublinist ligikaudu 65 km põhjaloodes.\n", "id": "ekk_Latn_201717"}
{"text": "Holtville\n\nHoltville on linn USA-s California osariigis Imperiali maakonnas. See asub maakonna halduskeskusest El Centrost 17 km kaugusel idas. Linn asub Alamo jõe kirdekaldal. Linna lähedalt lõunas möödub kiirtee Interstate 8.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 5603. Aastal 2010 oli elanikke 5939.\n\nLinna asutasid 1880. aastatel šveitsi-saksa asunikud. Algselt kandis asula selle ühe asutaja W.F. Holti järgi nime Holton, kuid Ameerika Ühendriikide Postiteenistuse soovil muudeti see Holtville'iks, kuna \"Holton\" kõlas sarnaselt Coltoniga (linn California osariigis San Bernardino maakonnas). Holtville sai linnaõigused 1. juulil 1908.\n\nHoltville on tuntud maailma porgandipealinnana. Iga aasta jaanuari lõpus või veebruari alguses toimub linnas porgandifestival.\n", "id": "ekk_Latn_201718"}
{"text": "Księżpol\n\nKsiężpol on küla Poolas Lublini vojevoodkonnas Biłgoraj maakonnas, Księżpoli valla halduskeskus. Księżpol asub Biłgorajst umbes 13 ja Lublinist ligikaudu 93 km lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_201719"}
{"text": "Aloisio da Milano\n\nAloisio da Milano, tuntud ka nime all Aloisio da Carezano, Aloisio da Carcano ja Aleviz Frjazin (vene keeles Алевиз Миланец, Алевиз Фрязин, Алевиз Фрязин Миланец) oli Itaalia arhitekt, kes töötas 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul Moskva suurvürstiriigis.\n", "id": "ekk_Latn_201720"}
{"text": "Glamis (California)\n\nGlamis on asula USA-s California osariigis Imperiali maakonnas. See asub maantee California State Route 78 ääres Brawleyst 45 km kaugusel idas ja kiirtee Interstate 10 ääres asuvat Blythe'ist umbes 85 km kaugusel edelas.\n\nAsula on saanud nime William Shakespeare'i näidendist \"Macbeth\" tuntud Glamisi lossi järgi.\n\nGlamis on Southern Pacific Railroadi raudteeliini endine peatuskoht. Asula lähedal asuvad Algodonese liivaluited, mis on populaarne turismiatraktsioon.\n\nGlamises asuvad kauplus ja haagissuvilate parkla. Asula lähedal asub Mesquite'i kullakaevandus.\n", "id": "ekk_Latn_201721"}
{"text": "Malaika Mihambo\n\nMalaika Mihambo (sündinud 3. veebruaril 1994 Heidelbergis) on Saksamaa kaugushüppaja, olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister.\n\nMihambo alustas sportlasteed mitmevõistlejana ning tuli 2009. aastal U16-vanuseklassi Saksamaa meistriks seitsmevõistluses. U18-vanuseklassist alates keskendus ta kaugushüppele. 2013. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlustel võitis ta Jazmin Sawyersi ja Marõna Behhi ees kuldmedali.\n\n2015. aasta Euroopa U23 meistrivõistlustel Tallinnas võitis ta kulla Jazmin Sawyersi ja Alina Rotaru ees. Maailmameistrivõistlustel Pekingis oli ta kuues.\n\n2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis võitis ta Ivana Španovići ja Sawyersi järel pronksmedali. Olümpiamängudel oli ta tulemusega 6.95 neljas.\n\n2017. aasta hooaja jättis Mihambo vigastuse tõttu vahele.\n\n2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel Berliinis hüppas ta finaalis 6.75 ning tuli Euroopa meistriks.\n\n2019. aasta maailmameistrivõistlustel Dohas tuli Mihambo tulemusega 7.30 maailmameistriks, edestades Marõna Behh-Romantšuki ja Ese Brumet.\n\n2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Torunis võitis Mihambo 6.88-ga Behh-Romantšuki järel hõbeda. Suveolümpiamängudel Tokyos tuli ta Brittney Reese'i ja Ese Brume ees olümpiavõitjaks tulemusega 7.00.\n\n2022. aasta maailmameistrivõistlustel Eugene'is tuli ta teist korda maailmameistriks, edestades 7.12-ga Brumet ja Leticia Oro Melot. Euroopa meistrivõistlustel Münchenis võitis ta Ivana Vuleta järel hõbeda.\n\nMihambo isiklik rekord kaugushüppes on 2019. aasta maailmameistrivõistlustel Dohas hüpatud 7.30.\n", "id": "ekk_Latn_201722"}
{"text": "Rembieszyce\n\nRembieszyce on küla Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas Jędrzejówi maakonnas Małogoszczi vallas. Rembieszyce asub Małogoszczist 6 km lõunas, Jędrzejówist umbes 13 km põhjas ja Kielcest ligikaudu 26 km läänedelas.\n", "id": "ekk_Latn_201723"}
{"text": "Tanguy Nianzou\n\nNianzou Tanguy-Austin Kouassi (tuntud kui Tanguy Nianzou; sündinud 7. juunil 2002 Pariisis) on Prantsusmaa jalgpallur, kes mängib keskkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis Sevilla.\n\n2016. aastal liitus ta Paris Saint-Germaini noorteakadeemiaga. 2019. aastal valiti Nianzou Paris Saint-Germaini aasta kõige lootusandvamaks nooreks talendiks. Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta 7. detsembril 2019 mängus Montpellier' vastu. Esimese värava lõi ta klubi meeskonnas 22. jaanuaril 2020 Prantsusmaa karikamängus Reimsi vastu. Sama aasta 15. veebruaril lõi ta liigamängus Amiensi vastu kaks väravat.\n\n2020. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Müncheni Bayerniga. Seal mängis ta kaks hooaega. Esimesel hooaja keskel jäi ta vigastuse tõttu mitmeks kuuks eemale. Teisel hooajal pääses Nianzou Saksamaa kõrgliigas platsile 17 mängus ja lõi ühe värava.\n\n2022. aasta augustis sõlmis Nianzou viieaastase lepingu Sevillaga.\n\n2017. aastal võitis Nianzou Prantsusmaa kuni 17-aastaste koondisega noorte maailmameistrivõistlustel pronksmedali.\n\nTa on Elevandiluuranniku päritolu.\n", "id": "ekk_Latn_201724"}
{"text": "Pidu katku ajal\n\nPidu katku ajal on Aleksander Puškini näidend aastast 1830.\n\nPuškini näidend on John Wilsoni näidendi \"The city of the plague\" (1816) fragmendi tõlge. Eestis on näidendit lavastanud Tiit Alte.\n\nSamas on 'pidu katku ajal' saanud laialt levinud väljendiks, mis iseloomustab rõõmsat olengut hädaderohkes ümbruses.\n\nSeesuguse pealkirja ja pandeemiale viitava sisuga Paul Piigi dramatiseeringu esitas Must Kast suvelavastusena, lavajastaja oli Birgit Landberg.\n", "id": "ekk_Latn_201725"}
{"text": "Wierzbka\n\nWierzbka on küla Poolas Święty Krzyżi vojevoodkonnas Staszówi maakonnas Bogoria vallas. Wierzbka asub Staszówist ligi 14 km põhjakirdes ja Kielcest umbes 45 km idakagus.\n", "id": "ekk_Latn_201726"}
{"text": "Aleksander Baumann\n\nAleksander Baumann (sündinud 1953 Pärnus) on galerist ja ettevõtja Kuressaares.\n\nAastatel 1989–2006 pidas Baumann Kuressaare kesklinnas Hansa kohvik-galeriid. Baumann on Raegalerii asutajaliige, Kuressaare Raeühingu juhatuse liige.\n\nKunstikogujana on huvitunud Rait Präätsa, Peeter Mudisti ja Leonhard Lapini loomingust.\n\nOn teinud koos Hans Malmsteniga filmi \"Säärejooned\" Peeter Mudisti loomingust.\n", "id": "ekk_Latn_201727"}
{"text": "Dzirnavas (Tirza vald)\n\nDzirnavas (ka Āžudzirnavas) on küla (mazciems ) Lätis Gulbene piirkonnas Tirza vallas.\n\nKüla asub Riiast 179 km kaugusel valla kirdeosas Tirza jõe ääres. Asulas on Āža dzirnavase bussipeatus.\n\nKüla on tekkinud Āži veski juurde, asudes ka Āži veskijärve kaldal. Tänapäeval kasutab veski paisu Āži hüdroelektrijaam.\n", "id": "ekk_Latn_201728"}
{"text": "Virāne\n\nVirāne on küla (mazciems ) Lätis Gulbene piirkonnas Tirza vallas.\n\nKüla asub valla lõunaosas Väikese Virāne järve ääres. Asulas on Virāne bussipeatus.\n\nAastani 1949 asus külas Virāne valla keskus. Aastal 2000 oli külas 40 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201729"}
{"text": "Broșteni\n\nBroșteni on linn Rumeenias Suceava maakonnas. Linn asub Bistrița jõe ääres ajaloolises Moldova piirkonnas, maakonnakeskusest Suceavast ligikaudu 62 km edelas.\n\nBroștenit on esmamainitud 1630. aastal. Linnaõigused sai Broșteni 2004. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201730"}
{"text": "Vecaduliena\n\nVecaduliena on küla (vidējciems ) Lätis Gulbene piirkonnas Tirza vallas.\n\nKüla asub valla keskosas. Asulas on Krimi Asulas on Krimi ja Vecaduliena bussipeatus.\n\nVecaduliena on tekkinud endise Vecaduliena mõisa keskuse juurde. Mõisa kabel on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Külas asuv Dūnītese kõrts on kohaliku kaitse all olev muinsusmälestis.\n", "id": "ekk_Latn_201731"}
{"text": "35347 Tallinn\n\n35347 Tallinn on asteroidide vöös asuv asteroid. See on nime saanud Eesti pealinna Tallinna järgi. Asteroidi avastas 3. mail 1997 Eric Walter Elst La Silla observatooriumis Tšiilis ja selle algne nimi oli 1997 JN₁₂.\n", "id": "ekk_Latn_201732"}
{"text": "Televisioonisüsteem\n\nTelevisioonisüsteem määrab kindlaks, mil viisil televisioonisignaal pildi, heli ja lisainfo kujul saatjast vastuvõtjasse (telerisse) üle kantakse ja kas edastatakse analoog- või digitaalsignaale.\n", "id": "ekk_Latn_201733"}
{"text": "Televisioonikanal\n\nTelevisioonikanal (ka telekanal) on sidetehnikas sagedusriba (raadiosageduste vahemik), mille kaudu edastatakse televisiooniprogramme maapealses levivõrgus. Sagedusribade laius, arv ja paigutus sagedusskaalal on riigiti erinev. Kanalite sagedused on kindlaks määratud raadiosageduste jaotamise rahvusvaheliste kokkulepetega.\n\nKanalite sagedusriba laiused on saadud selle järgi, kui laia riba vajas pildi- ja helisignaali edastus analoogtelevisiooni standardi järgi. Analoogtelevisiooni korral edastati iga kanali kaudu üks telesaadete programm. Tänapäeva digitelevisiooni standardid lubavad edastada ühel televisioonikanalil mitu teleprogrammi ühe paketina ehk multipleksina, nt tihendusvormingu MPEG-4 AVC rakendamisel kuni 15 SDTV programmi.\n\nJärgmises tabelis on andmed televisioonikanalite kohta, mida kasutatakse Lääne-Euroopas (ka Eestis) digitaaltelevisiooni levis maapealse levivõrgu kaudu. Need kanalid paiknevad UHF-sagedustel (detsimeeterlainete alas), mis rahvusvahelise sagedusjaotuse järgi jäävad sageduspiirkonda IV (kanalid 21–34) ja V (kanalid 39–69). Tabelis on ka analoogtelevisioonis kasutatud pildi ja heli kandesagedused.\n\nDVB-T kandesagedust on võimalik ka välja arvutada, kui korrutada kanali number 8-ga ja liita 306; nt 45. kanali korral 45×8 + 306 = 666 MHz.\n", "id": "ekk_Latn_201734"}
{"text": "Refraktomeeter\n\nRefraktomeeter on optikaseade ainete piirpinnal valguskiirte murdumise (murdumisnäitaja) määramiseks.\n\nKasutatakse murdumisnäitaja määramist vedelike, vahel ka gaaside või läbipaistva tahke aine (klaas, vääriskivid, plastikud) korral. Laborites on kasutusel Abbe refraktomeetrid, milles õhuke vedeliku kiht pannakse kahe prisma vahele. Tööstuses on kasutatavad ka mitmesugused käsirefraktomeetrid.\n", "id": "ekk_Latn_201735"}
{"text": "Kunda Vabadussõja mälestussammas\n\nKunda Vabadussõja mälestussammas on Eesti Vabadussõjas langenud sõdurite mälestusmärk Lääne-Viru maakonnas Kunda linnas.\n\nMälestussammas avati 15. juulil 1923 ja lõhuti 1960. aastal. Taastatud koopiana avati see 23. juunil 1998.\n\nMälestusmärk on kantud Eesti kultuurimälestiste registrisse.\n", "id": "ekk_Latn_201736"}
{"text": "Kunda kirik\n\nKunda Kolmekuninga kirik on Lääne-Virumaal Kundas asuv luteri kirik. Kirikut kasutab EELK Kunda kogudus.\n\nHistoritsistlikus stiilis kiriku ehitamist alustati 1927. aastal arhitekt Ernst Gustav Kühnerti projekti järgi. Kirik õnnistati 8. jaanuaril 1928.\n\nKunda kiriku teeb ainulaadseks see, et kiriku kell pole mahtunud väikesesse kellatorni ja ripub konsooliga kirikutorni välisküljel. Eesti kultuurimälestiste registrisse kantud pronksist kirikukell valmis 1937. aastal Fr. Krulli masinatehases. 2006. aastal läks kell remonti.\n\nTeiseks omapäraks on see, et kui sakraalehituslike kaanonite kohaselt peaks kirikute altarid asetsema idas, siis Kunda kirikus on altar läänes ja uks idas.\n\nTavapärase altarimaali asemel on kiriku altarile paigutatud altariskulptuur \"Kutsuv Kristus\", mis on valatud Taani kujuri Bertel Thorvaldseni skulptuuri eeskujul.\n\nKirikus on 500 istekohta ja seal on hea akustika.\n", "id": "ekk_Latn_201737"}
{"text": "Knudåge Riisager\n\nKnudåge Riisager (6. märts 1897 Kunda – 26. detsember 1974 Frederiksberg) oli Eestis sündinud taani helilooja.\n", "id": "ekk_Latn_201738"}
{"text": "Refraktomeetria\n\nRefraktomeetria on ainete murdumisnäitaja määramise meetod.\n\nAine ja keskkonna murdumisnäitajate erinevus põhjustab valguse murdumise nende piirpinnal. Aine murdumisnäitaja on oluline füüsikaline omadus, mille järgi saab otsustada aine puhtuse või lahuse kontsentratsiooni üle.\n\nMurdumisnäitaja (n) määramiseks kasutatakse refraktomeetrit. Aine murdumisnäitaja sõltub temperatuurist ja mõõtmisel kasutatud valguskiirguse lainepikkusest. Reeglina mõõdetakse murdumisnäitaja 20 °C ja lainepikkusel 589,3 nm (see on naatriumi kollase ehk D-joone lainepikkus). Tähistatakse nendel tingimustel mõõdetud murdumisnäitajat nD²⁰ (nD20) ja see on dimensioonita suurus. Puhast ainet iseloomustab kindel murdumisnäitaja, mille väärtus on enamasti antud vastavates tabelites. Näiteks puhta vee murdumisnäitaja nD²⁰ on 1,3330.\n\nRefraktomeetriga määratakse tavaliselt vedelike murdumisnäitajat, vahel ka gaaside või läbipaistva tahke aine (klaas, vääriskivid, plastikud) murdumisnäitajat. Laborites on kasutusel Abbe refraktomeetrid, tööstuses ka mitmesuguseid käsirefraktomeetreid.\n", "id": "ekk_Latn_201739"}
{"text": "Segaviljelus\n\nSegaviljelus tähendab mitme taimeliigi kooskasvatamist üksteise läheduses (segakultuurina). Segaviljeluse peamiseks eesmärgiks on tavaliselt saada maksimaalselt saaki ning kasutada selleks ära rohkem ja ökonoomsemalt looduslikke ressursse (valgus, niiskus, mineraalid jms), kui oleks võimalik ainult ühe taimeliigi kasvatamisel.\n\nEnne segakultuuri rajamist on vaja ettevaatlikult planeerida, et arvestada mullastiku, kliima ja kultuurtaimede sortidega seotud tegureid. Oluline on, et taimeliigid ei võistleks omavahel ruumi, toitainete, vee või valguse pärast. Segaviljeluse strateegia näiteks on sügavate juurtega taimeliigi istutamine pindmiste juurtega taimeliigi kõrvale ja kõrgekasvuliste taimede kasvatamine koos madalamate varjulembeste taimedega.\n\nSobiva taimeliikide valikuga võib saavutada ka muid soodsaid põllumajanduslikke tulemusi. Näiteks hapra varrega taimi ja liaane tasub kasvatada koos tugevavarreliste taimedega, mis aitavad neid toestada. Lisaks toestamisele on ka taimi, mis sobivad oma funktsioonilt hästi tuulevarjuks. Mõningaid taimeliike kasutatakse koos umbrohu allasurumiseks või väetajatena. Õrnad või valgusetundlikud taimed saavad tänu segaviljelusele kaitset ja varju ning raisatud vaba ruum kasutatakse ära. Näiteks troopikas on kasutusel selline segakultuur: kookospalm kõige kõrgemas reas, keskmises mõni banaani liik ning ananass, ingver või liblikõieline taim kõige madalamas reas.\n\nSegaviljelus sobivalt välja valitud taimeliikidega soodustab elurikkust, pakkudes elupaika putukatele ja mullaorganismidele, mida monokultuurses keskkonnas ei esine. See aitab ka piirata taimekahjurite puhanguid, sest esineb rohkelt mitmesuguseid kahjuritest toituvaid kiskjaid. Taimede kasvukoha suurem heterogeensus aitab suurendada tõkkeid, mis takistavad kahjurite levikut.\n\nSegaviljeluse liigid: Juhusliku asetusega segaviljelus, kus valitud taimeliigid paiknevad läbisegi. Reas segaviljelus, kus liigid paiknevad vahelduvates ridades (suurte taimede vahele mahub ka mitmeid ridasid mõnda väiksemat taimeliiki). Ajalise nihkega segaviljelus, kus on segamini kiirekasvulised ja aeglasekasvulised taimed või eri aegadel külvatud taimed.\n", "id": "ekk_Latn_201740"}
{"text": "Tümostimuliin\n\nTümostimuliin (thymostimulinum) on veise (vasika tüümusest) eraldatud faktor (tüümuse ekstrakt), misinimestele tümostimuliini teraapias manustatuna avaldab tõenäoliselt lümfoid(-immuun)süsteemile stimuleerivat toimet T-rakkude paljunemise ja diferentseerumise või ka immuunvahendatud tsütotoksilisuse näol.\n\nTümostimuliin liigitatakse osade autorite poolt tüümuse hormoonide hulka.\n\nMitmed tümostimuliini sisaldavad standardiseeritud preparaadid on registreeritud ravimid.\n\nValmistusviisid võivad erinevatel tootjatel erineda.\n", "id": "ekk_Latn_201741"}
{"text": "Orient & Occident\n\n\"Orient & Occident\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1999. aastal loodud teos keelpilliorkestrile. Muusikateose pikkus on 7 minutit . Teose kandis esimest korda ette 30. septembril 2000 Berliinis Leedu Kammerorkester (dirigent Saulius Sondeckis).\n", "id": "ekk_Latn_201742"}
{"text": "My Heart's in the Highlands (heliteos)\n\n\"My heart's in the Highlands\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2000. aastal loodud muusikateos. Muusikateose pikkus on 9 minutit.\n\nTeose tekst pärineb Robert Burnsi luuletusest \"My Heart's in the Highlands\".\n\nAastal 2013 tegi Pärt oma 2000. aasta teosest uue versiooni.\n", "id": "ekk_Latn_201743"}
{"text": "Credo (Pärt)\n\n\"Credo\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1968. aastal loodud muusikateos. Muusikateose pikkus on 12 minutit. Teose kandsid esimest korda ette 16. novembril 1968 Tallinnas Eesti Raadio koor, sümfooniaorkester ja Mart Lille klaveril (dirigent Neeme Järvi).\n", "id": "ekk_Latn_201744"}
{"text": "Cantate Domino canticum novum\n\n\"Cantate Domino canticum novum\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1977. aastal loodud muusikateos. Muusikateose pikkus on 3 minutit. Teose kandis esimest korda ette 29. oktoobril 1977 Riias Hortus Musicus.\n\nAastal 1996 kirjutas Pärt oma 1977. aasta teosele uue versiooni.\n", "id": "ekk_Latn_201745"}
{"text": "Ford F-150\n\nFord F-150 on Fordi F-seeria pikapi kõige populaarseim variant, tegu on nn. pooletonnise pikapiga, ehk pikapiseeria kõige kergeima veokiga. Seda on toodetud 13 põlvkonda, sellest F-150t 8 põlvkonda. Esimene F-seeria pikap läks tootmisse 1948. aastal, siis oli kergeimaks mudeliks F-1. Mudelit F-150 hakati tootma 1975. aastal.\n\n1977. aastal sai Ford F-seeria USA enimmüüdud pikapiks ja 1981. aastal USA enimmüüdud autoks üldse, seda tiitlit on F-150 hoidnud siiamaani.\n\nKui 13. põlvkonna F-150 oleks valmistatud terasest, mitte alumiiniumist, oleks see 300 kg raskem.\n", "id": "ekk_Latn_201746"}
{"text": "Sirgala karjäär\n\nSirgala karjäär (ka Sirgala põlevkivikarjäär) on ASi Enefit Kaevandused pealmaakaevandus Narva-Jõesuu linnas. Karjääri pindala on 14 km². Kagus piirneb Sirgala karjäär Narva karjääriga ning loodes Viivikonna karjääriga.\n", "id": "ekk_Latn_201747"}
{"text": "Viivikonna karjäär\n\nViivikonna karjäär on ASi Enefit Kaevandused põlevkivi pealmaakaevandus Toila vallas. Karjäär piirneb Sirgala karjääriga.\n\n1987. aastal liideti Viivikonna karjäär Sirgala karjääriga. 2000. aastal liideti see kompleks omakorda Narva karjääriga.\n\nKarjäär on Viivikonna kihistu stratotüüp. Paljandi profiil on kaevandamise tõttu pidevalt uuenev.\n", "id": "ekk_Latn_201748"}
{"text": "Bert Raudsep\n\nBert Raudsep (sündinud 14. juulil 1982) on eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 2000. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja 2004. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (21.lend). 2009. aastal kaitses ta väitekirja \"Teater Eesti ühiskonnas. Olulisus läbi ajalehe Postimees aastal 2007\" ja sai teatrimagistri kraadi.\n\nTa töötas aastatel 2004–2007 näitlejana Tallinna Linnateatris. Seejärel õppis ta aasta aega Berliinis vabasid kunste. Pärast seda tegutses ta Eestis vabakutselisena (osales Von Krahli Teatri projektis \"Kas on elu pärast kapitalismi?\" ja andis lasteteatriga Trumm firmade jõulupidudel lasteetendusi). Aastatel 2011–2014 töötas näitlejana teatri Endla trupis.\n\nTa on mänginud filmides \"Nimed marmortahvlil\" (2002), \"Kõrini!\" (2005), \"Sügisball\" (2007) ja \"Georg\" (2007), \"Tuliliilia\" (2018) ning draamasarjades \"Kättemaksukontor\" (2009), \"Viimane võmm\" (2014) ja \"Köök\" (2016).\n", "id": "ekk_Latn_201749"}
{"text": "Ancient Hatred\n\nAncient Hatred oli 1995-2005 tegutsenud Eesti natsionaalsotsialistlik black metal'i bänd. Bändi lauludes oli natsionaalsotsialistlikke elemente.\n", "id": "ekk_Latn_201750"}
{"text": "Anekäbr\n\nAnekäbr (ka Hane-Kärbu saar) on saar Saare maakonnas Udriku lahes.\n\nSaare pindala on 1,388 hektarit ja rannajoone pikkus 849 meetrit. Saar kuulub Kahtla-Kübassaare hoiualasse ja on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201751"}
{"text": "Anulaid\n\nAnulaid (ka Aru saar, Anu saar) on 2,8 hektari suurune laid Saare maakonnas Muraja lahes. Laiu rannajoone pikkus on 1 kilomeeter.\n\nLaid kuulub Kahtla-Kübassaare hoiualasse ja on looduskaitse all. Laid on pikliku kujuga, seal esineb rohttaimi.\n", "id": "ekk_Latn_201752"}
{"text": "Auklaid\n\nAuklaid (ka Härglaid) on 1,38 hektari suurune laid Hiiu maakonnas Soonlepa lahes. Laiu rannajoone pikkus on 591 meetrit.\n\nLaid asub 200 meetrit Öakse laiust läänes. Laid on lääne-ida suunas pikliku kujuga. Laid on liivase pinnamoega. Laiul leidub võsa.\n\n1798. aasta Ludwig August Mellini \"Liivimaa atlases\" on laidu nimetatud Aug laid .\n\nLaid kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_201753"}
{"text": "Elmrahu\n\nElmrahu (ka Emmrahu, Elmerahu) on 2,69 hektari suurune saar (rahu) Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Luidja lahes. Elmrahu asub 1 kilomeeter Külalaiust edelas. Rahu rannajoone pikkus on 1,2 kilomeetrit.\n\nElmrahu asub Paope looduskaitsealal.\n", "id": "ekk_Latn_201754"}
{"text": "Esirahu\n\nEsirahu (ka Rohirahu) on 2 hektari suurune saar (rahu) Lääne maakonnas Puise külas Puise poolsaare ranniku lähedal. Saar asub 300 meetrit Külanuka nukast kirdes. Saare rannajoone kogupikkus on 565 meetrit.\n\nSaar on neerja kujuga ja rohttaimestikuga.\n\nSaar kuulub Matsalu rahvuspargi Väinamere saarte sihtkaitsevööndisse.\n", "id": "ekk_Latn_201755"}
{"text": "My Kind of Love\n\n\"My Kind of Love\" on briti laulja-laulukirjutaja Emeli Sandé esitatud ja loodud (kaasautorina) laul, mis anti välja singli ja muusikavideona.\n", "id": "ekk_Latn_201756"}
{"text": "Käsna-Kalle Kantpüksi film\n\n\"Käsna-Kalle Kantpüksi film\" on 2004. aastal valminud animafilm. Film põhineb joonissarjal \"Käsna-Kalle Kantpüks\".\n", "id": "ekk_Latn_201757"}
{"text": "Lucy, Lady Duff-Gordon\n\nLady Lucy Duff-Gordon (sünninimi Lucy Christiana Sutherland; 13. juuni 1863 – 20. aprill 1935) oli 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse juhtiv moelooja, keda tunti eelkõige kunstnikunime Lucile järgi. Lucile oli esimene Briti päritolu moelooja, kes saavutas rahvusvahelise tunnustuse. Ta oli kõrgmoe ja moetööstuse suhtekorralduse tunnustatud uuendaja.\n\nTa kutsus ellu enda kaasaegse moeetenduse eelkäija \"mannekeenide paraadi\" ja tema algatusel koolitati esimene kutseline modell. Lisaks tõi ta moodi naisele rohkem vabadust andvad lõhikuga seeliku ja madala kaeluse, ta propageeris vabamat korsetti ning veetlevat ja vähem katvat aluspesu. Temalt pärineb sõna \"šikk\".\n\nLondoni äri Lucile Ltd. haruettevõtete avamisega Pariisis, New Yorgis ja Chicagos sai tema ärist esimene ülemaailmne kõrgmoe tootemark, mille abil rõivastati trende loovaid aadli- ja kuninglikust soost kliente ning lava- ja filmitähti.\n\nLady Duff-Gordon on tuntud ka kui 1912. aastal uppunud laevalt Titanic pääsenu.\n", "id": "ekk_Latn_201758"}
{"text": "2010. aasta Euroopa filmiauhind\n\n2010. aasta Euroopa filmiauhind (inglise The 23rd European Film Awards) oli Euroopa filmiauhindade tseremoonia, mis toimus 4. detsembril 2010 Tallinnas; ühtlasi esimest ja seni (2015) ainus kord Eestis toimunud tseremoonia.\n\nTeiste auhindade kõrval tunnistati 2010. aasta Euroopa parimaks filmiks Roman Polański \"Variautor\".\n\nKategooria:Filmiauhinnad Kategooria:Tallinna üritused Kategooria:2010. aasta Eestis\n", "id": "ekk_Latn_201759"}
{"text": "Norsk Høstfest\n\nNorsk Høstfest (norra keelest; 'Norra Sügisfestival') on iga aasta sügisel USAs Põhja-Dakota osariigis Minoti linnas toimuv festival; ühtlasi suurim Põhja-Ameerikas toimuv Skandinaavia festival. Festivalil tutvustatakse muu hulgas Skandinaavia rahvakultuuri; seal on kohal ka Eesti esindus.\n", "id": "ekk_Latn_201760"}
{"text": "Ants Tooming\n\nAnts Tooming (sündinud 9. juunil 1965 Tallinnas) on eesti luterlik vaimulik.\n\nTooming lõpetas 1984 Kaarepere Sovhoostehnikumi metsnikuna, 1992 Tallinna Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise alal ja 2000 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Kuulub korporatsiooni Fraternitas Liviensis.\n\nTa ordineeriti 29. augustil 2000 kirikuõpetajaks.\n\nAastatel 2000–2010 oli ta Kolga-Jaani koguduse õpetaja. Alates 2010. aastast on Tooming Tartu Peetri koguduse õpetaja, 2015–2023 oli ta Tartu praost.\n\n2004–2005 ja 2008–2009 teenis Tooming abiõpetajana Toronto Peetri kogudust Kanadas. 2004. aastal oli ta Pilistvere koguduse hooldajaõpetaja ja 2006. aastal Põltsamaa koguduse hooldajaõpetaja. Avinurme koguduse hooldajaõpetaja on Tooming alates 2020. aastast.\n\nTartumaa praostina on ta teeninud lühemat aega Palamuse, Tartu Maarja ja Laiuse kogudust.\n\n2022. aasta veebruaris pälvis Tooming Valgetähe V klassi teenetemärgi kui vaimulik ja kultuuriloo talletaja.\n", "id": "ekk_Latn_201761"}
{"text": "Sfäär (restoran)\n\nSfäär (ka SfääR) on Tallinna kesklinnas aadressil Mere puiestee 6E asuv restoran-pood.\n\nRestoran on tuntud oma Skandinaavia päritolu roogade ja moodsa Eesti köögi roogade (mõjutusi Itaalia köögist) poolest.\n", "id": "ekk_Latn_201762"}
{"text": "Ungari vürstiriik\n\nUngarlased, poolrändleva rahva hõimuliit, mida juhtis Árpád, saabusid Etelközist, mis oli nende varasem vürstkond Karpaatidest idas.\n\nNäib, et sel perioodil Ungari suurvürsti võim vähenes, hoolimata Ungari sõjaretkede edust üle Euroopa. Hõimuterritooriumid, mida valitsesid Ungari sõjapealikud, muutusid poolsõltumatuteks üksusteks (näiteks Gyula Noorema valdused Transilvaanias). Need territooriumid taasühendati alles István Püha valitsemise ajal. Poolrändlev Ungari rahvastik võttis omaks paikse elu. Pealike ühiskond muutus riigi ühiskonnaks. 10. sajandi teisest poolest hakkas levima kristlus. Vürstkonna järglaseks sai kristlik Ungari kuningriik István Püha kroonimisega Esztergomis 1000. aasta jõulupäeval (teistel andmetel 1. jaanuaril 1001).\n\nUngari historiograafia kutsub kogu perioodi aastatel 896–1000 \"vürstkonna ajastuks\".\n", "id": "ekk_Latn_201763"}
{"text": "Läti Rahvusraamatukogu\n\nLäti Rahvusraamatukogu (läti keeles Latvijas Nacionālā bibliotēka) on kultuuriasutus, mis allub Läti kultuuriministeeriumile. Läti Rahvusraamatukogu loodi 1919. aastal – aasta pärast Läti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal. Raamatukogul on Läti infoteaduse arengus oluline roll, tagades elanike juurdepääsu internetile ja toetades teadustööd ning elukestvat õpet.\n", "id": "ekk_Latn_201764"}
{"text": "An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten\n\n\"An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1976. aastal loodud muusikateos. Pärt on pühendanud selle Andres Mustonenile. Muusikateose pikkus on 8 minutit. Teose esmaettekanne oli 27. oktoobril 1976 Estonia kontserdisaalis (pealkirja \"In Spe\" all).\n", "id": "ekk_Latn_201765"}
{"text": "Für Lennart in memoriam\n\n\"Für Lennart in memoriam\" (eesti keeles \"Lennartile\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 2006. aastal loodud muusikateos keelpilliorkestrile. Pärt kirjutas selle teose presidendi Lennart Meri matusteks. Muusikateose pikkus on 7 minutit.\n", "id": "ekk_Latn_201766"}
{"text": "In principio\n\n\"In principio\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2003. aastal loodud muusikateos. Pärt on pühendanud selle Tõnu Kaljustele. Muusikateose pikkus on 23 minutit. Teose kandsid esimest korda ette 22. mail 2000 Austria kirikus Chor pro musica graz ja Capella Istropolitana (dirigent Michael Fendre).\n", "id": "ekk_Latn_201767"}
{"text": "L'abbé Agathon\n\n\"L'abbé Agathon\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2004. aastal loodud muusikateos. Pärt on pühendanud selle esiettekandjatele. Muusikateose pikkus on 15 minutit. Teose kandsid esimest korda ette 5. mail 2004 Prantsusmaal Octuor de Violoncelles de Beauvais ja sopran Barbara Hendricks.\n\nPärt on teosest teinud 2005. ja 2008. aastal uue versiooni.\n", "id": "ekk_Latn_201768"}
{"text": "Kalle Mesila\n\nKalle Mesila (3. jaanuar 1940 Juuru vald – 15. august 2022) oli eesti luterlik vaimulik.\n\nÕppis EELK Usuteaduse Instituudis. Ordineeriti 17. novembril 1962 aseõpetajaks, õpetajaõigused sai 30. oktoobril 2001.\n\nOli 1962–1965 Kuressaare ja Kaarma koguduse õpetaja, 1966–1969 Käru koguduse õpetaja, 1969–1971 Häädemeeste ja Treimani koguduse õpetaja, 1971–1979 Jõelähtme koguduse õpetaja, 1979–1982 Kursi koguduse õpetaja, 1980–1993 Äksi koguduse õpetaja, 1981–2010 Tartu Peetri koguduse õpetaja ja 2001–2002 Tartu praostkonna abipraost.\n", "id": "ekk_Latn_201769"}
{"text": "Marian Eplik\n\nMarian Eplik (2021. aastani Heinat; sündinud 25. oktoobril 1989 Raplas) on eesti näitleja.\n\nTa on õppinud Hellamaa algkoolis ja Muhu Põhikoolis ning lõpetanud 2009. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi. Aastatel 2009–2010 õppis ta Tallinna Ülikoolis eesti filoloogiat, 2014. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (26. lend).\n\nAastatel 2014–2019 oli Marian Heinat Vanemuise teatri draamanäitleja, 2019. aastast on ta Eesti Draamateatri näitleja.\n\n13. juunil 2021 abiellus ta Vaiko Eplikuga.\n", "id": "ekk_Latn_201770"}
{"text": "Mein Weg\n\n\"Mein Weg\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1989. aastal orelile loodud muusikateos. Muusikateose pikkus on 8 minutit. Teose kandis esimest korda ette 9. juulil 1989 Soomes organist Kari Jussila.\n\n1989. aasta Pärdi teos kannab täispealkirja \"Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler\". Aastal 1999 tegi Pärt teosest uue versioon, mis kannab pealkirja \"Mein Weg\".\n", "id": "ekk_Latn_201771"}
{"text": "Salve Regina (Pärt)\n\n\"Salve Regina\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2001. aastal loodud muusikateos. Teose tellis Esseni Toomkapiitel Esseni linna 1150. aastapäeva tähistamiseks Esseni Toomkirikus ja Pärt pühendas selle Esseni piiskopile dr Hubert Luthele. Muusikateose pikkus on 12 minutit.\n", "id": "ekk_Latn_201772"}
{"text": "Statuit ei Dominus\n\n\"Statuit ei Dominus\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1990. aastal loodud muusikateos. Muusikateose pikkus on 5 minutit. Teose kandsid esimest korda ette 3. oktoobril 1990 San Petronio lastekoor, Kühni lastekoor ja organistid Umberto Forni ja Liuwe Tamminga (dirigent Sergio Vartolo).\n", "id": "ekk_Latn_201773"}
{"text": "Sümfoonia nr 4 (Pärt)\n\n\"Sümfoonia nr 4\" (sümfooniat nimetatud ka \"Los Angeles\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 2008. aastal loodud sümfoonia. Pärt on pühendanud teose Mihhail Hodorkovskile. Muusikateose pikkus on 32 minutit.\n", "id": "ekk_Latn_201774"}
{"text": "Hanemaa\n\nHanemaa (ka Anemaa) on 2,1 hektari suurune saar Väinameres, halduslikult Lääne maakonnas Haapsalu linnas. Hanemaa asub Liialaiust 1,5 kilomeetrit edelas. Saare rannajoone kogupikkus on 1,1 kilomeeter.\n\nSaar on kivise pinnamoega.\n\nHanemaa kuulub Matsalu rahvusparki.\n", "id": "ekk_Latn_201775"}
{"text": "Hellamaa rahu\n\nHellamaa rahu on Hiiu maakonnas Hari kurgus asuv saar (rahu). Rahu pindala on 17,8 hektarit ja rannajoone pikkus 2,6 kilomeetrit.\n\nHiiumaa rannikul asuv Tähva nina jääb rahust 800 meetri kaugusele. Rahu on pikliku kujuga, madala pinnamoega ja rohttaimestikuga.\n\nRahu kuulub Väinamere hoiualasse ja on looduskaitse all.\n\nSaare koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_201776"}
{"text": "Härglaid\n\nHärglaid (ka Härjakare) on saar Hiiu maakonnas Käina lahes. Laiu pindala on 2,7 hektarit ja rannajoone pikkus 734 meetrit.\n\nLaid on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga ja liivase pinnamoega. Laiul kasvab võsa.\n\nSaar kuulub Käina lahe – Kassari maastikukaitseala Käina lahe sihtkaitsevööndisse.\n", "id": "ekk_Latn_201777"}
{"text": "Karl von der Aa\n\nKarl Wilhelm von der Aa (7. jaanuar 1876 Bremerhaven – 1. jaanuar 1937 Leipzig) oli saksa majanduspedagoog.\n\nTa oli alates 1923. aastast kõrgkoolis Handelshochschule Leipzig kaubanduskoolipedagoogika ja ettevõttemajanduslike naaberalade professor. Selle professuuri algust peetakse majanduspedagoogika sünniks.\n", "id": "ekk_Latn_201778"}
{"text": "Rudolf von der Aa\n\nRudolf von der Aa (17. oktoober 1913 Wiederitzsch – 13. juuni 1991 Berliin) oli saksa loomaarst ja loomaarstiteadlane.\n\nAlates 1957. aastast oli ta Berliini Humboldti Ülikooli korraline professor ja veterinaarhügieeni instituudi direktor.\n", "id": "ekk_Latn_201779"}
{"text": "Asger Aaboe\n\nAsger Hartvig Aaboe (26. aprill 1922 Kopenhaagen – 19. jaanuar 2007 North Haven, Connecticut) oli taani matemaatika- ja astronoomiaajaloolane, Babüloonia astronoomia ajaloo eriteadlane.\n\nTa õppis Kopenhaageni ülikoolis ning doktoriõppes teadusajalugu Otto Neugebaueri juures Browni Ülikoolis.\n\nAlates 1967. aastast oli ta Yale'i Ülikoolis matemaatika ja teadusajaloo professor, 1977. aastast ka vanaida keelte professor. Aastal 1992 ta emeriteerus.\n", "id": "ekk_Latn_201780"}
{"text": "Hans Günther Aach\n\nHans Günter Aach (2. oktoober 1919 – 4. detsember 1999, Aachen) oli saksa botaanik ja viroloog.\n\nAlates 1965. aastast oli ta ülikooli RWTH Aachen korraline professor ja botaanika instituudi direktor.\n\nTa on uurinud põhiliselt viiruste valke.\n", "id": "ekk_Latn_201781"}
{"text": "J. G. Aachen\n\nJ. G. Aachen oli saksa kalligraaf 18. sajandil.\n\nTa töötas Kölnis. Ta kirjutas pärgamendile kunstipäraselt nimesid. Ühel Johann Jakob Merlo mainitud lehel on signatuur: J. G. Aachen penna fecit 1767.\n", "id": "ekk_Latn_201782"}
{"text": "Mikkel Aagaard\n\nMikkel Holm Aagaard (sündinud 26. novembril 1979) on taani endine käsipallur.\n\nTa mängis Taani käsipallikoondises 59 kohtumist ja viskas 107 väravat. 2006. aasta EM-ilt võitis ta pronksi ja 2008. aasta EM-ilt kulla. Ta võistles 2010. aastani.\n", "id": "ekk_Latn_201783"}
{"text": "Aagot Vangen\n\nAagot Vangen (29. juuni 1875 Stor-Elvdal – 29. juuli 1905 Drøbak) oli norra naisskulptor.\n\nTa õppis Pariisis Académie Julianis Denys Pierre Puechi juures.\n", "id": "ekk_Latn_201784"}
{"text": "Truid Aagesen\n\nTruid Aagesen ehk Theodoricus Sistinus ehk Trudo Haggaei Malmogiensis (16.–17. sajand) oli taani helilooja ja organist.\n\nPärast Saksamaal viibimist (tema muusikaõpetaja ja vaimulik juhataja oli jesuiit Laurentius Nicolai Norvegus) määrati ta 20. juunil vkj 1593 Kopenhaageni toomkiriku Vor Frue Kirke organistiks. Aastatel 1599–1600 õppis ta Veneetsias Giovanni Gabrieli juures. Aastal 1600 käis ta kuningas Christian IV saadikuna Prahas. Aastal 1608 ilmus Hamburgis tema \"Cantiones trium vocum\". Aastal 1613 pidid kuninga käsul kõik katoliiklased maalt lahkuma; 15. septembril vkj tegi Kopenhaageni Ülikooli juhtkond talle teatavaks, et katoliiklike kalduvuste tõttu ei saa ta enam organistina jätkata. Aastal 1615 määrati tema asemele Johan Meincke. Hiljem elas ta Danzigis.\n", "id": "ekk_Latn_201785"}
{"text": "Sven Aggesen\n\nSven Aggesen ehk Svend Aggesen ehk Sven Aggesøn ehk Sven Agessøn (Aageson, Aggessøn) ehk Svend Aagesen ehk Sven Aagesen ehk Sveno Aggonis ehk Sueno Agonis Filius (sündinud 1140. aastate paiku, surmaaeg teadmata) oli taani ajaloolane. Ta kirjutas Taani ajaloo \"Brevis historia regum Dacie\" ning oli esimene nimepidi teadaolev taani ajaloolane.\n\nTa oli aadlisoost ning teda peeti Palnatoke ja Svend Harkhabeme järglaseks. Juba esivanem Trugot oli üks taani juhtivaid mehi. Tema vanavanaisa oli kuninga ihukaitsja Svend Thrugotsen ja tema onu oli Lundi peapiiskop Eskil. Lundi peapiiskopil Asseril oli vend Sven, kes oli Viiburi piiskop, ja vend Christian, kelle üks poeg oli Eskil ja teine oli Sven Aggeseni isa Agge.\n\nTõenäoliselt sai ta hariduse mõnes Taani kloostris, aga tema laialdased teadmised antiigist ja eriti vanarooma ajaloolastest lubavad arvata, et ta õppis ka välismaal, võib-olla Prantsusmaal.\n\nTa oli Valdemar I ja Knud VI teenistuses ning saatis neid sõjakäikudel. On oletatud ka, et ta oli vaimulik. Ta nägi pealt Pommeri vallutamist.\n", "id": "ekk_Latn_201786"}
{"text": "Prantsuse Suursaatkond Eestis\n\nPrantsuse Suursaatkond Eestis on Prantsusmaa diplomaatiline esindus Eestis Tallinnas. Saatkond asub aadressil Toom-Kuninga 20.\n\nAlates 2019. aastast on Prantsusmaa suursaadikuks Eric Lamouroux.\n", "id": "ekk_Latn_201787"}
{"text": "Eesti punane veis\n\nEesti punane veis (ka Eesti Punane, inglise Estonian red cattle) on aborigeenne piimaveise tõug Eestis. Tõu tunnusjoon on punane põhivärvus, ehkki teatud juhtudel võib värvus varieeruda punaste, punasekirjute ja pruunide toonide vahel, harvem ka musta värvi.\n", "id": "ekk_Latn_201788"}
{"text": "Eesti-Prantsusmaa suhted\n\nEesti-Prantsusmaa suhted said alguse pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal. Riikidevahelised diplomaatilised suhted loodi 1921. aastal, kui Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks. Teise maailmasõja tõttu riikidevahelised suhted katkesid ja need taastati 1991. aastal.\n\nTallinnas on Prantsuse Suursaatkond ja Pariisis on Eesti Vabariigi Suursaatkond.\n", "id": "ekk_Latn_201789"}
{"text": "Swing Swindlers\n\nSwing Swindlers (ka Bel-Etage Swingorkester) on Eesti orkester, mis esitab eelkõige 1920.–1940. aastate tantsumuusikat. Orkestri moodustas 2004. aastal Mart Sander. Orkester koosneb peamiselt Estonia teatri noortest muusikutest.\n\nEesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise raames toimus orkestri turnee Ameerika Ühendriikides, mille käigus esineti näiteks Kennedy Keskuses (Washington). Washingtoni linnapea Muriel Bowser kuulutas 24. veebruari 2018 Eesti päevaks ning mainis oma proklamatsioonis muu hulgas ka Mart Sanderi kontserti kui kaalukat kultuurisündmust.\n\nOrkestri albumid on ilmunud eelkõige USA plaadifirma Divine Art kaudu ning saanud mainekaid auhindu (näiteks juhtiva klassikalise muusika ajakirja Gramophone kriitikute aastapreemia).\n\nOrkester oli telesaatesarja \"Tantsud tähtedega\" orkester 1. ja 2. hooajal ning saatesarja \"Eesti otsib superstaari\" svingvooru orkester 1.–4. hooajal.\n\nBel-Etage Swingorkester on välja andnud ligi 20 albumit Eestis, Soomes, Ameerikas, Inglismaal, Saksamaal ja Venemaal.\n\nOrkestriga on esinenud ja lugusid salvestanud näiteks lauljad Hanna-Liina Võsa, Nele-Liis Vaiksoo, Birgit Sarrap, Kelli Uustani, Pirjo Jonas, Tanel Padar, Koit Toome, Pirjo Levandi, Luisa Värk, Jassi Zahharov, Rolf Roosalu, Mihkel Mattisen, Uno Loop, Reet Linna ja paljud teised.\n", "id": "ekk_Latn_201790"}
{"text": "Thirlmere\n\nThirlmere on asula (inglise keeles semi-rural town) Austraalias Uus-Lõuna-Walesi osariigis, Sydneyst 89 km edelas. 2011. aasta rahvaloenduse järgi elas külas 3530 inimest.\n\nKülas on olnud üks tugevamaid Eesti kogukondi Austraalias. Seal on olnud eestlaste hostel, kohvik, kultuurimaja, kirik ja kalmistu.\n", "id": "ekk_Latn_201791"}
{"text": "Alessandro Grandi\n\nAlessandro Grandi (1586 – 1630. aasta teine pool) oli Põhja-Itaaliast pärit varase barokiajastu helilooja, kes kirjutas uues concertato stiilis. Ta oli üks oma aja kõige leidlikumaid, mõjukamaid ja populaarsemaid heliloojaid, jäädes selle poolest Põhja-Itaalias ilmselt alla vaid Claudio Monteverdile.\n", "id": "ekk_Latn_201792"}
{"text": "Härjamaa\n\nHärjamaa (ka Suur Härjamaa, Suur-Härjamaa, Suur-Härjarahu) on saar Väinameres, halduslikult Lääne maakonnas Haapsalu linnas. Saare pindala on 2,1 hektarit ja rannajoone pikkus 1 kilomeeter.\n\nHärjamaast 1,5 kilomeetrit idas asub Sõmeri saar.\n\nSaar on pikliku kujuga, kivise pinnamoega ja rohttaimestikuga.\n\nSaar kuulub Matsalu rahvusparki Suur-Härjamaa loodusreservaati.\n", "id": "ekk_Latn_201793"}
{"text": "Theodor Robert Wilhelm Knüpffer\n\nTheodor Robert Wilhelm Knüpffer (7. juuni 1864 Väike-Maarja – 3. oktoober 1903 Tallinn) oli Eestis tegutsenud arst, omanimelise Knüpfferi kliiniku rajaja.\n\nTa õppis aastatel 1884–1891 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_201794"}
{"text": "Kärt Kull\n\nKärt Kull (kuni 2023. aastani Kärt Tammjärv; sündinud 11. juunil 1991 Tallinnas) on eesti näitleja.\n\nTa on lõpetanud 2010. aastal Pelgulinna Gümnaasiumi, lisaks on ta õppinud Tallinna Muusikakoolis kitarri ja Arsise Kellade Koolis kellamängu. 2014. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (26. lend).\n\nTöötab alates 2014. aastast Vanemuise teatris draamanäitlejana.\n", "id": "ekk_Latn_201795"}
{"text": "Tüümuse hormoonid\n\nTüümuse hormoonid (thymic hormones) on endokrinoloogias paljude selgroogsete sisenõrenäärme tüümuse, näiteks tüümuse epiteeli rakkude, poolt eritatavate humoraalsete faktorite koondnimetus, need liigitatakse peptiidhormoonide hulka, ja nende teadaolevateks funktsioonideks on lümfisüsteemi arengu, T-rakkude difefentseerumise ja rakuliste immuunvastuste regulatsioon.\n\nTüümuse hormoonide süntees, eritus, signaalirajad, geenid, ensüümid, retseptorid ja toime ning roll tüümuses ja teistes elundites asetleidvates normaalsetes füsioloogilistes ja patoloogilistes protsessides on lõpuni uurimata.\n", "id": "ekk_Latn_201796"}
{"text": "Linda Porkanen\n\nLinda Porkanen (kuni 2022. aastani Kolde, sündinud 16. aprillil 1990 Tallinnas) on eesti näitleja.\n\nTa on õppinud Tallinna 21. Keskkoolis, lõpetas Vanalinna Hariduskolleegiumi humanitaarklassi (õppides samal ajal ka VHK Teatrikoolis). Ta õppis aastatel 2009–2010 Tallinna Ülikoolis psühholoogiat, lõpetas 2014. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (26.lend).\n\nTa mängis filmis \"Nullpunkt\" (aastal 2014, stuudio Allfilm). Aastatel 2018–2021 mängis teleseriaalis \"Alo\" Kerdut.\n\nTa on 2014. aastast Vanemuise teatri draamanäitleja.\n", "id": "ekk_Latn_201797"}
{"text": "Teófilo Cubillas\n\nTeófilo Juan Cubillas Arizaga (sündinud 8. märtsil 1949 Limas) on Peruu endine jalgpallur. Teda peetakse kõigi aegade parimaks Peruu jalgpalluriks. Tema tugevad küljed olid head tehnilised oskused ja õnnestunud karistuslöögid. Tema hüüdnimi oli El Nene ('laps').\n\nTa kuulus 1975. aasta Copa América võitnud Peruu meeskonda. Ta aitas Peruul jõuda 1970. aasta maailmameistrivõistluste veerandfinaali ja taas 1978. aasta maailmameistrivõistlustele. 1972 valiti ta Lõuna-Ameerika aasta jalgpalluriks.\n\nTa on 81 mängus löödud 26 väravaga riigi suurim väravakütt. 2004. aastal valis Pelé Cubillase FIFA 100 125 parima jalgpalluri hulka. Cubillas on Miroslav Klose ja Thomas Mülleri kõrval üks kolmest mängijast, kes on kahtedel maailmameistrivõistlustel löönud viis või enam väravat.\n", "id": "ekk_Latn_201798"}
{"text": "Veiko Porkanen\n\nVeiko Porkanen (sündinud 4. jaanuaril 1989 Põltsamaal) on eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 2008. aastal Põltsamaa Ühisgümnaasiumi. Ta õppis aastatel 2008–2010 Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžis ehitiste restaureerimise erialal ja lõpetas 2014. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (26. lend).\n\nVeiko Porkanen on aastast 2014 Vanemuise teatri draamanäitleja.\n", "id": "ekk_Latn_201799"}
{"text": "Bartolomeo Colleoni\n\nBartolomeo Colleoni (1395/1400 – 2. november 1475) oli Itaalia kondotjeer, kellest sai Veneetsia vabariigi kindralkapten ning kellele on Veneetsiasse püstitatud ratsamonument. Talle omistatakse ka Bergamo provintsis Trescore Balnearios asuvate Rooma termide uuendamist ja täiustamist.\n", "id": "ekk_Latn_201800"}
{"text": "Nuumrakk\n\nNuumrakkudeks ehk mastotsüütideks (mastocytys) nimetatakse lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel luuüdist pärinevaid eraldunud pluripotentsetest tüvirakkudest ja välimises (suures) vereringes ringlevaid eelvormidest diferentseeruvaid ning sidekoes resideerivaid monotsüütidesarnaseid rakke.\n\nPärast sidekoesse migreerumist diferentseeruvad nad nuumrakkudeks ja alustavad neile iseloomulike graanulite (basofiilsete graanulite) tootmist.\n\nNuumrakud eraldavad bioaktiivseid molekule, mis osalevad põletikulisel vastusel, kaasasündinud immuunsüsteemi reaktsioonil ja koe paranemise protsessil. Tähtsamad molekulid on hepariin, histamiin, seriini proteaasid, tsütokiinid ja fosfolipiidid.\n\nNuumrakke esineb hulgaliselt sidekoes ja epiteeli alumistes kihtides, naha ja mesenteeriumi väikeste veresoonte ümber ning koes, mis ümbritseb seedetrakti, soolte limaskestas, hingamisteedes ja kopsudes.\n", "id": "ekk_Latn_201801"}
{"text": "Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel\n\n1936. aasta suveolümpiamängude jalgpalliturniir peeti 3.–13. augustini Berliinis. Olümpiavõitjaks tuli Itaalia. Itaalia oli tulnud 1934. aastal maailmameistriks ja oli sellega ka suurim favoriit. Üheks favoriidiks kuldmedalile olnud Saksamaa kaotas veerandfinaalis Saksa riigipeade silme all 2:0 Norrale. Hõbemedali võitis Austria ja pronksi Norra meeskond.\n\n1932. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses ei kuulunud jalgpall olümpiamängude programmi, sest jalgpalli üha kasvav professionaalsus muutis amatööriks ja profiks kindlaks tegemise raskeks. FIFA korraldas esimese maailmameistrivõistluste 1930. aastal ja profimängijad said turniiril osaleda. Selle tõttu jättis ROK 1932. aasta olümpiamängudelt jalgpalli välja, kuna olümpiale lubati ainult harrastussportlasi. Jalgpalli aktsepteeris ROK taas 1936. aasta olümpiamängudel, kuid kooskõlas amatöörreeglitega. Võistkonna mängijatel ei olnud lubatud saada oma mängu eest hüvitist, sealhulgas mängijate tööandjatele makstavat hüvitist. See ei võimaldanud mitmeid Euroopa ja Lõuna-Ameerika riike turniiril osalema. Oli siiski lubatud riikidel edaspidi osalema oma parimaid mängijaid ainult juhul, kui amatöör või elukutseline (kui riiklikud ühendused aitasid sellist reeglit täita), kus riiklikult toetati professionaalseid mängijaid.\n\nKuna jalgpall kogus kõige rohkem pealtvaatajaid ja korraldajad vajasid sissetulekut, otsustati uuesti jalgpalliturniir programmi lisada. 16 osalejast neli osalesid koos oma amatöörmeeskonna ja elukutseliste mängijatega, nimelt Suurbritannia, Austria, Ungari ja Itaalia. Hiina ja Jaapan mängisid Aasia meeskondadena esimest korda väljaspool Aasiat, kaheksandikfinaalis oli Jaapanil Rootsi vastu üllatuslik ülekaal. Toonased Lõuna-Ameerika parimad meeskonnad Uruguay ja Argentina, kes selgitasid 1928. aastal veel omavahel olümpiavõitjad, ei osalenud. Selle asemel mängis 1935. aastal Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel kolmas Peruu esimest korda rahvusvahelistel kohtumistel väljaspool Lõuna-Ameerikat.\n\nSaksamaa meeskond oli üks favoriite, olles alates 4. detsembrist 1932. aastal kaotanud vaid ühe kodumängu. Esimeses mängus sai Luksemburg alistatud 9: 0, kuid teises mängus hilisema pronksimeeskonna Norra vastu tuli lõpp Saksamaa koondise jaoks. Olümpiavõitjaks tuli küll maailmameister Itaalia, kuid koosseisus polnud ühtegi mängijat 1934. aasta maailmameistriks tulnud võistkonnast. Kaks aastat hiljem tulid Itaalia võidukast meeskonnast jalgpalli maailmameistriks Sergio Bertoni, Alfredo Foni, Ugo Locatelli ja Pietro Rava.\n\nToimumiskohtadeks olid Berliini olümpiastaadion, Posti staadion, Mommseni staadion ja Hertha-Platz am Gesundbrunnen. Berliini olümpiastaadionil toimunud poolfinaalis Itaalia ja Norra ning pronksimängus Norra ja Poola vahel oli 95 000 pealtvaatajat, seega oli olümpiamängudel kuni 24. oktoobrini 1968. aastal kõige rohkem pealtvaatajaid. Mehhikos ületati Jaapani ja Mehhiko vahelise kolmanda koha mängus see rekord.\n", "id": "ekk_Latn_201802"}
{"text": "Antje Jackelén\n\nAntje Jackelén (sündinud 4. juunil 1955 Herdeckes) on saksa päritolu vaimulik ja teoloog, alates 2014. aastast Rootsi Kiriku peapiiskop (Uppsala peapiiskop).\n\nTa on esimene välismaalasest Rootsi peapiiskop alates 12. sajandist ning esimene naispeapiiskop.\n", "id": "ekk_Latn_201803"}
{"text": "Niasviž\n\nNiasviž (transkribeerituna Njasviž, poola keeles Nieśwież, leedu keeles Nesvyžius) on linn Valgevenes Minski oblastis, Niasviži rajooni halduskeskus.\n\nHaridust annavad neli keskkooli, laste spordikool ja muusikakool. Linnas on ka põhiharidust andev lütseum ja valgevenekeelne gümnaasium. Kõrgemat haridust annab Niasviži riiklik Jakub Kołasi nimeline kolledž.\n\nNiasvižis on kolm raamatukogu ja kino. Tegutseb ka teater.\n\nLinnas on kergetööstus ja toiduainetetööstus ning meditsiinipreparaate valmistav vabrik.\n\nNiasvižis asub Niasviži loss, mis on üks neljast UNESCO maailmapärandi nimistus olevast objektist Valgevenemaal. Linnas on ajaloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on veel vanalinn, Bulgarini kabel aastast 1747, turuplatsil asuv hoone aastast 1721, benediktlaste klooster ja selle juures asuv katoliku kirik aastaist 1593–1596, XVI sajandil püstitatud Słucki Värav, bernhardiinide klooster aastast 1598, erinevad kiriklad (XVI–XIX sajandist), raekoda koos selle juures asuva turupaviljoniga (aastast 1586), XVI sajandist pärinev kindlustorn, erinevad pargikompleksid, katoliku kirik. Suur osa linna ajaloolisest pärandist, sealjuures Alba pargi juures asunud lossikompleks, viis katoliku kirikut, sealne Suur Sünagoog ja kõik ajaloolised õigeusu kirikud on hävinud.\n", "id": "ekk_Latn_201804"}
{"text": "Delta (täpsustus)\n\nDelta võib tähendada mitut asja. Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta (Δ või δ) on kreeka täht. Delta osariik on Nigeeria osariik. Delta kanderaketid (nagu Delta II, Delta III, Delta IV ja Delta IV Heavy) Delta on Norra eriüksus. Delta saar on saar Antarktikas. Delta Hotels, hotelli- ja kuurordikett\n\nAsulad: Delta on Colorado osariigi linn. Delta on Ohio osariigi küla. Delta on linn Kanadas Briti Columbia provintsis\n", "id": "ekk_Latn_201805"}
{"text": "Jõuluhällilaul\n\n\"Jõuluhällilaul\" (originaalpealkirjaga \"Рождественская колыбельная\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 2002. aastal loodud muusikateos; üks kahest Pärdi hällilaulust (teine on \"Eesti hällilaul\"). Muusikateose pikkus on 2 minutit.\n\nJõuluhällilaulust tegi Pärt uued versioonid aastal 2005 ja 2010.\n", "id": "ekk_Latn_201806"}
{"text": "Eesti hällilaul\n\n\"Eesti hällilaul\" (laulu nimetatud ka \"Kuss-kuss, kallike\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 2002. aastal loodud muusikateos; üks kahest Pärdi hällilaulust (teine on \"Jõuluhällilaul\"). Muusikateose pikkus on 2 minutit.\n\nEesti hällilaulust tegi Pärt uued versioonid aastal 2006, 2009 ja 2019.\n", "id": "ekk_Latn_201807"}
{"text": "Põllumeesteselts\n\nPõllumeesteselts on põllumeeste huve kaitsev ja tavaliselt ka põllumajandusteadmisi levitav selts.\n\nBaltimaade esimeste põllumeesteseltside hulka kuulusid 1792 asutatud Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet ning 1839 asutatud Eestimaa Põllumajanduse Selts. Esimesed põllumeesteseltsid (LÕÖSi tütarseltsid-põllumajandusseltsid ja EPS) juhindusid mõisnike huvidest.\n\nEsimesed eestlaste põllumeesteseltsid Liivimaa kubermangus organiseeris Johann Voldemar Jannsen Tartus ja Pärnus 1870 ning Viljandis ja Võrus 1871, Põltsamaal 1881. Eestimaa kubermangu Tallinna Eesti Põllumeeste Selts asutati alles 1888.\n\nCarl Robert Jakobsoni ja Märt Miti mõjul ei teinud eestlaste põllumeesteseltsid kuni 1890. aastateni baltisaksa põllumeesteseltsidega koostööd.\n\n1905. aastal tegutses Eesti alal üle 60 põllumeeste seltsi. Kui esimestel põllumeeste seltsidel polnud tegevuspiirkond täpselt kindlaks määratud, hiljem asutatuil oli see põhikirjas fikseeritud (kihelkondlikud seltsid). 1907 ja 1908 asutati vastavalt Eestimaa kubermangu ja Põhja-Liivimaa põllumeesteseltside kesktoimkond. Need muudeti vastavalt 1910 Eestimaa Põllumeeste Keskseltsiks ja 1911 Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskseltsiks. 1922 ühinesid need Eesti Põllumeeste Keskseltsiks.\n\nKuna põllumeesteseltse oli palju, siis tegelesid nad küllaltki erinevate asjadega. Seltsid tutvustasid talurahvale mitmeväljasüsteemi, põllutöömasinaid, mineraalväetisi ja maaparandust. Korraldati loenguid, kursusi, põllumeeste päevi, põllumajandusnäitusi ning põllutöökongresse (1899 ja 1905). Nad asutasid mitmesuguseid ühistuid ja koole, seadsid ametisse instruktoreid ja konsulente ning andsid välja ajakirju (Põllumees ja Tulu).\n\n1940 põllumeesteseltsid natsionaliseeriti. Nende ülesanded anti riigiasutustele.\n\n1980. aastate lõpus hakati põllumeesteseltse taastama.\n", "id": "ekk_Latn_201808"}
{"text": "Kapussaare nasu\n\nKapussaare nasu (ka Koigilaid, Kupjalaid, Liisilaid, Kõpussaare nasu) on 2 hektari suurune saar (nasu) Saare maakonnas Väikeses väinas Väinatammist 1 kilomeeter lõunas. Saare rannajoone pikkus on 594 meetrit.\n\nSaar on pikliku kujuga, seal kasvab roostik ja lehtmets.\n\nSaar kuulub Väikese väina hoiualasse ja on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201809"}
{"text": "Hülgelaid\n\nHülgelaid on Saare maakonnas Sepamaa lahes asuv saar (laid). Laiu pindala on 3 hektarit ja rannajoone pikkus 1,15 kilomeetrit.\n\nLaid asub 800 meetrit Roomassaare sadamast kirdes.\n\nLaid on kruusase pinnamoega. Laiul kasvab rohttaimestik.\n\nLaiu koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_201810"}
{"text": "Piimaühistu\n\nPiimaühistu on ühistu, mis tegeleb peamiselt talude piima töötlemise ja müügiga.\n\nEesti esimene piimaühistu asutati 1897 Restu-Antslas ja teine 1908 Imaveres. 1939. aastaks oli selliste ühisute arv suurenenud 313-ni.\n\n1911 asutati piimaühistute keskühing Estonia, mis 1936 kujundati ümber Võiekspordiks. 1930–1940 tegutses Üleriiklik Piimaühistute Keskliit.\n\n1928–1940 ilmus ajakiri Piimandus. Keskliit andis igal aastal välja \"Piimanduse kalender-käsiraamatut\".\n\nPiimaühistud kaotati 1949–1951 seoses põllumajanduse riigistamise ja kolhooside moodustamisega. 1989 hakati neid taasasutama.\n", "id": "ekk_Latn_201811"}
{"text": "Imutlaid\n\nImutlaid on saar Liivi lahes, halduslikult Pärnumaal Kihnu vallas. Laiu pindala on 1,65 hektarit ja rannajoone pikkus 855 meetrit.\n\nLaid asub 500 meetrit Iedikravast lõunas. Sellest itta jääb väike Imutlao suardu, mis on Imutlaiuga peaaegu kokku kasvanud.\n\nLaid on pikliku kujuga ja liivase pinnamoega. Laiul kasvab võsa.\n\nLaid kuulub Kihnu laidude looduskaitseala Kihnu linnulaidude sihtkaitsevööndisse.\n", "id": "ekk_Latn_201812"}
{"text": "Mihhail Vrubel\n\nMihhail Vrubel (17. märts (5. märts vkj) 1856 Omsk – 14. aprill (1. aprill vkj) 1910 Peterburi) oli vene maalikunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_201813"}
{"text": "Kajakarahu\n\nKajakarahu on 1,35 hektari suurune saar (rahu) Läänemaal Haapsalu linnas Eeslahes. Rahu rannajoone pikkus on 739 meetrit.\n\nRahu asub Uussadamast 500 meetrit lõunas. Rahu on pikliku kujuga ja liivase pinnamoega.\n\nRahu kuulub Väinamere hoiualasse ja on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201814"}
{"text": "Kakrasiär\n\nKakrasiär (ka Kakralaid, Kakrasaar) on saar Pärnumaal Kihnu valla Sääre küla haldusalas Kihnu väinas 4,5 kilomeetrit Kihnust kirdes. Saare pindala on 1,6 hektarit ja rannajoone pikkus 4,1 kilomeetrit.\n\nSaar on looduskaitse all. Saarega on maismaakerke tulemusena liitunud Läbiketeri saar.\n", "id": "ekk_Latn_201815"}
{"text": "Kitselaid\n\nKitselaid (rööpnimega Püskeldi rahu) on Saare maakonnas Atla lahes Vilsandi rahvuspargis asuv saar; üks ja suurim Püskeldi rahudest.\n\nLaiu pindala on 2,99 hektarit ja rannajoone pikkus 1,6 kilomeetrit.\n\nLaid asub Eeriksaare poolsaarest 300 meetrit kaugemal. Laid on pikliku kujuga ja sopilise rannajoonega.\n\nSaare koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_201816"}
{"text": "Kitselaid (Liivi laht)\n\nKitselaid on 7,6 hektari suurune saar Liivi lahes, üks Varbla laidudest. Laiu rannajoone pikkus on 1,5 kilomeetrit.\n\nLaid asub 500 meetrit Selglaiust kagus. Laid on pikliku kujuga ja kivise pinnamoega.\n\nLaid asub Varbla laidude looduskaitsealal ja on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201817"}
{"text": "Myyrmanni pommiplahvatus\n\nMyyrmanni pommiplahvatus oli 11. oktoobril 2002 toimunud plahvatus Myyrmäkil Vantaas asuvas Myyrmanni kaubanduskeskuses. Plahvatuses sai surma seitse inimest, kellest kaks olid teismelised ja üks oli laps. Hukkunute hulgas oli ka oletatav pommipanija. Plahvatuses sai viga 166 inimest, aga politseinike sõnul oleks plahvatuses võinud hukkuda ka rohkem, sest tol päeval oli keskuses umbes 2000 inimest, kellest paljud olid klounietendust vaatama tulnud lapsed.\n\nPommiplahvatus kaubanduskeskuses oli riigile suur šokk, sest pommiplahvatused on Soomes haruldased.\n", "id": "ekk_Latn_201818"}
{"text": "Şabāḩ\n\nŞabāḩ (araabia keeles صباح 'hommik'; õieti Jeanette Gergis Al-Feghali; araabia keeles جانيت جرجس فغالي, Jānīt Jarjis Faghālī; 10. november 1927 Bdādūn – 26. november 2014 Beirut) oli Liibanoni laulja ja näitleja, üks tuntumaid araabia meelelahutajaid.\n\nTa andis välja üle 50 albumi ning mängis 98 filmis, rohkem kui 20 lavastuses ja mitmes raadiomuusikalis. Tema repertuaari kuulus umbes 3500 laulu. Ta oli üks esimesi araabia lauljaid, kes esines Pariisi Olympias, Carnegie Hallis, Piccadilly teatris, Sydney ooperiteatris ja Royal Albert Hallis.\n\nŞabāḩ laulis eelkõige sentimentaalseid ballaade ja rõõmsameelseid laulukesi ning mängis peamiselt melodramaatilistes filmides.\n\nLisaks Liibanoni kodakondsusele oli tal ka Egiptuse, Jordaania ja Ameerika Ühendriikide kodakondsus. Ta esines laval ja televisioonis veel 80. eluaastates.\n", "id": "ekk_Latn_201819"}
{"text": "Coprinopsis cinerea\n\nCoprinopsis cinerea on söödav (kohe pärast korjamist) seeneliik kandseente hõimkonnas.\n\n2014. aastal avastas mükoloogiaprofessor Markus Aebi juhitud uurimisrühm sellel seeneliigil, mis kasvab hobusesõnnikul, uue valgu, mis nimetati kopsiiniks. Sellel arvatakse olevat antibiootilised omadused.\n", "id": "ekk_Latn_201820"}
{"text": "Kopsiin\n\nKopsiin on valk, mis eraldati 2014. aastal hobusesõnnikul kasvavast seene liigist Coprinopsis cinerea ja see liigitatakse antimikrobiaalsete peptiidide (looduslike antibiootikumide) hulka.\n", "id": "ekk_Latn_201821"}
{"text": "Aage, Rosenborgi krahv\n\nAage Christian Alexander Robert (sünnipäraselt Taani prints (Prins Aage Christian Alexander Robert til Danmark), 1914. aastast selle asemel Rosenborgi krahv; 10. juuni 1887 Kopenhaagen, Kollane Palee – 29. veebruar 1940 Taza, Maroko) oli prints ning Taani ja Võõrleegioni sõjaväelane.\n\nTa oli prints Valdemari ja Orléansi printsessi Marie, kuningas Louis-Philippe I (Võõrleegioni rajaja) lapselapse vanim järeltulija, kuningas Christian IX pojapoeg.\n", "id": "ekk_Latn_201822"}
{"text": "Sulley Muntari\n\nSuleyman Ali \"Sulley\" Muntari (sündinud 27. augustil 1984 Konongos) on Ghana jalgpallikoondise endine mängija.\n\nTa mängis viimati Hispaania esiliiga klubis Albacete poolkaitsjana.\n", "id": "ekk_Latn_201823"}
{"text": "Tüümuse nuumrakud\n\nTüümuse nuumrakud on toimiva tüümusega sündinud loomade nuumrakkude liik, mis arvatakse olevat tüümuse sidekoeliste struktuuride residentrakud.\n\nTüümuse nuumrakud on tuvastatud tüümuse sidekoelistes struktuurides, nagu tüümuse kihn ja sellest lähtuvad vaheseinad mis jaotavad elundi sagarikeks aga ka tüümuse säsis.\n\nInimese tüümus sisaldab tüümuse nuumrakke, kuid nende täpne päritolu ja funktsioonid on seni veel teadmata. Arvatakse, et need rakud paiknevad tüümuse veresoonte ja perivaskulaarsete ruumide lähedal ja osalevad angiogeneesis ning eritavad mitmeid tsütokiine ja VEGFi.\n\nTüümuse involutsiooni korral on tuvastatud üskikuid nuumrakke.\n\nOsade tümoomi vormide näidistes on tuvastatud trüptaas positiivseid nuumrakke kasvajarakkude vahel.\n", "id": "ekk_Latn_201824"}
{"text": "Jefferson Farfán\n\nJefferson Agustín Farfán Guadalupe (sündinud 26. oktoobril 1984 Limas) on Peruu endine jalgpallur, kes mängis ründajana.\n", "id": "ekk_Latn_201825"}
{"text": "Absoluutne ajaarvamine\n\nAbsoluutne ajaarvamine ehk rahvusvaheliselt absoluutne kronoloogia on arheoloogia ja ajaloo mõiste. Absoluutne ajaarvamine on sündmuste reastamine (dateerimine) praeguse hetke suhtes.\n\nAbsoluutsele ajaarvamisele vastandub suhteline ajaarvamine (ehk relatiivne kronoloogia).\n\nEestikeelses arheoloogias kasutatakse ka mõisteühendit absoluutne vanus.\n", "id": "ekk_Latn_201826"}
{"text": "Valdir Pereira\n\nValdir Pereira (8. oktoober 1928 Campos dos Goytacazes – 12. mai 2011 Rio de Janeiro) oli Brasiilia jalgpallur, keskpoolkaitsja. Tema hüüdnimi oli Didi.\n\nTa mängis Brasiilia koondises 1954., 1958. ja 1962. aasta maailmameistrivõistlustel ning tuli kahel viimasel korral maailmameistriks. 1958 nimetati ta ka turniiri parimaks mängijaks.\n\nKlubitasandil mängis ta sh klubides nagu Fluminense, Botafogo ja Madridi Real.\n\nPärast jalgpallurikarjääri oli ta aastatel 1969–1970 Peruu jalgpallikoondise peatreener ning jõudis meeskonnaga 1970. aasta maailmameistrivõistlustel veerandfinaali. Lisaks oli ta veel mitme Brasiilia ja muu riigi jalgpalliklubi peatreener.\n", "id": "ekk_Latn_201827"}
{"text": "Suhteline ajaarvamine\n\nSuhteline ajaarvamine (ehk relatiivne kronoloogia) on ajalooliste sündmuste reastamine üksteise suhtes. Näiteks aastate loendamine mõne valitseja valitsemisaja alguse või mõne sündmuse (lahing, looduskatastroof jms) suhtes.\n", "id": "ekk_Latn_201828"}
{"text": "Blockupy\n\nBlockupy liit on rohkem kui 90 organisatsioonist ja rühmitusest koosnev vasakpoolne, pangandusvastane ja kapitalismikriitiline, valdavalt Euroopas tegutsev võrgustik.\n\nSinna kuuluvad Attac, die Linkspartei, der Revolutionäre Sozialistische Bund, die Vereinte Dienstleistungsgewerkschaft jpt.\n", "id": "ekk_Latn_201829"}
{"text": "Andero Nimmer\n\nAndero Nimmer (sündinud 21. augustil 1986 Nissi vallas) on eesti muusik ja laulukirjutaja.\n\nPärast Turba Gümnaasiumi lõpetamist läks ta õppima Tartu Ülikooli, kus lõpetas 2013. aastal ajaloo eriala magistrikraadiga. Aastatel 2011–2016 töötas Nimmer Turba koolis ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana.\n\n2008. aasta lõpus asutas ta koos Indrek Upsiga alternatiivroki bändi Laika Virgin. 2010. aastal liitus ansambliga laulja Fredy Schmidt ning sügisel ilmus Laika Virgini debüütsingel \"Nähtamatu\". Bändi 2011. aastal ilmunud debüütalbum pälvis Eesti Muusikaauhindade galal Aasta Alternatiivalbumi auhinna. 2013. aasta kevadel asutasid Andero Nimmer ja Fredy Schmidt uue ansambli NimmerSchmidt. 2014. aasta alguses ilmunud NimmerSchmidti debüütalbum \"Kirgede torm\" pälvis muuhulgas Eesti Ekspressi nädala plaadi tiitli. NimmerSchmidti singel \"Sandra\" valiti lauluvõistluse Eesti Laul 2014 20 parima loo sekka. See osales lauluvõistluse esimeses poolfinaalis 14. veebruaril 2014. Lauluvõistlusel Eesti Laul 2015 osales NimmerSchmidt singliga \"Kellega ma tutvusin?\". 20 parima loo hulka valitud laul osales lauluvõistluse teises poolfinaalis 14. veebruaril, taustalauljateks Taavi Peterson ja Kristjan Saharov.\n", "id": "ekk_Latn_201830"}
{"text": "Fredy Schmidt\n\nFredy Schmidt (sündinud 10. veebruaril 1988 Tallinnas) on Eesti laulja ja muusik. Ta on laulnud ja muusikat kirjutanud mitmes Eesti ansamblis.\n\n2007. aastal lõi ta Tartus indie-pop'i ansambli Animal Drama. Ansambli koosseisu kuulusid lisaks Fredyle (laul, akustiline kitarr, elektrikitarr) Argo Vals (akustiline kitarr, elektrikitarr), Liis Ring (elektrikitarr, taustalaul), Kristjan-Julius Laak (klahvpillid), Indrek Mällo (bass) ja Karl-Juhan Laanesaar (trummid). 2010. aasta Raadio 2 Aastahiti hääletuse tulemusel sai Animal Drama singel \"Taevasinine\" aasta demo auhinna[6] ning bänd esines ka edetabeli galasaates, mida kandis üle Eesti Televisioon. Samal aastal ilmus nende debüütalbum \"Animal Drama\", mida Lauri Leis iseloomustas Postimehes kui nõrkade lugudeta plaati, mille palade üle võiks uhkust tunda ka tähtsad välismaised artistid.[7]\n\nFredy Schmidt tegutses mitu aastat ansamblis Laika Virgin, kus ta oli laulja ja muusika autor. 2011. aastal andis Laika Virgin välja oma debüütalbumi, millel tegi kaasa mitu eesti lauljat. 2012. aasta Eesti Muusikaauhindade galal sai helikandja aasta alternatiivalbumi auhinna.\n\nPärast Laika Virginist lahkumist lõid 2013. aasta kevadel Fredy ja endine bändikaaslane Andero Nimmer Tartus elektropopansambli NimmerSchmidt. NimmerSchmidti singel \"Sandra\" valiti lauluvõistluse Eesti Laul 2014 20 parima loo sekka. See osales lauluvõistluse esimeses poolfinaalis 14. veebruaril 2014. Lauluvõistlusel Eesti Laul 2015 osales NimmerSchmidt singliga \"Kellega ma tutvusin?\"[6]. 20 parima loo hulka valitud laul osales lauluvõistluse teises poolfinaalis 14. veebruaril[7], taustalauljateks Taavi Peterson ja Kristjan Saharov.\n\nTema elukaaslane on ajakirjanik ja kultuurikriitik Merilyn Merisalu, kellega neil on kaks last.\n", "id": "ekk_Latn_201831"}
{"text": "Wilhelm Abel\n\nWilhelm Abel (25. august 1904 Bütow – 27. aprill 1985 Göttingen) oli üks 20. sajandi tähtsamaid saksa ajaloolasi.\n\nTa oli 1947–1972 Göttingeni Ülikooli majandus- ja sotsiaalajaloo professor.\n\nTa võrdles viljahindu alates 1300. aastast ning leidis, et need sõltuvad rahvaarvust, näiteks viljahindade järsk langus hiliskeskajal (hiliskeskaja agraarkriis) tuli katkust.\n", "id": "ekk_Latn_201832"}
{"text": "Aron Gurevitš\n\nAron Gurevitš (vene keeles Арон Яковлевич Гуревич; 12. mai 1924 Moskva – 5. august 2006 Moskva) oli juudi päritolu Vene ajaloolane (medievist).\n", "id": "ekk_Latn_201833"}
{"text": "Command & Conquer\n\n\"Command & Conquer\" on 1995. aasta arvutimäng, mille töötas välja Westwood Studios ja mille andis välja Virgin Interactive.\n\nMäng kujutab alternatiivset vaadet tänapäevale, kus toimub maailmasõda ÜRO Global Defense Initiative'i ja organisatsiooni Brotherhood of Nod vahel.\n\nMängu ühes missioonis toimub tegevus Eesti territooriumil.\n", "id": "ekk_Latn_201834"}
{"text": "Ne Ždali\n\nNe Ždali (kasutatud ka nime Ne ždali; Ne Zhdali, vene Не ждали) oli aastatel 1987–2012 tegutsenud indie rock'i ansambel. Ansambel asutati 1987. aastal Tallinnas.\n\nAnsambli solist ja kitarrist oli Leonid Soibelman.Teine kitarrist oli aastani 1992 Mati Kivistik.\n", "id": "ekk_Latn_201835"}
{"text": "Ardor\n\n\"Ardor\" on eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri 2001. aastal loodud marimbakontsert. Muusikateose pikkus on 25 minutit. Teose kandsid esimest korda ette 25. jaanuaril 2002 Walesis BBC Walesi Rahvusorkester ja Pedro Carneiro marimbal (dirigent Petri Sakari).\n", "id": "ekk_Latn_201836"}
{"text": "Tšellokontsert (Tüür)\n\n\"Tšellokontsert\" on eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri 1996. aastal loodud tšellokontsert. Muusikateose pikkus on 20 minutit. Teose kandsid esimest korda ette 3. märtsil 1997 Šveitsis Lausanne'is Lausanne'i Kammerorkester ja David Geringas tšellol (dirigent Rüdiger Bohn).\n", "id": "ekk_Latn_201837"}
{"text": "Crystallisatio\n\n\"Crystallisatio\" on eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri 1995. aastal kammerorkestrile loodud teos. Muusikateose pikkus on 12 minutit. Teose esmaettekanne oli 28. märtsil 1995. aastal Eesti Muusika Päevadel (esitas Eesti Noorte Filharmoonia Orkester, dirigent Toomas Kapten).\n", "id": "ekk_Latn_201838"}
{"text": "Aadu Pirk\n\nAadu Pirk (18. jaanuarini 1938 Aadu Birk; 15. september 1919 Tallinn – 10. mai 1945 Praha lähedal) oli Eesti (lipnik) ja Saksamaa (Obersturmführer) sõjaväelane.\n\nTa lõpetas aastal 1937 Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Aastatel 1938–1940 õppis ta Tartu Ülikoolis õigusteadust, aastatel 1940–1942 kehalist kasvatust, kumbagi stuudiumi ta ei lõpetanud. Ta oli EÜS Põhjala liige.\n\nAastast 1942 oli ta Eesti leegionis. Aastatel 1942–1943 viibis ta täienduskursustel Bad Tölzis SS-ohvitseride koolis. Aastal 1943 oli ta ohvitser 42. SS-vabatahtlike rügemendis.\n\nJaanuarist 1944 oli ta ohvitser 45. Relva-SS Grenaderirügemendis, alguses 1. kompaniis. Ülendati jaanuaris Obersturmführeriks. Märtsist 1945 oli ta sama rügemendi 2. kompanii ülem.\n\nAadu Pirk langes 10. mail 1945 Praha lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_201839"}
{"text": "Dedication\n\n\"Dedication\" on eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri 1990. aastal tšellole ja klaverile loodud muusikateos. Muusikateose pikkus on 7 minutit.\n", "id": "ekk_Latn_201840"}
{"text": "Exodus (Tüür)\n\n\"Exodus\" on eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri 1999. aastal loodud muusikateos. Muusikateose pikkus on 15 minutit. Teose kandis esimest korda ette 26. oktoobril 1999 Suurbritannias City of Birmingham Symphony Orchestra (dirigent Paavo Järvi).\n", "id": "ekk_Latn_201841"}
{"text": "Igavik (muusikateos)\n\n\"Igavik\" on eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri 2006. aastal loodud muusikateos. Muusikateose pikkus on 6 minutit. Teose kandsid esimest korda ette 26. märtsil 2006 Lennart Meri matusetseremoonial Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoori meesrühm ja Tallinna Kammerorkester (dirigent Tõnu Kaljuste).\n", "id": "ekk_Latn_201842"}
{"text": "Illusion\n\n\"Illusion\" on eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri 1993. aastal loodud muusikateos; ühtlasi üks kolmest loost (teised kaks on \"Action\" ja \"Passion\") tsüklis \"Action.Passion.Illusion\". Muusikateose pikkus on 4 minutit. Teose kandis esimest korda ette 25. oktoobril 1993 Tallinna Kammerorkester (dirigent Tõnu Kaljuste).\n", "id": "ekk_Latn_201843"}
{"text": "Passion (Tüür)\n\n\"Passion\" on eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri 1993. aastal loodud muusikateos; ühtlasi üks kolmest palast (teised kaks on \"Action\" ja \"Illusion\") tsüklis \"Action. Passion. Illusion\". Muusikateose pikkus on 7 minutit.\n\nTeose kandis esimest korda ette 25. oktoobril 1993 Tallinna Kammerorkester (dirigent Tõnu Kaljuste).\n", "id": "ekk_Latn_201844"}
{"text": "Inquiétude du fini\n\n\"Inquiétude du fini\" on eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri 1992. aastal loodud muusikateos. Muusikateose pikkus on 15 minutit. Teose kandsid esimest korda ette 1. detsembril 1992 Soomes Espoos Tapiola Kammerkoor, Tapiola Sinfonietta (dirigent Eric-Olof Söderström).\n", "id": "ekk_Latn_201845"}
{"text": "Alfons Dopsch\n\nAlfons Dopsch (14. juuni 1868 Lobositz (Lovosice) – 1. september 1953 Viin) oli Austria ajaloolane.\n\nTa oli 1900–1938 Viini ülikooli professor.\n\n1892. aastast tegi ta kaastööd sarjale \"Monumenta Germaniae Historica\".\n\nTa näitas antiikaja ja keskaja vahelist konstitutsioonilist, sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist järjepidevust.\n", "id": "ekk_Latn_201846"}
{"text": "Vana Šveitsi Konföderatsiooni Alpide-tagused sõjakäigud\n\nVana Šveitsi Konföderatsiooni Alpide-tagused sõjakäigud olid sõjalised ekspeditsioonid, mille tulemuseks oli suuremal või vähemal määral tänapäevase Ticino kantoni territooriumile vastavate Alpidest lõunas asuvate alade vallutamine. Šveitsi historiograafias tuntakse käike nimetusega \"mägedetagused sõjakäigud\" (Ennetbirgische Feldzüge) ning Alpide-tagusid alasid tunti \"mägedetaguste foogtkondadena\" (ennetbirgische Vogteien).\n", "id": "ekk_Latn_201847"}
{"text": "Juksirahu\n\nJuksirahu (rööpnimega Juksirahu poolsaar) on Saare maakonnas Eeriksaare poolsaare tipus olev poolsaar. Maapinna tõusmise tõttu on varasemast saarest saanud poolsaar.\n\nPoolsaare koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_201848"}
{"text": "Koerakuiv\n\nKoerakuiv on Saaremaa läänerannikul Vilsandi rahvuspargis asuv 1 hektari suurune saar. Saare rannajoone pikkus on 596 meetrit.\n\nSaar asub Atla poolsaarest 100 meetri kaugusel.\n\nSaar on pikliku kujuga ja liivase pinnamoega.\n\nSaare koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_201849"}
{"text": "Kriimilaid\n\nKriimilaid (rööpnimedega Kriimi laid, Kriimi saar) on Saare maakonnas Ariste lahes asuv 3 hektari suurune saar (laid). Saare rannajoone pikkus on 1,3 kilomeetrit.\n\nLaid asub 1,5 kilomeetrit Tiirimetsa rannikust. Laid on pikliku kujuga, selle läänerannikul asub 2 maasäärt. Laid on liivase pinnamoega.\n\nKriimilaid kuulub Rahuste looduskaitseala Kriimi loodusreservaati ja on looduskaitse all.\n\nSaare koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_201850"}
{"text": "Kullikare\n\nKullikare (ka Kullilaid) on Saare maakonnas Saastna lahes asuv 300 m² suurune saar (laid). Kare rannajoone pikkus on 79 meetrit.\n\nSaar kuulub Kahtla-Kübassaare hoiualasse ja on looduskaitse all.\n\nSaare koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_201851"}
{"text": "Kurgurahu\n\nKurgurahu on Saare maakonnas Saaremaa vallas Vilsandi rahvuspargis Kuusnõmme lahes asuv 4 hektari suurune saar. Saare rannajoone pikkus on 1,2 kilomeetrit.\n\nRahu asub 1 kilomeeter Umalakottidest lõunas ja 600 meetrit Kuusnõmme poolsaarest läänes. Rahu on pikliku kujuga, seal kasvab rohttaimestikku ja esineb roostikku.\n\nSaare koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_201852"}
{"text": "Norman Cantor\n\nNorman Frank Cantor (19. november 1929 Winnipeg – 18. september 2004 Miami) oli Kanada juudi päritolu USA ajaloolane.\n\nTa on kirjutanud peamiselt populaarteaduslikke kaasakiskuvas stiilis üldkäsitlusi keskajast.\n", "id": "ekk_Latn_201853"}
{"text": "Bardo Rahvusmuuseum\n\nBardo Rahvusmuuseum (, prantsuse keeles Musée national du Bardo) on muuseum Tuneesia pealinnas Tunises (läänepoolses Bardo eeslinnas).\n\n1888. aastal avatud muuseumi pindala on 2 hektarit, millest väljapanekute all on 9000 m².\n", "id": "ekk_Latn_201854"}
{"text": "Georges Duby\n\nGeorges Duby (7. oktoober 1919 Pariis – 3. detsember 1996 Le Tholonet) oli prantsuse ajaloolane Annaalide koolkonnast.\n\nTeda huvitasid inimeste, mõtteviiside, sotsiaalsete rühmade ja looduse vahelised suhted. Ta on kirjutanud muu hulgas keskaja argielust, arhitektuurist ja kunstist.\n\n1987. aastast oli ta Prantsuse Akadeemia liige.\n", "id": "ekk_Latn_201855"}
{"text": "Niasviži rajoon\n\nNiasviži rajoon on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Minski oblastis Valgevenes. Rajooni pindala on 863 km². 2009. aasta seisuga elas seal 41 618 inimest.\n\nHalduskeskus on Niasviži linn. Teised suuremad asulad on Haradzieja alev ja Snoŭ.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Łań ja Uša. Rajooni lõunaosa asub Kapyli kõrgustikul, põhjaosa aga Stoŭbcy tasandikul. Kõrgused jäävad üldiselt vahemikku 180–200 meetrit üle merepinna, kõrgeim koht asub Niasvižist lõunas (230 meetrit).\n\n2009. aasta seisuga olid elanikest 88,85% valgevenelased, 5,28% venelased, 4% poolakad, 1,09% ukrainlased ja 0,78% oli teistest rahvustest. 82,63% elanike emakeel oli valgevene keel, 15,35% elanike emakeel oli vene keel. Koduse keelena kasutas valgevene keelt 68,33%, vene keelt aga 26,64% elanikke.\n", "id": "ekk_Latn_201856"}
{"text": "Harry Bresslau\n\nHarry Bresslau (22. märts 1848 Dannenberg (Elbe) – 27. oktoober 1926 Heidelberg) oli juudi päritolu Saksamaa ajaloolane.\n\nTa oli Johann Gustav Droyseni ja Leopold von Ranke õpilane. Aastatel 1890–1918 oli ta Strasbourgi Ülikooli professor. Ta andis Monumenta Germaniae Historica raames välja kroonikaid, pühakuelugusid ning Saksa kuningate ja Saksa-Rooma keisrite ürikuid aastatest 1002–1039. Tema diplomaatika meetod mõjutas Theodor von Sickelit ja Julius von Fickerit.\n\nTa astus poleemikasse Heinrich von Treitschke juudivastaste kirjutistega. Nii Treitschke kui ka tema enda meelest oli ta assimileerunud juudi näide. Bresslau eesistumisel asutati 1885 Historische Kommission für die Geschichte der Juden in Deutschland.\n\nTema tütar Helene Bresslau abiellus 1912 Albert Schweitzeriga.\n", "id": "ekk_Latn_201857"}
{"text": "Kuldar Traks\n\nKuldar Traks (sündinud 1978) on eesti tõlkija, toimetaja ja filosoof.\n\nTa on eesti keelde tõlkinud Richard Hammondi, Thando McLareni, Neil Morrise jt raamatuid.\n", "id": "ekk_Latn_201858"}
{"text": "Luxori kubernerkond\n\nLuxori kubernerkond on 1. järgu haldusüksus Egiptuses. Hõlmab Luxori, Isnā ja Armanti linnad Niiluse orus.\n\nKubernerkond moodustati 2009. aastal Qinā kubernerkonna osast.\n", "id": "ekk_Latn_201859"}
{"text": "Giovanni tuba\n\n\"Giovanni tuba\" (inglise keeles \"Giovanni's Room\") on ameerika kirjaniku James Baldwini 1956. aastal ilmunud romaan. Raamat räägib Pariisis elava ameeriklase Davidi elust, tunnetest ning talle pettumust valmistavatest mees- ja naissuhetest. Loo keskmes on tema keerulised suhted itaallasest baarmeni Giovanniga, keda ta kohtab ühes Pariisi geibaaridest.\n\n\"Giovanni tuba\" peetakse kirjanduses märkimisväärseks, kuna see on üks varaseid teoseid, kus lugejale avatakse empaatia ja kunstilise meisterlikkusega biseksuaalsuse ja homoseksuaalsuse mitmetahuline probleemistik. Nii on see raamat aidanud lääne ühiskondades kaasa samasooiha käsitlemisele.\n\nEesti keeles ilmus \"Giovanni tuba\" 1993. aastal kirjastuse Perioodika väljaandes ja Ursula Põksi tõlkes. Uuesti ei ole eestikeelset tõlget trükis avaldatud, kuid 2012. aastal avaldas Eesti Digiraamatute Keskus selle e-raamatuna.\n", "id": "ekk_Latn_201860"}
{"text": "Mulungu dalitsa Malaŵi\n\n\"Mulungu dalitsa Malaŵi\" (inglise keeles \"Oh God Bless Our Land of Malawi\") on Malawi riigihümn. Hümni viisi ja sõnade autor on Michael-Fredrick Paul Sauka.\n\nHümn võeti kasutusele 1964. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201861"}
{"text": "Catherine Chikwakwa\n\nCatherine Chikwakwa (sündinud 24. juulil 1985 Blantyres) on Malawi pikamaajooksja.\n\nTa võitis 2004. aastal juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 5000 meetri jooksus hõbemedali. Ta on osalenud muu hulgas aastatel 2001, 2003 ja 2005 kergejõustiku maailmameistrivõistlustel ning Sydney ja Ateena olümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_201862"}
{"text": "Baltic Beverages Holding\n\nBaltic Beverages Holding on õlletootmisettevõte, mis kuulub Carlsberg Groupile. Baltic Beverages Holding on oluline õlleturustaja Venemaal, Ukrainas, Baltimaades ja Kasahstanis.\n\nEestis tegutseb ettevõtte allüksus Baltic Beverages Holding OÜ.\n", "id": "ekk_Latn_201863"}
{"text": "Big Data Scoring\n\nBig Data Scoring on Eesti päritolu infotehnoloogiaettevõte, mis on töötanud välja lahendusi, kuidas sotsiaalmeediast (nt Facebookist) saadud andmeid kasutada laenuvõime hindamiseks. Ettevõte asutati 2013 ja sellel on esindused Eestis, Soomes ja Poolas.\n", "id": "ekk_Latn_201864"}
{"text": "Arbedo lahing\n\nArbedo lahing peeti 1422. aasta 30. juunil Milano hertsogiriigi ja Vana Šveitsi Konföderatsiooni vahel.\n", "id": "ekk_Latn_201865"}
{"text": "Tallinna vallkindlustused\n\nTallinna vallkindlustused on väljaspool Tallinna linnamüüri asunud uusaegsete kaitserajatiste vöönd.\n\nVallkindlustusi hakati arendama selleks, et viia linna kindlustused vastavusse tulirelvade kasutuselevõtmisest tulenevate uute vajadustega.\n\nTallinna vallkindlusted kujundati senisest eesvallist ja see moodustas koos linnamüüriga taktikalise terviku.\n\nTallinna vallkindlustuste esimene osa rajati 1463–73. Selle moodustasid Nunnavall koos vallikraaviga, mis rajati Nunnavärava ja Suure Rannavärava vahele, linna idaküljele rajatud palissaad ning Viru värava eesvärava ette rajatud vallivärav koos hulknurkse vallivärava Suure zwingeriga. Nende järel valmis esimene ettenihutatud suurtükitorn Kiek in de Kök, mida ehitati 1475–83.\n\nTallinna vallkindlustused hõlmasid 19. sajandi alguses 78 ha. Viimast korda kohendati neid Krimmi sõja ajal 1854–55.\n\nTänapäeval on Tallinna vallkindlustustest säilinud kolmandik, näiteks Ingeri, Rootsi ja Skoone bastion, osaliselt ka Suure Rannavärava ja Viru värava bastion. Nendel paikneb haljasala, mis eraldab Tallinna vanalinna ülejäänud linnast.\n", "id": "ekk_Latn_201866"}
{"text": "Handsa\n\nHandsa (ka hanss, hansa) on kodustes tingimustes rukkilinnastest valmistatud alkohoolne jook (puskar), setude rahvusjook.. Handsa alkoholisisaldus võib olla erinev, enamasti üle 40%. Handsa kvaliteet sõltub lisaks etanoolile mitmesuguste puskariõlide sisaldusest, mida vähendatakse tootmisseadmetest (aurutist) mitmekordse töötlemisega (nn \"läbi ajamisega\"). Kuna joogi kvaliteedi, sealhulgas pohmelust tekitavate puskariõlide või isegi metanooli sisalduse kontrollimine on tootjale ja tarbijale vabatahtlik, on selle edasimüümine ja valmistamine hoolimata rahvusjoogi staatusest Eesti alkoholiseaduse järgi keelatud.\n", "id": "ekk_Latn_201867"}
{"text": "Melnsils\n\nMelnsils (ka Mellsils, liivi keeles Mustānum) on küla (vidējciems) Lätis Talsi piirkonnas Roja vallas Liivi lahe kaldal. Ajalooliselt oli see küla liivlaste asualal. Kuni Läti iseseisvumiseni kuulus küla Dundaga mõisale.\n\nMelnsils asub Riiast 150 ja valla keskusest Rojast 22 kilomeetri kaugusel merepinnast 13 meetri kõrgusel. Külas on kalatööstus, seal asub postkontor. Melnsilsi jääb ka Melnsilsi bussipeatus.\n\nKülas asub kalmistu, kus asuvad ka teises maailmasõjas langenute ühishauad. Melnsilsis asuvad hiiepaik Baķi Kirikumägi ja Tromeļise lossiks kutsutav keskaegsete kindlustiste piirkond on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.\n\nXIX sajandil asus seal kõrts. Aastal 1935 oli külas 307 elanikku, neist 15 olid liivlased. Aastal 2015 oli külas 164 elanikku. Aastal 2017 oli elanikke 159 aastal 2020 aga 138. Aastail 2009–2021 kuulus küla Roja piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_201868"}
{"text": "Pitrags\n\nPitrags (liivi keeles Pitrõg, vanas liivi kirjaviisis Pytro̤g) on küla (mazciems) Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas Kolka vallas. Ajalooliselt oli see küla liivlaste asualal.\n\nKüla on esimest korda mainitud aastal 1582 (Pudteraggen). Legendi kohaselt asutasid selle neli Saaremaalt tulnud venda. Aastal 1826 oli külas 190 elanikku. Aastal 1902 ehitati sinna baptistide palvemaja, aastal 1938 rajati sealne muul. Kuni Läti iseseisvumiseni kuulus küla Dundaga mõisale.\n\nKülas kasvavad Jaunvalki pihlakas (liigilt pooppuu), Sīmi kadakas, Pitragsi mänd (kõrgus 23.5 m), rannas kasvav nimetu mänd kõrgusega 10 m ja jõe ääres kasvav nimetu mänd (kõrgus 16.5, ümbermõõt 2.7 m) on looduskaitse all. Külas asuv Pitragsi keskaegne kalmistu on kohaliku mälestisena muinsuskaitse all. Kohaliku legendi kohaselt on sinna kalmistule maetud lahingus hukkunud võõramaa laevnikud. Tänapäeval on kasutusel Pitragsi ja Košragsi vahel asuv Pitragsi-Košragsi kalmistu.\n\nKuigi külakeskus pole otseselt muinsuskaitse all, on omavalitsus tunnistanud külasüdame kultuuriväärtuslikuks piirkonnaks. Väärtuslikeks loetakse põllumajandusega tegelenud kalurite Saknese talu, kuhu aastail 1920-1930 püstitati elumaja, laudake, pisike küün, suitsutuskoda ja garaaž. Jaunvalki rajas mõis 19. sajandi viimasel veerandil külavahtide tarbeks. Ēdrumi rajati aastal 1907 osana karjalautade kompleksist; säilinud on elumaja ja majapidamishoone. Delnieki talust on säilinud kolm elumaja, mis tänapäeval kannavad eri nimesid - Sapņukalni, Delnieki ja Indriksoni. Viimane oli kaugsõidukaptenite eluase on kalurite elumaja. Kurgati elumaja rajati projekti järgi; säilinud on veel majandushoone varemed ja maakividest kelder.\n\n1935. aasta rahvaloenduse põhjal elas külas 210 elanikku. Aastal 2010 oli elanikke 39. Aastail 2009–2021 kuulus küla Dundaga piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_201869"}
{"text": "Saunags\n\nSaunags (ka Saunagciems, liivi keeles Sǟnag) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Kuramaal Talsi piirkonnas Kolka vallas. Ajalooliselt oli see küla liivlaste asualal.\n\nKüla on esmamainitud 1310. aastal. Aastal 1582/1583 oli külas Sonnagen Piltene vakuraamatu järgi kaheksa talu, millest neli olid rendile antud. Aastal 1836 oli külas 60 elanikku. Kuni Läti iseseisvumiseni kuulus küla Dundaga mõisale. Saunagsis asub keskaegne kalmistu ehk Vanakalmistu mägi, mis on arheoloogiline mälestis.\n\nKülas kasvavad Saunagsi sanglepp (kõrgus 15.5 m) ja Saunagsi pärn (kõrgus 19.5 m) on looduskaitse all.\n\nKuigi külakeskus pole otseselt muinsuskaitse all, on omavalitsus tunnistanud külasüdame kultuuriväärtuslikuks piirkonnaks. Väärtuslikeks loetakse Jūrnieki meremeeste ja kalurite majapidamist, kus vahepeal tegeleti ka käsitööga. Sealsed elumaja, ait ja laut valmisid aastal 1910, saun ja suitsutuskoda aastal 1911. Druvnieki oli põllumajandusega tegelenud kalurite-uusmaasaajate majapidamine, millest on säilinud küüni ja tõllakuuriga tall, elumaja, ait, kelder, suitsutuskoda, saun ja aiad. Vecvalki oli põllumajandusega tegelenud kalurite majapidaminemillest on säilinud aastal 1926 ehitatud elumaja, aastal 1928 rajatud laut, lehmade varjualusega küün ja tõllakuur, aastal 1935 valminud küün, aastal 1910 rajatud kartulikelder, aastal 1945 vana sauna asemele rajatud uus saun ja aastal 1957 vana aida asemele rajatud uus ait.\n\n1935. aasta rahvaloenduse põhjal elas külas 146 elanikku. Aastal 2010 oli elanikke 17. Aastal 2015 oli külas 15 elanikku. Aastail 2009–2021 kuulus küla Dundaga piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_201870"}
{"text": "Copterline\n\nCopterline oli Eesti-Soome lennufirma, mis lendas kopteriliinil Tallinnast Helsingisse. Lennud toimusid helikopteriga AgustaWestland AW139; varem on kasutanud ka helikopterit Sikorsky S-76.\n\nCopterline OÜ oli Eestis registreeritud lennuoperaator, FastClass Oy Soomes registreeritud asutajaettevõte, kes vastutas kopterite hoolduse eest.\n\nCopterline läks esimest korda pankrotti 2010. aastal ja tõi põhjuseks majandusraskused. 2011. aastal taastas ettevõte oma lennuliikluse Tallinna ja Helsingi vahel. 2013. aastal ei opereerinud ettevõte Eesti-Soome vahelisi lende, vaid oli keskendunud Põhjamere sektorile. 2016. aastal läks Copterline teist korda pankrotti ja lõpetas tegevuse.\n", "id": "ekk_Latn_201871"}
{"text": "Ülemsalanõukogu\n\nÜlemsalanõukogu (ka Kõrgeim Salanõukogu, vene keeles Верхо́вный та́йный сове́т) oli aastatel 1726–1730 kõrgeim nõuandev riigivõimuorgan Venemaa keisririigis.\n\nÜlemsalanõukogu moodustati keisrinna Katariina I korraldusel. Kuigi ametlikult oli see valitseja juures tegutsev nõuandev organ, otsustas see iseäranis Katariina järeltulija Peeter II valitsusajal tegelikult kõiki olulisemaid küsimusi Venemaal ja püüdis 1730. aastal Anna Ivanovna troonile tulles valitseja võimu radikaalselt piirata. See katse, õigemini selle läbikukkumine, viis ka ülemsalanõukogu laialisaatmiseni.\n", "id": "ekk_Latn_201872"}
{"text": "Dolgorukov\n\nDolgorukov ehk Dolgoruki, ladinapäraselt Dolgoruky (vene keeles Долгоруков ehk Долгорукий) on vene vürstisuguvõsa, üks Obolenski suguvõsa kõrvalharu. Suguvõsast on pärit mitmed tuntud Venemaa riigitegelased ja sõjaväelased.\n", "id": "ekk_Latn_201873"}
{"text": "Harry Karro\n\nHarry Karro (10. aprill 1930 Tallinn – 24. jaanuar 2009) oli eesti näitleja ja stsenarist.\n\nTa lõpetas 1944. aastal Tallinna 9. algkooli ja 1953. aastal GITISe eesti stuudio.\n\n1945. aastast töötas ta Estonia teatris jumestajaõpilasena, aastatel 1946–1948 oli Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri näitleja. Aastatel 1953–1956 töötas ta näitlejana Draamateatris, 1961–1963 näitlejana Nukuteatris ja 1964–1972 teatris Vanemuine. Aastatel 1956–1961 töötas ta Eesti Televisioonis režissööriabina.\n\nTa on teinud stsenaristi ja režissöörina telefilme näitlejatest (\"Teatrihetked Lia Laatsiga\", 1976; \"Einari Koppel rollideprismas\", 1976), kirjutanud laste- ja nukunäidendeid (\"Talvetaadi jääpalee\", 1974), estraadipalu ja följetone.\n", "id": "ekk_Latn_201874"}
{"text": "Tõnismägi (mägi)\n\nTõnismägi on Tallinna keskosas asuv Keskkõrgendiku keskosa. See on 30,9 m üle merepinna. Kõrgendikul paikneb Tõnismäe asum.\n\nTõnismäeks võib pidada üsna lauget maatõusu umbes Toom-Kuninga ja Õllepruuli tänava vahelises lõigus, kus Suur-Ameerika tänava joonelt tõuseb maapind 17,5 meetrilt umbes 100 meetrit põhja suunas 27,5 meetrini merepinnast. Edasi jätkub maatõus kirde suunas ja Tõnismäe kõrgeim \"tipp\" (31–31,7 meetrit) asub Läti Vabariigi saatkonna hoovis, Tõnismägi 10.\n", "id": "ekk_Latn_201875"}
{"text": "Ida-Virumaa Valgevene Kultuuriselts Bez\n\nIda-Virumaa Valgevene Kultuuriselts Bez on Ida-Virumaal Jõhvis aastast 1989 tegutsev Eesti valgevenelaste selts. Seltsi juhataja on Zinaida Klõga .\n\nSelts asutati 1989. aastal Vladimir Dehteruki (Владимир Дехтерук) eestvõttel .\n", "id": "ekk_Latn_201876"}
{"text": "Fljuza Hairullina\n\nFljuza Hairullina (baškiiri Флүзә Хәйруллина, vene keeles Флюза Тимергазимовна Хайруллина; sündinud 7. veebruaril 1960 Baškiirias Novo-Kurutšjovo külas) on baškiiri päritolu ühiskonnategelane, kes edendab ja tutvustab Eestis baškiiri kultuuri.\n\nTa sündis aastal 1960 Novo-Kurutšjovo külas Bakalõ rajoonis Baškiirias.\n\nTa on Tallinna Baškiiri Kultuuri Ühenduse Agizel esimees ja Baškortostani Vabariigi teeneline kunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_201877"}
{"text": "Sekundomer.ee\n\nSekundomer.ee on venekeelne Eesti sporti ja märkimisväärselt Ida-Virumaa sporti kajastav veebisait. Veebisaidi lõi 2005. aasta maikuus Aleksandr Komšin. Veebisaidilt on leida spordiuudiseid, intervjuusid sportlastega, fotosid ja videomaterjali.\n", "id": "ekk_Latn_201878"}
{"text": "Lighthouse\n\n\"Lighthouse\" on eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri 1997. aastal keelpilliorkestrile loodud teos. Muusikateose pikkus on 9 minutit. Teose kandis esimest korda ette 5. augustil 1997 Saksamaal Ansbachis orkester Bachwoche Ansbach Ensemble (dirigent Thomas Hengelbrock).\n", "id": "ekk_Latn_201879"}
{"text": "Rindesõprade päevad\n\nVabariiklikud rindesõprade päevad olid peamiselt Eesti Laskurkorpuses võidelnud Punaarmee sõjaveteranide kokkutulekud Eesti NSVs.\n\nKokkutulekutel esinesid sõjaveteranide ansamblid.\n", "id": "ekk_Latn_201880"}
{"text": "Laeva viimne ohe\n\n\"Laeva viimne ohe\" (ka \"Hukkuva laeva viimne ohe\") on Amandus Adamsoni 1899. aastal modelleeritud skulptuur.\n\nSkulptuuri mõõtmed on 81,2 × 41,8 × 40 cm. Kipskuju valmis 1899, biskviitportselanist kujud 1901–1902 ning 1926 marmorist autorikoopia. Teosed asuvad Peterburis Ermitaažis ning Tartu Kunstimuuseumis.\n", "id": "ekk_Latn_201881"}
{"text": "Määratlemata kodakondsusega isikud Eestis\n\nMääratlemata kodakondsusega isikud Eestis on tüüp kodakondsuseta isikuid Eestis, kellel pole Eesti kodakondsust ja kes ei ole pärast NSV Liidu lakkamist kasutanud võimalust, et saada endale NSV Liidu järglasriigi Venemaa Föderatsiooni kodakondsust, kuigi neil on olnud selleks võimalus.\n\n2020. aasta 1. juuli seisuga elas Eestis 69 993 määratlemata kodakondsusega isikut. Nende arv on olnud pidevas langustrendis. Näiteks 2011. aastal elas Eestis 84 494, 2006. aasta lõpul aga 125 799 määratlemata kodakondsusega isikut. Kodakondsuseta isikute arv Eestis väheneb Eesti kodakondsuse omandamise, mõne teise riigi kodakondsuse omandamise ja inimeste surma tõttu.\n\n2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 31. detsembri 2021 seisuga 66 592 määratlemata kodakondsusega isikut (35 486 meest ja 31 106 naist). Neist 60 olid alla 15-aastased, 1138 15-29-aastased, 24 068 30-49-aastased, 22 096 50-64-aastased ja 19 230 65-aastased ja vanemad.\n\nMääratlemata kodakondsusega isikute arv on viimase kümne aastaga vähenenud 30 000 isiku võrra. Uusi määratlemata kodakondsusega noori lisandub vähe. Kui aastal 2010 elas 1. juuli seisuga 1914 määratlemata kodakondsusega inimest, kel oli vanust 15 eluaastat või vähem, siis 2020. aasta 1. juuli seisuga elas Eestis vaid 133 määratlemata kodakondsusega inimest, kel vanust 18 eluaastat või vähem.\n", "id": "ekk_Latn_201882"}
{"text": "Lina Fjodorova\n\nLina Aleksejevna Fjodorova (vene keeles Лина Алексеевна Фёдорова; sündinud 20. detsembril 1997 Moskvas) on Venemaa iluuisutaja.\n\nIluuisutamist tutvustas talle vanaema, kui Lina oli 4-aastane. Esialgu osales Lina naiste üksiksõidus, kuid 2009. aastast Maksim Miroškiniga paarissõidus.\n\nMiroškiniga saavutas ta 2012. aasta noorte taliolümpiamängudel teise koha ja 2015. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlustel pronksi.\n", "id": "ekk_Latn_201883"}
{"text": "Maksim Miroškin\n\nMaksim Romanovitš Miroškin (vene keeles Максим Романович Мирошкин; sündinud 22. mail 1994 Jekaterinburgis) on Venemaa iluuisutaja.\n\nLina Fjodorovaga saavutas ta paarissõidus 2012. aasta noorte taliolümpiamängudel teise koha ja 2015. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlustel pronksi.\n", "id": "ekk_Latn_201884"}
{"text": "Henri Pirenne\n\nHenri Pirenne (23. detsember 1862 Verviers – 22. oktoober 1935 Uccle) oli Belgia ajaloolane.\n\nTa oli 1886–1930 Genti ülikooli keskaja ajaloo ja Belgia ajaloo professor.\n\nTa väitis, et islami sissetung tekitas Lääne- ja Põhja-Euroopa ühiskondlikus ja majanduslikus arengus suurema katkestuse kui suur rahvaste rändamine (Pirenne'i tees). Ta kinnitas, et Belgia territoorium on keskajast saadik olnud poliitiliselt ühtne ning oli romaani ja germaani rahvaste vaimse ja kaubandusliku läbikäimise tulipunktis. Ta uuris ka keskaegse linna elu.\n\nTa oli üks Annaalide koolkonna inspireerijaid.\n\nEsimese maailmasõja ajal oli ta Saksa okupatsiooni aegse vägivallatu vastupanu üks juhtkujusid.\n", "id": "ekk_Latn_201885"}
{"text": "Pierre Goubert\n\nPierre Goubert (25. jaanuar 1915 Saumur – 16. jaanuar 2012 Issy-le-Molyneaux) oli prantsuse ajaloolane.\n", "id": "ekk_Latn_201886"}
{"text": "2015. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlused\n\n2015. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlused toimusid 2.–8. märtsini 2015 Tallinnas Tondiraba jäähallis.\n\nVõistlusel tehti kindlaks 2014.–2015. hooaja juunioride maailmameistrid meeste (Shoma Uno Jaapanist) ja naiste üksiksõidus (Jevgenija Medvedeva Venemaalt), paarissõidus (Yu Xiaoyu ja Jin Yang Hiinast) ning jäätantsus (Anna Janovskaja ja Sergei Mozgov Venemaalt).\n\nEestit esindasid Samuel Koppel meeste üksiksõidus, Kristina Škuleta-Gromova naiste üksiksõidus ja Marina Elias Denis Korelinega jäätantsus.\n", "id": "ekk_Latn_201887"}
{"text": "Pietro II Orseolo\n\nPietro II Orseolo (961 Veneetsia – 1009 Veneetsia) oli 26. Veneetsia doodž. Ta oli ametis aastatel 991–1009.\n\nTa pani aluse Veneetsia idasuunalisele laienemisele (vallutades Lastovo ja Korčula ning omandades Dubrovniki), mis kestis ligikaudu 500 aastat. Ta kindlustas oma mõjuvõimu Dalmaatsia roomameelsetes asundustes, mida seni olid valitsenud horvaadid ja Dalmaatsia lõunaosas Neretva jõest läänes elanud lõunaslaavlased. Lisaks vabastas ta Veneetsia ka maksust, mida veneetslased olid 50 aastat viimastele maksnud.\n", "id": "ekk_Latn_201888"}
{"text": "Servač\n\nServač ehk Servatš on jõgi Valgevenes, Nerise parempoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Сэрвач, vene keeles Сервечь (Servetš).\n\nJõe pikkus on 85 km ja valgla on 1105 km². Jõe lang on 0.2 m/km.\n\nServači jõgi algab Valgevenest Viciebski oblasti Dokšycy rajoonist Servači järvest. Jõgi voolab edelasse Minski oblastisse, läbides seal Miadziełi rajooni ja suubudes Vilejka rajoonis Vilejka veehoidla lähistel Vilijasse.\n\nÜlemjooksul ja kohati ka keskjooksul org puudub, alamjooksul on selle laiuseks 1,5-2,5 kilomeetrit. Lamm on ülemjooksul soostunud ning turbane, allpool aga liivane. Keskjooksul on jõesängi 1,8 kilomeetri ulatuses maaparandustööde käigus õgvendatud. Ülemjooksul on jõgi kohati kinni kasvanud, selle laius on 2-5 meetrit, kesk- ja alamjooksul 15-25 meetrit, kohati ka kuni 40 meetrit.\n\nServači jõe kaldal asuvad Budsłaŭ agrolinnake ja Kryvičy alev.\n", "id": "ekk_Latn_201889"}
{"text": "Eestimaa Rammumees\n\nEestimaa Rammumees on iga-aastane spordivõistlus, kus selgitatakse Eesti tugevaim mees. Võistlust korraldab Eesti Professionaalsete Rammumeeste Ühing.\n", "id": "ekk_Latn_201890"}
{"text": "Terroriakt Bardo rahvusmuuseumis\n\nTerroriakt Bardo rahvusmuuseumis oli Tuneesia pealinnas Tunises 18. märtsil 2015 toimunud terrorirünnak, mille käigus hukkus 24 inimest ja sai vigastada 42 inimest. Tegemist oli Tuneesia ajaloo seni ohvriterohkeima terrorirünnakuga.\n\nAlguses püüdsid kolm Kalašnikovi automaatide ja käsigranaatidega relvastatud meest tungida muuseumi kõrval asuvasse parlamendihoonesse, katse ebaõnnestumisel aga suunasid rünnaku muuseumi ja selle külastajate vastu.\n\nHukkunud turistide seas oli lisaks kolmele Tuneesia kodanikule välisturiste Itaaliast (4), Jaapanist (3), Suurbritanniast (1), Poolast (3), Colombiast (2), Hispaaniast (2), Prantsusmaalt (4), Belgiast (1) ja Venemaalt (1); kahe hukkunu kodakondsus oli teadmata.\n\nUmbes kolm tundi kestnud vastasseisu käigus tapsid Tuneesia korrakaitsejõudude esindajad kaks ründajat, kolmas kurjategija oli 22. märtsi seisuga veel tabamata. Korrakaitsejõudude poolel hukkus tulevahetuses üks korrakaitsja ja üks politsei teenistuskoer. Hukkunud koera eemaletoimetamist tervitasid lähedalseisjad \"kangelaskoerale\" austuse avaldamiseks aplausiga.\n\n19. märtsi õhtuks oli juhtumiga seoses arreteeritud üheksa kahtlusalust. Üks ründajaist oli oma islamistlike äärmusvaadete poolest riigi korrakaitsejõududele teada juba eelnevalt.\n\nJärgmisel päeval võttis rünnaku eest vastutuse terrorirühmitus Islamiriik, rünnakuga võis olla aga seotud ka Al-Qā'idah Tuneesia haru. Mõningatel andmetel võis rünnaku korraldajaks olla ka džihadistlik terrorirühmitus Katībat ʿUqba ben Nāfiʿ (pataljon ʿUqba ben Nāfiʿ).\n\nRiigi president Muḩammad al-Bājī Qā'id as-Sabsī kinnitas 22. märtsil 2015 prantsuse telekanalile antud intervjuus, et hukkunute mälestuseks püstitatakse monument.\n", "id": "ekk_Latn_201891"}
{"text": "Rahvamuusikapidu\n\nRahvamuusikapidu on kontsert, kus esinevad paljud rahvamuusikakollektiivid.\n\nEestis hakati üleriigilisi rahvamuusikapidusid korraldama üldlaulu- ja -tantsupidude eeskujul. Selle mõtte autor ja paljude üleriigiliste rahvamuusikapidude kunstiline juht on olnud Ahto Nurk. Rahvamuusikapeod toimuvad Eesti eri paigus ja mitte igal aastal. Üleriigiline rahvamuusikapidu kestab kaks päeva. Esimesel päeval mängitakse rahvapillidel võistu ja esinevad üksikkollektiivid. Teisel päeval on koondorkestri kontsert. Koondorkester koosneb paljudest rahvamuusikaorkestritest. Eraldi esinevad kandleorkester, viiulikoorid ja rahvapillisolistid.\n\nAlates 2011. aastast toimub ka laulu- ja tantsupeo osana suur rahvamuusikapidu ehk pillipidu. Idee autoriks peetakse Els Roodet ning formaadiks ammutati inspiratsiooni 2009. aastal Tallinnas Raekoja platsil toimunud pillipeost, mida juhtisid Tarmo Kivisilla ja Juta Helilaid. 2011. aastal oli laulu- ja tantsupeo rahvamuusika kontserdi liigijuht Ando Kiviberg ning esineti laulukaare all. 2014. aastal Tallinna Lauluväljakule püstitatud eraldi laval, 2017. aastal Kalevi staadioni kõrval Poolamäel toimunud ja 2019. aastal Vabaduse väljakul aset leidnud rahvamuusikapidusid juhtis Juhan Uppin, kes oli ka 2023. aasta rahvamuusikapeo juht. Pillipeol astuvad üles eri pilliliigid (nt akordionid, mandoliinid, kandled, lõõtspillid jt) ning esineb ka koondorkester.\n", "id": "ekk_Latn_201892"}
{"text": "Miss Valentine\n\nMiss Valentine on Eestis toimuv rahvusvaheline iluvõimlemisvõistlus.\n\n2013. aasta võistlus oli järjekorras 19. ja toimus Tartus.\n", "id": "ekk_Latn_201893"}
{"text": "Öörahu\n\nÖörahu on Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas Eeslahes asuv 0,14 hektari suurune saar (rahu). Rahu rannajoone pikkus on 156 meetrit.\n\nRahu nimi kinnitati Haapsalu linnavolikogu otsusega, mis jõustus 11. märtsil 2005.\n", "id": "ekk_Latn_201894"}
{"text": "Käkimaa\n\nKäkimaa (ka Kalarahu) on 43,3 hektari suurune saar Saare maakonnas Saaremaa valla Vilsandi küla haldusalas Kihelkonna lahes Kuusnõmme poolsaare lähedal. Saare rannajoone pikkus on 5,4 kilomeetrit.\n\nSaar on sirpja kujuga ja kuulub Vilsandi rahvusparki.\n", "id": "ekk_Latn_201895"}
{"text": "Käkirahu\n\nKäkirahu on 170 m² suurune saar (rahu) Hiiumaa kaguosas Kaevatsi laiu kõrval. Rahu rannajoone pikkus on 57 meetrit.\n\nKäkirahu on Eesti üks väiksemaid ametliku nimetusega saari. Rahu on kivise pinnamoega, seal kasvab võsa.\n\nRahu kuulub Väinamere hoiuala koosseisu ja on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201896"}
{"text": "Külalaid\n\nKülalaid on Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kõrgessaarest läänes Luidja lahes asuv 16,2 hektari suurune saar (laid). Laiu rannajoone pikkus on 3,3 kilomeetrit.\n\nSaare koordinaadid on .\n\nMinevikus on Külalaidu nimetatud kõige lähema küla järgi Paope laiuks (1798 Papalaid, 1844 Paope laid). 1855–1859 on teda mainitud nimega Ос. Кулляляйтъ.\n\nMadala veetaseme korral saab Külalaiule jala minna, kuid mitte Kõrgessaarest, vaid Ninaotsa neemest. Laid kuulub Paope looduskaitseala koosseisu ja on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201897"}
{"text": "Tallukrava\n\nTallukrava (ka Küllisäär) on saar Kihnu väinas, halduslikult Pärnu maakonnas Kihnu vallas. Saare pindala on 780 m² ja rannajoone pikkus 125 meetrit.\n\nSaar asub 4 km Kihnust põhja pool. Saar on kivise pinnamoega.\n\nSaar kuulub Kihnu laidude looduskaitseala koosseisu ja on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_201898"}
{"text": "Laasirahu\n\nLaasirahu on Saare maakonnas Saaremaa vallas Vilsandi lähedal 6,6 hektari suurune saar (rahu). Rahu rannajoone pikkus on 1,9 kilomeetrit.\n\nRahu asub 800 meetri kaugusel Vilsandi edelarannikust. Rahu on pikliku kujuga, seal kasvab põõsaid.\n\nRahu kuulub Vilsandi rahvusparki ja on looduskaitse all.\n\nSaare koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_201899"}
{"text": "Laidu\n\nLaidu (ka Laidu saar, Põhjalaid) on Saare maakonnas Küdema lahes asuv 18,7 hektari suurune saar. Saare looduse kaitseks on moodustatud Laidu saare looduskaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_201900"}
{"text": "Liivanuka ots\n\nLiivanuka ots on endine saar Väinameres, halduslikult Hiiu maakonnas. Saar on kokku kasvanud Hiiumaaga. Selle pindala oli umbes 1,8 ha.\n", "id": "ekk_Latn_201901"}
{"text": "Mardirahu\n\nMardirahu oli saar (rahu) Läänemaal Haapsalu linnas. Saar on liitunud Tauksiga, asus Tauksi kaguranniku lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_201902"}
{"text": "Malawi riigipeade loend\n\nMalawi riigipeade loend loetleb Malawi riigipead alates riigi iseseisvumisest 1964. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201903"}
{"text": "Platsenta (botaanika)\n\nPlatsenta on seemnealgme kinnituskoht sigimikus. Igal viljalehel on kaks platsentat. Seemnealgmete kinnitumiskoha asendit nimetatakse platsentatsiooniks.\n", "id": "ekk_Latn_201904"}
{"text": "100 partiid\n\n\"100 partiid\" (originaalpealkirjaga \"100 партий\") on Paul Kerese 1966. aastal ilmunud maleraamat. Raamat on ilmunud vaid vene keeles. Raamatus on Paul Keres kommenteerinud oma tuntud malepartiisid aastaist 1929–1964.\n\nRaamatule on kirjutanud eessõna Vladas Mikenas ja Iivo Nei.\n", "id": "ekk_Latn_201905"}
{"text": "AS Master\n\nAS Master on aastast 1994 tegutsev Eesti aktsiaselts, mille põhitegevusala on sõidu- ja pakiautorehvide taastamine ning nende jae- ja hulgimüük.\n", "id": "ekk_Latn_201906"}
{"text": "Carl Friedrich Karell\n\nCarl Friedrich Karell (11. oktoober 1791 Hageri kihelkond – 28. veebruar 1857 Peterburi) oli eesti helilooja ja klaveriõpetaja. Kuni 1811. aastani oli Karelli perekonnanimi Jakobson.\n\nPere kolis Tallinna, kus Carl oli organistiks mitmes kirikus. 1820 siirdus ta elama Peterburi. Alates 1837. aastast töötas ta Peterburi õigusteaduskoolis muusikaõpetajana ja oli õpilaste hulgas väga hinnatud. Teiste seas andis ta muusikaharidust ka tulevasele heliloojale Pjotr Tšaikovskile.\n\nTema noorem vend Philipp Karell oli eesti soost arst ning Vene Punase Risti asutaja.\n\nHageri kihelkonnas Haibal, Jakobite peres sündis 11. oktoobril 1791 poiss, kes sai saksapärase nime Carl Friedrich ja ristiisaks parun von Ulrichi ning kelle vennast Philippist tuli Vene keisrite ihuarst. Isa pidas mõisas mitut ametit – oli teenija, jääger, aidamees. Siit siis tihe side mõisaga.\n\nKui parunipere Tallinna kolis, võeti kaasa ka Jakobi pere. Linnas pandi neile liignimi ja see oli Jakobson. Peatselt sai perekond endale uue nime – Karell. Arvatavasti sündis see Carli initsiatiivil. Innustudes kuulsaist heliloojatest ja nende lennukatest nimedest, olevat Carl välja pakkunud tuletise Corelli–Carelli–Karell. Aastaks 1811 oli selle omaks võtnud kogu pere.\n\nMuusikuna alustas Carl Pühavaimu kirikukooris, jätkas viiuldajana ja muusikadirektori abina, oli organistiks mitmes Tallinna kirikus. Aktiivsust heliloomingus tõendavad 1816–1817 David Heinzi noodikogumikes ilmunud klaveriteosed \"Kolm poloneesi\", \"Kaks ekosseesi\" ja \"Anglees\" – esimesed eesti helikunstniku trükis ilmunud instrumentaalpalad.\n\n1820 siirdus Karell Peterburi, kus oli koorirepetiitor ja organist, Moskvas ooperilaulja, Kiievi ja Smolenski kubermangus kapellmeister.\n\nSuurim tunnustus tuli Peterburi õigusteaduskooli muusikaõpetaja ametis aastast 1837.\n\nKarell nakatas kõiki erilise kiindumusega muusikasse ja nii kõneldi koolist kui õigusteadus- ja muusikaakadeemiast. Karelli käe all said muusikaõpetust ka Vene muusika hilisemad suurkujud, muusikateadlased Vladimir Stassov ja Aleksandr Serov ning helilooja Pjotr Tšaikovski. Neile antud muusikalise õpetuse olulisust on raske ülehinnata.\n", "id": "ekk_Latn_201907"}
{"text": "AS 7P Nordic\n\nAS 7P Nordic (varasemate nimedega OÜ Fromdistance ja AS Fromdistance) on Eesti infotehnoloogiaettevõte. Ettevõte kuulub emaettevõttele Seven Principles AG.\n", "id": "ekk_Latn_201908"}
{"text": "Ursula Põks\n\nUrsula Põks (20. august 1919 – 4. juuli 2006) oli eesti tõlkija ja toimetaja.\n\nUrsula Põks sündis Keila vallas Suur-Tutermaa talu peremehe August Põksi ja tema abikaasa, kõrtsmiku tütre Karin Põksi (sündinud Pipenberg) perekonnas.\n\nTa õppis Tallinnas Elfriede Lenderi Eragümnaasiumis. Aastatel 1958–1964 omandas ta kaugõppe teel kõrghariduse inglise keele ja kirjanduse alal Tartu Riiklikus Ülikoolis.\n\nPõks elas enamiku elust Keilas. Palju aastaid töötas ta toimetajana kultuurilehes Sirp.\n\nUrsula Põks suri 4. juulil 2006 ja ta maeti 20. augustil 2006 Karjaküla kalmistule.\n\n2008. aastal korraldas Harjumaa Muuseum tema mälestuseks isikunäituse, kus demonstreeriti tema isiklikke esemeid ja dokumente, mille ta oli muuseumile pärandanud.\n", "id": "ekk_Latn_201909"}
{"text": "Beregove (Bahtšisarai rajoon)\n\nBeregove (ukraina keeles Берегове; eestipäraselt harva kasutatud nime Rannaküla, venepäraselt Beregovoje; vananenud vene rööpnimega Замрук (Zamruk)) on Krimmi poolsaarel Bahtšisarai rajoonis asuv küla.\n\nKülas on olnud Eesti kogukond (vt eestlased Krimmis). Küla asetses Krimmi poolsaare läänerannikul, 30 versta Sevastopoli linnast ja 40 versta Tauria kubermangu pealinnast Simferopolist.\n\nGrupp organiseeritult Venemaale asunud eestlastest, väljarändajatega, kes pärinesid Tiskre, Kakumäe ja Fischmeistri küladest, Rae vallast, Almrest ja Vigalast, Kiiust ja isegi Tallinna linnast suundus Krimmi juunis 1861. aastal laevaga läbi Peterburi, mööda Nikolai raudteed Tveri, laeval mööda Volgat Tsaritsõni, siis 80 versta jala maad mööda Doni jõele, mööda Doni jõge sõideti aurulaeval Taganrogini, sealt laevaga Krimmi poolsaarele Kertši linna ning seejärel aurulaeval Kertšist Feodossijasse, Krimmi lõunarannikul. Kohalik Simferoopoli kroonumaade valitsus andis neile asumiseks Krimmi läänerannikul asetseva mahajäetud tatari küla — Samruki, Simferopoli maakonnas.\n\nEesti kogukonna Samruki asunikud said Vene riigilt hingemaad kokku 1150 tiinu, mille ostuhinna pidid nad Vene riigile tasuma 44 aasta jooksul, makstes igal aastal 5% maa hinnast. Igale perele jagati ühe kuni nelja hinge maad, iga hinge peale keskmiselt 29 tiinu (tessatin (ehk dessatin) on 2400 ruutsülda (1,0925 hektarit)). 1915. aastal oli Samrukis 35 perekonda eestlasi, kokku ligi 200 elanikku.\n\nKüla postkontori seinal on mälestustahvel Eduard Vildele, kes 20. sajandi algul sealkandis \"Prohvet Maltsveti\" jaoks materjali kogus. Samruki asunikud ehitasid ka oma koolimaja 1878. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_201910"}
{"text": "Dial Press\n\nThe Dial Press oli aastatel 1924–1985 tegutsenud Ameerika Ühendriikide kirjastus. Sama kaubamärki on kasutanud hiljem ka teised kirjastused.\n\nKirjastuse asutas 1924. aastal Lincoln MacVeagh. 1963. aastal ostis 60% selle aktsiatest Dell Publishing, kuid Dial Press jätkas tegutsemist iseseisva tütarettevõttena. 1969. aastal läks Dial Press täielikult Delli omandisse ja 1976. aastal müüdi koos Delliga Doubleday kirjastusele, mis 1985. aastal likvideeris Dial Pressi nii ettevõtte kui ka kaubamärgina.\n\nAlates 1995. aastast on Random House andnud Dial Pressi kaubamärgi all küll uuesti välja raamatuid, kuid eraldi kirjastusena see enam ei tegutse.\n", "id": "ekk_Latn_201911"}
{"text": "Keiserlik õiguskool\n\nKeiserlik õiguskool (vene keeles Императорское училище правоведения) oli aastatel 1835−1918 Peterburis tegutsenud Venemaa keisririigi juriidilist haridust andnud privilegeeritud kõrgem õppeasutus.\n", "id": "ekk_Latn_201912"}
{"text": "Esto-Altai\n\nEsto-Altai (vene Эсто-Алтай) on Venemaal Kalmõkkias Jašalta rajoonis olev küla.\n\nKüla asutasid 1922. aastal eestlased, kes olid siia tulnud lähedalasuvast väliseestlaste külast Eesti-Haginsk.\n\nAastal 2002 elas külas 1368 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201913"}
{"text": "Vinogradnoje\n\nVinogradnoje (vene Виноградное) on küla Venemaal Kalmõkkias Gorodovikovski rajoonis.\n\nKüla asutasid 1922. aastal eestlased, kes olid sinna läinud lähedalasuvast väliseestlaste külast Eesti-Haginskist.\n\n2012. aastal elas külas 2232 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_201914"}
{"text": "MSG\n\nNaatriumvesinikglutamaat (ingliskeelne lühend) Michael Schenker Group ja McAuley Schenker Group, rock-ansamblid Michael Schenkeri juhtimisel\n", "id": "ekk_Latn_201915"}
{"text": "Južnaja Lifljandija\n\nJužnaja Lifljandija (vene Южная Лифляндия; 'Lõuna-Liiviküla') on Venemaa Primorje krai Bolšoi Kameni linna eraldiseisev mikrorajoon (vene отдалённый микрорайон). Varem oli Južnaja Lifljandija eraldi asula.\n\nAsula (Liiviküla) asutasid 1899. aastal sinna väljarännanud eestlased .\n", "id": "ekk_Latn_201916"}
{"text": "Magnus (film)\n\n\"Magnus\" on 2007. aasta Eesti mängufilm. Filmi režissöör on Kadri Kõusaar. Filmi tootsid Donus Films ja Vitamin K Film. See on esimene Eesti film, mille näitamise on Eesti kohus keelanud Eestis, Euroopa Liidu riikides ja teistes riikides.\n\nEestis keelas Harju Maakohus filmi näitamise ja levitamise, sest kohtu hinnangul kahjustas see peategelase prototüübiks oleva inimese huve. 23. märtsil 2009 otsustas Tallinna ringkonnakohus filmi avaliku näitamise keelu tühistada. Otsus vaidlustati Riigikohtus. Riigikohus saatis asja tagasi ringkonnakohtusse. Lõpliku otsusena keelati filmi näitamine kuni 31. detsembrini 2025.\n\nSee on esimene Eesti film, mis on jõudnud Cannes'i filmifestivali ametlikku programmi (Un Certain Regard).\n", "id": "ekk_Latn_201917"}
{"text": "Naksitrallid I\n\n\"Naksitrallid I\" on Eesti 1984. aasta animafilm. Filmi režissöör on Avo Paistik. Filmi tootis Tallinnfilm.\n\nFilm on tehtud Eno Raua samanimelise tetraloogia \"Naksitrallid\" ainetel.\n", "id": "ekk_Latn_201918"}
{"text": "Oruveski\n\nOruveski küla on endine küla Eestis Lääne-Virumaal Haljala vallas Kadrina kihelkonnas. Tänapäeval asub ametlikult Palmse koosseisus. Palmse küla keskusest asub Oruveski umbes 1 kilomeeter põhja pool ja Võsu alevik on 9 kilomeetri kaugusel. Oruveski asub Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Oruveski asub Võsu jõe orus.\n", "id": "ekk_Latn_201919"}
{"text": "Nööbi odüsseia\n\n\"Nööbi odüsseia\" on Eesti 2002. aasta animafilm. Filmi režissöör on Mati Kütt. Filmi tootis Parunid ja Vonid.\n\nFilm on tõdemusest, et püksinööbist ei saa kunagi frakinööpi. Tegevustik toetub Homerose \"Odüsseiale\". Peategelaseks on mõtlev nööp, keda vabaduskihk ajab seiklema. Nööp esindab voluntaristide käsitlust vabadusest, kus vabadus oleneb vaid tahtja tahtest. Vormilt on teos valdavalt lamenukktehnikas, kus on kasutatud ära ready-made kunstivõtteid ja kitši atribuutikat.\n", "id": "ekk_Latn_201920"}
{"text": "Voldemar Madisso\n\nVoldemar Madisso (aastani 1936 Voldemar Madisson; 28. juuni 1920 Aakre vald – 12. jaanuar 2015) oli Eesti sõjaväelane, insener ja eesti aktivist Kanadas ning oli Eesti iseseisvuse taastamise järel tegev Kaitseväe loomisel ja väljaõppel.\n\nTa lõpetas aastal 1938 Tõrva Gümnaasiumi. Seejärel oli ta ajateenistuses, ta õppis Sõjakoolis aspirantide kursustel (mille lõpetas 6. juulil 1940). Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis: aastatel 1940–1942 õigusteadust ja aastatel 1942–1943 majandust (kumbagi stuudiumi ta ei lõpetanud). Aastatel 1946–1950 õppis ta (ja lõpetas) Karlsruhe Tehnikaülikooli.\n", "id": "ekk_Latn_201921"}
{"text": "Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakond\n\nSaksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakond oli 7. oktoobril 1965 asutatud organisatsioon, mis tegutses Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu juures. Ühingul oli eraldi linnaosakond Tartus. Ühingu esimees oli Lembit Kaik, Tartu linnaosakonna esimees oli Uno Palm.\n\nÜhingu olulisemaid eesmärke oli Saksa DV kultuuri tutvustamine ja propageerimine Eestis ning Eesti NSV kultuuri tutvustamine Saksa DV-s.\n", "id": "ekk_Latn_201922"}
{"text": "Peale kooli\n\n\"Peale kooli\" (inglise \"After School\", vene \"После школы\") on 2012. aastal USA telestuudio Walt Disney Pictures ja Venemaa Ostankino Pervõi Kanal koostöös valminud teleseriaal. Seriaali näidati kanalitel Pervõi Kanal / Disney Russia. Seriaali režissöörid on Oleg ja Vladimir Presnjakov.\n\nMitmed seriaali võtted tehti Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_201923"}
{"text": "Valgus Koordis\n\n\"Valgus Koordis\" on 1949. aastal ilmunud Eesti kirjaniku Hans Leberechti jutustus. Teose sisuks on kolhooside moodustamine Eesti NSV-s. Raamatu puhul on esile toodud tegevuse küllalt täpset vastamist Nõukogude Liidu võimude seatud ideoloogilisele skeemile, kuidas tuli kollektiviseerimist kajastada.\n\nTeose põhjal on loodud samanimeline film.\n\n1949. aastal sai Leberecht teose eest Stalini preemia. Seda on tõlgitud 17 keelde. 1950. aastatel oli see enim tõlgitud eesti kirjanduse teos.\n\n1980. aastate lõpul ilmus Edasis Akadeemilise Hans Leberechti Seltsi huumorilehekülg Valgus Koordis; see kaotati sealt ära pärast Leberechti lese kaebust.\n", "id": "ekk_Latn_201924"}
{"text": "Valgus Koordis (film)\n\n\"Valgus Koordis\" on 1951. aastal Lenfilmi ja Tallinna Kinostuudio koostöös valminud mängufilm. Filmi režissöör on Herbert Rappaport.\n\nFilm põhineb Hans Leberechti samanimelisel jutustusel \"Valgus Koordis\".\n", "id": "ekk_Latn_201925"}
{"text": "Setu vurle küüsis\n\n\"Setu vurle küüsis\" on Eesti 1993. aasta animafilm. Filmi režissöör on Aarne Vasar. Filmi tootis Tallinnfilm.\n", "id": "ekk_Latn_201926"}
{"text": "Saatana pisar\n\n\"Saatana pisar\" (originaalpealkirjaga \"Слеза Князя тьмы\", poola \"Łza księcia ciemności\") on Eesti-Poola koostöös 1993. aastal valminud mängufilm. Filmi režissöör on Marek Piestrak. Filmi tootsid Tallinnfilm, Zespół Filmowy \"Oko\", Eskomfilm.\n", "id": "ekk_Latn_201927"}
{"text": "Jalgrattataltsutajad\n\n\"Jalgrattataltsutajad\" on Eesti 1963. aasta mängufilm. Filmi režissöör on Juli Kun. Filmi tootis Tallinnfilm.\n", "id": "ekk_Latn_201928"}
{"text": "Sprott võtmas päikest\n\n\"Sprott võtmas päikest\" on Eesti 1992. aasta animafilm. Filmi režissöör on Mati Kütt. Filmi tootis Tallinnfilm. See on saksakeelne veealune animaooper.\n", "id": "ekk_Latn_201929"}
{"text": "Ilija\n\nIlija (ka Illa või Ilja) on jõgi Valgevenes Minski oblastis, Vilija (Neris) vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Ілія. Paralleelnimena on käibel ka nimekujud Ільля ja Ілья.\n\nJõe pikkus on 62 km, valgla on 1220 km². Jõe langus on 1,8 meetrit kilomeetri kohta, keskmine vooluhulk suudmes on 8,8 m³/s. Jõe laius on ülemjooksul 5–10, alamjooksul 20 meetrit.\n\nIlija algab Łahojski rajoonist Minski kõrgustikult ja suubub Vilejka rajoonis Vilija veehoidlasse. Suurim lisajõgi on Kamienka, piki Kamienka sängi ja Ilija alamjooksu kulgeb Vilija-Minski kanal.\n\nIlija org on 2–3 kilomeetrit lai. Lamm on madal ja soostunud. Ülemjooksul on jõe sängi 25 kilomeetri ulatuses maaparandustöödega reguleeritud ja õgvendatud.\n", "id": "ekk_Latn_201930"}
{"text": "Ilja\n\nIlja (vene keeles Илья, vene transliteratsioonis ka Ilya) on venepärane mehenimi.\n\n2018. aasta seisuga oli see Eestis esinemissageduselt 82. mehenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Ilja 2117 mehel.\n\n2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Ilja 2158 mehel ja alla viiel naisel. Ilja oli keskmiselt 27 aasta vanune (mediaanvanus oli samuti 27). Ilja oli populaarsuselt 79. mehenimi. Lisaks oli eesnimi Ilya 347 mehel. Ilya oli populaarsuselt 340. mehenimi.\n", "id": "ekk_Latn_201931"}
{"text": "Dzvinasa\n\nDzvinasa (ülemjooksul ka Sytnica) on jõgi Valgevenes Minski oblastis, Vilija vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Дзвінаса, ülemjooksul Сытніца.\n\nJõe pikkus on 54 km, valgla on 614 km². Jõe langus on 1,2 meetrit kilomeetri kohta, keskmine vooluhulk suudmes on 4,3 m³/s. Jõe laius on 5–15 meetrit.\n\nDzvinasa algab Łahojski rajoonist Minski kõrgustikult maaparanduskraavide ühinemisel. Ülemjooksul on jõgi 3,3 kilomeetri ulatuses maaparandustööde käigus õgvendatud. Dzvinasa suubub Vilejka rajoonis Vilija jõkke. Suurim asula jõe kaldal on Pleščanicy alev, seal asub jõel ka veehoidla.\n", "id": "ekk_Latn_201932"}
{"text": "Olgred Aule\n\nOlgred Aule (22. november 1916 Tartu – 13. märts 2015 Heidelberg) oli eesti majandusteadlane ja linnaplaneerija.\n", "id": "ekk_Latn_201933"}
{"text": "Ferrara hertsogkond\n\nFerrara hertsogkond (itaalia keeles Ducato di Ferrara) oli Põhja-Itaalias asunud suveräänne riik.\n", "id": "ekk_Latn_201934"}
{"text": "Surnud 13. märtsil\n\nSiin loetletakse 13. märtsil surnud tuntud isikuid.\n\n1881 – Aleksander II, Venemaa keiser 1906 – Susan B. Anthony, USA sufražett ja kodanikuõiguste aktivist 1915 – Sergei Witte, Venemaa Keisririigi poliitik ja riigiametnik 1919 – Fricis Bārda, läti luuletaja 1919 – Hendrik Laas, eesti põllumajandustegelane 1924 – Hans Oldekop, eesti ajaloolane 1938 – Clarence Darrow, USA advokaat 1939 – Lucien Lévy-Bruhl, prantsuse filosoof, sotsioloog ja antropoloog 1942 – Paul Lill, Eesti sõjaväelane, kindralleitnant 1942 – Edgar-Theodor Susi, eesti kiiruisutaja, jalgrattur ja laskur 1945 – Maimu Anto, eesti näitleja 1946 – Karl Haushofer, Saksa sõjaväelane, filosoof ja geopoliitik 1948 – Juri Jurjev, vene näitleja ja teatripedagoog 1952 – Evald Oldekop, eesti hüdroloog ja bioloogiafilosoof 1953 – Johan Laidoner, Eesti sõjaväelane ja riigitegelane, kindral 1957 – Anna Haava, eesti luuletaja ja tõlkija 1967 – Arthur Sillard, Eesti sõjaväelane 1971 – Rockwell Kent, ameerika kunstnik 1971 – August Mölder, eesti pedagoog ja koolijuht 1973 – Valeri Povedski, Eesti õigeusu preester 1975 – Ivo Andrić, Jugoslaavia kirjanik 1976 – Ilmar Reidi, eesti ajakirjanik 1977 – Viktor Ordlik, eesti pedagoog 1980 – Jaan Soonvald, eesti muusika- ja kunstiteadlane 1980 – Kaarel Korsten, eesti pedagoog ja lastekirjanik 1980 – Tauno Pylkkänen, soome helilooja ja muusikakriitik 1987 – Bernhard Grzimek, saksa zooloog 1987 – René-Georg Prees, Eesti korvpallur ja korvpallikohtunik 1988 – John Holmes, Ameerika Ühendriikide pornofilminäitleja 1988 – Orest Niinemäe, eesti pedagoog 1990 – Bruno Bettelheim, Austria ja USA lastepsühholoog 1990 – Ernst Goldenbaum, Saksa DV riigitegelane 1992 – Heino Mikkin, eesti spordiajakirjanik 1996 – Krzysztof Kieślowski, poola filmirežissöör ja stsenarist 1996 – Jüri Nuust, eesti põllumajandusteadlane 1998 – Hinno Jurri, eesti insener 1999 – Garson Kanin, ameerika režissöör, lavastaja ja kirjanik 1999 – Anton Raadik, poksija 2002 – Hans-Georg Gadamer, saksa filosoof 2002 – Eugen Sacharias, baltisaksa arhitekt 2003 – Roberto Murolo, itaalia laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja näitleja 2004 – Lembe Hiedel, eesti tõlkija ja toimetaja 2004 – Ene Aurik, eesti arhitekt 2006 – Robert C. Baker, USA põllumajandusteadlane 2006 – Edgar August Heinsoo, eesti vaimulik 2006 – Roy Clarke, uelsi jalgpallur 2006 – Maureen Stapleton, USA näitleja 2006 – Olimar Kallas, eesti karikaturist ja raamatugraafik 2006 – Ülo Tootsen, eesti ajakirjanik 2006 – Jimmy Johnstone, šoti jalgpallur 2007 – Marija Hromtsova, vene polaaruurija 2007 – Jekaterina Joannovna, vene vürstinna 2007 – Endel Kudisiim, eesti õpetaja ja jurist 2007 – Nicole Stéphane, prantsuse näitleja 2007 – Herbert Fux, Austria näitleja ja poliitik 2007 – Jorge Díaz, Argentina päritolu Tšiili näitekirjanik 2007 – Karol Spišák, slovaki filmi- ja teatrilavastaja 2007 – Vladimir Kozerenko, ukraina jalgpallitreener 2008 – Jossif Bojarski, NSV Liidu animaator 2009 – Anne Brown, USA päritolu Norra ooperilaulja 2009 – James Purdy, USA kirjanik 2009 – Claude Black, USA inimõiguslane 2009 – Wu Chuanjun, hiina geograaf 2009 – Alan W. Livingston, USA muusikatööstur 2009 – Betsy Blair, USA näitleja 2009 – William Davidson, USA ärimees 2009 – Medet Sadõrkulov, Kõrgõzstani poliitik 2009 – Andrew Martin, Kanada maadleja 2010 – Jerry Adler, USA suupillimängija 2010 – Édouard Kargu, prantsuse jalgpallur 2010 – Leon Manley, Kanada jalgpallur 2010 – Andrzej Marcinkowski, Poola jurist ja poliitik 2010 – Cliff Livingston, USA jalgpallur ja kaskadöör 2010 – Sir Michael Angus, Briti ärimees 2010 – Jean Ferrat, prantsuse laulja 2010 – Sir Ian Axford, Uus-Meremaa astronoom 2010 – Momcilo Gavrić, USA jalgpallur 2010 – Andres Ringo, eesti arhitekt 2010 – Tõnu Tuvikene, eesti astrofüüsik ja rakendusmatemaatik 2010 – Gary Mittelholtz, Kanada ajakirjanik 2010 – He Pingping, hiina kääbus 2011 – Vitali Vulf, Venemaa ajaloolane 2012 – Ljudmila Šagalova, Nõukogude Liidu ja Venemaa näitleja 2012 – Lassi Nummi, soome kirjanik ja tõlkija 2012 – Michel Duchaussoy, prantsuse teatri- ja filminäitleja 2013 – Malachi Throne, USA filminäitleja 2014 – Hans Gross, eesti sporditeadlane 2014 – Reubin Askew, Ameerika Ühendriikide poliitik, Florida kuberner 1971–1979 2014 – Ahmad Tejan Kabbah, Sierra Leone poliitik, president aastatel 1998–2007 2014 – Icchokas Meras, juudi päritolu Leedu-Iisraeli kirjanik 2015 – Olgred Aule, eesti majandusteadlane Saksamaal 2016 – Hilary Putnam, USA filosoof 2016 – Vaike Tiik, eesti kunstiteadlane ja muuseumidirektor 2017 – Maia Juhkam, eesti keraamik 2019 – Beril Dedeoğlu, Türgi ühiskonnateadlane ja poliitik 2020 – Dana Zátopková, tšehhi kergejõustiklane, odaviskaja 2020 – Mart Ummelas, eesti ajakirjanik 2021 – Murray Walker, inglise motospordi kommentaator 2021 – Tõnu Kibena, eesti võrkpallur ja võrkpalli edendaja 2021 – Raoul Casadei, itaalia muusik ja helilooja 2021 – Lembit Brakman, eesti soojustehnikainsener 2021 – Marvelous Marvin Hagler, USA profipoksija 2024 – Marcello Gandini, itaalia autodisainer\n\nMärts, 13.\n", "id": "ekk_Latn_201935"}
{"text": "Elias Gräntzin\n\nElias Gräntzin (ka Elias Grentzien, Elias Grantzin, Elias Grenzius; umbes 1600 Saksamaa – 20. detsember 1656 Viru-Nigula) oli Eesti vaimulik.\n\nTa oli aastatel 1632–1639 Viru-Nigula koguduse adjunkt, aastatel 1639–1656 oli ta sama koguduse õpetaja.\n\nTema vaimulikuks olemise ajal jagas piiskop Joachim Jhering visitatsioonil kogudusele (aastal 1643) eestikeelseid aabitsaid. Ta andis Kongla nõia tuleriidale saatmise otsusele komisjonis allkirja.\n\nElias Gräntzin suri detsembris 1656, kuid ta maeti aastal 1657, pärast nelipühi Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_201936"}
{"text": "Eksoplaneet\n\nEksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse.\n\nEsimene kinnitatud eksoplaneedi avastamine toimus 1992. aastal. 2003. aastal leidis kinnitust et 1988. aastal oli vaadeldud teist eksoplaneeti. Seisuga 1. märts 2024 on 4155 planeedisüsteemis 5640 kinnitatud eksoplaneeti, millest 895 süsteemis on rohkem kui üks planeet. James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) peaks plaanide kohaselt avastama rohkem eksoplaneete ja andma rohkem teavet nende omadustest, nagu koostis, keskkonnatingimused ja elupotentsiaal. Kosmoses leidub ka planeete, mis ei tiirle ühegi tähe ümber. Kui selline planeet on aga gaasist hiidplaneet, loetakse see tihti väikese massiga pruuniks kääbuseks (nagu seda on WISE 0855−0714).\n\nEksoplaneetide tuvastamiseks on palju meetodeid. Transiitfotograafia ja Doppleri spektroskoopia on leidnud kõige rohkem eksoplaneete, kuid need meetodid kannatavad vaatluse kallutatuse tõttu, mis soodustab planeetide tuvastamist tähe lähedal; seega asuvad 85 % avastatud eksoplaneetidest loodete lukustusvööndis. Mitmel juhul on tähe ümber täheldatud mitut planeeti. Umbes iga viienda päikesesarnase tähe ümber tiirleb elu võimaldavas piirkonnas, maasuurune planeet. Eeldades, et Linnuteel on 200 miljardit tähte, võib oletada, et Linnuteel on 11 miljardit potentsiaalselt elamiskõlblikku Maa-suurust planeeti, mis tõuseb 40 miljardini, kui arvestada arvukate punaste kääbuste ümber tiirlevaid planeete. Kepleri kosmoseteleskoobiga avastas paar tuhat võimalikku eksoplaneeti, millest 11% võib olla väärpositiivne tulemus.\n\nLähimad eksoplaneedid asuvad Maast 4,2 valgusaasta (1,3 parseki) kaugusel ja tiirlevad Päikesele lähima tähe Proxima Centauri ümber. Peaaegu kõik tänapäevaks avastatud eksoplaneedid asuvad Linnuteel, kuid leidub ka mõningaid tõendeid võimalike galaktikaväliste planeetide olemasolust. 2014. aasta märtsi seisuga on kõige väiksema massiga eksoplaneet PSR B1257+12 A, mis on peaaegu kaks korda massiivsem kui kuu. NASA eksoplaneetide arhiivis toodud planeetidest on kõige massiivsem DENIS-P J082303.1-491201 b, mis on umbes 29 korda massiivsem kui Jupiter. Mitme planeedi definitsiooni järgi on see aga planeedi jaoks liiga massiivne ja seetõttu võib tegu olla hoopis pruuni kääbusega. Eksoplaneetide hulgas leidub planeete, mis paiknevad ematähele nii lähedal, et teevad selle ümber tiiru vaid mõne tunniga, ja planeete, mis on nii kaugel, et ühe tiiru tegemine võtab tuhandeid aastaid. Mõni asub ematähest nii kaugel, et on raske väita, kas planeet on ematähega gravitatsiooniliselt seotud või mitte.\n\nEksoplaneetide avastamine on andnud hoogu juurde Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingutele, seda eriti planeetide puhul, mis tiirlevad ematähe ümber elu võimaldavas piirkonnas, kus on võimalik vedela vee (ja seega ka elu) olemasolu planeedi pinnal. Planeedi elukõlbulikkuse määramisel on aga olulised ka hulk muid tegureid.\n", "id": "ekk_Latn_201937"}
{"text": "Mihklirahu\n\nMihklirahu on Saare maakonnas Vilsandi lähedal Vilsandi rahvuspargis asuv saar (rahu). Saare pindala on 1,9 hektarit ja rannajoone pikkus 868 meetrit.\n\nMihklirahu asub 200 meetrit Juksirahust kirdes.\n", "id": "ekk_Latn_201938"}
{"text": "Ēvele\n\nĒvele on küla (vidējciems) Lätis Valmiera piirkonnas, Ēvele valla keskus.\n\nAsulasse jäävad Ēveles skola, Ēveles pienotava, Ēveles ambulance, ja Ēvele bussipeatus. Külas on raamatukogu.\n\nĒvele on nime saanud Höwelnite suguvõsa järgi. Külas asub 19. sajandil ehitatud luteri kirik, mille aastal 1874 valminud orel on riikliku tähtsusega kunstimälestis. Selle kõrval asub valla vanim ehitis, 1609. aastal valminud Ēvele kirikumõisa preestrimaja, mida praegu kasutatakse rahvamajana. Sinna jääb ka Ēvele mõisa hoonetekompleks.\n\nLooduskaitse all on kaks tamme ümbermõõduga 4,25 meetrit, Vabadusetamm ümbermõõduga 4,37 meetrit, Mācītājmuiža tamm ümbermõõduga 4,25 meetrit, tammed ümbermõõtudega 5,35 meetrit, 4,94 meetrit ja 4,5 meetrit, Mācītājmuiža pärn ümbermõõduga 5,3 meetrit, pärnad ümbermõõtudega 3,51 meetrit, 4,74 meetrit, 6,2 meetrit ning 4,72 meetrit, mänd ümbermõõduga 2,79 meetrit, kuusk ümbermõõduga 4,2 meetrit, Euroopa lehis ümbermõõduga 3,64 meetrit ja Zīversi kraavi paju ümbermõõduga 5,15 meetrit.\n\n2015. aastal oli külas 231 elanikku, 2021. aastal 202. Aastail 2009–2021 kuulus küla Burtnieki piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_201939"}
{"text": "Dev Patel\n\nDev Patel (sündinud 23. aprillil 1990 Londonis) on gudžarati päritolu Suurbritannia filminäitleja, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks osatäitmisega Danny Boyle'i 2008. aasta filmis \"Rentslimiljonär\".\n\nTema teised tuntumad osatäitmised on filmides \"Parim hotell terves Indias\" (2011), \"Teine parim hotell terves Indias\" (2015) ja \"Chappie\" (2015). Oma karjääri alguses kogus ta tuntust Anwar Kharrali rolliga teismelistele suunatud Briti telesarjas \"Skins\" (2007–2008).\n", "id": "ekk_Latn_201940"}
{"text": "Tholu bommalata\n\nTholu bommalata ('nahknukkude tants'; sõnadest tholu 'nahk' ja bommalata 'nukutants') on India Andhra Pradeshi osariigist pärinev varjuteatri traditsioon, levinuim varjuteatri vorm Andhra Pradeshis.\n\nSelle esitajad olid rändavad meelelahutajad ja kaupmehed, kes käisid aasta ringi mööda India külasid, lauldes ballaade, müües amulette, näidates akrobaatikat, taltsutades madusid, kududes kalavõrke, tätoveerides ja parandades potte. Nende kaudu levisid eeposed, muinasjutud ja uudised.\n\nNukud on loomanahast. Tavaliselt mängitakse tavaliselt stseene \"Rāmājanast\" või \"Mahābhāratast\" või Krišna elust.\n\nTholu bommalata on levinud kogu osariigis.\n", "id": "ekk_Latn_201941"}
{"text": "Hügelkultuur\n\nHügelkultuur (saksa keeles Hügelkultur, Hugelkultur) on kompostimise meetod, milles kasutatakse kõrgendatud peenraid, mis asuvad kõduneval puitmaterjalil ja muul biomassil. Selline meetod aitab väetada taimekasvupinnast, imab endasse vett, soojendab – teisisõnu soodustab künkal ja lähedal asuvate taimede kasvu.\n", "id": "ekk_Latn_201942"}
{"text": "Koosmeel\n\nKoosmeel (läti keeles Saskaņa) on Läti vasaktsentristlik erakond.\n\nErakond asutati valimisliiduna 21. novembril 2009 ning 10. veebruaril 2010 ühineti ühtseks parteiks.\n\nErakonna juht on endine Riia linnapea Nils Ušakovs.\n", "id": "ekk_Latn_201943"}
{"text": "Surnud 14. märtsil\n\nSiin loetletakse 14. märtsil surnud tuntud isikuid.\n\n1883 – Karl Marx, saksa filosoof 1927 – Jānis Čakste, läti poliitik ja jurist, Läti esimene president (1922–1927) 1932 – George Eastman, fotograafia pioneer, rullfilmi leiutaja 1934 – João do Canto e Castro, Portugali sõjaväelane ja poliitik 1935 – August Schulzenberg, Põltsamaa gümnaasiumi direktor 1942 – Harald Kõrvne, Eesti sõjaväelane 1945 – Karl Säre, eesti kommunistliku liikumise tegelane, 1940–1941 EK(b)P KK I sekretär 1946 – Ants Simm, eesti näitleja, lavastaja, diplomaat ja ajakirjanik 1947 – William Tyrrell, Suurbritannia diplomaat 1947 – Jaan Kukk, eesti arst 1953 – Klement Gottwald, Tšehhoslovakkia partei- ja riigitegelane 1961 – Akiba Rubinstein, juudi päritolu Poola maletaja 1965 – Riho Järvi, eesti viiuldaja ja graafik 1966 – Eduard Türk, eesti näitleja ja lavastaja 1968 – Erwin Panofsky, juudi päritolu Saksamaa ja USA kunstiteadlane 1968 – Gustav Raud, eesti maalikunstnik 1970 – Nigul Espe, eesti maalikunstnik ja mööblikunstnik 1971 – Helmi Kalm, eesti skulptor ja maalikunstnik 1974 – Günther Reindorff, eesti graafik ja kunstipedagoog 1975 – Susan Hayward, ameerika näitleja 1982 – Astrid Kurismaa, eesti tõlkija 1983 – Maurice Ronet, prantsuse näitleja ja filmilavastaja 1984 – Aurelio Peccei, itaalia ettevõtja 1988 – Tatjana Poska-Laaman, eesti õigusteadlane 1989 – Olaf Eisen, eesti keemik 1990 – Robert Henry Bahmer, Ameerika Ühendriikide riigiarhivaar 1995 – Kai Leete, eesti rahvatantsujuht 1995 – William Alfred Fowler, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1983 1996 – Sophie Sooäär, eesti näitleja 1997 – Jurek Becker, Saksa kirjanik 2001 – German Pekarevski, Eesti trombonist 2004 – Jurijs Rubenis, läti insener, Läti NSV partei- ja riigitegelane 2005 – Akira Yoshizawa, jaapani origami viljeleja 2006 – Eugen Oker (Fritz Gebhardt), saksa kirjanik ja ajakirjanik 2006 – Edouard Sablier, prantsuse ajakirjanik 2006 – Art Michaluk, USA hokimängija 2006 – Hamish Gray, Suurbritannia konservatiivne poliitik ja endine minister 2006 – Lennart Meri, Eesti Vabariigi president 1992–2001 2006 – Hans Vissor, eesti veemotosportlane 2007 – Zygmunt Kęstowicz, poola näitleja 2007 – Tommy Cavanagh, inglise jalgpallur ja jalgpallimänedžer 2007 – Gareth Hunt, inglise näitleja 2008 – Chiara Lubich, juudi-itaalia päritolu katoliiklik aktivist, Focolare liikumise asutaja 2008 – Merike Pau, eesti tõlkija 2008 – Kaljo Käärik, eesti keemik ja metallurgiateadlane 2009 – Coy Watson, USA tummfilminäitleja 2009 – Alain Bashung, prantsuse laulja, helilooja ja näitleja 2009 – Edith Lucie Bongo, Gaboni presidendi Omar Bongo abikaasa 2009 – Altovise Davis, USA näitleja ja tantsija 2009 – Millard Kaufman, USA stsenarist 2009 – Jeff Komlo, USA jalgpallur 2009 – Robin Mukherjee, India kriketimängija 2009 – Dick Ross, USA tele- ja filmiprodutsent 2009 – Shinkichi Tajiri, USA päritolu Hollandi skulptor 2009 – Mari-Ann Aavik-Roosaar, eesti päritolu Rootsi arst 2010 – Chimen Abramsky, Briti ajaloolane 2010 – Arnold Loxam, Briti organist 2010 – Felipe Sapag, Argentina poliitik 2010 – Vinda Karandikar, India kirjanik 2010 – Cherie DeCastro, USA laulja 2010 – Carmen Capalbo, USA teatrilavastaja 2010 – Peter Graves, USA näitleja 2010 – Der Scutt, USA arhitekt 2010 – Urpo Leppänen, Soome poliitik 2010 – Lisle Wilson, USA näitleja 2010 – Janet Simpson, Briti kergejõustiklane 2010 – Nahúm Elí Palacios Arteaga, Hondurase ajakirjanik 2010 – He Pingping, maailma lühim inimene 2012 – Ċensu Tabone, Malta poliitik 2012 – Pierre Schoendoerffer, prantsuse filmilavastaja 2013 – Ieng Sary, Kambodža poliitik 2013 – Harri Mõtsnik, eesti vaimulik 2013 – Jack Greene, USA kantrilaulja 2013 – Mirja Hietamies-Eteläpää, soome murdmaasuusataja 2014 – Vello Helk, eesti ja taani ajaloolane ja arhivaar 2014 – Tony Benn, Suurbritannia poliitik 2015 – Valentin Rasputin, vene kirjanik 2018 – Stephen Hawking, inglise füüsikateoreetik, kosmoloog, kirjanik 2018 – Jaan-Margus Reinaste, eesti tšellist 2020 – Märt Hunt, eesti helilooja, muusikapedagoog ja ansamblijuht 2020 – Felix Hiie, eesti vibulasketreener ja -kohtunik 2021 – Helena Fuchsová, tšehhi kergejõustiklane 2021 – Jaak Hein, eesti näitleja ja teatritegelane 2022 – Leida Lepik, eesti geograaf ja kartograaf\n\nMärts, 14.\n", "id": "ekk_Latn_201944"}
{"text": "Vehkleja (film)\n\n\"Vehkleja\" on 2015. aastal esilinastunud Soome-Eesti-Saksamaa koostööfilm. Film põhineb osaliselt Eesti vehkleja ja treeneri Endel Nelise elulool.\n", "id": "ekk_Latn_201945"}
{"text": "Pherekydes\n\nPherekydes (Φερεκύδης; u 580 eKr – u 520 eKr) oli Syrose saarelt pärit kreeka mõtleja. Pherekydesele omistatakse \"Pentemychose\" (Πεντέμυχος) nime all tuntud kosmogoonia, mis ühendab Hesiodose-aegse mütoloogilise maailmapildi eelsokraatilise filosoofiaga.\n\nPherekydest peetakse esimeseks, kes väljendas filosoofilisi mõtisklusi proosavormis.\n\nTema tööd ei ole säilinud, kuid need olid laialdaselt tuntud Hellenistlikul perioodil ning on sedakaudu tuntud ka meile.\n", "id": "ekk_Latn_201946"}
{"text": "City Arena Tallinn\n\nCity Arena Tallinn on Tallinnas aadressil Tatari 58 asuv siseseikluspark. Pargi suurus on 1400 m². See on ühtlasi Baltimaade suurim siseseikluspark. Parki haldas City Arena OÜ, mis on äriregistrist kustutatud 23.05.2017.\n\nPargis on muu hulgas siseseiklusrada SegTrack Segway, ronimisseikluspark Spider Park ja minigolfirada Neon Minigolf.\n", "id": "ekk_Latn_201947"}
{"text": "Võru Spordikeskuse staadion\n\nVõru Spordikeskuse staadion (ka Võru staadion) on Võrus asuv jalgpalli- ja kergejõustikustaadion. Staadion kuulub Võru Spordikeskusele.\n\nStaadion on ehitatud kuni 1600 pealtvaatajale.\n\nStaadion on Võru FC Heliose kodustaadion (varem JK Võru).\n", "id": "ekk_Latn_201948"}
{"text": "Sergei Baruzdin\n\nSergei Baruzdin (vene Сергей Алексеевич Баруздин; 22. juuli 1926 Moskva – 4. märts 1991 Moskva) oli vene kirjanik. Põhiliselt oli ta tuntud laste- ja noorsookirjanikuna.\n\nSergei Baruzdini esimene jutustus ilmus lasteajakirjas 1938. aastal. Ta võttis osa Teisest maailmasõjast. Üleliidulisse Kommunistlikku (bolševike) Parteisse astus ta 1949. aastal. 1958. aastal lõpetas Sergei Baruzdin Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi. 1957–1965 oli ta Vene NFSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär, alates 1967. aastast oli ta Nõukogude Liidu Kirjanike Liidu sekretär. Alates 1965. aastast töötas Sergei Baruzdin ajakirja Družba Narodov peatoimetajana.\n", "id": "ekk_Latn_201949"}
{"text": "Laimdota Straujuma valitsus\n\nLaimdota Straujuma on juhtinud kaht Läti valitsust.\n\nLaimdota Straujuma esimene valitsus Laimdota Straujuma teine valitsus\n", "id": "ekk_Latn_201950"}
{"text": "Hansa Shipping OÜ\n\nHansa Shipping AS on aastal 1999 Tallinnas asutatud Eesti laevanduskontsern. Ettevõte tegeleb prahtimisega (inglise chartering), laevameeskonna juhtimisega (inglise crew management) ja laevade tehnilise teenindamisega (inglise ship management services).\n", "id": "ekk_Latn_201951"}
{"text": "Imre Siil\n\nImre Siil (sündinud 24. märtsil 1957) on Eesti kirjanik, diplomaat ja riigiametnik.\n\nLõpetas Kose Keskkooli 1974. aastal. Ta õppis 1974–1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemias ja 1977–1982 Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas 1982. aastal eesti keele ja kirjanduse erialal.\n\nTöötas 1984–1992 Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudis teadurina, kaitses 1992. aastal Tartu Ülikoolis väitekirja foneetika ja tehiskõne alal ning sai filosoofiamagistri kraadi. 1985–1991 oli ühtlasi Teaduste Akadeemia informaatika ja tehnilise füüsika osakonna teadussekretär. 1990. aastatel õpetas külalislektorina Tartu Ülikoolis foneetikat.\n\n1992–1995 töötas Riigikantselei sekretariaadi direktorina (aseriigisekretärina), 1996 Riigikantselei direktorina ja 1997–2003 Eesti Informaatikakeskuse direktorina. Olnud Eesti e-riigi üks käivitajaid ja eestvedajaid ning Eesti Informaatikanõukogu liige ja sekretär, samuti Tiigrihüppe Sihtasutuse nõukogu liige, Eesti Õigustõlke Keskuse nõukogu ja Avatud Hariduse Liidu esimees.\n\n2004. aastal asus ta tööle Välisministeeriumisse. Ta on esindanud Eestit Prantsusmaal Euroopa Nõukogus, töötanud diplomaadina Helsingi ja Bukaresti suursaatkonnas ning Eesti konsulina Rumeenias, Moldovas ja Bulgaarias.\n\nTartu Noorte Autorite Koondise esimees 1978–1981, Eesti Kirjanike Liidu liige 2014. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_201952"}
{"text": "Michael Pärt Musik OÜ\n\nMichael Pärt Musik OÜ on Eesti-Islandi muusikatööstusettevõte. Ettevõtte asutas eesti muusikaprodutsent Michael Pärt.\n\nEttevõtte on muu hulgas teinud muusikat filmidele. Samuti on ta plaadistanud mitmete popartistide muusikat (nt Islandi artist Björk).\n", "id": "ekk_Latn_201953"}
{"text": "Michael Pärt\n\nMichael Pärt (sündinud 17. augustil 1977 Tallinnas) on eesti muusikaprodutsent.\n\nTa on ettevõtte Michael Pärt Musik OÜ asutaja ja Arvo Pärdi Keskuse üks kaasasutajaid, Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimees.\n\nTema isa on helilooja Arvo Pärt.\n", "id": "ekk_Latn_201954"}
{"text": "AS Olerex\n\nAS Olerex on 1994. aastal asutatud Eesti kütusefirma\n\nEttevõtte omanikud on Antti Moppel ja Andres Linnas. Olerex on Eesti rallikrossi meistrivõistluste nimisponsor.\n", "id": "ekk_Latn_201955"}
{"text": "Ersen\n\nErsen on Eesti kirjastus. Kirjastuse peakontor asub Tallinnas. Kirjastust haldab ettevõte Bestkaup OÜ.\n\nKirjastus on välja andnud nii eesti- kui ka ingliskeelseid raamatuid.\n", "id": "ekk_Latn_201956"}
{"text": "Raudwara Publishing House OÜ\n\nRaudwara Publishing House OÜ (lühemalt Raudwara) on aastast 2007 tegutsev Eesti kirjastus.\n\n2011. aastal sai Raudwara Eesti kirjastuste edetabelis teise koha.\n", "id": "ekk_Latn_201957"}
{"text": "Meurthe-et-Moselle'i departemangu haldusüksuste loend\n\nMeurthe-et-Moselle'i departemangu haldusüksuste loend toob ära kõik departemangu haldusüksused (alldepartemangud, kantonid ja vallad). Lisaks on toodud ka INSEE kood. Vallad Lunéville, Nancy, Toul ja Vandœuvre-lès-Nancy on jagatud mitme kantoni vahel. Igasse kantonisse mille vahel on vald jagatud kuulub ka kindel territoriaalne osa vallast.\n", "id": "ekk_Latn_201958"}
{"text": "Benno Pludra\n\nBenno Pludra (1. oktoober 1925 Mückenberg (tänapäeval Lauchhammer) – 27. august 2014 Potsdam) oli saksa laste- ja noorsookirjanik.\n\nBenno Pludra oli pärit metallivalaja perekonnast. Põhikooli lõpetamise järel 1942. aastal töötas ta kaubalaevastikus.\n\n1945. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Parteisse ja lõpetas 1946. aastal õpetajate kursused. Seejärel töötas ta mõnda aega kooliõpetajana ning õppis 1947–1948 Tööliste-Talupoegade Teaduskonnas. Aastatel 1948–1950 õppis Benno Pludra Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikoolis ja Berliini Humboldti Ülikoolis germanistikat, ajalugu ja kunstiajalugu. Sel ajal hakkas ta kirjutama lühijutte ja avaldama ajalehtedes reportaaže.\n\n1950. aastal katkes ta ülikooliõpingud ja asus Berliinis tööle ajalehe Der Rundfunk toimetajana. Alates 1952. aastast oli Benno Pludra vabakutseline kirjanik. Ta oli üks Saksa DV tuntumaid laste- ja noorsookirjanikke.\n", "id": "ekk_Latn_201959"}
{"text": "Johannes Feldbach\n\nJohannes-Voldemar Feldbach (3. veebruar (21. jaanuar vkj) 1901 – 3. september 1972 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik.\n\nJohannes Feldbach sündis Virumaal Vaivara vallas Perjatsi kooli õpetaja pojana. Keskhariduse omandas ta 1910–1918 Jamburgi (tänapäeval Kingissepp) kommertskoolis. Teenis aastatel 1919–1922 Punaarmees, võttis osa võitlusest Judenitši vägede vastu. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Leningradis ja Leningradi oblastis. Kõrgema hariduse sai Johannes Feldbach Leningradis 1933–1938 A. Herzeni nimelises Pedagoogilises Instituudis, lõpetamise järel töötas vene keele ja kirjanduse õpetajana Baškiiri ANSV-s ja Moskva oblastis.\n\nJohannes Feldbach tuli 1944. aastal Eestisse. Töötas aastatel 1944–1969 Tartu Riiklikus Ülikoolis vanemõpetajana, algul vene keele, hiljem vene kirjanduse kateedris. Ta oli 1949–1952 veel ka ajalehe Tartu Riiklik Ülikool vastutav toimetaja.\n\nNLKP liige oli Feldbach alates 1948. aastast, Eesti NSV Kirjanike Liitu astus ta 1949. aastal. 1960–1962 oli ta kohakaasluse alusel Kirjanike Liidu Tartu osakonna vastutav sekretär.\n\nEsimesi ilukirjanduslikke katsetusi avaldas Johannes Feldbach Leningradi ajakirjas Leegid (pseudonüüm Juhan Nurmvee). Sõjajärgsetel aastatel esines ta rohkesti teatrikriitikuna, avaldas kirjutisi vene ja vene nõukogude kirjandusklassika kohta.\n", "id": "ekk_Latn_201960"}
{"text": "Härjassaare mägi\n\nHärjassaare mägi on Sakala kõrgustiku ja Viljandi maakonna kõrgeim koht. 147 meetri kõrgune küngas on 2 meetrit kõrgem Rutu mäest, mida 2015. aastani peeti Sakala kõrgustiku ja Viljandimaa kõrgeimaks tipuks.\n\nKüngas asub Sudiste küla kaguosas. Tegemist on kõrgema vahelduva reljeefiga metsase alaga. 1930. ilmunud Pärnumaa koguteoses on see piirkond märgitud Härjassaare mägedena.\n", "id": "ekk_Latn_201961"}
{"text": "Tüümuse makrofaagid\n\nTüümuse makrofaagid on toimiva tüümusega sündinud loomade makrofaagide liik, mis arvatakse paiknevat tüümuse stroomas, koores, säsis ja tüümuse kortikomedullaarses tsoonis ning on valdavalt residentrakud.\n\nTüümuse makrofaagide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.\n\nTüümuse makrofaagide päritolu pole selge, arvatakse, et need on migreerunud luuüdist.\n\nTüümuse makrofaagide talitlus pole selge, arvatakse et nende funktsiooniks on teatud, näiteks potentsiaalselt antigeensete, molekulide fagotsütoos, ka seondumine tümotsüütidega ja nende aktiveerumise esile kutsumine. Nende rolliks võib olla ka autoreaktiivsete tümotsüütide eliminatsioon ning antigeenide esitlemine T-rakkude vastavatele populatsioonidele. Nende funktsiooniks võib olla ka DNA degradatsioon.\n\nUuringus uuriti roti tüümust, rottidel kellel indutseeriti diabeet, asendusid tüümuse makrofaagid kudede makrofaagidega.\n\nInimese normaalne tüümus sisaldab lisaks tüümuse makrofaagidele ka makrofaage, mis migreeruvad tüümusse teiste elundite struktuuridest, näiteks luuüdist.\n\nIn vitro võivad tüümuse makrofaagid haakuda HI-viiruse osakestega.\n\nOsade raskekujulist müasteeniat põdevate müasteenikute tüümuses on tuvastatud polioviirusega nakatunud makrofaage.\n\nTüümuse makrofaagid ei suuda vastu seista looduslikest piirnormidest suurematele radioaktiivse kiirguse doosidele ja tõenäoliselt nekrotiseeruvad, doosist ja kestusest sõltuvalt võivad taastuda.\n", "id": "ekk_Latn_201962"}
{"text": "Vaba riigilinn Aachen\n\nVaba riigilinn Aachen, prantsuspäraselt Aix-la-Chapelle, oli Saksa-Rooma riigi vaba riigilinn ning spaa Kölnist läänes ja Madalmaadest kagus, Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas. Palverännakud, Saksa-Rooma keisri kroonimine, arenenud tööstus ja erinevate keisrite antud privileegid tegid sellest ühe õitsvaima Saksa-Rooma riigi kaubalinna.\n", "id": "ekk_Latn_201963"}
{"text": "Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym\n\nAnhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym (esialgu Anhalt-Zeitz-Hoym) oli Saksa vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1718-1812. Anhalt-Bernburgi vürsti Viktor I Amadeusi surm aastal 1718 põhjustas tema valduste jagamise, kus juures tema teine poeg Lebrecht päris Anhalt-Zeitz-Hoymi.\n\nVürstkonna nimi muudeti aastal 1727 Anhalt-Zeitz-Hoymist Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoymiks. Vürst Friedrichi surm 24. detsembril 1812 põhjustas valitseva dünastia hääbumise ja territooriumi pärisid Anhalt-Bernburgi vürstid.\n", "id": "ekk_Latn_201964"}
{"text": "Anhalt-Dornburg\n\nAnhalt-Dornburgi vürstkond (Fürstentum Anhalt-Dornburg) asus aastatel 1667–1742 tänapäeva Saksamaa territooriumil. See loodi aastal 1667 pärast vürst Johann VI surma ja Anhalt-Zerbsti jaotamist, kui vürst Johann VI noorematele poegadele loodi Anhalt-Mühlingen ja Anhalt-Dornburg. Vürstkond kestis aastani 1742, kui vürstid Christian August ja Johann Ludwig II pärisid Anhalt-Zerbsti.\n", "id": "ekk_Latn_201965"}
{"text": "Anhalt-Harzgerode\n\nAnhalt-Harzgerode (Fürstentum Anhalt-Harzgerode) oli vürstkond ja Saksa-Rooma riigi osariik. See loodi aastal 1635 pärast Anhalt-Bernburgi jaotamist, kusjuures Christian I noorem poeg Friedrich sai valitsevaks vürstiks. Vürst Friedrichi poja Wilhelmi surm aastal 1709 põhjustas valitseva dünastia hääbumise ja Anhalt-Harzgerode taasühendati Anhalt-Bernburgiga.\n", "id": "ekk_Latn_201966"}
{"text": "Niasviži loss\n\nNiasviži loss (ka Njasviži loss või Nesviži loss; valgevene keeles Палацава-замкавы комплекс у Нясьвіжы) on endine Radziwillide loss Valgevenes Minski oblasti Niasviži rajoonis Niasviži linnas. Loss kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.\n\nNiasviži lossi on kujutatud Valgevene 100 000-rublasel rahatähel.\n", "id": "ekk_Latn_201967"}
{"text": "Antwerpeni markkrahvkond\n\nAntwerpeni markkrahvkond (või Antwerpeni mark) koosnes alates 11. sajandist Antwerpeni ja Breda linnu ümbritsevast alast.\n", "id": "ekk_Latn_201968"}
{"text": "Radikaaldemokraatlik Partei (India)\n\nRadikaaldemokraatlik Partei oli Indias aastatel 1940 kuni 1948 tegutsenud erakond.\n\nPartei asutati M. N. Roy ja tema toetajate poolt, kes kuulusid varem India Rahvuskongressi ja olid koondunud seal Radikaalsete Kongresmenide Liigaks. Erinevalt ülejäänud Rahvuskongressist pooldasid nad India osalemist Teises maailmasõjas liitlaste poolel, sest nägid fašismis ohtu demokraatiale kogu maailmas. Roy kandideeris 1940. aastal Rahvuskongressi juhiks, kuid kaotas, lahkudes pärast seda erakonnast ja asutades uue.\n\n1946. aastal kiitis erakond oma kongressil heaks Roy koostatud \"Radikaaldemokraatia printsiibid\", mille edasisel arutamisel jõuti järeldusele, et parteipoliitika ei sobi kokku RDP poolt toetatud \"organiseeritud demokraatia\" ideaaliga. Sellest tulenevalt saadeti erakond 1948. aastal laiali ning asutati Radikaalne Humanistlik Liikumine, mis jätkas Roy ideede propageerimist.\n\nRoy, kes oli pettunud nii kodanlikus esindusdemokraatias kui ka kommunismis, seadis ülimaks väärtuseks üksikisiku vabaduse ja nägi uue poliitilise süsteemi alusena üleriigilise rahvakomiteede võrgustiku loomist, mis haaraks kogu elanikkonda ja mille kaudu riik oleks pidevalt kogu ühiskonna demokraatliku kontrolli all.\n\n\"Selleks, et muuta demokraatia efektiivseks, peab võim jääma alati rahva kätte ning peavad olema viisid ja meetodid, et rahvas saaks oma suveräänset võimu kasutada efektiivselt, mitte perioodiliselt, vaid päevast-päeva,\" kirjutas Roy oma teesides.\n\n\"Mõistes, et vabadus on kokkusobimatu võimu kontsentreerumisega, taotlevad radikaaldemokraadid võimu laialdasimat hajutamist,\" rõhutas ta.\n", "id": "ekk_Latn_201969"}
{"text": "Karepa oja\n\nKarepa oja on oja Lääne-Viru maakonnas.\n\nKarepa oja saab alguse Selja soost. Oja on umbes 9,4 km pikk, kulgeb Selja, Tidriku ja Karepa küla maadel ning suubub Karepal Soome lahte. Karepa ojja suubub Ristimäe oja. Karepa oja kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede tüüpi.\n\nKarepa ojas on aastaringselt keelatud kalapüük, välja arvatud silmupüük torbikuga ja silmumõrraga ning vähipüük mõrra ja nataga.\n", "id": "ekk_Latn_201970"}
{"text": "Baltisches historisches Ortslexikon\n\nBaltisches historisches Ortslexicon (saksa keeles 'Baltimaade ajalooline kohaleksikon') on kaheosaline teatmeteos, mis käsitleb Eesti ja Läti ala asustusajalugu perioodil 1184–1918. Selle teose andis välja Balti Ajaloo Komisjon, mis tegutseb Saksamaal.\n\nBaltisches historisches Ortlexikon tugineb eranditult kirjalikele allikatele.\n\nTeose esimene osa käsitleb Eestit (Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa) ning ilmus 1985. Teine köide käsitleb Lätit (Liivimaa kubermangu lõunaosa ja Kuramaa kubermang) ning ilmus 1990.\n\nTeos võtab kokku tähtsamad andmed Eesti ja Läti asulate, kihelkondade, mõisade, pastoraatide jms. asutamise, arengu ja nimede kohta. Toodud on ka jõgede, järvede ja saarte nimed.\n\nTeose märksõnad lähtuvad saksakeelsetest nimekujudest.\n", "id": "ekk_Latn_201971"}
{"text": "Bakili Muluzi\n\nElson Bakili Muluzi (sündinud 17. märtsil 1943 Machingas) on Malawi poliitik.\n\nTa oli 24. maist 1994 kuni 24. maini 2004 Malawi president. Temast sai pärast üheparteisüsteemi kaotamist Malawi esimene mitmeparteilistel valimistel valitud president.\n\nBakili Muluzi oli Ühendatud Demokraatliku Rinde asutaja ja esimees.\n", "id": "ekk_Latn_201972"}
{"text": "Wādī as-Salām\n\nWādī as-Salām (araabia keeles وادي السلام; 'rahuorg') on šiiitide kalmistu Iraagis An-Najafis. Seda peetakse maailma suurimaks kalmistuks. Kohalikud nimetavad An-Najafi poolenisti elavate, poolenisti surnute linnaks.\n\nSee on kogu maailma šiiitide jaoks kõige püham matmispaik. Šiiidid usuvad, et sellele kalmistule kogunevad ka nende hinged, kelle kehad on mujale maetud. 20. sajandi alguses maeti kalmistule ka Iraani šiiite. Kui kahe naaberriigi suhted halvenesid, see traditsioon katkes, kuid on nüüd hakanud taas ellu ärkama.\n\nHinnanguliselt maetakse kalmistule igal aastal pool miljonit inimest.\n\nWādī as-Salām on esitatud UNESCO maailmapärandi kandidaadiks.\n", "id": "ekk_Latn_201973"}
{"text": "Jaan Reinhold\n\nJaan Reinhold (sündinud 13. jaanuaril 1970 Valgas) on Eesti Vabariigi diplomaat.\n\nTa on lõpetanud Tsirguliina Keskkooli ja seejärel Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo erialal, akadeemiliselt kuuluvuselt korporatsiooni Revelia vilistlaskogu liige. Enne 2003. aastal välisteenistusega liitumist töötas Jaan Reinhold ajakirjanikuna raadiojaamale Vaba Euroopa.\n\nAastail 2006–2010 oli ta Vilniuse suursaatkonna 2. sekretär ELi ja majandusküsimustes, seejärel Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna äridiplomaatia ja analüüsi büroo direktor.\n\nAjavahemikul 2011–2014 töötas Reinhold peakonsulina Eesti peakonsulaadis Shanghais, seejärel kuni 2017. aastani erakorralise ja täievolilise suursaadikuna Kasahstanis, Kõrgõzstans, Tadžikistanis ja Türkmenistanis. 2019. aastani oli ta Välisministeeriumi idapartnerluse erivolitustega diplomaatiline esindaja ja sihtasutuse Eesti Idapartnerluse Keskus direktor.\n\nAlates 2019. aasta augustist oli Jaan Reinhold Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Araabia Ühendemiraatides, Kuveidis, Bahreinis, Saudi Araabias ja Kataris resideerimisega Abu Dhabis.\n\nAastatel 2023–2024 oli Reinhold ühtlasi Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik, alaline esindaja Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) juures.\n\n26. märtsil 2024 nimetas president Alar Karis ta Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Austraalias, asukohaga Canberras.\n", "id": "ekk_Latn_201974"}
{"text": "Projekt MKUltra\n\nMKULTRA (ka MK-Ultra) on USA Luure Keskagentuuri (CIA) teadvuse kontrolli projekti koodnimi. Eesmärk oli uurida inimese käitumise mõjutamise ja uimastite seoseid.\n\nEellugu. Teise maailmasõja ajal katsetas USA armee uimastite (eriti LSD) ja hüpnoosi kasutamist ülekuulamistel.\n\nMKULTRA nimega projekt algas pärast Korea sõda, kui CIA-s hakati katsetama veel kangemate uimastitega. Eesmärk oli luua salaagendid, kes isegi ei tea, et nad täidavad salajasi käske. Vangi langedes ei ole sellise agendi piinamisest kasu, sest ta ei tea oma mõjutajatest midagi.\n\nTeavitamata katsealuseid värvati surmakogemusega sõjaväelaste ja eraldumise soodumusega tsiviilelanike hulgast.\n\nMõjutamise meetoditeks olid šoki esilekutsumine, hallutsinogeenide kasutamine, lobotoomia ja elektroodide ajusse siirdamine (ilmnes, et kahjustab aju).\n\n1995. aastal toimus USA kongressis Luure Keskagentuuri eksperimentide teema kuulamine. CIA väiteil lõpetati mõistusekontrolli programm MKULTRA 1964. aastal. Tunnistanud naised väitsid, et see kestis 1984. aastani. On oletatud, et CIA muutis projekti nime ning paigutas selle mõne teise osakonna alla.\n", "id": "ekk_Latn_201975"}
{"text": "Illuminaadid (vandenõuteooria)\n\nIlluminaadid (1776–1793) on kujunenud rahvakultuuri ja vandenõuoletuste osaks. Nimetust kasutatakse tänapäeval mistahes kujuteldava salajase eliidi kohta, millel usutakse olevat maailmavalitsuse soove. Illuminaadid ei olnud revolutsiooniline organisatsioon ja nad oleks tõenäoliselt tänaseks unustatud, kui nad poleks saanud ühe ajaloo suurima vandenõu keskmeks.\n\nNad olevat endale seadnud peamisteks eesmärkideks monarhia kukutamise kogu Euroopas, kiriku hävitamise ja ühiskondliku elu mõistusliku ümberkorralduse (eraomandus). Teose \"Proofs of a Conspiracy\" (1797–1798) autorid Augustin Barruel ja John Robison süüdistasid illuminaate 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni põhjustamises. Selle oletuse tunnistab ekslikuks Georg Schuster, sest kaks lühiajaliselt Pariisi külastanud illuminaati ei saanud ajaliselt ja vahendite puudusel sellist pööret korraldada. Illuminaatidel polnud võimalik põhjustada Ameerika Ühendriikide isesisvussõda, sest see algas aasta enne salseltsi asutamist. Illuminaatide vastaste liikumiste esindajad levitasid valeväidet paanika tekitamiseks rahva seas. Kuna illuminaatide klubi peagi suleti, siis hakati rääkima illuminaatide ja vabamüürlaste maailmavallutusplaanide vandenõu oletusest, mille vastu võitles katoliiklik kirik (näiteks 20. sajandil pidas illuminaatide vastast propagandavõitlust Opus Dei).\n\n19. sajandil ja 1920. aastate esoteerikalaines pandi illuminaadid kokku vabamüürlaste, kommunistide ja muude ühingutega ning hakati kõnelema rahvusülese hargmaise ühingu salajasest maailma juhtimisest. \"Illuminaatide vandenõu oletus\" levis ka ilukirjanduses (näiteks Dan Brown seostas illuminaadid ismailiitidega). Oletuse ekslikusele viitab asjaolu, et vabamüürlased, roosiristlased, illuminaadid ja teised seltsid hoopis konkureerisid üksteisega. Illuminaatide nime kasutanud liikumistel ajaloos pole omavahelisi seoseid.\n\nBarrueli ja ja Robisoni ajaloo võltsinguid uskus ka Nesta Webster, kelle \"Secret Soceties and Subversive Movements\" (\"Salaühingud ja õõnestavad liikumised\" 1924 ja sagedased kordusväljaanded) seostasid illuminaadid ja vabamüürlased Leniniga, Iiri Vabariikliku Armeega ja \"rahvusvahelise juutlusega\". Webster kirjutas samal teemal muidki raamatuid. Kuigi illuminaatide kohta on palju kirjutatud, teatakse neist tegelikult vähe. Nende tegevuse ja organisatsiooni kohta käivate väljamõeldiste poolest jäävad nad maha ehk vaid templirüütlitest.\n\nBenedict Andersoni (\"Kujutletud kogukonnad\") arvates Prantsuse 1789. aasta pööre polnud veel ettekavandatud, vaid oli juhuslike sündmuste tulem. Üleilmsed maailmavalitsemise kavad said võimalikuks alles 19. sajandil toimunud esimese globaliseerumise algusega. Hargamaise kavandamise esimesi tunnuseid võib leida alates 1917. aasta pööretest Venemaal, mida ilmestas võitlus kapitalistliku raha ja kommunistliku ühismajapidamise kavade esindajate vahel (ühtset kava ei olnud). Varasema ajaloo keerukuse surumine ühtsete ja lihtsustavate skeemide alla on ajaloolis-ühiskondlike vastuolude liigne lihtsustus. Juhustel ja katkestustel on ajaloos palju suurem tähtsus, kui lihtsustustavatel üldskeemidel.\n", "id": "ekk_Latn_201976"}
{"text": "Danny Boyle\n\nDanny Boyle (õieti Daniel Boyle; sündinud 20. oktoobril 1956 Manchesteris) on inglise filmi- ja teatrilavastaja.\n\nTa tegutseb ka filmistsenaristi ja -produtsendina.\n\nRahvusvaheliselt tuntakse Boyle'i eelkõige tema lavastatud filmide \"Trainspotting\" (1996), \"Rand\" (2000), \"28 päeva hiljem\" (2002) \"Päikesepaiste\" (2007), \"Rentslimiljonär\" (2008), \"127 tundi\" (2010) ja \"Transs\" (2013) järgi. Filmile \"127 tundi\" kirjutas ta ise ka stsenaariumi.\n\nTema film \"Rentslimiljonär\" kandideeris 10 Oscari auhinnale ja võitis neist 8, sealhulgas nii parima filmi kui ka parima režissööri auhinna.\n", "id": "ekk_Latn_201977"}
{"text": "Aleksandr Tšakovski\n\nAleksandr Tšakovski (vene Александр Борисович Чаковский; 26. august (vkj 13. august 1913) Peterburi – 17. veebruar 1994 Moskva) oli juudi rahvusest Vene kirjanik ja ajakirjanik.\n\nAleksandr Tšakovski sündis Peterburis juudi perekonnas, tema isa oli arst. Ta õppis õigusinstituudi õhtuses osakonnas, lõpetas 1938. aastal Moskvas Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi. Aspirantuuri lõpetas ta Moskva Filosoofia, Kirjanduse ja Ajaloo Instituudis. Kõrgkoolis õppimise ajal töötas ta ajakirja Oktjabr toimetuses.\n\nTeise maailmasõja ajal teenis ta Punaarmees ajalehe Frontovaja Pravda ja teiste ajalehtede korrespondendina.\n\nAastatel 1955–1963 oli ta ajakirja Inostrannaja Literatura peatoimetaja. 1962– 1988 oli ta ajalehe Literaturnaja Gazeta peatoimetaja.\n\n1961–1986 oli ta Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmekandidaat. Nõukogude Liidu Kirjanike Liitu kuulus ta alates 1941. aastast. Aastatel 1962– 1991 oli Aleksandr Tšakovski Nõukogude Liidu Kirjanike Liidu juhatuse sekretär.\n", "id": "ekk_Latn_201978"}
{"text": "Parim hotell terves Indias\n\n\"Parim hotell terves Indias\" (inglise keeles \"The Best Exotic Marigold Hotel\") on Suurbritannia filmilavastaja John Maddeni 2011. aastal valminud draamakomöödia, mis põhineb Deborah Moggachi romaanil \"These Foolish Things\".\n\n2015. aastal valmis filmi järg \"Teine parim hotell terves Indias\".\n", "id": "ekk_Latn_201979"}
{"text": "Gerda van der Kade-Koudijs\n\nGerda Johanna Marie van der Kade-Koudijs (29. oktoober 1923 Rotterdam – 19. märts 2015 Almelo) oli Hollandi kergejõustiklane.\n", "id": "ekk_Latn_201980"}
{"text": "Teine parim hotell terves Indias\n\n\"Teine parim hotell terves Indias\" (inglise keeles \"The Second Best Exotic Marigold Hotel\") on Suurbritannia filmilavastaja John Maddeni 2015. aastal valminud draamakomöödia, mis on järg tema 2011. aasta filmile \"Parim hotell terves Indias\".\n", "id": "ekk_Latn_201981"}
{"text": "2015. aasta juunioride jääkeegli maailmameistrivõistlused\n\n2015. aasta juunioride jääkeegli maailmameistrivõistlused toimusid 28. veebruarist – 8. märtsini 2015 Tallinnas Tondiraba jäähallis.\n\nVõistlusel tehti kindlaks juunioride maailmameistrid meeste ja naiste hulgas. Kanada saavutas kaks maailmameistri tiitlit.\n\nMeeste hulgas esindasid Eestit Robert-Kent Päll, Sander Rõuk, Eiko-Siim Peips, Martin Leedo ja Arne Karl Sternfeld; naiste hulgas Marie Turmann, Kerli Zirk, Kerli Laidsalu, Johanna Ehatamm ja Victoria-Laura Lõhmus.\n", "id": "ekk_Latn_201982"}
{"text": "Günther Krupkat\n\nGünther Krupkat (5. juuli 1905 Berliin – 14. aprill 1990 Ida-Berliin) oli saksa ulmekirjanik, silmapaistvamaid Saksa DV ulmekirjanduse esindajaid.\n\nGünther Krupkat õppis kõrgkoolis inseneriks, kuid pidi rahapuuduse tõttu õpingud pooleli jätma. Ta töötas seejärel vabrikutöölise, filmidramaturgi, ärireisija, elektromontööri, reklaamitekstide kirjutaja, laboradi ja ajakirjanikuna.\n\n19-aastaselt kirjutas ta esimese utoopilise romaani \"Od\", mis oli inspireeritud Aleksei Tolstoi \"Aeliitast\". Kirjastajad leidsid, et raamat oli ühiskonnakriitika tõttu liiga vasakpoolne ning see jäi ilmumata. Günther Krupkatil õnnestus aga avaldada juba sel perioodil oma esimesed lühijutud.\n\nGünther Krupkat võttis osa vastupanuvõitlusest natsionaalsotsialistide vastu ja põgenes Tšehhoslovakkiasse. Teise maailmasõja järel pöördus ta Berliini tagasi. Ta lõpetas poolelijäänud inseneriõpingud, töötas seejärel toimetajana ning oli alates 1955. aastast Berliinis vabakutseline kirjanik. Põhiliselt kirjutas ta ulmekirjandust. Romaan \"Das Schiff der Verlorenen\" (\"Kadunute laev\") käsitleb Titanicu hukkumist. Saksa DV Kirjanike Liidus oli ta aastatel 1972–1978 ulmekirjanduse töögrupi esimees.\n", "id": "ekk_Latn_201983"}
{"text": "Liivakell\n\nLiivakell on lihtne seade mõne minuti kuni tunni pikkuste ajavahemike mõõtmiseks.\n\nLiivakell koosneb kahest ahendi kaudu ühendatud klaaskolvist, milles on peen liiv. Aega mõõdetakse ülemisest kolvist alumisse voolanud liiva hulga järgi. Aja mõõtmise alguseks pööratakse liivakell ümber, nii et liiva täis kolb on üleval. Kogu liiva ülemisest kolvist alumisse voolamise aeg on enam-vähem muutumatu ja oleneb liiva hulgast ning ahendi ava läbimõõdust. Liivakelli on kasutatud näiteks meditsiiniliste protseduuride kestuse mõõtmiseks.\n\nLiivakella päritolu pole teada. Vanimad liivakella kujutised on ligi 2500 aastat vanadel joonistel. Liivakella tunti vanas Egiptuses. Teated liivakellade kasutamisest aja mõõtmiseks laevadel pärinevad 14. sajandist. Tänapäeval liivakelli praktiliseks ajamõõtmiseks peaaegu ei kasutata, võib-olla ainult mõni perenaine muna keetmise aja mõõtmiseks. Kujutavas kunstis on liivakell aja kulgemise sümboliks.\n", "id": "ekk_Latn_201984"}
{"text": "Rahvusvaheline astroloogiapäev\n\nRahvusvaheline astroloogiapäev on iga-aastane tähtpäev, mida peavad astroloogid ja astroloogiahuvilised, enamasti langeb 20. või 21. märtsile. Astroloogiapäeva tähistatakse kevade alguse päeval, mil Päike siseneb troopilise sodiaagi esimesse, Jäära märki ja seega algab uus astroloogiline aasta. Astronoomiliselt toimub sel päeval kevadine võrdpäevsus.\n\nRahvusvahelist astroloogiapäeva hakati tähistama 1993. aastast Ameerika astroloogiaühingu AFAN (The Association for Astrological Networking) eestvõttel, et soodustada astroloogidevahelisi suhteid ja teavitada avalikkust astroloogia võimalustest.\n", "id": "ekk_Latn_201985"}
{"text": "Yu Xiaoyu\n\nYu Xiaoyu (于小雨, Yú Xiǎoyǔ; sündinud 2. jaanuaril 1996 või 1998 Pekingis) on Hiina naisiluuisutaja.\n\nOma partneri Jin Yangiga on ta võitnud juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlused kahel korral (2014 ja 2015) ning 2012. aasta noorte taliolümpiamängud.\n", "id": "ekk_Latn_201986"}
{"text": "Jin Yang\n\nJin Yang (金杨, Jīn Yáng; sündinud 16. mail 1989 või 1994 Harbinis) on Hiina meesiluuisutaja.\n\nOma partneri Yu Xiaoyuga on ta tulnud paarissõidus juunioride iluuisutamise maailmameistriks kahel korral (2014 ja 2015) ning võitnud 2012. aasta noorte taliolümpiamängud.\n", "id": "ekk_Latn_201987"}
{"text": "Heiner Rank\n\nHeiner Rank (11. detsember 1931 Nowawes (tänapäeval Potsdam) – 17. november 2014 Berliin) oli saksa kirjanik. Põhiliselt on ta kirjutanud kriminaalromaane, kuid on loonud ka ulmekirjandust.\n\nHeiner Rank õppis kaubandust. Seejärel töötas ta traktoristina, oli assistent Parchimi teatris ja külalislavastaja Halberstadti teatris. Alates 1955. aastast oli ta vabakutseline kirjanik ja elas Kleinmachnowis Potsdami lähedal. Aastatel 1963–1964 oli ta vangis, kuna oli kavatsenud Saksa DV-st lahkuda.\n\n1978–1988 juhatas ta Saksa DV Kirjanike Liidu ulmekirjanduse töögruppi.\n\nHeiner Rank on avaldanud 18 kriminaalromaani (mitmed nendest koos kaasautoritega ja pseudonüümi all). Ta avaldas 1973. aastal ulmeromaani \"Die Ohnmacht der Allmächtigen\" (\"Kõikvõimsate minestus\"). Samuti on temalt ilmunud ulmejutud \"Schöne Bella\" (\"Ilus Bella\", 1981) ja \"Psychoosmose\" (\"Psühhoosmoos\", 1985).\n", "id": "ekk_Latn_201988"}
{"text": "Chappie\n\n\"Chappie\" on Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit filmilavastaja Neill Blomkampi 2015. aastal valminud ulmefilm, mille aluseks on Blomkampi ja tema abikaasa Terri Tatchelli kirjutatud stsenaarium.\n", "id": "ekk_Latn_201989"}
{"text": "Skins\n\n\"Skins\" on Suurbritannia televisioonisari, mille peamiseks sihtrühmaks on teismelised.\n\nSee räägib rühma Bristoli teismeliste elust keskkooli viimasel kahel aastal. Sarja teemade valikut ja teemakäsitlusi on peetud vastuoluliseks, seal on juttu düsfunktsionaalsetest perekondadest, vaimsetest häiretest, teismeliste seksuaalsusest, narkootikumide kuritarvitamisest, surmast ja koolikiusamisest.\n\nSarja lõid firma Company Pictures jaoks stsenaristidena isa ja poeg Bryan Elsley ja Jamie Brittain. Sarja näitas telekanal E4. Kokku tehti seda seitse hooaega, mis olid eetris aastatel 2007–2013. Kuna iga hooaeg näitas ühte aastat tegelaste elust, vahetus suurem osa peaosalistest iga kahe hooaja järel.\n\nRahvusvahelise tunnustatuks saanud sarjas on mänginud Harry Enfield, Jack O'Connell, Dev Patel, Kaya Scodelario jpt.\n\n2011. aastal hakkas Ameerika Ühendriikide telekanal MTV näitama sarja Ameerika versiooni, kuid see ei osutunud edukaks ja selle tootmine lõpetati pärast esimest hooaega.\n", "id": "ekk_Latn_201990"}
{"text": "Gudžaratid\n\nGudžaratid on Indiast, peamiselt Gujarati osariigi aladelt pärinev rahvas, kes kõneleb gudžarati keelt. Suured gudžarattide kogukonnad elavad ka väljaspool Indiat, eelkõige Läänemaailmas, aga ka mitmetes Aafrika riikides (Keenias, Tansaanias, Ugandas, jm). Neid loetakse majanduslikult ja kultuuriliselt India arenenumate rahvaste hulka.\n\n2003. aasta andmetel oli maailmas 51,6 miljonit gudžaratti. Usuliselt on enamik neist hindud, umbes 11% on muslimeid.\n\nKuulsad gudžaratid on olnud näiteks Mahatma Gandhi, Muhammad Ali Jinnah, Morarji Desai, Vikram Sarabhai, Narendra Modi ja Dev Patel.\n", "id": "ekk_Latn_201991"}
{"text": "Jørgen Ingmann\n\nJørgen Ingmann Pedersen (26. aprill 1925 Kopenhaagen – 21. märts 2015) oli taani muusik, kitarrist.\n\nJørgen Ingmann koos abikaasa Grethega võitsid lauluga \"Dansevise\" 1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse. Sejr Volmer-Sørenseni sõnadele kirjutatud laul kuulub Taani kultuurikaanoni koosseisu.\n\nJørgen ja Grethe olid abielus aastatel 1956–1975.\n", "id": "ekk_Latn_201992"}
{"text": "Werner Jarowinsky\n\nWerner Jarowinsky (25. aprill 1927 Leningrad – 22. oktoober 1990 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.\n\nJarownskyte perekond kolis 1930. aastatel Leningradist Saksamaale. Werner Jarowinsky õppis põhikooli lõpetamise järel aastatel 1941–1943 kaubandust, seejärel teenis ta kuni 1945. aastani Wehrmachtis.\n\n1945. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Parteisse ja oli Saksa Rahvapolitsei teenistuja. Gümnaasiumi lõpetas ta 1947. aastal. 1948–1951 õppis ta Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikoolis ja Berliini Humboldti Ülikoolis majandust ning õigusteadust. 1951–1956 töötas ta Berliini Humboldti Ülikooli dotsendina. Väitekirja kaitses ta samas 1956. aastal.\n\n1956. aastal sai ta Sisekaubanduse Uurimisinstituudi juhatajaks. 1957. aastal läks ta tööle Saksa DV Kaubanduse ja Varustamise Ministeeriumi, kus ta esialgu oli peavalitsuse juht ja 1959–1963 aastast riigisekretär. 1963. aastal sai Werner Jarowinsky Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liikmeks ja Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo liikmekandidaadiks (liikmeks sai ta 1984. aastal). Keskkomitee Sekretariaadis oli ta vastutav kaubanduse ja varustamise küsimuste eest, hiljem kuulusid tema vastutusalasse ka kirikuküsimused.\n\nWerner Jarowinsky oli alates 1963. aastast Rahvakoja (parlamendi) liige. Alates 1971. aastast oli ta Rahvakoja kaubanduse ja varustamise komisjoni esimees. 1989. aasta novembris sai ta Rahvakoja asepresidendiks ja Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei fraktsiooni esimeheks. 11. jaanuaril 1990 lahkus ta Rahvakojast ja 20. jaanuaril 1990 heideti ta Saksamaa Sotsialistlikust Ühtsusparteist välja.\n", "id": "ekk_Latn_201993"}
{"text": "Endokannabinoidsüsteem\n\nEndokannabinoidsüsteemiks nimetatakse peaajus paiknevaid ja toimivaid neuromodulatoorsete lipiidide ja nende retseptorite võrgustikku keha eri rakkudes ja elundites, nagu kannabinoidi retseptorid CB₁ ja CB₂ ja nende ligandanandamiidid jt ning neid metaboliseerivaid ensüüme.\n\nEndokannabinoidsüsteemi funktsioonideks on embrüoloogilises arengustaadiumis arengu modulleerimine ja neuroplastilisuse, närvide kaitse (neuroprotektsioon), immuunsuse, põletiku, apoptoosi ja kartsinogeneesi, valu ja emotsionaalse mälu, näljatunde, toitumise ja metabolismi modulleerimine.\n\nEndokannabinoidsüsteemile avaldavad toimet ka alternatiivmeditsiini praktikad, nagu akupunktuur, mitmed manustatavad ravimid ja droogid (näiteks kanep). Ka kohvi ning alkoholi joomine, kanepi ja tubaka suitsetamine jpm.\n\nCB₁ retseptorid paiknevad peaajus ja närvisüsteemi rakkudes, CB₂ retseptorid lisaks ka tüümuses.\n\nEndokannabinoidsüsteemi töö häirumisega seostatakse inimestel uncompensated schizophrenia, migreeni, polüskleroosi, Huntingtoni tõbe, uncompensated Parkinson's, soole ärritussündroomi, kompenseerimata anoreksiat, liikumistõbe.\n", "id": "ekk_Latn_201994"}
{"text": "Võle–Vainupea–Kunda tee\n\nVõle–Vainupea–Kunda tee (registrinumber 17170) on kõrvalmaantee Lääne-Viru maakonnas. Tee on IV klassi riigimaantee kogupikkusega 31,927 km.\n\nTee algab Haljala vallas Võle külas Haljala–Käsmu teelt. Tee läbib Haljala vallas Kandle küla ning Haljala vallas Karula, Pajuveski, Vainupea, Eisma, Rutja, Karepa ja Toolse külad. Tee lõpeb Viru-Nigula vallas Ojakülas ristumisel Kunda–Selja teega.\n\nVõle–Vainupea–Kunda teega ristuvad Eisma–Kandle tee, Karula–Vihula–Sagadi tee, Vainupea ranna tee ja Haljala–Karepa tee.\n\nLääne-Virumaa rannikualade teemaplaneering kirjeldab Võle–Vainupea–Kunda tee Vainupea–Eisma–Rutja–Karepa–Toolse lõiku kui ilusate vaadetega teed läbi esteetiliselt väärtuslike maastike.\n\nMaantee on kahesuunalise liiklusega. Tee asfaltkatendi laius on 5,5–7 meetrit. Tee klassist (IV klass) tulenevalt on tee sanitaarkaitsevööndi laius 60 meetrit katendi servast ja mõjuvööndi laius 300 meetrit. Tee kaitsevöönd, millele laieneb ehituskeeluala, on 50 meetrit äärmise sõiduraja teljest.\n\nSuveperioodil võib liikluse intensiivsus mõnel Võle–Vainupea–Kunda tee lõigul ulatuda 500 autoni ööpäevas.\n\nKarula ja Ojaküla vahelisel lõigul kulgeb teemaa kõrval Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) kiudoptiline kaabel.\n\nTee haldaja on Maanteeamet.\n", "id": "ekk_Latn_201995"}
{"text": "Christine Nöstlinger\n\nChristine Nöstlinger (13. oktoober 1936 Viin – 28. juuni 2018 Viin) oli Austria lastekirjanik, üks tuntumaid ja mõjukamaid saksakeelseid lastekirjanikke.\n", "id": "ekk_Latn_201996"}
{"text": "Jan Tammik\n\nJan Tammik (sündinud 25. märtsil 1970 Rakveres) on eesti maalikunstnik.\n\nÕppinud Rakvere 3. Keskkooli kunstiklassis ja Tartu Kunstikoolis.\n\nMaalib põhiliselt natüürmorte, mere- ja maastikuvaateid järgides traditsioonilist maalilaadi. Esinenud näitustega Tartu Gildi galeriis (2008), Tõrva raamatukogus (2008), Ajamaja galeriis (2008), Võrumaa muuseumis (2010), Värska raamatukogus (2011), Aedvilja Tänava Galeriis (2012), Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas (2014) ja Vastseliina rahvamajas (2015). Osalenud näitustel ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Prantsusmaal.\n\nHarrastanud avamerepurjetamist. 2003. ja 2004. aastal tuli avamerepurjetamises (Muhu väina regatil) Eesti meistriks.\n\nTema isa on maalikunstnik Rein Tammik.\n", "id": "ekk_Latn_201997"}
{"text": "Sadamaregister\n\nSadamaregister on andmekogu, milles peetakse arvestust sadamate üle.\n\nEestis on sadamaregister andmekogu, mille eesmärk on tagada vajalikud andmed veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks.\n\nSadamaregistri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud töötleja Veeteede Amet. Sadama pidaja (omanik) on kohustatud sadama registreerima sadamaregistris. Sadamaregistrisse kantavad andmed on sätestatud sadamaregistri pidamise põhimääruses.\n", "id": "ekk_Latn_201998"}
{"text": "Laikneeme\n\nLaikneeme on Soome lahte ulatuv neem Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa külas.\n\nNeeme geograafilised koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_201999"}
{"text": "Kandle mõis\n\nKandle mõis (saksa keeles Kandel) oli Kavastu mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval on see Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202000"}
{"text": "August Eberhard Müller\n\nAugust Eberhard Müller (13. detsember 1767, Northeim, Saksamaa – 3. detsember 1817, Weimar) oli Saksa helilooja, organist ja dirigent.\n", "id": "ekk_Latn_202001"}
{"text": "Rootsi raudteejaam\n\nRootsi raudteejaam oli raudteejaam (pooljaam) Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Seira külas, Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee 60. kilomeetril. Raudteejaam oli kasutusel Rapla–Virtsu raudtee tegevuse ajal aastatel 1931–1968.\n", "id": "ekk_Latn_202002"}
{"text": "Hessen-Darmstadti maakrahvkond\n\nHessen-Darmstadti maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Darmstadt) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mida valitses Hesseni dünastia noorem haru. See moodustati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvkonna jagamist maakrahv Philipp I nelja poja vahel.\n\nMaakrahvide residents oli Darmstadtis, sellest ka nimi. Napoleoni sõdade tulemusena ülendati maakrahvkond pärast keisririigi lõpetamist aastal 1806 Hesseni suurhertsogkonnaks.\n", "id": "ekk_Latn_202003"}
{"text": "Haljala–Karepa tee\n\nHaljala–Karepa tee (registrinumber 17166) on kõrvalmaantee Lääne-Viru maakonnas. Tee pikkus on 17,4 km.\n\nTee algab Haljala alevikus Haljala–Käsmu teelt, läbib Haljala vallas Tatruse, Varangu Pehka ja Tidriku küla, Viru-Nigula vallas Selja küla ning lõpeb Karepa külas, ristudes Võle–Vainupea–Kunda teega.\n\nHaljala–Karepa tee ristub Põdruse–Tatruse tee, Varangu–Kandle tee, Varangu–Essu tee ja Kunda–Selja teega.\n\nHaljala–Karepa teel on üks sild – Varangu sild üle Selja jõe tee 8. kilomeetril.\n\nHaljala–Karepa tee kõrval teemaal kulgeb Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) kiudoptiline kaabel.\n\nTee haldaja on Maanteeamet.\n", "id": "ekk_Latn_202004"}
{"text": "Radikaaldemokraatlik Partei (Saksamaa)\n\nRadikaaldemokraatlik Partei (saksa keeles Radikaldemokratische Partei) oli Saksamaal aastatel 1930 kuni 1933 tegutsenud erakond.\n\nPartei asutati vasakliberaalse Saksa Demokraatliku Partei endiste liikmete poolt, kes ei toetanud otsust moodustada koos antisemiitlike jõududega Saksa Riigipartei. Esialgu koondusid nad Sõltumatute Demokraatide Ühenduseks, mille baasil asutati peagi see uus erakond.\n\n1932. aasta novembris osales erakond Riigipäeva valimistel, kuid kukkus täielikult läbi, kogudes vaid 3793 häält.\n\n1933. aastal keelustati Saksamaal kõik erakonnad peale NSDAP ning Radikaaldemokraatliku Partei juhtivad tegelased, nende hulgas Ludwig Quidde, Hellmut von Gerlach ja Georg Bernhard, põgenesid riigist. Pärast natsirežiimi purustamist osalesid mitmed RDP ridadesse kuulunud, näiteks Erich Lüth ja Paul von Schoenaich, poliitikas teiste erakondade liikmetena.\n", "id": "ekk_Latn_202005"}
{"text": "Jõhvi mõis\n\nJõhvi mõis (saksa keeles Jewe) oli Jõhvi kihelkonnas asunud rüütlimõis, mis paiknes praeguse Jõhvi linna territooriumil. Mõisasüda hävis teises maailmasõjas ning selle kohal asub praegu Jõhvi kontserdimaja.\n\nMõisa järgi on nime saanud Haljala lademe Jõhvi kihistu.\n", "id": "ekk_Latn_202006"}
{"text": "Liivimaa noorem riimkroonika\n\nLiivimaa noorem riimkroonika (ka Hoeneke kroonika) on kroonika, mille pani 14. sajandi keskel kirja Bartholomäus Hoeneke. Kroonikat tuntakse ennekõike hilisemate ümberjutustuste kaudu, algtekstist on säilinud vaid mõned oletatavad fragmendid. Kroonika kirjeldab ajavahemikku 1315–1348.\n", "id": "ekk_Latn_202007"}
{"text": "Grethe Ingmann\n\nGrethe Ingmann (neiupõlvenimi Grethe Clemmensen; 17. juuni 1938 – 18. august 1990) oli taani laulja.\n\nGrethe oli aastail 1956–1975 abielus kitarrist Jørgen Ingmanniga. Abikaasad esinesid duetina (Grethe & Jørgen Ingmann) ja võitsid lauluga \"Dansevise\" 1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse. Laul on kirjutatud Sejr Volmer-Sørenseni sõnadele ja kuulub Taani kultuurikaanoni koosseisu.\n\nGrethe Ingmann suri 52-aastaselt vähki.\n", "id": "ekk_Latn_202008"}
{"text": "Tartu (fregatt)\n\nTartu nime kandis 1793–97 Prantsuse fregatt algse nimega Uranie.\n\nPrantsuse mereväe fregatt, mis lasti vette 1788. aastal, osales 1793. aastal sõjategevuses, vallutades Briti laeva HMS Thames. Selle käigus sai surma Uranie kapten Jean-François Tartu, kelle auks laev ümber nimetati.\n\n5. jaanuaril 1797 langes fregatt brittide kätte ning oli 1807. aastani teenistuses nime all HMS Uranie. Selle käigus vallutas Uranie 28. juulil 1800 Prantsuse kaaperkuunari Revanche. 1807. aastal kohtas Uranie Prantsuse laeva nimega Manche, kuid ei astunud lahingusse; seepärast anti Uranie kapten hiljem sõjakohtu alla.\n", "id": "ekk_Latn_202009"}
{"text": "Suur-Poola\n\nSuur-Poola (poola keeles Wielkopolska, saksa k. Großpolen, ladina k Polonia Maior) oli Poola ajalooline piirkond, mis tänapäeval jääb Poola loodeossa.\n", "id": "ekk_Latn_202010"}
{"text": "Meetrikaraamat\n\nMeetrikaraamat ehk meetrika (ladina keeles matricula) on register, kuhu kantakse ajalises järjestuses inimeste sünnid, surmad ja perekonnaseisu muutused.\n\nKui selliseid andmeid registreerib kirik, siis nimetatakse vastavat raamatut kirikuraamatuks. Eesti evangeelne luteri kirik pidas meetrikaraamatut alates 17. sajandist.\n\nEsimesena juurutas kõigi sündide registreerimise Hispaania kardinal Francisco Jiménez de Cisneros 1497, esialgu Toledos, mis tollal oli üks Hispaania suurimaid linnu. 1503 käskis paavst pidada üldist ristimiste ja laulatuste registrit. Varaseim õigeusu meetrikaraamat pärineb 1722. aastast.\n\nTänapäeval on meetrikaraamatud genealoogiliste uuringute peamine allikas.\n\nAlates 1. juulist 1926 hakati Eestis meetrikaraamatute alusel koostama perekonnaseisuakte.\n", "id": "ekk_Latn_202011"}
{"text": "Isabelle Aubret\n\nIsabelle Aubret (kodanikunimi Thérèse Coquerelle; sündinud 27. juulil 1938 Lille'is) on prantsuse laulja.\n\nTa võitis Prantsusmaad esindades 1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse lauluga \"Un premier amour\". Ta esindas Prantsusmaad ka 1968. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga \"La source\" ja sai 3. koha.\n", "id": "ekk_Latn_202012"}
{"text": "Jaan Zimmermann\n\nJaan Zimmermann (22. aprill/4. mai 1880 Tõlliste vald, Valgamaa – 20. aprill 1942 Vologda oblast, Vene NFSV) oli eesti ettevõtja.\n\nJaan Zimmermann oli Vabadussõja ajal Tallinna 2. sõjaväehaigla majandusülem. 1920. aastate alguses asutas trükikoja J. Zimmermann, mis tegutses Tallinnas Lühike jalg 4 aastani 1935.\n\n1935. aastal müüs trükikoja ja asutas 1936. aasta jaanuaris autoäri J. Zimmermann & J. Mölder (kaasosanikuks Johan Mölder), mis esindas ja müüs Auburn, Willys ja Nash marki sõiduautosid, samuti õlisid, mootoreid, akusid, rehve, külmkappe, kirjutusmasinaid, jalgrattaid, raadioid ja muud.\n\nAastatel 1929–1933 Kaubandus-Tööstuskoja kesk- ja väiketööstuse sektsiooni liige. 1926–1934 Eesti Autoklubi esimees. Oli ka Kaitseliidu liige (Tallinna maleva Põhja malevkonna pealik).\n\nAastatel 1928–1935 Eesti Autoklubi häälekandja ajakirja Auto (aastatel 1933–1934 Auto - Sport & Turism) väljaandja ja vastutav toimetaja.\n\nArreteeriti 20. detsembril 1940, hukkus 20. aprillil 1942 Nõukogude võimu poolt represseerituna Vologda oblasti Vjatlage NKVD vangilaagri laatsaretis insuldi tagajärjel (nii on kirjas laagri surma-aktis).\n\nJaan Zimmermannile kuulus Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa rajatud Villa Dombrovka Karepal, mille Zimmermann nimetas Villa Metsarahuks.\n", "id": "ekk_Latn_202013"}
{"text": "Nöörkeraamika\n\nNöörkeraamika on keraamika liik, mille oluline tunnus on nöörornament.\n\nNöörkeraamikat kasutati laialdaselt Kesk- ja Põhja-Euroopas 3. aastatuhandel e.m.a., hilisel kiviajal.\n\nTüüpilised nöörkeraamikaesemed on väikesed lameda põhja ja S-kujulise seinaprofiiliga anumad, aga esineb suuremaidki, isegi amforakujulisi nõusid.\n\nNöörkeraamika on iseloomulik hõimudele, kes kasutasid silmaga kirveid, eriti venekirveid. Selliseid arheoloogilisi kultuure nimetatakse nii nöörkeraamika kultuuriks kui venekirvekultuuriks. See kultuur hõlmas suure ala Hollandist läänes kuni Volga keskjooksuni idas ja Baierist lõunas kuni Lõuna-Soomeni põhjas.\n", "id": "ekk_Latn_202014"}
{"text": "Aino Külvand\n\nAino Külvand (17. detsember 1921 Aaspere vald – 19. märts 2005 Tallinn) oli Eesti laulja (sopran).\n\n1949. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli Ott Raukase ja Aleksander Arderi lauluklassi. 1955. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi Tiit Kuusiku lauluklassi.\n\nAastatel 1944–1954 laulis ta Estonia teatri ooperikooris, aastatel 1954–1978 oli Estonia solist. 1978–1996 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi (1993. aastast Eesti Muusikaakadeemia) muusikapedagoogika teaduskonna õppejõud.\n", "id": "ekk_Latn_202015"}
{"text": "Tartu muinaskihelkond\n\nTartu muinaskihelkond (ka Tarbatu muinaskihelkond; ladina keeles provincia Tharbitensis) oli Eesti muinaskihelkond, mis asus tänapäeva Tartumaa lõunaosas. Muinaskihelkond hõlmas hilisema Nõo kihelkonna, osa Kambja kihelkonnast ja Tartu-Maarja kihelkonna Emajõest lõuna poole jäävad alad.\n", "id": "ekk_Latn_202016"}
{"text": "Metsandik\n\nMetsandik on riigimetsa majandamise üksus. Eestis on 17 metskonda ja 76 metsandikku, igas metskonnas 2–7 metsandikku.\n", "id": "ekk_Latn_202017"}
{"text": "Kunda metsandik\n\nKunda metsandik on metsandik Lääne-Virumaa metskonnas. Kunda metsandik hõlmab Viru-Nigula valla ning osaliselt Haljala, Rakvere ja Vinni riigimetsi.\n", "id": "ekk_Latn_202018"}
{"text": "Tankred Schipanski\n\nTankred Schipanski (sündinud 30. detsembril 1976 Leipzigis) on Saksamaa poliitik ja Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) liige. Alates 2009. aasta valimistest on Schipanski 192. valimisringkonnast (Gotha-Ilm) otsemandaadiga valitud liidupäeva liige.\n", "id": "ekk_Latn_202019"}
{"text": "Kant (geograafia)\n\nKant on geograafiline ruumiüksus, mis koosneb asustusüksusest või nende rühmast.\n\nRegionaalministri 2013. aasta juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes defineerib kandi kui asustussüsteemi esmase (alama astme) funktsionaalselt tervikliku või ühtse osa, mille moodustab asustusüksus või nende grupp.\n\nKanti on käsitletud ka kui sotsiaalse ja kultuurilise asustuse kooslust, mille elanikud moodustavad ühise \"meie\" tundega kogukonna. Selline kogukond vastandub sageli naaberkantide kogukondadele, keda käsitletakse \"võõrastena\". Kandi moodustavad reeglina mitu asulat, kuid kandi võib moodustada ka ainult üks küla või mõnikord ka terve vald. Kandi võib moodustada piirkonna keskus koos lähema tagamaaga või ka asulate rühm, millel selget keskust ei ole.\n\nEesti ametlikes klassifikaatorites kanti seni arvestusüksusena siiski veel ei kasutata. 2013. aastal läbi viidud analüüsis jagasid Siseministeerium ja Statistikaamet maavalitsustelt saadud info põhjal asustusüksused kantide koosseisu, koostasid Eesti kantide nimekirja ja arvutasid erinevaid kandipõhiseid näitajaid (elanike arv, tööhõive määr). Maakondade jagamisel kantideks võeti arvesse looduslikke piire, vahemaid, ajaloolisi ja kultuurilisi seoseid, piirkondlikku identiteeti ja erinevaid ajaloolisi administratiivpiire (külade, alevike, kollektiivmajandite, valdade ja külanõukogude piire).\n\nKant on Eestis ajalooliselt olnud kasutusel üldkeele väljendina. Inimgeograafia mõistena on seda laialdasemalt kasutatud valdade üldplaneeringutes ja maakondade teemaplaneeringutes 2000. aastate algusest.\n", "id": "ekk_Latn_202020"}
{"text": "Karl Johann Wilhelm Badendick\n\nKarl Johann Wilhelm Badendick (9. jaanuar 1889 Tartu – 25. märts 1941 Leningrad) oli Venemaa Keisririigi (1914–1917), Punaarmee (1917–1918), Eesti Vabariigi (1918–1919) ja Loodearmee (1919–1920) sõjaväelane, polkovnik.\n", "id": "ekk_Latn_202021"}
{"text": "Karepa kant\n\nKarepa kant on kant Lääne-Viru maakonnas Haljala valla idaosas.\n\nKarepa kandi moodustavad Andi, Eisma, Karepa, Kiva, Rutja, Tidriku, Toolse ja Vainupea küla. Kandi kohalikuks keskuseks on Karepa küla.\n\nKarepa kandi elanike arv 1. jaanuari 2014 seisuga oli 179.\n\nLääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering \"Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2009–2015\" kirjeldab Karepa kanti ääremaalise ja nn saarelise kandina, mis oma geograafilise asukoha, maastikulise liigestatuse, hõreda asustuse ja halvemate transpordiühenduste tõttu on lähematest keskustest isoleeritud. Karepa kandil puudub ühistranspordiühendus vallakeskusega, ühendus maakonnakeskusega on vaid 3 korda nädalas. Karepa kant kuulub Kunda linna toimepiirkonda ja on Kunda linna tagamaaks. Karepa kandis puudub lastehoid, üldharidusasutused, perearsti teenus, ravimimüük, spordisaal ning panga- ja postiteenused. Karepa kandi elanikud kasutavad neid teenuseid pigem Kunda linnas või Haljala kandis.\n\n2003. aastal koostas Karepa piirkonna külade rahvas Karepa piirkonna külade arengukava aastateks 2003–2012. 2011. aastal koostati arengukava uuendatud versioon, Karepa piirkonna külade arengukava aastateks 2011–2021. See arengukava hõlmab lisaks Andi, Eisma, Kiva, Rutja, Tidriku, Toolse ja Vainupea külale ka Pajuveski küla. 2013. aastal Siseministeeriumi ja Statistikaameti koostatud Eesti kantide nimekirja järgi kuulub Pajuveski küla aga Vihula kanti.\n", "id": "ekk_Latn_202022"}
{"text": "Erika Lust\n\nErika Lust (kodanikunimega Erika Ellinor Hallqvist; sündinud 1977 Stockholmis) on rootsi filmilavastaja, publitsist, stsenarist ja produtsent, üks feministliku pornograafia alusepanijaid. Ta elab Barcelonas.\n\nTa on õppinud riigiteadusi, inimõigusi ja feminismi Lundi ülikoolis. 2004 asutas ta ettevõtte Lust Films, mis keskendub feministlike pornofilmide tootmisele.\n", "id": "ekk_Latn_202023"}
{"text": "Selja jõe maastikukaitseala\n\nSelja jõe maastikukaitseala on kaitseala Lääne-Viru maakonnas Selja jõe ääres.\n\nSelja jõe maastikukaitseala asub Haljala valla Karepa, Kiva, Rutja, Tidriku, Pehka ja Varangu külas. Kaitsealune jõe lõik algab Varangu külast Haljala–Karepa tee Varangu silla juurest ja kulgeb jõe suudmeni Karepal ja Rutja külas.\n\nKaitseala pindala on 642,8 ha.\n\nSelja jõe maastikukaitseala on moodustatud Selja jõe oru ja seal esinevate looduskoosluste ja elupaigatüüpide (jõed ja ojad, lamminiidud, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, laialehised lammimetsad, rohunditerikkad kuusikud, vanad laialehised metsad) ning kaitsealuste liikide – jõesilmu ja lõhe – kaitseks. Kaitsealal on 2 sihtkaitsevööndit (Jõemetsa sihtkaitsevöönd, Mooritsa sihtkaitsevöönd), ülejäänud osa kaitsealast kuulub Selja jõe piiranguvööndisse.\n\nSelja jõe ürgorg võeti maastiku üksikobjektidena kohaliku kaitse alla Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978 otsusega nr 198 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta».\n", "id": "ekk_Latn_202024"}
{"text": "Paul Mänd\n\nPaul Mänd (sündinud 17. detsembril 1973) on eesti skulptor.\n\nTa on lõpetanud 1999. aastal Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri erialal. Õpetanud Viimsi Kunstikoolis. Elab ja töötab Harjumaal Tammispea külas.\n\nTa on võtnud osa mitmest lume-, puu- ja kiviskulptuurisümpoosionist nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.\n\nTa on osalenud enam kui kümnel grupinäitusel. Tema isikunäitus \"Ennäe inimest\" sai teoks 2000. aastal Valga Muuseumis.\n", "id": "ekk_Latn_202025"}
{"text": "Desiderius\n\nDesiderius (itaalia keeles tuntud ka kui Desiderio) (suri u 786) oli Itaalia põhjaosas asunud Langobardide kuningriigi viimane kuningas, kes valitses aastatel 756–774. Teda tuntakse peamiselt seoses tema tütrega abiellunud ja tema kuningriigi vallutanud Karl Suurega.\n", "id": "ekk_Latn_202026"}
{"text": "Lääne-Virumaa metskond\n\nLääne-Virumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Lääne-Viru maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 88 997 ha, millest metsamaa moodustab 85%. Metsatüüpidest on levinumad palumetsad ja laanemetsad. Puuliikidest on levinuim mänd, millele järgneb kask.\n\nLääne-Virumaa metskonda kuulub seitse metsandikku: Kunda metsandik Loobu metsandik Põlula metsandik Triigi metsandik Tudu metsandik Varangu metsandik Venevere metsandik\n\nMetskonna keskus asub Loobu külas.\n", "id": "ekk_Latn_202027"}
{"text": "Lars Vilks\n\nLars Vilks (täieliku nimega Lars Endel Roger Vilks; 20. juuni 1946 Helsingborg – 3. oktoober 2021) oli eesti-läti päritolu Rootsi kunstnik, kunstiteoreetik ja ühiskonnategelane.\n\nRahvusvahelist tuntust on ta eelkõige kogunud oma karikatuuridega prohvet Muḩammadist, mis on toonud kaasa vähemalt kaks islamiäärmuslaste mõrvakatset. Samuti on ta tuntud omanäoliste skulptuuride \"Nimis\" ja \"Arx\" järgi. Nende kujude ümbruse Kullabergi poolsaarel kuulutas Vilks 1996. aastal iseseisvaks riigiks ja andis sellele nimeks Ladonia. Vilksi kunsti pole kõrgelt hinnatud, kuid see on köitnud tähelepanu oma provokatiivsusega.\n", "id": "ekk_Latn_202028"}
{"text": "Selja mõis\n\nSelja mõis (saksa keeles Gut Selgs, varasem nimi Tolsburg) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas, mõisasüdamega praeguse haldusjaotuse järgi Lääne-Viru maakonna Viru-Nigula valla Selja külas.\n\nSelja mõis on rajatud 15. sajandil. Selja mõisale kuulusid Selja, Rutja, Karepa ja Toolse küla maad.\n", "id": "ekk_Latn_202029"}
{"text": "Gordon Bennetti karikas\n\nGordon Benneti karika nime all peeti 20.sajandi alguses autovõidusõite.\n\nVõistlusautod pidid kandma rahvusvärve. Saksamaa autod olid kas valged või hõbedased, Prantsusmaa omad sinised, Itaalia omad punased ja Inglismaa oma rohelised. Inglismaa võttis oma värviks rohelise Iirimaa auks, kes lubas oma pinnal pärast Inglismaal autovõistluste korraldamise keelamist võistlusi korraldada.\n", "id": "ekk_Latn_202030"}
{"text": "Dodge Charger\n\nDodge Charger on Dodge'i kaubamärgi all müüdav automudel, mida on valmistatud 1960. aastate keskpaigast tänapäevani seitsme mudelipõlvkonna jagu.\n\n1966–1978 oli Dodge Charger kaheukseline tagarattaveoga keskklassi auto (Chrysler B-body), 1983–87 väiksem esiveoline keskklassi auto (Chrysler L-body) ning alates 2006. aastast on tegu suure taga- või nelikveoga sedaaniga (LX ja LD platvorm).\n", "id": "ekk_Latn_202031"}
{"text": "Põlvamaa metskond\n\nPõlvamaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Põlva maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 56 188 ha, millest metsamaa moodustab 85%. Metsatüüpidest on levinumad palumetsad (54%) ja laanemetsad (25%). Puuliikidest on levinuim mänd, millele järgneb kask.\n\nMetskonna keskus asub Räpina vallas Ristipalo külas.\n", "id": "ekk_Latn_202032"}
{"text": "Reimo Sagor\n\nReimo Sagor (sündinud 14. mail 1987 Lääne-Nigula vallas) on eesti näitleja.\n\nTa on õppinud Palivere Põhikoolis ja lõpetanud 2006. aastal Taebla Gümnaasiumi ning 2014. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (26.lend).\n\nAastast 2014 töötab Reimo Sagor Vanemuise teatris näitlejana.\n", "id": "ekk_Latn_202033"}
{"text": "Aubri Trois-Fontainesist\n\nAubri Trois-Fontainesist (ka Aubry, Albéric, ladinapäraselt Albericus Trium Fontanum; suri umbes 1252) oli keskaja tsistertslasest kroonik, kes kirjutas ladina keeles. Ta oli Trois-Fontainesi kloostri munk Chalons-sur-Marne'i piiskopkonnast, suri peale 1252. aastat.\n", "id": "ekk_Latn_202034"}
{"text": "Ticinum\n\nTicinum (tänapäeva Pavia) oli muistne linn Gallia Cisalpinas, mis rajati samanimelise jõe (tänapäeval Ticino jõgi) kallastele veidi ülesvoolu kohast, kus jõgi liitus jõega, mida tunti nimega Padus (tänapäeval Po).\n\nPlinius Vanema järgi rajasid linna Liguuria hõimud levi (ka laevi) ja marici, kuid Ptolemaiose järgi rajasid linna hoopis insuberid.\n\nLinnast võib olla pärit Vana-Rooma biograaf Cornelius Nepos (u 110 eKr – u 25 eKr).\n", "id": "ekk_Latn_202035"}
{"text": "Roquia Sakhawat Hussain\n\nBegum Roquia Sakhawat Hussain (sünninimi Roquia Khatun) (9. detsember 1880 Rangpur – 9. detsember 1932 Kolkata) oli Bengali feministlik kirjanik ja ühiskonnategelane.\n\nTa sündis haritud maaomaniku kuuelapselises peres Rangpuri lähedal tänapäeva Bangladeshis, toonases Briti Indias.\n\nTa on tuntud kui soolise võrdõiguslikkuse eest seisja, kes rajas ka esimese eeskätt moslemi tütarlastele mõeldud kooli.\n\nRoquia Hussaini mõjutasid tema vend Ibrahim, kes õpetas talle inglise ning bengali keelt, ning tema abikaasa Khan Bahadur Sakhawat Hussain, kes ärgitas naist kirjutama. Samuti soovitas Roquia Hussaini abikaasa koguda raha tütarlastekooli loomiseks. Kool tegutseb tänini Kolkatas.\n\nTa võttis sõna ja kirjutas naiste emantsipatsiooni hüvanguks. Naiste edenemine sai tema arvates toimuda siis, kui lõppeb soopõhine tööjaotus. Ta asutas ka Mosleminaiste Ühingu.\n", "id": "ekk_Latn_202036"}
{"text": "Karklėnai\n\nKarklėnai on alev Leedus Kelmė rajoonis Kražiai vallas.\n\nKarklėnais on põhikool. Vaatamisväärsuseks on aastal 1871 püstitatud katoliku kirik. Kirikuaia väravad pärinevad aastast 1779.\n", "id": "ekk_Latn_202037"}
{"text": "Varangu vald\n\nVarangu vald oli vald Viru maakonnas aastail 1917–1939. Vallamaja asus Pehka külas.\n\nVarangu vald moodustati 1917. aastal varasema Maria valla aladest. Varangu valda kuulusid Aaviku, Andi, Andja, Andja-Paasküla, Eisma, Jõe, Kandle, Karepa, Karulõpe, Marinu, Matsu, Mõislõpe, Pehka, Raja, Rutja, Saariku, Tidriku, Toolse ja Varangu küla ning Selja asundus.\n\n1939. aasta vallareformiga jagati Varangu valla maa-ala Haljala valla, Kunda valla ja Vihula valla vahel. Aaviku, Jõe, Karulõpe, Mõislõpe, Pehka, Raja, Saariku ja Varangu küla liideti Haljala vallaga. Eisma, Andi, Kiva, Matsu ja Kandle küla liideti Vihula vallaga. Andja, Andja-Paasküla, Marinu, Tidriku, Toolse, Karepa ja Rutja küla ning Selja asundus liideti Kunda vallaga.\n", "id": "ekk_Latn_202038"}
{"text": "Pašilė\n\nPašilė on alev Leedus Kelmė rajoonis Kražiai vallas.\n\nPašilės on põhikool ja raamatukogu. Vaatamisväärsuseks on aastal 1883 püstitatud katoliku kirik. Esimene kirik ehitati sinna aastal 1781, aastal 1785 sai asulast kohaliku kihelkonna keskus. Aastal 1863 avati seal kihelkonnakool.\n", "id": "ekk_Latn_202039"}
{"text": "Šaukėnai\n\nŠaukėnai on alev Leedus Kelmė rajoonis, Šaukėnai valla halduskeskus. Alev asub Šona järve kaldal.\n\nŠaukėnais on keskkool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on Šaukėnai mõisakompleks koos selle juures asuva pargiga ja 1986. aastal püstitatud katoliku kirik. Kirikuaia barokkstiilis väravad pärinevad XVIII sajandist ja on muinsuskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_202040"}
{"text": "Tartu Saksa Kultuuri Instituut\n\nTartu Saksa Kultuuri Instituut (lühend SKI, saksa keeles Deutsches Kulturinstitut Tartu) on Tartus mittetulundusühinguna tegutsev organisatsioon, mille eesmärk on tutvustada Eestis saksa kultuuri, arendada kultuurisidemeid Eesti ja Saksamaa vahel, pakkuda saksa keele kursusi ning võimalust sooritada Goethe Instituudi eksameid.\n\nSaksa Kultuuri Instituut asub aadressil Kastani 1, endises korporatsiooni Neobaltia hoones.\n", "id": "ekk_Latn_202041"}
{"text": "Emmett Till\n\nEmmett Louis Till (25. juuli 1941 – 28. august 1955) oli mustanahaline USA teismeline, kes tapeti, kuna ta oli väidetavalt valgele naisele külge löönud.\n\n14-aastane Till oli pärit Chicagost, kuid oli külas oma Mississippi osariigis elavatel sugulastel. Seal sattus ta rääkima 21-aastase Carolyn Bryantiga, kes koos abikaasa Roy Bryantiga pidas väikest toidupoodi. Mõni päev hiljem viisid Roy Bryant ja tema poolvend J. W. Milam Tilli tolle vanaonu majast kaasa, peksid poisi läbi, torkasid välja ühe ta silma ja lasid ta seejärel maha. Mehed viskasid Tilli surnukeha Tallahatchie jõkke, enne seda sidusid nad okastraadiga Tilli kaela ümber 32 kilo kaaluva puuvillapuhastist võetud ventilaatori. Tilli laip leiti kolm päeva hiljem jõest.\n\nSurnukeha saadeti tagasi Chicagosse. Tilli ema, Mamie Till Bradley, kes oli poissi enamjaolt üksinda kasvatanud, korraldas avaliku matusetalituse ja lasi kirstukaane lahti jätta, et inimesed näeksid kui julmalt Till oli tapetud. Tilli kirstu tulid vaatama kümned tuhanded inimesed. Mustanahalise lugejaskonnaga ajalehed ja ajakirjad avaldasid fotosid Tilli tursunud ja piinamisjälgedega kehast. Juhtum tõi kaasa elava arutelu Mississippis elavate mustanahaliste inimeste kodanikuõiguste üle. Paljud USA ajakirjandusväljaanded olid osariigi suhtes kriitilised. Algul mõistsid ka kohalikud ajalehed ja seadusekaitsjad Tilli vastu toime pandud vägivalla hukka ja nõudsid õiglust, kuid võtsid peagi sisse kaitsepositsiooni ja hakkasid mississippilasi üleriigilise kriitika ees õigustama. Lõpuks asuti tapjaid toetama.\n\n1955. aasta septembris mõisteti Bryant ja Milam õigeks. Et samas kuriteos ei saa inimest kaks korda kohtulikult süüdistada, tunnistasid Bryant ja Milam hiljem ajakirjale Look antud intervjuus, et nad ikkagi tapsid Tilli. Tilli mõrva peetakse üheks afroameeriklaste kodanikuõiguste eest võidelnud liikumise oluliseks sütikuks.\n\nOsaliselt oli Bryanti ja Milami õigeksmõistmise taga see, et laiba välimuse moonutatuse tõttu oli raske selle isikut tuvastada. 2004. aastal taasavas USA justiitsministeerium juhtumi uurimise. Tilli laip kaevati maast välja, viidi läbi lahkamine ja tema isik tuvastati. Keha maeti maha uues kirstus, vana kirst annetati Smithsonian Institutionile.\n", "id": "ekk_Latn_202042"}
{"text": "Hessen-Homburgi maakrahvkond\n\nHessen-Homburg moodustati eraldi maakrahvkonnaks aastal 1622 Hessen-Darmstadti maakrahvi poolt. Seda hakkas valitsema tema poeg, kuigi see ei saanud Hessen-Darmstadtist sõltumatuks enne 1668. aastat.\n\nLühikeseks ajaks jagati see Hessen-Homburgiks ja Hessen-Homburg-Bingenheimiks, kuid need osad taasühendati aastal 1681.\n\nHessen-Homburgi maakrahvkond koosnes kahest osast, Homburgi ringkond Reini paremkaldal ja Meisenheimi ringkond, mis liideti aastal 1815, sama jõe vasakkaldal.\n\nAastal 1866 päris Hessen-Homburgi Hessen-Darmstadti suurhertssog, kui Meisenheim läks Preisimaale. Hiljem samal aastal võeti need territooriumid Hessen-Darmstadtilt ära ja endine maakrahvkond kombineeriti koos Hesseni kuurvürstkonna, Nassau hertsogkonna ja vabalinna Frankfurdiga Preisimaa Hessen-Nassau provintsiks.\n\nTänapäeval moodustab see osa Saksamaa Hesseni liidumaast.\n", "id": "ekk_Latn_202043"}
{"text": "Žalpiai\n\nŽalpiai on alev Leedus Kelmė rajoonis Pakražantise vallas. Alev asub Žalpė jõe kaldal.\n\nŽalpiais on raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on Žalpiai mõisakompleks (peahoone hävis Teises maailmasõjas) ja aastal 1928 püstitatud katoliku kirik.\n", "id": "ekk_Latn_202044"}
{"text": "Taormina\n\nTaormina on linn ja vald Itaalias Sitsiilia maakonnas città metropolitana di Messina's. Taormina paikneb Sitsiilia saare idarannikul Joonia mere ääres umbes poolel teel Messina ja Catania linna vahel.\n\n19. sajandil kujunes Taormina Euroopa aristokraatide hulgas populaarseks turismi sihtkohaks. Esimene hotell Taorminas avati 1874. aastal. Taorminas on käinud puhkamas Oscar Wilde, Goethe, Nietzsche, Richard Wagner ja paljud teised. Nietzsche kirjutas Taorminas teose \"Nõnda kõneles Zarathustra\".\n\nLinnast avaneb vaade Etna vulkaanile.\n", "id": "ekk_Latn_202045"}
{"text": "Karepa pioneerilaager\n\nKarepa pioneerilaager oli Rakvere rajooni Vihula külanõukogus Karepa külas tegutsenud pioneerilaager. Praeguse haldusjaotuse järgi jääb pioneerilaagri ala Lääne-Viru maakonna Haljala valda.\n\nKarepa pioneerilaager alustas tegevust 1948. aastal. Pioneerilaager kasutas Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa poolt rajatud suvemõisa hooneid. Pioneerilaagri peahoone ja söökla asusid Villa Taorminas, majutuseks kasutati Villa Dombrovkat ja Roosa Villat.\n\n1964. aastal kirjutas Aleksander Blumberg Karepa pioneerilaagri laulu, sõnade autor Siiri Kaasik.\n\n1990. aastatest tegutseb endise pioneerilaagri alal ja hoonetes (välja arvatud Villa Dombrovka) Tallinna Huvikeskuse Kullo Karepa noortelaager.\n", "id": "ekk_Latn_202046"}
{"text": "Vladimir Bogatkin\n\nVladimir Bogatkin (5. oktoober 1922 Moskva – 13. aprill 1971) oli vene kunstnik.\n\n1934. aastal alustas ta kunstiõpinguid graafik Aleksei Kravtšenko stuudios. 1936. aastast õppis Leningradis Ülevenemaalise Kunstiakadeemia kõrgemas kunstikoolis (praegu Peterburi I. E. Repini nimeline akadeemiline maali-, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituut). Aastatel 1940–1942 töötas Moskvas Punaarmee Keskteatri lavakujundajana.\n\n1942. aastal võeti ta Punaarmeesse, 1943. aastal liitus Mitrofan Grekovi sõjakunstnike stuudioga ja osales Teises maailmasõjas 2. Ukraina rinde koosseisus, kajastades lahingutegevust kunstnikuna.\n\n1949. aastal abiellus eesti kunstniku Valli Lemberiga; nende pojad on filmioperaator Vladimir Bogatkin (1951–2021) ja keraamik Georg Bogatkin. Abielupaar elas vaheldumisi Tallinnas ja Moskvas.\n\nIllustreeris raamatuid ja ajakirju. Esines näitustega Ida-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Ungaris, Vene NFSV-s ja Tallinnas.\n\n1960. aastal ehitasid Bogatkinid suvemaja Karepale. Mitmes teoses on ta kujutanud Karepa ümbruse maastikku ja kalurite elu.\n\nVladimir Bogatkin suri 1971. aastal rongis teel Leningradist Tallinna.\n", "id": "ekk_Latn_202047"}
{"text": "Linnapäev\n\nLinnapäev (saksa keeles Städtetag) oli Vana-Liivimaa hansalinnade esindajate nõupidamine.\n\nLinnapäevi peeti alates 14. sajandi keskpaigast 16. sajandi keskpaigani, eriti Valgas, Valmieras, Pärnus ja Viljandis. 14. sajandil osalesid linnapäeval kõik Vana-Liivimaa hansalinnad, hiljem ainult Riia, Tallinn ja Tartu.\n\nLinnapäeval arutati peamiselt väliskaubandust.\n", "id": "ekk_Latn_202048"}
{"text": "Võrumaa metskond\n\nVõrumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Võru maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 48 924 ha, millest metsamaa moodustab 88%. Metsatüüpidest on levinumad palumetsad (50%) ja laanemetsad (19%). Puuliikidest on levinuim mänd, järgnevad kuusk ja kask.\n\nMetskonna keskus asub Võrus.\n", "id": "ekk_Latn_202049"}
{"text": "Ida-Virumaa metskond\n\nIda-Virumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Ida-Viru maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 58 170 ha, millest metsamaa moodustab 80%. Metsatüüpidest on levinuimad kõdusoo metsad. Levinud on ka soovikumetsad ja palumetsad. Puuliikidest on levinuim mänd, järgnevad kask ja kuusk.\n\nMetskonna keskus asub Jõhvi vallas Kose külas.\n", "id": "ekk_Latn_202050"}
{"text": "Hiiumaa metskond\n\nHiiumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Hiiu maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 26 861 ha, millest metsamaa moodustab 85%. Metsatüüpidest on levinumad palumetsad ja nõmmemetsad. Puuliikidest on levinuim mänd, järgnevad kask ja kuusk.\n\nMetskonna keskus asub Kärdlas.\n", "id": "ekk_Latn_202051"}
{"text": "Valgamaa metskond\n\nValgamaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Valga maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 53 010 ha, millest metsamaa moodustab 89%. Metsatüüpidest on levinumad salumetsad (46%) ja laanemetsad (20%). Puuliikidest on levinuim mänd, järgneb kuusk.\n\nMetskonna keskus asub Valga vallas Raavitsa külas.\n", "id": "ekk_Latn_202052"}
{"text": "Vändra metskond\n\nVändra metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Pärnu maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 102 620 ha, millest metsamaa moodustab 56%. Metsatüüpidest on levinumad soovikumetsad (30%) ja palumetsad (23%). Puuliikidest on levinuim kask, järgnevad mänd ja kuusk.\n\nMetskonna keskus asub Tori vallas Randivälja külas.\n", "id": "ekk_Latn_202053"}
{"text": "Alutaguse metskond\n\nAlutaguse metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Ida-Viru maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 86 045 ha, millest metsamaa moodustab 63%. Metsatüüpidest on levinuimad palumetsad, soovikumetsad ja rabastuvad metsad. Puuliikidest on levinuim mänd, järgnevad kask ja kuusk.\n\nMetskonna keskus asub Iisakus.\n", "id": "ekk_Latn_202054"}
{"text": "Kiidjärve metsandik\n\nKiidjärve metsandik on metsandik Põlvamaa metskonnas. Kiidjärve metsandik hõlmab osaliselt Kanepi ja Põlva valla riigimetsi.\n", "id": "ekk_Latn_202055"}
{"text": "Linnareform\n\nLinnareform oli Venemaa linnaomavalitsuste reform. See toimus sisekubermangudes 1870 ja Balti kubermangudes 1877.\n\nLinnareformiga kaotati senised seisuslikud linnaasutused ja asendati kõiki seisusi hõlmavate asutustega. Ent valitsev seisund linna asjades tagati kodanlusele. Balti kubermangudes kaotati rae ja bürgermeistri, mõnes väikelinnas seni püsinud foogtikohtu haldusvõim, kuid kohtuasutusena püsis raad kuni 1889. aasta kohtureformini.\n\nFormaalselt sai linnaelu puudutavate osuste vastuvõtmise õiguse linnavolikogu. Volikogu moodustas linnavalitsuse, mida juhtis linnapea. Volikogu valimise õigus oli üksnes neil, kellele kuulus kas kinnisvara või ettevõtteid. Valijad jagunesid oma linnamaksu suuruse järgi 3 kuuriasse, millest igaüks sai valida ühepalju linnavolinikke.\n\nLinnavalitsuste pädevus piirnes kohaliku majanduse ja heakorraga. Peale selle tohtis kuberner ükskõik millise linnavolikogu otsuse täitmise peatada.\n\nLinnareformiga tekitatud õiguskorda muudeti 1892. aasta linnaseadusega. Varandustsensust muudeti rangemaks, linnavolikogu liikmete arvu vähendati, linnavalitsuse õigusi kitsendati veelgi ja kuberneri järelevalveõigust laiendati.\n", "id": "ekk_Latn_202056"}
{"text": "Armeenia mütoloogia\n\nArmeenia mütoloogia on armeenlaste muistne mütoloogia.\n\nSee sai alguse Urartust ning hiljem mõjutasid seda Mesopotaamia usund, zoroastrism ja vanakreeka mütoloogia.\n\nArvatakse, et armeenlased olid algul loodusekummardajad.\n", "id": "ekk_Latn_202057"}
{"text": "Aleksander Blumberg\n\nAleksander Blumberg (5. aprill 1918 – 3. november 1973) oli eesti muusikategelane ja helilooja.\n\nSamuti kirjutanud mitmeid pioneeri-, kooli- ja laagrilaule: Pioneeride laagrilaul, 1946 (helilooja ja sõnade autor) Timurlaste laul, 1946 (sõnad Vladimir Vinnikov) Teatejooks, 1951 (sõnad Ilmar Sikemäe) Pioneeride laul Leninist, 1954 (sõnad Lehte Hainsalu) Kääriku kokkutuleku laul, 1960 (sõnad Siiri Kaasik) Kohtla-Järve pioneeride laul, 1961 (sõnad L. Luukas) Pioneeride laagri valss, 1961 (sõnad Lehte Hainsalu) Kivilõppe kokkutuleku laul, 1963 (sõnad Siiri Kaasik) Elva pioneerilaagri laul, 1964 (sõnad Louis Pavel) Karepa pioneerilaagri laul, 1964 (sõnad Siiri Kaasik) Luunja pioneerilaagri laul, 1964 (sõnad Arvo Kannike ja Edgar Salin) Piirivalvurite noorte sõprade marss, 1965 (sõnad Leonard Kondrašenko) Kehtna kooli laul, 1966 (sõnad Karl Praakli) Kose-Lükati pioneerilaagri laul, 1967 (sõnad Juhan Saar ja E. Juss) Kuremaa pioneerilaagri laul, 1967 (sõnad Sirje Maidre) Viljandi pioneeride laul (sõnad Juta Käärik) Mu kodulinn Kunda (sõnad Ülle Kõverik)\n", "id": "ekk_Latn_202058"}
{"text": "Valtellina\n\nValtellina või Valtelline (inglise keeles vahel ka Val Telline); (lombardi keeles Valtulina, itaalia keeles Valtellina, saksa keeles Veltlin, romanši keeles Vuclina) on Itaalia põhjaosas Lombardia maakonnas asuv Šveitsiga piirnev org. Tänapäeval on org tuntud oma suusakeskuse, kuumaveeallikatega spaade, kuivatatud liha bresaola, juustude (eriti samanimelise jõe järgi nime saanud Bitto juust) ja veini poolest. Möödunud sajanditel oli tegemist Itaalia põhjaosa ja Saksamaa vahelise olulise Alpide ületamise kohaga ning Valtellina orgu on alati püütud kontrollida; eriti suur oli oru tähtsus Kolmekümneaastase sõja ajal.\n", "id": "ekk_Latn_202059"}
{"text": "Harjumaa metskond\n\nHarjumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Harju maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 94 460 ha, millest metsamaa moodustab 77%. Metsatüüpidest on levinumad palumetsad, samblasoometsad, nõmmemetsad ja rabastuvad metsad. Puuliikidest on levinuim mänd, järgnevad kask ja kuusk.\n\nMetskonna keskus asub Jõelähtme vallas Jägala külas.\n", "id": "ekk_Latn_202060"}
{"text": "Järvamaa metskond\n\nJärvamaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Järva maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 62 005 ha, millest metsamaa moodustab 78%. Metsatüüpidest on levinumad samblasoometsad, laanemetsad ja palumetsad. Puuliikidest on levinuim mänd, järgneb kask.\n\nMetskonna keskus asub Järva vallas Aravetel.\n", "id": "ekk_Latn_202061"}
{"text": "Poliitiline religioon\n\nPoliitiline religioon (ka tsiviilreligioon, sekulaarne religioon) on interdistsiplinaarse analüüsi mõiste, mis peaks selgitama totalitaarse ühiskonna teket ja toimimist. Mõiste võeti kasutusele 1930. aastatel diktaatorlike režiimide (natsionaalsotsialism) ja totalitaarriikide iseloomustamiseks (stalinism).\n\nPoliitiline religioon ei ole jumalavalitsus (teokraatia). Jumalavalitsuses legitimeerib poliitiline juhtkond võimu jumalale viidates. Poliitilise religiooni puhul võetakse võimu legitimeerimiseks üksikuid osi usunditest (nt valitseja jumalikustamine Rooma keisrikultuses).\n", "id": "ekk_Latn_202062"}
{"text": "Jõgevamaa metskond\n\nJõgevamaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Jõgeva maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 68 815 ha, millest metsamaa moodustab 79%. Metsatüüpidest on levinumad salumetsad ja soovikumetsad, nõmmemetsad ja rabastuvad metsad. Puuliikidest on levinuim kask, järgnevad kuusk ja mänd.\n\nMetskonna keskus asub Põltsamaa vallas Pikknurme külas.\n", "id": "ekk_Latn_202063"}
{"text": "Läänemaa metskond\n\nLäänemaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Lääne maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 41 891 ha, millest metsamaa moodustab ligi 50%. Metsatüüpidest on levinumad palumetsad ja soovikumetsad. Puuliikidest on levinuim mänd, järgneb kask.\n\nMetskonna keskus asub Risti alevikus.\n", "id": "ekk_Latn_202064"}
{"text": "Religioonipoliitika\n\nReligioonipoliitika on õigus- ja kultuuripoliitika osa, millega reguleeritakse riigi ja usuliste ühenduste suhteid.\n", "id": "ekk_Latn_202065"}
{"text": "Pärnumaa metskond\n\nPärnumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Pärnu maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 68 203 ha, millest metsamaa moodustab 87%. Metsatüüpidest on levinumad palumetsad (39%) ja soovikumetsad (25%). Puuliikidest on levinuim kask, järgneb mänd.\n\nMetskonna keskus asub Saarde vallas Laiksaare külas.\n", "id": "ekk_Latn_202066"}
{"text": "Raplamaa metskond\n\nRaplamaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Rapla maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 68 556 ha, millest metsamaa moodustab 70%. Metsatüüpidest on levinumad soovikumetsad (26%) ja palumetsad (17%). Puuliikidest on levinuim mänd, järgneb kask.\n\nMetskonna keskus asub Käru alevikus.\n", "id": "ekk_Latn_202067"}
{"text": "Saaremaa metskond\n\nSaaremaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Saare maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 19 567 ha, millest metsamaa moodustab 88%. Metsatüüpidest on levinumad palumetsad (36%) ja soovikumetsad (16%). Puuliikidest on levinuim mänd, järgneb kask.\n\nMetskonna keskus asub Kärla vallas Kuuse külas.\n", "id": "ekk_Latn_202068"}
{"text": "Tartumaa metskond\n\nTartumaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Tartu maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 76 938 ha, millest metsamaa moodustab 75%. Metsatüüpidest on levinumad salumetsad (21%) ja palumetsad (20%). Puuliikidest on levinuim kask, järgneb mänd.\n\nMetskonna keskus asub Tartus Rõõmu tee 2.\n", "id": "ekk_Latn_202069"}
{"text": "Viljandimaa metskond\n\nViljandimaa metskond on Riigimetsa Majandamise Keskuse metskond Viljandi maakonnas.\n\nMetskonna pindala on 65 825 ha, millest metsamaa moodustab 87%. Metsatüüpidest on levinumad palumetsad (23%) ja soovikumetsad (21%). Puuliikidest on mänd ja kask peaaegu võrdselt esindatud, järgneb kuusk.\n\nMetskonna keskus asub Mulgi vallas Kalvre külas.\n", "id": "ekk_Latn_202070"}
{"text": "Vladimir Komarov\n\nVladimir Mihhailovitš Komarov (16. märts 1927 Moskva – 24. aprill 1967 Orenburgi oblast) oli Nõukogude lendur, lennundusinsener ja kosmonaut, kes hukkus kosmosekapsli Sojuz 1 ebaõnnestunud maandumisel. Ta oli esimene kosmosemissioonil surnud inimene.\n", "id": "ekk_Latn_202071"}
{"text": "Humanistlik kristlus\n\nHumanistlikus kristluses on tähtsaimaks väärtuseks inimene. Humanistliku kristluse pooldajad nõuavad loobumist antiikaegsest maailmapildist ja teadusevaenulikust fundamentalismist. Humanistlikus kristluses on religiooni lahutamatuks osaks inimõiguste austamine.\n\nRudolf Bultmann arvas, et mõnel perioodil on humanismi ja kristlust teravalt teineteisele vastandatud, mõnel perioodil on aga tunnistanud nende ühisosa.\n\nHumanismi ja kristlust ühendab inimese erilisuse ja väärtuse tunnistamine. Tänapäeval pole vaja humanismile vastanduvat kristlust. Jumalakartus, ilma inimesekesksuseta on fanatism, mis võimaldab õigustada vägivaldsust, ristisõda, inkvisitsiooni, autoritaarsust, rassilist või soolist ahistamist. Igasugune religioon ilma humanismi maailmavaateta on ebainimlik.\n\nFilosoofias nimetatakse inimsuse eitamist, inimese asjastamiseks. Inimese asjastamine esineb erinevates vormides nii kapitalistlikus majandussüsteemis, kui ka kirikus.\n\nKui kirik peaks millelegi ühiskonnas vastu seisma, siis just nimelt mõtteviisile, mis näeb inimeses vaid objekti ning vahendit mingi süsteemi (firma, partei, riigi) eesmärkide saavutamiseks.\n\nHumanistlik kristlus vastandub sellistele kristluse vormidele, mis ei tunnista inimese õigust ise otsustada ja vastutada; mis nõuavad inimese pimedat allumist kiriklikele autoriteetidele; mis tahavad demokraatiat kirikus asendada autoritaarsusega.\n", "id": "ekk_Latn_202072"}
{"text": "Raharong\n\n\"Raharong\" (\"Money Train\") on 1995. aastal valminud USA põnevusmärul kasuvendadest Johnist (Wesley Snipes) ja Charliest (Woody Harrelson), kes tegutsevad metroojaamades pätte püüdvate detektiividena. Ehkki meeste suhteid segab ka ühine kirg seksika naiskolleegi (Jennifer Lopez) vastu, läheb tõsiseks jamaks alles siis, kui võlgades siplev Charley otsustab röövida metroos kihutava raharongi. Režissöör on Joseph Ruben.\n", "id": "ekk_Latn_202073"}
{"text": "Tõivo Sarmet\n\nTõivo Sarmet (15. oktoober 1944 Tallinn – 13. november 2020 Tallinn) oli Eesti alpinist (mägironija), Eesti esimese Džomolungma ekspeditsiooni organiseerija ja juht, Eesti mägironijatele kaheksatuhandeliste mäetippude avaja, paljude oluliste mägiekspeditsioonide korraldaja, mägimatkaja ja maailmarändur.\n\nTa vallutas kaks kaheksatuhandelist mäetippu, tema korraldatud olid Eesti esimesed Andide, Alaska, Himaalaja, Karakorami ja Džomolungma ekspeditsioonid. Ta oli kahekordne Eesti kõrgtõusude rekordi kaasautor, kahekordne Baltikumi meister alpinistlike kõrgtõusude alal (1999 ja 2001), Lumeleopardi aunimetuse kandja, NSV Liidu meistersportlane.\n", "id": "ekk_Latn_202074"}
{"text": "Germanwingsi lend 9525\n\nGermanwingsi lend 9525 (4U 9525/GWI9525) oli odavlennuettevõtte Germanwings (Lufthansa tütarettevõte) rahvusvaheline tsiviillend Barcelonast Düsseldorfi.\n\n24. märtsil 2015 kukkus Airbus A320-200 alla Prantsuse Alpides, Nice'ist 100 kilomeetrit loodes, pika laskumise järel, mis algas minut pärast viimset rutiinset kontakti lennujuhtimistorniga ning peatselt pärast lennuki vajalikule reisikõrgusele jõudmist. Kõik 144 reisijat ja kuus meeskonnaliiget hukkusid. Tegu oli esimese inimohvritega õnnetusega Germanwingsi ajaloos.\n\nLennukatastroofi sooritas tahtlikult lennuki kaaspiloot Andreas Lubitz, kes oli varem olnud psühhiaatrilisel ravil enesetapumõtete pärast ning tunnistatud arstide poolt kõlbmatuks lennukit juhtima. Lubitz ei edastanud seda informatsiooni oma tööandjale ning jätkas pilooditööd. Õnnetuslennul lukustas ta end kokpitti, kui kapten oli ruumist lahkunud, ning juhtis lennuki mägedesse.\n\nPärast õnnetust on lennundusasutused Kanadas, Uus-Meremaal ja Saksamaal rakendanud uued määrused, mis keelavad üksinda kokpitti jäämise ning nõuavad, et kui üks piloot soovib kokpitist lahkuda, peab tema asemele tulema teine meeskonnaliige, et vältida uusi Lubitzi juhtumeid. Euroopa Liidu lennuohutusametid soovitavad sellise reegli kasutamist kõikjal Euroopas. Paljud lennuettevõtted on teatanud, et on sellised reeglid vastu võtnud vabatahtlikult.\n", "id": "ekk_Latn_202075"}
{"text": "Sonoscopia\n\nSonoscopia on loome- ja kultuurikeskus instituut Portugalis Portos. Asutus tegeleb muusika uute väljendusvahendite ja tehnoloogiate arendamise ning teadustööga.\n", "id": "ekk_Latn_202076"}
{"text": "Pierre Bérégovoy\n\nPierre Eugène Bérégovoy [pjäär öž'enn beregovu'aa] (23. detsember 1925 Déville-lès-Rouen – 1. mai 1993 Pariis) oli ukraina päritolu Prantsusmaa poliitik. Ta oli aastatel 1992–1993 Prantsusmaa peaminister.\n\nTa sündis Déville-lès-Rouenis Ülem-Normandias ukraina-prantsuse segaperekonnas; tema isa Adrian Beregovoi sündis Harkovi kubermangus Izjumis, ema oli prantslane. Tööle hakkas ta juba 16-aastaselt metallitöölisena. Teise maailmasõja ajal, töötades prantsuse raudtee-ettevõttes SNCF, võttis ta osa Prantsuse vastupanuliikumisest.\n\nTa võttis osa sotsialistlikust liikumisest. Aastast 1969 oli ta Sotsialistliku Partei liige. Aastatel 1982–1984 oli ta sotsiaalminister Pierre Mauroy teises ja kolmandas valitsuses. Aastatel 1984–1986 oli ta rahandusminister Laurent Fabiuse valitsuses. Aastatel 1988–1992 oli ta rahandus-, majandus- ja erastamisminister (Michel Rocardi ja Édith Cressoni valitsuses). 2. aprillist 1992 kuni 29. märtsini 1993 oli ta Prantsusmaa peaminister.\n\nPierre Bérégovoy lõpetas 1. mail 1993 oma elu enesetapuga, peale sotsialistide halba tulemust 1993. aasta parlamendivalimistel, kui nad võitsid ainult 53 kohta 577st, lisaks oli ta sattunud uurimise alla sõbralt, ärimees Roger-Patrice Pelat'ilt saadud intressivaba miljonifrangise laenu eest.\n", "id": "ekk_Latn_202077"}
{"text": "Läti Rahvuslik Kunstimuuseum\n\nLäti Rahvuslik Kunstimuuseum (läti keeles Latvijas Nacionālais mākslas muzejs) on 1869. aastal Lätis Riias asutatud kunstimuuseum. Selle kogudesse kuulub riigi suurim Läti kunsti kogu.\n\nMuuseumi üle 52 000 eksponaadist moodustab suurema osa läti kunst. Eksponeeritud on Jūlijs Federsi, Janis Rozentālsi, Vilhelms Purvītise, Jānis Valtersi jpt teosed. Samuti on muuseumil Baltimaade rikkalikem vene kunsti kogu. Välja on pandud selliste kunstnike teosed nagu Karl Brüllov, Vassili Tropinin, Orest Kiprenski, Ivan Šiškin, Aleksei Savrassov, Issaak Levitan jt. Muuseumis on esindatud peredvižnikud Vassili Surikov, Ilja Repin, Vassili Perov ja Vladimir Makovski. Tähelepanuväärse osa kogudest moodustavad Nikolai ja Svjatoslav Roerichi teosed.\n", "id": "ekk_Latn_202078"}
{"text": "Lioliai\n\nLioliai on alev (endine linn) Leedus Kelmė rajoonis, Lioliai valla halduskeskus.\n\nLioliais on põhikool, raamatukogu ja kultuurimaja. Vaatamisväärsusteks on aastal 1768 püstitatud katoliku kirik, pastoraat aastast 1857, kalmistul asuv puidust kabel aastast 1853 ja XIX sajandi algul püstitatud nikerdatud ristiga tulpkabel.\n", "id": "ekk_Latn_202079"}
{"text": "Haldi (jumal)\n\nHaldi (urartu keeles Dḫal-di) on urartu mütoloogias peajumal, jumalanna Arubaini abikaasa. Koos äikese- ja sõjajumala Thejšeba ning päikesejumala Šiviniga kuulus ta jumalate juhtkolmikusse.\n\nHaldi oli Urartu riigijumal Išphuini valitsemisajast saadik. Haldi valvas kuningriigi üle ja saatis sõjaväe lahingusse. Kuningad põhjendasid sõjakäike sellega, et see oli Haldi ülesanne neile.\n\nHaldi nimi tähendas tõenäoliselt 'taevane'. Tema peamine kultuskeskus oli Musasiri linn. Pärast selle hävitamist 714 eKr kaotas Haldi vähehaaval tähtsuse.\n", "id": "ekk_Latn_202080"}
{"text": "Uno Liiv\n\nUno Liiv (22. jaanuar 1930 Tallinn – 19. märts 2015) oli eesti tehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor ja kergejõustiklane (sprinter).\n", "id": "ekk_Latn_202081"}
{"text": "Benevento hertsogkond\n\nBenevento hertsogkond (hiljem Benevento vürstkond) oli keskaegse Itaalia kõige lõunapoolsem langobardide hertsogkond, mille keskuseks oli Itaalia lõunaosa ehk Il Mezzogiorno keskosas asuv Benevento linn. Olles muudest Itaalias asunud langobardide territooriumidest paavstliku Rooma hertsogkonna poolt ära lõigatud, oli Benevento neist ka praktiliselt sõltumatu. Vaid Grimoald I valitsemise ajal ja Liutprandist alates valitsenud kuningate valitsemise ajal oli hertsogknd kuningriigiga lähedamalt seotud. Pärast kuningriigi langemist jäi Benevento langobardide aladest ainsana eraldiseisvaks riigiks, säilitades oma de facto sõltumatuse ligi kolmesajaks aastaks; kuigi riik oli pärast aastat 849 osadeks jaotatud.\n\nPaulus Diaconus kasutab Benevento kohta nime \"Samniitide hertsogkond\" (ducatum Samnitium), viidates sellega piirkonna muistsetest itaalikutest elanikele samniitidele, kelle järgi sai sealne piirkond ka oma nime Samnium.\n", "id": "ekk_Latn_202082"}
{"text": "Muinsuskaitse aastaraamat\n\nMuinsuskaitse aastaraamat on aastaraamat (jätkväljaanne), mis kajastab eelneval aastal Eesti muinsuskaitses ja mälestisel toimunut.\n", "id": "ekk_Latn_202083"}
{"text": "Kražiai\n\nKražiai on alev (endine linn) Leedus Kelmė rajoonis, Kražiai valla halduskeskus. Alev asub Kražantė jõe kaldal.\n\nKražiais on gümnaasium. Vaatamisväärsusteks on aastal 1763 püstitatud katoliku kirik, XVIII sajandi alguses püstitatud kirikuaia müür ja värav, renessanssarhitektuuri näiteks olev Kražiai kolleegiumi hoone aastast 1683, Radziwillide kindluse varemed ja XIX sajandi algul püstitatud kabel. Alevist viib Medžiokalnise künkale aastal 2003 rajatud puuskulptuuride allee. Kražiais on ka koduloomuuseum.\n", "id": "ekk_Latn_202084"}
{"text": "Perito Moreno liustik\n\nPerito Moreno liustik (hispaania keeles Glaciar Perito Moreno) on liustik Argentina lõunaosas Santa Cruzi provintsis Tšiili piiri lähedal. Liustikku ümbritseb Los Glaciarese rahvuspark, mis kuulub 1981. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Perito Moreno liustik on üks Patagoonia populaarsemaid vaatamisväärsusi.\n\nPerito Moreno liustik asub 78 km kaugusel El Calafatest läänes. Ta on üks 48 liustikust, mis toitub 2100 meetri kõrgusel Andides paiknevast Lõuna-Patagoonia jääväljast. Jääväli on maailmas suuruselt kolmas mageveereserv.\n\nLiustik sai nime Argentina maadeuurija Francisco Moreno järgi. Moreno oli üks esimesi, kes 19. sajandil piirkonda uurima asus ja muu hulgas aitas lahendada piiritüli Tšiiliga. Esialgu kandis liustik nime Bismarcki liustik. Aastal 1899 liustikku esimesena kirjeldanud saksa geoloog Rudolph Hauthal andis selle nime aasta varem surnud Otto von Bismarcki auks.\n\nLiustik saab alguse kontinentaalsel veelahkmel, kus jäälahkme keskmine kõrgus merepinnast on 2200 meetrit, selle kõrgeim punkt on 2950 meetri kõrgune Cerro Pietrobelli. Liustik laskub umbes 30 km ida suunas ja jõuab Argentino järveni, mille kõrgus merepinnast on 180 meetrit. Aastal 1999 tehtud satelliidipiltide järgi mõõdeti liustiku pindalaks 254 km².\n\nPerito Moreno liustiku serv on 5 km laiune ja selle keskmine kõrgus on 74 meetrit üle Argentino järve veepinna. Jää keskmine paksus on 170 meetrit. Liustik liigub umbes kaks meetrit päevas. Liustiku voolukiirus liustiku keskosas on kohati kuni 2,5 meetrit päevas ja ääreosas võib jääda alla 0,5 meetri päevas. Jää liikumise kiirust mõjutab nii lumerohkus mägedes kui ka näiteks aastaaeg või isegi kellaaeg. Kõige kiirem paistab vool olevat hiliskevadel-varasuvel. Vool on kirdesuunaline.\n", "id": "ekk_Latn_202085"}
{"text": "Tamir Rice\n\nTamir Rice oli 12-aastane mustanahaline USA poiss, keda politseinik 22. novembril 2014 Ohios Clevelandis rinda tulistas. Rice suri 23. novembril.\n", "id": "ekk_Latn_202086"}
{"text": "Užventise mõis\n\nUžventise mõis (leedu Užvenčio dvaras) on endine mõis Leedus Kelmė rajoonis Užventise linnas.\n\nMõisa on esimest korda mainitud aastal 1527, toona oli see riigimõis. Mõis on kuulunud Andrius Tujinlaitisele, Kasparas Bilevičiusele, Gorskitele, Simonas Vainiusele, Matas Vainiusele, Elžbieta Vainienėle, Antanas Gadonasele. Aastal 1820 said mõisa omanikuks Drucki-Lubeckid.\n\nAastail 1887–1898 rentisid mõisa Leedu kirjaniku Šatrijos Ragana vanemad. Sealset olustikku on ta hiljem kirjeldanud oma aastal 1922 ilmunud raamatus \"Vana mõis\".\n\nAastail 1912–1942 kuulus mõis Leedu poliitikule, iseseisvusdeklaratsioonile alla kirjutanud Jonas Smilgevičiusele. Tema rajas mõisa telliselöövi ja vesiveski, mille ruumides asus ka viinavabrik.\n\nPeahoone on tagasihoidlik kahe sissepääsuga puidust hoone. Lisaks vesiveskile ja peahoonele on säilinud veel mõisa ait, kus asub koduloomuuseum, küün, sigala, lehmalaut, teenijate maja koos selle juurde kuuluva laudaga, piimaköök, kelder, sepikoda, veski ametiruumid, linnaseladu. Ka on säilinud mõisa juures asuv park.\n", "id": "ekk_Latn_202087"}
{"text": "Soodla kivisild\n\nSoodla sild ehk Soodla kivisild on maanteesild Jägala–Käravete maanteel üle Jägala jõe.\n\nSoodla sild, arhitektuuriliselt ja ehitustehniliselt silmapaistev ehitis, asub Harjumaal Anija vallas. Kolmesildeline kivist võlvsild ehitati 1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul Piibe maanteele üle Jägala jõe. Silla võlvavad on 8,5 m laiad. Silla muudab ainulaadseks asjaolu, et see on üks väheseid üleni raudkivivoodriga võlvsildu.\n", "id": "ekk_Latn_202088"}
{"text": "Albaania muusika\n\nAlbaania muusika on Albaanias ja albaanlaste loodud muusika.\n\nAlbaania rahvamuusika erineb regiooniti, kõige silmapaistvamad on geegide (põhjas) ja toskide (lõunas) traditsioonilise muusika stiilierinevused. Geegide muusikat kirjeldatakse jõulise ja kangelaslikuna, toskide oma rahuliku, õrna ja kaunina. Mõlemat stiili iseloomustab taktimõõtude 3/8, 5/8 ja 10/8 kasutamine. Albaania muusika on saanud tugevaid mõjutusi Kagu-Euroopa kultuuridelt, eriti Osmanite riigilt, mille võimu all Albaania üle viie sajandi oli, kuid need mõjud on väiksemad maapiirkondades ja eraldatud paikades. Albaania rahvalaulude seas on eepilisi kangelaslaule, meloodilisi hällilaule, armastuslaule, töölaule jm. Olulised on tähtpäevadega seotud laulud, nt püha Laatsaruse päeva puhul, mis märgib kevade algust. Hällilaulud ja itkud on tähtsad naiste laulud.\n\nPõhja-Albaania geegid on tuntud oma laia valiku eepiliste laulude poolest. Paljud neist räägivad Skanderbegist, kes oli 15. sajandi vabadusvõitleja ja Albaania rahvuskangelane. Need laulud kannavad suulises vormis edasi rahva ajalugu, moraalinorme ja sotsiaalseid väärtusi. Kangelaslaule saadetakse ühekeelsel poogenpillil lahutal. Lahutat mängitakse tänapäeval veel ainult mõnedes Põhja-Albaania mägipiirkondades, veidi lõuna pool on rohkem levinud kahekeelne çifteli, mille ühel keelel mängitakse meloodiat ja teine kõlab burdoonina kaasa. Eepiliste kangelaslaulude ja ballaadide (ning pillisaate) esitajaks on traditsiooniliselt olnud mehed, kuid naiste osakaal on aja jooksul suurenenud. Laulud, mida laulavad lambakarjused, on melanhoolsed ja mõtlikud. Karjused mängivad ka lihtsaid puupuhkpille, näiteks klarnetisarnast zumarët.\n\nLõuna-Albaania traditsiooniline muusika on pehmem ja õrnem. Laulud on polüfoonilise loomuga ja sarnanevad Kreeka muusikaga. Vlorë piirkonnas on levinud tähelepanuväärne neljahäälne laulustiil. Lauludes on emotsionaalne pinge ja samal ajal range rituaalne vorm. Üks laululiike on ka matuseitkud, mida esitavad koor ja üks või kaks solisti. Esile kerkivad ka armastuslaulud, milles on vaba rütm, heakõlalised kooskõlad, kaunistused ja melismid. Toskidel on levinud ansamblid, kuhu kuuluvad viiulid, klarnetid, lahutad ja defid (tamburiin).\n\nÜks tähtsamaid rahvamuusikasündmusi on iga viie aasta järel Gjirokastëris toimuv folkloorifestival.\n\n1920. aastatest on loodud ka Albaania iseloomulikku süvamuusikat.\n", "id": "ekk_Latn_202089"}
{"text": "Eesti Jäähokiliit\n\nEesti Jäähokiliit on Eesti jäähoki alaliit.\n\nLiit koordineerib jäähokiga seotud tegevust Eestis.\n\nLiitu kuulub 10. mai 2018 seisuga 16 klubi.\n", "id": "ekk_Latn_202090"}
{"text": "Portugali president\n\nPortugali Vabariigi president (portugali keeles Presidente da República Portuguesa) on Portugali riigipea.\n\nVastavalt 1976. aasta põhiseadusele on presidendi ülesanne riikliku iseseisvuse, riigi ühtsuse ja demokraatlike institutsioonide toimimise garanteerimine. Samuti on president Portugali relvajõudude ülemjuhataja. President on üks neljast riiklikust põhiinstitutsioonist, mida puudutavad küsimused on sätestatud ülima täpsusega põhiseaduses ja mille toimimiseks ei ole seetõttu vaja eraldi seadusi.\n\nKuna Portugal on poolpresidentaalne riik, on presidendil küllaltki laialdased volitused, kuid neile on kehtestatud selged põhiseaduslikud piirangud ja praktikas on presidendid oma võimutäiust harva kasutanud.\n\nAlates 9. märtsist 2016 on Portugali president Marcelo Rebelo de Sousa. Varasemad Portugali presidendid on ära toodud artiklis Portugali riigipeade loend.\n", "id": "ekk_Latn_202091"}
{"text": "Balti meistrivõistlused males\n\nBalti meistrivõistlused males on aastast 1931 toimuvad Baltimaade meistrivõistlused males.\n\nEnne I maailmasõda peeti võistlust Balti malekongress (inglise Baltic Chess Congress).\n", "id": "ekk_Latn_202092"}
{"text": "Eesti naiste jäähokikoondis\n\nEesti naiste jäähokikoondis on Eestit naiste jäähokis esindav rahvuskoondis. Koondis kuulub Eesti Jäähoki Liitu.\n", "id": "ekk_Latn_202093"}
{"text": "Ivan Babikov\n\nIvan Babikov (sündinud 4. juulil 1980 Sõktõvkaris) on Venemaal sündinud Kanada endine murdmaasuusataja.\n\nTa võistles alates 2002. aastast. Ta kasvas Venemaal, kuid asus Kanadasse elama, sai kodakondsuse ning asus Kanadat esindades võistlema.\n", "id": "ekk_Latn_202094"}
{"text": "Tamara Sõrmus\n\nTamara Sõrmus (aastani 1953 Tamara Sander; 29. november 1926 Tartu – 28. märts 2018 Tartu) oli eesti baleriin ja matemaatik.\n\nTa oli aastatel 1945–1951 Vanemuise teatri baleriin.\n\nTa lõpetas 1954. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna matemaatikuna. 1963. aastal kaitses ta füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja (juhendaja professor Gunnar Kangro).\n\nAastatel 1955–1975 töötas ta õppejõuna (aastast 1968 dotsendina) Tartu Riikliku Ülikooli matemaatilise analüüsi kateedris. Aastatel 1975–1995 töötas ta õppejõuna (dotsendina) Tallinna Pedagoogilises Instituudis, hiljem Tallinna Pedagoogikaülikoolis.\n\nTal on uurimusi hajuvate ridade teooria alalt, ta on üldistanud selle teooria tulemusi Banachi ruumide jadadele ja operaatormaatriksitega summeerimismenetlustele. Ta koostas mitu kõrgkooliõpikut.\n", "id": "ekk_Latn_202095"}
{"text": "Eesti U18 jäähokikoondis\n\nEesti U18 jäähokikoondis on Eestit kuni 18-aastaste jäähokis esindav rahvuskoondis. Koondis kuulub Eesti Jäähoki Liitu.\n", "id": "ekk_Latn_202096"}
{"text": "Eesti U20 jäähokikoondis\n\nEesti U20 jäähokikoondis on Eestit noorte (juunioride) jäähokis esindav rahvuskoondis. Koondis kuulub Eesti Jäähoki Liitu.\n", "id": "ekk_Latn_202097"}
{"text": "Vili Kazasjan\n\nVili Kazasjan (õieti Edmond Aram Kazasjan, bulgaaria keeles Едмонд Арам Казасян; 8. detsember 1934 Sofia – 12. juuli 2008 Sofia) oli bulgaaria helilooja, dirigent ja džässpianist.\n\nTa oli armeenia päritolu. 1957. aastal lõpetas ta Sofias tehnikumi. 1950. aastatel hakkas esinema muusikuna.\n\nTema tütar on laulja Hilda Kazasjan.\n", "id": "ekk_Latn_202098"}
{"text": "Miloslav Stingl\n\nMiloslav Stingl (19. detsember 1930 Bílina – 11. mai 2020 Praha) oli tšehhi maailmarändur, reisikirjanik ja etnograaf, kes on rahvusvaheliselt tuntud paljusid maailma põlisrahvaste kultuure käsitlevate teoste poolest, mis osaliselt põhinevad autori enda vahetul kogemusel. Mitmed Stingli raamatud on tõlgitud eesti keelde.\n", "id": "ekk_Latn_202099"}
{"text": "Fototöötlus\n\nFototöötlus on protsess, mille käigus muudetakse varem tehtud fotosid. Digifotograafias kasutatakse selleks fototöötlusprogramme.\n", "id": "ekk_Latn_202100"}
{"text": "Eesti käsipallikoondis\n\nEesti käsipallikoondis on Eestit käsipallis esindav rahvuskoondis. Koondis kuulub Eesti Käsipalliliitu.\n\nKoondis on mänge pidanud alates 1995. aastast, kuid tiitlivõistluste finaalturniiridele ei ole kunagi jõudnud.\n", "id": "ekk_Latn_202101"}
{"text": "Orienteerumise maailmameistrivõistlused\n\nOrienteerumise maailmameistrivõistlused (inglise The World Orienteering Championships) on maailmameistrivõistlused orienteerumisjooksus. Võistlusi on peetud alates 1966. aastast. Kuni 2003. aastani toimusid need iga kahe aasta tagant (v.a 1978 ja 1979) ja aastast 2003 toimuvad need igal aastal.\n\n2017. aasta orienteerumise maailmameistrivõistlused toimusid Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_202102"}
{"text": "Erki Savisaar\n\nErki Savisaar (sündinud 16. juunil 1978 Vastse-Kuustes) on Eesti poliitik, ettevõtja ja IT-spetsialist, XIII ja XIV Riigikogu liige ning alates 2. novembrist 2023 Vinni vallavanem, 18. novembrist 2021 kuni 3. juunini 2022 oli ta Eesti keskkonnaminister.\n", "id": "ekk_Latn_202103"}
{"text": "Beržėnai\n\nBeržėnai (ka Beržėnai I) on küla Leedus Kelmė rajoonis Užventise vallas. Küla asub Venta jõe kaldal.\n\nEsimest korda mainiti XV sajandil. XVII sajandil rajati sinna Beržėnai mõis. Nõukogude ajal asus seal kohaliku kolhoosi keskasula.\n", "id": "ekk_Latn_202104"}
{"text": "Beržėnai mõis\n\nBeržėnai mõis (leedu Beržėnų dvaras) on endine mõis Leedus Kelmė rajoonis Užventise vallas Beržėnais.\n\nMõis rajati XVII sajandil, selle esimesed omanikud olid Szemetid. Aastal 1636 läks see Korffide, XVIII sajandi teisel poolel aga Gorskite valdusse. XIX sajandi alguses läks mõis Czapskite valdusse. Aastal 1926 tükeldati suurem osa mõisa valdustest talukruntideks, Czapskitele jäi vaid 80 hektarit maad.\n\nUusgooti stiilis peahoone valmis aastal 1840, seda rekonstrueeriti aastail 1885–1887. Ümberehitustööde projekti autor oli saksa arhitekt Karl Lorentz. Tänapäeval on hoone restaureeritud ja asub eravalduses.\n\nLisaks peahoonele on säilinud veel vahimajake ja teenijate maja, ait, sigala, kaks lauta, õllevabrik, pesuköök ja kabel. Ka on säilinud mõisa juures asuv park.\n", "id": "ekk_Latn_202105"}
{"text": "Billie Jean King Cup\n\nFed Cupi karikavõistlused ehk Fed Cup (aastani 1995 Federation Cup) on iga-aastane riikide naiskondade võistkondlik võistlus tennises.\n\nSeda korraldab Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon.\n\nVõistlused said alguse 1963. aastal, et tähistada 50. Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooni aastapäeva.\n", "id": "ekk_Latn_202106"}
{"text": "Meistriliiga (jäähoki)\n\nMeistriliiga (Coolbet Hokiliiga) on Eesti jäähoki kõrgeim liiga.\n\nMeistriliigas hakati mängima 1991. aastal, ehkki Eesti meistrivõistlusi jäähokis on korraldatud 1934. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_202107"}
{"text": "Portugali presidendivalimised\n\nPortugali presidendivalimised on Portugalis vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele korraldatavad valimised, millega valitakse Portugali riigipea ehk president.\n\nViimased presidendivalimised toimusid Portugalis 24. jaanuaril 2016 ja siis valiti presidendiks Marcelo Rebelo de Sousa. Järgmised presidendivalimised Portugalis toimuvad jaanuaris 2021.\n", "id": "ekk_Latn_202108"}
{"text": "Doubs' departemangu haldusüksuste loend\n\nDoubs' departemangu haldusüksuste loend toob ära kõik departemangu haldusüksused (alldepartemangud, kantonid ja vallad). Lisaks on toodud ka INSEE kood. Vallad Besançon ja Montbéliard on jagatud mitme kantoni vahel. Igasse kantonisse mille vahel on vald jagatud kuulub ka kindel territoriaalne osa vallast.\n", "id": "ekk_Latn_202109"}
{"text": "Põldohakas\n\nPõldohakas (Cirsium arvense) on korvõieliste sugukonda ohaka perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.\n\nPõldohakas kasvab niiskematel niitudel ja puisniitudel, metsasihtidel ja -servadel ning veekogude kallastel.\n", "id": "ekk_Latn_202110"}
{"text": "Naftna Industrija Srbije\n\nNaftna Industrija Srbije (Нафтна Индустрија Србије, lühend NIS) on Serbia nafta- ja gaasitootmisettevõte.\n\nEttevõtte peakorter asub Novi Sadis.\n\nEttevõtte suuremateks osanikeks on Gazprom Neft (56,15%) ja Serbia riik (29,87%).\n\n2013. aastal töötas ettevõttes üle 7600 inimese. Samal aastal olid ettevõtte tulud 2,3 miljardit eurot, millega NIS oli Serbia ettevõtete seas esimene.\n", "id": "ekk_Latn_202111"}
{"text": "Korsika vabariik\n\nKorsika vabariik oli iseseisev riik, mis eksisteeris Korsika saarel aastatel 1755–1769.\n\nNovembris 1755 kuulutas Pasquale Paoli välja Korsika iseseisvuse. Korsika eraldus sellega Genova vabariigist.\n\nUue riigi alusdokumendiks sai Paoli koostatud Korsika põhiseadus, mis oli üldse esimene valgustusajastu põhimõtete järgi loodud itaaliakeelne põhiseadus. Muuhulgas nägi see ette üleüldise naiste valimisõiguse. Vabariigil oli olemas haldus- ja kohtusüsteem, samuti moodustati oma kaitsejõud.\n\nKorsika vabariigile tegi lõpu mais 1769 saare okupeerinud Prantsusmaa armee.\n", "id": "ekk_Latn_202112"}
{"text": "Nürnbergi järelprotsessid\n\nNürnbergi järelprotsessid toimusid pärast Nürnbergi protsessi aastatel 1946–1949. Järelprotsessides peeti kohut sõjakurjategijate üle, kes Kolmanda Riigi valitsemise hierarhias olid madalamal astmel või kelle süüd hinnati esialgu väiksemaks kui Nürnbergi protsessil.\n", "id": "ekk_Latn_202113"}
{"text": "I Don't Care\n\n\"I Don't Care\" on Briti laulja Cheryli esitatud ja kirjutatud (kaasautor) laul, mis anti välja singli ja muusikavideona.\n", "id": "ekk_Latn_202114"}
{"text": "Eesti Jalgratturite Liit\n\nEesti Jalgratturite Liit (lühend EJL) on Eesti jalgrattaspordi alaliit.\n\nLiit koordineerib jalgrattaspordiga seotud tegevust Eestis.\n\nEJL on liitude Union Cycliste Internationale (UCI) ja Union Européenne de Cyclisme (UEC) liige.\n\nEesti Jalgratturite Liidu peasekretär on Urmas Karlson ja president Raivo Rand.\n", "id": "ekk_Latn_202115"}
{"text": "Eure'i departemangu haldusüksuste loend\n\nEure'i departemangu haldusüksuste loend toob ära kõik departemangu haldusüksused (alldepartemangud, kantonid ja vallad). Lisaks on toodud ka INSEE kood. Vallad Bernay, Évreux, Louviers ja Vernon on jagatud mitme kantoni vahel. Igasse kantonisse, mille vahel on vald jagatud, kuulub ka kindel territoriaalne osa vallast.\n", "id": "ekk_Latn_202116"}
{"text": "Planeetidegi vahel kehtib raskus\n\n\"Planeetidegi vahel kehtib raskus\" on ansambli Sõpruse Puiestee 2011. aastal ilmunud album, millega tähistati 10 aasta möödumist ansambli tegevuse algusest. Albumil on 16 lugu, millest pooled on valik ansambli varasemast loomingust.\n", "id": "ekk_Latn_202117"}
{"text": "Seoane rästik\n\nSeoane rästik (Vipera seoanei) on soomuseliste seltsi rästiklaste sugukonna rästiku perekonna maoliik.\n", "id": "ekk_Latn_202118"}
{"text": "Milano amfiteater\n\nMilano amfiteater oli Vana-Rooma aegne Mediolanumi (tänapäeva Milano Itaalia põhjaosas) linnas asunud amfiteater.\n", "id": "ekk_Latn_202119"}
{"text": "Anastassija Gubanova\n\nAnastassija Andrejevna Gubanova (vene keeles Анастасия Андреевна Губанова; sündinud 20. augustil 2000 Mednogorskis) on Venemaa iluuisutaja.\n\nOma partneri Aleksei Sintsoviga saavutas ta neljanda koha 2015. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlustel Tondiraba jäähallis.\n", "id": "ekk_Latn_202120"}
{"text": "Renata Oganesjan\n\nRenata Oganesjan (ukraina keeles Рената Оганесян; sündinud 2. märtsil 2001 Dnepropetrovskis) on Ukraina iluuisutaja.\n\nOma partneri Mark Bardeiga osales ta 2015. aasta juunioride iluuisutamise maailmameistrivõistlustel Tondiraba jäähallis.\n", "id": "ekk_Latn_202121"}
{"text": "Mednogorsk\n\nMednogorsk (vene keeles Медногорск) on oblastilise alluvusega tööstuslinn Venemaal Orenburgi oblastis Kuvandõki rajoonis.\n\nAastal 1933 hakati ehitama vase-väävlikombinaati, selle ümber kujunes töölisasula. 8. aprillil 1939 anti Vene NFSV Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega asulale linnaõigused, linna nimeks sai Mednogorsk.\n\nLinna tähtsamateks tööstusettevõteteks on Mednogorski vase-väävlikombinaat ja Mednogorski elektrotehnikatehas Uralelektro.\n", "id": "ekk_Latn_202122"}
{"text": "Eesti Jahtklubide Liit\n\nEesti Jahtklubide Liit (lühend EJL) on Eesti purjespordiga ja huvimeresõiduga tegelev ühendus.\n\nEesti Jahtklubide Liit asutati 2. aprillil 1989 ja see on 1928. aastal asutatud Eesti Jahtklubide Liidu õigusjärglane.\n\nPõhikirja järgi on ühenduse eesmärkide hulgas purjespordi ja huvimeresõidu arendamine Eestis ning purjespordi arendamise kaudu tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine.\n\nEesti Jahtklubide Liit ühendab Eesti jahtklubisid ja klassiliite.\n", "id": "ekk_Latn_202123"}
{"text": "Rally Estonia\n\nRally Estonia on Lõuna-Eestis toimuv autorallivõistlus. Tegu on suurima Baltimaades korraldatava rallivõistlusega. Ralli toimub Lõuna-Eesti kruusateedel, võistluskeskus on Tartus (varem on olnud Otepääl). 2020. aastal on kavas Rally Estonia WRC-sarja etapp.\n\nEsimene Rally Estonia toimus 2010. aastal ning on sest peale toimunud igal aastal, välja arvatud 2017. aastal. Aastatel 2014–2016 oli ralli Euroopa autoralli meistrivõistluste etapp, 2019. aastal oli Rally Estonia Autoralli maailmameistrivõistluste (WRC) ametlik promotsiooniralli.\n\n2020. aastal liitus Rally Estonia WRC-sarjaga, millega jätkati koroonapandeemia tõttu katkenud rallihooaega. Eestist sai 33. riik, kes on võõrustanud ralli MM-etappi, sealhulgas olles esimene Baltimaades.\n", "id": "ekk_Latn_202124"}
{"text": "Janis Rozentāls\n\nJanis Rozentāls (18. märts (6. märts vkj) 1866 – 8. jaanuar 1917 (26. detsember 1916 vkj) Helsingi) oli läti maalikunstnik.\n\nJanis Rozentāls alustas kunstiõpinguid Riias saksa kaubanduskoolis. 1888. aastast oli ta vabakuulaja Peterburi Kunstiakadeemias, seejärel jätkas õpinguid samas Vladimir Makovski käe all. Õpingute ajal tegutses koos teiste lätlastest üliõpilastega kunstiringis Rūķis (Kääbus). 1894. aastal valmis diplomitööna maal \"Kirikust\". Lõpueksami sooritas 1896. aastal.\n\nPärast õpinguid elas vaheldumisi Peterburis ja Lätis, reisis palju Euroopas. Aastast 1901 elas Riias, kus aastail 1905–1906 töötas kunstiõpetajana B. Blumi erakunstikoolis ja 1906–1910 Riia kunstikoolis.\n\nJanis Rozentāls oli 1903. aastast abielus soome laulja Elli Forsselliga. Neil oli kolm last: Laila, Irja ja Miķelis. Majas aadressil Alberta iela 12, kus aastail 1904–1914 kunstnik perega elas, asub nüüd Jānis Rozentālsi ja Rūdolfs Blaumanise muuseum.\n\nRozentāls suri Soomes Helsingis, kuhu ta oli perega 1915. aastal elama asunud. 1920. aastal viidi ta põrm kodumaale ja maeti Riia metsakalmistule.\n\n1936. aastal püstitati rahvuskunstimuuseumi ette Rozentālsi mälestusmärk (skulptor Burkards Dzenis). Tema mälestusmärk on ka Salduses.\n", "id": "ekk_Latn_202125"}
{"text": "Radmila Šekerinska\n\nRadmila Šekerinska Jankovska (makedoonia keeles Радмила Шекеринска Јанковска; sündinud 10. juunil 1972 Skopjes) on Põhja-Makedoonia poliitik.\n\nTa oli novembrist 2006 kuni 2009. aasta maini Makedoonia Sotsiaaldemokraatliku Liidu liider. Ta oli Makedoonia peaministri kohusetäitja 12. maist 12. juunini 2004 ja sama aasta 3. novembrist 15. detsembrini.\n\nAlates 1. juunist 2017 on ta Makedoonia kaitseminister.\n", "id": "ekk_Latn_202126"}
{"text": "Oleg Brõžak\n\nOleg Brõžak (ukraina Олег Брижак, 27. oktoober 1960 – 24. märts 2015) oli Kasahstanist pärit ukrainlasest Saksamaa ooperilaulja (bass-bariton).\n\nTa oli lõpetanud Karaganda muusikakooli bajaaniklassi ning Alma-Ata konservatooriumi soololaulu klassi.\n\nPärast õpinguid töötas ta 2 aastat lauluõpetajana.\n\n1980. aastate lõpul oli ta Lvovi ja Tšeljabinski ooperiteatrite solist.\n\nSeejärel töötas ta kuni 1991. aastani Peterburi Glinka-nimelise Kapelli solistina.\n\n1991 kolis laulja Saksamaale ning oli kuni 1996. aastani Karlsruhe Riigiteatri solist.\n\n1996 sai temast Saksa Rahvusooperi solist.\n\nTa gastroleeris paljudes riikides.\n\nBrõžaki viimane esinemine toimus Barcelonas, kus ta esines Richard Wagneri ooperis \"Ziegfrid\".\n\nBrõžak hukkus Germanwingsi lennuõnnetuses.\n", "id": "ekk_Latn_202127"}
{"text": "Neeme tee\n\nNeeme tee on Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepal asuv tee. Neeme tee on Haljala valla avalik tee.\n\nNeeme tee algab Karepa sadama teelt, kulgeb kagu suunas ja on ligikaudu 600 meetrit pikk. Tee ületab Karepa oja. Neeme teelt pääseb jala Karepa neemele.\n\nTee sai nime 28. aprillil 2009.\n", "id": "ekk_Latn_202128"}
{"text": "Rahvamaja tee\n\nRahvamaja tee on tee Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepal. Rahvamaja tee on Haljala valla avalik tee.\n\nRahvamaja tee algab Võle–Vainupea–Kunda maanteelt Karepa rahvamaja juurest, kulgeb edela suunas ja on ligikaudu 430 meetrit pikk.\n\nTee sai nime 28. aprillil 2009.\n", "id": "ekk_Latn_202129"}
{"text": "Karepa neem\n\nKarepa neem on Soome lahte ulatuv neem Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa külas.\n\nNeeme geograafilised koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_202130"}
{"text": "Laikneeme tee\n\nLaikneeme tee on tee Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepal. Laikneeme tee on Haljala valla avalik tee.\n\nLaikneeme tee algab Võle–Vainupea–Kunda maanteelt ja kulgeb põhja–loodesuunaliselt paralleelselt Selja jõega jõesuu ja Karepa ranna suunas. Laikneeme tee on ligikaudu 510 meetrit pikk, sellest esimesed 50 meetrit asfaltbetoonkattega, edasi kruusakattega. Laikneeme tee ääres asub Kalame talumuuseum.\n\nTee sai nime 6. novembril 2009.\n", "id": "ekk_Latn_202131"}
{"text": "Karepa sadama tee\n\nKarepa sadama tee on Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepal asuv tee. Karepa sadama tee on Vihula valla avalik tee.\n\nKarepa sadama tee algab Võle–Vainupea–Kunda maanteelt Karepa rahvamaja juurest ja kulgeb kirde suunas Karepa sadamasse. Tee on ligikaudu 1,16 kilomeetrit pikk. Karepa sadama tee äärde jääb Kullo noortelaager.\n", "id": "ekk_Latn_202132"}
{"text": "Türineeme\n\nTürineeme on Soome lahte ulatuv neem Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa külas.\n\nNeeme geograafilised koordinaadid on .\n\nNeemel asuvad endise nõukogude piirivalve rajatised, neeme idaküljel asub Karepa sadam ja muul.\n\n2013. aastal korraldas Eesti Arhitektide Liit Türineemel asuva Karepa piilkonnamaja kinnistu ja sadamahoone arhitektuurivõistluse, mis oli esimene Eesti Arhitektide Liidu korraldatud avalik arhitektuurivõistlus eramule. Võistluse võitis arhitektide Joel Kopli ja Koit Ojaliiva võistlustöö.\n", "id": "ekk_Latn_202133"}
{"text": "Karepa rahvamaja\n\nKarepa rahvamaja on rahvamaja Lääne-Virumaa maakonnas Haljala vallas Karepa külas. Rahvamaja asub Võle–Vainupea–Kunda maantee ja Rahvamaja tee ristil.\n\nKarepa rahvamaja ehitasid Karepa külaelanikud talgute korras 1938. aastal. Hoone oli varem Rutja supelhoone, mis võeti koost, toimetati Karepale ja pandi seal uuesti kokku.\n\nRahvamaja taastati 2003. aastal samuti talgute korras. Rahvamaja omanik ja haldaja on Karepa kandi elanikke ühendav Karepa Selts.\n\nKarepa rahvamajas on eksponeeritud kunstnik Valli Lember-Bogatkina maal \"Jumal ütles Noale\". 2010. aastast kaunistab rahvamaja tekstiilidisainer Elna Kaasiku loodud gobelään lavapannoo \"Kodurand\".\n\nKarepa rahvamaja juures on Valli Lember-Bogatkinale pühendatud pink.\n", "id": "ekk_Latn_202134"}
{"text": "Karepa algkool\n\nKarepa algkool oli aastatel 1919–1962 Karepa külas tegutsenud algkool.\n\nKarepa algkool asutati 1919. aastal Rutjal. Karepale koliti 1920. aastal. Kool oli algselt kolmeklassiline. 1930. aastatel muudeti algkool kuueklassiliseks, kuid Karepal asusid vaid I, III ja V klass. II, IV ja VI klass asusid Seljal.\n\n1935. aasta jaanuaris peatati õppetöö koolis üheks nädalaks, et takistada leetrite kiiret levikut, kui pooled kooli õpilastest – arvuliselt 13 – olid juba haigestunud.\n\nKarepa koolis on õppinud ajakirjanik Ott Kool ja kultuuritegelane Arno Kasemaa.\n\nKarepa algkooli juhatajad on olnud Juliane Melanie Peterson-Sikk (1920–1934), Marta Tambik (1934), Leida Hein (1934–1937), Marge Kilkson-Paluri (1937), Ella Puusepp, Salme Tammin, Ärna Linnuste, Helga Esberg, Emilie Viira ja Elli Kasemaa (1947–1962).\n\nKarepa algkooli tegevus lõpetati 1962. aastal.\n\nEndises Karepa algkooli hoones asub nüüd Karepa raamatukogu. Kooli 80. aastapäeval 1999. aastal avati endise koolimaja seinal mälestustahvel.\n", "id": "ekk_Latn_202135"}
{"text": "Karepa sadam\n\nKarepa sadam on sadam Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Karepa külas Türineeme poolsaare idakaldal.\n\nSadam on olnud kasutusel kalasadamana. Sadama rajatised on ehitatud kolhooside algaastatel ja praeguseks lagunenud. Nõukogu perioodil oli Karepal algul Gorki-nimelise kalurikolhoosi (1945–1976), hiljem Kirovi-nimelise kalurikolhoosi brigaadikeskus ja sadam.\n\nSadama juures on madal kivimuul. Nüüdisajal ei ole Karepa sadam kantud sadamaregistrisse.\n\n2013. aastal kehtestas Vihula vallavolikogu Karepa sadama detailplaneeringu, mille järgi on kavandatud sadama väljaehitamine harrastuskalurite väikesadamaks S3. Planeeringu järgi rajatakse seisukai 16 paadile ja teeninduskai kolmele silduvale paadile.\n\n2013. aastal korraldas Eesti Arhitektide Liit Türineemel asuva Karepa piilkonnamaja kinnistu ja sadamahoone arhitektuurivõistluse.\n", "id": "ekk_Latn_202136"}
{"text": "Teet Veispak\n\nTeet Veispak (sündinud 25. septembril 1955) on eesti ajaloolane ja kultuuritegelane.\n\nTa lõpetas 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna.\n", "id": "ekk_Latn_202137"}
{"text": "Piiritsoon\n\nPiiritsoon on kindlaksmääratud maa-ala riigipiiri ääres, kus isikute liikumine ja lubatud tegevused on piirivalve eesmärkidel piiratud.\n", "id": "ekk_Latn_202138"}
{"text": "Karepa Selts\n\nKarepa Selts on mittetulundusühing Karepa piirkonna kohaliku arengu edendamiseks.\n\nKarepa Selts moodustati 2003. aastal varasema Karepa raamatukogu sõprade seltsi õigusjärglasena. Selts hõlmab üheksa küla – Toolse, Tidriku, Karepa, Rutja, Eisma, Andi, Kiva, Vainupea ja Pajuveski – elanikke.\n\nSeltsil on umbes 60 liiget. Seltsil on viieliikmeline juhatus, juhatuse esimees on Jüri Sikkut.\n\n2004. aastast kuulub Karepa Seltsile Karepa rahvamaja. Selts korraldab rahvamajas näitusi, etendusi, teatriõhtuid, pidusid.\n\nKarepa Selts korraldab igal aastal Karepa kodukandipäevi. Seltsi koordineerimisel on koostatud Karepa piirkonna külade arengukava.\n\nKarepa Selts on MTÜ Arenduskoda liige.\n", "id": "ekk_Latn_202139"}
{"text": "Rakvere Muuseum\n\nRakvere Muuseum oli muuseum Lääne-Viru maakonnas, mis tegutses aastatel 1927–2002.\n\nRakvere Muuseum asutati 1927. aastal, mil kinnitati Rakvere Muuseumi Seltsi põhikiri.\n\n2002. aastal moodustati sihtasutus Virumaa Muuseumid, millega Rakvere Muuseum ja selle filiaalid liideti.\n", "id": "ekk_Latn_202140"}
{"text": "Kalle Köhler\n\nKalle Köhler (sündinud 3. veebruaril 1976) on Eesti sõjaväelane, endine Kaitseliidu Tartu maleva pealik.\n", "id": "ekk_Latn_202141"}
{"text": "Silmuköök\n\nSilmuköök on silmude küpsetamiseks kasutatav ahjuga hoone.\n\nAinus Eestis teadaolev säilinud silmuköök asub Karepal Kalame talumuuseumis Selja jõe ääres endises kalamehe talus. Kalame talu silmuköök on kantud ehitismälestisena kultuurimälestiste riiklikku registrisse.\n\nKalame talu silmuköök on õhukestest tahutud paekividest laotud, laastudega kaetud viilkatusega hoone. Silmuköögis on lahtise koldega ahi, kus saab raudrestil silmusid röstida. Usutavasti kasutasid silmukööki varem ka teised piirkonna kalamehed.\n", "id": "ekk_Latn_202142"}
{"text": "Eesti Ragbi Liit\n\nEesti Ragbi Liit (inglise keeles Estonian Rugby Union, lühend ERU) on Eesti ragbi alaliit.\n\nLiit koordineerib ragbiga seotud tegevust Eestis.\n\nERU asutati oktoobris 2007.\n", "id": "ekk_Latn_202143"}
{"text": "Rain Kurg\n\nRain Kurg (sündinud 17. detsembril 1980 Paides) on eesti ragbimängija ja sporditegelane.\n\nRagbit hakkas ta mängima 2005. aastal.\n\nTa võitis 2008. aastal võistkonnaga Tallinna RFC Eesti meistrivõistlused ja 2009. aastal sai võistkonnaga Paide RFC meistrivõistlustel hõbeda.\n\nTa on Tallinna RFC asutajaid. Ta on 2007. aastal asutatud Eesti Ragbiliidu asutajaid.\n", "id": "ekk_Latn_202144"}
{"text": "Tallinna Kalev RFC\n\nTallinna Kalev RFC (varem Tallinn Sharks RFC) on Tallinnas asuv Eesti ragbiklubi.\n\nKlubi asutati 2006 nime all Tallinn Sharks RFC. 2013 sai klubi nimeks Tallinna Kalev RFC.\n", "id": "ekk_Latn_202145"}
{"text": "Tartu Rugby Klubi Lelo\n\nTartu Rugby Klubi \"Lelo\" on Tartus asuv Eesti ragbiklubi. Klubi nimi \"Lelo\" viitab klubi Gruusia päritolule. Klubi treener on grusiin Zaza Dzidzadze.\n\nKlubi asutati 2008.\n", "id": "ekk_Latn_202146"}
{"text": "Elna Kaasik\n\nElna Kaasik (sündinud 16. novembril 1957) on eesti tekstiilikunstnik.\n\n1983. aastal lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiili eriala.\n\n1993. aastast töötanud Eesti Kunstiakadeemia õppejõuna, olnud Viru VIll OÜ juhataja ja Elnadisain OÜ disainer.\n\nLoonud vaipu ja interjööritekstiilidena kasutatavaid kootud maalilisi kangaid.\n\nEesti Tekstiilikunstnike Liidu ja Eesti Disainerite Liidu liige.\n\nEesti-Jaapani Assotsiatsiooni juhatuse liige (varem direktor ja asepresident).\n", "id": "ekk_Latn_202147"}
{"text": "Eesti Sulgpalliliit\n\nEesti Sulgpalliliit (ka Eesti Sulgpalliföderatsioon) on Eesti sulgpalli alaliit.\n\nLiit koordineerib sulgpalliga seotud tegevust Eestis.\n\nLiidu ajalugu ulatub aastasse 1964, kui asutati Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon, mis 25. oktoobril 1989 reorganiseeriti Eesti Sulgpalliföderatsiooniks.\n\nLiit kuulub aastast 1992 nii Rahvusvahelisse Sulgpalliföderatsiooni (IBF) kui ka Euroopa Sulgpalli Liitu (EBU).\n", "id": "ekk_Latn_202148"}
{"text": "Meistriliiga (saalihoki)\n\nMeistriliiga Eesti klubisaalihoki kõrgeim liiga, mis kannab aastast 2019 nime PAF Saalihoki liiga.\n\nAastast 1995 korraldab liigamänge Eesti Saalihoki Liit. Meistriliiga mänge peetakse aastast 1995.\n", "id": "ekk_Latn_202149"}
{"text": "Mediolanumi lahing\n\nMediolanumi lahing leidis aset aastal 259 germaanlastest alemannide ja keiser Gallienuse juhatuse all võidelnud Rooma leegionite vahel.\n", "id": "ekk_Latn_202150"}
{"text": "Samuel Golomb\n\nSamuel Golomb (sündinud 17. jaanuaril 1957) on Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja.\n\nGolomb lõpetas 1973. aastal Rakvere 2. Keskkooli, 1981. aastal Moskva Riikliku Kultuuriinstituudi kultuuri- ja haridustöö korraldamise erialal.\n\nTa on töötanud Rakvere teatris lavatöölisena ja abikoosseisu näitlejana, Tapa Raudteelaste Kultuurimajas kunstilise juhina ning Vinni Näidissovhoostehnikumis klubi juhatajana. Samuti on ta olnud Rakvere kutsekeskkooli, Rakvere õhtukeskkooli ja Aaspere Põhikooli õpetaja ning Aaspere Põhikooli direktor.\n\n2009. aasta sügisel oli ta lühikest aega Tallinna Juudi kooli direktor.\n\nGolomb on vabakutseline ajakirjanik, meelelahutusürituste korraldaja, tseremooniate läbiviija, reklaamikonsultant ning päeva- ja õhtujuht. Ta on olnud valla- ja linnalehtede toimetaja Tapal, Tartus, Kiviõlis, Kundas, Lüganusel ja Mäetagusel ning tõlgib eesti-vene/vene-eesti tõlkesuunal.\n", "id": "ekk_Latn_202151"}
{"text": "Presidendiloss (Helsingi)\n\nPresidendiloss on Soome Vabariigi presidendi residents Helsingis Kruununhaka linnaosas Kauppatori servas. Igal aastal 6. detsembril leiab presidendilossis aset pidulik iseseisvuspäeva vastuvõtt, mis on suurim sündmus lossis kogu aasta jooksul.\n", "id": "ekk_Latn_202152"}
{"text": "Eesti naiste võrkpallikoondis\n\nEesti naiste võrkpallikoondis on Eesti naiste esindusvõistkond võrkpallis. Koondise liikmed valib välja peatreener ning seda haldab Eesti Võrkpalli Liit.\n\nNaiste võrkpallikoondis alustas tegevust aastal 2003 ning tegutses aastani 2008, misjärel tekkis koondise tegevuses nelja-aastane seisak. Koondis jätkas tegevust 2012. aastal, mil treeneriameti võttis üle Peeter Vahtra.\n\n2019. aastal jõuti esimest korda Euroopa meistrivõistlustele.\n\n2024. aastal sai Eesti võrkpallinaiskonna uueks peatreeneriks endine abitreener Andres Toobal.\n", "id": "ekk_Latn_202153"}
{"text": "Germanwings\n\nGermanwings GmbH oli Saksamaa odavlennufirma, mille peakorter asus Kölnis. Ettevõtte omanik oli Lufthansa. Peamised sõlmlennujaamad asusid Kölni-Bonni, Stuttgardi, Hamburgi, Berliini Tegeli, Düsseldorfi, Hannoveri ja Dortmundi lennujaamades.\n\nOktoobris 2015 alustati lennufirma liitmist Eurowingsiga, mis lõpetatakse 2016. aasta jooksul.\n", "id": "ekk_Latn_202154"}
{"text": "Laibach\n\nLaibach on Sloveenia ansambel, mis viljeleb industriaal-, uusklassitsistlikku, avangard- ja eksperimentaalset muusikat. Ansambel asutati 1. juunil 1980 Trbovljes, toonases Jugoslaavia SFV-s. Ansambli nimi on ühtlasi Sloveenia pealinna Ljubljana ajalooline saksakeelne nimi.\n\nAlgusest peale on Laibach oma tegevuses arendanud Gesamtkunstwerk'i (tervikliku kunsti) kontseptsiooni. See tähendab, et lisaks muusikale on Laibachi tegevuses olulisel kohal popkultuuri erinevad vormid ja kujutav kunst. Laibach on provokatiivse stiiliga, rõhutatult militaristlik ning kasutab propagandistlikke ja totalitaarseid elemente.\n\nLaibachi loomingus on olulisel kohal kaverid ja töötlused varasemate muusikute teostest, teiste hulgas on kasutatud näiteks Queeni, The Rolling Stonesi ja The Beatlesi loomingut.\n\nLaibachi stiil on pälvinud ka teoreetikute, teiste seas Slavoj Žižeki tähelepanu, kes on Laibachi fenomeni analüüsinud.\n", "id": "ekk_Latn_202155"}
{"text": "Agri Decumates\n\nAgri Decumates ehk Decumates Agri oli piirkond Rooma keisririigi Germania Superior (\"Ülem-Germaania\") ja Raetia provintside territooriumil. Piirkond hõlmas tänapäeva Saksamaa edelaosas Reini, Maini ja Doonau jõe vahel olevaid alasid, kattes Schwarzwaldi ja Juura mägede Švaabi ja Frangi osi; selle territooriumile jäid tänapäevased Frankfurt, Stuttgart, Freiburg im Breisgau ja Weißenburg in Bayern. Ainus antiikaegne viide nimele Agri Decumates pärineb Tacituse teosest \"Germania\" (peatükk 29). Ent hilisem geograaf Klaudios Ptolemaios mainib selles piirkonnas asunud \"helveetide kõrbe\".\n\nNimeosa \"Decumates\" tähendus on ajas kaduma läinud ja selle üle vaieldakse. Inglise klassitsisti Michael Granti järgi viitab sõna tõenäoliselt mõnele iidsele keldi terminile, mis näitab ala poliitilist jaotumist \"kümneks kantoniks\". Teise teooria järgi viitab see sellele, et selle piirkonna elanikud pidid kümnist maksma.\n\nTacituse järgi elas piirkonnas algselt keldi hõim helveedid, kuid peagi saabusid sinna germaanlastest ja gallidest uusasukad. Tacitus kirjutab, et: \"Ma ei peaks arvama germaani hõimude hulka kümnisemaade [agri decimates] harijaid, kuigi nad on asustanud Reini ja Doonau kaugema külje. Hoolimatud seiklejad Galliast, julgustatud oma ihade poolt, hõivasid selle vaidlusaluse omandiõigusega maa. Pärast mõne aja möödumist, kui meie piir oli edasi liikunud ja meie sõjalised positsioonid edasi lükatud, vaadeldi seda kui meie impeeriumi kaugelasuvat nurka ja osa Rooma provintsist.\"\n\nAastatel 69–96 valitsenud Flaviuse dünastia keisrite ja hilisemate valitsejate ajal saavutasid roomlased regiooni üle kontrolli ja asustasid selle. Nad rajasid teedevõrgustiku, mis aitas ka sõjaväel kergemini liikuda, ja parandasid kaitset sissetungivate hõimude vastu (viimased kasutasid piirkonda edasi Rooma Gallia provintsidesse tungimiseks). Piirikindlustused (Limes) ehitati liinile Rheinbrohl-Arnsburg-Inheiden-Schierenhof-Gunzenhausen-Pförring (Limes Germanicus).\n\nSuuremad Rooma kolooniad olid Sumolecenna (Rottenburg am Neckar), Civitas Aurelia Aquensis (Baden-Baden), Lopodunum (Ladenburg) ja Arae Flaviae (Rottweil).\n\nAgri Decumates oli roomlaste kontrolli all kuni 3. sajandi keskpaigani, mil keiser Gallienus sealsed alad aastatel 259–260 evakueeris. Seda tehti enne kui alemannide riiki tungisid ja enne seda kui suurem osa Lääne-Rooma riigist \"usurpaatori ja valitseja\" (endise Gallia väejuhi) Postumus juhtimise all keisririigist lahku lõi.\n\nPiirkond võis olla lühikest aega keiser Aurelianuse (valitses aastatel 270–275) kontrolli all ajal, mil 3. sajandi lõpus Rooma keisririigi tähtsus \"sõjaväeliste\" keisrite ajal taas tõusis. Isegi kui see oli nii, oli Rooma võimu taaskehtestamine vaid põgus. Pärast keiser Probuse surma aastal 282 loobuti lõpuks sellest piirkonnast ja alemannid võtsid selle enda kontrolli alla. Sellest ajast alates on piirkonda asustanud germaani rahvad. Kuid Rooma asulaid ei hüljatud kohe ja Rooma elustiil kestis neil aladel veel ka 5. sajandil; nagu toimis Rooma eluviis ka naabruses asunud Gallias kaua pärast Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist.\n", "id": "ekk_Latn_202156"}
{"text": "Ludvik Aškenazy\n\nLudvik Aškenazy (24. veebruar 1921 Český Těšín – 18. märts 1986 Bolzano) oli tšehhi kirjanik ja ajakirjanik.\n\nTa sündis aastal 1921 Český Těšínis (asub praeguse haldusjaotuse järgi Morava-Sileesia maakonnas Tšehhis) tšehhi-juudi segaperekonnas. Ta õppis lühikest aega Lvivi ülikoolis slaavi filoloogiat. Aastal 1939, pärast Lääne-Ukraina ühendamist Nõukogude Liiduga, deporteeriti ta Kasahstani. Teisest maailmasõjast võttis ta osa 1. Tšehhoslovakkia armeekorpuses (juhiks Ludvík Svoboda).\n", "id": "ekk_Latn_202157"}
{"text": "Bigbank Tartu\n\nBigbank Tartu (ka Tartu Pere Leib, Pere Leib Tartu) on Tartus asuv Eesti võrkpalliklubi. Klubi haldab MTÜ Duo Spordiklubi.\n\nVõrkpalliklubi asutati aastal 1999, kui võeti üle võrkpalliklubi Tartu Ösel Foods.\n", "id": "ekk_Latn_202158"}
{"text": "Eesti Digiraamatute Keskus\n\nEesti Digiraamatute Keskus OÜ (lühend EDRK) on Eesti ettevõte, mis tegeleb e-raamatute valmistamise ja müügiga.\n\nFirma pakub traditsioonilistele kirjastustele võimalust valmistada väljaannete trüki- või käsikirjafailidest e-raamatuid ja neid EDRK loodud müügiplatvormi kaudu turustada. Samuti võivad oma teoseid EDRK kaudu e-raamatuna välja anda ka autorid ise. Ettevõttel on olemas ka oma e-pood, kust EDRK valmistatud ja vahendatud väljaandeid saab osta ilma vahendajateta.\n\nEttevõte on asutatud 2010. aastal ja asub Tallinnas. Ettevõtte sisujuht on tõlkija Eva Kolli.\n", "id": "ekk_Latn_202159"}
{"text": "Vihula külanõukogu\n\nVihula külanõukogu oli külanõukogu Rakvere rajoonis.\n\nVihula külanõukogu moodustati 13. septembril 1945 Virumaa Vihula valla koosseisus, kuhu lisaks Vihula külanõukogule kuulusid veel Annikvere külanõukogu ja Karula külanõukogu. Vihula külanõukogu oli Vihula valla osa kuni valla likvideerimiseni 1950. aastal. 26. septembril 1950 moodustati Loksa rajoon ja Vihula külanõukogu arvati Loksa rajooni koosseisu. Loksa rajoon likvideeriti 1957. aastal ja Vihula külanõukogu kuulus seejärel Rakvere rajooni koosseisu.\n\n1960. aastani tegutses Vihula külanõukogu endises Vihula vallamajas. 1960. aastal Vihula külanõukogu likvideeriti ning territoorium jagati Haljala, Kunda ja Viitna külanõukogu vahel.\n\nVihula külanõukogu moodustati uuesti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 31. märtsi 1972 seadlusega Haljala, Kunda ja Viitna külanõukogu maadest. 12. detsembrist 1991 moodustati Vihula külanõukogu ja Võsu alevinõukogu ühendamisel Vihula vald ning Vihula külanõukogu likvideeriti.\n", "id": "ekk_Latn_202160"}
{"text": "VK Selver Tallinn\n\nVK Selver Tallinn (lühemalt Selver Tallinn, Tallinna Selver) on Tallinnas asuv Eesti võrkpalliklubi.\n\n2022. aasta kevadel teatati, et Selver Tallinna ja TalTechi võrkpalliklubi esindusmeeskonnad liituvad. Ühinenud meeskond kannab nime Selver/TalTech.\n", "id": "ekk_Latn_202161"}
{"text": "Trbovlje\n\nTrbovlje on linn Sloveenia keskosas, Trbovlje valla keskus. Linn asub Sava jõe vasakkaldal. Trbovlje sai linnaõigused 1952. aastal.\n\nEsimesed kirjalikud teated pärinevad aastatest 1220–1230. Asula on läbi aegade kandnud nimesid Prefeul, Prevuol, Trevol, Triuella, Trefeul, Treboule ja lõpuks Trbovlje.\n\nSuurema tähenduse omandas piirkond 19. sajandi alguses, kui 1804. aastal rajati esimene söekaevandus. Pärast 1849. aastat, kui rajati raudtee Ljubljanasse, on Trbovlje olnud oluline kaevandus- ja tööstuspiirkond.\n\nTrbovlje sõpruslinn on Prantsuse linn Sallaumines, mille järgi on nimetatud ka üks Trbovlje tänav.\n", "id": "ekk_Latn_202162"}
{"text": "Pärnu VK\n\nPärnu Võrkpalliklubi on Pärnus asuv Eesti võrkpalliklubi.\n\nKlubi mängib Balti liigas ja Eesti meistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_202163"}
{"text": "Kunda külanõukogu\n\nKunda külanõukogu oli külanõukogu Rakvere rajoonis.\n\nKunda külanõukogu moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 3. septembri 1960 seadlusega, millega jagati varasema Vihula külanõukogu territoorium Kunda, Haljala ja Viitna külanõukogu vahel.\n\nKunda külanõukokku kuulusid Andi, Andja-Paasküla, Aru, Eisma, Hiieküla, Iila, Kabeli, Kalda, Kaliküla, Karepa, Katela, Kiviküla, Kunda, Kureküla, Kutsala, Kuura, Letipea, Liiva, Linnuse, Malla, Marinu, Ojaküla, Paasküla, Pari, Põllu, Rannaküla, Rutja, Selja, Simunamäe, Soo, Tidriku, Toolse, Vainopea ja Villavere külad ning Andja, Aru ja Selja asundus. Kunda külanõukogu elanike arv 1970. aasta rahvaloenduse andmetel oli 1168.\n\nEesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. detsembri 1968 seadlusega vähendati Kunda külanõukogu territooriumi 31 hektari võrra, mis liideti Kunda linnaga. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 31. märtsi 1972 seadlusega Kunda külanõukogu likvideeriti ning territoorium jagati Vihula, Kaarli ja Viru-Nigula külanõukogu vahel.\n\nKunda külanõukogu kuulus piiritsooni.\n", "id": "ekk_Latn_202164"}
{"text": "Eesti meistrivõistlused jäähokis\n\nEesti meistrivõistlused jäähokis on Eesti meistrivõistlused jäähokis, mida korraldatakse 1933. aastast.\n\nMeistriks kuulutatakse 1991. aastast Meistriliiga võitja.\n", "id": "ekk_Latn_202165"}
{"text": "Esiliiga (jäähoki)\n\nEsiliiga oli Eesti jäähoki tugevuselt teine liiga (esimene on Meistriliiga). See liiga eksisteeris 2006–2009.\n", "id": "ekk_Latn_202166"}
{"text": "Praha astronoomiline kell\n\nPraha astronoomiline kell (tšehhi keeles Pražský orloj) on keskaegne astronoomiline kell Praha vanalinna raekoja seinal. Valminud 1410. aastal, on see gooti teaduse ja tehnika väljapaistev saavutus ning oluline kultuurimälestis, olles ühtlasi astronoomilistest kelladest maailmas vanuselt kolmas ja vanim siiani töötav.\n", "id": "ekk_Latn_202167"}
{"text": "Teatro Gioco Vita\n\nTeatro Gioco Vita on 1971. aastal rajatud Itaalias Piacenzas töötav lasteteater. Alates 1970ndate lõpust kasutatakse seal varjuteatri tehnikat.\n\nTeatri kunstilised juhid on Diego Maj ja Fabrizzio Montecchi.\n", "id": "ekk_Latn_202168"}
{"text": "Le Théâtre des Ombres\n\nLe Théâtre des Ombres on Prantsusmaal 1988. aastast tegutsev varjuteatritrupp. Selle liikmed kuuluvad ka Toulouse'i teatri Théâtre de la Voix Lactée truppi.\n", "id": "ekk_Latn_202169"}
{"text": "Le Théâtre du Petit Miroir\n\nLe Théâtre du Petit Miroir on Prantsusmaal tegutsev trupp, mis annab lastele marionetiteatri ja varjuteatri etendusi.\n\nTeatri rajas 1978. aastal Jean-Luc Penso, kes oli viis aastat õppinud Taiwanil Li Tienlu juures.\n", "id": "ekk_Latn_202170"}
{"text": "Meghan Trainor\n\nMeghan Elizabeth Trainor (sündinud 22. detsembril 1993 Nantucketis Massachusettsis) on USA laulja, helilooja ja produtsent.\n\nTa hakkas laulmist õppima 6-aastaselt ja laule kirjutama 11-aastaselt. Keskkooli ajal laulis ta džässansamblis ja ansamblis Island Fusion. Ta on lõpetanud Berklee Muusikakolledži.\n\n2014. aastal avaldas ta debüütsingli \"All About That Bass\", mis püsis kaheksa nädalat singlite edetabelis Billboard Hot 100 esikohal. 2015. aastal ilmus debüütalbum \"Title\". Laul \"All About That Bass\" pälvis 57. Grammyde jagamisel aasta salvestise ja laulu auhinna.\n\n2016. aastal võitis ta uue artisti Grammy auhinna.\n\nTema teine stuudioalbum \"Thank You\" ilmus 2016. aasta märtsis.\n\nTrainori muusika on segu bubblegum popist, blue-eyed soulist ja doo-wopist.\n", "id": "ekk_Latn_202171"}
{"text": "Heldur Peterson\n\nHeldur Peterson (sündinud 12. jaanuaril 1956 Tartus) on Eesti loomakasvatusteadlane, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 20. Augusti Klubi liige.\n", "id": "ekk_Latn_202172"}
{"text": "Kaja Peterson\n\nKaja Peterson (aastani 1989 Metsaorg; 14. aprill 1963 Tallinn – 22. märts 2022) oli eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202173"}
{"text": "Pärt Peterson\n\nPärt Peterson (sündinud 18. aprillil 1966 Tartus) on eesti immunoloog, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik.\n", "id": "ekk_Latn_202174"}
{"text": "Urmas Peterson\n\nUrmas Peterson (sündinud 17. jaanuaril 1956 Tartus) on eesti geograaf.\n\nTa lõpetas 1974. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geograafia osakonna, filosoofiadoktor (geograafia, 1993, TÜ), väitekiri \"Studies on reflectance factor dynamics of forest communities in Estonia\".\n\nTa oli aastatel 1979–1984 Tartu Riikliku Ülikooli füüsikalise geograafia kateedri aspirant ja nooremteadur, 1984–1986 Eesti Teaduste Akadeemia Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi (AAI) vaneminsener ja nooremteadur, aastast 1986 Tartu Observatooriumi teadur, ühtlasi aastast 1994 EPMÜ metsakorralduse instituudi (aastast 2005 EPMÜ metsandus- ja maaehituse instituut) dotsent ning 1994–2000 Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi dotsent. Ta on õpetanud loodusgeograafiat, kaugseiret, satelliidipiltide töötlemist ja geoinfosüsteeme, ökoloogiat.\n", "id": "ekk_Latn_202175"}
{"text": "Heinrich Petlem\n\nHeinrich Petlem (27. märts 1910 Simbirski kubermang, Venemaa – 14. september 1988 Tartu) oli eesti arstiteadlane ja kirurg.\n", "id": "ekk_Latn_202176"}
{"text": "Johann Christoph Petri\n\nJohann Christoph Petri (5. november 1762 Kleinmölsen Erfurdi lähedal – 24. veebruar 1851 Erfurt) oli Eesti saksa päritolu pedagoog ja ajaloolane-publitsist.\n", "id": "ekk_Latn_202177"}
{"text": "Tamila Petrovskaja\n\nTamila Petrovskaja (sündinud 18. septembril 1944 Nikolajevi oblastis Ukrainas) on Eesti keemik-tehnoloog.\n", "id": "ekk_Latn_202178"}
{"text": "Eino Pettai\n\nEino Pettai (25. oktoober 1936 Leevi vald, Võrumaa – 26. jaanuar 2014 Tartu) oli eesti loomakasvatusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202179"}
{"text": "Iris Pettai\n\nIris Pettai (sündinud 19. septembril 1947 Tähtvere vallas Tartumaal) on eesti majandusteadlane ja sotsioloog.\n", "id": "ekk_Latn_202180"}
{"text": "Vello Andres Pettai\n\nVello Andres Pettai (sündinud 23. oktoobril 1968 Mountainside'is New Jersey osariigis USA-s) on eesti politoloog.\n", "id": "ekk_Latn_202181"}
{"text": "Jevgeni Petuhhov (tehnikateadlane)\n\nJevgeni Petuhhov (17. veebruar 1921 Narva – 22. september 2003) oli Eesti tehnikateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202182"}
{"text": "Endel Pihelgas\n\nEndel Johannes Pihelgas (7. november 1927 Rae vald, Harjumaa – 22. jaanuar 1997 Tartu) oli eesti metsateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202183"}
{"text": "Vello Pihelgas\n\nVello Pihelgas (14. august 1935 Mõisaküla, Pärnumaa – 26. oktoober 2014 Tallinn) oli eesti biofüüsik ja kabetaja.\n", "id": "ekk_Latn_202184"}
{"text": "Eve Pihl\n\nEve Pihl (aastani 1987 Eve Kangur; sündinud 2. detsembril 1964 Tartus) on eesti arstiteadlane ja spordifüsioloog.\n", "id": "ekk_Latn_202185"}
{"text": "Hendrik Pihl\n\nHendrik Pihl (Hindrik; 16. märts 1915 Pankjavitsa vald, Petserimaa – 12. märts 1975 Tallinn) oli eesti arstiteadlane ja epidemioloog.\n", "id": "ekk_Latn_202186"}
{"text": "Arno-Toomas Pihlak\n\nArno-Toomas Pihlak (16. detsember 1926 – 20. märts 2013 Tallinn) oli eesti mäeinsener ja tehnikateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202187"}
{"text": "Artur Pihlak\n\nArtur-Aleksander Pihlak (eesnimede rööpkuju: Arthur-Aleksander; 1. aprill 1885 Viljandi – 22. november 1941 Sevurallagi vangilaager, Sverdlovski oblast) oli eesti tehnikateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202188"}
{"text": "Ilmar Pihlak\n\nIlmar Pihlak (15. veebruar 1936 Paide – 21. juuni 2022) oli eesti tehnikateadlane.\n\nIlmar Pihlak oli Oskar Pihlaku ja Irma Truupõllu poeg ning Ülo Pihlaku vend. Tema abikaasa oli teatrikunstnik Liina Pihlak.\n", "id": "ekk_Latn_202189"}
{"text": "Ülo Pihlak\n\nÜlo Pihlak (20. august 1940 Türi – 14. august 2013) oli eesti majandusgeograaf.\n\nTa lõpetas 1958 Tallinna 2. Keskkooli, 1963 Tartu Riikliku Ülikooli geograafiaosakonna. Töötas aastast 1963 Riiklikus Projekteerimise Instituudis (RPI) \"Eesti Projekt\", oli 1967–1972 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnas vanemõpetajaks, 1972–1978 Eesti NSV TA Majanduse Instituudi nooremteadur, 1978–1981 Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklikus Plaanikomitees perspektiivplaneerimise osakonnas peaspetsialistiks, 1981–1991 RPI \"Eesti Projekt\" teadussektori juhataja, aastast 1992 Tallinna Linnavalitsuse linnaarengu osakonna juhataja, 1997–2002 Statistikaameti rahvaloenduse teenistuse metodoloogia sektori peaspetsialistiks.\n\nÜlo Pihlak suri 14. augustil 2013 ja ta maeti 24. augustil 2013 Metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_202190"}
{"text": "Arnold Piho\n\nArnold Piho (29. jaanuar 1924 Koiola vald, Võrumaa – 8. detsember 1978 Kuusiku, Raplamaa) oli eesti põllumajandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202191"}
{"text": "Evi Pihu\n\nEvi Pihu (aastani 1961 Ellermaa, 1961–1999 Pihu, aastast 1999 Eller/Ellermaa; sündinud 9. märtsil 1935 Paasvere vallas Virumaal) on eesti bioloog.\n", "id": "ekk_Latn_202192"}
{"text": "Ants Tõnis Piip\n\nAnts Tõnis Piip (10. juuni 1921 Tartu – 24. november 1986 Waukegan, Illinois, USA) oli eesti päritolu Ameerika Ühendriikide okeanograaf.\n", "id": "ekk_Latn_202193"}
{"text": "Elviine Piiper\n\nElviine Piiper (Elvine) Mathilde, aastani 1915 Õunapuu; 3. veebruar 1887 Karkuse vald, Järvamaa – 8. jaanuar 1978 Tartu) oli Eesti zooloog.\n", "id": "ekk_Latn_202194"}
{"text": "Koidula Piir\n\nKoidula Piir (aastani 1937 Kellamov, 1937–57 Kasema, 26. august 1929 , Tartumaa – 5. november 2018 Värska, Setomaa) oli eesti keemik.\n", "id": "ekk_Latn_202195"}
{"text": "Robert Piir\n\nRobert Piir (sündinud 21. jaanuaril 1930 Strelka külas Luuga rajoonis Leningradi oblastis) on eesti puuviljandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202196"}
{"text": "Krista Piirimäe\n\nKrista Piirimäe (aastani 1968 Hiiemets, sündinud 5. aprillil 1946 Tallinnas) on Eesti kunstiajaloolane ja pedagoog.\n", "id": "ekk_Latn_202197"}
{"text": "Irja Piirma\n\nIrja Piirma (aastani 1943 Tiits; 4. veebruar 1920 Tallinn – 5. detsember 2009 Stow, Summiti maakond, Ohio, USA) oli eesti päritolu USA keemik.\n", "id": "ekk_Latn_202198"}
{"text": "Heino Piirsalu\n\nHeino Piirsalu (10. märts 1927 Jõgeva vald, Tartumaa – 25. veebruar 1992 Tartu) oli eesti loomakasvatusteadlane ja statistik.\n", "id": "ekk_Latn_202199"}
{"text": "Raimund Johannes Piirvee\n\nRaimund Johannes Piirvee (aastani 1940 Pilemann; 1. märts 1923 Tallinn – 3. oktoober 2011) oli eesti metsateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202200"}
{"text": "Marion Piisang\n\nMarion Piisang (18. mai 1953 Tallinn – 9. september 2016) oli eesti spordipedagoog ja kergejõustiklane.\n", "id": "ekk_Latn_202201"}
{"text": "Arno Pikamäe\n\nArno (Arnold) Pikamäe (29. august 1929 Holstre vald, Viljandimaa – 28. aprill 1992 Tallinn) oli eesti keeleteadlane-leksikograaf, soome-eesti ja eesti-soome sõnaraamatute autoreid.\n", "id": "ekk_Latn_202202"}
{"text": "Tiina Pikamäe\n\nTiina Pikamäe (aastani 1972 Olep, sündinud 5. juunil 1947 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane ja -kriitik.\n\nLõpetas 1965. aastal Tallinna 22. Keskkooli ja 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli.\n\nTöötas 1969–1993 Eesti Kunstimuuseumis, sh 1985–1993 skulptuuriosakonna juhatajana. Oli 1993–2000 Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor, seejärel Tallinna 21. kooli õpetaja.\n\nKäsitlenud peamiselt 1970. aastate põlvkonna Eesti skulptorite loomingut, uurinud August Ludwig Weizenbergi loometeed ja Eesti medalikunsti ajalugu, tegutsenud kunstikriitikuna, koostanud näitusi ja katalooge.\n", "id": "ekk_Latn_202203"}
{"text": "Anatol Pikas\n\nAnatol Pikas (29. november 1928 Viljandi – 1. november 2021) oli eestlasest kasvatusteadlane ja psühholoog.\n", "id": "ekk_Latn_202204"}
{"text": "Tiit Pikka\n\nTiit Pikka (17. september 1936 Tallinn – 30. september 1976 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja füüsik.\n\nTiit Pikka oli töölise poeg.\n\nTa lõpetas 1956 Tallinna Polütehnikumi, 1961 Tallinna Polütehnilise Instituudi elektriinsenerina, 1966 aspirantuuri NSVL TA Kristallograafia Instituudis Moskvas. Ta kaitses 1970 Vilniuse Ülikoolis füüsika-matemaatikakandidaadikraadi. Tema väitekirja pealkiri oli \"Фазовые переходы в полупроводниках типа АvВviСvii\" (\"Faasiüleminekud A5B6C7-tüüpi pooljuhtides\"). Ta oli 1961–63 ja 1966–69 TPI füüsika kateedri assistent, aastast 1969 vanemõpetaja.\n\nTiit Pikka uuris pooljuhtmaterjalide füüsikat. 1970. aastate keskel uuriti TPI-s tema algatusel fotolüüsi fotokujutiste saamiseks pooljuhtide pinnal infrapunakiirguses. Ta kasvatas ja uuris A5B6C7-tüüpi pooljuhtide-senjettelektrikute monokristalle, selgitas kristallide kasvu elektriväljaga mõjutamise võimalusi ning projekteeris ja ehitas pooljuhtmaterjalide omaduste määramiseks originaalseid mõõteseadmeid. Tal oli 10 teadustrükist.\n", "id": "ekk_Latn_202205"}
{"text": "Mihkel Pikner\n\nMihkel Pikner (3. september 1936 Koonga vald, Pärnumaa – 29. jaanuar 2003 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202206"}
{"text": "Valentin Pikner\n\nValentin Pikner (17. mai (vkj 5. mai) 1899 Tallinn – 28. detsember 1960 New York, USA) oli Eesti majandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202207"}
{"text": "Nikolai Piksanov\n\nNikolai Piksanov (11. aprill 1878 Novouzenski maakond, Samara kubermang – 10. veebruar 1969 Leningrad) oli Eesti vene kirjandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202208"}
{"text": "Aina Piksarv\n\nAina Piksarv (sündinud Johanna Kuuste (Gustel), 25. veebruar 1914 Uue-Vändra vald, Pärnumaa – 9. august 1995 Tallinn) oli eesti keemik.\n", "id": "ekk_Latn_202209"}
{"text": "Peep Pillak\n\nPeep Pillak (sündinud 8. veebruaril 1957 Ahjal Põlva rajoonis) on eesti ajaloolane, muinsuskaitsja, arhivaar ja literaat.\n", "id": "ekk_Latn_202210"}
{"text": "Aleksander Pille\n\nAleksander Pille (sündinud 14. augustil 1929 Vilo vallas Petserimaal) on eesti arstiteadlane ja kirurg.\n", "id": "ekk_Latn_202211"}
{"text": "Meinhard Pille\n\nMeinhard Pille (7. veebruar 1922 Vastse-Kuuste vald, Tartumaa – 20. märts 2009) oli eesti agrotehnikateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202212"}
{"text": "Eino Pillikse\n\nEino Pillikse (20. märts 1914 Jaroslavl – 25. november 2004 Tallinn) oli eesti elektriinsener, harrastusajaloolane ja kodu-uurija.\n", "id": "ekk_Latn_202213"}
{"text": "Ene Pilliroog\n\nEne Pilliroog (aastani 1971 Gustke, sündinud 20. novembril 1946 Mooritsa külas Jõgevamaal) on eesti muusikateadlane ja kirikutegelane.\n", "id": "ekk_Latn_202214"}
{"text": "Aadu Andres Pilt\n\nAadu Andres Pilt (11. detsember 1945 Örebro, Rootsi – 6. mai 2018 Burlington, Kanada) oli eesti päritolu Kanada füüsik, Eesti ohvitseri poeg.\n", "id": "ekk_Latn_202215"}
{"text": "Valter Pilv\n\nValter Pilv (aastani 1938 Valter Pois(s), 16. detsember 1923 Rõuge vald, Võrumaa – 27. august 2011) oli eesti majandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202216"}
{"text": "Uno Raimond Pilvre\n\nUno Raimond Pilvre, ka Pilvre Unn (16. august 1927 Tallinn – 1. juuni 1991 Tallinn) oli Eesti füüsik ja pedagoog.\n", "id": "ekk_Latn_202217"}
{"text": "Aleksander Pint\n\nAleksander Pint (20. aprill (vkj 3. mai) 1910 Rosentali küla, Tobolski kubermang – 13. oktoober 1984 Moskva) oli Eesti pedagoogikateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202218"}
{"text": "Rein Pirn\n\nRein Pirn (sündinud 13. juulil 1932 Tartus) on USA ja eesti tehnikateadlane, arhitekt ja arhitektuuriakustik.\n", "id": "ekk_Latn_202219"}
{"text": "Reet Pirrus\n\nReet Pirrus (aastani 1960 Reet Sõrmus; 17. märts 1935 Pärnu – 22. detsember 1997 Tallinn) oli eesti geoloog ja palünoloog.\n", "id": "ekk_Latn_202220"}
{"text": "Heiki Pisuke\n\nHeiki Pisuke (sündinud 14. juulil 1955 Tartus) on eesti õigusteadlane ja endine Euroopa Liidu institutsioonide ametnik.\n", "id": "ekk_Latn_202221"}
{"text": "Paul Plakk\n\nPaul Plakk (15. juuli 1909 Vana-Koiola vald, Võrumaa – 5. veebruar 2001 Tallinn) oli eesti elektrotehnikateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202222"}
{"text": "Ülle Planken\n\nÜlle Planken (aastani 1970 Ülle Känd, sündinud 17. veebruaril 1948 Tallinnas) on eesti arstiteadlane ja kardioloog.\n", "id": "ekk_Latn_202223"}
{"text": "Haquinus Platinus\n\nHaquinus Platinus (1611 Öjaby (praegu Växjö), Småland, Rootsi – 1684 Urshult) oli Rootsi filosoof ja vaimulik.\n", "id": "ekk_Latn_202224"}
{"text": "Linda Marie Ploompuu\n\nLinda Marie Ploompuu (24. aprill 1903 Ljuban, Novgorodi kubermang – 2. märts 1987 Tallinn) oli eesti raamatukoguteadlane ja bibliograaf.\n", "id": "ekk_Latn_202225"}
{"text": "Ellen Plotnik\n\nEllen Plotnik (12. september 1926 Püssi vald, Virumaa – 30. september 2004 Tallinn) oli eesti ajaloolane.\n", "id": "ekk_Latn_202226"}
{"text": "Linda Pobul\n\nLinda Pobul (aastani 1947 Linda Eomois, 21. juuli 1920 Kõrgepalu, Võrumaa – 23. jaanuar 2012) oli eesti keemik.\n", "id": "ekk_Latn_202227"}
{"text": "Aleksandr Podkopajev\n\nAleksandoktor Podkopajev (28. august 1865 Permi kubermang – surmaaeg ja koht teadmata) oli Eesti loomaarstiteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202228"}
{"text": "Jelena Pogosjan\n\nJelena Pogosjan (aastani 1985 Jelena Lapikova, sündinud 6. veebruaril 1963 Tallinnas) on Eesti kirjandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202229"}
{"text": "Nikolai Pogrebov\n\nNikolai Pogrebov (17. november (5. november vkj) 1860 Peterburi – 10. jaanuar 1942 Leningrad) oli Eesti vene geoloog.\n", "id": "ekk_Latn_202230"}
{"text": "Väino Poikalainen\n\nVäino Poikalainen (sündinud 6. aprillil 1947 Illuka vallas Virumaal) on Eesti piimandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202231"}
{"text": "Vladimir Poljanski\n\nVladimir Poljanski (sündinud 27. juulil 1940 Oritsi külas Kirovi oblastis) on Eesti arstiteadlane ja traumatoloog-ortopeed.\n", "id": "ekk_Latn_202232"}
{"text": "Hugo Gustav Polna\n\nHugo Gustav Polna (21. märts 1909 Mõniste vald, Võrumaa – 18. veebruar 1987 Tartu) oli Eesti põllumajandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202233"}
{"text": "Vladimir Polonski\n\nVladimir Polonski (ka Wladimir; 16. veebruar 1912 Vladivostok – 30. juuni 1992 Tallinn) oli Eesti ehitusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202234"}
{"text": "Galina Ponomarjova\n\nGalina Ponomarjova (sündinud 8. märtsil 1954 Derevjanka raudteejaamas Prionežski rajoonis Karjala-Soome ANSVis) on Eesti kirjandus- ja kultuuriteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202235"}
{"text": "Mart Pool\n\nMart Pool (9. september 1908, Vana-Vändra vald, Pärnumaa – 18. detsember 1995 Portland) oli eesti põllumajandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202236"}
{"text": "Ljudmilla Priimägi\n\nLjudmilla Priimägi (aastani 1958 Haenko; sündinud 9. juulil 1937 Tšapajevskis Saraatovi oblastis Venemaal) on Eesti arstiteadlane ja viroloog.\n", "id": "ekk_Latn_202237"}
{"text": "Pille Pruulmann-Vengerfeldt\n\nPille Pruulmann-Vengerfeldt (aastani 2004 Pille Vengerfeldt; sündinud 26. novembril 1978 Jõgeval) on eesti sotsiaalteadlane ja meediauurija.\n", "id": "ekk_Latn_202238"}
{"text": "Heivi Pullerits\n\nHeivi Pullerits (aastani 1963 Heivi Ilsjan; 25. august 1938 Tartu – 10. detsember 2013) oli eesti kultuuriloolane ja museoloog.\n\nTa lõpetas 1956. aastal Tartu 2. Keskkooli, 1961. aastal Tartu Riikliku Ülikooli vene keele ja kirjanduse osakonna, 1968 kaugõppeaspirantuuri Tartu Ülikoolis, filoloogiakandidaat (1975, TRÜ), väitekiri \"Vene dramaturgia Eestis (kuni 1940)\".\n\nTa oli 1961–1966 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur, 1966–1979 Tartu Linnamuuseumi filiaali (Oskar Lutsu Majamuuseumi) juhataja, 1979–2002 Tartu Linnamuuseumi direktor, 2002–2012 juhtivteadur.\n\n1989. aastal anti kahe ja poole sajandi vanune puust elamu Jaani 16 Tartu linnamuuseumi käsutusse. Heivi Pulleritsu eestvõttel avati seal 7. juulil 1993 linnamuuseumi filiaalina 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum. Direktori aktiivsel eestvedamisel rajas linnamuuseum oma uue ekspositsiooni muuseumi Narva mnt 23 hoones. Ekspositsiooni elavdamiseks ja tartlaste huvi tõstmiseks linna ajaloo vastu korraldas Heivi Pullerits muuseumis näitemänge.\n", "id": "ekk_Latn_202239"}
{"text": "Andres Põllusaar\n\nAndres Põllusaar (aastani 1936 Andreas, 23. veebruar 1909 Tartu – 9. veebruar 2012 Long Beach, California, USA) oli eesti maastikuarhitekt, aiandusagronoom ja pedagoog.\n", "id": "ekk_Latn_202240"}
{"text": "Enn-Tiit Päärt\n\nEnn-Tiit Päärt (1. aprill 1930 Tallinn – 20. september 2012 Göteborg) oli eesti tehnikateadlane ja keemik.\n", "id": "ekk_Latn_202241"}
{"text": "Tiina Randma-Liiv\n\nTiina Randma-Liiv (aastani 2002 Randma; sündinud 8. augustil 1968 Tallinnas) on eesti sotsiaalteadlane ja juhtimisspetsialist, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2018).\n", "id": "ekk_Latn_202242"}
{"text": "Begoonia\n\nBegoonia (Begonia) on begoonialiste sugukonda kuuluv mitmeaastaste õistaimede perekond.\n\nPerekonda kuulub umbes 1500 liiki püstiseid, ronivaid või rippuvaid rohttaimi või poolpõõsaid.\n\nBegooniad kasvavad Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Aafrikas ja Lõuna-Aasias. Mõned liigid kasvavad kõrgmägedes kuni 4000 m kõrgusel.\n\nOsa begooniaid on mugultaimed. Taimed on ühekojalised. Lehed on suured, sageli ebasümmeetrilised. Paljude liikide puhul on vili kupar, kuid esineb ka marju.\n\nBegooniaid on levinud ilutaimed.\n", "id": "ekk_Latn_202243"}
{"text": "Harjo Sandur\n\nHarjo Sandur (1937. aastani Harry Evald Konrad Stegmann; 7. oktoober 1910 Kapu vald, Järvamaa – 29. november 1949, teel Austraaliasse) oli eesti metsateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202244"}
{"text": "Gustav Moritz Santo\n\nGustav Moritz Santo (2. juuni 1802 Schlichtingsheim – 13. juuli 1856 Tartu) oli Eesti saksastunud itaalia perekonnast pärit baltisaksa ajaloolane, keeleteadlane ja kirjandusloolane.\n", "id": "ekk_Latn_202245"}
{"text": "Manni tüvijalg\n\nManni tüvijalg ehk Manni tsüaatea (Cyathea manniana) on tüvijalaliste sugukonda tüvijala perekonda kuuluv puu.\n\nManni tüvijalg on sõnajalgpuu, mis kasvab mägedes 920–2000 meetri kõrgusel varjulistes metsades jõgede kallastel.\n\nTaime kirjeldas esimesena saksa botaanik Gustav Mann.\n\nPuu kasvab umbes seitsme meetri kõrguseks. Taime tüvi on kaetud püstiste teravate ogadega.\n", "id": "ekk_Latn_202246"}
{"text": "Kategooria:Eesti lastefilmid\n\nA\n\nArabella, mereröövli tütar (film)\n\nE\n\nEia jõulud Tondikakul\n\nI\n\nJ\n\nJõulud džunglis\n\nKallis härra Q (film) Karoliine hõbelõng Keskpäev (film)\n\nL\n\nLaanetaguse suvi Lammas all paremas nurgas\n\nN\n\nR\n\nRuudi Röövlirahnu Martin\n\nS\n\nSupilinna Salaselts\n\nT\n\nTule tagasi, Lumumba\n\nV\n\nVeepomm paksule kõutsile Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus\n", "id": "ekk_Latn_202247"}
{"text": "Päevaraamat\n\nPäevaraamat (inglise keeles daybook, saksa keeles das Grundbuch; ka põhiraamat, žurnaal) on raamatupidamises kronoloogiline raamatupidamisregister. Päevaraamatusse kantakse kõik päeva jooksul toimunud majandustehingud- nii sissetulekud, väljaminekud, kui muud tehingud, ükshaaval ja kronoloogilises järjekorras.\n\nMajandustehingute kohta koostatakse algdokumendil või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendil päevaraamatukirjend.\n\nPäevaraamatu asemel võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit. Kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on lubatud ühendada üheks registriks- pearaamat-päevaraamatusse, sest päevaraamatu kirjendid kantakse hiljem kõik pearaamatusse.\n", "id": "ekk_Latn_202248"}
{"text": "Päevaraamatukirjend\n\nMajandustehingu kuupäev; Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; Majandustehingu lühikirjeldus; Algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.\n", "id": "ekk_Latn_202249"}
{"text": "Görlitzi kreis\n\nGörlitzi kreis on kreis Saksamaal Saksimaa liidumaal.\n\nKreisi pealinn on Görlitz. Kreis moodustati 2008. aasta augustis Löbau-Zittau kreisi, Alam-Sileesia Oberlausitzi kreisi ja Görlitzi linna liitmisel.\n", "id": "ekk_Latn_202250"}
{"text": "Servius Tullius\n\nServius Tullius oli poollegendaarne kuues Rooma kuningas, kes valitses aastatel 578–535 eKr. Vanimate allikate kohaselt orja päritoluga kuningas oli Rooma viienda kuninga Tarquinius Priscuse, kes pani aluse etruskide ülemvõimule Roomas, hoolealune. Servius Tullius alustas vanima Rooma linnamüüri ehitamist ning jaotas rahvastiku territoriaalsetesse triibustesse ja viieks varanduslikuks klassiks, rajades nii Roomas klassiühiskonna.\n", "id": "ekk_Latn_202251"}
{"text": "Majandustehing\n\nMajandustehing on vastavalt raamatupidamisseadusele (2005) raamatupidamiskohustuslase majandusüksuse tehtud mistahes toiming (sissetulek, väljaminek jm), kolmandate isikute vaheline tehing ja raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, millel on majanduslik tagajärg muutuste näol tema varade, kohustuste või omakapitali koosseisus.\n\nMajandustehingu aluseks on majandustehingut tõendav algdokument. Kõik majandustehingud tuleb, nii kassapõhise kui ka tekkepõhise raamatupidamisarvestuse korral, dokumenteerida, kanda ükshaaval ja kronoloogilises järjekorras päevaraamatusse ja hiljem pearaamatusse.\n", "id": "ekk_Latn_202252"}
{"text": "Haabersti linnaosavalitsus\n\nHaabersti linnaosavalitsus (ametlikult Haabersti Linnaosa Valitsus) on Tallinna Haabersti linnaosa juhtimiseks moodustatud haldusorgan.\n\nSee asub aadressil Ehitajate tee 109 a.\n\nLinnaosa vanem on Oleg Siljanov.\n", "id": "ekk_Latn_202253"}
{"text": "Timothy Olyphant\n\nTimothy David Olyphant (sündinud 20. mail 1968) on Ameerika näitleja.\n\n1995. aastal teatrilaval ja järgmisel aastal kinoekraanil debüteerinud Olyphant on osalenud paljudes linateostes. Filmis \"Kadunud 60 sekundiga\" (2000) oli tal kõrvalosa, filmisarja \"Visa hing\" 4. jaos oli ta üks peaosatäitjaist (küberterrorist Thomas Gabriel, endine USA Kaitseministeeriumi analüütik) Bruce Willise kõrval; telesarjas \"Seadusesilm\" mängib ta peaosalist Raylan Givensit.\n\nŠoti juurtega Olyphant sündis Honolulul ema Katherine'i ja veinivabrikus töötanud kolledži õppejõust isa John Vernon Bevani pojana. Hiljem kolis Olyphanti pere Californiasse, San Franciscost kagus asuvasse Modesto linna, kus möödus Timothy noorusaeg. Kuueaastaselt alustas ta ujumistreeninguid ja jätkas neid keskkooli ajal.\n\n183 cm pikkune Olyphant tegi ujumises märkimisväärseid edusamme ja tõusis oma tulemustega peagi USA edetabelitesse. 1986. aastal oli ta USA meistrivõistluste finalist 200 meetri individuaaldistantsil. Samal aastal lõpetas ta Modesto keskkooli. Olyphant jätkas ujumistreeninguid õpingute ajal Lõuna-California ülikoolis, mille ta lõpetas kujutava kunsti erialal. Magistrikraadi poole pürgimise asemel suundus ta New Yorki, kus osales kaks aastat näitlejakursustel.\n\nTimothy Olyphant elab Westwoodis Los Angeleses koos oma kolledžiaegsest kallimast abikaasa Alexis Kniefi ja kolme lapsega. Paar abiellus 1991. aasta juulis.\n", "id": "ekk_Latn_202254"}
{"text": "Marianne Kneuer\n\nMarianne Kneuer (sündinud 1964 Bonnis) on saksa politoloog ning Saksa Politoloogide Ühingu esimees.\n", "id": "ekk_Latn_202255"}
{"text": "Mustamäe valss\n\n\"Mustamäe valss\" on eesti laul, mille meloodia autor on Avo Tamme ja sõnade autor Heldur Karmo.\n\n1971. aastal valminud heliteose laulsid tuntuks Paul Allik, kes samal aastal saavutas \"Mustamäe valsiga\" lauluvõistlusel \"Tippmeloodia\" teise koha, ja Voldemar Kuslap.\n", "id": "ekk_Latn_202256"}
{"text": "Vitali Bianki\n\nVitali Bianki (vene keeles Виталий Валентинович Бианки; 30. jaanuar/11. veebruar 1894 Peterburi – 10. juuni 1959 Leningrad) oli vene laste- ja noorsookirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_202257"}
{"text": "Tallinna Kesklinna Valitsus\n\nTallinna Kesklinna Valitsus on Tallinna Kesklinna linnaosa juhtimiseks moodustatud ametiasutus.\n\nLinnaosavalitsus asub vanalinnas aadressil Nunne 18.\n", "id": "ekk_Latn_202258"}
{"text": "Kristiine Linnaosa Valitsus\n\nKristiine Linnaosa Valitsus on Tallinna Kristiine linnaosa juhtimiseks moodustatud Tallinna ametiasutus.\n\nSee asub aadressil Metalli 5, Tallinn.\n\nKristiine Linnaosa Valitsus on Tallinna linna ametiasutus, mille eesmärk on tagada Kristiine linnaosas linnaelanike ja ettevõtjate teenindamine, avalike teenuste kättesaadavus ning linnaosa, selle tõmbekeskuste ja asumite arendamine ning infrastruktuuri funktsioneerimine, lähtudes linnaosa elanike vajadustest ja huvidest ning arvestades linnaosa eripära ja linna kui terviku huvisid.\n\nLinnaosa vanem on alates 28. novembrist 2017 Jaanus Riibe.\n", "id": "ekk_Latn_202259"}
{"text": "Lasnamäe linnaosavalitsus\n\nLasnamäe linnaosavalitsus (ametlikult Lasnamäe Linnaosa Valitsus) on Tallinna Lasnamäe linnaosa juhtimiseks moodustatud ametiasutus, mis asub aadressil Pallasti tänav 54.\n", "id": "ekk_Latn_202260"}
{"text": "Mustamäe linnaosavalitsus\n\nMustamäe linnaosavalitsus (ametlikult Mustamäe Linnaosa Valitsus) on Tallinna Mustamäe linnaosa juhtimiseks moodustatud ametiasutus.\n\nSee asub aadressil E. Vilde tee 118, Tallinn 12614.\n\nLinnaosa vanem on Aivar Riisalu\n", "id": "ekk_Latn_202261"}
{"text": "Ariana Grande\n\nAriana Grande-Butera (sündinud 26. juunil 1993) on Ameerika Ühendriikide laulja, näitleja ja laulukirjutaja.\n\nItaalia juurtega Grande sündis ja kasvas USA Florida osariigis Boca Ratonis. Ta alustas näitlejakarjääri 2008. aastal muusikalis \"13\" ning pärast seda mängis aastatel 2010–2013 Nickelodeoni telesarjas \"Victorious\" Cat Valentine'i. Seejärel mängis ta aastatel 2013–2014 peaosa Nickelodeoni telesarjas \"Sam & Cat\". Ariana on mänginud ka paljudes teatrilavastustes ja filmides ning dubleerinud animafilme.\n\nKriitikud on võrrelnud Grande suurt hääleulatust popstaari Mariah Carey omaga. Grande on saanud muuhulgas kolm American Music Awardsi auhinda, kolm MTV Europe Music Awardsi auhinda, kaks MTV Video Music Awardsi auhinda ja neli Grammy nominatsiooni. RIAA on sertifitseerinud viis Grande albumit plaatinaplaadi või sellest kõrgema staatusega.\n\nGrande on toetanud paljusid heategevusorganisatsioone ning tal on sotsiaalmeedias hulgaliselt jälgijaid. Aastal 2016 nimetas ajakiri Time Grande üheks kõige mõjuvõimsamaks inimeseks maailmas. 2018. aastal nimetas Billboard Ariana aasta naiseks.\n\nTema Suurbritannias Manchesteris toimunud kontserdi ajal 22. mail 2017 kell 22.33 (kohaliku aja järgi) toimus pommiplahvatus. Pärast juhtunut korraldas ta kontserdi \"One Love Manchester\" kõigi sel õhtul hukkunute mälestamiseks. Seejärel määrati ta Manchesteri aukodanikuks.\n", "id": "ekk_Latn_202262"}
{"text": "Nõmme linnaosavalitsus\n\nNõmme Linnaosa Valitsus on Tallinna üks kaheksast linnaosast. Nõmme linnaosa on Tallinna maa-alal ja koosseisus Tallinna Linnavolikogu moodustatud ja tema kehtestatud linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus.\n\nsotsiaalhoolekanne, erivajadustega isikute ja laste kaitse; noorsoo- ja erinoorsootöö; elamumajandus; kommunaalmajandus, heakord ja haljastus; jäätmekäitlus; ruumiline planeerimine; kultuuritöö ja haridus; sport ja vaba aja veetmine; linnaosas ettevõtluseks tingimuste loomine, turu- ja tänavakaubanduse korraldamine; reklaam ja linnaosa valitsuse valitsemisel olevate ehitiste pinna reklaami- ja kaubandustegevuseks kasutusse andmine; rahvastikuregistri andmete töötlemine; osalemine Tallinna kriisireguleerimisplaani koostamisel ja kriisireguleerimisplaanis ametiasutuse vastutusalas olevate ülesannete täitmine; linnaosa valitsuse hallatavate asutuste töö koordineerimine; tervisedendus; halduslepingu alusel avaliku töö korraldamine.\n", "id": "ekk_Latn_202263"}
{"text": "Pirita linnaosavalitsus\n\nPirita linnaosavalitsus (ametlikult eesti keeles Pirita Linnaosa Valitsus, inglise keeles Tallinn Pirita District Administration, vene keeles Управа района Пирита) on Tallinna Pirita linnaosa juhtimiseks moodustatud ametiasutus.\n\n2022. aastast on Pirita linnaosa vanem Kaido Saarniit\n\nPirita linnaosavalitsus asub aadressil Kloostri tee 6. Varem asus see Merivälja tee 24.\n", "id": "ekk_Latn_202264"}
{"text": "Põhja-Tallinna linnaosavalitsus\n\nPõhja-Tallinna linnaosavalitsus (ametlikult Põhja-Tallinna Valitsus) on Tallinna linna Põhja-Tallinna linnaosa juhtimiseks moodustatud ametiasutus.\n\nSee asub aadressil Kari tn 13, Tallinn.\n\nLinnaosa vanem on Manuela Pihlap.\n\nLinnaosavalitsus annab välja kord kuus ajalehte Põhja-Tallinna Sõnumid.\n", "id": "ekk_Latn_202265"}
{"text": "Abruka mõis\n\nAbruka mõis oli riigimõis Anseküla kihelkonnas Abruka saarel.\n\nAbruka mõisas oli viinaköök ja meierei, kus tehti juustu, ning juustukelder viimase ladustamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_202266"}
{"text": "Charles Brenton Huggins\n\nCharles Brenton Huggins (22. september 1901 Halifax, Nova Scotia – 12. jaanuar 1997 Chicago) oli Kanadas sündinud Ameerika Ühendriikide arstiteadlane, füsioloog ja onkoloog, Nobeli auhinna laureaat.\n\nAastal 1966 pälvis ta avastuste eest eesnäärmevähi hormoonravis Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Ta jagas auhinda Peyton Rousiga.\n\nHuggins lõpetas 1920. aastal Acadia Ülikooli ja 1924. aastal sai Harvardi Ülikoolist doktorikraadi arstiteaduses. Ta oli aastast 1936 Chicago Ülikooli professor, 1951–1969 Ben May vähiuurimislabori direktor. Ta keskendus piimanäärmevähi ja eesnäärmevähi hormoonravivõimaluste uurimisele. Huggins oli hormoonravi algatajaid ja keemilise vähiravi edendajaid.\n", "id": "ekk_Latn_202267"}
{"text": "Sextus Pompeius\n\nSextus Pompeius Magnus Pius (umbes 67 eKr – 35 eKr) oli Vana-Rooma sõjaväelane, triumvir Pompeiuse noorim poeg. Pärast Julius Caesari surma vallutas Sextus Pompeius Sitsiilia, Korsika ja Sardiinia. Esialgu suutis ta saari kaitsta mitme rünnaku eest, teenides välja hüüdnime \"Neptunuse poeg\", kuid kaotas need alad siiski 36 eKr, võitluses Gaius Julius Caesar Octavianuse ja Marcus Lepiduse vägede vastu. Ta põgenes Kreekasse, kus ta hukati 35 eKr Marcus Antoniuse vägede poolt.\n\nSextus Pompeius on oluline tegelane William Shakespeare'i näidendis \"Antonius ja Kleopatra\".\n", "id": "ekk_Latn_202268"}
{"text": "Avo Keerend\n\nAvo Keerend (kuni 22. märts 1937 Harald Duberg või Tuberg; 18. detsember 1920 Tallinn – 5. juuni 2012) oli eesti graafik.\n\nTa õppis alates 1936. aastast Riigi Kunsttööstuskoolis (hilisema nimega Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis) graafikat, kuni 1943. aastani ka samas koolis (tollase nimega Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis) maalikunsti Eerik Haameri käe all.\n\nÕppis 1943. aastal Berliinis sõjakirjasaatjate joonistusstuudios. Tegi rindekunstnikuna läbi Teise maailmasõja ja Tšehhi põrgu, viibis sõjavangina 1945–1946 Tšehhoslovakkias.\n\nJätkas kunstiõpinguid vanas koolis (tollase nimega Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis) aastatel 1946–1947, lõpetas 1949. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala.\n\nAlates 1951. aastast tegutses ta vabakunstnikuna.\n\nTa viljeles muu hulgas linoollõiget.\n", "id": "ekk_Latn_202269"}
{"text": "Livia Drusilla\n\nLivia Drusilla (pärast formaalset adopteerimist 14. aastal ka Julia Augusta; 30. jaanuar 58 eKr – 28. september 29 pKr) oli Vana-Rooma keisri Augustuse kolmas abikaasa ja tema nõuandja ning keiser Tiberiuse ema.\n", "id": "ekk_Latn_202270"}
{"text": "Nero Claudius Drusus\n\nNero Claudius Drusus Germanicus (ka Drusus Vanem; 38 eKr – 9 eKr) oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht.\n\nTa oli Livia Drusilla poeg ja keiser Augustuse kasupoeg. Keiser Tiberius oli tema vend.\n\nDrusus Vanema poeg oli keiser Claudius.\n\nDrusus Vanem alustas vallutusretki mööda Reini jõge germaanlaste asualadele. Ta oli esimene Rooma väejuht, kes jõudis Weseri ja Elbe jõeni.\n", "id": "ekk_Latn_202271"}
{"text": "Antipatros\n\nAntipatros (kreeka keeles Ἀντίπατρος; 397 eKr – 319 eKr) oli Vana-Makedoonia väejuht ning Philippos II ja Aleksander Suure toetaja.\n\n320. aastal eKr sai ta regendina Aleksandri impeeriumi valitsejaks.\n\nTa sai mitme naisega kümme last.\n", "id": "ekk_Latn_202272"}
{"text": "Urie Bronfenbrenner\n\nUrie Bronfenbrenner (29. aprill 1917 Moskva – 25. september 2005 Ithaca) oli Venemaa päritolu USA psühholoog. Ta on tuntud eeskätt oma töödega arengupsühholoogia alal ja ökoloogiliste süsteemide teooria loojana. Ta oli ka Ameerika Ühendriikides majanduslikus raskuses olevatele eelkooliealistele lastele loodud programmi \"Head Start\" kaasasutaja.\n", "id": "ekk_Latn_202273"}
{"text": "Prodikos\n\nProdikos (kreeka keeles Πρόδικος; u 465 eKr – u 395 eKr) oli vanakreeka filosoof, üks sofistidest. Ta tegeles ka keeleteaduse, eetika ja religiooniga.\n\nTa tuli Ateenasse Keose saarelt.\n\nPlaton austas teda kõrgemalt kui teisi sofiste.\n", "id": "ekk_Latn_202274"}
{"text": "Arthur Henderson\n\nArthur Henderson (13. september 1863 Glasgow – 20. oktoober 1935 London) oli Suurbritannia poliitik.\n\nTa oli kolmel korral Leiboristliku Partei juht (1908–1910, 1914–1917 ja 1931–1932), Suurbritannia siseminister (1924) ja välisminister (1929–1931).\n\n1934. aastal sai ta Nobeli rahuauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_202275"}
{"text": "Francis Peyton Rous\n\nFrancis Peyton Rous (5. oktoober 1879 Baltimore – 16. veebruar 1970 New York) oli Ameerika Ühendriikide arstiteadlane, patoloog ja viroloog, Nobeli auhinna laureaat.\n\nAastal 1966 pälvis ta koos Charles Brenton Hugginsiga kasvajaid põhjustavate viiruste avastamise eest Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.\n\nRous lõpetas 1900. aastal Johns Hopkinsi Ülikooli ning asus seejärel õppima Johns Hopkinsi Meditsiinikooli. Teisel õppeaastal nakatus ta autopsiat läbi viies nahavigastuse kaudu tuberkuloosi. Ta pidi õpingud katkestama ning suundus Texase osariiki. Aasta pärast naasis ta siiski kooli, mille lõpetas 1905. aastal, jäädes kooli haigla juurde interniks.\n\nVeendunud, et ta ei sobi praktiseerivaks arstiks, pöördus ta arstiteaduse poole. Temast sai madalapalgaline patoloogiaõppejõud Michigani Ülikoolis. Kuna ülikool oli finantsraskustes, pidi Rous tegema peamiselt tehnikutööd. Professor Alfred Warthini toetusel viibis Rous 1907. aasta suvel praktikal Dresdeni haiglas Saksamaal.\n\nPärast Saksamaalt naasmist sai Rous tänu Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituudi toetusele pühenduda rohkem teadusuuringutele. Lümfotsüütide uurimisele keskendunud töö tulemused avaldati 1909 ajakirjas Journal of Experimental Medicine, mille toimetaja Simon Flexner oli Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituudi direktor. Mõne kuu pärast pakkus Flexner Rousile vähiuuringute labori juhi kohta.\n", "id": "ekk_Latn_202276"}
{"text": "Thomas Glavinic\n\nThomas Glavinic (sündinud 2. aprillil 1972 Grazis) on Austria kirjanik.\n\nGlavinic õppis malet mängima viieaastaselt ja 1987. aastal oli oma vanuseklassis Austria reitingus 2. kohal. Ta töötas enne kirjanikuks hakkamist reklaamikirjutaja ja taksojuhina.\n", "id": "ekk_Latn_202277"}
{"text": "Madeleine Thien\n\nMadeleine Thien (sündinud 1974 Vancouveris) on malaisia-hiina päritolu Kanada kirjanik.\n\nTa õppis Simon Fraseri ülikoolis ja Briti Columbia ülikoolis, mis mõlemad asuvad Vancouveris.\n\nTema esimene teos \"Simple Recipes\" (\"Lihtsad retseptid\") ilmus 2001 ja osutus kriitikute seas väga menukaks. Ta pälvis kohe Vancouveri linna raamatuauhinna, aasta parimale Briti Columbia elaniku kirjutatud ilukirjandusteosele mõeldud Ethel Wilsoni ilukirjandusauhinna ning Kanada Kirjanike Assotsiatsioon andis talle Air Canada auhinna, mis on mõeldud kõige paljutõotavamale alla 30-aastasele kirjanikule.\n\nTema järgmine teos \"The Chinese Violin\" (\"Hiina viiul\") ilmus 2002.\n\nThieni kolmas teos, romaan \"Certainty\" (\"Kindlus\") ilmus 2006. See on tõlgitud 16 keelde. See teos pälvis amazon.ca väljaantava aasta parima Kanada romaani auhinna ja iga-aastase Ovidiuse auhinna ilukirjanduse kategoorias.\n\nTa on elanud Québecis ja Hollandis, aga viimasel ajal elab Montréalis.\n\nEesti keelde on tõlgitud tema 2011. aastal ilmunud punaste khmeeride Kambodžast kõnelev romaan \"Dogs at the Perimeter\", eesti k \"Armastatud ja kardetud\" (tõlkinud Kätlin Kaldmaa, Pegasus, 2012).\n", "id": "ekk_Latn_202278"}
{"text": "Riikka Pulkkinen\n\nRiikka Pulkkinen (sündinud 8. juulil 1980 Tamperes) on soome kirjanik.\n\nPegasuse kirjastuses on temalt eesti keeles ilmunud \"Piir\" (tõlkija Monika Pais; 2009) ja \"Tõde\" (Jan Kaus; 2011).\n", "id": "ekk_Latn_202279"}
{"text": "Õpitud abitus\n\nÕpitud abitus (inglise keeles learned helplessness) on seisund, milles loom või inimene, kes on pandud ebameeldivasse keskkonda, mida ta oma käitumisega ei saa mõjutada, ei muuda oma käitumist ka siis, kui keskkonnatingimused on muutunud selliseks, kus tal oleks võimalik ebameeldivust vältida. Sealjuures on õpitud abituse kujunemisel olulisem keskkonnatingimuste kontroll, mitte ebameeldivuse määr. Õpitud abituse teooria kohaselt võib kliiniline depressioon tuleneda tajutud kontrolli puudumisest keskkonna üle.\n\nÕpitud abituse vastand on tegevusvõimekus ehk agentsus.\n", "id": "ekk_Latn_202280"}
{"text": "Perejil\n\nPerejil (hispaania keeles Isla de Perejil 'petersellisaar', berberi keeltes Tura 'tühi') on väike asustamata kaljune saar Gibraltari väinas Maroko ranniku lähedal.\n\nPerejil asub Maroko rannikust 250 meetri, Hispaania valduses olevast Ceuta linnast 8 km ja Hispaania mandriosast 13,5 km kaugusel.\n\nSaare mõõtmed on 480×480 m ja pindala 15 ha. Suurim kõrgus on 74 meetrit merepinnast.\n", "id": "ekk_Latn_202281"}
{"text": "Grameen Bank\n\nGrameen Bank (bengali keeles গ্রামীণ বাংক) on 1983. aastal Bangladeshis loodud ettevõte, mis annab vaesunutele tagatiseta väikelaenu.\n\nEttevõte on 2006. aastal saanud seni ainsa äriettevõttena Nobeli rahuauhinna. Auhinda jagas pangaga panga asutaja Muhammad Yunus.\n", "id": "ekk_Latn_202282"}
{"text": "Elaine Feinstein\n\nElaine Feinstein (24. oktoober 1930 Lancashire – 23. september 2019) oli juudi päritolu Briti luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija.\n", "id": "ekk_Latn_202283"}
{"text": "Troitsk (Moskva)\n\nTroitsk on asula Venemaal Moskva haldusalas, Troitski ringkonna keskus. 2012. aastani kuulus Moskva oblastisse. Asub 37 km Moskva kesklinnast edelas.\n\nLinn liideti 1. juulist 2012 halduslikult Moskvaga.\n", "id": "ekk_Latn_202284"}
{"text": "Juliusz Słowacki\n\nJuliusz Słowacki (4. september 1809 Krzemieniec, Poola kuningriik, Vene keisririik – 3. aprill 1849 Pariis) oli poola romantiline luuletaja ja näitekirjanik.\n\nSłowacki sündis Volõõnias, mis tollal kuulus Vene keisririiki ja tänapäeval Ukrainasse. Tema isa Euzebiusz Słowacki oli aadlik, aga töötas kohalikus lütseumis kirjandusajaloo, retoorika, poeesia ja poola keele professorina. 1811 võttis ta vastu retoorika ja poeesia kateedri juhataja koha Vilniuse ülikoolis, aga suri juba 1814. Poisi kasvatas üles ema Salomea Słowacka, kes oli samuti aadlik, aga tema päritolu on teadmata, teda on peetud nii juudiks kui ka armeenlaseks. 1818. aastal abiellus ema meditsiiniprofessor August Bécuga ja pidas kodus kirjanduslikku salongi.\n\nSłowacki oli viljakas kirjanik. Kuigi ta suri 39-aastaselt, anti tema kogutud teosed välja 17 köites. Tema teoste hulka kuuluvad 25 näidendit ja 253 luuleteost. Ta kirjutas paljudes žanrides: näidendeid, lüürilisi poeeme, kirjanduskriitikat, kirju ja mälestusi, kahe romaani katkendid ja poliitilise pamfleti. Teda peetakse tänapäeva poola näitekirjanduse isaks. Ta oli ka tõlkija. Tema kirju emale loetakse kõige kaunimate kirjade hulka kogu poola kirjanduses. Kuigi ta kirjutas põhiliselt poola keeles, leidub üksikuid teoseid ka prantsuse keeles.\n\nPaljud tema teosed avaldati postuumselt ja sageli meelevaldsete pealkirjade all, sest Słowackil ei olnud tavaks oma teoseid pealkirjastada.\n\nSłowacki teosed on romantilised. Need kasutavad fantastilisi elemente, müstikat ja sümbolismi ning käsitlevad Poola ajalugu, poolalikkuse olemust ja suhteid ülejäänud maailmaga. Słowacki kasutas rikast ja leidlikku sõnavara, sealhulgas palju uudissõnu. Lisaks uutele sõnadele andis ta olemasolevatele sõnadele uusi tähendusi. Paljud tema tegelased kannavad nimesid, mille ta ise leiutas, näiteks Kordian.\n\nTema tuntumad teosed on näidendid \"Balladyna\" ja \"Kordian\". Eesti keeles ilmus 1959. aastal Ain Kaalepi ja Aleksander Kurtna tõlkes Słowacki ajalooline värssdraama \"Maria Stuart\" (Loomingu Raamatukogu nr 46, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus).\n", "id": "ekk_Latn_202285"}
{"text": "Gérard de Nerval\n\nGérard de Nerval [žer'ar dö nerv'al] (pseudonüüm, õieti Gérard Labrunie [labrün'i]; 22. mai 1808 Pariis – 26. jaanuar 1855 Pariis) oli prantsuse romantiline luuletaja, esseist ja tõlkija.\n\nGoethe \"Fausti\" tõlkimine prantsuse keelde 1828. aastal tõi talle tuntuse tõlkijana.\n\nTema luulet iseloomustab romantiline deism.\n\n46-aastaselt tegi ta enesetapu.\n", "id": "ekk_Latn_202286"}
{"text": "John Field\n\nJohn Field (umbes 26. juuli 1782 Dublin, ristiti 5. septembril 1782 – 23. jaanuar 1837 Moskva) oli iiri pianist ja helilooja.\n\nTa sündis musikaalses peres ja sai alghariduse Dublinis. Varsti kolis tema perekond Londonisse, kus Field õppis Muzio Clementi juures. Temast sai tuntud ja nõutud kontsertpianist.\n\nKoos õpetajaga lahkus ta 1802 Londonist. Nad külastasid Pariisi, Viini ja Peterburi. Venemaa pealinn avaldas Fieldile sellist muljet, et ta otsustas sinna jääda. Clementi lahkus 1803. aasta juunis, aga enne seda organiseeris endale Narvas kõrgepalgalise ametikoha ja jättis siis Fieldi enda asetäitjaks, et see võiks sama suurt tasu oma töö eest vastu võtta. Field käis sageli kontserditurneedel, esinedes aeg-ajalt koos vastasutatud Peterburi filharmooniaga. 1805 käis ta kontserditurneel Baltimaades. 1806 esines ta esimest korda Moskvas. Sama aasta lõpul hakkas Clementi Venemaal Fieldi heliloomingut avaldama ja nähtavasti andis ta Fieldile klaveri tema teoste avaldamise õiguse tasuks. 1807 koliski Field Moskvasse ega külastanud Peterburi enne 1811. aastat, kuid ei loobunud vahepealsel ajal oma korterist Vassili saarel.\n\n1810 abiellus Field prantsuse pianisti Adelaide Percheroniga, kes oli tema endine õpilane. Sellest abielust sündis 1819 poeg Adrien. Lisaks sündis Fieldil 1815 abieluväline poeg Leon Charpentier, kes hiljem kasutas nime Leon Leonov. Mõlemad pojad said muusikuks: Adrien pianistiks ja Leon tenoriks.\n\nAastatel 1811–1821 elas Field Peterburis. Sellel perioodil oli ta väga viljakas ja sai jõukaks, nii et 1819 oli tal võimalik keelduda Vene keisri õukonnapianisti kohast. Tema elustiil ja käitumine muutusid üsna ekstravagantseks. 1821 andis Field oma abikaasaga Moskvas viimased ühised kontserdid, seejärel jättis Adelaide oma mehe maha, võttis poja kaasa ja alustas soolokarjääri, mis aga osutus edutuks. Field jäi elama Moskvasse, kirjutades ja esitades järjest uut muusikat. Kuid 1823. aastast alates muutus tema kontserditegevus harvemaks.\n\n1820. aastate lõpul haigestus Field jämesoolevähki. 1831. aasta septembris saabus ta Londonisse seda ravima ja talle tehti operatsioon. Field jäi Inglismaale, andes kontserte Londonis ja Manchesteris. 1832. aasta märtsis suri Muzio Clementi ja Field osales tema matustel. Seejärel alustas ta uut kontserdireisi Euroopas, kuid ei saavutanud enam endist edu. See võib olla seotud haigusega, näiteks Napolis oli ta 9 kuud (1834–1835) haiglas. Seal kohtus ta oma metseenidega Venemaalt ja nende mõjul sõitis Venemaale tagasi. Oma viimase kontserdi andis ta 1836. aasta märtsis Moskvas ja suri aasta hiljem samas kopsupõletikku.\n\nFieldi klaverimängust ja loomingust said mõjutatud mitmed tuntud heliloojad, teiste seas Frédéric Chopin, Johannes Brahms, Robert Schumann ja Franz Liszt. Tänapäeval on ta tuntud kui nokturni looja.\n", "id": "ekk_Latn_202287"}
{"text": "Gustav Mann\n\nGustav Mann (20. jaanuar 1836 Hannover – 22. juuni 1916 München) oli saksa botaanik.\n\nAastal 1859 asus ta tööle aednikuna Kew' botaanikaaias. Botaanikaaia direktor William Hooker saatis ta peagi William Balfour Baikie Nigeri jõe ekspeditsiooni liikmena Lääne-Aafrikasse, kust ta saatis botaanikaaiale tuhandeid väärtuslikke taimeeksemplare.\n\nManni Kameruni mäe uurimisretke kirjeldab Richard Burton oma raamatu \"Abeokuta and the Camaroon Mountains\" teises osas. Mann ja Burton olid esimesed Kameruni mäe tipu vallutanud eurooplased.\n\nAastal 1863 abiellus Mann Mary Anne Stovelliga.\n\nPärast Aafrikast lahkumist suundus ta Indiassse Darjeelingi piirkonda, kus kogus eelkõige sõnajalgtaimi. Aastal 1891 pöördus ta tagasi kodumaale pensionipõlve veetma ja asus elama Münchenisse.\n\nManni järgi on nime saanud muu hulgas 349 taimeliiki, käpaliste perekond Manniella ja piimalilleliste perekond Manniophyton.\n\nTema kirjeldatud taksonitele lisatakse autorilühend G.Mann.\n", "id": "ekk_Latn_202288"}
{"text": "Dudley Moore\n\nDudley Stuart John Moore (19. aprill 1935 London – 27. märts 2002 Plainfield, New Jersey) oli inglise näitleja, koomik ja muusik.\n", "id": "ekk_Latn_202289"}
{"text": "William Hooker\n\nSir William Jackson Hooker (6. juuli 1785 – 12. august 1865) oli inglise botaanik.\n\nHookeri esimene uurimisretk oli 1809. aastal tehtud ekspeditsioon Islandile. 1814. aastal kogus ta taimi Prantsusmaal, Šveitsis ja Itaalias.\n\n1820. aastal sai ta Glasgow' ülikooli botaanikaprofessoriks. Muu hulgas aitas ta rajada Glasgow' botaanikaaeda. 1826. aastast oli ta väljaande Curtis's Botanical Magazine toimetaja.\n\n1841. aastal sai temast Kew' botaanikaaia esimene direktor. Pärast William Hookeri surma sai tema järglaseks direktori ametis tema poeg Joseph Dalton Hooker.\n\nWilliam Hookeri kirjeldatud taksonitele lisatakse autorilühend Hook.\n", "id": "ekk_Latn_202290"}
{"text": "Jorma Hynninen\n\nJorma Kalervo Hynninen (sündinud 3. aprillil 1941 Leppävirtas) on soome ooperilaulja, bariton.\n\nAastatel 1966–1971 õppis ta Sibeliuse Akadeemias; 1970–1990 töötas Soome Rahvusooperis, 1984. aastast oli ooperi kunstiline juht.\n\nAastatel 1980–1991 oli ta Joensuu laulufestivali kunstiline juht, 1993–2002 Savonlinnan ooperifestivali kunstiline juht ning 1997–2003 Sibeliuse akadeemia lauluprofessor.\n\nTa on esinenud rohkem kui 60 ooperirollis, sealhulgas maailma kuulsamatel ooperi- ja kontserdilavadel.\n\n2005. aastal sai ta professori aunimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_202291"}
{"text": "Zaraisk\n\nZaraisk on linn Venemaal Moskva oblastis.\n\nLinn asub 162 km Moskvast kagus. 2010. aastal oli elanike arv 24 648.\n", "id": "ekk_Latn_202292"}
{"text": "Bronnitsõ\n\nBronnitsõ on linn Venemaal Moskva oblastis.\n\nLinn asub 55 km Moskvast kagus. 2010. aastal oli elanike arv 21 102.\n", "id": "ekk_Latn_202293"}
{"text": "Dedovsk\n\nDedovsk on linn Venemaal Moskva oblastis.\n\nLinn asub 38 km Moskvast läänes. 2010. aastal oli elanike arv 29 280.\n", "id": "ekk_Latn_202294"}
{"text": "Koonddokument\n\nKoonddokument on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises üheliigiliste algdokumentide põhjal koostatav dokument.\n\nKoonddokument võib olla ka koguv koonddokument, kus algdokumendid registreeritakse nende koostamise järjekorras ning mis sisaldab iga algdokumendi andmeid. Koonddokument võib aga olla ka rühmitusdokument, näiteks kantakse koonddokumendile rühmitatud transporditeenuse kuludokumentide andmed.\n", "id": "ekk_Latn_202295"}
{"text": "Sextus Pompeius (täpsustus)\n\nSextus Pompeius, triumvir Gnaeus Pompeius Magnuse vanaisa, 118 eKr Makedoonia asevalitseja Sextus Pompeius, konsul 35 eKr Sextus Pompeius, konsul 14 pKr Sextus Pompeius Collega, konsul 93 eKr Sextus Pompeius Magnus Pius (suri 35 eKr), triumvir Gnaeus Pompeius Magnuse poeg, väejuht, teise triumviraadi vastane Sextus Pompeius Festus (2. sajand pKr), leksikograaf\n", "id": "ekk_Latn_202296"}
{"text": "Junge Union\n\nJunge Union (ametlik nimi Junge Union Deutschlands) – CDU/CSU noorteühendus Saksamaal. See on suurim noorte poliitiline organisatsioon Saksamaal ja Euroopas.\n", "id": "ekk_Latn_202297"}
{"text": "Tallinna logo\n\nTallinna logo ühendab Tallinnale iseloomuliku linnmüüri gooti stiilis kaare ja minimalistliku vormikeelega.\n\nLogo kujundamisel on silmas peetud eelkõige informatsiooni selget edastamist ning linnavõimu ja -kodaniku vahelisele väärikale suhtlemisele kaasaaitamist.\n\nTallinna logo kasutamist reguleerib Tallinna logo kasutamise reeglistik.\n", "id": "ekk_Latn_202298"}
{"text": "Sljudjanka\n\nSljudjanka on linn Venemaal Irkutski oblastis. Asub Irkutskist 131 km kaugusel.\n\nSljudjanka on asutatud 1899. aastal. Linnaõigused sai 1936. aastal. Suur raudteesõlm.\n", "id": "ekk_Latn_202299"}
{"text": "Potsdami Ülikool\n\nPotsdami Ülikool (saksa keeles Universität Potsdam) on Potsdamis 1991. aastal asutatud ülikool.\n\n2020/2021. õppeaastal õppis seal 22 006 üliõpilast.\n", "id": "ekk_Latn_202300"}
{"text": "Charles Fleischer\n\nCharles Fleischer (sündinud 27. augustil 1950 Washingtonis) on Ameerika Ühendriikide näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_202301"}
{"text": "Sean Hayes\n\nSean Patrick Hayes (sündinud 26. juunil 1970 Chicagos) on Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja produtsent.\n\nTema kõige tuntum roll on Jack McFarland NBC komöödiasarjas \"Will ja Grace\". Selle rolli eest võitis ta Emmy auhinna, American Comedy Awardi ja neli Ekraaninäitlejate Gildi auhinda.\n\nAastaid varjas ta oma seksuaalset sättumust, aga ühes 2010. aasta intervjuus (The Advocate) tunnistas, et on gei. 2014. aastal abiellus ta Scott Icenogle'iga, kellega oli enne seda juba kaheksa aastat koos elanud.\n", "id": "ekk_Latn_202302"}
{"text": "Domus Dorpatensis\n\nTeaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis (ladina keeles \"Tartu Maja\", lühendatult DD Sihtasutus) on valitsusväline Eesti vabaühendus.\n\nDD Sihtasutuse asutasid 2002. aastal Bonni ülikooli professor Anton Axel von Rücker, Columbia ülikooli professor Jenik Radon ja Balti Ehitismälestiste Edendamise Ühingu esimees Nils Hollberg.\n\n2011. aastal nimetati DD Sihtasutus Tartu ja Tartumaa aasta MTÜks. Sihtasutuse asutaja Anton Axel von Rücker on Tartu medali kavaler.\n\nDD Sihtasutuse juhatuse liikmed on Martin A. Noorkõiv (tegevjuht), Triin Mirjam Tark, Reelika Alunurm ja Heiki Tamm.\n", "id": "ekk_Latn_202303"}
{"text": "1947. aasta Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses\n\nEuroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses 1947 peeti Tšehhoslovakkias Prahas.\n", "id": "ekk_Latn_202304"}
{"text": "Zavjalovo rajoon\n\nZavjalovo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Udmurtias. Rajoon ümbritseb Iževskit ja piirneb idas Permi kraiga.\n\nRajooni läbib Iži jõgi.\n\nZavjalovo rajoon jaguneb 19 külaasunduseks (сельское поселение) ning seal on 127 asulat.\n\n2002. aasta rahvaloenduse andmeil olid 50,7% rajooni elanikest udmurdid, 43,9% venelased ja 3,2% tatarlased. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil oli udmurte 42%, venelasi 51% ja tatarlasi 4%.\n", "id": "ekk_Latn_202305"}
{"text": "Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut\n\nEesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut, (hiljem ka Eesti TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut; lühendina TEFI) oli 1963–93 Eesti (NSV) Teaduste Akadeemia juures tegutsenud instituut, mis tegeles termofüüsika ja elektrofüüsika teadusliku uurimisega.\n\n1993. aastal liideti see instituut Eesti TA Energeetika Instituudiga.\n", "id": "ekk_Latn_202306"}
{"text": "Eesti TA Energeetika Instituut\n\nEesti Teaduste Akadeemia Energeetika Instituut (ka Eesti NSV TA Energeetika Instituut ja Energeetika Instituut, lühendina EI) oli Eesti Teaduste Akadeemia juures tegutsenud instituut, mis tegeles energeetika teadusliku uurimisega.\n\n1952–63 kandis see nime Eesti NSV TA Energeetika Instituut, 1993–97 Eesti TA Energeetika Instituut ning 1997–2003 oli iseseisev uurimisasutus majandusministeeriumi haldusalas (aastast 2002 TTÜ iseseisev teadus- ja arendusasutus); seejärel lõpetas tegevuse. 1993. aastal liideti EI-ga Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut (TEFI).\n", "id": "ekk_Latn_202307"}
{"text": "Eesti TA Ökoloogia ja Mereuuringute Instituut\n\nEesti TA Ökoloogia ja Mereuuringute Instituut (lühendina ÖMI) oli Eesti Teaduste Akadeemia juures aastateel 1990–1992 tegutsenud instituut, mis tegeles ökoloogia ja mereuuringutega.\n\nInstituudi eelkäija oli Läänemere Kalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Tallinna osakond.\n\n1992. aastal jagati instituut Eesti TA Ökoloogia Instituudiks (ÖI) ja Eesti Mereinstituudiks, mis jäi Eesti Teaduste Akadeemia ja Keskkonnaministeeriumi ühisalluvusse.\n", "id": "ekk_Latn_202308"}
{"text": "Tallinna Balletikool\n\nTallinna Balletikool oli balleti õpetamisega tegelev kutseõppeasutus Tallinnas.\n\nKool asutati 1946. aastal Estonia teatri juures tegutsenud balletistuudio baasil Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli nime all; seda nime kandis aastani 1959. Pärast seda kandis kool aastani 1992 nime Tallinna Koreograafiakool. Praegust nime kannab kool 1992. aastast.\n\nKool asub aadressil Toom-Kooli tänav 11.\n\nTallinna Balletikool lõpetas tegevuse 2022. aasta kevadel. 1. septembril 2022 algas õppetöö Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli baasil rajatud Tallinna Muusika- ja Balletikoolis, mis asub aadressil Pärnu maantee 59.\n", "id": "ekk_Latn_202309"}
{"text": "Arthur Singer\n\nArthur B. Singer (4. detsember 1917 – 7. aprill 1990) oli Ameerika Ühendriikide naturalist ja kunstnik, Ameerika kuulsamaid looduskunstnikke.\n\nTa illustreeris üle 20 raamatu ja määraja, palju muid trükiseid ja postmarke ning tegi arvukalt õlimaale ja akvarelle.\n", "id": "ekk_Latn_202310"}
{"text": "Leivud\n\nLeivud ehk Leivu maarahvas ehk \"Koiva maarahvas\" on eestlaste hääbunud rahvakild Lätis Koiva (läti Gauja) piirkonnas Eesti piiri äärsel alal, kes on tänapäevaks lätistunud.\n\nEsimesed teated leivu murrakust ja selle kõnelejatest pärinevad 18. sajandist August Wilhelm Hupeli teosest \"Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland\".\n\n1782. aastal oli leivusid mõni tuhat inimest, 1849. aastal 2600, 1868. aastal veidi üle 2000, 1911. aastal 116, 1935. aastal 131 leivu murde kõnelejat või sellest arusaajat.\n\nLeivusid ja nende keelt uurisid soomlane Anders Johan Sjögren, Ferdinand Johann Wiedemann ja soomlane Heikki Ojansuu.\n", "id": "ekk_Latn_202311"}
{"text": "Hulgulind\n\nHulgulind on lind, kes pesitsusvälisel ajal ebasoodsate keskkonnatingimuste korral rändab soodsamasse paika, tegemata pikki regulaarseid rändeid.\n\nEestis on hulgulinnud nt tihased, enamik rähnilisi, tihaslased ja vareslased.\n", "id": "ekk_Latn_202312"}
{"text": "Riia Jakobi eesti kogudus\n\nRiia Jakobi eesti kogudus oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistooriumi Liivimaa konsistooriumipiirkonnas, Riia linnas asunud Riia Jakobi kirikus tegutsenud luterlik kirikukogudus.\n\nRiia eesti kogudust on mainitud ajalooürikutes 1777. aastal, kuid kuni 1870. aastani tegutses kogudus koos Riia Jakobi kiriku saksa, rootsi ja soome kogudustega, seejärel aga kogudus iseseisvus.\n", "id": "ekk_Latn_202313"}
{"text": "Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustik\n\nEuroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustik (inglise European Spatial Planning Observation Network ehk lühendatult ESPON) on Euroopa Komisjoni poolt 1999. aastal loodud rakenduslik uurimisprogramm, mille eesmärk on toetada territoriaalse arengu poliitika väljakujundamist Euroopas. Selleks kogutakse programmi raames laiaulatuslikke ja süstemaatilisi andmeid erinevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektidega seotud territoriaalsete suundumuste kohta, et teha kindlaks piirkondade, linnade ja suuremate alade potentsiaal ning nende ees seisvad majanduslikud väljakutsed .\n", "id": "ekk_Latn_202314"}
{"text": "Van 't Hoffi seadus\n\nkus \\Pi on osmootne rõhk, c molaarne kontsentratsioon, R universaalne gaasikonstant ja T absoluutne temperatuur.\n\nSeadus on nime saanud hollandi keemiku Jacobus Henricus van 't Hoffi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_202315"}
{"text": "Uusparempoolsus\n\nUusparempoolsus\n\nKui 1968. aastal hakkasid vasakpoolsete väljaastumised läbi kukkuma ja vaibuma, alustasid noored intellektuaalid uute alternatiivide otsimist – nii sai aluse uusparempoolsete liikumine. Neil pole ühtset keskust – ollakse koondunud erinevatesse klubidesse ja väljaannetesse. Kõige vanem prantsuse uusparempoolsete rühmadest on 1968. aastal tekkinud \"Euroopa tsivilisatsiooni uurimise grupp\". Enamus uusparempoolsete ettevõtmisi on seotud kirjaniku Alain de Benoist' nimega.\n\nKultuur on uusparempoolsete jaoks kunstilis-kujunduslike, praktiliste teadmiste, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum, mis moodustab kultuuritraditsiooni. See tähendab ka omakorda järkjärgulist eemaldumist loodusest. Kuna inimesele peab olema kultuur loodusest esmasem, on ajalugu tähtsam bioloogiast. Benoist ei väsi kordamast: inimene on ajalooline olevus, kelle ajaloolisus on pandud paika tema kultuuri poolt, kultuur ise evolutsioneerub pidevalt.\n\nUusparempoolsete põhiseisukohtadeks võib eelkõige pidada radikaalsete ühiskondlike ümberkorralduste eitamist (eriti ollakse revolutsiooni vastu). Teiseks peavad nad majanduselus tähtsaks vaba konkurentsi - riik sekkugu majandusse võimalikult vähe. Kolmandaks arvavad nad, et inimesed on oma intellektuaalsete võimete poolest erinevad ja seda juba pärilikult. Neljandaks tuleb uute väärtuste otsingul pöörduda puritanismi, kristluse või Antiik-Kreeka poole. Inimkonna päästjaiks kuulutatakse Sokratest või Kristust. Välispoliitikas peab toetama sõjalise üleoleku ja jõu ideoloogiat.\n", "id": "ekk_Latn_202316"}
{"text": "DARPA\n\nThe Defense Advanced Research Projects Agency (DARPA) on Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi alluvuses olev agentuur, mille ülesandeks on teadus- ja arendustegevus uute militaartehnoloogiate väljatöötamine Ühendriikide relvajõudude tarbeks.\n\nAgentuur loodi 7. veebruaril 1958 president Dwight D. Eisenhoweri käsul pärast seda, kui Nõukogude Liidul õnnestus orbiidile saata Sputnik 1. Asutuse algne nimi oli Advanced Research Projects Agency (ARPA).\n\nBriti ajaleht The Economist on DARPA-t nimetanud agentuuriks, \"mis kujundas tänapäevase maailma\", viidates et agentuuri panus on olnud oluline nt ilmasateliitide, GPS-i, droonide, vargtehnoloogia, personaalarvutite, interneti loomisel. DARPA edu on innustanud ka mitmeid teisi riike looma samalaadseid teadusasutusi.\n\n15. märtsist 2021 on agentuuri direktoriks geoloog Stefanie Tompkins.\n", "id": "ekk_Latn_202317"}
{"text": "Kesk-Soome Keskhaigla\n\nKesk-Soome Keskhaigla on Kesk-Soome tervishoiupiirkonda kuuluv keskhaigla Jyväskyläs. Haigla asub kahe kilomeetri kaugusel kesklinnast. Haigla valmis 1954. aastal ja seal oli 375 voodikohta ja üle 300 töötaja. Haiglat laiendati ja renoveeriti põhjalikult aastatel 1982-2002. Haiglas on ka haiglamuuseum.\n", "id": "ekk_Latn_202318"}
{"text": "Hyvinkää haigla\n\nHyvinkää Regionaalhaigla ehitati aastal 1975 ja nimetati ümber Hyvinkää haiglaks HUSi asutamisega aastal 2000. Enne seda oli haigla osa Uusimaa tervishoiupiirkonnast, kuhu kuulusid kõik endised Uusimaa lääni omavalitsused, välja arvatud Artjärvi, Helsingi, Myrskylä, Orimattila, Pukkila ja Ruotsinpyhtää.\n\nHyvinkää haiglat läbivad mitmed kohalikud ja piirkondlikud bussiliinid.\n", "id": "ekk_Latn_202319"}
{"text": "Meilahti haigla\n\nMeilahti haigla on haigla Helsingis Meilahtis. Haigla on suurim haigla Soomes ja kuulub Helsingi Ülikooli Keskhaigla koosseisu.\n\nHaiglal on helikopteri maandumisplats ICAO koodiga EFHY.\n", "id": "ekk_Latn_202320"}
{"text": "Kalju Ojaste (laskesuusataja)\n\nKalju Ojaste (sündinud 8. detsembril 1961 Otepääl) on eesti treener ja endine laskesuusataja.\n\nTa on lõpetanud 1980. aastal Otepää Keskkooli.\n\nTa on esindanud Eestit Albertville'i (10 km 59., 20 km 37. ja teatesõidus 11. koht), Lillehammeri (20 km 69. ja teatesõidus 13. koht) ja Nagano olümpiamängudel (20 km 44. ja teatesõidus 13. koht). Naganos kandis ta Eesti lippu.\n\n1992. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel Novosibirskis võitis ta koos Aivo Udrase, Urmas Kaldvee ja Hillar Zahknaga meeskondliku pronksmedali.\n\nTriin Ojaste on Kalju Ojaste tütar.\n", "id": "ekk_Latn_202321"}
{"text": "Turu Ülikooli Keskhaigla\n\nTuru Ülikooli Keskhaigla (soome keeles Turun yliopistollinen keskussairaala, lühend TYKS, rootsi keeles Åbo universitetscentralsjukhus, lühend ÅUCS) on haigla Soomes Turu linnas.\n\nHaigla on asutatud 1756. aastal ja see on Kopenhaageni Rigshospitaleti järel vanuselt teine haigla Põhjamaades.\n\nHaigla toimib Edela-Soome keskhaiglana. Haigla asub Turu kesklinna lähedal. Haiglal on osakonnad Raisios ja Paimios.\n\nHaigla on olnud seotud Turu Ülikooliga alates 1958. aastast ja seda kasutatakse meditsiiniteaduskonna üliõpilaste õppebaasina. Igal aastal on selles haiglas praktikal umbes 1500 arstiteadus- ja õendustudengit.\n\nHaiglas töötab 3993 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_202322"}
{"text": "Seinäjoki Keskhaigla\n\nSeinäjoki Keskhaigla (soome keeles Seinäjoen keskussairaala, lühend SEKS) on Lõuna-Pohjanmaa tervishoiupiirkonda kuuluv haigla Soomes, Seinäjokil.\n\nHaiglas on 545 voodikohta. Haiglahoone on ehitatud 1970. aastatel. Haiglal on ka helikopterite maandumisplats (ICAO: EFHS).\n", "id": "ekk_Latn_202323"}
{"text": "Vladimir Krutov\n\nVladimir Krutov (1. juuni 1960 Moskva – 6. juuni 2012 Moskva) oli vene jäähokimängija.\n\nTa tuli Nõukogude Liidu koondises mängides jäähoki olümpiavõitjaks 1984. aastal Sarajevos ja 1988. aastal Calgarys ning sai hõbemedali 1980. aastal Lake Placidis. Aastatel 1981, 1982, 1983, 1986, 1989 ja 1990 kuulus ta maailmameistriks tulnud meeskonda; 1987 sai MM-ilt hõbe- ja 1985 pronksmedali.\n\nTa moodustas koos Igor Larionovi ja Sergei Makaroviga kuulsa ründekolmiku.\n\nKrutov mängis aastatel 1978–1989 Moskva AKSK-s.\n", "id": "ekk_Latn_202324"}
{"text": "Wookieepedia\n\nWookieepedia ehk Star Warsi Wiki on veebientsüklopeedia, mis sisaldab teavet \"Star Warsi\" väljamõeldud universumist ja üheteistkümneosalisest filmisaagast.\n", "id": "ekk_Latn_202325"}
{"text": "Hamlet (tegelane)\n\nHamlet on Shakespeare'i näidendi \"Hamlet\" peategelane.\n\nHamlet on surnud Taani kuninga Hamleti poeg, prints, kelle asemel päris trooni aga tema onu Claudius, kes abiellus ta ema Gertrude'iga. Näidendi alguses teatab surnud isa vaim Hamletile, et vend tappis ta, ning vannutab Hamletit enda eest kätte maksma. Näidendi vältel püüab Hamlet leida selleks teed, Claudius aga kõrvaldada Hamletit, mis viib nende mõlema ja veel mitme tegelase surmani.\n\nTeised kriitikud on aga tõlgendanud Hamletit inimesena, kellel lasub kohus, mida ta teab ja õigeks peab, kuid ei taha täita. Selle vaatenurga kohaselt annavad Hamleti püüded leida rahuldavat kinnitust Claudiuse süüs ja tema võimetus võimaluse avanedes tegutseda tunnistust sellest soovimatusest, mistõttu Hamlet ka sõitleb end võimetuse pärast ülesanne täita. Pärast stseeni, kus Hamlet näeb näidendis esitatavas näidendis esinevat näitlejat, täheldab ta, et näitleja oli loost pisarateni liigutatud, ning võrdleb seda paatost omaenda olukorra kontekstis vanakreeka tegelaskuju Hecubaga.\n\nHamleti nimi tuleneb Saxo Grammaticuse 13. sajandil kirjutatud \"Taani kroonikast\", kus esines Amleth. Saxo Grammaticuse teose alusel kirjutas prantsuse renessansskirjanik François de Belleforest teose \"L'histoire tragique d'Hamlet\" (ilmus seitsmeköitelises \"Traagiliste lugude\" kogumikus 1566–1583), mille inglise tõlkes oli nimekuju Hamblet. Oletatavasti pärines Amlethi lugu vanapõhja või Islandi luulest mitu sajandit enne Saxot.\n", "id": "ekk_Latn_202326"}
{"text": "Kirikumõis\n\nKirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus. Igas kihelkonnas oli oma kirikumõis. See paiknes kiriku lähedal. Kitsamas mõttes on kirikumõis kiriku maavalduse hoonestatud keskus koos kiriku ja pastoraadiga.\n\nKirikumõisas elas ja seda pidas kohaliku kiriku pastor ning mõisas asusid ka kiriku kontoriruumid. Kirikumõis tagas pastori sissetuleku.\n\nKirikumõisa hooned ei olnud tavaliselt nii esinduslikult välja ehitatud kui rüütlimõisa omad.\n", "id": "ekk_Latn_202327"}
{"text": "Johann Thal\n\nJohann Thal (14. juuni 1756 Kambja – 27. juuni 1841 Kambja) oli Kambja köster ja esimene eestlasest orelimeister.\n\n16-aastaselt (1772) ehitas Johann Thal Kambja kirikule positiivoreli, mis oli esimene orel Tartumaa maakirikutes. Hiljem ehitas ta veel positiive ja oreleid, sh Alūksne kiriku suure oreli.\n\nTartu Jaani koguduse õpetaja Friedrich David Lenz tunnustas noore meistri pillide head kõla ja lisas, et \"kuigi need ei saa veel vastu suurte Peterburi meistrite pillidele, tõendavad need siiski ilmekalt selle mehe mehaanilist ja muusikalist andekust, kes pole oreliehituses ega pillide valmistamises saanud ega võinudki saada vähimatki juhatust, sest meil pole olnud seni väljaspool suuri linnu, maakirikuis üldse oreleid. Ta on end niisiis vaid ise harinud üht linnaorelit uurides ja senikaua väikest viisi katsetanud, kuni söandas ise ehitada naabruses asuvale kirikule väikese oreli, mis tema rõõmuks õige hästi õnnestus.\"\n\nTõenäoliselt uuris Johann Thal orelit Tartu Jaani kirikus.\n\nVeel kõrges vanaduses jätkas Johann Thal Kambjas laste õpetamist ja oreli mängimist, kirikuõpetaja äraolekul pidas ka jumalateenistusi. Oreli saatel õppis kogudus järjest paremini laulma. Kui praost Heller 1836. aastal Kambja kogudust visiteeris, tunnistas ta, et on alati igatsenud Kambja koguduse laulu kuulda saada.\n", "id": "ekk_Latn_202328"}
{"text": "Corki krahvkond\n\nCorki krahvkond (iiri keeles Contae Chorcaí) asub Iirimaa edelaosas Munsteri provintsis. Krahvkond on nime saanud keskuse Corki linna järgi.\n\nKrahvkonnas on 253 valda.\n\nKrahvkonna keskus ja suurim linn on Cork. Suuremad asulad on veel Carrigaline, Cobh, Mallow ja Midleton.\n", "id": "ekk_Latn_202329"}
{"text": "J. M. W. Turner\n\nJoseph Mallord William Turner, tuntud ka initsiaalide ja perekonnanime järgi kui J. M. W. Turner, pere kutsus teda aga Williamiks (23. aprill 1775 London – 19. detsember 1851 Chelsea) oli inglise kunstnik ja üks ajaloo parimaid maastikumaalijaid ja mariniste, tuntud ka valgusemaalijana.\n\nLisaks tegeles ta graafikaga ning teda peetakse impressionistliku kunsti teerajajaks. William Turner saavutas tuntuse juba eluajal.\n", "id": "ekk_Latn_202330"}
{"text": "Kasutajakogemus\n\nKasutajakogemus on emotsioonid, mida inimene kogeb toote, süsteemi või teenuse kasutamisel.\n\nKasutajakogemuses kajastuvad inimese ja arvuti vahelise kommunikatsiooni ning toote omandiõiguse kogemuslikud, tundmuslikud, olulised ja väärtuslikud aspektid. Samas sisaldab see mõiste ka inimtaju praktilisi aspekte nagu kasulikkus, kasutusmugavus ja süsteemi efektiivsus. Olemuslikult on kasutajakogemus subjektiivne näitaja, sest väljendab konkreetse isiku tundeid ja mõtteid kasutatava süsteemi kohta. Kasutajakogemus muutub ajas, asjaolude muutumisel.\n", "id": "ekk_Latn_202331"}
{"text": "Helsingi Ülikooli Keskhaigla\n\nSee ühendab 17 haiglat Helsingis, Vantaas ja Espoos. Haigla kuulub Helsingi ja Uusimaa tervishoiupiirkonna (HUS) koosseisu.\n\nHelsingi Ülikooli Keskhaiglale kuulub ka lastehaigla Lastenlinna.\n", "id": "ekk_Latn_202332"}
{"text": "Jakob Thal\n\nJakob Thal ehk Mango Jaak (11. september 1718 Urvaste – 5. veebruar 1790 Kambja) oli Kambja köster ja vennastekoguduse edendaja Lõuna-Eestis.\n\nUrvastest Kambjasse tuli Jakob Thal 1745. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_202333"}
{"text": "Oulu Ülikooli Haigla\n\nOulu Ülikooli haigla (soome keeles Oulun yliopistollinen sairaala; lühend OYS) on Soome Põhja-Pohjanmaa tervishoiupiirkonda kuuluv haigla. See on Põhja-Soome suurim haigla. Haiglas on umbes 6000 töötajat ja on personalilt Soome suurim haigla.\n\nMeditsiiniharidust hakati Oulu Ülikoolis andma 1960. aastast. Oulu Ülikooli haigla alustas tegevust 1973. aastal Oulu Ülikooli Keskhaiglana (OYKS). Oulu Ülikooli Keskhaigla loomise järel on see ühtlasi Oulu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilaste praktikabaas.\n\nOYS asub umbes kaks kilomeetrit Oulu linna keskusest idas Kontinkangase linnaosas.\n", "id": "ekk_Latn_202334"}
{"text": "Oulu Ülikool\n\nOulu Ülikool (soome keeles Oulun yliopisto) on suuremaid ülikoole Soomes.\n\nÜlikool asutati 8. juulil 1958. Ülikoolis õpib umbes 13 000 üliõpilast ja seal on 2 900 töötajat. Väljaanne Academic Ranking of World Universities on ülikooli hinnanud Turu Ülikooli järel paremuselt teiseks ülikooliks Soomes.\n", "id": "ekk_Latn_202335"}
{"text": "Charles Edward Stuart\n\nPrints Charles Edward Louis John Casimir Sylvester Severino Maria Stuart (31. detsember 1720, Palazzo Muti, Rooma, Kirikuriik – 31. jaanuar 1788, Palazzo Muti, Rooma, Kirikuriik), inglise keeles tuntud hüüdnimede Bonnie Prince Charlie (\"Kenake prints Charlie\") või The Young Pretender (\"Noor Trooninõudleja\") oli teine jakobiitlik trooninõudleja Inglise, Šoti ja Iiri troonile.\n\nTroonile pretendeeris ta Inglise kuninga James II poja James Francis Edward Stuarti pojana. Charles on tuntud 1745. aastal ebaõnnestunud jakobiitide (James II toetajate) ülestõusu algatajana, milles ta püüdis taastada Ühendkuningriigis absoluutset monarhiat. Ülestõus lõppes lüüasaamisega Cullodeni lahingus, mis sisuliselt lõpetas ka James II järglaste šansid trooniletõusuks. Charlesi põgenemine Šotimaalt pärast ülestõusu lõppu tegi tast hiljem kangelasliku lüüasaamise romantilise sümboli. 1759. aastal osales ta prantslaste plaanis sissetungiks Briti saartele, millest Briti mereväe võitude järel loobuti.\n\nCharles Edward Stuarti isa oli troonipretendendina James Francis Edward Stuart (troonipretendendina tuntud James III nime all), ema Maria Klementyna Sobieska, Poola kuninga Jan III Sobieski lapselaps. Tema valitsusaeg trooninõudlejana kestis 1. jaanuarist 1766 kuni surmani 31. jaanuaril 1788. Charles oli lastetult abielus Stolberg-Gederni printsessi Louise'iga. Tema ainus täisikka jõudnud järeltulija oli vallaslaps, Albany hertsoginna Charlotte Stuart, kelle ema oli Charlesi šoti päritolu armuke Clementina Walkinshaw. Nagu enamik suguvõsa, oli ka Charles roomakatoliiklane.\n\nPrints Charles esineb tegelasena paljudes kunstiteostes. Temast on tehtud kaks eluloofilmi: 1923. aastal Briti tummfilm \"Bonnie Prince Charlie\", kus nimirolli mängis Ivor Novello, ning 1948. aastal teine samanimeline film David Niveniga peaosas. Prints Charlesi ja jakobiitide 1745. aasta ülestõusu kujutas Walter Scott romaanis \"Waverley\".\n", "id": "ekk_Latn_202336"}
{"text": "Koljo Adam\n\nKoljo Adam (u 1683 Urvaste – 6. juuli 1759 Urvaste) oli Urvaste köster, kirjamees, illustraator ja vennastekoguduse edendaja Lõuna-Eestis.\n\nOli Johann Christian Quandti peamine abiline vennastekoguduse töös. Alates 1732 Urvaste koolmeister ja alates 1752 Urvaste köster.\n\nSaksakeelse Uue Testamendi varal õppis iseseisvalt ära saksa keele, nii et hiljem tõlkis eesti keelde Johann Arndti (1555–1621) \"Tõelise kristluse\" ning John Bunyani \"Ristiinimese teekonna\" ja \"Püha sõja\". Ka on ta saksa keelest tõlkinud jutlusi ja piiblilugusid ning luuletanud hulga laule.\n\nKoljo kopeeris sulega iga peatüki ees asunud kunstipärased vaselõiked, mistõttu teda peetakse esimeseks eesti raamatuillustreerijaks.\n\nÕppis omal käel noodilugemist ja pani hiljem lauluviise kirja.\n\nIseseisvalt õppis ära kellade parandamise ja valmistas hiljem seinakelli.\n", "id": "ekk_Latn_202337"}
{"text": "451° Fahrenheiti\n\n\"451° Fahrenheiti\" (inglise keeles \"Fahrenheit 451\") on Ameerika Ühendriikide ulmekirjaniku Ray Bradbury 1953. aastal ilmunud düstoopiline romaan. Romaan peegeldab Ameerika tulevikku, kus ühiskond on hakanud raamatuid põlgama.\n\nRomaani on tõlgendatud erinevalt, kuid eelkõige keskendutakse raamatupõletamise ajaloolisele rollile ideede leviku piiramises. Bradbury ise on väitnud, et romaani põhiteema ei ole tsensuur, vaid ta kirjutas loo sellest, kuidas televisioon hävitab huvi kirjanduse vastu – seetõttu hakatakse teadmist tajuma kontekstivabade üksikfaktide summana.\n\n1966. aastal kirjutas François Truffaut romaani \"451° Fahrenheiti\" põhjal filmistsenaariumi ja lavastas selle. Briti raadiokanal BBC Radio 4 on teinud romaanist ka vähemalt kaks raadiolavastust, mõlemad olid väga raamatutruud.\n\nRaamatu pealkiri tuleneb paberi isesüttimise temperatuurist Fahrenheiti skaalal (233 °C).\n\n\"451° Fahrenheiti\" ilmus eesti keeles 1959. aastal sarjas Loomingu Raamatukogu (nr 23/24) Hans Luige tõlkes, sellest on ilmunud kordustrükid 1992, 2005 ja 2019.\n", "id": "ekk_Latn_202338"}
{"text": "Waterloo Road (seriaal)\n\n\"Waterloo Road\" on auhinnatud Briti teleseriaal, mis esilinastus Suurbritannia telekanalis BBC One 9. märtsil 2006. Sari kujutab Briti koolielu. Esimesed seitse hooaega asus kujutatud kool Inglismaal, Manchesteri lähedal Rochdale'is, hiljem kolis aga Greenockisse Šotimaal, mis on 25 miili kaugusel Glasgow'st. Sari keskendub õpetajate ja õpilaste elule riigikoolis, mis paikneb keskmisest kehvemas piirkonnas (comprehensive school), ning käsitleb keerukaid ühiskondlikke teemasid, nagu abielurikkumine, abort, lahutus, alaealiste ahistamine ja enesetapp.\n\n\"Waterloo Roadi\" toodab Shed Productions, sama firma teeb ka seriaale \"Pahad tüdrukud\" (\"Bad Girls\") ja \"Jalgpallurite naised\" (\"Footballers' Wives\").\n\nKuna 2012. aasta suvel lammutati Rochdale'is võttepaigaks olnud Hill Top Primary School, viidi võtted üle Šotimaale, endisse Greenock Academysse. Aprillis 2012 algasid järgmiste osade võtted. Tootjalt oli tellitud viiskümmend uut jagu, mis jõudsid eetrisse kahe aasta jooksul alates sügisest 2012.\n\nEestis on sarja nime all \"Waterloo Roadi kool\" 2011.–2013. aastal näidanud ETV.\n", "id": "ekk_Latn_202339"}
{"text": "Wilhelm Johanning\n\nWilhelm Johanning (17. september 1931 Holtrup, Saksamaa - 4. märts 2021 Tengern, Saksamaa) oli saksa vaimulik.\n\nAastatel 1953–1955 õppis ta Bielefeldis pedagoogikat ja töötas seejärel viis aastat kooliõpetajana. Aastatel 1960–1964 õppis ta usuteadust Bethelis, Zürichis, Tübingenis, Heidelbergis ja Münsteris. Aastatel 1966–1993 oli ta Schnathorst-Tengerni luterliku koguduse õpetaja.\n\nTema vahendusel on saksa sõbrad kinkinud Kambja kirikule harmooniumi (1995), puhkpille (1995–1996, 2009), armulauariistu (1998), kolm tornikella (2002), põrandaplaadid (2004), katusekivid kiviaia katteks (2008) ja kirikupingid (2009).\n", "id": "ekk_Latn_202340"}
{"text": "Kook\n\nKook on väike, harilikult mitte ümmargune, ühekihiline, kaunistusteta tort. Kook on küpsisest suurem pehme, tavaliselt magus küpsetis.\n\nPannkook Plaadikook\n", "id": "ekk_Latn_202341"}
{"text": "Cabal Online\n\nCABAL Online on internetis üldiselt tasuta mängitav mitme mängijaga 3D-rollimäng (MMORPG), mille autor on Lõuna-Korea firma ESTSoft. Regiooniti on saadaval erinevaid versioone, sealhulgas Euroopa versioon. Mängu juurde pakutavast žetoonipoest (eCoin Shop) on kasutajatel võimalik osta juurde n-ö kvaliteetmänguteenuseid kestusega 30 päevast kuni 1 aastani.\n\nMängijad saavad oma kontot jälgida nii Androidi kui ka iOS-iga nutitelefoni kaudu. Rakenduse CABAL Mobile saab alla laadida Google Playst või iOS-i rakenduste poest.\n\nCABAL Online' on nii PvP kui ka PvE stiilis mäng.\n\nPvE sisaldab ülesannete tegemist, elajate tapmist, ning ülesannetest saadavatest tasudest (asjad, EXP punkte ja Alz ehk siis mängusisene raha). PvP sisaldab aga sõdu, mis jagab mängijad kahte rahvusesse Capella ja Procyon, teise mängijaga duellide tegemist, vastavates serverites PK tegemist ja palju muudki.\n\nMaailmad on jaotatud CABAL Online mängus kaheks kaardid ja dungeonid, mis on ajaliselt piiratud.\n", "id": "ekk_Latn_202342"}
{"text": "Karvane võõrkakar\n\nKarvane võõrkakar (Galinsoga ciliata) on võõrkakra perekonda korvõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.\n", "id": "ekk_Latn_202343"}
{"text": "Paljas võõrkakar\n\nPaljas võõrkakar (Galinsoga parviflora) on võõrkakra perekonda korvõieliste sugukonda kuuluv taimeliik.\n", "id": "ekk_Latn_202344"}
{"text": "Kalev H. Leetaru\n\nKalev Hannes Leetaru on eesti juurtega USA teadlane, kes tegeleb infoanalüüsiga.\n\nLeetaru on uurinud superarvutite võimete rakendamist uudisevoogude ja avalike andmekogude analüüsil. Ta on töötanud Illinoisi Ülikoolis. 2013/14 on ta Yahoo! stipendiaat rahvusvaheliste väärtuste, kommunikatsioonitehnoloogia ja globaalse interneti alal Georgetowni Ülikooli Edmund A. Walshi nimelises kolledžis. Tema tööd on tutvustatud sellistes meediakanalites nagu Nature, New York Times, BBC, Economist, Discovery Channel jts.\n\nKalev Leetaru tuntuim projekt on \"Culturomics 2.0\" – katse prognoosida suuri ühiskondlikke vapustusi (nt araabia kevad), analüüsides märksõnu ja nende tonaalsust avalikes uudisevoogudes.\n", "id": "ekk_Latn_202345"}
{"text": "Eesti Teaduste Akadeemia Ökoloogia ja Mereuuringute Instituut\n\nsuunaEesti TA Ökoloogia ja Mereuuringute Instituut\n", "id": "ekk_Latn_202346"}
{"text": "TEDxTallinn\n\nTEDxTallinn on Tallinnas korraldatav TEDx konverents.\n\nEsimene TEDxTallinn toimus 20. novembril 2009 KUMU Kunstimuuseumi konverentsisaalis. Samas kohas peeti ka teine konverents 25. mail 2010. Kolmas TEDxTallinn (alapealkirjaga \"Tulevik sünnib täna\") leidis aset Salme Kultuurikeskuses 18. aprillil 2011 ning neljas (alapealkirjaga \"Nihe\") 4. mai 2012 teatris NO99. 2013. aasta konverents \"Piiri peal\" toimus 3. mail Salme Kultuurikeskuses. 2014. aasta TEDx peeti 9. mail Kumus ja 2015. aasta TEDx 25. aprillil Kultuurikatlas.\n\nTaas toimus konverents 2020. aastal (alapealkirjaga \"Käänaku taga\") ja 2021. aastal (alapealkirjaga \"Tajunihe\"). Seejärel peeti TEDxTallinn 17. veebruaril 2024 Fotografiskas (\"Säilenõtkus\").\n\nTallinnas on samuti korraldatud TEDxLoodusele (alapealkirjaga \"Looduse vastu ei saa\"; 22. oktoober 2011 Rocca al Mare Koolis) ja TEDWomen (\"Reshaping the Future\"; 7.–8. detsember 2010 kino Artis kohvikus). Samuti on toimunud TEDxTallinnSalon (\"Mõtteviisis kinni\" 26. augustil 2020 ning 2021. aastal \"MÄRKA ME\" ja \"VOL II\").\n", "id": "ekk_Latn_202347"}
{"text": "Corno alto - corno basso\n\nCorno alto (itaalia keeles 'kõrge metsasarv') ja corno basso (itaalia keeles 'madal metsasarv') on muusikas paarismõiste, millega 1. ajalooliselt tähistati metsasarvemängijaid, kes olid spetsialiseerunud vastavalt kas kõrges või madalas registris partiide mängimisele. 19. sajandi alguses võeti Prantsusmaal kasutusele ka kolmas metsasarvemängijate kategooria, cor mixte, millega tähistati keskmises registris partiide mängijaid; 2. tänapäeva partituurides eristatakse metsasarvepartii transponeerimist vastavalt kas suur sekund või suur noon kirjutatust allapoole.\n", "id": "ekk_Latn_202348"}
{"text": "Antsla kogudus\n\nEELK Antsla kogudus oli luterlik kogudus Antslas, mis praegu tegutseb Urvaste Püha Urbanuse koguduse filiaalina.\n\nKogudus kuulus Võru praostkonda. Tegemist on Urvaste koguduse Antsla filiaaliga, mis 8. veebruarist 1994 kuni 9. aprillini 1996 oli formaalselt iseseisev kogudus. Kogudust teenis õpetaja Aleksander Luhamets, kes tegutses Antsla palvemajas aastatel 1944–2001.\n\nJumalateenistused Antsla palvemajas toimuvad igal pühapäeval algusega kell 16.\n", "id": "ekk_Latn_202349"}
{"text": "Bassettklarnet\n\nBassettklarnet on klarnetite perekonda kuuluv sopranklarnet, mille kirjutatud ulatuse alumine piir küünib nagu bassetthornilgi väikse oktavi c-ni.\n\nBassettklarnet on transponeeriv muusikainstrument.\n\nBassettklarneti leiutas Anton Stadler koostöös Viini pillimeistri T. Lotziga. Bassettklarnetile in A on loodud näiteks Wolfgang Amadeus Mozarti klarnetikontsert KV 622 ja kvintett KV 581. Mozarti ooperi \"Tituse halastus\" (\"La clemenza di Tito\", KV 621) numbris 9, Sextuse aarias, leidub clarinetto obbligato-partii, mis on kirjutatud bassettklarnetile in B.\n\nStadleri instrumendi kohta on vähe andmeid. Üks J. G. K. Bischoffi valmistatud 16 klapiga bassettklarnet umbes aastast 1840 leidub Darmstadti kollektsioonis (Kg61:116) ning üks hilisem 19. sajandi juba tänapäevase lihtsustatud klapisüsteemiga eksemplar Bate'i kollektsioonis Oxfordis. Säilinud ajalooliste instrumentide loendi on koostanud Lawson.\n\n1951. aastal ehitas tänapäevase klapisüsteemiga bassettklarneti Prahas Jiří Kratochvíl, et esitada helilooja soovidele vastavalt Mozarti klarnetikontserti. Sellest peale on näiteks Inglismaal valmistanud bassettklarneteid E. Planus. Bassettklarnetile on kirjutanud teoseid näiteks Richard Rodney Bennett (\"Crosstalk\", u 1966) ja Anthony Gilbert (\"Spell Respell\", 1968).\n\nTermin \"bassettklarnet\" on 20. sajandi lõpus reserveeritud eelkõige ajaloolisele instrumendile, kuna termin \"bassklarnet\", mida algselt kasutas Stadler, tähistab tänapäeval hoopis teistsugust instrumenti, mis kõlab kirjutatust transponeeriv intervall pluss üks oktav madalamalt.\n", "id": "ekk_Latn_202350"}
{"text": "Järva-Jaani Kasekopli staadion\n\nJärva-Jaani Kasekopli staadion on jalgpalliväljak Järva-Jaanis, jalgpalliklubi FC Järva-Jaani kodustaadion.\n", "id": "ekk_Latn_202351"}
{"text": "Kalinini rinne\n\nKalinini rinne oli Nõukogude Liidu strateegiline väekoondis Teises maailmasõjas idarindel.\n\n17. oktoobril 1941 andis Stavka päevakäsu Kalinini rinde formeerimiseks. 19. oktoobriks oli rinne komplekteeritud.\n\n12. oktoobril 1943 nimetati Kalinini rinne ümber 1. Balti rindeks.\n", "id": "ekk_Latn_202352"}
{"text": "Waterloo Road (London)\n\nWaterloo Road on Londoni tänav, mis ulatub Lambethist Southwarki. Ta kulgeb kagu-loode sihis. Tänav algab kagus Westminster Bridge Roadilt St George's Circuse lähedalt ning kulgeb Waterloo sillani.\n", "id": "ekk_Latn_202353"}
{"text": "Summuti\n\nSummuti mis summutab relva tulistamisel tekkivaid helisid. Summuti on seadis, mis vähendab mõõteriista vm. aparaadi liikuva osa inertsist põhjustatud võnkumist tasakaaluasendi ümber. Summuti on kasutusel mootorsõidukite müra summutamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_202354"}
{"text": "Samm (allüür)\n\nSamm on hobuse 4-taktiline allüür.\n\nSammu käiv hobune asetab maha järjest vasaku tagajala, vasaku esijala, parema tagajala ja parema esijala. Igal hetkel on üks hobuse jalg õhus ning ülejäänud kolm toetuvad maha. Hobuse pea ja kael liiguvad kergelt üles-alla, et aidata hoida tasakaalu.\n\nSamm on kolmest põhilisest allüürist (samm, traav ja galopp) kõige aeglasem. Sammu käiva hobuse keskmine kiirus on 6,4 km/h.\n", "id": "ekk_Latn_202355"}
{"text": "Backstreet Boys\n\nBackstreet Boys on Ameerika vokaalansambel, mille liikmed on Nick Carter, Howie Dorough, AJ McLean, Kevin Richardson ja Brian Littrell.\n\nBackstreet Boysi plaate on maailmas müüdud rohkem kui 130 miljonit​​.\n", "id": "ekk_Latn_202356"}
{"text": "Heimatstiil\n\nHeimatstiil on Saksamaal 19. sajandi lõpul väljakujunenud arhitektuuristiil, mille tippaeg oli 1885–1910. Heimatstiil sündis reaktsioonina valitsevale uusgootikale, uusrenessansile ja uusbarokile; mujal Euroopas kujunes sarnaselt juugend ehk art nouveau.\n\nValitses püüd muuta inimese elukeskkonda uute materjalide ja paindliku ruumijaotusega, lähtudes loodusest, idealiseeritud maaelust ja rahvakunstist. Ehitati loodusse sulanduvaid aiaga villasid, kus esimesel korrusel paiknesid vestibüüli ümber eluruumid, teisel korrusel magamistoad. Väliskujunduses kasutati tornikesi, erikujulisi viilusid, erkereid jt ehiselemente.\n\nHeimatstiil esines ka väljaspool arhitektuuri. Kirjanduses esindasid seda Gerhart Hauptmann ja Hermann Sudermann, kunstis õhulisi loodusvaateid ja külastseene maalinud Otto Modersohn, Fritz Mackensen jt.\n", "id": "ekk_Latn_202357"}
{"text": "Anaxagoras\n\nAnaxagoras (umbes 500 eKr – 428 eKr) oli kreeka filosoof, materialist. Sündinud Klazomenai linnas, õpetas täiskasvanuna Ateenas. Oli suure Ateena riigijuhi Periklese lähedane sõber. Pidi Ateenast jumalateotamises süüdistatuna põgenema.\n\nAnaxagorase filosoofia kohaselt on materiaalne maailm ühtne, kõik sisaldub kõiges. Kõik antud kvaliteediga aineosakesed on lõpmatult edasi jagatavad – nähtus, mida nimetab homöomeeriaks. Ainus teistega segunematu, puhas aine ja jõud on mõistus, mis on esile kutsunud maailma kujundava liikumise. Tema õpetusest leidub ka ideid astronoomia ja matemaatika alalt.\n", "id": "ekk_Latn_202358"}
{"text": "Samm\n\nSamm on jala või jalgade ühest kohast teise tõstmise liigutus kõndimisel, jooksmisel, tantsimisel või muul sarnasel liikumisel.\n", "id": "ekk_Latn_202359"}
{"text": "Priit Männik\n\nPriit Männik (sündinud 19. mail 1948 Abja-Paluojal) on eesti jurist. Ta on Sisekaitseakadeemia nõunik.\n\nTa on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ning tal on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon.\n", "id": "ekk_Latn_202360"}
{"text": "Baskin (film)\n\n\"Baskin\" on 2012. aasta Eesti portreefilm lavastajast ja näitlejast Eino Baskinist. Filmi lavastaja on Manfred Vainokivi.\n\nTegemist on teise dokumentaalfilmiga Baskinist, esimese, 1987. aastal valminud filmi \"Lend üle mägede\" autor on Heini Drui.\n", "id": "ekk_Latn_202361"}
{"text": "Zoë Wanamaker\n\nZoë Wanamaker (sündinud 13. mail 1949 New Yorgis) on inglise näitleja.\n\nTa on tuntud seriaalist \"Minu pere\" (Susan Harperina) ja filmist \"Harry Potter ja tarkade kivi\" (lendamise õpetajana).\n\nSeriaalis \"Hercule Poirot\" mängib ta Ariadne Oliveri.\n\nTema isa oli režissöör Sam Wanamaker.\n", "id": "ekk_Latn_202362"}
{"text": "Hübriidsõna\n\nHübriidsõna on sõna, mille osad pärinevad erinevatest keeltest.\n\nHübriidsõna on nt biorelv, milles liitsõna esiosa (bio-) tuleb kreeka keelest ja tagaosa (relv) eesti keelest.\n", "id": "ekk_Latn_202363"}
{"text": "Hüpoplaasia\n\nHüpoplaasia ehk vaegmoodustus ehk vaegmoodustumus on mingi elundi või koe osas ilmnev arengupuue.\n\nRäägitakse nt neeru hüpoplaasiast, tüümuse hüpoplaasiast.\n", "id": "ekk_Latn_202364"}
{"text": "Ärakiri\n\nÄrakiri on mingi dokumendi sisu ja rekvisiitide täpne taasesitus.\n\nÄrakirja saab teha nii originaaldokumendist kui ka ärakirjast.\n\nVormilt ei tarvitse ärakiri originaaliga kokku langeda, kuna ärakiri vormistatakse üldjuhul valgele paberile, mitte plangile, seega puuduvad plangi rekvisiidid.\n", "id": "ekk_Latn_202365"}
{"text": "Uldis Lieldidžs\n\nUldis Lieldidžs (24. aprill 1933 Riia – 29. jaanuaril 2019 Riia) oli läti näitleja.\n\n1951. aastal lõpetas ta Riia 1. Keskkooli. Aastatel 1951–1952 õppis Lieldidžs Cēsise Riiklikus Pedagoogilises Instituudis. 1956. aastal lõpetas ta Läti Riikliku Konservatooriumi Lavakunstikateedri.\n\nTa töötas aastatel 1956–1972 Läti Kunstiteatris ja 1973–1993 Läti Riiklikus Filharmoonias.\n\nAlates 1955. aastast mängis Uldis Lieldidžs ligi 70 filmis, sealhulgas dokumentaalfilmis \"Fritsud ja blondiinid\".\n", "id": "ekk_Latn_202366"}
{"text": "Ludwig Quidde\n\nLudwig Quidde (23. märts 1858 Bremen – 4. märts 1941 Genf) oli saksa patsifist.\n\nTänapäeval on ta peamiselt tuntud Saksa keisri Wilhelm II vastase kriitika tõttu. 1927. aastal sai ta Nobeli rahuauhinna.\n\nQuidde veetis nooruse Bremenis. 1881. aastal sai ta Göttingeni ülikoolis doktorikraadi. 1894. aastal avaldas ta 17-leheküljelise pamfleti \"Caligula. Eine Studie über römischen Caesarenwahnsinn\" ('Caligula. Uurimus keiserlikust hullumeelsusest'). Lühiessee teemaks on Rooma impeerium 1. sajandil, kuid selgelt on näha, et Quidde loob teoses paralleele keiser Caligula ja Wilhelm II vahel, süüdistades mõlemat suurushullustuses ja võimuahnuses. Quidde tungival nõudmisel avaldati teos autori kodanikunime all, mille tagajärjeks oli tema akadeemilise karjääri lõppemine.\n\nPärast seda, kui ta tegi halvustava märkuse Wilhelm I kohta, mõisteti ta süüdi keiserliku au haavamises ja määrati kolmeks kuuks vangi.\n\nKui 1933. aastal tuli võimule Adolf Hitler, põgenes Quidde Šveitsi, kuhu jäi elu lõpuni.\n", "id": "ekk_Latn_202367"}
{"text": "Robert Lewandowski\n\nRobert Lewandowski (; sündinud 21. augustil 1988 Varssavis) on Poola jalgpallur, kes mängib ründajana Hispaania kõrgliiga klubis FC Barcelona ja Poola jalgpallikoondises.\n\nVarem on Lewandowski esindanud klubisid nagu Znicz Pruszków, Lech Poznań ja Dortmundi Borussia.\n\nTa valiti aastatel 2011–2017 seitsmel aastal järjest valitud Poola aasta jalgpalluriks.\n\n2020. aastal valiti ta nii UEFA kui ka FIFA aasta parimaks jalgpalluriks\n", "id": "ekk_Latn_202368"}
{"text": "Muhammad Yunus\n\nMuhammad Yunus (sündinud 28. juunil 1940 Chittagongis) on Bangladeshi majandusteadlane.\n\n2006. aastal said tema ja ta asutatud Grameen Bank Nobeli rahuauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_202369"}
{"text": "Przemysław Tytoń\n\nPrzemysław Tytoń (sündinud 4. jaanuaril 1987 Zamośćis) on Poola jalgpallur, kes mängib väravavahina Hollandi kõrgliiga klubis Amsterdami Ajax.\n", "id": "ekk_Latn_202370"}
{"text": "John Mott\n\nJohn Raleigh Mott (25. mai 1865 Livingston Manor, Sullivani maakond, New Yorgi osariik – 31. jaanuar 1955) oli Noorte Meeste Kristliku Ühingu (YMCA) juht.\n\n1946. aastal sai ta Nobeli rahuauhinna kristlike noorteorganisatsioonide asutamise ja arendamise eest.\n", "id": "ekk_Latn_202371"}
{"text": "Murray Gell-Mann\n\nMurray Gell-Mann (15. september 1929 Manhattan, New York – 24. mai 2019 Santa Fe, New Mexico) oli juudi päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat (1969).\n\nTa oli alates 1993. aastast California Tehnoloogiainstituudi emeriitprofessor (Robert Andrews Millikan Professor of Theoretical Physics Emeritus). Tema teadustööd on peamiselt seotud osakestefüüsikaga. Nobeli auhinna sai ta avastuste eest, mis on seotud elementaarosakeste klassifikatsiooniga. Ta tõi osakestefüüsikasse veidruse mõiste ja sõnastanud veidruse jäävuse seaduse. 1964. aastal esitas ta hüpoteesi kvarkide kohta (sõltumatult George Zweigist) ja 1973. aastal hüpoteesi gluuoni kohta. Tema tööd on olnud aluseks kvantkromodünaamika loomisele. Ta oli Santa Fe Instituudi loomise mõtte algatajaid.\n", "id": "ekk_Latn_202372"}
{"text": "Tartu linnasiire\n\nTartu linnasiire on Tartu linnakeskkonna territoriaalne laienemine ja tema ruumilise struktuuri muutumine.\n", "id": "ekk_Latn_202373"}
{"text": "Vidnoje\n\nVidnoje on linn Venemaal Moskva oblasti Lenini rajoonis.\n\nLinn asub 3 km Moskva linna piirist lõunas.\n\n1902. aastal tekkis paika Rastorgujevo suvitusasula. Linnaõigused ja uue nime sai 1965. aastal.\n\nLinnas on kohalik ajaleht ja telekanal.\n", "id": "ekk_Latn_202374"}
{"text": "Kerry krahvkond\n\nKerry krahvkond (iiri keeles Contae Chiarraí) asub Iirimaa edelaosas Munsteri provintsis.\n\nKrahvkonna keskus ja suurim linn on Tralee. Suuremad asulad on veel Killarney, Listowel, Killorglin ja Castleisland.\n", "id": "ekk_Latn_202375"}
{"text": "Tetris\n\nTetris (vene keeles Тетрис) on mõistatuse tüüpi videomäng, mis ilmus esmakordselt Nõukogude Liidus 6. juunil 1984 ning 1986. aastal Põhja-Ameerikas.\n\nMängu töötas välja ja programmeeris Aleksei Pažitnov, kes tuletas mängu nime arvulisest eesliitest tetra- (mängutükid koosnevad neljast osast) ja tennisest, mis on Pažitnovi lemmikspordiala.\n\nTetris oli esimene tarkvara, mida imporditi NSV Liidust Ameerika Ühendriikidesse, ning on siiani üks populaarsemaid ja levinumaid mänge maailmas. Seda võib mängida nii arvutites, mängukonsoolidel, mänguautomaatides, pihuseadmetes kui ka mobiiltelefonides. Ekraaniks on kasutatud isegi majaseinu.\n\nTetris on Guinnessi rekordite raamatu järgi enim porditud arvutimäng ja Tetrise koodimist kasutatakse uue programmeerimiskeele õppimisel esimese ülesandena vm harjutusliku koodimisprojektina Hello worldi suitsutesti järel. Algse Tetrise programmeeris Pažitnov Electronika 60 tekstirežiimis ja Pascalis, selle portis tema tellimusel IMB PC peale Turbo Pascalis toona 16-aastane Vadim Gerassimov, kes lisas mängule värvid ja edetabeli.\n", "id": "ekk_Latn_202376"}
{"text": "Mobiilseade\n\nMobiilseade on IT-seadmed, mida on lihtne kaasas kanda ja käes hoides kasutada. Mobiilseadmete hulka kuuluvad näiteks mobiiltelefonid, GPS-vastuvõtjad, taskukonsoolid (Nintendo 3DS, Playstation Vita) ja meediapleierid (MP3-mängija).\n", "id": "ekk_Latn_202377"}
{"text": "Dmitrov\n\nDmitrov on linn Venemaal Moskva oblastis.\n\nLinn asub 65 km Moskvast põhjas.\n\nDmitrovi asutas Juri Dolgoruki aastal 1154 paigas, kus sündis tema poeg Vsevolod. Nimi Dmitrov on seletatav sellega, et Vsevolodi kaitsepühak oli Demetrios Tessaloonikast. 1374. aastal sai asula linna staatuse.\n", "id": "ekk_Latn_202378"}
{"text": "Phillip Tobias\n\nPhillip Vallentine Tobias (14. oktoober 1925 Durban – 7. juuni 2012 Johannesburg) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi paleoantropoloog.\n\nTa õppis Witwatersrandi ülikoolis histoloogiat ja füsioloogiat ning töötas seejärel anatoomiaõppejõuna. Ta tegi uurimistööd näiteks Cambridge'i, Chicago ja Michigani ülikoolis.\n\nPhillip Tobias oli üks silmapaistvamaid inimese evolutsiooni uurijaid. Ta töötas selleks näiteks inimlaste fossiilide leiukohtades Sterkfonteini koobastes ja Olduvai kuristikus.\n\n1994. aastast oli ta Witwatersrandi ülikooli emeriitprofessor.\n", "id": "ekk_Latn_202379"}
{"text": "Hubert Veldermann\n\nHubert Veldermann (17. oktoober 1929 Tallinn – 7. juuni 2012) oli eesti raadioajakirjanik.\n\nTa õppis aastatel 1949–1950 Tartu Riiklikus Ülikoolis metsandust ning lõpetas 1968. aastal NLKP KK Kõrgema Parteikooli.\n\nAlates 1958. aastast töötas ta Eesti Raadios, tegi uudiselõike \"Päevakajale\" ja maaelusaateid, sealhulgas juhtis saadet \"Tere hommikust, põllumehed!\" Tegi ka teadussaateid (\"Kristall\") ja meelelahutussaateid (RAMETO).\n\nAlates 1. maist 1993 tegi Hubert Veldermann Vikerraadios igakolmapäevast merendussaadet \"Ahoi!\". Kuid aprillis 1998 loobus Eesti Raadio merendussaatest ning see kolis Kuku Raadiosse. Kuku Raadio saadet \"Meretund\" tegi Hubert Veldermann kuni elu lõpuni.\n\nHubert Veldermann oli lahkudes Eesti vanim tegutsev raadioajakirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_202380"}
{"text": "Krasnoarmeisk\n\nKrasnoarmeisk on oblastilise alluvusega linn Venemaal Moskva oblastis, Krasnoarmeiski linnaringkonna keskus.\n\nLinn asub 51 km Moskvast kirdes.\n\nLinn arenes Muromtsevo külast, kuhu 1834. aastal rajati tekstiilivabrik. Linnaõigused sai 1947. aastal.\n\n2002. aastal toimusid linnas rahvuslikul pinnal kokkupõrked, mille tulemusena asutati Liikumine Illegaalse Immigratsiooni Vastu.\n", "id": "ekk_Latn_202381"}
{"text": "Martin Kutman\n\nMartin Kutman (12. juuli 1928 Estonka – 29. mai 2012) oli eesti kergejõustiklane ja treener.\n\nAastatel 1947–1952 tuli ta teivashüppes, tõkkejooksus, kolmikhüppes ja kümnevõistluses kokku kaheksa korda Gruusia meistriks ning püstitas viis Gruusia rekordit.\n\nTa lõpetas 1946. aastal Thbilisis kehakultuuritehnikumi ja 1951. aastal Gruusia Riikliku Kehakultuuriinstituudi ning töötas seejärel treenerina.\n\n1952. aastal asus ta tööle Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonda. Aastatel 1981–1989 oli ta kergejõustiku kateedri juhataja.\n\nMartin Kutman võitis medaleid veteranide Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt.\n", "id": "ekk_Latn_202382"}
{"text": "Godwini seadus\n\nGodwini seadus on Mike Godwini tähelepanek onlain-vestlustest.\n\n1990. aastal sõnastatud seaduse kohaselt kasvab võrgudiskussiooni arenemisel tõenäosus, et keegi võtab jutuks Hitleri või natsid. Seejuures ei oma jutu teema tähtsust, Godwini arvates jõuab iga piisavalt pikk vestlus sarnaste tulemusteni.\n", "id": "ekk_Latn_202383"}
{"text": "Theodor Gebre Selassie\n\nTheodor Gebre Selassie (sündinud 24. detsembril 1986 Třebíčis) on Tšehhi jalgpallur (kaitsja).\n\nAlates 2012. aastast mängib ta Saksamaa Bundesliga klubis Bremeni Werder. Enne seda mängis ta Tšehhi klubides. 2008. aastal tuli ta Tšehhi meistriks Praha Slaviaga ja 2012. aastal Libereci Slovaniga.\n\nEsimese mängu Tšehhi jalgpallikoondises pidas ta 4. juunil 2011 sõpruskohtumises Peruu vastu. Koondises mängis ta kuni 2019. aastani.\n", "id": "ekk_Latn_202384"}
{"text": "Igor Larionov\n\nIgor Nikolajevitš Larionov (sündinud 3. detsembril 1960 Voskressenskis) on endine vene jäähokimängija.\n\nLarionov oli keskründaja kuulsas kolmikus, mille ta moodustas koos Vladimir Krutovi ja Sergei Makaroviga.\n\nTa tuli Nõukogude Liidu koondises mängides jäähoki olümpiavõitjaks 1984. aastal Sarajevos ja 1988. aastal Calgarys ning sai Venemaa koondises hõbemedali 2002. aastal Salt Lake Citys.\n\nAastatel 1982, 1983, 1986 ja 1989 kuulus ta maailmameistriks tulnud meeskonda; 1987 sai MM-ilt hõbe- ja 1985 pronksmedali.\n\nNHL-is mängides kuulus ta Vancouver Canucksi, San Jose Sharksi, Detroit Red Wingsi, Florida Panthersi ja New Jersey Devilsi ridadesse.\n", "id": "ekk_Latn_202385"}
{"text": "Plotter\n\nPlotter (ingl k plot 'joonestama') on arvuti väljundseade, mis loob mingil kandjal, nt paberil vektograafilisi kujutisi (diagramme, graafikuid, tehnilisi jooniseid, kaarte) pidevjoonega kahekoordinaadilise juhtimise abil. Joont tekitatakse nt kuulkirjutiga või kserograafiliselt.\n\nAlates 1990. aastatest asendavad neid suureformaadilised printerid, mida mõnikord samuti plotteriteks nimetatakse. Need on tindiprinteri põhimõttel töötavad seadmed, mis võivad kanda joonkujutisi plakatipaberile, riidele, kleepkihiga kilele jm 1,3–5 m laiuselt. Niisugused seadmed on võimelised printima ka rastergraafikat.\n\nPlotteri üks eriliike on lõikeplotter, millel on kirjuti asemel nuga, tänapäeval laserkiir.\n", "id": "ekk_Latn_202386"}
{"text": "Nõukogude Liidu jäähokikoondis\n\nNõukogude Liidu jäähokikoondis oli Nõukogude Liidu esindusmeeskond jäähokis.\n\nKoondis oli aastatel 1954–1991 ülekaalukalt edukaim jäähokikoondis. Koondis tuli seitse korda olümpiavõitjaks (1956, 1964, 1968, 1972, 1976, 1984, 1988) ning sai olümpiamängudelt ühe hõbe- (1980) ja ühe pronksmedali (1960). Maailmameistrivõistlustelt võideti 22 kuld-, 7 hõbe- ja 5 pronksmedalit.\n\nKoondise treener oli aastatel 1977–1991 Viktor Tihhonov.\n", "id": "ekk_Latn_202387"}
{"text": "Vladimir Petrov\n\nVladimir Petrov (vene keeles Владимир Владимирович Петров; 30. juuni 1947 Krasnogorsk – 28. veebruar 2017 Moskva) oli NSV Liidu jäähokikoondise ründaja.\n\nTa tuli jäähokis olümpiavõitjaks 1972. aastal Sapporos ja 1976. aastal Innsbruckis ning pälvis hõbemedali 1980. aastal Lake Placidis.\n\nMaailmameistrivõistlustel saavutas Petrov 9 kuldmedalit: 1969–71, 1973–75, 1978, 1979 ja 1981. Nendele lisandus hõbemedal 1972. ja pronksmedal 1977. aastast. Euroopa meistrivõistlused olid maailmameistrivõistlustega ühendatud, aga arvesse läksid ainult tulemused Euroopa meeskondade vahel. Euroopa meistrivõistlustel saavutas Petrov 8 kuldmedalit: 1969, 1970, 1973–75, 1978, 1979 ja 1981. Neile lisandusid hõbemedalid 1971 ja 1972 ning pronksmedal 1977. Aastail 1973, 1977 ja 1979 valiti ta MM-i parimaks ründajaks.\n\nNSV Liidu meistriks jäähokis tuli Petrov astail 1969–81 11 korda. Kolmel korral saavutas ta hõbemedali (1969, 1974 ja 1976), teistel aastatel võitis. Karikavõistlused võitis ta viis korda: 1968, 1969, 1973, 1977 ja 1979. Sellele lisandus karikafinaali jõudmine 1976.\n\nPetrov oli 22. maist 1992 kuni 8. aprillini 1994 Venemaa hokiföderatsiooni president.\n\nAastal 2006 valiti ta IIHF-i Kuulsuste Halli liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_202388"}
{"text": "Mihkel Loodus\n\nMihkel Loodus (20. veebruar 1937 Tartu – 28. jaanuar 2022 Tallinn) oli eesti tõlkija ja ajakirjanik.\n\nTa lõpetas 1955. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina ning töötas seejärel 1960–1984 ajakirjanikuna Rahva Hääle toimetuses. Aastail 1984–1986 oli ta ajakirja Aja Pulss vanemtoimetaja ning aastail 1986–1992 Loomingu peatoimetaja asetäitja.\n\nMihkel Loodus oli tuntud leedu keelest tõlkijana. Ta tõlkis Juozas Aputise, Jonas Avyžiuse, Banguolis Balaševičiuse, Alfonsas Bieliauskase, Vytautas Bubnyse, Petras Cvirka, Dalia Dilytė, Romualdas Granauskase, Juozas Grušase, Jurga Ivanauskaitė, Kęstutis Kasparavičiuse, Raimondas Kašauskase, Ramūnas Klimase, Romualdas Lankauskase, Justinas Marcinkevičiuse, Vytautas Martinkuse, Icchokas Merase, Eduardas Mieželaitise, Gendrutis Morkūnase, Danielius Mušinskase, Vincas Mykolaitis-Putinase, Algirdas Pociuse, Tomas Arūnas Rudokase, Kazys Saja, Ieva Simonaitytė, Vytautas Sirijos-Gira, Skomantase, Mykolas Sluckise, Saulius Šaltenise, Lionginas Šepetyse, Antanas Škėma ja Vytautė Žilinskaitė teoseid ning avaldas ka Leedu kirjanduselu tutvustavaid kirjutisi ajakirjanduses.\n\nInglise keelest tõlkis ta peamiselt Graham Greene'i teoseid.\n", "id": "ekk_Latn_202389"}
{"text": "Läänegoodid\n\nLäänegoodid ( või ) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval. Goodid olid osa germaani hõimude hulgast, kes liikusid läbi Rooma riigi hilisantiikajal või Suure rahvasterände ajal. Läänegoodid sisenesid Rooma riiki 376. aasta eel ja järel ning alistasid roomlased Adrianoopoli lahingus aastal 378. Läänegoodid tungisid Alarich I juhtimisel Itaaliasse ja rüüstasid aastal 410 Roomat ning asusid seejärel elama algselt Lõuna-Galliasse ning hiljem Pürenee poolsaarele, praeguse Hispaania ja Portugali aladele, kus nad asutasid võimsa Läänegootide kuningriigi.\n\nMitmed aastad rändamist viis läänegoodid samastama end piibli heebrealastega, kes rändasid 40 aastat Siinai kõrbes. Selleks, et rändamisele lõpp teha, asusid läänegoodid aastal 418 Lõuna-Galliasse kui Rooma föderaadid. Teadmata põhjustel läksid nad varsti oma võõrustajatega tülli ja asutasid oma kuningriigi pealinnaga Toulouse'is. Kui nad laiendasid oma võimu vandaalide arvel praegusse Hispaaniasse, lõpetasid frangid Chlodowech I juhtimisel nende võimu Gallias Vouillé lahingus aastal 507. Pärast seda jäi nende kuningriigi ainsaks Pürenee poolsaarel mitte olevaks osaks Septimania provints, nii et valdav osa kuningriigist asus Pürenee poolsaarel.\n\n589. aasta paiku pöördusid läänegoodid Rekkared I valitsemise ajal arianismist Nikaia usku, kohanedes järk-järgult oma hispaania-rooma alamate kultuuriga. Lex Visigothorum (lõpetatud aastal 654) kaotas vana traditsiooni, mille järgi olid roomlastele ja läänegootidele erinevad seadused, nii et enam ei tehtud õiguslikku vahet Romani ja Gothi, ehk roomlaste ja gootide vahel, sulatades nad kokku Hispani'ks ehk hispaania rahvuseks. Järgmisel sajandil domineerisid Toledo kirikukogud ja piiskopkond. Aastal 711 või 712 tapeti suur hulk läänegootide eliidist, sealhulgas nende kuningas Roderich ja palju tema juhitavaid mehi, Guadalete lahingus sissetungivate araabia ja berberi vägede poolt. See viis kuningriigi kiire kokku kukkumiseni. Gootide identiteet elas kuningriigi languse siiski üle, eriti Hispaania margis ja Astuuria kuningriigis, mis asutati läänegooti aadliku Pelayo poolt pärast tema võitu mauride üle Covadonga lahingus.\n\nHispaanias ja Portugalis ehitasid läänegoodid mitmeid kirikuid ja jätsid maha suurel arvul arheoloogilisi leide ning kultuurilise pärandi hispaania ja portugali ees- ja perekonnanimede näol. Läänegoodid olid ainsad, kes asutasid Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi langust ja enne Karolingide tõusu uusi linnu. Kuni hiliskeskajani oli suurim läänegootide pärand nende seadustekogu Lex Visigothorum, mis oli eeskätt aluseks kohtutoimingutele enamuses kristlikus Ibeerias veel sajandeid pärast nende kuningriigi surma.\n", "id": "ekk_Latn_202390"}
{"text": "Jakub Błaszczykowski\n\nJakub Błaszczykowski (sündinud 14. detsembril 1985 Truskolasy külas Poolas) on Poola jalgpallikoondise ja Poola kõrgliiga klubi Krakówi Wisła poolkaitsja. Błaszczykowski oli 2010–2014 Poola koondise kapten.\n\nDebüüdi rahvuskoondises tegi Jakub 2006. aasta märtsis Saudi Araabia vastu.\n\nAastatel 2008 ja 2010 on ta valitud Poola aasta jalgpalluriks.\n", "id": "ekk_Latn_202391"}
{"text": "Nahkhiirlased\n\nNahkhiirlased (Vespertilionidae) on suurim käsitiivaliste sugukond. Nad on käsitiivalistest kõige laiema levikuga: neid leidub kõigil mandritel peale Antarktika. Ladinakeelne nimetus vespertilio (nahkhiir), tuleb sõnast vesper, mis tähendab õhtut.\n\nNahkhiirlased on suuruselt teine imetajate sugukond, liike on kokku 407. Neist 14 elab ka Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_202392"}
{"text": "Kaerasori\n\nKaerasori (Gryllotalpa gryllotalpa) on kaerasorilaste sugukonda kuuluv võrdlemisi suur sihktiivaline putukas.\n\nKaerasorid elavad maa sees, kaevandades pikki ja üsna sügavaid käike.\n\nKaerasori laulab öösiti. Laul on tugev sirin.\n", "id": "ekk_Latn_202393"}
{"text": "Kaerasorilased\n\nKaerasorilased ehk sorilased (Gryllotalpidae) on putukate sugukond sihktiivaliste seltsis.\n\nSugukonnas on 8 retsentset perekonda, kokku umbes 100 liigiga.\n\nEestis elab sellest sugukonnast üks liik – kaerasori (Gryllotalpa gryllotalpa).\n", "id": "ekk_Latn_202394"}
{"text": "Hagudi mõis\n\nHagudi mõis (saksa keeles Haggud) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202395"}
{"text": "Neil Hardwick\n\nRobert Neil Hardwick (sündinud 22. juulil 1948 Teversalis) on inglise päritolu Soome lavastaja, stsenarist, näitleja ja kirjanik.\n\nTa õppis Cambridge'i ülikoolis algul füüsikat ja hiljem filosoofiat. Alates 1969. aastast elab ta Soomes.\n\nNeil Hardwick on lavastanud nii telesarju, filme kui ka teatrilavastusi, kirjutanud telesaadete ja sarjade stsenaariume, osalenud keeleõppe-, meelelahutus- ja komöödiasarjades näitlejana, juhtinud televisioonis jutusaateid ning kirjutanud mitu raamatut.\n", "id": "ekk_Latn_202396"}
{"text": "Hertu mõis\n\nHertu mõis (saksa keeles Hermet) oli Valtu kõrvalmõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202397"}
{"text": "Järvakandi mõis\n\nJärvakandi mõis (saksa keeles Jerwakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valla Valli külla Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202398"}
{"text": "Areni-1 veiniköök\n\nAreni-1 veiniköök on 6100 aasta vanune veiniköök, mis avastati 2007. aastal Areni-1 koopakompleksist Areni küla lähedalt Vajotsh Dzori maakonnast Armeeniast. Avastuse tegid Armeenia ja Iirimaa arheoloogid. Neid juhtisid Boris Gasparjan Armeenia Rahvuslikust Teaduste Akadeemiast ja Ron Pinhasi Corki Ülikoolist Iirimaal. Väljakaevamisi finantseerisid Gfoelleri fond (USA) ja Corki Ülikool. California Ülikool Los Angeleses liitus projektiga 2008. aastast ja on alates sellest osalenud finantseerimises koos National Geographic Societyga. Veiniköögi väljakaevamised lõppesid 2010. aastal.\n\nLeid koosnes käärimisvaadist, viinamarjapressist, säilituspurkidest ja potikildudest. Leitud veinikööki peetakse vähemalt 1000 aastat vanemaks kui vanuselt teist teadaolevat veinikööki, mis leiti 1963. aastal Jordani Läänekaldalt.\n\nSamast kohast leiti ka Areni-1 saabas.\n", "id": "ekk_Latn_202399"}
{"text": "Jan Długosz\n\nJan Długosz (ka Joannes, Ioannes või Johannes, Longinus või Dlugossius; 1. detsember 1415 Stara Brzeźnica – 19. mai 1480 Kraków) oli poola vaimulik, kroonik ja diplomaat.\n\nTa õppis Krakowi ülikoolis ning töötas Krakowis kanoonikuna. 1434–1452 oli ta kanoonik Kłobuckis.\n\nPoola kuningas Kazimierz IV saatis Długoszi diplomaatiliste ülesannetega paavsti ja Rooma keisri juurde. Samuti osales ta Kolmeteiskümneaastase sõjaga (1454–1466) seotud läbirääkimistes. Pärast üht õnnestunud diplomaatilist käiku 1466. aastal usaldati talle kuninga poja õpetamine.\n\nJan Długoszit tuntakse ennekõike tänu tema teosele \"Annales seu cronici incliti regni Poloniae\", mis jutustab Euroopa ajaloosündmustest aastatel 965–1480. Endast kirjutas ta teoses kolmandas isikus.\n", "id": "ekk_Latn_202400"}
{"text": "Kabala mõis (Rapla)\n\nKabala mõis (saksa keeles Kappel) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202401"}
{"text": "Keava mõis\n\nKeava mõis (saksa keeles Kedenpäh) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Kehtna valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202402"}
{"text": "HRT F1\n\nHRT Formula 1 Team oli Hispaania Vormel 1 meeskond. See on kandnud ka nimesid Campos Meta 1 ja Hispania Racing.\n\nHRT peakorter asus Madridis.\n\nHRT alustas osalemist Vormel 1 sarjas 2010. aastal. 2011. aastal sai HRT 11. koha.\n\n2012. aasta hooajal sõidavad meeskonnas Pedro de la Rosa ja Narain Karthikeyan.\n\n2012. aastal ei teeninud meeskond ühtki punkti. See jäi nende viimaseks hooajaks.\n", "id": "ekk_Latn_202403"}
{"text": "Kodila mõis\n\nKodila mõis (saksa keeles Koddil) kuni 1876. aastani rüütlimõis, seejärel aga poolmõis Rapla kihelkonnas Harju kreisis.\n\nNüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202404"}
{"text": "2012. aasta Malaisia grand prix\n\n2012. aasta Malaisia Grand Prix oli 2012. aasta Vormel 1 hooaja teine etapp. See peeti Malaisias Sepangi ringrajal 25. märtsil 2012.\n\nSõideti 56 ringi, võistluse kogupikkus oli 310,408 km. Ilm oli pilves ja vihmane.\n\nEsimese stardikoha sai kvalifikatsioonis Lewis Hamilton, võistluse võitis Fernando Alonso, kiireima ringi sõitis Kimi Räikkönen (1.40,722).\n", "id": "ekk_Latn_202405"}
{"text": "Lellapere mõis\n\nLellapere mõis (saksa keeles Lellefer) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Kehtna valda Rapla maakonnas.\n\nLellapere mõisa valdajad olid: 1626 Klaus Hastfer. 1669 Johann Winrich Delwig >>. 1708 Reinhold Wilhelm Essen. 1722 Justus Johann Riesenkampff. ~ 1733 Fockid. 1754 Arend Wilhelm Taube. 1770 Karl Friedrich Staal ja sestpeale ühised omanikud Järvakandi mõisaga. 1910 Peeter Puck. 1911 Olaf Grünewaldt.\n\nPeahoone oli väike puitvoodriga maja.\n", "id": "ekk_Latn_202406"}
{"text": "Ohekatku mõis\n\nOhekatku mõis (saksa keeles Odenkat) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Kehtna valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202407"}
{"text": "Ohukotsu mõis\n\nOhukotsu mõis (saksa keeles Odenwald, aastani 1843 Odenkotz) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Märjamaa valda Rapla maakonnas.\n\nOhukotsu mõisas on sündinud Tallinna linnaaednik Hans Lepp.\n", "id": "ekk_Latn_202408"}
{"text": "Pühatu mõis\n\nPühatu mõis (saksa keeles Pühhat) oli kuni 1865. aastanirüütlimõis, seejärel aga poolmõisa staatuses Orgita kõrvalmõis Rapla kihelkonnas Harju kreisis.\n\nNüüdisajal jääb kunagine mõis Märjamaa valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202409"}
{"text": "Rapla mõis\n\nRapla mõis (saksa keeles Rappel) oli Alu kõrvalmõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202410"}
{"text": "Reihenau mõis\n\nReihenau mõis (saksa keeles Reichenau) oli Järvakandi klaasivabrik poolmõisa staatuses Rapla kihelkonnas Harju kreisis. Ala eraldati 1911. aastal Järvakandi mõisast.\n\nNüüdisajal jääb kunagine mõis Kehtna valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202411"}
{"text": "Haaknõel\n\nHaaknõel on nööpnõela variant, millel on ühel poolel lihtne vedrumehhanism ja teisel poolel nõela kinni hoidev haarak.\n\nHaaknõelu kasutatakse tavaliselt tekstiilide üksteise külge kinnitamiseks, näiteks tekstiilesemete valmistusprotsessis.\n\nHaaknõela eelkäijateks olid sõled, mille kinnitusmehhanism sarnanes haaknõela omaga. Haaknõela leiutajaks peetakse ameerika mehaanikut Walter Hunti, kes oli sõbrale 15 dollarit võlgu ning lootis leiutisest saadava tuluga võla tasuda. Ta patenteeris haaknõela 1849. aastal ja müüs õigused 400 dollari eest, aimamata, et tema leiutisega hakatakse teenima miljoneid.\n", "id": "ekk_Latn_202412"}
{"text": "Riidaku mõis\n\nRiidaku mõis (saksa keeles Ridaka) kuni 1877. aastanirüütlimõis, seejärel poolmõis Rapla kihelkonnas Harju kreisis.\n\nNüüdisajal jääb kunagine mõis Märjamaa valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202413"}
{"text": "Sikeldi mõis\n\nSikeldi mõis (saksa keeles Siklecht) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202414"}
{"text": "Vahakõnnu mõis\n\nVahakõnnu mõis (saksa keeles Wahhakant) oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202415"}
{"text": "Elza Radziņa\n\nElza Radziņa (sünninimi Elza Katrina Podniece, kodanikunimi abielus Elza Šalkone-Radziņa; 10. veebruar 1917 Harkiv – 18. august 2005 Riia) oli läti näitleja.\n\nÕppis Jelgava Teatristuudios, mille lõpetas 1942. Töötas näitlejana aastatel 1944–1953 Jelgava Draamateatris, 1953–1954 Valmiera Draamateatris ja alates 1954. aastast Läti Rahvusteatris.\n\nAlates 1949. aastast mängis Elza Radziņa ligi neljakümnes filmis. Sealhulgas mängis ta 1969. aastal valminud Tallinnfilmi mängufilmis \"Viimne reliikvia\" Pirita kloostri abtissi rolli.\n\nElza Radziņa on maetud Riia metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_202416"}
{"text": "Juha Sipilä\n\nJuha Petri Sipilä (sündinud 25. aprillil 1961 Vetelis) on Soome poliitik. Ta oli 29. maist 2015 kuni 6. juunini 2019 Soome peaminister.\n\nTa lõpetas 1986. aastal Oulu ülikooli insenerina.\n\n2011. aastal valiti ta Eduskunna liikmeks.\n\nAlates 9. juunist 2012 on ta Soome Keskerakonna esimees.\n\n2015. aasta parlamendivalimistel sai Sipilä 30 733 häält, mis oli nende valimiste rekord. Ühtlasi sai Keskerakonnast Eduskunna suurim erakond.\n", "id": "ekk_Latn_202417"}
{"text": "Tom Thabane\n\nMotsoahae Thomas Thabane (sündinud 28. mail 1939 Maserus) on Lesotho poliitik, kes on alates 16. juunist 2017 Lesotho peaminister. Ta oli samas ametis ka 8. juunist 2012 kuni 17. märtsini 2015.\n\nAastatel 1990–1991 ja 1998–2002 oli ta välisminister, 2002–2004 siseminister ning seejärel kommunikatsiooni- ja teadusminister.\n\n30. augustil 2014 põgenes Thabane Lõuna-Aafrika Vabariiki, süüdistades Lesotho armeed riigipöörde korraldamises. Peaministri kohuseid asus täitma senine asepeaminister Mothetjoa Metsing. Lesotho armee eitas süüdistusi riigipöörde korraldamises, kuid Thabane teatas, et kuna tema julgeolek Lesothos on ohus, ei saa ta riiki tagasi pöörduda. 3. septembril pöördus Thabane Lõuna-Aafrika Vabariigi politsei kaitse all kodumaale tagasi ja asus uuesti täitma valitsusjuhi kohuseid.\n\nTema erakond kaotas 2015. aasta parlamendivalimised ja 17. märtsil 2015 astus peaministrina ametisse senine opositsioonijuht Pakalitha Mosisili.\n", "id": "ekk_Latn_202418"}
{"text": "Henry James\n\nHenry James [h'enri džeims] (15. aprill 1843 New York – 28. veebruar 1916 London) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, kes elas enamiku oma elust Inglismaal. Teda peetakse üheks 19. sajandi realismi võtmekujudest.\n", "id": "ekk_Latn_202419"}
{"text": "Kalle Päätalo\n\nKaarlo Alvar Päätalo (11. november 1919 Taivalkoski vald – 20. november 2000 Tampere) oli soome kirjanik.\n\nTa hakkas juba 13-aastaselt metsatööl käima. Talle meeldis lugeda ja ta unistas juba lapsena kirjutamisest, kuigi ei pidanud seda elatusvahendiks.\n\nPäätalo osales Talvesõjas ja Jätkusõjas, kus sai haavata. Pärast sõda lõpetas ta tehnikakooli ehituse alal ja töötas seejärel ehitusmeistrina.\n\nTema esimene romaan ilmus 1958. aastal. Alates 1963. aastast oli ta vabakutseline kirjanik. Kokku kirjutas ta üle 40 romaani. Ta kirjutas eelkõige metsa- ja ehitustööst ning vaestest ja töökatest inimestest. Tema romaanide põhjal tehti mitu filmi.\n\nAastal 1978 sai ta professori aunimetuse. Ta sai 1999. aastal Väinö Linna auhinna ja Suomi-palkinto. Läbi aegade suuremate soomlaste seas valiti Kalle Päätalo 69. kohale.\n\nPärast Kalle Päätalo surma püstitati Taivalkoskis talle mälestusmärk. Vallas tegutseb ka Päätalo instituut. Kirjaniku lapsepõlvekodus Kallioniemis on majamuuseum.\n\nEesti keeles on ilmunud tema romaan \"Hämariku eel\" (Eesti Kirjastus Orto, Toronto 1966).\n", "id": "ekk_Latn_202420"}
{"text": "Berea ringkond\n\nBerea ringkond on 1. järgu haldusüksus Lesothos.\n\nRingkonna pindala on 2222 km², elanike arv oli 2006. aastal umbes 256 500.\n\nRingkonna halduskeskus on Teyateyaneng.\n", "id": "ekk_Latn_202421"}
{"text": "Lesotho Fatse La Bontata Rona\n\n\"Lesotho Fatse La Bontata Rona\" ('Lesotho, me isade maa') on Lesotho riigihümn.\n\nHümn on kasutusel aastast 1967. Selle sõnad kirjutas prantsuse misjonär François Coillard ja muusika Ferdinand-Samuel Laur.\n", "id": "ekk_Latn_202422"}
{"text": "Mägiarnika\n\nMägiarnika (Arnica montana L.) on mitmeaastane rohttaim korvõieliste sugukonnast arnika perekonnast.\n", "id": "ekk_Latn_202423"}
{"text": "Leif Segerstam\n\nLeif Selim Segerstam (sündinud 2. märtsil 1944 Vaasas) on Soome dirigent ja helilooja.\n\nLeif Segerstam õppis Sibeliuse Akadeemias klaveri- ja viiulimängu ning orkestrijuhtimist. Aastal 1962 võitis ta Maj Lindi nimelise pianistide konkursi. Aastal 1964 lõpetas ta New Yorgi Juilliardi kooli orkestrijuhtimise alal.\n\nAastatel 1970–1972 oli ta Stockholmi Kuningliku Ooperi peadirigent, 1973–1974 Soome Rahvusooperi direktor, 1975–1982 Viini raadio sümfooniaorkestri peadirigent, 1977–1987 Soome raadio sümfooniaorkestri peadirigent, 1983–1989 Rheinland-Pfalzi filharmoonia peadirigent, aastast 1988 Taani raadio sümfooniaorkestri peadirigent. Sügisest 1995 kuni 2001. aastani oli ta uuesti Stockholmi kuningliku ooperi peadirigent, 1995–2007 Helsingi linnaorkestri peadirigent, sügisest 2007 emeriitpeadirigent.\n\nAlates 1997. aastast on Leif Segerstam Sibeliuse akadeemias orkestrijuhtimise professor, tema õpilane on olnud ka Mikk Murdvee.\n\nLeif Segerstam on loonud 330 sümfooniat.\n\nAastal 1992 pälvis ta Pro Finlandia teenetemärgi ja 1998. aastal sai ta Põhjamaade Nõukogu muusikaauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_202424"}
{"text": "Sisu SA-150\n\nSisu SA-150 on Soome ettevõtte Sisu-Auto poolt aastatel 1982–1991 valmistatud taktikaline veoauto. Auto kandevõime on 6400 kg ja see on neljarattaveoga.\n", "id": "ekk_Latn_202425"}
{"text": "Dionysios Traakiast\n\nDionysios Traakiast (ka Dionysius Thrax; kreeka keeles Διονύσιος ὁ Θρᾷξ; umbes 170 eKr – 90 eKr) oli hellenismiajastu grammatik.\n\nTa ei olnud pärit Traakiast, vaid ilmselt Aleksandriast. Ta oli Aristarchose õpilane. Hiljem töötas ta Rhodosel.\n\nTeda peetakse esimese kreeka keele grammatika \"Τέχνη Γραμματική\" (Technē grammatikē) autoriks, kuigi on seatud kahtluse alla, kas ta kirjutas kogu teose ise.\n\nGrammatika eesmärgiks oli aidata koinee kõnelejatel mõista Homerose ja teiste kirjanike kasutatavat eepilist keelt. Traktaadis on põhiliselt kirjeldatud morfoloogiat ja sõnaliike, vähem käsitletud häälikuid, kuid täiesti kõrvale jäetud süntaks.\n", "id": "ekk_Latn_202426"}
{"text": "Voivõv Kodzuv\n\nVoivõv Kodzuv (komi keeles Войвыв кодзув, 'põhjatäht') on Komi Vabariigis Sõktõvkaris ilmuv komikeelne kirjandus- ja kultuuriajakiri.\n\nAjakiri on asutatud 1926. aastal ja kandis esialgu nime Ordõm ('rada'). 1931. aastal sai ajakiri nimeks Udarnik ('lööktööline'). Sõja ajal ajakiri ei ilmunud, praeguse nime all ilmub alates 1946. aastast.\n\n1971. aastal oli ajakirja trükiarv 5000 eksemplari, 2003. aastal 960 eksemplari..\n", "id": "ekk_Latn_202427"}
{"text": "Vinnõtsja massimõrv\n\nVinnõtsja massimõrv või Vinnõtsja tragöödia (ukraina keeles Вінницька трагедія) oli Nõukogude julgeolekuorganite aastatel 1937–1938 Vinnõtsja linnas toime pandud genotsiidiakt, mille avastasid Teise maailmasõja ajal 1943. aastal Saksa okupatsioonivõimud.\n", "id": "ekk_Latn_202428"}
{"text": "Hasaine Sladki\n\n'Hasaine Sladki' (ehk 'Varajane Sinine', 'Hasansky Sladky', 'Hasan (Xasan) Sweet', 'Baltica' 'Kazański Słodki', 'Hasanski Sladki') on Eestiski tuntud Venemaal aretatud viinamarjasort.\n\nMari on keskmise suurusega, sinine ja hapukasmagus. Tegu on hea veini-, laua- ja mahlamarjaga. Sort sobib avamaal kasvatamiseks, taime ei pea talveks tugedelt maha võtma ega kinni katma. Kasvuhoones kasvatades võivad tarjad hõredaks jääda. Põhja-Eestis võib vajada kerget katet, kuna võrsed ei pruugi alati hästi puituda.\n\nEesti Aiandusliidu puuviljakomisjon soovitas 2007. aastal \"Hasanski Sladkit\" äri- ja koduaias avamaal kasvatamiseks sobiva sordina.\n\n'Hasaine Sladki' on väga külmakindel viinapuusort (puitunud varred taluvad 35-kraadist külma). Sordil on suhkrute-hapete vahekord väga hea, mistõttu saab temast ilma suhkrut lisamata hea veini, mis ei ole liiga magus ega liiga hapu.\n", "id": "ekk_Latn_202429"}
{"text": "Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel\n\n2012. aasta suveolümpiamängude kergejõustikuvõistlused toimusid 3.–12. augustini Londoni olümpiastaadionil.\n\nMeestel oli kavas 24 võistlusala ja naistel 23 võistlusala. Erinevus tuli sellest, et naised ei võistelnud 50 km käimises. Seega oli kergejõustikus kokku kavas 47 võistlusala, seda oli rohkem kui ühelgi teisel spordialal.\n", "id": "ekk_Latn_202430"}
{"text": "Peep Sürje\n\nPeep Sürje (19. aprill 1945 – 12. mai 2013) oli eesti insener, Tallinna Tehnikaülikooli rektor aastatel 2005–2010.\n", "id": "ekk_Latn_202431"}
{"text": "Väike-Pakri pank\n\nVäike-Pakri saare pankrannik (ka: Väike-Pakri pank) asub Väike-Pakri saare rannikul põhjast läände. Seal asub klindiastang, mis on umbes 11 m kõrge. Sealsel maa-alal paljanduvad alam- ja keskordoviitsiumi alumise osa terrigeensed setendid ja lubjakivid.\n\nVäike-Pakri pankrannikul leidub Pakri lubiliivakivi (tuntud ka Pakri kihistu nime all) läbilõiget. Pankranniku ilmet on mõjutanud nõukogudeaegne suurtüki- ja lennuväe polügoon. Väike-Pakri saare pankrannik kuulub Pakri maastikukaitseala koosseisu.\n\nKoos Suur-Pakri ja Osmussaare pangaga kuulub Väike-Pakri pank Põhja-Eesti klindi Loode-Eesti klindilõigu koosseisu.\n\nSealne paeastang on 6 kilomeetrit pikk ja 1–14 meetri kõrgune.\n\nKlint on Väike-Pakri pangal osalt Ölandi tüüpi, ehk siis astang koosneb täielikult lubjakivist. Põhja- ja kirderannikul esineb ka Väike-Pakri tüüpi klinti, kus lubjakivi all esineb ka glaukoniitliivakivi, mida meri murrutab. Seetõttu on sealsele pangale omased suured pangale nõjatuvad paekivilahmakad.\n", "id": "ekk_Latn_202432"}
{"text": "Londoni olümpiastaadion\n\nLondoni olümpiastaadion (inglise Olympic Stadium) on Londonis Stratfordi ehitatud staadion, mis oli 2012. aasta suveolümpiamängude peaareen. See mahutab 80 000 pealtvaatajat. See on Suurbritannias suuruselt kolmas staadion Wembley Stadiumi ja Twickenham Stadiumi järel.\n", "id": "ekk_Latn_202433"}
{"text": "Pakri hoiuala\n\nPakri hoiuala on 16. juunil 2005 elupaigatüüpide ja liikide kaitseks loodud hoiuala, mis hõlmab Vihterpalu lahest Vääna-Jõesuuni ulatuvat rannikumere lõiku. Hoiuala hulka ei kuulu Paldiski Lõuna- ja Põhjasadam ega Pakri saarte maastikukaitseala koosseisu jäävad osad.\n\nKaitstavate elupaigatüüpide hulka kuuluvad jõgede lehtersuudmed, laiad madalad lahed, esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, väikesaared ja laiud, rannaniidud, hallid luited, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, kadastikud, lubjarikkal mullal asuvad kuivad niidud, alvarid, lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood, liigirikkad madalsood, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.\n\nÜks hoiuala eesmärke on kaitsta ka hoiualal peatuvaid ja pesitsevaid linnuliike. Nende hulka kuuluvad aul, hahk, hüüp, jääkoskel, kalakajakas, krüüsel, kühmnokk-luik, laululuik, merivart, punajalg-tilder, sinikael-part, sõtkas, tutkas, tuttpütt, tõmmuvaeras, viupart ja väikeluik. Taimeliikidest pööratakse tähelepanu soohiilakale, nõmmnelgile ja emaputkele.\n\nHoiuala pindala on 19 011 hektarit, millest maismaad 2067,2 ha ja veekogusid 16 943,6992 ha. Samas on näiteks hoiuala kaitsekorralduskavas pindalaks nimetatud ka 21 039 ha.\n\nPakri hoiuala keskkonnaregistri kood on KLO2000167.\n", "id": "ekk_Latn_202434"}
{"text": "Burjaadid\n\nBurjaadid on mongoli rahvas Venemaal Lõuna-Siberis, Mongoolia põhjaosas ja Hiinas. Kõnelevad burjaadi keelt, Venemaal elavad burjaadid räägivad ka vene keelt. Burjaatide üldarv on ligikaudu 620 000.\n\nVenemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 461 389 burjaati. Nendest elas Burjaatia Vabariigis 286 839 (30,0% elanikkonnast), Irkutski oblastis 77 667, Taga-Baikali krais 73 941 ja Sahha Vabariigis 7011. Mongoolias elas 2010. aastal 45 087 burjaati. Hiinas on burjaate 40 980.\n\nEestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 20 burjaati, neist Tallinnas 12.\n\nKuni 18. sajandini oli burjaadid karjakasvatajad, hiljem hakkasid üha enam tegelema ka põllumajandusega. Vene riigi koosseisu liideti burjaatide asualad 17. sajandi lõpul. Lääneburjaatide ja idaburjaatide vahel on olulised kultuurilised erinevused. Idaburjaatide hulgas levis 17. ja 18. sajandil laialdaselt budism. Lääneburjaatide seas ei ole budism olnud kunagi levinud, nad on allunud tugevamale vene kultuuri mõjule. Lääneburjaadid võtsid küll ametlikult vastu õigeusu, kuid tegelikult säilis šamanistlik usund nende seas kuni 20. sajandi alguseni.\n", "id": "ekk_Latn_202435"}
{"text": "Aleksandr Semjonov\n\nAleksandr Semjonov (sündinud 18. märtsil 1986 Tallinnas) on eesti loomaarst, veterinaaranestesioloog, metsloomade meditsiini uurija. Spetsialiseerunud ulukloomade anesteesiale ja kirurgiale.\n", "id": "ekk_Latn_202436"}
{"text": "Monticello\n\nMonticello oli istandus, mis kuulus Ameerika Ühendriikidele kolmandale presidendile ja Virginia ülikooli asutajale Thomas Jeffersonile. Monticello asub Virginia osariigis Charlottesville'i lähedal.\n\nThomas Jeffersoni enda projekteeritud uusklassitsistlikus stiilis härrastemaja asub 2000 hektari suuruse maa ala keskel künkal. Monticello tähendab itaalia keeles väikest mäge.\n\nIstanduses kasvatati lilli, tubakat ja segavilju. Istanduses töötas 150 orja. Jeffersoni surma ajaks oli mõni orjaperekond juba neli põlvkonda Monticellos elanud.\n\nThomas Jefferson on maetud Monticello surnuaeda.\n\n1987. aastast alates kuulub Monticello ja Virginia ülikool UNESCO maailmapärandi hulka.\n\nTänapäeval saab Monticellot külastada ainult maist oktoobrini.\n", "id": "ekk_Latn_202437"}
{"text": "Krõõt Tarkmeel\n\nKrõõt Tarkmeel (sündinud 5. novembril 1985) on eesti moe- ja portreefotograaf.\n\nTa lõpetas 2005. aastal Kuressaare Gümnaasiumi.\n\nTa lõpetas 2009 bakalaureusekraadiga Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna fotograafia erialal, 2012. aastal sai ta sealsamas magistrikraadi. Aastail 2010–2011 õppis ta meediakunsti Lissaboni Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_202438"}
{"text": "Barthélemy-Prosper Enfantin\n\nBarthélemy Prosper Enfantin, tuntud ka kui Père Enfantin (8. veebruar 1796 Pariis – 31. august 1864 Pariis) oli prantsuse filosoof ja sotsialist, Henri de Saint-Simoni õpilane ja järgija. Ta tegutses ka ettevõtjana.\n", "id": "ekk_Latn_202439"}
{"text": "Henri de Saint-Simon\n\nHenri de Saint-Simon [anr'i dö sä(n)-sim'o(n)], õieti Claude Henri de Rouvroy, comte de Saint-Simon (17. oktoober 1769 Pariis – 19. mai 1825 Pariis) oli prantsuse filosoof, varajane sotsialismi teoreetik. Tema ideed on mõjutanud mitut 19. sajandi mõttevoolu, eelkõige marksismi ja positivismi, aga ka sotsioloogiat kui eriala.\n\nTema tuntumaid õpilasi oli Barthélemy Prosper Enfantin.\n", "id": "ekk_Latn_202440"}
{"text": "Ludwig Börne\n\nKarl Ludwig Börne (sünninimi Loeb Baruch; 6. mai 1786 Frankfurt – 12. veebruar 1837 Pariis) oli juudi päritolu saksa ajakirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik ja satiirik.\n", "id": "ekk_Latn_202441"}
{"text": "Rahvusarhiiv\n\nRahvusarhiiv on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis alustas tegevust 1. jaanuaril 1999 ja mille põhiülesanne on asutuste või isikute poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamise korraldamine. Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus üksustega Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Valgas.\n\nRahvusarhiivi peahoone Noora asub Tartus aadressil Nooruse 3.\n", "id": "ekk_Latn_202442"}
{"text": "Hiid-sargapuu\n\nHiid-sargapuu (Entandrophragma excelsum) on meelialiste sugukonda sargapuu perekonda kuuluv puuliik.\n\nTa kasvab pärismaisena Ida-Aafrika vihmametsades Kongo DV idaosas, Rwandas (sealhulgas Nyungwe rahvuspargis), Burundis (sealhulgas Kibira rahvuspargis), Ugandas, Tansaanias, Malawis ja Sambias.\n\nPuu kasvab 925–2220 meetri kõrgusel, sageli veekogude läheduses. Teda kasvatatakse ka teede ääres ja kohvipuuistandustes varjupuuna.\n\nPuu on heitlehine. Ta kasvab 30–60 meetri kõrguseks. Puu on sirge silindrilise tüve ja laia ümara või kuplikujulise võraga. Tüve läbimõõt on kuni 2,5 meetrit. Oksad harunevad tüvest umbes 27 meetri kõrguselt. Koor on sile, värvuselt hallikas kahvatuoranžide laikudega.\n\nLehed on 8–16 lehekesega paarissulgjad liitlehed, mis asetsevad vahelduvalt. Lehekesed asetsevad vastakuti.\n\nTaim on kahekojaline. Vili on kupar, mis sisaldab kuni 30 tiibadega seemet.\n\nLülipuit on värskelt lõigatuna roosakaspruun, hiljem tumedam, ning selgelt eristatav heledast maltspuidust. Puidu tihedus on 460–530 kg/m³.\n\nEntandrophragma excelsum'i puitu kasutatakse ehitusel ja tarbeesemete valmistamisel, samuti küttepuuna. Burundis kasutatakse juurte koorest saadud tuhka veriköha raviks, Tansaanias ravitakse juurtega gonorröad ja songa.\n", "id": "ekk_Latn_202443"}
{"text": "Iwawa\n\nIwawa on saar Rwandas Kivu järves umbes kahe kilomeetri kaugusel Kongo Demokraatliku Vabariigi piirist.\n\nSaare geograafilised koordinaadid on . Iwawa asub umbes 25 km sadamalinnast Gitesist loodes.\n\nSaar on konksukujuline, liigendatud rannajoonega; selle pikkus põhja-lõunasuunas on umbes 2,5 km ja ida-läänesuunas 1,3 km.\n\nAastal 2010 rajati saarele noorte rehabiliteerimis- ja kutseõppekeskus, mida on lääneriikides nimetatud vanglaks ja sunnitöölaagriks.\n", "id": "ekk_Latn_202444"}
{"text": "Jalgsimatk\n\nJalgsimatk on matk, mis sooritatakse jalgsi käies, ilma liiklusvahenditeta.\n\nJalgsi matkates kulub vahemaade läbimiseks rohkem aega kui liiklusvahendeid kasutades, kuid aeglane tempo võimaldab paremini ja põhjalikumalt ümbrust vaadelda ja uurida. Jalgsi pääseb mõnda kohta ka paremini ligi.\n\nLihtsal maastikul lühikest aega jalgsi matkamine ei nõua erilisi teadmisi, oskusi ega varustust. Pikem teekond, keerulised ilmaolud ja muud raskendavad asjaolud nõuavad suuremat ettevalmistust. Jalgsi matkajad peavad üldiselt kandma kogu varustust matka jooksul endaga kaasas, tavaliselt seljakottides.\n", "id": "ekk_Latn_202445"}
{"text": "Seljakott\n\nSeljakott on tekstiilist, nahast või muust materjalist kott, mida kantakse seljas, tavaliselt kahe üle õla käiva rihma abil. Leidub ka seljakotte, mida kantakse vaid ühe õlarihma abil.\n\nSeljakotte eelistatakse käes kantavatele kottidele siis, kui kandam on raske, sest käed ei suuda pikka aega suuri raskusi kanda ning käed jäävad vabaks teiste tööriistade jaoks. Suuremad ja mahukamad seljakotid asetavad suure osa raskusest puusadele, et mitte õlgu üle koormata.\n\nJäigast materjalist seljakotte nimetatakse ranitsateks.\n\nSeljakotide kasutus on levinud näiteks matkajate (matkakott), koolilaste (koolikott) ja sõjaväelaste seas.\n", "id": "ekk_Latn_202446"}
{"text": "Mathias Wühneri kapital\n\nMathias Wühneri kapital asutati 28. märtsil 1935 surnud Mathias Wühneri testamendiga tema poja Erich Wühneri mälestuseks Tartu Ülikooli juurde. Kapitali valitses Tartu Ülikooli valitsus. Kapitali moodustasid majad Oa 1 ja 3 Tartus, väärtusega 24 000 krooni. Kapitali tuludest anti igal aastal ülikooli aastapäeval auhindu. Auhindamisele kuulusid eestikeelsed auhinnatööd. Mathias Wühneri kapitalist anti järgmised auhinnad: 1937 II auhind Elmar Jürgens, Talundite otstarbekohane varustamine veega. 1938 I auhind Leonid Yllö, Põlluviljade saakide tõus maaparandustööde mõjul. 1939 I auhind Karl Järvesoo, Milline talundi korrastussüsteem on võimaldanud viimase viie aasta jooksul suuremat tasuvust.\n\n1937. aastal oli auhinna suuruseks 60 ja 1939. aastal 200 krooni.\n\n2001. aastal müüs Tartu Ülikool majad kinnisvarabüroole Lion House.\n", "id": "ekk_Latn_202447"}
{"text": "Ukraina Rahvavabariik\n\nUkraina Rahvavabariik (ukraina keeles Українська Народна Республіка) oli tänapäeva Ukraina alal tegutsenud riik aastatel 1917–1921.\n", "id": "ekk_Latn_202448"}
{"text": "Baar (Šveits)\n\nBaar on asula ja vald Šveitsis Zugi kantonis. Asub Lorze jõe ääres. Keskasula asub 443 m üle merepinna.\n\nValla pindala on 24,8 km², millest 55% on põllumajandusmaa, 24,5% metsamaa ning 20% on hoonete ja teede all. Lisaks keskasulale on valla suuremad külad Allenwinden, Blickensdorf ja Inwil.\n\nBaari elanikud on valdavalt saksakeelsed (83%). 2010. aastal oli 25,9% elanikest välismaalased. Valdav usund on katoliiklus - 60% elanikest on katoliiklased. Protestante on 16%. Töötute osakaal on 2,07% (2011. aasta keskmine).\n\nBaaris asub rahvusvahelise toorainekaubandusettevõtte Glencore peakorter. Vallas on pruulikoda Brauerei Baar.\n\nValda läbib Thalwil–Zugi raudtee.\n", "id": "ekk_Latn_202449"}
{"text": "Poks 1928. aasta suveolümpiamängudel\n\n9. suveolümpiamängude võistlused poksis peeti 7.–11. augustini Hollandis Amsterdamis. Võistluspaik oli Krachtsportgebouw' universaalhall.\n", "id": "ekk_Latn_202450"}
{"text": "Ülem-Saksi\n\nÜlem-Saksi (Obersachsen) oli nimi, mis anti enamusele Saksa maadest, mida haldasid Wettinid, ja mida nüüd kutsutakse Mitteldeutschland.\n\nNimi tuleb sellest, kui pärast hertsog Heinrich Lõvi langemist aastal 1180 lammutati keskaegne Saksimaa hertsogiriik ja Saksi-Wittenbergi maad läksid Askania dünastiale ning hiljem Meißeni markkrahvkonna Wettinitele. Need dünastiad hõivasid vendidega asustatud alad Saale jõest idas ja tõid Elbet pidi ülesvoolu endiga kaasa hõimunime Sachsen (saksid).\n\nSee oli eelkõige äsjavallutatud maade eristamiseks 'Alam-Saksist', mõistest, mis kerkis hiljem populaarseks (kuigi keegi seda ei sundinud) kui esialgsete Saksi maade mõiste Põhja- ja Lääne-Saksamaal (kus oli levinud alamsaksa keel), mis nüüd on Alam-Saksi liidumaa, samuti piirnevad Vestfaal, Holstein ja Saksi-Anhalti lääneosa põhja pool Harzi (Ostfaal).\n\nWettinite maad Elbe ülemjooksul moodustasid kuurvürstkonna, mis hiljem juhtis Ülem-Saksi ringkonda, omandas Ülem-Lausitzi piirkonna ja lõpuks ülendati kuningriigiks. Seega Kesk-Saksamaa elanikud Saksimaa liidumaalt on täna tuntud kui saksid.\n", "id": "ekk_Latn_202451"}
{"text": "Eerik Põld\n\nEerik Peeter Põld (8. november 1908 Kose kirikumõis, Kose kihelkond, Harjumaa – 25. veebruar 1995 Tallinn) oli eesti restauraator.\n\nTa lõpetas aastal 1926 Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Aastatel 1926–1928 õppis ta Tartu Ülikoolis filoloogiat ning 1936–1942 kunstiajalugu ja etnograafiat.\n\nAastatel 1937–1942 ja 1944–1945 töötas ta Eesti Rahva Muuseumis (viimati direktori asetäitjana teadusalal); 1943–1944 muinsuskaitseinspektorina Haridusdirektooriumis.\n\nAastatel 1947–1982 töötas ta Eesti Kunstimuuseumis, seejuures aastast 1954 restauraatorina; aastal 1965 sai ta Igor Grabari nimelises kunstirestaureerimiskesktöökojas restauraatorikutse.\n", "id": "ekk_Latn_202452"}
{"text": "G5 (Eesti organisatsioon)\n\nG5 õpilasesinduste liit (tuntud ka kui G5) on Tallinna kesklinna koolide õpilasesinduste liit, mille peamiseks sihiks on koolide koostöö arendamine, ühisürituste korraldamine, huvitegevuse arendamine ja koordineerimine ning õpilaskondade vahel tihedamate suhete loomine.\n", "id": "ekk_Latn_202453"}
{"text": "Foxi liustik\n\nFoxi liustik (inglise keeles Fox Glacier, maoori keeles Te Moeka o Tuawe) on oruliustik Westland Tai Poutini rahvuspargis Uus-Meremaa Lõunasaare läänerannikul. Liustik on 13 km pikk. Koos naabruses asuva, samuti Lõuna-Alpide mäestikust algava Franz Josefi liustikuga on omapärane see, et need liustikud lõpevad troopilises vihmametsas (u 300 m kõrgusel merepinnast) ja on ühed kõige kergemini ligipääsetavad liustikud maailmas. Foxi liustiku serv asub samanimelisest (Fox Glacier/Weheka) asulast jalutuskäigu (u 6 km) kaugusel. Liustikust saab alguse samanimeline jõgi – Fox River.\n\nLiustik on saanud nime 1872. aastal tolleaegse Uus-Meremaa peaministri Sir William Foxi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_202454"}
{"text": "Levira\n\nAS Levira on 2004. aastal moodustatud ettevõte, mille aktsionärideks on Eesti riik (51%) ja Prantsuse telekommunikatsioonikontsern TDF Group (49%). TDF-i kaudu on Levira üks osa Euroopa juhtivast elektroonilise side infrastruktuuri- ja multimeediateenuseid osutavast ettevõtete grupist. TDF-i osalusega ettevõtted on lisaks Eestile ka Soomes, Hispaanias, Ungaris, Hollandis, Monacos, Poolas ja Saksamaal. Leviras töötab 90 inimest.\n\nEttevõtte varasem nimi oli Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS. (08.05.1997 - 19.05.2004)\n", "id": "ekk_Latn_202455"}
{"text": "Toomas Verrev\n\nToomas Verrev (sündinud 4. aprillil 1979) on eesti turundusspetsialist ja kirjanik.\n\nTa lõpetas 1997. aastal Tallinna Prantsuse Lütseumi.\n\n2012. aastal sai ta lipniku auastme.\n", "id": "ekk_Latn_202456"}
{"text": "Manchesteri Ülikool\n\nManchesteri Ülikool on ülikool, mis asub Manchesteris Inglismaal.\n\nÜlikool loodi 2004. aastal kahe Manchesteri ülikooli liitumisel.\n\n2012. aasta seisuga on ülikoolis 39 000 üliõpilast ja 10 400 töötajat.\n", "id": "ekk_Latn_202457"}
{"text": "Stanley Cohen\n\nStanley Cohen (17. november 1922 Brooklyn, New York – 5. veebruar 2020 Nashville, Tennessee) oli USA biokeemik.\n\nTa lõpetas 1943. aastal Brooklyn College'i bakalaureusekraadiga keemias ja bioloogias. Pärast seda töötas ta bakterioloogina piimatöötlemisettevõttes ning sai 1945. aastal Oberlin College'is magistrikraadi zooloogias. Michigani ülikoolis sai ta 1948. aastal doktorikraadi biokeemias.\n\n1950. aastatel töötas ta Washingtoni ülikoolis Saint Louises ja alates 1959. aastast Vanderbilti Ülikoolis.\n\nTema töö proliferatsiooni tegurite uurimisel on aidanud välja selgitada vähi tekke põhjuseid ja välja töötada vähiravimeid.\n", "id": "ekk_Latn_202458"}
{"text": "Trikāya\n\nTrikāya ehk kolm ihu või kolm aspekti (sanskriti keeles trikāya; tiibeti keeles sku gsum; hiina keeles 三⾝ sanshen; jaapani keeles sanjin) on mahajaana õpetus, mille kohaselt buda või budasus avaldub kolmel viisil.\n\nSeadmuse ihu (sanskriti keeles dharmakāya) ehk õpetuse aspekt väljendab budasuse ja seadmuse ühtsust, mis avaldub õpetusena tekstide ja ideede kujul ning väljendab valgustuse algprintsiipi, mis on lõpmatu.\n\nÕndsuse ihu (sambhogakāya) esindab budasuse religioosset või mütoloogilist aspekti, mis avaldub ikonograafias ja meditatsioons tajutavates ideaalsetes olendites nagu dhjaanibudad, bodhisattvad, idamid jt ning väljendab selget valgust ja õndsust.\n\nMaine ihu (nirmāṇakāya) on budasuse kehastumine inimkujul, nagu ta on siia maailma ilmunud, näiteks Šākjamunina, mis väljendub ajas ja ruumis olevana ning allub haigustele, vananemisele ja surmale.\n", "id": "ekk_Latn_202459"}
{"text": "Elu mõte\n\nElu mõte on inimese elu kogetav objektiivne väärtus.\n\nOn vaieldav, milles elu mõte seisneb ja kas elul üldse on mõte – seega võidakse neid küsimusi pidada hoopis pseudoprobleemideks. Kui aga elule või Universumile püütakse mõtet/eesmärki otsida, siis võib vastust aidata leida filosoofia või religioon.\n\nElu mõtte all võidakse mõelda nii absoluutset (s.t elu või kogu Universumi mõtet) kui ka suhtelist mõtet (s.t inimese isikliku elu mõtet).\n\nAbsoluutse mõtte (või ka väärtuse) peaks tagama mingi väline autoriteet, nt kristluse järgi kõikvõimas ja kõiki inimesi armastav Jumal. Nihilistliku maailmakogemuse järgi sellist välist vaieldamatut autoriteeti pole või ei suuda inimene selle olemasolu kogeda.\n\nReligioossetele absoluutsete elu mõtte väljakäimistele heidetakse ette seda, et kui näiline kindlus oma eesmärgis muudab inimesed teiste võimaluste suhtes pimedaks, on tagajärjeks halb usk.\n\nElu mõtte otsimine võib viia ka inimese elu mõttetuse tõdemuseni, nt siis kui jõuab järelduseni, et tema eesmärkide täitumine ei taga püsivat hüve, sest nii tema ise, tema järglased kui ka kogu inimkond surevad, või et maailmakõiksus on inimese vastu ükskõikne. Sellise elu mõttetuse nentimise vastuseks on näiteks Albert Camus pakkunud absurdi trotsimist, Thomas Nagel aga irooniat.\n\nElu suhtelist mõtet otsitakse või see võib olla peitunud n-ö inimmõõdulistes asjades, nt olümpiavõidu saavutamises, armastuse kogemises. Sellisel juhul hinnatakse elu mõttekust selle järgi, kuidas inimene oma elu täidab. Elu mõtet iseendas otsides võib inimene leida, et tema elu on mõtestatud siis, kui tema teod on tema jaoks mõtestatud. Seega – kui inimene seab endale eesmärke ning püüdleb nende poole, siis tema elu ongi mõtestatud.\n\nMõnikord võidakse ka elamist ennast pidada eneseküllaseks väärtuseks (s.t elu ise ongi elu mõte).\n", "id": "ekk_Latn_202460"}
{"text": "Dehumaniseerimine\n\nDehumaniseerimine on inimesele, inimlikele väärtustele järk-järgult väiksema tähtsuse omistamine, mis võib äärmuslikel juhtudel, ajuti ja paiguti areneda massirepressioonide ja genotsiidini.\n", "id": "ekk_Latn_202461"}
{"text": "Otto Hoffmann\n\nOtto Konrad Ernst Hoffmann (23. september/5. oktoober 1866, Koeru – 8. juuni 1919) oli Eestis ja Lätis tegutsenud Eesti arhitekt, Riia Polütehnikumi professor ja rektor.\n\nAlgõpetuse sai ta koduõpetaja käest. Aastatel 1881–1885 õppis ta Peetri Reaalkoolis, lõpetades selle kooli esimese lennu.\n\n1910. aastal kandideeris Hoffmann Tartu ülikooli arhitekti ametisse, kuid konkursi võitis keiserliku ülikooli viimane arhitekt Pavel Nikitin.\n\nHoffmann projekteeris 1912–14 ehitatud Tartu Ülikooli õppehoone praeguse aadressiga Vanemuise 46, samuti 1912. aastal valminud Ruhnu uue kiriku. Riias on tema projekti järgi rajatud näiteks kurtide laste kool (Aleksandra Čaka iela 42, 1897), Riia Polütehnilise Instituudi üks tiib (Raiņa bulvāris 19, 1909, tänapäeval Läti Ülikooli hoone) ja Evangeelsete Luteri Halastajaõdede Seltsi maja (Miera iela 45, 1904).\n", "id": "ekk_Latn_202462"}
{"text": "Theodor John\n\nTheodor John (pärit Königsbergist; surnud 1894) oli 19. sajandi lõpul Tartus tegutsenud ateljeefotograaf, kes pildistas paljusid Eesti kultuuritegelasi ja Tartu Ülikooli õppejõude. Tema fotoateljee asus aadressil Aleksandri tänav 10.\n\nAleksandri tänava ateljee omandas John pärast samas varem tegutsenud fotograafi Georg Friedrich Schlateri surma 1870. aastal. Ligi kümneks aastaks säilitas ta ateljee nimes viite endisele omanikule, signeerides fotosid kirjaga \"Th. John vormals Schlater Atelier für Photographie Dorpat Alexander Strasse im eigenen Hause\" (\"Th. John, varemalt Schlateri fotograafiaateljee oma majas Aleksandri tänavas Tartus\"). Samuti jätkas ta Schlateri fotografeerimisstiili ja stuudiorekvisiitide kasutamist.\n\n1870. aastail käis John igal kevadel ja suvel Viljandis pildistamas. 1878–1879 Viljandi linnusevaremetes toimunud esimeste arheoloogiliste väljakaevamiste aegu viibis ta linnas 1878. aasta juulis ja 1879. aastal maist juulini, kaevamiste komitee tellis ja ostis temalt ühtekokku 120 lossivaremete kaevamiste pilti, 25 kopikat tükk.\n\nMitmed Johni tööd on esindatud Eesti Rahvusarhiivis ja Tartu Ülikooli raamatukogu fotokogus, sealhulgas Tartu Ülikooli Kirurgiakliiniku ajaloolises fotokogus. Theodor John oli ka Tartu Kammermuusikaühingu liige.\n", "id": "ekk_Latn_202463"}
{"text": "Maximilian Rötscher\n\nMaximilian Wolfgang Amadeus Rötscher (23. juuni 1837 Bromberg, Preisimaa – 26. detsember 1886) oli Preisimaalt pärit Eesti arhitekt, kes tegutses Tartu linnaarhitekti ja Tartu ülikooli arhitekti kohusetäitjana.\n\nRötscher lõpetas Friedrichstadti gümnaasiumi, töötas mitmesugustes ehitusbüroodes ja käis ka Berliini akadeemias, mida aga ei lõpetanud. 1862 tegi müürimeistri eksami. 1863 kutsus Liphardt ta Tartusse, kus Rötscher sai 1864. aastal linnaarhitektiks ja 1874. aastal Tartu ülikooli arhitekti kohusetäitjaks. Aastal 1878 lahkus ta ülikooli ja 1880 linna teenistusest.\n\nRötscheri tuntuim ehitis Tartus on kunagise Tartu Panga hoone Raekoja platsil.\n", "id": "ekk_Latn_202464"}
{"text": "Suvila\n\nSuvila ehk suvemaja ehk suvekodu on suvitamiseks (suvepuhkuse veetmiseks) mõeldud maja.\n\nSuvilad on enamasti tavalistest elumajadest kergema konstruktsiooni ja tagasihoidlikumate olmetingimustega.\n\nSuvilad asuvad üldiselt hajaasustusega maapiirkondades või suvitusasulates, veekogude ääres, saartel.\n\nSuvila võib olla kõigi mugavustega (elekter, küte, veevärk, kanalisatsioon), kuid ka ilma.\n\nSuvila juurde võivad kuuluda saun, oma kaev, peenramaa jne.\n\nOn olemas ka üürisuvilad, mida saab tasu eest üürida.\n\nVenemaal ja teistes endise Nõukogude Liidu liikmesriikides nimetati aianduskooperatiivide kruntidele rajatud mugavusteta suvilaid datšadeks.\n", "id": "ekk_Latn_202465"}
{"text": "Konrad von Sengbusch\n\nKonrad von Sengbusch (4. (ukj 16. aprill) 1831 Pühalepa kirikumõis – 29. jaanuar (ukj 11. veebruar) 1913 Kingli mõis) oli Saaremaa rüütelkonnategelane ja Karja mõisnik, Kuressaare linnapea aastatel 1898–1906.\n", "id": "ekk_Latn_202466"}
{"text": "Läänegootide kuningriik\n\nLäänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8. sajandini tänapäeva Edela-Prantsusmaad ja Pürenee poolsaart. Olles üheks Lääne-Rooma keisririigi germaani järglasriigiks, loodi see algselt kuningas Wallia võimualusest läänegoodi asustusest Rooma võimualuses Akvitaania provintsis Edela-Prantsusmaal ja laienes siis vallutuste teel üle kogu Pürenee poolsaare. Kuningriik säilitas sõltumatuse Ida-Rooma või Bütsantsi keisririigist, kelle püüded taastada Rooma võim Ibeerias olid ainult osaliselt edukad ning lühiajalised. 6. sajandi algul kaotas kuningriik Gallia territooriumi frankidele, säilitades kitsa rannikuriba Septimania, kuid läänegootide kontroll Ibeeria üle tagati selle sajandi lõpuks sueebide ja baskide allutamisega. Etniline eraldatus põlise hispania-rooma rahvastiku ja läänegootide vahel oli selleks ajaks suuresti kadunud (gooti keel kaotas oma viimase ja ilmselt juba väheneva otstarbe kirikukeelena, kui läänegoodid pöördusid aastal 589 katoliiklusse). Lex Visigothorum (lõpetatud aastal 654) kaotas vana traditsiooni, mille järgi olid roomlastele ja läänegootidele erinevad seadused. Enamuse läänegootide kuningriigist vallutasid moslemiväed Marokost aastal 711, ainult Hispaania põhjaserv jäi kristlaste kätte. Seal sündis keskaegne Astuuria kuningriik, kui kohalik maaisand Pelayo, arvatavasti gooti päritolu, valiti astuuride poolt princepsiks.\n\nLäänegoodid ja nende varajased kuningad olid ariaanid ja sattusid konflikti katoliku kirikuga, kuid pärast nende Nikaia kristlusse pöördumist avaldas kirik Toledo kirikukogude kaudu ilmalikele asjadele tohutut mõju. Läänegoodid arendasid ka välja kõige ulatuslikuma tsiviilõiguse Lääne Euroopas, Lex Visigothorumi, mis moodustas Hispaania õiguse baasi läbi kogu keskaja.\n", "id": "ekk_Latn_202467"}
{"text": "Cristoph Conrad Stremme\n\nCristoph Conrad Stremme (29. juuni 1806 Hannover, Saksamaa – 7. september 1877 Texas, USA) oli Saksa päritolu Eesti arhitekt, kes tegutses muuhulgas Tartu ülikooli arhitekti kohusetäitjana.\n\nStremme õppis ehituskunsti Hannoveri arhitekti Hellneri juures ja Berliini akadeemias. Alates 1831. aastast oli ta Hannoveri kuningliku ehituskomisjoni arhitekti abi. 1839 sai Stremme Hannoveri hooviehitusmeistriks (Hofbaukonduktor) ja juhatas mitmesuguseid ehitustöid (kuninga loss Georgspargis, Montbrillanti ja Fürstenhofi loss). 1841. aastal kaitses ta filosoofiadoktori kraadi.\n\n1841–1848 töötas Stremme Tartu ülikoolis ehituskunsti professorina. Kunstiajaloolase Voldemar Vaga hinnangul osutus ta selle ameti jaoks aga \"täitsa ebakohaseks\". 1848. aastal kaotati ehituskunsti professuur ning Stremme lasti ametist lahti. 1852. aastal siirdus ta Texasesse, kus oli mõnd aega San Antonios joonestaja.\n", "id": "ekk_Latn_202468"}
{"text": "Gottfried Benn\n\nGottfried Benn (2. mai 1886 Putlitz – 7. juuli 1956 Berliin) oli saksa arst, kirjanik, esseist ja ekspressionistlik luuletaja.\n\nGottfried Benn sündis protestantliku pastori perekonnas Mansfeldi külas (tänapäeval osa Putlitzist). Kui ta oli pooleaastane, kolis pere Sellini (tänapäeval Zielin Poolas Gryfino maakonnas).\n\nAastail 1897–1903 õppis ta Oderi-äärses Frankfurdis gümnaasiumis. Tema hinded olid pigem keskmised, ent ta näitas häid tulemusi ladina ja vanakreeka keeles. Hiljem on seda näha tema luule tihedais seostes vanakreeka mütoloogiaga.\n\nPärast gümnaasiumi soovis Benn minna õppima arstiteadust, ent see ei meeldinud ta isale, kuna tegemist oli pika ja kalli õpinguteega ning isa nägi poega meelsamini oma järglasena pastoriametis. Seepärast alustas Benn 1903. aastal Marburgi Ülikoolis teoloogia- ja filosoofiaõpinguid. Järgmisel aastal vahetas ta ülikooli ning asus õppima filoloogiat Berliini Friedrich Wilhelmi Ülikoolis. Benn ei tundud kummagi eriala vastu erilist huvi ning 1905. aasta suvel ta eksmatrikuleeriti. Nüüd ei takistanud isa enam poja meditsiiniõpinguid, ent rahalistel kaalutlustel tuli kõne alla ainult sõjaväemeditsiini õppimine Berliinis Keiser Wilhelmi Akadeemias. Seal õppis ta kuus aastat.\n\nAlates 1910. aastat oli ta tegev sõjaväearstina, kirjutades ka mitu arstiteaduslikku käsitlust. 1912. aastal sai ta meditsiinidoktorikraadi tööga \"Über die Häufigkeit von Diabetes mellitus im Heer\" (\"Suhkurtõve sagedusest sõjaväes\").\n\n1913. aasta märtsist lahkus ta tervislikel põhjustel sõjaväearsti kohalt ning asus tööle patoloogia-assistendina Berlin-Charlottenburgis. 1913. aasta lõpus sai temast Charlottenburgi naistehaigla patoloogiaosakonna juhataja, ent ka sellelt ametikohalt lahkus ta 1914. aasta alguses omal soovil.\n\nArstina saadud kogemused kajastuvad vahetult nn surnukuuri-tsükli luuletustes, mis sisalduvad Benni 1912. aastal ilmunud esikkogus \"Morgue und andere Gedichte\" (\"Surnukuur ja teised luuletused\"). Need tegelevad inimese füüsilise keha lagunemisega, käsitledes verd, vähki, surma jm. Raamatu avaldamisele järgnes skandaal, mis tõi Bennile varakult kuulsuse.\n\nEsimeses maailmasõjas osales Benn arstina, ent ta demobiliseeriti rohkem kui aasta enne sõja lõppu. Seejärel avas ta 10. novembril 1917 Berliinis naha- ja suguhaiguste arstipraksise. Benni toetajaks ja sõbraks sai neil aastail juudi kirjastaja Erich Reiss, kes avaldas 1922. aastal esmakordselt tema kogutud teosed.\n\n1920. aastail pooldas Benn esmalt itaalia fašismi ning hiljem ka Saksamaal võimule tulnud natsionaalsotsialiste, vandudes 1933. aastal truudust Adolf Hitlerile, ehkki juba samal aastal sundis uue korra juudivaenulikkus teda selles kahtlema. Benni meelsuse taga võis olla vaenulikkus Weimari Vabariigi suhtes ning üldisemalt marksismivastasus. Ta lootis, et natsionaalsotsialism soosib ka tema esteetilisi veendumisi, et ekspressionism saab Saksamaal ametlikuks kunstiks, nii nagu futurism oli saanud Itaalias.\n\n1934. aastast alates hakkasid mitmed natsionaalsotsialistid teda süüdistama, tema raadioesinemised keelati. Rõhutuna pikkade nugade öö jubedustest loobus Benn natsionaalsotsialistide aktiivsest toetamisest. Pärast arstipraksisest loobumist liitus ta 1935. aastal Wehrmachtiga, töötades sõjaväearstina (ta nimetas seda \"emigratsiooni aristokraatlikuks vormiks\"). 1938. aastal keelati tema kirjutiste avaldamine. 1945. aastal naasis Benn Berliini ja avas uuesti oma praksise.\n\nPärast Teist maailmasõda kehtis Bennile algse Hitleri toetamise tõttu endiselt avaldamiskeeld, mis lõppes alles 1948. Erinevalt paljudest teistest Kolmanda Riigi aparaadiga seotud kirjanikest ei vaikinud Benn oma tegevust natsionaalsotsialistlikul perioodil pärast 1945. aastat maha.\n\n1940. aastate lõpust alates pälvis Benn Saksamaal taas palju tähelepanu. 1949. aastal ilmus temalt neli raamatut.\n\nGottfried Benn suri 7. juulil 1956 luuvähki. Ta on maetud Dahlemi metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_202469"}
{"text": "Riyāḑ Farīd Ḩijāb\n\nRiyāḑ Farīd Ḩijāb (araabia keeles رياض فريد حجاب; sündinud 1966) on Süüria poliitik, kes oli 6. juunist 6. augustini 2012 Süüria peaminister.\n\nTal on doktorikraad agrotehnika alal.\n\nAastal 2008 määrati ta Al-Qunayţirah' provintsi kuberneriks ja veebruaris 2011 Latakia provintsi kuberneriks. Aprillist 2011 kuni peaministriks saamiseni oli ta põllumajandusminister.\n\nRiyāḑ Farīd Ḩijāb kuulus Araabia Taassünni Sotsialistlikku Parteisse.\n\n6. augustil 2012 põgenes ta koos pere ja veel kahe Süüria valitsuse ministriga Jordaaniasse ning teatas, et deserteerub \"terroristlikust ja mõrvarlikust režiimist\" ning liitub revolutsiooniga.\n", "id": "ekk_Latn_202470"}
{"text": "Kasseli Ülikool\n\nKasseli Ülikool on ülikool Kasselis Saksamaal.\n\nÜlikool on asutatud aastal 1970.\n\nSeisuga september 2010 õppis seal umbes 18 113 üliõpilast.\n", "id": "ekk_Latn_202471"}
{"text": "Purdue Ülikool\n\nPurdue Ülikool on ülikool Ameerika Ühendriikides Indiana osariigis West Lafayette'is.\n\nÜlikool on asutatud aastal 1869.\n\nPurdue Ülikoolis on töötanud tuntud semiootikud Myrdene Anderson ja Floyd Merrell.\n", "id": "ekk_Latn_202472"}
{"text": "Napoli ülikool\n\nNapoli ülikool (Università degli Studi di Napoli Federico II) on ülikool Itaalias Napolis.\n\nÜlikool on asutatud aastal 1224. Ülikool on nimetatud selle asutaja, Saksa-Rooma keisri Friedrich II auks.\n\nÜlikoolil on 13 teaduskonda, seal õpib üle 90 000 üliõpilase.\n", "id": "ekk_Latn_202473"}
{"text": "Mushungwe\n\nMushungwe (ka Mishungo, Mushongo) on saar Rwandas Kivu järves.\n\nSaar asub paarisaja meetri kaugusel rannast, umbes 8 km Gatarest loodes ja umbes 9 km Rwamatamust edelas. Mushungwe geograafilised koordinaadid on .\n\nSaare pikkus kagu-loodesuunas on umbes 1,5 km ja suurim laius ligi 600 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_202474"}
{"text": "Georg Büchneri auhind\n\nGeorg Büchneri auhind (saksa keeles Georg-Büchner-Preis, ka Büchnerpreis) on saksa keeleruumi tuntumaid kirjandusauhindu.\n\nSee asutati 1923. aastal kirjanik Georg Büchneri mälestuseks. Algselt anti seda ainult Hessenist pärit või sellega seotud inimestele, nii kujutavaile kunstnikele kui ka kirjanikele, aga ka näitlejaile ja lauljaile. Aastail 1933–1944 asendas Georg Büchneri auhinda Darmstadti kultuuriauhind.\n\n1951. aastal muutus auhind üldiseks kirjandusauhinnaks, mida annab välja igal aastal Saksa Keele ja Luule Akadeemia (Deutsche Akademie für Sprache und Dichtung). Auhind antakse üle Darmstadtis. Auhinnasumma on aastatega kasvanud, 2011. aastast oli see 50 000 eurot.\n", "id": "ekk_Latn_202475"}
{"text": "Indiana Ülikool (Bloomington)\n\nIndiana Ülikool Bloomingtonis on ülikool Bloomingtonis Indiana osariigis Ameerika Ühendriikides.\n\nSee on Indiana Ülikooli süsteemi keskne ülikoolilinnak.\n\nÜlikool on asutatud aastal 1820.\n\nIndiana Ülikooli kunstide ja teaduste kolledži keeleteaduse osakonnas töötab Indrek Park.\n", "id": "ekk_Latn_202476"}
{"text": "Ritva Valkama\n\nRitva Karin Valkama (õieti Ritva Karin Valkama-Palo; 13. november 1932 Jyväskylä – 8. mai 2020 Helsingi) oli soome näitleja.\n\nTa lõpetas 1956. aastal Soome teatrikooli. 1980. aastatel töötas ta teatrikoolis õppejõuna.\n\nTa mänginud nii teatris, filmis kui ka telesarjades, sealhulgas paljudes koomilistes rollides.\n", "id": "ekk_Latn_202477"}
{"text": "Felicitas Hoppe\n\nFelicitas Hoppe (sündinud 22. detsembril 1960 Hamelnis) on saksa kirjanik.\n\nHoppe on õppinud mitmes ülikoolis muu hulgas kirjandusteadust, retoorikat, usuteadust, itaalia keelt ja vene keelt. Ta on töötanud mitmes keeltekoolis ja Goethe Instituudis saksa keele õpetajana, ajuti ka ajakirjanikuna.\n\nAlates 1990. aastast on ta saanud mitu stipendiumi ja auhinda, alates 1996. aastast elab ja töötab kirjanikuna Berliinis. 1997. aastal võttis ta konteinerlaeval ette ümbermaailmareisi Hamburgist Hamburgi.\n", "id": "ekk_Latn_202478"}
{"text": "Glomerulonefriit\n\nGlomerulonefriidid (ladina ains glomerulonephritis) on loomadel (sh inimestel) esinev neerude glomerulaarhaiguste rühm. Glomerulonefriitide etioloogia ja patogenees on seni teadmata, kuid haigust seostatakse põhiliselt immuungeneesiga.\n\nGlomerulonefriidi erinevate vormide korral kahjustuvad põletiku tagajärjel esmalt nefronite kapillaarpäsmakesed. Põletikku seostatakse neutrofiilide ja/või makrofaagide eksudatsiooniga.\n\nGlomerulonefriiti võivad põhjustada ka mitmed ravimid, nagu osad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid.\n", "id": "ekk_Latn_202479"}
{"text": "Jörn Donner\n\nJörn Johan Donner (5. veebruar 1933 Helsingi – 30. jaanuar 2020 Helsingi) oli Soome kirjanik, filmilavastaja, poliitik ja diplomaat.\n\nJõrn Donner oli soomerootslane ja kirjutas rootsi keeles. Tema isa Kai Donner oli soome-ugri keelte uurija ja antropoloog.\n\nTa sai 1959. aastal Helsingi ülikoolist filosoofiamagistri kraadi.\n\nTema esimene raamat (novellikogu \"Välsignade liv\") ilmus 1951. aastal, kolm aastat hiljem lavastas ta oma esimese lühifilmi. Aastal 1957 oli ta üks Soome filmiarhiivi loojaid. Aastatel 1961–1963 oli ta Dagens Nyheteri filmikriitik ja 1972–1977 Rootsi filmiinstituudi direktor.\n\nTa on kirjutanud mitukümmend romaani ja avaldanud mitu novellikogu ning teinud lavastaja või produtsendina paarkümmend filmi. Ta oli muu hulgas Ingmar Bergmani filmi \"Fanny ja Alexander\" produtsent ja Bergmani sõber.\n\nDonner oli aastatel 1987–1995 ja 2013–2015 Soome Rootsi Rahvapartei esindajana Eduskunna liige ja 1996–1999 Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei esindajana Euroopa Parlamendi liige. Ta oli lühikest aega Eduskunna liige ka 2007. aasta alguses.\n\nAastatel 1995–1996 oli ta Soome peakonsul Los Angeleses.\n", "id": "ekk_Latn_202480"}
{"text": "Ross Lynch\n\nRoss Shor Mark Lynch (sündinud 29. detsembril 1995) on USA näitleja, laulja, tantsija ja pillimängija.\n\nTa on tuntud Disney Channelis jooksvast seriaalist \"Austin & Ally\", kus mängib Austin Mooni. Ta lööb kaasa oma pere bändis R5. See koosneb viiest liikmest: Ellington Lee Ratliff, Riker Anthony Lynch, Rocky Mark Lynch, Rydel Mery Lynch ja Ross Shor Mark Lynch. Tema vanem vend Riker oli näitleja ja laulja seriaalis \"Glee\".\n\nElu ja karjäär: Ross Lynch sündis ja kasvas Colorados (Littletonis), kuid kolis aastal 2007 Californiasse, et lubada oma vennal Rikeril alustada karjääri. Teda õpetati kodus alates neljandast klassist. Ta õppis laulma ning mängima kitarri. Ta on ka Julianne Hough' sugulane. Ross oskab mängida klaverit, trummi ja kitarri ning õpib mängima viiulit. Ta on käinud saates \"So You Think You Can Dance\" ja paljudes muudes saadetes.\n\nRoss alustas karjääri Disney kanalil aastal 2011, mängides seriaalis \"Austin & Ally\" Austinit, kes lisab internetti video, kus ta laulab ning saab üleöö kuulsaks. Seriaal tuli välja 2011. aasta detsembris ja sellele järgnes teine hooaeg, mis tuli välja 2012. aasta märtsis. 2012. aasta alguses mängis Ross Disney kanali filmis \"Teen Beach Movie\", mis tuleb välja aastal 2013. Filmis mängib Rossi poissi Bradyt. Ross mängib kitarri ja on üks lauljatest oma bändis R5, mis koosneb tema kolmest pereliikmest ja ühest nende sõbrast+ tema ise. Lynch on lindistanud paar laulu seriaalile \"Austin & Ally\". Need laulud on \"Without you\"(tunnus laul seriaalile), \"Double Take\", \"Break Down the Walls\", \"A billion hits\", \"Not a love song\", \"It's me It's you\", \"Better together\" ja \"Heard it on the radio\". Kaksteist asja, mida Ross arvab, et enamus ei tea/ei teadnud: I love to play ice hockey. My favorite color is yellow.I fly model airplanes.My favorite movie is 'Romeo and Juliet.'I like to draw and sketch.I have three brothers and one sister. We have a family band called R5. I've been dancing since I was about 5 years old.My favorite candy is Cadbury Easter eggs.I play guitar, piano, bass and drums. I like to do parkour and free running.I like any kind of food. I usually eat whatever the waiter says is his or her favorite food.\n\nKarjäär: Lynch mängida klaverit, trumme, bass, ukulele, ja on õppida mängima nii mandoliin ja viiul, kuid ta on spetsialiseerunud kitarr. Ta on tantsinud Rage Boyz Crew, grupi poolt asutatud Dance Company Lõuna-Californias. Ta on olnud nii et sa arvad You Can Dance ning on olnud külaline esinemised näitab nagu Moises Ruls!, Ja võib olla isegi näinud filme nagu Grapple, Anton Troy. Aastal 2009 ta ilmus Kidz Bop muusikavideo \"Let It Rock\". Samuti on ta esinenud Cymphonique muusika video \"Lil ' Miss ärplema (?)\". Lynch on valatud alguses 2011 ilmuma Disney Channeli telesarja \"Austin & Ally\" avaosas, mängib Austin Mooni, teismeliste lemmiklauljat, kes saab üleöö sensatsioon pärast muusikavideo featuring tulemuslikkuse tema on internetti üles laadinud ning hiljem moodustab koostöös Ally, mängis Laura Marano. Piloot oli hiljem tõusis terve hooaja tootmine ; show debüteeris detsembris 2011 ning jätkus märtsis 2012. Kevadel 2013 teatati, et seal oleks kolmas hooaeg. 2012. aasta alguses alustas Lynch tööd Disney Channel Original Movie, Teen Beach Movie. Filmi tulistati Puerto Rico. Ta mängib rolli Brady, male pliifilm. Lavastas Jeffrey Hornaday ja esietendus 19. juuli 2013, teenides umbes 8,4 miljonit vaatajat. Tema esimene reklaam singel \"Billion Hits\" ilmus 2. aprillil 2012. 13. juulil 2012 ilmus Lynchi debüüdi soundtrack singel \"Kuulsin seda raadiost \", mis jõudis Suurbritannia singlite edetabelis 196. kohale. 12. september 2012 ta välja oma debüüt soundtrack, Austin & Ally näituselt sama nime. album saavutas kakskümmend seitse Billboard Top 200, üks Billboard Top Soundtracks ja üks Billboardi Kid Albumid. Lynch on salvestanud hulgaliselt laule Austin & Ally. Ta laulis kõik 14 laulu TV show soundtrack, mis ilmus septembrini 2012. Need laulud ka \"Ei saa seda ilma sinuta teha\" (teema laulu-seeria), \"Billion Hits\", \" kuulsin seda raadiost \" ja kaks laulu oma bändiga R5. Lynch on kavas teha cameo välimuse eelseisva filmi \"Muppets Most Wanted\". Lynch on peamine laulja ja mängib kitarr bändis R5. 2010 R5 välja EP pealkirjaga \"Ready Set Rock\", mis koosneb laule kirjutanud põhiliselt vendade Riker ja Rocky koos oma õe Rydel. Aprillis 2012 R5 teatas kaudu bändi kodulehel, et nad olid sõlminud plaadilepingu Hollywood Records ja et nad kavatsevad oma esimese klubi tour mais. Nende debüütalbum \"Louder\" anti välja septembris 2013.\n\n\"Austin & Ally\" on loodud Kevin Kopelowi ja Heath Seiferti poolt, kes tegid ka \"Sonny with a chance\" ja \"Jonas\". Peategelasteks \"Austin & Allys\" on Austin Moon (Ross Lynch), Ally Dawson (Laura Marano), Trish (Raini Rodriguez) ja Dez (Calum Worthy). Seriaalis osalevad ka Noah Centineo, kes mängib Dallast (poiss, kes Allyle meeldib) ja Andy Milder, kes mängib Lesterit (Ally isa).\n", "id": "ekk_Latn_202481"}
{"text": "Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kirik\n\nAntsla-Kraavi Prohvet Eelija kirik on õigeusu kirik Kraavi külas Antsla vallas.\n\nKirik ehitati õigeusu kogudusele 1895. aastal ja pühitseti prohvet Eelijale. Ehitus läks maksma 9000 rubla.\n\nÕigeusu koguduse tegevus lõpetati 1986. aastal. Kasutuseta seisnud kiriku seisukord halvenes.\n\nAntsla vallavolikogu otsusega anti Kraavi kirik 1994. aastal ning kiriku kõrvalhoone 1996. aastal Urvaste luteri kogudusele abikirikuks. See ei puudutanud aga hoonetealust maad.\n\nAltarimaal \"Ülestõusmine\" pärineb Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirikust.\n\n2011. aastal läks kirik tagasi õigeusu kiriku omandisse. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik olid jõudnud kokkuleppele, et EELK loobub Urvaste abikirikust Kraavil ning EAÕK omakorda kompenseerib hoonesse tehtud rahamahutused.\n", "id": "ekk_Latn_202482"}
{"text": "Ülikool relvavabaks\n\n\"Ülikool relvavabaks\" oli üliõpilaste protestiliikumine Tartu Riiklikus Ülikoolis, mis nõudis \"sõjalise õpetuse tingimusteta kaotamist\" ülikoolist.\n\nSelle liikmed ei tegutsenud üldiselt ajendatuna patsifismist, vaid vastustasid kohustuslikke sõjalise õpetuse loenguid, mida viisid läbi Nõukogude armee erusõjaväelased. Liikumise tulemusena kaotas NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi minister Gennadi Jagodin sõjanduse kateedrid tsiviilülikoolides.\n\nMitmed liikumise liikmed osalesid hiljem korp! Sakala taastamisel Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_202483"}
{"text": "Lauri Leis\n\nLauri Leis (sündinud 7. oktoobril 1978 Võrus) on eesti kergejõustiklane.\n\nAlustanud sportlasteed kolmikhüppajana, on Leis võistelnud ka kaugushüppes, 100 meetri jooksus ja 4×100 meetri teatejooksus.\n\nLeis on lõpetanud 1997. aastal Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja 2001. aastal Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži.\n", "id": "ekk_Latn_202484"}
{"text": "Dyslexie\n\nDyslexie on eriline kirjastiil või font, mis kergendab düslektikutel lugemist.\n\nKuna paljude kirjade puhul on mitmed tähed üksteisega üsna sarnased, on selle kirja puhul pööratud suuremat tähelepanu nende tähekuju elementidele, mis aitavad tähti üksteisest paremini eristada.\n", "id": "ekk_Latn_202485"}
{"text": "Lehekirbulised\n\nLehekirbulised (Psylloidea) on alamselts või ülemsugukond sarnastiivalisi putukaid.\n\nNeid on kokku umbes 1200 liiki.\n", "id": "ekk_Latn_202486"}
{"text": "Vasakukäelisus\n\nVasakukäelisus on käelisuse vorm, mille korral juhtkäeks on vasak käsi.\n\nVasakukäelised inimesed eelistavad kirjutada vasaku käega, samuti teha mitmesuguseid töid eelistatult vasaku käega.\n\nVasakukäelisus on inimeste seas palju vähem esinev kui paremakäelisus.\n", "id": "ekk_Latn_202487"}
{"text": "Paremakäelisus\n\nParemakäelisus on käelisuse vorm, mille korral juhtkäeks on parem käsi.\n\nParemakäelised inimesed eelistavad kirjutada parema käega, samuti teha mitmesuguseid töid eelistatult parema käega.\n\nParemakäelisus on inimeste seas palju sagedamini esinev kui vasakukäelisus.\n", "id": "ekk_Latn_202488"}
{"text": "Käelisus\n\nKäelisus on peamiselt inimesel esinev asümmeetria ühe või teise käe eelistamisel mitmesuguste tegevuste sooritamisel.\n\nKäelisus on seotud ajupoolkerade asümmeetriaga.\n\nEnamik inimesi on paremakäelised, kuid küllalt sageli leidub ka vasakukäelisi. Ambidekstria korral on käed enam-vähem võrdosavad.\n\nVastavalt esineb käelisust ka mõnede tööriistade (näiteks vikat) juures, mis võivad olla kujundatud kasutamiseks kas parema või vasaku käega.\n\nTerminit \"käelisus\" kasutatakse ka kiraalsuse tähenduses.\n", "id": "ekk_Latn_202489"}
{"text": "Mõlemakäelisus\n\nMõlemakäelisus ehk ambidekstria on käte võrdosavus, käelisuse puudumine.\n\nAmbidekstria on inimeste hulgas haruldane, teiste primaatide seas aga valdav.\n", "id": "ekk_Latn_202490"}
{"text": "Mikrolained\n\nMikrolained on raadiolained, mille lainepikkus on vahemikus 1 mm kuni 1 m, vastavalt lainete sagedused vahemikus 0,3 GHz kuni 300 GHz (gigahertsi).\n", "id": "ekk_Latn_202491"}
{"text": "Optoelektroonika\n\nOptoelektroonika (kreeka keeles optos nähtav) on elektroonika haru, mis hõlmab valguskiirguse ja elektrivoolu vastastikuse muundamisega seotud nähtusi ning nendel nähtustel põhinevaid optoelektronseadiseid. Niisuguste seadiste talitluses osalevad peale elektronide ka optilise kiirguse, sealhulgas nähtava valguse kvandid – footonid.\n\nNiisugust optoelektronseadist, mis koosneb kiirgusallikast ja sellega optiliselt sidestatud kiirgusvastuvõtjast, nimetatakse optroniks ehk optiliseks paariks.\n", "id": "ekk_Latn_202492"}
{"text": "Laserdiood\n\nLaserdiood ehk pooljuhtlaser on optoelektrooniline kiirgusallikas, milles tekib optiline kiirgus nagu valgusdioodiski elektronide ja aukude rekombineerumisel, s.t vastasmärgiliste laengukandjate ühinemisel. Ent laserdioodis ei toimu see spontaanselt, vaid stimuleeritult; seega toimub valguse võimendus kiirguse stimuleeritud ehk indutseeritud emissiooni tulemusena. Sel juhul tekkiv kiirgus on monokroomne (ühevärviline) ja koherentne, mispuhul elektromagnetlainete faaside vahe püsib muutumatuna.\n\nValguskiirguse tekkimiseks laserdioodis on vaja, et rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua pöördhõive. Seda võib saavutada laengukandjate intensiivse sisestamisega heterosiirdesse (nagu see toimus esimestes pooljuhtlaserites 1960. aastatel). Kirjeldatud tingimustel tekibki valguskvante rohkem kui neid neeldub, mille tulemusena siirde tasapinnas leviv valguslaine võimeneb, s.t tema amplituud kasvab.\n\nRekombinatsioonide arvu saab suurendada, kui panna valguskvandid siirde tasapinnas edasi-tagasi liikuma. Selleks lihvitakse pooljuhi monokristalli kaks otstahku paralleelseteks peegliteks, nii et moodustub optiline resonaator. Peegeldunud kvandid läbivad siis korduvalt pöördhõivestatud aktiivpiirkonna, kutsudes esile uute rekombinatsioonide ning seega kvantide tekke. Pärast mitmekordset peegeldumist väljub valguskiir läbi ühe, poolläbipaistva peegli.\n\nLaserdioodi toitevoolu energiast muutub valgusenergiaks vähemalt 50 %.\n", "id": "ekk_Latn_202493"}
{"text": "Eesti putukad\n\nEesti putukad on Eesti alal elavad ja sigivad putukad.\n\nEestis on kindlaks tehtud veidi enam kui 11 000 putukaliigi esinemine, oletatav liikide arv on aga 20 000 või veidi enam.\n\nMääratud liikide arvult järgnevad kiililised (63 liiki), ühepäevikulised (45 liiki), sihktiivalised (43 liiki), kõdutäilised (40 liiki), ripstiivalised (40 liiki), võrktiivalised (35 liiki), kirbulised (25 liiki), täilised (20 liiki) ja kevikulised (18 liiki) ning mõned väiksemad rühmad (väivilised, koonulised, kaamelkaelalised, suurtiivalised, nahktiivalised, harjashännalised, harkhännalised, tõukjalalised, lehviktiivalised – neis kokku 25 liiki).\n", "id": "ekk_Latn_202494"}
{"text": "Supressordiood\n\nPeamiselt kasutatakse bipolaarseid seadiseid, mis koosnevad kahest vastuühenduses TVS-dioodist, kusjuures väljaviikudega on ühendatud pn-siirete välimised piirkonnad, s.o anoodid. Niisuguseid liigpingelahendusdioode rakendatakse pinge kahepoolseks piiramiseks vahelduvvooluahelais.\n", "id": "ekk_Latn_202495"}
{"text": "Gunni diood\n\nGunni diood ehk Gunni element on pooljuhtseadis mikrolainete tekitamiseks ja võimendamiseks.\n\nSeadise nimetamine dioodiks on tinglik, sest tema talitlus ei põhine mitte siirde omadustel, vaid negatiivsel diferentsiaaltakistusel. Dioodi nimetust õigustab see, et seadisel on nagu tavalisel dioodilgi pluss- ja miinuselektrood ‒ anood ja katood.\n\nDioodi pingestamisel tekib kõige suurem pingelang keskmisel, nõrgalt legeeritud kihil, kus ilmnebki negatiivne diferentsiaaltakistus: pinge tõustes elektronide liikuvus mitte ei suurene, vaid väheneb; vastavalt väheneb ka dioodi läbiv vool. GaAs-dioodid on võimelised genereerima sagedusi kuni 140 GHz ja GaN-dioodid kuni 3000 GHz (gigahertsi).\n\nGunni generaator on lihtsa ehitusega, koosnedes Gunni elemendist ja õõsresonaator-võnkeringist. Ta muundab energiat võrdlemisi tõhusalt, genereeritav võimsus piirdub sadade millivattidega. Gunni generaatoreid kasutatakse mikrolainete saatjana andmeedastustehnikas, miniatuursetes radarseadmetes ja amatöörraadiosides.\n", "id": "ekk_Latn_202496"}
{"text": "Laviindiood\n\nLaviindiood on pooljuhtseadis, mille talitlus põhineb laviinläbilööginähtusel. Spetsiaalse legeerimisprofiiliga siiret vastusuunas läbides omandavad laengukandjad sedavõrd lisaenergiat, et on suutelised moodustama uusi elektron-auk-paare, nii et toimub laengukandjate laviinitaoline paljunemine.\n\nLaviindioodide tuntumad liigid on laviin-fotodiood ja TVS-diood. Laviin-fotodiood suudab võimendada väga nõrka valgussignaali. Niisuguse dioodi npip-struktuuris on i-kiht küllalt tugeva vastupinge korral täielikult vaegunud ning seal toimib tugev elektriväli, mis suurendab talitluskiirust ja võib esile kutsuda laengukandjate laviinpaljunemise.\n", "id": "ekk_Latn_202497"}
{"text": "Lembit Abo\n\nLembit Abo (sündinud 15. aprillil 1930 Virumaal) on eesti toimetaja ja käsiraamatute autor.\n\nTa on lõpetanud Väike-Maarja Keskkooli 1949. aastal ja Tallinna Polütehnilise Instituudi 1954. aastal elektriinsenerina.\n\nTöötanud aastail 1954–1990 tehnikaraamatute toimetajana kirjastustes Eesti Riiklik Kirjastus, Eesti Raamat ja Valgus.\n", "id": "ekk_Latn_202498"}
{"text": "Pasila teletorn\n\nPasila teletorn (soome keeles Pasilan linkkitorni, tuntud ka kui Yle saatetorn) on 146 meetri kõrgune teletorn Helsingis Pasilas.\n\nPasila teletorn ehitati 1983. aastal. See on Soomes Näsinneula järel kõrguselt teine torn.\n", "id": "ekk_Latn_202499"}
{"text": "Vello Pohla\n\nVello Pohla (pseudonüüm Madis Kadaga; sündinud 21. juunil 1936) on eesti ajakirjanik ja poliitik.\n\nTa lõpetas aastal 1955 Tallinna 2. Keskkooli ja aastal 1960 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Aastal 1966 lõpetas ta TPI-s filosoofiaaspirantuuri.\n\nAastatel 1966–1967 ja 1971–1974 töötas ta Tallinna Konservatooriumi ühiskonnateaduste vanemõpetaja ja dotsendi kohusetäitjana. Aastatel 1978–1980 oli ta ajalehe Sirp ja Vasar peatoimetaja.\n", "id": "ekk_Latn_202500"}
{"text": "Ripstiivalised\n\nRipstiivalised (Thysanoptera) on selts putukaid.\n\nNad on väikesed, umbes ühe millimeetri pikkused putukad. Neid võib sageli leida näiteks härjasilma õisikutel.\n\nMaailmas on neid umbes 5100 liiki.\n", "id": "ekk_Latn_202501"}
{"text": "Kõdutäilised\n\nKõdutäilised (Psocoptera) on selts putukaid.\n\nMaailmas on neid umbes 3000 liiki. Eestis on registreeritud 36 liiki, oletatav arv on 45.\n", "id": "ekk_Latn_202502"}
{"text": "Intel 8051\n\nIntel MCS-51 (mida tuntakse tavaliselt Intel 8051 nime all) on Harvardi arhitektuuriga ühekiibi mikrokontrollerite seeria, mille töötas välja Intel 1980. aastatel. Kuigi Intel tänapäeval neid mikrokontrollereid ei tooda, on nendega ühilduvad mikrokontrollerid kasutusel teiste tootjate kiipides. Lisaks füüsilistele kiipidele pakuvad mitmed firmad MSC-51-l põhinevaid rakenduskiipe (ASIC) ja intellektuaalomandiga funktsiooniplokke (IP core), mida saab kasutada loogikamassiivides (nt FPGA-des).\n", "id": "ekk_Latn_202503"}
{"text": "Ostfaal\n\nOstfaal (; ostfaali: Oostfalen) on ajalooline piirkond Põhja-Saksamaal, hõlmates ajaloolise Saksimaa hõimuhertsogkonna idaosa, piirnedes ligikaudu Leine jõega läänes, samuti Elbe ja Saalega idas. Territoorium vastab tänapäeva Alam-Saksi liidumaa kaguosale ja Lääne-Saksi-Anhaltile. Koos Vestfaali, Engerni ja Nordalbingieniga oli see üks neljast sakside peamisest halduspiirkonnast.\n", "id": "ekk_Latn_202504"}
{"text": "Peter Handke\n\nPeter Handke (sündinud 6. detsembril 1942 Griffenis Kärnteni liidumaal) on saksa kirjanik, üks tänapäeva tuntumaid Austria kirjanikke ja tõlkijaid. Ta pälvis 2019. aasta Nobeli kirjandusauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_202505"}
{"text": "Stephnie Weir\n\nStephnie Carmel Weir (sündinud 28. novembril 1967 Odessas Texase osariigis) on Ameerika Ühendriikide näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_202506"}
{"text": "Seth Green\n\nSeth Benjamin Green (sündinud 8. veebruaril 1974) on Ameerika Ühendriikide näitleja.\n\nTa on Eesti televaatajale tuntud seriaalidest \"Vampiiritapja Buffy\" ja \"Kuumad 70ndad\". Ta mängis ka Austin Powersi filmides.\n", "id": "ekk_Latn_202507"}
{"text": "Seth MacFarlane\n\nSeth Woodbury MacFarlane (sündinud 26. oktoobril 1973) on Ameerika Ühendriikide näitleja.\n\nSeth MacFarlane on muuhulgas ka telesarja \"Family Guy\" autor.\n", "id": "ekk_Latn_202508"}
{"text": "Eugene Mirman\n\nEugene Boris Mirman (sündinud 24. juulil 1974 Moskvas) on Nõukogude Liidus sündinud Ameerika Ühendriikide näitleja.\n\nEugene Mirman sündis Moskvas juudi perekonnas. Ta asus koos vanematega elama Ameerika Ühendriikidesse, kui ta oli nelja ja poola aastane.\n", "id": "ekk_Latn_202509"}
{"text": "Tallinna Tähetorn\n\nTallinna Tähetorn on 1910. aastal Nikolai von Glehni ehitatud vaatetorn, mis 1960. aastatel kohandati tähetorniks.\n\nMahajäetud torni tähetorniks kohandamise algatas Charles Villmann. Praegu kuulub Tallinna Tähetorn Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu koosseisu. Tähetornis tehakse õppe- ja teadustööd. Lisaks on Tallinna Tähetornis populariseeritud astronoomiat.\n", "id": "ekk_Latn_202510"}
{"text": "Ampelograafia\n\nAmpelograafia (kr sõnadest ampelos 'viinapuu' + graphō 'kirjutan, kirjeldan') on pomoloogia haru, mis käsitleb viinapuuliike ja -sorte.\n\nTeadusharu, mis uurib viinapuude kasvatamist, nimetatakse ampeloloogiaks.\n", "id": "ekk_Latn_202511"}
{"text": "Küttepuit\n\nKüttepuit (firewood, fuelwood) on puitmaterjal, mis on valmistatud ja mida põletatakse soojusenergia saamiseks.\n\nPuit on taastuv energiaallikas ning ajaloos üks esimesi energiaallikaid üldse. Puiduenergiat kasutatakse siiani paljudes majapidamistes soojusenergia tootmiseks.\n\nTavaliselt on küttepuit vähetöödeldud ning see on kas nottide, halgude või klotside kujul. Küttepuidu hulka kuulub ka haopuit.\n\nKüttepuude mahtu mõõdetakse ruumimeetrites või tihumeetrites.\n\nKuivatatud küttepuitu ja muud küttematerjali hoitakse soovitatavalt virnastatult puukuuris.\n", "id": "ekk_Latn_202512"}
{"text": "Riia teletorn\n\nRiia tele- ja raadiotorn (läti Rīgas radio un televīzijas tornis) on kõrgeim ehitis Balti riikides ja Euroopa Liidus. Torn ehitati aastatel 1979–1986. Torn on 368,5 meetri kõrgune. Ta on kõrguselt kolmas Euroopas (kõrgemad on Ostankino televisioonitorn ja Kiievi teletorn) ning 14. maailmas.\n\nTorn asub Riias Zaķusala saarel ja asub umbes 7 meetrit merepinnast kõrgemal.\n\nTorn alustas tööd 1986. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_202513"}
{"text": "Vilniuse teletorn\n\n1991. aasta jaanuaris toimus torni juures Vilniuse veresaun.\n\nVaateplatvormil 165 meetri kõrgusel asub kohvik Paukščių takas, mis pakub vaadet Vilniuse linnale ja pöörlevat vaateplatvormi, mis teeb täisringi 45 minutiga. Kiirliftid jõuavad maapinnalt kohvikuni 40 sekundiga. Ilusa ilmaga võib näha 40 km kaugusel asuvat Elektrėnai linna.\n\nVaateplatvormilt saavad külastajad teha ka benji-hüppeid. Tornis asub ka Vilniuse veresauna teemaline muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_202514"}
{"text": "Mekoryuk\n\nMekoryuk (tšupiki Mikuryaq või Mikuryarmiut) on asula Alaskal Nunivaki saare põhjakaldal. Kuulub Betheli rahvaloenduspiirkonda.\n\nAsub Shoal Bay lahe ääres 48 km kaugusel Alaska poolsaare rannikust.\n\nMekoryuk on linn (inglise city), kuigi elanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel vaid 191. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 210. 90,48% neist olid põlisameeriklased. Elanikud on peamiselt jupikid.\n\nEskimod on saart asustanud umbes 2000 aastat. Esimene kokkupuude eurooplastega toimus 1821. aastal, kui Nunivaki saart külastas Vene-Ameerika Kompanii ekspeditsioon. 1900. aasta epideemia järel jäi asulasse vaid neli peret. 1957 rajati asulasse lennukite maandumisrada. 1978 avati keskkool.\n", "id": "ekk_Latn_202515"}
{"text": "Hugh Lofting\n\nHugh John Lofting (14. jaanuar 1886 Maidenhead, Berkshire, Suurbritannia – 26. september 1947 Topanga, California, USA) oli briti kirjanik, kes on saanud tuntuks Doktor Dolittle'i lugudega, mis kuuluvad maailma lastekirjanduse klassikasse.\n\nLofting sündis Inglismaal Maidenheadis inglise ja iiri päritolu vanemate peres ning sai hariduse Sheffieldis Mount St Mary's College'is. Kõrghariduse omandas ta Ameerika Ühendriikides Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis ehitusinserina.\n\nEsimeses maailmasõjas teenis ta Iiri kaardiväeosas (Irish Guards). Sõjas kirjutas ta lastele väljamõeldud kirju, mis said aluseks Doktor Dolittle'i lugudele. Lofting illustreeris oma raamatuid ise.\n\nTa sai sõjas raskelt haavata ning kolis koos perega Ameerika Ühendriikidesse Connecticuti osariiki.\n\nLofting oli kolm korda abielus ja tal oli kolm last.\n", "id": "ekk_Latn_202516"}
{"text": "Nunivak\n\nNunivak (keskjupiki Nunivaaq, nunivaki murdes Nuniwar) on vulkaaniline igikeltsaga kaetud saar Beringi meres. Asub 48 km kaugusel Alaska poolsaare rannikust.\n\nSaar on 76,2 kilomeetrit pikk ja 106 kilomeetrit lai. Pindala on 4226,78 km² ja sellega on Nunivak suuruselt Ameerika Ühendriikide 8. saar. Suurema osa saarest moodustab vulkaaniline platoo, mille kõrgeim punkt on 510,5 m.\n\nNunivaki põliselanikud on jupiki eskimod, kes räägivad keskjupiki keele nunivaki murret. Tänapäeval räägivad kõik elanikud inglise keelt, keskjupiki keelt oskavad vaid vanemad inimesed.\n\nSaare ainuke asula on tänapäeval põhjakaldal asuv Mekoryuk umbes 200 elanikuga. 1821. aastal elas saarel umbes 400 inimest 16 külas. 1880. aastal loendati saarel 702 elanikku 9 külas.\n\n1934. aastal viidi saarele Gröönimaalt 34 muskusveist, tänapäeval on neid seal umbes 500.\n", "id": "ekk_Latn_202517"}
{"text": "Improgrupp Jaa!\n\nLisaks avalikele ja tellitud etendustele korraldab Improgrupp Jaa! Improstuudiot ehk iganädalasi töötubasid improteatrihuvilistele, kes teatrigruppi ei kuulu.\n\n2013. aastal loodi Improgrupp Jaa! eestvedamisel kõiki Eesti improteatreid ühendav veebipõhine koondmängukava improv.ee.\n\n2013. aasta 18.-19. oktoobril toimus Improgrupp Jaa! korraldatud Tallinna Rahvusvaheline Improfestival Tilt. Kahepäevane festival toimus Telliskivi Loomelinnakus. Eesti esimesel rahvusvahelisel improteatrite festivalil olid trupid Eestist, Lätist, Norrast, Soomest ja Inglismaalt.\n\n2014. aasta 6.-8. novembril toimus Cafe Sinilind kinosaalis Teine Rahvusvaheline Improteatrite Festival Tilt, seekord kolmepäevane. Teisel festivalil olid trupid Eestist, Soomest, Inglismaalt, Itaaliast, Hollandist ja Ameerikast.\n", "id": "ekk_Latn_202518"}
{"text": "Glenn Gould\n\nGlenn Herbert Gould (25. september 1932 Toronto – 4. oktoober 1982 Toronto) oli Kanada pianist, kellest kujunes üks 20. sajandi olulisemaid ja kuulsamaid klaverimängijaid.\n\nGould oli tuntud eeskätt Johann Sebastian Bachi loomingu interpreedina, seda peamiselt tänu isikupärasele klaverimängu tehnikale ja interpretatsioonile.\n\nAastal 2013 pälvis ta postuumselt Grammy elutööauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_202519"}
{"text": "Elinor Ostrom\n\nElinor Claire Ostrom (sünninimi Elinor Claire Awan; 7. august 1933 – 12. juuni 2012) oli Ameerika Ühendriikide majandusteadlane.\n\nElinor Ostrom uuris eelkõige ühisomandit. Ta on tuntud selle poolest, et lükkas ümber ühisomanditragöödia teooria, mille pakkus 1968. aastal välja bioloog Garrett Hardin.\n\n2009. aastal pälvis Elinor Ostrom koos Oliver E. Williamsoniga Nobeli majanduspreemia. Elinor Ostrom on esimene kahest Nobeli majanduspreemia pälvinud naisest, teine on Esther Duflo.\n\nOstromi haridustee sai alguse Beverly Hillsi keskkoolis. California Ülikoolis Los Angeleses õppides omandas nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktorikraadi politoloogias. Pärast lõpetamist kolis Ostrom Bloomingtoni ja töötas politoloogiaprofessorina Indiana Ülikoolis Bloomingtonis.\n", "id": "ekk_Latn_202520"}
{"text": "Mariano Rajoy\n\nMariano Rajoy Brey (sündinud 27. märtsil 1955 Santiago de Compostelas) on Hispaania poliitik, kes oli 21. detsembrist 2011 kuni 2. juunini 2018 Hispaania peaminister.\n\nMariano Rajoy õppis Santiago de Compostela ülikoolis õigusteadust.\n\nTa on alates 2004. aastast Rahvapartei esimees.\n\nAastatel 1996–1999 oli ta José María Aznari valitsuses avaliku halduse minister, 1999–2000 haridusminister, seejärel siseminister ja 2000–2003 asepeaminister.\n\nAastatel 2004–2011 oli ta opositsiooniliider.\n\n1. juunil 2018 avaldas Hispaania parlament 180 häälega tema valitsusele umbusaldust ja 2. juunil 2018 astus uue peaministrina ametisse Pedro Sánchez.\n", "id": "ekk_Latn_202521"}
{"text": "Fāyaz aţ-Ţarāwnah\n\nFāyaz aţ-Ţarāwnah (araabia keeles فايز الطراونة‎; 1. mai 1949 'Ammān – 15. detsember 2021 'Ammān) oli Jordaania poliitik ja diplomaat.\n\nTa oli 2. maist 11. oktoobrini 2012 Jordaania peaminister ja ühtlasi kaitseminister.\n\nTa õppis Lõuna-California ülikoolis majandusteadust.\n\nAastatel 1993–1997 oli ta Jordaania suursaadik USAs ja Mehhikos.\n\nTa oli peaminister ka 20. augustist 1998 kuni 4. märtsini 1999. Pärast seda oli ta kuningliku kohtu esimees.\n", "id": "ekk_Latn_202522"}
{"text": "Hugh McLeod\n\nHugh McLeod (sündinud 1944) on Suurbritannia ajaloolane, kes on spetsialiseerunud kirikuloo ja religiooni sotsiaalajaloo uurimisele.\n\nMcLeod omandas ajalooalase hariduse Cambridge'i Ülikoolis, sama ülikooli juures kaitses ta ka doktorikraadi.\n\nÕppejõu karjääri alustas McLeod Warwicki Ülikoolis. Alates 1973. aastast on ta olnud Birminghami Ülikooli õppejõud, töötades esialgu teoloogia (2004. aastani) ja hiljem lähiajaloo osakonnas. Aastatel 1994–2011 oli ta Birminghami Ülikooli kirikuloo professor ja 1995–1997 teoloogiaosakonna juhataja. Alates 2011. aastast on ta sama ülikooli emeriitprofessor.\n\nKülalisõppejõuna on professor McLeod õpetanud Uppsala Ülikoolis ja Amsterdami Ülikoolis.\n\nAastatel 2002–2003 oli ta Briti Kirikuloo Seltsi esimees ja aastatel 2005–2010 rahvusvahelise kirikuloolaste ühenduse Commission Internationale d'Histoire et d'Etudes du Christianisme president.\n\nHugh McLeodi peamiseks uurimisvaldkonnaks on religiooni ajalugu Euroopas 19. ja 20. sajandil. Ta on uurinud inimeste religioossuse ja kiriklikkuse muutusi, selle taga peituvaid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi tegureid. Ta on tegelenud põhjalikult sekularisatsiooni ja antiklerikalismi ilmingutega Euroopa kirikuloos. Samuti on McLeod uurinud religiooni ja kriminaalsüsteemi ning religiooni ja spordi vastastikuseid mõjusid.\n", "id": "ekk_Latn_202523"}
{"text": "Aleksandr Polunov\n\nAleksandr Jurjevitš Polunov (vene Александр Юрьевич Полунов; sündinud 1966) on vene kirikuloolane, kelle uurimisvaldkonnaks on Vene Õigeusu Kiriku ajalugu 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.\n\nTa õppis aastatel 1984–1989 Moskva Riikliku Ülikooli ajaloo osakonnas ja kaitses 1992. aastal ajalookandidaadi kraadi.\n\nPolunov töötab Moskva Riikliku Ülikooli avaliku halduse teaduskonna dotsendina. Ühtlasi on ta pidanud külalisõppejõuna loenguid Ameerika Ühendriikides Columbia Ülikoolis.\n\nTema eriliseks uurimishuviks on keiser Aleksander III ja Pühima Valitseva Sinodi ülemprokuröri Konstantin Pobedonostsevi kirikupoliitika. Laiemalt on ta uurinud kiriku ja riigi suhteid Venemaa Keisririigi hilisel perioodil, usuvabaduse ajalugu Venemaal, poliitiliste ja kirikureformide ning vastureformide ajalugu.\n\nSeoses Aleksander III kiriku- ja venestamispoliitika uurimisega on Polunov käsitlenud ka Eesti kirikulugu, eelkõige 1880. aastate usuvahetust Läänemaal.\n", "id": "ekk_Latn_202524"}
{"text": "Demokratiseerimine\n\nDemokratiseerimine on demokraatlike väärtuste ja demokraatlikule ühiskonnakorraldusele iseloomulike joonte tahtlik ja sihipärane juurutamine.\n\nDemokratiseerimine toimus näiteks pärast teist maailmasõda Lääne-Saksamaal.\n", "id": "ekk_Latn_202525"}
{"text": "Engern\n\nEngern (ladina Angria või Angaria) on ajalooline piirkond tänapäeva Saksamaal Alam-Saksi ja Põhja-Reini-Vestfaali liidumaades.\n", "id": "ekk_Latn_202526"}
{"text": "Tapeet (koolileht)\n\nKoolileht Tapeet oli Pärnu Hansagümnaasiumi õpilaste sõltumatu häälekandja. Koolilehe toimetusse kuulusid 10.-12. klasside meediasuuna õpilased. Koolileht on võitnud koolimeedia konkurssidel rohkelt auhindu.\n", "id": "ekk_Latn_202527"}
{"text": "Kuressaare linnapea\n\nKuressaare linnapea oli Kuressaare linnavalitsuse juht. Alates 2017. aastast, mil ühinesid kõik senised Saaremaa saare kohalikud omavalitsused, täidab Saaremaa vallavanem ka Kuressaare linnapea esindusrolli.\n", "id": "ekk_Latn_202528"}
{"text": "Julius Peter Rehsche\n\nJulius Peter Rehsche (vkj 19. juuli/31. juuli 1822 Prauliena mõis Lazdona kihelkond, Liivimaa – vkj 15. august/28. august 1901 Riia, Liivimaa) oli Kuressaare linnapea aastatel 1885–1893.\n\nPärast isa surma tuli 1830. aastate lõpus asus J. P. Rehsche Saaremaale Lahetaguse mõisa valitsejaks, talviti töötas selle rentniku kaupmees Grubeneri äris Kuressaares. Peatselt sai iseseisvaks kaupmeheks.\n\n1875. aastal omandas ta koos vennaga Kellamäe mõisa. J.P. Rehsche oli üks mudaravila \"Roomassaare\" asutajaid ja laevaühingu \"Osilia\" kaasdirektoreid.\n\n1885. aastal valiti J.P. Rehsche Saksamaa aukonsuliks.\n\n1885. aasta 12. augustist kuni 1893. aasta detsembrini oli Julius Peter Rehsche Kuressaare linnapea.\n\nJ. P. Rehsche suri 15. augustil 1901. aastal Riias.\n", "id": "ekk_Latn_202529"}
{"text": "Grigori Kulik\n\nGrigori Ivanovitš Kulik (vene keeles Григорий Иванович Кулик, ukraina keeles Григорій Іванович Кулик Grõgori Ivanovõtš Kulõk; 9. november 1890 – 24. august 1950) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane, Nõukogude Liidu marssal.\n", "id": "ekk_Latn_202530"}
{"text": "Zaķusala\n\nZaķusala (läti 'Jänesesaar') on üks mitmest saarest Daugava jões Riia kesklinnas Lätis.\n\nZaķusala saarel asub Riia tele- ja raadiotorn, saart ületab Saaresild (läti k. Salu tilts).\n\nSaare põhjaosas asuvad II maailmasõja ajal õhku lastud raudsilla jäänused.\n\nLäti vabadussõja ajal asus saarel üks neljast Riia kommunistliku režiimi koonduslaagreist.\n", "id": "ekk_Latn_202531"}
{"text": "Näsinneula\n\nNäsinneula on vaatetorn Soomes Tamperes.\n\nTorn ehitati aastatel 1970–1971. Selle on projekteerinud arhitekt Pekka Ilveskoski. Torni kõrgus on 168 meetrit; see on Põhjamaade kõrgeim vaatetorn. Torn avati 1971. aastal ja see asub Särkänniemi lõbustuspargis. Tornis asub 124 meetri kõrgusel pöörlev restoran. Ühe täispöörde teeb restoran 45 minutiga. Torni välimus oli inspireeritud Seattle'i Space Needle'ist ja pöörleva restorani idee võeti Puijo tornilt Kuopios.\n\nTorn asub lähedal asuvast Näsijärvi järvest 15 meetrit kõrgemal. Tornis on kaks Valmet-Schliereni lifti. Liftid sõidavad 120 meetri kõrgusele Pilvilinna kohvikusse. Restoran on korrus kõrgemal.\n\nLiftisõit tippu kiirusega 6 m/s kestab 27 sekundit. Liftid võtavad peale kuni 16 inimest. Liftid on siiani kiireimad avalikud liftid Soomes. Elektrikatkestuse korral käivitub torni enda avariigeneraator. Hädaolukorras võib inimesed evakueerida treppide kaudu, millel on 700 astet.\n", "id": "ekk_Latn_202532"}
{"text": "Särkänniemi lõbustuspark\n\nSärkänniemi lõbustuspark on lõbustuspark Soomes Tamperes.\n\nPargis on akvaarium, planetaarium, laste loomaaed, kunstimuuseum ja vaatetorn Näsinneula. Pargis oli maailma kõige põhjapoolsem delfinaarium. Särkänniemi on populaarseim lõbustuspark Soomes. Särkänniemi kuulub Tampere linnale.\n", "id": "ekk_Latn_202533"}
{"text": "Näsijärvi\n\nNäsijärvi on järv Soomes Pirkanmaa maakonnas. Järv on Tampere regiooni suurim ja asub 95 meetrit merepinnast kõrgemal. Tampere linn ehitati Tammerkoskile, kust kaudu voolab vesi Pyhäjärvisse.\n\nNäsijärvel asuvad mitmed paadikruiisi firmad. 1929. aastal juhtus Näsijärvel Soome siseveekogude ohvriterohkeim õnnetus, kui tugeva tuulega läks ümber ja uppus aurik Kuru. Õnnetuses hukkus 138 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_202534"}
{"text": "Puijo torn\n\nPuijo torn on 75 meetri kõrgune vaatetorn Ida-Soomes Kuopios Puijo mäe tipus. Tornis on 100-kohaline pöörlev restoran, mis on töötanud 1963. aastast alates. Puijo restoran oli esimene pöörlev restoran Põhjamaades. Puijo torni on külastanud üle 5,5 miljoni turisti.\n\nPraegune Puijo torn on juba kolmas. Eelmine torn ehitati 1906. aastal ja lammutati praeguse Puijo torni ehituse jaoks. Esimene torn ehitati 1856. Tornist läänes asub kolm suusahüppemäge, kus korraldatakse ka suusahüppe maailmameistrivõistlusi.\n", "id": "ekk_Latn_202535"}
{"text": "Pyhäjärvi (Tampere)\n\nPyhäjärvi on järv Lõuna-Soomes. Järve kaldal asuvad Tampere ja Nokia linn ning Lempäälä vald.\n\nJärve pindala on 121,61 km². Keskmine sügavus on 5,5 m.\n\nKuigi järve nimi tähendab soome keeles pühajärve, tähendas see algselt ilmselt piirijärve.\n\nJärves asub Viikinsaari. Saarel asub kirik, kus võib näha paganlikke sümboleid ja rusikajälgedega ust. Rusikajäljed jättis meeleheitel naine, kes tapeti kodusõja ajal.\n\nSuvel toimuvad Tampere sadamast saarele regulaarreisid.\n", "id": "ekk_Latn_202536"}
{"text": "Andrus Kasemaa (kirjanik)\n\nAndrus Kasemaa (sündinud 18. juunil 1984 Dirhamis) on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kirjutab ka luule arvustusi Sirbis ning Loomingus.\n\nTa on lõpetanud Alatskivi keskkooli ning Tartu Ülikooli, kus õppis kirjandust ja kultuuriteadusi.\n\nKasemaa algusaja loomingu tegevuspaik on Poeedirahu – kirjaniku isiklik alternatiivmaailm, Peipsi-äärset omakandi mütoloogiat vahendav autori nn omailm. Tema esimesed luulekogud \"Poeedirahu\" (2008) ja \"Lagunemine\" (2009) said kohe kriitikute huvi ning nende poolse sooja vastuvõtu osaliseks. Kirjaniku esimene proosaraamat \"Leskede kadunud maailm\" (2012) jätkab luulekogudest juba tuttavaks saanud omailmas, kuid mõnevõrra laiahaardelisemalt. Proosaraamatuga käsikäes käib autori kolmas luulekogu \"Kustutamatud õhtud\" (2012), mis sisaldab luulevormis meeleolupilte proosaraamatus kirjapandu juurde. Sellele ilukirjanduslikule loomingule aluseks olnud materjalidele tuginedes on Andrus Kasemaa koostanud ka kodulooraamatu \"Ajapüüdja: mälestusi Kokora mailt\" (2017). Edaspidises loomingus autor Poeedirahus rohkem ei jätka, kuigi ka tema järgnevas loomingus esineb Poeedirahust tuttavat (näiteks lesed, motiiv 'kui ma kord suren' jt).\n\nKirjaniku teine romaan \"Minu viimane raamat\" (2014) käsitleb ühiskonda sobitumist. Luulekogud \"Kui ma kord suren\" (2018) ja \"Muusa\" (2019) sisaldavad peamiselt armastusluulet. Luuleraamatud \"Olla luuletaja\" (2017), \"Mees otsib naist\" (2019) ja proosateos \"Vanapoiss\" (2019) on igaüks omal moel ühiskonnakriitiline ja ka lugejat provotseeriv. \"Olla luuletaja\" põhiteemaks on patsifism. Luulekogu \"Mees otsib naist\" luuletused on ajendatud täiskasvanulehe vastava alateema kuulutuste rubriigist leitavast. \"Vanapoiss\" käsitleb tänapäeva Eesti elu nn äärealasid, tabuteemasid.\n\nÜheks Kasemaa loomingut läbivaks motiiviks teiste hulgas saab pidada imestust selle üle, kuidas inimesed ikka ihkavad seda, mida neil parasjagu ei ole – seda nii aja (vabariigi aeg, vene aeg), kuid ka näiteks asjade ja võimaluste osas (vaene Ida, rikas Lääs; ilusad riided vs taaskasutus). Kasemaa kirjutab enamasti mina-vaatepunktist, kasutab kohati autobiograafilist ainest, valdab meisterlikult erinevaid stiile – komponendid, millega suudab lugejates vaimustuse kõrval ka segadust tekitada, sest lugemisest saadud emotsioon võib osutuda liiga tugevaks. Kirjandusteadlased on nimetanud tema kirjutamise viisi uuslihtsuseks, uusnaivismiks, ka uussiiruseks.\n\nAndrus Kasemaa pälvis 2018. aastal Juhan Liivi luuleauhinna luuletusega \"Oma kaasaegsetele\", mis ilmus Vikerkaares 4-5/2017 ja luulekogus \"Olla luuletaja\". Tema looming on juba andnud ainest teaduslikeks uurimistöödeks ning tema loomingu arvustamise eest on võidetud kriitikapreemia.\n", "id": "ekk_Latn_202537"}
{"text": "Flora\n\nFlora oli vanarooma mütoloogias viinapuude, puu- ja teravilja, lillede ning kevade jumalanna, sümboliseerides viljakust. Tema auks peeti suuri pidustusi – Floraliaid, mis leidsid aset 28. aprillist 3. maini ning millega tähistati uue elutsükli algust. Flora vanakreeka mütoloogia ekvivalent on Chloris.\n\nMaalikunstnikest on Florat oma teostes kujutanud Élisabeth-Louise Vigée-Le Brun, Louise Abbéma, Rembrandt van Rijn, Sandro Botticelli, Jean-Baptiste Carpeaux jt.\n", "id": "ekk_Latn_202538"}
{"text": "Alstom Citadis\n\nAlstom Citadis on madalapõhjaline tramm, mida toodab Alstom Prantsusmaal La Rochelle'is ja Hispaanias Kataloonias Barcelonas. Rohkem kui 1140 Citadist on kasutusel paljudes Prantsusmaa ja teiste riikide linnades, Eestile lähimad sõidavad Poolas Katowices ja Gdańskis. Citadise tramme sõidab ka väljaspool Euroopat, näiteks Melbourne'is, Tunises, Casablancas ja Jeruusalemmas. Citadis on saadaval rohkem kui kümnes eri modifikatsioonis.\n", "id": "ekk_Latn_202539"}
{"text": "Alstom\n\nAlstom on rahvusvaheline konglomeraat, mille põhilisteks tegevusaladeks on elektrienergia ja rööbassõidukite tootmine. Firma peakorter asub Pariisi lähedal Levallois-Perret's.\n\nAlstomi tuntumad tooted on AGV, TGV ja Eurostari rongid ja Citadise trammid.\n", "id": "ekk_Latn_202540"}
{"text": "TGV\n\nTGV (Train à Grande Vitesse, 'kiirrong') on Prantsuse kiirrong, mida opereerib SNCF Voyages. TGV ronge toodab Alstom.\n", "id": "ekk_Latn_202541"}
{"text": "AGV\n\nAGV (Automotrice à grande vitesse, mitmevaguniline kiirrong) on Prantsuse elektrikiirrong, mida toodab Alstom.\n\nRong on mõeldud sõitma standardrööpmelisel raudteel. Ronge valmistatakse seitsme- kuni neljateistvagunilistena, mis mahutavad vastavalt 245 kuni 446 reisijat.\n\nMaksimaalne kiirus on 360 km/h.\n\nSeni ainsana on AGV ronge ostnud Itaalia ettevõte Nuovo Trasporto Viaggiatori.\n", "id": "ekk_Latn_202542"}
{"text": "SNCF\n\nSociété Nationale des Chemins de fer français; lühend SNCF, on Prantsusmaa riiklik raudteekorporatsioon, mis käitab muuseas TGV-ronge. SNCF tekkis Prantsuse raudteede riigistamisel 1938. aastal.\n\nAastatel 1949–1953 oli SNFC peadirektor Louis Armand.\n", "id": "ekk_Latn_202543"}
{"text": "Fakaofo\n\nFakaofo (varem ka Bowditch Island) on atoll Vaikses ookeanis Polüneesias, üks kolmest Tokelau atollist. Kuulub Uus-Meremaale.\n\nAtolli saarte pindala on 3 km². Laguuni pindala on 45 km².\n\n2006. aasta rahvaloenduse järgi elas atollil 483 inimest, kuid neist vaid 370 olid loendushetkel kohal.\n\nEsimene kirjalik teade atollist pärineb 14. veebruarist 1835, mil seda märgati ühelt Briti laevalt.\n", "id": "ekk_Latn_202544"}
{"text": "Semen Tõmošenko\n\nSemen Tõmošenko (venepäraselt Semjon Timošenko; ukraina keeles Семен Костянтинович Тимошенко; 18. veebruar 1895 – 31. märts 1970) oli NSV Liidu sõjaväelane.\n", "id": "ekk_Latn_202545"}
{"text": "Scania OmniLink\n\nScania OmniLink on Scania toodetav linnabuss, eri spetsifikatsioonides nii lühikese kui lõõtsbussina. Eestis kasutavad Scania OmniLinke näiteks Tallinna Linnatranspordi AS, SEBE ja GoBus. Bussid on saadaval nii täismadalana kui osaliselt madala põhjaga.\n", "id": "ekk_Latn_202546"}
{"text": "Antioquia departemang\n\nAntioquia departemang on 1. järgu haldusüksus (departemang) Colombias. Ta asub riigi loodeosas ning piirneb põhjas Kariibi merega.\n\nDepartemang jaguneb 126 vallaks, mis rühmitatakse 9 piirkonda.\n\nAntioquia halduskeskus on riigi suuruselt teine linn Medellín.\n", "id": "ekk_Latn_202547"}
{"text": "Chocó departemang\n\nChocó departemang on 1. järgu haldusüksus (departemang) Colombias.\n\nSee asub riigi loodeosas. Piirneb läänes Vaikse ookeaniga, põhjas Panamaga ja kirdes Kariibi merega. Ühendusteed Panamaga puuduvad (Dariéni lünk).\n\nDepartemang jaguneb 31 vallaks.\n\nDepartemang moodustati 1944. aastal.\n\nChocó departemangu halduskeskus on Quibdó, kus elab ligikaudu 100 000 inimest.\n\n2018. aasta seisuga elas departemangus hinnanguliselt 534 826 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_202548"}
{"text": "Mehhiko hispaania keel\n\nMehhiko hispaania keel või Mehhikos räägitav hispaania keel moodustub dialektidest ja sotsiolektidest, mida räägitakse nii Mehhikos kui ka mitmetes paikades Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, kus on tekkinud mehhiklaste kogukonnad.\n", "id": "ekk_Latn_202549"}
{"text": "Daniel Agger\n\nDaniel Munthe Agger (sündinud 12. detsembril 1984 Hvidovres) on endine Taani jalgpallur, keskkaitsja.\n\nTa alustas ja lõpetas klubikarjääri Taani klubis Brøndby. Aastatel 2006–2014 mängis ta Liverpoolis.\n\nAgger mängis Taani rahvuskoondises aastatel 2005–2016 kokku 75 korda ja lõi 12 väravat. Debüüdi koondises tegi Agger 2005. aastal kohtumises Soomega. Aastatel 2012–2016 oli ta Taani koondise kapten.\n\nAastatel 2007 ja 2012 valiti ta Taani aasta jalgpalluriks.\n", "id": "ekk_Latn_202550"}
{"text": "Länsisatama\n\nLänsisatama (eesti keeles 'Läänesadam', rootsi keeles Västra hamnen) on reisisadam, varasem kauba- ja konteinerisadam Jätkäsaari asumis Helsingis Soomes. Sadam asub Helsinginniemi poolsaare kaguosas. Sadama juurde kuulub ka Munkkisaari kai Munkkisaari lääneosas, mida kasutavad kruiisilaevad.\n\nLänsisatama uut reisiterminali T2 kasutavad peamiselt Helsingi ja Tallinna vahet sõitvad reisilaevad. Eelmist, 1995. aastal avatud reisiterminali T1 kasutatakse Peterburi-liini reisilaevade jaoks. Pärast kaubasadama kolimist Vuosaari sadamasse hakati ehitama uusi maju 15 000 elanikule.\n\nKohe Länsisatama kõrval asub Munkkisaari, kus asub Hietalahti Aker Finnyardsi laevatehas. See ala ei kuulu Länsisatama alla.\n", "id": "ekk_Latn_202551"}
{"text": "Linnasiire\n\nLinnasiire on inimese kujundatud linnakeskkonna territoriaalne laienemine ja tema ruumilise struktuuri muutumine.\n", "id": "ekk_Latn_202552"}
{"text": "Vältiv isiksushäire\n\nVältiv isiksushäire on C-klastri isiksushäire, mida iseloomustavad tagasihoidlikkus sotsiaalsetes situatsioonides, alaväärsuse ja kohatuse tunded, väga suur tundlikkus negatiivsetele hinnangutele ja suhete vältimine teiste inimestega. Vältiva isiksushäirega inimesed peavad ennast tihti väheveetlevaks või sotsiaalselt kohmakaks. Nad väldivad sotsiaalset suhtlemist, sest kardavad naeruvääristamist, alandamist, tagasilükkamist või põlgust, kuid tunnevad sellest olenemata suurt vajadust intiimsuse järele.\n\nIsiksushäirele omane käitumine ilmneb tavaliselt varases täiskasvanueas ja ilmneb peaaegu igasugustes olukordades.\n\nIsiksushäire nimetus tuleneb selle all kannatavate inimeste peamisest toimetulekumehhanismist – ebameeldivate stiimulite vältimisest. Vanemate emotsionaalse tähelepanuta jäämine lapseeas, eakaaslastepoolne kõrvalejätmine ja/või kiusamine on tegurite seas, mis suurendavad vältiva isiksushäire väljakujunemise riski.\n", "id": "ekk_Latn_202553"}
{"text": "Jagaspace\n\nJagaspace on 2010. aastal loodud eesti ansambel, mis kombineerib eksootilisi instrumente elektroonilise muusikaga.\n", "id": "ekk_Latn_202554"}
{"text": "Alexander Rosenberg (täpsustus)\n\nAlexander Rosenberg (1839 Vändra vald – 1926 Tartu) oli baltisaksa morfoloog Alexander Rosenberg (1877–1935) oli vene arhitekt, projekteeris ka Tallinnas Alexander Rosenberg (sündinud 1946) on ameerika bioloogiafilosoof Alexander Rosenberg (sündinud 1965) on saksa näitleja\n", "id": "ekk_Latn_202555"}
{"text": "Alexander Rosenberg (filosoof)\n\nAlexander Rosenberg (ka Alex Rosenberg; sündinud 1946) on ameerika teadusfilosoof ja kirjanik.\n\nTa sai doktorikraadi 1971. aastal Johns Hopkinsi Ülikoolist. 1970–1975 töötas ta Kanadas Dalhousie Ülikoolis, 1976–1986 Ameerika Ühendriikides Syracuse'i Ülikoolis, 1986–1995 California Ülikoolis Riverside'is, 1995–2000 Georgia Ülikoolis. Alates 2000. aastast on ta Duke'i Ülikooli filosoofiaprofessor.\n\nTa on olnud külalisõppejõud 1975. aastal Minnesota Ülikoolis, 1978–1979 California Ülikoolis Santa Cruzis ja 1994–1995 Oxfordi Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_202556"}
{"text": "Nordalbingien\n\nNordalbingien (ladina Nordalbingia) oli üks neljast keskaegse Saksimaa hertsogkonna halduspiirkonnast, teised olid Engern, Ostfaal ja Vestfaal. Piirkonna nimi põhineb Elbe jõe ladina nimel Alba ning viitab piirkonnale, mis peamiselt paiknes Elbe alamjooksust põhja pool; vastab jämedalt tänapäeva Holsteini piirkonnale. Paiknedes praeguse Põhja-Saksamaa territooriumil, oli see varaseim tuntud sakside asuala.\n", "id": "ekk_Latn_202557"}
{"text": "Viesīte piirkond\n\nViesīte piirkond oli Läti 1. järgu haldusüksus. Piirnes lõunas Leeduga.\n\nPiirkond moodustati 2009. aastal. 2021. aastal liideti Viesīte piirkond Jēkabpilsi piirkonnaga.\n", "id": "ekk_Latn_202558"}
{"text": "Butanool\n\nButanooli kasutatakse keemilises sünteesis, solvendina ja mootorikütusena. Butanool on oluliselt parem mootorikütus kui etanool.\n\nViimasel paaril aastakümnel on uuritud butanooli saamist suhkruid ja tärklist sisaldavatest põllukultuuridest Clostridium'i perekonda kuuluvate bakterite toimel. 2011. aastal teatasid USA Tulane Ülikooli teadlased vastleitud bakterist (nimetati TU-103), mille abil on võimalik valmistada biobutanooli tselluloosist (puidu laastud, vanad ajalehed, puuvill, teatud rohttaimed).\n", "id": "ekk_Latn_202559"}
{"text": "Napoleon von Ditmar\n\nNapoleon von Ditmar (21. juuni/3. juuli 1834 Küdema mõis, Mustjala kihelkond – 17/28. juuli 1909 Kuressaare) oli Küdema mõisnik ja Kuressaare linnapea 1894. aastal.\n\nNapoleon von Ditmar sündis Mustjala kihelkonnas Küdema mõisas, Loona, Ohtja, Küdema ja Jursi mõisniku Saaremaa maamarssali Georg von Ditmari (1789–1852) ja Wilhelmine (sünd von Moeller) pojana.\n\nDitmar oli Küdema ja Ohtja mõisaomanik, Venemaa keisririigi suurtükiväe reservporutšik, Saaremaa maakohtunik.\n\n1894. aastal oli ta 24. jaanuarist 5. maini Kuressaare linnapea.\n", "id": "ekk_Latn_202560"}
{"text": "Ernst von Nolcken (1838−1898)\n\nErnst von Nolcken (23. veebruar/7. märts 1838 Torgu mõis, Jämaja kihelkond, Liivimaa – 18/30. aprill 1898 Kuressaare, Liivimaa) oli Kuressaare linnapea aastatel 1894–1898.\n\nErnst von Nolcken sündis Torgu mõisa rentniku Alexander von Nolckeni (1804–1867) ja Wilhelmine (sündinud von Derfelden) pojana.\n\nE. von Nolcken õppis Moskva ülikoolis ja aastail 1858–1861 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1864. aastal.\n\nE. von Nolcken oli Saaremaa Maakohtu assessor, aastail 1865–1866 Saaremaa rüütelkonna delegaat Baltimaade Keskjustiitskomisjonis, 1879–1888 Saaremaa kreisikohtu sekretär ja assessor. Ta oli ka Kaunispe mõisa omanik ning Saaremaa aadlikonvendi saadik.\n", "id": "ekk_Latn_202561"}
{"text": "Gerhard von Nolcken\n\nParun Gerhard Rudolf Ernst von Nolcken (517. jaanuar 1876 Kuressaare, Saaremaa, Liivimaa – 22. veebruar/7. märts 1913 Kuressaare ) oli Võhksa mõisaomanik ja Kuressaare linnapea aastatel 1906–1913.\n\nG. R. E. von Nolcken lõpetas Kuressaare gümnaasiumi, õppis Moskva ülikoolis ja aastail 1895 – 1899 ka Tartu Ülikooli ajaloo - keeleteaduskonnas, mida aga ei lõpetanud.\n\nG. R. E. von Nolcken oli Võhksa mõisa omanik, Saaremaa aadlikonvendi saadik, aurahukohtunik.\n\nG. R. E. von Nolcken oli Kuressaare linnapea 23. märtsist 1906. aastal kuni 22. veebruarini 1913. aastal, mil ta Kuressaares mõrvati.\n\nGerhard Rudolf Ernst von Nolcken mõrvati vkj 22. jaanuari / 4. veebruari 1913. aasta öösel Kuressaares tänaval koos noorema venna, ülemtalurahvakohtunik Wolfgang von Nolckeniga. Vennad tulid öösel klubist, kui neid rünnati ja tulistati. Kurjategijad põgenesid, Nolckenite surnukehad leidis hommikune voorimees.\n", "id": "ekk_Latn_202562"}
{"text": "Tenerife Põhjalennujaam\n\n1977. aastal toimus lennuväljal lennunduse ajaloo ohvriterohkeim õnnetus, kui kaks Boeing 747 lennukit tihedas udus hoovõturajal kokku põrkasid. Õnnetuses hukkus 583 inimest.\n\nTenerife Põhjalennujaama kasutasid 2011. aastal 4 095 103 reisijat. Tihedaim lennuliiklus oli Madridi lennuväljaga.\n", "id": "ekk_Latn_202563"}
{"text": "Bernhard Georg Behm\n\nBernhard Georg Behm (22. märts 1864 Vigala vald Läänemaa – 26. august 1923 Kuressaare Saare maakond) oli Kuressaare linnapea aastatel 1913–1914.\n\nBernhard Georg Behm sündis 1864. aastal Vigala vallas Läänemaal.\n\nB. G. Behm tegutses õllepruulikoja kaasomanikuna Kuressaares ning oli valitud linnanõunikuks ja Kuressaare Linnavolikogu liikmeks.\n\nBernhard Georg Behm oli 13. märtsist 1913. aastal kuni 5. veebruarini 1914. aastal Kuressaare linnapea.\n\nBernhard Georg Behm suri 26. augustil 1923 Kuressaares.\n", "id": "ekk_Latn_202564"}
{"text": "Tenerife Lõunalennujaam\n\nAlates avamisest 1978. aastal kuni 2006. aasta lõpuni on lennujaama läbinud ligi 174 miljonit reisijat. 2017. aastal läbis lennujaama 11,2 miljonit reisijat.\n\nLennujaam asub Granadilla de Abonas.\n\nBussifirma TITSA pakub odavat ja kiiret ühendust kogu saarega ja liin 343 ühendab Lõunalennujaama Põhjalennujaamaga.\n", "id": "ekk_Latn_202565"}
{"text": "Mario Mandžukić\n\nMario Mandžukić (sündinud 21. mail 1986 Slavonski Brodis) on Horvaatia jalgpallur (ründaja), kes mängis viimati Itaalia kõrgliiga klubis Milan.\n\nAastatel 2007–2010 mängis ta Horvaatia kõrgliiga klubis Zagrebi Dinamos. 2010. aasta juulis liitus Wolfsburgiga. Pärast edukat esinemist 2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel siirdus Mandžukić Müncheni Bayernisse. Ta lahkus Bayernist 2014. aastal Madridi Atleticosse ja järgmine hooaeg juba Torino Juvetusesse.\n\n2021. aasta jaanuaris naasis ta Itaalia kõrgliigasse, sõlmides lepingu Milaniga.\n\nAastatel 2012 ja 2013 on ta valitud Horvaatia aasta jalgpalluriks ning 2013. aastal ajakirja Sportske novosti poolt Horvaatia aasta sportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_202566"}
{"text": "Göd\n\nGöd on linn Ungaris Pesti komitaadis. Asub Budapestist 25 km põhja pool.\n\nGödi on esmamainitud 1255. aastal. Linnaõigused sai 1999.\n", "id": "ekk_Latn_202567"}
{"text": "Stockholms-Tidningen Eestlastele\n\nStockholms-Tidningen Eestlastele oli eestikeelne C-väljaanne rootsi ajalehe Stockholms-Tidningen juures aastatel 1944–1959 Rootsis Stockholmis. Aastatel 1944–1947 kandis ajaleht nime Stockholms-Tidningen: lehekülg eestlastele.\n\nEsimene number ilmus 22. detsembril 1944. Väljaanne ilmus kuus korda nädalas tavaliselt ühe lehekülje suuruses; kord nädalas kaks, pühade ja tähtpäevade puhul rohkem lehekülgi. Eesti toimetuse ruumid asusid Vattugatanil.\n\nPeatoimetaja oli algul Uno Tamm, toimetuse liikmed Juhan Kokla, Voldemar Kures ja Vello Pekomäe. Kui Uno Tamm asus elama Kanadasse, sai peatoimetajaks Juhan Kokla.\n\nAjalehe Stockholms-Tidningen Eestlastele viimane number (4178) ilmus 29. märtsil 1959.\n", "id": "ekk_Latn_202568"}
{"text": "Vancouveri Eesti Selts\n\nVancouveri Eesti Selts (lühend VES; inglise keeles Vancouver Estonian Society) on Kanadas Vancouveris tegutsev Kanada eestlaste selts.\n\nVESi esimees on Thomas Pajur.\n", "id": "ekk_Latn_202569"}
{"text": "Viive Ernesaks\n\nViive Ernesaks (kuni 1961. aastani Säga; 27. märts 1931 – 19. jaanuar 2023 Tartus) oli Eesti pianist, kontsertmeister, muusikapedagoog ja loometeoste muusikakujunduste autor.\n\nTa oli tuntud klaveril improviseerijana raadiosaates \"Virgutusvõimlemine\".\n\nViive Ernesaks õppis Tartu Muusikakoolis, Tallinna 7. Keskkoolis ja Tallinna Muusikakoolis.\n\nTa töötas Tallinna Koreograafiakoolis (1957–1959), teatris Estonia (1959–1965), Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris muusikaala juhatajana (1965–1977), Draamateatris (1977–1990), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis jm. Alates 1990. aastast oli ta vabakutseline. Viive Ernesaks on teinud muusikalise kujunduse üle 150 lavastusele.\n", "id": "ekk_Latn_202570"}
{"text": "Jutuleht\n\nJutuleht oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1929–1940 Tallinnas.\n\nAjalehte andis 1929 välja J. Paurmann ja 1929–1940 Jaagup Loosalu. Ajalehe vastutav toimetaja oli 1929–1939 Julius Säkk ja seejärel Jaagup Loosalu ja seejärel J. Oja.\n\n1935 ja 1938–1939 ilmus ajalehe lisa Rändur ja 1938 lisa Kodune Elu.\n", "id": "ekk_Latn_202571"}
{"text": "Päevauudised\n\nPäevauudised on päeva jooksul toimunud või äsja teatavaks saanud varasemate sündmuste (uudiste) vahendus meedias (nt televisioonis, raadios, veebiväljaandes); ühtlasi ka vastav ajakirjandusžanr.\n", "id": "ekk_Latn_202572"}
{"text": "Päevauudised (ajaleht, 1944)\n\nPäevauudised oli ajaleht, mis ilmus 1944. aastal Tallinnas ja seejärel 1944. aastal Kuressaares. Tallinnas ilmunud ajalehte toimetas Aado Slutsk.\n\nTallinnas ilmus ajalehe esimene number 24. septembril 1944 ja viimane (nr 5) 28. septembril 1944. Kuressaares ilmus ajalehe esimene number oktoobris 1944 ja viimane (nr 11) 20. oktoobril 1944.\n", "id": "ekk_Latn_202573"}
{"text": "Angelica Bengtsson\n\nAngelica Therese Bengtsson (sündinud 8. juulil 1993 Väckelsångis) on Rootsi kergejõustiklane, teivashüppaja.\n\nTa on olnud edukas nii noorte kui ka juunioride vanuseklassides, võitnud noorte tiitlivõistlustelt ühe kuldmedali ja juunioride tiitlivõistlustelt kolm kuldmedalit. 2010. aastal püstitas ta noorte maailmarekordi 4.47 ning 2011. aastal juunioride maailmarekordi tulemusega 4.63.\n\n2012. aastal valiti ta Euroopa kergejõustiku tõusvaks täheks.\n\nTa on võitnud pronksmedali 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis ning 2015. ja 2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel.\n\n2015. aasta meistrivõistlustel Pekingis jäi ta rahvusrekordiga 4.70 jagama neljandat kohta, kuid ei pääsenud 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros 4.45-ga finaali.\n\n2017. aasta maailmameistrivõistlustel Londonis saavutas ta 4.55-ga kümnenda koha.\n\nTa on tulnud teivashüppes neljal korral Rootsi meistriks ja viiel korral sisemeistriks.\n\nTema isiklik rekord välitingimustes on 4.76, mis on püstitatud 6. juunil 2019 Rooma. Sisetingimustes on tema isiklik rekord samuti 4.81, mis on püstitatud 24. veebruaril 2019 Clermont-Ferrandis. Tema nimel on Rootsi rekord nii sise- kui ka välitingimustes.\n", "id": "ekk_Latn_202574"}
{"text": "Melanhoolia\n\nMelanhoolia ( melaina chole; melas, 'must' ja cholē, 'sapp') oli mõiste vanaaja ja keskaja meditsiinis. Melanhoolik on üks neljast temperamenditüübist. 19. sajandil võis \"melanhoolia\" olla nii füüsiline kui ka vaimne seisund ning melanhooliat peeti levinud haiguste põhjuseks, mitte teistest haigustest põhjustatud nähtuseks.\n", "id": "ekk_Latn_202575"}
{"text": "2017. aasta Prantsusmaa singlimüügi edetabeli esikümne laulude loend\n\nSiin on loetletud 2017. aasta Prantsusmaa singlimüügi edetabeli esikümne lugusid.\n\nLoendit viimati uuendatud 25. oktoobril 2017.\n", "id": "ekk_Latn_202576"}
{"text": "Venjoki kihelkond\n\nVenjoki (vene keeles Славянка, Slavjanka, saksa Slawanka) on endine ajalooline ingerisoome luteriusuline kihelkond Ingerimaal. See oli rahvaarvult Ingerimaa suurim kihelkond. Ajalooliselt kuulus kihelkond Ingerimaa ja seejärel Peterburi kubermangu. Nüüdisajal jääb kunagise kihelkonna territoorium Leningradi oblasti Peterburi linna ja Gattšina rajooni maa-aladele, hõlmates ka mitut suuremat linna ja linnalist asulat, nagu Puškin, Pavlovsk, Aleksandrovskaja, Pulkovo, Slavjanka ja Ust-Slavjanka.\n", "id": "ekk_Latn_202577"}
{"text": "Mannapuder\n\nMannapuder on puder, mida valmistatakse mannat kas piima või piima ja vee segus keetes. Mannaputru pakutakse või, suhkru, kakaopulbri, kaneeli, rosinate, puuviljade või siirupiga.\n\nMannaputru on Euroopas söödud juba Vana-Rooma aegadest.\n\nVedelamat mannaputru, mille valmistamisel on keevale piimale vähem mannat lisatud, nimetatakse mannasupiks ning mahla ja manna kokkusegamisel, kuumutamisel ja vahustamisel saadud rooga mannavahuks. Seda süüakse peamiselt magustoiduna. Mannavahtu, millele on lisatud kõrvitsatükke nimetatakse kõrvitsa-mannavahuks.\n", "id": "ekk_Latn_202578"}
{"text": "Anneli Mäeots\n\nAnneli Mäeots (sündinud 31. detsembril 1942) on koorijuht ja muusikapedagoog.\n\nAnneli Mäeots on alates 1965. aastast töötanud õpetaja ja koorijuhina Tallinna Muusikakeskkoolis. 1970. aastast alates on ta kooristuudio Ellerhein lastekoori dirigent. Ta on võitnud vabariiklikel ja rahvusvahelistel koorikonkurssidel auhindu ning olnud mitmetel noorte ja üldlaulupidudel mudilas- ja lastekooride üldjuht.\n\nAnneli Mäeots sai Uno Järvela stipendiumifondilt esimesena lastekoori dirigendi stipendiumi.\n", "id": "ekk_Latn_202579"}
{"text": "Purgi oja\n\nPurgi oja (ka Purki kraav ja Purgi kraav) on kraav Sakala kõrgustikul, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Ämmuste ja Tagamõisa külas, Tarvastu jõe vasakpoolne lisajõgi.\n\nKraavi pikkus on 1,7 km, valgla 9,8 km², langus 8 m ja lang 4,7 m/km. Kraav saab alguse 72,5 m kõrgusel Tagamõisa külas Purgi järvest ning suubub Ämmuste külas 64,5 m kõrgusel vasakult poolt Tarvastu jõkke 17,2 km kaugusel selle suudmest. Kraav kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Võrtsjärve alamvesikonda.\n", "id": "ekk_Latn_202580"}
{"text": "Riina Roose\n\nRiina Roose (sündinud 27. veebruaril 1964 Järvakandis) on muusik, laulja ja laulupedagoog.\n\nRiina Roose lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1988. aastal koorijuhtimise erialal. Alates 1993. aastast on ta Tallinna Linnateatris muusikaala juhataja ning alates 1985. aastast ansambli Kiigelaulukuuik laulja.\n\n1989–1994 töötas ta Vanalinna Muusikamajas õpetajana, 1990. aastast on EMA Kõrgema Lavakunstikooli laulupedagoog.\n", "id": "ekk_Latn_202581"}
{"text": "Marc Jacobs\n\nMarc Jacobs (sündinud 9. aprillil 1963) on Ameerika moelooja. Ta on omanimelise moebrändi peadisainer ja lisaks on tal moebränd Marc by Marc Jacobs, mis on esindatud 80 riigis rohkem kui 200 poega.\n\nAastatel 1997–2014 oli ta Prantsuse Louis Vuittoni moemaja loovjuht.\n\nJacobs valiti 2010. aastal ajakirja Time 100 mõjukama inimese hulka. Ajakiri Out valis ta 2012. aastal Ameerika 50 mõjuvõimsama homoseksuaalse mehe ja naise nimekirja.\n", "id": "ekk_Latn_202582"}
{"text": "Kurt Warner\n\nKurt Warner (õieti Kurtis Eugene Warner; sündinud 22. juunil 1971 Burlingtonis Iowa osariigis) on Ameerika Ühendriikide näitleja ja endine Ameerika jalgpallur.\n", "id": "ekk_Latn_202583"}
{"text": "2007. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus\n\nsuuna2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus\n", "id": "ekk_Latn_202584"}
{"text": "2009. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus\n\nsuuna2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus\n", "id": "ekk_Latn_202585"}
{"text": "Karoline Bjerkeli Grøvdal\n\nKaroline Bjerkeli Grøvdal (sündinud 14. juunil 1990 Ålesundis) on Norra kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja.\n\nTa tuli kahel korral Euroopa juunioride meistriks 3000 meetri takistusjooksus ja korra 5000 meetri jooksus.\n\n2009. aastal valiti ta Euroopa kergejõustiku tõusvaks täheks.\n\n2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis võitis ta 10 000 meetri jooksus isikliku rekordiga 31.23,45 pronksmedali.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros sai ta 5000 meetri jooksus isikliku rekordiga 14.57,53 seitsmenda koha ja 10 000 meetri jooksus üheksanda koha, parandades isiklikku rekordit üheksa sekundiga (31.14,07). Nii 5000 kui ka 10 000 meetri distantsil oli ta parim Euroopa jooksja.\n\n2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Londonis ta 1500 meetri jooksus poolfinaali ei pääsenud, saades ajaga 4.09,56 kokkuvõttes 31. koha. 5000 meetri jooksu finaalis ta katkestas.\n\n26. augustil 2017 jooksis ta Sandneses toimunud võistlusel 3000 m takistusjooksus aja 9.13,35, parandades 2007. aastast endale kuulunud Norra rekordit ligi 20 sekundiga.\n\n10. juunil 2018 parandas ta Teemantliiga etapil Stockholmis 1500 meetri jooksus isiklikku rekordit enam kui pooleteise sekundiga, joostes 4.05,57. Sama aasta Euroopa meistrivõistlustel Berliinis võitis ta 9.18,80-ga pronksmedali.\n\nTalle kuulub Norra rekord ka miilijooksus ja 2000 m takistusjooksus.\n", "id": "ekk_Latn_202586"}
{"text": "Kuskuss\n\nKuskuss on Põhja-Aafrika berberite roog, mis on tehtud väikestest aurutatud mannapallikestest ning mida tavaliselt serveeritakse mõne hautisega selle peal. Kuskuss on Põhja-Aafrikas igapäevane toit nii Marokos, Alžeerias, Tuneesias, Liibüas kui ka mõnel pool Sitsiilias.\n", "id": "ekk_Latn_202587"}
{"text": "Punane mets\n\nPunane mets (ukraina keeles Рудий ліс, ka Іржавий ліс, Червоний ліс; vene keeles Рыжий лес, ka Ржавый лес, Красный лес) on 10 km² suurune metsaga kaetud maa-ala Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroofi tagajärjel tekkinud radioaktiivse reostusega ohutsoonis Prõpjati lähedal Ukrainas.\n\n1986. aasta aprillis võttis Punane mets vastu suurima osa tuumakiirgusest ja radioaktiivsest tolmust, muutis reaktori plahvatuse järel kõigest 30 minuti jooksul värvi ning on üks saastatumaid piirkondi maailmas.\n\nÜlisuurest radioaktiivsusest punakas- ja ingveripruuniks muutunud männimets on saanud nime Punane mets. Seoses reaktori avariiga neeldus ümbritsevasse keskkonda suur kiirgusdoos, mis põhjustas taimede kasvavaisse kudedesse kogunevate ensüümide ja radioaktiivsete osakeste vahelise interaktsiooni, intensiivse öise helendamise värvi vahetanud puude piirkonnas ning lõpuks punase metsa radioaktiivse lagunemise. Surnud mets tähendas kahekordset radioaktiivset reostumist ja märkimisväärset tulekahjuohtu. Lisaks halvendas surnud mets oluliselt radiatsioonilist olukorda tuumaelektrijaama viival maanteel ja selle läheduses. Seepärast rajati 1987. aastal surnud metsa ümber kaitsevall kõrgusega 2,5 m ja kogupikkusega umbes 3,5 km. Hiljem lükati surnud mets õnnetustagajärgede kõrvaldamise käigus buldooseritega kokku ja maeti jäätmete kalmistule 1,5–2 meetri sügavusele. Kokku maeti rohkem kui 4 miljonit kuupmeetrit radioaktiivseid materjale, mille tulemusena gammakiirgus vähenes 4–50 korda ning annuse võimsuseks jäi 180 mR/h (milliröntgenit tunnis).\n\nMänniokkad püsivad võrsetel tavaliselt kolm aastat ja merelises kliimas kaks aastat. Tiheda võraga männile mõjuv tuule rõhumisjõud on suurem ja männid on tuulele suuremaks takistuseks kui näiteks kuused. Tõkestades sel viisil radioaktiivse tolmu levimist ümbruskonda, osutub männik tõhusaks looduslikuks filtriks. Mändide kasv on aeglasem kui lehtpuudel ja tuumaelektrijaama avarii tingimustes suurenes taimede kiirgustundlikkus arengutsükli erinevatel staadiumitel 1,5–3 korda tavalisest. Seetõttu võis alles 21. sajandi algusest alates märgata peamise kiirguskoormuse vastu võtnud metsades jälgi looduslikust taastumisest.\n", "id": "ekk_Latn_202588"}
{"text": "Stella Ernesaks\n\nStella Ernesaks (kuni 19. märts 1935 Merjam ; 3. märts 1909 – 17. mai 1973) oli spordipedagoog ja metoodik.\n\nStella Ernesaks lõpetas Berliini Kehakultuuri Ülikooli 1931. aastal ja oli Ernst Idla kõrval üks esimesi kõrgharidusega võimlemispedagooge Eestis. Ta töötas õpetajana H. Kubu Eragümnaasiumisis (1931–1937), Riigi Kunsttööstuskoolis (1931–1940), E. Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis (1934–1940) ja Tallinna 8. Keskkoolis (1940–1941).\n", "id": "ekk_Latn_202589"}
{"text": "Vello Mäeots (autosportlane)\n\nVello Mäeots (sündinud 25. jaanuaril 1937 Pajusi vallas Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal) on endine eesti autorallisõitja.\n\nTa lõpetas 1955. aastal Põltsamaa Keskkooli ja 1960. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna autotranspordi erialal.\n\nAutospordiga hakkas ta tegelema 1960. aastal, tema treenerid olid Aleksander Tõkke ja Uno Aava. Ta sai autorallis erinevate kaassõitjatega ning erinevates võistlusklassides Eesti NSV meistrivõistlustel 1963. aastal 2. koha, aastatel 1965 ja 1966 3. koha ning 1968. aastal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel 2. koha.\n", "id": "ekk_Latn_202590"}
{"text": "Jaapani rihmhammas\n\nJaapani rihmhammas (Mesoplodon ginkgodens) on hammasvaalaliste alamseltsi nokisvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.\n\nJaapani rihmhammas on pärismaine India ookeanis ja Vaikses ookeanis.\n\nJaapani rihmhammas on ligi 5 meetri pikkune. Tema suus kuni poolel lõualuul paiknevad kurviga hambad, mille kontuur meenutab hõlmikpuulehte.\n\nLiigi kirjeldasid 1958. aastal jaapani zooloogid Masaharu Nishiwaki ja Toshiro Kamiya ühe isendi põhjal, kes sattus Jaapanis Ōiso linna lähedal rannale.\n", "id": "ekk_Latn_202591"}
{"text": "Männikraav\n\nMännikraav on kraav Viljandi maakonnas Viljandi vallas Parika külas, Adula oja parempoolne lisajõgi.\n\nKraavi pikkus on 0,5 km, langus 3 m ja lang 6 m/km. Kraav saab alguse 45 m kõrgusel Parika külas Parika rabas ja suubub samas külas 42 m kõrgusel paremalt poolt raba serval voolavasse Adula ojasse. Kraav kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Võrtsjärve alamvesikonda.\n\nMännikraavi on suunatud Parika raba kuivenduskraavid.\n", "id": "ekk_Latn_202592"}
{"text": "Põllutööleht\n\nPõllutööleht oli 1906-1918 Tartus ilmunud põllumajandust käsitlev ajakiri, mida andis välja Eesti Põllumeeste Selts (kuni 1914) ja seejärel Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts. Ajakiri ilmus üks kord nädalas.\n\nAjakirja vastutav toimetaja oli 1906-1910 Aleksander Eisenschmidt, 1911-1916 Jaan Mägi ja 1916-1918 Jaan Hünerson.\n", "id": "ekk_Latn_202593"}
{"text": "Huvitav Žurnaal\n\nHuvitav Žurnaal (1933-1934 Huvitav Shurnaal) oli 1933-1940 Tallinnas ilmunud ajakiri, mida 1933-1938 andis välja Lehemeeste Kirjastus, 1938-1939 Bibliofiil ja 1939-1940 Vaba Maa. Ajakirja vastutav toimetaja oli 1934-1939 Olev Soots ja 1939-1940 Aleksander Veiler.\n", "id": "ekk_Latn_202594"}
{"text": "Married Love or Love in Marriage\n\n\"Married Love or Love in Marriage\" on briti teaduri ja naisõiguslase Marie Stopesi kirjutatud teos. Raamatu avaldas trükis 1918. aastal üks väikekirjastus. Suuremad kirjastused olid sisu vastuolulisuse tõttu keeldunud seda avaldamast.\n\n\"Married Love or Love in Marriage\" oli esimene raamat, kus kirjeldati, et naise suguiha langeb kokku ovulatsiooniga ja ajavahemikuga vahetult enne menstruaaltsüklit. Raamatus väideti, et abielu ja abieluseks peaks olema mõlema partneri osalusega võrdne partnerlus ning sugukülmus võib olla meeste tundetuse tagajärg. Ametlikult põlatud (USA-s kuulutati nilbeks) raamatust ilmus 19 trükki. 1931. aastaks oli müüdud 750 000 eksemplari.\n\n1935. aastal USA akadeemilistes ringkondades läbi viidud uuringu kohaselt oli \"Married Love\" viimase 50 aasta mõjukaim teos, edestades selliseid tuntud teoseid nagu Albert Einsteini \"Relativtätsthorie\", Sigmund Freudi \"Die Traumdeutung\", Adolf Hitleri \"Mein Kampf\" ja John Maynard Keynesi \"The Economic Consequences of the Peace\".\n", "id": "ekk_Latn_202595"}
{"text": "Vianney Bureau\n\nVianney Bureau ehk Vianney (sündinud 13. veebruaril 1991, Pau, Prantsusmaal) on prantsuse laulja ja laulukirjutaja.\n\n2014. aastal ilmus temalt debüütalbum \"Idées blanches\" ja 2016. aastal album \"Vianney\". \"Vianney\" singel \"Je m'en vais\" sai Prantsusmaa TOP 10 2017. aasta singlite edetabelis 2. koha.\n", "id": "ekk_Latn_202596"}
{"text": "Hõlmikpuu Jaapanis\n\nJaapanisse jõudis hõlmikpuu mitmeid kordi ja teid pidi Hiinast 13. või 14. sajandil (Setoh jt 2002,2003; viidanud Zhao jt 2010), Tsumara ja Ohba (1997) näitasid, et hõlmikpuu kui võõrliigi introduktsioon toimus Kamakura ja Muromachi perioodi ajal (1192–1573 pKr), need andmed sobituvad Tianmushan'i ja piirnevate populatioonide andmetega, hõlmikpuu paljundamise ja kasvatamisega on buda mungad tegelenud juba 1500 aastat.\n\nJaapani üks iidseid loodusmälestisi kasvab Iwate prefektuuris Kujis Chosenji templi esisel platsil. Tema ümbermõõt on 14,5 meetrit.\n\nTuntud hõlmikpuid Jaapanis (2010)\n\nJaapani suurimaks hõlmikpuuks peetakse Kitakanegasawa hõlmikpuu (Kitakanegasawa no Ichō‎), kelle vanus on 1000 aastat ja rohkem. Tema rinnasümbermõõt 1,30 m kõrguselt oli 2011. aastal 22 m, pikkus laserkaugusemõõtjaga (Nikon Forestry 550/Pro) oli 2016. aastal 31,80 m (Martin Miklanek).\n\nKuus hõlmikpuud Jaapanis on saanud ka pommitamise üleelanud puude (hibakujumoku) nimetuse elades plahvatuse epitsentris üle teise maailmasõja ajal 1945. aastal Hiroshimale ja Nagasakile heidetud tuumapommid. . Kõige lähem neist asub Hosen-Jis. See puu oli plahvatuse epitsentrist vaid veidi rohkem kui kilomeetri kaugusel. Kõik ellujääjad puud on ka praegu elujõulised. Sellest ajast peetakse Jaapanis hõlmikpuud lootusepuuks. Mõne puu juures on tahvlid, kus palvetatakse maailmarahu eest.\n", "id": "ekk_Latn_202597"}
{"text": "Töönarkomaan\n\nTöönarkomaan on isik, kellele töötamine on sundkäitumine. Tavaliselt mõeldakse töönarkomaani all inimest, kes naudib oma tööd, aga see võib ka tähendada, et ta on lihtsalt sunnitud seda tegema. Meditsiinis ei ole töönarkomaaniale kui seisundile definitsiooni, kuigi mõned stressi vormid ja obsessiiv-kompulsiivsed isiksusehäired võivad olla töötamisega seotud.\n\nTöönarkomaani tegutsemises on erinevaid käitumismustreid, mis omavad eraldi tähendusi. Näiteks öeldakse töönarkomaan inimese kohta, kes on oma karjäärile pühendunud positiivses mõttes, kuid tavaliselt on töönarkomaania siiski negatiivne käitumismuster ja inimesed arvavad, et sellega seondub liigne tööle kulutatud aeg, sisemine sund kõvasti tööd teha ja pereelu ja muude sotsiaalsete suhete hooletussejätmist.\n\nTeadlased on leidnud, et paljudel juhtudel jätkub lakkamatu töötamine ka siis, kui see mõjub halvasti inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele. Põhjusks võib olla ärevus, madal enesehinnang ja lähedusprobleemid. Töönarkomaanidel puudub tihtipeale oskus töökohustusi edasi delegeerida ja nad saavad kõrgeid testitulemusi sellistes isiksuseomadustes nagu neurootilisus, perfektsionism ja kohusetunne.\n\nKliiniline psühholoog Bryan E. Robinson tõi esile kaks töönarkomaania hindamise põhilist telge: töö alustamine ja töö lõpuleviimine. Ta seondab käitumist prokrastinatsiooniga nii nende puhul, kes ei suuda uut tööd alustada ega vana lõpetada, kui nendega, kel on tähelepanuvajadus ja nad küll suudavad väga hästi uusi tegevusi alustada, aga lõpetada ei suuda. Lisaks jaotab ta veel töönarkomaane \"Buliimik\" ja \"Järelejätmatu\" kes mõlemad suudavad väga hästi projekte lõpule viia.\n\nTöönarkomaaniat peetakse Jaapanis tõsiseks sotsiaalseks probleemiks, mis viib varase surmani, tihti töökohal ja mille jaapanikeelne nimi on karōshi. Ületöötamist peeti 2000. aastal insulti surnud Jaapani peaministri Keizō Obuchi surma põhjuseks. Surm ületöötamise tagajärjel ei ole vaid Jaapani nähtus – 2013. aastal suri Bank of America Londoni büroos inimene pärast 72 tundi järjest töötamist.\n", "id": "ekk_Latn_202598"}
{"text": "Kirmen Uribe\n\nKirmen Uribe Urbieta (sündinud 5. oktoobril 1970 Ondarroas) on baski luuletaja, dramaturg, kirjanik ja esseist. Ta kirjutab baski keeles.\n\nTa sündis 1970. aastal Ondarroas Baski autonoomses piirkonnas Hispaanias kaluri pojana. Ta lõpetas Vitoria-Gasteizis asuva Baskimaa Ülikooli baski filoloogia alal ning on stažeerinud Trentos (võrdleva kirjandusteaduse alal).\n\nTema tuntuim romaan on \"Bilbao-New York-Bilbao\", mis ilmus 2008. aastal ja mille eest sai ta 2009. aastal Rahvusliku romaanipreemia. Eesti keeles ilmus teos 2017. aastal Merilin Kotta tõlkes (Loomingu Raamatukogu 8–10).\n", "id": "ekk_Latn_202599"}
{"text": "Sundkäitumine\n\nSundkäitumine ehk kompulsiivne käitumine on pidevalt korduv tegevus, mis ei pea tooma erilist naudingut ega positiivset tulemust. Sundkäitumisele võib viia soov, et kinnismõtted ära kaoksid. Tavaliselt on tegemist väikese, piiratud ja korduva käitumisega, mis ei pruugi olla patoloogiline.\n\nSundkäitumist kutsub esile vajadus vähendada seestpoolt tulenevat hirmu, millest inimene soovib hoiduda või kontrolli alla saada. Sundkäitumise peamine põhjus on obsessiiv–kompulsiivne häire (OCD). Peamine sundkäitumise idee on tegeleda ebavajaliku tegevusega, mis ei oleks seotud saavutatud eesmärgiga. Peale selle on palju eri liiki sundkäitumist nagu: ostlemine, kogumine, söömine, hasartmängud, trihhotillomaania, naha nokkimine, ülekontrollimine, loendamine, pesemine, seks jne.\n\nSundkäitumisega inimestel on tihti seos kindla numbriga. Ta peab tegema midagi teatud arv kordi. \"Kõiki liigutusi, linkide, nuppude ja juhtmete kontrollimist pean tegema vähemalt kolm korda. Tavapäevadel sellest piisab, kuid pingelistel perioodidel, näiteks enne eksameid, on ka kolm liiga väike arv.\"\n", "id": "ekk_Latn_202600"}
{"text": "Buttons\n\n\"Buttons\" on Ameerika pop/R&B grupi The Pussycat Dollsi laul nende debüütalbumilt \"PCD\" (2005). Laulu kirjutasid Sean Garrett, Jamal Jones, Jason Perry ja Nicole Scherzinger. Laul on saadaval allalaaditava failina, singlina ja muusikavideona.\n\n2015. aastal kaverdas loo saates \"Su nägu kõlab tuttavalt\" Saara Kadak.\n", "id": "ekk_Latn_202601"}
{"text": "Nikoléta Kiriakopoúlou\n\nNikoléta Kiriakopoúlou (kreeka keeles Νικολέτα Κυριακοπούλου; sündinud 21. märtsil 1986 Ateenas) on Kreeka kergejõustiklane, teivashüppaja.\n\n2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel Helsingis sai ta 4.60-ga pronksmedali.\n\n2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis võitis ta 4.80-ga pronksmedali.\n\n2015. aastal tuli ta esimese Kreeka sportlasena Teemantliiga võitjaks.\n\n2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel Berliinis võitis ta 4.80-ga hõbemedali.\n\nTema isiklik rekord välitingimustes on 4.83, mis on hüpatud 4. juulil 2015 Saint-Denis's. Sisetingimustes on tema isiklik rekord 4.81, mis on püstitatud 17. veebruaril 2016 Stockholmis.\n\nTa on teivashüppe endine Kreeka rekordi omanik sise- ja välistingimustes.\n", "id": "ekk_Latn_202602"}
{"text": "Bergdorf Goodman\n\nBergdorf Goodman on luksusmoe kaubamaja, mis asub Fifth Avenuel Manhattanil New Yorgis. Ettevõtte asutas 1899. aastal Herman Bergdorf, hiljem võttis juhtimise üle Edwin Goodman.\n\nBergdorf tegutseb kahe poena, mis asuvad sama tänava kummalgi poolel. Põhipood, mis avati praegusel kohal 1928. aastal, asub Fifth Avenue lääneosas. 1990. aastal loodud meestepood on sellest üle tee, tänava idaosas.\n\nBergdorf on Neimar Marcuse, teise luksuskaupade kaubamaja tütarettevõte.\n", "id": "ekk_Latn_202603"}
{"text": "Riina Raudne\n\nRiina Raudne (sündinud 21. juunil 1981) on eesti sotsioloog, Terve Eesti Sihtasutuse asutaja ning tervete eluviiside propageerija.\n\nTa lõpetas 1999. aastal Tallinna Prantsuse Lütseumi ja õppis sotsioloogiat Durhami ülikoolis ja sai bakalaureusekraadi 2004. aastal. Magistrikraadi kaitses ta võrdlevas sotsiaalpoliitikas Oxfordi Ülikoolis 2005. aastal ja doktorikraadi rahvatervise alal 2012. aastal Johns Hopkinsi Ülikoolis Ameerika Ühendriikides.\n\nEestis töötas ta Tervise Arengu Instituudis ja Siseministeeriumis, kus juhtis uimastipoliitika valitsuskomisjoni.\n\nRiina Raudne on pidanud loenguid rahva tervisest ja juhtinud kampaaniat \"Joome poole vähem!\".\n", "id": "ekk_Latn_202604"}
{"text": "Paraskeví Papahrístou\n\nParaskeví Papahrístou (kreeka keeles Παρασκευή Παπαχρήστου; sündinud 17. aprillil 1986 Ateenas) on Kreeka kergejõustiklane, kolmikhüppaja.\n\nAastatel 2009 ja 2011 tuli ta kolmikhüppes Euroopa U23 vanuseklassi meistriks.\n\nKreeka olümpiakomitee jättis ta kõrvale 2012. aasta suveolümpiamängudest Londonis, kuna ta oli enne olümpiamänge teinud Twitteris ühe postituse, mis tekitas tema kodumaal rassismiskandaali.\n\n2016. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Portlandis võitis ta 14.15-ga pronksmedali. Pronksmedali sai ta ka sama aasta Euroopa meistrivõistlustelt Amsterdamis, kui hüppas 14.47.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros sai ta 14.26-ga kaheksanda koha.\n\n2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Belgradis sai ta 14.24-ga pronksmedali.\n\n2018. aastal tuli ta Euroopa meistriks tulemusega 14.60.\n\nKolmikhüppes on ta tulnud Kreeka meistriks aastatel 2009, 2011 ja 2015–2016 ning sisemeistriks aastatel 2008, 2009, 2011, 2016 ja 2017. Kaugushüppes on ta tulnud Kreeka meistriks aastatel 2011, 2012 ja 2016.\n", "id": "ekk_Latn_202605"}
{"text": "Avo Üprus\n\nAvo Üprus (sündinud 10. jaanuaril 1954) on eesti vaimulik ja kirjanik.\n\nTa on tegelenud kuriteoennetuse ja ohvritoega ning korraldab aastast 1988 vanglates tehtavat vabatahtlikku tööd. Ta on kuulunud Riigikokku ja Tallinna linnavolikokku ning on Isamaa volikogu ja Tallinna juhatuse liige.\n", "id": "ekk_Latn_202606"}
{"text": "Tädi Anna\n\n\"Tädi Anna\" on eesti laulja Artur Rinne 1933. aastal ilmunud singel. Laulu tõlgiti saksakeelsest variandist, mis oli omavahel tõlgitud ingliskeelsest variandist. Laulu algversiooni kirjutas Leslie Sarony.\n", "id": "ekk_Latn_202607"}
{"text": "Veniamin (Karelin)\n\nVeniamin (kodanikunimega Vassili Matvejevitš Karelin, ; 1822 Kassimov – 23. august 1874 Riia) oli õigeusu munk ja vaimulik (piiskop).\n", "id": "ekk_Latn_202608"}
{"text": "Nikolai Viru\n\nNikolai Viru (4. juuli 1904 Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 14. oktoober 1970 Tallinn) oli eesti laskesportlane ja -treener ning Eesti (leitnant), Nõukogude Liidu (vanemleitnant) ja Saksamaa (ülemleitnant) sõjaväelane.\n\nTa lõpetas 1924. aastal Põltsamaa Ühisgümnaasiumi.\n", "id": "ekk_Latn_202609"}
{"text": "Tuutari kõrgustik\n\nTuutari kõrgustik ehk nn Tuutari mäed (vene Дудергофские высоты, Dudergofskije vysoty) on jääajal moodustunud vallseljak Venemaal Peterburist edelas. Kõrgustik on osa Ingeri klindist. Nime oletatavaks päritoluks on saamikeelne sõna tunturi ehk mägi.\n\nKõrgustiku kõrgeim punkt on 176 meetri kõrgune Äijänmäki ehk Tuutarinmäki (vene Orehovaja), olles Peterburi lähiümbruse ning kogu Loode-Venemaa üks kõrgemaid punkte. Selle põhjaosa moodustab 147 meetri kõrgune Variksiinmäki (vene Voronja gora) vaatega Soome lahele ja Peterburile, mis sai nime seal hulgaliselt elanud vareste järgi. Leidub maakaarte, kus kõrgeimaks punktiks on ekslikult märgitud Variksiinmäki. Äijänmäki lõunapoolset osa on rahvasuus nimetatud Suurmäe ninaks (soome Suurenmäennenä, Surmannenä). Äijänmäkist lääne pool asub Peterburi Krasnoje Selo rajooni kuuluv Tuutari (vene Možaiskaja) linnaline asula ja Tuutari ehk Villasinjärvi järv, mis asub mäetipust ligi sada meetrit allpool.\n\nKatariina II ajal harrastati Äijänmäel jahindust ja mäge nimetati seetõttu ka Faasanimäeks. Keisrinna poolt rajatud jahimaja säilis Teise maailmasõjani. Lahingutegevuse käigus hävisid sõja ajal ka mäel asunud algupärased männi- ja kuusemetsad.\n\nÄijänmäki mäest lõuna pool asub 155 meetri kõrgune Mölkönmäki ehk Kirkonmäki (vene Kirhgof), kus enne sõda asus Tuutari Püha Kolmainu luteriusu kirik ja koguduse kalmistu. Nüüdisajal tegutseb seal suusakeskus Tuutari park.\n\nTänapäeval on Tuutari mäed looduskaitsealana ka populaarne matkasihtpunkt. Mägede nõlvadel kasvavad muu hulgas vaher ja saar. Paiguti on säilinud sarapuupõõsad.\n", "id": "ekk_Latn_202610"}
{"text": "Andreas Põld\n\nAndreas Põld (kodanikunimega Kaupo Põld; sündinud 30. jaanuaril 1967 Kuressaares) on eesti õigeusu vaimulik (ülempreester) Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus.\n", "id": "ekk_Latn_202611"}
{"text": "Sylver\n\nSylver on Belgia house- ja trance-muusika ansambel, kuhu kuuluvad vokalist Silvy de Bie, klahvpillimängija ja laulukirjutaja Wout Van Dessel ning kitarrist John Miles juunior. Ansambli produtsent on Regi Penxten, kes on olnud ka laulude kaasautor.\n\nAnsambli asutasid 2000. aastal De Bie ja Van Dessel, kes olid ka kaua aega ainukesed ansambli liikmed. Esimene singel oli samal aastal välja antud \"Turn the Tide\", mis jõudis Belgia singlite edetabelis esikohale, Saksamaal teisele kohale ja Austrias kolmandale kohale. Singel ilmus aasta hiljem välja antud ansambli debüütalbumil \"Chances\", mis pälvis Saksamaal kuldplaadi staatuse. Edetabelitesse jõudsid ka albumi singlid \"Forever In Love\", \"In Your Eyes\" ja \"Forgiven\".\n\nAnsambli teine stuudioalbum \"Little Things\" ilmus 2003. aastal. Pärast seda on avaldatud veel kolm stuudioalbumit, millest viimane 2009. aastal.\n\n2009. aastal liitus ansambliga inglise kitarrist John Miles juunior, kes oli varem tegutsenud Belgia tantsumuusikaansamblis Milk Inc.\n\n2014. aastal lahkus ansamblist vokalist De Bie, mille järel tekkis ansambli tegevusse paus. De Bie naasis 2016. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_202612"}
{"text": "Hans Fromm\n\nHans Fromm (õieti Johan Fromm; 28. veebruar 1843 Kodasema, Järvamaa – 19. juuni 1873 Kuusalu) oli eesti koolmeister.\n\nAlates 1867. aastast töötas ta Harjumaal Kuusalu kihelkonnas Hirvlis koolmeistrina. Asutas samas ka laulukoori. Käis 1869. aastal koos veel 8 mehega esimesel üldlaulupeol Tartus, asendades ühtlasi koorijuhina Kuusalu kirikuõpetajat Woldemar Friedrich Kentmanni.\n\nHans Fromm suri 19. juunil 1873 tiisikusse. Ta on maetud Kuusalu kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_202613"}
{"text": "Max Stirner\n\nJohann Kaspar Schmidt (25. oktoober 1806 – 26. juuni 1856), tuntud kui Max Stirner, oli saksa filosoof, keda nimetatakse tihti üheks nihilismi, eksistentsialismi, postmodernismi, anarhismi (täpsemalt individualistliku anarhismi) filosoofiavoolude teerajajaks.\n\nStirneri tähtsaimaks teoseks peetakse 1844. aastal ilmunud \"Der Einzige und sein Eigentum\"-i (Üksikisik ja tema omand).\n", "id": "ekk_Latn_202614"}
{"text": "Viio Aitsam\n\nViio Aitsam (sündinud 25. juulil 1955) on ajakirjanik.\n\nViio Aitsam töötas 1979. aastast Rapla rajooni ajalehes Ühistöö, 1990. aastail ajalehes Nädaline ja 1998. aastast 2014. aasta juulini Maalehes.\n\nTema kui ajakirjaniku põhiteema on metsandus. 2000. aastast 2014. aasta juulini toimetas ta kord kuus Maalehe vahel ilmuvat Metsalehte.\n\nViio Aitsamil on aastast 2014 koos elukaaslase Margus Mikomägiga OÜ Kollased Taskud.\n", "id": "ekk_Latn_202615"}
{"text": "Mike Hall\n\nMichael Richard Hall (tuntud kui Mike Hall; 4. juuni 1981 – 31. märts 2017) oli briti jalgrattur ja insener.\n\nHall hakkas mägijalgrattaga sõitmist harrastama teismelisena. 2009. aastal hakkas ta osalema 24-tunnistel mägijalgratta võidusõitudel. Ta on korraldanud ultrasõitude võistlusi. 2011. aastal osales ta esimest korda ultrasõidul Tour Divide. Ta püsis esimese kümne seas ning sai põlvevigastuse, ent sellegipoolest lõpetas võistluse.\n", "id": "ekk_Latn_202616"}
{"text": "Joann Veleiski\n\nJoann Veleiski (1826–1871) oli õigeusu vaimulik (preester).\n\nJoann Veleiski sündis 1826 diakon Feodor Veleiski peres, lõpetas Pihkva Vaimuliku Seminari 1847.\n", "id": "ekk_Latn_202617"}
{"text": "Christian Günther\n\nChristian Ernst Günther (5. detsember 1886 Stockholm – 6. märts 1966 Stockholm) oli Rootsi poliitik ja diplomaat. Ta oli 13. detsembrist 1939 kuni 31. juulini 1945 Rootsi välisminister.\n\nTa sündis 1886. aastal Stockholmis diplomaat Ernst Güntheri pojana. Ta õppis algul Uppsala Ülikoolis ja siis Lundi Ülikoolis, kust 1916. aastal sai õigusteaduste kandidaadi kraadi.\n\nTa astus riigiteenistusse 30-aastaselt. 1925. aastal töötas ta peaministrite Karl Hjalmar Brantingi ja Rickard Sandleri isikliku sekretärina. Aastal 1930 sai temast Rootsi välisministeeriumi nõunik. Aastatel 1931–1934 oli ta Rootsi saadik Argentinas, Tšiilis, Uruguays ja Paraguays. Aastatel 1934–1937 oli ta Rootsi asevälisminister. Aastatel 1937–1939 oli ta Rootsi suursaadik Oslos (Norra).\n", "id": "ekk_Latn_202618"}
{"text": "Rõuge vaatetorn\n\nRõuge vaatetorn Pesapuu on metallist vaatetorn, mis asub Rõuge vallas Tindi külas Ööbikuoru lähedal. See valmis 10. oktoobril 2016.\n\nVaatetorn on 30 meetrit kõrge ning välimuselt meenutab ta kahe linnupesaga puud, mille tipus asub \"kuldmuna\". Torn on pilkupüüdev ka öösel, kui süttivad vaateplatvorme ja \"kuldmuna\" valgustavad erivärvilised tuled.\n\nRõugel on ka omalaadne traditsioon – iga sündinud vallakodaniku auks värvub \"kuldmuna\" õhtuhämaruses kas siniseks või roosaks, vastavalt sündinud ilmakodaniku soole (sinine valgus – sündis poiss, roosa valgus – sündis tüdruk).\n\nTorni tipust avanevad maalilised vaated Ööbikuorule ja ülejäänud Võrumaale.\n", "id": "ekk_Latn_202619"}
{"text": "You Don't Know Me\n\n\"You Don't Know Me\" on inglise DJ Jax Jonesi ja teiste komponeeritud muusikapala, mille esitajaks on laulja Raye. \"You Don't Know Me\" tehti kättesaadavaks allalaaditava muusikafailina Suurbritannias 9. detsembril 2016.\n", "id": "ekk_Latn_202620"}
{"text": "Digitaalne heli\n\nDigitaalne heli saadakse pidevast audiosignaalist selle analoog-digitaalmuundamise teel. Enamasti kasutatakse selleks impulsskoodmodulatsiooni (PCM).\n\nDigitaalne heli on järk-järgult asendanud analoogheli mitmetes helivaldkondades, sh heli salvestamine, tootmine, telekommunikatsioon ja helitehnika. Mikrofon teisendab heli analoogsignaaliks ning seejärel teisendatakse analoogsignaal analoog-digitaalmuunduri (ADC) abil digitaalsignaaliks. Enamasti kasutatakse selleks impulss-koodmodulatsiooni (PCM). Seda digitaalset signaali on seejärel võimalik digitaalseid helitöötlusprogramme kasutades lindistada, töödelda ja muuta.\n\nKui helitehnik soovib lindistust kuulata kõlaritest või kõrvaklappidest (või kui tarbija soovib kuulata muusikat digitaalsel kujul), siis tehakse läbi vastupidine protsess digitaal-analoogmuunduri abil, kus teisendatakse digitaalsignaal tagasi analoogsignaaliks, mida võimendatakse ja saadetakse kõlaritesse.\n\nDigitaalsed helisüsteemid võimaldavad andmeid pakkida, salvestada, töödelda ja üle kanda.\n\nDigitaalsele kujule teisendamine võimaldab helisignaali mugavat muutmist, salvestamist, edastamist ja vastuvõtmist.\n\nAnaloogheli kopeerimisega käib kaasas signaali kvaliteedi langus, kuid digitaalheli on võimalik lõputult ilma signaali kvaliteedi languseta kopeerida.\n", "id": "ekk_Latn_202621"}
{"text": "Bari hertsogkond\n\nBari krahvkond, aastast 1354 Bari hertsogkond, oli Saksa-Rooma riigi vürstkond, mis hõlmas pays de Barrois' ja ümbritses Bar-le-Duci linna. Osa krahvkonnast, niinimetatud Barrois mouvant, sai aastal 1301 Prantsusmaa kuningriigi lääniks. Barrois non-mouvant jäi keisririigi osaks. Aastal 1480 ühendati see keiserliku Lotringi hertsogkonnaga. Mõlemad loovutati Prantsusmaale aastal 1738. Viimase hertsogi Stanisław Leszczyński surmaga aastal 1766 läks hertsogkond Prantsuse kroonile.\n", "id": "ekk_Latn_202622"}
{"text": "XXXTentacion\n\nJahseh Dwayne Onfroy (artistinimega XXXTentacion 23. jaanuar 1998 Plantation, Florida – 18. juuni 2018 Deerfield Beach, Florida) oli Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja.\n\nOnfroy sündis ja kasvas üles Plantationis Florida osariigis, kuid suurema osa lapsepõlvest veetis Lauderhillis Florida osariigis. Ta hakkas muusikat kirjutama pärast seda, kui oli vabanenud noortevanglast ning juunis 2013 avaldas muusikaplatvormil SoundCloud loo \"News/Flock\", millest sai lükke tema karjäär.\n\nOnfroy avaldas oma debüütalbumi \"17\" 25. augustil 2017. Teise albumi \"?\" avaldas ta 16. märtsil 2018 ja see debüteeris esikohal Billboard 200 edetabelis, kusjuures albumi lood \"Sad!\" ja \"Changes\" asusid vastavalt 7. ja 37. kohal Billboard Hot 100 edetabelis.\n\nOnfroyd tulistati 18. juunil 2018 mootorrattapoe juures Deerfield Beachil. Ta toimetati kriitilises seisundis haiglasse, kus ta hiljem suri. Mõni tund hiljem lasti Pittsburghis maha ka teine tuntud räppar, 21-aastane Jimmy Wopo.\n", "id": "ekk_Latn_202623"}
{"text": "Linnu tänav (Viljandi)\n\nLinnu tänav on tänav Viljandi kesklinnas, vanalinna keskosas.\n\nTänav algab Johan Laidoneri platsi ja Trepimäe tänava ristilt ning lõpeb Oru tänaval. Tänava pikkus on 95 m.\n", "id": "ekk_Latn_202624"}
{"text": "Donbassi sõja kronoloogia (2017. aasta aprill–juuni)\n\nUkrainas Euromaidani liikumise, Ukraina revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise järel alanud Donbassi sõja (Vene-Ukraina \"hübriidsõja\") kronoloogia, sündmused alates 2017. aasta 1. aprillist.\n", "id": "ekk_Latn_202625"}
{"text": "Tsütomegaloviirus\n\nTsütomegaloviirus (CMV) (nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest cyto – 'rakk' ja megalo – 'suur') on viiruste perekond herpesviiruste sugukonnast. Viiruse looduslikeks peremeesteks on inimesed ja ahvid. Seni kuulub perekonda 8 liiki, sh inimese beetaherpesviirus 5 (Human betaherpesvirus 5) ehk inimese herpesviirus 5 (HHV-5), mis nakatab inimest. Tsütomegaloviirus võib põhjustada näiteks kopsupõletikku ja mononukleoosi. Enamikus meditsiinilises kirjanduses on CMV all mõeldud inimese herpesviirust 5, mis on tsütomegaloviirustest enim uuritud ja tüüpliik. Herpesviiruste sugukonnas kuulub CMV alamsugukonda Betaherpesvirinae, kuhu kuuluvad veel perekonnad Muromegalovirus, Roseolovirus, Proboscivirus ja üks määramata perekond. CMVga on lähedased teised herpesviiruste hulka kuuluvad alamsugukonnad Alphaherpesvirinae, kuhu kuuluvad näiteks ohatist põhjustavad lihtherpesviirused 1 ja 2 (Human alphaherpesvirus 1 ja Human alphaherpesvirus 2) ning Gammaherpesvirinae, kuhu kuulub Epsteini-Barri viirus.\n\nKõigile herpesviirustele on omane võime püsida organismis latentses olekus pikka aega. Kuigi teda võib leiduda üle kogu keha, seostatakse CMV nakkust inimestel ja ka teistel imetajatel peamiselt süljenäärmetega. Tsütomegaloviirusi on avastatud mitut liiki imetajatest, kuid need erinevad HHV-5st genoomse struktuuri poolest ja pole leitud, et need inimesel haigusi tekitaksid.\n", "id": "ekk_Latn_202626"}
{"text": "David Satter\n\nDavid A. Satter (sündinud 1. augustil 1947 Chicagos) on ameerika ajakirjanik, Rhodesi stipendiaat, mitme Nõukogude Liitu ja Venemaad käsitleva teose autor.\n\nVäidetavalt oli Satter esimene ameerika ajakirjanik, kes külma sõja järel Venemaalt välja saadeti.\n", "id": "ekk_Latn_202627"}
{"text": "Karl Kautsky\n\nKarl Johann Kautsky (16. oktoober 1854 Praha – 17. oktoober 1938 Amsterdam) oli tšehhi-saksa filosoof, sotsiaaldemokraat, ajakirjanik ja marksistlik teoreetik.\n\nAlates Friedrich Engelsi surmast 1895. aastal kuni 1914. aastal puhkenud maailmasõjani peeti Kautskyt kõige autoriteetsemaks ortodoksse marksismi levitajaks. Pärast sõda oli Kautsky oktoobrirevolutsiooni avameelne kriitik, debateerides Vladimir Lenini ja Lev Trotskiga Nõukogude riigi olemuse üle.\n", "id": "ekk_Latn_202628"}
{"text": "Superdiskreetimine\n\nSuperdiskreetimine (inglise keeles supersampling) on ruumilise sakitõrje meetod, millega eemaldatakse arvutigraafikas formuleeritud piltidel paiknevad sakid. Sakid esinevad seetõttu, et arvutiekraan koosneb paljudest pikslitest, mis on ruudukujulised ja millel kõigil on oma vastav värv. Arvutiekraanil saab neid piksleid kujutada sirge joonena/äärena ainult siis, kui need pikslid on laotud üksteise otsa vertikaalselt või kõrvuti ehk horisontaalselt. Paljudel objektidel pole täiesti sirged ääred ning selleks, et võimalikult hästi näidata ka sujuvaid ääri arvutiekraanil, ongi arvutigraafikas kasutusele võetud superdiskreetimine.\n", "id": "ekk_Latn_202629"}
{"text": "Baseli piiskopkond\n\nPeale Baseli linna koosnes see territooriumitest, mis nüüd on Šveitsi Baseli, Jura, Solothurni ja Berni kantonites, mõned väikesed territooriumid naabruses Lõuna-Saksamaal ja Ida-Prantsusmaal.\n", "id": "ekk_Latn_202630"}
{"text": "Ivana Vuleta\n\nIvana Vuleta (serbia keeles Ивана Вулета, kuni abiellumiseni Španović, serbia keeles Шпановић; sündinud 10. mail 1990 Zrenjaninis) on Serbia kergejõustiklane, kes võistleb põhiliselt kaugushüppes. Ta on kaugushüppes valitsev sisemaailmameister ning Euroopa meister ja Euroopa sisemeister.\n\n2013. aasta maailmameistrivõistlustelt Moskvas võitis ta rahvusrekordiga 6.82 pronksmedali, millega sai temast esimene Serbia sportlane, kes on kergejõustiku maailmameistrivõistlustel medali võitnud.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta rahvusrekordiga 7.08 pronksmedali.\n\n2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Belgradis tuli ta teist korda Euroopa sisemeistriks. Finaalis parandas ta Serbia rekordit kahel korral, kui hüppas teises voorus 7.16 ja kolmandas voorus 7.24, millega ta tõusis kõigi aegade edetabelis kolmandale kohale.\n\nAastatel 2016, 2017, 2021 ja 2022 on ta tulnud kaugushüppes Teemantliiga üldvõitjaks.\n\nTalle kuulub kaugushüppes Serbia rekord nii väli- (7.10) kui ka sisetingimustes (7.24), lisaks 60 meetri jooksu ja viievõistluse siserekord.\n\nAastatel 2013 ja 2015 on ta valitud Serbia aasta naiskergejõustiklaseks.\n", "id": "ekk_Latn_202631"}
{"text": "Delphic (1918)\n\nSS Delphic oli aurulaev, mis ehitati kaubalaevaks 1918. aastal Belfastis.\n\nAlgul oli laeva nimi War Icarus, pärast 1919. aastal laevakompaniile Atlantic Transport Line müümist Mesaba. Alus hakkas kandma nime Delphic, kui see 1925. aastal White Star Line'ile edasi müüdi. 1933. aastal ülemaailmse majanduskriisi ajal müüdi laev Clan Line'ile ja nimetati Clan Farquhariks.\n\nLaev müüdi vanarauaks ning lammutati Walesis Milford Havenis 1948. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_202632"}
{"text": "Anna Sophia\n\nAnna Sophia (ka Anna Sophie; 11. juuni 1527 Königsberg – 6. veebruar 1591 Lübz) oli sünnipärane Preisimaa printsess ja abielu kaudu Mecklenburgi hertsoginna.\n", "id": "ekk_Latn_202633"}
{"text": "LituanicaSAT-1\n\nLituanicaSAT-1 on üks kahest esimesest Leedu satelliidist. See saadeti koos Cygnus 2 ja 28 Flock-1 kuupsatelliidiga Antares 120 raketiga rahvusvahelisse kosmosejaama.\n\nStart toimus Wallopsi saarel asuvalt Kesk-Atlandi regionaalse kosmodroomi stardiplatvormilt 0B. Õhkutõus oli planeeritud detsembrisse 2013, aga see lükati edasi 2014. aasta 9. jaanuarile. Satelliit heideti välja rahvusvahelisest kosmosejaamast NanoRacks kuupsatelliidi heitjast 28. veebruaril 2014. Kõik LituanicaSAT-1 alamsüsteemid on sisse lülitatud, testitud ja töökorras. Selle kallal töötanud insenerid pidasid missiooni täielikult edukaks. Missioon lõppes 28. juulil 2014 satelliidi atmosfääri sisenemise ja hävimisega.\n", "id": "ekk_Latn_202634"}
{"text": "Gudrun Sjödén\n\nGudrun Sjödén (neiupõlvenimi Rådevik; sündinud 5. juuni 1941) on rootsi moekunstnik ja ettevõtja, omanimelise kaubamärgi looja.\n\nSjödéni firmapoed tegutsevad Rootsis, Norras, Taanis, Soomes Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal, lisaks müüakse firma rõivaid rahvusvaheliste postimüügikataloogide ja veebikaupluste kaudu. Sjödénile meeldivad erksad värvid, oma loomingus kasutab ta looduslikke materjale, rõivaid toodetakse ka suurematele suurustele. Looming on suunatud naistele.\n", "id": "ekk_Latn_202635"}
{"text": "Deniss Vasiļjevs\n\nDeniss Vasiļjevs (sündinud 9. augustil 1999 Daugavpilsis) on vene rahvusest Läti iluuisutaja, kes võistleb peamiselt meeste üksiksõidus.\n\nSeenioride kategoorias võisteldes on ta võitnud 2017. aastal Tirooli karikavõistlused, saavutanud kolmanda koha 2015. aastal Tallinna auhinnavõistlustel ning tulnud 2016. ja 2017. aastal Läti meistriks. 2017. aasta Euroopa meistrivõistlustel jõudis ta esikümnesse.\n\nJuunioride kategoorias on ta varem võitnud 2016. aasta noorte taliolümpial hõbemedali meeste üksiksõidus ja pronksmedali meeskondlikus iluuisutamises, samuti kaks hõbemedalit ISU juunioride Grand Prix' sarjas. Ta on Läti ajaloo esimene uisutaja, kes on jõudnud juunioride Grand Prix'l poodiumile.\n\nTema treener ja koreograaf on Šveitsi endine iluuisutaja Stéphane Lambiel.\n", "id": "ekk_Latn_202636"}
{"text": "Rued Langgaard\n\nRued Immanuel Langgaard (sünninimi Rud Immanuel Langgaard; 28. juuli 1893 Kopenhaagen – 10. juuli 1952) oli taani hilisromantiline helilooja ning organist.\n\nTa kirjutas 16 sümfooniat ja muud, näiteks sümfoonilise poeemi \"Sfääride muusika\" (1918) häälele ja orkestrile.\n", "id": "ekk_Latn_202637"}
{"text": "Pjotr Požerevitski\n\nPjotr Požerevitski (eestipäraselt ka Peeter Požerevitski; 1828–1895) oli Eestis tegutsenud vene rahvusest õigeusu vaimulik.\n", "id": "ekk_Latn_202638"}
{"text": "India mürripuu\n\nIndia mürripuu (Commiphora wightii) on mürripuuliste sugukonda kuuluv põõsas või väike puu.\n\nIndia mürripuu kasvab looduslikult Indias Gujarati ja Rajasthani osariigis ning Pakistanis.\n\nIndia traditsioonilises meditsiinis on india mürripuu tüvele tekitatud vigastustest kogutavat mahla, mida töödeldakse vastavalt, nimetatud ka gugguliks ja seda on kasutatud mitmeid aastatuhandeid raviainena ateroskleroosi, reuma, astma, tuberkuloosi, debiilsuse ja kõhulahtisuse korral.\n\nTänapäeval kasutatakse guggulit artriidi ja akne korral ning kõrge kolesteroolitaseme alandamiseks.\n\nKatse emaste hiirtega näitas, et india mürripuu ekstrakt stimuleerib kilpnäärme talitlust ja võib leevendada hüpotüreoosi. Täpseid mehhanisme ei tunta, arvatakse, et guggul suurendab türoksiini (T₄) konversiooni trijoodtüroniiniks (T₃).\n", "id": "ekk_Latn_202639"}
{"text": "Mihhail Tšihhatšov\n\nMihhail Tšihhatšov (1823 – 22. märts 1896) oli Liivimaa kubermangus tegutsenud venelasest õigeusu vaimulik (ülempreester).\n", "id": "ekk_Latn_202640"}
{"text": "Aasta eurooplane Lätis\n\nAasta eurooplane Lätis on iga-aastaselt Lätis väljaantav aunimetus inimesele, kes on kõige enam kaasa aidanud Läti integreerumisele Euroopasse. Laureaat valitakse ühingu Euroopa Liikumine Lätis korraldatud avalikul hääletusel. Auhinda antakse välja alates 1998. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_202641"}
{"text": "Suur digiõhtu\n\nKuna saateaja sisse jäi ka digitelevisiooni saabumine, räägiti \"Suures digiõhtus\" ka sellest. Näiteks 20. mail 2010 eetris olnud \"Suures digiõhtus\" räägiti, kuidas teleriantenn ära vahetada, kuidas digiboksi paigaldada jne. Televaatajate küsimustele vastasid digieksperdid.\n\nSaade oli eetris aastatel 2004–2013, saatejuht oli Madis Milling.\n", "id": "ekk_Latn_202642"}
{"text": "Mihhail Malein\n\nMihhail Malein (1825 – 14. november 1893 Lohusuu) oli Liivimaa kubermangus tegutsenud venelasest õigeusu vaimulik (preester).\n", "id": "ekk_Latn_202643"}
{"text": "Gabriela Petrova\n\nGabriela Petrova (bulgaaria Габриела Петрова; sündinud 29. juunil 1992 Haskovos) on Bulgaaria kergejõustiklane, kaugus- ja kolmikhüppaja.\n\n2014. aastal Euroopa meistrivõistlustel Zürichis sai ta kolmikhüppes isikliku rekordiga 14,13 5. koha.\n\n2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Prahas võitis ta kolmikhüppes tulemusega 14,52 hõbemedali.\n\n2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis võitis ta uue isikliku rekordiga 14,66 4. koha.\n\nOma esimestel, 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros, sai ta tulemuseks 13,92 ja kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud.\n\nGabriela Petrova on kuuekordne Bulgaaria meister.\n\nAastal 2015 valiti ta Bulgaaria aasta sportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_202644"}
{"text": "Touch ID\n\nTouch ID on sõrmejäljeluger, mille on konstrueerinud ja mida toodab ettevõte Apple Inc. Esimene Touch ID-ga seade tuli turule septembris 2013 – see oli iPhone 5s. Tänapäeval Touch ID tehnoloogiaga on varustatud kõik Apple'i nutitelefonid (alates mudelist iPhone 5s) ja tahvelarvutid (alates mudelist iPad Air 2). Aastal 2016 lisandus Touch ID-ga seadmete perre ka MacBook Pro.\n\nTouch ID-d kasutatakse telefoni avamiseks, Apple'i digipoodides (App Store, iTunes Store, iBook Store) tehingute kinnitamiseks ja Apple Pay süsteemis maksete kinnitamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_202645"}
{"text": "Massipsühhoos\n\nMassipsühhoos (ingl. mass formation) on suures inimrühmas tekkiv grupiteadvuse seisund, mida iseloomustab inimeste võimetus olukorda arukalt hinnata ja adekvaatselt tegutseda, ka enesekontrolli kaotus ja paanika. Massipsühhoosi teket soodustavad tegelik või oletatav oht, demagoogiline sisendus ja muu.\n", "id": "ekk_Latn_202646"}
{"text": "Lothar Kolditz\n\nLothar Kolditz (sündinud 30. septembril 1929 Albernaus) on saksa keemik ja endine Saksa DV riigi- ning ühiskonnategelane.\n\nLothar Kolditz sündis aastal 1929 Albernaus, praeguse haldusjaotuse järgi Maagimäestiku kreisis; ta on pärit töölisperekonnast. Ta õppis keemiat Berliini Humboldti Ülikoolis, doktorikraadi sai 1954. aastal. Alates 1957. aastast töötas ta õppejõuna Leuna Tehnikakõrgkoolis ja Jena ülikoolis. 1962–1968 oli ta Berliini Humboldti Ülikooli 1. Keemiainstituudi direktor ja õppejõud samas ülikoolis, 1965–1968 oli ta ka loodusteaduste prorektor. 1971–1979 oli Lothar Kolditz Berliini Humboldti Ülikooli keemiasektsiooni direktor. 1980–1990 oli ta Saksa DV Teaduste Akadeemia Anorgaanilise Keemia Keskinstituudi direktor.\n\n30. oktoobrist 1981 kuni 1989. aasta detsembrini oli Lothar Kolditz Saksa DV Rahvusrinde Rahvusliku Nõukogu esimees. Alates 1982. aastast oli ta Saksa DV Riiginõukogu liige. 1986–1990 oli ta Saksa DV Rahvakoja (parlamendi) liige.\n", "id": "ekk_Latn_202647"}
{"text": "IPhone 7\n\niPhone 7 on nutitelefon, mida toodab arvuti- ja tarkvarafirma Apple. Telefon avalikustati 7. septembril 2016 San Franciscos ning lasti välja 16. septembril 2016. iPhone 7 ja 7 Plus on järjeks iPhone'i seeria telefonidele iPhone 6s ja 6s Plus ning on praeguseks seeria lipukandjaks.\n\niPhone 7 sarnaneb disaini poolest väga iPhone 6s-iga, kuid võimalikud on uued värvilahendused ning toode on vee- ja tolmukindel. Võrreldes eelmiste mudelitega on iPhone 7-l staatiline kodunupp ning pole kõrvaklapisisendit. Seadmel on uus neljatuumaline süsteemikiip ning uus optilise pildistabilisaatoriga 12-megapiksline kaamera.\n\niPhone 7 võeti vastu erimeelselt. Kriitikud märkasid kaamerale tehtud täiustusi, kuid telefoni ekraani ja ehituse kvaliteedis suuri edusamme ei täheldatud.\n\nApple pole siiani avalikustanud iPhone 7 müüginumbreid, kuid paljud USA edasimüüjad on maininud suurt nõudlust. 2016. aasta lõpul teatas Apple, et on vähenenud nõudluse tõttu vähendanud telefoni tootmist.\n", "id": "ekk_Latn_202648"}
{"text": "Erich Correns\n\nErich Paul Hubert Correns (12. mai 1896 Tübingen – 18. mai 1981 Ida-Berliin) oli saksa keemik ning Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane.\n\nErich Correns oli pärit bioloog Carl Corrensi perekonnast. 1918–1922 õppis ta Berliinis ja Tübingenis keemiat, botaanikat ja füüsikat. Doktorikraadi sai ta 1922. aastal, seejärel oli ta 1922–1924 assistent Keiser Wilhelmi Keemiainstituudis Berliinis ja Keiser Wilhelmi Nahauurimise Instituudis Leipzigis.\n\n1925. aastal asus ta tööle tööstuskeemikuna firmas I. G. Farben Elberfeldis, 1931. aastal sai ta Elberfeldis atsetüültselluloosi kombinaadi juhatajaks. 1933. aastal viidi ta üle vaskkunstsiidi vabriku juhatajaks Dormagenis. Alates 1937. aastast juhatas ta tsellvilla ja kunstsiidi ettevõtet Tüüringis Schwarzas. 1939. aastal oli ta sunnitud ettevõtte juhataja kohalt tagasi astuma, misjärel töötas keemikuna tsellvilla ja kunstsiidi ettevõtetes. 1946. aastal sai Correns tselluloosi- ja paberikombinaadi juhatajaks Blankensteinis. 1948–1951 oli ta Tüüringi Kunstsiidivabriku juhataja Schwarzas. 1951–1962 oli Erich Correns Saksa DV Teaduste Akadeemia Kiudainete Uurimise Instituudi direktor Teltowis. Alates 1951. aastast oli ta Saksa DV Teaduste Akadeemia liige. Lisaks oli ta 1953–1959 keemiaprofessor Dresdeni Tehnikaülikoolis. 1961. aastal läks ta pensionile.\n\n1950. aasta augustist kuni surmani 18. mail 1981 oli Erich Correns Saksa DV Rahvusrinde Rahvusliku Nõukogu esimees. Alates 1954. aastast oli ta Saksa DV Rahvakoja (parlamendi) liige ja 1960. aastast Saksa DV Riiginõukogu liige. Ühtegi poliitilisse parteisse Erich Correns ei kuulunud.\n", "id": "ekk_Latn_202649"}
{"text": "Mollweide projektsioon\n\nMollweide projektsioon on õigepindne (ekvivalentne) pseudosilindriline kaardiprojektsioon, mille arendas 1805. aastal välja saksa matemaatik ja astronoom Karl B. Mollweide (1774–1825). Projektsiooni tuntakse ka homolograafilise, Babinet' (projektsiooni 1857. aastal täiendanud ja populariseerinud Prantsusmaa füüsiku Jacques Babinet' järgi) ja elliptilise projektsiooni nime all.\n\nAntud kaardiprojektsiooni iseloomustab pindalade õigsuse säilimine, mis toob kaasa moonutused nii nurkade, pikkuste kui ka kuju puhul. Sellest põhiomadusest tulenevalt on Mollweide projektsioon levinud näiteks teatud temaatiliste maailmakaartide koostamisel, kus õigepindsus on nähtuste korrektse esitamise eelduseks (näiteks erinevad tiheduskaardid).\n", "id": "ekk_Latn_202650"}
{"text": "Jan Kudlička\n\nJan Kudlička (sündinud 29. aprillil 1988 Opavas) on Tšehhi teivashüppaja.\n\nTa on osalenud kolmedel olümpiamängudel. Pekingi olümpiamängudel 2008. aastal sai ta 10. koha, 2012. aasta Londoni olümpiamängudel 8. koha ja 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel sai ta 4. koha.\n\nTema isiklik rekord teivashüppes välistingimustes on 5.83 (püstitatud Prahas 2015. aastal) ja sisetingimustes 5.80 (püstitatud Sopotis 2014 ja korratud 2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel).\n", "id": "ekk_Latn_202651"}
{"text": "Lobatševski medal\n\nLobatševski medal (ka N. I. Lobatševski nimeline medal) on rahvusvaheline teadusautasu Venemaal matemaatika valdkonnas, mida annab välja Kaasani ülikool.\n\nMedali asutas 1991. aastal NSV Liidu Ministrite Kabinet seoses Nikolai Lobatševski läheneva 200. sünniaastapäevaga. Lobatševski medalit antakse väljapaistvate teenete eest geomeetria valdkonnas. Medalite andmise määrab Kaasani ülikooli teadusnõukogu.\n\nEsialgse statuudi järgi anti medalit välja kord viie aasta jooksul. 1997. aastal võttis žürii vastu otsuse anda välja kaks medalit. Ajavahemikus 2003–2016 medalit välja ei antud.\n\n2016. aastal muudeti autasu statuuti. Medaliga kaasneb rahaline preemia 75 000 USA dollari suuruses. Autasu antakse välja kord kahe aasta tagant. Autasustamistseremoonia peetakse Kaasani ülikooli aulas. Autasu annab kavalerile üle Tatarstani Vabariigi president.\n\nUue statuudi alusel anti autasu esimest korda välja 1. detsembril 2017. Medali kavaleri valib 14-liikmeline rahvusvaheline žürii, kuhu kuuluvad teiste seas ka Mihhail Gromov (Institut des hautes études scientifiques), Shing Tung Yau (Harvardi Ülikool), kosmoloog Aleksei Starobinski ja žürii aseesimees Anatoli Fomenko (MRÜ).\n", "id": "ekk_Latn_202652"}
{"text": "Mihhail Gromov\n\nMihhail Gromov (prantsuse keeles Mikhaïl Gromov; vene keeles Михаил Леонидович Громов Mihhail Leonidovitš Gromov‎‎; sündinud 23. detsembril 1943 Boksitogorskis Leningradi oblastis) on vene päritolu Prantsusmaa matemaatik, Abeli auhinna laureaat.\n\nTa on 2015. aastast Põhja-Prantsusmaal asuva süvauuringute instituudi Institut des hautes études scientifiques emeriitprofessor. Ta on andnud olulise panuse paljudes matemaatika valdkonnas, sealhulgas osatuletistega diferentsiaalvõrrandite (arendas h-printsiipi), meetrilise geomeetria, sümplektilise geomeetria (rajajaid), Riemanni geomeetria ja geomeetrilise rühmateooria (töötas välja hüperboolsete rühmade teooria) alal.\n\n2009. aastal pälvis ta Abeli auhinna põhjapaneva panuse eest geomeetria valdkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202653"}
{"text": "Nikolai Pokrovski\n\nNikolai Pokrovski (1859–1925) oli Eestis tegutsenud vene rahvusest õigeusu vaimulik (ülempreester), Virumaa praostkonna nõukogu liige aastatel 1917–1919.\n", "id": "ekk_Latn_202654"}
{"text": "Al Sadd SC\n\nAl-Sadd Sports Club (araabia keeles نادي السد الرياضي‎‎) on Katari jalgpalliklubi, mis tegutseb Doha linnaosas Al Sadd. See mängib Katari kõrgliigas Qatar Stars League.\n\nAl-Sadd on tulnud Katari meistriks 16 korral ja kahel korral AFC Meistrite Liiga võitjaks.\n", "id": "ekk_Latn_202655"}
{"text": "Susan B. Anthony\n\nSusan Brownell Anthony (15. veebruar 1820 Adams, Massachusetts – 13. märts 1906 Rochester, New Yorgi osariik) oli USA sufražett ja kodanikuõiguste aktivist, kes võitles eelkõige naiste õiguste eest.\n\nTa pidas enam kui 45 aasta jooksul USA-s ja Euroopas kõnesid naiste õiguste nimel.\n\nAnthonyt oli varases eas õpetatud kohtlema mõlemat sugupoolt võrdsena. Õpetajana töötades märkas ta sugude vahel suuri palgaerinevusi, mis ajendas teda soolise võrdõiguslikkuse eest võitlema.\n\n1850. aastal ühines Anthony mitme orjusevastase ja täiskarsklust toetava organisatsiooniga. Kümnendi alguses kohtus ta Elizabeth Cady Stantoniga, kellest sai tema oluline partner ja lähedane sõber. Nad pidasid koos võrdõiguslikkuse teemalisi kõnesid ja tegutsesid mitmes naiste valimisõigust taotlevas ühenduses. Algul oli Anthony ka mustanahaliste eest võitleja ning oli mustahaliste ja naiste õiguste eest võitleva ühingu kaasasutaja. Pärast ühingu toetusel Ameerika Ühendriikide põhiseaduses tehtud 15. parandust tundis Anthony, et ühing ei tegele enam naiste õiguste eest võitlemisega, ja sestpeale pühendus ta täielikult naisliikumisele.\n\n1872. aastal arreteeriti Anthony oma hääle andmise eest presidendivalimistel ja järgmisel aastal mõisteti talle ebaseadusliku hääletamise eest 100 dollari suurune trahv. Anthony ei tasunud seda trahvi kunagi. 1900. aastatel võttis ta kõrgele eale vaatamata aeg-ajalt osa mõnest konverentsist ja pidas kõnesid. Anthony suri 1906. aastal kopsupõletikku 86 aasta vanuselt oma kodus Rochesteris. Ta maeti Mount Hope'i kalmistule Rochesteris.\n", "id": "ekk_Latn_202656"}
{"text": "Regina Sokk\n\nRegina Sokk (kuni 1935. aastani Kriisk, 18. september 1907 – 5. november 1992) oli koorijuht ja muusikapedagoog Põlvas.\n\nRegina Soka (omastav nimekuju kasutuse järgi) juhtimisel alustas 15. märtsil 1949 tegevust Tartu Tervishoiutöötajate Ameti­­ühingute Kultuuriklubi Naiskoor (naiskoor Domina). 1943. aastal asus Regina Sokk juhatama Vastse-Kuuste naiskoori, mis 1949. aastal taasalustas segakoorina ja 1966–1982 laulis taas Regina Soka käe all.\n\nRegina Sokk kuulus korporatsiooni Filiae Patriae ja juhatas selle naiskoori.\n\n1958. aastal algatas Regina Sokk Põlva naiskoori Mai ning oli selle esimene dirigent.\n", "id": "ekk_Latn_202657"}
{"text": "Stanisław Leszczyński\n\nStanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.\n\nStanisław Leszczyński sündis mõjuvõimsasse Poola magnaadiperekonda ja oma nooruses õnnestus tal reisida Lääne-Euroopas. Põhjasõja ajal 1702. aastal tungis Rootsi kuningas Karl XII oma vägedega Poola ning tema nõudmisel kukutasid Poola aadlikud 1704. aastal võimult kuningas August II Tugeva ja asendasid ta Leszczyńskiga. 1709. aastal said Rootsi väed Poltaava lahingus venelaste käest lüüa ning jätsid Poola kuninga ilma toetuseta. August II Tugev naasis troonile ja Stanisław oli sunnitud riigist pagema. Varjupaiga leidis ta Prantsuse kuninga juures ning ta asus elama Alsace'i. 1725. aastal abiellus tema tütar Marie Leszczyńska Prantsuse kuninga Louis XV-ga.\n\nAugust II suri 1733. aastal ning Stanisław püüdis Prantsusmaa toetusel uuesti Poola troonile tõusta. Ta reisis maskeeritult Varssavisse, kus seim ta ülekaaluka häälteenamusega taas Poola kuningaks valis. Venemaa ja Austria kartsid aga Poola liitumist Rootsi-Prantsuse liiduga ning vallutasid riigi enne, kui Stanisław kuningaks jõuti kroonida. Seimi vähemus valis Venemaa survel uueks kuningaks August II poja, Saksi kuurvürst Friedrich August II, kes sai kuningaks August III nime all. Stanislaw pages Gdańskisse, kus ootas Prantsusmaa abivägesid, mida aga ei saabunud. Enne kui linn Vene piiramisvägedelel alistus, põgenes ta Königsbergi, kust juhtis sissisõda uue kuninga ja venelaste vastu. 1738. aastal sõlmitud Viini rahuleping tunnustas August III Poola kuningana, kuid lubas samas Stanisławil edasi kasutada oma kuninglikke tiitleid ja andis eluajaks Lorraine'i ja Bari provintsid.\n\nLorraine'is tõestas Stanisław end hea valitsejana ja edendas sealset majanduslikku arengut. Tema õukond Lunéville'is sai tuntuks kultuurikeskusena ning ta asutas Nancys õpetatud seltsi (Stanisławi Akadeemia) ning sõjakooli.\n", "id": "ekk_Latn_202658"}
{"text": "LitSat-1\n\nLitSat-1 on üks esimesi Leedu tehiskaaslasi. See saadeti koos LituanicaSAT-1, Cygnus 2 ja 28 Flock-1 kuupsatelliidiga Antares 120 raketiga rahvusvahelisse kosmosejaama.\n\nStart toimus Wallopsi saarel asuvalt Kesk-Atlandi regionaalse kosmodroomi stardiplatvormilt 0B. Õhkutõus oli planeeritud detsembrisse 2013, aga see lükati edasi 2014. aasta 9. jaanuarile. Satelliit lennutati õhuruumi rahvusvahelisest kosmosejaamast NanoRacks kuupsatelliidi heitjast 28. veebruaril 2014.\n\nRaadiojaamal Kaunase Tehnoloogiaülikoolis õnnestus luua kahepoolne side satelliidiga 6. märtsil 2014.\n\nLitSat-1 peal oli amatöörraadio transponder, mille üleslink oli 435 MHz sagedusalas ja allalink 145 MHz.\n", "id": "ekk_Latn_202659"}
{"text": "Seiklusturism\n\nSeiklusturism (inglise keeles adventure tourism) on maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul võimaldada inimestel positiivsete elamuste saamist.\n\nSeiklusturismi võib kirjeldada, kui \"kindla sihiga ette võetud reisi loodusesse või mõnda eksootilisse kohta, mille eesmärgiks on enese proovilepanek põnevust, tajutavat riski või kontrollitud ohtu sisaldavates aktiivsetes tegevustes\".\n", "id": "ekk_Latn_202660"}
{"text": "Tiina Randus\n\nTiina Randus (sündinud 2. novembril 1975) on eesti tõlkija, toimetaja ja ettevõtja.\n\nTiina Randus on lõpetanud kirjaliku tõlke magistriõppe inglise keele suunal Tartu Ülikoolis 2004. aastal magistriprojektiga \"Fantaasia-rollimängude sõnavara Dungeons & Dragonsi põhjal koos inglise-eesti sõnastikuga\" (juhendaja Berk Vaher). Ta on tõlkinud inglise keelest eesti keelde arvukalt ilukirjandust ja aimeteoseid, kuid teinud tõlkeid ka eesti keelest inglise keelde.\n\n2017. aastal nomineeriti Tiina Randus Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale võõrkeelse ilukirjanduse tõlke kategoorias Kurt Vonneguti teose \"Isemängiv klaver\" tõlkega.\n\nTa on Eesti Tõlkemagistrite Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_202661"}
{"text": "Pjotr Skoropostižnõi\n\nPjotr Skoropostižnõi (eestipäraselt ka Peeter Skoropostižnõi; 17. detsember 1829 Tailova – 20. aprill 1902 Jõõpre) oli Liivimaa kubermangus tegutsenud venelasest õigeusu vaimulik (preester).\n", "id": "ekk_Latn_202662"}
{"text": "Nikolai Orlov\n\nNikolai Orlov (26. märts 1834 Kuressaare – 3. august 1898 Kuressaare) oli Liivimaa kubermangus tegutsenud venelasest õigeusu vaimulik (ülempreester).\n", "id": "ekk_Latn_202663"}
{"text": "Eesti Hõim\n\nEesti Hõim oli 1928-1933 Tartus ilmunud ajakiri, mida andis välja Asutis Fenno-Ugria. 1937 jätkas Eesti Hõim ilmumist aastaraamatuna. Ajakiri oli Eesti hõimuorganisatsioonide (eeskätt Fenno-Ugria Asutise ja Akadeemilise Hõimuklubi) häälekandja.\n", "id": "ekk_Latn_202664"}
{"text": "Chicago Pauluse kogudus\n\nChicago Pauluse kogudus on Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kogudus, mis tegutseb Illinoisi osariigis Chicagos. Enne 2013 kuulus kogudus USA Esimese praostkonda.\n", "id": "ekk_Latn_202665"}
{"text": "Eskilstuna kogudus\n\nEskilstuna kogudus on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus, mis tegutseb Rootsis Eskilstunas. Kogudus kuulub Rootsi praostkonda.\n", "id": "ekk_Latn_202666"}
{"text": "Gävle kogudus\n\nGävle kogudus on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus, mis tegutseb Rootsis Gävles. Kogudus kuulub Rootsi praostkonda.\n", "id": "ekk_Latn_202667"}
{"text": "Göteborgi kogudus\n\nGöteborgi kogudus oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kogudus, mis tegutses Rootsis Göteborgis. Kogudus kuulus Rootsi praostkonda.\n\nTänapäeval tegutseb Göteborgi ja Lääne-Rootsi kogudus.\n", "id": "ekk_Latn_202668"}
{"text": "Lääne-Rootsi kogudus\n\nLääne-Rootsi kogudus oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kogudus, mis tegutses Lääne-Rootsis. Kogudus kuulus Rootsi praostkonda.\n\nTänapäeval tegutseb Göteborgi ja Lääne-Rootsi kogudus.\n", "id": "ekk_Latn_202669"}
{"text": "Göteborgi ja Lääne-Rootsi kogudus\n\nGöteborgi ja Lääne-Rootsi kogudus on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus, mis tegutseb Rootsis Göteborgis ja Lääne-Rootsi aladel. Kogudus kuulub Rootsi praostkonda.\n\nVarem olid eraldi Göteborgi ja Lääne-Rootsi kogudus.\n", "id": "ekk_Latn_202670"}
{"text": "Södertälje kogudus\n\nSödertälje kogudus oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kogudus, mis tegutses Rootsis Södertäljes. Kogudus kuulus Rootsi praostkonda.\n", "id": "ekk_Latn_202671"}
{"text": "Gotlandi kogudus\n\nGotlandi kogudus on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus, mis tegutseb Rootsis Gotlandil. Kogudus kuulub Rootsi praostkonda.\n", "id": "ekk_Latn_202672"}
{"text": "Kumla kogudus\n\nKumla kogudus on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus, mis tegutseb Rootsis Kumlas. Kogudus kuulub Rootsi praostkonda.\n", "id": "ekk_Latn_202673"}
{"text": "Lõuna-Rootsi kogudus\n\nLõuna-Rootsi kogudus on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus, mis tegutseb Lõuna-Rootsis. Kogudus kuulub Rootsi praostkonda.\n", "id": "ekk_Latn_202674"}
{"text": "Norrköpingi kogudus\n\nNorrköpingi Matteuse kogudus on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus, mis tegutseb Rootsis Norrköpingis. Kogudus kuulub Rootsi praostkonda.\n\nKogudus asutati 1944.\n", "id": "ekk_Latn_202675"}
{"text": "Uppsala kogudus\n\nUppsala kogudus on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus, mis tegutseb Rootsis Uppsalas. Kogudus kuulub Rootsi praostkonda.\n\nKogudus asutati 1946.\n", "id": "ekk_Latn_202676"}
{"text": "Värmlandi kogudus\n\nVärmlandi kogudus on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus, mis tegutseb Rootsis Värmlandis. Kogudus kuulub Rootsi praostkonda.\n", "id": "ekk_Latn_202677"}
{"text": "Örebro kogudus\n\nÖrebro kogudus on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus, mis tegutseb Rootsis Örebros. Kogudus kuulub Rootsi praostkonda.\n", "id": "ekk_Latn_202678"}
{"text": "Kilpnäärme düsgenees\n\nKilpnäärme düsgenees ehk kaasasündinud kilpnäärme düsgenees on osadel loomadel, sealhulgas inimestel, esineda võiv kilpnäärme haigusseisund, peamiselt looteeas tekkinud sporaadiline tundmatu patogeneesiga krooniline ja ravimatu arenguhäire, millel on mitmeid põhjuseid.\n", "id": "ekk_Latn_202679"}
{"text": "Jevgeni Jevtušenko\n\nJevgeni Jevtušenko (sünninimi Jevgeni Gangnus; vene keeles Евгений Александрович Евтушенко; 18. juuli 1932 Nižneudinsk, Irkutski oblast, Nõukogude Liit – 1. aprill 2017 Tulsa, Oklahoma osariik, Ameerika Ühendriigid) oli vene luuletaja.\n\nTa oli 1950. ja 1960. aastatel Nõukogude Liidu tuntuim luuletaja. Ta korraldas luuleõhtuid ning kirjutas peale luule ka romaane, esseesid ja filmistsenaariume.\n", "id": "ekk_Latn_202680"}
{"text": "Erna Sepp\n\nErna Sepp (aastatel 1953–1980 Tšeban; 27. veebruar 1927 Oudova – 2. jaanuar 2020) oli eesti hüdrogeoloogiainsener.\n", "id": "ekk_Latn_202681"}
{"text": "Gösta Ekman juunior\n\nGösta Ekman juunior (28. juuli 1939 Stockholm Rootsi – 1. aprill 2017 Stockholm Rootsi) oli rootsi näitleja.\n\nEkman näitles nii teatrilavastustes, filmides kui ka teleseriaalides.\n", "id": "ekk_Latn_202682"}
{"text": "Ester Lauringson\n\nEster Lauringson (sündinud 2. aprillil 1956) on eesti karikaturist.\n\nÕppis Tartu Riiklikus Ülikoolisis bioloogiat ja ajakirjandust. On kirjutanud uurimusi Eesti karikatuuriloost. Tema karikatuure on avaldatud mitmes eesti väljaandes. Alates 2013. aastast osaleb rahvusvahelistel karikatuurivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_202683"}
{"text": "Lõuna-Florida kogudus\n\nLõuna-Florida Pauluse kogudus oli EELK kogudus, mis tegutses aastatel 1985–2010 Florida osariigis. Kogudus kuulus USA Esimesse praostkonda.\n\nKoguduse parimal ajal oli tal 60 liiget.\n", "id": "ekk_Latn_202684"}
{"text": "Patersoni kogudus\n\nPatersoni Pauluse kogudus oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kogudus, mis tegutses New Jersey osariigis Patersonis.\n\nKogudus asutati 1950.\n", "id": "ekk_Latn_202685"}
{"text": "Gilbert Baker\n\nGilbert Baker (2. juuni 1951 Chanute Neosho Kansas Ameerika Ühendriigid – 30. märts 2017 New York Ameerika Ühendriigid) oli Ameerika kunstnik ja geiõiguste aktivist.\n\nBaker kasvas üles Ameerika Ühendriikides Kansase osariigis Labette'i maakonnas Parsonsi linnas. Tema vanaemale kuulus samas linnas naisteriiete pood. Tema isa oli kohtunik ja ema oli õpetaja.\n\nBaker teenis Ameerika Ühendriikide armees San Franciscos aastatel 1970–1972. Pärast hiilgavat teenistust lahkus ta armeest ja oli vabakutseline õmbleja. Ta lõi geiõiguste ja sõjavastaste meeleavalduste jaoks reklaamplakateid. Tol ajal tutvus ta oma hea sõbra ameeriklasest aktivisti ja poliitiku Harvey Milkiga. Baker lõi 1978. aastal San Francisco geivabaduse päeval vikerkaarelipu. Ta keeldus selle autoriõigustest.\n\nBaker suri 2017. aasta 30. märtsi õhtul une pealt oma kodus New Yorgis.\n", "id": "ekk_Latn_202686"}
{"text": "Philadelphia kogudus\n\nPhiladelphia kogudus oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku kogudus, mis tegutses aastatel 1953–2007 Pennsylvania osariigis Philadelphias.\n", "id": "ekk_Latn_202687"}
{"text": "Põhja-Inglismaa kogudus\n\nPõhja-Inglismaa kogudus oli EELK kogudus, mis tegutses aastatel 1949–2014 Põhja-Inglismaal.\n", "id": "ekk_Latn_202688"}
{"text": "EELK San Francisco kogudus\n\nSan Francisco kogudus oli EELK kogudus, mis tegutses aastatel 1950–2016 California osariigis San Franciscos. Kogudus kuulus USA Chicago praostkonda.\n", "id": "ekk_Latn_202689"}
{"text": "Sault Ste. Marie kogudus\n\nSault Ste. Marie kogudus on EELK Välis-Eesti piiskopkonna (varem E.E.L.K. Kanada praostkonna) kogudus, mis tegutseb Kanadas Ontario provintsis Sault Ste. Marie's.\n", "id": "ekk_Latn_202690"}
{"text": "St. Catharinesi kogudus\n\nSt. Catharinesi Pauluse kogudus on EELK Välis-Eesti piiskopkonna (varem E.E.L.K. Kanada praostkonna) kogudus, mis tegutseb Kanadas Ontario provintsis St. Catharinesis.\n\nKoguduse õpetajaid: ... Oskar Gnadenteich ... 1996–2007 Andres Taul ...\n", "id": "ekk_Latn_202691"}
{"text": "Sudbury kogudus\n\nSudbury kogudus on EELK Välis-Eesti piiskopkonna (varem E.E.L.K. Kanada praostkonna) kogudus, mis tegutseb Kanadas Ontario provintsis Sudburys.\n", "id": "ekk_Latn_202692"}
{"text": "Thunder Bay kogudus\n\nThunder Bay kogudus on EELK Välis-Eesti piiskopkonna (varem E.E.L.K. Kanada praostkonna) kogudus, mis tegutseb Kanadas Ontario provintsis Thunder Bays.\n", "id": "ekk_Latn_202693"}
{"text": "Vancouveri kogudus\n\nVancouveri Peetri kogudus on EELK Välis-Eesti piiskopkonna (varem E.E.L.K. Kanada praostkonna) kogudus, mis tegutseb Kanadas Briti Columbia provintsis Vancouveris.\n", "id": "ekk_Latn_202694"}
{"text": "Toronto Jakobi kogudus\n\nToronto Jakobi kogudus on EELK Välis-Eesti piiskopkonna (varem E.E.L.K. Kanada praostkonna) kogudus, mis tegutseb Kanadas Ontario provintsis Torontos.\n\nKogudus asutati 1951.\n", "id": "ekk_Latn_202695"}
{"text": "Toronto Kolmainu kogudus\n\nToronto Kolmainu kogudus on EELK Välis-Eesti piiskopkonna (varem E.E.L.K. Kanada praostkonna) kogudus, mis tegutseb Kanadas Ontario provintsis Torontos.\n\nKogudus asutati 1952.\n", "id": "ekk_Latn_202696"}
{"text": "Küttekaabel\n\nKüttekaabel on madalatemperatuuriline küttekeha. Küttekaabel on kahe või ühe elektrit juhtiva soonega. Enamasti kasutatakse kahesoonelisi küttekaableid, kus takistuselement on kahe heast elektrijuhist (vask) kaablisoone vahel.\n\nValmistatakse mittereguleeruvaid (püsiva takistusega) ja isereguleeruvaid (muutuva takistusega) küttekaableid.\n", "id": "ekk_Latn_202697"}
{"text": "Harilik pikklest\n\nHarilik pikklest ehk pikklest (Glyptocephalus cynoglossus) on kalaliik lestlaste sugukonna pikklesta perekonnast.\n", "id": "ekk_Latn_202698"}
{"text": "Penuoja\n\nPenuoja (ka Penuja oja) on oja Sakala kõrgustiku lõunaosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas ja Läti põhjaosas.\n\nOja pikkus on 11,6 km (koos lisaharudega 12,3 km) ja valgla pindala 26,1 km². Oja saab alguse 82,5 m kõrgusel Saate külas ja suubub Lätti. Oja kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda. Oja on avalik veekogu.\n\nPenuojasse suubub ka Kassikuru tiigist ja Penuja järvest lähtuv kraav.\n", "id": "ekk_Latn_202699"}
{"text": "John Foster Dulles\n\nJohn Foster Dulles (25. veebruar 1888 Washington – 24. mai 1959 Washington) oli Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik. Ta oli aastatel 1953–1959 USA 52. riigisekretär.\n\nTa sündis aastal 1888 Washingtonis presbüterliku jutlustaja Allen Macy Dullesi ja tema abikaasa Edithi (neiuna Foster) pojana. Tema isapoolne vanaisa John Welsh Dulles oli presbüterlikuks misjonäriks Indias, emapoolne vanaisa John W. Foster oli aastatel 1892–1893 USA 32. riigisekretär. Tema vend Allen Dulles oli aastatel 1953–1961 Luure Keskagentuuri direktor. Tema poeg Avery Dulles (1918–2008) oli USA katoliku teoloog, jesuiit, kes sai aastal 2001 kardinaliks.\n\nTema nime kannab Washingtoni lennujaam.\n", "id": "ekk_Latn_202700"}
{"text": "Peterburi metroo pommiplahvatus\n\nPeterburi metroo pommiplahvatus toimus 3. aprillil 2017 kell 14.40 kohaliku aja järgi Peterburi metroo 2. liinil (Moskva–Petrogradi metrooliin) metroojaamade Sennaja Ploštšad ja Tehnologitšeski Institut vahel vagunis. Hukkus vähemalt 14 inimest ja 45 sai vigastada. Plahvatanud lõhkeseadeldis jäeti kohvriga rongi. Ploštšad Vosstanija metroojaamast leiti ka teine lõhkeseadeldis, mis tehti kahjutuks. Plahvatuse korraldajaks peetakse Venemaa kodakondsusega Kõrgõzstani immigranti Akbaržon Džalilovit.\n", "id": "ekk_Latn_202701"}
{"text": "Saagikus\n\nÜks kolmest seemnest tuleb panna kõrvale järgmiseks istutamishooajaks, järelejäänud kaks tarbib kasvataja või läheb üks inimtarbeks ja teine loomasöödaks. Mida suurem ülejääk, seda rohkem karja on võimalik üleval pidada. See suurendab ka farmeri ja tema perekonna heaolu. Suurem ülejääk suurendab ka veoloomade hulka – hobuseid ja härgi. See omakorda kergendas ka talupidaja elu. Suurem saagikus vähendas tööliste vajadust taludes ning vabanenud tööjõud suundus tööstusse ja kaubandusse. See omakorda viis linnade tekkimiseni ja suurenemiseni.\n\nLinnade teke ja kasv tekitas linnainimestel vajaduse osta toit endale talunike käest. Kasvav turg tähendas intensiivsemat maa harimist, uute ja efektiivsemate meetmete rakendamist ning vajadust kvaliteetsema seemne järgi. See kõik tõi kaasa saagikuse kasvu tänu millele kasvas põllumeeste sissetulek.\n", "id": "ekk_Latn_202702"}
{"text": "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on\n\nMa-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on oli 1848-1849 Tartus ilmunud ajakiri; ühtlasi esimene eestikeelne illustreeritud populaarteaduslik ajakiri. Ajakirja andis välja Heinrich Laakmann ja selle toimetaja oli Friedrich Reinhold Kreutzwald.\n", "id": "ekk_Latn_202703"}
{"text": "Tallinna kodaniku raamat oma sõpradele maale\n\nTallinna kodaniku raamat oma sõpradele maale (originaalpealkirjaga Tallinna koddaniko ramat omma söbbradele male) oli 1854-1857 Tallinnas ilmunud väljaanne. Väljaande koostasid Friedrich Nikolaus Russow ja Johann Daniel Petenberg. Väljaanne kajastas Krimmi sõjaga seotud teateid eesti maarahvale.\n", "id": "ekk_Latn_202704"}
{"text": "Jumala kartuse kool, mis Riia linna Vaimulikus Seminaris välja antakse\n\nJumala kartuse kool, mis Riia linna Vaimulikus Seminaris välja antakse (algupärases kirjaviisis Jummala kartusse kool, mis Ria linna Waimolikko Seminariumis wälja antakse) oli ajakiri, mis ilmus aastatel 1856–1867 Riias.\n\nVäljaande toimetaja oli 1863–1865 arhimandriit Jefrem ja 1866–1867 arhimandriit Modest.\n\nVäljaandes on paralleeltekst vene keeles.\n", "id": "ekk_Latn_202705"}
{"text": "Jummala kartusse kool, mis Ria linna Waimolikko Seminariumis wälja antakse\n\nsuuna Jumala kartuse kool, mis Riia linna Vaimulikus Seminaris välja antakse\n", "id": "ekk_Latn_202706"}
{"text": "Lembit Vaba\n\nLembit Vaba (sündinud 27. mail 1945) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.\n\nTa on tõlkinud eeskätt läti, aga ka vene kirjandust. Lembit Vaba on Läänemere keeleruumi viljakas uurija, sügavam huvi on olnud läti-eesti keelesuhteid ja eesti keele sõnavara.\n\nAastatel 1997–2013 töötas ta Tampere ülikooli keeleteaduse ja tõlketeooria osakonna soome keele eriharu eesti keele ja kultuuri lektorina.\n\nOlulisemad teosed on monograafiad \"Läti laensõnad eesti keeles\" (1977), \"Uurimusi läti-eesti keelesuhetest\" (1997) ja artiklite kogumik \"Sõna sisse minek\" (2015).\n", "id": "ekk_Latn_202707"}
{"text": "Pažaislise klooster\n\nPažaislise klooster on Leedu suurim kloostrikompleks, mis asub Kaunase linna Petrašiūnai vallas Pažaislise asumis Kaunase veehoidla loodekaldal.\n", "id": "ekk_Latn_202708"}
{"text": "Christian Louboutin\n\nChristian Louboutin (sündinud 7. jaanuaril 1946 Pariisis) on Prantsuse moelooja. Tema loomingu signatuuriks on punaseks lakitud taldadega jalanõud.\n", "id": "ekk_Latn_202709"}
{"text": "Maya Angelou\n\nMaya Angelou (sünninimi Marguerite Annie Johnson; 4. aprill 1928 Saint Louis, Missouri osariik – 28. mai 2014 Winston-Salem, Põhja-Carolina) oli USA proosakirjanik, luuletaja ja kodanikuõiguste aktivist.\n\nTa avaldas enam kui 50 aasta jooksul seitse autobiograafiat, kolm esseekogumikku ja mitu luulekogu, kirjutas näidendeid ning oli filmide ja telesaadete stsenaariumide autor.\n\nAngelou on eelkõige tuntud seitsmest osast koosneva autobiograafiate sarja järgi, mis keskenduvad tema lapsepõlvele ja läbielamistele varases täiskasvanueas. Esimene autobiograafia, \"I Know Why the Caged Bird Sings\" (1969), mis jutustab tema elust kuni seitsmeteistkümnenda eluaastani, tõi talle rahvusvahelise tunnustuse ja kiidupuhangu.\n\nTa pälvis arvukalt auhindu ja enam kui 50 aunimetust.\n", "id": "ekk_Latn_202710"}
{"text": "Karl Pinkowsky\n\nKarl Friedrich Pinkovski (ka Carl Pinkovsky; 22. jaanuar 1875 Esna vald, Järvamaa – 8. oktoober 1930 Rakvere) oli õpetaja, ajakirjanik, tõlkija ja kirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_202711"}
{"text": "Veronika Skvortsova\n\nVeronika Skvortsova (vene keeles Вероника Игоревна Скворцова; sündinud 1. novembril 1960 Moskvas) on Venemaa arst (neuroloog), arstiteadlane, tervishoiukorraldaja. Ta oli 21. maist 2012 kuni 21. jaanuarini 2020 Venemaa tervishoiuminister.\n\nTa sündis aastal 1960 Moskvas arstide perekonnas. Aastal 1977 lõpetas ta keskkooli kuldmedaliga. Aastal 1983 lõpetas ta kiitusega Teise Moskva Meditsiiniinstituudi pediaatriateaduskonna.\n", "id": "ekk_Latn_202712"}
{"text": "Lihula muinaslinnus\n\nLihula muinaslinnus oli muinaseestlaste 11. ja 13. sajandil eksisteerinud linnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Lihulas aadressil Linnuse tee 3. See asus kõrgel paeneemikul põhjapoolsel küljel, sealsamas, kus asub praegu Lihula pealinnus. Asula teises otsas on nn KEK-i mägi.\n", "id": "ekk_Latn_202713"}
{"text": "Vassili Bežanitski\n\nVassili Bežanitski (24. juuli 1863 Kuigatsi – 10. november 1916) oli Eestis tegutsenud vene rahvusest õigeusu vaimulik (preester).\n", "id": "ekk_Latn_202714"}
{"text": "Piimapulber\n\nPiimapulber ehk kuivatatud piim on piimatoode, mis on saadud piima aurutamisel kuivamiseni.\n\nPiima kuivatamise eesmärk on piima säilivusaja pikendamine ja massi vähendamine, et seda oleks mugavam transportida. Piimapulber säilib kauem kui tavaline piim ja seda ei ole vaja külmutada, sest kuivatatud piimal on väike niiskusesisaldus.\n\nPiimapulbri ja kuivatatud piimatoodete hulka kuuluvad ka kuivatatud täispiim, kuivatatud rasvavaba piim, kuivatatud pett, kuivatatud vadakutooted ja kuivatatud piimatoodete segud.\n\nMitmed eksporditud piimatooted on kooskõlas standarditega, mis on välja toodud Codex Alimentariuses.\n\nPiimapulbrit kasutatakse toiduks ja biotehnoloogias.\n\n1855. aastal patenteeris T. S. Grimwade esimesena piima kuivatamise protsessi kaubanduslikel eesmärkidel.\n", "id": "ekk_Latn_202715"}
{"text": "Klaaskeraamika\n\nKlaaskeraamika on klaasitaoline materjal, mis on saadud erilisandeid sisaldava sulaklaasi jahutamisel kindlal temperatuurirežiimil. Seejuures toimub osaline polükristallisatsioon ja moodustub komposiitmaterjal ühest või mitmest kristallifaasist ja amorfsest, keraamilisest faasist.\n\nKlaaskeraamilisi materjale nimetatakse ka sitallideks (vene k ситаллы).\n", "id": "ekk_Latn_202716"}
{"text": "Keraamiline pliit\n\nKeraamiline pliit on elektripliit, mille küttekehad paiknevad loogelise ribana vahetult läbipaistva klaaskeraamilise pealisplaadi all. Selle plaadi alumisel küljel on näidatud keeduväljad tavaliselt nelja eri suuruse rõngana (mida suurem rõngas, seda suurem võimsus); mõne keeduala pindala võib olla valitav.\n\nSoojus kandub punakalt hõõguvalt küttekehalt infrapunakiirgusena peaaegu takistamatult läbi klaaskeraamilise plaadi keedunõu põhjale. Küttekeha soojust kasutab kõige tõhusamalt rõnga suurusele vastava põhjaga pott ja pann. Ülekantavat soojust saab reguleerida sisselülitusnupust: päripäeva pööramisel suurendab bimetall-termorelee küttekeha sisselülitusperioodide pikkust.\n\nKuigi keraamiline plaat püsib keeduväljade vahel jahedana, on plaat küttekeha kohal ka väljalülitamise järel mõnda aega kuum, millest annab märku jääksoojuse indikaator.\n\nKeraamilise pealisplaadiga elektripliidid tulid müügile 1970. aastail.\n", "id": "ekk_Latn_202717"}
{"text": "Induktsioonpliit\n\nInduktsioonpliit on elektripliit, milles energia kandub metallnõule soojusena üle elektriinduktsiooni teel.\n\nEsimesed induktsioonpliidid jõudsid kodukasutusse 1970. aastail ettevõttelt Westinghouse.\n\nPliidi klaaskeraamilise pealisplaadi all on isoleeritud traadist mähis, mille keerde läbib suure sagedusega (20−100 kHz) muutuv elektrivool, kutsudes esile muutuva magnetvälja. Selle välja mõjul indutseeruvad metallnõu põhjas pöörisvoolud, millega kaasnev pinnaefekt vähendab nõu põhja materjali elektrijuhtivust. Mida väiksem on juhtivus ja vastavalt suurem takistus, seda suurem on ülekanduv võimsus (P = I²R) ning seda rohkem energiat soojusena eraldub.\n\nJuhi ekvivalentne väliskiht on pinnaefektist tulenevalt seda õhem (ja takistus suurem), mida suurem on materjali magnetiline läbitavus. Seetõttu kandub energia kõige tõhusamalt üle ferromagnetilisele materjalile (malmile, terasele). Järelikult sobivad induktsioonpliidil kasutamiseks rauasulamist nõud (piisab ka, kui terasest on nõu põhja üks kiht). (Kööginõu magneeditavust saab kindlaks teha näiteks külmkapimagnetiga.)\n\nPöörisvooludest veelgi suuremal määral põhjustab elektrivälja energia muundumist soojuseks ümbermagneetimiskadu ferromagnetilises materjalis (tingituna magnetilisest hüstereesist). Kuna kaoenergia on võrdeline magnetvälja muutumise kiirusega, siis saab genereeritava sageduse muutmisega sujuvalt reguleerida kuumutustemperatuuri.\n", "id": "ekk_Latn_202718"}
{"text": "Riina Rõõmus\n\nRiina Rõõmus (sündinud 21. märtsil 1960) on meediajuht, aastatel 2017–2022 Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige.\n\nTal on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi koolimuusika erialal ja töötanud laste muusikaõpetajana.\n\nAastatel 1998–2017 oli Riina Rõõmus Vikerraadio peatoimetaja.\n\n2017. aasta 1. juunist kuni 2022. aasta suveni oli ta Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige.\n", "id": "ekk_Latn_202719"}
{"text": "Seljauim\n\nSeljauim ehk dorsaaluim on paaritu uim kalade ja mõnede teiste vees elavate selgroogsete selja keskosas. See aitab tasakaalu säilitada.\n", "id": "ekk_Latn_202720"}
{"text": "Jaak Valdre\n\nJaak Valdre (sündinud 15. märtsil 1957 Põltsamaal) on eesti spordiajaloolane.\n\nTa lõpetas 1975. aastal Põltsamaa Keskkooli ja 1987. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajanduse erialal.\n", "id": "ekk_Latn_202721"}
{"text": "Võitleja (ajakiri, 1891)\n\nVõitleja oli 1891-1892 Narvas ilmunud väljaanne. Väljaanne oli Narva Eesti Karskuse Seltsi häälekandja. Väljaannet trükkis Jüri Reinvald.\n", "id": "ekk_Latn_202722"}
{"text": "Väike-Lähtru Jumalasünnitaja Sündimise kogudus\n\nVäike-Lähtru Jumalasünnitaja Sündimise kogudus oli Läänemaal Lääne-Nigula vallas Väike-Lähtru külas tegutsenud apostlik-õigeusu kogudus aastatel 1884–1970.\n", "id": "ekk_Latn_202723"}
{"text": "Paide Teataja\n\nPaide Teataja (vene keeles Вейсенштейнский Указатель; saksa keeles Weissensteiner Anzeiger) oli perioodiline väljaanne, mis ilmus Paides aastatel 1900–1912. Seda andis välja ja toimetas Oskar Wilhelm Brasche. Väljaandes on venekeelne pealkiri esikohal. Väljaande tekst on vene, saksa ja eesti keeles.\n", "id": "ekk_Latn_202724"}
{"text": "Petania\n\nPetania oli 1899–1915 Tallinnas ilmunud usuteemaline väljaanne. Väljaannet andis välja ja selle vastutav toimetaja oli Johannes Dunkel. Väljaanne suleti 26. jaanuaril 1916 sõjaseaduse alusel.\n", "id": "ekk_Latn_202725"}
{"text": "Rahva Leht (ajakiri, 1896)\n\nRahva Leht oli 1896–1916 (vaheaegadega) Tallinnas ilmunud ajakiri.\n\nSeda andis välja ja toimetas Jakob Ploompuu.\n", "id": "ekk_Latn_202726"}
{"text": "Kurttummade Sõber\n\nKurttummade Sõber oli 1899–1907 Vändras ilmunud ajakiri. Väljaande vastutav toimetaja oli Constantin Hörschelmann.\n", "id": "ekk_Latn_202727"}
{"text": "Eesti Põllomees kõige eesti põllomeestele\n\nEesti Põllomees kõige eesti põllomeestele oli Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbefleiß und Handel lisana välja antud ajakiri, mis ilmus Tartus aastatel 1868–1889; ühtlasi esimene eestikeelne põllumajandusajakiri.\n\nAjakirja andis välja 1868–1880 Johann Voldemar Jannsen ja 1882–1886 Wilhelm Adolf Just.\n", "id": "ekk_Latn_202728"}
{"text": "Karskuse Seltsi Leht\n\nKarskuse Seltsi Leht oli eestikeelne ajakiri, mis ilmus 1890. aastal Pärnumaal Toris ning mida andis välja Tori Eesti Karskusselts Täht. Ajakirja trükkis Ado Grenzstein. Ajakirja ilmus seitse numbrit.\n", "id": "ekk_Latn_202729"}
{"text": "Linda (ajakiri)\n\nLinda oli 1887–1905 ilmunud eesti naistele suunatud ajakiri. Ajakiri ilmus 1887–1893 Viljandis, 1893–1902 Pärnus ja 1902–1905 Tartus. Ajakirja väljaandja kuni 1894 oli Lilli Suburg.\n\n1887–1890 kandis ajakiri alapealkirja \"Esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale\".\n", "id": "ekk_Latn_202730"}
{"text": "Elupuu kuldsed oksad\n\nElupuu kuldsed oksad oli 1913–1931 (vaheaegadega) ilmunud usuteemaline ajakiri. Ajakiri ilmus eri aegadel Tallinnas, Kuressaares ja Võrus. Ajakirja väljaandja oli 1913–1917 ja 1921–1925 K. Wöhrmann ja 1926–1931 A. Wöhrmann.\n\nAjakirja eelkäija oli Kiriku kellad ehk jutluse lendlehed (ilmus 1900–1912).\n", "id": "ekk_Latn_202731"}
{"text": "Vladimir Bežanitski\n\nVladimir Bežanitski (12. juuni 1856 Priipalu – 2. august 1920 Narva) oli Eestis tegutsenud vene rahvusest õigeusu vaimulik (ülempreester).\n", "id": "ekk_Latn_202732"}
{"text": "Biolagunev plastmass\n\nBiolagunev plastmass on materjal, mis on valmistatud traditsioonilistest naftal baseeruvatest petrokemikaalidest nagu tavaline plast, kuid töödeldud, et kiiremini laguneks. Võides seega keskkonda kahjulikke kemikaale eritada ning tehes selle kompostimiseks ebasobivaks.\n\nBioplast – valmistatud naturaalsetest materjalidest nagu maisitärklis; köögiviljadest valmistatud õlid ja mikroorganismid.\n\nÖkoloogiline/taaskasutatav plast – ümbertöötatud vanast plastist, mitte uuesti petrokemikaalidest.\n\nProteiini-baasil toodetud plast – näiteks nisu gluteen ja kaseiin on tuleviku toormaterjalid erinevate biolagunevate polümeeridega.\n\nPlaste leidub igal pool: nii toiduainetööstuses, tehnikas, kilekottides, pakendites. Need on süsiniku baasil enamasti petrooleumist loodud polümeerid. Olles laialdaselt levinud on plastmass samamoodi meie elukeskkonda saastanud. Plastist vabanemine keskkonnas on pikk ja aeganõudev protsess, kohati võtab plastmassi lagunemine aega aastasadu.\n", "id": "ekk_Latn_202733"}
{"text": "Oodgeroo Noonuccal\n\nOodgeroo Noonuccal (enne 1988. aastat Kath Walker; sünninimi Kathleen Jean Mary Ruska; 3. november 1920 Põhja-Stradbroke'i saar, Queensland – 16. september 1993 ) oli Austraalia luuletaja ja poliitiline aktivist. Ta oli esimene aborigeeni päritolu luuletaja, kes avaldas luulekogu.\n\nNoonuccal võitles tugevalt austraalia aborigeenide õiguste eest. Kuna ta ei suutnud luua erakonda, mis seisaks aborigeenide probleemide eest, astus ta Austraalia Kommunistlikku Parteisse. Ta oli üks peamine eestvedaja, kes aitas 1967. aastal Austraalia põhiseadusesse sisse viia parandust, millega said aborigeenid valimisõiguse. Ta toetas ka Robert Menziesi ja Harold Holti peaministrikandidatuuri.\n\nTa avaldas mitu luulekogu. Tema esimene luulekogu \"We Are Going\" (1964) oli esimene aborigeeni naise poolt avaldatud raamat. Luulekogu osutus väga edukaks ja Noonuccal sai Austraalia üheks enimmüüdud luuletajaks. Tema luuletused kandsid tugevat poliitilist sõnumit. Ta tahtis näidata uhukust selle üle, et oli aborigeen. Ta soovis, et tema luuletused süvendaksid inimestes toetama võrdsust ja aborigeenide õigusi.\n\n1972. aastal avas ta oma kodulinnas Põhja-Stradbroke'i saarel õppeasutuse, kus lastele õpetatakse loodusteadust ja aborigeenide kultuuri. 1970. aastate lõpus sai ta stipendiumi USA-sse õppima asumiseks, kus ta pidas loenguid aborigeenide õiguste kohta.\n\n1987. aastal protesteeris ta Austraalia avastamise 200. aastapäeva auks tehtavate pidustuste vastu ja tegi poliitilise avalduse sotsiaalse ebavõrdsuse kohta Austraalias.\n\nNoonuccal pälvis mitu kirjandusauhinda, sealhulgas Mary Gilmore'i medali (1970), Jessie Litchfieldi auhinna (1975) ja Austraalia Kirjanike Seltsi auhinna. 1970. aastal sai Briti impeeriumi ordu autiitli.\n\nOodgeroo Noonuccal on traditsiooniline Quandamooka hõimu nimi, mille ta võttis endale 1988. aastal (Oodgeroo tähendab oja-melaleukat (Melaleuca leucadendra) ja Noonuccal on tema hõimu nimi).\n", "id": "ekk_Latn_202734"}
{"text": "Bakuu Kristallhall\n\nBakuu Kristallhall (aserbaidžaani keeles: Bakı Kristal Zalı) on mitmeotstarbeline sisehall Bakuus Aserbaidžaanis. Hall valmis kuue kuuga, see avati 7. mail 2012. Kristallhall asub 30-minutise jalutuskäigu kaugusel Bakuu kesklinnast neemel, kus varem oli sõjaväebaas.\n\nHalli projekteeris saksa arhitektuuribüroo Gerkan, Marg and Partners (GMP International GmbH) arhitekt Wolquin Marg. Leping saksa kontserniga Alpine Bau Deutschland AG sõlmiti 2. augustil 2011 , mille kohaselt peatöövõtja vastutusel oli ehitustööde planeerimine ja organiseerimine ehituse esialgse kestusega 8 kuud. Alpine koostööpartnerid olid Nüssli AG Baselist Šveitsist ja Basler & Hofmann AG. Alltöövõtjate SSF Ingenieure AG ja Seele Austria GmbH & Co. KG kõrval 9500 LED-lambiga fassaadi kujundas Lichtvision Berliinist.\n\nKristallhalli pikkus on 206 m ja laius 168 m ning selle katuse kaal 2400 tonni. Ehitamiseks kulus 6500 tonni terast ja 7800 kuupmeetrit betooni. Linnahalli mahutavus on 23 000 – 25 000 pealtvaatajat.\n\nMitmesuguste ürituste jaoks rajatud Bakuu Kristallhallis toimus 26. mail 2012 Eurovisiooni lauluvõistlus. Jalgpalli Liidu FIFA poolt sama aasta 22. septembrist 13. oktoobrini Aserbaidžaanis korraldatud kuni 17-aastaste naiste maailmameistrivõistluste finaalturniiri raames andis avakontserdi uue linnahalli laval Jennifer Lopez, oktoobris esinesid seal Rihanna ja Shakira. 12.–28. juunil 2015 toimusid Bakuus esimesed üleeuroopalised kahtekümmet spordiala ühendavad Euroopa mängud, mille käsi- ja võrkpallivõistlused leidsid aset Kristallhallis.\n\nBakuu Kristallhall kuulub maailma kaunimate ehitiste hulka.\n", "id": "ekk_Latn_202735"}
{"text": "Rephop\n\nRephop on Eesti tarkvaraettevõte, mis võimaldab kontsernidel planeerida ja konsolideerida finantsandmeid ühes keskkonnas, sõltumata riigist ja raamatupidamisprogrammist.\n", "id": "ekk_Latn_202736"}
{"text": "Elva Vallakodanik\n\nElva Vallakodanik on valimisliit Elva vallas.\n\nValimisliit moodustati 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks. Liidu lõid piirkonna kuue omavalitsuse Elva linna ning Konguta, Puhja, Rannu, Rõngu ja Palupera valla aktiivsed külade, valimisliitude ja volikogude liikmed, nimekirjas on mitukümmend inimest, ühenduse koordinaatoriks kinnitati Rõngu valla elanik Kristel Laurits.\n\nValimisliidu liikmed on veel Eva Kams Tõnu Aigro Urmas Heinaste\n", "id": "ekk_Latn_202737"}
{"text": "Misjoni lendleht\n\nMisjoni lendleht (originaalpealkirjaga Missioni lendleht) oli 1898–1931 (vaheaegadega) ilmunud jätkväljaanne (lendleht). Lendleht ilmus eri aegadel Tartus, Tallinnas ja Pärnus. Lendlehte andis välja 1927 Eesti Evangeelne Luteri Usu Konsistoorium ja 1929-1931 Eesti Misjoni Selts. Lendleht ilmus aastas üks kord.\n", "id": "ekk_Latn_202738"}
{"text": "Siioni sõnumetooja leht\n\nSiioni sõnumetooja leht oli 1877–1889 (vaheaegadega) ilmunud väljaanne. Väljaanne ilmus algul Tartus ja hiljem Riias. Väljaannet andis välja Eduard Magnus Jakobson ja hiljem Schnakenburg. Väljaande pani kirja ja selle illustreeris Eduard Magnus Jakobson.\n", "id": "ekk_Latn_202739"}
{"text": "Rõõmsad sõnumed lastele\n\nRõõmsad sõnumed lastele oli 1889–1900 Riias ilmunud lasteajakiri, mida andis välja Janis Aleksander Frey.\n", "id": "ekk_Latn_202740"}
{"text": "Rõõmsad sõnumed noorte inimestele\n\nRõõmsad sõnumed noorte inimestele oli 1889 ilmunud noortele suunatud usuteemaline ajakiri, mida andis välja Londonis tegutsev Laste Jumala Teenistuse Ühendus. Ajakirjad tõlkis inglise keelest Eduard Magnus Jakobson. Ajakirjad trükiti Riias.\n", "id": "ekk_Latn_202741"}
{"text": "Valgus (ajaleht, 1880)\n\nValgus oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1880–1906 (1880–1882 Rakveres ja seejärel Tallinnas). Aastatel 1880–1881 andis lehte välja Selts Kalevipoeg, 1882–1906 Jakob Kõrv ja 1906 Karl August Hermann. 1906. aastal hakkas Valguse asemel ilmuma ajaleht Hüüdja.\n\nAastatel 1880–1881 kandis ajaleht alapealkirja \"Majesteedi Aleksandri II Nikolajevitshi XXV aasta juubeli mälestuseks priiannete kapitaaliga asutav Eesti rahva ajaleht\".\n\nAjalehe suur populaarsus võis tulla sellest, et seal avaldati joonealusena põnevusromaane. Näiteks ilmusid \"Nana Sahib ehk mässamine Indias\" ja Gregor Danilevski \"Patjomkin Donau ääres\". Kirjanduslike lisalehtede maht võis kohati ületada ka põhilehe oma.\n\nArvustajad hindasid kõrgemalt alupäraseid jutte ja nii olid ka mitmed Jakob Kõrva kirjutised sellena reklaamitud. 1887. aastal avaldatud \"Luigemäe Olli\" eest sai Kõrv ka esimese auhinna Kirjameeste Seltsilt. Hiljem aga selgus, et tegemist oli kohandusega prantslase Chateaubriandi teose \"Atala\" saksakeelsest tõlkest. Samamoodi osutus algupärandipettuseks ka samal aastal ilmunud jutt \"Kiired kosjad\". Sellised tõlke- ja põnevusjutud oli aga jätkuvalt minev kaup ning ajalehe trükiarv oli enamasti suurem kui teistel väljaannetel.\n", "id": "ekk_Latn_202742"}
{"text": "Viktor Bežanitski\n\nViktor Bežanitski (3. märts 1852 Kuigatsi – 14. mai 1924 Nõmme) oli Eestis tegutsenud vene rahvusest õigeusu vaimulik (ülempreester).\n", "id": "ekk_Latn_202743"}
{"text": "Jaan Kägu (ajakiri)\n\nAlates 14. detsembrist 1928 kuni 10. oktoobrini 1929 ilmus igal neljapäeval. Ei ilmunud 1930. aastal ja hakkas hiljem uuesti ilmuma aastatel 1931–1933 sagedusega 1 kord aastas.\n\nVastutav toimetaja ja väljaandja O.Roose.\n\nToimetus asus Tallinnas, Harju 37.\n\nTäiendavalt ilmusid albumid: Jaan Kägu Jõulualbum (1931, 1933) Jaan Kägu Kevadalbum (1932) Jaan Kägu Kevade Album (1929, nr. 22(19)) Jaan Kägu Lihavõtte Album (1929, nr. 16(13))\n\n1989–1991 aastal välja antud \"Jaan Kägu\", trükiti ajalehena Raplas.\n", "id": "ekk_Latn_202744"}
{"text": "Carrie Lam\n\nPärast Hongkongi ülikooli lõpetamist liitus Lam tsiviilteenistusega aastal 1980 ning töötas mitmetel ametikohtadel erinevates valitsuse büroodes ja osakondades. Aastal 2007 nimetati ta arengusekretäri ametisse. Ta kogus oma ametiajal tuntust Kuninganna kai lammutamisega.\n\nAastal 2012 sai ta Leung Chun-yingi administratsioonis peasekretäriks. Ta juhtis aastatel 2013–2015 põhiseadusreformide elluviimist ning pidas 2014. aasta protestide ajal üliõpilaste liidritega läbirääkimisi.\n\nMärtsis 2017 kogus Lam kolme kandidaadi seast Hongkongi valimiskomitees kõige rohkem hääli (777 1194st) ja osutus esimese naiskandidaadina valituks. Ta oli Mandri-Hiina valitsuse poolt ülesseatud kandidaat. Lam võitis ülekaalukalt endist rahandussekretäri John Tsangi ja erru läinud kohtunikku Woo Kwok-hingi.\n", "id": "ekk_Latn_202745"}
{"text": "Põllumees (ajakiri, 1895)\n\nPõllumees oli aastatel 1895–1912 Tartus ilmunud ajakiri; ühtlasi esimene eestikeelne erialaajakiri. Ajakirja andis välja ja selle vastutav toimetaja oli Hendrik Laas.\n\n1895–1898 kandis ajakiri alapealkirja \"põllu- ja aiatöö, karjakasvatuse ja piimatalituse, metsaasjanduse ja mesilaste pidamise ajakiri\".\n", "id": "ekk_Latn_202746"}
{"text": "Travis Scott\n\nJacques Bermon Webster II (sündinud 30. aprillil 1991 Houstonis), tuntud kui Travis Scott (varem Travi$ Scott), on Ameerika Ühendriikidest pärit räppar, laulja, laulukirjutaja ja produtsent.\n\n2012. aastal allkirjastas Scott plaadilepingu Epic Recordsiga. Sama aasta novembris läks Scott Kanye Westi plaadifirma GOOD Musicu produtseerimisosakonda Very GOOD Beats produtsendiks. Sinna kutsuti ta pärast seda, kui oli teinud kaasa GOOD Musicu artistide ühistööna ilmunud albumil \"Cruel Summer\" (2012). 2013. aasta aprillis liitus ta ka Atlanta räppari T. I. plaadifirmaga Grand Hustle. Tema esimesed kaks täispikka projekti olid mixtape'id \"Owl Pharaoh\" ja \"Days Before Rodeo\", mis ilmusid vastavalt 2013. aasta mais ja 2014. aasta augustis. Scotti debüütalbum \"Rodeo\" ilmus 4. septembril 2015. Tema teine stuudioalbum, \"Birds in the Trap Sing Mcknight\", ilmus 2. septembril 2016.\n", "id": "ekk_Latn_202747"}
{"text": "Vladimir Putškov\n\nVladimir Putškov (vene keeles Владимир Андреевич Пучков; sündinud 1. jaanuaril 1959 Novinkas Žirnovski rajoonis Volgogradi oblastis) on Venemaa sõjaväelane (auastmelt reservkindralleitnant) ja poliitik. Ta oli 21. maist 2012 kuni 18. maini 2018 Venemaa eriolukordade minister.\n\nTa lõpetas 1979. aastal Tjumeni Kõrgema Sõjaväeinseneride Õppeasutuse. 1988. aastal lõpetas ta Kuibõševi nimelise Sõjaväeinseneride Akadeemia. Aastal 1991 lõpetas ta sama akadeemia juures adjunktuuri. Aastal 2000 lõpetas ta Venemaa Föderatsiooni Presidendi juures asuva Venemaa Riigiametnike Akadeemia.\n", "id": "ekk_Latn_202748"}
{"text": "Boris Bežanitski\n\nBoris Bežanitski (17. aprill 1885 Kraavi, Vana-Antsla vald, Võrumaa – 6. juuni 1949 Võrumaa) oli Eestis tegutsenud vene rahvusest õigeusu köster-kooliõpetaja, vaimulik (ülempreester), praost.\n", "id": "ekk_Latn_202749"}
{"text": "Modest Tšaikovski\n\nModest Iljitš Tšaikovski (vene keeles Модест Ильич Чайковский; 13. mai (vkj 1. mai) 1850 Alapajevsk – 15. jaanuar (vkj 2. jaanuar) 1916 Moskva) oli vene näitekirjanik, libretist ja tõlkija. Ta oli helilooja Pjotr Tšaikovski noorem vend.\n\nTa tõlkis vene keelde Shakespeare'i sonette ning kirjutas libretosid oma venna ooperitele. Ta kirjutas ka paar näidendit.\n", "id": "ekk_Latn_202750"}
{"text": "Julian Barnes\n\nJulian Patrick Barnes (sündinud 19. jaanuaril 1946 Leicesteris) on inglise kirjanik.\n\nTa on kirjutanud romaane, lühijutte ning avaldanud ka esseekogumikke.\n\nTema 2011. aasta romaan \"The Sense of an Ending\" (e k \"Kui on lõpp\", 2013, tlk Aet Varik) pälvis Bookeri auhinna.\n\nBarnes on kasutanud pseudonüümi Dan Kavanagh.\n", "id": "ekk_Latn_202751"}
{"text": "Aas ja Nurm\n\nAas ja Nurm oli 1901–1904 Tallinnas ilmunud ajakiri. Ajakirja väljaandja ja selle vastutav toimetaja oli Mihkel Neumann.\n", "id": "ekk_Latn_202752"}
{"text": "Force Touch\n\nForce Touch on Apple'i tehnoloogia, mis võimaldab puuteekraanil vahet teha eri tugevusega vajutustel.\n\nTehnoloogiat esitleti esimest korda 2014. aasta septembris ja esimeseks seda tehnoloogiat kasutavaks seadmeks oli Apple Watch.\n", "id": "ekk_Latn_202753"}
{"text": "Eestimaa Maakonna Teadaandmised\n\nEestimaa Maakonna Teadaandmised oli 1905–1906 ja 1911 Tallinnas ilmunud väljaanne. Väljaandes pole väljaandjat nimetatud. Väljaanne trükiti Revaler Beobachteri juures. Väljaanne ilmus aastas korra.\n", "id": "ekk_Latn_202754"}
{"text": "Elukevad\n\nElukevad (enne 1926. aastat Elukevade) oli 1911–1940 ilmunud usuteemaline ajakiri. Eri aegadel ilmus ajakiri Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Rakveres.\n\nAjakirja andis välja 1911–1914 ja 1918 (osa numbreid) Hendrik Tuttar, 1918–1933 Eesti Baptisti Kirjanduse Selts ja 1933–1940 Eesti Baptisti Usuühingute Liit.\n\n1911–1914 kandis ajakiri alapealkirja \"kristlik kuukiri noortele\".\n", "id": "ekk_Latn_202755"}
{"text": "Hea karjane\n\nHea karjane (vanakreeka keeles ὁ ποιμὴν ὁ καλὸς, ladina keeles pastor bonus) on Vanas ja Uues Testamendis esinev sümboolne nimi ja kujundlik väljend Jeesus Kristuse kohta. Kunstiajaloos vastab sellele Jeesuse kujutamise viis varakristlikus kunstis - tavaliselt seismas või istumas oma karja keskel, vahel karjasekepp käes või on teda kujutatud lambatalle õlal või õlgadel hoidmas.\n", "id": "ekk_Latn_202756"}
{"text": "Hea Karjane (ajakiri)\n\nHea Karjane oli 1914–1916 Petrogradis ilmunud, ent Tallinnas trükitud väljaanne. Selle väljaandja ja vastutav toimetaja oli William Niemann.\n", "id": "ekk_Latn_202757"}
{"text": "Jakobi Teataja\n\nJakobi Teataja oli aastatel 1913–1915 Jakobi alevikus (praegu Pärnu-Jaagupi) ilmunud ajaleht. Ajalehte andis välja J. Andresson ja vastutav toimetaja oli A. Univer.\n\nAastatel 1913–1914 kandis ajaleht alapealkirja \"kaks korda kuus ilmuv kihelkonna ajaleht\".\n", "id": "ekk_Latn_202758"}
{"text": "Bayreuthi vürstkond\n\nBayreuthi vürstkond (saksa Fürstentum Bayreuth) või Brandenburg-Bayreuthi markkrahvkond (Markgraftum Brandenburg-Bayreuth) oli vahetult keisrile alluv Saksa-Rooma riigi territoorium, mida valitses Hohenzollerni dünastia Frangimaa haru. Alates Nürnbergi linnusekrahv Friedrich VI-le Brandenburgi margi läänistamisest aastal 1415/17 andsid Hohenzollerni vürstid markkrahvitiitli oma Frangimaa valdustele, kuigi vürstkond pole kunagi olnud mark. 1604. aastani kasutasid nad oma residentsina Plassenburgi lossi Kulmbachis, mistõttu kutsuti nende territooriumi kuni keisririigi kaotamiseni 1806. aastal ametlikult Kulmbachi vürstkonnaks või Brandenburg-Kulmbachi markkrahvkonnaks.\n", "id": "ekk_Latn_202759"}
{"text": "Maarja Nuut\n\nMaarja Nuut (sündinud 11. veebruaril 1986 Rakveres) on eesti muusik.\n\nTa on õppinud klassikalist viiulit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja pärimusmuusikat Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis. Ta lõpetas 2011. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika eriala. Magistrikraadi löökpillide erialal omandas ta Bergeni Ülikooli Griegi Akadeemias (õppejõududeks Håkon Kartveit, Peter Kates ja Manuel Hofstätter).\n", "id": "ekk_Latn_202760"}
{"text": "NVM Express\n\nNVM Express (NVMe) või NVMHCI (inglise keeles Non-Volatile Memory Host Controller Interface Specification) on liides, mis lubab juhttarkvaral suhelda säilmälude alamsüsteemiga kasutades PCI Express siini.\n\nNVM (inglise keeles Non-Volatile Memory) tähendab säilmälu. Kõige rohkem kasutuses olevad säilmälud on välkmälud, mida kasutatakse ka pooljuhtketastena. NVM Expressi on algusest saati arendatud NVMHCI töörühma poolt, hiljem NVM Express Inc., et kasutada ära välkmälu põhjal loodud andmekandjate väikest latentsust ja sisemist paralleelsust. Eesmärgiks oli järjendada tolleaegsete keskprotsessorite, platvormide ja rakenduste paralleelsust.\n\nDisaini poolest lubab NVM Express hosttarkvaral ja -riistvaral ära kasutada tänapäevaste SSD-ketaste paralleelsust. Selle tulemusena vähendab NVM Express I/O üldkulusid ja võrreldes eelnevate loogikaseadmete liidestega parandab mitme pika käskudeloendi ja vähendatud latentsusaja abil jõudlust. Varasemad liideseprotokollid (AHCI) olid loodud kasutamiseks palju aeglasemate kõvaketastega, kus päringute ja andmete kättesaamise vahel on pikemad viivitused, andmekiirused on madalamad kui muutmälu kiirused ja kus ketta pöörlemine ja otsimisaeg kutsuvad esile edasisi optimeerimise nõudeid.\n\nNVM Expressi kasutavaid seadmeid on nii PCI Expressi seadmetena kui ka tavalise 2,5-tollise SSD kesta sees, mis kasutavad PCIe 3.0 X4 liidest läbi U.2 pistiku, mille varasem nimetus oli SFF-8639. SATA Expressi salvestusseadmed ja M.2 spetsifikatsioon arvuti siseste laienduskaartide jaoks toetavad NVM Expressi kui loogilist liidest.\n", "id": "ekk_Latn_202761"}
{"text": "Baltic Screen Media Review\n\nBaltic Screen Media Review on ingliskeelne eelretsenseeritav ajakiri, mida alates 2013. aastast annab välja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut (BFM).\n\nAjakirjas käsitletakse erinevaid ekraanimeedia vorme, mis on kas valminud Läänemere regioonis või kajastavad selle piirkonna kultuure. Enamat tähelepanu regiooni riikide audiovisuaalkultuuride vastastikustele seostele ja mõjudele. Artiklites käsitletakse filmikunsti, televisiooni, interaktiivset meediat, videokunsti ja -mänge, liit- ja virtuaalreaalsust jpm.\n\nAjakiri ilmub trükis üks kord aastas ning vaba ligipääsuga ka veebis kirjastuse Sciendo väljaandena.\n", "id": "ekk_Latn_202762"}
{"text": "Nikolai Bežanitski (1913–1989)\n\nNikolai Bežanitski (30. september 1913 Narva – 3. detsember 1989 Narva) oli Eestis tegutsenud vene rahvusest õigeusu köster-kooliõpetaja ja vaimulik (ülempreester), Pärnumaa praost aastatel 1950–1989.\n", "id": "ekk_Latn_202763"}
{"text": "Toivo Koovit\n\nToivo Koovit (sündinud 2. mail 1946 Põltsamaal) on endine eesti kergejõustiklane (peamiselt pikamaa- ja krossijooksja).\n\nTa lõpetas 1965. aastal Põltsamaa Keskkooli.\n\nKoovit tuli aastatel 1968–1982 15 korda täiskasvanute Eesti NSV meistriks (1 kord 4 x 1500 m teatejooksus, 3 korda 10 000 m jooksus, 2 korda maratonis, 5 korda 20 km ja 4 korda 30 km maanteejooksus) ning sai kokku 10 hõbedat ja 7 pronksi.\n\nTa võitis aastatel 1977 ja 1980 ümber Viljandi järve jooksu.\n", "id": "ekk_Latn_202764"}
{"text": "Türeoidperoksidaas\n\nTüreoidperoksidaas ehk EC 1.11.1.8 (lüh TPO) on paljudes kilpnäärmehormoonide sünteesireaktsioonides osalev ensüüm.\n\nInimese türeoidperoksidaas katalüüsib kilpnäärmehormoonide biosünteesi.\n\nHashimoto türeoidiidi ja Gravesi tõvega patsientidel käitub türeoidperoksidaas autoantigeenina.\n\nEnsüümi kodeerib TPO-geen ja TPO-geenimutatsioone, seni teatakse rohkem kui 80 mutatsiooni, seostatakse valdavalt kaasasündinud kilpnäärme alatalitluse vormi kilpnäärme düshormogeneesiga ja selle peamiseks põhjuseks on defektne türeoidperoksidaas.\n", "id": "ekk_Latn_202765"}
{"text": "Maie Erik\n\nMaie Erik (sündinud 1928) on looduskaitsja ja Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööline rahvapärimuse kogumise alal.\n\nMaie Eriku isa oli politseinik Eesti Vabariigis, mis mõjutas tema haridus- ja töökäiku Nõukogude Eestis.\n\n1946. aastal lõpetas Maie Erik Tartu III Keskkooli. Seejärel õppis ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid kui pärast 1949. aasta küüditamisi selgus, et isa oli 1944. aastal saadetud Vorkuta vangilaagrisse, heideti ta ülikoolist välja. Edasi tulid eriliste valikuteta tööotsingud, abielu Ülo Erikuga ning sündisid poeg ja tütar.\n\nMaie Erik korraldas ka Elva Metsamajandi koosseisus olnud Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal Taevaskoja külastajatele treppide, uute sildade, kaldakindlustuste jms rajamist.\n", "id": "ekk_Latn_202766"}
{"text": "Juustunuga\n\nJuustunuga on juustu lõikamiseks ette nähtud nuga.\n\nJuustud liigitatakse niiskuse järgi kõvadeks, poolkõvadeks ja pehmeteks juustudeks. Samuti liigitatakse ka juustunoad: kõva ja poolkõva juustu noad ning pehme juustu noad. Juustunoa leiutas Harold Joseph Fairchild 1940. aastate alguses oma lemmikjuustu Velveeta lõikamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_202767"}
{"text": "Võta mind kaasa\n\nWõta mind kaasa oli 1915. aastal Viljandis ilmunud ajakiri. Ajakirja andsid välja Ernst Hunt ja Artur Sammul. Vastutav toimetaja oli A. Koffer. Ajakirja esimene number ilmus märtsis ja viimane ehk neljas number juunis. Ajakiri oli 16-leheküljeline ja maksis 10 kopikat. Ajakirja trükiti Viljandis Ernst Hunti ja Artur Sammuli trükikojas.\n", "id": "ekk_Latn_202768"}
{"text": "Viljandi Teataja\n\nViljandi Teataja oli aastatel 1909–1914 Viljandis ilmunud ajaleht. Ajalehte andis välja Hermann Namsing ja seejärel Heinrich Niggol.\n\nAjalehe eelkäija oli Rahvaleht, mis ilmus aastatel 1906–1909.\n", "id": "ekk_Latn_202769"}
{"text": "Vändra Kaja\n\nVändra Kaja oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1913–1914 Vändras. See oli Vändra kihelkonna ajaleht. Ajalehte andis välja E. Rungi ja ajalehe vastutav toimetaja oli F. Gustel.\n", "id": "ekk_Latn_202770"}
{"text": "Valge Raamat (ajakiri)\n\nValge Raamat (täispealkirjaga Valge Raamat : ajakiri näitelava tegelastele ja näitemängust osavõtjatele) oli eestikeelne ajakiri, mis ilmus 1917. ja 1919. aastal Tallinnas. Ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja oli Karl Jungholz. Ajakirja ilmus kaks numbrit.\n", "id": "ekk_Latn_202771"}
{"text": "Kaspar Tammist\n\nKaspar Tammist (sündinud 17. juuli 1988) on eesti ettevõtja ja kodanikuühiskonna aktivist. Alates 2019. aastast Arvamusfestivali eestvedaja.\n\nTammist on lõpetanud 2007. aastal Türi majandusgümnaasiumi ning õppinud Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor ärikorraldust ja majandusõigust.\n\nKuni 2018. aastani töötas ta Järvamaa Arenduskeskuses mittetulundusühenduste ja sihtasutuste konsultandina, samuti oli ta 2017. aastal Arvamusfestivali tegevjuht. Kuni 2019. aastani tegutses ta Türi Auto-Motoklubi juhatuse liikme ja tegevjuhina. Samuti korraldab Paide linnas jalgpallitrenne ja -võistlusi.\n\n2018. ja 2019. aasta suvel koordineeris ta vabatahtlikuna Arvamusfestivali linnaruumi eksperimendi korraldamist. Ruumieksperiment pälvis tunnustuse Eesti arhitektuuripreemia auhinnatseremoonial.\n", "id": "ekk_Latn_202772"}
{"text": "Vladimir Paivel\n\nVladimir Paivel (19. aprill 1875 Mustjala kihelkond – 15. juuni 1960 Lümanda) oli eesti õigeusu köster-kooliõpetaja, vaimulik, kirikukohtu uurija, usuõpetaja, koolijuhataja, koorijuht ja helilooja.\n", "id": "ekk_Latn_202773"}
{"text": "Noored Püüded\n\nNoored Püüded (täispealkirjaga Noored Püüded : Eesti õppiva noorsoo ajakiri) oli 1916 ilmunud noorsoole suunatud ajakiri. Pole teada, kus ajakiri ilmus ja kes oli selle väljaandja. Ajakirja ilmus 4 numbrit.\n", "id": "ekk_Latn_202774"}
{"text": "Leek (ajakiri, 1914)\n\nLeek oli ajakiri, mis ilmus Tallinnas aastatel 1914–1915.\n\nAjakirja väljaandja ja vastutav toimetaja oli M. Rumba. Ajakirja ilmus kokku 20 numbrit.\n", "id": "ekk_Latn_202775"}
{"text": "Lõbus Talupoeg\n\nLõbus Talupoeg oli 1914–1915 Viljandis ilmunud huumoriajakiri. Ajakirja andsid välja Ernst Hunt ja Artur Sammul. Ajakirja vastutav toimetaja oli A. Koffer.\n\nEsimene number ilmus 29. septembril 1914. Ajakirjas avaldati peamiselt vene pilkelehtedest võetud karikatuure. Kaanepildi ja mõned karikatuurid oli joonistanud ka Anton Suurkask.\n\nAjakirja aastatellimus maksis 1 rubla ja üksiknumber 10 kopikat. \"Lõbusa Talupoja\" toimetus asus Viljandis Posti tänaval \"E. Hunt & A. Sammul trükikojas\".\n\nAjakirja ilmus vaid 3 numbrit.\n", "id": "ekk_Latn_202776"}
{"text": "Meie Aeg (ajakiri, 1915)\n\nMeie Aeg oli 1915 Tallinnas ilmunud ajakiri. Ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja oli K. Tammin. Ajakirja esimene number ilmus 25. jaanuaril 1915 ja viimane ehk 44. number 29. novembril 1915.\n", "id": "ekk_Latn_202777"}
{"text": "Meie Elu\n\nMeie Elu on olnud mitme eestikeelse väljaande nimi: Meie Elu (ajakiri, 1907) Meie Elu (ajaleht 1909) - Narvas Meie Elu (ajaleht, 1923) Meie Elu (ajaleht, 1929) Meie Elu (ajaleht, 1950–2001) – Torontos\n", "id": "ekk_Latn_202778"}
{"text": "Meie Elu (ajakiri, 1907)\n\nMeie Elu oli 1907–1918 Narvas ilmunud ajakiri. Ajakirja andsid välja Reinhold Põder (1907–1908), Jaan Offril (1908–1911), Ühiselu (1913–1917) ja 1918 aastal Jaan Treufeldt.\n\nAjakiri ilmus 3 korda nädalas - igal teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval.\n\nToimetus asus Narvas, Malmi tn 5. Väljaannet trükiti Narvas Reinhold Põder'i (1907–1908 nr. 57); E. L. Skrõglovetsk'i (1908 nr. 58–60); G. Pihlaka's (1908 nr. 61 – 1911, 1913–1917); K. Anvelt'i (1918) trükikodades.\n", "id": "ekk_Latn_202779"}
{"text": "Visuaalteatrifestival Nuq Treff\n\nVisuaalteatrifestival Nuq Treff (varem Tallinn Treff Festival ja Tallinn Teater Treff) on rahvusvaheline visuaal- ja nukuteatrifestival, mida korraldab Eesti Noorsooteater.\n\nFestival toimub alates 2007. aastast juuni alguses Tallinna vanalinna teatrisaalides. Kuni 2012. aastani oli festival seotud ka igal aastal juuni alguses toimuvate Tallinna vanalinna päevadega. Nime Nuq Treff kannab festival 2017. aastast ja samast aastast toimub festival ka üle aasta.\n\nAastatel 2009–2018 oli festivali kunstiline juht Vahur Keller, 2019. aastal oli festivali kunstiline juht Leino Rei.\n", "id": "ekk_Latn_202780"}
{"text": "Lydia Wademan-Jans\n\nLydia Johanna Elisabeth Wademan-Jans (ka Vademan-Jans) (22. oktoober 1882 Tallinn – 23. oktoober 1975 Ticino, Šveits) oli eesti maalikunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_202781"}
{"text": "Margarethe Fuks\n\nMargarethe (Margareta) Fuks (4. juuni 1921 Peterburi – 4. august 2005 Tallinn) oli eesti akvarellist.\n", "id": "ekk_Latn_202782"}
{"text": "Erna-Josephine von Deeters\n\nErna-Josephine von Deeters (7. juuni 1876 Riia – 20. mai 1961 Sulz, Saksamaa) oli pedagoog ja maalikunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_202783"}
{"text": "Bernhard Riemann\n\nGeorg Friedrich Bernhard Riemann (17. septembril 1826 Breselenz, Hannoveri kuningriik – 20. juuli 1866 Verbania, Itaalia kuningriik) oli saksa matemaatik, mitteeukleidilise geomeetria loojaid.\n\nTa oli 1857. aastast Göttingeni Ülikooli professor. Tema teedrajavad tööd diferentsiaalgeomeetrias (Riemanni geomeetria looja) said Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusteoorias kõvera ruumi kirjeldamise aluseks. Riemann on andnud olulise panuse ka matemaatilise analüüsi, arvuteooria, kompleksmuutuja funktsioonide teooria, diferentsiaalvõrrandite teooria, matemaatilise füüsika, teoreetiline füüsika ja mehaanika (gaasidünaamika rajajaid) valdkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202784"}
{"text": "Lilly Walther\n\nLilly (Caroline Auguste Bertha) Walther (Valter) (11. juuli 1866 Kaiu – 8. september 1946 Tšernuška, Molotovi oblast, Vene NFSV) oli baltisaksa tarbe- ja maalikunstnik ning restauraator.\n\nHarjumaal sündinud Lilly Walther õppis Pärnu linna kõrgemas tütarlastekoolis ja Peterburis Stieglitzi kunstikoolis. Täiendas end aastatel 1896–1897 Prantsusmaal Sèvresi portselanivabrikus ja 1903. aastast Tallinnas Ants Laikmaa joonistuskursustel.\n\nJuhatas aastatel 1899–1907 oma ateljeestuudiot, osales 1904. aastal tarbekunstiateljee asutamises. Tegutses aastatel 1908–1912 vaheldumisi Berliinis, Worpswede kunstnike koloonias, Weimari kunstikoolis ja Pariisis. Naasis 1912. aastal Tallinna, elas esimese maailmasõja ajal Krimmis, 1922. aastast taas Tallinnas, töötas 1925. aastast restauraatorina, 1940. aastail Eesti Kunstimuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis. Aastatel 1932–1936 oli EKKKÜ ja 1936. aastast EAKKK liige.\n\nTa on loonud lille- ja maastikupilte, natüürmorte ja portreid (nii õlimaale kui ka akvarelle). Kunstniku karakteritabamisoskus avaldus eelkõige lapsi kujutavates joonistustes ning eesti taluinimeste portreedes. Ta viljeles ka keraamikat ning naha- ja tekstiilikunsti, osales 1905. aastal Tallinnas Kluge & Ströhmi raamatukaupluse kunstisalongi kujundamises. Walther oli esimesi Eesti maalirestauraatoreid, ta kasutas M. Doeneri maaliennistustehnoloogiat (vaha-vaigu meetod). Ta korrastas 1934. aastal Mustpeade Vennaskonna maalikogu, ennistas 1940–1941 Niguliste kiriku Antoniuse altari ning pärast Tartu pommitamist 1943. aastal Tartu Kunstimuuseumi maale.\n\nTa oli maalikunstnik Carl Sigismund Waltheri lapselaps.\n", "id": "ekk_Latn_202785"}
{"text": "Mustafa paša sild\n\nMustafa paša sild (bulgaaria keeles Мост на Мустафа паша, ka Старият мост 'vana sild') on Maritsa jõge ületav kaarsild Lõuna-Bulgaarias Svilengradis.\n\nSild ehitati 16. sajandil Osmanite riigi vesiiri ja beilerbei Mustafa Paša tellimusel. Sild kuulus koos karavanseraide, mošee, basaari ja hammamiga vesiiri vakufi (fondi) omanduses oleva ehituskompleksi koosseisu. Sõidukitele ja jalakäijatele mõeldud sild oli Osmanite riigi õukonnaarhitekti ja ehitusinseneri Mimar Sinani esimene tähelepanuväärne teos. Ehitust rahastas sultani vesiir Damad Mustafa Paša. Vesiiri vakufi rajatistest on tänaseks täielikult säilinud sild ja aurusaun (hammam).\n\nMustafa paša sild on rajatud 706-st peaaegu ühesuurusest tahumata kivist, kummalgi poolel 353 tükki. Silla pikkus on 259 m ja laius umbes 6 m ning selle 20 (ka 21) kaart ja rinnatis on kaetud siledaks tahutud kividega. Peaaegu horisontaalse ja laia sõiduteega kaarsild on oma aja sillaehituse tähelepanuväärne saavutus ja sellisena parimaid ajaloolisi esindajaid Kagu-Euroopas. Tänapäeva Bulgaaria, Kreeka ja Türgi piiri kokkupuutepunkti lähedal paiknev sild lõi ühenduse üle laia Maritsa jõe Balkani, Euroopa ja Lähis-Ida tähtsamate kaubateedega.\n\nMustafa Paša rajatud ehitiste ümber hiljem tekkinud uusasundus ja asula kandis nime Cisr-i Mustafapaşa kuni 1912. aastani, mil see nimetati ümber Svilengradiks. Tänutäheks kohalikele elanikele tehtud heateo ja töö eest on silla keskkohta 6 m kõrgusele asetatud reljeefne marmorplaat ülistusega \"sultanitest suurima Selim Khani poja Suleiman Khani kalifaadi vesiirile Mustafa Pašale tema igavesti kestva heateo eest\". Silla ehitusaasta järel on kaks viimast sõna: Hasana Abadie 'igavene hea töö'.\n\nMustafa paša sild on 2003. aastast Bulgaaria rahvuslik kultuurimälestis.\n\nSee Svilengradi sümbol ja atraktiivne turismimagnet restaureeriti hiljuti. Ajaloolise ehitise saneerimise käigus eemaldati muuhulgas vees olevate sammaste ümber ja müüritisel kasvavad puud ja põõsad, tehti aurupuhastus silla fassaadile ning biotsiidipuhastus sammalt, samblikku ja seeni täis kavanud kividele. 5–20 cm paksune vana ja kulunud asfalt eemaldati ning 500-aastane sild sai uue katte. 2016. aasta detsembris lõpetatud restaureerimistööd kestsid 21 kuud ja nende kogumaksumus oli 1 036 568,46 eurot.\n", "id": "ekk_Latn_202786"}
{"text": "Tallinna Päevaleht\n\nTallinna Päevaleht oli ajaleht, mis ilmus 1918. aastal Tallinnas. Ajalehte andis algul välja Hindrik Prants ja hiljem V. Brindfeldt.\n\nAjalehe järglane oli 1918 ilmunud Kodanik.\n", "id": "ekk_Latn_202787"}
{"text": "Punane Lipp\n\nPunane Lipp oli 1907–1908 Peterburis ilmunud ajakiri. Ajakiri oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei Eestimaa Ühenduse Keskkomitee häälekandja. Partei oli ka ajakirja väljaandja.\n", "id": "ekk_Latn_202788"}
{"text": "Teated (ajakiri, 1917)\n\nTeated (täispealkirjaga Teated : Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu poolt) oli 1917 Narvas ilmunud ajakiri. Ajakiri oli Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu häälekandja. Ajakirja esimene number ilmus 4. märtsil 1917 ja viimane ehk 6. number 23. aprillil 1917.\n", "id": "ekk_Latn_202789"}
{"text": "Tööliste Sõna\n\nTööliste Sõna oli eestikeelne ajakiri, mis ilmus 1914. aastal Narvas. Ajakirja väljaandja oli Alide Sakkeus ja vastutav toimetaja Ida Karus. Ajakirja ilmus kaks numbrit.\n", "id": "ekk_Latn_202790"}
{"text": "Ektoopiline kilpnääre\n\nEktoopiline kilpnääre ehk kilpnäärme ektoopia ehk väärasetsev kilpnääre (ka ektoopiline kilpnäärmekude) on osadel loomadel, sh inimestel, esineda võiv kilpnäärme arenguhäire, mille korral kilpnäärmekude paikneb kehas väljaspool normaalseks peetavat isthmus glandulae thyreoideae piirkonda. Selle põhjuseid ei teata.\n", "id": "ekk_Latn_202791"}
{"text": "Sergei Novikov (matemaatik)\n\nSergei Novikov (vene keeles Сергей Петрович Новиков Sergei Petrovitš Novikov; sündinud 20. märtsil 1938 Gorkis) on vene matemaatik, Fieldsi medali kavaler.\n\nTa on 1967. aastast Moskva riikliku ülikooli matemaatikaprofessor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on topoloogia, sümplektiline geomeetria, analüütiline mehaanika, üldrelatiivsusteooria, kvantväljateooria (arendas Wessi-Zumino-Novikovi-Witteni mudelit), tahke keha füüsika ja matemaatiline füüsika.\n\n1970. aastal pälvis ta Fieldsi medali topoloogia-alaste tööde eest.\n", "id": "ekk_Latn_202792"}
{"text": "Põlispuu\n\nPõlispuu on erakordselt suurte mõõtmetega või liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise tähtsusega kas kodumaist päritolu või võõrliigist puu, mis on paiga peamine side minevikuga.\n\nEestis on 2019. aasta alguse seisuga kaitstavate looduse üksikobjektide hulgas 604 üksikpuud ja puuderühma. Kõiki neid iseloomustab suur esteetiline, ajalooline või kultuurilooline väärtus.\n", "id": "ekk_Latn_202793"}
{"text": "Wild Wild Angels\n\n\"Wild Wild Angels\" on Briti glämmroki ansambli Smokie laul, mis ilmus selle kolmandal stuudioalbumil \"Midnight Café\" (1976). See anti välja ka singlina. Laulu autorid on Mike Chapman ja Nicky Chinn.\n\nSingli B-poolel oleva laulu \"The Loser\" autorid on Pete Spencer ja Chris Norman.\n\n\"Wild Wild Angels\" on aastaid hiljem avaldatud mitmete albumite CD-versioonidel, näiteks \"Gold - 1975-2015\" (2015).\n", "id": "ekk_Latn_202794"}
{"text": "August Kaljukosk\n\nAugust Kaljukosk (kuni 1940. aastani August Kerts/Kõrts) (23. september 1921 Tallinn – 2. detsember 2003 Tallinn) oli eesti õigeusu vaimulik (ülempreester) ja õigeusu kirikuloo uurija.\n", "id": "ekk_Latn_202795"}
{"text": "Pähklipureja\n\n\"Pähklipureja\" (vene keeles Щелкунчик, Štšelkuntšik) on klassikaline ballett kahes vaatuses. Balleti muusika on loonud Pjotr Tšaikovski ning algse koreograafia autorid on Marius Petipa ja Lev Ivanov. See on Tšaikovski kolmas ja viimane ballett, millele ta muusika on loonud. Balleti sündmustik põhineb osaliselt saksa kirjaniku E. T. A. Hoffmanni jutustusel \"Pähklipureja ja hiirekuningas\" (1816). \"Pähklipureja\" stsenaariumi kirjutamise juures kasutas Petipa põhiliselt Alexandre Dumas vanema ümberjutustust Hoffmanni loost.\n\n\"Pähklipureja\" esietendus 18. detsembril 1892 Peterburis Maria teatris.\n", "id": "ekk_Latn_202796"}
{"text": "Heinrich Freymann\n\nHeinrich Freymann (5. mai 1909 Laiuse vald – 11. mai 1975 Tartu) oli Tartu Riikliku Ülikooli ladina keele õppejõud ja tõlkija.\n\nTa on koostanud \"Ladina keele õpiku\" (1963), oli üks ladina-eesti sõnaraamatu koostajatest (koos Lalla Grossi, Richard Kleisi ja Ülo Torpatsiga).\n", "id": "ekk_Latn_202797"}
{"text": "Perspektiiv\n\nLühendamise efekt (foreshortening) on visuaalne efekt või optiline illusioon, mille tõttu objekt või distants tundub lühem kui see tegelikult on, sest see on kallutatud vaatleja suunas.\n", "id": "ekk_Latn_202798"}
{"text": "Fessenheimi tuumaelektrijaam\n\nFessenheimi tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Prantsusmaal Saksamaa piiri lähedal Haut-Rhini departemangus Fessenheimi vallas.\n\nJaama ehitamist alustati aastal 1970, tööle hakkas see 1978. aasta alguses. See on Prantsusmaa vanim tuumaelektrijaam.\n\nTuumaelektrijaamas on kaks 920 MW reaktorit (sellega on jaama koguvõimsus 1840 MW).\n\nJaam on kavandatud sulgeda 2017. aastal paljude jaamaga seotud riskide tõttu. 2018. aasta novembris teatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et jaam suletakse 2020. aasta kevadel.\n", "id": "ekk_Latn_202799"}
{"text": "Elsa Lamp\n\nElsa Lamp (aastani 1935 Elsa Morgen; 15. november 1913 Tartu – 24. märts 2009 Tartu) oli eesti laulja (sopran).\n\nTa õppis 1932–1935 Tartu Ülikoolis majandust ja 1935–36 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis laulmist (Rudolf Jõksi klass). Töötas 1935–44 mitmel pool raamatupidajana. Oli 1944–1946 Vanemuise koorilaulja, 1946–63 solist ning 1960–70 trupijuht, 1968–70 ühtlasi kontsertmeister.\n\nOli 1945–47 Eesti meistrivõistlustel tennise paarismängudes medalivõitjaid.\n\nEesti Teatriliidu liige (1951).\n", "id": "ekk_Latn_202800"}
{"text": "Agu Uudelepp\n\nAgu Uudelepp (30. juuli 1974 Tallinn – 4. veebruar 2020 Pariis) oli eesti ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert; Ringhäälingunõukogu esimees (2012–2017).\n", "id": "ekk_Latn_202801"}
{"text": "Ahto Orav\n\nAhto Orav (sündinud 20. augustil 1969 Põltsamaal) on eesti sportlane (indiaca-mängija), sporditegelane ja koolijuht, võistkondlik maailmameister indiaca's (2004).\n", "id": "ekk_Latn_202802"}
{"text": "Helve Viidalepp\n\nHelve Viidalepp (1945. aastani Helve Roosileht; 20. detsember 1921 Paide – 12. november 1979 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_202803"}
{"text": "San Holo\n\nSan Holo, kodanikunimega Sander van Dijck (sündinud 26. novembril 1990), on Hollandi DJ, helilooja, muusik ja produtsent. Tema esimene ülimenukas muusikapala oli remiks Dr. Dre hiphoplaulust \"The Next Episode\", millega ta sai üle maailma tuntuks. See remiks kogus YouTube'is kiiresti 135 miljonit vaatamist.\n\nTa on välja andnud muusikat selliste plaadifirmade kaudu nagu Spinnin' Records, OWSLA, Barong Family ja Monstercat. Ta asutas plaadifirma bitbird, kus on antud välja singlid nagu \"Still Looking\" ja \"Light\". San Holo esimese albumi \"Cosmos\" avalikustas Heroic plaadifirma 18. septembril 2014. Tema esimene album oli iTunes'i elektroonilise muusika kategoorias esisajas.\n", "id": "ekk_Latn_202804"}
{"text": "Lobnja\n\nLobnja on linn Venemaal Moskva oblastis, mis moodustab Lobnja linnaringkonna. Asub Moskvast 30 km põhja pool.\n\nLobnja linna kohal asunud küladest on esimesena kirjalikult mainitud Kieva küla 1495. aastal. Lobnja asutamisaastaks loetakse 1902. aastat, kui avati samanimeline raudteejaam. Selle juurde tekkis asula, mis sai linnaõigused 1961. aastal.\n\nLinna piires asub 0,22 km² suurune Kijovo järv.\n\nLobnja põhjaosas asub veetorn, mis on üks vähestest säilinud hüperboloidsetest ehitistest Venemaal.\n", "id": "ekk_Latn_202805"}
{"text": "Rohesein\n\nRohesein on sein, mis on osaliselt või üleni kaetud taimestikuga ja sisaldab kasvusubstraati, näiteks mulda. See meetod sobib taimekasvatuseks väikeses aias või linnakeskkonnas, kuna vertikaalpinnal kasvatamiseks on vaja vähem maapinda.\n\nRoheseintel kasvatatakse taimi selleks ette nähtud konstruktsioonidel väikestes konteinerites, kuhu on sisse ehitatud kastmissüsteem. See annab hooldusel rohkem vabadust, kuna taimed ei vaja pidevat järelevalvet. Kasutatakse ka tugiraame, sõrestikke, kaari jne, et taimedel oleks võimalik üles- või allapoole kasvada või rippuda.\n\nEnamikul roheseintel on integreeritud veesüsteem. Roheseinu nimetatakse ka elavateks seinteks või vertikaalaedadeks. Need tekitavad hoonetes eraldatud ruume ja lisavad hubasust.\n\nRoheseina tuleks eristada rohefassaadist. Roheseinal paikneb kasvusubstraat tervel esiseinal, aga rohefassaadil on muld ainult seina alumises servas konteineris või maapinnal ning ronitaimi toestatakse seina esipinnal, et tekiks rohe- ehk taimefassaad.\n\nEri suurusega roheseinad võivad paikneda nii siseruumides kui ka õues, olla eraldiseisvad või kinnitatud olemasolevale seinale.\n\nIllinois' ülikooli maastikuarhitektuuri professor Stanley Hart White patenteeris 1938. aastal leiutise vegetation-bearing architectonic structure and system 'arhitektuurne taimekonstruktsioon ja -süsteem', kuid see ei jõudnud tema tagahoovis olevatest prototüüpidest kaugemale.\n\nTroopilise metsa alustaimestikule spetsialiseerunud botaanik Patrick Blanc töötas 1986. aastal koos arhitekt Adrien Fainsilberi ja insener Peter Rice'iga välja esimese suure roheseina, mis oli mõeldud Pariisi teadusmuuseumi (Cité des Sciences et de l'Industrie) siseruumi. 2005. aastal lõi Patrick Blanc koos arhitekt Jean Nouveliga taimedest välisseina Pariisi põliskultuuride muuseumi (Musée du Quai Branly – Jacques Chirac) administratiivhoonele.\n\nViimastel aastakümnetel on roheseinad muutunud üha populaarsemaks. Veebiandmebaasis greenroof.com on registreeritud 61 suuremõõtmelist õueroheseina. Nendest 80% on ehitatud 2009. aastal või hiljem ning 93% on rajatud 2007. aastal või hiljem. Paljud roheseinad on ehitatud avalikesse kohtadesse ja hoonetesse, näiteks lennujaamadesse, kuid nüüd on neid hakatud rajama ka mujale.\n\n2015. aasta andmetel asub suurim rohesein pindalaga 2700 m² Los Cabose rahvusvahelises messikeskuses ja selle lõi mehhiklasest arhitekt Fernando Romero.\n", "id": "ekk_Latn_202806"}
{"text": "Sõlmaed\n\nSõlmaed on väga formaalse stiiliga aed ristkülikukujulises raamistuses, kuhu kuulub mitmesugused lõhna- ja maitsetaimed, sealhulgas tarinõges, pune, tüümian, sidrunmeliss, iisop, kassinaeris, kummel, rosmariin, saialilled ja kannikesed. Enamik sõlmaedu on nüüdisajal servadest ääristatud pukspuu hekiga, mille lehtedel on magus lõhn, kui neid hõõruda. Algupäraseid sõlmaedu, mida ei ümbritsenud pukspuuhekk, võis täpsemalt nimetada parteriteks. Teeradadeks aiaosade vahel on enamasti kasutatud peent kruusa. Enamik renessansiajastu sõlmaedadest oli moodustatud ruudukujulistest üksustest. Väike aed võis koosneda ühest üksusest, samas suured võisid sisaldada kuut või kaheksat.\n\nTänapäeval ei ole sõlmaiad eriti populaarsed, sest nende keeruka lahenduse tõttu vajavad nad rohket hooldust. Sõlmaiad olid moes 1485. aastal, mil Tudorid valitsesid Inglismaad. 1603. aastal, kui lõppes Elizabeth I ajastu, jäid ka sõlmaiad maastikuarhitektuuris tagaplaanile. Esimesed sõlmaiad rajati pealtvaatest lähtuvana ja sümmeetrilisena, et kuningliku perekonna liikmed saaksid neid oma lossidest imetleda. Taimed istutati teemandi, kolmnurkse, ristküliku või mõne muu kujundina, et anda neile kootud eseme või tikandi efekt. Sügiseti ja talviti, mil lilli oli raske leida, kasutati varasemates aedades lillede asemel maitse- ja ravitaimi, liiva, kruusa, kive ja lõhutud telliseid, et säilitada hästi eristatavad jooned ja värvid.\n\nTänapäeval on sõlmaiad vähem formaalsed, kuid säilinud sõlmetaoline kujundus. Samuti kasutatakse rohkem mitmesuguseid erinevaid taimi, näiteks värvilisi üheaastaseid taimi, roose ja aromaatseid maitsetaimi. Sõlmaedu, mis on piiritletud madalate põõsastega, kutsutakse lilleaedadeks. Sõlmaed on välja toodud ka Shakespeare'i näidendis \"Love's Labour's Lost\" (\"Asjatu armuvaev\").\n", "id": "ekk_Latn_202807"}
{"text": "Lydia Allik\n\nLydia Allik (sündinud Lydia Alt; 1. aprill 1918 – 8. juuni 2009 Jõgeva) oli Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku salmilaulja (köster) ja koorijuht.\n", "id": "ekk_Latn_202808"}
{"text": "Haljasväetis\n\nPõllumajanduses haljasväetisena kasutatav taim küntakse maasse värskena – ädalana – või niidetakse ja jäetakse maapinnale kõdunema ning siis küntakse sisse – mängides rolli multšina ja mulla omaduste parendajana. Haljasväetisena kasutatakse taimi enamasti kattevilja eesmärgina, et vähendada mullast vee aurustumist, mulla sooldumist, vähendada umbrohtuvust ja kahjurite hulka ning suurendada bioloogilist mitmekesisust. (Lu et al. Haljasväetist kasutatakse kõige intensiivsemalt maheviljeluses, kus mineraalväetised on keelatud.\n", "id": "ekk_Latn_202809"}
{"text": "Mick Pedaja\n\nMick Pedaja (sündinud 7. märtsil 1993) on Eesti muusik ja helilooja.\n\nMicucu oli instrumentaalduo, mille koosseisus musitserisid Uku Kübar (klahvpillid, trummid, perkussioon, elektroonika) ja Mick Pedaja (kitarrid, vokaal, elektroonika). Teinud varem mitut bändi ja projekte koduses Raplas, jõudsid kaks sõpra alles Micucus nende jaoks parima sünergiani. 29. mail 2013 sai valmis debüütsingel \"Take your things\".\n\nMärtsist maini salvestati Kaabu stuudios esimese EP lood ning \"Debut EP\" tuli välja 10. juulil 2014. EP-l võib kuulda põnevat elektroakustilist kompotti meloodilisest elektroonilisest muusikast ja kergemast progerokist, mis nende endi sõnul peegeldab meid ümbritsevat keskkonda ja inimesi. Nüüd Mick Pedaja enam Micucus ei musitseeri.\n\nPedaja üksi loodavat muusikat võib kirjeldada kui segu ambient'ist, akustilisest folgist ja new age'ist, kus loodushääled kohtuvad hõljuvate kõlamaastike ja helimustritega. Mehe enda sõnul on tema muusika inspireeritud eelkõige inimestest tema ümber, loodusest, tunnetest ja olemisest üleüldse.\n", "id": "ekk_Latn_202810"}
{"text": "Georg Allik\n\nGeorg Allik (9. detsember 1943 Tartu – 30. märts 2024 Tartu) oli Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku salmilaulja (köster).\n", "id": "ekk_Latn_202811"}
{"text": "Eduard Dietl\n\nEduard Wohlrat Christian Dietl (21. juuli 1890 Bad Aibling – 23. juuni 1944 Steiermargi maakond) oli Saksamaa sõjaväelane (kindralooberst), nii Esimesest kui Teisest maailmasõjast osavõtnu. Teda oli autasustatud Raudristi Rüütliristiga tammelehtede ja mõõkadega.\n\nTa alustas teenistust aastal 1909 ohvitseri kandidaadina 5. Baieri jalaväepolgus, aastal 1911 sai ta leitnandiks.\n", "id": "ekk_Latn_202812"}
{"text": "Kiir (ajaleht, 1927)\n\nKiir (alapealkirjaga Töörahva ajaleht) oli bolševike juhitud ajaleht, mis ilmus korra nädalas 12. jaanuarist kuni 13. maini 1927 Tallinnas.\n\nVäljaandja ja vastutav toimetaja oli Aleksander Luik. Ajalehte trükiti trükikojas Vaba Maa.\n", "id": "ekk_Latn_202813"}
{"text": "Lopets\n\nLopets on küla Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis. Küla on peamiselt suvilateasula.\n\n2017. aasta 5. aprilli varahommikul süütas Peterburist pärit mees kogu küla põlema, pidades seda Peterburi metroo pommiplahvatusega seotud terroristide pelgupaigaks. Tulekahju hävitas üheksa maja ning neli kõrvalhoonet.\n", "id": "ekk_Latn_202814"}
{"text": "Ksamili saared\n\nSaared on üldpindalaga 7,1 hektarit (17,5 aakrit) ning on tuntud aastaringselt lopsaka looduse ja põliste randade poolest. Saartest idapoolseimal asub Ksamili küla, mille järgi saarestik on nime saanud.\n\nKsamili saared kuuluvad Butrinti rahvusparki.\n", "id": "ekk_Latn_202815"}
{"text": "Massimõrv Scheeli krundil\n\nMassimõrv Scheeli krundil oli Nõukogude võimu esindajate poolt Pirita-Kosel toime pandud massimõrv.\n\nMassimõrvad pankur Klaus Scheelile (1890–1961) kuulunud Kose suvemõisa territooriumil leidsid aset 1941. aasta kevadsuvel.\n", "id": "ekk_Latn_202816"}
{"text": "Logorröa\n\nLogorröa (vanakreeka keeles λόγος logod \"sõna\" ja ῥέω rheo \"voolama\") on suhtlemisprobleem, mis väljendub liiga suures sõnahulgas, haiglaslikus vajaduses lobiseda. Mõnikord klassifitseeritakse logorröad kui psüühikahäiret, mis tuleneb erinevate psühhiaatriliste ja neuroloogiliste häirete, sealhulgas afaasia, ajukahjustuste puhul, mis on tekkinud talamuse piirkonnas.\n\nLogorröa võib olla monotoonne rääkimine või mõmisemine, suunatud kas teistele või tõenäolisemalt inimesele endale. Selles võib sisalduda seosetute sõnade või fraaside kordamist. Logorröa põhjused pole teada. Kui on tegemist näiteks emotsionaalse ebastabiilsusega ja sellega seotud suure hulga neuroloogiliste seisunditega, on teised sümptomid kliinilises käsitluses ja teadusuuringutes olulisemad. Muude sümptomite hulka kuuluvad ülemäärane rääkimine, sõnad, milles puudub loogika või põhjus, sõnad, mis võivad solvata teisi inimesi ja suvalised sõnad, millele kuulajad võivad omistada muid tähendusi.\n\nLogorröad ei tohiks segi ajada katkematu kõnega, mida iseloomustab teemalt teemale \"hüplemine\" ja mida on võimatu katkestada.\n", "id": "ekk_Latn_202817"}
{"text": "Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus\n\nTallinna Ülikooli Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus (lühendatult MEDIT) asutati 2015. aastal. MEDITi eesmärk on interdistsiplinaarsete loome- ja teadusprojektoride algatamine ja teostamine, mis hõlmavad digitaalsete meedia- ja kommunikatsioonivahenditega kaasnevate kultuurimuutuste ja innovatsiooniprotsesside uurimist, kombineerides selleks ennekõike humanitaarteaduslikke ja majandusteaduslikke perspektiive. Teiseks eesmärgiks on kogutavate teadmiste rakendamine uute digitaalsete meediavormide ja innovaatiliste väljendusvormide loomiseks. MEDITi aluseks on eeldus, et kaasaegse kultuurimuutuse mõtestamiseks ja selles loovalt osalemiseks on vaja kultuurilist, majanduslikku ja tehnoloogilist arengudünaamikat käsitleda ühtses süsteemis, kaasates nii vastavaid teadusdistsipliine kui ka loovpraktikaid.\n\nMEDITi tööd juhatab Indrek Ibrus.\n", "id": "ekk_Latn_202818"}
{"text": "Blaze Starr\n\nBlaze Starr (sünninimi Fannie Belle Fleming; 10. aprill 1932 Wilsondale, Lääne-Virginia – 15. juuni 2015 Wilsondale või Williamson, Lääne-Virginia) oli USA burleskitantsija, striptiisitar ning foto- ja aktimodell.\n\nTa sündis Lääne-Virginia osariigis 11-lapselises peres. Ta lahkus kodust teismeeas ja kolis Washingtoni, kus hakkas tööle kelnerina. Washingtonis avastas ta Red Snyder, kes soovitas tal tööle asuda meelelahutusäris. Snyderist sai tema esimene mändežer ja Snyderi soovitusel hakkas ta esinema nimega Blaze Starr.\n\n1950. aastatel esines ta Baltimore'is tantsijana paljudes ööklubides ja töötas modellina. Hiljem töötas ta veel New Orleansis. Tal oli armuafäär Louisiana kuberneri Earl Longiga.\n\n1989. aastal valmis tema 1974. aastal ilmunud memuaaridel põhinev film \"Blaze\", kus peaosades mängivad Paul Newman Earl Longi ja Lolita Davidovich Starri. Filmis tegi pisirolli ka Starr ise.\n\nStarr oli 12 aastat abielus Baltimore'i ööklubi 2 O'Clock Club omaniku Carroll Gloriosoga.\n", "id": "ekk_Latn_202819"}
{"text": "Alandus\n\nAlandus on uhkuse vähendamine, millega võib kaasneda häbi või alluva positsioon. See on emotsioon, mida tunneb inimene, kelle sotsiaalne staatus on just vähenenud. See võib tulla läbi hirmutamise, füüsilise või vaimse väärkohtlemise või pettuse või piinlikkustunde tekkimine inimesel, kes on hakkama saanud kas sotsiaalselt ja juriidiliselt lubamatu teoga. Arvestades, et alandlikkuse põhimõte on ego alandamine, peab alandusega olema seotud teised inimesed, kas kaudselt või vabatahtlikult.\n\nAlandus on praegu aktiivne teadustöö teema ja seda nähakse kui olulist kuid keerulist liikumapanevat jõudu inimese suhtlemises, millel on mõju nii intrapersonaalsel, inimsuhete -, institutsioonilisel ja rahvusvahelisel tasandil.\n", "id": "ekk_Latn_202820"}
{"text": "Janet Leigh\n\nJanet Leigh (sünninimi Jeanette Helen Morrison; 6. juuli 1927 Merced, California – 3. oktoober 2004 Beverly Hills, California) oli USA näitleja.\n\nTa on tuntud eelkõige osatäitmise järgi Alfred Hitchcocki õudusfilmis \"Psühho\" (\"Psycho\"; 1960). Ta võitis selle rolli eest parima naiskõrvalosatäitja Kuldgloobuse ja pälvis Oscari nominatsiooni. Leigh' muud tuntumad osatäitmised on filmides \"Act of Violence\" (1948), \"Väikesed naised\" (\"Little Women\"; 1949), \"Teraskannus\" (\"The Naked Spur\"; 1953), \"My Sister Eileen\" (1955), \"Kurjuse puudutus\" (\"Touch of Evil\"; 1958) ja \"Mandžuuria kandidaat\" (\"The Manchurian Candidate\"; 1962).\n\nPärast kaht lühikest abielu varases nooruses abiellus Leigh 1951. aastal näitleja Tony Curtisega ning nad said kaks last, Jamie Lee ja Kelly, kellest said samuti näitlejad. Koos Tony Curtisega mängis Leigh mitmes filmis. Leigh' kaubamärkideks olid sensuaalne figuur ning sügav ja kirglik hääl.\n", "id": "ekk_Latn_202821"}
{"text": "Kõdistaja\n\nKõdistaja oli satiirileht, mis ilmus 1908. aastal Viljandis.\n\nSelle toimetaja ja väljaandja oli Jaan Vinnal. Lehte trükiti Andres Renniti trükikojas.\n\nAjaleht oli 8-leheküljeline ning seda trükiti 1500 eksemplari. Leht maksis 6 kopikat.\n", "id": "ekk_Latn_202822"}
{"text": "Müristaja (ajakiri)\n\nMüristaja oli huumoriajakiri, mis ilmus 1905. aastal üks kord kuus Viljandis.\n\nToimetaja oli J. T. Vinnal. Kokku ilmus 3 numbrit. Ajakirja trükiti Viljandis A. Peeti trükikojas.\n", "id": "ekk_Latn_202823"}
{"text": "Hawkingi radiatsioon\n\nHawkingi radiatsioon (Hawkingi kiirgus) on soojuskiirgus, mida eelduste kohaselt kiiratakse mustade aukude sündmuste horisondil. Nimetuse on see saanud inglise füüsikateoreetiku, kosmoloogi, kirjaniku ja Cambridge'i ülikooli teoreetilise kosmoloogia keskuse teadusdirektori Stephen Hawkingi järgi. Tema pakkus välja 1974. aastal hüpoteesi selle nähtuse olemasolu kohta. Radiatsiooni nimetatakse ka Bekenstein-Hawkingi radiatsiooniks, kuna avastusele aitas kaasa Jacob Bekenstein, kelle teooria kohaselt peaks mustadel aukudel olema piiratud entroopiatase ja temperatuur, mis erineb nullist kraadist. Hawkingi radiatsioon vähendab mustade aukude massi ja energiat ning seetõttu nimetatakse seda ka mustade aukude haihtumiseks. Mustad augud, mis massi juurde ei neela, muutuvad ajapikku väiksemaks ja lõpuks kaovad (aurustuvad).\n\n1973. aastal näitasid Jakov Zeldovitš ja tema õpilane Aleksei Starobinski Moskvas Hawkingile, et kvantmehaanika määramatuse printsiibi kohaselt peaks pöörlevad mustad augud tekitama ja kiirgama osakesi, mis tekivad musta augu pöördliikumise energiast. See kiirgus tuleks sündmuste horisondist väljastpoolt ja aeglustaks musta augu pöörlemist. Hawking sai sellest ideest inspiratsiooni ning otsustas matemaatilise käsitlusega põhjendada ja edasi arendada.\n\n2008. aasta juunis lennutas NASA kosmosesse gammakiirgust otsiva Fermi kosmoseteleskoobi. See saaks tuvastada nii tumeaine olemasolu kui ka otsida ürgsetest mustadest aukudest kiirguvat gammakiirgust. Tulevikus saaks CERN-is asuv Suur Hadronite Põrguti luua üliväikesi musti auke ja uurida nende haihtumist.\n\n2010. aasta septembris uuriti väidetavalt signaali, mis on tihedalt Hawkingi radiatsiooniga seotud, kuid seda infot pole tõestatud.\n", "id": "ekk_Latn_202824"}
{"text": "Peeter Kulbusch\n\nPeeter (Pjotr) Kulbusch (sündinud 12. august 1843 Olustvere vald) – 1925) oli eesti õigeusu köster-kooliõpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_202825"}
{"text": "Dörptsche Zeitung\n\nDörptsche Zeitung oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1789–1875 Tartus (saksa keeles Dorpat).\n\n1789. aastal andis ajalehte välja Friedrich Gotthilf Findeisen ja 1790-1817 Johann Michael Gerhard Grenzius.\n", "id": "ekk_Latn_202826"}
{"text": "Rigasche Zeitung\n\nRigasche Zeitung oli ajaleht, mis ilmus1778–1889 ja 1907–1915 Riias. Aastatel 1890–1906 ajaleht ei ilmunud. 1778. aastast kuni arvatavasti 1808. aastani andis seda välja Georg Ludwig Zachariae.\n", "id": "ekk_Latn_202827"}
{"text": "Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni ning Majandusuuringute Instituut\n\nsuuna Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut\n", "id": "ekk_Latn_202828"}
{"text": "Eesti Teadus- ja Tehnikainfo ning Majandusuuringute Instituut\n\nsuuna Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut\n", "id": "ekk_Latn_202829"}
{"text": "Deutsch in Estland\n\nDeutsch in Estland (lühend DiE) on aastast 1994 ilmuv jätkväljaanne. Seda annab välja Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts ja kirjastab TEA Kirjastus. Aastatel 1994–2005 andis väljaannet välja Goethe Instituut ja Saksa Kultuuriinstituut. Väljaanne on ilmunud mitte sagedamini kui kaks korda aastas.\n", "id": "ekk_Latn_202830"}
{"text": "Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands\n\nBeiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands oli 1868-1939 Tallinnas ilmunud jätkväljaanne, mida andis välja Eestimaa Kirjanduse Ühing. Väljaanne hakkas ilmuma Christian Eduard Pabsti eestvõttel.\n", "id": "ekk_Latn_202831"}
{"text": "Joann Poska\n\nJaan (Joann) Poska (15. juuli 1835 Tuhalaane – 13. juuli 1882 Laiuse) oli eesti õigeusu vaimulik – köster-kooliõpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_202832"}
{"text": "Peeter Laane\n\nPeeter Laane (7. jaanuar 1941 Tallinn – 2. aprill 2017 Tallinn) oli eesti arstiteadlane, kergejõustiklane ja sporditegelane.\n\nTa lõpetas aastal 1959 Tallinna 2. Keskkooli ja aastal 1965 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Aastatel 1969–1971 oli ta Moskvas aspirantuuris. Aastal 1988 sai ta meditsiinidoktoriks.\n\nTa töötas aastatel 1965–1969 Tallinna Keskhaiglas arstina. Pärast aspirantuuri töötas ta aastatel 1972–1983 Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudis vanemteadurina. Aastatel 1984–1994 töötas ta Eesti Kardioloogia Instituudi direktorina ja aastatel 1994–2007 vanemteadurina. Lisaks töötas ta kohakaasluse alusel Tallinna Pedagoogikaülikoolis tervisekasvatuse õppetooli juhatajana (aastast 1997 professorina).\n\nSportimist alustas ta koos Rein Aunaga Tallinna 27. Koolis 2. klassis.\n", "id": "ekk_Latn_202833"}
{"text": "Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands\n\nArchiv für die Geschichte Liv-, Est(h)- und Curlands oli 1842-1895 Tartus ilmunud jätkväljaanne, mida andis välja Eestimaa Kirjanduse Ühingu toetusel Friedrich Georg von Bunge.\n\nVäljaanne ilmus köidetena. 1.-8. köide kandis eripealkirja \"Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbständigkeit\".\n\n1861 hakkas ilmuma uus väljaanne (saksa keeles Neue Folge), mis alustas uue numeratsiooniga.\n", "id": "ekk_Latn_202834"}
{"text": "Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused\n\nÕpetatud Eesti Seltsi Toimetused (saksa keeles Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft, ladina keeles Commentationes Litterarum Societatis Esthonicae) on Õpetatud Eesti Seltsi jätkväljaanne, mis ilmus 1840–1940 ja uuesti aastast 2006 (Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised).\n\nEsimesed 24 köidet ilmusid saksakeelse pealkirjaga.\n", "id": "ekk_Latn_202835"}
{"text": "Tóthfalu\n\nTóthfalu (serbia keeles Тотово Село / Totovo Selo) on küla Serbias Vojvodinas Põhja-Banati ringkonnas, Kanjiža vallas.\n\nTóthfalu asub 30 km kaugusel Ungari piirist ja 12 km Tisza jõest lääne pool. Teisel pool jõge asub Horvaatia. Linna geograafilised koordinaadid on 45° 40' põhjalaiust ja 18° 59' idapikkust.\n\nTóthfalus oli 2002. aasta seisuga 709 elanikku. 99,4% neist olid ungarlased.\n\nKüla on nime saanud ungarlasest maaomaniku József Tóthi järgi, kes 20. sajandi alguses jagas osa oma maavaldusest majakruntideks. Serbiakeelne nimi Totovo Selo 'Tóthi küla' on ungari nime tõlge.\n", "id": "ekk_Latn_202836"}
{"text": "Artjom Jurov\n\nArtjom Valerianovitš Jurov (vene keeles Артём Валерианович Юров; sündinud 20. mail 1962 Kaliningradis) on vene füüsik.\n\nTa töötab 2007. aastast Immanuel Kanti nimelises Balti Föderaalülikooli teoreetilise füüsika kateedris professorina. Tema peamised teadushuvid on seotud kosmoloogiaga, braanidega, tumeenergiaga, Darboux' teisendusega ja supersümmeetriaga. Tema teadustöö tähtsamad uurimisteemad on Friedmanni võrrandite täpsed lahendid, braaniteooria, Darboux' teisendus mitmemõõtmelistes integreeruvates süsteemides ja supersümmeetriline kvantmehaanika. Tema loodud relativistliku kosmoloogia töörühm uurib tumeenergia fenomeni.\n\nTa on fundamentaalteaduse populariseerija, kes esineb lektorina ja juhib teadussaadet.\n", "id": "ekk_Latn_202837"}
{"text": "Carl Brown\n\nCarl Brown (sündinud 10. oktoobril 1950) on Jamaica endine jalgpallur ja jalgpallitreener.\n\nTa on olnud Jamaica jalgpallikoondise peatreener aastatel 1990–1994, 2001–2004 ja 2006. Ta on osalenud Jamaica koondisega 1991., 1993. ja 2003. aasta CONCACAF Gold Cupil. 1993. aasta turniiril sai ta koondisega kolmanda koha.\n", "id": "ekk_Latn_202838"}
{"text": "Aulin Rimm\n\nAulin Rimm (27. juuli 1930 Vana-Antsla vald, Urvaste kihelkond, Võrumaa – 21. september 1999 Tartu) oli eesti kunstnik (karikaturist ja skulptor).\n\nPärast Valga 1. Keskkooli lõpetamist 1949. aastal alustas ta õpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Ta lõpetas kooli (juba Tallinna viidud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi) 1955. aastal skulptorina.\n", "id": "ekk_Latn_202839"}
{"text": "Juuro Kuusik\n\nJuuro Kuusik (13. oktoober 1928 Tartumaa – 18. juuni 2012 Tartu) oli eesti kunstnik ja karikaturist.\n\nJuuro Kuusik sündis Haava algkooli juhataja peres neljanda ja ühtlasi noorima lapsena, tema isa oli Vesneri Rahvaraamatukogu Seltsi juhataja. Alghariduse omandas Juuro Kuusik Haava koolis, keskhariduse Tartu I Keskkoolis, erihariduse Tartu Õpetajate seminaris.\n\nJuuro Kuusik on töötanud algklasside õpetajana Võnnus ja Lähtel. Aastatel 1964–1974 töötas ta kunstnik-retušeerijana Tartus ajalehe Edasi toimetuses, kus joonistas karikatuure naljanurka \"Herilane\". Alates 1975. aastast kuni pensionieani teenis ta leiba Lähtel Sootaga sovhoosis kunstnikuna, kus kujundas diplomeid, tänukirju, kuulutusi, kirjutas koolilõpetajatele raamatutesse pühendusi. Tegi kaastööd Tartu Valla Kuukirjale.\n\nTema kujundatud on kirjanik Mait Metsanurga mälestuskivi Metsanuka külas. Koostöös skulptor Ado Kochiga valmis Äksi nõiale pühendatud kivide ansambel Puhtaleiva külas. Oma isa 120. sünniaastapäeval organiseeris Juuro Kuusik Haava koolimajale mälestustahvli.\n\nValdava osa Juuro Kuusiku loomingust moodustavad šaržid ja buksiimid.\n", "id": "ekk_Latn_202840"}
{"text": "Jerzy Stuhr\n\nJerzy Oskar Stuhr (sündinud 18. aprillil 1947 Krakóws) on poola näitleja ja režissöör.\n\nJerzy Stuhr lõpetas 1972. aastal Krakówis Ludwik Solski Draamakunstide Akadeemia. Ta oli ka rektor (1990–1996; 2002–2008).\n", "id": "ekk_Latn_202841"}
{"text": "Maasik-metskaktus\n\nMaasik-metskaktus (Hylocereus undatus) on taim kaktuseliste sugukonnast. Taime vili on pitaia. Maasik-metskaktus on oma viljade ja dekoratiivse välimuse tõttu troopilises kliimas levinud kultuurtaim.\n\nTaime nimetatakse mõnes keeles kuulilleks või öökuningannaks (inglise queen of the night), sest see õitseb ainult ühe öö.\n", "id": "ekk_Latn_202842"}
{"text": "Kruonise hüdroakumulatsioonijaam\n\nKruonise pumpejõujaam ehk hüdroakumulatsioonijaam asub Leedus Kruonise alevi lähedal, ligikaudu 34 km Kaunasest ida pool.\n\nSelle jaama põhieesmärk on energia tarbimisvajaduse puhverdamine. See töötab koos Kaunase hüdroelektrijaamaga (100,8 MW). Väiksema energianõudluse ajal (tavaliselt öösiti) kasutab pumpejõujaam odavamat elektrit, et pumbata vesi alumisest veehoidlast ülemisse. Suurema energianõudluse ajal lastakse ülemisest veehoidlast vesi läbi turbiinide alumisse veehoidlasse, aidates täita suurenenud nõudlust energia järele päeval.\n\nJaama koguvõimsuseks oli kavandatud 1600 MW, mis pidi tulema kaheksast 200 MW generaatorist. Hiljem plaane muudeti ja rajati neli 225 MW generaatorit . Täielikult täidetud ülemise veehoidla korral suudab pumpejõujaam toota 900 MW energiat kuni 12 tundi. Kavandatakse viienda, 225 MW generaatori paigaldust, mis on varasematest paindlikum ja efektiivsem. Generaatori ja pumba üleüldine kasutegur on 78%, mis on 4% suurem nelja senise generaatori omast .\n\nKruonise jaam kasutab tehisjärvi hüdroenergiaallikatena. Jaama energia läheb Elektrėnai, kus on Leedu suurim fossiilkütuse elektrijaam Elektrėnai Elektrijaam, ja Kaunase vahelisse 330 kV elektriliini. Energia ülejäägi korral toimib jaam pumbana, pumbates vett alumisest reservuaarist ülemisse. Energia puudujäägi korral toimib jaam tavalise hüdroelektrijaamana, lastes vett ülemisest veehoidlast välja, tootes niimoodi elektrit.\n\nKruonise jaam on ainus töötav hüdroakumulatsioonijaam Baltimaades.\n", "id": "ekk_Latn_202843"}
{"text": "Mulk (ajakiri)\n\nMulk oli huumoriajakiri, mis ilmus 1908. aasta veebruaris Viljandis. Toimetaja ja väljaandja Aadu (Ado) Tõllasepp.\n", "id": "ekk_Latn_202844"}
{"text": "Up'n Down\n\n\"Up'n Down\" oli Tartus alguse saanud Eesti noorte bänd aastatel 1994–1996 mis sai esiti tuntuks oma looga \"Unenägu\" ning seejärel looga \"Naeratus\" (solist Hanna-Liina Võsa). Up'n Downi esimene manager oli kuulus Tartu diskor Ervin Hurt. Pärast võttis ansambli üle Alexela Entertainment ja Erik Sakkov.\n", "id": "ekk_Latn_202845"}
{"text": "Stockholmi veoautorünnak\n\nStockholmi veoautorünnak toimus 7. aprillil 2017, kui Stockholmis veoki ärandanud isik sõitis sellega suurel kiirusel mööda jalakäijate tänavat ja rammis seal liikunud inimesi. Kuriteo käigus hukkus kohapeal neli ja sai vigastada 15 inimest, kes hospitaliseeriti. Üks haiglasse toimetatud kannatanu suri 28. aprillil ja rünnaku tõttu hukkunud inimeste arv tõusis viieni. Lisaks hukkus üks koer.\n\n7. aprillil 2017 kell 14.53 kohaliku aja järgi sõitis veoauto (auto kuulus õlletehasele Spendrups) ärandanud mees Stockholmi kesklinnas jalakäijate tänaval (Drottninggatanil) rahva sekka. Seejärel rammis juht autoga Åhléns City kaubanduskeskuse vitriini. Autojuht sai selle käigus vigastada ja põgenes. Kurjategijaks osutus 39-aastane Usbekistanist pärit mees, kelle elamisloataotlus oli tagasi lükatud. Ta tulnuks riigist välja saata, kuid immigratsiooniametnikel ei õnnestunud teda enam üles leida.\n", "id": "ekk_Latn_202846"}
{"text": "Rahvusvaheline romade päev\n\nRahvusvahelise romade päev, ka rahvusvaheline mustlaste päev, on rahvusvaheline tähtpäev, mille algatas 8. aprillil 1971 Londonis toimunud esimene rahvusvaheline mustlaste kongress.\n\nAmetlikult kinnitati kuupäev 1990. aastal neljandal Romade Kongressil, mis toimus Poolas Serockis.\n", "id": "ekk_Latn_202847"}
{"text": "Ülekuumenemine\n\nÜlekuumenemine on nähtus, kus temperatuur vooluahelas tõuseb. Ülekuumenemine võib põhjustada kahju vooluahela komponentidele, põhjustada tulekahju või plahvatust. Ülekuumenemise tagajärjel tehtud kahju on pöördumatu, s.t et ainus viis parandamiseks on vooluahela komponentide väljavahetamine.\n", "id": "ekk_Latn_202848"}
{"text": "Eevi Ross\n\nEevi Ross (sündinud 1. septembril 1938) on eesti keeleteadlane.\n\nEevi Ross on õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiat ja töötanud hiljem Eesti Keele Instituudis, osalenud Emakeele Seltsi töös, toimetanud Vikerraadio saadet \"Keelekõrv\", koostanud murrete sõnaraamatu.\n\nRossil on kolm poega, kellest kaks töötavad panganduses ja üks on arst. 2006. aastal anti talle aasta ema auhind.\n", "id": "ekk_Latn_202849"}
{"text": "Silvi Tenjes\n\nSilvi Tenjes on eesti keeleteadlane ja multimodaalse suhtluse uurija.\n\nTa lõpetas aastal 1991 Tartu Ülikooli filoloogina, eesti keele ja kirjanduse õpetajana.\n\nTa on töötanud Tartu Ülikoolis teadurina, vanemteadurina ja dotsendina ning Kaitseväe Akadeemias lektori ja teadurina.\n", "id": "ekk_Latn_202850"}
{"text": "Kadri Muischnek\n\nKadri Muischnek (sündinud 15. jaanuaril 1965) on eesti keeleteadlane.\n\nTa lõpetas 1988. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse erialal. 1998. aastal kaitses Tartu Ülikoolis magistritööd üldkeeleteaduse alal (juhendaja Haldur Õim).\n\n2006. aastal sai doktorikraadi Tartu Ülikoolis väitekirjaga \"Verbi ja noomeni püsiühendid eesti keeles\" (juhendaja Mati Erelt).\n", "id": "ekk_Latn_202851"}
{"text": "Hella Keem\n\nHella Keem (6. aprill 1915 – 27. detsember 1997) oli eesti keeleteadlane, folklorist ning Võru murde ja Tartu murde uurija.\n\nHella Keem oli viljakas murdeuurija, kes pani kirja 229 615 sõnasedelit ning 3930 lehekülge murdetekste.\n\nTa oli pärit Urvaste Kihelkonnast Vaabinast. 1936. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli.\n", "id": "ekk_Latn_202852"}
{"text": "Herbert Haljaspõld\n\nHerbert Haljaspõld (kuni 1921. aastani Herbert Grünfeldt; 7. veebruar 1896 Valga – 5. mai 1963 Sydney, Austraalia) oli eesti keeleteadlane. Ta oli \"Entsüklopeedilise võõrsõnastiku\" autor.\n", "id": "ekk_Latn_202853"}
{"text": "Eeva Ahven\n\nEeva Ahven (kuni 1935 Bachmann; 1935. aastal Randalu; kuni 1953 Kurve; 2. veebruar 1924 Tartu – 28. oktoober 2009) oli eesti keeleteadlane.\n\nTa lõpetas 1949. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele eriala. 1953. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja \"Eesti kirjakeele arenemine aastail 1900–1917\", mis ilmus 1958. aastal monograafiana.\n\n1948–1992 töötas ta Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituudis (teadussekretärina 1953–1968), teadusdirektorina 1968–1989 ning vanemteadurina 1989–1992. Ta on uurinud eesti kirjakeele ajalugu.\n", "id": "ekk_Latn_202854"}
{"text": "Mari Must\n\nMari Must (11. november 1920 – 20. veebruar 2008) oli eesti keeleteadlane.\n\nOli Keele ja Kirjanduse Instituudi ning 1993. aastal selle põhjal moodustatud Eesti Keele Instituudi töötaja, muuhulgas 1956–1976 instituudi keeleuurimise sektori, hilisema nimetusega murdesektori juhataja. Instituudis vastutas \"Eesti murrete sõnaraamatu\" ja peatoimetajana \"Eesti murdetekstide\" koostamise eest.\n\nTa tegutses Emakeele Seltsis, oli nii murdevõistluste žüriis (esimees 1964–1988) kui ka murdetoimkonnas (vanem 1962–1988).\n\nTa oli Kalevala Seltsi välisliige 1966. ja Soome-Ugri Seltsi välisliige 1968. aastast. Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige 1974. ja Emakeele Seltsi auliige 1990. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_202855"}
{"text": "Áron Szilágyi\n\nÁron Szilágyi (sündinud 14. jaanuaril 1990 Budapestis) on Ungari vehkleja, kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister.\n\nSzilágyi tuli olümpiavõitjaks espadroni individuaalvõistluses 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis ja 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros.\n\nMaailmameistrivõistlustelt võistkonnavõistluses on ta seni võitnud ühe kulla (2007), ühe hõbeda (2016) ja kaks pronksi (2009 ja 2014). Individuaalarvestuses võitis ta 2013. aasta maailmameistrivõistlustel pronksmedali.\n\nEuroopa meistrivõistlustel 2015. aastal võitis ta individuaalvõistluse kuldmedali. Aastal 2013 võitis ta meeskondlikus espadronis hõbemedali.\n\nAastal 2016 valiti ta Ungari aasta sportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_202856"}
{"text": "Saarlaste Mats\n\nSaarlaste Mats oli huumoriajakiri, mis ilmus 1920. aastal Saaremaal Kuressaares. Väljaandja oli Saaremaa Kirjastusühisus, vastutav toimetaja Aleksander Valtin (Waltin).\n\nToimetus asus Kauba tänav 2. Hinnaks 2 marka. Saarlaste Matsi ilmus ainult kaks numbrit, seejärel lõpetati ajakirja ilmumine majandusraskuste tõttu.\n\nHiljem on ajakiri \"Saarlaste Mats\" olnud inspiratsiooniks Kalev Tammistu 1971. aastal ilmunud raamatule \"Saarlaste Matsist Sõnumini - Legaalne revolutsiooniline töölisajakirjandus kodanlikus Eestis 1920-1924.\"\n", "id": "ekk_Latn_202857"}
{"text": "Venemaa loodusteaduste akadeemia\n\nÜlevenemaaline Ühiskondlik Organisatsioon \"Venemaa Loodusteaduste Akadeemia\" (lühemalt Venemaa loodusteaduste akadeemia, akronüüm RAEN; vene keeles Общероссийская общественная организация \"Российская академия естественных наук\") on Venemaa mitteriiklik organisatsioon, ühiskondlik teadusakadeemia, mis ühendab loodus- humanitaar- ja tehnikateadlasi. Akadeemia ülesandeks on teaduse, hariduse ja kultuuri edendamine.\n\nAkadeemia asutati 31. augustil 1990 Moskvas teadlaste grupi poolt. Asutajate hulgas oli nimekaid teadlasi: Dmitri Lihhatšov, Vitali Goldanski, Georgi Fljorov, Aleksandr Janšin ja nobelist Aleksandr Prohhorov. Akadeemia koosseisu kuuluvad tänapäeval regionaalsed osakonnad, teaduskeskused, assotsiatsioonid ja väikeinstituudid. Akadeemiat juhib 1993. aastast Moskva Riikliku Ülikooli geofüüsikaliste meetodite ja maakoore uuringute kateedri professor Oleg Kuznetsov.\n", "id": "ekk_Latn_202858"}
{"text": "Koirova\n\nKoirova ehk Finskoje Koirovo (ka Suomen Koirova, Koiroi, vene Финское Койрово, Чухонское Коерово, Большое Коерово) on endine ingerisoome küla ajaloolises Tuutari kihelkonnas Kesk-Ingerimaal Peterburi linnast lõunas Gorelovo ja Pulkovo vahel. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jääb ala Leningradi oblasti Lomonossovi rajooni Villozi valla territooriumile.\n\nNimi tuleb arvatavasti soomekeelsest sõnast koira ehk koer.\n\nKüla kuulus ajalooliselt samanimelise mõisa alla, mille territooriumil oli teisigi Koirovo-nimelisi külasid, mida eristati üksteisest täiendsõnadega nagu Finskoje Koirovo, Russkoje Koirovo, Nižneje Koirovo, Verhneje Koirovo, Novoje Koirovo ja Staroje Koirovo. Finskoje Koirovo, mida rahvasuus kutsuti ka lihtsalt Koirovaks, oli nendest küladest vanim ja suurim.\n\n1711 – küla kuulus (nimega Koera) Pulkova mõisale. 1792 – küla oli Alexander Wilbrechti koostatud Peterburi kubermangu kaardil kirjas kui Koerovo (Коерово) küla. 1817 – külas (nimega Бол. Койровa) oli 24 talu. 1831 – külas (nimega Бол. Коeровo или Чухонское) oli 28 talu. 1838 – külas (nimega Чухонское Коерово) elas 151 inimest, sh 68 meest ja 83 naist. 1848 – külas (nimega Koiroa) elas 135 ingerisoomlast, kellest 116 olid äyrämöised ja 19 savakod. 1856 – külas (nimega Койерово Чух.) oli 7 talu 58 meeshingega. 1860 – külas (nimega Бол. Коeровo (Чухонской)) oli 26 talu. 1880.–1990. aastatel oli külas 32 talu. 1913 – külas (nimega Чухонское Койерово) oli 44 talu.\n\nKüla hävis Teises maailmasõjas seal toimunud lahingutegevuse tõttu. Leningradi piiramise ajal asus külas kolm aastat Saksa kindlustatud tugipunkt, mis õnnestus Vene vägedel tagasi vallutada 1944. aasta jaanuaris. Tänapäeval on kunagise küla territooriumil lao- ja tööstushooned.\n", "id": "ekk_Latn_202859"}
{"text": "Taoufik Makhloufi\n\nTaoufik Makhloufi (sündinud 29. aprillil 1988 Souk Ahrasis) on Alžeeria keskmaajooksja.\n\nTa võitis 2011. aasta Aafrika mängudel kuldmedali 800 m jooksus. 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis tuli Makhloufi 1500 m jooksus olümpiavõitjaks. Samal aastal tuli ta Aafrika meistriks 800 m jooksus. Maailmameistrivõistlustel on tema parim 2015. aasta 4. koht 1500 m jooksus. Makhloufi nimele kuuluvad Alžeeria rekordid 800 meetri ja 1000 meetri jooksus.\n", "id": "ekk_Latn_202860"}
{"text": "Arvo Laanest\n\nArvo Laanest (22. märts 1931 – 10. mai 2003) oli eesti keeleteadlane.\n\n1959. aastal sai ta teaduste kandidaadi kraadi väitekirjaga \"Substantiivne atribuut läänemeresoome keeltes\".\n", "id": "ekk_Latn_202861"}
{"text": "Silja Grünberg\n\nSilja Grünberg (7. aprill 1937 – 15. jaanuar 2021) oli eesti keeleteadlane. Ta oli \"Vadja keele sõnaraamatu\" toimetaja.\n", "id": "ekk_Latn_202862"}
{"text": "Valve-Liivi Kingisepp\n\nValve-Liivi Kingisepp (neiupõlvenimi Presjärv; sündinud 11. novembril 1935 Läänemaal Taebla vallas Maalse külas) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.\n\nKingisepa teadustöö on keskendunud eesti vana kirjakeele sõnavara uurimisele.\n\nTa on koostanud ise ja koos kaasautoritega põhjalikke vanade tekstide sõnavara ülevaateid ja sõnastikke. Samuti on Kingisepp käsitlenud eesti keele uurimise suurkujude ja ülikooliõppe oluliste isikute tegevust. Selle teemaga on seotud tema 2003. aastal koostatud artiklikogumik \"200 aastat eesti keele ülikooliõpet\".\n\nLisaks sõnavarale ja suurte keelemeeste tegevusele on Valve-Liivi Kingisepp tundnud huvi ka murrete vastu. Sellel teemal on ta kirjutanud artikli \"Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele kateedri murdearhiiv\", mis ilmus kogumiku Kodumurre kaheksandas numbris.\n", "id": "ekk_Latn_202863"}
{"text": "Ellen Uuspõld\n\nEllen Uuspõld (sündinud Ellen Heek, 19. aprill 1927 Mereküla (Meriküla) – 7. juuni 2019 Tartu) oli eesti keeleteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent.\n", "id": "ekk_Latn_202864"}
{"text": "Ülemõuemarssal\n\nÜlemõuemarssal (vene keeles обер-гофмаршал, saksa keeles Oberhofmarschall) oli Venemaa keisririigi õukonnateenistuse II klassi teenistusaste, mis oli võrdne tsiviilteenistuse tõelise salanõuniku auastmega. Ülemõumarssal oli ka Saksa-Rooma keisri (kuni 1806) ja Austria keisri (1804–1918) õukonnas.\n", "id": "ekk_Latn_202865"}
{"text": "Lumme Erilt\n\nLumme Erilt on eesti keeleteadlane.\n\nLumme Erilt lõpetas Tartu Ülikooli 1994. aastal inglise keele ja kirjanduse erialal.\n\nTa on Korporatsioon Filiae Patriae vilistlane. 2015. aastal sai ta Filiae Patriae 95. aastapäeva puhul aumärgi.\n", "id": "ekk_Latn_202866"}
{"text": "Kai Adamson\n\nKai Adamson (kuni 25. oktoober 1984 Riikoja, sündinud 27. jaanuaril 1955 Tallinnas) on eesti filoloog.\n\nTa lõpetas 1973. aastal Tallinna Reaalkooli (tol ajal Tallinna 2. Keskkool) ja 1978. aastal cum laude Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal. Töötanud valdavalt keeletoimetajana. Uurinud arheoloogia ja õigusteaduse sõnavara ning avaldanud selle kohta artikleid.\n\nKai Adamson on Emakeele Seltsi ja Tallinna Reaalkooli vilistlasesinduse liige.\n\n2005. aastal valiti Kai Adamson koos abikaasa Arend Adamsoniga aasta kodanikuks.\n\n2009. aastal avaldas Eesti Keele Sihtasutus mälestusraamatu \"Keeleuurija ja sõnaseadja Elli Riikoja\", mille Adamson on koostanud ja kaastoimetanud.\n\nIsiklikku\n\nTema vanaisa oli Heinrich Riikoja ja ema Elli Riikoja.\n", "id": "ekk_Latn_202867"}
{"text": "Karl Mihkla\n\nKarl Heinrich Mihkla (20. september 1901 Rääma – 10. märts 1980 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, kirjandusteadlane. Tema pseudonüüm oli K. M.\n", "id": "ekk_Latn_202868"}
{"text": "Anu-Reet Hausenberg\n\nAnu-Reet Hausenberg (sündinud 9. märtsil 1941 Võrus) on eesti keeleteadlane, fennougrist, komi folkloori ja kultuuri uurija, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Ta on kirjutanud käsiraamatu \"Keeleoskuse mõõtmine\" (2003).\n", "id": "ekk_Latn_202869"}
{"text": "Henno Jänes\n\nHenno Harald Jänes (11. detsember 1905 Võru – 26. juuli 1970 Stockholm) oli pedagoog ja keeleteadlane.\n\nTa lõpetas aastal 1923 Võrumaa Rahvahariduse Seltsi Poeglaste Gümnaasiumi, õppis aastatel 1923–1929 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, omandades pedagoogidiplomi eesti keele, soome-ugri keelte, rahvaluule ning eesti ja üldise kirjandusloo alal.\n", "id": "ekk_Latn_202870"}
{"text": "Gerda Laugaste\n\nGerda Laugaste (24. juuni 1910 Alatskivi vald – 4. detsember 1992) oli eesti keeleteadlane.\n\nLaugaste oli foneetikalaboris Paul Ariste assistent ning 1940. aastate lõpust alates õpetas ta Tartu Ülikoolis üldfoneetikat ja eesti keele foneetikat.\n", "id": "ekk_Latn_202871"}
{"text": "Uno Liivaku\n\nUno Liivaku (kuni 15. septembrini 1938 Toomberg; sündinud 20. mail 1926 Mornas Viljandimaal) on eesti keeleteadlane.\n\nLiivaku on aastaid olnud tõlkija. Ta tõlkis pikka aega populaarteaduslikke teoseid ja huumorikogumikke.\n", "id": "ekk_Latn_202872"}
{"text": "Kammerjunkur\n\nKammerjunkur (vene keeles камер-юнкер, saksa keeles Kammerjunker) oli Venemaa keisririigi õukonnateenistuse IX klassi teenistusaste, mis oli võrdne tsiviilteenistuse titulaarnõuniku auastmega.\n\n1915 on mainitud, et Venemaa keisririigis oli 394 kammerjunkrut.\n", "id": "ekk_Latn_202873"}
{"text": "Tuulispea\n\nTuulispea oli nalja- ja pilkeajakiri, mis ilmus 1923. aastal Tallinnas ilmumissagedusega kord kuus.\n\nNime sai ajakiri juba Soomes ilmunud (1903–1957) huumoriajakirja Tuulispää järgi. Väljaandja ja toimetaja oli Juhan Kruustee. Toimetus asus Tallinnas Lai tn 38. Ajakirja trükiti Tallinnas trükikojas Kiri kahevärvilisena. Ajakirja hind oli 25 marka. Kokku ilmus kaks numbrit.\n", "id": "ekk_Latn_202874"}
{"text": "Bentheimi krahvkond\n\nGeograafiliselt koosneb Bentheim suuresti madalsoost ja varane asustus koondus piki jõekaldaid, mis krahvkonda läbisid. Bentheimi liivakivi lasundid panid aluse tulusale ekspordile teistesse tänapäeva Saksamaa ja Hollandi osadesse.\n", "id": "ekk_Latn_202875"}
{"text": "Tallmeister\n\nTallmeister (vene keeles шталмейстер, saksa keeles Stallmeister) oli keskajal ja uusajal õukonna liige, kelle ülesanne oli hobuste eest hoolitseda.\n\nTallmeister oli Venemaa keisririigi õukonnateenistuse III klassi teenistusaste, mis oli võrdne tsiviilteenistuse salanõuniku auastmega.\n", "id": "ekk_Latn_202876"}
{"text": "Toomkapiitel\n\nToomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures. Toomkapiitlisse kuulub enamasti 12 toomhärrat. Toomkapiitlit juhib toompraost, kes juhatab toomkapiitli istungeid.\n", "id": "ekk_Latn_202877"}
{"text": "Amel Tuka\n\nAmel Tuka (sündinud 9. jaanuaril 1991) on Bosnia ja Hertsegoviina kergejõustiklane (keskmaajooksja).\n\n2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis võitis ta 800 m jooksus ajaga 1.46,30 pronksmedali.\n\nAastal 2015 valiti ta Bosnia ja Hertsegoviina aasta sportlaseks.\n\nTa oli Bosnia ja Hertsegoviina lipukandja 2016. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial.\n", "id": "ekk_Latn_202878"}
{"text": "Värvimine\n\nVärvimine on millegi (nt tekstiili või maja) värvainega katmine, immutamine või töötlemine.\n\nEndisajal, vähem ka tänapäeval kasutatakse värvimiseks sageli looduslikke materjale (nt värvitaimi).\n", "id": "ekk_Latn_202879"}
{"text": "Venemaa Teaduste Akadeemia professor\n\nVenemaa Teaduste Akadeemia professor, lühemalt Venemaa TA professor, ka RAN-i professor, on aunimetus Venemaal, mida Venemaa Teaduste Akadeemia (RAN) annab alla 50 aasta vanustele Venemaa kodakondsusega teadlastele teadussaavutuste eest, samuti aktiivse osavõtu eest Venemaa Teaduste Akadeemia ees seisvate ülesannete realiseerimisel.\n\nRAN-i professori aunimetus asutati 2015. aastal. Aunimetust ei anta Venemaa TA liikmetele. Aunimetuse andmisel nõutakse 10-aastast teadus-pedagoogilist staaži, doktorikraadi, samuti eeldatakse, et kandidaadi uurimistöö efektiivsus on kõrgem kui keskmisel ülikooliprofessoril. Tiitel on eluaegne. Erinevalt akadeemikutest ja korrespondentliikmetest, ei kaasne RAN-i professori tiitliga lisatasu. RAN-i professoreid peetakse Venemaa TA liikmeskonna kaadrireserviks. Mõnes mõttes on nad nagu teaduste akadeemia assotsieerunud liikmed.\n", "id": "ekk_Latn_202880"}
{"text": "Bentheim-Bentheim\n\nBentheim-Bentheim oli krahvkond Saksamaal Alam-Saksimaa kaguosas, mille piirid aastal 1806 kattusid Bentheimi kreisi tänapäevaste piiridega. See krahvkond moodustati Bentheimi krahvkonnast aastal 1277 ja aastal 1454 moodustati sellest Bentheim-Steinfurt. Bentheim-Bentheim taastekkis krahvkonnana aastal 1643 ja mediatiseeriti aastal 1806 Bergile, enne kui Prantsusmaa selle aastal 1810 annekteeris. Viini kongress andis selle Hannoverile.\n", "id": "ekk_Latn_202881"}
{"text": "Ecnomuse lahing\n\nEcnomuse lahing ehk Eknomose lahing (vanakreeka keeles Ἔκνομος; 256 eKr) oli esimese Puunia sõja merelahing, mis leidis aset Kartaago ja Rooma laevastiku vahel Ecnomuse neeme lähedal (tänapäeva Sitsiilia Licata linna lähistel).\n\nKokku osales lahingus umbes 290 000 sõudjat ja sõdurit. See on üks suuremaid merelahinguid ajaloos.\n\nLahingu võitsid roomlased.\n", "id": "ekk_Latn_202882"}
{"text": "Koirovo\n\nKoirovo (vene Койрово, Коeрово, Койeрово) on mitme endise küla nimetus ajaloolises Kesk-Ingerimaal Peterburi linnast lõunas Gorelovo ja Pulkovo vahel.\n\nNimetus tuleb arvatavasti soomekeelsest sõnast koira ehk koer.\n\nKülad kuulusid samanimelise mõisa alla ning neid eristati üksteisest eesliidetega: Finskoje Koirovo ehk Koirova (soome Suomen Koirova, Koiroi, vene Финское Койрово, Чухонское Коерово, Большое Коерово, tõlkes Suur ehk Soome Koirova) — küladest vanim ja suurim, valdavalt ingerisoomlastest elanikkonnaga küla Tuutari kihelkonnas. Russkoje Koirovo (vene Русское Койровo, Малое Коерово, soome Vennäin Koirova, tõlkes Väike ehk Vene Koirova) Nižneje Koirovo ehk Uusikylä (vene Нижнее Койрово) – ingerisoome küla Venjoki kihelkonnas. Verhneje Koirovo ehk Kapasi (vene Верхнее Койрово) – ingerisoome küla Venjoki kihelkonnas. Novoje Koirovo (vene Новое Койрово) Staroje Koirovo (vene Старое Койрово)\n", "id": "ekk_Latn_202883"}
{"text": "Laura Ikauniece\n\nLaura Ikauniece (varem ka Laura Ikauniece-Admidiņa; sündinud 31. mail 1992 Ventspilsis) on läti kergejõustiklane (seitsmevõistlus).\n\nTa on seni osalenud kahtedel olümpiamängudel. Londoni olümpiamängudel 2012. aastal sai ta isikliku rekordiga 6414 9. koha ja 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel sai ta tulemusega 6617 4. koha.\n\nAastatel 2015 ja 2016 on ta valitud Läti aasta naissportlaseks.\n\nTema isiklik rekord seitsmevõistluses on 27.–28. mail 2016 Götzises saavutatud 6815 punkti, mis on ühtlasi ka Läti rekord.\n", "id": "ekk_Latn_202884"}
{"text": "Hans Lammers\n\nHans Heinrich Lammers (27. mai 1879 Lublinitz (tänapäeval Lubliniec, Poola) – 4. jaanuar 1962 Düsseldorf) oli saksa jurist ja Saksamaa riigitegelane.\n\nHans Lammers õppis õigusteadust Breslaus ja Heidelbergis, doktorikraadi õigusteaduse alal sai ta 1904. aastal. 1906. aastal sai ta abikohtunikuks ja 1912. aastal alustas ta tööd kohtunikuna. Hans Lammers võttis vabatahtlikuna osa Esimesest maailmasõjast, 1917. aastal sai ta raskelt haavata, kaotades sealjuures vasaku silma. Sõja järel töötas Lammers siseministeeriumis valitsusnõunikuna ja referendina. 1932. aasta veebruaris astus ta Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse. 30. jaanuaril 1933 asus Hans Lammers tööle Riigikantselei riigisekretärina. 1933. aasta novembris sai ta Riigikantselei juhatajaks. Alates 4. septembrist 1934 oli Lammersi ametinimetus Riigikantselei riigisekretär ja juhataja, alates 26. novembrist 1937 Riigikantselei riigiminister ja juhataja. Oma ametikohtadele jäi Hans Lammers kuni 24. aprillini 1945, mil ta Hitleri käsul arreteeriti Hermann Göringi võimuhaaramiskatse toetamise eest.\n\n1946. aastal osales Hans Lammers Nürnbergi protsessil tunnistajana. 1948–1949 toimunud Wilhelmstrasse protsessil karistati teda sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude eest 20-aastase vabaduskaotusega. Hiljem lühendati karistusaega 10 aastani 16. detsembril 1951 vabastati ta ennetähtaegselt Landsbergi vanglast.\n", "id": "ekk_Latn_202885"}
{"text": "Fars\n\nFars oli huumoriajakiri, mis ilmus 1924. aastal Tallinnas. Väljaandjad H. Hasenbusch ja J. Loolähker, kes oli samas ka vastutav toimetaja. Ilmumissagedusega korra kuus.\n\nKokku ilmus 3 numbrit, mis trükiti trükikodades ERK (nr 1) ja Union (nr 2 ja 3).\n", "id": "ekk_Latn_202886"}
{"text": "Manşūr bin Zāyid Āl Nahyān\n\nManşūr bin Zāyid bin Sultān bin Zāyid bin Khalīfah Āl Nahyān (tuntud ka kui šeik Manşūr; sündinud 20. novembril 1970) on Araabia Ühendemiraatide peaministri asetäitja, presidendiasjade minister ja Abu Dhabi valitsejaperekonna liige. Ta on praeguse AÜE presidendi, Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayāni poolvend. 2014 aastal oli tema omakapitali suurus umbes 35,8 miljardit eurot.\n", "id": "ekk_Latn_202887"}
{"text": "Index Herbariorum\n\nIndex Herbariorum on andmebaas, mis koondab maailma avalikke herbaariume, mille kogudesse on kantud vähemalt 5000 eksemplari.\n\nLisaks eksemplaridele sisaldab Index Herbariorum teavet iga herbaariumi ajaloo, asukoha, kontaktaadressi, veebilehe, kogude suuruse ja tüüpeksemplaride kohta.\n\nIndex Herbariorum asutati 1935. aastal. Kuni 1997. aastani anti herbaariumide nimekirja välja raamatutena.\n", "id": "ekk_Latn_202888"}
{"text": "Amancio Ortega\n\nAmancio Ortega Gaona (sündinud 12. märtsil 1936) on Hispaania suurärimees. Ta on Inditexi grupi, mis on peamiselt tuntud Zara poeketi tõttu, asutaja ja endine juhatuse esimees. Ta on Forbesi andmetel Euroopa jõukaim inimene, 2017. aasta märtsini oli ta maailmas jõukuselt teine; tema omakapitali suurus on umbes 67,3 miljardit eurot.\n", "id": "ekk_Latn_202889"}
{"text": "Herbaariumi käsiraamat\n\n\"Herbaariumi käsiraamat\" on Eestis 2015. aastal kirjastuse Hea Lugu avaldatud juhendmaterjal taimede herbariseerimise kohta Eesti oludes.\n\nRaamatu autor on Toomas Kukk. Autori arvates on taimede kogumine käsitöö, mille eesmärgiks pole herbariseerimise protsess, vaid herbaarium.\n\n\"Herbaariumi käsiraamatus\" on toodud põhjalikud juhised taimede kogumiseks, kuivatamiseks ja õppeherbaariumi koostamiseks ning ülevaatlik omakeelne taimemäärajate loetelu.\n", "id": "ekk_Latn_202890"}
{"text": "Tet el Badi kivikirst\n\nTet el Badi kivikirst on kivist kirst Belaul Ngarchelongi osariigis Ollei külas.\n\n26. augustil 2004 võeti see kultuuripärandina UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaadiks.\n", "id": "ekk_Latn_202891"}
{"text": "Appi\n\nAppi = На помощь! oli kirjandus-pilke ajakiri, mis ilmus 1921. aastal Tallinnas.\n\nAjakirja andis välja Eesti Punase Risti Üliõpilaste Venemaa näljahädaliste avitamise osakond. Vastutav toimetaja oli J. Kester. Osa teksti oli vene keeles. Ajakirjas ilmusid ka mõned karikatuurid. Ajakirja trükiti trükikojas Ühiselu.\n", "id": "ekk_Latn_202892"}
{"text": "Don't Play Your Rock 'n' Roll to Me\n\n\"Don't Play Your Rock 'n' Roll to Me\" on Briti glämmroki ansambli Smokie laul. Laulu autorid on Mike Chapmani ja Nicky Chinn. Singel anti välja septembris 1975 ja hiljem albumil \"Changing All the Time\".\n\n\"Don't Play Your Rock 'n' Roll to Me\" jõudis Briti singlite edetabelis UK Singles Chart kaheksandale kohale.\n\nSingli B-poolel oleva laulu \"Talking Her Around\" autor on Uttley.\n\nLaulu on hiljem teiste seas kaverdanud Chris Norman (albumil \"Full Circle\", 1999) Laulust on avaldanud saksakeelse versiooni Tanja Berg (\"Denk Nicht, Ich Sei Ein Teil Von Dir\", 1976) ja prantsuskeelse versiooni Johnny Hallyday (\"Joue Pas De Rock'n'Roll Pour Moi\", 1976).\n\n\"Don't Play Your Rock 'n' Roll to Me\" on aastaid hiljem avaldatud mitme albumi CD-versioonidel, näiteks \"Gold - 1975-2015\" (2015).\n", "id": "ekk_Latn_202893"}
{"text": "Bentheim-Steinfurt\n\nBentheim-Steinfurt oli krahvkond tänapäevase Saksamaa alal Nordrhein-Westfaleni loodeosas Steinfurti ümbruses. Bentheim-Steinfurt tekkis Bentheim-Bentheimi jagunemisel, mis ise tekkis Bentheimi krahvkonna jagunemisel. Bentheim-Steinfurt jagunes aastal 1606 endaks ja Bentheim-Tecklenburg-Rhedaks; ning aastal 1643 endaks ja Bentheim-Bentheimiks.\n", "id": "ekk_Latn_202894"}
{"text": "Tüüp 63 mitmelasuline raketiheitja\n\nTüüp 63 mitmelasuline raketiheitja on järelveetav, 12 toruga, 107 mm-ne Hiina RV-s 1960ndate alguses välja töötatud laskeseade, mida hiljem eksporditi ja toodeti kogu üle kogu maailma. See raketiheitja pole küll enam aktiivsete jalaväeüksuste kasutuses, kuid rahvavabastusarmees kasutavad seda veel mägijalaväe- ja sihtotstarbelised üksused. 63. tüüpi raketiheitjat kasutati Hiina rahvavabastusarmees laialdaselt 80ndate lõpuni. Selle eelkäija oli 50-5 tüüpi 102 mm-ne raketisüsteem. Hiinas töötati välja ka 63. tüüpi 130 mm-ne laskeseadeldis.\n", "id": "ekk_Latn_202895"}
{"text": "Bentheim-Lingen\n\nBentheim-Lingen oli krahvkond tänapäevase Saksamaa alal Lingenis. Bentheim-Lingen tekkis Bentheim-Tecklenburgi jagunemisel aastal 1450 ja neelati Hispaania poolt aastal 1555. Järgmise sajandi jooksul vaheldus Bentheim-Lingeni omandus Hispaania ja Oranje-Nassau vahel, enne kui Preisimaa selle aastal 1702 annekteeris.\n", "id": "ekk_Latn_202896"}
{"text": "Kaval Hans\n\nKawal Hans oli pilke- ja naljaleht, mis ilmus 1911. aastal Tallinna Teataja ja Tallinna Uudiste lugejatele kord kuus lisalehena.\n\nVäljaandja oli Reintalu Johannes (Reinthal). Toimetus asus Tallinnas, Suur Turu 16. Ajakirja trükiti Tallinnas Mihkel Schifferi trükikojas.\n", "id": "ekk_Latn_202897"}
{"text": "Bentheim-Tecklenburg\n\nBentheim-Tecklenburg oli krahvkond tänapäevase Saksamaa alal Nordrhein-Westfaleni põhjaosas Tecklenburgi ümbruses. Bentheim-Tecklenburg tekkis aastal 1277 Bentheimi krahvkonna jagunemisel ning jagunes aastal 1450 iseenda ja Bentheim-Lingeni vahel. Krahv Konrad pööras oma krahvkonna aastal 1541 luterlusse. Aastal 1557 päris selle Bentheim-Steinfurt.\n", "id": "ekk_Latn_202898"}
{"text": "Bentheim-Alpen\n\nBentheim-Alpen oli lühiealine Saksa-Rooma riigi krahvkond, mis tekkis aastal 1606 Bentheim-Steinfurti jagunemisel. Aastal 1629 taasühendati see Bentheim-Steinfurtiga.\n", "id": "ekk_Latn_202899"}
{"text": "Bentheim-Limburg\n\nBentheim-Limburg oli lühiealine Saksa-Rooma riigi krahvkond, mis tekkis aastal 1606 Bentheim-Steinfurti jagunemisel. Aastal 1632 taasühendati see Bentheim-Steinfurtiga.\n", "id": "ekk_Latn_202900"}
{"text": "Mari Adamsoni nimeline parima tekstiilitudengi stipendium\n\nMari Adamsoni nimeline parima tekstiilitudengi stipendium on stipendium, mida annab õppetöös edukale ja loominguliselt aktiivsele tudengile alates 1998. aastast välja Eesti Kunstiakadeemia. Stipendium on ühekordne.\n", "id": "ekk_Latn_202901"}
{"text": "Bentheim-Tecklenburg-Rheda\n\nBentheim-Tecklenburg-Rheda oli krahvkond tänapäevase Saksamaa alal Nordrhein-Westfaleni loodeosas ja Alam-Saksimaa edelaosas. Bentheim-Tecklenburg-Rheda tekkis aastal 1606 Bentheim-Steinfurti jagunemisel ja see mediatiseeriti aastal 1806 Preisimaale.\n", "id": "ekk_Latn_202902"}
{"text": "Helgid\n\nVäljaandja ja vastutav toimetaja oli Jaan Pommer = Jaan Raudma\n\nTegemist oli ajaleht Lõuna Eesti lisalehega. Esimene number ilmus 22. märtsil 1922, ajakiri oli 12-leheküljeline ning hind oli 15 marka. Vahepeal oli aastane paus. 1924. aastal uuesti välja antud ajakiri oli alapealkirjaga \"Kirjanduse ja kultuuri ajakiri\" ja juba 24–36 leheküljeline, kuid ei olnud enam nii satiiriline ja huumorikas, sisaldas mitmeid jutte ja kommertsteateid.1927. aasta juunis trükitud ajakiri sisaldas vaid nelja lehekülge.\n", "id": "ekk_Latn_202903"}
{"text": "René Simões\n\nRené Rodrigues Simões (sündinud 10. detsembril 1952) on Brasiilia endine jalgpallur ja jalgpallitreener.\n", "id": "ekk_Latn_202904"}
{"text": "Kapa oja\n\nKapa oja on oja Sakala kõrgustiku lõunaosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas.\n\nOja pikkus on 7,1 km, valgla pindala 7,8 km², langus 26 m ja lang 3,66 m/km. Oja saab alguse 73,5 m kõrgusel Abja-Vanamõisa külas ja suubub 47,5 m kõrgusel Veskimäe külas vasakult poolt Lüütre ojasse 4,8 km kaugusel selle suudmest. Oja kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda.\n", "id": "ekk_Latn_202905"}
{"text": "Tõtt ja Nalja\n\nTõtt ja Nalja oli jutu-, pilke- ja naljaleht, mis ilmus 1929. aastal Tallinnas. Väljaandja ja vastutav toimetaja Harald C. Pitsahl.\n\nAjakirja trükiti Tallinna trükikojas Täht. Ilmus ainult üks number.\n", "id": "ekk_Latn_202906"}
{"text": "Kabaree (ajakiri)\n\nKabaree oli nalja-ajakiri, mis ilmus Nõmmel aastatel 1929 ja 1931 (ei ilmunud 1930 aastal).\n\nVäljaandja ja vastutav toimetaja oli Eduard Koppel. Ajakirja trükiti samuti Nõmmel (Rahumäel) \"E. Antov & Ko\" trükikojas Vaigu tänav 3).\n", "id": "ekk_Latn_202907"}
{"text": "Karrār\n\nKarrār on Iraani põhilahingutank. Tanki esitleti 12. märtsil 2017. Esitlusel märgiti, et tankil on elektro-optiline tulejuhtimissüsteem, laserkaugusmõõdik, ballistiline arvuti ning, et see saab lasta nii seisvate kui ka liikuvate sihtmärkide pihta nii ööl kui päeval. Hoolimata tanki välisest sarnasusest T-90-le pole Iraan Venemaalt T-90 tüüpi tankide tootmisõigust taotlenud.\n", "id": "ekk_Latn_202908"}
{"text": "Nalja-Wana\n\nNalja-Wana oli huumori- ja satiiriajakiri, mis ilmus 1903. aastal Tallinnas.\n\nAjakirja maht oli 16 lehekülge, millest 2 lehekülge oli kuulutusi.\n\nAjakirja trükiluba oli antud kirjastaja Gustaw Pihlakale ja sisu eest hoolitses Hans Oras, kes oli tuntud ka vaimuliku kirjamehena.\n\nAjakirja trükiti Tallinna trükikojas \"А. Матизен и А. Лаурман\" tiraažiga 5000 eksemplari.\n", "id": "ekk_Latn_202909"}
{"text": "Rooma vabariik\n\nRooma vabariik (ladina keeles Res publica Romana) oli Rooma riigi vabariiklik ajajärk, mis kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr.\n", "id": "ekk_Latn_202910"}
{"text": "Esimene Puunia sõda\n\nEsimene Puunia sõda (264–241 eKr) oli esimene Kartaago ja Rooma vabariigi vahelisest kolmest Puunia sõjast.\n\nSõja põhjustas Rooma ja Kartaago vaheline pikaajaline konkureerimine ülemvõimu pärast Sitsiilias ja seda ümbritsevates vetes ning Põhja-Aafrikas. Esimese Puunia sõja järel 242. aastal eKr pidi Kartaago Sitsiiliast loobuma, vaid Sürakuusa jäi vallutamata.\n\nKartaago ja Rooma traditsiooniliselt head suhted katkestas konflikt Sitsiilias. Sürakuusa türanni Agathoklese endised palgasõdurid mamertiinid (marsipojad), kes pärast tolle surma teenistuseta jäid, läksid tülli nii sürakuusalaste kui ka kartaagolastega ja palusid abi Roomalt. Roomlaste otsus mamertiine toetada viis nad sõtta Kartaago vastu.\n\nSõja algus tõi roomlastele kiiret edu, kui nad vallutasid 264 eKr Messana, võitsid nii kartaagolaste kui ka Sürakuusa türanni (275–214 eKr) Hieron II väge ja sundisid ta rahu paludes Rooma poole üle tulema. Sürakuusast sai Hieroni valitsusaja lõpuni roomlaste kindel liitlane.\n\nEsimese Puunia sõja alguses, oli kartaagolastel merel edu, neil oli seni­kuulmatult suurte mõõtmetega lahingulaevu – viie aerupingi ja hiigelrammiga galeerid. Roomlased aga ehitasid vastukaaluks suure sõjalaevastik ja varustasid oma laevad parraste külge kinnitatud allalastavate haaksildadega (nn corvus – 'vares'), mis lubas lahingu käigus laevu kartaagolaste omade külge klammerdada, tungida sealtkaudu vaenlase laevapardale ja muuta merelahing jalaväevõitluseks.\n", "id": "ekk_Latn_202911"}
{"text": "Alfred Kurlents\n\nAlfred Karl Kurlents (19. detsember 1902 Soe – 18. detsember 1990 Montréal) oli eesti rahvaluuleteadlane, kirjandusteadlane, kirjanik ja tõlkija. Tema kirjaniku pseudonüüm on Ain Kurmes.\n\nAlfred Kurlents sündis Helme kihelkonnas Hummuli vallas Soe külas. Tema isa oli rätsep.\n\nAlfredi koolitee algas 1909 Valga Linnakoolis. Alates 1922 oli ta Tartu Ülikoolis vabakuulaja ja 1923–1931 üliõpilane, 1931 omandas ta samas ülikoolis magistrikraadi folkloristikas. 1952 sai Montréali McGilli Ülikoolis bakalaureusekraadi raamatukogunduses ja 1962 samas ülikoolis doktorikraadi slavistikas. Alfred Kurlents oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige\n\nEnne teist maailmasõda ja veel sõja ajal töötas ta Narvas ja Tartus kooliõpetajana. 1944 põgenes Rootsi. 1949 läks Kanadasse, kus asus elama Montréali.\n", "id": "ekk_Latn_202912"}
{"text": "Vibulane\n\nVibulane oli huumori- ja satiirileht, mis ilmus 1958. aastal Tallinnas Noorte Hääle lisalehena.\n\nKokku ilmus 28 numbrit. Toimetaja oli Edgar Spriit.\n", "id": "ekk_Latn_202913"}
{"text": "Elin Wägner\n\nElin Matilda Elisabet Wägner (16. mai 1882 – 7. jaanuar 1949) oli Rootsi kirjanik, ajakirjanik, feminist ja patsifist. 1944. aastast oli ta Rootsi Akadeemia liige.\n\nWägnerit tuntakse eelkõige naiste valimisõiguse eest võitlejana.\n\nWägner kuulus 1919. aastal asutatud lastekaitseorganisatsiooni Rädda Barnen asutajate hulka.\n\nTema raamatute põhiteemad on võrdõiguslikkus, rahu ja keskkonnaküsimused.\n", "id": "ekk_Latn_202914"}
{"text": "Bánov\n\nBánov (saksa keeles Banow, vanasti ka Banau) on küla (endine alev) Tšehhis Morava kaguosas Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas. Küla asub Bílé Karpaty mägedes Slovakkia piiri ääres, asudes Uherský Brodist seitsme kilomeetri kaugusel. Bánovit läbib maantee E50, mis viib Brnost Slovakkiasse. Aastal 2010 valmis küla ümbersõidutee, mis on sealset elukvaliteeti oluliselt parandanud.\n", "id": "ekk_Latn_202915"}
{"text": "Nezdenice\n\nNezdenice on küla Tšehhis Morava kaguosas Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas Määri Slovakkia ajaloolises piirkonnas. Küla asub Bílé Karpaty mägede ja Vizovická kõrgustiku vahele Olšava jõe oru keskosas merepinnast 245 meetri kõrgusel. Nezdenice jääb 8 km Uherský Brodist ida poole ja 5 km Bojkovicest edelasse.\n\nKeeleteadlaste arvates tuleb küla nimi selle asutaja hüüdnimest \"Nezdeň\" (avatud, lahtine). Kirjalikes allikates mainiti küla esimest korda 3. juunil 1374, kuid mõnede topograafide arvates rajati sinna asula juba XI või XII sajandil. Kuna küla asus oma algusaastatel Tšehhimaa ja Ungari piirialadel, mida mõlemad riigid enda omaks pidasid, siis kannatasid küla elanikud sõdades korduvalt mõlema poole sõdurite vägivalda. Aastate jooksul on külast kadunud paljud Määri Slovakkia ajaloolised traditsioonid (rahvarõivad, pulmakombed, lihavõttenädala traditsioonid), ent mõned rahvakombed, eriti aga vastlapäeva tähistamine, on seal siiski säilinud.\n", "id": "ekk_Latn_202916"}
{"text": "Laša Talahhadze\n\nLaša Talahhadze (gruusia keeles ლაშა ტალახაძე; sündinud 2. oktoobril 1993 Satšheres) on gruusia tõstja, olümpiavõitja (2016) ja maailmameister (2015).\n\nTa võistleb üle 105 kg kaalukategoorias.\n\nOma kolmandatel täiskasvanute maailmameistrivõistlustel, 2015. aasta maailmameistrivõistlustel Houstonis, võitis ta meeste üliraskekaalus (+105 kg) hõbemedali, kuid sai maailmameistriks pärast venelase Aleksei Lovtševi tulemuste tühistamist. Neil võistlustel rebis ta 207 kg ja tõukas 247 kg, mis andis kogusummaks 454 kg.\n\n2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Norras Førdes võitis Talahhadze meeste üliraskekaalu (+105 kg) võistlusel kuldmedali. Neil võistlustel rebis ta 212 kg ja tõukas 251 kg, mis tegi kogusummaks 463 kg.\n\nOlümpiadebüüdi tegi Talahhadze 2016. aastal Rio de Janeiro olümpiamängudel, kus ta püstitas kogusumma maailmarekordi 473 kg. Rebimises sai ta tulemuseks 215 kg ja tõukamises 258 kg.\n\n2017. aasta Euroopa meistrivõistlustel Horvaatias Splitis sai ta meeste üliraskekaalu kahekordseks Euroopa meistriks. Neil võistlustel rebis ta 217 kg, mis on ühtlasi uus maailmarekord ja tõukas 250 kg.\n", "id": "ekk_Latn_202917"}
{"text": "Martin Pärn\n\nMartin Pärn (sündinud 16. septembril 1971) on eesti disainer, Eesti Kunstiakadeemia strateegilise disaini professor ja Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessor.\n", "id": "ekk_Latn_202918"}
{"text": "Wilhelm Frick\n\nWilhelm Frick (12. märts 1877 Alsenz – 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli Saksamaa riigitegelane ja saksa jurist.\n\nWilhelm Frick oli pärit kooliõpetaja perekonnast. 1896–1901 õppis ta õigusteadust Münchenis, Göttingenis, Berliinis ja Heidelbergis. 1903. aastal sooritas ta assessorieksami ja võeti juristina Baieri riigiteenistusse.\n\n1904. aastast töötas ta Müncheni politsei juhatuses. 1919. aastast oli ta Müncheni poliitilise politsei juhataja. 1923. aasta veebruaris sai ta Müncheni kriminaalpolitsei juhatajaks. 9. novembril 1923 võttis Wilhelm Frick osa Õllekeldriputšist, mille eest talle 1. aprillil 1924 mõisteti tingimisi 15-kuuline vabaduskaotus. 4. mail 1924 valiti ta Saksarahvusliku Vabaduspartei (Deutschvölkische Freiheitspartei) nimekirjas Riigipäeva liikmeks. 31. juulil 1924 lasti Frick Õllekeldriputšis osalemise eest politseiteenistusest lahti.\n\n1925. aastal astus ta Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse. 1926–1930 töötas ta parlamenditöö kõrvalt Münchenis Ülemkindlustusametis. 1930. aastal sai ta Tüüringi sise- ja rahvaharidusministriks. 1. aprillil 1931 oli ta Tüüringi parlamendi umbusaldusavalduse tõttu sunnitud ministriametist tagasi astuma. 1. jaanuarist 1932 alustas ta uuesti tööd Münchenis Ülemkindlustusametis.\n\n30. jaanuarist 1933 kuni 24. augustini 1943 oli Wilhelm Frick Saksamaa siseminister.\n\n24. augustist 1943 kuni 4. maini 1945 oli Wilhelm Frick Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi riigiprotektor. Riigiprotektorina oli Fricki võim suhteliselt formaalne, tegelik võim kuulus Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi riigisekretärile Karl Hermann Frankile.\n\nNürnbergi protsessil mõisteti Wilhelm Frick 1. oktoobril 1946 rahuvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude eest surma poomise läbi. Kohtuotsus viidi täide 16. oktoobril 1946. Hukkamisel viibinud ameerika ajakirjanik Howard K. Smith kirjeldas sündmust nii: \" Kuues mees, kes lahkus oma kambrist ja sisenes surmahoonesse, kandes käeraudu, oli 69-aastane Wilhelm Frick. Ta sisenes hukkamisruumi kell 02.05, kuus minutit pärast seda, kui Rosenberg oli surnuks kuulutatud. Ta oli hukatavatest kõige rahutum ja komistas 13. astmel üles tapalavale. Wilhelm Fricki ciimased sõnad olid: \"Elagu kaua igavene Saksamaa!\" Seejärel pandi talle kott pähe ja luuk avanes.\"\n", "id": "ekk_Latn_202919"}
{"text": "Sõda Afganistanis (1978–)\n\nSõda Afganistanis algas 27. aprillil 1978, kui Sauri revolutsiooni nime all tuntud sõjaväelise riigipöörde käigus sai võimule Afganistani Demokraatlik Rahvapartei (ADRP). Pärast riigipööret toimusid riigi paljudes paikades meeleavaldused ja protestid ADRP valitsuse vastu. Detsembris 1979 algas Nõukogude-Afganistani sõda.\n\nVastupanuliikujad ehk mudžaheedid võitlesid Nõukogude armee vastu. Mõned mudžaheedide harud said tuge USAlt, Pakistanilt ja Saudi Araabialt. Veebruaris 1989 oli Nõukogude Liit sunnitud oma väed Afganistanist välja viima. Nõukogude Liidult abi saanud kommunistlik Agfanistani valitsus pidas vastu aastani 1992, kui mässuliste kätte langes pealinn Kabul.\n\nSamal aastal jõudsid Afganistani poliitilised parteid kokkuleppele ning asutati Afganistani Islamiriik, mille eesotsas oli ajutine valitsus. Kõrge sõjaväelane Gulbuddīn Ḩekmatyār oli kokkuleppele vastu ning alustas Pakistani toetusel Kabuli pommitamist. Peale selle tekkisid Kabulis lahingud ka linnaosade vahel, kus väepealikud võimule olid saanud. Piirkonna suurjõud, Pakistan, Iraan, Saudi Araabia, India ja Usbekistan, toetasid ja mõnel juhul omasid märkimisväärset mõjuvõimu nende väepealike üle. Sel perioodil toimus sõjategevus Kabulis ja teistes suuremates linnades, maakohad, mis olid Nõukogude sõja ajal laialdaselt kannatada saanud, jäid üsna rahulikuks. Kui Afganistani kaitseminister Aḩmad Shāh Mas'ūd oli 1994. aasta lõpuks suutnud Kabulis suhtelise rahu taastada, tekkis pealinnale ja valitsusele uus märkimisväärne oht, Ţālebān.\n\nTaleban tekkis algselt riigi lõunaosas asuvas Kandahāri linnas ning 1994. aasta jooksul suudeti endale allutada mitmeid Lõuna- ja Kesk-Afganistani provintse, kus keskvalitsuse võim nõrk oli olnud. 1995. aasta alguses alustasid nad pealetungi Kabulile, kuid nende väed said laialdaselt kannatada ning paljud eksperdid uskusid, et äärmusrühmituse lõpp pole enam kaugel. Kuid aastaks 1996 olid nad suutnud tänu Pakistani ja Saudi Araabia abile end uuesti koguda. Septembris 1996 tõusid nad Kabulis võimule ja asutasid Afganistani Islami Emiraadi. Aḩmad Shāh Mas'ūdi juhtimisel loodi Põhja-Allianss, et Talibani valitsus kukutada. Taliban sai sõjalist tuge Pakistani armeelt ja Al-Qā'idahilt.\n\nPärast 11. septembri terrorirünnakuid Ameerika Ühendriikides aastal 2001 algas operatsioon \"Püsiv vabadus\" ehk NATO sissetung Afganistani. Operatsiooni eesmärk oli kukutada Taliban, võita Al-Qaeda ning asutada eluvõimeline demokraatlik riik. Mõni eesmärkidest suudeti küll saavutada, kuid 2021. aastal tõmbas NATO oma väed Afganistanist välja ja Ţālebān võttis riigis võimu.\n", "id": "ekk_Latn_202920"}
{"text": "Kyriákos Ioánnou\n\nKyriákos Ioánnou (kreeka keeles Κυριάκος Ιωάννου; sündinud 26. juulil 1984 Limassolis) on Küprose kõrgushüppaja.\n", "id": "ekk_Latn_202921"}
{"text": "Koodi-Jaan\n\nAjakirjal oli 18 lehekülge. Väljaandja ja toimetaja oli Harald C. Pitsahl.\n\nIlmus ainult üks number. Ajakirja trükiti Tallinnas trükikojas Kiirtrükk.\n", "id": "ekk_Latn_202922"}
{"text": "Lõbusad Jutud ja Naljad\n\nVäljaandja ja toimetaja Harald C. Pitsahl. Ajakirja trükiti Tallinnas \"Karl Kabanovi\" trükikojas.\n\nIlmus üks number.\n", "id": "ekk_Latn_202923"}
{"text": "Pavaan (Fauré)\n\n\"Pavaan\" oopus 50 on prantsuse helilooja Gabriel Fauré teos, mille ta kirjutas 1887. aastal. Algselt oli see klaveripala, kuid sai tuntuks orkestriversioonis koos kooriga või ilma.\n\nTeose rütmi aluseks on 16. sajandi õukonnatants pavaan. Sellele rajatud harmoonia ja meloodia tõusud ning mõõnad moodustavad kokku belle époque'ile omase lummava elegantsi. \"Pavaan\" on orkestreeritud väikesele koosseisule, kuhu kuuluvad keelpillid, kaks flööti, kaks oboed, kaks klarnetit, kaks fagotti ja kaks metsasarve. Esitus kestab tavaliselt umbes kuus minutit.\n", "id": "ekk_Latn_202924"}
{"text": "Uimastav juustumari\n\nUimastav juustumari (Withania somnifera) on maavitsaliste sugukonda kuuluv taimeliik.\n\nUimastav juustumari on levinud Lõuna-Euroopast Indiani, seal hulgas Aafrikas. Teda kasvatatakse peamiselt Indias.\n", "id": "ekk_Latn_202925"}
{"text": "Hüdrauliline salvesti\n\nHüdrauliline salvesti ehk hüdrauliline akumulaator on rõhu abil töötav energiasäilitusmahuti, milles kokkusurumatut hüdraulilist vedelikku hoitakse välise allika tekitatud surve all. Väliseks allikaks võib-olla vedru, ülalt alla rakenduv raskus või suruv gaas. Akumulaator võimaldab hüdrosüsteemil tulla toime ekstreemse nõudlusega, kasutades vähem võimsat pumpa, reageerida kiiremini ajutisele nõudlusele ja siluda pulseerimist. Tegu on teatud energia salvestamise seadmega. Surugaasiga salvestid, mida nimetatakse ka hüdraulilis-pneumaatilisteks salvestiteks, on kõige levinumad salvestid.\n", "id": "ekk_Latn_202926"}
{"text": "Uimastava juustumarja droog\n\nUimastava juustumarja droog on uimastava juustumarja kuivatatud juurtest ja lehtedest valmistatud droog.\n\nUimastava juustumarja juured on kantud India farmakopöasse.\n", "id": "ekk_Latn_202927"}
{"text": "Vaba riigilinn Besançon\n\nVaba riigilinn Besançon oli omavalitsusega linn Saksa-Rooma riigis.\n\nAastatel 1184–1654 oli Besançoni linn vaba riigilinn (Freie Reichsstadt), nagu vapil tänaseni näha, ja seda kutsuti Bisanz. Linn eraldati esialgu aastal 1034 Burgundia krahvkonna valitsemise alt kui vürstlik piiskopkond, kiriklik riik Saksa-Rooma riigis. Linna valitses Besançoni vürstlik peapiiskopkond, kuigi hiljem läks enamik sellest võimust linnanõukogule. Vaba riigilinn hõlmas vaid Besançoni linna Franche-Comtés, nii kontrollisid seda enamuse ajast need, kes kontrollisid ligipääsu ümbritsevatele maadele, esialgu Burgundia hertsogid ja siis Habsburgid. Lõpuks kaotas linn oma riikliku staatuse, kuid jäi vabalinnaks.\n", "id": "ekk_Latn_202928"}
{"text": "Izmir Smajlaj\n\nIzmir Smajlaj (sündinud 29. märtsil 1993 Shkodëris) on Albaania kaugushüppaja.\n\n2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel sai ta 21. koha (tulemus 7,72 m) ja kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud.\n\n2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Belgradis võitis ta kaugushüppes isikliku rekordiga 8,08 kuldmedali. Ta tõi Albaaniale esimese kuldmedali kergejõustiku tiitlivõistluselt.\n\nTema isiklik rekord kaugushüppes välitingimustes on 8,03, mis on püstitatud 21. mail 2016 Elbasanis. Sisetingimustes on tema rekord 8,08, mis on püstitatud 4. märtsil 2017 Euroopa sisemeistrivõistlustel Belgradis. Tema isiklik rekord kolmikhüppes on 16,30. Kõik kolm rekordit on ühtlasi ka Albaania rekordid.\n", "id": "ekk_Latn_202929"}
{"text": "Anna Maria (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)\n\nAnna Maria von Braunschweig-Calenberg-Göttingen (ka Anna Maria von Braunschweig-Lüneburg; 23. aprill 1532 Münden – 20. märts 1568 Neuhausenis (praegu Gurjevsk) Königsbergi lähedal) oli sünnipärane Braunschweig-Calenberg-Göttingeni hertsoginna ning abielu kaudu Preisimaa hertsoginna.\n", "id": "ekk_Latn_202930"}
{"text": "Georgi Gretško\n\nGeorgi Mihhailovitš Gretško (vene keeles Георгий Михайлович Гречко; 25. mai 1931 Leningrad – 8. aprill 2017 Moskva) oli Nõukogude Liidu kosmonaut, pardainsener.\n\nTa osales kolmel kosmoselennul (Sojuz-17, Sojuz-26, Sojuz T-14) ning viibis kosmoses kokku 134 ööpäeva, 20 tundi ja 32 minutit. 20. detsembril 1977 käis ta avakosmoses.\n\nHiljem töötas ta kosmonaudiinstruktorina ning oli Venemaa Teaduste Akadeemia liige.\n\nGretško oli kahekordne Nõukogude Liidu kangelane ja kolmekordne Lenini ordeni kavaler.\n", "id": "ekk_Latn_202931"}
{"text": "Mogamed Ibragimov\n\nMogamed Ibragimov (aseri keeles Məhəmməd İbrahimov, makedoonia keeles Могамед Ибрагимов; sündinud 22. juulil 1974 Mahhatškalas) on avaari päritolu Põhja-Makedoonia maadleja. 1996. aasta olümpiamängudel esindas Aserbaidžaani.\n\nTa võistles kaalukategoorias kuni 85 kg.\n", "id": "ekk_Latn_202932"}
{"text": "Magustatud jookide maks\n\nMagustatud jookide maks ehk limonaadimaks on maks, millega maksustatakse lisatud suhkruga jooke. Maksustavateks jookideks on tavaliselt gaseeritud joogid, gaseerimata joogid, spordijoogid ja energiajoogid.\n", "id": "ekk_Latn_202933"}
{"text": "Billungite mark\n\nMark ulatus Elbe jõelt Läänemereni ja Limes Saxoniaest Peene jõeni idas, laias laastus tänapäeva Ida-Holsteini, Mecklenburgi ja osaliselt Lääne-Pommeri territoorium. Saksa ekspansioon Billungite margi piirkonda oli \"loomulik\" ja ümberasumine \"tõeline kolonisatsioon\". Sellele võib vastandada Marca Geronise sõjalise okupatsiooni, Gero suurmark Billungitest lõunas.\n\nBillungite mark moodustati aastal 936, kui Saksimaa hertsog ja Ida-Frangi kuningas Otto I tegi Hermann Billungist princeps militiae (markkrahv, sõnasõnalt \"miilitsavürst\"), andes talle kontrolli piiril, valitsemisega lääneslaavi obodriidi hõimude üle, sealhulgas polaabid, varnid ja vagrid, samuti redarid, tsirtsipanid ja kessinid veletite hõimuliidust ning daanid, kes korduvalt territooriumi rüüstasid. Suur osa ljutitšite ja hevellide maad asus väljaspool Hermanni mõjusfääri Marca Geronises.\n\nSelle piirkonna slaavlased olid sageli omavahel vaenus ja nii ei tekkinud organiseeritud vastupanu. Sellest hoolimata kasutas obodriidi pealik Nakon aastal 955 võimalust ja asus liitu Hermanni vennapoegade, Saksi krahvide Wichmann II ja Ekbert Ükssilmaga nende kodutülis oma onuga. Nende avalik mäss tipnes Raxa lahingus, kus obodriidid said kuningas Otto vägedelt lõplikult lüüa.\n\nHermann sai oma margis üpris suure autonoomia ja mõnikord kutsuti teda \"Saksimaa hertsogiks\" (millist tiitlit kandis tegelikult Otto) suure võimu tõttu, mille kuningas talle, kui oma saadikule delegeeris. Idamarkide germaniseerimise killustatus viis sajanditepikkuse vaenutegevuseni; kuid katoliku kirik, \"ettenägelikum, kui kroon ... kasutas kümnist koloniaalmaadel päris algusest alates\".\n\nNagu külgnev Põhjamark, kaotati Billungite mark lõplikult pärast obodriidide ja veletite ülestõusu aastal 983.\n", "id": "ekk_Latn_202934"}
{"text": "Pikantsed nalja-anekdoodid\n\nPikantsed nalja-anekdoodid oli huumoriajakiri, mis ilmus 1932. aastal Viinistul sagedusega kord kuus.\n\nVäljaandja ja vastutav toimetaja Eduard Koppel.\n\nKokku ilmus 2 numbrit.\n", "id": "ekk_Latn_202935"}
{"text": "Pilkenali\n\n\"Pilkenali : poliitiline pilke- ja nalja ajakiri\", oli huumoriajakiri, mis ilmus 1932. aastal Tallinnas. Väljaandja H. Jõbbeda. Vastutav toimetaja oli Juhan Kruberg. Ajakirja trükiti Tallinnas trükikojas \"J. ja A. Paalmann\". Ilmus üks number.\n", "id": "ekk_Latn_202936"}
{"text": "Naljandid\n\nNaljandid oli nalja- ja huumoriajakiri, mis ilmus 1933. aastal Tartus.\n\nAjakirja väljaandja oli R. Suudar ja vastutav toimetaja S. Eier.\n\nAjakirja trükiti Tartu trükikojas \"K. Mattiesen\". Ilmus ainult üks number.\n", "id": "ekk_Latn_202937"}
{"text": "Kratt (ajaleht, 1979)\n\nKratt oli väliseestlaste ajaleht, mis ilmus aastatel 1979–1988 Kanadas Torontos. Seda andis välja kirjastus \"Kotkajärve Teataja / Kotkajärve komitee Kratt\".\n\nToimetaja oli Ülo Soots. Ajaleht ilmus 1979. aastal 1 korra ja 1980–1988 igas kvartalis. Ajalehes kirjutati Eesti skautide ja väliseestlaste tegevustest Kanadas.\n", "id": "ekk_Latn_202938"}
{"text": "Clapeyroni-Clausiuse võrrand\n\nFaasisiirdeid kirjeldav võrrand ehk Clapeyroni-Clausiuse võrrand on saksa füüsiku Rudolf Clausiuse ja prantsuse füüsiku Benoît Paul Émile Clapeyroni järgi nimetatud võrrand, mis kirjeldab katkendlikku faasisiiret kahe faasi vahel üheainsa faasi koostisosa kaudu.\n\nKõverjoont, mis eraldab rõhu-temperatuuri (P-T) diagrammil kahte faasi, nimetatakse teisisõnu ka binodaalkõveraks. Clapeyroni-Clausiuse võrrand annab nimetatud kõverjoone puutujale tõusu. Faasisiirdeid kirjeldava võrrandi võib esitada matemaatilisel kujul\n\nkus \\mathrm{d}P/\\mathrm{d}T on kõverjoone puutuja tõus mis tahes punktis, L on latentne soojus, T on temperatuur, \\Delta v on faasisiirde eriruumala muutus ning \\Delta s on faasisiirde entroopia muutus.\n", "id": "ekk_Latn_202939"}
{"text": "Brittany Maynard\n\nBrittany Lauren Maynard (19. november 1984 – 1. november 2014) oli ravimatu ajuvähiga ameerika naine, kes otsustas oma elu lõpetada \"siis, kui aeg tundus õige\". Ta pooldas abistatud enesetapu legaliseerimist ja propageeris selle lubamist ning temast kujunes üks tuntumaid selle liikumise eestseisjaid USA-s.\n", "id": "ekk_Latn_202940"}
{"text": "Ka Üks Minut\n\nKa üks minut oli huumori- ja satiiriajakiri, mis ilmus 1924. aastal Tallinnas.\n\nAjakirja väljaandja oli Emil Elstein ja vastutav toimetaja H. Kuuskmann.\n\nToimetus asus Tallinnas aadressil Pikk tänav 55-6. Ajakirja trükiti Tallinna trükikojas H. Murr & A. Toom.\n", "id": "ekk_Latn_202941"}
{"text": "Lakkvaabik\n\nLakkvaabik (Ganoderma lucidum), ka läikvaabik, on vaabiku perekonda vaabikuliste (Ganodermataceae) sugukonda torikulaadsete (Polyporales) seltsi kuuluv seeneliik.\n\nViljakeha pealt punakas, läikiv.\n", "id": "ekk_Latn_202942"}
{"text": "Elektrėnai elektrijaam\n\nElektrėnai Elektrijaam (ka Leedu Elektrijaam) on 1800 MW soojuselektrijaam Leedus Elektrėnais, umbes 50 km Leedu pealinnast Vilniusest lääne pool. Seda kasutab Lietuvos Energija tütarettevõte Lietuvos Elektrinė.\n\nJaam ehitati aastatel 1960–1972 aastaste etappide kaupa. Strėva jõele ehitati jahutusvee saamiseks pais, mis tekitas Elektrėna reservuaari. 2008. aastal oli jaamas kaheksa töökorras plokki, kus põletati maagaasi, rasket naftat ja bituumenil põhinevat kütust orimulsiooni. Orimulsiooni on imporditud Venezuelast. See oli kavandatud baasvõimsuse jaamana ja genereeris kuni 1992. aastani umbes 10 TWh elektrit aastas. Seejärel kasutati seda Leedu tagavarajaamana ja seepärast vähenes väljundvõimsus viie protsendini. 2012. aastal avati 9. plokk.\n\nPärast Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist 2009. aastal sai jaamast Leedu põhiline elektrienergia allikas. Kuna jaam ei vasta Euroopa Liidu keskkonnanormidele, on parandamiseks välja pakutud mitmeid täiustusi. 2008. aasta septembris valmis suitsu väävlist eemaldamise projekt. 2007. aasta detsembris andis Leedu majandusministeerium teada uue 400 MW kombineeritud tsükliga ploki ehitamisest. Uue ploki ehituse maksumuseks hinnati 252 miljoni eurot, millest 57% pidi tulema Euroopa Liidult, 33% jaamalt ja ülejäänud 10% riiklikust Ignalina sulgemise fondist. Üheksas plokk, mis avati 2012. aastal, läks tegelikult maksma 377 miljonit eurot.\n\nJaam varustab ka 1962. aastal töölistele rajatud Elektrėnai linna keskküttega.\n\nKaks korstent kolmest on kasutusel elektripostidena.\n", "id": "ekk_Latn_202943"}
{"text": "Vaabik\n\nVaabik (Ganoderma) on vaabikuliste (Ganodermataceae) sugukonda torikulaadsete (Polyporales) seltsi kuuluv seeneperekond.\n\nPerekonda kuulub umbes 50 liiki. Enamik neist elab troopikas.\n", "id": "ekk_Latn_202944"}
{"text": "Kodanik Mats\n\nKodanik Mats oli huumoriajakiri, mis ilmus 1926. aastal Tallinnas. Väljaandja oli Aleksander Annus ja tegevtoimetajaks oli Hendrik Saar (ps. Kivilombi Ints). Ajakirja trükiti trükikojas \"Estotrükk\" Tallinn, Suur-Karja 5. Ilmus üks number. Ajakirja esikaane oli joonistanud Axel Roosmann.\n", "id": "ekk_Latn_202945"}
{"text": "Elizabeth Cady Stanton\n\nElizabeth Cady Stanton (12. november 1815 Johnstown, New Yorgi osariik – 26. oktoober 1902 New York) oli USA sufražett, sotsiaalaktivist, abolitsionist ja üks naiste õiguste eest võitlejate juhte.\n\nTema dokumenti \"Declaration of Sentiments\" (\"Õiguste ja tunnete deklaratsioon\"), mis kanti ette Seneca Fallsi konverentsil 1848. aastal, peetakse sageli organiseeritud naisõiguslaste ja sufražettide liikumise alguseks USA-s. Staton oli aastail 1892–1900 National Woman Suffrage Associationi president.\n\nEnne naiste õiguste eest kõnelemist oli Stanton aktiivne abolitsionist. Erinevalt paljudest teistest keskendus Stanton peale naiste valimisõiguse tagamise ka teistele seotud küsimustele. Ta puudutas lisaks naiste vanema- ja hooldusõigusi, varalisi õigusi, töö- ja töötuluõigusi ning lahutuse, perekonna majandusliku heaolu ja sünnikontrolli teemasid. Ta oli ka karskusliikumise toetaja.\n\nPärast Ameerika Ühendriikide kodusõda põhjustas Stantoni panus naiste valimisõiguse heaks naisõiguslaste seas vastuolu, kui ta koos Susan B. Anthonyga vähendas toetust Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 14. ja 15. paranduste läbimiseks. Ta oli vastu sellele, et afroameeriklastest meestele anti õiguslik kaitse ja valimisõigus, samas kui naistele, nii valgetele kui ka mustadele, neid õigusi ei antud. Tema positsioon selles küsimuses viis kahe erineva naisõiguslaste organisatsiooni loomiseni, mis ühinesid hiljem taas ning Stanton oli selle üks juhte ligi kakskümmend aastat.\n\nStanton oli \"Naiste Piibli\" (\"The Woman's Bible\"), enda autobiograafia \"Eighty Years and More\" ning paljude naiste valimisõigusi ja muid õigusi puudutavate artiklite ja lendlehtede autor.\n", "id": "ekk_Latn_202946"}
{"text": "Lõbusad Lehed\n\nLõbusad Lehed oli huumoriajakiri, mis ilmus Eestis 1908. aastal. Sisuks naljajutud ja karikatuurid. Väljaandjaks oli kirjastusühisus \"Edasi\". Ajakiri trükiti Soomes, Viipuri trükikojas \"Viipurin Uusi Kirjapaino\". Enamik materjali olid nähtavasti soome keelest tõlgitud. Seda näitas nii ajakirja keeleline külg, kui illustreerijateks olid soome karikaturistid: B. H., Kari, V. Savolainen.\n\nAjakiri oli 28 leheküljeline ja maksis 15 kopikat. Ilmus ainult 1 number.\n", "id": "ekk_Latn_202947"}
{"text": "Kabun\n\nKabun ehk kohikukk on kastreeritud kukk.\n\nKuked kastreeritakse kabunaks enne nende suguküpseks saamist.\n\nKabunate liha on õrnema maitsega ja rasvasem kui kukel või kanal.\n", "id": "ekk_Latn_202948"}
{"text": "Kohvimasin\n\nKohvimasin on kodumasin, mis teeb kohvi jahvatatud kohviubadest kuuma vee läbijuhtimise teel. Kõige laiemalt on kasutusel filterkohvimasinad, mitmekülgsemate võimalustega aga kohviautomaadid (espressomasinad). Esimestes suundub kuum vesi kohvipurule või -pulbrile vabalt, teistes surve all. Olenevalt automatiseerituse astmest võib masin jahvatada ube ja lisada kohvile kuuma või vahustatud piima.\n", "id": "ekk_Latn_202949"}
{"text": "Pardel\n\nPardel on mehaaniline või elektriline raseerimisvahend. Mehaanilist pardlit ehk terapardlit tuntakse ka žiletiaparaadina (seda hakkas esimesena tootma King C. Gillette'i firma 1902. a USA-s). Algselt kasutati neis vahetatavaid kahepoolselt teritatud žiletiterasid, praegusaegsetes terapardlites on kaks või enam ühepoolset tera; need võivad olla vahetatavad, kuid levinumad on korrakasutusega raseerimisvahendid. Elektripardleid eristatakse lõikepea järgi, mis võib olla võnkuvate või pöörlevate teradega. Võnkuvate teradega lõikepeas liiguvad lõiketerad edasi-tagasi õhukese metallvõrgu all, siit ka nimetus võrkpea. Niisugust pardlit hakkas kõigepealt tootma Remington 1937. aastal; viimastel aastakümnetel on kõige tuntumad Brauni tooted. Kolmekettalise pöörleva lõikesüsteemiga pardlit toodab Philips alates 1939. aastast (kuni 2006. aastani tootemark Philishave).\n", "id": "ekk_Latn_202950"}
{"text": "Norman Greenbaum\n\nNorman Joel Greenbaum (sündinud 20. novembril 1942 Maldenis Massachusettsi osariigis) on USA laulja ja laulukirjutaja. Tema tuntuim laul on \"Spirit in the Sky\", mille singlit müüdi 1969. ja 1970. aastal üle 2 miljoni eksemplari.\n\nAjakiri Rolling Stone asetas laulu oma kõigi aegade 500 parima laulu edetabelis 333. kohale. Ta on üks selliseid artiste, kelle kohta öeldakse ühehitimees.\n", "id": "ekk_Latn_202951"}
{"text": "Feministlik Partei (Soome)\n\nFeministlik Partei (soome keeles Feministinen puolue) on Soomes tegutsev feministlik erakond.\n\nErakonna programmi keskmes on sooline võrdõiguslikkus, inimõigused ja inimeste turvalisus.\n\nErakond asutati 2016. aastal. Seda juhivad Katju Aro, Warda Ahmed ja Katriina Rosavaara.\n\n2017. aasta kohalikel valimistel sai erakond Helsingis 1,5% häältest ja ühe koha volikogus.\n", "id": "ekk_Latn_202952"}
{"text": "Doctor and the Medics\n\nDoctor and the Medics on Inglise glämmrokiansambel. Bänd sai tuntuks oma kaveriga Norman Greenbaumi laulust \"Spirit in the Sky\", mis jõudis 1986. aastal Suurbritannia singlimüügi edetabeli esikohale. Bänd tegutseb tänapäeval erinevates koosseisudes peamiselt teiste esinejate tribuutbändina.\n", "id": "ekk_Latn_202953"}
{"text": "Gareth Gates\n\nGareth Paul Gates (sündinud 12. juulil 1984 Bradfordis West Yorkshire'is) on inglise laulja ja laulukirjutaja.\n\nTa saavutas ITV talendisaate \"Pop Idol\" esimesel hooajal (2001–2002) teise koha (võitis Will Young).\n\nTema esitatud lauludega heliplaate on müüdud üle 3,5 miljoni eksemplari.\n\nTa on tuntud ka selle poolest, et aeg-ajalt ta kogeleb.\n", "id": "ekk_Latn_202954"}
{"text": "Bauhaus (ansambel)\n\nBauhaus oli Inglismaal Northamptonis 1978. aastal moodustatud post-punk-bänd. Bändi moodustasid Peter Murphy (laul), Daniel Ash (kitarr), Kevin Haskins (trummid) ja David J (basskitarr). Bändi algne nimi oli Bauhaus 1919 ning arv tähendas Bauhausi kunstikooli esimest tegutsemisaastat.\n\nBänd läks laiali 1983. aastal, kuid hiljem on aeg-ajalt taas kontsertide andmiseks kokku tulnud.\n", "id": "ekk_Latn_202955"}
{"text": "Jaan Roots (agronoom)\n\nJaan Roots (8. oktoober 1908 Polli vald, Pärnumaa – 27. september 1967 Tallinn) oli eesti agronoom ja mesinduse eriteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_202956"}
{"text": "Tõde ja õigus (film)\n\n\"Tõde ja õigus\" on Eesti 100. aastapäevaks valminud mängufilm, mis põhineb A. H. Tammsaare samanimelise romaani esimesel osal. Filmi stsenarist ja režissöör on Tanel Toom. Film esilinastus 20. veebruaril 2019.\n\nFilmi kestus on kaks tundi ja 45 minutit. Rahvusvaheline versioon on kodumaisest 16 minutit lühem, kuid režissööri sõnul ei kärbitud välja midagi olulist: \"Me tundsime, et see on tundmatu film Eestist tundmatute näitlejatega ning pikkus võib olla hirmutav. Me lõikasime mõned sekundid siit ja mõned sealt, kuid need polnud tähtsad kohad.\"\n\nEkraaniloo eelarve oli 2,5 miljonit eurot, millest Eesti riik andis ligi 2,2 miljonit. Filmi toetas ka ettevõtja Armin Karu. Eelarvest umbes viiendik kulus dekoratsioonidele.\n\n11. aprillil 2019 ületas mängufilm veerand miljoni kinokülastaja piiri. Sellele kuulub ka avanädalavahetuse vaadatavuse rekord 51 239 vaatajaga ja avanädala rekord 90 550 kinokülastajaga. Vähem kui kuu ajaga kinos jõudis filmi kassatulu üle miljoni euro ning film sai kõigi aegade vaadatuimaks Eesti filmiks. Kokku kogus film 2019. aastal 267 588 kinokülastust ja teenis 1,55 miljonit eurot kassatulu.\n\nEesti kriitikute vastukaja on olnud valdavalt positiivne.\n\nEesti Filmiajakirjanike Ühing valis \"Tõe ja õiguse\" 2019. aasta parimaks filmiks, andes sellele Eesti vanima filmiauhinna Neitsi Maali. Film pääses parima võõrkeelse filmi Oscari eelvalikusse ja pälvis Satellite Awardi rahvusvahelise mängufilmi kategoorias.\n\n2019. aasta 26. maist 15. septembrini oli \"Tõe ja õiguse\" võttepaigas Võrumaal Vastse-Roosa külas avatud 12-hektarine külastuskeskus Filmi Vargamäe.\n", "id": "ekk_Latn_202957"}
{"text": "We've Got a Fuzzbox and We're Gonna Use It!!\n\nWe've Got a Fuzzbox and We're Gonna Use It!! (ka Fuzzbox) on Inglise alternatiivroki ansambel. Naiskvarteti moodustasid 1985. aastal Birminghamis Vix (Vickie Perks), Magz (Maggie Dunne), Jo Dunne ja Tina O'Neill. Bändi nimi lühenes Fuzzboxiks nende esimese USA-s avaldatud albumi jaoks.\n\nBänd läks laiali 1990. aastal, kuid on kokku tulnud kontsertide andmiseks 2010. ja 2015. aastal, seda aga viieliikmelisena ja ilma trummar Tina O'Neillita.\n\nBändi kitarrist Jo Dunne suri 2012. aastal 43-aastaselt vähki 6 nädalat pärast selle diagnoosimist.\n", "id": "ekk_Latn_202958"}
{"text": "Nina Hagen\n\nNina Hagen (õieti Catharina Hagen; sündinud 11. märtsil 1955 Ida-Berliinis Saksa DV-s) on Saksa laulja, laulukirjutaja ja näitleja.\n\n1976. aasta detsembris asus ta elama Lääne-Saksamaale. Teda kutsutakse ka pungi ristiemaks ja vanaemaks.\n", "id": "ekk_Latn_202959"}
{"text": "Perekop\n\nAlev asub samanimelise ajaloolise linna kohal ja allub Krimmi Autonoomse Vabariigi Armjanski linnavalitsusele. Perekop on Krimmi ja Armjanski rajooni üks põhjapoolsemaid paikkondi, kust on 6 km (piki maanteed) rajoonikeskuses asuva lähima raudteejaamani. Alevi keskkoha kõrgus merepinnast on 14 m ja 2014. aastal toimunud Ukraina rahvaloenduse andmeil oli Perekopi elanike arv 919.\n", "id": "ekk_Latn_202960"}
{"text": "DC Talk\n\nDC Talk (stiliseeritult dc Talk) on kristlikku räppi ja rokkmuusikat tegev Ameerika Ühendriikide trio.\n\n2000. aastal ilmus EP \"Solo\", millel oli igalt bändiliikmelt kaks soolopala ja ühine kaver U2 laulust \"40\". Pärast seda EP-d on bänd määramata pikkusega pausil ja bändi liikmed teevad soolokarjääri. Bänd ei ole kunagi teatanud ei laialiminekust ega ka uuesti kokkutulemisest.\n\nAnsambel on võitnud 4 Grammy auhinda parima rokk- või gospelalbumi eest.\n", "id": "ekk_Latn_202961"}
{"text": "Kuntagani mõis\n\nKuntagani mõis (ka Kuntaugani mõis) oli mõis Venemaa keisririigis Simferopoli maakonnas Tauria kubermangus Krimmis.\n\n1882. aastal ostsid eesti asunikud (Krimmi eestlased) Johann Köleri osalusel Kuntagani mõisa. Mõisa pindala oli 6310 tiinu (umbes 6941 ha) ja mõisa hind oli 271 362 rubla. Maa hinnaks oli kokku 213 000 rubla, millest 90 000 rubla oli antud Hersoni Põllupanga laenusumma, millest pidid ostjad tasuma kohe 24 000 rubla ja kaheksa kuu pärast veel 50 000 rubla, kuna 109 000 rubla jäi võlana 6%-ga kaheksa aasta jooksul tasuda.\n\nKölerile ja sealsetele asunikele käis mõisa ostmine üle jõu ning Köleril ei õnnestunud 30 000 rubla laenu saada ka Eesti Aleksandrikooli kapitalist. 1889. aastal läks mõis oksjonile, asunike maksevõimekust mõjutas Krimmis aset leidnud ikaldus aastatel 1889–1897.\n", "id": "ekk_Latn_202962"}
{"text": "Anyone of Us (Stupid Mistake)\n\n\"Anyone of Us (Stupid Mistake)\" on inglise poplaulja Gareth Gatesi laul tema debüüt-stuudioalbumilt \"What My Heart Wants to Say\". Laulu autor on Nik Kershaw.\n\nSee anti singlina välja 8. juulil 2002. Lugu jõudis Briti singlite edetabelis UK Singles Chart esikohale..\n\nLaul on saadaval allalaaditavana, singlina ning muusikavideona, mis filmiti Veneetsias.\n", "id": "ekk_Latn_202963"}
{"text": "Tegevtoimetaja\n\nTegevtoimetaja on ajakirjandusväljaande toimetuse liige, kes korraldab väljaande igapäevast tööd. Tegevtoimetaja ülesannete seas võib olla ka määrata lugude jaotus lehekülgedele, kärpida laotud lugusid.\n", "id": "ekk_Latn_202964"}
{"text": "Vastutav toimetaja\n\nVastutav toimetaja on ajakirjanduses isik, kes vastutab väljaande sisu eest, et see oleks kooskõlas asjakohaste seadustega.\n\nVastutav toimetaja on tehniline, mitte loominguline töötaja.\n", "id": "ekk_Latn_202965"}
{"text": "Kaastoimetaja\n\nKaastoimetaja ehk abitoimetaja on ajakirjanduses isik, kes abistab toimetajat. Kaastoimetaja võib näiteks toimetaja juhtimisel tõlkida tekste, kirjutada ümber käsikirju, suhelda välisautoritega.\n\nEesti ajakirjanduses on kaastoimetaja nimetust kasutatud eelkõige 1870. ja 1880. aastatel, kui väljaande toimetamisega tegeles harilikult kaks inimest [(vastutav) toimetaja ja kaastoimetaja].\n\nEesti ajakirjanduses oli esimene kaastoimetaja Lydia Koidula, kes aitas toimetada oma isal Johann Voldemar Jannsenil Perno Postimeest ja Eesti Postimeest.\n", "id": "ekk_Latn_202966"}
{"text": "Kaastööline\n\nKaastööline ehk korrespondent on ajakirjanduses isik, kes pole ajakirjandusväljaande (ajalehe, ajakirja, raadiojaama, telekanali jne) toimetuse liige (koosseisuline töötaja), ent teeb väljaandele kaastööd. Kaastöölise kaastöö võib olla juhuslik (kirjutab siis, kui tahab) või järjepidev (nt ta on sõlminud kokkuleppe teha kaastööd teatud regulaarsusega).\n\nAjakirjandusliku kaastöö autor saab väljaandes avaldatud tekstide või tele- või raadiosaatelõikude või saatejuhtimise eest tasu, tavaliselt honorari.\n", "id": "ekk_Latn_202967"}
{"text": "Balti Arhiiv\n\nBalti Arhiiv on arhiiv Rootsis Stockholmis, kuhu on kogutud materjale eestlaste, lätlaste ja leedulaste tegevuse kohta Rootsis. Arhiiv asutati 1966.\n\nArhiivi juhataja oli kuni 1999 Kalju Lepik. Arhiivi juhatuse esimees oli alates 1978 Ago Pärtel ja alates 1995 Aino Lepik von Wirén.\n\nSuur osa arhiivi materjalidest on deponeeritud Rootsi Riigiarhiivi.\n", "id": "ekk_Latn_202968"}
{"text": "Meie Matsi tähtraamat\n\n\"Meie Matsi tähtraamat\" oli raamatkalender, mis hakkas 1907. aastast (1908 aasta kalender) igal aastal ilmuma üks kord aastas kuni 1939. aastani (1940 aasta kalender). Kokku ilmus 33 aastakalendrit. Väljaandjaks oli kirjastused Teadus, Meie Mats toimetus, Vaba Maa ja Jakob Ploompuu kirjastused.\n", "id": "ekk_Latn_202969"}
{"text": "Vahtralised\n\nVahtralised (Aceraceae) on taimesugukond seebipuulaadsete (Sapindales) seltsist.\n\nSugukonda kuulub kaks kuni neli perekonda umbes 120 liigiga. Peamiselt on need puud või põõsad.\n\nHiljem on vahtraliste sugukond liidetud sugukonnale seebipuulised (Sapindaceae).\n\nSellesse sugukonda kuulub perekond vaher (Acer).\n", "id": "ekk_Latn_202970"}
{"text": "Einike Soosaar\n\nEinike Soosaar (sündinud 10. novembril 1970 Tallinnas) on eesti tekstiilikunstnik, disainer ja kujundaja.\n", "id": "ekk_Latn_202971"}
{"text": "Balti Humanistlik Ühing\n\nBalti Humanistlik Ühing (rootsi keeles Baltiska Humanistiska Förbundet) Balti riikide ühine abistamisorganisatsioon, mis asutati 1943 Rootsis.\n\nÜhing tegeles ka kirjastamisega. 1945-1949 andis ühing välja ajakirja The Baltic Review. 1947-1989 andis ühing koos Eesti Rahvusfondiga välja bülletääni Newsletter from behind the Iron Curtain. 1946 asutas ühing kirjastuse Eesti Raamat.\n\nÜhingut on juhtinud teiste seas Richard Indreko, Nikolai Kaasik, Roland Härm, Evald Uustalu, Helmut Hagar.\n", "id": "ekk_Latn_202972"}
{"text": "A-pool ja B-pool\n\nA-pool ja B-pool on kiirusega 78, 45 või 33⅓ pööret minutis keerleva heliplaadi (singlite, EP-de või LP-de) kaks poolt.\n\nA-pool oli enamasti mõeldud laulule, mida reklaamib artist, produtsent või plaadifirma lootuses, et seda hakatakse mängima raadiotes, et sellest saaks hitt. Plaadi B-poolde suhtuti aga erinevalt: mõnel puhul oli sealne materjal samal tasemel nagu A-poolelgi, mõnel puhul aga võis seal olla hoopis mõni instrumentaalpala, mida vaevalt ükski raadiojaam esitaks.\n\nDigitaalajastu CD-de ja allalaaditava muusika oludes pole enam mõtet rääkida heliplaadi kahest poolest, aga mõisteid kasutatakse endiselt. Nüüd tähendab B-pool enamasti singlile lisatud boonuslugusid.\n", "id": "ekk_Latn_202973"}
{"text": "Titanic (täpsustus)\n\n\"Titanic\", 1943. aasta film \"Titanic\", 1956. aasta film \"Titanic\", 1997. aasta film \"Titanic\", 1996. aasta minisari \"Titanic\", 2012. aasta minisari\n\nTitanic, Norra ansambel\n", "id": "ekk_Latn_202974"}
{"text": "The Kumars at No. 42\n\n\"The Kumars at No. 42\" (aastal 2014 \"The Kumars\") on Suurbritannia meelelahutuslik telesaatesari. Saatesari võitis Emmy auhinna aastail 2002 ja 2003 ning Peabody auhinna aastal 2004. Sarja tehti aastail 2001–2006 kokku 7 hooaega ja 52 osa ning 2014. aastal 6 osa. Eetris oli sari kanalitel BBC Two (2001–2004), BBC One (2005–2006) ja Sky1 (2014). Sarja tootis Hat Trick Productions.\n\nSarja peategelasteks on Londonis Wembley linnaosas elav india perekond. Peres on Madhuri ja Ashwin Kumar (osatäitjad Indira Joshi ja Vincent Ebrahim), nende täiskasvanud poeg Sanjeev (Sanjeev Bhaskar) ja Sushila, Sanjeevi vanaema, keda tavaliselt kutsutakse Ummiks (Meera Syal).\n\nSarja tegelased teevad kaasa 2003. aastal avaldatud Comic Reliefi heategevuslikul singlil \"Spirit in the Sky\", mida esitab Gareth Gates. Singel jõudis Briti singliedetabelis esikohale ning seda müüdi enam kui 550 000 eksemplari.\n", "id": "ekk_Latn_202975"}
{"text": "Uhkus\n\nUhkus on sissepoole suunatud emotsioon, millel on erineva varjundiga tähendusi. Negatiivse varjundiga uhkus viitab inimese rumalalt rikutud arvamusele kellegi väärtusest, seisundist või saavutustest. Seda inimest kutsutakse uhkustajaks või ülbitsejaks. Positiivse varjundiga uhkus viitab inimese seotusele ta enda või kellegi teise inimese või grupi inimeste valikute ja tegudega, mis tulenevad uhkustundest, mis on sõltumatu inimesest endast, kuid sisaldab kuuluvustunnet.\n\nFilosoofid ja sotsiaalpsühholoogid on täheldanud, et uhkus on keeruline emotsioon, mis vajab enesetunnetuse arendamist ja oskust näha erinevusi (näiteks et uhkus erineb õnnest ja rõõmust), kuulates teisi inimesi. Mõned sotsiaalpsühholoogid eristavad mitteverbaalseid uhkuseväljendusi kui automaatselt tajutavaid signaale kõrgema sotsiaalse staatuse kohta. Kuid uhkust võib ka defineerida kui madalat tõega mittenõustumist. Üks vanaaegne uhkuse definitsioon pärineb Augustinuselt: \"armastus enda oivalisuse vastu\". Sarnaselt defineeris ka Meher Baba: \"Uhkus on konkreetne tunne, mille kaudu egoism avaldub.\"\n\nUhkust nähakse mõnikord rikutuse või vastupidi – voorusena. Kuigi mõned filosoofid nagu Aristoteles (ja George Bernard Shaw) pidasid uhkust (kuid mitte ülbust) sügavaks vooruseks, siis mõned religioonid pidasid uhkust pettusega seotud patuks, nagu on väljendatud Õp 11:2 Vana Testament. Kristluses on uhkus üks seitsmest surmapatust. Uhkus võib avalduda kõrgemas arvamuses ühe rahva (rahvuslik uhkus) ja rahvuse (etniline uhkus) kohta.\n", "id": "ekk_Latn_202976"}
{"text": "Broadway (teater)\n\nBroadway on teatrite ja meelelahutuse piirkond Ameerika Ühendriikides New Yorgis Manhattanil. Piirkond on ulatuslik ja asub mõtteliselt 40th ja 54th Streeti vahel, teistpidi on piirideks Sixth ja Eighth Avenue. Piirkonda läbib diagonaalselt Broadway. Suur osa teatreid paikneb samanimelise tänava ääres või selle lähistel.\n\nBroadway teatripiirkonna (Theater District) all peetakse silmas just suuri teatreid, mille saalides on vähemalt 500 istekohta, aga tavaliselt märksa rohkem (1000–2000 või enam). Need teatrid moodustavad omakorda Broadway Liiga ehk suurte teatrite esindusorganisatsiooni, mille liikmete seas on teatrimajade omanikke, lepingupartnereid, produtsente, samuti kõikvõimalike kaupade ja teenuste pakkujaid, mida teater oma tööks vajab jne. Organisatsioon loodi 1930. aastal.\n\nBroadway hakkas teatrisektorit meelitama alates 19. sajandi keskpaigast. 1925. aastal paiknes Broadway tänava ääres umbes 80 teatrit, tänapäevaks (2020) on neid alles 41.\n\nBroadway teatrid ei ole repertuaariteatrid, vaid igas teatris mängitakse sama lavastust kuuel päeval nädalas. Etendusi on nädalas kokku kaheksa. Kahel päeval on ka lõunased etendused ehk matineed, tavaliselt kolmapäeval või laupäeval ning pühapäeval. Esmaspäev on Broadwayl puhkepäev, kuid see ei pruugi kehtida Off-Broadway või Off-Off-Broadway lavastuste puhul. Suurtest muusikalidest on kõige kauem Broadwayl katkematult repertuaaris püsinud \"Ooperifantoom\", mille esietendus oli 1988. aastal. Järgnevad \"Chicago\", \"Lõvikuningas\", \"Kassid\", \"Wicked\", \"Hüljatud\" jne.\n", "id": "ekk_Latn_202977"}
{"text": "Ventspilsi Rahvusvaheline Raadioastronoomiakeskus\n\nVentspilsi Raadioastronoomiakeskus (Ventspils Starptautiskais radioastronomijas centrs – VIRAC) on endine Nõukogude Liidu signaalluure jaam Lätis Läänemere rannikul, 30 km Ventspilsist põhjas Ance vallas Irbene külas. Keskus oli salastatud kuni Läti taasiseseisvumiseni 1991. aastal. Pärast Nõukogude armee taandumist 1994. aastal võttis selle üle Läti Teaduste Akadeemia. Seejärel on kaks allesjäänud raadioteleskoopi parandatud.\n", "id": "ekk_Latn_202978"}
{"text": "Tammemäe järv (Viljandimaa)\n\nTammemäe järv (ka Pirmastu paisjärv) on paisjärv Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Viisuküla külas.\n\nJärve pindala on 1,8 ha, valgla pindala 1 km², kõrgus merepinnast 89,5 m ja kaldajoone pikkus 969 m. Järves asub üks saar pindalaga 0,23 ha. Järv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda. Järv pole avalik ega avalikult kasutatav veekogu.\n", "id": "ekk_Latn_202979"}
{"text": "Józefi tamm\n\nJózefi tamm ehk Józef on Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Wiśniowas kasvav harilik tamm. Tema eluiga on 650 aastat.\n\nTamm Józefi minevik seondub tema kasvukohaga – Mycielski perekond olevat paiga ilust nii võlutud, et ostis sinna mõisa. Teise maailmasõja ajal olevat Józefi juures pelgupaiga leidnud üks natside eest varjuv juudi perekond.\n\nJózefi pilt on trükitud ka Poola 100-zlotisele rahatähele. Tänapäeval külastavad tamme paljud huvilised ning seda kujutatakse fotodel ja maalidel.\n\nVõistluses Euroopa aasta puu valiti Jósef 17 597 häälega Euroopa aasta puuks 2017 (temale järgnes 16 203 häälega Brimmoni tamm Walesis).\n", "id": "ekk_Latn_202980"}
{"text": "Ilmumisaasta\n\nIlmumisaasta on teaviku ilmumisaja aastanumber. Ilmumisaasta märgib aega, kui teavik jõudis esimest korda müüki.\n\nKui teavikul ilmumisaasta puudub või seda pole olnud võimalik kindlaks teha, siis bibliograafiakirjes märgitakse seda lühendiga s.a. (ladinakeelsest fraasist sine anno).\n", "id": "ekk_Latn_202981"}
{"text": "Tammekoor\n\nTammekoor (Quercus cortex) on droogide koondnimetus, mitmete tamme perekonda liigitatud taimede, sh hariliku tamme, tüvelt ja okstelt korjatud ja kuivatatud koorele, mida tarvitatakse ravi otstarbel.\n\nHariliku tamme koor on kantud Euroopa farmakopöasse ja tema tanniinide sisaldus peab olema vähemalt kolmeprotsendiline. Mitmel pool maailmas on droogiallikateks ka kivitamm (Quercus petraea) ja karvane tamm (Quercus pubescens).\n\nDroogiks kogutakse noorte tammede ja okste peegelkoort varakevadel, mahlade liikumise ajal. Sukana maha tõmmatud koort kuivatatakse päikese käes (7–10 päeva) või kunstlikus soojuses. Tamme koort soovitatakse koguda ettevaatlikult: kooreta jäänud oks on määratud hukule ja õigem oleks need puult ära lõigata. Kuid igalt puult ja igal pool seda muidugi teha ei tohi.\n\nDroogina käsitletakse kuni 30 cm pikkusi sukki või kuni 3 mm sileda välispinnaga või läikivaid kooretükke.\n", "id": "ekk_Latn_202982"}
{"text": "VH1's 100 Greatest One-Hit Wonders\n\n\"VH1's 100 Greatest One-Hit Wonders\" oli telekanalis VH1 2002. aastal eetris olnud edetabelisaade, milles seati tabelisse Ameerika Ühendriikide ühehitistaare. Saadet juhtis William Shatner.\n\nTabelis on loetletud muusikuid, kellel muust rahvusvahelisest tuntusest hoolimata on Ameerika Ühendriikides olnud vaid üks muusikahitt. Nii ei peaks tabelis olema a-ha ja Nena, kellel on selja taga pikk ja edukas karjäär. Wayne Janciki kriteeriumite järgi ei peaks tabelis olema a-ha, Falco, Vanilla Ice ja Gerardo, kuna neil kõigil on lisaks ühele suuremale hitile olnud veel laule Billboardi edetabeli esikahekümnes. Ka Los Del Riol on olnud kaks Top 40 hitti, kuid need mõlemad on olnud \"Macarena\" erinevad versioonid.\n\n\"Macarena\" – Los Del Rio (1993) \"Tainted Love\" – Soft Cell (1982) \"Come on Eileen\" – Dexys Midnight Runners (1982) \"I'm Too Sexy\" – Right Said Fred (1991) \"Mickey\" – Toni Basil (1982) \"Who Let the Dogs Out?\" – Baha Men (2000) \"Ice Ice Baby\" – Vanilla Ice (1990) \"Take on Me\" – a-ha (1985) \"Rico Suave\" – Gerardo (1990) \"99 Luftballons\" – Nena (1984) \"You Light Up My Life\" – Debby Boone (1977) \"Baby Got Back\" – Sir Mix-A-Lot (1992) \"The Hustle\" – Van McCoy (1975) \"Groove Is in the Heart\" – Deee-Lite (1990) \"96 Tears\" – ? & The Mysterians (1997) \"Rapper's Delight\" – Sugarhill Gang (1980) \"We're Not Gonna Take It\" – Twisted Sister (1984) \"Nothing Compares 2 U\" – Sinead O'Connor (1990) \"In-A-Gadda-Da-Vida\" – Iron Butterfly (1968) \"She Blinded Me With Science\" – Thomas Dolby (1983) \"Cars\" – Gary Numan (1980) \"Play That Funky Music\" – Wild Cherry (1976) \"All My Life\" – K-Ci & JoJo (1997) \"Whip It\" – Devo (1980) \"Too Shy\" – Kajagoogoo (1983) \"Stumblin' In\" – Chris Norman & Suzi Quatro (1978) \"Pop Muzik\" – M (1979) \"It Takes Two\" – Rob Base & DJ E-Z Rock (1988) \"Pass the Dutchie\" – Musical Youth (1983) \"Seasons in the Sun\" – Terry Jacks (1974) \"Unbelievable\" – EMF (1991) \"Hot, Hot, Hot\" – Buster Poindexter (1987) \"Got to Be Real\" – Cheryl Lynn (1979) \"Afternoon Delight\" – Starland Vocal Band (1995) \"Bitch\" – Meredith Brooks (1997) \"Turning Japanese\" – The Vapors (1980) \"I Melt With You\" – Modern English (1984) \"Me And Mrs. Jones\" – Billy Paul (1972) \"Bitter Sweet Symphony\" – The Verve (1997) \"In a Big Country\" – Big Country (1983) \"Relax\" – \"Frankie Goes to Hollywood\" (1985) \"Hot Child in the City\" – Nick Gilder (1978) \"How Do You Talk to an Angel?\" – The Heights (1992) \"Rock Me Amadeus\" – Falco (1984) \"Lovefool\" – The Cardigans (1996) \"Don't Worry Be Happy\" – Bobby McFerrin (1988) \"Rock And Roll (Part 2)\" – Gary Glitter (1972) \"True\" – Spandau Ballet (1983) \"Turn the Beat Around\" – Vicki Sue Robinson (1976) \"I Touch Myself\" – Divinyls (1990) \"I'm Gonna Be (500 Miles)\" – The Proclaimers (1989) \"Genius of Love\" – Tom Tom Club (1982) \"Somebody's Watching Me\" – Rockwell (1984) \"Makin' It\" – David Naughton (1979) \"It's Raining Men\" – The Weather Girls (1983) \"Lovin' You\" – Minnie Riperton (1975) \"Smokin' in the Boys Room\" – Brownsville Station (1973) \"What Is Love\" – Haddaway (1993) \"867-5309 - Jenny\" – Tommy Tutone (1981) \"More More More\" – Andrea True Connection (1975) \"Round And Round\" – Ratt (1984) \"The Future's So Bright, I Gotta Wear Shades\" – Timbuk 3 (1986) \"Jump Around\" – House of Pain (1992) \"You Get What You Give\" – New Radicals (1999) \"In My House\" – Mary Jane Girls\" (1985) \"Mambo No. 5 (A Little Bit Of...)\" – Lou Bega (1999) \"Epic\" – Faith No More\" (1990) \"A Girl Like You\" – Edwyn Collins\" (1994) \"Funkytown\" – Lipps, Inc. (1980) \"The Night the Lights Went Out in Georgia\" – Vicki Lawrence (1973) \"How Bizarre\" – OMC (1997) \"Maniac\" – Michael Sembello (1983) \"Convoy\" – C.W. McCall (1975) \"Rebirth of Slick (Cool Like Dat)\" – Digable Planets (1993) \"I've Never Been to Me\" – Charlene (1977/1982) \"We Don't Have to Take Our Clothes Off – Jermaine Stewart (1986) \"What I Am\" – Edie Brickell & New Bohemians (1986) \"Mmm Mmm Mmm Mmm\" – Crash Test Dummies (1993) \"Puttin' on the Ritz\" – Taco (1983) \"Cum on Feel the Noize\" – Quiet Riot (1983) \"Just a Friend\" – Biz Markie (1997) \"I Know What Boys Like\" – The Waitresses (1982) \"Safety Dance\" – Men Without Hats (1983) \"You Gotta Be\" – Des'ree (1995) \"Spirit in the Sky\" – Norman Greenbaum (1969) \"Bust a Move\" – Young MC (1989) \"Don't Leave Me This Way\" – Thelma Houston (1976) \"Barbie Girl\" – Aqua (1997) \"Achy Breaky Heart\" – Billy Ray Cyrus (1992) \"Don't Wanna Fall in Love\" – Jane Child (1990) \"Electric Avenue\" – Eddy Grant (1983) \"Heart And Soul\" – T'Pau (1987) \"Don't Give Up on Us\" – David Soul (1993) \"What's Up\" – 4 Non Blondes (1992) \"Harper Valley P.T.A.\" – Jeannie C. Riley (1968) \"I Want Candy\" – Bow Wow Wow (1982) \"Whoomp! (There It Is)\" – Tag Team (1993) \"Two of Hearts\" – Stacey Q (1986) \"No Rain\" – Blind Melon (1993) \"Kung Fu Fighting\" – Carl Douglas (1974)\n", "id": "ekk_Latn_202983"}
{"text": "Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool\n\nPärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool oli tütarlastekool Pärnus. Kool oli Pärnu Koidula Gümnaasiumi eelkäijaks.\n", "id": "ekk_Latn_202984"}
{"text": "Barbie Girl\n\n\"Barbie Girl\" on Taani-Norra popmuusikaansambli Aqua esitatud laul.\n\n\"Barbie Girl\" anti välja singlina 14. mail 1997 ja laul on ka albumil \"Aquarium\".\n", "id": "ekk_Latn_202985"}
{"text": "Sandinism\n\nSandinism on Nicaragua vasakpoolse suunitlusega poliitiline liikumine. Nende ideoloogia oli aastakümneid kommunistlik ja rahvuslik ning nad seisavad Ladina-Ameerika ühtseks piirkonnaks liitmise eest. Sandinismi liikmeid ja pooldajaid kutsutakse sandinistadeks.\n\nNicaragua marksistlik-leninliku revolutsioonilise partisaniliikumise üldnimi tuli kasutusele kui 23. juulil 1961. aastal Tegucigalpas radikaalselt meelestatud ja Kuuba revolutsioonist vaimustunud noored asutasid Sandinistliku Rahvavabastusrinde (Frente Sandinista de Liberación Nacional, FSLN). FSLN nimetus väljendas lugupidamist 1920.–30. aastatel Nicaragua ülestõusu ja partisaniliikumist juhtinud Augusto César Sandinole.\n\nEsialgu kuulus FSLN-i kolmesalgalisse partisanirühma ligi 60 inimest, keda juhtisid revolutsioonilise liikumise teoreetik ja professor Carlos Fonesca Amador, jurist ja sõjaväelane Tomás Borge Martínez ning kolonel Santos López, kes oli juhtinud Somoza armee noorukite rühma. 1975. aastal ühines FSLN-ga Kuubal emigratsioonis olnud José Daniel Ortega Saavedra, kes juba 15-aastaselt tegutses revolutsionäärina, oli korduvalt vahi alla võetud ning kandis aastatel 1967–1974 karistust pangaröövis süüdistatuna Managua vanglas. Pärast vabanemist emigreerus Kuubale, kuid tuli 1976. aastal salaja Nicaraguasse tagasi ning tõrjus sandinistliku liikumise senised juhid Borge ja Fonesca kõrvale. Kuna oli saanud Kuubal vastava ettevalmistuse, asus juhtima relvastatud revolutsioonilist võitlust saades majandus- ja relvaabi Nõukogude Liidust.\n\nFSLN võitles juba alates 1961. aastast Anastasio Somoza Debayle perekonna diktatuuri vastu. Võit tuli 19. juulil 1979. Moodustati 5-liikmeline Rahvusliku Taassünni Valitsushunta (Junta de Gobierno de Reconstrucción Nacional). Võitlust Somoza režiimi vastu hakatigi nimetama sandinistlikuks revolutsiooniks.\n\nSandinistlik Vabastusrinne oli võimul 1979. aastast 1990. aastateni, 1981. aastast Daniel Ortega ja tema juhitud Nicaragua Sotsialistide Partei (Partido Socialista Nicaraguense, PSN) mõju all. Ortega valiti 1981. aastal FSLN-i valitsushunta koordinaatoriks ja 1984. aastal Nicaragua presidendiks. Selleks ajaks oli FSLN muutunud massiorganisatsiooniks ning kontrollis sõjaväge, politseid, riigi sise- ja välispoliitilist ideoloogiat ning üldist majandusstrateegiat. 1990. aasta valimised sandinistid kaotasid ja jäid opositsiooni kuni 2006. aastani.\n\nAlates 2007. aastast on sandinistid taas võimul Ortega juhtimisel, kes on aga radikaalselt muutnud oma retoorikat. Ortega ja sandinistid on loobunud marksistlik-leninlikust ideoloogiast. Ortega kahetses avalikult 1980. aastatel viljeletud marksistlikku majanduspoliitikat ja ideoloogia viljelemise pärast. Ta on aktsepteeris katoliiklikud traditsioonid ja patriarhaalseid väärtusi. Ortega on avaldanud toetust \"ausale ettevõtlusele\". Sandinistid viljelevad sotsiaaldemokraatlike elementidega riigivalitsemise põhimõtteid. Pööratakse tähelepanu rahva haridustaseme tõstmisele, eluea pikendamisele, puudust kannatavate inimeste abistamisele, tervishoiusüsteemi arendamisele ja tööpuuduse vähendamisele. Opositsioon nimetab seda danielismiks Ortega eesnime järgi.\n\nOrtega on tasapisi hoolitsenud ka selle eest, et kontroll Nicaragua poliitilise olukorra ja majanduselu üle oleks täielikult FSLN-i ja tema perekonna käes. 2007. aastal tapeti saladuslikel asjaoludel 20 FSLN-i leppimatut vastast. 2009. aastal muutis Nicaragua Ülemkohus ära konstitutsiooni sätte, mis määras, et üks kodanik võib olla presidendiametis vaid viis aastat. Ortega abikaasa Rosario Murillo on asepresident, FSLN-i pressisekretär ning valitsuse ideoloogia ja propaganda kuraator.\n", "id": "ekk_Latn_202986"}
{"text": "Jalgat\n\n\"Jalgat\" (ersa keeles Я́лгат 'sõbrad') on Uljanovski oblastis kord kuus ilmuv ersa- ja venekeelne ajaleht, mis esindab soome-ugri omariikluseta põlisrahvaste rahvuskeelset ajakirjandust Venemaal. Ta asutati 2001. aasta juulis kuberneri Vladimir Šamanovi korraldusel ja esimene väljaanne ilmus 20. oktoobril 2001. Ajalehe peatoimetaja ja direktor on Tatiana Miganova.\n\nUljanovski piirkonnas elab üle 100 rahvuse, kellest mordvalasi ehk ersasid ja mokšasid on rohkem kui 50 tuhat inimest. Mordvalased koos maridega on ühed rohkearvulisemad soome-ugri rahvad Venemaal. Ajaleht \"Jalgat\" edastabki tugeva vene mõju all olnud ersa ja mokša rahvaste ajalugu ja traditsioone, tutvustab traditsioonilist elukäiku ja -keskkonda, rahvakombeid ja -kultuuri ning räägib soome-ugri rahvaste emakeele ja kultuuri taassünniga seotud probleemidest, kaasaegsetest võimalustest ja üritustest. Ajaleht jälgib sündmusi Uljanovski paljurahvuselises piirkonnas ja materjali ettevalmistamisel korraldab tellijatega kohtumisi. Ajaleht peab ersa-mokša ühiskonna ja kultuuri mõjutajateks vene bõliinakangelast Ilja Murometsa, Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Nikonit, kirjanikku Fjodor Gladkovi, skulptorit Stepan Erziat, ajaloolast Vassili Kljutševskit, rahvalaulikut Lidia Ruslanovat, näitlejat Oleg Tabakovi jne.\n", "id": "ekk_Latn_202987"}
{"text": "Poola-Türgi sõda (1672–1676)\n\nPoola-Türgi sõda (1672–1676) ehk Teine Poola-Türgi sõda oli sõda Poola-Leedu ja Osmanite riigi vahel, mida Eesti ajalookirjutuses loetakse osaks Suurest Türgi sõjast. Poola-Leedu poolel osalesid sõjas ka Valahhia vürstiriik ja Paremkalda-Ukraina kasakad, Osmanite poolel Krimmi khaaniriik ja Petro Dorošenko hetmanaati kuuluvad kasakad.\n\nSõda algas jaanuaris 1672 Osmanite sultani sõjakuulutusega ja lõppes 1676. aastal Poola-Leedule ebasoodsa Żurawno rahuga, millega Poola-Leedu pidi loovutama Osmanite riigile Podoolia koos selle pealinna Kamienec Podolskiga.\n", "id": "ekk_Latn_202988"}
{"text": "Jaime Bayly\n\nJaime Bayly Letts (sündinud 19. veebruaril 1965 Limas) on kõmuline Peruu kirjanik, saatejuht ja ajakirjanik.\n\nTema karjäär algas televisioonis 1983. aastal. Tema töö oli intervjueerida kuulsusi ja poliitikuid. Talle on omane otsekohene, kuid kohati lugupidamatu ja terav stiil. Ta sai ruttu tuntuks, sest vaatamata noorele eale oli ta Peruu poliitika hea asjatundja. Bayly on saanud kolm Emmyt panuse eest USA saadetes. 1994. aastal hakkas ta kirjanikuks ja avaldas mitu romaani. Need teosed on hedonistlikud ja biograafilised. Tema raamatutest on tehtud ka kaks filmi.\n", "id": "ekk_Latn_202989"}
{"text": "Graafiline betoon\n\nGraafiline betoon on pesubetooni eriliik.\n\nFassaadi kaunistamiseks mõeldud muster trükitakse betooni tardumist aeglustava ainega erilisele kilematerjalile meetodiga, mis on ligilähedane siiditrüki tehnikaga. Saadud mustriga kile asetatakse betoonitööstuses kasutatava spetsiaalse vormi põhja ning sellele valatakse tavaline või dekoratiivbetoon. Pärast betoonpaneeli lahtirakestamist jääb tänu tardumist aeglustava aine mõjule vastav osa betoonpaneeli pealmisest kihist kuni paari millimeetri sügavuseni kivinemata. Betoonikiht, mis pole ära kivistunud, eemaldatakse survepesuga ning alles jääb betoonis kasutatud täiteaine ehk pesubetoon. Tardumisaeglustiga katmata kohtades jääb nähtavale sile betoon- ehk vormipind. Pesu- ja vormipinna tekstuuri erinevusest tulenevat erinevust on võimalik paremini nähtavaks muuta, kasutades betoonis eri värvusega tsemendikivi ja täiteainet. Selle tulemusel joonistubki betooni pinnale soovitud muster või kujutis. Valikuvõimalused on piiramatud: alates lihtsatest, tavalistest mustritest, lõpetades spetsiifiliste, spetsiaalselt tellija kavandi või foto põhjal loodud mustritega.\n\nGraafilist betooni valmistatakse elemenditehastes. Monoliitvalu puhul ei ole see meetod sobilik. Graafiline betoon annab võimaluse kujundada stiilseid ja kõrgekvaliteedilisi betoonelementide ja plaatide pindu. Kõige enam kasutatakse graafilist betooni fassaadidel, vaheseintel, müüridel, betoonplaatidel ja sisekujunduselementidel. Graafiline betoon ei esita erinõudeid betoonimassile. Võimalusel soovitatakse kasutada valgest tsemendist aluspinda kergpesuks, mis tagab parima tulemuse. Graafilise betooni tehnoloogia on vabalt elemenditehaste kasutuses.\n", "id": "ekk_Latn_202990"}
{"text": "Leemet\n\nLeemet on vanem eesti mehenimi. Leemet on tuletatud nimest Clemens, mis tähendab \"helde\", \"lahke\".\n\n2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Leemet 20 mehel.\n", "id": "ekk_Latn_202991"}
{"text": "Sara Stridsberg\n\nSara Brita Stridsberg (sündinud 29. augustil 1972 Solnas Stockholmi läänis) on rootsi kirjanik, publitsist ja tõlkija. Endine Rootsi Akadeemia liige.\n\nTa on avaldanud romaane (esikromaan ilmus 2004. aastal), näidendeid ja publitsistikat. Ta on tõlkinud Valerie Solanast. 2010. aastal töötas ta Berliini Vabas Ülikoolis külalisprofessorina.\n\n2016. aastal valiti ta Gunnel Vallquisti surma tõttu vabaks jäänud Rootsi Akadeemia 13. toolile. Ta oli vanuselt akadeemia 18-liikmelises koosseisus noorim. 27. aprillil 2018 astus ta protesti märgiks akadeemia liikme kohalt tagasi. Sellega näitas ta solidaarsust Sara Daniusega.\n", "id": "ekk_Latn_202992"}
{"text": "Balti Komitee\n\nBalti Komitee oli poliitiline koondis, mis asutati 1943 Rootsis. Komitee ülesannete seas oli avalikkusele teavitada NSV Liidu ja Saksamaa okupatsioonide tehtud ülekohtust Baltimaade rahvaste vastu.\n\nKomitee juhatusse kuulusid teiste seas August Rei ja Harald Perlitz.\n\nKomitee andis välja bülletääni \"Balt-Press\" ja seeriat \"Brännande östersjöproblem\".\n", "id": "ekk_Latn_202993"}
{"text": "Tamme-äkksurm\n\nTamme-äkksurm (inglise keeles sudden oak death) on paljudel taimedel esineda võiv ohtlik seenhaigus, mida põhjustab Phytophthora ramorum.\n\nHaiguse sümptomid ja raskusastmed võivad peremeestaimedel erineda, nii on rododendronitel peamisteks haigustunnusteks võrsete närbumine ja lehelaiksus. Lehtedele tekivad hajusad ebaselgete piirjoontega laigud, leherootsudel nekroos, lehealus ja lehetipp tumenevad – ka neil esineb nekroos, võrsed aga närbuvad.\n\nPõhja-Ameerika lääneosas põhjustab Phytophthora ramorum tammede ja teiste pärismaiste puude hukkumist.\n", "id": "ekk_Latn_202994"}
{"text": "Eesti Gümnaasiumiõpetajate Ühing\n\nEesti Gümnaasiumiõpetajate Ühing oli ühing, mis asutati 1949 Rootsis. Ühingusse kuulusid Rootsis tegutsevate eesti gümnaasiumite õpetajad. Ühing kuulus (koos Eesti Algkooliõpetajate Ühinguga) Eesti Õpetajate Keskühingusse.\n", "id": "ekk_Latn_202995"}
{"text": "Aime Kinnep\n\nAime Kinnep (22. august 1946 Kurtna – 19. august 2022 Pärnu) oli eesti raamatukoguhoidja ja koduloolane.\n\nÕppis Simuna Põhikoolis ja Väike-Maarja Keskkoolis, lõpetas 1965. aastal Rakke Keskkooli. Seejärel lõpetas Viljandi Kultuurharidustöö Kooli raamatukogunduse eriala. 1966. aastast töötas Liigvalla raamatukogus, seejärel kuni 2007. aastani Rakke raamatukogu juhatajana, aastatel 2008-2017 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi raamatukogu juhatajana.\n\nTa on tegelenud koduloo uurimisega ning koostanud koduloolisi raamatuid. Tema algatusel tähistati mälestustahvlitega zooloog Heinrich Riikoja ning lastekirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa sünnikoht.\n\nTa oli Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liige ja Rakke Valla Hariduse Seltsi asutaja ja juhatuse liige.\n", "id": "ekk_Latn_202996"}
{"text": "Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis\n\nEesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis Stockholmi Ülikooli juures tegutsev instituut, kus õpetatakse ja uuritakse eesti keelt ja eesti kirjandust ning avaldatakse asjakohaseid publikatsioone.\n\nInstituut asutati 12. septembril 1959 Henno Jänese eestvõttel.\n\nInstituudis on teiste seas õpetanud Valter Tauli ja 1970-1995 Paul Laan.\n", "id": "ekk_Latn_202997"}
{"text": "V2G-süsteem\n\nV2G-süsteem (inglise keeles Vehicle-to-Grid) on süsteem, milles sõiduk või transpordivahend, näiteks elektriauto või hübriidauto, on integreeritud jaotusvõrgu elektrisalvestiks. Selle eesmärk on enamasti rahaline kasum või raha kokkuhoid. Elektrit ostetakse võrgust (akusid laetakse) siis, kui hind on madalam, ning müüakse või kasutatakse koha peal, kui hind on kõrgem.\n\nSeda lahendust saab kasutada selliste sõidukitega, mis ühendatakse elektrivõrku ja suudavad sealt elektrienergiat vastu võtta ning seda sinna ka tagasi kanda. Kuna suur osa sõidukeid on enamiku ajast pargitud, võiks selline süsteem moodustada märkimisväärse elektrienergia salvestusmahu.\n\nArvestades tendentsi üha enam energia tootmiseks kasutada taastuvaid energiaallikaid, mille üks probleemidest on tootmise juhuslikkus ja energia salvestamine hilisemaks kasutamiseks, võiks V2G-süsteem mõnevõrra probleemi leevendada.\n", "id": "ekk_Latn_202998"}
{"text": "Shape of You\n\n\"Shape of You\" on Briti laulja ja laulukirjutaja Ed Sheerani esitatud ja kirjutatud (kaasautorina) laul. Laul avaldati esmalt allalaaditava muusikafailina 6. jaanuaril 2017.\n\n\"Shape of You\" on ka Sheerani kolmandal stuudioalbumil \"÷\" (2017). Laulu saab kuulata Spotifys.\n\n30. jaanuaril 2017 avaldati YouTube'is laulu ametlik muusikavideo (vaadatavus-kuulatavus 4. oktoobri 2017 seisuga 2,456 miljardit) , milles teevad lisaks Sheeranile kaasa ka ameerika tantsija ja modell Jennie Pegouskie ning pensionil elukutseline sumomaadleja Yamamotoyama Ryūta (\"Yama\").\n\n\"Shape of You\" tõusis 30 riigi singlite edetabelites, sh Ameerika Ühendriikide US Billboard Hot 100-s, esikohale 240 000 allalaadimise ja 20 miljoni voogesitusega ainuüksi esimesel nädalal.\n", "id": "ekk_Latn_202999"}
{"text": "Välisinvesteering\n\nVälisinvesteering on ühest riigist teise tehtav investeering, mis hõlmab uue tegevuse alustamist või materiaalse vara omandamist sihtriigis. Rahvusvaheliste kokkulepete alusel omandab investor vähemalt 10% ettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest. Hääleõiguse kõrval võib investoril olla võimu ettevõttes kasutatava tehnoloogia, juhtimise ja oluliste sisendite üle.\n\nKuni 1980ndateni olid pangalaenud suurim arengumaadesse tehtavate välisinvesteeringute allikas. Sellest ajast alates on pangalaenude tase jäänud suhteliselt muutumatuks, kuid samal ajal on välismaised otseinvesteeringud ja portfelliinvesteeringud järsult suurenenud. Aastatel 1991–1998 tehti 90% välismaistest otse- ja portfelliinvesteeringutest arengumaadesse. Välisinvesteeringud on kriitilise tähtsusega just arenevatele riikidele, kus ettevõtted vajavad kogenud investorite rahastust ja teadmisi, et laiendada oma äri rahvusvaheliselt. Aastatel 1996–2006 olid USA välisinvesteeringud kahekordsed. Rahvusvaheliste otseinvesteeringute voog vähenes aastatel 2007–2009 finantskriisi tõttu oluliselt ja hakkas taas kasvama 2010. aastal, kuigi pole siiani jõudnud kriisieelsele tasemele. 2014. aastal tehti 55% välisinvesteeringutest arenenud riikidesse.\n", "id": "ekk_Latn_203000"}
{"text": "Posti tänav (Rakvere)\n\nPosti tänav on tänav Rakvere kesklinnas.\n\nTänav saab alguse Vanalinna linnaosas Pikalt tänavalt ja suundub ida suunas läbi Südalinna linnaosa Kukeküla linnaosani. Tänava pikkus on 801 meetrit.\n\nRistuvad tänavad on Carl Robert Jakobsoni, Lai, Laada ja Võidu tänavad. Tänav lõpeb Vene tänava ristmikul.\n\nPosti tänavaga külgnevad Rakvere Eakate kodu (Pikk tn 13), N-kaubamaja (Laada 15, arhitektuuribüroo Muru&Pere) ja Lai tänav 7 asuv Lääne-Virumaa Keskraamatukogu.\n\nLai tänav 7 hoone ehitati 19. sajandi esimesel poolel kahes järgus (arhitektid Karl Burman ja Ferdinand Gustav Adoff). Laia tänava põhjapoolse kahekorruselise kõrge mansardkorrusega osa projekteeris arhitekt Karl Burman 1913. aastal Rakvere Ühispanga hoonena. 1929. aastal telliti Ferdinand Adoffilt kuni Posti tänavani laiendus, mis jätkas eelnevat maja joont. Hoones asus ka Muuseumi Selts. 1990. aastatel ehitati hoone osaliselt ümber ning alates 1998. aastast paikneb seal Lääne-Virumaa Keskraamatukogu.\n\nAadressil Posti tänav 29 asub 1980. aastatel ehitatud lasteaed. Hoone rekonstrueeriti 2014. aastal ja tänapäeval asub seal Rakvere Rohuaia Lasteaed.\n\nPosti tänava ääres asuvad põhiliselt pere- ja korterelamud, aga ka mõned ärihooned.\n", "id": "ekk_Latn_203001"}
{"text": "Lars Christian Lilleholt\n\nLars Christian Lilleholt (sündinud 2. märtsil 1965 Odenses) on Taani poliitik, ta kuulub erakonda Venstre. Ta oli 28. juunist 2015 kuni 27. juunini 2019 Taani energeetika- ja kliimaminister (Lars Løkke Rasmusseni teises valitsuses).\n", "id": "ekk_Latn_203002"}
{"text": "Halfdan Christensen\n\nHalfdan Christensen (12. detsember 1873 – 17. september 1950) oli norra näitleja ja teatridirektor.\n\nLavadebüüdi tegi ta 1896. aastal Norra ühes vanemas teatris Den Nationale Scene. Aastast 1899 töötas näitlejana Norra Rahvusteatris.\n\nChristensen oli aastail 1911–1923 ja 1930–1933 Norra Rahvusteatri (Nationaltheatret) direktor.\n\nTa oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli näitleja ja koreograaf Gyda Christensen. 1922. aastast oli ta abielus näitleja ja lavastaja Gerda Ringiga, neil sündisid tütar Bab Christensen ja poeg Pelle Christensen, kellest said samuti näitlejad.\n", "id": "ekk_Latn_203003"}
{"text": "Harilik puuvõõrik\n\nHarilik puuvõõrik (Viscum album L.) on linalehikuliste sugukonda kuuluv igihaljas taim. See on poolparasiitne taim, mis elutseb mitmete puude ja põõsaste tüvedel ning okstel.\n", "id": "ekk_Latn_203004"}
{"text": "Metsaökosüsteem\n\nMetsaökosüsteem on ökosüsteem, milles püsivalt domineerivad puittaimed.\n\nMetsaökosüsteemi moodustavad selle elustiku (kõigi elusorganismide) omavahelised suhted ja nende seosed keskkonnaga, sealhulgas aineringe kaudu. Metsaökosüsteemi funktsioneerimist kirjeldab metsaökoloogia.\n", "id": "ekk_Latn_203005"}
{"text": "Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta\n\nEestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta oli Vene Ajutise Valitsuse 12. aprillil (vkj 30. märtsil) 1917 vastuvõetud määrus, mis muutis Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piire ning uuendas senist kubermangu ja kohaliku omavalitsuse valitsemiskorda Eestimaa kubermangus, andes viimasele suhtelise autonoomia võrreldes varasema olukorra ja Vene riigi teiste piirkondadega, muu hulgas anti Eestimaa alal elavatele naistele esimest korda valimisõigus.\n", "id": "ekk_Latn_203006"}
{"text": "Trihhotillomaania\n\nTrihhotillomaania on impulsihäire, mida iseloomustab pikaajaline tung omi juukseid välja tõmmata. Seda juhtub nii palju, et karvade kaotus on märgatav. Tavaliselt ei õnnestu seda tungi peatada. Pea ja silmade ümbrus on kõige levinum. Karvu eemaldatakse sel määral, et see põhjustab stressi.\n\nHäire võib olla iseloomulik tervele perele. See esineb sagedamini neid, kellel on obsessiiv-kompulsiivne häire. Karvade kitkumisele eelneb tavaliselt pingetõus ja järgneb kergendus ning rahulolutunne. Diagnoosi ei saa panna, kui on tegemist nahapõletikuga või kui juuste kitkumine on reaktsiooniks luulule või hallutsinatsioonidele.\n", "id": "ekk_Latn_203007"}
{"text": "Daniel J. Siegel\n\nDaniel J. Siegel (sündinud 17. juulil 1957) on ameerika lastearst, psühhiaater ja teadlane. Ta on loonud interpersonaalse neurobioloogia, mis integreerides erinevaid teaduslikke distsipliine kirjeldab \"meele\" (ingl k mind) mõistet ja selle optimaalset toimimist.\n", "id": "ekk_Latn_203008"}
{"text": "Impulsihäire\n\nImpulsihäire on psühhiaatrilise häire liik, mida iseloomustab impulsiivsus – suutmatus seista vastu kiusatusele, tung või impulss, mis võib kahjustada inimest ennast või teisi. Paljud psühhiaatrilised häired tulevad impulsiivsusest, sealhulgas ainetega seotud häired, käitumuslikud sõltuvused, tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire, antisotsiaalne isiksusehäire, piirialane isiksushäire, käitumise häired ja mõned meeleoluhäired.\n\nImpulsihäiretele on Iseloomulikud on korduvad teod, millel pole selget ratsionaalset motiveeringut ja mis kahjustavad tavaliselt inimese enese ja teiste huve. Inimese enda sõnade järgi on käitumise põhjuseks kontrollimatud impulsid. Nende häirete põhjused on ebaselged ning need on ühendatud üldise kirjeldava sarnasuse tõttu, mitte sellepärast, et oleks teada muid olulisi ühisjooni. Siia ei kuulu alkoholi ja ravimite liigtarvitamine ega seksuaal- ja söömiskäitumisega seotud impulsi- ja harjumushäired.\n", "id": "ekk_Latn_203009"}
{"text": "Inkade riik\n\nInkade riik (1438–1533) oli Nelja ilmakaare riik, mis oli jaotatud neljaks suurprovintsiks (suyu), mille piiride lõikepunktis paiknes pealinn Cuzco: Chinchansuyu (Peruu loodeosa kuni Ecuadorini), Antisuyu (kirdeosa, põhiliselt Andide idanõlv ja vihmametsade madalmaa), Collasuyu (kagupoolne kõrgmaa, Titicaca järv, Boliivia, Argentina loodeosa ja Tšiili põhjaosa) ning Cuntinsuyu (Peruu lõuna- ja lääneosa kuni Vaikse ookeani rannikuni). Suurprovintsid koosnesid omakorda väiksematest piirkondadest. Riigi tipus oli ainuvalitseja – Sapa Inka (keiser), keda austati päikesejumala pojana ja peeti tema otsekes järeltulijaks. Tema järeltulijaks võis saada see peanaisega sigitatud poegadest, keda peeti trooni vääriliseks. Täisealisena anti troonipärijale võimalus tõestada end kaasvalitsejana. Kuigi keisril oli piiramatu võim, sõltus tema valitsemise edukus ülemkihi erinevate huvide rahuldamisest. Eriti tähtsal kohal olid siin sõjapealikute huvid. Keisrit abistas valitsemisel riiginõukogu, kuhu kuulusid troonipärija, mõned lähisugulastest kõrgametnikud, vägede ülemjuhataja ja päikesejumala ülempreester. Tegelik võimustruktuur oli rangelt hierarhiline ja läbipaistmatu. Vastavalt inkade muistse hõimuühiskonna etnilisele ja sotsiaalsele dualismile määrati provintsides valitsevatesse ametisse kaks paralleelset valitsejat, kes olid teineteisele abiks ja jälgisid teineteist. Analoogne võimujaotus valitses ilmselt ka muudes ametkondades. Keisri nõunikeks olid nelja suurprovintsi asehaldurid ja kõrgaadlikest provintsikubernerid, kes asetusid valitsemishierarhiasse vastavalt oma provintside suurusele, st maksukohuslastest perede arvule, kes olid jagatud kümmekondadesse. Mitteaadlikud tohtisid täita vaid kõige madalamaid haldusülesandeid. Ametnikehierarhia paistis välja nähtavate võimusümbolite – käitumise ja rõivastuse – kaudu. Alistatud rahvaste lojaalsed juhid jäeti troonile, kuid nad valitsesid pigem näiliselt ja andsid oma tegevusest aru inkadest keskvõimu esindajatele. Nad pidid oma lapsed õiges vaimus kasvatamiseks ja koolitamiseks pealinna pantvangideks saatma.\n\nInkade riigi pindala oli ligikaudu 2 miljonit km² ja seal elas hinnanguliselt 12 miljonit inimest.\n", "id": "ekk_Latn_203010"}
{"text": "Veski tänav (Rakvere)\n\nVeski tänav on tänav Rakveres.\n\nTänav on 102 meetrit pikk ja see asub Südalinna linnaosas. Tänav paikneb Laada tänava ja Võidu tänava vahel.\n\nPraeguse tänava idaosas paikneb alates 19. sajandi algusest tuulik, mida möldri järgi mäletati 20. sajandil kui Sõnajala veskit. Praegu seisab veski kasutuseta.\n\nRakvere tuuleveski on arhitektuurimälestis.\n", "id": "ekk_Latn_203011"}
{"text": "Columbine'i koolitulistamine\n\nColumbine'i koolitulistamine oli 20. aprillil 1999 USA-s Colorado osariigis Columbine'i keskkoolis toimunud koolitulistamine. Tulistajateks olid sama kooli abituriendid Eric Harris ja Dylan Klebold. Tulistamises hukkus 12 õpilast ja üks õpetaja. 21 inimest sai tulistamises vigastada ja lisaks veel kolm koolist põgenemisel. Pärast tulistamist sooritasid Harris ja Klebold kooli raamatukogus enesetapu. Lisaks tulistamisele, sisaldas keeruline plaan ka koolikohviku pommitamist, autopommide lõhkamist ja peitepommide kasutamist.\n\nKuigi toimepanijate motiivid on ebaselged, dokumenteerivad nende isiklikud märkmikud nende soovi rivaalitseda Oklahoma City pommitamisega ja teiste surmavate intsidentidega 1990. aastate Ameerika Ühendriikides.\n", "id": "ekk_Latn_203012"}
{"text": "Erna Kaasik\n\nErna-Johanna Kaasik (sünninimi Erna Johanna Poll; 12. oktoober 1912 Tännassilma, Alliku vald, Järvamaa – 24. aprill 2014 Türi) oli eesti rahvatantsujuht ja raamatukoguhoidja.\n\nÕppis Tännassilma algkoolis, Retla ministeeriumikoolis ja Türi Aiamajandusgümnaasiumis.\n\n1929. aastal õppis Tallinna rahvatantsujuhtide seminaris, seejärel asutas Tännassilmas esimese rahvatantsurühma.\n\nAastatel 1945–1968 töötas ta Türi Keskkooli raamatukogus. Ta oli Türi Keskkooli ja Türi Linna Kultuurimaja rahvatantsuringi juht.\n\n1962. aastal oli ta I noorte laulu- ja tantsupeo V–VI klasside tantsurühmade üldjuht.\n\nTa on maetud Türi Saunametsa kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_203013"}
{"text": "Launchpad\n\nLaunchpad on Briti ettevõtte Canonical loodud ja arendatav põhiliselt vaba tarkvara arendajatele ning loojatele mõeldud veebikeskkond.\n\n2013. aasta jaanuari seisuga oli Launchpadis rohkem kui 30 149 projekti. 2014. aasta novembriks oli veebikeskkonda külastatud 5,9 miljonit korda.\n", "id": "ekk_Latn_203014"}
{"text": "Mladá Boleslav\n\nMladá Boleslav (saksa keeles Jungbunzlau) on statutaarlinn Tšehhis Čechy keskosas, Mladá Boleslavi ringkonna keskus. Linn asub Isera jõe ääres, umbes 50 km kaugusel pealinnast Prahast.\n\nLinna asutas 10. sajandil vürst Boleslav II. Sõna mladá tähendab noort, eristades vanast ehk Stará Boleslavist.\n\nTuntud odaviskaja Jan Železný on sellest linnast pärit. Linnas asub ka Tšehhi suurima autotootja Škoda Auto tehas.\n", "id": "ekk_Latn_203015"}
{"text": "Bartolomé Esteban Murillo\n\nBartolomé Esteban Murillo (1617–1682) oli Hispaania kuldajastu maalikunstnik ning Sevilla Kaunite Kunstide Akadeemia (Academia de Bellas Artes) üks asutajatest. Murillo on peamiselt tuntud oma religioosse sisuga maalide ning igapäeva elu kujutavate žanrimaalide poolest, mis kajastasid toonase Hispaania igapäevaelu.\n\nKunstniku peamisteks patroonideks olid erinevad religioossed ordud Andaluusias.\n", "id": "ekk_Latn_203016"}
{"text": "Vanem paleoliitikum\n\nVanem paleoliitikum ehk alam-paleoliitikum ehk varapaleoliitikum on paleoliitikumi esimene periood.\n\nVanem paleoliitikum algas 2,6 miljonit aastat tagasi esimeste tööriistade ilmumisega, mida kasutasid arvatavasti Homo habilis ja Homo rudolfensis, kuigi nende fossiile pole koos tööriistadega leitud. On võimalik, et tööriistade valmistajad olid ka australopiteegid (Australopithecus garhi või mõni Aafrika robustsetest liikidest). Vanem paleoliitikum lõppes 150 000 aastat tagasi. Esimene arheoloogiline kultuur on Olduvai kultuur, mis omistati Homo habilis 'ele. Seda iseloomustavad peamiselt veeristest valmistatud tööriistad, mida valmistati küljest kildude äralöömise teel. Vanimad teadaolevad kivist tööriistad on leitud Etioopiast Gonast. Lisaks kivist tööriistadele kasutati ka luust ja sarvest töövahendeid. Tööriistu kasutasid nad põhiliselt koriluse juures ja loomaraibete liha tükeldamiseks. Arvatakse, et Homo habilis 'el olid kõnekeele alged.\n\nKõik Homo liigid tekkisid Aafrikas, kust nad kõik, välja arvatud esimene liik (Homo habilis), aja jooksul välja rändasid. Homo erectus oli esimene hominiid, kes levis üle kogu Lõuna-Euroopa Aasiani välja. Esimene luuleid oli Jaava saarel Trinili külast 1891. aastal. Homo erectus oskas kasutada tuld. Tule tegemise oskus tekkis 400 000–500 000 aastat tagasi.\n\nTeine arheoloogiline kultuur oli Acheuli kultuur, mida seostatakse ka Homo erectus 'ega. Peamisteks tööriistadeks olid pihukirved.\n", "id": "ekk_Latn_203017"}
{"text": "Vasall\n\nVasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal. Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest.\n\nAnaloogia põhjal nimetatakse vasallideks väikefeodaale teisteski feodaalsetes süsteemides.\n\nLääni andes sõlmisid senjöör ja läänimees läänilepingu, läänimees andis vasallivande. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajaduse korral laenu jms. Lään anti läänimehele eluks ajaks ning hiljem ka pärilikuks valdamiseks.\n\nSenjööri ja vasalli suhted vasallilepingus ehk investituuris pandi paika vasalliteedi põhimõttete alusel.\n", "id": "ekk_Latn_203018"}
{"text": "Vasalliteet\n\nVasallisuhete tekkimise aluseks suur- ja väikefeodaali vahel oli lään ehk feood, mis tavaliselt koosnes maavaldusest ning seal olevatest talupoegadest või muust varast (kindlus, linn).\n\nLäänisuhted vormistati vasalli ja senjööri kokkuleppega ehk investituuriga (vasallilepinguga), mis Lääne-Euroopas kinnitati erilise kombetalitusega ja truudusvande andmisega senjöörile.\n\nVasallilepinguga kohustati vasalli kokkulepitud arvu ratsa- ja jalaväelastega osa võtma senjööri sõjakäikudest, osa võtma senjööri kohtuistungitest, andma rahalist abi jms. Senjöör kohustus kaitsma vasalli, tema maavaldust ja vara.\n", "id": "ekk_Latn_203019"}
{"text": "Kadriorg\n\nKadriorg on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum paikneb Tallinna lahe ääres ning piirneb Maarjamäe, Paevälja, Kurepõllu, Uuslinna, Sikupilli, Torupilli, Raua ja Sadama asumiga. Kadrioru asumi pindala on 2,56 km².\n\nKadrioru asum on eelkõige tuntud Kadrioru lossi, Kadrioru pargi ja Eesti Vabariigi presidendi ametiresidentsi (Kadrioru administratiivhoone) poolest. Kadrioru asumi piiresse jääb Tallinna Lauluväljak.\n\nKadriorus asuvad Eesti Metodisti kiriku teoloogiline seminar, Kadrioru raamatukogu, millega samas majas asub A. H. Tammsaare majamuuseum, ning Maarjamäe loss, mis kuulub Eesti Ajaloomuuseumile. Asumi piiresse jäävad veel Eduard Vilde muuseum, Kadrioru Lastemuuseum Miiamilla, Mikkeli muuseum, Peeter I Majamuuseum, Kumu kunstimuuseum ja Kadrioru kunstimuuseum.\n", "id": "ekk_Latn_203020"}
{"text": "Rasmus Kaljujärv\n\nRasmus Kaljujärv (sündinud 28. märtsil 1981 Tartus) on eesti näitleja.\n\nKeskhariduse omandas Miina Härma Gümnaasiumis. Õpingud jätkusid 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis, kus tema juhendajaks oli Ingo Normet. Ta lõpetas lavakunstikooli XXI lennu 2004. aastal.\n\nPärast lavakunstikooli lõpetamist töötas Rasmus Kaljujärv näitlejana Eesti Draamateatris. 2006. aastast kuni 2018. aasta lõpuni oli ta Teater NO99 näitleja. Ta osales ka 2005. aastal Teater NO99 esimeses lavastuses \"Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki\". Sügisest 2019 on ta Ekspeditsiooni trupi näitleja. 2019–2022 kuulus ta Ekspeditsiooni ja Von Krahli Teatri ühistruppi.\n", "id": "ekk_Latn_203021"}
{"text": "Friedrich Johann von Ulrich\n\nFriedrich Johann von Ulrich (1717– 8. märts 1770) oli baltisaksa poliitik.\n\nFriedrich Johann von Ulrich sündis Eestimaa rüütelkonna peamehe Jakob Heinrich von Ulrichi ja Anna Christina von Löweni pojana.\n\n1737–1753 oli ta Eestimaa rüütelkonna sekretär ja 1753–1770 selle peamees.\n\nTalle kuulusid Lohu ja Röa mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203022"}
{"text": "Ernst von Fock (1721–1782)\n\nJohann Ernst von Fock (1721 – 4. september (vkj 24. august) 1782 Sagadi mõis) oli baltisaksa poliitik. (( Johann Ernst von Fock sündis Avanduse, Sagadi ja Võivere mõisniku Hans Heinrich von Focki (1673 – circa 1739) ja Christina von Bistrami pojana.\n\n1774–1777 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees ja hiljem Eestimaa maanõunik.\n\nTalle kuulusid Sagadi, Karkuse ja Kavastu mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203023"}
{"text": "Christopher Engelbrecht von Kursell\n\nChristopher Engelbrecht von Kursell (9. aprill (vkj 30. märts) 1685 – 21. aprill (vkj 10. aprill) 1756) oli baltisaksa poliitik.\n\nChristoph Engelbrecht von Kursell sündis Christopher Heinrich von Kurselli ja Anna Gertrude von Tiesenhauseni pojana.\n\nKursell teenis Rootsi armees, kus sai kapteni auastme. 1709 langes ta venelaste kätte vangi, kust vabanes 1717. aastal.\n\n1737–1740 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees ja hiljem Eestimaa maanõunik ja konsistooriumi president.\n\nTalle kuulusid Ehmja, Väike-Rõude ja Kurevere mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203024"}
{"text": "Põhjuslikkus\n\nPõhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks.\n\nEnamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.)\n\nTeadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest.\n\nKuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada.\n\nMetafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi.\n\nPõhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.\n", "id": "ekk_Latn_203025"}
{"text": "Kalah\n\nKalah on Araabia päritolu lauamäng, mis jõudis läänemaailma 20. sajandil.\n\nÜhe külvi väide\n\nMängija alustab külvi kuhja valikuga.\n\nViimane seeme sattus kogumiskuhja, mis tagab mängijale uue külvi\n\nViimane seeme sattus tühja kuhja, kus küljeti oleval vastase kuhjal oli seemneid.\n\nMängija kogus 4 seemet ja lõpetas oma korra.\n\nLaud\n\nAlgseis kasutades 3 seemet pesa kohta\n", "id": "ekk_Latn_203026"}
{"text": "Kägistamine\n\nKägistamine on hingetoru kinnipigistamisega tapmine või hukkamine. Poomisel pigistatakse samuti kinni hingetoru.\n\nKägistamiseks kasutatakse tavaliselt käsi, köit, nööri või trossi.\n", "id": "ekk_Latn_203027"}
{"text": "Poomine\n\nPoomine on surmanuhtlusena kasutatav hukkamisviis või vabasurma minemisel kasutatav tapmisviis, mille käigus riputatakse inimene tavaliselt kaelapidi köie kinnijooksvasse silmusesse ja oodatakse, kuni ta sureb. Surm võib poomise käigus saabuda nii hingetoru kinnipigistamise tagajärjel tekkiva lämbumise kui ka kaelalüli murdumise läbi.\n", "id": "ekk_Latn_203028"}
{"text": "Nekrut\n\nNekrut (vene keelest некрут < prantsuse keelest récruter 'sõjaväkke värbama') oli ajalooliselt äsja väeteenistusse võetud isik.\n\nPõhjasõja ajal võeti nekruteid Eesti-ja Liivimaal talupoegade hulgast Rootsi kuningas Karl XII korraldusega alates 1701. aastast. Igalt 1,5 adramaalt tuli talupoegadel anda ja varustada üks maasõduriks üles kirjutatud noor nekrut ning maksta talle aastapalk. Eesti ja läti maasõduritest moodustati rahvuslikult homogeensed ja struktuurilt regulaarsed jalaväeosad – Eestimaal maarügemendid, Liivimaal maapataljonid. Kui maasõdur rivist välja langes, siis tuli talupoegadel palgata uus maasõdur. Kokku võeti väeteenistusse umbes 7000 eesti ja läti nekrutit. 1706. aastal moodustati pärast kaks aastat varem toimunud Narva langemist Järva, Läänemaa ja Viru maarügementide jäänustest ning Läänemaa nekruteist Tallinna garnisonipataljon major C. J. Hüene juhtimisel. See väeosa pidi jääma Tallinna linna alaliseks garnisoniväeosaks ka pärast Põhjasõja lõppu.\n\nBalti kubermangudest hakati nekruteid liisuga võtma 1797. Taluperemehed, vallaametnikud, koolmeistrid ja mõisateenijad olid nekrutiteks minekust vabastatud. Samuti olid sõjaväeteenistusest vabastatud postiametnikud. Alates 1838 ka Liivimaa kubermangu ja 1855. aastast Eestimaa kubermangu postipoisid.\n", "id": "ekk_Latn_203029"}
{"text": "Sküüdid\n\nSküüdid (arvatav etümoloogia indoeuroopa tüvest *skuδa 'vibukütt') olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime.\n\nArvatavasti pärinevad sküüdid Pärsiast, kust nad levisid põhja poole steppidesse 1. aastatuhande algul eKr. Nende kultuuri kõrgaeg oli 5.–3. sajandil eKr.\n\nSküüdi kuningas Ateas ühendas oma võimu alla ulatusliku impeeriumi kuni langes lahingus makedoonlaste vastu aastal 339 eKr. Pärast seda taandus sküütide kultuur osaliselt keltide ja sarmaatide ees, kuid Krimmis tekkis nende uus kuningriik pealinnaga praeguse Simferopoli lähistel. Hilisantiigi ajastul sküüdid assimileerusid teiste rahvastega. Nende kõige lähemateks järglasteks võib pidada osseete. Sküüdi päritolu on legendides või hüpoteesides oletatud ka anglosakside, kasahhide, jakuutide, puštude, piktide, türklaste ja teiste puhul.\n", "id": "ekk_Latn_203030"}
{"text": "Almazáni vald\n\nAlmazáni vald on kohalik omavalitsus Hispaanias Castilla-Leóni piirkonnas Soria provintsis.\n\nValla pindala on 165 km² ja rahvaarv 2009. aasta seisuga 6006.\n", "id": "ekk_Latn_203031"}
{"text": "Grampiani mäed\n\nGrampiani mäed (gaeli keeles Am Monadh) on üks kolmest peamisest mäeahelikust Suurbritannia põhjaosas Šotimaal. Seal asuvad Suurbritannia kõrgeim tipp Ben Nevis (1344 m) ja kõrguselt teine tipp Ben Macdui (1309 m).\n", "id": "ekk_Latn_203032"}
{"text": "Jean-Claude Killy\n\nJean-Claude Killy (sündinud 30. augustil 1943 Saint-Cloud's) on Prantsusmaa endine mäesuusataja, kolmekordne olümpiavõitja (1968).\n\nKilly ja Toni Sailer on ainsad mäesuusatajad, kes on ühtedel olümpiamängudel võitnud kuldmedali nii slaalomis, suurslaalomis kui ka kiirlaskumises. Killyl õnnestus see 1968. aasta olümpiamängudel Grenoble'is. Ta on võitnud ka maailma karikasarja üldkarika 1967 ja 1968. aastal. Lisaks võitis ta 1967. aastal ka kõik üksikalade karikad.\n\nAastatel 1967–1970 harrastas Killy ka autosporti. Ta osales Le Mansi 24 tunni sõidus ja Pariisi-Dakari rallil.\n\n1995. aastast on Killy olnud ROK-i liige.\n", "id": "ekk_Latn_203033"}
{"text": "Brokaat\n\nBrokaat (itaalia sõnast broccato 'reljeefkaunistustega') on raske (algselt siidist, nüüd ka puuvillast) žakaarmustriline riie, millesse on sisse kootud metall- või metalliseeritud niidid (algselt kuld- ja hõbeniidid) ning mis on rikkalikult ornamendiga kaunistatud.\n\nBrokaadi hiilgeaeg oli 14.-16. sajandi Itaalias ja 17.-18. sajandi Prantsusmaal. Tänapäeval nimetatakse brokaadiks läikivat žakaarmustrilist siid- või tehiskiust kangast, mis võib olla metallniitidega või ilma.\n\nBrokaadist kui rõivakangast õmmeldakse õhtukleite, kuid brokaadist tehakse ka eesriideid ja kardinaid. Brokaat on levinud ka mööblikangana. Kirikutekstiilideks kasutatakse sageli erilist sissekootud kirikusümboolikaga kaunistatud brokaati.\n", "id": "ekk_Latn_203034"}
{"text": "Veoh\n\nVeoh on San Diegos asuv ettevõte, mis on loonud võrgu videoklippide levitamiseks.\n\nVeoh' asutas Dmitry Shapiro 2004. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203035"}
{"text": "Dmitry Shapiro\n\nDmitry Shapiro (sündinud 1. mail 1969 Venemaal) on GoMeta ja Veoh' asutaja. Ta on juut, kes sündis Venemaal, kuid asus lapsena elama Ameerika Ühendriikidesse.\n", "id": "ekk_Latn_203036"}
{"text": "Cristina Fernández de Kirchner\n\nCristina Elisabet Fernández de Kirchner (sündinud 19. veebruaril 1953 La Platas) on Argentina poliitik, kes oli 10. detsembrist 2007 kuni 10. detsembrini 2015 Argentina president, alates 10. detsembrist 2019 on ta Argentina asepresident.\n\nHariduselt on Cristina Fernández de Kirchner jurist. Ta lõpetas 1979. aastal La Plata Riikliku Ülikooli. Aastast 1995 on ta olnud vaheldumisi Argentina parlamendi ülem- ja alamkoja liige.\n\nTa on Argentina ajaloo teine naispresident, kuid esimene naine, kes on demokraatlikult sellesse ametisse valitud. Oktoobris 2007 toimunud presidendivalimistel kogus ta 45,29 protsendi valijate toetuse.\n\n23. oktoobril 2011 peetud presidendivalimistel valiti ta 53,9 protsendiga häältest ametisse tagasi. Tema teine ametiaeg algas 10. detsembril 2011.\n\nAlates 1975. aastast oli ta abielus poliitik Néstor Kirchneriga, oma eelkäijaga presidendi ametikohal. Neil on kaks last, poeg Máximo ja tütar Florencia.\n", "id": "ekk_Latn_203037"}
{"text": "Sergo Vares\n\nSergo Vares (sündinud 14. septembril 1982 Rakveres) on eesti näitleja.\n\nLõpetanud 2001. aastal Rakvere Gümnaasiumi, jätkas ta õpinguid Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal. Aastal 2002 asus ta õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli Priit Pedajase juhendatavale kursusele, mille lõpetas 2006. aastal (22.lend).\n\nSamal aastal asus ta tööle teatrisse NO99, kus tema esimeseks rolliks sai Michal Katuriani osa lavastuses \"Padjamees\". Töötas Teater NO99s 2012. aastani.\n\nOn osalenud ka teleseriaalides ja filmides; tuntumad on ilmselt Henri roll seriaalis \"Kodu keset linna\", Karl Suure roll seriaalis \"Kättemaksukontor\" ja Urmas Alenderi osa rokkooperis \"Ruja\" (2008).\n", "id": "ekk_Latn_203038"}
{"text": "T-80\n\nT-80 on 1976. aastal Nõukogude Liidus kasutusele võetud lahingutank. Praegu on see Venemaa soomusvägede põhiline lahingutank.\n", "id": "ekk_Latn_203039"}
{"text": "Keskmine paleoliitikum\n\nKeskmine paloliitikum ehk keskpaleoliitikum on paleoliitikumi teine periood (150 000–40 000 aastat tagasi).\n\nKliima muutus jahedamaks seoses algava jäätumisega. Peavarju otsiti koobastest või valmistati endale okstest ja loomanahkadest hütte. Külm kliima vähendas koriluse osatähtsust ja rohkem peeti jahti suurulukitele (põhjapõdrad, koopakarud, mammutid). Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine.\n\nAjavahemikus 350 000–30 000 (sageli antakse vanimaks dateeringuks 150 000) aastat tagasi eksisteeris Homo neanderthalensis. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. aastal Neanderi orust Saksamaal. Hiljem on luid leitud mitmelt poolt Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast. Neandertallasele kuulub Moustier' kultuur, mille kiviriistad on Acheuli kultuuri omadest märksa arenenumad. Kasutusele võeti kildtehnika. Moustier' kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Mammutikütid kasutasid hoonete materjaliks mammuti luid ja nahku. Paleoantropoloogid, arheoloogid ja geneetikud on jõudnud järeldusele, et neandertallane ei ole nüüdisinimese esivanem, vaid selle eellastega sadu tuhandeid aastaid paralleelselt arenenud liik.\n\nFülogeneetiliselt on viimane ühine esivanem (MRCA – Most Recent Common Ancestor) homo sapiens'il emaliinis Mitokondriaalne Eeva (mt-MRCA), kes elas Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ja isaliinis Aadama Y-kromosoom (Y-MRCA), kes elas 90 000 aastat tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_203040"}
{"text": "T-35\n\nT-35 on Nõukogude Liidus enne Teist maailmasõda toodetud rasketank. Aastatel 1932–1939 ehitati kokku 2 prototüüpi ja 61 tanki.\n", "id": "ekk_Latn_203041"}
{"text": "Lennart Luhtaru\n\nLennart Luhtaru (sündinud 23. juulil 1986 Tartus) on eesti amatöörfilmindustegelane.\n\nTa on lõpetanud 2005. aastal Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja suhtekorraldust.\n", "id": "ekk_Latn_203042"}
{"text": "Laiküla mõis\n\nLaiküla mõis (saksa keeles Layküll) oli poolmõis Martna kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääne-Nigula valda Lääne maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_203043"}
{"text": "Veiko Kittask\n\nVeiko Kittask (sündinud 21. detsembril 1964) on eesti basskitarrist. Mänginud Jaak Joala saateansamblis Lainer, ansamblites Vaakum, Trahter ja Raul Sepper Band. On ka mitmete lugude muusika ja sõnade autor.\n", "id": "ekk_Latn_203044"}
{"text": "Guovdageaidnu\n\nGuovdageaidnu (norra keeles Kautokeino, soome keeles Koutokeino) on asula Põhja-Norras Finnmargi maakonnas, Guovdageaidnu valla keskus.\n\n1. jaanuaril 2021 elas Guovdageaidnus 1 475 elanikku. Enamiku asula elanike emakeel on põhjasaami keel.\n\nSeal tegutseb teater Beaivváš Sámi Teáhter.\n\nGuovdageaidnus asus ajalehe Áššu toimetus, praegu asub seal osa ajalehe Ávvir toimetusest.\n", "id": "ekk_Latn_203045"}
{"text": "Nõrk hape\n\nNõrk hape on hape, mis ei lahustu vees täielikult. Ioonideks lagunemise (dissotsiatsiooni) põhjal jaotataksegi happed tugevateks/keskmisteks/nõrkadeks.\n\nNõrgaks loetakse hapet, kui dissotsiatsiooniaste on alla 3%.\n\nEnamik orgaanilisi happeid on nõrgad.\n", "id": "ekk_Latn_203046"}
{"text": "Elektrooniline Riigi Teataja\n\nElektrooniline Riigi Teataja ehk eRT on Eesti õigusaktide andmebaas koos veebipõhise kasutajaliidesega, mis võimaldab otsida ja lugeda Eestis kehtivaid või varem kehtinud õigusakte.\n\nÕigusaktid avaldatakse elektrooniliselt Riigi Teatajas (eRTs). Paber(kandjal) Riigi Teataja viimane number ilmus 31. mail 2010, ning paberil avaldamine lõpetati 1. juunil 2010. Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 11 lõikele 1 võib Riigi Teatajat välja anda paberil, kui võrguväljaandes avaldamine ei ole võimalik. Andmebaasi täiendatakse nii, et igast õigusaktist saab kuvada kehtivas sõnastuses versiooni, võttes arvesse ka jõustunud muudatusi üksikutes punktides. eRT otsingusüsteem võimaldab õigusaktide otsimist mitmete kriteeriumide järgi.\n\nAlates 20. jaanuarist 2012 avaldatakse Riigi Teatajas ka kohtuotsuste kokkuvõtteid, kaasa arvatud Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste kohta, erinevaid õigusuudiseid ning Riigi Teataja kaudu on võimalik otsida jõustunud kohtulahendite ja kohtuistungite toimumise teavet.\n\n2012. aasta lõpust võib Riigi Teataja kaudu leida ka eelnõude otsingu kaudu menetlusetappe, mille kaudu saab mugavalt dokumentidele ja menetletud eelnõude andmetele Riigikogu menetlusinfosüsteemis (EMS) ja valitsuse eelnõude infosüsteemis (EIS).\n", "id": "ekk_Latn_203047"}
{"text": "Tiina Kala\n\nTiina Kala (sündinud 15. oktoobril 1967) on eesti ajaloolane.\n\nTa lõpetas 1991. aastal Tartu Ülikooli, 1997. aastal sai samas magistri- ja 2001. aastal doktorikraadi.\n\nAlates 1991. aastast töötab ta Tallinna Linnaarhiivis, kus tegeleb keskaja uurimisega. Ta on erilist tähelepanu pööranud Tallinna dominiiklastele ja hiliskeskaegsetele vaimulikele laiemalt.\n", "id": "ekk_Latn_203048"}
{"text": "Toomas Tõniste\n\nToomas Tõniste (sündinud 26. aprillil 1967 Tallinnas) on eesti poliitik ja ettevõtja ning endine purjesportlane.\n\nAlates 12. juunist 2017 kuni 29. aprillini 2019 oli Toomas Tõniste rahandusminister Jüri Ratase esimeses valitsuses.\n\nTa on Tõnu Tõniste kaksikvend.\n", "id": "ekk_Latn_203049"}
{"text": "Ingemar Stenmark\n\nJan Ingemar Stenmark (sündinud 18. märtsil 1956 Joesjös) on Rootsi endine mäesuusataja. Teda peetakse üheks ajaloo parimaks mäesuusatajaks ja ka üheks parimaks Rootsi sportlaseks.\n\nStenmark oli slaalomis ja suurslaalomis aastatel 1974–1982 mäekõrguselt oma konkurentidest üle. Ta võitis 27 suurslaalomi võistlust 28-st aastatel 1977–1980 ja slaalomis 46 võistlust 52-st aastatel 1975–1981. Stenmark on võitnud maailma karikasarjas rohkem etappe kui ükski teine mäesuusataja, kuigi ta võistles siis, kui karikasarja etappe oli palju vähem hooaja jooksul, kui tänapäeval (võitis kokku 86 etappi 1974–1989). Ta võitis maailma karika kolmel korral (1976, 1977 ja 1978).\n\nStenmark võistles väga harva kiirlaskumises.\n\nTippvõistlustelt on Stenmark võitnud kümme medalit, millest seitse on kuldmedalid. 1976. aasta olümpiamängudel Innsbruckis sai ta suurslaalomis pronksmedali ja 1980. aasta OM-il Lake Placidis tuli ta kahekordseks olümpiavõitjaks, olles esimene nii slaalomis kui ka suurslaalomis.\n", "id": "ekk_Latn_203050"}
{"text": "Kollane\n\nKollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib kollast värvust selle värvusega objektide järgi nagu võilille õied, sidrun või õled. Sõna kollane kuulub eesti keele 11 põhivärvinime hulka.\n", "id": "ekk_Latn_203051"}
{"text": "2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus\n\nEurovisiooni lauluvõistlus 2005 oli 50. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus Palats Sportu (Палац спорту) hallis Kiievis Ukrainas.\n\nVõitis Kreeka lauluga \"My Number One\", mille esitas Rootsis sündinud Kreeka laulja Elena Paparizou. Laul kogus 230 punkti. Teise koha saavutas Malta esindaja Chiara ning kolmanda koha Rumeenia Luminiţa Anghel & Sistemiga. Võistluse poolfinaal toimus 19. mail ja finaal 21. mail 2005.\n\nLauluvõistluse teema oli \"Ärkamine\" (inglise \"Awakening\"), mis sümboliseeris riigi ärkamist ja linna, mis on valmis end Euroopale tutvustama. Vaheklipid käsitlesid Ukraina kultuuri läbi aegade.\n\nÕhtuid juhtisid Marija Jefrossõnina (Masha) ja Pavlo Šõlko (DJ Pasha). Eelmise aasta võitja Ruslana käis laval kahel korral ja tegi green room'is intervjuusid. Ukraina poksijad Vitali ja Volodõmõr Klõtško avasid hääletuse ning auhinna andis võitjale üle Ukraina president Viktor Juštšenko.\n\nLauluvõistlusest võtsid esimest korda osa Bulgaaria ja Moldova. Ungari naasis võistlusse pärast kuueaastast pausi. Ka Liibanon oli algselt uute riikide hulgas, kuid oli sunnitud katkestama, sest reeglite järgi pidanuks Liibanonis näidatama kogu võistlust, kuid riigi seadused keelavad teha Iisraeli puudutavaid ülekandeid. Island, Valgevene ja Holland olid poolfinaali osalejate hulgas favoriidid, kuid ükski neist ei pääsenud finaali. \"Suur nelik\" (Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa), kes liikusid finaali automaatselt, hõivasid seal neli viimast kohta.\n\nEestit esindas Ukrainas tüdrukute ansambel Suntribe. Suntribe oli Eesti eelvooru, Eurolaulu võitnud üle 10 000 häälega ning pääsenud sellega Eestit esindama. Kuna aasta varem Eestit esindanud Neiokõsõl ei õnnestunud pääseda finaali, olid tüdrukud sunnitud esinema kõigepealt poolfinaalis. Poolfinaalis pidi Eesti aga leppima 20. kohaga ning finaali ei jõudnud.\n\nEestlased esindasid ka Šveitsi. Vanilla Ninja pääses finaali ning sai seal 8. koha.\n", "id": "ekk_Latn_203052"}
{"text": "Alpi kahevõistlus\n\nAlpi kahevõistlus on mäesuusatamise ala, mis koosneb kiirlaskumisest ja slaalomist (kaks laskumist). Kõigi kolme laskumise ajad liidetakse ja sportlane, kes laskub kokkuvõttes kiireima ajaga, on võitja. Alpi kahevõistlusest võtavad osa need, kes osalevad edukalt kõigil mäesuusatamise aladel.\n\nSuures Alpi kahevõistluses laskutakse vaid üks kord slaalomis. Tavalist Alpi kahevõistlust on kritiseeritud sellepärast, et kaks laskumist slaalomis pidavat soosima slalomiste ja kiirlaskujatel polevat seetõttu võiduvõimalust. Suur Alpi kahevõistlus oli esimest korda maailmameistrivõistluste kavas 2007. aasta MM-il Åres.\n", "id": "ekk_Latn_203053"}
{"text": "Adachi\n\nAdachi on üks 23 eriringkonnast Jaapanis Tōkyōs. Asub linna põhjaosas, piirneb põhjas Saitama prefektuuriga.\n\nLäbi Adachi voolavad Arakawa ja Sumida jõgi.\n\nLiideti Tōkyōga 1932. aastal.\n\nTähtsamad linnaosad on Kitasenju ja Takenotsuka.\n\nAdachis asuv Nishiarai Daishi tempel asutati 826. aastal.\n\nAdachis on sündinud Takeshi Kitano.\n", "id": "ekk_Latn_203054"}
{"text": "Tüüp 92\n\nTüüp 92 raskesoomusauto (jaapani keeles 九二式重装甲車 Kyūnishikijūsōkōsha)oli Jaapani tankett.\n\nTanketi nimi tuli sellest, et 2592 oli Jaapani ajaarvamise järgi 1932. aasta, mil tanketi tootmist alustati. Teda nimetati soomusautoks, kuigi ta oli tankett, sest Jaapani sõjaväes kuulusid kõik tankid jalaväe haldusalasse, aga tüüpi 92 kasutas Jaapani ratsavägi.\n\nPärast Esimest maailmasõda hakkasid paljud riigid oma ratsaväge mehhaniseerima. Ka Jaapan proovis mitmesuguseid soomusautosid, saavutades piiratud edu. 1920-ndatel testiti Keiserliku Jaapani Armee Ratsaväekoolis, mis asus Kagu-Jaapanis Chiba prefektuuris, mitmesuguseid Euroopa kergetanke. Nii Jaapanis kui ka Mandžuurias toimunud katsed andsid üldiselt ebarahuldava tulemuse, sest kergetankid ei sobinud karmi kliimasse ega Mandžuuria teedeta maastikule.\n\nJaapani tankettide areng sai algtõuke Suurbritanniast pärit Carden-Loyd Mark VI-lt, mida 1929. aasta paiku vähesel arvul osteti. Jaapani konstruktorid kasutasid Carden-Loydi tanketi veermiku põhimõtteid, kuid erinevalt teiste riikide sõjavägedest ehitasid pöördtornidega tankette, mis sarnanesid pigem kergetankidega.\n\nEsialgu valmistati 2 hübriidamfiibautot, millel olid nii rattad kui ka roomikud ja mis pidi sõitma nii vees kui ka maal nii edaspidi kui ka tagurpidi. Need katsed ei õnnestunud täielikult ja ratsavägi ei olnud vaimustuses. Edaspidi keskenduti üksnes roomikutega ja üksnes maad mööda sõitvale masinale.\n\nTüüp 92 tootmine algas 1932 Ishikawajima Mootorsõidukite Valmistamise Kompaniis, mis tänapäeval kannab nime Isuzu Motors. Tootmist takistasid tehnilised raskused ja kuni 1939. aastani valmis kõigest 167 tanketti. Pärast esialgseid probleeme käigukastiga osutus Tüüp 92 Hiina ja Mandžuuria raskel maastikul ja halbadel teedel ja suutis arendada kiirust kuni 40 km/h.\n\nTankett Tüüp 92 oli 3,94 meetrit pikk, 1,63 m lai ja 1,86 m kõrge ning 3-liikmelise meeskonnaga. Relvastuseks oli tal üks 6,5 mm kuulipilduja tornis ja 13 mm kuulipildujaga esikilbis; hiljem asendati viimane 20 mm automaatkahuriga.\n\nTüübi 92 soomus oli 6 mm (kerel) kuni 12 mm (tornil) paks. See oli needitud ja keevitatud. Õhuke soomus võimaldas sõiduki massi hoida 3–4 tonni kandis, kuid soomus polnud piisavalt paks isegi selleks, et harilikku püssikuuli kinni pidada. Euroopa tankettidega võrreldes oli selle soomus õhem, torni tulejõud väiksem ja isegi kiirus 40 km/h jäi Euroopa tankettidele alla.\n\nNende esimesed lahingud olid Harbiini lahing 1932. ja Rehe lahing 1933. aastal, hiljem tarvitati neid Guandongi armees. Maailmasõja ajal asendati need üldiselt Tüübiga 94, kuigi nii Briti kui ka USA allikad ajavad neid tihti segi ja nimetavad ka tankette Tüüp 94 vahel 92-deks.\n", "id": "ekk_Latn_203055"}
{"text": "Homaar\n\nHomaar ehk merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar.\n\nVarem loeti homaaride sugukonda ka Homarinus capensis, kuid 1995. aastast asub see uues perekonnas Homarinus.\n\nHomaarid on töönduslikult tähtsad püügiobjektid.\n\nHomaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised.\n\nLäänemeres homaare ei elutse.\n", "id": "ekk_Latn_203056"}
{"text": "Garnison\n\nGarnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutiselt paiknevatest väeüksustest, sõjaväeasutustest, sõjaväeliselt korrastatud struktuuriüksustest ja üksikutest sõjaväelastest garnisoniteenistuse (vahiteenistuse) läbiviimiseks moodustatud territoriaal-administratiivne väegrupp.\n\nGarnisoni moodustamise eesmärk võib olla ka antud piirkonna sõjalise kaitse juhtimise korraldamine.\n\nRühmast väiksem allüksus või üksikult paiknev sõjaväeasutus harilikult garnisoni ei moodusta, kuid sellele allüksusele või asutusele võidakse anda kohustusi garnisoniteenistuse alal.\n\nGarnisonile määratakse kõrgema ülema poolt garnisoniülem, kelle asetäitja on garnisoni komandant. Tavaliselt on garnisoniülem kohapeal paikneva suurema väeüksuse ülem või kõrgeima auastmega väeüksuse ülem.\n", "id": "ekk_Latn_203057"}
{"text": "Semafor\n\nSemafor on distantsilt visuaalselt teabe edastamise vahend. 1791. aastal demonstreeris prantsuse leiutaja Claude Chappe semafori ehk optilise telegraafi liini, mis ehitati hiljem Pariisi ja Lille'i vahele ning laienes mujalegi. Liin koosnes üksteisest nägemiskaugusele püstitatud tiibadega mastidest, mille tiibade asendit muutes sai kokkuleppelisi märke edastada. Chappe'i semafor koosnes ühest pikast keskmisest labast ja selle otstest olevatest lühematest labadest, millel sai vaheldada 196 erinevat asendit ning lisaks tähtedele ja numbritele kujutada veel muid erimärke. Sellised liinid olid üle maailma kasutusel kuni elektrilise telegraafi tulekuni 19. sajandi keskpaigas.\n", "id": "ekk_Latn_203058"}
{"text": "Homininae\n\nHomininae (ka hominiinid) on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv alamsugukond. Sellesse alamsugukonda kuuluvad kolm tänapäevast perekonda: inimene ning Aafrika inimahvid gorilla ja šimpans. Vanim sellesse sugukonda kuuluv liik Sahelanthropus tchadensis elas hilises Miotseenis 6–7 miljonit aastat tagasi Tšaadi järve lähedal.\n\nTeaduslikult kirjeldas seda alamsugukonda esimesena Briti zooloog John Edward Gray aastal 1825.\n\nAlamsugukonnas Homininae eristatakse kahte rühma. Üks rühm, Gorillini, elas lähisekvatoriaalse kliimaga piirkondades, kus oli nii tihedat metsa kui avatud hõrendikke. Mõnel määral olid nad kohastunud eluks maapinnal. Neil olid tugevad lõualuud ja suured paksu vaabaga purihambad. Teine rühm, Hominini, elas ekvatoriaalses kliimas, vähem aastaaegade rütmile alluvates metsades. Nad elasid peamiselt puudel ja liikusid oksalt oksale rippuvalt hoogeldes. Nende lõualuud olid kergema ehitusega ja hambad polnud nii suured kui eelmisel rühmal. Gorillini ja Hominini lahknesid umbes 7 miljonit aastat tagasi.\n\nEnam ei liigitata orangutane (alamsugukond Ponginae) hominiinide hulka, sest gorilla ja šimpans on inimesega lähemalt sugulased kui orangutaniga.\n\n2012. aasta seisuga ei ole kirjeldatud ühtki väljasurnud gorilla- ega šimpansiliiki. Selle alamsugukonna väljasurnud perekondi ja liike on kirjeldatud küll mitmeid, aga kõik nad on inimestega lähemalt sugulased kui gorilla või šimpansiga. See tuleneb asjaolust, et gorillad ja šimpansid elavad happelise mullaga selvades, kus fossiilid väga halvasti säilivad.\n\nGorillade, šimpanside ja inimese eellaste ühine esivanem võib olla Nakalipithecus nakayamai. Sellest liigist leitud lõualuu on 10 miljonit aastat vana. See avastati Aafrikas ja see annab kinnitust seisukohale, et alamsugukond Homininae kujunes välja Aafrikas, mitte Aasias.\n\nAlamsugukonnale Hominini on omane tagajalgadel kõndimine. Kui näiteks orangutanid toetavad kõndides end rusikatega, siis gorillad üksnes sõrmenukkidega ning inimesed ja šimpansid ei pea end üldse toetama.\n\nAlamsugukonnale Hominini on omane aju suur mass võrreldes kehamassiga. Eriti kehtib see inimese kohta. Inimeste ajumaht on viimase paari miljoni aasta jooksul oluliselt suurenenud, 600 cm³-st liigil Homo habilis kuni 1500 cm³-ni neandertallasel. Kuid pärisinimese ajumaht on 1250 cm³, mis näitab, et lihtsast ajumahust olulisem on aju struktuur.\n\nAlamsugukonnale Hominini on omane tööriistade kasutamine.\n\nSuguline dimorfism on alamsugukonnas varieeruv. Gorilladel on see selgesti märgatav, inimestel vähene. See võib olla seotud perekonna ülesehitusega: gorilladel peab karja juhtiv isane haaremit, šimpansid on promiskuiteetsed, inimesed tavaliselt monogaamsed.\n", "id": "ekk_Latn_203059"}
{"text": "Seisundimäärus\n\nSeisundimäärus on määrus, mis väljendab lauses aluse või sihitise referendi füüsilist, psüühilist, sotsiaalset vm seisundit. Selle lauseliikme kohta saab esitada mitmesuguseid küsimusi, näiteks kuidas?, mis seisundis(se)?, mis asendis(se)? vms.\n\nSeisundimäärus sõltub lauses tegusõnast – seisundimäärus on tegusõna seotud või vaba laiend.\n", "id": "ekk_Latn_203060"}
{"text": "Loss\n\nLoss oli kõrgaadlile või kuningale kuuluv või kuulunud pidulik esindus- ja eluhoone, mis arenes välja keskaegsest linnusest selle kaitseotstarbe minetamisel.\n\nSuurejoonelisi linnas asuvaid esinduslosse kutsuti ka paleedeks.\n\nLossiehitusele on eeskuju andnud Prantsusmaa oma renessansiaegsete lossidega Montsoreau, Vaux-le-Vicomte, Versailles, Louvre, Fontainebleau jt. Tihtipeale säilis lossides nelinurkse siseõuega linnuse põhiplaan, vahel ka ümarad nurgatornid nagu Chambord. Lossi keskel asus peahoone, kummalgi küljel asusid tiibhooned ja nende vahel peaõu cour d'honneur. Lossi peahoones asusid rikkalikult kujundatud esindusruumid, mis moodustasid antifaadi.\n\nLooduslikule terrassile ehitatud losside puhul olid tiibhooned tavaliselt peahoone pikendused (asusid peahoonega ühel joonel). Sellised lossid on Belvedere Viinis, Petrodvoretsi ja Tsarskoje Selo loss ning Eestis Kadrioru ja Alatskivi loss.\n\nLossi juurde kuulus aiakunsti reeglite järgi kujundatud park.\n", "id": "ekk_Latn_203061"}
{"text": "Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses\n\nRiikide sõjajõud 1939. aasta teisel poolel Teise maailmasõja alguses. Tabel kajastab Teises maailmasõjas sõdinud riikide relvajõude.\n\nM - maavägi L - laevastik Õ - õhujõud\n", "id": "ekk_Latn_203062"}
{"text": "Shugo Chara!\n\n\"Shugo Chara!\" (しゅごキャラ!, \"Shugo Kyara!\") on Jaapani shōjo manga, mille autor on Peach-Pit.\n\nLoo keskmes on algkooliõpilane Amu Hinamori, kes jätab inimestele laheda ja julge inimese mulje. Tegelikult aga on ta introvertne ja häbelik. Amu soovib, et tal oleks julgust kõigile näidata, milline ta iseloom tegelikult on. Järgmisel hommikul avastab ta üllatusega oma voodist kolm eri värvi muna, millest kooruvad kolm sellist tegelast, milline ta soovis olla: Ran, Miki, ja Su.\n\n\"Shugo Charat\" avaldatakse Nakayoshi ajakirjas ja Jaapanis Kodansha poolt. Del Rey on avaldanud mangat inglise keeles ja esimene osa tuli välja 27. märtsil 2007. 2008. aastal võitis see Kodansha Mangaauhinna parima lastele mõeldud mangana.\n\n\"Shugo Charast\" on tehtud ka samanimeline 51-osaline animesari, mis on toodetud Satelighti poolt Kenji Yasuda juhendusel ja esmakordselt avaldati see 6. oktoobril 2007 TV Tokyos.\n\n20. juulil 2008 avaldati, et anime \"Shugo Chara\" jätkab ilmumist pealkirja \"Shugo Chara!! Dok\" all. Uus hooaeg algas 4. oktoobril 2008.\n", "id": "ekk_Latn_203063"}
{"text": "Dmitri Medvedev\n\nDmitri Anatoljevitš Medvedev (Дмитрий Анатольевич Медведев; sündinud 14. septembril 1965 Leningradis) on Venemaa poliitik. Ta oli Venemaa president aastatel 2008–2012 ja Venemaa peaminister 2012–2020.\n\n2000. aastast on ta Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik.\n\nAlates 2012. aastast on ta partei Ühtne Venemaa esimees. Alates 16. jaanuarist 2020 on ta Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu aseesimees.\n\nMedvedev on lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli ja kaitsnud õigusteaduste kandidaadi kraadi.\n\nRahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi põhjal on Medvedev de facto süüdi genotsiidis, sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes. Tema toetusel algas 2014. aastal Vene-Ukraina sõda. Ühtlasi tema toetusel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse.\n", "id": "ekk_Latn_203064"}
{"text": "Arne Næss\n\nArne Dekke Eide Næss (27. jaanuar 1912 – 12. jaanuar 2009) oli norra filosoof, Norra 20. sajandi üks kuulsamaid filosoofe, süvaökoloogia rajaja. Ta oli noorim isik, kes saanud Oslo Ülikooli professoriks.\n\nTema filosoofilised tööd on suuresti mõjutatud Spinozast, budismist ja Gandhist. Ta oli Norra ülikoolides pikka aega kasutatava loogikaõpiku autor. Oma teadusfilosoofilistes vaadetes toetas ta esialgu positivismi, kuid hiljem kritiseeris seda ja põhjendas teooriate pluralismi.\n\nArne Næss esines oktoobris 1998 loenguga Tartus.\n\n1970. aastal juhtis ta üldsuse tähelepanu Mardalsfosseni joa säilitamise vajadusele, sidudes end koos 300 süvaökoloogia toetajaga kinni. Kavas oli kogu Mardala jõe vett Grytteni hüdroelektrijaama jaoks kasutada ja joal ainult kaks kuud oma looduslikus sängis voolata lasta. Protesti tulemusena see ajavahemik ei pikenenud, kuid joast alla lastavat vooluhulka suurendati 3-lt 45 kuupmeetrini sekundis.\n\n2002. aastal sai ta Põhjamaade Nõukogu loodus- ja keskkonnaauhinna.\n\nAastal 2004 sai Næss Peer Gynti auhinna, mis antakse kord aastas Norrat maailmas positiivselt tutvustanud isikule. Aasta hiljem pärjati ta Püha Olafi ordeniga sotsiaalselt kasuliku töö eest.\n\nTa oli Hindukuši mäestiku kõrgeima mäe Tirich Mir (7708 meetrit) esmavallutajate hulgas.\n\nKahekümnendates eluaastates ehitas Næss Hallingskarveti mäestikku majakese. See 1500 meetri kõrgusel merepinnast asuv majake on kõige kõrgemal paiknev erahoone Norras.\n", "id": "ekk_Latn_203065"}
{"text": "Ondatra\n\nOndatra (mitteametlikult ka piisamrott) (Ondatra zibethicus) on poolveelise eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast.\n\nOndatra ei ole rott. Ta on alamsugukonna Arvicolinae suurim esindaja. Piisam on muskus, lõhnaaine, mida eritavad muskushirved. Isase ondatra preputsiaalnäärmed eritavad muskuselõhnalist nõret. Piisamiks nimetatakse ka ondatra karusnahka, mis on tähtis kaubaartikkel.\n\nOndatrat aetakse mõnikord segi nutria, mügri või kopraga\n", "id": "ekk_Latn_203066"}
{"text": "Georg von Engelhardt\n\nParun Georg Moritz Magnus von Engelhardt (vene keeles Георгий Мориц Энгельгардт; 6. oktoober (vkj 24. september) 1843 Porkuni mõis – 23. oktoober (vkj 10. oktoober) 1914 Väinjärve mõis) oli Eestimaa poliitik.\n\nGeorg von Engelhardt sündis Eestimaa rüütelkonna peamehe Moritz von Engelhardti ja Julie Charlotte von Baranoffi pojana.\n\nEngelhardt oli 1871–1886 Eestimaa rüütelkonna sekretär, 1886–1889 Eestimaa rüütelkonna peamees. Aastast 1890 oli ta Eestimaa rüütelkonna maanõunik.\n\nTalle kuulusid Väinjärve ja Kodasema mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203067"}
{"text": "Moritz von Engelhardt\n\nMoritz Edwin Adelbert von Engelhardt (vene keeles Мориц Евстафьевич Энгельгардт) (24. august (vkj 12. august) 1800 Viisu mõis – 2. juuni (vkj 21. mai) 1870 Kodasema mõis) oli Eestimaa mõisnik ja rüütelkonnategelane.\n\nMoritz von Engelhardt sündis kindralmajor Gustav Konrad von Engelhardti ja Barbara Dorothea von Baranoffi pojana.\n\nTa töötas Eestimaa rüütelkonna sekretärina ning oli aastail 1848–1851 selle peamees. Hiljem oli ta Eestimaa maanõunik.\n\nTalle kuulusid Kodasema, Türi-Alliku ja Väinjärve mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203068"}
{"text": "Hominini\n\nHominini on alamsugukonda Homininae kuuluv triibus, kuhu kuuluvad inimene, šimpans ja nende väljasurnud esivanemad.\n\nAlamtriibusesse Hominina kuulub perekond inimene (Homo), kuid ei kuulu perekond šimpans (Pan). Viimane kuulub eraldi alamtriibusesse Panina.\n\nAlamsugukonda Homininae kuulub kaks tänapäevast triibust: Hominini ja Gorillini. Viimasesse kuuluvad gorillad. Nende kahe triibuse loomise pakkusid 1996 välja bioloogid Alan Mann ja Mark Weiss, kes soovisid selle abil näidata, missuguses järjekorras tänapäevaste loomarühmade esivanemad üksteisest lahknesid. Kuid esimesena kasutas seda mõistet briti zooloog John Edward Gray juba 1825.\n\nInimese ja šimpansi perekond lahknesid 5,4–6,3 miljonit aastat tagasi. Kuid tollal ei eksisteerinud tänapäevaseid perekondi; nende asemel olid olemas inimahvid Sahelanthropus tchadensis ja Orrorin tugenensis ning veel pole jõutud üksmeelele selles, kumb neist kahest oli inimeste ja šimpansite eellane. Need kaks olid omavahel ka suhteliselt lähedalt sugulased, nii et tulevikus võib olla vaja ühendada nad samasse perekonda.\n\nInimeste ja šimpansite esivanemate lahknemisele järgnesid ulatuslikud liigitekke protsessid inimeste eellaste seas, mis olid seotud nende elamaasumisega metsast savanni. Šimpansite eellaste seas neid protsesse ei toimunud, sest nemad jäid endiselt metsa elama, nende elutingimused ei muutunud. Inimese perekonna tekkeajaks loetakse umbkaudu 4–4,1 miljonit aastat tagasi.\n\nInimesed ja šimpansid on omavahel geneetiliselt üsna lähedased. Inimese ja šimpansi erinevus on umbes sama suur kui mehe ja naise vaheline erinevus.\n", "id": "ekk_Latn_203069"}
{"text": "Hominina\n\nHominina on alamtriibus inimlaste sugukonnast. Alamtriibusesse Hominia ei kuulu enam šimpansid, vaid ainult Orrorin tugenensis, australopiteegid ja inimene. Hominina liigid olid suhteliselt antropomorfsed (inimesetaolised) esikloomalised. Erinevalt šimpansidest olid nad bipedaalsed, st liikusid kahel jalal. Tagajäsemetel liikumise tõendiks on suure kuklamulgu paigutus koljul, samuti reieluu kaela ja põlveliigese ehitus. Inimesel ja meie bipedaalsetel esivanematel on reieluu kael järsema nurga all reieluu suhtes ja liiges ise on suhteliselt suur. Puu otsas elavast inimahvist ei saanud üleöö bipedaal. Ökosüsteemi muutus (metsast savanniks) ei olnud \"puu otsast mahatuleku\" põhjus. Bipedaalsed australopiteegid elasid aladel, kus oli veel piisavalt metsa alles. Inimahvidele iseloomulikud pikad käed ja lühikesed jalad olid säilinud ka peale miljon aastat kestnud bipedalismi.\n\nAinus säilinud liik on Homo sapiens.\n\nŠimpansi ja inimese lahknemine oli 5-7 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagasi hakkasid lahknema Australopithecus ja Paranthropus. Mõlemad perekonnad eksisteerisid koos 1,5 miljonit aastat.\n\nEsimeseks Hominina liigiks peetakse Orrorin tugenensist, kes on australopiteekide viimane ühine esivanem.\n", "id": "ekk_Latn_203070"}
{"text": "Breinigerberg\n\nBreinigerberg on Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Aacheni kreisis asuva Stolbergi linna osa. Linnaosa keskmine kõrgus on 276 m üle merepinna.\n", "id": "ekk_Latn_203071"}
{"text": "Pascal Couchepin\n\nPascal Couchepin (sündinud 5. aprillil 1942 Martignys Valais' kantonis) on Šveitsi jurist ja poliitik, liberaalse Vaba Demokraatliku Partei liige. Ta oli Šveitsi liidupresident aastatel 2003 ja 2008.\n", "id": "ekk_Latn_203072"}
{"text": "Kilkenny krahvkond\n\nKilkenny krahvkond (iiri keeles Contae Chill Chainnigh) asub Iirimaa kaguosas Leinsteri provintsis. Krahvkond on nime saanud keskuse Kilkenny linna järgi.\n", "id": "ekk_Latn_203073"}
{"text": "BT-2\n\nBT-2 on Nõukogude Liidus aastatel 1931–1933 toodetud kergetank.\n\nBT-2 oli esimene seeriatank sarjast BT (vene БТ – быстроходный танк – kiirtank), mis ehitati ameerika inseneri John Walter Christie ratas-roomiktanki baasil. Tänu oma originaalsele veermikule oli masin võimeline sõitma nii roomikutel, kui ka ratastel (roomikute eemaldamisel). Ratastel sõitmisel oli vedavaks rattaks tagumised ning pööravateks esimesed suured kanderattad.\n\nBT-2 võeti Nõukogude Liidus relvastusse 13. veebruaril 1931 ning seda toodeti tehases Harkovi tehases nr. 183 kuni 1933. aastani kokku 620 masinat.\n\nTankid BT-2 osalesid Talvesõja lahingutes, kus kandsid suuri kaotusi. 1941. aasta alguses oli Nõukogude Liidu relvastuses veel keskeltläbi 200 BT-2 tanki, kuid kõik kaotati Suure Isamaasõja esimestel kuudel.\n", "id": "ekk_Latn_203074"}
{"text": "Alfred Neuland\n\nAlfred Neuland (kodanikunimega Karl Alfred Neiland; 10. oktoober 1895 Valga – 16. november 1966 Tallinn) oli eesti tõstja, esimene Eesti Vabariigi olümpiavõitja (1920) ja maailmameister (1922).\n\nLisaks 1920. aasta Antwerpeni olümpiakullale võitis ta 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel hõbemedali ning püstitas kokku 12 maailma- ja 10 olümpiarekordit.\n\nPärast sportlaskarjääri teenis leiba ärimehena ning lõi kaasa kohalikus elus poliitikuna, hiljem oli treener ja kohtunik.\n", "id": "ekk_Latn_203075"}
{"text": "Dublini krahvkond\n\nDublini krahvkond (iiri keeles Contae Átha Cliath) ehk Dublini regioon on ajalooline krahvkond Iirimaa idaosas, Leinsteri provintsis. Krahvkond on nime saanud oma keskuse, Dublini linna järgi.\n", "id": "ekk_Latn_203076"}
{"text": "Windows Server 2003\n\nWindows Server 2003 (lühendina ka Win2K3) on serveritele mõeldud Microsofti operatsioonisüsteem. See anti välja 24. aprillil 2003 kui Windows 2000 Server järglane. 6. detsembril 2005 toodi turule selle uuem versioon Windows Server 2003 R2. Windows Server 2003 järglaseks on Windows Server 2008, mis anti välja 4. veebruaril 2008.\n", "id": "ekk_Latn_203077"}
{"text": "Konakovo\n\nKonakovo on linn Venemaal Tveri oblastis, Konakovo rajooni keskus. Asub Tverist 82 km kagus Ivankovo veehoidla ääres.\n\nAsulat on mainitud 1806. aastal Kuznetsovo külana. 1930. aastal sai küla praeguse nime. Linnaõigused sai 1937. aastal.\n\nKonakovos asub elektrijaam ja fajanssnõude tehas. Linna läbib raudtee.\n", "id": "ekk_Latn_203078"}
{"text": "Georg von Grünewaldt\n\nJohann Georg Ernst von Grünewaldt (11. aprill (vkj 30. märts) 1835 Koigi mõis – 23. märts (vkj. 10. märts) 1901) oli baltisaksa poliitik.\n\nJohann Georg Ernst von Grünewaldt sündis Koigi, Prandi ja Laimetsa mõisniku Otto Magnus von Grünewaldti ja Mathilde Ottilia Helene Antoinette von Wulffi pojana.\n\nGrünewaldt sai 1882. aastal Järvamaa kreisisaadikuks, aastatel 1886–1893 oli ta Eestimaa Põllumajanduse Seltsi esimees.\n\nAastail 1892–1893 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees ja 1889–1901 oli ta Eestimaa rüütelkonna maanõunik.\n\nTalle kuulusid Koigi, Prandi ja Laimetsa mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203079"}
{"text": "Jakimanka\n\nJakimanka on rajoon (munitsipaalringkond) Moskvas, mis kuulub Kesklinna haldusringkonda. Asub Moskva jõe lõunakaldal.\n\nRajoonis asuvad Riiklik Tretjakovi galerii ja Gorki nimeline park.\n\nRajoon on nime saanud seal asunud Püha Joakimi ja Püha Anna kiriku järgi.\n", "id": "ekk_Latn_203080"}
{"text": "Johann von Grünewaldt\n\nJohann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt (vene keeles Иван Егорович Грюневальдт; 1. aprill (vkj 21. märts) 1796 Koigi mõis – 30. aprill (vkj 18. aprill) 1862 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.\n\nJohann von Grünewaldt sündis Koigi, Ahula ja Esna mõisniku Johann Georg von Grünewaldti ja Anna Christina von Kurselli pojana. Tema noorem vend oli Otto Magnus von Grünewaldt.\n\n1830–1836 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees, 1842–1859 Eestimaa tsiviilkuberner ja aastast 1859 Venemaa senaator ja salanõunik.\n\nTa oli Püha Vladimiri ordeni 2. järgu ja Püha Anna ordeni 2. järgu kavaler.\n\nJohann von Grünewaldtile kuulus Huuksi mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203081"}
{"text": "Itabashi\n\nItabashi (jaapani 板橋) on üks 23 eriringkonnast Jaapanis Tōkyōs. Asub linna põhjaosas, piirneb põhjas Saitama prefektuuriga. Piki põhjapiiri voolab Arakawa jõgi.\n\nItabashi on nime saanud üle Shakujii jõe ehitatud puust rippsilla järgi.\n\n1932. aastal liideti Tōkyōga 9 väikelinna ja küla, mis moodustasid Itabashi linnarajooni. 1947. aastal nimetati see eriringkonnaks (tokubetsu-ku).\n\nItabashis asuvad Itabashi botaanikaaed ja Akatsuka botaanikaaed.\n\nItabashis on neli ülikooli.\n", "id": "ekk_Latn_203082"}
{"text": "Nakano (Tōkyō)\n\nNakano (jaapani 中野) on üks 23 eriringkonnast Jaapanis Tōkyōs. Asub kesklinnast lääne pool, piirneb Shinjuku, Suginami, Nerima, Shibuya ja Toshima ringkondadega.\n\nNakanos asuvad valdavalt elamurajoonid, see on kõige tihedamini asustatud Tōkyō ringkond – rahvastiku tihedus on seal 20 000 inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_203083"}
{"text": "Katrin Väli\n\nKatrin Väli (kodanikunimega Katrin Hallas; sündinud 11. aprillil 1956 Tallinnas) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja.\n\nTa on lõpetanud 1983. aastal Moskvas Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi.\n\n1994. aastast Eesti Ekspressi keeletoimetaja. Toimetanud ka raamatuid, eelkõige kirjastusele Medicina.\n\nKodanikunime all tegutseb ta tõlkija ja toimetajana. Näiteks on ta tõlkinud Jevgeni Kisseljovi ja Mihhail Kasjanovi raamatu \"Putinita\". Katrin Väli nime all on ta tõlkinud ilukirjandust, peamiselt luulet. Tema luuletusi on tõlgitud vene, ungari, ukraina, inglise ja soome keelde.\n", "id": "ekk_Latn_203084"}
{"text": "Mihhail Goltisson\n\nMihhail Aleksandrovitš Goltisson (sündinud Michel Goltisson, 16/28. oktoober 1870 Kroonlinn – 15/28. veebruar 1914 Peterburi) oli juudi päritolu vene helilooja ja laulja (tenor).\n\nTa õppis 1894–1901 Peterburi konservatooriumis (diplom 1/14. detsembril 1905) ja oli 1909–1914 ajakirja Muzõka i Penije toimetaja.\n\n1901 salvestas ta esimesed kuus eestikeelset heliplaati (esimesena August Weizenbergi laulu Karl August Hermanni sõnadele \"Paistab sügisel ka päikene\", mis on ka säilinud) ja esimese soomekeelse heliplaadi.\n\n1903 esines ta Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_203085"}
{"text": "Infoühiskond\n\nInfoühiskond (inglise keeles information society) ehk teabeühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades enim kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond.\n\nInfoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu ühiskondlikku tegelikkust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, isiklikud suhtluskanalid (Internet ja sellel põhinevad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik juurde pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja teabeallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid.\n\nInfoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades *äärealasid ja ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas vaates ka arenguerisused.\n", "id": "ekk_Latn_203086"}
{"text": "BT-5\n\nBT-5 on Nõukogude Liidus aastatel 1933–1935 toodetud kergetank.\n\nBT-5 (БТ – быстроходный танк, 'kiirtank') oli tanki BT-2 edasiarendus, mille korpusele oli paigaldatud uus torn suurtükiga 45 mm Mod.32 L/46, millega paaris oli kuulipilduja DT. Tanki ehitati tehases nr 183 (Harkovi Kominterni nimeline veduritehas) aastatel 1933–1935 kokku 2108 masinat.\n", "id": "ekk_Latn_203087"}
{"text": "Kami (trummar)\n\nKami (sünninimi Ukyō Kamimura (神村右狂); 1. veebruar 1973 – 21. juuni 1999) oli Jaapani bändi Malice Mizeri trummar aastatel 1993–1999.\n\nTa oli pärit Ōsaka prefektuurist Ibarakist.\n\nTa suri une pealt subarahnoidaalse hemorraagia tagajärjel, olles ainult 26 aastat vana.\n", "id": "ekk_Latn_203088"}
{"text": "Stockholmi sündroom\n\nStockholmi sündroom on pantvangi(de)l vahel ilmnev psühholoogiline sündroom, milles pantvang ilmutab pantvangi võtjale lojaalsust ja poolehoidu, vaatamata viimase põhjustatud ilmsest ohust tema elule. Sageli asuvad Stockholmi sündroomiga pantvangid oma kinnihoidjat abistama või pärast vabastamist teda õigustama ja kaitsma.\n\nSündroomi kirjeldas esimesena rootsi psühhiaater Nils Bejerot, rääkides 1973. aasta suvel aset leidnud kuuepäevasest pantvangikriisist Stockholmis Kreditbankenis. Selle ohvrid tegutsesid oma vabastamisele vastu, keeldusid hiljem tunnistusi andmast, kogusid raha oma vangistajate advokaatidele tasumiseks jms.\n\nEvolutsioonilise tõlgenduse järgi on abitul inimesel kasulik pöörduda toetuse saamiseks tugevaima olemasoleva inimese poole ja teha temaga koostööd.\n\nStockholmi sündroomiga sarnane sündroom ilmneb sageli ka seksuaalse ärakasutamise või vägivalla ohvritel, kes asuvad süüdistamise asemel kurjategijat õigustama.\n\nStockholmi sündroomi nimetatakse vahel ekslikult Helsingi sündroomiks.\n\nVastupidist olukorda, kus pantvangi(de) võtjad muutuvad vastuvõtlikuks oma ohvrite soovide ja nõudmiste suhtes, nimetatakse Lima sündroomiks.\n", "id": "ekk_Latn_203089"}
{"text": "Kaspar Koppel\n\nKaspar Koppel (hüüdnimed Bassu, Kassu, Bassius; sündinud 18. aprillil 1990) on ansambli Bedwetters basskitarrist.\n", "id": "ekk_Latn_203090"}
{"text": "Poikilotsütoos\n\nPoikilotsütoos on erikujuliste erütrotsüütide ehk poikilotsüütide esinemine veres.\n\nPoikilotsüüte võib normaalselt esineda kliiniliselt tervete kitsede ja noorte lehmade veres.\n", "id": "ekk_Latn_203091"}
{"text": "Inimahvlased\n\nHominoidea (ka inimahvlased, inimahvid, inimlaadsed, hominoidid, inimahvilised) on esikloomaliste ülemsugukond, millesse kuulub ka inimene.\n\nInimahvid jagunevad kahte sugukonda: Gibonlased (Hylobatidae) koosnevad 4-st perekonnast ja 13-st giboni liigist, kaasa arvatud laar (Hylobates lar) ja siamang. Need on tuntud kui \"väikesed inimahvid\". Inimlased (Hominidae) on orangutanid, gorillad, šimpansid ja inimesed, tuntud kui \"suured inimahvid\".\n\nKitsaninaline ahv (Catarrhini) magot ehk berberiahv (Macaca sylvanus) kuulub pärdiklaste sugukonda. Erinevus seisneb selles, et pärdikutel on saba aga inimahvidel see puudub. Inimahve ja pärdikuid saab paremini eristada küünarliigese abil, sest see on iseloomulik kõigile tänapäeva inimahvidele. Üheks tunnuseks on ka ussjätke olemasolu.\n\nInimahv on enamasti omnivoor, välja arvatud gorilla, kes on taimtoiduline loom. Šimpans armastab jahti pidada ja tõuke süüa, aga kõhu saab ta täis taimsest toidust.\n\nPaljud inimahvi liigid on ohustatud või harva esinevad. Selle põhjuseks on troopiliste vihmametsade kadumine.\n", "id": "ekk_Latn_203092"}
{"text": "Almazán\n\nAlmazán on asula Hispaanias Castilla-Leóni piirkonnas Soria provintsis Almazáni vallas.\n\n2010. aastal elas asulas 5870 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_203093"}
{"text": "E-tervis\n\nE-tervis on mõiste, millega tähistatakse üldisi info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid vahendeid haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks, raviks ja seireks ning tervise säilitamiseks ja elulaadi kujundamiseks. E-tervise mõiste ei ole rangelt defineeritud, see on ajas muutunud ja võib hõlmata praktiliselt kõike, mis on seotud arvutite ja meditsiiniga. 2005. aastal läbi viidud uuringus leiti mõistele 51 unikaalset määratlust. Mõned väidavad, et e-tervis on võrdne tervishoiuinformaatikaga, mille lai määratlus hõlmab erinevaid elektroonilisi/digitaalseid protsesse tervishoius, samas kui teised kasutavad e-tervist kitsamas tähenduses, et viidata tervishoiupraktikatele, milles kasutatakse internetti. See võib hõlmata ka mobiiltelefonide tervishoiurakendusi, mida koondab nimetus m-tervis.\n", "id": "ekk_Latn_203094"}
{"text": "Eesti E-tervise Sihtasutus\n\nEesti E-tervise Sihtasutus on loodud Sotsiaalministeeriumi ja tervishoiuteenust osutavate asutuste ja nende ühenduste poolt.\n\nEesti E-tervise SA strateegilised suunad määrab kindlaks SA nõukogu kuhu kuuluvad asutajate esindajad.\n", "id": "ekk_Latn_203095"}
{"text": "Bocholt\n\nBocholt on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Borkeni kreisis. Piirneb Hollandiga. Läbi linna voolab Bocholter Aa.\n", "id": "ekk_Latn_203096"}
{"text": "Sümfooniline metal\n\nSümfooniline metal on üks heavy metal'i alaliike. Sümfoonilise metal'i mõjutajateks on olnud power metal, gothic metal ja progressiivne metal. Muusikastiil hakkas arenema välja 1990. aastate keskel. 2000.–2010. aastateks on see saavutanud suure populaarsuse Euroopa põhjaosas ning on kanda kinnitamas ka mujal Euroopas.\n", "id": "ekk_Latn_203097"}
{"text": "Gablenz\n\nGablenz on vald Saksamaal Saksimaa liidumaal Görlitzi kreisis.\n\nKuni 2008. aastani kuulus vald Alam-Sileesia Oberlausitzi kreisi.\n", "id": "ekk_Latn_203098"}
{"text": "Groß Düben\n\nGroß Düben on vald Saksamaal Saksimaa liidumaal Görlitzi kreisis.\n\nKuni 2008. aastani kuulus vald Alam-Sileesia Oberlausitzi kreisi.\n", "id": "ekk_Latn_203099"}
{"text": "Keemik\n\nKeemik on spetsialist keemia valdkonnas.\n\nKeemikud uurivad ainete koostist ja nende keemilisi omadusi.\n\nKeemikuks saab Eestis õppida Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.\n\nEestis koondab keemikuid Eesti Keemia Selts.\n", "id": "ekk_Latn_203100"}
{"text": "Füüsik\n\nFüüsik on spetsialist füüsika valdkonnas.\n\nFüüsiku peamisteks oskusteks on füüsikaliste suuruste mõõtmise ja nendega seotud loodusseaduste tundmine.\n\nFüüsikuks saab Eestis õppida Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis, füüsikaõpetajaks ka Tallinna Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_203101"}
{"text": "DefRage\n\nDefRage oli Eesti new age post-grunge muusikaline kollektiiv, mis loodi 2007. aastal Pärnus. 2014. aastal lõpetas ansambel tegutsemise DefRage nime all. Samas koosseisus loodi uus bänd ILLUMENIUM. Sotsiaalmeedias kasutatakse publikuga suhtlemiseks Facebooki lehte Litsmees.\n\nBänd loodi 2007. aasta jaanuaris kitarristi ja produtsendi Kari Kärneri poolt, kes kutsus bändi metal.ee kuulutuse kaudu teise kitarristi Mikk Künnapase. Kaks nädalat pärast ühiste plaanide paikapanemist liitus bändiga bassist Daniel Leppsoo. Esialgu tegutses bänd ilma laulja ega nimeta. Sel ajal harjutati kokkumängu erinevates laohoonetes. Aprillis 2007 lindistati esimest korda stuudios Tallinnas, kus mängiti sisse instrumentaalid nagu näiteks \"Broken Anus\" ja \"Do Us, Parts\". Mais 2007 kohtus Kari Kärner Sindist pärit laulja Argo Ollepiga, keda koheselt bändi kutsuti. DefRage ametlikuks sünnikuupäevaks võib pidada 30. mai 2007, kuna sellest ajast tegutsetakse täiskoosseisus.\n\n2007. aasta augustis ja septembris lindistasid Kari Kärner ja Argo Ollep lugude demosid eelseisva albumi jaoks. Lisaks sellele käidi ühiselt harjutamas Pärnus Che noortekeskuses.\n\n8. septembril 2007. aastal astuti üles esimest korda lives CHE Rock 2007 nimelisel üritusel, mille eripreemiana sai DefRage presidendi vastuvõtu osaliseks. 15. oktoobril astuti üles Sindi Rock 2007 nimelisel üritusel.\n\n17. oktoobril sõitis bänd Tallinnasse post-grunge produtsent Kari Kärneri eestvedamisel esimest albumit koostama. Vokaali lindistamiseks pidid bändi lauljad hääleulatust arendama, mille tulemusel suutis Kari Kärner laulda kolmanda oktavi do-dieesi.\n\nLoo \"The Truth Seeker\" lindistamisel, pärast 35 tundi tööd, avastati, et laulja mikrofon on teisel pool tuba ja kogu lugu tuli uuesti salvestada. Laulja hääl pidas siiski vastu. Pärast edukat stuudiokülastust Tallinnas astuti üles 1. detsembril Pärnu Kaubamajakas toimunud heategevusüritusel \"Stop Aids\", mis tutvustas post-grunge bändi DefRage suurematele ringkondadele. 26. detsembril esineti Che jõulurocki nimelisel üritusel, mida võib siiamaani pidada parima vastuvõtuga New Age'i bändi DefRage esinemiseks. Alates 2009. aastast on DefRage uues koosseisus. 2010. aasta alguse pidasid nad meeleolukalt parkimisplatsidel plaate müües vastu – eesmärgiks on neil minna Euroopa-USA tuurile.\n\nAlates 2011. aastast on müügil album \"Jackal\".\n\nAnsambel on meediatähelepanu pälvinud hotellides märatsemisega.\n", "id": "ekk_Latn_203102"}
{"text": "Niigata\n\nNiigata (jaapani 新潟) on linn Jaapanis, Honshū saarel, Niigata prefektuuri keskus. Asub Jaapani mere kaldal Shinano jõe suudmes.\n\nLinnas on nafta- ja maagaasi-, paberi-, toiduainete-, masinaehitus- ja laevaehitustööstuse ettevõtted.\n", "id": "ekk_Latn_203103"}
{"text": "Kalaan\n\nKalaan ehk merisaarmas (Enhydra lutris) on kärplaste sugukonda kalaani perekonna kuuluv imetaja.\n\nKalaan on ainus mere-eluviisiga kärplane. Ta ujub kiiresti (12–16 km/h), sukeldub sügavale ja hullab meeleldi vees.\n", "id": "ekk_Latn_203104"}
{"text": "Karl von Lilienfeld\n\nKarl Reinhold Georg von Lilienfeld (4. detsember 1790 Uue-Põltsamaa mõis – 24. detsember 1875) oli baltisaksa provintsiaalpoliitik (Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik).\n\nKarl Reinhold Georg von Lilienfeld sündis Uue-Põltsamaa mõisniku Preisi kammerhärra Karl Magnus von Liliendfeldi ja Hedwig Charlotte von Krüdeneri pojana.\n\nKarl von Lilienfeld oli 1816. aastast Viljandi sillakohtu adjunkt, 1830-1844 Pärnu kreisideputaat.\n\nAastatel 1844-1847 oli Karl von Lilienfeld Liivimaa maamarssal, 1847-1848 Liivimaa maamarssal vikaar, 1847-1864 Liivimaa maanõunik. 1864. aastal siirdus pensionile ja sai Liivimaa maanõunike kolleegiumi auliikmeks.\n\nTalle kuulus Uue-Põltsamaa mõis, tema naisele Elisabeth Wilhelmine von Lilienfeldile kuulus Keeni mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203105"}
{"text": "Kumamoto\n\nKumamoto (jaapani 熊本) on linn Jaapanis Kyūshū saarel, Kumamoto prefektuuri keskus.\n\nLinnas on keemia-, farmaatsia- ja paberitööstuse ettevõtted.\n\n1633. aastast valitses Kumamotos Hosokawa klann, mille otseseks järglaseks on endine peaminister Morihiro Hosokawa.\n\nKumamotos on 1607. aastal ehitatud, 1877 purustatud ja 1960-ndatel rekonstrueeritud Kumamoto loss. Mitmed lossi ümbritsevad puithooned on säilinud algsel kujul.\n\n1877. aastal toimunud Satsuma mässu ajast tekkis komme süüa basashi't (toores hobuseliha). Basashi on seal populaarne ka tänapäeval ja delikatessina süüakse seda ka mujal Jaapanis.\n", "id": "ekk_Latn_203106"}
{"text": "Aivar Kuusmaa\n\nAivar Kuusmaa (sündinud 12. juunil 1967) on endine eesti ja Nõukogude Liidu korvpallur, poliitik ja treener, kes töötab 2020. aastast Audentese spordigümnaasiumi poiste korvpallitreenerina. Kuusmaa valiti 2020. aastal Eesti korvpalli kuulsuste halli.\n", "id": "ekk_Latn_203107"}
{"text": "Otto von Lilienfeld\n\nOtto Gustav von Lilienfeld (vene keeles Отто Георгиевич Лилиенфельд; 10./22. september 1805 Tallinn – 15./27. märts 1896 Kuusiku mõis) oli Eestimaa poliitik.\n\nOtto von Lilienfeld sündis Eestimaa rüütelkonna peamehe Georg von Lilienfeldi ja tema abikaasa Gustaviana (sündinud vabapreili von Dellingshausen; 1765–1820) pojana.\n\n1842–1845 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees ja hiljem Eestimaa maanõunik. , 1858–1863 Eestimaa Aadli Krediitkassa president\n\nTalle kuulusid Kuusiku, Sikeldi, Alu, Rapla ja Angerja mõis.\n\nOtto von Lilienfeld on maetud Rapla kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_203108"}
{"text": "Hohendubrau\n\nHohendubrau on vald Saksamaal Saksimaal Görlitzi kreisis.\n\nKuni 2008. aastani oli vald Alam-Sileesia Oberlausitzi kreisi koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_203109"}
{"text": "Kääpa Põhikool\n\nKääpa Põhikool on üldhariduskool Võru maakonnas Võru vallas Kääpal.\n\nKääpal algas korrapärane koolitöö 1835. aastal. Praegune koolihoone valmis 1939. Hoone renoveeriti 2002, mil tehti ka juurdeehitis.\n", "id": "ekk_Latn_203110"}
{"text": "Louis Althusser\n\nLouis Pierre Althusser (16. oktoober 1918 – 22. oktoober 1990) oli marksistlik filosoof.\n\nTa sündis Alžeerias ja õppis Pariisis École Normale Supérieure'is, kus temast sai filosoofiaprofessor.\n\nAlthusser oli kuni surmani Prantsuse Kommunistliku Partei liige ja mõnikord ka selle suurim kriitik. Tema väited ja teesid olid mõeldud vastukaaluks marksismi teoreetiliste aluspõhimõtete vastastele rünnakutele. Althusserist rääkides viidatakse tavaliselt strukturaalsele marksismile, kuigi tema suhe teistesse Prantsuse strukturalismi koolkondadesse ei olnud lihtne ja ta oli kriitiline paljude strukturalismi aspektide suhtes.\n\nKui Nikita Hruštšov alustas 1956. aastal stalinismi hukkamõistmist, siis oli see paljudele marksistidele kui Marxi mõtte humanistlike juurte taastamine. Althusser oli sellise arengu vastu, ehkki ta väljendas ennast ettevaatlikult. Ta oli pigem seisukohal, mis viis ta hiljem juhusliku materialismini (pr matérialisme aléatoire).\n\nPaljud tema õpilased osalesid 1968. aasta maikuu sündmustel. Algul jälgis Althusser toimuvat vaikides, kuid hiljem leidis, et õpilased olid lapsiku vasakpoolsuse ohvrid. Selle tulemusena hakkasid Althusserit ründama ka need, kes olid teda varem toetanud. Kriitika pani teda mõningaid oma varasemaid seisukohti üle vaatama.\n", "id": "ekk_Latn_203111"}
{"text": "Toni Sailer\n\nAnton Engelbert \"Toni\" Sailer (17. november 1935 Kitzbühel – 24. august 2009 Innsbruck) oli Austria mäesuusataja.\n\nSailer oli esimene sportlane, kes võitis olümpiamängudel kolm mäesuusatamise ala (slaalomi, suurslaalomi ja kiirlaskumise). 1956. aasta olümpiamängudel Cortina d'Ampezzos tuli ta kolmekordseks olümpiavõitjaks ja oli samas viies sportlane taliolümpiamängudel, kes võitis ühtedelt mängudelt kolm kuldmedalit. Tema suurt üleolekut tõestab veel see, et samal aastal tuli ta Alpi kahevõistluses ka maailmameistriks. Sellise saavutuseni pole keegi ei enne ega pärast teda jõudnud. Sailer tuli kokku seitsmekordseks maailmameistriks.\n", "id": "ekk_Latn_203112"}
{"text": "Ústí nad Labem\n\nÚstí nad Labem (; , varem ka Außig) on statutaarlinn Tšehhis, Ústí maakonna keskus. Asub Elbe (tšehhi keeles Labe) jõe kaldal Bílina jõe suudmes, ajaloolisel Böömimaal. Linnapea on Petr Nedvědický.\n", "id": "ekk_Latn_203113"}
{"text": "Frankenstein (film 1910)\n\n\"Frankenstein\" on 1910. aasta USA tummfilm, esimene film Frankensteini monstrumist. Võtted kestsid kolm päeva.\n\nAastaid peeti seda filmi kadunuks, kuid 1970. aastate keskel leiti filmi koopia ühe filmikollektsionääri kogust.\n", "id": "ekk_Latn_203114"}
{"text": "Vulcănești\n\nVulcănești (gagauusi Valkaneş) on linn Moldovas Gagauusias.\n\nAleviks sai Vulcănești 1965. aastal, linnaõigused sai 1995. aastal.\n\nLinnas elab 15 400 inimest (2006), kellest umbes 70% on gagauusid.\n", "id": "ekk_Latn_203115"}
{"text": "Giovanni Paolo Maggini\n\nGiovanni Paolo Maggini (1580–1632) oli Itaalia viiulimeister, Gasparo di Bertolotti da Salò õpilane, kes elas ja tegutses Brescias.\n\nMagginil endal ei olnud märkimisväärseid õpilasi, samuti ei olnud tal Brescias olulisi konkurente, seetõttu jäi Brescia Maggini surma järel viiuliehituse poolest tagaplaanile ning juhtpositsiooni võttis sellel alal sama maakonna, Lombardia linn Cremona. Viiuli ajaloo ja -ehituse sümboolse pealinnana püsib Cremona õhtumaises kultuuriteadvuses tänaseni.\n\nEesti tuntud viiuldaja ja meelelahutuskunstnik Vladimir Sapožnin mängis palju aastaid viiulil, mille võimalikuks meistriks peeti Magginit. Eraelus tagasihoidliku inimesena heitis Boba Sapožnin sellekohaste pärimiste peale nalja, et tegemist võib olla nii Maggini kui Matsuniga ... (\"matsuni\" pidi Boba kinnitusel gruusia keeles tähendama 'kohupiima', kuid teatud viisil hääldades võis asjatundmatule jääda mulje, et tegemist on mõne \"tuntud itaalia meistriga\").\n", "id": "ekk_Latn_203116"}
{"text": "Gasparo di Bertolotti da Salò\n\nGasparo di Bertolotti da Salò (sünninimi Gasparo di Bertolotti; 20. mai 1540–14. aprill 1609) oli Itaalia viiulimeister, kes asutas oma pillitöökoja Lombardias Brescia linnas. Kuulsaimatest meistritest oli Gasparo da Salò kaasaegseks Cremonas töötanud Andrea Amati.\n\nGasparo da Salò't ja Gasparo Duiffopruggar'it peetakse esimesteks meistriteks, kes valmistasid tänase viiuliga sarnaseid instrumente. Kuigi \"uued\" pillid ei olnud muusikute hulgas esialgu eriti nõutud, leidsid da Salò pillid ometigi tee ka välismaale. Nimelt on säilinud tulumaksu kohta koostatud dokument (!), mille kohaselt meister oma pille 1588. aastal Prantsusmaale müüs. Gasparo da Salò kuulsaim õpilane ja nn Brescia koolkonna suurim meister oli Giovanni Paolo Maggini.\n", "id": "ekk_Latn_203117"}
{"text": "Esikloomalised\n\nEsikloomalised ehk primaadid (Primates) on imetajate klassi kuuluv selts. Esikloomalistega tegelevat teadusharu nimetatakse primatoloogiaks. Ka inimene kuulub esikloomade seltsi. Esikloomalisi on kokku umbes 500 liiki.\n", "id": "ekk_Latn_203118"}
{"text": "Digilugu\n\nDigilugu ehk digitaalne terviselugu on kogu riiki hõlmav terviseinfosüsteem, mis ühendab olemasolevaid tervishoiuasutuste infosüsteeme ja on üks osa e-tervisest.\n", "id": "ekk_Latn_203119"}
{"text": "Mati Raidma\n\nMati Raidma (sündinud 7. aprillil 1965 Iisakus) on Eesti poliitik.\n\nTa on olnud Riigikogu mitme koosseisu liige ja Taavi Rõivase esimese valitsuse Eesti keskkonnaminister (17. novembrist 2014). 17. aprillist 2023 on Mati Raidma XV Riigikogu koosseisu liige.\n", "id": "ekk_Latn_203120"}
{"text": "Kogutud teosed I\n\n\"Kogutud teosed I\" on album Urmas Alenderi aastate 1968–1980 loomingust. See anti välja 4. jaanuaril 2000.\n", "id": "ekk_Latn_203121"}
{"text": "Elastinen\n\nElastinen (kodanikunimega Kimmo Ilpo Juhani Laiho; sündinud 18. aprillil 1981 Helsingis) on Soome räppmuusik.\n\nTa on lõpetanud 2000. aastal Sibeliuse Akadeemia.\n\nTal on ilmunud kolm sooloalbumit.\n", "id": "ekk_Latn_203122"}
{"text": "NARIS\n\nNARIS (Narkomaaniaravi Infosüsteem) on veebipõhine andmebaasiliides, mis võimaldab kasutajatel sisestada, muuta ning vaadata andmeid narkomaaniaravi andmebaasis.\n\nAndmebaas alustas tegevust 1. jaanuaril 2008\n\nNARIS sisaldab andmeid kitsalt narkomaania juhtumite jaoks, ehk siis diagnoosid RHK-10 järgi F11-F16.9, F18-F19.9.\n\nNARIS-e eesmärgiks on narkomaaniaravile pöördunud isikute anonüümsete andmete töötlemine, mis on vajalik: Narkomaania esinemise analüüsimiseks; Sellealaste tervishoiuteenuste korraldamiseks; Narkomaania ennetusmeetmete kavandamiseks; Ennetusmeetmete tõhususe hindamiseks; Narkomaaniaravi alase statistika korraldamiseks.\n\nKas NARIS hakkab edaspidi olema digilooga ühenduses, pole 2007. aastal veel teada.\n\nNARIS on valminud Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi ühistööna.\n", "id": "ekk_Latn_203123"}
{"text": "Horka\n\nHorka on vald Saksamaal Saksimaa liidumaal Görlitzi kreisis.\n\nKuni 2008. aastani kuulus vald Alam-Sileesia Oberlausitzi kreisi.\n", "id": "ekk_Latn_203124"}
{"text": "Snuuker\n\nSnuuker (inglise keeles snooker) on piljardisarnane ja sellest välja arenenud mäng, mida mängivad kaks mängijat või võistkonda, püüdes mängukepi ehk kii abil valget kiipalli ehk löögipalli värviliste (siht)pallide pihta lüües saata neid laua nurkades ja pikema serva keskel paiknevatesse aukudesse, mille all on võrktaskud.\n\nPallide läbimõõt on 52,5 mm. Iga värvilise palli aukulöömine annab teatud arvu punkte. Üksiku mängu ehk freimi võidab mängija, kes mängu lõpuks (kui lauale pole jäänud ühtki palli) saab rohkem punkte. Matš koosneb mitmest mängust. Maailmameistrivõistluste finaalmatš näiteks koosneb 18–35 freimist. 18 freimi kestab see siis, kui üks mängija võidab kõik, aga 35 siis, kui seis jääb 18:17.\n", "id": "ekk_Latn_203125"}
{"text": "Klitten\n\nKlitten (sorbi keeles Klětno) on asula Saksamaal Saksimaa Boxbergi vallas.\n\nVarem oli ta osa Klitteni vallast.\n", "id": "ekk_Latn_203126"}
{"text": "Õpilane\n\nÕpilane on isik, kes õpib õpetaja juhendamisel kas haridusasutuses või eraviisil. Eestikeelses haridusterminoloogias on õpilane kitsam mõiste kui õppur ehk õppija. Seejuures nimetatakse õpilaseks eelkõige üldhariduskoolis või kutsehariduskeskuses õppivat last või noorukit 18.–19. eluaastani. Õpilane ehk õppur on aga igaüks, kes midagi õpib, sh täiskasvanud.\n", "id": "ekk_Latn_203127"}
{"text": "2007. aasta Euroopa Parlamendi valimised Rumeenias\n\nRumeenia valis oma esindajaid Euroopa Parlamenti 25. novembril.\n", "id": "ekk_Latn_203128"}
{"text": "Põhjaterritooriumi vapp\n\nPõhjaterritooriumi vapp on Austraalia haldusüksuse Põhjaterritooriumi vapp.\n\nVapil on Põhjaterritooriumile omaste liikidena kujutatud puuvillapõõsas Gossypium sturtianum, punakänguru (Megaleia rufa) ja kiilsaba-kotkas (Aquila andax).\n", "id": "ekk_Latn_203129"}
{"text": "Narkomaania\n\nUimastisõltuvus (narkomaania) on sõltuvushäire, mis on uimastite tarvitamise tagajärjel ajus toimunud patofüsioloogiliste muutuste tõttu tekkinud.\n\nNarkootiliste ainete all on siin mõistetud lisaks legaalsetele uimastitele (alkohol, nikotiin, olmekeemia hulka kuuluvad saadused) veel õigusaktides sätestatud korras koostatud nimekirjades loetletud ained ning ka nende ainete stereoisomeere, estreid, eetreid või soolasid.\n", "id": "ekk_Latn_203130"}
{"text": "Seesütlev kääne\n\nSeesütlev kääne ehk inessiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv kääne, mis väljendab millegi sees olemist.\n", "id": "ekk_Latn_203131"}
{"text": "Õpilane (Canavan)\n\n\"Õpilane\" on Trudi Canavani Musta võluri triloogia teine raamat. Fantaasiaromaan ilmus esmakordselt 2002. aastal Austraalias. 2007. aasta detsembris ilmus raamat kirjastuses Pegasus (tõlkija Marge Paal) ka Eestis.\n\nNoore agulitüdruku Sonea lugu jätkub. Sonea on nõustunud Võlurite Gildi Ülikoolis õppima, et saada võluriks, kuid see osutub palju raskemaks kui algul arvatud, sest agulipiiga ei sobi rikastest Kodadest pärit nooremate võlurihakatistega kokku ja viimased hakkavad tüdrukut nende juhi, eriti vastiku Regini, ässitusel lausa vihkama ja füüsiliselt kiusama. Varsti hakkavad levima kuulujutud Sonea ja tema eestkostja Lord Rotheni kohta. Lisaks kõigele sellele peab Sonea veel muretsema Gildi juhi, Ülemlord Akkarini pärast, kes kasutab salaja keelatud musta maagiat.\n\nSarjas eelneb \"Võlurite Gild\" (2001) ja järgneb \"Ülemlord\" (2003).\n", "id": "ekk_Latn_203132"}
{"text": "Trahter\n\nTrahter (< vene k. трактир < poola k. traktjer < itaalia k. trattoria < ladina k. tracto 'kostitan') oli tsaariaegsel Eestimaal lihtsa teeäärse toitlustus- ja majutuskoha, hiljem ka odava lihtsa restorani nimetus. Ka tänapäeval nimetatakse mõnesid rustikaalses stiilis söögi- ja joogikohti trahteriteks.\n", "id": "ekk_Latn_203133"}
{"text": "Guovdageaidnu vald\n\nGuovdageaidnu vald (norra Kautokeino, soome Koutokeino) on vald Norras Finnmargi maakonnas.\n\n1751. aastani kuulus Guovdageaidnu Rootsile. 1852. aastal toimus vallas saamide mäss.\n\nGuovdageaidnus tegutseb saamikeelne teater Beaivváš Sámi Teáhter.\n\nGuovdageaidnu vallas asub kaks Struve geodeetilise kaare punkti; üks neist on Luvddiidcohkka mäel () ja teine Bealjášvárri mäel ().\n", "id": "ekk_Latn_203134"}
{"text": "Anja Pärson\n\nAnja Sofia Tess Pärson (sündinud 25. aprillil 1981 Umeås) on Rootsi endine mäesuusataja, olümpiavõitja ja seitsmekordne maailmameister.\n\nPärson võitis 2002. aasta olümpiamängudel Salt Lake Citys hõbemedali suurslaalomis ja pronksi slaalomis. 2004. ja 2005. aastal võitis ta maailma karika. Viimase karika võit tuli ainult kolme punktiga Janica Kostelići ees.\n\nPärson võttis esimest korda maailma karikasarja etapist osa 1998. aasta kevadel Crans-Montanas suurslaalomis, kus ta jäi 25. kohale. Tema esimene poodiumikoht tuli 3. detsembril 1998 USA-s Mammoth Mountainis, kui ta võitis slaalomi. 2005–2006 hooaja lõpuks oli Pärsonil 34 etapivõitu ja 70 poodiumikohta. Karjääri alguses hea tehnilise mäesuusatajana edu saavutanud Pärson võitis esimest korda ülisuurslaalomi 2005. aasta märtsis ja kiirlaskumise jaanuaris 2006.\n\nPärsoni tõi mäesuusatamise juurde tema isa Anders, kes on ka tema treeneriks. Pärson on 170 cm pikk ja kaalub 81 kg. Tema klubi on Tärnabys tegutsev Fjällvinden, sama klubi liikmed on ka Ingemar Stenmark ja Stig Strand. Anja Pärson elab Monacos.\n\n2007. aasta heade sportlike tulemuste eest tunnistati Anja Pärson Rootsi aasta naissportlaseks. Parimaks treeneriks tunnistati tema isa Anders Pärson.\n", "id": "ekk_Latn_203135"}
{"text": "Puhtpuistu\n\nPuhtpuistu on puistu, milles üks puuliik (enamuspuuliik) moodustab vähemalt 90% elusate puude mahust.\n\nNäiteks puhta kasepuistu tähistus on 100 Ks (100% kaske). Puhtpuistu nimetus tuleneb enamuspuuliigist (nt kaasik).\n\nPuhtpuistut on võimalik välja kujundada hooldusraietega. Looduskaitseala piiranguvööndis on see aga keelatud (kui ei ole konkreetsel juhul määratud teisiti).\n", "id": "ekk_Latn_203136"}
{"text": "Mirabilia\n\n\"Mirabilia\" on kirjastuse Eesti Raamat raamatusari, milles on alates 1973. aastast ilmunud paljude autorite ulme- ja kriminaalromaane.\n", "id": "ekk_Latn_203137"}
{"text": "Val di Fiemme\n\nVal di Fiemme () on org Trentino-Alto Adige maakonnas Põhja-Itaalias Dolomiitides.\n\nEriarvamused oru valdamise asjus põhjustasid tüli Austria ja Itaalia vahel 1900. aastatel, kuid maa-ala valdamine lahendati kahepoolsel kokkuleppel 1971. aastal.\n\nVal di Fiemme on saanud tuntuks suusakeskusena, kus toimusid 1991., 2003. ja 2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused.\n", "id": "ekk_Latn_203138"}
{"text": "Theoderich (Eestimaa piiskop)\n\nTheoderich (ka Theoderic, Theodorich, Dietrich, Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).\n\nTa oli pikalt, vähemalt 32 aastat, Liivimaa ristisõja üks juhtivaid isikuid, paljude põhjapanevate ettevõtmiste korraldaja. Theoderich osales mitmetes lahingutes ja sõjakäikudel ning langes 1219. aastal Lindanise lahingus.\n", "id": "ekk_Latn_203139"}
{"text": "Deathstars\n\nDeathstars on industrial metal'i ansambel, mis loodi Rootsis 2000. aasta jaanuaris.\n\nAnsambli algses koosseisus olid laulja Andreas Berght (Whiplasher Bernadotte), kitarrist Erik Halvorsen (Beast X Electric), kitarrist ja süntesaatorimängija Emil Nödtveidt (Nightmare Industries) ning trummar Ole Öhman (Bone W Machine). Praeguse koosseisu liikmed on põhiliselt black metali ansamblist Swordmaster ja Ophthalamiast, kuid on ka endiseid Dissectioni liikmeid. Praegu on ansamblis Whiplasher Bernadotte, Nightmare Industries, Skinny Disco (basskitarrist, taustalaulja), Bone W Machine ja Cat Casino (kitarrist).\n\n2006. aastal oli Deathstars Euroopa turneel koos Cradle of Filthiga ja 2007 KoRniga. 29. oktoobril hakkas Deathstars Metrosonic Recording Studios New Yorgis salvestama uut albumit, mis ilmus 2009. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203140"}
{"text": "Venno\n\nVenno (ka Wenno, Vinno, Vinne, Wyno, Wynne; surnud 1209) oli Mõõgavendade ordu esimene ordumeister (aastatel 1204–1209).\n\nVenno oli tõenäoliselt pärit Kassel-Naumburgi alalt Paderborni peapiiskopkonnast.\n\nOrdumeister Venno valitsemisajal hakati ehitama Võnnu, Sigulda ja Aizkraukle ordulinnust.\n\nOrdumeister Venno tapeti koos oma kapellaani Johanniga Riia ordulinnuses orduvend Wickberti poolt pärast 18-aastast valitsemiaega. Teineteist täiendades kirjeldavad seda rohkete üksikasjadega Läti Henriku kroonika ja Liivimaa vanem riimkroonika.\n\nMõrva motiiv jääb ebaselgeks. Üks võimalikest põhjustest on järgmine. Venno oli määranud Soestist (Vestfaalist) pärineva Wickberti haldama Võnnu ordulinnust, siis aga ta sellest ametist lahti lasknud ja asendanud Bertholdiga.\n\nMõlemad kroonikad süüdistavad ainuüksi endist Võnnu komtuuri Wickberti ja kujutavad teda kui vääritut isikut. Konflikt ei tarvitsenud siiski toimuda lihtsalt isiklikul pinnal, vaid võis olla poliitilist laadi. Henriku kroonika järgi lootnud Wickbert leida toetust piiskop Albertilt.\n\nOrdu karistas mõrtsukat kõige karmimalt, ta hukati rattal.\n\nPärast Venno matmist tulid orduvennad kokku ja valisid uueks ordumeistriks Wolquini, kellest sai Mõõgavendade ordu teine ja ühtlasi viimane meister.\n", "id": "ekk_Latn_203141"}
{"text": "Uus Maa Kinnisvarabüroo\n\nUus Maa Kinnisvarabüroo on Eestis tegutsev kinnisvarabüroo, mille põhitegevus on elukondliku kinnisvara vahendus. Uus Maa sai alguse 1992. aastal loodud AS SPD kinnisvaravahenduse osakonnast Uus Maa. 1994. aasta kevadel registreeriti AS Uus Maa Kinnisvarabüroo eraldiseisva ettevõttena.\n\nUus Maa Kinnisvaragrupp on emaettevõte, mille põhitegevuseks on ülejäänud Uus Maa nime kandvate ettevõtete haldamine – Uus Maa Kinnisvarabüroo, mis tegeleb elamispindade vahendamisega ning Uus Maa Ärikinnisvara OÜ, mis tegeleb äripindade vahendamisega.\n", "id": "ekk_Latn_203142"}
{"text": "Jakob von Uexküll\n\nJakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste mõis, Läänemaa – 25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid. Ta oli teoreetilise bioloogia suurkuju ja Karl Ernst von Baeri lähenemisviisi arendaja.\n", "id": "ekk_Latn_203143"}
{"text": "Puhtu bioloogiajaam\n\nPuhtu bioloogiajaam (ka Puhtu ornitoloogiajaam) on Lääne maakonnas Lääneranna vallas Virtsu lähedal Puhtu poolsaarel asuv looduse uurimise keskus, Eesti vanimaid bioloogiajaamu.\n", "id": "ekk_Latn_203144"}
{"text": "Kaljo Pork\n\nKaljo Pork (15. märts 1930 Ramma – 2. detsember 1981 Tartu) oli eesti botaanik ja rohumaateadlane, bioloogiakandidaat (1964). Ta oli Eesti eksperimentaalse fütotsönoloogia rajajaid.\n", "id": "ekk_Latn_203145"}
{"text": "Jüri Keskpaik\n\nJüri Keskpaik (sündinud 7. detsembril 1936 Narvas) on eesti ornitoloog, tegelenud lindude ökofüsioloogia, etoloogia ja rändeuuringutega.\n\nAastatel 1965–1993 töötas ta Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis, tehes oma töörühmaga välitöid ja laboratoorseid mõõtmisi peamiselt Puhtu bioloogiajaamas, kus tema algatusel püstitati selleks laborihoone.\n\nTa on uurinud peamiselt lindude termoregulatsiooni ökofüsioloogiat, lennufüsioloogiat, tardund, rännet jt. Ta kasutas Eestis esimesena lindude uurimisel biotelemeetrilist meetodit.\n", "id": "ekk_Latn_203146"}
{"text": "Rein Kuresoo\n\nRein Kuresoo (sündinud 21. augustil 1959 Tartus) on eesti bioloog, looduskaitsja, looduskunstnik ja -esseist.\n", "id": "ekk_Latn_203147"}
{"text": "Jaan Viidalepp\n\nJaan Viidalepp (sündinud 27. detsembril 1939 Tartus) on eesti zooloog (lepidopteroloog), bioloogiakandidaat (1971).\n\nAlates 1968. aastast töötab ta EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudis.\n\nTa on uurinud suurliblikaid, eriti vaksiklasi, nii Eestis kui ka teistes Baltimaades ja NSV Liidus.\n", "id": "ekk_Latn_203148"}
{"text": "Ivar Puura\n\nIvar Puura (23. aprill 1961 Rakvere – 20. juuli 2012 Tartu) oli eesti geoloog (paleontoloog).\n\nTa lõpetas 1983. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia ja geoloogilise kaardistamise erialal. Filosoofiadoktor (PhD) 1996. aastal Uppsala Ülikoolist ajaloolise geoloogia ja paleontoloogia alal.\n\nTa on muu hulgas uurinud selgrootute paleontoloogiat ja kivististe mineraalset koostist.\n\n1997. aastast oli ta Eesti Looduseuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsiooni esimees.\n\nAastast 1998 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liige, aastast 2009 Eesti TA Fülogeneetika ja Süstemaatika komisjoni liige.\n", "id": "ekk_Latn_203149"}
{"text": "Juhan Ross\n\nJuhan Ross (14. august 1925 Aburi – 21. juuni 2002 Tartu) oli eesti atmosfäärifüüsik ja ökoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).\n", "id": "ekk_Latn_203150"}
{"text": "Zoosemiootika\n\nZoosemiootika on biosemiootika haru, mis uurib loomade omailma ja kommunikatsiooni, rakendades semiootilist lähenemist.\n\nSee teadusharu tegeleb loomade keskkonnasuhte ja kommunikatsiooni märgiliste aspektidega, inimkeele ja inimkultuuri bioloogiliste eeldustega ning loomade kujutamisega kultuuris. Zoosemiootika uurib ka inimese ja loomade vahelisi suhteid, sealhulgas hübriidseid nähtusi ja keskkondi (nt loomaaiad), kus on võimatu kultuurilist ja bioloogilist tahku lahutada.\n\nZoosemiootika lähtub Jakob von Uexkülli omailmateooriast ja Thomas Sebeoki kommunikatsioonikäsitlusest (neist viimane on zoosemiootika termini autor). Zoosemiootika jaoks on olulised zoobioloog Heini Hedigeri, ornitoloogi ja kommunikatsiooniuurija Peter Marleri ja bioloogiateoreetik Günter Tembrocki tööd. Tänapäeval kuuluvad tuntumate zoosemiootikute sekka Dario Martinelli Soomest, Dominique Lestel Prantsusmaalt ja Almo Farina Itaaliast. Eestis tegelevad zoosemiootikaga Timo Maran, Aleksei Turovski, Kalevi Kull jt.\n", "id": "ekk_Latn_203151"}
{"text": "Masashi Kishimoto\n\nMasashi Kishimoto (jaapani keeles 岸本 斉史 Kishimoto Masashi; sündinud 8. novembril 1974) on Jaapani mangakunstnik, kelle tuntuimaks teoseks on joonissari \"Naruto\".\n", "id": "ekk_Latn_203152"}
{"text": "Laelatu\n\nLaelatu on koht Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu lähedal ida pool Risti–Virtsu maanteed.\n\nKohta läbis 1931–1968 Rapla–Virtsu raudtee.\n\nLaelatut ümbritsevad lahed – Rame laht, Mõisa laht, Kasselaht ja Heinlaht. Seal paikneb erakordselt kõrge liigirikkusega puisniit (Laelatu puisniit). Ala kuulub Puhtu-Laelatu looduskaitseala koosseisu. Sealse ökosüsteemi uurimiseks on rajatud Laelatu bioloogiajaam.\n", "id": "ekk_Latn_203153"}
{"text": "Bomfunk MC's\n\nBomfunk MC's oli Soome hiphopiansambel, mis asutati 1997. aastal. Ansambel oli aktiivne kuni 2005. aastani.\n\nNad said kuulsaks 2000. aastal, kui nende singel \"Freestyler\" tõusis mitme riigi edetabelite tippu.\n", "id": "ekk_Latn_203154"}
{"text": "Poolklassikalised kvantteooriad\n\nPoolklassikalised kvantteooriad olid kvantfüüsika algusjärgus tehtud katsed seletada hiljem kvantmehaanikaga seletatud nähtusi, kombineerides klassikalise füüsika vahendeid postulaatidega, mis on klassikalise füüsika raamides seletamatud või koguni on sellega vastuolus. Sääraseid teooriaid kasutatakse tänapäeval ainult kvantmehaanika näitlikustamise otstarbel.\n", "id": "ekk_Latn_203155"}
{"text": "Lõuna-Yorkshire\n\nLõuna-Yorkshire on tseremoniaal- ja linnakrahvkond Kesk-Inglismaal. See moodustati 1974. aastal ajaloolise Yorkshire'i krahvkonna lõunaosast.\n", "id": "ekk_Latn_203156"}
{"text": "Lääne-Yorkshire\n\nLääne-Yorkshire on tseremoniaal- ja linnkrahvkond Kesk-Inglismaal. See loodi 1974. aastal ajaloolise Yorkshire'i krahvkonna lääneosast.\n", "id": "ekk_Latn_203157"}
{"text": "Põhja-Yorkshire\n\nPõhja-Yorkshire (North Yorkshire) on tseremoniaalkrahvkond Põhja-Inglismaal. See loodi 1974. aastal ajaloolise Yorkshire'i krahvkonna põhjaosast. Pindalalt on see Inglismaa suurim krahvkond.\n", "id": "ekk_Latn_203158"}
{"text": "Mihhail Glinka\n\nMihhail Ivanovitš Glinka (vene keeles Михаил Иванович Глинка; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang – 15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene helilooja.\n\nTa sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu.\n\n1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburi. Seal astus ta Pedagoogikainstituudi aadlipansionaati. Peterburis võttis Glinka tunde suurte muusikute käest. Pansionaadi lõpetamise järel keskendus ta muusikale mitmel rindel: uuris Lääne-Euroopa klassikalist muusikat, osales koduses musitseerimises aadlisalongides, vahel juhatas oma onu orkestrit.\n\n1830. aastal läks helilooja välismaale: algul Itaaliasse, pärast Austriasse ja Saksamaale. Itaalias uuris ta bel canto laulustiili ja kirjutas ise itaalia maneeris. Aastatel 1833–1834 elas Glinka Saksamaal ja töötas Siegfried Dehni juhatuse all kompositsiooni, polüfoonia ja orkestreeringu valdkondades.\n\n1834. aastal naasis ta Venemaale uute teoste ja Vene rahvusliku ooperi loomise plaanidega. Pärast pikaajalisi ooperišüžeeotsinguid peatus Glinka Žukovski nõuandel pärimusel Ivan Sussaninist. Varsti pärast \"Ivan Sussanini\" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat.\n\n1844. aastal läks Glinka Prantsusmaale ja pärast Hispaaniasse. Selle sõidu loominguliseks tulemuseks olid hispaania uvertüürid – «Aragoni hota» (1845) ja «Öö Madriidis» (1848), mis olid kirjutatud hispaania stiilis.\n\nGlinka \"Patriootlik laul\" oli 1991–2000 Venemaa hümn.\n\nMihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm viidi Peterburi.\n", "id": "ekk_Latn_203159"}
{"text": "Bernart de Ventadorn\n\nBernart de Ventadorn (sündinud umbes 1130–1140, surnud umbes 1190–1200) oli oksitaani trubaduur, teenis Akvitaania Eleanori õukonnas, pühendas oma laulud enamikus kõrgele armastuskunstile, säilinud 19 viisi.\n", "id": "ekk_Latn_203160"}
{"text": "Alexander Graham Bell\n\nAlexander Graham Bell (3. märts 1847 Edinburgh – 2. august 1922 Beinn Bhreagh, Nova Scotia, Kanada) oli šoti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta patenteeris 1876. aastal.\n\n1885. aasta 15. aprillist pärit vahaga kaetud pappkettal leidub salvestis, kus Bell sõna võtab. Sellel on kõigest üks lause: \"Hear my voice, Alexander Graham Bell.\" (\"Kuulake mu häält, olen Alexander Graham Bell.\")\n\nAastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaid.\n\nKui Bell suri, kuulutati USAs välja leinaminut, kus ühe minuti jooksul suleti kõik telefoniteenused, austamaks meest, kelle elutöö tulemusena said inimesed kasutada telefoni.\n\nBelli järgi on nimetatud mõõtühik bell.\n", "id": "ekk_Latn_203161"}
{"text": "Modbus\n\nModbus on jadaside protokoll, mille töötas 1979. aastal välja Modicon (nüüd Schneider Electric), kasutamaks seda oma programmeeritavas loogikakontrolleris (PLC). Aja jooksul on sellest oma lihtsuse tõttu saanud sideprotokollide tunnustatud standard ja on nüüdseks tavapäraselt saadaval võimalus tööstuslike elektroonikaseadmete ühendamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_203162"}
{"text": "Janica Kostelić\n\nJanica Kostelić (sündinud 5. jaanuaril 1982 Zagrebis) on Horvaatia endine mäesuusataja. Ta on neljakordne olümpiavõitja ja viiekordne maailmameister. Maailma üldkarika võitis ta kolm korda.\n\nEsimest korda osales Kostelić maailma karikasarja etapil 23. jaanuaril 1998 Itaalias Cortina d'Ampezzos, kus tuli ülisuurslaalomis 34. kohale. Järgmisel päeval jäi ta sealsamas ülisuurslaalomis 38. kohale ja veel päev hiljem ei pääsenud suurslaalomi avalaskumises 30 parema hulka, mis andnuks õiguse startida teises sõidus.\n\nJärgnesid 1998. aasta taliolümpiamängud Jaapanis Naganos. 11. veebruaril sõideti ülisuurslaalom, kus Kostelić tuli 26. kohale. 16. veebruaril saavutas ta kiirlaskumises 25. koha ja 17. veebruaril Alpi kahevõistluses koguni 8. koha, olles kiirlaskumises 13. ja slaalomis 9. 19. veebruaril katkestas Kostelić slaalomis esimese laskumise ja järgmisel päeval suurslaalomis 24. kohale.\n\nKohe pärast olümpiamänge tulid Prantsusmaal Chamonix's juunioride maailmameistrivõistlused. Kostelić tuli 26. veebruaril kiirlaskumises 6. kohale, 27. veebruaril pälvis ülisuurslaalomis pronksmedali kahe austerlase järel, 28. veebruaril oli slaalomis 12. (Saksamaa sai kaksikvõidu) ja 1. märtsil oli suurslaalomis 7. (võitis Anja Pärson Rootsist).\n\nJärgmisel hooajal hakkas Kostelić maailma karikasarja kaasa sõitma ja tõusis kohe maailma tippu. 24. oktoobril oli ta Austrias Söldenis suurslaalomis 12., 19. novembril USA-s Park Citys suurslaalomis 4. ja ülejärgmisel päeval sealsamas slaalomis 3. Esimese maailma karikasarja etapi võitis ta 17. jaanuaril 1999 Austrias Sankt Antonis Alpi kahevõistluses (tõsi küll, üksnes 7 lõpetaja seas).\n\n1999. aasta maailmameistrivõistlused mäesuusatamises toimusid Beaver Creekis ja Kostelić osales kõigil distantsidel. 3. veebruaril oli ta ülisuurslaalomis 22. (kolmikvõit Austriale), 7. veebruaril kiirlaskumises 29. (nelikvõit Austriale), 8. veebruaril Alpi kahevõistluses 7., 11. veebruaril katkestas suurslaalomi esimese laskumise ja 13. veebruaril oli slaalomis 23. (võitis Zali Steggall Austraaliast).\n\n2001. aasta maailmameistrivõistlused mäesuusatamises toimusid Sankt Antonis, kus Kostelić oli võitnud oma elu esimese MK-etapi, ja need osutusid eelmistest edukamateks. Ta tegi kaasa kaks distantsi. 29. jaanuaril sai ta ülisuurslaalomis 13. koha, 7. veebruaril oli slaalomis 5. (avalaskumise järel koguni 3.) ja 9. veebruaril loobus suurslaalomist.\n\nKostelić võitis 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys 14. veebruaril Alpi kahevõistluse slaalomi parima ja kiirlaskumise 3. ajaga. 17. veebruaril oli ta ülisuurslaalomis teine, kaotades kõigest 0,05 sekundiga Daniela Ceccarellile Itaaliast. 20. veebruaril võitis ta slaalomi 0,07 sekundiga Laure Pequegnot' (Prantsusmaa) ees ja 22. veebruaril suurslaalomi 1,32 sekundiga Anja Pärsoni ees.\n\n2003. aasta maailmameistrivõistlused mäesuusatamises toimusid Šveitsis Sankt Moritzis. Kostelić osales neljal alal. 3. veebruaril oli ta ülisuurslaalomis 19. 10. veebruaril võitis ta Alpi kahevõistluse, saades slaalomis parima ja kiirlaskumises 9. aja. 13. veebruaril oli ta suurslaalomis 13. ja 15. veebruaril võitis slaalomi 0,63 sekundiga Marlies Schildi (Austria) ees.\n\n2005. aasta maailmameistrivõistlused mäesuusatamises toimusid Itaalias Santa Caterinas. 4. veebruaril võitis Kostelić Alpi kahevõistluse, saades nii slaalomis kui kiirlaskumises parima aja. 6. veebruaril võitis ta kiirlaskumise 1,26 sekundiga Itaalia sportlase Elena Fanchini ees. 8. veebruaril loobus ta suurslaalomist, kuigi oli sinna üles antud. 11. veebruaril võitis ta slaalomi 0,18 sekundiga Tanja Poutiaise (Soome) ees, olles esimeses laskumises tema järel 2. ja teises laskumises 3.\n\nSamal aastal tuli ta Zagrebi lähedal Sljemes Horvaatia meistriks slaalomis ja suurslaalomis, mõlemal distantsil Ana Jelusići ees.\n\n2006. aasta taliolümpiamängudel Itaalias Torinos anti Kostelić üles kõigil viiel distantsil, kuid esimesena peetud kiirlaskumisest ta loobus. 18. veebruaril kaitses ta olümpiavõitu Alpi kiirlaskumises, lõpetades selle slaalomiosa teisena. 20. veebruaril kaitses ta olümpiahõbedat ülisuurslaalomis, kaotades Michaela Dorfmeisterile (Austria) 0,27 sekundiga. 22. veebruaril oli ta slaalomis neljas (medalid võitsid Anja Pärson, Nicole Hosp ja Marlies Schild). Viimasest alast, suurslaalomist loobus Kostelić samuti.\n\nKostelić oli karjääri jooksul mitu korda vigastatud. Karjääri kaks viimast võistlust pidas ta 31. märtsil ja 1. aprillil 2006 kodumaal Platakis ning võitis mõlemad, tulles Horvaatia meistriks slaalomis. 2007. aasta märtsis teatas ta, et teeb tippspordiga lõpparve.\n\nEsimest korda valiti Kostelić Horvaatia aasta naissportlaseks juba 1998. Neljal varasemal aastal oli selleks olnud Iva Majoli. Kokku valiti ta oma maa aasta parimaks naissportlaseks kuus korda järjest, kuni 2003. aastani, ning veel 2005 ja 2006. Kõigil ülejäänud 21. sajandi aastatel kuni 2011. aastani valiti selleks Blanka Vlašić. Kostelić on valitud Horvaatia aasta naissportlaseks 2012. aasta seisuga 8 korda, Vlašić 6 korda, Majoli ja laskja Jasna Šekarić 4 korda, teised vähem.\n\nJanica vend Ivica Kostelić on samuti edukas mäesuusataja.\n", "id": "ekk_Latn_203163"}
{"text": "Laomäe Allikajärv\n\nAllikajärv ehk Laomäe Allikajärv, Laomäe laksid, Loomäe laksid, Nakamaa järv on endine järv Lääne maakonnas Haapsalu linnas Allika külas.\n\nJärve kaldajoone pikkus oli 1543 m ja pindala 9,7 hektarit. Järve suurim pikkus oli 520 ja suurim laius 240 m. Järvest umbes 300 m läände jäi Lõpelaht. Sellega ühendas teda Varni peakraav.\n\nLaomäe Allikajärv oli mitteavalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.\n\nLaomäe Allikajärve keskkonnaregistri kood oli VEE2051600. Praeguseks on ta keskkonnaregistrist kustutatud.\n", "id": "ekk_Latn_203164"}
{"text": "Peraküla Allikajärv\n\nAllikajärv (ka Peraküla Allikajärv, Allikjärv, Tantsujärv) on järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Spithami külas. Kaldajoone pikkus on 2013 m. Järv jääb Nõva maastikukaitsealale. Järvest läände jääb Pumbuta järv, edelasse jääb Pikane järv, kirdesse jäävad Toatse ja Väike-Toatse järv.\n\nPeraküla Allikajärv on mitteavalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.\n\nPeraküla Allikajärve keskkonnaregistri kood on VEE2019300.\n\nAllikajärve ääres asus 1915–1916. aastal rajatud Tsaari-Venemaa laevastiku salajane raadiojaam, mille juurde viis tänini säilinud munakivitee.\n", "id": "ekk_Latn_203165"}
{"text": "Lõhnaõli\n\nLõhnaõli ehk parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, muude aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks.\n\nLõhnaõlide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid.\n\nTänapäeval jaotatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt). Vastavaid jaotusi on kasutusel erinevaid. Enamik klassikalisi parfüüme koosneb paljudest aroomidest, millest kõige kergemini lenduvad moodustavad nn lõhna tipu, keskmised iseloomuliku lõhna südame ja kõige püsivamad nn põhjanoodid, mis võivad kvaliteetsete parfüümide puhul näiteks tekstiilil püsida aastaid. Lõhnaõlide koostamine on peen kunst, milleks moemajadel ja kosmeetikafirmadel on palgatud eriti tundliku haistmisega meistrid – nn ninad.\n\nSõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist turustatakse lõhnaõlisid ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja kölni vee (odekolonn) kujul.\n", "id": "ekk_Latn_203166"}
{"text": "Johannes Piiper\n\nJohannes Piiper (12. aprill 1882 Tallinn – 5. oktoober 1973 Tartu) oli eesti zooloog ja looduskirjanik.\n\nDoktoritöö kaitses Londonis 1927 kalade selgroo võrdlevast anatoomiast.\n\nAastatel 1919–1959 oli ta Tartu ülikooli õppejõud, 1924. aastast professor.\n\nArendas oluliselt eestikeelset bioloogiaalast terminoloogiat ning kirjutas mitmeid õpikuid (nii alg-, kesk- kui ülikooli tasemeil).\n\nTa on läbi aegade üks parimaid Eesti looduskirjanikke. Avaldanud muu hulgas teosed \"Pilte ja hääli kodumaa loodusest\" I 1935, II 1948, III 1960, IV; \"Rännakuid Eesti radadel\" 1968.\n", "id": "ekk_Latn_203167"}
{"text": "Kuusnõmme bioloogiajaam\n\nKuusnõmme bioloogiajaam oli loodusteaduslik ja õppeotstarbeline väliuurimiskeskus Lääne-Saaremaal.\n", "id": "ekk_Latn_203168"}
{"text": "Abaluualune lihas\n\nAbaluualune lihas (musculus subscapularis) on inimese lihas, üks ülajäsemete lihastest. Ta kuulub õlavöötme vahelmise rühma lihaste juurde.\n\nTa algab abaluualuselt augult ning kinnitub õlavarreluu väikesele köbrukesele ja selle harja ülemisele otsale.\n\nFunktsioonina toimib õlaliigesele, teostab õlavarre retroversiooni, aduktsiooni (lähendamist) ja siserotatsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_203169"}
{"text": "Mahavok 82-02\n\n\"Mahavok 82-02\" on ansambli Mahavok album, kus esimesel plaadil on nende vanemaid lugusid. Teisel aga vanade lugude redaktsioone ja ka vähem tuntud lugusid.\n", "id": "ekk_Latn_203170"}
{"text": "The Who\n\nThe Who on 1964. aastal loodud Suurbritannia rokkansambel, üks kuulsamaid ja mõjukamaid muusikakollektiive rokkmuusika ajaloos. Ansambli kontserdid olid energilised ja algusaastail pälvisid muusikud tähelepanu laval pillide lõhkumisega.\n\nThe Who alustas karjääri lihtsate pop/R&B-stiilis singlitega, kuid pärast esimest albumit liikusid nad keerukamate heliteoste poole. Algkoosseisu kuulusid laulja Roger Daltrey, kitarrist ja põhiline laulukirjutaja Pete Townshend, basskitarrist John Entwistle ja trummar Keith Moon. 1978. aastal suri Keith Moon ennasthävitava elustiili tõttu. Bänd jätkas uue trummari Kenney Jonesiga, kuid 1983. aastal mindi päriselt laiali.\n\nAnsambel on hiljem kokku tulnud üksikuteks esinemisteks, näiteks heategevusüritusel Live Aid ja ansambli 25. aastapäeval.\n\n2002. aastal suri John Entwistle, kuid Daltrey ja Townshend jätkavad aeg-ajalt ansambli nime all esinemist.\n\n31. mail 1976 Londonis The Valleyl toimunud The Who kontsert jõudis Guinnessi rekordite raamatusse kui maailma kõige valjem kontsert – helitugevuseks mõõdeti seal 120 detsibelli.\n\n1990. aastal võeti ansambel Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_203171"}
{"text": "Termoregulatsioon\n\nTermoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.\n\nTemperatuuri homöostaas esineb täiskasvanud imetajatel ja lindudel, vähemal määral ka üksikuil roomajatel ja kaladel (nt. kuukala).\n\nInimese termoregulatiivne keskus on hüpotalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotalamusele naha termoretseptorite vahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.\n\nSotsiaalse termoregulatsiooni näiteiks on pesatemperatuuri hoidmine (regulaarse haudumise kaudu) püsisoojastel lindudel, samuti temperatuuri reguleerimine sipelgapesas.\n\nTeataval määral on termoregulatiivsed ka ökosüsteemid ja Maa biosfäär tervikuna.\n\nTehnilised termoregulatsiooni süsteemid põhinevad soojusandurite kaudu lahendatud tagasisidel. Sel põhimõttel hoitakse kindlat temperatuuri näiteks külmkapis, samuti konditsioneeritud ruumides.\n", "id": "ekk_Latn_203172"}
{"text": "Dissimilatsioon\n\nDissimilatsioon (lad. dissimilātio 'mittesarnaseks tegemine') on sõnas kahe lähestikku asetseva samasuguse või sarnase hääliku erisuguseks muutumine (näiteks koridor ~ kalidor).\n", "id": "ekk_Latn_203173"}
{"text": "Ambrogio Lorenzetti\n\nAmbrogio Lorenzetti (ka Ambruogio Laurati; u. 1290 – 9. juuni 1348) oli Itaalia maalikunstnik, Siena koolkonna esindaja.\n", "id": "ekk_Latn_203174"}
{"text": "Ingrid Isotamm\n\nIngrid Isotamm (sündinud 3. mail 1979) on eesti näitleja.\n\nIsotamm lõpetas 1997. aastal Palamuse Keskkooli ja 2001 Viljandi Kultuurikolledži näitleja erialal (III lend, juhendaja Andres Noormets).\n\nAastatel 2002–2011 oli Isotamm Eesti Nukuteatri näitleja. 2003. aastal osales ta Moldova tantsuprojektis Gender.\n\nIsotamm on mänginud teleseriaalides \"Kerge elu\", \"Keskea rõõmud\", \"Kättemaksukontor\", \"Kodu keset linna\", \"Buratino tegutseb jälle\" ja \"Saladused\".\n", "id": "ekk_Latn_203175"}
{"text": "Ninian Smart\n\nRoderick Ninian Smart (6. mai 1927 Cambridge – 29. jaanuar 2001 Lancaster) oli šoti usuteadlane, religiooniajaloolane ja filosoof, keda on peetud ka sekulaarse usuteaduse rajajaks.\n", "id": "ekk_Latn_203176"}
{"text": "Kilpnääre\n\nKilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.\n\nKilpnäärme areng, anatoomia, asend, närvid, sooned (arterid, veenid, lümfisooned), morfoloogia, funktsioonid, nõre koostis, kilpnäärmehormoonid, ensüümid ning histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi ja arenguastmeti.\n", "id": "ekk_Latn_203177"}
{"text": "Ajuripats\n\nAjuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.\n\nAjuripatsi anatoomiline terminoloogia pole seni veel lõpuni kooskõlastatud.\n\nAjuripatsi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.\n", "id": "ekk_Latn_203178"}
{"text": "Erituselundkond\n\nErituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti. Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud. Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina ja osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga.\n", "id": "ekk_Latn_203179"}
{"text": "Hard Rock Laager\n\nHard Rock Laager (HRL) on Vana-Vigalas alates 2002. aastast toimuv rokk- ja metal-muusika festival, mis pakub esinemisvõimalust Eesti ansamblitele ja toob Eesti publiku ette maailmakuulsaid esinejaid.\n", "id": "ekk_Latn_203180"}
{"text": "Erutussünaps\n\nErutussünaps on sünaps, mille kaudu saabuvad närvirakku erutust esile kutsuvad signaalid.\n\nNeuronis toimub ühel ajal nende impulsside summeerumine ehk sünaptiline summatsioon. Summeerunud impulsid loovad suurema postsünaptilise potentsiaali, mis vallandab närviimpulsi.\n", "id": "ekk_Latn_203181"}
{"text": "Pidurdussünaps\n\nPidurdussünaps on sünaps, mille kaudu saabub närvirakku pidurdavaid signaale.\n\nPidurdussünapsite signaalide mõjul tekib postsünaptiline pidurdus. Närviimpulssi sel puhul ei teki.\n", "id": "ekk_Latn_203182"}
{"text": "Kesknärvisüsteem\n\nKesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.\n\nKesknärvisüsteem ja selle osad võtavad vastu ja töötlevad informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerivad nende tegevust.\n\nKahekülgsete organismide hulka liigitatud okasnahksete KNS-i osas puudub kindel kokkulepe, kuna osade uurijate arvates ei saa neil peaaju eristada.\n\nKesknärvisüsteemi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.\n\nKoos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel.\n\nSelgroogsetel asub peaaju koljuõõnes ning seljaaju selgrookanalis, mõlemad on kaetud ajukestadega.\n\nTänapäeval arvatakse, et kesknärvisüsteem on immuunsüsteemist osaliselt isoleeritud vere-aju barjääri ja immunosupressiivse miljöö kaudu.\n\nImmuunkaitset püüab tagada mikrogliia.\n", "id": "ekk_Latn_203183"}
{"text": "Rahvatribuun\n\nRahvatribuun oli Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi.\n\nSee oli esimene kõrge riiklik amet, kuhu võisid pääseda plebeid. Vana-Rooma ajaloo jooksul täitsid rahvatribuunid tähtsat järelevalvefunktsiooni senati ja magistraatide tegevuse üle. Nad said teha ettepanekuid seadusloomeks ja sekkuda õiguslikes küsimustes, et kaitsta plebeide huve. Neil oli õigus vetostada konsulite ja magistraatide otsuseid.\n", "id": "ekk_Latn_203184"}
{"text": "Usundi seitse dimensiooni\n\nSelle kohaselt on võimalik iga usundit iseloomustada seitsme dimensiooni või mõõtme abil. Mida enam neid dimensioone mingi süsteemi juures esineb ja mida tugevamalt need ilmnevad, seda kindlamalt võib konkreetset süsteemi nimetada usundiks.\n\nSmarti dimensioonid on piisavalt üldised, et nende alla mahutada ka tsiviilreligioon ja erinevad sekulaarsed ideoloogiad. Seega ei defineeri Smart oma teoorias usundi või religiooni olemust, vaid toob välja tunnused süsteemide äratundmiseks, mis võivad ühiskonnas tervikuna või konkreetsete ühiskonna liikmete jaoks religioonina toimida.\n\npraktiline ehk rituaalne – usundi rituaalid ja praktikad nagu liturgia, palve, pühad, marsid, jms; kogemuslik ehk emotsionaalne – usulised kogemused nagu nägemused, ilmutused, usuline ekstaas, jms; narratiivne ehk müütiline – usundi aluseks olevad lood või narratiivid, nii kirjalikud kui ka suulised. Selle dimensiooni alla kuuluvad ametlikud ja mitteametlikud õpetused, ettekuulutused, jms; doktrinaalne ehk filosoofiline – usundi ametlik õpetus ehk doktriin (usutunnistus, parteiprogramm jms). See on tihedalt seotud narratiivse dimensiooniga ja reeglina toetab seda; eetiline ehk legaalne – usundi õpetusest tulenevad ametlikud ja mitteametlikud reeglid ja seadused nagu kümme käsku või kommunismiehitaja moraalikoodeks; sotsiaalne ehk institutsionaalne – organisatsioon või organisatsioonid, mille läbi usund ühiskonnas ja selle liikmete elus toimib, näiteks kirik, kogudus, kogukond, partei, vms; materiaalne – usundi praktiseerimiseks vajalikud ja/või selle tulemusel loodud materiaalsed objektid, näiteks kirikuhooned, pühakujud, ikoonid, ka looduslikud objektid nagu püha hiis või püha mägi.\n\n1969. aastal avaldas ta selle nimekirja kuue dimensiooniga, materiaalse dimensiooni lisas ta 1989. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203185"}
{"text": "David Copperfield\n\nDavid Copperfield (kodanikunimega David Seth Kotkin; sündinud 16. septembril 1956 Metuchenis New Jersey osariigis) on USA juudi päritolu mustkunstnik.\n\nEsinejanime David Copperfield on ta nooruses võtnud Charles Dickensi samanimelisest raamatust.\n", "id": "ekk_Latn_203186"}
{"text": "Sõnajärg\n\nSõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.\n\nKõnelemine on lineaarne protsess. See tähendab, et sõnad tulevad üksteise järel suust ja jõuavad täpselt samas järjekorras kuulaja meeltesse. Et kuulamisel ei ole kogu informatsioon korraga kättesaadav, siis on selle järjestus lauses üsna oluline.\n\nKeeled erinevad selle poolest, kui kindel nende sõnajärg on. Mõnes keeles on moodustajate järjekord lauses suhteliselt range, teistes on aga võimalik moodustajaid lauses vabalt ümber tõsta.\n", "id": "ekk_Latn_203187"}
{"text": "Criss Angel\n\nCriss Angel (kodanikunimega Christopher Nicholas Sarantakos; sündinud 19. detsembril 1967 Long Island'il, New Yorgis) on USA mustkunstnik, illusionist, muusik, trikimees, näitleja ja trummar. Ta on kreeka päritolu.\n\nTal on oma mustkunstisaade \"Criss Angel Mindfreak\".\n", "id": "ekk_Latn_203188"}
{"text": "Vili (jumal)\n\nVili oli germaani mütoloogias Odini ja Vé vend, kes aitas aegade alguses tappa oma vendadel esimese elusolendi härmahiid Ymiri ja tema surnukehast maailma luua. Hiljem puust esimest meest ja naist luues oli Vili panuseks terav mõistus ja tundlik süda, Odin andis eluvaimu ning Vé nägemise ja kuulmise.\n", "id": "ekk_Latn_203189"}
{"text": "Vé\n\nVé (ka Véi) oli germaani mütoloogias Odini ja Vili vend, kes aitas aegade alguses oma vendadel tappa esimese elusolendi härmahiid Ymiri ja tema surnukehast maailma luua. Hiljem saare- ja jalakapuust esimesi inimesi luues oli Vé panuseks nägemine ja kuulmine. Odin andis eluvaimu ning Vili terava mõistuse ja tundliku südame.\n", "id": "ekk_Latn_203190"}
{"text": "Taruvaik\n\nTaruvaik (proopolis ehk tarupigi) on mesilaste valmistatav roheka, pruunika või punaka värvusega ja omapärase lõhnaga vaigutaoline kleepuv aine.\n", "id": "ekk_Latn_203191"}
{"text": "Frigg\n\nFrigg oli germaani mütoloogias jumalate pealiku Odini naine ja Baldri ema. Frigg oli viljakusejumalanna. Tema järgi on inglise keeles nimetatud reede (ingl Friday).\n\nTuntud on müüt sellest, kuidas Frigg võttis igalt asjalt ja olevuselt tõotuse, et need ei tee tema pojale Baldrile midagi halba, jättis välja aga puuvõõriku, mis tundus olevat kahjutu ja süütu taim. Just puuvõõrik sai aga Baldrile saatuslikuks tema pimeda venna Hödri käe läbi.\n", "id": "ekk_Latn_203192"}
{"text": "Vanessa Hudgens\n\nVanessa Anne Hudgens (sündinud 14. detsembril 1988) on USA filminäitleja ja laulja.\n\nHudgensi lauljakarjääri alguseks võib pidada 2006. aastat, kui ilmus tema plaat \"V\", mis tõusis USA Billboard 200 edetabelis 24. kohale. Teine album \"Identified\" ilmus USA-s 1. juulil 2008 ja Euroopas järgmise aasta veebruaris. Albumi \"Identified\" kõrgeim koht Billboard 200 edetabelis oli 23.\n", "id": "ekk_Latn_203193"}
{"text": "Mimir\n\nMimir oli germaani mütoloogias arukas jumal, kelle aasid saatsid teise jumalate haru vaanidega vaherahu sõlmima, kui need kaks jumalate suguharu olid võitlemisest väsinud. Vaanid aga raiusid Mimiril pea maha ja saatsid tagasi aasidele. Odin kastis pead ravimtaimedega, et see kunagi mädanema ei läheks, ja lausus selle kohal loitsu, et taastada Mimiri kõnevõime. Hiljem pandi Mimiri pea valvama Yggdrasili juure all asuvat võlukaevu (Mimiri kaev) ja Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada \"mitmed tõed, mida keegi veel ei teadnud\".\n", "id": "ekk_Latn_203194"}
{"text": "Üheksa maailma\n\nAsgard – aaside maailm, kus asus ka Odini Valhalla. Sinna pääses üle vikerkaaresilla Bifrösti, mida valvas sarvepuhuja ja Ragnaröki saabumise kuulutaja Heimdallr; Vanaheimr – vaanide maailm; Midgard – inimeste maailm; Muspell – tulemaailm; Niflheimr – jäine allmaailm, mida valitses Loki tütar Hel. Jää- ja hallahiidude kodu; Alfheimr – haldjate maailm; Svarttalfheimr – tumedate haldjate ehk Svartafarite kodu; Nidavellir – päkapikkude maailm; Jötunheimr – hiidude/jöötunite maailm.\n", "id": "ekk_Latn_203195"}
{"text": "Meemesilane\n\nMeemesilane ehk kodumesilane (Apis mellifera), keda enamasti nimetatakse lihtsalt mesilaseks, on putukaliik mesilaslaste sugukond mesilase perekonnast.\n\nMeemesilase algne levila oli Euroopa, Aafrika ja Ees-Aasia. Et ta annab mett, siis inimene kasutab teda (vt mesindus) ning ta on levinud üle maailma: teda on levitanud eurooplased juba teisi maailmajagusid koloniseerides. Põllumajandusele on oluline, et meemesilane tolmeldab õisi, mistõttu ta on üks tähtsamaid koduloomi.\n\nMeemesilasel on umbes 25 alamliiki, mida nimetatakse mesilasrassideks. Need kujunesid praegusel kujul alles pärast viimast jääaega jääst vabanenud alade taasasustamise käigus.\n\nNagu mõned teisedki mesilaseliigid, on meemesilane ühiseluline (peredena elav) lendav putukas. Aasias elab veel kaheksa mesilase perekonna liiki. Kõige tuntum neist on Apis cerana, keda peetakse tähtsaima mesilasekahjuri varroalesta algseks peremeheks.\n", "id": "ekk_Latn_203196"}
{"text": "Nidhöggr\n\nNidhöggr oli germaani mütoloogias lohe, kes elas maailmapuu Yggdrasilli kolmest juurest ühe all. Nidhöggr elas Niflheimri jäises udus ja pimeduses, kus ta rebis puruks ja sõi laipu. Kui lohe laipade söömisest tüdines, näris ta vahelduseks Yggdrasilli juurt. Nii Yggdrasill kui Nidhöggr pidi üle elama maailmalõpu Ragnaröki.\n", "id": "ekk_Latn_203197"}
{"text": "Nornid\n\nNornid (vanapõhja keeles nornir) olid skandinaavia mütoloogias saatusejumalannad.\n\nEsimene norn oli Urdr, kelle kaevu juures maailmapuu Yggdrasili ühe juure all kolmest pidasid jumalad oma igapäevaseid koosolekuid. Teised kaks norni olid Verdandi (\"Olevik\") ja Skuld (\"Tulevik\", ka \"Kohustus\"). Nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle.\n\nOn võimalik, et norne peeti algselt ketrajateks, siiski ei kohta germaani mütoloogias kontseptsiooni sellest, kuidas nornid iga sureliku elu lõngana ketravad ja selle pikkuse otsustavad.\n", "id": "ekk_Latn_203198"}
{"text": "Fenrir\n\nFenrir (ka Fenrisúlfr) oli germaani mütoloogias hiiglaslik hunt, jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda poeg ning Heli ja Jörmungandri vend. Jumalad röövisid ja hoidsid teda härjapõlvlaste valmistatud võluköidikuis, kust ta maailma lõpu Ragnaröki ajal lahti rabeleb ja seejärel Odini alla neelab.\n\nJumal Tyr kaotas müüdi järgi Fenriri lõugade vahele oma parema käe. Fenriri köitmiseks otsiti kolm korda sobivaid köisi; kaks esimest purunesid ning kui tuli kolmas kord, keeldus Fenrir uskumast, et jumalad ta pärast köitmist vabastavad. Tyr kui õigluse jumal pidi oma parema käe Fenriri lõugade vahele pistma tagatiseks, et jumalad oma sõna ei murra. Nad aga ei vabastanud Fenririt ning hunt hammustas Tyri käe otsast.\n", "id": "ekk_Latn_203199"}
{"text": "Angrboda\n\nAngrboda (ka Angrboða) oli germaani mütoloogias härmahiiutar. Ta oli Loki armuke ja kolme kohutava koletise – hunt Fenriri, madu Jörmungandri ja tütar Heli ema.\n", "id": "ekk_Latn_203200"}
{"text": "Hel\n\nHel oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda pooleldi mädanev tütar. Ta valitses teispoolsust – trööstitut ja külma surnutemaailma Heli, kuhu Odin ta pagendanud oli. Helis oli Helil suurem võim kui Odinil. Heli jõudsid kõik need, kes olid surnud haigevoodis või vanadusse.\n", "id": "ekk_Latn_203201"}
{"text": "Jörmungandr\n\nJörmungandr (ka Jörmungand, Midgardrimadu ehk Maailmamadu) oli germaani mütoloogias jumal Loki ja härmahiiutar Angrboda maost poeg, kes oli tõmbunud rõngasse ümber kogu Keskmaa ehk Midgardri, inimeste maailma.\n\nJumalad röövisid Loki lapsed - hunt Fenriri (Fenrisúlfri), Heli ja Jörmungandri - ja Odin viskas Jörmungandri ookeani, mis ümbritseb Midgardrit. Madu kasvas nii suureks, et suutis tõmbuda rõngasse ümber kogu Maa ning võtta oma saba suhu. Kui ta oma sabast lahti laseb, tuleb maailma lõpp Ragnarök. Ragnaröki sündmuste ajal tuleb Jörmungandr maa peale ja langeb võitluses oma ürgvaenlase jumal Thoriga, kes upub omakorda tema mürgiloiku.\n", "id": "ekk_Latn_203202"}
{"text": "Huginn ja Muninn\n\nHuginn (\"Mõte\") ja Muninn (\"Mälu\") olid Skandinaavia mütoloogias peajumal Odini kaarnad, kelle ta saatis igal hommikul välja, et teada, mis kõigis üheksas maailmas toimub. Seejärel pidid nad naasma Odini õlgadele puhkama ja talle nähtust jutustama.\n", "id": "ekk_Latn_203203"}
{"text": "Einherjerid\n\nEinherjerid olid germaani mütoloogias valküüride poolt Valhallasse valitud sõjasangarid, kes pidi võitlema Odini ja aaside poolel maailmalõpulahingus Ragnarökis Vigridi väljal.\n", "id": "ekk_Latn_203204"}
{"text": "Valküürid\n\nValküürid (\"langenute valijad\") olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad.\n\nValküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja viies lahingus langenud kangelasi Valhallasse. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus Ragnarökis. Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu.\n", "id": "ekk_Latn_203205"}
{"text": "Tulema-tarind\n\nkäändsõna või käändsõnafraas alalütlevas käändes + tuleb + tegusõna da-infinitiiv.\n\nda-infinitiivi ees võivad olla laiendid.\n\nMeil tuleb töö lõpetada. Inimesel tuleb oma saatusega leppida.\n\nKäändsõna või käändsõna väljendab agenti, da-infinitiivis tegusõna kohustuslikku või paratamatut tegevust vms.\n\nTulema-verbiga seotud modaaltarind on samas tähenduses kasutatud pidama-tarindi kõrval eesti keele olulisemaid agendikeskse vajalikkuse edasiandmise vahendeid, teatavates tekstitüüpides koguni sagedasim.\n", "id": "ekk_Latn_203206"}
{"text": "Germaani mütoloogia\n\nGermaanlased uskusid paljudesse jumalatesse; nende usund oli polüteistlik. Teadmised germaani usundist ja mütoloogiast põhinevad peamiselt muinasskandinaavia luulel, kus kirjanduslik fantaasia on segunenud müütiliste pärimustega. Andmeid pärineb ka antiikautoreilt, ruunitekstidest ja nn Merseburgi loitsudest.\n\nPolüteistlik maailmapilt püsis ristiusuga kõrvu elavana u I aastatuhande lõpuni (kõige kauem Skandinaavias ja Islandil); surnukultusele ja viljakusmaagiale toetuvad uskumused ja kombed on osalt säilinud tänini.\n\nErinevatel aegadel on germaani usundit ja mütoloogiat mõjutanud suuresti antiikmütoloogia ja kristlus; skaldiluules leidub rohkesti laene keltidelt.\n", "id": "ekk_Latn_203207"}
{"text": "Modaalsus\n\nModaalsus on filosoofias laad ja viis, kuidas miski on, näib või kuidas sellest mõeldakse.\n\nKitsamas klassikalises tähenduses on modaalsus aleetiline modaalsus: modaalsus on ontoloogias asjaolu olemise laad ja viis või loogikas propositsiooni tõesus. Lisaks lihtsale (faktilisele) tõesusele on olemas paratamatus (Notwendigkeit), võimalikkus (Möglichkeit), võimatus (Unmöglichkeit) ja kontingentsus (Kontingenz). Aleetilise modaalsuse mõiste esineb juba Aristotelese kommentaatoritel.\n\nImmanuel Kanti järgi on modaalsuse kategooriad võimalikkus (Möglichkeit), tegelikkus (Wirklichkeit) ja paratamatus (Notwendigkeit), mis vastavad otsustuste modaalsusele (problemaatilisele (võimalikule), assertoorilisele (tegelikule) (assertorische (wirkliche)), apodiktilisele (paratamatule) (apodiktische (notwendige))).\n\nLaiemas, aleetilisest tulenevas tähenduses mõistetakse modaalsuse all laadi ja viisi, kuidas propositsioon on tõene suhtes väljaütleja teadmiste, väljaütlemise aja või kohustusega. Nende hulka kuuluvad doksastilised (episteemilised) (doxastische (epistemische)), ajalised (temporale) või deontilised (deontische) modaalsused.\n\nNominatiivne modaalsus\n\nNominatiivne modaalsus ehk modaalsus kitsamas mõttes on situatsiooni hinnang: tegelikkusele vastavuse kohta Ta loeb. (irreaalne) lubatavuse kohta Ta võib lugeda. (lubatud) tõenäosuse kohta Ta vist loeb. Ta loeb tõepoolest. (tõsikindel) väärtuse kohta Hea, et ta loeb. (positiivne) Halb, et ta ei loe (negatiivne)\n\nModaalsushinnang toimib operaatorina, mille mõjualaks on kas lause tervikuna või lause fokuseeritud osa. Näiteks: Helena peab Joosepile unejuttu lugema. Unejuttu peab Helena Joosepile lugema.\n", "id": "ekk_Latn_203208"}
{"text": "Cumbria\n\nCumbria on tseremoniaalkrahvkond Inglismaa põhjaosas.\n\nPiirneb läänes Iiri merega ja põhjas Šotimaaga. Kirdes asub Northumberland, idas County Durham, kagus North Yorkshire ja lõunas Lancashire.\n\nKrahvkonnas asub Lake Districti rahvuspark. Maastik on kohati mägine, 978-meetrine Scafell Pike on kogu Inglismaa kõrgeim tipp.\n", "id": "ekk_Latn_203209"}
{"text": "Tarnogski rajoon\n\nTarnogski rajoon on 2. järku haldusüksus (rajoon) Venemaal Vologda oblastis. Selle keskuseks on Tarnogski Gorodoki küla, kus on 5500 elanikku (2002). Rajoon jaguneb halduslikult 6 kohalikuks omavalitsuseks.\n\nSuuremad jõed on Kokšenga ja Uftjuga.\n", "id": "ekk_Latn_203210"}
{"text": "Ansambel \"Mahavok\"\n\n\"Ansambel \"Mahavok\"\" on ansambli Mahavok 1987. aastal Meloodia plaadivabriku välja antud kauamängiv heliplaat.\n\nPlaadi kaane on kujundanud Silver Vahtre.\n", "id": "ekk_Latn_203211"}
{"text": "Daniel Bernoulli\n\nDaniel Bernoulli (8. veebruar 1700 Groningen – 17. märts 1782 Basel) oli Hollandis sündinud Šveitsi matemaatik. Ta oli Bernoullide suguvõsa liige.\n\nAastatel 1725–1733 töötas ta Peterburi Teaduste Akadeemias. Pärast seda elas ja töötas Baselis. Bernoulli oli üks esimesi hüdrodünaamika ja gaaside kineetilise teooria sõnastajaist, samuti arendas ta tõenäosusteooriat ja statistikat. Ta sõnastas Bernoulli võrrandi.\n\nBernoulli üks tähtsamaid töid oli 1738. aastal publitseeritud \"Hüdrodünaamika\" (\"Hydrodynamica\").\n", "id": "ekk_Latn_203212"}
{"text": "Harilik sirpuim\n\nHarilik sirpuim ehk skalaar (Pterophyllum scalare) on sirpuime perekonda kuuluv kalaliik; laialdaselt kasvatatav akvaariumikala.\n\nSirpuim kasvab kuni 13 cm pikkuseks.\n\nSirpuimedel esineb soolist dimorfismi. Näiteks emaste kudemisava on isaste omast suurem ja ümaram ning suunatud taha.\n", "id": "ekk_Latn_203213"}
{"text": "Antibes\n\nAntibes [an'tib] on linn Lõuna-Prantsusmaal Vahemere rannikul Provence-Alpes-Côte d'Azuris. Kuulub Alpes-Maritimesi departemangu. Linn on kuulus luksusliku jahisadama (Port Vauban) poolest ning olnud läbi ajaloo maailmakuulsate kunstnike meeliskoht. Teiste hulgas elas ja töötas selles linnas Pablo Picasso.\n", "id": "ekk_Latn_203214"}
{"text": "Küsilause\n\nKüsilause väljendab küsimust. Küsilausete liigitamisel lähtutakse sellest, kas küsimusega antakse võimalikud vastused ette või mitte.\n", "id": "ekk_Latn_203215"}
{"text": "Üldküsilause\n\nÜldküsimus eeldab jaatavat või eitavat vastust ja küsimuse mõjualaks on terve lause. Eesti keeles vormistatakse sarnaselt balti keeltega üldküsimusi partikli \"kas\" abil. Kas ma olen teid kuskil näinud? Kuna meid mõjutavad mitmed võõrkeeled, siis võib esineda ka ilma partiklita küsilauseid ning on tekkinud kas-küsimuse paralleelvariante. Kas sul on külm? On sul külm? Samas võib ilma partiklita küsilause väljendada ka neutraalset küsimust, mis muudab finiitverbi sõnajärge või rõhutatust. Nt: Töötama hakkad?, kuid selliste küsimuste moodustusvõimalused on piiratumad kui kas-küsimusel. Kõnekeeles esineb vahel partikkel või/vä?. Nt: Sul on kiire vä?\n", "id": "ekk_Latn_203216"}
{"text": "Sirpuim\n\nSirpuim (Pterophyllum) on kolmest liigist koosnev kalade perekond ahvenaliste seltsist.\n\nTuntuim liik on akvaariumikalana kasvatatav harilik sirpuim ehk skalaar (P. scalare).\n", "id": "ekk_Latn_203217"}
{"text": "Võtegra rajoon\n\nVõtegra rajoon on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Vologda oblastis. Selle keskus on Võtegra linn. Asub oblasti loodeosas, piirneb Leningradi oblasti, Karjala Vabariigi ja Arhangelski oblastiga. Loodepiiril asub Äänisjärv.\n\nRajoonis on 8 omavalitsusüksust, neist 1 linn ja 7 külaasundust (сельское поселение).\n", "id": "ekk_Latn_203218"}
{"text": "Oscar Verpoest\n\nOscar Verpoest (27. detsember 1922 Antwerpen – 16. detsember 2007 Brasschaat, Antwerpeni provints) oli Belgia kabetaja, rahvusvaheline meister.\n\nKarjääri jooksul tuli ta 19 korral Belgia meistriks. Maailmameistrivõistlustel jäi ta laeks 4. koht 1948. aastal. 1977. aastal võitis ta Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali.\n\nKa tema vend Hugo oli nimekas kabetaja.\n", "id": "ekk_Latn_203219"}
{"text": "Miinipilduja\n\nMiinipilduja (inglise keeles mortar, saksa keeles Granatwerfer) on jalaväe raske tulirelv. Erinevalt suurtükkidest puudub miinipildujal raua tagasilöögimehhanism ja lafett, mida asendab rauda maapinnal toetav tugiplaat, mille kaudu tagasilöögi tulistamise impulss kandub üle pinnasele.\n\nMiinipilduja võimaldab tulistada välja miine järsu tõusukaarega (ka peaaegu seniidis) ballistilisel trajektooril, maastiku kõrgendite või takistuste taga varjatult paiknevate sihtmärkide tabamiseks. Miinipilduja on tõhus kaudtulerelv ka lähedal asuvate sihtmärkide hävitamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_203220"}
{"text": "Šveitsi liidupresident\n\nLiidupresident (saksa keeles Bundespräsident, prantsuse keeles Président de la Confédération, itaalia keeles Presidente della Confederazione, romanši keeles President da la Confederaziun) on Šveitsi seitsmeliikmelise valitsuse ehk Liidunõukogu eesistuja.\n", "id": "ekk_Latn_203221"}
{"text": "Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)\n\nHeinrich I (surnud 10. märtsil 1260) oli Saare-Lääne piiskop 1234–1260.\n\nHeinrich oli dominiiklane (Jutlustajate Vendade Ordu) liige. Rooma paavsti legaat Modena Wilhelm nimetas Heinrichi Saare-Lääne piiskopi ametisse 28. veebruaril 1234 ning ordineeris ta piiskopiks 10. septembril 1234, ordinatsiooni kaaspühitsejad olid Riia piiskop Nicolaus von Nauen ja Tartu piiskop Hermann von Buxhövden. Ajaloolane Karl Josef Holzer seostab Heinrichit samanimelise Semgallia piiskopi Heinrich von Lützelburgiga, kuid mõlemaid mainitakse 17. septembril 1254 koos. Peter Paul Pauly järgi pärines Heinrich alamsaksa krahvisoost, mille meesliin lõppes 1582. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203222"}
{"text": "Hermann I (Saare-Lääne piiskop)\n\nHermann I de Bekeshoevede (ka Buxhoeveden, 1230–1285) oli Saare-Lääne piiskop 1262–1285.\n\nHermann pärines Buxhoevedenide suguvõsast. Hiljem on Saare-Lääne piiskoppidest pärinenud sellest suguvõsast Reinhold von Buxhoeveden.\n\nPiiskop Hermann pühitseti ametisse 20. augustil 1262 Lübeckis. Tema ajal hävitati, žemaitide poolt 2. veebruaril 1263 Vana-Pärnu.\n", "id": "ekk_Latn_203223"}
{"text": "Heinrich II (Saare-Lääne piiskop)\n\nHeinrich II (surnud 1294) oli Saare-Lääne piiskop 1290–1294.\n\nTeda on mainitud Kuramaa piiskopi kirjas 10. mail 1290 kui Lihula piiskoppi.\n\nHeinrich II loovutas 1292 Liivi ordule Pärnu jõe ääres asunud ala (asus Pyronowe ja Corbe kandis). 30. aprillil 1293 saavutas ta kokkuleppe Liivi orduga.\n", "id": "ekk_Latn_203224"}
{"text": "Konrad I (Saare-Lääne piiskop)\n\nKonrad I oli Saare-Lääne piiskop 1294 (või 1297)–1307.\n\n1298 vallutasid ordu väed Saaremaa ja Haapsalu ning piirasid Lihulat, kus viibis piiskop. Konrad I saatis augustis 1299 Saksa ordule memorandumi, milles kirjeldas Saare-Lääne piiskopkonna olukorda. 1302 oli Saare-Lääne piiskopkonna ja Saksa ordu vahelises tülis vahendajaks Riia peapiiskop. 29. novembril 1304 sõlmis Konrad koos teiste Liivimaa maaisandatega liidulepingu Riia vastu.\n\nKonrad I tõotas 23. märtsil 1306 koos Riia linnaga leppida kokku mõrvatud isiku asjus, mille osas saavutati 1. mail 1307 kokkulepe.\n", "id": "ekk_Latn_203225"}
{"text": "Hartung\n\nHartung (ka Garttungus, surnud 1321) oli Saare-Lääne piiskop 1310–1321.\n\nTeda on 16. juunil 1302 mainitud Riia peapiiskopi otsuses Saare-Lääne piiskopi Konrad I ja ordu vahelises tülis kui Saaremaa kanoonikut. 1309 on teda mainitud kui Saaremaa toomhärrat, kes saatis Riiga Gregorius IX privileegi koopia.\n", "id": "ekk_Latn_203226"}
{"text": "Jakob (Saare-Lääne piiskop)\n\nJakob (surnud 1337) oli Saare-Lääne piiskop 1322–1337.\n\nJakob oli Tartu piiskopkonna skolastik. Ta nimetati paavst Johannes XXII poolt Avignonis piiskopiks 3. märtsil 1322 ja ordineeriti 14. märtsil 1322 Porto e Santa Rufina kardinalpiiskopi Bérenger de Frédoli poolt.\n\nJakob leppis 25. mail 1323 koos Läänemaa vasallidega kokku Haapsalu linnasarase piirid.\n\n1326 puhkes tüli Riia peapiiskopiga.\n\nTartu piiskopi teatel leppis 1327 Liivi ordu maameister Reimar Hane piiskop Jakobiga kokku mõnede Läänemaa varade (bonum) osas.\n\nJakob ja kolm Saaremaa toomhärrat tunnistasid 26. detsembril 1333 Taani kuningliku nõukogu ja kaupmees Marquardi vahelist kokkulepet rukki kvantiteedi osas. Jakob sõlmis samal päeval kokkulepe Tallinna piiskopi Olav von Roskilde ja Eestimaa vasallide vahel.\n\nTa sätestas 5. septembril 1334 Vana-Pärnus otsuse rüütel Marquard Breydele Taani kuninga poolt läänistatud mõisate osas.\n\nJakob ja Lübecki piiskop Heinrich langetasid 15. juunil 1336 otsuse Lübecki rae ning Bertram ja Hermann Friso vahelises kohtuasjas.\n\nTa sai 30. aprillil 1332 paavst Johannes XXII-lt privileege. Paavst kohustas piiskoppi 6. veebruaril 1333 minema Rooma palverännakule.\n\nJakob suri 1337. aastal Lübeckis.\n\nPiiskop Jakob on teadaolevalt esimene Saare-Lääne piiskop, kes maksis kuuriale enda ametissekinnitamise maksuna (servitium communis) 1300 floriini. Sama suurt maksu, mis oli 500 floriini võrra suurem Riia peapiiskopi ametissekinnitamise tasust ja ületas kaugelt teiste Liivimaa piiskoppide omi, tasusid ka järgnevad Saare-Lääne piiskopid vähemalt kuni 15. sajandini. Et servitium communis'e suurus oli tavaliselt 1/3 piiskopkonna aastasissetulekust, võis Saare-Lääne piiskopkonna sissetulek olla silmapaistvalt suur, ning Ivar Leimus on seetõttu küsinud, kas ei võiks Saare-Lääne piiskoppi pidada rikkaimaks meheks Liivimaal.\n", "id": "ekk_Latn_203227"}
{"text": "Hermann II (Saare-Lääne piiskop)\n\nHermann II Osenbrugge (ka Osenbrügge) oli Saare-Lääne piiskop 1338–1362. 1291 on Hermannus de Osenbruckenit mainitud Bologna ülikoolis. Kui tegemist on sama isikuga, oli ta esimene liivimaalane Bologna ülikoolis ja elas kõrge eani.\n\nHermann Osenbrugge oli Saare-Lääne piiskopkonna kanoonik. Ta määrati paavst Benedictus XII poolt 23. veebruaril 1338 Saare-Lääne piiskopiks. 30. aprillil 1338 vabastas paavst ta kohustusest käia Roomas palverännakul.\n\nPiiskop Hermanni surmakuupäev pole teada, kuid 10. juunil 1362 oli ta elus. Tallinna rae poolt 1364. aastal piiskop Hermannile adresseeritud läkitus Johann Palleni rukkilasti aresti asjus võib olla eksitus ja selles kirjas on tegelikult mõeldud piiskop Konrad II.\n", "id": "ekk_Latn_203228"}
{"text": "Konrad II (Saare-Lääne piiskop)\n\nKonrad II (surnud 1374) oli Saare-Lääne piiskop 1363–1374.\n\nKonrad II kinnitati paavst Urbanus V poolt Saare-Lääne piiskopiks 24. juulil 1363. Ta oli varem Saare-Lääne piiskopkonna dekaan ja vikaar. Talle võib omistada Tallinna rae poolt 1364. aastal piiskop Hermannile adresseeritud läkituse Johann Palleni rukkilasti aresti asjus.\n\nKonrad II andis 12. aprillil 1364 igale Saare-Lääne piiskopkonda külastavale kaupmehele vabastuse tollimaksust ja rannaõigusest.\n\nTa sõlmis 30. juulil 1368 liidu Rootsi kuninga Albrechtiga.\n\n20. jaanuaril 1369 pani ta kirikuvande alla Gotfried Warendorpi, kes nimetas end Tartu dekaaniks. Selle otsuse langetas Konrad II Lihulas.\n", "id": "ekk_Latn_203229"}
{"text": "Heinrich III (Saare-Lääne piiskop)\n\nHeinrich III (umbes 1300–1381) oli Saare-Lääne piiskop 1374–1381.\n\nTal oli õde Alheydis (Alheid).\n\nHeinrich III oli 1370–1374 Schleswigi piiskop (Heinrich II). Ta määrati ametisse 30. jaanuaril 1370.\n", "id": "ekk_Latn_203230"}
{"text": "Caspar Schuwenflug\n\nCaspar Schuwenflug (ka Kaspar Schuwenpflug, end nimetas Schuwempflug; surnud 10. augustil 1423) oli Saare-Lääne piiskop 1420–1423.\n\nSchuwenflug oli pärit Warmiast Pasymist (Passenheim). Ta oli 1398–1416 notar. Augustis 1404 ja jaanuaris 1405 mainiti teda Padovas. 1405 sai temast arstiteaduste doktor. 1411–1416 oli ta Warmia kanoonik. Ta osales Konstanzi kirikukogul. 1418–1419 oli ta Warmia praost, seejärel Saksa ordu kõrgmeistri kaplan ja Fromborki (Frauenburg) toomhärra.\n\nSchuwenflugi on mainitud 13. septembril 1414 Saksa ordu kõrgmeistri teates Liivi ordu maameistrile kui Saksa ordu saadikut oikumeenilisel kirikukogul. 1418 arutasid Schuwenflug ja Saksa ordu prokuraator paavsti juures Riia peapiiskopkonna omandi üle, milles Schuwenflug andis 13. mail 1418 Saksa ordu kõrgmeistrile aru. 19. mail saatis Schuwenflug kõrgmeistrile oma soovituse ja 26. juulil 1418 saatis Schuwenflug meistrile oma tänukirja. 4. mail 1418 esitles Schuwenflug end Gniewi (Mewe) komtuuri Johann von Zelbachi juures. 13. mail 1418 mainis Martinus V teda oma teates vaherahu sõlmimisest Saksa ordu ja Poola vahel.\n\nSchuwenflug oli seotud Riia peapiiskopi Johannes VI Ambundi ametissemääramisega, mistõttu augustis 1418 soovitas Saksa ordu kõrgmeister Michael Küchmeister von Sternberg paavsti määrata Schuwenflugi mõnele vakantseks jäävale ametikohale Preisimaal või Liivimaal.\n\nSaksa ordu kõrgmeister soovitas teda paavstil ametisse määrata. 8. jaanuaril 1420 määras Martinus V Schuwenflugi piiskopiks.\n", "id": "ekk_Latn_203231"}
{"text": "Christian Kuband\n\nChristian Kuband (surnud 21. juulil 1432) oli Saare-Lääne piiskop 1423–1432.\n\nKuband oli Riia peapiiskopi Henning Scharpenbergi sugulane. Ta kuulus premonstratensiaanlaste ordusse.\n\nKuband oli Wrocławi (Breslau) Vincenti kloostri abt ja Rooma San Alessio kloostri abt commendatario.\n", "id": "ekk_Latn_203232"}
{"text": "Johannes I (Saare-Lääne piiskop)\n\nJohannes I Schutte (surnud 12. septembril 1438) oli Saare-Lääne piiskopkonna piiskop 1432–1438.\n", "id": "ekk_Latn_203233"}
{"text": "Johannes II (Saare-Lääne piiskop)\n\nJohannes II Creul (ka Johann Creul, Krowel, Krouwel, Crowel, end nimetas Johannes Crewl, umbes 1400 Gdańsk – surnud millalgi ajavahemikul 20. veebruarist 1456 7. märtsini 1457) oli Saare-Lääne piiskop 1439–1457.\n\nCreul oli Gdański juristi ja hilisema raehärra Peter Creuli poeg. Tal olid vennad Albrecht, Peter ja Antonius. Creul oli Saksa ordu liige.\n\nCreul immatrikuleeriti 12. mail 1420 Rostocki ülikoolis, kus ta sai 1422 baccalaureus artiumi kraadi. 1426 siirdus ta Bologna ülikooli. Ta sai 4. novembril 1429 paavsti kuuria notariks, hiljem apostellikuks notariks, 16. oktoobril 1429 Pommeri ülemdiakoniks, sai novembris 1429 prebende Fromborkist ja benefiitse Roskildest, 17. juunil 1430 Wrocławi kanoonikuks ja 1433 Gdański ülemdiakoniks. 1437–1444 oli Creul Saksa ordu orduprokuraator Roomas. Ta oli 1444–1449 Elblągi (Elbing) preester.\n", "id": "ekk_Latn_203234"}
{"text": "Jodokus Hoenstein\n\nJodokus Hoenstein (ka Jodocus Hogenstein; surnud 17. jaanuaril 1471) oli Saare-Lääne piiskop 1458–1471.\n\nHoenstein oli pärit Gdańskist (Danzig). Ta asus 1435 õppima Rostocki ülikoolis, sai 1438 baccalaureus artiumi kraadi, siirdus 1441 Leipzigi ülikooli, kus sai 1442 magistriks. 30. märtsil 1445 on teda mainitud Lepzigi Maarja kolleegiumis. 1448 sai ta Saksa ordu ülemprokuraatoriks. Teda mainiti 1458 kui Adige (Etsch) komtuuri Bolzanos.\n\nHoenstein oli Saksa ordu liige.\n", "id": "ekk_Latn_203235"}
{"text": "Peter Wetberg\n\nPeter Wetberg (ka Petrus Wettberg, Wettberch, Wetberch) (suri enne 14. novembrit 1491) oli Saare-Lääne piiskop 1471–1491.\n", "id": "ekk_Latn_203236"}
{"text": "Johannes III (Saare-Lääne piiskop)\n\nJohannes III Orgas (ka Johann Orges, Orghes, Orgias, Orgies, Ories) (umbes 1420 või 1430/1435 – 19. märts 1515) oli Saare-Lääne piiskop 1491–1515.\n", "id": "ekk_Latn_203237"}
{"text": "Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)\n\nJohannes IV Kievel (ka Johann Kyvel, surnud 22. aprillil 1527) oli Saare-Lääne piiskop 1515–1527.\n\nJohannes Kievel pärines aadlisuguvõsast, mille liikmeid on Liivimaal mainitud juba 13. sajandil. Ta võis pärineda Tartu piiskopkonnast, kus Kersten Kievel ostis 1517. aastal endale Suur- ja Väike-Aakaru külad.\n\n1506. aasta juulis ja 1508. aasta juulis on Johannes Kievelit mainitud magistri ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonna toomhärrana, 1508. aasta juunis ainult Tartu toomhärrana. 1513. aasta sügisel viibis Kievel Roomas, kus ta saavutas selle, et paavst Leo X kinnitas ta Saare-Lääne piiskopi koadjuutoriks, mille põhjuseks toodi piiskop Johannes Orgase vanadusnõtrus. Võimalik, et just Roomas viibimise tõttu ning enda sidemete rõhutamiseks paavstiga lasi Kievel Kuressaare piiskopilinnusesse üles panna Leo X vapi.\n\nKoadjuutorikohta oli endale juba 1509. aastast taotlenud ka Saare-Lääne toomdekaan Johann Wetberg, kes püüdis oma positsioone tugevdada ka edaspidi, kuid tagandati 1516. aastal, pärast järjekordset Roomas-käiku, dekaani kohalt.\n\n1513. aasta novembris valiti Kievel väidetavalt Tartu piiskopiks, kuid ta ei astunud sellesse ametisse.\n\nPärast Johannes Orgase surma kinnitati Kievel 23. märtsil 1515 Saare-Lääne piiskopiks ja pühitseti Riia peapiiskopi poolt 24. juunil 1515 pidulikult ametisse. Viimasel üritusel, mis toimus Haapsalus osalesid ka teised Liivimaa võimukandjad või nende esindajad.\n\nKievel korraldas aastail 1519–1522 visitatsioone ning taotles maahärra võimu suurendamist, kuid selle taotluse nurjasid vasallid. 1524. aastal oli ta sunnitud andma vasallidele eesõiguskirja, milles piirati maahärra võimu. Kevel soovis ka Vana-Pärnusse rajada kõrgemat kooli, kuid seegi plaan ebaõnnestus.\n\nOn oletatud, et Kievel laskis 1517. aastal trükkida eestikeelse katoliikliku katekismuse (\"Kieveli katekismus\").\n\nJohannes Kievel suri 22. aprillil 1527 kell 6 õhtul Haapsalus ja maeti 24. aprillil Haapsalu toomkiriku kooriossa.\n", "id": "ekk_Latn_203238"}
{"text": "Georg von Tiesenhausen\n\nGeorg von Tiesenhausen (surnud 2. oktoobril 1530) oli katoliiklik Tallinna piiskop 1525–1530 ja Saare-Lääne piiskop 1527–1530.\n\nGeorg von Tiesenhausen pärines Riia peapiiskopkonna vasallide seast. Tema isa oli kas (Erlaa) Ērgļi mõisnik Detlef von Tiesenhausen või Vietalva mõisa (Fehteln) isand Christoffer von Tiesenhausen.\n\nTa immatrikuleeriti 1515 Rostocki ülikoolis ning sai sealt aprillis 1517 magister artium'i kraadi. Ta oli Saare-Lääne toomhärra, 5. märtsil 1523 on teda teadaolevalt esmakordselt nimetatud toompraostiks, kellena teda on nimetatud ka 1525. aastal. Lisaks oli Tiesenhausen ka Tallinna toomhärra.\n\n17. märtsil 1525 valiti Tiesenhausen Tallinna piiskopiks, paavst kinnitas ta ametisse 21. juulil 1525; siis oli ta veel ka Saare-Lääne toompraost. 4. mail 1527 valiti ta ka Saare-Lääne piiskopiks, paavst kinnitas ta piiskopkonna administraatorina sama aasta 20. mail ning 30. oktoobril sai ta riigivürsti regaalid nii Tallinna kui ka Saare-Lääne piiskopina. Läänemaa rüütelkond andis talle kuulekusvande aga alles 4. veebruaril 1528, samal ajal, kui ta laiendas märgatavalt oma vasallide privileege.\n\nGeorg von Tiesenhausen suri 2. oktoobril 1530 õhtul kella 20 paiku Kuressaares ja maeti 8. oktoobril Haapsalu toomkirikusse. Sama aasta 6. novembril andis Rooma paavst talle loa kanda korraga nii Saare-Lääne kui ka Tallinna piiskopi ametinimetust, teadmata, et ta oli juba surnud.\n", "id": "ekk_Latn_203239"}
{"text": "Reinhold von Buxhoeveden\n\nReinhold von Buxhoeveden (surnud 1557) oli Saare-Lääne piiskop 1532–1541.\n\nTa oli teine Buxhoevedenide soost Saare-Lääne piiskop.\n\nBuxhoeveden sündis tõenäoliselt 1480. aastate alguses, tõenäoliselt pärines ta Tartu piiskopkonnast. Ta immatrikuleeriti 1501. aastal Rostocki ülikooli, kus ta sai 1506. aastal bakalaureusekraadi. 1508. aastal sai ta samast ka kanoonilise õiguse magistri ja magister artiumi kraadi. Seejäel asus ta valmistuma vaimuliku karjääriks ning tal õnnestus siirduda vaimuliku kandidaadiajaks Rooma. Paraku pole teada, kaua ta seal viibis, kuid sealolemise ajal määrati ta nii Tartu kui ka Saare-Lääne toomhärraks ning hiljemalt 1519. aastal oli ta Liivimaal tagasi, kus temast sai Tartu piiskopi ja tulevase Riia peapiiskopi Johannes Blankenfeldi lähemaid abilisi. 13. novembril 1519 sai ta Saare-Lääne piiskopkonna toomdekaaniks. Järgnevatel aastatel ei viibinud ta siiski mitte Lääne-Eestis, vaid läks hoopis Blankenfeldi saadikuna paavst Leo X juurde audientsile. 1520. aasta järel tegutses ta vaheldumisi Saaremaal ja Tartus.\n\n1527. aastal, kui Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel suri, võis Buxhoevedenil olla piisavalt mõju, et lasta end valitud saada tema järglaseks, kuid ometi ei saanud temast toona piiskoppi, võimalik, et seetõttu, et teda seostati Blankenfeldi jäigalt katoliikliku poliitikaga, pealegi oli kahtlusi, et viimane soovis Liivimaad venelastele reeta. Nõnda jäi Buxhoeveden veel kolmeks aastaks toomdekaani kohale.\n\n18. oktoobril 1530 valiti Buxhoeveden Saare-Lääne kapiitli ja rüütelkonna poolt piiskopiks, sealjuures anti Läänemaa vasallide hulgast talle kaks vastuhäält. Keiser kinnitas uue piiskopi 1531. aasta detsembris, paavsti poolt tuli kinnitus aga alles 3. augustil 1532. Kuid enne, kui Liivimaal sellest teada saadi, puhkes Saare-Lääne vaenus.\n\nSaare-Lääne vaenuse ajal (1532–1536) võitles Buxhoeveden Läänemaale tunginud Riia peapiiskopi koadjuutori Wilhelm von Hohenzollerniga, kes püüdis ise piiskopiau endale saada. Lõpuks õnnestus Buxhoevedenil vaenus võita, kuid see tõi kaasa tõsise rahalise puudujäägi ning tülid mõjukate vasallisuguvõsadega. Seetõttu jätkusid sisevastuolud piiskopkonnas ka 1540. aastatel.\n\nBuxhoeveden loobus ametist enne 13. juulit 1541. Sealjuures avaldas talle tugevat survet Liivi ordu. Tema järel sai ordu tahtel piiskopikoha administraatoriks Kuramaa piiskop Johann von Münchhausen.\n\nBuxhoeveden suri enne 7. maid (võib-olla 2. mail) 1557 Koluvere piiskopilinnuses.\n", "id": "ekk_Latn_203240"}
{"text": "Johannes V (Saare-Lääne piiskop)\n\nJohannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.\n\nTema vanavanemad olid Ludolf von Münchhausen ja Katharina von dem Busche, vanemad Johann von Münchhausen ja Anna von Wettberg. Ta sündis Hadenhausenis Mindeni lähedal. 1530. aastal põletasid Mindeni koadnikud Haddenahuseni linnuse ja võtsid Johann von Münchhausen vanema koos kolme pojaga vangi. Kas nende poegade hulka kuulus ka tulevane piiskop, pole teada.\n\nMünchhausen oli Verdeni ja Saare-Lääne toomkapiitlite varahoidja (thesaurus või thesaurarius) ning Mindeni toomhärra. Võimalik, et 1539. aastaks oli temast saanud Kuramaa piiskopi koadjuutor. Paavsti kinnitust tal koadjuutorina aga polnud, sest 1540. aasta 10. mail nimetati teda Kuramaa elektiks ehk valitud piiskopiks. Paavst Paulus III kinnitas ta piiskopiks sama aasta 16. juulil, ehkki veel 26. jaanuaril 1541 on teda Liivimaal mainitud Kuramaa ametisse kinnitatud elektina (electus et confirmatus), mitte piiskopina. Kuramaa piiskopi ameti kõrval säilitas ta ka Verdeni varahoidja koha. Arvatavasti 26. detsembril 1540 oli ta komissar Leedu ja Liivimaa piiri reguleerimisel.\n\n13. juulil 1541 sai ta Saare-Lääne piiskopkonna administraatoriks, samal ajal nimetati teda ka koadjuutoriks. Theodor Schiemanni järgi kinnitati 4. märtsil 1542 Paulus III poolt piiskopiks, kuid allikates nimetati teda enamasti ka edaspidi Saare-Lääne administraatoriks. Konrad Eubeli järgi kinnitas paavst Johanni Saare-Lääne piiskopiks juba 9. jaanuaril 1542.\n\nMünchhausen müüs 1559. aasta sügisel Saare-Lääne piiskopkonna Taani kuningale Frederik II-le, kes andis selle hertsog Magnusele. Viimane omandas Johannilt ka Kuramaa piiskopkonna. 1560. aasta kevadel saabus Magnus Liivimaale ja võttis Johannilt piiskopkonnad üle. Piiskop Johann lahkus Liivimaalt ja oli 1560. aasta suvel Kopenhaagenis, seal viibis ta ka 1562. aasta suvel, sel ajal oli ta ka Verdeni toomkapiitli senior (vanim liige). 1563. aastal sai tast aga drost Rhadenis. 1565. aastal oli ta juba täielikult protestantlik jutlustaja Rehburgis ja 1566. aastal abiellus ta Mindenis Lucia Hermelingiga (teda ennast nimetati Johann von Oldeniks). Tema leske on mainitud veel 1584. aastal. Johann ise suri arvatavasti 1572. aastal, ta maeti Verdeni toomkirikusse.\n", "id": "ekk_Latn_203241"}
{"text": "Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž\n\nTallinna Ülikooli Haapsalu kolledž on Tallinna Ülikooli kolledž Haapsalus.\n\nHaapsalu kolledž on iseseisev õppe-, teadus- ja arendusasutus, mis tegutseb ülikooliseaduse ja kolledži põhikirja alusel.\n", "id": "ekk_Latn_203242"}
{"text": "Arno Rafael Cederberg\n\nArno Rafael Cederberg (2. juuli 1885 Tuusula, Uusimaa – 19. oktoober 1948 Helsingi) oli soome ajaloolane. Teda peetakse ka eesti kutselise ajalooteaduse rajajaks.\n\nCederberg sündis ühiskonnategelasest kirikuõpetaja Johan Antero Cederbegi perekonnas ning huvitus seetõttu nii religioonist kui ka ajaloost. Aastatel 1903–1905 õppis ta Helsingi ülikoolis teoloogiat, 1905–1912 aga ajalugu. 1910. aastal sai tast ajaloomagister, 1912 litsentsiaat ja 1914 doktor. 1913–1919 töötas ta samas dotsendina, kuid kui avati eestikeelne Tartu Ülikool, otsustas ta vastu võtta seal pakutud Põhjamaade ja Eesti ajaloo professori ametikoha.\n\nKui Cederberg 1920. aastal Eestis oma uuele ametikohale asus, oli Eestis vaid paar kutselist ajaloolast ning neistki polnud kedagi professori ametikohale sobivat, seetõttu pidi Cederberg peagi enda kanda võtma ka üldajaloo professori ametikoha. Ka uurimisasutuste võrk oli alles loomata, mitmed ajalooteemad täiesti läbi uurimata. Cederberg asus olukorda jõuliselt parandama, asutades juba 1920. aastal Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS), saades ka selle esimeheks, samuti asus ta korraldama Eesti arhiivisüsteemi loomist; tema näpunäidete järgi loodi kahe keskarhiiviga süsteem, kus uuemaid dokumente hoiti Riigiarhiivis Tallinnas ning vanemaid Riigi Keskarhiivis Tartus. 1920–1924 oli ta ka Arhiivinõukogu esimees, kus käitus küllaltki autoritaarselt ning iseteadvalt, mistõttu läks eesti poliitikute ja mõnede arhiivindustegelastega tülli ning pani lõpuks oma ameti maha. Siiski jäi ta Arhiivinõukogu mõjukaks liikmeks ning võitles ka edaspidi Eesti arhiivinduse edendamise eest. Alates 1921. aastast oli Cederberg ka üks Ajaloolise Ajakirja eestvedajaid.\n\nAastatel 1920–1928, mil Cederberg Eestis elas ja tegutses, jõudis ta välja õpetada terve põlvkonna noori eesti ja baltisaksa ajaloolasi, kellest olulisemateks võiks pidada Hans Kruusi, Hendrik Seppa, Peeter Tarvelit, Evald Blumfeldti, Nigolas Loonet, Arnold Soomi, Jaan Konksu, Juhan Vasarat, Otto Liivi, Richard Kleisi ja Georg von Rauchi. Enamik neist tegeles Cederbergi soovitusel Rootsi aja uurimisega, mis baltisaksa ajaloolaste poolt oli varem vähest tähelepanu pälvinud. Soome, Rootsi ja teiste Põhjamaade ajaloo uurimisele pandi Eestis toona tugev alus, mis on püsinud tänapäevani (üheks silmapaistvamaks skandinavistiks võib lugeda näiteks Helmut Piirimäed, kes on Cederbergi õpilaste õpilane).\n\nKa pärast 1928. aastat jäi Cederberg Eestiga tihedalt seotuks, ehkki õpetas taas Helsingi ülikoolis, esialgu dotsendi, alates 1935. aastat kuni surmani aga professorina. Ta aitas korraldada Eesti ja Soome ajaloolaste päevi (1933 ja 1937) ning oli mitme organisatsiooni (Akadeemiline Ajaloo Selts, Õpetatud Eesti Selts) auliige. Oli korp! Sakala vilistlane ja üks korp! Sakala Soome koondise eestvedajatest.\n\nCederberg on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_203243"}
{"text": "Mrass-Su\n\nMrass-Su (vene keeles Мрас-Су) on jõgi Aasias Venemaa Kemerovo oblastis.\n\nMrass-Su algab Abakani ahelikult. Voolab valdavalt loodesse ja põhja. Suubub vasakult Tomi Mõski linna lähedal.\n\nJõgi toitub eri allikatest, peamiselt aga lumesulamisveest. 1994. aastani kasutati jõge puidu transpordiks (palkide parvetamiseks).\n", "id": "ekk_Latn_203244"}
{"text": "Euroopa homaar\n\nEuroopa homaar (Homarus gammarus) on Euroopas elav homaaride perekonda kuuluv vähk. Euroopa homaari on ameerika homaarist raske eristada, nende olulisimaks erinevuseks on geograafiline levila. Euroopa homaar on töönduses tähtis püügiobjekt.\n", "id": "ekk_Latn_203245"}
{"text": "Eripind\n\nEripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest.\n", "id": "ekk_Latn_203246"}
{"text": "Friedrich von Stackelberg\n\nFriedrich von Stackelberg (6. jaanuar 1662 – 1710) oli Triigi mõisnik ja Rootsi sõjaväelane (rittmeister).\n\nFriedrich von Stackelberg sündis Triigi mõisniku ja Rootsi sõjaväelase Johann von Stackelbergi (1623–1701) ja Anna Sophia von Sassi (surnud 1694) pojana.\n\nTõenäoliselt oli tema puhul tegu 1676. aasta munsterrollis loetletud leitnant Friedrich Stackelberghiga, kes teenis ooberst Klas Johan von Baranoffi Soome ratsaväerügemendis major Gerlof von Nettelhorsti kompaniis.\n\nFriedrich von Stackelberg suri 1710. aastal katku.\n", "id": "ekk_Latn_203247"}
{"text": "Andrus Saar\n\nAndrus Saar (21. november 1946 Viljandi – 28. mai 2015) oli eesti sotsioloog, ajakirjandusteadlane ja meediaõppejõud.\n", "id": "ekk_Latn_203248"}
{"text": "Eesti Looduseuurijate Selts\n\nEesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid. Seltsi peamiseks ülesandeks on uurida Eesti loodust, edendada loodusetundmist, anda välja selleteemalisi publikatsioone ning edendada Eesti loodushoidu ja -haridust.\n\nEesti Loodusuurijate Seltsi alla kuulub arvukalt erialaseid sektsioone, allüksuseid, mida võrdsustatakse sektsioonidega, ja komisjone. Erialane töö toimub valdavalt sektsioonides.\n\nSeltsil on oma maja, mis asub Tartus W. Struve 2. Sellesse asuti aastal 1989. Raamatukogu toodi üle aastal 1994.\n\nEesti Looduseuurijate Seltsi raamatukogus asub üle 150 000 trükise. Raamatukogu peamine spetsiaalsus on Eesti loodust käsitlev kirjandus.\n", "id": "ekk_Latn_203249"}
{"text": "Eesti Looduskaitse Selts\n\nEesti Looduskaitse Selts (lühend ELKS) on Eesti suurim looduskaitseorganisatsioon.\n\nSelts asutati 4. novembril 1966 Jaan Eilarti ettevõttel.\n\nSeltsi eesmärk on kooskõlastada looduse ja ühiskonna suhet, väärtustada rahvuslikku kultuuripärandit, edendada ja propageerida jätkusuutlikku arengut, looduskasutust ja maastikuhooldust ning suurendada inimeste keskkonnateadlikkust. Seltsi ülesandeks on kujunenud ka loodus- ja kultuuriobjektide kaitse ja hooldus.\n\n2020. aasta seisuga on Eesti Looduskaitse Seltsil 25 osakonda.\n\nAlates 2013. aastast valib Eesti Looduskaitse Selts aasta loodusesõbra.\n", "id": "ekk_Latn_203250"}
{"text": "Eesti Terioloogia Selts\n\nEesti Terioloogia Selts (lühend ETS) on Eesti Looduseuurijate Seltsi iseseisev allüksus, mis ühendab elukutselisi ja harrastusteriolooge.\n\nSelts asutati 1980. aastal. Seltsi ülesanne on edendada (Eesti) imetajate uurimist ja välja anda sellealaseid publikatsioone. Selts annab 1982. aastast välja mitteperioodilist väljaannet \"Eesti ulukid\". Alates aastast 2013 on ETS osalenud aasta looma valimisel ning tegevuste elluviimisel\n\nSeltsi esimees on 2021. aastast Oliver Kalda.\n", "id": "ekk_Latn_203251"}
{"text": "Mõski\n\nMõski on linn Venemaal Kemerovo oblastis. Asub Tomi ja Mrass-Su jõe ääres Novokuznetski–Abakani teel. On asutatud aastal 1826, linnaõigused sai 1956. aastal. Linnas on kaks raudteejaama, raudteevaksal ja autobussijaam. Linn on seotud peaaegu kõikide Kuzbassi linnadega.\n\nMõskis asub Tomi-Ussinski soojuselektrijaam.\n", "id": "ekk_Latn_203252"}
{"text": "Sammalloomad\n\nSammalloomad (Bryozoa ehk Ectoprocta) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad väikesed kolooniates elavad loomad. Neid kolooniate üksikisendeid kutsutakse loomikuteks.\n\nPaljudel sammalloomadel on väline lubitoes. Sammalloomadel puuduvad ringe-, hingamis- ja erituselundid.\n\nVaatamata sellele, et nad on levinud kogu maailmas, eelistavad nad elutseda soojades troopilistes meredes. Tuntakse umbes 5000 sammalloomaliiki.\n\nEesti elab umbes 10 liiki sammalloomi.\n", "id": "ekk_Latn_203253"}
{"text": "Pärgussid\n\nPärgussid (Phoronida) on loomade hõimkond, kuhu kuulub kaks perekonda 20 liigiga.\n\nPärgusse on leitud kõikidest ookeanidest ja meredest (välja arvatud polaarmered). Enamikul liikidel on lai levila, osa liike on kosmopoliitsed. Enamasti elavad nad kuni 70 meetri sügavusel merepõhjas, mõned liigid kuni 400 meetri sügavusel.\n\nPärgusside eluiga on umbes 1 aasta. Adultsed isendid eritavad kitiinist torukese, milles ka elavad.\n\nPärgussidel on veresooned ja algeline närvisüsteem.\n", "id": "ekk_Latn_203254"}
{"text": "Juhan Aul\n\nJuhan Aul (aastani 1931 Juhan Klein; 15. oktoober 1897 Are vald – 29. august 1994 Tartu) oli eesti antropoloog, zooloog ja eugeenik.\n\n19. märtsil 1938 kaitses ta oma doktoriväitekirja \"Lääne-Eesti maakondade eestlaste antroplooogilisi tunnuseid ja tõuline kuuluvus\".\n\nTa tegeles varakult teaduskirjanduse tõlkimisega, näiteks koos Juhan Karuga (1897–1923) tõlkis ta eesti keelde tähtsa Eduard Strasburgeri botaanikaõpiku (\"Botaanika õpperaamat\", ilmus 1926).\n\nTegeles eestlaste kehaparameetrite mõõtmisega, rajas füüsilise antropoloogia uurimisrühma. 1982. aastal ilmus uurimus \"Eesti kooliõpilaste antropoloogia\". Koos Kalju Paaveri ja Harry Lingiga kirjutas raamatu \"Eesti NSV imetajad\" (Tallinn, 1957).\n\nJuhan Aul töötas Tartu Ülikooli õppejõuna kuni 1970. aastateni.\n", "id": "ekk_Latn_203255"}
{"text": "Kalju Paaver\n\nKalju Paaver (16. detsember 1921 Peetri vald, Vaivara kihelkond, Virumaa – 18. märts 1985 Tartu) oli eesti zooloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1969). Tema uurimivaldkonnaks olid faunistika, osteoloogia, loomade morfoloogia ja evolutsiooniõpetus.\n", "id": "ekk_Latn_203256"}
{"text": "Harry Ling\n\nHarry Ling (18. veebruar 1928 – 16. aprill 1984) oli eesti zooloog (terioloog) ning jahindusteadlane, koos Juhan Auli ja Kalju Paaveriga raamatu \"Eesti NSV imetajad\" autor.\n\nTa lõpetas aastal 1947 Tallinna 10. Keskkooli ja aastal 1952 Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina.\n\nTa oli Eesti Jahimeeste Seltsi asutajaid 1967. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203257"}
{"text": "Vassili Golovnin\n\nVassili Mihhailovitš Golovnin (vene keeles Василий Михайлович Головнин; 19. aprill (vkj 8. aprill) 1776 Rjazani kubermangu Gulõnki küla, praegu Rjazani oblasti Starožilovski rajoon – 11. juuli (vkj 29. juuni) 1831 Peterburi) oli vene meresõitja ja maadeavastaja, viitseadmiral ja Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1818).\n\nGolovnin sündis vanas, aga vaesunud aadliperes. Isa ja vanaisa olid teeninud Preobraženski polgus, kuhu tolle aja tavade kohaselt pandi kirja ka 6-aastane Vassili Golovnin, esialgu seersandina. Tema vanemad surid siis, kui ta oli veel väike.\n\nSeejärel määrati ta Merekorpusse. 1790. aasta mais-juunis osales ta gardemariinina laeval \"Ne tron menja\" sõjas Rootsi vastu ja teda autasustati medaliga. 1792 lõpetas ta merekorpuse, aga alaealisuse tõttu jäeti ta kooli veel üheks aastaks, mida kasutas kirjanduse, ajaloo ja füüsika õppimiseks.\n\n1793 ülendati ta mitšmaniks ja sellest ajast oli ta katkematult rännakutel välismaal. 1799 osales ta dessandis ja sellele järgnenud lahingutes Hollandis. 1801–1805 viibis ta Suurbritannias, kuhu saadeti teenima inglise laevadel. Seal viibis ta admiralide Cuthbert Collingwoodi, William Cornwallise ja Horatio Nelsoni alluvuses.\n\nTeenistuse lõppedes kirjutas ja avaldas ta raamatu \"Sõjalaevastiku päevased ja öised signaalid\", mida Venemaa laevastik kasutas 24 aastat.\n\n1806 määrati ta luubi \"Diana\" komandöriks. \"Diana\" oli tavaline metsaveolaev, mis Golovnini juhendamisel ehitati ümber luubiks, väikeseks kolmemastiliseks purjelaevaks. Golovnin oli siis leitnandi auastmes ja Venemaa ajaloos polnud veel ette tulnud niisugust olukorda, kus nõnda madala aukraadiga isikule oleks usaldatud purjelaeva käsutamine, mis oleks sõitnud kaugemale Läänemerest. Kuid austusest Golovnini kogemuste ja teadmiste vastu taganes mereministeerium sellest reeglist. Venemaa valitsus saatis \"Diana\" ümbermaailmareisile, mille peamine eesmärk oli kaardistada Vaikse ookeani põhjaosa, mille rannik kuulus tollal Venemaale nii Aasias kui Ameerikas. Ühtlasi pidi laev mitmesuguseid materjale Ohhotskisse toimetama.\n\n\"Diana\" asus teele Kroonlinnast 25. juunil 1807. 27. veebruaril 1808 möödus ta Tristan da Cunhast ja 20. aprillil 1808 jõudis Lõuna-Aafrikas olevasse Simon's Porti sadamasse, mis tänapäeval asub Kaplinna maa-alal. Seal sai meeskond teada, et Venemaa on vahepeal astunud liitu Prantsusmaaga ja sõtta Suurbritanniaga ning seetõttu pidasid sadamavõimud laeva kinni, kuigi \"Dianal\" oli Suurbritannia valitsuse eriluba. Kaplinn saatis järelepärimise Londonisse, mida laevaga tegema peaks, aga aasta jooksul vastust ei saabunud, kuni oli selge, et vastust ei tulegi.\n\n16. mail 1809 põgenes \"Diana\" koos meeskonnaga, kasutades ära halba nähtavust ja soodsat tuult. On ka arvatud, et kohalikel võimudel sai küllalt sellest, et nad peavad vangivõetud meeskonda ülal pidama, ning organiseerisid selle põgenemise ise või vähemalt vaatasid sellele läbi sõrmede.\n\n1810 jõudis Golovnin Kamtšatkale, lõpetades selle reisi. 1819 kirjutas ta oma reisist raamatu \"Reis luubil \"Diana\" Kroonlinnast Kamtšatkale\".\n\n1811 kästi Golovninil uurida Kuriili ja Šantari saari ning Tatari väina rannikut. Kunaširi saare lähedal pidas Jaapani merevägi tema ja ta kaaskonna kinni, süüdistas neid spionaažis ja hoidis neid üle kahe aasta vangis. Selle aja jooksul õppis Golovnin jaapani keelt ja kultuuri. Pärast vabanemist avaldas ta 1816 oma kogemused vangistuses raamatuna, milles suhtus jaapanlastesse austusega, kujutades neid intelligentsete, patriootlike ja vääriliste vastastena.\n\n1817–19 oli Golovnin sõjalaeval \"Kamtšatka\" toimunud ümbermaailmareisi juht. See laev oli juba spetsiaalselt ümbermaailmareisiks ehitatud. Selle reisi kohta kirjutas Golovnin raamatu 1822.\n\n1821 määrati kaptenkomandöri auastmes Golovnin Merekorpuse direktori abiks ja 1823 laevastiku kindralintendendiks ehk ülemjuhatajaks. 1827 rajati Venemaa laevastikku kolm osakonda: laevaehituse, komissariaadi ja suurtükiväeosakond. Golovnin juhatas Venemaa laevastikku kuni surmani 1831. aastal ning nende 8 aasta jooksul ehitati 26 liinilaeva, 21 fregatti, 2 luupi, Venemaa 10 esimest aurikut ja arvukalt väiksemaid laevu, kokku üle 200 laeva.\n\nGolovnin suri 1831 koolerasse, kui selle haiguse epideemia Peterburi tabas. Ta maeti Mitrofani kalmistule, mis asub tänapäeval Peterburi kesklinnas, olles üks esimesi, kes sellele kalmistule maeti (kalmistu rajatigi selles epideemias surnute matmiseks).\n\nVassili Golovnini järgi on nimetatud Golovnini laht Beringi meres, Golovnini vulkaan, Golovnino alev Kunaširil, Golovnini väin Kuriilides, Golovnini neem Põhja-Ameerika läänerannikul Lisburni neeme lähedal ja Golovnini mägi Novaja Zemlja saartel.\n", "id": "ekk_Latn_203258"}
{"text": "Kalamazoo\n\nKalamazoo on linn Ameerika Ühendriikides Michigani osariigis, Kalamazoo maakonna keskus.\n\nLinnas asuvad Lääne-Michigani Ülikool ja Kalamazoo College.\n", "id": "ekk_Latn_203259"}
{"text": "Schengen\n\nSchengen on asula Luksemburgis Remichi kantonis Schengeni vallas. Asub Moseli jõe ääres.\n\nSchengen asub riigi kagutipus Saksamaa ja Prantsusmaa piiri ääres.\n\n14. juunil 1985 sõlmiti seal lepe Belgia, Hollandi, Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburgi vahel, millega need riigid loobusid piirikontrollist sisepiiridel. See pani aluse Schengeni viisaruumile.\n\nSchengen asub viinamarjakasvatuspiirkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_203260"}
{"text": "David Hasselhoff\n\nDavid Michael Hasselhoff (sündinud 17. juulil 1952 Baltimore'is Marylandi osariigis) on Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja.\n\nTa on mänginud telesarjades \"Knight Rider\" (Michael Knight) ja \"Baywatch\" ning andnud välja albumeid ja singleid. Näiteks tema lugu \"Looking for Freedom\" juhtis singlimüügiedetabeleid Saksamaal, Austrias ja Šveitsis.\n", "id": "ekk_Latn_203261"}
{"text": "Blå Schäfer\n\nBlå Schäfer on väliseestlastest koosnev Rootsi progressiivset rokki ja psühhedeelset rokki viljelenud bänd, mis loodi Olev Oti poolt 1971. aastal. Ansambel külastas 1975. aastal Tallinna.\n", "id": "ekk_Latn_203262"}
{"text": "Käsijalgsed\n\nKäsijalgsed ehk brahhiopoodid (Brachiopoda) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad bentilised selgrootud. Käsijalgseid on teada umbes 4000 perekonda.\n\nKäsijalgsed elavad varrega substraadile kinnitunult (sessiilsed). Väliskujult meenutavad nad karpe, sest mõlemal esineb kahest poolmest lubikoda. Fülogeneetiliselt pole nad aga lähedalt seotud.\n\nKäsijalgsetel on vähearenenud veresoonkond ja närvisüsteem.\n", "id": "ekk_Latn_203263"}
{"text": "Okasnahksed\n\nOkasnahksed (Echinodermata) on teissuusete põhikonda kuuluvate eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond. Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. Neid on kirjeldatud umbes 7000 liiki.\n\nKeelikloomade järel on okasnahksed liigirikkuse poolest teine rühm teissuuseid.\n\nOkasnahkseile on ainuomane tsöloomist tekkinud hiljuse- ehk ambulakraalsüsteem, mis talitleb ühtaegu nii ringe- kui hingamiselundina.\n", "id": "ekk_Latn_203264"}
{"text": "Antigua\n\nAntigua on saar, üks Väikestest Antillidest. Pindala 280 ruutkilomeetrit. Saar on künklik, kõrgus kuni 405 meetrit. Kuulub Antiguale ja Barbudale.\n", "id": "ekk_Latn_203265"}
{"text": "E-raamat\n\nE-raamat ehk digiraamat on arvutivõrgu kaudu levitatav raamat, mis on loetav e-lugeri abil, samuti nutitelefoni ja arvuti ekraanil.\n\nRaamatukogundusliku terminina on e-raamat litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu analoog.\n\nNiisuguseid raamatuid saab osta, osa raamatuid ka laenutada ja internetist lugeda või alla laadida.\n\nDigiraamatuid antakse sageli välja koos paberraamatuga, kuid raamatuid on võimalik kirjastada ka ainult elektroonilisel kujul.\n\nLaiendatud tähenduses kuuluvad digiraamatute hulka ka Internetti üleslaaditud raamatutaoliselt vormistatud lehekülgedega andmeüksused, peamiselt õppematerjalid.\n", "id": "ekk_Latn_203266"}
{"text": "Osarõhkude seadus\n\nOsarõhkude seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt keemiliselt inaktiivsete (üksteisega mittereageerivate) ideaalsete gaaside segu kogurõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga.\n\nOsarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks.\n\nReaalsete gaaside puhul kehtib seadus temperatuuridel ja rõhkudel, mis ei ole lähedased kriitilistele väärtustele ehk kriitilisele olekule.\n\nOsarõhkude seaduse sõnastas 1801. aastal inglise loodusteadlane John Dalton.\n", "id": "ekk_Latn_203267"}
{"text": "Ürgkeelikloomad\n\nÜrgkeelikloomad ehk poolkeelikloomad (Hemichordata) on teissuuste põhikonda kuuluv mereussi-taoliste loomade hõimkond. Üldiselt peetakse ürgkeelikloomi okasnahksete sõsarrühmaks.\n\nÜrgkeelikloomade keha katab ripsmeline limanahk. Nende neelus asub jäik jätke, mida nimetatakse suukeelikuks – sellest ka nende nimetus.\n\nÜrgkeelikloomad on valdavalt detritofaagid.\n", "id": "ekk_Latn_203268"}
{"text": "Ivars Godmanis\n\nIvars Godmanis (sündinud 27. novembril 1951 Riias) on Läti poliitik, liberaalse erakonna Läti Tee esimees. Ta oli Läti peaminister aastatel 1990–1993 (Läti Rahvarinne) ning 20. detsembrist 2007 12. märtsini 2009 (Läti Esimene Partei / Läti Tee).\n\nKuni 1993. aastani kuulus ta Läti Rahvarindesse.\n\nIvars Godmanis on lõpetanud Läti Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna. 1992. aastal kaitses ta füüsikadoktori kraadi. Ta valiti seimi 1993. aastal. Ta oli rahandusminister 1998–1999 ja siseminister 2006–2007.\n\n20. veebruaril 2009 teatas Ivars Godmanis, et astub peaministri ametikohalt tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_203269"}
{"text": "Ants Viires\n\nAnts Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.\n", "id": "ekk_Latn_203270"}
{"text": "Aaron Burr\n\nAaron Burr, Jr. (6. veebruar 1756 Newark, New Jersey – 14. september 1836 Port Richmond, Staten Island) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ning iseseisvussõja kangelane. Ta oli USA 3. asepresident aastail 1801–1805.\n", "id": "ekk_Latn_203271"}
{"text": "George Clinton\n\nGeorge Clinton (26. juuni 1739 Little Britain, New Yorgi provints – 20. aprill 1812 Washington) oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli New Yorgi kuberner aastail 1777–1795 ja 1801–1804 ning USA 4. asepresident 1805–1812 presidentide Thomas Jeffersoni ja James Madisoni võimul olles.\n", "id": "ekk_Latn_203272"}
{"text": "Kääriku järv\n\nKääriku järv (ka Käärike järv) on järv Otepää vallas, 8 km Otepääst edelas.\n\nKääriku järv asteseb moreenkuplitega ümbritsetud maastikul, mis kõrguvad kuni 60 m kõrgusele, kaldad on enamasti metsased. Järv on 19,8 ha pindalaga, suurim sügavus kuni 5,9 meetrit (keskmine 2,6 m).\n\nJärve kallastel on matkarajad, kaks rendisauna, supluskohad ning väliujula koos hüppetorniga.\n\nJärv on nõrga läbivooluga.\n", "id": "ekk_Latn_203273"}
{"text": "Elbridge Gerry\n\nElbridge Thomas Gerry (17. juuli 1744 Marblehead, Massachusetts – 23. november 1814 Washington) oli Ameerika Ühendriikide riigimees ja diplomaat.\n\nGarry sündis kaheteistlapselises peres kolmanda lapsena. 14-aastaselt astus ta Harvardi ülikooli ja lõpetas selle arstina. Ta töötas oma isa laevandusäris ja sai kuulsaks võitlusega ärimaksude vastu.\n\nMais 1772 valiti ta britivastase valimisplatvormi alusel Massachusettsi üldkogusse. 1776–1780 ja 1783–1785 esindas ta Massachusettsit . 1787 osales ta USA põhiseaduse vastuvõtmisel ja oli üks kolmest saadikust, kes selle vastu oli ega kirjutanud sellele alla. 1789 valiti ta USA kongressi Esindajatekotta, kus ta oli 1793. aastani.\n\n1796. aasta USA presidendivalimistel toetas ta John Adamsit ja vastutasuks määras Adams ta diplomaadiks Prantsusmaale, kuhu jäi 1798. aastani.\n\nTa kandideeris edutult Massachusettsi kuberneriks 1800, 1801, 1802 ja 1803. Seejärel pidas ta 7 aastat pausi ja oli viiendal katsel edukas. Ta oli Massachusettsi kuberner 1810–1812 ja alates 1813 USA 5. asepresident James Madisoni ajal. Ta suri oma ametiajal Washingtonis südamerabandusse ja on maetud kongressi kalmistule.\n\nGerry järgi on poliitikasse tulnud mõiste \"gerrymandering\", mis tähendab valimisringkondade piiride muutmist eesmärgiga soosida üht erakonda. See termin tekkis 1812, kui Gerry kandideeris tagasi Massachusettsi kuberneriks, aga teda see ei aidanud, sest teda ei valitud tagasi.\n\n1786 abiellus ta rikka New Yorgi kaupmehe tütre Ann Thompsoniga, kes oli temast 21 aastat noorem.\n", "id": "ekk_Latn_203274"}
{"text": "Relient K\n\nRelient K [rɛˈlaɪənt ˈkeɪ] on Ameerika muusikaline grupp Cantonist Ohios, mis loodi aastal 1998.\n\nNende muusika on segu alternatiivroki, pop-pungi ja kristliku roki stiilidest. Nimetatud on see kitarrist Matt Hoopesi auto Plymouth Reliant K järgi. Bänd on võitnud mitmeid auhindu, näiteks Grammy parima rokk-gospel-albumi eest 2003. aastal ning kaks Dove'i auhinda.\n\nKõik bändi liikmed on kristlased. Kuigi bänd on populaarne nii kristlike kui ka mittekristlike kuulajate seas, on mõned kahtlustanud, et bänd kuulub siiski ainult kristliku roki alla. Põhilaulja Matt Thiessen avaldas seda oma intervjuus:\n\nBänd muutus populaarsemaks 2004. aastal, kui plaadifirmalt Capitol Records ilmus nende neljas album \"Mmhmm\". Sellelt albumilt sai kolm TOP5 hitti kristlikule raadiole ja kaks TOP20 hitti tavalisele raadiole. Ning nende seitsme aasta jooksul viiendat albumit \"Five Score and Seven Years Ago\" on müüdud vähemalt 150 000 eksemplari.\n", "id": "ekk_Latn_203275"}
{"text": "Luksemburgi linnade loend\n\nLuksemburgi linnade loend\n\nLinna nimetus antakse Luksemburgis vallale seadusega. Osadel linnadel oli linnaõigused juba keskajast, nende õigusi kinnitati esimese halduskorraldusseadusega 24. veebruaril 1843. Aastatel 1906 ja 1907 sai veel 5 valda linnaõigused. Vastavalt seadusele 13. detsembrist 1988 on Luksemburgis 12 linna.\n\n¹Oli linn hiljemalt aastal, mida on tabelis on mainitud; kinnitatud seadusega 24. veebruarist 1843\n", "id": "ekk_Latn_203276"}
{"text": "Gabrovo piirkond\n\nGabrovo piirkond on 1. järgu haldusüksus Bulgaarias. See asub Bulgaaria keskosas Stara planina põhjanõlval. Suuremad jõed on Jantra ja Rosica.\n\nPiirkonnas asub arhitektuurimälestis Boženci küla ja Etara vabaõhumuuseum.\n", "id": "ekk_Latn_203277"}
{"text": "Drjanovo\n\nDrjanovo on linn Bulgaaria keskosas, Gabrovo piirkonnas, Drjanovo valla keskus.\n\nLinn asub Drjanovo jõe mõlemal kaldal 20 km Gabrovost kirdes.\n", "id": "ekk_Latn_203278"}
{"text": "Kummarloomad\n\nKummarloomad (Entoprocta või Kamptozoa) on vees elavate loomade hõimkond. Kummarloomade suurus ulatub 0,5 millimeetrist 5 millimeetrini. Kummarloomi on teada umbes 150 liiki.\n\nKummarloomadel puudub teisene kehaõõs ehk tsöloom, sisemus on täidetud parenhüümiga.\n\nKummarloomad on hermafrodiidid.\n", "id": "ekk_Latn_203279"}
{"text": "Pragmaatiline abisõna\n\nPragmaatilised abisõnad ehk pragmaatilised partiklid on peamiselt suulisele kõnele omaste sõnade rühm, kuhu kuulub sidesõnu, hüüdsõnu ja adverbe ning sõnu, mida kirjakeeles üldjuhul ei kasutata ega klassifitseerita, näiteks näh, ptüi, ee, ää jne.\n", "id": "ekk_Latn_203280"}
{"text": "Küüsikloomad\n\nKüüsikloomad ehk onühhofoorid (Onychophora) on loomade hõimkond.\n\nKüüsikloomad on segmenteerunud, üksnes maismaal elavad ussid, kes sarnanevad nii lülijalgsete kui ka rõngussidega. Küüsikloomi on teada 2 sugukonda umbes 200 liigiga.\n\nVeel hiljuti vaadeldi küüsikloomi vaherühmana rõngusside ja trahheedega hingavate lülijalgsete vahel. Tänapäeval loetakse neid üldjuhul mitte lülijalgsete klassiks, vaid iseseisvaks loomariigi haruks, mis eraldus rõngusside ja lülijalgsete ühistest esivanematest. Paljud küüsikloomade tunnused esinesid ka maismaalülijalgsete eellastel.\n\nSee on ainus loomade hõimkond, kuhu kuuluvad ainult maismaalised liigid. Siiski vajavad nad eluks kõrget õhuniiskust ja väldivad vähimatki tuult, mis suurendaks aurumist. Nende lemmikelupaik on niiskete troopiliste ja lähistroopiliste metsade metsakõdu, õõnsused puude ja kivide all või samblapadjandid kividel. Kuivemates kohtades kaevavad nad end pinnasesse.\n\nInglise uurijad Manton ja Ramsey tegid katse Aafrika küüsikloomaga Peripatopsis moseley. Nad jätsid need loomad kambrisse, kust lasti läbi kuiva õhku kiirusega 7 m/s. Veerand tunniga kaotasid nood oma kaalust 39%. Näiteks sama kaalu ja umbes sama kujuga vihmaussid, kes on samuti tuntud niiskusearmastajad, kaotasid üksnes 18% kaalust.\n\nNende liikumiskiirus on kümmekond kehapikkust ehk 40–70 cm minutis. Nad liiguvad oma arvukate jalgade abil, mida on 14–40 paari.\n\nPaljud küüsikloomad võivad liikuda pinnases. Seda teevad nad oma keha eri osade paksuse ja pikkuse muutmise teel nagu vihmaussidki.\n\nNad söövad teisi loomi, näiteks väikesi putukaid ja ämblikke. Söökloomadele heidavad nad kleepuva lima joa, mis selle oma kohale kleebib. Niimoodi täissülitatud loomi on juba kerge tabada. Vaatamata rahumeelsele välimusele ja suurele aeglusele on küüsikloomad tegelikult aktiivsed ja aplad röövloomad.\n\nKuigi küüsikloomad on tüüpilised maismaaloomad, kes hukkuvad meres ega talu niiskuse puudust õhus, näitab nende levik küüsikloomade rühma suurt vanust ja laialdast levikut minevikus. Ainult endise laia levikuga saab seletada lähedaste vormide esinemist üksteisest väga kaugel. Nii on Lõuna-Aafrikas elav Opisthopatus lähedane Tšiilis elavale Metaperipatusele, aga Lõuna-Aafrika perekond Peripatopsis on lähedane Uus-Meremaal elavale Paraperipatusele.\n\nKuid küüsikloomad põlvnevad kindlasti mereloomadest. Juba 1911 avastas Walcott Põhja-Ameerikas Kesk-kambriumi lademeist küüsiklooma sarnase looma, mis sai nimeks Aysheaia pedunculata. 1930 tõendas Hutchinson, et see on küüsikloomadele väga lähedane, kuid ilmselt mereloom.\n\nKüüsikloomadel puudub vähimgi majanduslik tähtsus, kuid nende uurimine lubab mõista muutusi, mis toimusid lülijalgsetega nende üleminekul vee-elult maismaa-elule. Sellepärast pakuvad küüsikloomad bioloogidele suurt huvi.\n", "id": "ekk_Latn_203281"}
{"text": "Miin\n\n\"Miin\" on mitmetähenduslik sõna.\n\nMiin on Ees-Aasia ja Kreeka vana massiühik Miin on Kreekas ja Babüloonia vana rahaühik Miin on erinevates kestades olev ning erineva otstarbega sütikuga varustatud lõhkelaeng Miin on miinipilduja laskemoon. Miin on laevade hävitamiseks mõeldud ujuv hermeetilise kestaga lõhkelaeng\n", "id": "ekk_Latn_203282"}
{"text": "Loimurid\n\nLoimurid ehk tardigraadid (Tardigrada) on loomade hõimkond. Loimurid on mikroskoopilised nelja paari lülistumata jalgadega loomad. Arvatakse, et fülogeneetiliselt on nad seotud lülijalgsetega. Loimureid on kirjeldatud üle 1000 liigi. Loimurid on levinud kõikjal maailmas.\n\nLoimureid iseloomustas esimesena 1773. aastal Johann August Ephraim Goeze. Ta nimetas neid \"väikesteks veekarudeks\" (saksa keeles kleiner Wasserbär). Nimetuse Tardigrada andis neile itaalia bioloog Lazzaro Spallanzani, mis otsetõlkes tähendab \"aeglased liikujad\" (loimurid).\n\nLoimurid on kõige vastupidavamad loomad, keda teatakse. Nad elavad üle ka kõige raskemad tingimused, mis teistele eluvormidele on juba surmavad. Nad suudavad ellu jääda 271-kraadises külmas, ligikaudu 150-kraadises kuumuses, madala rõhuga vaakumis, keevas alkoholis ja on 1000 korda vastupidavamad röntgenikiirtele kui inimesed. Seetõttu leidub neid kõikjal: vihmametsades, Antarktikas, meresügavikes (kuni 4000 meetrit), mäetippudel (ka Himaalajas), magevetes (kuni 25 000 looma liitri kohta) ja ka kosmoses. Loimurite puhul on see võimalik, sest stressiolekus võtavad nad anabioosi seisundi, kus organismil nähtavad elutunnused kaovad. Stressiseisundis moodustavad loimurid enda ümber bioloogilise klaasi. Sellises olekus suudavad valgud ja molekulid säilida eluvõimelistena ka niiskuseta. Loimurid toituvad taimerakkudest, vetikatest ja väiksematest selgrootutest, mistõttu leidub neid rohkesti sammaldes ja samblikes. Loimurid ei ole ekstremofiilid, sest nad ei kohane äärmuslike oludega. Ekstreemsed olud kahjustavad looma ja võivad viia hukkumiseni. Maksimaalselt suudavad loimurid viibida äärmuslikes tingimustes 30 aastat.\n\nSuguküpsed loimurid võivad kasvada kuni 1,5 mm pikkuseks, väikseimad on alla 0,1 mm. Äsja munast koorunud vastne võib olla väiksem kui 0,05 mm.\n", "id": "ekk_Latn_203283"}
{"text": "Stephen Harper\n\nStephen Harper (sündinud 30. aprillil 1959 Torontos) on Kanada poliitik. 6. veebruarist 2006 kuni 4. novembrini 2015 oli ta Kanada peaminister ning juhtis vähemusvalitsust. Enne seda oli ta 1993–1997 ja 2002–2006 Kanada parlamendi liige. Harper kuulub Kanada Konservatiivsesse Parteisse.\n\nTa on lõpetanud Calgary Ülikooli rahvamajanduse eriala. Harper oli koos oma professori Preston Manningiga üks populistliku Reformierakonna (Reform Party of Canada) asutajatest 1987. aastal. 2000. aastal ühines see partei konservatiivse Canadian Alliance'iga. 2002. aastal sai Harper selle partei esimeheks. 2003 liitus see partei teise konservatiivse parteiga, mille tulemusena loodi Kanada Konservatiivne Partei. Harper valiti selle esimeheks märtsis 2004.\n\nHarper sündis arveametniku peres esimesena kolmest pojast. Keskhariduse saavutas ta väljapaistva tulemusega ja astus Toronto ülikooli, kust kahe kuu pärast välja kukkus. Seejärel kolis ta Edmontoni ja asus tööle ettevõttes Imperial Oil, samas ettevõttes, kus ta isa oli kogu aeg töötanud. Esialgu töötas ta ettevõtte kirjade osakonnas, pärast arvutisüsteemidega. Calgary ülikoolis omandas ta bakalaureusekraadi majanduse alal ja 1993. aastal sai sealt ka magistrikraadi. Ta on esimene Kanada peaminister pärast Lester B. Pearsonit (1962–1967), kes ei ole jurist. Harper on säilitanud Calgary ülikooliga tihedad sidemed ja on seal sageli esinenud külalislektorina.\n\nHarper on lapsest saadik olnud Toronto Maple Leafsi fänn. Ta kirjutab aeg-ajalt jäähokiteemalisi artikleid ja koostab raamatut hoki ajaloost.\n\nStephen Harper on 188 cm pikk.\n", "id": "ekk_Latn_203284"}
{"text": "Cheeta\n\nCheeta (9. aprill 1932 – 24. detsember 2012) oli šimpans, kes oli tuntud oma rollidega Tarzani filmides 1930. ja 1940. aastatel. Ta oli ka teadaolevalt maailma vanim ahv (vanim esikloomaline peale inimese).\n\n2008. aastal elas ta Ameerika Ühendriikide California osariigis Palm Springsis. Cheetale meeldis televiisorit ja pildiraamatuid vaadata. Tema tehtud maale müüakse heategevaks otstarbeks.\n", "id": "ekk_Latn_203285"}
{"text": "Salem\n\nSalem on sagedane kohanimi. Ajalooliselt nimetati nii Palestiina alal asunud Jeruusalemma enne nime \"Jeruusalemm\" kasutusele võtmist. Kohanimi ilmneb Piiblis 1. Moosese raamatus.\n", "id": "ekk_Latn_203286"}
{"text": "Mithra\n\nMithra on zoroastristlik iraani jumalus. Tema nimi pärineb indoiraani algkeelest (*mitra) ja tähendas algselt lepingut, sidet, liitlust või sõprust. Arvatavasti on ühisest indoiraani jumalusest arenenud välja ka veedade usundi Mitra – aususe, sõpruse, kohtumiste ja kokkulepete jumalus, kes sageli esineb kaksikjumalana paaris Varunaga.\n\nIraani polüteistlikust usundist välja kasvanud zoroastrismis on Mithra üks kolmest looja-jumalale Ahura Mazdale alluvast maailmakorra asha kaitsjast, tõe ja õigluse eest seisja ning ka kosmilise valguse ja soojuse allikas, keda sageli on kujutatud kiirgava peakattega. Hilisemas zoroastrismis muutus Mithra looja \"alluvast\" tema kehastuseks ja kõiketeadvaks hingede kohtumõistjaks. Manihheistlikus usundis oli Mithra nime all tuntud kaks inglit – üks, kes päästis esmase inimese pimedusse langemisest, ning teine, kes päästis inimese languses kadunud valguse.\n\nMitrat/Mithrat mainitakse midjanite ja hetiitide rahulepingus aastast 1400 eKr, kus teda kutsutakse koos teiste jumalustega leppe tunnistajaks ja garandiks. Mithra kultus levis Väike-Aasias pärslaste, Aleksandri ja tema järeltulijate impeeriumi võimu all. 3. sajandiks eKr oli kujunenud uskumus, et Mithra on ema-jumaluse Anahita järeltulija. Anahitat on nimetatud ka neitsilikuks emaks. Partlastest valitsejad Armeenias olid Mithra preestrid ning seal maal püsis vastav kultus kõige visamalt. Ajaarvamise vahetuse paiku levis Mithra kultus roomlaste seas ning arvatavasti mõjutas ka varakristlikku õpetust ja mütoloogiat.\n\nMithrale kui valguse andjale pühendatud pidustusi peeti pärast talvist pööripäeva, kui päevad hakkasid muutuma pikemaks. Võimalik, et see on mõjutanud hilisemat kristlikku jõulupühade traditsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_203287"}
{"text": "Akumulatsioon (hüdroloogia)\n\nAkumulatsioon on mõiste hüdroloogiast, mis tähendab veehulga muutumist arvutusperioodil. Akumulatsioon on seotud mingi veekogu või maa-ala veebilansiga. Veebilansi valemis tähistatakse akumulatsiooni üldjuhul tähega A.\n", "id": "ekk_Latn_203288"}
{"text": "Grampiani mäed (Austraalia)\n\nGrampiani mäed on mäestik Austraalias, osa Suurest Veelahkmeahelikust. Kõrgus kuni 1166 meetrit.\n\nMäestik sai praeguse nime 1836. aastal maadeuurijalt Thomas Mitchellilt, kes nimetas selle oma kodumaal Šotimaal asuva mäestiku järgi.\n", "id": "ekk_Latn_203289"}
{"text": "Barbuda\n\nBarbuda on saar Lääne-Indias, üks Väikestest Antillidest. Pindala 161 ruutkilomeetrit. Saar on madal, kõrgus kuni 44 meetrit. Kuulub Antiguale ja Barbudale.\n\n2011. aasta seisuga elas saarel 1634 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_203290"}
{"text": "Dundee\n\nDundee on linn Suurbritannias Šotimaal Firth of Tay ääres Põhjamere lähedal.\n\nDundee kõige soojem kuu on august. 1995. aasta augustis mõõdeti Dundee soojarekordiks +28,7 °C. Ka talvekuude soojarekord on +15 °C. Kõige soojem kuu oli 2006. aasta august, mille keskmine õhutemperatuur oli +17 °C.\n", "id": "ekk_Latn_203291"}
{"text": "Marcus Stephen\n\nMarcus Stephen (sündinud 1. oktoobril 1969) on Nauru poliitik ja sportlane.\n\n19. detsembrist 2007 kuni 10. novembrini 2011 oli ta Nauru president ja siseminister.\n\nAlustas sportlaskarjääri jalgpallurina, kuid hiljem sai temast tõstja. 1992. aastal osales ta olümpiamängudel Barcelonas Samoa võistkonna koosseisus, sest Naurul puudus sel ajal riiklik olümpiakomitee. Pärast olümpiakomitee asutamist oli tal 1996. aastal võimalik osaleda suveolümpial Atlantas ja 2000. aastal olümpiamängudel Sydneys juba Nauru delegatsiooni liikmena.\n\nAastast 1997 on ta Nauru Olümpiakomitee laekur.\n\nAlates 2003. aastast on ta Nauru parlamendi liige. President René Harrise valitsuses oli ta 2003–2004 haridus- ja rahandusminister.\n\n18. aprillil 2008 kuulutas ta riigis välja erakorralise olukorra ja saatis parlamendi laiali, sest Nauru parlament ei suutnud sisevastuolude tõttu mitme kuu jooksul oma kohustusi täita. Samuti valitsesid pinged presidendi ja parlamendi vahel; viimane oli süüdistanud 31. märtsil presidenti katses läbi viia riigipööre.\n\nSama aasta 26. aprillil toimunud ennetähtaegsetel parlamendivalimistel saavutasid president Stepheni poolehoidjad 18-kohalises esinduskogus 10 kohta.\n\n10. novembril 2011 astus Stephen seoses korruptsioonisüüdistustega ametist tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_203292"}
{"text": "Dumfries and Galloway\n\nDumfries and Galloway on tervikomavalitsus Šotimaa lõunaosas. Piirneb lõunas Inglismaa Cumbria krahvkonnaga.\n\n2017. aastal elas seal 149 200 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_203293"}
{"text": "Põhjala teooria\n\nPõhjala teooria on teooria rassilisest üleolekust, mis oli valdav peamiselt 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.\n\nTeooria väidab, et Põhja-Euroopa inimesed, eriti skandinaavlased, moodustavad tänu oma kaasasündinud liidri- ja ka loomevõimetele valitseva rassi.\n\nRenessansi ajal peeti blonde juukseid ja heledat nahka ilu sümboliks, seda mainiti tihti kirjanduses.\n\nAlates 17. sajandist, mil Põhja-Euroopa riigid hakkasid muutuma üha tugevamaks ja teistest tehniliselt arenenumaks, hakkasid Põhjala inimesed rohkem huvituma taolistest ideedest rassilisest üleolekust.\n\nBenjamin Franklin pakkus välja mõtte, mille järgi peaks Ameerika Ühendriigid immigrantidena eelistama valgeid eurooplasi, mitte tumedaid eurooplasi, nagu näiteks itaallased, prantslased, venelased ja hispaanlased.\n\nSellised argumendid said eriti tähtsaks, kui 19. sajandi keskel lisandusid arianismi ideed. Selle teooria kohaselt on peamiselt indoeuroopa keelte rääkijad ülimuslikum inimharu, tänu kellele enamik inimkonna saavutustest on olemas.\n\n1880. aasta paiku olid paljud antropoloogid arvamusel, et aarjalased ise pärinevad kusagilt Põhja-Euroopast. Thedor Poesche pakkus välja idee, et aarjalased pärinevad põhjast. Karl Penka populariseeris seda ideed ning lisas, et aarjalaste tunnuseks on blondid juuksed ja sinised või rohelised silmad. Tunnustatud bioloog Thomas Henry Huxley nõustus temaga, kasutades terminit Xanthochroi järeldades, et heledama nahatooniga eurooplased (erinevalt tumedama nahatooniga vahemerelastele, keda Huxley kutsus Melanochroi'deks) on kõrgema intelligentsitasemega ja seega aarjalased. Huxley ideid toetas Charles Morris, kes kirjutas raamatu \"The Aryan Race\". Raamatus kirjeldas Morris, et aarjalased olid algselt blondide juuste ja siniste silmadega. Vacher De Lapouge kirjutas oma raamatus \"L'Aryen\", et kõrgema kolbaga blondid on oma liidrieelduste tõttu rahvuslikud liidrid ja seega määratud valitsema madala kolbaga inimeste üle. 1902. aastal väitis Saksa arheoloog Gustaf Kossina, et ta on kindlaks teinud algsete aarjalaste matmispaiga Põhja-Saksamaal. Ta arvas, et aarjalased olid just sealt rännanud teistesse Euroopa piirkondadesse.\n\n20. sajandi alguses tunnustati seda teooriat ka ülikooli tasemel. Sealt edasi hakkasid sotsioloogid kasutama terminit \"blond rass\" ettevõtlike ja innovaatiliste heledajuukseliste isikute kohta Euroopa populatsioonis.\n\nFakt, et Vahemere rass on loonud suursuguseid antiikkultuure, pani mitmed teadlased arvama, et põhjalalased moodustasid antiikkultuuride ülemised kihid, mis hiljem kadusid.\n", "id": "ekk_Latn_203294"}
{"text": "Ratva lahing\n\nRatva lahing oli lahing metsavendade rühma ja hävituspataljoni osade vahel 28. juulil 1941.\n\nJuulikuu lõpul tapsid metsavennad Arvila metsavahi, kes oli kogunud nende kohta andmeid. Sellele järgnes 28. juulil hävituspataljonlaste haarang Arvila metsa. Kui hävituspataljoni auto peatati Ratva külas Nello talu lähedal maanteel, hiilisid üheksa metsavenda eesotsas A. Nello'ga ~100 meetrit teest asuva kiviaia taha ja avasid auto pihta püssitule. Enamlased olid segaduses – arvati, et tulistatakse Nello talust. Kui paugud kostsid ka Arvila küla poolt, kartsid metsavennad sissepiiramist ja taandusid. Seejärel korraldasid hävituspataljonlased Nello talus läbiotsimise. Saunast leiti Eesti lipp ja püssipuhastamisvahendeid. Talu rüüstati. Eduard Nello arreteeriti ja lasti Jõhvis maha.\n", "id": "ekk_Latn_203295"}
{"text": "Tagil\n\nTagil on jõgi Aasias Venemaa Sverdlovski oblastis. Algab Kesk-Uurali idanõlvult Nižni Tagilist ida pool. Voolab ülemjooksul põhja, seejärel pöördub kirdesse ja laskub Lääne-Siberi madalikule. Suubub paremalt Turasse. Ülemjooksul on kärestikud, alamjooksul jõgi lookleb.\n\nToitumine on mitmekesine ja vaheldusrikas, peamiselt lume sulamisvetest. Veetaseme kõikumine on umbes 3,3 m. Tagil on jääkattes novembri algusest aprilli teise pooleni. Tagilil asuvad Verhnetagili veehoidla ja Nižnitagili veehoidla ning Verhni Tagil ja Nižni Tagil.\n", "id": "ekk_Latn_203296"}
{"text": "Nevis\n\nNevis on Saint Kittsile ja Nevisele kuuluv saar Lääne-Indias, üks Väikestest Antillidest ja üks kõige põhjapoolsematest Tuulepealsetest saartest.\n\nNevise lähim saar on loodesse jääv Saint Kitts, millest teda eraldab madal 3,2 km laiune väin The Narrows. 80 km kaugusele itta jääb Antigua, kagus asub väike Redonda saar.\n\nSaare pindala on 93 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 985 meetrit. Kõrgeim tipp on Nevise mägi.\n\nNevisel elab 12 tuhat inimest, põhiliselt neegrid. Suurim asula ja halduskeskus on lääneranikul asuv Charlestown. Ametlik keel on inglise keel. Kirjaoskus saarlaste seas on 98%, mis on läänepoolkeral üks kõrgeimaid.\n", "id": "ekk_Latn_203297"}
{"text": "Good Girl Gone Bad\n\n\"Good Girl Gone Bad\" on Rihanna kolmas stuudioalbum. Selle andis välja Def Jam Records. Enamikus Euroopa riikides ilmus see 4. juunil 2007 ja USAs 5. juunil 2007. Album sai maailmas edukaks pärast esimese singli \"Umbrella\" väljaandmist. Albumilt on ilmunud kolm USA ja mujal maailmas edetabelite esikümnesse jõudnud singlit\n", "id": "ekk_Latn_203298"}
{"text": "007 ja Kuldsilm\n\n\"007 ja Kuldsilm\" (originaalpealkirjaga \"GoldenEye\") on 1995. aastal valminud 17. ametlik spioonifilm Bondi-sarjas.\n\nMI6 agenti James Bondi kehastab seal esmakordselt Pierce Brosnan.\n\nFilmi lavastas Martin Campbell. Erinevalt varasematest Bondi-filmidest ei põhinenud see Ian Flemingu loomingul, vaid loo mõtles välja stsenarist Michael France. Filmis röövitakse salajane kosmoserelv Kuldsilm.\n", "id": "ekk_Latn_203299"}
{"text": "Kamõšlov\n\nKamõšlov (vene keeles Камышлов) on linn Venemaal Sverdlovski oblastis, Kamõšlovi rajooni keskus. Linn asub Põšma jõe vasakkaldal.\n\nAsutatud 1667. aastal Kamõševski kindlustusena, linnaõigused sai 1781. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203300"}
{"text": "Päkapikk\n\nPäkapikk on mitmete rahvaste mütoloogias tuntud väikest kasvu inimese taoline mütoloogiline olend. Tavaliselt peetakse päkapikkude all silmas vanapõhja ehk skandinaavia usundist pärit maa-aluseid olevusi, kes on levinud ka uusaegses fantaasiakirjanduses ning sama traditsiooni alusel loodud teiste žanride teostes. Üks tuntumaid päkapikkude kirjeldusi tänapäeva ulmes on John Ronald Reuel Tolkieni Keskmaa-raamatute sarjas, sh \"Kääbikus\" ja \"Sõrmuste isanda\" triloogias leiduv, mis on mõjutanud päkapikkude kujutamist kogu moodsas popkultuuris.\n\nNüüdisaegses Lääne rahvapärimuses on päkapikud jõuluvana abilised, kes valmistavad – ja vahel ka toovad – lastele jõulukingitusi. Eesti rahvausundis niisuguseid tegelasi ei tuntud.\n", "id": "ekk_Latn_203301"}
{"text": "Colorado Springs\n\nColorado Springs on linn Ameerika Ühendriikides Colorado osariigis, El Paso maakonna keskus.\n\nColorado Springs asutati 1871. aastal.\n\nLinnas on USA olümpiakomitee peakorter ja peamine treeningukeskus.\n\nLinnas on Õhuväe Akadeemia ja selle läheduses paiknevad mitmed sõjaväebaasid.\n\nLinna lähedal asub looduspark Jumalate aed (Garden of the Gods).\n", "id": "ekk_Latn_203302"}
{"text": "Strabon\n\nStrabon (vanakreeka keeles Στράβων) (umbes 64/63 eKr – umbes 23/24 pKr) oli Vana-Kreeka ajaloolane ja geograaf. Tema peamised teosed on \"Ajalugu\" (ka \"Ajaloolised ülestähendused\") (ei ole säilinud) ja peaaegu täielikult säilinud 17-köiteline \"Geograafia\", mis on parim omaaegne Vana Maailma geograafia kirjeldus.\n", "id": "ekk_Latn_203303"}
{"text": "Abū al-Ḩasan ‘Alī al-Mas‘ūdī\n\nAbu al-Hasan 'Alī al-Mas'ūdī (ka al-Masudi; 896 Bagdad — 956 Al-Fusțāţ (praegu Kairo)) oli araabia ajaloolane, geograaf ja rändur. Teda on nimetatud ka \"Araabia Herodotoseks\", sest ta oli esimene araabia ajaloolane, kes ühendas ajaloolised ja geograafilised vaatlused.\n", "id": "ekk_Latn_203304"}
{"text": "Valge joon Võrumaa kohale\n\n\"Valge joon Võrumaa kohale\" on Jaan Kaplinski kolmas luulekogu, mis ilmus Tallinnas 1972. aastal. Kogu sisaldab 54 aastatel 1967–1968 kirjutatud luuletust.\n", "id": "ekk_Latn_203305"}
{"text": "Kõiguste bioloogiajaam\n\nKõiguste bioloogiajaam on mereuurimise välibaas Saaremaa vallas Saaremaal. Rajatud 1972. aastal. Kuulub TÜ Eesti Mereinstituudile. Seal on tegeldud peamiselt merebioloogia ja ihtüoloogiaga.\n\nPraeguse TÜ Eesti Mereinstituudi (varem kandis pikemat aega nime Läänemere Kalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Tallinna osakond) Kõiguste välibaas asub Saaremaal Kõiguste lahe ääres. 1972. aastal osteti kohalikult kalakombinaadilt kaks hoonet ja sadam, samal aastal algasid ka väliuuringud - koostöös üleliidulise Kalamajanduse ja Okeanograafia TU Instituudiga katsed sumpades merekalakasvatuse alal. Peale nende, põhilisteks jäänud tööde, on välibaasis tegeldud kalade seire, etoloogia, nn \"vee-aluse maja projekti\", ihtüopatoloogia, kalade morfoloogia, parasitoloogia jm uuringutega. On kasutatud ka Tartu üliõpilaste ihtüoloogia suvepraktikumi baasina. Välibaasi juhatajaks ja hingeks on olnud Jüri Kolk. Praegu on välibaasi halduriks Urmas Jäe.\n\nJaamas on töötanud Henn Kukk, Aleksei Turovski, Ahto Järvik jpt.\n", "id": "ekk_Latn_203306"}
{"text": "Zooloogia ja Botaanika Instituut\n\nZooloogia ja Botaanika Instituut (lühend ZBI) on olnud pikka aega Eesti keskne bioloogiaalane uurimisasutus. Instituut alustas tegevust 1. jaanuaril 1947. aastal Eesti NSV teaduste akadeemia bioloogia instituudina, mis nimetati zooloogia ja botaanika instituudiks 1952. ZBI rajatud ja kogutud on Eesti suurimad soontaimede, sammalde, seente ja putukate kollektsioonid ning koostatud suurem osa Eesti eluslooduse määrajaid. Nüüdseks on ZBI liitunud Maaülikooliga.\n\nZBI koosseisu on kuulunud hulk uurimisrühmi. Näiteks 1997. aastal oli ZBIs 6 osakonda (botaanika, mükoloogia, ökofüsioloogia, loomaökoloogia, erizooloogia, hüdrobioloogia) ning lisaks biomeetria rühm, kogude osakond, ja Karl Ernst von Baeri Muuseum.\n\nZBI-le on kuulunud Puhtu bioloogiajaam, Võrtsjärve Limnoloogiajaam, Akste bioloogiajaam, Taevaskoja bioloogiajaam, Rutja bioloogiajaam, Vooremaa metsaökoloogia jaam. Laelatu bioloogiajaam loodi samuti ZBI teadlaste poolt (kuulus Metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumile).\n\nAastatel 1948–1964 oli ka Zooloogiamuuseum ZBI alluvuses.\n", "id": "ekk_Latn_203307"}
{"text": "Lessosibirsk\n\nLessosibirsk on linn Venemaal Krasnojarski krais. Asub Jenissei vasakul kaldal.\n\nLinn loodi 1975. aastal külade liitmise teel.\n", "id": "ekk_Latn_203308"}
{"text": "Heino Tooming\n\nHeino-Ülo Tooming (22. oktoober 1930 Mustvee – 18. september 2004 Tallinn) oli eesti füüsik ja bioloog. Uurimusi meteoroloogia, klimatoloogia, agrometeoroloogia, aktinomeetria, ökoloogilise taimefüsioloogia vallas.\n", "id": "ekk_Latn_203309"}
{"text": "Nessie\n\nNessie (ka Loch Nessi järvekoletis; gaeli Niseag) on Šotimaal Loch Nessi järves väidetavalt elav olend, kelle olemasolu ei ole tõestatud.\n\nLegendi järgi nähti teda esmakordselt 565. aastal, dokumenteeritult aga alates 1871. aastast. Teda on korduvalt nähtud, pildistatud ja filmitud tänapäevani, eriti sagedasti aga 1930. ja 1960. aastatel.\n\nArvatakse, et ta on 6–14 m pikkune, pika kaela ja loibadega vee-elukas; väidetavalt on teda nähtud ka maa peal.\n\nNessiet on enim pakutud plesiosauruse kaugeks järeltulijaks.\n", "id": "ekk_Latn_203310"}
{"text": "Akste bioloogiajaam\n\nAkste bioloogiajaam (ka Akste mürmekoloogia välilaboratoorium) oli sipelgate uurimise välibaas Kiidjärve lähedal Põlvamaal.\n", "id": "ekk_Latn_203311"}
{"text": "Vambola Maavara\n\nVambola Maavara (enne eestistamist Markvardt; 10. veebruar 1928 Tsooru vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 14. mai 1999 Tartu) oli eesti entomoloog ja reisikirjanik.\n\nLõpetas 1951. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Kaitses 1955. aastal bioloogiakandidaadi kraadi.\n\nTöötas aastatel 1947–1991 Zooloogia ja Botaanika Instituudis (1978–1980 entomoloogia ja nematoloogia labori juhatajana) ning 1992–1998 Eesti Põllumajandusülikooli taimekaitse instituudis juhtteadurina.\n", "id": "ekk_Latn_203312"}
{"text": "Ants-Johannes Martin\n\nAnts-Johannes Martin (21. august 1946 Mäetaguse vald, Virumaa – 25. juuni 2017 Tartu) oli eesti zooloog (mürmekoloog).\n\nTa lõpetas 1965. aastal Kohtla-Järve 5. Keskkooli ja 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina.\n\nAastatel 1971–1992 töötas ta Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi aspirant. Ta oli aastatel 1995–2000 Eesti Põllumajandusülikooli doktoriõppes, sealhulgas 1997. aastal Norra Põllumajandusülikoolis doktoriõppe kursustel ökoloogilise põllumajanduse erialal. Ta kaitses 2000. aastal Eesti Põllumajandusülikoolis doktoriväitekirja ja sai filosoofiadoktori kraadi.\n\nAastatel 1971–1992 töötas ta Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast oli ta Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur.\n", "id": "ekk_Latn_203313"}
{"text": "Nojabrsk\n\nNojabrsk on linn Venemaal Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas Puri rajoonis. Linn asub Siberi Uvaalide keskosas suurte naftamaardlate juures.\n", "id": "ekk_Latn_203314"}
{"text": "Delfiinlased\n\nDelfiinlased (Delphinidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsist hammasvaalaliste alamseltsist.\n\nSugukonda kuulub 32 liiki 11 perekonnaga.\n", "id": "ekk_Latn_203315"}
{"text": "Oktjabrski\n\nOktjabrski on linn Venemaal, Baškortostani Vabariigis. Linn asub Iki jõe paremkaldal Tatarstani piiri lähedal.\n\n2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Oktjabrski elanikest venelasi 40,8%, tatarlasi 37,1% ja baškiire 14,0%.\n", "id": "ekk_Latn_203316"}
{"text": "Olev Avaste\n\nOlev Avaste (18. veebruar 1933 Tallinn – 18. juuli 1991 Tartu) oli eesti geofüüsik.\n\nOlev Avaste lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli geofüüsikuna 1956. aastal. Aspirantuuris oli formaalselt Füüsika ja Astronoomia Instituudis (FAI), kandidaadiväitekiri \"Pilvitu taeva lühilaineline kiirgusväli\" valmis Leningradis professor Kussiel Šifrini juhendamisel 1961. aastal. Edasi töötas FAI-s vanemteadurina ja teadussekretärina. Doktoritöö \"Lühilaineline kiirgusväli Maa atmosfääris\" kaitses 1975. aastal Leningradis Geofüüsika Peaobservatooriumis.\n\n1982. aastal avati Tartu ülikoolis Avaste initsiatiivil geofüüsika kateeder ning ta läks selle juhatajaks, lugedes ise ka enamikku programmis olnud üld- ja erikursusi. Geofüüsika kateedrit juhtis ta kuni surmani.\n\nOlev Avaste teaduslik haare oli väga lai, hõlmates atmosfääri kiirgusvälja, pilvisuse, kiirguslevi, aerosooli kaugseire ja globaalse jaotuse, helkivate ööpilvede ning merepinna heleduse uurimusi. Ta oli esimesi satelliidiandmestiku kasutajaid atmosfäärifüüsikas.\n\nOlev Avastel olid väga laialdased rahvusvahelised teadusalased kontaktid. Ta kuulus Rahvusvahelise Meteoroloogia ja Atmosfäärifüüsika Assotsiatsiooni Täitevkomiteesse, Rahvusvahelise Atmosfääri Kõrgemate Kihtide Meteoroloogia ja Füüsika komisjoni. Hea inglise keele oskajana juhtis ta korduvalt Nõukogude Liidu teadusdelegatsioone välismaal.\n\nOlev Avastel jätkus jõudu ja aega ka Tartu purjespordi presiidiumi juhtimiseks, regattidel kohtunikuna tegutsemiseks, aimeartiklite kirjutamiseks.\n\nOlev Avaste suri 18. juulil 1991 Tartus, maetud Tartus Raadi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_203317"}
{"text": "Vooremaa metsaökoloogia jaam\n\nVooremaa metsaökoloogia jaam (ka \"Voore Ökoloogiajaam\", 'Voore statsionaar') oli ökoloogiliste väliuuringute baas Jõgevamaal Levala külas.\n", "id": "ekk_Latn_203318"}
{"text": "Ülo Mullamaa\n\nÜlo-Ants Mullamaa (26. jaanuar 1936 Tartu – 11. oktoober 2020 Tartu) oli eesti geofüüsik.\n\nÜlo-Ants Mullamaa sündis 26. jaanuaril 1936 Tartus. Lõpetas 1959 Tartu ülikooli ja asus tööle Füüsika ja Astronoomia Instituudi atmosfäärifüüsika sektoris.\n\n1965 kaitses Tartu Ülikoolis kandidaadiväitekirja \"Lainetava merepinna optiliste omaduste atlas\".\n\n1974 kaitses Tartu ülikoolis doktoritöö optika alal \"Stohhastiliste makro-mittehomogeensete struktuuride optika\", aga Moskva atesteerimiskomisjon ei kinnitanud doktorikraadi.\n\n1982 kaitses Leningradis Geofüüsika Peaobservatooriumis doktoritöö geofüüsikas \"Looduslike makroebaühtlaste struktuuride poolt moduleeritud kiirgusväli\".\n\n1974. aastal võttis vene uurimislaeval \"Akadeemik Korolev\" osa rahvusvahelisest eksperimendist \"TROPEX-74\", oli Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi (AAI) viieliikmelise töörühma juht.\n\n1985 sai aktiivse teadustöö eest NSVL TA Nõukogude Geofüüsikakomitee medali \"100 aastat rahvusvahelist geofüüsikat\".\n\nUurimusi pilvede kiirgusrežiimi ja mereoptika alalt.\n\nAAI-st lahkus tervislikel põhjustel 1993. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203319"}
{"text": "Macaulay Culkin\n\nMacaulay Macaulay Culkin Culkin (sündinud Macaulay Carson Culkin, 26. augustil 1980) on Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja muusik.\n\nTa on tuntuks saanud eeskätt Kevin McCallisteri rolliga filmist \"Üksinda kodus\" (\"Home Alone\"; 1990) ja peategelase rolliga filmist \"Rikas Richie\" (\"Richie Rich\"; 1994).\n", "id": "ekk_Latn_203320"}
{"text": "Afanassi Nikitin\n\nAfanassi Nikitin (vene keeles Афанасий Никитин; sünniaasta teadmata; suri 1472 või 1475) oli vene reisija, kirjanik, Tveri kaubamees, tuntud reisimärkmete \"Reis kolme mere taha\" autorina.\n", "id": "ekk_Latn_203321"}
{"text": "Anders Öhrwall\n\nAnders John Esbjörn Öhrwall (28. november 1932 Örebro – 4. veebruar 2012 Stockholm) oli Rootsi koorijuht, dirigent ja helilooja.\n\nTa on loonud peamiselt koorimuusikat.\n", "id": "ekk_Latn_203322"}
{"text": "Leszek Kołakowski\n\nLeszek Kołakowski (23. oktoober 1927 Radom – 17. juuli 2009 Oxford) oli poola filosoof ja publitsist, Varssavi ja Oxfordi ülikooli professor. Ta sai tuntuks marksismi kriitikuna oma kolmeköitelise teosega \"Marksismi põhivoolud\" ja mitmesuguseid valdkondi käsitlevate publikatsioonidega.\n\nKołakowski õppis pärast Teist maailmasõda filosoofiat Łódźi ülikoolis ja kaitses 1953. aastal Varssavi ülikoolis doktoriväitekirja Baruch Spinozast, milles ta käsitles Spinoza mõtteid marksistlikust vaatepunktist. Peagi pettus ta aga nõukogude marksismis ning võttis omaks \"revisionistlikud\", marksismi humanistlikku tõlgendust pooldavad vaated. 1956. aasta \"Poola sula\" järel avaldas Kołakowski ajakirjas Nowa Kultura neljaosalise marksismi-leninismi dogmasid, sealhulgas ajaloolist determinismi kritiseeriva artikli. 1966. aastal Varssavi ülikoolis \"Poola sula\" kümnendale aastapäevale pühendatud loengu järel heideti Kołakowski Poola Ühendatud Töölisparteist välja. Aastal 1968. aastal oli ta sunnitud emigreeruma.\n\nMarksismis pettunud Kołakowski jõudis järeldusele, et stalinistliku totalitarismi julmus ei olnud mitte kõrvalekalle, vaid marksismi loogiline lõpptulemus. Hilisemas loomingus keskendus ta järjest enam teoloogiliste eelduste rollile Lääne filosoofias.\n", "id": "ekk_Latn_203323"}
{"text": "Valge Kotka orden (Poola)\n\nValge Kotka orden (poola keeles Order Orła Białego) on Poola kõrgeim riiklik autasu, mida antakse nii tsiviilisikutele kui sõjaväelastele nende teenete eest.\n\nOrdeni asutas August II 1. novembril 1705.\n", "id": "ekk_Latn_203324"}
{"text": "UNIXi-laadne operatsioonisüsteem\n\nUNIXi-laadne operatsioonisüsteem on operatsioonisüsteem, mis ülesehituselt sarnaneb UNIX-iga, kuid kuna viimane on registreeritud kaubamärk, peab vaadeldava OS-i kirjeldamiseks kasutama õiguslikult korrektset sõnastust.\n\nMULTICS BSD perekond NetBSD, OpenBSD, FreeBSD, DesktopBSD, PicoBSD, DragonFlyBSD, TrueOS, GhostBSD, jt GNU/Linux(vt GNU) GNU Hurd, Arch Linux, Debian, Red Hat, Fedora, Slackware, Suse, Ubuntu, Gentoo, jpt MINIX UnixWare, Solaris, OpenSolaris, SunOS, HP-UX, AIX, IRIX A/UX, NEXTSTEP, OPENSTEP, Darwin, macOS (Mac OS X – esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise) Xenix OS, SCO Xenix, SCO Unix, OpenServer\n", "id": "ekk_Latn_203325"}
{"text": "Aspergeri sündroom\n\nAspergeri sündroom on tänaseks vananenud psüühikahäire diagnoosi nimetus, mis viitas autismispektri häire n-ö leebemale vormile, mil sotsiaalse arengu defitsiidist tulenevaid raskusi ei saada raske üldine intellektuaalne defitsiit. Aspergeri sündroomi nimetust peetakse praegu solvavaks väljendiks selle nime ajaloolise tausta tõttu, mis seostub natsismi ränkade kuritegudega. Tänapäeval autismi ja Aspergeri sündroomi autismist eraldi ei nimetata. Aspergeri sündroom tähistas ajaloolistes diagnostilistes manuaalides oma sisult autismispektri häiret, milles eristati nimetusi autism ja Aspergeri sündroom. Autismile on iseloomulik raskused sotsiaalses suhtluses ning stereotüüpsed, püsivad, korduvad, sihitud, rituaalsed huvid ja tegevused. Samuti on tihti täheldatud motoorset kohmakust ja ebatüüpilist keelekasutust, kuigi seda kriteeriumit diagnoosi standardsed kriteeriumid ei nimetanud.. Aspergeri sündroom eristas autismist neid isikuid, kel ei olnud üldine keelelise või kognitiivse arengu tase eakaaslaste keskmisest oluliselt madalam, ehk Aspergeri sündroomi said need, kel jäi see kehtiva normi raamidesse.\n\nAspergeri sündroom sai nime Austria lastearsti Hans Aspergeri järgi. Asperger töötas Holokausti päevil, mil tema ülesanne oli anda laste arengu kvaliteedile hinnang, mille alusel lapsi nende vanematelt eemaldati ja vastavasse asutusse ära saadeti (Viini lasteeutanaasia kliinikusse \"Spiegelgrund\"). 1944. aastal pani Hans Asperger kirja kirjelduse neist lastest, kel paistis olevat normaalne intelligentsuse tase, kuid samas olid neil puudulikud mitteverbaalse suhtlemise oskused, neil ei õnnestunud avaldada empaatiat suhtluskaaslaste suhtes ja nad olid füüsiliselt kohmakad. Termini \"Aspergeri sündroom\" mõtles välja Lorna Wing 1976. aastal, kes seda terminit ka jõudsalt populariseeris. 1991. aastal tõlkis Uta Frith ühe Aspergeri ajaloolise kirjelduse inglise keelde ning see sai laiemale publikule teatavaks. Ehkki paljudele spetsialistidele tundus, (muuhulgas ka tõlkija Uta Fithile), et Leo Kanneri 1943. aastal kirjeldatud autism ja Hans Aspergeri kirjeldatud juhtumid sisuliselt ei eristu, lisati siiski nimetus \"Aspergeri sündroom\" autismist eraldiseisvana 1992. aastal ilmunud rahvusvahelisse haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) (ingl. k International Statistical Classification of Diseases and Related Health Problems, ICD-10 ). 1994. aastal jõudis \"Aspergeri häire\" (ingl. k. Asperger's disorder) Ameerika psüühikahäirete manuaali (DSM-IV). See eemaldati 2013 aastal, mil hakkas kehtima manuaali uuendatud versioon, DSM-V.\n\nEelmises RHK versioonis (RHK-10) olid vastuseta paljud Aspergeri sündroomi puudutavad küsimused. Näiteks polnud selget erinevust Aspergeri sündroomi ja kõrgfunktsionaalse autismi HFA (ingl. k high-functioning autism) vahel.\n\nViimases RHK versioonis, RHK-11 (kehtib alates 1. jaanuar 2022), Aspergeri sündroomi diagnoosi ei mainita, jäänud on üksnes autism, ja eristatakse raskusastmeid.\n\nAutismi täpne põhjus on teadmata; uurimused on toetanud pärilikkuse tähtsust ning ajuskaneeringud (nt magnetresonantstomograafia) on näidanud struktuurseid ja funktsionaalseid omadusi aju spetsiifilistes piirkondades.\n\nÜhtset ravi autismile pole; erinevate meetodite efektiivsuse kohta on praegu vähe teada. Meetodid on peamiselt suunatud sümptomite leevendamisele ja patsiendi talitluse parandamisele. Peamiseks sekkumiseks autismi puhul, mille kasutamise vastu on tänapäeval kirjeldatud ka ohtralt vastuargumente, on traditsiooniliselt peetud ranget n-ö piitsa ja prääniku meetodiga käitumisteraapiat (ing. k applied behavior analysis (ABA)), mille eesmärgiks oli kommunikatiivsete oskuste drillimine, obsessiivsete või korduvate rutiinide eemaldamine ja treening kohmakusprobleemide vähendamiseks. Meetodi kriitikud ütlevad, et eesmärgiks on isikute pikaajaline toimetulek ja isiku otsustusvõime ja sisemise motivatsiooni toetamine, ja paraku on tänapäevaks uuringutega kinnitatud, et n-ö välised dopamiinisüsteemil toimivad sarrustusnipid halvendavad väljavaadet iseseisvat toime tulla veelgi enam. Lisaks on väidetavalt paljud saanud sekkumistest psühhotrauma, kui keegi on üritanud neid nende tahte vastaselt suunata ja dresseerida samade meetoditega, millega õpetatakse loomad kuulekaks ja oma peremehele alluvaks.\n\nEnamik Aspergeri sündroomi saanud isikutest on võimelised oma iseärasustega harjuma, kuid võivad vajada moraalset tuge ja julgustust iseseisvaks eluks. Uurijad ja Aspergeri sündroomiga isikud on rõhutavad kõigi ühiskonna liikmete hoiakute, suhtumise muutumist ja autismikohase teabe üldist levikut.\n\nÜks maailma kõige tuntumaid autismieksperte on Colorado ülikooli professor Temple Grandin, kes ise on Aspergeri sündroomiga. Tema 1986. aastal ilmunud raamat \"Emergence: Labeled Autistic\" (\"Võrsumine. Autistiks sildistatud\") oli pöördelise tähtsusega autismi mõistmises üle kogu maailma. Selles ja oma edasistes teostes kummutas Grandin mitmeid müüte ja eelarvamusi Aspergeri sündroomi ja autismi kohta. Grandini kohaselt on autistlik maailmatunnetus \"teistmoodi, kuid mitte puudulik\" (\"different, not less\"). Nii nagu paljud teised autismiuurijad, rõhutab Grandin autismiga kaasnevate probleemide tihedat seotust autistide jaoks ebasobivast keskkonnast, mitte autistliku isiku patoloogilisest erisusest tuleneva sensoorse ülestimulatsiooniga.\n", "id": "ekk_Latn_203326"}
{"text": "Jackie Chan\n\nJackie Chan (成龍/成龙, kantoni keeles Sing⁴ Lung⁴, hiina keeles Chéng Lóng; sünninimi 陳港生/陈港生, kantoni Can⁴ Gong² Sang¹, hiina Chén Gǎngshēng; sündinud 7. aprillil 1954 Hongkongis) on hiina näitleja, koreograaf, filmilavastaja, produtsent, võitluskunstnik, stsenarist, laulja ja kaskadöör.\n", "id": "ekk_Latn_203327"}
{"text": "Haavapää Palojärv\n\nPalojärv (ka Haavapää Palojärv, Haavapea Palujärv, Palujärv, Haavapea järv) on järv Põlvamaal Räpina vallas.\n", "id": "ekk_Latn_203328"}
{"text": "Sandra Sillamaa\n\nSandra Sillamaa (2016–2024 Sandra Vabarna; sündinud 29. aprillil 1985) on eesti muusik ja arengutreener.\n\n2011. aastal lõpetas ta Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika eriala ja 2015. aastal samas pärimusmuusika magistriõppe.\n\nTa kuulub ansambli Trad.Attack! koosseisu. Sandra on mänginud koos paljude muusikutega nii Eestis kui ka välismaal ning esinenud rohkem kui 50 riigis.\n\nLisaks muusikukarjäärile töötab Sandra arengutreenerina ja korraldab erinevaid koolitusi, laagreid ning annab seminare ettevõtetele/kollektiividele.\n\n2021. aastal asutas Sandra koos Sandra Raju ja Killu Kolsariga enesearengule keskenduva koolitusagentuuri Asi On Minus. Koos korraldavad ja viivad nad läbi kogemuskoolitusi (nii veebis kui kohapeal), mille fookuses on harjumused, mõtte- ja käitumismustrite muutmine ja enese teadlikum juhtimine praktiliste tööriistade abil.\n", "id": "ekk_Latn_203329"}
{"text": "Beresje Umbjärv\n\nBeresje Umbjärv (ka Beresje järv, Peresi Umbjärv, Perese Umbjärv, Perese järv, Peresi järv) on järv Võru maakonnas Setomaa vallas.\n", "id": "ekk_Latn_203330"}
{"text": "Salem (Oregon)\n\nSalem on linn Ameerika Ühendriikides, Oregoni osariigi pealinn ja Marioni maakonna halduskeskus.\n\nLinn asub Willamette'i orus Willamette'i jõe kaldal. Jõgi läbib linna põhjast lõunasse, moodustades Marioni ja Polki maakonna piiri. Lääne-Salemi linnajagu asub Polki maakonnas.\n\nSalem on Portlandi järel osariigi suuruselt teine linn; 1. juulil 2006 elas linnas 149 305 inimest. Salem Metropolitani (MSA) piirkonna elanikkond on umbes 385 000, sellega on ta suuruselt teine linnastunud piirkond osariigis.\n", "id": "ekk_Latn_203331"}
{"text": "Olustvere Jaska järv\n\nJaska järv (ka Olustvere Jaska järv ja Jaska paisjärv) on paisjärv Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Jaska külas.\n\nJärve pindala on 1,9 ha, valgla suurus 28 km² ja kõrgus merepinnast 66,5 m. Järv on paisutatud Pelda ojale. Järv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda. Järv pole avalik ega avalikult kasutatav veekogu.\n", "id": "ekk_Latn_203332"}
{"text": "Õdri järv\n\nÕdri järv (ka Õdra järv, Õdre järv, Edre järv) on Valga maakonnas Valga vallas, Karula rahvuspargis,Rebasemõisa külas asuv järv.\n", "id": "ekk_Latn_203333"}
{"text": "Hulkjalgsed\n\nHulkjalgsed ehk müriapoodid (Myriapoda) on lülijalgsete alamhõimkond, kuhu kuuluvad teiste seas sada- ja tuhatjalgsed. Hulkjalgseid on umbes 13 700 liiki ja nad kõik on maismaalise eluviisiga.\n\nHulkjalgsetel nagu nimigi ütleb on palju kerelülisid ja jalapaare. Igas kerelülis asub närvitänk. Hulkjalgsetel on paar antenne ja liht- ehk täppsilmad.\n\nHulkjalgsetel puudub vastsejärk.\n", "id": "ekk_Latn_203334"}
{"text": "Haanja Kõverjärv\n\nKõvvõrjärv ehk Haanja Kõvvõrjärv, Kõverjärv, Haanja Kõverjärv, Suur-Tseamäe järv on Võru maakonnas Rõuge vallas asuv järv.\n", "id": "ekk_Latn_203335"}
{"text": "Kõvvõrjärv\n\nKooraste Kõverjärv Põlva maakonnas Kanepi vallas Alavere järv ehk Helmjärv Põlva maakonnas Räpina vallas Haanja Kõverjärv ehk Suur-Tseamäe järv Võru maakonnas, Rõuge vallas Tsolgo Kõverjärv Võru maakonnas Võru vallas Leevi Kõvvõrjärv Vana-Antsla Kõvvõrjärv\n", "id": "ekk_Latn_203336"}
{"text": "Australopithecina\n\n4 miljonit aastat tagasi hargnesid australopiteegid kahte eraldi rühma - graatsilisteks ja robustseteks vormideks. Australopithecus'eid nimetatakse \"graatsilisteks ehk saledateks australopiteekideks\" ja Paranthropus'eid \"robustseteks ehk jõulisteks australopiteekideks\".\n\nVanasti nimetasid teadlased perekonda Paranthropus't Australopithecus'eks. Nüüd on uuesti elustatud vana nimetus Paranthropus (\"kõrvalinimene\"), kes olid Lõuna-Aafrika jõulised vormid. Jõulised australopiteegid on Paranthropus robustus ja Paranthropus boisei. Ida-Aafrika jõuline australopiteek on Paranthropus aethiopicus. Jõulised australopiteegid elasid samal ajal kui Homo habilis ja Homo erectus. Kuna jõulised australopiteegid on välja surnud, siis teadlased arvavad, et nad võisid saada tubli küti Homo habilis'e saagiks.\n\nAustralopiteegid arendasid välja algelise sümbolsüsteemi. Keele edasiarengu teguriteks olid keeleliste vahendite selektsioon ja muutused ajus. Evolutsioon soosis organisme, kes olid keele kui lisakoormusega toimetulekuks paremini kohanenud.\n", "id": "ekk_Latn_203337"}
{"text": "Ehmestiivalised\n\nEhmestiivalised (Trichoptera) on putukate selts, kelle valmikud sarnanevad koiliblikatega. Maailmas on teada umbes 7000 liiki ehmestiivalisi, Eestist umbes 170.\n\nFülogeneetiliselt on nad lähedalt seotud liblikatega, kelle tiibi katavad soomused. Need kaks seltsi koos moodustavad ülemseltsi Amphiesmenoptera.\n\nEhmestiivaliste neli tiiba on kaetud väikeste karvadega. Enamasti on tagatiibadel karvu vähem ja need on eesmistest läbipaistvamad. Ehmestiivaliste tiivasoonestuses on suhteliselt vähe ristsooni. Neil on omapärane tiibade asend puhkeseisundis – tiivad on keha kohal katusjalt.\n", "id": "ekk_Latn_203338"}
{"text": "Küünimetsa järv\n\nKüünimetsa järv ehk Küünimõtsa järv, Küünimetsa Ahnjärv on järv Võru maakonnas Antsla vallas Ähijärve külas. Järv asub Karula rahvuspargi territooriumil sihtkaitsevööndis.\n\nKüünimetsa järv paikneb Karula kõrgustikul ning on põhikujult ümmargune. Järve väljavool on üheks lähteks Mustjõele. Kaldad on valdavalt õõtsikuga, kohati turbased.\n\nKalaliikidest esineb (2007) linaskit, haugi, kokre, mudamaimu, roosärge, särge. Varem on esinenud ahvenat, ent see liik on järve ummuksissejäämiste järel 1990. aastail kadunud. Pärast kopra asumist järve pole järv enam ummuksisse jäänud.\n", "id": "ekk_Latn_203339"}
{"text": "Liuskurlased\n\nLiuskurlased ehk vesijooksiklased (ka vesilutikad; Gerridae) on putukate sugukond lutikaliste alamseltsist.\n\nLiuskurlased elutsevad vee pindkilel. Nende tagumised jalad on väga pikad ja need tagavad kiire liikumise (jooksmise), kuni 1,5 m/s. Liuskurlaste jalad ei märgu. Erinevalt vesivaksikutest toetuvad nad veepinnale nelja jalaga. Eesjalad on neil lühikesed ja spetsialiseerunud saagi püüdmiseks. Nende jalad on kaetud väikeste karvakestega, mis reageerivad veepinna võnkumistele, aidates nõnda kindlaks teha saaklooma asukoha.\n\nPaljudel perekondadel on tiivad.\n\nNii vastsed kui valmikud on kiskjad, kelle põhitoidus on väiksemad putukad.\n", "id": "ekk_Latn_203340"}
{"text": "Ujurlased\n\nUjurlased (Dytiscidae) on mardikaliste seltsi kuuluv sugukond putukaid. Ujurlasi arvatakse olevat üle 160 perekonna üle 4000 liigiga.\n\nUjurlased on lähedaselt seotud jooksiklastega.\n\nUjurlastel on voolujooneline läikiv ja tugev keha. Nende tagajalad on lamenenud ja kohati kaetud pikkade karvadega, üldjuhul on need pikemad kui eesjalad. Paljude perekondade isastel on eesjalgade käppadel iminapataolised moodustised, mis hõlbustavad paaritumisel emastest kinnihoidmist. Ujurlaste suurus jääb vahemikku 0,2..3,8 cm.\n\nNii vastsed kui valmikud on kiskjad, kelle peatoidus on kullesed, teod, limused jpt vee-elulised loomad.\n", "id": "ekk_Latn_203341"}
{"text": "Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala\n\nLääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (inglise West Estonian Archipelago Biosphere Reserve) oli 1990–2006 tegutsenud looduse ja pärandkultuuri kaitse territoorium, mis kuulus UNESCO biosfäärikaitsealade hulka.\n\nEesti valitsuse määrusega 27. detsembrist 1989 (mis jõustus 1. jaanuarist 1990) moodustati Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala üldpindalaga 1 560 078 ha. Aastal 2002 moodustati kaitseala tegevuse koordineerimiseks Sihtasutus Biosfääri Programm, enne seda osales biosfääri kaitseala töös Eesti Vabariik.\n\n17. augustil 2006 see määrus tühistati, kuid biosfäärikaitseala Hiiumaa, Saaremaa, Vormsi ja Läänemaa teabekeskused töötasid edasi. 2008. aasta lõpus täiendati säästva arengu seadust sätetega, mis sätestasid biosfääri programmiala definitsiooni, et tagada biosfääri kaitsealade jaoks vajalik õigusruum. Kaitseala asemel asus tegutsema Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala. Biosfääri programmiala on UNESCO programmiga Man and Biosphere haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks.\n\nBiosfäärikaitseala Hiiumaa keskust juhatanud Ruuben Post oli üks kaitseala peaideolooge.\n", "id": "ekk_Latn_203342"}
{"text": "Puisniit\n\nPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.\n\nPuisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus.\n", "id": "ekk_Latn_203343"}
{"text": "Sõudurlased\n\nSõudurlased (Corixidae) on lutikaliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond. Sõudurlasi on teada umbes 33 perekonda 550 liigiga.\n\nSõudurlased sarnanevad kehaehituselt väga selgsõudurlastega. Sõudurlaste keha on lamenenud ja kuni 1,3 cm pikk.\n\nSõudurlased asustavad aeglase vooluga ja seisuveekogusid, kus nad ujuvad oma pikkade tagajalgadega, mis on varustatud ujumiskarvadega, põhja lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_203344"}
{"text": "Eesti Mesinike Liit\n\nEesti Mesinike Liit (lühend EML) on 1992. aastal asutatud Eesti mesinike erialaorganisatsioon.\n", "id": "ekk_Latn_203345"}
{"text": "Alain Badiou\n\nAlain Badiou (sündinud 17. jaanuaril 1937 Marokos) on prantsuse filosoof.\n\nKoos Giorgio Agambeni ja Slavoj Žižekiga on Badiou kontinentaalfilosoofia postmodernismivastase koolkonna tähtis tegelane. Ta püüab avaldada olemist, tõde ja subjekti niisugusel kujul, mis tema sõnul ei ole postmodernistlik, kuid pole ka lihtsalt modernismi kordamine. Poliitiliselt on Badiou vasakpoolne, ta on marksist ja kommunist.\n\nBadiou õppis Pariisi eliitkoolis Louis XIV lütseumis ja seejärel 1957–61 eriti mainekas ülikoolis École Normale Supérieure'is. 1963 sai ta Reimsis lütseumiõpetajaks. Sel ajal hakkas ta romaane kirjutama ja tema esimene romaan \"Almagestes\" ilmus 1964.\n\nBadiou oli noorena poliitiliselt väga aktiivne. Ta oli 3. aprillil 1960 asutatud Ühinenud Sotsialistliku Partei asutajaliige. See erakond oli väga aktiivne võitluses Alžeeria dekoloniseerimise eest. Tudengite 1968. aasta ülestõus tugevdas tema äärmusvasakpoolset maailmavaadet ja sel ajal osales ta sõjalistes rühmitustes. Näiteks oli ta üks neist, kes 1969 asutas Prantsusmaa Marksistlike-Leninistlike Kommunistide Liidu.\n\n1967 asus ta tööle uurimisrühmas, mille organiseeris kommunistlik filosoof Louis Althusser. Teda mõjutas tugevalt Jacques Lacan. Ta sai filosoofiaajakirja Cahiers pour l'Analyse toimetuse liikmeks ja kaastööliseks. See ajakiri oli mõjukas, kuigi seda ilmus aastail 1966–1969 ainult 10 numbrit.\n\n1969 sai Badiou Pariisi VIII ülikooli õppejõuks. Selles ülikoolis astus ta ägedasse intellektuaalsesse väitlusse oma kaasõppejõudude Gilles Deleuze'i ja Jean-François Lyotard'iga, kelle filosoofilisi töid ta pidas teadusliku marksismi haiglaslikeks kõrvalekalleteks. Kui 1980ndail marksismi ja psühhoanalüüsi populaarsus vähenes, avaldas ta tehnilisemaid ja abstraktsemaid filosoofilisi töid, näiteks \"Subjekti teooria\" (1982), kuid ta ei öelnud Althusserist ja Lacanist iialgi lahti ning ka tema viimase aja töödes pole haruldased pooldavad vihjed marksismile ja psühhoanalüüsile.\n\nTeoses \"Olemine ja sündmus\" (\"L'être et l'événement\", 1988) arendab ta teesi, et matemaatika on ontoloogia.\n\nTõekäsitluses ühendab ta kunsti, armastuse, poliitika ja teaduse tõe.\n", "id": "ekk_Latn_203346"}
{"text": "Dissotsiatsioon\n\ndissotsiatsioon on mõiste bioloogiast, mis tähendab mõnede bakterikolooniate välisvormi muutumist teiseks vormiks.\n\ndissotsiatsioon on mõiste psühholoogiast.\n", "id": "ekk_Latn_203347"}
{"text": "Jakob von Uexküll (ökopoliitik)\n\nCarl Wolmar Jakob von Uexküll (sündinud 19. augustil 1944 Uppsalas) on ökopoliitik, filantroop, ajakirjanik, tõlkija ja filateeliaekspert.\n\nTa on õppinud Oxfordi Ülikoolis. Erialaks poliitika ja keskkonnakaitse, on ta mitme rahvusvaheliste keskkonnapoliitilise organisatsiooni asutajaid, Euroopa Parlamendi liige 1984–1989.\n\n2007. aastal rajas ta Maailma Tuleviku Nõukoja (World Future Council).\n", "id": "ekk_Latn_203348"}
{"text": "Thure von Uexküll\n\nKarl Kuno Thure von Uexküll (15. märts 1908 Heidelberg – 29. september 2004 Freiburg) oli saksa arstiteadlane ja semiootik, Jakob von Uexkülli poeg.\n\nThure von Uexkülli erialaks olid sisehaigused, meditsiinisemiootika ja psühhosomaatiline meditsiin. Ta oli aastatel 1955–1966 Giesseni ja 1966–1977 Ulmi ülikooli professor. Aastatel 1989–1992 pidas ta semiootikaloenguid Tartu ülikoolis.\n\nTa täiustas ja viimistles oma isa töid biosemiootika alal ning avaldas neid.\n", "id": "ekk_Latn_203349"}
{"text": "Heinrich Friedrich Simon Unterberger\n\nHeinrich Friedrich Simon Unterberger (29. detsember 1810 Riia – 8. juuni 1884 Tartu) oli baltisaksa loomaarstiteadlane.\n\nOli Tartu Veterinaariakooli õppejõud ja aastatel 1858–1882 direktor.\n\nTa uuris veiste katku ja teisi nakkushaigusi.\n", "id": "ekk_Latn_203350"}
{"text": "Alexander Martin Unterberger\n\nAlexander Martin Unterberger (23. juuli 1827 Riia – 9. september 1875 Tartu) oli baltisaksa loomaarstiteadlane.\n\nTa uuris tuvi solget ja kanamunade mikrofloorat.\n", "id": "ekk_Latn_203351"}
{"text": "Andreas Unterberger\n\nAndreas Unterberger (sündinud 2. jaanuaril 1949 Viinis) on Austria ajakirjanik. Ta on Wiener Zeitungi peatoimetaja.\n", "id": "ekk_Latn_203352"}
{"text": "Christof Unterberger\n\nChristof Unterberger (sündinud 28. oktoobril 1970 Bregenzis) on Austria tšellist ja helilooja.\n", "id": "ekk_Latn_203353"}
{"text": "Inta\n\nInta on linn Venemaal Komi Vabariigis, Inta linnaringkonna keskus. Asub Bolšaja Inta jõe ääres.\n\nInta asutati 1940. aastal. Linna ehitasid sinna saadetud poliitvangidest GULAGi sunnitöölised.\n\nLinnaõigused sai Inta 4. oktoobril 1954.\n", "id": "ekk_Latn_203354"}
{"text": "Selgsõudurlased\n\nSelgsõudurlased (Notonectidae) on kosmopoliitne sugukond vee-elulisi putukaid, kes kuuluvad nokaliste seltsi lutikaliste alamseltsi.\n\nNende nimetus tuleneb sellest, et nad ujuvad vees kõht ülal. Selgsõudurlased sarnanevad ehituselt sõudurlastega. Peamised erinevused on kõhtmise ja selgmise osa värvuses, esijalgade ehituses ja ujumise eripäras. Selgsõudurlaste kõhtmine osa on heledam kui sõudurlastel.\n\nKõik selgsõudurlased on kiskjad. Nende pikkus on kuni 2 cm.\n\nSöök on teised putukad ja vetikad\n", "id": "ekk_Latn_203355"}
{"text": "Harklutiklased\n\nHarklutiklased (Nepidae) on vee-eluliste putukate sugukond, mis kuulub nokaliste seltsi lutikaliste alamseltsi.\n\nHarklutiklasi võib kutsuda \"veeskorpioniteks\", kuna välisehituselt sarnanevad nad pisut skorpionitega. Harklutikaliste esijalad on spetsialiseerunud saaklooma haaramiseks, nende tagakehal on iseäralik hingamistoruke, mis mõnel liigil võib olla pikem kui putukas ise. Torukese abil saab ta veepinnalt hõlpsasti õhku võtta.\n", "id": "ekk_Latn_203356"}
{"text": "Kortrijki lahing\n\nKuldkannuste lahing (flaami Guldnspoornslag, hollandi Guldensporenslag, prantsuse Bataille des éperons d'or), tuntud ka kui Kortrijki lahing või Courtrai' lahing, toimus 11. juulil 1302 Kortrijki (prantsuse keeles Courtrai) linna juures Flandrias. Flandria linnade rahvakaitsevägi purustas seal Prantsuse rüütliväe.\n\nEnne lahingut kuulus Flandria formaalselt Prantsuse kuningas Philippe IV-le, kelle teostatud poliitika ajendas rahvaülestõusu.\n\nFlaamid purustasid ülestõusu maha suruma saadetud prantsuse rüütliväe täielikult. Lahingus hukkus suur hulk rüütleid ning võitjad kogusid lahinguväljalt 700 kuldset kannust, mille tõttu nimetatakse seda ka kuldkannuste lahinguks. Sõjasaagiks saadud kannused riputati võidu mälestuseks üles Kortrijki Jumalaema kirikusse, kust prantslased need 80 aastat hiljem, pärast Roosebeke lahingut, tagasi võtsid.\n\nPrantsusmaa kätte jäi pärast Kortrijki lahingut ainult väike osa Flandriast ja seegi suurte järeleandmiste tõttu Flandria linnadele. Sõjakunsti ajaloos tähistas see lahing jalaväe tähtsuse taastumist.\n", "id": "ekk_Latn_203357"}
{"text": "Alavere järv\n\nKõvvõrjärv ehk Alavere järv, Kõverjärv, Helmjärv on Räpina vallas Põlva maakonnas Räpina vallas Lihtensteini külas asuv järv. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 427 m.\n", "id": "ekk_Latn_203358"}
{"text": "Väikjärv\n\nVäikjärv (ka Väitjärv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas, Haanjast 1,5 km lääne pool. Järv asub Haanja looduspargis.\n\nVäikjärv on 10,3 ha pindalaga järv, mille suurim sügavus on umbes 15 meetrit, keskmine 4,5 m. Järv asub Haanja kõrgustikul 233 m üle merepinna.\n\nVäikjärvest 200 meetrit loode pool asub Kurgjärv.\n", "id": "ekk_Latn_203359"}
{"text": "Aly & AJ\n\nÕed sündisid Ameerika Ühendriikides California osariigis Torrance'is, osa lapsepõlvest veetsid aga Washingtoni osariigis Seattle'is. Nad on mõlemad näitlejad, lauljad, kitarristid ja laulukirjutajad.\n", "id": "ekk_Latn_203360"}
{"text": "Kurgjärv\n\nKurgjärv on järv Võru maakonnas Rõuge vallas, Haanjast 2 km lääne pool, Haanja looduspargis.\n\nKurgjärv on 12,3 ha suurune ja kuni 9,1 meetri sügavune järv, mis paikneb Haanja kõrgustikul kõrgete kuplite vahel.\n\nKurgjärv on lähtejärv, mis toitub sademetest ja allikatest. Väljavool toimub Üra oja kaudu Vagula järve.\n\nKalastiku poolest esineb järves ahvenat, haugi, särge, roosärge ja latikat.\n\nKurgjärvest 200 meetrit kagu pool asub Väikjärv.\n", "id": "ekk_Latn_203361"}
{"text": "Ronnie O'Sullivan\n\nRonald Antonio O'Sullivan (ka Ronnie O'Sullivan ja The Rocket (inglise keeles \"rakett\"); sündinud 5. detsembril 1975) on elukutseline Inglise snuukrimängija, 2001., 2004., 2008., 2012., 2013. 2020 ja 2022. aasta maailmameister.\n\nElukutselise karjääri alustas ta 16-aastaselt ning oli 17-aastaselt ajaloo noorim maailmameistrivõistlustele kvalifitseerunud võistleja. Alates 2001. aastast on ta olnud sageli maailma edetabeli esikolmikus.\n\nTa mängib peaaegu võrdselt hästi nii parema kui ka vasaku käega ning teda on nimetatud tähelepanuväärseks loomulikuks talendiks.\n\nO'Sullivan on karjääri jooksul võitnud vähemalt saja järjestikuse punktiga (nn sajanditega) üle 1000 freimi. Maksimumtulemuse (147 punkti) on ta saavutanud 15 korral, olles sellega esimene isik, kes on seda snuukri ajaloos saavutanud.\n\nBriti tabloididele on rohkesti kõneainet andnud lisaks värvikale ja agressiivsele mängustiilile tema isiklik elu, väidetavad psüühikahäired ja sõltuvusprobleemid. Tal on kolm last, neist kaks praeguse elukaaslase Jo Langleyga.\n", "id": "ekk_Latn_203362"}
{"text": "Grace Kelly\n\nGrace Patricia Kelly (12. november 1929 Philadelphia – 14. september 1982 Monaco) oli USA filminäitleja.\n\nPärast Rainier III-ga abiellumist 1956. aastal sai temast Monaco vürstinna.\n", "id": "ekk_Latn_203363"}
{"text": "Agu Laisk\n\nAgu Laisk (sündinud 3. mail 1938 Tartus) on eesti füüsik ja taimefüsioloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).\n", "id": "ekk_Latn_203364"}
{"text": "Peeter Suure merekindlus\n\nPeeter Suure merekindlus (vene keeles Морская крепость Императора Петра Великого) oli osa Peterburi merekaitse rannikupatareide ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati Tallinna ja Porkkala ümbrusse ja nende vahelistele saartele aastatel 1912–1918.\n", "id": "ekk_Latn_203365"}
{"text": "Atmosfäärifüüsika\n\nAtmosfäärifüüsika on teadusharu, mis uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse, kasutades selleks füüsika uurimismeetodeid. Atmosfäärifüüsika on geofüüsika alldistsipliin. Sageli kasutatakse mõisteid atmosfäärifüüsika ja meteoroloogia sünonüümidena.\n\nKui meteoroloogia peamiseks eesmärgiks on ilmastikunähtuste täielik mõistmine ja nende ennustamine, siis atmosfäärifüüsika huviorbiiti kuuluvad kõikvõimalikud füüsikalised protsessid ja nähtused atmosfääris, aga ka atmosfääriprotsesside seos aluspinnaga (ookean, maismaa) ning Päikeselt lähtuvate kiirgusvoogudega ja osakeste voogudega. Atmosfäärifüüsikud modelleerivad Maa ja teiste planeetide atmosfääriprotsesse – õhu (gaaside) liikumine, aine- ja energiavood atmosfääris, elektrinähtused atmosfääris. Atmosfäärifüüsika oluliseks osaks on atmosfääriuuringuteks vajalike mõõteriistade loomine ning mõõtmisandmete kogumine nii kontaktmeetodeil kui ka kaugseire abil.\n\nEestis tehakse atmosfäärifüüsikauuringuid Tartu Observatooriumi atmosfäärifüüsika osakonnas, Tartu Ülikooli Keskkonnafüüsika Instituudis ning Ökoloogia ja Maateaduste Instituudis, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis ning Kiirguskeskuses.\n", "id": "ekk_Latn_203366"}
{"text": "Eesti Kirjastus Orto\n\nEesti Kirjastus Orto (1948. aastast Ülemaailmne Eesti Kirjastus Orto, 1955. aastast Eesti Kirjastus Orto O/Ü) oli esimene eesti kirjastus, mis asutati II maailmasõja sündmuste survel pagulastena välismaale sattunud eestlaste hulgas.\n\nKirjastus Orto asutati 1944. aastal Helsingis ja koliti peagi Kesk-Rootsi väikelinna Vadstenasse, kuhu kirjastus jäi 1948. aastani. 1948–1951 tegutseti Göteborg'is Rootsis. 1951. aastal viidi kirjastus üle Torontosse Kanadas, kus kirjastus 1973. aastal oma tegevuse lõpetas. Kirjastuse omanik oli Andres Laur. Kirjastuse esimeseks ülesandeks oli varustada tol ajal põgenikelaagreis viibivaid eestlasi hädavajalike sõnaraamatute ja keeleõpikutega. Peamiselt äriliste sihtidega Orto üllitas eesti kirjanduse klassikat ja uudisteoseid, hiljem suurenes tõlgete osatähtsus, kokku ilmus 405 teost.\n", "id": "ekk_Latn_203367"}
{"text": "Kursi ordulinnus\n\nKursi ordulinnus (saksa keeles Talkhof) arvatakse olevat ehitatud juba 14. sajandi esimesel poolel.\n\nOletatav asukoht on Puurmani mõisas Pedja jõe kaldal. Täpsemad andmed asukoha kohta puuduvad. Ei ole ka mingisuguseid andmeid linnuse tekke ja hävitamise kohta.\n\nKursi ordulinnus oli komtuurkonna keskus. Kursi komtuuri on mainitud ürikutes 1343. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203368"}
{"text": "Ema\n\nEma on naissoost lapsevanem.\n\nEma on naine, kes on lapse sünnitanud või on lapseootel. Ema ja isa koos nimetatakse tema lapsevanemateks. Õiguslikus mõttes võib emaks nimetada ka naist, kes on lapse lapsendanud. Sotsiaalses mõttes on võimalik rääkida ema rollist, mida samuti ei pea kandma (ainuüksi) bioloogiline ema.\n\nTavapäraselt on ema üks ülesandeid oma lapse rinnaga toitmine (selles võib teda asendada amm) imikueas ning lapse üleskasvatamine koos isaga kuni lapse täisealiseks saamiseni. Last võib kasvatada ka kasuema, näiteks kui lapse ema on surnud või on jäänud ilma oma vanemlikest õigustest. Kasuema võidakse kutsuda emaks.\n\nAustamaks emasid ja emadust, tähistatakse maailmas aastast 1908 emadepäeva, jagatakse välja aasta emade tiitleid jne.\n\nEma – nii kutsutakse austavalt ka kõrgeid naisvaimulikke.\n", "id": "ekk_Latn_203369"}
{"text": "Pöide ordulinnus\n\nPöide ordulinnus oli Liivimaa ordu rajatud linnus Saaremaal Pöides.\n\nPöide ordulinnuse rajamisaeg ei ole täpselt teada. Paiga kindlustamine on seotud ordufoogti resideerimisega Saaremaal. Saarlaste lepingutes orduga 1241 ja 1255 nimetatakse foogti kohtupidamist. 1255. aasta lepingus sätestati ka kohtupidamise ajavahemik, samas pole päris selge, kus foogt sel ajal peatus. Kohanime Pöide mainitakse esimest korda juba 1245, Pöide foogti 1290. Linnus oli sel ajal arvatavasti juba olemas, nimelt tuleb 1290. aasta ürikust välja, et Pöide ordupiirkond toetas majanduslikult juba teisi ordupiirkondi Kuramaal.\n\nPöide ordulinnust teatakse põhiliselt J. B. Holzmayeri 1888. aasta kaevamiste põhjal valmistatud plaani põhjal. Ordulinnus kujutas endast Pöide kirikuga tihedalt seotud kindlustuskompleksi. Linnus paiknes kirikust põhja pool, linnusest pääses kirikusse nii põhjaportaali kaudu kui ka teisel korrusel asuva rõdu kaudu.\n\nPöide ordulinnuse hävitasid saarlased 1343. aastal Jüriöö ülestõusu käigus. Ordu linnust enam edasi ei kasutanud, uus ordukeskus rajati Maasilinna. Kes, kas ja kui palju varemeid hiljem kasutas, vajab edasist uurimist.\n", "id": "ekk_Latn_203370"}
{"text": "Loodusaeg\n\nLoodusaeg on Eesti Kaitsealade Liidu (asutatud 6. juunil 1991, lõpetatud 27. detsembril 2005) loodud ning alates detsembrist 2005 MTÜ Loodusaeg jätkatud elektrooniline loodushoiuajakiri, mis refereerib ajakirjanduses ilmunud artikleid ning annab teavet looduskaitseliste ettevõtmiste, sündmuste ja õiguse kohta.\n\nLoodusaeg on looduskaitsest huvitatud inimeste suhtluskanal ja diskussiooniruum.\n\nPraegusel kujul toimib aastast 1995.\n", "id": "ekk_Latn_203371"}
{"text": "Sürgavere mõis\n\nSürgavere mõis (saksa keeles Surgefer) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Põhja-Sakala valda Viljandi maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_203372"}
{"text": "Vincent Price\n\nVincent Leonard Price juunior (27. mai 1911 Saint Louis – 25. oktoober 1993 Los Angeles) oli USA filminäitleja, kes oli eriti tuntud osatäitjana õudusfilmides.\n\nVincent sündis Vincent Leonard Price seeniori ja tema abikaasa Marguerite'i (sündinud Wilcox) pojana. Tema vanaisa Vincent Clarence Price oli leiutanud viinhappe soola kaaliumvesiniktartraadi valmistamise meetodi ning sai sellega rikkaks, sest seda kasutati küpsetuspulbrina. Isa oli National Candy Company president.\n\nPärast keskhariduse omandamist Saint Louises õppis Price Yale'i ülikoolis kauneid kunste ja kunstiajalugu. 1980. aastatel hakkas ta huvituma näitlemisest ja 1935 astus ta esimest korda laval üles elukutselise näitlejana. Filmides mängis ta alates 1938.\n\nPrice oli kolm korda abielus. Kõik tema abikaasad olid filminäitlejad, kes just Price'iga abielus olles tegid oma kuulsaimad rollid (kolmandal abikaasal algas kuulsuse periood küll kümmekond aastat enne Price'iga abiellumist). 1938–1948 oli ta abielus Edith Barrettiga (1907–1977) ja sellest sündis 1940 poeg Vincent. Abielu lahutati 1948. 1949 abiellus ta Mary Grantiga (1917–2002) ja sellest sündis 1962 tütar Mary Victoria. Abielu lahutati 1973. 1974 abiellus ta Coral Browne'iga (1913–1991) ja see abielu lõppes Browne'i surmaga.\n", "id": "ekk_Latn_203373"}
{"text": "Lon Chaney juunior\n\nLon Chaney juunior (sünninimega Creighton Tull Chaney; 10. veebruar 1906 Oklahoma City, Oklahoma osariik – 12. juuli 1973 San Clemente, California osariik) oli USA filminäitleja, tuntud peamiselt õudusfilmidest.\n\nTema isa oli tummfilmitäht Lon Chaney seenior.\n", "id": "ekk_Latn_203374"}
{"text": "Vincent\n\n\"Vincent\" on 1982. aasta USA lühinukufilm, suurepärane Tim Burtoni stiilinäide.\n\nFilmi pole eraldi välja antud, selle võib leida boonusena \"The Nightmare Before Christmas\" DVD-lt.\n", "id": "ekk_Latn_203375"}
{"text": "Kire lõksus\n\n\"Kire lõksus\" (\"Acorralada\") on Venevisioni toodetud seebiooper. See filmiti aastal 2007 USA Florida osariigis Miamis. Eestis näitab seda Kanal 2.\n", "id": "ekk_Latn_203376"}
{"text": "KDE\n\nKDE (inglise keeles K Desktop Environment) on avatud lähtekoodiga vaba tarkvara, X.org-il ja Waylandil jooksutatav graafilisel kasutajaliidesel põhinev paljude lisaprogrammidega töölauakeskkond.\n\nKDE on mõeldud kasutamiseks eelkõige UNIXi-laadsetel operatsioonisüsteemidel nagu näiteks BSD, Linux, Mac OS X või Solaris. KDE kolmandat versiooni KDE 3 saab Cygwini abil ka Windowsi peal jooksutada.\n\nNagu paljud avatud lähtekoodiga vaba tarkvara projektid, põhineb ka KDE peamiselt vabatahtlike tööl, kuigi mõned ettevõtted, näiteks Novell, Qt Software ja Mandriva, palkavad töötajaid selles projektis osalema. Mitmesugusel viisil, näiteks koodi kirjutamise, tõlkimise ja arvutikunstiga, osaleb KDEs suur hulk isikuid ja sellepärast on KDE organisatsioon keerukas. Enamikku probleeme arutatakse postiloendites. Tähtsad otsused, näiteks uute versioonide väljalaske kuupäevade ja uute rakenduste lisamise otsustamine, tehakse KDE tuuma taseme listis. Sinna kuuluvad arendajad, kes on KDE projektile pika aja jooksul olulist kaastööd teinud. Otsused tehakse demokraatlikult, hääletamisega. Harilikult töötab see hästi ja suuri vaidlusi esineb harva.\n\nKDE projekti toetavad sageli rahaliselt nii üksikisikud, ülikoolid kui ettevõtted. 15. oktoobril 2006 teatati, et Lõuna-Aafrika ärimees ja kosmonaut Mark Shuttleworth sai KDE esimeseks patrooniks, mis on sponsorluse kõrgeim tase. 7. juulil 2007 teatati, et ka Intel Corporation ja Novell said KDE patroonideks.\n\nKuigi KDE arendajad ja kasutajad asuvad kõikjal üle maailma, on projekti keskus Saksamaal. Projekti veebiserverid asuvad Tübingeni ja Kaiserslauterni ülikoolis, Saksamaa mittetulundusühingule KDE e.V. kuulub KDE kaubamärk ja KDE konverentsid toimuvad tihti Saksamaal.\n\nPaljude KDE rakenduste nimes on K-täht, sageli nime alguses ja suur. Ent leidub erandeid. Pakkimisprogrammi kynaptic, mis on nimetatud teise pakkimisprogrammi Synaptic Package Manager järgi, nimi kirjutatakse algusest väiketähega. Muusikamängija-organiseerija Amarok, endise nimega amaroK, nimes on K lõpus. Sageli asendab K sõna alguses mõne teise levinud rakenduse nime algustähte C või Q, näiteks Konsole, Kommander ning faili- ja veebilehitseja Konqueror. Mõnikord toimib see eesliitena, näiteks kontoritarkvarapaketi KOffice nimes.\n\nKDE projekti maskott on roheline lohe Konqi. Varem, projektides 1.x ja 2.x oli maskotiks võlur Kandalf, kuid sellest tuli loobuda, sest tekkisid kaubamärgiprobleemid Kandalfi sarnasuse tõttu J.R.R. Tolkieni loomingust tuntud võluri Gandalfiga.\n", "id": "ekk_Latn_203377"}
{"text": "Karel Svoboda\n\nKarel Svoboda (19. detsember 1938 Praha – 28. jaanuar 2007 Jevany) oli tšehhi helilooja. Ta lõi 1970. aastail filmimuusikat mitmele laste joonisfilmile.\n\n1969. aastal kirjutas Svoboda loo \"Lady Carneval\" tšehhi poplauljale Karel Gottile, mis sai väga populaarseks. Ühtekokku kirjutas Svoboda Gottile umbes 80 laulu. Ta tegi 30 aasta jooksul koostööd saksa telekanaliga ZDF ja kirjutas tunnusmuusika paljudele saadetele. Svoboda loomingust on tuntud muu hulgas tunnusmuusika sarjadele \"Mesilane Maia\", \"Tao Tao\", \"Pinocchio\" ja \"Nils Holgerssoni seiklused\". Svoboda on loonud ka kaks muusikali: \"Dracula\" (1995) ja \"Monte Cristo\" (2000).\n\nSvoboda leiti jaanuaris 2007 surnuna kuulihaavaga oma suvila aiast Jevanys. Arvatakse, et tegemist oli enesetapuga.\n", "id": "ekk_Latn_203378"}
{"text": "Bedřich Smetana\n\nBedřich Smetana (2. märts 1824 – 12. mai 1884) oli tšehhi helilooja.\n\nTa oli koos Antonín Dvořákiga üks rahvusromantilise suuna juhtfiguure Tšehhi süvamuusikas ning teda on nimetatud Tšehhi muusika isaks. Tema tuntumad teosed on ooper \"Müüdud mõrsja\", sümfooniline poeem \"Vltava\" ja Keelpillikvartett nr 1 \"Minu elust\".\n\nSmetana oli andekas pianist, kes esines avalikkuse ees juba kuueaastaselt. Pärast kooli lõpetamist õppis ta Prahas Josef Prokschi juhendamisel klaverit ja muusikateooriat. Smetana esimene rahvusromantiline heliteos valmis 1848. aasta revolutsiooni (Praha ülestõusu) ajal. Ka helilooja ise osales ülestõusul.\n\nSmetana ei saanud Prahas püsivat tööd. Ta asus õpetaja ja koorijuhina tööle Rootsis Göteborgis ning hakkas kirjutama sümfoonilisi suurvorme. Smetana abiellus Rootsis kaks korda ning tal sündis kuus tütart, kellest kolm surid lapsena.\n\n1860. aastate alguse liberaalsem poliitiline kliima Böömimaal võimaldas Smetanal Prahasse tagasi minna. Ta sukeldus linna muusikaellu Tšehhi ooperi juhina. 1866. aastal esietendusid Praha uues Ajutises Teatris tema kaks esimest ooperit, \"Brandenburglased Böömimaal\" ja \"Müüdud mõrsja\", mis hiljem said suure populaarsuse osaliseks.\n\nSamal aastal sai Smetana ka teatri peadirigendiks, kuid tema ametiaega jäid varjutama vastuolud. Tema muusikat, mis järgis Franz Liszti ja Richard Wagneri progressiivset mõttelaadi, peeti Tšehhi ooperi väljakujunemisele kahjulikuks. Smetana astus peadirigendi kohalt tagasi 1874. aastal.\n\n1874. aasta lõpuks oli Smetana jäänud täiesti kurdiks. Vabastatuna teatrikohustustest ja sellega seotud poleemikast sai ta nüüd aga põhjalikumalt muusikale pühenduda. Tema panust Tšehhi muusikasse hinnati ja austati üha kõrgemalt, kuid vaimne kokkuvarisemine 1884. aastal viis ta hullumaja vangistuse ja peatselt ka surmani.\n\nSmetana maine Tšehhi muusika alusepanijana on säilinud tema kodumaal, kus tema muusika propageerijad on tõstnud Smetana kõrgemaks tema kaasaegsetest ja järeltulijatest. Seevastu on aga ainult vähesed Smetana teostest jõudnud rahvusvahelisse repertuaari ning enamik välismaalasi kipub tähtsaimaks Tšehhi heliloojaks pidama Antonín Dvořákit.\n", "id": "ekk_Latn_203379"}
{"text": "Aare Kasemets\n\nAare Kasemets (sündinud 23. november 1963) on eesti maa- ja õigussotsioloog, riigiametnik ja kodanikuühiskonna aktivist.\n\nTa on pärit Võnnu kihelkonnast Tartumaalt. Ta on uurinud Eesti maaühiskonna, meediaühiskonna, kodanikuühiskonna, õigusloome, avaliku halduse, sisejulgeoleku ja korruptsiooni sotsiaalse kontrolli küsimusi. On avaldunud neil teemadel üle 40 artikli, koostanud rahvusvahelisi kogumikke ja pidanud arvukalt konverentsi- ja koolitusettekandeid.\n", "id": "ekk_Latn_203380"}
{"text": "Paul Radin\n\nPaul Radin (2. aprill 1883 – 21. veebruar 1959) oli Poola juudi päritolu ameerika antropoloog, kelle erialaks oli Põhja-Ameerika indiaanlaste mütoloogia ja religioon.\n", "id": "ekk_Latn_203381"}
{"text": "Helisev muusika (film)\n\n\"Helisev muusika\" (\"The Sound of Music\") on 1965. aasta Ameerika Ühendriikide muusikalfilm.\n", "id": "ekk_Latn_203382"}
{"text": "Mary Poppins (raamatusari)\n\n\"Mary Poppins\" on lasteraamatute sari, mille on kirjutanud P. L. Travers ja illustreerinud Mary Shepard.\n\nRaamatusarja põhjal on valminud Disney stuudio mängufilm \"Mary Poppins\" (1964, peaosas Julie Andrews) ja vene muusikafilm \"Hüvasti, Mary Poppins\" (\"Мэри Поппинс, до свиданья\", 1983, kaastegev Lembit Ulfsak) ning raamatusarja ja Disney stuudio mängufilmi põhjal muusikal \"Mary Poppins\" (2004).\n\n2018. aastal esilinastus osaliselt raamatusarja, Disney stuudio mängufilmi ja muusikali põhjal tehtud mängufilm \"Mary Poppins tuleb tagasi\" (\"Mary Poppins Returns\", Walt Disney Company, peaosas Emily Blunt).\n\nRaamatud: \"Mary Poppins\" (1934). Eesti keeles Eesti Raamat, 1971; 1994; Sinisukk, 2000; Tänapäev 2015 ja 2017 \"Mary Poppins tuleb tagasi\" (Mary Poppins Comes Back, 1935). Eesti keeles Eesti Raamat, 1971; 1994; Sinisukk, 2001 \"Mary Poppins avab ukse\" (Mary Poppins Opens the Door, 1943). Eesti keeles Eesti Raamat, 1971; 1994; Sinisukk, 2001 \"Mary Poppins pargis\" (Mary Poppins in the Park, 1952). Eesti keeles Sinisukk, 2001 \"Mary Poppins A-st Zni\" (Mary Poppins From A to Z, 1962) \"Mary Poppins köögis\" (Mary Poppins in the Kitchen, 1975) \"Mary Poppins Kirsipuu teel\" (Mary Poppins in Cherry Tree Lane, 1982). Eesti keeles Sinisukk, 2001 \"Mary Poppins ja naabermaja\" (Mary Poppins and the House Next Door, 1988). Eesti keeles Sinisukk, 2001\n", "id": "ekk_Latn_203383"}
{"text": "Peter Ernst Wilde\n\nPeter Ernst Wilde (24. märts 1732 Woedtke – 28. detsember (vkj 17. detsember) 1785) oli baltisaksa arst ja literaat, kes tegutses Põltsamaal. Koos August Wilhelm Hupeliga andis ta välja esimest eestikeelset ajakirja \"Lühhike öppetus\". Valgustusmeelse inimesena tegeles Wilde ka laiemalt rahvaharidusliku tegevusega, seda küll vaid saksa keeles, sest erinevalt Hupelist ta eesti keelt ei osanud.\n\nÕppis Königsbergis usuteadust, 1749 Halles usuteadust, 1751 Königsbergis arstiteadust. Dr. med.\n\n1765 läks Kuramaale, sealt Riiga, 1766 Põltsamaale.\n\nTa koostas ka raamatu \"Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrandada\" saksakeelse originaali.\n", "id": "ekk_Latn_203384"}
{"text": "Siil\n\nSiil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on siillaste sugukonda, siili perekonda kuuluv imetaja, üks kahest Eestis elavast siili perekonna liigist.\n", "id": "ekk_Latn_203385"}
{"text": "Kärstna mõis\n\nKärstna mõis (saksa keeles Kerstenshof) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas, mis nüüdisajal jääb Viljandi maakonna Viljandi valla territooriumile Kärstna külla.\n", "id": "ekk_Latn_203386"}
{"text": "Saarmas\n\nHarilik saarmas (Lutra lutra) ehk saarmas on kärplaste sugukonda saarma perekonda kuuluv poolveeline kiskja, kelle peamiseks elupaigaks on siseveekogude kaldaalad. Harilik saarmas toitub peamiselt kalast ning on väga territoriaalne. Rahvasuus ja võru keeles on saarmas tuntud ka kui udras.\n\nSaarmas kuulub Eestis III kaitsekategooriasse.\n", "id": "ekk_Latn_203387"}
{"text": "Indrek Jürjo\n\nIndrek Jürjo (14. aprill 1956 Tallinn – 8. september 2009 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.\n\nJürjo lõpetas 1974. aastal Tallinna 10. Keskkooli ning oli 1974–1976 ajateenistuses Nõukogude armees.\n\n1977. aastal astus ta Tartu Riiklikku Ülikooli, kus õppis ajalugu; ülikooli lõpetas 1983. aastal. 12. novembril 1998 sai ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistrikraadi, 23. juunil 2005 Hamburgi Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi väitekirjaga \"August Wilhelm Hupel und die Aufklärung in Livland\".\n\nAastatel 1983–1992 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis nooremteadur, 1992–1996 Arhiiviametis arhiivinõunik. Septembrist 1996 kuni 1998. aasta lõpuni oli Jürjo Riigiarhiivi filiaali osakonnajuhataja, 1999–2002 Rahvusarhiivi uurimistöö- ja publitseerimisosakonna peaspetsialist ning 2002. aastast kuni surmani Riigiarhiivi publitseerimistalituse juhataja.\n", "id": "ekk_Latn_203388"}
{"text": "9. sajand eKr\n\n9. sajand eKr ehk IX sajand eKr ehk e.m.a üheksas sajand enne kristlikku ajaarvamist algas 1. jaanuaril 900 eKr ja lõppes 31. detsembril 801 eKr.\n", "id": "ekk_Latn_203389"}
{"text": "Henri (täpsustus)\n\nHenri võib tähendada mitut asja. Henri on mehenimi. Henri on perekonnanimi. Robert Henri, kunstnik Victor Henri, keemik Henri on SI-süsteemi ühik Henri on Luksemburgi suurhertsog Henri-nimelised valitsejad on loetletud lehekülgedel Henri I, Henri II ja Henri III (täpsustus); Henri IV ja Henri V olid Prantsusmaa kuningad. Henri (Pariisi krahv, 1908–1999) Henri (Pariisi krahv, 1933–2019) \"Henri\" on Julma-Henri stuudioalbum.\n", "id": "ekk_Latn_203390"}
{"text": "Anna Tšakvetadze\n\nAnna Tšakvetadze (vene keeles Анна Чакветадзе; sündinud 5. märtsil 1987 Moskvas) on endine Venemaa tennisist.\n\n10. septembril 2007 tõusis ta WTA edetabelis 5. kohale, mis on tema seni kõrgeim koht. 20. augusti 2012 seisuga on ta 267. kohal.\n\nOma profikarjääri jooksul võitis Anna Tšakvetadze üksikmängus 8 WTA turniiri ja 2 ITF-i turniiri.\n", "id": "ekk_Latn_203391"}
{"text": "Johann Georg Eisen von Schwarzenberg\n\nJohann Georg Eisen von Schwarzenberg (19. jaanuar 1717 Polsingen – veebruar 1779 Jaropoltš) oli Eesti vaimulik ja kameralist.\n\nEisen von Schwarzenberg sündis Polsingenis (Kesk-Frangimaal Baieris) kirikuõpetaja pojana. Algõpetuse sai koduõpetajalt, hilisema haridustee eest võlgneb tänu oma vanaonule Döderleinile (Weissenburgist Kesk-Frangimaalt). Õppis aastatel 1737–1740 Jena Ülikoolis usuteadust, arstiteadust, ravimtaimeteadust ja kameralistikat. Oli aastatel 1741–1744 Avinurmes koduõpetaja. Ordineeriti 11. veebruaril 1746 õpetajaks.\n\nOli aastatel 1746–1774 Torma Maarja koguduse õpetaja.\n\n1764. aastal ilmus tema varem kirjutatud teos \"Ühe Liivimaa patrioodi kirjeldus pärisorjusest, kuidas see on Liivimaal talupoegade üle sisse seatud\" (Eines Liefländischen Patrioten Beschreibung der Leibeigenschaft).\n", "id": "ekk_Latn_203392"}
{"text": "Prees\n\nPrees on väike lame sakiliste servadega sõlg, mille teatud etnograafilistel tüüpidel võivad olla kaunistuseks ripatsid või lihvitud klaasist \"silmad\" (silmadega preesil).\n", "id": "ekk_Latn_203393"}
{"text": "Sõlg\n\nSõlg on siledaservaline, üldjuhul metallist (luust või muust materjalist sõled on erandlikud) rõivakinnitusvahend ja rinnaehe, tuntud alates pronksiajast. Koosneb sõlekehast ja kinnitusnõelast. Aegade jooksul on muutunud sõlgede kuju ja kaunistused, samuti erinesid nad piirkonniti. Materjalide hulgas on esindatud kõik metallid, kuld, hõbe, pronks, vask, raud, uusimal ajal ka uushõbe või muu sulammaterjal.\n", "id": "ekk_Latn_203394"}
{"text": "Kodersdorf\n\nKodersdorf on vald Saksamaal Saksimaa liidumaal Görlitzi kreisis.\n\nKuni 2008. aastani kuulus vald Alam-Sileesia Oberlausitzi kreisi.\n", "id": "ekk_Latn_203395"}
{"text": "Kaksikud (tähtkuju)\n\nKaksikud (ladina keeles Gemini) on põhjataeva sodiaagi tähtkuju (sümbol ), mis piirneb Sõnni, Vähi, Veomehe, Orioni, Väike Peni, Ilvese ja Ükssarviku tähtkujudega. Kaksikud on üks 48 Ptolemaiose kirjeldatud tähtkujust ja see on üks 88 tänapäeva tähtkujust. See on pindalalt 30. tähtkuju, hõlmates 514 ruutkraadi. Eesti laiuskraadil on Kaksikute tähtkuju hästi vaadeldav talvises taevas.\n\nNime on tähtkuju saanud antiikmütoloogia vendade Kastori ja Polydeukese (ladina Pollux) järgi.\n\nPäike asub Kaksikute tähtkujus juuni lõpust juuli lõpuni. Astroloogias asub Päike Kaksikutest kuu aega varem.\n", "id": "ekk_Latn_203396"}
{"text": "Vastse-Roosa mõis\n\nVastse-Roosa mõis (saksa keeles Neu-Rosenhof) oli rüütlimõis Hargla kihelkonnas Võrumaal. Nüüdisajal asub mõisasüda Võru maakonnas Rõuge vallas.\n\nMõis eraldati Vana-Roosa mõisast umbes 1800. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203397"}
{"text": "Louis VIII\n\nLouis VIII Lõvi (5. september 1187 – 8. november 1226) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1223–1226. Ta oli Philippe II poeg ja Louis IX isa.\n\nLouis VIII päris isalt võimu ajal, mil Lõuna-Prantsusmaal, kus kuninga võim kehtis vaid nimeliselt, oli puhkemas ristisõda katarite vastu. Touluouse'i krahv Raymond VII kuulutati 1225. aastal ketseriks ning tema vastu algaski ristisõda. Louis VIII lootis selle sõjaga ühtlasi kindlustada ka oma reaalset võimu sealkandis, kuid enne sõjakäigu lõppemist haigestus ta düsenteeriassse ning suri 39-aastaselt 1226. aastal.\n\nTroonile sai tema alaealine poeg Louis, tema eest valitses regendina ema Kastiilia Blanche.\n", "id": "ekk_Latn_203398"}
{"text": "MS-1\n\nMS-1, tuntud ka tähisega T-18, on kergetank, mida toodeti Nõukogude Liidus aastatel 1927–1931. See oli esimene Nõukogude Liidus toodetud seeriatank. MS (МС) on lühend venekeelsetest sõnadest \"малый сопровождения\", mis tähendab väikest saatjat.\n", "id": "ekk_Latn_203399"}
{"text": "Blåkulla nõiaprotsessid\n\nBlåkulla nõiaprotsessid\n\nBlåkulla oli keskaegse Rootsi rahvausu kohaselt nõidade kogunemise ja pidutsemise (sabati) paik. Vastavalt laste tunnistustele rööviti nad öösel üleloomulikel viisidel oma kodudest: läbi korstnate, lukuaukude, läbi väikeste pragude seinas ning asendati mingite asjade või loomadega, mis võtsid nende kuju. Blåkullas viidi lastega nende sõnul läbi saatanlikke rituaale. Blåkulla näol ei olnud tegemist ühe, spetsiifiliselt kindla nõidade kogunemise kohaga vaid selleks sobis lähedal asuv täiesti tavaline küngas.\n\nSuure hulga lapstunnistajate kasutamine kohtuprotsessidel oli Rootsi kohtupraktikas uus nähtus ning see oli üks põhjustest, miks just Blåkulla nõiaprotsessid on Rootsi nõiajahi ajaloos kõige enam tähelepanu pälvinud.\n", "id": "ekk_Latn_203400"}
{"text": "René Arnoux\n\nRené Alexandre Arnoux (sündinud 4. juulil 1948 Pontcharra, Grenoble) on endine Prantsusmaa autovõidusõitja, Vormel 1 sarja piloot.\n\n1973. aastal võitis Prantsuse Vormel-Renault sarjas 1. koha. 1974 osales Euroopa Vormel F 5000 sarjas. 1975 võitis Prantsuse Vormel-Renault sarja 1. koha. 1976 ja 1977 osales Vormel 2 sarjas ning võitis 1977 1. koha ja 1976 2. koha. 1978. aastal debüteeris F-1 sarjas Lõuna-Aafrika Vabariigi GP-l. Karjääri lõpetas 1989. aastal Austraalia GP-l. Arnoux sõitis F-1 sarjas liidrina 25 GP-l, 506 ringi, 2565 km. F-1st lahkumise järel töötas F 3000 sarja DAMS meeskonnas. Hüüdnimeks \"Must Hobune\".\n", "id": "ekk_Latn_203401"}
{"text": "Vana-Pärnu piiskopilinnus\n\nVana-Pärnu linnus oli Saare-Lääne piiskopi residents, mis asus Vana-Pärnu linnas Sauga jõe paremal kaldal.\n\nLinnus rajati 1251. aastal, kui Saare-Lääne piiskop Heinrich I otsustas ehitada Pärnu jõe suudme lähedale oma peakiriku ja muutis selle asula omale residentsiks. Seda oli ta kuni aastani 1263, kui leedulased Žemaitija valitseja vürst Treniota juhtimisel, selle vallutasid ja maha põletasid.\n\nLinnuse asupaigas 1965. aastal tehtud proovikaevamised olulisi uusi tulemusi ei andnud, kuid kinnitasid varasemaid, nii rootsiaegseid kui ka 19. sajandil tehtud mõõtmisi. Endised linnuse müürid asuvad maapinnast 1,5–1,8 meetrit allpool. Toomkiriku lääne ja lõuna müürid on laotud tellistest ja põllukividest. Seinte paksus ulatub 2–2,5 meetrini.\n\nKaevamised kinnitasid, et tegemist olid kastell-linnusega mis sarnaneb Haapsalu linnuse algkavandiga. Vana-Pärnu linnuse ühes tiivas asus toomkirik. Teised kaks tiiba olid madalamad ja kohandatud eluruumideks.\n", "id": "ekk_Latn_203402"}
{"text": "Porgandriisikas\n\nPorgandriisikas (Lactarius deliciosus) on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik.\n\nOranži seenelihaga porgandiriisikas on väga hea söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata.\n", "id": "ekk_Latn_203403"}
{"text": "Geminiidid\n\nGeminiidid on üks tuntumaid ja intensiivsemaid iga-aastasi meteoorivoole.\n\nSee on jälgitav Kaksikute tähtkujus iga aasta u 6.–19. detsembril maksimumiga (kuni 120 meteoori tunnis) 14. detsembril. Tegu on asteroid 3200 Phaetoni järel liikuvast tolmupilvest pärit kübemetega, mis kiirusega u 35 km/s atmosfääri sisenedes süttivad ja nn langevate tähtedena nähtavaks muutuvad.\n\nEsimesed teated geminiididest pärinevad 1862. aastast; siis oli tunniarvuks 20...30 meteoori. Aja jooksul on meteoorisadu tihenenud, ületades 1990. aastatel tunniarvu 100 ja jõudes sajandi lõpuks tunniarvuni 120...140.\n\nGeminiidide keskmine tihedus on 1...3 g/cm³ – veidi väiksem asteroidide ja kivimeteoriitide omast, üsna sarnane maapealsete kivimite omaga ja tunduvalt suurem kometaarsete meteooride keskmisest (0,3 g/cm³).\n\nErinevalt teistest meteoorivooludest (perseiidid, leoniidid) ei ole geminiidide allikaks komeet, vaid asteroid 3200 Phaeton, mis avastati 1983. aastal. Spektri ja saba puudumise järgi loetakse see taevakeha kuuluvaks asteroidide hulka, ehkki tema piklik orbiit (kaugeim ots 2,4 aü, lähim ots 0,14 aü kaugusel) meenutab komeetide omi.\n", "id": "ekk_Latn_203404"}
{"text": "3200 Phaeton\n\n3200 Phaeton on Apollo-tüüpi asteroidid.\n\nSpektri ja saba puudumise järgi loetakse see asteroidide hulka, ehkki tema piklik orbiit (kaugeim ots 2,4 aü, lähim ots 0,14 aü kaugusel) meenutab komeetide omi. Nime sai taevakeha vahast ja sulgedest tiibadega Päikeseni sõita üritanud Kreeka mütoloogia tegelaselt selle järgi, et tema orbiit ulatub Päikesele suhteliselt lähedale, mistõttu tema pinna temperatuur võib tõusta 700–800 kraadini.\n\n3200 Phaetoni avastasid 11. oktoobril 1983. aastal astronoomid Simon Green ja John Davies.\n\nPhaetonit, mis 2007. aasta detsembris möödus Maast 18 mln kilomeetri kauguselt, loetakse Maad ohustavate asteroidide hulka. Päikesest kaugeimas punktis asteroidivöö tihedamas osas võib see sattuda kokkupõrkesse, mis muudab taevakeha orbiiti nii, et see mõnel oma järgmisel tiirul põrkab Maaga kokku. 14. detsembril 2093 möödub Phaeton Maast 3 mln kilomeetri kauguselt.\n\nMeteoorivool geminiidid on asteroid 3200 Phaetoni järel liikuvast tolmupilvest pärit kübemed, mis kiirusega u 35 km/s atmosfääri sisenedes süttivad ja nn langevate tähtedena nähtavaks muutuvad.\n", "id": "ekk_Latn_203405"}
{"text": "Kambodža kodusõda\n\nKambodža kodusõda oli konflikt Kambodža Kommunistliku Partei (tuntud kui Punased khmeerid) ja nende liitlase Vietnami Demokraatliku Vabariigi (Põhja-Vietnam) ja Rahvuslik Lõuna-Vietnami Vabastamise Frondi (NLF), mis oli suunatud Kambodža valitsuse jõudude vastu (pärast 1970 oktoobrit Khmeeri Vabariik), mida toetasid Ameerika Ühendriigid ja Vietnami Vabariik (Lõuna-Vietnam) aastatel 1967–1975. Seda kodusõda peetakse üheks osaks Teisest Indohiina sõjast (1960–1975), mis vallutas ka naaberriigi Laose Kuningriigi, Lõuna-Vietnami ja Põhja-Vietnami. Sõjas osales punaste khmeeride poolel umbes 100 000 sõdurit ja Vabariigi poolel umbes 250 000 sõdurit. Hukkus umbes 600 000 inimest ja vigastada sai umbes 1 000 000.\n\nPõhja-Vietnami kaasalöömine oli kavandatud oma baaside kaitseks Ida-Kambodžas, USA soovis aega võita selleks, et võtta tagasi Kagu-Aasia ja kaitsta oma liitlast Lõuna-Vietnami, ning toetas sõda nii rahaliselt, aineliselt kui ka ulatuslike õhu-pommirünnakutega.\n\nPärast viit aastat võitlust, mis purustas majanduse ja põhjustas näljahäda rahva hulgas, sai vabariiklik valitsus lüüa 17. aprill 1975, kui Punased khmeerid kuulutasid välja Demokraatliku Kambodža.\n", "id": "ekk_Latn_203406"}
{"text": "Jeesus Kristus superstaar\n\n\"Jeesus Kristus superstaar\" (originaalpealkirjaga \"Jesus Christ Superstar\") on rokkooper, mille muusika kirjutas Andrew Lloyd Webber ja libreto Tim Rice 1970. aastal.\n\nOoperi libreto põhineb evangeeliumide jutustusel Jeesuse elu viimasest nädalast, alates Jeesuse ja tema õpilaste saabumisest Jeruusalemma ja lõpetades tema ristilöömisega.\n\nOoper ilmus kõigepealt topeltalbumina ja alles seejärel teatrilaval. Heliplaadil laulis Jeesuse osa Ian Gillan ja Juudas Iskarioti osa Murray Head. Esimene teadaolev lavastus tehti Southoldi keskkoolis Long Islandil New Yorgi osariigis juulis 1971 ilma autoritelt nõusolekut saamata. Ooperi ametliku lavastuse esietendus oli 12. oktoobril 1971 Mark Hellingeri Teatris Broadwayl.\n\nNorman Jewisoni lavastatud filmiversioon tuli ekraanile 1973. aastal. Film võeti üles Iisraelis, kohtades, kus olid toimunud ooperi aluseks olevad ajaloolised sündmused.\n\nOoper sai maailmakuulsaks. Muusikahuvilised hindasid ooperit positiivselt, kirikutegelased negatiivselt. Kuigi ooperi esmaesitusest on möödas peaaegu 50 aastat, on ooper kristlikus kirikus üldiselt ikka veel põlu all.\n", "id": "ekk_Latn_203407"}
{"text": "Dziaržynskaja\n\nDziaržynskaja (valgevene-eesti transkriptsioonis Dzjaržõnskaja; valgevene Гара Дзяржынская, enne 1958. aastat Святая гара (Püha mägi)) on küngas Valgevene kõrgustikul, Valgevene kõrgeim tipp. Kõrgus 345 m.\n\nKüngas sai praeguse nime Feliks Dzeržinski järgi. Asub Minskist umbes 30 km lääne pool Dziaržynski linna lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_203408"}
{"text": "Bibliograafia\n\nBibliograafia (kreeka keeles βιβλιογραφία, bibliographia \"raamatu kirjutamine\") on teavikute kindlate tunnuste alusel kogutud ja korrastatud loetelu ning teoste uurimine selliste loetelude koostamiseks.\n\nBibliograafia võib tähistada nii bibliograafianimestikke, tööd nende nimestike koostamisel kui ka bibliograafiaalast teadustegevust.\n\nEsialgu seostus termin \"bibliograafia\" raamatute ümberkirjutamisega. Ladinakeelne sõna bibliographia tuli kasutusele 17. sajandi Prantsusmaal, selle sõnaga tähistati raamatute tundmist ja kirjeldamist.\n", "id": "ekk_Latn_203409"}
{"text": "Cape Dorset\n\nKinngait (inuktituti ᑭᙵᐃᑦ 'kõrge mägi') on asula Kanadas Nunavutis. Asub Baffini saare lõunatipu lähedal Hudsoni väinas väikesel Dorseti saarel.\n\nKinngait on tuntud kui \"inuiti kunsti pealinn\". Seal elab palju inuiti kunstnikke (joonistajad, graafikud ja skulptorid). 22% tööjõulisest elanikkonnast elatub kunstist. Tuntud kunstnike seas on Pudlo Pudlat ja Kenojuak Ashevak.\n\nAsula ingliskeelne nimi Cape Dorset on nime andnud Dorseti kultuurile, mille jäljed leiti sealt 1925. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203410"}
{"text": "Soomusauto\n\nSoomusauto on veoauto või maasturi veermiku baasil valmistatud kergelt soomustatud spetsiaalkerega ratassõiduk.\n\nSoomusautod on peamiselt sõjaotstarbelised, kuid valmistatakse ka sisekaitse- või tsiviilotstarbelisi sõidukeid.\n", "id": "ekk_Latn_203411"}
{"text": "TEU\n\nTEU (inglise keeles twenty-foot equivalent unit) on merevedudel üleilmselt kasutatav konteinerikäibe mõõtühik (kaubamõõt).\n\n1 TEU tähistab üht standardset merekonteinerit, mille pikkus on 20 jalga, laius 8 jalga ja kõrgus 4,25–9,5 jalga (tavaliselt on kõrgus 8,5 jalga ehk 2,6 m). Tänapäeval on tavalisimad 40 jala pikkused konteinerid, mida on sõltuvalt kaubaliigist ja täitmisviisist mitut tüüpi.\n\nKasutusel on ka 45-jalaseid konteinereid. Ka neid nimetatakse 2-TEU-konteinereiks.\n", "id": "ekk_Latn_203412"}
{"text": "Daniel Tompkins\n\nDaniel D. Tompkins (21. juuni 1774 Fox Meadows (praegune Scarsdale), Westchesteri maakond, New Yorgi osariik – 11. juuni 1825 Tompkinsville, Staten Island, New York) oli ettevõtja, jurist, kongresmen, New Yorgi kuberner ja USA 6. asepresident aastail 1817–1825.\n\n1815. aastal tema poolt Staten Islandi idarannikule rajatud asundust hakati nimetama Tompkinsville'iks. Tema järgi on nime saanud ka Tompkinsi maakond New Yorgi osariigis ning Tompkins Square Park Manhattanil.\n", "id": "ekk_Latn_203413"}
{"text": "Teismeline\n\nTeismeline on laiemas tähenduses 11–19-aastane inimene, kitsamas tähenduses (inglise sõna teenager tõlkevastena) 13–19-aastane inimene.\n", "id": "ekk_Latn_203414"}
{"text": "Australopiteekus\n\nAustralopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond.\n\nAustralopiteekuse perekonna tekkimine ei ole veel piisavalt selge. Inimeste ja šimpansite viimane ühine eellane elas 4 miljonit aastat tagasi ja sel ajal veel australopiteekusi ei olnud. Vanimad leitud australopiteekused on 3,5–3,8 miljonit aastat vanad. Kõige hilisemad on 1,9 miljonit aastat vanad.\n", "id": "ekk_Latn_203415"}
{"text": "Valgevene kõrgustik\n\nKõrgeim tipp ulatub 345 meetrini (Dzjaržõnskaja mägi), teistel andmetel 365 meetrini (Lõssaja mägi).\n", "id": "ekk_Latn_203416"}
{"text": "Miley Cyrus\n\nMiley Ray Cyrus (sünninimi Destiny Hope Cyrus; sündinud 23. novembril 1992) on näitleja, laulja ja laulukirjutaja.\n\nTa sai tuntuks tänu Miley Stewarti / Hannah Montana rollile sarjas \"Hannah Montana\". Tänu menukale sarjale sai alguse ka tema lauljakarjäär.\n\nIsa kutsus tütart Smileyks, millest tuli nimi Miley. 2008. aasta märtsis vahetas ta nime Miley Ray Cyruseks, oma vanaisa järgi. Paljud arvavad, et nimi tuli tema isa järgi, kuid tegelikult on nimi Ray võetud vanaisa Ronald Ray Cyruse järgi, kellega Miley oli väga lähedane. Tema isa on Billy Ray Cyrus, kes on kuulus kantrimuusikastaar ja on tuntud oma loo \"Achy Breaky Heart\" järgi vanemale põlvkonnale, kuid noorematele on ta tuntud kui Hannah Montana isa Robby Ray Stewart Disney hittseriaalis \"Hannah Montana\".\n\nCyruse soolokarjäär algas tema debüütalbumiga \"Hannah Montana: Meet Miley Cyrus\" (\"Hannah Montana: Saa tuttavaks Miley Cyrusega\"), mis ilmus 23. juunil 2007. Tema teine album \"Breakout\" (\"Läbimurre\") ilmus 22. juulil 2008. \"Breakout\" on Cyruse esimene album, millel ei ole kaasatud Hannah Montana müügiõigust. Mõlemad albumid debüteerisid esikohal Billboard 200-s. 2008. aastal märkis ajakiri Time Cyruse ühena 100-st mõjuvõimsamast inimesest maailmas.\n", "id": "ekk_Latn_203417"}
{"text": "Amarüllilised\n\nAmarüllilised (Amaryllidaceae) on üheiduleheliste klassi asparilaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.\n\nAmarülliliste hulka kuulub umbes 75 perekonda enam kui 1600 liigiga, aga süstemaatika osas on väga erinevaid vaateid ja mõned süstemaatikud mõistavad seda sugukonda märksa kitsamana.\n\nVanasti arvati amarüllilised liilialaadsete (Liliales) seltsi.\n\nAmarüllilisi leidub kõigil mandritel peale Antarktika. Eriti palju leidub amarüllilisi Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Kapimaal.\n\nEnamik amarüllilisi on mitmeaastased rohttaimed. Toitaineid säilitavad nad tavaliselt sibulas, aga mõnikord võimsas risoomis või tüvendis.\n\nAmarüllilised on tavaliselt lihakate lehtedega. Õied on tavaliselt koondunud sarikatesse, mis asuvad lehtedeta varre või õievarre tipus. Enamasti on amarüllilised alumise sigimikuga, mis ongi nende tähtis eristamisalus liilialaadsetest.\n\nAmarülliliste seas on palju ilutaimi, näiteks nartsiss, kriinum, ratsuritäht ja kliivia. Leidub nii selliseid ilutaimi, mida kasvatatakse peenral, kui selliseid, mida saab toas potis kasvatada.\n", "id": "ekk_Latn_203418"}
{"text": "Kiirelised\n\nAjaloos on mõistet \"kiirelised\" käsitletud erinevalt. Kiirelistena on mõnikord käsitletud ka okasnahkseid, kes üldjuhul loetakse küll kahekülgsete loomade hulka, sest nende vastsed on bilateraalsümmeetrilised, suguküpsed isendid aga kiirelised.\n", "id": "ekk_Latn_203419"}
{"text": "Kahekülgsed\n\nKahekülgsed (Bilateria) on bilateraalsümmeetrilised loomad. Erinevalt kiirelistest (radiaalsümmeetriaga loomad) on neil nii ees- kui tagaots ning parem ja vasak külg.\n\nKahekülgsete hulka kuulub enamik loomade hõimkondi; tähtsamad, kes välja jäävad, on käsnad, ainuõõssed ja kammloomad. Tavaliselt loetakse kahekülgsete alla ka okasnahksed, kelle vastsed on bilateraalsümmeetrilised, suguküpsed isendid aga radiaalsümmeetrilised.\n", "id": "ekk_Latn_203420"}
{"text": "Ptsitš\n\nPtsitš (Пціч; valgevene omaladina Pcič) on jõgi Valgevenes. Algab Minski lähedalt Minski kõrgustikult Dzjaržõnskaja mäe jalamilt. Ülemjooksul voolab valdavalt kagusse, alamjooksul pöördub lõunasse. Suubub vasakult Prõpjatsi. Pikkus 421 km, valgala 9470 km².\n\nSuurim lisajõgi on Aressa.\n", "id": "ekk_Latn_203421"}
{"text": "Minski kõrgustik\n\nMinski kõrgustik on Valgevene kõrgustiku kõrgeim kaguosa, mis paikneb Nemunase jõe ja Lukomli järve vahel Valgevene keskel. Kõrgus on 200–300 meetrit, kõrgeim tipp on Dzjaržõnskaja mägi (345 m).\n", "id": "ekk_Latn_203422"}
{"text": "RS-24\n\nRS-24 \"Jars\" () on Venemaa mandritevaheline ballistiline rakett, mis suudab kanda 3-10 eraldisihitavat tuumalõhkepead (MIRV). GRAU koodnimetus 15P165 ja 15P155, NATO koodnimetus SS-29.\n\nRS-24 on raskem kui Topol-M\n\nEsmakordselt katsetati raketti 29. mail 2007, 25. detsembril 2007 ja uuesti 26. novembril 2008. Plessetski kosmodroomilt startinud rakett lendas umbes 7000 kilomeetrit ning tabas Kamtšatka poolsaarel asunud sihtmärki.\n\nVenemaa ajakirjanduse andmeil suudab RS-24 läbi tungida Tšehhi ja Poolasse rajatavast USA raketikilbist.\n", "id": "ekk_Latn_203423"}
{"text": "Vanker (male)\n\nVanker (vale nimega ka \"kahur\") on malend, mis valitseb malelaual ridu ja liine.\n\nMõlemal mängijal on partii alguses 2 vankrit, valgete malendite vankrid paiknevad väljadel h1 ja a1, mustade malendite vankrid h8 ja a8.\n\nVankreid on kasulik arendada vabadele liinidele. Vankrite jõud ilmneb eriti lõppmängus, pärast enamiku etturite ja muude malendite vahetamist, sest siis on malelaual rohkesti vabu liine.\n", "id": "ekk_Latn_203424"}
{"text": "Oda (male)\n\nOda on malend, mille liikumine malelaual on piiritletud diagonaalidega.\n\nMõlemal mängijal on malepartii alguses kaks oda. Üks neist paikneb kuninga ja ratsu vahel, teine lipu ja ratsu vahel. Algseisus paiknevad valgete malendite odad väljadel c1 ja f1, mustade malendite odad c8 ja f8.\n", "id": "ekk_Latn_203425"}
{"text": "Ratsu\n\nRatsu on kõige keerulisema käimisviisiga malend. Mõlemal mängijal on partii alguses 2 ratsut, mis algseisus paiknevad väljadel g1 ja b1 ning g8 ja b8.\n\nRatsu on ainuke malend, millel on lubatud üle hüpata tema teel olevatest oma või vastase malenditest. Iseäralikult vahetab ratsu igal käigul välja värvi kuhu ta läheb.\n", "id": "ekk_Latn_203426"}
{"text": "Märjamaa kirik\n\nMärjamaa Maarja kirik on kirik Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevikus. Varem jäi kirik Läänemaale Märjamaa kihelkonda.\n\nNeitsi Maarjale pühitsetud kirikut kasutab EELK Märjamaa Maarja kogudus.\n", "id": "ekk_Latn_203427"}
{"text": "Reservaaž (graafika)\n\nReservaaž (prantsuse réservage) on sügavtrükimenetlusel põhinev graafikatehnika. Kui reservaažil kasutatakse kujutise tekitamiseks värvitud suhkrulahust, nimetatakse reservaaži ka suhkruakvatintaks.\n\nKasutatakse akvatintas ja vahel litograafias. Laiemalt hakati reservaaži tehnikat kasutama 19. sajandi teisel poolel.\n", "id": "ekk_Latn_203428"}
{"text": "Märjamaa Vabadussõja mälestussammas\n\nMärjamaa Vabadussõja monument asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevikus.\n\nMälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas hukkunutele on kujundatud Märjamaa kiriku kirikaiaväravaks. Mälestusmärk avati 11. septembril1932 ning taastati 1989. aastal.\n\nVäravale on paigaldatud kaks nimedega tahvlit.\n", "id": "ekk_Latn_203429"}
{"text": "Märjamaa Maarja kogudus\n\nEELK Märjamaa Maarja kogudus on luterlik kogudus Märjamaal.\n\nKogudus kuulub Lääne praostkonda.\n\nKoguduse õpetaja on Illimar Toomet, organist Marika Kosubenko. Juhatuse esimees on Johannes Arjakse.\n\nJumalateenistused on igal pühapäeval algusega kell 11 Märjamaa kirikus.\n", "id": "ekk_Latn_203430"}
{"text": "Alpikann\n\nAlpikann ehk tsüklaamen (Cyclamen) on rohttaimede perekond nurmenukuliste sugukonnas.\n\nUmbes 20 liigiga taimeperekond, mis on liigitatud nurmenukuliste (Primulaceae) sugukonda, mürsiineliste (Myrsinaceae) alamsugukonda.\n\nAlpikann on mitmeaastane mugultaim, mis looduslikult kasvab Vahemere regioonis, Lähis-Idas ja Kirde-Aafrikas. Neid leidub ka Kaspia ja Musta mere lõunapoolseil rannikualadel, Kreeta, Rhodose ja Chíose ning Baleaari saartel ja Põhja-Aafrika hõredates leht- ja okaspuu mäestikumetsades.\n\nAlates 17. sajandist potilillena kasvatatava alpikanni esivanem on vahemere alpikann (Cyclamen persicum). Alpikanni kultuuristamine sai alguse Prantsusmaal ja Hollandis.\n", "id": "ekk_Latn_203431"}
{"text": "Yukoni jõgi\n\nYukoni jõgi on jõgi Põhja-Ameerikas Kanadas ja USAs Alaska osariigil. Voolab valdavalt loodesse ja läände. Suubub Beringi merre.\n\nYukoni lähteks peetakse enamasti Llewellyni liustikku Rannikuaheliku põhjaotsas asuva Atlini järve lõunatipu lähedal.\n\nJõe pikkus on 3185 km koos Nisutlini ja Tesliniga, 2554 km ilma nendeta.\n\nYukoni ääres asuvad Whitehorse, Carmacks ja Dawson City.\n\nSuuremad lisajõed on Koyukuk, Tanana, Pelly ja Teslin.\n\nJõe järgi on nime saanud Kanada föderaalterritoorium Yukon.\n\nSõna \"Yukon\" tähendab Gwich'in'i keeles \"suur jõgi\".\n\nJõel läbitakse aerutamismaratoni.\n", "id": "ekk_Latn_203432"}
{"text": "Jaan Õmblus\n\nJaan Õmblus (sündinud 31. detsembril 1971) on eesti majandustegelane.\n\nJaan Õmblus on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduse erialal 1995. aastal.\n\nTa on Keskerakonna liige alates 2000. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_203433"}
{"text": "Vilniuse Ülikool\n\nVilniuse Ülikool (leedu keeles Vilniaus universitetas, ladina keeles Universitas Vilnensis) on alates 1579. aastast kõrgemat haridust andev õppeasutus Leedu pealinnas Vilniuses. Tegu on Leedu vanima ja suurima ülikooliga. Vilniuse ülikool on ka üks vanemaid kõrgkoole kogu Ida- ja Põhja-Euroopas.\n\n2020. aastast on ülikooli rektor professor Rimvydas Petrauskas.\n", "id": "ekk_Latn_203434"}
{"text": "Laukasoo (Vihula)\n\nLaukasoo on soo Lahemaa rahvuspargi lõunaosas. See on Lahemaa suurim (1391 ha) ja tuntuim soo. Administratiivselt jääb Laukasoo Lääne-Virumaale Haljala valda.\n\nLaukasoo võeti kaitse alla 1971. aastal Lahemaa rahvuspargi ühe reservaadina. Praegu kannab Laukasoo kaitsestaatusena Valgejõe-Laukasoo sihtkaitsevööndi nimetust. Laukasoo kaitsmisel on peamine eesmärk tagada looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, koosluste loodusliku seisundi taastamine ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Nende eesmärkide toetuseks on LIFE Mires Estonia projekti raames LIFE programmi ja KIKi looduskaitseprogrammi rahastusel kavas taastada ajavahemikul 2015-2020 Laukasoos looduslik veerežiim. Taastamistegevuste mõjuala - 889 ha - jääb kaitseala piiridesse.\n", "id": "ekk_Latn_203435"}
{"text": "Otto Fabian von Wrangell\n\nOtto Fabian von Wrangell (18. veebruar (vkj 8. veebruar) 1655 Tallinn – 19. detsember (vkj 8. detsember) 1726) oli Eestimaa poliitik ja kroonikakirjutaja.\n", "id": "ekk_Latn_203436"}
{"text": "Mihhail Abakumov\n\nMihhail Georgijevitš Abakumov (Михаил Георгиевич Абакумов; 25. veebruar 1948 Kolomna – 19. juuli 2010) oli vene maalikunstnik.\n\nTal oli palju isikunäitusi nii Venemaal kui ka välisriikides.\n", "id": "ekk_Latn_203437"}
{"text": "Küürvaal\n\nKüürvaal ehk pikkloibvaal (Megaptera novaeangliae) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.\n\nKüürvaalad elavad maailmameres Arktikast Antarktikani. Neid on umbes kümme karja, mis omavahel ei segune.\n\nKüürvaalad on suhteliselt jässakad ja suure peaga. Täiskasvanud isendite kehapikkus on 12–16, harva kuni 18 meetrit. Nende loivad on pikad, moodustades kuni veerandi kehapikkusest.\n\nToituvad peamiselt vähilaadsetest, peajalgseist, limustest ja väikestest kaladest.\n\nKuni 1960. aastateni olid küürvaalad ühed enimkütitud vaalad. 1966. aastal keelati küürvaalade püük ja sestsaadik on nende arvukus kasvanud.\n\nKüürvaalad on tuntud oma erakordselt pikkade ja vaheldusrikaste laulude poolest, mille otstarvet ja tähendust pole teadlased lõpuni selgitada suutnud.\n", "id": "ekk_Latn_203438"}
{"text": "Gustav Adolf von Rosenkampff\n\nVabahärra Gustav Adolf von Rosenkampff (vene keeles Густав Андреевич Розенкампф; vkj 26. detsember 1763 / 6. jaanuar 1764 Kaarepere, Palamuse kihelkond – vkj 16. / 28. aprill 1832 Peterburi) oli baltisakslasest Venemaa riigitegelane, jurist ja literaat.\n\nTa sündis Luua, Kaarepere omaniku, Liivimaa maanõuniku, õuekohtu assessori ja hilisema Liivimaa maamarssali (1775–1777) Kaspar Heinrich von Rosenkampfi (1734–1790) pojana. Tema vanaisa Reinhold Johann von Rosenkampf oli Rootsi aadlik (20.08.1687) ja assessor. Ta õppis Leipzigi Ülikoolis ja oli 18. sajandi lõpul Tartu- ja Võrumaa maakohtunik. Keiser Aleksander I valitsusaja algul tõusis ta valitseja peamiste nõunike hulka. Rosenkampf valmistas ette mitmeid olulisi reformiprojekte, millest võttis suures osas eeskuju ka hilisem tuntud reformaator Mihhail Speranski. Seoses Speranski esiletõusuga jäi Rosenkampf keisri lähikonnast eemale.\n\n25. detsembril 1811 sai ta naturalisatsiooni korras Soome aadlikuks. 13./25. juulil 1817 tõsteti ta koos vennapoja, insenerkindralmajor Carl von Rosenkampffiga (1793–1846), Soomes vabahärra seisusse, ning nende suguvõsa immatrikuleeriti 17. septembril 1818 Soome rüütelkonda (Nr.27).\n\nTa maeti Peterburis Aleksander Nevski kloostri kalmistule.\n\nTa oli Tartumaal Kaarepere (Kersel), Kudina (Kudding), Jõe (Jägel) ja Vaiatu (Somel) mõisa omanik.\n", "id": "ekk_Latn_203439"}
{"text": "Treptow-Köpenick\n\nTreptow-Köpenick [tʁɛptoː køːpɛnɪk] on Berliini idapoolseim linnarajoon. See loodi 1. jaanuaril 2001 endiste linnaosade Treptow' ja Köpenicki liitmise teel.\n\nTreptow-Köpenicki pindala on 168 km² ja seal elab 30. novembri 2010 seisuga 242 574 inimest, umbes sama palju kui Kielis või Magdeburgis.\n\nTreptow-Köpenick hõlmab 18,9% linna pindalast ja on sellega suurim linnarajoon. Kolmveerandi pindalast katavad metsad, pargid ja veekogud. Suurim järv on Müggelsee.\n\nLäbi linnaosa viib Berliini pikim tänav Adlergestell (pikkus 11,9 km).\n", "id": "ekk_Latn_203440"}
{"text": "Aru mõis (Mihkli)\n\nAru mõis oli Keblaste kõrvalmõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal. Mõisa keskus asus Tarva külas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääneranna valda Pärnu maakonnas.\n\nAru mõis eraldati Karinõmme mõisast 1772. aastal ning 1782 sai see iseseisvaks mõisaks, kuuludes kapten ja maanõunik Karl Thure von Helwigile.\n\nAlates 1881. aastast oli mõis Keblaste mõisa omaniku käes.\n\nMõisa endistest hoonetest pole midagi järel, säilinud on vaid park.\n\nMaantee ühel küljel on säilinud ka lühike puuderida, mis teeb kaare peahoone kohal. Park on suunaga Veltsa parkmetsa poole. Aru mõisa ees lõpeb ka Veltsast suubuv tammeallee.\n", "id": "ekk_Latn_203441"}
{"text": "Veltsa mõis\n\nVeltsa mõis (saksa keeles Weltz) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Pärnu maakonna Lääneranna valda.\n", "id": "ekk_Latn_203442"}
{"text": "Klassifikatsioon\n\nKlassifikatsioon ehk liigitus ehk kategooriate kujundamine on esemete (objektide) rühmitamine teatud ühiste tunnusega süsteemi või üksikuteks klassideks.\n\nKlassifikatsioon põhineb mõtleva olendi tunnetuse (kognitiivsel) võimel tuvastada kogemuse põhjal maailma üksikosade (elementide) ühiseid tunnuseid või sarnasusi, organiseerides üksikosad nende omaduste, tunnuste, sarnasuste või muude üldiste mõõtmistunnuste (universaalsete kriteeriumide) alusel mõttelistesse (abstraktsetesse) rühmadesse (kategooriatesse, klassidesse, tüüpidesse, hulkadesse). Eristada ja mõista on võimalik nii üksikuid (konkreetseid) kui ka mõttelisi esemeid (abstraktseid objekte).\n\nKlassifikatsioon võimaldab lihtsustada maailmast arusaamist. See on vajalik kohanemiseks või muudel praktilistel eesmärkidel. Klassifikatsioon on oluline näiteks õppimiseks, järeldamiseks, otsustamiseks, tuleviku ennustamiseks, mingis keeles kõnelemiseks või muul moel keskkonnaga suhtlemiseks. Klassifitseerimine kui tegevus võib toimuda nii sõnaliselt (verbaalselt) kui ka mittesõnaliselt (mitteverbaalselt).\n\nKlassifikatsiooni loomist peetakse üheks põhilisemaks tunnetuse võimeks, millega tegeletakse eelkõige psühholoogias ja tunnetuslikus keeleteaduses (kognitiivne lingvistika). Bioloogias näiteks süstemaatiline rühmitamine liikide, perekondade, sugukondade jne järgi. Mäenduses näiteks mineraaliterade sorteerimine nende suuruse järgi. Mullateaduses mulla klassifikatsioon.\n", "id": "ekk_Latn_203443"}
{"text": "Võimendi\n\nVõimendi on seade, mis välise energiaallika kulul suurendab signaali võimsust. Võimendi põhiosa on võimendatava signaaliga tüüritav reguleeriv element, mis muudab juurde juhitava energia kulgu võimendi väljundisse vastavalt sisendsignaali muutumisele. Seetõttu järgib võimendi väljundsignaal kujult sisendsignaali, kuid tal on tunduvalt suurema võimsus.\n", "id": "ekk_Latn_203444"}
{"text": "Paelussid\n\nPaelussid ehk tsestoodid (Cestoda; kreeka kestos 'pael') on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass. Suguküpsed paelussid elavad selgroogsete seedetraktis, noorjärgud aga erinevate loomade, eriti lülijalgsete, kehas.\n", "id": "ekk_Latn_203445"}
{"text": "Ahmedabad\n\nAhmedabad on linn Indias Gujaratis, osariigi suurim linn. Asub Sabarmati jõe kallastel 50 km kaugusel Araabia merest.\n\nAlgne kaubalinn tihedate elukvartalite, kitsaste tänavate ja hindu-islami arhitektuuriga moodustab kesklinna. Ida pool on tekstiilivabrikud, vanad tööliste elamud ning kaugemal uued korrusmajadega elurajoonid. Sabarmati läänekaldal on uuemad linnaosad villade ja Gujarati Ülikooliga. Ahmadabadis asub prestiižne õppeasutus Indian Institute of Management Ahmedabad.\n\nAhmadabad asetseb tasasel maal, ainult vabrikukorstnad ja elektrijaama siluett põhja pool rikuvad horisontaalset linnamaastikku. Linnas on palju islami, hinduistlikku ja džainistlikku arhitektuuri. Paljudest islami ehitistest on vanim Ahmad Shahi mošee 1414. aastast. Osa sellest pärineb hinduistlikust templist, sammastel on hinduistlikud motiivid. Tähelepanuväärsed on ka suur Ahmedabadi reedemošee ja Kankaria järv, mis on populaarne väljasõidukoht. Ahmedabadis on ka Le Corbusier' ja Louis Kahni projekteeritud maju.\n\nAhmadabad on üks kõige kiiremini kasvavaid linnu Indias.\n", "id": "ekk_Latn_203446"}
{"text": "Alexis Kreutzwald\n\nAlexis Kreutzwald (1845 – 1910 Tallinn) oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poeg ja esimene Kadrina jaamaülem.\n\nAlexis Kreutzwald teenis raudteeametnikuna, viimased 19 aastat oli ta halvatud.\n\nTa abiellus 1871. aastal Amalie Sophie von Huseniga (1847–1931), abielu jäi lastetuks.\n\nAlexis Kreutzwald oli maetud Kopli kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_203447"}
{"text": "Vittorio Monti\n\nVittorio Monti (6. jaanuar 1868 Napoli – 20. juuni 1922) oli itaalia helilooja ja viiulivirtuoos.\n\nTa õpetas viiuli- ja mandoliinimängu ning on kirjutanud mandoliinimängu õpiku.\n\nKirjutas mitu balletti ja operetti. Tema tuntuim teos on \"Csárdás\".\n", "id": "ekk_Latn_203448"}
{"text": "Augusto Ruschi\n\nAugusto Ruschi (12. detsember 1915 – 3. juuni 1986) oli brasiilia loodusteadlane.\n\nTa avaldas üle 450 artikli ja 22 raamatut.\n\nBrasiilia Teaduste Akadeemia annab välja Augusto Ruschi medalit.\n", "id": "ekk_Latn_203449"}
{"text": "Tiia Haverinen\n\nTiia Haverinen (sünninimi Ilmanen; sündinud 21. septembril 1990) on soome näitleja.\n\nTa mängis sarjas \"Varjatud elud\" 2007–2008 Sofia Salinit ja sarjas \"Kodutänav\" 2009–2011 Susanna Blomi.\n\nTa õppis varem koos Juha Karhu ja Sara Lohinivaga, väljenduskunsti kallakuga Kallio Gümnaasiumis ja pärast seda Vantaas Sotunki Gümnaasiumis, mille lõpetas 2010. aastal. Tema koolikaaslased Juha Karhu ja Sara Lohiviva mängisid sarjas Varjatud elud Oona Kivirantat ja Niko Vainiot.\n\nSamas sarjas Aino Kaukovaarat mängiv Janna Ilmanen on Tiia noorem õde.\n", "id": "ekk_Latn_203450"}
{"text": "Deep Purple\n\nDeep Purple on Inglise heavy metal- ja hard rock'i ansambel, mis alustas tegevust 1968. aastal. Ansamblit peetakse üheks heavy metali ja hard rocki pioneeriks, kuigi ansambli muusikaline lähenemine on aastate jooksul muutunud.\n\nDeep Purple'it on koos Led Zeppelini ja Black Sabbathiga nimetatud Briti hard rocki ja heavy metali 1970. aastate esimese poole pühitsemata kolmainsuseks. 1975. aastal nimetati Deep Purple tänu 1972. aastal Londonis Rainbow Theatre'is antud kontserdile Guinnessi rekordite raamatus maailma kõige valjemaks ansambliks. Kokku on Deep Purple'i plaate maailmas müüdud üle 100 miljoni. 2016. aastal võeti ansambel Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_203451"}
{"text": "Deep Purple in Rock\n\n\"In Rock\" on ansambli Deep Purple 1970. aastal ilmunud neljas stuudioalbum.\n\nVõrreldes varasemate albumitega on selle albumi muusika raskema kõlaga heavy metal. Tuntumad lood on \"Speed King\" ja kümne minuti pikkune progressiivse roki mõjudega \"Child in Time\".\n\nAlbumi kaanepildil on kujutatud Mount Rushmore'ist inspireeritud bändiliikmete skulptuuri.\n\nSuurbritannia albumimüügi edetabelis tõusis \"In Rock\" 4. kohale.\n\n1995. aastal ilmus albumi mitme lisalooga juubeliväljaanne (25th Anniversary edition).\n", "id": "ekk_Latn_203452"}
{"text": "Southamptoni saar\n\nSouthamptoni saar on Kanadale kuuluv saar Põhja-Jäämeres Hudsoni lahe sissepääsu juures. Halduslikult kuulub Nunavuti Kivalliqi piirkonda.\n\nSaare pindala on 41 214 km² (veidi väiksem kui Eesti pindala). Ta on pindalalt Kanada 9. ja maailma 34. saar.\n\nAinuke asula saarel on Coral Harbour ehk Salliit, kus elab 834 inimest (2011. aasta andmed; 2006. aastal 769).\n\nSaarel on East Bay ja Harry Gibbonsi linnukaitsealad.\n", "id": "ekk_Latn_203453"}
{"text": "Banksi saar\n\nBanksi saar (inuktituti Ikahuk) on saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus. Idas eraldab seda Victoria saarest Walesi Printsi väin. Pindala 70 028 km². Ta on pindalalt Kanada viies ja maailma 24. saar. Saar on mägine, kõrgus kuni 750 meetrit (teistel andmetel 732 või 610 m). Kuulub Kanadale Loodealade koosseisus. Ainuke püsiasula on Sachs Harbour ehk Ikaahuk või Ikahuak, kus elab umbes 120 inimest.\n\nSaare avastas eurooplastele William Edward Parry 1819/1820 ekspeditsiooni ajal ja nimetas selle inglise loodusteadlase Joseph Banksi järgi.\n\nSaare põhjaosas asub Aulaviki rahvuspark.\n\nSaare põhjarannikul on Mercy laht.\n", "id": "ekk_Latn_203454"}
{"text": "Melville'i saar\n\nMelville'i saar (inglise Melville Island) on saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikku kuuluvas Perry saarestikus. Saare pindala on 42 149 km². See on pindalalt kaheksas saar Kanadas ja 33. saar maailmas. Melville'i saar kuulub Kanadale ning on jagatud Loodealade ja Nunavuti vahel. Saar on asustamata.\n\nEurooplaste jaoks avastas saare William Edward Parry 1819–1820 ekspeditsiooni ajal ja nimetas selle inglise loodusteadlase teise Melville'i vikondi Robert Dundase järgi.\n", "id": "ekk_Latn_203455"}
{"text": "Walesi Printsi saar\n\nWalesi Printsi saar (inglise keeles Prince of Wales Island, inuktituti keeles Kingailaq) on saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus Victoria saare ja Somerseti saare vahel.\n\nWalesi Printsi saare pindala on 33 339 km². Ta on pindalalt Kanada 10. ja maailma 40. saar.\n\nTeda eraldab idas olevast Somerseti saarest Peeli väin, kagus olevast Boothia poolsaarest Franklini väin, läänes olevast Victoria saarest ja loodes olevast Stefanssoni saarest M'Clintocki väin ning põhjas olevatest Byam Martini saarest ja Bathurstist Vikont Melville'i väin. Walesi Printsi saare rannikul on pisisaari, millest suurim on põhjarannikul olev Russell.\n\nWalesi Printsi saar on keskmiselt liigestunud. Loodeosas asub suur Ommanney laht. Tähtsaim neem on saare lõunatipus olev Swinburne'i neem.\n\nSaar on põhiosas tasane, põhja- ja idaservas künklik . Saare kõrgeim tipp asub tema kirdetipus ja on 415 m kõrgune . Saarel asub järvi, millest suurim on Crooked Lake, ja jõgesid.\n\nSaarel valitseb arktiline kliima ja ta on kaetud tundraga.\n\nHalduslikult kuulub Walesi Printsi saar Nunavuti koosseisu. Saar on asustamata.\n\nSaare avastas eurooplastele Francis Leopold McClintock 1851, otsides John Franklini kadunud ekspeditsiooni jälgi. Ta kaardistas koos Sherard Osborne'i ja William Browne'iga saare põhjaosa. Saare lõunaosa kaardistas esimesena Allen Young 1859.\n", "id": "ekk_Latn_203456"}
{"text": "Karbid\n\nKarbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merikarbid.\n", "id": "ekk_Latn_203457"}
{"text": "Liivia Laasimer\n\nLiivia-Maria Laasimer ([väidetavalt passijärgsed eesnimed Livia-Maria], aastani 1935 Reinberg, aastatel 1935–1943 Reinomägi; 21. juuni 1918 Tartu – 26. veebruar 1988 Tartu) oli eesti botaanik (geobotaanik) ja taimesüstemaatik, bioloogiadoktor (1965).\n\nTa lõpetas aastal 1936 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi ja aastal 1941 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna botaanika alal cum laude, aastal 1942 kaitses ta mag sc nat kraadi (mis aastal 1951 kinnitati bioloogiakandidaadi kraadiks). Aastal 1964 kaitses ta bioloogiadoktori kraadi. 1969. aastast Eesti NSV teeneline teadlane\n\nTa tähtsaim töö oli \"Eesti NSV taimkate\", mis võttis kokku Eesti taimkatte kaardistamise tulemused ja andis esimesena põhjaliku ülevaate Eesti taimekooslustest ja nende levikust.\n", "id": "ekk_Latn_203458"}
{"text": "Vaguvaallased\n\nVaguvaallased (Balaenopteridae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsi kiusvaalaliste alamseltsist.\n\nSugukonda kuulub 2 perekonda 9 liigiga.\n", "id": "ekk_Latn_203459"}
{"text": "Heeringavaal\n\nHeeringavaal ehk finnvaal (Balaenoptera physalus) on vaguvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.\n\nHeeringavaal elab maailmameres Arktikast Antarktikani.\n\nHeeringavaal on sinivaala järel isendi suuruselt teine loom. Erakordselt suur, 27,3 m pikkune emasloom tapeti 1925 Lõuna-Shetlandi saarte kandis. Põhjapoolkeral on emaste keskmine pikkus 19,4 ja isaste keskmine pikkus 18,6 m, lõunapoolkeral vastavalt 21 ja 20 m.\n\nHeeringavaal on kosmopoliit. Lõunapoolkeral on ta arvukam kui põhjapoolkeral. Ta armastab jahedat vett: pooluste suunas tungib ta kuni jääväljadeni, aga ekvaatorile ei tule ta tavaliselt talvelgi lähemale kui 30° põhjalaiust või 20° lõunalaiust. Soojades vetes talvitudes heeringavaal peaaegu ei toitu ja kõhnub tugevasti.\n\nVaikse ookeani põhjaosas leidub vähemalt kaks vaalakarja: Aasia ja Põhja-Ameerika asurkond. Esimene neist talvitub Kollases meres ja Lõuna-Jaapani vetes ning tõuseb suvel Ohhoota mere põhjaosani, Kamtšatkani ja Tšuktši poolsaareni. Teine talvitub Mehhiko Californias, aga suveks liigub Briti Columbia, Alaska ja Aleuutide kaudu Kamtšatkani, Anadõri lahte, Beringi väina ja Tšuktši merre. Need teekonnad on kindlaks tehtud vaalade märgistamise abil. Seni pole teada, kas need karjad omavahel ka kokku puutuvad. Lisaks elab Ida-Hiina meres paikne asurkond, mis põhja poole ei rända.\n\nKõige suuremaid heeringavaalade asurkondi kohatakse Antarktikas, kus ohtra toidu ja madala temperatuuri tingimustes on välja kujunenud alamliik, kuhu kuuluvad heeringavaalad on keskmiselt meetri võrra pikemad põhjapoolsetest heeringavaaladest.\n\nToidu koostis oleneb aastaajast ja kohast. Tüüpilised kalad, mida heeringavaal sööb, on heeringas, moiva, tobias ja tursk, aga vähilaadsetest on tavalised hiilgevähid ja vääneljalalised. Kuriilide ja Jaapani kandis leitakse nende magudest hulgaliselt peajalgseid. Kõige rohkem kalmaare on ühes maos leitud 2800 isendit (560 kg), sairasid 4640 isendit (550 kg), heeringaid 2550 isendit (610 kg) ja turski 800 isendit.\n\nToituvad vaalad liiguvad külitsi, laialt avatud suuga. Saaki neelavad nad suurte portsjonitena. Kalu püüdes teevad nad järske liigutusi, vahel pöörlevad isegi keha pikitelje ümber, kõht ülespidi. See takistab kaladel vaala lõugade vahelt välja lipsata ja võimaldab suud kiiremini sulgeda.\n\nHeeringavaala tiinus kestab keskmiselt 11,5 kuud. Paaritumine toimub üldiselt talvel, ent pole võimatu, et nad paarituvad ka muudel aegadel, sest korraga püütud emaste looted on teinekord üsna erineva suurusega. Antarktikas paarituvad kõik emased vahemikus aprillist augustini, kulminatsiooniga juunis-juulis, kui on südatalv.\n\nPõhjapoolkeral on vastsündinute pikkus 6 m ja mass 1,5 t, lõunapoolkeral aga 5,4 m ja 1,86 t. Suurim loode pärines Antarktikast ja oli 7,29 m pikk, aga väikseim imev noorloom pärines Arktikast ja oli 518 cm pikk.\n\nVastsündinute ja täiskasvanute kehakuju on sarnane isegi detailides. See laseb oletada, et juba vastsündinutel on head hüdrodünaamilised omadused. Toituvate isendite kiirus on 5–8 km/h, rahulikult liikuvatel 14–17 km/h, hirmutatutel 25–30 km/h, aga sööstuhetkel isegi üle 40 km/h. Seetõttu on heeringavaalad ühed kõige kiirematest vaalalistest.\n\nHarilikult hoiduvad vaalad jääst eemale, aga siiski on täheldatud, et lahvandusse sattunud heeringavaal (nagu põhjavaal või kääbusvaalgi) toetab koonu jääservale ja tõstab kord hingatsi veepinnale, siis jällegi laseb selle paariks minutiks vee alla.\n\nVaalapüük on muutnud heeringavaala suhteliselt haruldaseks. Ühest heeringavaalast saab Arktikas 6–7 tonni rasva ja 20–23 tonni liha, Antarktikas 9–10 t rasva ja 25–30 t liha. Seda on poole vähem kui sinivaalast saab.\n", "id": "ekk_Latn_203460"}
{"text": "Krai\n\nKrai (vene край 'äär') on haldusüksuse (föderatsiooni subjekti) tüüp Venemaal.\n\nVenemaa koosneb 83 föderatsioonisubjektist (1. järgu haldusüksusest), millest 9 on kraid.\n\nKraidel on samasugune õiguslik staatus nagu oblastitel.\n\nAjalooliselt on kraid asunud Venemaa äärealadel.\n", "id": "ekk_Latn_203461"}
{"text": "Östhammari vald\n\nÖsthammari vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Uppsala läänis Upplandi maakonnas. Asub Stockholmist põhjas Roslagenis. Valla idapiirile jääb ka osa Märketi saarest, kus on koguni jupike maismaapiiri Soomega.\n\nSuuremad asulad on Östhammar, Västerhaninge, Gimo, Österbybruk, Hargshamn, Öregrund.\n", "id": "ekk_Latn_203462"}
{"text": "Terra sigillata\n\nTerra sigillata on teatud tüüpi keraamika pinnadekoor, selle loomiseks kasutatud tehnika ja ka selle tehnika rakendamise tulemusel sündinud esemete koondnimetus.\n\nTerra sigillata viljelemine sai alguse Vana-Kreekas ja jätkus aastatel 155 eKr–200 pKr Vana-Roomas. Tänapäeval on see vana tehnika taas meelde tuletatud ja uuesti kasutusele võetud.\n", "id": "ekk_Latn_203463"}
{"text": "Raba\n\nRaba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.\n\nRabale vastandub madalsoo, mille vesi pärineb sademetest ja põhjaveest. Seetõttu kasutatakse madalsoo puhul mõnikord ka terminit minerotroofne soo (vesi on toiterikkam) ja raba puhul ombrotroofne soo (vihmaveest toitumise tõttu on vesi toitevaene). Raba on soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk.\n\nMaastik rabas on ühtlane ja vähese kõrguskõikuvusega. Mullastik on väheviljakas, niiske ja seal toimub aeglane lagunemine. See pakub elupaika mõningatele rabaloomadele ja taimeliikidele, kuigi on küllaltki väikse viljakuse ja suure niiskusega. Kuna üleliigne niiskus ei suuda ära auruda, siis maapind jääb vesiseks.\n\nRabad, mis saavad oma vee ainult sademetest, välistades põhja-, järve- ja liustikuvee, nimetatakse vihmavee tekkelisteks rabadeks. Selliste rabade pinnases on väga vähe toitaineid, mille tõttu on suurel osal taimedel seal raske elutseda, jätkusuutlik kasv toimub ainult mõnedel vähenõudlikel taimeliikidel ning see on ka üldjuhul kidur. Osad taimed toituvad ellujäämiseks putukatest, näiteks pikalehine huulhein (Drosera anglica), ümarlehine huulhein (Drosera rotundifolia) ja vahelmine huulhein (Drosera intermedia).\n\nRaba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku.\n\nRabaturba keskmine juurdekasv on 1 mm aastas.\n", "id": "ekk_Latn_203464"}
{"text": "Gävle\n\nGävle (vanem kirjapilt Gefle) on tiheasustusega paikkond Rootsis Gästriklandis, Gävleborgi lääni ja Gävleborgi valla keskus. Asub Gavleåni (Gävleåni) jõe suudmes.\n\nGävle on tähtis sadamalinn, raudteede ristumispaik ja tööstuslinn. Tähtsamad tööstusharud on metsa-, toiduainete- ja terasetööstus. Linnas toodetakse Gevalia kohvi, mis on nime saanud Gävle ladinakeelse nime järgi.\n\nGävle on üks vanemaid Rootsi linnu. Linnaõigused sai 1446.\n\nAjaloolised ehitised on Püha Kolmainu kirik (1654), raekoda (1780. aastatest) ja Gävle loss (1583). Linnas asub Rootsi Raudteemuuseum.\n\nLinnas tegutseb jäähokiklubi Brynäs IF.\n", "id": "ekk_Latn_203465"}
{"text": "Ela ja lase teistel surra (film)\n\n\"Ela ja lase teistel surra\" (originaalpealkirjaga \"Live and Let Die\") on 1973. aasta USA mängufilm, kaheksas James Bondi sarja film. Selles filmis kehastas James Bondi esimest korda Roger Moore.\n\nSüžee põhineb Ian Flemingi romaanil \"Ela ja lase teistel surra\".\n", "id": "ekk_Latn_203466"}
{"text": "Taga-Baikali krai\n\nTaga-Baikali krai on 1. järgu haldusüksus (krai) Venemaal Lõuna-Siberis. See moodustati 1. märtsil 2008 Tšita oblasti ja Aga Burjaadi autonoomse ringkonna liitmisel. Kuulub alates 2018. aastast Kaug-Ida föderaalringkonda. Piirneb Hiina ja Mongooliaga.\n\nSuuremad linnad on Tšita, Krasnokamensk ja Borzja.\n\nElanikest 90% on venelased, 6% burjaadid.\n", "id": "ekk_Latn_203467"}
{"text": "Halmstad\n\nHalmstad on tiheasustusega paikkond Rootsis, Hallandi lääni ja Halmstadi valla keskus. Asub Malmö ja Göteborgi vahel Nissani jõe suudmes.\n\nHalmstad sai linnaõigused 1307. aastal.\n\nHalmstadist on pärit Carl Bildt.\n", "id": "ekk_Latn_203468"}
{"text": "Terra sigillata (ravim)\n\nTerra sigillata nime kandsid teatud tüüpi ravimikuulikesed, mida valmistati kaoliinist või Armeenia boolusest ja tarvitati kuni 20. sajandini.\n", "id": "ekk_Latn_203469"}
{"text": "Borås\n\nBorås on tiheasustusega paikkond Rootsis Västra Götalandi läänis, Boråsi valla keskus.\n\nLinna asutas 1621. aastal kuningas Gustav II Adolf.\n\nBoråsist sai tekstiilitootmise keskus. Esimene tekstiilitehas valmis 1834, juba mõne aasta pärast (1837) oli linnas 148 tekstiilitehast. Aastal 1944 töötas linnas 12 000 inimest 243 tekstiilitehases.\n\nTänapäeval on linna suurim ettevõte Ericsson.\n\nBoråsist on pärit Ingvar Carlsson.\n", "id": "ekk_Latn_203470"}
{"text": "Timotheus Eberhard von Bock\n\nTimotheus Eberhard von Bock (24. november (13. november vkj) 1787 Tartu – 23. aprill (11. aprill vkj) 1836 Võisiku mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa dissident ja sõjaväelane.\n\nTemast räägib Jaan Krossi 1978. aastal ilmunud romaan \"Keisri hull\".\n", "id": "ekk_Latn_203471"}
{"text": "Homoloogia\n\nHomoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.\n\nHomoloogia mõiste võttis kasutusele Richard Owen, ning see sai aluseks võrdlevale anatoomiale ja taksonoomiale, samuti organismide fülogeneesi rekonstrueerimisele.\n", "id": "ekk_Latn_203472"}
{"text": "Analoogia (bioloogia)\n\nAnaloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab funktsionaalset sarnasust. Vastandub homoloogiale kui struktuursele sarnasusele.\n\nNäiteks kiili ja nahkhiire tiivad on analoogsed, ent mitte homoloogsed elundid.\n", "id": "ekk_Latn_203473"}
{"text": "Annemarie Moser-Pröll\n\nAnnemarie Moser-Pröll (sündinud 27. märtsil 1953 Salzburgis) on endine Austria mäesuusataja. Ta oli 1970. aastatel edukaim naismäesuusataja, kes tuli kuuel korral maailma karikasarja üldvõitjaks.\n\nMoser-Pröll saavutas paremaid tulemusi kiirlaskumises, suurslaalomis ja Alpi kahevõistluses. 1972. aasta taliolümpiamängudel Sapporos sai ta kaks hõbemedalit (kiirlaskumine ja suurslaalom) ja viimasel võistlusaastal 1980. aasta taliolümpiamängudel Lake Placidis võitis ta olümpiakulla kiirlaskumises. Maailma karikasarja üldkarika võitis Moser-Pröll kuuel korral, millest viis tulid järjest 1971.–1975. aastani ja kuues 1979. aastal. Ta on saanud kokku 62 maailma karikasarja etapivõitu (36 kiirlaskumises, 16 suurslaalomis, 3 slaalomis ja 7 Alpi kahevõistluses). 2015. aastal ületas selle saavutuse Lindsey Vonn, kes sai 63 etapivõitu.\n\nMaailmameistrivõistlustel on Moser-Pröll tuli neli korda maailmameistriks ja võitnud ühe pronksmedali.\n\n1980. aastal pärast olümpiavõitu lõpetas Moser-Pröll tippsportlaskarjääri ja siirdus ärisse. Tal on Kleinarlis kohvik Weltcup-Cafe Annemarie. Ta on 1974. aastast abielus Herbert Moseriga ja neil on 1982. aastal sündinud tütar Marion.\n", "id": "ekk_Latn_203474"}
{"text": "Autonoomne oblast\n\nAutonoomne oblast (vene автономная область) on 1. järgu haldusüksuse tüüp Venemaal ning endises NSV Liidus ja Nõukogude Venemaal ja endises Jugoslaavias.\n", "id": "ekk_Latn_203475"}
{"text": "Paispool\n\nPaispool ehk drossel (saksa k Drossel ahendusseadis) on induktiivpool voolu piiramiseks, reguleerimiseks või stabiliseerimiseks. Paispoole kasutatakse nii madalsageduslikes kui ka kõrgsageduslikes elektriahelates. Induktiivsuse suurendamiseks on drosselitel magnetmaterjalist südamik: madalatel sagedustel elektrotehnilisest terasest (trafoplekkidest), kõrgematel sagedustel (alates mõnest kilohertsist) üldiselt ferriidist.\n", "id": "ekk_Latn_203476"}
{"text": "Richard Hausmann\n\nRichard Gustav Gotthard Hausmann (10. detsember (vkj 28. november) 1842 Võrus – 19. detsember 1918 Tartus) oli silmapaistev baltisaksa ajaloolane ja arheoloog.\n\nHausmann sündis Tartust pärit kullassepa Franz Hausmanni ja Amalie Cordesi perekonnas. 1862. aastal asus ta Tartu Ülikool keemiat õppima, kuid esimese semestri järel leidis ta, et tema tõeliseks kutsumuseks on siiski ajalugu, ning pühendus sellele. Tartus õppis ta ajalugu kuni 1868. aastani, pärast seda siirdus Göttingeni, kus õppis Georg Waitzi käe all, tutvudes õigusajalooga ning omandas väga heal tasemel allikakriitilised oskused. Ühe semestri õppis Hausmann ka Viini ülikoolis, kus täiendas end ajaloo abiteaduste alal. 1870. aastal lõpetas ta õpingud magistritööga \"Das Ringen der Deutschen und Dänen um den Besitz Estlands bis 1227\" ning naasis Tartu Ülikooli õppejõuks. 1880. aastal kaitses ta ka doktoritöö teemal \"Studien zur geschichte Königs Stephan v. Polen\". Temast sai hea üldajaloo asjatundja.\n\nTartu Ülikoolis töötas Hausmann kuni 1898. aastani, täites dotsendi, professori ja prorektori ametikohuseid. Lisaks üldajaloole pidas Hausmann ka Baltikumi keskaja, allikaõpetuse ja arheoloogia loenguid. Lisaks sellele oli Hausmann aastatel 1882–1890 Tartu Ülikooli raamatukogu direktor. Ta oli ka üks Õpetatud Eesti Seltsi aktiivsemaid liikmeid.\n\nHausmann uuris küllaltki erinevaid valdkondi, alustades Liivimaa ajaloo allikate tuvastamisest välisarhiivides ning lõpetades arheoloogiliste kaevamiste teostamisega, uurides eriti rauaaegseid kivikalmeid Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis, saavutades kõikjal oma aja kohta silmapaistvaid saavutusi. Kestvamad saavutused olid tal siiski eestkätt Liivimaa keskaja uurimises, aga ka arheoloogia populariseerimisel; samuti Tartu varasema ehitusajaloo uurimisel, viimases valdkonnas oli ta juhtiv jõud kuni surmani. Tema tugeval allikakriitikal ning põhjalikul arhiivitööl baseeruv uurimistegevus sai eeskujuks paljudele hilisematele baltisaksa ajaloolastele, nii et välja kujunes koguni Hausmanni koolkond, kuhu kuuluvateks võiks lugeda Hermann von Bruiningki, Otto Harnacki, Friedrich Bienemann nooremat, Arnold Feuereisenit, Ernst Seraphimi, Johannes Hallerit, Otto Greiffenhagenit, Leonid Arbusow nooremat ja paljusid teisi.\n\nEesti rahvusliku ajalooteaduse kujunemise seisukohalt oli Hausmannil emeriitprofessorina 20. sajandi alguses oluline roll eestlastest ajaloohuviliste juhendamisel, kelle seas olid näiteks Martin Lipp, Villem Reiman ja Johan Kõpp.\n", "id": "ekk_Latn_203477"}
{"text": "Ankruketi lõpp on laulu algus\n\n\"Ankruketi lõpp on laulu algus\" on Ilmar Laabani ainus luulekogu. Raamat ilmus Stockholmis 1946. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203478"}
{"text": "Alert\n\nAlert on asula Kanadas Nunavutis Ellesmere'i saare põhjatipu lähedal. See on maailma põhjapoolseim püsivalt asustatud paik. Alert asub 817 km kaugusel põhjapoolusest. Asula geograafilised koordinaadid on 82°28' N, 62°30' W.\n\n2016. aasta rahvaloenduse andmeil elas seal 62 inimest. Lisaks neile viibivad seal ajutiselt ilmajaama ja Kanada relvajõudude raadiojaama töötajad.\n\nAlertis on lennuväli.\n", "id": "ekk_Latn_203479"}
{"text": "Berend Johann von Bock\n\nBerend Johann von Bock on olnud mitme inimese nimi. Berend Johann von Bock, baltisaksa poliitik, Loodi, Pahuvere ja Vardi mõisnik (1701–1769) Berend Johann von Bock, Päri ja Paeküla mõisnik (1745–1799) Berend Johann von Bock, Päri, Paeküla ja Riidaka mõisnik, eelmise poeg (1782–1863)\n", "id": "ekk_Latn_203480"}
{"text": "Eesti Loodusmuuseum\n\nEesti Loodusmuuseum on loodusteaduslik muuseum Tallinnas aadressil Lai tänav 29a. Eesti Loodusmuuseum kuulub Kliimaministeeriumi haldusalasse.\n\nLoodusmuuseumi kogudesse kuulub ligi 300 000 museaali, sh 30 000 museaalist koosnev foto- ja videokogu. Kogudes on koha leidnud ligikaudu 90% Eestis esinevatest taime-, mardika-, liblika-, linnu- ja imetajaliikidest. Väga väärtusliku osa kogudest moodustavad tüüpeksemplarid – materjal, mille esmaskirjeldaja on tunnistanud uue taksoni tunnuste kandjaks. Muuseumi bioloogilised kogud on digiteeritud elurikkuse infosüsteemis PlutoF ning geoloogilised kogud maateaduste infosüsteemis SARV.\n\nMuuseumi kogusid kasutatakse nii teadus- kui ka õppetööks kui ka näituste koostamiseks. Loodusmuuseumi kogusid saab kasutada kohapeal, teadustööks on võimalik museaale ka välja laenutada.\n\nEesti loodusmuuseumi näitused koosnevad püsiekspositsioonist ja ajutistest näitustest. Püsiekspositsioon laiub muuseumi kahel korrusel. Teisel korrusel asuvad mere ja jõgede saal ning geoloogia saal. Kolmandal korrusel on metsasaal ja avastuste ruum. Eksponaatide seas on näiteks tuur Maria – suurim Eestist püütud kala.\n\nLisaks esitleb loodusmuuseum igal aastal mitut suuremat ja väiksemat ajutist näitust, mille teemad ulatuvad elusatest ämblikest söögi- ja mürgiseente ja mineraalideni. Kevadest sügiseni on ajutised väljapanekud ka loodusmuuseumi sisehoovis.\n", "id": "ekk_Latn_203481"}
{"text": "Rahvusvaheline planeedi Maa aasta\n\nÜRO Peaassamblee kuulutas 2008. aasta rahvusvaheliseks planeedi Maa aastaks, et parandada avalikkuse teadmisi maateadustest ning aidata ühiskonnal seeläbi jätkusuutlikumalt areneda.\n", "id": "ekk_Latn_203482"}
{"text": "Berend Johann von Bock (1701–1769)\n\nBerend Johann von Bock (12. aprill (vkj 1. aprill) 1701–1769 Võisiku mõis) oli Liivimaa poliitik.\n\nBerend Johann von Bock sündis Loodi mõisniku ja Rootsi ooberstleitnandi Wolmar Johann von Bocki ja vabaproua Anna Helene von Wrangelli pojana.\n\n1742. aastal sai ta Liivimaa maanõunikuks ning hiljem Liivimaa õuekohtu assessoriks ja Liivimaa ülemkonsistooriumi presidendiks.\n\nTalle kuulusid Loodi, Pahuvere ja Vardi mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203483"}
{"text": "Kolmevõistlus (ratsutamine)\n\nKolmevõistlus on ametlik olümpiaala, millesse kuulub kolm samal hobusel sõidetud osavõistlust: koolisõit – 20×60 meetri suurusel platsil on vaja sooritada 6–8 minutit kestev programm, kus kohtunikud hindavad hobuse allüüre, soorituse täpsust punktisüsteemis 0–10; kross – hobuse võime ületada kiiresti kinniseid maastikutakistusi. Pika võistluse käigus hinnatakse hobuse vastupidavust. Kross on jagatud nelja osasse, mille pikkus ja liikumise tempo on erinevad; takistussõit – koosneb 10–15 mahaaetavast takistusest.\n\nVeterinaararst kontrollib võistluste käigus hobuseid ja veterinaarkontroll on võistluste tähtis osa.\n\nVõistluste lõpptulemus koosneb koolisõidus saadud punktidest, krossis saadud karistuspunktidest ja takistussõidu karistuspunktidest. Krossi osatähtsus on selgelt suurem kui kahel teisel osavõistlusel kokku.\n\nEsimest korda oli kolmevõistlus olümpiamängude kavas 1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis. See kestis 5 päeva. Alates 1924. aasta suveolümpiamängudest Pariisis toimuvad võistlused kolmepäevastena: igal päeval üks ala.\n\nEsialgu kehtestati ratsaniku ja kogu tema varustuse miinimumkaaluks 75 kg, sest eeldati, et sõjaväehobused peavad suutma sellise kandamiga liikuda. Vajadusel lisati sadula külge raskusi ja vahetult pärast võistlust kaaluti võistlejad uuesti üle. Enne 1996. aasta suveolümpiamänge Atlantas vähendati piirkaalu 70 kilole, aga 1. jaanuaril 1998 kaotati piirkaal täielikult.\n", "id": "ekk_Latn_203484"}
{"text": "Catalão\n\nCatalão () on linn ja omavalitsusüksus Brasiilias Goiási osariigis. Catalão asub Paranaíba jõe kaldal. Catalão asutati 30. aprillil 1833, linnaks sai Catalão 1859. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203485"}
{"text": "Aveli Abel\n\nAveli Abel (tuntud kui Vändra Aveli või Vändra-Aveli; sündinud 16. juunil 1988) on eesti endine fotomodell.\n\nTa võitis 2007. aastal ajakirja FHM Eesti konkursi \"FHMi Kaanestaar 2007\", kus osales tuhatkond võistlejat. Konkursivõidule järgnes seltskonnaajakirjanduse huvi mitme aasta vältel.\n", "id": "ekk_Latn_203486"}
{"text": "Peioote-uimakaktus\n\nPeioote-uimakaktus ehk peiote-uimakaktus (Lophophora williamsii) on väike asteldeta kaktus, mis on tuntud peamiselt hallutsinogeense toime tõttu.\n\nEsimene peioote-uimakaktuse teaduslik kirjeldus pärineb Fernando Hernándezelt 1628. aastast. 1840. aastal andis Charles Lemaire talle nime Echinocactus williamsii. Pärast seda on taime teaduslikku nimetust korduvalt muudetud.\n\nEestis on uimakaktuse kasvatamine, omamine ja müümine selle meskaliinisisalduse tõttu keelatud.\n", "id": "ekk_Latn_203487"}
{"text": "Fightstar\n\nFightstar on neljaliikmeline alternatiivmetali bänd Inglismaalt Londonist. Bänd tuli kokku 2003. aasta lõpus. Nad on lindistanud ja välja andnud kaks albumit, \"Grand Unification\" ja \"One Day Son, This Will All Be Yours\" ning EP \"They Liked You Better When You Were Dead\".\n", "id": "ekk_Latn_203488"}
{"text": "Volapük\n\nVolapük on tehiskeel, mille lõi 1879–1880 Johann Martin Schleyer. Tänapäeval on maailmas umbes 20–30 volapüki kõnelejat.\n\nVolapük kaotas populaarsust universaalkeelena 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul palju lihtsamatele ja lihtsamini õpitavatele keeltele nagu esperanto ja latino sine flexione.\n\nVolapüki liikumise juht on tuntud kui cifal (inglise sõnast chief 'pealik') ja ta omab otsustusõigust keele grammatika ja sõnavara küsimustes.\n\nEesti keeles ilmus volapüki grammatika 1885. aastal Ado Grenzsteini tõlkes.\n\nOlemas on ka volapükikeelne Vikipeedia.\n", "id": "ekk_Latn_203489"}
{"text": "Philipp Willigerod\n\nPhilipp Willigerod (ka Philipp Willigerode ja Johann Conrad Philipp Willigerode; 15. juuni 1779 – 1. aprill 1848) oli Eesti pedagoog ja ajaloolane.\n\nTa sündis Göttingenis hõbe- ja kullassepa pojana. Ta lõpetas Göttingenis gümnaasiumi. 1798. aastast õppis Göttingeni Ülikoolis filoloogiat professor Christian Gottlob Heyne juures ja ka teoloogiat. Teoloogiakandidaadi eksami sooritas ta Hannoveris.\n\n1804. aastal tuli ta Eestisse koduõpetajaks. Õiendanuna Tartu Ülikoolis ülemõpetaja paberid, asus 1806. aastast tööle Tallinna Kubermangugümnaasiumisse, kus 1806.–1814. aastani oli ajaloo ja geograafia õpetaja, aastast 1814 ka vanade keelte ülemõpetaja. 1837. aastast läks vanaduspensionile, jätkates siiski tööd tütarlastekoolis.\n\nTa on läinud Eesti historiograafiasse oma raamatu \"Geschichte Ehstland vom ersten Bekanntwerden desselben bis auf unsere Zeiten\" (\"Eestimaa ajalugu selle esmasest teatavakssaamisest kuni meie aegadeni\"), kus eelnenutest erineval kombel käsitleb eestlaste ajalugu, arvestades rahvuspiiri – Eestimaa ja põhjapoolne osa Liivimaast. Raamat ilmus kahes trükis – 1814 ja 1830 – ning oli menukas. Sulev Vahtre peab uut käsitluslaadi seotuks sellega, et ta abikaasa vanavanaisa oli olnud toosama Ignatsi Jaak, kes koos oma õpetaja Bengt Gottfried Forseliuse eestvõttel Rootsi kuningale oma haridust demonstreerimas käis.\n", "id": "ekk_Latn_203490"}
{"text": "James Bourne\n\nJames Elliot Bourne (sündinud 13. septembril 1983 Southendis Essexis Suurbritannias) on briti pop-punk-bändi Son Of Dork laulja ja kitarrist.\n\nSon Of Dork moodustati pärast Bustedi laialiminekut 2005. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203491"}
{"text": "Jim Morrison\n\nJames Douglas Morrison (esinejanimega Jim Morrison; 8. detsember 1943 Melbourne (Florida) – 3. juuli 1971 Pariis) oli Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja luuletaja.\n\nJim Morrison sai tuntuks eelkõige ansambli The Doors lauljana. Metsiku iseloomu ja esinemisstiili tõttu on kriitikud ja poolehoidjad teda pidanud üheks kõige ikoonilisemaks, karismaatilisemaks ja teedrajavamaks solistiks rokkmuusika ajaloos. Ajakirja Rolling Stone edetabelis \"100 parimat lauljat läbi ajaloo\" on Jim Morrison 47. kohal. Kuulsamaid laule: \"Light My Fire\", \"Break On Through (to the Other Side)\", \"L.A. Woman\".\n\nJim Morrison kirjutas ka mitu luuleraamatut.\n\nJim Morrison suri Pariisis, arvatavasti narkootikumide üledoosi tõttu. Lahangut ei teostatud ja surma tegelik põhjus on siiani teadmata. Ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule. Kuna ta suri 27-aastaselt, siis kuulub ta kurikuulsasse 27 Klubisse.\n", "id": "ekk_Latn_203492"}
{"text": "Aveli\n\nAveli on eesti naisenimi.\n\nEestis elas Rahvastikuregistri andmetel 8. mai 2012 seisuga 122 Aveli-nimelist inimest.\n\n2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Aveli 126 naisel. Aveli oli levikult 684. naisenimi.\n", "id": "ekk_Latn_203493"}
{"text": "Aasta lind (täpsustus)\n\nAasta lind on lind, keda valitakse mõnedes riikides mingi projekti raames, et pöörata tähelepanu nii sellele liigile kui ka lindudega seotud probleemidele laiemalt. Tavaliselt tegeleb sellega kohalik ornitoloogiaühing või keskkonnakaitsega tegelev organisatsioon.\n\nArmeenia aasta lind. Valitakse alates 2009 Aserbaidžaani aasta lind. 2006 – Stepi-händpart (Oxyura leucocephala) Belgia aasta lind. 2005 – Jäälind (Alcedo atthis) Eesti aasta lind. Valitakse alates 1995 Gruusia aasta lind. 2004 – Kaeluskotkas (Gyps fulvus) 2005 – Käharpelikan (Pelecanus crispus) Hispaania aasta lind. Horvaatia aasta lind. Valitakse alates 2016 2016 – Kaldapääsuke (Riparia riparia) 2019 – Põldvutt (Coturnix coturnix) 2021 - Suitsupääsuke (Hirundo rustica) Kasahstani aasta lind. 2010 – Musträstas (Turdus merula) 2015 – Sirpnokk (Ibidorhyncha struthersii) Kõrgõzstani aasta lind. 2015 – Teder (Lyrurus tetrix) 2017 – Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) 2019 – Väiketrapp (Tetrax tetrax) 2020 – Purpur-sabatihane (Leptopoecile sophiae) 2021 – Habekotkas (Gypaetus barbatus) Luksemburgi aasta lind. Valitakse alates 2000 Lõuna-Aafrika Vabariigi aasta lind. Valitakse alates 2007 Läti aasta lind. Valitakse alates 1996 Namiibia aasta lind. 2016 – Voltpea-raisakotkas (Aegypius tracheliotus) 2017 – Kilg-merikotkas (Haliaeetus vocifer) Norra aasta lind. Valitakse alates 1992 Portugali aasta lind Saksamaa aasta lind. Valitakse alates 1971 Slovakkia aasta lind. 2009 – Hakk (Corvus monedula) 2010 – Kiivitaja (Vanellus vanellus) 2011 – Jäälind (Alcedo atthis) 2012 – Mesilasenäpp (Merops apiaster) 2013 – Räästapääsuke (Delichon urbica) 2015 – Koduvarblane (Passer domesticus) Soome aasta lind. Valitakse alates 2000 2018 – Punapea-vart (Aythya ferina) Šveitsi aasta lind. Valitakse alates 2001 Tšehhi aasta lind. Valitakse alates 1992 Ukraina aasta lind Ungari aasta lind 2009 – Punajalg-pistrik (Falco vespertinus) ja Künnivares (Corvus frugilegus) 2019 – karkjalg (Himantopus himantopus) Usbekistani aasta lind Uus-Meremaa aasta lind. Valitakse alates 2005 Valgevene aasta lind. Valitakse alates 2000 Venemaa aasta lind. Valitakse alates 1996\n", "id": "ekk_Latn_203494"}
{"text": "Tauno Kangro\n\nTauno Kangro (sündinud 25. mail 1966 Tallinnas) on eesti skulptor.\n\nTa elab Laitses ja töötab Tallinna vanalinnas.\n\nKangro leiab inspiratsiooni Skandinaavia mütoloogiast, loomadest, inimestest ja religioonist. Materjalina kasutab Kangro kivi ja pronksi. Tema skulptuurid on saanud mitme Eesti paiga sümboliks. Kangro töid leidub Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Rootsi ja Soome linnaväljakutel ning kogudes.\n\nTa kuulus aastatel 2006–2012 Keskerakonda.\n", "id": "ekk_Latn_203495"}
{"text": "Montagu saar\n\nMontagu saar on asustamata saar Weddelli meres, Lõuna-Sandwichi saarestiku suurim saar. Saare pindala on umbes 110 km².\n\nEsimese inimesena nägi saart James Cook 1775. aastal. Saar on saanud nime John Montagu järgi.\n", "id": "ekk_Latn_203496"}
{"text": "Bellingshauseni saar\n\nBellingshauseni saar on Lõuna-Sandwichi saartest üks lõunapoolsemaid ja kuulub Lõuna-Thule saartegruppi. Selle avastas Fabian Gottlieb von Bellingshausen, kelle järgi on saarele ka nimi antud.\n", "id": "ekk_Latn_203497"}
{"text": "Emma-Leena Koger\n\nEmma-Leena Koger (sündinud 5. veebruaril 1993) on eesti võistlustantsija.\n\nTa alustas kooliteed 2000. aastal Audentese erakoolis, kus ta õppis seitsmenda klassi lõpuni. Alates kaheksandast klassist õppis ta Gustav Adolfi Gümnaasiumis, mille lõpetas 2012. aastal.\n\nKoger hakkas tantsimisega tegelema õe eeskujul, enne seda õppis ta tennist. Kuna tantsimine hakkas aina rohkem ja rohkem aega nõudma, loobus ta tennisest. Pärast algust tantsuklubis Polonez, kus ta õppis Maia ja Ryszard Sondowiczi käe all, läks ta üle Eduard Korotini tantsuklubisse Kreedo Dance, kus tantsib siiani.\n\nEmma-Leena Koger ja Konstantin Gorodilov valiti 2006. aastal parimaks võistlustantsupaariks ning nende treener Eduard Korotin tunnistati parimaks treeneriks.\n\nEmma-Leena isa on ehitusfirma Koger & Partnerid omanik Andres Koger.\n", "id": "ekk_Latn_203498"}
{"text": "Billy the Kid\n\nWilliam Henry McCarty (hüüdnimega Billy the Kid; 23. november 1859 New York – 14. juuli 1881) oli kurikuulus 19. sajandi USA lindprii ning püstolikangelane.\n\nMcCarty sai tuntuks osalemisega Lincolni maakonna sõjas.\n\nTa oli 175 cm pikk, siledate põskedega ja siniste silmadega.\n\nMcCarty tapeti 21-aastaselt Lincolni maakonna šerifi Pat Garretti poolt.\n\nBilly the Kidi kujutati sageli 20. sajandi vesternides.\n", "id": "ekk_Latn_203499"}
{"text": "Eesti Kaitsealade Liit\n\nMTÜ Eesti Kaitsealade Liit (lühend EKAL) oli aastatel 1991–2005 tegutsenud mittetulundusühing, mille sekretariaat asus Viitnal ja hiljem Palmses.\n", "id": "ekk_Latn_203500"}
{"text": "Soomustatud auto\n\nSoomustatud auto on auto, mille kere on tugevdatud soomuskaitse omadustega materjalide või detailidega.\n", "id": "ekk_Latn_203501"}
{"text": "Virtsu vasallilinnus\n\nVirtsu vasallilinnus oli linnus Saare-Lääne piiskopkonnas Virtsus. Nüüdisajal jäävad linnuse varemed Lääneranna valda Pärnu maakonnas.\n\nKantsi funktsiooniks oli kaitsta selle juures asunud sadamakohta.\n", "id": "ekk_Latn_203502"}
{"text": "MTÜ Loodusaeg\n\nMTÜ Loodusaeg on eesti mittetulundusühing, mis asutati 2005. aastal. Ühingu põhitegevuseks on elektroonilise ajakirja Loodusaeg väljaandmine, millega jätkatakse MTÜ Eesti Kaitsealade Liit alustatud tegevust.\n\nÜhingut juhib Teet Koitjärv.\n", "id": "ekk_Latn_203503"}
{"text": "Tönnis Johann von Bellingshausen\n\nTönnis Johann von Bellingshausen (26. juuni (vkj 16. juuni) 1634 – 30. november (vkj 20. november) 1695 Pada mõis) oli Eestimaa päritolu Rootsi sõjaväelane ja rüütelkonnategelane.\n\nTönnis Johann von Bellingshausen sündis Pilkuse mõisniku Hermann von Bellingshauseni ja Pada mõisa pärija Margarethe von Löwenwolde pojana.\n\nBellingshausen teenis Rootsi armees, kus sai ooberstleitnandi auastme.\n\n1690–1691 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees ja hiljem Eestimaa maanõunik.\n\nTalle kuulus Pada mõis.\n\nTönnis Johann von Bellingshausen maeti Tallinna toomkirikusse.\n", "id": "ekk_Latn_203504"}
{"text": "Valemivihik\n\nValemivihik on vihik, mille sisekaantele ja mõnedele sisulehtedele on trükitud õppeaine valemid ja reeglid.\n\nValemivihikuid toodab Realister OÜ, mis on välja kasvanud õpilasfirmast 4Poega.\n", "id": "ekk_Latn_203505"}
{"text": "Guangdongi Raadio\n\nGuangdongi Raadio (广东电台; Guăngdōng Diàntái) on raadiojaam Hiinas Guangdongis, mis levitab saateid sagedusel 91,3 MHz.\n", "id": "ekk_Latn_203506"}
{"text": "Toomas Neuman\n\nToomas Neuman (sündinud 22. aprillil 1953 Raplas) on eesti rakubioloog. Uurinud inimese neuraalsete tüvirakkude loomust ja nende kasutamist kliinilises meditsiinis. Tegeleb transkriptsiooni proteoomikaga ja süsteemibioloogiaga.\n\nKeskhariduse omandas Tallinna 4. Keskkoolis. 1976 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal.\n\nDoktoritöö kaitses 1983. aastal Moskva Arengubioloogia Instituudis. Selle teemaks oli \"Tsükliliste nukleotiidide roll morfogeneetiliste potentsiaalide realiseerumisel kanade varases embrüogeneesis\".\n\nAlates 2005. aastast oli Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia õppetooli erakorraline dotsent. Hiljem asus täiskohaga töötama juhtivteadurina Protobios OÜs.\n", "id": "ekk_Latn_203507"}
{"text": "Samniidid\n\nSamniidid olid umbri-oski rühma kuuluvad itali hõimud, kes elasid Apenniini poolsaare kesk- ja lõunaosa mägialadel. Samnium alistati roomlaste poolt III sajandil e.m.a. Aastal 88. e.m.a. said samniidid nagu kõik itaalikud Rooma kodanikuõigused.\n", "id": "ekk_Latn_203508"}
{"text": "Nepeani saar\n\nNepean on asustamata saar Vaikses ookeanis Norfolki saare lähedal.\n\nPindala umbes 100 hektarit. Saar on madal, kõrgus kuni 30 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_203509"}
{"text": "Yumbilla\n\nYumbilla on kõrguselt kolmas juga maailmas. Juga asub Peruus Amazonase piirkonnas Bongará provintsis Cuispese ringkonnas.\n\nJuga avastati 2007. aasta juunis. Joa kõrgus on 895,4 meetrit ning see koosneb neljast voolust.\n", "id": "ekk_Latn_203510"}
{"text": "Artturi Heikki Virkkunen\n\nArtturi Heikki Virkkunen (19. oktoober 1864 Karunki – 17. november 1924 Espoo) oli moodsa Turu ülikooli esimene rektor ja Soome ajaloo professor.\n\nDoktoriväitekiri valmis tal 1896. aastal läänemeresoome rahvaste ajaloost nende iseseisvusajal kuni 12. sajandi lõpuni. Töö mõjutas tugevalt eesti rahva ajaloo uurimist. Ta viibis kirjutamise ajal 1890. aastate algul Tartus ja kasutas ülikooli ning Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogusid, puutus kokku nimekate tollaste eesti teadlastega nagu arheoloog Richard Hausmann ja keeleteadlane Leo Meyer.\n", "id": "ekk_Latn_203511"}
{"text": "Soomustransportöör\n\nSoomustransportöör (Armored Personnel Carrier – APC) ehk sotra on kergelt soomustatud, ratastel või roomikul liikuv, isikkoosseisu transpordiks või relvasüsteemi kandmiseks valmistatud universaalkerega ja maastikuläbimisvõimega soomuk.\n", "id": "ekk_Latn_203512"}
{"text": "Risoom\n\nRisoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.\n\nRisoomi ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. Varuained kogunevad risoomi varreosasse. Taim levib risoomil asuvatest pungadest arenevate harude kaudu ja paljuneb pungadest arenevate maapealsete võsude ehk rametidega. Pungad võivad paikneda risoomil nii kogu ulatuses kui ka vaid sõlmekohtades.\n\nRisoomi kui varre muudendit eristab juurest see, et risoomil esinevad taandarenenud soomusekujulised lehed ja tipus on pung, juure tipus on juurekübar. Küll võivad risoomil tekkida lisajuured. Lisajuured võivad kinnituda risoomile kogu risoomi ulatuses (aediiris) või sõlmekohtades (orashein).\n\nTavaliselt risoom vanemas osas sureb ja kõduneb, nooremas osas kasvab ja haruneb. Seega võib üksik risoom elada väga kaua, näiteks paljudel rohttaimedel kümneid või koguni sadu aastaid.\n\nÜhest seemnest kasvanud risoom moodustab klooni ehk geneti. Elusa risoomiosa kaudu ühenduses olevate võsude kogum on kännis.\n", "id": "ekk_Latn_203513"}
{"text": "Nosferatu\n\n\"Nosferatu\" (originaalpealkirjaga \"Nosferatu, eine Symphonie des Grauens\") on 1922. aasta Saksamaa õudustummfilm.\n\nOmajagu stseene filmiti Orava linnuses toonases Tšehhoslovakkias.\n", "id": "ekk_Latn_203514"}
{"text": "Hradčany\n\nHradčany on Praha linnaosa, mis ümbritseb Tšehhi kuningate residentsiks olnud Praha linnust.\n\nHradčany asub Vltava vasakul kaldal. Hradčanys asuvad Loreto väljak, mitu kirikut, muuseumi ja kunstigaleriid.\n\nPraha lossi hakati rajama 9. sajandil. See on 570 meetrit pikk ja 130 meetrit lai. Väidetavalt on see maailma suurim loss.\n\nHradčany pindala on 1,51 km². 1. märtsi 2001 seisuga oli seal 212 maja, kus elas kokku 2313 inimest.\n\nHradčany oli eraldi omavalitsusüksus kuni aastani 1784, mil kõik neli Praha asumit kuulutati ühtseks linnaks. Ülejäänud kolm asumit olid Malá Strana, Staré Město ja Nové Město. Omavalitsuse sai aastal 1320 lossikrahvi Hynek Berka von Dubá ajal ning ta oli vanuselt kolmas omavalitsus Staré Město ja Malá Strana järel. 1598 andis Rudolf II talle kuningliku linna õigused.\n\nHradčanys Černíni palees asub tänapäeval Tšehhi välisministeerium.\n", "id": "ekk_Latn_203515"}
{"text": "Imre Sooäär\n\nImre Sooäär (sündinud 13. märtsil 1969 Tallinnas) on Eesti ettevõtja ja poliitik, endine Riigikogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_203516"}
{"text": "Wolfram von Eschenbach\n\nWolfram von Eschenbach (umbes 1170 – umbes 1220) oli saksa rüütel ja luuletaja, keda peetakse oma aja suurimaks eepiliseks luuletajaks. Minnesingerina kirjutas ta ka lüürilist luulet.\n\nTema elust on vähe teada. Ajaloolistes dokumentides pole teda mainitud, ainukesed vihjed on tema teostes. Ta kirjutas idafrangi murdes ja ühes kohas kirjutab wir Beier ('meie, baierlased'). Selle ja veel mitme vihje järgi peetakse tema sünnikohaks Baieri idaosas Ansbachi lähedal asuvat Wolframs-Eschenbachi linna.\n\nVon Eschenbachi peateos on eepos \"Parzival\", mis tugineb Chrétien de Troyes' värssjutustusele \"Li Contes del Graal\".\n", "id": "ekk_Latn_203517"}
{"text": "Bilawal Bhutto Zardari\n\nBilawal Bhutto Zardari (urdu keeles بلاول بھٹو زرداری; sündinud 21. septembril 1988) on Pakistani poliitik. Alates 30. detsembrist 2007 on ta üks kahest Pakistani Rahvapartei esimehest.\n\nAlates 27. aprillist 2022 on ta Pakistani välisminister.\n", "id": "ekk_Latn_203518"}
{"text": "In Our Reach\n\nIn Our Reach on meloodilise hardcore'i ja skatepungi mõjutustega Eesti ansambel, mis loodi 2005. aasta kevadel Pärnus.\n\nBändi lüürika on tugevalt sotsiaalkriitilise sõnumiga ja vasakpoolselt meelestatud. 2008. aasta alguses läks bänd (ajutiselt) lahku.\n\nIn Our Reach on mänginud nii sise- kui ka välikontsertidel peaaegu kõikides Eesti linnades, kus hoolitakse alternatiivkultuurist. In Our Reach on osalenud mitmel noortebändide konkursil ning võitnud kolmanda koha 2006. aasta protestilaulude konkursil.\n", "id": "ekk_Latn_203519"}
{"text": "Lauseliige\n\nLauseliige on lause moodustaja süntaktiline funktsioon lauses.\n\nLauseliikme määratlemisel lähtutakse moodustaja sõnaliigist, grammatilise seose tüübist ning moodustaja konkreetsest grammatilisest vormist.\n\nPraktikas osutub ainult grammatilistest tunnustest lähtumine siiski natuke keeruliseks, sest üks või teine tunnus võib mingite asjaolude tõttu puududa, näiteks öeldisverb võib mitte ühilduda alusega lihtsalt sellepärast, et ta on kaudses kõneviisis, nt Poisid lugevat. Seetõttu võetakse enamasti appi ka sisuline tunnus. See on võimalik sellepärast, et tüüpjuhtudel on olemas vastavus süntaktilise ja semantilise funktsiooni vahel.\n", "id": "ekk_Latn_203520"}
{"text": "Zaire\n\nZaire (prantsuse Zaïre) oli Kongo Demokraatliku Vabariigi nimi aastatel 1971–1997. Zaire on provints Angolas.\n", "id": "ekk_Latn_203521"}
{"text": "Rain Rosimannus\n\nRain Rosimannus (sündinud 9. novembril 1968 Raplas) on Eesti ettevõtja, sotsioloog ja endine poliitik.\n\nRosimannuse tegevust on otseselt seostatud Eesti Reformierakonna eduga. Ajaleht Äripäev nimetas teda 2014. aastal Eesti elu kõige enam mõjutanud isikuks.\n", "id": "ekk_Latn_203522"}
{"text": "Jalaväe lahingumasin\n\nJalaväe lahingumasin (infantry fighting vehicle, IFV; боевая машина пехоты, БМП) on soomustatud lahingumasin, mis on mõeldud isikkoosseisu toimetamiseks lahinguväljale ja neile seal otsese tuletoetuse pakkumiseks.\n\nOSCE defineerib ühtlasi lahingusoomuki kui soomustatud lahingumasina, mis võimaldab sõduritel soomuskatte alt anda tuld vastase pihta ja millel on vähemalt 20 mm kaliibriga kahur ning vahel ka tankitõrjesüsteem.\n", "id": "ekk_Latn_203523"}
{"text": "Muanda\n\nMuanda on linn Kongo DV-s Kesk-Kongo provintsis. Asub Atlandi ookeani kaldal Kongo jõe suudmes.\n\nLinnast 8 km loode pool asub Banana sadam.\n\nLinna haldusala hõlmab 4265 km², seal elab 74 400 inimest (2004).\n", "id": "ekk_Latn_203524"}
{"text": "Hallvaal\n\nHallvaal (Eschrichtius robustus) on hallvaallaste sugukonda kuuluv vaalaline.\n\nHallvaalad elavad Vaikse ookeani põhjaosas ja Tšuktši meres. Hallvaalad jagunevad kaheks suureks populatsiooniks: üks populatsioon elab Ameerika ranniku lähedal ja teine Aasia ranniku lähedal. Kunagi oli ka kolmas populatsioon Atlandi ookeani põhjaosas, kuid see hävis 17. sajandil vaalapüügi tõttu.\n\nHallvaalade keha on pruunikashall ning sel leidub parasiitide tekitatud arme.\n\nHallvaalad võivad kasvada 16 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 36 tonni. Eluiga küündib 50–60 aastani.\n\nNad toituvad valdavalt bentose vähkidest.\n\nHallvaalade ainukesed looduslikud vaenlased on mõõkvaalad.\n\nTänu vaalapüügikeelule on Ameerika populatsioon kasvanud ligi 30 000 isendini, samas kui Aasia populatsioonis on hinnanguliselt 100 isendit.\n", "id": "ekk_Latn_203525"}
{"text": "Lambert Mende Omalanga\n\nLambert Mende Omalanga (sündinud 1952) on Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik, Kongo Demokraatliku Vabariigi sideminister Antoine Gizenga valitsuses alates veebruarist 2007.\n\nVarem on ta olnud senati liige, asepeaminister ja transpordiminister.\n\nTa on erakonna Convention des Congolais Unis (CCU) rahvuslik president.\n", "id": "ekk_Latn_203526"}
{"text": "Taktikaline veoauto\n\nTaktikaline veoauto on hea maastikuläbivusega veoauto, mis on valmistatud või kohandatud militaarülesannete täitmiseks.\n", "id": "ekk_Latn_203527"}
{"text": "Jean-Baptiste Tati Loutard\n\nJean-Baptiste Tati Loutard (15. detsember 1938 – 4. juuli 2009) oli Kongo Vabariigi kirjanik ja poliitik.\n\nAastatel 1961–1966 õppis ta Prantsusmaal Bordeaux's prantsuse keelt ja kirjandust. Kongosse tagasi tulnuna õpetas ta kirjandust Brazzaville'i ülikoolis.\n\n1975. aastast on ta tegev poliitikas. Ta on olnud Kongo kõrghariduse minister ning kultuuri, kunsti- ja turismiminister. 1997. aastast kuni surmani oli ta Kongo süsivesinike minister.\n\nTa kirjutas prantsuse keeles. Esimesed luulekogud \"Poèmes de la Mer\" ja \"Les Racines congolaises\" ilmusid aastal 1968.\n", "id": "ekk_Latn_203528"}
{"text": "Salomon Banamuhere Baliene\n\nSalomon Banamuhere Baliene on Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik, Kongo Demokraatliku Vabariigi energiaminister alates 18. novembrist 2005.\n\nKuulub Joseph Kabila erakonda Rahva Partei Ülesehituse ja Demokraatia Eest (PPRD).\n\nBanamuhere Baliene\n", "id": "ekk_Latn_203529"}
{"text": "Krupjee\n\nKrupjee on kasiino töötaja, kes võtab vastu mängijate panused, maksab välja võidud ehk viib mängulaudadel läbi hasartmänge. USA's (ka mujal) nimetatakse kaardilauas töötavat krupjeed diileriks kuid see ei pruugi alati nii olla. Näiteks crapsi lauas (täringumäng) töötavat krupjeed kutsutakse samuti diileriks.\n", "id": "ekk_Latn_203530"}
{"text": "Darius Kasparaitis\n\nDarius Kasparaitis (sündinud 16. oktoobril 1972 Elektrėnais) on leedu päritolu endine jäähokimängija. Tal on Venemaa ja USA kodakondsus ning ta kuulus Venemaa jäähokikoondisse. Kasparaitis oli agressiivse füüsilise mängustiili poolest tuntud kaitsemängija.\n\nTal on kuldmedal 1992. aasta taliolümpiamängudelt (SRÜ jäähokikoondises), hõbemedal 1998. aasta taliolümpiamängudelt (Venemaa) ja pronksmedal 2002. aasta olümpiamängudelt.\n\n14-aastaselt siirdus Kasparaitis Venemaale, et treenida Aleksei Nikiforovi käe all. Aastast 1988 mängis ta Moskva Dinamos ning tuli selle koosseisus 1992 liiga meistriks. Alates 1992. aastast mängis ta NHL-is (klubides New York Islanders, Pittsburgh Penguins, Colorado Avalanche ja New York Rangers. NHL mängijate streigi ajal 2004–2005 mängis ta Kaasani meeskonnas AK Bars. Karjääri lõpetas ta 2009. aastal Venemaa klubis SKA Sankt-Peterburg.\n", "id": "ekk_Latn_203531"}
{"text": "Eesti hagijas\n\nEesti hagijas (inglise Estonian hound, prantsuse Chien Courant d'Estonie, soome eestinajokoira, vene эстонская гончая) on ainus Eestis aretatud koeratõug. Jänese-, rebase- ja ilvesejaht eesti hagijaga pakub jahimehele esteetilist naudingut, sest koeral on kõlav ja meloodiline hääl. Tõug on hävimisohus, sest väikese populatsiooni tõttu on peaaegu kõik viimastel aastatel sündinud kutsikad omavahel sugulased. Eesti hagijas on Eesti Kennelliidu vapiloom.\n", "id": "ekk_Latn_203532"}
{"text": "Vihmauss\n\nVihmauss (Lumbricus) on väheharjasusside perekond vihmauslaste sugukonnast. Perekonnas on umbes 700 liiki, Eestis on esindatud 3.\n\nVihmauss tajub valgust kogu keha pinnaga.\n\nVihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse.\n\nVihmaussid tulevad maapinnale ainult öösiti, päeval pärast vihmasadu.\n\nVihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest.\n\nNad on hermafrodiitsed, nende järglased arenevad limaainest kookonis.\n\nVihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel.\n\nVihmauss surub edasiliikumisel oma esiosa nagu kiilu mullaosakeste vahele. Seejärel tekib tema kehas lihaste kokkutõmbe tõttu laiem koht ning vihmauss tõmbab tagumise kehapoole järele.\n\nVihmausside liikumine segab ja kobestab mulda.\n\nVihmauss veab maapinnalt oma käikudesse kuivanud ja poolkõdunenud taimelehti ning rohukõrsi. Need on talle toiduks. Nad on pimedad.\n", "id": "ekk_Latn_203533"}
{"text": "Introduktsioon\n\nintroduktsioon ehk sissejuhatus introduktsioon ehk eelmäng muusikas introduktsioon, looma- või taimeliigi (või liigist väiksema üksuse) toomine alale, kus seda varem ei olnud introduktsioon, vaimuliku ametisseseadmine\n", "id": "ekk_Latn_203534"}
{"text": "Harilik vihmauss\n\nHarilik vihmauss (Lumbricus terrestris) on Euroopa suurim vihmauss, kelle algne levila oli Euroopa. Nüüdseks on ta inimese introduktsiooni teel saanud kosmopoliitseks liigiks. Mõnes maakera osas peetakse teda kahjulikuks võõrliigiks, kuna ta on välja tõrjunud kohalikud vihmaussiliigid.\n\nTäiskasvanud isendid võivad kasvada 20–25 cm pikkuseks, erandjuhul ka kuni 30 cm.\n\nNad tegutsevad kuni 3 meetri sügavuses pinnases (huumusekihis), harva kuni 6 m.\n\nHarilikul vihmaussil on tähtis roll mulla vee- ja gaasirežiimi moodustamisel ja tasakaalustamisel.\n", "id": "ekk_Latn_203535"}
{"text": "Jaapani hiidkrabi\n\nJaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi) on suurimate isenditega lülijalgseliik tänapäeval.\n\nTema jalgade siruulatus võib küündida üle 4 meetri, keha kõrgus on kuni 37 cm ja kaal umbes 20 kg. Hiidkrabi elab Jaapani lähedal Vaikse ookeani põhjas, umbes 300–400 meetri sügavusel. Hiidkrabi toiduks on surnud loomad ja vähid. Tema elueaks arvatakse kuni 100 aastat.\n\nKuna tegemist on üsna iidse krabiliigiga, peetakse teda elavaks fossiiliks. Praegu on ta hiidkrabi perekonna (Macrocheira) ainus liik, kuid mitmed kinnitamata uurimused väidavad ka teiste fossiilide (liikide) olemasolu.\n", "id": "ekk_Latn_203536"}
{"text": "Rahvusvaheline kartuliaasta\n\nRahvusvaheline kartuliaasta oli 2008. aasta, mis oli ÜRO poolt kuulutatud kartuli kui peamise toidukultuuri auks. Kartul mängib suurt rolli paljude rahvaste toitumises ja tulevikuski võib aidata näljahäda vastu võidelda.\n\nAasta programmis olid näitused, õppeprogrammid, filmid, kirjutised jms.\n", "id": "ekk_Latn_203537"}
{"text": "Orlan\n\nOrlan, kodanikunimega Mireille Suzanne Francette Porte (sündinud 30. mail 1947 Saint-Étienne'is) on prantsuse naiskunstnik, kes kasutas väidetavalt esimese kunstnikuna kunstilisel eesmärgil plastikakirurgiat. Peale kehakunsti on ta tegev videokunsti ja performance'i alal.\n\nTa tegutseb ja elab Los Angeleses, New Yorgis ja Pariisis.\n", "id": "ekk_Latn_203538"}
{"text": "Häbe\n\nHäbe (vulva, pudendum femininum) on naise või tüdruku välissuguelundid. Häbe koosneb häbemekingust, suurtest häbememokkadest, väikestest häbememokkadest ja kõdistist. Häbemekingul ja suurtel häbememokkadel kasvavad alates puberteedist häbemekarvad.\n", "id": "ekk_Latn_203539"}
{"text": "Häbemekink\n\nHäbemekink (naiste puhul ka veenusekink; ladina keeles mons pubis, mons veneris) on paljudel imetajatel väline emassuguelund. Häbemekink on nahast, sidekoest ning rasvkoest koosnev väike kõrgend (padjand) naise häbemeliiduse eesosa peal, mis moodustub häbememokkade liitumiskohas. Mõnikord räägitakse ka mehe, samuti loomade häbemekingust. Meestel ei ole häbemekink tavaliselt nii selgepiiriline kui naistel. Häbemekingu suurus oleneb keharasva üldisest tasemest. Tavaliselt on häbemekingu paksus 2...3 cm.\n", "id": "ekk_Latn_203540"}
{"text": "Suured häbememokad\n\nSuured häbememokad (labia majora pudendi) on naisel ja teistel emastel esikloomalistel välissuguelundite (häbe) hulka kuuluvad käärulised piklikud nahavoldid – paarilised elundid, mis ulatuvad lahklihani ning katavad paadikujulise moodustisena täielikult või osaliselt kõdistit, kusiti ava ja tupeesikut. Nad vastavad mehe munandikotile.\n\nSuurtest häbememokkadest sissepoole jäävad väikesed häbememokad. Kui naine seisab või tal on jalad koos, siis suured häbememokad katavad nende vahele jäävad elundid osaliselt või täielikult.\n\nSuured häbememokad sisaldavad rasvpadjandit ning korgaskehasid, mis seksuaalse erutuse korral täituvad verega ning põhjustavad suurte häbememokkade kõvastumise, suurenemise ning tumenemise või punaseks muutumise. Samuti on seal silelihaste kiht, mis meenutab munandikoti tunica dartos't, ning rasu- ja higinäärmed ja veresooned (sealhulgas veenipõimikud) ning närvid.\n\nNeid varustab verega arteria pudenda externa profunda ja innerveerivad rami perineales nervi cutanei femoris posterioris.\n\nSuured häbememokad on pealtpoolt kaetud pigmenteerunud nahaga ning täiskasvanud naisel (alates puberteedist) looduslikus olekus väljastpoolt osaliselt häbemekarvadega. Seestpoolt on nahk limaskestataoline – sile ja läikiv. Tavaliselt on suurte häbememokkade värvus sarnane ülejäänud naha värvusega, kuid esineb ka märgatavat erinevust. Limaskestataoline siseosa on sageli roosa, võib aga olla ka pruun.\n\nSuured häbememokad on pehmed ja elastsed. Need omadused on olulised sünnituse juures. Nahk sarnaneb käärulisuse poolest mehe munandikoti nahaga.\n\nSuurte häbememokkade vahel on häbemepilu. Nende ülemine ühinemiskoht on eesmine mokkadenide ja tagumine ühinemiskoht on tagumine mokkadenide. Õigupoolest nad tagant ei ühine, vaid jäävad paralleelselt kulgema, kuni nad kaovad. Ülaltpoolt on suured häbememokad paksemad.\n\nSuurte ja väikeste häbememokkade vahel on sulci interlabiales.\n", "id": "ekk_Latn_203541"}
{"text": "Kairouan\n\nKairouan on islami püha linn Tuneesias, Kairouani kubernerkonna halduskeskus.\n\nOma vanalinna, turgude, mošeede ning teiste sakraalehitistega on Kairouan alates 1988 UNESCO maailmapärandi nimistus.\n\nLinna asutasid araablased 670. aastal. Aghlabiidide dünastia valitsusajal sai linnast Magribi halduskeskus.\n\nKairouan on nimetatud Põhja-Aafrika Mekaks.\n", "id": "ekk_Latn_203542"}
{"text": "Täismoone\n\nSüstemaatikas käsitletakse täismoondega putukaid ülemseltsis Endopterygota, kuhu kuuluvad näiteks liblikalised, kahetiivalised, mardikalised.\n", "id": "ekk_Latn_203543"}
{"text": "Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond\n\nTartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond oli Tartu Ülikooli teaduskond, mis tegeles bioloogia, geograafia ja geoloogia õpetamisega ning rahvusvahelise teadustööga. 1. jaanuaril 2008. aastal liideti teaduskond loodus- ja tehnoloogiateaduskonnaga.\n\nTeaduskonna dekanaat asus Tartus aadressil Vanemuise 46. Botaanika ja ökoloogia instituut asub aadressil Lai 2, Botaanikaaed aadressil Lai 38/40 ja molekulaar- ja rakubioloogia instituut aadressil Riia 23.\n", "id": "ekk_Latn_203544"}
{"text": "Trohhofoor\n\nTrohhofoor ehk trohhosfäär ehk pärgvastne on mõnede meres elavate loomarühmade vastne, mis on varustatud paljude ripsmetega.\n\nRipsmete abil on trohhofoor võimeline kiiresti liikuma ja tekitama veekeerise, mis aitab neil kontrollida oma liikumissuunda ning püüda toitu.\n\nTrohhofoor esineb kummarloomadel, limustel, rõngussidel, kida- ja konuvaklatel. Kõik need rühmad kuuluvad ülemhõimkonda Lophotrochozoa. Usutakse, et trohhofoor esines nende rühmade esivanema elutsüklis.\n\nEnamasti on trohhofoorid planktonitoidulised.\n", "id": "ekk_Latn_203545"}
{"text": "Kombitsakaare\n\nLofofoor kujutab endast ripsmeliste kombitsatega ringi, mis ümbritseb suud, tavaliselt on see küll hobuserauakujuline või kaarjas.\n\nLofofooridega organisme on traditsiooniliselt peetud monofüleetiliseks rühmaks, kuid praegused uuringud kinnitavad, et need rühmad on seotud ka limuste ja rõngusside hõimkondadega, mis üheskoos moodustavad ülemhõimkonna Lophotrochozoa.\n", "id": "ekk_Latn_203546"}
{"text": "Peeter Tarvel\n\nPeeter Tarvel (kuni 1935 Peeter Treiberg; 11. juuli 1894 Koduvere (hiljem Metsiku) – 19. oktoober 1953 Omsk) oli eesti ajaloolane.\n\nTa võttis osa Akadeemilise Ajaloo Seltsi asutamisest ning oli kuni 1928. aastani Ajaloolise Ajakirja abitoimetaja, hiljem peatoimetaja. 1931. aastal sai temast Tartu Ülikooli üldajaloo professori kohusetäitja, 1936 korraline professor. Oli I, II ja V Riigikogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_203547"}
{"text": "Lindanisa (ring)\n\nLindanisa oli eestlastest õpilaste põrandaalune ring, kus pahempoolsus oli seotud rahvuslusega - toetati nii Estonia teatri kui eesti keele kursuste korraldamist Johannes Aaviku juures. Ring tegutses Tallinnas enne Esimest maailmasõda.\n", "id": "ekk_Latn_203548"}
{"text": "Lahetaguse mõis\n\nLahetaguse mõis (saksa keeles Lahhetagge) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Saaremaa valda Saare maakonnas.\n\nMõisa keskus asus Lahetagusel.\n", "id": "ekk_Latn_203549"}
{"text": "Breviaar\n\nBreviaar (ladina keeles breviarium) on roomakatoliku kiriku palveraamat, mis sisaldab tunnipalvuste tekste. Breviaaripalve on roomakatoliku vaimulikele kohustuslik.\n\nPalvuse põhilised osad on hümn, psalmid, pühakirjalugemine ja erinevad palved.\n\nBreviaari- ehk tunnipalve on eri variantides kasutusel ka anglikaani ja luteri kirikus.\n", "id": "ekk_Latn_203550"}
{"text": "Esmassuused\n\nEsmassuused ehk algsuused (Protostomia; kreeka keeles 'suu kõigepealt') on pärishulkraksete ülempõhikonda kahekülgsete põhikonda kuuluv loomade alampõhikond.\n\nSamasse põhikonda kuulub teinegi suur loomarühm teissuused, millesse arvatakse muuhulgas selgroogsed. Kõige selgem vahe alg- ja teissuuste vahel seisneb varajase lootelise arengu eripäras, nimelt päraku moodustumises. Kahekülgsetel moodustub embrüo ühele küljele blastopooriks nimetatav sälk, mis süveneb ja muutub arhenteroniks, söögitoru arengu esimeseks astmeks. Teissuustel muutub esialgne sälk pärakuks, aga söögitoru uuristub lõpuks läbi kogu embrüo ja moodustab selle teise otsa teise avause, millest saab suu. Sellest pärinebki teissuuste nimi, et suu tekib teises järgus. Algsuused nimetati niimoodi sellepärast, et arvati, et blastopoor moodustab kõigepealt suu ja pärak moodustub hiljem, kui söögitoru läbi embrüo uuristub. Kuid hilisem uuring näitas, et algsuustel söögitoru ei uuristugi läbi embrüo. Selle asemel painduvad blastopoori servad kaheksakujuliselt kokku ning ühe ava asemele tekib niimoodi kaks, mis hiljem arenevadki suuks ja pärakuks.\n\nErinev on ka algsuuste loote lõigustumine, mis tavaliselt on spiraalne (teissuustel radiaalne). Samuti areneb esmassuuste skelett keha pinnal, teisuustel aga keha sees sidekoest.\n\nAlgsuustel on suhteliselt levinud parasitism. Enamik hulkrakseid parasiite kuulub alamate usside hulka. Neid leidub mitmes teiseski algsuuste klassis, kuigi vähelüliste hõimkonnas näiteks mitte.\n\nPaljudes algsuuste rühmades esineb trohhofoori-tüüpi vastne.\n", "id": "ekk_Latn_203551"}
{"text": "Teissuused\n\nTeissuused (Deuterostomia) on loomade takson – alampõhikond.\n\nKoos esmassuustega ja mõnede väiksemate hõimkondadega moodustavad nad kahekülgsete rühma, kuhu kuulub enamik bilateraalsümmeetriaga ja kolme lootelehega loomi.\n\nKõige selgem vahe teissuuste ja esmassuuste vahel seisneb varajase lootelise arengu eripäras. Teissuuste arengus saab karikloote ehk gastrula blastopoorist üldjuhul pärak; esmassuuste arengus jääb blastopoor aga suuks.\n\nErinev on ka teissuuste loote lõigustumine, mis tavaliselt on radiaalne (esmassuustel spiraalne). Samuti areneb teissuuste skelett keha sees sidekoest, esmassuustel aga keha pinnal.\n\nKui esmassuustel oli sageli trohhofoori-tüüpi vastne, siis teissuustel ei esine seda kunagi.\n", "id": "ekk_Latn_203552"}
{"text": "Pilguse mõis\n\nPilguse mõis (saksa keeles Hoheneichen) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Saaremaa valda Saare maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_203553"}
{"text": "Lahkliha\n\nLahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Mehel on see päraku ja munandikoti vaheline piirkond, naisel päraku ja tupe ning suurte häbememokkade (tagumise mokkadenideme) vaheline piirkond. Mõnikord määratletakse lahkliha ka päraku ja kusiti vahelise piirkonnana.\n\nNaise lahkliha on enamasti karvadeta, kuid mõnel naisel ulatuvad sinna häbemekarvad.\n\nPeale rikkalikult innerveeritud tundliku naha koosneb lahkliha peamiselt lihastest, mis kuuluvad vaagnapõhjalihaste hulka. Lahkliha lihased jaotuvad pärakupiirkonna lihasteks ja urogenitaalpiirkonna lihasteks.\n\nInnervatsioon hargneb nervus pudendus'i kaudu.\n\nPuute puhul tõmbub musculus sphincter ani externus reflektoorselt kokku (anaalrefleks).\n", "id": "ekk_Latn_203554"}
{"text": "Installatsioon\n\nInstallatsioon on pidulik vaimuliku ametisseseadmise rituaal katoliku kirikus. Installatsioon on igasuguste teniliste seadmete, masinate ja torustike statsionaarne paigaldus. Installatsioon on kunsti liik. Installatsioon ehk installeerimine ehk installimine on arvutisse tarkvara paigaldamine. Installatsioon on tööd mida tehakse elektrijuhtmestiku ja seadmete statsionaarsel paigaldamisel.\n", "id": "ekk_Latn_203555"}
{"text": "Colin Clive\n\nColin Glenn Clive-Greig (20. jaanuar 1900 Saint Malo, Prantsusmaa – 25. juuni 1937 Hollywood, California, Ameerika Ühendriigid) oli Briti teatri- ja filminäitleja, tuntud eriti dr Henry Frankensteini osatäitjana filmides \"Frankenstein\" (1931) ja \"Frankensteini pruut\" (\"Bride of Frankenstein\"; 1935).\n", "id": "ekk_Latn_203556"}
{"text": "Meritähed\n\nMeritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid.\n\nMeritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised. Arvatakse, et meritähtede eellane oli bilateraalne organism.\n\nEnamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens).\n\nMeritähed on bentilised, kes suudavad aeglaselt põhja mööda liikuda. Kulgemiselunditena talitlevad neil hiljuse- ehk ambulakraaljalakesed, viimased aitavad ka toitumisel.\n\nEnamik meritähti on röövloomad, nad söövad näiteks limuseid ja vähke.\n\nMeritähed on lahksoolised organismid, nende vastsestaadiumis esineb tavaliselt ka sessiilne ehk substraadile kinnitunud elujärk.\n\nMeritähtedel on väga suur regeneratsioonivõime.\n", "id": "ekk_Latn_203557"}
{"text": "Hermann von Keyserling\n\nKrahv Hermann Alexander von Keyserling (20. juuli 1880 Kõnnu mõis – 26. aprill 1946 Innsbruck) oli baltisaksa filosoof.\n\nTegeles loodusfilosoofia ja kultuurifilosoofiaga. Sai laialt tuntuks \"Ühe filosoofi reisipäevikuga\" (Das Reisetagebuch eines Philosophen). Oli tugevalt mõjutatud Jakob von Uexkülli vaateist. Toetudes Wilhelm Dilthey ja Friedrich Nietzsche ideedele taotles luua Euroopa-väliseid kultuure mõtestavat antropoloogiat.\n", "id": "ekk_Latn_203558"}
{"text": "Florida väin\n\nFlorida väin ehk Florida väinad (inglise keeles Straits of Florida) on väin Põhja-Ameerika kaguosas Florida Keysi saarestiku ja Kuuba saare vahel. Väin ühendab Mehhiko lahte Atlandi ookeaniga. Väina pikkus on 650 km, laius 80 km ja keskmine sügavus 150 m. Väinast saab alguse Florida hoovus, mis on Golfi hoovuse algus.\n\nNafta ja maagaasi kaevandamise õigused on jagatud Ameerika Ühendriikide ja Kuuba vahel 1977. aasta lepingu alusel.\n", "id": "ekk_Latn_203559"}
{"text": "Tuudur Vettik\n\nTuudur Vettik (Theodor/Feodor Fabian) (4. jaanuar 1898 Pudivere, Vao vald, Virumaa – 20. mai 1982 Tallinn) oli eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog.\n\nTa õppis aastatel 1919–1926 Tallinna Konservatooriumis viiulit, kompositsiooni ja muusikapedagoogikat, milles sai diplomi (August Topmani klass).\n\nPaljudele oma koori- ja soololauludele kirjutas ta ise ka sõnad. Segakoorilaul \"Su Põhjamaa päikese kullast\", mis autori poolt oli mõeldud hümniks (sõnad Markus Univer), on alates 1938. aastast korduvalt kõlanud laulupidudel, ka 1969 ja 1980 autori juhatusel. Viimati 2007 noortelaulupeol Ilmapuu.\n\n1950. aastal ta arreteeriti ja ta viibis mitmes vangilaagris.\n\n1956. aastal ta vabanes ja asus tööle Tallinna Riiklikus Konservatooriumis koorijuhtimise õppejõuna. Tema õpilased olid näiteks Ants Üleoja ja Roland Laasmäe. T. Vettik on kirjutanud rohkesti artikleid, arvustusi ja õpikuid, sealhulgas \"Koorijuhi käsiraamatu\" (1965).\n\nVettik oli laulupeo üldjuht aastatel 1933, 1938, 1947, 1960, 1969 ja ka 1980, kui Vettikul oli vanust juba üle 80 eluaasta. Samal aastal pälvis ta ka Eesti NSV rahvakunstniku aunimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_203560"}
{"text": "Frankensteini pruut\n\n\"Frankensteini pruut\" (originaalpealkirjaga \"Bride of Frankenstein\", esialgse pealkirjaga \"The Return of Frankenstein\") on 1935. aasta USA õudusfilm.\n\nAjakiri Time valis selle üheks aegade parimaks filmiks.\n", "id": "ekk_Latn_203561"}
{"text": "Madutähed\n\nMadutähed ehk ofiuroidid (Ophiuroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad mere-elulised loomad, kes on suguluses meritähtedega. Tänapäeval teatakse umbes 1500 liiki madutähti.\n\nTavaliselt elavad nad sügaval merepõhjas, üle 500 m. Madutähed on bentilised, roomates mööda merepõhja.\n\nNende keha koosneb tsentraalsest kettast ja sellest väljuvatest kiiresti liikuvatest kiirtest (tavaliselt viis). Nii ketas kui kiired on kaetud okkaliste kilpidega. Kiirte pikkuseks võib suurimatel madutähtedel olla kuni 60 cm.\n\nMadutähtedel puudub pärak ja soolestik, mida asendab üksnes magu. Eritatavad ained väljutatakse hingamispaunade ehk bursade kaudu, viimaste kaudu toimub ka nende hingamine. Madutähed toituvad hiljuse- ehk ambulakraaljalakeste abil. Nende toiduks on enamasti plankton ja detriit, vähem on röövtoidulise eluviisiga vorme.\n\nMadutähed on lahksugulised.\n\nNeil on suur regeneratsioonivõime.\n", "id": "ekk_Latn_203562"}
{"text": "Mihkel Lüdig\n\nMihkel Lüdig (9. mai 1880 Vaskrääma, Reiu vald – 7. mai 1958 Vändra) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist, üks konservatooriumi asutajaid.\n\nMihkel Lüdig sündis teise lapsena peres, kus hiljem oli kokku 18 last. Ta mängis kodus ehitatud orelil juba 5-aastaselt ja 16-aastaselt oli Pärnus organist. Muusikahariduse omandas Lüdig Peterburis, õppides seal orelit, kompositsiooni ja klaverit. Kooli lõpetas Lüdig 1904. aastal. Orelit õppis Lüdig ka varem, astudes juba 16-aastaselt Moskva konservatooriumi oreliklassi.\n\n1908. aastal korraldas ta Peterburis esimese eesti heliteostest koosneva sümfooniakontserdi. Ka hiljem oli ta paljude muusikaliste suurürituste korraldaja (sh VII üldlaulupidu 1910, Endla teatri avamine 1911) ja üks laulupidude traditsiooni taastajaid pärast I maailmasõda 1923.\n\nAastatel 1918–1924 töötas ta Kaarli kiriku organistina, oli ka 1917. aastal moodustatud Eesti esimese jalaväepolgu muusikakomando ülem (kapellmeister). Kõige olulisemaks kujunes siiski Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamine 1919. aastal. Neli esimest aastat oli Lüdig kooli direktor ja lühemat aega oreliõppejõud.\n\n1925–1928 elas Lüdig Argentinas, lootes leida Buenos Aireses rakendust organistina. Alustada tuli siiski kõigest restoranipianistina. Hiljem asutas Argentinas eesti seltsi ja juhatas sealset saksa meeskoori. 1929–1932 õpetas Lüdig Tallinnas orelimängu, oli Kaarli kiriku organist ja Tallinna Reaalkooli muusikaõpetaja. Seejärel kolis ta Pärnusse ning asus juhatama Endla seltsi koore. 1934. aastast surmani elas ja töötas Lüdig Vändras.\n\nLüdig tegeles ka heliloominguga. Tema tuntuimaks teoseks on koorilaul \"Koit\" (sõnad Friedrich Kuhlbars), mis esmalt kanti ette autori juhatusel 1923. aasta laulupeol ning mida tänapäeval esitatakse iga üldlaulupeo algul pärast hümni, laulu viimaste taktide (\"... taevasse tõusku me lootuse loit\") ajal süüdatakse peotuli.\n\nEesti Punase Risti III klassi teenetemärk 1939.\n", "id": "ekk_Latn_203563"}
{"text": "Raikküla mõis\n\nRaikküla mõis (saksa keeles Rayküll) oli rüütlimõis Harjumaal Rapla kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Rapla valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_203564"}
{"text": "Mündi mõis\n\nMündi mõis (saksa keeles Müntenhof) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva maakonna Paide linna.\n\nMõisa keskus asus Mündi külas.\n", "id": "ekk_Latn_203565"}
{"text": "Mürsiinelised\n\nMürsiinelised (Myrsinaceae) on umbes 35 perekonda ja 1000 liiki hõlmav taimesugukond, mis kuulub kanarbikulaadsete (Ericales) seltsi.\n\nAPG III süsteem (2009) arvas mürsiinelised nurmenukuliste alamsugukonnaks.\n", "id": "ekk_Latn_203566"}
{"text": "Pidula mõis\n\nPidula mõis (saksa keeles Piddul) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Mõisa keskus asus Pidula külas.\n", "id": "ekk_Latn_203567"}
{"text": "Frankensteini poeg\n\n\"Frankensteini poeg\" (originaalpealkirjaga \"Son of Frankenstein\") on 1939. aasta USA õudusfilm.\n", "id": "ekk_Latn_203568"}
{"text": "Frankensteini vaim\n\n\"Frankensteini vaim\" (originaalpealkirjaga \"The Ghost of Frankenstein\") on 1942. aasta USA õudusfilm.\n", "id": "ekk_Latn_203569"}
{"text": "Oscar Peterson\n\nOscar Emmanuel Peterson (15. august 1925 Montréal, Québeci provints, Kanada – 23. detsember 2007 Mississauga, Ontario provints, Kanada) oli kanada džässpianist ja -helilooja.\n\nOscar Peterson on välja andnud üle 200 heliplaadi ning võitnud seitse Grammy auhinda ja palju väiksemaid auhindu.\n\nTa on teinud koostööd selliste suurkujudega nagu Ella Fitzgerald, Louis Armstrong, Stéphane Grappelli, Count Basie, Dizzy Gillespie, Coleman Hawkins, Ben Webster jpt.\n\nKuulus USA džässikriitik Scott Yanow on nimetanud Oscar Petersoni kõigi aegade üheks parimaks pianistiks.\n", "id": "ekk_Latn_203570"}
{"text": "Frankenstein kohtub Huntmehega\n\n\"Frankenstein kohtub Huntmehega\" (originaalpealkirjaga \"Frankenstein Meets the Wolf Man\") on 1943. aasta USA õudusfilm.\n", "id": "ekk_Latn_203571"}
{"text": "Frankensteini maja\n\n\"Frankensteini maja\" (originaalpealkirjaga \"House of Frankenstein\") on 1944. aasta USA õudusfilm.\n", "id": "ekk_Latn_203572"}
{"text": "Dracula\n\n\"Dracula\" on iiri kirjaniku Bram Stokeri 1897. aastal ilmunud romaan.\n\nBram Stokeri kõige kuulsam teos oli gooti stiilis kirjutatud \"Dracula\", mille esimene väljaanne ilmus 26. mail 1897. aastal. Raamat on struktureeritud kirjade sarjana, päeviku sissekannete ja ajalehe artiklitena. Bram Stokeril oli paar nädalat enne raamatu väljaandmist plaan panna pealkirjaks \"The Un-Dead\", kuid see plaan ei saanud teoks.\n", "id": "ekk_Latn_203573"}
{"text": "James Horner\n\nJames Roy Horner (14. august 1953 Los Angeles, California – 22. juuni 2015 California) oli Ameerika orkestri- ja filmimuusika helilooja.\n", "id": "ekk_Latn_203574"}
{"text": "Publius Cornelius Scipio Aemilianus\n\nPublius Cornelius Scipio Aemilianus Africanus Semantius (ka Scipio noorem; 185–129 eKr) oli Rooma väejuht ja poliitik, kes juhtis Kartaago vallutamist Kolmandas Puunia sõjas. Konservatiivsete senaatorite ühe juhina oli ta Tiberius Gracchuse äge vastane. 142. aastal oli ta tsensor, 133 eKr alistas Numantia. Kreeka keele ja kultuuri hiilgava tundjana soosis Scipio selle levikut Roomas.\n", "id": "ekk_Latn_203575"}
{"text": "Kalevipoeg (täpsustus)\n\n\"Kalevipoeg\" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Eesti rahvuseepos.\n\nKalevipoeg on ka sama eepose peategelane.\n", "id": "ekk_Latn_203576"}
{"text": "Meriliiliad\n\nMeriliiliad ehk krinoidid (Crinoidea) on okasnahksete hõimkonda varsokasnahksete alamhõimkonda kuuluvate mereloomade klass. Kõik tänapäevased meriliiliad kuuluvad seltsi Articulata.\n\nMeriliiliate teaduslik nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab \"liiliataoline\". Selle klassi loomadel on tõesti lilleõit meenutav kehakuju. Nad on kaunis eredad või koguni kirjud ja see suurendab sarnasust veelgi. Ilu pärast kasvatatakse neid sageli allveeaedades.\n\nMeriliiliad elutsevad nii madalas vees kui ka sügaval, kuni 6000 m sügavusel merepõhjas.\n\nMeriliiliate iseloomulik tunnus on suumise ehk oraalse külje asumine ülal ja suuvastase, aboraalse külje asumine all. Suud ümbritsevad kiired, millel asuvad hiljuse- ehk ambulakraaljalakesed ja suguudemed ehk pinnulad. Selle poolest erinevad nad ülejäänud okasnahksetest.\n\nKõigil meriliiliail on suurepäraselt arenenud toes. See koosneb suurtest lubiplaatidest, mille mõõtmed ja kuju võivad olla väga mitmekesised. Toes säilib kivististes väga hästi ja sellepärast on meriliiliate evolutsioon palju paremini kindlaks tehtud kui teistel selgrootutel.\n\nÜrgsed meriliiliad olid 10 kiirega. Tänapäevalgi on enamik meriliiliaid 10 kiirega, kuid osal liikidel jagunevad kiired juba väga noorena, nii et täiskasvanud isendil on kuni 200 kiirt.\n\nFossiilsed meriliiliad olid siluris, devonis ja karbonis esindatud 5 seltsi ja 5 tuhande liigiga, kuid vanaaegkonna lõpus surid nad peaaegu täiesti välja. Säilis vaid üks selts, mis ei ole sellest ajast saadik oluliselt muutunud.\n\nNeil on U-kujuline soolestik ja nende pärak asub suu kõrval. Neil on suuvastane ehk aboraalne vars, millega nad kinnituvad substraadile. Leidub ka varreta meriliiliaid. Paljud meriliiliad on juveniilselt sessiilsed, adultselt aga vabaltelavad ehk vagiilsed. Varrega meriliiliad on ürgsemad, varreta meriliiliad on neist arenenud.\n\nTänapäeval on meriliiliate vars maksimaalselt 75–90 cm pikk, kuid väljasurnud vormide hulgas on olnud ka hiiglasi pikkusega kuni 21 meetrit.\n\nMeriliiliad on planktontoidulised. Mõned söövad ka pinnaseosakesi ehk detriiti. Toitumisviis on primitiivne: toit toimetatakse suhu hiljusejalakeste ja hiljusevagude katteepiteeli arvukate ripsmete liigutamise abil. Hiljusevagude näärmerakud eritavad lima, mis toiduosakesi katavad ja need raskemaks teevad, et neid oleks lihtsam koos veevooluga suhu suunata.\n\nSuure pindala tõttu puudub meriliiliatel hingamiselundkond. Arvatavasti toimub hingamine läbi naha, hiljusejalakeste ja päraku.\n\nNad on lahksoolised, sageli esineb tünnikvastne.\n", "id": "ekk_Latn_203577"}
{"text": "Friedrich Bienemann (1838–1903)\n\nFriedrich Gustav Bienemann vanem (7. veebruar 1838 Riia – 20. september 1903 Strasbourg) oli baltisaksa ajaloolane.\n\nBienemann uuris peamiselt Liivimaa keskaega. Ta tegutses ka ajakirja Baltische Monatsschrift ja ajalehe Revalsche Zeitung toimetajana.\n", "id": "ekk_Latn_203578"}
{"text": "Merisiilikud\n\nMerisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad klassi okasnahksete hõimkonna vallasokasnahksete alamhõimkonnas.\n\nMerisiilikute ümmargune keha on kaetud arvukate okastega, mis mõnikord on mürgised. Nende keha pikkus on 3–10 cm. Neil on kadunud mitmele okasnahksete rühmale iseloomulikud kiired. Enamiku merisiilikute okaste pikkus on 1–3 cm, läbimõõt 1–2 mm. Mõne liigi, näiteks Diadema antillarumi okkad on kuni 20 cm pikad. Nad liiguvad hiljuse- ehk ambulakraaljalakeste abil.\n\nMerisiilikud elavad merepõhjas. Korrassiilikud elutsevad sagedamini kaljudel, kividel, korallrahudel ja üldse kõval pinnal, aga ebakorrassiilikud eelistavad pehmet põhja, millesse saab kaevuda.\n\nMerisiilikud kulgevad hiljusejalakeste ja okaste abil. Püstseinu mööda ronivad nad üksnes hiljusejalakeste abil, aga rõhtpindu mööda suudavad liikuda oma okastel nagu kõmpidel. Okaste abil liiguvad nad märksa kiiremini: Ventrostephanus longispintus liigub oma pikkadel okastel astudes 150–200 cm minutis, aga täpiline kuhiksiilik Arbacia punctulata hiljusejalakeste abil kõigest 2 cm minutis ja kui ta väga ruttab, siis mitte rohkem kui 4 cm minutis. Perekonna merisiilik liigid roomavad hiljusejalakestel pisut kiiremini, isegi 15 cm minutis.\n\nAeglase liikumise tõttu on merisiilikutel raske saaki püüda. Isegi teod, kui nad on merisiiliku avastanud, suudavad end põgenedes päästa .\n", "id": "ekk_Latn_203579"}
{"text": "Leonid Arbusow vanem\n\nLeonid Arbusow vanem (19. jaanuar (7. jaanuar vkj) 1848 Jelgava – 14. jaanuar (1. jaanuar vkj) 1912 Zasulauks) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow noorema isa.\n\nLeonid Arbusow pärines vene perekonnast, kuid kasvas üles baltisaksa keskkonnas, mistõttu teda on loetud baltisakslaseks.\n\nArbusow õppis Göttingenis Georg Waitzi juures ning uuris peamiselt Liivimaa keskaega. Tema suurimaks panuseks ajalooteadusesse oli allikapublikatsiooni Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch toimetamise ja väljaandmise jätkamine. Samuti andis ta välja publikatsiooni Akten und Rezesse der livländischen Ständetage kolmanda köite (1910).\n\nArbusow on peamiselt tuntud oma Liivimaa ajaloo üldkäsitlusega \"Grundriss der Geschichte Liv, Est- und Kurlands\" (1. trükk aastast 1889), mis saavutas suure populaarsuse ja anti viimati välja veel 1967. aastal (vene keelde tõlgituna 2009). Lisaks uuris Arbusow keskaegse Liivimaa vaimulikkonda ja hariduslugu, selle töö võttis ta kokku 4-osalises uurimuses \"Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert\" (ilmus aastaraamatus Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, aastakäigud 1900 (ilmus 1902), 1901 (1902), 1902 (1904) ja 1911–1913 (1914)). Peale selle alustas Arbusow ka Liivi ordu rüütelvendade isikuloolist uurimist, mis ilmus kahes osas pealkirja all: \"Die im Deutschen Orden in Livland vertretenen Geschlechter\" (samuti aastaraamatus Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, aastakäigud 1899 (1901) ja 1907–1908 (1910)).\n\nArbusow suri Zasulauksis (praegu Riia linnaosa).\n", "id": "ekk_Latn_203580"}
{"text": "Leonid Arbusow noorem\n\nLeonid Arbusow noorem (täisnimi Leonid Hans Nikolaus Arbusow; 31. oktoober 1882 Bauska – 16. veebruar 1951 Göttingen) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow vanema poeg.\n", "id": "ekk_Latn_203581"}
{"text": "Otto Liiv\n\nOtto Liiv (alates 1935. aastast Otu Liiv; 6. september (ukj) 1905 Narva – 10. detsember 1942 Tartu) oli eesti ajaloolane ja arhivaar. Ta on tuntud Rootsi aja, majandusajaloo uurimuste ning arhiiviallikate korrastamise poolest.\n", "id": "ekk_Latn_203582"}
{"text": "Prääma mõis\n\nPrääma mõis (saksa keeles Bremerfeld) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Paide linna Järva maakonnas.\n\nMõisa keskus asus Prääma külas.\n", "id": "ekk_Latn_203583"}
{"text": "Öine vahtkond (maal)\n\n\"Öine vahtkond\" (hollandi \"De Nachtwacht\") on Rembrandti õlimaal. Seda peetakse tema kuulsaimaks teoseks.\n\nMaali täpsem pealkiri on \"Frans Banning Cocqi ja Willem van Ruytenburchi kompanii\".\n\nMaal telliti 1639. aasta lõpupoole ja see valmis 1642. aastaks.\n\nKuna tellijad ei oodanud kunstiteost, vaid tõendit oma väärikuse kohta, ei olnud nad maaliga rahul. Põhjuseks võib tuua selle, et osa maalil kujutatutest olid jäetud tagaplaanile, paljud olid pooleldi peidus või langes nende näole vari. Samuti oli Rembrandt kujutanud soovitud 18 isiku asemel 31 inimest. Selline eristumine tolleaegsetest rühmaportreedest ei meeldinud maali saajatele, kes olid maksnud kokku 1600 kuldnat, mis oli tolle aja kohta väga suur summa.\n\nMaal \"Öine vahtkond\" tehti Amsterdami laskurite üksusele. Koos teiste rühmaportreedega, mille autorid olid muuhulgas Joachim von Sandrart, Govaert Flinck ja Bartholomeus van der Helst, pidi see kaunistama Kloveniersdoeleni suurt saali ehk Amsterdami linnavalve peakorterit. Selline omakaitse moodustati linnakodanike rühmadest, kes kandsid relvi ja vormirõivaid. Nad kaitsesid linna võimukandjaid ning võtsid enda peale vahiteenistuse, et tagada öine kord. Sõja ajal läksid nad vajaduse korral koguni rindele. Rahuajal korraldasid nad avalikke paraade, kus kandsid oma mundreid ja demonstreerisid relvi.\n\nKodanikud vaatasid paraade uhkusega, meenutades hollandlaste vaprust Hispaania sissetungijate vastu võitlemisel. 28 mehest koosnev grupp on marssimas kanali kaldapealsele. 18 mehe isik on teada tänu nimedele, mis olid kirjutatud tagaplaani võlvi kohal olevale kilbile, kuigi see kaunistus lisati pärast Rembrandti surma. Keskel seisab Banning Cocq, kes on rõivastatud musta, punane särp ümber, ning annab oma leitnandile Willem van Ruytenburgile korralduse marssimiseks. Ruytenburg on riietatud viimase moe järgi uhkesse elevandiluuvärvi heeroldikuube, millele on tikitud linna vapp. Ta oli maaomaniku poeg, kes elas ühes luksuslikus Amsterdami palees Herengrachtil. Väeüksuse lipukandja Jan Visscher Cornelissen seisab taga vasakul ja silla balustraadil istub seersant Reynier Engelen. Teine seersant Rombout Kemp sirutab välja oma käe ja hoiab õlal hellebardi. Tagaplaanil on kujutatud kaardiväelast Jacob Dirckseni kõrge mütsiga. Teised kaardiväelased on Barent Herrmansen, Jan Adriaenskerck, Jan van der Heede, Walich Schellingwou, Jan Burgam, Paulus Schoonhoven ja Claes van Crysbergen. Trummilööja paremal on Jan van Kampport.\n\n16 inimest maksid Rembrandtile oma portree maalimise eest kokku 1600 floriini. Igaühe makstud summa suuruse põhjal portreteeris meister neid rohkem või vähem detailselt. Tõenäoliselt maalis Rembrandt ka iseenda, vaatamas seda kõike pealt. Tema nägu võib olla lipnik Visscheri vasaku õla taga. Teised maali tegelased on intrigeerinud paljusid kunstiajaloolasi. Kõik on aga ühel meelel, et Rembrandt maalis rohkem inimesi selleks, et pilt oleks elavam ja et tühja ruumi oleks vähem.\n\nMarsiks valmistuvate sõdurite vahel sebivad väikesed lapsed ja koer. Üks väikestest tüdrukutest on väga elegantselt riietatud, talle on usaldatud rühma embleemi kandmine. Rembrandt tahtis teha selle rühmaportree traditsioonilisest elutute nägude kooslusest mõnevõrra erinevalt. Hoogstraten oli juba märkinud, et sellistel rühmaportreedel \"võid sa kõigil pea maha raiuda ühe hoobiga\". Selles töös on Rembrandt valguse targalt suunanud kõige tähtsamatele tegelastele ning sel moel ruumi elustanud. Igaüks tegeleb eri asjaga ja vaatajale on selge, et tegu pole regulaararmeega, vaid linnakodanikega, kes on endile vabatahtliku kohustuse võtnud. Rembrandt on jäädvustanud hetke, mil Banning Cocq pöördub Ruytenburgi poole ja avab suu korralduse andmiseks.\n", "id": "ekk_Latn_203584"}
{"text": "Paide kihelkond\n\nPaide kihelkond (lühend Pai; saksa keeles Kirchspiel Weißenstein in Jerwen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_203585"}
{"text": "Marty McFly\n\nMartin Seamus \"Marty\" McFly on filmisarja \"Tagasi tulevikku\" (\"Back To The Future\") peategelane, keda kehastas Michael J. Fox.\n\nMarty sündis 1968. aastal USA California osariigis Hill Valleys. Ta on George ja Lorraine McFly kolmest lapsest noorim. Tal on vend Dave, õde Linda ja tüdruksõber Jennifer Parker. Ta parim sõber on teadlane Emmett Brown, keda Marty (ja Jennifer) kutsuvad \"Doc\". Marty veedab suurema osa ajast väljas Doci, Jenniferi või oma bändi The Pinheads poistega.\n\nMarty on enamiku ajast muretu alaealine. Ta ei ole just kõige parem õpilane, aga ta hinded on head, kuigi tal on kalduvus kooli hilineda. Ta mängib kitarri oma bändis The Pinheads, kuulab Huey Lewis and the Newsi, ZZ Topi ja Eddie Van Haleni muusikat. Samuti on ta andekas rulataja.\n\nOhtlikus olukorras on Marty alati vapper, väga leidik ja kaval. Tema ainuke puudus on kangekaelsus, soov näidata teistele, et ta pole argpüks. Filmi \"Back To The Future III\" lõpus saab Marty aru, et ta ei pea oma vaprust tõestama.\n", "id": "ekk_Latn_203586"}
{"text": "Türi kihelkond\n\nTüri kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Turgel, lühend Tür) oli ajalooline kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_203587"}
{"text": "Ussid\n\nUssid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine. Kõik ussid on ehitustüübilt bilateraalsümmeetrilised.\n", "id": "ekk_Latn_203588"}
{"text": "Mastaba\n\nMastaba on Vana-Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga.\n", "id": "ekk_Latn_203589"}
{"text": "Kidakärssussid\n\nKidakärssussid ehk kidakärssed ehk akantotsefaalid (Acanthocephala; kreeka acanthus 'okas', 'oga' + kephale 'pea') on parasiitsete loomade hõimkond. Kidakärssussidele, nagu nimigi ütleb, on iseloomulik kärsa olemasolu. Kärss aitab neil siseneda peremeesorganismi ja seal kinnituda. Kidakärssusse on kirjeldatud umbes 1150 liiki.\n\nPaljudel kidakärssussidel on keeruline elutsükkel, mille vältel elatakse erinevates peremeesorganismides.\n", "id": "ekk_Latn_203590"}
{"text": "Kohupiim\n\nKohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on piimatoode, mida valmistatakse hapendatud piimast madalal temperatuuril (50–60 °C) kuumutamise teel, nii et piimavalk (kaseiin) kalgendub terakesteks ja eraldub peaaegu värvitu vadak.\n\nKohupiimaga sarnane piimatoode on kodujuust (vananenud nimetus \"teraline kohupiim\"), mida valmistatakse lõssist, lisades sellele hapendavat piimhappebakterite kogumit ehk juuretist ja kalgendavat laapi ning lastes vadakul kalgendunud juustuterast välja nõrguda.\n\nKohupiim on suure kaltsiumi- ja fosforisisalduse ning suhteliselt väikese energeetilise väärtuse tõttu hinnatud dieettoiduaine.\n\nKohupiima süüakse nii soola kui ka suhkruga maitsestatult ja kasutatakse mitmesuguste roogade valmistamisel. Kohupiim on tuntud ja levinud peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas, mõnel pool valmistatakse seda kuumutamise asemel nõrutamise teel ning mõnel pool lisatakse kalgendamiseks laapi.\n", "id": "ekk_Latn_203591"}
{"text": "Sõir\n\nSõir on Eestis, peamiselt Võrumaal, Setomaal ja Lõuna-Tartumaal ning ka Lätis valmistatav traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust. Lisaks on sõir tuntud laial alal mujal Ida-Euroopas.\n\nTaludes oli sõir peamiselt kevad-suvine söök. Sõira tehti ja tehakse praegugi suurte pühade või pidude puhul ning kindlasti jaanipäeval. Lätis on sõira vasteks jaanijuust (Jāņusiers), mis on traditsiooniline jaanipäeva söök.\n", "id": "ekk_Latn_203592"}
{"text": "Nikolai Langebrauni portselanitööstus\n\nNikolai Langebrauni portselanitööstus (ka Nikolai Langebrauni portselanidekoreerimise tööstus või Nikolai Langebrauni Portselanimaalimise Töökoda) oli Nikolai Langebrauni juhitud portselanimaalimisega tegelenud ettevõte Tallinnas aastatel 1928–1940.\n", "id": "ekk_Latn_203593"}
{"text": "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland\n\n\"Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland\" on August Wilhelm Hupeli valgustuslikus vaimus koostatud topograafia (kohtade kirjeldus) Eesti- ja Liivimaast. Teos koosneb neljast köitest, mis on välja antud vastavalt 1774, 1777, 1782 ja 1789.\n", "id": "ekk_Latn_203594"}
{"text": "EEVA\n\nEesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu ehk EEVA on 2002. aastal alustatud projekt, mille tulemusena on valminud (ning täieneb veelgi) digitaalne tekstikogu vanemast Eesti kirjandusest. Vana all mõistetakse kirjandust kuni 19. sajandini.\n\nTekstid on esitatud skaneeritud piltidena, ning arvestades Eesti ala varasemat (poliitilist) ajalugu on tekstid lisaks eesti keelele ka saksa-, ladina-, vene-, aga ka prantsus-, kreeka- ja lätikeelsed.\n\nEEVA on Tartu Ülikooli Raamatukogu ning Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonna ühisprojekt.\n", "id": "ekk_Latn_203595"}
{"text": "Jean-Baptiste de Lamarck\n\nJean-Baptiste de Lamarck (1. august 1744 – 18. detsember 1829 Pariis) oli prantsuse loodusteadlane, akadeemik ja sõjamees.\n\nLamarcki peateos oli \"Philosophie Zoologique\" (1809), kus ta avaldas oma teooria liikide muutumisest ja selle põhjustest. See oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, mida hakati nimetama lamarkismiks. Tema nimelühend on Lam.\n", "id": "ekk_Latn_203596"}
{"text": "Öine vahtkond\n\nÖine vahtkond või Öövahtkond võib viidata mitmele asjale: Öine vahtkond (maal), Rembrandti tuntuim maal. Öine vahtkond (rühmitus), pronkssõduri kaitseks moodustatud rühmitus. Öine vahtkond (ulmeromaan), Sergei Lukjanenko ulmeromaan Öine vahtkond (film), Sergei Lukjanenko romaani järgi tehtud film. Öine vahtkond (1995. aasta film), David Jacksoni lavastatud põnevusfilm. Öine Vahtkond on vandeselts George R. R. Martini romaanis \"Jää ja tule laul\". Öövahtkond on Terry Pratcheti raamat.\n", "id": "ekk_Latn_203597"}
{"text": "Georges Cuvier\n\nParun Georges Léopold Chrétien Frédéric Dagobert Cuvier [küvje] (23. august 1769 – 13. mai 1832 Pariis) oli prantsuse loodusteadlane ja zooloog. Teda peetakse võrdleva anatoomia ja paleontoloogia isaks.\n\nCuvier oli 19. sajandi alguspoole Pariisi teadusringkonna silmapaistev teadlane ja võrreldes elusorganismide ja fossiilide vahelisi sarnasusi, mängis suurt rolli võrdleva anatoomia ja paleontoloogia rajamisel. Ta oli tuline varajaste evolutsiooniteooriate (nt lamarkism) vastane ja eitas liikide muutumist.\n\nCuvier laiendas Carl von Linné klassifikatsioonimeetodit ja tema tööd peetakse selgroogsete paleontoloogia alustalaks. Lisaks väitis ta, et liikide väljasuremine on möödapääsmatu fakt, kuid sel ajal peeti seda vaid spekulatsiooniks.\n\nTema suurim ja kuulsaim töö on \"Le Régne Animal\" (1817; \"Loomariik\").\n\nGeorges Cuvier suri 1832. aastal Pariisis koolerasse.\n", "id": "ekk_Latn_203598"}
{"text": "Kutse tantsule nr 1\n\n\"Kutse tantsule nr 1\" on CD ja helikassett sarjast \"Kutse tantsule\".\n\nMuusikat esitavad Raivo Tafenau ja Tiit Kalluste.\n", "id": "ekk_Latn_203599"}
{"text": "Jaanus Rahumägi\n\nJaanus Rahumägi (sündinud 5. septembril 1963 Arukülas) on Eesti ettevõtja ja Reformierakonda kuuluv poliitik.\n\nJaanus Rahumägi oli X ja XI Riigikogu koosseisu liige, Tallinna volikogu liige. Jaanus Rahumägi on Küprose Vabariigi aukonsul kogu Eesti Vabariigi territooriumil.\n\nRahumägi juhib rahvusvahelist turvafirmat ESC Global Security, mis tegeleb laevandusettevõtete turvalisuse tagamisega eri paigus maailmas. Jaanus Rahumägi on kirjutanud nii Eesti kui ka välismeediale kümneid artikleid ning avaldanud arvamust julgeoleku, ühiskondlikel ja äriteemadel. On avaldanud 1990. aastal enesekaitse õpiku.\n\nTeda on autasustatud Siseministeeriumi, Päästeameti, Kaitseministeeriumi ja Politsei aukirjade, tänukirjade ja medalitega.\n", "id": "ekk_Latn_203600"}
{"text": "Tour de Ski\n\nTour de Ski on aastavahetuse paiku korraldatav murdmaasuusatamise rahvusvaheline võistlussari, mis kuulub maailma karikasarja arvestusse. Tuuril jagatakse auhinnaraha miljoni Šveitsi frangi ulatuses. Auhinnaraha saavad nii iga distantsi paremad kui ka tuuri üldarvestuse parimad.\n\nEsimene Tour de Ski peeti 2006–2007 hooajal. Võistlus koosnes kuuest etapist, kuna Tšehhis Nové Město toimuma pidanud etapid jäid lumepuuduse tõttu ära. Muud etapid toimusid Saksamaal Münchenis ja Oberstdorfis ning Itaalias Asiagos ja Val di Fiemmes. Võistlussarja võitsid naistest Virpi Kuitunen ja meestest Tobias Angerer.\n", "id": "ekk_Latn_203601"}
{"text": "Kutse tantsule\n\nÜllar Jörbergi laulu kohta vaata artiklit Kutse tantsule (laul)\n\nKutse tantsule on eesti tantsumuusika helisalvestiste sari,\n\nmida andsid välja plaadifirmad Aidem Pot (1-15) ja TopTen (16-24).\n", "id": "ekk_Latn_203602"}
{"text": "Kutse tantsule nr 2\n\nMati Nuude \"Kutse tantsule nr 2\" on teine plaat Kutse tantsule sarjast. Ilmumisaasta 1996. Väljaandja Aidem Pot.\n", "id": "ekk_Latn_203603"}
{"text": "Kutse tantsule nr 4\n\n\"Kutse tantsule nr 4\", alapealkirjaga \"Kolm kaunist sõna\", oli Vello Orumetsa lugusid sisaldav plaat seerias \"Kutse tantsule\".\n\nPlaadi andis 1997. aastal välja Aidem Pot.\n", "id": "ekk_Latn_203604"}
{"text": "Kutse tantsule nr 5\n\n\"Kutse tantsule nr 5\" on viies plaat sarjast \"Kutse tantsule\" alapealkirjaga \"Aeg kaob rõõmud jäävad\". Laule esitab Tarmo Pihlap.\n\nIlmumisaasta 1997. Väljaandja Aidem Pot.\n\nSalvestatud 1997. aasta märtsis Tallinna Linnahalli stuudios.\n", "id": "ekk_Latn_203605"}
{"text": "Kutse tantsule nr 8\n\nTulipunased roosid / Kutse tantsule nr 8 on Mati Nuude album sarjast \"Kutse tantsule\", mis ilmus Aidem Poti väljaandel 1997. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203606"}
{"text": "Meripurad\n\nMeripurad (Holothuroidea) on klass okasnahksete hõimkonnast.\n\nMeripuradel on piklik (usjas) või kurki (näiteks inglise keeles nimetataksegi neid merekurkideks) meenutav keha. Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas.\n\nMeripuradel asub skelett nagu teistelgi okasnahksetel vahetult naha all.\n\nNende keha ühes otsas on suu ja teises kloaak, kuhu avanevad vesikopsud ja mõnedel rühmadel ka Cuvier' elundid. Viimaseid visatakse kas ärritamisel (ohuolukorras) või mehaanilisel stimuleerimisel minema või vastu röövlooma. Hiljem Cuvier' elundid taastuvad. Suu ümber asub neil 10–30 sissetõmmatavat kombitsat, mille abil nad toitu korjavad.\n\nMeripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja, ja plankton.\n\nMeripurad on lahksoolised. Esineb lõimetishooldust.\n\nMõnda liiki meripurasid kasutavad inimesed toiduks, näiteks jaapani trepange (Stichopus japonicus).\n", "id": "ekk_Latn_203607"}
{"text": "Eesti Semiootika Selts\n\nEesti Semiootika Selts (inglise keeles Estonian Semiotics Association) on 27. novembril 1998 asutatud eeskätt Eesti semiootikuid ühendav organisatsioon.\n\nSelts on korraldanud igal aastal Eesti semiootika sügiskooli, mitmesuguseid seminare ja arutelusid.\n\nSelts annab välja jätkukogumikku Acta Semiotica Estica.\n\nSelts annab välja ka aastaauhinda Semiootiline Jälg möödunud kalendriaastal ilmunud parima semiootikateemalise kirjatöö eest.\n\n2016. aasta seisuga oli Eesti Semiootika Seltsil 70 liiget. Seltsi juhatuse esimees oli kuni 2012. aastani Peeter Torop. Aastatel 2012–2014 juhatas seltsi Katre Väli, alates 2012. aastast Eva Lepik ja aastast 2016 teeb seda Katre Pärn.\n\n2014. aastal kuulusid seltsi juhatusse äriregistri andmeil Peeter Torop, Maarja Vaikmaa, Rauno Saidla, Daniele Monticelli ja Eva Lepik. Seltsi aadress oli Jakobi 2-318, Tartu.\n", "id": "ekk_Latn_203608"}
{"text": "Antropomorfism\n\nAntropomorfism (kreeka sõnadest anthrōpos 'inimene' ja morphē 'kuju, välimus') tähendab inimese omaduste omistamist teistele olenditele. Näiteks on antropomorfistlik omistada loomadele või taimedele mõtteid, tundeid või tahet.\n\nAntropomorfism usundilises vaates omistab jumalale inimese keha ja näo või inimlikud mõtted ja tunded (näiteks vanakreeka mütoloogias).\n", "id": "ekk_Latn_203609"}
{"text": "Alexander Brückner\n\nAlexander Brückner (5. august 1834 Peterburi – 16. november 1896 Jena) oli Venemaal elanud baltisaksa ajaloolane.\n", "id": "ekk_Latn_203610"}
{"text": "Omailm\n\nOmailm on organismi omakeskne maailm, st maailm nii, nagu organism seda tajub, lähtudes eristustest, mida see organism teeb. Eri liiki organismidel on samas keskkonnas erinevad (liigiomased) omailmad. See tuleneb nii eri liiki organismide erinevast eristusvõimest kui ka erinevatest individuaalsetest kogemustest.\n\nOmailma (saksa Umwelt) mõiste võttis kasutusele Jakob von Uexküll. Kuna saksakeelses kasutuses tähistab sama sõna praegusajal ka keskkonda, tehakse omailmast kõnelemise korral täpsustus (kas märkides, et tegu on subjektiivse keskkonnaga, või tehes viite Uexküllile). Inglise keeles kasutatakse selle tähistamiseks sõna umwelt (mitmuses umwelten).\n\nNäiteks keskkonnas on valguskiirgus väga erinevate lainepikkustega, kusjuures lainepikkuste jaotus on üle valguskiirguse spektri võrdlemisi pidev. Organismid võivad oma tajuelundite (silmade) kaudu jaotada valgusspektri kvalitatiivselt erinevaiks värvusteks, kusjuures eri organismid, eriti eri liigid, jaotavad valgusspektri värvusteks erinevalt. Koerad jaotavad valgusspektri vähemateks värvusteks kui inimene, linnud aga rohkemaks; näiteks teod ei erista värvusi üldse. Seega visuaalsed omailmad võivad olla värvilised, keskkonnas aga värvusi ei ole. Ka võib nähtav valgus eri liikidel haarata veidi erineva osa elektromagnetilise kiirguse spektrist.\n", "id": "ekk_Latn_203611"}
{"text": "Okasnahksete loend\n\nOkasnahksete loend loetleb okasnahkseid.\n\nSelles nimekirjas on okasnahksete liigid ja teised -taksonid. Muud zooloogia mõisted on loetletud loendites zooloogia mõisteid ja anatoomia mõisteid. Kogu bioloogias käibel olevad mõisted on loetletud loendis Bioloogia mõisteid.\n\nKui taksonil on eestikeelne nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes ladinakeelne nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed sugukondliku kuuluvuse (sgk) ja levila kohta, samuti leviku kohta Eestis: Eestis tavaline – kogu Eestis tavaline või sage Eestis kohati – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane Eestis haruldane – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud\n", "id": "ekk_Latn_203612"}
{"text": "Hugo Sturm\n\nHugo Sturm VR II/3 (14. august 1891 Kaarepere vald – 24. detsember 1979) oli Eesti kunstnik.\n\nHugo Sturmi ema oli tõenäoliselt kohaliku mõisniku juures teenija. Viina tootmine tagas perele piisava jõukuse, et osta 120 hektarit põllumaad koos metsaga.\n\nSturm võitles nii esimeses kui ka teises maailmasõjas. Vabadussõjas kuulus Sturm Kuperjanovi partisanisalka ning teda autasustati 15. septembril 1920 II liigi 3. järgu Vabadusristiga.\n\n1944. aastal hakkas Sturm metsavennaks, mistõttu mõisteti ta 25 aastaks vangi ja saadeti Siberisse. Ta vabanes 1956. aastal enne tähtaega ja elas elu lõpuni Jõgeval tütre juures. Püsivat töökohta pärast Siberist tagasitulekut tal ei olnud.\n\nHugo Sturm tegeles kunstiga peamiselt aastatel 1957–1978. Ta lõi hulgaliselt naivistlikus stiilis puutöid ja õlimaale. Kunstiliselt aktiivseim oli 1978. aasta, mil ta lõi kolm puutööd ja kaheksa õlimaali. Maalis Hugo Sturm peamiselt aastatel 1972–1978, kusjuures suurim arv õlimaale – üheksa – valmis 1976. aastal.\n\nSturm osales ka isetegevuskunstnike näitustel, ning pärjati ka mõnede näituste laureaadiks. Isikunäitusi pole tema töödest koostatud. 2005. aastal deponeerisid sugulased 34 Hugo Sturmi maali Kondase Keskusse.1984.aasta augustis oli Kohtla-Järvel põlevkivimuuseumis tema tööde näitus,kus oli 37 tööd,sh \"Viljandi paadimees\", \"Uudismaa\" jt.\n\nHugo Sturm kasutas teostes sageli Eesti rahvuseepose \"Kalevipoeg\" ning eesti kirjandusklassikute motiive, mis sümbolitena leidsid väljenduse tema kunstis.\n\nLisaks oskas ta väljendusrikkalt kirjutada ja suurepärase kõnemehena esineda.\n\nHugo Sturm suri 24. detsembril 1979 ja on maetud Sturmide perekalmistule Palamusel.\n\nKutseliseks kunstnikuks kujunes ka Sturmi tütar Lea-Tuti Livshits, kes lõpetas Tartu Kunstimuuseumi kunstikursused ning sai Ida-Virumaal tuntuks oma akvarellmaalidega.\n", "id": "ekk_Latn_203613"}
{"text": "Heino Mandri\n\nHeino Mandri (kuni 23.02.1937 Heino Numman; 11. september 1922 Kohtla-Järve – 3. detsember 1990 Tallinn) oli Eesti näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_203614"}
{"text": "Joseph Kosuth\n\nJoseph Kosuth (sündinud 31. jaanuaril 1945 Toledos Ohio osariigis) on mõjukas USA kontseptuaalkunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_203615"}
{"text": "Kiluvõileib\n\nKiluvõileib on 20. sajandi Eesti köögi traditsiooniline suupiste.\n\nTavaliselt kasutatakse selle valmistamiseks musta leiva viilusid, millele määritakse või (või munavõie) ning asetatakse vürtsikilu filee(d), soovi korral ka keedumuna viile, majoneesi, maitserohelist jm.\n", "id": "ekk_Latn_203616"}
{"text": "Saaremaa stiftifoogt\n\nSaaremaa stiftifoogt oli Saare-Lääne piiskopkonna Saaremaa stifti tähtsaim ilmalik võimukandja (stiftifoogt).\n", "id": "ekk_Latn_203617"}
{"text": "Vürtsikilu\n\nVürtsikilu ehk vürtsisoola kilu on traditsiooniline Eesti kalatoode, mida valmistatakse kiludest koos vürtsiseguga soolamise teel.\n\nValmistusviis pärineb arvatavasti 18.–19. sajandi vahetusest Tallinna ümbrusest.\n\nSügisesed värskelt püütud kilud laotakse koos jämeda soola, vähese suhkru ja vürtsiseguga (must pipar, vürts, nelk, kaneel, ingver, muskaat, koriander, kardemon, loorber), kõhud ülespidi, sobivasse nõusse, lastakse vajutise all enne tarvitamist mõned päevad laagerduda ning säilitatakse jahedas.\n\nKodusel kilusoolamisel on traditsiooniliselt kasutatud kolmeliitrise mahutavusega metallnõud, nn kilumannergut.\n", "id": "ekk_Latn_203618"}
{"text": "Läänemaa stiftifoogt\n\nLäänemaa stiftifoogt oli Saare-Lääne piiskopkonna Läänemaa stifti tähtsaim ilmalik võimukandja (stiftifoogt).\n", "id": "ekk_Latn_203619"}
{"text": "Keeritskurrud\n\nKeeritskurrud ehk spiraalkurrud (ainsuses valvula spiralis, mitmuses valvulae spirales) on keeritssoole sisepinnale moodustunud kurrud.\n\nNeed esinevad lühikese seedekulglaga kaladel, sest seedumise efektiivsus on otseses sõltuvuses seedeensüümide hulgast. Keeritskurru ülesanne on suurendada soole pindala.\n\nEsineb näiteks silmulistel, kõhrluustel, käsiuimsetel jt.\n", "id": "ekk_Latn_203620"}
{"text": "Pedaalnui\n\nPedaalnui, ka suure trummi pedaal või trummipedaal (inglise keeles bass drum pedal, saksa keeles Fußmachine) on muusikas põhiliselt suure trummi mängimiseks ette nähtud löökpillinui, mis koosneb nuiast, pedaalist ja nuia liigutavast ülekandemehhanismist. Pedaalnuia kasutatakse põhiliselt trummikomplektis.\n\nEsimese pedaalnuia töötas 1909. aastal välja William F. Ludwig, pannes samas aluse tänapäevasele trummikomplektile. Pedaalnuia seeriatootmine algas 1910. aastal kompaniis Ludwig-Musser.\n\nPedaalnuia erikujuks on kardaaniga pedaalnui ehk kaksikpedaalnui ehk \"kardaan\", mida kasutati esmakordselt arvatavasti 1910. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203621"}
{"text": "Jakob Heinrich von Ulrich\n\nJakob Heinrich von Ulrich (surnud 10. juunil 1743) oli baltisaksa poliitik.\n\nJakob Heinrich von Ulrich sündis Laitse, Munalaskme ja Lohu mõisniku Ewert Gustav von Ulrichi pojana.\n\nJakob Heinrich von Ulrich teenis Rootsi armees rügemendi kortermeistrina.\n\n1720. aastal sai ta meeskohtunikuks ja 1725–1728 oli Eestimaa rüütelkonna peamees. Hiljem oli ta Eestimaa maanõunik (1734–1743) ja 1738. aastast Eestimaa konsistooriumi president.\n\nJakob Heinrich von Ulrichile kuulusid Lohu ja Laitse mõis.\n\nTa maeti Tallinnas 20. juunil 1743.\n", "id": "ekk_Latn_203622"}
{"text": "Gustav Reinhold von Ulrich\n\nGustav Reinhold von Ulrich (u. 1716 – 26. veebruar 1790) oli baltisaksa poliitik.\n\nTa sündis Eestimaa rüütelkonna peamehe Jakob Heinrich von Ulrichi ja Anna Christina von Löweni pojana.\n\nGustav Reinhold von Ulrich sai peale oma venna Friedrich Johann von Ulrichi surma 1770. aastal järgmiseks Eestimaa rüütelkonna peameheks, kellena ta töötas 1771. aastani. Hiljem oli ta Eestimaa rüütelkonna sekretär, Eestimaa maanõunik ja Ülemmaakohtu president.\n\nTalle kuulusid Laitse ja Munalaskme mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203623"}
{"text": "Koknese stiftifoogt\n\n1340 Woldemar de Wrangel 1363 Otto de Rosen 1371 Luderus de Stederen 1382-1385 Henricus Kruze 1417-1426 Georg Gudesleff 1428-1435 Odert Orges 1436-1437 Otto von Rosen 1444 Laurencies (maafoogt) 1460-1461 Rodolph Persevall 1469 Jakob Koskull 1473 Robrecht Czeszwegen 1477/1478 Jürgen Kursell 1479 Andreas von Rosen (maafoogt) 1493 Hans Ninegal 1497-1506 Gert Linde 1507-1523 Friedrich von der Broele gen. Plater 1528-1545 Godert von Neilen 1548-1549 Georg Gartmann (valitseja) 1552-1556 Gert von Medem 1556 Franz von Lipperheide Saksa ordu foogt enne 1563 Valten Schoneych (lossipealik) 1563 Heinrich von Tiesenhausen (valitseja) 1563 Jasper von Altenbockum (valitseja)\n", "id": "ekk_Latn_203624"}
{"text": "Fabian Ernst Stael von Holstein\n\nFabian Ernst Stael von Holstein, Rootsi kindraladjutant, Eestimaa rüütelkonna peamees (1672–1730)\n", "id": "ekk_Latn_203625"}
{"text": "Olav II Haraldsson\n\nOlav II Haraldsson (oma eluajal tuntud kui Olav Paks (Olav Digre) ja pärast pühakuks kuulutamist püha Olav; 995–29. juuli 1030) oli Norra kuningas aastatel 1015–1028.\n", "id": "ekk_Latn_203626"}
{"text": "Aleksandr Abdulov\n\nAleksandr Gavrilovitš Abdulov (vene keeles Александр Гаврилович Абдулов; 29. mai 1953 Tobolsk – 3. jaanuar 2008 Moskva) oli vene teatri- ja filminäitleja, Vene NFSV rahvakunstnik (1991).\n", "id": "ekk_Latn_203627"}
{"text": "Tõrva kirik\n\nTõrva kirik (ka Tõrva kirik-kammersaal) on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koosseisus oleva Helme Maarja koguduse omandisse kuuluv kirik ja kultuuriürituste toimumispaik.\n\nKirik asub Valga maakonnas Tõrva vallas Tõrva linnas aadressil Valga 42a.\n", "id": "ekk_Latn_203628"}
{"text": "Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)\n\nFabian Ernst Stael von Holstein (7. august (vkj 27. juuli) 1727 Tallinn – 24. märts (vkj 13. märts) 1772 Tallinn) oli Eestimaa poliitik.\n\nFabian Ernst Stael von Holstein sündis Anija, Jõelähtme, Kääniku ja Undla mõisniku Jakob Johann Stael von Holsteini ja Hedwig Margaretha Stael von Holsteini pojana.\n\nTa oli meeskohtunik ja Tallinna Toomkooli kuraator ning aastail 1771–1772 Eestimaa rüütelkonna peamees.\n\nTalle kuulusid Anija, Jõelähtme, Kääniku, Rummu, Kodasoo ja Päinurme mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203629"}
{"text": "Grammatilised seosed\n\nGrammatilised seosed on lause moodustajate vahelised tingitusseosed. Lause moodustajad on lauses üksteisega grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et neid vormistavad grammatilised vahendid, s.o abisõnad: sidesõnad ja kaassõnad; muutetunnused: käändsõnade käändelõpud (arvu- ja käändetunnused), tegusõnade pöördelõpud (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused). Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.\n\nGrammatilised seosed on rinnastus- ehk koordinatsiooniseos, alistus- ehk subordinatsiooniseos.\n", "id": "ekk_Latn_203630"}
{"text": "Rinnastus\n\nRinnastus ehk rinnastusseos ehk koordinatsioon on üks moodustajate grammatilise seose liike. Rinnastatud moodustajad ehk rindliikmed paiknevad lauses kõrvuti ja moodustavad rindühendi. Rinnastusseos esineb siis, kui tegemist on loeteluga ja rinnastatud moodustajad seotakse omavahel sidesõnade või koma abil.\n", "id": "ekk_Latn_203631"}
{"text": "Eratosthenes\n\nEratosthenes Küreenest (umbes 276 eKr – umbes 194 eKr) oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom. Sündinud Küreenes (tänapäeva Liibüas), õppis ja elas Aleksandrias.\n\nTa arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu, võrreldes varje, mis langesid keskpäeval eri laiuskraadidel. Tema arvutuse viga oli ainult paar protsenti.\n", "id": "ekk_Latn_203632"}
{"text": "Otto Greiffenhagen\n\nOtto Ferdinand August Moritz Greiffenhagen (20. juuni (vkj)/ 2. juuli 1871 Tallinn – 10. juuni 1938 Hameln, Saksamaa) oli baltisakslasest Eesti ajaloolane, arhivaar ja muusikakriitik.\n\nTa sündis Tallinna sündiku ja linnapea Thomas Wilhelm Greiffenhageni pojana. Pärast Tallinna kubermangugümnaasiumi lõpetamist alustas ta 1889 ajalooõpinguid Tartu Ülikoolis ja hiljem Bonni Ülikoolis.\n\nTa oli Tallinna Linnaarhiivi direktor aastatel 1910–1935. Et Eesti Vabariigi loomisega oli baltisakslaste juhtiv roll üldiselt kadunud, kujunes Linnaarhiivist Greiffenhageni ja hiljem Paul Johanseni juhtimisel nende üks olulisemaid uurimiskeskusi. See tekitas kohati ka vastuolusid arhiivi ja riigivõimu vahel, ent kuna Greiffenhagen suhtus Eestisse lojaalselt, siis teda ei vallandatud, vaid ta sai kuni pensionile jäämiseni olla arhiivi eesotsas ning anda ameti Johansenile üle.\n\nAastatel 1910–1938 oli ta ka Eesti (varem Eestimaa) baltisakslaste ühe olulisema asutuse, Eestimaa Kirjanduse Ühingu esimees ja ajalehe Revalsche Zeitungi muusikakriitik.\n", "id": "ekk_Latn_203633"}
{"text": "Sümmeetria (bioloogia)\n\nSümmeetria all mõistetakse bioloogias tavaliselt kehaosade või elundite korrapärast asetust kujuteldavate (sümmeetria)tasandite või (sümmeetria)telgede suhtes. Enamik hulkrakseid organisme on vähemal või rohkemal määral sümmeetrilised.\n\nSümmeetria bioloogias on üks paljudest sümmeetriailmingutest. Looduses ja bioloogias on sümmeetria ligikaudne, sest näiteks taimede lehed, mis on näiliselt sümmeetrilised, on harva keskelt kokkupanduna täpselt ühesugused.\n", "id": "ekk_Latn_203634"}
{"text": "Sümmeetria\n\nSümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus. Täpsemalt defineeritud kui struktuurne omadus, mis avaldub objekti ühetaoliste osade ühtlases kordumises nii ruumis kui ka ajas.\n\nLevinud on arusaam sümmeetriast kui paarsusest – sümmeetria on objekti omadus, kus selle mingist keskpunktist või sümmeetriateljest samal kaugusel olevad osad on ühetaolised .\n\nSümmeetriailminguid esineb nii ühiskonnas kui ka elusas ja elutus looduses. Ideaalselt sümmeetriline objekt on kera.\n", "id": "ekk_Latn_203635"}
{"text": "Otto Wilhelm von Budberg\n\nVabahärra Otto Wilhelm von Budberg (23. aprill (vkj 12. aprill) 1730 – 6. mai (vkj 25. aprill) 1793 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa poliitik.\n\nOtto Wilhelm von Budberg sündis Harku, Rannamõis ja Huuksi mõisniku Otto Friedrich von Budbergi ja Margaretha Wilhelmine von Uexkülli pojana.\n\nBudberg teenis vene sõjaväes, kus sai kapteni aukraadi.\n\nTa oli meeskohtunik ning 1777–1780 oli Eestimaa rüütelkonna peamees.\n\nHiljem sai ta Eestimaa maanõunikuks ja tõeliseks riiginõunikuks.\n\nTalle kuulusid Harku, Rannamõisa ja Huuksi mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203636"}
{"text": "Udeva mõis\n\nUdeva mõis (saksa keeles Uddewa) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_203637"}
{"text": "Pärnu Nüüdismuusika Päevad\n\nPärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustused on 1988. aastal alguse saanud nüüdismuusikafestival, mis andis osavõtjatele võimaluse täiendada oma muusikaharidust. Konkretiseerimaks ainevalda, valiti igal aastal helilooja, kelle muusikalise ja muusikateoreetilise loominguga tegeldi. Kui alguses olid festivali kavas eelkõige muusikaajaloolised loengud, millele lisandus intiimses vormis musitseerimine Pärnu Muusikakooli saalis, siis ajapikku muusikaesituste osatähtsus tõusis, jõudes 1992. aastal esimese iseseisva kontserdini Pärnu Vanalinna Põhikooli saalis. Samal ajal suurenes festivali loenguosas muusikateoreetiliste käsitluste hulk. Iga aastaga suurenes ka festivali trükitud kava nii sisuline kui ka vormiline maht.\n\nFestivaliga seotud inimesed on olnud tegevad ka muude Eesti muusikaelule oluliste koosluste loomisel. 1990. aastal pani rühm üliõpilasi aluse Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduslikule toimetusele \"Scripta Musicalia\", mille väljaannetes on küllaltki suur osatähtsus ka nüüdismuusikal. 1992. aastal loodi Eesti Arnold Schönbergi Ühing, mis hakkas koondama Eesti nüüdismuusikahuvilisi. 1993. aastal loodi koostöös Eesti Kontserdi ja NYYD festivaliga NYYD Ensemble, mis sestpeale on otsustavalt kujundanud eesti interpreetide ja kontserdipubliku esteetilisi vaateid.\n\nFestivali on korraldanud Eesti Arnold Schönbergi Ühing (1993–1999, alates aastast 2003) ning Pärnu Ooperi ja Balleti Sihtasutus (1998–1999). Festivali korraldamisel on teinud koostöö NYYD Grupp (1995–1998), Tartu Ülikool, Pärnu Kontserdibüroo (2003–2004). Alates aastast 2007 on festival toimunud tihedas koostöös Academia Non Grata festivaliga \"In Graafika\". Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustused on Eesti Festivalide liige.\n", "id": "ekk_Latn_203638"}
{"text": "Prandi Allikajärv\n\nAllikajärv (ka Prandi Allikajärv) on järv Järvamaal Järva vallas Prandi külas. Järv jääb Prandi looduskaitsealale, varem oli allika kaitseks moodustatud Prandi allikate kaitseala.\n\nPrandi Allikajärv saab oma vee paljudest tõusuallikatest (Prandi allikad) ning selle lõunaotsast saab alguse Prandi jõgi.\n\nJärve kaldal asus Prandi mõisa keskus.\n", "id": "ekk_Latn_203639"}
{"text": "Pistohlkors\n\nPistohlkors (ka Pistolekors) on rootsi päritolu Rootsi, Liivimaa, Eestimaa ja Soome aadlisuguvõsa.\n\nPistohlkors perekond immatrikuleeriti Rootsis rüütelkonda 1647. aastal, Eestimaa rüütelkonda 1746. aastal ning Liivimaa rüütelkonda 1747. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203640"}
{"text": "Berend Heinrich von Tiesenhausen\n\nBerend Heinrich von Tiesenhausen (11. detsember (vkj 30. november) 1703 – 17. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1789 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane. Vabahärra, hiljem riigikrahv.\n\nBerend Heinrich von Tiesenhausen sündis Valtu mõisniku Hans Heinrich von Tiesenhauseni ja Maria Veronika von Wolffeldti pojana.\n\nTiesenhausen teenis sõjaväes välja kapteni aukraadi.\n\nAastail 1741–1744 ja 1772–1774 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees. Hiljem oli ta Eestimaa maanõunik ja tegelik riiginõunik.\n\nTalle kuulusid Sausti, Kiiu, Hertu, Alu, Rapla, Keila-Joa ja Vahakõnnu mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203641"}
{"text": "Tapiku mõis\n\nTapiku mõis (saksa keeles Tappik) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Põltsamaa valda Jõgeva maakonnas.\n\nMõisa keskus asus Tapiku külas.\n\nPraegu kuulub mõis uuele omanikule, kes on alustanud mõisa korrastamist.\n", "id": "ekk_Latn_203642"}
{"text": "Hermani mõis\n\nHermani mõis (saksa keeles Hermannshof) ehk Vana-Käsukonna mõis oli rüütlimõis Pilistvere kihelkonnas Viljandimaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_203643"}
{"text": "Otto Karl Hermann von Stackelberg\n\nOtto Karl Hermann von Stackelberg (4. november (vkj 23. oktoober) 1800 – 6. november (vkj 25. oktoober) 1873 Imavere mõis) oli Liivimaa mõisnik ja Venemaa sõjaväelane (porutšik), parun.\n\nOtto Karl Hermann von Stackelberg sündis Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisniku Bernhard Caspar von Stackelbergi ja Helene Luise von Vietinghoffi pojana. Tema ema suri sünnitusel.\n\nAstus sõjaväeteenistusse 23. novembril 1819, mil liitus 3. merejalaväepolguga. Sai 27. juulil 1820 portupee-praporštšiku auastme ning ülendati 11. septembril 1821 praporštšikuks. 24. aprillil 1823 ülendati alamporutšikuks ning viidi 6. septembril 1824 3. merejalaväepolgust üle Siberi ulaanipolku.\n\nTalle kuulusid Põltsamaa kihelkonnas Adavere ja Pilistvere kihelkonnas Imavere, Hermani ja Võrevere mõis.\n\n1868. aastal lasi Otto Karl Hermann von Stackelberg oma surnud venna Eduard von Stackelbergi (1811–1864) mälestuseks rajada Adavere vallakooli, mille nimetas \"Eduardi kooliks\".\n", "id": "ekk_Latn_203644"}
{"text": "Margus Vaher (laulja)\n\nMargus Vaher (sündinud 16. jaanuaril 1984 Kuressaares) on eesti poplaulja.\n\nTa on lõpetanud Kuressaare Gümnaasiumi. 2002. aastal astus ta Tartu Ülikooli õppima filosoofiat ja teoloogiat.\n\nTa on lauluvõistluse \"Kaks takti ette\" 2007. aasta võitja ja lauluvõistluse \"Eurolaul 2008\" finalist.\n", "id": "ekk_Latn_203645"}
{"text": "Irena Górska-Damięcka\n\nIrena Górska-Damięcka (20. oktoober 1910 Oszmiana (praegu Ašmiany, Valgevene) – 1. jaanuar 2008 Skolimów) oli poola näitleja ja lavastaja.\n\nTa sündis koolidirektor Albert Górski ja tema abikaasa Alina tütrena tänapäevase Valgevene territooriumil Ašmiany linnas. Mitme allika kohaselt on tema sünniaastaks märgitud 1916, kuid need eksitavad andmed on dokumentidesse sattunud näitleja esitatud valeinfo tõttu, kes soovis ennast nooremana näidata.\n\nTa oli abielus tuntud poola näitleja ja lavastaja Dobiesław Damięckiga (1899–1951). Näitlejad on ka nende pojad Maciej ja Damian ning kolm lapselast.\n\nIrena Górska-Damięcka töötas aastatel 1935–1936 kutselise näitlejana Vilniuse linnateatris ja seejärel Lvivi Poola Draamateatris.\n\n1937. aastast elas ta Varssavis ja töötas järgemööda mitmes Varssavi teatris.\n\nAastatel 1955–1959 oli ta Białystoki Aleksander Węgierko nimelise draamateatri direktor ja kunstiline juht.\n\n1957. aastal autasustati teda Polonia Restituta ordeniga.\n\n1997. aastal ilmus Irena Górska-Damięcka elulooraamat \"Wygrałam życie\".\n", "id": "ekk_Latn_203646"}
{"text": "Kuldpõrnikas\n\nKuldpõrnikas (Cetonia aurata) on põrniklaste sugukonda kuuluv putukas. right|thumb|250px|Väljasirutatud tiibadega põrnikas\n", "id": "ekk_Latn_203647"}
{"text": "Turbasamblalised\n\nTurbasamblalised (Sphagnaceae) on turbasammalde ainus sugukond, kuhu kuulub üks elusolevate liikidega perekond – turbasammal (Sphagnum).\n", "id": "ekk_Latn_203648"}
{"text": "Bernhard Caspar Otto von Stackelberg\n\nParun Bernhard Caspar Otto von Stackelberg (28. veebruar (vkj 16. veebruar) 1841 Pärnu – 8. august (vkj 27. juuli) 1898 Hermani mõis) oli Liivimaa mõisnik.\n\nBernhard Caspar Otto von Stackelberg sündis Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisniku Otto Karl Hermann von Stackelbergi ja Julie Hedwig von Stackelbergi (sünd. von Ditmar) pojana.\n\nTa päris isalt Adavere, Imavere, Hermani ja Võrevere mõisa.\n\n1876. aastal müüs ta Adavere mõisa Nikolai Karl Otto von Wahlile ning 1897. aastal müüs ta Imavere ja Võrevere mõisa Alexander Oskar von Strykile, kes kinkis selle oma väimehele Eugen von Pistohlkorsile.\n\nNende mõisate müümise järel kolis Stackelberg Hermani mõisa, kus ta ka 1898. aastal suri. Ta maeti perekonnakalmistule Adaveres.\n", "id": "ekk_Latn_203649"}
{"text": "Tartu Ülikooli muuseum\n\nTartu Ülikooli muuseum on 1803. aastast tegutsev muuseum, mis keskendub ülikooli ajaloo ja teadusloo säilitamisele, eksponeerimisele ja uurimisele.\n\nTartu Ülikooli muuseumid said alguse ülikooli taasavamisest Tartus 1802. aastal, kui ülikooli põhikirjas ja eelarves nähti ette õppekabinetid ja -kollektsioonid. Esimesena kasutati muuseumi nimetust 18. aprillil 1803 loodud Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kohta.\n\nTeadusloolise vanavara koondamiseks loodi 6. detsembril 1976. aastal rektori käskkirjaga Tartu Ülikooli ajaloo muuseum. 1979. aastal eraldati muuseumile neli ruumi ülikooli peahoone keldrikorrusel ning 1981. aastast asub muuseum Tartu Ülikooli raamatukogu endistes ruumides Tartu toomkirikus Toomemäel.\n\n1982. aastal rajati muuseumi filiaalina Dmitri Iljitš Uljanovi kortermuuseum. Pärast seda, kui kortermuuseum 1989. aastal suleti, asus samadesse ruumidesse Tudengimuuseum, mis tegutses seal 1997. aastani. 2005. aastal moodustati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist, kunstimuuseumist ja loodusmuuseumist (viimane koosnes endistest Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia muuseumidest) asutus Tartu Ülikooli Muuseumid. 2011. aastal avati muuseumina Tartu tähetorn. 1. jaanuarist 2014 eraldati Loodusmuuseum ning endisest ajaloo muuseumist, Tartu tähetornist ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumist sai Tartu Ülikooli muuseum.\n\nMuuseum paikneb Tartu Ülikooli ajaloolises hooneansamblis, mis alates 2016. aastast kannab Euroopa kultuuripärandi märgist kui ainus nii täielikult säilinud valgustusajastu ülikool pargis. 2005. aastal kanti UNESCO maailmapärandisse Tartu tähetorni läbiv Struve geodeetiline kaar.\n\nMuuseumi kogudes on üle 130 000 museaali, millest suur osa on MuISis kättesaadavad.\n", "id": "ekk_Latn_203650"}
{"text": "Lielvārde stiftifoogt\n\nLielvārde stiftifoogtide loend on loetelu Riia peapiiskopkonna Lielvārde stifti foogtide loetelu. enne 1372 Heinrich Orghos 1391 Hinke Kastorp 1556 Stanislaus\n", "id": "ekk_Latn_203651"}
{"text": "Rich Text Format\n\nRich Text Format ehk RTF (eesti keeles rikasteksti vorming) on alates 1987. aastast Microsofti arendatav platvormist sõltumatu dokumendifailivorming.\n\nVastavas vormingus failid on laiendiga .rtf ning neid avab ja salvestab enamik tekstitöötlusprogramme, olenemata arvuti operatsioonisüsteemist. Oma universaalsuse tõttu ei toeta selline failivorming keerukamaid kujundus- ja küljendusvõtteid. Rikasteksti vormingus faile peetakse suhteliselt ohutuks makroviiruste ja muu kahjuliku koodi sisalduse suhtes. Mitmed Eesti riigiasutused eelistavad digitaalses andmevahetuses rikasteksti vormingus tekstifaile.\n", "id": "ekk_Latn_203652"}
{"text": "Rauna stiftifoogt\n\n1439 Johann von Rönne (Schloss Ronneburgi lossipealik) (?), Taurupe (Taurup, Trauen, Tauren) mõisnik 1514 Asmus Hintze 1536 Kersten Han (lossipealik) umbes 1550 (?) Andreas Koskull (asefoogt) 1556 Gotthard von Fürstenberg (Saksa ordu lossipealik)\n", "id": "ekk_Latn_203653"}
{"text": "Ristsumma\n\nNaturaalarvu ristsumma on summa, mis saadakse selle arvu kümnendesituses esinevate numbrimärkide arvväärtuste kokkuliitmisel. Mõiste on ülekantav ka teistele positsioonisüsteemidele.\n", "id": "ekk_Latn_203654"}
{"text": "Johann von Brevern\n\nJohann von Brevern (27. jaanuar (vkj 16. jaanuar) 1749 Moskva – 8. november (vkj 27. oktoober) 1803 Kostivere mõis) oli Eestimaa poliitik.\n\nJohann von Brevern sündis Maardu, Kostivere ja Kehra mõisniku Peter von Breverni ja Gertrude Magdalena von Kurselli pojana.\n\n1783–1786 oli ta Eestimaa rüütelkonna sekretär, 1786–1789 oli ta Eestimaa kubermangu aadlimarssal ja hiljem Eestimaa maanõunik.\n\nTalle kuulusid Kostivere, Kehra, Kiikla ja Iisaku mõis.\n", "id": "ekk_Latn_203655"}
{"text": "Ühesuguline õis\n\nÜhesuguline õis ehk lahksuguline õis on õis, kus kasvavad kas ainult tolmukad (tolmukas) või emakad (emakas).\n", "id": "ekk_Latn_203656"}
{"text": "Bioom\n\nBioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavöötme piires. Seal elavaid organisme (biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid.\n\nBioomi võib vaadelda ka kui ökosüsteemi.\n\nBioomide klassifitseerimise aluseks võib võtta näiteks taimede eluvorme (puud, põõsad, rohi), taimede lehetüüpe (laialehine, okkad) jm karakteristikuid.\n", "id": "ekk_Latn_203657"}
{"text": "Yzeure\n\nYzeure [iz'öör] on linn ja vald Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonnas Sologne Bourbonnaise'is Allier' departemangu kirdeosas Moulinsi ringkonnas, Yzeure'i kantoni keskus.\n\nLinn asub 290 km Pariisist lõunas ja 100 km Clermont-Ferrandist põhjas.\n\nTa piirneb Gennetinesi vallaga (Yzeure'i kanton), Chézy ja Lusigny vallaga (Chevagnesi kanton, Moulinsi ringkond), Avermesiga (Moulins-Ouesti kanton, Moulinsi ringkond), Moulinsiga (idast; Moulins-Ouesti kanton ja Moulins-Sudi kanton, Moulinsi ringkond), Bressollesi ja Toulon-sur-Allier' vallaga (Moulins-Sudi kanton, Moulinsi ringkond) ning Montbeugny vallaga (Neuilly-le-Réali kanton, Moulinsi ringkond).\n\nGeograafilised koordinaadid on 46° 34′ N, 3° 21′ E.\n\nYzeure'i pindala on 43,24 km². Ta on Auvergne'i valdade seas pindalalt 91. kohal.\n", "id": "ekk_Latn_203658"}
{"text": "Richard Kleis\n\nRichard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.\n\nKleis õppis aastatel 1907–1915 Tallinnas Nikolai I Gümnaasiumis, lõpetades selle kuldaurahaga. Tema koolivennaks oli Peeter Tarvel, kes sai tema heaks sõbraks ning nende tihedad kontaktid jätkusid kuni 1940. aastateni. Sarnaselt Tarveliga läks Kleis Peterburi Ülikooli, kus õppis ajalugu ja vanu keeli, kuid 1916. aastal pidi ta minema sõjaväkke ning stuudium katkes. Hiljem osales ta Vabadussõjas, alles seejärel sai taas ülikooli minna. 1925. aastal lõpetas Kleis Tartu Ülikooli ajaloolasena ja läks tööle Hugo Treffneri Gümnaasiumisse Tartus. Ta oli seal ajaloo, kodanikuõpetuse ja ladina keele õpetaja, pälvides suure tunnustuse. Alates 1930. aastast oli ta ka Treffneri kooli inspektor. 1934. aastal kaitses Kleis ajaloomagistri kraadi (\"Neeva lahing 1240. a. kaasaegse sündmustikuga Liivimaal seoses käsitelduna\"). Selleks ajaks oli ta juba üle-eestiliselt tunnustatud teadlane, kes oli aidanud koostada esimest \"Eesti bibliograafilist leksikoni\" (EBL), toimetanud mahuka koguteose \"Tartu\" ning asunud esimese \"Eesti Entsüklopeedia\" (EE, 8 köidet 1932–1937) peatoimetaja kohale. Ta tegeles mitmesuguste keeleteadust puudutavate küsimustega, ent huvitus ka antiikajaloost. 1938. aastal sai Richard Kleis riigi 8. klassiloterii peavõidu 15 000 krooni.\n\n1940. aasta juunipöörde järel 1941.aastast dotsendi kt Tartu ülikoolis, vallandati Saksa okupatsiooni alguses, Saksa okupatsiooni ajal töötas Kleis kooliõpetajana edasi, kuid 1944. aastal, mil ajaloolastest valitses suur puudus (paljud neist olid kas põgenenud läände, sõja ajal hukkunud või võimude silmis ideoloogiliselt soovimatud), võeti ta tööle Tartu Ülikooli NSVL ajaloo kateedri juhataja ja ajaloo-keeleteaduskonna dekaanina ning määrati õige pea Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi direktoriks (1947–1950). Lisaks sellele töötas ta aastatel 1944–1947 Teadusliku Kirjastuse peatoimetajana.\n\n1950. aastal algas aga äge \"kodanlike natsionalistide\" vastane kampaania ning ka Eesti ajal liialt silma paistnud Kleis kaotas oma ametikohad. Ta oli sunnitud hakkama Tartu raamatukaupluse nr 43 ehk Teadus töötajaks, tõustes peagi selle juhatajaks. Selles ametis olles viis ta poe teaduslikult väga kõrgele tasemele. 1954. aastal õnnestus Kleisil saada uuesti tööle Tartu Ülikooli, kus õpetas kuni pensionile minekuni 1978. aastal ladina keelt ja antiikkirjandust. Lisaks tegeles Kleis olulisel määral teadustööga, oli esimese \"Eesti nõukogude entsüklopeedia\" (ENE) toimetuskolleegiumi liige, toimetas \"Antiigileksikoni\" ja tõlkis eesti keelde Läti Henriku kroonika.\n", "id": "ekk_Latn_203659"}
{"text": "Gregor Schlierenzauer\n\nGregor \"Schlieri\" Schlierenzauer (sündinud 7. jaanuaril 1990 Innsbruckis) on Austria endine suusahüppaja. Ta on võitnud kõige enam maailma karikasarja etappe – 53.\n\nGregor Schlierenzauer elab Austrias Fulpmes. Silmapaistev sportlane oli ta juba õpilasena, kui astus klubisse SV Innsbruck-Bergisel. Gregori mänedžer on tema onu Markus Prock, mitmekordne kelgutamise maailmameister ja kolme taliolümpiamängude medali omanik.\n\n21. septembril 2021 teatas ta oma sportlaskarjääri lõpetamisest.\n", "id": "ekk_Latn_203660"}
{"text": "Rauno Kutti\n\nRauno Kutti (sündinud 7. detsembril 1987) on eesti muusik.\n\nTa õppis põhikoolis (1995–2004) Pärnu Hansagümnaasiumis ning jätkas õpinguid Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, mille lõpetas 2007. 2007 astus Balti Filmi- ja Meediakooli õppima suhtekorraldust meedia erialal.\n\nRauno Kutti on digitaalagentuuri Vurr kaasasutaja ja loovjuht.\n", "id": "ekk_Latn_203661"}
{"text": "August Traat\n\nAugust Johannes Traat (1. jaanuar 1911 Karaski, Krootuse vald, Võrumaa – 3. detsember 2007) oli eesti õigusajaloolane.\n\nAugust Traat sündis Tigase talus Karaski külas, ajaloolisel Võrumaal, nüüdsel Põlvamaal.\n\nTa lõpetas 1931. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi. 1938. aastal lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kiitusega, kaitstes diplomitöö \"Katsesttaandumine\". Pärast sõda astus aspirantuuri ja kirjutas kandidaaditöö \"Poleemika Liivimaa talurahvaküsimuses 1909-1910\", mis jäi kaitsmata kuna juhendaja Leo Leesment viibis vangistuses.\n\n1956. aastal kaitses Tartu Riiklikus Ülikoolis õigusteaduste kandidaadi väitekirja \"Talurahva õiguslik olukord Liivimaal feodalismi lagunemise perioodil\" (juhendaja Paul Vihalem)\n\nTöötas Tartu Riikliku Ülikooli õppejõuna ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi vanemteadurina.\n\nTa oli Eesti Ajalooarhiivi (varem Eesti Riiklik Ajaloo Keskarhiivi) teadusnõukogu liige, Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi asutajaliige ja 1992. aastast auliige ning Õpetatud Eesti Seltsi liige.\n", "id": "ekk_Latn_203662"}
{"text": "Nikolai Karl Otto von Wahl\n\nNikolai Karl Otto von Wahl (3. mai (vkj 21. aprill) 1833 Pajusi mõis – 21. november (vkj 8. november) 1904 Pajusi mõis) oli baltisaksa poliitik ja mõisnik.\n\nTa sündis Pajusi ja Tapiku mõisniku Eduard von Wahli ja Wilhelmine Jakobine von Krüdeneri pojana.\n\nTa oli Pärnu-Viljandi kreisisaadik ja Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi president (1892–1902).\n\nNikolai Karl Otto von Wahl päris isalt Pajusi mõisa ja ostis 1876. aastal Bernhard Caspar Otto von Stackelbergilt Adavere mõisa.\n", "id": "ekk_Latn_203663"}
{"text": "Röösa mõis\n\nRöösa mõis (saksa keeles Rösarshof) oli riigimõis Saaremaal Valjala kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisasüda Saare maakonna Saaremaa valla maadele.\n\n1923. aasta talvel jagati Valjala vallavolikogu otsusega Röösa mõisa maad.\n\nMõisas on olnud külakool.\n", "id": "ekk_Latn_203664"}
{"text": "Harilik jõgiputk\n\nHarilik jõgiputk (Sium latifolium) on kaheiduleheline taim sarikaliste sugukonna jõgiputke perekonnast.\n\nTaim on 50–120 cm kõrge, lehed piklikud. Taimede vars on tugev ja võsunditeta. Taimel on sarikas, õied valged.\n\nJõgiputk kasvab mageveekogude äärtes madalas vees ja liigniisketel aladel.\n\nHarilik jõgiputk on mürgine.\n\nEestis on taim tavaline.\n", "id": "ekk_Latn_203665"}
{"text": "Wolfgang Loitzl\n\nWolfgang Loitzl (sündinud 13. jaanuaril 1980 Bad Ischlis) on Austria endine suusahüppaja.\n\nTa võistles alates 1997. aastast. Kokku võitis ta alates 2001. aastast maailmameistrivõistlustel suusahüpetes seitse kuldmedalit ja ühe pronksmedali. Taliolümpiamängudel võitis ta ühe kuldmedali: 2010. aastal Vancouveris suure mäe meeskonnavõistlusel.\n\n2015. aasta jaanuaris teatas, et loobub tippspordist.\n", "id": "ekk_Latn_203666"}
{"text": "Andreas Küttel\n\nAndreas Küttel (sündinud 25. aprillil 1979 Einsiedelnis) on Šveitsi suusahüppaja.\n\nEsimese medali rahvusvahelistelt võistlustelt sai ta 1996. aastal juunioride maailmameistrivõistlustel, olles normaalmäel kolmas.\n\nMaailma karikasarja 2005–2006 hooajal tegi ta läbimurde suushüppajate paremiku hulka. Hooaja lõpuks oli ta maailma karikasarja üldarvestuses kolmas. Küttel võitis hooajal kolm karikasarja etappi ja oli viis korda kolmas.\n", "id": "ekk_Latn_203667"}
{"text": "Maailma karikavõistlused laskesuusatamises\n\nLaskesuusatamise maailma karikasari (inglise Biathlon World Cup) on laskesuusatamise rahvusvaheline kõrgetasemeline iga-aastane terve hooaeg kestev võistlussari. Laskesuusatamises on see kõrgeima tasemega võistlussari. Sellest madalama tasemega võistlussari on IBU Cup. Mõlemat võistlussarja korraldab Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (IBU).\n\nMaailma karikasarja hooaeg kestab novembrist või detsembrist märtsi lõpuni. Võistlused toimuvad igal nädalal eri kohtades, välja arvatud mõned pühad, ja paar nädalat enne hooaja tähtsaid võistlusi (maailmameistrivõistlused või taliolümpia). Kokku hõlmab hooaeg üheksast kuni kümne etapini, võistlused toimuvad kolmapäevast-neljapäevani pühapäevani. Teatevõistlused toimuvad neli kuni kuus korda hooaja jooksul. Arvestades seda, et maailma karikasarja loetakse maailmameistrivõistlused ja varem ka taliolümpiamängude võistlused (viimased olümpiamängud, mis arvestati maailma karikasarja hulka, olid 2010. aasta taliolümpiamängud: alates 2014. aasta taliolümpiamängudest ei anta võistlejatele enam olümpiamängude eest maailma karikasarja punkte).\n", "id": "ekk_Latn_203668"}
{"text": "Nikolai\n\nNikolai (vene keeles Николай, latinisatsioon Nikolay) on venepärane mehenimi\n\n2018. aasta seisuga oli Nikolai Eestis populaarsuselt 19. mehenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Nikolai 4360 mehel.\n\n2018. aasta seisuga oli Nikolay Eestis populaarsuselt 86. mehenimi. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Nikolay 2078 mehel.\n", "id": "ekk_Latn_203669"}
{"text": "Teavik\n\nTeavik on raamatukogunduses andmekandja – materiaalne objekt, millele on talletatud informatsiooni. Teavik on näiteks trükis, heliplaat, foto, CD-ROM, CD, helikassett, videofilm.\n", "id": "ekk_Latn_203670"}
{"text": "Kālidāsa\n\nKālidāsa oli India luuletaja ja näitekirjanik, kes elas ja tegutses arvatavasti 4.–5. sajandil pKr. Ta kirjutas sanskriti keeles. Tema elu kohta on vähe andmeid, enamik teavet on säilinud legendide kujul ega ole kuigi usaldusväärne.\n\nKālidāsa on klassikalise sanskritikeelse kirjanduse tähtsaim autor. Ta on väljapaistev nii eepikuna, lüürikuna kui ka dramaatikuna.\n\nKālidāsale omistatakse kindlalt kaks eepilist teost, üks eleegia ja kolm näidendit.\n\nTa on peen stilist. Tema väljendus on väga selge. Erinevalt paljudest hilisematest sanskritikeelsetest luuletajatest väldib ta stiilivõtete liialdatud kasutamist. Ta on väga tähelepanelik vaatleja nii India lopsaka looduse kui ka kauni naisekeha kirjeldamisel. Inimese, eriti naise tundeelu kirjeldab ta suure sisseelamisega.\n", "id": "ekk_Latn_203671"}
{"text": "Vello Helk\n\nVello Helk (sünninimi Voldemar Hintervald; 23. september 1923 Varstu – 14. märts 2014 Birkerød, Taani) oli eesti päritolu Taani ajaloolane ja arhivaar.\n", "id": "ekk_Latn_203672"}
{"text": "Kanada vesikatk\n\nKanada vesikatk (Elodea canadensis, sünonüüm Anacharis canadensis) on kilbukaliste sugukonda vesikatku perekonda kuuluv mitmeaastane veesisene taim (elodeiid); invasiivne võõrliik.\n\nRahvapäraselt on taime kutsutud vesihainaks.\n", "id": "ekk_Latn_203673"}
{"text": "Konnaosi\n\nKonnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) on mitmeaastane sõnajalgtaim osjaliste sugukonnast osja perekonnast.\n\nKonnaosi kasvab põhjapoolkera mõõduka kliimaga paikades. Euraasias ulatub levila lõuna suunas kuni Kesk-Hispaania, Põhja-Itaalia, Kaukasuse, Hiina, Korea ja Jaapanini. Põhja-Ameerikas ulatub ta Aleuutidest kuni Newfoundlandini, lõuna suunas Oregoni, Idaho, Loode-Montana, Kirde-Wyomingi, Lääne-Virginia ja Virginiani. Eestis on konnaosi tavaline.\n\nSageli kasvab ta tihedate puhmikutena mageveekogude kallastel või madalas kaldavees, näiteks tiikides, soodes jt. mudase põhjaga veekogudes.\n\nTaime vars on sile, võib olla kas okstega või ilma, 40–140 cm pikk. Varred on 2–8 mm jämedad ja 10–30 peene sõlmega. Igast varresõlmest kasvab välja väikeste, 5–10 mm pikkuste mustade otstega lehekujuliste soomuste männas. Lehtedetuped on tihedalt vastu vart. Paljudel, kuid mitte kõigil vartel on lühikesed, 1–5 cm pikkused tõusvate ja laiali sirutuvate jätkete männased, kusjuures kõige suuremad jätked on varre alumise poole keskosas. Need kõrvalharud on sihvakad, tumerohelised ja 1–8 sõlmega, kusjuures igast sõlmest kasvab jällegi välja lehekujuliste soomuste männas.\n\nOsjad on seest õõnsad, aga kõige suurem siseõõnsus on konnaosjal: tüüpiliselt hõlmab see 80% varre läbimõõdust. Varred katkevad sõlmede kohalt kergesti, kui neid rebida. Niihästi viljakad kui steriilsed varred näevad välja ühtemoodi.\n\nEosed valmivad juunis-juulis. Mõne varre otsa kasvavad tömbi otsaga eosekoonused. Need on kollakasrohelised, 1–2 cm pikad ja 1 cm laiad ning tihedates männastes paiknevate soomustega.\n\nKonnaosi paljuneb niihästi sugulisel teel eoste kui mittesugulisel teel risoomiga, aga pigem viimastega, sest enamik võrseid kerkib risoomist.\n\nKonnaosja peetakse sageli agressiivseks liigiks, sest ta kipub oma kõrval teisi taimi välja suretama. Sellepärast, kui konnaosja oma aeda istutada, on parem tema risoom mingisse kasti panna, mille seinad takistaksid taime juurestiku levimist.\n\nNiihästi Euroopa kui Põhja-Ameerika hõimud on sajandeid kasutanud konnaosja küürimiseks, karestamiseks ja viilimiseks varte suure ränisisalduse tõttu. Varakevadisi võrseid söödi. Vanad kreeklased ja roomlased kasutasid neid verejooksu peatamiseks, neeruhaiguste, seedehaavandite ja tuberkuloosi raviks.\n\nKonnaosjadesse koonduvad pinnases leiduvad raskmetallid ja sellepärast kasutatakse neid keskkonna raskmetallisisalduse määramiseks.\n\nKonnaosja varsi ja juuri söövad mõnikord veelinnud. Carl Linné andmetel põhjapõder ei söö tavalist heina, küll aga konnaosje, sest need on mahlakad. Põhja-Rootsis niidetakse neid lehmasöödaks, et suurendada nende piimaandi, aga hobused neid ei söö.\n", "id": "ekk_Latn_203674"}
{"text": "Raphaël Poirée\n\nRaphaël Poirée (sündinud 9. augustil 1974 Rives) on endine Prantsusmaa laskesuusataja.\n\nPoirée on võitnud maailma karika neli korda (2000–2002 ja 2004), olnud korra teine ning kaks korda kolmas. Maailma karikasarja etapivõite on tal 44, teisi kohti 39 ja kolmandaid kohti 20 ning kokku esikolmikukohti 103.\n\nTa võitis olümpiahõbeda 12,5 km jälitussõidus 2002. aasta taliolümpiamängudel USA-s Salt Lake Citys. Lisaks sai ta Prantsusmaa koondisega 4×7,5 km teatesõidus pronksmedali Salt Lake Citys ja 2006. aasta taliolümpiamängudelt Itaalias Torinos. Maailmameistriks on Poirée tulnud 8 korda.\n\nEsimest korda osales Poirée laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel 1996 Saksamaal Ruhpoldingis. Ta saavutas seal 20 km distantsil 6 trahviminutuga 67. ja sprindis 2 trahviringiga 23. koha. Teatesõidus sõitis ta teist vahetust ja aitas saavutada meeskondlikku 5. kohta.\n\n2007. aasta MM-il Slovakkias Brezno-Osrblies saavutas ta 20 km distantsil 3 trahviminutiga 14. koha ja 10 km distantsil 6 trahviringiga 59. koha. Teatemeeskonnas oli Poirée ankrumees ja tõi Prantsusmaa taas viiendana finišisse.\n\n1998. aasta taliolümpiamängudel Jaapanis Naganos saavutas Poirée 20 km distantsil 2 trahviminutiga 22. koha. 10 km distantsil tabas ta esimeses tiirus üksnes 1 märgi ja katkestas. See ei jätnudki temast teistega võrreldes halba muljet, sest parim prantslane oli alles 50. ja ülejäänud 5 viimase hulgas. Teatemeeskonnas sõitis ta teist vahetust ja tegi 3 möödalasku. Prantsusmaa tuli 7. kohale.\n\n1999. aasta MM toimus Soomes Kontiolahtis ja Norras Oslos. Eraldistardist sõidus Oslos sai Poirée ühe trahviminuti viimases tiirus ja oli 19. Samas peetud ühisstardidistantsil oli Poirée juba maailmameistriks tulemas, kui sai viimases tiirus 3 trahviringi ja langes 9. kohale 59,3-sekundilise kaotusega maailmameistriks tulnud Sven Fischerile. Kontiolahtis peetud sprindis teenis Poirée 5 trahvi, mis jätsid ta 26. kohale. Järgnenud jälitussõidus laskis ta esimesed tiirud puhtalt, aga viimases sai 2 trahvi, mis jättis ta 11. kohale. Teatemeeskonnas sõitis ta viimast vahetust, aga Prantsusmaa jäi alles 12. kohale vahetult Eesti ees.\n\n2000. aasta MM toimus Soomes Lahtis, välja arvatud teatesõit, mis toimus Oslos. Eraldistardis saavutas Poirée 4. koha, kaksikvõit läks Austriasse. Sprindis tuli ta 1 trahviga 6. kohale, kaotades võitnud Frode Andresenile 27,5 sekundit, aga Bjørndalenile 0,1 sekundit. Jälitussõidus teenis ta oma elu teise MM-pronksi Frank Lucki ja Pavel Rostovtsevi järel, hoolimata saadud 3 trahvist. Ühisstardis tuli Poirée aga esmakrdselt maailmameistriks, teenides üksnes 1 trahvi (puhtalt ei lasknud keegi). Ta edestas 9,4 sekundiga Rostovtsevit ja 18,4 sekundiga Bjørndalenit. Teatesõidus oli Poiréel jälle viimane vahetus ja ta tõi meeskonna finišisse kümnendana. Teiste meeskondadega võrreldes oli laskmine talutav, lihtsalt sõidukiirus oli aeglane.\n\n2001. aasta MM-il Pokljukas sai Poirée eraldistardis koguni 6 trahvi ja jäi 37. kohale. Sprindis läbis ta avatiiru puhtalt, aga teises sai 2 trahvi ja oli lõpuks 7. Jälitussõidus saavutas ta 2 trahviga hõbemedali, kaotades Rostovtsevile 5,9 sekundit. Ühisstardis tuli ta koguni maailmameistriks, edestades Bjørndalenit 3,8 sekundiga. Teine maailmameistritiitel tuli meeskondlikult, kus Poirée oli taas ankrumees. Valgevenet ja laskmises ebaõnnestunud Norrat edestati pisut enam kui poole minutiga.\n\n2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys saavutas Poirée eraldistardis kahe trahviga 10. koha, kaotades võitjaks tulnud Bjørndalenile (samuti kahe trahvi) ligi 2 minutiga. Sprindis sai puhtalt lasknud Bjørndalen teise kulla, aga Poirée sai püstitiirus kaks trahvi ja 9. koha. Jälitussõidus sai Bjørndalen kolmanda kulla ja Poirée võitis (küll 43-sekundilise vahega) hõbemedali. See jäigi tema ainsaks individuaalseks olümpiamedaliks. Meeskonnaga saavutas ta pronksmedali, lastes viimases vahetuses puhtalt.\n\n2003. aasta MM-il Venemaal Hantõ-Mansiiskis saavutas Poirée eraldistardis 7. koha, olles prantslastest kõige kiirema sõidu ja kõige halvema laskmisega (3 trahvi). Sprindietapi ta katkestas pärast esimese tiiru läbimist ega pääsenud jälitussõitu. Ühisstardis saavutas ta pronksmedali, kaotades võitjaks tulnud Bjørndalenile pisut üle minuti ja Sven Fischerile 15 sekundit. Sealjuures sai Poirée 4 trahvi, neist 2 viimases tiirus, aga Bjørndalen laskis puhtalt. Teatesõidus kaotas Prantsusmaa võitjaks tulnud Saksamaale alla 3 minuti, aga jäi 13. kohale, tahapoole Eestist ja Lätistki, sest kolmanda vahetuse sõitja tegi 5 möödalasku ja sõitis 4 trahviringi.\n\n2004. aasta MM toimus Saksamaal Oberhofis. See kujunes Poire karjääri tipuks: ta tuli igal distantsil medalile. Eraldistardis saavutas ta kindla esikoha kõigest 1 trahviga (viimasest tiirust). Sprindis lisandus teine võit 9,1 sekundiga Ricco Grossi ees (mõlemad lasksid puhtalt). Jälitussõidus said nii Gross kui ka Poirée 2 trahvi, kuid rajal möödus temast Gross ja võttis 13,3-sekundise edumaaga võidu. Kõigil kolmel distantsil sai pronksi Bjørndalen, ehkki sai jälitussõidus koguni 6 trahvi. Ühisstardis kindlustas Poirée järjekordse maailmameistriks tuleku enam kui poole minutiga Lars Bergeri ja Sergei Konovalovi ees. Teatesõidus tegi Prantsusmaa üksnes 2 möödalasku (neist ühe Poirée viimases vahetuses), vähem polnud kellelgi. Prantsusmaa tuli Saksamaa ja Norra järel kolmandaks. Seega võitis Poirée peetud viiest alast kolm, aga tema abikaasa Liv Grete Skjelbreid-Poirée viiest naiste alast koguni neli. Niisugune medalisadu ühte perekonda oli enneolematu.\n\n2005. aasta MM toimus Austrias Hochfilzenis. Eraldistardis tuli ta 2 trahviga 8. kohale, sprindis 2 trahviga 13. kohale (kõik ettepoole tulnud lasksid täpsemalt), jälitussõidus tõusis 4 trahviga (kummastki viimasest tiirust 2) 7. kohale ning ühisstardis saavutas 2 trahviga pronksmedali Bjørndaleni ja Fischeri järel. Teatesõidus jäi Prantsusmaa 5. kohale: viimases tiirus tegi Poirée 2 möödalasku, sama palju kui tema meeskonnakaaslased kokku.\n\nSamal aastal peeti Hantõ-Mansiiskis maailmameistrivõistlused segateatesõidus, kus Prantsusmaa I, mille ankrumees oli Poirée, sai 6. koha, kaotades ka Prantsusmaa II-le. Kaksikvõit läks Venemaale.\n\n2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos saavutas Poirée eraldistardis 20. koha 3 trahviga. Sprindis oli ta 1 trahviga 8., aga jälitussõidu katkestas pärast teist tiiru. Ühisstardis sai ta 2 trahviga 12. koha. Teatesõidus tegi Prantsusmaa meeskond 6 möödalasku, neist pooled Poirée viimases tiirus, ning sai Saksamaa ja Venemaa järel pronksmedali. Lõpuspurdis edestas Poirée sama aja saanud Rootsi ankrumeest Carl Johan Bergmanit.\n\nSamal aastal toimusid Pokljukas maailmameistrivõistlused segateatesõidus. Poirée sõitis Prantsusmaa koondise viimast vahetust, oli 2 möödalasuga Prantsusmaa täpseim ning tõi Prantsusmaa pronksmedalile Venemaa ja Norra järel.\n\n2007. aasta MM toimus Itaalias Anterselvas. Eraldistardis saavutas Poirée puhta laskmisega esikoha. Sprindis oli ta 1 trahviga 8. (võitis Bjørndalen), jälitussõidus tõusis 3 trahviga 6. kohale (võitis Bjørndalen) ja ühisstardis saavutas pronksmedali kahe sakslase järel. Segateatesõidus oli Prantsusmaa laskmises selgelt parim meeskond ning see tõi Rootsi järel ja Norra ees hõbemedali. MM-il teatas Poirée sportlaskarjääri lõpetamisest hooaja lõpul. Ta võistles viimast korda tipptasemel 11. märtsil 2007 Holmenkollenis MK-etapil 15 km ühisstardiga sõidus, kus tuli teiseks, kaotades Bjørndalenile lõpumeetritel, ja loobus viimasest, Hantõ-Mansiiskis peetud etapist.\n\nSellegipoolest osales ta 2008. aastal sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel laskesuusatamises ja saavutas tegevsportlaste seas 5. koha.\n", "id": "ekk_Latn_203675"}
{"text": "Kaevandu järv\n\nKaevandu järv ehk Storträske (ka Suur Kaevandu järv) on järv Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Niibi külas (Niibi rabas). Kaldajoone pikkus on 836 m.\n\nJärv on mitteavalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.\n\nKaevandu järve keskkonnaregistri kood on VEE2039100.\n", "id": "ekk_Latn_203676"}
{"text": "Storträske\n\nStorträske on järv Harjumaal Väike-Pakri saarel.\n\nJärve põhja on settinud eriteralise liiva kiht, mis kalda ääres on poole meetri paksune ja mille all avaneb aluspõhi.\n", "id": "ekk_Latn_203677"}
{"text": "Peraküla Mustjärv\n\nMustjärv (ka Peraküla Mustjärv, Nõva Mustjärv) on järv Läänemaal Perakülas. Järve kaldajoone pikkus on 573 m. Järv jääb Nõva maastikukaitsealale Mustjärve sihtkaitsevööndisse. Järvest umbes 700 m edelasse jäävad Toatse järv ja Väike-Toatse järv, umbes 1,4 km loodesse jääb Läänemeri.\n\nMustjärv on mitteavalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.\n\nMustjärve keskkonnaregistri kood on VEE2019000.\n", "id": "ekk_Latn_203678"}
{"text": "Hallvaallased\n\nHallvaallased (Eschrichtiidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsist.\n\nSugukonda kuulub ainult üks perekond (hallvaal) ühe liigiga (hallvaal).\n", "id": "ekk_Latn_203679"}
{"text": "Penikeel\n\nPenikeel (Potamogeton) on üheiduleheliste veetaimede perekond penikeeleliste sugukonnast.\n\nEnamik penikeeli elavad mageveekogudes. Penikeeled on püsikud. Neil on risoom, mis aitab neil üle elada talveperioodi. Paljudel liikidel tekivad kas risoomidest või vartest spetsiaalsed talipungad, mida nimetatakse turioonideks. Turioonid aitavad samuti ületada talveperioodi.\n\nPenikeeled on kosmopoliidid. Neid arvatakse olevat 90 liigi ümber. Süstemaatika teeb keeruliseks arvukate hübriidide olemasolu.\n", "id": "ekk_Latn_203680"}
{"text": "Vesikuuselised\n\nVesikuuselised (Haloragaceae ehk Haloragidaceae) on kivirikulaadsete seltsi kuuluv veetaimede sugukond.\n", "id": "ekk_Latn_203681"}
{"text": "Parras\n\nParras on laeva või paadi välimine külgmine osa põhjaga ühinemise kohast (kimmist) peatekini. Sama sõna kasutatakse ka õhu- ja kosmoselaeva kohta, nt pardale minek.\n", "id": "ekk_Latn_203682"}
{"text": "Oranje Willem\n\nOranje Willem, ka Willem Vaikija (24. aprill 1533 Dillenburgi linnus – 10. juuli 1584 Delft) oli Oranje vürst ning Nassau hertsog, Katzenelnbogeni, Viandeni ja Dietzi krahv.\n\nTa oli Madalmaade kodanliku revolutsiooni üks juhte. Alates 1560. aastate algusest oli ta Hispaania-vastase liikumise juht. Ta korraldas sõjakäike Hispaania esindaja Alba hertsogi vastu (1568, 1572). Ta kuulutati 1572 ülestõusnud Madalmaade põhjaprovintside (Hollandi, Zeelandi ja Utrechti) asehalduriks ehk riigihoidjaks.\n", "id": "ekk_Latn_203683"}
{"text": "Eugen Sterpu\n\nEugen Sterpu (hüüdnimega Gicu, sündinud 10. juunil 1963 Damascani külas Põhja-Moldaavias) on Tallinnas elav ja töötav Moldova päritoluga kunstnik. Sterpu räägib hästi rumeenia, prantsuse, vene ja eesti keelt.\n", "id": "ekk_Latn_203684"}
{"text": "Remeedium\n\nRemeedium (ladina remedium 'vahend millegi vastu') on seadusega lubatud erinevus mündi ettenähtud ja tegeliku massi ning metallisisalduse vahel (mündi kuludes mass ja metallisisaldus vähenevad).\n", "id": "ekk_Latn_203685"}
{"text": "Lahnarohi\n\nLahnarohi (Isoëtes) on perekond Isoetopsida klassi Isoetales seltsi lahnarohuliste sugukonnast.\n\nLeidub ka teisi taksonoomilisi käsitlusi, kus näiteks seltsi Isoetales on käsitletud hoopis pärisraigaste (Lycopsida) klassi all.\n\nLahnarohu perekonda kuulub umbes 140–150 liiki. Perekond on küll kosmopoliitne, kuid sageli on kasvukohtades nende arvukus väike.\n", "id": "ekk_Latn_203686"}
{"text": "Ligatuur (metallurgia)\n\nLigatuur on metall, metallisulam, sulam klaasi või muu ainega mida lisatakse kullale, hõbedale või teistele väärismetallidele nende omaduste muutmiseks (näiteks kõvaduse suurendamiseks).\n\nLigatuur on ka sulam, mida lisatakse sulametallile mustas metallurgias sulami voolavuse muutmiseks, legeerimiseks või legeerivate ainete lisamiseks.\n\nMustas metallurgias nimetatakse ligatuure ka ferrosulamiteks.\n", "id": "ekk_Latn_203687"}
{"text": "Königshain\n\nKönigshain on vald Saksamaal Saksimaa liidumaal Görlitzi kreisis.\n\nKuni 2008. aastani kuulus vald Alam-Sileesia Oberlausitzi kreisi.\n", "id": "ekk_Latn_203688"}
{"text": "Jugoslaavia Kuningriik\n\nJugoslaavia Kuningriik oli kuningriik Balkani poolsaarel alates Esimesest maailmasõjast kuni Teise maailmasõjani. Riik paiknes maa-alal, kus tänapäeval asuvad Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja suurem osa tänapäeva Sloveeniast ja Horvaatiast. Kuni 1929. aastani oli riigi nimi Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik.\n\nKuningriik piirnes Itaaliaga ja Austriaga loodes, Ungari ja Rumeeniaga põhjas, Bulgaariaga idas, Kreeka ja Albaaniaga lõunas ja Aadria merega läänes.\n", "id": "ekk_Latn_203689"}
{"text": "Kokainism\n\nKokainism on kokaiini regulaarne tarvitamine koos sõltuvustunnustega.\n\nKokaiin on 2007. aastal kanepi järel kõige laialdasemalt kaubitsetav illegaalne narkootikum maailmas. Eestis on kokaiini tarvitamine tagasihoidlik, oletatavasti tema kõrge hinna tõttu. 2006. aastal oli kokaiini tarbimine Eestis 6,5 korda väiksem kui kanepi tarbimine. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse avaldatud Euroopa uimastiaruande kohaselt oli Eestis 2017. aastal 110 uimastitest põhjustatud surmajuhtu, mis võrreldava suhtarvuna väljendatult teeb 130 surmajuhtu iga 1 miljoni inimese kohta vanuses 15–64 aastat.\n", "id": "ekk_Latn_203690"}
{"text": "Sander Mets\n\nSander Mets (sündinud 3. oktoobril 1981) on eesti laulja.\n\n2007. aasta aprillis sai ta ansambli The Tuberkuloited solistiks. Sellel ajal õppis ta Tallinna Tehnikaülikoolis arvutisüsteemide ehitust ja tehnikat ning töötas infotehnoloogia vallas.\n", "id": "ekk_Latn_203691"}
{"text": "Burundi bwacu\n\n\"Burundi bwacu\" (\"Armas Burundi\") on Burundi riigihümn.\n\nHümni sõnad on kirjutanud kirjanike rühm, keda juhatas katoliku preester Jean-Baptiste Ntahokaja. Muusika autor on Marc Barengayabo. Hümn võeti kasutusele 1962. aastal pärast iseseisvuse väljakuulutamist.\n", "id": "ekk_Latn_203692"}
{"text": "Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik\n\nJugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia liitriik, mis moodustati Teise maailmasõja lõpus 1945. aastal. See oli kommunistlik riik, mis hõlmas tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Kosovo, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Sloveenia alasid. Üksus lagunes 1992. aastal Jugoslaavia sõdade käigus. 1992. aastal loodi kahest järele jäänud riigist (Serbia ja Montenegro) liit, ametliku nimetusega Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik. Rahvusvaheline üldsus seda aga ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat.\n\nMoodustatud Teise maailmasõja eelse Jugoslaavia Kuningriigi (Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi) aladest, kuulutati riik välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks.\n\nPresident Josip Broz Tito juhtimisel järgis Jugoslaavia külma sõja ajal neutraalset poliitikat ja muutus üheks Erapooletute Riikide Liikumise loojaks.\n", "id": "ekk_Latn_203693"}
{"text": "Väikevaallased\n\nVäikevaallased (Neobalaeninae) on mereimetajate alamsugukond vaalaliste seltsi sugukonnast Cetotheriidae.\n\nVarem arvati väikevaallased eraldi sugukonnaks Neobalanidae (Miller, 1923).\n\nAlamsugukonda kuulub ainult üks ekstantne perekond (väikevaal) ühe liigiga (väikevaal).\n", "id": "ekk_Latn_203694"}
{"text": "Silevaallased\n\nSilevaallased (Balaenidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsi kiusvaalaliste alamseltsist.\n\nSugukonda kuulub 2 perekonda 4 liigiga.\n", "id": "ekk_Latn_203695"}
{"text": "Pringellased\n\nPringellased (Phocoenidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsi hammasvaalaliste alamseltsist.\n\nSugukonda kuulub 3 perekonda 6 liigiga.\n", "id": "ekk_Latn_203696"}
{"text": "Kudani järv\n\nKudani järv ehk Nåtan (ka Güddnäs) on järv Lääne maakonnas Noarootsi vallas Kudani külas. Järv jääb Vööla-Kudani sihtkaitsevööndisse. Järvest umbes 1 km ida poole jääb Vööla meri, umbes 1,2 km loode poole jääb Läänemeri.\n\nKudani järv on mitteavalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m. Järve kaldajoone pikkus on 2929 m.\n", "id": "ekk_Latn_203697"}
{"text": "Frank Drost\n\nFrank Drost (sündinud 26. juulil 1953) on Hollandi kabetaja, rahvusvaheline meister. 1978. aastal võitis ta Hollandi meistrivõistlused rahvusvahelises kabes.\n", "id": "ekk_Latn_203698"}
{"text": "Nokisvaallased\n\nNokisvaallased (Ziphiidae) on mereimetajate sugukond vaalaliste seltsi hammasvaalaliste alamseltsist.\n\nSugukonda kuulub 6 perekonda 20 liigiga.\n", "id": "ekk_Latn_203699"}
{"text": "Kullamaa järv\n\nKullamaa järv (ka Kullamaa tehisjärv) on tehisjärv Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kullamaa külas. Järve kaldajoone pikkus on 2016 m.\n\nJärv on tekkinud endisse karjääri. Järvest vahetult põhja poole jääb Marimetsa looduskaitseala. Kullamaa–Silla tee ja Kirimäe–Kirna–Kullamaa tee ristmikust (Kullamaa kirikust) jääb järv umbes 1,1 km loodesse.\n\nKullamaa järv on mitteavalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.\n\nKullamaa järve keskkonnaregistri kood on VEE2028510.\n", "id": "ekk_Latn_203700"}
{"text": "Kullamaa paisjärv\n\nKullamaa paisjärv on järv Liivi jõel Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere, Kullamaa ja Kullametsa külas.\n\nPaisjärve valgla pindala on 108 km². Kaldajoone pikkus on 3706 m. Järv on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 50 m.\n\nKullamaa paisjärve keskkonnaregistri kood on VEE2034240.\n", "id": "ekk_Latn_203701"}
{"text": "Kurkse järv\n\nKurkse järv (ka Kurksi järv) oli järv Läänemaal Lääne-Nigula vallas.\n\nKunagise järve kohal on roostik ja rohusoo.\n", "id": "ekk_Latn_203702"}
{"text": "Neoproterosoikum\n\nNeoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).\n\nNeoproterosoikum vastab ajavahemikule 1000...542 miljonit aastat tagasi (1...0,542 miljardit aastat tagasi). Neoproterosoikumile eelneb mesoproterosoikum ja järgneb paleosoikum.\n", "id": "ekk_Latn_203703"}
{"text": "Neoarhaikum\n\nNeoarhaikum on geokronoloogiline üksus (aegkond). Neoarhaikum vastab ajavahemikule 2800...2500 miljonit aastat tagasi (2,8...2,5 miljardit aastat tagasi).\n\nNeoarhaikumile eelneb Mesoarhaikum ja järgneb Paleoproterosoikum.\n", "id": "ekk_Latn_203704"}
{"text": "Paleoproterosoikum\n\nPaleoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleoproterosoikum vastab ajavahemikule 2500...1600 miljonit aastat tagasi (2,5...1,6 miljardit aastat tagasi).\n\nPaleoproterosoikumile eelneb Neoarhaikum ja järgneb Mesoproterosoikum.\n\nStather – 1800...1 600 Ma Orosir – 2050...1 800 Ma Rhyac – 2300...2 050 Ma Sider – 2500...2 300 Ma Paleoprotesoikumis algas tänapäevaste ürgmandrite teke. Mandritompude liitumise tulemusena tekkis Columbia hiidmanner. Sel ajal (Rhyac) tekkis Svekofennia (sh. eesti, Fennoskandia, mis ulatus Laadogast Californiani) maakooretomp, mis on suuremalt osalt säilinud tänapäeva, va mõningad tükkide eraldumine. Igal juhul oli selleks ajaks tekkinud elu, sest sellest ajastust pärinevad tõestatud mikroorganismide kivistised.\n", "id": "ekk_Latn_203705"}
{"text": "Dougie Poynter\n\nDouglas Lee Poynter (sündinud 30. novembril 1987 Essexis Inglismaal) on inglise bändi McFly basskitarrist ja taustalaulja.\n\nDougie liitus bändiga, kui ta oli 15-aastane.\n", "id": "ekk_Latn_203706"}
{"text": "Suveköök\n\nSuveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseks. Saarte murdes ka paargu, Põhja-Eestis (õue)köök, Lõuna-Eestis suvekoda, nimetatud ka irrekoda, kolualune.\n", "id": "ekk_Latn_203707"}
{"text": "Sõel\n\nSõel on korrapäraste avadega võrk või leht avade suurusest suuremate tahkete osade eraldamiseks töödeldavast ainest.\n", "id": "ekk_Latn_203708"}
{"text": "Mind and World\n\n\"Mind and World\" (\"Vaim ja maailm\") on John McDowelli raamat, mis põhineb tema 1991. aasta John Locke'i loengutel. Teos ilmus 1994. aastal, 1996. aasta väljaandele lisas autor sissejuhatuse.\n", "id": "ekk_Latn_203709"}
{"text": "Alden Ehrenreich\n\nAlden Ehrenreich (sündinud 22. novembril 1989 Los Angeleses) on Ameerika Ühendriikide filminäitleja.\n", "id": "ekk_Latn_203710"}
{"text": "Maria Moier\n\nMaria Moier (sünninimega Protassova; vene keeles Мария Андреевна Протасова-Мойер; 1793–1823) oli Tartus tegutsenud arsti Johann Christian Moieri abikaasa.\n\nMaria Moierit peetakse Vassili Žukovski ja Aleksandr Puškini muusaks. Värssromaani \"Jevgeni Onegin\" kangelanna Tatjana Larina tegelaskujus nägid kaasaegsed Maria Moieri jooni.\n\nMaria Moier suri noorena, teise lapse sünnitamise järel. Ta on koos vastsündinuga maetud Raadi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_203711"}
{"text": "Noorsepad\n\nNoorsepad ehk Noored Sepad ehk Ülemaaline Noorseppade Liit oli Eesti noorteorganisatsioon 1920-1940. Oli Noorte Kotkaste ja Kodutütarde eelkäijaks.\n", "id": "ekk_Latn_203712"}
{"text": "Édouard Vuillard\n\nJean-Édouard Vuillard (11. november 1868 – 21. juuni 1940) oli prantsuse maali- ja dekoratiivkunstnik, graafik ja lavakujundaja.\n", "id": "ekk_Latn_203713"}
{"text": "Küberjälgimine\n\nKüberjälgimine on Interneti või muude elektrooniliste vahendite kasutamine üksikisiku, rühma või organisatsiooni jälitamiseks või ahistamiseks. See võib sisaldada valesüüdistusi ja laimu. See võib hõlmata ka jälgimist, identiteedivargust, ähvardusi, vandalismi, seksi pakkumist või teabe kogumist, mida võidakse kasutada ähvardamiseks, häbistamiseks või ahistamiseks.\n\nKüberjälgimine on paljude riikide laimamis- ahistamis- ja jälitamisvastaste õigusaktide kohaselt kriminaalkuritegu. Süüdimõistmine võib kaasa tuua ründaja lähenemiskeelu, katseaja või kriminaalkaristuse, sealhulgas vangla.\n", "id": "ekk_Latn_203714"}
{"text": "Valga Raadio\n\nValga Raadio oli Eesti kohalik raadiojaam, mida sai kuulata Valgas sagedusel 92,5 aastatel 1993 kuni 1997.\n", "id": "ekk_Latn_203715"}
{"text": "Sveaborgi sadama peakomandör\n\nSveaborgi sadama peakomandör (vene keeles главный командир Свеаборгского порта) oli aastatel 1808−1856 Sveaborgi sõjasadama ülem. Peakomandör oli ühtlasi Sveaborgi sõjakuberner.\n", "id": "ekk_Latn_203716"}
{"text": "Eesti Laul 2021\n\nEesti Laul 2021 oli kolmeteistkümnes Eesti Laulu võistlus ja 28. Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor. Poolfinaalid toimusid 18. ja 20. veebruaril, finaal 6. märtsil Saku Suurhallis.\n\nPoolfinaali ja finaali õhtujuhtideks olid Tõnis Niinemets ja Grete Kuld.\n\nMõlemas poolfinaalis osales 12 laulu ja mõlemast poolfinaalist pääses 6 laulu finaali, seega osales finaalis kokku 12 laulu.\n", "id": "ekk_Latn_203717"}
{"text": "Viapori sadama komandör\n\nViapori sadama komandör (vene keeles командир Свеаборгского порта) oli aastatel 1860−1917 Viapori sõjasadama ülem.\n", "id": "ekk_Latn_203718"}
{"text": "Jalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel\n\nJalgpall 1992. aasta suveolümpiamängudel toimus 24. juulisi - 8. augustini Hispaanias Barcelonas. See oli kahekümnes kord, kui jalgpall oli olümpiamängude programmis. Jalgpalliturniiril osaleb 16 rahvuskoondist, kes loositi neljaks nelja meeskonnaga alagrupiks, ning iga alagrupp mängis omavahel. Eelvooru alagrupiturniiri lõpus pääsesid iga alagrupi kaks parimat meeskonda väljalangemisturniirile, alustades veerandfinaalist ja jätkates poolfinaaliga ning kulmineerudes 8. augustil 1992. aastal Camp Nou staadionil kuldmedalimänguga.\n\nTeist korda pärast 1984. aastat ei toimunud tegelikul olümpiastaadionil ühtegi jalgpalli olümpiaturniiri mängu. Turniir oli olümpiaajaloos üks halvemini külastatud. Mõnele eelvooru kohtumisele tuli vaid 2000 pealtvaatajat.\n\nAlates 1992. aasta suveolümpiamängude jalgpallivõistlustest võisid olümpiamängudel osaleda ka ainult elukutselistest moodustatud meeskonnad, juhul kui meeskonnas pole rohkem kui kolm üle 23-aastast jalgpallurit.\n\nTagasimängu reegel tähistas sellel turniiril oma ametlikku esietendust.\n\nHispaania suutis olümpiamängude võõrustajana taas võita kuldmedalid pärast 1920. aastat. See on seni Euroopa meeskonna viimane võit jalgpalliturniiril.\n", "id": "ekk_Latn_203719"}
{"text": "Radruż\n\nRadruż (aastatel 1977−1981 Rozdroże, ukraina keeles Радруж) on küla Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Lubaczówi maakonnas Horyniec-Zdrój vallas. Radruż asub Ukraina piiri ääres.\n", "id": "ekk_Latn_203720"}
{"text": "Iwkowa\n\nIwkowa on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Brzesko maakonnas, Iwkowa valla halduskeskus. Iwkowa asub Brzeskost umbes 16,5 km lõunas.\n\nIwkowa on suvituskoht ja teeninduskeskus.\n", "id": "ekk_Latn_203721"}
{"text": "Peterburi sadama peakomandör\n\nPeterburi sadama peakomandör (vene keeles главный командир Петербургского порта) oli aastatel 1867−1882 Peterburi sõjasadama ülem.\n", "id": "ekk_Latn_203722"}
{"text": "Hüdroenergia Eestis\n\nHüdroenergia Eestis on Eestis mehaanilise energia liik, mis saadakse vee langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat on Eestis taastuvenergia liikides kõige pikemalt kasutatud elektri tootmiseks.\n\nHüdroelektrijaamu on Eestis praegu 50. Kõige suurem on Jägala jõel asuv Linnamäe jaam, mis toodab kogu Eesti hüdroelektrijaamade toodetavast energiast poole. Kõige suuremad Eesti hüdroelektrijaamad asuvad Jägala jõe peal ning toodavad ligi poole hüdroelektrijaamade kogutoodangust. 2014. aastal tootsid hüdroelektrijaamad kokku 27 GWh elektrienergiat.\n\nEestis on veel paiku, kus saab hüdroenergiat toota, aga energia hind ei kaalu suurt investeeringut üle ja seega pole mõtet neid kulutusi teha. Hüdroenergiast elektrienergia tootmise kasvuks ei ole Eestis kuigi suurt potentsiaali. Eestis on küll palju jõgesid, kuid enamiku jõgede pikkus ei ületa 10 kilomeetrit ja vähem kui 50 jõe vooluhulk ületab 2 m³/sek. Eesti reljeef on tasane ning jõevee langus hüdroenergia rakendamiseks liiga väike. Geograafilise omapära tõttu pinnavormide suhtelised kõrgused ei ületa enamasti 20 meetrit ning ei ulatu 50 meetrini. Samuti kehtib palju looduskaitse ettekirjutusi, mis välistavad mõningad võimalikud asukohad.\n", "id": "ekk_Latn_203723"}
{"text": "Kritias (dialoog)\n\n\"Kritias\" on üks Platoni dialoogidest. Teos on kas lõpetamata või pole siis selle lõpp säilinud.\n\nDialoogi peetakse Platoni hiliste dialoogide hulka kuuluvaks. Tänapäeval arvatakse, et see järgneb \"Politeiale,\" ent Timaiose ja Kritiase järel kirjutas Platon veel \"Seadused\". Gerhard R. Ledgeri teooria kohaselt on see Platoni viimane teos, mis jäi poolikuks, kuna Platon suri enne selle lõpetamist ära.\n\nTeos koosneb peamiselt pikast monoloogist, mida peab Kritias. Teised tegelased on Sokrates, Hermokrates ja Timaios Lokrosest.\n\nTegemist on teise osaga oletatavast triloogiast, mille esimeseks osaks on Timaios. Triloogia kolmandaks osaks oleks hüpoteetiline Hermokrates, mille kohta pole aga teada, kas Platon selle ka tõepoolest kirja pani. Kritiase säilinud osa liidetakse ühiste tegelaste ja sisu ühtsuse tõttu vahel ka Timaiosega kokku ühtseks dialoogiks \"Timaios-Kritias\".\n\nDialoog leiab aset õiglase riigikorra kohta käinud vestluse järel. Platoni teostest esineb selline jutuajamine Politeias, seega peaks dialoog aset leidma sellele järgnenud päeval. Sokrates soovib kuulda oma ideaalse riigikorra suhetest seoses mõne teise maaga ja nii lubab eelnevas dialoogis \"Timaios\" Kritias rääkida Atlantisest, mis kaotas sõja ideaalse riigikorraga Ateena vastu. Ta teeb sellest seal ka lühikokkuvõtte, rääkides ka \"\"Kritiases\" puuduvast Atlantise hukust, andes seejärel sõna Timaiosele, et Atlantisest pikemalt omanimelises dialoogis rääkida.\n\nTimaiose lõpusõnadega ka \"Kritiase\" dialoog algab, millele järgneb vestlus. Seejärel alustab Kritias juttu mineviku asjadest, alustades kõigepealt Ateenast ja sealsest elukorraldusest. Sealjuures mainib ta, et Ateenas ei olnud toona meeste ja naiste vahel vahet, mõlemad panustasid võrdselt ühiskonna arengusse ja et selle võrdsuse märgiks olid toona Ateena peamises templis kõrvuti Athena ja Hephaistose kujud. Ka mainib ta seda, et loodus on ajaga muutunud, räägib maa viljakust alandanud erosioonist ja metsade kaost, millest võivat veel näha iidsete kändude jäänuseid.\n\nSeejärel alustab Kritias Atlantise kirjeldamist. Ta vabandab kreekapäraste nimede pärast, põhjendades seda Soloni kavatsusega Atlantise loost kreeklastele mõeldud poeem luua, mistõttu ta ka nimed kreekapärastas. Atlantis olevat olnud Poseidoni maa ja Poseidon ka Atlantise esimese ülemkuninga Atlase esiisa. Kokku olevat Atlasel olnud üheksa venda, kes said Atlantise eri regioonide kuningaiks. Neist ühe puhul toob ta ära ka atlantisepärase nimekuju, sest tema järgi sai nime Cadiz.\n\nJärgneb maa kirjeldus. Platon mainib ka orihalkat, mille ainsaks hankimiskohaks olid Atlantise kaevandused.\n\nAja jooksul olevat jumalik veri atlantislaste soontes lahjenenud, tuues kaasa ebatervete himude, nagu ahnus ja võimu kuritarvitamine, leviku. Siis olevat Atlantisesse laskunud Zeus, aga kohal, kus ta oma kõnet alustab, dialoog katkeb.\n", "id": "ekk_Latn_203724"}
{"text": "Hermokrates (dialoog)\n\n\"Hermokrates\" on üks Platoni dialoogidest, mille olemasolu on hüpoteetiline. Teos on kas lõpetamata või pole siis selle lõpp säilinud.\n\nDialoogi peetakse Platoni hiliste dialoogide hulka kuuluvaks. Tänapäeval arvatakse, et see järgneb \"Politeiale,\" ent \"Hermokratesega\" terviku moodustava \"Timaiose\" ja \"Kritiase\" järel kirjutas Platon veel \"Seadused\". Gerhard R. Ledgeri teooria kohaselt on \"Kritias\" Platoni viimane teos, mis jäi poolikuks, kuna Platon suri enne selle lõpetamist ära, seetõttu \"Hermokrates\" jäigi kirjutamata.\n\nTeose tegelased on tõenäoliselt Kritias, Sokrates, Hermokrates ja Timaios Lokrosest ent võib-olla oleks selles mainitud ka neljandat vestluspartnerit, kelle olemasolule \"Timaiose\" alguses on vihjatud.\n\nTegemist oleks osaga oletatavast triloogiast, mille esimeseks osaks on \"Timaios\", teiseks osaks aga \"Kritias\", ent see teos on kas lõpetamata või pole siis selle lõpp säilinud. Triloogia kolmandaks osaks oleks hüpoteetiline \"Hermokrates\", mille kohta pole aga teada, kas Platon selle ka tõepoolest kirja pani.\n\nDialoogi sisu kohta varasemates dialoogides vihjed puuduvad. On aga eeldatud, et kuna teine osa räägib kunagise merelise suurvõimu Atlantise purustamisest Ateena poolt, siis on kolmas osa mõeldud kujutama ise mereliseks suurvõimuks tõusnud Ateena purustamisest, milles üks juhtrolle oli just nimelt Hermokratesel. Samas on selle sisu kohta teisigi hüpoteese. Nii on oletatud, et dialoogis oleks kirjeldatud ühiskonna tõusmist katastroofist, et aga samal teemal on kirjutatud dialoog \"Seadused\", siis jäigi Hermokrates kirjutamata.\n\nDialoogi on kasutatud aastal 1992 toodetud arvutimängus Indiana Jones and the Fate of Atlantis, kus dialoogi sisuks on vihjed Atlantise asukohale.\n", "id": "ekk_Latn_203725"}
{"text": "Pulčēni\n\nPulčēni on küla (mazciems) Lätis Madona piirkonnas Jumurda vallas. Küla asub valla idaosas merepinnast 200 meetri kõrgusel. Pulčēni jääb valla keskusest Jumurdast 12, endisest piirkonna keskusest Ērgļist 20 ja Riiast 124 kilomeetri kaugusele.\n\nAastal 2002 oli külas 2 elanikku. Aastail 2006-2021 kuulus küla Ērgļi piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_203726"}
{"text": "Markov\n\nMarkov, Markova, Markoff (Markof?)on slaavipärane perekonnanimi. nt vk Марков\n\nAndrei Markov (1856–1922) matemaatik, vt Markovi ahel, peidetud Markovi mudel jne Andrei Markov (noorem) (1903–1979) matemaatik Vladimir Markov (1871–1897) matemaatik\n", "id": "ekk_Latn_203727"}
{"text": "Dobrociesz\n\nDobrociesz (varem Dobrocież) on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Brzesko maakonnas Iwkowa vallas. Dobrociesz asub Brzeskost umbes 21 km lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_203728"}
{"text": "Wojakowa\n\nWojakowa on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Brzesko maakonnas Iwkowa vallas. Wojakowa asub Brzeskost umbes 18 km lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_203729"}
{"text": "Küberterrorism\n\nKüberterrorism on telekommunikatsiooni vahendite kasutamine vägivaldsete toimingute läbiviimiseks, mis põhjustavad või ähvardavad inimelu kaotust või olulist kehavigastust, et saavutada läbi ähvarduste või hirmutamise poliitilisi või ideoloogilisi eeliseid. Mõnikord peetakse interneti-terroriaktideks ka terrorismialaseid tegevusi, sealhulgas tahtlikke ja ulatuslikke, eriti internetti ühendatud personaalarvutite, arvutivõrgu katkestamisi arvutiviiruste, arvutiusside, õngitsemiste ning muude pahatahtlike tarkvara ja riistvara meetodite ning programmeerimisskriptide abil.\n", "id": "ekk_Latn_203730"}
{"text": "Krempna\n\nKrempna on küla Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Jasło maakonnas, Krempna valla halduskeskus. Krempna asub Slovakkia piirist 8,5 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203731"}
{"text": "Kotań\n\nKotań on küla Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Jasło maakonnas Krempna vallas. Kotań asub Slovakkia piirist 10 km kaugusel, Jasłost ligikaudu 25 km lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_203732"}
{"text": "Who Killed Cock Robin\n\n\"Who Killed Cock Robin\" on 1935. aastal valminud Walt Disney lühijoonisfilm sarjast \"Silly Symphony\".\n\nFilm põhineb samanimelisel inglise lasteluuletusel. Filmi pikkus on 8 minutit.\n\nFilm nomineeriti Oscarile lühijoonisfilmide kategoorias.\n", "id": "ekk_Latn_203733"}
{"text": "Vējava\n\nVējava on küla (mazciems) Lätis Madona piirkonnas Jumurda vallas. Küla asub valla idaosas merepinnast 210 meetri kõrgusel. Vējava jääb valla keskusest Jumurdast 10, endisest piirkonna keskusest Ērgļist 18 ja Riiast 123 kilomeetri kaugusele.\n\nAsula on tekkinud endise Vējava mõisa keskuse lähistele teeristi, kus asusid Vējava valla vallamaja ja kõrts. Nõukogude perioodil asus seal kohaliku kolhoosi kontor. Aastail 2006-2021 kuulus küla Ērgļi piirkonda. Külas asub Vējava bussipeatus.\n\nAastal 2007 oli külas 38 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_203734"}
{"text": "Virdzes\n\nVirdzes on küla (mazciems) Lätis Madona piirkonnas Jumurda vallas.\n\nKüla asub valla idaosas merepinnast 205 meetri kõrgusel Virdzīte jõe kaldal. Virdzes jääb valla keskusest Jumurdast 14, endisest piirkonna keskusest Ērgļist 22 ja Riiast 126 kilomeetri kaugusele. Seal asub Virdzese bussipeatus.\n\nAastal 2002 oli külas 6 elanikku. Aastail 2006-2021 kuulus küla Ērgļi piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_203735"}
{"text": "Kapūņi\n\nKapūņi on küla (mazciems) Lätis Madona piirkonnas Jumurda vallas. Küla asub valla lääneosas merepinnast 180 meetri kõrgusel Valola jõe kaldal. Kapūņi jääb valla keskusest Jumurdast 4, endisest piirkonna keskusest Ērgļist 16 ja Riiast 111 kilomeetri kaugusele.\n\n1930. aastail avati külas suvitajatele mõeldud pansionaat. Aastail 2006-2021 kuulus küla Ērgļi piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_203736"}
{"text": "Ruģēni\n\nRuģēni on küla (mazciems) Lätis Madona piirkonnas Ērgļi vallas. Küla asub valla põhjaosas merepinnast 205 meetri kõrgusel. Ruģēni jääb valla keskusest Ērgļist 14 ning Riiast 116 kilomeetri kaugusele. Aastail 2006-2021 kuulus küla Ērgļi piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_203737"}
{"text": "Strydkraal\n\nStrydkraal on asula Lõuna-Aafrika Vabariigis Limpopo provintsis Sekhukhune ringkonnas Fetakgomo Tubatse vallas.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Strydkraali elanikest mustanahalisi aafriklasi 99,93%, valgeid 0,04% ja India või Aasia päritolu inimesi 0,04%. Pedi keelt pidas emakeeleks 95,45% inimesi, suulu keelt 1,10% ja ndebele keelt 0,92%.\n", "id": "ekk_Latn_203738"}
{"text": "Myscowa\n\nMyscowa on küla Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Jasło maakonnas Krempna vallas. Myscowa asub Jasłost umbes 24 km lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_203739"}
{"text": "Lääne-Preisimaa\n\nLääne-Preisimaa provints (saksa: Provinz Westpreußen; kašuubi: Zôpadné Prësë; poola: Prusy Zachodnie) oli Preisimaa provints aastatel 1773–1829 ja 1878–1922. Lääne-Preisimaa loodi 1773. aastal Preisi kuningriigi provintsina, mis moodustati Esimese Poola jagamisega annekteeritud Rzeczpospolita Kuninglikust Preisimaast. Lääne-Preisimaa kaotati 1829. aastal ja liideti Ida-Preisimaaga, et moodustada Preisimaa provints, kuid taastati 1878. aastal, kui liitmine tühistati, ja sai Saksa keisririigi osaks. 1918. aastast oli Lääne-Preisimaa Preisimaa Vaba Riigi provints Weimari vabariigis, kaotades Versailles' rahuga enamuse oma territooriumist II Rzeczpospolitale ja Danzigi vabalinnale. Lääne-Preisimaa kaotati 1922. aastal ja selle allesjäänud lääneterritoorium liideti Poseni provintsiga, et moodustada Posen-Lääne-Preisimaa, ning selle idaterritoorium liideti Ida-Preisimaaga kui Lääne-Preisimaa piirkonna ringkond.\n\nLääne-Preisimaa provintsi pealinn vaheldus eksistentsi ajal Marienwerderi (Kwidzyn) ja Danzigi (Gdańsk) vahel.\n\nLääne-Preisimaa oli sisserände ja kultuuriliste muutuste tõttu tähelepanuväärne oma etnilise ja religioosse mitmekesisuse poolest, kus rahvastik oli sajandite jooksul segunenud. Varasest keskajast alates elas piirkonnas arvukalt slaavi ja balti rahvaid, nagu pomoraanid Pomereelia piirkonnas, preislased ja masoovialased Kulmerlandis ning pomesaanid Wisła jõest idas. Hiljem lisandusid sakslased. Sakslased olid ühtlasi Lääne-Preisimaa suurim rühm 19. sajandi keskpaigast kuni kaotamiseni 1922. aastal; piirkonnas elas arvukalt ka poolakaid, kašuube, mennoniite ja juute.\n", "id": "ekk_Latn_203740"}
{"text": "Tallinna Linna Statistikabüroo\n\nTallinna Linna Statistikabüroo oli Tallinnas 27. juulil 1911. aastal asutatud Tallinna linnaasutus. 1. juulist 1926 kuni 1. novembrini 1940. aastal Tallinna Linnavalitsuse Statistikabüroo ja Perekonnaseisuamet.\n\nTallinna Linna Statistikabüroo peamisteks tegevussuundadeks oli rahvastiku-, tervishoiu (linna arstide, haiglate, sanitaarasutuste ja laboratooriumite tegevus), majandus- (kaubandus ja tööstus, tööpuudus, esmatarbekaupade hinnad, linna tapamaja tegevus jm), haridus ja hoolekandestatistika kogumine ja avaldamine. Lisaks oli Linna Statistikabüroo ülesandeks ilmavaatlusandmete teatavakstegemine ja valijate nimekirjade koostamine.\n\nTallinna Linna Statistika büroo andis 1912. aastast välja Tallinna linna statistilisi teateid (Статистические сведения по гор. Ревелю), ajavahemikul juulist 1914 kuni märtsini 1917 ilmusid statistilised teated igakuiselt. Esimene maailmasõda avaldamine ajutiselt katkes ja uuesti hakati andmeid trükis avaldama pärast sõda. Aastatel 1924–1939 ilmusid Tallinna linna Statistilised aastaraamatud, Tallinna linna statistiline aastaraamat.\n", "id": "ekk_Latn_203741"}
{"text": "Vaigukäik\n\nVaigukäigud ehk vaigukanalid on okaspuude puidus leiduvad piklikud torukujulised rakkudevahelised ruumid, mida ümbritsevad epiteelirakud. Vaigukäike vooderdavad lamedad näärmerakud. Vaigukäigud kujunevad rakkude üksteisest eemaldumisel ja moodustavad puidus horisontaalsetest ja vertikaalsetest kanalitest koosneva käigustiku. Näärmerakud eritavad vaigukäikudesse iseäraliku lõhnaga vedelat vaiku ehk nn vaikmahla. See taheneb vedelate osiste lendumise järel õhu käes. Vaigu paneb käikudes liikuma 10–20-atmosfääriline surve. Vaik on antiseptiline ja aromaatne ning takistab seente arengut ja hoiab ära putukakahjustusi.\n\nPuidu epiteelirakud toodavad vaiku, mis vaigukanalitest välja voolab. Ka niisugused okaspuud nagu nulg, kellel vaigukanalid puuduvad, moodustavad vigastuste korral traumaatilisi vaigukanaleid.\n", "id": "ekk_Latn_203742"}
{"text": "Euronext\n\nEuronext börs on Lääne- ja Lõuna-Euroopas tegutsev väärtpaberibörs. Börsi nimi on lühend European New Exchange Technology (eesti keeles Euroopa uus kauplemise tehnoloogia). Börs hõlmab Pariisi, Amsterdami, Brüsseli, Dublini, Lissaboni ja Oslo börse. Börsi operaatorettevõte on Euronext N.V., mis on registreeritud Amsterdamis. Tegemist on Euroopa ühe suurima börsiga ja suurima börsiga euroalal.\n\nBörsil saab kaubelda seal noteeritud aktsiate, võlakirjade, fondide, futuuride ja optsioonidega. Kõigil Euronexti turgudel kaubeldakse eurodes, erandiks on Oslo börs, kus kaubeldakse Norra kroonides. Lisaks reguleeritud turule on börsil ka lisanimekirjad Euronext Growth, Euronext Access, Euronext Expand ja Euronext Expert turg.\n\nEuronexti börsi järelevalvet teostavad kohalikud finantsjärelevalve ametid.\n", "id": "ekk_Latn_203743"}
{"text": "Jalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel\n\nJalgpall 1996. aasta suveolümpiamängudel toimus 20. juulist 3. augustini Ameerika Ühendriikides Atlantas. See oli 21. kord, kui jalgpall oli olümpiamängude programmis. Meeste jalgpalliturniiril osaleb 16 rahvuskoondist, kes loositi neljaks nelja meeskonnaga alagrupiks, ning iga alagrupp mängis omavahel. Eelvooru alagrupiturniiri lõpus pääsesid iga alagrupi kaks parimat meeskonda väljalangemisturniirile, alustades veerandfinaalist ja jätkates poolfinaaliga ning kulmineerudes 3. augustil Sanfordi staadionil toimunud kuldmedalimänguga.\n\nAlates 1992. aastast peavad meeskondade mängijad olema alla 23-aastased, võistkonda võib kuuluda kolm üle 23-aastast mängijat. Esmakordselt osalesid olümpia jalgpalliturniiril naiskonnad ja erinevalt meestest pole naistel vanusepiirangut. Naiste jalgpalliturniiril osaleb 8 rahvuskoondist, kes loositi kaheks nelja võistkonnaga alagrupiks, ning mõlemas alagrupp mängisid võistkonnad omavahel. Kummagi alagrupi kaks paremat selgitasid poolfinaalis millise koha eest pääsevad mängima. Poolfinaali võitjad selgitasid omavahel olümpiavõitja ja kaotajad mängisid pronksmedali nimel.\n\nMeeste konkurentsis jõudis Nigeeria esimest korda Aafrika meeskonnana finaali ja võitis olümpiakulla. Argentina jõudis esimest korda pärast 1928. aastat uuesti finaali ja esimest korda pärast 1928. aastat ei olnud finaalis mitte ühtegi Euroopa meeskonda, ning Euroopa jäi täiesti medalita. Kolmanda koha mängus kaotas Portugal 0:5 Brasiilia vastu, kes mängis 1994. aastal maailmameistriks tulnud Aldairi ja Bebetoga ning kuus aastat hiljem maailmameistriks tulnud Rivaldo, Roberto Carlose ja Ronaldoga. Lisaks pääses veerandfinaali esmakordselt vaid kolm Euroopa meeskonda ja esimest korda pärast 1928. aastat jõudis poolfinaali vaid üks Euroopa meeskond.\n", "id": "ekk_Latn_203744"}
{"text": "Ahistamine\n\nAhistamine hõlmab laia valikut ründava olemusega käitumist. Tavaliselt mõistetakse seda kui käitumist, mis alandab või häbistab inimest, ning seda iseloomustab sotsiaalse ja moraalse mõistlikkuse seisukohalt selle ebatõenäosus. Juriidilises mõttes on tegemist käitumisega, mis näib häirivat, ärritavat või ähvardavat. Need tulenevad diskrimineerivatest põhjustest ja nende tagajärjel tühistatakse inimese õigused või takistatakse isikul nende õigustest kasu saamist. Kui need käitumised korduvad määratletakse seda kui kiusamist. Jätkuvus või korduvus ning ängistav, ärevust tekitav või ähvardav aspekt võib seda solvangust eristada.\n", "id": "ekk_Latn_203745"}
{"text": "Ele Arakas\n\nEle Arakas (pseudonüüm) on Eesti kirjanik. Noorteromaani \"Esmaspäevad\" (ISBN 9789949276578) autor.\n\n\"Esmaspäevad\" pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev kor­raldatud 2014. aasta noorsooromaanide võistlusel I koha.\n", "id": "ekk_Latn_203746"}
{"text": "Pommeri vojevoodkond (1919–1939)\n\nPommeri vojevoodkond ehk Pomorskie vojevoodkond (poola województwo pomorskie) oli haldusüksus sõdadevahelises Poolas (1919–1939). See lakkas olemast 1939. aasta septembris pärast Saksa ja Nõukogude sissetungi Poolasse.\n\nSuuremast osast Pommeri provintsi territooriumist sai osa praegusest Kujawy-Pomorze vojevoodkonnast, mille üks kahest pealinnast on sama kui sõdadevahelise vojevoodkonna Toruń; teine on Bydgoszcz.\n\nPommeri nimi tuleb slaavikeelsest po more, mis tähendab \"mere ääres\" või \"merel\".\n", "id": "ekk_Latn_203747"}
{"text": "Daliowa\n\nDaliowa on küla Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Krosno maakonnas Jaśliska vallas. Daliowa asub Slovakkia piirist 6,5 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203748"}
{"text": "Teele Lember\n\nTeele Lember (sündinud 9. augustil 1985 Kuressaares) on eesti luuletaja ning jurist.\n\nTa lõpetas 2004. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja kaitses 2010. aastal cum laude Tartu Ülikoolis magistrikraadi õigusteaduse alal (magistritöö teemaks oli \"Õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon ja selle rakendamine Eesti õiguses\").\n", "id": "ekk_Latn_203749"}
{"text": "16K\n\n16K on aastal 2020 üks võimalikke pildi kuvamise standardeid tulevikus, eraldusvõimega nt 15360 × 8640 ehk 2x8K UHDTV.\n", "id": "ekk_Latn_203750"}
{"text": "Ludmila Kazarjan\n\nLjudmila Kazarjan (ka Ljudmila Loginova Kazarjan, sündinud 1961) on Eestis elav luuletaja, publitsist ja teaduse populariseerija.\n\nAastast 1973 elab ta Tartus. Ta lõpetas 1978. aastal Tartu VI Keskkooli ja 1983. aastal Tartu Riikliku Ülikooli vene keele ja kirjanduse erialal.\n", "id": "ekk_Latn_203751"}
{"text": "Komańcza\n\nKomańcza (ukraina keeles Команча) on küla Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Sanoki maakonnas, Komańcza valla halduskeskus. Komańcza asub Slovakkia piirist 6,5 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203752"}
{"text": "Rzepedź\n\nRzepedź on küla Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Sanoki maakonnas, Komańcza vallas. Rzepedź asub Slovakkia piirist 11 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203753"}
{"text": "Norra ja Venemaa piir\n\nRiigipiir Norra ja Venemaa vahel koosneb 197,7 km pikkusest maapiirist Norra ja Venemaa vahel. Lisak on Varangerfjordis 23,2 kilomeetri pikkune merepiir. Samuti on piir kahe riigi territoriaalvete vahel Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel.\n\nAastatel 1944–1991 oli see piir Norra ja Nõukogude Liidu vahel. Euroopa maanteel 105 on üks piiriületuspunkt. Norra poolt teostab järelevalvet garnison ja see on Norra piirikomissari jurisdiktsiooni all, Venemaa poolt aga Venemaa piirivalveteenistus.\n\nPiiri määratleti lepingus 1326 ja eraldati, milliseid saami osi Norra ja Venemaa maksustada võivad. Piirijoon määratleti 1826. aastal lepinguga ja jääb sisuliselt samaks piiriks ka tänapäeval. 1944 tekkis Norra – Nõukogude Liidu piir. Külma sõja ajal oli piir üheks kahest Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja Nõukogude Liidu vahel, teine oli Nõukogude Liidu ja Türgi piir. Aastatel 1991–1999 oli see ainus piir Venemaa ja NATO vahel. See on Norra noorim muutmata piir. Alates 1960. aastatest on kahe riigi territoriaalvete vahelise piiri osas olnud lahkarvamusi, aga see lahenes piiritluslepinguga 2010.\n\nPiirijoone leping Venemaaga\n\nLäbirääkimisi seoses merepiiriga alustati 1970. 1975. aastal leppisid mõlemad riigid kokku moratooriumis, mis keelas vaidlusaluses piirkonnas nafta ja gaasi varu uurimise. 1978. aastal allkirjastati kalandust reguleeriv ajutine leping.\n\n27. aprillil 2010 teatati Oslos, et Barentsi mere territoriaalne vaidlus on lahendatud. Leping on kompromiss, mis jagab vaidlusaluse ala kaheks ligikaudu võrdse suurusega osaks. Leping allkirjastati Murmanskis 15. septembril 2010. Norra parlament kiitis lepingu 8. veebruaril 2011 ühehäälselt heaks. 30. märtsil hääletas ratifitseerimise toetamist ka Venemaa riigiduuma ning lepingu ratifitseerimise seadusele allkirjastati 8. aprillil 2011. Pärast mõlema riigi poolt ratifitseerimist oli enne selle jõustumist 30-päevane ooteaeg. Leping jõustus 7. juulil 2011, lõpetades 41 aastat kestnud piiritüli.\n\nLepingus on sätestatud kalandusalase koostöö tingimused, nähes ette Barentsi merel kalastamise ühise reguleerimise mehhanismi säilitamise. Lepingus määratletakse ka koostöö põhimõtted maavara maardlate uurimisel. Merepiiri ületavat maardlat võib tervikuna kasutada ainult kahepoolse kokkuleppe alusel. Piirileping on majanduslikult oluline, kuna see võimaldab geoloogiliste uuringute ja süsivesinike puurimist läbi viia varem vaidlustatud piirkonnas. Piirkond asub ühest maailma suurimast maagaasimaardlast läänes. Norra ettevõte sõlmis lepingu, et alustada piirkonna Norra osa uurimist, esmane seismiline uuring Norra uues merevööndis algas 8. juulil 2011.\n", "id": "ekk_Latn_203754"}
{"text": "Guillaume Le Gentil\n\nGuillaume Joseph Hyacinthe Jean-Baptiste Le Gentil de la Galaisière (12. september 1725 – 22. oktoober 1792) oli Prantsuse astronoom.\n\nLe Gentil avastas Messier' kataloogi objektid Messier 8, Messier 32, Messier 36 ja Messier 38. Ta oli ka esimene astronoom, kes kataloogis tumeda udukogu kui vaatles Luige tähtkujus asuvat udukogu Le Gentil 3. Ta oli ka Prantsuse Teaduste Akadeemia liige.\n\nLe Gentil osales Mihhail Lomonossovi organiseeritud rahvusvahelises projektis, mille eesmärgiks oli mõõta Maa ja Päikese vaheline kaugus, vaadeldes maailma eri paigust Veenuse liikumist üle Päikese. Sellised liikumised on paaridena 8-aastase vahega, kuid iga sellist paari eraldab järgmisest 121 või 105 aastat. Le Gentil mõlemad katsed seda vaadelda ebaõnnestusid. Le Gentil saabus Prantsusmaale tagasi 11 aastat pärast lahkumist ning avastas, et ta oli vahepeal surnuks kuulutatud. Ta õnnestus surnuks kuulutamine tühistada ja elas veel 21 aastat.\n", "id": "ekk_Latn_203755"}
{"text": "Sashori\n\nSashori (სასხორი) on küla Gruusias Mtshetha-Mthianethi piirkonnas Mtshetha rajoonis.\n\n2014. aastal elas seal 332 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_203756"}
{"text": "Luurelennuk\n\nLuurelennuk on sõjalennuk, mis on projekteeritud või kohandatud teostama õhuluuret.\n\nLuurelennuk võib õhuluurel pildistada sihtmärke ning teostada signaalluuret. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab mõnel lennukil ja droonil teostada lisaks tavalistele luurelendudele ka luuret reaalajas.\n\nEnne radari leiutamist sõltusid sõjaväed vaenlase vägede paiknemise ja liikumise tuvastamisel luurelennukitest. Pärast külma sõda on õhuluurel kasutatud peamiselt satelliite ja luurelennukite tähtsus on vähenenud.\n", "id": "ekk_Latn_203757"}
{"text": "Munasseened\n\nMunasseened (Oomycota) on ebatõelised seened, ega kuulu seente riiki. Samas on munasseeni varem oma niitja niidistiku moodustumise tõttu seenteks peetud.\n\nSellesse hõimkonda kuulub rohkem kui 500 liiki munasseeni, nende hulgas mitmed taimekahjustajad.\n", "id": "ekk_Latn_203758"}
{"text": "Coffeeshop\n\nCoffeeshop (hollandi keeles 'kohvipood, kohvik') on asutus Hollandis, kus vastava loa olemasolul on lubatud müüa marihuaanat.\n\nreklaamimise keeld tugevate narkootikumide (kokaiin, heroiin) müügi keeld alla 18-aastasi ei tohi lubada coffeeshopidesse ainet tohib müüa ühele isikule kuni 5 grammi päevas korraga võib laos olla kuni 500 grammi kanepit ei tohi häirida avalikku korda\n\nPaljud coffeeshopid serveerivad ka toitu ja jooke. Alkoholi müük coffeeshopides on keelatud. Coffeeshopid peavad paiknema koolidest vähemalt 250 meetri kaugusel.\n\nHollandi linnad saavad ise otsustada oma coffeeshopi-poliitika üle. Mõni linn ei luba neid üldse: enamik neist linnadest on kas protestantlike parteide võimu all, või asuvad Belgia või Saksamaa piiril ega soovi narkoturiste. Linnad saavad ka otsustada, kas lubada turiste coffeeshopidesse või mitte. Mõned lõunaprovintside linnad näiteks ei luba, samas kui Maastrichtis on lubatud, kuid kõik kohalikud coffeeshopid peale ühe on võtnud vastu vabatahtliku nõusoleku, mille kohaselt lubatakse coffeeshopidesse ainult kohalikke elanikke, teisisõnu neid, kes elavad kuni 150 kilomeetri raadiuses, kaasa arvatud Belgia ja Saksamaa kodanikud.\n", "id": "ekk_Latn_203759"}
{"text": "Tekiila-agaav\n\nTekiila-agaav (Agave tequilana) on taimeliik agaaviliste (Agavaceae) alamsugukonnas. Tekiila-agaave kutsutakse veel sinisteks agaavideks või Weberi sinisteks agaavideks. See liik on Mehhikos oluline tänu oma rollile populaarse destilleeritud alkohoolse joogi tekiila põhikomponendina.\n", "id": "ekk_Latn_203760"}
{"text": "Annemäe tee\n\nAnnemäe tee on tänav Rakveres, linna lääneosas. Kaugus Rakvere keskväljakust on linnulennult üle 900 meetri.\n\nTänav saab alguse Rakvere Vanalinna linnaosast, Vallimäe oosi lääneküljel, ning lõpeb Rakvere linna läänepiiril. Annemäe tee algab Tõusu tänava ristmikult ja ristub seejärel põhja poolt Vallikraavi tänavaga ning lõuna poolt Vahtra puiesteega. Vallikraavi tänava ristmikust Rakvere linn piirini on ta piiritänavaks Vallimäe ja Tammiku linnaosa vahel.\n\nAnnemäe tee on pikkusega 369 meetrit ja keskmise laiusega 16 meetrit. Selle ääres asuvad ühepereelamud ning kaks puistut (Annemäe tee 1 ja Vallimäe tee 5). Tänava alguses paikneb põhjaküljel (Tõusu tn 13) postmodernistlik ridaelamu, mille arhitektuurne lahendus on koostatud endise, seal asunud palvemaja motiividel arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik.\n", "id": "ekk_Latn_203761"}
{"text": "María Dueñas\n\nMaría Dueñas Vinuesa (sündinud 1964. aastal Puertollanos) on hispaania kirjanik. Ta sai tuntuks 2009. aastal ilmunud esikromaaniga \"El tiempo entre costuras\" (\"Õmblejanna Madriidist\"), millest sai üks suurema läbimüügiga hispaania kirjandusteoseid ja mida on tõlgitud rohkem kui 25 keelde.\n", "id": "ekk_Latn_203762"}
{"text": "Ievan polkka\n\n\"Ievan polkka\" ('Eva polka') on populaarne soome laul, mille sõnad avaldas Eino Kettunen 1928. aastal. Laulu lauldakse tugevas Savo murdes. Laul kõneleb noorest tüdrukust Evast, kes hiilib peole polkat tantsima.\n\nLaul oli väga populaarne pärast teist maailmasõda, kuid kaotas tähelepanu 1970. ja 1980. aastatel. Huvi laulu vastu tõusis uuesti 1990. aastatel, kui ansambel Loituma esitas seda a cappella versioonina.\n", "id": "ekk_Latn_203763"}
{"text": "Ingrida Šimonytė valitsus\n\nIngrida Šimonytė valitsus on pärast novembris 2020 peetud parlamendivalimisi Ingrida Šimonytė moodustatud Leedu Vabariigi valitsus. President Gitanas Nauseda nimetas Šimonytė peaministriks oma dekreediga 24. novembril 2020. Valitsus astus ametisse 10. detsembril 2020. Valitsuse moodustavad Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid (9 ministrit), Vabaduserakond (3 ministrit) ja Liberaalne Liikumine (2 ministrit).\n", "id": "ekk_Latn_203764"}
{"text": "Amsterdami börs\n\nAmsterdami börs, ametliku nimega Euronext Amsterdam, on Hollandi väärtpaberibörs, mis tegutseb Amsterdamis. Seda loetakse maailma vanimaks väärtpaberibörsiks. Börsi operaatorettevõte on Euronext N.V. ja see on osa Euronexti börsist.\n\nAmsterdami börsil saab kaubelda seal noteeritud aktsiate, investeerimisfondide, börsil kaubeldavate fondide ehk ETFidega ja võlakirjadega. Börsil kaubeldakse eurodes.\n\nAmsterdami börsile teostab järelevalvet kaks asutust – Hollandi Keskpank (De Nederlandsche Bank ehk DNB) ja Hollandi Finantsturgude Inspektsioon (Autoriteit Financiële Markten ehk AFM).\n", "id": "ekk_Latn_203765"}
{"text": "Aida tänav (Pärnu)\n\nAida tänav on tänav Pärnus Kesklinna linnaosas.\n\nTänav saab alguse Laialt tänavalt ja suundub lõunasse. Pärast ristumist Põhja tänavaga kulgeb edasi ida suunas. Tänav lõpeb Martensi väljakul.\n\nLõigul Põhja tänavast kuni Martensi väljakuni on lubatud liigelda vaid jalakäijatel ja jalgratturitel. Tänava pikkus on ligikaudu 315 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_203766"}
{"text": "Siseauditi liigid\n\nSiseauditi funktsiooniks on üldistatult ettevõtte riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemide asjakohasuse, tõhususe analüüs ja sõltumatu hindamine. Tänapäeval hõlmab siseaudit peamiselt riski-, kontrolliprotsesside hindamist ja vastavuskontrolli, mis kõik toetavad äriühingu üldjuhtimist. Viimastel aastakümnetel teadvustatakse üha enam siseauditi olulisust, millest tulenevalt on kasvamas siseauditit rakendavate organisatsioonide arv ja siseauditi ulatus. Ühtlasi toetavad siseauditi funktsiooni tähtsust teadusuuringud, mille järgi aitab siseaudit kaasa äriühingu kvaliteetse üldjuhtimise tagamisele läbi järelevalve funktsiooni, finantspettuste riski maandamise, kontrolliprotsesside ja monitoorimise keskkonna parendamise.\n\nOrganisatsioonide keerukamaks muutumisega viiakse siseauditit läbi erinevate eesmärkide ja põhjustega, millest tulenevalt diferentseeritakse erisuguseid siseauditi liike. Sealhulgas on tüüpilised siseauditi liigid operatiivaudit (operational/management/performance audit), vastavusaudit (compliance audit), finantsaudit (financial audit), järelaudit (follow up audit), juurdlusaudit (investigative audit) ja IT-keskkonna audit.\n", "id": "ekk_Latn_203767"}
{"text": "Alex McCarthy\n\nAlex Simon McCarthy (sündinud 3. detsembril 1989 Guildfordis) on Inglismaa jalgpallur, kes mängib väravavahina Inglismaa Premier League'i klubis Southampton.\n\nTa alustas klubikarjääri Readingis. Enne Readingi põhimeeskonnas debüteerimist mängis McCarthy alates 2007. aastast laenul Inglismaa madalamate liigade klubides, sh Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubis Yeovil Town, kus ta oli hooajal 2009–10 põhiväravavaht. Readingi põhimeeskonnas Inglismaa esiliigas debüteeris McCarthy hooajal 2010–11. Järgmisel hooajal mängis ta Inglismaa esiliigas laenul Leeds Unitedis ja Ipswich Townis. Hooajal 2013–14 sai McCarthy Readingi põhiväravavahiks.\n\nAastatel 2014–2015 mängis ta Inglismaa kõrgliigas Queens Park Rangersis ja aastatel 2015–2016 Crystal Palace'is, kuid oli mõlemas klubis varuväravavahiks.\n\n2016. aasta augustis sõlmis ta lepingu Southamptoniga. Southamptoni põhiväravavahiks sai ta 2017. aasta lõpus. 2018. aastal valiti ta Southamptoni aasta mängijaks.\n\nInglismaa jalgpallikoondise juurde kutsuti McCarthy esimest korda 2013. aastal. Koondisedebüüdi tegi ta 15. novembril 2018 sõprusmängus USA vastu.\n", "id": "ekk_Latn_203768"}
{"text": "Müncheni julgeolekukonverents\n\nMüncheni julgeolekukonverents on rahvusvaheline julgeolekukonverents, mis toimub alates 1963. aastast Münchenis Saksamaal. Sellest Baierimaa pealinnas toimuvast kohtumisest saanud üks olulisemaid julgeolekufoorumeid maailmas.\n\nMüncheni julgeolekukonverents on omataoliste seas maailma suurimaid. Üritusi toimub aastaringselt, peamine konverents on veebruaris. 60. julgeolekukonverents toimus 16.-18. veebruarini 2024.\n\nViimase paarikümne aasta jooksul on Müncheni julgeolekukonverents muutunud väga tähtsaks. Igal aastal pakub see osalejatele kogu maailmast foorumit, kus saab julgeolekupoliitika raames arutada praeguste ja tulevaste väljakutsete üle. Julgeolekukonverents pakub kohtumisvõimalust ka Atlandi-ülesest kaubandus- ja investeerimispartnerlusest huvitatutele.\n\nPärast Berliini müüri langemist avati foorum Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, samuti endisele Nõukogude Liidule. Lisaks \"klassikalistele\" julgeolekupoliitika tegevusaladele võtab kohtumine päevakorda ka muu temaatika, nagu näiteks kliimamuutus või küberturvalisus.\n\nKülma sõja ajal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) riikide kokkusaamisena kavandatud kohtumine keskendus selgelt Ida-Lääne konfliktile. Müncheni julgeolekukonverents on üle elanud mitu reformi. Konverentsist on saanud baromeeter, mis näitab julgeolekupoliitika muutumist maailmas.\n", "id": "ekk_Latn_203769"}
{"text": "Martensi väljak\n\nMartensi väljak on Pärnu kesklinnas asuv väljak.\n\nVäljak piirneb idas Pärnu Keskusega, lõunas Port Artur 1 kaubanduskeskusega ja läänes Ringi tänavaga.\n\nVäljak on nimetatud Friedrich Fromhold von Martensi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_203770"}
{"text": "Ristsed\n\nRistsed ehk varrud (ka joodud või varud) on lapse ristimist ja nime saamist tähistav perekondlik pidustus, seotud ristimistalitusega kirikus või kodus.\n\nRistimine toimus varematel aegadel harilikult pühapäeval, 2–3 nädalat pärast lapse sündi. Varrudeks tapeti tavaliselt loom ja tehti õlut, pidu võis kesta mitu päeva. Valmistatud toit oli sarnane pulmatoidule. Ristsetest võtsid osa kirikuõpetaja, vaderid ehk ristivanemad, lähemad sugulased ja peresõbrad või naabrid. Kaasa võeti kakukott, millesse pandi odraleib ehk varrukakk. Külalised, eelkõige vaderid, kinkisid vastsündinule hambaraha (metallraha), mis hiljem asendus hõbelusikaga vms-ga.\n\nVanemal ajal peeti ristsetel tähtsaks mitmesuguseid endeid ning täideti maagilisi kombeid, mis olid seotud ristimisveega, et ennustada lapse tulevikku. Oluliseks peeti ka vibuhälli toomist ja ülesseadmist.\n\nKuigi Nõukogude Liidu okupatsiooniperioodil võimud kirikut ei toetanud, oli lapse ristimine ja ristsete pidamine ikka traditsiooniks. Tänapäeval kohtab ametlikku ristimist vähem, selle on asendanud kas vallavalitsuse või linnavalitsuse korraldatud üritused või mitteformaalsed koosviibimised.\n", "id": "ekk_Latn_203771"}
{"text": "Torkav ruskus\n\nTorkav ruskus (Ruscus aculeatus) on igihaljas põõsas, mis kuulub ruskuse perekonda aspariliste sugukonnas . Pärineb peamiselt Vahemere, Lääne- ja Lõuna-Euroopa ning Põhja-Aafrika piirkonnast .\n", "id": "ekk_Latn_203772"}
{"text": "Steineri pedagoogika\n\nSteineri pedagoogika ehk Waldorfi pedagoogika on Rudolf Steineri loodud pedagoogiline filosoofia.\n\nSteineri pedagoogika lähtekohaks on inimesekäsitus, mis vaatleb mõtte-, tunde- ja tahtearengut tervikseostes kogu elukaare jooksul. Mõisted \"Waldorfi pedagoogika\" ja \"Steineri pedagoogika\" tähistavad sama pedagoogikat, üks mõiste viitab esimese kooli asukohale, teine suuna algatajale.\n\nSteineri pedagoogika toetab lapse igakülgset arengut ja lähtub inimese kasvamise ja arenemise seaduspärasustest. Teadmisi omandatakse käsikäes kunstilis-praktiliste tegevustega. Kasutatakse kujundava hindamise meetodit, õppeprotsess tugineb kodu ja õppeasutuse vahelisele koostööle, nii lapsevanemad kui ka pedagoogid väärtustavad elukestvat õpet.\n\nÕppekava aluseks võetakse filosoofia, mille keskmes on õpilane ja tema vaimsus. Õpetamise kõik faasid baseeruvad lapse individuaalsusel ja tema mõistmisel. lapsest aru saamisel. Pedagoogiline filosoofia määratleb õppekava järjestikused etapid ja nende suhte lapse füüsilise, intellektuaalse ja kognitiivse arenguga. Steineri õpetamismeetod rõhub rütmile, järjepidevusele, õppeainete integreerimisele ja nende kontekstualiseerimisele. Tunde viiakse läbi vabamas vormis ja loomingulisemalt kui tavalistes üldhariduskoolides, et arendada õppeprotsessis õpilaste fantaasiat ja kujutlusvõimet olenemata õppeainest.\n\nÕpetaja kannab õppeprotsessis ka psühholoogi rolli, tähendab ta peab olema valmis pakkuma õppijale moraalset tuge. Suuremat osa materjalidest tutvustatakse loo jutustamise kaudu. Narratiivi põhine õpetus toetab õpilaste tähelepanu. Pärast jutustuse kuulamist ja meeldetuletamist pannakse informatsioon ka paberile kirja.\n", "id": "ekk_Latn_203773"}
{"text": "Öökuninganna\n\nSuureõieline kuukaktus ehk öökuninganna (Selenicereus grandiflorus (L.) Britton et Rose, ka Cereus grandiflorus (L.) Mill) on kaktuseliste sugukonda kuukaktuse perekonda kuuluv magusa- või vaniljelõhnaline suurte õite ja ronivate vartega põõsas.\n", "id": "ekk_Latn_203774"}
{"text": "Sanitaarraie\n\nSanitaarraie (sanitation harvest, sanitation cutting, sanitary cutting, salvage cutting, salvage felling )\n\nSanitaarraie, üks mitmest hooldusraie tüübist, on haigete ja kahjustatud, aga ka surnud ja surevate puude väljaraie, mis on metsakasvatuslikust seisukohast vajalik ning millega parandatakse metsa tervislikku seisundit.\n", "id": "ekk_Latn_203775"}
{"text": "Kagu tänav (Rakvere)\n\nKagu tänav on tänav Rakveres, linna kagu osas. Kaugus keskväljakust linnulennul mõõdetuna 1,3 km.\n\nTänav on 116 meetrit pikk, ca 6,5 meetrit lai ning asub Seminari linnaosas. Tänav paikneb Vabaduse tänava ja Lõuna tänava vahel, olles paralleelne Piiri tänavaga .\n\nTänava ääres paiknevad ühepereelamud, rajatud põhiliselt 20. sajandi teises pooles.\n", "id": "ekk_Latn_203776"}
{"text": "Juan José Millás\n\nJuan José Millás García või Juanjo Millas (sündinud 31. jaanuaril 1946 Valencias) on hispaania kirjanik ja ajakirjanik. Tema teoseid on tõlgitud 23 keelde.\n", "id": "ekk_Latn_203777"}
{"text": "Hernevalk\n\nHernevalk on taimne proteiin, mida toodetakse hariliku herne kollastest ja rohelistest purustatud seemnetest (hernestest). Peamiselt kasutavad hernevalku toidulisandina sportlased valgupulbri kujul ja taimetoitlased alternatiivina loomset päritolu valguallikatele. Samuti kasutatakse hernevalku toiduainetööstuses näiteks emulgaatorina ja paksendajana selle hüpoallergeensete omaduste tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_203778"}
{"text": "Edela tänav (Rakvere)\n\nEdela tänav on tänav Rakveres, linna kaguosas. Kaugus keskväljakust linnulennul mõõdetuna 1,4 km.\n\nTänav on 63 meetrit pikk, ca 7,5 meetrit lai ning asub Seminari linnaosas. Tänav saab alguse Vabaduse tänavalt ja on umbtänav, olles paralleelne Kagu tänava ja Päeva tänavaga.\n\nTänava ääres paiknevad ühepereelamud, rajatud põhiliselt 20. sajandi teises pooles.\n", "id": "ekk_Latn_203779"}
{"text": "Wysoczany\n\nWysoczany on küla Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Sanoki maakonnas, Komańcza vallas. Wysoczany asub Sanokist umbes 14 km lõunaedelas.\n", "id": "ekk_Latn_203780"}
{"text": "Pitze\n\nPitze voolab läbi Pitztali oru, mis on Inntali lõunapoolne haru. Selle pikkus on umbes 41 km ja selle valgla on 308 km². See suubub Inni 3 km Imsti linnast idas 700 m kõrgusel.\n", "id": "ekk_Latn_203781"}
{"text": "Lissaboni börs\n\nLissaboni börs, ametliku nimega Euronext Lisbon, on Lissabonis tegutsev väärtpaberibörs. Tegemist on Portugali suurima börsiga. Börsi operaatorettevõte on Euronext N.V. ja see on osa Euronexti börsist.\n\nLissaboni börsil saab kaubelda siin noteeritud aktsiate, fondide osakute (ETF), garantiide ja võlakirjadega. Börsil kaubeldakse eurodes.\n\nLissaboni börsile teostab järelevalvet Portugali Keskpank (Banco de Portugal).\n\nPortugalis on ka teine börs – OPEX – mis on väike, kuid tegutseb samuti Lissabonis. Käesolev artikkel räägib Euronext Lisbonist.\n", "id": "ekk_Latn_203782"}
{"text": "Pitztal\n\nPitztal on alpiorg Austrias Tiroolis. Pitztal on Ülem-Inntali lõunapoolne külgorg ning kulgeb Ötztali (idas) ja Kaunertali (läänes) orgude vahel. Pitze jõgi voolab oru pikkuses ja suubub Rifflsee järve (2232 m) ülemjooksust läänes; selle keskmine voolukiirus on 2,7 m³/s. Jõe ülemises lõigus on Griesi juga.\n\nOru peamine majanduslik tegevus on põllumajandus ja turism. Oru üks peamisi vaatamisväärsusi on Pitztali maa-alune köisraudtee, mis viib reisijad Mittelbergist (1736 m) Mittelbergferneri mäele (3570 m). Oru oluliste külade hulka kuuluvad Wenns (962 m), Sankt Leonhard im Pitztal (1366 m) ja Arzl im Pitztal (880 m).\n", "id": "ekk_Latn_203783"}
{"text": "Club Brugge KV\n\nClub Brugge Koninklijke Voetbalvereniging on Belgia jalgpalliklubi, mis tegutseb Brugges. See mängib riigi kõrgliigas Jupiler Pro League. Klubi on asutatud 1891. aastal.\n\nClub Brugge on Belgia üks edukamaid klubisid. See on tulnud Belgia meistriks 18 korda, jäädes selles arvestuses alla ainult RSC Anderlechtile. Lisaks on 11 korda võidetud Belgia karikas ja 15 korda superkarikas. Brugge on ainus klubi, mis on mänginud Euroopa karika või UEFA Meistrite Liiga finaalis – hooajal 1977–78, kui kaotati Liverpoolile. 1976. aastal oldi kaotatud Liverpoolile UEFA karika finaalis.\n\nKlubi kodustaadion on Jan Breydeli staadion, mis mahutab 29 062 pealtvaatajat. Club Brugge linnarivaal on Cercle Brugge.\n", "id": "ekk_Latn_203784"}
{"text": "Texta toolkit\n\nTexta toolkit on avatud lähtekoodiga tööriistaraamistik vabatekstiliste (suur)andmetega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks. Tarkvara on mõeldud erinevatest valdkondadest pärineva informatsiooni töötlemiseks.\n\nTexta toolkit kasvas välja rakendusuuringutest STACCis ning selle arendust on toetatud ka Eesti keeletehnoloogia riiklikust programmist. Tarkvara arendab Eesti ettevõte Texta OÜ, mis on esimene loomuliku keele töötlusele ja selle rakendamisele keskendunud keeletehnoloogia idufirma Eestis.\n\nTarkvara on kirjutatud Pythoni keeles ning toetub Elasticsearchile. Olulisemad Pythoni teegid on Django, Gensim ja EstNLTK.\n\nEsimene koodivaramusse lisandunud krattide baaskomponent on just Texta toolkit, mida tänaseks on kasutanud mitmed asutused oma tööprotsesside tõhustamiseks ja rutiinsete tegevuste automatiseerimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_203785"}
{"text": "Kirsti Paakkanen\n\nKirsti Kaarina Paakkanen (sünninimi Poikonen; 12. veebruar 1929 Saarijärvi – 3. november 2021 Espoo) oli soome tippjuht. Pärast oma reklaamiettevõtja karjääri ostis ta 1991. aastal rahalistesse raskustesse sattunud Marimekko, millest Paakkaneni juhtimisel arenes Soome üks edukamaid tekstiili- ja rõivaala ettevõtetest.\n", "id": "ekk_Latn_203786"}
{"text": "Vassili Kononov\n\nVassili Kononov (vene keeles Василий Иванович Кононов; 31. detsember 1904 (vkj 12. jaanuar 1905) Toinenjoki, Aunuse kubermang, Venemaa Keisririik – 19. detsember 1983 Petroskoi) oli Karjala koreograaf ja ballettmeister, rahvuselt vepslane, Vene NFSV teeneline kunstitegelane, Karjala ANSV rahvakunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_203787"}
{"text": "Kriikeelne Vikipeedia\n\nKriikeelne Vikipeedia (krii keeles ᐗᑭᐱᑎᔭ) on Vikipeedia kriikeelne versioon.\n\nKriikeelsele Vikipeediale pandi alus 2004. aastal.\n\nSeal on artiklit, millega see on artiklite arvult . keeleversioon.\n", "id": "ekk_Latn_203788"}
{"text": "Atikamekikeelne Vikipeedia\n\nAtikamekikeelne Vikipeedia (atikameki keeles Atikamekw Wikipetcia) on Vikipeedia atikamekikeelne versioon.\n\nSeal on artiklit, millega see on artiklite arvult . keeleversioon.\n", "id": "ekk_Latn_203789"}
{"text": "OPEX\n\nOPEX börs on Portugali väärtpaberibörs, mis tegutseb Lissabonis. Seal kaubeldakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete väärtpaberitega. Börsi operaatorettevõte on OPEX (Sociedade Gestora de Mercado de Valores Mobiliários Não Regulamentado, S.A). OPEX börsi üldindeks on PEX.\n\nTegemist ei ole Portugali peamise börsiga. Portugali peamine börs on Lissaboni börs.\n\nOPEX börsil saab kaubelda siin noteeritud aktsiate ja võlakirjadega. Börsil kaubeldakse eurodes. Võrreldes Lissaboni börsiga on OPEX börsil aktsiate noteerimise reeglid leebemad.\n\nOPEX börsile teostab järelevalvet Portugali Keskpank (Banco de Portugal).\n\nBörs loodi 19. septembril 2003, et pakkuda Portugali väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele paremaid võimalusi investorite kaasamiseks. Börsi kauplemismahud on väikesed.\n", "id": "ekk_Latn_203790"}
{"text": "Joaquín Correa\n\nCarlos Joaquín Correa (sündinud 13. augustil 1994 Juan Bautista Alberdis) on Argentina jalgpallur, kes mängib ründajana Itaalia kõrgliiga klubis Milano Internazionale ja Argentina jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri Argentina klubis Estudiantes, mille koosseisus debüteeris ta Argentina kõrgliigas 2012. aastal.\n\n2015. aasta jaanuaris sõlmis ta nelja ja poole aasta pikkuse lepingu Itaalia kõrgliiga klubiga Sampdoria. 2016. aasta juulis siirdus ta umbes 13 miljoni euro eest Hispaania kõrgliiga klubisse Sevilla.\n\n2018. aastal naasis Correa Itaaliasse, sõlmides viieaastase lepingu Rooma Lazioga. Üleminekusumma oli 16 miljoni eurot.\n\n2021. aasta augustis siirdus ta Milano Internazionalesse.\n\nArgentina jalgpallikoondises tegi Correa debüüdi 9. juunil 2017 sõprusmängus Brasiilia vastu. Neli päeva hiljem lõi ta sõprusmängus Singapuri vastu oma esimese koondisevärava. 2021. aastal võitis ta Argentina koondisega Copa América.\n", "id": "ekk_Latn_203791"}
{"text": "Kalavalgupulber\n\nKalavalgupulber inimtoiduks mõeldud kuivatatud ja stabiilne kalatoode, milles valk on kontsentreeritum kui algses kalalihas.\n\nToodet kasutatakse ühe koostisosana spordialases toitumises ja toidulisandina. Kalavalgupulber peab vastama mitmesugustele töötlemis-, puhtuse- ja funktsionaalsusnõuetele, mis muudavad selle inimtoiduks sobivaks. Nõudlus toiduvalmistamisel kasutatava kalavalgupulbri järele kasvab maailmas järk-järgult. Kõige sobivamaks kalavalgupulbri tootmiseks peetakse valge liha ja väikese rasvasisaldusega kalu.\n\nSamas on ka muid kalavalguallikaid, näiteks punane liha, väheväärtuslikud kalaliigid ja toiduks mõeldud kalade kõrvalsaadused. Toote kvaliteet ja omadused sõltuvad suuresti tooraine päritolust ja töötlemisviisidest. Üha suurenev teadlikkus kuivatatud kalavalgu sobivusest toidu rikastamiseks ja lisandväärtuse tootmiseks on innustanud toiduainetööstust uurima eri meetodeid kalavalgu koostisosa väljatöötamiseks erinevatest toorainetest.\n", "id": "ekk_Latn_203792"}
{"text": "Ibokeelne Vikipeedia\n\nIbokeelne Vikipeedia (ibo keeles Wikipedia) on Vikipeedia ibokeelne versioon.\n\nIbokeelsele Vikipeediale pandi alus 2004. aastal.\n\nSeal on artiklit, millega see on artiklite arvult . keeleversioon.\n", "id": "ekk_Latn_203793"}
{"text": "Chuck Yeager\n\nCharles Elwood Yeager (13. veebruar 1923 – 7. detsember 2020) oli Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja katselendur.\n\nYeager liitus 1941. aastal õhuväega ning osales II maailmasõjas. 1942. aastal sai ta lenduriks ning tulistas sõja jooksul alla 11,5 lennukit (ühe lennuki tulistas alla teise lenduri abiga).\n\nPärast sõja lõppu sai Yeager katselenduriks ning lendas mitmete lennukitega, sealhulgas NACA eksperimentaalsete rakettlennukitega. 14. oktoobril 1947 sai ta Bell X-1 lennukit juhtides esimeseks inimeseks, kes on ületanud helibarjääri. Hiljem püstitas ta veel mitmeid kiiruse ja kõrguse rekordeid.\n\nYeager juhtis hiljem mitmeid üksusi ning osales Korea ja Vietnami sõjas. 1969. aastal ülendati ta brigaadikindraliks ning ta lahkus õhuväest 1975. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203794"}
{"text": "Ühelehine ämbliklill\n\nÜhelehine ämbliklill (Cleome monophylla) on üheaastane rohttaim, mida leidub Aafrika lõunaosas, Indias ning ümbritsevates saareriikides. Ladinakeelse nime teine sõna monophylla tähistab taime lihtlehti.\n", "id": "ekk_Latn_203795"}
{"text": "Väike-Sepa tee\n\nVäike-Sepa tee on tänav Viimsi vallas Viimsi alevikus.\n\nVäike-Sepa tee hooneteks on näiteks Väike-Sepa tee 2 ja 3. Tänava pikkus on 79 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_203796"}
{"text": "Jaama tänav (Põlva)\n\nJaama tänav on tänav Põlvas.\n\nTänav algab Pärna tänavaga ristumisest ja kulgeb paralleelselt Kesk tänavaga Põlva kalmistu kõrvalt. Seejärel lõikub vasakult Kesk tänavaga ning kulgeb osaliselt piki Põlva järve äärt. Siis ristub Jaama tänav Põlva ringteega ning jõudes raudteeni, ristub Kanepi–Leevaku maanteega (nn Räpina maantee), kulgeb edasi mööda raudtee äärt ning ristub Lao tänavaga. Samas asub ka Põlva raudteejaam.\n", "id": "ekk_Latn_203797"}
{"text": "Alessandro de' Medici\n\nAlessandro de' Medici (1512? – 6. jaanuar 1537) oli Firenze Vabariigi valitseja 1531. aastal ja Firenze esimene hertsog aastatel 1532–1537.\n\nMedicid oli Firenzest pärit pankurisuguvõsa, kelle võimu alguseks võib pidada aastat 1397, kui Giovanni di Bicci de' Medici asutas Medicite panga. Medicid tulid Firenzes de facto võimule aastal 1434, kui Giovanni poeg Cosimo di Giovanni de' Medici naasis pärast aastast eksiili Firenzesse. Cosimo kasutas oma jõukust, et mõjutada Firenze Vabariigi Signoria liikmete valimist ja otsuseid. Medicite suguvõsa tuli Firenzes de iure võimule aastal 1531, kui pärast Cognaci sõda määras Clemens VII kokkuleppel Karl V Firenzet valitsema Alessandro de' Medici. Medicite võim Firenzes oli katkenud vaid kahel korral, s.o aastatel 1494–1512 ja 1527–1530, kui Medicite suguvõsa vastased haarasid Firenzes ajutiselt võimu.\n\nKarl V määras Alessandro de' Medici 1531. aastal Firenze Vabariigi valitsejaks ning 1531. aasta teisel poolel määras Clemens VII ta Firenze hertsogiks. Ametlikult algas Alessandro valitsusaeg hertsogina 1532. aastal. Tänu oma tumedamale nahatoonile pälvis Alessandro de' Medici kaasaegsetelt hüüdnime \"il Moro\" ehk \"mooramaamees\". Alessandro de' Medici valitsusaja ja isiku kohta on vähe informatsiooni. Kui võimule tuli Cosimo I Medicite suguvõsa alamharust, lasi ta oma võimu kinnitamiseks hävitada Alessandro kohta allikaid ja dokumente, mis oleks võinud teda kujutada hea valitsejana. Seetõttu on suur osa informatsiooni Alessandro valitsusaja kohta kriitiline ja hukkamõistev. Tema kaasaegsed heitsid talle ette ebaseaduslikult hertsogitiitli saamist, liiga julma valitsemist ja seksuaalset kõlvatust, mis seisnes väidetavalt nunnadega magamises.\n\nAlessandro de' Medici valitses Firenzet kuni aastani 1537, kui ta mõrvati oma sugulase Lorenzino di Pierfrancesco de' Medici poolt.\n", "id": "ekk_Latn_203798"}
{"text": "Antonio Muñoz Molina\n\nAntonio Muñoz Molina (10. jaanuar 1956 Úbeda, Jaéni provints) on hispaania kirjanik. Ta on Real Academia Española täisliige (1996) ja akadeemia Buenas Letras de Granada auliige, 2013. aastal määrati talle kirjanduse kategoorias Astuuria Printsi auhind. Tema loomingus on palju viiteid popkultuurile, mis on tema üks peamisi inspiratsiooniallikaid.\n", "id": "ekk_Latn_203799"}
{"text": "Zatwarnica\n\nZatwarnica on küla Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Bieszczady maakonnas Lutowiska vallas. Zatwarnica asub maakonnakeskusest Ustrzyki Dolnest ligikaudu 23 km lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_203800"}
{"text": "Pascal Groß\n\nPascal Groß (sündinud 15. juunil 1991 Mannheimis) on Saksamaa jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Inglismaa Premier League'i klubis Brighton & Hove Albion.\n\nTa alustas klubikarjääri TSG 1899 Hoffenheimis, mille koosseisus debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas hooajal 2008–09. 2011. aastal liitus ta Saksamaa esiliiga klubiga Karlsruher SC.\n\nAastatel 2012–2017 mängis Groß viis hooaega FC Ingolstadt 04-s, sh viimased kaks hooaega Saksamaa kõrgliigas.\n\n2017. aasta mais sõlmis ta nelja-aastase lepingu Brighton & Hove Albioniga. 2018. aastal valiti Groß Brighton & Hove Albioni aasta parimaks mängijaks ning sama aasta juunis sõlmis ta klubiga uue nelja-aastase lepingu. 2022. aasta juunis pikendas ta klubiga lepingut kahe aasta võrra.\n\nAastatel 2008–2011 mängis Groß Saksamaa noortekoondistes.\n", "id": "ekk_Latn_203801"}
{"text": "Daniel Burbank\n\nDaniel Christopher Burbank (sündinud 27. juulil 1961) on Ameerika Ühendriikide endine astronaut ja rannavalve ohvitser.\n\nBurbank alustas ülikooliõpinguid Fairfieldi Ülikoolis, kuid läks pärast esimest aastat üle Ameerika Ühendriikide rannavalve akadeemiasse, mille lõpetas 1985. aastal. 1987. aastal sai ta lennuinstruktoriks ning teenis mitmes rannavalvejaamas. 1996. aastal sai ta Bruce Melnicki järel teiseks rannavalve liikmeks, kes on valitud NASA astronaudiks.\n\nBurbank osales Space Shuttle'i programmi missioonidel STS-106 ja STS-115 ning kuulus Rahvusvahelise Kosmosejaama 29. ja 30. ekspeditsiooni. Ta lahkus rannavalvest 2009. aastal ja NASAst 2018. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203802"}
{"text": "Pszczeliny\n\nPszczeliny on küla Poolas Podkarpacie vojevoodkonnas Bieszczady maakonnas Lutowiska vallas. Pszczeliny asub Ukraina piirist 2,5 km kaugusel, maakonnakeskusest Ustrzyki Dolnest ligikaudu 30 km lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_203803"}
{"text": "Anduļēni\n\nAnduļēni on küla (mazciems) Lätis Madona piirkonnas Ērgļi vallas. Küla asub valla keskosas, Piparupīte jõe ja maantee P4 ääres. Aastail 2006-2021 kuulus küla Ērgļi piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_203804"}
{"text": "Ķurzēni\n\nĶurzēni on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Madona piirkonnas Sausnēja vallas. Küla asub valla kaguosas merepinnast 155 meetri kõrgusel. Ķurzēni jääb valla keskusest Sidrabiņist 7, endisest piirkonna keskusest Ērgļist 15 ja Riiast 139 kilomeetri kaugusele.\n\nKülas asub Ķurzēni bussipeatus. Aastail 2006-2021 kuulus küla Ērgļi piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_203805"}
{"text": "Kaukuri\n\nKaukuri on küla (mazciems) Lätis Madona piirkonnas Sausnēja vallas. Küla asub valla kaguosas merepinnast 170 meetri kõrgusel. Kaukuri jääb valla keskusest Sidrabiņist 4,8, endisest piirkonna keskusest Ērgļist 15 ja Riiast 143 kilomeetri kaugusele.\n\nKülast edelas asub 212 meetri kõrgune Kaukuri mägi.\n\nAastal 2002 oli külas 12 elanikku. Aastail 2006-2021 kuulus küla Ērgļi piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_203806"}
{"text": "Ujsoły\n\nUjsoły on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Żywieci maakonnas, Ujsoły valla halduskeskus. Ujsoły asub Slovakkia piirist vähem kui 6 km kaugusel.\n\nUjsoły on suvituskoht ja talispordikeskus.\n", "id": "ekk_Latn_203807"}
{"text": "Ramļēni\n\nRamļēni on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Madona piirkonnas Sausnēja vallas. Küla asub valla kaguosas merepinnast 155 meetri kõrgusel Pērse jõe kaldal. Ramļēni jääb valla keskusest Sidrabiņist 3, endisest piirkonna keskusest Ērgļist 16 ja Riiast 127 kilomeetri kaugusele.\n\nAastal 2002 oli külas 8 elanikku. Aastail 2006-2021 kuulus küla Ērgļi piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_203808"}
{"text": "Soblówka\n\nSoblówka on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Żywieci maakonnas Ujsoły vallas. Soblówka asub Slovakkia piirist 3 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203809"}
{"text": "FireEye\n\nFireEye on 2004. aastal asutatud küberturbeettevõte peakorteriga Ameerika Ühendriikides California osariigis Milpitases. Küberturbe valdkonnas tegev FireEye on olnud kaasatud olulisemate küberrünnete tuvastamisse ja ennetamisse.\n", "id": "ekk_Latn_203810"}
{"text": "Sausnēja\n\nSausnēja on küla (vidējciems) Lätis Madona piirkonnas Sausnēja vallas. Küla asub valla kaguosas merepinnast 160 meetri kõrgusel. Sausnēja jääb valla keskusest Sidrabiņist 5, endisest piirkonna keskusest Ērgļist 12 ja Riiast 117 kilomeetri kaugusele.\n\nKülas on põhikool ja raamatukogu, seal asub Sausnēja bussipeatus. Līdumi majas asub kirjanik Voldemārs Zālītise muuseum.\n\nKüla on tekkinud Sausnēja mõisa (Saussen) keskuse Sausnēja valla vallamaja juurde. Aastal 1929 avati mõisa häärberis põhikool, ülejääned hooned jäid kasutuseta. Mõisa hooned hävisid teises maailmasõjas aastal 1944. Nõukogude perioodil oli külas kohaliku kolhoosi keskasula. Aastail 2006-2021 kuulus küla Ērgļi piirkonda.\n\nAastal 2020 oli külas 82 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_203811"}
{"text": "Stuttgardi börs\n\nStuttgardi börs (Boerse Stuttgart) on Stuttgardis ja Stockholmis tegutsev väärtpaberibörs. Börs opereerib Stuttgardi börsi ja Nordic Growth Marketi (NGM) börsi. Tegemist on suuruselt nii Saksamaa kui ka Rootsi teise börsiga. Börsi operaatorettevõte on Boerse Stuttgart GmbH.\n\nStuttgardi börsil saab kaubelda seal noteeritud aktsiate, fondide osakute (ETF), garantiide ja võlakirjadega. Börsil kaubeldakse eurodes.\n\nStuttgardi börsi järelevalvet teeb Baden-Württemberg Exchange Supervision Authority.\n\nSaksamaa suurim börs on Frankfurdi börs. Rootsi suurim börs on Stockholmi börs.\n", "id": "ekk_Latn_203812"}
{"text": "The Boy Bands Have Won\n\n\"The Boy Bands Have Won, and All the Copyists and the Tribute Bands and the TV Talent Show Producers Have Won, If We Allow Our Culture to Be Shaped by Mimicry, Whether from Lack of Ideas or from Exaggerated Respect. You Should Never Try to Freeze Culture. What You Can Do Is Recycle That Culture. Take Your Older Brother's Hand-Me-Down Jacket and Re-Style It, Re-Fashion It to the Point Where It Becomes Your Own. But Don't Just Regurgitate Creative History, or Hold Art and Music and Literature as Fixed, Untouchable and Kept Under Glass. The People Who Try to 'Guard' Any Particular Form of Music Are, Like the Copyists and Manufactured Bands, Doing It the Worst Disservice, Because the Only Thing That You Can Do to Music That Will Damage It Is Not Change It, Not Make It Your Own. Because Then It Dies, Then It's Over, Then It's Done, and the Boy Bands Have Won\", lühendatult tavaliselt \"The Boy Bands Have Won\", on ajavahemikus 1982–2012 tegutsenud Briti ansambli Chumbawamba 2008. aastal avaldatud kolmeteistkümnes ja ühtlasi eelviimane stuudioalbum (2010. avaldatud neljateistkümnes stuudioalbum kandis pealkirja \"ABCDEFG\").\n\n2020. aasta lõpu seisuga oli albumi 156 sõnast (709 tähemärki) koosnev pealkiri Guinnessi rekordite raamatus kirjas muusikaalbumi pikima pealkirjana.\n", "id": "ekk_Latn_203813"}
{"text": "Gallovei lihaveis\n\nGallovei lihaveis (inglise keeles Galloway) on üks vanemaid ja puhtamaid veisetõuge. Tõug pärineb Edela-Šotimaalt, kuid on levinud üle kogu maailma. Tõug on nime saanud Galloway piirkonna järgi.\n", "id": "ekk_Latn_203814"}
{"text": "Terrakotapunane\n\nTerrakotapunane ehk terrakotapruun ehk terrakotakarva on punakas heledapoolne kuni keskmise tumedusega värvitoon, mis vastab terrakotast esemete värvusele.\n\nVärvinimetust kasutatakse arhitektuuri, sisekujunduse ja moe kontekstis.\n", "id": "ekk_Latn_203815"}
{"text": "Ötztal\n\nÖtztal on alpiorg Austrias Tiroolis. Ötztaler Ache jõgi voolab läbi oru põhja suunas. Ötztal eraldab Stubai Alpe idas Ötztali Alpidest läänes. Org on 65 km pikk. Oru põhjapoolne ots on Ötztaler Ache jõe Inni suubumise kohas, 8 km Imstist idas ja 50 km Innsbruckist läänes. Seal asub oru ainus raudteejaam, Ötztali raudteejaam, mis ühendab Ötztali Arlbergi raudteega (Innsbruck-Bludenz) ja ka kiirteega A12 (E60).\n\nOru lõunapoolne ots, ka Gurglertaliks kutsutu, lõpeb Itaalia piiril. Oru moodustab Alpide peaahel, millel on palju liustikke ja kõrgeid tippe, sealhulgas Weißkugel ja Similaun. Obergurgli küla Ötztali lõunapoolses otsas on kõrgeimal asuv kihelkond Austrias.\n\nÖtztalis on 5 omavalitsust (põhjast lõunasse): Sautens, Oetz, Umhausen, Längenfeld ja Sölden. Peamine tegevusala orus on turism. Orgu ümbritsevad mäed on populaarsed nii alpinistide kui ka suusatajate hulgas. Oru ülemises otsas Söldenis, Hochsöldenis ja Hochgurglis on suusakeskused. Timmelsjochi mäekuru ühendab Ötztali Passeieri oru ja Meranoga Lõuna-Tirooli provintsis Itaalias.\n\nÖtztali liustikutee on kõrgeimal asuv sillutatud tee Alpides. See on juurdepääsutee Söldenist Rettenbachi liustikule ja Tiefenbachferneri liustikule. Liustikutee kõrgeim punkt on suusatunneli lõunapoolses otsas.\n", "id": "ekk_Latn_203816"}
{"text": "Vassili Vereštšagin\n\nVassili Vassiljevitš Vereštšagin (; 26. oktoober 1842 Tšerepovets, Novgorodi kubermang – 13. aprill 1904 Port Artur, Kvantungi oblast) oli vene maalikunstnik ja literaat, üks kuulsamaid Venemaa sõjamaalijaid ja ühtlasi üks esimesi vene kunstnikke, keda tunti laialdaselt ka välismaal. Tema maalitud stseenide realistlikkus on viinud selleni, et suurt hulka tema teoseid ei ole kunagi trükitud ega ka näitustel eksponeeritud.\n", "id": "ekk_Latn_203817"}
{"text": "Warszowice\n\nWarszowice (saksa keeles Warschowitz) on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Pszczyna maakonnas Pawłowice vallas.\n", "id": "ekk_Latn_203818"}
{"text": "Rifflsee\n\nRifflsee on järv Tiroolis, Austrias. See on suurim järv Ötztali Alpides. Mägijärv asub Kaunergratis Pitztalist läänes ja on tüüpiline moreenveekogu. Järv täidab ulatusliku oru, liustiku hägune vesi näeb välja rohekas. Seda raamivad põhjas ja läänes Kaunergrati konarlikud tipud, eriti silmatorkavad on Seekogel ja Rostizkogel. Päikesepaistelise ja sooja ilmaga annavad märkimisväärse koguse sulavett Seekarles, Loch ja Rifflferner.\n\nAlpiklubi hütt Rifflseehütte asub läheduses.\n", "id": "ekk_Latn_203819"}
{"text": "Amazonase jõedelfiin\n\nAmazonase jõedelfiin (Inia geoffrensis), tuntud ka kui boto, bufeo või roosa jõedelfiin on jõedelfiinide (Iniidae) sugukonda, hammasvaalaliste (Odontoceti) seltsi kuuluv liik. Tänapäeval on teada kolm alamliiki: I. g. geoffrensis (Amazonase jõedelfiin), I. g. boliviensis (Boliivia jõedelfiin) ja I. g. humboldtiana (Orinoco jõedelfiin). Need kolm alamliiki on levinud vastavalt Amazonase vesikonnas, Boliivias Madeira jõe ülemises osas ja Orinoco vesikonnas.\n\nAmazonase jõedelfiinid on suurimad jõedelfiinid maailmas, täiskasvanud isased delfiinid võivad kaaluda kuni 185 kilogrammi ja olla 2,5 meetrit pikad. Täiskasvanud isendid on üldiselt roosat värvi, eriti isasloomad. Erilisest värvusest tingituna on nad saanud ka oma hüüdnime \"roosad jõedelfiinid\". Jõedelfiinidel on väga selgelt erinev sooline dimorfismia, isased on emastest 16% pikemad ja 55% raskemad.\n\nNagu ka teistel hammasvaalalistel on ka Amazonase jõedelfiinidel organ nimega melon, mida delfiinid kasutavad kajalokatsiooniks.\n\nAmazonase jõedelfiinid toituvad hammasvaalaliste hulgast kõige rikkalikumalt. Nad võivad süüa 53 liiki kalu, näiteks säga, tetrasid ja piraajasid. Samuti on nad võimelised sööma jõekilpkonnasid ja magevee krabisid.\n", "id": "ekk_Latn_203820"}
{"text": "Stockholmi katoliku piiskopkond\n\nStockholmi piiskopkond (ladina keeles Dioecesis Holmiensis; rootsi keeles Stockholms katolska stift) on katoliku piiskopkond Rootsis.\n\nPiiskopkonda kuulub 44 kogudust ja 121 274 usklikku (2018). Püha Eriku katedraal ehitati 1893. aastal.\n\nRootsi apostellik prefektuur asutati 1781., vikariaat 1783. aastal ja praegune Stockholmi piiskopkond 1953. aastal. Tema piiridesse kuulub kogu Rootsi maa-ala, ta allub otse paavstile ja on ainus Rootsi katoliku piiskopkond.\n\nMitte segi ajada samanimelise luterliku piiskopkonnaga, mis asutati 1942. aastal; keskajal Stockholmis katoliku piiskopkonda polnud.\n", "id": "ekk_Latn_203821"}
{"text": "Nafta puurimine\n\nNafta ja gaasi puurimine on puurimine aluspõhja toornafta või gaasi otsimiseks. Avastuste korral puuritakse võimaliku nafta- või gaasivälja ulatuse määramiseks mitu puurauku. Pärast nafta- ja gaasivälja arendamise ja tootmise üle otsustamist puuritakse tootmiskaeve.\n\nNafta- ja maagaasitööstuses enam kui sajandi jooksul kasutatud tehnikat nimetatakse keerdpuurimiseks, kus torusüsteemi abil pööratav puur kaevab kivi.\n", "id": "ekk_Latn_203822"}
{"text": "Gurglbach\n\nGurglbach on jõgi Tiroolis, Austrias.\n\nGurglbach saab alguse Heiterwandi kaljult Nassereithi lähedal. See voolab läänest itta Tarrenzisse; ainus küla, mille jõgi täielikult läbib. Edasi voolab see lõunasse Imsti, kus see linnast 4 km kaugusel Inni suubub. Jõe pikkus on 25,2 km.\n\nJõgi on üks puhtaveelisemaid Tiroolis. See on rahulik, aeglaselt voolav oja.\n", "id": "ekk_Latn_203823"}
{"text": "Yann Sommer\n\nYann Sommer (sündinud 17. detsembril 1988 Morgesis) on Šveitsi jalgpallur, kes mängib väravavahina Itaalia kõrgliiga klubis Milano Inter ja Šveitsi jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri Šveitsi klubis FC Basel. Hooajal 2007–08 debüteeris ta Šveitsi kõrgliigas FC Vaduzi meeskonnas, kus ta mängis Baselist laenul. Hooajal 2008–09 mängis ta Vaduziga Šveitsi kõrgliigas. Sama hooaja teises pooles sai ta võimaluse mängida Baseli meeskonnas, kuna klubi põhiväravavaht Franco Costanzo oli saanud vigastada. Hooajal 2009–10 mängis Sommer laenul Grasshopperis. Hooajal 2011–12 sai ta Baseli põhiväravavahiks. Hooaegadel 2010–11, 2011–12, 2012–13 ja 2013–14 tuli ta klubiga Šveitsi meistriks.\n\n2014. aasta juulis liitus Sommer Saksamaa kõrgliigaklubiga Mönchengladbachi Borussia. Ta saabus klubisse Barcelonaga liitunud Marc-André ter Stegeni asemele. Mönchengladbachi Borussia esiväravavaht oli ta kaheksa ja pool hooaega. Hooajal 2019/20 valiti Sommer Saksamaa kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu.\n\n2023. aasta jaanuaris sõlmis ta kahe ja poole aasta pikkuse lepingu Müncheni Bayerniga.\n\nSuvel 2023 liitus ta ligi 6 miljoni euro eest Milano Interiga.\n\nŠveitsi jalgpallikoondises tegi Sommer debüüdi 30. mail 2012 sõprusmängus Rumeenia vastu. Ta on kuulunud Šveitsi koondisse 2014. aasta maailmameistrivõistlustel, 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel ja 2018. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_203824"}
{"text": "Stefan Lainer\n\nStefan Lainer (sündinud 27. augustil 1992 Seekirchen am Wallersees) on Austria jalgpallur, kes mängib paremkaitsjana Saksamaa kõrgliiga klubis Mönchengladbachi Borussia ja Austria jalgpallikoondises.\n\n2009. aastal liitus ta Salzburgi Red Bulliga. Ta mängis klubi reservmeeskonnas Austria esiliigas.\n\n2014. aastal sõlmis ta lepingu Austria kõrgliiga klubiga SV Ried. 2015. aastal naasis ta Red Bulli, kus mängis neli hooaega. Ta tuli kõigil neil hooaegadel klubiga Austria meistriks. Hooajal 2017–18 jõudis Lainer Red Bulliga UEFA Euroopa Liigas poolfinaali, kus kaotati kahe mängu kokku võttes Prantsusmaa klubile Marseille Olympique. Lainer andis sel hooajal Euroopa Liigas viis väravasöötu ning valiti Euroopa Liiga hooaja sümboolsesse koosseisu.\n\n2019. aastal siirdus Lainer Mönchengladbachi Borussiasse.\n\nAustria jalgpallikoondises tegi Lainer debüüdi 2017. aasta märtsis sõprusmängus Soome vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 16. novembril 2019 EM-i valikmängus Põhja-Makedoonia vastu.\n\nTema isa Leo Lainer oli samuti jalgpallur ja kuulus aastatel 1982–1994 Austria koondisse.\n", "id": "ekk_Latn_203825"}
{"text": "Pika\n\nPika ehk viiksjänes (Ochotona) on väike imetaja, kes elab Aasia ja Põhja-Ameerika mägedes. Pika kuulub jäneseliste seltsi. Pikasid on kokku 37 liiki.\n", "id": "ekk_Latn_203826"}
{"text": "OLAP\n\nOLAP ehk analüütiline veebitöötlus (inglise keeles online analytical processing) on tõhus andmetöötlustehnoloogia, mille abil saab kiirelt läheneda mitmemõõtmelistele analüütilistele päringutele, leida uusi andmeid, aruandeid piiramatult vaadata jpm. . OLAP on seotud äriteabe laiema kategooriaga ja hõlmab ka relatsioonandmebaase, aruannete koostamist ja andmekaevandamist . Mõiste OLAP on modifikatsioon klassikalisest võrgutehingute töötlemisest (OTLP).\n", "id": "ekk_Latn_203827"}
{"text": "Kolli silmaanomaalia\n\nKolli silmaanomaalia (inglise keeles Collie eye anomaly, lühend CEA) on pleomorfne, kaasasündinud, bilateraalne silma sündroom, mis mõjutab koera silma võrkkesta, kõvakesta, pärissoonkesta ja pimetähni normaalset arengut.\n\npiirkondlik pärissoonkesta hüpoplaasia; pimetähni või sellega piirnevate alade koloboom.\n", "id": "ekk_Latn_203828"}
{"text": "Katsikud\n\nKatsikud (Tartu ja Võru murdes kaejats(e), Virumaal ja Mulgimaal varem ka katse) on tänapäevalgi levinud vana etnograafiline komme külastada koos külakostiga vastsündinud lapse ema.\n", "id": "ekk_Latn_203829"}
{"text": "Helena Dalli\n\nHelena Dalli (sünninimega Abela; sündinud 29. september 1962) on Malta poliitik ja alates 1. detsembrist 2019 Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse volinik von der Leyeni komisjonis.\n\nTal on Nottinghami Ülikoolist doktorikraad poliitsotsioloogias ja ta on pidanud loenguid Malta Ülikoolis majandus- ja poliitsotsioloogia, avaliku halduse ja õigussotsioloogia vallas.\n\nEnne poliitikasse minekut töötas ta modelli ja näitlejana. Ta võitis 17aastaselt Miss Malta tiitli ja esindas Maltat 1979. aasta Miss Worldil. Seejärel mängis ta 1985. aasta filmis \"Final Justice\" politseinikku, kes oli ka peategelase partner. Pärast filmi ebaõnnestumist loobus ta näitlemisest ja astus poliitikasse. Ta on Malta Tööpartei liige.\n\n1996. aastal valiti ta esimest korda Malta parlamenti. Pärast seda oli ta veel viie järgmise parlamendikoosseisu liige. Aastatel 2013–2017 oli Dalli sotsiaalse dialoogi, tarbijaõiguste ja kodanikuvabaduste minister. Malta 2017. aasta üldvalimistel valiti ta tagasi ja ta jätkas tööd Euroopa asjade ja võrdõiguslikkuse ministrina. Tema juhtimisel võttis Malta valitsus vastu mitu seadust, mis tugevdasid võrdõiguslikkust ja inimõigusi ning laiendasid kaitset sooidentiteedi ja seksuaalse sättumuse põhise diskrimineerimise vastu.\n\nPärast 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi nimetas Malta valitsus ta järgmise Euroopa Komisjoni volinikukandidaadiks. 1. detsembril 2019 sai Helena Dallist Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse volinik von der Leyeni komisjonis.\n", "id": "ekk_Latn_203830"}
{"text": "Vikipeedia:Nädala pildid 2021\n\nNädala pildid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud pildid, mis kuuluvad eestikeelse Vikipeedia parimate sekka.\n\nSelles arhiivis on 2021. aastal esilehel olnud pildid. __NOTOC__\n", "id": "ekk_Latn_203831"}
{"text": "Adam Peterson\n\nAdam Peterson (19. märts 1838 – 12. detsember 1918) oli eesti 19. sajandi rahvusliku ärkamisaja silmapaistev tegelane. Ta koostas ja esitas keisrile 1864. aasta suurpalvekirja. Peterson kirjutas ka luuletusi ja töötas mõisavalitsejana. Olles sunnitud oma rahvusliku tegevuse tõttu Eestist lahkuma, elas ta pikka aega Venemaa sisekubermangudes.\n", "id": "ekk_Latn_203832"}
{"text": "Dana hiidsuu\n\nDana hiidsuu (Chauliodus danae) on süvaveekala, keda iseloomustavad nõelalaadsed hambad alalõual. Ta kasvab keskmiselt 30–60 cm pikkuseks ja teda võib leida 80–4000 meetri sügavuselt veest.\n\nDana hiidsuu peibutab oma saaki valgust tekitava organi fotofooriga, mis paikneb külje peal. Selle valgusega vilgutades suhtleb ta ka paariliste või rivaalidega.\n\nVõib tunduda, et Dana hiidsuu on soomustega kaetud, aga tegelikult katab teda tihke läbipaistev ja tundmatu aine. Tema värvus võib varieeruda rohelise, halli ja musta vahel. Tänu kihvalaadsetele hammastele on tal väljaulatuv alalõug, mille abil saab saaki halvata. Suu sulgemiseks n-ö voldib ta oma hambad kokku ja kõverdab pead taha. Esimene selgroolüli pea taga võtab algse saagi hammustamise löögi vastu. Nagu ka teised süvaveekalad, on Dana hiidsuud suutelised vastu pidama pikki perioode ilma toiduta.\n\nUsutakse, et looduses elavad nad 30–40-aastaseks, aga kinnipüütuna peavad vastu kõigest paar tundi. Mõned haid ja delfiinid on tuntud kui Dana hiidsuude jahtijad.\n", "id": "ekk_Latn_203833"}
{"text": "Päeva tänav (Rakvere)\n\nPäeva tänav on tänav Rakveres, paiknedes linna kaguosas. Kaugus linna keskväljakust linnulennul mõõdetuna on 1,5 km.\n\nTänav on 75 meetrit pikk, ca 6,3 meetrit lai ning asub Seminari linnaosas. Tänav saab alguse Lõuna tänavalt ja on umbtänav suunaga edela poole, olles paralleelne Edela tänava ja Lõuna põik tänavaga.\n\nTänava ääres paiknevad katusekorrusega ühepereelamud koos abihoonetega, hooned on rajatud põhiliselt 20. sajandi teises pooles.\n", "id": "ekk_Latn_203834"}
{"text": "Konstantin Savi\n\nKonstantin Savi (24. mai 1894 Kavilda kirikumõis, Tartumaa – 5. aprill 1943 Tallinn) oli Eesti laulja (tenor) ja näitleja.\n\nLõpetas 1914. aastal Tartu Aleksandri gümnaasiumi, seejärel õppis 1914–1916 Tartu ülikoolis keemiat. Mobiliseeriti ja lõpetas seejärel Peterhofi sõjakooli, teenis Koltšaki armees ja hiljem Punaarmees. Pärast opteerumist 1921–1924 Eesti kaitseväes suurtükiväe ohvitserina.\n\nLaulmist õppis Omski konservatooriumis ning Eestis Armanda degli Abbati juures. Tartus sõjaväes teenides äratasid tema lauluvõimed vanemuislaste tähelepanu ja ta kutsuti, algul külalisena, operetti esinema. Aastatel 1923–1928 oli Vanemuise ja 1928–1938 Estonia solist, 1940–1941 esines sõnalavastustes. Tõlkinud ooperi‑ ja operetilibretosid.\n\nElu viimastel aastatel oli ta Tallinnas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku diakon.\n", "id": "ekk_Latn_203835"}
{"text": "Javier Cercas\n\nJosé Javier Cercas Mena (sündinud 6. aprillil 1962 Cácerese provintsis Ibahernandos) on hispaania kirjanik, tõlkija ja ajalehe El País kolumnist.\n\nTa on töötanud aastaid ülikooli filoloogiaprofessorina. Tema looming on peamiselt narratiivne ja seda iseloomustab eri kirjandusžanrite kombineerimine, mitteilukirjanduse kasutamine ning kroonika ja essee ühendamine fiktsiooniga.\n\nPärast tema eduka romaani \"Salamise sõdurid\" (\"Soldados de Salamina\") ilmumist on ta loomingut tõlgitud enam kui 20 riigis ja üle 30 keelde.\n\nJavier Cercas külastas 2023. aastal festivali HeadRead.\n", "id": "ekk_Latn_203836"}
{"text": "Klassikaline arheoloogia\n\nKlassikaline arheoloogia, ka antiikarheoloogia, on arheoloogia haru, mis uurib eeskätt Kreeka ja Rooma antiikkultuure. Klassikalise arheoloogia esimeseks oluliseks arheoloogiks peetakse Heinrich Schliemanni, kes kaevas Troojas, Mükeenes ja Tirynsis 1870. aastatel. Arthur Evans tegi väljakaevamisi 1900. aastal Knossoses ning avastas Minose kultuuri. Klassikaline arheoloogia hõlmab Kreeka ja Rooma antiikkultuuride arhitektuuri, kunstiteoseid, münte jpm.\n", "id": "ekk_Latn_203837"}
{"text": "Muhu oranž\n\nMuhu oranž, Muhu murdes koldsepunane on sügavoranž värvitoon, Muhu kihelkonna vanemat tüüpi rahvarõivaseeliku põhivärvus.\n", "id": "ekk_Latn_203838"}
{"text": "Priit Veebel\n\nPriit Veebel (aastani 1937 Friedrich Webel; 12. september 1910 Tallinn – 24. juuli 1944 Tallinn) oli eesti pianist, helilooja, arranžeerija ja dirigent.\n\nÕppis Tallinna Reaalkoolis ja aastatel 1924–1928 (teistel andmetel 1923–1927) Tallinna Konservatooriumis Peeter Ramuli klaveriklassis.\n\n1926. aastal moodustati Tallinna reaalgümnaasiumis üheksaliikmeline Vivo Band, mis kahanes peagi septetiks. Veebel mängis seal klaverit. Trumme mängis Gustav Ernesaks, viiulit Ernesaksa tädipoeg Eevalt Turgan.\n\nPärast seda mängis Veebel lühikest aega orkestris Red Hot Ramblers. Majanduslikel põhjustel sai temast kutseline pianist Raymond Micheli ansamblites Five Royalty, mis töötas restoranis Marcelle ja seejärel Six Rhythm Boys restoranis Küba.\n\nKui Kurt Strobel asus 1930. aastal oma orkestriga restorani Dancing Palace Gloria lavale, mängis selles Veebel, kes jäi kuni Strobeli Saksamaale lahkumiseni 1939. aastal. 1937. aastal kinnitas haridusministeerium viie Strobeli orkestri muusiku, sealhulgas Veebeli kutseliseks muusikuks registreerimise.\n\n24. novembril 1936 korraldati Estonia kontserdisaalis Veebeli korraldamisel Eesti esimese džässikontsert. Mitmed kavas olnud lood olid Veebeli arranžeeritud.\n\n1930. aastal osales pillimehe rollis Eesti esimeses plaadile salvestatud heliga filmis \"Kuldämblik\" (režissöör Boris Jaanikosk, operaator Konstantin Märska).\n\n1942. aastast töötas Veebel Estonia teatris – algul kontsertmeister-repetiitorina, seejärel kuni oma surmani ka balletidirigendina, juhatades Eduard Tubina \"Kratti\". \"Krati\" dirigendipuldis oli ta ka 9. märtsil 1944, kui teater sai pommitabamuse. Higine Veebel pääses põlevast majas vaid frakis ja lakk-kingades. Tookord saadud külmetus põhjustaski tema haiguse ägenemise ja peatse surma.\n", "id": "ekk_Latn_203839"}
{"text": "Golasowice\n\nGolasowice (saksa keeles Gollasowitz) on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Pszczyna maakonnas Pawłowice vallas. Golasowice asub Tšehhi piirist ligi 8 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203840"}
{"text": "Küpsetamine\n\nKüpsetamine on üks levinumaid toidu valmistamise viise. Küpsetamise üks peamisi viise on ahjuküpsetus. Kuumus liigub küpsetise pinnalt edasi keskmesse ja muudab küpsetise seest pehmeks ja pealt krõbedaks. See on vanim toiduvalmistamise viis.\n\nKüpsetised on mitmesugused leivad, saiakesed, küpsised, pirukad ja kuklid. Küpsetamiseks kasutatakse jahu, näiteks täisterajahu, speltajahu, kuid kõige tavalisemad küpsetised on tavaliselt tehtud nisujahust. Küpsetamist saab võrrelda grillimisega, kuna mõlemas kasutatakse ahju, süsi või puitu ja kuumusel on mõlemal viisil suur roll. Küpsetamist saab kasutada ka muude toitude valmistamiseks, näiteks pitsa, pastatoidud, kartulid jt.\n", "id": "ekk_Latn_203841"}
{"text": "Lõuna põik\n\nLõuna põik on tänav Rakveres, paiknedes linna kaguosas. Kaugus linna keskväljakust linnulennul mõõdetuna on 1,5 km.\n\nTänav on 207 meetrit pikk, ca 20 meetrit lai ning asub Seminari linnaosas. Tänav saab alguse Vabaduse tänavalt ja on umbtänav suunaga kirde poole, olles paralleelne Edela tänava ja Päeva tänavaga ning ristub põhja poolt Lõuna tänavaga.\n\nTänava põhjaküljel paiknevad ühepereelamud koos abihoonetega ja üks kahekorruseline korterelamu, hooned on rajatud 20. sajandi teises pooles. Lõunaküljel (Lõuna põik 1) asub Rakvere Haigla AS-le kuuluv kinnistu (4,6 ha) ning hoonete kompleks, mille uus peahoone avati 1986. aastal ja selle moodne juurdeehitus 2013. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203842"}
{"text": "Matthias Ginter\n\nMatthias Lukas Ginter (sündinud 19. jaanuaril 1994 Freiburg im Breisgaus) on Saksamaa jalgpallur, kes mängib keskkaitsjana Saksamaa kõrgliigaklubis Freiburg ja Saksamaa jalgpallikoondises.\n\nTa alustas Freiburgis ka klubikarjääri. Freiburgi akadeemiaga liitus ta 2005. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas 2012. aastal.\n\nAastatel 2014–2017 mängis Ginter Saksamaa kõrgliigas Dortmundi Borussia ridades. 2017. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Mönchengladbachi Borussiaga.\n\n2022. aasta mais naasis ta SC Freiburgi.\n\nDebüüdi Saksamaa jalgpallikoondises tegi Ginter 5. märtsil 2014 sõprusmängus Tšiili vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 16. novembril 2019 EM-i valikmängus Valgevene vastu. 2014. aastal tuli ta Saksamaa koondisega maailmameistriks, kuid üheski mängus ta väljakule ei pääsenud. 2016. aasta suveolümpiamängudel võitis ta Saksamaa olümpiameeskonnaga hõbemedali. Aasta hiljem võitis ta Saksamaa koondisega konföderatsioonide karikaturniiri. Saksamaa koondisse kuulus ta ka 2018. aasta maailmameistrivõistlustel ja 2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_203843"}
{"text": "Ötztaler Ache\n\nÖtztaler Ache on jõgi Imsti ringkonnas, Tiroolis, Austrias, Inni parempoolne lisajõgi.\n\nÖtztaler Ache voolab läbi Ötztali oru, mis on Inntali lõunapoolne haru. Koos lähtejõgede Venter Ache ja Rofenachega on see 66,5 km pikk. Rofenache on Hintereisferneri liustiku äravool Weißkugeli jalamil Ötztali Alpides. Ventis Söldeni lähedal ühineb see Niedertalbachiga ja nimeks saab Venter Ache. Ühinemisel Gurgler Acheega Zwieselsteinis Söldenis moodustub Ötztaler Ache. See voolab läbi Söldeni, Längenfeldi, Umhauseni ja Oetzi, enne kui 8 km Imstist idas Inni suubub. Jõgi on üks selle suuremaid lisajõgesid.\n", "id": "ekk_Latn_203844"}
{"text": "Fernando Aramburu\n\nFernando Aramburu Irigoyen (sündinud 1959 San Sebastiánis) on hispaania romaanikirjanik, ajakirjanik, luuletaja ja esseist. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 30 keelde.\n", "id": "ekk_Latn_203845"}
{"text": "Acherkogel\n\nAcherkogel on mägi Austria Alpides, 3008 m kõrguse tipuga merepinnast. See on põhjapoolseim kolmetuhandene tipp Tiroolis. See domineerib Oetzi külas Ötztaler Ache jõe alumises orus, kus kõrged kaljuseinad kerkivad loodesse ja edelasse. Läänes viib terav seljandik alla Achplatte (2423 m) ja Habicher Wandi (2176 m) juurde, teine seljandik kulgeb kirdes 2894 m kõrguse Maningkogelini. Veel üks terav seljandik suundub kagus 2954 m kõrge Wechnerkogelini. Põhiliselt on Acherkogel kaljune tipp, ainult põhjas ja idas on väikesed lumeväljad.\n\nEsimest korda ronis selle tippu 24. augustil 1881 Ludwig Purtscheller kagu- ja lõunaseljandiku marsruudil, mida pole hiljem kasutatud. Tema ronimiskaaslane, mägikitsekütt Franz Schnaiter Kühtaist jäi lõunaharjale maha, kui ronimine muutus väga kaitsetuks.\n", "id": "ekk_Latn_203846"}
{"text": "Tartu Üliõpilassegakoor\n\nTartu Üliõpilassegakoor on Eesti vanim üliõpilastest koosnev segakoor, mis on asutatud 1905. aastal. 2020. aastal tähistas koor 115. aastapäeva.\n", "id": "ekk_Latn_203847"}
{"text": "Jalgpall 2000. aasta suveolümpiamängudel\n\nJalgpall 2000. aasta suveolümpiamängudel oli kavas 15.–30. septembrini Austraalias Sydneys. See oli 22. kord, kui jalgpall oli olümpiamängude programmis. Meeste jalgpalliturniiril osaleb 16 rahvuskoondist, kes loositi neljaks nelja meeskonnaga alagrupiks, ning iga alagrupp mängis omavahel. Eelvooru alagrupiturniiri lõpus pääsesid iga alagrupi kaks parimat meeskonda väljalangemisturniirile, alustades veerandfinaalist ja jätkates poolfinaaliga ning kulmineerudes kuldmedalimänguga. Meeste jalgpalliturniiril mängisid U-23 (alla 23-aastased) rahvusmeeskonnad, võistkonda oli lubatud osalema kuni kolm vanemat kui 23-aastast mängijat. Turniiri reglemendi artikkel 1 ütleb: \"Turniirid toimuvad iga nelja aasta tagant koos suveolümpiamängudega. FIFA-sse kuuluvaid riike kutsutakse osalema meeste U-23 ja naiste esindusvõistkondadega.\" Sydney olümpiastaadionil mängitud finaal tõi kaasa olümpiamängude jalgpallikülastuste rekordi 104 098 pealtvaatajat, mis ületas varasema Rose Bowlil 1984. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses püstitatud rekordi 101 799 pealtvaatajat.\n\nNaiste jalgpalliolümpiaturniir toimus teist korda. Turniiril osaleb 8 riigi naiskonna, kes loositi kaheks nelja osalejaga alagrupiks. Alagrupiturniiri lõpus pääsesid kaks parimat naiskonda mängima poolfinaali, mille võitjad mängisid 28. septembril Sydney jalgpallistaadionil toimunud kuldmedalimängus.\n\nMeeste turniiri võitis esmakordselt Kamerun, naistest aga Norra.\n", "id": "ekk_Latn_203848"}
{"text": "Demingi ring\n\nDemingi ring (tuntud ka kui Demingi tsükkel, PDCA ring/tsükkel) on üks, mida kasutatakse rahvusvahelistes ettevõtetes kogu maailmas. See aitab pidevalt planeerida paranemist eri kontekstides, näiteks kvaliteedijuhtimises, riskijuhtimises, tootmis- või teenindusettevõttes aga samuti ka haridus- või õppeprotsesside.\n\nDemingi ring koosneb neljast etapist koosnevatest loogilistest järjestustest, mis on korduvad, et aidata nii pidevat parendamist kui ka õppimist. Tsükli nelja komponenti tuntakse kui PDCA (inglise keeles plan, do, control and act, 'planeeri, teosta, kontrolli, korrigeeri'). Tsükkel sai nime William Edwards Demingi järgi, kes esitles seda kontsepti Jaapanis 1950. aastatel , tegemist on Ameerika statistik, insener ja juhtimiskonsultandiga.\n\nTsükli eesmärk on tagada probleemi lahendamisele analüütiline raamistik. Sealjuures on tegu korratava tsükliga, millega tagatakse vaadeldava protsessi või probleemi järjepidev parendamine ning välditakse faktidel mittepõhinevate ja testimata lahenduste elluviimist.\n\nDemingi ring võimaldab välja selgitada, milline on ettevõtte hetkeolukord, püstitatakse eesmärgid, luuakse plaanid ning seejärel viiakse need ellu. Kõige suurem rõhk on õppimisel. PDCA ring ei ole mõeldud ühekordseks kasutamiseks, et probleemi lahendada, vaid eesmärk on lahenduste pidev täiustamine. Oluline on iga etapi juures varuda aega ja mitte kiirustada. Demingi käsitluse rakendamisel on oluline teha seda teadlikult, kontrollitult ja mõõdetavalt. Paraku tekib paljudel organisatsioonidel raskusi Demingi ringi kui terviku haldamisel.\n\nPDCA tsüklit kasutatakse ISO standardi 9001 protsessikesksel lähenemisel . ISO 9001 standardi nõuetest lähtuva kvaliteedijuhtimissüsteemi abil paraneb protsesside juhtimine. Kvaliteedijuhtimissüsteem võimaldab vältida vigu toodetes, teenustes ja nende loomise protsessis. Vigadest õppimine ja kliendi soovidega kohanemine suurendab kliendi rahulolu. Rahulolev püsiklient aga tagab ettevõttele püsiva positiivse rahavoo.\n", "id": "ekk_Latn_203849"}
{"text": "Kodeerimine (meditsiin)\n\nKodeerimine (inglise keeles coding, encoding; vene keeles кодирование) on narkoloogias kasutatav termin, mis tähistab teaduslikult sõnastatud soovitusmeetodit alkoholi-, tubaka-, narko- ja muude sõltuvuste raviks ühe seansi jooksul.\n\nKodeerimine on psühholoogiline protsess, mille tulemusel pärsitakse alkoholi ihalus ja sõltuvus. Tulemus saadakse sõnalise sisenduse käigus kas tavaseisundis või hüpnootilises (ehk transi) seisundis. Kodeerimise eesmärk on sõltuvust tekitavate ainete ihaluse taandamine ja enesesäilitamise instinkti suurendamine.\n\nKroonilise alkoholismi ravimeetodiks on negatiivse tingimusliku refleksi tekitamine narkootilist joovet tekitavate ainete suhtes. Selleks stimuleeritakse valupunkte 2–5 sekundit sekundi jooksul.\n", "id": "ekk_Latn_203850"}
{"text": "Aprikoosikollane\n\nAprikoosikollane või aprikoosioranž, ka aprikoosikarva on kergelt murtud oranž värvitoon, mis sarnaneb küpse või kuivatatud aprikoosi värvusele.\n", "id": "ekk_Latn_203851"}
{"text": "Siseaudiitorite Instituut\n\nSiseaudiitorite Instituut (The Institute of Internal Auditors – IIA) on rahvusvaheline kutseliit, mis asutati 1941. aastal. Kutseliidu peakorter asub Ameerika Ühendriikides Floridas. IIA on siseauditi eriala ülemaailmne liit, tunnustatud autoriteet ja juht ning peamine koolitaja. Kutseliidu liikmed töötavad siseauditi, riskijuhtimise, juhtimise, sisekontrolli, infotehnoloogia auditi, hariduse ja turvalisuse valdkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_203852"}
{"text": "Geotsentriline orbiit\n\nGeotsentriline orbiit on orbiit, millel tiirlevad Maa ümber tiirlevad objektid.\n\n1997. aastal tiirles geotsentrilisel orbiidil NASA andmetel umbes 2465 satelliiti ja üle 6000 kosmoseprügi objekti ning üle 16 000 objekti oli Maa atmosfääri sisenenud ning ära põlenud.\n", "id": "ekk_Latn_203853"}
{"text": "Suurkiskjad\n\nSuurkiskjad – pruunkaru (Ursus arctos), hunt (Canis lupus) ja ilves (Lynx lynx) – on rahvusvahelise tähtsusega liigid ning Euroopas rangelt kaitstavad. Vahepeal oli nende arvukus väga väike, kuid kaitsemeetmetega reguleeritakse nende arvukust loodusliku tasakaalu suunas. Eestis on nende reguleeritud küttimine lubatud, kuna suurkiskjate asurkonnad on siin ühed Euroopa tugevamad ja elujõulisemad.\n", "id": "ekk_Latn_203854"}
{"text": "Ruvim Pergament\n\nRuvim Pergament (vene keeles Рувим Самуилович Пергамент; 12. september (vkj 30. august) 1906 Petroskoi – 6. märts 1965 Petroskoi) oli Nõukogude Liidu helilooja, Karjala ANSV rahvakunstnik (1959) .\n\nTa õppis Peterburi (Leningradi) konservatooriumis viiulit (lõpetas 1926), tegeles iseseisvalt heliloominguga, käies sel alal konsulteerimas Rudolf Merwolfiga.\n\n1926. aastast töötas Petroskois viiuldajana, oli mitme kohaliku teatri muusikajuht, esines dirigendina raadios. Pergamendi elus sai oluliseks kohtumine rahvamuusika uurija Viktor Gudkoviga, kes suunas teda Põhja-Venemaa, Pomoori, Karjala ja Vepsa folkloori juurde. Sellest ajast alates kasutas Pergament oma loomingus sageli rahvamuusikatöötlusi. Koos Gudkoviga taaselustas helilooja huvi Karjala rahvapilli kantele vastu ja kirjutas mitu teost neist pillidest koosnevatele ansamblitele.\n\nPergamendi esimene suurem teos oli sümfooniline poeem \"Aino\" (1936) orkestrile ja solistile (sopranile). See valmis eepose \"Kalevala\" esimese väljaande ilmumise sajandaks aastapäevaks. Teos põhineb Karjala pulmalaulul \"Lendas kotkas\" ja selle variatsioonidel. \"Aino\" ja kaks aastat hiljem kirjutatud \"Karjala süit\" on Karjala muusikaajaloo esimesed suuremad orkestriteosed. 1940. aastatel kirjutas Pergament Karjala rahvuslikel ainetel paar ooperit – koomilise \"Kumoha\" (1944–1946, toimetatud variant 1959) ja heroilise \"Kolm venda\" (1948–1949), mis algselt said süüdistuse formalismis. Nii jõudis \"Kumoha\" teatrilavale muudetud kujul alles 1959. aastal, kui Moskvas toimus Karjala ANSV kultuuri ja kirjanduse dekaad. \"Kolm venda\", mis kandis algul tööpealkirja \"Ilmarinen\", pole aga tänaseni lavale jõudnud.\n\nAastatel 1937–1948 oli Pergament Karjala heliloojate liidu esimene esimees. Ta oli ka Karjala-Soome NSV Ülemnõukogu saadik.\n", "id": "ekk_Latn_203855"}
{"text": "Aalto-2\n\nAalto-2 oli Soome teaduslik nanosatelliit, mille ehitasid Helsingi Aalto Ülikooli üliõpilased. See oli Soome esimene satelliit.\n\nAalto-2 ehitati koos Aalto-1 satelliidiga, mis startis keerulisema konstruktsiooni tõttu hiljem. Aalto-2 pardal oli Oslo Ülikooli ehitatud teadusseade, millega oli võimalik uurida termosfääri.\n\nAalto-2 startis 18. aprillil 2017 kosmoselaeva Cygnus pardal, mille viis kosmosesse kanderakett Atlas V. Cygnus viis satelliidi Rahvusvahelisse Kosmosejaama, kust see 25. mail orbiidile lasti. Aalto-2 esimene signaal tuvastati samal päeval Jaapanis. 29. mail tekkisid Aalto-2 signaalis häired ning satelliit tegi endale restardi. Pärast seda signaal kadus ja katsed sidet satelliidiga taastada ebaõnnestusid.\n\nAalto-2 sisenes Maa atmosfääri veebruaris 2019 ja põles ära.\n", "id": "ekk_Latn_203856"}
{"text": "Scharnhorsti orden\n\nScharnhorsti orden (Sharnhorst-Orden) oli Gerhard von Scharnhorsti järgi nimetatud Saksa DV sõjaväeline autasu, mis asutati 17. veebruaril 1966.\n\nSelle on saanud teiste hulgas\n\nKlaus-Dieter Baumgarten Friedrich Dickel Leopold Gotthilf Heinz Hoffmann Wojciech Jaruzelski Heinz Keßler Viktor Kulikov Peter Koch Erich Mielke Erich Peter Werner Prosetzky Willi Stoph Fritz Streletz Karl-Heinz Wagner Erich Dirwelis Theodor Hoffmann Vassili Petrov\n", "id": "ekk_Latn_203857"}
{"text": "Pariisi börs\n\nPariisi börs, ametliku nimega Euronext Paris, on Prantsusmaa väärtpaberibörs, mis tegutseb Pariisis. Börsi operaatorettevõte on Euronext N.V. ja see on osa Euronexti börsist.\n\nPariisi börsil saab kaubelda seal noteeritud aktsiate, börsil kaubeldavate fondidega (ETF), garantiide, optsioonide, futuuride ja võlakirjadega. Börsil kaubeldakse eurodes.\n", "id": "ekk_Latn_203858"}
{"text": "Lõuna tänav (Rakvere)\n\nLõuna tänav on tänav Rakveres, paiknedes linna kaguosas. Kaugus linna keskväljakust linnulennul mõõdetuna on 1,2–1,5 km.\n\nTänav on 349 meetrit pikk, umbes 10,5 meetrit lai ning asub Seminari linnaosas. Lõuna tänav saab alguse Piiri tänavalt ja on suunaga kagu poole, olles paralleelne Vabaduse tänavaga ning lõpeb Lõuna põigust lõunas. Tänav ristub lääne poolt Kagu ja Päeva tänavaga.\n\nTänava ääres paiknevad ühepereelamud koos abihoonetega, hooned on rajatud 20. sajandi teises pooles. Tänava lõpus (Lõuna põik 1) asub Rakvere Haigla AS-le kuuluv kinnistu (4,6 ha) ning hoonete kompleks, mille uus peahoone avati 1986. aastal ja selle moodne juurdeehitis 2013. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203859"}
{"text": "Lamedus (juhtimissüsteemide teooria)\n\nLamedus on süsteemiteoorias juhtimissüsteemide omadus, mis üldistab lineaarsete süsteemide juhitavuse omadust. Niisugust juhtimissüsteemi, millel on lameduse omadus nimetatakse lamedaks juhtimissüsteemiks. Lameduse omadus garanteerib, et juhtimissüsteem on dünaamilise olekutagasiside ning olekuteisendusega teisendatav lineaarseks juhitavaks süsteemiks.\n\nTõene on ka vastupidine lause, st kui juhtimissüsteem on dünaamilise olekutagasiside ning olekuteisendusega teisendatav lineaarseks juhitavaks süsteemiks, siis on ta lame. Igal lamedal süsteemil leidub nn. lame väljund, mille kaudu on võimalik esitada süsteemi kõik olekud ja sisendid ehk süsteemi muutujad. Lamedaid väljundeid nimetatakse ka lineariseerivateks väljunditeks kuna nende põhjal leitakse vajalikud teisendused, mis teisendavad süsteemi lineaarseks juhitavaks süsteemiks.\n", "id": "ekk_Latn_203860"}
{"text": "Brüsseli börs\n\nBrüsseli börs, ametliku nimega Euronext Brussels, on Belgia väärtpaberibörs, mis tegutseb Brüsselis. Börsi operaatorettevõte on Euronext N.V. ja see on osa Euronexti börsist.\n\nBrüsseli börsil saab kaubelda seal noteeritud aktsiate, investeerimisfondidega, börsil kaubeldavate fondidega (ETF) ja võlakirjadega. Börsil kaubeldakse eurodes.\n", "id": "ekk_Latn_203861"}
{"text": "Kastanpruun\n\nKastanpruun ehk kastanikarva on üks pruunidest värvitoonidest, kastani või hobukastani viljade värvi punakas pruun värvus.\n\nSõna kasutatakse sageli juuksevärvuse või juuksevärvi tooni kirjeldamisel.\n", "id": "ekk_Latn_203862"}
{"text": "Musta luige teooria\n\nMusta luige teooria on riskijuhtimise mõiste, mille all mõeldakse selliseid haruldasi suure mõjuga ootamatuid sündmusi, mille esinemist ei osata ette näha seetõttu, et need tunduvad täiesti ebatõenäolistena, ja nende sündmuste prognoosimatust.\n\nMõiste pärineb 2. sajandi Roomast, kus poeet Juvenal kirjutas millestki, mis on nii \"haruldane kui must luik\". Juvenal ei teadnud, et mustad luiged tegelikult eksisteerivad. Tol ajal oli see midagi sarnast kui öelda, et see on sama haruldane kui lendavad sead.\n\n17. sajandi Londonis oli fraas \"must luik\" võrdne võimatuga. Seega põhineb metafoor \"must luik\" arvamusel, et mustad luiged on müüt ja neid ei ole olemas. Eurooplastele oli tol ajal mõte millestki muust kui valgest luigest ennekuulmatu. 1697. aastal avastas Hollandi laevakapten Willem de Vlamingh musta luige (Cygnus atratus), kui ta seilas Austraalia lääneosas. Poolteist sajandit hiljem demonstreeris inglise filosoof John Stuart Mill lindu nn induktsiooniprobleemina. \"Ükski valgete luikede vaatluste arv ei luba järeldada, et kõik luiged on valged, kuid ühe järelduse ümberlükkamiseks piisab ühe musta luige vaatlusest.\" Willem de Vlaminghi avastuse järel tähendas must luik, et midagi, mida eeldatakse absoluutselt kindla võimatusena, võib tõestuda valena.\n\nNassim Nicholas Taleb tutvustab raamatus \"Fooled by Randomness\" musta luige ideed ja arendab seda edasi oma raamatus \"Must luik\". Statistik, endine kaupleja, riskianalüütik ja omamoodi filosoof Taleb ründab ideed, et me suudame üldse tulevikku ennustada. Eeldades, et tulevikus toimuvad minevikuga samad mustrid, mis on viinud suurte krahhideni. Taleb käsitleb oma raamatus ebakindlust ja tõenäosust. Mõistet \"must luik\" kasutatakse nüüd sündmuste kirjeldamiseks, mis on täiesti ettearvamatud, kuid millel on tohutu mõju. Taleb usub, et ajalooline areng on toimunud äkiliste hüpetena ja et olulised sündmused, mis põhjustavad inimkonna ajaloos suuri muutusi, on üldiselt ettearvamatud.\n", "id": "ekk_Latn_203863"}
{"text": "Kõue tänav (Tallinn)\n\nKõue tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas.\n\nKõue tänav algab Raudtee tänavalt ja lõpeb Idakaare tänavaga.\n", "id": "ekk_Latn_203864"}
{"text": "Kikkapuu tee\n\nKikkapuu tee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas.\n\nKikkapuu tee algab Jugapuu põik tänavaga ja jätkub Lodjapuu teega.\n", "id": "ekk_Latn_203865"}
{"text": "Vahe tänav (Tartu)\n\nVahe tänav on tänav Tartus Tammelinna linnaosas.\n\nVahe tänav algab Elva tänavalt ja suundub Tamme puiesteele. Tänava pikkus on umbes 190 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_203866"}
{"text": "Akvarelli tänav\n\nAkvarelli tänav on tänav Tartus Ihastes.\n\nTänav algab Molberti tänavalt ja suundub itta, lõppedes Lohkva-Kabina-Vanamõisa teel.\n\nTänav on umbes 190 meetri pikkune.\n", "id": "ekk_Latn_203867"}
{"text": "Mõisa allee\n\nMõisa allee on tänav Tartu vallas Vahi alevikus.\n\nMõisa allee algab Vahi tänavalt ning kulgeb põhja ristudes Mõisa puiesteega.\n", "id": "ekk_Latn_203868"}
{"text": "Nafta- ja maagaasitööstus\n\nNafta- ja maagaasitööstus, (ka nafta- ja gaasitööstus) hõlmab nafta- ja gaasiuurimist, tootmist, rafineerimist, transportimist (sageli naftatankerite ja torustike kaudu) ning turustamist.\n", "id": "ekk_Latn_203869"}
{"text": "Bukas\n\nBukas on küla (mazciems) Lätis Sigulda piirkonna Mālpilsi vallas. Küla jääb Riiast 61 kilomeetri kaugusele Suda jõe kaldale.\n\nKüla on tekkinud endise Bukase mõisa juurde. Seal asub Bukase tiik. Mõisakompleks on muinsusmälestisena regionaalse kaitse all. Külast põhjas asub Mālpilsi lennuväli; külas asub Bukase bussipeatus.\n\nAastal 2006 oli külas 40 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_203870"}
{"text": "Koingnaas\n\nKoingnaas on asula Lõuna-Aafrika Vabariigis Põhja-Kapimaa provintsis Namakwa ringkonnas Kamiesbergi vallas.\n\nKoingnaas asutati teemandikaevanduse asulana 1970. aastal. Vahepeal elas asulas umbes 1000 inimest, piirkonnas teemendikaevandamise lõpetamise järel on enamus elanikke lahkunud.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Koingnaasi elanikest värvilisi 63,81%, valgeid 31,43%, India või Aasia päritolu inimesi 0,95% ja teisi 3,81%. Afrikaani keelt pidas emakeeleks 99,05% inimesi ja inglise keelt 0,95%.\n", "id": "ekk_Latn_203871"}
{"text": "Vite\n\nVite on küla (mazciems) Lätis Sigulda piirkonna Mālpilsi vallas.\n\nKüla asub merepinnast 90 meetri kõrgusel Mergupe jõe kaldal. Vite jääb valla keskusest Mālpilsist 46 ja Riiast 54 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Vite bussipeatus.\n\nAastal 2008 oli külas 53 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_203872"}
{"text": "Lõunameresinine\n\nLõunameresinine ehk laguunisinine (prantsuse keeles bleu des mers du sud, bleu lagon) on heledam erk-rohekassinine särav ja küllastatud värvitoon. Seda võidakse kasutada türkiissinise sünonüümina.\n\nVärvus seostub läbipaistvuse, selguse, soojuse, puhkuse ja lõõgastusega.\n\nKasutatakse eelkõige moe kontekstis tekstiilide värvuse iseloomustamiseks, aga võidakse kasutada ka muude tarbeesemete puhul. Eesti moesõnavaras on lõunamere sinine olemas juba 1930. aastatel.\n", "id": "ekk_Latn_203873"}
{"text": "Ebenhaeser\n\nEbenhaeser (ka Ebenhaezer) on asula Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis West Coasti ringkonnas Matzikama vallas.\n\nEbenhaeser on rajatud 1831. aastal misjonijaamana.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ebenhaeseri elanikest värvilisi 99,16%, India või Aasia päritolu inimesi 0,38%, mustanahalisi aafriklasi 0,31% ja valgeid 0,15%. Afrikaani keelt pidas emakeeleks 97,47% inimesi, inglise keelt 1,99% ja tsvana keelt 0,38%.\n", "id": "ekk_Latn_203874"}
{"text": "Kühtai\n\nKühtai on talispordiküla Stubai Alpides Kühtaisatteli kurus Nedertali oru (läänes) ja Sellraini oru (idas) vahel. See kuulub Silzi valda Imsti ringkonnas Austria Tirooli liidumaal.\n", "id": "ekk_Latn_203875"}
{"text": "Louisvale\n\nLouisvale on asula Lõuna-Aafrika Vabariigis Põhja-Kapimaa provintsis ZF Mgcawu ringkonnas Dawid Kruiperi vallas. Louisvale asub Oranje jõe paremal kaldal.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Louisvale elanikest värvilisi 85,17%, mustanahalisi aafriklasi 7,63%, India või Aasia päritolu inimesi 1,39%, valgeid 0,95% ja teisi 4,86%. Afrikaani keelt pidas emakeeleks 92,93% inimesi, tsvana keelt 2,65%, venda keelt 0,88%, inglise keelt 0,63% ja pedi keelt 0,63%.\n", "id": "ekk_Latn_203876"}
{"text": "Mereroheline\n\nMereroheline on sinise ja rohelise vahel paiknev värvitoon, mere värvi sinakasroheline, see võib olla nii küllastatud värvus kui ka hallika nüansiga.\n\nKasutatakse moesõnavaras ja sisekujunduse kontekstis rõiva- ja kodutekstiilide, sisustusesemete ning dekoori kirjeldamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_203877"}
{"text": "José Luis Ábalos\n\nJosé Luis Ábalos Meco (sündinud 9. detsembril 1959 Torrentis) on Hispaania poliitik, ta on Hispaania Sotsialistliku Tööpartei liige. Ta oli 7. juunist 2018 kuni 13. jaanuarini 2020 Hispaania arenguminister. 13. jaanuarist 2020 on ta Hispaania transpordiminister.\n\nTa on lõpetanud Valencia ülikooli. Ta on elukutselt algklasside õpetaja.\n\nTa oli 1976. aastast Hispaania Noorte Kommunistide Liidu liige, 1978. aastal astus ta Hispaania Kommunistlikku Parteisse, 1981. aastast on ta Hispaania Sotsialistliku Tööpartei liige.\n\n2009´. aastast on ta Hispaania parlamendi liige. 7. juunist 2018 kuni 13. jaanuarini 2020 oli ta Hispaania arenguminister. 13. jaanuarist 2020 on ta Hispaania transpordiminister.\n", "id": "ekk_Latn_203878"}
{"text": "Bujar Osmani\n\nBujar Osmani (makedoonia keeles Бујар Османи; sündinud 11. septembril 1979 Skopjes) on albaania rahvusest Põhja-Makedoonia arst ja poliitik. Ta oli aastatel 2008–2011 Makedoonia tervishoiuminister. 1. juunist 2017 kuni 31. augustini 2020 oli ta Põhja-Makedoonia asepeaminister euroopa asjades. Alates 31. augustist 2020 on ta Põhja-Makedoonia välisminister.\n\nTa lõpetas aastal 2004 Pühade Kirilluse ja Metoodiuse nimelise Skopje Ülikooli arstiteaduskonna.\n", "id": "ekk_Latn_203879"}
{"text": "Nurganaine\n\nNurganaine (Tartu murdes nukanaine, Võru murdes nulganaine) oli vanemal ajal lapsevoodis olev naine, sünnitaja või äsja sünnitanu.\n\nNurganaine pidi ennast pärast sünnitust eriti hoidma, selleks tuli loobuda igasugusest raskest tööst. Oma tervise taastamiseks ja hoidmiseks teostati mitmesuguseid maagilisi toiminguid kurjade jõudude vastu. Nurganaise ase (nurgavoodi) oli enamasti toa kaugemas nurgas.\n", "id": "ekk_Latn_203880"}
{"text": "Priežlejas\n\nPriežlejas (ka Priežulejas või Zundagi) on küla (mazciems) Lätis Ropaži piirkonna Garkalne vallas. Küla asub valla loodeosas, merepinnast 5 meetri kõrgusel Riia ja Carnikava valla vahele jäävas metsaribas. Priežlejas jääb valla keskusest Berģist 11 ja Riia keskusest 17 kilomeetri kaugusele.\n\nKüla moodustus 1950. aastatel ja 1960. aastate alguses. Ametlikult sai Priežlejas külaks 2003. aastal.\n\n2007. aastal oli külas 38 elanikku, 2020. aastal 42.\n", "id": "ekk_Latn_203881"}
{"text": "Suži (Garkalne piirkond)\n\nSuži on küla (vidējciems) Lätis Ropaži piirkonna Garkalne vallas. Küla asub Riia linna kirdepiiril, merepinnast 1 meetri kõrgusel. Suži jääb valla keskusest Berģist 5,6 ja Riia keskusest 17 kilomeetri kaugusele.\n\nKüla moodustus XX sajandi kaheksakümnendatel aastatel. Toona eraldati Sužis paikneva Nõukogude armee sõjaväebaasi teenindavale personalile, sõjaväelastele ja nende peredele 480 suvilakrunti. Kuigi sealsed maad olid madalad ja soised, hakati selle piirkonna kõrgemasse lõunaossa XX sajandi lõpus ja XXI sajandi algusaastatel siiski ka elumaju rajama.\n\nAastal 2007 oli külas 170 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 361 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_203882"}
{"text": "Bukulti (Garkalne piirkond)\n\nBukulti on küla (lielciems) Lätis Ropaži piirkonna Garkalne vallas. Küla asub Riia linna kirdepiiril, ulatudes Ādaži piirkonna piirini; merepinnast 4 meetri kõrgusel Lielais Baltezersi ja Jugla kanali läänekaldal. Bukulti jääb valla keskusest Berģist 3,4 ja Riia keskusest 15 kilomeetri kaugusele.\n\nBukultit on esmamainitud 1297. aastal seoses Ādaži ordulinnuse ehitamisega.\n\nXX sajandi alguses oli Bukulti väike küla Jugla kanali kaldal, ülejäänud küla aladel olid talud ja Ādaži kihelkonna kirikuõpetaja majapidamine. Külas olid pood, postkontor ja telegraafijaam. 1950. ja 1960. aastatel hakati kanali äärde Riia elanike tarbeks korterelamuid rajama. 1986. aastal eraldati praeguse küla keskossa maad aianduskooperatiivide Baltezers ja Dārznieks-2 tarbeks, kokku eraldati seal 386 suvilakrunti. Juba 1990. aastatel hakati neile kruntidele aga suvilate asemel elamuid rajama.\n\nKülas on Ādažu iela ja Bukulti bussipeatus.\n\n2018. aastal oli külas 977 elanikku, 2020. aastal 1123.\n", "id": "ekk_Latn_203883"}
{"text": "Priedkalne\n\nPriedkalne on küla (vidējciems) Lätis Ropaži piirkonna Garkalne vallas. Küla asub Riia linna kirdepiiril, merepinnast 5 meetri kõrgusel Lielais Baltezersi lõunakaldal ja Jugla kanali idakaldal. Priedkalne jääb valla keskusest Berģist 2,4 ja Riia keskusest 14 kilomeetri kaugusele.\n\n1990. aastateni asusid küla alal üksikud talud, pioneerilaager, velotrekk ja Priedkalne spordibaas. Esimesi eramuid hakati sinna ehitama juba 1980. aastate lõpus, ent ulatuslikum ehitustegevus leidis aset 1990. aastate keskpaigas.\n\n2007. aastal oli külas 225 elanikku ja 2020. aastal 276 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_203884"}
{"text": "Baltezers (Garkalne piirkond)\n\nBaltezers on küla (vidējciems) Lätis Ropaži piirkonna Garkalne vallas. Küla asub merepinnast 6 meetri kõrgusel Lielais Baltezersi idakaldal, selle territooriumile jäävad ka Mazais Baltezersi kagukaldal olevad Alderi naabruses asuvad elamud. Baltezers jääb valla keskusest Berģist 3,8 ja Riia keskusest 15 kilomeetri kaugusele.\n\nKülast läheb läbi maantee A1. Seal asuvad Sūkņu stacija, Mežsargsi ja Baltezera sanatorija bussipeatus. Külas on laste rehabilitatsioonihaigla Baltezers, tervisekeskus Baltezers ja võõrastemaja.\n\nBaltezers tekkis esimese maailmasõja aastatel kui suvilapiirkond. Algul moodustas see ühise asula Ādaži piirkonnas asuva Baltezersi külaga, ent 1949. aastal hakkas neid eraldama külanõukogudevaheline piir.\n\nIntensiivsem ehitustöö leidis seal aset 1950. ja 1960. aastatel, kui osa suvilate asemele rajati laste tuberkuloosisanatoorium, sellest edelas asuvale kõrgemale alale eraldati aga krundid eramutele.\n\nBaltezersis kasvavad männid (ümbermõõduga 2,63 m, 2,51 m, 2,52 m, 2,5 m ja 2,53 m) on looduskaitse all.\n\n2007. aastal oli külas 397 elanikku, 2020. aastal 630.\n", "id": "ekk_Latn_203885"}
{"text": "Langstiņi\n\nLangstiņi on küla (lielciems) Lätis Ropaži piirkonna Garkalne vallas. Küla asub valla keskosas merepinnast 11 meetri kõrgusel Langstiņi järve kaldal. Langstiņi jääb valla keskusest Berģist 5,4 ja Riia keskusest 17 kilomeetri kaugusele.\n\nKüla tekkis esimese maailmasõja eel suvilapiirkonnana Langstiņi järve lõuna- ja kagukaldale. Teise maailmasõja järel rajati järvest 700 meetrit lõunasse Nõukogude armee baas, kus paiknes õhujõudude sidejuhtimiskeskus. 1960. aastatel oli külas ligi 40 maja, seal asusid pood, lasteaed ja pioneerilaager. Asula hakkas kasvama XX sajandi lõpus ja XXI sajandi alguses, mil see kujunes prestiižikaks elamupiirkonnaks.\n\nKülas on lasteaed ja kasarmute asemele rajatud spordisaal, seal asuvad Mediku iela, Krievupes iela ja Langstiņi bussipeatus.\n\n2008. aastal oli külas 601 elanikku, 2020. aastal 799.\n", "id": "ekk_Latn_203886"}
{"text": "Coghlan\n\nCoghlan on küla Lõuna-Aafrika Vabariigis Ida-Kapimaa provintsis Chris Hani ringkonnas Engcobo vallas.\n\n2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Coghlani elanikest 100% mustanahalisi aafriklasi. Koosa keelt pidas emakeeleks 99,42% inimesi ja pedi keelt 0,58%.\n", "id": "ekk_Latn_203887"}
{"text": "Valdezia\n\nValdezia on asula Lõuna-Aafrika Vabariigis Limpopo provintsis Vhembe ringkonnas Makhado vallas.\n\nValdezia on saanud nime 1875. aastal rajatud misjonijaama järgi.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Valdezia elanikest mustanahalisi aafriklasi 99,88%, värvilisi 0,08% ja India või Aasia päritolu inimesi 0,04%. Tsonga keelt pidas emakeeleks 87,91%, venda keelt 10,23% ja inglise keelt 0,43%.\n", "id": "ekk_Latn_203888"}
{"text": "Makstenieki\n\nMakstenieki (ka Krievupe) on küla (vidējciems) Lätis Ropaži piirkonna Garkalne vallas. Küla asub valla keskosas merepinnast 7 meetri kõrgusel Krievupe jõe kaldal. Makstenieki jääb valla keskusest Berģist 10 ja Riia keskusest 21 kilomeetri kaugusele.\n\nMakstenieki tekkis XX sajandi kaheksakümnendatel aastatel, mil sinna rajati Krievupe nimeline suvilakooperatiiv.\n\nKülast põhjas maantee A2 ääres asub Makstenieki bussipeatus.\n\nAastal 2007 oli külas 225 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 167 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_203889"}
{"text": "Nafta- ja gaasiuuringud\n\nNafta- ja gaasiuuringud (ka nafta- ja gaasirakendusuuringud, süsivesinikeuuringud) on rakendusuuringud, mille peamine eesmärk on settebasseini või selle osa süsivesinikupotentsiaali hindamine nii kvalitatiivselt (süsivesinike tekke tõenäosus, lõksude tüüp jne) kui ka kvalitatiivselt (avastamata varude maht).\n\nSelleks määratletakse süsivesinike kandesüsteem, asetades selle evolutsioonilisse raamistikku nii ajas kui ruumis alates geoloogilise ajaloo algusest kuni tänapäevani. Selleks peame kasutama järgmist: spetsiaalsed teadusdistsipliinid, nagu geokeemia, sedimentoloogia, stratigraafia ja struktuurigeoloogia integreeritult; spetsiaalsed mõõdistamisvahendid teabe kogumiseks maapinnalt (kuni mitme tuhande meetrini) ja/või raskesti ligipääsetavatelt aladelt (kõrb, metsad jne); keerukad arvutitehnikad protsessi haldamiseks ja kogutud andmete suure hulga tõlgendamiseks ning tegelikku olukorda simuleerivate mudelite loomiseks (st võimelised andmeid koguma, et mudelit võimalikult õigesti ja täielikult rekonstrueerida). Uuringute algfaasis, st kui nimetatud meetodite tehnilisi andmeid pole veel saadud, saavad naftaettevõtted kasutada uuringuid, analüüse või andmebaase, mis on kättesaadavad uurimisinstituutides, ülikoolides, geoloogiaettevõtetes ja -uuringutes, eraettevõtetes või nende riikide riigiarhiivid, kus nad tegutsevad, et saada esialgne ülevaade konkreetse geograafilise piirkonna süsivesinikupotentsiaalist.\n\nNendele uuringutele ja andmetele juurdepääsemiseks on palju võimalusi; mõnel juhul on need üldkasutatavad ja vabalt kättesaadavad, mõnel juhul saab neid osta. Teine laialt omaksvõetud lahendus on konkreetsete andmebaaside loomisele suunatud projekti rahastamine.\n\nNaftauurimine hõlmab selliseid põhitegureid nagu kogutud andmete usaldusväärsus, nende kättesaadavus, mitmekesisus ja üksikasjalikkus.\n\nGeofüüsikalised uuringud (nafta- ja gaasitööstus)\n\nGeofüüsikalised uuringud on rakendusuuringud ning naftauurimisel kasutatakse geofüüsikat kaudse metoodikana ning koos geoloogiaga süsivesinike akumuleerumiseks potentsiaalselt soodsate settebasseinide tunnuste tuvastamiseks ja lokaliseerimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_203890"}
{"text": "Skuķīši\n\nSkuķīši (ka VEF Ozoli) on küla (vidējciems) Lätis Ropaži piirkonna Garkalne vallas. Küla asub valla kaguosas merepinnast 14 meetri kõrgusel Tumšupe jõe kaldal. Skuķīši jääb valla keskusest Berģist 16 ja Riia keskusest 28 kilomeetri kaugusele.\n\nMakstenieki tekkis 1980. aastatel, mil sinna rajati VEF Ozoli nimeline aianduskooperatiiv. Küla territooriumile jääb ka endine Nõukogude armee sõjaväebaas. Küla idaosas asub Tumšupe jõel Skuķīši tiik.\n\nKülas asuvad Skuķīši ja D.B. Ozoli bussipeatus.\n\nSkuķīšis kasvavad männid (ümbermõõduga 2,9 ja 2,54 m) on looduskaitse all.\n\n2007. aastal oli külas 107 elanikku, 2020. aastal 239.\n", "id": "ekk_Latn_203891"}
{"text": "Nafta- ja gaasimaardla\n\nNafta- ja gaasimaardla on maa-alune litoloogiline moodustis, millel on vedeliku hoidmiseks ja edasiandmiseks piisav poorsus ja läbilaskvus. Settekivimid on kõige tavalisemad maardla kivimid, kuna neil on suurem poorsus ja läbilaskvus kui enamikul tard- ja moondekivimitel ning need moodustuvad temperatuuritingimustes, milles süsivesinikud alles jäävad. Reservuaar on naftasüsteemi kriitiline komponent.\n\nNafta- ja gaasiväljad\n\nNafta- ja gaasiväljad on maapinna alune süsivesinike kogunemine, kogum või rühm basseine. Nafta-, gaasiväli koosneb maardlast, mis püüab kinni süsivesinikke ja on kaetud mitteläbilaskva, tihendava kivimiga.\n", "id": "ekk_Latn_203892"}
{"text": "Nafta- ja gaasikaev\n\nNafta- ja gaasikaev on mõiste kaevu kohta, mida puuritakse või mis on maapinnalt või merepõhjast puuritud, et toota naftat ja gaasi. Tavaliselt toodetakse paralleelselt naftaga ka naftagaasi. Kaevu, mis on ette nähtud peamiselt või ainult gaasi tootmiseks, nimetatakse gaasikaevuks.\n\nKaevu puurimine ja valmimine\n\nKaevu liigid\n\nNafta- ja gaasikaevusid saab liigitada eesmärgi järgi: Tootmiskaevudes toodetakse gaasi või naftat. Hindamiskaevudes määratakse kindlaks nafta- ja gaasimaardla akumulatsiooni omadused. Uurimiskaevudes uuritakse uut naftat ja gaasi. Otsingukaevude abil uuritakse piirkondi, mis pole teadaolevate gaasi- või naftaväljade läheduses. Madalad kaevud on kivimi omaduste kohta teabe hankimiseks või geotehniliste uuringute läbiviimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_203893"}
{"text": "Laliki\n\nLaliki on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Żywieci maakonnas Milówka vallas. Laliki asub Slovakkia piirist umbes 4 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203894"}
{"text": "Upesciems\n\nUpesciems (ka Berģi või Atvari) on küla (lielciems) Lätis Ropaži piirkonna Garkalne vallas. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 5 meetri kõrgusel maantee A4 ja Lielā Jugla jõe vahel. Upesciems jääb valla keskusest Berģist 5 ja Riia keskusest 18 kilomeetri kaugusele.\n\nKüla on tekkinud endise Berģi mõisa (Bergshof) keskuse juurde. 1922. aastal kolis mõisa häärberisse 1870. aastal asutatud Berģi kool. 1960. aastatel hakati kooli juurde rajama kalakasvatusmajandi Upesciems keskasulat. Külale on allutatud ka mitmed endistest suvilakooperatiividest tekkinud asundused, nagu Dumbrāji, Padebeši, Silezers ja Ziemeļnieki. Külas on autosporditrass, puhkepaik, raamatukogu ning Berģi muusika- ja kunstikool.\n\nKülas asuvad Šoseja, Apvedceļši, Lapsukalni, Ziemeļnieki ja Upesciemsi bussipeatus.\n\nUpesciemsis kasvavad tammed (ümbermõõduga 4,1 m, 4,18 m ja 4,24 m, ning läänepärnad ümbermõõduga 2,8 m, 2,83 m ja 2,92 m) on looduskaitse all.\n\n2015. aastal oli külas 1209 elanikku, 2020. aastal 1239.\n", "id": "ekk_Latn_203895"}
{"text": "Toby Tortoise Returns\n\n\"Toby Tortoise Returns\" on 1936. aastal valminud Walt Disney joonisfilm sarjas \"Silly Symphony\".\n\nFilm on järg 1935. aasta filmile \"The Tortoise and the Hare\". Filmi sisu keskendub poksimatšile ja selles esinevad ka tegelased teistest Disney joonisfilmidest. Filmi pikkus on 7 minutit.\n", "id": "ekk_Latn_203896"}
{"text": "Juri Kovaltšuk\n\nJuri Kovaltšuk (Ю́рий Валенти́нович Ковальчу́к, sündinud 25. juulil 1951) on Venemaa miljardär, keda on nimetatud Venemaa presidendi Vladimir Putini \"isiklikuks pankuriks\", Rossija Banki juhatuse esimees ja suurim aktsionär.\n", "id": "ekk_Latn_203897"}
{"text": "Meinhard II\n\nMeinhard II (u. 1238 – 1. november 1295), Meinhardiinide koja liige, valitses 1258. aastast Görzi krahvkonda (kui Meinhard IV) ja Tirooli krahvkonda üheskoos oma noorema venna Albertiga. 1271. aastal jaotasid nad oma pärandi ja Meinhard hakkas valitsema Tirooli. 1286. aastal läänistati talle Kärnteni hertsogkond ja külgnev Kraini mark.\n", "id": "ekk_Latn_203898"}
{"text": "Jääsinine\n\nJääsinine on sinise ja rohelise vahel asuv värvitoon, enamasti heledam rohekassinine, mis sarnaneb läbi paksu jääpanga kumava valguse värvusega. Mõistet on kasutatud türkiissinise sünonüümina. Teise definitsiooni järgi on jääsinine külm helesinine.\n\nJääsinine (Eisblau) on Ostwaldi värvisüsteemis üks kaheksast põhivärvusest, selle komplementaarvärvus on oranž.\n\nVärvi nimetust on kasutatud silmavärvuse iseloomustamiseks, ja pigem negatiivses seoses.\n", "id": "ekk_Latn_203899"}
{"text": "Elu on unenägu\n\n\"Elu on unenägu\" ehk \"La vida es sueño\" on 1635. aastal avaldatud hispaaniakeelne näidend, mille autor oli Pedro Calderón de la Barca. Näidend keskendub vaba tahte ja saatuse konfliktile ning see on üks tuntumaid teatriteoseid Hispaania kuldajast ja de la Barca kuulsaim näidend.\n\nSee jutustab loo väljamõeldud Poola printsist Segismundost, kelle on tema kuningast isa Basilio sulgenud vangitorni, sest ettekuulutus ennustas, et prints toob hävingu riigile ja surma kuningale. Nõnda tõuseb teemadena esile ka unenägude ja reaalsuse vaheline seos ning isa ja poja vaheline konflikt.\n\nBriti päevaleht The Independent on nimetanud selle maailma ajaloo 40 olulisema näidendi sekka.\n\nSellest on valinud mitmeid adaptatsioone. Näiteks Raúl Ruiz tegi selle põhjal 1987. aastal filmi ning Lewis Spratlan komponeeris selle põhjal ooperi, mis esietendus 2010. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203900"}
{"text": "Muusikasotsioloogia\n\nMuusikasotsioloogia on muusikateadust ja sotsioloogiat ühendav distsipliin, mis uurib muusika rolli ühiskonnas, inimestevahelises suhtluses ja sotsiaalsetes struktuurides.\n", "id": "ekk_Latn_203901"}
{"text": "Garci Lasso de la Vega\n\nGarci Lasso de la Vega (sündis aastate 1498–1503 vahemikus Toledos ja suri 14. oktoobril 1536 Nice'i linnas Savoia hertsogkonnas), tuntud ka kui Garcilaso de la Vega, oli Hispaania luuletaja ja sõdur. Ta aitas tuua Hispaaniasse Itaalia renessanssluule vorme, tehnikaid ja teemasid.\n\nTema luuletused avaldas 1543. aastal Juan Boscán Almogáver.\n", "id": "ekk_Latn_203902"}
{"text": "Vanapark\n\nVanapark on park Pärnus. See rajati 1831. aastal ja on Pärnu linna vanim park.\n\nTänapäeval asuvad pargis laste mänguväljak ja Vanapargi monument.\n\nPark on võetud looduskaitse alla.\n", "id": "ekk_Latn_203903"}
{"text": "Leheroheline (värvus)\n\nLeheroheline on üks rohelistest värvitoonidest, enamasti soojatooniline ja küllastatud heledam kuni keskmine lehtede värvi roheline värvus.\n\nVärvinimetust kasutatakse sageli lõngade, aga ka muude materjalide värvuse kirjeldamisel.\n\nOstwaldi värvisüsteemis on hele ja kollakas leheroheline (Laubgrün) üks kaheksast põhivärvist, selle komplementaarvärvus on kannikeselilla (Veil).\n", "id": "ekk_Latn_203904"}
{"text": "Amatnieki\n\nAmatnieki on küla (vidējciems) Lätis Ropaži piirkonna Garkalne vallas. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 5 meetri kõrgusel maantee A4 ja Mazā Jugla jõe vahel. Amatnieki jääb valla keskusest Berģist 6,6 ja Riia keskusest 17 kilomeetri kaugusele.\n\nKüla moodustati aastal 2003 veel hoonestamata põldudele. Sealse ala arendamiseks loodi kaks kinnisvaraprojekti - esimene neist Mazā Jugla luhale, teine kõrgemale maale, kus kasvas männik.\n\nKülas asub Amatnieki bussipeatus.\n\nAmatniekis kasvavad männid (ümbermõõdud 3,07 ja 3,12 m) on looduskaitse all.\n\nAastal 2008 oli külas 99 elanikku, aastal 2020 oli seal aga 204 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_203905"}
{"text": "Sunīši (Garkalne piirkond)\n\nSunīši on küla (lielciems) Lätis Ropaži piirkonna Garkalne vallas. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 8 meetri kõrgusel Sunīši järve kaldal, maantee A4 ja Lielā Jugla jõe vahel. Sunīši jääb valla keskusest Berģist 10 ja Riia keskusest 21 kilomeetri kaugusele.\n\nKüla tekkis aastal 2002, mil müüki pandi 70 Sunīši järve kaldal metsas asunud krunti. Küla kujunes järve ümber, selle keskus asub järve idakaldal.\n\nSunīši keskaegne kalmistu on muinsusmälestisena kohaliku kaitse all.\n\nKülas asuvad Mucenieki, Ferrum Agro ja Sunīši bussipeatus.\n\n2007. aastal oli külas 355 elanikku, 2020. aastal 842.\n", "id": "ekk_Latn_203906"}
{"text": "Arūnas Dulkys\n\nArūnas Dulkys (sündinud 28. oktoobril 1972 Šilutes) on Leedu majandusteadlane. Ta on 7. detsembrist 2020 Leedu tervishoiuminister.\n\nTa lõpetas aastal 1990 Raseiniais keskkooli ja aastal 1995 Vilniuse Ülikooli majandusteaduskonna.\n\nTa on 7. detsembrist 2020 Leedu tervishoiuminister Ingrida Šimonytė valitsuses.\n", "id": "ekk_Latn_203907"}
{"text": "Dmitri Kisseljov\n\nDmitri Konstantinovitš Kisseljov (vene keeles Дмитрий Константинович Киселёв; sündinud 26. aprillil 1954 Moskvas) on Venemaa ajakirjanik ja esipropagandist, Venemaa riikliku uudisteagentuuri Rossija Segodnja tegevjuht.\n", "id": "ekk_Latn_203908"}
{"text": "Carmely Reiska\n\nCarmely Reiska (sündinud 8. augustil 2002 Tallinnas) on Eesti iluvõimleja, kes aastatel 2018–2021 kuulus Eesti iluvõimlemise rühmkava koondvõistkonda.\n", "id": "ekk_Latn_203909"}
{"text": "Berģi (Garkalne piirkond)\n\nBerģi on küla (lielciems) Lätis Ropaži piirkonna Garkalne vallas. Küla asub Riia piiril ja jääb valla keskusest Berģist 3 ning Riia keskusest 14 kilomeetri kaugusele.\n\nKülas asub Autoservissi bussipeatus, enamik küla teenindavatest peatustest jäävad aga Riia linna aladele, asudes kahe asula piiriks oleval Riia tänaval (Upesciema iela).\n\nRiia linna piiritähis on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.\n\nAastal 2020 oli külas 1337 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_203910"}
{"text": "Kamesznica\n\nKamesznica on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Żywieci maakonnas Milówka vallas. Kamesznica asub Slovakkia piirist 7,5 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203911"}
{"text": "Toidu kuivatamine\n\nToidu kuivatamine on toidu säilitamise meetod, mis seisneb toidu kuivatamises (dehüdraatimises ehk veetustamises) sealt vett eemaldades. Toitu kuivatatakse selleks, et see säiliks kauem tarvitamiskõlblikuna ja oleks paremini transporditav. Samuti kuivatatakse toitu selleks, et minimeerida toidu liigset töötlemist muudel viisidel. Kuivatamine pärsib ka bakterite, hallituste ja seente kasvu.\n\nKuivatatud toidud on toitvad, kerged, neid on lihtne säilitada ja kasutada. Eelkõige on väga tervislikud kuivatatud puu- ja köögiviljad, sest neis on palju süsivesikuid, nad on kiudainerikkad ja väikese rasvasisaldusega.\n\nToitu saab kuivatada mitmel viisil, näiteks looduslikult õhu ja päikese käes või kuumakambrites, vaakumis ja gaasilises keskkonnas. Kõige enam kasutatakse õhu käes kuivatamist, sest see on otstarbekohane ja tulemusrikas. Nii kuivab toit järk-järgult, mis tähendab, et toit ei saa üle kuumeneda. Selle tulemusena ei kaota toit oma värvi ja ei kõrbe ära. Tänapäeval kasutatakse ka dehüdraatoreid ja külmkuivatamist, et looduslikke kuivatamisprotsesse kiirendada.\n", "id": "ekk_Latn_203912"}
{"text": "Nieledwia\n\nNieledwia on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Żywieci maakonnas Milówka vallas. Nieledwia asub Slovakkia piirist 8 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203913"}
{"text": "Szare\n\nSzare on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Żywieci maakonnas Milówka vallas. Szare asub Slovakkia piirist ligi 8 km ja Tšehhi piirist umbes 13 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203914"}
{"text": "Istebna\n\nIstebna on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Cieszyni maakonnas, Istebna valla halduskeskus. Istebna asub Tšehhi piirist 3 km kaugusel ja Slovakkia piirist ligi 5,5 km kaugusel.\n\nIstebna on turismisihtpunkt ja talispordikeskus.\n", "id": "ekk_Latn_203915"}
{"text": "Koniaków\n\nKoniaków (saksa keeles Koniakau) on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Cieszyni maakonnas Istebna vallas. Koniaków asub Slovakkia piirist 3,5 km ja Tšehhi piirist 6,5 km kaugusel.\n\nKoniaków asub merepinnast ligikaudu 750 meetri kõrgusel. Küla on turismisihtpunkt ja puhkekeskus. Koniakówis on soodsad tingimused talispordiks (lumikate püsib umbes 100 päeva aastas) ja mägimatkamiseks. Koniaków on kuulus pitsikudumise, tikkimise ja kunstilise kudumise keskus. Külas on säilinud traditsioonilised rahvarõivad ja palju rahvakombeid. Tegutseb piirkondlik laulu- ja tantsuansambel \"Koniaków\".\n", "id": "ekk_Latn_203916"}
{"text": "Deng Xiaopingi teooria\n\nDeng Xiaopingi teooria (hiina lihtsustatud kirjas 邓小平理论, hiina traditsioonilises kirjas 鄧小平理論, pinyinis Dèng Xiǎopíng Lǐlùn) ehk dengism on Hiina Rahvavabariigi juhi Deng Xiaopingi poolt loodud poliitiliste ja majanduslike teooriate seeria. Tema teooriad ei vastandu marksism-leninismile ega maoismile, vaid proovivad neid kohastada Hiina sotsiaalmajanduslikesse oludesse.\n\nDeng pidas oluliseks ka Hiina avamist välismaailmale ja põhimõtet \"üks riik, kaks süsteemi\". Läbi loosungi \"otsige tõde faktidest\" edendas ta riigis poliitilist ja majanduslikku pragmatismi.\n", "id": "ekk_Latn_203917"}
{"text": "Markus Kärner\n\nMarkus Kärner (sündinud 25. juunil 1990) on Eesti jurist, ametilt kohtunik.\n\nKärner on õppinud aastatel 2009–2012 Tartu Ülikoolis õigusteadust ja saanud sotsiaalteaduste bakalaureusekraadi. 2012–2014 omandas ta õigusmagistri samas ülikoolis. 2019. aastast õpib Tartu Ülikooli doktorantuuris ning on ka ülikooli karistusõiguse õppejõud.\n\n8. augustil 2013 nimetati ta riigiprokuratuuri järelevalveosakonna konsultandiks. 1. oktoobrist 2014 töötab ta Justiitsministeeriumis. Kuni 31. oktoobrini 2019 oli Kärner kriminaalpoliitika osakonnas karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik. 1. novembrist 2019 kuni 11. oktoobrini 2020 oli ta sama struktuuriüksuse juhataja.\n\n10. augustist 2020 täitis ta kriminaalpoliitika asekantsleri ülesandeid ning 12. oktoobrist nimetati ta sellele ametikohale viieks aastaks. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri põhiülesanneteks on tõhusa ja inimkeskse kriminaalpoliitika arendamine, mis põhineb andmetel ja analüüsil. Asekantsleri ülesandeks on ka prokuratuuri ja kohtuekspertiisi instituudi tegevuse koordineerimine ja teenistusliku järelevalve teostamine. Justiitsminister Raivo Aeg ütles ametisse nimetamisel, et uue asekantsleri peamiseks väljakutseks saab olema digitaalsele menetlusele üleminek kogu süüteomenetluse ahelas. Tema teenistus lõppes omal soovil 5. novembril 2023.\n\n3. novembril 2023 nimetas Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul Kärneri teise astme kohtunikuks alates 8. jaanuarist 2024. Ta asus tööle Tallinna ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi.\n\nMarkus Kärneri teadusartikleid karistusõiguse ja kriminaalmenetluse valdkonnas on avaldanud Eesti õigusajakiri Juridica.\n", "id": "ekk_Latn_203918"}
{"text": "Tanel Kalmet\n\nTanel Kalmet (sündinud 30. mail 1973) on Eesti riigiametnik.\n\n1993–1995 oli Tanel Kalmet õpetaja Jakob Westholmi Keskkoolis. 1997–1999 Patendiameti konsultant-nõunik ja 1999–2002 õigusosakonna talituse juhataja. 2001–2006 Akadeemia Nord lektor ja 2006–2007 sama kooli dotsent. 2004. aastast on ta Patendiameti tööstusomandi apellatsioonikomisjoni esimees. 2019 nimetati ta samale ametikohale riigiametnikuna. 2007–2019 oli Kalmet tööl Justiitsministeeriumis eri ametikohtadel.\n", "id": "ekk_Latn_203919"}
{"text": "Kristel Siitam-Nyiri\n\nKristel Siitam-Nyiri (sündinud 23. märtsil 1975) on Eesti jurist ja riigiametnik.\n\n1997. aastal lõpetas Siitam-Nyiri Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.\n\nSiitam-Nyiri alustas prokurörina 1995. aastal Pärnu prokuratuuris. 1997–2004 töötas ta Tallinna prokuratuuris majanduskuritegude osakonda juhtiva prokurörina ning aastatel 2004–2011 Põhja ringkonnaprokuratuuri majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonna juhina (vanemprokurör).\n\n2011–2020 oli ta Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler. 2020. aasta juuli lõpus nimetati ta Euroopa Prokuratuuri prokuröriks.\n\n2005. aastal nimetas Vabariigi Valitsus ta Estonia parvlaeva uppumise uurimise komisjoni liikmeks. Aasta möödudes asendati ta kahe teise ametnikuga.\n\n2019. aastal nimetas Vabariigi Valitsus ta kolmeks aastaks ametnikueetika nõukogu liikmeks. Keskvalitsus vabastas ta aasta hiljem nõukogu koosseisust.\n", "id": "ekk_Latn_203920"}
{"text": "Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon\n\nPõhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon oli Eesti valitsuse riigiõiguse ekspertidest moodustatud komisjon, eesmärgiks analüüsida 1992. aasta Eesti põhiseadust.\n\n1995. aasta märtsis valitud Riigikogu põhiseaduskomisjon pöördus Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga korraldada põhiseaduse terviklik analüüs. Eesmärgiks seati välja selgitada võimalikud vastuolud ja lüngad põhiseaduses, vastamaks küsimusele, kas ja millises ulatuses on vaja põhiseadust muuta.\n\nEkspertiisi tulemuste ja ettepanekute Vabariigi Valitsusele esitamise tähtajaks määras Vabariigi Valitsus 1. detsembri 1997. Komisjon esitas Vabariigi Valitsusele oma tegevuse vahearuande 2. detsembril. Vabariigi Valitsus kuulas ära komisjoni tegevuse vahearuande 23. detsembril ning otsustas määrata komisjoni tegevuse lõpparuande Vabariigi Valitsusele esitamise tähtajaks 16. märtsi 1998. Kaks nädalat hiljem, 31. märtsil 1998 otsustas Vabariigi Valitsus võtta justiitsministri poolt 16. märtsil esitatud aruande teadmiseks, lugeda komisjoni ülesanne täidetuks ning tegi justiitsministeeriumile ülesandeks esitada Riigikantseleile valitsuse istungil tehtud märkuste alusel lõplikult vormistatud komisjoni aruanne edastamiseks Riigikogu põhiseaduskomisjonile.\n", "id": "ekk_Latn_203921"}
{"text": "Kai Härmand\n\nKai Härmand (sündinud 5. jaanuaril 1972) on Eesti jurist ja kohtunik.\n\nAastatel 1990–1995 õppis Härmand Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas bakalaureuseõppes ja 2000–2006 magistriõppes.\n\nAastatel 1995–1999 oli ta Tallinna linnakohtus konsultant ja kohtunikuameti ettevalmistusteenistuses. 14. detsembril 1999 nimetas president Lennart Meri Riigikohtu üldkogu ettepanekul Härmandi kohtunikuks Tallinna linnakohtusse.\n\n2012. aasta 15. oktoobrist töötas Härmand justiitsministeeriumis õiguspoliitika asekantslerina. Tema viimane tööpäev sel ametikohal oli 15. oktoober 2020. Kuni 8. novembrini 2020 oli ta ministeeriumi nõunik, pärast seda on töötanud taas kohtunikuna Harju Maakohtus.\n\nTa on Eesti Kohtunike Ühingu liige.\n", "id": "ekk_Latn_203922"}
{"text": "Heinrich Schneider\n\nHeinrich Schneider (11. juuni 1925 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 4. juuni 2013) oli eesti õigusteadlane.\n\n22. novembril 1943 astus Soome sõjaväkke. Sai väljaõppe algul Porokyläs, hiljem Taavetti allohvitserikoolis. 9. veebruaril 1944 moodustati eesti vabatahtlikest, nn soomepoistest 200. jalaväerügement. Schneider arvati selle 6. kompaniisse. Osales tõrjelahinguis Viiburi lahel ja Vuoksel. Naasis Eestisse 19. augustil 1944 ning sai väljaõppe Kehra õppelaagris. Pärast sõda varjas end metsas.\n\n1946. aastal lõpetas Rakvere keskkooli ja 1951. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Töötas ajalehe Edasi toimetuses, õppis aspirantuuris. 1956. aastast teaduste kandidaat, 1990. aastast õigusteaduste doktor. Osales Põhiseaduse Assamblee töös. 1993. aastast sai temast nõunik Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis. Schneider oli ka Eesti Agraarökonoomika Instituudi juhtteadur. Ta oli ka Eesti valitsuse moodustatud põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni liige 1996–1998. Elas Tartus.\n\nHeinrich Schneider on maetud Tallinnas Metsakalmistule soomepoiste matmispaika.\n", "id": "ekk_Latn_203923"}
{"text": "Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljateistkümnes parandus\n\nAmeerika Ühendriikide põhiseaduse neljateistkümnes parandus on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse täiendus.\n\n14. parandus laiendab õiguste deklaratsiooni föderaalvalitsuselt kõigile osariikidele, annab õiguse korraldusele ja menetlusele, laiendab õigust kodakondsusele ka tumedanahalistele ja Ameerikas sündinud välisriikide kodanikele, täpsustab esindajate jaotamise protseduuri riiklikel valimistel, ning viimaks keelab Kongressi loata asuda tööle riigiteenistuses isikutel, kes võtsid mässulistena osa Ameerika kodusõjast või muust ülestõusust või on osutanud abi Ameerika vaenlastele.\n\nParandus võeti vastu kongressis 13. juunil 1866. 2. märtsil 1867 võttis kongress vastu seaduse, mis nõudis endistelt konföderatsiooni osariikidelt paranduse ratifitseerimist selleks, et välja teenida esindatus kongressis. 28 osariiki oli paranduse ratifitseerinud 9. juuliks 1868.\n", "id": "ekk_Latn_203924"}
{"text": "Cisownica\n\nCisownica (tšehhi keeles Tisovnice, saksa keeles Koniakau) on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Cieszyni maakonnas Goleszówi vallas. Cisownica asub Tšehhi piirist natuke rohkem kui 4 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203925"}
{"text": "Andor (sari)\n\n\"Andor\" on telesari, mis on loodud George Lucase \"Star Warsi\" ulmemaailma põhjal. Sarja tegevus toimub natuke aega enne \"Rogue One'i\" sündmusi. Sarja peategelane on noor mässaja Cassian Andor. Sari on tellitud Tony Gilroylt Disney+-ile.\n", "id": "ekk_Latn_203926"}
{"text": "Tiktaalik roseae\n\nTiktaalik roseae on monospetsiifiline väljasurnud liik eelajalooliste luukalade perekonnast (kõndiv kala). Ta elas hilisel Devoni ajastu perioodil, umbes 375 miljonit aastat tagasi. Ta võis olla üks neljajalgsete loomade eelkäijatest.\n\nTiktaalik'u fossiilide järgi võib tema kohta öelda põhimõtteliselt kala, sest tal on kalalik kehakuju ja lõpused, aga ka krokodilliga sarnane pea ning ebatavalised uimedega jäsemete moodi moodustised. Tiktaalik'u uimedel on liigutamiseks kiired nagu kaladel, kuid ta algelistes jäsemetes on olemas ka tugiluud, millega ta sai oma keha maapinnast kõrgemale kergitada. Nende teadmiste põhjal võib järeldada, et Tiktaalik oli kalade ja neljajalgsete loomade vahepealne vorm, kel võis olla neljajalgsete loomade (kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad) evolutsioonilises arengus tähtis osa.\n", "id": "ekk_Latn_203927"}
{"text": "Mārciena raudteepeatus\n\nMārciena raudteepeatus on raudteepeatus Pļaviņase–Gulbene raudteel Madona piirkonna Mārciena vallas Mārcienas.\n\nPeatus asub Pļaviņase raudteejaamast 32 ja Riia jaamast 144 km kaugusel.\n\nMārciena raudteepeatus avati raudteejaamana koos raudteega aastal 1903, samal aastal valmis ka puidust jaamahoone, mis küll hiljem on saanud tellistest ümbrise. Toona jäi see Bērzaune kihelkonda Mārciena mõisa maadele. Aastal 1957 rajati jaamast kolme kilomeetri pikkune harutee, mis viis Nõukogude armee sõjaväebaasi, mida kasutati piloodita lennumasinate juhtimiskeskusena.\n\nAastal 1994 sõjavägi lahkus ja baasi viiv tee demonteeriti, ühtlasi demonteeriti ka teised jaamas olnud teed, nii et jaamast sai raudteepeatus.\n\nAastal 2009 ehitati SIA CEMEX betoonitööstuse tarbeks uued kõrvalteed. Kuigi Mārciena jäi peatuseks edasi, võib kaubavedude tarbeks rajatud teid kaupade peale- ja mahalaadimiseks kasutada. Kokku on kaubalaadimiseks mõeldud teid kolm. Ametlikult on seal üks kahest Lätis asuvast kaubapunktist ehk kaubajaama funktsioone täitvast jaama staatuseta kohast (teine asub Valkas.\n\nPeatuses peatuvad Riiast Madonasse sõitvad rongid (mõlemas suunas kaks korda nädalas). Lisaks peatuvad seal Gulbenesse sõitvad rongid. 2019. aastal peatusid need rongid seal 18. mail, 27. juulil ja 7. septembril.\n", "id": "ekk_Latn_203928"}
{"text": "Farmakogenoomika\n\nRavimi manustamise järel imendub see organismis. Seejärel transporditakse ravim toimimiskohta, kus see seondub oma sihtmärk-molekulidega, näiteks retseptoritega. Järgmiseks etapiks on ravimi lagundamine ehk metaboliseerimine, millele järgneb kehast väljutamine. Neid etappe ehk imendumist, jaotumist, metabolismi ja eritumist (ingl k Absorption, Distribution, Metabolism ja Excretion ehk ADME) kirjeldab farmakokineetika. Lisaks mõjutavad ravimi toimet ravimi sihtmärgi omadused, mida kirjeldab farmakodünaamika. Nendes kõigis inimese organismis toimuvates protsessides osalevad erinevad valgud ning kui mõnes neid valke kodeerivas geenis ehk farmakogeenis esinevad sellised variatsioonid, mis muudavad valgu tavapärast funktsiooni, võib selle tulemusena inimese ravivastus muutuda.\n\nFarmakogenoomika põhieesmärgiks on tuvastada sellised geneetilised variandid, mis mõjutavad ravimi toime tõhusust ja kõrvaltoimete esinemist. Eesmärk on muuta patsiendi ravi geneetilistel iseärasustel põhinevate soovitustega tõhusamaks ning ohutumaks. See on üks osa täppis- ehk personaalmeditsiinist.\n\nEsimesed tähelepanekud indiviididevaheliste farmakogeneetiliste erinevuste kohta arvatakse pärinevat juba Vana-Kreekast. Pythagoras täheldas, et põldubade söömisest tekkis osadel inimestel hemolüütiline aneemia. Tänapäeval teame, et see haigus on põhjustatud glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi (G6PD) puudulikkusest. Farmakogeneetika hakkas teadusharuna arenema 1950. aastatel ning farmakogeneetika mõistet kasutas esimest korda 1959. aastal Saksa geneetik Friedrich Vogel. Termineid \"farmakogenoomika\" ja \"farmakogeneetika\" kasutatakse sageli läbisegi. Algselt oli enam kasutuses termin \"farmakogeneetika\", mis sarnaselt farmakogenoomikaga on samuti teadus ravivastuse pärilikust varieeruvusest, kuid enamasti keskendutakse farmakogeneetikas ravimi toimes ainult ühe geeni mõjule. Inimese genoomi projekti (Human Genome Project, HGP) käivitamine ja tehnoloogia areng kiirendasid ka ravimivastust mõjutavate variatsioonide avastamist. Samuti sai võimalikuks uurida korraga mitmete inimeste genoome, kellel esines sama ravivastus mingi ravimi toime suhtes. Farmakogeneetilised uuringud liikusid aastate jooksul üksikute geenide uurimiselt kogu genoomi hõlmava lähenemisviisini ja panid aluse farmakogenoomikale.\n", "id": "ekk_Latn_203929"}
{"text": "Meinhardiinid\n\nGörzi krahvid (saksa: Grafen von Görz; itaalia: Conti di Gorizia; slooveeni: Goriški grofje), tuntud ka kui Meinhardiinid, olid krahvi- ja hertsogidünastia Saksa-Rooma riigis. Saanud nime Görzi lossi järgi Gorizias (nüüd Itaalias Sloveenia piiril), olid nad algselt Aquileia patriarhaadis foogtid (advocatus), kes valitsesid Görzi krahvkonda 12. sajandi algusest kuni 1500. aastani. Ustavate keisrite toetajatena paavstide vastu saavutasid nad oma võimukõrguse pärast Marchfeldi lahingut 1280. ja 1310. aastate vahel, kui nad hoidsid enda kontrolli all enamikku praegusest Sloveeniast, Lääne- ja Edela-Austriat ning Kirde-Itaaliat. Pärast 1335. aastat algas nende pidev langus, kuni nende territooriumid olid vähenenud 1370. aastate keskpaigaks tagasi algsesse Görzi krahvkonda. Nende järelejäänud maad päris Habsburgist valitseja Maximilian I.\n\n1253. aastast valitses dünastia Tirooli krahvkonda. 1271. aastal nende suured valdused jagunesid. Peaharu sai viimati omandatud Tirooli ja Meinhard II järgi tuntuks kui Görzi-Tirooli krahvid või Meinhardiinide liin. Kõrvalharu, Meinhardi noorema venna Alberti järgi tuntud kui Albertiinide liin, võttis üle algsed valdused Görzi krahvkonnas, Pusteri oru, samuti pfaltskrahvide tiitli Kärntenis (koos valdustega ülemises Drava orus).\n\nMõlemad harud osalesid koalitsioonis Přemysliidist Böömimaa kuninga Otakar II vastu ja Saksamaa kuninga Rudolf I poolel ning said pärast esimese kaotust Marchfeldi lahingus autasuks tohutud valdused. 1286. aastal said Görzi-Tirooli harust Kärnteni hertsogid ja Kraini maakrahvid ning nad võtsid de facto üle Savinja valitsemise, samas Albertiinide harule anti enamik Sloveeni margist ja Metlika krahvkond. 1306. aastal ja taas aastatel 1307-1310 valitses Görzi-Tirooli Heinrich kui Böömimaa kuningas ja hoidis Poola kuninga titulaartiitlit, abielu tõttu Přemysliidist pärijanna Annaga. Kuid kuna Heinrich ei saanud meessoost pärijaid, hääbus Görzi-Tirooli haru pärast tema tütre Margarete surma 1369. aastal. Habsburgid pärisid nende maad.\n\nAlbertiinide liin säilitas valitsemise krahvi maadel ümber Gorizia, Pusteri orus ja Lääne-Kärntenis (mis koosnes tänase Ida-Tirooli territooriumist) kuni 1500. aastani, kui perekonna viimane krahv (Leonhard von Görz) pärijateta suri. Tema järelejäänud valduse pärisid Austria Habsburgid.\n", "id": "ekk_Latn_203930"}
{"text": "Catedral Metropolitana de la Asunción de María\n\nMetropolitani Püha Neitsi Maarja Taevasse võtmise katedraal México taevasse on peapiiskopkonna Primada de México peakorter ja asub Plaza de la Constitucióni põhjaküljel Mehhiko pealinna México ajaloolises keskuses. See kuulub maailmapärandi nimistusse alates 1987. aastast.\n\nTempli mõõtmed on ligikaudu 59 x 128 meetrit, kõrgus 67 meetrit. See on üks hispaania Ameerika arhitektuuri silmapaistvamaid teoseid. See ehitati Hispaania katedraalidest inspireeritud Hispaania arhitekti Claudio de Arciniega plaanide kohaselt ümber kiriku, mis püstitati pärast Hispaania Tenochtitláni vallutamist. Tööd algasid 1573. aastal. Sisetööd lõpetati 1667. aastal, välistööd kestsid kuni 1813. aastani.\n", "id": "ekk_Latn_203931"}
{"text": "Dan Burn\n\nDaniel Johnson Burn (sündinud 9. mail 1992 Blythis) on Inglismaa jalgpallur, kes mängib kaitsjana Inglismaa Premier League'i klubis Newcastle United.\n\nTa alustas klubikarjääri Darlingtonis, mille koosseisus debüteeris ta Inglismaa tugevuselt neljandas liigas 2009. aastal.\n\n2011. aastal liitus Burn Inglismaa kõrgliiga klubiga Fulham. Hooajal 2012–13 mängis ta Fulhamist laenul Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubis Yeovil Town ja hooaja 2013–14 esimeses pooles Inglismaa esiliiga klubis Birmingham City. Fulhami meeskonnas debüteeris Burn 4. jaanuaril 2014 karikamängus Norwich City vastu. Inglismaa kõrgliigas debüteeris ta sama aasta 18. jaanuaril mängus Arsenali vastu. Alates järgmisest hooajast mängis Burn Fulhamiga Inglismaa esiliigas.\n\nHooaja 2015–2016 lõpus Burn lepingu äsja Inglismaa esiliigasse tõusnud Wigan Athleticuga. 2017. aastal valiti ta Wigani hooaja parimaks mängijaks. Hooajal 2017–2018 mängis ta klubiga Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas. Burn lõi sel hooajal liigas viis väravat ja valiti liiga hooaja sümboolsesse koosseisu.\n\n2018. aasta augustis sõlmis Burn nelja-aastase lepingu Inglismaa kõrgliiga klubiga Brighton & Hove Albion, kuid ta jäi hooaja 2018–19 esimeseks pooleks laenule Wigan Athleticu.\n\n2022. aasta jaanuaris sõlmis ta kahe ja poole aasta pikkuse lepingu Newcastle Unitediga.\n", "id": "ekk_Latn_203932"}
{"text": "Steyr AUG\n\nSteyr AUG (saksa keeles Armee-Universal-Gewehr – 'sõjaväe üldrelv') on 1960. aastatel Steyr-Daimler-Puchi disainitud automaatrelv, mida alates 1978. aastast toodab Austria relvatootja Steyr Mannlicher. Relv võeti samal aastal Austria sõjaväes Bundesheer kasutusele nime StG 77 all, kus see vahetades välja senise StG 58, mis oli Steyr-Daimler-Puchi litsentsi alusel toodetud FN FAL.\n\nAUG on bullpup-tüüpi modulaarne relv, mida saab lihtsalt rauavahetusega kohandada ümber nii karabiiniks, snaiperrelvaks, püstolkuulipildujaka ja kergekuulipildujaks. AUGi standardne raud on 20-tolline (508 mm), lisaks on saadaval 16-tolline (407 mm) karabiiniraud, 14-tolline (350 mm) ja ka 24-tolline (621 mm) raske raud (HBAR, Heavy Barreled Automatic Rifle ehk raske rauaga automaatrelv), millel on ka kaksjalg. Püstolkuulipilduja variant kasutab 16,5-tollist (420 mm) rauda. AUGil on standardis pooleteistkordse suurendusega Swarovski Optiku teleskoopsihik (HBARil 4-kordne). AUG kasutab 30-padrunilist (5,56x45 mm NATO) läbipaistvast polümeerist salve, kergekuulipilduja variandil 42-padrunilist. Relva pära on tehtud klaaskiu-polüamiidist.\n\nPüstolkuulipildujavariant AUG Para tulistab 9x19 mm padrunitega, kasutab tavalisest automaatpüssist erinevat rauda ja polti, ning Steyr MPi 69/81 püstolkuulipildujate 25- või 32-padrunilist salve. AUG püss on lihtsalt muudetav püstolkuulipildujaks ja vastupidi – vaja on välja vahetada vaid raud ja riiv ning lisada salveadapter.\n\nAUG kasutab Wimmersperg Spz tüüpi kaheastmelist päästikumehhanismi – päästikut pooleldi alla vajutades tulistab relv ühe padruni kaupa, lõpuni alla vajutades täisautomaatselt.\n\nAUG on üks maailma edukamaid bullpup-tüüpi relvi – lisaks Austriale on see kasutusele võetud ka Austraalia (toodetud litsentsi alusel kui F88 Austeyr), Argentina, Uus-Meremaa ja Luksemburgi sõjaväes.\n", "id": "ekk_Latn_203933"}
{"text": "Alireza Jahanbakhsh\n\nAlireza Jahanbakhsh Jirandeh (pärsia keeles علیرضا جهانبخش جیرنده‎; sündinud 11. augustil 1993 Jirandehis) on Iraani jalgpallur, kes mängib äärepoolkaitsja või ründava poolkaitsjana Hollandi kõrgliigaklubis Feyenoord ja Iraani jalgpallikoondises.\n\nIraani kõrgliigas debüteeris ta 2011. aastal Damash Gilani meeskonnas.\n\n2013. aasta juulis liitus ta Hollandi kõrgliiga klubiga N.E.C.. Hooajal 2014–15 mängis ta klubiga Hollandi esiliigas, kus ta lõi 12 väravat.\n\n2015. aasta augustis sõlmis Jahanbakhsh viieaastase lepingu Hollandi kõrgliigaklubiga AZ Alkmaar. Hooajal 2016–17 lõi ta Hollandi kõrgliigas kümme väravat. Järgmisel hooajal lõi ta liigas 21 väravat ja oli sellega Hollandi kõrgliiga hooaja suurim väravakütt. Samal hooajal saavutas AZ-ga Hollandi kõrgliigas kolmanda koha.\n\n2018. aasta juulis siirdus ta Inglismaa Premier League'i klubisse Brighton & Hove Albion. Esimesel hooajal segas ta Inglismaal vigastus ja teise hooaja alguses jättis klubi uus peatreener Graham Potter ta sageli koosseisust välja. Esimese värava õnnestus Jahanbakhsh Inglismaa kõrgliigas lüüa 28. detsembril 2019 mängus Bournemouthi vastu. 1. jaanuaril 2020 lõi ta värava Chelsea vastu ja see värav valiti Inglismaa kõrgliiga kuu parimaks väravaks.\n\n2021. aasta juulis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Feyenoordiga.\n\nIraani jalgpallikoondises tegi Jahanbakhsh debüüdi 2013. aasta oktoobris mängus Tai vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta sama aasta 15. novembril, kui kohtuti taas Taiga. Ta on kuulunud Iraani koondisse 2014. aasta maailmameistrivõistlustel, 2015. aasta Aasia meistrivõistlustel, 2018. aasta maailmameistrivõistlustel ja 2019. aasta Aasia meistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_203934"}
{"text": "Strahlkogel\n\nStrahlkogel kõrgusel 3288 m üle merepinna on kõrgeim tipp Larstigi mägedes (Larstiger Berge) Stubai Alpides Austrias Tirooli liidumaal. Strahlkogel on ka kõrgeim mägi Umhauseni vallas. Selle nimi tuleneb tema suurepärastest valgetest, valgust peegeldavatest kvartskihtidest, mis väidetavalt põhjustavad mäe \"kiirgamist\" (strahlen). Sellel on hästi proportsionaalse, järsu ja terava püramiidi kuju. Strahlkogelile tõusmine on raske ja seetõttu käiakse tipus seda harva, erinevalt naabruses asuvast 3287 m kõrgusest Breiter Grieskogelist. Esimene mäkketõusja oli 1833. aastal Peter Carl Thurwieser, kuid tema marsruut ja tõusu täpsed asjaolud pole teada. 28. augustil 1887 ronisid mäele Ludwig Purtscheller ja Fritz Drasch Salzburgist. Nende marsruut viis piki lääneharja. Tänapäeval on see tavaline marsruut ja kergeim tee tippu jõudmiseks.\n", "id": "ekk_Latn_203935"}
{"text": "Gustavo Adolfo Bécquer\n\nGustavo Adolfo Dominguez Bastida Claudio (17. veebruar 1836 Sevilla – 22. detsember 1870 Madrid), rohkem tuntud kui Gustavo Adolfo Becquer, oli hispaania romantistlik luuletaja ja proosakirjanik. Olles hiline romantik, on teda seostatud ka postromantilise liikumisega. Kuigi oma eluajal saavutas ta juba teatava kuulsuse, saavutas ta tänapäevase prestiiži alles pärast surma ja kõigi oma kirjutiste avaldamist.\n", "id": "ekk_Latn_203936"}
{"text": "2020. aasta Tüüringi valitsuskriis\n\nValitsuskriisi Tüüringis kutsus esile 5. veebruaril 2020 Vaba Demokraatliku Partei (FDP) kandidaadi Thomas Kemmerichi valimine liidumaa presidendiks.\n\nAlates Saksamaa taasühinemisest 1990. aastal oli Tüüringi liidumaal võimul olnud Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU). 1999. ja 2004. aasta Landtagi (Maapäeva ehk liidumaa parlamendi) valimistel saavutas CDU mõlemal korral absoluutenamuse. Peale 2009. aasta valimisi aga kaotas CDU enamuse ja moodustas koalitsiooni sotsiaaldemokraatidega (SPD). Kuna Tüüringi oli aga endise Saksa Demokraatliku Vabariigi osa, oli Landtagis tugevuselt teiseks parteiks endise SDV kommunistliku partei – Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei (SED) järglaspartei Demokraatliku Sotsialismi Partei (DPS), hiljem Vasakpartei (Die Linke).\n\n14. septembril 2014 toimunud Maapäeva valimistel võitis CDU 34 kohta 91st, Linke 28, SPD 12, Alternatiiv Saksamaale (AfD) 11 ja Rohelised 10 kohta. Võitnud 46 kohta, oleks CDUl ja SPDl endiselt olnud napp enamus. SPD otsustas aga koalitsiooni mitte jätkata ja selle asemel moodustas uue leppe Linkega. Ametisse astus uus, Linke-SPD-roheliste koalitsioon.\n\n27. oktoobril 2019 toimunud Maapäeva valimistel tuli Linke esimeseks, võites 29 kohta 90st. AfD aga tõrjus CDU teiselt kohalt välja, võites 22 kohta CDU 21 vastu. SPD võitis 8, rohelised 5 ja FDP 4 kohta. Senine Linke-SPD-roheliste koalitsioon oli oma enamuse kaotanud, kokku oli neil vaid 42 kohta, vajalik oleks olnud FDP valitsusse kaasamine, kuid FDP ei nõustunud Linkega koostööd tegema. Teine võimalus oleks olnud Linke-CDU koalitsioon, kuid see olnud liiga suurte ideoloogiliste erinevustega ning CDU ei olnud juba varemgi nõus Linkega koalitsiooni moodustama. Ükski erakond ei olnud nõus moodustama koalitsiooni paremäärmusliku AfDga.\n\nPeale koalitsioonikõneluste ebaõnnestumist otsustas Linke ministerpresident Bodo Ramelow jätkata senist koalitsiooni vähemusvalitsusena. 5. veebruaril 2020 parlamendi avamisel kandideeris Ramelow uuesti ministerpresidendiks, AfD nimetas oma kandidaadiks Sundhauseni linnapea Christoph Kindervateri. Ministerpresidendi valimised koosnevad kahest hääletusvoorust, kus on vajalik saada absoluutenamus (46 häält), kui seda ei saada, toimub kolmas voor, kus aga piisab lihthäälteenamusest. FDP otsustas kandideerida kolmandas voorus, nimetades oma kandidaadiks partei Tüüringi osakonna juht Thomas Kemmerichi, kuid seda ainult siis, kui ka AfD kandidaat kandideerib, kuna ei soovitud saada AfD hääli.\n\nEsimeses voorus sai Ramelow 43 ja Kindervater 25 häält, CDU ja FDP ei osalenud. Teises voorus sai Ramelow 44 ja Kindervater 22 häält. Kolmandas voorus kandideeriski Kemmerich. Ootamatult sai aga Kemmerich 45 häält (CDU, FDP ja AfD) ja Ramelow 44, Kindervater hääli ei saanud. See tekitas skandaali, kuna varem ei olnud ükski ministerpresident ametisse valitud AfD häältega. Kemmerich teatas peale hääletust, et AfD-d koalitsiooni ei kutsuta ja selle asemel pakkus välja koalitsiooni moodustamise CDU, SPD ja rohelistega. Kuid isegi nende vahel neljakesi oleks kokku vaid 39 häält. See ettepanek aga lükati tagasi ja võimulolev Linke-SPD-roheliste koalitsioon esitas Kemmerichile ultimaatumi tagasi astumiseks.\n\nKemmerichi ministerpresidendiks valimine tekitas Saksamaal suure protestilaine, ka Berliinis FDP peakorteri ees. AfD tunnistas hiljem, et Kemmerichi poolt hääletamine oli taktikaline. CDU esimees Annegret Kramp-Karrenbauer ütles, et koostöö Kemmerichiga oleks partei väärtuste rikkumine, kuna ilma AfD häälteta ei oleks Kemmerichi ministerpresidendiks valitud. FDP esimees Christian Lindner läks 6. veebruaril Tüüringisse, et veenda Kemmerichi tagasi astuma. Kemmerich astuski tagasi 8. veebruaril, jäädes ametisse kohusetäitjana kuni uute ministerpresidendi hääletusteni 4. märtsil. 10. veebruaril teatas Kramp-Karrenbauer, et astub CDU parteijuhi kohalt tagasi peale uue juhi valimisi 2021. aastal. 7. veebruaril palus Lindner FDP umbusaldushääletust, mille ta võitis.\n\n17. veebruaril alustasid Linke, SPD, CDU ja rohelised nõupidamist, 21. veebruaril jõuti kokkuleppeni korraldada 4. märtsil uus ministerpresidendi hääletus ja uued Maapäeva valimised 25. aprillil 2021, mille kohaselt valitakse Ramelow uuesti ministerpresidendiks ja jätkub Linke-SPD-roheliste vähemusvalitsus, eelarvet enne 2021. aastat vastu ei võeta. Uuel ministerpresidendi hääletusel kandideeris Ramelow uuesti, AfD kandidaadiks oli partei Tüüringi osakonna juht Björn Höcke. Esimeses kahes voorus sai Ramelow 42 häält (Linke, SPD, rohelised) ja Höcke 22 häält, CDU ja FPD (26 häält) ei hääletanud. Kolmandas voorus tõmbus Höcke tagasi ja Ramelow jäi ainsaks kandidaadiks, nüüd vajas ta vaid lihthäälteenamust poolthääli. Ta saigi 42 häält poolt ja 23 häält vastu ning valitigi ajutiselt ministerpresidendiks tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_203937"}
{"text": "Nikolai Kuznetsov (admiral)\n\nNikolai Kuznetsov (vene keeles Николай Герасимович Кузнецов; 11. juuli/24. juuli 1904 Medvedki – 6. detsember 1974 Moskva) oli Nõukogude Liidu mereväeohvitser, Nõukogude Liidu laevastikuadmiral.\n\nTa sündis aastal 1904 Medvedkis Veliki Ustjugi maakonnas Vologda kubermangus (praeguse haldusjaotuse järele Kotlase rajoonis Arhangelski oblastis).\n", "id": "ekk_Latn_203938"}
{"text": "Fiidel\n\nFiidel (vanaülemsaksa keeles fidula, keskülemsaksa keeles fidel, fyddel, videl; inglise keeles vielle; prantsuse keeles viele, vielle; ladina keeles viela, viella) oli keskajal Euroopas laialdaselt levinud poogenkeelpill.\n", "id": "ekk_Latn_203939"}
{"text": "Kirill Šamalov\n\nKirill Nikolajevitš Šamalov (vene keeles Кирилл Николаевич Шамалов; sündinud 22. märtsil 1982) on Venemaa ettevõtja, Katerina Tihhonova endine abikaasa ja Venemaa presidendi Vladimir Putini endine väimees. Ta on olnud Venemaa valitsuse majandusnõunik. Ta on Bank Rossija kaasomaniku Nikolai Šamalovi noorem poeg. Kirill Šamalov on naftaettevõtte Sibur asepresident.\n", "id": "ekk_Latn_203940"}
{"text": "Salesaagrai\n\nSalesaagrai (Anoxypristis cuspidata) on kõhrkala, kes kuulub railaadsete (Batoidea) ülemseltsi saagrailaste (Pristidae) sugukonda. Varem liigitati ta perekonda Pristis, nüüd on ta ainus elav liik perekonnast Anoxypristis.\n\nSaagrailastele on iseloomulik pikk kitsas lapiku kujuga rostrum. Seda ääristavad teravad hambad, mis meenutavad sae hambaid ja mida kasutatakse saakloomade tapmiseks. Salesaagrai elab Vaikse ookeani lääneosas. Ta võib kasvada kuni 3,5 m pikkuseks. ICUNi andmetel on salesaagrai kriitilises seisundis liik.\n", "id": "ekk_Latn_203941"}
{"text": "Tino Kadewere\n\nTinotenda Kadewere (sündinud 5. jaanuaril 1996 Harares) on Zimbabwe jalgpallur, kes mängib ründajana Hispaania kõrgliigaklubis Mallorca ja Zimbabwe jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri Zimbabwe klubis Harare City.\n\n2015. aastal asus ta mängima Rootsi kõrgliigaklubis Djurgårdens IF. 2018. aasta hooaja kaheteistkümne esimese mänguga lõi Kadewere Rootsi kõrgliigas kaheksa väravat.\n\n2018. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Prantsusmaa esiliigaklubiga Le Havre. Hooajal 2019–20 lõi ta Prantsusmaa esiliigas 20 väravat ja oli sellega liiga suurim väravakütt.\n\n2020. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Prantsusmaa kõrgliigaklubiga Lyoni Olympique, kuid jäi ülejäänud hooajaks veel laenule Le Havre'i. Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta Lyoni meeskonnas 11. septembril 2020 mängus Bordeaux' Girondinsi vastu ja lõi liigas esimese värava sama aasta 18. oktoobril mängus RC Strasbourgi vastu. 2022. aasta augustis läks ta Lyonist laenule Mallorcasse.\n\nZimbabwe jalgpallikoondises debüteeris Kadewere 2015. aastal. Koondisekarjääri kaks esimest väravat lõi ta 9. juunil 2018 COSAFA karika mängus Sambia vastu. Ta on kuulunud Zimbabwe koondisse 2017., 2019. ja 2022. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_203942"}
{"text": "Radioaktiivrida\n\nRadioaktiivrida on radioaktiivsel lagunemisel üksteisest järjestikku tekkivate nukliidide jada. See kujuneb, kui ühe nukliidi lagunemisel tekib teine nukliid, mis on samuti radioaktiivne, teisest kolmas jne kuni stabiilse tuumani. Uued nukliidid moodustuvad alfa- ja beetalagunemise teel. Igal alfalagunemisel väheneb nukliidi massiarv 4 ühiku võrra (beetalagunemisel see ei muutu). Nukliidide massiarvu saab siis esitada kujul A=4n+q, kus n on naturaalarv ja q (massiarvu neljaga jagamisel tekkiv jääk) saab olla kas 0, 1, 2 või 3. Niisiis saab esineda neli radioaktiivset rida: tooriumirida (4n), mis on nimetatud tooriumi-232 järgi, tegelikult algab see rida nukliidist plutoonium-244; neptuuniumirida (4n+1), mis algab nukliidist neptuunium-237; uraanirida, ka uraani-raadiumirida (4n+2), mis algab nukliidist uraan-238; aktiiniumirida, ka uraani-aktiiniumirida (4n+3), mis algab nukliidist U-235.\n\nAjalooliselt ja ka praktiliselt on neist tähtsad kolm: uraani-, aktiiniumi- ja tooriumirida, mida nimetatakse looduslikeks ridadeks. Neptuuniumirea radionukliide looduses (enam) ei leidu, välja arvatud vismut-209 (tänu oma ülipikale poolestusajale 1,9×10¹⁹ aastat), mis laguneb talliumiks-205. Aktiiniumi- ja raadiumirea nimetused pärinevad ajast, kui rea esimesteks liikmeteks peeti vastavaid nukliide.\n", "id": "ekk_Latn_203943"}
{"text": "Tooriumirida\n\nTooriumirida on üks kolmest nukliidide loomulikust radioaktiivreast. Selle rea nukliidide massiarv (tuuma prootonite ja neutronite koguarv) on esitatav kujul A=4n (kus n on naturaalarv). Rida on nimetatud tooriumi-232 järgi (A=4\\cdot58). Igal lagunemisel väheneb massiarv 4 võrra (alfalagunemine) või muutub prootonite ja neutronite vahekord tuumas (beetalagunemine). Rida lõpeb stabiilse plii isotoobiga ²⁰⁸Pb.\n\nRadioaktiivsete lagunemiste rida algab tegelikult plutooniumi isotoobist ²⁴⁴Pu, kuid et seda esineb looduses väga vähe, nimetatakse rida üldiselt nukliidi ²³²Th järgi.\n", "id": "ekk_Latn_203944"}
{"text": "Alexander De Croo\n\nAlexander De Croo (sündinud 3. novembril 1975 Vilvoordes) on Belgia ettevõtja ja poliitik, kes kuulub erakonda Flaami Liberaalid ja Demokraadid (Open VLD). Ta oli detsembrist 2018 septembrini 2020 Belgia asepeaminister ning rahandus- ja arenguabiminister. 1. oktoobrist 2020 on ta Belgia peaminister. 2009–2012 oli ta Open VLD esimees.\n", "id": "ekk_Latn_203945"}
{"text": "Eesti mõjukad\n\n\"Eesti mõjukad\" on alates 2015. aastast igal aastal Eesti Päevalehe, LP ja Delfi koostatav edetabel sajast kõige mõjukamast eestlasest.\n\nSeni on igal aastal mõjukate hulka kuulunud Marju Lauristin, Jüri Ratas, Kersti Kaljulaid ja Margus Linnamäe. 2020. aastal valiti Eesti kõige mõjukamaks inimeseks Martin Helme – EKRE esimees ja rahandusminister. 2021. aastal valiti mõjukaimaks Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. 2022. ja 2023. aastal pälvis tiitli peaminister Kaja Kallas.\n", "id": "ekk_Latn_203946"}
{"text": "Rainer Rahasepp\n\nRainer Rahasepp (sündinud 8. jaanuaril 1976 Petseris) on Eesti politseinik, kirjanik ja luuletaja.\n\n2020. aasta algul ilmus temal esimene luulekogu \"Päike pesitseb me põues\".\n", "id": "ekk_Latn_203947"}
{"text": "Äge neerukahjustus\n\nÄge neerukahjustus (ÄNK) on järsk neerufunktsiooni halvenemine, mille tagajärjel väheneb glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) ning suureneb plasma kreatiniini ja uurea sisaldus. ÄNK tekib neerude hüpoperfusiooni, akuutse kuseteede obstruktsiooni või neerude parenhüümi või interstitsiaalse koe patoloogiliste muutuste tulemusena.\n", "id": "ekk_Latn_203948"}
{"text": "Blacki-Scholesi mudel\n\nBlacki-Scholesi mudel või Blacki-Scholesi-Mertoni mudel on matemaatiline mudel optsioonilepingu hindamiseks. Eelkõige hinnatakse mudelis finantsinstrumentide varieerumist ajas. Eeldatakse, et nendel instrumentidel on hindade normaaljaotus. Kasutades seda eeldust ning võttes arvesse teisi olulisi muutujaid, tuletatakse võrrandist ostuoptsiooni hind.\n", "id": "ekk_Latn_203949"}
{"text": "Üleepigenoomne assotsiatsiooniuuring\n\nÜleepigenoomne assotsiatsiooniuuring (inglise EWAS – Epigenome-Wide Association Study) on meetod, millega tuvastatakse huvipakkuvate fenotüüpidega seotud epigeneetilisi muutusi.\n", "id": "ekk_Latn_203950"}
{"text": "Jaunkalsnava raudteejaam\n\nJaunkalsnava raudteejaam on raudteejaam Pļaviņase–Gulbene raudteel Madona piirkonna Kalsnava vallas Jaunkalsnavas.\n\nJaam asub Pļaviņase raudteejaamast 19 ja Riia jaamast 131 km kaugusel. Jaam on kasutusel ka kaubajaamana. Jaunkalsnavas on kaks perrooni ja neli teed, sealt hargneb ka tee kohaliku piiritusevabriku juurde.\n\nJaunkalsnava raudteejaam avati koos raudteega aastal 1903. Toona jäi see Kalsnava kihelkonda Jaunkalsnava mõisa maadele. Varem algasid jaamast harutee, mis viis Arona jõe ääres asuvasse liivakarjääri, ja Aiviekste äärde viiv kitsarööpmeline tee. Tänapäeval algab jaamast XX sajandi kaheksakümnendatel aastatel rajatud Jaunkalsnava–Veseta raudtee, mis viib Veseta raudteejaama.\n\nPeatuses peatuvad Riiast Madonasse sõitvad rongid (mõlemas suunas kaks korda nädalas). Lisaks peatuvad seal Gulbenesse sõitvad rongid. 2019 aastal peatusid need rongid seal 18. mail, 27. juulil ja 7. septembril.\n\nAastani 2015 eelnes Jaunkalsnavale Spīgana raudteepeatus.\n", "id": "ekk_Latn_203951"}
{"text": "Videokujundus\n\nVideokujundus etenduskunstide kontekstis on performatiivse sündmuse jaoks videotehnika ning projektsioonitehnoloogia vormis loodud kujundus. Videokujunduse loob videokujundaja, kes töötab koos lavastaja, etendaja või kunstnikuga.\n", "id": "ekk_Latn_203952"}
{"text": "Fondüü\n\nFondüü (prantsuse keeles fondue [fɔ̃dy] 'sulatatud') on Šveitsi roog sulatatud juustudest, mis sisaldab tavaliselt ühte või mitut sorti Emmentali, Vacherini või Gruyère'i juustu. Valmistamisel kuumutatakse valget veini küüslauguga hõõrutud pajas, mida kutsutakse caquelon'ks ([kakˈlɔ̃]). Kuumale veinile lisatakse riivitud juust koos vähese maisitärklise, muskaatpähklite või kirsiviinaga. Fondüüd süüakse ühiselt pajast. Söögikohad pakuvad kõrvale kuubikukujulisi koorikuga saiatükikesi, mis on pika varrega kahvli otsa torgatud, et kuuma segu sisse kasta.\n", "id": "ekk_Latn_203953"}
{"text": "Ioanna Agnes a Cruce\n\nJuana Inés de Asbaje Ramírez de Santillana (12. november 1648 San Miguel Nepantla, Uus-Hispaania – 17. aprill 1695 México, Uus-Hispaania), ka õde Juana Inés de la Cruz, oli hieronümiidi nunn ja kirjanik Uus-Hispaaniast, hispaaniakeelse kirjanduse kuldajastu esindaja.\n", "id": "ekk_Latn_203954"}
{"text": "Kapitali kulukuse määr\n\nKapitali kulukuse määr (inglise keeles cost of capital) on väikseim tulususe määr, mille korral investorid on huvitatud ettevõttesse investeerimisest. Ettevõttesse investeerija ehk investor ehk kapitali omanik on nõus oma raha andma ettevõtte eesmärke teenima alles siis, kui ta saab investeeritud kapitali eest soovitud tasu.\n", "id": "ekk_Latn_203955"}
{"text": "Näitlikud novellid\n\n\"Näitlikud novellid\" (hispaania keeles \"Novelas ejemplares\") on Miguel de Cervantese 12 novellist koosnev novellikogumik.\n\nCervantes kirjutas need novellid aastatel 1590–1612. Trükis ilmus kogumik Madridis 1613. aastal Juan de la Cuesta kirjastamisel.\n\n\"Näitlikke novelle\" on peetud Cervantese jutustusliku proosaloomingu üheks olulisemaks saavutuseks \"Don Quijote\" kõrval.\n\nAlgsesse kogumikku kuuluvatest novellidest ilmus eesti keeles esimesena \"Koerte kõnelus\" 1972. aastal Aita Kurfeldti tõlkes.\n", "id": "ekk_Latn_203956"}
{"text": "Hafelekarspitze\n\nHafelekarspitze on mägi niinimetatud Põhjaahelikus (Nordkette) Innsbruckist põhjas, Austrias.\n", "id": "ekk_Latn_203957"}
{"text": "Kannabinoidid\n\nKannabinoidid on peamiselt kanepitaimes ja teistes kanepisaadustes (hašiš, hašišiõli jt) leiduvad ühendid, mida nimetatakse ka fütokannabinoidideks.\n\nKanep sisaldab üle 400 ühendi (terpenoidid, süsivesikud, flavanoidid jt), nende hulgas on 113 fütokannabinoidi.\n\nLisaks taimest isoleeritud kannabinoididele on olemas ka sünteetilised kannabinoidid, mida kasutatakse teadusuuringutes, mõnest on tehtud ka ravimpreparaat (nt nabiloon ja dronabinool), ning endokannabinoidid ehk organismis loomulikult leiduvad ained (nt anandamiid), mis mõjutavad samuti kannabinoidretseptoreid. On teada vähemalt kaks retseptorite alltüüpi inimese endokannabinoidsüsteemis (ECS): CB₁- (paiknevad kesknärvisüsteemis) ning CB₂-retseptorid (paiknevad immuunsüsteemis ja mujal). Kannabinoidid võivad olla erineva päritoluga, kuid nad seonduvad ikkagi sama retseptorite võrguga. Nende retseptorite kaudu avaldubki kõikide kannabinoidide toime.\n", "id": "ekk_Latn_203958"}
{"text": "Hüpertriglütserideemia\n\nHüpertriglütserideemia tähistab normaalsest suuremat triglütseriidide ehk rasvade sisaldust vereringes. Suurenenud triglütseriidide sisaldus suurendab kardiovaskulaarsete haiguste riski ning võib põhjustada pankreatiiti, ateroskleroosi ja rasvmaksa. Tüüpiliselt on tegemist mitmetegurilise haigusega, mistõttu võib hüpertriglütserideemia ravi osutuda keerukaks.\n\nHüpertriglütserideemia piiriks loetakse kokkuleppeliselt paastunud inimese triglütseriidide sisaldust veres üle 1,7 mmol/l (150 mg/dl).\n\nVäga raske hüpertriglütserideemia (>1000 mg/dl) korral on tegemist eriti ohtliku seisundiga, sest suureneb tunduvalt akuutse pankreatiidi oht, millel võivad olla eluohtlikud tagajärjed. Kuigi hüpertriglütserideemia alumiseks piiriks on seatud triglütseriidide kontsentratsioon üle 1,7 mmol/l (150 mg/dl), võib kõige väiksema aterosklerootiliste kardiovaskulaarsete haiguste (ASCVD) riskiga on triglütseriidide sisaldus alla 1,1 mmol/l (100 mg/dl).\n\nEristatakse toitumisjärgset hüpertriglütserideemiat, kus triglütseriidide sisaldus veres suureneb pärast toitumist. Normaalse metabolismi korral on triglütseriidide sisaldus veres kõige suurem kolm kuni neli tundi pärast söömist. Metaboolsete häirete korral võib triglütseriidide kontsentratsioon püsida kõrge pikka aega pärast toitumist, 12–14 tundi või isegi kauem. Toitumisjärgset hüpertriglütserideemiat loetakse samuti iseseisvaks riskiteguriks südame-veresoonkonna haiguste kujunemisel.\n", "id": "ekk_Latn_203959"}
{"text": "Hüdrauliline juhtivus\n\nTavaliselt väljendatakse hüdraulilist juhtivust taimeorgani pindalaühiku (lehtede projektsioonipindala, ksüleemi ristlõikepindala jne) kohta. Hüdrauliline juhtivus on takistuse pöördväärtus, mis tähendab, et K on seda suurem, mida väiksem on takistus veevoolule läbi taimekudede ja vastupidi. Hüdrauliline takistus (R; \\tfrac{MPa \\times s}{kg}) on tuletatud omakorda vastavalt analoogiale Ohmi seadusega. Kõige kiiremini liigub vesi taimes juhul, kui veepotentsiaali gradient on suur ja hüdrauliline takistus väike.\n", "id": "ekk_Latn_203960"}
{"text": "Jaan Haabjärv\n\nJaan Haabjärv (sünninimi Behrsin; 13. juuni 1914 Vastalu talu, Karula, Kaagjärve vald – 6. veebruar 1946 Tallinn) oli eesti laulja (tenor). Haabjärve isa oli lätlane, ema eestlane.\n\nÕppis 1945. aastast kuni surmani Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (Tiit Kuusiku klass). Laulis 1938–46 Estonias, algul kooris, aastast 1943 solistina. 1937–44 osales meeskvartetis Heli 4.\n\n6. veebruar 1946 jäi Jaan Haabjärvele viimaseks tööpäevaks Estonia teatris. Ta lõpetas ootamatult ise oma õnneliku saatusega lava- ja elutee.\n", "id": "ekk_Latn_203961"}
{"text": "Hüdrauliline erijuhtivus\n\nHüdrauliline erijuhtivus (k; \\tfrac{kg}{m \\times s \\times MPa}, \\tfrac{mmol}{m \\times s \\times kPa}) iseloomustab juhtkudede (siin ksüleem) kui poorse materjali veejuhtevõimet. See on võrdeline kindla pikkuse ja ristlõike pindalaga ksüleemilõiku läbiva vee vooluhulga ja voolu tekitava rõhugradiendi (\\tfrac{dP}{dx}, \\tfrac{MPa}{m}) suhtega. Seega on k leitav oksalõigu pikkuse (L, m) ja vastava hüdraulilise juhtivuse (K) korrutamise teel, jagatud ristlõike pindalaga (A_s):\n", "id": "ekk_Latn_203962"}
{"text": "Jens Jønsson\n\nJens Jønsson (sündinud 10. jaanuaril 1993 Aarhusis) on Taani jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Kreeka kõrgliigaklubis Ateena AEK ja Taani jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri Taani klubis AGF. Taani kõrgliigas debüteeris ta 2011. aastal.\n\nAastatel 2016–2020 mängis ta Türgi kõrgliigaklubis Konyaspor, kellega võitis 2017. aastal Türgi karika ja Türgi superkarika.\n\n2020. aasta augustis sõlmis ta kaheaastase lepingu äsja Hispaania kõrgliigasse tõusnud Cádiziga.\n\n2022. aasta juuli sõlmis ta nelja-aastase lepingu Ateena AEK-iga.\n\n2016. aasta suveolümpiamängude jalgpalliturniiril osales Jønsson Taani olümpiameeskonna koosseisus. Taani jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 11. novembril 2020 sõprusmängus Rootsi vastu.\n", "id": "ekk_Latn_203963"}
{"text": "Álvaro Negredo\n\nÁlvaro Negredo Sánchez (sündinud 20. augustil 1985 Madridis) on Hispaania jalgpallur, kes mängib ründajana Hispaania kõrgliiga klubis Cádiz.\n\nTa alustas klubikarjääri Rayo Vallecanos, millega liitus 2001. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2004. aastal Hispaania tugevuselt kolmandas liigas. Aastatel 2005–2007 mängis Negredo Hispaania esiliigas Madridi Reali reservmeeskonnas. Hooajal 2006–07 lõi ta Hispaania esiliigas 18 väravat.\n\nAastatel 2007–2009 mängis ta Hispaania kõrgliigas Almería ridades. Hooajal 2008–09 lõi ta Hispaania kõrgliigas 19 väravat. Seejärel mängis ta aastatel 2009–2013 Sevillas. Hooaegadel 2010–11 ja 2012–13 oli Negredo Hispaania kõrgliigas resultatiivseim Hispaania mängija (vastavalt 20 ja 25 väravat).\n\n2013. aasta juulis sõlmis ta lepingu Inglismaa kõrgliiga klubiga Manchester City. Ta mängis Citys vaid hooajal 2013–14, mil lõi liigas üheksa väravat ja tuli klubiga Inglismaa meistriks.\n\nAastatel 2014–2016 mängis ta Hispaania kõrgliigas Valencia ridades. Seejärel naasis ta üheks hooajaks Inglismaale, mängides Valenciast laenul Middlesbrough's. Aastatel 2017–2018 mängis Negredo Türgi kõrgliiga klubis Beşiktaş ja aastatel 2018–2020 Araabia Ühendemiraatide kõrgliiga klubis Al-Nasr.\n\n2020. aasta juulis naasis Negredo Hispaania kõrgliigasse, sõlmides üheaastase lepingu Cádiziga.\n\nHispaania jalgpallikoondises mängis Negredo aastatel 2009–2013 kokku 21 korda ja lõi kümme väravat. 2012. aastal tuli ta Hispaania koondisega Euroopa meistriks.\n", "id": "ekk_Latn_203964"}
{"text": "Kuradipuu\n\nKuradipuu ehk mandžuuria araalia (Aralia elata (Miq.) Seem. ehk Aralia mandschuria Maxim) on araalialiste (Araliaceae) sugukonda kuuluv väike puu.\n", "id": "ekk_Latn_203965"}
{"text": "Saara Kirjastus\n\nSaara Kirjastus (OÜ Saarakiri) on 2002. aastal Türil asutatud ja tegutsev kirjastus, mis loodi eelkõige käsitööalaste õppematerjalide ja raamatute kirjastamiseks. 2019. aasta veebruaris valmis kirjastuse tänapäevane foto- ja videostuudio.\n", "id": "ekk_Latn_203966"}
{"text": "Frieda Talvik\n\nElfriede Marie Friederike (Frieda) Talvik (neiupõlvenimi Inselberg; 1. detsember 1878 Tartu – 8. juuli 1943 Pärnu) oli eesti pianist.\n", "id": "ekk_Latn_203967"}
{"text": "Kokkai\n\nKokkai (jaapani keeles 国会) on Jaapani kahekojaline parlament, mis jaotub alam- ehk esindajatekojaks (衆議院, Shūgii) ja ülem- ehk nõunikekojaks (参議院, Sangiin).\n\nJaapani parlament kogunes esimest korda 1890. aastal Meiji põhiseaduse jõustumise järel, kuid sai praeguse kuju 1947. aastal vastu võetud uue põhiseadusega.\n\nParlamendi mõlemad kojad valitakse otse paralleelvalimistega. Kokkais on kokku 713 saadikut, neist 248 ülemkojas ja 465 alamkojas. Mõlema koja istungid toimuvad parlamendihoones (国会議事堂, Kokkai-gijidō), mis asub Tōkyō Chiyoda eriringkonna Nagatachō osas.\n\nLisaks seadusandlikele ülesannetele kinnitab parlament ametisse ka Jaapani peaministri.\n", "id": "ekk_Latn_203968"}
{"text": "Bażanowice\n\nBażanowice (tšehhi keeles Bažanovice, saksa keeles Bazanowitz) on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Cieszyni maakonnas Goleszówi vallas. Bażanowice asub Tšehhi piirist umbes 3,5 km kaugusel, Cieszyni kesklinnast umbes 5,5 km idas.\n", "id": "ekk_Latn_203969"}
{"text": "Dzięgielów\n\nDzięgielów (tšehhi keeles Děhylov, saksa keeles Dzingelau) on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Cieszyni maakonnas Goleszówi vallas. Dzięgielów asub Tšehhi piirist ligi 2 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203970"}
{"text": "Puńców\n\nPuńców (tšehhi keeles Puncov, saksa keeles Punzau) on küla Poolas Sileesia vojevoodkonnas Cieszyni maakonnas Goleszówi vallas. Puńców asub Tšehhi piirist natuke vähem kui 1 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_203971"}
{"text": "Paczółtowice\n\nPaczółtowice on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Krakówi maakonnas Krzeszowice vallas. Paczółtowice asub Krakówi kesklinnast umbes 24 km lääneloodes.\n\nKüla on esmamainitud 1335. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203972"}
{"text": "Obłazy Ryterskie\n\nObłazy Ryterskie on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Nowy Sączi maakonnas Rytro vallas. Obłazy Ryterskie asub Slovakkia piirist umbes 6 km kaugusel.\n\nKüla on esmamainitud 1630. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_203973"}
{"text": "Szczyrzyc\n\nSzczyrzyc on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Limanowa maakonnas Jodłowniki vallas. Szczyrzyc asub Limanowast umbes 19 km lääneloodes ja Krakówist ligikaudu 35 km lõunakagus.\n\nSzczyrzyc sai linnaõigused 1416. aastal, kuid kaotas need enne 1499. aastat.\n\nSzczyrzyc on turismisihtkoht ja puhkekeskus, seal asub 1620. aasta paiku rajatud tsistertslaste klooster. Külas on õllepruulikoda.\n", "id": "ekk_Latn_203974"}
{"text": "Läänemere virtuaalraamatukogu\n\nLäänemere virtuaalraamatukogu (originaalis Baltic Sea Library) on digitaalne raamatukogu, kuhu on kogutud Läänemere-äärsetes piirkondades ja Läänemere kohta loodud tekste, mis on kõigile internetis vabalt kättesaadavad. Virtuaalraamatukogu haldab Saksamaal registreeritud ühing Forum Mare Balticum.\n\nRaamatukogust leiab nii ilukirjanduslikke kui ka esseistlikke tekste Läänemere piirkonnas tegutsenud ja tegutsevate autorite sulest, paljud neist on tõlgitud kuni 14 keelde. Läänemere-äärsete riikide keeltesse tõlgitud tekstide abil on võimalik otsida kultuurilisi ühisnimetajaid, mis pikas plaanis aitab luua selgema raamistiku piiriüleseks Läänemere piirkonna kirjandusajaloo uurimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_203975"}
{"text": "Teadmuspank\n\nTeadmuspank (inglise keeles knowledge bank) ehk veebipõhine andmebaasisüsteem on andmetöötluse hädavajalik osa. Teadmuspangad on välja töötatud võrguteenused ja -ressursid, mis hoiavad teavet, õppimise võimalusi juhendite abil ja tugiteenuse võimalust. Teadmuspanga eesmärgiks on massiline akumuleeritud teadmuse kogumine kindlasse kohta ja võimaldada sellele teadmusele vajadusel võimalikult kerge ligipääs. Enamasti on need loodud iseteeninduslikeks.\n", "id": "ekk_Latn_203976"}
{"text": "Aeglane ajakirjandus\n\nAeglane ajakirjandus järgib paljuski 1989. aastal Roomas alguse saanud aeglase toidu (ing k slow food) liikumise eeskuju. Sarnaselt kiirtoidu kahjulikkusega on leitud ka inforuumi lühiuudistega täitmises tarbijatele kahjulikke mõjusid (info killustatus, üleküllus, pealiskaudsus) ning aeglane ajakirjandus püüab oma põhimõtteid järgides \"tervislikumat\", kvaliteetsemat ja nauditavamat ajakirjanduslikku sisu pakkuda.\n", "id": "ekk_Latn_203977"}
{"text": "Šagrään-helerai\n\nŠagrään-helerai (Leucoraja fullonica), tuntud ka kui vanutaja rai, on rai liik, kes kuulub railaste sugukonda.\n\nŠagrään ise on karestatud päevitamata nahk, tüüpiliselt on see värvitud roheliseks ning on tehtud haide või raide nahast. Kohalik nimi, \"vanutaja rai\", tuleb instrumendist, mida kasutavad vanutajad, et töödelda riiet, viidates tema karmile, karedale ja okkalisele seljale.\n", "id": "ekk_Latn_203978"}
{"text": "Leukopeenia\n\nLeukopeenia (kreeka keelest λευκός leukos 'valge' + πενία penia 'puudulikkus') on leukotsüütide arvu vähenemine. Vere koostisse kuuluvad leukotsüüdid on valged verelibled ning need on organismi esmaseks kaitseks nakkuste eest. Seega asetab leukopeenia seda põdevad isikud kõrgendatud nakatumisohtu. Sümptomitena võivad esineda suu- või nahahaavandid, kurguvalu, köha, hingamisraskused, peapööritus, palavik, külmavärinad või kehavalud.\n\nNeutropeenia, üks leukopeenia alamtüüpe, viitab ringlevate neutrofiilsete granulotsüütide, levinuimate leukotsüütide arvu langusele. Mõisteid \"leukopeenia\" ja \"neutropeenia\" võib mõnikord kasutada samatähenduslikult, kuna just neutrofiilide arv on nakatumisohu olulisim näitaja. Neid kahte mõistet ei tohiks segi ajada agranulotsütoosiga.\n", "id": "ekk_Latn_203979"}
{"text": "Malle Blumenau\n\nMalle Blumenau (26. juuni 1953 – 8. detsember 2020) oli eesti munitsipaalametnik ja -poliitik.\n\nTa lõpetas 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala ning asus tööle Tartu linna rahandusosakonnas, kus ta täitis esmalt ökonomisti ja hiljem Tartu toitlustusametis plaaniosakonna juhataja kohuseid.\n\nAlates 1990. aastast on Malle Blumenau töötanud Tartu ettevõtluse osakonnas, algul peaspetsialistina ning alates 1998. aasta septembrist kuni 2020. aasta veebruarini oli ta ettevõtluse osakonna juhataja.\n\nKuulus Reformierakonda ja kandideeris korduvalt nii Tartu linnavolikokku kui Riigikokku.\n", "id": "ekk_Latn_203980"}
{"text": "Sotsiaal- ja solidaarsusmajandus\n\nSolidaarsusmajandust on defineeritud erinevalt, kuid kõik definitsioonid maailmas sisaldavad neid ühendavaid põhimõttelisi printsiipe, nagu solidaarsus, jätkusuutlikkus, õiglus igas mõõtmes, osalusdemokraatia ja pluralism. Sotsiaal- ja solidaarsusmajandus terminit on kasutatud, et viidata majandustegevuse vormidele, mis prioriseerivad sotsiaalseid ja tihti keskkondlikke eesmärke ning hõlmab tootjaid, töölisi, tarbijaid ja kodanikke kes tegutsevad solidaarselt ja kollektiivselt. See tähendab töötajate ja kogu ühiskonna suuremat kaasatust, pidades silmas laiemat ühiskondliku kasu ja vastustustundlikku tarbimist, et vähendada vaesust ja saavutada õiglasem ühiskond kogu maailmas. Sotsiaal- ja solidaarsusmajanduse aluseks on sotsiaalne innovatsioon mis on orienteeritud kapitalistliku süsteemi vigade parandusele ning toetub kooperatiivse filosoofia eestvedajate, nagu Robert Owen, Henri de Saint Simon, Charles Fourier ja Pierre-Joseph Proudhon (kes olid tuntud ka kui utopistlikud sotsialistid), kontseptsioonidele.\n", "id": "ekk_Latn_203981"}
{"text": "Marmorjas veiseliha\n\nMarmorjas veiseliha on liha, mis sisaldab mitmesugustes kogustes lihasesisest rasva, andes sellele marmoriga sarnase välimuse. Kuid seda liha hinnatakse üldjuhul mitte tema välimuse järgi, vaid õrna, tavalise veiseliha jaoks iseloomutu maitse järgi.\n\nMarmorlus on lihasesisene rasv, mis koosneb polüküllastumata, monoküllastumata ja küllastunud rasvadest. See on veiseliha kvaliteedi iseloomustamisel peamine omadus ja oluline tegur veiseliha hinna määramiseks. Marmoreerida saab ainult veiseliha, kuigi petturid on suutnud naiivsetele ja mitteteadlikele inimestele müüa ka marmoriseeritud sea- või lambaliha.\n", "id": "ekk_Latn_203982"}
{"text": "Heitgaasitagastus\n\nHeitgaasitagastus (inglise keeles exhaust gas recirculation või EGR) on bensiini- ja diislimootorites lämmastikoksiidide (NOx) heitkoguste vähendamise tehnika. Heitgaaside tagastussüsteem juhib osa mootori heitgaase tagasi mootori silindritesse. Sellega kaasnedes küttesegu koostis halveneb ning põlemistemperatuur alaneb ja lämmastikoksiidide hulk väheneb.\n", "id": "ekk_Latn_203983"}
{"text": "Saueaugu tänav\n\nSaueaugu tänav on tänav Rakveres, paiknedes linna lõunaosas. Kaugus linna keskväljakust on linnulennult 1,2 km.\n\nTänav on 294 meetrit pikk ja ligikaudu 11,5 meetrit lai. Saueaugu tänav on piiritänavaks Lepiku ja Õpetaja Heinamaa linnaosa vahel. Tänav saab alguse Vabaduse tänavalt ja on suunaga lääne poole, Viru tänavani. Saueaugu tänav ristub lõuna poolt Lepiku tänavaga.\n\nTänava ääres paiknevad katusekorrusega ühepereelamud koos abihoonetega, hooned on rajatud põhiliselt 20. sajandi teises pooles.\n", "id": "ekk_Latn_203984"}
{"text": "Euroopa Liidu rändepoliitika\n\nEuroopa Liidu (EL) rändepoliitika on põhimõtete, normide ja meetodite kogum, mida ELi liikmesriigid kasutavad eurotsooni rändeprotsesside reguleerimiseks.\n\nLähis-Ida ja Aafrika riikide majanduslikust ja poliitilisest ebastabiilsusest põhjustatud rändekriisi tõttu on selle olukorra lahendamine muutunud võtmetähtsusega ülesandeks rahvusvahelisel areenil, sealhulgas ka ELi jaoks.\n", "id": "ekk_Latn_203985"}
{"text": "Õunroheline\n\nÕunroheline ehk õunaroheline on üks rohelistest värvitoonidest, õuna värvi heleroheline värvus, šartröösrohelisest tumedam ja külmem, salatirohelisest ja leherohelisest soojem ja heledam.\n", "id": "ekk_Latn_203986"}
{"text": "Rajbrot\n\nRajbrot on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Bochnia maakonnas Lipnica Murowana vallas. Rajbrot asub Bochniast ligi 18 km lõunas ja Krakówist umbes 48 km kagus.\n", "id": "ekk_Latn_203987"}
{"text": "Toidukorra asendaja\n\nToidukorra asendaja on jook, batoon supp jms, mis on mõeldud tahke toidukorra asendajaks, tavaliselt kontrollitud koguses kalorite ja toitainetega. Mõned joogid on tervisekokteili vormis. Meditsiiniliselt määratud söögikorra asendus joogid sisaldavad vajalikke vitamiine ja mineraale. Kulturistid, kes söövad 5–6 toidukorda päevas. kasutavad mõnikord toidukorra asendajaid, et säästa toidu valmistamise aega.\n", "id": "ekk_Latn_203988"}
{"text": "Teatri valgusala töötaja\n\nTeatri valgusala töötaja on inimene, kes töötab teatris ja kelle tööülesanded on seotud valguskujunduse loomisega lavastusele ja/või selle taasesitamisega. Selle alla kuuluvad paljud ametikohad alustades valgustehnikust lõpetades valgusala juhatajaga. Valgusala töötajad võivad töötada ka mujal, näiteks kontsertide, televisiooni, filmide juures, kus on sarnased ametikohad ja tööülesanded.\n\nSõltuvalt teatrist ja sealsetest ametikohtadest ning töölepingu poolt üles seatud ülesannetest ja vastutusest, võivad need ametid kohati ka erineda. Paljudes teatrites täidavad samad inimesed ka samu ametikohti, näiteks valgusala juht võib olla valguskujundaja või valguskujundaja valgusmeister.\n\nValgusala inimesed on teatri tehnilised töötajad . Nad kuuluvad teatris lavastusteenistuse (Ugala) või loovtehniliste töötajate (Endla) osakonna alla.\n", "id": "ekk_Latn_203989"}
{"text": "Patscherkofel\n\nPatscherkofel on mägi ja suusakeskus Alpides Tiroolis Lääne-Austrias, 7 km Innsbruckist lõunas. Tipp on 2246 m kõrgusel üle merepinna. Iglsi linn loodejalamil on kõrgusel 870 m, vertikaalne langus on seal 1376 m.\n", "id": "ekk_Latn_203990"}
{"text": "Reseedaroheline\n\nReseedaroheline on üks rohelistest värvitoonidest, reseeda värvi tuhmjas heleroheline, salveirohelisest tumedam ja küllastatum.\n", "id": "ekk_Latn_203991"}
{"text": "Serles\n\nSerles on mägi Stubai Alpides Austrias Tiroolis, Stubaitali ja Wipptali vahel, Itaalia piiri lähedal. Selle hüüdnimi on Altar von Tirol, sõna-sõnalt Tirooli altar. Sellel on mitu madalamat tippu, sealhulgas Sonnenstein (2476 m) lääneküljel.\n\nPaiknedes Habichtist itta kulgeva pika mäeharja serval, on see populaarne scramblingu tipp ja suviti võib siin väga rahvarohke olla. Tipp pakub suurepärast vaadet Stubai Alpidele ja Zillertali Alpidele.\n\nMatrei am Brennerist Wipptalis Maria Waldrasti kaudu (kergeim marsruut) Fulpmesist ja Kamplist Stubaitalis Wildebeni kaudu\n", "id": "ekk_Latn_203992"}
{"text": "Spīgana raudteepeatus\n\nSpīgana raudteepeatus on endine raudteepeatus Lätis Pļaviņase–Gulbene raudteel.\n\nRaudteepeatus asus Pļaviņase piirkonnas Aiviekste vallas. Peatus jäi Pļaviņase raudteejaamast 8,7 ja Riia jaamast 121 km kaugusel3.\n\nRaudteejaam avati aastal 1934. Peatus suleti aastal 2015, sealsed hooned lammutati aastal 2018.\n", "id": "ekk_Latn_203993"}
{"text": "Helmer-Rainer Sinisalo\n\nHelmer-Rainer Sinisalo (14. juuni 1920 Zlatoust, Venemaa – 2. august 1989 Petroskoi, Karjala ANSV) oli karjala helilooja ja flötist.\n\nSinisalo vanemad emigreerusid Nõukogude Venemaale Soomest 1918. aastal. Sinisalo lõpetas 1939. aastal Petroskoi muusikakooli. Õppis aastatel 1952–1954 kompositsiooni Moskva konservatooriumis Nikolai Peiko klassis ja aastatel 1954–1955 Leningradi konservatooriumis Viktor Vološinovi klassis.\n\nAastatel 1936–41 ja 1944–56 töötas Karjala raadio sümfooniaorkestri solistina oli samal ajal ka Karjala riikliku rahvamuusikaansambli Kantele kunstiline juht ja dirigent. Aastatel 1948–1957 õpetas Sinisalo Petroskoi muusikakoolis kompositsiooni ja flöödimängu. Alates 1956. aastast oli Karjala heliloojate liidu juhatuse esimees. Karjala-Soome NSV rahvakunstnik (1949), Vene NFSV rahvakunstnik (1959) ja NSV Liidu rahvakunstnik (1978).\n\nSinisalo teoste hulgas on Kalevala ainetel kirjutatud balletid Kyllikki röövimine (1944) ja Sampo (1959), sümfoonia Metsa vägilased ja süidi Karjala pildid rahvapilliorkestrile. On kirjutanud koori- ja orkestriteoseid, aga ka kammermuusikat.\n", "id": "ekk_Latn_203994"}
{"text": "Herzsee (Tirool)\n\nHerzsee on järv Aldransi küla lähedal Tiroolis Austrias ja on mõeldud peamiselt kalakasvatuseks. Varem oli järv supluseks avatud. Järv on kaetud metsases keskkonnas, mis kulgeb edasi-tagasi marsruudil Ampassi või Sistransi. Selle pikkus on 200 m; selle laius on 50 m.\n\nVäikese suuruse tõttu vaevavad järve mõnikord vetikad. Vee kvaliteedi hinne on B. Herztalbach on väljavool järvest ja suubub 5 km eemal Inni.\n", "id": "ekk_Latn_203995"}
{"text": "Brais Méndez\n\nBrais Méndez Portela (sündinud 7. jaanuaril 1997 Mosis) on Hispaania jalgpallur, kes mängib ründava poolkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis Real Sociedad.\n\nAastatel 2010–2012 kuulus ta Villarreali noorteakadeemiasse. Seejärel liitus ta Celta de Vigoga. 2014. aasta septembris debüteeris Méndez Celta reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas.\n\nHispaania kõrgliigas debüteeris ta Celta meeskonnas 21. septembril 2017 mängus Getafe vastu. Esimese värava lõi ta Hispaania kõrgliigas 31. märtsil 2018 mängus Athletic Bilbao vastu. Hooajal 2020/21 lõi Méndez Hispaania kõrgliigas üheksa väravat.\n\n2022. aasta juulis sõlmis ta kuueaastase lepingu Real Sociedadiga.\n\nHispaania jalgpallikoondises debüteeris Méndez 18. novembril 2018 sõprusmängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu ja lõi mängu ainsa värava.\n", "id": "ekk_Latn_203996"}
{"text": "Vähkpunane\n\nVähkpunane (saksa keeles krebsrot, prantsuse keeles rouge écrevisse) on üks punastest värvitoonidest, keedetud vähi värvi. Arvatavasti tõlkelaen saksa keelest.\n\nSee on erk oranži poole kalduv punane, seostub kuumuse ja vürtsikusega.\n\nSõna kasutatakse sageli punase näojume kirjeldamiseks, olgu see tingitud kas punastamisest, vihast ja ärritusest või päikesepõletuse tõttu\n", "id": "ekk_Latn_203997"}
{"text": "Rdzawa\n\nRdzawa on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Bochnia maakonnas Trzciana vallas. Rdzawa asub Bochniast ligi 18 km lõunaedelas ja Krakówist umbes 40 km kagus.\n", "id": "ekk_Latn_203998"}
{"text": "Hugo Mallo\n\nHugo Mallo Novegil (sündinud 22. juunil 1991 Marínis) on Hispaania jalgpallur, kes mängib paremkaitsjana Brasiilia kõrgliigaklubis Internacional.\n\n1999. aastal liitus ta Celta de Vigo noorteakadeemiaga. Klubi põhimeeskonnas debüteeris Mallo 29. augustil 2009 Hispaania esiliiga mängus CD Numancia vastu. Esimese värava lõi ta liigas 16. oktoobril 2010 Villarreali reservmeeskonna vastu. Hispaania kõrgliigas mängis ta Celtaga esmakordselt hooajal 2012–13. Hispaania kõrgliigas lõi ta esimese värava 23. mail 2015 mängus RCD Espanyoli vastu. Hooajal 2016–17 jõudis ta Celtaga UEFA Euroopa Liigas poolfinaali.\n\n2018. aastal loobus ta Inglismaa kõrgliiga klubiga Fulham liitumisest, sõlmides Celtaga uue viieaastase lepingu.\n\n2023. aasta augustis sõlmis ta kuni 2024. aasta detsembrini kehtiva lepingu\n\n2010. aastal võitis ta Hispaania kuni 19-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistrivõistlustel hõbemedali. Aasta hiljem osales ta Hispaania kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel, kus jõuti veerandfinaali.\n", "id": "ekk_Latn_203999"}
{"text": "Eve Veromann\n\nEve Veromann (sündinud 27. mail 1961) on eesti entomoloog.\n\nTema peamisteks uurimisteemadeks on jätkusuutlik põllumajandus, põllumajandusmaastiku mitmekesistamine, kasulikud lülijalgsed, ökosüsteemi teenused ja keskkonnasäästlik taimekaitse. Doktorikraadi sai ta 2007. aastal kaitstud väitekirjaga \"Rapsikahjurite kiletiivalised parasitoidid\".\n\nVeroman töötab Eesti Maaülikoolis taimetervise õppetooli professorina.\n", "id": "ekk_Latn_204000"}
{"text": "Lars Stindl\n\nLars Edi Stindl (sündinud 26. augustil 1988 Speyeris) on Saksamaa jalgpallur, kes mängib ründva poolkaitsja või ründajana Saksamaa esiliigaklubis Karlsruher.\n\nTa alustas klubikarjääri Karlsruheris, mille noorteakadeemiaga liitus ta 2000. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas 2008. aastal. Saksamaa kõrgliigas lõi Stindl esimese värava sama aasta 29. novembril mängus Hannover 96 vastu.\n\nAastatel 2010–2015 mängis Stindl Saksamaa kõrgliigas Hannover 96 ja 2015–2023 Mönchengladbachi Borussia ridades. Tema edukaim hooaeg Saksamaa kõrgliigas oli 2020/21. Alates 2016. aasta augustis oli Stindl Mönchengladbachi Borussia kapten.\n\nPärast Mönchengladbachi Borussiaga lepingu lõppemist naasis Stindil oma esimese koduklubi Karlsruheri juurde.\n\n[Saksamaa jalgpallikoondis]]es tegi Stindl debüüdi 6. juunil 2017 sõprusmängus Taani vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri esimeses alagrupimängus 19. juunil Austraalia vastu. Ta lõi turniiril kolm väravat, sh finaalis Saksamaa võiduvärava Tšiili vastu. Koondisekarjääri neljanda ja viimase värava lõi ta 14. novembril 2017 sõprusmängus Prantsusmaa vastu. Koondisesärgis kogus Stindil 2017. aastal kümme mängu, lisaks 2018. aastal ühe mängu.\n", "id": "ekk_Latn_204001"}
{"text": "Must küüslauk\n\nMust küüslauk valmib tavalisest küüslaugust ja selle valmistamiseks kasutatakse Maillardi reaktsiooni. Nii valmistatud küüslauku kasutatakse toidulisandina üle maailma, kuid alguse sai kasutus Aasia köökidest.\n\nMust küüslauk valmib küüslaugu sibula kuumutamisel ettenähtud kraadidel ja õhuniiskusel, kuumutamine võtab tavaliselt aega mõni nädal. Selle protsessi tulemusel mustuvad küüslaugu küüned ja küüslaugu maitse muutub magusaks ja siirupiseks ning võib meenutada palsamiäädikat ja tamarindi. Sedasorti küüslauk on võetud kasutusele nii tipptasemel köökides, kui koduses küpsetamises.\n", "id": "ekk_Latn_204002"}
{"text": "Kakaopulber\n\nKakaopulber on kakao pressimisjäägi jahvatamisel saadud aine.\n\nPressimisega eemaldatakse purustatud kakaoubade massist kakaovõi, mida on algselt 50–57% kakaooa kaalust. Jahvatatud kakaopulbris on kuivaine jääkrasvasisaldus 12–17%. Niiskus mitte üle 9%. Toiteväärtus 100 g kohta: energiat 954 kJ (228 kcal), süsivesikuid 57,9 g, rasva 15,7 g, valku, 19,6 g, vett 3 g, mineraalid (kaltsium, raud, magneesium, fosfor, kaalium, naatrium, tsink) ja kofeiin. Kakaopulber on ka flavonoididerikas polüfenoolide allikas. Flavonoidide kogus sõltub töötlusest, mille käigus on oht hävitada toote kasulikke omadusi.\n", "id": "ekk_Latn_204003"}
{"text": "Kinnistusregister\n\nKinnistusregister on register, mis sisaldab andmeid kõigi Eesti kinnistute kohta. Registrist saab kontrollida kinnistute üldandmeid, pindala, omanikke, piiranguid, kinnistuid koormavate hüpoteekide andmeid jm. Samuti saab tutvuda kinnistusdokumentidega ja volitada teisi nendega tutvuma. E-kinnistusraamatu andmed on seadusliku jõuga.\n\nKinnistusregister on üks osa kinnistusraamatust, lisaks kinnistusregistrile sisaldab kinnistusraamat veel kinnistuspäevikut ja -toimikut. Kinnistusregister on elektroonne.\n\nEraisikuna sisenemine võimaldab tasuta enda kinnistu andmete ja kinnistusdokumentidega tutvuda, dokumentidega tutvumiseks volitada, digiteerimise teenust tellida ning tasu eest teiste kinnistute andmete vaatamist.\n\nE-kinnistusraamatu lepingulised kliendid on ettevõtted ja asutused, mis vajavad iga päev palju usaldusväärset informatsiooni kinnistute kohta.\n\nIga kinnistu (kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõigus, korterihoonestusõiguse) kohta avatakse kinnistusregistris eraldi registriosa, kuhu tehakse kanded selle kinnistu kohta. Kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõppevad kande tegemisega. Iga kinnisasja kohta avatakse eraldi registriosa ja sellele antakse kordumatu number (kinnistu number).\n", "id": "ekk_Latn_204004"}
{"text": "Lihapunane\n\nLihapunane ehk lihakarva on üks punastest värvitoonidest, toore liha värvi roosakas- kuni tumepunane.\n\nVärvinimetust on kasutatud mineraalide, seente, taimede ja loomade välimuse kirjeldamisel, aga ka muu kohta, näiteks ilukirjanduses.\n", "id": "ekk_Latn_204005"}
{"text": "Leiko\n\nLeiko oli aastatel 1964–2015 Värskas tegutsenud seto leelokoor.\n\nKoori nimi tuleneb Setomaal tuntud regilaulust \"Hobusemäng\", mille iga värss lõpeb refrääniga \"heiko-leiko\". Leiko kutsus 4. oktoobril 1964 Värska kultuurimaja juhataja Juta Kalev. Alates 1976. aastast juhtis koori Veera Hirsik, kes tegutses ka Värska kooli matemaatikaõpetaja ja õppealajuhatajana.\n\nTegevusaastate jooksul laulis Leikos kokku 36 naist. Lauljate kõrvalt oli koosseisus ka lõõtsamees, kes esitas laulude vahele tantsulugusid.\n\n2004. aastal anti välja CD \"Leiko laulud\" ning ilmus Andreas Kalkuni koostatud raamat \"40 aastat Värska leelokoori Leiko\" (ka Leiko. 40 aastat Värska leelokoori).\n\nLeiko lõpetas tegevuse oma 51. sünnipäeval (4. oktoobril 2016), olles tollal vanim tegutsev leelokoor. Esineda jõuti mitmel pool Eestis ja Euroopas, samuti Ameerika Ühendriikides ning 2000. aastal Hannoveris EXPO maailmanäitusel.\n", "id": "ekk_Latn_204006"}
{"text": "Tuuralised\n\nTuuralised (Acipenseriformes) kuuluvad kiiruimsete kalade seltsi, mis koosneb tuurlastest, luitstuurlastest ning väljasurnud sugukondadest.\n\nTuuralised on põhjapoolkeral elavad mageveekalad, kuid mõned liigid on anadroomsed. Anadroomsed kalad veedavad suurema osa oma elust soolases vees, kuid rändavad mageveekogudesse sigimise perioodiks. Osad sellesse seltsi kuuluvatest kaladest on hinnatud töönduskalad, kaaviari ja kvaliteetse filee tõttu. Peamiselt on bentostoidulised, aga toituvad ka väikestest kaladest. Tuura reintrodutseerimisega tegeleb Eestis RMK Põlula kalakasvatuskeskus.\n", "id": "ekk_Latn_204007"}
{"text": "Kierlikówka\n\nKierlikówka on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Bochnia maakonnas Trzciana vallas. Kierlikówka asub Bochniast umbes 16,5 km lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_204008"}
{"text": "Lepiku tänav (Rakvere)\n\nLepiku tänav on tänav Rakveres, paiknedes linna lõunaosas. Kaugus linna keskväljakust linnulennul mõõdetuna on 1,3 km.\n\nTänav on 196 meetrit pikk ja ligikaudu 10 meetrit lai. Lepiku tänav on umbtänav ja asub Lepiku linnaosas. Tänav saab alguse Saueaugu tänavalt ja on suunaga lõuna poole, ristudes Purde tänavaga, mis on umbtänav. Lõunaosas teeb tänav pöörde edelasuunas ja lõpeb puistuga enne Mäe tänavat.\n\nTänava ääres paiknevad ühe- ja kahekorruselised ühepereelamud koos abihoonetega, hooned on rajatud põhiliselt 20. sajandi teises pooles.\n", "id": "ekk_Latn_204009"}
{"text": "Purde tänav (Rakvere)\n\nPurde tänav on tänav Rakveres, paiknedes linna lõunaosas. Kaugus linna keskväljakust linnulennul mõõdetuna on 1,3 km.\n\nTänav on 119 meetrit pikk ja ligikaudu 8,5 meetrit lai. Purde tänav on umbtänav ja asub Lepiku linnaosas. Purde tänav saab alguse Lepiku tänavalt ja on suunaga lääne poole. Tänav lõpeb enne Soolikaoja.\n\nTänava põhjaküljel paiknevad ühe- ja kahekorruselised ühepereelamud koos abihoonetega, hooned on rajatud 20. sajandi teises pooles. Lõunaküljel asub puistu.\n", "id": "ekk_Latn_204010"}
{"text": "Kandiru\n\nKandiru (Vandellia cirrhosa) on tuntud ka hambatikukalana või vampiirkalana. Kandirud on magevee säga parasiidi liigid. Kandirud kuuluvad Trichomycteridae perekonda. Nad on pärit Amazonase jõestikust ning neid leidub Boliivias, Brasiilias, Colombias, Ecuadoris ja Peruus.\n\nKandiru määratlus on autorite lõikes erinev. Seda sõna on kasutatud Vandellia cirrhosa, kogu perekonna Vandellia, alamsugukonna Vandelliinae või isegi kahe alamperekonna Vandelliinae ja Stegophilinae tähistamiseks.\n\nKuigi on teada, et mõned kandiru liigid kasvavad kuni 40 sentimeetri pikkuseks, siis tegelikult on teised liigid tunduvalt väiksemad. Väiksemad liigid on tuntud selle tõttu, et nad võivad tungida inimese kusejuhasse. Hoolimata 19. sajandi lõpust pärinevatest etnoloogilistest aruannetest, esines esimene dokumenteeritud juhtum kandiru eemaldamisest inimese ureetrast alles 1997. aastal ja isegi see juhtum on tekitanud poleemikat.\n", "id": "ekk_Latn_204011"}
{"text": "Verevärv (heraldika)\n\nVerevärv (prantsuse keeles sanguine) ehk verepunane on tumepunase või punakaspruuni värvusega, \"vere värvi\" heraldiline tinktuur, mis kuulub harvaesinevate lisavärvide hulka.\n", "id": "ekk_Latn_204012"}
{"text": "Briģi vald\n\nBriģi vald (läti keeles Briģu pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.\n\nVald piirneb sama piirkonna Zilupe linna ning Isnauda, Nirza, Līdumnieki, Cibla ja Zaļesje vallaga. Idas piirneb vald Venemaaga.\n\nValla pindala on 125 km². 2011. aasta seisuga elas seal 608 inimest. Aastal 2011 elas vallas 204 lätlast, 369 venelast, 18 valgevenelast, 2 ukrainlast, 9 poolakat ja 2 leedulast. Valla keskus on Brigi küla. Vallavanem on Andris Valeinis.\n", "id": "ekk_Latn_204013"}
{"text": "Brigi\n\nBrigi (ka Briģi, latgali keeles Brygi) on küla (vidējciems) Lätis Ludza piirkonnas, Briģi valla halduskeskus.\n\nBrigi asub merepinnast 125 meetri kõrgusel Brigi järve põhjakaldal ja jääb piirkonna keskusest Ludzast 27 ning Riiast 295 kilomeetri kaugusele. Külas on raamatukogu, postkontor ja rahvamaja. Seal asub katoliku kirik, külast lõunas on Briģi raudteepeatus.\n\nKüla on esmamainitud 1784. aastal. 1923. aastal ehitati sinna vallamaja, kuigi küla oli juba varem olnud Janovole valla halduskeskus. Nõukogude perioodil oli küla kohaliku kolhoosi keskasulaks.\n\n2008. aastal oli külas 320 elanikku, 2020. aastal 275.\n", "id": "ekk_Latn_204014"}
{"text": "Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond\n\nEuroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on 2015. aastal loodud oluline osa Euroopa investeerimiskavast. EFSI on tähtsaim investeeringuid toetav rahastamisvahend Euroopa Liidus. Fondi eesmärk on kasutada avaliku sektori raha, et kaasata rohkem erainvesteeringuid Euroopa Liidu projektidesse. EFSI toetab investeeringuid sellistesse valdkondadesse nagu taristu, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus, tervis, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.\n\nTänu Euroopa Liidu eelarvetagatisele on Euroopa Investeerimispanga grupil võimalik rahastada riskantsemaid projekte. EFSI toetuse saajad otsustab sõltumatu investeeringute komitee rangete kriteeriumide ja nõudluse põhjal. Ühtegi valdkonda ega riiki ei eelistata.\n", "id": "ekk_Latn_204015"}
{"text": "Seladoniroheline\n\nSeladoniroheline ehk seladonroheline on üks rohelistest värvitoonidest, seladonkeraamika värvi heledapoolne hallikas roheline värvus.\n\nSeladonnõud olid alates 10. sajandist väga hinnatud oma rohelise värvuse tõttu, mis meenutas prestiižse vääriskivi nefriidi rohelist. Glasuuri värvus tekib raud(III)oksiidi redutseerumisel raud(II)oksiidiks kuumutamise käigus, värvuse kujunemist mõjutab aga rida muid tegureid ja kemikaale, mistõttu seladonglasuuri leidub ka pruunides, kollakates ja hallides toonides.\n\nNimetus \"seladon\" on Euroopa päritolu, pärinedes 1627. aastal ilmunud prantsuse pastoraalse romaani \"L'Astrée\" tegelaskujust nimega Céladon, kes tavatses kanda helerohelist.\n", "id": "ekk_Latn_204016"}
{"text": "Murzasichle\n\nMurzasichle on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tatra maakonnas Poronini vallas. Murzasichle asub Slovakkia piirist umbes 6,5 km kaugusel, Zakopanest ligi 7 km idas.\n\nMurzasichle on merepinnast 820–950 meetri kõrgusel, küla paikneb Tatra rahvuspargi läheduses. Murzasichle on suvituskoht ja talispordikeskus.\n", "id": "ekk_Latn_204017"}
{"text": "Laamakasvatus\n\nLaama (ladina keeles Lama glama) on esindaja kaamelite (ladina keeles Camelidae) perekonnas, kuhu kuuluvad veel alpakad, Lõuna-Ameerikas looduslikult elavad guanakod ja vikunjad. Fossiilide päritolu viitab sellele, et laamad pärinevad Põhja-Ameerikast, kust nad levisid ka oma kodumaale Boliiviasse, Tšiilisse ja Peruusse. Lõuna-Ameerika riikides kodustati laamad umbes 4000 aastat tagasi.\n\nLaamad võivad kasvada kuni 119 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 113 kg. Laamade eluiga on umbes 20 aastat.\n", "id": "ekk_Latn_204018"}
{"text": "Nierza\n\nNierza (ka Nirza või Nerza) on küla (vidējciems) Lätis Ludza piirkonnas, Nirza valla halduskeskus.\n\nNierza asub merepinnast 162 meetri kõrgusel Nirza järve kirdekaldal ning jääb piirkonna keskusest Ludzast 27 ja Riiast 295 kilomeetri kaugusele. Külas on raamatukogu, põhikool ja rahvamaja.\n\nNerzat on esimest korda mainitud 1840. aastal seoses Janovole ja Muržinova mõisa talupoegade mässuga. Varasem Nerza küla jagati 1920. aastal taludeks, ent 1933. aastal sai see Nirza nime all küla staatuse tagasi. Nõukogude perioodil oli küla kohaliku Nirza sovhoosi keskasula.\n\n2008. aastal oli külas 207 ja 2020. aastal 146 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_204019"}
{"text": "Rapsikollane\n\nRapsikollane on üks kollastest värvitoonidest, hele, soe ja särav kollane värvus, sarnane rapsi õite värvusega.\n\nVärvus on karakterilt kevadine, särtsakas, soe ja habras. Peetakse tulikakollase sünonüümiks.\n\nRapsikollasena kirjeldatakse ses toonis paberit, tekstiile, viimistlusvahendeid ja kunstitarbeid, nagu värvid ja keraamikaglasuurid.\n", "id": "ekk_Latn_204020"}
{"text": "Brantôme'i Sicarius\n\nBrantôme'i Sicarius ehk Petlemma Sicarius (prantsuse keeles Sicaire de Brantôme, Sicaire de Bethléem) on lapspühak, keda on Karl Suure ajast peale austatud kui Herodese süütute laste veresauna üht ohvrit. Sündmus leidis aset Petlemmas Jeesuse sündimise ajal (Mt 2:16–18). Tema säilmed asuvad Prantsusmaal Dordogne'i departemangus Brantôme'i Püha Peetruse kloostris (Abbaye Saint-Pierre de Brantôme).\n", "id": "ekk_Latn_204021"}
{"text": "Lade (etnoloogia)\n\nLade (läänemurdes laed, keskmurdes laeted, lõunaeesti murdes tapa(n), mulgi murdes ladermu) oli etnoloogias vardaga või koodiga peksmiseks, ka pahmamiseks rehealuse põrandale laotatud viljakiht.\n\nLadeks asetati lahtiseotud rukkivihud põrandale pikkade ridadena, kahe rea viljapead vastamisi ülestikku. Saartel ja Kagu-Eestis asetati vihud ringselt, kahe ringi viljapead vastamisi. Suvivili laotati 0,5–1,0 meetri paksuse kihina, mida nimetati pahmas, ringselt või ovaalselt.\n\nTänapäeval nimetatakse ladeks ka rõhtsalt, mõnikord kihiti kuhugi kuhjunud või kuhjatud ainet, materjali, esemeid jne.\n", "id": "ekk_Latn_204022"}
{"text": "Peedipunane\n\nPeedipunane on söögipeedi värvi lillakaspunane värvus.\n\nPeedipunaseks võidakse nimetada ka looduslikku toiduvärvi betaniini (E162).\n", "id": "ekk_Latn_204023"}
{"text": "Vedik-kangurlind\n\nVedik-kangurlind (Euplectes progne) on linnuliik kangurlindlaste sugukonnast.\n\nNad elavad Aafrikas (Lõuna-Aafrikas, Angolas, Keenias, Sambias) ning on oma elupaikades arvukad.\n\nVedik-kangurlinnu iseäraks on suur sooline dimorfism. Emaslinnud on pruunikad lühikese sabaga, täiskasvanud isalinnud aga mustad ning kuni poole meetri pikkuste sabasulgedega.\n", "id": "ekk_Latn_204024"}
{"text": "Kangurlindlased\n\nKangurlindlased (Ploceidae) on lindude sugukond värvuliste seltsist.\n\nNad elavad Vanas Maailmas.\n\nNende eripäraks on ühiselulisus ja keerukate pesade punumine.\n", "id": "ekk_Latn_204025"}
{"text": "Edmond Arnold Blumenfeldt\n\nEdmond Arnold Blumenfeldt (30. jaanuar 1903 Peterburi – 14. märts 1946 Tallinn) oli eesti kunstnik.\n\nÕppis aastatel 1916–1918 Peterburi Kunstide Akadeemia õhtukursustel, 1920–1922 Berliinis Albert Reimanni tarbekunsti- ja teatridekoratsioonikoolis ning 1923–1924 Pariisis.\n\nBlumenfeldt oli Eesti esimene eriharidusega reklaamikunstnik. Lõi lavakujundusi Tallinna Töölisteatrile ja Estonia teatrile.\n\n1920. aastatel tegeles ta maalimisega ja oli tollal üks rahvusvaheliselt tuntumaid eesti kunstnikke. 1924. aasta veebruaris olid tema teosed väljas Sõltumatute Salongi näitusel Pariisi Grand Palais' ruumes. Pärast seda avaldasid tuntud prantsuse kunstiajakirjad artikleid käsitlustega Blumenfeldti maalidest. Seal eksponeeritud kolme teose seas oli ka maal \"Notre Dame Pariisis\" (1924), mis kuulus alates 1929. aastast Eesti Kunstimuuseumi kogusse, kuid hävis 1944. aastal tulekahjus. Hävisid ka Blumenfeldti \"Eiffeli torn\" (1923) ja \"Tallinn talvel\" (1926).\n\nEesti Kunstimuuseumi kogus on tema maalid \"Tualett\" (1933) ja \"Kompositsioon\" ehk \"Öö Baieris\" (u 1922–1924).\n", "id": "ekk_Latn_204026"}
{"text": "Nowe Bystre\n\nNowe Bystre on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tatra maakonnas Poronini vallas. Nowe Bystre asub Slovakkia piirist umbes 9 km kaugusel, Zakopanest ligikaudu 4 km põhjaloodes.\n\nKüla on esmamainitud 1692. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_204027"}
{"text": "Małe Ciche\n\nMałe Ciche on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tatra maakonnas Poronini vallas. Małe Ciche asub Slovakkia piirist natuke rohkem kui 4 km kaugusel, Poroninist umbes 6,5 km kagus ja Zakopanest 9 km idas.\n\nMałe Ciche on talispordikeskus.\n", "id": "ekk_Latn_204028"}
{"text": "Armeerimispüstol\n\nArmeerimispüstol ehk armatuurisiduja on tööriist, mida kasutatakse raudbetooni valmistamisel.\n\nSellega seotakse kokku terasvardad, mis moodustavad töö valmides betoonile terasarmatuuri. Ühe sõlme tegemiseks kulub armatuurisidujal aega 1,8 sekundit. Armatuurisiduja suudab siduda kuni 32-millimeetrist terasvarrast.\n", "id": "ekk_Latn_204029"}
{"text": "Jurgów\n\nJurgów (slovaki keeles Jurgov, ungari keeles Szepesgyörke, saksa keeles Jurkau/Jörg) on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tatra maakonnas Bukowina Tatrzańska vallas. Jurgów asub Slovakkia piirist umbes 2,5 km kaugusel.\n\nJurgów on suvituskoht ja turismikeskus.\n", "id": "ekk_Latn_204030"}
{"text": "Francisco de Quevedo\n\nFrancisco Gómez de Quevedo Villegas y Santibáñez Cevallos (14. september 1580 Madrid – 8. september 1645 Villanueva de los Infantes, Ciudad Real), tuntud kui Francisco de Quevedo, oli hispaania kirjanik ja poliitik. Koos oma rivaali Luis de Góngoraga oli ta üks Hispaania kuldajastu silmapaistvamaid autoreid.\n\nTema kirjutamise stiil on tuntud kui conceptismo. Kõrgemalt on hinnatud tema luuleloomingut, aga temalt ilmus ka romaan \"El Buscón\" ning teoloogilisi, poliitilisi ja satiirilisi teoseid. Samuti avaldas ta kirjanduskriitikat, milles ründas Luis de Góngora viljelevat culteranismo stiili.\n\nTal oli hea läbisaamine Pedro Téllez-Giróniga, keda ta saatis 1613. aasta Itaalia reisi ajal. Tema panuse eest löödi ta 1618. aastal Santiago ordu rüütliks.\n\nTa arreteeriti 1639. aastal ning tema raamatud konfiskeeriti. De Quevedo saadeti San Marcose kloostrisse Leónis, kuhu ta jäi kuni oma surmani 1645. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_204031"}
{"text": "Ayam Cemani\n\nAyam Cemani on kanatõug, kelle tunneb ära hüperpigmentatsiooni järgi – isendid on välimuselt üleni mustad. Tõug on väga haruldane ja ainulaadne. Ayam Cemani on üks kallimaid kanatõuge maailmas, ühe linnu hind võib olla kuni 2500 dollarit. Nende edukaks aretamiseks tuleb mõista tõu geneetikat.\n", "id": "ekk_Latn_204032"}
{"text": "Białka Tatrzańska\n\nBiałka Tatrzańska (kuni 1984. aastani Białka) on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tatra maakonnas Bukowina Tatrzańska vallas. Białka Tatrzańska asub Slovakkia piirist 8,5 km kaugusel ja Zakopanest umbes 15 km kirdes.\n\nBiałka Tatrzańska on suvituskoht ja talispordikeskus.\n", "id": "ekk_Latn_204033"}
{"text": "Kellu\n\nKellu on käsitööriist, mida kasutatakse viskoossete või tahkete osakeste väikeste koguste pealekandmiseks, silumiseks või vormimiseks. Kellude liigid on näiteks müürikellu, pottsepakellu, krohvikellu, silur. Kellu koosneb tavaliselt kolmnurksest metallplaadist, millele on kinnitatud kõverdatud vars, mille otsas on käepide. Plaadil võib olla ka teistsugune kuju.\n\nEhitustööriistana kasutatakse kellut tavaliselt mördi paigaldamiseks ning segamiseks krohvimisel ja müüriladumisel. Müüritise, betooni ja kipsplaatidega ehitamisel kasutatakse erinevat tüüpi kellusid. Müüritisekellud on traditsiooniliselt valmistatud sepistatud süsinikterasest, uuemad versioonid on valatud roostevabast terasest.\n", "id": "ekk_Latn_204034"}
{"text": "Frees\n\nFrees on lõikeriist, mida kasutatakse freesimismasinates või töötlemiskeskustes freesimistoimingute tegemiseks (ja muude tööpinkide puhul). Frees annab materjalile liikumise abil masinas soovitud kuju (nt pallikujuline nurgaveski) või otse lõikuri järgi (nt vormitööriist, näiteks hobilõikur).\n\nFreesimisel kasutame spetsiaalset masinat FSI B28 , mis mahub liikuma ka raskesti ligipääsetavatese kohtadesse. Erinevalt juurimisest annab kännufreesi kasutamine võimaluse säilitada ümberkaudse muru ja muu haljastuse. Freesimisel tekkinud augu maapinnas saab tekkinud massiga või mullaga katta.\n\nFreesiga saab teha auke, erinevaid kujundeid vabalt valitud materjalidest.\n", "id": "ekk_Latn_204035"}
{"text": "Rauasaag\n\nRauasaag on saag, mis on mõeldud raua lõikamiseks.\n\nEnamik rauasaage on käsisaed, mis on kas reguleeritava raamiga või tehtud C-kujulise statsionaarse raamiga, mis hoiab saagi pinges.\n\nRauasaag algselt mõeldi raua lõikamiseks aga on võimalik ka teisi materjale lõigata, nagu näiteks puitu, plastikut. Raamid võivad olla samuti reguleeritavad, et saaks kasutada eri mõõtu terasid. Poldi või muu mehhanismiga pannakse tera pinge alla.\n\nRauasael, nagu enamikul saagidel, saab tera asetada hambad käepideme suunas või hambad käepidemest eemale. Tavaliselt lõigates verikaalselt alla, on tera hambad suunatud kasutajast eemale.\n", "id": "ekk_Latn_204036"}
{"text": "Bukowina Tatrzańska\n\nBukowina Tatrzańska on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tatra maakonnas, Bukowina Tatrzańska valla halduskeskus. Bukowina Tatrzańska asub Slovakkia piirist umbes 4 km kaugusel.\n\nBukowina Tatrzańska on puhke- ja talispordikeskus. Asub merepinnast 800–960 meetri kõrgusel.\n\nKüla on esmamainitud 1585. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_204037"}
{"text": "Falsztyn\n\nFalsztyn (slovaki keeles Falštín, ungari keeles Falstin, saksa keeles Falkenstein) on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tatra maakonnas Łapsze Niżne vallas. Falsztyn asub Slovakkia piirist ligi 5 km kaugusel.\n\nFalsztyn on suvituskoht.\n", "id": "ekk_Latn_204038"}
{"text": "Isnauda vald\n\nIsnauda vald (läti keeles Isnaudas pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.\n\nVald piirneb sama piirkonna Ludza linnaga ning Cirma, Pilda, Pureņi, Ņukši, Briģi, Nirza, Zvirgzdene ja Cibla vallaga.\n\nValla pindala on 115 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1031 inimest. Aastal 2011 elas vallas 780 lätlast, 204 venelast, 22 valgevenelast, 9 ukrainlast ja 3 poolakat. Valla keskus on Martiši küla. Vallavanem on Antoņina Sjakste.\n", "id": "ekk_Latn_204039"}
{"text": "Martiši\n\nMartiši (ka Marciši või Marcišova) on küla (vidējciems) Lätis Ludza piirkonnas, Isnauda valla halduskeskus.\n\nMartiši asub valla lääneosas merepinnast 150 meetri kõrgusel Ludza linna piiril; sealt läheb läbi maantee A12. Küla jääb piirkonna keskusest Ludzast 3 ning Riiast 269 kilomeetri kaugusele. Külas on raamatukogu, võõrastemaja ja Isnauda rahvamaja.\n\nKüla rajati nõukogude perioodil kui kolhoosi Boļševiks keskasula.\n\nAastal 2009 oli külas elanikke 373, aastal 2020 aga 325.\n", "id": "ekk_Latn_204040"}
{"text": "Nabe saar\n\nNabe saar asub Lohusalu poolsaare lääneosa lähedal madalmeres. Saare pindala on 1,36 ha ja rannajoone pikkus on 550 m.\n\nVäike ja omapärane, järsu põhjanõlvaga saar jääb mandrist vaid 150 m kaugusele. Suurema osa aastast on saar ühendatud mandriga tombololaadse maaribaga ning sinna pääseb kuiva jalaga. Kõrgema veeseisu puhul lahutab saart kaldast ca 50-100 m pikk madal veeriba. Arheoloogid on oletanud, et saarel kõrguval Nabe mäel asus eestlaste muistne pelgupaik.\n", "id": "ekk_Latn_204041"}
{"text": "La Celestina\n\nLa Celestina on nimi, millega Fernando de Rojasele omistatud Calisto ja Melibea tragikomöödia on populaarseks saanud. Selle koosseis pärineb 15. sajandi lõpuaastatest, Hispaania katoliku monarhide valitsusajal, ja erakordne kirjastamisedu sai alguse 16. sajandil ning jätkus tõusude ja mõõnadega kuni selle keelamiseni 1792. aastal. La Celestinat on armastusargumendi, didaktilise eesmärgi, autoriteetse tsitaatide rohkuse, tegelaste valiku, dialoogi ja enam kui tõenäolise seose tõttu ülikoolikeskkonnaga peetud humanistliku komöödia sui generis näiteks. kuigi on ka neid, kes eelistavad seda pidada hübriidiks romaani ja draama vahel. Selle mõju mõlemale žanrile on väga tähelepanuväärne, kuivõrd on võimalik rääkida taevasest žanrist, mis hõlmab nii otse tema süžeest välja töötatud teoseid, tegelasi või temaatikat kui ka taevaseid seadeid või tegelasi komöödiates ja romaanides. millel pole põhimõtteliselt midagi pistmist La Celestinaga.\n", "id": "ekk_Latn_204042"}
{"text": "La Galatea\n\nUudne ilmselt hakkas kirjutada kui Cervantes naasis vangistuses Alžiir (detsember 1580) Raamatupoodides oli sellel vähe edu, eriti kui võrrelda tohutut Diana de Montemayorit ja Gil Polost armunud suurt Dianat. Cervantesil oli kogu elu oma romaanist väga kõrge kontseptsioon ja kavatsus avaldada teine osa, kuid ta suri seda tegemata\n", "id": "ekk_Latn_204043"}
{"text": "Viktor Claesson\n\nViktor Johan Anton Claesson (sündinud 2. jaanuaril 1992 Värnamos) on Rootsi jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Taani kõrgliigaklubis København ja Rootsi jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri kodulinna klubis IFK Värnamo, mille koosseisus debüteeris ta 2009. aastal Rootsi tugevuselt kolmandas liigas. 2011. aasta hooajal lõi ta klubi meeskonnas Rootsi esiliigas 13 väravat.\n\nAastatel 2012–2017 mängis Claesson Rootsi kõrgliiga klubis IF Elfsborg. 2012. aastal tuli ta Elfsborgiga Rootsi meistriks.\n\n2017. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Venemaa kõrgliigaklubiga Krasnodar. Hooajal 2018–19 lõi ta Venemaa kõrgliigas kaksteist väravat, kuid järgmine hooaeg jäi tal põlvevigastuse tõttu täielikult vahele.\n\n2022. aasta märtsis sõlmis ta kuni hooaja lõpuni lepingu Taani kõrgliigaklubiga København.\n\nRootsi jalgpallikoondises tegi Claesson debüüdi 18. jaanuaril 2012 sõprusmängus Bahreini vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta viis päeva hiljem sõprusmängus Katari vastu. Ta kuulus Rootsi koondisse 2018. aasta maailmameistrivõistlustel ja 2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_204044"}
{"text": "Bajuvaarid\n\nBajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased. Bajuvaarid olid asustanud tänapäevase Baieri (mis nende järgi nime sai), Austria ja Lõuna-Tirooli 5. sajandi alguseks pKr ning neid peetakse tänapäeva baierlaste ja austerlaste esivanemateks. Bajuvaarid kõnelesid varajast baieri keelt.\n", "id": "ekk_Latn_204045"}
{"text": "Ņukši\n\nŅukši (ka Ņukšas või Nukšas, vanasti ka Pilda) on küla (vidējciems) Lätis Ludza piirkonnas, Ņukši valla halduskeskus.\n\nŅukši asub merepinnast 145 meetri kõrgusel Ilža jõe kaldal ja jääb piirkonna keskusest Ludzast 12,5 ning Riiast 281 kilomeetri kaugusele. Külas on raamatukogu, postkontor ja rahvamaja. Ņukšis asub Pilda katoliku kirik.\n\nKüla tekkis Ņukši mõisa (Niukszi, Njukschi) keskuse juurde. Nõukogude perioodil ehitati see välja kui kohaliku Kalinini nimelise kolhoosi keskasula.\n\nAastal 2008 oli külas elanikke 207, aastal 2020 aga 146.\n", "id": "ekk_Latn_204046"}
{"text": "Rémy Cabella\n\nRémy Cabella (sündinud 8. märtsil 1990 Ajaccios) on Prantsusmaa jalgpallur, kes mängib ründava poolkaitsjana Prantsusmaa kõrgliigaklubis Lille.\n\nTa alustas klubikarjääri Montpellier's, mille noorteakadeemiga liitus ta 2004. aastal. Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris ta 2010. aastal AC Arles-Avignon' meeskonnas, kus ta mängis Montpellier'st laenul. Montpellier' meeskonnas mängis Cabella Prantsusmaa kõrgliigas aastatel 2011–2014. Hooajal 2011–12 tuli ta Montpellier'ga Prantsusmaa meistriks. Hooajal 2013–14 lõi ta Prantsusmaa kõrgliigas 14 väravat.\n\n2014. aasta juulis sõlmis ta lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga Newcastle United. Inglismaa kõrgliigas lõi Cabella esimese värava 31. jaanuaril 2015 mängus Hull City vastu, kuid see jäi tema ainsaks väravaks sel hooajal.\n\nAastatel 2015–2017 mängis ta Prantsusmaa kõrgliigas Marseille Olympique'is ja seejärel kaks hooaega Saint-Étienne'i ridades.\n\n2019. aasta juulis siirdus ta 12 miljoni euro eest Venemaa kõrgliigaklubisse Krasnodar. Tema leping lõpetati 2022. aasta märtsis osapoolte kokkuleppel.\n\n2022. aasta aprillis naasis ta kuni hooaja lõpuni Montpellier'i.\n\n2022. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Lille'iga.\n\nPrantsusmaa jalgpallikoondises debüteeris Cabella 28. mail 2014 sõprusmängus Norra vastu. Seejärel valiti ta maailmameistrivõistlustel osalevasse Prantsusmaa koondisse, asendades vigastada saanud Franck Ribéry. Üheski mängus Cabella maailmameistrivõistlustel aga väljakule ei pääsenud.\n", "id": "ekk_Latn_204047"}
{"text": "Salvator Mundi (Leonardo)\n\n\"Salvator Mundi\" ('maailma päästja') on Itaalia renessansiaja kunstniku Leonardo da Vinci teos.\n\nTeosest on teada umbes 20 koopiat, mille autorid on Leonardo õpilased ja järgijad.\n\nSee on üks väheseid säilinud Leonardo teoseid ning ainus, mis on siiani eravalduses. 2017. aastal müüdi teos 450,3 miljoni USA dollari eest oksjonimaja Christie's vahendusel New Yorgis Saudi Araabia printsile Badr Āl Saʿūd bin Abd Allāh bin Moḥemmad bin Farhan Āl Saʿūdile, mis teeb sellest kõigi aegade kalleima avalikul enampakkumisel müüdud kunstiteose.\n", "id": "ekk_Latn_204048"}
{"text": "Kollakasroheline\n\nKollakasroheline või rohekaskollane on värvus, mis hõlmab vahetoone nähtava valguse spektris kollase ja rohelise vahel, vahemikus umbes 541–575 nanomeetrit.\n\nRYB-mudelis ja CMY-mudelis on kollakasroheline tertsiaalvärvus, mis tekib primaarvärvuse kollase ja sekundaarvärvuse rohelise segamisel. HSV-mudelis on kollakasrohelise vahemik värvitooni (hue) teljel 60°–80°.\n", "id": "ekk_Latn_204049"}
{"text": "Harras Kullango\n\nHarras Kullango (kuni 1935 Herbert-Aleksander Kihlevelt; 7. detsember (vkj)/ 20. detsember 1904 Tallinn – 13. august 1968 Kotkajärve, Muskoka piirkond, Ontario, Kanada) oli eesti ehitusinsener.\n\nTa lõpetas detsembris 1935 Tallinna Tehnikumi ehitustehnika haru ehitusinsenerina (lõputöö \"Koostada raudmaanteesild üle Emajõe Vabadussilla kohal Tartus\"). Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Rotalia liige.\n\nTa sai jaanuaris 1936 Haapsalu linnainseneriks. Kuid veebruaris 1936 läks ta õpetajaks Põltsamaa Tööstuskooli ja oli ühtlasi ka Põltsamaa linnainsener. 1939. aastal läks ta Viljandisse, oli õpetaja ja juhataja Viljandi Tööstusõpilaste Koolis ning Viljandi Tööoskusameti juhataja. Ühtlasi oli ta ka Viljandi linnainseneri kohusetäitja.\n\nTa põgenes Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Rootsi. Ta tegutses seal insenerina, oli ettevõtte AB Hus & Vägar peainsener Stockholmis.\n\nTa läks 1951. aastal Kanadasse, töötas seal mitmes ettevõttes inseneri ja konstruktorina. Oli tegev mitmes eestlaste ühingus Kanadas.\n", "id": "ekk_Latn_204050"}
{"text": "Kambodža Kommunistlik Partei\n\nKambodža Kommunistlik Partei (khmeeri keeles បក្សកុម្មុយនីស្តកម្ពុជា; prantsuse keeles Parti communiste du Kampuchéa) oli valitsev kommunistlik partei Kambodžas aastatel 1975–1979. Seda juhtisid Pol Pot, Ieng Sary, Son Sen ja Khieu Samphan. Kambodža Kommunistliku Partei liikmed olid tuntud kui punased khmeerid. Partei oli suurema osa oma olemasolust põranda all. 1975. aasta aprillis võttis see Kambodžas võimu ning asutas Demokraatliku Kampuchea nime kandva riigi. 1979. aastal kaotas partei võimu, kui Pol Poti režiimi massimõrvade ja Vietnami sõjalise sekkumise tõttu rahulolematud vasakpoolsed asutasid Kampuchea Rahvavabariigi. Partei lõpetas ametlikult tegevuse 1981. aastal, selle järglane oli Demokraatliku Kampuchea partei.\n", "id": "ekk_Latn_204051"}
{"text": "Kanaarikollane\n\nKanaarikollane on hele ja erk roheka varjundiga kollane värvitoon, mis sarnaneb kanaari koldvindi (Serinus canaria) või selle kodustatud vormi, kanaarilinnu sulgede värvusega. Tõlkelaen saksa keelest.\n\nVärvus on karakterilt terav, vürtsikas, hapu, ärritav. Kanaarikollase värvuse annab värvipigment strontsiumkromaat.\n", "id": "ekk_Latn_204052"}
{"text": "Punane vaher\n\nPunane vaher (Acer rubrum) on Põhja-Ameerika ida- ja keskosas kasvav heitlehine puu. See on üks kõige arvukam põlispuu Põhja-Ameerikas.\n", "id": "ekk_Latn_204053"}
{"text": "Jüri Loosme\n\nJüri Loosme (kuni 1937 Lossmann, 31. mai 1887 Tori vald, Pärnumaa – 5. november 1983 Helsingborg, Rootsi) oli Eesti poliitik ja omavalitsustegelane.\n\nJüri Loosme sündis Tori vallas põlise talupidaja perekonnas. 1907. aastal lõpetas Soomes Harju Põllutöökooli. 1913. aastal täiendas teadmisi Daehnfeldti seemnekasvatuses Hinderuppes (Taanis). Töötas isatalus, seejärel Jõesuu piimaühingus meierina ning 1911 kuni 1913 Kaukaasias teravilja transpordifirmas. 1914 kuni 1915 oli Peterburi kubermangus omavalitsuse teenistuses.\n\nVõttis osa I maailmasõjast ja vabadussõjast. Vabadussõja järel oli Kioma riigimõisa valitseja. 1921. aastal määrati Läänemaa maa-agronoomiks, töötas sel ametikohal kuni 1930. aastani.\n\nKuulus Taebla Põllumeeste Kogu ja Läänemaa Põllumeeste Esinduse juhatusse. Valiti Põllumeeste Kogude esindajana Lääne maavolikokku ja maavalitsuse liikmeks. Oli maavalitsuse sekretär, maakoolivalitsuse ja ehitus-teedeosakonna juhataja ning maanõunik. Astus Isamaaliidu liikmeks, 1937. aastal valiti Isamaaliidu Haapsalu osakonna ning Läänemaa komitee juhatusse, 1939. aastal Isamaaliidu Läänemaa komitee juhatuse eestseisusse. 1941-44 oli Läänemaa põllumajandusameti juhataja ja abimaavanem, 1944. aasta jaanuarist juhtis abimaavanemana administratiiv- ning transport- ja liiklusosakondi.\n\n1944. aastal põgenes Rootsi. Rootsis osales Põllumeeste Kogude erakonna tegevuse taastamises ja kuulus abiesimehena pikka aega selle Rootsi esinduse juhatusse. Oli Helsingborgi Põllumeeste Kogu esimees ja kuulus Lundi Põllumeeste Kogu juhatusse. Oli aastatel 1956–1970 valitud Rootsi Eestlaste Esinduse saadikuks ja kuulus seal Rahvuslikku Parempoolsesse rühma.\n", "id": "ekk_Latn_204054"}
{"text": "Oru tänav (Rakvere)\n\nOru tänav on tänav Rakveres, paiknedes linna lõunaosas. Kaugus linna keskväljakust linnulennul mõõdetuna on 1,2–1,4 km.\n\nTänav on 425 meetrit pikk ja erineva laiusega - 7,5 kuni 14 meetrit. Oru tänav asub Lepiku linnaosas. Tänav saab alguse Aia tänavalt ja on alguses suunaga ida poole, ristudes Vesiveski tänavaga. Seejärel pöördub lõuna suunda, ristub Oru põiktänavaga ning Nõlvaku tänavaga. Tänav lõpeb Mäe tänava ristmikul.\n\nTänava ääres paiknevad ühe- ja kahekorruselised ühepereelamud koos abihoonetega, hooned on rajatud 20. sajandi teises pooles, mõned ka 21. sajandi algul.\n", "id": "ekk_Latn_204055"}
{"text": "Aniisiroheline\n\nAniisiroheline on tugevalt kollaka varjundiga roheline värvitoon.\n\nVärvus seostub värskuse, pehmuse, hapruse ja õrnusega, kevade ja taimestikuga, puhtuse ja süütusega, mõjub värskendavalt ja kosutavalt.\n\nEesti keeles harva esinev värvinimetus, kasutatakse tekstiilide, lõngade ja tarbeesemete värvuse kirjeldamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_204056"}
{"text": "Nõlvaku tänav (Rakvere)\n\nNõlvaku tänav on tänav Rakveres, paiknedes linna lõunaosas. Kaugus linna keskväljakust linnulennul mõõdetuna on 1,4 km.\n\nTänav on 114 meetrit pikk ja ligikaudu 11 meetrit lai. Nõlvaku tänav on umbtänav ja asub Lepiku linnaosas. Nõlvaku tänav saab alguse Oru tänavalt ja on suunaga lääne poole. Tänav lõpeb Aia tn 19 kinnistu piiril.\n\nTänava lõunaküljel paiknevad kolm ühepereelamut koos abihoonetega, hooned on rajatud 20. sajandi teises pooles.\n", "id": "ekk_Latn_204057"}
{"text": "Paradetas\n\nParadetas või Las paradetas on Hispaania 17. sajandi teisest poolest pärinev muusikaline teema, mille aluseks oli samanimeline ühele paarile mõeldud tants.\n", "id": "ekk_Latn_204058"}
{"text": "Juhan Kunderi põik\n\nJuhan Kunderi põik on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Torupilli asumis.\n\nTänav kulgeb Juhan Kunderi tänav 24 juurest kuni Tartu maantee 53-ni.\n\nTänav sai nime 12. aprillil 1996.\n", "id": "ekk_Latn_204059"}
{"text": "Stubaitalbahn\n\nStubaitalbahn (Stubai oru raudtee) on 18,2 km pikk kitsarööpmeline linnadevaheline tramm Innsbruckist Fulpmesisse Tiroolis, Austrias. Innsbrucki linnas kasutab see kohalikke trammiteid. Stubaitali raudteejaamas algab haruliinile antud osa. Meetrilise rööpmelaiusega rada algab Innsbrucki peavaksalist, ületab Wilteni ringkonna ning läbib Nattersi, Muttersi, Kreithi ja Telfesi külad. Stubaitali jaama ja Fulpmesi vahel on raudtee üherajaline, kuid üheksas jaamas: Sonnenburgerhofis, Hölltalis, Muttersis, Nockhofweg Muttereralmbahnis, Feldeleris, Kreithis, Telfer Wiesenis, Luimesis, Telfesis on möödumissõlmed, kus rong kasutab tavaliselt vasakpoolset rada. Lõppjaamas Fulpmesis on kolm rada ja üks depoo.\n", "id": "ekk_Latn_204060"}
{"text": "Falgi õu\n\nFalgi õu on haljasala Toompuiestee 18 hoone juures, avatud vaatega Falgi teele.\n\nNimi \"Falgi õu\" pandi kohale 1996. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_204061"}
{"text": "Vana-Lõuna haljak\n\nVana-Lõuna haljak on haljasala Tallinnas, Vana-Lõuna tänava ja Pärnu maantee vahel Veerenni asumis.\n\nHaljak sai nime 12. aprillil 1996.\n\nVana-Lõuna haljakul asub 1993. aastal, Tallinna trammiliikluse 105. aastapäeval avatud Kaarel Kurismaa installatsioon \"Tallinna trammi-objekt\" (vallasmälestis nr 31109).\n", "id": "ekk_Latn_204062"}
{"text": "Brennersee\n\nBrennersee on järv Austrias Tirooli liidumaal. See asub umbes 1,15 km Brenneri mäekurust põhjas 1310 m kõrgusel üle merepinna. Pindalalt on see suurim järv Wipptalis. Järvega saab tutvuda kiirteelt A13 või kohaliku rongiga Innsbruckist.\n\nKuigi järves on suplemine läbi aasta lubatud, soojeneb vesi isegi kesksuvel vaevalt 12 kraadini. Lisaks varjavad vesikond ja kiirtee sageli päikest ning lähikeskkond on jahe. Silli jõgi toob järve värsket vett ja viib samal ajal vett ka välja. Külma vee kvaliteet kõigub A- ja B-kvaliteediklassi vahel ning järves elutseb mitmesuguseid karplasi ja forelle. Vetikad järve põhjas annavad veele valdavalt nefriidi värvi.\n", "id": "ekk_Latn_204063"}
{"text": "Petteri Lindbohm\n\nPetteri Lindbohm (sündinud 23. septembril 1993 Helsingis) on Soome jäähokimängija, kes mängib kaitsjana Soome kõrgliigaklubis HIFK.\n\n2012. aastal valis St. Louis Blues ta NHL-i draftis 176. valikuna.\n\nSoome kõrgliigas debüteeris Lindbohm hooajal 2012–13 Jokerite meeskonnas.\n\n2014. aasta märtsis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Bluesiga. Põhja-Ameerikas mängis Lindbohm seejärel neli hooaega, peamiselt American Hockey League'i klubis Chicago Wolves. Aeg-ajalt mängis ta ka Bluesi meeskonnas NHL-is.\n\n2018. aasta juulis sõlmis Lindbohm lepingu Šveitsi kõrgliigaklubiga Lausanne HC. 2020. aasta juulis siirdus ta EHC Bieli.\n\n2021. aasta mais naasis ta Jokeritesse, sõlmides klubiga kaheaastase lepingu. Pärast seda, kui Jokerit KHL-i väljalangemismängudest kõrvale astusid, naasis Lindbohm NHL-i, sõlmides 2022. aasta märtsis üheaastase lepingu NHL-i klubiga Florida Panthers, kus mängis kuni hooaja lõpuni.\n\n2022. aasta augustis sõlmis ta üheaastase lepingu Rootsi kõrgliigaklubiga Frölunda HC. 2023. aasta augustis naasis Lindbohm pärast üheksat aastat Soome kõrgliigasse, kui sõlmis lepingu HIFK-ga.\n\n2019. aastal tuli Lindbohm Soome jäähokikoondisega maailmameistriks ja 2022. aastal olümpiavõitjaks.\n", "id": "ekk_Latn_204064"}
{"text": "Melach\n\nMelach on jõgi Tiroolis Austrias Innsbrucki ringkonna lääneosas, Inni lisajõgi.\n\nMelachi pikkus on 23,4 km. See moodustub mitme väiksema oja liitumisel Lüsener Fernerkogeli jalamil. See voolab läbi Griesi ja Sellraini külade ning suubub Unterperfussi ja Kemateni vahel paremalt Inni.\n", "id": "ekk_Latn_204065"}
{"text": "Lucas Ruiz de Ribayaz\n\nLucas Ruiz de Ribayaz y Fonseca (sündinud 1626, surnud pärast 1677) oli Hispaania harfimängija ja helilooja, peamiselt komponeeris lautole ja kitarrile.\n", "id": "ekk_Latn_204066"}
{"text": "Gschnitzbach\n\nGschnitzbach on jõgi Tiroolis Austrias.\n\nGschnitzbach algab Lauterersee järvest Stubai Alpides. See voolab lõunast põhja ja suubub Steinach am Brenneri juures Silli jõkke. Selle pikkus on umbes 20 km ning see voolab läbi Trinsi ja Gschnitzi küla.\n\nGschnitzbachi veekvaliteet on A-klassist ja jääb väga selgeks kuni suudmeni. See pakub head eluaset kaladele. Vett kasutatakse ka lähikonna külade joogiveega varustamiseks.\n\nJõgi võib ülesvoolu paista vaikse veena, kuid muutub alamjooksul kiiresti mitme ohtliku kosega kärestikuliseks jõeks.\n", "id": "ekk_Latn_204067"}
{"text": "Pärnu rannapark\n\nPärnu rannapark on park Pärnus.\n\nPargi rajamist alustati 1882. aastal. Kuna park asub ranna lähedal, siis on see populaarne jalutamis- ning puhkeala.\n\nRannapark on jagatud teemade ja kasutuse järgi erinevateks osadeks – peaväljak, kunsti väljak, seltskondlike mängude ja rahu väljak. Pargis on mitmeid privaatseid istumiskohti ja seal on võimalik ka piknikku pidada. Merepoolsel pargialal asub laste mänguväljak. Pargiala läbivad ka terviserada ja kergliiklustee.\n\nRannapark on Eestis liigirohkuselt teine linnapark. Seetõttu on park võetud looduskaitse alla. Kodumaistest liikidest domineerivad pargis mänd, tamm, must lepp, vaher, sookask, kuusk ja pärn. Võõrliikidest kasvavad pargis läänepärn, euroopa lehis, serbia kuusk, pensilvaania saar, berliini pappel ja rumeelia mänd. Põõsastest on esindatud pihlenelas, mägimänd, siberi kontpuu, lumimari.\n", "id": "ekk_Latn_204068"}
{"text": "Rjurik Lonin\n\nRjurik Lonin (, vepsa keeles Rürik Petrovič Lonin; 22. september 1930 Kaskez, Äänisranna rajoon, Karjala ANSV – 17. juuli 2009 Šoutjärvi, Äänisranna rajoon ) oli vepsa koduloo-uurija ja rahvaluulekoguja, Šoutjärvi vepsa etnograafiamuuseumi asutaja, kirjanik ja vepsa kultuuri eestkõneleja. Teda on peetud oma aja kõige märkimisväärsemaks ja tuntumaks vepslaseks.\n", "id": "ekk_Latn_204069"}
{"text": "Emil Pettersson\n\nKarl Emil Ilmari Pettersson (sündinud 14. jaanuaril 1994 Sundsvallis) on Rootsi jäähokimängija, kes mängib keskründajana Rootsi kõrgliigaklubis Timrå IK.\n\nTa alustas klubikarjääri Rootsi klubis Timrå IK, mille koosseisus debüteeris ta Rootsi kõrgliigas hooajal 2012–13.\n\n2013. aastal valis Nashville Predators ta NHL-i draftis 155. valikuna.\n\nHooaja 2014–15 lõpus liitus ta Rootsi kõrgliigaklubiga Modo Hockey. Hooajal 2016–17 mängis ta Rootsi kõrgliigas Skellefteå AIK ja Växjö Lakersi ridades.\n\n2017. aasta mais sõlmis ta lepingu Nashville Predatorsiga. Pettersson mängis Põhja-Ameerikas aastatel 2017–2019 American Hockey League'i klubides Milwaukee Admirals ja Tucson Roadrunners, kuid NHL-is tal debüüti teha ei õnnestunud. 2018. aastal osales ta AHL-i tähtede mängul.\n\n2019. aasta juunis naasis ta Växjö Lakersi, kellega sõlmis kaheaastase lepingu. 2021. aastal tuli ta Lakersiga Rootsi meistriks. 2020–21 põhihooajal oli Pettersson 22 väravaga Lakersi suurim väravakütt.\n\n2021. aastal juulis sõlmis ta üheaastase lepingu KHL-i klubiga Moska Spartak. Hooaja jooksul lõi ta KHL-is 42 mänguga 13 väravat ja andis 11 väravasöötu.\n\n2022. aasta aprillis naasis ta Rootsi kõrgliigasse, sõlmides viieaastase lepingu Timråga.\n\nTema noorem vend Elias Pettersson mängib NHL-is Vancouver Canucksi meeskonnas. Pettersson on isapoolse vanaisa kaudu Soome päritolu.\n", "id": "ekk_Latn_204070"}
{"text": "Eva Luigas\n\nEva Luigas (sündinud 26. novembril 1964 Tallinnas) on eesti näitejuhi abi, administraator, müügiosakonna juhataja ja aiandushuviline.\n\nLõpetas 1983 Tallinna 46. Keskkooli, õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis, lõpetas Tallinna Ehituskooli mööbli restauraatorina ja 2010 Räpina Aianduskooli maastikuehituse erialal.\n\nTöötas 1983–88 Nukuteatris vanemadministraatorina, 1988–94 näitejuhi abina, 1995–2001 peaadministraatorina, 2001–02 müügiosakonna juhatajana. Õmmelnud kostüüme lavastustele (Vladimir Tarassovi \"Elutarkus või elukartus\", Marius Lätte \"Legend printsessi sõrmusest\", mõlemad 1998), tegutsenud etenduse juhina. Töötanud piletimüügi alal Draamateatris, Birgitta Festivalil ja mujal.\n\nTöötanud aianduskeskuse Hansaplant hooajataimede osakonna juhatajana ning ajakirja Tervis Pluss tegevtoimetajana, Eesti Naine aia- ja sisustustoimetajana ja aastast 2013 Aed peatoimetajana. Avaldanud aiandusteemalisi raamatuid.\n", "id": "ekk_Latn_204071"}
{"text": "Tapaloom\n\nTapaloomadeks nimetatakse loomi, kellelt saadakse surmamise järel nahka, villa, sulgi, karusnahka või toiduaineid.\n\nEnim levinud tapaloomad on koduloomad nagu lammas, siga, veis, kana jm ning jahiulukid (põder, metssiga, hallhüljes, erinevad linnud, metsnugis jpt).\n", "id": "ekk_Latn_204072"}
{"text": "Jakobsoni park\n\nJakobsoni park on park Pärnu kesklinnas. Park on nimetatud August Jakobsoni järgi.\n\nPark rajati teises maailmasõjas puruks pommitatud hoonete asemele.\n\nPargis asub 1973. aastal avatud August Jakobsoni monument.\n\nKuna enne sõda oli pargi alal palju kauneid hooneid, siis on tehtud mitmeid ettepanekuid park uuesti miljöösse sobivate hoonetega täis ehitada, et taastada Rüütli tänava terviklikkus ja piirkonda elavdada.\n", "id": "ekk_Latn_204073"}
{"text": "Moonpunane\n\nMoonpunane ehk moonipunane on mooniõite värvi särav ja kerge erkpunane värvitoon.\n\nVärvus on karakterilt kevadine-suvine ja mahe, seostub mooniõie hapruse, õhulisuse ja peenusega.\n\nVärvi nimetust on kasutatud huulepuna kirjeldamisel. 1967. aastal ilmus Juhan Kahki reisikiri, mille pealkirjas on sõnapaar \"moonpunane Itaalia\".\n", "id": "ekk_Latn_204074"}
{"text": "Magnus Hellberg\n\nMagnus Hellberg (sündinud 4. aprillil 1991 Uppsalas) on Rootsi jäähokimängija, kes mängib väravavahina NHL-i klubis Ottawa Senators.\n\nTa alustas klubikarjääri Almtuna IS-is. Rootsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2011–12 Frölunda HC-s.\n\n2011. aastal valis Nashville Predators ta NHL-i draftis 38. valikuna. Põhja-Ameerikas mängis Hellberg aastatel 2012–2017. Suurem osa ajast mängis ta American Hockey League'is (AHL), esmalt kolm hooaega Milwaukee Admiralsis ja seejärel kaks hooaega Hartford Wolf Packis. 2015. aastal osales ta AHL-i tähtede mängul. NHL-is pääses Hellberg väljakule ühes mängus Predatoris meeskonnas ja kolmes mängus New York Rangersi meeskonnas.\n\n2017. aastal liitus ta KHL-i klubiga Kunluni Red Star. 2018. aasta mais liitus ta Peterburi SKA-ga. Aastatel 2018 ja 2019 valiti Hellberg KHL-i tähtede mängule. 2021. aasta juunis sõlmis ta üheaastase lepingu HK Sotšiga.\n\n2022. aasta aprillis naasis Hellberg Põhja-Ameerikasse, sõlmides üheaastase lepingu NHL-i klubiga Detroit Red Wings. 2022. aasta juulis sõlmis ta lepingu Seattle Krakeniga, kuid pärast Krakeni treeninglaagrist osalemist talle Krakenis väravavahi kohta ei pakutud. Sama aasta oktoobris liitus ta Ottawa Senatorsiga.\n\n2018. aastal tuli Hellberg Rootsi jäähokikoondise koosseisus maailmameistriks.\n", "id": "ekk_Latn_204075"}
{"text": "Kinnemond\n\nKinnemond oli šoti päritolu Rootsi aadlisuguvõsa, mille liikmetele kuulus maavaldusi ka Eesti aladel.\n\nRootsi asunud Kinnemondid põlvnesid Šotimaa Fife'i piirkonna Kinninmonti klannist (Clan Kinninmont).\n\nKinninmontide Callange'i (rootsi allikais Calensk) valdusest pärit vennad John (Johan), Patrick ja Thomas suundusid 1620. aastatel palgasõduritena Rootsi teenistusse ning tegid kõik edukat karjääri. Esimesena jõudis Rootsi tõenäoliselt John, keda on mainitud juba 1621. aastal leitnandina Mansfeldi Philippi rügemendis. Patrickut on Rootsis esmamainitud 1624. aastal lipnikuna Alexander Leslie Södermanlandi rügemendis ning Thomast 1628. aastal lipnikuna Johan Banéri Östergötlandi jalaväerügemendis.\n\nSuguvõsa naturaliseeriti ja introdutseeriti Rootsi rüütelkonda 1650. aastal nr. 505 all.\n\nJohan Kinnemond sai lääniks Ennebergi mõisa Liivimaal, mis tema surma järel läks vend Thomase omandusse. Thomasele kuulus ka Vändra mõis, mille omanikuks sai ta abielu kaudu ooberst James Scotti (suri 1635) tütre Christinaga.\n\nKinnemondide suguvõsa suri meesliinis välja 1677. aastal kui Thomas Kinnemondi ooberstleitnantist poeg Patrick hukkus Stettini piiramisel.\n", "id": "ekk_Latn_204076"}
{"text": "Konrad Kullango\n\nKonrad Kullango (kuni 1935 Kihlevelt; 1. november (vkj)/ 14. november 1906 Tallinn – 18. detsember 1986 Chittendeni maakond, Vermont, USA) oli eesti raamatukogundustegelane.\n\nTa lõpetas 1926. aastal Tallinna Kaarli koguduse eraühisgümnaasiumi. Ta õppis aastatel 1926–1931 Tartu Ülikooli filosoofia- ning 1934–1939 ja 1940–1941 õigusteaduskonnas (lõpetas 1939). Akadeemiliselt oli ta EYS Veljesto ja Korporatsioon Fraternitas Liviensise liige.\n\nAlates 1928. aastast oli ta Tartu Ülikooli raamatukogu kantseleiametnik ja aastatel 1941–1944 direktor Friedrich Puksoo asetäitja.\n\nTa põgenes Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Saksamaale, töötas Ambergi Eesti Gümnaasiumis õpetajana.\n\nTa läks 1951. aastal USAsse, töötas seal arveametniku ja raamatupidajana. Oli tegev mitmes eestlaste ühingus USA-s.\n", "id": "ekk_Latn_204077"}
{"text": "Burchardi suvemõis\n\nBurchardi suvemõis (saksa keeles Burchards Hof) oli 17. sajandi II poolest, tänapäeva Narva maantee, Pirita tee, Maarjamäe ja Lasnamäe vahelisel alal asunud suvemõis.\n\nSuvemõisa alad eraldati Tallinna Raeapteegi omanikule Johannes Burchardile pärast Tallinna muldkindlustusvööndi Viru tänava eelse alale Burchardi viljapuu-, kapsamaa ja rohuaia asemel Viru värava eesvalli ehitamist.\n\n1640ndatel rajati Paksu Margareeta kirdeküljele, Roosiaia kohale Hornbastion ning rekonstrueeriti eesvall Viru värava rondeeli ja bastioni vahel. Seejärel ehitati Väikese Rannavärava ja Viru värava vahele kaks uut nn Hollandi süsteemi bastioni. Eesvallile rajati kaks Hollandi süsteemis bastioni, nn Himseli bastionid (neist põhjapoolne, Väikese Rannavärava bastion on 1980ndatel rekonstrueeritud).\n\nKuna antud asendusmaa oli oluliselt suurem, siis pidi Johannes Burchard tasuma Tallinnale 400 riigitaalrit. 17. sajandil rajati Narva maantee äärde (tänapäeva Narva maantee 95) suvemõisahoone, mille algsest kujust on aja jooksul tehtud ümberehituste tõttu vähe originaalset järgi jäänud.\n", "id": "ekk_Latn_204078"}
{"text": "Üksinda kodus 5\n\n\"Üksinda kodus 5\" (inglise keeles \"Home Alone 5\") on USA jõuluteemaline komöödiafilm, mis loodi 2012. aastal. See on järg koguperefilmile \"Üksinda kodus 4\".\n", "id": "ekk_Latn_204079"}
{"text": "Kacwin\n\nKacwin (slovaki keeles Kacvín, ungari keeles Szentmindszent, saksa keeles Katzwinkel) on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tatra maakonnas Łapsze Niżne vallas. Kacwin asub Slovakkia piiri ääres, Zakopanest ligikaudu 26 km idakirdes.\n\nKacwin on suvituskoht ja turismisihtpunkt.\n", "id": "ekk_Latn_204080"}
{"text": "Zirler Berg\n\nZirler Berg Zirli lähedal Austria Tirooli liidumaal on 1057 m kõrge mägi Karwendeli Alpides Põhja-Lubjakivialpide lääneosas. See on Reither Spitze (2374 m) lõunapoolne eelmägi ja on tuntud peamiselt seetõttu, et Seefelder Straße (B 177) selle lõunanõlval ronib vähem kui 4 km-ga 388 m kõrgemale Zirlist Inntalis Leithenisse Seefeldi platool.\n", "id": "ekk_Latn_204081"}
{"text": "Lansi järv\n\nLansi järv (Lanser See) on suplemiseks mõeldud järv Austrias Lansi lähedal; see asub lõunapoolsel kõrgendikul Innsbrucki kohal. Järveni viib Innsbruckist 6. trammiliin. Järv on populaarne rohelise keskkonna tõttu. Talvel käiakse seal uisutamas. Järv kuulub Innsbrucki linnale.\n\nLoduvee tõttu on Lansi järve vee kvaliteet üldiselt suurepärane, ehkki suviti on see mõjutatud puhkemajandusest.\n", "id": "ekk_Latn_204082"}
{"text": "Leutascher Ache\n\nLeutascher Ache algab Miemingi mägedes Ehrwaldi piirkonnas Tiroolis ja voolab alguses põhja suunas. Pärast umbes 1 km võtab see Igelsee järve vee ja voolab siis Wettersteini ja Miemingi mägede vahel läbi Gaistali oru ida suunas. Leutaschi lähedal pöörab see kirdesse ja voolab läbi Leutaschtali kõrgoru. Pärast Leutaschi kuristikust läbiminekut suubub see Baieris Mittenwaldi juures Isarisse.\n", "id": "ekk_Latn_204083"}
{"text": "Rabamännik\n\nRabamännik on kuivendatud looduslik puisraba. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ei suuda ülejäänud puuliigid vähese vee nimel konkureerida. Rabamännikute levimist soodustab kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.\n", "id": "ekk_Latn_204084"}
{"text": "Pureņi vald\n\nPureņi vald (läti Pureņu pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.\n\nVald piirneb sama piirkonna Isnauda, Cirma ja Ņukši vallaga, lisaks veel Rēzekne piirkonna Stoļerova vallaga.\n\nValla pindala on 59,5 km². 2011. aasta seisuga elas seal 366 inimest. Aastal 2011 elas vallas 271 lätlast, 79 venelast, 3 valgevenelast, 9 ukrainlast ja 2 poolakat. Valla keskus on Kiudolova küla. Vallavanem on Ilga Mikijanska.\n", "id": "ekk_Latn_204085"}
{"text": "Kiudolova\n\nKiudolova (ka Kiudalova, Kivdolova või Kivdoli, latgali keeles Kyudolova või Kyudoli) on küla (vidējciems) Lätis Ludza piirkonnas, Pureņi valla halduskeskus.\n\nKiudolova asub valla idaosas merepinnast 150 meetri kõrgusel Kivdalova järve läänekaldal.. Küla jääb piirkonna keskusest Ludzast 12,5 ning Riiast 281 kilomeetri kaugusele. Külas on raamatukogu, Strumpe postkontor ja Pureņi rahvamaja.\n\nKüla rajati aastal 1984, et see oleks Vitkupova küla asemele külanõukogu halduskeskuseks. Aastal 1988 ehitati sinna ka põhikool.\n\nAastal 2008 oli külas elanikke 92, aastal 2020 aga 62.\n", "id": "ekk_Latn_204086"}
{"text": "Trybsz\n\nTrybsz (slovaki keeles Tribš, ungari keeles Újterebes, saksa keeles Treibs/Tribs) on küla Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Tatra maakonnas Łapsze Niżne vallas. Trybsz asub Slovakkia piirist umbes 8,5 km kaugusel.\n\nTrybsz on turismisihtpunkt.\n", "id": "ekk_Latn_204087"}
{"text": "Lehe tänav (Pärnu)\n\nLehe tänav on tänav Pärnu Rannarajooni linnaosas.\n\nTänav algab A. H. Tammsaare puiesteelt ja kulgeb kagusse kuni ristub Ranna puiesteega. Tänava pikenduselt lõuna suunas kulgeb kergliiklustee, mis lõpeb Pärnu rannapromenaadil. Tänav ristub ka Papli tänavaga (paremalt).\n\nTänav külgneb Pärnu rannapargiga. Tänava äärde jäävad Pärnu Rannastaadion ja Pärnu rannahotell.\n\nTänav on ligikaudu 361 meetrit pikk.\n", "id": "ekk_Latn_204088"}
{"text": "Punase Professuuri Instituut\n\nPunase Professuuri Instituut (Институт красной профессуры, ИКП), aastail 1921–1938 Moskvas tegutsenud ÜK(b)P parteiline õppeasutus.\n\nJuhatajad Mihhail Pokrovski (1921–1931), Pavel Judin (1931–1938).\n", "id": "ekk_Latn_204089"}
{"text": "Perkal\n\nPerkal (prantsuse, pärsia k. percale) on eriti kvaliteetsest puuvill-lõngast kootud peen tihe labase sidusega tavalisest tugevam kergem riie.\n", "id": "ekk_Latn_204090"}
{"text": "Cirma vald\n\nCirma vald (läti keeles Cirmas pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.\n\nVald piirneb sama piirkonna Ludza linnaga, Isnauda, Pureņi ja Zvirgzdene vallaga ning Rēzekne piirkonna Stoļerova, Griškāni ja Lendži vallaga.\n\nValla pindala on 87 km². 2011. aasta seisuga elas seal 650 inimest. Aastal 2011 elas vallas 378 lätlast, 263 venelast, 19 valgevenelast, 8 ukrainlast, 3 poolakat ja 1 leedulane. Valla keskus on Tutini küla. Vallavanem on Ilga Mikijanska.\n\nValla suurim järv on Cirms.\n", "id": "ekk_Latn_204091"}
{"text": "Tutini\n\nTutini (ka Tutāni, latgali keeles Tutyni) on küla (vidējciems) Lätis Ludza piirkonnas, Cirma valla halduskeskus.\n\nTutini asub valla keskosas merepinnast 150 meetri kõrgusel Cirmsi järve kaldal Rēzekne—Zilupe raudtee ja maantee A12 ääres. Küla jääb piirkonna keskusest Ludzast 6 ning Riiast 263 kilomeetri kaugusele. Külas on raamatukogu, kultuurimaja ja Pokumina postkontor.\n\nKüla rajati nõukogude perioodil kui Cirma külanõukogu halduskeskus ja Suvorovi nimelise kolhoosi keskasula.\n\nAastal 2008 oli külas elanikke 370, aastal 2020 aga 290.\n", "id": "ekk_Latn_204092"}
{"text": "Grogu\n\nGrogu (tuntud ka kui Baby Yoda) on tegelane George Lucase \"Star Warsi\" ulmemaailma põhjal loodud sarjast \"The Mandalorian\". Ta kuulub samasse liiki kui Yoda ja Yaddle.\n\nSarjas palgatakse mandaloorlane teda kinni püüdma, kuid temast saab Grogu kasuisa.\n", "id": "ekk_Latn_204093"}
{"text": "Klas Dahlbeck\n\nKlas Henrik Dahlbeck (sündinud 6. juulil 1991 Katrineholmis) on Rootsi jäähokimängija, kes mängib kaitsjana Šveitsi kõrgliigaklubis Davos.\n\nTa debüteeris Rootsi kõrgliigas hooajal 2009–10 Linköpings HC meeskonnas.\n\n2011. aastal valis Chicago Blackhawks ta NHL-i draftis 79. valikuna. Põhja-Ameerikasse suundus Dahlbeck mängima 2012. aastal. Esimesed kaks hooaega mängis ta ainult Blackhawkski noorteklubis Rockford IceHogs American Hockey League'is. NHL-is tegi ta debüüdi 6. detsembril 2014 mängus Nashville Predatorsi vastu. Esimese värava lõi ta NHL-is sama aasta 11. detsembril mängus Boston Bruinsi vastu.\n\n2015. aasta veebruaris siirdus Dahlbeck Arizona Coyotesi. Aastatel 2016–2018 mängis ta NHL-is Carolina Hurricanesi ridades.\n\n2018. aasta mais sõlmis ta lepingu KHL-i klubiga Moskva CSKA. Aastatel 2019 ja 2022 võitis ta klubiga Gagarini karika.\n\n2022. aasta mais sõlmis ta kaheaastase lepingu Davosiga.\n\nRootsi jäähokikoondise koosseisus osales Dahlbeck 2021. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_204094"}
{"text": "Oscar Fantenberg\n\nOscar Fantenberg (sündinud 7. oktoobril 1991 Ljungbys) on Rootsi jäähokimängija, kes mängib kaitsjana Rootsi kõrgliigaklubis Linköping HC.\n\nRootsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2009–10 HV71 meeskonnas.\n\nAastatel 2014–2016 mängis ta Rootsi kõrgliigas Frölunda HC ridades. 2016. aastal tuli ta klubiga Rootsi meistriks ja võitis samal aastal veel ka Jäähoki Meistrite Liiga.\n\nHooajal 2016–17 mängis Fantenberg KHL-is HK Sotši ridades. 2017. aastal valiti ta KHL-i tähtede mängule.\n\n2017. aasta mais sõlmis ta lepingu NHL-i klubiga Los Angeles Kings. NHL-is debüteeris ta 5. oktoobril 2017 mängus Philadelphia Flyersi vastu. Esimese värava lõi ta NHL-is sama aasta 9. novembril mängus Tampa Bay Lightningu vastu. 2019. aasta veebruaris siirdus ta Calgary Flamesi. Hooajal 2019–20 mängis ta Vancouver Canucksis.\n\n2020. aasta oktoobris naasis Fantenberg KHL-i, sõlmides üheaastase lepingu Peterburi SKA-ga.\n\n2022. aasta mais naasis Fantenberg Rootsi kõrgliigasse, kui sõlmis nelja-aastase lepingu Linköpingiga.\n\nFantenberg kuulus Rootsi jäähokikoondisse 2016. aasta maailmameistrivõistlustel ja 2022. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_204095"}
{"text": "Tadeusz Reichstein\n\nTadeusz Reichstein (20. juuli 1897 – 1. august 1996) oli poola-šveitsi keemik ja Nobeli meditsiiniauhinna laureaat.\n\nReichstein sündis Włocławeki linnas ja veetis lapsepõlve Kiievis. Kooliteed alustas ta Saksamaal Jenas. Kui ta oli kaheksa-aastane, kolis pere Šveitsi Baselisse. Reichstein õppis ETH Zürichis keemiat ja lõpetas selle 1920. aastal.\n\n1933. aastal õnnestus tal Walter Norman Haworthist sõltumatult sünteesida C-vitamiini meetodil, mis nimetati hiljem tema järgi Reichsteini meetodiks. 1950. aastal sai Reichstein koos Edward Calvin Kendalli ja Philip Showalter Henchiga Nobeli meditsiiniauhinna neerupealise koore hormoonidega tehtud töö eest, millega eraldati esimest korda kortisoon.\n", "id": "ekk_Latn_204096"}
{"text": "Leutaschklamm\n\nLeutaschi kuristik (saksa: Leutaschklamm või Leutascher Geisterklamm) on kanjon Mittenwaldi ja Unterleutaschi lähedal Baieri-Tirooli piirialal, läbi mille voolab Leutascher Ache jõgi. See on väga järskude külgedega ja turistidele avati see alles 2006. aastal. Selleks tehti 1,4 miljoni euro suuruse Euroopa Liidu toetatud Austria-Saksa projekti abil üle 970 m pikkused terasest käiguteed ja sillad. Kogupikkusega 1650 m on see pikim ligipääsetav kuristik Ida-Lubjakivialpides. Kuristik avati 24. mail 2006.\n", "id": "ekk_Latn_204097"}
{"text": "Mandaloorlane (The Mandalorian)\n\nMandaloorlane, pärisnimega Din Djarin on Mandaloorlane Jon Favreau sarjast \"The Mandalorian\". Teda mängis Pedro Pascal.\n", "id": "ekk_Latn_204098"}
{"text": "Silli jõgi\n\nSill on 43 km pikkune jõgi Tiroolis Austrias. See on üks suuremaid Inni lisajõgesid Tiroolis. See voolab läbi Wipptali põhja poole Innsbrucki. Selle lähe asub Brenneri mäekurust idas. Sillzwickelis – kohas, kus see Innsbruckis Inni suubub – on puhkeala koos jalgrattaradadega.\n\nViggarbach suubub sellesse Schönberg im Stubaitalis.\n\nJõe valgla on 853 km²; 31,6 km² on kaetud liustikujääga.\n\nJõevoolu tekitatud veejõudu kasutavad kolme elektrijaama.\n\nJõe koskede hulka kuulub Silli langus, mille kõrgus on umbes 4 m ja kust võetakse vett linnakasutuseks. Languse basseinis elavad kalad nagu forellid. Bretterkelleri kosk asub Paschbergi jalamil Innsbruckis.\n\nSill on silmapaistvalt esindatud Austria kirjaniku Thomas Bernhardi lugudes Amras ja Der Wetterfleck.\n", "id": "ekk_Latn_204099"}
{"text": "Daphne Caruana Galizia\n\nDaphne Caruana Galizia (neiupõlvenimega Vella; 26. august 1964 – 16. oktoober 2017) oli Malta ajakirjanik ja blogija, kes uuris muuhulgas valitsuse korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevusega seotut.\n\nAjaleht Politico on teda kirjeldanud kui \"ühenaise WikiLeaks, kes on ristiretkel läbipaistmatuse ja korruptsiooni vastu Maltal, mis on mõlema omaduse pärast kuulus\" ning välja toonud, et parematel päevadel ületas tema blogi loetavus tervet Malta ajakirjandust.\n\nTa hukkus 2018. aasta 16. oktoobril autopommi plahvatuses.\n", "id": "ekk_Latn_204100"}
{"text": "Mennikpunane\n\nMennikpunane on pliimenniku värvi erepunane värvitoon.\n\nVärvinimetust \"mennikpunane\" või ladina keeles \"miniata/miniatus\" kasutatakse sageli epiteedina liiginimedes, enamasti erepunasele või oranžpunasele värvusele viitavana.\n", "id": "ekk_Latn_204101"}
{"text": "Weißenbach (Inn)\n\nWeißenbach on jõgi Tiroolis Austrias, Inni lisajõgi.\n\nWeißenbach algab Halltali orus ja voolab Absami lähistel Gnadenwaldist lõunasse Milsi külla, mis asub 12 km Innsbruckist idas. Milsis suubub see kohe pärast Alam-Inntali raudtee silda Inni. Jõe kallak on 8-9 %. See jaguneb kolmeks osaks:\n\nPõhiosa läbib Milsi suures kruusakihis, vee kvaliteet on vahemikus A ja B. Jõge on juba mitu korda kanaliseeritud, kuid on siiski küla jaoks ohtlik.\n\nKülgharu 1: Amtsbachina voolab see haru läbi Absami kuni Hall in Tiroli Münzturmini, kus see pöördub ida suunas Milsi. See on kahest harust suurem ja annab Absamile joogiveevarustuse, samuti vee saeveskile. Hinne kõigub A- ja B-klassi vahel.\n\nHall in Tirolist Milsini on vee kvaliteet linna reovee ja vett kasutavate rajatiste tõttu B-klassist. Suuremates allhoovustes on kala niikuinii vähe.\n", "id": "ekk_Latn_204102"}
{"text": "Liitus\n\nLiitus on puistu tihedust ja kasvuruumi kasutamist iseloomustav näitaja. Eristatakse võrade ja võrastiku liitust. Liitusega sarnane näitaja on katvus.\n\nLiituse mõõtmisi tehakse Cajanuse toruga, fotograafilisel meetodil või näiteks lidarite abil abil. Liitust on võimalik hinnata ka visuaalselt ja metsamajanduses kasutatakse liitust mõnikord täiuse esialgse hinnanguna.\n", "id": "ekk_Latn_204103"}
{"text": "Muttereralmbahn\n\nMuttereralmbahn on trosstee Muttersis Tiroolis Austrias.\n\n1954. aastal avati esimene trosstee, mis viis Muttersist populaarsesse Mutterer Almi suusakeskusesse. See rajatis, mis oli tuntud oma iseloomulike munakujuliste kabiinide poolest, suleti 2000. aastal.\n\nUus 8-inimese kabiinidega trosstee avati 5. jaanuaril 2006.\n", "id": "ekk_Latn_204104"}
{"text": "Rundēni vald\n\nRundēni vald (läti keeles Rundēnu pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.\n\nVald piirneb sama piirkonna Pilda, Istra, Nirza ja Lauderi vallaga, Rēzekne piirkonna Kaunata vallaga ning Krāslava piirkonna Šķaune ja Ezernieki vallaga.\n\nValla pindala on 125 km². 2011. aasta seisuga elas seal 504 inimest. Aastal 2011 elas vallas 169 lätlast, 310 venelast, 12 valgevenelast, 7 ukrainlast ja 3 poolakat. Valla keskus on Rundāni küla. Vallavanem on Aleksandrs Sovāns.\n", "id": "ekk_Latn_204105"}
{"text": "Papli tänav (Pärnu)\n\nPapli tänav on tänav Pärnu rannarajoonis.\n\nPapli tänav algab Lehe tänavalt ja kulgeb itta, kuni lõpeb ristumisel Kanali tänavaga. Papli ristub veel Kuuse ja Side tänavaga. Tänav on ligikaudu 919 m pikk.\n\nPapli tänav on üks peamisi villade piirkondi Pärnus. Tänava algusosa jääb Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealale.\n", "id": "ekk_Latn_204106"}
{"text": "Rundāni\n\nRundāni (ka Rundēni) on küla (vidējciems) Lätis Ludza piirkonnas, Rundēni valla halduskeskus.\n\nRundāni asub piirkonna keskusest Ludzast 34 ning Riiast 302 kilomeetri kaugusel. Külas on raamatukogu ja rahvamaja.\n\nRundāni tekkis Rundēni mõisa (Rundany) keskuse juurde, sealne katoliku kirik valmis aastal 1820. Sealne kool sai aastal 1939 keskkooli staatuse. Aastal 2000 rajas kohalik elanik Jānis Alnis sinna ristimäe, kus on esindatud eri konfessioonide ristid. Aastal 2007 suleti sealne kool.\n\nAastal 1935 oli külas elanikke 288, aastal 1989 aga 445. Aastal 2008 oli külas elanikke 271, aastal 2020 aga 201.\n", "id": "ekk_Latn_204107"}
{"text": "Natterer See\n\nNatterer See (Nattersi järv) asub 2,5 km Nattersi külast läänes, 830 m kõrgusel üle merepinna. See on üks suuremaid mägijärvi Innsbrucki ümbruses. Ümber järve viivad mitmed matkarajad.\n\nIsegi kui see on loduvesi, on järve vee kvaliteet suurepärane (A-klass). Pillirooalad kallastel ja toitetorud varustavad järve värske veega ning piiravad suviti suplusõlide põhjustatud reostust. Järves elavad erinevad karpkalad.\n", "id": "ekk_Latn_204108"}
{"text": "Kuuse tänav (Pärnu)\n\nKuuse tänav on tänav Pärnu rannarajoonis.\n\nTänav algab A. H. Tammsaare puiesteelt ja kulgeb lõunasse. Tänav lõpeb Pärnu rannapromenaadil. Kuuse tänav ristub ka Papli tänava, Kaarli tänava (vasakult) ja Ranna puiesteega.\n\nTänava pikkus on ligikaudu 370 meetrit. Lõik Ranna puiesteest rannapromenaadini on mootorsõidukitele suletud.\n", "id": "ekk_Latn_204109"}
{"text": "Kaarli tänav (Pärnu)\n\nKaarli tänav on tänav Pärnu rannarajoonis.\n\nKaarli tänav algab Kuuse tänavalt ja suundub itta. Tänav lõpeb ristumisel Side tänavaga. Teisel pool Kuuse tänavat asub Pärnu Rannastaadion ja Side tänava ääres asub hotell-veekeskus Tervise Paradiis.\n\nTänava pikkus on ligikaudu 258 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_204110"}
{"text": "Hans von Wachten\n\nHans Otto Wilhelm Friedrich von Wachten (Venemaal tuntud kui Otto Ivanovitš, vene keeles Отто Иванович Вахтен) (21. juuni (vkj) 1786 Hoomuli mõis − 15. juuli (vkj) 1874 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant).\n", "id": "ekk_Latn_204111"}
{"text": "Roman Ljubimov\n\nRoman Jurjevitš Ljubimov (vene keeles Роман Юрьевич Любимов; sündinud 6. jaanuaril 1992 Tveris) on Venemaa jäähokimängija, kes mängib ründajana KHL-i klubis Kaasani AK Bars.\n\nTa alustas klubikarjääri Moskva CSKA-s, mille meeskonnas debüteeris ta KHL-is hooajal 2010–11.\n\n2016. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu NHL-i klubiga Philadelphia Flyers. Hooajal 2016–17 lõi Ljubimov NHL-is neli väravat ja andis kaks väravasöötu.\n\n2017. aasta juulis naasis Ljubimov Moskva CSKA-sse. 2018. aasta augustis sõlmis ta kaheaastase lepingu Magnitogorski Metallurgiga. 2020. aasta mais sõlmis ta üheaastase lepingu Moskva Spartakiga. Sama aasta detsembris siirdus ta Kaasani AK Barsi, kellega sõlmis üheaastase lepingu.\n\n2016. aasta maailmameistrivõistlustel võitis Ljubimov Venemaa jäähokikoondise koosseisus pronksmedali.\n", "id": "ekk_Latn_204112"}
{"text": "Istra vald\n\nIstra vald (läti keeles Istras pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.\n\nVald piirneb sama piirkonna Rundēni, Pasiene, Zaļesje ja Lauderi vallaga ning Krāslava piirkonna Šķaune ja Ezernieki vallaga.\n\nValla pindala on 164 km². 2011. aasta seisuga elas seal 661 inimest. Aastal 2011 elas vallas 130 lätlast, 467 venelast, 40 valgevenelast, 11 ukrainlast, 7 poolakat ja 2 leedulast. Valla keskus on Vecslabada küla. Vallavanem on Aleksandrs Sovāns.\n", "id": "ekk_Latn_204113"}
{"text": "Prantsuse riiklik kosmoseuuringute keskus\n\nPrantsuse riiklik kosmoseuuringute keskus (Centre national d'études spatiales; CNES) on Prantsusmaa riiklik kosmoseagentuur. Selle peakorter asub Pariisis. Keskus allub Prantsuse relvajõudude ministeeriumile ja teadusministeeriumile.\n\nCNES asutati 19. detsembril 1961 president Charles de Gaulle'i initsiatiivil ning selle eesmärgiks sai Prantsuse kosmoseuuringute koordineerimine ja läbiviimine.\n\nCNES on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liige. 2020. aastal andis ta ESA eelarvesse teistest suurema osa – 1,3 miljardit eurot. CNES rahastab ESA kaudu peamiselt teadusmissioone, mis tegelevad astronoomiaga, Päikesesüsteemi ja Maa uurimisega. Keskus haldab koos ESAga Guajaana kosmosekeskust. CNES annab oma panuse ka sõjalise eesmärgiga missioonidesse ning rahastab telekommunikatsiooni- ja navigatsioonisatelliitide arendamist.\n", "id": "ekk_Latn_204114"}
{"text": "Joakim Lindström\n\nJoakim Claes Lindström (sündinud 5. detsembril 1983 Skellefteås) on Rootsi jäähokimängija, kes mängib ääreründajana Rootsi kõrgliiga klubis Skellefteå AIK.\n\nLindström debüteeris Rootsi kõrgliigas hooajal 2000–01 Modo Hockey meeskonnas.\n\n2002. aastal valiti ta NHL-i draftis Columbus Blue Jacketsi poolt 41. valikuna. NHL-is debüteeris ta Blue Jacketsi meeskonnas hooajal 2005–06. NHL-is on Lindström mänginud veel Phoenix Coyotesi (hooajal 2008–09), Colorado Avalanche'i (2011–12), St. Louis Bluesi (2014–15) ja Toronto Maple Leafsi ridades (2014–15). KHL-is on Lindström mänginud Nižni Novgorodi Torpedos (hooajal 2009–10) ja Peterburi SKA-s (hooajal 2015–16).\n\nSkellefteås mängis Lindström esmakordselt hooajal 2010–11. Seejärel mängis ta Skellefteås aastatel 2011–2014 ning uuesti liitus ta klubiga 2016. aastal. Rootsi meistriks on ta klubiga tulnud aastatel 2013 ja 2014. Hooaegadel 2010–11 ja 2016–17 on ta olnud Rootsi kõrgliiga hooaja resultatiivseim mängija (vastavalt 60 ja 54 punkti). Hooajal 2013–14 pälvis ta Rootsi kõrgliiga hooaja parimale mängijale antava Guldpuckeni auhinna, hooaegadel 2013–14, 2016–17 ja 2017–18 on ta pälvinud hooaja kõige väärtuslikumale mängijale antava Guldhjälmeni auhinna ning hooajal 2013–14 võitis ta lisaks väljalangemismängude kõige väärtuslikumale mängijale antava Stefan Liv Memorial Trophy.\n\n2014. aasta maailmameistrivõistlustel võitis ta Rootsi jäähokikoondise koosseisus pronksmedali. Ta kuulus Rootsi koondisse ka 2018. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_204115"}
{"text": "Emiliano Buendía\n\nEmiliano Buendía Stati (sündinud 25. detsembril 1996 Mar del Platas) on Argentina jalgpallur, kes mängib ründava poolkaitsjana Inglismaa Premier League'is klubis Aston Villa.\n\nAastatel 2009–2010 kuulus ta Madridi Reali noorteakadeemiasse. Seejärel liitus ta Getafe akadeemiaga. Hooajal 2013–14 debüteeris Buendía Getafe reservmeeskonnas Hispaania tugevuselt kolmandas liigas. 5. detsembril 2014 debüteeris ta klubi põhimeeskonnas karikamängus SD Eibari vastu. Hispaania kõrgliigas tegi ta debüüdi 1. veebruaril 2015 mängus UD Almería vastu. Esimese värava lõi ta Hispaania kõrgliigas sama aasta 27. septembril mängus Levante UD vastu. Hooajal 2017–18 mängis ta Getafest laenul Hispaania esiliiga klubis Cultural Leonesa.\n\n2018. aasta juunis sõlmis Buendía nelja-aastase lepingu Inglismaa esiliiga klubiga Norwich City. Hooajal 2018–19 võitis ta Norwich Cityga Inglismaa esiliiga ja järgmisel hooajal mängiti Inglismaa kõrgliigas. Hooajal 2020–21 lõi Buendía Inglismaa kõrgliigas 15 väravat ja andis 16 väravasöötu ning ta valiti samal hooajal Inglismaa esiliiga ja Norwich City hooaja parimaks mängijaks ja hooaja sümboolsesse koosseisu.\n\n2021. aasta juunis siirdus ta 33 miljoni naelsterlingi eest Aston Villasse. See oli Aston Villa ajaloo suurim ost ja Norwich City suurim müük.\n\nBuendía osales Argentina kuni 20-aastaste koondise koosseisus 2015. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_204116"}
{"text": "Fernando Marçal\n\nFernando Marçal de Oliveira (sündinud 19. veebruaril 1989 São Paulos) on Brasiilia jalgpallur, kes mängib vasakkaitsjana Brasiilia kõrgliigaklubis Botafogo.\n\nAastatel 2005–2008 kuulus ta Grêmio noorteakadeemiasse. 2010. aastal mängis ta São Paulo osariigi meistrivõistluste teise tasandi klubis Guaratinguetá.\n\n2010. aastal liitus Marçal Portugali tugevuselt kolmanda liiga klubiga Torreense. Hooaja 2011–12 keskel liitus ta Portugali kõrgliiga klubiga Nacional.\n\n2015. aastal sõlmis ta viieaastase lepingu Portugali kõrgliiga klubiga Lissaboni Benfica. Klubi põhimeeskonda ei jõudnud ta kordagi, mängides hooajal 2015–2016 laenul Türgi kõrgliiga klubis Gaziantepspor ja hooajal 2016–2017 Prantsusmaa kõrgliiga klubis Guingamp.\n\n2017. aasta juunis sõlmis ta lepingu Prantsusmaa kõrgliiga klubiga Lyoni Olympique. 2020. aasta septembris siirdus ta 2 miljoni euro eest Inglismaa Premier League'i klubisse Wolverhampton Wanderers, kellega sõlmis kaheaastase lepingu.\n\n2022. aasta juunis sõlmis ta lepingu Botafogoga.\n", "id": "ekk_Latn_204117"}
{"text": "James Sheppard\n\nJames Sheppard (sündinud 25. aprillil 1988 Lower Sackville'is, Nova Scotias) on Kanada jäähokimängija, kes mängib keskründajana Austria kõrgliiga klubis Vienna Capitals.\n\nAastatel 2004–2007 mängis ta Quebec Major Junior Hockey League'i klubis Cape Breton Screaming Eagles.\n\n2006. aastal valis Minnesota Wild ta NHL-i draftis üheksanda valikuna. NHL-is mängis Sheppard Wildi meeskonnas aastatel 2007–2010. Vigastuse tõttu jäi ta täielikult eemale hooajast 2010–11, samuti ei mänginud ta peaaegu kogu hooaja 2011–12. Aastatel 2012–2015 mängis Sheppard NHL-is San Jose Sharksi ridades. Hooaja 2014–15 lõpus mängis ta veel ka New York Rangersis. NHL-is oli Sheppardi kõige resultatiivseim hooaeg 2008–09 (5+19).\n\n2015. aasta oktoobris liitus ta Šveitsi kõrgliiga klubiga Kloten Flyers. Aastatel 2017–2020 mängis ta Saksamaa kõrgliigas Berliini Eisbäreni ridades. Hooajal 2017–18 jõudis ta Eisbäreniga Saksamaa meistrivõistlustel finaali, kus kaotati Müncheni EHC Red Bullile. Hooajal 2020–21 mängis ta Saksamaa kõrgliigas Kölner Haie ridades.\n\n2021. aasta oktoobris sõlmis ta lepingu Vienna Capitalsiga.\n\nAastatel 2015 ja 2016 võitis Sheppard Kanada jäähokikoondise koosseisus mängides Spengleri karika.\n", "id": "ekk_Latn_204118"}
{"text": "Villane lodjapuu\n\nVillane lodjapuu (Viburnum lantana) on kuslapuuliste sugukonda lodjapuu perekonda kuuluv puud meenutav põõsas. See jõuline heitlehine puud meenutav põõsas kasvab peamiselt teeäärtes.\n\nEri süstemaatikates liigitatakse villane lodjapuu kas muskuslilleliste või kuslapuuliste sugukonda.\n", "id": "ekk_Latn_204119"}
{"text": "Natsionalnaja Media Gruppa\n\nNatsionalnaja Media Gruppa (Национа́льная Ме́диа Гру́ппа, ЗАО, inglise National Media Group) on Venemaa meediakontsern peakorteriga Moskvas.\n", "id": "ekk_Latn_204120"}
{"text": "Dublini börs\n\nDublini börs, ametliku nimega Euronext Dublin, on Dublinis tegutsev väärtpaberibörs. Tegemist on Iirimaa ainsa börsiga. Börsi operaatorettevõte on Euronext N.V. ja see on osa Euronexti börsist.\n\nDublini börsil saab kaubelda seal noteeritud aktsiate, fondide osakute (ETF) ja võlakirjadega. Börsil kaubeldakse eurodes.\n\nDublini börsi järelevalvet teostab Iirimaa Keskpank (Central Bank of Ireland).\n", "id": "ekk_Latn_204121"}
{"text": "Aleksei Martšenko\n\nAleksei Igorevitš Martšenko (vene keeles Алексей Игоревич Марченко; sündinud 2. jaanuaril 1992 Moskvas) on Venemaa jäähokimängija, kes mängib kaitsjana KHL-i klubis Jaroslavli Lokomotiv.\n\nTa alustas klubikarjääri Moskva CSKA-s, mille meeskonnas debüteeris ta KHL-is hooajal 2009–10.\n\n2011. aastal valiti ta NHL-i draftis Detroit Red Wingsi poolt 205. valikuna. Põhja-Ameerikasse suundus Martšenko 2013. aastal. NHL-is debüteeris ta Red Wingsi meeskonnas 4. jaanuaril 2014 mängus Dallas Starsi vastu. Esimese värava lõi ta liigas 28. veebruaril 2015 mängus Nashville Predatorsi vastu. Esimesed kaks hooaega mängis ta põhiliselt Red Wingsi noorteklubis Grand Rapids Griffins American Hockey League'is. Hooaja 2016–17 teises pooles mängis ta veel ka Toronto Maple Leafsis.\n\n2017. aasta augustis naasis Martšenko Moskva CSKA-sse, kellega ta sõlmis kolmeaastase lepingu. 2019. aastal võitis ta CSKA-ga Gagarini karika. Samal aastal valiti ta KHL-i tähtede mängule. 2020. aasta mais sõlmis ta kaheaastase lepingu Lokomotiviga.\n\n2018. aasta taliolümpiamängudel võitis Martšenko Venemaa võistkonnaga kuldmedali. 2016. aasta maailmameistrivõistlustel võitis ta Venemaa jäähokikoondise koosseisus pronksmedali.\n", "id": "ekk_Latn_204122"}
{"text": "Yoshinori Ōsumi\n\nYoshinori Ōsumi (jaapani keeles 大隅 良典 Ōsumi Yoshinori; sündinud 9. veebruaril 1945) on Jaapani rakubioloog, kes on spetsialiseerunud autofaagiale.\n\nŌsumi on lõpetanud Tokyo Ülikooli molekulaarbioloogia erialal ning läbinud aastatel 1974–1977 järeldoktoriprogrammi Rockefelleri Ülikoolis.\n\n2016. aastal sai ta autofaagia mehhanismide uurimise eest Nobeli meditsiiniauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_204123"}
{"text": "Annelinn\n\nAnnelinn on Tartu linnaosa, mis asub Emajõe vasakul kaldal. Annelinna territoorium on piiritletud järgmiselt: Paju tänav – Jaama tänav – linna piir – Nõlvaku tänava pikendus – Ihaste tee – Emajõgi. Linnaosa koosneb valdavalt viiekorruselistest või kõrgematest korterelamutest, mis on rajatud pärast 1970. aastat. Linnaosa on nime saanud kunagise Anne mõisa järgi.\n\nAnnelinn on pindalalt kõige suurem Tartu linnaosa – 540 ha. Kuigi Annelinna pindala ei ületa väga oluliselt suuruselt järgneva linnaosa (Ihaste) pindala (424 ha), edestab elanike arv Annelinnas oluliselt teiste linnaosade elanike arvu ja moodustab 28% Tartu elanikkonnast. Annelinnas elas rahvastikuregistri andmeil 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 27 480 inimest (Tartu elanike arv 98 522). Suurim on ka asustustihedus – 5079 inimest km² kohta.\n\n2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Annelinnas 26 755 inimest, neist 13 428 naist ja 11 327 meest. Annelinna elanikest 2437 olid vanuses 0–6 aastat, 3071 vanuses 7–18 aastat, 15 762 vanuses 19–64 aastat ja 5485 vähemalt 65-aastased. Linnaosa asustustihedus oli Tartu suurim: 4955 in/km². Annelinnas elas 27,34% tartlastest.\n", "id": "ekk_Latn_204124"}
{"text": "Geto\n\nGeto on rassilise kuuluvuse, usundi, sotsiaalse päritolu, majandusliku või õigusliku seisundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa.\n\nSõna pärineb 16. sajandi algusest ja algselt nimetati nii Veneetsia Cannaregio linnaosas ala, kus olid sunnitud elama juudid. Sõna päritolu ei ole selge. Oletatakse, et see on tulnud itaaliakeelsest väljendist geto nuovo ('uus valukoda') või sõnast borghetto ('linnake'). Võimalik on aga ka, et sõnal on heebrea päritolu: heebreakeelne sõna get tähendab 'eraldatust'. Sõna tuli laialdaselt kasutusele Teise maailmasõja ajal, mil seda kasutati Saksamaa loodud vähemusrahvuste linnaosade kohta.\n\nTänapäeval nimetatakse getodeks igasuguseid vaeste linnaosasid.\n", "id": "ekk_Latn_204125"}
{"text": "Juhan Maiste\n\nJuhan Maiste (sündinud 10. augustil 1952 Kehras) on eesti kunstiajaloolane, Läti Teaduste Akadeemia audoktor.\n\nTa on alates 2007. aastast Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor. Maiste on paljude kunstiajalooraamatute ja teadusartiklite autor. Ta on avaldanud ka luulet ja esseistikat.\n\nMaiste on Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli poolt alates 2009. aastast välja antava eelretsenseeritava teadusajakirja Baltic Journal of Art History peatoimetaja ja ellukutsuja.\n", "id": "ekk_Latn_204126"}
{"text": "Jahu\n\nJahu on teravilja jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pudru valmistamiseks, kastmete paksendamiseks, eelkõige aga pagaritoodete (leiva, saia, sepiku jne) ja pasta tegemiseks.\n\nJahu võib teha tegelikult igasugusest teraviljast ja paljudest seemnetest. Eestis on tuntumad nisujahu, rukkijahu, kaerajahu, odrajahu, maisijahu ja riisijahu. Müüakse ka hernejahu, kartulijahu ja tatrajahu. Jahu jahvatatakse veskis.\n\nJahu liigitatakse sortidesse olenevalt kasutatud vilja kvaliteedist, jahvatuse jämedusest ja lähtuvalt sellest, kui palju jäi jahu sekka viljatera pealmisi kihte.\n\nJahuliigid jahvatusastme järgi on järgmised: täisterajahu – jämeda jahvatusega jahu, millesse on jäetud täies ulatuses kliid ja peaaegu kogu iduosa. See on tumedama värvuse ja halvemate küpsetusomadustega, kuid tervislikuks peetav jahu; lihtjahu – jahu, millest kliid ja iduosad on osaliselt välja sõelutud; kroovjahu – jahu, mis sisaldab umbes 15% ulatuses kliisid ja iduosakesi; püülijahu ehk nisu-tuumjahu – peen jahvatis, milles on viljakesti ja iduosakesi vaid paar-kolm protsenti. Püülijahu on hele ja toitainerikas, kuid bioloogiliselt väärtuselt teistest vaesem nii mikrotoitainete kui ka kiudainete poolest.\n\nJahu küpsetusomadusi iseloomustab vastav jahu tuhasust väljendav number (mida väiksem number, seda heledam, kuid väiksema vitamiini- ja kiudainesisaldusega jahu).\n", "id": "ekk_Latn_204127"}
{"text": "Jaak Joala\n\nJaak Joala (26. juuni 1950 Viljandi – 25. september 2014 Tallinn) oli eesti laulja, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent.\n", "id": "ekk_Latn_204128"}
{"text": "Kreml\n\nKreml on Venemaa linnade keskaegne kindlustus. Kreml oli linna sõjaline ja poliitiline keskus.\n\nEnamik keskaegseid Venemaa linnu kujuneski keskvalitsuse loodud kremlite ümber, sest erinevalt Lääne-Euroopast polnud Vene linnade puhul primaarne mitte kaubanduslik, vaid sõjaline funktsioon. Seetõttu oli ka linna valitsemine koondunud vaid tsaariametniku kätte, kes resideeris kremlis.\n\nTuntumad kremlid asuvad Smolenskis, Nižni Novgorodis, Kolomnas, Novgorodis, Pihkvas ja muudes Venemaa vanades linnades. Neist kuulsaim on Moskva kreml, kus kuni 18. sajandi alguseni elasid Moskva suurvürstid ja tsaarid. Pärast Esimest maailmasõda sai Moskva kremlist Nõukogude Venemaa, seejärel Nõukogude Liidu ja hiljem Venemaa Föderatsiooni valitsuse ja presidendi asupaik. Seepärast kasutatakse suurtähelist sõna \"Kreml\" ka lihtsalt Venemaa juhtkonna tähenduses.\n", "id": "ekk_Latn_204129"}
{"text": "Mart Niklus\n\nMart-Olav Niklus (sündinud 22. septembril 1934 Tartus) on eesti dissident ja vabadusvõitleja, Balti apelli üks koostajaid ja allkirjastajaid.\n\nTema vanemad olid Julius Niklus (1905–1981) ja Elfriede Niklus (sündinud Põvvat) (1908–1996).\n\n1952 lõpetas ta Tartu 1. Keskkooli ja 1957 Tartu Ülikooli bioloog-zooloogina, spetsialiseerudes ornitoloogiale.\n\nMart Niklus oli NSV Liidu meelsusvang aastatel 1958–1966, 1976 ja 1980–1988. Rahumeelses vabadusvõitluses tegi Niklus koostööd teiste rahvaste ja eriti teiste Balti riikide esindajatega.\n\nTa taotles Eesti Vabariigi taastamist õigusliku järjepidevuse alusel Eesti Kodanike Komiteedes ja hiljem Eesti Kongressi saadikuna. Pärast riikliku iseseisvuse taastamist jätkas ta osalemist Eesti poliitikaelus niihästi Riigikogu VII koosseisu liikmena kui ka mitmesugustel kodanikuühiskonna foorumitel.\n", "id": "ekk_Latn_204130"}
{"text": "Jüri Kukk\n\nJüri Kukk (1. mai 1940 Pärnu – 27. märts 1981 Vologda) oli eesti keemik, Tartu Riikliku Ülikooli õppejõud ja vabadusvõitleja.\n\nTa õppis Mõisaküla Keskkoolis, kuid aprillis 1958 sürjutati ta Mõisaküla Keskkoolist ja oli sunnitud jätkama kooliteed Abja Keskkoolis, mille ta lõpetas kevadel 1958. Aastail 1969–1971 oli ta aspirantuuris ja 25. oktoobril 1972 kaitses teaduskraadi. Keemiateaduste kandidaadi diplomi sai Kukk kätte 6. märtsil 1973.\n", "id": "ekk_Latn_204131"}
{"text": "Sappho\n\nSappho (ka: Sapfo) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630–612 eKr, surmaajaks märgitakse sageli 570 eKr, ehkki see päris kindel pole. Sünnikohaks arvatakse olevat kas Eresos või Mytilene – Lesbose linnad. Enamik tema kirjatööst on hävinenud, kuid tema tohutu maine nii pedagoogi kui lüürikuna on säilinud.\n", "id": "ekk_Latn_204132"}
{"text": "Leelo Kõlar\n\nLeelo Kõlar (sünninimi Leelo Päts; 28. november 1927 – 1. jaanuar 2023) oli eesti pianist ja muusikaõpetaja, muusikakriitik ja -publitsist ning klaveriõpikute koostaja.\n\nTa õppis Tallinna Konservatooriumis Bruno Luki ja Erika Franzi klaveriklassis. Hiljem täiendas ta end Moskva Konservatooriumis aspirantuur-stažuuris Maria Grinbergi juures.\n\n1950. aastal tema isa Riho Päts arreteeriti, süüdistatuna kodanlikus natsionalismis, ja saadeti vangilaagrisse; konservatooriumist vallandati ka tema lauljast ema Made Päts ning vahetult enne lõpueksameid eksmatrikuleeriti ka Leelo Kõlar. Peatselt sõitis Leelo Kõlar oma abikaasale, Kirovi oblastisse eriasumisele saadetud Erich Kõlarile järele. Isegi sealsetes rasketes oludes jätkasid mõlemad musitseerimist.\n\n1956. aastal lubati viieliikmeliseks kasvanud Kõlarite perel Eestisse naasta. Leelo Kõlarist sai sadade laste ja noorte teejuht suurde (klaveri)muusikasse nii tänu tema tööle klaveriõpetajana kui ka Eesti NSV Riikliku Filharmoonia mudilaskontsertide sarja juhi ja esinejana aastail 1986–1991.\n\nAastatel 1956–1992 oli Leelo Kõlar Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis klaveriõpetaja ja klaveriosakonna juhataja. Aastatel 1990–1994 töötas Leelo Kõlar ka Soomes Ida-Helsingi muusikakoolis.\n\nLeelo Kõlari õpilaste hulka kuuluvad Anne Kruup, Kadri Ploompuu, Tiiu Loopere, Reet Vanaselja, Merike Vaitmaa, Anne Tüür, Anne Endjärv, Tiina Muddi, Mailis Põld, Tiina Vurma, Marika Vurma, Maire Oidekivi, Maia Takker, Maarja Vaitmaa, Kai Tomingas ja paljud teised.\n", "id": "ekk_Latn_204133"}
{"text": "Stirlingi Ülikool\n\nStirlingi Ülikool on 1967. aastal asutatud ülikool Šotimaal Stirlingis.\n\nÜlikoolis õpib 9000 üliõpilast. Ülikoolil on üliõpilaslinnak, kus elab umbes kolmandik üliõpilastest.\n", "id": "ekk_Latn_204134"}
{"text": "Vana-Vigala ohvrihiis\n\nVana-Vigala ohvrihiis on maausuliste pühapaik Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Hiis asub Vigala jõe vasakul kaldal Vana-Vigala ja Tiduvere küla piiril nn Hiieoru serval Hiieoja suudmes oleval neemikul.\n\nHiiemets on segametsatukk (0,6 ha, valdavalt tammed), milles kesksel kohal on vana Hiiekuusk, mille all toimus ohverdamine veel 17.–19. sajandil. 19. sajandi keskel oli hiiemetsa keskseim puu vana tamm, mille õõnsusesse pärimuse järgi mahtunud kolm meest. Kuna rahvas pidas puud pühaks ja viis sinna ohvreid (värvilisi paelakesi, lõnga ja viljapäid), lasi mõis praost Carl Eduard Harteni pealekäimisel puu maha võtta.\n\nJaan Jung on oma teoses \"Muinasajateadus eestlaste maalt\" viitega H. Laipmannile Vigalast ja A. Reimannile Virtsust kirjeldanud nii: \"Hiiekoht Vigala mõisa põllul jõekalda peal, kus üks väga ilus org olla. Puu olnud vanaduse pärast õõnes, kuhu kolm inimest võinud mahtuda, kuna ta pea ikka haljendanud. Nüüd olla ta känd veel alles ja selle ümber kuusetukk.\"\n\nVana-Vigala ohvrihiis on 20. sajandi lõpul saanud laiemalt tuntuks eekõige tänu Aleksander Heintalule ehk Vigala Sassile, kes tegutses 1985. aastani Vana-Vigala mõisa pargi hooldajana. Hiie suhtes teisel pool jõge asub vana Vigala Sassi loitsukivi.\n\nVana-Vigala ohvrihiis on 1998. aastast muinsuskaitse all.\n\nHiiekoha eest hoolitseb folklooriselts Kiitsharakad.\n", "id": "ekk_Latn_204135"}
{"text": "Palase mägi\n\nPalase mägi ehk Selja mägi on aluspõhjaline seljandik Lääne-Eesti madaliku idaosas Märjamaa vallas Palase külas. Kõrgus 30 meetrit üle merepinna ja 10 meetrit on suhteline kõrgus.\n\nMägi koosneb siluri jaani lademe lubjakivist. Mäe läänepoolne nõlv oli Antsülusjärve rannaastang, mis on nüüdseks kulunud järsuks rohtunud nõlvaks (kokku 3 km pikkune nõlvalõik). Ülejäänud nõlvad on lauged. Mäe põhjapoolsel osal on kultuurmaastik, lõuna pool segametsad.\n\nMäe metsasele alale ja vanale astangule ulatub Selja-Põdra hoiuala, mis on Natura 2000 võrgustiku ajutiste piirangutega ala.\n", "id": "ekk_Latn_204136"}
{"text": "Tõnu Mikiver\n\nTõnu Mikiver (2. august 1943 Loksa – 21. märts 2017 Tallinn) oli eesti näitleja.\n\nTa lõpetas aastal 1961 Loksa Keskkooli ja aastal 1965 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (2. lennu).\n\nTöötas aastatel 1965–1977 Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris, 1977–2007 oli Eesti Draamateatri näitleja.\n\nTa luges teksti peale paljudele dokumentaal- ja mängufilmidele ning ka palju aastaid Eesti telekanalitel jooksnud seriaalile \"Kodus ja võõrsil\".\n", "id": "ekk_Latn_204137"}
{"text": "Vincennesi velodroom\n\nVincennesi velodroom (prantsuse Vélodrome de Vincennes, ka la Cipale, Cipale, ametlikult Vélodrome Jacques Anquetil) on staadion Prantsusmaal Pariisis Vincennesi metsas. Selle geograafilised koordinaadid on .\n\nSeal peetakse jalgpalli- ja ragbivõistlusi.\n", "id": "ekk_Latn_204138"}
{"text": "Clara Schumann\n\nClara Josephine Schumann (neiupõlvenimi Wieck; 13. september 1819 Leipzig – 20. mai 1896 Frankfurt) oli saksa romantistlik helilooja ja pianist, helilooja Robert Schumanni abikaasa.\n\nEnam kui 60-aastase kontserdikarjääri jooksul sai temast 19. sajandi tähtsaim pianist. Ta oli ka mõjukas muusikaõpetaja, töötades Dr. Hochi Konservatooriumis Frankfurdis.\n\nClara Schumann oli Johannes Brahmsi hea tuttav ja esimene, kes esitas Brahmsi töid avalikkuse ees.\n", "id": "ekk_Latn_204139"}
{"text": "Baḩr al-Ghazāl\n\nBaḩr al-Ghazāl on jõgi Aafrikas. Algab Sudaani tasandikul lähtejõgede ühinemisel. Voolab itta. Alamjooksul läbib Suddi soid. Suubub vasakult Valgesse Niilusesse.\n", "id": "ekk_Latn_204140"}
{"text": "Metsa-Karpaadid\n\nMetsa-Karpaadid (ukraina Українські Карпати) on mäestik Ukrainas Euroopas, osa Karpaatidest. Kulgeb loode-kagu suunas. Kõrgeim osa on Tšornohora, kõrgus kuni 2061 meetrit (Hoverla).\n", "id": "ekk_Latn_204141"}
{"text": "Balalaika\n\nBalalaika (vene keeles балала́йка) on kolme keele, puust kolmnurkse kõlakasti ja pika sõrmlauaga vene keelpill. Balalaikat mängitakse sõrmede või plektroniga.\n\nSarnaselt kitarriga on balalaika sõrmlaual krihvid.\n", "id": "ekk_Latn_204142"}
{"text": "Tulemüür\n\nTulemüür on mittepõlevast materjalist konstruktsioonelement, mis läbib kogu ehitist. Ajalooliselt on tulemüür mittepõlevast materjalist (hrl. kivist) müür kahe maja v. ruumi vahel tule leviku tõkestamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_204143"}
{"text": "Olli-Matti Multamäki\n\nOlli-Matti Multamäki (18. aprill 1948 Iitti – 7. jaanuar 2007 Helsingi) oli Soome kindralleitnant ja maavägede ülemjuhataja.\n\nMultamäki lõpetas Soome Kadetikooli 1971 ja Soome Kõrgema Sõjakooli 1985. Ta sai magistrikraadi julgeolekustrateegias 1994. aastal USAs.\n\nTa teenis ÜRO abiesindaja sõjalise abilisena Afganistanis ja Pakistanis (UNGOMAP) 1988–1989 ning ÜRO peasekretäri eriesindaja sõjalise nõunikuna Afganistanis (UNAMA) 2003.\n\nMultamäki oli Pori brigaadi ülem 1997–2000 ja Peastaabi maavägede ülemjuhataja 1. augustist 2004 kuni 31. detsembrini 2006. Ta ülendati kindralleitnandiks 6. detsembril 2006.\n", "id": "ekk_Latn_204144"}
{"text": "Mäekuru\n\nMäekuru on madalam koht mäeahelikus, mis võimaldab selle hõlpsamat ületamist.\n\nKui teekond üle mäeaheliku kulgeb üle kuru, siis on see tavaliselt topograafiliselt kõrgeimaks ületatavaks punktiks. Et mäestikud ja mäeahelikud on takistuseks inimeste ja kaupade liikumisel, on mäekurudel olnud läbi ajaloo suur tähtsus kaubandusele, sõjandusele ning inimeste liikumisele.\n", "id": "ekk_Latn_204145"}
{"text": "Derbent\n\nDerbent on linn Venemaal Dagestani Vabariigis. Asub Kaspia mere ääres.\n\nDerbent on Venemaa lõunapoolseim linn.\n\n2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Derbendi elanikest lesge 32,6%, asereid 31,7%, tabassaraane 15,4%, darge 5,5%, venelasi 5,2%, agule 2,9%, juute ja taatlasi 2,0%, armeenlasi 1,5%, rutuule 0,7%, kumõkke 0,5%, avaare 0,4% ja lakke 0,4%.\n", "id": "ekk_Latn_204146"}
{"text": "Hudsoni laht\n\nHudsoni laht (inglise Hudson Bay, prantsuse baie d'Hudson) on suur siselaht Kanadas, mis eraldab Labradori poolsaart Kanada lääneosast. See on Põhja-Jäämere osa ja asub Põhja-Ameerika põhjakirdeosas. Hudsoni lahe pindala on 1,23 miljonit km².\n", "id": "ekk_Latn_204147"}
{"text": "Kuru\n\nKuru ehk mäekuru on madalam koht mäeahelikus, mis võimaldab selle hõlpsamat ületamist. Kuru on prioonhaigus Uus-Guineal Kuru on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Kuru on küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas. Kuru on hageriku nimetus Saaremaal Kuru on endine vald Soomes Lääne-Soome läänis Pirkanmaa maakonnas Kuru on jõgi Indias Kuru on vanaaja kuningriik Indias Kuru on müütiline kuningas Indias Kuru on Soome aurik Kuru on briti punkansambel\n", "id": "ekk_Latn_204148"}
{"text": "Labradori poolsaar\n\nLabradori poolsaar on suur poolsaar Kanada idaosas. Seda ümbritsevad Hudsoni laht läänest, Hudsoni väin põhjast, Labradori meri idast ja Saint Lawrence'i laht kagust.\n\nPoolsaar kuulub halduslikult Québeci ning Newfoundlandi ja Labradori provintsi.\n\nPoolsaare pindala on umbes 1 400 000 km².\n\n2006. aasta rahvaloenduse järgi elas seal umbes 150 000 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_204149"}
{"text": "Spass-Klepiki\n\nSpass-Klepiki on linn Venemaal Rjazani oblastis. Asub Pra jõe paremal kaldal, 67 km kaugusel Rjazanist.\n", "id": "ekk_Latn_204150"}
{"text": "Monotoonne funktsioon\n\nMatemaatilises analüüsis nimetatakse reaalmuutuja funktsiooni kasvavaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kasvab, ning kahanevaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kahaneb. Kasvavaid ja kahanevaid funktsioone nimetatakse rangelt monotoonseteks. Funktsiooni nimetatakse mittekahanevaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus ei kahane, ning mittekasvavaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus ei kasva. Mittekahanevaid ja mittekasvavaid funktsioone nimetatakse monotoonseteks.\n", "id": "ekk_Latn_204151"}
{"text": "Range osaline järjestus\n\nMatemaatikas nimetatakse rangeks osaliseks järjestuseks (sageli ka lihtsalt rangeks järjestuseks ehk rangeks järjestusseoseks) irrefleksiivset ning transitiivset binaarset seost. Ranget järjestust tähistatakse enamasti märgiga <.\n", "id": "ekk_Latn_204152"}
{"text": "Sinimäed\n\nSinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku. Sinimäed koosnevad Tornimäest (69,9 m), Põrguaugu ehk Grenaderimäest (83,2 m) ja Pargimäest ehk Lastekodumäest (84,6 m), mis kuuluvad Põhja-Eesti panga Vaivara klindilõiku.\n\nSinimägesid läbib Sillamäe-Sinimäe I kategooria kõrvalmaantee number 1344.\n\nVaivara Sinimäed on olnud kindlustatud mitmes sõjas. Tornimäele laskis juba Peeter I ehitada Põhjasõja ajal vaatetorni, mis oli koos mäega Rootsi valli osa, Grenaderimäel paiknes Vene grenaderiväeosa.\n\nSinimäed kuulusid Esimese maailmasõja ajal Vene maaväe Peterburi eelkaitseliini ning neile ja nende ümbrusse rajati 1915–1916. aastal kaitseehitisi, väliraudteevõrk jms. Kui 1916. aastal läks keisririigi pealinna kaitsmine Vaivara alal üle Vene mereväele, likvideeriti Sinimägede positsioon.\n\nSinimägedes toimusid Teise maailmasõja lõpus ulatuslikud kaitselahingud.\n\nPõrguaugumäele on rajatud mälestusplats (Sinimägede memoriaal) Teise maailmasõja ajal kaitselahingutes hukkunutele.\n\nKuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga.\n", "id": "ekk_Latn_204153"}
{"text": "Rafael Correa\n\nRafael Vicente Correa Delgado (sündinud 6. aprillil 1963 Guayaquilis) on Ecuadori poliitik, kes oli 15. jaanuarist 2007 kuni 24. maini 2017 Ecuadori president.\n\nCorrea lõpetas Santiago de Guayaquili katoliikliku ülikooli 1987 majanduse erialal. Seejärel töötas ta aasta aega Cotopaxi provintsis vaimuliku Saleesia ordu sotsiaalkeskuses. Seal õppis ta selgeks kohalike indiaanlaste räägitava ketšua keele. Lisaks sellele ja oma emakeelele hispaania keelele räägib ta prantsuse ja inglise keelt. Juunis 1991 sai ta magistrikraadi Louvaini katoliiklikust ülikoolist (Belgia). Õpingud jätkusid Illinoisi ülikoolis, kust ta sai majandusmagistri kraadi 1999 ja majandusdoktori kraadi 2001.\n\n2005 oli Correa president Alfredo Palacio valitsuses 4 kuud majandus- ja rahandusminister. Ministrina pingutas ta vaesuse vähendamiseks riigis ja riigi majandusliku sõltumatuse suurendamiseks. Sel põhjusel oli ta vastu vabakaubanduslepingu sõlmimisele Ameerika Ühendriikidega, ei võtnud kuulda Rahvusvahelise Valuutafondi nõu ja eelistas selle asemel tugevdada koostööd teiste Ladina-Ameerika riikidega. Niisuguse poliitika tõttu keeldus Maailmapank Ecuadorile laenu andmast, mistõttu Correa astus ametist tagasi. Tagasiastumise ajal oli Correa valitsuse kõige populaarsem minister: avaliku arvamuse küsitlused näitasid 57% toetust rahva seas.\n\n15. oktoobril 2006 toimunud presidendivalimiste esimeses voorus jäi ta 22,84% teiseks Álvaro Noboa 26,83% järel. Valimiste teise vooru 26. novembril 2006 võitis ta 56,67% häältega. Tema asepresidendiks sai Lenín Moreno.\n\n2008. aasta detsembris keeldus Correa tasumast riigi välisvõlga põhjusel, et selle võla olid tekitanud Ecuadori sõjaväelised režiimid, kes olid võimule tulnud ilma rahva tahteta ega tegutsenud seega võlga võttes rahva huvides. Seda otsust arutatakse rahvusvahelises kohtus.\n\n26. aprillil 2009 toimunud presidendivalimistel valiti ta 51,7 protsendiga häältest tagasi uueks ametiajaks, mis algas 10. augustil 2009. Tema asepresident on endiselt Moreno.\n", "id": "ekk_Latn_204154"}
{"text": "Guayaquil\n\nGuayaquil [guajak'ill] (hispaaniakeelne ametlik nimi Santiago de Guayaquil) on linn Ecuadori keskosas, Guayase provintsi halduskeskus.\n\nGuayaquil on Ecuadori suurim linn. Elanike arv oli 2001. aastal 2 189 865 ja 2009. aastal 2 526 927.\n\nSeal on sadam.\n\nLinnas peeti 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlused.\n\nLinna rajas 1538. aastal konkistadoor Francisco de Orellana.\n", "id": "ekk_Latn_204155"}
{"text": "Mürgised imetajad\n\nMürgised imetajad on loomad, kes kuuluvad imetajate klassi ning on võimelised tootma mürkaineid, mida nad kasutavad ohvri surmamiseks või võitlusvõimetuks tegemiseks või vaenlaste eest kaitsmiseks.\n\nOn arvatud, et kunagi on mürgiseid imetajaid olnud rohkem. Kahe väljasurnud liigi (sealhulgas Bisonalveus browni) 60 miljoni aasta vanustel silmahammastel on vaod, mis mõnede paleontoloogide arvates annavad tunnistust sellest, et tegu on mürgihammastega. Seda järeldust on siiski kahtluse alla seatud, viidates sellele, et ka paljudel tänapäeva mittemürgiste imetajate (näiteks paljudel esikloomaliste, koaatide ja suur-käsitiivaliste silmahammastel on kogu pikkuses sügavad vaod.\n\nMark Dufton Strathclyde'i Ülikoolist seletab mürgi haruldust tänapäeva imetajatel sellega, et nad suudavad loomi hammaste ja küünte abil kiiresti tappa, kuna aga looma võitlusvõimetuks tegemine mürgi abil võtab rohkem aega. Mürgised pilukoonud ongi koerte, kasside ja mangustlaste poolt oma elupaikadest kõrvale tõrjutud.\n", "id": "ekk_Latn_204156"}
{"text": "Naravere oja\n\nNaravere oja (alamjooksul ka Matsukse oja; vanemas kirjanduses ja rahva seas ka Naravere jõgi) on jõgi Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Eense, Kablima, Maima, Mäeküla, Pereküla, Sõõrike, Vahenurme ja Vee külas ning Raplamaal Märjamaa vallas Kivi-Vigala ja Naravere külas.\n\nNaravere oja lähtest edelasse jääb Maima raba (Lavassaare soostik), oja lähteala kuulub Lavassaare hoiualasse. Ülemjooksul ületab oja Pärnu-Jaagupi – Kalli tee. Keskjooksul jääb ojast idasse Vahenurme looduskaitseala. Alamjooksul jääb ojast läände Kesu raba (Kesu sookaitseala), suudmest umbes 200 m lõuna-edelas ületab oja Kivi-Vigala – Avaste – Vana-Vigala tee (Naravere sild). Suudme vastas Enge jõe põhjakaldal asub Kivi-Vigala küla ja Kivi-Vigala paisjärv (järve läänekaldal kasvab kaitsealune Veski saar. Naravere oja suubub Naravere külas vasakult Enge jõkke viimase suudmest 4,9 km kaugusel.\n\nParemalt suubuvad ojja Vahenurme oja (8,3 km suudmest) ja Kõveroja.\n\nVanimad teated on Naravere oja kohta pärinevad juba 1429. aastast. 15.–16. sajandil oli Naravere ojal oluline Kivi-Vigala vasallilinnuse kaitsesüsteemis veetõkkena. 17–18. sajandist on teateid Naraveres ojal oleva Tondi vesiveski kohta.\n\nOja on vähese orgaanilise aine sisaldusega heledaveeline avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m. Jõe vett kasutab majanduslikult (vee erikasutusloaga) AS MAKO.\n\nNaravere oja keskkonnaregistri kood on VEE1114700.\n", "id": "ekk_Latn_204157"}
{"text": "Swadeshi loend\n\nSwadeshi loend on Ameerika keeleteadlase Morris Swadeshi 1940.–50. aastail välja töötatud baassõnavara loend, mida on kasutatud keeleajaloo uurimisel glotokronoloogias. Et määrata kahe sugulaskeele lahknemisaega, uuritakse, kui palju on kahe keele loendites ühist algupära sõnu. Aluseks on eeldus, et varajases lapsepõlves õpitav põhisõnavara muutub ajas kõige aeglasemalt.\n\nSwadeshi loendi varal kirjeldatakse eelkõige keeli, millest on vähe kirjapanekuid (näiteks Ameerika indiaani keeli), tegu on üsna levinud meetodiga kirjeldada väikeste ja vähe uuritud keelte põhisõnavara.\n\nTraditsioonilises võrdlev-ajaloolises keeleteaduses suhtutakse üksnes Swadeshi loendite põhjal tehtud järeldustesse keelte sugulussuhete kohta ettevaatlikult.\n", "id": "ekk_Latn_204158"}
{"text": "Sepasoo\n\nSepasoo on suurte kuivendusmõjudega soomassiiv Märjamaa valla põhjaosas ning Teenuse küla tagamaal Märjamaa vallas.\n\nPindala on 11 km², mis on valdavalt kraavitatud turbapinnasega ja rikkaliku puhmarindega soomets. Lapiti on säilinud üksikud kuivendusmõjudega madalsoosiilud.\n\nSuurem väljavool toimub Vigala jõkke Sepasoo peakraavi kaudu.\n", "id": "ekk_Latn_204159"}
{"text": "Coco Chanel\n\nCoco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel; 19. august 1883 Saumur, Prantsusmaa – 10. jaanuar 1971 Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse moelooja.\n\nTa oli Chaneli moemaja asutaja ja juht. Teda peetakse 20. sajandi üheks uuenduslikumaks ja tähtsamaks moeloojaks. Lisaks on ta ainuke moelooja ajakirja Time 20. sajandi 100 kõige mõjukama inimese nimekirjas.\n", "id": "ekk_Latn_204160"}
{"text": "Grace Slick\n\nGrace Slick (sünninimi Grace Barnett Wing; sündinud 30. oktoobril 1939 Illinoisi osariigis Evanstonis) on ameerika poplaulja ja laulukirjutaja.\n\nTa on tuntuks saanud rokibändis Jefferson Airplane, hiljem ka eduka soololauljana.\n", "id": "ekk_Latn_204161"}
{"text": "Yayoi ajastu\n\nYayoi ajastu tähistab lõiku Jaapani ajaloos u 400 või 300 e.m.a kuni 300 m.a.j.\n\nTegeleti riisikasvatusega.\n", "id": "ekk_Latn_204162"}
{"text": "Ploom\n\nPloom on ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga õiest arenenud luuviljaliste paljasvili. Viljas on üks seeme, mida katab viljakesta siseosadest arenenud tugev luu. Luud ümbritseb mahlane vahekest ning õhuke väliskest.\n\nPloomi väliskesta värvus varieerub rohelisest ja kollasest punase ning mustjassiniseni. Viljaliha varieerub värvuselt punasest ja oranžist kollase või kollakasroheliseni. Viljaliha on sõltuvalt sordist kas luu küljes kinni või mitte.\n", "id": "ekk_Latn_204163"}
{"text": "Atlandi harta\n\nAtlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.\n\nAtlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm.\n\nOmetigi õnnestus NSV Liidul mõne aja pärast lääneliitlastelt välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Balti riikidele tähendas see sõja lõppedes taas Moskva võimu alla minemist. Baltimaad olid ainsad riigid, kelle iseseisvust ei taastatud.\n\nAtlandi harta oli tõhus propagandarelv Saksamaa vastu peetavas sõjas.\n", "id": "ekk_Latn_204164"}
{"text": "Tugipunkt (CNC)\n\nTugipunktiks nimetatakse CNC pinkidega töödeldavate detailide selliseid punkte, kus muutuvad kas lõikeriista suund või liikumise funktsioon. CNC pinkide programm kirjeldab kuidas toimub liikumine ühest tugipunktist teise. Liikumise kirjeldamiseks kasutatakse ettevalmistavaid funktsioone, millised on:\n\nG00-kiirpaigutus G01-Lineaarne interpolatsioon G02-Ringinterpolatsioon, liikumine päripäeva G03-Ringinterpolatsioon liikumine vastupäeva G04-Paus G06-Paraboolinterpolatsioon G33-Keermelõikamine G34-Suureneva sammuga keermelõikamine G35-Väheneva sammuga keermelõikamine Muud funktsioonid, mis sõltuvad konkreetse pingi juhtsüsteemist.\n\nPeale ettevalmistava funktsiooni on lauses vaja märkida tugipunkti koordinaat, ettenihke suurus, pöörlemissagedus ja muud vajalikud parameetrid.\n", "id": "ekk_Latn_204165"}
{"text": "Tugipunkt\n\nTugipunkt võib eri valdkondades tähendada eri asju. Tugipunkt on sõjanduses ringkaitseks ette valmistatud kaitsepositsiooni tugevaim osa. Tugipunktiks nimetatakse CNC-pinkidega töödeldavate detailide selliseid punkte, kus muutuvad kas lõikeriista suund või liikumise funktsioon. ...\n", "id": "ekk_Latn_204166"}
{"text": "Rändrott\n\nRändrott ehk võhr (Rattus norvegicus) on hiirlaste sugukonda roti perekonda kuuluv näriline.\n\nRändrotti nimetatakse ka halliks, pruuniks, harilikuks ja aidarotiks. Tema ladinakeelne teaduslik nimetus tähendab tõlkes norra rotti.\n", "id": "ekk_Latn_204167"}
{"text": "Uneärevus\n\nUneärevus on unehäire liik, mille korral inimesel esinevad korduvalt ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod.\n\nNeed on tavaliselt kuidagi ohtliku või alandava sisuga ning põhjustavad inimese ärkamist, mille järel mäletatakse unenägu üldiselt väga detailselt. Sageli võib sama või sarnane unenägu korduda. Tavaliselt ärgatakse une teisel poolel, kuigi ärgata võib kogu öö jooksul. Ärgatakse kiiresti, ei esine segasust ega desorienteeritust. Tüüpilised on ärevuse vegetatiivsed nähud: südamekloppimine, hingamissageduse tõus, higistamine, värisemine, jms.\n\nErinevalt näiteks unepaanikast ei esine uneärevuse korral häälitsemist ega ülemäärast motoorset aktiivsust.\n", "id": "ekk_Latn_204168"}
{"text": "Ronald Coase\n\nRonald Harry Coase (29. detsember 1910 – 2. september 2013) oli inglise päritolu ameerika majandusteadlane.\n\nCoase lõpetas 1931. aastal London School of Economicsi.\n\nAastal 1991 sai ta Nobeli majandusauhinna.\n\nTema tähtsamad tööd on essee \"The Nature of the Firm\" ja ajakirjas Journal of Law and Economics ilmunud teadusartikkel \"The Problem of Social Cost\". Viimases tutvustas ta ka Coase'i teoreemi.\n", "id": "ekk_Latn_204169"}
{"text": "2007. aasta Kuldgloobuse auhinnad\n\n2007. aasta Kuldgloobuse auhinnad olid 64. Kuldgloobuse auhinnad, mis jagati välja 15. jaanuaril 2007. aastal.\n\nEsimest korda Kuldgloobuse ajaloos anti auhind parima animafilmi kategoorias.\n\nCecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind anti Warren Beattyle.\n", "id": "ekk_Latn_204170"}
{"text": "Käntu soo\n\nKäntu soo on soomassiiv Lääne-Eesti madalikul Vigala ja Kasari jõe vahelisel veelahkmealal.\n\nPindalast (844 hektarit, teistel andmetel 738) suurema osa hõlmab raba, põhjapoolses osas on siirdesoo ja madalsoo. Rabas leidub suhteliselt palju õõtsikuid. Käntu soo servi (eriti idaservas) on oluliselt mõjutanud kuivendamine.\n", "id": "ekk_Latn_204171"}
{"text": "Francesco Petrarca\n\nFrancesco Petrarca (20. juuli 1304 – 19. juuli 1374) oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane.\n\nTa õppis ülikoolis õigusteadust. Huvitus Vergiliuse ja Cicero loomingust. Asus elama mägikülla, kus haris end ja tegeles luuleloominguga. Vanaduses elas Milanos ja Veneetsias. Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrarkismiks.\n\nFrancesco Petrarca teostest on eesti keelde tõlgitud peamiselt luulet, kuid ka üks kiri, traktaat \"Secretum\" ja memuaare. Tõlkijate seas on Villem Ridala, Ain Kaalep, Mari Murdvee, Heigo Sooman, Ülar Ploom ja Rein Raud.\n\nPetrarca ekloogi \"Parthenias\" ja antiiktekstide alusel tegi Antiigiteater 2005. aastal Tartus lavastuse \"Hinge killud\" (koreograafia Külli Kressa).\n", "id": "ekk_Latn_204172"}
{"text": "Reiki\n\nReiki on jaapanlase Mikao Usui poolt 20. sajandi algul välja töötatud vaimne tehnika, mis selle praktiseerijate väitel aitab parandada inimese vaimset ja füüsilist seisundit nn energia(te)ga manipuleerimise abil käte pealepanemise teel. Usui kinnitusel oli ta ravivõime saanud Kurama mäel mediteerides. Arvatakse ka, et ta taasavastas reiki vanu sanskritikeelseid tekste uurides.\n\nÜldiselt usutakse, et reikiravija on vahendajaks reikienergiale ning see väljub tema peopesade kaudu abivajajasse, kusjuures tegu on nn intelligentse energiaga, mis ise teab, kuidas ravitavat on vaja mõjutada. Levinud on ka seisukoht, et reikiravijaks saamiseks tuleb eelnevalt läbida teatud pühitsusprotsess.\n\nReikiravi aluseks oleva ki olemasolu on spekulatiivne ja teaduslikult tõestamata. Mõnedel andmetel on reiki avaldanud uuringute käigus patsientidele lõõgastavat, rahustavat, valu vaigistavat ja vererõhku alandavat mõju , samas näiteks uuringutes kemoteraapiat saavate onkoloogiliste patsientidega ei ole reiki efektiivsus võrreldes platseebomenetlusega ühest kinnitust leidnud ning patsientide suurenenud heaolu seostatakse lihtsalt füüsilise puudutuse mõju ja kellegi toetava kohaloluga\n\n2007. aasta andmeil olevat pakkunud lisateraapiana reikiravi võimalust oma patsientidele ~15% USA haiglatest (üle 800).\n", "id": "ekk_Latn_204173"}
{"text": "Silva meetod\n\nSilva meetod ehk Silva meelekontroll ehk Silva meelekontrolli meetod on José Silva poolt 1950.–1960. aastatel välja töötatud vaimne tehnika eesmärgiga avardada teadvust, arendada meeltevälist taju, suurendada loovust, parandada intuitsiooni ja õppimisvõimet. Selleks püütakse saavutada teadvuse nn alfaseisund ajulainete sagedusel 7…14 Hz.\n\nAlfalained on ajus valdavad sügava lõõgastuse korral, kui puudub visuaalne ärritus ning mõttetegevus ei ole kontsentreeritud. Silva õpetuse järgi on just selline ajuseisund ning parema ajupoolkera aktiviseerimine vajalik varjatud vaimsete võimete avanemiseks ning edu saavutamiseks selles.\n\nVajalike meelekontrolli harjutuste tutvustamiseks on välja antud hulgaliselt raamatuid ning korraldatakse kursusi.\n", "id": "ekk_Latn_204174"}
{"text": "August Kerem\n\nAugust Kerem (11. oktoober 1889 Karula vald, Võrumaa – 28. mai 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli Eesti agronoom, põllumajandustegelane ja poliitik.\n\nTa sündis Võrumaal Karula vallas Mähkli talus, omandas Riia Polütehnilise Instituudi põllumajandusosakonnas agronoomi kutse. Osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Kuulus Eesti Rahvaerakonda, oli Riigikogu I–V koosseisu liige.\n", "id": "ekk_Latn_204175"}
{"text": "Miguel de Cervantes\n\nDon Miguel de Cervantes Saavedra (29. september 1547 Alcalá de Henares – 23. aprill 1616 Madrid) oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on \"Don Quijote\", mis kuulub Lääne kirjanduse klassikasse ja kõigi aegade parimate ilukirjandusteoste hulka ning mida on peetud esimeseks moodsaks Euroopa romaaniks. Tal oli nii suur mõju hispaania keelele, et seda on kutsutud \"Cervantese keeleks\" (la lengua de Cervantes).\n\nMiguel de Cervantes ristiti 9. oktoobril 1547. Tema arvatav sünnikuupäev 29. september põhineb sellel, et traditsiooniliselt nimetati lapsi pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sünnib. Hispaania traditsiooni järgi oli tema teine perekonnanimi ema järgi Cortinas. Nime Saavedra võttis ta endale täiskasvanuna.\n\nMigueli isa Rodrigo oli Córdobast pärit habemeajaja-kirurg. Vanaisa Juan de Cervantes oli mõjukas jurist. Migueli ema Leonor oli vara kaotanud aadlimehe kolmas tütar.\n\nMigueli lapsepõlvest on väga vähe teada. Paistab, et ta kolis koos perekonnaga linnast linna. Tema õed-vennad olid Andrés (1543), Andrea (1544), Luisa (1546), Rodrigo (1550), Magdalena (1554) ja Juan.\n\n1569. aastal kolis ta Rooma, kus töötas ühe kardinali assistendina. Pärast seda astus ta Hispaania mereväkke ja oli armee teenistuses kuni 1575. aastani, mil ta sattus piraatide kätte. Pärast viit aastat vabastati ta kautsjoni vastu ning ta naasis oma pere juurde Madridi.\n\n12. detsembril 1584 abiellus Cervantes endast palju noorema Catalina de Salazar y Palaciosega. 1585. aastal avaldas ta oma esimese teose, pastoraalse romaani \"La Galatea\". Järgmised paarkümmend aastat rändas Cervantes ühest paigast teise, töötades Hispaania Armaada varustajana ja maksukogujana. Vahepeal läks ta pankrotti ja istus vähemalt kaks korda (1597 ja 1602) vangis raamatupidamise vigade pärast. 1596–1600 elas ta peamiselt Sevillas. 1606 kolis ta Madridi, kus elas kogu oma järelejäänud elu.\n\n\"Don Quijote\" esimene osa ilmus 1605 ja teine osa 1615. Need ei teinud Cervantest rikkaks, küll aga kuulsaks. Juba tema eluajal ilmus \"Don Quijotele\" teiste inimeste kirjutatud järgesid, kuigi tänapäeval ei ole ükski neist tuntud.\n\n\"Don Quijote\" kirjutati tollal Hispaanias levinud rüütliromaanide paroodiana. Ta oli ebatavaline ka selle poolest, et kasutas lihtsat rahvalikku keelt, laskumata ilukõnelisusesse. Romaan paistis silma tugevate karakterite ja omapärase huumori poolest.\n\nCervantes suri 23. aprillil 1616 ja Shakespeare suri samuti 23. aprillil 1616. Nad ei surnud siiski samal päeval: Cervantes elas Hispaanias, kus kehtis Gregoriuse kalender, ja Shakespeare Inglismaal, kus kehtis Juliuse kalender. Sel ajal oli nende kalendrite erinevus 10 päeva. Shakespeare suri tänapäeva mõistes 3. mail.\n\n1923 hakkasid Hispaania raamatukauplused Cervantese surma-aastapäeva tähistama. Kataloonias sai see osaks jüripäeva tähistamisest: meestel kujunes tava sel päeval naistele roose kinkida ja naistel neile vastu raamatuid kinkida. Kataloonias toimus peatselt pool raamatute aastasest läbimüügist 23. aprillil.\n\n1995 kuulutas UNESCO 23. aprilli rahvusvaheliseks raamatute ja autoriõiguse päevaks.\n\nHispaania 10-, 20- ja 50-sendine münt kannavad Cervantese portreed ja allkirja.\n", "id": "ekk_Latn_204176"}
{"text": "Cervantes\n\nCervantes on asula Lääne-Austraalias India ookeani ääres. Asub Perthist 220 kilomeetri kaugusel põhjas.\n", "id": "ekk_Latn_204177"}
{"text": "Oruliustik\n\nOruliustik ehk alpi liustik ehk mäestikuliustik on liustikutüüp. Oruliustik erineb jääkilpidest ja jäämütsidest selle poolest, et jää ei valgu liustiku keskmest suvalises suunas, vaid liigub mööda liustiku pikkusega võrreldes suhteliselt kitsast sängi.\n\nTermineid \"oruliustik\", \"alpi liustik\" ja \"mäe(stiku)liustik\" peetakse tavaliselt samatähenduslikeks, ehkki alpi liustikuks nimetatakse tihti ainult pikki \"jääjõgesid\". Oruliustike seas eristatakse veel ka orvandi-, oskulaarseid, ripp- ja jalamiliustikke.\n", "id": "ekk_Latn_204178"}
{"text": "Glatsioloogia\n\nGlatsioloogia on teadus, mis uurib peamiselt liustikke.\n\nGlatsioloogia alla kuulub tegelikult kogu maapinnal oleva jää uurimine, kuid liustikud moodustavad sellest tähtsaima ja uurituima osa, mistõttu nimetatakse glatsioloogiat mõnikord ka liustikuteaduseks. Ei saa märkimata jätta, et glatsioloogial on ka kolmas nimetus – jääteadus.\n\nGlatsioloogiaga tegelevad glatsioloogid. Glatsiolooge ühendab 1936. aastal asutatud Rahvusvaheline Glatsioloogia Ühing.\n", "id": "ekk_Latn_204179"}
{"text": "Filmiveeb\n\nFilmiveeb.ee on Eesti filmiportaal. Filmiveebis saab teavet järgmiste teemade kohta: filmid, seriaalid, näitlejad, lavastajad ja filmiuudised. Portaalil ka foorum.\n", "id": "ekk_Latn_204180"}
{"text": "Gustav Hägglund\n\nGustav Hägglund (sündinud 6. septembril 1938 Viiburis) on Soome erukindral. Ta oli Soome kaitseväe juhataja 1. november 1994 – 3. juuni 2001. Pärast erruminekut oli ta 2004. aastani Euroopa Liidu sõjalise komitee esimees.\n", "id": "ekk_Latn_204181"}
{"text": "Juhani Kaskeala\n\nPauli Juhani Kaskeala (sündinud 26. juulil 1946 Kuopios) on Soome admiral, Soome kaitseväe juhataja (2001–2009).\n\nTa lõpetas 1969 Soome meresõjakooli ja 1981 sõjakõrgkooli.\n\n1975–1976 oli ta ÜRO sõjaline vaatleja Lähis-Idas. 1982–1989 oli ta Soome presidendi Mauno Koivisto adjutant: algul kolmas, siis teine ja lõpuks alates 1987 esimene adjutant. 1989–1991 oli ta rannikulaevastiku 1991–1994 oli ta Soome sõjaväeatašee Londonis, Haagis ja Brüsselis. 1994–1997 töötas ta kaitsenõukogu esimese sekretärina. 1997–1998 oli ta Turu–Pori sõjaväeringkonna ülem. 1998–2001 oli ta Soome kaitseministeeriumis kaitsepolitsei peadirektor. Soome kaitseväe juhataja 4. juunist 2001 kuni 1. augustini 2009. 2001. aastast oli ta Soome sõjaväe esindaja Euroopa Liidu ja NATO juures Brüsselis.\n\n2009. aastal jäi ta pensionile ning tema ametijärglaseks sai kindralleitnant Ari Puheloinen.\n", "id": "ekk_Latn_204182"}
{"text": "Mihai I\n\nMihai I (26. oktoober 1921 – 5. detsember 2017) oli Rumeenia kuningas, kes valitses aastatel 1927–1930 ja 1940–1947.\n\nMihai oli kuningas Carol II poeg. Ta sai kuningaks pärast oma vanaisa Ferdinandi surma, sest Ferdinand keeldus oma priiskavalt ja lodevalt elavat poega Carolit troonile lubamast. Ent 1930. aastal pani Carol toime riigipöörde, kukutas oma poja ning haaras võimu enda kätte. 1940. aastal kaotas Rumeenia Ungarile Transilvaania ja Bulgaariale lõunapoolseid alasid ning Nõukogude Liidule Moldova ja Põhja-Bukoviina. Seetõttu muutus Caroli valitsus väga ebapopulaarseks ning too pidi trooni taas pojale loovutama. Nüüd asus Mihai ametlikult juba iseseisvalt valitsema, kuid tegeliku võimu sai endale saksameelne diktaator Ion Antonescu.\n\n1944. aastal otsustas Mihai Rumeenia Saksa-meelse režiimi kukutada, sest oli selge, et sõda kaotatakse. Ta vangistas Antonescu ning kuulutas Saksamaale sõja. Saksamaal moodustatud Horia Sima rahvuslik eksiilvalitsus ütles oma üleskutses sel puhul: Kuningas Michael tõotab rahu. Tõeliselt ei tähenda see rahu muud kui Rumeenia okupeerimist Nõukogude armee poolt ja seega Rumeenia bolševiseerimist ning rumeenia rahva orjastamist ja hävitamist. See on alatu vale, et inglased ja ameeriklased olevat taganud Rumeenia iseseisvuse, sest tegelikult on nad meie maa ammugi Stalinile lubanud. ... Juba praegu seisab kuninga Michaeli jaoks lennuk valmis, et teda õigel ajal välismaale viia.\n\nNovembris 1947 külastas Mihai Londonit, kus ta käis printsess Elizabethi (tulevase Inglismaa kuninganna Elizabeth II) ning Kreeka ja Taani printsi Philipi abielu sõlmimisel. Seal tutvus ta Bourbon-Parma printsessi Anne'iga, kellest sai hiljem tema abikaasa. Kuningas lükkas tagasi kõik varjupaigapakkumised ning tuli Rumeeniasse tagasi.\n\nKommunistlikus riigis polnud kuningale mõistagi kohta. 30. detsembril 1947, valmistudes uusaastapidustusteks Sinaias Peleși lossis, kutsusid Rumeenia kommunistide juhid Petru Groza ja Gheorghe Gheorghiu-Dej ta Bukaresti tagasi. Pealinnas Elisabeta lossi jõudes märkas ta, et seda ümbritsesid Punaarmee rumeenlastest koosneva Tudor Vladimirescu diviisi sõdurid. Lossis sundisid Groza ja Gheorghiu-Dej teda alla kirjutama eelnevalt valmis trükitud troonist loobumise aktile. Mihai ei saanud ka endale lojaalseid vägesid appi kutsuda, kuna telefoniliinid olid läbi lõigatud.\n\nMihai meenutas hiljem, et kui ta keeldus aktile alla kirjutamast, ähvardas Groza teda relvaga, ning ähvardas, et kui ta ei kuuletu, tapetakse valitsuse käsul ligi tuhat vangistatud õpilast.\n\nNKVD endine juht, kindralmajor Pavel Sudoplatov meenutas aga hiljem, et NSV Liidu asevälisminister Andrei Võšinski pidas ise läbirääkimisi Mihaiga troonist loobumise osas, lubades talle ka maksta Mehhikos pensioni.\n\nAlbaania liider Enver Hoxha aga meenutas hiljem, vestlustest Rumeenia kommunistide juhtidega, et Mihaid ei ähvardanud relvaga mitte Groza, vaid Gheorghiu-Dej ning nagu Nikita Hruštšov väitis, lubati Mihail riigist lahkuda väikese kaaskonnaga ja kogu soovitud varaga ning et Punaarmee ümbritses lossi, et kaitsta seda kuningale lojaalsete väeüksuste eest.\n\n3. jaanuaril 1948 sunniti ta riigist lahkuma. Sama aasta märtsis teatas ta, et tema toonist loobumise avaldus oli tehtud vägivalla ähvardusel, ning kasutas kuninga tiitlit eksiilis edasi.\n\nPärast Caroli tagasiastumist 1940. aastal ei kohtunud Mihai temaga enam kunagi ning ka ta ise ei tahtnud oma isa näha, kuna too oli tema ema oma avalike armuafääridega mitu korda häbistanud. Mihai ei käinud 1953. aastal ka isa matustel.\n\n10. juunil 1948 abiellus ta Ateenas Bourbon-Parma printsessi Annaga, kellest sai Rumeenia kuninganna Anne. Kuna Anna oli katoliiklane, palusid nad abiellumiseks õnnistust paavst Pius XII-lt. Kui aga Mihai keeldus lubamast, et ta kasvatab lapsi katoliiklastena, sest see oli vastuolus 1923. aasta Rumeenia põhiseadusega, ei andnud paavst nõusolekut ning katoliku kirik kuulutas nende abielu legaalseks alles 1966. aastal. Paaril sündis 5 tütart:\n\nMargarita (sündinud 1949) Elena (sündinud 1950) Irina (sündinud 1953) Sophie (sündinud 1957) Marina (sündinud 1964)\n\nAlgul elasid Mihai ja Anne Firenzes, hiljem kolisid nad Lausanne'i, 1950. aastal Hampshire'i krahvkonda Inglismaal ja 1956. aastal tagasi Šveitsi Versoix'sse, kus nad elasid 45 aastat. Anne suri 1. augustil 2016.\n\n1992. aastal külastas ta 44 aasta järel taas oma kodumaad, kuid sai juba samal aastal taas sissesõidukeelu, sest toonast valitsust hirmutas kuninga suur populaarsus ning kardeti monarhia taastamist. 1997. aastal Mihai kodakondsus taastati ning sellest ajast alates elas ta vaheldumisi Šveitsis ja Rumeenias.\n\nMonarhia taastamist Mihai ei taotlenud, seda enam, et tal polnud ühtegi poega. 30. detsembril 2007, troonist loobumise 60. aastapäeval, kirjutas Mihai alla Rumeenia kuningliku perekonna alusreeglitele, millega ta määras troonipärijaks printsess Margareta ning andis talle Rumeenia kroonprintsessi ning Rumeenia krooni hooldaja tiitli. Ühtlasi palus ta Rumeenia parlamenti monarhia võimaliku taastamise korral loobuda Saali õigust järgivast troonijärglusest. Uued alusreeglid ei ole Rumeenia kuningriigi põhiseaduse alusel siduvad, kuni puudub Rumeenia kuningliku parlamendi heakskiit. Samuti sõltub Rumeenia kuningliku parlamendi valikust Hohenzollern-Sigmaringenite troonijärglus.\n\n2. märtsil 2016 tõmbus Mihai avalikust elust tagasi. Varem sel aastal oli tal diagnoositud krooniline leukeemia ja kartsinoom.\n\nMihai suri 5. detsembril 2017 oma kodus Šveitsis Aubonne'is. Ta oli viimane enne Teist maailmasõda valitsenud riigipea.\n", "id": "ekk_Latn_204183"}
{"text": "Falun\n\nFalun on tiheasustusega paikkond Rootsi keskosas, Faluni valla ja Dalarna lääni keskus.\n\nFalunis toimusid 1954., 1974., 1993. ja 2015. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused.\n\nFalunis leidub suurel hulgal vasemaaki.\n", "id": "ekk_Latn_204184"}
{"text": "Promulgeerimine\n\nPromulgeerimine on õigusloome protsess, mis koosneb õigusakti algatamisest, arutamisest, vastuvõtmisest ja jõustamisest.\n", "id": "ekk_Latn_204185"}
{"text": "Pilukoon\n\nPilukoon (Solenodon, ka pilukoonu) on imetajate klassi putuktoiduliste seltsi pilukoonlaste sugukonna üks kahest perekonnast.\n", "id": "ekk_Latn_204186"}
{"text": "Eesti kaitsealad\n\nSamuti on Eestis moodustatud sookaitsealad, veekaitseala, biosfääri-kaitseala, Ramsari alad, Natura alad. Eesti looduskaitseseadus 2004 toob välja küll vaid osa neist.\n", "id": "ekk_Latn_204187"}
{"text": "Kalakajakas\n\nKalakajakas (Larus canus) on kajaklaste sugukonda kajaka perekonda kuuluv lind.\n\nKalakajaka rahvapärased nimetused on kalakull, räimekull, kudukajakas, valgepea-kajakas, jääkajakas, tuulekajakas, kaader, lõugas, ratas ja mereratas.\n\nTeaduslikult kirjeldas kalakajakat esimesena Linnaeus 1758.\n", "id": "ekk_Latn_204188"}
{"text": "Konuvere linnus\n\nKonuvere maalinn (nimetatud ka Puenkalle, Paekalle) oli muinasaegne linnus, mille asukoht jääb tänapäeval Rapla maakonna Märjamaa valla Konuvere külla. Linnamägi asub Vigala jõe paremal kaldal umbes üks kilomeeter Tallinna–Pärnu maanteesillast ülesvoolu.\n\nLinnamäe põhjapoolseks piirdeks on kuni kuue meetri kõrgune seljaku looduslik nõlv, ida poolt piirab kolme meetri kõrgune astang; ülejäänud kaartest on piirjooned raskesti eraldatavamad. Lõunakaartest oli linnuse looduslikuks takistuseks veerohke Vigala jõgi ning ka jõkke suubuv ojake. Linnuseala suurus on umbes 2000 ruutmeetrit.\n\nVäljakaevamisi teostati linnamäel aastail 1971–1973 arheoloog Evald Tõnissoni juhtimisel. Leiti söestunud linnusevalli jäänuseid, nelja hoone tukid ning kunagisi tulekollete (ahjude) detaile rohkete põlenud kividena. Leiti veel savinõude kilde ning pronksist ehtedetaile. Kultuurikihi paksus on 0,3–0,7 meetrit.\n\nVarasemad üksikud leiud ulatuvad 5.–6. sajandisse. Uuemad leiud pärinevad 11.–12. sajandist. See lubab oletada, et Konuvere maalinn hävitati juba enne ristisõdijate saabumist. Seda oletust kinnitab ka Henriku Liivimaa kroonikast vihjete puudumine Konuvere linnuse kohta. Samas oma potentsiaali ja suuruse poolest võis olla tegemist kunagi tähtsa kantsiga.\n", "id": "ekk_Latn_204189"}
{"text": "Aleksandr Kandaurov\n\nAleksandr Kandaurov (sündinud 17. jaanuaril 1956 Moskvas) on Venemaa kabetaja, esimene maailmameister Brasiilia kabes (1985), neljakordne NSV Liidu meister Vene kabes (1982, 1987, 1989 ja 1991).\n", "id": "ekk_Latn_204190"}
{"text": "Naanu linnus\n\nNaanu linnamägi (ka Tantsimägi Tantsumägi) on linnamägi Viljandi maakonnas Viljandi vallas Saarepeedi külas. Muinasajal oli seal neemiklinnuse tüüpi linnus.\n", "id": "ekk_Latn_204191"}
{"text": "Arent Passer\n\nArent Passer (arvatavasti 1560 – 1637 Tallinn) oli kujur ja arhitekt.\n\nTa oli pärit Hollandist. Alates 1589. aastast kuni oma surmani töötas Arent Passer tsunftimeistrina Tallinnas; aastatel 1626–1628 oli ta Jakob De la Gardie teenistuses Haapsalus. Alates 1599. aastast oli Oleviste gildi kiviraidurite ameti vanem ja linna ehitusmeister.\n", "id": "ekk_Latn_204192"}
{"text": "Meelteväline taju\n\nMeelteväline taju (inglise keeles Extrasensory perception, lühend ESP; saksa keeles Außersinnliche Wahrnehmung; vene keeles экстрасенсорное восприятие) all mõeldakse parapsühholoogias esemete, nende omaduste ja suhete, sündmuste või teiste olendite psüühikanähtuste tajumist ilma teadaolevate meelte abita. Selline taju võib ulatuda ka minevikku või tulevikku.\n\nMeeltevälise taju uurimisega tegeleb parapsühholoogia. Meeltevälise taju alla arvatakse põhiliselt selgeltnägemine ja telepaatia. Mõnikord tuuakse eraldi välja prekognitsioon (tuleviku selgeltnägemine).\n\nTermini populariseeris üks parapsühholoogia pioneere Joseph Banks Rhine, kes uuris meeltevälist taju Duke'i ülikoolis 1920.–1930. aastatel.\n\nTeaduslike eksperimentidega ei ole meeltevälise tajuvõime olemasolu tuvastatud.\n\nÜks levinumaid meeltevälise taju katselise uurimise meetodeid on selline, kus üks katseisik vaatleb suvalises järjekorras erinevate sümbolitega kaarte (nn Zeneri kaardid) ja teine püüab meeltevälise taju abil kindlaks teha, mis kaarti parasjagu vaadatakse. Nii selliste kui teiste eksperimentide käigus on saadud tulemusi, kus kokkulangevus ületab statistiliselt olulisel määral tõenäosusliku kokkulangevuse.\n\nJ. B. Rhine viis läbi korduvaid katseid erinevate isikutega, kes said Zeneri kaartidega tulemusi, mis kuni kaks korda ületasid juhuslikkust. Martin Gardner on aga väitnud, et üks või mitu Rhine'i assistenti olid petturid.\n\nAastatel 1934–1937 uurisid Riias mitmed Läti ja Saksa teadlased läti talutüdruku Ilga Kirpsi meeltevälise taju võimeid. Väidetavalt suutis ta reprodutseerida teksti, mida kõrvalruumis mõttes lugesid teised katses osalenud isikud, kõige sagedamini tema ema. Hilisemad uurijad on oletanud, et Ilga puhul polnud siiski tegu meeltevälise tajuga, vaid ülinõrkade helisignaalide vastu võtmisega.\n\nSkeptikute sõnul on nende katsete puhul, kus ilmnevad meeltevälise taju olemasolu kinnitavad tulemused, tegemist kas vigase katsemetoodika või pettusega. Seda seisukohta illustreerib ingliskeelses kirjanduses levinud akronüümi ESP (extrasensory perception, 'meelteväline taju') alternatiivne humoorikas seletus error some place ('kusagil on viga'). Skeptikud väidavad, et näiteks James Randi eksperimentides ei ole ükski väidetav meeltevälise tajuga isik oma võimeid tõestada suutnud.\n\nMeeltevälise taju olemasolu pooldajad viitavad asjaolule, et psühholoogia jt vaimuteaduste alased eksperimendid ei ole üldiselt 100% korratavad. Samuti väidavad nad, et meelteväline taju ilmneb tihti ekstreemsetes olukordades, mida on keeruline või võimatu eksperimentaalselt taasluua.\n\nÜheks võimalikuks meeltevälise taju seletuseks on, et tegu on võimega tajuda madala sagedusega elektromagnetlaineid.\n", "id": "ekk_Latn_204193"}
{"text": "Popsid\n\nPopsid on Tartu Ülikooli akadeemiline puhkpilliorkester.\n\nPuhkpilliorkester Popsid asutati 1974. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia orkestrina, hiljem läks see Tartu Ülikooli alluvusse. Orkestri asutaja ja peadirigent aastatel 1974-2013 oli Enno Tubli. 2013. aasta sügisest on peadirigent Kätlin Virgo, abidirigent Sirje Vasmann-Perend.\n\nPopsid on end iseloomustanud kui lustlikku kollektiivi, mille liikmed on väga erinevatelt elualadelt ja mitmekülgselt intelligentsed inimesed. Popsid on tuntud kui heatasemeline, huvitava repertuaariga, omanäoline kontsert- ja tantsuorkester.\n\nOrkestris on liikmeid 50 ringis. Proovid toimuvad Tartus ja alates 2005. aasta jaanuarist ka Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_204194"}
{"text": "Väike-Maarja Gümnaasium\n\nVäike-Maarja Gümnaasium on gümnaasium Lääne-Virumaal Väike-Maarjas. Koos alg- ja põhikooli klassidega õppis gümnaasiumis 2007. aasta jaanuaris 472 õpilast.\n", "id": "ekk_Latn_204195"}
{"text": "Kategooria:Kutse tantsule\n\nSelles kategoorias on eestikeelse tantsumuusika sarjaga \"Kutse tantsule\" seonduvad artiklid.\n", "id": "ekk_Latn_204196"}
{"text": "Montserrat Caballé\n\nMontserrat Caballé (sünninimi María de Montserrat Viviana Concepción Caballé i Folch; 12. aprill 1933, Barcelona – 6. oktoober 2018, Barcelona) oli katalaani ooperilaulja (sopran), kes sai kuulsaks bel canto laulmistehnikaga ning Rossini, Bellini ja Donizetti kirjutatud ooperites.\n", "id": "ekk_Latn_204197"}
{"text": "Tallahassee\n\nTallahassee on linn Ameerika Ühendriikides, Florida osariigi pealinn ja Leoni maakonna halduskeskus. Aastal 2005 oli linna elanike arv 159 000, aastal 2008 201 012.\n\nFlorida pealinnaks sai Tallahassee 1824. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_204198"}
{"text": "Ilga K.\n\nIlga K. (tema nimi on eri andmetel Ilga Kirps või Ilga Kirks; sündinud 28. veebruaril 1925) oli Läti talutüdruk Riia lähedalt Trapenest.\n\nParapsühholoogiaalases kirjanduses esineb ta tavaliselt perekonnanime esitähega – Ilga K. Ilga oli vaimse arengu peetusega. Ta ei osanud lugeda ega kirjutada. Oma nime oskas kirjutada. Ka suguvõsa uuriti, kõik olid terved, välja arvatud Ilga emapoolse isa vend, kel olevat olnud suur pea (vesipea?). Ema vend oli terve. Katsete käigus luges ta erinevaid tekste ja lahendas matemaatikaülesandeid läbi teises toas oleva katseisiku silmade, kes talle ette pandud materjale vaatas. Katse ajal mängis Ilga kõrvaliste asjadega.\n\nLäti Ülikooli kohtumeditsiini dotsent dr Ferdinand von Neureiter uuris 1935. aasta kevadel Ilga meeltevälise taju võime piire. Tüdruk oli siis 8- või 9aastane. Ilga saabus Riiga 8. aprillil. Neureiter avaldas uurimistulemused trükis: \"Wissen um fremdes Wissen, auf unbekantem Wege erworben\", Leopold Klotz Verlag Gotha, Riga 1935, 56 lk. Väljaanne sisaldab katsete tingimuste, läbiviimise ja tulemuste protokolli, 9 ..., 2 kirjaproovi ja 2 tabelit. Eessõna on kirjutatud 13. juulil 1935.\n\nKatseprotokollide kohaselt Ilga kordas järgi ka sõnu (sh võõrkeelseid) ja numbreid, mida katseisikutele teises toas näidati. Oma ema ja isa loetavat materjali kordas Ilga veatult, venna puhul oli üks ebatäpsus, õega tehtud katse nr 35 sisaldas kaks ebatäpsust. Katses nr 39 kui \"saatjaks\" oli Neureiter ise, ei näinud Ilga üheksast sõnast kolme. Ülejäänud katsed olid täpsed, st Ilga luges kõik ülesanded veatult.\n\nIlga uurimises osalesid ka teised teadlased (farmakoloogiainstituudi direktor dr C. Amsleter, elektrotehnika instituudi direktor inseneriasjanduse doktor A. Brückmann, religiooniajaloo õppetooli hoidja teoloogiadoktor G. Mensching jt). Professor Hans Bender avaldas 1938–1940 vähemalt kaks selleteemalist artiklit parapsühholoogia alastes ajakirjades. Katseisikule näidati midagi ja Ilga hõikas täpselt seda mida nägi, kui tegu tähtede või numbritega.\n\nHiljem moodustas Läti haridusministeerium Ilga võimete uurimiseks 13 eksperdist komisjoni, mis töötas 1936–1937 ja mida juhtis Riia ülikooli eksperimentaalpsühholoogia labori juhataja dr Paul Dahle. Teadlased pakkusid fenomeni seletuseks välja erinevaid teooriaid, sh teksti lugeva inimese tahtmatute liigutuste vahendamine, kõneelunditelt ülinõrkade helisignaalide vastuvõtmine ja otsene mõtetelugemine. Uurimistulemused publitseeriti artiklis \"Experimentelle Untersuchungen uber das Gedankenslesen dallettischen Madchens Ilga K.\", Zeitschrift fur angewandte Psychologie und Charakterkunde 58 (1940), 273-316.\n", "id": "ekk_Latn_204199"}
{"text": "Sidney Fox\n\nSidney Walter Fox (24. märts 1912 – 10. august 1998) oli USA biokeemik, kes avastas rakkude ainulaadse sünteesi.\n", "id": "ekk_Latn_204200"}
{"text": "Kalju Tammaru\n\nKalju Tammaru (sündinud 21. detsembril 1956 Harku külanõukogus) on eesti raamatukogundustegelane.\n\n1996. aastast on ta Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja ja 2003. aastast Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonna esimees.\n", "id": "ekk_Latn_204201"}
{"text": "Eesti orkestrite loend\n\n''Siin on loetletud Eestis tegutsevaid või tegutsenud orkestreid ning eestlaste orkestreid mujal maailmas.\n", "id": "ekk_Latn_204202"}
{"text": "Ellamaa (Saue)\n\nEllamaa on küla Harju maakonnas Saue vallas Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee ääres.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Nissi valda.\n\nLäbi Ellamaa kulges kuni 2004. aastani Keila–Haapsalu raudtee. Raudteel asus ka Ellamaa raudteepeatus.\n\nKülas on elanud ja seal ka surnud näitleja Ruts Bauman.\n\nKülas asub Kukeküla rändrahn.\n\nEllamaa elektrijaama hoone asub Turba alevikus. Sinna lähedale Nurme küla territooriumile jääb ka Ellamaa raba.\n", "id": "ekk_Latn_204203"}
{"text": "Ingliste\n\nIngliste on küla Rapla maakonnas Kehtna vallas.\n\n1920. aastatel moodustati Ingliste mõisa maadest Ingliste asundus. 1977 muudeti asundus külaks.\n\nKüla läbib Keila jõgi. Jõel on asunud Ingliste vesiveski.\n\nKülas asuvad Ingliste mõisa hooned ja Ingliste mõisa park on arvatud kultuurimälestisteks. Küla piiresse jääb ka üks kaitsealune kultusekivi.\n\nMõisa juures on tegutsenud Ingliste kool. Õppeasutus suleti 1973. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_204204"}
{"text": "Kastna (Kehtna)\n\nKastna on küla Rapla maakonnas Kehtna vallas.\n\nKülas asub Kastna hiiemägi ja sellel Kastna hiiemäe pärn.\n\n1977. aastal liideti Kastna külaga Asunduse.\n", "id": "ekk_Latn_204205"}
{"text": "Linnaaluste\n\nLinnaaluste on küla Rapla maakonnas Kehtna vallas Keava aleviku kõrval.\n\nKülas asus Keava mõisa keskus. Paljud mõisahooned või nende varemed on arvatud kultuurimälestisteks.\n\nKüla territooriumile jääb Keava linnamägi.\n\nLooduskaitsealustest objektidest asub külas Keava kahar mänd. Sinna jääb ka Keava-Esku oos ning osaliselt Keava raba.\n\nKüla põhjapiiri puudutab ja selle idapiiril kulgeb lühidalt Vigala jõgi. Küla läänepiiri märgib Tallinna–Viljandi raudteeliin.\n", "id": "ekk_Latn_204206"}
{"text": "Lokuta\n\nLokuta (Kehtna), küla Raplamaal Kehtna vallas Lokuta (Märjamaa), küla Raplamaal Märjamaa vallas Lokuta (Tapa), küla Lääne-Virumaal Tapa vallas Lokuta (Türi), küla Järvamaal Türi vallas Lokuta (Räpina), endine küla Põlvamaal Räpina vallas\n", "id": "ekk_Latn_204207"}
{"text": "MS-DOS\n\nMS-DOS (Microsoft Disk Operating System) on Microsofti loodud ketta- ja failihaldussüsteem (operatsioonisüsteem).\n\nSee oli 1980. aastatel personaalarvutite kasutusel olnud operatsioonisüsteemidest levinuim. Kuid kuna MS-DOSi asendamine Windowsi opsüsteemiga on toimunud järk-järgult, on suutnud Microsoft siiani enamjaolt alles hoida ka oma kättevõidetud turuosa personaalarvutite turul.\n", "id": "ekk_Latn_204208"}
{"text": "Nadalama (Väike-Maarja)\n\nNadalama (18. sajandi kaartidel Naddalem) on küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.\n", "id": "ekk_Latn_204209"}
{"text": "Ohekatku\n\nOhekatku on küla Rapla maakonnas Kehtna vallas.\n\nKülas asuvad Ohekatku hiiemägi, looduskaitsealune Ohekatku tamm ja kultuurimälestiseks arvatud Ohekatku kultusekivi.\n", "id": "ekk_Latn_204210"}
{"text": "Pae (Lääne-Harju)\n\nPae on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\n2. mail 2008 avati Pae külas Poosimatsu talus mälestuskivi tundmatule lendavale objektile ehk UFO-le, mis väidetavalt olevat 1996. aastal taluõue maandunud.\n", "id": "ekk_Latn_204211"}
{"text": "Pae\n\nPae, küla Kehtna vallas Rapla vallas Pae, küla Lääne-Harju vallas Harju maakonnas Pae, asum Tallinnas Lasnamäe linnaosas (endine Lasnamäe I mikrorajoon)\n\nPae ehk taevaskoda on ka jõeoru nõlvas paiknev liivakivipaljand või koobastik Põlva maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_204212"}
{"text": "Palasi (Vinni)\n\nPalasi (18. sajandi kaartidel Pallas) on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.\n\nPalasi asub Rakvere–Rannapungerja maantee ääres. Tudu aleviku suunas järgneb enne Purtse jõge endine Udriku (18. sajandi kaartidel Uddrik) küla.\n\nKüla on kuulunud Viru-Jaagupi kihelkonda.\n\nKülas asub muistne Palasi kalmistu.\n", "id": "ekk_Latn_204213"}
{"text": "Põllu\n\nPõllu on küla Rapla maakonnas Kehtna vallas.\n\nKülas asub Lelle kalmistu, mis on arvele võetud kultuurimälestisena.\n", "id": "ekk_Latn_204214"}
{"text": "Põrsaku\n\nPõrsaku (Poirsako) on küla Rapla maakonnas Kehtna vallas.\n\nKüla kuulus Valtu mõisa alla. Teda on mainitud 1412. aastal Poersenkayne ja 1558. aastal Persack'i nime all. Mellini atlases (1796) on teda nimetatud Porsö.\n\nTartu Ülikooli arheoloogia õppetooli ekspeditsioon käis küla maid uurimas 2001. ja 2002. aastal. Ajaloolise asulakoha äärealalt leiti savinõukilde, mis pärinevad rauaaja lõpust ja keskajast. Taani hindamisraamatus ei ole Põrsakut mainitud, küll aga Hertu (Härtu) küla. Praeguse Hertu aladel ei ole aga tõendeid muinasasula olemasolust, seega arvatakse, et hindamisraamatus mainitud Härtu küla hooned paiknesid hoopis praeguse Põrsaku alal.\n\nKüla aladel on pinnas paene ning tõenäoliselt on paelõhes karst või salaoja. Liikuv vesi põhjustab tihti varinguid. Suurem varing toimus 2006. aastal Uustalu ja Järve talu põllumaade piiril.\n", "id": "ekk_Latn_204215"}
{"text": "Leonardo DiCaprio\n\nLeonardo Wilhelm DiCaprio (sündinud 11. novembril 1974 Hollywoodis Californias) on USA filminäitleja ja ÜRO rahusaadik.\n\nTema isa George DiCaprio, isa poolt itaallane ja ema poolt sakslane, on töötanud koomiksikunstnikuna. Ema Irmelin Indenbirken on sündinud Saksamaal, kes on oma isa poolt baltisakslane, Irmelini ema oli Venemaa immigrant, Odessa päritolu (sündinud Jelena Smirnova). Leonardo vanemad käisid koos kolledžis ja abiellusid, aga lahutasid abielu varsti pärast poja sündi. Leonardo jäi ema kasvatada.\n\nJuba lapsena hakkas Leonardo mängima reklaamides ja õppefilmides. 1990 lisandusid nendele episoodilised osatäitmised seebiooperites, näiteks \"Uus Lassie\", \"Roseanne\" ja \"Santa Barbara\" (viimases mängis ta noort Mason Capwelli). Mängufilminäitlejana debüteeris ta 1991. aastal õudusfilmis \"Näkitsejad 3\".\n\nDiCapriol on oma filmistuudio Appian Way Productions ning alates 2004 on ta produtseerinud mitu filmi, millest viimastes ta ise näitlejana üles pole astunudki. Ta on ka auhinnatud filmi \"Aviaator – valguses ja varjus\" tegevprodutsent.\n", "id": "ekk_Latn_204216"}
{"text": "Jack Nicholson\n\nJack Nicholson (sünninimi John Joseph Nicholson; sündinud 22. aprillil 1937 New Jersey osariigis Neptune'is) on USA filminäitleja, kes on tuntud neurootiliste tüüpide, sealhulgas kurjategijate kujutamisega. Ta on töötanud ka produtsendi, režissööri ja stsenaristina.\n\nTa on võitnud kolm korda filmiauhinna Oscari ja kandideerinud sellele koguni 12 korda. Ükski mees ei ole võitnud rohkem Oscareid näitlemise eest, naisnäitlejatest on Katharine Hepburnil 4 Oscarit. Nicholson ja Michael Caine on ainsad näitlejad, kes on kandideerinud Oscarile igal aastakümnel alates 1960-ndatest. Nicholson on võitnud 7 Kuldgloobust. 1994. aastal sai temast noorim näitleja, kes on pälvinud elutöö Oscari.\n\n1999. aastal anti talle Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind. 2001. aastal pälvis ta Kennedy keskuse auhinna.\n\nTema tuntumate filmirollide seas on osatäitmised filmides \"Muretu rännumees\", \"Chinatown\", \"Lendas üle käopesa\", \"Enam paremaks minna ei saa\" ja \"Kahe tule vahel\".\n", "id": "ekk_Latn_204217"}
{"text": "Helen Mirren\n\nHelen Mirren (sünninimi Helen Lydia Mironoff, vene keeles Елена Васильевна Миронова Jelena Vassiljevna Mironova; sündinud 26. juulil 1945 Londonis) on Briti näitleja.\n\nTa on võitnud ühe Oscari, kolm Kuldgloobust ja neli Emmyt.\n", "id": "ekk_Latn_204218"}
{"text": "Grey anatoomia\n\n\"Grey anatoomia\" on mitmete Kuldgloobuste ja Emmydega pärjatud USA telesari, mis räägib viie interni elust ja tööst väljamõeldud Seattle Grace Mercy West haiglas, mis asub Washingtoni osariigis Seattle'is.\n\nSarja pealkiri vihjab Henry Gray kuulsale anatoomiaõpikule \"Gray anatoomia\".\n", "id": "ekk_Latn_204219"}
{"text": "Kristlikud Demokraadid (Rootsi)\n\nKristlikud Demokraadid (rootsi keeles Kristdemokraterna, lühend KD) on Rootsi partei. Partei kuulub Kristlik Demokraatliku Internatsionaali ja Euroopa Rahvaparteisse.\n", "id": "ekk_Latn_204220"}
{"text": "Prokarüoot\n\nProkarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel.\n\nProkarüoodid on jagatud kahte domeeni: bakterid ja arhead. Arhe(a)d või arhe(a)bakterid on hiljaaegu (Woese, Kandler & Wheelis, 1990) tunnustatud domeen. Varem arvati, et arhead elavad ainult teistele organismidele kõlbmatutes elupaikades, mida iseloomustavad ülikõrge või ülimadal temperatuur, pH-ekstreemsus või radioaktiivne kiirgus, kuid leitud on, et nad asustavad ka teisi (normaalseid) elupaiku.\n\nArvatakse, et prokarüoodid on esimesed planeedil Maa tekkinud elusolenditest. Väga umbkaudselt tekkisid nad 3,8 miljardit aastat tagasi.\n\nEnamik prokarüoote on ainuraksed, kuid leidub ka hulkrakseid organisme.\n\nProkarüootide hulka kuuluvad eubakterid, arhed ja tsüanobakterid.\n", "id": "ekk_Latn_204221"}
{"text": "Ubuntu\n\nUbuntu on kõige populaarsem Linuxi distributsioon. 2007. aastal kasutas seda umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest.\n\n2012. aasta seisuga on Ubuntu endiselt maailma levinuim Linuxi distributsioon süle- ja lauaarvutites. Sellele turule Ubuntu ka keskendub. Kuid ta on levinud ka serverites ja pilvandmetöötluses.\n\nUbuntu arendamist juhib Suurbritannia ettevõte Canonical Ltd., mida omakorda juhib Lõuna-Aafrika ettevõtja Mark Shuttleworth. Canonical saab oma tulu tehnilise toe osutamisest ja Ubuntuga seotud teenuste müügist. Canonicali seisukoha järgi on Ubuntu projekt mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara arendamiseks: inimesi julgustatakse kasutama, täiustama ja levitama vaba tarkvara.\n\nUbuntu koosneb paljudest tarkvarapakettidest. Enamikku nendest levitatakse vaba tarkvara litsentsi all. Peamine kasutatav litsents on GNU üldine avalik litsents (GNU GPL) ja kasutusel on ka GNU vähem üldine avalik litsents (GNU LGPL). Need deklareerivad selgesõnaliselt, et kasutajad on vabad tarkvara käivitama, kopeerima, levitama, uurima, muutma, arendama ja täiustama. Teisalt on ka autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida saab Ubuntul käitada.\n", "id": "ekk_Latn_204222"}
{"text": "Tüliõun\n\nTüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: \"Kõige ilusamale\". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab, pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse.\n\nHiljem röövib Paris Helena kavalusega, sellest saab alguse Trooja sõda. (Paris läheb Helenale ja Menelaosele külla. Mõne aja pärast peab Menelaos nende seltskonnast lahkuma ning olles usaldav, jätab ta Helena Parise seltsi. Paris kasutab olukorda ära ja röövib Helena.)\n\nTänapäeval kasutatakse sõna \"tüliõun\" väljendina mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab.\n", "id": "ekk_Latn_204223"}
{"text": "Devoni saar\n\nDevon (inglise Devon Island) on Kanadale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus.\n\nDevonist idas asub Baffini laht. Lõuna pool asuvatest Baffini ja Somerseti saarest eraldab Devoni saart Lancasteri väin. Idas asuvast Cornwallise saarest eraldab teda Wellingtoni väin ja Bathursti saarest Perry väin. Loodes asuvatest Cornwalli ja Grahami saarest eraldab teda Belcheri väin. Põhjas asuvast Ellersmere'i maast eraldavad teda Cardigani ja Jonesi väin. Kirdes asuvast Coburgi saarest eraldab teda Lady Anni väin.\n\nDevoni pindala on 55 000 km². See on suuruselt maailmas 27. ja Kanada saarte hulgas 6. kohal. See on maailma suurim asustamata saar.\n\nSaar on mägine, kõrgus kuni 1908 meetrit või 1920 m. Kõrgeim tipp asub Devoni jääkilbil. Saare idaosa on kõrge ja kaetud Devoni jääkilbiga. Saare lääneosa on madalam ja seal leidub igijääd vaid kohati. Saare loodeosas asub Grinnelli poolsaar.\n\nDevoni saar koosneb eelkambriumi gneissidest ja paleosoilisest savikildast.\n\nSaare kliima on karm. Vegetatsiooniperiood kestab 40–55 päeva. Üle +10 °C tõuseb temperatuur harva, talvel võib temperatuur langeda kuni –50 °C-ni. Sellepärast on saar kaetud polaarkõrbega. Saarel elab ainult väike muskusveiste populatsioon, pisut on linde ja imetajaid. Kogu loomastik on koondunud saare keskossa, mis on pisut madalam ja tasasem.\n\nDevoni saarel asub Haughtoni meteoriidikraater. Umbes 39 miljonit aastat tagasi langes saare keskossa umbes 2 km läbimõõduga meteoriit. Sel ajal oli Devon kaetud metsadega. Kukkumiskohta tekkis 23 km läbimõõduga kraater, mis oli mitme miljoni aasta jooksul järv.\n\nSelleks, et ohjeldada välismaiste vaalapüüdjate tegevust, asutas Kanada valitsus augustis 1924 Devoni lõunarannikul olevasse lahte eelposti Dundas Harbour. 1933 üüriti see välja Hudsoni lahe kompaniile. Karusnahahindade languse ja raske kliima tõttu suleti asula 1936. Patrullteenistuse jaoks taastati asustus 1940. aastate lõpus, kuid raskete jääolude tõttu jäeti 1951 lõplikult maha. Tänapäeval on seal näha vaid üksikute hoonete varemed.\n", "id": "ekk_Latn_204224"}
{"text": "Virve Reid\n\nVirve Reid (sündinud 24. novembril 1956 Vancouveris) on Kanada modell.\n\nTema ema oli eesti põgenik, isa oli šoti ja inglise päritolu.\n\nTa oli juunis 1977 ajakirja Playboy Playmate of the Month. Muuhulgas ilmus selles numbris poster (centerfold). Foto autorid on Grant Edwards ja Phillip Dixon.\n\nTa tegutseb Vancouveris aroomteraapia alal. Pärast tema fotode avaldamist Playboys oli ta mõnda aega ettekandja (Playboy Bunny) Londoni Playboy klubis.\n", "id": "ekk_Latn_204225"}
{"text": "Süstemaatika\n\nSüstemaatika (kreeka sõnast συστηματικός (systēmatikos)) on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel.\n", "id": "ekk_Latn_204226"}
{"text": "Refraktsioon\n\nRefraktsioon on füüsikas laine levimise suuna muutus, mis tekib tema levimisel ühest keskkonnast teise või keskkonna ühtlasel muutumisel.\n\nKitsamalt võib refraktsiooni defineerida kui atmosfääris või hüdrosfääris levivate elektromagnet- või helilainete pidevat murdumist (kiirte kõverdumist).\n", "id": "ekk_Latn_204227"}
{"text": "Multiintelligentsuse teooria\n\nMultiintelligentsuse teooria on Howard Gardneri poolt 1983. aastal esitatud vaimsete võimete paljususe teooria.\n\nEelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse.\n", "id": "ekk_Latn_204228"}
{"text": "Riigiõigus\n\nRiigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus.\n", "id": "ekk_Latn_204229"}
{"text": "Haldusõigus\n\nHaldusõigus (inglise keeles administrative law) on õigusnormide kogum, mis kehtib haldustegevuses, -menetluses ja -korralduses. Haldusõigus loob õigusi ja kohustusi kodanikule, aga ainult avaliku võimu ja kodaniku vahelistes suhetes.\n\nHaldusõigus jaguneb 1) erahaldusõiguseks – justiitshaldusõigus, sotsiaal- ja tervishoiu haldusõigus, riigikaitse haldusõigus, KOV haldusõigus ehk munitsipaalhaldusõigus; 2) üldhaldusõiguseks; 3) finantshaldusõiguseks; 4) haldusprotsessiks.\n", "id": "ekk_Latn_204230"}
{"text": "Ott Kool\n\nOtto Kool (12. november 1930 Kunda vald, Toolse küla – 28. august 2000) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik. Ajakirjanikuna kasutas ta nime Ott Kool. Maetud Kunda kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_204231"}
{"text": "Protsessile suunatud psühholoogia\n\nProtsessile suunatud psühholoogia ehk protsessitöö on 1970. aastate lõpus Arnold Mindelli loodud psühhoterapeutiliste, isiksusarenguliste ja grupitöö praktikate ja teooriate kogum.\n\nFüüsikuharidusega Mindell läks Zürichisse algul füüsika kraadiõppesse, kuid lõpetas selle asemel Jungi Instituudi jungiaanliku analüütilise psühholoogina. Teda hakkasid huvitama kehaliste sümptomite seosed unenägudega. Jungiaanlikust taustast arendas Mindell, sageli koos abikaasa Amy Mindelliga, lisades mõjutusi taoismist, šamanismist ja alkeemiast, samuti metafooridena kvantfüüsikast.\n\nProtsessitöö keskseteks mõisteteks on primaarprotsessi ja sekundaarprotsessi ideed. Primaarprotsessideks on kõik kogemused, mida klient peab enda omadeks. Sekundaarprotsessid seevastu on aistingud, sündmused, ideed, mida klient peab endavälisteks, võõrasteks.\n\nProtsessitöö üheks omapäraks teiste arvukate eklektiliste psühholoogiliste lähenemiste kõrval on võimalused suurtes gruppides konfliktide lahendamiseks, mida nimetatakse maailmatöö. Maailmatöö põhineb süvademokraatia põhimõttel. Mindelli järgi vastandub süvademokraatia tavapärasele esindusdemokraatiale, milles kuuldavale jääb üksnes enamuse hääl. Süvademokraatias seevastu püütakse teadvustada kõiki hääli, teadvuse seisundeid ja tegelikkuse kaarte, eeldades et need on tervikprotsessi mõistmiseks vajalikud.\n", "id": "ekk_Latn_204232"}
{"text": "Douro\n\nDouro (hispaania Duero) on jõgi Euroopas Pürenee poolsaarel.\n\nJõgi saab alguse Ibeeria mägedest ja voolab peamiselt läände. Suubub Atlandi ookeani.\n\nSuudmes asub Porto linn. Jõe kaldal asuvad Hispaania linnad Soria, Aranda de Duero, Tordesillas ja Zamora.\n\nJõe pikkus on 897 km, millest 112 km moodustab Hispaania ja Portugali piiri. Jõe valgala on 98 400 km².\n\nDouro suuremad lisajõed on Esla, Valderaduey, Pisuerga, Águeda, Yeltes ja Tormes.\n\nDouro org on veinitootmispiirkond. Alto Douro veinipiirkond jõe ülemjooksul kuulub 2001. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.\n", "id": "ekk_Latn_204233"}
{"text": "Tejo\n\nTejo [t'ežu] (hispaania Tajo [t'ahho]) on jõgi Euroopas Pürenee poolsaarel. Saab alguse Albarracíni mägedest ja voolab peamiselt läände. Suubub Atlandi ookeani. Suudmes asub Lissaboni linn. Jõe ääres asuvad veel Aranjuez, Toledo, Talavera de la Reina ja Alcántara Hispaanias ning Constância ja Santarém Portugalis.\n\nJõe pikkus on 1038 km, valgala on 80 100 km².\n\nLissabonis on üle jõe ehitatud Vasco da Gama sild, mis on Euroopa pikim.\n", "id": "ekk_Latn_204234"}
{"text": "Euroala\n\nEuroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroalasse kuulub 20 riiki.\n\nEuroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala riikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi.\n\nEuroala riikide rahandusministrid moodustavad eurorühma, mis loodi 13. detsembril 1997 Euroopa Ülemkogu otsusega. Alates 12. jaanuarist 2018 on eurorühma alaline esimees Mário Centeno.\n", "id": "ekk_Latn_204235"}
{"text": "Meeleheitel koduperenaised\n\n\"Meeleheitel koduperenaised\" (originaalpealkiri \"Desperate Housewives\") on USA telesari, mis räägib väljamõeldud Fairview' äärelinnas Wisteria Lane'i tänaval elava viie koduperenaise elust.\n\nEestis võib sarja näha Kanal 2-s, Fox Life'is ning Sony Channel'is\n", "id": "ekk_Latn_204236"}
{"text": "Korea poolsaar\n\nKorea poolsaar on poolsaar Aasia idaosas. Seda ümbritsevad Jaapani meri idast, Korea väin lõunast ja Kollane meri läänest. Poolsaare pikkus on umbes 600 km ja pindala 150 000 km².\n\nPinnamood on peamiselt mägine, kõrgeim tipp on Jirisani mägi (1915 m).\n\nPoolsaarel asuvad Põhja-Korea ja Lõuna-Korea.\n", "id": "ekk_Latn_204237"}
{"text": "Hispaania peseeta\n\nHispaania peseeta oli Hispaania valuuta 1869. aastast kuni euro kasutuselevõtuni aastal 1999 (sularahana 2002).\n", "id": "ekk_Latn_204238"}
{"text": "Temirtau\n\nTemirtau on linn Kasahstanis Karagandõ oblastis. Asub Nura jõe ääres Karagandõst põhjas.\n\nTemirtau on asutatud 1905. aastal Samarast pärit asunike poolt Žauri külana ja nimetati 1909 Samarkandski külaks. 1945 sai linnaks ja tänapäevase nime (kasahhi keeles 'rauamägi').\n\nLinnas on metallurgiakombinaat Mittal Steel Temirtau ja metallurgiainstituut.\n", "id": "ekk_Latn_204239"}
{"text": "Prantsuse frank\n\nPrantsuse frank oli Prantsusmaa valuuta alates 1795. aastast kuni euro kasutuselevõtuni aastal 1999 (sularahana 2002). Prantsuse frank kehtis ka Monacos ja Andorras.\n", "id": "ekk_Latn_204240"}
{"text": "Elektriakumulaator\n\nElektriakumulaator ehk elektriaku ehk aku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline vooluallikas elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks.\n\nAkusse salvestatakse elektrienergiat, juhtides akust läbi alalisvoolu, mille suund on vastupidine tühjendusvoolu omale. Laadimise käigus muundub akut läbiv alalisvool keemiliseks energiaks, salvestudes aku plaatidele.\n\nAkusid võib ühendada patarei järjestikku ehk jadamisi pinge tõstmiseks, paralleelselt ehk rööbiti tugevama voolu saamiseks või kombineeritult, kui on tarvis suurendada nii pinget kui voolutugevust.\n", "id": "ekk_Latn_204241"}
{"text": "Vararenessanss\n\nVararenessanss on renessansiaja osa, mis vältas umbes aastatel 1430–1500. Sel ajajärgul on vähemalt renessansiaja kirjanduses ja kujutavas kunstis tooniandjaks Itaalia. Renessanssmuusika raskuspunkt on Madalmaades.\n", "id": "ekk_Latn_204242"}
{"text": "Sisemaataipan\n\nSisemaataipan (Oxyuranus microlepidotus) on Austraalias esinev mürkmadu, kes taksonoomiliselt on arvatud mürknastiklaste sugukonda. Teda peetakse maailma mürgiseimaks maoks. Ühe hammustusega eralduvast mürgist piisaks 100 inimese või 250 000 hiire tapmiseks. Korraga eralduv mürgikogus on keskmiselt 44 mg, kuid on leitud ka madusid, kellel see on 110 mg.\n\nMao mürgisus selgus alles 1975. aastal, kui püüti kinni elus madu.\n\nSisemaataipani keskmine pikkus on 1,8 m, kuid ta võib kasvada ka 2,5 m pikkuseks.\n\nMadu elab Austraalia sisemaal Simpsoni kõrbes ja Suures Arteesiabasseinis.\n\nMadu on väga arg ja varjatud eluviisiga.\n\nSiiani ei ole teada sisemaataipani põhjustatud surmajuhtumeid.\n", "id": "ekk_Latn_204243"}
{"text": "Porto\n\nPorto on linn Portugalis Douro jõe suudmes selle põhjakaldal.\n\nPorto on elanike arvult riigi teine linn.\n\nLinna nime järgi on saanud nime Douro orus valmistatav portvein.\n\nPorto vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.\n\nLinnas tegutseb jalgpallimeeskond FC Porto.\n", "id": "ekk_Latn_204244"}
{"text": "Taraz\n\nTaraz on linn Kasahstanis, Žambõli oblasti keskus.\n\nTaraz on Kasahstani vanim linn. 2001. aastal tähistati linna 2000. aastapäeva.\n\n1936–1938 oli linna nimi Mirzojan ja 1938–1997 Žambõl (venepäraselt Džambul).\n", "id": "ekk_Latn_204245"}
{"text": "Glåma\n\nGlåma ehk Glomma on Norra pikim jõgi. Jõe pikkus on 604 km.\n\nGlåma saab alguse Trøndelagi maakonnast Rørosi lähedalt ja suubub Fredrikstadis Oslo fjordi.\n\nJõe valgala on 42 441 km², millest 422 km² asub Rootsis.\n\nJõgi läbib metsarikkaid piirkondi ja on juba ajalooliselt Norra üks juhtivamaid jõgesid palgiparvetamisel.\n\nJuba sajandeid on Glomma jõge kasutatud transporditeena ja vee-energia saamiseks.\n\nJõel on Euroopa suurim sisemaa delta.\n", "id": "ekk_Latn_204246"}
{"text": "Gaston Planté\n\nGaston Planté (22. aprill 1834 Orthez, Prantsusmaa – 21. mai 1889 Bellevue, Pariisi lähedal) oli prantsuse füüsik, kes leiutas pliiaku.\n\nAastal 1854 hakkas tööle õppejõuna Pariisi kunsti- ja käsitöö koolis. Uuris elektrinähtusi õhus, tegeles töödega kõrgepingenähtuste vallas.\n\n1855. aastal avastas ta Pariisi lähedalt lennuvõimetu linnu fossiili, mis sai tema järgi nimeks Gastornis parisiensis.\n\nLeiutas 1859. aastal esimese laiadesse massidesse jõudnud elektrivoolu salvestamise seadme, pliiaku.\n\n1860. aastal sai Polütehnilise Assotsiatsiooni professoriks. 1881. aastal kasutas pliiakut jalgratta- ja paadiajami vooluallikatena.\n\n1882. aastal võeti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.\n\nAastal 1989 hakkas Bulgaaria Teaduste Akadeemia välja andma temanimelist medalit teadlastele, kes on arendanud või leiutanud uusi viise elektri salvestamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_204247"}
{"text": "Pikkusplaat\n\nPikkusplaat on vahend pikkusühiku säilitamiseks ning pikkuse mõõtmiseks. Pikkusplaadid valmistatakse karastatud terasest. Pikkusplaatidega kontrollitakse mõõteriistade näitu, gradueeritakse skaalasid, seadistatakse mõõtevahendeid ja tööpinke. Neid kasutatakse täpseteks märkimistöödeks, kuid ka detailide otseseks mõõtmiseks. Pikkusplaatide mõõtmed on normeeritud ning neid tarnitakse komplektina.\n", "id": "ekk_Latn_204248"}
{"text": "Skaala\n\nSkaala (ladina keeles scalae, 'trepp') ehk astmik on entiteedi mõõtmise ja hindamise vahend, mille abil on võimalik järjestada entiteedi suuruste kas kvalitatiivseid või kvantitatiivseid väärtusi.\n\nTäppisteadustes mõistetakse skaalat eelkõige entiteedi suuruse kvantitatiivse mõõtmise vahendina. Täppisteaduslik skaala on mõõteastmik, mille järgi määratakse mingi suuruse arvväärtus.\n\nStatistilisi meetodeid kasutavates humanitaarteadustes on skaala mõistet laiendatud. Näiteks empiirilise uurimistöö puhul lähtutakse põhimõttest, et vaadeldavatele entiteetidele (asjadele, isikutele, teostele, omadustele, protsessidele jne) võib olla omane see, et sõltumata vaatlemise tingimustest võivad nende tegelikud omadused ja mõõtmistulemused erineda.\n\nSkaala võib eksisteerida füüsilisel või abstraktsel kujul. Füüsilisi skaalasid kasutatakse mõõteriistades, mille puhul skaala näeb välja mingi kindla seaduspärasuse ehk skaalafunktsiooni (näiteks lineaarse, geomeetrilise, logaritmilise funktsiooni) alusel lõikudeks jaotatud joone, diagrammi või muu graafilise kujundina.\n\nTavaliselt on mõõteriista skaala piki skaala joont (näiteks ringjoone kaart) kulgevate märkide (ristkriipsude, punktide) rida, mis moodustavad mõõtühikute kordsetele väärtustele vastava järjestikuste arvude rea (näiteks 0 ...100). Vähemalt osa juurde nendest on lisatud ka neile vastavad numbrilised väärtused. Need võivad olla kas mõõdetava suuruse ühikutes või skaala suhtelistes ühikutes (nn. protsentskaala, näiteks protsentides skaala nominaalväärtusest). Viimasel juhul tuleb mõõdetava suuruse väärtus määrata skaalalt saadavast lugemist skaala konstandi või muu matemaatilise seose kaudu.\n", "id": "ekk_Latn_204249"}
{"text": "Skaala (täpsustus)\n\nSkaala on piki joont kulgevate märkide (kriipsude, punktide) rida, mis moodustavad mõõtühikute väärtustele vastava järjestikuste arvude rea. Skaalafunktsioon Temperatuuriskaala on... Võimsusskaala on ... Tuuleskaala on ... Heledusskaala Helirida Helitugevuse skaala Lineaarne skaala Logaritmiline skaala Ruutskaala Skaala ulatus Mõõteskaala Skaala täpsus/viga Värvusskaala\n", "id": "ekk_Latn_204250"}
{"text": "Adapter (CNC)\n\nAdapter ehk vaheotsik on seade, mille abil kinnitatakse lõiketera arvprogrammjuhitava tööpingi supordi revolverpeasse.\n", "id": "ekk_Latn_204251"}
{"text": "Adapter\n\nAdapter on seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise.\n\nAdapter võimaldab suurendada mingi seadme või komponendi kasutusvõimalusi. Näiteks saab nn autoadapteri abiga ühendada auto elektrisüsteemi seadmeid, mis on algselt mõeldud kasutamiseks seinatoitega. Lihtsamal kujul võib adapter lihtsalt sobitada omavahel sobimatuid ühenduskohti - näiteks arvutihiire PS2-otsiku arvuti USB-porti või suurema läbimõõduga vooliku väiksema läbimõõduga kraani otsa. Keerulisemal juhul muudab adapter edasiantava energia või signaali omadusi, näiteks 220-voldise voolu 24-voldiseks. Sellist seadet nimetatakse ka muunduriks.\n", "id": "ekk_Latn_204252"}
{"text": "Mariupol\n\nMariupol (varem ka Pavlovsk ja Ždanov) on linn Ukrainas Donetski oblastis. Asub Aasovi mere ääres Kalmiuse jõe suudmes.\n\nMariupol on tähtis sadamalinn ja tööstuskeskus. Linnas on kaks suurt metallurgiakombinaati Azovstal ja Illitši nimeline ning Ukraina suurim masinaehitustehas Azovmaš ja teised ettevõtted.\n\nLinnas on ajalooliselt olnud suur kreeklaste kogukond, tänapäeval on kreeklasi 4% linnaelanikest.\n\nLinn on saanud väga tugevalt kannatada Vene-Ukraina sõja käigus.\n", "id": "ekk_Latn_204253"}
{"text": "Koduvarblane\n\nKoduvarblane (Passer domesticus) on linnuliik värvuliste seltsist varblaslaste sugukonnast varblase perekonnast.\n", "id": "ekk_Latn_204254"}
{"text": "Simferopol\n\nSimferopol (eesti van. Simferoopol) on linn Ukrainas Krimmi poolsaarel, Krimmi Autonoomse Vabariigi pealinn. Pärast Krimmi annekteerimist märtsis 2014 kuulub de facto Krimmi Vabariigi koosseisus Venemaale.\n\nUkraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Simferopoli elanikest venelasi 66,8%, ukrainlasi 21,2%, krimmitatarlasi 7%, valgevenelasi 1,1%, juute 0,7% ja armeenlasi 0,6%.\n\nSimferopolil on trollibussiühendus Jaltaga.\n", "id": "ekk_Latn_204255"}
{"text": "Agnetha Fältskog\n\nAgnetha Åse Fältskog [agn'eeta 'oose f'eltskuug] (sündinud 5. aprillil 1950 Jönköpingis Rootsis) on rootsi poplaulja, kes on tuntud eelkõige popansambli ABBA liikmena.\n", "id": "ekk_Latn_204256"}
{"text": "Dakota Fanning\n\nHannah Dakota Fanning (sündinud 23. veebruaril 1994 Georgias Conyersis) on USA näitleja ja modell. Ta alustas karjääri lapsnäitlejana seitsmeaastaselt.\n", "id": "ekk_Latn_204257"}
{"text": "Playboy Playmate'ide loend\n\n1953 – detsember – Marilyn Monroe (Norma Jean Mortenson või Baker) 1954 – jaanuar – Margie Harrison 1954 – veebruar – Margaret Scott 1954 – märts – Dolores Del Monte (Delores J. Mack) 1954 – aprill – Marilyn Waltz (Margaret Scott) 1954 – mai – Joanne Arnold 1954 – juuni – Margie Harrison 1954 – juuli – Neva Gilbert 1954 – august – Arline Hunter 1954 – september – Jackie Rainbow 1954 – oktoober – Madeline Castle 1954 – november – Diane Hunter 1954 – detsember – Terry Ryan 1955 – jaanuar – Bettie Page 1955 – veebruar – Jayne Mansfield (Vera Jayne Palmer) 1955 – aprill – Marilyn Waltz (Margaret Scott) 1955 – mai – Marguerite Empey (Diane Webber) 1955 – juuni – Eve Meyer 1955 – juuli – Janet Pilgrim (Charlaine Karalus) esimene centerfold 1955 – august – Pat Lawler 1955 – september – Anne Fleming 1955 – oktoober – Jean Moorehead 1955 – november – Barbara Cameron 1955 – detsember – Janet Pilgrim (Charlaine Karalus) 1956 – jaanuar – Lynn Turner 1956 – veebruar – Marguerite Empey 1956 – märts – Marian Stafford 1956 – aprill – Rusty Fisher 1956 – mai – Marion Scott 1956 – juuni – Gloria Walker 1956 – juuli – Alice Denham 1956 – august – Jonnie Nicely 1956 – september – Elsa Sorensen 1956 – oktoober – Janet Pilgrim (Charlaine Karalus) 1956 – november – Betty Blue 1956 – detsember – Lisa Winters 1957 – jaanuar – June Blair 1957 – veebruar – Sally Todd 1957 – märts – Sandra Edwards 1957 – aprill – Gloria Windsor 1957 – mai – Dawn Richard 1957 – juuni – Carrie Radison 1957 – juuli – Jean Jani 1957 – august – Dolores Donlon 1957 – september – Jacquelyn Prescott 1957 – oktoober – Colleen Farrington 1957 – november – Marlene Callahan 1957 – detsember – Linda Vargas 1958 – jaanuar – Elizabeth Ann Roberts 1958 – veebruar – Cheryl Kubert 1958 – märts – Zahra Norbo 1958 – aprill – Felicia Atkins 1958 – mai – Lari Laine 1958 – juuni – Judy Lee Tomerlin 1958 – juuli – Linne Nanette Ahlstrand 1958 – august – Myrna Weber 1958 – september – Teri Hope 1958 – oktoober – Mara Corday (Marilyn Watts) 1958 – oktoober – Pat Sheehan 1958 – november – Joan Staley 1958 – detsember – Joyce Nizzari 1959 – jaanuar – Virginia Gordon 1959 – veebruar – Eleanor Bradley 1959 – märts – Audrey Daston 1959 – aprill – Nancy Crawford 1959 – mai – Cindy Fuller 1959 – juuni – Marilyn Hanold 1959 – juuli – Yvette Vickers 1959 – august – Clayre Peters 1959 – september – Marianne Gaba 1959 – oktoober – Elaine Reynolds 1959 – november – Donna Lynn 1959 – detsember – Ellen Stratton 1960 – jaanuar – Stella Stevens (Estelle Eggleston) 1960 – veebruar – Susie Scott 1960 – märts – Sally Sarell 1960 – aprill – Linda Gamble (PMOY 1961) 1960 – mai – Ginger Young 1960 – juuni – Delores Wells 1960 – juuli – Teddi Smith (Delilah Henry) 1960 – august – Elaine Paul 1960 – september – Ann Davis 1960 – oktoober – Kathy Douglas 1960 – november – Joni Mattis 1960 – detsember – Carol Eden 1961 – jaanuar – Connie Cooper 1961 – veebruar – Barbara Ann Lawford 1961 – märts – Tonya Crews 1961 – aprill – Nancy Nielsen 1961 – mai – Susan Kelly 1961 – juuni – Heidi Becker 1961 – juuli – Sheralee Conners 1961 – august – Karen Thompson 1961 – september – Christa Speck (PMOY 1962) 1961 – oktoober – Jean Cannon 1961 – november – Dianne Danford 1961 – detsember – Lynn Karrol 1962 – jaanuar – Merle Pertile 1962 – veebruar – Kari Knudsen 1962 – märts – Pamela Anne Gordon 1962 – aprill – Roberta Lane 1962 – mai – Marya Carter 1962 – juuni – Merissa Mathes 1962 – juuli – Unne Terjesen 1962 – august – Jan Roberts 1962 – september – Mickey Winters 1962 – oktoober – Laura Young 1962 – november – Avis Kimble 1962 – detsember – June Cochran (PMOY 1963) 1963 – jaanuar – Judi Monterey 1963 – veebruar – Toni Ann Thomas 1963 – märts – Adrienne Moreau 1963 – aprill – Sandra Settani 1963 – mai – Sharon Cintron 1963 – juuni – Connie Mason 1963 – juuli – Carrie Enwright 1963 – august – Phyllis Sherwood 1963 – september – Victoria Valentino 1963 – oktoober – Christine Williams 1963 – november – Terre Tucker 1963 – detsember – Donna Michelle (PMOY 1964) 1964 – jaanuar – Sharon Rogers 1964 – veebruar – Nancy Jo Hooper 1964 – märts – Nancy Scott 1964 – aprill – Ashlyn Martin 1964 – mai – Terri Kimball 1964 – juuni – Lori Winston 1964 – juuli – Melba Ogle 1964 – august – China Lee 1964 – september – Astrid Schulz 1964 – oktoober – Rosemarie Hillcrest 1964 – november – Kai Brendlinger 1964 – detsember – Jo Collins (PMOY 1965) 1965 – jaanuar – Sally Duberson 1965 – veebruar – Jessica St George 1965 – märts – Jennifer Jackson 1965 – aprill – Sue Williams 1965 – mai – Maria McBane 1965 – juuni – Hedy Scott 1965 – juuli – Gay Collier 1965 – august – Lannie Balcom 1965 – september – Patti Reynolds 1965 – oktoober – Allison Parks (PMOY 1966) 1965 – november – Pat Russo 1965 – detsember – Dinah Willis 1966 – jaanuar – Judy Tyler 1966 – veebruar – Melinda Windsor 1966 – märts – Priscilla Wright 1966 – aprill – Karla Conway (Karla Sachi) 1966 – mai – Dolly Read 1966 – juuni – Kelly Burke 1966 – juuli – Tish Howard 1966 – august – Susan Denberg 1966 – september – Dianne Chandler 1966 – oktoober – Linda Moon 1966 – november – Lisa Baker (PMOY 1967) 1966 – detsember – Susan Bernard 1967 – jaanuar – Surrey Marshe (Solveig Mellomborgen) 1967 – veebruar – Kim Farber 1967 – märts – Fran Gerard 1967 – aprill – Gwen Wong 1967 – mai – Anne Randall 1967 – juuni – Joey Gibson 1967 – juuli – Heather Ryan 1967 – august – DeDe Lind 1967 – september – Angela Dorian (Victoria Vetri) (PMOY 1968) 1967 – oktoober – Reagan Wilson 1967 – november – Kaya Christian 1967 – detsember – Lynn Winchell 1968 – jaanuar – Connie Kreski (PMOY 1969) 1968 – veebruar – Nancy Harwood 1968 – märts – Michelle Hamilton 1968 – aprill – Gaye Rennie 1968 – mai – Elizabeth Jordan 1968 – juuni – Britt Fredriksen 1968 – juuli – Melodye Prentiss 1968 – august – Gale Olson 1968 – september – Dru Hart (Drucilla Hart) 1968 – oktoober – Majken Haugedal 1968 – november – Paige Young 1968 – detsember – Cynthia Myers 1969 – jaanuar – Leslie Bianchini 1969 – veebruar – Lorrie Menconi 1969 – märts – Kathy MacDonald 1969 – aprill – Lorna Hopper 1969 – mai – Sally Sheffield 1969 – juuni – Helena Antonaccio 1969 – juuli – Nancy McNeil 1969 – august – Debbie Hooper 1969 – september – Shay Knuth 1969 – oktoober – Jean Bell 1969 – november – Claudia Jennings (Mary Eileen Chesterton) (PMOY 1970) 1969 – detsember – Gloria Root 1970 – jaanuar – Jill Taylor 1970 – veebruar – Linda Forsythe 1970 – märts – Chris Koren (Christine Koren) 1970 – aprill – Barbara Hillary 1970 – mai – Jennifer Liano 1970 – juuni – Elaine Morton 1970 – juuli – Carol Willis 1970 – august – Sharon Clark (PMOY 1971) 1970 – september – Debbie Ellison 1970 – oktoober – Madeleine & Mary Collinson 1970 – november – Avis Miller 1970 – detsember – Carol Imhof 1971 – jaanuar – Liv Lindeland (PMOY 1972) 1971 – veebruar – Willy Rey 1971 – märts – Cynthia Hall 1971 – aprill – Chris Cranston 1971 – mai – Janice Pennington 1971 – juuni – Lieko English 1971 – juuli – Heather Van Every 1971 – august – Cathy Rowland (Cathleen Lynn Rowland) 1971 – september – Crystal Smith 1971 – oktoober – Claire Rambeau 1971 – november – Danielle de Vabre 1971 – detsember – Karen Christy 1972 – jaanuar – Marilyn Cole (PMOY 1973) 1972 – veebruar – PJ Lansing 1972 – märts – Ellen Michaels 1972 – aprill – Vicki Peters 1972 – mai – Deanna Baker 1972 – juuni – Debbie Davis 1972 – juuli – Carol O'Neal 1972 – august – Linda Summers 1972 – september – Susan Miller 1972 – oktoober – Sharon Johansen 1972 – november – Lenna Sjööblom (Lena Söderberg) 1972 – detsember – Mercy Rooney 1973 – jaanuar – Miki Garcia 1973 – veebruar – Cyndi Wood (PMOY 1974) 1973 – märts – Bonnie Large 1973 – aprill – Julie Woodson 1973 – mai – Anulka Dziubinska 1973 – juuni – Ruthy Ross 1973 – juuli – Martha Smith 1973 – august – Phyllis Coleman 1973 – september – Geri Glass 1973 – oktoober – Valerie Lane 1973 – november – Monica Tidwell 1973 – detsember – Christine Maddox 1974 – jaanuar – Nancy Cameron 1974 – veebruar – Francine Parks 1974 – märts – Pamela Zinszer 1974 – aprill – Marlene Morrow 1974 – mai – Marilyn Lange (PMOY 1975) 1974 – juuni – Sandy Johnson (Sandra Johnson) 1974 – juuli – Carol Vitale 1974 – august – Jean Manson 1974 – september – Kristine Hanson 1974 – oktoober – Ester Cordet 1974 – november – Bebe Buell (Beverle Lorence Buell) 1974 – detsember – Janice Raymond 1975 – jaanuar – Lynnda Kimball 1975 – veebruar – Laura Misch 1975 – märts – Ingeborg Sørensen 1975 – aprill – Victoria Cunningham 1975 – mai – Bridgett Rollins 1975 – juuni – Azizi Johari 1975 – juuli – Lynn Schiller 1975 – august – Lillian Müller (PMOY 1976) 1975 – september – Mesina Miller 1975 – oktoober – Jill De Vries 1975 – november – Janet Lupo 1975 – detsember – Nancie Li Brandi 1976 – jaanuar – Daina House 1976 – veebruar – Laura Lyons 1976 – märts – Ann Pennington 1976 – aprill – Denise Michele 1976 – mai – Patricia Margot McClain 1976 – juuni – Debra Peterson 1976 – juuli – Deborah Borkman 1976 – august – Linda Beatty 1976 – september – Whitney Kaine 1976 – oktoober – Hope Olson 1976 – november – Patti McGuire (PMOY 1977) 1976 – detsember – Karen Hafter 1977 – jaanuar – Susan Lynn Kiger 1977 – veebruar – Star Stowe 1977 – märts – Nicki Thomas 1977 – aprill – Lisa Sohm 1977 – mai – Sheila Mullen 1977 – juuni – Virve Reid 1977 – juuli – Sondra Theodore 1977 – august – Julia Lyndon 1977 – september – Debra Jo Fondren (PMOY 1978) 1977 – oktoober – Kristine Winder 1977 – november – Rita Lee 1977 – detsember – Ashley Cox 1978 – jaanuar – Debra Jensen (Debra Svensk) 1978 – veebruar – Janis Schmitt 1978 – märts – Christina Smith 1978 – aprill – Pamela Jean Bryant 1978 – mai – Kathryn Morrison 1978 – juuni – Gail Stanton (Brenda Stone) 1978 – juuli – Karen Morton 1978 – august – Vicki Witt 1978 – september – Rosanne Katon 1978 – oktoober – Marcy Hanson 1978 – november – Monique St Pierre (PMOY 1979) 1978 – detsember – Janet Quist 1979 – jaanuar – Candy Loving (Candace Loving) 1979 – veebruar – Lee Ann Michelle 1979 – märts – Denise McConnell 1979 – aprill – Missy Cleveland (Amanda A. Cleveland) 1979 – mai – Michele Drake 1979 – juuni – Louann Fernald 1979 – juuli – Dorothy Mays 1979 – august – Dorothy Stratten (Dorothy Ruth Hoogstraten) (PMOY 1980) 1979 – september – Vicki McCarty 1979 – oktoober – Ursula Buchfellner 1979 – november – Sylvie Garant 1979 – detsember – Candace Collins 1980 – jaanuar – Gig Gangel 1980 – veebruar – Sandy Cagle 1980 – märts – Henriette Allais 1980 – aprill – Liz Glazowski 1980 – mai – Martha Thomsen 1980 – juuni – Ola Ray 1980 – juuli – Teri Peterson 1980 – august – Victoria Cooke 1980 – september – Lisa Welch 1980 – oktoober – Mardi Jacquet 1980 – november – Jeana Tomasino 1980 – detsember – Terri Welles (Terri Knepper) (PMOY 1981) 1981 – jaanuar – Karen Price 1981 – veebruar – Vicki Lasseter 1981 – märts – Kymberly Herrin 1981 – aprill – Lorraine Michaels 1981 – mai – Gina Goldberg (Tina Virenius) 1981 – juuni – Cathy Larmouth 1981 – juuli – Heidi Sorenson 1981 – august – Debbie Boostrom 1981 – september – Susan Smith 1981 – oktoober – Kelly Tough 1981 – november – Shannon Tweed (PMOY 1982) 1981 – detsember – Patricia Farinelli 1982 – jaanuar – Kimberly McArthur 1982 – veebruar – Anne-Marie Fox 1982 – märts – Karen Witter 1982 – aprill – Linda Rhys Vaughn 1982 – mai – Kym Malin 1982 – juuni – Lourdes Estores 1982 – juuli – Lynda Wiesmeier 1982 – august – Cathy St George 1982 – september – Connie Brighton 1982 – oktoober – Marianne Gravatte (PMOY 1983) 1982 – november – Marlene Janssen 1982 – detsember – Charlotte Kemp (Charlotte J. Helmkamp) 1983 – jaanuar – Lonny Chin 1983 – veebruar – Melinda Mays 1983 – märts – Alana Soares 1983 – aprill – Christina Ferguson 1983 – mai – Susie Scott 1983 – juuni – Jolanda Egger 1983 – juuli – Ruth Guerri 1983 – august – Carina Persson 1983 – september – Barbara Edwards (PMOY 1984) 1983 – oktoober – Tracy Vaccaro 1983 – november – Veronica Gamba 1983 – detsember – Terry Nihen 1984 – jaanuar – Penny Baker 1984 – veebruar – Justine Greiner 1984 – märts – Dona Speir 1984 – aprill – Lesa Ann Pedriana 1984 – mai – Patty Duffek 1984 – juuni – Tricia Lange (Patricia Lange) 1984 – juuli – Liz Stewart 1984 – august – Suzi Schott 1984 – september – Kimberly Evenson 1984 – oktoober – Debi Johnson 1984 – november – Roberta Vasquez 1984 – detsember – Karen Velez (PMOY 1985) 1985 – jaanuar – Joan Bennett 1985 – veebruar – Cherie Witter 1985 – märts – Donna Smith 1985 – aprill – Cindy Brooks 1985 – mai – Kathy Shower (PMOY 1986) 1985 – juuni – Devin DeVasquez 1985 – juuli – Hope Marie Carlton (Hope Marie Rizzitano) 1985 – august – Cher Butler 1985 – september – Venice Kong 1985 – oktoober – Cynthia Brimhall 1985 – november – Pamela Saunders 1985 – detsember – Carol Ficatier 1986 – jaanuar – Sherry Arnett (Sherry Klemesrud) 1986 – veebruar – Julie McCullough 1986 – märts – Kim Morris 1986 – aprill – Teri Weigel 1986 – mai – Christine Richters 1986 – juuni – Rebecca Ferratti 1986 – juuli – Lynne Austin 1986 – august – Ava Fabian 1986 – september – Rebekka Armstrong 1986 – oktoober – Katherine Hushaw 1986 – november – Donna Edmondson (PMOY 1987) 1986 – detsember – Laurie Carr 1987 – jaanuar – Luann Lee 1987 – veebruar – Julie Peterson 1987 – märts – Marina Baker 1987 – aprill – Anna Clark 1987 – mai – Kymberly Paige 1987 – juuni – Sandy Greenberg (Sondra Elizabeth Greenberg) 1987 – juuli – Carmen Berg 1987 – august – Sharry Konopski 1987 – september – Gwen Hajek (Gwendolyn Hajek) 1987 – oktoober – Brandi Brandt 1987 – november – Pam Stein 1987 – detsember – India Allen (PMOY 1988) 1988 – jaanuar – Kimberley Conrad (Kimberley Faye Conrad, Kimberly Conrad, Kimberly Hefner) (PMOY 1989) 1988 – veebruar – Kari Kennell 1988 – märts – Susie Owens 1988 – aprill – Eloise Broady 1988 – mai – Diana Lee 1988 – juuni – Emily Arth 1988 – juuli – Terri Lynn Doss 1988 – august – Helle Michaelsen 1988 – september – Laura Richmond 1988 – oktoober – Shannon Long 1988 – november – Pia Reyes (María Pía Reyes) 1988 – detsember – Kata Kärkkäinen (Minna Katariina Kärkkäinen) 1989 – jaanuar – Fawna MacLaren 1989 – veebruar – Simone Eden (Simone Howe; muutis oma nime ema Carol Edeni /postril detsembris 1960/ auks) 1989 – märts – Laurie Wood 1989 – aprill – Jennifer Jackson 1989 – mai – Monique Noel 1989 – juuni – Tawnni Cable 1989 – juuli – Erika Eleniak 1989 – august – Gianna Amore 1989 – september – Karin & Mirjam van Breeschooten 1989 – oktoober – Karen Foster 1989 – november – Reneé Tenison (PMOY 1990) 1989 – detsember – Petra Verkaik 1990 – jaanuar – Peggy McIntaggart 1990 – veebruar – Pamela Anderson 1990 – märts – Deborah Driggs 1990 – aprill – Lisa Matthews (PMOY 1991) 1990 – mai – Tina Bockrath 1990 – juuni – Bonnie Marino 1990 – juuli – Jacqueline Sheen 1990 – august – Melissa Evridge 1990 – september – Kerri Kendall 1990 – oktoober – Brittany York (Alison Armitage) 1990 – november – Lorraine Olivia 1990 – detsember – Morgan Fox 1991 – jaanuar – Stacy Leigh Arthur 1991 – veebruar – Cristy Thom (Li-Wah Thom) 1991 – märts – Julie Clarke 1991 – aprill – Christina Leardini (Christina Herbert) 1991 – mai – Carrie Jean Yazel 1991 – juuni – Saskia Linssen 1991 – juuli – Wendy Kaye 1991 – august – Corinna Harney (PMOY 1992) 1991 – september – Samantha Dorman 1991 – oktoober – Cheryl Bachman 1991 – november – Tonja Christensen 1991 – detsember – Wendy Hamilton 1992 – jaanuar – Suzi Simpson 1992 – veebruar – Tanya Beyer 1992 – märts – Tylyn John 1992 – aprill – Cady Cantrell 1992 – mai – Anna Nicole Smith (Vickie (Anna Nicole) Smith, Vickie Lynn Hogan) (PMOY 1993) 1992 – juuni – Angela Melini 1992 – juuli – Amanda Hope 1992 – august – Ashley Allen 1992 – september – Morena Corwin 1992 – oktoober – Tiffany Sloan 1992 – november – Stephanie Adams 1992 – detsember – Barbara Moore 1993 – jaanuar – Echo Johnson 1993 – veebruar – Jennifer LeRoy 1993 – märts – Kimberly Donley 1993 – aprill – Nicole Wood 1993 – mai – Elke Jeinsen 1993 – juuni – Alesha Marie Oreskovich 1993 – juuli – Leisa Sheridan 1993 – august – Jennifer Lavoie 1993 – september – Carrie Westcott 1993 – oktoober – Jenny McCarthy (PMOY 1994) 1993 – november – Julianna Young 1993 – detsember – Arlene Baxter 1994 – jaanuar – Anna-Marie Goddard 1994 – veebruar – Julie Lynn Cialini (Julie Lynn Smith) (PMOY 1995) 1994 – märts – Neriah Davis 1994 – aprill – Becky DelosSantos (Marybeth De los Santos) 1994 – mai – Shae Marks 1994 – juuni – Elan Carter 1994 – juuli – Traci Adell 1994 – august – Maria Checa 1994 – september – Kelly Gallagher 1994 – oktoober – Victoria Zdrok 1994 – november – Donna Perry 1994 – detsember – Elisa Bridges 1995 – jaanuar – Melissa Holliday 1995 – veebruar – Lisa Marie Scott 1995 – märts – Stacy Sanches (PMOY 1996) 1995 – aprill – Danelle Folta 1995 – mai – Cindy Brown (Cynthia Gwyn Brown) 1995 – juuni – Rhonda Adams 1995 – juuli – Heidi Mark 1995 – august – Rachel Jeán Marteen 1995 – september – Donna D'Errico 1995 – oktoober – Alicia Rickter 1995 – november – Holly Witt 1995 – detsember – Samantha Torres 1996 – jaanuar – Victoria Fuller 1996 – veebruar – Kona Carmack (Konaluhiole Carmack) 1996 – märts – Priscilla Taylor 1996 – aprill – Gillian Bonner 1996 – mai – Shauna Sand (Shauna Sand Lamas) 1996 – juuni – Karin Taylor 1996 – juuli – Angel Boris 1996 – august – Jessica Lee 1996 – september – Jennifer Allan 1996 – oktoober – Nadine Chanz (Nadine Tschanz) 1996 – november – Ulrika Ericsson (Anna Ulrika Ericsson) 1996 – detsember – Victoria Silvstedt (PMOY 1997) 1997 – jaanuar – Jami Ferrell 1997 – veebruar – Kimber West 1997 – märts – Jennifer Miriam 1997 – aprill – Kelly Marie Monaco 1997 – mai – Lynn Thomas (Donna Lynn Evans) 1997 – juuni – Carrie Stevens 1997 – juuli – Daphnee Lynn Duplaix (Daphnee Duplaix Samuel) 1997 – august – Kalin Olson 1997 – september – Nikki Schieler (Nikki Ziering) 1997 – oktoober – Layla Harvest Roberts 1997 – november – Inga Drozdova 1997 – detsember – Karen McDougal (PMOY 1998) 1998 – jaanuar – Heather Kozar (PMOY 1999) 1998 – veebruar – Julia Schultz 1998 – märts – Marliece Andrada 1998 – aprill – Holly Joan Hart 1998 – mai – Deanna Brooks 1998 – juuni – Maria Luisa Gil 1998 – juuli – Lisa Dergan (Lisa Dergan Podsednik) 1998 – august – Angela Little 1998 – september – Vanessa Gleason 1998 – oktoober – Laura Cover 1998 – november – Tiffany Taylor 1998 – detsember – Erica, Jaclyn & Nicole Dahm (Dahmi kolmikud) 1999 – jaanuar – Jaime Bergman 1999 – veebruar – Stacy Marie Fuson 1999 – märts – Alexandria Karlsen (Lexie Karlsen) 1999 – aprill – Natalia Sokolova 1999 – mai – Tishara Lee Cousino 1999 – juuni – Kimberly Spicer 1999 – juuli – Jennifer Rovero 1999 – august – Rebecca Scott 1999 – september – Kristi Cline 1999 – oktoober – Jodi Ann Paterson (PMOY 2000) 1999 – november – Cara Wakelin 1999 – detsember – Brooke Richards 2000 – jaanuar – Darlene & Carol Bernaola 2000 – veebruar – Suzanne Stokes 2000 – märts – Nicole Marie Lenz 2000 – aprill – Brande Nicole Roderick (PMOY 2001) 2000 – mai – Brooke Berry (esinenud ka nime Brooke Williams all) 2000 – juuni – Shannon Stewart 2000 – juuli – Neferteri Shepherd (Neferteri Sheba Shepherd) 2000 – august – Summer Altice 2000 – september – Kerissa Fare 2000 – oktoober – Nichole Van Croft 2000 – november – Buffy Tyler 2000 – detsember – Cara Michelle 2001 – jaanuar – Irina Voronina 2001 – veebruar – Lauren Michelle Hill 2001 – märts – Miriam Gonzalez 2001 – aprill – Katie Lohmann 2001 – mai – Crista Nicole 2001 – juuni – Heather Spytek 2001 – juuli – Kimberley Stanfield 2001 – august – Jennifer Walcott 2001 – september – Dalene Kurtis (PMOY 2002) 2001 – oktoober – Stephanie Heinrich 2001 – november – Lindsey Vuolo 2001 – detsember – Shanna Moakler 2002 – jaanuar – Nicole Narain 2002 – veebruar – Anka Romensky 2002 – märts – Tina Marie Jordan 2002 – aprill – Heather Carolin 2002 – mai – Christi Shake 2002 – juuni – Michele Rogers 2002 – juuli – Lauren Anderson 2002 – august – Christina Santiago (PMOY 2003) 2002 – september – Shallan Meiers 2002 – oktoober – Teri Marie Harrison 2002 – november – Serria Tawan 2002 – detsember – Lani Todd 2003 – jaanuar – Rebecca Ramos 2003 – veebruar – Charis Boyle 2003 – märts – Pennelope Jimenez 2003 – aprill – Carmella DeCesare (PMOY 2004) 2003 – mai – Laurie Fetter 2003 – juuni – Tailor James 2003 – juuli – Marketa Janska (Marquita Janska) 2003 – august – Colleen Marie 2003 – september – Luci Victoria 2003 – oktoober – Audra Lynn 2003 – november – Divini Rae 2003 – detsember – Deisy & Sarah Teles 2004 – jaanuar – Colleen Shannon 2004 – veebruar – Aliya Wolf 2004 – märts – Sandra Hubby 2004 – aprill – Krista Kelly 2004 – mai – Nicole Whitehead 2004 – juuni – Hiromi Oshima 2004 – juuli – Stephanie Glasson 2004 – august – Pilar Lastra 2004 – september – Scarlett Keegan 2004 – oktoober – Kimberly Holland 2004 – november – Cara Zavaleta 2004 – detsember – Tiffany Fallon (PMOY 2005) 2005 – jaanuar – Destiny Davis 2005 – veebruar – Amber Campisi 2005 – märts – Jillian Grace 2005 – aprill – Courtney Rachel Culkin 2005 – mai – Jamie Westenhiser 2005 – juuni – Kara Monaco (PMOY 2006) 2005 – juuli – Qiana Chase 2005 ˜– august – Tamara Witmer 2005 – september – Vanessa Hoelsher 2005 – oktoober – Amanda Paige 2005 – november – Raquel Gibson 2005 – detsember – Christine Smith 2006 – jaanuar – Athena Lundberg 2006 – veebruar – Cassandra Lynn 2006 – märts – Monica Leigh 2006 – aprill – Holley Ann Dorrough 2006 – mai – Alison Waite 2006 – juuni – Stephanie Larimore 2006 – juuli – Sara Jean Underwood (PMOY 2007) 2006 – august – Nicole Voss 2006 – september – Janine Habeck 2006 – oktoober – Jordan Monroe 2006 – november – Sarah Elizabeth 2006 – detsember – Kia Drayton 2007 – jaanuar – Jayde Nicole (PMOY 2008) 2007 – veebruar – Heather Rene Smith 2007 – märts – Tyran Richard 2007 – aprill – Giuliana Marino 2007 – mai – Shannon James 2007 – juuni – Brittany Binger 2007 – juuli – Tiffany Selby 2007 – august – Tamara Sky 2007 – september – Patrice Hollis 2007 – oktoober – Spencer Scott 2007 – november – Lindsay Wagner 2007 – detsember – Sasckya Porto 2008 – jaanuar – Sandra Nilsson 2008 – veebruar – Michelle McLaughlin 2008 – märts – Ida Ljungqvist (PMOY 2009) 2008 – aprill – Regina Deutinger 2008 – mai – AJ Alexander 2008 – juuni – Juliette Fretté 2008 – juuli – Laura Croft 2008 – august – Kayla Collins 2008 – september – Valerie Mason 2008 – oktoober – Kelly Carrington 2008 – november – Grace Kim 2008 – detsember – Jennifer / Natalie Jo Campbell 2009 – jaanuar – Dasha Astafieva 2009 – veebruar – Jessica Burciaga 2009 – märts – Jennifer Pershing 2009 – aprill – Hope Dworaczyk (PMOY 2010) 2009 – mai – Crystal McCahill 2009 – juuni – Candice Cassidy 2009 – juuli – Karissa Shannon 2009 – august – Kristina Shannon 2009 – september – Kimberly Phillips 2009 – oktoober – Lindsey Evans 2009 – november – Kelley Thompson 2009 – detsember – Crystal Harris 2010 – jaanuar – Jaime Faith Edmondson 2010 – veebruar – Heather Rae Young 2010 – märts – Kyra Milan 2010 – aprill – Amy Leigh Andrews 2010 – mai – Kassie Lyn Logsdon 2010 – juuni – Katie Vernola 2010 – juuli – Shanna McLaughlin 2010 – august – Francesca Frigo 2010 – september – Olivia Paige 2010 – oktoober – Claire Sinclair (PMOY 2011) 2010 – november – Shera Bechard 2010 – detsember – Ashley Hobbs 2011 – jaanuar – Anna Sophia Berglund 2011 – veebruar – Kylie Johnson 2011 – märts – Ashley Mattingly 2011 – aprill – Jaclyn Swedberg (PMOY 2012) 2011 – mai – Sasha Bonilova 2011 – juuni – Mei-Ling Lam 2011 – juuli – Jessa Lynn Hinton 2011 – august – Iryna Ivanova 2011 – september – Tiffany Toth 2011 – oktoober – Amanda Cerny 2011 – november – Ciara Price 2011 – detsember – Rainy Day Jordan 2012 – jaanuar – Heather Knox 2012 – veebruar – Leola Bell 2012 – märts – Lisa Seiffert 2012 – aprill – Raquel Pomplun (PMOY 2013) 2012 – mai – Nikki Leigh 2012 – juuni – Amelia Talon 2012 – juuli – Shelby Chesnes 2012 – august – Beth Williams 2012 – september – Alana Campos 2012 – oktoober – Pamela Horton 2012 – november – Britany Nola 2012 – detsember – Amanda Streich 2013 – jaanuar – Karina Marie 2013 – veebruar – Shawn Dillon 2013 – märts – Ashley Doris 2013 – aprill – Jaslyn Ome 2013 – mai – Kristen Nicole 2013 – juuni – Audrey Aleen Allen 2013 – juuli – Alyssa Arcè 2013 – august – Val Keil 2013 – september – Bryiana Noelle 2013 – oktoober – Carly Lauren 2013 – november – Gemma Lee Farrell 2013 – detsember – Kennedy Summers (PMOY 2014) 2014 – jaanuar – Roos van Montfort 2014 – veebruar – Amanda Booth 2014 – märts – Britt Linn 2014 – aprill – Shanice Jordyn 2014 – mai – Dani Mathers (PMOY 2015) 2014 – juuni – Jessica Ashley 2014 – juuli – Emily Agnes 2014 – august – Maggie May 2014 – september – Stephanie Branton 2014 – oktoober – Roxanna June 2014 – november – Gia Marie 2014 – detsember – Elizabeth Ostrander 2015 – jaanuar – Brittny Ward 2015 – veebruar – Kayslee Collins 2015 – märts – Chelsie Aryn 2015 – aprill – Alexandra Tyler 2015 – mai – Brittany Brousseau 2015 – juuni – Kaylia Cassandra 2015 – juuli – Kayla Rae Reid 2015 – august – Dominique Jane 2015 – september – Monica Sims 2015 – oktoober – Ana Cheri 2015 – november – Rachel Harris 2015 – detsember – Eugena Washington (PMOY 2016) 2016 – jaanuar – Amberleigh West 2016 – veebruar – Kristy Garett 2016 – märts – Dree Hemingway 2016 – aprill – Camille Rowe 2016 – mai – Brook Power (PMOY 2017) 2016 – juuni – Josie Canseco 2016 – juuli – Ali Michael 2016 – august – Valerie van der Graaf 2016 – september – Kelly Gale 2016 – oktoober – Allie Silva 2016 – november – Ashley Smith 2016 – detsember – Enikő Mihalik\n", "id": "ekk_Latn_204258"}
{"text": "Alamsaksa keel\n\nAlamsaksa keel on põhjapoolsel Saksamaal ja Madalmaades kõneldav ja kirjutatav regionaalkeel. 13.–16. sajandil oli keskalamsaksa keel Põhja-Euroopa suhtlus- ja kultuurikeel.\n\nAlamsaksa keelt kõneldi ja kirjutati ka Liivimaal Hansa liidu aegadel, kui kasutati Lübecki õigust, enne kui selle asemele tuli ülemsaksa keel.\n\nAlamsaksa keelest on läänemeresoome (eesti, soome ja liivi keelde) ja skandinaavia keeltesse (taani, rootsi ja norra keelde) ning läti keelde tulnud palju laensõnu.\n", "id": "ekk_Latn_204259"}
{"text": "Meelis Kompus\n\nMeelis Kompus (sündinud 27. detsembril 1980 Tallinnas) on eesti riigiametnik ja kultuurikorraldaja, endine ajakirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_204260"}
{"text": "Aandu\n\nAandu (kohakääne Aandusse) on küla Raplamaal Kohila vallas.\n\nAandule lähimad asulad on kirdes Kohila, kagus Rootsi, läänes Hageri ja põhjas Masti. Muudest paikadest lähemad on põhjas Päevati ja loodes Nõmme.\n\nAandus asub Aandu karstikaitseala. Aandu lähedalt möödub Kernu–Kohila tee. Kohilas on lähim raudteejaam.\n\nAandut esmamainiti 1564–65 Ona taluna. Edaspidi mainiti seda 1671 kujul Ohna, 1686 kujudel Ognaby ja Ognakylla, 1725 kujul Aanda ja 1913 kujul Ando. Küla kuulus Hageri kihelkonda. Varasemate nimekujude samasust Aanduga kinnitab 1671. aasta dokument, mis käsitleb Tohisoo ja Lohu ning Tohisoo ja Aandu piiri.\n\n1977 liideti Aanduga Päevati küla.\n\nAandu on liitsõnaline kohanimi, mille päritolu on teadmata. Esiosa aan on murdeline omastav sõnast aed, ent see võib olla juhuslik kokkusattumus. 17. sajandi kirjapanekute põhjal tõlgendas Karl Pajusalu küla Oinakülana. Sellele on liitunud tagaosa -taguse, millest lühenedes on järele jäänud ainult -du.\n", "id": "ekk_Latn_204261"}
{"text": "Adila\n\nAdila on küla Rapla maakonnas Kohila vallas.\n\nKüla järgi on nime saanud Pirgu lademe Adila kihistu.\n\nEsmateade Adila mõisa (Adell) kohta on 1586. aastast. 19. sajandil hävitas mõis sel alal asunud Kootja küla.\n\nAdila, Pihali ja Hageri ümbrus on väga rikas muististe poolest. Rapla maakonna arheoloogiamälestistest asub üle 40% Kohila valla piirides ning pooled neist on nimetatud külade maadel. See viitab piirkonna põlisele ja tihedale asustusele.\n\nAdilas on mälestuskivi küla küüditamisohvritele. Adila külast on pärit ettevõtja Urmas Sõõrumaa.\n", "id": "ekk_Latn_204262"}
{"text": "Aespa\n\nAespa on alevik Rapla maakonna Kohila vallas.\n\nAespa alevik moodustati 2011. aastal, kui endine Aespa küla jagati Vana-Aespa külaks ja Aespa alevikuks. Alevik hõlmab peamiselt Nõukogude perioodil rajatud endisi suvilakooperatiive, kus osa hooneid on ehitatud või ümber kohandatud aastaringseks elamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_204263"}
{"text": "Hageri\n\nHageri on alevik Rapla maakonna Kohila vallas.\n\nAlevikust voolab läbi Maidla jõgi. Jõe ääres asub ka Hageri karstiala.\n\nHagerit läbivad Kernu–Kohila tee, Tõdva–Hageri tee ja Hageri–Kodila–Kuusiku tee. Aleviku piiril lõppeb Ääsmäe–Hageri tee.\n\nHageris asub Hageri kirik, kus tegutseb Hageri Lambertuse kogudus. Hageri kirikus leeritati Friedrich Reinhold Kreutzwald. Aleviku põhjaosas asub Hageri kalmistu. Hageri kirikumõis (Haggers) asus kirikust 7 km läänes ja jääb nüüd Harju maakonna piiridesse. Hageris asub ka kultuurimälestiseks tunnistatud Hageri vennastekoguduse palvemaja.\n\nAsulat ja kihelkonda on esmamainitud 1241. aastal (Hakriz, ka Haccritz ja Hakrotz).\n\nAlates 1988. aastast tegutseb alevikus Hageri muuseum.\n\n14. detsembril 2001 avati Hageris tänapäevane hooldekodu.\n\nAlevikus tegutsevad Hageri rahvamaja ja Hageri raamatukogu.\n\nAleviku lähedal Põikma külas asub Hageri hiiekivi.\n\nHageri, Adila ja Pihali ümbrus on väga rikas muististe poolest. Kui kogu maakonna arheoloogiamälestistest asub üle 40% Kohila valla piirides, siis pooled neist on eespool nimetatud külade maadel. See viitab sealsele põlisele ja tihedale asustusele.\n", "id": "ekk_Latn_204264"}
{"text": "Lohu\n\nLohu on küla Rapla maakonna Kohila vallas.\n\nKuni 11. veebruarini 2008 oli küla pindala 3,7 km². Sel päeval eraldati valitsuse otsusega Lohu külast Pukamäe küla, seega jäi Lohu küla pindalaks 2,4 km².\n\nSeisuga 18. september 2006 oli küla elanike arv vanades piirides 200, seisuga 1. jaanuar 2007 oli see 198.\n\nLohu küla on esmamainitud Henriku Liivimaa kroonikas aastal 1216 (villa magna Lone). Toonane küla paiknes jõe läänekaldal kilomeetri pikkuselt praegusest pargist kuni linnuseni ja oli üks Muinas-Harju suuremaid külasid. Henriku kroonikasse sattus ta korduvalt: talvel 1220 oli küla Riiast tulnud rüüstajate koondumiskoht, aastavahetusel 1223–1224 piirasid orduväed Loone linnust 2 nädalat, kuid ei suutnud seda vallutada. Linnus alistus kokkuleppel.\n\nSealne puurauk on Nabala lademe neostratotüüp.\n", "id": "ekk_Latn_204265"}
{"text": "Loone\n\nLoone on küla Rapla maakonna Kohila vallas. Siin, Keila jõe paremkaldal paikneb muinaseestlaste vallikraaviga Loone maalinn.\n", "id": "ekk_Latn_204266"}
{"text": "Lümandu (Kohila)\n\nLümandu on küla Rapla maakonna Kohila vallas.\n\nKüla on esmamainitud aastal 1284 (Lümmede), mõisat aastal 1546 (Limmat). 1875. aastal eraldati Lümandu mõisast Nõmmepere (Waldeck) poolmõis.\n", "id": "ekk_Latn_204267"}
{"text": "Masti\n\nMasti on küla Rapla maakonna Kohila vallas.\n\nKüla moodustati 1977 Kohila asunduse (asundi) nendest taludest, mis olid väljaspool Kohila alevi piire.\n", "id": "ekk_Latn_204268"}
{"text": "Pahkla\n\nPahkla on küla Rapla maakonna Kohila vallas.\n\nAngerja-Pahkla alade asustus pärineb ilmselt juba muinasajast, 10.–12. sajandist. Pahkla küla on esmamainitud 1433. aastal nimega Pachel. Pahkla mõis rajati 17. sajandi alguses Pahkla küla asemele. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimunud talude päriseksostmine ning Pahkla kogukonnas olid kõik talud, arvuliselt 35, vabaks ostetud. Kool avati Pahklas 1868. aastal. Sellest ajast elavnes ka kohalik kultuurielu. 19. sajandi lõpul tegutses külas mängu- ja laulukoor. 1926. aastal loodi Pahkla haridusselts, kui koolijuhatajaks oli Roman Esko. Selts korraldas mitmesuguseid kursusi ja ühisettevõtmisi, tegutsesid segakoor ja näitering, seltsil oli oma raamatukogu. Pahkla Kool lõpetas tegevuse paar aastat pärast oma 90. aastapäeva – aastal 1962. 1960. aastate lõpus rajati Pahkla metsa enam kui 200 hektarile Nõukogude armee raketiväebaas.\n\n1992. aastal rajati Pahkla Camphilli Küla vaimupuudega noorte elu korraldamiseks, mis on osa ülemaailmsest Camphilli liikumisest, toetudes R. Steineri antroposoofilisele õpetusele. Camphilli küla on koduks kolmekümnele vaimupuudega inimesele ja nende tugiisikutele.\n\nPahkla küla staatus ja piirid taastati 1999. aastal.\n\nKülaelanike omaalgatusena moodustati 2001. aasta kevadel Angerja ja Pahkla ühine küla eestseisus ning valiti külavanem.\n\n2002. aasta septembris taasasutati Angerja-Pahkla Haridusselts.\n\n2010. aastal paigaldati külakeskusse Theodor Altermanni mälestuskivi.\n\nPahkla külas on sündinud kultuuri- ja muusikategelane Robert Theodor Hansen.\n", "id": "ekk_Latn_204269"}
{"text": "Pihali\n\nPihali (ka Pühali; 1241 Pyol, 1725 Pühala, 1871 Pühhali) on küla Rapla maakonnas Kohila vallas.\n\n1977. aastal liideti Pihali külaga Adila-Krimmi, Anijala, Laisari ja Oru külad. Neist vanimad on Pihali ja Oru, mida on esmamainitud 1241. aastal kui Pyol ja Orgiol.\n\nPihali, Adila ja Hageri ümbrus on väga rikas muististe poolest. Rapla maakonna arheoloogiamälestistest asub üle 40% Kohila valla piirides ning pooled neist on nimetatud külade maadel. See viitab paikkonna põlisele ja tihedale asustusele.\n", "id": "ekk_Latn_204270"}
{"text": "Rabivere\n\nRabivere on küla Rapla maakonna Kohila vallas.\n\nRabivere külaks on liidetud Rabivere asundus, Rabivere-Suurküla ja Rabivere-Krimmi. Rabivere-Suurküla asemel asus varem Kivise küla, mille kohta on esmateade 1241. aastast (Kyuizael). Rabivere mõisa on esmamainitud 1417. aastal (Rappierve, hiljem Rabbifer). Vii mane Rabivere mõisnik oli Hilmar von der Decken.\n", "id": "ekk_Latn_204271"}
{"text": "Urge (Kohila)\n\nUrge on küla Rapla maakonna Kohila vallas.\n\nUrke talu kohta on esmateade aastast 1642. Too talu ja hilisem küla on nime saanud karstinähete (karstiurgete) järgi Urge mäel.\n\nTuhalasse suunduva tee ristil on mälestuskivi esimesele Kohila koolile, kus õpetati lapsi kuni 1920. aastani. Küla idaservale on viimastel aastakümnetel kerkinud Prillimäe alevik.\n", "id": "ekk_Latn_204272"}
{"text": "Prillimäe\n\nPrillimäe on alevik Rapla maakonna Kohila valla idaosas. Tallinna piirini Prillimäelt on 25 km, Raplani 22 km ja Kohilasse 2 km.\n\nKohila valla jätkuv kiire areng ja Tallinna lähedus on toetanud ka Prillimäe arengut.\n\nAlevikus asuvad Prillimäe Põnnipere lasteaed, Tallinna Kunstkeraamika Tehas, mitu autoremondiettevõtet, kauplus, noorte- ja teabetuba ning Norcar BSB Eesti AS tootmistehas.\n\nAlevik on nime saanud Prillimäe talu järgi, mille maadele rajati 1937. aastal karusloomakasvandus. Esimesed hõbe- ja sinirebased toodi kasvandusse 1939. aastal. Detsembris 1940 moodustati kasvanduse baasil karusloomakasvatussovhoos. Tänapäeval karusloomakasvandus enam ei tegutse.\n", "id": "ekk_Latn_204273"}
{"text": "Vilivere\n\nVilivere on küla Rapla maakonna Kohila vallas Keila jõe ääres. Asub Harju ja Rapla maakonna piiril, majanduskeskus on Kohilas.\n\nKülas on Vilivere raudteepeatus. Lähimad koolid ja lasteaiad asuvad Kurtnas ja Kohilas. Korraldatud on õpilaste ja valla elanike transport.\n\nKüla läbib Kiisa–Kohila tee. Küla lõunaosa ulatub kuni Kernu–Kohila teeni ning lääneosa kuni Tõdva–Hageri teeni.\n\nOsaliselt jääb külla Kurtna-Vilivere loodusala.\n\nViliveres asub mitu arheoloogiamälestiseks arvatud kultusekivi ning üks kivikalme ja asulakoht.\n\nViliveres asub noorte turvakeskus Kati Kodu.\n\nKülas on tegutsenud Vilivere kool. Hoone on hävinud.\n\nViliveres elab Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.\n", "id": "ekk_Latn_204274"}
{"text": "Aleksandra Kollontai\n\nAleksandra Mihhailovna Kollontai (vene Алекса́ндра Миха́йловна Коллонта́й; sünninimi Domontovitš Домонто́вич; 31. märts (vkj. 19. märts) 1872 Peterburi – 9. märts 1952 Moskva) oli Vene kommunistlik revolutsionäär, algul menševike toetaja, aastast 1914 bolševistliku liikumise liige. Nõukogude Liidu ajal oli ta diplomaat. Diplomaaditööd tegi ta Mehhikos, Rootsis ja Norras.\n", "id": "ekk_Latn_204275"}
{"text": "Kirna\n\nKirna, küla Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas Kirna, küla Märjamaa vallas Rapla maakonnas Kirna, küla Türi vallas Järva maakonnas\n", "id": "ekk_Latn_204276"}
{"text": "Kartulisalat\n\nKartulisalat on toit, mille põhikomponentideks on keedetud (harvem muul viisil kuumtöödeldud) tükeldatud kartul ning salatikaste. Kartulisalatile võib olla lisatud teisi aedvilju (porgand, sibul, kurk, õun, hernes, seller), liha- või kalatooteid ja keedetud muna.\n\nKartulisalat on enamasti külm roog, soe kartulisalat on vähem levinud.\n\nKastmeks võib kartulisalatil olla õlikaste, majonees või hapukoorekaste. Kesk-Euroopas süüakse õli-äädikakastmega kartulisalatit, millesse kuulub kindlasti sibul; Põhjamaades on tavalisem majoneesist ja rõõsast koorest segatud kaste ning salat on mahedama maitsega.\n", "id": "ekk_Latn_204277"}
{"text": "Kirna (Türi)\n\nKirna on küla Järva maakonnas Türi vallas. Küla paikneb 5 km Türi linnast põhjas Türi voorestikus.\n\nKirna piirneb Pala, Poaka, Reopalu ja Türi-Alliku külaga.\n\nKirna küla on esimest korda mainitud 1564. aastal.\n\nKülas asub Kirna mõis. Klassitsistlik mõisahoone on ehitatud 18. sajandil, mõisa ümbritseb looduskaitsealune park.\n\n20. sajandi algul asusid tänapäevase Kirna küla alal Tedre küla ja Kirna asundus. Aastatel 1913–1917 kandis Kirna mõisa ümber asuv vald Aleksandri valla nime.\n\nKüla läbib Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee osana Türi–Paide maantee.\n\nKitsarööpmelise Paide–Türi raudtee töötamise ajal asus Kirnas ka raudteejaam.\n", "id": "ekk_Latn_204278"}
{"text": "Kohatu (Märjamaa)\n\nKohatu on küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas.\n\nKohatut esmamainiti 16. sajandi algupoolel, kui nimetati vabatalupoega Cohatto Oloff. 1529 nimetati veskit Koath. 1689 kirjutati seda nime Kohatta ja 1798 Kohhat (mõis).\n\nKohatu mõis eraldati Vaikna mõisast ajavahemikul 1726–33. Mõis oli Kullamaa, küla Märjamaa kihelkonnas. 1920-ndatel tekkis mõisa maadele asundus, mis nõukogude ajal liideti Kohatu külaga. 1977 liideti Kohatuga Kullamaa kihelkonna alal olnud Laane ehk Käändalaane küla, mida 1945 mainiti Laanekülana ja mis varem oli Käända asundus. Kohatu küla tänapäevastesse piiridesse jäävad veel Käända ja Kütke mõis. Viimane oli Kohatu mõisa kõrvalmõis ja asus Kullamaa kihelkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_204279"}
{"text": "Kohatu\n\nKohatu on mitme koha nimi\n\nKohatu, küla Saue vallas Harju maakonnas Kohatu, küla Märjamaa vallas Rapla maakonnas\n", "id": "ekk_Latn_204280"}
{"text": "Kohatu (Saue)\n\nKohatu on Harjumaal Saue vallas asuv küla. Küla jääb Tallinna–Pärnu–Ikla maantee äärde.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.\n\nKüla piirneb põhjas Metsanurga külaga, läänes Mõnuste külaga, lõunas Kernu ja Kirikla külaga, idas Rapla maakonnaga. Küla piiri pikkus on 17,0 km.\n", "id": "ekk_Latn_204281"}
{"text": "Mõisamaa (täpsustus)\n\nMõisamaa, küla Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas Mõisamaa, küla Toila vallas Ida-Viru maakonnas Mõisamaa, küla Lääneranna vallas Pärnu maakonnas Mõisamaa, küla Märjamaa vallas Rapla maakonnas Mõisamaa, küla Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas Mõisamaa, endine küla Jõgevamaal Jõgeva vallas\n", "id": "ekk_Latn_204282"}
{"text": "Lissaboni öö\n\n\"Lissaboni öö\" on Erich Maria Remarque'i romaan põgenike elust 1939. aastal.\n\nRemarque'i teose põhiteema on võitlus armastuse eest ajal, mil ei võinud teada, kui kaua saad olla veel vabaduses. Kuskil ei olnud turvaline, ilma et kogu aeg oma seljatagust jälgima ei peaks. Saksamaal võis koonduslaagrisse sattuda või elu kaotada rahvuse või poliitilise kuuluvuse tõttu või kui inimesel oli vaenlasi, kes korraga mõjukaks olid saanud.\n", "id": "ekk_Latn_204283"}
{"text": "Peter Kaiser\n\nPeter Kaiser (1. oktoober 1793 Mauren – 23. veebruar 1864 Chur) oli Liechtensteini ajaloolane ja poliitik.\n", "id": "ekk_Latn_204284"}
{"text": "Francis Galton\n\nSir Francis Galton (16. veebruar 1822 – 17. jaanuar 1911) oli inglise viktoriaanlik psühholoog, polühistor, antropoloog, eugeenik, maadeavastaja, geograaf, leiutaja, meteoroloog, geneetik, psühhometrist ja statistik. Ta löödi rüütliks 1909. aastal.\n\nGalton kirjutas üle 340 raamatu ja teadusartikli. Tema mõtles välja korrelatsiooni mõiste statistikas ning populariseeris ka regresseerumist keskmise suunas (keskmisele taandumise reegel). Ta oli esimene, kes kasutas statistilisi meetodeid inimestevaheliste erinevuste ja intelligentsuse pärilikkuse uurimiseks. Lisaks võttis ta kasutusele küsimustikud ja statistilised vaatlused, et koguda andmeid erinevate inimühiskondade kohta.\n\nGalton oli üks eugeenika teerajajatest, olles ka antud termini looja. Tema raamat \"Sünnipärane geenius\" (1869) oli esimene sotsiaalteaduslik katse uurida geniaalsust.\n\nPsühholoogias rajas Galton mitu uut uurimisvaldkonda, näiteks vaimsete võimete mõõtmise ehk psühhomeetria, diferentsiaalpsühholoogia ja isiksuse leksikaalse hüpoteesi. Lisaks leiutas ta sõrmejälgede klassifitseerimise viisi. Samas uuris Galton teaduslikul viisil ka palvetamise tõhusust ning leidis kokkuvõtvalt, et need, kelle eest palvetati, ei olnud teistest pikema elueaga.\n\nMeteoroloogia valdkonnas töötas ta välja esimese ilmakaardi, postuleeris antitsüklonite teooria ning oli esimene, kes koostas täieliku kogumi lühiajalistest ilmavaatlustest kogu Euroopa mastaabis.\n\nGalton oli teise inglise suurkuju, Charles Darwini poolnõbu.\n", "id": "ekk_Latn_204285"}
{"text": "Informatsiooni Keskus\n\nInformatsiooni Keskus oli Vabariigi Valitsuse juures asuv Eesti riigiasutus, mille ülesandeks oli riikliku ja rahvusliku meelsuse süvendamine ja levitamine; seltskondliku tegevuse arendamine; informatsiooni teostamine; ajakirjandust, raadiosaadet, filmi ja teisi sellelaadilisi alasid puudutavate küsimuste korraldamine.\n\nInformatsiooni Keskus asutati 6. mail 1940 senise Riikliku Propaganda Talituse asemele.\n\nJohannes Varese valitsuses oli Informatsiooni Keskuse juhataja ülesannetes Hans Kruus.\n\nVabariigi Presidendi poolt dekreediga 20. augustil 1940, Informatsiooni Keskus likvideeriti, varad ning varalised õigused ja kohustused läksid üle NSVL telegraafi agentuuri \"Tass'i\" osakonnana tegutsevale Eesti Telegraafi Agentuurile \"Eta\".\n", "id": "ekk_Latn_204286"}
{"text": "Tšulõmi jõgi\n\nTšulõm (vene keeles Чулым) on Obi lisajõgi Venemaal Lääne-Siberis.\n\nTšulõmi jõgi algab Kuznetski Alataust. Ülemjooksul on ta mägijõgi. Algul voolab ta Hakassia ja Krasnojarski krai piirijõena, seejärel Krasnojarski krais. Esialgu voolab ta kirdesse ja jõuab Jenisseile väga lähedale, kõigest 7½ km kaugusele, pöördub siis Balahtas loodesse ja voolab läbi Nazarovo. Sealt suundub ta läände, kuid Kemerovo oblasti piiril keerab itta tagasi, möödub Bogotolist, keerab Atšinskis põhja ja Novobinljussõs uuesti läände. Jõgi jõuab Tomski oblastisse, pöördub edelasse ja läbib Teguldeti. Zõrjanskojes, kus Tšulõmi suubub suurim vasakpoolne lisajõgi Tšet, pöördub jõgi läände ja Assinos loodesse. Suurima parempoolse lisajõe Ulujuli suubumiskohas pöördub Tšulõm läände ja pisut enne suuet edelasse. Tšulõm suubub Obi Moltšanovo ja Kolpaševo vahel.\n\nTšulõmi jõe alguseks loetakse Valge ja Musta Ijussi ühinemiskohta, mille geograafilised koordinaadid on 54°56'56'N 89°50'02\"O. Valge Ijussi lähtest lugema hakates on Tšulõmi jõe pikkus 2023 km. Tšulõmi jõe suudme geograafilised koordinaadid on 57°43'54\"N 83°49'34\"O.\n\nJõgi on 1799 km pikk ja tema valgla on 134 tuhat km². Tema vooluhulk suudmes on 785 m³/s, kuid see kõigub aastaajati suuresti. 131 km kaugusel suudmest on täheldatud suurim vooluhulk 8220 m³/s ja vähim vooluhulk 108 m³/s. Suudmes kannab jõgi setteid keskmiselt 68 g/s ehk 2,1 miljonit tonni aastas. alamjooksul on jõgi mitmeharuline ja kuni 1200 m lai, aga jõeoru laius on kuni 10 km.\n\nTšulõmi jõgi on laevatatav 1173 km ulatuses suudmest kuni Atšinskini. Laevasõitu takistavad põikmadalad ja käänulisus.\n\nJõe kesk- ja alamjooksul elavad tšulõmid ehk tšulõmi tatarlased. See on väike türgi-tatari rahvas, keda 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse järgi elas 355, neist 204 Tomski oblastis ja 145 Krasnojarski krais.\n", "id": "ekk_Latn_204287"}
{"text": "Leponti Alpid\n\nLeponti Alpid (itaalia Alpi Lepontine, saksa Tessiner Alpen) on mäestik Euroopas, osa Alpidest. Kulgeb edela-kirde suunas. Kõrgus kuni 3553 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_204288"}
{"text": "Copyleft\n\nCopyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.\n\nCopyleft on sõnamäng, mis põhineb inglise sõnal \"copyright\" (autoriõigus, otsetõlkes \"kopeerimisõigus\" või \"koopiaõigus\"). Copyleft on justkui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Copyleft'i põhimõtet rakendatakse tavaliselt vabakasutuslitsentsi abil. Esimene ja vaba tarkvara juures kõige levinum copyleft-litsents on GNU GPL.\n", "id": "ekk_Latn_204289"}
{"text": "Kolpaševo\n\nKolpaševo on linn Venemaal Tomski oblastis. Asub Obi paremal kaldal Keti jõe suudmes.\n\nKolpaševo on rajatud 17. sajandil. 1938. aastal sai linnaõigused.\n\nLinnas on jõesadam ja lennujaam.\n", "id": "ekk_Latn_204290"}
{"text": "Eddie Cochran\n\nEddie Cochran (kodanikunimega Ray Edward Cochran; 3. oktoober 1938 Albert Lea, Minnesota osariik, USA – 17. aprill 1960 Bath, Inglismaa) oli USA rock'n'roll'i laulja.\n", "id": "ekk_Latn_204291"}
{"text": "Minussinsk\n\nMinussinsk on linn Venemaal Krasnojarski krais. Asub Jenissei jõe paremal kaldal, 25 km kaugusel Abakanist.\n\nLinn asutati 1740. aastal, linnaõigused sai 1822. Minussinskisse saadeti 19. sajandil asumisele poliitilisi teisitimõtlejaid.\n\nSeal asub üks Venemaa vanimaid koduloomuuseume (asutatud 1877). Linnas on ka draamateater ja dekabristide muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_204292"}
{"text": "Anni-Frid Lyngstad\n\nAnni-Frid Synni Lyngstad (esinejanimega Frida; sündinud 15. novembril 1945 Ballangeni vallas Norras) on rootsi laulja. Tuntud eelkõige ansambli ABBA liikmena.\n\nAnni-Frid sündis Wehrmachti seersandi Alfred Haase ja 19-aastase norralanna Synni Lyngstadi suhtest, pool aastat pärast Saksa okupatsiooni lõppemist Norras. 1947. aastal oli Anni-Frid sunnitud kolima koos vanaema Arntine (Agny) Lyngstadiga Rootsi, sest sõja ajal sakslasega lapse saamine oli häbiväärne ja niisugustelt vanematelt võidi lapsed koguni ära võtta. Nad elasid Härjedaleni maakonnas, kus Agny tegi mitmesuguseid juhutöid. Synni jäi veel mõneks ajaks Lõuna-Norrasse, kuid peagi liitus Anni-Fridi ja Agnyga Rootsis, ning nad kolisid Malmköpingisse. 28. septembril 1947, enne Anni-Fridi teist sünnipäeva, suri tema ema neerupuudulikkusse ja lapse kasvatas üles vanaema. Juunis 1949 kolisid nad Eskilstuna lähedale Torshällasse, kus Agny töötas õmblejana. Torshällas kasvaski Anni-Frid üles, suvepuhkused veetis aga Norras sugulaste juures. Anni-Frid uskus, et tema ohvitserist isa suri Teise maailmasõja lõpul, mil laev, kus ta viibis, uppus. Kui Saksa noorteajakirjas Bravo avaldati 1977. aastal Anni-Fridi elulugu, siis avastas tema poolvend Peter Haase selle artikli, ning küsis oma isalt, kas ta viibis sõja ajal Ballangenis. Samal aastal kohtuski Anni-Frid oma isaga esimest korda Stockholmis. Haase suri 2009. aastal.\n\nAnni-Fridi muusikaarmastus sai alguse lapsepõlves sellest, et vanaema laulis talle tihti (peamiselt vanu norra laule). Kuigi vanaema tihti julgustas teda laulma, ei käinud ta kunagi tema kontsertidel ning suri natuke aega enne ABBA asutamist. Lauljakarjääri alustas Anni-Frid 1958. aastal (13-aastaselt) džässilauljana. 1963. aastal moodustas ta ansambli Anni-Frid Four. 18-aastaselt abiellus ta ansambli bassimängija Ragnar Fredrikssoniga. Abielust sündis kaks last: poeg Hans Ragnar (26. jaanuaril 1963) ja tütar Ann Lise-Lotte (25. veebruaril 1967). 19. mail 1970 paari abielu lahutati. Samal päeval suri tema vanaema Arntine (71-aastaselt).\n\n1969. aasta veebruaris tutvus ta Benny Anderssoniga Eurovisiooni Rootsi eelvoorus, mille Lyngstad lõpetas lauljana neljanda kohaga. Andersson osales sel võistlusel heliloojana. Juba sama aasta augustis nad kihlusid. 1971. aastal asusid nad koos elama. ABBA koosseisu kuulus ta aastatel 1972–1982. Lyngstad ja Andersson abiellusid alles 6. oktoobril 1978, kui ABBA oli kuulsuse tipul, aga juba 1981. aasta veebruaris kolisid nad lahku ja lahutasid abielu sama aasta novembris. Pärast ABBA-st lahkumist jätkas Lyngstad soolokarjääri.\n\n1982. aastast elas Lyngstad Londonis. 1980. aastate keskpaiku asus ta elama Šveitsi, kus elab praegugi.\n\n1988. aastal sai Lyngstad vanaemaks, kui tema tütrel Ann Lise-Lottel sündis poeg Jonathan. 13. jaanuaril 1998 hukkus Ann Lise-Lotte autoõnnetuses USA-s Detroiti äärelinnas Livonias.\n\n26. augustil 1992 abiellus Lyngstad prints Heinrich Ruzzo Reußiga, kes oli temast viis aastat noorem, ja sai kasuemaks kaksikutele, 2. juunil 1977 sündinud Henriette ja Pauline Reußile. Abikaasa Heinrich suri 29. oktoobril 1999 lümfoomi tagajärjel.\n\nHeinrich oli õppinud samas internaatkoolis kui Rootsi kuningas Karl XVI Gustav. Seetõttu tutvus Lyngstad Rootsi kuningaperega ja sai lõpuks kuninganna Silvia lähedaseks sõbraks.\n", "id": "ekk_Latn_204293"}
{"text": "Mežduretšensk\n\nMežduretšensk on linn Venemaal Kemerovo oblastis, Mežduretšenski rajooni keskus. Asub Ussa jõe suudmes Tomi jõe ääres.\n\nMežduretšenski linn moodustati Olžerasi tööliskülast 1955. aastal.\n\nLinn on söekaevanduste keskus, asudes Kuzbassi söebasseinis.\n", "id": "ekk_Latn_204294"}
{"text": "Tomi jõgi\n\nTomi jõgi (vene Томь) on jõgi Lääne-Siberis.\n\nJõe ääres asuvad Novokuznetsk, Kemerovo, Mežduretšensk, Jurga, Tomsk ja Seversk.\n", "id": "ekk_Latn_204295"}
{"text": "Kōbō Abe\n\nKōbō Abe (安部公房; kodanikunimi Kimifusa Abe, 7. märts 1924 Tokio – 22. jaanuar 1993 Tokio) oli jaapani kirjanik, sürrealistlike romaanide autor.\n\nAbe kasvas üles Jaapani poolt okupeeritud Mandžuurias Mukdenis (praegu Shenyang). 1941. aastast õppis ta ülikoolis arstiteadust. 1943. aastal läks ta tagasi Mukdeni. 1945. aastal, kui ta arstist isa oli tüüfusse surnud, naasis ta koos emaga Jaapanisse.\n\nTema esimesed luuletused ilmusid 1947. aastal (\"Luuletusi tundmatult poeedilt\"). Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta 1962. aastal ilmunud romaaniga \"Luitenaine\" (eesti keeles 1968), mille põhjal valmis 1964. aastal mängufilm.\n\nEesti keeles on temalt ilmunud veel romaanid \"Neljas jääaeg\" (1966) ja \"Härra S. Karma kuritöö\" (1984). Nii need kui ka \"Luitenaise\" on jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask. 2023. aastal ilmus Maret Nukke tõlkes \"Kastimees\" (Hako-otoko).\n", "id": "ekk_Latn_204296"}
{"text": "Sakura Sena\n\nSakura Sena (jaapani keeles 瀬名さくら, Sena Sakura; sündinud 31. jaanuaril 1975) on jaapani modell ja näitleja, kes on tuntud oma 32G-suuruses rindade poolest.\n\nTa alustas karjääri 18-aastaselt pornofilmis \"Kaiken\".\n", "id": "ekk_Latn_204297"}
{"text": "Preeria\n\nPreeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla.\n\nPreeriad levisid või levivad peamiselt Suurel tasandikul Ameerika Ühendriikides (peamiselt Põhja-Dakota, Lõuna-Dakota, Nebraska, Kansase, Oklahoma, Texase, Colorado, Wyomingi ja Montana osariigis) ja Kanadas (peamiselt Manitoba, Saskatchewani ja Alberta provintsis). Tänapäeval on suurem osa preeriaid põllumaaks muudetud.\n\nPreerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle, palju on kõrrelisi. Loomadest olid preeriale iseloomulikud ameerika piison ja koiott.\n\nPreeriaga sarnanevad piirkonnad mujal maailmas on stepp (Kasahstan, Venemaa), pampa (Argentina) ja pusta (Ungari). Soojema kliimaga rohtlat nimetatakse savanniks.\n", "id": "ekk_Latn_204298"}
{"text": "Mutageen\n\nMutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks.\n\na) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra)\n\nb) keemilised (ravimid, kemikaalid)\n\nc) bioloogilised (viirused, bakterid, orgaanilised ained)\n", "id": "ekk_Latn_204299"}
{"text": "Vigala kihelkond\n\nVigala kihelkond (lühend Vig; saksa keeles Kirchspiel Fickel, ladina keeles parochia Figalensia) oli haldusüksus Läänemaal.\n", "id": "ekk_Latn_204300"}
{"text": "Loe küla\n\nLoe on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Raikküla vallas.\n", "id": "ekk_Latn_204301"}
{"text": "Anna Karenina\n\n\"Anna Karenina\" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis ilmus esimest korda aastail 1875–1877 järjejutuna ajakirjas Russki Vestnik (\"Русскій Вѣстникъ\"), kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga ei avaldatud romaani täies mahus. 1878. aastal töötas Tolstoi \"Anna Karenina\" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.\n\nTeost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks \"tõeliseks\" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüüp oli osaliselt Aleksandr Puškini vanem tütar Maria Hartung (1832–1919). Tolstoi oli Mariaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.\n\nEnamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma \"Kirjaniku päevikus\" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.\n\nAjakirja Time 2007. aasta jaanuarinumbris nimetatakse \"Anna Kareninat\" kõigi aegade parimaks raamatuks.\n\nRomaani \"Anna Karenina\" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsamad on 1927. aastal linastunud film \"Armastus\" (\"Love\") ja 1935. aasta ekraniseering, mille mõlemas mängib peaosalist Anna Kareninat Greta Garbo.\n", "id": "ekk_Latn_204302"}
{"text": "Metsküla (Rapla)\n\nMetsküla on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Raikküla vallas.\n", "id": "ekk_Latn_204303"}
{"text": "Nõmmemetsa\n\nNõmmemetsa on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Raikküla vallas.\n", "id": "ekk_Latn_204304"}
{"text": "Nõmmküla (Rapla)\n\nNõmmküla on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Raikküla vallas.\n", "id": "ekk_Latn_204305"}
{"text": "Kabala (Rapla)\n\nKabala on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nKuni 2017. aasta oktoobrini kandis Tamme küla nime. Külas tegutseb Kabala Lasteaed-Põhikool.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) oli küla Raikküla valla halduskeskus.\n", "id": "ekk_Latn_204306"}
{"text": "Valli\n\nValli on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nJärvakandi mõisasüdame juurde tekkinud asunduse keskmine osa sai 1936. aastal Valli nime. Selle nime valiku põhjus pole teada, ent läheduses on mitu Valli talu.\n\nKülas asuvad Järvakandi mõisakompleks ja peahoone varemed, Järvakandi mõisa Taubede kalmistu ning Purku Samaaria koda. Külas asuvad ka Valli valge mänd ja Serbia tamm.\n\n1. jaanuaril 2022 elas Valli külas 68 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_204307"}
{"text": "Petšora\n\nPetšora on linn Venemaal Komi Vabariigis, Petšora rajooni keskus. Asub Petšora jõe ääres.\n\nPetšora linn asutati 1949. aastal kahe alevi liitmise teel.\n\nLinnas asub Venemaa kosmosevägede väeosa nr 96876.\n", "id": "ekk_Latn_204308"}
{"text": "Raka (Rapla)\n\nRaka on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 63 inimest. Neist 60 (95,2%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204309"}
{"text": "Aranküla\n\nAranküla on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 28 inimest. Kõik olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204310"}
{"text": "Hagudi küla\n\nHagudi on küla Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudi alevikust lõunas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 95 inimest. Neist 91 (95,8%) olid eestlased.\n\n1977. aastal liideti Hagudi külaga Hagudi-Metsküla.\n\nKüla idapiir jookseb mööda Keila jõge.\n\nKüla läbivad raudteeliin ja Tallinna–Rapla–Türi maantee.\n", "id": "ekk_Latn_204311"}
{"text": "Hagudi\n\nHagudi on alevik Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nHagudis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 311 inimest. Neist 284 (91,3%) olid eestlased.\n\nHagudi mõisas on sündinud Adam Johann von Krusenstern.\n\nAlevikus on Hagudi raudteepeatus. Alevikku läbib Tallinna–Rapla–Türi maantee.\n\nHagudis tegutsevad raamatukogu, põhikool ja lasteaed.\n\nAlevikust edelasse jääb Hagudi raba.\n", "id": "ekk_Latn_204312"}
{"text": "Iira\n\nIira on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nIiral asub Kuusiku lennuväli.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 126 inimest. Neist 122 (96,8%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204313"}
{"text": "Juula (Rapla)\n\nSee artikkel on külast Rapla vallas; Tabivere valla küla kohta vaata artiklit Juula (Tabivere)\n\nJuula on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 49 inimest. Neist 48 (98,0%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204314"}
{"text": "Juula (Tartu)\n\nJuula on küla Tartu maakonnas Tartu vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Tabivere valda.\n\nKülas on 32 kinnistut ja 25 majapidamist.\n", "id": "ekk_Latn_204315"}
{"text": "Lisa Winters\n\nLisa Winters (sündinud 6. märtsil 1937 Pompano Beachis Florida osariigis) on endine Ameerika Ühendriikide modell. Ta oli ajakirja Playboy postritüdruk 1956. aasta detsembri väljaandes.\n\nFoto tegi Bunny Yeager, kes avastas nooruki, kui Lisa jooksis bussi peale. Lisa poseeris ainult Yeagerile, kuna ta oli liiga häbelik, et end paljastada meesfotograafide ees.\n\nVaatamata temast tehtud fotode populaarsusele Playboy lugejate seas, ütles Lisa ära kõikidest edasistest pakkumistest, mis oleksid viinud ta meelelahutusärisse. Siiski mõnda aega ta avaldati temast üksikuid fotosid ajakirjas Playboy.\n", "id": "ekk_Latn_204316"}
{"text": "Kalevi\n\nKalevi on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 69 inimest. Neist 68 (98,6%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204317"}
{"text": "Kelba\n\nKelba on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 24 inimest. Neist 23 (95,8%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204318"}
{"text": "Kodila\n\nKodila on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 268 inimest. Neist 253 (94,4%) olid eestlased.\n\nKülas tegutseb Kodila raamatukogu.\n", "id": "ekk_Latn_204319"}
{"text": "Kodila-Metsküla\n\nKodila-Metsküla on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 20 inimest. Kõik olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204320"}
{"text": "Koigi (Rapla)\n\nKoigi on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 37 inimest. Neist 35 (94,6%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204321"}
{"text": "Kuku\n\nKuku on Raplamaal Rapla vallas asuv küla.\n\nKohanime esmamainiti 17. sajandi II poolel, kui nimetati isikut Kuckeperre Mart. 1725 mainiti Kucke küla. Küla kuulus Seli mõisale.\n\nKohanimi tuleb sõnast \"kukk\". See võis olla talupoja lisanimi. \"Kuku\" on selle hellitusliitega teisend (nagu \"kiisu\", \"kutsu\", \"jänku\" ja \"notsu\").\n\nKüla lääneosas asub Sootaga, mille nimi on antud Koigi või Mõisaaseme poolt vaadatuna. Seda küla mainiti 1447 kujul Sontake, 1523 kujul Sontack ja 1725 kujul Sotack. Sootaga liideti Kukuga 1977.\n\nKüla idaosa kuulus varem Purila mõisale ja kandis nime Purila-Ülejõe.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 92 inimest. Neist 87 (94,6%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204322"}
{"text": "Kuusiku-Nõmme\n\nKuusiku-Nõmme on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 29 inimest. Neist 26 (89,7%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204323"}
{"text": "Kõrgu\n\nKõrgu on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 17 inimest. Neist 16 (94,1%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204324"}
{"text": "Lipstu\n\nLipstu on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 19 inimest. Kõik olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204325"}
{"text": "Mahlamäe\n\nMahlamäe on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 75 inimest. Kõik olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204326"}
{"text": "Mõisaaseme\n\nMõisaaseme on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 18 inimest. Kõik olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204327"}
{"text": "Mällu\n\nMällu on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 13 inimest. Kõik olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204328"}
{"text": "Nõmme (Rapla)\n\nNõmme on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 18 inimest. Kõik olid eestlased.\n\nKultuurimälestistest asub külas Nõmme kõrtsihoone.\n\nKülas elab Aavo Mägi, kes on aretanud umbes 200 sirelisorti ja kellel on arvatavasti üks Eesti suuremaid sireliaedu.\n", "id": "ekk_Latn_204329"}
{"text": "Oela\n\nOela on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 40 inimest. Neist 39 (97,5%) olid eestlased.\n\nEsmateated Oela külast pärinevad aastast 1241, mil küla mainiti Taani hindamisraamatus nimega Oiel.\n", "id": "ekk_Latn_204330"}
{"text": "Ohulepa\n\nOhulepa on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 19 inimest. Neist 18 (94,7%) olid eestlased.\n\nKüla lõuna-, ida- ja põhjaküljes asub Linnuraba looduskaitseala, mille territoorium jätkub naaberkülades. Küla keskel asuvad kaitsealused Ohulepa põlispuud. Samuti asub külas kaitsealune Viirakivi rändrahn.\n\nOhulepa põhjapiiril voolab Kasari jõgi. Edelaosas asuvad Põlli kraav ja Vardi jõgi. Küla põhjaosas suubub Kasari jõkke Pihali kraav.\n\nOhulepa lääneosas asuvad Adila-Krimmi soo ja Aigitse soo.\n\nKultuurimälestistest asuvad külas üks lohukivi ja kaks kivikalmet.\n\nKülas asus Ohulepa mõis, mille puidust peahoone on tänapäevaks hävinud. Mõis oli aastatel 1818–24 Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) vanematekoduks, kus noor Kreutzwald puutus kokku ka elava rahvaloominguga.\n", "id": "ekk_Latn_204331"}
{"text": "Oola\n\nOola on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 26 inimest. Neist 23 (88,5%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204332"}
{"text": "Palamulla\n\nPalamulla on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 30 inimest. Neist 28 (93,3%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204333"}
{"text": "Purila\n\nPurila on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 150 inimest. Neist 142 (94,7%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204334"}
{"text": "Ridaküla (Rapla)\n\nRidaküla on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 27 inimest. Kõik olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204335"}
{"text": "Röa (Rapla)\n\nRöa on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 39 inimest. Neist 31 (79,5%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204336"}
{"text": "Toivo Jürgenson\n\nToivo Jürgenson (sündinud 28. augustil 1957 Tallinnas) on Eesti teedeehitusinsener, poliitik ja ettevõtja. Ta oli majandusminister 1994–1995 ning teede- ja sideminister 1999–2002.\n", "id": "ekk_Latn_204337"}
{"text": "Seli (Rapla)\n\nSeli on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 43 inimest. Neist 39 (90,7%) olid eestlased.\n\n1920. aastatel moodustati Seli mõisa maadest Seli asundus. 1977 nimetati asundus Seli külaks.\n", "id": "ekk_Latn_204338"}
{"text": "Seli-Nurme\n\nSeli-Nurme on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 11 inimest. Neist 10 (90,9%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204339"}
{"text": "Sikeldi\n\nSikeldi on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 54 inimest. Neist 52 (96,3%) olid eestlased.\n\nKüla piiresse jääb endine Rugula küla.\n", "id": "ekk_Latn_204340"}
{"text": "Sulupere\n\nSulupere on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 154 inimest. Neist 149 (96,8%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204341"}
{"text": "Tapupere\n\nTapupere on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 12 inimest. Neist 12 olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204342"}
{"text": "Tuti\n\nTuti on küla Raplamaal Rapla vallas.\n\nTuti asub Rapla–Märjamaa maantee ääres Raplast 2 km edelas ja Iirast sama palju kirdes. Sulupere asub Tutist 1 km kaugusel põhjas ja Mahlamäe 1 km kaugusel idas.\n\nTuti on osa ajaloolisest Rapla külast, näiteks 1796. aasta kaardil on see tähistatud nimega Alt Rappel. Tollal kuulus küla Rapla kihelkonda Alu-Rapla mõisale. Rahvasuus on Tutit nimetatud Sõeruma veski järgi Veskikülaks ja varasema Hertu, praeguse Rapla raudteejaama järgi Vaksalikülaks. Tutina on küla esmamainitud alles 1922. 1977–97 kuulus ta Sulupere küla koosseisu.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 62 inimest. Kõik olid eestlased.\n\nKülanimi tuli Tuti talust. Hiljem ühendati see talu Romuluse taluga. Algselt oli Tuti nähtavasti talupoja lisanimi. Karjamardi pere heinamaal asub Tutimägi ja see võibki olla lisanime alus.\n", "id": "ekk_Latn_204343"}
{"text": "Tõrma (Rapla)\n\nTõrma on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nTõrma küla kohta on esmateade 1241. aastast (Terma).\n\nTõrmast on pärit Ignas Tõrmaküla.\n\nKüla on kaitse all pärandkultuuriobjektina – põlisküla. Külas asuvad kaitsealused Vanatoa tamm ja Tõrma Suurkivi (Rebasekivi) ning looduslik pühakoht Vanatoa lohukivi ja ka kivikalmest arheoloogiamälestis \"Kabeliaed\".\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 21 inimest. Kõik olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204344"}
{"text": "Tõrma\n\nTõrma, küla Rakvere vallas Lääne-Viru maakonnas Tõrma, küla Rapla vallas Rapla maakonnas Tõrma (Kadrina)\n\nTõrma, alev Venemaal Habarovski krais Verhnebureinski rajoonis\n", "id": "ekk_Latn_204345"}
{"text": "Uusküla (Rapla)\n\nUusküla on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 372 inimest. Neist 359 (96,5%) olid eestlased.\n\nUuskülas Sildema talus on sündinud Eesti Vabariigi peaminister Otto Tief. Tema mälestuse jäädvustamiseks tähistati hävinenud maja asukoht 1989. aastal Eestis ainulaadse korstenmonumendiga. Mälestusplaadi on kavandanud kunstnik Ott Herodes.\n\nKülas asub Rapla kalmistu, mis on arvele võetud ka kultuurimälestisena.\n", "id": "ekk_Latn_204346"}
{"text": "Valtu\n\nValtu on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 218 inimest. Neist 214 (98,2%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204347"}
{"text": "Väljataguse (Rapla)\n\nVäljataguse on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 84 inimest. Neist 83 (98,8%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204348"}
{"text": "Väljataguse\n\nVäljataguse, küla Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas Väljataguse, küla Rapla vallas Rapla maakonnas Väljataguse, küla Türi vallas Järva maakonnas\n", "id": "ekk_Latn_204349"}
{"text": "Äherdi\n\nÄherdi on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 21 inimest. Neist 20 (95,2%) olid eestlased.\n\n1977. aastal liideti Äherdi külaga Seli-Metsküla.\n", "id": "ekk_Latn_204350"}
{"text": "Ülejõe (Rapla)\n\nÜlejõe on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 81 inimest. Neist 80 (98,8%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204351"}
{"text": "Lätimetsa\n\nLätimetsa on paikkond Märjamaa valla loodeosas, hõlmates Läti küla põhjapoolsed suurte segametsadega alad. Põhiosa Lätimetsa metsamassiivist paikneb Käntu soo ja Sepasoo vahelisel alal. Lätimetsa metsad on osake vanast ja suurest Kasari (Teenuse) ja Vigala jõe vahelisest kraavitatud ja sihistatud metsamassiivist.\n\nVanimad teated Lätimetsa piirkonna kohta pärinevad 1488. aastast, kui Päärdu mõis müüs sealsed metsad ja heinamaad Kivi-Vigala vasallilinnusele. 18. sajandist kuulus Lätimetsa Vana-Vigala mõisale. Hilisemate sajandite jooksul osa heinamaid metsastus. 20. sajandi alguseks oli Lätimetsa metsamassiiv üks suuremaid Läänemaal. Metsamassiivi laiendati veelgi Käntu soo ja Sepasoo kuivendamise arvelt. Lätimetsa metsi haldasid Looritsa (Vana-Vigalas) ja Käntu (Käntu soo põhjaservas Läti küla tagamaal) metsavahid.\n\nLätimetsa paikkonda läbis veel 20. sajandi keskel suhteliselt oluline Läti-Kastja kohalik tee. Tänapäevaks on teetamm muutunud läbimatuks ning on enamasti võsastunud.\n", "id": "ekk_Latn_204352"}
{"text": "Gene Vincent\n\nGene Vincent (õieti Vincent Eugene Craddock; 11. veebruar 1935 Norfolk, Virginia osariik – 12. oktoober 1971 New Hall, California osariik) oli USA rockabilly- ja kantrilaulja.\n\nTema imidži juurde kuulusid vasaku jala lonkamine ja nahkne esinemiskostüüm.\n", "id": "ekk_Latn_204353"}
{"text": "Betty Blue\n\nBetty Blue (14. august 1931 West Memphis, Arkansas – 23. august 2000) oli ameerika modell ja näitleja. Ta oli ajakirja Playboy posteritüdruk 1956. aasta novembrikuu väljaandes. Foto autor oli Hal Adams.\n\nBlue on ennast nimetanud nudistiks. Enne Playboysse jõudmist oli ta striptiisitar El Rancho hotellis ja kasiinos. Ta poseeris muudeski meesteajakirjades.\n\nBetty Blue tegeles ka näitlejatööga, peamiselt telereklaamides ja mõnes teisejärgulises filmis.\n\nAastail 1957–1963 oli ta abielus produtsendi ja režissööri Harold Lime'iga. Paar abiellus uuesti 1991.\n\nBlue suri 23. augustil 2000 südamerabandusse. Tema tuhk puistati Playboy mõisa (Playboy asutaja Hugh Hefneri kodumaja) lähedale.\n", "id": "ekk_Latn_204354"}
{"text": "Kalana linnamägi\n\nKalana linnamägi (ka Otisaare, Otissaare või Ottisaare linnamägi) asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Kalana küla keskuse lähedal. Tegemist on Mõhu väikemaakonna ainsa linnamäega. Linnamäel paiknes pelgupaiklinnus, mis oli esimest korda kasutusel 4.-7. sajandini ja rajati uuesti 11. sajandil. Linnus hävis tõenäoliselt 13. sajandi alguse vallutussõdade käigus. Linnamäel paikneb 1940. aastast Eesti linnuste kaart ja jalamil asub mälestuskivi Otisaare talus sündinud Vabadusristi kavalerile kolonel Hans Silbermannile. Kalana linnamägi on 1925. aastast riikliku kaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_204355"}
{"text": "Janet Pilgrim\n\nJanet Pilgrim (sünninimi Charlaine Edith Karalus; 13. juuni 1934 Wheaton, Illinois – 1. mai 2017 Norwalk, Connecticut) oli USA modell ja näitleja.\n\nNimega Charlaine Karalus töötas ta Playboy tellimisosakonnas. Ajakirjale poseeris ta Hugh Hefneri isiklikul soovitusel, kes andis talle esinejanime Janet Pilgrim.\n\nTollal poseeris ta mõnesaja dollari eest (tänapäeval on tasu 65 000 Ameerika dollarit).\n", "id": "ekk_Latn_204356"}
{"text": "Regoliit\n\nRegoliit on lahtise heterogeense materjali kiht, mis katab aluspõhja. Regoliidiks nimetatakse kõike, mis asub värskete murenemata aluspõhjakivimite ning atmosfääri vahel. See hõlmab aleuriiti, mulda, murenenud aluspõhjakivimeid ja muid allohtoonseid setteid. Geoloogilistel kaartidel nimetatakse regoliiti enamasti pinnakatteks.\n\nRegoliit katab suuremat osa Maa pinnast. Ilma regoliitse katteta maapinda nimetatakse paljandiks. Samuti esineb regoliiti Kuul, Marsil, osadel asteroididel ning teistel terrestriaalsetel planeetidel ja kuudel.\n", "id": "ekk_Latn_204357"}
{"text": "Tartu linnus\n\nTartu muinaslinnus (ka Tarbatu linnus) oli eestlaste linnus praeguse Tartu linna territooriumil Toomemäel, nüüdse Tartu tähetorni kohal. Mõnede ajaloolaste arvates on Tartu järjepidevalt arenenud I aastatuhande keskpaiku tekkinud muinaslinnusest keskaegseks linnaks 13. sajandil.\n\nLinnuse kunagine asukoht on hilisematel sajanditel toimunud ehitustegevuse tõttu tundmatuseni muutnud. Mitmete arheoloogiliste kaevamiste käigus on siiski avastatud muinasaegsete vallide, puitkonstruktsioonide ja hoonete aluste jäänuseid.\n", "id": "ekk_Latn_204358"}
{"text": "Loodusgeograafia\n\nLoodusgeograafia ehk füüsiline geograafia on inimgeograafia kõrval üks kahest peamisest geograafiaharust. Loodusgeograafid uurivad seda osa Maast, mis on inimese elukeskkonnaks.\n\nMaa on jaotatud sfäärideks, millest peamised on atmosfäär, biosfäär, krüosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja pedosfäär. Loodusgeograafid tegelevad geomorfoloogia, glatsioloogia, hüdroloogia, meteoroloogia, klimatoloogia, maastikuteaduse, loodusressursside jms uurimisega.\n\nLoodusgeograafia erineb geoloogiast peamiselt ajateguri poolest. Kui geoloogia uurimisobjektiks on Maa kogu 4,5 miljardi aasta vanune ajalugu, siis loodusgeograafias omab üldjuhul tähtsust vaid viimasele jääajale järgnenud ajavahemik.\n", "id": "ekk_Latn_204359"}
{"text": "Jacob van Ruisdael\n\nJacob Isaackzoon van Ruisdael (; (1628/1629 Haarlem, Hollandi Vabariik – 10. märts 1682 Amsterdam, Hollandi Vabariik) oli hollandi maali- ja trükikunstnik.\n\nRuisdaeli peetakse Hollandi kuldajastu üheks tuntumaks maastikumaalijaks. Ta mõjutas maastikumaali traditsiooni üle maailma, muuhulgas inglise romantiste, prantsuse Barbizoni koolkonda, Hudsoni jõe koolkonda ning teisi Hollandi maalikunstnikke, nende seas Vincent van Goghi.\n\nRuisdaeli looming oli kogu ta elu Hollandi Vabariigis hinnas. Tänapäeval leiab seda era- ja riiklikest kogudest üle maailma. Suurimad kogud asuvad Amsterdamis Rijksmuseumis, Londonis Rahvusgaleriis, Peterburis Ermitaažis ja New Yorgis Metropolitani muuseumis.\n", "id": "ekk_Latn_204360"}
{"text": "Keava II linnamägi\n\nKeava II linnamägi ehk Keava Võnnumägi on linnamägi, mis asub Keava linnusest 700–800 m põhja pool, Keava–Hõreda teest 150 m läänes Linnaalustes.\n", "id": "ekk_Latn_204361"}
{"text": "Johann Freitag von Loringhofe\n\nJohann Freitag von Loringhofe (ka Johann Fridach van Loringhoffe, Freitag von Loringhoven või Freytag von Loringhoven; umbes 1430 – 26. mai 1494) oli Liivimaa ordumeister aastatel 1483–1494.\n\nLoringhofe sündis Vestfaalis Löringhoffi asulas. Hiljem asus ta ordurüütlina (nagu ka veel 7 tema sugulast) elama Vana-Liivimaale. 1451. aastal on teda mainitud rüütelvennana Tallinnas. Ordumeister Bernhard von der Borchi ajal (1472. aastal) sai ta Tallinna komtuuriks. 1483. aasta novembris sai ta Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) maameistri asetäitjaks, ordumeistriks kinnitati ta ametlikult 1485. aastal.\n\nTema ajal suurenes oluliselt Moskva-poolne oht: venelased ehitasid 1492. aastal Narva linna vastu Ivangorodi (Vene-Narva) kindluse ning pommitasid sealt (Balthasar Russowi teateil) aeg-ajalt Narva linna. Loringhofe asus tegema ettevalmistusi Moskvale vastuastumiseks, kuid suri enne, kui jõudis midagi reaalset korda saata. Vastuseisu venelastega pidi lahendama tema järglane Wolter von Plettenberg, kelle Loringhofe oli 1488. aastal ordu maamarssaliks määranud.\n", "id": "ekk_Latn_204362"}
{"text": "Fiksism\n\nFiksismiks nimetatakse geoloogias enne laamtektoonika teooria loomist valitsenud õpetust, mille kohaselt litosfääriplokid said liikuda vaid vertikaalselt. Fiksismi vahetas 1960. aastail välja mobilism, mis käsitleb litosfääriplokkide, mida nimetatakse laamadeks, liikumist nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas.\n", "id": "ekk_Latn_204363"}
{"text": "Vehrulitsa linnamägi\n\nVehrulitsa linnamägi (Veerulitsa) ehk Petserimägi on arvatav linnamägi Verhulitsa külast veidi lääne pool, Mustoja vasakul kaldal. Mäe kogupikkus on 110 m. Linnuse või pelgupaigana oli arvatavasti kasutusel vaid kõrgem ja laiem, tasandatud pinnaga lõunapoolne osa. 70 x 47 m, mis lääne ja edela poolt muust seljakust eraldatud kraaviga, kust hiljem on kulgenud tee. Tasandustöid on mäel tehtud nähtavasti hiljemgi, sest tegemist on Vehrulitsa küla jaanitule ja kiigeplatsiga. Arvatava linnamäe loodeotsas oleval neemikul inimtegevuse jäljed puuduvad. Esialgu võib seda pidada II aastatuhande algusse kuuluvaks neemiklinnuse tüüpi pelgupaik-linnuseks.\n", "id": "ekk_Latn_204364"}
{"text": "Truuta linnamägi\n\nTruuta linnamägi on järsunõlvaline mägi Truuta küla Liinujärve kirdekaldal Otepää vallas Valga maakonnas. Linnamägi paikneb Vidrike–Kooraste teest 700 m põhja pool ja Liinu-Kalda talust 350 m lääneedelas.\n", "id": "ekk_Latn_204365"}
{"text": "Berengar Frioolist\n\nBerengar Frioolist (Berengario I; umbes 845 – 16. aprill 924) oli Friuli markkrahv, Itaalia kuningas ja Frangi keiser.\n\n874. aastal sai Berengarist oma venna Unroch III surma järel Friuli markkrahv.\n\n888. aastal õnnestus Berengaril end keskaegse Itaalia kuningaks kroonida ning seejärel asus ta taotlema juba Frangi keisri krooni. Ent Itaalias olid tugevad positsioonid ka Spoleto Guidol, kel õnnestus 891. aastal keisrikroon enda ning Itaalia kuningakroon poeg Lamberto kätte saada. Guido oli üks mõjukamaid Kesk-Itaalia valitsejaid, kes pärast Karl Paksu surma ning Frangi impeeriumi lõplikku kokkuvarisemist valiti vastukaaluks Friooli Berengarile samuti Itaalia kuningaks (889. aastal). Nende vahel puhkes ka võitlus Frangi keisritiitli pärast, mille võitis Guido, kes sundis 891. aastal paavsti ennast keisriks ja poeg Lambertot Itaalia kuningaks kroonima. Väljaspool Itaaliat ei tähendanud tema keisritiitel aga tegelikult midagi ning Berengar sõlmis liidu Ida-Frangi kuninga Arnulfiga. 894. aastal saigi Guido Arnulfi pojalt Zwentiboldilt ja Berengarilt lüüa ning enamik Itaaliat tunnistas Berengari kuningana. Tema poeg Lamberto võitles aga nende vastu edasi, kuni hukkus 898. aastal jahiõnnetuss.\n\nJuba 896. aastal oli Ida-Frangi kuningas Arnulf endale haaranud Itaalia kuninga ja keisri tiitlid, ta säilitas need kuni oma surmani 899. aastal. Nüüd püüdis Berengar oma võimu Itaalias taastada, ent põrkus sealsete aadlike vastuseisule, kes kutsusid oma valitsejaks hoopis Alam-Burgundia kuninga Louis', tollest sai ka järgmine keiser Louis III (Ludwig III) nime all.\n\nEnt 902. aastal võitis Berengar Louis'd ning ajas ta Itaaliast välja, võttes talt lubaduse, et ta enam kunagi oma võimu taastada ei püüa. Kuid 905. aastal tungis Louis taas Itaaliasse ning Berengar lasi ta seejärel pimedaks torgata. Seejärel oli tema võim Itaalias kindlustatud. 915. aastal krooniti ta viimaks ka keisriks.\n\nKuid alates 919. aastast algasid suured segadused, mis Berengari võimu kiiresti õõnestasid. Osad Itaalia aadlikud kutsusid uueks Itaalia kuningaks Ülem-Burgundia valitseja Rudolf II ning 922. aastaks haaras too reaalse võimu Itaalias enda kätte. Berengar püüdis vastupanu osutada Frioolis, mis kannatas ungarlaste rüüsteretkede käes. 924. aastal tapeti Berengar aga Veronas ühe oma kaaslase poolt. Pärast Berengari jäi unarusse ka keisritiitel, mille pälvis alles Saksa-Rooma keiser Otto I ligi 40 aastat hiljem (962. aastal).\n", "id": "ekk_Latn_204366"}
{"text": "Pisuhänd\n\n\"Pisuhänd\" on Eduard Vilde satiiriline komöödia aastast 1913, kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul Vilde tuntuim näidend.\n\nKirjandusteadlase Ants Järve hinnangul on \"näidendi ideeline põhieesmärk /---/ eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Nii on näidend oma ainestikult lähedane draamale \"Tabamata ime\".\" Näidendi tegelased \"naeruvääristavad end eelkõige oma ideaalide piiratuse ja sisemise mina tühisuse tõttu.\"\n\nEesti kultuuriruumis leidub ohtralt tsitaate \"Pisuhännast\", viiteid selle sündmustikule ja tegelaskujudele. Tuntud on ütlused \"Tuu pole häda peräst — tu om toreduse peräst\", \"Kord Vestmann all ja Piibeleht peal\", \"Vestmann Vestmanni uulitsast\" jts.\n", "id": "ekk_Latn_204367"}
{"text": "6025\n\n6025 (õieti Carlos Cadona) on USA muusik.\n\nTa oli lühikest aega hardcore punk'i bändi Dead Kennedys trummar ja hiljem bändi teine kitarrist.\n\n1980ndatel diagnoositi tal skisofreenia.\n\nMuusikuna on ta vähe tegutsenud ja avalikkusest on ta eemale hoidnud.\n", "id": "ekk_Latn_204368"}
{"text": "Roald Jürlau\n\nRoald Jürlau ehk Rollo (sündinud 25. oktoobril 1958 Jõhvis) on eesti kitarrist ja helilooja.\n\nTa lõpetas aastal 1977 Tallinna 47. Keskkooli. Ta on õppinud Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnas.\n\nTa on peamiselt tuntud bändi Singer Vinger kitarristina, enne tegutses ta ka bändi eelkäijates Pära Trustis ja Turistis. 1970-ndate lõpul sai tuntuks ansamblis Teravik 2, hiljem Joel Steinfeldti saateansamblis Dr. Friedrich. Jürlau on Singer Vingerile kirjutanud mitmete tuntud laulude meloodiad, tehes koostööd luuletaja Villu Kanguriga. Lauljana esitab ta enamasti omakirjutatud lugu \"Aino on ainus\" ning \"Las jääb\". 1989 asutas mitme Singer Vingeri liikmega ansambli Friday`s Deal, mis väljastas 1991 vinüülLP \"Esimene\". Lisaks on kirjutanud muusika mitmele näidendile, animafilmile jne.\n\nLisaks tegutseb lauljana ansamblis Friday's Deal.\n", "id": "ekk_Latn_204369"}
{"text": "Päälda maalinn\n\nPäälda maalinn ehk Päelda maalinn asub Saare maakonnas Muhu saarel.\n\nLinnuse madal ringvall, mis paikneb küla taga põllul, oli algselt 3 m lai ja üle meetri kõrge. Ovaalne linnuseõu on 70 m pikk ja 50 m lai, selle pindala on umbes 2800 m².\n\nVäliselt on praegu seda kohta raske linnuseks pidada. Umbes 80 cm kõrgune, pealt 7–8 m laiune vall eraldub vaevu ümbritsevast maapinnast. Läbimõõt põhja-lõuna suunas on 70 m, ristipidi 50 m, valli üldpikkus 191 m. Aastakümneid on linnuse sees ja ümber põldu haritud, mistõttu osa kultuurikihist on ilmselt hävinenud.\n\n1983. aasta kaevamistel tehti ristlõige vallist. Linnuseõuele ulatunud kaevendis järgnes künnikihile hele liiv. Valli kohal tuli päevavalgele paeplaatidest laotud kuivmüür, mille laius jalamil ulatus 3 meetrini, säilinud kõrgus oli 75 cm. Valli õuepoolse varingu alt leiti umbes 70 cm laiune nõgine kiht. Siit saadi söestunud tukke, loomaluid ja mõned savinõukillud. Viimased sarnanevad meie ajaarvamise vahetuse paiku kasutusel olnud keraamikaga.\n", "id": "ekk_Latn_204370"}
{"text": "Koila linnamägi\n\nKoila linnamägi on neemiklinnuse tüüpi linnamägi Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas, Pada jõe ääres.\n", "id": "ekk_Latn_204371"}
{"text": "Mandrite triiv\n\nMandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes.\n\nMandrite triivi hüpoteesi püstitajaks peetakse Alfred Wegeneri, kes avaldas sellekohased mõtted 1912. aastal. Juba sajandeid varem olid mitmed teadlased pannud tähele Atlandi ookeani vastasrannikute kuju hämmastavat sarnasust, samuti oli üldteada lõunapoolsete mandrite elustiku, eriti fossiilsete leidude sarnasus. Seletuseks pakuti enamasti minevikus eksisteerinud hüpoteetilisi maismaasildu, mitte aga seda, et lõunapoolkera mandrid moodustasid kunagi ühtse maismaaosa.\n\nWegeneri arvates moodustasid kõik tänased mandrid kunagi ühe hiidmandri, millele ta pani nimeks Pangaea. Pangaea lagunemise järel triivisid selle osad oma tänastele asukohtadele. Wegener kogus küll hulgaliselt geoloogilisi andmeid oma hüpoteesi toetamiseks, kuid ta ei suutnud pakkuda välja usutavat mehhanismi, mis suudaks mandreid liikuma panna. Seetõttu lükati tema ideed peaaegu ühehäälselt tagasi ning geoloogiline üldsus unustas need mitmekümneks aastaks. Wegeneri ideid arendas edasi Arthur Holmes, kes arvas, et mandreid paneb liikuma vahevöö ainese konvektiivne liikumine. Ka tema hüpotees ei pälvinud esialgu laialdast tunnustust, kuid tänapäeval peetakse seda üheks olulisemaks litosfääri laamu liikuma panevaks teguriks.\n\n1950. aastate lõpus kogunes kriitiline hulk andmeid ookeanipõhja kohta, millest varem ei teatud eriti midagi. Leiti, et ookeanides on hiiglaslikud mäeahelikud, mis mõnel juhul (Atlandi ookeanis) paiknevad täpselt ookeani keskel. Kivimite magnetiliste omaduste uurimine tõi välja, et paralleelselt ookeanide keskahelikega kulgevad vööndid, milles kivimeis olevad ferromagnetilised mineraalid (peamiselt magnetiit) on orienteeritud ühes suunas, sellele järgneb teine vöönd, kus orientatsioon on vastupidine, siis uus vöönd esimesega sarnase orientatsiooniga jne. Seega meenutas ookeanipõhja magnetanomaaliate pilt magnetofonilinti, mis on pärit ookeani keskahelikust vedela laavana ning salvestab jahtudes suuna magnetpoolusele. Leiti veel, et magnetanomaaliate pilt on keskaheliku suhtes sümmeetriline. Seega toimub keskahelikes uue ookeanipõhja teke. Selliste andmete ning interpretatsioonide ilmsikstulek algatas uue geoloogilise teooria võidukäigu, mida nimetatakse laamtektoonikaks. Nimetus tuleneb sellest, et leiti, et liiguvad mitte üksnes mandrid, vaid nendega koos ülemine kiht Maast, mida nimetatakse litosfääriks ning mis on lagunenud üksteise suhtes liikuvaiks fragmentideks, mida tuntakse laamadena. Seega võib mandrite triivi käsitleda kui laamtektoonika eelkäijat. 1970. ja 1980. aastatel ei tegeldud enam laamtektoonika õigsuse kinnituseks andmete kogumise, vaid pigem kogutud geoloogilise materjali tõlgendamisega läbi uue, laamtektoonilise lähenemise.\n", "id": "ekk_Latn_204372"}
{"text": "Amplituud\n\nAmplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest. Amplituudi mõistet kasutatakse näiteks füüsikas seoses võnkumiste ja lainetega. Amplituud iseloomustab tippväärtusi näiteks vahelduvvoolus, audiosignaalis, helilaines, elektromagnetlaines, mehaanilises võnkumises (pendel, pillikeel, vibratsioon).\n", "id": "ekk_Latn_204373"}
{"text": "Naerukajakas\n\nNaerukajakas (Larus ridibundus) on liik kajakaid, kes elab Euroopas, Aasias ja Kanada idaosas.\n\nNaerukajakas on Eestis üks tavalisemaid kajakaid. Tema pesitsusaegne arvukus on hinnanguliselt 30 000 – 50 000 paari, talvine arvukus 100–2000 isendit.\n", "id": "ekk_Latn_204374"}
{"text": "Bogotá\n\nBogotá (asutamisel ja aastatel 1991–2000 Santa Fé de Bogotá), ametlikult Bogotá pealinnaringkond (Distrito Capital de Bogotá, lühendatult Bogotá, D.C.), on Colombia pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub Andide jalamil 2640 m kõrgusel merepinnast.\n", "id": "ekk_Latn_204375"}
{"text": "Torre Colpatria\n\nTorre Colpatria on pilvelõhkuja Colombias Bogotás.\n\nHoone on 196 m kõrgune ja tal on 50 korrust. See on panga Colpatria Bank peahoone.\n\nTorre Colpatria valmis 1978. aastal ja on siiani Colombia kõrgeim hoone. 2007. aastal pidi Cartagenas valmima 70-korruseline hoone, mis oleks olnud Torre Colpatriast kõrgem, kuid ehitus peatati.\n", "id": "ekk_Latn_204376"}
{"text": "Bellona\n\nBellona oli vanarooma mütoloogias sõjajumalanna.\n\nTeda peeti Marsi õeks. Tema peamiseks tunnuseks on tema sõjakiiver ning ta hoiab kujutistel tihti käes mõõka, kilpi või muud sõjavarustust.\n\nKõik Rooma senati kohtumised, mis puudutasid välissõdu, peeti temanimelises templis.\n", "id": "ekk_Latn_204377"}
{"text": "Buddy Holly\n\nBuddy Holly (kodanikunimega Charles Hardin Holley; 7. september 1936 Lubbock, Texase osariik – 3. veebruar 1959 Clear Lake, Iowa) oli USA rock'n'roll'i laulja, laulukirjutaja ja kitarrist. Ta oli 1950. aastate keskel üks keskseid rock'n'rolli esindajaid. Buddy oli tema hüüdnimi ja Holly ühe plaadietiketi trükiviga, mille staar omaks võttis.\n\nSarnaselt Kurt Cobainiga sai ka Holly oma õppetunnid mudaliiga ansamblites, nautis kosmilist edu ning temagi puhul jäi suurimate hittide ja surma vahele vaevalt kolm aastat. Kuid ta muutis alatiseks muusika palet.\n", "id": "ekk_Latn_204378"}
{"text": "Alavere\n\nAlavere, küla Anija vallas Harju maakonnas Alavere, küla Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas Alavere, küla Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas Alavere on perekonnanimi\n", "id": "ekk_Latn_204379"}
{"text": "Alavere (Vinni)\n\nAlavere (18. sajandi kaartidel Allawer) on küla Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli külas 11 elanikku. Kõik olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204380"}
{"text": "Kehra küla\n\nKehra on küla Harju maakonnas Anija vallas. Kehra küla paikneb Kehra linnast põhja pool, Jägala jõe vasakul kaldal.\n\nKehra külas asub Matsi dendraarium.\n", "id": "ekk_Latn_204381"}
{"text": "Parila (Anija)\n\nParila on Harjumaal Anija vallas asuv küla.\n\nParilast 4 km idas asub Kehra. Lähimad külad on kagus Salumetsa, edelas Rätla, läänes Linnakse, loodes Salumäe, põhjas Kihmla ja kirdes Paasiku. Endistest küladest asub edelas Paenurme, läänes Lae ja loodes Keskküla.\n\nParila külast 1½ kilomeetrit põhjas asub Parila raudteepeatus.\n", "id": "ekk_Latn_204382"}
{"text": "Raudoja küla\n\nRaudoja on küla Harju maakonnas Anija vallas.\n\nKülas asub endisaegse Raudoja kõrtsi hoone, mis on arvele võetud kultuurimälestisena.\n", "id": "ekk_Latn_204383"}
{"text": "Rooküla\n\nRooküla on küla Harju maakonnas Anija vallas.\n\nKüla on esmamainitud Taani hindamisraamatus (1241. aastal) nimega Rocol.\n", "id": "ekk_Latn_204384"}
{"text": "Käntu-Kastja hoiuala\n\nKäntu-Kastja hoiuala on Natura 2000 võrgustikku kuuluv kaitseala, mis asub Lääne-Eesti madaliku keskosas Kasari jõe keskjooksu naabruses. Halduslikult jääb kaitseala Lääne-Nigula, Lääneranna ja Märjamaa valla territooriumile.\n\nPindala on 3212 hektarit. Keskkonnaregistri andmetel on hoiuala pindala Läänemaal 2166,8 ha ja Raplamaal 760,4 ha. Natura-alade pindala on Keskkonnaregistri andmetel 3125,9 ha.\n\nKaitseala hõlmab Käntu sood, Keskküla raba servaalasid, Kasari jõe äärseid niitusid ning Kastja küla naabruses olevaid metsi.\n", "id": "ekk_Latn_204385"}
{"text": "Bellona (organisatsioon)\n\nBellona on rahvusvaheline keskkonnaorganisatsioon, mis asutati 1986. aastal Norras Oslos. Organisatsiooni eesmärk on propageerida looduse ja inimese tervise säästmist ning teavitada avalikkust aegsasti ökokatastroofidest.\n\n1989. aastal spetsialiseerus üks osa organisatsioonist Põhja-Venemaa keskkonnaprobleemidele. Organisatsiooniharud ehitati Peterburi ja Murmanskisse. 1994. aastal avalikustati ka esimene kokkuvõttev ettekanne Põhja-Venemaa olukorrast, mis pälvis avalikkuse, eriti teadlaste suurt tähelepanu.\n\n1996. aasta veebruaris arreteeris Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) Bellona Vene eriteadlase Aleksander Nikitini, kes oli varem teeninud Põhjamere laevastikus ja hiljem kaitseministeeriumi tuumareaktorite inspektsioonis. Tema avaldatud ülevaateid ja olukorrakirjeldusi laevastiku tuumaarsenali turvalisuse suhtes, mis ta on avaldanud ka Bellonale, peab FSB riigi reetmiseks ning halvimal juhul võib teda ähvardada surmanuhtlus.\n", "id": "ekk_Latn_204386"}
{"text": "Harkujärve\n\nHarkujärve on küla Harku vallas Harju maakonnas.\n\nKüla asub Harku järve lääne- ja edelakaldal.\n\nKüla on tekkinud Järve suurtalust, kus kasvatati traavleid Tallinna Hipodroomile.\n\n1977. liideti vastloodud Harkujärve külaga osaliselt Harku-Nõmme küla territoorium.\n\nKüla elanike arv on alates 1990-ndatest kiiresti kasvanud seoses uute elamute ehitamisega.\n\n1986. aastal elas külas 239 inimest, 2000. aastal 459 ja 2007. aasta 1. augustil 511.\n\nKüla on nimetatud ka Järvekülaks ja Harku-Järve asundiks.\n\nKülas oli 1882. aastal valminud maneežiga hobusetall, mis hiljem ehitati ümber Harkujärve kultuurikeskuseks (arhitekt Rein Tomingas).\n", "id": "ekk_Latn_204387"}
{"text": "Humala\n\nHumala on küla Harku vallas Harju maakonnas. Humala külas asub Humala mõis.\n\n2018. aasta detsembrist kuni 2021. aasta suveni parandas Eestimaa Looduse Fond Humalas projekti \"Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis\" raames tiigilendlaste talvitusolusid.\n\nNõukogude ajal asus Humala mäel õhukaitse radar.\n", "id": "ekk_Latn_204388"}
{"text": "Ilmandu\n\nIlmandu on küla Harku vallas Harju maakonnas.\n\nAsulat läbib Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee ning selle lõunapiiri märgib Liikva–Rannamõisa tee.\n", "id": "ekk_Latn_204389"}
{"text": "Kumna\n\nKumna on küla Harku vallas Harju maakonnas. Asub 3 km Keilast kirdes.\n\nKülas asub Kumna mõis ja looduskaitsealune Kumna park. Lisaks asub seal Keila kihelkonna pastoraat ehk Keila kirikumõis.\n\n1862. aastal püstitati kirikumõisa juurde Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mille finantseerijaks oli Keila mõisnik parun Georg von Meyendorff (1794–1879). Kuue meetri kõrguse mälestusmärgi skulptoriks oli Peter Clodt von Jürgensburg (1805–1867). Kuju hävitati nõukogude võimu poolt aastal 1949.\n\n23. septembril 1944 toimus küla lähedal Kumna lahing taganevate eesti sõdurite ja pealetungiva Punaarmee vahel.\n\n1965. aastal leiti Poolaka talu maalt 13. sajandist pärinev hõbeaare (Kumna aardeleid).\n", "id": "ekk_Latn_204390"}
{"text": "Laabi\n\nLaabi on küla Harku vallas Harju maakonnas. Piirneb Tallinna linna Haabersti linnaosaga.\n\nKülas asub Altia Eesti villimistehas.\n", "id": "ekk_Latn_204391"}
{"text": "Muraste\n\nMuraste on küla Harju maakonnas Harku vallas.\n\nMuraste mõis asutati arvatavasti 1620. aastatel. Muraste mõisa park on kaitse all. Alates 2006. aastast töötab Muraste mõisa pargis Muraste looduskool.\n\nSeoses Meriküla moodustamisega eraldati 2018. aastal Murastest mere ja paekalda vaheline maariba.\n\nMurastes on sündinud vennad Erni, Otto ja Pedro Krusten.\n\nMurastes asub Muraste vaateplatvorm.\n", "id": "ekk_Latn_204392"}
{"text": "Rannamõisa\n\nRannamõisa on küla Harku vallas Harju maakonnas.\n\nPiirkonna varasem saksakeelne nimi oli Rannamõisa mõisa järgi Strandhof.\n\nKülas asus kohvik Merepiiga ja Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee ääres Riikliku Autoinspektsiooni paviljon.\n\nKülas asuvad Rannamõisa kivikalmed.\n", "id": "ekk_Latn_204393"}
{"text": "Suurupi\n\nSuurupi (vanemad nimekujud Suuropi ja Surpe) on küla Harku vallas Harju maakonnas, Suurupi poolsaarel.\n\nKülas asus Vana-Pääla mõis (Vana-Klooga mnt ääres), Vääna mõisa kõrvalmõis.\n", "id": "ekk_Latn_204394"}
{"text": "Tiskre küla\n\nTiskre on küla Harku vallas Harju maakonnas.\n\nTiskre küla järgi on nime saanud Rannamõisa pangas paljanduv Tiskre liivakivi. Sama panga koosseisu kuulub ka Tiskre paljand, kus Tiskre kihistu kivimid paljanduvad.\n\n1975. aastal eraldati külast Tiskre asum ja liideti Tallinna Haabersti linnaosaga.\n\n1977. liideti vastloodud Tiskre külaga osaliselt Harku-Nõmme küla territoorium.\n\nKüla ümbritsevad Tallinn, Harkujärve, Laabi ja Tabasalu.\n", "id": "ekk_Latn_204395"}
{"text": "Tutermaa\n\nTutermaa on küla Harku vallas Harju maakonnas.\n\nKüla asub Tallinna–Paldiski maantee ääres ning külast läheb läbi Tallinna ringtee.\n\nEsimest korda on teateid aastast 1509 (Tuttermecky). Külas asub Korvi kalmistu.\n\nTutermaa külas asub Eesti kõige suurema majanumbriga maja, Paldiski maantee 22283.\n", "id": "ekk_Latn_204396"}
{"text": "Türisalu\n\nTürisalu on küla Harku vallas Harju maakonnas, mida on esimest korda mainitud 1378. aastal (\"Thurisellet\"). Türisalu küla asub kaheksal ruutkilomeetril Harku valla lääneservas. Põllumaad pole külal ajalooliselt kuigivõrd olnud, mistõttu 17. sajandil paiknes külas vaid neli talu. Türisalu kuulus ajalooliselt Keila kihelkonda.\n\nSuurema muutuse tõi kaasa Nõukogude Liidu perioodil raketibaasi loomine. NSV Liidu 2. õhutõrjeraketidivisjon haaras enda alla 423 ha suuruse maa-ala. Esimene maaeraldus sõjaväebaasi loomiseks Keila-Joal tehti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 034 27. juunist 1946, 423,2 ha, hiljem lisandus neid juurde. 1950. aastate algusest kuni 1960. aastani oli Türisalus lennuväli. Lennurajad on veel praegugi looduses aimatavad ja lennujuhtimistorni varemed alles. Tõenäoliselt oli juba siis mõni linnaku hoone juba olemas. Nõukogude väeosad lahkusid Türisalust ja Keila-Joalt 1992–1993. Rüüsted algasid kohe peale Nõukogude sõjaväe lahkumist. 1994–1997 puhastas sealset pinnast ja põhjavett reostusest AS EcoPro.\n\nKuigi suvilaid hakati Türisalu külla rajama juba 1930. aastatel, muutus Türisalu peamiselt suvituspiirkonnaks just Nõukogude perioodil, kui suvilaid hakati rajama ka Keila-Joa piirile.\n\nAastatel 1964–2015 tegutses külas Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool (1979–1984 kandis kool nime Keila-Joa Sanatoorne Metsakool).\n\nTürisalu Külaselts asutati 14. jaanuaril 2009. Külas tegutsevad külaselts ja spordiklubi.\n\n2010. aasta jaanuari seisuga elas külas aastaringselt (või omas sissekirjutust) 494 inimest, 2020. aastal üle 600. Suvitajaid, kes elavad piirkonnas ajutiselt või püsielanikke, kel on sissekirjutus mujal, on aga kindlasti rohkem.\n", "id": "ekk_Latn_204397"}
{"text": "Viti\n\nViti on küla Harku vallas Harju maakonnas. Külas asus Viti mõis, Vääna mõisa kõrvalmõis.\n\nAjalooliselt oli küla nimetus saksa keeles Wittenpöwel.\n", "id": "ekk_Latn_204398"}
{"text": "Vääna\n\nVääna (van. Feyena, Faehna, ; enne 1977 Vääna-Mõisaküla) on küla Vääna jõe ürgorus ja selle nõlvadel, Harjumaal, Harku vallas. Küla asub ajaloolise Keila kihelkonna põhjaserval.\n\n2007. aasta hinnangul oli külas 275 elanikku, 1976. aastal oli Väänas elanikke 161 (ENE).\n\nKüla on ürikutes esmamainitud 1325. aastal (Feyena). Seal asub kunagise Vääna mõisa peahoone ja mõisa pargis on Vääna vasallilinnuse varemed. Mõisahoones on tänapäeval Vääna lasteaed-algkool (asutatud 1862), raamatukogu ja avalik internetipunkt.\n\n1913. aastal avati Nõmme-Väike ja Vääna vaheline raudteeliin, mis esialgu oli sõjalise otstarbega (Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee). 1933. aastal anti raudteeliin üle EVR-le. Reisiliiklus liinil lõppes 1959. aastal ning 1962 võeti üles ka rööpad. Küla kirdeserval, Väänatammi teel on säilinud kunagine raudteejaama hoone.\n", "id": "ekk_Latn_204399"}
{"text": "Kostivere\n\nKostivere on alevik Jõelähtme vallas Harjumaal.\n\nAlevikus asuvad endise Kostivere mõisa keskus, Kostivere Kool, Kostivere Lasteaed (direktor Kaili Raamat), Kostivere Postkontor, Kostivere Perearstikeskus, Kostivere raamatukogu ja hulk ettevõtteid (sealhulgas kauplus).\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kostiveres 753 inimest. Neist 653 (86,7%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204400"}
{"text": "Aruaru\n\nAruaru on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 67 inimest. Neist 65 (97,0%) olid eestlased.\n\nKülas asub Kiiajärv.\n", "id": "ekk_Latn_204401"}
{"text": "Haapse\n\nHaapse on küla Jõelähtme vallas Harjumaal. Haapse on ajalooline kaluriküla.\n\nKüla lähistel asuvad rändrahnud Augu suurkivi ja Kandukivi.\n", "id": "ekk_Latn_204402"}
{"text": "Haljava\n\nHaljava on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.\n\nKüla piiril asub Pärnamäe hiis.\n\nKüla on ajalooliselt jäänud Haljava mõisa alale.\n", "id": "ekk_Latn_204403"}
{"text": "Ihasalu\n\nIhasalu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.\n\nKüla territooriumile jäävad 1920.–1930. aastatel eksisteerinud Punakivi küla alad.\n", "id": "ekk_Latn_204404"}
{"text": "Jõelähtme\n\nJõelähtme on küla Harjumaal Tallinnast idas, Jõelähtme valla keskus.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 120 inimest. Neist 113 (94,2%) olid eestlased.\n\nAsulat läbivad Tallinna–Narva maantee ja Jõelähtme–Kemba tee. Küla piires asuvad ka Ellandvahe tee ja Jõelähtme tee ning külast algab Jõelähtme–Kostivere tee.\n\nKülas asuvad muuhulgas vallamaja, Jõelähtme kirik, Jõelähtme kalmistu, Jõelähtme rahvamaja ja tankla.\n\nKülastajatele on avatud Jõelähtme kivikirstkalmistu, mille kõrval asub ka Rebala muinsuskaitseala keskuseks oleva Rebala muuseumi hoone.\n\nKüla asub Jõelähtme jõe alamjooksul ja samas asub ka Jõelähtme joastik.\n\nJõelähtme territooriumi põhjaosas asub Ellandvahe kivi.\n", "id": "ekk_Latn_204405"}
{"text": "Hermann von Brüggenei\n\nHermann von Brüggenei, teise nimega Hasenkamp (umbes 1475 – 5. veebruaril 1549 Võnnus) oli Liivi ordu meister aastatel 1535–1549.\n", "id": "ekk_Latn_204406"}
{"text": "Jõesuu (Viljandi)\n\nJõesuu oli küla Viljandimaal Kolga-Jaani kihelkonnas. See liideti 1977. aastal Vaibla külaga.\n\nSealt alalt kulgeb läbi Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee, mis ületab küla juures Emajõge. Jõel asuvad küla juures 66-meetrine raudbetoonsild (Rannu-Jõesuu sild) ja 90-meetrine teraskaarsild (Jõesuu sild).\n", "id": "ekk_Latn_204407"}
{"text": "Tour du Midi\n\nLõunatorn (prantsuse keeles Tour du Midi, hollandi keeles Zuidertoren) on Brüsselis asuv Belgia kõrgeim hoone.\n\nSee valmis aastal 1967 ning selle kõrgus on 150 meetrit. Hoonel on 38 maapealset ja 3 keldrikorrust ning 11 lifti. 1995–1996 hoone rekonstrueeriti, mille käigus tema välispind kaeti klaaspaneelidega.\n\nHoones töötavad Belgia pensioni- ja lastetoetuste ametkond, mille jaoks hoone ehitatigi, ning muud ametiasutused. Hoones on töökohti 2500 inimesele.\n\nAastatel 1967–1972 oli ta Euroopa Majandusühenduse riikide kõrgeim hoone. Seejärel valmis Pariisis Tour Montparnasse, mis on veel kõrgem.\n\nTa asub Brüsseli Lõunaraudteejaama lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_204408"}
{"text": "Johann von der Recke\n\nJohann von der Recke (umbes 1480 – 18. mai 1551) oli Liivi ordumeister 1549–1551.\n\nJohann von der Recke vanemad olid Johann von der Recke ja Tuba von Torck. Ta astus Liivi ordusse küllaltki hilises eas, sest veel 1514. aastal oli ta Vestfaalis ilmik. Tõenäoliselt 1520. aastate alguses tuli ta Liivimaale, kus oli 1523–1525 majandusametnik (Schäffeskumpan) Võnnus, 1531. aastal sai temast aga ühe olulisema orduvalduse, Aluliina (Alūksne, saksa Marienburg) komtuur. Alates 1535. aastast oli ta Viljandi komtuur. 1541. aastal nimetas ordumeister Hermann von Brüggenei ta enda koadjuutoriks. Nagu Brüggenei, toetas ka Recke ordu säilitamist. Tõenäoliselt toetas ta erinevalt oma protestantlusse kalduvast eelkäijast pigem katoliiklust.\n\n1542. aastal hankis koadjuutor Recke Saksa kuninga Ferdinand I käest reskripti, mis oleks talle andnud õiguse valvata kõigis Liivimaa piiskopkondades, eriti Riia peapiiskopkonnas, selle järele, et seal saavad ametisse ainult katoliiklust toetavad vaimulikud. See oli otseselt suunatud protestantliku peapiiskopi Wilhelm von Hohenzollerni vastu, ent võis piirata ka teiste piiskoppide õigusi, seetõttu lükati see reskript 1546. aastal Liivimaa maapäeval Volmaris tagasi.\n\nJohann von der Recke lühikesel ametiajal valitses Liivimaal rahu. Samas sattus ta ordu sees vastuoludesse, kuna jättis ka ordumeistriks saamise järel Viljandi komtuurkonna enda võimu alla. Lisaks püüdis ta koos oma venna või nõo Tartu piiskopi Jodokus von der Recke ning Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopi Johannes von Münchhauseniga lahendada Riia linna ja peapiiskopi tüli. 1550. aasta sügisel tabas Recket atakk, mis halvendas ta tervist oluliselt. 1551. aastal laastas Liivimaad epideemia, tõenäoliselt katk. Ka ordumeister suri arvatavasti sellesse.\n\nLisaks Tartu piiskopile Jodokus von der Reckele viibis tema ajal Liivimaal teisigi tema sugulasi, mõned neist ka Liivi ordu liikmetena.\n", "id": "ekk_Latn_204409"}
{"text": "Lamberto Spoletost\n\nLamberto Spoletost (umbes 880 – 898) oli Frangi keiser, Itaalia kuningas ja Spoleto hertsog (Lamberto II nime all).\n\nLamberto oli Spoleto Guido poeg. Kui isa 891. aastal keisriks krooniti, sai temast Itaalia kuningas ning 892. aastal kaaskeiser. Isa surma järel 894. aastal sai Lamberto nii keisriks kui ka Spoleto hertsogiks. Tema tiitlid ei maksnud siiski kuigi palju, sest reaalselt valitses ta vaid osa Itaalia üle, samas kui temast tunduvalt võimsamad valitsejad, Ida-Frangi kuningas Arnulf ja Friooli Berengar üheskoos tema vastu võitlesid. 896. aastal kroonis paavst Formosius Arnulfi Roomas Itaalia kuningaks ja keisriks. Ent kuna Arnulfil oli tegemist Saksamaal, siis õnnestus Lambertol 897. aastal reaalne võim Itaalias taas enda kätte saada. 898. aastal võitis ta mässulist Toscana hertsogit ning valmistus minema sõjakäigule Berengari vastu, ent hukkus ootamatult, ilmselt hobuse seljast kukkumise tõttu. Seejärel läks võim Itaalias Arnulfile ja Berengarile.\n", "id": "ekk_Latn_204410"}
{"text": "Guido Spoletost\n\nGuido Spoletost (ka Wido; suri 894) oli Frangi keiser, Itaalia kuningas ja Spoleto hertsog (Guido III nime all).\n\nGuido oli üks mõjukamaid Kesk-Itaalia valitsejaid, kes pärast Karl Paksu surma ning Frangi impeeriumi lõplikku kokkuvarisemist valiti vastukaaluks Friooli Berengarile samuti Itaalia kuningaks (889. aastal). Nende vahel puhkes ka võitlus Frangi keisritiitli pärast, mille võitis Guido, kes sundis 891. aastal paavsti ennast keisriks ja poeg Lambertot Itaalia kuningaks kroonima.\n\nVäljaspool Itaaliat ei tähendanud tema Frangi keisri tiitel aga tegelikult midagi ning Berengar sõlmis temavastase liidu Ida-Frangi kuninga Arnulfiga. 894. aastal saigi Guido Arnulfi pojalt Zwentiboldilt ja Berengarilt lüüa ning enamik Itaaliat tunnistas Berengari Itaalia kuningana. Guido taandus oma pärusmaadele, kus ta samal aastal ootamatult suri.\n", "id": "ekk_Latn_204411"}
{"text": "Kusi\n\nKusi ehk uriin on selgroogsete neerudes toodetav vedel eritis. Kusi koguneb kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu.\n\nInimene eritab ööpäevas 1–1,5 liitrit kust.\n\nSeda kasutatakse rahvameditsiinis ja orgaanilise väetisena.\n", "id": "ekk_Latn_204412"}
{"text": "Hispaania kuningas\n\nHispaania kuningas on Hispaania riigipea ametinimetus. Praegune Hispaania kuningas on alates 19. juunist 2014 Felipe VI.\n", "id": "ekk_Latn_204413"}
{"text": "Johann Wolthus von Herse\n\nJohann Wolthus von Herse (ka Wolthuss või Waldhaus von Heerse; suri enne 1473 suve) oli Liivi ordu ordumeister aastail 1470–1471.\n\nTema valitsemisajal ehitati Toolse ordulinnus ja rajati Toolse foogtkond. Johann Wolthus von Herse püüdis reformida Liivi ordu sisekorraldust: ta ühendas mitu komtuurkonda ordumeistri otsevõimu alla ning sundis mitu käsknikku ametist lahkuma. Tema eesmärgiks oli tõenäoliselt eestkätt enda võimu tugevdamine, aga ka soov ordut Moskva suurvürstiriigi ja teiste vaenulike välisjõudude vastu tugevdada. Ta plaanis Liivimaa ja Novgorodi ühisliitu Moskva vastu ning sõda Pihkvaga, et seal Moskva mõju vähendada. Kuid tema poliitika äratas suuremas osas Liivimaa ordukäsknikes vastuseisu ning 1471. aasta oktoobris ta kukutati, vangistati Võnnu ordulinnusesse. Ta suri vangistuses, võimalik, et mõrvati. 1472. aastal on teda mainitud veel elus olevana, 1473. aasta suvel aga surnuna.\n\nTema vend Friedrich Wolthus von Herse oli samuti Liivi ordu liige, teine vend Ernst aga orduvasall.\n", "id": "ekk_Latn_204414"}
{"text": "Halt\n\nHalt (ka Haold) oli Liivi ordu maameister aastail 1290–1293. Ta andis 30. septembril 1291 Paidele linnaõiguse.\n\nHalt oli aastatel 1282–1287 Järva foogt, ilmselt just tema ajal alustati tõsisemalt Paide ordulinnuse kindlustamist. Paidega jäi ta seotuks ka edaspidi, nagu näitab ka Paidele linnaõiguste andmine.\n\nHalt oli tema hüüdnimi. Hiljem on tema kohta kasutatud väljamõeldud nimekujusid Halt von Hohembach, Boltho von Hohenbach, Bolto von Hohenbach, Balthasar Holte. Boltho von Hohenbachi suguvõsa on (alusetult) viidanud talle kui oma liikmele. Tõenäoliselt pärines Halt Ida-Saksimaalt Biewende suguvõsast, kus nimi Haold oli juba varem kasutusel ning mitmed selle liikmed olid astunud Saksa ordusse.\n", "id": "ekk_Latn_204415"}
{"text": "Andreas de Velven\n\nAndreas de Velven (ka Andreas von Felben) oli Liivi ordu maameister 1240–1241 ja 1248–1253. 1241. aastast oli ta Liivi ordu viitsemeister, pärast seda kuni aastani 1247 ordumeistri asemik. 1248. aastal määrati Andreas de Velven Felben Roomas uuesti Liivi ordu ordumeistriks.\n\nAndreas de Velven pärines Salzburgi piiskopkonnast Pinzgaust.\n\n1240. aastal sõlmiti Andreas de Velveni osavõtul rahu Aleksander Nevskiga Novgorodis.\n\nEesti ajaloos on ta tuntud eelkõige kui Saare-Lääne piiskopi esindaja rahu sõlmimisel saarlastega 1241. aastal.\n\n1253. aastal sõlmiti tema osavõtul uus rahu Aleksander Nevskiga, mispeale lubati saksa kaupmeestel rajada Novgorodi katoliiklik kirik.\n\n1260. aastal viibis de Velven Leedu kuninga Mindaugase õukonnas, pärast seda pöördus ta Salzburgi piiskopkonda tagasi. Teda on viimati elusolevana mainitud 1282. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_204416"}
{"text": "Rinnuliujumine\n\nRinnuliujumine (ka konnaujumine) on ujumisstiil, mille puhul ujuja asetseb rinnaga allapoole ning tema ülakeha ei pöördu. Käed liiguvad rinna all ette ja siis kõrvale. Jalad kõverduvad ja sirutuvad konnasarnaselt.\n\nRinnuliujumine on tervisesportlaste seas populaarne, kuna pea on suurema osa ajast veest väljas ja tehnika sobib aeglaseks ujumiseks.\n\nRinnuliujumine on võistlusalana kasutusel ka ujumisvõistlustel.\n\nRinnuliujumine on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust.\n", "id": "ekk_Latn_204417"}
{"text": "Bentos\n\nBentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum. Bentose elukeskkonna nimetatakse bentaaliks.\n\nBentost moodustavad organismid võivad elada nii veekogude põhjal (epibentos) kui ka põhjasetteis (inbentos). Eristatakse zoobentost ja fütobentost. Vastavalt organismi suurusele kuulub ta kas makro- (>1 mm) või mikrobentose (<1 mm) hulka. Bentoseks nimetatakse nii mageda kui ka soolase veega veekogude põhjaelustikku.\n\nBentilised organismid on näiteks meritähed, merekarbid ja austrid.\n\nBentosest toituvaid loomi nimetatakse bentofaagideks.\n\nVahepealse rühma moodustavad fütofiilid, kes eelistavad elada taimedel, sh fütobentosel).\n", "id": "ekk_Latn_204418"}
{"text": "Koerakandmine\n\nKoerakandmine oli keskaegne aadlikele määratud karistus maarahu rikkumise eest, mis seisnes koera kandmises ühest piirkonnast teise.\n", "id": "ekk_Latn_204419"}
{"text": "Joseph Murphy\n\nJoseph Murphy (20. mai 1898 – 15. detsember 1981) oli iiri päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanik ja esoteerikaõpetlane.\n\nLigi viiekümne aasta jooksul ta kirjutas, nõustas ja pidas loenguid üle kogu maailma.\n", "id": "ekk_Latn_204420"}
{"text": "Caspar von Oldenbockum\n\nCaspar von Oldenbockum (ka Jasper von Altenbockum või Oldenbokkum; umbes 1535 – 30. august 1565) oli Liivi ordu rüütel, Paide ordulinnuse komandant aastatel 1558–1562, Järva foogti kohusetäitja 1560–1562 ja Tallinna komtuuri kohusetäitja 1560–1561.\n\nOldenbockum pärines ilmselt Reinimaalt Kleve hertsogkonnast. Tema vanemad olid Peter von Oldenbockum ja Sophia von Ossenbruck, teise nimega Till ja tal oli vähemalt neli venda. Oldenbockum astus Liivi ordusse umbes 1555. aastal tõenäoliselt Vestfaalis. Hiljemalt 1556. aastal saabus ta Liivimaale ja sai samal aastal ordurüütliks.\n\n1558. aastal võttis ta üle Vene-Liivi sõja ajal Paide lossi kaitsmise. Ta suutis linnust nii sel 1558, kui ka 1560. aastal ülekaalukate Moskva tsaaririigi vägede vastu edukalt kaitsta, pälvides nii üle-Liivimaalise austuse ning hüüdnime \"Liivimaa viimane rüütel\". Aastatel 1560–1561 oli Oldenbockum ühtlasi ka Tallinna ordulossi komandant, kes pidi pärast linna alistumist Rootsile lossi pärast mõningast piiramist loovutama.\n\n1562. aastal, pärast orduriigi likvideerimist, jätkas Oldenbockum teenistust endise Liivi ordumeistri ja esimese Kuramaa hertsogi Gotthard Kettleri juures.\n\n1565. aastal juhtis Poola mõisameeste sõjakäiku rootslaste käes oleva Tallinna alla, kuid löödi taganema ja sai Sipa küla lähedal rootslaste suurtükikuulist pihta. Ta suri mõni päev hiljem, 30. augustil 1565 Vigala linnuses ja maeti Pärnu Nikolai kirikusse, mis hävis II maailmasõjas.\n", "id": "ekk_Latn_204421"}
{"text": "Mittekallaletungileping\n\nMittekallaletungileping on rahvusvaheline leping kahe või enama riigi vahel, milles antakse vastastikune lubadus teisele lepinguosalisele või teistele lepinguosalistele mitte kallale tungida.\n\nEestis on tuntud 1939. aastal Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungileping (Molotovi-Ribbentropi pakt), samuti 1932. aastal Eesti ja NSV Liidu vahel (Eesti-Nõukogude Liidu mittekallaletungileping) ning 1939. aastal Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud lepingud (Eesti-Saksa mittekallaletungileping).\n", "id": "ekk_Latn_204422"}
{"text": "Slowhand\n\n\"Slowhand\" on Eric Claptoni album, mis ilmus aastal 1977.\n\nAlbum pälvis 2003. aastal avaldatud ajakirjas Rolling Stones 500 parima albumi hulgas 325. koha.\n\nAlbumi pealkiri viitab Claptoni hüüdnimele Slowhand.\n", "id": "ekk_Latn_204423"}
{"text": "Roy Orbison\n\nRoy Kelton Orbison (23. aprill 1936 Vernon, Texase osariik – 6. detsember 1988 Hendersonville, Tennessee osariik) oli USA laulja ja laulukirjutaja, kes on tuntud tänu kirglikule laulustiilile ning sügavatele ja emotsionaalsetele ballaadidele. Tema firmamärgiks olid tumedad päikeseprillid.\n\nOrbison alustas muusikukarjääri keskkoolis rockabilly ja kantrimuusika ansamblis lauldes. 1965. aastal sõlmis ta lepingu Sam Phillipsi plaadifirmaga Sun Records, kuid suurima edu saavutas ta Monument Recordsiga. Aastatel 1960–1966 jõudsid 22 tema singlit Billboardi singlite edetabeli esineljakümne. Ta oli oma hittide autor või kaasautor. Tema tuntumate 1960. aastate laulude hulka kuuluvad \"Only the Lonely\" (1960), \"Running Scared\" (1961; Billboardi edetabeli esikoht), \"Crying\" (1961), \"In Dreams\" (1963) ja \"Oh, Pretty Woman\" (1964; Billboardi edetabeli esikoht). Alates 1960. aastate keskpaigast tabas teda mitu isiklikku tragöödiat, tema plaadimüük vähenes ja karjäär hakkas minema allamäge. Uuesti hakkas tema populaarsus tõusma 1980. aastatel.\n\nTeda kutsuti rokkmuusika Carusoks (The Caruso of Rock). Elvis Presley pidas teda maailma parimaks lauljaks, Barry Gibb kutsus teda \"Jumala Hääleks\". 2008. aastal paigutas ajakiri Rolling Stone Orbisoni saja kõigi aegade parima laulja seas 13. kohale. 1987. aastal võeti ta Rock'n'rolli Kuulsuste Halli ja 1989. aastal Laulukirjutajate Kuulsuste Halli liikmeks. 2010. aastal sai ta Hollywoodi kuulsuste alleele omanimelise tähe.\n", "id": "ekk_Latn_204424"}
{"text": "Mate\n\nMate on matepuu ehk paraguai iileksi (Ilex paraguensis) kuivatatud lehtedest valmistatud jook, mis on traditsiooniline Lõuna-Ameerikas, peamiselt Argentinas, Uruguays, Paraguays, Brasiilia ja Tšiili lõunaosas ning Boliivias.\n", "id": "ekk_Latn_204425"}
{"text": "Dorothy Parker\n\nDorothy Parker (neiupõlvenimega Rotschild; 22. august 1893 West End, New Jersey – 7. juuni 1967, New York) oli Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja, kes sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja lühijuttudega. Tal oli mitu hellitusnime, näiteks Dot ja Dottie.\n", "id": "ekk_Latn_204426"}
{"text": "Operatsioon Weserübung\n\nWeserübung oli Saksamaa sõjaline plaan II maailmasõjas, mis omakorda jagunes kaheks, Weserübung-Süd käsitles Taani, Weserübung-Nord Norra hõivamist Saksa vägede poolt üheaegsete mere- ja õhudessantidega.\n\nEttevalmistusi Norra hõivamiseks hakati tegema septembris 1939, kui moodustati kolmest erinevast väeliigist pärit ohvitseridest töögrupp, kes hakkasid välja töötama sissetungiplaani Norrasse. Töögrupi juhiks sai 27. jaanuaril 1940 kindralooberst Nikolaos von Falkenhorst. 29. veebruaril esitas kindralooberst von Falkenhorst Adolf Hitlerile plaani, kus koos Norraga soovitati hõivata ka Taani. 1. märtsil 1940 kirjutas Hitler plaanile alla. Pärast üksikasjade täpsustamist määras Hitler sissetungi täpse aja: kell 4.15 9. aprillil 1940. Operatsiooni üldjuhiks määrati kindralooberst von Falkenhorst.\n", "id": "ekk_Latn_204427"}
{"text": "Gonorröa\n\nGonorröa, kõnekeeles tripper, on sugulisel teel leviv haigus (suguhaigus), mida tekitab bakter Neisseria gonorrhoeae. Haiguse tunnusteks on halvalõhnaline voolus suguelunditest, valu, urineerimisraskused.\n\nVanasti raviti gonorröad kaaliumpermanganaadiga, mida sellepärast nimetatakse ka tripperilillaks.\n\n1800. aastate paiku loeti gonorröad ja süüfilist ühe haiguse eri vormideks.\n", "id": "ekk_Latn_204428"}
{"text": "Carl Perkins\n\nCarl Lee Perkins (9. aprill 1932 Tiptonville, Tennessee osariik – 19. jaanuar 1998 Jackson, Tennessee osariik) oli USA rockabilly-laulja, laulukirjutaja ja kitarrist.\n", "id": "ekk_Latn_204429"}
{"text": "Kongsberg\n\nKongsberg on linn Norra kaguosas Vikeni maakonnas, Kongsbergi valla keskus.\n\nElanike arv on 17 643 (2004), 76% valla elanike arvust.\n", "id": "ekk_Latn_204430"}
{"text": "Jägala\n\nJägala on küla Harjumaal Jõelähtme vallas. Asub Jägala jõe ääres.\n\nKülas asub Pärnamäe hiis.\n\nKülas on RMK Harjumaa metskonna keskus.\n", "id": "ekk_Latn_204431"}
{"text": "Kaberneeme\n\nKaberneeme on küla Jõelähtme vallas Harjumaal. Küla asub Kaberneeme poolsaarel Eesti põhjarannikul. Poolsaar on vaid kahe kilomeetri pikkune. Tänapäeval kuulub poolsaar halduslikult Harju maakonna Jõelähtme valda. Kaberneeme külas asub ka Kaberneeme sadam, Kaberneeme poolsaarest läände jääb Kaberneeme laht, tema mõtteliseks jätkuks on Koipse (ka Koipsi) ja Rammu saared.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 137 inimest ja 2019. aasta seisuga elab külas 121 inimest. 2015. aastal oli neist eestlasi 128 (93,4%).\n\nKaberneeme poolsaar on liivase pinnasega ja kattunud enamasti männimetsaga. Kaberneeme on tuntud matkamise ja puhkekoht, küla lähedal paiknevad RMK lõkkekohad.\n", "id": "ekk_Latn_204432"}
{"text": "Koila\n\nKoila on küla Jõelähtme vallas Harju maakonnas Koila on küla Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas Koila on küla Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas\n", "id": "ekk_Latn_204433"}
{"text": "Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas\n\n\"Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas\" on 2006. aastal esilinastunud Eesti lühimängufilm, mis räägib Eesti subkultuurist, mida on nimetatud jõmluseks või ka rullnokluseks.\n\nFilmi tegevustik keskendub rullnokk Valdisele, kes saanuna tüli käigus labidaga löögi pähe, unustab ära kõik, mis tema igapäevases jõmmielus normaalne oli. Kuigi sõbrad üritavad Valdise mälu virgutada, muutub mõistmatu noormees erinevusi vihkavas ühiskonnas peagi häirivalt üleliigseks ning tema pääsemine ei ole sugugi lihtne.\n\nLinateost on korduvalt iseloomustatud kultusfilmina.\n\nFilm esilinastus 3. augustil 2006 Kinobussi tuuri raames Ruhnul. 2024. aasta 1. aprillil esilinastus filmi järg \"Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas\".\n", "id": "ekk_Latn_204434"}
{"text": "Koila (Väike-Maarja)\n\nKoila on küla Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Rakke valda.\n", "id": "ekk_Latn_204435"}
{"text": "Rift\n\nRift on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine\n\nRiftide tekkepõhjuseks on laamade lahknemine. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus piki keskahelikku kulgeb pikk ja kitsas alang. Kohati voolab välja laava ja purskavad vulkaanid. Sageli esinevad tugevad maavärinad.\n\nMandrilise maakoorega laamade või nende osade lahknemisel tekivad mandrilised riftivöötmed, piki selle keskosa kulgeb pikk ja kitsas alang. Seal tekivad kitsad ja pikad järved. Kohati voolab välja laava ja purskavad vulkaanid. Sageli esinevad tugevad maavärinad.\n", "id": "ekk_Latn_204436"}
{"text": "Vene Kunstnike Ühendus Eestis\n\nVene Kunstnike Ühendus on asutatud 1998. aastal ning sellesse kuuluvad Eestis elavad ja kunstiga tegelevad eri rahvustest inimesed. Nendevaheline ühendav lüli on vene keel.\n\nVene Kunstnike Ühenduse juhataja on Aivar Rihkrand.\n\nÜhendus korraldab pidevalt väljapanekuid Ida-Virumaa kunstigaleriides ja Tallinnas Vene Kultuurikeskuses, aga ka mitmel pool mujal. Näiteks 2011. aastal organiseeriti koostöös Tallinna Vene Muuseumiga retrospektiivne näitus \"Vene kunstnikud Eestis. 21 sajandi algus\". Esmakordselt ühenduse ajaloos toimus ühine näitus Tartus.\n", "id": "ekk_Latn_204437"}
{"text": "Tasandik\n\nTasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond.\n\nTasandiku reljeef võib olla kergelt lainjas, kuid mäestikele omaseid järske reljeefivorme üldiselt ei ole või on vähe. Valdavad kulutuslikud ja kuhjelised pinnavormid. Tasandik võib olla tekkinud nii settimise kui ka erosiooni läbi. Näiteks rannikumadalikud on tavaliselt külgnevaist mägedest pärineva settematerjali kuhjumisalaks. Mõnikord on tasandik tekkinud pikka aega väldanud kulutuse tagajärjel, mis on reljeefi iseärasused ajapikku tasandanud.\n\nTasandikel elab suurem osa maailma rahvastikust.\n", "id": "ekk_Latn_204438"}
{"text": "Koogi\n\nKoogi on küla Jõelähtme vallas Harju maakonnas Koogi on küla Tartu maakonnas Tartu vallas\n\nKoogi järv ja Koogi oja asuvad Tartu vallas\n", "id": "ekk_Latn_204439"}
{"text": "Saltatsioon\n\nSaltatsioon on setteosakeste transpordiviis, mille puhul osakesed liiguvad tuulest või vooluveest kantuna hüplevalt edasi.\n\nSaltatsioon on vahevormiks veeremise ning suspensioonina edasikandumise vahel. Selle, kas setteosake liigub edasi veereldes, saltatsiooniliselt või suspensioonina, määravad ära osakese omadused (mass, suurus) ja teda kandva fluidumi omadused (liikumiskiirus, tihedus).\n", "id": "ekk_Latn_204440"}
{"text": "Koogi (Tartu)\n\nKoogi on küla Tartu maakonnas Tartu vallas. Külas on 70 elanikku. Külast voolab läbi Laeva jõgi ning seal asub ka 2 järve: Koogi paisjärv ja Veski paisjärv. Keskuses asus Saadjärve mõisa karjamõis: Koogi mõis.\n\nKoogi külas on sündinud polaaruurija Vello Park ja Endla teatri näitleja ning muusik Elmar Trink\n\n2000. aastal moodustati Koogi külaseltsing, kelle eestvedamisel on korrastatud külakeskus, rand ja 2005. aastal valmis ka külakoda, kus korraldatakse järvemuusikakontserte, külapäevi, Saadjärve kooli kokkutulekuid, Tabivere valla laulupäevi jne.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Tabivere valda.\n", "id": "ekk_Latn_204441"}
{"text": "Kullamäe (Räpina)\n\nKullamäe on küla Räpina vallas Põlva maakonnas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Veriora valda.\n", "id": "ekk_Latn_204442"}
{"text": "Meander\n\nMeander on jõelooge.\n\nJõed moodustavad meandreid peamiselt alamjooksul laiades lammorgudes. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge. Tekkinud looked muutuvad suuremaks, sest jõed voolavad n-ö väliskurvis kiiremini ja erodeerivad sealt setteid, mille tulemusel tekib kõrge kaldaga põrkeveer. Sisekurvis toimub aga aeglase voolu tõttu setete kuhjumine (jõgi säilitab oma laiuse, kuid muudab asukohta). Seega on tegemist positiivse tagasisidega – tekkinud jõelooge soodustab enda edasist arenemist. Meandrid ei saa areneda lõputult, sest ükskord murrab jõgi oma tee sirgemaks ning vanadest meandreist arenevad soodid.\n\nMeandrite moodustumist nimetatakse meandreerumiseks.\n\nTermin \"meander\" tuleb Väike-Aasia poolsaare edelaosas voolava jõe Büyük Menderese nimest.\n", "id": "ekk_Latn_204443"}
{"text": "Maardu küla\n\nMaardu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.\n\nMaardu küla on esmamainitud aastal 1241 (Martaekilae) ning Maardu mõisa (Maarthe) 1397. aastal. Küla mõisastati 18. sajandi keskpaigas.\n\nKülas asuvad Maardu mõis, Maardu hiiemets, väikeselohuline kultusekivi Hiiekivi ning Maardu kivikalmete rühm. Põhjas piirneb küla Tallinna–Narva maanteega, millega ühendab küla keskust Maardu mõisa tee. Küla läbib Lagedi–Kostivere tee ja külla jääb ka üks bussipeatus (Maardu mõis). Lähimad kauplused, koolid, lasteaiad ja muud asutused jäävad sama valla Loo ja Kostivere alevikku.\n\n1941. aasta 6. detsembril sündis Maardu külas talunike Evald ja Adele Hermaküla (sündinud Sepp) poeg Evald Hermaküla, hilisem tuntud näitleja, teatrilavastaja, filmilavastaja ja näitejuht.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 159 inimest. Neist 114 (71,7%) olid eestlased.\n\nKüla järgi on nimetatud Kallavere kihistu Maardu kihistik.\n", "id": "ekk_Latn_204444"}
{"text": "Manniva\n\nManniva on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.\n\nSeal asuvad golfiväljakud, mis kuuluvad klubile Estonian Golf & Country Club.\n", "id": "ekk_Latn_204445"}
{"text": "Neeme (Jõelähtme)\n\nNeeme on küla Jõelähtme vallas Harjumaal. See asub Tallinna kesklinnast umbes 40 km kaugusel. Neeme (varem Sumini, Sunaneeme ja ) küla asutati 1560. aastal ja see asub Ihasalu poolsaare tipus.\n\n1977—1997 oli Ihasalu küla osa.\n\nNeeme küla on esimene küla Eestis, millel on oma lipp ja vapp, mille kirjeldus on järgmine: sinisel kilbil hõbedane kilbi ülaservani ulatuv kaarjate külgedega teravik ja kaks püstasendis seljakuti asetatud vastandvärvustes kala. Sinine tähistab merd, hõbedane teravik viitab neemele. Kalad osutavad randlaste traditsioonilisele tegevusele – kalapüügile. Neeme küla vapp on kantud 22. juunil 1996 Eesti vapiregistrisse.\n\nNeeme külas on lasteaed, kuueklassiline kool (asutatud 1898), raamatukogu, rahvamaja, pood, Wana Kala kõrts, restoran Ruhe. Kuni 2007. aastani tegutses Neemes postipunkt.\n\nTraditsioonilistest üritustest suurimad on iga viie aasta tagant tähistatavad Neeme päevad, iga aasta juulis peetav kalurite päev, augustis toimuv muinastulede öö ja septembris toimuv Neeme lõikuskuu laat.\n\nAastatel 2002–2005 ilmus Neeme küla ajaleht Neemekene. 2006. aastast kannab Neeme ja Ihasalu küla ajaleht nime Oma Poolsaar.\n\nNeeme küla tunnistati 2001. aastal Harjumaa kauneimaks külaks ning 2002. aastal tunnistas president selle Eesti kauneimaks külaks.\n\nKülas on käimas ka vilgas kinnisvaraarendus, suurim arendatav elamurajoon on Kadakaranna. Tegelik elanike arv külas on ametlikest andmetest tunduvalt suurem.\n\nNeeme külas on ka väikesadam Neeme Sadam, mis on rekonstrueeritud, aga mida veel arendatakse. Neeme sadamas on võimalik randuda väikestel ja keskmise suurusega alustel. Sadamal on oma tankla.\n\nEnamik supluskohtadest on liivarannad.\n", "id": "ekk_Latn_204446"}
{"text": "Nehatu (Jõelähtme)\n\nNehatu on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.\n\nNehatu külas Pirita jõe ääres paikneb kunagise Nehatu mõisa mõisasüda.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 18 inimest. Neist 17 olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204447"}
{"text": "Parasmäe\n\nParasmäe on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.\n\nParasmäel on arvukalt muinasaegseid kultusekive (Parasmäe kultusekivid), millest mitmed on arvele võetud kultuurimälestisena. Kultusekive on Parasmäe külas 18, üks nendest suur rändrahn. Kive hakati religioossetel eesmärkidel kasutama 1. aastatuhandel e.m.a.\n\nParasmäe küla on esimest korda mainitud tundmatu Taani munga poolt aastal 1219, kuid asula on arvatavasti tekkinud umbkaudu 2000 aastat tagasi.\n\nParasmäe külast, seal asuvatest taludest ja asula ajaloost on ilmunud mitu raamatut, sealhulgas 2012. aastal ilmunud teos \"Parasmäe talude lood\" (autor Helen Sooväli-Sepping), aga ka: Julius Põldmäe \"Jõelähtme ajaloost\"; Gea Troska \"Rebala, Parasmäe ja Vandjala küla ajaloost ja ehitistest\"; Jõelähtme valla \"Jõelähtme valla raamatust \"Jõelähtme teejuht rändajale ja koduloohuvilisele\"; Tiina Pelli \"Noppeid Parasmäe küla ajaloost\".\n", "id": "ekk_Latn_204448"}
{"text": "Rammu\n\nRammu on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.\n\n2012. aastast on Rammu küla rahvastikuregistris registreeritud ühe inimese elukohaks. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Rammu külas püsielanikke polnud.\n\nRammu küla alla kuuluvad Rammu ja Allu saar ning Malusi saared.\n", "id": "ekk_Latn_204449"}
{"text": "Mesi\n\nMesi on kodustatud mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud suure suhkrusisaldusega, enamasti magus toiduaine.\n", "id": "ekk_Latn_204450"}
{"text": "Rebala\n\nRebala on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.\n\nRebala küla asub Rebala muinsuskaitseala territooriumil. Piirkond on osa endisest Maardu fosforiidikaevandusest. Rebala külas asub lisaks loodus- ja huviväärsustele ka Jõelähtme prügila.\n\nRebala külas elas 2023. aasta aprilli seisuga 165 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_204451"}
{"text": "Rohusi\n\nRohusi on küla Rohusi saarel Jõelähtme vallas Harjumaal.\n\nVarem oli küla nimi Rohusaare.\n\nKüla oli elanikega 18.-19. sajandil, seal elas kaks peret.\n", "id": "ekk_Latn_204452"}
{"text": "Saha\n\nSaha on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.\n\nKülas asub Saha kabel, Maardu hiiemets, Maardu hiiemetsa ohvrikivi, Saha kivikalmed.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 150 inimest. Neist 141 (94,0%) olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204453"}
{"text": "Uusküla (Jõelähtme)\n\nUusküla on küla Jõelähtme vallas Harjumaal.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 466 inimest. Neist 183 (39,3%) olid eestlased.\n\nKülas asub osaliselt Muuga sadam ja Muuga tööstuspark.\n", "id": "ekk_Latn_204454"}
{"text": "Homofoonia\n\nHomofoonia (kreeka keeles homoios ühesugune + phone heli ) on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat meloodiat saadab muu muusikaline materjal.\n", "id": "ekk_Latn_204455"}
{"text": "Rullnokk\n\nRullnokkadeks nimetatakse teatud elustiili või isegi subkultuuri esindajaid 1990. aastate ja 21. sajandi alguse Eestis.\n\nStereotüüpne rullnokk on madala haridustaseme ja piiratud silmaringiga noor mees (enamasti u 16–25 aastat vana), kes riietub sportlikult (nimetus ongi tuletatud moekalt kumeraks koolutatud nokaga pesapallimütsist) ja peab elus ülemäära oluliseks autosid, eriti BMWsid. 1982.–1993. aastatel toodetud E30-kerega 3. seeria BMW oligi rullnokkade üks lemmikautosid 1990. ja 2000. aastatel, kuid on nüüdseks oma maine taastanud ja temast on saanud ihaldusväärne retroauto.\n\nUue generatsiooni Rullnokk – ta hindab kõrgelt autosid, enim levinud on 3. Seeria E36 kere, mille tuunimist kajastab ta enamjaolt oma Instagrami lehel.\n\nUue generatsiooni Oss – tegu on isikuga, kellele meeldib kooli kõrvalt oma õhtuid sisustada kaubanduskeskuse parklates tümmi kuulates. Tema lemmikautoks on kujunenud diiselmootoriga 5. seeria E61.\n\nRullnoka välimuse ja elustiili juurde kuulub ka mitmesuguste moerõivaste ja aksessuaaride (ehted, mobiiltelefonide uusima mudeli) eksponeerimine. Harrastused on peamiselt pidutsemine, alkohol, kampadesse kogunemine, valju muusika kuulamine, autodega ringikihutamine, kiirendusvõistlused, teatud juhtudel ka vägivald ja õigusrikkumised. Suvel külastatakse vabaõhufestivale ja suvetuure (Õllesummer, 1990. aastatel Pühajärve Beach Party).\n\nRullnokkadele peetakse iseloomulikuks intellektuaalset piiratust, jõhkrat kõnepruuki ning sallimatust endast erinevate suhtes (sh rassism).\n\nSamasuguse elustiili esindajaid nimetatakse vahel ka jõmmideks või ossideks. Ossi puhul on tegemist klass allpool asuva rullnokaga. Nimelt ei ole neil alati moerõivaid ja aksessuaare, kuid nad kogunevad siiski kampadesse ja on pigem madalalaubalised, kellele meeldib tüli norida ja kakelda. Haridustee on neil tavaliselt pooleli jäänud.\n\nRullnoka mõiste tõi laiemasse kasutusse ajakirjandus. Eriti tuntuks sai see sõna rahva seas 2001. aastal Kanal 2 huumorisaatest \"Wremja\" (stsenaristid Mart Juur ja Andrus Kivirähk), kus näitlejad Jan Uuspõld ja Dan Põldroos mängisid karikeeritult kahte rullnokka (Aivar Saan ja Peeter Kelk ehk Aiku ja Pets). Rullnokki kujutavaks võib pidada ka ansambli Smilers laulu \"Mina, Pets, Margus ja Priit\".\n\n2006. aastal valmis Rasmus Merivool Tallinna Ülikooli filmi ja video õppetooli lõputööna lühimängufilm \"Tulnukas\", mille peategelased on rullnokad.\n\nRullnokkade elustiili parodeerib Martin Saare laul ja muusikavideo \"Mul on bemmil uued kummid\".\n", "id": "ekk_Latn_204456"}
{"text": "François Mitterrand\n\nFrançois Mitterrand (, 26. oktoober 1916 Jarnac – 8. jaanuar 1996 Pariis) oli Prantsusmaa sotsialistlik poliitik, president ja Andorra vürst aastatel 1981–1995.\n\nKui puhkes Teine maailmasõda, oli Mitterrand parajasti lõpetamas ajateenistust. Ta oli jalaväes seersant. 14. juunil 1940 langes ta sakslaste kätte vangi ja viidi vangilaagrisse Kasseli lähedal Ziegenhainis, mida tänapäeval nimetatakse Trutzhainiks. Seal astus ta sõjavangide organisatsiooni ja see mõjutas tema ilmavaadet: temast sai sotsialist.\n\nKaks korda, 1941. aasta märtsis ja novembris, proovis ta ebaõnnestunult põgeneda. Kolmas põgenemiskatse 10. detsembril 1941 õnnestus. Ta naasis jalgsi Prantsusmaale ja läks koju, mis asus selles Prantsusmaa osas, mida sakslased ei kontrollinud. Oma mälestustes kirjutas Mitterrand, et oma ema sõbra abil sai ta tööd Vichy valitsuses kesktaseme ametnikuna, kelle tööülesanneteks oli sõjavangide eest hoolitsemine. Ühe ärakaranud sõjavangi kohta oli see üsna eriskummaline. Samuti on Mitterrand väitnud, et töötas spioonina Vaba Prantsusmaa vägede heaks.\n\nTa kandideeris vasakparteide ühiskandidaadina presidendiks juba 1965. aastal, kuid kaotas Charles de Gaulle'ile. Ta kandideeris uuesti 1974. aastal, kuid siis kaotas Valéry Giscard d'Estaing'ile. 1981 õnnestus tal napi häälteenamusega d'Estaing'i võita ja temast sai esimene sotsialistist Prantsusmaa president.\n\n1986. aasta parlamendivalimistel aga sotsialistid kaotasid, gaullistliku RPRi ja liberaalse UDFi parempoolne koalitsioon saavutas Rahvuskogus napi enamuse kahe koha võrra. Seetõttu oli Mitterrand sunnitud peaministriks nimetama RPRi parteijuhi Jacques Chiraci, algas kaheaastane nn. vabaabielu (cohabitation). 1988. aastal valiti Mitterrand tagasi, võites Chiraci 8 protsendiga, koos temaga saavutasid sotsialistid ka Rahvuskogu valimistel 260 kohta, mispeale ta moodustas koos kommunistide ja vasakradikaaalidega vasakpoolse koalitsiooni, peaministriks nimetas ta Michel Rocardi.\n\n1993. aasta valimistel kaotasid sotsialistid suurelt, võites ainult 53 kohta, ning RPR ja UDF moodustasid uuesti koalitsiooni, võites 84% Rahvuskogu kohtadest. Seekord nõudis Chirac Mitterrandi tagasiastumist ja keeldus olemast peaminister, tema asemel nimetati peaministriks endine RPRi rahandusminister Édouard Balladur, algas teine vabaabielu.\n\n1995. aastal, olles juba 78-aastane, ei kandideerinud Mitterrand kolmandaks ametiajaks. Ka sotsialiste olid raputanud skandaalid, tema asemel sai partei presidendikandidaadiks endine haridusminister Lionel Jospin. Esimeses voorus juhtis Jospin, kuna parempoolsed olid jagatud Chiraci ja Balladuri toetajate vahel, kuid kui Balladur jäi kolmandaks ja seega teisest voorust kõrvale, jäi Jospin teises voorus Chiracile alla. Peale 14 aastat presidendina lahkus Mitterrand poliitikast. Tal oli ka eesnäärmevähk, mida ta oli enamuse oma ametiajast varjanud, ning suri kõigest 8 kuud peale presidenditoolilt lahkumist.\n\nAastal 1992 külastas Mitterrand riigivisiidil Eestit.\n\nTema valitsusajal kaotati surmanuhtlus ning Prantsusmaa suhted Saksamaaga paranesid tunduvalt, osalt tänu isiklikele headele suhetele liidukantsler Helmut Kohliga. Siiski oli ta alguses sarnaselt Suurbritannia peaministri Margaret Thatcheriga Saksamaa taasühinemise suhtes skeptiline, kuna kartis, et nii võib Saksamaa muutuda liiga mõjuvõimsaks.\n\nMitterrand kirjutas koos Thatcheriga 12. veebruaril 1986 alla Canterbury lepingule Eurotunneli rajamiseks, ning osales 6. mail 1994 koos kuninganna Elizabeth II-ga tunneli avamistseremoonial.\n", "id": "ekk_Latn_204457"}
{"text": "Groningen\n\nGroningen () on linn Hollandis, Groningeni provintsi keskus.\n\nGroningen asub mitme kanali ääres (Winschoterdiep, Noord-Willems-Kanaal, Van Starkenborghkanaal ja Eemskanaal).\n\nGroningen on Tallinna sõpruslinn.\n\nGroningenis paikneb Leideni Ülikooli järel vanuselt teine ülikool Hollandis – 1614. aastal asutatud Groningeni Ülikool. Linna elanikest umbes 50 000 on üliõpilased.\n", "id": "ekk_Latn_204458"}
{"text": "Miskolc\n\nMiskolc on komitaadi õigustega linn Ungaris, Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadi keskus.\n\nMiskolc on elanike arvult neljas linn Ungaris.\n\n2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Miskolci elanikest ungarlasi 95,7%, mustlasi 2,2%, slovakke 0,3%, sakslasi 0,3%, kreeklasi 0,1% ja teistest rahvustest inimesi 1,4%.\n", "id": "ekk_Latn_204459"}
{"text": "Lusaka\n\nLusaka on Sambia pealinn ja suurim linn, Lusaka provintsi keskus. Linn asub riigi lõunaosas 1400 m kõrgusel platool.\n\nLinn asutati 1905. aastal Euroopa asunike poolt aafriklaste küla kohale. 1935. aastal sai Briti kroonikoloonia Põhja-Rodeesia pealinnaks.\n\nKesklinnast 26 km kaugusel asub Kenneth Kaunda rahvusvaheline lennujaam.\n", "id": "ekk_Latn_204460"}
{"text": "Marilyn Waltz\n\nMarilyn Ardith Waltz (abielus Marilyn Ardith Jordan; 5. november 1931 Waukesha, Wisconsin – 23. detsember 2006 Medford, Oregon) oli ameerika modell ja näitleja.\n\nTa oli esimene, kes poseeris Playboy posteritüdrukuna kolmel korral (hiljem kordas seda Janet Pilgrim). Waltz oli postril veebruaris 1954, aprillis 1954 ja aprillis 1955. Kui Waltz esimest korda ilmus posteritüdrukuna Playboys, esitleti teda nimega Margaret Scott. Kuni 1990. aastate keskpaigani arvati, et Playboys oli poseerinud kaks eri isikut. Alles siis märkas Hugh Hefner, kes parasjagu koostas raamatut \"The Playmate Book\", nende fotode vahel suuri sarnasusi. Hiljem, kui Hefner avaldatud raamatus selle üle spekuleeris, teatas Waltz, et tegelikult esimest korda poseeriski ta nime Margaret Scott all.\n\nWaltz oli ka laulja ja näitleja. Enne Playboys poseerimist oli ta olnud muudegi meesteajakirjade modell. Hiljem töötas ta mitmes kinnisvarafirmas, kuni läks 1996. aastal pensionile.\n", "id": "ekk_Latn_204461"}
{"text": "Obduktsioon\n\nSee artikkel on geoloogia mõistest; meditsiini mõiste kohta vaata artiklit Lahkamine\n\nObduktsioon on geoloogiline protsess, mille käigus lükatakse mandrilise maakoore peale fragment ookeanilise maakoorega litosfäärist.\n\nTavaliselt toimub ookeanilise maakoore sukeldumine mandrilise maakoore alla, sest viimane on väiksema tihedusega. Seda protsessi nimetatakse subduktsiooniks. Obduktsioon võib toimuda näiteks orogeneesi käigus, kui üksteisega põrkuvad näiteks kontinent ja saarkaar või kaks kontinentaalset plokki, mille vahele kiilutakse kunagise ookeanipõhja jäänused.\n\nObduktsiooni läbi tekkinud kivimkompleksi nimetatakse ofioliidiks. Sellistes kompleksides võib paljanduda ka näiteks kunagine Moho ehk maakoore ja vahevöö piirpind. Ofioliitide uurimine annab teavet ookeanilise maakoore ja selle aluse litosfääri koostise kohta.\n", "id": "ekk_Latn_204462"}
{"text": "Hõbekajakas\n\nHõbekajakas (Larus argentatus) on kajaklaste sugukonda kajaka perekonda kuuluv lind.\n\nHõbekajaka rahvapärased nimetused on merekoer, peipsi kajakas, kajakalind, rabakajakas, sookajakas, tormikajakas, käbruhall ja hülgekajakas.\n\nTeaduslikult kirjeldas hõbekajakat esimesena Erik Pontoppidan 1763.\n", "id": "ekk_Latn_204463"}
{"text": "Mezeni jõgi\n\nMezeni jõgi (komi keeles Mõzõn ) on jõgi Põhja-Venemaal Komi Vabariigis ja Arhangelski oblastis.\n\nJõgi suubub Mezeni lahte. Jõe pikkus on 966 km. Valgla suurus on 78 tuhat km². Vooluhulk suudmes on keskmiselt 866 m³/s, maksimaalselt 9530 m³/s. Jõgi on segatoiteline, kõige rohkem toitub lumesulamisveest. Suurvesi on kevadel lume sulamise järel ja sügisel vihmade tõttu, madalvesi mais-juunis. Jäätub oktoobri lõpust novembri keskpaigani, vabaneb jääkattest aprilli lõpus - mai alguses. Looded on tuntavad suudmest kuni 64 km ülesvoolu.\n\nJõgi algab Timaani kõrgustikult Komimaalt. Tema lähte geograafilised koordinaadid on umbes 55° idapikkust ja 65°30' põhjalaiust. Jõgi voolab edelasse, siis loodesse, siis jälle edelasse. Verhnemezenskis pöördub jõgi lõunasse, Glotovos, kus temasse suubub vasakult Irva jõgi, läände ning voolab läbi Koslani ja Ussogorski. Viimane on ainus koht, kus jõe äärde ulatub raudtee. Ussogorskis pöördub jõgi põhja ja voolab läbi Bolšaja Põssa, kus temasse suubub vasakult Põssa jõgi, Komimaa piirini Arhangelski oblastiga. Kaugemal põhjas, Vožgoras suubub paremalt Mezeni jõkke Mezenskaja Pižma. Vožgoras pöördub jõgi loodesse. Temasse suubuvad vasakult Nizma ja paremalt Sula jõgi, siis voolab ta läbi Koinassi ja temasse suubub paremalt Kõma jõgi, misjärel ta pöördub läände ja voolab läbi Tsenogora kuni Lešukonskojeni. Seal suubub temasse vasakult suurim lisajõgi Vaška. Mezeni jõgi pöördub loodesse, voolab läbi Tselegora ja Kozmogorodskoje. Dorogorskojes suubuvad Mezeni vasakult Kimža ja paremalt suurim parempoolne lisajõgi Pjoza. Seejärel läbib jõgi Mezeni ja Kamenka ning suubub Mezeni lahte Valges meres.\n\nMezenist kuni Bolšaja Põssani kulgeb jõe kaldal maantee, Mezenist Lešukonskojeni kattega, sealt edasi katteta tee, Mezenist Vožgorani jõe paremal, sealt edasi vasakul kaldal.\n\nMezeni jõgi on laevatatav suudmest 201 km kuni Vaška suudmeni Lešukonskojes, aga kevadel suurvee ajal koguni 681 km.\n", "id": "ekk_Latn_204464"}
{"text": "Lodeinoje Pole rajoon\n\nLodeinoje Pole rajoon on haldusüksus Venemaal Leningradi oblastis.\n\nRajoonis on kaks linnalist asulat (Lodeinoje Pole ja Svirstroi) ja kolm külaasundust.\n", "id": "ekk_Latn_204465"}
{"text": "Nadine Gordimer\n\nNadine Gordimer (20. november 1923 Springs – 13. juuli 2014 Johannesburg) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna (1991) ja Bookeri auhinna (1974) laureaat.\n", "id": "ekk_Latn_204466"}
{"text": "Karjaküla\n\nKarjaküla on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Asub 3,5 km Keila kesklinnast loodes.\n\nAlevikus elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 345 inimest. Neist 131 (38%) olid eestlased. 2000. aastal oli elanike arv 367.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus Karjaküla Keila valda.\n\nKarjakülas asub 35-kohaline sotsiaalkeskus, milles tegutseb ka pensionäride päevakeskus.\n\nKüla territooriumi lõunaosas asub AN-12 lennuk, milles tegutseb Keila Mudellennu Klubi.\n", "id": "ekk_Latn_204467"}
{"text": "Klooga\n\nKlooga (saksa keeles Lodensee või Lonsee) on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKloogal on üheksaklassiline Lodijärve Kool, raamatukogu, kultuuri- ja noortekeskus, lasteaed, postkontor, kaks kauplust, baar, palvela, väike õmblustöökoda, Eesti Kaitseväe harjutusväljak, seitse viiekorruselist ja üks kolmekorruseline korterelamu, kümme kahekorruselist barakkelamut ning hulgaliselt ühepereelamuid ja suvilaid.\n\nAlevik hõlmab Klooga järve idakaldal asuvat kunagist Klooga mõisat (endine Lodensee, esmamainitud 1504. aastal). Hilisem nimi Klugen on saadud mõisniku perekonnanime järgi.\n\n1930. aastate lõpul planeeriti Kloogale aedlinna, mis jäi Nõukogude Liidu sõjaväebaaside rajamisel pooleli. Mõned tollal ehitatud eramud Metsa, Rohelise ja Jaama tänavale on säilinud praeguseni. Nõukogude Liidu sõjaväe kasutuses lagunes barokne Klooga mõisa härrastemaja. Okupatsiooniväed lahkusid Kloogalt 1994. aasta 20. juulil. 2017. aasta haldusreformini kuulus Klooga Keila valla koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_204468"}
{"text": "Keila-Joa\n\nKeila-Joa on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nAlevikus elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 389 inimest. Neist 262 (67,4%) olid eestlased. 2000. aastal oli elanikke 383.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus alevik Keila valda.\n", "id": "ekk_Latn_204469"}
{"text": "Illurma\n\nIllurma on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 74 inimest. Neist 64 (86,5%) olid eestlased. 2000. aastal oli elanikke 23.\n\nKülas asuv Kuusiku talu oli helilooja Konstantin Türnpu suvekodu. Suvekodu lähedal pargis on helilooja mälestussammas.\n", "id": "ekk_Latn_204470"}
{"text": "Keelva\n\nKeelva on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 45 inimest. Neist 44 olid eestlased. 2000. aastal oli elanikke 29.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.\n", "id": "ekk_Latn_204471"}
{"text": "Kersalu\n\nKersalu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 73 inimest. Neist 53 (72,6%) olid eestlased. 2000. aastal oli elanikke 20.\n", "id": "ekk_Latn_204472"}
{"text": "Kloogaranna\n\nKloogaranna on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Kloogarannas asub elektrirongide lõpp-peatus Kloogaranna. Ooteplatvorm jääb Lahepere lahe rannast umbes 50 meetri kaugusele. Kloogarannas suubub merre Treppoja.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 213 inimest. Neist 204 (95,8%) olid eestlased. 1. jaanuaril 2015 oli elanikke 186.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda. Suvel 2023 ilmus A. Veetamme 120-leheküljeline raamat rannast, asula loost ja suvitamisest.\n", "id": "ekk_Latn_204473"}
{"text": "Kulna\n\nKulna on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKüla esmamainijaks on Henriku Liivimaa kroonika, kus selle nimi on esitatud kujul Culdale. Taani hindamisraamatus on see kirja pandud kui Guldan ja kuni 16. sajandini oli kasutusel nimi Guldena. Külanime praeguse variandi esimene üleskirjutus pärineb 1561. aastast (Gulna). On arvatud, et nime algupäraks on sufiksi -la abil sõnast \"kuld\" moodustatud tuletis.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 351 inimest. Neist 327 (93,2%) olid eestlased. 2000. aastal oli elanikke 71.\n\nKulna territooriumil kasvab Liivaaugu tamm.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.\n", "id": "ekk_Latn_204474"}
{"text": "Käesalu\n\nKäesalu on küla ja mõis Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Kohati kasutatakse ka nime Käosalu. Praegused administratiivsed piirid ei lange kokku Käesalu põlisalaga.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 83 inimest. Neist 77 (92,8%) olid eestlased. Eesti 2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas praegu külana määratletaval territooriumil alaliselt 23 inimest. Kõik olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204475"}
{"text": "Laoküla (Lääne-Harju)\n\nLaoküla on küla Harjumaal Lääne-Harju vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 33 inimest. Neist 28 (84,8%) olid eestlased. 2000. aastal oli elanikke 40.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.\n", "id": "ekk_Latn_204476"}
{"text": "Lehola\n\nLehola on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.\n\nLehola küla asub Keila–Haapsalu maantee ääres. Leholast voolab läbi Lehola oja. Naaberkülad on Ohtu, Kulna, Luuri, Niitvälja ja Klooga. Küla asub umbes 5 kilomeetri kaugusel Keilast ja 30 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Leholas on bussipeatus, kahe kilomeetri kaugusel on Kulna raudteejaam ja nelja kilomeetri kaugusel Niitvälja raudteejaam. Külas Laulasmaa Kooli Lehola koolimaja, kus on lasteaed-algkool, jalgpalli- ja korvpalliväljak ja Lehola raamatukogu.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 445 inimest. Neist 363 (81,6%) olid eestlased. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 537.\n", "id": "ekk_Latn_204477"}
{"text": "Maeru\n\nMaeru on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 103 inimest. Neist 98 (95,1%) olid eestlased. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 87.\n\nKuni 2017. aasta haldusreformini kuulus küla Keila valda.\n\n1977. aastal liideti Maeru külaga Kangusti.\n", "id": "ekk_Latn_204478"}
{"text": "Meremõisa\n\nMeremõisa on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 176 inimest. Neist 163 (92,6%) olid eestlased. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 83.\n\nMeremõisa küla piirneb Keila-Joa aleviku ning Merenuka, Käesalu ja Laulasmaa küladega. Aastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.\n", "id": "ekk_Latn_204479"}
{"text": "Nahkjala\n\nNahkjala on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikust vahetult idas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 47 inimest. Kõik olid eestlased. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 57.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.\n", "id": "ekk_Latn_204480"}
{"text": "Valkse\n\nValkse on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 138 inimest. Neist 129 (93,5%) olid eestlased. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 54.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.\n\nValkse küla territooriumil asub kunagise Aru mõisa mõisasüda.\n", "id": "ekk_Latn_204481"}
{"text": "Niitvälja\n\nNiitvälja on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 143 inimest. Neist 106 (74,1%) olid eestlased. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 90.\n\nNiitväljal asub Baltikumi esimene 18-rajaline golfiväljak. Seal asub ka lasketiir.\n\nKülas on Niitvälja raudteepeatus. Sinna jääb ka endise Niitvälja mõisa süda.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.\n\nKülas asub 2007. aastas väike autovärvimistöökoda Niitvälja Auto\n", "id": "ekk_Latn_204482"}
{"text": "Ohtu\n\nOhtu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKüla minevik ja ka tänapäev on seotud küla maadel asuva Ohtu mõisa (Ocht) nimelise rüütlimõisaga.\n", "id": "ekk_Latn_204483"}
{"text": "Põllküla\n\nPõllküla on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 40 inimest. Neist 38 (95%) olid eestlased. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 37.\n\nAastatel 1942–1944 asus Põllkülas Ingerimaalt evakueeritud soomlaste, venelaste ja eestlaste karantiinilaager. Sarnased evakuatsioonilaagrid olid ka lähistel Kloogal ja Paldiskis. Nende laagrite kaudu evakueeriti 1942–1944 Soome üle 63000 sõjapõgeniku. Põllkülasse ja selle ümbrusse on maetud laagris surnud ümberpaigutamist oodanud sõjapõgenikud. 2018. aasta suvel avati kunagise laagri hauaplatsil mälestustahvel evakuatsioonilaagrite ja ingerisoomlaste evakueerimisoperatsiooni juhile Pentti Kaiterale.\n", "id": "ekk_Latn_204484"}
{"text": "Georges Bizet\n\nGeorges Bizet (sünninimega Alexandre-César-Léopold Bizet, ristinimega Georges; 25. oktoober 1838 Pariis – 3. juuni 1875 Bougival) oli prantsuse helilooja, kes on tuntud eelkõige oma ooperi \"Carmen\" järgi.\n\nBizet sündis Pariisis. Tema isa oli lauluõpetaja ja ema pianist, kuulsa lauluõpetaja François Delsarte'i õde. Emalt sai Bizet klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Konservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu.\n", "id": "ekk_Latn_204485"}
{"text": "Tuulna\n\nTuulna on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 355 inimest. Neist 336 (94,6%) olid eestlased. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 125.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.\n", "id": "ekk_Latn_204486"}
{"text": "Tõmmiku\n\nTõmmiku on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 75 inimest. Kõik olid eestlased. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 65.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.\n", "id": "ekk_Latn_204487"}
{"text": "Carmen\n\n\"Carmen\" on helilooja Georges Bizet' ooper, tema tuntuim teos, mis valmis 1875. aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.\n\nTänapäeval on \"Carmen\" üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Bizet ise ei näinud \"Carmeni\" edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühemõtteliselt hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma korüfeed nagu Saint-Saëns, Tšaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks – lõpuks muutis publik \"Carmeni\" üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks.\n", "id": "ekk_Latn_204488"}
{"text": "Allika (Saue)\n\nAllika on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.\n\nKüla piirneb põhjas Ruila külaga, läänes ja lõunas Mõnuste külaga, kagus Metsanurga külaga, idas Tagametsa külaga. Küla piiri pikkus on 14,7 km.\n\nKüla kirdeosas läbib küla kagu-loodesuunaline Ääsmäe-Kernu tee. Idapiiril kulgeb põhja-lõunasuunaline Tallinna–Pärnu–Ikla maantee.\n", "id": "ekk_Latn_204489"}
{"text": "Hingu\n\nHingu on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.\n\nKüla piirneb läänes Kibuna külaga, põhjas Kaasiku külaga, idas Pohla külaga. Küla piiri pikkus on 14,1 km.\n\nKüla läänepiiriks on Keila–Riisipere raudtee. Kirde-edela suunas läbib küla Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee. Lõunaosas on maantee küla idapiiriks. Kagu-lääne suunas läheb külast läbi Hingu oja.\n", "id": "ekk_Latn_204490"}
{"text": "Kaasiku (Saue)\n\nKaasiku on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.\n\nKüla piirneb läänes Kibuna külaga, lõunas Hingu külaga, idas Laitse ja Vansi külaga, põhjas Lääne-Harju vallaga. Küla piiri pikkus on 19,6 km.\n\nKüla läänepiiriks on Keila–Riisipere raudtee. Küla põhjapiiril voolab Vasalemma jõgi. Ida-lääne suunas läbib küla Munalaskme–Laitse tee. Kaasikul on Laitse raudteepeatus, mille juurest kulgeb Vasalemma jõeni Laitse aiandusühistute tee.\n\nKüla lääne- ja lõunaossa on Nõukogude ajal rajatud aianduskooperatiive.\n\nKüla territooriumil leidub karstivorme (\"Hundikurk\") ja on iidne asulapaik (arheoloogiamälestis).\n\nKüla lõunapiiril oleval puisniidul paikneb kaitsealuse liigi kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) leiupaik (osaliselt Hingu küla territooriumil).\n", "id": "ekk_Latn_204491"}
{"text": "Kabila (Saue)\n\nKabila on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.\n\nKüla piirneb edelas Laitse külaga, kagus Muusika külaga, lõunas Ruila külaga, loodes Lääne-Harju vallaga, kirdes Tuula külaga, idas Pällu külaga. Küla piiri pikkus on 17,6 km.\n\nKüla kaguosa läbib Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee.\n\nKüla edelapiiril voolab Vasalemma jõgi. Küla loodeosas laiub Suure-Aru soo, mille kaitseks on moodustatud Suure-Aru looduskaitseala.\n\nKüla lõunaosas asub arheoloogiamälestiseks arvatud kalmistu.\n", "id": "ekk_Latn_204492"}
{"text": "Kabila\n\nKohad Kabila on küla Saue vallas Harju maakonnas Kabila on küla Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas\n\nIsikud Joseph Kabila, Kongo Demokraatliku Vabariigi president Laurent-Désiré Kabila, eelmise isa, riigi endine president\n", "id": "ekk_Latn_204493"}
{"text": "Kernu\n\nKernu on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.\n\nKüla piirneb läänes Haiba külaga, lõunas Kustja külaga, idas Kirikla külaga, põhjas Mõnuste ja Kohatu külaga. Küla piiri pikkus on 11,7 km.\n\nKülas tegutseb Kernu Põhikool.\n\nKülas asub Kernu staadion.\n", "id": "ekk_Latn_204494"}
{"text": "Kirikla küla\n\nKirikla on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.\n\nKüla piirneb põhjas Kohatu külaga, läänes Kernu külaga, lõunas Kustja külaga, idas Rapla maakonnaga. Küla piiri pikkus on 11,5 km.\n", "id": "ekk_Latn_204495"}
{"text": "Metsanurga (Saue)\n\nMetsanurga on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.\n\nKüla piirneb loodes Allika külaga, edelas Mõnuste külaga, lõunas Kohatu külaga, idas ja põhjas Tagametsa külaga. Küla piiri pikkus on 10,4 km.\n", "id": "ekk_Latn_204496"}
{"text": "Mõnuste\n\nMõnuste on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.\n\nKüla piirneb loodes Pohla külaga, kirdes Ruila, Allika, Metsanurga ja Kohatu külaga, kagus Kernu ja Haiba külaga, lõunas Kustja külaga.\n\nMõnuste küla territooriumile jäävad Ruila järv ja Ruila raba. Nende kaitseks on moodustatud Ruila looduskaitseala, mis ulatub osaliselt ka Allika ja Pohla külade alale.\n\nMõnustes asub üks arheoloogiamälestiseks arvatud asulakoht.\n\nKüla läbib Riisipere–Kernu tee.\n\nKüla piiri pikkus on 29,7 km.\n", "id": "ekk_Latn_204497"}
{"text": "Pohla\n\nPohla on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.\n\nKüla piirneb loodes Hingu külaga, põhjas Laitse ja Ruila külaga, kagus Mõnuste külaga. Küla piiri pikkus on 15,5 km.\n\nKüla territooriumile ulatub Ruila looduskaitseala.\n\nPohla külas asub Selja allikas.\n", "id": "ekk_Latn_204498"}
{"text": "Ruila\n\nRuila on küla Harju maakonnas Saue vallas Vasalemma jõe ääres.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.\n\nRuila piirneb loodes Laitse ja Kabila küla, põhjas Muusika küla, edelas Pohla ja Mõnuste küla ning lõunas Allika külaga. Küla piiri pikkus on 19,6 km. Küla läbivad Ruila–Laitse tee ja Ääsmäe–Kernu tee.\n\nKülas asus Ruila mõis. Mõisa peahoones töötab tänapäeval Ruila Põhikool, tallis tegutseb ratsaspordibaas. Säilinud on ka muid kõrvalhooneid ja suur park.\n\nKülas asub Ruila paisjärv. Selle ääres paiknes varem Ruila vesiveski.\n\nEnne külapiiride muutmist jäi külasse Ukukivi.\n\nRuila järv ja Ruila raba koos neid ümbritseva Ruila looduskaitsealaga jäävad Mõnuste küla territooriumile.\n\nKülas tegutseb Ruila raamatukogu. Külas käib koos Ruila mõisa segakoor.\n", "id": "ekk_Latn_204499"}
{"text": "Vansi\n\nVansi on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kernu valda.\n\nKüla piirneb edelas Kaasiku külaga, mujal Laitse külaga. Küla piiri pikkus on 11,5 km.\n", "id": "ekk_Latn_204500"}
{"text": "Tõmmukajakas\n\nTõmmukajakas (Larus fuscus) on sulestiku järgi merikajakaga sarnane kajakas, aga tema tiivad on tumedamad ja suuruselt ta veidi väiksem. Tema kaal on 560-1200 g. Tõmmukajakas on levinud Islandi, Fääri saarte, Suurbritannia, Bretagne'i poolsaare, Skandinaavia poolsaare, Soome, Eesti ja Karjala Vabariigi mererannikul ja suurtel järvedel, Äänisjärvel ja Laadoga järvel, Valge merel ja Murmanski oblastis.\n\nTõmmukajakas on rändlind. Ta talvitab Lõuna-Euroopas ja Aafrikas Atlandi ookeani rannikul, Vahemerel ja Mustal merel, Aafrika suurtel järvedel, Punasel merel ja Pärsia lahel.\n\nPesitseb tavaliselt kolooniates nii tasastel kui ka kaljustel merede, järvede ja suurte jõgede rannikuil. Talvitub merede rannikul.\n\nTõmmukajakas on peaaegu kõigesööja, mererannikul toitub peamiselt kalast. Samuti sööb närilisi, väikesi linde ja nende mune, usse ja putukaid.\n\nTõmmukajaka pesitsusaegset arvukust Eestis hinnatakse 50–100 paarile, talvist arvukust 0-5 isendile.\n", "id": "ekk_Latn_204501"}
{"text": "Memphis (Tennessee)\n\nMemphis on linn Ameerika Ühendriikides, Tennessee osariigi suurim linn. Asub Shelby maakonnas kohas, kus Wolfi jõgi suubub Mississippisse.\n", "id": "ekk_Latn_204502"}
{"text": "TCB Band\n\nTCB Band (TCB – Taking Care Of Business) oli Elvis Presley sõude taustabänd aastatel 1969–1977.\n\nBändi pani kokku Elvis ise.\n\n1997. aastal tuli bänd uuesti kokku ning on sellest alates andnud Elvis Presley austuskontserte.\n", "id": "ekk_Latn_204503"}
{"text": "Tartu Hansa Kool\n\nTartu Hansa Kool on põhikool Tartus, praeguse aadressiga Anne tänav 63.\n\nKooli eelkäija oli 1978. aastal asutatud Tartu 12. Keskkool, mis alustas tööd vastvalminud majas. Kooli esimene direktor oli Valter Johanson, õppealajuhatajad olid Maie Buraeva ja Aave Kõrgesaar. Kooli sümboliks valiti öökull, kelle üks silm on kinni ja teine avatud.\n\n1995. aastal muudeti kool majanduskallakuga gümnaasiumiks ja nimetati Tartu Kommertsgümnaasiumiks.\n\n2014. aasta sügisel organiseeriti õppeasutus ümber põhikooliks nimega Tartu Hansa Kool.\n", "id": "ekk_Latn_204504"}
{"text": "Graceland\n\nGraceland on 14 aakri suurune valdus Memphises Tennessee osariigis aadressiga 3734 Elvis Presley Boulevard (teistel andmetel 3764 Elvis Presley Boulevard).\n\nGracelandi valdus rajati algselt Ameerika Ühendriikide kodusõja (1861–1865) ajal farmiks ajalehe Memphis Daily Appeal kirjastaja S. E. Toofi poolt. Nime valdusele pani ta oma tütre või mõne teise Grace'i-nimelise sugulase järgi. Gracelandi-nimeline mõisahoone on ehitatud 1939. aastal dr Thomas ja Ruth Moore'i poolt. Ruth Moore oli S. E. Toofi sugulane. Hoone oli kasutusel kirikuna, kui dr Thomase ja Ruth Moore'i tütar Ruth Marie selle 1957. aasta märtsis 102 500 dollari eest Elvis Presleyle müüs. Alates sellest ajast on see olnud Elvis Presley kodu.\n\n1977. aasta 16. augustil suri Elvis Gracelandi hoone sissekäigu kohal asuvas vannitoas. Esialgu maeti ta küll Forest Hilli kalmistule oma ema kõrvale, kuid 2. oktoobril maeti nende mõlema surnukehad Gracelandi valduses asuvasse meditatsiooniaeda. Kahe aasta pärast, 1979. aastal, maeti sinna ka pärast oma surma Elvise isa Vernon ning 1980. aastal vanaema Minnie Mae. Elvise testamendi kohaselt kuulub Graceland praegu Elvise tütrele, Lisa Marie Presleyle.\n\n1982. aasta 7. juunist avas Elvise eksabikaasa Priscilla Presley Gracelandi turistidele, et kompenseerida hoone ülalpidamise kulutusi. Valduse ümbruskonda on lisandunud veel mitmeid atraktsioone, sealhulgas Elvise kaks lennukit, automuuseum ja palju muud. Vaid hoone teisele korrusele turiste ei lubata, sest see on alati olnud Elvise privaatne elupaik.\n\nGraceland on Valge Maja järel Ameerika Ühendriikide kõige külastatavam hoone 700 000 külastajaga aastas.\n", "id": "ekk_Latn_204505"}
{"text": "Axel Heibergi saar\n\nAxel Heibergi saar on saar Põhja-Jäämeres Kanada Arktika saarestikus. Pindalaga 43 000 ruutkilomeetrit on see Kanada 7. ja maailma 31. saar. Saar on mägine, kõrgus kuni 2211 meetrit (Outlooki mägi). Kuulub Kanadale. Saar on asustamata.\n", "id": "ekk_Latn_204506"}
{"text": "Pasodoobel\n\nPasodoobel ehk pasodoble (hispaania keeles 'topeltsamm') on Ladina-Ameerika tantsude hulka arvatav hispaaniapärane tants, mida tantsitakse tavaliselt teatud kindlate muusikapalade järgi. Sõjaka iseloomuga marsitaktis muusika sarnaneb härjavõitluse sissejuhatuseks mängitavaga ning tants ise kujutab endast toreero (meestantsija) liikumist tema käes oleva punase keebiga, keda etendab naistantsija. Tantsu esimene osa kujutab härjavõitleja saabumist areenile, teine osa võitluse algust, viimane osa toreero võidutsemist. Pasodooblile on iseloomulikud muusika rütmi katkestavad kõrgpunktid, mil tantsupaar võtab sisse mõne huvitava poosi.\n\nPasodoobel tekkis ja sai populaarseks Prantsusmaal 1920.–1930. aastatel ning on praegu võistlustantsuvõistlustel Ladina-Ameerika tantsude seas eelviimane. Tempo on u 62 takti minutis. Seltskonnatantsuna on pasodoobel vähe levinud.\n", "id": "ekk_Latn_204507"}
{"text": "Memphis Mafia\n\nMemphis Mafia oli hüüdnimi teatud grupile, mis koosnes inimestest, kes ümbritsesid Elvis Presleyt aastatel 1956–1977.\n\nNende ülesanne oli tagada kõik kuninga vajadused – kes hoolitses turvamise eest, kes oli autojuht, kelle kanda jäi mõni muu valdkond, kes oli lihtsalt sõber jne –, kuid peamine eesmärk oli siiski vaid ümbritseda Elvist nii päeval kui ka ööl ning alati valvel olla.\n\nNime \"Memphis Mafia\", mille asjaosalised meeleldi omaks võtsid, kuid kes ise end sel viisil kunagi ei nimetanud, pani neile ajakirjandus.\n", "id": "ekk_Latn_204508"}
{"text": "Axel Heiberg\n\nAxel Heiberg (16. märts 1848 – 4. september 1932) oli Norra ettevõtja ja poliitik.\n\nTa rahastas ekspeditsiooni, mille käigus avastati Põhja-Jäämeres Axel Heibergi saar.\n", "id": "ekk_Latn_204509"}
{"text": "Miikse\n\nMiikse (ka Meeksi, Miiksi või Megusitsa) küla asub Setomaa vallas Võru maakonnas.\n\nKüla kuulub Vaaksaarõ nulka.\n\nKülas asub Meeksi Ristija Johannese kirik, Jaanikivi, küla läbib Meeksi oja.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Meremäe valda.\n", "id": "ekk_Latn_204510"}
{"text": "Kolonel Tom Parker\n\nKolonel Tom Parker (kodanikunimega Thomas Andrew Parker, sünninimega Andreas Cornelius van Kuijk; 26. juuni 1909 Breda, Holland – 21. jaanuar 1997 Las Vegas, Nevada osariik) oli USA meelelahutusimpressaario. Tuntud kui Elvis Presley mänedžer.\n\nTom Parker sündis 26. juunil 1909 Breda linnas Hollandis Adam van Kuijki ja Maria van Kuijki viienda lapsena. Noorelt immigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kus teenis raha tsirkuses ja pärast seda oli neli aastat armees. Seejärel pöördus ta jälle tsirkuseelu poole. Oma nime oli ta Thomas Andrew Parkeriks muutnud.\n\n\"Enne muusikabisnisesse tulekut pidas ta ponitsirkuses viineriputkat. Kord arutasid tsirkuse omanikud pikalt, kas poleks mõistlik lasta pileti hinda veerandi dollari peale. Parker tegi aga sootuks teistsuguse ettepaneku: \"Tõstame hoopis dollarini ja kes pärast rahul pole, saavad poole rahast tagasi!\" Teine kord ajas Parker tsirkusesse viivatele teedele lehmakarja. Teed olid nõnda pasased, et tsirkusest lahkuvad pealtvaatajad pidid kasutama Parkeri poni. Ja muidugi mitte tasuta. See võiks pakkuda mõtteainet ärimeestele, kes murravad pead selle üle, kuidas publikult suurt sissepääsumaksu koorida – miks mitte rakendada ka väljapääsumaksu!\" Samas võib sedalaadi lood aga kahtluse alla seada, sest mõningatel andmetel olevat need vaid kõlakad, mida \"kolonel\" kasutas, et kontrollida inimeste kergeusklikkust.\n\n1940. aastatel töötas ta ka koerapüüdjana ja on olnud isegi lemmikloomasurnuaeda pidanud ettevõtja.\n\n1939. aasta lõpus sai \"kolonelist\" Gene Austini, 1944. aastal Eddy Arnoldi ja 1955. aastal Hank Snow' mänedžer. Samuti hakkas kirjutama Elvis Presleyt Hank Snow' soojendusesinejaks. Oktoobris 1955 sai \"kolonelist\" Elvise nõuandja ning 1956. aastal mänedžer ja oli seda kuni Elvise surmani 16. augustil 1977.\n\nPalju on laidetud ja sama palju kiidetud \"koloneli\" tööd Elvise mänedžerina. Talle on ette heidetud, et ta kantis Elvise tuludest 50% endale ja kasutas Elvise turundamiseks häbiväärseid nippe, kuid samas peab tunnistama, et \"kolonelita\" poleks ehk Elvis tänaseks see, kellena me teda teame.\n\nPärast Elvise surma oli ta Barron Hiltoni personaalne meelelahutuskonsultant kuni oma surmani 21. jaanuaril 1997 Hiltoni hotellis Las Vegases. Talle pakuti küll tööd mitme artisti mänedžerina, kuid ta keeldus alati, öeldes, et \"on vaid Elvis ja \"kolonel\"\".\n\nTiitli \"kolonel\" on Tom Parker saanud nooruses tuletõrje päästetöödel ülesnäidatud vapruse eest.\n", "id": "ekk_Latn_204511"}
{"text": "San Diego\n\nSan Diego on linn Ameerika Ühendriikides California osariigi lõunaosas Vaikse ookeani rannikul umbes 190 km Los Angelesest lõunas Ameerika Ühendriikide–Mehhiko piiri lähedal, San Diego maakonna halduskeskus ja suurim linn.\n\nSan Diegos San Ysidro linnaosas asub üks maailma kõige suuremaid piiriületus kohti. 2005. aastal ületas piiri selles kohas 17 miljonit sõidukit ja 50 miljonit inimest.\n\nSan Diego rahvusvaheline lennujaam on kõige tihedama liiklusega ühe lennureaga lennujaam maailmas.\n", "id": "ekk_Latn_204512"}
{"text": "Hilda Leesmann\n\nHilda-Elfriede Leesmann (abielludes Rosenberg; 16. detsember 1891 – 1. veebruar 1928 Nièvre, Prantsusmaa) oli eesti balletiõpetaja ja pianist, Alfred Rosenbergi esimene abikaasa.\n\nHilda Leesmanni isa oli kalatööstur Joosep Leesmann, kelle hea varanduslik seis võimaldas oma lastele hea hariduse anda. 1910. aastal läks Hilda Leesmann Pariisi plastilist tantsu õppima. Umbes sel ajal tutvus ta ühel rongireisil Alfred Rosenbergiga, kellele Hilda silmaring sügavat muljet avaldas. Tunnetades iseenda silmaringi piiratust, luges Rosenberg Hilda suunamisel läbi hulga ilukirjanduslikke ja filosoofilisi teoseid. Hilda Leesmann ja Alfred Rosenberg abiellusid 10. märtsil 1915 Riias.\n\n1917. aastal lõid Hilda Rosenbergil Peterburis välja tuberkuloosi alged ning arstide soovitusel sõitis ta sama aasta suvel Krimmi tervislikumasse kliimasse tervist kosutama. Abikaasa sõitis talle sinna kolmeks kuuks järele, kuid pidi siis diplomitöö ja eksamite tõttu tagasi Moskvasse pöörduma. Uuesti saadi kokku 1918. aastal Tallinnas, kust Alfred Rosenberg aasta lõpus ilma abikaasata koos lahkuvate Saksa vägedega Saksamaale lahkus.\n\nVabadussõja järel sõitis Hilda Rosenberg ravile Šveitsis Arosas asuvasse kuurortisse ja seejärel sanatooriumi Saksamaale. Vahepeal oli Alfred Rosenberg teinud kiiret kärjääri natsiparteis ning abikaasade suhted jahenesid. 1923. aasta juulis Rosenbergid lahutasid, kusjuures Müncheni magistraadikohtus esines Hilda Rosenberg hagejana ja Alfred Rosenberg kostjana.\n\nHilda Leesmann suri 1. veebruaril 1928 Prantsusmaal Nièvre'is. Matused toimusid Tallinnas Kaarli kirikus sama aasta 8. märtsil ning ta maeti Tallinna Vana-Kaarli kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_204513"}
{"text": "Ben Affleck\n\nBenjamin Affleck (sündinud 15. augustil 1972 Berkeleys California osariigis) on USA filminäitleja, režissöör ja stsenarist.\n\nTema tuntumate rollide hulka kuuluvad osatäitmised filmides \"Päevavargad\", \"Hea Will Hunting\", \"Armageddon\", \"Armunud Shakespeare\", \"Dogma\", \"Pearl Harbor\" ja \"Hollywoodland\".\n\nTema lavastatud filmidest on tuntuim Dennis Lehane‎'i samanimelisele romaanile tuginev \"Kui lapsuke kaob\" (2007).\n\nTa kirjutas stsenaariumi filmidele \"Hea Will Hunting\" (1997) ja \"Kui lapsuke kaob\".\n", "id": "ekk_Latn_204514"}
{"text": "Alec Baldwin\n\nAlexander Rae Baldwin III (sündinud 3. aprillil 1958 New Yorgis) on filmiauhinnale Oscar nomineeritud ja Kuldgloobusega pärjatud USA näitleja.\n\nTema tuntumate filmirollide seas on osatäitmised filmides \"Mardikamahl\", \"Jaht punasele oktoobrile\", \"Aviaator – valguses ja varjus\", \"Pearl Harbor\" ja \"Kahe tule vahel\".\n", "id": "ekk_Latn_204515"}
{"text": "Hugh Laurie\n\nJames Hugh Calum Laurie (sündinud 11. juunil 1959 Oxfordis) on inglise filminäitleja, koomik, kirjanik ja muusik.\n\nNeljast lapsest noorimana on tal kuus aastat vanem vend ja kaks õde. Ta ema Patricia suri, kui Laurie oli 29-aastane. Tema isa Ran Laurie oli arst, kes võitis 1948. aasta Londoni olümpiamängudel kuldmedali roolijata kahepaadil.\n\nKa Hugh oli koolis ja ülikoolis sõudja. Ta kuulub ka ühte maailma vanimasse sõudmisklubisse Leander Club. 1977 tuli ta Suurbritannia noortemeistriks roolijaga kahepaadil ja osales juunioride maailmameistrivõistlustel. 1980 osales ta Cambridge'i ja Oxfordi vahelisel sõudevõistlusel Cambridge'i paatkonnas (Oxford võitis).\n\nEuroopas on Hugh Laurie tuntud eeskätt oma rollidega telesarjas \"Blackadder\", milles peaosa mängis Rowan Atkinson, ja Woosteri osatäitmisega telesarjas \"Jeeves ja Wooster\". Koos Stephen Fryga komöödiaduos Fry ja Laurie kirjutas ja näitles ta sketšisarjas \"Tükike Fry'd & Lauriet\". Rahvusvaheliselt tuntuks sai ta dr. Gregory House'i osatäitjana USA telesarjas \"Dr. House\". Selles rollis rääkis ta USA aktsendiga, sest sinna sooviti palgata ameeriklast. Sarja teleprodutsent Bryan Singer oli üllatunud, kui sai teada, et Laurie ei olegi ameeriklane, vaid inglane.\n\nÜhegi teise osa eest ei ole teda filmiauhindade kandidaadiks nimetatud, kuid osa eest \"Dr. House'is\" on ta selle au pälvinud palju kordi. Emmy kandidaadiks nimetati ta 2005 ja 2007–2010 (ei võitnud), Kuldgloobuse kandidaadiks 2005–2010 (võitis 2006 ja 2007), Ekraaninäitlejate Gildi auhinna kandidaadiks 2006–2010 (võitis 2007 ja 2009), televisioonikriitikute assotsiatsiooni auhinna kandidaadiks 2005–2007 (võitis 2005 ja 2006).\n\nLaurie oskab mängida klaverit, kitarri, trumme, akordioni ja saksofoni. Oma muusikalist annet on ka mitmes filmis ja sarjas näidanud. Ta on Los Angeleses tegutseva heategevusliku rokkansambli Band From TV laulja ja klahvpillimängija. Pärast seda, kui Meat Loaf esines ühes \"Dr. House'i\" osas külalisena, mängis Laurie ühel Meat Loafi albumil klaverit. 2010. aasta suvel teatati, et Laurie annab 2011. aasta sügisel välja koguni oma bluusialbumi ja on selleks sõlminud lepingu Warner Brothersiga.\n\n2011. aasta juulis teatas ettevõte L'Oreal, et nende meestetoodete reklaaminäoks valiti Briti näitleja Hugh Laurie.\n", "id": "ekk_Latn_204516"}
{"text": "Moka\n\nMoka on küla Hiiumaa vallas Hiiu maakonnas Moka on küla Märjamaa vallas Rapla maakonnas\n\nMoka on ka teatud kohviliik.\n", "id": "ekk_Latn_204517"}
{"text": "Kazbek\n\nKazbek (gruusia keeles მყინვარწვერი 'Mkinvartsveri', osseedi Урсхох, vene Казбек) on mägi Suur-Kaukasuses, Gruusia kõrguselt kolmas mäetipp, asub Põhja-Osseetia piiri lähedal. Kazbek on kustunud kihtvulkaan, mis viimati purskas umbes 750 eKr.\n\nKazbeki kõrgus merepinnast on 5047 m.\n\nEsimest korda tõusti tippu 1868. aastal. Eesti esimese alpinaadi juhiks oli Peeter Varep ja selle käigus tõusis 18 alpinisti Kazbeki tippu 29.–30. juulil 1957.\n\nMäe jalamilt kulgeb Darieli kuru kaudu Gruusia sõjatee.\n\nLegendi järgi oli Kazbeki külge aheldatud Prometheus (Gruusia versioonis Amirani).\n", "id": "ekk_Latn_204518"}
{"text": "Christina Aguilera\n\nAastal 1999 avaldatud debüütalbum \"Christina Aguilera\" oli edukas ja võitis 2000. aastal Grammy auhinna aasta debütandi kategoorias. Tema hispaaniakeelne album \"Mi Reflejo\" võitis 2001. aastal hispaaniakeelse muusika Latin Grammy parima vokaalalbumi kategoorias.\n", "id": "ekk_Latn_204519"}
{"text": "Aleksandr Kaleri\n\nAleksandr Jurjevitš Kaleri (sündinud 13. mail 1956 Jūrmalas Lätis) on Venemaa kosmonaut.\n\nTa on osalenud kolmel pikal kosmoselennul Miri pardal (1992, 1996–1997 ja 2000) ning viibinud kosmoses kokku 769 päeva 6 tundi ja 37 minutit.\n\nKaleri töötas aastatel 2003–2004 ja 2010–2011 Rahvusvahelises Kosmosejaamas.\n", "id": "ekk_Latn_204520"}
{"text": "SuperSeaCat\n\nSuperSeaCat oli Tallinna-Helsingi liinil tegutsenud kiirlaevafirma.\n\nSee firma oli pikka aega kontserni Sea Containers omanduses, kuid müüdi 2008. aasta kevadel Kreeka laevafirmale Aegean Speed Lines.\n\nLiinile Tallinn-Helsingi tõi Silja Line kiirlaevad 2000. a. kevadel. 2006. aastal ostis Tallink Silja Line'i Sea Containers Ltd-lt. Tehingust jäid välja nii SuperSeaCat kiirlaevad kui ka Silja Line endised laevad Finnjet ja Silja Opera (praegune Opera).\n\nJuulis 2006 asutati ettevõte Sea Containers Finland Oy (alates 2008 Superseacat Oy), et kiirlaevade liiklus Tallinna-Helsingi liinil saaks jätkuda. Teenus toimis SuperSeaCati kaubamärgi all.\n\n24. augustiks 2007 oli kompanii laevadega sõitnud 5 miljonit reisijat.\n\nLaevafirma Superseacat Oy lõpetas üllatuslikult liikluse Tallinn–Helsingi liinil 14. oktoobril 2008, viidates majandusraskustele.\n\n20. oktoobril 2008 kuulutas Helsingi ringkonnakohus välja ettevõtte pankroti.\n\n2009. aastast peale opereerivad mõlemad laevad Kreeka lipu all, uued nimed on SpeedRunner III ja SpeedRunner IV. Laevade tegevust saab reaalajas jälgida kodulehel marinetraffic.com. Otsingus võib laevad leida IMO numbrite järgi: SpeedRunner III - 240932000 ja SpeedRunner IV - 240931000.\n", "id": "ekk_Latn_204521"}
{"text": "Riho Ühtegi\n\nRiho Ühtegi (sündinud 15. veebruaril 1964) on Eesti sõjaväelane, auastmelt kindralmajor, kes oli alates 19. juulist 2019 kuni 15. detsembrini 2023 Kaitseliidu ülem.\n\nRiho Ühtegi eestvedamisel taastati Kaitseliidu Tartumaa malev.\n\nTa on teeninud Kaitsejõudude Peastaabi informatsiooniosakonna (J2) ülemana, Eesti kaitseväe Luurepataljoni ülemana (26. veebruarini 2007) ja Eesti kontingendi ülemana Afganistanis.\n\n1. augustil 2011 asus kolonelleitnant Riho Ühtegi teenima Eesti kaitseatašeena Gruusias. Alates 2012. aasta lõpust oli ta Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem.\n\nKaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem esitas Riho Ühtegi mais 2019 kandidaadiks Kaitseliidu ülema ametisse. Valitsus kinnitas Ühtegi sellesse ametisse 13. juunil 2019 ja ta võttis Kaitseliidu juhtimise Meelis Kiililt üle 19. juulil 2019.\n\nÜhtegi ametiaeg Kaitseliidu ülemana lõppes 15. detsembril 2023.\n\nÜhtegi ülendati kindralmajoriks 23. juunil 2023.\n", "id": "ekk_Latn_204522"}
{"text": "Kotšetšum\n\nKotšetšum (vene Кочечум) on jõgi Aasias. Algab Putorana mägismaalt. Seejärel voolab Kesk-Siberi kiltmaal valdavalt kagusse. Alamjooksul pöördub edelasse. Suubub paremalt Alam-Tunguskasse.\n\nPikkus 733 km, valgla 96 400 km².\n", "id": "ekk_Latn_204523"}
{"text": "Kaitseliidu Tartumaa malev\n\nKaitseliidu Tartumaa malev oli Kaitseliidu malev enne teist maailmasõda.\n\nKaitseliidu taastamisel loodi Tartumaa malev Riho Ühtegi algatusel Elvas, hiljem ühendati Tartu malevaga ning organiseeriti Elva rühmaks (praeguseks on sellest saanud Elva üksikkompanii).\n", "id": "ekk_Latn_204524"}
{"text": "Z̄āgrose mäed\n\nZ̄āgros (pärsia رشته‌كوه‌های زاگرس (Reshteh Kūhhā-ye Z̄āgros), kurdi Çîyayên Zagrosê) on mäestik Aasia edelaosas. Kulgeb Iraani mägismaa edelaosas loode-kagu suunas. Kõrgeim tipp 4548 m (Zardkūh). Piirneb kirdes Dasht-e Kavīriga ja edelas Mesopotaamiaga.\n", "id": "ekk_Latn_204525"}
{"text": "Kategooria:Kaitseliit\n\nSiia kategooriasse kuuluvad artiklid Kaitseliidu malevate, üksuste, eriorganisatsioonide ning nende allorganisatsioonide kohta ja muud Kaitseliitu puudutavad artiklid.\n", "id": "ekk_Latn_204526"}
{"text": "Malév\n\nMalév (Magyar Légiközlekedési Vállalat) oli Ungari rahvuslik lennufirma.\n\n3. veebruaril 2012 kell 6.00 peatas Malév oma lennud, sest Ungari valitsus lõpetas lennufirma finantseerimise.\n", "id": "ekk_Latn_204527"}
{"text": "Kalle Eller\n\nKalle Istvan Eller (7. mai 1940 – 10. jaanuar 2023) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja kultuuritegelane, maausuline.\n", "id": "ekk_Latn_204528"}
{"text": "Kurevere (Kiili)\n\nKurevere on küla Harju maakonnas Kiili vallas.\n\nTaani hindamisraamatus oli küla nimeks Kurkeuerae.\n\nPosti sihtnumber on 75405.\n", "id": "ekk_Latn_204529"}
{"text": "Luige\n\nLuige on Põltsamaa valla Uuevälja küla nimevariant Luige on ka Petserimaal ning praegu Vene Föderatsiooni territooriumile jääva Lebedõ küla eestikeelne nimi\n", "id": "ekk_Latn_204530"}
{"text": "Luige (Põltsamaa)\n\nLuige on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Pajusi valda.\n", "id": "ekk_Latn_204531"}
{"text": "Aidu (Põltsamaa)\n\nAidu on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Pajusi valda.\n\nKüla asub Jõgeva–Põltsamaa maantee ääres.\n\nAidus on omapärase ehituslaadiga kõrtsihoone, Vabadussõja mälestusmärk Aidu võidualtar, külalistemaja ja korvpalliväljak (ehitati 2009).\n\nPõltsamaa Ühisgümnaasiumi Aidu õppekoht ja Aidu raamatukogu asuvad Aidu lähedal Vägari külas.\n", "id": "ekk_Latn_204532"}
{"text": "Aidu\n\nAidu on küla Lüganuse vallas Ida-Viru maakonnas Aidu on küla Viljandi vallas Viljandi maakonnas Aidu on küla Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas\n\nAidu järv asub Viljandimaal Aidu soo asub Jõgevamaal Aidu looduskaitseala asub Jõgevamaal\n\nAidu mõis (Aidenhof), mõis Paistu kihelkonnas Aidu mõis (Aitz), mõis Lüganuse kihelkonnas (praeguses Lüganuse vallas)\n\nAidu vald eksisteeris aastail 1866–1937 Viljandimaal\n", "id": "ekk_Latn_204533"}
{"text": "Aidu (Lüganuse)\n\nAidu on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel külas püsielanikke ei olnud.\n\nKüla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.\n", "id": "ekk_Latn_204534"}
{"text": "Aruvälja (Lüganuse)\n\nAruvälja (18. sajandi kaartidel Arruwälli) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\nKüla juures on Ojamaa jõgi (18. sajandi kaartidel Aidu Suur Jöggi).\n\nKüla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.\n", "id": "ekk_Latn_204535"}
{"text": "Hirmuse\n\nHirmuse on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\nHirmuse on nime saanud seal asunid Hirmuse mõisa () järgi.\n\nKüla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.\n", "id": "ekk_Latn_204536"}
{"text": "Koolma (Lüganuse)\n\nKoolma (18. sajandi kaartidel Kolma) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\n2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel külas püsielanikke ei olnud.\n\nKüla läbib Purtse jõgi.\n\nKüla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.\n\nKoolma küla lähedal Lääne-Virumaal Vinni vallas paikneb endine Jõepere küla.\n", "id": "ekk_Latn_204537"}
{"text": "Lipu\n\nLipu (18. sajandi kaartidel Lippo) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\nLipu küla juures on Ojamaa jõgi ja Lipu raba. Lipu külast on külatee Virunurme külasse.\n\n2000. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 4 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel külas püsielanikke ei olnud.\n", "id": "ekk_Latn_204538"}
{"text": "Lümatu (Lüganuse)\n\nLümatu (18. sajandi kaartidel Limato) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\nLümatust voolab läbi Mehide oja.\n\nKüla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.\n", "id": "ekk_Latn_204539"}
{"text": "Mehide\n\nMehide on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\nMehidest jookseb läbi Mehide oja.\n\nMehide külast itta jääb Oandu küla, mida läbib Purtse jõgi (ka Oandu jõgi).\n\nKüla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.\n", "id": "ekk_Latn_204540"}
{"text": "Oandu (Lüganuse)\n\nOandu (18. sajandi kaartidel Oando) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\nKüla läbib Purtse jõgi (ka Oandu jõgi).\n\nOandust ja Mehidest lähevad külateed läände Sirtsi külasse. 18. sajandi kaartide järgi on Oandus olnud kõrts.\n", "id": "ekk_Latn_204541"}
{"text": "Ojamaa küla\n\nOjamaa on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\nLäbi küla voolab Ojamaa jõgi.\n\nKüla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.\n", "id": "ekk_Latn_204542"}
{"text": "Piilse\n\nPiilse on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\nKüla läbib Purtse jõgi.\n\nKüla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.\n\nSealne 7909 puurauk on Oandu lademe laiendatud stratotüübiks. Küla järgi on nime saanud Rakvere lademe Piilse kihistik. Sealne Oandu ehk Purtse jõe kaldapaljand on ka kihistiku stratotüüp.\n", "id": "ekk_Latn_204543"}
{"text": "Rebu küla\n\nRebu on Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuv küla.\n\nKohanimekäändeks on Rebusse, mitte Rebule.\n\nRebule lähimad külad on edelas Oandu, läänes Mehide, põhjas Aruküla ja idas Rääsa.\n\n18. sajandi kaartidel oli Rebu ja Rääsa küla juures Virunurme juurest lähtuv oja.\n\nKüla mainiti 1551 ja 1844 kujul Rebbo, 1665 kujul Rebba ja 1796 kujul Röbbe. 1726 märgiti hajataludena Räbo Jürri ja Räbo Maddi talusid. 1732 nimetati Rääsa küla all talupoegi Räwo Jurri ja Räwo Maddis, kes on arvatavasti needsamad isikud kes 6 aastat varem. Küla asus Lüganuse kihelkonnas ning ta on kuulunud Maidla ja Mäetaguse mõisa alla.\n\nHäälikuliselt vastab külanimele sõna \"rebu\", mis tähendas vanasti rebast. Ent oletatud on sedagi, et nime algkuju oli ä-line. Sel juhul oleks algkujuks sõna \"räbu\", mis vanasti tähendas puru.\n\nEesti 2000. aasta rahvaloenduse järgi oli Rebul 8 elanikku. Küla kuulus Maidla valda kuni selle likvideerimiseni 2013. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_204544"}
{"text": "Sirtsi\n\nSirtsi on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\n18. sajandi kaartidel on Tagama (Taggama) ja Mehide (Mehhede) küla vahel Sirtsi kõrts. Endisest Tagama külast voolab läbi Hirmuse jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_204545"}
{"text": "Soonurme\n\nSoonurme (18. sajandi kaartidel Sonurm) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\nSirtsi soo kirdeserval asunud küla nimi oli välja kujunenud juba 13. sajandil. Küla on kuulunud Hirmuse ja Maidla mõisa alla. 19. sajandil oli külas ka samanimeline karjamõis. Soonurme idaosas teisel pool Hirmuse jõge asunud vabatküla hüüti Hiielinnaks või Hiiemäeks, rahvapäraselt Kämäraks, vanemates allikates ka Hiirelinnaks. Soonurmega liideti 1977. aastal endise Hirmuse raudteepeatuse ümber tekkinud Hirmuse asundus. Küla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.\n", "id": "ekk_Latn_204546"}
{"text": "Tarumaa\n\nTarumaa (18. sajandi kaartidel Tarroma) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\nKüla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.\n", "id": "ekk_Latn_204547"}
{"text": "Uniküla (Lüganuse)\n\nSee artikkel on külast Lüganuse vallas; teiste samanimeliste kohta vaata artiklit Uniküla.\n\nUniküla (18. sajandi kaartidel Unnikül) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\nKüla läbib Purtse jõgi. Jõel on olnud vesiveski.\n\nKüla on kuulunud Lüganuse kihelkonda.\n", "id": "ekk_Latn_204548"}
{"text": "Virunurme\n\nVirunurme (18. sajandi kaartidel Wirronurm) on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas. 1424. aastal Wirenurme, 1533. aastal Wirenurm (küla), 1796. aastal Wirronurm.\n\nKüla oli olemas juba 15. sajandil. 1424. või 1426. aastal andis Kärkna klooster Virunurme küla Saksa ordule. Hiljem kuulus küla Püssi mõisa alla.\n", "id": "ekk_Latn_204549"}
{"text": "Mõisaküla (Põltsamaa)\n\nMõisaküla on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Pajusi valda.\n", "id": "ekk_Latn_204550"}
{"text": "Piissoo\n\nPiissoo on küla Harju maakonnas Kiili vallas.\n\nKüla läbib Tõdva–Nabala tee.\n\n24. augustil 1941 toimus Nabala ja Piissoo küla piiril lahing saksa ja nõukogude armee vahel.\n", "id": "ekk_Latn_204551"}
{"text": "Sookaera\n\nSookaera on küla Harju maakonnas Kiili vallas. Külas asus Nabala mõisa Peebu karjamõis.\n\nKülas asub Paekna paemurd.\n", "id": "ekk_Latn_204552"}
{"text": "Andorra la Vella\n\nAndorra la Vella on Andorra pealinn, ühtlasi kannab sama nime pealinna ümbritsev vald. Tegu on Andorra ainsa linnaga, mis paikneb Pürenee mäestiku idaosas Enclari mäe jalamil Valira d'Ordino ja Valira d'Encampi jõe hargnemiskohas.\n\nLinn asub 1013 (teiste allikate andmetel kuni 1409) meetri kõrgusel merepinnast. See on Euroopa kõige kõrgemal asuv pealinn. Ka haldusüksuse pindala osas on lahkarvamusi – eri allikad annavad pindalaks 12–59 ruutkilomeetrit. Tõenäoliselt väljendavad väiksemad arvud linna ja suuremad arvud kogu valla pindala.\n\nParalleelselt on katalaani ja hispaania keeles kasutatud vahel ka nimekuju Andorra la Vieja, prantsuse keeles tuntakse linna nimega Andorre-la-Vieille.\n", "id": "ekk_Latn_204553"}
{"text": "Sõmeru (Kiili)\n\nSõmeru on küla Harju maakonnas Kiili vallas.\n\nPosti sihtnumber on 75411.\n\n2000. aastal elas külas 37 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_204554"}
{"text": "Vaela\n\nVaela on küla Harju maakonnas Kiili vallas. Küla asub mõlemal pool Tallinna ringteed 2 km Kiili alevist loodes ja 12 km Tallinnast kagus.\n\n1977. aastal liideti Vaela külaga Saire küla.\n\nVarem on kasutatud ka Väela nimekuju.\n", "id": "ekk_Latn_204555"}
{"text": "Mufulira\n\nMufulira on linn Sambias Copperbelti provintsis. Linn on üks Sambia suuremaid vasetootmiskeskusi.\n\nSambias on tuntud linna edukas jalgpallimeeskond Mufulira Wanderer. Mufuliras sündis Sambia kolmas president Levy Mwanawasa.\n", "id": "ekk_Latn_204556"}
{"text": "Sambia Ülikool\n\nSambia Ülikool on Sambia suurim ülikool. Asutati 1964 ja alustas tegevust 17. märtsil 1966. Ülikoolis õpib umbes 6000 üliõpilast.\n", "id": "ekk_Latn_204557"}
{"text": "Mõhn\n\nMõhn on liustiku sulamisvee setetest koosnev üldjuhul ümar kuhjepinnavorm. Eestis kõige levinum mõhnatüüp on küngasmõhn, mis on kujult enamasti ümara või ovaalse kujuga 5–25 m kõrge küngas nõlvakaldega 5–25°. Samuti leidub mõhnu, mis on kühmu-, kupli-, künnise-, seljaku- või vallikujulised. Mõhnad võivad olla ka tasase lavaja laega, moodustades harilikult kõrgeid hajali asetsevaid lavamõhnu, mis on Eestis levinumad Kirde-Eestis.\n\nMõhnasid kujundavate setete ja tekkeloo alusel eristatakse Eestis liustikujõetekkelisi (fluviogltasiaalseid) ehk fluviomõhnu ja jääjärvetekkelisi (limnoglatsiaalseid) ehk limnomõhnu. Kuna setete ladestumise protsessid võisid jää sulamisel tihti muutuda, siis eristatakse eraldi ka segamõhnu, mis koosnevad nii jääjärve- kui ka liustikujõgede setetest. Kõigil mõhnadel võib olla kas lausaline või laigutine moreenkate, sel juhul nimetatakse neid moreenkattega mõhnadeks. Moreenkattega mõhnastikud on tekkinud enamasti Kagu-Eesti kuhjeliste kõrgustike – Haanja, Otepää ja Karula – kõrgemates osades.\n\nEesti kõrgeima tipuga Suur Munamägi on tekkelt moreenkünnisel lasuv mõhn.\n", "id": "ekk_Latn_204558"}
{"text": "Mopti\n\nSaared on juba pikka aega olnud asustatud, kuid linn tekkis alles 19. sajandil Massina impeeriumi osana. Hiljem Prantsuse kolonisatsiooni aegu kasvas linn Mali suurimaks ja tähtsaimaks sadamalinnaks.\n\nMopti on populaarne turistide hulgas. Linnas asuvad peale jõesadama veel lennuväli ja Mopti Suur mošee.\n\nMopti on Mali suuruselt neljas linn. Seal elab 115 000 inimest (1999), peamiselt bambarad, bozod, dogonid, songaid ja fulbed.\n", "id": "ekk_Latn_204559"}
{"text": "Kayes\n\nKayes on linn Lääne-Malis Senegali jõe ääres. Kayes on samanimelise regiooni keskus.\n\nKayesi linna kutsutakse Aafrika küpsetusahjuks, kuna seal on alati erakordselt kuum. Linn on surutud rauarikaste mägede vahele, mistõttu seal on tavaliselt tuulevaikne ja väga palav. Aasta keskmine õhutemperatuur on 35 °C, kuid kuumimatel kuudel – aprillis ja mais – ulatub keskmine õhutemperatuur 40 °C-ni.\n\nAastal 1892 sai Kayesi linn Prantsuse Sudaani pealinnaks. Seda kuni 17. oktoobrini 1899, mil uueks pealinnaks sai Bamako. Linnas on rahvusvaheline lennuväli, seda läbib Dakari–Nigeri raudtee.\n\nLinn asub maa-alal, mis on rikas kulla ja raua poolest.\n", "id": "ekk_Latn_204560"}
{"text": "Soul Asylum\n\nSoul Asylum on USA rokkansambel, mis alustas tegevust 1981. aastal USA Minnesota osariigis Minneapolises ja on tegev siiani. Soul Asylumit on stiili poolest liigitatud post punk'i, indie, hard-rock'i, rock'n'roll'i, power pop'i, pungi ja pop punk'i alla. Grupp on eriti tunnustatud oma kontsertide energilisuse ja vokalist Dave Pirneri laulusõnade eest.\n", "id": "ekk_Latn_204561"}
{"text": "Murrutuslava\n\nMurrutuslava on merelainete abradeeriva tegevuse läbi tekkinud pangaesine tasane peaaegu horisontaalne või mere suunas kaldu olev platvorm.\n\nMurrutuslava teke näeb üldjoontes välja järgmine. Lained abradeerivad pankade jalameid, moodustades sinna murrutuskulpaid. Toetuseta jäänud panga ülaosa variseb alla ning peenestatakse ja kantakse lainete poolt minema. Pank taganeb maa suunas ning merepinnast madalamale tekib enam-vähem tasane platvorm.\n\nVastavalt sellele, kas meri tungib peale (transgressioon) või taganeb (regressioon), satuvad ka endised murrutuslavad sügavamale merre, kuhu lained enam ei ulatu või siis hoopis merepinnast kõrgemale, kus neid nimetatakse rannaterrassideks. Rannaterrasside uurimine võimaldab määrata merepinna kõrguse muutumise kiirust.\n", "id": "ekk_Latn_204562"}
{"text": "Murrutus\n\nMurrutus ehk lainekulutus ehk rannakulutus ehk rannaabrasioon on merelainete ja nende poolt kantud kivimilise materjali teostatud abrasioon.\n\nMurrutuse läbi tekivad näiteks pangad, murrutuskulpad ja murrutuslava.\n", "id": "ekk_Latn_204563"}
{"text": "Murrutuskulbas\n\nMurrutuskulbas ehk kulbas (inglise notch) on merelainete murrutuse läbi tekkinud süvend panga jalamil.\n\nKulbaste sügavus on reeglina 1...5 meetrit. Murrutuskulpa areng viib selle lae ehk toetuseta jäänud pangaosa sissevarisemiseni. Kulbaste arengut soodustab murenemine, mida kiirendab mitmesuguste organismide elutegevus. Enamasti tekivad murrutuskulpad lubjakivisse.\n", "id": "ekk_Latn_204564"}
{"text": "Patrick Dempsey\n\nPatrick Galen Dempsey (sündinud 13. jaanuaril 1966 Lewistonis Maine'i osariigis) on USA filminäitleja.\n\nTa on tuntud eeskätt Derek Shepherdi osatäitjana USA telesarjas \"Grey anatoomia\" ning filmidest \"Karje 3\" ja \"Armas kodu Alabamas\". Eesti televaataja teab teda ka filmist \"Pruudipoiss\" (2008).\n\nPatrick Dempsey oli 2001. aastal nomineeritud Emmy auhinnale osatäitmise eest (külalisena) draamasarjas \"Once and Again\" ja 2007. aastal Kuldgloobusele osatäitmise eest sarjas \"Grey anatoomia\".\n", "id": "ekk_Latn_204565"}
{"text": "Katherine Heigl\n\nKatherine Marie Heigl (sündinud 24. novembril 1978 Washingtonis) on USA filminäitleja ja endine modell.\n\nTema isa Paul oli raamatupidaja ja ärijuht, ema Nancy oli personalijuht. Tal oli vanem õde ja kaks vanemat venda. 1986 sai tema vanem vend Jason liiklusõnnetuses surma: tema klassikaaslased viskasid ta sõitvast veoautost välja.\n\nAlates 1987 töötas Heigl modellina ja alates 1992 filminäitlejana. Ta ei lõpetanud keskkooli, vaid keskendus selle asemel oma filmikarjäärile.\n\n1994 mängis ta filmis \"My Father the Hero\" ja nimetati selle eest Noore näitleja auhinna kandidaadiks naisnäitleja kategoorias. Ta ei võitnud seda auhinda.\n\n1999–2002 mängis ta telesarjas \"Roswell\" tulnuka ja inimese segu Isabel Evansit. Selle rolliga nimetati ta Saturni auhinna kandidaadiks parima naiskõrvalosatäitja kategoorias televisioonis ja Teismeliste valiku auhinna kandidaadiks naisnäitleja kategoorias televisioonis. Ta ei võitnud kumbagi.\n\n2007 mängis ta filmis \"Kõht ette\". Selle rolli eest nimetati ta Teismeliste valiku auhinna kandidaadiks komöödianäitlejanna kategoorias. Ta ei võitnud seda auhinda.\n\n2009 mängis ta filmis \"Inetu tõde\". Selle rolli eest nimetati ta Teismeliste valiku auhinna kandidaadiks suvefilmi naisnäitleja kategoorias. Ta ei võitnud seda auhinda.\n\n2005–2010 mängis ta telesarjas \"Grey anatoomia\" doktor Isobel Stevensit. Selle rolli eest nimetati ta 2007 Emmy kandidaadiks naiskõrvalosatäitja kategoorias draamaseriaalis, 2007 ja 2008 Kuldgloobuse kandidaadiks naiskõrvalosatäitja kategoorias televisioonis või filmisarjas ning teismeliste valiku auhinna kandidaadiks seriaalinäitlejanna kategoorias. Ta võitis neist Emmy.\n", "id": "ekk_Latn_204566"}
{"text": "Kate Winslet\n\nKate Elizabeth Winslet (sündinud 5. oktoobril 1975 Berkshire'i krahvkonnas Readingis) on filmiauhinna Oscar pälvinud inglise filminäitleja.\n\nTema tuntumad filmirollid on tehtud filmides \"Mõistus ja tunded\", \"Titanic\", \"Iris\", \"Karge meele igavene sära\", \"Avastades Eikunagimaad\", \"Väikesed lapsed\", \"Mässajate tänav\" ja \"Ettelugeja\".\n", "id": "ekk_Latn_204567"}
{"text": "Rowan Atkinson\n\nRowan Sebastian Atkinson (sündinud 6. jaanuaril 1955) on inglise koomik, filminäitleja ja stsenarist.\n\nTa on mänginud nimiosa olustikukomöödiasarjades \"Blackadder\" (1983–1989) ja \"Mr. Bean\" (1990–1995) ning filmisarjas \"Johnny English\" (2003–2018).\n\nAtkinsoni esimesed tähelepanuväärsemad rollid olid BBC sketšikomöödiasaates \"Not the Nine O'Clock News\" (1979–1982), mille eest ta pälvis 1981. aastal Briti Akadeemia auhinna parima televisiooni meelelahutussaate eest, ja filmis \"The Secret Policeman's Ball\" (1979), kus ta esitas sketši.\n\nAtkinson kuulus 2003. aastal ajakirja The Observer koostatud edetabelis 50 naljakaima Briti komöödianäitleja hulka ning 2005. aastal kaaskoomikute küsitluses läbi aegade 50 parima koomiku hulka. Kogu oma karjääri jooksul on ta teinud koostööd stsenarist Richard Curtise ja helilooja Howard Goodalliga, kellega mõlemaga ta tutvus 1970. aastatel Oxfordi Ülikooli teatriühingus. Lisaks 1981. aasta BAFTA-le sai Atkinson auhinna Laurence Olivier Award oma 1981. aastal West Endis esietendunud lavastuse \"Rowan Atkinson in Revue\" eest. Atkinson määrati 2013. aasta sünnipäeva autasustamisel CBE-ks draama- ja heategevuse teenete eest.\n", "id": "ekk_Latn_204568"}
{"text": "Kata\n\nKata on küla Harju maakonna Kose vallas Tuhala jõe ääres.\n\nKülas asuvad Tuhala kirik, Tuhala kalmistu ja Tuhala nõiakaev. Küla piiresse jäävad mitmed kultusekivid, kaks asulakohta ja Kataveski hiiekadakas. Küla põhjapoolne osa jääb Nabala-Tuhala looduskaitsealale.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Kata külas 71 inimest. Kõik olid eestlased.\n\nKülas tegutseb Polli loomaaed.\n\nKata külas asub Kuke turismitalu. Kompleksi peahoone ehitati 1901. aastal traditsioonilise rehielamuna. 1901–1995 oli talu erinevate perekondade käes kasutusel peamiselt elamis- ning põllumajandustaluna. Talukompleksi kuulus ka ümarpalgist viljaait. 2002. aastal alustati ulatuslikke restaureerimistöid ning 2007. aasta aprillis valmis algset joont järgides talu peahoone.\n", "id": "ekk_Latn_204569"}
{"text": "Jääkajakas\n\nJääkajakas on ka kalakajaka rahvapärane nimetus.\n\nJääkajakas (Larus hyperboreus) on suur kajakas, kes on levinud Arktikas (Põhja-Jäämeri saartel ja Islandil) ja Euroopas Atlandi ookeani rannikul. Eestis on ta haruldane talikülaline.\n", "id": "ekk_Latn_204570"}
{"text": "2007. aasta Oscari auhinnad\n\n2007. aasta Oscari auhinnad ehk 79. Ameerika Filmikunsti- ja Teaduste Akadeemia auhinnad jagati välja 25. veebruaril 2007 Ameerika Ühendriikides Los Angeleses Kodaki teatris. Oscari auhindadega tunnustati valikut 2006. aasta parematest filmidest.\n\nÕhtujuht oli Ellen DeGeneres.\n", "id": "ekk_Latn_204571"}
{"text": "Araouane\n\nAraouane on küla Sahara kõrbes Malis. Küla asub oaasis ning on siiani Sahara kõrbe läbivate kaubakaravanide baasjaamaks.\n\nAjalooliselt on asula tuntud mitmete õpetlaste, eriti Ahmad Baba al-Massufi tõttu, kes seal sündis.\n\nKülas paikneb mošee.\n\n1990-ndatel sai asula kannatada tuareegi võitlejate ja valitsusvägede vahelises sõjategevuses.\n", "id": "ekk_Latn_204572"}
{"text": "Kose-Uuemõisa\n\nKose-Uuemõisa on alevik Harju maakonna Kose vallas.\n\n1. jaanuaril 2014 elas Kose-Uuemõisas Rahvastikuregistri andmetel 862 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_204573"}
{"text": "Ravila\n\nRavila on alevik Harju maakonna Kose vallas.\n\n1. jaanuaril 2014 elas Ravilas Rahvastikuregistri andmetel 224 inimest. Neist olid 112 mees- ja 112 naissoost.\n\nRavilas oli Ravila mõisa keskus. Aastatel 1950–2013 asus mõisa peahoones hooldekodu.\n\nAlevikku läbib Kose–Ravila–Nõmbra tee ja seal lõppeb Vardja–Ravila tee.\n\nRavilas on loodud Ravila Külaselts.\n\nRavilas tegutses varem Ravila lasteaed, mis liideti Kose lasteaiaga.\n\nAsulas on varem tegutsenud Ravila raamatukogu.\n", "id": "ekk_Latn_204574"}
{"text": "Ahisilla\n\nAhisilla on küla Harju maakonna Kose vallas Kose alevikust põhjas.\n\nKüla lõunaosa läbib Pirita jõgi ning Ahisilla oja. Asula kagupiiri moodustab Kose–Jägala maantee ja idapiiri sealt samast alguse saav Viskla–Pikavere tee.\n\nLõunas piirab küla Kose alevik, läänes Krei, põhjas Mallavere, idas Viskla ja kagus Võlle küla.\n", "id": "ekk_Latn_204575"}
{"text": "Kanavere\n\nKanavere on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKüla läbib Kolu–Hajaba tee.\n\nKanavere piires asub mitu muinsuskaitsealust kultuskivi. Seal asuvad ka arheoloogiamälestisteks arvatud asulakoht ja ohverdamiskoht.\n\nKanaveres on ka Kanavere lahingu mälestuskivi, mis avati 1985 ja mille kujundas Aulin Rimm.\n\nKanaveres toimusid 1980. aastatel suured Aru metsa jaanitulede nime all tuntud jaanipeod.\n\n2002. aastal avati endise jaanituleplatsi kõrval kohalike noorte eestvedamisel suvepidude paik Kanavere Mägi, kus toimusid aastatel 2002–2010 ümbruskonna inimeste seas menukad peod ja kontserdid.\n\n2017. aastal alustati Kanavere Mäel taas suvepidude korraldamisega.\n", "id": "ekk_Latn_204576"}
{"text": "Karla (Kose)\n\nKarla on küla Harju maakonna Kose vallas. Küla keskelt voolab läbi Kuivajõgi.\n\nKüla keskusest Kosele on 5 km, Tallinna–Tartu maanteele 2 km ja Tallinna umbes 40 km. Asula põhjapiiri moodustab Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee.\n\nKarla küla piires asuvad mitu muinsuskaitsealust kultuskivi ja asulakohta ning üks vana kalmistu.\n\nKüla pindala on 1134,8 hektarit ja katastriüksuseid on 145. Karla külas on 58 elamut ja 4 korterelamut. Viimaste aastate lõikes suurt rahvaarvu kõikumist pole olnud. 2011. aastal oli Karla külas alalisi elanikke 169 neist mehi 84 ja naisi 85. 2019. aasta seisuga on külas elanikke 180.\n", "id": "ekk_Latn_204577"}
{"text": "Kolu (Kose)\n\nKolu on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKüla läbib Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 97 inimest. Kõik olid eestlased.\n\nKolu piires asuvad mitu muinsuskaitsealust kultuskivi.\n\nKülas tegutseb AS Klaasimeister, mis on üks Kose valla suuremaid tööstusettevõtteid.\n", "id": "ekk_Latn_204578"}
{"text": "Bafoulabé\n\nBafoulabé on linn Malis Kayesi piirkonnas. Ta on samanimelise cercle'i keskus.\n\nElanikkonna enamuse moodustavad hasongad, mandingod, soninked ja fulbed.\n\nLinn asub kohas, kus Bafingi ja Bakoye jõgi ühinevad Senegali jõeks. Kohalikus bambara keeles tähendab Bafoulabé kohtumist kahe jõega.\n\nLinnast 90 kilomeetri kaugusel asub Manantali hüdroelektrijaam.\n", "id": "ekk_Latn_204579"}
{"text": "Cercle\n\nCercle on haldusüksus Malis. Mali jaguneb kaheksaks piirkonnaks, mis omakorda jagatakse 49 cercle'iks ning need omakorda 703 vallaks.\n\nPrantsuse kolonisatsiooni ajal olid cercle'id väikseimad haldusüksused, neid juhtisid tavaliselt Prantsuse ohvitserid.\n\nEsimene cercle oli 1887. aastal rajatud Bafoulabé.\n", "id": "ekk_Latn_204580"}
{"text": "Banfora\n\nBanfora on linn Burkina Fasos. Linn on kasvanud välja suhkrurootööstusest. Banfora asub 85 kilomeetri kaugusel Abidjani-Ougadougou raudteest. Eri etnostest elavad linnas bobod ja senufod.\n\nLinna lähistel asuvad unikaalsed kaljud, mis on populaarsed mägironijate hulgas.\n", "id": "ekk_Latn_204581"}
{"text": "Kropotkin\n\nKropotkin on linn Venemaal Krasnodari krais. Asub Kubani jõe paremal kaldal.\n\nLinnaõigused sai 1921. aastal ja nime vürst Pjotr Kropotkini järgi.\n", "id": "ekk_Latn_204582"}
{"text": "Krei\n\nKrei on küla Harju maakonna Kose vallas Kose ja Kose-Uuemõisa alevike vahel.\n\nKüla edelanurk puutub kokku Tallinna–Tartu maanteega. Samast kulgeb läbi ka Kose–Jägala maantee.\n\nKrei küla läbib Pirita jõgi.\n\nSeal asus varem Breinthali karjamõis.\n", "id": "ekk_Latn_204583"}
{"text": "Kuivajõe\n\nKuivajõe on küla Harju maakonna Kose vallas Tallinna–Tartu maantee ääres.\n\nKüla lääneosast voolab läbi Kuivajõgi.\n\nKülas asub Kuivajõe kõrtsihoone, mis on arvatud ehitismälestiseks. 1805. aastal sai kõrtsi juures alguse Kose-Uuemõisa sõjana tuntud talurahvaülestõus.\n\nKülas tegutses Kose-Uuemõisa ministeeriumikool, mille hoone on arvatud ajaloomälestiseks.\n\n1962. aastast tegutseb külas Kuivajõe Meeskoor.\n", "id": "ekk_Latn_204584"}
{"text": "Liiva (Kose)\n\nLiiva on küla Harju maakonna Kose vallas Tallinna–Tartu maantee ääres.\n\nKülas asub Kose-Risti krossirada.\n", "id": "ekk_Latn_204585"}
{"text": "Nõmbra\n\nNõmbra on küla Harju maakonna Kose valla kirdenurgas.\n\nKüla läbib Kose–Jägala maantee. Seal lõppeb Kose–Ravila–Nõmbra tee.\n", "id": "ekk_Latn_204586"}
{"text": "Nõrava\n\nNõrava on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKüla lõunaosa on soine. Sinna jäävad Landja raba, Naisteraba, Leva soo ja Põlendraba. Samas asub ka Leva järv. Osa soodest ka kaitstud Mahtra looduskaitseala koosseisus.\n\nKüla lõunapiiril jookseb Tuhala jõgi.\n\nKülas asub kolm arheoloogiamälestist (kultuskivi, kivikalme ja kalmistu \"Kalmemännik\").\n\nNõrava külas on tegutsenud kool.\n\nKülas tegutses Oru-Nõrava prügila.\n", "id": "ekk_Latn_204587"}
{"text": "Oru (Kose)\n\nOru on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKülas asus Oru mõis.\n\nSeal tegutsevad Oru põhikool, külakeskus ja raamatukogu. Samuti leiab sealt Oru Taimeõlitööstuse OÜ, Hiie kaupluse, Männiaru saunakompleksi ja Pubi Boka.\n\nKülas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 441 inimest. Neist 423 (95,9%) olid eestlased.\n\nKüla lõunaosa läbib Tuhala jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_204588"}
{"text": "Palvere\n\nPalvere on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKüla läbib Kose–Ravila–Nõmbra tee.\n\n1. jaanuaril 2014 elas Palveres Rahvastikuregistri andmetel 158 inimest. Neist olid 84 mees- ja 74 naissoost.\n", "id": "ekk_Latn_204589"}
{"text": "Raveliku\n\nRaveliku on küla Harju maakonna Kose vallas Ravila aleviku kõrval.\n\nKüla põhjapiir jookseb mööda Pirita jõge.\n", "id": "ekk_Latn_204590"}
{"text": "Saula\n\nSaula on küla Harju maakonna Kose vallas Pirita jõe ääres.\n\nKüla läbib põhja-lõunasuunaliselt Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee. Maantee ja jõe ääres asub ka Viikingite küla.\n\nKülas asuvad Saula Siniallikad ning neid ümbritseb Siniallikate looduskaitseala. Samuti asub külas Kämbla looduskaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_204591"}
{"text": "Sõmeru (Kose)\n\nSõmeru on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nPosti sihtnumber on 75115.\n\nKüla on esmamainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal (Semaer).\n\nKüla põhjaosast voolab läbi Pirita jõgi. Jõe ääres asub muistne asulakoht. Kultuurimälestistest asub külas lisaks asulakohale ka üks kultuskivi.\n\nSõmeru külas Pirita jõe ääres asus ka Sõmeru mõis, mis oli Ravila mõisa kõrvalmõis.\n\nKüla läbib Tallinna–Tartu maantee.\n\nSõmeru külas asuvad Punamäe järv ja Paunküla Linajärv. Järvi ümbritsev ala jääb Paunküla maastikukaitseala koosseisu.\n\n2000. aastal elas külas 43 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_204592"}
{"text": "Tade\n\nTade on küla Harju maakonna Kose vallas Kose-Uuemõisa kõrval.\n\nKüla põhjaosa läbib Pirita jõgi ning selle idapiir kulgeb mööda Kuivajõge.\n\nKüla lõunaosa läbib Tallinna–Tartu maantee.\n\nKultuurimälestistest asub külas üks kultusekivi.\n", "id": "ekk_Latn_204593"}
{"text": "Tammiku (Kose)\n\nTammiku on küla Harju maakonna Kose valla loodenurgas.\n\nKülas asus Tammiku mõis.\n\nKüla kagunurgas asub arheoloogiamälestiseks arvatud asulakoht ja mitu kaitsealust kultusekivi.\n\nKüla läbib Vaida–Urge tee ja seal lõppeb Kolu–Tammiku tee.\n\nKüla põhjaosa kuulub Nabala-Tuhala looduskaitseala koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_204594"}
{"text": "Tuhala\n\nTuhala on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKüla on eelkõige tuntud seal paikneva Tuhala karstiala poolest. Tuhala nõiakaev jääb aga naaberküla Kata territooriumile. Kata külas asuvad ka Tuhala kirik ja Tuhala kalmistu.\n\nKülas asus Tuhala mõisa keskus. Tuhala mõisa park on võetud kaitse alla.\n\nTuhalast voolavad läbi Pirita ja Tuhala jõgi. Tuhala jõele on paisutatud ka Tuhala paisjärv. Pirita jõe ääres paiknevad Tuhala luht ja Otiveski luht. Osaliselt ulatub küla territooriumile Nabala-Tuhala looduskaitseala.\n\nKüla läbivad Vaida–Urge tee ja Kurna–Tuhala tee.\n\nTuhalas on sündinud baltisaksa päritolu kartograaf ja poliitik Ludwig August Mellin (1754–1835). Seal tegutses ka külapiltnik Artur Puurand (1901–1976). Jaan Jensen (1904–1967) on maalinud Tuhala loodusvaateid.\n\nKultuurimälestistest asub külas asulakoht.\n", "id": "ekk_Latn_204595"}
{"text": "Vardja (Kose)\n\nVardja on küla Harju maakonna Kose vallas Vardja–Ravila tee ääres.\n\nKülast voolab läbi Vardja oja, mis suubub küla põhjaosa läbivasse Pirita jõkke.\n\nEesti NSV ajal asus Vardjas ENSV Tsiviilkaitse staabi linnaväline juhtimispunkt koos sidesõlmega , linnasisene vabariiklik juhtimispunkt asus Tallinnas Rannamäe tee 1. ENSV juhtkonna linnaväline juhtkonnavarjend asus Kosel Kutsekeskkool nr 40 hoovis.\n\nKülas asus Tallinna Üksik-Päästekompanii ja asub Päästeameti logistikakeskus.\n\nKüla lõunaosa läbib Tallinna–Tartu maantee. Küla loodenurgas kulgevad Kose sanatooriumi tee ja Kose–Ravila–Nõmbra tee.\n", "id": "ekk_Latn_204596"}
{"text": "Bullterjer\n\nBullterjer on Suurbritannias Inglismaal aretatud koeratõug.\n\nInglismaal olid härja- ja koeravõitlused äärmiselt populaarsed. Kui inglise parlament härjavõitlused 1835. aastal keelas, hakati pidama koeravõitlusi. Selleaegsed buldogid olid kerge kehaehitusega ja kõrgemate jalgadega. Koeravõitluse tarbeks oli aga vaja väledat ja paindlikku, kuid samas suure lihaskonnaga võitluskoera. Et saada veel võimsamaid ja järjekindlamaid koeri, ristati buldogeid terjeritega. James Hinks Birminghamist, suurepärane koertearetaja, aga kehv aretusalane arvepidaja, aretas arvatavasti valge inglise terjeri, dalmaatsia koera ja buldogi ristamise teel bullterjeri.\n\nKoerad olid valdavalt valget värvi ja tõuks tunnistati nad aastal 1887. Alles pärast II maailmasõda lisandusid tõustandardisse lubatud värvidena veel tiigritriibuline, kolmevärviline ja punakaspruun. Bullterjer oli aretatud spetsiaalselt võitluskoeraks. Tõugu iseloomustavad suurepärane lihaskond, hea hüppevõime ja mis peamine – võitlussituatsioonis neil peaaegu puudub valuaisting. Kaalub 17–26 kg, 40–55 cm kõrge. Karv tihe, lühike ja läikiv. Truu, kartmatu, vastupidav.\n\nBullterjer on õigete kasvatusvõtete korral väga inimsõbralik ja perelembene loom. Vaatamata sellele on bullterjeri omamine mõnes riigis siiski keelatud.\n", "id": "ekk_Latn_204597"}
{"text": "Viskla\n\nViskla on küla Harju maakonna Kose vallas Kose–Jägala maantee ääres.\n\nKüla on esmamainitud 1379. aastal nimega Visschele.\n\nKülas tegutseb 2005. aastast Viskla Külaarendamise Selts.\n\n2021. aastal võitis Viskla Aasta küla aunimetuse.\n\nKultuurimälestistest asuvad külas kaks asulakohta.\n", "id": "ekk_Latn_204598"}
{"text": "Võlle\n\nVõlle on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\n1977. aastal liideti Võlle külaga Lagesöödi.\n\nKüla on pikliku kujuga. Selle läänepiir kulgeb mööda Kose–Jägala maanteed. Lõunapiir jookseb küla lääneosas mööda Kose–Ravila–Nõmbra teed ja idaosas mööda Pirita jõge.\n", "id": "ekk_Latn_204599"}
{"text": "Fenoloogia\n\nFenoloogia on bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, nende arenemist ja ilmnemise ajalist reeglipärasust. Põhineb loodusvaatlustel.\n\nKvantitatiivse fenoloogia üks alusepanijaid on Tartu Ülikooli teadlane Arthur Joachim von Oettingen.\n", "id": "ekk_Latn_204600"}
{"text": "Hara\n\nHara on küla Kuusalu vallas Harju maakonnas Hara on küla Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas\n\nHara laht Hara sadam Hara saar\n\n\"Hara\" on Eestis tegutsenud kirjastus.\n", "id": "ekk_Latn_204601"}
{"text": "Nauru vapp\n\nNauru vapp on Nauru Vabariigi riigivapp.\n\nVapp kavandati pärast riigi iseseisvumist 1968 ning võeti ametlikult kasutusele 1970ndate alguses.\n", "id": "ekk_Latn_204602"}
{"text": "Andineeme\n\nAndineeme on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas, põhja pool Loo jõe suuet.\n\n2013. aasta juulis oli küla pindala 333,90 ha, elanike arv 20 ja külavanem Mart Almers.\n\nAndineemel asub liivarannaga suvitus- ja puhkekoht (kunagine puhkebaas), samuti Nõukogude piirivalve aegne Andineeme tehnilise vaatluse post ja helgiheitja hoone. Küla jääb Lahemaa rahvuspargi lääneserva.\n\nAndineeme elanikest üks tuntumaid on näitleja Mari Lill.\n", "id": "ekk_Latn_204603"}
{"text": "Aru (Kuusalu)\n\nAru on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Aru külas on 19 elamuga kinnistut.\n\n1290. aastal mainitakse Taani kuninga kinnituskirjas Kolga emakloostri konvendile muu hulgas Arweculle-nimelist kohta.\n\nKindel Aru küla kirjalik mainimine ürikutes leiab aset 1586. aastal Kolga vakuraamatus, kus Kosu (Kosso By) all esineb pooladrik nimega Aroküla Hans.\n\nKõrveaia talus asub helilooja Veljo Tormise sünnikoht.\n\nAru küla piiril Kursi külas oli 1,1 hektari suurune Aru mootorsõidukite maastikusõiduala, mis asub Nõukogude ajal põhiliselt sõjaväepolügooni jaoks kasutatud Kosu kruusa- ja liivakarjääris, mille plaanitud varud on 2020. aastal kasutusele võtmiseks valmis pandud.\n\nKüla naabruses asub kaitsejõudude Soodla harjutusväli.\n", "id": "ekk_Latn_204604"}
{"text": "Hirvli\n\nHirvli on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.\n\nHirvli külas asub Hirvli Saeveski OÜ ja piimafarm Karukämmal OÜ, mille kari koosneb Eesti maatõugu veistest.\n\nHirvli külas asub Hirvli raamatukogu. Seal on olnud Hirvli kool.\n\nHirvli küla aadressil on registreeritud TRABIFLEX OÜ , mis tegeleb Keilas hüdraulikatoodete jae- ja hulgimüügiga.\n", "id": "ekk_Latn_204605"}
{"text": "Ilmastalu\n\nIlmastalu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.\n\nRahvastikuregistri järgi oli Ilmastalu külas 2020. aasta veebruari seisuga 36 elanikku.\n\nIlmastalu külas asuvad Kuusalu liivakarjäär (Eesti Killustik OÜ) ja Kuusalu liivakarjäär II (Eesti Maavarade Grupp)\n", "id": "ekk_Latn_204606"}
{"text": "Joaveski\n\nJoaveski on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Küla läbival Loobu jõel asub Joaveski hüdroelektrijaam, mis rajati 1924. aastal toona külas tegutsenud papivabriku tarbeks.\n", "id": "ekk_Latn_204607"}
{"text": "Kahala (Kuusalu)\n\nKahala on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.\n\nKüla suurus on 18,3 km². Külas oli 2020. aastal alla 100 elaniku. Külavanem on Veiko Kurg.\n\nKüla lõunaosa läbib Tallinna–Narva maantee (ehk Peterburi maantee), mis Kursile ja Hirvlisse viivat teed ületab viadukti kaudu, mille juurde kuulub liiklussõlm. Bussiliiklus toimub nii mööda vana Narva maanteed kui ka mööda Tallinna–Narva maanteed (Peterburi maanteed).\n\nSuur osa küla talusid paikneb Kahala järvest lõuna pool vana Tallinna–Narva maantee (Tallinna–Peterburi postitee) ääres (ametliku nimega Jõelähtme–Kemba maantee).\n\nTeine osa talusid paikneb Kahala-Liival lõuna poole Kursile ja Hirvlisse viiva tee ääres ja põhja poole Loo mõisa (Andineeme) viiva tee ääres. Seda Kahala osa on nimetatud ka Kahala-Liivaks, mis arvatavasti tuleneb seal paiknevast kruusa- ja liivakarjäärist. Sellel teeristil paiknes II maailmasõja ajal ja nüüdseks täielikult hävinud Kahala-Liiva kõrts. Seal lähedal toimusid sügislaadad, mille traditsiooni püütakse 2020. aastast jätkata.\n", "id": "ekk_Latn_204608"}
{"text": "Kahala\n\nKahala on küla Järva vallas Järva maakonnas Kahala on küla Kuusalu vallas Harju maakonnas Kahala on küla Türi vallas Järva maakonnas\n", "id": "ekk_Latn_204609"}
{"text": "Aiwo ringkond\n\nAiwo ringkond (harva ka Aiue, varem Yangor) on ringkond Naurus. Aiwo ringkonnast valitakse kaks Nauru parlamendi liiget.\n\nAiue tänav (Boulevard) suurem osa Nauru tööstusest; Uus paadisadam; OD-N-Aiwo Hostell; Mõned Nauru valitsusasutused; Nauru fosforiidi korporatsioon.\n", "id": "ekk_Latn_204610"}
{"text": "Anabari ringkond\n\nAnabar on 1. järgu haldusüksus (ringkond) Nauru kirdeosas (geograafilised koordinaadid 0° 31′ S, 166° 57′ E).\n\nRingkond piirneb edelas Ewa ja Baiti ringkonnaga, läänes Anetani ringkonnaga, kagus Ijuwi ringkonnaga ja lõunas Anibare ringkonnaga.\n\nKõrgus merepinnast ulatub umbes 40 meetrini. keskmine kõrgus merepinnast on umbes 25 m.\n\nRingkonna pindala on 1,5 km². Ta on riigi 14 ringkonna seas pindalalt 5. kohal. Ringkonna laius on 0,1...1,2 km, pikkus 0,1...1,4 km.\n\nRingkonna elanike arv on 2006. aasta andmetel 810. Aastal 2004 oli elanike arv 855, millele vastab rahvastiku tihedus 577 in/km².\n", "id": "ekk_Latn_204611"}
{"text": "Koitjärve\n\nKoitjärve on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.\n\nKüla asub loodepoolses osas Soodla jõest põhjas ja kagupoolses osas samast jõest kirdes. Idas ulatub küla Valgejõeni. Küla ulatus loodest kagusse on umbes 20 km. Selle loodeosa jääb kaitseväe Soodla harjutusväljale ja kaguosa Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale. Koitjärve küla alale jäävad Kõnnu Suursoo, Võhma raba, Kobarsaare raba, pool Soodla luhta, Salgu soo ja Linajärve soo. Suuremad järved küla alal on Metstoa järved (muu hulgas Paukjärv, Ümarjärv), Jussi järved, Mähuste järv ja Augjärv.\n\nKüla lõunaosas asus varem Koonukõrve küla.\n", "id": "ekk_Latn_204612"}
{"text": "Kolgaküla\n\nKolgaküla on küla Harju maakonna Kuusalu vallas Lahemaa rahvuspargis.\n\nKülas asub Kolgaküla rahvamaja ja Kolgaküla Traktorite ja Tööriistade Muuseum.ja sportimiseks terviserajad.\n\nKolgaküla palliplatsil on võetud suur osa filmi Inimesed sõdurisinelis võtetest.\n", "id": "ekk_Latn_204613"}
{"text": "Kotka (Kuusalu)\n\nKotka on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.\n\nKüla läbib Valgejõgi. Mööda küla idapiiri voolab Loobu jõgi.\n\nValgejõel asus Kotka pais. Riik keelas paisul elektritootmise 2001. aastal ja soovis paisu omandada, et see lammutada ja tagada lõheliste pääs kudemisalale. Pais purunes tulvavees 9. augustil 2016.\n\nKüla läbib Liiapeksi–Loksa maantee ja seal lõppeb Võsu–Kotka tee.\n\nSuur osa küla territooriumist on metsa all.\n", "id": "ekk_Latn_204614"}
{"text": "Dave Pirner\n\nDavid A. Pirner (sündinud 16. aprillil 1964 Green Bays Wisconsinis) on USA muusik, rokkansambli Soul Asylum solist ja laulukirjutaja.\n", "id": "ekk_Latn_204615"}
{"text": "Kanakad\n\nKanakad [kan'akad] on etnos, kelle põhiliseks asualaks on Uus-Kaledoonia Okeaanias, Uus-Kaledoonia põliselanikud. Moodustavad umbes 45% Uus-Kaledoonia rahvastikust.\n\nTänapäeval elab kanakasid rohkelt ka Austraalias, Tšiilis ja Kanadas.\n", "id": "ekk_Latn_204616"}
{"text": "Kursi\n\nKursi, küla Kuusalu vallas Harju maakonnas Kursi, küla Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas Kursi, küla Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas\n", "id": "ekk_Latn_204617"}
{"text": "Matthew Perry\n\nMatthew Langford Perry (19. august 1969 Williamstown, Massachusetts – 28. oktoober 2023 Los Angeles, California) oli Emmy auhinnale ja Kuldgloobusele nomineeritud USA-Kanada filminäitleja.\n\nTema tuntuim roll on Chandler Bing aastail 1994–2004 toodetud USA komöödiasarjas \"Sõbrad\".\n\nTa on kehastanud Matt Albie't telesarjas \"Studio 60 on the Sunset Strip\" ja Ryan Kingi telesarjas \"Elu läheb edasi\".\n", "id": "ekk_Latn_204618"}
{"text": "OD-N-Aiwo Hotel\n\nOD-N-Aiwo Hotel on hostel Naurus Aiwo ringkonnas. Üks kahest Nauru majutusasutusest.\n\nTubades on õhukonditsioneerid, tee- ja kohvimasinad. Saab rentida autot. Samuti asub hotellis restoran, mis pakub kohapealseid toite.\n", "id": "ekk_Latn_204619"}
{"text": "Meneni hotell\n\nMeneni hotell on üks kahest hotellist Naurus. Ehitatud 1969. aastal. Hotellis on 119 tuba ja konverentsikeskus 200 inimesele. Igas toas on konditsioneer, televiisor, videomakk ning tee- ja kohviaparaadid. Hotellis asuv restoran pakub tai, hiina ja teiste rahvusköökide toite.\n\nHotelli taga asub kaunis liivarand Anibare Bay.\n", "id": "ekk_Latn_204620"}
{"text": "Friends\n\nSõbrad, Ameerika Ühendriikide telesari Friends (album), The Beach Boysi album Friends (Blake Sheltoni laul) Friends (Justin Bieberi ja Bloodpopi laul) Friends (ansambel), Rootsi ansambel\n", "id": "ekk_Latn_204621"}
{"text": "Kuusalu küla\n\nKuusalu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas Tallinna–Narva maantee ääres Kuusalu alevikust põhjas.\n\nLoodusobjektidest asuvad külas Nelja kuninga kivi, Tülivere hiietamm, Võnsi männik.\n\nKülaterritooriumi lääneosas on Kuusalu Keskkool ja Kuusalu staadion.\n", "id": "ekk_Latn_204622"}
{"text": "Palmse mõis\n\nPalmse mõis (saksa keeles Palms) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valla territooriumile.\n", "id": "ekk_Latn_204623"}
{"text": "Leesi\n\nLeesi (kohanimekääne Leesile) on küla Harjumaal Kuusalu vallas.\n\nLeesi asub Juminda poolsaare läänerannikul. Kaldaäärset teed mööda põhja poole minnes on järgmine küla Tammistu ja lõuna poole minnes Kiiu-Aabla. Läheb ka tee ida poole poolsaare idarannikul oleva Tapurla poole.\n\nLeesit esmamainiti 1517 kujul Leisy. Järgnesid nimekujud Lesy (1586), Lessi (1637), Lesze Bÿÿ (1693) ja Lesibÿÿ (1699).\n\nLeesi kuulus varem lahustükina koos Tammistu ja Kiiu-Aablaga Kiiu mõisale Kolga mõisa maade keskel. 18. sajandi lõpul, kui krahvidele Stenbockidele kuulusid mõlemad mõisad, arvati see lahustükk Kolga mõisa alla. Mõlemad mõisad kuulusid Kuusalu kihelkonda.\n\nKülas on Leesi Katariina kirik, mis ehitati aastail 1865–67, ja rahvamaja.\n", "id": "ekk_Latn_204624"}
{"text": "Banaba\n\nBanaba on saar Okeaanias Naurust 300 kilomeetrit idas.\n\nBanaba kuulub Kiribatile, olles selle läänepoolseim ja edelapoolseim saar. Nauru on Banabale lähemal kui Kiribati ülejäänud saared.\n\nSaare pindala on 5 km². Saare kõrgeim punkt on ühtlasi Kiribati kõrgeim punkt (81 meetrit üle merepinna). Banaba on Kiribati ainus saar, mis ei ole korallsaar, ja seetõttu ei kahjusta teda nii palju globaalse soojenemisega kaasnev maailmamere taseme tõus.\n\nBanabal on ekvatoriaalne kliima. Aastas sajab keskmiselt 1940 mm, kõige rohkem jaanuaris (270 mm), kõige vähem septembris (100 mm).\n\nBanabal elas 2020. aastal 330 inimest (2005. aastal 301 inimest).\n\nJaapan okupeeris Banabat alates 26. augustist 1942 kuni Teise maailmasõja lõpuni.\n\nBanaba on Nauru kõrval teine saar Okeaanias, kus leidub väga palju fosforiiti. Suurbritannia võimud hakkasid seda kaevandama väetiseks juba 1900. Sellest ajast peale on 90% saare pinnast \"ära kooritud\".\n\nBanaba külad hakkasid kaevandusele jalgu jääma ja sellepärast asustasid Suurbritannia võimud 1945 külaelanikud ümber Fidžil olevale Rabi saarele. Rabi saar on kaugel, mõnestki muust tänapäeva riigist oleks lähemalt leidnud saare, kuhu banabalased asustada, aga Rabi sobis enam-vähem nii suuruselt kui kliimalt. Banabalased rajasid Rabile neli küla, mis kandsid sama nime kui Banaba külad.\n\n1979 Kiribati iseseisvus. Osa banabalasi tuli kodusaarele tagasi, enamik siiski mitte. Banabal asuv Buakonikai küla on tänapäeval inimtühi. Banabalasi elab maailmas umbes 6000, neist Banabal iga kahekümnes. Fosforiidi kaevandamine on jätkunud. Banabalaste seas on juurdunud sügav umbusaldus valitsuse vastu ja eksisteerib poliitiline liikumine, mis taotleb Banaba üleminekut Fidži riigi võimu alla.\n", "id": "ekk_Latn_204625"}
{"text": "Lui Jaanson\n\nLui Jaanson (sündinud 25. veebruaril 1931 Tartus) on eesti rahvusest endine Nõukogude Liidu sõjaväelane ja lendur ning endine Eesti sõjaväelane.\n", "id": "ekk_Latn_204626"}
{"text": "Pala (Kuusalu)\n\nPala on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas.\n\nKülas asub Harjumaa kõrgeim punkt, mis ulatub 112,6 meetrit üle merepinna.\n", "id": "ekk_Latn_204627"}
{"text": "Fööniksisaared\n\nFööniksisaared (inglise Phoenix Islands) on Kiribatile kuuluv saarestik Vaikses ookeanis. Koosneb 8 atollist ja kahest veealusest rifist. Kogupindala on umbes 27,7 km².\n", "id": "ekk_Latn_204628"}
{"text": "Esslingen\n\nEsslingen on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal, Esslingeni kreisi keskus. Asub Neckari jõe ääres, 10 km Stuttgardist kagus.\n\nEsslingeni on esmamainitud 777. aastal (Ezelinga). 1229. aastal sai linnaõigused.\n\nLinnas asub Esslingeni rakendusteaduste kõrgkool.\n\nTeise maailmasõja lõpus, 1945. aasta aprillis okupeeris Ameerika Ühendriikide armee Esslingeni. Sõja ajal rajati linna suur põgenikelaager, mis sai väga vähe kannatada. Seal viibis umbes 47 tuhat ümberasustatud inimest ehk DP-d (inglise keeles displaced persons).\n", "id": "ekk_Latn_204629"}
{"text": "Eesti kodanike komiteed\n\nEesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989. ja 1990. aastal kodanikualgatuse korras loodud parteiülesed poliitilised ühendused, mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel taastamiseks pädevate võimustruktuuride moodustamise ettevalmistamine Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise, Eesti Kongressi valimiste korraldamise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise teel.\n", "id": "ekk_Latn_204630"}
{"text": "Matthew Perry (täpsustus)\n\nMatthew Perry on mitme tuntud inimese nimi: Matthew Perry (1969–2023) oli USA filminäitleja. Matthew Calbraith Perry (1794–1858) oli USA admiral. Matt Perry (1977–) on inglise ragbimängija.\n", "id": "ekk_Latn_204631"}
{"text": "Akadeemiline distsipliin\n\nAkadeemiline distsipliin (inglise academic discipline, field of study) tähendab kõrgkoolis õpetatavat õppeainet või viljeldatavat teadusharu.\n", "id": "ekk_Latn_204632"}
{"text": "Ahti Mänd\n\nAhti Mänd (sündinud 11. veebruaril 1958 Tallinnas) on Eesti kodanike komiteede liikumise aktiivne liige ja sellest välja kasvanud niinimetatud Nõmme valitsuse minister.\n\nAhti Mänd on lõpetanud 1973. aastal Tallinna 27. 8-klassilise Kooli ja 1976. aastal Tallinna 10. Keskkooli (XLIII lend). Töötas üle 10 aasta Tallinnfilmis helitehniku ja helioperaatori kohusetäitjana. Seejärel on ta põhielatist teeninud ehitustöölisena. Samal alal tegutseb praegugi. Aastail 2004–2006 katsetas Ahti Mänd äritegevuses ja tegeles käsitöönduslikult valmivate reljeefsete maakividest fassaadiplokkide (Eesti Patendiameti tööstusdisainilahendus nr D200400095) tootmise ja müügiga.\n", "id": "ekk_Latn_204633"}
{"text": "Abariringa\n\nAbariringa, tuntud ka kui Kantoni saar või Cantoni saar on Kiribatile kuuluv atoll, suurim ja ainus asustatud Fööniksisaar.\n\nSaare geograafilised koordinaadid on 2°50' lõunalaiust ja 171°40' läänepikkust.\n\nSaare pindala on 9 km² ja laguuni pindala 50 ruutkilomeetrit. Atolli loodeotsast kaguotsani on atolli pikkus 14,5 km. Maariba laius on 50–600 m ja saare suurim kõrgus on 1,5–7 m merepinnast. Ainus laguuni ookeaniga ühendav ava on atolli lääneservas ja selles on tugev hoovus: 3–4 m/s.\n\nLaguunis on väga rikas elu. Sealt on leitud 153 liiki kalu, sealhulgas tuune, haisid, astelraisid ja angerjaid.\n\nMaismaataimestik on, vastuoksa, väga nigel. 1941. aasta uurimuse järgi on Abariringal kõigest 12 pärismaist taimeliiki, mille hulka kuuluvad madalad taimed ja rohupuhmad, tihedad 2–3 meetri kõrgused Scaevola põõsad lõunarannikul, mõned Suriana maritima põõsad laguuni sissepääsu juures, heliotroopne ehk ennast päikese järgi keerav puu Heliotropium foertherianum, puu Cordia subcordata ja kookospalmid. Külakoha juures on puid-põõsaid rohkem.\n\nLoomastikust avastas 1937. aasta Uus-Meremaa ekspeditsioon Abariringal 23 linnuliiki, polüneesia roti, sisalikud, erakvähid ja kilpkonnad. Leiti kaht liiki ämblikke.\n\nAbariringal pole joogivett. Vihmavett kogutakse tsisternidesse. Vihma sajab harva, aga sademeid ei ole väga vähe: aastatel 1938–1953 221–914 mm aastas. Viimastel aastakümnetel on kliima märjemaks muutunud.\n\nAbariringa avastasid eurooplaste jaoks 5. augustil 1824 kaks Londoni vaalapüügilaeva \"Phoenix\" ja \"Mary\", mille kaptenid olid vastavalt John Palmer ja Edward Reed. Esialgu nimetati saar Mary Ballcouti saareks laevaomaniku abikaasa järgi.\n\nLevinuma nime Kanton sai ta vaalapüügilaevalt \"Kanton\", mis sõitis 4. märtsil 1854 saare juures karile. Laeva kapten oli Andrew Wing. Meeskond asus paatidesse ja pärast 49 päeva kestnud merereisi õnnestus neil ainsatki meest kaotamata jõuda Mariaanidel olevale Tiniani saarele.\n\nSuurbritannia nõudis saart endale juba 1850-ndatel, kuid ei astunud mingeid samme saare koloniseerimiseks, nagu seda ei teinud ka ükski teine riik. Uuesti kordas Suurbritannia nõuet 31. augustil 1936 ja hakkas tegutsema. 8. juulil 1937 oli Abariringal täielik päikesevarjutus ning saarele saabusid USA ja Uus-Meremaa teadlased. USA kuulutas saare enda valduseks ja püstitas monumendi kahe USA lipuga. USA laev \"Avocel\" keeldus loovutamast parimat sadamapaika Briti sõjalaevale \"Wellington\", mistõttu Briti laev tulistas USA laeva pihta ühe lasu. USA laev vastas samaga, mispeale sõlmiti vaherahu seniks, kuni valitsustelt täiendavad juhised saadakse. Kumbki valitsus polnud sõjast huvitatud ja mõlemad käskisid kaptenitel rahu sõlmida, misjärel mõlema laeva meeskonnad jälgisid päikesevarjutust koos.\n\n3. märtsil 1938 kuulutas Franklin Roosevelt Abariringa USA-le kuuluvaks. 7. märtsil maabus saarel 7 USA sõjaväelast. Suurbritannia saadik USA-s protestis ägedalt, mispeale 6. aprillil 1939 sõlmiti leping, mille järgi oli Abariringa järgmised 40 aastat nende maade ühisvalduses.\n\nAbariringa elanike arv väheneb. Kui 2000. aastal elas saarel 61 inimest, siis 2005 oli elanikke 41.\n\nAtolli loodeservas on lennuväli, mis 2003. aasta seisuga oli täiesti töökorras, kuid mingeid rahvusvahelisi ega riigisiseseid regulaarlende sellelt ei korraldata.\n\nÜmber kogu saare käib sillutamata tee, kuid selle seisund on teadmata.\n", "id": "ekk_Latn_204634"}
{"text": "Teaduste klassifikatsioon\n\nTeaduste klassifikatsioon (inglise research classification, ka classification of R&D) on teaduste liigitamine ehk klassifitseerimine erinevate kriteeriumide alusel.\n", "id": "ekk_Latn_204635"}
{"text": "Struktuuriteadused\n\nStruktuuriteadused (saksa keeles Strukturwissenschaften) on keerukate süsteemide uurimisega tegelevad akadeemilised distsipliinid, mis on vahelüliks loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Sõna kasutatakse selles tähenduses peamiselt Saksamaal.\n\nStruktuuriteaduste hulka kuuluvaks arvatakse kaoseteooria, mänguteooria, katastroofiteooria, informatsiooniteooria, süsteemiteooria, küberneetika, sünergeetika, semiootika.\n\nStruktuuriteaduse mõiste võttis kasutusele Carl Friedrich von Weizsäcker 1971. aastal.\n\nBernd-Olaf Küppers asutas 2008. aasta alguses Jena Ülikooli juures uurimiskeskuse Frege Centre for Structural Sciences.\n\nStruktuuriteaduste mõiste kasutuselevõtt on seotud probleemidega füüsika ja bioloogia metodoloogiliste erinevuste mõtestamisel.\n", "id": "ekk_Latn_204636"}
{"text": "UDK\n\nUDK ehk universaalne detsimaalklassifikatsioon ehk üldine kümnendliigitus on kümnendjaotusel põhinev rahvusvaheline liigitussüsteem, mida kasutatakse trükiste, kataloogikaartide jm dokumentide süstematiseerimiseks kataloogides, kartoteekides, bibliograafia- ja referaatväljaandeis, andmepankades.\n\nUDK-s on kõik teadusalad jaotatud 10 pealiiki, mis igaüks omakorda jagunevad 10 alaliigiks, iga alaliik omakorda 10 alaliigiks jne. Liike tähistavad indeksid 0-9 ja nende kombinatsioonid, mille tulemusena kujuneb astmeline laiemalt mõistelt kitsamale. Mida kitsam mõiste, seda rohkem numbreid indeksis. Näiteks: 6 = rakendusteadused, 62 = tehnika, 621 = masinaehitus, 621.3 = elektrotehnika, 621.313 = elektrimasinad ja 621.313.3 = vahelduvvoolumasinad.\n", "id": "ekk_Latn_204637"}
{"text": "Salmistu\n\nSalmistu on küla Harju maakonnas Kuusalu vallas. Salmistu on rannaküla ja suvituskoht. Külla kuulub ka Pedassaar.\n\nSalmistul paikneb ka majutus- ja toitlustuskoht Roosi Villa (varasemate nimedega Okasroosike ning Okka kõrts, Salme Villa).\n", "id": "ekk_Latn_204638"}
{"text": "Saunja (Kuusalu)\n\nSaunja on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.\n\nPosti sihtnumber on 74636.\n\nSaunja külas on sündinud tarbekunstnik Leesi Erm. Külas on ka mälestuskivi Gustav Vilbaste lapsepõlvekodu asukohal.\n", "id": "ekk_Latn_204639"}
{"text": "Soorinna\n\nSoorinna on küla Harju maakonna Kuusalu vallas. See asub 5 kilomeetri kaugusel Kuusalu keskusest.\n\nKüla piirneb Sõitme, Andineeme, Muuksi ja Kahala küla ning Kahala järvega. Küla pindala on 417 hektarit ja seal elab 33 alalist elanikku (2013. aasta seisuga).\n\nKülas on 26 elukondlikku hoonet. Nendest 12 on vanad talumajad, mis rajati aastatel 1924–1943 ja kannavad nimesid: Kase, Kotermanni, Kõreta, Lepiku, Loigu, Lubjaahju, Parasmetsa, Raja, Soone, Soorinna, Tamme ja Tahkemäe. Tahkemäe talu tall on aastast 1885. Kõreta talu eluhoone on ehitatud 1890. aastal. Loo mõisa varemete restaureerimine on andnud Soorinnale uued kinnistud: Uuemõisa (külavanem Madis Praksi elukoht) ja Vesiveski. Vesiveski kinnistu ajaloolised hooned olid rajatud 1862. aastal. Külas on ka mõned Nõukogude ajal ehitatud eluhooned ja suvilad. Mitmed algsed talukompleksid on kasutusel suvekodudena ning omanike poolt restaureeritutena säilitanud oma ajaloolise väärtuse.\n\nSoorinna küla on teistest sama piirkonna küladest hilisema tekkega. Eestimaa külade nimistut sisaldav 13. sajandist pärit Taani hindamisraamat Kuusalu vallas Soorinna küla olemasolu ei maini. Osa küla maast kuulus varem Muuksi küla alla, mõnda aega oli ühendatud ka Andineeme külaga.\n\nSoorinna on tüüpiline Eestis levinud hajaküla tüübi esindaja, kus talukohad asuvad üksteisest eemal, neid eraldavad looduslikud rohumaad, põllud, metsasiilud. Enamus Soorinna talukohtadest on tekkinud alles 1910. aastatel. Põhiline hoonestus on olnud tihedam endise mõisa keskuse ümbruses.\n\nNõukogude ajal tegutses külas Loo nime kandnud kolhoos, mis liideti 1980. aastatel Kirovi-nimelise kalurikolhoosiga. Mõnikord nimetatakse küla tänini Loo külaks. Seda nime kannab ka Loo bussipeatus.\n\nKüla keskel, Loo jõele paisutatud tiigi ja seda ületava maanteesilla ääres asub esimese Eesti Vabariigi ajast pärinev pritsikuur. Lihtsa tumepunase puitehitise tornil on säilinud laastkatus.\n\nKüla läbib Loo jõgi (nimetatud ka Kolga jõgi, Santoja, Liiva, Sõitme oja, Liiva-Sõitme peakraav), mis on 18 kilomeetrit pikk, loode-kagusuunaline, saab alguse Kõrvemaal kuivendatud Kuuse soost Kosu küla lähedal ja suubub merre Andineeme küla kohal.\n", "id": "ekk_Latn_204640"}
{"text": "Tammispea\n\nTammispea on küla Harju maakonna Kuusalu vallas Lahemaa rahvuspargis.\n\nTammispeal on 61 elanikku. seisuga 01,01,2023\n\nTammispeal on Tammispea hiidrahn. Rahn koosneb rabakivist ja on umbes 7,8 m kõrge. Seal on ka 11 m kõrgune Tammispea kivi. Eesti kõrgeim.\n", "id": "ekk_Latn_204641"}
{"text": "Tammistu (Kuusalu)\n\nTammistu on küla Harju maakonna Kuusalu vallas. Posti sihtnumber on 74719.\n\nTammistu küla asub Juminda poolsaare loodekaldal Lahemaa rahvuspargis. Tammistu küla on olnud läbi ajaloo Juminda poolsaare väikseimaid külasid. Nõukogude ajal kuulus Leesi küla koosseissu.\n\nEril aegadel on küla nimi olnud Tammes, Taamise, Tammeszby, Tammist Byy ja Tammistu.\n\nTammistu küla esmamainiti 1517. aastal. Tol ajal oli külas kolm talu ja üks üksjalakoht, Tammistu küla vanimad talud on Roigu ja Onga. Praegu on külas 25 majapidamist, aastaringselt elatakse 9 talus.\n\nTammistu külas on oma lapsepõlve suvekodu talu taastanud advokaat ja ettevõtja Marti Hääl, kes küla esindajana kuulub Lahemaa koostöökogusse.\n", "id": "ekk_Latn_204642"}
{"text": "Tapurla\n\nTapurla (kohakääne Tapurlasse) on küla Harjumaal Kuusalu vallas Juminda poolsaarel Hara lahe ääres. Külas asub Tapurla sadam.\n\nKülast kagusse jääb Tapurlaht ja loodesse Naskali laht, mida esmamainiti 1690 kujul Nasgalli. Mõlemad on Hara lahe osad.\n\nLäbi aegade on külanime kirjutatud mitmel kujul. Küla esmamainiti 1537 kujul Tapper. Järgnesid kirjapildid Tabba (1586), Tubberla (1637), Taberla (1732) ja Tapparla (1798). Kasutatud on ka nimekujusid Tappurla, Tappulla ja Taburla. Küla kuulus Kolga mõisale.\n\nIlmselt on küla saanud nime Tapurlahe järgi, mille ääres ta asub. Enn Tarveli arvates sai laht omakorda nime isiku järgi, kelleks võis olla näiteks Tappe, Tappete, Tapara või Tapari.\n\nRahvapärimuse järgi olid pärast Põhjasõda kõik külaelanikud katku surnud. Nende asemel olevat Soomest tulnud kolm meest ja nende nimedega kutsutakse senini küla talusid.\n", "id": "ekk_Latn_204643"}
{"text": "Laurence Henry Hicks\n\nLaurence Henry Hicks (1912–1997) on Nauru riigihümni \"Nauru Bwiema\" muusika autor.\n\nTa oli austraallane.\n", "id": "ekk_Latn_204644"}
{"text": "Valkla\n\nValkla on küla Harju maakonna Kuusalu vallas.\n\nKülas asub Valkla baptistikoguduse palvela.\n\nKülas tegutses Valkla kõrts, mille säilinud kõrtsihoone on arvele võetud kultuurimälestisena.\n", "id": "ekk_Latn_204645"}
{"text": "Aela\n\nAela (18. sajandi kaartidel Aila, 20. sajandil ka Aeli) on küla Harju maakonna Kose vallas. Valla ja sellega ühtlasi Harju maakonna kõige lõunapoolsem küla.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla territooriumile jäävad mitmed sood. Nende seas Vonka raba, Laukesoo, Pususoo ja Nairemäe raba. Külast läände naabervalla territooriumile jääb Aela raba.\n\n18. sajandi kaartide järgi on külast kagus (praeguses Järva maakonnas) asunud ja lõunas (praeguses Rapla maakonnas) Taga-Polliku (Takka Pollik) (tänapäeval Suurekivi) asulad.\n", "id": "ekk_Latn_204646"}
{"text": "Alansi\n\nAlansi on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nValdava osa küla territooriumist võtavad enda alla põllumajandusmaad. Küla lääneosas kulgeb Alansi oja.\n\nKülas asub Lemomägi (Lemmumägi), kus 2001. aastal avati Johan Pitka monument (skulptor Helmut Hiismaa). Monumendi lähedale püstitati 2003. aastal ka mälestuskivid kolmele mõrvatud Pitka pojale.\n", "id": "ekk_Latn_204647"}
{"text": "Ardu\n\nArdu on alevik Harju maakonnas, Kose vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ardus 544 inimest. Neist 520 (95,6%) olid eestlased. 1. jaanuaril 2014 elas Ardus Rahvastikuregistri andmetel 528 inimest.\n\n18. sajandi kaartide järgi on Ardu (Hardo) juures olnud kõrts. Asulast idas on olnud endised Sikemäe (Sikkama) ja Vanamõisa küla.\n\nArdu oli aastatel 1992–2013 eksisteerinud Kõue valla keskus.\n\nAlevikus asub Ardu muinaskalmistu. Sealt leitud mehe luustiku järgi tegi 1950. aastatel Mihhail Gerassimov mehe büsti \"Ardu mees\".\n", "id": "ekk_Latn_204648"}
{"text": "Habaja\n\nHabaja on alevik Harju maakonnas Kose vallas. Kuni 2013. aasta sügiseni kuulus Habaja Kõue valda.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Habajal 311 inimest. Neist 302 (97,1%) olid eestlased. 1. jaanuaril 2014 elas Habajal Rahvastikuregistri andmetel 303 inimest.\n\nAlevikku läbib Kose–Purila maantee. Küla territooriumil asub Habaja mõis.\n\nVarasemad teated Habaja kohta pärinevad 1419. aastast, mil asustus oli tuntud Appa külana. Habaja mõis (saksa keeles Habbat) rajati 1646. aastal, mil see eraldati Vana-Harmi mõisast. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Ungern-Sternbergidele, viimase käest läks valdus Moritz Wilhelm von Pistohlkorsi kätte. 1790. aastal omandas mõisa Bernhard Heinrich von zur Mühlen. Suure osa 19. sajandist oli mõis Hunniuste perekonna valduses, kelle kätte jäi kuni 1939. aasta võõrandamiseni. Nõukogude perioodil kuulus mõisakompleks Habaja sovhoosile.\n\nHabaja mõisas toimus 29. mail 1858 nende Habaja ja Harmi talupoegade peksmine, kes keeldusid abiteost. Seda sündmust meenutab Habajal mälestuskivi.\n\nAlevikus on ka mälestuskivi \"Langenud Suures Isamaasõjas aastail 1941–1945\"; kivil on seitse nime.\n", "id": "ekk_Latn_204649"}
{"text": "Amadeus (film)\n\n\"Amadeus\" on 1984. aasta film, mille lavastas Miloš Forman. Film põhineb Peter Shafferi samanimelisel näidendil, kes on ka filmi stsenarist. Austria pealinnas Viinis aset leidev film jutustab loo 18. sajandi teisel poolel Mozarti ja Itaalia helilooja Antonio Salieri vahelisest fiktiivsest rivaalitsemisest, mida loo autor kutsub \"fantaasiaks Mozarti ja Salieri teemal.\" Salieri rollis esineb filmis F. Murray Abraham ja Mozarti rollis Tom Hulce. Mõlemad teenisid rollide eest nominatsiooni parima meespeaosatäitja Oscarile, mille Abraham võitis.\n\nFilm esilinastus 6. septembril 1984 Los Angeleses ja jõudis laiemalt kinolinadele 13 päeva hiljem 19. septembril. Film sai kriitikutelt kiitusi ning kujunes kassahitiks, teenides üle 90 miljoni dollari. See nomineeriti 53 auhinnale ja võitis neist 40, sealhulgas kaheksa Oscarit, neli BAFTA-t ja neli Kuldgloobust. 2023. aasta seisuga on see kõige hiljutisem film, mis on teeninud parima meespeaosatäitja kategoorias kaks nominatsiooni. Ameerika Ühendriikide Kongressi Raamatukogu valis 2019. aastal \"Amadeuse\" Riiklikus Filmiregistris säilitamiseks põhjendusega, et film on \"kultuuriliselt, ajalooliselt või esteetiliselt oluline.\"\n", "id": "ekk_Latn_204650"}
{"text": "Harmi\n\nHarmi on küla Harju maakonna Kose vallas Kuivajõe ääres.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKülas asus Uue-Harmi mõis, mille peahoones tegutses hiljem Harmi Põhikool.\n\nMõisahoonet ümbritseb kaitsealune Harmi mõisa park. Pargis asub ka arheoloogiamälestiseks arvatud asulakoht.\n", "id": "ekk_Latn_204651"}
{"text": "Kadja\n\nKadja on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKülast loodesse jääb Mustsoo, edelasse Kiigumäe soo, lõunasse Aela raba ja kagusse Vonka raba.\n", "id": "ekk_Latn_204652"}
{"text": "Kantküla (Kose)\n\nKantküla on Harjumaal Kose vallas asuv küla.\n\nSeda kohanime esmamainiti 1462 kujul Kantküll, ent ühtlasi kirjutati, et see küla olevat tühi. 17. sajandi lõpul nimetati isikut Kankülla Madis. 1726. aasta adramaarevisjoni andmeil elas Ojasoo mõisas 4 Kanti lisanimega talupoega. Mellini kaardil 1796 on küla kohale märgitud vaid telliselööv (Ziegeley). Asustatud külana on Kantküla esimest korda nimetatud alles 1900. aasta paiku (Канткюля). Kantküla asus Kose kihelkonnas ja kuulus Harmi mõisale.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nArvatavasti tuleb külanimi kas sõnast \"kand\" 'tagaosa' või \"känd\".\n\nKantküla põhjaosas on Punamäe talurühm, mida on varem nimetatud Tagametsa külaks.\n\nKülast voolavad läbi Kantküla oja ja Sange oja. Kahe oja ühinemiskoht küla põhjaosas jääb Ojasoo-Kantküla looduskaitsealale.\n\nKüla kirdenurka läbib Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee.\n", "id": "ekk_Latn_204653"}
{"text": "Kantküla\n\nKantküla on küla Kose vallas Harju maakonnas Kantküla on küla Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas Kantküla on küla Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas Kantküla oli küla Albu vallas Järva maakonnas\n", "id": "ekk_Latn_204654"}
{"text": "Katsina\n\nKatsina on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla lõunaosas asub Männiku soo.\n\nKüla idanurka läbib Tallinna–Tartu maantee.\n", "id": "ekk_Latn_204655"}
{"text": "Kiruvere\n\nKiruvere on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKülas asuvad Kiruvere järv ja Paunküla veehoidla. Küla läbib Sae–Paunküla kanal, millega juhitakse vett Jägala jõest Paunküla veehoidlasse.\n\nKüla põhjaossa jääb osa Põhjaku rabast.\n", "id": "ekk_Latn_204656"}
{"text": "Kukepala\n\nKukepala on küla Harju maakonna Kose vallas Tallinna–Tartu maantee ääres.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla idapiir puutub kokku Pirita jõega.\n", "id": "ekk_Latn_204657"}
{"text": "Kõrvenurga\n\nKõrvenurga on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKülas asuvad Kautla järv, Kautla Mudajärv, Nõmme järv ja osaliselt ka Hiieveski järv.\n\nSuur osa küla territooriumist on metsa alla ning seda läbivad arvukad kraavid.\n\nKülast itta jääb Kautla raba.\n", "id": "ekk_Latn_204658"}
{"text": "Kõue\n\nKõue on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nAsulat läbib Kõue–Virla tee ja seal lõppeb Triigi–Kõue tee.\n\nKüla lõunapiir jookseb mööda Kuivajõge.\n\nKülast on pärit Eesti alpinist ja fotograaf Jaan Künnap.\n", "id": "ekk_Latn_204659"}
{"text": "Laane (Kose)\n\nLaane on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nSuur osa küla territooriumist on metsa all.\n\nKüla kagunurgas asub osa Põhjaku rabast.\n\nKüla läbib Paunküla–Vetla tee.\n", "id": "ekk_Latn_204660"}
{"text": "Leistu\n\nLeistu on küla Harju maakonna Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla läbib Paunküla–Vetla tee.\n\nKultuurimälestistest asuvad külas asulakoht ja kivikalme \"Surnumägi\".\n", "id": "ekk_Latn_204661"}
{"text": "Lutsu (Kose)\n\nLutsu on küla Harju maakonnas Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla läänepiir kulgeb mööda Sokusoont ja põhjapiir mööda Alansi oja.\n", "id": "ekk_Latn_204662"}
{"text": "Martin Jervan\n\nMartin Volmer Jervan VR I/2 (1. mai (vkj) / 13. mai 1891 Volmre-Kopli talu (tänapäeval Paldiski maantee 114–116, Haabersti linnaosa, Tallinn), Järve küla, Harku vald, Harjumaa – 15. oktoober 1942 Tšeljabinski vangilaager) oli Eesti arst ja sõjaväelane (kindralmajor-meedik).\n", "id": "ekk_Latn_204663"}
{"text": "Korvõielised\n\nKorvõielised (Asteraceae või Compositae) on kaheiduleheliste klassi astrilaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.\n\nKorvõieliste ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on tavaliselt rohelised, kuid mõnel liigil võivad olla eredalt värvunud.\n\nKorvõielisi uurivat botaanika haru nimetatakse sünanteroloogiaks. Esimese sellealase teose kirjutas Theophrastos.\n\nKorvõielised on käpaliste kõrval teine suurim õistaimede sugukond: selles on ligikaudu 1900 perekonda. Korvõieliste liikide arvu on raske määrata, sest olenevalt liigi kriteeriumidest on süstemaatikud eristanud 14–25 tuhat liiki. Eestis on eristatud ligi 300 liiki. Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas (nt hunditubakas Hieracium, karutubakas Pilosella, võilill Taraxacum), mistõttu neis ei moodustu selgelt eristunud liike ja nende kirjeldamisel sõltub palju süstemaatikute kokkuleppest liigi määratlemisel (enamasti kirjeldatakse neis perekondades suurel hulgal pisiliike).\n\nKorvõielised on eriti vormirohkelt esindatud parasvöötmes. Suhteliselt sageli kohtab neid avatud kuivades kohtades. Tihedates troopikametsades on korvõielisi vähem: seal esineb neid epifüütidena võrades.\n\nEnamik korvõielisi on rohttaimed. Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Teistest taimerühmadest on korvõielisi üldjuhul iseloomuliku ehitusega õisiku järgi lihtne eristada.\n\nTavaliselt tolmeldavad korvõielisi putukad ja sellepärast on nad olulised putukate kasvatamisel. Esineb ka tuultolmlemist ja apomiksiat.\n\nValmis seemned levivad sageli tuule abil. Teise levinud moodusena on seemnetel haagikesed või kidad, millega nad jäävad mööduvate loomade (näiteks inimeste) külge kinni ja kukuvad emataimest kaugel maha.\n\nKorvõielised tekkisid eotseenis umbes 49 miljonit aastat tagasi. Perioodil 42–36 miljonit aastat tagasi toimus sugukonnas aktiivne mitmekesistumine ning perekondade ja liikide teke.\n\nOn täpselt teadmata, mis põhjustas korvõieliste niisuguse edu. Oletatavasti on selles oma osa nende võimel salvestada energiat fruktaanidena, peamiselt inuliinina, mis annab eelise kuivades kohtades.\n", "id": "ekk_Latn_204664"}
{"text": "Alfred Adler\n\nAlfred Adler (7. veebruar 1870 Viin – 28. mai 1937 Šotimaa) oli Austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja. Teda nimetatakse sageli Sigmund Freudi mantlipärijaks. Õpetaja ja õpilase erinevus: Adler ei tunnistanud kunagi, et vaimuhäirete põhjus on ainuüksi seksuaalprobleemides, vaid interpreteeris unenägusid – millele Freudki toetus – laiemalt, kogu alateadvust haaravatena.\n\nAdler sündis Viinis. Isa oli keskklassist juudist arst, Adler õppis ise ka arstiks, sai kraadi 1895. aastal. Oli Viinis psühhoanalüütilise seltsi president, läks 1911 Freudist lahku, kuna tekkisid oma ideed, misjärel nad Freudiga enam kunagi ei kohtunud. Elundi alatalitlust uurides märkas, et haigus tabab kõige nõrgemat elundit, aga see ei tähenda veel haigust, kuna leiab aset kompensatsioon. Adler pani aluse individuaalpsühholoogiale.\n\nPoliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last.\n", "id": "ekk_Latn_204665"}
{"text": "Ljudmila Putina\n\nLjudmila Putina (vene Людмила Александровна Путина, (neiupõlvenimi Škrebnjova; sündinud 6. jaanuaril 1958 Kaliningradis) on Venemaa presidendi Vladimir Putini endine abikaasa.\n\n6. juunil 2013 teatas paar ühisintervjuus telekanalile Rossija-24 oma abielu lõppemisest. 1. aprillil 2014 teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et abielu on ametlikult lahutatud.\n\n2016. aastal abiellus Ljudmila Putina Artur Otšeretnõiga ja kannab sestpeale perekonnanime Otšeretnaja.\n", "id": "ekk_Latn_204666"}
{"text": "Omavalitsuste Teataja\n\nOmavalitsuste Teataja oli 13. aprillil 1938 dekreedina välja antud seaduse järgi kavatsetud ametlik väljaanne, kus oleksid avaldatud kohalike, kutsealaste omavalitsuste ja vähemusrahvuste kultuuriomavalitsuste määrused, korraldused, otsused, teadaanded ja kuulutused.\n\nTegelikult lükati Omavalitsuste Teataja ilmumist edasi ja tegelikult see ei ilmunudki.\n", "id": "ekk_Latn_204667"}
{"text": "Kodanlik õhukaitse\n\nKodanlik õhukaitse (KÕ, ka passiivne õhukaitse) on tsiviilelanikkonna relvastamata kaitse õhurünnakute vastu sõja korral. Eestis asutati kodanlik õhukaitse 1936. aastal. 1940. aastal, pärast Nõukogude Liidu okupatsiooni, asendati kodanlik õhukaitse kohaliku õhukaitsega, mis 1961. aastal nimetati ümber tsiviilkaitseks.\n\nEesti Vabariik oma geograafilise asendi ja territooriumi väikese sügavuse tõttu võib sõja korral ootamatult sattuda vaenlase õhukallaletungide ohtu. Õhurünnakute kahjude vältimiseks ja kõrvaldamiseks ei jätku üksi sõjaväe- ja politseijõududest, vaid siin on tarvilik kogu elanikkonna kaasabi, et ühiseil pingutusil tõkestada kahjude levikut. Seepärast on tarvis varakult organiseerida ja ette valmistada kodanikke õhukaitse-tegevusele ja teostada korraldustöid, milleta kodanlik õhukaitse pole mõeldav. (Kodanliku Õhukaitse (KÕ) üldkava § 1, RT 1938, 54, 508.)\n\n1) valmistada ette kodanikke enesekaitseks õhuohu vastu;\n\n2) hoida alal korda õhukallaletungide korral;\n\n3) organiseerida õhualarmi, moondamist, gaasiluuret, gaasikaitset ja aerobakterioloogilist kaitset;\n\n4) korraldada sanitaarala ning esma- ja arstiabi andmist õhurünnakutest kannatanud kodanikkudele;\n\n5) korraldada õhurünnakute tagajärjel tekkinud kahjutulede kustutamist, gaasistatud kohtade degaseerimist, rikutud veevärgi, valgustus- ja sidevõrgu kordaseadmist, liiklemisummistuste ja teiste üldiste kahjude kõrvaldamist;\n\n6) valmistada ette ja korraldada kodanikkude evakuatsiooni paigus, kus see õhuohu tõttu tarvilik.\n\nEesti territoorium jagunes KÕ ringkondadeks, mis vastasid samanimeliste prefektuuride piirkondadele; ringkonna juhiks oli prefekt. Valga ringkond koosnes ainult Valgamaast ja seda juhtis Valga politseijaoskonna komissar. KÕ ringkonnad jagunesid jaoskondadeks, mida juhtis kohaliku politseijaoskonna komissar. Jaoskonnad jagunesid rajoonideks.\n\nKÕ teenistus jagunes kohustuslikuks ja vabatahtlikuks. Kodanliku õhukaitse kohustus kestis 15.–60. eluaastani. Siseministeeriumi Politseitalituse kodanliku õhukaitse ja tuletõrje juhataja oli Rudolf Vaharo. Vabatahtlik KÕ toimus Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Liidu (VKÕL) kaudu, mis asutati 28. veebruaril 1938. Liidu esimees oli Artur Keller.\n\nKodanliku õhukaitse ajakiri oli Õhu- ja Gaasikaitse.\n", "id": "ekk_Latn_204668"}
{"text": "Harku tööpõlgurite töölaager\n\nHarku tööpõlgurite töölaager oli 1938. aastal asutatud Kohtuministeeriumi Vangimajade talituse alluvuses olnud kinnipidamisasutus tööpõlgurite sunduslikult tööle õpetamiseks, harjutamiseks ja rakendamiseks. Laager asus Harku vangla maa-alal.\n\nTööpõlgurite laagrisse paigutati isikuid 7. juulil 1938 vastu võetud tööpõlgurite töölaagrite seaduse alusel.\n\nLaagrisse saadeti jaoskonnakohtuniku otsusega kuueks kuuks kuni kolmeks aastaks.\n", "id": "ekk_Latn_204669"}
{"text": "Lossifoogtikohus\n\nLossifoogtikohus (Revalsches Dom-Schloß-Vogtei-Gericht) oli Toompea linna valitsus- ja kohtuorgan.\n\nLossifoogtikohtu koosseisu kuulusid lossifoogt, kaks Toomgildi oldermanni ja kaks vanemat. Kohtul ei olnud sekretäri ja asjaajamist juhtis lossifoogt isiklikult.\n\nLossifoogtile maksis palka riik, teistele kohtuliikmetele Toomgild. Lossifoogtikohtu istungid toimusid kaks korda nädalas. Lossifoogtikohtu liikmetest moodustati kassavalitsus, maksukomisjon ja aktsiisivalitsus.\n\nLossifoogtikohtu juures olid gildiraamatupidaja, üks või kaks maaklerit ja üks kohtuteener.\n\nLossifoogtikohus kaotas oma valitsemisõigused 1878. aastal (Toompea liitmisel Tallinna linnaga), tegutses edasi ainult kohtuna ja likvideeriti lõplikult 1889. aastal, viimane Toompea lossifoogt oli 1883–1889 Roman von Antropoff.\n", "id": "ekk_Latn_204670"}
{"text": "Riskikuller\n\n\"Riskikuller\" on USA märulifilm, mis esilinastus 11. oktoobril 2002.\n\nFilmi lavastajad on Louis Leterrier ja Corey Yuen. Filmi peategelane (riskikuller) on Jason Statham, kes sooritab suure osa filmis leiduvaid kaskadööritrikke.\n\nFilm on avaldatud nii inglise, prantsuse kui ka hiina keeles.\n\nFilmile on tehtud järg \"Riskikuller 2\" 2005. aastal ja \"Riskikuller 3\" 2008. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_204671"}
{"text": "Tiiu Kokla\n\nTiiu Kokla (sündinud 29. jaanuaril 1932) on eesti tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud soome, ungari ja saksa keelest luulet ja proosat.\n", "id": "ekk_Latn_204672"}
{"text": "Robinson Crusoe saar\n\nRobinson Crusoe saar (hispaania keeles Isla Robinsón Crusoe) Vaikses ookeanis asuva Juan Fernándeze saarestiku suurim saar.\n\nRobinson Crusoe saar asub Lõuna-Ameerika rannikust 674 kilomeetrit läänes. Saarestikku kuuluvad veel Alejandro Selkirki saar ja Santa Clara. Kogu saarestik kuulub Tšiilile.\n\nGeoloogilises mõttes asub kogu saarestik Lõuna-Ameerika laama ja Nazca laama piiril. Saarestik on vulkaanilise päritoluga ja selletõttu mägine.\n\nSaar on 93 km² suur. Saare kõrgeim punkt on 916 meetri kõrgune El Yungue. 2002. aastal elas seal 633 elanikku. Kõik nad asusid saare põhjakaldal Cumberlandi lahe ääres San Juan Bautista külas.\n\nSaare lääneotsas on pikk ja kitsas poolsaar, mille nimi on Cordon Escarpado. Poolsaare tipust 1,5 km kaugusele lõunasse jääb pisike Santa Clara saar.\n\nSaare kliima on lähistroopiline kuumade ja kuivade suvede ning jahedate ja vihmaste talvedega. Lääneosa on natuke madalam ja kuivem kui idaosa.\n", "id": "ekk_Latn_204673"}
{"text": "Alejandro Selkirki saar\n\nAlejandro Selkirki saar (varem ka Más Afuera saar) on Tšiilile kuuluv saar Vaikses ookeanis Juan Fernándeze saarestikus, 181 kilomeetrit Robinson Crusoe saarest idas. Asukoht: . Erinevate allikate järgi on saare pindala 33, 44,6 või 48 km². Saare kõrgeim punkt ulatub 1329 meetrit üle merepinna.\n\nSaar on vulkaanilise päritoluga ning selle vanuseks hinnatakse 1–2 miljonit aastat. Saar on asustamata. Sellel asub suur merilõvide koloonia.\n\nSaar on nime on saanud šoti meremehe Alexander Selkirki järgi, kes elas Robinson Crusoe saarel üksinduses neli aastat.\n", "id": "ekk_Latn_204674"}
{"text": "Klintsõ\n\nKlintsõ on linn Venemaal Brjanski oblastis. Asub Valgevene ja Ukraina piiri lähedal.\n\nKlintsõ on asutatud 1707. aastal ja sai linnaks 1925.\n\nLinn on alates 19. sajandist tekstiilitööstuse keskus.\n", "id": "ekk_Latn_204675"}
{"text": "Jegorjevsk\n\nJegorjevsk on linn Venemaal Moskva oblastis, Jegorjevski rajooni keskus. Asub Moskvast 101 km kagus.\n\nJegorjevski kohal on teada Võssokoje küla alates 1462. aastast. 1778 sai linnaõigused.\n", "id": "ekk_Latn_204676"}
{"text": "Kategooria:Eesti vallad 1939\n\nSelles kategoorias on Eesti vallad, mis moodustati pärast 1. aprilli 1939, kui kaotati kõik olemasolevad vallad ja moodustati 248 uut valda\n\nKategooria:Eesti endised vallad Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940 Kategooria:1939. aasta Eestis\n", "id": "ekk_Latn_204677"}
{"text": "Milan Babić\n\nMilan Babić (serbia Милан Бабић; 26. veebruar 1956 Kukar, Horvaatia – 5. märts 2006 Haag) oli Horvaatia serblasest poliitik. Babić oli hariduselt hambaarst, kuid hakkas poliitikuks 1990. aastal. 1991–1995 oli ta tunnustamata Krajina Serblaste Vabariigi president. 1991. aastal viis ta serblaste kontrolli all olevatel aladel koos Vojislav Šešelji ja Ratko Mladićiga läbi etnilise puhastuse.\n\nTema üle mõisteti kohut Haagis Endise Jugoslaavia tribunalis ning tunnistati süüdi inimsusvastastes kuritegudes. Ta oli esimene, kes osaliselt oma süüd ka tunnistas. Talle mõisteti 13-aastane vanglakaristus. 6. märtsil 2006 leiti ta surnuna oma kongist, kus ta oli sooritanud enesetapu.\n", "id": "ekk_Latn_204678"}
{"text": "Krasnogorsk\n\nKrasnogorsk on linn Venemaal Moskva oblastis, Krasnogorski rajooni keskus.\n\nKrasnogorsk asub Moskva jõe ääres Moskvast 23 km läänes ja halduslikult piirneb Moskvaga.\n", "id": "ekk_Latn_204679"}
{"text": "Viktor Dyk\n\nViktor Dyk (31. detsember 1877, Pšovka u Mělníka – 14. mai 1931 Lopud) oli tšehhi kirjanik ja Tšehhoslovakkia poliitik.\n", "id": "ekk_Latn_204680"}
{"text": "Saaremaa robirohi\n\nSaaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis) on mailaseliste sugukonda ja robirohu perekonda kuuluv taimeliik.\n\nSaaremaa robirohi on Eesti endeem, s.t kasvab ainult Eestis, Saaremaa lääne- ja loodeosas.\n\nTa on üheaastane, ühekojaline rohttaim, kõrgus 20–50 cm. Tema eripäraks on vartel olevad näärmekarvad. Saaremaa robirohi, nagu teisedki robirohud, on poolparasiit – ta juurestik on vähearenenud, kuid juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub teiste taimede juurtele ja ammutab neist toitaineid. Kasvab allikasoodel ja päris- ja puisniitudel.\n\nAastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti punases raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt allikasoode ja soostunud niitude kuivendamine.\n\nSaaremaa robirohu leidis ja kirjeldas esimesena 1933. aasta hilissuvel botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo. Vahel on saaremaa robirohtu käsitletud ka rumeelia robirohu alamliigina (Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis).\n", "id": "ekk_Latn_204681"}
{"text": "Lööra\n\nLööra on küla Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe ääres.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKultuurimälestistest asub külas üks kultusekivi.\n", "id": "ekk_Latn_204682"}
{"text": "Marguse\n\nMarguse on küla Harju maakonnas Kose vallas Kose–Purila maantee ääres.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 13 inimest. Kõik olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204683"}
{"text": "Nutu\n\nNutu on küla Harju maakonnas Kose vallas.\n\nNutule lähimad külad on kirdes Vahetüki, lõunas Kadja ja läänes Vaopere.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 8 inimest. Kõik olid eestlased.\n", "id": "ekk_Latn_204684"}
{"text": "Nõmmeri\n\nNõmmeri (varasema nimega Nõmmeküla) on küla Harju maakonnas Kose vallas Ardu külje all.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla läbib Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee.\n\nKüla läänepiir jookseb suuresti mööda Pirita jõge ja põhjapiir mööda Hiieveski oja.\n", "id": "ekk_Latn_204685"}
{"text": "Ojasoo\n\nOjasoo on küla Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe ääres.\n\nRahvastikuregistri andmetel elas Ojasoo külas 1. detsembri 2018 seisuga 79 inimest. Neist olid 43 mees- ja 37 naissoost.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla läbib Kose–Purila maantee.\n\nKüla keskel on Ojasoo järv.\n\nSeal asus Vana-Harmi mõis ehk Ojasoo mõis.\n\nKülas asuvad looduskaitsealused Ojasoo männid ning kaitsealune Ojasoo lehis.\n\nKüla põhjaossa ulatub Ojasoo-Kantküla looduskaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_204686"}
{"text": "Pala (Kose)\n\nPala on küla Harju maakonnas Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKülast läände jääb Lagisoo ja lõunasse Laukesoo. Sooalad on kaitstud Laukesoo looduskaitseala koosseisus.\n\nKülas asub kolm arheoloogiamälestist.\n", "id": "ekk_Latn_204687"}
{"text": "Paunaste\n\nPaunaste on küla Harju maakonnas Kose vallas Kõue–Virla tee ääres.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla territooriumile ulatub Laukesoo looduskaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_204688"}
{"text": "Paunküla\n\nPaunküla on küla Harju maakonnas Kose vallas Pirita jõe ääres.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKülast on leitud kaks aardeleidu (Paunküla aardeleiud)\n\nSeal asus Paunküla mõis. Paunküla mõisa park on võetud kaitse alla.\n\nKüla järgi on nime saanud läheduses asuv Paunküla veehoidla.\n\nKülas asub kolm arheoloogiamälestist (kaks asulakohta ja kalmistu \"Surnumägi\").\n\nPaunkülas asus Eesti NSV Siseministeeriumi ja hiljem Politseiameti Objekt P-6-68, administratiivhoone ja 3 abihoonet\n", "id": "ekk_Latn_204689"}
{"text": "Puusepa (Kose)\n\nPuusepa on küla Harju maakonnas Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla läänepiir jookseb mööda Pirita jõge.\n\nKülas asub üks arheoloogiamälestiseks arvatud asulakoht.\n", "id": "ekk_Latn_204690"}
{"text": "Anabar\n\nAnabari küla on ajalooline küla Naurul Anabari ringkonnas. Anabari ringkond on 1. järgu haldusüksus Naurul. Anabari valimisringkond on valimisringkond Naurul. Anabari jõgi on jõgi Venemaal Sahha (Jakuutia) Vabariigis. Anabari järved asuvad Sahhas. Anabari laht asub Sahhas. Anabari platoo asub Sahhas. Anabari uluss on 2. järgu haldusüksus Sahhas. Anabar on Venemaal toodetav relv.\n", "id": "ekk_Latn_204691"}
{"text": "Rava (Kose)\n\nRava on küla Harju maakonnas Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla läbib Ojasoo–Ardu tee ning selle kagunurka ka Tallinna–Tartu maantee.\n\nKülas asub teises maailmasõjas hukkunute ühishaud.\n\nArheoloogiamälestiseks on arvatud kalmistu \"Kääbastemägi\".\n", "id": "ekk_Latn_204692"}
{"text": "Rava\n\nRava on küla Järva vallas Järva maakonnas Rava on küla Kose vallas Harju maakonnas Rava on endine küla praeguse Laiusevälja küla koosseisus\n", "id": "ekk_Latn_204693"}
{"text": "Anabari valimisringkond\n\nAnabari valimisringkond on valimisringkond Naurul.\n\nSee moodustub Anabari, Anibare ja Ijuwi ringkonnast.\n\nValimisringkonnas elab 1240 inimest ning selle pindala on 5,1 km².\n\nAnabari valimisringkonnast valitakse Nauru parlamenti kaks saadikut. Praegused saadikud (seisuga jaanuar 2007) on Riddell Akua ja Ludwig Scotty.\n", "id": "ekk_Latn_204694"}
{"text": "Ringkond\n\nRingkond on haldusüksuse tüüp, mõnedes riikides ühtlasi ka omavalitsusüksus. Ringkonnad varieeruvad suuruselt eri maades, nad võivad hõlmata mitmeid maakondi, kuid ringkond võib olla ka mingi munitsipaalüksuse allüksus.\n", "id": "ekk_Latn_204695"}
{"text": "Nauru keel\n\nNauru keel (dorerin Naoero) on mikroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Naurul, kus see on kõrvuti inglise keelega ametlik keel.\n\nKõnelejate arv on umbes 6000.\n", "id": "ekk_Latn_204696"}
{"text": "Mikroneesia keeled\n\nMikroneesia keeled on malai-polüneesia keelte haru, millesse kuuluvaid keeli kõneldakse Mikroneesias.\n\nSellesse keelterühma kuulub 20 keelt, mida klassifitseeritakse mitmel erineval viisil. Nauru keelel on võrreldes teiste keeltega niipalju erijooni, et teisi mikroneesia keeli nimetatakse pärismikroneesia ehk tuummikroneesia keelteks.\n", "id": "ekk_Latn_204697"}
{"text": "Riidamäe\n\nRiidamäe on küla Harju maakonnas Kose vallas Ojasoo–Ardu tee ääres.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla läbib Kaustajõgi.\n", "id": "ekk_Latn_204698"}
{"text": "Rõõsa\n\nRõõsa on küla Harju maakonnas Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nSuur osa küla territooriumist jääb Paunküla maastikukaitseala koosseisu. Kaitsealal asub ka mitmeid järvi (Lindjärv, Rahkjärv, Rõõsa järv, Suur Kaksjärv, Väike Kaksjärv jt).\n\nKüla läbib Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee.\n", "id": "ekk_Latn_204699"}
{"text": "Saarnakõrve\n\nSaarnakõrve on küla Harju maakonnas Kose valla lõunaosas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla läbib Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee.\n\nKülast põhja jääb Mustla raba. Läände aga Pususoo.\n\nMööda küla idapiiri voolab Lintsi jõgi.\n\nKülas asus Saarnakõrve mõis. Mõisa hooned on hävinud.\n\nKüla lähistelt Pususoo rabasaarelt leiti 2011. aastal metsavendade punker koos raudpulkadega vaatluspuu, küttepuude riida, kaevu ja laua jäänustega. Aastatel 2013–2014 viidi seal läbi arheoloogilised kaevamised, mille käigus leiti hulgaliselt metsavendade kasutatud esemeid. Uurijatel õnnestus saada kontakt ka inimstega, kes teadsid punkri taustalugu ja kel oli fotosid, mis näitasid punkrielu selle kasutusajal. Leide on eksponeeritud Eesti Sõjamuuseumis.\n", "id": "ekk_Latn_204700"}
{"text": "Sae (Kose)\n\nSae on küla Harju maakonnas Kose vallas Pirita jõe ääres.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla läbis varem Tallinna–Tartu maantee (uus neljarealine trass rajati kaugemale lõunasse). Külast saab alguse Paunküla–Vetla tee.\n", "id": "ekk_Latn_204701"}
{"text": "SAE\n\nSAE või Sae võib tähendada järgmist: Sae on küla Kose vallas Harju maakonnas Sae on küla Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas\n", "id": "ekk_Latn_204702"}
{"text": "Naurulased\n\nNaurulased on Mikroneesia saare põhirahvas.\n\nNaurulasi on umbes 18 000. Neist 6000 elab Naurul, 1000 Austraalias ja 8000 Ameerika Ühendriikides.\n", "id": "ekk_Latn_204703"}
{"text": "Silmsi (Kose)\n\nSilmsi on küla Harju maakonnas Kose vallas Paunküla veehoidla ääres.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKülas asub arheoloogiamälestiseks arvatud asulakoht.\n\nKüla läbib Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee.\n", "id": "ekk_Latn_204704"}
{"text": "Sääsküla (Kose)\n\nSääsküla on küla Harju maakonnas Kose vallas Ojasoo–Ardu tee ääres.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla põhjapiir jookseb mööda Kaustajõge.\n", "id": "ekk_Latn_204705"}
{"text": "Ema Teresa\n\nPüha ema Teresa (sünninimega Anjezë Gonxhe Bojaxhiu; 26. august 1910 Üsküp, Kosovo vilajett, Osmanite riik (tänapäeval Skopje, Põhja-Makedoonia) – 5. september 1997 Calcutta (tänapäeval Kolkata), India) oli kosovoalbaania päritolu roomakatoliku nunn, kes rajas Indias Halastuse Misjonäride ordu. Aastal 1979 anti talle Nobeli rahuauhind. 19. oktoobril 2003 kuulutas paavst Johannes Paulus II ta õndsaks. 4. septembril 2016 kuulutas paavst Franciscus ta pühakuks.\n", "id": "ekk_Latn_204706"}
{"text": "Triigi (Kose)\n\nTriigi on küla Harju maakonnas Kose vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKülas asub Triigi mõis ehk Kõue mõis. Mitmed mõisahooned ja mõisapark on arvatud kultuurimälestisteks.\n\nKüla läänepiir jookseb mööda Kuivajõge ning edelapiir mööda Triigi peakraavi, mis samas Kuivajõkke suubub. Küla põhjaosa läbib ka Kaustajõgi.\n", "id": "ekk_Latn_204707"}
{"text": "Vanamõisa (Kose)\n\nVanamõisa on küla Harju maakonnas Kose valla idaosas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nSuur osa küla territooriumist on kaetud metsaga. Küla ümbritsevad põhjast, idast ja lõunast paljuski sood. Küla põhjaosa jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale. Küla piiril asub Peetsaare järv.\n\nKülas asus Peetsaare metsavahikoht. Samuti paiknes seal Vanamõisa mõis, mis oli Saarnakõrve mõisa karjamõis. Samas on pakutud, et see võis olla ka algne Saarnakõrve mõisa asukoht.\n", "id": "ekk_Latn_204708"}
{"text": "Virla\n\nVirla on küla Harju maakonnas Kose vallas Kõue–Virla tee ääres.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKüla läbib Kuivajõgi, mis saab alguse samast lähedalt.\n\nKüla idaossa jääb Lagisoo.\n\nKultuurimälestistest asuvad külas asulakoht ja kalmistu \"Kabelimägi\".\n", "id": "ekk_Latn_204709"}
{"text": "Äksi (Kose)\n\nÄksi on küla Harju maakonnas Kose vallas Kose–Purila maantee ääres.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 25 inimest. Kõik olid eestlased. 1. jaanuaril 2014 elas Äksis Rahvastikuregistri andmetel 22 inimest.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Kõue valda.\n\nKülas asub Äksi suur rahn. Samuti asub seal üks arheoloogiamälestiseks arvatud kultusekivi.\n", "id": "ekk_Latn_204710"}
{"text": "Silmsi (Järva)\n\nSilmsi on küla Järva maakonna Järva vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koigi valda.\n", "id": "ekk_Latn_204711"}
{"text": "Taimetoitlus\n\nTaimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel, poliitilistel, maitselistel või tervislikel põhjustel välistavad kõikide või teatud loomsete toiduainete tarbimise.\n\nVeganism ehk veganlus ehk täistaimetoitlus seisneb kõikidest loomset päritolu toiduainetest hoidumisest, kaasa arvatud piimatoodetest, mereandidest, meest ja želatiinist. Üldine termin taimetoitluse, veganismi ja muude selliste toitumisviiside kohta on \"taimepõhised toitumisviisid\".\n\nTaimetoitluse põhjendusena on esitatud nii vastuseisu loomade tapmisele ja tööstuslikes tingimustes pidamisele kui ka tööstusliku loomakasvatuse suurt negatiivset mõju keskkonnale.\n\nOn väidetud, et taimepõhised toitumisviisid võivad õige plaanimise korral rahuldada keha toitainevajadused, parandada tervist ja vähendada vähi- ja teiste surmavate haiguste riski.\n", "id": "ekk_Latn_204712"}
{"text": "Sae (Vinni)\n\nSae on küla Lääne-Viru maakonna Vinni vallas.\n\nAastatel 1992–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Rägavere vallas.\n\nSae küla läbib Voore oja. 18. sajandi kaartide järgi on Voore ojal olnud vesiveski (Lider).\n", "id": "ekk_Latn_204713"}
{"text": "Puusepa (Võru)\n\nPuusepa on küla Võru maakonna Võru vallas.\n\nAastatel 1992–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Lasva vallas.\n", "id": "ekk_Latn_204714"}
{"text": "Kantküla (Vinni)\n\nKantküla on küla Lääne-Virumaal Vinni vallas.\n\nKantküla on esmamainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus kujul Kandukyl. Millalgi 16. sajandil oli küla jagatud Mõdriku ja Rägavere vahel.\n\n1540. aastal on küla nime mainitud nimega Kantkull ja 1726 nimega Kancüll. Küla asus Viru-Jaagupi kihelkonnas ja kuulus Rägavere mõisale. Küla põhjaossa rajati Roosna karjamõis, mille alale rajati 1922 Roosna asundus. Hiljem liideti see Kantkülaga.\n\n1977. aastal liideti Kantkülaga Liivu, mida on esmamainitud 1913. aastal kujul Liwa, ja Metsaserva küla, mida on esmamainitud 1970. aastal.\n\nAastatel 1992–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Rägavere vallas.\n", "id": "ekk_Latn_204715"}
{"text": "Kantküla (Jõgeva)\n\nKantküla on Jõgevamaal Jõgeva vallas asuv küla.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Torma valda.\n\nKüla esmamainiti 1419 kujul Candekull. Edaspidi mainiti seda 1599 kujul wieś Kankula, 1638 kujul Kantkula ja 1839 kujul Kaintkull. Küla asus Laiuse kihelkonnas ja kuulus Laiuse mõisale.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli külas 65 elanikku, neist 58 (89,2%) olid eestlased.\n\nPaul Johansen võrdles Kantküla nime Soomes asuva Kantokyläga. Sellest lähtudes tuletas Valdek Pall külanime sõnast \"kand\" 'tagaosa' või \"känd\". Tänapäeval hääldatakse külanimes n peenendatult, sest on rahva meeles segunenud sõnaga \"kant\".\n", "id": "ekk_Latn_204716"}
{"text": "Aude\n\nAude on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Nissi valda.\n\nKüla läbib Riisipere–Vasalemma tee.\n\nKülast lõunasse jääb Orkjärve soo, mille kaitseks on moodustatud Orkjärve looduskaitseala, mis ulatub ka Aude küla alale. Osaliselt ulatub küla territooriumile ka rabas paiknev Laanemaa järv ehk Orkjärv.\n", "id": "ekk_Latn_204717"}
{"text": "Jaanika\n\nJaanika on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Nissi valda.\n\nKüla poolitab põhjast lõunasse kulgev Keila–Riisipere raudtee ning selle ääres, küla põhjapiiril, asub Jaanika raudteepeatus.\n\nKülast läheb läbi Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee. Viadukt üle Keila–Riisipere raudtee jääb Jaanika küla piiresse. Nimetatud viadukti juurest saavad küla piires alguse Riisipere–Nurme tee ja Riisipere–Vasalemma tee (viimase algus tegelikult Jaanika ja Vilumäe piiril). Jaanika jaama tee jääb tervenisti küla territooriumile.\n\nKüla territooriumil asub osaliselt Orkjärve looduskaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_204718"}
{"text": "Kaljuronimine\n\nKaljuronimine on liikumine kaljudel, kasutades selleks käte, jalgade ja tahtejõudu või kunstlikke abivahendeid. Kaljuronimist harrastatakse nii alpinismi ühe osana kui ka iseseisva spordialana.\n", "id": "ekk_Latn_204719"}
{"text": "Parksepa\n\nParksepa on alevik Võru maakonnas Võru vallas.\n\nParksepas elab ligi 700 elanikku. Seal asub lasteaed, üle 500 õpilasega keskkool, kaks poodi ja Parksepa raamatukogu.\n\nAlevikus tegutseb Parksepa rahvamaja mitme isetegevus- ning huviringiga, samuti spordiklubi.\n\nOluline roll Parksepa alevikuks kujunemisel oli Võru EPT-l, mille allüksustest moodustunud mitu ettevõtet praegugi alevikus tegutsevad.\n", "id": "ekk_Latn_204720"}
{"text": "Tönnes Maydell (täpsustus)\n\nTönnes Maydell oli Saare-Lääne piiskopi vasall enne Liivi sõda Tönnes Maydell oli eelmise poeg, Rootsi admiral ning esimene Eestimaa rüütelkonna peamees Tönnes Maydell oli eelmise pojapoeg ja rittmeister\n", "id": "ekk_Latn_204721"}
{"text": "Lehetu\n\nLehetu on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Nissi valda.\n", "id": "ekk_Latn_204722"}
{"text": "Lepaste\n\nLepaste (18. sajandi kaartidel Leppast) on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Nissi valda.\n", "id": "ekk_Latn_204723"}
{"text": "Tönnes Maydell\n\nTönnes Maydell \"vanem\" (suri 25. septembril 1600 Pärnus) oli Eestimaa aadlik.\n\nMaydelli isa oli Tönnes Maydell (t.a. Johann Maydell), kes oli Saare-Lääne piiskopi vasall.\n\n1593. aastal tõusis ta Eestimaa rüütelkonna esimeseks peameheks (oli sel kohal kuni 1598. aastani) ning Rootsi Peipsi järve flotilli admiraliks. Lisaks sellele oli ta mitmete Rootsi kindluste ülem (1581–1582 Toolse, 1582–1584 Tallinna, 1584–1586 Haapsalu ja 1586–1599 Koluvere lossipealik). Alates 20. septembrist 1570 Tallinna kodanik.\n\nMaydell suri tõenäoliselt 25. septembril aastal 1600, ent kindlat teavet selle kohta pole. On teada, et päev varem koostas ta testamendi ning sama aasta 31. detsembril oli ta surnud.\n\nMaydell on peamiselt tuntud oma vastukirjaga Balthasar Russowi kroonikale, kus ta viimast rumalaks taluhärjaks ehk matsist mittesakslaseks (eestlaseks) sõimab. Asja muudab irooniliseks see, et Maydellide suguvõsa pärineb eesti aadlike seast.\n\nMaydelli tegelaskuju on kasutanud Jaan Kross oma teoses \"Kolme katku vahel\".\n\nTalle kuulusid Harjumaal Hageri Maidla (Pernorm; Wredenhagen) mõis ja Läänemaal 12. juulil 1594 Rootsi-Poola kuninga Sigismund III-e poolt kingitud Koluvere linnuselääni Maidla (Tockumbeck) mõisa moodustanud külad.\n", "id": "ekk_Latn_204724"}
{"text": "Mustu\n\nMustu on küla Harju maakonna lõunapiiril Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Nissi valda.\n\nKüla territooriumile jääb üks arheoloogiamälestiseks arvatud asulakoht ja ohverdamiskoht \"Hiiemägi\".\n\nMustu soo jääb enamuses juba naabermaakonnas asuva Pajaka küla territooriumile.\n\nKüla kagunurk jookseb mööda Jutapere jõge.\n", "id": "ekk_Latn_204725"}
{"text": "Nurme (Saue)\n\nNurme on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Nissi valda.\n\nKülas asub kahest lahustükist koosnev Alema looduskaitseala.\n\nKüla territooriumile jäävad Ellamaa ja Nurme raba, mis on mõlemad läbi kaevatud.\n\nKülas asus Nurme mõis, mille peahoone on alates 1980. aasta tulekahjust varemetes.\n\nKüla läbivad Vaimõisa–Nurme tee, Riisipere–Nurme tee ja Lehetu–Nurme tee. Neist viimase ääres asub ka Nurme mõisa park ja allee.\n", "id": "ekk_Latn_204726"}
{"text": "Odulemma\n\nOdulemma on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Nissi valda.\n\nKüla kirdepiir kulgeb mööda Hingu oja ja loodepiir mööda Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maanteed. Küla läbib Riisipere–Kernu tee.\n\nOdulemmas asub kaks arheoloogiamälestiseks arvatud asulakohta ja viis kaitsealust kultusekivi.\n\nKülas tegutses Odolemma kool. Nii 19. sajandi lõpus valminud vana koolihoone kui ka 1930. aastatel valminud uus koolihoone on hävinud.\n", "id": "ekk_Latn_204727"}
{"text": "Rehemäe\n\nRehemäe on küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas.\n\nKülas on Rehemäe bussipeatus.\n\nKüla edelaosa jääb Marimetsa-Õmma hoiualale.\n\nKüla tekkis aastal 1977, mil liideti Kuke küla ja Rõuma küla Nissi külanõukogus asunud osa. Rõuma osas asus ka Rehemäe talu. Küla ladel asus hiljem Saida sovhoosi Rehemäe osakond. Enne 1. märtsi 2017 kuulus küla Harju maakonda Nissi valda.\n", "id": "ekk_Latn_204728"}
{"text": "Siimika\n\nSiimika on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Nissi valda.\n\n1977. aastal liideti Siimika külaga Selgküla.\n", "id": "ekk_Latn_204729"}
{"text": "Tabara\n\nTabara on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Nissi valda.\n\nTabara külas on säilinud 19. sajandi teise poole miljöö ja hoonestus. Iseloomulikud on seal käänulised külateed ja puudesalus õued, uuemaid juurdeehitisi on vähe.\n", "id": "ekk_Latn_204730"}
{"text": "Smuuli\n\nSmuuli (lühend SM) on Kuressaare linnaosa.\n\nKuressaare elamurajoon hakkas kujunema 1960. aastate lõpus tollase nimega Nurme tänava (hilisema Juhan Smuuli tänava) piirkonda linna põhjaserva, Kingissepa Keskkooli lähedusse.\n\nTegemist on eramutest ja viiekorruselistest korterelamutest koosneva elurajooniga, mille infrastruktuur kujunes 1980. aastateks küllaltki eeskujulikuks. Ehitati lasteaed, selvekauplus \"Tooma\", üleliidulist kuulsust pälvinud saun koos teenindusasutuste ja baariga.\n\nTaasiseseisvumine mõjus elurajoonile raskelt, eriti korterelamutele. Mitmete hoonete puhul tuli päevavalgele ehituspraak. Erastamisperioodil lõpetas töö saun, millest sai kaubakeskus.\n\nTänapäeval areneb piirkonnas ettevõtlus, renoveeritakse elamuid ning korrastatakse teid ja tänavaid.\n", "id": "ekk_Latn_204731"}
{"text": "Vilumäe\n\nVilumäe on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Nissi valda.\n\nKüla territooriumile jääb Riisipere mõisa härrastemaja.\n", "id": "ekk_Latn_204732"}
{"text": "Kõne (retoorika)\n\nKõne on eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt.\n\nAntiikajal jagati kõned õiguslikeks, arutlevateks ja pidulikeks.\n\nKõnede erinevused tulenevad peamiselt nende eesmärkidest, probleemikäsitlusest, süvenemisastmest ja pikkusest.\n\nKõne tüüpilised osad on sissejuhatus, aine/probleemi käsitlus ja lõpetus.\n", "id": "ekk_Latn_204733"}
{"text": "Viruküla\n\nViruküla on küla Harju maakonnas Saue vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Nissi valda.\n", "id": "ekk_Latn_204734"}
{"text": "Kõne (keeleteadus)\n\nKõne on keeleteaduses keele kasutamine inimestevahelises suhtluses. Keel kui abstraktne märgisüsteem avaldub kõneaktides, mis võivad olla nii suulised (suuline kõne) kui ka kirjalikud (kirjalik kõne).\n\nSuuline kõne on vanem kui kirjalik kõne ja suur osa kirjalikest ülestähendustest on olnud suulise kõne jäädvustamise vahendid.\n\nKõne arendamise ja korrigeerimisega tegeleb logopeedia.\n", "id": "ekk_Latn_204735"}
{"text": "Nane Annan\n\nNane Maria Annan (varem Nane Lagergren; sündinud 14. oktoobril 1944) on rootsi jurist ja kunstnik, kes on Raoul Wallenbergi sugulane.\n\nTa oli abielus ÜRO peasekretäri Kofi Annaniga. Nanel on eelmisest abielust üks laps – Nina Cronstedt de Groot.\n", "id": "ekk_Latn_204736"}
{"text": "Ideogramm\n\nIdeogramm (ideograaf, kreeka keelest ἰδέα idea \"idee\" + γράφω grapho \"kirjutan\") on graafiline sümbol (märk), mis esindab mõistet, ideed, tähendust.\n\nIdeogrammide hulka kuuluvad näiteks pildilised viidad, mida kasutatakse rahvarikastes kohtades suundade ja kohtade tähistamiseks; araabia numbrid; matemaatilised sümbolid jpt.\n", "id": "ekk_Latn_204737"}
{"text": "Vancouveri saar\n\nVancouveri saar on saar Vaikse ookeani kirdeosas, Põhja-Ameerika ranniku lähedal. Pindala u 31 200 km². Saar on mägine, kõrgus kuni 2200 meetrit (Golden Hinde). Kuulub Kanadale.\n\nSaar on nime saanud briti ohvitseri George Vancouveri järgi, kes uuris Vaikse ookeani rannikut 1791–1794.\n\nSaare põliselanikud on nuutkad, kvakiutlid ja sališi keeli kõnelevad hõimud.\n\nVancouveri saare suuremad asulad on Victoria ja Nanaimo linn.\n", "id": "ekk_Latn_204738"}
{"text": "Piktogramm\n\nPiktogramm ehk piktograaf on graafiline sümbol (märk), millel on tähendus sarnasuse tõttu mingi füüsilise objektiga.\n\nVanimad piktogrammid on eelajaloolised joonistused kaljuseintel.\n\nPiktogrammide kasutamisest ehk piktograafiast arenes välja kiri, sest kirja arenemise ajal olid kõik kirjamärgid suurel määral piktogrammilaadsed. Esimesi piktogramme kasutati kirja eesmärgil umbes 5000 eKr. Pideva kasutamise käigus piktogrammid lihtsustusid ja piktogrammkirjast arenes välja hieroglüüfkiri.\n\nEriti on piktogrammide kasutamine levinud kothades, kus ei ole üht keelt, mida kõik valdaksid. Sel juhul on võimalik kirjutada sõnumeid mitmes keeles, kuid piktogrammide kasutamine on sageli lihtsam, eriti kui sõnumiandja ise ei oska kõiki vajalikke keeli.\n\nLiiklusmärgid põhinevad suuresti piktogrammidel.\n\nPiktogrammide kasutamist reguleerib rahvusvaheline standard ISO 7001 \"Avaliku teabe sümbolid\". Neid kasutatakse rahvarohketes kohtades nagu lennujaamad ja raudteejaamad. Teine ala, kus piktogramme laialt kasutatakse, on rõivastele kantavad tingmärgid nende pesemise tingimuste kohta. Piktogrammidega märgitakse meeste ja naiste käimlaid, samuti mürgiste kemikaalide ohtlikkust,\n\nPiktogramme kasutatakse alternatiivkommunikatiivse suhtlusvahendina. Piktogrammid on kasutusel eripedagoogikas eelkõige mõõduka ja raske vaimse alaarenguga inimeste seas, ning suhtlemist hõlbustava abivahendina inimeste seas, kes ei kasuta verbaalset kõnet. Piktogrammid on osaliselt standardiseeritud, kuid neid saab vastavate vahenditega ka ise luua. Piktogramm on süsimust ruut, millel on valge kujutis. Kujutise kohale võib olla kirjutatud mõiste, kuid see pole kohustuslik. Seda kasutatakse suhtlusmärgina. Piktogramme saab kaasas kanda, nendega saab lihtsustada ruumides ja kohtades orienteerumist (osa piktogramme tähistab levinud silte ja ruume). Piktogrammkirja saab vastava tarkvara ja riistvara abil kasutada töös arvutiga.\n", "id": "ekk_Latn_204739"}
{"text": "Äänisjärve kaljujoonised\n\nÄänisjärve kaljujoonised on Äänisjärve-äärsetele kaljudele raiutud kujundid ja märgid. Sarnaseid petroglüüfe leidub ka Võgi jõe (vene Выг, soome Uikujoki) alamjooksu saartel Valge mere ääres ja Koola poolsaarel Kanozero järve saartel ja kaldakaljul.\n\nPaarikümnekilomeetrisel alal Äänisjärve idakalda kaljustel neemedel ja saarekestel on avastatud 24 leiukohta kokku üle 1200 joonisega. Nende kujundite ja märkide hulgas korduvad veelinnu, paadi, loomade, inimeste ja loominimeste kujutised koos mitmesuguste abstraktsete sümbolitega.\n\nÄänisjärve kaljujoonised on dateeritud 4.–2. aastatuhandesse eKr. Oletatavasti on need loodud seal elanud läänemeresoomlaste või nende eelkäijate poolt.\n", "id": "ekk_Latn_204740"}
{"text": "Lisbeth Palme\n\nAnna Lisbeth Christina Palme (neiupõlvenimi Beck-Friis; 14. märts 1931 – 18. oktoober 2018) oli rootsi lastepsühholoog. Ta oli Rootsi peaministri Olof Palme abikaasa, nad abiellusid 9. juunil 1956.\n\nTa oli aastail 1990–1991 UNICEF-i eesistuja.\n", "id": "ekk_Latn_204741"}
{"text": "Venemaa Riigiteenistuse Akadeemia\n\nVenemaa Föderatsiooni Presidendi juures asuv Venemaa Riigiteenistuse Akadeemia (vene keeles Российская академия государственной службы при Президенте Российской Федерации) oli aastatel 1946–2010 tegutsenud kõrgkool Venemaal Moskvas.\n\nAastatel 1946–1991 oli see õppeasutus tuntud kui NLKP Keskkomitee juures asuv Ühiskonnateaduste Akadeemia (vene keeles Академия общественных наук при ЦК КПСС) – kõrgem parteiline õppeasutus Nõukogude Liidus, mis koolitas kaugõppe teel kõrgemaid kommunistlikke ametikandjaid. Kõrgkool oli asutatud 1946. aastal.\n\n1991. aastal alguses kujundati sellest Venemaa Riigiteenistuse Akadeemia. 2010. aastal liideti koos Venemaa Rahvamajanduse Akadeemiaga Venemaa Rahvamajanduse ja Riigiteenistuse Akadeemiaks.\n", "id": "ekk_Latn_204742"}
{"text": "Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Ühiskonnateaduste Akadeemia\n\nsuuna Venemaa Riigiteenistuse Akadeemia\n", "id": "ekk_Latn_204743"}
{"text": "Orion (laulja)\n\nOrion (kodanikunimega James Hughes Ellis, ka Jimmy Ellis ja Ellis James; 26. veebruar 1945 – 12. detsember 1998 Selma lähiümbrus, Alabama osariik) oli USA laulja. Tuntud Elvis Presleyga sarnase hääle poolest.\n", "id": "ekk_Latn_204744"}
{"text": "Alliklepa\n\nAlliklepa (Allikleppa) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKüla on mainitud 1402. aastal (Allikenleppe), 1565 (Alcklep) Vihterpalu vakuses. Oli osaliselt asustatud rootsi talupoegadega. Küla kuulus Vihterpalu mõisale. Teised nimekujud: Auckläpp, Aplukbî.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.\n", "id": "ekk_Latn_204745"}
{"text": "Karilepa\n\nKarilepa on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Küla esmamainimine on pärit 1364. aastast. Merest jääb Karilepa ümbrus 4–5 km kaugusele.\n", "id": "ekk_Latn_204746"}
{"text": "Keibu\n\nKeibu (18. sajandi kaartidel Keibo) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKeibust lõunasse Nõvale suunduva Harju-Risti – Riguldi – Võntküla tee äärde jäi endine ja Kurksi järv.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.\n", "id": "ekk_Latn_204747"}
{"text": "Kurkse\n\nKurkse on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas, Paldiski lahe ja Kurkse väina rannikul. Kurkse küla rannik jääb Pakri hoiuala piiresse.\n\nKülas asub Kurkse sadam, mis on 50 kaikohaga avar ja loodest muuliga varjatud paadisadam. Sadama kaudu on ühendust peetud Väike-Pakri saarega. Sadamas asub mälestusmärk Kurkse suurõnnetuses hukkunutele. Sadama lähistel asub ka endise Kurkse kordoni hoone.\n\nKüla kagupiir jookseb osaliselt mööda Saeveskikraavi.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.\n", "id": "ekk_Latn_204748"}
{"text": "Kõmmaste\n\nKõmmaste (18. sajandi kaartidel Kömmast) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.\n", "id": "ekk_Latn_204749"}
{"text": "Ostrava\n\nOstrava (saksa keeles Ostrau, poola keeles Ostrawa) on linn Tšehhis, Morava-Sileesia maakonna keskus.\n\nOstrava on elanike arvult kolmas linn Tšehhi Vabariigis.\n", "id": "ekk_Latn_204750"}
{"text": "Langa\n\nLanga on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nLanga küla asub Vasalemma jõest lõunas Põllküla-Madise tee ääres. Külas elab aastaringselt 22 elanikku.\n\nEndise Vanaveski küla kohta on teateid aastast 1436 (Mühle Metzepappe).\n\n1559.a. Langa külas elas 6 rootslast ja oli üks veski. 1600.a. Karli hertsogil Lubert Kawer`ile kuulus Ämari mõis ja veski Uueveski (Nyquarn). 1686.a. kroonumõisade revisjonis kirje: Ämari mõisast pool kuulus Christoff von Tiesenhausen`ile ja teine Casper Karbmacher`ile. Mõisa maa alal oli veski, mille kirjeldus:\n\n17. sajandi lõpust oli Vanaveski Klooga mõisa lisamõis (1698 Alten Mühl).\n\nAastatel 1845–1851 töötas seal Klooga paberiveski, hiljem telliselööv.\n\nAlates 1932. aastast oli Langa külas kunstnik August Janseni suvekodu.\n\nLanga külas, Vasalemma jõe ääres, maanteesillast 70 m allavoolu asub veskitamm. See betoonist ehitis, mille rajasid J. Puhk ja Pojad 1930. aastatel (harja pikkusega 31,7 m ja kõrgusega 6,65 m) ei tooda enam elektrit, aga pakub matkajale siiski põnevat vaatepilti. Eriti talvel, kui tammi languse ümber tekivad jääskulptuurid. Tegemist on uue veskiga. Vana veski asub mitu kilomeetrit ülesvoolu ja sellest pole peale paekivimüüride midagi alles.\n\nLanga külast pärineb üks vähestest ja ilusamatest Eestist leitud Kesk-Vene neoliitilise Fatjanovo kultuuri venekirvestest. See kiviriist on Soome lahe äärde jõudnud Volga-Oka ülemjooksult hõimudevahelise vahetuse teel 2000 aastat e.m.a.\n\nVasalemma jõest kahe kilomeetri kaugusel mööda Põllküla-Madise teed edelas asub tee ääres Männiku ohvrikivi (mälestise registri nr 18620, dateering I at eKr)\n\nVasalemma jõe alamjooks suudmest kuni Klooga järve oja suudmeni (9 km), millest 6 kilomeetrit piirneb Langa külaga, on määratletud Natura 2000 alaks (Vasalemma loodusala). Kaitseväärtusteks loodusalal on kaladest jõesilm, lõhe, võldas ja hink, veeselgrootutest rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp, vee-eluviisiga imetajatest saarmas.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.\n", "id": "ekk_Latn_204751"}
{"text": "České Budějovice\n\nČeské Budějovice (saksa keeles Budweis) on statuudiga linn Tšehhis, Lõuna-Tšehhi maakonna ja České Budějovice ringkonna keskus. České Budějovice on elanike arvult seitsmes linn Tšehhis.\n\nKuningas Otakar II asutas České Budějovice 1265. aastal.\n\nČeské Budějovice vanalinn on alates 1. aprillist 1980 ajalooline linnakaitsereservaat.\n\n2028. aastal on České Budějovice koos Bourgese ja Skopjega Euroopa kultuuripealinnad.\n", "id": "ekk_Latn_204752"}
{"text": "Madise (Lääne-Harju)\n\nMadise (ka Harju-Madise) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nMadise külas asub Harju-Madise kirik, mille torn on kasutusel ka meremärgina, Madise ohvrikivi ja Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi. Külas asuvad ka Harju-Madise vana ja Harju-Madise uus kalmistu; mõlemad kalmistud on tunnistatud kultuurimälestisteks.\n\nKüla järgi on nime saanud Haljala lademe Madise kihistik.\n\nMadise küla oli Harju-Madise kihelkonna keskus. Aastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.\n\nKüla läbivad Paldiski–Padise tee ja Põllküla–Madise tee.\n", "id": "ekk_Latn_204753"}
{"text": "Hradec Králové\n\nHradec Králové (saksa keeles Königgrätz) on linn Tšehhis, Hradec Králové maakonna ja Hradec Králové ringkonna keskus.\n", "id": "ekk_Latn_204754"}
{"text": "Padise\n\nPadise on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nAastatel 1992–2017 oli Padise samanimelise valla keskus.\n", "id": "ekk_Latn_204755"}
{"text": "Suurküla (Lääne-Harju)\n\nSuurküla on küla Harju maakonna Lääne-Harju vallas, endises Harju-Madise kihelkonnas.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.\n\nKülas asub looduslik pühapaik Hiiealune.\n", "id": "ekk_Latn_204756"}
{"text": "Transliteratsioon\n\nTransliteratsioon ehk ümbertähtimine (translitereerimine) (trans- + ladina keeles litera 'täht') on ühes kirjas kirjutatud teksti tähttäheline kirjapanek teises kirjas.\n\nSageli aetakse seda segi transkriptsiooniga, mis on meetod mingi keele helide üleskirjutamiseks. Üleminek nende vahel on sujuv, kuna enamik transliteratsioone püüab samuti mingil määral hääldust järgida. Lisaks kasutatakse sõna transliteratsioon vahel mõlema, nii kitsas tähenduses transliteratsiooni kui ka transkriptsiooni kohta.\n", "id": "ekk_Latn_204757"}
{"text": "Pardubice\n\nPardubice (saksa keeles Pardubitz) on statutaarlinn Tšehhis, Pardubice maakonna keskus. Asub 104 km Prahast idas.\n\nPardubice on asutatud 1340, kuid seal asus klooster juba 13. sajandi alguses. Linnas on säilinud vanalinn renessansiaegsete hoonetega ja renoveeritud keisriloss.\n\nPardubices on keemiatööstust, muude ettevõtete seas Synthesie Pardubice, mis toodab Semtex-lõhkeainet.\n\nLinna jäähokimeeskond HC Pardubice võitis Extraliga hooajal 2004–2005 ja on teiste seas Dominik Hašeki ja Milan Hejduki esimene koduklubi.\n", "id": "ekk_Latn_204758"}
{"text": "Vihterpalu\n\nVihterpalu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.\n\nKüla juures oli Vihterpalu mõis (saksa keeles Wichterpal). Külast voolab läbi Vihterpalu jõgi. Vihterpalus on viimastel aastakümnetel esinenud kõige rohkem metsapõlenguid.\n", "id": "ekk_Latn_204759"}
{"text": "Vilivalla (Lääne-Harju)\n\nVilivalla (18. sajandi kaartidel Williwalla) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Posti sihtnumber on 76020.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.\n\nKülas asub Vilivalla kalmistu.\n", "id": "ekk_Latn_204760"}
{"text": "Änglema\n\nÄnglema (18. sajandi kaartidel Engel külla) on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKüla läbib Harju-Risti – Riguldi – Võntküla tee.\n\nAastani 2017 kuulus küla Padise valda.\n", "id": "ekk_Latn_204761"}
{"text": "Kaarepere\n\nKaarepere (Kersel) on küla Jõgevamaal Jõgeva vallas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Palamuse valda.\n\nKaarepere küla (5 km Palamuselt) on esmamainitud 1582. aastal (Arro). Praegustes piirides moodustus küla 1977, kui Aruküla nimetati ümber Kaarepereks.\n\nSeal asub Kaarepere apostlik õigeusu kirik koos kalmistuga.\n\n1897. aastal ehitati külla koolihoone. Kaarepere põhikool lõpetas tegevuse 2008. aastal ja hoones tegutseb nüüd Kaarepere pansionaat.\n\nKaareperet läbiv raudtee valmis 1876. aastal. Kaarepere raudteejaam valmis 1927. aastal ja on ainuke sellest tüübist säilinud jaamahoone Eestis. 1928. aastal rajati Kaareperes Raudteelaste Kodu, et hooldada abi vajavaid riigi raudteeteenistujaid ja -töölisi ning nende perekondi.\n\nKülas tegutseb Palamuse Lasteaia Nukitsamees Kaarepere rühm, Kaarepere raamatukogu ja Kaarepere rahvamaja, mis on Palamuse Kultuuri üks tegevuskohtadest. Maantee ääres asub Kaarepere Coop kauplus.\n\nKülla on püstitatud Vabadussõja mälestussammas.\n", "id": "ekk_Latn_204762"}
{"text": "Orion (täpsustus)\n\nOrion on vanakreeka mütoloogia tegelaskuju. Orion on tähtkuju. Orion on laulja Jimmy Ellise esinejanimi. \"Orion\" on instrumentaalpala ansambli Metallica albumilt \"Master of Puppets\". Orion on Venemaal toodetav kaasavõetav kummipaat. Orion on vald Prantsusmaal Pyrénées-Atlantiques'i departemangus. Orion on NASA väljatöötamisel olev kosmoseaparaat. Orion on Soome ettevõte. Orion oli 1930. aastal valminud laev.\n", "id": "ekk_Latn_204763"}
{"text": "Kromoplast\n\nKromoplast on membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinoide. Kuulub plastiidide hulka.\n\nKromoplastid on plastiidid, heterogeensed organellid, mis vastutavad pigmendi sünteesi ja säilitamise eest spetsiifilistes fotosünteetilistes eukarüootides. Arvatakse, et nagu kõik teised plastiidid, sealhulgas kloroplastid ja leukoplastid, pärinevad nad sümbiootilistest prokarüootidest.\n", "id": "ekk_Latn_204764"}
{"text": "Leukoplast\n\nLeukoplastid on kuuli-, muna-, või värtnataolised värvuseta plastiidid. Nende ülesanne on varuainete talletamine. Nad peavad talletama eelkõige tärklist. Kõige enam on leukoplaste taimede maa-alustes osades. Need võivad olla juurtes, risoomides või mugulates.\n", "id": "ekk_Latn_204765"}
{"text": "Käty Gavriilidis\n\nKäty Gavriilidis (varem Käty Aasmäe; sündinud 9. veebruaril 1986) on eesti kunstipedagoog.\n\nAastal 2005 lõpetas ta Jõgeva Gümnaasiumi ja 2004 Jõgeva Kunstikooli. 9. veebruarist 2006 töötas ta Jõgeva Kunstikoolis õpetajana. Aastal 2006 asus õppima Tallinna Ülikoolis kunstiõpetust.\n\nKäty elab Küprosel Limassolis.\n", "id": "ekk_Latn_204766"}
{"text": "Assaku\n\nAssaku on alevik Harju maakonna Rae vallas. Alevik koosneb peamiselt eramajadest, kuid on ka ridamaju ja mõned korterelamud.\n\nEsimest korda on Assakut kirjalikult mainitud Taani hindamisraamatus Assuncauæ nime all 1241. Kuni 1970. aastatel toimunud kohanimede reformini tunti Assaku põhiosa (Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest läänes) Lehmja nime all, Assakuna tunti maanteest ida poole jäävat Assaku ladude piirkonda. Samuti jäi umbes aleviku piirkonda ajalooline Jagumäe (Jaagumäe) küla.\n\nLehmja nimi on olnud üpris \"veniv\" mõiste, ulatudes Assakult Jürini (Lehmja mõis, Lehmja tammik). Pärast kohanimede reformi kinnistati Lehmja küla nimetus üsna lagedale vähese asustusega alale Assaku ja Pildiküla vahel.\n\nAssaku Nõiakivi on teadaolevalt suurima lohkude arvuga (405 inimkäeliselt süvendatud lohku) kultuskivi Euroopas.\n\nAssakul asub lasteaed (endine Lehmja Põhikool), mis kuulub Peetri Lasteaed-Põhikooli alla.\n", "id": "ekk_Latn_204767"}
{"text": "Lagedi\n\nLagedi on alevik Harju maakonna Rae vallas.\n\nKohalik kool alustas tegevust 1785. aastal ning kannab praegu Lagedi põhikooli nime. Aleviku keskusehoones tegutseb Lagedi raamatukogu.\n\nLagedil on elanud kunstnik ja loodusteadlane Ott Kangilaski. Lagedil asus ka Voldemar Pätsi suvekodu, kus praegu on Eesti Vabadusvõitluse muuseum.\n\nAlevikku läbib Tallinna–Tartu raudteeliin, millel asub Lagedi raudteejaam.\n\n8. augustil 2007 avas AS Rudus Eesti Lagedil Eesti suurima betoonitehase.\n", "id": "ekk_Latn_204768"}
{"text": "Aruvalla\n\nAruvalla on küla Harju maakonna Rae vallas. Küla asub Tallinnast 25 km kaugusel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ääres.\n\nAruvalla küla läbib Vaida–Urge tee ning saab alguse Aruvalla–Jägala tee.\n\nAruvallas asus kunagine Aruvalla mõis.\n\nKülas on mitmeid arheoloogiamälestisena arvele võetud kultuskive. Külas on ka muistne asulakoht koos rauasulatuskohana.\n\nAruvallas tegutseb Ingvar Villido juhitav teadlikule muutumisele ja joogale suunitletud Lilleoru keskus.\n", "id": "ekk_Latn_204769"}
{"text": "Järveküla (Rae)\n\nJärveküla on küla Harju maakonna Rae vallas.\n\nPosti sihtnumber on 75304.\n\n10.07.2013 moodustati Järveküla küla kaguosast ja Kurna küla põhjaosast eraldatud alale uus küla - Uuesalu küla.\n", "id": "ekk_Latn_204770"}
{"text": "Kopli (Rae)\n\nKopli on küla Harju maakonna Rae vallas.\n\nKopli küla asub Tallinna kesklinnast umbes 17 km kaugusel.\n\nKüla ümbritsevad Lagedi, Ülejõe, Loo, Kadaka ja Saha külad.\n\nKülast umbes 200 m läänes voolab Pirita jõgi.\n\nKoplis elab 01.01.19 andmete järgi 429 inimest. Allpool on toodud välja ka tabel, mis näitab elanikkonna arvu muutust viimase 61 aasta jooksul.\n\nKüla pindala on 315 hektarit.\n\nRahvastiku tihedus on Kopli külas 136.1 inimest/km2, mis on kõrgem kui Rae valla keskmine ( 95.2 in/km2).\n\nKoplis asub Eesti Vabariigi kaitse all olev geodeetiline punkt.\n\nKüla posti sihtnumber on 75321.\n", "id": "ekk_Latn_204771"}
{"text": "Kurna\n\nKurna on küla Harju maakonna Rae vallas. Kurnas asus Kurna mõis (Cournal).\n\n10. juulil 2013 moodustati Kurna küla põhjaosast ja Järveküla küla kaguosast eraldatud alale uus küla – Uuesalu küla.\n\nKurnas asub kaubanduspark Kurna Park.\n", "id": "ekk_Latn_204772"}
{"text": "Lehmja\n\nLehmja on küla Harju maakonna Rae vallas. Alates 2003. aastast asub Põrguvälja teel ASi Kalev uus nüüdisaegne tootmiskompleks.\n", "id": "ekk_Latn_204773"}
{"text": "Katia Krafft\n\nKatia Krafft (sünninimi Catherine Conrad; 17. aprill 1942 Soultz-Haut-Rhin – 3. juuni 1991 Unzen) oli prantsuse vulkanoloog.\n\nKoos oma abikaasa Maurice Krafftiga pildistas ja kirjeldas ta üle 100 vulkaanipurske üle maailma.\n\nSuvel 1991 hukkusid mõlemad Kyūshū saarel Unzeni vulkaani purset dokumenteerides.\n", "id": "ekk_Latn_204774"}
{"text": "Pajupea\n\nPajupea on küla Harju maakonna Rae vallas.\n\nKülas asub Aruküla kalmistu ja kultuurimälestiseks tunnistatud ohverdamiskoht Taaralaskemägi.\n\nKüla kuulus Jüri kihelkonda ja Kurna valda ning Rae valda.\n", "id": "ekk_Latn_204775"}
{"text": "Peetri (Rae)\n\nPeetri on alevik Harju maakonna Rae vallas. Piirneb Tallinna linnaga.\n\nPeetri tuumik paikneb Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest läänes, kuid aleviku koosseisu kuulub ka maanteest itta jääv Rae valla koosseisu kuuluv Mõigu piirkond. Aleviku pindala on 4,60 km², rahvastiku tihedus 1133 in/km².\n", "id": "ekk_Latn_204776"}
{"text": "Seli (Rae)\n\nSeli (kutsutud ka Selimäe) on küla Harju maakonnas Rae vallas. See on ahelküla tüüpi küla, mis paikneb 3,5 km pikkuse ahelana piki Vaida-Pajupea teed (kõrvaltee 11201).\n\nAjaloolised talukohad on Kivi, Majaka, Lepiku, Jaki, Ratassepa, Uustalu, Seli, Siili (kunagine Parmu), Üüdiku, Pilli, Värava, Kopli, Võsu, Tiidu, Rebase, Kalda, Nonni, Raudsepa, Sassi, Augu, Tosna, Lauri, Jaagu, Loovälja, Pearna (ehk Päärna), Vapra, Pohla, Karjatse (nimekiri ei pruugi olla lõplik).\n\nOsad neist ajaloolistest Seli küla talukohtadest kuuluvad praeguse haldusjaotuse järgi naaberkülade alla (näiteks Vapra kuulub Limu alla, Majaka ja hävinenud Karjatse kuuluvad Suuresta alla), mõned on restitutsiooni käigus omanike poolt ümber nimetatud (nt Värava on tänapäeval Vääri, Koplist on saanud Kople, Võsu on tänapäeval Võsumäe).\n\nKüla halduspiires paikneb õõtsikuga ümbritsetud Limu järv, idapiiriks on Leivajõgi. Limu järve ühendab Leivajõega Trummi kraav.\n\nKüla Vaida-poolses osas paikneb Seli karjäär, kus AS Kiviluks kruusa kaevandab. Seoses kaevandamisega on tekitatud mitu kunstlikku tiiki.\n\n1844 ilmunud maakaardil \"Generalcharte von Ehstland\" on küla nimena märgitud Sellimae. Aastal 1881 ilmunud maakaardil \"Karte von Ehstland\" on küla nimeks märgitud Selli. 1883. aastal ajalehe Olevik lisana välja antud ühel esimesel eestikeelsel Eestimaa kaardil on küla nimeks märgitud samuti Selli.\n", "id": "ekk_Latn_204777"}
{"text": "Soodevahe (Rae)\n\nSoodevahe on küla Harju maakonna Rae vallas.\n\nKülast läände jääb Tallinna lennujaam, põhja Väo karjäär ja lõunasse Rae raba.\n\nKüla läbib Tallinna–Lagedi tee, millega paralleelselt kulgeb raudtee. Küla idapiir jookseb mööda Tallinna ringteed.\n\nSoodevahe külas asub Coop Ühiskaubandusmuuseum.\n\nArheoloogiamälestistest jääb küla piiresse mitu kultusekivi ja kaks asulakohta.\n", "id": "ekk_Latn_204778"}
{"text": "Suursoo küla\n\nSuursoo küla on Harjumaa aasta küla 2018, asub Harju maakonna Rae vallas.\n\nKülast voolab läbi Leivajõgi ja seal asub Jägala–Pirita kanal. Osaliselt jääb Suursoo territooriumile küla idaosas paiknev Paraspõllu looduskaitseala.\n\nSuursoo külas on aktiivne kogukond ja toimekas külaselts.\n", "id": "ekk_Latn_204779"}
{"text": "Liechtensteini valitsusjuhtide loend\n\nLiechtensteini valitsusjuhtide loend esitab Liechtensteini valitsusjuhid alates esimese valitsuse moodustamisest 2. märtsil 1921.\n\nVarasemad täitevvõimu teostajad Liechtensteinis, kes olid vürstide kohapealsed esindajad, on ära toodud Liechtensteini maafoogtide loendis ja Liechtensteini maa-administraatorite loendis.\n\nFBP – Progressiivne Kodanikepartei (Fortschrittliche Bürgerpartei in Liechtenstein)\n\nVP – Rahvapartei (Volkspartei)\n\nVU – Isamaaline Liit (Vaterländische Union)\n", "id": "ekk_Latn_204780"}
{"text": "Suursoo\n\nsood Suursoo (ka Läänemaa Suursoo), soo Läänemaal Suursoo, soo Järvamaal Suursoo (ka Määsovitsa soo), soo Põlvamaal (osaliselt ka Venemaal) Arukülä Suursoo Emajõe Suursoo on suuruselt viies soostik Eestis Maidla Suursoo Suru Suursoo ehk Kõnnu Suursoo Suursoo on soo Naissaarel.\n\nHara Suursoo ehk Hara soo Rõuge Suursoo ehk Põdrasuu Suursoo Pärnumaal ehk Pööravere soo\n\nSuursoo-Leidissoo\n\nlooduskaitsealad Emajõe Suursoo maastikukaitseala Läänemaa Suursoo maastikukaitseala\n\nkülad Suursoo, küla Rae vallas Harju maakonnas Suursoo, endine küla Pärnumaal\n\njärved Suursoo Saarjärv ehk Suursoo järv ehk Sanksaarõ järv Suursoo Umbjärv Suursoo laugas Suursoo turbakarjäär\n\nisikud Toivo Suursoo, jäähokimängija\n", "id": "ekk_Latn_204781"}
{"text": "Sidekude\n\nSidekude on mesodermaalne kude, mis saab pärineb embrüonaalsest mesenhüümist. Mesenhüüm on algeline sidekude, mis areneb põhiliselt keskmisest lootelehest ehk mesodermist. Väike osa mesenhüümist võib pärineda neuroektodermist. Mesenhüüm täidab vaheruumid elundite vahel ja tungib igasse arenevasse elundisse. Teisisõnu liiguvad embrüos asuvad mesodermist diferentseerunud rakud arenevate elundite ümber ja nende sisse. Mesenhüüm diferentseerub sidekoe alaliikideks ehk tüüpideks.\n\nSidekude koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist. Erinevalt teistest koetüüpidest (epiteel-, lihas- ja närvikude), mis koosnevad peamiselt rakkudest, on ekstratsellulaarne maatriks sidekoe peamine koostis. Ekstratsellulaarne maatriks koosneb erinevatest kiududest ehk fibrillidest (näiteks kollageen ja elastiin) ja amorfsest põhiainest. Põhiaine koosneb peamiselt mittekollageensetest valkudest glükoosaminoglükaanidest ehk GAG-dest. Glükoosaminoglükaanid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mis esinevad sulfateeritud vormidena, ja koos valkudega kannavad nimetust glükoproteiinid. Põhiaine sisaldab ka proteoglükaane ja mittesulfateerunud hüaluroonhapet.\n", "id": "ekk_Latn_204782"}
{"text": "Lihaskude\n\nLihaskude on loomorganismide kokkutõmbumisvõimelistest pikkadest lihasrakkudest koosnev kude, mille ülesanne on organismi liigutustalitlused.\n", "id": "ekk_Latn_204783"}
{"text": "Kaljuronimise raskuskategooriad\n\nKaljuronimise raskuskategooriad on mõeldud raja raskuse edasiandmiseks mingi konkreetse süsteemi kaudu. See muudab rajad ja marsruudid omavahel võrreldavaks ja annab võimaluse otsustada raja jõukohasuse üle. Valdav osa vabaronimise süsteeme põhineb vaid raja tehnilise raskuse hindamisel ehk sellel, kui rasked on raja läbimiseks tehtavad liigutused ja kui palju energiat raja läbimine nõuab. Osad skaalad, näiteks brittide oma, annavad infot ka raja ohtlikkuse ja julgestusvõimaluste kohta.\n\nNumbriline skaala iseenesest ei näita, millest konkreetselt raja raskus tuleneb. Selle järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kas raja kategooria tuleneb vaid ühest-kahest liigutusest (rajal on konkreetne crux ehk raskeim koht) või on rada kogu ulatuses suhteliselt ühtlase raskusega. Viimasel juhul on raja kategooria mõnedes süsteemides kõrgem kõige raskemale liigutusele vastavast, kuna raja läbimine nõuab rohkem pingutust.\n\nÜldlevinud viis radadele kategooria omistamiseks on see, et esmaläbija annab rajale oma hinnangu ja järgmised ronijad kas kinnitavad kategooriat või pakuvad muu variandi. Lõplikult sõltub raja kategooria seega enamuse hinnangust. See tähendab, et rada tundub antud raskusega \"keskmisele\" inimesele. Pikkadele või lühikestele võib rada olla tunduvalt kergem või raskem, aga see ei muuda raja \"tegelikku\" kategooriat.\n\nErinevates ronimispaikades võivad ka samas süsteemis olevad sama kategooriaga rajad olla tegelikult üsnagi erinevad. See tuleneb kohalikest tavadest ja \"suhtelisest\" kohalikust süsteemist. Radu hinnatakse võrreldes neid teiste radadega antud piirkonnas ja kui süsteem on juba hakanud \"ujuma\", siis on ka uutele radadele antud hinnangud selles suhtelises süsteemis. Taolisest konnatiigi-efektist päästab ronijate liikuvus ja tahe külastada erinevaid piirkondi. See välistab väga ebakohaste kategooriate andmise.\n\nEri tüüpi rajad on samuti üheks segaduste allikaks. Kaks rada, millest üks on pragu liivakivis ja teine puhas seinarada taskutega lubjakivil, võivad olla sama kategooriaga. Inimene, kes on tugev üht tüüpi ronimises, ei pruugi aga sugugi olla sama hea ja ronida sama raskeid radu ka teist tüüpi kaljudel. Seega tundub üks teisest tunduvalt raskem.\n\nViimasel ajal on mõnede suurte ronimisstaaride seas hakanud levima põhimõte, et nemad oma radu enam ei hinda. Peamiselt põhjendavad nad seda sooviga astuda maha suurelt numbrite tagaajamise rongilt ja ronida radu mis neile pinget pakuvad. Selle, kuidas nende uusi radu hinnata, jätavad nad fännide ja teiste ronijate otsustada. Palju on juttu olnud sellest, et raskeimate radade puhul on kategooriate vahed kokku surutud ja sellest tingituna on rajad lahjemad kui nad \"ideaalis\" olema peaksid. Seda on osaliselt põhjustanud esmaläbijate alateadlik soov oma radu kõrgemalt hinnata, väljendada seda tohutut pingutust mis nad raja läbimiseks on teinud. Samas tuleb tihtipeale ette, et need rajad hinnatakse järgnevate ronijate poolt kiiresti kergemaks.\n", "id": "ekk_Latn_204784"}
{"text": "Ämari\n\nÄmari on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKuni 2017. aasta haldusreformini kuulus Ämari Vasalemma valda.\n\nÄmaris asub Ämari lennubaas.\n\nÄmarit on esimest korda mainitud \"Taani hindamisraamatus\" (küla nimega Hemaeri). 1413. aastal mainitakse praeguse aleviku kohal olnud küla Happemat, mis müüdi Padise kloostrile. Aastast 1592 on teada küla järgi nimetatud Ämari mõis (Happtmatt, hiljem Habbinem); küla ennast küll nimetati Suurkülaks.\n", "id": "ekk_Latn_204785"}
{"text": "Lemmaru\n\nLemmaru on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nAastatel 1992–2017 kuulus Vasalemma valda.\n\nKüla territooriumil asub Vasalemma raudteejaam.\n", "id": "ekk_Latn_204786"}
{"text": "Veskiküla\n\nVeskiküla on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.\n\nKülas asub Valgma talu kalmistu.\n\nKuni 2017. aasta haldusreformini kuulus küla Vasalemma valda.\n", "id": "ekk_Latn_204787"}
{"text": "Teabenõue\n\nTeabenõue on teabenõudja poolt avaliku teabe seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks.\n\nTeabenõue puudutab asutuses olemas oleva dokumendi või muu teabe (nii paberil kui digitaalkujul) väljastamist. Teabenõudega võib küsida näiteks terve dokumendi sisu või ka vaid selle väljavõtteid. Lisaks võib teabenõudega küsida väljavõtteid mingist andmekogust või andmestikust. Seda eeldusel, et vastamiseks ei tule luua uut teabe sisu.\n\nTeabenõude on ka isiku pöördumine asutuse poole, milles isik soovib saada teavet mingi dokumendi olemasolu või selle puudumise kohta ja millele on võimalik vastata \"jah\" või \" ei\" vormis.\n\nTeabevaldaja peab teabenõudele vastama 5 tööpäeva jooksul.\n", "id": "ekk_Latn_204788"}
{"text": "Paul Johansen\n\nPaul Johansen (10. detsember (vkj) / 23. detsember) 1901 Tallinn – 14. aprill 1965 Hamburg) oli taani päritolu Eesti ja Saksa ajaloolane.\n", "id": "ekk_Latn_204789"}
{"text": "Benedictus XV\n\nBenedictus XV (Giacomo Giambattista della Chiesa, 21. november 1854 – 22. jaanuar 1922) oli paavst 1914–1922. Ta oli 258. paavst.\n\nGiacomo della Chiesa sündis 21. novembril 1854 Genova eeslinnas Peglis markii Giuseppe della Chiesa (1821–1892) ja Giovanna Migliorati (1827–1904) peres. Ta ristiti 22. novembril 1854 Nostra Signora della Vigna kirikus. Tema isapoolsest suguvõsast pärines kardinal Gianpaolo della Chiesa, emapoolsest suguvõsast pärinesid paavst Innocentius VII ja kardinal Giovanni Migliorati.\n\nDella Chiesa õppis Genova ülikoolis õigusteadust ja omandas 2. augustil 1875 doktorikraadi. Ta jätkas 16. novembril 1875 oma õpinguid Roomas Capranica kolleegiumis ja seejärel Gregoriuse ülikoolis. Della Chiesa ordineeriti 21. detsembril 1878 preestriks kardinal Raffaele Monaco La Valletta poolt. 1878–1882 õppis ta Accademia dei Nobili Ecclesiastici akadeemias. 1879 kaitses ta teoloogiadoktori kraadi ja omandas 1880 doktorikraadi kanoonilise õiguse alal.\n\nDella Chiesa tegutses paavsti diplomaatilises teenistuses. Ta osales 1885 paavstliku delegatsiooni koosseisus, mille ülesandeks oli vahendada Saksamaa ja Hispaania vahelist tüli Karoliinide üle. Ta organiseeris kooleraepideemia ajal toimeabi. Della Chiesa tegutses professorina Accademia dei Nobili Ecclesiastici akadeemias. Ta rajas 1901 Püha Hieronymuse Seltsi.\n", "id": "ekk_Latn_204790"}
{"text": "Merab Mamardašvili\n\nMerab Mamardašvili (gruusia მერაბ მამარდაშვილი; vene Мераб Константинович Мамардашвили; 15. september 1930 Gori – 25. november 1990 Moskva, Vnukovo lennujaam) oli gruusia filosoof.\n", "id": "ekk_Latn_204791"}
{"text": "Metsasarv\n\nMetsasarv (itaalia corno) on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omaga. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu.\n\nTänapäeval kasutatav metsasarv näeb välja toredasti rõngasse ja sõlme keeratud pika toruna. Metsasarve hoitakse mängimisel käes üpris eriliselt: sõrmistel mängitakse vasaku käega, parem käsi asub vähem või rohkem kõlalehtri sees. Parema käega toetatakse pilli, mahendatakse tooni ja täpsustatakse häälestust. Metsasarve eelkäijateks on loomade sarvedest ja puust valmistatud jahisarved. Edaspidi hakati neid valmistama metallist ja toru painutati täisringiks.\n\nMetsasarve toru pikkus on umbes 4 meetrit ja kõlalehtri läbimõõt 30 sentimeetrit. Õhusamba pikkuse muutmiseks on metsasarvel kolm või neli ventiili. Metsasarvel on koonushuulik.\n\nMetsasarve ulatus on umbes 4 oktavit. Et tegemist on F-pilliga, siis kõlab see kvint madalamalt kui noodis kirjas. Noodid kirjutatakse üles peamiselt viiulivõtmes, madalamad ka bassivõtmes. Metsasarv on transponeeriv pill, see tähendab, et tema noodid ei kõla sellel kõrgusel, nagu need kirjas on. Tänapäevases orkestris kasutatakse peamiselt F- ja B-pille, neist esimene kõlab kvindi ja teine suure sekundi võrra madalamalt kui noodikirjas. Tänapäeval valmistatakse valdavalt nn topeltsarvi, milles on ühendatud mõlema varem kasutusel olnud metsasarve võimalused. Sellega on kadunud vajadus kasutada kahte instrumenti.\n", "id": "ekk_Latn_204792"}
{"text": "Edvard Munch\n\nEdvard Munch (12. detsember 1863 – 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis.\n", "id": "ekk_Latn_204793"}
{"text": "Kiuruvesi linn\n\nKiuruvesi on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Ida-Soome läänis Põhja-Savo maakonnas.\n\nNaabervallad on Iisalmi linn, Pielavesi vald, Pyhäjärvi linn, Pyhäntä vald ja Vieremä vald.\n\nKiuruvesi vald asutati 1873. aastal, linnaks nimetati 1993. aastal.\n\nKiuruvesi on Soome suurim piima- ja loomalihatootja.\n", "id": "ekk_Latn_204794"}
{"text": "Suonenjoki linn\n\nSuonenjoki on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Ida-Soome läänis Põhja-Savo maakonnas.\n\nSuonenjoki alev nimetati linnaks 1977. aastal.\n\nSuonenjoki on tuntud maasikakasvatuse poolest.\n", "id": "ekk_Latn_204795"}
{"text": "Jennifer Aniston\n\nJennifer Aniston (sündinud 11. veebruaril 1969 Californias Sherman Oaksis) on ameerika näitleja ja režissöör. Ta on saanud Emmy ja Kuldgloobuse.\n\nTema tuntuim roll on Rachel Green aastatel 1994–2004 eetris olnud USA komöödiasarjas \"Sõbrad\".\n", "id": "ekk_Latn_204796"}
{"text": "Anjalankoski\n\nAnjalankoski oli linn ja omavalitsusüksus Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas. Asus Kymijoki ääres Kouvolast 17 km lõunas. 1. jaanuaril 2009 liitusid Anjalankoski, Kouvola, Elimäki vald, Valkeala vald, Jaala vald ja Kuusankoski üheks omavalitsusüksuseks, mille nimeks sai Kouvola linn.\n\nLinna jalgpalliklubi MyPa mängib hooajal 2008 riigi kõrgliigas.\n\nAnjalankoski asutati 1975. aastal, kui Anjala ja Sippola vald ühinesid. Linnaks sai see 1977. aastal.\n\nSõpruslinn Eestis oli Sindi.\n", "id": "ekk_Latn_204797"}
{"text": "Imatra linn\n\nImatra on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes, Lõuna-Karjala maakonnas.\n\n2020. aasta 31. jaanuari seisuga oli linna elanike arv 26 509.\n\nImatra alev asutati 1948. aastal, linnaõigused sai 1971.\n\nImatra lähedalt saab alguse Vuoksi jõgi, millel asub Imatra kosk.\n\nLinna suurim tööandja on metsatööstusettevõte Stora Enso.\n\nJuuli viimasel nädalal korraldatakse Imatras rahvusvahelist Black & White Theatre Festivali (Mustan ja Valkoisen Teatterifestivaali).\n\nImatra naabervallad on lõunas Lappeenranta linn ja põhjas Ruokolahti vald. Idas piirneb ta Venemaaga.\n\nImatra asub Riigitee 6 (Valtatie 6) ääres. Seal asub raudteejaam, kus peatuvad kõik Helsingi ja Joensuu vahel sõidavad reisirongid.\n", "id": "ekk_Latn_204798"}
{"text": "Surnud 30. detsembril\n\n''Siin loetletakse 30. detsembril surnud tuntud inimesi.\n\n1664 – Andreas Virginius, Eestimaa piiskop 1691 – Robert Boyle, iiri filosoof, füüsik ja keemik 1913 – Mihkel Aitsam, eesti talupoeg 1919 – Georg Stude, baltisaksa päritolu Eesti kondiiter 1934 – Monika Hunnius, baltisaksa laulja, laulupedagoog ja kirjanik 1938 – Alfred Kivi, eesti kunstnik 1938 – Sergei Mamontov, vene ja eesti kontsertmeister ja pedagoog 1942 – Leopold Tuul, Eesti sõjaväelane 1942 – Ants Viirmaa, Eesti poliitik 1944 – Romain Rolland, prantsuse kirjanik 1946 – Paul Parmakson, eesti arstiteadlane 1949 – Leopold IV, Lippe vürst 1950 – William Burch, USA jäähokimängija (ründaja) 1959 – Wacław Grzybowski, Poola poliitik ja diplomaat 1960 – Ernests Birznieks-Upītis, läti kirjanik 1966 – Anton Starkopf, eesti skulptor 1968 – Trygve Lie, Norra poliitik, esimene ÜRO peasekretär 1970 – Sonny Liston, USA poksija, raskekaalu maailmameister 1971 – Rudolf Piho, eesti arst 1975 – Hermann Paul Müller, Saksamaa mootorisportlane 1976 – Rudolf Fischer, Šveitsi autovõidusõitja 1977 – Hugo Laur, eesti näitleja 1979 – Richard Rodgers, USA helilooja 1980 – Osvald Lokk, Eesti sõjaväelane 1981 – Nikolai Jegorov, vene päritolu Eesti näitleja 1985 – Jakov Tšadajev, NSV Liidu riigitegelane ja majandusteadlane 1997 – Harald Saarniit, eesti ajaloolane 1999 – Sarah Knauss, ameerika ülipikaealine 2002 – Eleanor J. Gibson, Ameerika psühholoog 2005 – Valdo Heinla, eesti kaugsõidukapten 2006 – Anthony Lambton, Suurbritannia poliitik 2006 – Donald Murray, USA ajakirjanik 2006 – Şaddām Husayn, Iraagi president 1979-2003 2006 – Michel Plasse, Kanada jäähokimängija (väravavaht) 2006 – Ron Fineman, USA ajakirjanik 2007 – Willie Robinson, USA bluusilaulja 2007 – Jorge Machiñena, Uruguay poliitik, parlamendi alamkoja esimees 1996–1997 2008 – Santee Cleveland Cureton, USA vaimulik 2008 – Riita Lind-Karu, eesti kergejõustiklane, võrkpallur, treener ja ajakirjanik 2008 – Claudio Vitalone, Itaalia poliitik ja jurist 2009 – Ruth Lilly, USA filantroop 2009 – Perry Wilson, USA näitleja 2009 – Anthony A. Alaimo, USA kohtunik 2009 – Gloria Nord, USA uisutaja 2009 – Adrian Kivumbi Ddungu, Uganda piiskop 2009 – Leon Yao Liang, hiina piiskop 2009 – Peter Shirayanagi, jaapani kardinal 2009 – Philip Capice, USA filmiprodutsent 2009 – Níkos Kakaounákis, kreeka ajakirjanik 2009 – Abdurrahman Wahid, Indoneesia poliitik 2009 – Vassili Šandõbin, Venemaa poliitik 2009 – Ivan Zulueta, hispaania disainer ja filmilavastaja 2009 – Peter Corren, Kanada inimõiguslane 2009 – Vishnuvardhan, India näitleja 2009 – Rowland S. Howard, Austraalia muusik 2009 – Triantáfyllos Koukoúdis, Kreeka poliitik 2009 – Michelle Lang, Kanada ajakirjanik 2010 – Ellis Clarke, Trinidadi ja Tobago poliitik 2010 – Bobby Farrell, Aruba laulja 2013 – Sjoerd Huisman, hollandi kiiruisutaja 2016 – Justo Mullor García, hispaania roomakatoliku vaimulik 2019 – Charles Williams, Suurbritannia poliitik ja literaat 2020 – Eevi Ross, eesti pianist ja klaveripedagoog 2021 – Eino Mäelt, eesti klaasikunstnik 2021 – Reet Sool, eesti kirjandusteadlane ja luuletaja 2022 – Barbara Walters, Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja meediategelane\n\nDetsember, 30.\n", "id": "ekk_Latn_204799"}
{"text": "Seyðisfjörður\n\nSeyðisfjörður on vald Islandi idaosas Austurlandi piirkonnas.\n\nValla peamised sissetulekuallikad on turism ja kalandus.\n\nSellel on üks sõpruslinn, Vantaa (Soome).\n", "id": "ekk_Latn_204800"}
{"text": "Eesti Turismiamet\n\nEesti Turismiamet oli valitsusasutus, mis tegutses aastatel 1990–2000 mitme Eesti ministeeriumi valitsemisalas.\n\n2001. aastal võttis Turismiameti ülesanded üle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiagentuur.\n\nAmet tegeles eeskätt Eesti turismipoliitika valdkonnaga ja turismi arendamisega.\n", "id": "ekk_Latn_204801"}
{"text": "VAT Teater\n\nVAT Teater on Eesti teater, mis on asutatud 1987. aastal Tallinnas. See on Eesti vanim kutseline erateater.\n\nTeatrile panid 1987. aastal aluse Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise eriala lõpetajad, kelle eesotsas olid Aare Toikka (alates 1993 teatri kunstiline juht), Tiina Rebane (alates 1995 teatri juhatuse esimees) ja Peeter Jalakas. Teatri loomisel võeti eesmärgiks viljeleda ja arendada kultuurialast tegevust, pidades sihtrühmana silmas eelkõige lapsi ja noori.\n\nTeater tegutseb 2022. aasta jaanuarist Tallinnas aadressil Sakala 3 asuvas teatrimajas.\n", "id": "ekk_Latn_204802"}
{"text": "Viru Eesti Selts Kalevipoeg\n\nViru Eesti Selts \"Kalevipoeg\" oli aastatel 1876–1940 Viru- ja Järvamaa haritlasi ja taluperemehi ühendav selts. Seltsi eesmärk oli rahvahariduse edendamine.\n\nSelts asutati Michael (ka: Mihhail) Lindenbergi eestvõttel 1876. aastal Rakveres. 17. veebruaril 1876 avas selts ka eriprogrammiga Kalevipoja Seltsi 3-aastane kooli (\"Kalevipoja\" kool). Aastal 1880 alustas selts nädalalehe Valgus väljaandmist. Aastal 1883 seltsi hoone hävis tulekahjus ja pärast seda – 1884–1940 – töötas selts Salatsel kohaliku haridusseltsina.\n", "id": "ekk_Latn_204803"}
{"text": "Vikerlased\n\n\"Vikerlased\" on Eesti helilooja Evald Aava heroilis-romantiline ooper kolmes vaatuses ja kuues pildis Voldemar Loo libretole viikingite ja vikerlaste ajaloolise 1187. aasta Sigtuna röövretke legendi järgi. Eesti rahvusliku ooperi sünniteos. Hinnatud kõigi aegade parimaks eesti rahvuslik-patriootiliseks ooperiks. Muusika on meloodiline ja helikeel rahvaliku koloriidiga.\n\nHelilooja alustas ooperi komponeerimist juba Tallinna konservatooriumis õppimise ajal. Esmaettekanne toimus 8. septembril 1928 Tallinnas Estonia teatris ja oli üliedukas. Esmalavastuses esitasid peaosi Ida Aav-Loo (Juta), Marta Runge (Vaike), Karl Ots (Ülo), Aleksander Arder või Karl Viitol (Olav). Esimesel hooajal mängiti ooperit 22 korda. Sama lavastus püsis mängukavas ka järgmise hooaja.\n\nHiljem on seda korduvalt lavastatud nii Estonias (1935, 1942 ja 1969) kui ka Vanemuises (1935, 1955, 1958 ja 1987). Ooperit on män­gitud ka vaba­õhuetendustel Tartus (1959) ja Tallinnas (1961). Läbilõige \"Vikerlastest\" esitati Estonias ka 1993. aastal. Dirigendipuldis oli Neeme Järvi.\n\nMuusikalugusid: koorid \"Läki lausa lahingusse\" ja \"Sõua, jõua\"; Ülo aaria \"Ju päike läinud looja\"; Juta ja Ülo duetid \"Õnn, meie juurde jää!\" ja \"Nüüd siis ma jälle kodus olen\"; Olavi aaria \"Oo, piiga kaunim\", tantsunumber \"Eesti tants\"; Vaike aaria \"Nii siis see kõik unenägu\" . Ooper kestab 2 tundi ja 15 minutit.\n\n\"Vikerlaste\" aariaid on sageli esitatud ka kontserdilaval. Aav tegi 1933. aastal ooperi muusikast sümfoonilise süidi ning 1935. aastal seadis viiulile, tšellole ja klaverile Juta ning Ülo dueti.\n", "id": "ekk_Latn_204804"}
{"text": "Vikerlased (ansambel)\n\nVikerlased oli aastatel 1965–2000 Tallinnas tegutsenud rahvamuusikaansambel.\n\nAastal 1971 pälvis ansambel Eesti NSV rahvakollektiivi nimetuse.\n\nAnsambli dirigent ja ühtlasi ka kunstiline juht oli Uno Veenre.\n", "id": "ekk_Latn_204805"}
{"text": "Viktor Mutt (biokeemik)\n\nViktor Mutt, ka Victor Mutt (29. detsember 1923 Tartu – 9. september 1998 Stockholm) oli eesti päritolu Rootsi arstiteadlane ja biokeemik.\n\nViktor Mutt oli saavutanud peptiidhormoonide uurijana rahvusvahelise tunnustuse.\n\nTeda on mitmel aastal nomineeritud Nobeli auhinna saamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_204806"}
{"text": "Playtech\n\nPlaytech Ltd. on 1999. aastal rajatud mängutarkvarafirma, mis pakub oma tooteid ja teenuseid mänguoperaatoritele. 2007 sai Playtechist Rein Lemberpuu juhtimisel Eesti teine ükssarvik, ehk iduettevõte, mille väärtus ületab miljardit dollarit.\n\nEttevõte valmistab tarkvara veebikasiinode, veebipokkeri, veebipõhise bingo, spordiennustuste, loteriide, mobiilipõhiste hasartmängude, inimdiileriga mängude ning fikseeritud võiduvõimalustega veebimängude jaoks. Firma aktsiatega kaubeldakse Londoni börsil (tähis PTEC) ja selle aktsiakurss on osa börsiindeksist FTSE 250.\n\nPlaytech on registreeritud Mani saare pealinnas Douglases. Playtechi tegevdirektor on Mor Weizer ja juhatuse esimees Alan Jackson. 2015. aastal oli firma käive 630,1 miljonit eurot ja puhastulu 205,9 miljonit eurot.\n", "id": "ekk_Latn_204807"}
{"text": "Alutaguse madalik\n\nAlutaguse madalik on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 3345 km². Halduslikult jääb madalik Lääne- ja Ida-Viru maakonda.\n\nMaastikus domineerivad jääjärve- ja järvetasandikud (37%) ja sootasandikud (37%). Maakatet iseloomustab väga suur metsaalade osatähtsus (78%; Eesti suurim), mis enamjaolt on asustamata. Põllumaaga kaetud alasid on 8%.\n", "id": "ekk_Latn_204808"}
{"text": "Irboska lavamaa\n\nIrboska lavamaa on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 72,6 km². Halduslikult jääb lavamaa Võru maakonda. Lavamaa asub Kagu-Eestis Haanja kõrgustiku kirdeosas, piirnedes idast Venemaa Pihkva oblastiga. Lavamaad asustavad setud.\n", "id": "ekk_Latn_204809"}
{"text": "Kesk-Eesti lavamaa\n\nKesk-Eesti lavamaa (ka: Kesk-Eesti lavatasandik) on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 1488 km². Halduslikult jääb lavamaa Jõgeva, Järva ja Viljandi maakonda.\n\nLavamaa pinnamoele on iseloomulik nõrgalt lainjad moreenitasandikud, mida liigestavad liivsavised tasandikud ja kinnikasvanud järvedest moodustunud sood.\n\nPõllumaad hõlmavad lavamaast peaaegu 40%.\n", "id": "ekk_Latn_204810"}
{"text": "Liivi lahe rannikumadalik\n\nLiivi lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 872 km². Halduslikult jääb madalik Pärnu maakonda. Rannikumadaliku alla arvatakse ka Kihnu, Ruhnu ja Manilaid koos seda ümbritsevate laidudega.\n\nMadaliku pinnamoes domineerivad mere- (44%) ja tuuletekkelised (4%) pinnavormid, moreenitasandikud (13%) ja sood (11%).\n", "id": "ekk_Latn_204811"}
{"text": "Metsepole madalik\n\nMetsepole madalik on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 258 km². Madalik asub Eesti ja Läti piirialal; suurem osa jääb Läti territooriumile. Ka Lätis nimetatakse seda Metsepole madalikuks. Halduslikult jääb madalik Pärnu maakonda.\n\nMadaliku pinnamoodi ilmestavad nõrgalt lainjad moreenitasandikud, madalad voorjad künnised ja jõgede moldorud.\n\nLäti maastikurajoonina on see osa suuremast Kesk-Läti madalikust.\n", "id": "ekk_Latn_204812"}
{"text": "Võru-Hargla nõgu\n\nVõru-Hargla nõgu on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 985 km². Halduslikult jääb nõgu Võru ja Valga maakonda.\n\nMaastiku liigestavad eriti kirde-edelasuunaline Hargla nõgu ja lääne-idasuunaline Võru orund. Võru orund jätkub ida pool Võru-Petseri ürgoruga.\n", "id": "ekk_Latn_204813"}
{"text": "Peipsi madalik\n\nPeipsi madalik (ka: Peipsi-äärne madalik, Peipsi rannikumadalik) on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 807 km². Peale maismaaosa arvatakse madaliku alla ka Peipsi järves asuvad Piirissaar, Salosaar jt pisisaared. Halduslikult jääb madalik Tartu ja Põlva maakonda.\n\nHilisjääajal ja Holotseeni alguses oli praegune madalik vee all.\n", "id": "ekk_Latn_204814"}
{"text": "Valga nõgu\n\nValga nõgu on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 764 km². Varasemates käsitlustes on maastikurajooni nimetatud ka kui: Valga nõo ja Väikese Emajõe orund. Halduslikult jääb madalik Valga- ja Võru maakonda.\n", "id": "ekk_Latn_204815"}
{"text": "Palumaa\n\nPalumaa on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 827 km². Halduslikult jääb see Põlva ja Võru maakonda.\n\nPalumaa pinnamoe omapära on orustike rohkus (9,3%) ja metsaalade suur osatähtsus (62%) maakattes. Metsadest domineerivad palu- ja nõmmemännikud (palumetsad).\n", "id": "ekk_Latn_204816"}
{"text": "Deux-Sèvresi departemang\n\nDeux-Sèvresi departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas.\n\nDepartemang on nime saanud Sèvre'i jõgede järgi (Sèvre nantaise ja Sèvre niortaise).\n\n1973. aastal otsustasid Puy-Saint-Bonnet' valla elanikud eralduda departemangust ja liituda hoopis Maine-et-Loire'i departemanguga. Samm tulenes tihedamatest majandussuhetest Cholet' linnaga.\n", "id": "ekk_Latn_204817"}
{"text": "Mayenne'i departemang\n\nMayenne'i departemang [maj'enn] on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Pays de la Loire'i piirkonnas.\n\nDepartemang on nime saanud Mayenne'i jõe järgi. Lisaks asub departemangus Mayenne'i vald.\n\nDepartemangu kõrgeim punkt on 416 meetri kõrgune Les Avaloirsi mägi.\n", "id": "ekk_Latn_204818"}
{"text": "Tiberiuse sild\n\nAugustuse ja Tiberiuse sild, ka Augustuse sild või Tiberiuse sild, tavaliselt tuntud kui Tiberiuse sild, on esimesel aastasajal valminud 5-kaareline kaarsild Itaalias Riminis. Marecchia jõele Istria kivist ehitatud 5 kaarega liigendatud silla pikkus on 62 meetrit, laius 8,6 meetrit; silla keskpunkti suunas suurenevate kaarte suurim keskmine pikkus on 10,6 meetrit.\n\nSilla ehitamist alustati aastal 14, keiser Augustuse valitsusajal, sild valmis keiser Tiberiuse valitsusajal, umbes aastal 21. Sild oli osa Aemiliuse teest.\n\nSild purustati gootide poolt 580. aastal, taastati paavst Innocentius XI poolt 1680. aastal.\n\nTiberiuse silda on kujutatud Rimino vapil. II maailmasõja käigus, Rimino lahingus (IX 1944), jäi sild purustamata.\n", "id": "ekk_Latn_204819"}
{"text": "Toomas Väli\n\nToomas Väli (sündinud 6. novembril 1948 Tallinnas) on eesti kirurg.\n\n1973. aastal lõpetas Toomas Väli Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal. 1987. aastal kaitses ta meditsiinidoktori kraadi ning 1990. aastal omandas dotsendikutse.\n\n1974-1988 töötas Toomas Väli Tartu Riikliku Ülikooli üldkirurgia kateedris assistendina, 1989-2008 Tartu Maarjamõisa Haigla (1999. aastast Tartu Ülikooli Kliinikumi) kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonnas, 2009. aastast on ta Tartu Ülikooli Kliinikumis vanemarst-õppejõud.\n\nVäli on avaldanud üle 100 teaduspublikatsiooni ning juhib Tartu Ülikooli maksatransplantatsiooni programmi.\n\n2002-2005 oli ta Tartu Kirurgide Seltsi esimees. 2006. aastast on ta Rahvusvahelise Maksatransplantatsiooni Ühingu (ILTA), 2008. aastast Euroopa Organtransplantatsiooni Ühingu (ESOT) ning Eesti Organite ja Kudede Siirdamise Ühingu juhatuse liige. Ta on toimetanud eesti- ja venekeelse patsiendi käsiraamatu \"Uus maks - uus elu\", esinenud organidoonorluse ja organisiirdamise teemadel korduvalt ajakirjanduses.\n", "id": "ekk_Latn_204820"}
{"text": "Ülo Kaasik (majandustegelane)\n\nÜlo Kaasik (sündinud 1. mail 1975 Tartus) on Eesti majandustegelane, Eesti Panga asepresident.\n\nTa õppis aastatel 1982–1993 Tartu 2. Keskkoolis. Aastatel 1993–1995 õppis ta Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonnas ja 1995–1999 majandusteaduskonnas, kust sai bakalaureusekraadi ettevõttemajanduse erialal. Aastatel 2001–2003 õppis ta Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas ning sai 2003. aastal majandusmagistri kraadi (rahvamajanduse teadusmagistrina).\n\n1995. aastast töötab ta Eesti Pangas, 2011. aastal määrati ta Eesti Panga asepresidendiks. Ta on esinenud ajakirjanduses sõnavõttudega, peamiselt majanduspoliitika teemadel.\n\nÜlo Kaasikul on elukaaslane ja neli last. Ta on üliõpilaskorporatsiooni Revelia vilistlaskogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_204821"}
{"text": "Tauno Pukk\n\nTauno Pukk (2. september 1957 – 27. september 1983 Tartu) oli eesti ajaloolane.\n\nTa osales organisatsiooni Noor-Tartu tegevuses.\n\nTa lõpetas 1983. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna kunstiajaloolasena (diplomitöö \"Mõningaid iseloomulikke jooni vene nõukogude maalikunstis aastail 1917–1925\").\n\nNõukogude armee üleajateenijad mõrvasid Tauno Puki Tartus 1983. aasta septembris.\n", "id": "ekk_Latn_204822"}
{"text": "Aime Punga\n\nAime Punga (sündinud 20. veebruaril 1953) on eesti pedagoog, Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppealajuhataja.\n\nAime Punga töötab 1976. aastast Hugo Treffneri Gümnaasiumis (endises Tartu 1. Keskkoolis) matemaatikaõpetajana ja alates 1985. aastast õppealajuhatajana. Aastatel 1996-2001 oli ta Tartu linnavalitsuse haridusosakonna kooliteenistuse põhikooli ja gümnaasiumi koordinaator.\n\nTreffneri gümnaasiumis on tema eestvedamisel loodud kursuseõppe süsteem, mis on levinud teistessegi koolidesse. Koos teiste Hugo Treffneri Gümnaasiumi reaalaineõpetajatega on ta aastakümneid korraldanud viie kooli võistlust reaalainetes, samuti algatas ta kolme kooli kohtumise humanitaarainetes (koos Tallinna 21. Kooli ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumiga).\n\nAime Punga on nõustanud nii teisi Tartu koole kui ka tegutsenud eksperdina linna ja riigi tasandil haridusuuenduste elluviimisel. Ta on kritiseerinud e-kooli ning toetanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi otsust e-koolist loobuda.\n", "id": "ekk_Latn_204823"}
{"text": "Rem Vjahhirev\n\nRem Vjahhirev (vene Рем Иванович Вяхирев; 23. august 1934 Samara oblast – 11. veebruar 2013 Moskva oblast) oli vene ja nõukogude riigitegelane ja ettevõtja, Gazpromi juht.\n\nTema hüüdnimi oli \"Venemaa gaasikuningas\".\n", "id": "ekk_Latn_204824"}
{"text": "Tšeljabinski meteooriplahvatus\n\nTšeljabinski meteooriplahvatus on 2013. aasta 15. veebruari hommikul kiirusel vähemalt 15 km/s Uurali lõunaosa tabanud Maa atmosfääriväline mõjutus, boliid, mille tagajärjel on seni teadaolevalt saanud vigastusi 1491 inimest. Linnas kehtestati erakorraline seisukord.\n\n2013. aasta 15. veebruari hommikul, umbes kell 9.20 kohaliku aja järgi, tabas Tšeljabinski linna piirkonda vähemalt 54 000 km/h kiirusel umbes 10 000 tonni kaalunud asteroid. Arvatavalt 30–50 km kõrgusel toimunud plahvatuste koguvõimsuseks on hinnatud 500 kilotonni trotüülekvivalenti.\n\nTšebarkuli järvelt leitud kivimeteoriit saab rahvusvahelises kataloogis nimeks \"Tšebarkuli meteoriit\".\n\nInternetiajakirjas arXiv ilmunud uurimusest selgus, et kivitükk pärines Maa-lähedaste Apollo-tüüpi asteroidide hulgast.\n\n16. oktoobril 2013 leiti Tšebarkuli järve põhjasetetest umbes 570 kg kaalunud meteoriidi tükk.\n", "id": "ekk_Latn_204825"}
{"text": "Kevin Puts\n\nKevin Matthew Puts (sündinud 3. jaanuaril 1972) on Pulitzeri preemia pälvinud USA helilooja.\n\nPulitzeri preemia pälvis ta 2012. aastal kahevaatuselise ooperi \"Püha öö\" eest.\n", "id": "ekk_Latn_204826"}
{"text": "Brian Tutt\n\nBrian Carter Tutt (sündinud 9. juunil 1962 Calgarys) on Kanada endine jäähokimängija.\n\nTa oli aktiivne mängija 1982–2001.\n\nHooajal 1989-90 mängis ta seitse mängu Washington Capitalsi meeskonnas NHL-is.\n\n1992. aasta taliolümpiamängudel võitis ta Kanada rahvusmeeskonna koosseisus hõbemedali.\n\nTema tütar on kiiruisutaja Brianne Tutt, kes esindas Kanadat 2014. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_204827"}
{"text": "Ossie Vitt\n\nOscar Joseph Vitt (4. jaanuar 1890 San Francisco – 31. jaanuar 1963 Oakland) oli USA pesapallur ja treener.\n\nTa mängis MLB liiga meeskondades Detroit Tigers (1912–1918) ja Boston Red Sox (1919–1921).\n\nAastatel 1938–1940 oli ta meeskonna Cleveland Indians treener.\n", "id": "ekk_Latn_204828"}
{"text": "Aleksandr Opekušin\n\nAleksandr Mihhailovitš Opekušin (28. november (16. november vkj) 1838 Svetškino küla Danilovi maakonnas Jaroslavli kubermangus – 4. märts 1923 Rõbnitsõ küla nüüdses Jaroslavli oblastis) oli vene realistlik skulptor, akadeemik ja mitme kunstipreemia võitja.\n\nTartus Toomemäel asub Opekušini tehtud Karl Ernst von Baeri monument. Ta tegi ta ka selliste suurkujude nagu Aleksandr Puškini, Mihhail Lermontovi, admiral Aleksei Greigi, Aleksander II jt monumendi.\n\nOpekušini nime kannab asteroid 5055 Opekushin, mille 13. augustil 1986 avastas astronoom Ljudmilla Tšernõhh. Jaroslavli oblast annab välja temanimelist kunstipreemiat.\n", "id": "ekk_Latn_204829"}
{"text": "Pakerordi lade\n\nPakerordi lade on ordoviitsiumi ladestu vanim regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis. Lademe paksus on kuni 17 m. Seda hakkas esimesena eristama Percy E. Raymond aastal 1916. Lademe stratotüübiks on määratud Pakerordi paljand, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Rannamõisa pank. Lademe piire määratlevaks stratotüübiks on Vihula paljand. Lade on nime saanud Pakri poolsaare saksakeelse nimekuju järgi (Pakerort).\n\nUuema käsitluse kohaselt jääb Kambriumi ja Ordoviitsiumi piir Pakerordi lademesse kuuluvasse Kallavere kihistusse, muutes seega Pakerordi lademe osaliselt ka Kambriumi lademeks.\n\nPakerordi lade lasub lademeteks jagamata kambriumi kivimeil ja see lamab Varangu lademe all. Lademe vanus on 486,2...489,8 miljonit aastat. Koos Varangu lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Iru alamladestikku. Lademes on omakorda eristatud Karepa alamlade ja Vihula alamlade. Üleilmses standardis vastab sellele Tremadoci lade.\n\nLitostratigraafiliselt vastavad sellele Kallavere kihistu Rannu, Katela, Orasoja ja Suurjõe kihistik, Paluknė kihistik, Salantai kihistik, Türisalu kihistu ning Tosna kihistu.\n\nLademe avamus on Põhja-Eesti klindi allosas. Lade paljandub näiteks Pakri pangal, Türisalus ja Kadriorus Hundikuristikul.\n\nLademe kivimkoosseisus on kvartsliivakivi, oobolusliivakivi, aleuroliiti, Türisalu kihistus ka diktüoneemaargilliiti. Põhja-Eestis markeerib lademe alumist piiri oobolusliivakivi all lasuv perekonna Obolus jäänuseid sisaldav konglomeraat.\n", "id": "ekk_Latn_204830"}
{"text": "Mall:Tere2\n\nTere tulemast Vikipeediasse, ! Arutelulehel] suhtlemisel allkirjasta oma postitus nupuga või nelja tildega (~~~~).\n", "id": "ekk_Latn_204831"}
{"text": "Monteiro Lobato\n\nJosé Bento Renato Monteiro Lobato (kirjanikunimega Monteiro Lobato; 18. aprill 1882 Taubaté – 4. juuli 1948 São Paulo) oli Brasiilia kirjanik, kes sai eriti tuntuks oma lasteraamatutega.\n\nTa kirjutas ka täiskasvanuile ning tegutses tõlkija, ajakirjaniku ja kunstikriitikuna. Ta asutas ühe esimestest Brasiilia kirjastustest (Companhia Editora Nacional).\n", "id": "ekk_Latn_204832"}
{"text": "Kertu Jukkum\n\nKertu Jukkum (sündinud 27. novembril 1984 Narvas, hüüdnimi Gertruuda) on eesti raadio- ja telesaatejuht.\n\nTa on lõpetanud Tallinna Ülikooli riigiteaduste erialal 2012. aastal.\n\nAastatel 2007–2014 töötas ta raadiojaamas Sky Plus. Alates 2015. aasta septembrist oli ta telekanali TV3 avalike suhete juht. Mais 2017 asus ta juhtima Eesti Meedia veebiportaale Elu24 ja Limon. Elu24 peatoimetaja kohalt lahkus ta 2020. aasta veebruaris, tema asemele tuli Marko Püüa.\n\nKertu on jooksnud maratone, läbinud poolpika triatloni ning vallutanud Kilimanjaro (2014), Kazbeki (2017) ja Aconcagua mäe (2019).\n\nKertu ema tahtis talle alguses eesnimeks panna Rahel. Kertu vanaema vastuseisu tõttu valiti praegune eesnimi.\n\nKertul on kaksikõde Kadi.\n", "id": "ekk_Latn_204833"}
{"text": "Varangu lade\n\nVarangu lade (varem Ceratopyge lade) on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Seda hakkasid esimesena eristama Ralf Männil, Kaarel Orviku, Karl Müürisepp ja Ago Aaloe aastal 1958. Lademe stratotüüp asub Selja jõe kaldal, lade on nime saanud Varangu küla järgi jõe ääres.\n\nVarangu lademe all lamab alamordoviitsiumi ladestiku Pakerordi lade ja sellel lasub Hunnebergi lade. Lademe vanus on 486,2...483,4 miljonit aastat. Koos Pakerordi lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Iru alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Tremadoci lade.\n\nLadet leidub vähesel määral Põhja- ja Loode-Eestis. Esimene selle lademe kivimite esinemisala on poolkuu kujuline ala Paldiski ja Kunda vahel. Teine ja õhem selle lademe kivimite esinemisala asub Lihula ja Hiiumaa lõunaosa vahel. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda perekonna Obolus jäänuseid sisaldav konglomeraat.\n\nLitostratigraafiliselt vastavad sellele Türisalu kihistu Tabasalu kihistik ja Zebre kihistu Kumbri ning Lutriņi kihistik. Ka vastab sellele ligilähedaselt Varangu kihistu. Lademe maksimaalne paksus Eestis on 3,3 m (Toolse kandis).\n\nLade paljandub näiteks Pakri neemel, Keila-Joal, Varangul, Aseris.\n\nLademe kivimkoosseisus on peamiselt halli aleuriitsavi. Kohati esineb selles ka püriiti ja glaukoniiti. Lademe keskmised kihid moodustab suure püriidisisaldusega liiv.\n\nVarangu ja Hunnebergi lademete vaheline piir on globaalses stratigraafias piiriks Tremadoci ja Flo lademe vahel.\n", "id": "ekk_Latn_204834"}
{"text": "Hunnebergi lade\n\nHunnebergi lade on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Varasemates käsitlustes on lade olnud Latorpi lademe alamlade. Billingeni lademe all lamab alamordoviitsiumi ladestiku Varangu lade ja sellel lasub Billingeni lade. Lademe vanus on 483,4...476,4 miljonit aastat. Koos Billingeni, Hunnebergi ja Kunda lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Ontika alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele ülemises osas Flo lade, alumises osas aga Tremadoci lade.\n\nSeda hakkas esimesena eristama T. E. Tjernvik aastal 1956. Lade on saanud nimetuse Hunnebergi mäe järgi Rootsis.\n\nLademe paksus Eestis on 1 (1,5) – 4 m (Loode-Eestis), Lääne-Eesti saarestikus lade valdavalt puudub. Billingeni lademe alampiiri ja Hunnebergi lademe vahelise piiri määratlemine on seal problemaatiline. Lademe kivimid puuduvad Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal, samuti ka Nõvalt üle Hiiumaa keskosa edelasse kulgevas vööndis. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda lubjakivi.\n\nLitostratigraafiliselt vastab sellele Leetse kihistu Joa kihistik. Lademe avamusala on Põhja-Eesti klindi allosas.\n\nLade paljandub näiteks Väike-Pakril, Leetses, Keila-Joal ja Ontikal.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju rohelist glaukoniitliivakivi, kiltkivi ja liiva. Kagu-Eestis ka Zebre kihistusse kuuluvat glaukoniitlubjakivi.\n\nVarangu ja Hunnebergi lademete vaheline piir on globaalses stratigraafias piiriks Tremadoci ja Flo lademe vahel.\n", "id": "ekk_Latn_204835"}
{"text": "Billingeni lade\n\nBillingeni lade on ordoviitsiumi ladestu regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Varasemates käsitlustes on lade olnud Latorpi lademe alamlade. Seda hakkas esimesena eristama T. E. Tjernvik aastal 1956. Lade on nimetuse saanud Billingeni mäe järgi Rootsis.\n\nBillingeni lademe all lamab keskordoviitsiumi ladestiku Hunnebergi lade ja sellel lasub Volhovi lade. Lademe vanus on 471,8...476,4 miljonit aastat. Koos Billingeni, Hunnebergi ja Kunda lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Ontika alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Flo lade.\n\nLitostratigraafiliselt vastab sellele Toila kihistu Päite kihistik. Lademe paksus Eestis on maksimaalselt 1 m, Lääne-Eesti saarestikus lade valdavalt puudub. Lademe kivimid puuduvad ka Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal. Osmussaarel ja selle ümbruskonnas on lademes, nagu ka Volhovi lademe kivimites ohtralt daike, mida täidavad Kunda lademe hilisema tekkega kivimid. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Tøyeni kihistu kiltkivi ja Latorpi kihistu hallikas või punakas lubjakivi. Leedus kuulub lademesse Armonysi kihistu.\n\nLademe avamusala on Põhja-Eesti klindi allosas. Billingeni lademe alampiiri ja Hunnebergi lademe vahelise piiri määratlemine on seal problemaatiline.\n\nLade paljandub näiteks Väike-Pakril, Leetses, Keila-Joal ja Ontikal.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju rohelist glaukoniitliivakivi, Kagu-Eestis ka punast savi ja glaukoniitlubjakivi. Lademe ülemises osas on ka dolomiiti, samuti domineerib lademes punakaspruun dolomiit Tartu ümbruskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_204836"}
{"text": "Volhovi lade\n\nVolhovi lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Varasemates käsitlustes on ladet nimetatud Toila lademeks ja siis on seda käsitletud alamordoviitsiumi ladestiku lademena. Seda hakkas esimesena eristama Percy E. Raymond aastal 1916. Lademe stratotüüp jäi määratlemata, nime on see saanud Volhovi jõe järgi. Hiljem on lademe stratotüübiks valitud Babino külas asuv kivimurd.\n\nVolhovi lademe all lamab alamordoviitsiumi ladestiku Billingeni lade ja sellel lasub Kunda lade. Lademe vanus on 467,5...471,8 miljonit aastat. Koos Billingeni, Hunnebergi ja Kunda lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Ontika alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Dapingi lade. Lademes eristatakse Langevoja alamladet, Vääna alamladet ja Saka alamladet.\n\nLitostratigraafiliselt vastavad sellele Põhja- ja Kesk-Eestis Toila kihistu Kalvi, Künnapõhja, Lahepera, Tõlinõmme ja Saka kihistikud, ning Sillaoru kihistu Pada kihistik. Lõuna-Eestis vastab sellele aga Kriukai kihistu. Lade on esindatud üle kogu Eesti, selle kivimid puuduvad vaid Padiselt üle Hiiumaa keskosa edelasse suunduvas vööndis. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda punast värvi Lanna lubjakivi. Leedus eristatakse lademes peale Kriukai kihistu veel Spalviškiai kihistut, Gaidė kihistut, Mjadeli kihistut ja Medeikiai kihistut.\n\nLademe paksus Eestis on 1–22 m. Lade on paksem Eesti idaosas ja õhem lääneosas.\n\nLademe avamus on Põhja-Eesti klindi allosas.\n\nLade paljandub näiteks Väike-Pakril, Leetses, Keila-Joal ja Osmussaarel. Osmussaarel ja selle ümbruskonnas on lademes, nagu ka Billingeni lademe kivimites ohtralt klastilisi daike, mida täidavad Kunda lademe hilisema tekkega kivimid.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju rohelist glaukoniitlubjakivi. Lademesse kuulub ka varem kõrge glaukoniidisisalduse tõttu glaukoniitlubjakiviks peetud lubjakivi, lademe keskosas on mergli kiht.. Läti aladel sisaldavad Volhovi lademe kivimid kohati ka naftat.\n", "id": "ekk_Latn_204837"}
{"text": "Kunda lade\n\nKunda lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Seda hakkas esimesena eristama Percy E. Raymond aastal 1916. Lademe stratotüüp asub Kundas kinnikasvanud kraavis, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Kunda-Aru karjääri aluspõhja paljand. Lade on nime saanud Kunda linna järgi.\n\nKunda lademe all lamab Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Volhovi lade ja sellel lasub Aseri lade. Lademe vanus on 467,5...463,8 miljonit aastat. Koos Billingeni, Hunnebergi ja Volhovi lademega kuuluvad nad Ölandi ladestiku Ontika alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Darriwili lade. Lademes eristas Karl Orviku aastal 1958 Valaste alamladet ja Aluoja alamladet, Vladimir Jaanusson aastal 1960 aga Hunderumi alamladet.\n\nLitostratigraafiliselt vastab sellele Loode-Eestis Pakri kihistu, milles on eristatud Kallaste, Jägala, Suurupi ja Osmussaare kihistikud. Põhja- ja Kesk-Eestis vastavad sellele Loobu kihistu, milles eristatakse Ubari, Udria, Nõmmeveski ja Valgejõe kihistikke, ning Sillaoru kihistu Voka kihistik. Lõuna-Eestis vastavad sellele aga Baldone kihistu ja Šakyna kihistu. Väljaspool Eestit eristatakse selles Tverečiuse kihistut, Pivorai kihistut, Juodupe kihistut, Kronauce kihistut, Obeliai kihistut, Gilija kihistut, Mikonysi kihistut, Gindviliai kihistut ja Bičinūai kihistut. Lisaks kihistutele eristatakse selles eraldi veel Ziemeli ja Šiupyliai kihistikke. Lademe paksus Eestis on 0,1–20 m. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda punane või hall Holeni lubjakivi.\n\nLademe avamus on Põhja-Eesti klindil ja selle lähedastes jõeorgudes. Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal. Eesti lääneosas on lade õhem, idaosas paksem.\n\nLade paljandub näiteks Väike-Pakril, Osmussaarel, Toilas ja Ontikal.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju glaukoniit- ja ooidlubjakivi, Tallinnast läänes alumises osas ka liivakivi. Osmussaarel ja selle ümbruskonnas on lademe alumises osas, nagu ka Volhovi ja Billingeni lademe kivimites ohtralt daike, mida täidavad Kunda lademe hilisema tekkega kivimid. Kesk-Eestis on lade õhuke, selle moodustab põhiliselt mergel.\n", "id": "ekk_Latn_204838"}
{"text": "Peter Sitt\n\nPeter Sitt (sündinud 7. detsembril 1969) on endine saksa ujuja.\n\nTa osales 1988. ja 1992. aasta suveolümpiamängudel.\n\nTa osales ka 1991. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_204839"}
{"text": "Conca jõgi\n\nConca (ladinakeelne nimi Crustumium) on jõgi Ida-Itaalia Marche ja Emilia Romagna maakonnas.\n\nConca saab alguse Marche maakonnas Pesaro ja Urbino provintsis asuva Carpegna mäe nõlvalt, 1200 meetri kõrgusel merepinnast. Jõgi suubub Aadria merre Rimini provintsis Misano Adriaticost kagus, Cattolicast läänes.\n", "id": "ekk_Latn_204840"}
{"text": "Loire-Atlantique'i departemang\n\nLoire-Atlantique [lu'ar atlant'ik] on departemang Prantsusmaal Pays de la Loire'i piirkonnas.\n\nDepartemang on nime saanud Atlandi ookeani ja Loire'i jõe järgi. Eestikeelne mööndav nimevariant on Atlandi-Loire.\n\nLoire-Atlantique asub peaaegu tervenisti Bretagne'i ajaloolisel territooriumil.\n", "id": "ekk_Latn_204841"}
{"text": "Landesi departemang\n\nLandes [land] on departemang Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas. Departemangu nimi tuleneb soistest aladest selle territooriumil.\n\nVarem kuulus departemang Gascogne'i provintsi (Gaskoonia provints) koosseisu.\n\nDepartemang on kaetud kuni 67% ulatuses metsadega. 24. jaanuaril 2009 rüüstas departemangu torm Klaus, mille tuulepuhangud ulatusid üle 170 km/h.\n", "id": "ekk_Latn_204842"}
{"text": "Gersi departemang\n\nGers on departemang Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas. See on nime saanud Gersi jõe järgi.\n\nDepartemang moodustati 4. märtsil 1790. Varem kuulus see Gascogne'i provintsi koosseisu. 1808. aastal eraldati seoses Tarn-et-Garonne'i departemangu moodustamisega Gersi departemangust Lavit' kanton. 2015. aastani kuulus Gersi departemang Midi-Pyrénées' piirkonda.\n\nDepartemang jaguneb halduslikult 31 kantoniks ja 463 vallaks.\n", "id": "ekk_Latn_204843"}
{"text": "Gardi departemang\n\nGard [gar] on departemang Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas. Ta on nime saanud Gardi jõe järgi. Jõge kutsutakse ka nimega Gardon ('särg'), mida ei kasutata departemangu kohta.\n\n2015. aastani kuulus departemang Languedoc-Roussilloni piirkonda.\n\nDepartemang jaguneb halduslikult 23 kantoniks ja 351 vallaks.\n", "id": "ekk_Latn_204844"}
{"text": "Marecchia\n\nMarecchia (hääldus ; ladinakeelne nimi Ariminus; kreeka keeles Ariminos, Αριμινος) on jõgi Ida-Itaalias Toscana ja Emilia Romagna maakonnas.\n\nMarecchia saab alguse Toscana maakonnas Arezzo provintsist, Põhja-Apenniinide Alpe della Luna mägedes asuva Succa mäe nõlvalt, 1003 meetri kõrgusel merepinnast. Jõgi suubub Aadria merre Rimini loodeosas Ribavella linnaosas.\n", "id": "ekk_Latn_204845"}
{"text": "Layar\n\nLayar on Amsterdamis tegutsev Hollandi tarkvarafirma, mille asutasid 2009. aastal Raimo van der Klein, Claire Boonstra ja Maarten Lens-FitzGerald. Nad on loonud mobiilibrauseri Layar, mis võimaldab kasutajail leida mitmesuguseid objekte rikastatud reaalsuse abil.\n\n1. septembril 2010 teatas Maailma Majandusfoorum (World Economic Forum), et Layar on foorumi tehnoloogiapioneeride programmis (Technology Pioneers Programme) 2011. aasta tehnoloogiapioneer.\n", "id": "ekk_Latn_204846"}
{"text": "Aseri lade\n\nAseri lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Seda hakkas esimesena eristama Hendrik Bekker aastal 1922. Lademe stratotüüp asub Aseri paemurrus, lademe laiendatud stratotüüp on pärit Sirtsisoo puuraugust number 526. Lade on nime saanud Aseri alevikult.\n\nAseri lademe all lamab keskordoviitsiumi ladestiku Kunda lade ja sellel lasub Lasnamäe lade. Lademe vanus on 463...463,8 miljonit aastat. Koos Kukruse, Uhaku ja Lasnamäe lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Purtse alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Darriwili lade. Lademe moodustumise ajal leidis aset Darriwili jäätumine.\n\nLitostratigraafiliselt vastavad sellele Aseri kihistu, milles on eristatud Malla ja Ojaküla kihistikud, Lõuna-Eestis aga Segerstadi kihistu. Lademe paksus Eestis on 0,1–9 m. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Segerstadi kihistu, milles eristatakse nn. Vikarbyni ja Kårgärde lubjakivi. Leedus vastab lademele Vaidlėnai kihistu.\n\nLademe avamusala on Põhja-Eesti klindi ülaosas. Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.\n\nLade paljandub näiteks Väike-Pakril, Osmussaarel, Aseris ja Narvas. Eesti lääneosas on lade õhem, idaosas paksem; Osmussaare lähistel kiildub kihistu klindil avanduvate kivimite seast välja.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju glaukoniit- ja ooidlubjakivi.\n", "id": "ekk_Latn_204847"}
{"text": "Lasnamäe lade\n\nLasnamäe lade on Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Seda hakkas esimesena eristama Karl Orviku aastal 1940. Lademe stratotüübiks loetakse Lasnamäe paljandit, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Mäekalda paljand. Lademele on nime andnud Lasnamäel asuv Lasnamäe kõrgendik.\n\nLasnamäe lademe all lamab Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Aseri lade ja sellel lasub Uhaku lade. Lademe vanus on 462,6...463 miljonit aastat. Koos Kukruse, Uhaku ja Aseri lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Purtse alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Darriwili lade.\n\nLitostratigraafiliselt vastavad sellele Väo kihistu Rebala ja Pae kihistik, Lõuna-Eestis ka Stirnase kihistu, Leedus Vyžūnai kihistu. Lademe paksus Eestis on 2,5–8,5 m. Paljudes kohtades on lademe paksuse määramine raskendatud, kuna lademe ülemine piir ei ole litoloogiliselt selgelt eristatav. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindavad seda Seby, Skärlövi ja Folkeslunda kihistute lubjakivid.\n\nLademe avamus on Põhja-Eesti klindi ülaosas. Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.\n\nLade paljandub Põhja-Eesti klindil Osmussaare ja Narva vahel. Lääne-Harju, Ida-Harju ja Lahemaa klindilõikudel moodustab see klindi ülemise osa. Lisaks paljanduvad lademe lubjakivid paljudes paemurdudes (Harku, Väo,Kunda-Aru, Narva).\n\nLademe kivimkoosseisus on palju lubjakivi, selle keskosas ka dolomiiti. Lõuna-Eestis on ladet moodustav lubjakivi ülemises osas hall, alumises aga punane. Lademe alumisel piiril on palju götiidist ooide.\n", "id": "ekk_Latn_204848"}
{"text": "Uhaku lade\n\nUhaku lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Seda hakkas esimesena eristama Armin Öpik aastal 1937. Lademe stratotüübiks on Uhaku sängi paljandid. Lade on saanud nime Uhaku jõe järgi.\n\nUhaku lademe all lamab keskordoviitsiumi ladestiku Lasnamäe lade ja sellel lasub keskordoviitsiumi ladestiku Kukruse lade. Lademe vanus on 460,9...462,6 miljonit aastat. Koos Kukruse, Lasnamäe ja Aseri lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Purtse alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Darriwili lade.\n\nLitostratigraafiliselt vastavad sellele Kõrgekalda kihistu, milles on eristatud Koljala, Erra ja Pärtlioru kihistikud, Lõuna-Eestis ka Taurupe kihistu ja väljaspool Eestit Krastai kihistu ning Drūkšiai kihistu. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Furudali kihistu lubjakivi. Lademe paksus Eestis on 5–18 m.\n\nLademe avamusala ulatub Osmussaarelt Narva veehoidlani, läbides Kohtla-Järve ja Kukruse. Põlevkivi kaevandamise tõttu on lademe avandumisala laienenud. Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.\n\nLade paljandub Osmussaarel, Uhaku karstialal ja Paldiskis. Lade paljandub lisaks Põhja-Eesti panga lääneosale ka Tornimäe pangal. Lisaks on lademe paljandid veel Harku, Kadaka, Lasnamäe ja mitmes teises paemurrus.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju lubjakivi. Lubjakivis on mergli vahekihte, Kirde-Eestis sisaldab lade ka õhukesi (kuni 2 cm) kukersiidi kihte, mis on vanimad maailmas. Lademe alumisel piiril on palju götiidist ooide.\n\nUhaku ja Kukruse lademete vaheline piir on globaalses stratigraafias piiriks Darriwili ja Sandby lademete vahel.\n", "id": "ekk_Latn_204849"}
{"text": "Lindilõikamine\n\nLindilõikamine on millegi (näiteks uue ehitise) avamisüritusel peetav avalik tseremoonia, mille käigus üks või mitu aukülalist lõikavad läbi selleks puhuks üles seatud ehislindi.\n", "id": "ekk_Latn_204850"}
{"text": "Haljala lade\n\nHaljala lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).\n\nVarasemates käsitlustes on räägitud eraldi Idavere ja Jõhvi lademest, mis on hiljem koondatud üheks Haljala lademeks. Seda hakkas esimesena eristama Vladimir Jaanusson 1995. aastal, millest peale loetakse Idavere ja Jõhvi lademeid alamlademeteks. Lade on saanud nime Haljala aleviku järgi. Haljala lademe all lamab Kukruse lade ja temal lasub Keila lade. Koos Haljala lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Kurna alamladestikku. Üleilmses standardis vastavad sellele Sandby lade.\n\nLademe vanus on 456,2–458,2 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele lisaks alamlademete kihistutele veel Kärdla kihistu, Paluküla kihistu, Drugėnai kihistu ja Balga kihistu Sartai ning Šventupysi kihistikud. Lõuna-Eestis võib lademesse osalt kuuluda ka Adze kihistu. Lademe paksus Eestis on 5–25 m, Kärdla kraatris aga peaaegu 300 meetrit. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Dalby kihistu lubjakivi, lademe ülemises osas esineb ka bentoniiti.\n\nLademe avamusala ulatub Põhja-Eestis Põõsaspea neemelt Ahtmeni, läbides Pääsküla, Aruküla ja Haljala. Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.\n\nLade paljandub näiteks Peetris, Pääskülas ja Kahulas.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju savikat lubjakivi. Lademe tüüpilisimaks kivimiks on aga bentoniit. Kuna Lõuna-Eestis on bentoniidikiht õhuke ja lünklik, on seal lademe alamlademete eristamine raskendatud, kohati võimatu, seetõttu liideti ka Idavere ja Jõhvi lademed ühtseks alamlademeks. Adze kihistus on lademele omased fosfaatsed ooidid.\n", "id": "ekk_Latn_204851"}
{"text": "Asukohamärgis\n\nAsukohamärgis ehk geomärgis (inglise keeles geotag) on fotole, videole, veebilehele, SMS-ile, QR-koodile või muule infole lisatud metaandmed geograafilise asukoha kohta.\n\nAsukohamärgistamise (inglise geotagging) käigus seotakse andmed geograafiliste metaandmetega. See võimaldab organiseerida andmeid objektide või nähtuste asukoha järgi ning pakkuda asukohapõhiseid teenuseid. Taoliste teenuste seas on näiteks võimalus vaadata veebikaardil Google Maps infokihti, kus kaardile on paigutatud Vikipeedia asukohamärgistega artiklid, aga ka mitmesugused rikastatud reaalsuse rakendused nagu Layar.\n\nTänapäeval lisavad paljud seadmed - nii fotoaparaadid kui ka telefonid - automaatselt asukohamärgised fotodele ja videotele. Tavaliselt on sellistes märgistes pikkus- ja laiuskraad, kuid seal võib olla ka kõrgus merepinnast, suund ilmakaarte suhtes, kaugus mõnest objektist, asukohamäärangu täpsusaste ja kohanimi.\n", "id": "ekk_Latn_204852"}
{"text": "Keila lade\n\nKeila lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Varasemates käsitlustes liigitati see keskordoviitsiumi ladestikku kuuluvaks.\n\nKeila lademe all lamab Haljala lade ja temal lasub Oandu lade; koos Haljala lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Kurna alamladestikku. Üleilmses standardis vastavad sellele ülemises osas Katy lade ja alumises osas Sandby lade. Lademe moodustumise ajal leidis aset Guttenbergi jäätumine.\n\nKeila lademe nimetas nii baltisaksa päritolu vene geoloog Friedrich Schmidt, kes sellega tähistas enda poolt 1881. aastal Jõhvi ja Vasalemma kihi vahel väljaeraldatud lasundit (tänapäeval loetakse Jõhvi ladet Haljala lademe alamlademeks). Lademe nimi anti omaaegse laialdase paemurru järgi kõvikul Keilast umbes 1 kilomeeter loode pool (Keila paemurd), kus paljanduvad lademe ülemisse ossa kuuluva Pääsküla kihistiku lubjakivid 2,3 m paksuses. Paemurru paljand on lademe stratotüübiks, selle laiendatud stratotüüp on aga Keila paemurru puurauk. Lademe piire määrab Pääskülast pärinev täisprofiil.\n\nNüüdisaegsetes piirides käsitles Keila ladet esimesena geoloog Ralf Männil. Lade moodustus ordoviitsiumis umbes 454 miljonit aastat tagasi. Vladimir Jaanusson eristas selles aastal 1945 Ristna alamladet, Ralf Männil aastal 1958 aga Laagri alamladet.\n\nLitostratigraafiliselt vastavad sellele Vangiški kihistu, Vilučiai kihistu, Blīdene kihistu, Vasalemma kihistu, Keila ehk Kahula kihistu Kurtna, Saue ja Pääsküla kihistikud ning Auleliai ja Lehtmetsa kihistikud. Lõuna-Eestis võib lademesse osalt kuuluda ka Mosseni kihistu. Lademe paksus Eestis on valdavalt 1–25 m. Selle suurim paksus (35 m) on Kärdla kraatris. Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindavad seda Freberga kihistu ning Skageni ja Kullsbergi kihistute lubjakivid.\n\nLademe avamusala ulatub Hiiumaa põhjaosast Kurtna järvedeni, läbides Nõva, Keila, Saue, Saku, Jüri, Kehra ja Rakvere.. Sama lademe alumisi kihte saab vaadelda näiteks Rootsis ja Põhja-Ameerikas. Tegemist on noorima Põhja-Eesti panka moodustava lademega (esineb ainult Neugrundi pangal). Lade paljandub näiteks Ristna neemel, Keilas, Pääskülas ja Vasalemmas.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju savikat lubjakivi. Lademe alumise piiri moodustab paks bentoniidikiht. Lademe uuemad kihid sisaldavad ka merglit. Lademe puhul on omapäraks Loode-Eestis Keila ümbruskonnas sellest moodustunud paekivikõrgustikud, mida algselt peeti korallriffideks, seejärel biohermideks, uuemal ajal arvatakse aga, et need on lihtsalt lubjarikka muda kuhjatised, ehkki neist on leitud koralli Cyathocystis rhizophora jäänuseid ja on võimalik, et need moodustavad seal rifisarnaseid struktuure.\n", "id": "ekk_Latn_204853"}
{"text": "Oandu lade\n\nOandu lade (vananenud nimetus Vasalemma lade) on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Oandu lademe all lamab Keila lade ja temal lasub Rakvere lade. Koos Rakvere lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Vinni alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Armin Öpik aastal 1934. Lademe stratotüübiks on Oandu paljand, lademe laiendatud stratotüübiks on aga Piilse 7909 puurauk. Lade on saanud nime Oandu jõe järgi.\n\nLademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Rägavere kihistu Tõrremäe kihistik, Hirmuse kihistu, Vasalemma kihistu Saku kihistik, Lukštai kihistik ja Mosseni kihistu Plunge kihistik ning Žarėnai kihistik. Lademe paksus Eestis on alla 6 m. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindavad seda Freberga kihistu, samuti ka Moldå, Skålbergi ja Kullsbergi kihistute lubjakivid. Leedus arvatakse sellesse kuuluvaks Dysna ja Dūkštase kihistud, Nemunase madalikul veel Alvitase ja Šakiai kihistu.\n\nLademe avamusala algab Põõsaspea neeme lähedalt ja Kuremäe lähedale, läbides Vasalemma, Aegviidu, Rakvere ja Oandu. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal. Lade on siiski enamasti õhuke ja sageli esindab seda üksnes Tõrremäe kihistik.\n\nLade paljandub näiteks Vasalemmas ja Sakus.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju savikat lubjakivi. Kagu-Eestis moodustavad lademe must kiltkivi ja mergel.\n", "id": "ekk_Latn_204854"}
{"text": "Hooandja\n\nHooandja on Eestis tegutsev ühisrahastusplatvorm loominguliste projektide toetamiseks.\n\nVabaühenduste liit EMSL tunnustas Hooandjat 14. veebruaril 2013 aasta pioneeri nimetusega. Postimees tunnustas Hooandjat 2013. aastal Kultuuriveduri auhinnaga.\n\nHooandja asutajate seas olid Tiiu Sullakatko ja Henri Laupmaa.\n", "id": "ekk_Latn_204855"}
{"text": "SMS\n\nLühisõnum ehk SMS (lühend ingliskeelsest fraasist Short Message Service, 'lühisõnumiteenus') on tekstsõnumite saatmise teenus telefonidel, mobiilseadmetel või internetis. See kasutab standardset sideprotokolli, mis lubab vahetada lühikesi tekstsõnumeid mobiiltelefonide või püsiühendusega seadmete vahel.\n\nSMS on maailmas enim kasutatav andmesiderakendus. Seda kasutab 3,6 miljardit kasutajat ehk 78% kogu maailma mobiiliabonentidest. Tähist \"SMS\" kasutatakse lühendina kõikide lühisõnumitüüpide kohta. SMS-e kasutatakse ka otseturunduses, seda nimetatakse SMS-turunduseks.\n\nTänapäeva mobiiltelefonidel kasutatav SMS-teenus pärineb piiparites kasutatud raadiosideprotokollidest. Need määratleti 1985. aastal osana mobiilistandardite seeriast Global System for Mobile Communications (GSM) vahendina kuni 160 tähemärgi pikkuste sõnumite saatmiseks GSM-mobiiltelefonide vahel. Ehkki enamik SMS-sõnumeist saadetakse mobiiltelefonide vahel, on sel teenusel tänapäeval tugi ka teiste mobiiltehnoloogiate jaoks nagu ANSI CDMA võrgud ja digitaalne AMPS, samuti satelliidi- ja püsiühendusvõrkudes.\n", "id": "ekk_Latn_204856"}
{"text": "Cesano\n\nCesano (ladinakeelne nimi Suasanus) on jõgi Itaalias Marche maakonnas. Jõgi on Pesaro ja Urbino ning Ancona provintside piirijõgi.\n\nCesano saab alguse Catria mäelt, 1701 meetri kõrgusel merepinnast. Jõgi suubub Aadria merre Senigallia loodeserval.\n\nLadinakeelne nimi Suasanus tuleneb sellest, et jõgi voolab läbi Vana-Rooma linna Suasa territooriumi.\n\nJõesängi alt on avastatud 50 000 aasta vanune kivistunud mets.\n", "id": "ekk_Latn_204857"}
{"text": "Mobiilirakendus\n\nMobiilirakendus (kõnekeeles ka äpp, ingliskeelsest fraasist mobile application) on nutitelefonidele, tahvelarvutitele ja muudele mobiilseadmetele mõeldud tarkvara.\n\nTavaliselt levitatakse selliseid rakendusi platvormide kaudu, mida üldjuhul haldab mobiilioperatsioonisüsteemi omanik, näiteks Apple'i App Store, Google Play, Windows Phone Store ja BlackBerry App World. Mõned mobiilirakendused on tasuta, teisi peab ostma. Tavaliselt laaditakse need platvormilt sellisesse seadmesse nagu iPhone, BlackBerry, Androidiga telefon või Windows Phone, kuid vahel võib neid salvestada ka süle- või lauaarvutitesse. Tasuliste rakenduste hinnast läheb tavaliselt 20–30% vahendajale (nt iTunesile) ja ülejäänu rakenduse tootjale.\n\nAlgselt pakuti mobiilirakendusi üldise tõhususe ja infohankimise tarbeks, näiteks e-posti, kalendri, kontaktiandmebaasi, börsiinfo ja ilmateadete jaoks. Tarbijate nõudluse ja arendusvahendite kättesaadavuse mõjul laienesid need kiiresti teistessegi kategooriatesse, nagu mobiilimängud, GPS ja asukohapõhised teenused, mobiilipangandus, tellimuste jälgimine ja piletiostud. Rakenduste ja funktsioonide hulga plahvatuslik kasv muutsid soovitud rakenduste leidmise raskeks, mistõttu tekkis arvukalt allikaid, mis pakuvad rakenduste arvustusi ja soovitusi, sealhulgas blogid, ajakirjad ja veebiteenused.\n\nMobiilirakenduste populaarsus on üha kasvanud ja nende kasutamine mobiilikasutajate seas levib. 2012. aasta mais kasutas comScore'i uuringu andmeil eelnenud kvartali jooksul mobiilirakendusi 51,1% kasutajaist, internetti aga 49,8%.\n", "id": "ekk_Latn_204858"}
{"text": "Misa jõgi\n\nMisa (ladinakeelne nimi Sena) on jõgi Itaalias Marche maakonnas Ancona provintsis.\n\nMisa läte on Gengas, 793 meetri kõrgusel merepinnast. Jõgi suubub Aadria merre Senigallias.\n\nLadinakeelne nimi Sena tuleneb sellest, et jõgi voolab läbi Vana-Rooma linna Sena Gallica territooriumi.\n", "id": "ekk_Latn_204859"}
{"text": "Audiogiid\n\nAudiogiid on kaasaskantav seade või rakendus, mis pakub huviväärsuse – näiteks muuseumi – külastajale lisainfot helisalvestise kujul.\n\nAudiogiide pakutakse turistidele tavaliselt suletud ruumides, kuid vahel ka välitingimustes (näiteks Inglismaal Blenheim Palace'i aedades). Need jagavad taustainfot vaadatavate asjade kohta. Sageli on audiogiidid saadaval mitmes keeles ja mitmel viisil. Mõnes neist võidakse pakkuda algupärast muusikat ja intervjuusid, mis muudab selle vähem tavapärase giiditeenuse ja rohkem dokumentaalse raadiosaate sarnaseks.\n\nTavapäraselt laenutatakse audiogiidiseadmeid kohapeal, kuid uuemal ajal on audiogiidid saadaval ka internetist allalaaditavatena või mobiilirakendustena. Mõned audiogiidid on tausta või piletihinna sees, vahel tuleb need aga eraldi osta. Traditsiooniliste audiogiidiseadmetega komplektis on kõrvaklapid, info kuulmiseks tuleb vajutada kindlat marsruuti pidi ühe eksponaadi juurest teise juurde liikudes nuppu või sisestada eksponaadi number. Tänapäeval võib rakendus kasutaja asukoha määrata ise või näiteks mobiiltelefoni kaamera abil.\n", "id": "ekk_Latn_204860"}
{"text": "Lozère'i departemang\n\nLozère [loz'eer] on departemang Prantsusmaa Oksitaania piirkonnas.\n\nDepartemang on saanud nime Lozère'i mäetipu järgi. Oksitaani gévaudanais' dialektis on see nimi Louzéro. Klassikalises oksitaanis kasutatakse nime Losera. Departemangu number on 48.\n\nSee on Prantsusmaa kõige väiksema rahvaarvuga ja ka kõige hõredamalt asustatud departemang.\n\n2015. aastani kuulus departemang Languedoc-Roussilloni piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_204861"}
{"text": "Hautes-Pyrénées' departemang\n\nHautes-Pyrénées' departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas. Eestikeelne mööndav nimevariant on Ülem-Püreneede departemang.\n\nDepartemang on nime saanud Püreneede mäestiku järgi. Departemangu number on 65. Departemang on peamiselt põllumajanduslik, kuid suurim majanduslik tulu tuleb turismindusest.\n\n2015. aastani kuulus departemang Midi-Pyrénées' piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_204862"}
{"text": "Rakvere lade\n\nRakvere lade on ordoviitsiumi ajastiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Rakvere lademe all lamab Oandu lade ja temal lasub Nabala lade. Koos Oandu lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Vinni alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Friedrich Schmidt aastal 1858. Lademe stratotüüp asub Rägavere paemurrus, lademe laiendatud stratotüüp on pärit Tõrma puuraugust number 5. Lade on saanud nime Rakvere linna järgi.\n\nLademe vanus on 453,2...452 miljonit aastat. Lademe paksus Eestis on 1–28 m. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Rägavere kihistu Piilse, Tudu ja Kiideva kihistikud. Leedus eristatakse selles veel Keklysi kihistut ja Strusto kihistut. Ka Leedus asuvat Jakšiai kihistut loetakse Rakvere lademesse kuuluvaks.\n\nLademe avamusala algab Hiiumaal Tahkuna poolsaarelt. Mandri-Eestis ulatub see Lääne maakonnas asuvast Riguldist Narva jõe juures asuva Kuningakülani, kulgedes läbi Kiisa, Aegviidu, Kadrina, Piilse ja Mäetaguse. Narva jõe lähistel katab Rakvere ladet Narva lademe liivakivi. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Slandromi kihistu lubjakivi.\n\nLade paljandub näiteks Paeknal, Voorel ja Rägaveres.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju savikat ja peitkristalset lubjakivi. Lademes on ka õhukesi kukersiidi vahekihte, lõunapoolsetel aladel asendab lubjakivi mergel. Fossiilide poolest on lade vaene, levinuimad on ostrakoodid. Rakvere lademe tekkimise ajal hakkasid domineerima lubiskeletiga vetikad, mis moodustasid ladet moodustava lubjakivi põhimassi ja jäid levinuimaks lubjakivi tekkeallikaks kuni ordoviitsiumi lõpuni. Makrofossiilide vähesuse tõttu satuvad nad harva puursüdamikesse, mis muudab lademe eristamise väljaspool avandumisala raskeks.\n\nJärgneva Nabala lademe kivististe koosseisus on võrreldes Rakvere lademega suuri muudatusi - sellest lademest leitud ligi 150 fossiililiigist on Rakvere lademega ühiseid vaid kolmandiku jagu.\n", "id": "ekk_Latn_204863"}
{"text": "Esino\n\nEsino (ladinakeelne nimi Aesis) on jõgi Kesk-Itaalias Marche maakonnas Macerata ja Ancona provintsides.\n\nEsino saab alguse Macerata provintsis asuva Cafaggio mäe nõlvalt, umbes 1000 meetri kõrgusel merepinnast. Jõgi suubub Aadria merre Falconara Marittimas.\n\nErinevalt paljudest Apenniinidest Aadria merre voolavatest jõgedest ei jää Esino suvine vooluhulk alla 5 m³/s. Sügiseste üleujutuste perioodil võib vooluhulk olla kuni 1400 m³/s.\n", "id": "ekk_Latn_204864"}
{"text": "Nabala lade\n\nNabala lade (vananenud nimetusega Saunja lade) on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Nabala lademe all lamab Rakvere lade ja temal lasub Vormsi lade. Koos Vormsi lademega kuuluvad nad Harju ladestiku Kohila alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Ralf Männil aastal 1958. Lademe stratotüübi määras ta Nõmmeküla paemurrus, lademe neostratotüüp on pärit Lohu puuraugust. Lade on nime saanud Nabala küla järgi.\n\nLademe vanus on 450,8...452 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis Paekna kihistu ja Saunja kihistu. Kesk- ja Lõuna-Eestis lisandub sellele veel Mõntu kihistu. Väljaspool Eestit eristatakse selles veel Dzerbene kihistut. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab ladet Fjäcka kihistu kiltkivi. Leedu alade Kaimynai kihistikku liigitati varem Vormsi lademesse kuuluvaks, kuid aastal 1996 liigitas N.Sidaravičienė selle kihistu ostrakoodide fauna põhjal Nabala lademesse kuuluvaks.\n\nLademe paksus Eestis on 1,5–25 m.\n\nLademe avamusala ulatub Tahkuna poolsaarelt Narva jõeni, kulgedes läbi Noarootsi põhjaosa, Kernu, Kose, Vinni ja Tudu. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.\n\nLade paljandub näiteks Paeknal ja Aulepal.\n\nLademe kivististe koosseisus on võrreldes Rakvere lademega suuri muudatusi - sellest lademest leitud ligi 150 fossiililiigist on Rakvere lademega ühiseid vaid kolmandiku jagu.\n", "id": "ekk_Latn_204865"}
{"text": "Charente'i departemang\n\nCharente'i departemang on 2. järgu haldusüksus (departemang) Prantsusmaal Nouvelle-Aquitaine'i piirkonnas. Ta on nime saanud Charente'i jõelt, mis departemangu läbib. Ta on üks 83 algsest departemangust, mis moodustati pärast Prantsuse revolutsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_204866"}
{"text": "Vormsi lade\n\nVormsi lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Vormsi lademe all lamab Nabala lade ja temal lasub Pirgu lade. Koos Nabala lademega kuuluvad nad Harju ladestiku Kohila alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Vladimir Jaanusson aastal 1944. Lademe stratotüüp asub Saxby rannas, kus ligi 570 meetri ulatuses paljanduvad Vormsi lademe keskmised ja ülemised kihid (0.76 m). Sealne paljand jätkub ka vee all. Lademe laiendatud stratotüüp on pärit Hullo puuraugust number 385 . Lade on saanud nime Vormsi saare järgi.\n\nLademe vanus on 450,8...449,8 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastab sellele Põhja- ja Loode-Eestis Kõrgessaare kihistu, milles on eristatud Hullo, Paope ja Saxby kihistikud. Kesk-Eestis vastab sellele Tudulinna kihistu, Lõuna-Eestis aga Fjäcka kihistu. Väljaspool Eestit eristatakse selles veel Skrunda kihistut ja Meilūnai kihistut, samuti ka Dobilinė, Revuona ja Kaimynai kihistikke. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Fjäcka kihistu kiltkivi.\n\nLademe paksus Eestis on 0,3–22 m. Lademe alumine piir on selgesti eristatav, seal kasvab fossiilide arvukus hüppeliselt.\n\nLademe avamusala ulatub Põhja-Hiiumaalt Lohusuusse, läbides Vormsi, Lääne-Nigula, Kohila, Tapa ja Viru-Jaagupi. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.\n\nLade paljandub näiteks Kõrgessaares, Aulepas ja Kohilas.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju savikat ja peitkristalset lubjakivi. Lademe lõunaosas asendab selle musta värvi kiltkivi.\n", "id": "ekk_Latn_204867"}
{"text": "Pirgu lade\n\nPirgu lade on ülemordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Pirgu lademe all lamab Vormsi lade ja temal lasub Porkuni lade. Koos Porkuni lademega kuuluvad nad Harju ladestiku Atla alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Katy lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Vladimir Jaanusson aastal 1944. Lademe holostratotüüp asub Pirgu jõe kaldaastangul, selle alumise piiri stratotüüpne läbilõige aga Paluküla paemurrus. Pirgu jõe järgi on lade ka nime saanud.\n\nLademe vanus on 445,6...449,8 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis Adila, Kabala ja Moe kihistud. Kesk- ja Lõuna-Eestis aga vastavad sellele Halliku kihistu, Tootsi kihistu, Jonstorpi kihistu ja Jelgava kihistu. Eraldi stratigraafilise üksuse moodustavad veel Äiamaa kihistu ja Oostriku kihistik. Väljaspool Eestit eristatakse selles veel Ludza kihistut, Paroveja kihistut, Svedasai kihistut, Taučionysi kihistut, Kuiļi kihistut, Baltinava kihistut, lisaks veel Salose, Rageliai, Smilgiai, Gulbinai ja Geidžiūnai kihistikke ning Biržai kihistut ja selle Likėnai ning Raubonysi kihistikke. Paroveja ja Kuiļi kihistuid on eristatud ka ühes puuraugus Valgas. Lisaks esineb Leedu idaosas veel Ukmerge kihistu, mida tavapäraselt Pirgu lademe hulka ei arvata, kuid mis paikneb Svedasai ja Taučionysi kihistute vahel. Leedu idaosas ja Valgevene aladel eristatakse Druja kihistut, Nemunase madalikul esineb aga Vėluva kihistu. Taolist mitmekesisust põhjustavad suured raskused lademesse kuuluvate kivimikihtide omavahelisse vastavusse viimisel. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindavad seda Boda kihistu lubjakivi ja Jonstorpi kihistu.\n\nLademe paksus Eestis on 15–65 m. Lademe litostratigraafia keerukus ja suured erinevused selle paksuses (kohati on muutused väga järsud) näitavad, et selle kujunemise ajal toimusid intensiivsed tektoonilised protsessid, mis tõid kaasa merevee taseme kiire kõikumise, mudasetete kuhjumise ja kohati ka intensiivse hilisema kulutuse.\n\nLademe avamusala ulatub Hiiumaalt Peipsi looderannikul, selle piiresse jäävad muu hulgas Vormsi lõunaosa, Haapsalu, Turba, Pirgu, Ambla, Viru-Jaagupi ja Avinurme. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.\n\nLade paljandub näiteks Palukülas, Pirgus ja Moel.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju dolo- ja lubjakivi. Avamusalast lõuna pool sisaldvad sealsed kivimid kohati palju glaukoniiti, sealne lubjakivi on kas punane või lapiline. Läti aladel sisaldavad Pirgu lademe lubjakivid Läänemere all ka kohati naftat. Poola aladel esindab Pirgu ladet Prabuty mergel.\n", "id": "ekk_Latn_204868"}
{"text": "Porkuni lade\n\nPorkuni lade on ülemordoviitsiumi ladestiku kronostratigraafiline üksus (lade). Porkuni lademe all lamab Pirgu lade ja temal lasub Juuru lade. Koos Pirgu lademega kuuluvad nad Harju ladestiku Atla alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Hirnanti lade. Lademe moodustumise ajal leidis aset Hirnantia jäätumine.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Friedrich Schmidt aastal 1881. Lademe stratotüüp asub Porkuni paemurrus, lademe laiendatud stratotüüp on pärit Kamariku puuraugust. Algselt peeti Porkuni ladet siluri lademeks.\n\nLademe vanus on 445,6...443,7 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis Ärina kihistu, milles on eristatud Kamariku, Siuge, Tõrevere ja Vohilaiu kihistikud, Kesk- ja Lõuna-Eestis aga Kuldiga kihistu, milles on eristatud Bernāti ja Ēdole kihistikud, ning Salduse kihistu, milles on eristatud Brocēni ja Piltene kihistikud. Eraldi stratigraafilise üksuse moodustab veel Röa kihistik. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Glisstjärni kihistu. Glisstjärni kivimeid ja Salduse kihistut eristatakse ka Östergötlandis. Leedu eristatakse lademes Krekenava kihistut ja Vaineikiai kihistut.\n\nLademe paksus Eestis on 1–10 m. Põhja-Eestis on esindatud vaid selle lademe ülemised kihid, kuna jäätumisest tingitud merepinna alanemise tõttu jäi see piirkond merepinnast kõrgemale. Tolle perioodi settekivimeid on samal põhjusel säilinud väga vähestes paikades.\n\nLademe avamusala algab Kesk-Hiiumaalt ja lõppeb Mustvee lähistel, kulgedes läbi Taebla, Risti, Kuimetsa, Porkuni ja Paasvere. Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.\n\nLade paljandub näiteks Vohilaiul ja Porkunis.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju dolo- ja lubjakivi. Läti aladel sisaldavad Porkuni lademe lubjakivid riigi lääneosas ka kohati naftat.\n", "id": "ekk_Latn_204869"}
{"text": "Musone\n\nMusone (ladina keeles Misco) on Kesk-Itaalias Marche maakonnas olev jõgi. Musone on 72 km pikk.\n\nMusone saab alguse Macerata provintsis asuva Mazzolare mäe nõlvalt Matelicast idas ja Monte San Vicinost lõunas 975 meetri kõrguselt merepinnast. Jõgi voolab alguses kirdesse ja ületab Ancona provintsi piiri. Seejärel voolab ta kagusse, möödub Osimost lõuna poolt ja pöördub Loreto lähedal uuesti kirdesse. Jõgi suubub Aadria merre Numana ja Porto Recanati vahel, Numanast lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_204870"}
{"text": "Juuru lade\n\nJuuru lade on siluri ladestu Llandovery ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).\n\nLadet hakkas esimesena eristama Friedrich Schmidt aastal 1858. Lademe stratotüübiks määras ta tänapäevaks hävinud paljandi Juurus, lademe neostratotüübiks on aga Juuru 335 puurauk. Juuru aleviku järgi on lade ka nime saanud. Üleilmses standardis vastab sellele Rhuddani lade. Juuru lademe all lamab Porkuni lade ja temal lasub Raikküla lade.\n\nLademe vanus on 445,6...441 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Stačiūnai kihistu, milles on eristatud Stūri kihistik ja Leedu keskosas ka Rovėja kihistikku; Õhne kihistu, milles on eristatud Rozēni, Rūja ja Puikule kihistikud; Tamsalu kihistu, milles on eristatud Karinu ja Tammiku kihistikud, ning Varbola kihistu, milles on eristatud Koigi kihistik. Õhne kihistu kõige alumisemad kihid ulatuvad lisaks silurile ka ordoviitsiumisse.\n\nLeedu keskosas moodustab selle ja Raikküla lademe vahelise üksuse Apaščia kihistu. Ka ühendatakse Juuru ja Raikküla lademed Leedus ühiseks Juuru-Raikküla lademeks.\n\nLademe paksus Eestis on 20–65 m.\n\nLademe avamusala kulgeb Kesk-Hiiumaalt Peipsi lähedale. Nagu siluri lademetele Eestis omane, ei ole selle kivimid devonis esinenud kulutuse tõttu esindatud Ida- ega Kagu-Eestis.\n\nLade paljandub näiteks Hillestel ja Pullapääl.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju lubjakivi. Lõunapoolsetes piirkondades lisandub sellele ka mergel.\n", "id": "ekk_Latn_204871"}
{"text": "Raikküla lade\n\nRaikküla lade on siluri ladestu Llandovery ladestiku kronostratigraafiline üksus (lade). Raikküla lademe all lamab Juuru lade ja temal lasub Adavere lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Friedrich Schmidt aastal 1881. Lademe stratotüübiks on Raikküla H-138 puurauk, täiendavaks stratotüübiks aga Kuressaare (Kingissepa) G1 puurauk. Raikküla järgi on lade ka nime saanud. Üleilmses standardis vastab sellele Aeroni lade, alumises osas ka Rhuddani lade.\n\nLademe vanus on 436,7...441 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Pusku kihid, Nurmekunna kihistu, milles on eristatud Imavere, Järva-Jaani, Jõgeva, Mõhküla ja Vändra kihid; Saarde kihistu, milles on eristatud Ikla, Kolka, Lemme, Staicele, Heinaste ja Slītere kihistikud; Remte kihistu, Raikküla kihistu, Hilliste kihistu ja Dobele kihistu.\n\nLeedu keskosas moodustab selle ja Juuru lademe vahelise üksuse Apaščia kihistu. Ka ühendatakse Juuru ja Raikküla lademed Leedus ühiseks Juuru-Raikküla lademeks.\n\nLademe paksus Eestis varieerub, näiteks on see 30–70 m Kesk-Eestis, aga 177 m Ikla puuraugus.\n\nLademe avamusala algab Lõuna-Hiiumaalt ja kulgeb läbi Ridala poolsaare keskosa Paideni, sealt ida suunas edasi Palamuse ja Võhma kanti. Nagu siluri lademetele Eestis omane, ei ole selle kivimid devonis esinenud kulutuse tõttu esindatud Ida- ega Kagu-Eestis.\n\nLade paljandub näiteks Puskul, Orgital ja Kalanal.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju lubjakivi, Lisaks on lademes veel palju merglit, lademe idaosas on kivimid dolomiidistunud.\n", "id": "ekk_Latn_204872"}
{"text": "Jaani lade\n\nJaani lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku kronostratigraafiline üksus (lade). Jaani lademe all lamab Adavere lade ja temal lasub Jaagarahu lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Artur Luha aastal 1930. Lademe stratotüübiks valis ta Jaani rannas paljanduvad kivimikihid. Hiljem leiti, et see stratotüüp on ebarahuldav ja uueks stratotüübiks on Paramaja pank. Lademele on nime andnud Saaremaa Jaani kirik. Üleilmses standardis vastab sellele ülemises osas Sheinwoodi lade, alumises osas aga Telychi lade.\n\nLademe varasem nimetus oli Jaani mergel.\n\nLademe vanus on 427...428,2 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Jaani kihistu, milles on eristatud Mustjala, Ninase ja Paramaja kihistikud, ning Anelema kihistu. Samuti kuuluvad sellesse Rīga kihistu Tõlla kihid.\n\nLeedu idaosas eristatakse selles Jočionysi kihistut ja Paprieniai kihistut. Leedu lääneosas eristatakse selles Ragainė kihistut, seal ja maa keskosas ühendatakse Jaani ja Jaagarahu lademed Leedus ühiseks Jaani-Jaagarahu lademeks.\n\nLademe paksus Eestis on 30–70 m.\n\nLademe avamusalad on saartel Saaremaa ja Muhu põhjaosas ning Eesti mandriosas läänerannikult Vändrani. Nagu siluri lademetele Eestis omane, ei ole selle kivimid devonis esinenud kulutuse tõttu esindatud Ida- ja Kagu-Eestis. Lademe piiride täpsem määratlemine on sageli raskendatud, kuna selle piir Adavere lademega asub tihti ühesuguse mergli massis, piiri Jaagarahu lademega liigestavad aga biohermid.\n\nLade paljandub näiteks Undva pangal, Ninase pangal ja Jädiveres..\n\nLademe kivimkoosseisus on palju merglit ja lubjakivi.\n", "id": "ekk_Latn_204873"}
{"text": "Jaagarahu lade\n\nJaagarahu lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Jaagarahu lademe all lamab Jaani lade ja temal lasub Eestis Rootsiküla lade, Leedu aladel aga Gėluva lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Artur Luha aastal 1946. Enne seda kasutas ta lademe kivimite kohta nimetust Muhu-Kurevere lade. Lademe stratotüüp asub Jaagarahu murdudes ja Jaagarahu puuraugus, täiendav stratotüüp on pärit Kuressaare (Kingissepa) G1 puuraugust. Lade on saanud nime Jaagarahu sadama järgi. Üleilmses standardis vastab sellele alumises osas Sheinwoodi lade, ülemises osas aga Homeri lade.\n\nLademe vanus on 427...424,6 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Muhu kihistu, milles on eristatud Kesselaiu, Maasi ja Tagavere kihid, Jaagarahu kihistu, milles on eristatud Pangamäe ja Vilsandi kihid, ning Sõrve kihistu. Samuti kuuluvad sellesse Rīga kihistu Jugla kihid. Ka loevad osad autorid sellesse kuuluvaks Jamaja kihistut ja Riksu kihistut.\n\nLeedu idaosas eristatakse selles Jočionysi kihistut ja Paprieniai kihistut, millel lasuvad Birštonase kihistu ja Verknė kihistu. Leedu lääneosas eristatakse selles Ragainė kihistut, seal ja maa keskosas ühendatakse Jaani ja Jaagarahu lademed Leedus ühiseks Jaani-Jaagarahu lademeks.\n\nLademe paksus Eestis on 32 kuni 139 m.\n\nLademe avamusala on vöönd Põhja-Saaremaalt läbi Muhu Varbla lähisteni. Nagu siluri lademetele Eestis omane, ei ole selle kivimid devonis esinenud kulutuse tõttu esindatud Ida- ega Kagu-Eestis.\n\nLade paljandub näiteks Üügu pangal, Vilsandil, Vaika saartel ja Kesselaiul.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju dolo- ja lubjakivi. Sõrve poolsaarel on sügavamates kihtides ka merglit.\n", "id": "ekk_Latn_204874"}
{"text": "Rootsiküla lade\n\nRootsiküla lade on siluri ladestu Wenlocki ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Rootsiküla lademe all lamab Jaagarahu lade ja temal lasub Paadla lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Hendrik Bekker aastal 1925. Toona nimetas ta seda Saaremaa lademe Rootsiküla-Kaarma alamlademeks. Lihtsama nimetuse ja lademe staatuse sai Rootsiküla lade aastal 1933. Lademe stratotüüp asub Viita paemurrus, täiendatud stratotüüp on pärit Kipi puuraugust, neostratotüüp asub aga Vesiku jõe kaldal. Üleilmses standardis vastab sellele Homeri lade. Leedu aladel eristatakse selle analoogina Géluva ladet. Lade on nime saanud Rootsiküla järgi.\n\nLademe vanus on 427...422,7 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Rootsiküla kihistu, milles on eristatud Kuusnõmme, Soeginina, Vesiku ja Viita kihid, ning Sakla kihistu.\n\nLademe paksus Eestis on nt 20–40 m.\n\nLademe avamusalad on Saaremaal Atlast Kübassaareni ja Mandri-Eestis Tõstamaa juurest Selisteni. Sealt edasi ida suunas lademe kivimeid ei esine.\n\nLade paljandub näiteks Soeginina ja Anikaitse pangal.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju dolo- ja lubjakivi.\n", "id": "ekk_Latn_204875"}
{"text": "Paadla lade\n\nPaadla lade on siluri ladestu Ludlowi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Paadla lademe all lamab Rootsiküla lade ja temal lasub Kuressaare lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Hendrik Bekker aastal 1925. Lademe stratotüübiks on Paadla murdu tehtud Paadla puurauk, neostratotüübiks aga Kuressaare (Kingissepa) G1 puurauk. Üleilmses standardis vastab sellele Gorsti lade, ülemises otsas ka Ludfordi lade. Lade on nime saanud endise Paadla küla järgi.\n\nLademe vanus on 419,4...422,7 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Engure kihistu, Torgu kihistu, Kihnu kihistu, Paadla kihistu, milles on eristatud Sauvere ja Uduvere kihid, samuti kuuluvad sellesse Himmiste kihid.\n\nLademe avamusalad on Saaremaa lõunaosas, Liivi lahe saartel ja Mandri-Eestis Varbla ja Tõstamaa piirkonnas. Lademe kivimid esinevad veel Kihnu ja Ruhnu all, sealt ida suunas neid ei esine.\n\nLade paljandub näiteks Kaali kraatrivallil, Roopa ja Katri pangal ning Kogulas.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju dolo- ja lubjakivi. Läti aladel on lade paksem, seal on tema paksus 30-70 meetrit. Seal moodustab lademe põhiosa mergel, kuigi see sisaldab ka lubjakivi. Ventspilsi kihistu sisaldab ka domeriiti.´\n", "id": "ekk_Latn_204876"}
{"text": "Kuressaare lade\n\nKuressaare lade on siluri ladestu Ludlowi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Kuressaare lademe all lamab Paadla lade ja temal lasub Kaugatuma lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Einar Klaamann aastal 1970. Lademe stratotüübiks on Kuressaare G1 puurauk. Kuressaare lade on nime saanud Kuressaare linna järgi. Üleilmses standardis vastab sellele Ludfordi lade.\n\nLademe vanus on 419,4...418,7 miljonit aastat. Litostratigraafiliselt vastavad sellele Kuressaare kihistu, milles on eristatud Kudjape ja Tahula kihid, ning Ventspilsi kihistu.\n\nLademe avamusala on Lõuna-Saaremaal. Lademe kivimid esinevad veel Kihnu ja Ruhnu all, sealt ida suunas neid ei esine.\n\nLade paljandub näiteks Kudjapel ja Tahulas.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju lubjakivi. Eestis ongi lade esindatud vaid lubjakiviga, mujal lasub lubjakivi all veel mergli kiht.\n", "id": "ekk_Latn_204877"}
{"text": "Ohessaare lade\n\nOhessaare lade (ka Ohesaare lade) on siluri ladestu Přidoli ajastikku kuuluv lade.\n\nSeda hakkas esimesena eristama Hendrik Bekker 1925. aastal.\n\nLademe stratotüübiks on Ohessaare pank. Lademe koosseisus eristatakse Tārgale kihistut ja Ohesaare kihistut. Lade on nime saanud Ohessaare küla järgi. Lademe vanus on 417...416 miljonit aastat. Üleilmses standardis vastab sellele Přidoli ajastiku hilisem periood.\n\nLade esineb Eestis Sõrve poolsaare lõunaosas ja Ruhnul. Avamusala Sõrve poolsaarel on ka lademe ainus avamus maailmas. Eestis esindab ladet vaid Ohesaare kihistu, milles eristatakse Kaavi kihistikku. Läti loodealadel eristatakse selles veel Tārgale kihistut, milles omakorda eristuvad Lūžni, Gārzde ja Venzava kihid. Lade lamab Kaugatuma lademel.\n\nLade paljandub Ohessaare ja Loode pangal.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju lubjakivi, Lätis leidub sellele lisaks merglit, savikat dolomiiti ja domeriiti.\n", "id": "ekk_Latn_204878"}
{"text": "Tilžė lade\n\nTilžė lade on alamdevoni ladestiku regionaalne lade.\n\nSeda hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1955. Lademe stratotüübiks on Stoniškiai 1. puurauk. Üleilmses standardis vastab sellele Lochkovi lade, litostratigraafiliselt vastab sellele aga Tilžė kihistu. Lade lasub Ohessaare lademel ja see lamab Ķemeri lademe all. Lademe vanus on 408–416 miljonit aastat. Lade on nime saanud Sovetski leedukeelse nime Tilžė järgi.\n\nLademe paksus Eestis on 2,1–17,7 m.\n\nEestis esineb ladet Kagu-Eestis.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju liivakivi.. Liivakivis on hallika savi ja kollakashalli dolomiidi vahekihid.\n", "id": "ekk_Latn_204879"}
{"text": "Gyula Kakas\n\nGyula Kakas (1876 – 25. veebruar 1928 Budapest) oli ungari sportvõimleja.\n\nTa osales 1896., 1900. ja 1906. aasta olümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_204880"}
{"text": "Bernard Pask\n\nBernard Pask (20. september 1936 Winchester – 27. jaanuar 1985 Romsey) oli inglise profijalgpallur.\n\nTiimidebüüdi tegi ta 1960. aastal Southampton FC ridades.\n", "id": "ekk_Latn_204881"}
{"text": "Rēzekne lade\n\nRēzekne lade on alamdevoni ladestiku regionaalne lade. Rēzekne lademe all lamab Ķemeri lade ja temal lasub Pärnu lade. Lademe vanus on 391...400 miljonit aastat.\n\nLadet hakkas esimesena eristama L. Lyarskaya aastal 1974. Lademe stratotüübiks on Aknīste puurauk, neostratotüübiks aga Ludza 15. puurauk. Üleilmses standardis vastab sellele Emsi lade, litostratigraafiliselt vastavad sellele Edela-Eestis Lemsi kihistik, Kagu-Eestis eristatakse selles aga Rēzekne ja Mehikoorma kihistikke.\n\nLademe paksus Eestis on 0,7–51 m.\n\nLadet esineb Lõuna-Eestis ja Läti idaosas.\n\nEestis lade kusagil ei paljandu. Lätis paljandub see väikesel alal Ida-Lätis Viļaka ümbruskonnas.\n\nLademe kivimkoosseisus on Eesti aladel palju liivakivi. Läti aladel sisaldab liivakivi põhiliselt lademe alumine osa, ülemise osa moodustab valdavalt domeriit.\n", "id": "ekk_Latn_204882"}
{"text": "Tibor Zsíros\n\nTibor Zsíros (30. juuni 1930 – 13. veebruar 2013) oli ungari korvpallur.\n\nTibor Zsíros kuulus Ungari korvpallikoondise koosseisu 1948. aasta ja 1952. aasta suveolümpiamängudel. Aastal 1955 Budapestis toimunud Euroopa meistrivõistlustel võitis ta Ungari meeskonna koosseisus kuldmedali ja 1953. aastal Moskvas toimunud Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali.\n", "id": "ekk_Latn_204883"}
{"text": "Pärnu lade\n\nPärnu lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade. Pärnu lademe all lamab Rēzekne lade ja temal lasub Narva lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Karl Orviku aastal 1930. Üleilmses standardis vastab sellele Eiffeli lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Pärnu kihistu, milles eristatakse veel Tamme ja Tori kihistikke. Lademe vanus on 391...387,5 miljonit aastat.\n\nLademe paksus Eestis on 15–47 m. Lätis on lademe paksus 20-25 meetrit, Gulbene ümbruskonnas aga kuni 55 meetrit.\n\nLademe avamusala ja ühtlasi ka paljandumisala on Pärnu ja Navesti jõe org. Põhja-Euroopas see lade mujal kui Eestis ei paljandu. Selle paljandeist on üks tähelepanuväärsemaid Oore meierei paljand, kus paljanduvad nii Pärnu lade kui ka Narva lade. Lademe kivimid esinevad Eestis Pärnu-Võhma-Mustvee joonest lõunasse jäävatel aladel.\n\nLademe kivimkoosseisus on Eestis palju liivakivi. Lätis lisanduvad liivakivile veel aleuroliit ja savi, ka on sealsed liivakivid sageli tsementeerunud. Läti lõuna- ja idaosas lisanduvad neile dolomiit ja kips. Lademe liivakivis sisaldub naatriumirikast mineraalvett, mida ammutatakse nii Valmieras, Siguldas, Piltenes kui ka Mangaļis.\n\nLademe vana nimetus oli Tori lade.\n", "id": "ekk_Latn_204884"}
{"text": "Aruküla lade\n\nAruküla lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade. Aruküla lademe all lamab Narva lade ja temal lasub Burtnieki lade. Lademe vanus on 384...380,5 miljonit aastat.\n\nLadet hakkas esimesena eristama Walther Gross aastal 1940. Lademe stratotüübiks on Kalmistu paljand Tartus. Üleilmses standardis vastab sellele Givet' lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Aruküla kihistu, milles eristatakse omakorda Viljandi, Kureküla ja Tarvastu kihistikke.\n\nLademe paksus Eestis on 66–97 m, Lätis aga 60-80 meetrit.\n\nLademe avamus kulgeb Eestis vööndina Ruhnust Peipsi läänerannikuni. Lade paljandub näiteks Kallaste ja Tamme pangal. Lätis avaneb see mõningate Vidzeme põhjaosa ürgorgude põhjas, samuti ka Kuramaa põhjaosas, kus see kohati ka paljandub.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju liivakivi, kohati esineb selles ka domeriiti ja savi. Lade on rikas fossiilide poolest.\n\nLademe vana nimetus oli Tartu lade.\n", "id": "ekk_Latn_204885"}
{"text": "Burtnieki lade\n\nBurtnieki lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade. Lademes eristuvad Salaca alamlade ja Abava alamlade. Burtnieki lademe all lamab Aruküla lade ja temal lasub Gauja lade.\n\nLademe absoluutne vanus on 380,5–377 miljonit aastat. Seda hakkas esimesena eristama Walther Gross aastal 1940. Lademe stratotüübiks on liivakivipaljand Salatsi jõe kaldal Burtnieki järvest 12 kilomeetrit loodes.\n\nRahvusvahelise kronostratigraafia järgi kuulub Burtnieki lade paleosoikumi aegkonna keskdevoni ajastiku Givet' lademesse.\n\nLademe paksus Eestis on 60–95 m,Läti aladel on see 40-60 m paks.\n\nLademe avamusala kulgeb Eestis vööndina Iklast Mehikoorma–Karisilla jooneni. Vööndi laius on 25–30 km. Lätis avaneb lade Kuramaal Roja jõe ümbruskonnas, valdavalt aga Vidzeme põhjaosas, lasudes Eesti piirist Salacani, samuti ka Koiva ülemjooksul kuni Valmiera linnani.\n\nLade paljandub näiteks Ahja ja Võhandu jõe kallastel.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju liivakivi, lademe ülemises osas esineb Lätis ka savikat aleuroliiti.\n", "id": "ekk_Latn_204886"}
{"text": "Aino Tamm\n\nAino Tamm (sünninimi Anu; 23. detsember 1864 Kuressaare küla, Tarvastu vald, Viljandimaa, Liivimaa – 7. detsember 1945 Tallinn) oli eesti laulja (sopran) ja laulupedagoog.\n\nSeitsmeaastaselt läks vallakooli, hiljem Tarvastu kihelkonnakooli. Peale kihelkonnakooli lõpetamist tuli tal kodutalus vanema peretütrena teha rasket talutööd, lisaks tuli ka enda veimevaka tarvis kududa, kedrata, õmmelda ja tikkida. Tal oli suur anne käsitööks, ta õpetas ja andis nõu ka teistele. Kui tema käsitöid nägi Lilli Suburg, soovitas ta neid näitusele panna.\n\nAastal 1886 asus ta õppima Viljandisse Lilli Suburgi erakooli. Seal õppis ta ka laulmist. Aastatel 1886–1897 õppis ta (Miina Härma tiivustusel) Peterburis laulmist.\n\nTäiendas end Berliinis, Milanos ja Pariisis. Kontserdilauljana (alustas 1891) tõi kontserdilavale eesti rahvalaulu ja tutvustas seda rohkeil välisesinemistel. Oli 1923–1935 Tallinna Konservatooriumi lauluõppejõud, hiljem eraõpetaja.\n\nLanges 7. detsembril 1945 röövmõrva ohvriks. 81-aastase Aino Tamme tapsid röövimise eesmärgil tema korteris peene nööriga kägistades \"Punase Tähe\" tööline, ENSV SARKi tuletõrjevalitsuse inspektor, üks Eesti korpusest demobiliseeritu ning veel keegi neljas mees.\n", "id": "ekk_Latn_204887"}
{"text": "Udriku raudteejaam\n\nUdriku raudteejaam oli raudteejaam Lääne-Virumaal Kadrina vallas Mäol, Tallinna–Narva raudteel.\n\nUdriku naaberjaam Tallinna suunal oli Tapa ja Narva suunal Kadrina raudteejaam.\n\nRaudteejaam rajati 1980. aastate esimesel poolel varasemate Udrikul asunud Udriku peatuse ja jaama kohal asunud Neeruti raudteepeatuse asemele. Udriku peatus oli sealjuures kaardile kantud juba 1938. aastal.\n\nUdriku oli Tapa eeljaam, tagamaks raudtee suuremat läbilaskevõimet ja mahutamaks rongikoosseise Tapa jaama täisolekul. Udriku jaamas oli Balti raudtee ainulaadse projekti näol kavas teostada peatumata rongide vahetusi, mille tarbeks rajati ligi kahe kilomeetri pikkune kõrvaltee, tsentralisatsiooni post ja signaalid. Tegelikult ei hakanud uus raudteejaam terviklikult kunagi tööle ja suleti 1988. aasta juulis. Pikalt meenutasid endise jaama asukohta sissesõidufoorid, mis töötasid läbisõidufoorina.\n\nRaudteejaama silikaattellistest ET-post on mahajäetult säilinud tänaseni raudtee 190,75. kilomeetril.\n", "id": "ekk_Latn_204888"}
{"text": "Terence McKenna\n\nTerence Kemp McKenna (16. november 1946 Paonia, Colorado – 3. aprill 2000 San Rafael, California) oli ameerika etnobotaanik, filosoof, psühhonaut, lektor, kirjanik ja müstik, kes kõneles ja kirjutas paljudel teemadel, näiteks inimese teadvus, keel, psühhedeelikumid, taimsed enteogeenid, tsivilisatsioonide areng, universumi päritolu ja lõpp, alkeemia ja maavälised olendid.\n\nTeda on nimetatud 1990ndate Timothy Learyks, üheks juhtivaks autoriteediks šamanismi ontoloogiliste aluste alal, ja reivikultuuri intellektuaalseks hääleks.\n\nTa esitas ka aja loomuse käsituse (uudsusteooria), mis põhineb fraktalimustritel, mille ta enda sõnul avastas \"Yijingist\" ning ennustas nende põhjal aja lõppu 2012. aastal. Tema esitatud uudsusteooriat ja selle seost maiade kalendriga peetakse üheks 2012. aasta maailmalõpuennustuste allikaks. Sõltumatud hindajad on nimetanud uudsusteooriat pseudoteaduseks.\n", "id": "ekk_Latn_204889"}
{"text": "Faddei Bulgarin\n\nFaddei Venediktovitš Bulgarin (vene keeles Фаддей Венедиктович Булгарин; poola keeles Jan Tadeusz Krzysztof Bułharyn või Faddiej Wenediktowicz Bułharyn; valgevene keeles Фадзей Булгарын, Fadziej Bułharyn; 24. juuni (ukj 5. juuli) 1789, Pyrašava küla Minski vojevoodkonnas, Rzeczpospolita – 1. september (ukj 13. september) 1859, Karlova mõis, Tartu kreis, Liivimaa kubermang) oli poola päritolu Venemaa kirjanik, ajakirjanik, kriitik, kirjastaja, Napoleoni armee kapten, Auleegioni ordeni kavaler, Venemaa tegelik riiginõunik, paljude epigrammide \"kangelane\", riikliku julgeolekuorgani Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmanda Osakonna palgaline agent ja Karlova mõisa omanik Tartu lähistel.\n\nBulgarin oli vene kelmiromaani ja ulmekirjanduse rajaja, kirjutas ohtralt följetone ja olukirjeldusi ning avaldas Venemaa esimese teatrialmanahhi. Juba tema eluajal tõlgiti ta romaane prantsuse, saksa, tšehhi, poola ja rootsi keelde.\n", "id": "ekk_Latn_204890"}
{"text": "Hain\n\nKohanimi Haini vald, vald Greizi kreisis Saksamaal Hain, koht Oybini vallas Saksamaal Haini jõgi, jõgi Belgias\n\nHain (perekonnanimi) Jüri Hain (sündinud 1941), Eesti kunstiajaloolane Ludwig Hain (1781–1836) , Saksa bibliograaf Mathias Hain (sündinud 1972), Saksa jalgpallur Peter Hain (sündinud 1950), Briti poliitik\n\nHain (eesnimi) Hain Helde (sündinud 1972), Eesti aerutaja Hain Rebas (sündinud 1943), Eesti ajaloolane Hain Hõlpus (sündinud 1972), Eesti pianist\n", "id": "ekk_Latn_204891"}
{"text": "Chienti\n\nChienti (ladinakeelsed nimed Flusor, Cluentus, Clentis) on jõgi Itaalias Marche maakonnas Macerata ja Fermo provintsis.\n\nChienti läte on Umbria-Marche Apenniinides Macerata provintsis Serravalle di Chientis. Jõe peaharu, Chienti di Gelagna, saab alguse Macchia ja Civitella mägede vahelt, 860 meetri kõrgusel merepinnast. Muccias, Maddalena juures, liitub jõega teine haru, Chienti di Pieve Torina (läte on Fema mäel Pieve Torinas). Suurimad lisajõed on Fiastrone, Fiastra ja Ete Morto.\n\nJõgi suubub Aadria merre Civitanova Marche juures.\n\nJõele on rajatud mitmeid hüdroelektrijaamu. Suurima veehoidla, Lago di Fiastra, mahutavus on 21 000 000 m³.\n", "id": "ekk_Latn_204892"}
{"text": "Narva lade\n\nNarva lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade. Narva lademe all lamab Pärnu lade ja temal lasub Aruküla lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama D. Obrutšev aastal 1933. Üleilmses standardis vastab sellele Eiffeli lade, lademes eristatakse Kernavė, Leivu ja Vadja alamlademeid. Lademe vanus on 384...387,5 miljonit aastat.\n\nLademe paksus Eestis on 30–109 m. Läti aladel on lademe paksus 70–170 meetrit, põhjast lõuna suunas liikudes lademe paksus kasvab.\n\nLademe avamusala kulgeb vööndina Ruhnu saarel ja Mandri-Eestis Häädemeeste ja Mustvee joonel, üksikult esineb ladet Narva jõe keskjooksul. Lätis avaneb lade Kuramaa põhjaosas Slītere rahvuspargi aladel. Selle paljandeist on tähelepanuväärseim Oore meierei paljand, kus paljanduvad nii Pärnu lade kui ka Narva lade. Lademe kivimid esinevad kogu avamusalast lõunasse jääval alal.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju dolokivi, domeriiti ja aleuroliiti. Läti aladel moodustab lademe ülemise osa punane liivakivi, samuti sisaldab see Lätis kipsi.\n\nLademe vana nimetus oli Narvajõe lade.\n", "id": "ekk_Latn_204893"}
{"text": "Gauja lade\n\nGauja lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade. Gauja lademe all lamab Burtnieki lade ja temal lasub Amata lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1951. Üleilmses standardis vastab sellele Givet' lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Gauja kihistu, milles eristatakse veel Sietini ja Lode kihistikke. Lademe vanus on 377...373,5 miljonit aastat.\n\nLademe paksus Eestis on 78–80 m. Läti aladel on lademe paksus 59-119 meetrit.\n\nLademe avamusala kulgeb Eestis vööndina Valga ja Karisilla joonel. Vööndi laius on 14–30 km. Lätis on Gauja lade kõige suurema pindalaga avamusalaga lademeks.\n\nLade paljandub näiteks Hinni kanjonis ja Piusa karjääris. Arvukamalt on selle lademe paljandeid Lätis, kus see paljandub Gauja rahvuspargis, aga ka Kuramaal Venta kallastel ja Abava ürgoru nõlvadel allpool Rendat, samuti ka Latgales Adamova ja Krāslava ümbruskonnas.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju liivakivi. Lademe ülemises osas on ka aleuroliiti ja savi (see on kõige suurema kaoliniidi sisaldusega kivimikiht Eestis). Liivakivi koostises esinevad peale kvartsi veel ka ohtramalt ilmeniit, magnetiit, granaadid, apatiit, turmaliin ja tsirkoon.\n", "id": "ekk_Latn_204894"}
{"text": "Amata lade\n\nAmata lade on Kesk-Devoni ladestiku regionaalne lade. Amata lademe all lamab Gauja lade ja temal lasub Pļaviņase lade.\n\nLadet hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1951. Üleilmses standardis vastab sellele Givet' lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Amata kihistu. Lademe vanus on 370...373,5 miljonit aastat.\n\nLademe paksus Eestis on 12–21 m, Läti aladel aga 20–30 meetrit.\n\nLademe avamusala kulgeb vööndina Mõnistest Petserini. Vööndi laius on 5–10 km.\n\nLade paljandub näiteks Piusa jõel. Piusa jõe ürgoru üks paljand Vana-Vastseliinas on võetud Amata lademe tüüpläbilõikeks, seal on lademe paksus Eesti aladele erandlikult 30 meetrit.. Lätis paljandub see Gauja vasakpoolsete lisajõgede Amata ja Rauna ürgorgudes, samuti ka Kuramaal Kuldīga ümbruskonnas ning Abava ürgorus Sabile ja Renda vahel. Amata ürgoru Ainava kallas on lademe stratotüübiks.\n\nLademe kivimkoosseisus on palju kilta, ent paljandites domineerib liivakivi. Lademe alumised kivimid on Devoni kivimitele ebatüüpilise kaldega, laskudes põhja pool sügavamale.\n", "id": "ekk_Latn_204895"}
{"text": "Raudteeveerem\n\nRaudteeveerem on raudteel kasutatavate liiklusvahendite kogum.\n\nRaudtee liiklusvahenditeks on tavaliselt vedurid, mootorvagunid, reisivagunid ja kaubavagunid. Raudteeveoks kasutatakse jõuallikaga veeremit – vedureid (auru-, diisel- ja elektrivedurid), elektrironge ja diiselronge ning jõuallikata veeremit – vaguneid (reisi- ja kaubavagunid). Eriveeremi alla kuuluvad dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms.\n\nVedu võib toimuda üksikute vagunite või nendest koostatud rongidega.\n", "id": "ekk_Latn_204896"}
{"text": "Ospo\n\nOspo (sloveeni keeles Osapska reka), ka \"rio Ospo\", on jõgi Sloveenias ja Itaalias.\n\nOspo läte on Sloveenias Koperi omavalitsusüksuse territooriumil asuva Ospi asula juures. Allikas voolab välja kaljuseinas asuvast \"Ospi koopast\" (Izvirna Jama Grad või Osapska jama), umbes 5 kilomeetri kaugusel Itaalia piirist. Jõgi siseneb Itaaliasse Friuli-Venezia Giulia maakonnas Trieste provintsis San Dorligo della Valle juures. Ospo suubub Aadria merre läbi Muggia oru.\n\nJõgi tähistab Istria põhjapoolset geograafilist piiri.\n\nAastatel 1420–1797 tähistas lühike jõelõik Veneetsia ja Habsburgide valduste vahelist piiri.\n", "id": "ekk_Latn_204897"}
{"text": "Lugedes looduse raamatut\n\n\"Lugedes looduse raamatut\" oli Eesti Televisiooni looduseteemaline saatesari aastatel 1965–1986.\n\nSaatesarja esimene osa oli eetris 16. märtsil 1965.\n\nSaadet juhtis peamiselt Tiit Randla, sagedamini esinesid Einar Klaamann, Fred Jüssi, Anto Raukas, Liidia Stepanova ja Enn Kreem.\n", "id": "ekk_Latn_204898"}
{"text": "Rulasõit\n\nRulasõit (ka rulaga sõitmine, rulatamine) on spordiala ja harrastus, kus liikumiseks ja trikkide tegemiseks kasutatakse rula.\n", "id": "ekk_Latn_204899"}
{"text": "Tenna\n\nTenna (ladinakeelne nimi Tinna) on jõgi Itaalias Marche maakonnas Fermo ja Macerata provintsis.\n\nJõe läte on Montefortinos Kesk-Apenniinides asuvate Sibillini mägede kõrguselt kolmanda tipu, Priora mäe nõlval, 1178 meetri kõrgusel merepinnast.\n\nTenna suubub Aadria merre Porto Sant'Elpidio kagupiiril.\n", "id": "ekk_Latn_204900"}
{"text": "2013. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused\n\n2013. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused toimusid 10.–17. märtsini 2013 Kanadas Ontario provintsis Londonis.\n\nEestit esindas naiste üksiksõidus Jelena Glebova, meeste üksiksõidus Viktor Romanenkov ning jäätantsus Irina Štork ja Taavi Rand.\n\nValitseva maailmameistrina läksid võistlema Patrick Chan meesüksiksõidus, Carolina Kostner naisüksiksõidus, Olena Savtšenko ja Robin Szolkowy paarissõidus ning Tessa Virtue ja Scott Moir jäätantsus. Maailmameistriks suutis uuesti tulla Patrick Chan. Itaallanna Carolina Kostner võitis naiste üksiksõidus hõbemedali ja maailmameistriks tuli Kim Yu-Na. Paarissõidus sai Saksamaa paar Olena Savtšenko ja Robin Szolkowy samuti hõbemedali, maailmameistriks tuli Venemaa paar Tatjana Volosožar ja Maksim Trankov. Jäätantsus tulid maailmameistriks Meryl Davis ja Charlie White. Eelmise aasta maailmameistrid Tessa Virtue ja Scott Moir võitsid seekord hõbemedalid.\n\nEesti sportlastest sai Jelena Glebova 16. koha ja Viktor Romanenkov 22. koha. Mõlemad tagasid Eestile olümpiapääsmed Sotši olümpiamängudele. Jäätantsijad Irina Štork ja Taavi Rand said lühikava eest 45,29 punkti ja vabakava esitama ei pääsenud. Nad jäid 25. kohale.\n", "id": "ekk_Latn_204901"}
{"text": "Tallinna Ülikooli Meeskoor\n\nTallinna Ülikooli Meeskoor on Tallinna Ülikooli juures tegutsev meeskoor.\n\nTallinna Ülikooli Meeskoori asutajateks on Eesti koorimaastikul tuntud dirigendid Jüri Rent ja Indrek Vijard. Koor on tegutsenud aastast 1999, mil Eesti Meestelaulu Seltsi initsiatiivil kutsuti ellu Tallinna Noorte Meeskoor. Dirigendid, kes soovisid Eesti meeskoori maastikul teha suuri muutusi, käisid läbi Tallinna gümnaasiume, et leida noori laulumehi keda liita ning innustada osalema Eesti meestelaulu liikumises. Initsiatiivi tulemusena saadi üle vabariigi kokku kümneid koore, kellest tänaseks küll alles veel vaid kaks. Toona sai kollektiivi nimeks Tallinna Noorte Meeste Koor ning aasta hiljem jätkati Tallinna Pedagoogikaülikooli meeskoorina. 2005. aastast, ülikooli nime vahetuse tulemusena, kannab ka koor Tallinna Ülikooli Meeskoori nime.\n\nTLÜ meeskoori muusikaalaste tegevuste hulka kuuluvad ülesastumised ülikooli aktustel ja tähtsündmustel, konkursid ja kontsertreisid nii Eestis kui ka välismaal ning kontserdid koostöös erinevate muusikutega ning palju muud põnevat. Meeskoor on jaganud lava Kaire Vilgatsi, Marvi Vallaste, Tõnis Mägi, Tanel Padari, Eda-Ines Etti, Lenna, Reketi ja paljude teistega. Esinemispaikadeks on olnud väikestest puukirikutest ja koolihoovidest kuni suurte katedraalide ja kontserdisaalideni välja. Läbi aastate on koor võitnud nii kuldmedaleid Soomest ja Tšehhist kui ka eripreemiaid, näiteks kõige meelelahutuslikuma etteaste eripreemia.\n\nTallinna Ülikooli Meeskoor panustab heategevusse nii laululiselt, rahaliselt kui ka füüsiliselt. Esindame Tallinna Ülikooli kõikidel Eesti Üldlaulupidudel, Koolinoorte Laulupidudel ning üliõpilaste laulupeol \"Gaudeamus\". Koori eestvedamisel toimub klubiline tegevus. Korraldame spordiüritusi, saunaõhtuid, jõulupidusid ja suvepäevi nii koorisiseselt kui ka koos teiste sõbralike kollektiividega. Mahti jätkub ka ühisteks spordiharrastusteks (nt piljard, bowling, male, jalg-, võrk- ja korvpall või kasvõi tantsutrenn).\n", "id": "ekk_Latn_204902"}
{"text": "Maailma Capoeira Föderatsioon\n\nMaailma Capoeira Föderatsioon (WCF) on registreeritud 4. novembril 2011 Eesti Vabariigis (registreerimisnumber: 8033439). Capoeira on Brasiiliast pärit tantsuline võitluskunst. Ajaloo vältel see on esimene rahvusvaheline capoeira organisatsioon, mis on registreeritud Euroopa Liidus.\n\n18. juunil 2011 toimus Bakuus Kolmas Rahvusvaheline Capoeira Foorum, milles osalesid organisatsioonid kaheksalt maalt. Pärast pikki läbirääkimisi ja diskussioone tulid foorumi osalejad järeldusele, et uue capoeira maailma loomine kujunenud olukorras on heaks eelduseks ühendada kõiki capoeira gruppe. Foorumis võeti otsus vastu WCF loomiseks.\n\nTänapäeval WCF on üks võimsamatest maailma capoeira organisatsioonidest. Ta hõlmab erinevate rahvusvaheliste gruppide rahvuslikke föderatsioone nagu \"Capoeira Brazil\", \"MUZENZA\", \"AXE Capoeira\",\"Capoeira Berimba\" jm. Föderatsiooni ülesanded seisnevad selles, et edendada capoeirat kui maailma sporti, luua sõbralikke suhteid riiklike föderatsioonide ja koolide vahel, ühendades neid. Samuti üheks WCF prioriteediks on capoeira liitmine olümpiaalade hulka. Maailma Capoeira Föderatsioon tunnustab capoeirat kui Brasiilia kultuuri pärand ning peab selle ajaloolisi juuri lugu. Kuid samas WCF peab prioriteediks capoeira arendamist kui spordiala.\n\nMaailma Capoeira Föderatsioon korraldab meistrivõistlusi erineval ulatusel, samuti seminare ja maailma võistlusi, millest saavad osa võtta kõik capoeira rühmad, seal hulgas ka need, kes ei ole Föderatsiooni liikmed. 31. maist 1. juunini 2013 korraldas WCF maailma capoeira võistlused, mis toimuvad Bakuus. See on esimene suurejooniline kõrge taseme sündmus capoeira arenemise ajaloos, mis hõlmab capoeira gruppe, koole ja organisatsioone erinevatest maailma nurkadest. Kutsutute seas on gruppe rohkem kui 80 maalt ja umbes 20 maailmataseme capoeira gruppi.\n", "id": "ekk_Latn_204903"}
{"text": "Lea Rand\n\nLea Rand (sündinud Lea Rohlin; 30. detsembril 1963 Tallinnas) on eesti endine iluuisutaja ja praegune treener.\n\nAastal 1981 lõpetas ta Tallinna 2. Keskkooli ja 1990 Leningradi Kehakultuuri Instituudi iluuisutamise eriala.\n\nAastail 1978–1982 võitis ta Eesti NSV meistrivõistlustel jäätantsus neli hõbemedalit.\n\nTa töötab 1981. aastast Tallinna iluuisutamiskoolis treenerina ning omab 7. kategooria kutsetaset. Ta juhendab peamiselt jäätantsijaid ning tema õpilased on teiste seas poeg Taavi Rand, Irina Štork ja Geido Kapp. Varem on treeninud ka poegasid Kristjan Randa ja Taavi Randa, Grethe Grünbergi, Aleksei Trohlevit jpt.\n", "id": "ekk_Latn_204904"}
{"text": "Heinrich Luht\n\nHeinrich Johann Luht (7. mai 1865 Lustivere vald, Viljandimaa – 29. juuli 1943 Tartu) oli eesti proviisor, ärimees ja poliitik.\n\nTa oli nii esimene eestlasest miilitsaülem kui ka esimene eestlasest Tartu linnapea. Samuti oli ta üks Eesti Ajutise Valitsuse esindajatest Eesti esimese välislepingu sõlmimisel.\n", "id": "ekk_Latn_204905"}
{"text": "Koonga dolokivimaardla\n\nKoonga dolokivimaardla on dolokivimaardla, mis asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Maardla pindala on 580 ha.\n\nTootsa kihi paksus on 9,8 m ja geoloogiliselt pärineb dolokivi Siluri ladestu Jaagarahu lademest. Maardla katendi paksus on kuni 5 m.\n\nMaardlat kaevandamiseks pole kasutatud.\n", "id": "ekk_Latn_204906"}
{"text": "Tartu koolid\n\nTartus on 2020. aasta jaanuari seisuga 31 üldhariduskooli, millest 22 on munitsipaalkoolid, 6 erakoolid ja 2 riigikoolid.\n", "id": "ekk_Latn_204907"}
{"text": "Leopold, Baieri prints\n\nLeopold Maximilian Joseph Maria Arnulf, Baieri prints (9. veebruar 1846 München – 28. september 1930 München) oli Baieri sõjaväelane, kindralfeldmarssal (1905).\n\n1905. aastast oli ta Baieri ja 1916. aastast Preisi kindralfeldmarssal, alates 29. augustist 1916 Saksa idavägede ülemjuhataja (Oberbefehlshaber Ost). Viimases ametis juhtis ta ka Saksa okupatsioonivägesid Eestis 1917–1918.\n", "id": "ekk_Latn_204908"}
{"text": "Anelema dolokivimaardla\n\nAnelema dolokivimaardla on dolokivimaardla, mis asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas. Maardla pindala on 76 ha. Ürglooduse objektina on arvele võetud kui Anelema paekarjäär.\n\nTootsa kihi keskmine paksus on 7,2 m ja geoloogiliselt pärineb dolokivi Siluri ladestu Jaani lademest. Maardla katendi paksus on kuni 2 m.\n\nMaardlast on Eestis ka kaevandatud. Saadud dolokivist on valmistatud killustikku, seda on kasutatud klaasitööstuses.\n\nKarjäär on Anelema kihistu stratotüübiks.\n", "id": "ekk_Latn_204909"}
{"text": "Hellamaa dolokivimaardla\n\nHellamaa dolokivimaardla on dolokivimaardla, mis asub Saare maakonnas Muhu vallas. Maardla pindala on 40 ha.\n\nTootsa kihi paksus on 6,3 m ja geoloogiliselt pärineb dolokivi Siluri ladestu Jaagarahu lademest. Maardla katendi paksus on 1–2 m.\n\nHellamaa dolokivi saab kasutada klaasitootmise toorainena.\n", "id": "ekk_Latn_204910"}
{"text": "Kaarma dolokivimaardla\n\nKaarma dolokivimaardla on dolokivimaardla, mis asub Saare maakonnas Kaarma vallas. Maardla pindala on 107 ha.\n\nTootsa kihi paksus on üle 3 m ja geoloogiliselt pärineb dolokivi siluri ladestu Paadla lademest. Maardla katendi paksus on 3,5 m.\n\nKaarma dolokivi saab kasutada ehitus- ja viimistluskivina.\n", "id": "ekk_Latn_204911"}
{"text": "Kurevere dolokivimaardla\n\nKurevere dolokivimaardla on dolokivimaardla, mis asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Maardla pindala on 154 ha.\n\nTootsa kihi keskmine paksus on kuni 9,8 m ja geoloogiliselt pärineb dolokivi siluri ladestu Jaagarahu lademest. Maardla katendi paksus on keskmiselt 1,2 m. Tootus kiht sisaldab nii tehnoloogilist kui ka ehitusdolokivi.\n\nKureverest saadavat ehitusdolokivi saab kasutada killustiku valmistamiseks, tehnoloogilist dolokivi aga näiteks tulekindlate materjalide valmistamiseks.\n\nEestis on maardlast kaevandanud AS Nordkalk (nt aastal 2002).\n", "id": "ekk_Latn_204912"}
{"text": "Heinrich, Preisi prints\n\nAlbert Wilhelm Heinrich, Preisi prints (14. august 1862, Potsdam – 20. aprill 1929, Hemmelmark, Schleswig-Holstein) oli keiserliku Saksamaa sõjaväelane, Saksa mereväe suuradmiral ja keiser Wilhelm II vend.\n\nEsimese maailmasõja alguses määrati ta Balti laevastiku juhiks. Ehkki talle eraldatud ressursid jäid Venemaa Balti laevastiku omadele alla, suutis ta Vene laevastikku kuni 1917. aasta revolutsioonini kaitsepositsioonidel hoida, vältides rünnakuid Saksamaa rannikule. Pärast sõja ja Saksa keisririigi lõppu lahkus Heinrich mereväest.\n\nKeisri vennana oli ta üks (vähem populaarseist) Balti hertsogiriigi troonipretendentidest.\n", "id": "ekk_Latn_204913"}
{"text": "Orgita-Haimre dolokivimaardla\n\nOrgita-Haimre dolokivimaardla on dolokivimaardla, mis asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas. Maardla pindala on 604 ha.\n\nTootsa kihi paksus on kuni 10,6 m ja geoloogiliselt pärineb dolokivi Siluri ladestu Raikküla lademest. Maardla katendi paksus on 1,4-4,5 m.\n\nMaardlast saadavat dolokivi saab kasutada nt ehituskivina ja killustiku valmistamiseks.\n\nMaardlast on Eestis ka kaevandatud (nt 2002)\n", "id": "ekk_Latn_204914"}
{"text": "Aleksander Vardi\n\nAleksander Vardi (kuni 8. augustini 1940 Aleksander Bergman; 4. september 1901 – 18. juuni 1983) oli eesti impressionistlik maalikunstnik.\n\nAastatel 1919–1925 õppis Vardi Tartus Kunstiühingu Pallas kunstikoolis Konrad Mäe ning Ado Vabbe juures, 1925–1929 täiendas ta end Pariisis. Töötas mõned aastad Tartus vabakunstnikuna ning valiti 1932. aastal teater Endla dekoraatoriks. 1934. aastal valiti ta Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõuks. 1947. aastal anti Vardile professorikutse. Aastatel 1951–1956 oli Vardi kustutatud Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmete hulgast. Teda on peetud Eesti väljapaistvaimaks ja stiilipuhtaimaks impressionistiks.\n", "id": "ekk_Latn_204915"}
{"text": "Aseri fosforiidimaardla\n\nAseri fosforiidimaardla on fosforiidimaardla, mis asub Ida-Viru maakonnas Toila, Viru-Nigula ja Lüganuse vallas. Maardla pindala on 12 206 ha.\n\nTootsa kihi paksus on keskmiselt 1,3 m ja geoloogiliselt pärineb see kiht Ordoviitsiumi ladestu Pakerordi lademest. Fosforiidiks on maardlas nn oobolusliivakivi. Maardla katendi paksus on 1–34 m, olles väiksem maardla põhjaosas ja paksem lõunaosas.\n\nMaardla alale jääb mitu kaitseala, nt Ontika maastikukaitseala.\n\nMaardlast pole Eestis kaevandatud\n", "id": "ekk_Latn_204916"}
{"text": "Rakvere fosforiidimaardla\n\nRakvere fosforiidimaardla on fosforiidimaardla, mis asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere ja Vinni vallas. Peale fosforiidi on maardlas ka muid maavarasid (kompleksne maardla). Maardla pindala on 14 235 ha.\n\nTootsa kihi paksus on 3,1–7,6 m ja geoloogiliselt pärineb see kiht Ordoviitsiumi ladestu Pakerordi lademest. Fosforiidiks on maardlas nn oobolusliivakivi. Maardla katendi paksus on 42–210 m, olles väiksem maardla põhjaosas ja paksem lõunaosas.\n", "id": "ekk_Latn_204917"}
{"text": "Toolse fosforiidimaardla\n\nToolse fosforiidimaardla on fosforiidimaardla, mis asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere, Haljala ja Viru-Nigula vallas.. Peale fosforiidi on maardlas ka teisi maavarasid (kompleksne maardla). Maardla pindala on 10 110 ha.\n\nTootsa kihi paksus on keskmiselt 2,8 m ja geoloogiliselt pärineb see kiht Ordoviitsiumi ladestu Pakerordi lademest. Fosforiidiks on maardlas nn oobolusliivakivi. Maardla katendi paksus on 5 – 55 m, olles väiksem maardla põhjaosas ja paksenedes lõuna suunas.\n", "id": "ekk_Latn_204918"}
{"text": "Rachel de Queiroz\n\nRachel de Queiroz (17. november 1910 Fortaleza, Ceará – 4. november 2003 Leblon, Rio de Janeiro) oli Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik.\n\n1977. aastal sai ta esimese naiskirjanikuna Academia Brasileira de Letras liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_204919"}
{"text": "Tsitre fosforiidimaardla\n\nTsitre fosforiidimaardla on fosforiidimaardla, mis asub Harju Viru maakonnas Kuusalu vallas. Maardla pindala on 1106 ha.\n\nTootsa kihi paksus on keskmiselt 1,7 m ja geoloogiliselt pärineb see kiht Ordoviitsiumi ladestu Pakerordi lademest. Fosforiidiks on maardlas nn oobolusliivakivi. Maardla katendi paksus on 7 – 32 m.\n\nEestis maardlast pole kaevandatud, ehkki hüdrogeoloogilised tingimused on kaevandamiseks soodsad.\n", "id": "ekk_Latn_204920"}
{"text": "Metauro\n\nMetauro (ladinakeelsed nimed Metaurus ja Mataurus) on jõgi Itaalias Marche maakonnas. Oma kogupikkuse (121 km, sh jõe Meta nime kandev haru, ilma milleta oleks kogupikkus 110 km), keskmise vooluhulga (umbes 21 m³/s) ja valgala pindala (1325 km²) poolest on Metauro Marche maakonna tähtsaim jõgi.\n\nMetauro saab alguse mitmetest Alpe della Luna, Monte Nerone (1526 m) ja Monte Catria (1702 m) vahel umbes 50 km ulatuses paiknevatest allikatest ja veekogudest. Peamisteks allikateks on Meta ja Auro mägiojad, mille nimedest on tuletatud jõe nimi Metauro.\n\nMetauro suubub Aadria merre Fano linnast kagus.\n\nLisajõgedest on tähtsaim Candigliano, millest voolab Metaurosse aastas keskmiselt 13,6 m³/s, mis on enam kui 2/3 jõe kogu vooluhulgast.\n", "id": "ekk_Latn_204921"}
{"text": "Marco Reus\n\nMarco Reus (sündinud 31. mail 1989 Dortmundis) on Saksamaa jalgpallur. Ta mängib Saksamaa klubis Dortmundi Borussia ründava poolkaitsjana. Saksamaa jalgpallikoondisse kuulub Reus 2011. aastast.\n\nAastatel 2009–2012 mängis Marco Reus Mönchengladbachi Borussias. Bundesliga hooajal 2011–2012 lõi ta 18 väravat ja andis 8 resultatiivset söötu, aidates klubil jõuda UEFA Meistrite Liiga eelringini.\n\nSuvel 2012 asus Reus Dortmundi Borussiasse, mille jalgpalliakadeemias ta mängis aastatel 1996–2006.\n\nAastatel 2012 ja 2019 on ta valitud Saksamaa aasta jalgpalluriks.\n", "id": "ekk_Latn_204922"}
{"text": "Maardu graniidimaardla\n\nMaardu graniidimaardla on kristalliinse ehituskivi maardla, mis asub Harju Viru maakonnas Jõelähtme vallas. Maardla pindala on 1916 ha.\n\nTootsa kihi paksus on 155 m ja geoloogiliselt pärineb see graniidikiht Aguaegkonnast. Maardla katendi paksus kuni 160 m.\n\nMaardla graniiti saab kasutada nt ehituskiviks ja killustiku valmistamiseks.\n\nEestis maardlast pole kaevandatud.\n", "id": "ekk_Latn_204923"}
{"text": "Enel\n\nEnel S.p.A. (akronüüm sõnadest Ente Nazionale per l'Energia Elettrica) on Itaalia energeetikaettevõte.\n\nEnel toodab, jaotab ja müüb elektrienergiat ning gaasi Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Ladina-Ameerikas.\n", "id": "ekk_Latn_204924"}
{"text": "Tallinna-Saku liivamaardla\n\nTallinna-Saku liivamaardla on liivamaardla, mis asub Harju maakonnas Saku vallas. Maardla pindala on 1039 ha.\n\nTootsa kihi paksus on 2,6 – 19,8 m ja geoloogiliselt on see Kvaternaari ajastu liiv. Maardla katendi paksus on kuni 0,8 m.\n\nMaardla liiva saab kasutada ehitusmaterjalina.\n\nMaardlast on Eestis liiva ka kaevandatud (nt 2002)\n", "id": "ekk_Latn_204925"}
{"text": "Kaku liivamaardla\n\nKaku liivamaardla on liivamaardla, mis asub Võru maakonnas Võru vallas. Maardla pindala on 17 ha.\n\nTootsa kihi paksus on kuni 15,6 m ja geoloogiliselt on see Devoni ladestu Amata lademe pude liivakivi. Maardla katendi paksus on kuni 0,5 m.\n\nMaardla liiva saab kasutada nt värvilise klaasi valmistamiseks.\n\nMaardlast on Eestis ka kaevandatud (nt 2002)\n", "id": "ekk_Latn_204926"}
{"text": "Pannjärve liivamaardla\n\nPannijärve liivamaardla on liivamaardla, mis asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Maardla pindala on 209 ha.\n\nTootsa kihi paksus on 25 m ja geoloogiliselt on see kvaternaari ajastu suure kvartsisisaldusega liiv. Maardla katendi paksus on kuni 0,5 m.\n\nMaardla liiva saab kasutada ehitusmaterjalina.\n", "id": "ekk_Latn_204927"}
{"text": "Karinu lubjakivimaardla\n\nKarinu lubjakivimaardla on lubjakivimaardla, mis asub Järva maakonnas Järva vallas. Maardla pindala on 130 ha.\n\nTootsa kihi paksus on keskmiselt 3 – 4,4 m ja geoloogiliselt on see Siluri ladestu Juuru lademe lubjakivi. Maardla katendi paksus on kuni 6 m.\n\nMaardla lubjakivi saab kasutada nt lubja ja killustiku valmistamiseks.\n\nMaardlast on Eestis ka kaevandatud (nt 2002)\n", "id": "ekk_Latn_204928"}
{"text": "Enel (eesnimi)\n\nEnel on eesti naisenimi.\n\n2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Enel 120 naisel. Enel oli levikult 698. naisenimi.\n", "id": "ekk_Latn_204929"}
{"text": "Kunda lubjakivimaardla\n\nKunda lubjakivimaardla on lubjakivimaardla, mis asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas. Maardla pindala on 2382 ha.\n\nTootsa kihi paksus on keskmiselt 9,5 m, millest 3,0 m on ehitus- ja 6,5 m tsemendilubjakivi. Geoloogiliselt on see tootus kiht Ordoviitsiumi ladestu Kunda, Aseri, Lasnamäe ja Uhaku lademe lubjakivi. Maardla katendi paksus on kuni 5 m.\n\nMaardlast on Eestis kaevandatud (nt 2002. aastal) nii tsemendi- kui ka ehituslubjakivi\n", "id": "ekk_Latn_204930"}
{"text": "Metsla lubjakivimaardla\n\nMetsla lubjakivimaardla on lubjakivimaardla, mis asub Järva maakonnas Järva vallas. Maardla pindala on 46 ha.\n\nTootsa kihi paksus on 2,2–5,9 m ja geoloogiliselt on see Siluri ladestu Juuru lademe lubjakivi. Maardla katendi paksus on keskmiselt 3 m.\n\nMaardla lubjakivi saab kasutada nt ehituslubja tootmiseks.\n\nRaskete mäetehniliste olude tõttu maardlast ei kaevandata.\n", "id": "ekk_Latn_204931"}
{"text": "Ungru-Sepaküla lubjakivimaardla\n\nUngru-Sepaküla lubjakivimaardla on endine üleriigilise tähtsusega lubjakivimaardla, mis asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas. Maardla pindala on 32 ha.\n\nTootsa kihi paksus on keskmiselt 4,9 m ja geoloogiliselt on see Siluri ladestu Raikküla lademe lubjakivi. Maardla katendi paksus on kuni 2,5 m.\n\nMaardla lubjakivi saab kasutada ehituskivina ja -killustikuna.\n\nMaardlast on Eestis ka kaevandatud (nt 2002)\n", "id": "ekk_Latn_204932"}
{"text": "Vasalemma lubjakivimaardla\n\nVasalemma lubjakivimaardla on lubjakivimaardla, mis asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas. Maardla pindala on 660 ha.\n\nMaardlal eristatakse kahte osa, mida nimetatakse vastavalt Padise Paemurrud nr 1 ja Padise Paemurrud nr 2. Paemurdudes nr 1 on tehnoloogiline lubjakivi (tootsa kihi paksus keskmiselt 9,1 m) ja Paemurdudes nr 2 ehituslubjakivi (tootsa kihi paksus 9,3 m). Geoloogiliselt on need tootsad kihid Ordoviitsiumi ladestu Oandu ja Keila lademe lubjakivid. Maardla katendi paksus on kuni 8 m.\n\nPadise Paemurdudest nr 2 on Eestis ka kaevandatud (nt 2002)\n", "id": "ekk_Latn_204933"}
{"text": "Tartu kõrgkoolid\n\nTartu linnas asuvad mitmed ülikoolid või nende filiaalid.\n\nTartu Ülikool Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tartu filiaal Eesti Lennuakadeemia Tartu Kõrgem Kunstikool EKBL Kõrgem Usuteaduslik Seminar Tartu Teoloogia Akadeemia Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kaitseväe Akadeemia Balti Kaitsekolledž Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Tartu õppekeskus\n", "id": "ekk_Latn_204934"}
{"text": "John Banville\n\nWilliam John Banville (sündinud 8. detsembril 1945 Wexfordis Iirimaal) on iiri kirjanik ja stsenarist. Ta kasutab ka pseudonüümi Benjamin Black.\n\nBanville on võitnud mitu mainekat kirjandusauhinda ning teda on mitmel korral peetud Nobeli kirjandusauhinna pretendendiks.\n", "id": "ekk_Latn_204935"}
{"text": "Aavere lubjakivimaardla\n\nAavere lubjakivimaardla on lubjakivimaardla, mis asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas. Maardla pindala on 87 ha.\n\nTootsa kihi paksus on kuni 5 m ja geoloogiliselt on see Siluri ladestu Juuru lademe lubjakivi. Maardla katendi paksus on kuni 2,4 m.\n\nMaardla lubjakivi saab kasutada nt lubja valmistamiseks.\n\nEestis maardlast ei kaevandata\n", "id": "ekk_Latn_204936"}
{"text": "Harku lubjakivimaardla\n\nHarku lubjakivimaardla on lubjakivimaardla, mis asub Harju maakonnas Harku ja Saue vallas. Maardla pindala on 249 ha.\n\nTootsa kihi paksus on 3,3 – 10,0 m ja geoloogiliselt on see Ordoviitsiumi ladestu Kunda, Aseri, Lasnamäe ja Uhaku lademe lubjakivi. Maardla katendi paksus on kuni 1,5 m.\n\nMaardla lubjakivi saab kasutada nt ehituskillustiku valmistamiseks.\n\nAS Harku Karjäär kaevandab maardlas 54 hektaril ning on esitanud taotluse senise kaevandusala laiendamiseks 27 hektari võrra. Samuti on neil üks 14- ja üks 19-hektariline kaevandusala. 7 hektarit karjääri kuulub ka ettevõttele AS Balti Kivi.\n\nKuni 2007. aastani oli kasutusel ka Astangut läbinud Hiiu – Harku karjääri raudtee.\n", "id": "ekk_Latn_204937"}
{"text": "Tronto\n\nTronto (ladinakeelsed nimed Truentum ja Truentus; ascoli murdes Truntë) on jõgi Itaalias Lazio, Marche ja Abruzzo maakonnas.\n\nJõe läte on Laga mägedes asuva Laghetta mäe nõlval, umbes 2400 meetri kõrgusel merepinnast. Tronto suubub Aadria merre mööda San Benedetto del Tronto ja Martinsicuro vahelist piiri.\n\nTronto keskmine vooluhulk on 17 m³/s, sügisesel vihmaperioodil võib vooluhulk olla kuni 1500 m³/s.\n", "id": "ekk_Latn_204938"}
{"text": "Liitiumpolümeeraku\n\nLiitiumpolümeeraku ehk lühemalt Li-polümeeraku (ka Li-Po aku) on liitiumioonaku edasiarendus (kasutusel 1997. aastast). Sellel akul on nagu lähtetüübilgi negatiivne elektrood liitiumist (grafiidi kristallivõretasandite vahel) ja positiivne elektrood metallide oksiidist LiCoO₂ või LiMn₂O₄. Ka tööpõhimõtte poolest on need akutüübid sarnased.\n\nOlulise erinevusena on Li-polümerakus vedela elektrolüüdi asemel kasutusel polümeermaterjalist (polüetüleenoksiidist) kile, milles sisaldub liitiumi ioone juhtiva aine osakesi geelina. Elektroodimaterjalid paiknevad õhukese kihina metallfooliumil. Niisugustest elemendikihtidest on kokkurullimise või voltimise teel võimalik valmistada iga toidetava seadme jaoks sobiva kuju ja mõõtmetega aku. Li-polümeerakud on ühtlasi kerged ja energiamahukad (erivõimsus kuni 7,5 kW/kg). Nende omaduste pärast on polümeerakud peamiseks energiaallikaks eriti kaasaskantavais seadmeis, nagu telefonid, tahvel- ja sülearvutid, samuti ka mudelsõidukites.\n", "id": "ekk_Latn_204939"}
{"text": "Livenza\n\nLivenza ([liˈvɛnʦa], ladinakeelne nimi Liquentia; veneetsia keeles Łivensa; friuuli keeles Livence, lääne-friuuli murdes Lighintha) on jõgi Itaalias Veneto ja Friuli-Venezia Giulia maakonnas.\n\nJõe lätted asuvad Polcenigos ja Canevas, suue Porto Santa Margheritas.\n\nLivenza keskmine vooluhulk on 85 m³/s. Jõgi on peaaegu kogu pikkuses laevatatav, selle laius Portobuffolést kuni Aadria mereni on 10 kuni 30 meetrit.\n\nJõe kallastel asub palju omavalitsusüksusi, näiteks Polcenigo, Caneva, Fontanafredda, Sacile, Gaiarine, Brugnera, Portobuffolé, Prata di Pordenone, Pasiano di Pordenone, Meduna di Livenza, Motta di Livenza, San Stino di Livenza, Torre di Mosto ja Caorle.\n", "id": "ekk_Latn_204940"}
{"text": "Mandala (romaan)\n\n\"Mandala\" on 2012. aastal ilmunud Tõnu Õnnepalu autobiograafiliste sugemetega romaan.\n\nRomaani keskmes on Kirjanik/Metsavaht (kelles võib leida rohkelt viiteid autorile endale), kes asub elama nn Kollasesse majja – mõisa kõrvalhoonesse, kus ta seltsilisteks on kaks kassi (nn Kirjaniku periood, ideeliseks eeskujuks Esna mõis Järvamaal), ning hiljem siirdub elama saarele üksikusse nn Kärbse majja (nn Metsavahi periood, eeskujuks maja Hiiumaal). Üksildase peategelase ja tema kasside kaudu avaneb mõtisklus minevikust, olnust, mida kannab romaani läbiv väljend \"on, nagu on\" (\"oli, nagu oli\"). Erinevalt varasematest romaanidest on see kirjutatud kolmandas isikus.\n\n\"Mandalal\" on rohkelt kokkupuutepunkte \"Paradiisiga\" (2009).\n", "id": "ekk_Latn_204941"}
{"text": "Wikidata\n\nWikidata (eestipäraselt Vikiandmed) on vabatahtlike kaastööliste koostöös toimetatav teadmusbaas, mis on mõeldud olema Vikipeedia ja selle sõsarprojektide ühiselt jagatud andmeallikas. Kuna baasis olevad andmed litsentsitakse avalikku omandisse, siis on Wikidata piiramatult kasutatavad ka kolmandatele osapooltele. Teadmusbaas kasutab Wikibase tarkvara ning teadmusbaasi haldab Wikimedia Foundation.\n\nWikidata on Vikipeedia taristu mõttes analoogne Wikimedia Commonsiga, mis on Vikipeedia ja sõsarprojektide ühiselt jagatud meediapank.\n\nWikidatas on üle 100 miljoni andmeüksuse.\n", "id": "ekk_Latn_204942"}
{"text": "Mindy McCready\n\nMalinda Gayle McCready (30. november 1975 – 17. veebruar 2013) oli ameerika kantrimuusika laulja.\n\nMindy McCready leiti surnuna oma kodust, kus ta oli ilmselt sooritanud enesetapu.\n", "id": "ekk_Latn_204943"}
{"text": "Artur Vahter\n\nArtur Vahter (23. veebruar 1913 Kalvi vald, Virumaa – 12. august 2004 Tallinn) oli eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog.\n", "id": "ekk_Latn_204944"}
{"text": "Kuulo Vahter\n\nKuulo Vahter (sündinud 13. augustil 1954 Tallinnas) on eesti kunstnik, karikaturist, šaržimeister, portretist ja laulja.\n", "id": "ekk_Latn_204945"}
{"text": "Jaan Grünberg\n\nJaan Grünberg (ka Grüünberg 11. aprill 1889 Rannu – 12. märts 1969 Uppsala, Rootsi) oli eesti maalikunstnik ja graafik.\n", "id": "ekk_Latn_204946"}
{"text": "Vikitsitaadid\n\nVikitsitaadid (inglise keeles Wikiquote) on Wikimedia projektiperre kuuluv tsitaate koondav vikiprojekt, mida koostavad vabatahtlikud kaastöölised. Projekti haldab ja selle omanik on Wikimedia Foundation, projekt töötab MediaWiki tarkvaral ning asub aadressil .\n\nVikitsitaadid põhineb Daniel Alstoni ideel, mille algselt teostas Brion Vibber. Selle eesmärk on koguda tsitaate silmapaistvatelt inimestelt, raamatutest ja filmidest, vanasõnu jms, andes iga tsitaadi päritolu kohta ka konkreetse viite. Ehkki veebis on arvukalt tsitaadikogumikke, on Vikitsitaadid üks väheseid, mis põhineb vabatahtlike koostööl. Vikitsitaatide leheküljed on lingitud asjakohastele Vikipeedia artiklitele (ja vastupidi).\n", "id": "ekk_Latn_204947"}
{"text": "Pihkva–Riia raudtee\n\nPihkva–Riia raudtee Venemaa keisririigis 1889. aastal valminud raudtee, mis ühendas Venemaa sisekubermangud Läänemere kubermangudes asunud sadamatega. Tegemist oli Venemaa keisririigile kuuluva raudteega. Pihkva-Riia raudteeliin ehitati hargnemisena Peterburi–Varssavi raudteeliinist ja seetõttu loeti liini algpunktiks Venemaa keisririigis riigi pealinna Peterburi. Raudteeliiniga seoses ehitati Pihkvasse esimene alaline sild (Riia sild) üle Velikaja jõe. Raudtee osaks oli ka Valga ja Tartu vaheline harutee.\n\nEhitustöid alustati aastal 1886. Ehituse juhataja oli insener Peter Friedrich von Götte. Ehitus algas Riiast, Pihkvast ja Tartust ühel ajal. Pihkva–Riia raudtee algas Pihkvast ja suundus Petseri, Võru, Valga, Volmari ja Võnnu kaudu Riiga. Tartust liiniharu läks Tartust otse Valka ja liitus seal teega, mis Pihkvast Võru kaudu Valka suundus. Aastal 1887 algas rongiliiklus Valga ja Tartu vahel, järgmisel aastal aga Tartu ja Riia vahel. Kõige hiljem valmis tehniliselt keerukaim lõik Valga ja Pihkva vahel.\n\n1907. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ning Peterburi–Varssavi raudtee ühendamisel Looderaudtee (vene keeles Северо-Западные железные дороги).\n\nPihkva–Riia raudteest jäi Eesti Vabariigi territooriumile Valga–Irboska lõik.\n", "id": "ekk_Latn_204948"}
{"text": "Võhmuta lubjakivimaardla\n\nVõhmuta lubjakivimaardla on lubjakivi maardla, mis asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas. Maardla pindala on 49 ha.\n\nTootsa kihi paksus on keskmiselt 4,6 m ja selles on siluri ladestu Tamsalu kihistu lubjakivi. Maardla katendi paksus on umbes 9 m.\n\nMaardla lubjakivi saab kasutada näiteks paberitööstuses ja lubja tootmiseks.\n", "id": "ekk_Latn_204949"}
{"text": "Väo lubjakivimaardla\n\nVäo lubjakivimaardla on lubjakivimaardla, mis asub Harju maakonnas Rae vallas. Maardla pindala on 487 ha.\n\nTootsa kihi paksus on maksimaalselt 6,7 m ja geoloogiliselt on see Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe lademe lubjakivi. Maardla katendi paksus on kuni 4,5 m.\n\nVäo lubjakivikarjäär koosneb kahest lahustükist ja asub kinnistutel Peterburi tee 94, Peterburi tee 94h, Peterburi tee 94j, Paneeli tänav 1, Paneeli tn 9 ja Betooni tänav 51 ja Peterburi tee 94c.\n\nMaardla lubjakivi saab kasutada nt killustiku valmistamiseks.\n\nMaardlast on Eestis kaevandatud (nt 2002)\n\nKaevandamisel tekkinud Väo karjäär on Väo kihistu stratotüübiks. Kuna karjääris kaevandatakse, on sealne läbilõige aktiivselt uuenev.\n", "id": "ekk_Latn_204950"}
{"text": "Mullutu-Suurlahe meremudamaardla\n\nMullutu-Suurlahe meremudamaardla on meremudamaardla, mis asub Saare maakonnas Kaarma vallas paiknevas Mullutu-Suurlahes. Maardla pindala on 106 ha.\n\nTootsa kihi paksus on keskmiselt 1,2 m ja geoloogiliselt on see kolotseeni ladestiku meremuda. Lasundi maksimumpaksus on üle 2 meetri.\n\nMullutu Suurlaht on suurima meremuda ravimuda varuga (919 000 tonni) maardla.\n\nMaa-ameti Maardlate kaart\n", "id": "ekk_Latn_204951"}
{"text": "Eesti põlevkivimaardla\n\nEesti põlevkivimaardla on põlevkivimaardla, mis asub Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas. Maardla on jagatud 23 kaeve- ja uuringuväljaks. Maardla pindala on 1695 km², koos juba kaevandatud ala ja prognoosalaga 3000 km².\n\nTootsa kihi paksus on 1,4–2,9 m ja geoloogiliselt on see ordoviitsiumi ladestu Kukruse lademe Kiviõli kihistiku 7 kukersiidikihti, mille vahel on 6 lubjakivikihti. Maardla katendi paksus on mõnest meetrist kuni üle saja meetrini.\n\nMaardla põlevkivi kasutatakse peaasjalikult soojusenergia tootmiseks (82%), vähem muuks otstarbeks, näiteks keemiatööstuse tarbeks.\n\nMaardlas alustati kaevandamist 1918. aastal ja 2002. aastaks oli kaevandatud kokku ligi 940 mln tonni põlevkivi. Praegu kaevandab maardlast Enefit Kaevandused.\n", "id": "ekk_Latn_204952"}
{"text": "Eleriin Haas\n\nEleriin Haas (sündinud 4. juulil 1992) on Eesti kõrgushüppaja.\n\nTema isiklik rekord välistingimustes on 1.94 (Zürichi EM 2014) ja siserekord 1.90.\n", "id": "ekk_Latn_204953"}
{"text": "Heinrich Hertz (vaimulik)\n\nHeinrich Hertz (ka Heinrich Härtz ja Heinrich Harz; 1678 Käkisalmi – 19. detsember/30. detsember 1732) oli Eesti vaimulik.\n\nTa sündis Käkisalmis, kus tema isa Reinhold Hertz oli kooli rektoriks. Hiljem oli isa pastoriks Jaakkima koguduses (asub Laadoga ääres). Usuteadust õppis ta (immatrikuleeriti 29. juunil 1698). Pärast ülikooli lõpetamist oli ta välivaimulikuks Liivimaal.\n\nTa oli aastatel 1710–1732 Paistu Maarja koguduse õpetaja. Lisaks hooldas ta aastatel 1711–1714 Helme Maarja kogudust.\n", "id": "ekk_Latn_204954"}
{"text": "Arumetsa savimaardla\n\nArumetsa savimaardla on savimaardla, mis asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas. Maardla pindala on 26 ha.\n\nTootsa kihi paksus on üle 11,4 m ja geoloogiliselt on see Devoni ladestu Burtnieki lademe savi. Maardla katendi paksus on keskmiselt 1,0 m.\n\nMaardla savi saab kasutada näiteks ehituskeraamikatoodete valmistamiseks.\n\nEhkki mäetehnilised olud on üsna keerulised, on sellest maardlast Eestis savi kaevandatud (nt 2002).\n", "id": "ekk_Latn_204955"}
{"text": "Aseri savimaardla\n\nAseri savimaardla on savimaardla, mis asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas. Maardla pindala on 39 ha.\n\nTootsa kihi paksus on üle 15 m ja geoloogiliselt on see Kambriumi ladestu Lontova ja Lükati kihistu savi. Maardla katendi paksus on keskmiselt 2 m.\n\nMaardla savi saab kasutada nt telliste tootmiseks.\n\nMaardlast on Eestis savi ka kaevandatud (nt 2002).\n", "id": "ekk_Latn_204956"}
{"text": "Joosu savimaardla\n\nJoosu savimaardla on savimaardla Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nTootsa kihi paksus on 7–13 m ja geoloogiliselt on see Devoni ladestu Burtnieki lademe savi. Maardla pindala on 25 ha, maardla katendi paksus on maksimaalselt 9 m.\n\nJoosu maardla savi kuulub rasksulava savi kategooriasse, savi sulamistemperatuur on 1530–1750 kraadi.\n\nJoosu maardla savi on kasutatud 1920. aastatest telliste, šamottkivide, keraamika ja portselani tootmiseks. Nõukogude perioodil kasutasid Joosu savi tellisetehas Võrukivi ja Tallinna Ehituskeraamika Tehas.\n\nKäesolevaks ajaks on maardla ammendatud. Karjäär on täitunud veega, tekkinud järve nimetatakse Savijärveks.\n", "id": "ekk_Latn_204957"}
{"text": "Kallavere savimaardla\n\nTootsa kihi paksus on 15–25 m ja geoloogiliselt on see Kambriumi ladestu Lontova kihistu aleuriitsavi. Maardla katendi paksus on maksimaalselt 3 m.\n\nMaardla savi saab kasutada näiteks telliste valmistamiseks.\n\nMaardlast on savi kaevandatud (nt 2002).\n", "id": "ekk_Latn_204958"}
{"text": "Kunda savimaardla\n\nKunda savimaardla on savimaardla, mis asub Lääne-Viru maakonnas Kunda linnas. Maardla pindala on 81 ha.\n\nTootsa kihi paksus on keskmiselt 34,1 m ja geoloogiliselt on see Kambriumi ladestu Lontova kihistu savi. Maardla katendi paksus on maksimaalselt 3,7 m.\n\nMaardla savist on valmistatud portlandtsemendiklinkrit.\n", "id": "ekk_Latn_204959"}
{"text": "Küllatova savimaardla\n\nJoosu savimaardla on savimaardla, mis asub Võru maakonnas Setomaa vallas. Maardla pindala on 36 ha.\n\nTootus kiht on geoloogiliselt Devoni ladestu Gauja lademe savi.\n\nMaardla savi saab kasutada nt telliste valmistamiseks.\n\nEhkki maardla mäetehnilised olud on head, siis maardlast ei kaevandata\n", "id": "ekk_Latn_204960"}
{"text": "Mäemari keel\n\nMäemari keel (varem ka läänemari keel; ) on soome-ugri keel, mida kõneldakse Venemaa Föderatsioonis, Marimaal Mäemari, Jurino ja Kilemarõ rajoonis. Selle lähim sugulane on niidumari keel, ehkki need kaks ei ole vastastikku mõistetavad.\n\nMäemari kirjakeeles kasutatakse mäemari kirillitsat. Marimaal kuulub mäemari keel ametlike keelte hulka koos vene ja niidumari keelega. ISO standardis on mäemari keelekood mrj.\n\n2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli mäemari keele kõnelejaid 36 822, neist Marimaal 18 056 (49%). 2010. aastal oli neid 23 062.\n\nMäemari keeles ilmuvad ajalehed Жерӓ ja Йӓмдӹ ли! ning kirjandusajakiri У сем. Mäemari raadio edastab programmi kohaliku aja järgi 14.00-15.00 ja 18.00-19.00.\n", "id": "ekk_Latn_204961"}
{"text": "Niidumari keel\n\nNiidumari keel (varem ka idamari keel või tšeremissi keel; ) on soome-ugri keel, mida kõneldakse Venemaa Föderatsioonis Marimaal. Selle lähim sugulane on mäemari keel, ehkki need kaks ei ole vastastikku mõistetavad.\n\nNiidumari kirjakeeles kasutatakse niidumari kirillitsat. Marimaal kuulub niidumari keel ametlike keelte hulka koos vene ja mäemari keelega. ISO standardis on niidumari keelekood mhr.\n\n2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli niidumari keele kõnelejaid 460 000.\n", "id": "ekk_Latn_204962"}
{"text": "Taraškievica\n\nTaraškievica ehk valgevene klassikaline ortograafia (valgevene keeles тарашкевіца, клясычны правапіс) on valgevene keele kirjaviis.\n\nSee põhineb tänapäeva valgevene kirjakeele normil, mille esimesena määratles 1918. aastal Branisłaŭ Taraškievič ja mis oli Valgevenes ametlikult kasutusel kuni valgevene õigekirjareformini 1933. aastal. 1933. aastast on taraškievicat kasutatud välismaal elavate valgevenelaste seas ning Valgevenes üksnes mitteametlikult.\n\nNimi taraškievica rõhutab selle kirjaviisi lähedust Branisłaŭ Taraškieviči tööle ning võib pärineda ajast enne Teist maailmasõda.\n\n1994. aasta paiku võttis kirjaviisi teise nimetuse klassikaline kirjaviis kasutusele Vincuk Viačorka, tänapäevase taraškievica edendaja ja looja''.\n\n2005. aastal, mil avaldati \"Valgevene klassikaline ortograafia\", normiti tänapäevane taraškievica. 2007. aastal määras Internet Assigned Numbers Authority taraškievicale omaette allkeelekoodi (täiskood on \"be-tarask\", kus \"be\" tähistab valgevene keelt).\n", "id": "ekk_Latn_204963"}
{"text": "Sile\n\nSile (veneetsia keeles Sil ['sil] või Siłe ['sie]) on jõgi Itaalias Veneto maakonnas.\n\nJõe läte asub Treviso provintsis Casacorbas (Vedelago), umbes 15 km kaugusel Trevisost. Jõgi suubub Aadria mere Venezia lahte Veneta laguuni juures .\n", "id": "ekk_Latn_204964"}
{"text": "Ellamaa turbamaardla\n\nEllamaa turbamaardla on turbamaardla, mis asub Harju maakonnas Saue vallas. Maardla pindala on 913,12 ha.\n\nTootsa kihi paksus on hästilagunenud turba puhul 1,9 m ja vähelagunenud turba puhul 1,1 m. Peale turba on maardlas ka 0,6 – 3,7 m paksuselt järvemuda.\n\nMaardla hästilagunenud turvast saab kasutada nt kütteks, vähelagunenud turvast nt aiandusturbaks.\n", "id": "ekk_Latn_204965"}
{"text": "Endla turbamaardla\n\nTootsa kihi moodustab nii hästilagunenud kui ka vähelagunenud turbast.\n\nMaardla hästilagunenud turvast saab kasutada nt kütteks, vähelagunenud turvast nt aiandusturbaks.\n", "id": "ekk_Latn_204966"}
{"text": "Epu-Kakerdi turbamaardla\n\nEpu-Kakerdi turbamaardla on turbamaardla, mis jääb Harju, Järva ja Rapla maakonna territooriumile. Maardla pindala on umbes 25 000 ha. Maardla territooriumile jääb 9 sood.\n", "id": "ekk_Latn_204967"}
{"text": "Lavassaare turbamaardla\n\nLavassaare turbamaardla on turbamaardla, mis asub Pärnu maakonnas. Maardla pindala on 19 746 ha.\n\nTootsa kihi paksus on hästilagunenud turba puhul keskmiselt 2,7 m ja vähelagunenud turba puhul 3,4 m.\n\nMaardla hästilagunenud turvast saab kasutada nt kütteks, vähelagunenud turvast nt aiandusturbaks.\n", "id": "ekk_Latn_204968"}
{"text": "Puhatu turbamaardla\n\nPuhatu turbamaardla on turbamaardla, mis asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse, Narva-Jõesuu linna ja Toila vallas. Maardla pindala on 21 064 ha.\n\nTootsa kihi paksus on hästilagunenud turba puhul keskmiselt 2,9 m ja vähelagunenud turba puhul 1,7 m.\n\nMaardla hästilagunenud turvast saab kasutada nt kütteks, vähelagunenud turvast nt aiandusturbaks.\n", "id": "ekk_Latn_204969"}
{"text": "Mariel Aim\n\nMariel Aim (sündinud 20. augustil 1994 Elvas) on eesti poplaulja.\n\n2011. aastal võttis ta osa Tallinna Televisiooni telesaatest \"Tallinn, I'm Famous\". Ta pääses saates Ivar Musta tiimis finaali.\n\n2012. aasta alguses valmis tal koostöös W.L.T-ga (kodanikunimi Taavo Mägi) lugu \"Öised teed\" , mis on tuntud Cyndi Lauperi loo \"Time After Time\" kaverlugu.\n\nSama aasta augustis alustas ta koostööd produtsent Tõnu Lindretiga, kellega koos valmis neil kolm lugu.\n\nOktoobris 2012 valmis tal koostöös Dünastiaga lugu \"Su peol on vabadus\". Juunis 2014 avaldati singel \"Suvetuules\" .\n\nAlates 2019. aastast tegutseb Mariel pop-rock'i bändis Tidal Dunes, kellega koos avaldati aprillis 2020 esimene singel \"Drag Race\" .\n\nJuunis 2020 avaldas Mariel kaveri ja video loole \"Toxic\" , mis originaalis kuulub Britney Spearsi repertuaari.\n", "id": "ekk_Latn_204970"}
{"text": "Sangla turbamaardla\n\nSangla turbamaardla on turbamaardla, mis asub Tartu maakonnas. Maardla pindala on 12 124 ha.\n\nTootsa kihi paksus on hästilagunenud turba puhul 2,2 m ja vähelagunenud turba puhul 1,5 m.\n\nMaardla hästilagunenud turvast saab kasutada nt kütteks, vähelagunenud turvast nt aiandusturbaks.\n", "id": "ekk_Latn_204971"}
{"text": "Prokuratuur (Eesti)\n\nProkuratuur on Justiitsministeeriumi hallatav valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.\n\nProkuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes prokuratuuriseadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest.\n", "id": "ekk_Latn_204972"}
{"text": "OÜ Talmar & Põhi\n\nTalmar & Põhi on 1993. aastal Raul Talmari ja Heiki Põhi loodud muusikakirjastus.\n\nKirjastus on välja andnud mitukümmend eesti muusikat käsitlevat nooti ja kirjastanud mitmeid muusikaraamatuid, nt Toomas Siitani õpiku \"Õhtumaade muusikalugu\" (1999; koos kirjastusega Avita).\n", "id": "ekk_Latn_204973"}
{"text": "Talurahva Kuulutaja\n\nTalurahva Kuulutaja oli 1824–1889 paljude nimede all Tartus ilmunud leht, mille peasisu moodustasid Lõuna-Eesti ametlikud kuulutused.\n", "id": "ekk_Latn_204974"}
{"text": "Talveöö unenägu\n\nTalveöö Unenägu on aastast 2000 Tallinna Linnateatri korraldatav rahvusvaheline teatrifestival.\n\nFestival toimub biennaalina detsembri viiel viimasel päeval.\n", "id": "ekk_Latn_204975"}
{"text": "Tammsaare Teater\n\nTammsaare Teater on aastast 1947 Tallinnas tegutsev teater.\n\nAastatel 1947–1991 ja 1994–1996 kandis teater nime A. H. Tammsaare nimeline Rahvateater. 1991. aastal ühines teater nukurahvateatriga Käpik ja aastatel 1991–1994 tegutseti koos nime Toomteater all. 1996. aasta jaanuaris sai Toomklubi endale sooja ja ruumika kodu Vene tänaval, kuhu sai kolida ka teater. Alates 1996. aasta märtsist kandis teater jälle nime A. H. Tammsaare nimeline Teater. Aastast 2011 tegutseb teater mittetulundusühinguna Tammsaare Teater.\n", "id": "ekk_Latn_204976"}
{"text": "Teater ja Muusika\n\nTeater ja Muusika oli 1941. aasta jaanuarist juunini Tallinnas ilmunud ajakiri. Ajakirja toimetaja oli Paul Rummo.\n\nAjakiri loodi seetõttu, et asendada Nõukogude võimu kinni pandud samateemalisi ajakirju Teater ja Muusikaleht.\n", "id": "ekk_Latn_204977"}
{"text": "Tehnika Ajakiri\n\nTehnika Ajakiri oli igakuine ajakiri, mis ilmus Tallinnas aastatel 1930–1940.\n\nAjakiri jätkas 1922–1927 ilmunud ajakirja Eesti Raudtee ja 1928–1929 ilmunud ajakirja Tee ja Tehnika järjepidevust.\n\nAjakirjas kajastati muu hulgas ehituse, energeetika, materjaliteaduse, teede temaatikat.\n\nAastatel 1936–1940 ilmus ajakirja lisaväljaanne Insenerikoja Teated.\n", "id": "ekk_Latn_204978"}
{"text": "The Murphy Band\n\nThe Murphy Band oli aastatel 1925–1929 tegutsenud Eesti esimene kutseline džässorkester.\n\nOrkestrisse kuulusid algul Kurt Strobel (trummid), Rolf Eichwald (viiul) ja Konstantin Paalse (bandžo), kellega aastal 1925 ühinesid Wolfgang Pachla (klaver; samal aastal vahetas ta välja Victor Compe), Eugen Allas (bandžo, hiljem saksofon) ja Jakov Zahharov (trompet). Orkestrit juhtis Victor Compe.\n\nAnsambel esines muu hulgas mitmes Saksamaa linnas.\n\nAastal 1929 lahkusid ansamblist Kurt Strobel ja Konstantin Paalse, mistõttu ansambli juht Victor Compe korraldas ansambli ümber, pannes talle uueks nimeks The Estonia Dance Orchestra.\n", "id": "ekk_Latn_204979"}
{"text": "Kuld-nõelköis\n\nKuld-nõelköis (Epipremnum aureum) on võhaliste sugukonda kuuluva nõelköie perekonda kuuluv ronitaimeliik. Kuld-nõelköis on rahvapäraselt tuntud kui Tarzani köis (ka kujul \"tarsaniköis\" ja \"tarzaniköis\").\n\nKuld-nõelköis on igihaljas liaan, mis looduses kasvab kuni 20 meetri kõrguseks. Lehed võivad olla peaaegu üleni rohelised, aga ka mitmesuguses suuruses kollaste triipude ja laikudega. Noortel taimedel on lehed väikesed ja südamekujulised. Troopikas kasvavatel vanadel taimedel on lehed hiigelsuured ja sulgjate lehehõlmadega. Kuld-nõelköis on populaarne toataim. Ta on leplik ja vähenõudlik taim ning tõhus õhupuhastaja. Tubase potitaimena kasvaval nõelköiel lõhestunud lehti, nagu looduses, peaaegu kunagi ei moodustu.\n", "id": "ekk_Latn_204980"}
{"text": "Nils Muižnieks\n\nNils Muižnieks (sündinud 31. jaanuaril 1964 Los Angeleses) on läti politoloog ja inimõigusaktivist. Ta oli 2012–2018 Euroopa inimõigustevolinik.\n\nMuižnieks sündis läti põgenike perekonnas. Ta õppis Princetoni ja Berkeley Ülikoolis politoloogiat. Tema doktoriväitekirja pealkiri oli \"The Baltic popular movements and the disintegration of the Soviet Union\".\n\n1994–2002 oli ta Läti inimõiguste ja rahvusuuringute keskuse direktor. 2002–2004 oli ta Läti integratsiooniminister. 2004 kandideeris ta Läti Esimese Partei nimekirjas Euroopa Parlamenti. Seejärel töötas ta Euroopa Rassismi ja Sallimatuse Vastase Komisjoni liikme (2005–2010) ja esimehena (2010–2012). Jaanuaris 2012 valiti ta Euroopa Komisjoni inimõigustevoliniku kohale ning ta asus ametisse 1. aprillil.\n\n2020. aastast töötab ta Amnesty Internationali Euroopa haru direktorina.\n", "id": "ekk_Latn_204981"}
{"text": "Toomapojad\n\nToomapojad oli aastatel 1966–1973 tegutsenud Eesti biitmuusikaansambel. Ansambel on ka hiljem esinenud festivalidel ja kontsertidel.\n\nAnsambli koosseisu kuulusid teiste seas Aare Kreilis (solist), Jaan Loot ja Toivo Tasa.\n\nAnsambli repertuaaris oli Eesti rahvalikke laule, biit-, rokkmuusika palasid.\n\nAnsambli tuntuimad lood olid näiteks \"Õrn ööbik\", \"Kullast süda\" ja \"Pilv puistab lund\".\n", "id": "ekk_Latn_204982"}
{"text": "Tuisuline\n\nTantsuansambel Tuisuline on alates 1951. aastast tegutsev rahvatantsukollektiiv.\n\nKollektiiv moodustati Tallinna Tuletõrje Ühingu klubis, kui 29. detsembril 1950 tuli kokku viis tantsupaari.\n\n1963. aastal pälvis kollektiiv isetegevusliku rahvatantsuansambli nimetuse.\n\nAnsambel viljeleb eeskätt eesti rahvatantse ja nende seadeid. Samuti on esitatud ka teiste rahvaste rahvatantse, näiteks valgevene, moldaavia, läti tantse.\n\nHooajal 2016/2017 tegutsesid ansambli juures põhirühm, segarühm, algajate segarühm, naisrühmad (üks suuremate ja teine väiksemate kogemustega naistele) ja lasterühm koostöös Tallinna Saksa Gümnaasiumiga.\n", "id": "ekk_Latn_204983"}
{"text": "TriaLogos\n\nTriaLogos on aastast 1998 toimuv rahvusvaheline kultuuridialoogi festival.\n\nFestivali eesmärke on Vene ja Lääne-Euroopa kultuuriruumide vahel luua dialoogifoorum, samuti püütakse otsida kultuurilise mitmekesisuse säilitamise võimalusi, tegeldakse rahvuskultuuride kestvuse temaatikaga. Festivali kultuuridialoogid toimuvad nii intellektuaalsel, kunstilisel kui ka religioossel tunnetustasandil.\n", "id": "ekk_Latn_204984"}
{"text": "Toronto Eesti Täienduskoolid\n\nToronto Eesti Täienduskoolid (inglise keeles Toronto Estonian Supplementary Schools) on Torontos tegutsev õppeasutus, kus õpetatakse eesti lapsi ja noori. Asutus koosneb algkoolist, keskkoolist ja gümnaasiumist, eraldi antakse ka eesti keele kursuseid.\n\nKool sai alguse 1949. aastal St. Johni kiriku ruumides avatud algkoolist, mida juhtis sealne Peetri koguduse õpetaja Oskar Puhm. Aastast 1960 tegutseb algkool Toronto Eesti Majas. Aastal 1964 avas kool ka keskkooli ja aastal 1982 gümnaasiumi.\n\nAastal 2003 oli alg-, keskkoolis ja gümnaasiumis vastavalt 82, 52 ja 13 õpilast, keelekursustel käis 2003. aastal 27 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_204985"}
{"text": "Uudisleht\n\nUudisleht oli aastatel 1927–1940 Tallinnas ilmunud leht, mis kajastas kõmulisi teemasid.\n\nAjaleht ilmus esimestel aastatel nädalas korra, 1928. aastast kaks korda nädalas, 1931. aastast kolm korda nädalas, 1933. aastast neli korda nädalas, 1933. aasta lõpust viis korda nädalas ja aastal 1940 ilmus iga päev (päevaleht). Toimetus asus Tallinnas, Rataskaevu 9. Väljaandja oli J. Loosalu, toimetuse juhataja T. H. Treufeldt ja vastutav toimetaja A. Peterson. Karikatuure joonistasid Oskar Veldemann ja Jaan Jensen.\n\nAjalehel oli mitu tasuta kaasannet, näiteks Noorte Uudisleht ja Koduleht.\n", "id": "ekk_Latn_204986"}
{"text": "Mecheleni rüüstamine\n\nMecheleni rüüstamine oli sündmus Kaheksakümneaastase sõja (1568–1648) ajal, kui Hispaania sõdurid ründasid 2. oktoobril 1572 Mecheleni linna Flandrias ja rüüstasid selle.\n\n1522. aastal sõlmis Saksa-Rooma keiser Karl V oma noorema venna, ertshertsog Ferdinandiga jagamislepingu, millega Habsburgid jagunesid Austria ja Hispaania haruks. 1549. aasta Pragmaatilise sanktsiooniga kuulutas Karl Seitseteist provintsi ühendatuks ja jagamatuks Habsburgide valduseks. Oma tagasiastumisel jättis ta Hispaania pärandi oma ainsale elusolevale pojale Felipe II-le.\n\nAragoni ja Kastiilia kuninga (1556–1598), Burgundia hertsogi (1555–1598) ja Milano hertsogi (1554–1598) Felipe despotism ja tema karmid vastureformatsioonimeetmed põhjustasid Hollandi mässu peamiselt kalvinistlikes Hispaania Madalmaade provintsides, mis viis Kaheksakümneaastase sõja puhkemiseni aastal 1568.\n", "id": "ekk_Latn_204987"}
{"text": "Vaba Maa\n\nVaba Maa oli aastatel 1918–1938 Tallinnas ilmunud ajaleht (päevaleht), mida andis välja OÜ Vaba Maa.\n\nAjaleht ei ilmunud esmaspäeviti, mil ilmus Esmaspäev. Vaba Maa viimane peatoimetaja oli Eduard Laaman. Aastatel 1918–1932 oli see Eesti Tööerakonna ja 1932–1935 Rahvusliku Keskerakonna häälekandja.\n\nAjalehes ilmus 17. veebruaril 1938 nelja Gori poolt joonistatud karikatüüri Adolf Hitlerist, Herman Göringist, Saksa sõjaministrist Werner von Blombergist, marssal Tshiang Kai-shekist ja Saksa välisminister Konrad von Neurathist. Järgmisel päeval Eesti välisminister Friedrich Akel saatis salajase kirja nr. 563 siseminister Kaarel Eenpalule, \"et pilkepildid välisriikide riigipeade ja riigi tegelaste kohta on täiesti lubamatud ja et samuti tuleb hoiduda pahakspanevatest kirjutistest välisriikide, eriti meie suurte naabrite aadressil\". Samal päeval Akel veel saatis teise salajase kirja nr. 564 siseminister Eenpalule, et karikatuurid \"kahjustavad meie suhteid Saksamaaga\".\n\nAjalehe vastutav peatoimeja Olev Soots kuulati üle 28. veebruaril. Siseminister Eenpalu otsustas Kaitseseisukorra seaduse § 9 p. 8 alusel ajalehe \"Vaba Maa\" ilmumise seisma panna, kuna selle \"toimetus on teadlikult kahjustanud Eesti Vabariigi välispoliitika huvisid\".\n\nAjalehe Vaba Maa viimane number ilmus 4. märtsil 1938.\n", "id": "ekk_Latn_204988"}
{"text": "Vagabund\n\nVagabund oli Eesti kirjastus, mis tegutses aastatel 1991–2008 Kirjastus pidas ennast 1990. aastal ilmunud kultuurilehe Vagabund õigusjärglaseks.\n\nKirjastust juhtis ja raamatuid toimetas Joel Sang.\n\nEttevõte kirjastas luulet, esseesid, filosoofiateemalisi teoseid. Kirjastus on kirjastanud ka raamatuid sarjast \"Avatud Eesti raamat\".\n", "id": "ekk_Latn_204989"}
{"text": "Õigem Valem\n\nÕigem Valem Tallinnas tegutsev kirjandusrühmitus, mille esimene avalik esinemine leidis aset 1998. aastal.\n\nRühmituse moodustasid Jan Kaus, Kalju Kruusa, Fagira D. Morti, Juku-Kalle Raid.\n", "id": "ekk_Latn_204990"}
{"text": "Välis-Eesti\n\nVälis-Eestiks nimetatakse väljaspool Eestit elavate eestlaste kogukonda. See on olnud ka mitme väljaande nimi: Välis-Eesti (ajakiri 1926) oli 1926 ja 1936–1940 New Yorgis ilmunud ajakiri. Välis-Eesti (ajakiri 1929) oli 1929–1940 Tallinnas ilmunud ajakiri. Välis-Eesti (ajakiri 1996) oli 1996–1997 Tallinnas ilmunud ajakiri. Välis-Eesti (ajaleht) oli 1944–1995 Stockholmis ilmunud paljusid teemasid käsitlev ajaleht.\n", "id": "ekk_Latn_204991"}
{"text": "Võitleja\n\nVõitleja on aastast 1952 ilmuv eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate globaalne väljaanne.\n\nLeht ilmus asutamisaastast 1979. aastani Saksamaal: 1952–1956 Ettlingenis, 1956–1979 Heidelbergis. Aastast 1980 ilmub leht Torontos. Lehte on välja andnud Eesti Võitlejate Ühing Saksamaal.\n\nasub lehe toimetus Torontos, lehte aga trükitakse Keilas. Ajaleht ilmub neli korda aastas. Aastast 2009 on ajalehe toimetaja Jaanika Kressa.\n", "id": "ekk_Latn_204992"}
{"text": "Markianos Herakleast\n\nMarkianos Herakleast (kreeka keeles , ladina keeles Marcianus Heracleensis; 4. sajand pKr) oli hilisantiigi hellenistlik geograaf.\n\nMarkianos mainib oma teostes muuhulgas Eestile lähedast jõge nimega Turuntes (kreeka Тουρουντης), mille asukoht on tänini teadmata. Ptolemaiose ja Markianose järgi sai Turuntes alguse Ripea mägedest ning suubus Sarmaatia ookeani (st Läänemere) Veneedi lahte. Pihkva ajaloolase Anatoli Aleksandrovi arvates võis see nimi tähistada pikemat veeteed, mis kulges Polova jõest mööda Velikaja jõge, üle Pihkva ja Peipsi järve ning lõpuks piki Narva jõge.\n\nEesti keeles on tema nimest kasutatud ka eksklikke, vene ja inglise keele kaudu tuletatud värdvorme nagu \"Herakleitose Markianus\".\n", "id": "ekk_Latn_204993"}
{"text": "Tartu telemast\n\nTartu telemast on telemast Tartus, mis on ehitatud 1957. aastal. Kõrgus on 192 meetrit.\n\nAsub aadressil Soinaste 8A.\n", "id": "ekk_Latn_204994"}
{"text": "Sele\n\nSele (ladinakeelne nimi Silarus) on jõgi Edela-Itaalias Campania maakonnas, Salerno ja Avellino provintsides. Jõgi on 64 km pikk.\n\nJõe läte asub Avellino provintsis Caposeles, Paflagone mäe kagunõlval Picentini mägedes. Jõgi suubub Türreeni mere Salerno lahte Eboli lõunanurgas.\n\nSele peamised lisajõed on Tanagro, Bianco, Melandro, Platano, Pergola ja Calore Lucano.\n\nSele jõe suudmes (Foce del Sele), mõne kilomeetri kaugusel Paestumist põhjas, asus Hera pühamu. Sellest dooria templist (6. sajandi lõpp eKr) on säilinud metoope.\n\nSilaruse lahingus (212 eKr) alistas Hannibali juhitud Kartaago armee preetor Marcus Centenius Penula juhitud roomlaste sõjaväe.\n\nAastal 71 eKr purustas Marcus Licinius Crassus Silaruse juures Spartacuse juhitud väed.\n", "id": "ekk_Latn_204995"}
{"text": "Hérault' departemangu haldusüksuste loend\n\nHérault' departemangu haldusüksuste loend toob ära kõik Prantsusmaa Hérault' departemangu haldusüksused (alldepartemangud, kantonid ja vallad). Lisaks on toodud ka INSEE kood. Montpellier' linna puhul on toodud ka kantonitesse kuuluvad linnaosad.\n", "id": "ekk_Latn_204996"}
{"text": "Krista Kiuru\n\nKrista Katriina Kiuru (sündinud 5. augustil 1974 Poris) on Soome sotsiaaldemokraatlik poliitik. Ta oli 24. juunist 2014 kuni 29. maini 2015 Alexander Stubbi valitsuse haridusminister ja kommunikatsiooniminister. 6. juunist 2019 on ta Soome rahvastiku- ja sotsiaalteenuste minister (Antti Rinne valitsuses ja alates 10. detsembrist 2019 Sanna Marini valitsuses).\n\nEnne seda oli ta 24. maist 2013 Jyrki Kataineni valitsuse haridusminister ja veelgi varem kommunikatsiooni- ja eluasememinister.\n\nTa on riigiteaduste magister. Ta on enne Eduskunna liikmeks valimist tegutsenud sotsiaaldemokraatlikes noorte- ja õpilasorganisatsioonides. Samuti oli ta Ulvila lütseumis filosoofia, usundiõpetuse ja draamakasvatuse õpetaja.\n\nAastal 2007 valiti ta SDP nimekirjas Satakunta valimisringkonnast 5560 häälega Eduskunna liikmeks. Aastal 2011 valiti ta 7786 häälega uuesti Eduskunna liikmeks. 22. juunil 2011 sai ta Jyrki Kataineni valitsuses kommunikatsiooni- ja eluasemeministriks.\n", "id": "ekk_Latn_204997"}
{"text": "Bussento\n\nBussento on jõgi Edela-Itaalias Campania maakonnas Salerno provintsis.\n\nJõe läte asub Cervati mäe nõlval, umbes 900 meetri kõrgusel merepinnast. Jõgi suubub Türreeni merre Policastro lahes, kaks kilomeetrit Policastro Bussentino keskusest edelas.\n\nUmbes 20 km kaugusel jõe lättest asub Sabetta tehisjärv (650 000 km³).\n\nAastal 194 eKr rajasid roomlased jõe suudmele Buxentumi koloonia.\n", "id": "ekk_Latn_204998"}
{"text": "Raul Vester\n\nRaul Vester (sündinud 13. juunil 1982 Narvas) on eesti laulja (tenor), vabakutseline näitleja, õhtujuht ja graafik.\n\nRaul hakkas muusikaga tegelema 4- ja kunstiga 13-aastaselt. On laulnud 2003–2007 Tartu Akadeemilises Meeskooris ning 2007–2009 Tallinna Tehnikaülikooli Meeskooris tenorina. Töötab MTÜ-s Romantiline Muusika kunstilise juhina. Raul Vesteri juhendamisel tegutseb juba rahva lemmikuks saanud ansambel Meremees.\n\nVester on algatanud uuenduslikke muusikaprojekte, näiteks \"Rahvalik lauluvara\", kogudes ja taaselustades ammu unustatud loomingut.\n\n14. veebruaril 2003, kui eesmärgiga populariseerida vanu laule asutati ansambel Romantika, oli ta üks selle asutajaid ja lauljaid. Raul Vesterit peetakse Raimond Valgre heliloomingu asjatundjaks.\n\nVester on õppinud kunsti Tartu Kunstigümnaasiumis ja seejärel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, kus ta õppis disaini.\n", "id": "ekk_Latn_204999"}
{"text": "Angitola järv\n\nAngitola järv (hääldus , itaalia keeles Lago Angitola, Lago dell'Angitola) on tehisjärv Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Vibo Valentia provintsis, Maierato ja Monterosso Calabro territooriumil. Aadria meri jääb järvest umbes 3 kilomeetri kaugusele läände.\n\nVeekogu rajati Agnitola jõele 1966. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205000"}
{"text": "Romantika (ansambel)\n\nRomantika on vokaal-instrumentaalansambel, mis asutati 14. veebruaril 2003 Tartus.\n\nRepertuaariks enamjaolt estraad, romantiline popp, muusikalid, operett, Raimond Valgre looming jt. Traditsiooniks on saanud iga-aastased sõbrapäevakontserdid Elva raekoja saalis.\n", "id": "ekk_Latn_205001"}
{"text": "Ladõžõnka\n\nLadõžõnka (ukraina keeles Ладижинка) on küla Ukrainas Tšerkassõ oblastis Umani rajoonis. Elanike arv on 2286. Pindala on 10,10 km².\n", "id": "ekk_Latn_205002"}
{"text": "Veterinaar- ja Toiduamet\n\nVeterinaar- ja Toiduamet (lühend VTA) oli Eesti Põllumajandusministeeriumi hallatav valitsusasutus, mis muu hulgas teostas ja korraldas Eestis riiklikku veterinaarjärelevalvet.\n\nVTA-l oli keskasutus, millele allus 15 maakondade veterinaarkeskust.\n\n1. jaanuarist 2021 moodustati Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ühendamisel Põllumajandus- ja Toiduamet.\n", "id": "ekk_Latn_205003"}
{"text": "Henna Virkkunen\n\nHenna Maria Virkkunen (sündinud 4. juunil 1972 Joutsa vallas Soomes) on Soome poliitik, Euroopa Parlamendi liige.\n\n2011–2014 oli ta Jyrki Kataineni valitsuse regionaal- ja transpordiminister. Ta osutus valituks 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ning töötas alates juulist 2014 Euroopa Parlamendi liikmena.\n\nTa kuulub Koonderakonda. Ta oli haridusminister 11. detsembrist 2008 kuni 22. juunini 2011 (nii Matti Vanhaneni teises valitsuses kui ka Mari Kiviniemi valitsuses). Jyrki Kataineni valitsuses oli ta 22. juunist 2011 regionaalminister, pärast Vasakliidu lahkumist valitsusest 4. aprillil 2014 ühtlasi transpordiminister.\n\n2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel valiti ta 70 687 häälega uuesti Euroopa Parlamendi liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_205004"}
{"text": "Animas Forks\n\nAnimas Forks on Ameerika Ühendriikides Colorado osariigis San Juani maakonnas asuv kummituslinn. See asub Silvertonist 19 kilomeetrit kirdes.\n", "id": "ekk_Latn_205005"}
{"text": "Colorado kummituslinnade loend\n\nSiin on mittetäielik Colorados asuvate kummituslinnade loend. Colorados on rohkem kui 600 kummituslinna, millest enamus olid varem kaevanduslinnad ja on tänapäeval populaarsed turismiatraktsioonid.\n\n19. sajandi lõpus vallandunud kullapalavikuga tekkisid Colorados kaevanduslaagrid ja linnad otseses mõttes nagu üleöö. Tuhanded mehed saabusid Coloradosse otsima sädelevaid mineraale. Asulad rajati kaljustele nõlvadele, rohustel niitudele ning ojade ja jõgede kallastele – kus iganes arvati olevat kulla või hõbeda leiukoht.\n\nPalju linnad, nagu Central City, Leadville ja Cripple Creek olid nii edukad, et nad kasvasid suurteks linnadeks, mõned linnad olid sel ajal suuremad kui Denver. See kaevandus buum tõi Coloradole riikliku tunnustuse kui ühele kõige tulusamale kohale 19. sajandi lõpus.\n\nEnamik neist linnadest hääbus täielikult, kui kaevandamisega oli maak ammendatud ja kaevandused suleti. Paljud linnad sattusid raskustesse pärast hõbede devalveerimist 1893. aastal. Mõned asulad olid pühendanud täielikult maagi freesimisele või sulatamisele. Kaevanduste sulgedes hüljati ka nemad. Üksikud; siiski ei hääbunud iial, kuna nad pöörasid oma fookuse mõnele muule majanduslikele ettevõtmistele, olid asunud peateedel ja võtnud tulu turistide teenindamisvõimalustest. Nende linnade hulka kuulusid Leadville, Breckenridge ja Idaho Springs.\n\nAinult kolmes Colorado \"kummituslinnas\" toimuvad ikka veel aktiivsed kaevandustegevused: Victoris, Lake Citys ja Gold Hillis. Nende hulka kuuluvad ka Colorado fordid. Enamik neist asutati Metsiku Lääne indiaanisõdade ajal ja hüljati, kui neid ei olnud enam vaja. Seal on mitmeid linnu, mis jätkasid näitamist linna vana jäänuseid või rekonstruktsioone. Teised on muutnud kogu linna. Paljudes nendes vanades asulates, võivad endiselt inimesed isegi elada.\n\nKaevandamine ei olnud alati põhjus linnade saamisel \"kummituslinnadeks.\" Mõned on endised farmilinnad, eriti Ida-Colorado tasandikel, kus mõned linnad on inimtühjad rahvaarvu vähenemise tõttu maapiirkondades; muud linnad hääbusid, kui postitõlla peatuskohad jäeti maha; asulad, mis olid asutatud toetamaks raudteeliine ning mis ei eksisteerinud kaua; vähesed ehitati kuurortlinnadeks ja need lihtsalt ei töötanud; ja mõned jäid vee alla veehoidlate rajamisel.\n\nNeed vanad linnad, mis on jätkuvalt mingil viisil ellu jäänud, pakuvad huvitavaid pilguheite ajaloosse, vaateid Vanale Metsikule Läänele, lugusid legendaarsetest isikutest jne.\n", "id": "ekk_Latn_205006"}
{"text": "Howardsville (Colorado)\n\nHowardsville on USA-s Colorados San Juani maakonnas olev kohaliku omavalitsuseta paik.\n\nHowardsville asub piki Animasi jõge Cunningham Creeki oja suudmes 2971 m kõrgusel merepinnast.\n\nHowardsville'i asutas 1874 Bullion City Company ja algselt kandis asula nime Bullion City. Juba 1875 nimetati ta ümber, aga pole teada, kas leitnant Howardi järgi, kes oli sel ajal sealkandis kohaliku tähtsusega tegelane, või George Howardi järgi, kel oli sealkandis majake.\n\nBullion City oli San Juani maakonna esimene halduskeskus, aga juba 1875 viidi maakonnakeskus sealt ära. Tänapäeval asub San Juani maakonna keskus Silvertonis, kus on ka kogu maakonna ainus kohalik omavalitsus.\n", "id": "ekk_Latn_205007"}
{"text": "Ene-Silvia Sarv\n\nEne-Silvia Sarv (sündinud 6. veebruaril 1945 Võrus) on Eesti kasvatusteadlane, õpetaja ja õppejõud.\n", "id": "ekk_Latn_205008"}
{"text": "Trasimeno järv\n\nTrasimeno järv (ladinakeelne nimi Trasimenus; itaalia keeles Lago Trasimeno, ), tuntud ka kui Perugia järv (Lago di Perugia), on järv Kesk-Itaalias Umbria maakonnas Perugia provintsis. Madalaveelise, laminaarse voolusega järve kõrgus merepinnast on 258 meetrit, pindala 128 km², valgala pindala 309 km². Järv on pindalalt Apenniini poolsaare suurim ning Garda, Maggiore ja Como järel Itaalia suuruselt neljas järv.\n", "id": "ekk_Latn_205009"}
{"text": "Varak\n\nVarak oli Eesti kirjastus, mis tegutses aastatel 1925–1941 Tallinnas. Selle asutas Bernhard Linde.\n\nVarak kirjastas tõlkeilukirjandust, elulugusid, mälestusi.\n", "id": "ekk_Latn_205010"}
{"text": "Eesti Vabadusliit (1945)\n\nEesti Vabadusliit oli 1945. aasta veebruaris Saksamaal loodud eesti organisatsioon. Selle patrooniks valiti Heinrich Himmler.\n", "id": "ekk_Latn_205011"}
{"text": "Varamu\n\nVaramu oli aastatel 1937–1940 Tallinnas ilmunud kuuajakiri. Aastal 1940 hakkas ajakirja asemel ilmuma ajakiri Viisnurk.\n\nAjakirja andis välja K/O.-Ü. \"Kultuurkoondis\" Tallinnas, vastutav ja tegevtoimetaja oli Henrik Visnapuu, kunstiosakonna toimetaja Rudolf Paris. Aastas ilmus kümme numbrit, iga number vähemalt 142 lehekülge. Ajakiri avaldas luuletusi, romaani- ja näidendikatkeid, novelle, probleemartikleid humanitaar- ja rakendusteaduste ning muusika (koos noodilisadega) alalt, teatri-ja kunstikroonikat, arvustusi, eesti ja väliskunstnike reproduktsioone, käsitles ka poliitilisi päevaprobleeme..\n", "id": "ekk_Latn_205012"}
{"text": "Varangu järvelubjamaardla\n\nVarangu järvelubjamaardla on endine üleriigilise tähtsusega järvelubjamaardla, mis asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Maardla pindala on 73 ha.\n\nTootsa kihi paksus on 1,6 m ja geoloogiliselt on see Kvaternaari ladestu järvelubi. Maardla katendi paksus on 0,4 – 2 m.\n\nMaardlast ei kaevandata\n", "id": "ekk_Latn_205013"}
{"text": "SA Theatrum\n\nSA Theatrum (ametliku nimega Sihtasutus THEATRUM) on aastal 2005 asutatud sihtasutus, mis jätkab aastal 1994 asutatud stuudioteatri Theatrum tööd.\n\nStuudioteatri asutasid 1994 Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppetooli üliõpilased ja õppejõud (Lembit Peterson, Juhan Viiding) ning Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriprogrammist osavõtjad.\n\nSihtasutus kasutab oma tegevuseks Tallinna Dominiiklaste kloostri aidahoone III korrust.\n", "id": "ekk_Latn_205014"}
{"text": "Teleteater\n\nTeleteater oli Eesti Televisiooni struktuuriüksus, kus alates 1956. aastast toodeti telelavastusi.\n\n2006. aasta seisuga oli Teleteatri töö ja loominguna teleekraanile jõudnud 400 telelavastust.\n\nEsimene telelavastus oli Eduard Vilde jutustuse \"Nimekiri\" instseneering.\n\nTeleteatri kaudu on ETV ekraanile jõudnud ka telemuusikale (esimene aastal 1959), teleoopereid (esimene aastal 1963) ja lastelavastusi.\n", "id": "ekk_Latn_205015"}
{"text": "Võrukeste lipp\n\nVõrukeste lipp või ka võru (võro) lipp on lipp, mis on mõeldud sümboliks võru keelele, selle kõnelejaile ja nende maale – vanale Võrumaale, mis on võru keele- ja kultuuriala. Valge kaheksakannaga roheline lipp valiti lipukonkursi paljude kavandite hulgast võrukeste lipuks 2013. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205016"}
{"text": "Nastiklased\n\nNastiklased (Colubridae) on madude liigirohkeim sugukond. Neid on väga mitmesugustes elupaikades kõigil mandritel peale Antarktise. Eesti looduses on ainsa liigina esindatud harilik nastik. Nastiklaste levila piiriks on üldiselt 55 kraadi põhjalaiust, erandiks vaid Euroopa, Loode-Venemaa ja Skandinaavia maad, kus levila ulatub 65. laiuskraadini Soomes. Nii puuduvad nad suuremal osal Venemaast ja Kanadast, Austraaliast ja ka Iirimaalt ja Uus-Meremaalt.\n", "id": "ekk_Latn_205017"}
{"text": "Teatrielu\n\n\"Teatrielu\" on aastatel 1961–1985 ja aastast 1995 ilmuv teatriteemaline kogumik.\n\nEsimene kogumik, mis kajastas 1961./1962. aasta hooaega, kandis pealkirja \"Teatrimärkmeid\". Pärast seda hooajani 1978/1979 kandis pealkirja \"Teatrimärkmik\". Aastatel 1980–1985 ilmus kogumik aastaraamatuna, kandes pealkirja \"Teatrielu\". Aastast 1995 kannab pealkirja \"Teatrielu\".\n", "id": "ekk_Latn_205018"}
{"text": "Eesti Harrastusteatrite Liit\n\nEHLi asutasid 1989 kuusteist harrastusteatrit.\n\nEHL korraldab üleriigilisi ja rahvusvahelisi teatrifestivale ja -projekte, teatritevahelist välissuhtlust, aastast 2000 (loodi õpikeskus) ka koolitust.\n\nAastast 1991 kuulub EHL Ülemaailmsesse Harrastusteatrite Liitu (International Amateur Theatre Association, IATA).\n", "id": "ekk_Latn_205019"}
{"text": "Balaruc-le-Vieux\n\nBalaruc-le-Vieux [bala'rük le vjöö] on asula ja vald Lõuna-Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Hérault' departemangus.\n\nAsula saub Thau basseini kirdenurgas, ning vald on surutud Gardiole mäemassiivi ja järve vahele. Valda lahutab Sète linnast 6 kilomeetrit.\n", "id": "ekk_Latn_205020"}
{"text": "Tippmeloodia\n\n\"Tippmeloodia\" oli aastatel 1971–1975 Jüri Roomere eestvõttel korraldatud lauluvõistlus.\n\nEelvoorus osalenud laulud esitati raadios, ja nende seast valiti lõppvooru pääsevad laulud. Lõppvoor toimus Estonia kontserdisaalis avaliku kontserdina, kus selgitati aasta tippmeloodia.\n\nVõitjateks tulid näiteks Rein Rannapi laul \"Sa tule nüüd\" ja Arne Oidi \"Nii kaugel kõik\".\n", "id": "ekk_Latn_205021"}
{"text": "Castelnau-de-Guers\n\nCastelnau-de-Guers [kastel'noo de ger] on asula ja vald Lõuna-Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Hérault' departemangus.\n\nVallas asub gooti stiilis Saint-Sulpice kirik (XIII-XIV sajand).\n", "id": "ekk_Latn_205022"}
{"text": "Tubin ja tema aeg\n\n\"Tubin ja tema aeg\" on aastast 2001 toimuv rahvusvaheline muusikafestival, mis keskendub Eduard Tubina loomingu tutvustamisele ja mängimisele. Festival jätkab aastal 1990 ja 1995–1996 toimunud Eduard Tubina muusikapäevade järjepidevust.\n\nFestivali korraldavad Rahvusvaheline Tubina Ühing ja Eesti Kontsert.\n\nFestival on peale Tallinna toimunud ka nt Tartus, Viljandis, Peterburis.\n", "id": "ekk_Latn_205023"}
{"text": "Saint-Pons-de-Thomières\n\nSaint-Pons-de-Thomières [sen pons de tomiee're] on asula ja vald Lõuna-Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Hérault' departemangus.\n\nTänapäevane vald on tekkinud kahe küla – Thomières' ja Saint Ponsi – kokkukasvamisel.\n\nSaint-Pons de Thomières' klooster rajati Toulouse'i krahvi Raymond III Ponsi poolt märter Saint Pons de Cimiezi auks.\n", "id": "ekk_Latn_205024"}
{"text": "Tudengijazz\n\nTudengijazz on aastast 1982 toimuv rahvusvaheline üliõpilaste džässifestival.\n\nFestivali eesmärkide seas on toetada Eesti ja välismaa muusikute ühisprojekte, tutvustada noortele džässi ning neid kaasata džässimuusika viljelemisse.\n", "id": "ekk_Latn_205025"}
{"text": "Nézignan-l'Évêque\n\nNézignan-l'Évêque [nesin'ja lev'ek] on asula ja vald Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Hérault' departemangus.\n", "id": "ekk_Latn_205026"}
{"text": "Tallinna keelpillikvartett\n\nTallinna keelpillikvartett on aastal 1984 asutatud keelpillikvartett.\n\nKvarteti esimesse koosseisu kuulusid Urmas Vulp (I viiul), Toomas Nestor (II viiul), Andrus Järvi (vioola) ja Teet Järvi (tšello). Hiljem on mitmed mängijad vahetunud. Asutamise ajal kandis kvartett nime Tallinna Riikliku Konservatooriumi keelpillikvartett (TRK keelpillikvartett).\n\nKeelpillikvartett on esinenud mitmel rahvusvahelisel muusikafestivalil, nt Torontos \"Sound Pressure'il\" ja Pariisis \"Saison Balte'il\". Samuti on üles astutud üleriigilistel muusikafestivalidel, nt NYYD ja David Oistrahhi Festival.\n\nAastal 2003 pälvis keelpillikvartett Heino Elleri nimelise muusikapreemia.\n", "id": "ekk_Latn_205027"}
{"text": "Eesti Keelpilliõpetajate Ühing\n\nPõhikirja järgi on ühingu eesmärgid muu hulgas \"laste ja noorte keelpillimängu arendamise Eestis ning keelpilliõpetajatele täienduskoolituste korraldamine\".\n\nAastast 1992 on ühing Euroopa Keelpilliõpetajate Ühingu (ESTA) liige.\n", "id": "ekk_Latn_205028"}
{"text": "Saint-Gervais-sur-Mare\n\nSaint-Gervais-sur-Mare on asula ja vald Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Hérault' departemangus.\n\nPrantsuse kuningriigi ajal kandis vald nime Saint-Gervais-Ville, et erineda vallast Saint-Gervais-Terre (või ka Saint-Gervais-Terre-Foraine) viimasest on tänapäeval saanud Rosis' vald.\n", "id": "ekk_Latn_205029"}
{"text": "Tallinna Riikliku Konservatooriumi keelpillikvartett\n\nKvarteti esimesse koosseisu kuulusid Evald Turgan, Vladimir Alumäe, Herbert Laan ja August Karjus.\n\nAastatel 1956–1959 oli kvartett Eesti NSV Riikliku Filharmoonia koosseisus (sel perioodil nimega Eesti NSV Riikliku Filharmoonia keelpillikvartett).\n", "id": "ekk_Latn_205030"}
{"text": "FC Jazz\n\nFC Jazz on Soome jalgpalliklubi, mis hooajal 2013 mängib riigi kolmandas liigas Kakkonen. Klubi kodulinn on Pori.\n\nAastatel 1934–1991 oli klubi nimi Porin Pallo-Toverit (PPT). FC Jazz on tulnud Soome meistriks aastatel 1993 ja 1996.\n", "id": "ekk_Latn_205031"}
{"text": "La Salvetat-sur-Agout\n\nLa Salvetat-sur-Agout [la salve'ta sür a'guu] on asula ja vald Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Hérault' departemangus.\n\nVald on pindala suuruselt Hérault' departemangu teine vald. Selle alal asub üle 139 külakese. Valla keskus asub Vèbre ja Agout' jõe kokkujooksul.\n\nVallaga on seotud Jacques-Maurice de Saint-Palais, kes oli 19. sajandil Vincennes'i piiskop (USA).\n", "id": "ekk_Latn_205032"}
{"text": "Psühhonaut\n\nPsühhonaut (kreeka keeles ψυχή psychē 'hing/vaim/meel' ja ναύτης naútēs 'meremees/navigaator') on isik, kes aktiivselt uurib psüühikat, kasutades hallutsinogeene ja/või transsi või nägemusi tekitavaid, taju avardavaid ning meelt uurivaid tehnikaid, nagu näiteks meditatsioon, šamanistlikud rituaalid, enesesisendus, hüpnoos, sensoorne deprivatsioon, teadlikud unenäod jne.\n", "id": "ekk_Latn_205033"}
{"text": "Torma pasunakoor\n\nTorma pasunakoor (ka Torma puhkpilliorkester) on aastast 1848 Tormas Jõgeva vallas tegutsev puhkpilliorkester.\n\nAastatel 2006–2018 tegutses Torma pasunakoor koostöös Kaitseliiduga, oli registreeritud mittetulundusühinguna ja kandis nime Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma Valla Ühisorkester. 2018. aastal muudeti nimi uuesti Torma puhkpilliorkestriks, sest haldusreformi tulemusel lakkas Torma vald eksisteerimast.\n\nTorma pasunakoor on Eesti vanuselt teine pasunakoor. Eesti esimene pasunakoor on Väägvere pasunakoor, mis asutati 1839. aastal.\n\nTorma pasunakoorile pani 1848. aastal aluse Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson.\n\nPasunakoor on osalenud kõikidel Eesti üldlaulupidudel (v.a 1965).\n", "id": "ekk_Latn_205034"}
{"text": "Saint-Chinian\n\nSaint-Chinian [sen ši'nian] on asula ja vald Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Hérault' departemangus.\n", "id": "ekk_Latn_205035"}
{"text": "Vastupanuvõitluse päev\n\nVastupanuvõitluse päev, ka Otto Tiefi valitsuse päev, on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 22. septembril.\n\nEttepaneku 22. septembri tähistamiseks riikliku tähtpäevana algatasid 2005. aastal Isamaaliit ja Res Publica. Eelnõude esitamise käigus Riigikogule sai algsest Otto Tiefi valitsuse mälestuspäevast Vastupanuvõitluse päev. Päeva tähistati esimest korda ametlikult 2007. aastal.\n\n22. septembrit ei valitud vastupanuvõitluse päevaks juhuslikult. Sellel päeval mälestatakse neid inimesi, kes kahe okupatsiooni vahelisel ajal interregnumit ära kasutades püüdsid taastada Eesti riiklikku iseseisvust.\n\n18. septembril 1944, kui Saksa okupatsiooniväed olid Eestist lahkumas, nimetas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Jüri Uluots kehtiva põhiseaduse alusel ametisse Otto Tiefi valitsuse. Kuigi äsjaloodud valitsus deklareeris neutraalsust Teises maailmasõjas, sai sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva: 22. septembril okupeerisid Eesti pealinna Nõukogude Liidu väed. Vaid mõni tund enne seda, kui Punaarmee väeüksused Tallinna jõudsid, lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed.\n\nOtto Tief ja tema valitsuse ministrid teadsid, et neid võib oodata niihästi Gestapo kui ka NKVD vangikong. Usk Eesti vabadusse ja sellesse, et eestlased väärivad paremat tulevikku kui võõrvõimu okupatsioon, andis julgust. Kuigi enamikule neist ei jäänud repressioonid tulemata, on elu näidanud, et nende usk ei olnud asjatu.\n\nVastupanuvõitluse päeva tähistatakse igal aastal akadeemiliste organisatsioonide lipuvalvete ja pärgade asetamisega Vabadussõja võidusamba jalamile ja üliõpilaskorporatsioonide Leola ja Rotalia poolt ellukutsutud traditsioonilise üliõpilasseltside ja -korporatsioonide koosviibimisega Vabaduse väljakul. Peetakse kõnesid ja meenutatakse viimast vastupanu enne Nõukogude vägede saabumist pealinna. Päeva peakorraldajad on Eesti Korporatsioonide Liit ja Eesti Memento Liit.\n\nPõhiliselt venekeelse elanikkonna esindajad on 22. septembrit tähistanud Tallinna vabastamise päevana, sest NSV Liit ja tema õigusjärglane Venemaa Föderatsioon on alati püüdnud 22. septembrit 1944 näidata Eesti pealinna vabastamisena. Tegelikult asendus üks okupatsioon vaid teisega.\n", "id": "ekk_Latn_205036"}
{"text": "Greta Wieselgren\n\nMargareta \"Greta\" Viola Wieselgren (kuni 1928 Greta Håkansson; 18. veebruar 1901 Karlskrona – 19. mai 1998 Lidingö vald) oli rootsi filoloog ja ajaloolane.\n\nTa õpetas Tartu Ülikoolis rootsi keelt.\n", "id": "ekk_Latn_205037"}
{"text": "Toronto Eesti Meeskoor\n\nToronto Eesti Meeskoor on aastal 1950 August Kiilaspea Torontos asutatud meeskoor.\n\nAastal 1964 tegi koor kontserdireisi Euroopasse, lauldes näiteks Rootsis ja Prantsusmaal. Aastal 1965 tegi koor samalaadse reisi USA-s.\n", "id": "ekk_Latn_205038"}
{"text": "Helene Jakobson\n\nHelene Jakobson (sündinud Helene Väär; 16. juuni 1907 Peterburi – 25. märts 1992 Stockholm) oli eesti arst.\n", "id": "ekk_Latn_205039"}
{"text": "Toronto Eesti Segakoor\n\nToronto Eesti Segakoor on aastal 1951 Torontos asutatud segakoor.\n\n1960ndatel oli see väljaspool Eestit suurim laulukoor, kus laulis üle 110 inimese.\n\nKoori on dirigeerinud näiteks Mahta Söödor, Udo Kasemets ja Roman Toi.\n", "id": "ekk_Latn_205040"}
{"text": "Vabariiklik Noorte Viiuldajate Ansambel\n\nVabariiklik Noorte Viiuldajate Ansambel oli aastatel 1964–1994 tegutsenud peamiselt noortest viiuldajatest koosnev ansambel. Ansamblis mängis kuni 250 viiuldajat.\n\nAnsambli initsiaatoreid ja ühtlasi kunstiline juht oli Erich Loit.\n\nAnsambli repertuaar oli mitmekesine, eriti palju mängiti Eesti heliloojate palasid, ka esmaettekandes.\n\nAnsambel pälvis auhindu, sealhulgas 1980. aastal Üleliidulise Leninliku Komsomoli preemia.\n", "id": "ekk_Latn_205041"}
{"text": "Haapsalu Keelpillifestival\n\nHaapsalu Keelpillifestival (varem ka \"Viiulimängud\") toimub Haapsalus aastast 1994.\n\nFestivali korraldab MTÜ Haapsalu Kontserdiühing.\n\nFestivali kontsertidel mängitakse keelpillidel (peamiselt viiulite ja tšellodega) mitmekesist muusikat, sh džässi ja popmuusikat.\n", "id": "ekk_Latn_205042"}
{"text": "Väntorel (ansambel)\n\nVäntorel oli ansambel, mis tegutses Eestis aastatel 1970–1971.\n\nAnsambel sündis Andres Valkoneni ja Andres Talviku eestvõtmisel Tallinna Polütehnilise Instituudi juures, kandes algul nime Keldriline Heli. 1971. aasta kevadel keelustasid Nõukogude võimud selle nime kasutamise ning ansambli uueks nimeks sai Väntorel.\n\nAnsambli repertuaari moodustasid Andres Valkoneni, Andres Talviku ja Viljar Rähni lood, samuti tehti välisansamblite lugudest töötlusi.\n\nAnsambli ülimalt ajakohane kõla põhines olulisel määral Härmo Härmi meisterdatud elektroonsete muusikavahendite, sealhulgas süntesaatori kasutamisel.\n", "id": "ekk_Latn_205043"}
{"text": "Timothy Leary\n\nTimothy Francis Leary (22. oktoober 1920 Springfield – 31. mai 1996 Beverly Hills) oli ameerika psühholoog, kirjanik, mõtleja ja psühhonaut.\n\nTa oli tuntud psühhotroopsete ainete uuringute ja propageerimise tõttu ning oma tohutu mõju tõttu popkultuurile. Ajal, kui uimastid, näiteks LSD ja psilotsübiin, olid USA-s seaduslikud, viis Leary Harvardi ülikoolis Harvardi psilotsübiiniprojekti (Harvard Psilocybin Project) raames läbi eksperimente, mille tulemuseks olid Concordi vangla eksperiment (Concord Prison Experiment) ja Marshi kiriku eksperiment (Marsh Chapel Experiment). Mõlemad uuringud andsid kasulikku teavet, kuid sellegipoolest vallandati Leary ja tema partner Richard Alpert ülikoolist.\n\nLeary arvas, et LSD-l on psühhiaatrias ravipotentsiaali. Ta kirjutas ja pidas loenguid transhumanistlikest ideedest, mis hõlmasid kosmosemigratsiooni, intelligentsuse kasvu ja elu pikendamist (SMI ² LE) ning arendas oma raamatus Exo-Psychology (1977) välja 8-ringilise teadvusemudeli. Ta arreteeriti 1960. ja 1970. korduvalt eri maades, mille tõttu ta nägi seestpoolt 29 vanglat üle maailma. USA president Richard Nixon on nimetanud Learyt \"kõige ohtlikumaks meheks Ameerikas\".\n\nLeary on üle 20 raamatu autor või kaasautor ning temast on rohkem kui tosin helisalvestist. Tema näitlejakarjääri moodustavad üle tosina esinemise filmides ja telesaadetes, üle 30 esinemise endana teiste toodetud filmides, ta produtseeris ja/või osales nii multimeedia esitlustel kui ka arvutimängudes. New York Times teatas 2011. aasta juunis, et New Yorgi avalik raamatukogu omandas Leary isiklikud arhiivid, kaasa arvatud paberid, videokassetid, fotod ja muud Leary arhiivimaterjalid, sealhulgas kirjavahetuse ja dokumendid, mis on seotud Allen Ginsbergi, Aldous Huxley, William Burroughsi, Jack Kerouaci, Ken Kesey, Arthur Koestleri, G. Gordon Liddy ja teiste tuntud kultuuritegelastega.\n", "id": "ekk_Latn_205044"}
{"text": "Varajase ja nüüdismuusika festival\n\nVarajase ja nüüdismuusika festival oli aastatel 1978, 1986, 1987 ja 1998 toimunud muusikafestival.\n\nEsimese festivali (1978. aastal) korraldaja oli Eesti NSV Riiklik Filharmoonia, kunstiline juht oli Andres Mustonen. Esimesel festivalil kõlasid nt Arvo Pärdi, Uno Naissoo, Lepo Sumera palad, esindatud oli ka välismaiste heliloojate looming. Muusikakollektiividest oli nii Eesti (nt ERSO puhkpillikvintett, Hortus Musicus) kui ka välismaa ansambleid.\n\nIV festival (1998. aastal) kandis sümboolset nime \"20 aastat I varajase ja nüüdismuusika festivalist\".\n", "id": "ekk_Latn_205045"}
{"text": "Virumaa Muuseumid\n\nSA Virumaa Muuseumid on aastal 2002 loodud sihtasutus, mis on Kultuuriministeeriumi haldusalas.\n\nEsimesed 18 aastat oli sihtasutuse juhatajaks Ants Leemets. 2020. aasta märtsis valiti uueks Virumaa Muuseumide juhatuse liikmeks Viljar Vissel.\n", "id": "ekk_Latn_205046"}
{"text": "Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum\n\nEesti Teatri- ja Muusikamuuseum (lühend ETMM või TMM) on Tallinnas asuv muuseum. 1. veebruaril 2019 ühinesid riigiasutused Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum ning Eesti Ajaloomuuseum sihtasutuseks Eesti Ajaloomuuseum.\n\nMuuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja aastatel 1370–1380 rajatud Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Lisaks on muuseumil sisehoov – Karjase hoov.\n\nMuuseum sai alguse helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest. 22. märtsil 1924 asutasid Mart Saar, Cyrillus Kreek ja August Pulst Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühingu. 1931. aastal nimetati see ümber Muusikamuuseumi Ühinguks.\n\nMuuseumi teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937. aastal asutatud Teatrimuuseumi Ühing liideti 1941. aastal Muusikamuuseumi Ühinguga.\n\nMuuseumi esimene asukoht oli Kadrioru lossis Tallinna Eesti Muuseumi ruumides. Esialgu sisaldas see üksnes Peeter Süda kogu. 1. märtsil 1934 viidi muuseum üle Tallinna Konservatooriumi ruumidesse Assauwe torni aadressil Müürivahe 12. Samas majas elas aastatel 1923–1933 konservatooriumi direktor Jaan Tamm.\n\nMuuseumis on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialased raamatukogud, samuti näiteks noodikogu, fonoteek.\n\n2017. aasta kevadel avatud püsinäitus \"Lood ja laulud\" tutvustab Eesti ajalugu läbi teatri ja muusika ning räägib eri ajalooperioodidest kaheksa tuntud eesti kirjandusteose ja laulu kontekstis.\n", "id": "ekk_Latn_205047"}
{"text": "William Burroughs\n\nTa oli koos Jack Kerouaci, Allen Ginsberg´i ja Gregory Corso´ga üks peamisi biitnike põlvkonna juhtfiguure ja postmodernistlikke autoreid, keda peetakse \"üheks kõige poliitiliselt teravamaks, kultuuriliselt mõjukamaks ja uuenduslikumaks kunstnikuks 20. sajandil\". Tema mõju popkultuurile ja kirjandusele oli suur.\n\nPaljud tema teosed on osaliselt autobiograafilised, põhinedes eelkõige kogemustele heroiinisõltlasena, kui ta elas Mexicos, Londonis, Pariisis, Berliinis, Lõuna-Ameerikas Amasoonase piirkonnas ja Tangieris Marokos.\n\nBurroughs kirjutas 18 romaani ja muud pikemat teost, kuus lühijutu- ja neli esseekogu. Tema intervjuudest ja kirjavahetustest on avaldatud 5 raamatut. Ta tegi mitmesugustes projektides koostööd paljude esinejate, etendajate ja muusikutega ning on osalenud mitmes filmis.\n", "id": "ekk_Latn_205048"}
{"text": "Ken Kesey\n\nTa on mõjutanud oluliselt alternatiiv- ja popkultuuri. Kesey oli vastuvoolu-kultuuritegelane, kes pidas ennast vahelüliks 1950. aastate biitnike põlvkonna ja 1960. aastate hipide vahel. \"Ma olin liiga noor, et olla biitnik ja liiga vana, et olla hipi\" ütles Kesey 1999. aastal intervjuus Robert K. Elderile. Tema kõige tuntumaks romaaniks on \"Lendas üle käopesa\" (1962).\n", "id": "ekk_Latn_205049"}
{"text": "Vladimir Klotškov\n\nVladimir Klotškov (30. jaanuar 1938 Leningradi oblast – 18. veebruar 2013) oli Eesti jalgpallur ja jalgpallitreener.\n\nTa kasvas vanemateta, asus Eestisse elama pärast II maailmasõda. Ta lõpetas Lesgafti-nimelise Kehakultuuri Instituudi.\n\nTa tuli aastal 1961 Kopli Kalevi jalgpallimeeskonnas Eesti meistriks.\n", "id": "ekk_Latn_205050"}
{"text": "Sekundaarmähis\n\nSekundaarmähis (inglise keeles secondary winding) on trafo vähemalt teine mähis, millelt energia väljub ja vastandina primaarmähisele on ühendatud energia tarbijaga.\n", "id": "ekk_Latn_205051"}
{"text": "Mehaaniline muusikainstrument\n\nMehaaniline muusikainstrument on muusikainstrument, mis mängib sellesse sisestatud muusikapala.\n\nNeed olid populaarsed 18.–19. sajandil, kui polnud veel helisalvestust ega raadiot. Kui pillimängijat ei olnud, võis vänta keerates teha muusikat kodus, tänaval või ka jumalateenistusel.\n", "id": "ekk_Latn_205052"}
{"text": "Kolbmootor\n\nKolbmootor on sisepõlemismootori enam levinud tehniline lahendus. Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks, takti alusel jagunevad sädesüütega kolbmootorid omakorda kahe- või neljataktilisteks. Neljataktilises toimub termodünaamiline ringprotsess nelja kolvi käiguga, kahetaktilises toimub see kolvi kahe käiguga.\n\nSee on jõumasin, kus termodünaamilise protsessiga muudetakse kütuse keemiline energia mehaaniliseks liikumiseks.\n", "id": "ekk_Latn_205053"}
{"text": "Diiselmootor\n\nDiiselmootor (Rudolf Diesel järgi) on kompressioonsüütega sisepõlemismootor. Diiselmootori silindrisse pihustatav kütus süttib õhus, mis kolviga kokkusurumise tagajärjel kuumeneb. Diiselmootoris saab kütusena kasutada bensiinist märksa raskemaid naftafraktsioone alates toornaftast kuni petrooleumini välja.\n", "id": "ekk_Latn_205054"}
{"text": "Kraana\n\nKraana on masin, mida kasutatakse raskete materjalide liigutamiseks nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Kraana on varustatud nööride, trosside või kettidega, mis liiguvad mööda trossirattaid. Jõuülekande abil saab kraanaga tõsta suuri raskusi, mille liigutamine ületab inimese võimeid. Kraanasid kasutatakse tavaliselt ehituses, transpordis ja tootmises.\n\nEsimesed teadaolevad kraanad pärinevad Vana-Kreekast, kus tõstemehhanismina kasutati inimesi või loomi. Peamiselt kasutati kraanasid kõrgete hoonete ehitamisel. Keskajal hakati kasutama sadamakraanasid, mida kasutati laevade ehitamisel ja laevadele lasti tõstmiseks (lossimiseks). Peamiselt ehitati kraanasid puidust, kuid tööstusrevolutsiooni järel hakati kasutama rauast ja terasest konstruktsioone.\n\nMitu sajandit kasutati kraanade jõuajamina peamiselt inimeste ja loomade füüsilist tööd, kuid ka tuule- ja vesiveskeid. Esimene mehaaniline jõuajam leiutati 18.–19. sajandi vahel. Selles kasutati aurumootoreid, mida kasutati veel ka 20. sajandil. Tänapäeval töötavad kraanad peamiselt sisepõlemis- või elektrimootoritel ning kasutavad hüdraulilisi süsteeme, mis võimaldavad tõsta veel suuremaid raskusi kui varem.\n\nKraanasid on väga palju eri tüüpe ja igal tüübil on spetsiifilisi kasutusotstarbeid. Väiksemaid kraanasid kasutatakse töökodades, suuremaid tornkraanasid pilvelõhkujate ehitamisel. Ujuvkraanasid saab kasutada naftapuurtornide ehitamisel või uppunud laevade päästmisel.\n", "id": "ekk_Latn_205055"}
{"text": "Bensiinimootor\n\nBensiinimootor ehk ottomootor on väntmehhanismi ja sädesüütega sisepõlemismootor, mille kütuseks on bensiin (või sarnaste omadustega lenduv kütus, näiteks bioetanool).\n\nTavaliselt segatakse bensiinimootorites kütus ja õhk enne nende kokkusurumist silindris, osades uuema põlvkonna mootorites kasutatakse otsesissepritset. Varem kasutati kütuse ja õhu segamiseks karburaatorit, nüüd teeb töö ära elektrooniliselt juhitav sissepritsesüsteem. Väiksemates mootorites on karburaator endiselt laialt levinud, sest väikeste mootorite puhul ei õigusta mootori efektiivsuse paranemine keerukat ja kulukat sissepritsesüsteemi. Erinevalt diiselmootorist, kus kütuse ja õhu segu süttib iseeneslikult, süüdatakse bensiinimootoris kütuse ja õhu segu süüteküünlaga.\n", "id": "ekk_Latn_205056"}
{"text": "Biitnik\n\nBiitnik (inglise keeles beatnik) on 1950. aastatel Ameerikas tekkinud subkultuurse biitnike põlvkonna (Beat Generation) maailmavaadet pooldav ja selle eluviisi järgi elav isik.\n\nJack Kerouac võttis 1948. aastal kasutusele sõnapaari \"biitnike põlvkond\" (Beat Generation), et iseloomustada alles oma vormi otsivat, kuid tajutavat subkultuurset antikonformistlikku New Yorgi noorsooliikumist. Nimetus tekkis vestluse käigus kirjanik John Clellon Holmesiga. Kerouac väidab, et isikuks, kes algselt nende omavahelises vestluses kasutas sõna beat ('löök', 'rütm'), oli tänavasahkerdaja ja luuletaja Herbert Huncke. Tolleaegses afroameerika kogukonna kõnekeeles oli sõna kasutusel pigem väsimuse (tired), vaesuse, allasurutuse ja rõhumise (beaten down, beat to his socks) kirjeldamisel. Kerouac omastas väljendi ja kohandas tähendust, et lisada muusikaline seos muusika ja ajapulsiga – \"rütmis\" (on the beat) ning varjundid \"hingekosutav\" ja \"õndsalik\" (upbeat ja beatific).\n\nEsimesena kasutas mõistet beatnik 2. aprillil 1958 San Francisco Chronicle'is kolumnist Herb Caen pilkavas toonis oma veerus, mis ilmus kuus kuud pärast Nõukogude Liidu tehiskaaslase Sputnik lendu kosmosesse (beat + järelliide \"nik\").\n\nMõiste võeti kohe omaks – juba järgmisel päeval kasutas Examiner seda nimetust. Ajakirjanduse kaudu loodi stereotüüp logelevatest kitsehabeme, bareti ja päikeseprillidega boheemlastest, kes esitavad kohvikutes mõttetut luulet ja mängivad bongosid, seltsiks pikkade juustega mustadesse liibuvatesse kostüümidesse (trikoo?) riietatud vabameelsed naised.\n\nVarajane näide stereotüüpsest biitnikust ilmnes Vesuvio Cafes (legendaarne baar North Beachil California osariigis), kus aknal istuv täishabemes, kõrge kaelusega pulloveris ja sandaalides kunstnik Wally Hedrick lõi improviseeritud joonistusi ja maale.\n\n1958. aastaks said San Franciscot väisavad turistid minna juba bussituuridele, et näha North Beachil biitnikke ja nende subkultuuri, asjaolu, mis prohvetlikult kuulutas ette sarnased ekskursioonid Haight-Ashbury hipide linnaossa kümme aastat hiljem.\n\nJohn Giorno peab 1983. aastal valminud dokumentaalfilmis \"Burroughs\" William Burroughsi poega William S. Burroughs nooremat (1947–1981) \"viimaseks biitnikuks\". Filmitegija Gustave Reininger peab oma 2009. aastal valminud portreefilmis \"Corso – The Last Beat\" viimaseks biitnikuks omakorda ameerika luuletajat Gregory Corsot (1930–2001).\n\nJack Kerouaci, William Burroughsi ja Allen Ginsbergi peetakse ühtedeks suurimateks oma põlvkonna biitkirjanikeks. Biitkultuuri kuulub luule, kunst, selline muusika nagu bebop ja muu džäss ning rändav eluviis. Biitnikel on ulatuslik mõju Lääne kultuurile laiemalt (seksuaalne vabadus, naisõiguslus, gay-liikumine, rassismivastane liikumine, kanepi ja muude uimastite demüstifitseerimine ja/või dekriminaliseerimine jne), samuti on nad kas kaudselt või otseselt hipide ja teiste subkultuuride (nt küberpunk) tekkimise ja ideoloogia lätteks.\n", "id": "ekk_Latn_205057"}
{"text": "Piimaühingute Keskliit \"Võieksport\"\n\nPiimaühingute Keskliit \"Võieksport\" oli Eestis aastatel 1936–1940 tegutsenud keskliit, mis keskendus või ekspordile Eestist.\n\nKeskliidu eelkäija oli 1911–1936 tegutsenud Piimaühingute Keskühing \"Estonia\", kellel erinevalt \"Eesti Võiekspordist\" ei olnud Eestist või väljaveo ainuõigust.\n\n1934. aastal võttis Riigikogu vastu Võihinna kindlustamise seaduse, millega kindlustati võitootjaile 1 kg või hind 1,50 krooni. Võeti vastu Piimaseadus ja 1934. aasta 5. detsembril otsustas Vabariigi valitsus anda 1935. aastaks või väljaveo load viiele eksportöörile - P. K. \"Estoniale\", Eesti Piimaühisuste Liidule, a.-s.le Rotermanni tehased, firma C. F. Gahlnbäckile ja J. Puhk & Poegadele.\n\n1936. aasta Või väljaveo korraldamise seadusega moodustati juriidilise isikuna Piimaühistute Keskliit \"Võieksport\", millele anti või väljaveo ainuõigus.\n\nNäiteks aastal 1937 eksportis keskliit 13 180 tonni võid, mis rahalises väärtuses oli 22,5 mln krooni. Eesti koguekspordist moodustas see üle viiendiku. Peamised sihtriigid olid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (62,7%) ja Saksamaa (36,9%).\n\nPiimaühingute Keskliit \"Võieksport\" keskmeierei varustas ca 90% Tallinna elanikest piima ja piimasaadustega.\n\nKeskliidu juhatuse esimees oli August Reinart.\n", "id": "ekk_Latn_205058"}
{"text": "AS Wermo\n\nAS Wermo on aastast 1947 Võrus tegutsev mööblitööstusettevõte.\n\nEttevõtte asutati 1947 Võru Metsakaubanduslaona, mis aastal 1950 nimetati ümber Võru Mööblivabrikuks. Nime Wermo kannab ettevõte aastast 1990. Ettevõte erastati aastal 1995.\n\nEnamik ettevõtte toodangust läheb ekspordiks, praegu on ekspordi osakaal 85%. Peamiselt viiakse toodang Soome, Rootsi ja Saksamaale.\n", "id": "ekk_Latn_205059"}
{"text": "Wildenbergi nahavabrik\n\nWildenbergi nahavabrik oli umbes aastatel 1878–1915 Kuressaares aadressil Suur-Sadama tänav 18 töötanud nahavabrik.\n\nEttevõtte eelkäija oli aastal 1858 Kullamaal asutatud Reinhold Wildenbergi (1819–1890) nahaparkimistöökoda, mis hiljem viidi üle Kuressaarde Veski, Suur-Sadama, Abaja ja Töö tänava vahelisse kvartalisse. Aastal 1910 sai nahavabrikust aktsiaselts.\n\nReinhold Wildenbergi poeg Oscar Friedrich Wildenberg (1852 Lihula – 1928 Riia) õppis Moskva kaubanduskoolis ja oli praktikal Saksamaal Hamburgis Jakob Nordheimi nahavabrikus. 1872. aastal saabus ta tagasi Saaremaale, kus alustas tööd isale kuuluvas vabrikus, asudes seda peagi kaasajastama ja laiendama: lisaks kodumaistele nahkadele hakati peagi töötlema Lõuna-Ameerikast sisseveetavaid pühvlinahku, mis hiljem jäidki peamiseks tooraineks. 1888. aasta Brüsseli maailmanäitusel pälvis Wildenbergi nahavabriku toodang kuldmedali.\n\n1897/1898. aastal ostis Oscar Wildenberg nahavabriku Riias, 1910. aastal mõlemad vabrikud ühendati ja ühendettevõte kandis nimetust \"Oscar Wildenbergi ühinenud nahavabrikute aktsiaselts Riias ja Kuressaares\".\n\nNahavabrik töötles peamiselt sisseveetud nahku, mida turustati eeskätt Riias. Enne I maailmasõda, 1913. aastal töötas ettevõttes 300 inimest. Esimese maailmasõja ajal täideti ka sõjatellimusi. Aastal 1915 Esimese maailmasõja oludes viidi ettevõtte inventar sse. 1915. aastal evakueeriti vabrikumasinad Nižni-Novgorodi, kuna vabrikuhoone lahkuvad venelased sakslaste maaletulekul maha põletasid, 1917. aasta oktoobris. Riia vabriku suutsid Oscar Wildenbergi tütred Herta Melnikow ja Helene Laerum sõja lõppedes ja Läti iseseisvumise järel uuesti tööle panna.\n", "id": "ekk_Latn_205060"}
{"text": "Kofeiinitustamine\n\nKofeiinitustamine ehk dekofeiniseerimine on kofeiini täielik või ligikaudu täielik eemaldamine kohviubadest, kakaoubadest, teepõõsa lehtedest või muudest kofeiini sisaldavatest toorainetest.\n\nEhkki kofeiinitustamise käigus eemaldatakse enamik kofeiinist, säilib paljudes kofeiinitustatud jookides siiski tavaliselt 1–2% algsest kofeiinikogusest ning mõnikord isegi kuni 20%. Kõik kofeiinivabadena müüdavad joogid ei ole kofeiinitustatud, kuna mõnes neist pole algselt kofeiini olnudki.\n", "id": "ekk_Latn_205061"}
{"text": "Eesti Töötukassa\n\nEesti Töötukassa on töötuskindlustuse seaduse alusel tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud 2001. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205062"}
{"text": "AS Võru Juust\n\nAS Võru Juust on aastal 1995 Võrus asutatud juustutootmisettevõte, mis praegu on ettevõtte Valio Eesti AS üks kahest ettevõttest (teine on Valio Eesti AS Laeva Meierei).\n\nEttevõtte ajalugu ulatub 1968. aastasse. 4. oktoobril 2003 omandas Soome piimatööstusettevõte Valio OY Itaalia ettevõttelt Saviola 57,8 protsenti AS Võru Juustu aktsiatest. Samal aastal oli Võru Juust Eesti suurim juustutootja.\n\n2006. aastal moodustati AS Võru Juustust ja AS Valio Eestist AS Valio Baltic.\n\nEttevõte toodab kuus keskmiselt 700 tonni juustutooteid. Ettevõtte toodangust u 90% eksporditakse.\n\nEttevõttes töötab ligi 130 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_205063"}
{"text": "Talibor\n\nEesti Pank lõpetas Eesti krooni pankadevaheliste intressimäärade Talibori ja Talibidi arvutamise, kui Eesti 2011. aastal võttis kasutusele euro. Viimati arvutati Talibori ja Talibidi intressimääru 29. detsembril 2010.\n", "id": "ekk_Latn_205064"}
{"text": "Eesti Konjunktuuriinstituut\n\nEesti Konjunktuuriinstituut (eriti varasemas kirjanduses ka Eesti Konjunktuurinstituut; lühend EKI) on eeskätt Eesti majandusseisu jälgiv ja analüüsiv Eesti teadusasutus.\n\nAsutuse ajalugu ulatub 1934. aastasse, mil majanduslike küsimuste uurimiseks asutati Konjunktuuriinstituut, mille alalised liikmed olid Majandusministeerium, Põllutööministeerium, Välisministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Pank, Pikalaenu Pank, Kaubandus-tööstuskoda, Eesti Maapank, Põllutöökoda. Veel olid instituudil toetajad liikmed, teaduslikud korrespondendid ja korrespondendid. Aastal 1940 lõpetas instituut tegevuse.\n\na) Eesti majanduse seisukorra igakülgne selgitamine ja objektiivne hinnang;\n\nb) majanduselu nähtuste jälgimine maailmas ja nende uurimine ning valgustamine Eesti majanduse seisukohalt;\n\nc) järjekindla jooksva informatsiooni korraldamine majanduslikkude küsimuste, eriti tootmise ja turundamise olukorra kujunemise kohta valitsemisasutiste kui ka eramajanduse ringkondade kasutamiseks;\n\nd) eriuurimuste korraldamine aktuaalsemate majanduslikkude probleemide lahendamiseks.\n\nInstituudil oli põllumajandus- ja majandussektsioon.\n\nInstituut andis välja ajakirju Konjunktuur ja Majandusteated.\n\nAastal 1966 jätkus mingil määral töö Üleliidulise Kaubanduskonjunktuuri Teadusliku Uurimise Instituudi Eesti Filiaalis, mis tegi kaubaturgude uuringuid. Aastal 1990 filiaal iseseisvus ja nimeks sai taas Eesti Konjunktuurinstituut. Aastatel 1990–1997 tegutses asutus Majandusministeeriumi alluvuses. Aastal 1997 asutus erastati ja aktsiate omanikeks said Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, AS BCS ja 7 eraisikut. Aastast 2007 on asutuse ainuvaldaja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.\n", "id": "ekk_Latn_205065"}
{"text": "Üleliidulise Kaubanduskonjunktuuri Teadusliku Uurimise Instituudi Eesti Filiaal\n\nsuunaEesti Konjunktuuriinstituut\n", "id": "ekk_Latn_205066"}
{"text": "Karburaator\n\nKarburaator on bensiinimootorite segu valmistamise seade, kus sisenev õhuvool imeb kaasa kütuseseguks paraja hulga bensiini. Karburaator on sisepõlemismootori kütusesüsteemi osa. Karburaatoril on liigutatav klapp, millega muudetakse mootorisse imetava segu hulga kaudu mootori võimsust.\n\nViimasel ajal on karburaatori asemel süsteem elektriga käitatavast pumbast, mis kokkuvõttes tagab täpsema segu koostise.\n", "id": "ekk_Latn_205067"}
{"text": "Dialoogsüsteem\n\nDialoogsüsteem ehk dialoogisüsteem (lühend DS) on programm, mis suhtleb inimesega loomulikus keeles. Sellist vestluse loomulikkust püütakse saavutada sellega, et lisatakse süsteemile inimestevahelisele suhtlemisele iseloomulikke tunnuseid, nagu vooruvahetus, initsiatiivikus, tähendusrikas vaikus. Eristatakse programme, mis vastavad kasutaja küsimustele ja pakuvad kasulikku infot enamasti piiratud ainevaldkonnas (näiteks ekspertsüsteemid), ja vestlusprogramme ehk juturoboteid (ingl. talkbot, chatbot, chatterbot), mille ainevaldkond on enamasti vaba.\n\nSuulisse dialoogsüsteemi võivad olla kaasatud peale kasutaja ja/või avatari kõne ka ühe või mõlema osapoole žestid ja miimika. Samuti võib rakendusel olla graafiline kasutajaliides, puutetundlik ekraan ja muu seesugune.\n", "id": "ekk_Latn_205068"}
{"text": "Ove Büttner\n\nOve Büttner (21. veebruar 1959 Tallinn – 3. november 2021) oli eesti kunstnik.\n\nBüttner lõpetas 1989 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tahvelmaali erialal.\n\n1990. aastast kuulus ta Eesti Kunstnike Liitu.\n\nTema teoseid on eksponeeritud ka Saksamaal, Rootsis, Soomes ja Kanadas.\n\nOve Büttneri ärasaatmine toimus 10. novembril 2021 Tallinna Metsakalmistu kabelis.\n", "id": "ekk_Latn_205069"}
{"text": "Sarno jõgi\n\nSarno (ladinakeelsed nimed Sarnus, Draconcello) on jõgi Itaalias Campania maakonnas. Kõrvuti tema lisajõgede Cavaiola ja Solofranaga peetakse seda üheks kõige reostatumaks jõeks Euroopas.\n\nJõe kallastel asuvad Sarno, San Valentino Torio, San Marzano sul Sarno, Angri, Scafati, Nocera Inferiore (Salerno provints) ning Striano, Poggiomarino, Pompei, Torre Annunziata ja Castellammare di Stabia (Napoli provints).\n\nJõgi suubub Türreeni merre Napoli lahes.\n", "id": "ekk_Latn_205070"}
{"text": "Esimene Eesti Põlevkivitööstus\n\nEsimene Eesti Põlevkivitööstus oli aastatel 1936–1940 tegutsenud riiklik aktsiaselts. Ettevõtte eelkäija oli aastatel 1922–1936 tegutsenud Riigi Põlevkivitööstus.\n\nAastatel 1918–1937 oli Riigi Põlevkivitööstuse juht, seejärel kuni 1940. aastani A/S Esimene Eesti Põlevkivitööstus juhatuse esimees Märt Raud.\n\nAsutamise ajal omandas Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi Riigi Põlevkivitööstus Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi põlevkivitööstusosakonna valduses olnud Kohtla-Järve karjääri, samuti Kukruse kaevanduse ja põlevkivi utmise katsetehase.\n\n1921. aastal algasid õliajamise katsed Saksamaal \"Julius Pintsch AG\" poolt toodetud 40-tonnise päevavõimsusega madalatemperatuurilise katseretordiga Kohtlas. 1921. aastal rajati Kohtla põlevkivilaboratoorium, juhataja Karl Luts.\n\nEesti põlevkivitööstuse, \"Esimene Eesti Põlevkivitööstus\" kuulusid Kukruse ja Käva kaevandus ning Kohtlas asuv kuue püstgeneraatoriga tööstuslikus mahus õli tootev õlitehas, mis alustas tööd 1925. aastal.\n\nKohtla õlivabrikust saadav tooraine sobis pärast destilleerimist laevakütuseks ning kaks Eesti sõjalaeva läksidki sellele küttele üle. Destilleeritud toorõli e mootornafta sobis ka vedurite kütteks, kuid kuna õli vajas enne katlasse jõudmist eelsoojendamist, siis rongide üleminek õliküttele algas 1929. aastal. Toorõli utmise jääki – bituumenit kasutati katusetõrvaks ja katusepapitööstustes. Bituumenile mineraalaineid lisades toodeti asfalt-mastiksit \"Estobituumenit\", mida kasutati teede asfalteerimisel. Põlevkiviõlist toodeti isegi taime- ja putukamürke ning oluline toorõli produkt oli veel fenolaat, mida sai kasutada immutusõlina Eesti riigiraudteedel.\n\n1929. aasta algas toorõlist bensiini saamiseks krakkimisvabriku ehitus, tehas valmis 1932. aastal.\n\n1935. aastal lasti käibele Günther Reindorff`i kujundatud 100-kroonine rahatäht, millel on taustal kujutatud Kohtla-Järvel asunud Eesti esimene põlevkiviõli tööstus.\n\nPõlevkiviõli vajadus turul hakkas 1935. aastal tõusma, mis võimaldas Kohtla-Järvele teise kaheksa püstgeneraatoriga õlivabriku ehitamist. Vabrik valmis 1936. aastal. Teise õlitehase (uttevõimsus oli 300 t põlevkivi ööpäevas) Oktoobrist 1936. aastal muutus Riigi põlevkivitööstus riiklikuks aktsiaseltsiks Esimene Eesti Põlevkivitööstus. 1937. aasta kevadest varustas Riigi põlevkivitööstus Saksa I. G. Farbenindustrie'd toorõliga.\n\n1938. aastal valmis kolmas kuueteistkümne Pintschi püstgeneraatoritega õlivabrik (ööpäevavõimsusega 650 tonni põlevkivi ja 40 000 tonni õli aastas). Lepingu kohaselt I. G. Farbenindustriega oli Saksa pool nõus garanteerima uue õlitehase toodangu ostmise, kuni 1940. aasta lõpuni. 1939. aasta lõpus alustati neljanda, 860 tonnise ööpäevavõimsusega 20 püstgeneraatoriga õlitehase ehitamist.\n\n1939. aastal oli tehases töölisi 2002, teenistujaid 178, 1936. aastal kaevandati 364 000 tonni põlevkivi ja toodeti 23 000 tonni põlevkiviõli, 1939. aastal vastavalt 666 000 ja 61 000 tonni.\n\nPärast Teist maailmasõda moodustati Kukruse ja Käva II kaevanduse baasil Eesti NSV trust Eesti Põlevkivi ja AS Esimene Eesti Põlevkivitööstus nimetati 1944. aastal ümber \"Esimeseks Eesti Põlevkivitööstuseks Kohtla-Järvel\".\n", "id": "ekk_Latn_205071"}
{"text": "Eesti Turbatööstused\n\nEesti Turbatööstused oli aastatel 1936–1940 tegutsenud turbatööstusega tegelev riiklik aktsiaselts. Ettevõtte eelkäija oli aastatel 1922–1936 tegutsenud Riigi Turbatööstus.\n", "id": "ekk_Latn_205072"}
{"text": "Eesti Kiviõli\n\nEesti Kiviõli oli aastatel 1922–1940 tegutsenud aktsiaselts.\n\nAsutamise aastal (1922) rajas Eesti Kiviõli Sonda juurde oma põlevkivikaevanduse, milleks oli varem riigilt saanud kontsessiooni. Kaevandatud põlevkiviga tehti katseid põlevkiviõli saamiseks.\n\nAastal 1929 asutas ettevõtte Kiviõlli Kiviõli õlivabriku, 1931. aastal alustas \"Eesti Kiviõli\" põlevkiviõlitehas, tootes päevas 86 tonni kütteõli ja 12 tonni bensiini.\n\nAastal 1940 ettevõte riigistati ja selle alusel moodustati Kiviõli Põlevkivikeemiatehas.\n\nEttevõtte järgi on nime saanud Kiviõli linn.\n", "id": "ekk_Latn_205073"}
{"text": "Sümmeetria (täpsustus)\n\nSümmeetria üldmõiste Sümmeetria on mõiste füüsikast Sümmeetria on mõiste matemaatikas Sümmeetria on mõiste bioloogiast Graafi sümmeetria Bilateraalne sümmeetria Sümmeetrilisus on binaarse seose omadus olla sümmeetriline seos. Sümmeetriline seos Sümmeetriline maatriks Sümmeetriline vahe\n", "id": "ekk_Latn_205074"}
{"text": "AS Sangla Turvas\n\nAS Sangla Turvas on 1987. aastast Tartu maakonnas Puhjas tegutsev turba kaevandamis- ja töötlemisettevõte.\n\nEttevõtte eelkäija oli 1923. aastal asutatud Ulila Elektrijaam.\n\n1970. aastate keskel koliti turbabriketivabriku briketivabrik Puhja ning Ulilasse jäi kombinaadi filiaal, kus koos alus- ja väetusturbaga valmisid Norma tellimusel autode turvavööde detailid, raudjalastega kelgud ning töötas galvaanikatsehh, kuna turvasüsteemi komponentide omaduste parandamiseks kaetakse neid erinevate pinnakatetega vastavalt toote funktsioonile ja esitatud nõuetele.\n\nEttevõte peamised tegevusalad on turbabriketi ja sellest energia tootmine, toodetakse ka kasvuturvast.\n\nEttevõte kaevandab turvast Sangla turbamaardlast. Aastane turbatoodang on üle 400 000 m³, millest 80% läheb ekspordiks.\n\n2015. aasta kevadel läks ettevõte pankrotti. Ehitus- ja energeetikaettevõtte KMG Inseneriehitus AS tütarettevõte Peat Mill omandas pankrotistunud ettevõtte varad 2016. aasta juuni alguses 2,8 miljoni euro eest ning tehas pandi uuesti tööle.\n\nPeat Mill lasi lammutada terve turba tootmiskompleksi aastal 2020. Lammutamisele kuulus katlamaja, turba segaja, tootmisliin ja galerii.\n", "id": "ekk_Latn_205075"}
{"text": "Cazouls-lès-Béziers\n\nCazouls-lès-Béziers [kas'ul le bez'jee] on asula ja vald Lõuna-Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Hérault' departemangus.\n\nVald asub Béziers' linnast põhja suunas. Asula jääb Vahemerest mõne kilomeetri kaugusele. Kaugel pole Püreneedki, asulast on näha Pürenee mäestikus asuva Canigou mäe tippu.\n\nValla läänepoolseks piirijõeks on Orbi jõgi. Tähtsaim majandusharu on põllumajandus, eriti viinamarjakasvatus ja veinitootmine.\n", "id": "ekk_Latn_205076"}
{"text": "TTÜ majandusuuringute teaduskeskus\n\nTTÜ majandusuuringute teaduskeskus on Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna struktuuriüksus.\n", "id": "ekk_Latn_205077"}
{"text": "Saint-André-de-Sangonis\n\nSaint-André-de-Sangonis [sen and're de sangon] on asula ja vald Lõuna-Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Hérault' departemangus.\n\nVald asub Montpellier' linnast 34 kilomeetri kaugusel Hérault' jõe orus. Valda läbib liiklusrohke maantee (A 750), mis ühendab Montpellier' linna Millau linnaga.\n\nVallas asub 2 hektari suurune erabotaanikaaed Font de Bézombes.\n", "id": "ekk_Latn_205078"}
{"text": "Välismaine Eesti Kirjanike Liit\n\nVälismaine Eesti Kirjanike Liit (nimetatud ka Väliseesti Kirjanike Liit) oli aastal 1945 Stockholmis asutatud pagulaseesti kirjanikke ühendav liit. 2000. aasta oktoobris saatis liit end laiali ning selle liikmed võeti in corpore vastu Eesti Kirjanike Liitu kodumaal.\n\nLiidu esimehed olid August Mälk (1945–1982), Kalju Lepik (1982–1999) ja Enn Nõu (1999–2000).\n\nLiit andis välja oma preemiat.\n", "id": "ekk_Latn_205079"}
{"text": "Tartumaa Kuldne Tammeoks\n\nTartumaa Kuldne Tammeoks on Tartu maakonna kõrgeim teenetemärk, millega tunnustatakse Tartumaa kodanikke, kes on oma pikaaegse tegevusega võimestanud ja rikastanud Tartumaa arengut, andnud suure panuse siinsele majandusele, kultuurile, elukeskkonnale ja inimeste heaolule. Teenetemärgid antakse igal aastal üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsertaktusel.\n\nKuni 2017. aastani andis Kuldset Tammeoksa välja Tartu maavalitsus, selle andis üle Tartu maavanem Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Vanemuise kontserdimajas. Alates 2018. aastast annab maakondlikku tunnustust üle Tartumaa Omavalitsuste Liit.\n\nTeenetemärk sai nime Tartu maakonna vapi järgi, mille paremal alumisel poolel on kujutatud kolme lehe ja kahe tõruga kuldset tammeoksa rohelisel taustal.\n", "id": "ekk_Latn_205080"}
{"text": "Eesti Astronoomia Selts\n\nEesti Astronoomia Selts on aastal 1999 asutatud selts, mis ühendab kutselisi astronoome ja astronoomiahuvilisi.\n\nSeltsi tegevuse eesmärk on põhikirja järgi \"astronoomia ja sellega seotud teaduste ning astronoomilise hariduse ja kultuuri arendamine Eesti Vabariigis\".\n", "id": "ekk_Latn_205081"}
{"text": "Lao jõgi\n\nLao (kreeka keeles: Laos, ; ladinakeelsed nimed: Laus, Laos ja Laüs; varemini ka Laino) on jõgi Itaalias Basilicata ja Calabria maakonnas. Ülemjooksul, Basilicata maakonnas, kannab jõgi nime Mercure. Jõgi on saanud nime Magna Graecia linna Laos järgi.\n\nLao jõgi saab alguse Calabria ja Basilicata maakonna piiril asuvalt Serra del Prete mäelt Lõuna-Apenniinides, 2181 meetri kõrgusel merepinnast.\n\nJõgi suubub Türreeni merre Scalea lõunaosas Calabria maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205082"}
{"text": "AS Coca-Cola HBC Eesti\n\nAS Coca-Cola Hellenic Bottling Company Eesti (varasem nimi: AS Eesti Coca-Cola Joogid) on Eestis 1992. aastast tegutsev villimisettevõte, mille põhitegevuseks on The Coca-Cola Company loal karastusjookide, mittealkohoolsete ja alkohoolsete jookide, kohvi ja mineraalvee turundus ja müük Eestis. Ettevõtte tuntuimad kaubamärgid on Coca-Cola, Fanta ja Sprite, ent kokku esindab firma Eestis üle 20 erineva joogibrändi. Coca-Cola HBC Eesti on rahvusvahelise kontserni Coca-Cola HBC tütarettevõte ja moodustab osa Coca-Cola HBC Poola ja Baltimaade äriüksusest. Ettevõte annab Eestis tööd enam kui 60 inimesele Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Saaremaal.\n\nCoca-Cola HBC Eesti on Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Toiduainetööstuse Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_205083"}
{"text": "Sakari Neuvonen\n\nSakari Neuvonen (sündinud 26. septembril 1964 Savo maakonnas Soomes) soome päritolu estofiil, Tartus elav soome ja eesti kultuuritegelane.\n\nNeuvonen on õppinud Jyväskylä, Oulu ja Tartu Ülikoolis. 2000. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis diplomitöö Lydia Koidula ja Antti Almbergi kirjavahetusest erialal eesti keel võõrkeelena.\n\n2011. aastal lõpetas ta Tartu Kõrgema kunstikooli mööbli erialal ning 2013. aastal Tartu Ülikooli magistriõpingud (Design and Development of the virtual environment).\n\nSavo maakonnast Pieksämäki linnast pärit Neuvonen elab 1992. aastast Tartus.\n\nSakari Neuvonen on töötanud Tartus alates 1999. aastast Tampere maja kultuuriorganisaatorina. Eestis on ta mänginud ja kirjutanud laule ansamblis Lost Kolhoces.\n\nSakari Neuvose naine on eesti filoloog ja Tampere maja perenaine Tiia Neuvonen, neil on tütar Helmi Nelle (sünd. 2004).\n", "id": "ekk_Latn_205084"}
{"text": "Lieuran-lès-Béziers\n\nLieuran-lès-Béziers [ljö'ran le bez'jee] on asula ja vald Lõuna-Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Hérault' departemangus.\n\nValda läbib Libroni jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_205085"}
{"text": "Eesti Diplomaatide Kool\n\nEDK asutati eesmärgiga koolitada Eesti vabariigile diplomaatia valdkonna töötajaid. 1998. aastani töötas EDK Eesti Majandusjuhtide Instituudi juures, misjärel EDK organiseeriti ümber eraõiguslikuks sihtasutuseks.\n\nEDK-i direktor on 1993. aastast Ekke Nõmm.\n", "id": "ekk_Latn_205086"}
{"text": "Eesti Elektroonikaühing\n\nEEÜ on aastal 1958 asutatud A. Popovi nimelise Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehnilise Ühingu Eesti Organisatsiooni (lühend RESTTÜ) õigusjärglane.\n", "id": "ekk_Latn_205087"}
{"text": "A. Popovi nimeline Raadiotehnika, Elektroonika ja Side Teaduslik-Tehnilise Ühingu Eesti Organisatsioon\n\nsuunaEesti Elektroonikaühing\n", "id": "ekk_Latn_205088"}
{"text": "Eesti Gregoriaani Ühing\n\nEesti Gregoriaani Ühing on aastal 1997 asutatud mittetulundusühing, mis muu hulgas korraldab vanamuusikaansambli Vox Clamantis tegevust.\n\nAastal 2000 korraldas ühing gregooriuse laulu festivali, kus seminariga esines selle ala ekspert Daniel Saulnier.\n", "id": "ekk_Latn_205089"}
{"text": "Eesti Hääl\n\nEesti Hääl on Suurbritannias elavate eestlaste ajaleht, mis ilmub kuulehena. Ajalehte annab välja Inglismaa Eestlaste Ühing.\n\nAjaleht on asutatud aastal 1947 ja algul ilmus see nädalalehena. Seejärel (1981–1999) ilmus kaks korda kuus. Aastast 2000 ilmub kuulehena. 2019. aastal ilmus A4 formaadis 8-küljelisena.\n\nAjalehes põhisisu moodustavad artiklid eestlaste tegevusest Suurbritannias, aga ka mujal.\n", "id": "ekk_Latn_205090"}
{"text": "August Rausch von Traubenberg\n\nAugust Georg Rausch von Traubenberg (28. september 1808 Tallinn – 7. detsember 1860 Tallinn) oli Lokuta ja Huuksi pärishärra, meeskohtunik.\n\nTema isa oli Jakob Jürgen (Georg) von Traubenberg (1755-1814) ja ema Auguste Louise von Rehbinder (1787-1808).\n", "id": "ekk_Latn_205091"}
{"text": "Eesti Karskusliit AVE\n\nEesti Karskusliit AVE on praegusel kujul aastast 1989 tegutsev liit. AVE on 1922–1940 tegutsenud Eesti Karskusliidu õigusjärglane.\n\nLiidu ajalugu ulatub aastasse 1906, mil asutati Eesti Karskusseltside Keskkoht. Aastatel 1920–1922 kandis see nime Eesti Karskusseltside Kesktoimkond. Aastatel 1922–1940 kandis nime Eesti Karskusliit. Liit taasasutati 1989. Aastast 2003 kandis liit mõnda aega ka nime Ühendus Alkoholivaba Eesti.\n", "id": "ekk_Latn_205092"}
{"text": "Eesti Kool (ajakiri, 1935)\n\nEesti Kool oli ajakiri, mis ilmus aastatel 1935–1940 Tallinnas ning mida andis välja Haridusministeerium.\n\nAjakirja ilmus aastas 10 numbrit.\n\nAjakirja tegevtoimetaja oli Gustav Ollik.\n", "id": "ekk_Latn_205093"}
{"text": "Eesti Lasteaednike Selts\n\nELSi eelkäija oli aastal 1929 asutatud Tartu Lasteaednikkude Seminari Vilistlaskogu.\n\nSeltsi eesmärgid olid nt ühendada lasteaednikke, edendada kasvatustööd lasteaias.\n", "id": "ekk_Latn_205094"}
{"text": "Petseri raudteejaam\n\nPetseri raudteejaam (vene keeles Печоры-Псковские) on raudteejaam Pihkva–Riia raudteel Venemaal Pihkva oblastis Petseris.\n\nPetseri naaberjaam Venemaa suunal on Liivamäe (Ливамяэ) ja Eesti suunal alates 2011. aastast Koidula raudteepiirijaam.\n", "id": "ekk_Latn_205095"}
{"text": "Cambridge'i ülikooli raamatukogu\n\nCambridge'i ülikooli raamatukogu (ingl Cambridge University Library, the UL) on Cambridge'i ülikooli keskasutuse staatuses olev akadeemiline raamatukogu, mis asub Suurbritannias Cambridge'is. Ülikooli pearaamatukogu alla on koondatud teaduskondade ja osakondade raamatukogud, mida juhitakse ja hallatakse keskselt.\n\nCambridge'i ülikooli pearaamatukogus on üle 8 miljoni raamatu, ajakirja ja muu säiliku, millest paljud on avariiulitel erinevalt Bodley ja Briti raamatukogust. Tegemist on ühe suurima avariiulitega raamatukoguga Euroopas.\n\nÜhtlasi on see üks väheseid raamatukogusid Suurbritannias ja Iirimaal, millel on õigus saada sundeksemplar mis tahes Suurbritannias ja Iirimaal avaldatud raamatust. Igal aastal täieneb raamatukogu ligikaudu 100 000 köitega, sh sundeksemplarid, ostetud ja kingitud raamatud.\n", "id": "ekk_Latn_205096"}
{"text": "Vilhivtsi (Tjatšivi rajoon)\n\nVilhivtsi (ukraina keeles Вільхівці) on küla Ukrainas Taga-Karpaadi oblastis Tjatšivi rajoonis. Elanike arv on 3374.\n", "id": "ekk_Latn_205097"}
{"text": "Tupekuulid\n\nTupekuulid on kuulid, mida naised kasutavad kas seksuaalse stimulatsiooni või tupelihaste treenimise eesmärgil.\n", "id": "ekk_Latn_205098"}
{"text": "Eesti Leivaliit\n\nEesti Leivaliit on aastal 1989 asutatud mittetulundusühing, mis ühendab Eesti leivatootjaid ja nende koostööpartnereid.\n\nOma tegevuses nt liit jälgib ja suunab eriti Eesti pagari- ja kondiitritööstuse arengut, esindab oma liikmeid valitsusasutustes, tõstab ja tagab pagari- ja kondiitritoodete kvaliteeti ja konkurentsivõimet, teeb koostööd Euroopa Liidu jt asjassepuutuvate välismaiste ühendustega, säilitab ja rohkendab Eesti rukkileivakultuuri.\n", "id": "ekk_Latn_205099"}
{"text": "Eesti Lihaliit\n\nEesti Lihaliit oli aastal 1989 asutatud mittetulundusühing, mis koondas enda alla loomakasvatussaaduste tootjaid, töötlejaid ja kaubastajaid.\n\nLiit korraldas mitmeid toiduainevõistlusi, nt \"Parim jaanitoode\" ja \"Parim jõulutoode\".\n", "id": "ekk_Latn_205100"}
{"text": "Eesti Looming\n\n\"Eesti Looming\" oli 4-osaline kirjanduslik koguteos, mis ilmus aastatel 1944–1946. Koguteose kaanekujundus ja sisu sarnanesid ajakirja Looming omadega .\n\nKoguteose esimesed kaks osa ilmusid 1944 Helsingis, kolmas (ilmus 1945) ja neljas osa (ilmus 1946) Stockholmis.\n\nKoguteose väljaandmise eestvedajad olid Karl Ristikivi ja Valev Uibopuu.\n\nSoomes algatatud \"Eesti Looming\" ei kujunenud ajakirjaks, vaid jäi albumiks kokku oma nelja numbriga.\n", "id": "ekk_Latn_205101"}
{"text": "Velõkõi Kobõlõn\n\nVelõkõi Kobõlõn (ukraina Великий Кобилин) on küla Ukrainas Žõtomõri oblastis Ovrutši rajoonis. Elanike arv on 207. Pindala on 0,157 km².\n", "id": "ekk_Latn_205102"}
{"text": "Rebashein\n\nRebashein (Amaranthus) ehk amarant on rohttaimede perekond rebasheinaliste sugukonnast.\n\nPerekonda kuulub umbes 50 liiki, mis on peamiselt üheaastased, vähem esineb mitmeaastased liike. Liigid on kosmopoliitse levikuga. Eestis kasvab umbes 10 liiki harvade tulnukatena.\n\nMitut rebasheina liiki kasvatatakse ilutaimena, näiteks longus rebasheina (Amaranthus caudatus) ja pööris-rebasheina (Amaranthus paniculatus).\n\nMitmete liikide seemned on tärklise-, õli- ja proteiinirohked. Võrreldes enamiku teraviljadega valgu- ja mineraalaineterikkamad. Neis sisalduvad aminohapped on hästi tasakaalustatud. Rebasheina seemnete saadust nimetatakse amaranthiks. Amaranthi süüakse röstitult, sellest valmistatakse putru, kondiitritooteid ja karastusjooke. Amaranti jahust valmistatud tainas on niiske ja magus, ei sisalda gluteeni. Jahust valmistatakse lamedaid küpsetisi, pannkooke ja vahvleid, nisujahuga segatult leibu ja kooke. Mõne rebasheina (Amaranthus retroflexus, Amaranthus hybridus) lehti ja noori võsusid tarvitatakse köögiviljana nagu spinatit või salatit.\n", "id": "ekk_Latn_205103"}
{"text": "Verev rebashein\n\nVerev rebashein ehk laiuv rebashein (Amaranthus cruentus) on rebasheinaliste sugukonda, rebasheina perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.\n\nVerev rebasehein kasvab kuni 120 cm kõrguseks. Taimel on jõulised püstisted varred. Lehed piklikmunajad. Õied on koondunud oranžikaspunastesse longus õisikutesse. Õitseb juulis, augustis.\n\nVerev rebashein on valgus-, niiskus- ja soojalembene, kiirekasvuline, külmaõrn taim. Eelistab kergeid toitainerikkaid muldi. Kasutatakse iluaianduses suvelillena.\n", "id": "ekk_Latn_205104"}
{"text": "Longus rebashein\n\nLongus rebashein (Amaranthus caudatus) on rebasheinaliste sugukonda, rebasheina perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.\n\nLongus rebasheina looduslik levila on troopilises Aafrikas ja Aasias.\n\nTaime kõrgus 60–100 cm. Püstisel varrel on väikestest õitest moodustunud rippuvad kobarad, mis on enamasti lillakaspunased, olenevalt sordist võivad õied olla ka rohekasvalged ja punastes toonides. Rippõisikute pikkus võib ulatuda 50–60 cm. Lehed on ovaalsed, helerohelised, teravaotsalised ja kõlbavad süüa.\n\nIluaianduses kasvatatakse suvelillena. Võib kasutada ka ajutise hekina. Kuivatatud õisikud on kenad kuivkompositsioonides.\n", "id": "ekk_Latn_205105"}
{"text": "Johannes Pirita\n\nJohannes Pirita (1. juuli 1937 – 21. veebruar 2013) oli eesti liiklusekspert ja -koolitaja.\n\nPirita hakkas Eesti Raadios liiklussaateid tegema 1972. aastal. 25 aasta jooksul tegi ta raadios 998 liiklussaadet ja esines liiklusteemadel televisioonis. Ta kirjutas palju liiklusteemalisi artikleid ja raamatuid.\n\n1995. aastal rajas ta endanimelise Pirita Liikluskooli.\n\n2011. aastal vaidlustas Pirita kohtus liikluspolitsei otsuse kiiruseületamise asjus (7. septembril 2010), kuid tulemuseta.\n\nJohannes Pirita harrastas ka kalapüüki.\n", "id": "ekk_Latn_205106"}
{"text": "Arno Niitov\n\nArno Niitov (sündinud Arno Niitof; 2. detsember 1904 Tilsi veski, Põlva kihelkond – 17. oktoober 1989 Montréal, Kanada) oli eesti laulupedagoog, ooperi- ja kontserdilaulja, bariton.\n\nTa õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis ja I Kommertsgümnaasiumis. Varem Tartu Muusikakoolis viiulit õppinud Niitovi käsi jäi villamasina vahele, kui ta oli 14-aastane, mistõttu ta vahetas viiulimängu laulmise vastu. Niitov õppis laulmist Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1924–1927. Esinemist alustas ta üsna varakult, Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilasena, esinedes üliõpilaskooride solistina.\n\n1930. aastal lõpetas ta Belgias Liege'i Kuningliku konservatooriumi laulu alal maestro François Malherbe'i õpilasena. Kaks aastat hiljem lõpetas ta Liege'i Ülikooli majandusteaduskonna.\n\nAastatel 1932–1939 töötas ta eralauluõpetaja ja muusikaõppejõuna, Tartu Meestelaulu Seltsi koori ning Gustav Ernesaksa kutsel ka Tallinna Meeskoori hääleseadjana. Tema laulustuudio õpilaste seas olid ka Andrei Christiansen, Jaan Haabjärv ja Naan Põld. Samuti laulis ta Vanemuises ning õpetas laulu Põlva Rahvahariduse Seltsis, kus oli ühtlasi juhatuse esimees.\n\nAastatel 1935–1939 töötas Arno Niitov õpetaja või õppejõuna Valga Muusikakoolis, Tallinna Pedagoogikumis ja Tallinna Õpetajate Seminaris. 1940–1941 oli ta Tallinna Konservatooriumi lauluosakonna juhataja.\n\n1944. aastal siirdus Saksamaale ja sealt Austriasse, 1952 Kanadasse. Montréalis juhatas ta eesti meeskoori.\n", "id": "ekk_Latn_205107"}
{"text": "Helgi Loik\n\nHelgi Loik (sündinud 3. mail 1950 Kolga-Jaanis) on eesti tõlkija.\n\nTa lõpetas 1968. aastal Põltsamaa Keskkooli ning 1973. aastal TRÜ saksa filoloogina.\n\nTa on tõlkinud poola keelest Zenon Kosidowski, Wisława Szymborska ja Bohdan Czeszko, saksa keelest Karl Jaspersi, Martin Walseri, Kurt Tucholsky, Michael Ende ja Max Frischi teoseid.\n", "id": "ekk_Latn_205108"}
{"text": "Oleg Mutt\n\nOleg Lembit Mutt (6. mai 1920 Tartu – 19. veebruar 1986 Tartu) oli eesti keeleteadlane ja tõlkija.\n\nTa lõpetas 1948 Tartu Riikliku Ülikooli.\n\nTa oli alates samast aastast seal inglise filoloogia õppejõud. 1948–1949 Lääne-Euroopa keelte kateedri õpetaja, 1949–1953 vanemõpetaja, 1953–1961 võõrkeelte kateedri vanemõpetaja, 1961–1986 inglise keele (alates 1972 inglise filoloogia) kateedri õppejõud, 1961–1963 vanemõpetaja, alates 1963 dotsent.\n", "id": "ekk_Latn_205109"}
{"text": "Elmar Jaska\n\nElmar Jaska (2. mai 1910 Kärstna vald, Viljandimaa – 8. oktoober 1980 Ottawa, Kanada) oli eesti põllumajandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_205110"}
{"text": "Endel Vooremaa\n\nEndel Vooremaa (6. mai 1930 Kuressaare – 25. juuli 2022) oli eesti jääpurjetaja.\n\nPurjetama hakkas 8-aastaselt, jääpurjetamist harrastas aastast 1944. Võitis jääpurjetamises DN-klassis MM-il 2 hõbedat (1974 ja 1978) ning EM-il 3 kulda (1971–73) ja 1 hõbeda (1977). Sai NSVL mv-tel DN-klassis 1969–1979 kokku 7 kulda ja 3 hõbedat ning monotüüp XV klassis 1962 ja 1963 hõbeda. Tuli jääpurjetamises 1970, 1972, 1974 DN-klassis ja 1961 monotüüp XV klassis ning purjetamises 1963 Lendaval Hollandlasel ja 1968, 1970, 1975 klassis Folkboot Eesti meistriks.\n\nMsp jääpurjetamises (1961), suurmeister (1971), NSVL tnl msp (1973). Konstrueeris purjesid ja tegutses jääpurjetamistreenerina.\n\nTema poeg on jääpurjetaja Vaiko Vooremaa.\n", "id": "ekk_Latn_205111"}
{"text": "Eesti Piimaliit\n\nEesti Piimaliit on aastal 1989 asutatud liit, mis ühendab piimanduse valdkonnaga tegelevaid äriühinguid ja füüsilisi isikuid.\n", "id": "ekk_Latn_205112"}
{"text": "Eesti Proovikoda\n\nEesti Proovikoda on AS-i Metrosert allüksus, mis on Eesti ainuõiguslik väärismetalliproovide tõendaja. Varem allus Proovikoda Eesti Rahandusministeeriumile, praegu on ta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi osalusega äriühingu AS Metrosert allüksus.\n\nPeale väärismetalliproovide tõendamise asutus ka kontrollmärgistab neid proove, samuti määrab ta ehtekive ja annab väärismetallide ja -kivide kohta konsultatsioone.\n", "id": "ekk_Latn_205113"}
{"text": "Eesti Rada\n\nEesti Rada on Saksamaal ilmuv väliseesti ajaleht, mis on praegu ühenduse Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis (EÜSL) häälekandja.\n\nEesti Rada on vanim järjepidevalt ilmuv väliseesti ajaleht, mis hakkas ilmuma juba 29. septembril 1945 Augsburgi põgenikelaagris, kui laagrisse tuli Ferdinand Kool, kelle ülesandeks oli korraldada laagri informatsioonisüsteemi.\n\nAlgul ilmus ajaleht üks kord nädalas, hiljem juba kaks korda nädalas, tiraaž oli 3000, hiljem 6000 eksemplari. Seal ilmus ajaleht kuni 1950. aastani, seejärel kolis Geislingeni. Hiljem on Eesti Rada ilmunud ka Hamburgis. 1990. aasta keskpaiku toodi ajalehe trükkimine Eestisse.\n\nPraegu ilmub Eesti Rada Kölnis, viimased kümme aastat on toimetaja olnud Karin Aanja.\n", "id": "ekk_Latn_205114"}
{"text": "Eesti Tuleviku-uuringute Instituut\n\nEesti Tuleviku-uuringute Instituut on aastal 1992 (teistel andmetel 1991) asutatud mittetulundusühing, mis 2009. aastast on Tallinna Ülikooli alluvuses (Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut).\n\nInstituudi tegevusvaldkonnad on nt tuleviku-uuringute metodoloogia ja metoodika, tulevikuseire, innovatsioon, loomemajandus, kusjuures neid vaadates keskendutakse Eestile.\n\nInstituudi direktor on olnud Erik Terk.\n", "id": "ekk_Latn_205115"}
{"text": "Eesti Sõna\n\nEesti Sõna oli ajaleht, mis ilmus aastatel 1941–1944 (Saksa okupatsiooni ajal) Tallinnas ja hiljem 1945. aasta aprillini Berliinis.\n\nAjalehe esimene number ilmus 3. detsembril 1941, toimetus ja talitus asusid Tallinnas Pikk tänav 2. Ajalehe vahetu eelkäija oli Linna Teataja. Lehte andsid välja Haridusdirektoorium ja kirjastus Eesti Ajaleht. Esimestel aastatel oli päevalehe peatoimetaja Albert Kivikas, aastast 1943 August Oinas.\n", "id": "ekk_Latn_205116"}
{"text": "Erik Terk\n\nErik Terk (sündinud 28. mail 1952 Tallinnas) on eesti majandusteadlane.\n\nTerk lõpetas 1974. aastal TPI majandusteaduskonna tööstuse planeerimise erialal.\n\nTa töötas 1974–1978 TPI tööstuse juhtimise ja planeerimise kateedris teadurina ning 1978–1992 EMI-s juhtimiskonsultandina ja projektijuhina. 1989–1992 oli ta majandusministri asetäitja.\n\nTa on olnud alates 1992. aastast Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht ning ajakirja The Baltic Review peatoimetaja 1992–?.\n\nTa osales 2001 Eesti sotsiaalteadlaste avalikus pöördumises \"Kaks Eestit\", milles tunti muret Eesti ühiskondliku arengu pärast.\n\nTa on olnud Eesti Panga nõukogu liige, ajakirja European Planning Studies toimetuskolleegiumi liige, Eesti Majandusteadlaste Seltsi juhatuse esimees ja Eesti Kirimaleühingu asepresident.\n", "id": "ekk_Latn_205117"}
{"text": "John Thomas (kõrgushüppaja)\n\nJohn Curtis Thomas (3. märts 1941 Boston – 15. jaanuar 2013 Brockton) oli USA kergejõustiklane, kõrgushüppaja.\n\nAastal 1960 püstitas John Thomas neli maailmarekordit: 30. aprillil Philadelphias ja 21. mail Cambridge'is hüppas ta 2,17 ja 24. juunil võistlustel Bakersfieldis hüppas ta tippmargiks 2,18. Nädalajagu hiljem Palo Altos peetud võistlustel hüppas ta 2,22. Samal aastal Roomas toimunud suveolümpiamängudel hüppas ta 2,14 ja võitis kõigest pronksmedali. Kuldmedali võitis tulemusega 2,16 Robert Šavlakadze ja hõbeda sama tulemusega Valeri Brumel.\n\n1964. aasta suveolümpiamängudel Tōkyōs võitis ta tulemusega 2,18 Valeri Brumeli järel hõbemedali.\n", "id": "ekk_Latn_205118"}
{"text": "Eesti Richard Wagneri Ühing\n\nEesti Richard Wagneri Ühing on aastal 1990 Tallinnas asutatud ühing.\n\nÜhingu tegevus on suunatud Eesti ja Saksamaa kultuurisuhete tugevdamisele, samuti tutvustab ühing Eestis Richard Wagneri loomingut, korraldades selleks kontserte.\n\nÜhing on Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu (RWVI) liige.\n", "id": "ekk_Latn_205119"}
{"text": "Eesti Kitarriselts\n\nEesti Kitarriselts on aastast 1999 Tallinnas tegutsev mittetulundusühing.\n\nPõhikirja järgi on seltsi eesmärk \"teostada muusikahariduslikku tegevust, mis on suunatud kitarripedagoogika täiustamisele ning kitarri ja kitarrimuusika propageerimisele Eestis\".\n\nSelts korraldab Rahvusvahelist noorte kitarristide konkurssi \"Tallinn\".\n", "id": "ekk_Latn_205120"}
{"text": "Siire (lausekujund)\n\nSiire ehk anžambmaan (prantsuse sõnast enjambment 'üleaste') on sageli tarvitatav lausekujund luules, misjuhul lahutatakse süntaktiline ühik värsirea piiril või kahe värsi vahel. Ütlus jätkub järgmisel värsireal või salmis.\n", "id": "ekk_Latn_205121"}
{"text": "Eesti Lauljate Liit\n\nEesti Lauljate Liit (lühend ELL) oli ühendus, mis tegutses aastatel 1921–1940.\n\nLiit asutati Tallinna Meestelaulu Seltsi eestvõttel. Seltsi eesotsas olnud dirigent Konstantin Türnpust sai ühtlasi liidu esimene esimees.\n\nELL-i põhiülesannete seas oli üldlaulupidude korraldamine.\n\n1936. aasta seisuga kuulus Eesti Lauljate Liitu 398 segakoori (11967 lauljat), 48 meeskoori (1819 lauljat), 8 naiskoori (301 lauljat) ja 120 pillikoori (1992 mängijat). Kokku oli Eesti Lauljate Liidul 1936. aastal üle 16 tuhande liikme.\n\n1940. aastal oli Liidul peaaegu 25 000 liiget.\n\nEesti Lauljate Liit andis välja ajakirja Muusikaleht.\n", "id": "ekk_Latn_205122"}
{"text": "Enel Melberg\n\nEnel Melberg (neiuna Enel Savioja; sündinud 21. septembril 1943 Tallinnas) on eesti rahvusest Rootsi kirjanik ja tõlkija.\n\nTa sündis aastal 1943 Tallinnas, kuid aastal 1944 pages ta koos vanematega Rootsi. Ta on õppinud Lundi ülikoolis ja Stockholmi Pedagoogilises Kõrgkoolis, viimase lõpetas ta aastal 1973 rootsi filoloogina. Aastal 1970 kaitses ta mag. phil. väitekirja.\n\nAastatel 1973–1991 töötas ta rootsi keele õpetajana Stockholmi Täiskasvanute Gümnaasiumis, olles rootsi keele õpetaja, kuid ta õpetas ka draamat ja filosoofiat. Aastast 1990 elab ta vaheldumisi Norras (Oslos) ja Rootsis (Gräsmarkis Sunne vallas Värmlandi läänis).\n\nTa kirjutab rootsi keeles ja kuulub Rootsi kirjanike liitu. Tema esimeseks romaaniks oli aastal 1977 \"Ema süda\" (Modershjärtat). Ta on lisaks romaanidele kirjutanud laste- ja noorsooraamatuid. Samuti on ta tõlkinud eesti kirjandust rootsi keelde (Jaan Kross, Jaan Kaplinski, Emil Tode, Heinrich Laretei, Margus Laidre, Maimu Berg). Tema enda loomingut on tõlgitud saksa, taani, norra ja eesti keelde.\n", "id": "ekk_Latn_205123"}
{"text": "Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas\n\nEesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas oli aastal 1965 asutatud liit, mis ühendas Kanadas ja USA-s elavaid eestlastest lauljaid ja eestlaste laulukoore. Liidu eesmärk oli edendada lauljate ja laulukooride vahelist koostööd ja korraldada USA-s ja Kanadas muusikaüritusi.\n\nLiidu asutasid New Yorgi Eesti Meeskoor ja Toronto Eesti Meeskoor.\n", "id": "ekk_Latn_205124"}
{"text": "Eesti Lauljate Liit Rootsis\n\nEesti Lauljate Liit Rootsis (aastast 1950 Eesti Lauljaskond Rootsis) oli aastal 1947 Stockholmis asutatud liit, mis ühendas Rootsi jõudnud pagulaseestlasi, kes soovisid korraldada laulupidusid ja edendada eestlaste sealset kooriliikumist.\n\nLiidu patroon oli Juhan Aavik.\n", "id": "ekk_Latn_205125"}
{"text": "Cecilia Payne-Gaposchkin\n\nCecilia Payne-Gaposchkin (10. mai 1900 Wendover, Buckinghamshire, Suurbritannia – 7. detsember 1979 Cambridge (Massachusetts), USA) oli Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide astronoom ja astrofüüsik, kes oma 1925. aasta doktoriväitekirjas pakkus esimesena välja, et tähed koosnevad suures osas vesinikust ja heeliumist.\n", "id": "ekk_Latn_205126"}
{"text": "Eesti Raadio Kammerorkester\n\nEesti Raadio Kammerorkester oli aastatel 1978–1984 Eesti Raadio juures tegutsenud noortest muusikutest koosnenud kammerkollektiiv.\n\nKollektiivi juhtis Paul Mägi, kes oli aastast 1978 Eesti Raadio estraadiorkestri dirigent.\n\nKollektiivi repertuaari tuumiku moodustasid barokkmuusika palad, eriti Bachi ja Händeli omad.\n\nEsitati ka eesti heliloojate, näiteks Alo Põldmäe, Aarne Männiku, Rein Rannapi loomingut.\n", "id": "ekk_Latn_205127"}
{"text": "Eesti Raadio Kontsertorkester\n\nEesti Raadio Kontsertorkester oli aastatel 1944–1998 Eesti Raadio juures tegutsenud orkester.\n\nOrkester lindistas palju Eesti heliloojate levimuusikat. Kokku on Eesti Raadio fonoteegis üle 5000 orkestri mängitud salvestise.\n\nOrkester pälvis aastal 1974 aunimetuse Eesti NSV teeneline orkester.\n", "id": "ekk_Latn_205128"}
{"text": "Eesti Seltsi Sümfooniaorkester\n\nEesti Seltsi Sümfooniaorkester oli aastatel 1948–1959 Stockholmis tegutsenud orkester.\n\nOrkestrile pani aluse ja ühtlasi juhtis kuni oma surmani (1959) dirigent Verner Nerep.\n\nOrkester esines nt rahvuslikel tähtpäevakontsertidel.\n\nOrkestrisse kuulus 25 muusikut.\n", "id": "ekk_Latn_205129"}
{"text": "Narva Linna Sümfooniaorkester\n\nNarva Linna Sümfooniaorkester on aastal 1994 Narvas asutatud sümfooniaorkester, mida haldab Narva linnavalitsuse kultuuriosakond.\n\nOrkester on aastast 1995 Narvas toimuva Rahvusvahelise Jevgeni Mravinski muusikafestival algatajaid.\n\nSümfooniaorkestri peadirigent ja ühtlasi kunstiline juht on Anatoli Štšura.\n", "id": "ekk_Latn_205130"}
{"text": "Rakvere Linnaorkester\n\nRakvere Linnaorkester on aastal 1992 Rakveres asutatud orkester. Orkester asutati peamiselt eesmärgiga tutvustada puhkpillimuusikat ja osaleda Rakvere muusikaüritustel.\n\nOrkestri repertuaar on lai, mängitakse nt nii klassikalist kui ka džässmuusikat, sh bigbändimuusikat.\n\nAastast 1993 tegutseb orkestri juures Rakvere Saksofonikvartett.\n", "id": "ekk_Latn_205131"}
{"text": "Tallinna Kammerkoor\n\nTallinna Kammerkoor on aastal 1962 Tallinnas asutatud kammerkoor; Eesti esimene kammerkoor ja ühtlasi esimene ka endises Nõukogude Liidus.\n\nKammerkoor asutati kui Eesti Heliloojate Liidu eksperimentaalkoorina uue heliloomingu esitamiseks. Koorile pani aluse Uno Naissoo. Koori loomise eesmärgist tulenevalt – oli vaja eriti head noodist laulmise oskust – olid kõik lauljad kõrgema muusikaharidusega, kuigi mitte lauljad, vaid teiste muusikaerialade esindajad, peamiselt koorijuhid. Hiljem on koori tulnud palju harrastusmuusikuid.\n\nAlgaastatel dirigeerisid koori Kuno Areng, Ants Üleoja ja Arvo Ratassepp.\n\nTallinna Kammerkoor on pälvinud auhindu, näiteks 1971 võitis koor Itaalias Arezzos toimunud konkursil \"Concorso polyfonico\" kaks kuldmedalit ja dirigendipreemia.\n", "id": "ekk_Latn_205132"}
{"text": "Tallinna Kammerorkester\n\nTallinna Kammerorkester (lühend TKO) on kammermuusikat viljelev orkester, mis tegutseb kontserdiasutuses Tallinna Filharmoonia.\n\n1989. aastal asutas professor Jüri Gerretz tollase Tallinna Konservatooriumi üliõpilastest keelpilliorkestri, mille tuumikust moodustas dirigent Tõnu Kaljuste 1993. aasta aprillis Tallinna Kammerorkestri (TKO). Kahe aastakümne jooksul on sellest kujunenud üks Eesti esindusorkestreid, mis on oodatud külalisesineja paljudel kontserdilavadel Euroopas ja mujal maailmas.\n\nTKO on äratanud tähelepanu oma kunstiliselt terviklike kavade, stiilitundliku musitseerimise ja kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga. Orkestri mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii baroki-, klassitsismi- kui romantismiajastu muusika; oluliseks osaks on 20. ja 21. sajandi heliloojate looming, sealhulgas vähem tuntud teosed ja uudisteoste esiettekanded. TKO tuumiku moodustavad hinnatud keelpillimängijad, kes astuvad regulaarselt üles ka solisti ja kammermuusikuna. Alates hooajast 2014/2015 on orkestril ka oma kammermuusika kontsertide sari.\n\nTKO tegevus on tihedalt seotud Eesti Filharmoonia Kammerkooriga – ühised esinemised ja salvestused on toonud mõlemale kollektiivile rahvusvahelist tuntust ja tunnustust. 1993. aastal salvestati nimekale plaadifirmale ECM Tõnu Kaljuste käe all Arvo Pärdi autoriplaat \"Te Deum\", mis pälvis kõrgeid hinnanguid maailma juhtivatelt muusikakriitikutelt ning püsis kuid plaadiedetabelite esikümnes. ECMi märgi alt on ilmunud veel Pärdi autoriplaadid \"Litany\", \"In principio\" ja \"Adam's Lament\", samuti Erkki-Sven Tüüri \"Crystallisatio\" ning Heino Elleri \"Neenia\". Orkester on salvestanud ka firmadele Warner Music / Finlandia Records, Carus Verlag jt. 2014. aastal ilmus Tallinna Kammerorkestrilt plaat Joseph Haydni loominguga (solist Silver Ainomäe, dirigent Risto Joost).\n", "id": "ekk_Latn_205133"}
{"text": "Kaitseväe orkester\n\nKaitseväe orkester oli aastatel 1993–2021 tegutsenud riiklik orkester. Orkester oli 1918. aastal asutatud Eesti sõjaministeeriumi orkestri õigusjärglane. Aastatel 2014–2021 kuulus orkester Kaitseva toetuse väejuhatuse koosseisus. Varem oli orkester Põhja kaitseringkonna alluvuses.\n\nOrkester mängis muu hulgas riiklikel ja sõjaväelistel tseremooniatel, samuti kõrgete riigitegelaste vastuvõtmisel või ärasaatmisel.\n\nTraditsiooniliselt andis kaitseväe orkester igal aastal tasuta kevad- ja sügiskontserdi Estonia kontserdisaalis.\n", "id": "ekk_Latn_205134"}
{"text": "Tallinna Filharmoonia\n\nTallinna Filharmoonia on aastal 1994 asutatud kontserdiasutus, mida haldab Tallinna Kultuuriamet.\n\nPõhikirja järgi on Tallinna Filharmoonia põhiülesanne \"Eesti muusikakultuuri arendamine ja rikastamine muusikateoste ettekandmise, salvestamise ja propageerimise kaudu ning kontsertide ja festivalide korraldamine\".\n\nTallinna Filharmoonia juures asub Tallinna Kammerorkester.\n", "id": "ekk_Latn_205135"}
{"text": "Soome-Eesti Barokkorkester\n\nSoome-Eesti Barokkorkester on aastal 1989 asutatud peamiselt barokkmuusikat viljelev orkester.\n\nOrkestrile panid aluse Andres Mustonen ja Soome pianist Pekka Vapaavuori.\n\nPeale barokkmuusika viljeleb orkester ka vähesel määral nüüdismuusikat.\n", "id": "ekk_Latn_205136"}
{"text": "Sõlmjaam\n\nSõlmjaam on vähemalt kolme raudteeliini ühinemiskohas moodustuv raudteesõlm, milles on ühtseks tehnoloogiliseks tervikuks seotud mitmeid raudteetaristu elemente (sealhulgas raudteejaamad).\n\nEesti raudtee-ettevõtete infrastruktuuris ametlikult sõlmjaamu pole.\n\nAjalooliselt on Eestis sõlmjaamana võimalik käsitleda Tapa, Tartu ja Valga raudteejaama.\n", "id": "ekk_Latn_205137"}
{"text": "Tallinna Barokkorkester\n\nTallinna Barokkorkester on aastal 1986 asutatud orkester, mis viljeleb peamiselt barokkmuusikat. Orkester oli Eestis pikka aega ainus, kes mängis barokiajastu instrumentidel.\n\nOrkestri kunstiline juht ja ühtlasi mänedžer on Egmont Välja.\n\nOrkester esines oma kõrgajal aastas umbes 30 kontserdiga. Orkester on esinenud paljudel rahvusvahelistel ja Eesti muusikafestivalidel, kuni 2013. aastani nt kõikidel Haapsalu Vanamuusikafestivalidel.\n", "id": "ekk_Latn_205138"}
{"text": "Pärnu Linnaorkester\n\nPärnu Linnaorkester (lühend PLO) on 1994. aastal Pärnus asutatud orkester.\n\nOrkestri esimene peadirigent oli Loit Lepalaan. Aastatel 1998–2019 oli Pärnu Linnaorkestri peadirigent Jüri Alperten, 2019. aastast on orkestri peadirigent Kaspar Mänd. Orkestrit on juhatanud veel Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Jorma Panula, Eri Klas, Olari Elts, Paul Mägi, Vello Pähn, Arvo Volmer, Erki Pehk, György Selmeczi, Marcello Rota jt.\n\nOrkestri ees on soleerinud paljud mainekad interpreedid, muu hulgas viiuldajad Sarah Chang, Leila Josefowich, Liana Issakadze, Sergei Stadler, Xiang Gao, Anna-Liisa Bezrodny; pianistid Chitose Okashiro, Arbo Valdma, Kalle Randalu, Ivari Ilja; metsasarvemängija Wilhelm Schwaiger, trompetist Tine Thing Helseth, fagotisolist, mitmekordne Grammy nominent Martin Kuuskmann, Briti klarnetivirtuoos Matthew Hunt jt.\n\nPeale Pärnus esinemise on orkester üles astunud ka näiteks Soomes ja Ungaris. 2009. aastal osales orkester Peterburis Peterhofi lossis toimunud eesti kultuuripäevadel.\n\nPärnu Linnaorkester on pälvinud kahel korral (2002 ja 2007) Pärnu muusika aastapreemia.\n", "id": "ekk_Latn_205139"}
{"text": "Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor\n\nETAMi esimene dirigent oli Arvo Ratassepp.\n\nETAMi repertuaari kuulub peaasjalikult eesti koorimuusika.\n\nETAM on võitnud auhindu rahvusvahelistelt muusikakonkurssidelt, näiteks 1989. aasta Viinis toimunud Schuberti koorifestivalil võideti II koht.\n", "id": "ekk_Latn_205140"}
{"text": "Ting (koosviibimine)\n\nTing on ajutine kavatsuslik kogukond, milles järgitakse ja praktiseeritakse rahu, armastuse, harmoonia, vabaduse ja kogukondliku elu ideaale.\n\nSee on teadlikult väljendatud alternatiiv peavoolu popkultuurile, tarbimisühiskonnale, kapitalismile ja massimeediale.\n", "id": "ekk_Latn_205141"}
{"text": "Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor\n\nTANi asutaja ja asutamisest 1986. aastani oli peadirigent Arvo Ratassepp. Tema kõrval ning pärast Arvo Ratasseppa on kooriga töötanud paljud dirigendid — 1978–1989 Imbi Potter, 1986–1987 Peeter Perens senior, 1988–1994 Ranno Linde (sünd. 1964), 1990–1991 Ants Soots jt.\n\n1990–2005 juhatas TAN-i Merike Toro (sünd. 1947). Tema käe all sai koor üle vahepealsete aegade mõõnaperioodist ning asus taas tegutsema aktiivse kontsertkoorina, võttis osa rahvusvahelistest koorikonkurssidest ning andis välja mitu heliplaati.\n\n2000. aastal juhatas koori Anne Alt (sünd. 1974) ja aastal 2005 oli dirigendipuldis Veronika Portsmuth. Aastast 2006 on TANi peadirigent Andrus Siimon. Aastast 2021 seisab Andrus Siimoni kõrval ka dirigent Tõnis Sarap.\n\nTAN on osalenud paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel, nt Ungaris, Soomes, Rootsis. Eestis on koor andnud kümmekond kontserti aastas.\n", "id": "ekk_Latn_205142"}
{"text": "Ting (täpsustus)\n\nTing oli germaani rahvaste rahvakoosolek. Ting on koosviibimine ja ajutine kavatsuslik kogukond, milles järgitakse ning praktiseeritakse rahu, armastuse, harmoonia, vabaduse ja kogukondliku elu ideaale. Ting ehk saere on täide muna.\n", "id": "ekk_Latn_205143"}
{"text": "2013. aasta Eesti Muusikaauhinnad\n\n2013. aasta Eesti Muusikaauhinnad oli 15. galakontsert, kus Eesti Fonogrammitootjate Ühing jagas iga-aastaseid Eesti Muusikaauhindu. Auhindadele kandideeris 136 2012. aastal ilmunud albumit ning üle saja muusikavideo. Üritus toimus 14. veebruaril 2013 Nokia kontserdimajas.\n\nLaval esinesid Iiris, Tenfold Rabbit, Ott Lepland, Põhja-Tallinn, Tiger Milk, Vaiko Eplik ja Lenna. Comebacki tegi Black Velvet oma hitiga \"17\".\n\nGalat juhtisid Ines ja Tanel Padar.\n", "id": "ekk_Latn_205144"}
{"text": "Singapuri Riiklik Ülikool\n\nSingapuri Riiklik Ülikool (inglise keeles National University of Singapore) on ülikool Singapuris.\n\nSelle nime all tegutseb ülikool aastast 1980, ent oma eelkäijate kaudu ulatub ta algusaeg aastasse 1905 (millega on vanim kõrgkool riigis).\n\nÜliõpilaste ja õppekavade arvult on see suurim ülikool riigis.\n\n2014. aastal hinnati seda Aasia parimaks ülikooliks ja maailma arvestuses jäi see 22. kohale.\n\nÜlikooli peamine linnak asub Edela-Singapuris.\n", "id": "ekk_Latn_205145"}
{"text": "Eesti Rahvapank\n\nEesti Rahvapank oli aastatel 1920–1940 Tallinnas tegutsenud pank.\n\nEesti Rahvapanga põhikiri registreeriti 29. augustil 1919. aastal, 16. jaanuaril 1920 peeti panga asutamiskoosolek ja valiti 3-liikmeline juhatus, juhatus esimeheks sai Juhan Kukk. Pank alustas tegevust 12. märtsil 1920. aastal Roosikrantsi tänav 15 Tallinnas.\n\nAastast 1925, põhikirja muutusega oli Ühistegeline Keskpank Eesti Rahvapank ühistegevuslike krediidiasutuste keskpank. Rahvapanga liikmeteks võisid olla ainult ühistud, omavalitsused või riiklikud ettevõtted, millised töötasid kindla põhikirja alusel ning omasid iseseisvat eelarvet ja põhikapitali.\n", "id": "ekk_Latn_205146"}
{"text": "John Schumann\n\nJohn H. Schumann (sündinud 23. mail 1943) on rakenduslingvistika professor California Ülikoolis Los Angeleses.\n\nTa on kasutusele võtnud termini 'sümbolisfäär' (symbolosphere).\n", "id": "ekk_Latn_205147"}
{"text": "Eesti Maapank\n\nEesti Maapank oli aastatel –1998 tegutsenud pank. Aastal 1998 läks asutus pankrotti.\n\nEesti Maapank ja Eesti Sotsiaalpank moodustati 1990. aastal Eesti NSV Valitsuse määrusega nr. 50, 5. märtsist 1990. aastal, NSVL Agrotööstuspanga Eesti Vabariikliku Panga ja kõigi tema allasutuste baasil ning NSVL Elamu-Sotsiaalpanga Eesti Vabariikliku Panga ja kõigi tema allasutuste baasil, Vabariigi pangasüsteemi korraldamiseks. 18.06.1992. aastal muudeti Eesti Maapanga ärinimi – Eesti Maapank AS.\n\n29.12.1995.a. sõlmisid liitumislepingu Aktsiapank Virumaa Kommertspank (nn. liitev pank) ja Aktsiaselts Eesti Maapank (e. nn. liituv pank).\n\n22. oktoobril 1996 nimetati pank taas Eesti Maapangaks.\n\nEesti Panga Nõukogu tühistas Eesti Maapanga tegevuslitsentsi (otsus 8-1/28.06.98).\n\nTallinna Linnakohus tegi 24.08.1998. aastal otsuse AS Eesti Maapanga pankroti väljakuulutamise kohta. Maapanga võlad ületasid korrigeeritud bilansi järgi vara ligi kaks korda - pangal on võlgu 1,47 miljardit krooni ja vara 740,8 miljonit krooni.\n", "id": "ekk_Latn_205148"}
{"text": "Jenissei (laev, 1906)\n\nJenissei oli Vene Keisririigi miiniveeskaja, mille Saksa allveelaev U-26 uputas Esimese maailmasõja ajal Pakri saare lähedal. Vraki leidis 1985. aastal Eesti Meremuuseumi uurimislaeva Mare kapten Vello Mässi juhtimisel ja 1999. aastal kuulutati see kultuurimälestiseks.\n", "id": "ekk_Latn_205149"}
{"text": "Circle K Eesti\n\nCircle K Eesti (varem AS Statoil Fuel & Retail Eesti ja AS Eesti Statoil) on Circle K kontserni tütarettevõte Eestis, mis tegeleb muu hulgas mootorikütuste jaemüügiga. Eestis asutati ettevõte 1991. aastal.\n\nEttevõttel oli 2013. aasta seisuga Eestis 25 autopesulaga Eesti suurim automaatpesulate kett ning Statoili kaubamärgi all 46 teenindusjaama ja Statoil 1-2-3 kaubamärgi all kuus automaatjaama. 2017. aasta seisuga oli ettevõttel 56 täisteenindus- ja 19 automaatjaama ning üks tanklapood.\n\nEttevõtte majandusaasta kestab 1. maist kuni 30. aprillini. 2018. aastal oli majandusaasta käive 318,5 miljoni eurot ja kasum 10,3 miljonit eurot. Ettevõttes töötas 680 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_205150"}
{"text": "Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon\n\nEesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon (lühend ESEA) on aastal 1996 Tallinnas asutatud mittetulundusühing, kuhu kuuluvad füüsilisest isikust ettevõtjad .\n\nEesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni tegevdirektoriks kinnitati Jaak Saarniit.\n\nPõhikirja järgi on ESEA eesmärk \"Eesti vabariigis soodsa ettevõtlus- ja välismajanduskeskkonna arendamine\".\n", "id": "ekk_Latn_205151"}
{"text": "OpusCapita\n\nOpusCapita on Soome teenindusettevõtte Posti Group Eestis asuv haru.\n\nEttevõtte ajalugu Eestis ulatub aastasse 1997, mil asutati AS Eesti Maksekeskus. Aastal 2005 ühines AS Eesti Maksekeskus ettevõttega Itella.\n", "id": "ekk_Latn_205152"}
{"text": "AS Eesti Gaas\n\nAS Eesti Gaas on Soome-Balti piirkonna suurim erakapitalile kuuluv energiaettevõte, mille tooteportfelli kuuluvad maagaas, veeldatud maagaas (LNG), surugaas (CNG), biometaan (CBM) ja elekter. Eesti Gaasi kontserni kuuluvad tütarettevõtted AS Gaasivõrk ja Elenger Marine OÜ. AS Gaasivõrk haldab Eesti suurimat gaasijaotusvõrku. Tütarettevõte Elenger Marine tegeleb LNG transpordi ning punkerdamisega nii merel kui ka maal, kasutades selleks oma LNG veokiparki ning gaasitankerit Optimus. Eesti Gaasile kuulub Eesti suurim surugaasitanklate võrk, kus saab lisaks maagaasile tankida kohalikku taastuvkütust rohegaasi ehk biometaani.\n\nEesti Gaasile kuulub ka 80% osalus neljas päikeseenergia tootmisega tegelevas ettevõttes (Pärnu Päikesepark 1, 2, 3 ja 4).\n\nEesti Gaas tegutseb Elengeri nime all Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas.\n\nEesti Gaas kuulub 100% Eesti erakapitalile. Ettevõtte omanik on investeerimisettevõte Infortar, mis on ühtlasi Tallinki suuraktsionär. Eesti Gaasil on ligi 50 000 klienti.\n", "id": "ekk_Latn_205153"}
{"text": "Helda\n\nHelda on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Juuru vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 51 inimest. Neist 46 (90,2%) olid eestlased.\n\n1977. aastal Hõreda külaga liidetud küla eraldati taas 2010. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205154"}
{"text": "AS Tulika Grupp\n\nAS Tulika Grupp on aastal 1999 moodustatud kontsern, kuhu kuulub mitu takso- ja transporditeenust pakkuvat ettevõtet.\n\nKontserni kuuluvad teiste seas AS Tulika Takso (asutati 1993), Maksitakso, Tallinna Taksopark, Tulika Autokeskus.\n", "id": "ekk_Latn_205155"}
{"text": "Kalda (Rapla)\n\nKalda on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Juuru vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 13 inimest. Kõik olid eestlased.\n\n1977. aastal Härgla külaga liidetud küla eraldati taas 2010. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205156"}
{"text": "Sadala (Rapla)\n\nSadala on küla Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Juuru vallas.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 8 inimest. Kõik olid eestlased.\n\n1977. aastal Lõiuse külaga liidetud küla eraldati taas 2010. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205157"}
{"text": "Standard (ettevõte)\n\nAS Standard on 1944. aastast tegutsev Eesti ettevõte, mis on kasvanud üheks Baltimaade suurimaks ühiskondlike ruumide sisustuse tootjaks. Standardi tegevus jaguneb kahe ärisuuna vahel: büroopindade ja hotelliäri interjöörilahendused. Standard ekspordib enam kui 30 riiki üle maailma ja on mitme suure hotelliketi tunnustatud sisustuspartner.\n", "id": "ekk_Latn_205158"}
{"text": "Vana-Aespa\n\nVana-Aespa on küla Rapla maakonna Kohila vallas. Küla loodi Aespa küla jagamisel Aespa alevikuks ja Vana-Aespa külaks 2011. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205159"}
{"text": "AS SRV Kinnisvara\n\nAS SRV Kinnisvara on 1992. aastal asutatud kinnisvaraga tegelev ettevõte. Ettevõtte suuromanik on Soome kinnisvaraarendus- ja ehitusfirma SRV Yhtiöt.\n\nSRV Kinnisvara oli taasiseseisvumise järel üks Eesti esimesi kinnisvaraarendajaid ning selle arendusobjektide seas on olnud näiteks Radisson SAS hotell, Viru keskus ja Osten Tor.\n\nEttevõtte omanikeringi on kuulunud Alvar Ild ja Indrek Toome.\n", "id": "ekk_Latn_205160"}
{"text": "Eesti Koorijuhtide Naiskoor\n\nEesti Koorijuhtide Naiskoor (lühend: EKN) on loodud 1988. aastal professor Ants Söödi eestvedamisel. Kooris laulab kuni 30 muusikaõpetajat-koorijuhti üle Eesti, kelle käe all töötab 32 koori ja lapsed omandavad teadmisi 22 õppeasutuses. EKN harjutab seminar-kokkutulekutel kuus kuni kaheksa korda aastas.\n\nEesti Koorijuhtide Naiskoor on Eestis ainulaadne täiskasvanute kollektiiv, mis on aastate jooksul leidnud oma kindla koha Eesti koorimuusika maastikul. EKNi eesmärgiks on tutvustada kuulajale eesti naiskoorilaulu paremikku, tellida ja salvestada eesti heliloojate loomingut, olla kursis maailma uue repertuaariga, tutvustada eesti naiskoorimuusikat väljaspool Eestit, osaleda üldlaulupidudel ja laulupäevadel ning rahvusvahelistel festivalidel ja konkurssidel.\n\nOluline on koostöö teiste kooridega Eestist ja kohalike ning välisdirigentidega. Kooriga on töötanud Robert Cowles (USA), Mari Koistinen, Rita Varonen (Soome), Pavel Brochin (Saksamaa), Galina Gorbatenko (Ukraina) ja Aira Birziņa (Läti). Oleme alati pidanud oluliseks, et külalisdirigentide kavades oleks nende maa klassikalist ja uuemat koorimuusikat. EKN on võitnud 2001. aastal Walesis toimunud Llangolleni rahvusvahelisel koorifestivalil grand prix.\n\nEKNi dirigendid on olnud Ants Sööt, Andrus Siimon, Õnne-Ann Roosvee,Elen Ilves, Kristi Jagodin. Praegu on EKNi dirigendid Markus Leppoja ja Kristina Sildos. Hääleseadja Egle Veltmann.\n", "id": "ekk_Latn_205161"}
{"text": "Urve Kilk\n\nUrve Kilk (sündinud 5. detsembril 1937 Misso vallas) on eesti õpetaja ja rahvatantsupedagoog.\n\nUrve Kilk on lõpetanud 1955. aastal Kohtla-Järve 1. Keskkooli. Seejärel õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ja lõpetas ülikooli 1960. aastal.\n\n1964. aastast töötas ta Järve Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetajana.\n\nÕpetajatöö kõrvalt on ta juhendanud rahvatantsurühmi ning korraldanud ülevirumaalisi laulu- ja tantsupidusid. Ta on olnud üleriigiliste tantsupidude liigijuht ja assistent.\n", "id": "ekk_Latn_205162"}
{"text": "Eesti Televisiooni ja Raadio Segakoor\n\nEesti Televisiooni ja Raadio Segakoor oli aastatel 1945–1992 tegutsenud kutseline segakoor.\n\nKoor kandis 1945–1955 nime Eesti Raadio segakoor. Aastal 1992 moodustati segakoori alusel 1992–1995 tegutsenud kammerkoor – Eesti Raadio Koor.\n\nKoori tegevusaastatel salvestati Eesti Raadiole nii Eesti kui ka Nõukogude koorimuusikat, ühtekokku ligi 2000 teost.\n\nKoor on pälvinud auhindu, näiteks 1950 – Nõukogude Eesti preemia 1965 – Eesti NSV teeneline koor\n", "id": "ekk_Latn_205163"}
{"text": "Harjuküla\n\nHarjuküla on küla Võru maakonnas Rõuge vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Varstu valda.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 12 inimest. Kõik olid eestlased.\n\nKüla eraldati 2010. aastal Liguri külast.\n", "id": "ekk_Latn_205164"}
{"text": "Kohtla-Järve Järve Kool\n\nKohtla-Järve Järve Kool (aastani 2019 Kohtla-Järve Järve Gümnaasium) on põhikool Kohtla-Järvel.\n", "id": "ekk_Latn_205165"}
{"text": "ETV tütarlastekoor\n\nETV tütarlastekoor on Eesti Televisiooni juures tegutsev laulukoor.\n\nKoor kasvas välja ETV Lasteekraani laulustuudiost, millele pani 1990. aastal aluse Aarne Saluveer.\n\nKooris laulab praegu 29 tütarlast vanuses 14–20 aastat.\n\nETV tütarlastekoor kasvas välja 1990. aastal ETV lastesaadete toimetuse juurde Aarne Saluveeri ja Eve Viilupi (1953–2014) loodud laste laulustuudiost. Algul keskendus stuudio ETV lastesaadete muusikaga rikastamisele ja lavastuslikele kontsertidele.\n\nPöördelise tähtsusega oli koori arengus 1996. aasta, mil Eestis võideti esimene konkurss lastekooride kategoorias ning esimeselt väliskonkursilt Hispaaniast Cantonigrosest toodi koju lastekooride kategooria hõbemedal ja ühises folgikategoorias täiskasvanutega 5. koht. Esimene edu traditsioonilise koorimuusika vallas innustas edasi püüdlema ja tänaseks on ETV Tütarlastekoor maailmatasemel tunnustatud tütarlastekoor.\n\nLäbimurre koorimuusika maailmaareenil toimus 2000. aastate algul. Euroopa Koorimuusika Suure Auhinna sarja kuuluval Cesare Augusto Seghizzi nimelisel koorikonkursil Gorizias saavutas koor 2001. aastal kolm esikohta, ühe teise koha ja publiku lemmiku tiitli. Sellele järgnes kutse 2003. aasta Ameerika Koorijuhtide Assotsiatsiooni aastakonvendi kontserdiprogrammi, kus 7500 koorimuusikaeksperdile kõlas maailma esiettekandes Arvo Pärdi \"Peace Upon You, Jerusalem\". Koor on oodatud esineja mainekatel festivalidel ja kontserdilavadel üle maailma: Avery Fisher Hall Lincoln Center for the Performing Arts New Yorgis, Maailma Koorimuusika Sümpoosion Argentinas, Shanghai kevadmuusikafestival Hiinas, Golden Gate Festival San Franciscos, Cheltenhami festival ja Roundhouse Londonis Inglismaal, La Fabbrica del Canto Legnanos, Polyfollia Prantsusmaal, Peterburi rahvusvaheline koorifestival, Sympaatti Soomes, koorifestival \"Let the Future Sing\" Rootsis, Folk Baltica festival, Euroopa noortekooride festival Šveitsis, Nargen festival jne.\n\nKunstiline juht Aarne Saluveer on läbi aegade viinud kooriga edukalt ellu uuenduslikke ideid, millest palju on saanud tänaseks noorte koorimuusika loomulikuks osaks Eestis ja väljaspool. 1992. aastal sai Eesti Televisioonis alguse noorte talentide avastamise võistlus \"Laulukarussell\", mille muusikalise tervikpildi muutis huvitavamaks stuudiokoori lisandumine.\n\nKoori algusaastatel tehti esimesed katsetused muusikalist väljendust toetavate liikumisseadetega, mis on täna koori repertuaari lahutamatuks osaks. Nende eredaimateks näideteks on Eurovisiooni laulude popurrii, Veljo Tormise \"Sampo tagumine\" ja \"Kiigelaulud\", Astor Piazolla \"La Muerte del Angel\" ja Leonard Bernsteini \"I feel pretty\". ETV Tütarlastekoor on avardanud ettekujutust tütarlastekoorist, omades repertuaaris klassikalise ja folkmuusika kõrval kaasaegset eksperimentaalset heliloomingut, pop- ja džässmuusikat ning osaledes eriilmelistes projektides muusikalidest, hääleimprovisatsioonist ja kaubanduskeskuses läbi viidud performansitest kuni koostööni Jaapani DJ-ga ja ansambliga Köök.\n\nKvaliteedi nurgakiviks on koori kõla, mille saavutamiseks on andnud oma panuse Eesti tipptaseme vokaalpedagoogid Ester Lepa (1928–2013), Ljudmilla Issakova (1924–2004), Marika Eensalu, Nadia Kurem ja Eha Pärg. Koori kaunist kõla on kiitnud José Carreras ja Brian Eno.\n\nKoor otsib muusikaloomingu tõlgendamiseks uudseid viise, üheaegselt toetudes traditsioonilistele lähenemistele ja kasutades mitmekülgseid muusikalisi väljendusvahendeid. Oluline on vormistada iga teos stiilse tervikuna, olgu tegemist vaimuliku või ilmaliku muusikaga erinevatest ajastutest, rahvamuusikatöötluste, pop- ja džässmuusikakavadega või vokaalsümfooniliste suurvormidega. Koori kõrget kunstilist ja vokaalset taset kinnitavad mitmed auhinnalised kohad rahvusvahelistelt tippkonkurssidelt, seda nii klassika, folkmuusika kui ka pop- ja džässmuusika kategoorias – EBU raadiokonkursil \"Let the Peoples Sing\", Euroopa Koorimuusika Suure auhinna finaalis Itaalias Arezzos, Hispaanias Tolosas, Hollandis Arnhemis, koorifestivalil \"Tallinn\" jpt\n\nKoori arengule on andnud impulsse koostöö paljude tunnustatud muusikute ja heliloojatega. Koorile on kirjutanud teoseid Arvo Pärt, Tõnu Kõrvits, Urmas Sisask, Roxanna Panufnik, Valeri Petrov, Pärt Uusberg, Tauno Aints, Kadri Voorand, Rasmus Puur ja Karin Kuulpak. Koori repertuaaris moodustab väga olulise osa Veljo Tormise looming, mida on esitatud mitmel autorikontserdil Eestis ja välismaal. ETV tütarlastekoor on esmasalvestanud \"Raua needmise\" naiskoori seades ja esitanud korduvalt naiskoori jaoks seatud osi tsüklist \"Ingerimaa õhtud\". Koor on jaganud lava Eesti tippkooride ja orkestritega ning esinenud Neeme Järvi, Eri Klasi, Andres Mustoneni, Eric Whitacre'i ja Paul Hillieri dirigeerimisel. Nende kõrval on koor nautinud esinemist koos Imogen Heapi, Ola Onabule, Tõnis Mäe, Ivo Linna, Villu Veski, Dave Bentoni ja paljude teiste tunnustatud muusikaesitajatega.\n\nKoor on rikastanud paljusid Eestile tähtsaid üritusi, osaledes Euroopa Filmiauhindade galakontserdil, Eesti Vabariigi Presidendi pidulikul aastapäeva kontsertaktusel, Eesti kultuuripäevadel Moskvas, Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamisel viies kultuurisaadikuna viiele riigile eesti heliloojate uudisteostena muusikalised kingitused, Pimedate Ööde Filmifestivalil, Estonia Teatri 100. aastapäeva ja Eesti Kongressi 20. ja 25. juubeli tähistamistel.Aarne Saluveer ja tütarlastekoor peavad südameasjaks eesti muusika tutvustamist, kuulajate ja lauljate muusikalist harimist töötubades ja meistriklassides Eestis, Hiinas, Iisraelis, Prantsusmaal, Argentinas ja USAs.\n\nKooris on laulnud üle 130 noore ning see on olnud arengukeskkonnaks tervele põlvkonnale eesti klassika- ja popmuusikutele, kelle hulka kuuluvad Hanna-Liina Võsa, Hanna-Liis ja Hando Nahkur, Hannah, Kai Rüütel, Lenna Kuurmaa, Maarja Aarma, Maarja-Liis Ilus, Maria Valdmaa, Nele-Liis Vaiksoo, Sirly Illak-Oluvere, Vaiko Eplik jpt. Koori vilistlased jätkavad laulmist Eesti Filharmoonia Kammerkooris, kammerkoorides Voces Musicales, Collegium Musicale, Nuku kooris jm.\n\nETV tütarlastekoor on salvestanud CD \"Ring on täis\" (1999), duubel-CD/DVD \"Gratias\" (2006) ning koostöös Tallinna Kammerorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli Kammerkooriga \"Uued ja vanad jõululaulud\" (2007). Plaadifirmale Warner Classics salvestati Mihhail Gertsi juhatusel koos ühe maailma esisoprani Patricia Rozario ja Tallinna kammerorkestriga Roxanna Panufniku \"Tallinna missa. Koori algusaastatesse jäävad ka mitmed lastelaulude salvestised. Koori on salvestanud ERR, BBC, WDR, NRK, YLE, RAI, Taani Raadio, USA ja Venemaa tele- ja raadiokanalid.\n\nAastatepikkuse tegevuse eest koorimuusika propageerimisel ja arendamisel tunnustas Guido d'Arezzo Fond 2012. aastal ETV Tütarlastekoori ja Aarne Saluveeri maineka auhinnaga Guidoneum Award.\n", "id": "ekk_Latn_205166"}
{"text": "Vana-Sonda\n\nVana-Sonda on küla Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Sonda valda.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 15 inimest. Kõik olid eestlased.\n\nKüla eraldati 2010. aastal Varinurme külast.\n", "id": "ekk_Latn_205167"}
{"text": "Lasteekraani Muusikastuudio Lastekoor\n\nLasteekraani Muusikastuudio Lastekoor on ETV Lasteekraani Muusikastuudio juures tegutsev lastekoor.\n\nKoor kasvas välja Lasteekraani Muusikastuudio mudilasrühmast, mis asutati 1993.\n\nPraegu laulab kooris 30 tüdrukut vanuses 13-17 aastat.\n\nKoori repertuaaris on esindatud nii eesti kui ka välismaine koorimuusika, samuti rahvalauluseaded ja lastelaulud.\n\nKooril on ka oma viiuldajate ansambel ja rahvapilliorkester.\n", "id": "ekk_Latn_205168"}
{"text": "Sinni\n\nJõe läte on Lõuna-Apenniinides Potenza provintsis Laurias, 1380 meetri kõrgusel merepinnast.\n\nSinni suubub Joonia merre Taranto lahes, Matera provintsis Policoros. Antiikajal asus jõe suudmes Sirise linn.\n\nAastatel 1970–1982 rajati Senises (Potenza provints) jõele pais. 68 meetri kõrgusel merepinnast asuva Cotugno mäe paisu taga oleva veehoidla pindala on 1850 hektarit, maht 530 miljonit kuupmeetrit.\n", "id": "ekk_Latn_205169"}
{"text": "Sarmento\n\nSarmento on jõgi Lõuna-Itaalias Basilicata maakonnas Matera provintsis.\n\nSarmento on Sinni parempoolne lisajõgi ja suubub Sinni jõkke Valsinnis.\n", "id": "ekk_Latn_205170"}
{"text": "Paul Klee\n\nErnst Paul Klee (18. detsember 1879 Münchenbuchsee, Šveits – 29. juuni 1940 Muralto, Šveits) oli Saksamaa kodakondsusega maalikunstnik ja graafik, kelle mitmekülgset loomingut seostatakse nii ekspressionismi, konstruktivismi, kubismi, primitivismi kui ka sürrealismiga.\n\nKlee oli tihedas kontaktis rühmitusega Der Blaue Reiter ning eksponeeis selle teisel näitusel 1912. aastal oma graafikat. Kuni selle ajani peamiselt graafikuna tegutsenud kunstnikul aitas maalikunstnikuna läbi murda 1914. aastal koos August Macke ja Louis Moilliet'ga ette võetud reis Tuneesiasse.\n\nNagu ta sõber vene maalikunstnik Vassili Kandinsky, õpetas Klee 1920. aastast Bauhausis, algul Weimaris ja hiljem Dessaus. 1931. aastast oli ta Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Pärast natsistlikku võimupööret ta vallandati ning ta läks eksiili Berni, kus alates 1934. aastast sündis raskest haigusest hoolimata ulatuslik hiline looming. Kunstnikutöö kõrval kirjutas ta kunstiteoreetilisi käsitlusi, nagu näiteks \"Schöpferische Konfession\" (1920) ja \"Pedagoogiline visandiraamat\" (\"Pädagogisches Skizzenbuch\", 1925). Paul Klee kuulub 20. sajandi olulisimate klassikalise modernismi esindajate hulka kunstis.\n\nKlee eksperimenteeris värviteooriaga ja uuris seda sügavuti. Tema loengusarja \"Kirjutised vormi ja disaini teooriast\" (\"Schriften zur Form und Gestaltungslehre\", inglise keeles \"Paul Klee Notebooks\") peetakse modernistliku kunsti jaoks sama tähtsaks kui Leonardo da Vinci \"Traktaati maalimisest\" renessansskunsti jaoks.\n", "id": "ekk_Latn_205171"}
{"text": "Inčukalns\n\nInčukalns on küla (lielciems) Lätis Vidzemes Sigulda piirkonnas, Inčukalnsi valla halduskeskus. Inčukalns asub merepinnast 52 meetri kõrgusel.\n\nSeal asub Valga–Riia raudteeliini Inčukalnsi raudteejaam. Külla jäävad Atmodas iela, Inčukalna stacija ja Mežmala bussipeatus. Lisaks haldushoonetele asuvad seal raamatukogu, põhikool ja muusikakool.\n\nInčukalns tekkis Inčukalnsi mõisa (saksa keeles Hinzenberg) ja Henningi karjamõisa juurde. Arenema hakkas küla pärast raudtee rajamist aastal 1886. Aastail 2006–2021 kuulus küla Inčukalnsi piirkonda, olles selle halduskeskuseks.\n\n2015. aastal oli külas 2069 elanikku, 2020. aastal 1985.\n", "id": "ekk_Latn_205172"}
{"text": "Eesti Kartulitöötlejate Ühistu\n\nEKTÜ-l on ka allüksus EKTÜ Insenerikeskus, kus on uuritud muu hulgas kartulitoodete tehnoloogiat ja põllumajandussaaduste jäägivabamat töötlemist.\n", "id": "ekk_Latn_205173"}
{"text": "E265\n\nE265 on 60,4 km pikkune (maismaaosa) Euroopa tee, mis kulgeb läbi Eesti ja Rootsi.\n\nEestis asuv osa kulgeb täies pikkuses mööda Tallinna ringteed (põhimaantee nr 11) ja osaliselt (Keilast Paldiskini) mööda Tallinna–Paldiski maanteed (põhimaantee nr 8).\n\nViimane osa Paldiski ja Kapellskäri vahel on laevatee.\n", "id": "ekk_Latn_205174"}
{"text": "Basento\n\nBasento (ladinakeelne nimi Casuentus) on jõgi Lõuna-Itaalias Basilicata maakonnas, Potenza ja Matera provintsides. Basento on Basilicata maakonna pikim jõgi ja pikim Joonia merre suubuv Itaalia jõgi.\n\nJõe läte on Lõuna-Apenniinides, 1722 meetri kõrgusel merepinnast. Basento suubub Joonia mere Taranto lahte Metpontost lõunas.\n\nBasento kallastel asuvad Pisticci, Ferrandina ja Salandra.\n", "id": "ekk_Latn_205175"}
{"text": "Eesti Karusloomakasvatajate Selts\n\nEesti Karusloomakasvatajate Selts on aastal 1990 asutatud karusloomakasvatusfarmide ühendus. Ühtlasi on ühendus 1936. aastal seltsi jätkaja.\n\nAastal 2003 oli seltsi farmides kokku üle 30 000 põhikarja looma, kelle seas oli hõbe- ja sinirebaseid ning minke.\n", "id": "ekk_Latn_205176"}
{"text": "Uus Talu\n\nUus Talu oli aastatel 1925–1940 Tallinnas igakuiselt ilmunud põllumajandusajakiri. Ajakirja andis algul (1925–1939) välja Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliit ning aastal 1940 Eesti Ühistegeline Liit.\n\nAjakirja peatoimetaja oli 1928–1937 Kaarel Liidak.\n\nAjakirjas oli teadlaste populaarteaduslikke artikleid näiteks taimekasvatuse, aianduse, metsanduse, põllumajandusmasinate kohta.\n", "id": "ekk_Latn_205177"}
{"text": "Eesti Punane Kari\n\n\"Eesti Punane Kari\" oli 1902– eri nimede ja õiguslike vormidena tegutsenud eesti punase veise aretajate ühendus.\n\nAsutamise ajast aastani 1947 kandis ühendus nime Balti Angli Karja Kasvatajate Ühing. Aastatel 1947–1964 tegutses nime all Riiklik Eesti Punase Karja Tõulava, aastatel 1964–1993 tegutses tõuaretusnõukoguna. Aastast 1993 kandis nime Aretusühistu \"Eesti Punane Kari\". Aastal 2002 (teistel andmetel 2003) ühines Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga.\n", "id": "ekk_Latn_205178"}
{"text": "Helmi Puur\n\nHelmi Puur (aastast 1968 Helmi Kiik; 20. detsember 1933 Tallinn – 6. juuli 2014) oli eesti baleriin ja ballettmeister-repetiitor.\n\nTa õppis aastatel 1946–1950 Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis (Zoja Kalevi-Silla klassis), lõpetas 1953. aastal Leningradi A. Vaganova nimelise Balletiakadeemia.\n\nTa oli aastatel 1953–1955, 1958–1960 Estonia teatri solist. Pidi haiguse tõttu tantsimisest loobuma ja naasis Estoniasse 1964. aastal. Seejärel oli ta 1964–1966 Estonia teatri solist ja aastast 1966 ballettmeister-repetiitor.\n", "id": "ekk_Latn_205179"}
{"text": "Agri\n\nAgri (ladinakeelne nimi Aciris; kreeka keeles Akyris, Ακυρης) on jõgi Lõuna-Itaalias Basilicata maakonnas Potenza ja Matera provintsis. Agri on Basilicata maakonna kõige veerohkem jõgi ning pikkuselt ja valgla suuruselt maakonnas Basento järel teine.\n\nJõgi suubub Joonia mere Taranto lahte Scanzano Jonico kaguosas.\n\nAgri kallastel asuvad Marsico Nuovo, Montemurro, Sant'Arcangelo, Policoro ja Scanzano Jonico.\n", "id": "ekk_Latn_205180"}
{"text": "Alfred Oja\n\nAlfred Oja (vene keeles Оя, Альфред Альфредович; 5. september 1924 Oparino, Arhangelski oblast – 5. juuli 2000 Penza) oli eesti rahvusest Vene kunstnik.\n\nTa sündis 1924. aastal Oparinos Arhangelski oblastis. 1930. aastal kolis pere Volga äärde Samara oblastisse. 1939. aastal asus ta õppima Penza kunstikooli. 17-aastaselt läks ta võitlema Teise maailmasõtta, 1943. aastal kuulus Eesti Laskurkorpusse. Ta sõdis Balti ja Leningradi rindel, sai raskelt haavata, jäi lonkama.\n\n1946. aastal jätkas ta poolelijäänud õpinguid Penzas. Aastatel 1948–1954 õppis ta kinokunstnikuks Üleliidulises Kinematograafia Instituudis, kuid temast sai ühtlasi raamatuillustraator, graafik, skulptor ja mosaiikide looja.\n\nAastatel 1954–1955 töötas ta filmistuudios Sojuzmultfilm. 1955. aastal naasis ta Penza kunstikooli õppejõuks. 1956. aastal kutsuti ta filmi \"Sampo\" kunstnikuks Mosfilmis.\n\n1957. aastal esines ta esmakordselt kunstinäitusel Eestis. Kolm aastat valmistas ta ette sarja \"Kalevipojast\"; see pälvis üleliidulisel kunstinäitusel hõbemedali ja 1958. aastal Brüsseli maailmanäitusel pronksmedali.\n\n1964. aastal töötas ta kunstnikuna Mosfilmi filmi \"Kaugete tähtede valgus\" juures. Aastatel 1976–1986 töötas ta professori ja kunstikateedri juhatajana Penza Ehitusinseneride Instituudi arhitektuuriteaduskonnas.\n\nTema teoseid on eksponeeritud Viinis, Leningradis, Cannes'is, Moskvas, Veneetsias, Tallinnas, Reykjavikis ja veel kümmekonnas linnas Ungarist Mehhikoni, Hollandist USA-ni. Tema sõjamälestustele pühendatud monumentaalkunsti saab näha Penza oblastis.\n", "id": "ekk_Latn_205181"}
{"text": "Crati\n\nCrati (ladinakeelne nimi Crathis; kreeka keeles Akyris, Κρᾶθις) on jõgi Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\nCrati on Calabria tähtsaim jõgi, olles maakonna jõgedest esikohal keskmise äravoolu hulgalt suudmes (36 m³/s on Lõuna-Itaalia jõgedest Volturno ja Sele järel kolmandal kohal), pikkuselt (91 km) ja valgala suuruselt (2440 km²).\n\nJõgi suubub Joonia mere Taranto lahte Corigliano Calabro põhjanurgas.\n\nCrati kallastel asuvad Belsito, Bisignano, Castiglione Cosentino, Cerisano, Cosenza, Lappano, Lattarico, Luzzi, Montalto Uffugo, Paterno Calabro, Rende, Rose, Rossano, Rovito, Spezzano Albanese, Tarsia, Terranova da Sibari, Cassano all'Ionio, Corigliano Calabro ja Torano Castello.\n", "id": "ekk_Latn_205182"}
{"text": "EPMÜ Agrobiokeskus\n\nAsutus loodi 1987. aastal nime all Eesti Põllumajandusliku Biotehnoloogia Keskus. Aastal 1996 nimetati asutus ümber Eesti Agrobiokeskuseks. Aastal 2001 liideti asutus Eesti Põllumajandusülikooliga (EPMÜ) ja nimeks sai EPMÜ Agrobiokeskus. Aastal 2004 lõpetas asutus tegevuse ja selle teadusliku töö jätkaja on EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.\n", "id": "ekk_Latn_205183"}
{"text": "EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut\n\nsuunaEesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut\n", "id": "ekk_Latn_205184"}
{"text": "Hardangeri viiul\n\nHardangeri viiul (nr hardingfele) on Norra viiul, tihti nimetatakse seda Norra rahvuspilliks. Hardangeri viiulil on 4–5 lisakeelt, mis paiknevad nelja pealmise keele all. Alumised keeled on resonantskeeled, neil endil ei mängita. Alumiste keelte resonants annab Hardangeri viiulile mängimisel erilise kõla. Harilikust viiulist eristab seda ka tavapärasest madalam roop.\n\nHardangeri viiulit on kerge ära tunda osaliselt või täielikult selle pinda kaunistava ornamendi järgi, ka pilli sõrmlaud on mustriline.\n\nTänapäevase Hardangeri viiuli leiutas Isak Nilssen Botnen (1669–1759), kes sündis Hardangeri piirkonnas Norras. Ta meisterdas viiuleid varieeruva arvu resonantskeeltega (enamasti kahega, ent ka kuue lisakeelega pille), kuni jäi viiuli praeguse kuju juurde. Säilinud on 15 tema tehtud viiulit. Tema poeg Trond Isaksen Botnen jõudis oma elu jooksul valmistada umbes 1000 Hardangeri viiulit, millest on säilinud 30–40. Tema tehtud on ka tänaseni säilinud vanim Norras valmistatud tavaline viiul, mis pärineb aastast 1764 ja on praegu Hardangeri Rahvamuuseumis Utnes.\n\nTeadaolevalt vanima säilinud Hardangeri viiuli sarnase pilli, nn Jaastadi viiuli valmistas aastal 1651 Ole Jonsen Jaastad (1621–1694) Ullesvangis. Tema loodud viiulil oli ainult kaks alumist resonantskeelt.\n", "id": "ekk_Latn_205185"}
{"text": "Busento\n\nBusento (ladinakeelne nimi Bucentius) on jõgi Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis.\n\nJõgi saab alguse Monte Cocuzzo nõlvalt Lõuna-Apenniinides ja suubub vasakult Crati jõkke Cosenzas.\n\nPärimuse järgi haigestus läänegootide kuningas Alarich I pärast Rooma rüüstamist 410. aastal malaariasse ning suri Cosenzas. Kuningas koos röövitud varandusega maeti Busento jõe sängi, milleks juhiti jõgi looduslikust sängist kõrvale.\n", "id": "ekk_Latn_205186"}
{"text": "Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut\n\nEesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut (lühend ELVI või LVI või ELVTUI) oli aastatel 1947–1994 tegutsenud teadusasutus.\n\nELVI asutati 1947. aastal nimega ENSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut. 1956. aastal allutati ELVI ENSV Põllumajandusministeeriumile. 1994. aastal liideti ELVI EPMÜ Loomakasvatusinstituudiga.\n\nInstituudi üks rajajaid ja selle esimene direktor (1947–1950) oli akadeemik Ferdinand Laja.\n", "id": "ekk_Latn_205187"}
{"text": "ENSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut\n\nsuunaEesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut\n", "id": "ekk_Latn_205188"}
{"text": "EPMÜ Loomakasvatusinstituut\n\nEPMÜ Loomakasvatusinstituut oli aastatel 1994–2005 tegutsenud EPMÜ (praegune EMÜ) struktuuriüksus.\n\nAsutus loodi EPMÜ loomakasvatusteaduskonna ja Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi (ELVI) baasil. Aastal 2005 moodustati asutuse (koos EPMÜ Agrobiokeskuse ja EPMÜ loomaarstiteaduskonnaga) baasil EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.\n", "id": "ekk_Latn_205189"}
{"text": "Carl Gugasian\n\nCarl Gugasian (sündinud 20. novembril 1947 Broomallis Pennsylvania osariigis) on Ameerika Ühendriikide vang, kes kannab 17 aasta pikkust vanglakaristust röövide tõttu. Ta on tuntud kui \"The Friday Night Bank Robber\" ning teda peetakse üheks ohtlikumaks kurjategijaks USA röövide ajaloos – ta on 30 aasta jooksul röövinud üle 50 panga, põhjustades ligi kahe miljoni dollari ulatuses kahjusid.\n", "id": "ekk_Latn_205190"}
{"text": "Arvo järv\n\nArvo järv (itaalia keeles Lago Arvo) on veehoidla Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis San Giovanni in Fiore ja Aprigliano omavalitsusüksuse territooriumil.\n\nSila rahvuspargi territooriumil, 1280 meetri kõrgusel merepinnast, Melillo ja Cardoneto mäe vahelises nõos paiknev järv on mahult (0,07 km³) ja pikkuselt (8,7 km) Ampollino järve järel suuruselt teisel kohal.\n\nVeekogu rajati aastatel 1927–1931 hüdroelektrijaama veehoidlaks.\n\nArvo järv on tunnelis paikneva torujuhtme kaudu ühenduses Ampollino järvega.\n", "id": "ekk_Latn_205191"}
{"text": "Ampollino järv\n\nAmpollino järv (itaalia keeles Lago Ampollino) on veehoidla Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Sila kõrgmaal.\n\nVeekogu paikneb 3 provintsi (Cosenza, Crotone ja Catanzaro) kallastel, Aprigliano, San Giovanni in Fiore, Taverna ja Cotronei omavalitsusüksuste territooriumitel.\n\nSila rahvuspargi lõunaosas, 1278 meetri kõrgusel merepinnast asuva järve pindala on 77 km², maht 0,068 km³.\n\nVeekogu rajati aastatel 1916–1927 hüdroelektrijaama veehoidlana. Järve sissepühitsemisel osales kuningas Vittorio Emanuele III.\n\nAmpollino järv on tunnelis paikneva torujuhtme kaudu ühenduses Arvo järvega.\n", "id": "ekk_Latn_205192"}
{"text": "Elephants From Neptune\n\nElephants From Neptune on Eesti rokkansambel.\n\nAnsambli liikmed on Robert Linna, Markko Reinberg, Rain Joona ja Jon Mikiver.\n\nAnsambel andis 2012. aasta aprillis välja omanimelise debüütalbumi \"Elephants From Neptune\", mis 2013. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel oli nomineeritud aasta ansambli ja aasta rokkalbumi kategoorias.\n\nPärast esinemist Tallinn Music Weeki festivalil nimetas Inglise muusikaveeb Drowned in Sound neid festivali parimaks Eesti bändiks. 2011. aastal esines ansambel Tallinnas koos Briti rokkansambliga Kaiser Chiefs ning 2012. aasta juulis Tallinna Lauluväljakul, soojendades 30 000 inimese ees USA rokkansamblit Red Hot Chili Peppers. Alates 2012. aasta lõpust on ansambel esinenud näiteks Lätis festivalidel Positivus ja Summer Sound, Leedus Vilnius Music Weekil ning Soomes Valoa festivalil ja MARS-i festivalil.\n\nAnsambel andis 2013. aasta veebruaris välja esimese oma kolmest EP-st koosnevast sarjast pealkirjaga \"I\" ning 2013. aasta mais järgmise EP – \"II\". Aprillis sõlmis ansambel lepingu Soome muusikaagentuuriga Fullsteam Agency, mis esindab erinevatel maadel selliseid bände nagu näiteks Disco Ensemble, Rubik, Michael Monroe ning ka Eesti praegu edukaimat ansamblit Ewert and The Two Dragons.\n\nAnsambel võitis 2013. aasta aprillis Skype'i auhinna. Koos tiitliga \"Skype's Go Change The World Award\" kaasnes ka 3500 euro suurune rahaline preemia.\n\n2017. aasta 21.juunil esines Elephants From Neptune Riias koos ansamblitega Foo Fighters, Biffy Clyro & The Kills.\n", "id": "ekk_Latn_205193"}
{"text": "Eesti Loomaarstide Ühing\n\nEesti Loomaarstide Ühing (lühend ELÜ) on Eestis tegutsev ühing.\n\nEesti Loomaarstide Ühingu ajalugu ulatub aastasse 1920, mil asutati Eesti Loomaarstide Selts. Aastal 1927 sai nimeks Eesti Loomaarstide Ühing. Aastal 1940 ELÜ tegevus lõpetati, jätkas varasemat tööd 1945. aastal asutatud Eesti Veterinaararstide Ühing Rootsis (lühend: EVÜR), mis tegutses aastani 1990. Eestis taasasutati Eesti Loomaarstide Ühing aastal 1988 (teistel andmetel 1989).\n\nEesti Loomaarstide Ühingu häälekandja on aastast 1925 ilmuv Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Lisaks korraldab ELÜ igal aastal loomaarstide ja loomaarstiabiliste teaduskonverentsi \"Veterinaarmeditsiin\", kus kuulutatakse välja Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia ja aasta loomaarst.\n", "id": "ekk_Latn_205194"}
{"text": "Oblaznõtsja\n\nOblaznõtsja (ukraina keeles Облазниця) on küla Ukrainas Lvivi oblastis Žõdatšivi rajoonis. Elanike arv on 288. Pindala on 1,412 km².\n", "id": "ekk_Latn_205195"}
{"text": "Krāslava vasallilinnus\n\nKraslava vasallilinnus (läti Krāslava, saksa Kreslau, Kreslawka, poola Krasław, vene Креслав) oli Liivi ordule kuulunud väikelinnus, mis asus Lätis Kagu-Latgales Krāslava piirkonnas (Krāslavas novads) Krāslava linnas, Väina ehk Daugava jõelooke põhjakalda künkal krahv Plateri pargi vastas ja mida kutsutakse Teatrimäeks (Teātra kalns) ning mis asetseb 141 meetrit üle merepinna tänavate Aglonas iela, Ganību iela ja Ziedu iela vahel.\n", "id": "ekk_Latn_205196"}
{"text": "Isuzu Wizard\n\nIsuzu Wizard on viieukseline keskklassi maastur, mida toodeti Jaapani tootja Isuzu poolt alates 1990. aastast. Kolmeukselist kereversiooni hakati tootma 1989. aastal nime Isuzu MU all. Mõlema tootmine lõpetati aastal 2004. Isuzu tootis teiste maade ja turgude jaoks sellest mudelist mitut modifikatsiooni.\n\nPika teljevahega (viieukseline) kereversioon oli saadaval Jaapanis nimega Isuzu Wisard ning Ameerika Ühendriikides nimega Isuzu Rodeo ja Honda Passport. Opel, Vauxhall ja Holden müüsid sama mudelit Euroopas nime Opel Frontera, Vauxhall Frontera ja Austraalias nime Holden Frontera all. Sama mudelit müüdi Egiptuses nimega Chevrolet Frontera, Isuzu Cameo ja Isuzu Vega Tais, Isuzu Frontier Lõuna-Ameerikas ning Chevrolet Rodeo Ecuadoris, Colombias ja Boliivias.\n\nLühikese teljevahega (kolmeukseline) oli müügil Jaapanis nimega Isuzu MU ja Honda Jazz. Ameerika Ühendriikides müüdi seda mudelit nimega Isuzu Amigo ja hiljem nimega Isuzu Rodeo Sport. Mandri-Euroopas oli kolmeukseline Opel Frontera Sport ning Suurbritannias Vauxhall Frontera Sport ja Austraalias Holden Frontera Sport.\n", "id": "ekk_Latn_205197"}
{"text": "Ampollino\n\nAmpollino on jõgi Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis, Neto parempoolne lisajõgi.\n\nJõgi saab alguse Montenero nõlvalt Lõuna-Apenniinides Sila kõrgmaal (1800 m merepinnast). Ampollino voolab läbi Ampollino järve (1278 m merepinnast) ning suubub Neto jõkke Carello külas Cosenzas, 525 meetri kõrgusel merepinnast.\n", "id": "ekk_Latn_205198"}
{"text": "Neto jõgi\n\nNeto jõgi on jõgi Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Cosenza ja Crotone provintsides.\n\nJõgi saab alguse Timpone Sorbella kirdenõlvalt Lõuna-Apenniinides Sila kõrgmaal ja suubub Joonia merre Crotone provintsi keskusest Crotonest põhjas.\n\nNeto peamised lisajõed on Ampollino, Arvo, Cufalo, Garga, Lenzano, Lepre, Lese, Senapido ja Vitravo.\n", "id": "ekk_Latn_205199"}
{"text": "Anne Robert Jacques Turgot\n\nAnne Robert Jacques Turgot, Aulne'i parun (10. mai 1727 Pariis – 18. märts 1781 Pariis), tuntud ka kui lihtsalt Turgot, oli prantsuse riigitegelane ja majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast.\n\nTa pärines vanast Normandia suguvõsast, sündides Pariisi kaupmeeste gildi ülema Michel-Étienne Turgot' noorima pojana. Ta sai esmalt vaimuliku hariduse ja astus Brucourt'i abeena 1749 Sorbonne'i ülikooli. Samast aastast on teada tema esimene majandusalane kirjutis, mis käsitleb paberraha ning kummutab abee Jean Terrassoni argumendid John Law' süsteemi kaitseks. Turgot' huvitus ka luulekunstist ja püüdis juurutada prantsuse luules ladina keele prosoodiat. Voltaire tunnustas tema prantsuskeelset versiooni \"Aeneise\" neljandast laulust kui ainsat proosatõlget, mis pakub pisutki vaimustust.\n\nTurgot' kuulsaim teos on \"Réflexions sur la formation et la distribution des richesses\" (\"Mõtisklusi rikkuse tekkimisest ja jaotumisest\"), mille ta kirjutas Limoges'is intendandina töötades 1766. aastal. See ilmus 1769–1770 ajakirjas Ephémérides du citoyen ja eraldi raamatuna 1776. Teoses arendab Turgot François Quesnay teooriat, et maa on ainus rikkuse allikas ja ühiskond jaguneb kolme klassi – tootjad ehk põlluharijad, palgalised ehk käsitöölised ning maaomanikud. Ta uurib erinevate maaharimissüsteemide arengut, kaubavahetuse olemust, raha ja kapitali funktsioone ning jõuab järeldusele, et maksustada tuleks ainult maaomandilt saadavat puhastoodangut. Lisaks sellele nõudis ta ka täielikku kaubandus- ja tööstusvabadust.\n\nAastal 1774 sai Turgot' Prantsusmaa finantside peakontrolöriks (rahandusministriks) ning viis sellel ametikohal läbi oma teooriast lähtuvaid valgustatud absolutismi vaimus reforme, kuid saadeti 1776. aastal erru, misjärel tema reformid tühistati. On avaldatud arvamust, et Turgot' ümberkorraldustega võinuks ära hoida Prantsuse revolutsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_205200"}
{"text": "Marie Vaigla\n\nMarie Margarite Vaigla (sündinud 11. aprillil 1995 Murastes) on eesti laulja.\n\nTa lõpetas aastal 2014 Rocca al Mare Kooli.\n\nTa on laulmisega tegelenud lapsest peale ning juba 3-aastaselt esines ta Estonia kontserdisaalis. Ta laulab ansamblis Frankie Animal, millega jõudis konkursi Noortebänd 2012 finaali. Oma isa Rauliga kahasse kirjutatud lauluga \"Maybe\" osales ta laulukonkursil Eesti Laul 2013. EMT reklaamis kasutati tema laulu \"Oled olemas\".\n", "id": "ekk_Latn_205201"}
{"text": "Eesti Minut\n\nEesti Minut oli 24. veebruaril 2013 kella 13.00 ja 13.01 vahel ühe minuti jooksul toimunud ühispildistamine.\n\nEsimese Eesti Minuti fotosid saadeti 7500. Ettevõtmise korraldas Eesti Pressifotograafide Liit ja seda toetas Riigikantselei EV95 korraldustoimkond. Veebi kogutud fotod edastati säilitamiseks ERMi.\n\nEttevõtmist korrati Eesti Vabariigi 100. aastapäeval, 24. veebruaril 2018 kella 13.00 kuni 13.01. Teise ühispildistamise fotosid laekus 13 800.\n", "id": "ekk_Latn_205202"}
{"text": "Podolski rajoon\n\nPodolski rajoon oli haldusüksus Venemaal Moskva oblasti lõunaosas aastatel 1929—1963 ja 1965—2015. Rajoonikeskus oli Podolski linn, mis ise ei kuulunud rajooni koosseisu.\n\nPõhjas, loodes ja läänes piirnes Podolski rajoon Moskva linnaga, kirdes Lenini rajooniga, idas Domodedovo rajooniga, lõunas Tšehhovi rajooniga ning keskosas Podolski ja Klimovski linnadega.\n\nPodolski rajooni eelkäijaks oli oktoobris 1781 moodustatud Podolski maakond, mis muudeti ametlikult rajooniks 1929. aastal. Rajooni piirid muutusid oluliselt 1. juulist 2012, mil rajooni kuulunud 11 asulast 7 liideti Moskva linnaga.\n\n2015 liideti rajoon Podolski linnaga, mis organiseeriti samas Podolski linnaringkonnaks.\n", "id": "ekk_Latn_205203"}
{"text": "Eesti Agronoomide Selts\n\nEesti Agronoomide Selts (lühend EAS) on praegusel kujul aastast 1991 tegutsev Eesti agronoomide kutseorganisatsioon. 2004. aastast on EASi aktiivne tegevus katkestatud.\n\nEASi ajalugub ulatub aastasse 1918, mil asutati Eesti Põllumajandusteadlaste Ühisus. Aastal 1920 nimetati ühisus Eesti Agronoomide Seltsiks. Aastal 1945 EASi tegevus katkestati. Eestis jätkus samasisuline tegevus Põllumajanduse Teaduslik-Tehnilise Ühingu agronoomia sektsioonis. Aastal 1991 taasasutati Eestis EAS.\n\nEesti NSVst väljaspool loodi aastal 1945 EAS Rootsis, mis tegutses aastani 1994. Aastal 1950 asutati EASid ka USAs (EAS USAs) ja 1954 Kanadas (Eesti Agronoomide Koondis Kanadas).\n", "id": "ekk_Latn_205204"}
{"text": "Oblastilise alluvusega linn\n\nOblastilise alluvusega linn oli haldusüksuse tüüp Ukrainas alates 1932. kuni 2020. aastani.\n\nSellised linnad allusid otse 1. järgu haldusüksustele (oblastitele), kuulumata mõne 2. järgu haldusüksuse (rajooni) koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_205205"}
{"text": "Arvo\n\nArvo on jõgi Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Cosenza provintsis, Neto parempoolne lisajõgi.\n\nJõgi saab alguse Sila kõrgmaal, Lorica juures. Arvo voolab läbi samanimelise järve ning suubub Neto jõkke.\n", "id": "ekk_Latn_205206"}
{"text": "Pahra\n\nPahra on jõgi Venemaal Moskva oblastis ja Moskva linnas, Moskva jõe parempoolne lisajõgi kogupikkusega 135 km.\n\nPahra suuremad lisajõed on Desna, Motša ja Rožaika. Pahra jõel asub Podolski linn.\n", "id": "ekk_Latn_205207"}
{"text": "Eesti Aianduse ja Mesinduse Keskselts\n\nEesti Aianduse ja Mesinduse Keskselts (lühend EAMKS, nimetatud ka Eesti Aianduse ja Mesinduse Selts, lühend EAMS) on aastal 1927 asutatud aiandus- ja mesindusühingute keskorganisatsioon.\n", "id": "ekk_Latn_205208"}
{"text": "Eesti Aiandusliit\n\nEesti Aiandusliit on aastal 1989 asutatud liit, kuhu kuulub aiandusettevõtjaid ja aiandusteadlasi. Liit on Eesti Aiandusühistu tegevuse jätkaja ja õigusjärglane.\n", "id": "ekk_Latn_205209"}
{"text": "Eesti Erametsaliit\n\nEesti Erametsaliit on aastal 1992 asutatud erametsaomanike esindusorganisatsioon, mille liikmeteks on kohalikud erametsaomanike esindusorganisatsioonid (metsaühistud, seltsid, liidud).\n", "id": "ekk_Latn_205210"}
{"text": "Eesti Mets\n\nEesti Mets on eesti metsandusajakiri. Ajakiri ilmus aastatel 1921–1940, 1941 ja 1943–1944 ning ilmub taas aastast 1989.\n\nAjakirja väljaandmise algatas 1920. aasta detsembris Eesti Metsateenijate Ühing, kes andis ajakirja välja 1930. aastani. 1931. aastast lisandusid ajakirja väljaandjate hulka Akadeemiline Metsaselts, Eesti Metsaühingute Liit ja Eesti Metsaülemate Ühing. 1938. aastal Eesti Metsaülemate Ühing likvideeriti, selle asemel asus ajakirja väljaandjate hulka Riigimetsateenijate Keskkogu. 1943–1944 andis ajakirja välja Metsade Keskvalitsus.\n\nAjakirja täielik nimi sel perioodil oli \"Eesti Mets. Metsa ja jahinduse kuukiri\". Ajakiri ilmus sagedusega kuus numbrit aastas. Ajakirja tellijate arv tõusis 919-lt (1921) 2323-ni (1939). 1941. aastal ilmus kolm ajakirja numbrit nimega Metsamajandus. 1943–1944 jätkas ilmumist Mets.\n", "id": "ekk_Latn_205211"}
{"text": "Charles Mackay\n\nCharles Mackay (26. märts 1812 Perth – 24. detsember 1889 London) oli šoti luuletaja ja ajakirjanik, keda nüüdisajal tuntakse 1841. aastal ilmunud turupsühholoogiat käsitleva teose \"Extraordinary Popular Delusions and the Madness of Crowds\" (\"Erakordsed populaarsed eksiarvamused ja masside hullumeelsus\") järgi.\n", "id": "ekk_Latn_205212"}
{"text": "Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituut\n\nsuunaEesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituut\n", "id": "ekk_Latn_205213"}
{"text": "Metsanduslikud Uurimused\n\n\"Metsanduslikud uurimused\" (inglise Forestry Studies, saksa Forstliche Forschungsberichte) on aastast 1939 aperioodiliselt ilmuv metsandust käsitlev teadusajakiri.\n\nSarja väljaanded on arvatud rahvusvahelise teadusinfo instituudi (ISI) teadusajakirjade nimekirja.\n", "id": "ekk_Latn_205214"}
{"text": "Contra (mäng)\n\n\"Contra\" (tuntud ka kui \"Gryzor\" või \"Kontora\") on külgvaates tulistamismängude sari, mis loodi algselt aastal 1987 Arcade'i mänguna.\n\nEsimesed koduversioonid loodi NESile aastal 1988. \"Contra\" on klassikaline külgvaates mäng, mille eesmärgiks on võidelda end läbi tasemete ja mitte surma saada. Iga taseme lõpus peab mängija võitlema bossiga, et pääseda mängus edasi. Mängudel on erinevad sündmustikud, aga nad on siiski omavahel seotud ja peamiseks sarja läbivaks ülesandeks on Maa päästmine tulnukate invasiooni käest.\n", "id": "ekk_Latn_205215"}
{"text": "Juturobot\n\nJuturobot on arvutiprogramm, mis simuleerib arukat suulist või kirjalikku vestlust ühe või mitme inimesega. Teema on enamasti vaba või vähemalt mitte piiratud ühe spetsiifilise teemaga ning sellise rakenduse eesmärk on pigem meelelahutuslik kui kasutajale usaldusväärse info andmine. Heal tasemel juturobot peaks inimeses tekitama mulje, et ta vestleb teise inimesega, mitte programmiga (vt Turingi test). Juturobotid on sageli ühendatud dialoogsüsteemidega, kus nende ülesandeks on aidata süsteemi kasutajat nõuannete, informatsiooni või muu seesugusega.\n\nMõned juturobotid kasutavad intelligentseid loomuliku keele töötluse süsteeme, kuid paljud neist otsivad sisendist vaid võtmesõnu ning annavad andmebaasist vastuseks kõige enam sobivad võtmesõnad või mustriga sarnase vastuse.\n\nEsimene juturobot oli 1966. aastal loodud ELIZA ning järgmised tuntud robotid olid PARRY (1972) ja RACTER (1983). Samas pakkus Michael Loren Mauldin välja mõiste \"ChatterBot\" alles 1994. aastal. 2022. aasta lõpul tuli välja ChatGPT, mis kogus juba esimese kahe kuuga 30 miljonit kasutajat.\n", "id": "ekk_Latn_205216"}
{"text": "Bradano\n\nBradano (ladinakeelne nimi Bradanus) on jõgi Lõuna-Itaalias Basilicata ja Puglia maakonna Potenza, Matera ja Taranto provintsis.\n\nBradano on Basilicata maakonna pikkuselt kolmas jõgi (Basento ja Agri järel) ning valgla suuruselt Basilicata suurim jõgi (2010 km² valglast asub Basilicatas, 755 km² Puglias).\n\nJõe läte on Monte Carmine nõlvadel Aviglianos, Possidentest edelas, Paoladoce ja Canestrella küla vahel. Bradano suubub Aadria mere Taranto lahte Metapontost lõunas.\n\nBradano teele rajatud paisude ette jäävad Acerenza ja San Giuliano veehoidla.\n", "id": "ekk_Latn_205217"}
{"text": "Eesti Metsamees Eksiilis\n\nEesti Metsamees Eksiilis oli metsandusajakiri, mis ilmus aastatel 1949–1976 ebaregulaarselt väljaspool Eesti territooriumi.\n\nAjakirja kaks esimest numbrit ilmusid Saksamaal, seejärel kuni 20. numbrini Rootsis, kus seda andis välja Stockholmi Eesti Komitee Metsanduse Sektsioon. Alates 21. numbrist (1956) andis ajakirja välja Eesti Metsateadlaste Ühing Rootsis.\n\nAjakirja ilmus 60 numbrit.\n", "id": "ekk_Latn_205218"}
{"text": "Eesti Metsateadlaste Ühing Rootsis\n\nEesti Metsateadlaste Ühing Rootsis oli aastatel 1956–1993 Rootsis tegutsenud teaduslik organisatsioon, mis ühendas väliseestlastest metsandusteadlasi.\n\nÜhing asutati 1956. aastal pärast seda, kui Stockholmis aastast 1945 tegutsenud Eesti Komitee Metsanduse Sektsioon lõpetas tegevuse.\n\nAastast 1956 andis ühing välja Andres Mathieseni nimelist kapitali eesmärgiga toetada eestlaste metsandusalast teadustööd ja koolitust.\n\nAastatel 1956–1976 andis ühing välja metsandusajakirja Eesti Metsamees Eksiilis.\n", "id": "ekk_Latn_205219"}
{"text": "Eesti Metsaselts\n\nAastast 1991 on EMS Rahvusvahelise Metsateadlaste Ühingute Liidu (IUSF) liige.\n\nAastast 2006 annab EMS välja Metsanduse elutööpreemiat.\n", "id": "ekk_Latn_205220"}
{"text": "Eesti Metsatööstus\n\nEesti Metsatööstus oli aastatel 1937–1940 tegutsenud riiklik aktsiaselts. Ettevõtte eelkäija oli Riigi Metsatööstus.\n\nRiigi Metsatööstus asutati 1926. aastal, kui tegutsemise lõpetas Metsade Peavalitsuse tööstusosakond (tegutses 1919–1926). Aastal 1937 laiendas ettevõte tegevust ja ettevõtte nimeks sai Eesti Metsatööstus.\n", "id": "ekk_Latn_205221"}
{"text": "Lese\n\nLese (endisaegsed nimed Acheronte ja Akeronte) on jõgi Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Cosenza ja Crotone provintsis. Lese on Neto tähtsaim lisajõgi.\n\nJõe läte on Sila kõrgmaa idaosas, 1689 meetri kõrgusel merepinnast. Lese suubub Neto jõkke Belvedere di Spinellost edelas.\n\nLese on üks Calabria maakonna kalarikkamatest jõgedest, kus leidub isegi angerjaid. Jõel on mitmeid pisemaid kärestikulisi lisajõgesid, 39 lisajõge on kataloogitud.\n", "id": "ekk_Latn_205222"}
{"text": "Squillace laht\n\nSquillace laht (itaalia keeles Golfo di Squillace; ladinakeelsed nimed Scylleticus Sinùs ja Scyllaceus Sinus; kreeka keeles Σκυλλητικὸς κόλπος) asub Joonia mere Calabria rannikul Itaalias. Lahe kallas ulatub Isola Capo Rizzutost Crotone provintsis kuni Stilo neemeni Reggio Calabria provintsis. Laht on saanud nime rannikul asuva Squillace asula järgi.\n", "id": "ekk_Latn_205223"}
{"text": "Alli\n\nAlli, tuntud ka kui Passante, on jõgi Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Cosenza ja Catanzaro provintsis.\n\nKärestikulise jõe läte on Bastarda mäe nõlval, 1945 meetri kõrgusel merepinnast. Alli suubub Joonia mere Squillace lahte Catanzaro kagunurgas.\n", "id": "ekk_Latn_205224"}
{"text": "Tacina\n\nTacina on jõgi Lõuna-Itaalias Calabria maakonnas Catanzaro ja Crotone provintsis.\n\nTacina läte on Sila kõrgmaa idaosas Sila rahvuspargis. Jõgi suubub Joonia mere Squillace lahte Steccato di Cutro lääneosas.\n", "id": "ekk_Latn_205225"}
{"text": "Dendroloogilised uurimused Eestis\n\nDendroloogilised uurimused Eestis aastast 1999 ilmuv kogumik, mis koosneb Eesti Põllumajandusülikooli Metsandusliku Uurimisinstituudi dendroloogilistest uurimistöödest.\n\nPeale Eesti metsateadlaste on kogumikus töid ka nt Hollandi, Leedu, Inglismaa teadlastelt.\n", "id": "ekk_Latn_205226"}
{"text": "EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut\n\nEPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut oli aastatel 1997–2005 EPMÜ (praegu Eesti Maaülikool, EMÜ) teadus- ja arendusasutus. Aastal 2005 ühendati instituut EMÜ metsandusteaduskonna ja maainseneriteaduskonnaga, mille baasil moodustati uus instituut – EMÜ metsandus- ja maaehitusinstituut.\n", "id": "ekk_Latn_205227"}
{"text": "Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus\n\nMetsakaitse- ja Metsauuenduskeskus oli aastatel 1996–2010 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala riigiasutus. Keskuse baasil moodustati 2010. aastal Keskkonnateabe Keskuse Tartu üksus. Tallinna üksus moodustati 2010. aastal senise Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse baasil.\n\nKeskuses kontrolliti metsaseemne jm paljundusmaterjali päritolu ja kvaliteeti. Samuti korraldas keskus riigi metsaseemnevaru loomist, jälgis ja prognoosis metsa seisundit, rakendas meetmeid metsade kaitseks, kogus ja analüüsis metsakaitse, -uuenduse ja säästva metsanduse alast informatsiooni ning pidas vastavaid andmekogusid. 2003. aastal võttis keskus üle samal aastal likvideeritud Eesti Metsakorralduskeskuse riiklike metsakorralduse andmebaaside haldamise.\n\nMetsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse juhataja oli Kalle Karoles.\n", "id": "ekk_Latn_205228"}
{"text": "Metsaseadus\n\nMetsaseadus on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille eesmärk on \"tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine\".\n\nMetsaseadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist, ühtlasi sätestades seaduse rikkujaile kahjude hüvitamise korra.\n", "id": "ekk_Latn_205229"}
{"text": "Lontova\n\nLontova on Kunda linna vanem linnaosa, niinimetatud Vana-Kunda, endine iseseisev asula, mis ühendati Kundaga 20. sajandi alguses.\n", "id": "ekk_Latn_205230"}
{"text": "Eesti Kalakasvatajate Liit\n\nEesti Kalakasvatajate Liit on aastal 1989 Tartus asutatud liit, mis koondab enda alla vesiviljelusega ja sellega külgnevatel tegevusaladel tegutsevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid.\n\nPõhikirja järgi on liidu eesmärk \"oma liikmete ühiste huvide esindamine ja Eesti vesiviljeluse arengu toetamine tervikuna\".\n", "id": "ekk_Latn_205231"}
{"text": "Aruküla terviserada\n\nAruküla terviserada on terviserada Arukülas, Raasiku vallas Harjumaal. Väikese ringi pikkus on 500 m ning suure ringi pikkus 1800 m. Terviserajal on ka 3 venituspukki. Väike ring on valgustatud. Aruküla terviserada kuulub ning on teeviitadega märgistatud.\n", "id": "ekk_Latn_205232"}
{"text": "Eesti Kalaliit\n\nEesti Kalaliit on aastast 1995 tegutsev mittetulundusühing, mis koondab enda alla kalatöötlemisettevõtteid.\n", "id": "ekk_Latn_205233"}
{"text": "Eesti Kalurite Liit\n\nEesti Kalurite Liit on aastal 1926 asutatud (taasasutatud 1995) kalapüügiettevõtjate mittetulundusühing.\n\nLiidu tegevused on näiteks hankida ja levitada infot kalapüügitehnikate kohta, taotleda riigilt kalandusse tehtavaid investeeringuid, arendada rahvusvahelist koostööd, korraldada asjakohaseid koolitusi.\n", "id": "ekk_Latn_205234"}
{"text": "Turu tulekahju\n\nTuru tulekahju (soome keeles Turun palo ja rootsi keeles Åbo brand) oli tulekahju, mis on endiselt Soome ja Põhjamaade ajaloo suurim linnatulekahju. Tuli sai alguse 4. septembril 1827 veidi enne kella üheksat õhtul linnakodanik Carl Gustav Hellmani majast Aninkaistenmäki künkal. Tuli levis kiiresti üle põhjakvartali. Lõunakvartalisse jõudes pääses tuli üle Aura jõe, süüdates enne keskööd Turu toomkirikut ümbritseva linnaosa. Järgmiseks päevaks oli tuli hävitanud 75% linnast. Vaid 25% oli pääsenud, peamiselt linna lääne- ja lõunaosad.\n\nTulekahju hävitas Turu kesklinna ajaloolise piirkonna, sealhulgas Turu toomkiriku ja kuningliku akadeemia, mis olid palju kahjustusi saanud. Katastroofi tõsiduse põhjusteks olid eelnenud kuiv suvi ja tulekustutajate vähesus, kuna suur osa linna elanikest olid samal päeval parasjagu Tamperes turul. Kahju oli märkimisväärne ja sündmus mõjutas edaspidist elu pikka aega. Tulekahju tagajärjel jäi 11 000 inimest kodutuks, 27 sai surma ja sadu vigastada.\n\nFriedrich Wilhelm Argelander, Turu kuningliku akadeemia astronoom, viibis tulekahju ööl Vartivuori observatooriumis Vartiovuorenmäkis. Tulekahju tõttu pidi ta lõpetama oma poolelioleva tegevuse. Ta kirjutas oma observatooriumi logisse: \"Täna katkestas vaatlused kohutav tulekahju, mis tegi Turu tuhaks\". Observatoorium, mis paiknes künka tipul, jäi terveks ning töö jätkus 9. septembril. Kuna ülejäänud akadeemia oli saanud tules tugevasti kahjustada, viidi ülikooli haldustegevuseks hädavajalik tegevus üle observatooriumi. Enamik Soome arhiive, sealhulgas peaaegu kogu keskaega puudutav materjal, hävisid tules.\n\nTulekahju ajal ja mõnda aega pärast seda oli Turu Soome suurim linn, mistõttu tulekahju oli Soome jaoks rahvuslik katastroof. Tulekahju tagajärjel koliti Turu Kuninglik Akadeemia Helsingisse, Soome Kindralkubermangu uude pealinna.\n\nPärast tulekahju vastutas linna restaureerimise eest Soome kindralkubermangu kindralkuberner Arseni Zakrevski. Tema ettepanekul valis Soome senat Turu linna uue üldplaneeringu koostajaks arhitekt Carl Ludvig Engeli. Turu kesklinn põhinebki suures osas Engeli üldplaneeringul, mis kiideti heaks 15. detsembril 1828. Turu kesklinna suurimad hooned, Akatemiatalo ja Turu toomkirik, remonditi, ning mõned teised hooned, nagu vana raekoda ja suhkruvabrik, ehitati uuesti üles. Turu üldplaneering mõjutas oluliselt teiste Soome linnade hilisemat väljanägemist.\n\nTänu asukohale ainsana tulekahjust täielikult pääsenud Luostarinmäki linnaosa võeti kaitse alla ning 1940. aastal avati seal käsitöö vabaõhumuuseum.\n", "id": "ekk_Latn_205235"}
{"text": "Luostarinmäe Käsitöömuuseum\n\nLuostarinmäe Käsitöömuuseum (soome keeles Luostarinmäen käsityöläismuseo, rootsi keeles Hantverksmuseet på Klosterbacken) on Soomes Turus asuv vabaõhumuuseum.\n\nMuuseum koosneb 18 ajaloolisest kvartalist, mis on pärit 18. ja 19. sajandist ning säilinud algupärasel asukohal.\n\nTänu asukohale elas Luostarinmäki 1827 terviklikult üle Turu linna suure tulekahju. 1940. aastaks, mil see paik muuseumiks muudeti, oli see Turu ainus vana säilinud elamurajoon. Muuseumis on muuhulgas välja pandud kaasaegne käsitöö.\n\n1984. aastal pälvis Luostarinmäe Käsitöömuuseum ainsa paigana Fennoskandias rahvusvahelise Golden Apple'i turismiauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_205236"}
{"text": "Friedrich Wilhelm Argelander\n\nFriedrich Wilhelm August Argelander (22. märts 1799 – 17. veebruar 1875) oli Saksa astronoom. Ta on tuntud oma otsuste poolest, mis puudutavad tähe heledust, asukohti ja vahemaid.\n", "id": "ekk_Latn_205237"}
{"text": "Arseni Zakrevski\n\nKrahv Arseni Andrejevitš Zakrevski (13/24. september 1783 või 1786 – 11/23. jaanuar 1865 Firenze) oli vene riigitegelane, Venemaa Keisririigi siseminister 19. aprillist 1828 kuni 19. novembrini 1831.\n", "id": "ekk_Latn_205238"}
{"text": "AS Postimees Grupp\n\nAS Postimees Grupp (varasemate nimedega AS Postimees ja AS Eesti Meedia) on aastal 1991 asutatud Baltikumi suurim meediakontsern, mis peamiselt toodab trüki- ja veebimeediat, tele- ja raadiosaateid, haldab kuulutusteportaale ja pakub trükiteenust.\n\nMeediakontserni omanik on Margus Linnamäele kuuluv ettevõte UP Invest. 2020. aastal loodi eraldi ettevõttena Duo Media Networks, kuhu alla viidi järgneval aastal tele- ja raadiokanalid.\n\nAS Postimees Grupi käive oli 2021. aastal 29,1 miljonit eurot ja kahjum 5,1 miljonit eurot.\n", "id": "ekk_Latn_205239"}
{"text": "Hovawart\n\nHovawart on Saksa töökoeratõug, mille nimi on pärit keskülemsaksakeelsetest sõnadest Hova/Hof ja Wart/Wächter, eesti keeles 'hoovivaht/õuevalvur'. FCI järgi kuulub see tõug teise rühma 2. alarühma molossid ja tõustandardi number on 190. Väidetavalt on vanim seni leitud kirjalik viide tõule pärit Schwarzwaldist aastast 1210, kui slaavlaste rünnaku ajal päästis hoovikoer Eike von Repkowi. (vt Saksi peegel, Der Sachsenspiegel 1274)\n", "id": "ekk_Latn_205240"}
{"text": "Manfredonia laht\n\nManfredonia laht (itaalia keeles Golfo di Manfredonia) on Itaalias Apuulias Aadria mere lõunaosas asuv laht.\n\nLaht piirneb loodes Gargano poolsaarega, mille tipus asuv Gargano neem on lahe põhjatipp, ning lõunas Ofanto jõe suudmega. Gargano poolsaar ulatub merepinnast kuni kilomeetri kõrgusele, edelarannik on lauge.\n\nEnam kui 60 km pikkuse rannajoonega lahte suubuvad Candelaro, Cervaro ja Carapelle jõed. Laht on saanud nime idasopis asuva Manfredonia asula järgi, mis on suurim lahe rannikul olev asula.\n\nLahe edelarannik on üldiselt soine.\n", "id": "ekk_Latn_205241"}
{"text": "Sony BMG\n\nSony BMG Music Entertainment oli plaadifirma, mis oli Ameerika Sony korporatsiooni ja Bertelsmann AG ühisettevõte. Firma järeltulija Sony Music Entertainment ainus omanik on Ameerika Sony korporatsioon.\n", "id": "ekk_Latn_205242"}
{"text": "Saksa Klubi\n\nSaksa Klubi (saksa keeles Deutscher Klub) oli aastail 1932–1933 Eestis tegutsenud rahvussotsialistlik organisatsioon.\n\nKlubi registreeriti Kohtu- ja siseministeeriumis 24. märtsil 1932 (RTL 1932, 38), seda juhtis Emil Musso. Liikmed kuulusid saksa vähemusrahvusse, algul oli neid 90, sulgemise eel 128.\n\nKlubi asutati kultuur-esteetiliste eesmärkidega, millest tähtsaim oli saksa vaimu värskendamine, milleks andis süüte rahvussotsialistlik liikumine Saksamaal. Klubi liikmed kohtusid kord nädalas ja vahetasid mõtteid rahvussotsialismi ideoloogia teemal. Vapsidesse suhtusid nad pooldavalt ja arvestasid nendepoolse heatahtliku suhtumisega võimuletuleku korral.\n\nKlubi suleti ja tema varandus võeti aresti alla kuni kaitseseisukorra kestvuseni Sisekaitseülema otsusega 5. detsembrist 1933, kuna \"nimetatud klubi on oma tegevliikmete kaudu arendanud viimasel ajal Eesti Vabariigi huvide vastast tegevust, õhutades ja organiseerides liikumist, mille tagajärjel Eestis on leidnud aset vähemusrahvaste poliitiliste koondiste tegevuse mõjutamine sihis, mis võib saada hädaohtlikuks ühiskondlikule julgeolekule ja juba nüüd on tekitanud seltskondlikku ärevust\". Ühtlasi saadeti laiali saksa vähemusrahvuse kultuurnõukogu ja määrati selle uued valimised.\n\n9. detsembril 1933 otsustas sisekaitseülem Emil Musso koos Victor zur Mühleni, Ernst Turmanni, Hans Schulmanni ja Otto Halleriga kaitseseisukorra piirkonnast välja saata, kuna nad \"on kaitseseisukorra piirkonnas Tallinnas organiseerinud ja arendanud Eesti Vabariigi huvide vastu sihitud liikumist, mõjutanud ja õhutanud vähemusrahvuse poliitilisi koondusi tegevusele, mis tekitanud seltskondlikku ärevust, ja peale selle Otto Haller, Emil Musso ja Hans Schulmann organiseerinud seaduslikus korras registreerimata koondise \"Balti Vendluse\" ja võtnud osa selle konspireeritud tegevusest\".\n\n17. oktoobril 1934 otsustas Rakvere-Paide Rahukogu Emil Musso 8 kuuks vanglasse saata.\n", "id": "ekk_Latn_205243"}
{"text": "Pico de São Tomé\n\nPico de São Tomé on tegevvulkaan São Tomé ja Príncipes, selle riigi kõrgeim mägi, mille kõrgus on 2024 meetrit. Vulkaan asub São Tomé saare keskelt lääne pool, Oba looduspargis.\n", "id": "ekk_Latn_205244"}
{"text": "Gioia Tauro laht\n\nGioia Tauro laht (itaalia keeles Golfo di Gioia Tauro; ladinakeelsed nimed Sinus Brutius või Brutiorum Sinus) on laht Itaalias Türreeni mere Calabria rannikul.\n\nLahte suubuvad Mésima, Budello, Petrace ja Sfalassà jõed.\n\nJõe kallastel asuvad põhjast lõunasse Ricadi, Joppolo, Nicotera, Rosarno, San Ferdinando, Gioia Tauro, Palmi, Bagnara ja Scilla.\n\nLaht on saanud nime rannikul asuva Gioia Tauro asula järgi.\n", "id": "ekk_Latn_205245"}
{"text": "Meelis Põdersoo\n\nMeelis Põdersoo (sündinud 9. mail 1984 Jõgeval) on eesti näitleja.\n\nTeatripisiku sai ta Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatrist Liblikapüüdja.\n\nTa lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 2008. aastal 23. lennu. Töötab VAT Teatris alates 2008. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_205246"}
{"text": "Eesti Kutsemuusikute Ühing\n\nEKÜ eelkäijad olid Eesti Orkestrantide Ühing ja Eesti Muusikute Ühing.\n\nEKÜ juures tegutses ka sümfooniaorkester.\n", "id": "ekk_Latn_205247"}
{"text": "Eesti Muusika Infokeskus\n\nEesti Muusika Infokeskus (lühend EMIK) on aastast 1995 tegutsev asutus, mille asutasid 15 süvamuusikaga tegelevat institutsiooni.\n\nEMIKi põhieesmärk on nende kodulehe järgi \"eesti süvamuusika tutvustamine ja propageerimine nii kodu- kui ka välismaal, kogudes ja levitades infot eesti heliloojate ja nende teoste, muusikaorganisatsioonide ja -sündmuste, interpreetide ja muusikakollektiivide kohta\".\n\nAastast 1999 on EMIK Rahvusvahelise Muusikainfokeskuste Liidu (International Association of Music Information Centres, IAMIC) liige.\n", "id": "ekk_Latn_205248"}
{"text": "Eesti Muusika- ja Fonogrammitootjate Liit\n\nEesti Muusika- ja Fonogrammitootjate Liit oli aastal 2001 Tallinnas asutatud liit, mille eesmärk oli esindada muusika- ja fonogrammitootjaid, kaitstes ühtlasi ka nende õigusi ja majanduslikke huvisid. Aastal 2006 on äriregistri andmeil liit kustutatud.\n", "id": "ekk_Latn_205249"}
{"text": "Kobryn\n\nKobryn (valgevene keeles Кобрын, eesti transkriptsioonis Kobrõn) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Kobryni rajooni halduskeskus.\n\nLinnas on 9 keskkooli, 2 spordikooli, internaatkool, muusikakool ja põhikool. Linnas on ka kultuurimaja, kaks kino ja kaks raamatukogu.\n\nVaatamisväärsusteks on vanalinn, katoliku kirik (1843), XIX sajandil ehitatud sünagoog ja postkontor, XVIII sajandist pärinev klooster, endise Tiesenhausenite mõisa juures asunud park aastast 1768 ja õigeusu kirikud.\n", "id": "ekk_Latn_205250"}
{"text": "Eesti Muusika Kuukiri\n\nEesti Muusika Kuukiri oli aastal 1929 ilmunud muusikaajakiri, mida andis välja Muusikalise Hariduse ja Kultuuri Edendamise Selts.\n\nAjakirjas avaldati artikleid näiteks muusikateooria, -esteetika ja rahvamuusika kohta.\n\nAjakirja peatoimetaja oli Miina Härma.\n", "id": "ekk_Latn_205251"}
{"text": "Moskva ringtee\n\nMoskva ringtee (vene keeles Московская кольцевая автомобильная дорога; lühend МКАД) on ringtee, mis kulgeb praegu osaliselt (algselt aga täielikult) mööda Moskva linna administratiivset piiri.\n\nMoskva ringtee rajati 1940. aastatel, rekonstrueeriti 1950.–1960. aastatel ja uuesti 1990. aastatel. 2011. aastal teatasid Moskva linnavõimud kavast järjekordselt ringteed ulatuslikult uuendada.\n\nMoskva ringteel puuduvad samal tasandil ristumised teiste sõiduteedega. Mõlemas suunas on rajatud viis sõidurada. 2011. aasta seisuga oli ringtee läbilaskevõime 9000 masinat tunnis, maksimaalne lubatud kiirus on 100 kilomeetrit tunnis.\n", "id": "ekk_Latn_205252"}
{"text": "Eesti muusika päevad\n\nEesti muusika päevad (EMP) on 1979. aastast toimuv muusikafestival, mida korraldab Eesti Heliloojate Liit. Festivali eesmärk on pöörata tähelepanu Eesti heliloojate loomingule, seetõttu esitataksegi festivalil peamiselt Eesti uut muusikat. Eesti muusika päevad kõige pikema ajalooga siiani toimuv muusikafestival Eestis.\n\nEsimene, 1979. aastal toimunud festival kandis nimetust Nõukogude Eesti muusika festival. Hiljem on festivali nimetus olnud ka Tallinna muusikafestival (1981), Nõukogude Eesti muusika festival (1984), Kolm õhtut eesti muusikaga (1986, NSV Liidu Heliloojate Liidu VII kongressi eel) ja Eesti muusika festival. Nimetust Eesti muusika päevad kannab festival 1991. aastast. 1993. aastast on festival toimunud igal kevadel.\n\nFestivali kunstilised juhid on olnud Raimo Kangro, Mare Põldmäe, Timo Steiner (2002. aastast), Ülo Krigul (2004–2014) ja Helena Tulve (2015. aastast).\n", "id": "ekk_Latn_205253"}
{"text": "Novomoskovski ringkond\n\nNovomoskovski ringkond (vene keeles Новомосковский административный округ, lühend НАО) on üks Moskva 12 haldusringkonnast, mis moodustati 1. juulil 2012 seoses linna halduspiiride laiendamisega.\n\nDesjonovskoje Filimonkovskoje Kokoškino Maruškinskoje Mosrentgen Rjazanovskoje Sossenskoje Štšerbinka Vnukovskoje Voskressenskoje\n", "id": "ekk_Latn_205254"}
{"text": "Napoli laht\n\nNapoli laht (itaalia keeles Golfo di Napoli) on laht Itaalias Türreeni mere Calabria rannikul.\n\nUmbes 15 km laiune laht asub Edela-Itaalias Campania maakonnas Napoli provintsis. Lahe põhjakaldal asuvad Napoli ja Pozzuoli, rannikust umbes 5 km kaugusel idas asub Vesuuvi vulkaan. Lahe lõunakaldal eraldab Sorrento poolsaar Napoli lahte lõuna pool asuvast Salerno lahest.\n\nLahes asuvad Capri, Ischia, Nisida, Procida ja Vivara saared. 195 km pikkuse rannajoonega lahe kallastel on 28 sadamat.\n\nNapoli lahe ääres asuvad UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Pompei, Herculaneumi ja Torre Annunziata arheoloogilised piirkonnad.\n\nNapoli lahel peeti 1960. aasta suveolümpiamängude purjeregatt.\n\nRahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri väitel asetas nõukogude November-klassi ründe-tuumaallveelaev 10. jaanuaril 1970 Napoli lahte 20 tuumalõhkepeaga varustatud meremiini. Lõhkepead arvatakse olevat merepõhjas tänini.\n", "id": "ekk_Latn_205255"}
{"text": "Tartu seiklused\n\n\"Tartu seiklused\" on 1943. aastal esilinastunud Suurbritannia spioonifilm teise maailmasõja teemal, kus peaosa mängib Robert Donat. See oli oma aja kohta tüüpiline patriootiline film, kus sakslasi kujutatakse kergesti korrumpeeritavatena, kuna nad ihkavad naisi võrgutada ja saavutada isiklikke hüvesid.\n\nSuurbritannias oli see film tuntud kui \"The Adventures of Tartu\" või \"Tartu\" ning Ameerika Ühendriikides kui \"Sabotage Agent\". Film on ingliskeelne ning selle režissöör on Harold S. Bucquet ja produtsent Irving Asher. \"Tartu seiklused\" valmis Metro-Goldwyn-Mayeri stuudios ja seda levitas sama ettevõte. Filmi stsenaristid on John C. Higgins, kes kirjutas süžee, ja John Lee Mahin, Howard Emmet Rogers ning Miles Malleson, kes tiitrites ei kajastunud. Peaosades on Robert Donat, Valerie Hobson, Walter Rilla ja Glynis Johns. Suurbritannias näidatud versioon kestis 111 minutit ja Ameerika Ühendriikide versioon 103 minutit.\n", "id": "ekk_Latn_205256"}
{"text": "Eesti Muusikateaduse Selts\n\nAastast 2004 on EMTS assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga.\n\nEMTS annab muu hulgas välja rahvusvahelist ja eelretsenseeritavat aastaraamatut \"Res musica\".\n", "id": "ekk_Latn_205257"}
{"text": "Montaaž\n\nMontaaž on protseduur filmi valmistamisel, kus mitmed lühikesed klipid liidetakse kokku üheks terviklikuks tükiks, filmiks.\n\nMõiste võttis kasutusele Sergei Eisenstein, vanasti kasutasid Vene filmirežissöörid seda kui sünonüümina loomingulisele töötlusele. Prantsusmaal tähendas sõna montage lihtsalt lõikamist. Termin montaaži järjestus on peamiselt kasutusel Briti ja Ameerika filmistuudiote juures. Montaažide järjestusega üritatakse enamasti viia tegevus ajaliselt õigesse ritta, mitte ei püüta luua sümboolilist tähendust, nagu seda on Nõukogude mõistes.\n", "id": "ekk_Latn_205258"}
{"text": "DrumAttack\n\nDrumAttack on eesti trummarite duo, mille moodustavad Hele-Riin Uib ja Laura Välja.\n\nEesti Laul 2013 esitavad nad koos Teele,Tuuli ja ULA-ga laulu \"Ring the Alarm\".\n", "id": "ekk_Latn_205259"}
{"text": "Suceava\n\nSuceava (saksa Suczawa, ungari Szucsáva) on linn Rumeenias, Suceava maakonna halduskeskus. Linn asub ajaloolises Bukoviina piirkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205260"}
{"text": "Zubtsovi rajoon\n\nZubtsovi rajoon on haldusüksus Venemaal Tveri oblasti lõunaosas.\n\nRajoonis on Zubtsovi linn ja 7 küla-asundust 272 külaga.\n\nRajooni läbivad Moskva-Riia maantee ja raudtee.\n", "id": "ekk_Latn_205261"}
{"text": "Urziceni\n\nUrziceni on linn Rumeenias Ialomița maakonnas. Linn asub ajaloolises Munteenia piirkonnas.\n\nUrzicenit on esmamainitud 1596. aastal. Linnaõigused sai Urziceni 1895. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205262"}
{"text": "Eesti Sotsioloogide Liit\n\nEesti Sotsioloogide Liit (lühend ESL) on 1999. aastal asutatud liit, mis ühendab kutselisi sotsiolooge ja teisi sotsioloogiaga seotud või selle vastu huvi tundvaid inimesi.\n\nEesti Sotsioloogide Liit on 1990. aastal asutatud Eesti Akadeemilise Sotsioloogide Liidu õigusjärglane. Ühingu eesmärgiks on oma liikmete ning Eesti sotsioloogia ja sotsiaalteaduste edendamine.\n\nPõhikirja järgi on liidu eesmärkide seas: koondada sotsioloogiaga tegelevaid inimesi Eestis; edendada sotsiaalsete protsesside teaduslikku uurimist Eestis; tutvustada eesti sotsioloogide uurimistulemusi ja tegevussuundi väljaspool Eestit; tõsta sotsioloogiliste uuringute osatähtsust Eesti ühiskonnale oluliste programmide ja otsuste väljatöötamisel; aidata kaasa sotsioloogilise harituse edendamisele Eestis; osaleda kutseliste sotsioloogide ettevalmistuses ja täiendõppes; korraldada infovahetust Eesti sotsioloogide vahel, aidata kaasa uuringutulemuste avalikustamisele ning sotsioloogiliste teadmiste levitamisele avalikkuses; hoida Eesti sotsioloogiliste uuringute korraldamise põhireeglistikku vastavuses rahvusvaheliselt heakskiidetud nõuetega; kaitsta Eesti sotsioloogide professionaalseid huve. Eesti Sotsioloogide Liidu tegevust juhib alaliselt juhatus. 2023. aasta aprilli seisuga kuuluvad liidu juhatusse president Mai Beilmann (Tartu Ülikool), asepresidendid Anu Masso (Tallinna Tehnikaülikool) ja Tõnis Saarts (Tallinna Ülikool) ning juhatuse liikmed Veronika Kalmus (Tartu Ülikool), Rein Murakas (Tartu Ülikool), Signe Opermann (Tartu Ülikool), Marit Rebane (Tallinna Tehnikaülikool), Kristjan Silm (Tartu Ülikool), Tõnis Stamberg (Turu-uuringute AS) ja Sten Torpan (Tartu Ülikool / Kaitseväe Akadeemia).\n\nEesti Sotsioloogide Liidu presidendid on olnud Mikko Lagerspetz, Leif Kalev, Marju Lauristin, Triin Vihalemm, Veronika Kalmus ja Airi-Alina Allaste. Juhatusse on varem kuulunud Kadri Aavik, Mare Ainsaar, Airi-Alina Allaste, Malin Sofia Joons, Aivar Joorik , Kaarel Haav, Leeni Hansson, Kairi Kasearu, Aare Kasemets, Marika Kirch, Juhan Kivirähk, Krista Loogma, Oliver Nahkur, Kati Orru, Ivi Proos, Erle Rikman, Ellu Saar, Indrek Tart, Katrin Tiidenberg, Avo Trumm, Peeter Vihalemm, Triin Vihalemm.\n\nEesti Sotsioloogide Liit kuulub sotsioloogide rahvusvahelistesse ühendustesse European Sociological Association (ESA) ja International Sociological Association (ISA) ning on Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud ühendus.\n", "id": "ekk_Latn_205263"}
{"text": "Svilengrad\n\nSvilengrad on linn Bulgaarias Haskovo piirkonnas.\n\nOsmanite valitsemisajal kandis see nime Cisr-i Mustafapaşa (Mustafa paša sild).\n", "id": "ekk_Latn_205264"}
{"text": "Kastaniés\n\nKastaniés on asula Kreekas Ida-Makedoonia ja Traakia piirkonnas, Türgi piiri lähedal.\n\nAastal 2011 elas seal 1059 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_205265"}
{"text": "Merle Sild\n\nMerle Sild (sündinud 7. märtsil 1960) on eesti maalikunstnik ja romaanikirjanik.\n\nMerle Sild kasvas Tartus, õppis Tartu Lastekunstikoolis Silvia Jõgeveri ja Laine Puki käe all ja lõpetas Tartu 8. keskkooli Vello Saage kirjandusklassi. Õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja saksa keelt. 2015 aastal astus ta Plymouthi Kunstiülikooli ja lõpetas selle magistrikraadiga maali, joonistamise ja graafika erialal. Elab Inglismaal ja on meisterlikkuse eest pälvinud Devoni kunstnike ühingu aukirja. On elanud ka Hispaanias ja Soomes.\n", "id": "ekk_Latn_205266"}
{"text": "Eesti Noorsootöö Keskus\n\nEesti Noorsootöö Keskus (ENTK) oli aastatel 1999-2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsenud riigiasutus.\n\nEesti Noorsootöö Keskus asutati 29. augustil 1999 tollase Haridusministeeriumi halduses oleva asutusena noorsootöö suunamiseks ja korraldamiseks. 1. septembrist 1999 võttis üle Eesti Noorsoo Algatuskeskuse poolt riigile võetud lepingulised õigused ja kohustused. Keskus korraldas muu hulgas noorte infomessi Teeviit.\n\n1. augustil 2020 läksid Eesti Noorsootöö Keskuse teenused üle Haridus- ja Noorteametisse, mis loodi Sihtasutus Innove, Sihtasutus Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal.\n", "id": "ekk_Latn_205267"}
{"text": "Alexandroúpoli\n\nAlexandroúpoli on linn Kreekas Ida-Makedoonia ja Traakia piirkonnas.\n\n1920. aastani oli linna nimi Dedeağaç.\n", "id": "ekk_Latn_205268"}
{"text": "Siret (eesnimi)\n\nSiret on eesti naisenimi.\n\n2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Siret 769 naisel. Siret on levikult 221. naisenimi.\n\nNime Siret kandja oli keskmiselt 36 aasta vanune (mediaanvanus oli samuti 36). Kõige populaarsem oli eesnimi Siret vanuserühmas 35–39, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 14,13.\n\nKõige populaarsem on eesnimi Siret Põlva maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 14,05.\n", "id": "ekk_Latn_205269"}
{"text": "Eesti Trükitööstus\n\nEesti Trükitööstus oli aastatel 1973–1990 Tallinnas tegutsenud tootmiskoondis.\n\nTootmiskoondis moodustati 1973 Polügraafiatööstuse Peavalitsusest, ENSV Ministrite Nõukogu 28.03.1973 määruse nr 135 ja ENSV Ministrite Nõukogu Presiidiumi 26.03.1973 protokolli nr 14 alusel likvideeriti Polügraafiatööstuse Peavalitsus ja moodustati ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee Tootmiskoondis \"Eesti Trükitööstus\".\n\nTootmiskoondisse kuulus 18 riigitrükikoda (sh trükikoda Kiir, Paide Trükikoda, Valgatrükk, Ühiselu, Täht, Kaevur, Saarte Trükikoda, Punane Täht, Oktoober, Tartu Trükikoda) ehk peaaegu kõik Eesti NSV riigitrükikojad. Tootmiskoondisse ei kuulunud ainult EKP Keskkomitee trükikoda ja üksikud ametkondlikud trükikojad.\n", "id": "ekk_Latn_205270"}
{"text": "Kingston upon Hull\n\nKingston upon Hull (kasutatakse ka lühinime Hull) on linn Suurbritannias Inglismaal East Riding of Yorkshire'i tseremoniaalkrahvkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205271"}
{"text": "Stockholmi Eesti Meeskoor\n\nStockholmi Eesti Meeskoor oli aastal 1944 asutatud meeskoor.\n\nAsutamise ajal kandis koor nime Eesti Noorte Meeste Kristliku Ühingu meeskoor.\n\nKoori kõrgaeg oli 1960. ja 1970. aastatel, mil tehti kaks kontserdireisi USAsse (aastal 1963) ja Kanadasse (aastal 1969). Aastal 1978 anti kontserte näiteks Suurbritannias ja Hollandis.\n", "id": "ekk_Latn_205272"}
{"text": "Stockholmi Eesti Naiskoor\n\nStockholmi Eesti Naiskoor oli aastal 1968 asutatud naiskoor.\n\nKoori on juhatanud teiste seas Hilma Nerep-Mossin, Harri Kiisk.\n", "id": "ekk_Latn_205273"}
{"text": "Stockholmi Eesti Seltsi Segakoor\n\nStockholmi Eesti Seltsi Segakoor oli aastal 1944 Juhan Aaviku asutatud segakoor.\n\nKoori on juhatanud peale Juhan Aaviku ka Verner Nerep, Harri Kiisk.\n", "id": "ekk_Latn_205274"}
{"text": "Pärnu Muuseum\n\nPärnu Muuseum on muuseum Pärnu linnas aadressil Aida tänav 3. Muuseumi haldab alates 2015. aastast SA Pärnu Muuseum, mille asutasid Kultuuriministeerium ja Pärnu linn, kelle nimel teostab asutajaõigusi Pärnu Linnavalitsus.\n\nMuuseumi põhiülesanne on põhikirja järgi koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- jaturismialast konkurentsivõimet.\n\nMuuseumi filiaal on Koidula Muuseum.\n\nAlates 2020. aasta novembrist asub Punases tornis muuseumi Pärnu ajalugu tutvustav ringpanoraamkinoga külastuskeskus.\n", "id": "ekk_Latn_205275"}
{"text": "TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum\n\nTLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum (lühend EPAM) on Tallinna Ülikooli struktuuriüksus aadressil Rävala puiestee 10, mis kogub ja talletab haridus- ja kooliloolisi materjale.\n", "id": "ekk_Latn_205276"}
{"text": "Baieri hertsogkond\n\nBaieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.\n\nSaksa-Rooma keisrite reas oli ainult Ludwig IV (1328–1347) seotud hertsogkonnaga; Baieri oli enamasti opositsiooni tugipunkt, eriti Welfid aastatel 1070–1180. Viimases vastasseisus hertsog Heinrich Lõvi ja Hohenstaufenist keisri Friedrich I vahel oli Friedrich võidukas ja võttis Heinrichilt tema läänid. Baieri läks siis Wittelsbachidele, kes hoidsid seda aastani 1918.\n", "id": "ekk_Latn_205277"}
{"text": "Cosmopolis\n\nCosmopolis on linn Washingtoni osariigis USA-s \"Cosmopolis\" on Paul Bourget' romaan aastast 1892 \"Cosmopolis\" on selle romaani alusel valminud film aastast 1920 \"Cosmopolis\" on Don DeLillo romaan aastast 2003 \"Cosmopolis\" on DeLillo raamatu alusel tehtud David Cronenbergi film aastast 2013 Cosmópolis on munitsipaliteet São Paulo osariigis Brasiilias\n", "id": "ekk_Latn_205278"}
{"text": "Eesti Maaparandajate Selts\n\nEMSil on osakond – Eesti Drenaaži- ja Kultuurtehnikaühing (EstCID) – mis on aastast 2001 ülemaailmse vihmutuse ja maaparanduse organisatsiooni (International Commission on Irrigation and Drainage) (ICID) liige.\n", "id": "ekk_Latn_205279"}
{"text": "Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo\n\nMEEB moodustati 1992 Eesti Maaparandusprojekti ekspertiisi ja tehnilise järelevalve osakonna baasil.\n", "id": "ekk_Latn_205280"}
{"text": "Maaparandusbüroo\n\n2010. aastal moodustasid Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo, Taimetoodangu Inspektsioon ja 13 piirkondlikku maaparandusbürood ühise asutuse – Põllumajandusameti.\n", "id": "ekk_Latn_205281"}
{"text": "Tecumseh (Oklahoma)\n\nTecumseh on linn Ameerika Ühendriikides Oklahoma osariigis Pottawatomie' maakonnas.\n\nLinn sai nime šooni hõimupealiku Tecumseh' järgi.\n", "id": "ekk_Latn_205282"}
{"text": "Kłodzko\n\nKłodzko (saksa Glatz) on linn Poola edelaosas Alam-Sileesia vojevoodkonnas, Kłodzko maakonna ja Kłodzko valla halduskeskus. Linn asub Kłodzko oru keskosas Nysa Kłodzka jõe ääres.\n\nKłodzko sai linnaõigused 1233. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205283"}
{"text": "Ruta Arumäe\n\nRuta Arumäe (neiupõlvenimega Ruta Eier; 19. aprillil 1976 – 19. detsember 2021) oli eesti majandusanalüütik.\n", "id": "ekk_Latn_205284"}
{"text": "Kudowa-Zdrój\n\nKudowa-Zdrój (saksa Bad Kudowa) on linn Poolas Alam-Sileesia vojevoodkonnas Kłodzko maakonnas. Kudowa-Zdrój kesklinn asub Tšehhi piirist ligi kahe ja poole kilomeetri kaugusel.\n\nKudowa-Zdrój on kuurortlinn.\n\nAsulat on esmamainitud 1354. aastal. Kuni 1945. aastani oli Saksamaa koosseisus. Linnaõigused sai Kudowa-Zdrój 1945. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205285"}
{"text": "Uus Tallinna Trio\n\nUus Tallinna Trio on aastal 1997 loodud ansambel (trio). Ansambli moodustavad Marrit Gerretz-Traksmann (klaver), Harry Traksmann (viiul) ja Kaido Kelder (tšello).\n\nUus Tallinna Trio eelkäija oli Maruka Trio, kuhu kuulusid viiuldaja Ruth Haav, Kaido Kelder ja Marrit Gerretz-Traksmann.\n\nAnsambel on viljelenud peamiselt 18. ja 19. sajandi muusika teoseid.\n\nAnsambel on pälvinud auhindu nii rahvusvahelistelt kui ka Eesti-sisestelt konkurssidelt, näiteks 1998. aastal võideti konkurss-festivalil \"Con Brio\" esikoht.\n", "id": "ekk_Latn_205286"}
{"text": "Talpaki\n\nTalpaki (vene Талпаки, saksa Taplacken, leedu Toplaukiai) on asula Gvardeiski rajoonis Kaliningradi oblastis Venemaal.\n", "id": "ekk_Latn_205287"}
{"text": "Dovre\n\nDovre küla on Dovre valla halduskeskus. Dovre liin ehk Dovrebanen on 492 km pikkune raudteeliin. Dovre piirkond on eri maakondades asuvate Dovre valda, Folldali valda ja Oppdali valda ühendav piirkond. Dovre rahvuspark on rahvuspark Norras Hedmarki ja Opplandi maakonnas. Dovre vald on vald Norras Opplandi maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205288"}
{"text": "Kárášjohka\n\nKárášjohka (põhjasaami keeles Kárášjohka, soome keeles Kaarasjoki, norra keeles Karasjok) on linn Norra kirdeosas Finnmargi maakonnas, Kárášjohka valla keskus.\n", "id": "ekk_Latn_205289"}
{"text": "Tallinna Trio\n\nTallinna Trio oli aastatel 1971–1991 tegutsenud ansambel (trio). Ansambli moodustasid Jüri Gerretz (viiul), Toomas Velmet (tšello) ja Valdur Roots (klaver).\n\nAnsambli repertuaari moodustasid muusikapalad 17. sajandist nüüdisajani.\n\nPeale Eesti esines ansambel ka nt Soomes, Tšehhoslovakkias, Ungaris.\n", "id": "ekk_Latn_205290"}
{"text": "Rakvere Piiritusetehas AS\n\nAS Rakvere Piiritustehas oli Eesti piiritusetootmisettevõte, mis tegutses Rakveres 19. sajandi lõpust 2009. aastani.\n\nRakvere Piiritustehas oli 2000. aastatel ainuke Eesti piiritusetootja. Tehas suutis toota päevas kuni 15 000 liitrit piiritust. Piiritusetehases 1939. aastal toodetud piiritus on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige kangem (98%) ja puhtam piiritus. Rakvere Piiritusetehas kuulus maailmasõdade vahel Kartuliühingute Liitu ja iseseisvuse taastamise järel Viina Liitu.\n", "id": "ekk_Latn_205291"}
{"text": "Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium\n\nTallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium oli Tallinnas aadressil Narva maantee 1 asunud kool.\n\nLinna-tütarlastekoole, saksakeelseid avalikke teise astme õppeasutusi asutati kohaliku magistraadi või linna koolikolleegiumi poolt tütarlastele parema hariduse andmiseks. 19. sajandi algusaastatel reorganiseeriti Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares varem tegutsenud tütarlastekoolid linna-tütarlastekoolideks.\n\nTütarlaste haridusasutuse ajalugu ulatub aastasse 1852, mil Tallinna Suure Tütarlastekooli (Tallinna kolme tütarlaste elementaarkooli ja linna tütarlastekooli 1821. aastal asutatud ühenduse) kolme viimase klassi baasil moodustati Tallinnas Pühavaimu tänaval Eesti esimene avalik tütarlaste keskkool – Tallinna Kõrgem Linna-Tütarlastekool. Õppekeel oli saksa keel, õppeaeg 1852–1858 kolm aastat (kolm klassi), 1858–1861 neli aastat (neli klassi) ja 1861–1915 seitse aastat (viis klassi). Õpetati üldaineid, loodus- ja usuõpetust, ajalugu, geograafiat ning saksa ja prantsuse keelt. Algkooli- ja koduõpetajate ettevalmistamiseks avati 1858. aastal pedagoogikaklass; kutsetunnistuse saamiseks pidi selle lõpetanu sooritama ülikoolis eksamid.\n\n1890. aastal algas üleminek venekeelsele õppetööle ja aastatel 1906–1912 reorganiseeriti kõik II järgu linna-tütarlastekoolid, algul tütarlaste progümnaasiumiks ja seejärel tütarlastegümnaasiumiks\n\n20. sajandi esimesel kümnendil koliti kool Lai tänav 25, endisse ja remonditud Vene sõjaväe kasarmuhoonesse. 1916. aastal organiseeriti Tallinna kõrgem 1. järgu tütarlastekool ümber Tallinna Tütarlaste Gümnaasiumiks ja 1919. aastast kandis see nimetust Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium. Kuna Tallinna Linna I Tütarlaste Keskkool ei suutnud enam kõiki soovijaid mahutada, asutati 1919. aastal Tallinna Linna II Tütarlaste Keskkool. Enamik õpilasi ja suurem osa õpetajaid võeti I Tütarlaste Keskkoolist (õpetajad olid ühised), koolidel oli ka ühine juhataja Anna Tõrvand-Tellmann. II Tütarlaste Keskkool töötas õhtupoolikul I Tütarlaste Keskkooli ruumides, Narva maantee 1\n\nPärast 1937. aasta haridusreformi nimetati kool Tallinna III Gümnaasiumiks, gümnaasiumi direktor oli aastatel 1928–1940 Ants Roos.\n\n1940. aastal kandis õppeasutus nimetust Tallinna III Gümnaasium, III Reaalkool, seejärel Tallinna III keskkool. Tallinna III Keskkooli direktori kohusetäitja oli aastatel 1940–1941 Alice Haberman.\n", "id": "ekk_Latn_205292"}
{"text": "Ombrone\n\nOmbrone (ladinakeelne nimi Umbro) on jõgi Kesk-Itaalias Toscana maakonnas Maremmas. Ombrone on pikkuselt (161 km) ja valgala suuruselt (3494 km²) Toscanas Arno järel teisel kohal.\n\nJõe läte on Chianti mägede (kõrgeim tipp 893 m) kagunõlval Castelnuovo Berardengas, umbes 420 meetri kõrgusel merepinnast. Jõgi suubub Türreeni merre Bocca d'Ombrones.\n\nOmbrone tähtsamad lisajõed on Arbia, Merse, Orcia ja Trasubbie. Alamjooksul voolab jõgi umbes 12 km ulatuses Maremma looduspargi territooriumil.\n\nOmbrone kallastel asuvad Castelnuovo Berardenga, Rapolano Terme, Asciano, Buonconvento, Murlo, Montalcino, Civitella Paganico, Cinigiano, Campagnatico, Scansano ja Grosseto.\n\nJõe keskmine vooluhulk on 32 m³/s. 1966. aasta 4. novembril, pärast mitmepäevast sadu, küündis äravool tasemeni 3500 m³/s.\n", "id": "ekk_Latn_205293"}
{"text": "Tallinna Sõber\n\nTallinna Sõber oli aastatel 1879–1895 Eestimaa rüütelkonna välja antud nädalaleht, mis oli suunatud talurahvale.\n\nLehe toimetaja oli Wilhelm Friedrich Eichhorn.\n\nLehte trükkis trükikoda Lindforsi pärijad.\n", "id": "ekk_Latn_205294"}
{"text": "Tallinna Saksofonikvartett\n\nTallinna Saksofonikvartett on aastal 1983 Olavi Kasemaa asutatud muusikakollektiiv (kvartett).\n\nAastast 1985 on kvarteti isikuline koosseis püsinud muutumatuna.\n\nKvartett on esinenud rahvusvahelistel muusikafestivalidel ja teinud kontserditurneesid.\n", "id": "ekk_Latn_205295"}
{"text": "Revalische Post-Zeitung\n\nAjalehe asutaja ja ühtlasi ka toimetaja (aastani 1707) oli Carl Philipp Grubb.\n\nAjaleht ilmus esmaspäeviti ja neljapäeviti.\n", "id": "ekk_Latn_205296"}
{"text": "Revaler Liedertafel\n\n\"Revaler Liedertafel\" oli aastal 1854 Tallinnas asutatud lauluselts.\n\nLauluseltsi asutamise ajal koosnes see topeltkvartetist. Seltsi kõrge muusikaline tase saavutati Konstantin Türnpu juhendamise ajal. Esimene Türnpu juhendatud kontsert oli aastal 1895. Aastast 1927 (Türnpu surma-aasta) dirigeeris koori Johannes Gohse.\n", "id": "ekk_Latn_205297"}
{"text": "Eduard Aindt\n\nEduard-Voldemar Aindt (perekonnanimi ka Aint või Ant; 10. juuli 1883 Tartu – 7. detsember 1941 Sevurallag, Sverdlovski oblast, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kapten), VR I/3.\n\nAindt teenis alates 1918. aastast suurtükiväelasena Eesti sõjaväes, olles 1919. aastal 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni ülem. Ta arvati 1929. aastal reservi.\n\nTa teenis hiljem politseis ja võttis osa vabadussõjalaste liikumisest.\n\nAindt vahistati 14. juunil 1941. Ta suri vangilaagris Sverdlovski oblastis.\n", "id": "ekk_Latn_205298"}
{"text": "Valga Muusikakool\n\nValga Muusikakool on muusikakool Valgas aadressil Kesk tänav 22.\n\nKool alustas tööd 1922. aastal seitsme õpetaja ja 85 õpilasega ja tegutses Säde seltsimajas. Esimesed erialad, mida koolis õpetati, olid klaver, viiul ja laulmine. Teoreetilisi aineid käis Tartust õpetamas Juhan Simm, hiljem ka Eduard Oja.\n\n1940. aastal muudeti Valga Muusikakool riiklikuks kooliks ja nimetati Valga Muusikaalgkooliks. Kool asus Vabaduse tänaval. Juhatajaks määrati Valga linnakiriku organist Osvald Mälk. 1945. aastast jätkas muusikakool Valga Keskkooli hoones ja seda nimetati Valga Muusika Üldhariduslikud Kursused. Juhatajana asus tööle Albert Puusta.\n\nENSV Kunstide Valitsuse 27. augusti 1949. aasta käskkirjaga asutati vabariikliku lastemuusikakoolide võrgu laiendamise käigus teiste seas ka Valga Muusikakool, mis tähendas sisuliselt, et muusikakursused nimetati lihtsalt ümber ja direktoriks määrati Albert Puusta.\n\n1970. aastal asus koolijuhi kohale klaveriõpetaja Aime Lõhmus, kes pühendas oma energia jäägitult koolile ja juhtis muusikakooli kuni 2003. aasta sügiseni.\n\n1992. aastast muutus Valga Muusikakool munitsipaalkooliks.\n\nAlates 1995. aastast korraldatakse Valga Muusikakoolis klaveriansamblite festivali, mis on kasvanud populaarseks rahvusvaheliseks suurürituseks. Igal kevadel tähistatakse Valga-Valka muusikakooli ühiskontserdiga J. Cimze sünniaastapäeva.\n\nTänapäeval tegutsevad kooli juures nt bigbänd, vibrafoniansambel, tüdrukute Väike Viisikoor.\n", "id": "ekk_Latn_205299"}
{"text": "Valga Muuseum\n\nValga Muuseum on 1955. aastal asutatud muuseum, mis 2015. aastast tegutseb Valga linna munitsipaalasutusena. Varem haldas seda Eesti Kultuuriministeerium. Valga Muuseumi hoone asub Valgas aadressil Vabaduse tänav 8.\n\nValga Muuseum asub Valga kesklinnas 1911. aastal ehitatud hilisjuugendi stiilis \"Säde\" seltsi majas, mille projekteeris üks esimesi eesti soost arhitekte Georg Hellat.\n\nMuuseum asutati 1955. aastal rajoonidevahelise koduloomuuseumina.\n\nMuuseum kogub, uurib, säilitab ja tutvustab Valga linna ja Valga maakonna inimeste ning nende elukeskkonnaga seotud ajaloolis-kultuurilise väärtusega materjale.\n\nPüsinäitus muuseumi teisel korrusel kajastab Valgamaa ja Valga linna ajalugu muinasajast 20. sajandini.\n\nLoodussaalis saab näha Eesti loomi ja linde, hundiurgu, Helme koobast jms. Muinasaega kujutavas saalis saab tutvuda muinasaegse linnusega ja paljude Valgamaalt leitud muististega. Ajalooekspositsioon annab lühiülevaate linna ja maakonna ajaloost. Lähemalt tutvustatakse õigeusu kiriku ajalugu, olümpiavõitja Alfred Neulandi saavutusi, Paju lahingu ja Stalini-aegsete repressioonidega seotut ning Valga raudteesõlme arengut. Osa püsinäitusest käsitleb igapäevaelu Nõukogude okupatsiooni ajal.\n", "id": "ekk_Latn_205300"}
{"text": "Enn Liba\n\nEnn Liba (sündinud 18. juunil 1946 Võrus ) on eesti koolijuht, endine Kambja Ignatsi Jaagu Põhikooli direktor.\n\n1963. aastal lõpetas ta Tartu 5. Keskkooli. 1968. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna füüsikaõpetaja kutsega, 1987. aastal aga lõpetas Tartu Riikliku Ülikoolo psühholoogia eriala.\n\nAlates 1968. aastast töötas Enn Liba Nõo Keskkooli füüsika-, astronoomia- ja elektrotehnika õpetajana. Aastatel 1982–1989 oli ta Nõo Keskkooli direktor.\n\n1994–2016 oli ta Kambja Ignatsi Jaagu Põhikooli direktor. Kambja põhikooli direktorima algatas ta koolis arvuti- ja usuõpetuse tunnid, hiljem ka religiooniõpetuse .\n\nEnn Liba kuulub mitmesse haridusalaseltsi ja ühendusse ning on avaldanud publitsistikat. Enn Liba on B. G. Forseliuse Seltsi liige. 2012. aastal valiti ta neljaks aastaks EELK Kambja koguduse nõukokku.\n\nLiba oli 2013. aastani Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (varasema Eestimaa Rahvaliidu) Tartumaa ühenduse liige.\n\nTegevuse eest koolidirektorina ja kohaliku elu edendajana on talle antud Tartumaa teenetemärk (2013) ja Valgetähe IV klassi teenetemärk (2005) .\n\n\"Enn Liba on andnud märkimisväärse panuse Tartumaa koolielu ning väärikate haridustraditsioonide edendamisse,\" kirjutati tema tutvustuses Tartumaa teenetemärgi andmise puhul.\n", "id": "ekk_Latn_205301"}
{"text": "Tallinna linnakool\n\nTallinna linnakool oli aastal 1873 asutatud vene õppekeelega algkool (aastast 1912 kõrgem algkool). Kooli tegevus kestis 1920. aastani, mil kehtestati Eesti vabariigi avalikkude algkoolide seadus.\n\n1872. aasta 31. mail Venemaa keisri Aleksander II kinnitas Venemaa Riiginõukogu otsuse kreiskoolide reorganiseerimisest linnakoolideks. Linnakoolideks muudeti ka Tallinna ja Tartu vene õppekeelega elementaarkoolid.\n\n1872. aastal kinnitatud Venemaa keisririigi linnakoolide määruse kohaselt tuli saksakeelsed kreiskoolid alates 1874. aastast reorganiseerida linnakoolideks. Uut tüüpi linnakoolid olid 6-aastase kursusega venekeelsed riiklikud poeglaste kõrgema astme algharidusasutused. Linnakooli eesmärgiks oli anda täielikku algharidust kõikidest seisustest lastele vanuses 7–14 eluaastat..\n\n1873. aasta 23. jaanuari Riiginõukogu otsusega muudeti kaks vene õppekeelega elementaarkooli Tallinnas 3-klassiliseks linnakooliks (vene keeles Ревельское 3-классное городское училище), mille asukohaks sai Pikk tänav 69.\n", "id": "ekk_Latn_205302"}
{"text": "Värska talumuuseum\n\nVärska talumuuseum (varem Seto talumuuseum) on setu talurahvakultuuri tutvustav muuseum Värskas. See avati aastal 1998. Alates 2019. aastast on muuseum Setomaa Muuseumide koosseisus.\n\nMuuseumis eksponeeritakse muu hulgas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi taluarhitektuuri, vanu tööriistu, käsitööd.\n\nMuuseum korraldab mitmeid setude kultuuri tutvustavaid üritusi, näiteks setu pitsipäevad, folklooriõhtud, setu toitude valmistamine.\n", "id": "ekk_Latn_205303"}
{"text": "Setu Leelopäevad\n\nSetu Leelopäevad on aastast 1977 toimuv setu kultuuri tutvustav ja edendav rahvusvaheline folkloorifestival.\n\nLeelopäevi viivad läbi Värska kultuurimaja, Värska talumuuseum ja kohalik omavalitsus.\n\nAastal 2009 kandis UNESCO setude leelo vaimse kultuuripärandi nimistusse.\n", "id": "ekk_Latn_205304"}
{"text": "Välis-Eesti Ühing\n\nAastal 1933 sai VEÜst kõikide väliseestlaste organisatsioonide keskorganisatsioon.\n\nÜhing andis välja ajakirja Välis-Eesti.\n", "id": "ekk_Latn_205305"}
{"text": "Fenno-Ugria Asutus\n\nFenno-Ugria Asutus korraldab igal aastal oktoobris hõimupäevi.\n\n2012. aastast annab FU välja aastaraamatut pealkirjaga \"Soome-ugri sõlmed\". 2012. aastal avaldatud aastaraamat kajastas 2010. ja 2011. aasta tegevusi.\n\nFenno-Ugria Asutuse direktor oli aastatel 2008–2023 Viia-Kadi Raudalainen ning 2023. aasta jaanuarist alates Barbi Pilvre. Asutuse juhatuse esimees alates 2015. aastast Madis Arukask.\n", "id": "ekk_Latn_205306"}
{"text": "James Cagney\n\nJames Francis Cagney (ingl James Francis Cagney Jr.; 17. juuli 1899 New York – 30. märts 1986 New York) oli ameerika näitleja.\n\nTa alustas karjääri teatrilaval, kuid erilise mõjukuse vaasutas hiljem filminäitlejana. Tunnustust ja auhindu on James Cagney pälvinud mitmesuguste rollide eest, kuid tänapäeval mäletatakse eeskätt tema karmikoelisi tegelaskujusid kriminaalžanrist. 1999. aastal paigutas Ameerika Filmiinstituut ta Ameerika 50 tähtsama ekraanilegendi koondtabelis kaheksandale kohale.\n\nLavakarjääri esimeses lavatükis tantsis ta naiseks riietatuna 1919. aastal revüüs \"Every Sailor\". Mitu aastat astus Cagney üles tantsijana ja koomikuna vodevillides, kuni sai 1925. aastal esimese näitlejarolli. Sellele järgnes rolle, mis äratasid tähelepanu ja tõid talle 1929. aastal peaosa lavastuses \"Penny Arcade\". Kriitikud ülistasid teatrilavastust ja Warner Bros. võttis ta 500-dollarilise nädalapalga eest kolmeks nädalaks tööle, et ta kordaks sama osatäitmist filmiversioonis. Sellele järgnes peagi seitsmeaastane leping.\n\nCagney seitsmes film \"Rahvavaenlane\" (\"Public Enemy\") kujunes oma aja üheks mõjukamaks gangsteridraamaks. Selle filmiga kerkis Cagney nii Warneri stuudio kui ka kogu Hollywoodi suuremate staaride hulka. 1938. aastal sai ta esimest korda parima meespeaosatäitja Oscari nominendiks filmiga \"Räpased inglid\" (\"Angels with Dirty Faces\") ning võitis selle auhinna 1942. aasta filmiga \"Yankee Doodle Dandy\". Kolmas nominatsioon tuli talle 1955. aastal rolli eest filmis \"Armasta või jäta mind\" (\"Love Me or Leave Me\"). 1961. aastal loobus Cagney paarikümneks aastaks näitlemisest ja veetis aega oma talukohas, kuid võttis siis vastu pakkumise mängida kaasa filmis \"Ragtime\" (1981).\n", "id": "ekk_Latn_205307"}
{"text": "Kohtuhaamer\n\nKohtuhaamer on kohtutes, riigiasutustes või ka mujal (nt oksjonitel) kasutatav tseremoniaalne haamer.\n\nTavaliselt lüüakse puidust kohtuhaamrit spetsiaalse puidust aluse vastu, et kõla oleks tugevam. Seda kasutatakse, et märkida olulise otsuse vastuvõtmist, muudel tähelepanu nõudvatel silmapilkudel või auditooriumi korrale kutsumiseks.\n\nHaamrilöök sümboliseerib ajas muidu tajumatut lõpliku otsuse kehtima hakkamise täpset aega.\n\nEestis kasutab kohtuhaamrit Riigikogu esimees.\n", "id": "ekk_Latn_205308"}
{"text": "Muusikaleht\n\nMuusikaleht oli aastatel 1924–1940 Tallinnas ilmunud muusikateemaline kuukiri.\n\nAjakirja andis välja Eesti Lauljate Liit. Ajakirja tegevtoimetaja aastatel 1932–1940 oli Eduard Visnapuu.\n\nŠarže muusikainimestest joonistas Roman Koolmar.\n\nAjakirja trükiarv oli 2500–3000.\n\nAjakirja eelkäijad olid Sireen (ilmus aastal 1922) ja Helikund (ilmus 1923).\n\nMuusikalehe lisaväljaandena kavatseti aastast 1934 avaldada muusikateaduslike artiklite kogumikku Eesti Muusika Almanak I. Sellest ilmus vaid üks number (aastal 1934).\n", "id": "ekk_Latn_205309"}
{"text": "Sireen (ajakiri)\n\nSireen oli muusikateemaline kuukiri, mis ilmus 1923. aastal. Ajakirja ilmus neli numbrit.\n\nAjakirja eelkäija oli Helikund (ilmus 1922) ja ajakirja sisulist osa jätkas Muusikaleht (ilmus 1924–1940).\n", "id": "ekk_Latn_205310"}
{"text": "Helikund\n\nHelikund oli muusikateemaline ajakiri, mis ilmus 1922. aastal. Ajakirja ilmus kaheksa numbrit.\n\nAjakirja sisulist osa jätkasid 1923. aastal ilmunud Sireen ja aastatel 1924–1940 ilmunud Muusikaleht.\n", "id": "ekk_Latn_205311"}
{"text": "Eesti Muusika Almanak I\n\nEesti Muusika Almanak I oli Muusikalehe lisaväljaandena ilmunud muusikateaduslike artiklite kogumik, mis ilmus vaid ühe korra – aastal 1934.\n", "id": "ekk_Latn_205312"}
{"text": "Viljandi vanamuusika festival\n\nViljandi vanamuusika festival (harvem nimetatud Viljandi vanamuusika päevad) on aastast 1982 toimuv vanamuusika festival Viljandis.\n\nFestival on Eesti omataolistest vanim. Seda peetakse igal suvel juuli keskel. Aastatel 1989–2021 oli ja uuesti 2023. aastast on selle kunstiline juht Neeme Punder.\n\nFestivalil on esinenud Paolo Pandolfo, John Holloway, Loecki Stardust Quartet, Lars Ulrik Mortensen, Paul Hillier, Andrew Lawrence-King, Jane Gingell, Trio Mediaeval, Paul Leenhouts, Tõnu Kaljuste, Conrad Steinmann ja tema ansambel Diferencias, Jevgeni Sviridov, Heiki Mätlik, klavessiiniduo Imbi Tarum – Julia Ageyeva Hess, Choir of Royal Holloway, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Hortus Musicus, Viljandi Linnakapell, segakoor Latvija, Jouissance, Pierce Adams.\n\nFestivali põhieesmärk on sajanditevanuse muusika tutvustamine, kaasates seejuures eriti noorsugu. Poolesaja noore vanamuusiku osalusel on etendatud liturgilist draamat (\"Taanieli mäng\"), oopereid (Monteverdi \"Orpheus\", Mozarti \"Bastien ja Bastienne\"), muusikalisi lavamänge (\"Lillede mask\", kreeka mütoloogial põhinev \"Zeus ja Europe\", Purcelli \"Haldjakuninganna\"). Lavastused valmivad festivali laste ja noorte vanamuusikaansamblite seminarlaagris.\n\nFestivali kontserdid toimuvad Viljandi kirikutes ja muudes paikades üle linna.\n", "id": "ekk_Latn_205313"}
{"text": "Eesti Olümpiaakadeemia\n\nOma tegevuses keskendub EOA olümpialiikumise edendamisele Eestis. Suurt rõhku pannakse laste ja noorte olümpiaga seotud teadmiste suurendamisele.\n\nAastast 1991 on EOA Rahvusvahelise Olümpiaakadeemia (ROA) liige.\n\nEOA president on aastast 2005 Neinar Seli, peasekretär oli 2001–2022 Kalle Voolaid.\n", "id": "ekk_Latn_205314"}
{"text": "Rjazanovskoje\n\nRjazanovskoje (vene Рязановское) on asundus, mis kuulub alates 1. juulist 2012 Moskva linna Novomoskovski ringkonna koosseisu.\n\nVarem oli tegemist külaasundusega Moskva oblasti Podolski rajoonis.\n\nAsunduse pindala on 41,41 km². 2011. aasta seisuga elas asunduse territooriumil 16 608 inimest. Selle keskus on Znamja Oktjabrja asula. Asunduse koosseisu kuulub kokku 19 asustatud punkti.\n", "id": "ekk_Latn_205315"}
{"text": "Sport Bülletään\n\nSport Bülletään oli aastatel 1980–2000 USA-s New Jersey osariigis Barnegatis ilmunud spordiajakiri, mis käsitles väliseestlaste sporti.\n\nAjakiri ilmus kaks korda aastas ja kokku ilmus seda 41 numbrit.\n\nAjakirja koostaja, toimetaja ja väljaandja oli kogu ilmumisperioodi vältel Herbert Lääne.\n", "id": "ekk_Latn_205316"}
{"text": "Kummituslinn\n\nKummituslinn on mahajäetud inimtühi küla või linn, mis on silmnähtavalt kaotanud oma varasema hiilguse.\n\nKummituslinnad tekivad näiteks majanduslikel põhjustel või looduskatastroofide, inimtegevuse, sõja või seadusvastase tegevuse tagajärjel. Mõistega \"kummituslinn\" tähistatakse mõnikord ka linnu või eeslinnu, mis on asustatud, kuid mille elanike arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud.\n\nNii mõnestki originaalse arhitektuuriga kummituslinnast on saanud turismiatraktsioon, näiteks Barkerville Briti Columbias; Bannack Montanas; Elizabeth Bay ja Kolmanskop Namiibias; Oatman ja Tombstone Arizonas. Kummituslinnade külastamisest, nende fotografeerimisest ja sellealasest kirjandusest on saanud omaette tööstusharu.\n", "id": "ekk_Latn_205317"}
{"text": "Eesti mängud\n\nEesti mängud olid kahel aastal (1934 ja 1939) Tallinnas toimunud võimlemis- ja spordiüritused, mida korraldas Eesti Spordi Keskliit.\n\nEsimesed mängud peeti 15.–17. juunini 1934. Esimeste mängude esimees oli Leopold Tõnson. Esimestel mängudel olid kavas nt kergejõustiku-, ujumis-, jalgratta-, tennise-, jalgpalli- ja pesapallivõistlused. Esimestel mängudel osales u 5600 osavõtjat, teistel mängudel 6000.\n\nMängudele pääsejad selgitati välja maakondades toimunud kohalikel võistlustel.\n\nI Eesti Mängude kavas oli 100 meetri jooks, 110 meetri tõkkejooks, 200 meetri jooks, 400 meetri jooks, 800 meetri jooks, 1500 meetri jooks, 5000 meetri jooks, 15 000 meetri maanteejooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, teivashüpe, kuulitõuge, kettaheide, odavise, 100 meetri vabaujumine, 200 meetri rinnuliujumine, 400 meetri vabaujumine, 1500 meetri ujumine, 100 meetri vabaujumine naistele, 100 meetri seliliujumine naistele, 400 meetri vabaujumine naistele, 200 meetri rinnuliujumine naistele, rattasõit 30 kilomeetrit, jalgpall. Võitis Tallinna võistkond.\n\n16., 17. ja 18. juunil 1939 toimunud II Eesti Mängude aupatroon oli Eesti president Konstantin Päts ja peakomitee esimees riigisekretär Karl Terras. Mängude kavas oli avamine Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri poolt, poeglaste mass-esinemine võimlemises, 100 m jooks, teivashüpe, kuulitõuge, 5000 m jooks, kaugushüpe, ujumine, korvpall, võrkpall, maadlus, tõstmine, poks, tennis, vehklemine, veeremänguvõistlused, jalgrattavõistlused 500 m ja 50 km, 110 m tõkkejooks, jalgpall, tütarlaste mass-esinemine võimlemises, purjejahispordi demonstratsioon, naisvalikrühmade esinemine võimlemises, defileerimine presidendile ja aukülaliste ees Kadrioru lossi esisel, presidendi kõne, pendelteatejooks, meeste mass-esinemine võimlemises, naiste mass-esinemine võimlemises, naiste valikrühmade esinemine võimlemises, 1500 m lõppjooks, 4x100 m teatejooks, rahvatantsu ettekanded, Peaminister Kaarel Eenpalu kõne, hümn ja lipu langetamine. Mänge lõpetades palus Kaarel Eenpalu rahvariide ja rahvatantsude ala harrastajail viimistleda seda ala peensuseni, et kõik kihelkonnad, meie muud ajaloolised üksused ja piirkonnad ilmuksid III Eesti Mängudele oma erivärvilises riietuses, sest selles on ilu, südant ja hinge.\n\nII Eesti Mängude raames toimus 1940. aasta suveolümpiamängudeks valmistumise märgiks olümpiaaladel Eesti Olümpia.\n\n10% II Eesti Mängude piletite sissetulekust annetati tulekahjude ohvritele.\n\nEesti mängud on tagantjärele osaliselt nimetatud I ja II üldtantsupeoks. I Eesti Mängude lõpetamise eel, 17. juunil 1934, esinesid pärast läti võimlejaid ja enne Johan Laidoneri kõnet rahvatantsijad kolme tantsuga. Ka II Eesti mängude lõpetamise eel, 18. juunil 1939, 4x100 meetri teatejooksu ja Kaarel Eenpalu kõne vahel, tulid Tallinna garnisoni orkestri ja lõõtspillimängijate mängitud Kungla rahva saatel Kadrioru staadionile rahvatantsijad ja võis näha, kui ilusaid rahvariideid meil nüüd valmistatakse, kuna need olid eelmiste mängudega võrreldes paremateks ja stiilipuhtamateks muutunud.\n", "id": "ekk_Latn_205318"}
{"text": "Štšerbinka\n\nŠtšerbinka (vene Щербинка) on asundus, mis kuulub alates 1. juulist 2012 Moskva linna Novomoskovski ringkonna koosseisu.\n\nEnne liitmist Moskvaga kuulus Štšerbinka linnana (linnaõigused 1975. aastast) Moskva oblastisse. Asundus paikneb Varssavi maantee ääres, seda läbib Moskva–Kurski raudtee. Štšerbinka pindala on 7,53 km², selle territooriumil elab 2012. aasta seisuga 32 331 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_205319"}
{"text": "Västriku tänav (Tallinn)\n\nVästriku tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi asumis.\n\nVästriku tänav algab Tedre tänavalt, ristub Pardi, Lõokese ja Auli tänavaga ning Linnu teega ning lõpeb seejärel umbtänavana.\n\nVästriku tänav on paralleelne Käo tänavaga ning ligikaudu 410 meetri pikkune.\n\nVästriku tänav sai nime 17. oktoobril 1928.\n\nVästriku 8 asub, 1972. aastal ehitatud Tallinna Kutsekeskkooli nr 1 ühiselamu, tänapäeval Tallinna Ülikooli üliõpilasküla Dormitorium. Dormitorium haldab Karu tänav 17, Västriku 8, Räägu tänav 49a üliõpilaselamuid.\n", "id": "ekk_Latn_205320"}
{"text": "Kaks pimedat meest\n\n\"Kaks pimedat meest\" on Georges Mélièsi poolt Prantsusmaal 1900. aastal loodud tummfilm. Filmi peetakse kaotsiläinuks.\n", "id": "ekk_Latn_205321"}
{"text": "Kulli tänav\n\nKulli tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Linnu allasumis. Kulli tänav algab Käo tänavalt, teeb seejärel 90-kraadise pöörde ja lõpeb Kajaka tänaval. Kulli tänav on ligikaudu 220 meetri pikkune.\n\nKulli tänav on hoonestatud eramutega.\n\nKulli tänav sai nime 16. augustil 1949.\n", "id": "ekk_Latn_205322"}
{"text": "Mirta tänav\n\nMirta tänav on tänav Tallinnas Haabersti linnaosas Vismeistri asumis.\n\nMirta tänav algab Uustalu tänavalt, ristub Veerise ja Lõimise tänavaga ning lõpeb seejärel umbtänavana.\n\nMirta tänav on ligikaudu 700 meetri pikkune.\n\nMirta tänav sai nime 19. aprillil 2000. Tänav on saanud nime Mirta talu järgi.\n", "id": "ekk_Latn_205323"}
{"text": "Käbliku tänav\n\nKäbliku tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Linnu allasumis.\n\nKäbliku tänav algab Sõpruse puiestee äärest, ristub Liblika ja Talviku tänavaga ning lõpeb Tiiva tänaval.\n\nKäbliku tänav on ligikaudu 415 meetri pikkune.\n\nKäbliku tänav sai nime 9. aprillil 1946.\n", "id": "ekk_Latn_205324"}
{"text": "Soodom ja Gomorra\n\nToora järgi olid Soodoma ja Gomorra kuningriigid liidus Admah', Zeboimi ja Bela linnadega. Need viis linna, tuntud ka kui \"tasandikulinnad\", asetsesid Jordani jõe tasandikult Kaananimaa lõunaregioonis. Tasandikku, mis vastab alale, mis asub Surnumere põhjapoolse ääre juures, võrreldi Eedeni aiaga kui hästi-niisutatud ja rohekat, sobilikuna ulukite karjatamiseks.\n\nJumala püha kohtumõistmist anti siis edasi Soodomale ja Gomorrale ja kahele naaberlinnale, mis olid täielikult ülekülvatud tule ja väävliga. Naabruses asuv Zoar (Bela) oli ainuke linn, mis sai säästetud. Aabrahamlikes religioonides on Soodom ja Gomorra muutunud sünonüümseks kahetsemata patuga, ning nende langemist püha kättemaksu vanasõnaliseks ilmutuseks. Soodomat ja Gomorrat on kasutatud kui metafoore vaatlemaks liiderlikkust ja homoseksuaalsust kõrvalekaldena. See lugu on seetõttu andnud mitmes keeles selliste sõnade esiletulekuks nagu sodoomia (ingl. sodomy), mida kasutatakse sodoomiaseadustes kirjeldamaks seksuaalset \"kuritegu looduse vastu\", mis koosneb kas homoseksuaalsest või heteroseksuaalsest anaal- või oraalseksist, või seksuaalsuhetest inimese ja mitte-inimesest loomaga (loomapilastus). Mõned islamiühiskonnad juurutavad Soodoma ja Gomorraga seotud karistusi šariaadiseadusesse.\n\nSoodoma ja Gomorra ajaloolisus on arheoloogide seas siiani vaidluse all, kuna arheoloogilist tõendusmaterjali pole eriti leitud nendest regioonidest, kus need linnad pidid asuma.\n", "id": "ekk_Latn_205325"}
{"text": "Domitius Domitianus\n\nLucius Domitius Domitianus (surnud 297) oli Vana-Rooma usurpaator, kes haaras Diocletianuse valitsemisajal lühikeseks perioodiks Egiptuses võimu.\n", "id": "ekk_Latn_205326"}
{"text": "Matti Mattsson\n\nMatti Mattsson (sündinud 5. oktoobril 1993 Poris) on Soome ujuja.\n\n2022. aasta jaanuaris valiti Mattsson Soome aasta sportlaseks 2021.\n\nMattssonile kuuluvad Soome rekordid 100 meetri (59,99, 17. mail 2021 EM-il) ja 200 meetri rinnuliujumises (2.07,13, 29. juulil 2021 OM-il) pikal rajal ning 200 meetri rinnulijumises (2.04,63, 14. detsembril 2019 Soome MV-il) lühirajal.\n", "id": "ekk_Latn_205327"}
{"text": "Conrad Elvehjem\n\nConrad Arnold Elvehjem (27. mai 1901 McFarland, Wisconsin – 27. juuli 1962) oli ameerika biokeemik, kes spetsialiseerus katseloomade toitumiseksperimentidele ja sünteetilise toidu ning asendamatute toitainete, sealhulgas vitamiinide uurimisele.\n\nElvehjem avastas 1937. aastal uue biomolekuli ja antipellagra vitamiini nikotiinhappe (tänapäeval tuntud niatsiinina). Tema avastust loetakse tähtsaks sammuks inimeste pellagra ravis.\n", "id": "ekk_Latn_205328"}
{"text": "Tiiva tänav\n\nTiiva tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Linnu allasumis.\n\nTiiva tänav algab Nõmme teelt, ristub Meika, Käbliku ja Tihase tänavaga ning lõpeb Luige tänaval.\n\nTiiva tänav on ligikaudu 490 meetri pikkune.\n", "id": "ekk_Latn_205329"}
{"text": "Meika tänav\n\nMeika tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Linnu allasumis. Meika tänav algab Tulika ja Talviku tänava vahelisest hoovist ja lõpeb Tiiva tänaval.\n\nMeika tänav on põhjaloode-lõunakagu suunaline ning ligikaudu 315 meetri pikkune.\n\nMeika tänav sai nime 9. aprillil 1946.\n", "id": "ekk_Latn_205330"}
{"text": "Roger-Maurice Bonnet\n\nRoger-Maurice Bonnet (sündinud 23. detsembril 1937 Prantsusmaal Essonne'i departemangus Dourdanis) on prantsuse astrofüüsik.\n\nRoger-Maurice Bonnet on Bernis asuva Rahvusvahelise Kosmoseteaduse Instituudi teadur.\n", "id": "ekk_Latn_205331"}
{"text": "Aarne Toomsalu\n\nAarne Toomsalu (sündinud 2. juulil 1961) on Eesti poliitik.\n\nToomsalu oli 2001–2008 erakonna Res Publica, hiljem Isamaa ja Res Publica Liidu liige. Seejärel ühines ta Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Koguga ning 2010. aastal valiti ta erakonna juhatusse. Toomsalu on olnud ka erakonna esimees.\n", "id": "ekk_Latn_205332"}
{"text": "Arvo Andresson\n\nArvo Andresson (3. veebruar 1954 – 28. september 1994) oli Eesti laevakapten. Ta töötas Eesti Merelaevanduse laevadel. 1992. aastal sai ta parvlaeva Georg Ots ja 1993. aastal Estonia kapteniks.\n\nArvo Andresson oli lõpetanud Pärnu V 8-klassilise kooli. 1973. aastal lõpetas ta Tallinna Merekooli ja 1982. aastal Leningradi Admiral Makarovi nimelise Kõrgema Merekooli. Kaugsõidukapteniks sai ta 1986. aastal.\n\nEsimese Eesti kaptenina sai Estonia kapten Arvo Andresson Rootsi Meresõiduametilt lootsita läbisõidu õiguse Stockholmi saarestiku lõunaosas. Ta hukkus Estonia laevakatastroofis.\n", "id": "ekk_Latn_205333"}
{"text": "Avo Piht\n\nAvo Piht (29. november 1954 – 28. september 1994) oli Eesti laevakapten.\n\nAvo Piht töötas kaptenina Eesti Merelaevanduse puistlastilaevadel, esimese laevana 1991. aastal Eesti lipu saanud ro-ro-laeval Transestonia ning parvlaevadel Saint Patrick II ja Estonia.\n\nLaevahuku ajal oli ta Estonial reisijana. Tema nimi ilmus laevahukujärgsetel päevadel mõnesse päästetute nimekirja.\n", "id": "ekk_Latn_205334"}
{"text": "Kure tänav (Tallinn)\n\nKure tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Mooni allasumis. Kure tänav algab Räägu tänavalt ja lõpeb Linnu teel.\n\nKure tänav on põhjakirde-lõunaedela suunaline. Kure tänav on paralleelne Mooni ja Vuti tänavaga ning ligikaudu 400 meetri pikkune.\n\nKure tänav sai nime 14. veebruaril 1958.\n", "id": "ekk_Latn_205335"}
{"text": "Baskerville'ide koer (film)\n\n\"Baskerville'ide koer\" on Rudolf Meinerti poolt Saksamaal 1914. aastal loodud tummfilm.\n\nTegemist on Sir Arthur Conan Doyle'i samanimelise teose esmakordse ekraniseeringuga.\n", "id": "ekk_Latn_205336"}
{"text": "Moskva pisaraid ei usu\n\n\"Moskva pisaraid ei usu\" (vene keeles \"Москва слезам не верит\") on Nõukogude Liidu 1979. aasta film, mille režissöör oli Vladimir Menšov.\n\nFilm räägib noorest provintsitarist, kes tuleb Moskvasse õppima ja õnne otsima. Filmi peakangelanna armub, kuid jäetakse maha. Siiski ei heida ta meelt, kasvatab üksi üles tütre, teeb hiilgavat karjääri. Lõpuks kingib elu talle kohtumise suurepärase inimesega ja tõelise õnne...\n\nFilm sai 1981. aastal parima võõrkeelse filmi Oscari.\n", "id": "ekk_Latn_205337"}
{"text": "Major Frans\n\n\"Major Frans\" on Maurits Bingeri poolt Hollandis 1916. aastal loodud tummfilm. Film tugineb Anna Louisa Geertruida Bosboom-Toussainti samanimelisele romaanile.\n", "id": "ekk_Latn_205338"}
{"text": "Mark (territoorium)\n\nMark viitab piirimaaga sarnasele piiriäärsele alale, nagu Walesi margid, piirialad Inglismaa ja Walesi vahel. Frangi Karolingide ajal laienes sõna kasutamine üle Euroopa.\n\nErinevalt puhvertsoonist on mark tavaliselt ühe riigi võimu all ja kindlustatud kaitseks naaberriigi vastu. Mark on üldiselt piiritletud sama või sarnase maa-alaga, nagu krahvkond, kuid eristub teistest krahvkondadest selle erilise asukoha tõttu riigi piiril. Erinevalt tavalistest krahvkondadest, mille üle valitsesid krahvid, valitsesid markide üle (vähemalt teoorias) aadlikud tiitliga marquess (inglise), marquis (prantsuse või šoti), markkrahv (Markgraf) või aadlikud vastava tiitliga (teised Euroopa riigid). Inglismaal ja Šotimaa võeti tiitel siiski kasutusele kui viis uute tiitlite juurutamiseks aadelkonna seas. Keskajal võisid need isandad Walesi või Šotimaa markides olla hertsogid, krahvid või parunid või isegi ei omanud tiitlit. Tiitlikandja naist või naist, kes ise kannab tiitlit, pöördutakse vastavalt marchioness, marquise või markkrahvinna.\n\nNimi Denmark säilitab tänapäevani vanapõhja sõnu merki (\"piir\"), mörk (\"puit\", \"mets\"). Pärast anšlussi andis Natsi-Saksamaa valitsus Austriale vana nime \"Ostmark\".\n", "id": "ekk_Latn_205339"}
{"text": "Een danstragedie\n\n\"Een danstragedie\" (\"Tantsutragöödia\") on Johan Gildemeijeri poolt Hollandis 1916. aastal loodud tummfilm.\n", "id": "ekk_Latn_205340"}
{"text": "Elav redel\n\n\"Elav redel\" on Maurits Bingeri ja Louis H. Chrispijni poolt Hollandis 1913. aastal loodud tummfilm.\n\nTegemist on Hollandi esimese pika mängufilmiga ja esimese Filmfabriek Hollandias valminud filmiga.\n", "id": "ekk_Latn_205341"}
{"text": "Lomita\n\nLomita on linn USA-s California osariigis Los Angelese maakonnas.\n\nLomita tähendab hispaania keeles \"väike künkake\".\n\nLomitas on sündinud kergejõustiklane James Francis Thorpe.\n", "id": "ekk_Latn_205342"}
{"text": "Must tulp (film 1921)\n\n\"Must tulp\" on Maurits Bingeri poolt Hollandis 1921. aastal Alexandre Dumas vanema samanimelise teose alusel loodud seiklusfilm (tummfilm).\n", "id": "ekk_Latn_205343"}
{"text": "Indrek Kaseorg\n\nIndrek Kaseorg (sündinud 16. detsembril 1967 Tartus) on Eesti endine kümnevõistleja.\n\nTema isiklik rekord kümnevõistluses on 8179 punkti, mis on püstitatud 31. mai 1998 Götzises.\n", "id": "ekk_Latn_205344"}
{"text": "Avo Sõmer\n\nAvo Sõmer (sündinud 1934 Tartus) on Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide helilooja ja muusikateadlane.\n\nTa emigreerus koos vanematega Eestist 1944. aastal, esmalt Saksamaale ning seejärel Ameerika Ühendriikidesse.\n\nTa lõpetas Wayne State University Detroitis, kus keskendus koolimuusikale, klaverimängule ja kompositsioonile. 1957. aastal lõpetas ta magistriõpingud Michigani Ülikoolis tööga Claudio Monteverdi madrigalidest. 1963. aastal kaitses ta sealsamas doktoriväitekirja Johann Jakob Frobergeri klahvpillimuusikast.\n\nSõmer töötas aastast 1962 kuni pensionile jäämiseni 2000. aastal Connecticuti Ülikoolis. Ta on tuntud 20. sajandi heliloojate, eriti Claude Debussy ja Eduard Tubina loomingut analüüsivate kirjutiste poolest.\n\nTa on mitmel korral esinenud loengute ja ettekannetega Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_205345"}
{"text": "Sabinus Iulianus\n\nMarcus Aurelius Sabinus Iulianus (suri 285/286) oli Vana-Rooma usurpaator (283–285/286), kes võitles keiser Carinuse või Maximianuse vastu. Carinus alistas ta Itaalias aset leidnud lahingus.\n", "id": "ekk_Latn_205346"}
{"text": "LEADER\n\nLEADER (prantsuse keeles Liaison entre Actions de Developpement de l'Economie Rurale 'seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel') on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. LEADER programm käivitus 1991. aastal.\n\nEestis ei rakendunud LEADER kohe programmina, vaid esialgu pilootperioodil (2004-2006) riikliku arengukava (RAK) ühe meetmena. Leader ei ole aastatel 2007–2013 enam eraldiseisev programm, vaid see on kaasatud kõigisse riiklikesse maaelu arenguprogrammidesse. Leaderi kaudu innustatakse maapiirkondi leidma uusi viise, et olla konkurentsivõimeline, kasutada maksimaalselt ära oma varasid ning lahendada tekkivaid probleeme, mis tulenevad näiteks vananevast elanikkonnast, teenuste osutamise viletsast tasemest või töökohtade puudumisest.\n\nKohalike tegevusgruppide esindajad osalevad nii põllumajandusministri poolt moodustatud Eesti maaelu arengukava (MAK) kui ka rahandusministeeriumi vastava komisjoni töös. Eesti tegutseb 26 kohalikku tegevusgruppi, kelle tegevuspiirkond kokku moodustab alates 2011. a märtsist 99,99% Eesti maapiirkonnast.\n\nLeaderi infokeskuseks on Maamajanduse Infokeskus, mis on Põllumajandusministeeriumi hallatav riigiasutus.\n", "id": "ekk_Latn_205347"}
{"text": "Haapsalu ajalugu\n\nÜlevaade Haapsalu linna ajaloost.\n\nLinna ajalooline saksakeelne nimi on Hapsal, mis on tuletatud eestikeelsest sõnast \"haavasalu\" või 12. sajandi lõpul tegutsenud Lundi peapiiskopi Absaloni nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka Läänemere idakaldale. Nime päritolu kohta on aga olemas ka mitu muud oletust. Haapsalu vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis loode suunas jätkub mandriga ühinenud laidude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks. Holmide vahele on jäänud madalad lahed – Suur ja Väike viik. Viimastel aastakümnetel toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud Haapsalu piiskopilinnuse juurest praeguse kaubanduskeskuse juurde.\n", "id": "ekk_Latn_205348"}
{"text": "Ragnar Berg\n\nCarl Gustav Ragnar Berg (1. september 1873 Göteborg, Rootsi – 31. märts 1956 Borstel (Schleswig-Holstein), Lääne-Saksamaa) oli Rootsi päritolu saksa biokeemik, toitumisteadlane ja naturopaat.\n\nTeda tuntakse peamiselt happe-aluse tasakaalu ja kaltsiumi osatähtsuse kirjeldajana toidus, ka taimetoitluse propageerijana inimeste eluea pikendamiseks. Ta oli tuntuim vitamiiniteooria oponent.\n", "id": "ekk_Latn_205349"}
{"text": "Vene-Pärsia sõda (1804–1813)\n\nVene-Pärsia sõda oli sõda Venemaa keisririigi ja Pärsia vahel aastatel 1804–1813.\n\nVenemaa väed alustasid sõjategevust juunis 1804 Jerevani piirkonnas, kuid linna vallutada ei õnnestunud. 1804 sai Pärsia vägi lüüa Khanakheravani (Jerevani lähedal), 1805 Dzegami (Gəncə lähedal) ja Aserbaidžaani khaaniriigid sõlmisid üksteise järel rahu ja arvati Venemaa koosseisu (Karabahhi, Sheki ja Shirvani khaaniriik 1805. aastal, Derbendi, Bakuu ja Kuba khaaniriik 1806. aastal.\n\n1806. aastal alanud Vene-Türgi sõja tõttu sõlmis Venemaa vaherahu, mis aga katkes 1808. aastal ja Vene väed hõivasid 1806. aastal Bakuu. Iraani šahhi Fath Ali-šahhi väed said lüüa 1810 Megri (Meghri) ja 1812 Aslanduzi juures ja Vene väed hõivasid 1813. aastal Länkärani. 24. oktoobril 1813 sõlmiti Gülistani rahu, mille põhjal Pärsia tunnustas Ida-Gruusia, Põhja-Aserbaidžaani ja Dagestani ühendamist Venemaaga.\n\nSõja tulemusel vallutas Venemaa keisririik Kaspia mere ääres asunud ja Pärsiale kuulunud Dagestani, Gruusia Kharthli, Kahhethi, Samegrelo, Imerethi, Guria piirkonnad Gruusias ja Abhaasia.\n\nVenemaa sai oma valdusse ka osa tänapäeva Aserbaidžaani territooriumi ja Bakuu, Karabahhi, Gəncə, Širvani, Derbenti ja Quba khaaniriigid. Venemaa valdusse läksid sõja tulemusel ka osa Talõši khaaniriigist.\n\nVenemaa saavutas ainuõiguse omada Kaspia merel Venemaa keisririigi sõjalaevastiku laevu.\n", "id": "ekk_Latn_205350"}
{"text": "Ameerika Filosoofiaselts\n\nAmeerika Filosoofiaselts (inglise keeles American Philosophical Society, lühend APS) on rahvusvahelise mainega õpetatud selts Ameerika Ühendriikides.\n\nAmeerika Filosoofiaselts asutati 1743. aastal Philadelphias. Ta on vanim õpetatud selts Ameerika Ühendriikides. Oma 270-aastase eksisteerimisaja jooksul on filosoofiaselts mänginud olulist rolli ameerika kultuuri- ja vaimuelus.\n\nAPS erineb teistest teadusühingutest sellega, et liikmeteks valitakse lisaks juhtivatele teadlastele väga erinevatelt teadusdistsipliinidelt ka loomeinimesi, poliitikuid, erinevate kutsealade tipptegijaid ning avaliku ja erasektori arvamusliidreid.\n", "id": "ekk_Latn_205351"}
{"text": "APS\n\nAPS on Ameerika Filosoofiaseltsi nime lühend. APS on Ameerika Füüsikaseltsi nime lühend. APS on Ameerika Füsioloogiaseltsi nime lühend. APS on Ameerika Fütopataloogia Seltsi nime lühend. APS on Austraalia Füsioloogiaseltsi nime lühend. APS on Ameerika Filateeliaseltsi nime lühend. APS on Füsioloogiateaduste Assotsiatsiooni nime lühend. APS on Psühholoogiateaduste Assotsiatsiooni nime lühend.\n", "id": "ekk_Latn_205352"}
{"text": "Ilmar Kleis\n\nIlmar Kleis (24. august 1930 Käru vald, Käru kihelkond, Järvamaa – 11. jaanuar 2015) oli eesti tehnikateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_205353"}
{"text": "Praktiline filosoofia\n\nPraktiliseks filosoofiaks nimetatakse filosoofia harusid, mis on tihedalt seotud praktiliste rakendustega nagu eetika, esteetika, poliitiline filosoofia, õigusfilosoofia, religioonifilosoofia, väärtusteooria jts.\n\nFilosoofia jagamine praktiliseks ja teoreetiliseks pärineb Aristotelese filosoofialiigitusest moraali- ja loodusfilosoofiaks. Taoline eristus on mõnel pool maailmas tänini kasutusel, näiteks Soomes ja Rootsis õpetatakse praktilist ja teoreetilist filosoofiat enamasti lahus ning mõnes Šoti ülikoolis jagatakse filosoofia loogikaks, metafüüsikaks ja eetikaks. Enamik maailma ülikooli käsitleb tänapäeval filosoofiat siiski tervikuna.\n\nPraktiliseks filosoofiaks nimetatakse ka filosoofia ja filosoofiliste tehnikate rakendamist igapäevaelus. Selle näidete hulka kuuluvad näiteks filosoofiline nõustamine ja mõned mõtluspraktikad.\n", "id": "ekk_Latn_205354"}
{"text": "Eetika (Spinoza)\n\n\"Eetika\" (täispika pealkirjaga \"Eetika, tõestatud geomeetrilises järjestuses\"; ladina keeles \"Ethica, ordine geometrico demonstrata\") on hollandi juudi filosoofi Baruch Spinoza postuumselt avaldatud ladinakeelne filosoofiline teos, mis esitab Spinoza eetikateooria aksiomaatilisel kujul, eeskujuks Eukleidese geomeetriaraamat \"Elemendid\".\n\nEsimese osa alguses määratleb Spinoza põhiterminid ja loetleb aksioomid. Nende ja teiste definitsioonide ja aksioomide põhjal, mis on antud raamatu ülejäänud neljas osas, tõestab Spinoza sadu propositsioone ja korollaare nagu \"Kui mõistus kujutleb omaenda võimetust, teeb see ta kurvaks\" (3. osa, 33. propositsioon), \"Vaba inimene ei mõtle millestki vähem kui surmast\"( 4. osa, 67. propositsioon) ja \"Inimmõistust ei saa koos kehaga täielikult hävitada, miski sellest on igavene ja jääv\" (5. osa, 23. propositsioon). Umbisikulist stiili katkestavad sageli emotsionaalsed lõigud, kus kritiseeritakse teiste filosoofide, sealhulgas René Descartesi ja Moses Maimonidese vaateid.\n\nPärast teose ilmumist mõisteti see hukka kui ateistlik. Lääne filosoofia hilisemas ajaloos on Spinoza \"Eetika\" olnud mõjukas, ehkki on harva leidnud otsest järgimist. Selle motiive on kasutanud ka kirjanikud, nt Jorge Luis Borges oma luuletustes.\n", "id": "ekk_Latn_205355"}
{"text": "Gustav Linquist\n\nGustav Linquist (13. jaanuar 1884 Kolga vald, Harjumaa – 19. jaanuar 1936 Tallinn) oli eesti tulundustegelane.\n\nGustav Linquist lõpetas Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi ja seejärel 1910 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.\n\nGustav Linquist praktiseeris Vene riigipanga Tallinna osakonnas, töötas seejärel riigipanga Tveri osakonnas, oli Tallinna linnasekretäri abi, Eesti Maavalitsuse toitlusosakonna juhataja ja iseseisvuse alul Siseministeeriumi kantseleiülem ja Siseministeeriumi hobuste sõjaväkke võtmise peakomisjoni esimees.\n\n1923. aastal andis valitsus piirituse müügi ainuõiguse üksikisikust ettevõtjale Gustav Linquistile (Harju panga juhatuse liige), kes pidi tagama piirituse vedamise Venemaale. 1922. aastal ulatus Venemaale veetud piirituse kogus 250 000 liitrini.\n\nKuni 1925. aastani oli ta Harju Panga direktor, kaotas seejärel oma varanduse, oli vanglas ja tegutses siis muudel ärialadel.\n\nGustav Linquist oli Tallinna Meestelaulu Seltsi asutajaliige aastal 1916 ja seltsi esimees 1923–1924.\n\nTa maeti 21. jaanuaril 1936 Rahumäe kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_205356"}
{"text": "India filosoofia\n\nIndia filosoofiaks nimetatakse India mõttetraditsiooni, mis algas upanišadidega.\n\nIndia filosoofi Sarvepalli Radhakrishnani järgi on vanimad neist ühtlasi \"maailma varaseimad filosoofilised teosed\". India filosoofia nimetamine filosoofiaks on vaieldav, sest filosoofiat võidakse määratleda nii, et see hõlmab ainult Lääne filosoofiatraditsiooni. Vahel samastatakse ekslikult india filosoofia hinduistliku filosoofiaga, mis moodustab vaid osa India filosoofiatraditsioonist.\n\nTavaliselt jaotatakse India filosoofiakoolkonnad klassikalisteks (sanskriti astika) ehk hinduistlikeks (kuus koolkonda; peavad vedasid eksimatuks teadmisteallikaks) ja mitteklassikalisteks (nastika). Ortodokssed koolkonnad on njaaja, vaišešika, saankhja, jooga koolkond, mimaansa ja vedaanta. Šramanad rajasid materialistliku lokaajata, adžiivika, džainismi ja budismi. Vidjāranja jaotab India filosoofia 16 koolkonda, mille hulka ta arvab ka Saiva ja Raseśvara,\n\nIndia filosoofia põhikoolkonnad kujunesid ajavahemikus 1000 eKr kuni meie ajaarvamise esimeste sajanditeni. Kommentaarid ja ümbersõnastused lisandusid kuni 20. sajandini, mil tegutsesid näiteks Aurobindo ja Prabhupada. Eri koolkondade võistlus ja segunemine olid kõige tihedamad nende sünniaegadel, eriti 800 ema kuni 200 ema. Mõned neist jäid ellu (džainism, budism, šivaism ja advaita), teised kadusid või liitusid (saankhja ja adžiivika).\n", "id": "ekk_Latn_205357"}
{"text": "Lääne filosoofia\n\nLääne filosoofiaks nimetatakse läänemaailmast, eelkõige Euroopast pärinevat filosoofiatraditsiooni, mis tavapärase käsitluse kohaselt sai alguse Antiik-Kreekas antiikfilosoofiana. Tänapäeval on lääne traditsioon valdav ka teistes maailma piirkondades. Sõna \"filosoofia\" ise pärineb samuti vanakreeka keelest ja tähendab tarkusearmastust.\n\nFilosoofia uuema ajaloo vältel on sageli vaieldud, mil määral ja kas üldse võib pidada teise mõttetraditsiooni filosoofiateks ehk kas kogu filosoofia ongi Lääne filosoofia, samas kui teised traditsioonid peaksid kandma muid nimetusi, ühendamata neid kunstlikult ühise nimetuse \"filosoofia\" alla. (Tavaliselt ei vaidlustata sel juhul lääne filosoofiaga tihedalt põimunud araabia, juudi ja vene filosoofiate kuuluvust samasse traditsiooni.) Siiski on tänapäeval tavaks kõnelda nii hiina, india, jaapani kui ka aafrika filosoofiast, samuti käsitletakse vahel Vana-Kreekale eelnenud Vana-Lähis-Ida mõttelugu Mesopotaamia eelfilosoofiana. Läänele filosoofiale vastandudes nimetatakse india, hiina, jaapani jts filosoofiatest sageli koondnimetuse all \"ida filosoofia\".\n\nTeisalt toetab lääne filosoofia ainsaks või vähemalt põhiliseks pidamist levinum tava kõnelda filosoofia ajaloos eri perioodide filosoofiat käsitledes just lääne traditsioonist, näiteks ei kirjutata tavaliselt keskaja või valgustusajastu filosoofia raames ida filosoofiatraditsioonidest, kuna mõtteloo periodiseeringud ei ole ülemaailmsed.\n\nLääne filosoofiat on eestikeelses Vikipeedias pikemalt käsitletud üldartiklis \"Filosoofia\", samuti selle konkreetsete perioodide all nagu \"Antiikfilosoofia\" ja \"Keskaja filosoofia\".\n", "id": "ekk_Latn_205358"}
{"text": "Vana-Lähis-Ida\n\nVana-Lähis-Ida on ajalooline piirkond, mis kattub suuresti tänapäeva Lähis-Idaga. Tavaliselt kõneldakse sellest Vana-Lähis-Ida teadusuuringute kontekstis, käsitledes eelkõige aega selle piirkonna esimestest kõrgkultuuridest kuni meie ajaarvamise alguse või Rooma keisririigi jagunemiseni 4. sajandil pKr. Vana-Lähis-Ida uuringute keskne teadusharu on kiilkirjakultuure uuriv assürioloogia, kuid sageli arvatakse Vana-Lähis-Ida alla ka Vana-Egiptus, millega tegeleb egüptoloogia.\n\nVana-Lähis-Idas paiknesid inimkonna ajaloo ühed vanemad kõrgkultuurid, eelkõige Mesopotaamiasse jäänud Sumer, Akkad, Assüüria ja Babüloonia, aga ka Väike-Aasias asunud Hetiidi riik, praeguse Iraani aladel Vana-Pärsia ning mitmesugused väiksemad kultuurid nagu Kaukaasias asunud Urartu, Vahemere idarannikule jäänud Ugarit ja Foiniikia.\n", "id": "ekk_Latn_205359"}
{"text": "Shelly-Ann Fraser-Pryce\n\nShelly-Ann Fraser-Pryce (sündinud 27. detsembril 1986 Kingstonis) on Jamaica sprinter, kolmekordne olümpiavõitja ja kümnekordne maailmameister.\n\nFraser osales 2007. aastal Osaka maailmameistrivõistlustel 4×100 meetri teatejooksus, kus ta võitis Jamaica naiskonnaga hõbemedali. Ta võitis 2008. aasta suveolümpiamängudel 100 meetri jooksus ajaga 10,78 kuldmedali ning Jamaica sai sel alal kolmikvõidu. Sama aasta IAAF-i finaalvõistlustel võitis ta 100 meetri jooksu ajaga 10,94 sekundit. Berliini maailmameistrivõistlustel 2009 võitis ta 100 meetri jooksu Jamaica rekordiga 10,73. Ta on peale Gail Deversi ainus naissprinter, kes on võitnud 100 meetri jooksus nii olümpiakulla kui ka tulnud maailmameistriks. 4×100 meetri teatejooksus võitis Fraser Jamaica naiskonnaga kuldmedali ajaga 42,06, kus ta jooksis teist vahetust. IAAF-i finaalvõistlused lõpetas ta teise koha ajaga 10,89.\n\n23. mail 2010 andis Fraser positiivse dopinguproovi Shanghai Teemantliiga etapil. Fraser oli sunnitud keelatud medikamenti oksükodooni kasutama hambavalu leevendamiseks, mitte tulemuste parandamiseks. IAAF määras talle kuuekuulise võistluskeelu, mis lõppes 7. jaanuaril 2011. Taegu maailmameistrivõistlustel 2011 lõpetas ta 100 meetri jooksu neljanda kohaga. Ta jooksis 4×100 meetri teatejooksu avavahetust ning aitas Jamaica naiskonnal võita hõbemedali Jamaica rekordiga 41,70.\n\nFraser-Pryce võitis 2012 Londonis 100 meetri jooksus teise olümpiakulla ajaga 10,75. 200 meetri jooksus võitis ta hõbemedali isikliku rekordiga 22.09. 4×100 meetri teatejooksus jooksis ta avavahetust ning võitis Jamaica naiskonnaga hõbemedali Jamaica rekordiga 41,41. Moskva maailmameistrivõistlustel 2013 tuli ta maailmameistriks 100 meetri jooksus ajaga 10,71 ja 200 meetri jooksus ajaga 22,17, samuti võitis ta Jamaica naiskonnaga kuldmedali 4×100 meetri teatejooksus, kus ta oli Jamaica ankrunaine. 2014. aastal tuli ta 60 meetri jooksus sisemaailmameistriks.\n\n2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis tuli ta 100 meetri jooksus esimese naissprinterina kolmandat korda maailmameistriks. 4×100 m jooksus võitis ta Jamaica naiskonnaga kuldmedali.\n\nRio de Janeiro 2016. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial oli ta Jamaica lipukandja. Esimesel võistlusalal, 100 meetri jooksus võitis ta 10,86-ga pronksmedali. 4×100 meetri teatejooksus võitis ta Jamaica naiskonnaga hõbeda.\n\n2019. aasta maailmameistrivõistlustel Dohas tuli ta 100 meetri jooksus neljandat korda maailmameistriks. Ka 4×100 m jooksus võitis ta Jamaica naiskonnaga neljanda kuldmedali.\n\n2020. aasta suveolümpiamängudel Tokyos võitis Fraser-Pryce 100 meetri jooksus Elaine Thompson-Herahi järel ja Shericka Jacksoni ees hõbemedali. 4×100 m teatejooksus tuli ta Jamaica naiskonnaga olümpiavõitjaks.\n\n2022. aasta maailmameistrivõistlustel Eugene'is võitis ta 100 meetri jooksus viienda kuldmedali. 200 meetri jooksus ning 4×100 m teatejooksus võitis ta hõbemedali.\n\n2023. aasta maailmameistrivõistlustel Budapestis võitis ta 100 meetri jooksus pronksmedali ja 4×100 meetri teatejooksus hõbemedali.\n\nTa on võitnud Teemantliiga 100 meetri jooksus kolmel korral (2012, 2013 ja 2015) ning 200 meetri jooksus ühel korral (2013).\n\nTema rekord 100 meetri jooksus on 10,60 sekundit (2021) ja 200 meetri jooksus 21,79 sekundit (2021). Ta on tulnud Jamaica meistriks 100 meetri jooksus 2009, 2012, 2015 ja 2021 ning 200 meetri jooksus 2012, 2013 ja 2021.\n\nAastatel 2012, 2013 ja 2015 valiti ta Jamaica aasta naissportlaseks. 2013. aastal valis IAAF Fraser-Pryce'i parimaks naiskergejõustiklaseks.\n\nShelly-Ann Fraser-Pryce on 2011. aasta jaanuarist abielus Jason Pryce'iga.\n", "id": "ekk_Latn_205360"}
{"text": "Pafawagi reisivagun\n\nPafawagi reisivagun (mudelid 1Aw, 2Aw, 3Aw) on kitsarööpmelise raudtee reisivagun, mida toodeti Poolas Pafawagi tehases Nõukogude Liidu tellimusel 1950. aastail.\n", "id": "ekk_Latn_205361"}
{"text": "Matthias Unverferth\n\nMatthias Unverferth (ka Mathias Unverfert, Unvorffert või Unvorvert) oli Vana-Liivimaa vaimulik, Riia toomhärra (alates 1522) ning toompraost (1543–1555).\n\nUnverferth pärines Schwerini piiskopkonna alalt, teda on esmamainitud 1510. aastal, siis tegutses ta Riias avaliku notarina. 1515. aastal on teda nimetatud \"meistriks\", mis võis tähendada seda, et tal oli magistrikraad. 1517. aastaks, kui ta viibis Roomas paavsti juures, oli ta õppinud Padua, Milano, Bologna ja mitmes teises ülikoolis. Paavst andis talle samal aastal ka mitmu auametit (nt Lateraani palee asekrahvi (ladina vicecomes) nimetus) ning andis talle õiguse kuni 20 inimest avalikeks notariteks või korralisteks kohtunikeks nimetada ning sohilapsi legitimeerida.\n\n1522. aasta lõpus on Unverferthi esmakordselt nimetatud Riia toomhärraks. 1528. aastal saatis ta just ametisse valitud Riia peapiiskoppi Thomas Schöningut tema käigul Regensburgi riigipäevale ning väidetavalt avaldas ta sel perioodil toetust luterlusele. Diplomaatilise tegevusega paistis Unverferth silma ka hiljem, näiteks oli ta Riia toomkapiitli esindaja Saare-Lääne vaenust lahendada püüdnud kogunemistel (1533–1534). 1534–1541 on Unverferthi nimetatud Riia kapiitli keldriülemaks (ladina cellerarius) ning 1539–1542 ka senioriks (kapiitli vanim või auväärseim liige). 1539. aastaks oli ta saanud ka mõlema õiguse doktori kraadi.\n\n1543. aastal, kui senine toompraost Johannes Storbeke suri, sai Unverferthist uus Riia praost. Samal ajal oli Liivi ordu ja peapiiskop Wilhelm von Hohenzollerni vahel puhkenud Riia linna valitsemise pärast tüli (1452. aastal sõlmitud Kirchholmi lepingu kohaselt pidanuks nad selle üle omama topeltvõimu, kuid 1525. aastast valitses seda ainuisikuliselt ordu) ning peapiiskop otsustas ordu vastu tuge otsida Saksa-Rooma riigist. 1544. aastal saatis ta seetõttu Unverferthi saadikuna Speyeri riigipäevale, kuhu too jõudis 1545. aastal. Selle konflikti lahendamisel jäi keisririigi ja Unverferthi roll siiski väikeseks, sest ordumeister ja peapiiskop jõudsid Riia linna küsimuses teineteisemõistmiseni 1546. aastal sõlmitud Volmari retsessiga.\n\n1540. aastate teisel poolel olid peapiiskopi ja toomkapiitli vahelised suhted pingelised, sest esimene soovis Liivimaal ellu rakendada luterlikku kirikukorraldust, kuid teine oli sellele vastu. Samuti ei toetanud toomkapiitel 1550. aastatel Wilhelmit, kui too tõi enda koadjuutorina Liivimaale Mecklenburgi hertsogi Christophi ning kui viimaks seetõttu puhkes ka koadjuutorivaenus. Unverferthi kui toomkapiitli juhi roll nendes konfliktides otseselt ei paljastu, kuid ta lahkus ametist 1555. aasta lõpus, enne 4. detsembrit; perioodil, mil Wilhelm püüdis koadjuutorile nii kapiitli kui ka teiste liivimaalaste seas kõige aktiivsemalt toetust saada. Unverferthi järel sai Riia toompraostiks senine keldriülem Georg von Schwantz, Unverferthi edasine saatus on aga teadmata.\n", "id": "ekk_Latn_205362"}
{"text": "Augusta Treverorum\n\nAugusta Treverorum oli roomlaste rajatud linn, mis on tänapäeva Trieri eelkäija. Linn võidi rajada esimese roomlaste rajatud silla (Trierer Römerbrücke) (18/17 eKr) rajamise või keiser Augustuse (30 eKr – 14 pKr) valitsemisajal.\n", "id": "ekk_Latn_205363"}
{"text": "Ilmar Lilleorg\n\nIlmar Lilleorg (2. august 1934 Jõuga – 14. aprill 2019) oli eesti loogik.\n\nTa õpetas Tallinna Tehnikagümnaasiumis loogikat.\n\n1958 astus ta Moskva Riikliku Ülikooli füüsika teaduskonda. Aastal 1959 astus Moskva Riikliku Ülikooli filosoofia teaduskonda, mille lõpetas 1963. aastal. Alates 1963 oli õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis.\n", "id": "ekk_Latn_205364"}
{"text": "It's So Easy\n\n\"It's So Easy\", Buddy Holly ja ansambli The Crickets laul aastast 1958, hilisem Linda Ronstadti hitt. Eesti keeles esitas seda Tarmo Pihlap pealkirjaga \"Arm on aare\" \"It's So Easy\", Andy Williamsi laul aastast 1970 \"It's So Easy\", Hawkwindi laul 1974. aasta albumilt \"Hall of the Mountain Grill\" \"It's So Easy\", Olivia Newton-Johni laul tema 1975. aasta albumilt \"Have You Never Been Mellow\" \"It's So Easy\", Guns N' Rosesi laul 1987. aasta albumilt \"Appetite for Destruction\" \"It's So Easy\", Sheryl Crow laul tema 2002. aasta albumilt \"C'mon, C'mon\"\n", "id": "ekk_Latn_205365"}
{"text": "It's So Easy (Buddy Holly laul)\n\n\"It's So Easy\" on Buddy Holly ja Norman Petty laul. Laul avaldati ansambli The Crickets singlina 1958. aastal. Hilisematest laulu esitustest tuntuim on Linda Ronstadti 1977. aasta versioon. Eesti keeles pealkirjaga \"Arm on aare\" esitas seda Tarmo Pihlap.\n\nBuddy Holly 75. sünnipäevaks 2011. aastal salvestas kaks versiooni laulust Paul McCartney. Loo on salvestanud veel ka näiteks Bobby Vee, The Astronauts, Skeeter Davis, The Trashmen, Connie Francis, Hank Marvin, Mike Berry ja the Outlaws, P.J. Proby, Chris Spedding, Denny Laine, Waylon Jennings ja The Crickets ning Zooey Deschanel. Kontsertidel on McCartney esitanud seda laulu nii biitlite kui ka ansambliga Wings.\n\nLaulu avaldamisõigused kuuluvad Paul McCartney valdusühingule MPL Communications.\n", "id": "ekk_Latn_205366"}
{"text": "Raivo Tammus\n\nRaivo Tammus (sündinud 21. septembril 1987) on Eesti ühiskonnategelane, endine Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosavanema asetäitja.\n\nTammus on alates 2018. aasta septembrist portaali Korvpall24.ee kaastööline, kirjutab artikleid, intervjuusid ja mängude kokkuvõtteid. 2020. aasta suvest on ta rohemajandusettevõtte EarthNotMars tarkvaraarendaja. Tegemist on platvormiga, kus ettevõtted ning eraisikud saavad arvutada välja oma süsiniku jalajälje ning selle kompenseerimiseks puid istutada. Esialgu on puude istutuskohti vaid Eestis.\n\nTammus on omandanud TTÜ-s IT-süsteemide administreerimise eriala (lõpetas 2018) ning Tallinna Ülikoolis bakalaureuse kraadi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse erialal. Lisaks tegeleb aktiivselt jõutõstmisega, olles korraldanud Väike-Maarja valla jõutõstmise meistrivõistlusi ja koos vennaga 3x3 korvpalli Eesti meistrivõistluste etapi Väike-Maarjas 2019. aastal . Lisaks on Tammus aktiivne kaitseliitlane Männiku Malevkonnas.\n\nHobi korras kirjutab luuletusi ja lühijutte ning on teinud amatöörfilme (Youtube kasutaja \"tammusinc\" või \"raivo tammus\").\n", "id": "ekk_Latn_205367"}
{"text": "Bohdan Bondarenko\n\nBohdan Bondarenko (ukraina keeles Богдан Вікторович Бондаренко, sündinud 30. augustil 1989 Harkivis) on Ukraina kergejõustiklane (kõrgushüppaja), maailmameister (2013) ja Euroopa meister (2014).\n\nJuunioride maailmameistrivõistlustel 2006 võitis Bondarenko pronksmedali tulemusega 226 cm. 2008. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel võitis ta taas tulemusega 2.26 kuldmedali. Alla 23-aastaste Euroopa meistrivõistlustel 2011 võitis Bondarenko kuldmedali tulemusega 230 cm. Daegu maailmameistrivõistlustel 2011 Bondarenko finaali ei jõudnud hüpates kvalifikatsioonis 228 cm. Londoni olümpiamängudel 2012 saavutas Bondarenko finaalis 229 cm ületamisega seitsmenda koha. Bondarenko võitis maailmameistrivõistlustel Moskvas 2013 kuldmedali 241 cm ületamisega.\n\n2014. aastal tuli ta Zürichis Euroopa meistriks.\n\n2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis võitis ta 2.33ga hõbemedali.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta 2.33-ga pronksmedali.\n\nTema isiklik rekord on 2.42, mis on püstitatud 14. juunil 2014 New Yorgis, millega ta jagab kõigi aegade edetabelis kolmandat kohta.\n", "id": "ekk_Latn_205368"}
{"text": "Einar Himma\n\nEinar Himma (4. aprill 1928 Sonda – 15. juuni 1997) oli eesti päritolu USA sõjaväelane.\n\nEinar Himma emigreerus Ameerika Ühendriikidesse 1949. aastal.\n\nTa lõpetas 1956. aastal Illinoisi Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinidoktori kraadiga.\n\nHimma teenis USA sõjaväes aastatel 1957–1983. Erru läks ta koloneli aukraadis.\n", "id": "ekk_Latn_205369"}
{"text": "Diasporaa\n\nDiasporaa (vanakreeka sõnast διασπορά diaspora 'laialipuistamine') ehk hajala on mingi enamusrahva hulgas elav laialipillatud vähemusrahvus, kes on sinna oma kodumaalt sattunud vabatahtlikult või muudel põhjustel, näiteks kodumaa vallutamisel võõra võimu poolt, riigipiiride muutumisel jne.\n\nDiasporaale on sageli omane säilitada ühtekuuluvustunnet ja kultuurilist eneseteadvust.\n\nEestlaste diasporaad tekkisid 19. ja 20. sajandil näiteks Venemaal, Rootsis, Põhja-Ameerikas.\n", "id": "ekk_Latn_205370"}
{"text": "Kenneth Einar Himma\n\nKenneth Einar Himma, ka Ken Himma, (sündinud 1957 Seattle'is) on eesti päritolu USA õigusfilosoof.\n", "id": "ekk_Latn_205371"}
{"text": "Let's Play perekeskus\n\nLet's Play perekeskus (ametlikult Rea OÜ) on Tallinnas asuv laste mängu- ning koolituskeskus.\n\nSelle on kujundanud Eesti Kunstiakadeemia disainerid.\n\nLet's Play perekeskus asub Vilmsi ja Gonsiori tänava nurgal.\n\nKeskuses on ruumi 320 ruutmeetrit.\n\nEttevõte on asutatud 2. juulil 2012.\n", "id": "ekk_Latn_205372"}
{"text": "Vuti tänav\n\nVuti tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Mooni allasumis. Vuti tänav algab Tihase tänavalt, ristub Tedre ja Räägu tänavaga ning lõpeb Linnu teel.\n\nVuti tänav on põhjakirde-lõunaedelasuunaline. Vuti tänav on paralleelne Mooni tänava ja Sõpruse puiesteega ning ligikaudu 1200 meetri pikkune.\n\nVuti tänav on hoonestatud eramutega.\n\nVuti tänav sai nime 14. veebruaril 1958.\n", "id": "ekk_Latn_205373"}
{"text": "Mõtuse tänav\n\nMõtuse tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Mooni allasumis.\n\nMõtuse tänav algab Tihase tänavalt, ristub Tedre tänavaga ja lõpeb Räägu tänaval.\n\nMõtuse tänav on põhjakirde-lõunaedelasuunaline ja ligikaudu 780 meetri pikkune. Mõtuse tänav on paralleelne Sõpruse puiestee ja Mooni tänavaga.\n\nMõtuse tänav sai nime 15. mail 1935.\n", "id": "ekk_Latn_205374"}
{"text": "Öölaulupidu\n\nÖölaulupidu on õhtul ja öösel peetav laulupidu.\n\nEesti ajaloos on tähelepanuväärsed Eesti taasiseseisvumise eelsed öölaulupeod Tallinna lauluväljakul. Esimesed neist toimusid spontaanselt 1987. aasta juunis Tallinna vanalinna päevade ajal – alustati Raekoja platsil, kuid suure osavõtjate hulga tõttu koliti peagi lauluväljakule. Meediakajastus puudus, rahvas kogunes suust suhu levinud info põhjal.\n\nLähtudes neist aastatagustest kogemustest olid öölaulupeod 1988. aasta juunis juba ametlikult Vanalinna päevade programmi lülitatud. 1988. aasta öölaulupidude ajal lehvitati just äsja \"lubatuks\" muutunud sinimustvalgeid lippe. Öölaulupeod leidsid kajastust ka raadios. Mõne inimese meenutusel kandis raadio neid laulupidusid eetris üle. Soe ja kuiv ilm neil öödel soodustas rahva rohket osavõttu. Need öölaulupeod läksid ajalukku rahvusliku meeleavaldusena ning neist ajendatult sündis ka kunstnik H. Valgu loodud mõiste \"laulev revolutsioon\".\n\nToonaste öölaulupidude meenutamiseks on korraldatud öölaulupidusid ka hiljem. Neist pikima traditsiooniga on Tartu tudengipäevade kevadfestivalil aset leidev öölaulupidu, mis sai alguse 2003. aastal Kassitoome orust, kuhu kogunesid tuhanded üliõpilased.\n", "id": "ekk_Latn_205375"}
{"text": "Kemofoobia\n\nKemofoobia (\"kemikaalikartus\") on irratsionaalne hirmutunne kemikaalide suhtes; arvamus, et sünteesitud või tööstuslikult kontsentreeritud kemikaalid on halvad, mürgised ja kahjulikud, samas kui looduslikud või traditsioonilisel moel valmistatud keemiasaadused on kasulikud, tervislikud ja head. Kemofoobia tuleneb usaldamatusest ja vähesest arusaamisest keemiast ja teadusest, see on üks tehnofoobia ja tundmatute asjade kartuse liike.\n", "id": "ekk_Latn_205376"}
{"text": "Ronga tänav\n\nRonga tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Mooni allasumis. Ronga tänav algab Algi tänavalt ja lõpeb Kaarna tänaval.\n\nRonga tänav on ligikaudu 135 meetri pikkune.\n\nRonga tänav sai nime 19. septembril 1959.\n", "id": "ekk_Latn_205377"}
{"text": "Öölaulupidu \"Järjepidevus\"\n\nÖölaulupidu \"Järjepidevus\" oli Eesti Vabariigi 95. juubeliaasta tagasivaatav kontsert Tartu lauluväljakul, mis algas 19. augustil 2013 kell 20 ja lõppes kell 2 20. augusti varahommikul. Laulupidu tähistas ka 25 aasta möödumist Tartu X Muusikapäevadest, kus esimest korda kõlasid tervikuna Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu.\n\nÖölaulupeole registreerus üle 40 koori kokku umbes tuhande lauljaga. Teiste hulgas astusid üles Tartu Ülikooli meeskoor, Tartu Ülikooli kammerkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Emajõe Laulikud ja kammerkoor A. Le Coq. Muusikutest esinesid muuhulgas Lenna Kuurmaa, Siiri Sisask, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Ott Lepland ja Riho Sibul, ansamblitest The Sun, Ultima Thule, Pantokraator, Justament, Jäääär, Singer Vinger ja Jääboiler. Osalesid ka Big Band Tartu ja Vanemuise sümfooniaorkester.\n\nLauluöö kavas oli laule alates regilaulust kuni kaunimate ja armsaks lauldud koorilauludeni (\"Kaunimad laulud\", \"Ärkamise aeg\", \"Ta lendab mesipuu poole\" jne), paarikümne aasta tagustest isamaalistest menulugudest (\"5 isamaalist laulu\", \"Ei ole üksi ükski maa\") punklaulude ja tänapäevaste noorte heliloojate-solistide loominguni välja. Laulude taustaks näidati foto- ja filmimaterjali 1988. aasta olulisematest sündmustest. Lisaks lauludele esitati Veljo Tormise muusikale seatud videoid Eesti muinasjuttude teemal. Öölaulupeolisi tervitas Eesti president Toomas-Hendrik Ilves.\n\nÜrituse korraldamiseks kulus 215 000 eurot.\n\n16. augustil ilmus Postimehe vahel öölaulupeo laulik, kus olid kaasalaulmiseks trükitud 27 laulu sõnad. Öölaulupeost oli otseülekanne Eesti Televisioonis, režissöör Anna Stepanova, saatejuhid Piret Järvis ja Rasmus Kagge. Laulupeo korraldas SA Eesti Teatri Festival eesotsas Margus Kasterpaluga, kes lavastas viis aastat varem ka öölaulupeo \"Märkamisaeg\". Öölaulupeo kunstnik oli Taavi Varm.\n", "id": "ekk_Latn_205378"}
{"text": "Ameerika malekongress\n\nAmeerika Malekongress oli maleturniir, mida peeti Ameerika Ühendriikides ajavahemikus 1857-1923. Ameerika Malekongress on praeguse USA Malemeistrivõistluste eelkäija. Ameerika Malekongressi peeti kokku üheksa korda.\n", "id": "ekk_Latn_205379"}
{"text": "Mõistatuslikud faktid\n\nMõistatuslikud faktid on Tallinnas alates 2012. aastast ilmuv ajakiri, mis käsitleb paranormaalseid, okultistlikke ja parapsühholoogilisi teemasid.\n\nAjakirja väljaandja on Evalota OÜ. Ilmumissagedus on üks kord kuus.\n", "id": "ekk_Latn_205380"}
{"text": "Ivan Gaza\n\nIvan Gaza (Jaan Haasa; 5. jaanuar 1894 – 6. oktoober 1933) oli eesti päritolu Nõukogude revolutsionäär ja sõjaväelane.\n", "id": "ekk_Latn_205381"}
{"text": "Täna ja homme\n\n\"Täna ja homme\", 1964. aasta McCoy Tyneri album \"Täna ja homme\", 1912. aasta Michael Curtize film \"Täna ja homme\", 2003. aasta Alejandro Chomski film \"Täna ja homme\", Henry Fordi raamat\n", "id": "ekk_Latn_205382"}
{"text": "Anneli\n\nAnneli on naisenimi.\n\n2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Anneli 3437 naisel. Anneli on populaarsuselt 30. naisenimi.\n\nAnneli nime kandja on keskmiselt 42 aasta vanune (mediaanvanus on 44). Kõige populaarsem on eesnimi Anneli vanuserühmas 45–49, kus neid on 10 000 elaniku kohta 92,15.\n\nKõige populaarsem on eesnimi Anneli Järva maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 35,94.\n\nNimi on väga levinud ka Soomes, kus see on Maria, Helena ja Johanna järel levikult kõigi aegade neljas naisenimi.\n\nLätis oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Anneli 2 inimesel.\n", "id": "ekk_Latn_205383"}
{"text": "Joonisfilm\n\nJoonisfilm on animafilm, mis esitab mingit lugu (isegi, kui see on väga lühike) ja koosneb joonistatud kaadritest.\n\nKaadrid võivad olla joonistatud käsitsi või arvuti abil.\n", "id": "ekk_Latn_205384"}
{"text": "Wilhelm Steinitz\n\nWilhelm Steinitz, hiljem William Steinitz (18. mai 1836 Praha, Tšehhi Kuningriik, tollase Austria Keisririigi osa – 12. august 1900 New York, Ameerika Ühendriigid) oli Austria-Ungari ja hiljem Ameerika Ühendriikide maletaja ja esimene ametlik male maailmameister aastatel 1886–1894.\n\nSteinitzist sai maailma parim maletaja tänu ründavale mängustiilile, mis oli tema ajajärgule omane. Hiljem arendas Steinitz välja uudsema positsioonilise mängustiili, millega ta tuli avalikkuse ette 1873. aastal. Ta demonstreeris oma uue stiili paremust eelmise üle, kuid see mängustiil tekitas malemaailmas palju furoori ning mõned pidasid seda viisi argpükslikuks. Steinitz aga näitas, et tema uus stiil oli võimeline looma tugevaid rünnakuid.\n\nSteinitz oli tugev teoreetik ning tuntud malekirjanik, ta kaitses oma ideid innukalt. Debatist hoolimata oli Steinitzi stiil 1890-ndate alguseks malemaailma juurdunud ning teda on koos Paul Morphyga peetud kaasaegse positsioonmale loojaks.\n", "id": "ekk_Latn_205385"}
{"text": "DVK\n\nDVK () on Nõukogude Liidus toodetud PDP-11-ühilduv personaalarvuti.\n\nSeda tuntakse ka nimede Elektronika MS-0501 ja Elektronika MS-0502 all.\n\nAlgsed mudelid olid K1801VM1 või K1801VM2 mikroprotsessoritega ja kasutasid 16-bitist adresseerimist. Hilisemates mudelites kasutati mikroprotsessorit KM1801VM3 (22-bitise aadressisiiniga).\n", "id": "ekk_Latn_205386"}
{"text": "Mu‘taz ‘Īsá Barshim\n\nMu'taz 'Īsá Barshim (araabia keeles معتز عيسى برشم; sündinud 24. juunil 1991 Dohas) on Katari kergejõustiklane (kõrgushüppaja), kolmekordne maailmameister.\n\n2010. aastal osales Barshim sisemaailmameistrivõistlustel Dohas saavutades 14. koha, kuid ta võitis samal aastal kulla nii Aasia sisemeistrivõistlustel kui ka juunioride maailmameistrivõistlustel. Järgmisel aastal saavutas ta maailmameistrivõistlustel Taegus seitsmenda koha tulemusega 2.32, ja ta võitis Aasia meistrivõistlustel Kōbes kuldmedali tulemusega 2.35. 2012. aastal võitis Barshim Aasia sisemeistrivõistlustel kulla tulemusega 2.37, saavutas sisemaailmameistrivõistlustel İstanbulis üheksanda koha tulemusega 2.28 ning võitis Londoni olümpiamängudel pronksmedali tulemusega 2.29. Barshim võitis maailmameistrivõistlustel Moskvas 2013 hõbemedali tulemusega 2.38.\n\n2014. aastal tuli ta sisemaailmameistriks. 2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis oli ta 2.33ga neljas.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta 2.36-ga hõbemedali.\n\n2017. aasta maailmameistrivõistlustel tuli ta tulemusega 2.35 maailmameistriks. Maailmameistriks on ta tulnud veel ka aastatel 2019 ja 2022.\n\n2020. aasta suveolümpiamängudel Tokyos jagas ta koos itaallase Gianmarco Tamberiga esikohta, kui mõlemad ületas 2.37.\n\nAastatel 2014, 2015 ja 2017 on ta tulnud kõrgushüppes Teemantliiga üldvõitjaks.\n\n1. juunil 2013 ületas ta Eugene'is kõrguse 2.40. Nii kõrgele poldud hüpatud pärast 2000. aastat, kui selle kõrguse ületas Vjatšeslav Voronin. Tema isiklik rekord on 2.43, mille ta hüppas 5. septembril 2014 Brüsselis. Tema siserekord on 2.41, mis on hüpatud 18. veebruaril 2015 Athlone'is. Mõlemad tulemused on Aasia parimad.\n\nBarshimi noorem vend Muamer Aissa Barshim on samuti kõrgushüppaja.\n", "id": "ekk_Latn_205387"}
{"text": "Funhouse\n\nFunhouse võib tähendada mitut asja. \"Funhouse\" – P!nki 2008. aastal avaldatud viies stuudioalbum \"Funhouse\" – laul sellelt albumilt \"Funhouse\" – 1990. aastal avaldatud Kid 'n Play album\n", "id": "ekk_Latn_205388"}
{"text": "Kemar Bailey-Cole\n\nKemar Bailey-Cole (sündinud 10. jaanuaril 1992) on Jamaica sprinter.\n\nBailey-Cole võitis Jamaica meeskonnaga 2012. aasta Londoni olümpiamängudel ja tuli 2013. aastal Moskvas maailmameistriks 4 × 100 meetri teatejooksus.\n", "id": "ekk_Latn_205389"}
{"text": "Funhouse (Pinki album)\n\n\"Funhouse\" on Pinki 2008. aastal ilmunud viies stuudioalbum. Albumilt on singlitena avaldatud lood \"So What\", \"Sober\", \"Please Don't Leave Me\", \"Bad Influence\", \"Funhouse\", \"I Don't Believe You\" ja \"Glitter in the Air\". Austraalias anti kontserditurnee reklaamsinglina välja ka \"Ave Mary A\".\n", "id": "ekk_Latn_205390"}
{"text": "Innovatsioonikool\n\nInnovatsioonikool on haridusasutus (lasteaed, algkool, põhikool, gümnaasium, erivajadustega õppijate kool, kutsekool, huvikool), mis kindlustab koostöös ülikooliga vajaliku kompetentsuse, et juhendada pedagoogilist praktikat ning laiemalt tagada tõhus haridusvaldkonna õppe-, teadus- ja arendustöö. Innovatsioonikooli mõiste on kasutusele võetud Tartu Ülikooli õpetajahariduse arendajate poolt.\n\nInnovatsioonikoolid moodustavad võrgustiku, mida arendatakse vastavalt Tartu Ülikooli innovatsioonikoolide kontseptsioonile. 2013. aastal valiti innovatsioonikoolide võrgustikku 110 sooviavaldaja seast välja 23 innovatsioonikooli ja 34 innovatsioonisõpra.\n", "id": "ekk_Latn_205391"}
{"text": "Nickel Ashmeade\n\nNickel Ashmeade (sündinud 7. aprillil 1990 Ocho Rioses) on Jamaica sprinter.\n\nAshmead osales noorte maailmameistrivõistlustel 2007, kus ta võitis hõbemedali 100 meetri jooksus ja pronksi 200 meetri jooksus. Järgmisel aastal võitis ta juunioride maailmameistrivõistlustel hõbeda 200 meetri jooksus ja 4×100 meetri teatejooksus, ja oli 4×400 meetri teatejooksus neljas. 2011. aasta Daegu maailmameistrivõistlustel saavutas Ashmead 200 meetri jooksus viienda koha ajaga 20,29.\n\n2013. aasta maailmameistrivõistlustel Moskvas sai ta 100 meetri jooksus 9,98ga viienda koha, 200 meetri jooksus 20,05ga neljanda koha ning jooksis kuldmedali võitnud Jamaica 4×100 m teatemeeskonna kolmandat vahetust.\n\n2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis jäi ta ajaga 10,06 finaalist välja ja 200 meetri jooksus 20,33ga kaheksandaks. Kuldmedali võitnud Jamaica 4×100 m teatemeeskonnas jooksis ta kolmandat vahetust.\n", "id": "ekk_Latn_205392"}
{"text": "David Verburg\n\nDavid Verburg (sündinud 14. mail 1991 Lynchburgis Virginia osariigis) on USA kergejõustiklane, kelle põhialaks on 400 meetri jooks.\n\n2014. aastal tuli ta 4×400 m teatejooksus sisemaailmameistriks koos Kyle Clemonsi, Kind Butleri ja Calvin Smithiga. USA meeskond edestas Suurbritanniat ja Jamaicat ning püstitas uue maailmarekordi 3.02,03.\n", "id": "ekk_Latn_205393"}
{"text": "Carrie Russell\n\nCarrie Russell (sündinud 18. oktoobril 1990) on Jamaica sprinter ja bobisõitja.\n\nTa võitis Jamaica naiskonnaga Moskva maailmameistrivõistlustel 2013 4 × 100 meetri teatejooksus kuldmedali.\n\n2018. aasta taliolümpiamängudel Pyeongchangis osaleb ta bobisõidus kahebobis.\n", "id": "ekk_Latn_205394"}
{"text": "Jänesesaar\n\nJänesesaar (vene keeles Заячий остров) on saar Neeva jõe suudmes Peterburi linnas, Venemaa Föderatsioonis.\n\nKuni Põhjasõjani oli saar asustamata, aga piirkonna vallutamise järel Venemaa poolt ehitati senise Neeva jõe ääres asunud Rootsi Nyensi kindluse asemel uus algselt puidust kindlus, mille ehitust alustati 1703. aastal ja seejärel kivist Peeter-Pauli kindlus.\n\nJänesesaarel asuvas Peeter-Pauli kindluses asuvas Peeter-Pauli katedraalis ja Aleksander Nevski katedraalis asuvad Venemaa keisrite, Romanovite dünastia liikmete matmispaigad.\n", "id": "ekk_Latn_205395"}
{"text": "Robert Harting\n\nRobert Harting (sündinud 18. oktoobril 1984) on Saksamaa kettaheitja. Ta on kettaheites kolmekordne maailmameister (2009–2013), olümpiavõitja (2012) ja kahekordne Euroopa meister (2012 ja 2014).\n\nHarting võitis Debreceni noorte maailmameistrivõistlustel 2001 hõbemedali. Ta võitis kuni 23-aastaste Euroopa meistrivõistlustel Erfurdis 2005 kuldmedali tulemusega 64.50. Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel 2006 Harting kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. Osaka maailmameistrivõistlustel 2007 võitis ta hõbeda tulemusega 66.68. Pekingi olümpiamängudel 2008 saavutas ta neljanda koha. Berliini maailmameistrivõistlustel 2009 võitis ta kuldmedali tulemusega 69.43. 2010. aastal võitis ta Euroopa meistrivõistlustel Barcelonas hõbemedali tulemusega 68,30. Londoni olümpiamängudel võitis ta kuldmedali tulemusega 68.27. Moskva maailmameistrivõistlustel 2013 võitis ta kuldmedali tulemusega 69.11. 2014. aastal Zürichis võitis ta oma teise EM-i kulla tulemusega 66.07.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros segas teda seljavalu ja ta jäi seetõttu finaalist välja, saades kvalifikatsioonis 62.21-ga 15. koha.\n\nHarting on võitnud Saksamaa meistrivõistlused kettaheites 2007–2014. 2009. aasta IAAF-i finaalvõistlustel saavutas ta teise koha ja 2008. aasta IAAF-i finaalvõistlustel kolmanda koha. Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused on ta võitnud 2010, 2011, 2013 ja 2014.\n\nHartingi isiklik rekord kettaheites on 70.66 meetrit, mis on heidetud 22. mail 2012 Turnovis ja millega ta paikneb kõigi aegade edetabelis 18. kohal. Tema isiklik rekord kuulitõukes on 18.63 meetrit, mis on tõugatud 6. juulil 2007 Gothas.\n\nAastatel 2012–2014 valiti ta Saksamaa aasta meessportlaseks.\n\nKa tema noorem vend Christoph on kettaheitja ja olümpiavõitja (2016).\n", "id": "ekk_Latn_205396"}
{"text": "Gösta Berlingi saaga (film)\n\n\"Gösta Berlingi saaga\" on Mauritz Stilleri poolt Rootsis 1924. aastal loodud tummfilm.\n\nFilm tugineb Selma Lagerlöfi samanimelisele esikromaanile.\n", "id": "ekk_Latn_205397"}
{"text": "Carl Friedrich Stürmer\n\nCarl Friedrich Stürmer (16. september 1748 Berliin – 19. oktoober/31. oktoober 1806 Tallinn) oli Eesti vaimulik.\n\nTa õppis Saksamaal Jena ülikoolis pärast aastat 1765 (ei immatrikuleeritud). Tuli aastal 1766 Rapla lähedale Adilasse koduõpetajaks. Ordineeriti 9. märtsil/20. märtsil 1771 õpetajaks.\n\nTa oli aastatel 1771–1776 Nissi Maarja koguduse õpetaja. Aastatel 1776–1806 oli ta Harju-Madise koguduse õpetaja. Aastal 1796 sai ta Lääne-Harju praostkonna praostiks ja 15. jaanuaril/26. jaanuaril 1798 Eestimaa konsistooriumi assessoriks.\n", "id": "ekk_Latn_205398"}
{"text": "Beatrice (film 1919)\n\n\"Beatrice\" on Herbert Brenoni poolt Itaalias 1919. aastal loodud tummfilm.\n\nFilm jutustab Dante Alighieri kohtumisest Beatrice Portinariga. Kohtumine Firenzes jättis poeedile jälje kogu eluks.\n", "id": "ekk_Latn_205399"}
{"text": "Augusto Genina\n\nAugusto Genina (28. jaanuar 1892 Rooma – 18. september 1957 Rooma) oli itaalia filmilavastaja ning produtsent, Itaalia filmi pioneere.\n", "id": "ekk_Latn_205400"}
{"text": "Beatrice (täpsustus)\n\nBeatrice võib tähendada mitut asja. Beatrice on naisenimi. Beatrice, eesti modell ja ettevõtja Beatrice (laulja), prantsuse laulja (Béatrice Poulot) Beatrice Arthur, USA näitleja ja laulja Inglise Beatrice, Inglise printsess ja Bretagne'i hertsoginna (1242–1275) Printsess Beatrice, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi printsess (sündinud 1988)\n", "id": "ekk_Latn_205401"}
{"text": "Ludwik Zamenhof\n\nLudwik Lazarus Zamenhof (jidišis לײזער לוי זאַמענהאָף – Leizer Leivi Zamenhof, poola keeles Ludwik Łazarz Zamenhof, esperantos Ludoviko Lazaro Zamenhof; 15. detsember 1859 Białystok – 14. aprill 1917 Varssavi) oli Poola juudi päritolu silmaarst ja lingvist, maailma tuntuima ja levinuima tehiskeele esperanto looja.\n\nEsimene raamat esperanto teemal \"Unua Libro\" (\"Esimene raamat\") ilmus Zamenhofil 1887. aastal pseudonüümi Doktoro Esperanto (\"doktor lootja\") all. Selle psoudonüümi järgi sai ka keel nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_205402"}
{"text": "Läti Rahvarinne\n\nLäti Rahvarinne (läti keeles Latvijas Tautas fronte, lühend LTF; vene keeles Народный фронт Латвии, lühend НФЛ) oli poliitiline organisatsioon, mis juhtis 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Läti taasiseseisvumist. Läti Rahvarinne loodi 1988. aastal ning tegutses 1993. aastani. 1989–1992 andis see läti ja vene keeles välja ajalehte Atmoda (\"Ärkamine\"). LTF tegi koostööd Eesti Rahvarinde ja Leedu Sąjūdisega\n\n1993. aasta juunis toimunud Läti Seimi valimistel kogus Läti Rahvarinne 2,62% hääli ning ei ületanud valimiskünnist. Seejärel reorganiseeriti see kristlik-demokraatlikuks parteiks nimega Kristīgā Tautas partija (Kristlik Rahvapartei), mis liitus hiljem Kristlik-Demokraatliku Liiduga (Kristīgi demokratiskā savienība). Paljud endised Läti Rahvarinde liikmed on tänini Lätis olulised poliitikud.\n\nRiias aadressil Vecpilsētas iela 13/15 tegutseb Läti Rahvarinde muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_205403"}
{"text": "Piotr Małachowski\n\nPiotr Małachowski (sündinud 7. juunil 1983 Żurominis) on Poola kettaheitja.\n\nMałachowski saavutas alla 20-aastaste Euroopa meistrivõistlustel Grossetos 2005 viienda koha ja 2002. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel Kingstonis kuuenda koha. Ta oli alla 23-aastaste Euroopa meistrivõistlustel Bydgoszczis 2003 üheksas ja kaks aastat hiljem Erfurdis teine. Järgmisel aastal saavutas ta IAAF-i finaalvõistlusel ja Göteborgi Euroopa meistrivõistlustel kuuenda koha. Osaka maailmameistrivõistlustel 2007 oli ta kaheteistkümnes ja IAAF-i finaalvõistlustel kolmas.\n\nEsimese suurvõistluste medali võitis Małachowski 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel, heites 67.82 meetrit ja saavutades Gerd Kanteri järel teise koha. Sama aasta sügisel oli ta IAAF-i finaalvõistlustel teine. 2009 võitis ta Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel kuldmedali.\n\nBerliini maailmameistrivõistlustel 2009 võitis ta hõbemedali Poola rekordiga 69.15 m; Robert Harting möödus temast seal viimase heitega, heites 69.43. IAAF-i finaalvõistlused lõpetas ta kolmanda kohaga. Ta võitis Euroopa meistrivõistlustel Barcelonas kuldmedali tulemusega 68.87 m. Taegu maailmameistrivõistlustel oli ta üheksas ja Londoni olümpiamängudel viies.\n\n2013. aasta maailmameistrivõistlustel võitis Małachowski Hartingu järel hõbemedali tulemusega 68.36 m.\n\n2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis võitis Małachowski tulemusega 67.40 kuldmedali. Harting neil võistlustel ei osalenud.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta 67.55-ga karjääri teise olümpiahõbeda.\n\nMałachowski isiklik rekord on 8. juunil 2013 Hengelos heidetud 71.84 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_205404"}
{"text": "Cletus Spuckler\n\nCletus Spuckler on joonissarja \"Simpsonid\" tegelane. Tal on naine Brandine, kellega on neil väga palju lapsi. Nad elavad Springfieldi äärel metsas.Cletust kujutatakse sarjas kui maakat.\n", "id": "ekk_Latn_205405"}
{"text": "Võtmete allkirjastamise pidu\n\nVõtmete allkirjastamise pidu või võtmepidu (inglise keeles key signing party) on üritus, kus inimesed vahetavad näost näkku kohtudes oma PGP-võtmete sõrmejälgi, et moodustada krüpteeritud ja signeeritud suhtluse tarvis rohujuure tasandi usaldusvõrgustikku. Allkirjastamispeo raames veendutakse enamasti isikuttõendavaid dokumente kontrollides, et võtit omav isik on reaalselt konkreetse võtme omanik ning allkirjastatakse selle kinnituseks üksteise avalikud võtmed.\n\nEnamasti ei allkirjastata võtmevahetuse operatiivsuse ja turvalisuse huvides avalikke võtmeid allkirjastamispeo ajal, vaid pärast. Kohapeal vahetatakse pigem sedeleid oma võtmete andmetega. Pärast allkirjastamist laaditakse võtmed üles avalikesse võtmeserveritesse, mille abil saab seejärel veenduda, et sinule saadetav kiri pärineb reaalselt usaldusvõrgustikus olevalt inimeselt, ja kirja saab krüpteerida nii, et seda saab lugeda ainult usaldusvõrgustikus olev adressaat.\n", "id": "ekk_Latn_205406"}
{"text": "Potomac\n\nPotomac [pöt'oumök] on jõgi Ameerika Ühendriikides. See läbib Washingtoni ja suubub Chesapeake'i lahte. Jõe pikkus on umbes 652 km.\n", "id": "ekk_Latn_205407"}
{"text": "Potomac (täpsustus)\n\nPotomac on jõgi USAs Potomac on küla USAs Illinoisi osariigis Potomac on piirkond USAs Marylandi osariigis Potomac on endine linn USAs Virginia osariigis\n", "id": "ekk_Latn_205408"}
{"text": "Stadium of Light\n\nStadium of Light on jalgpallistaadion Sunderlandis Suurbritannias.\n\nStaadion on Inglismaa kõrgliiga klubi Sunderland AFC kodustaadion.\n\nStaadion avati aastal 1997 ja mahutab 49 000 pealtvaatajat.\n", "id": "ekk_Latn_205409"}
{"text": "Boleyn Ground\n\nBoleyn Ground, ka Upton Park, on jalgpallistaadion Londonis Suurbritannias. Staadion on koduks Inglismaa kõrgliiga klubile West Ham United FC. Staadion avati aastal 1904 ja mahutab 35 016 pealtvaatajat.\n", "id": "ekk_Latn_205410"}
{"text": "St Mary's Stadium\n\nSt Mary's Stadium on jalgpallistaadion Southamptonis Suurbritannias.\n\nSee on Inglismaa kõrgliiga klubi Southampton FC kodustaadion.\n\nStaadion avati aastal 2001 ja mahutab 32 689 pealtvaatajat.\n", "id": "ekk_Latn_205411"}
{"text": "The Hawthorns\n\nThe Hawthorns on jalgpallistaadion West Bromwichis Suurbritannias.\n\nStaadion on koduks Inglismaa kõrgliiga klubile West Bromwich Albion FC.\n\nStaadion avati aastal 1900 ja mahutab 26 272 pealtvaatajat.\n", "id": "ekk_Latn_205412"}
{"text": "Britannia staadion\n\nBritannia Stadium on jalgpallistaadion Stoke-on-Trentis Suurbritannias.\n\nStaadion on Inglismaa kõrgliiga klubi Stoke City FC kodustaadion.\n\nStaadion avati aastal 1997 ja mahutab 27 740 pealtvaatajat.\n", "id": "ekk_Latn_205413"}
{"text": "Brendan Rodgers\n\nBrendan Rodgers (sündinud 26. jaanuaril 1973 Carnloughis) on põhja-iiri jalgpallitreener ja endine jalgpallur.\n\nAastatel 2012–2015 töötas Rodgers Liverpooli peatreenerina.\n\nAastatel 2016–2019 juhendas ta Šotimaa kõrgliigaklubi Celtic, kellega tuli kaks korda Šotimaa meistriks.\n\nAlates 2019. aasta veebruarist oli ta Inglismaa kõrgliigaklubi Leicester City peatreener. 2021. aastal võitis ta klubiga Inglismaa karikavõistlused ja superkarikafinaali.\n\n2023. aasta juunis sai ta taas Celticu peatreeneriks.\n", "id": "ekk_Latn_205414"}
{"text": "Marissa Mayer\n\nMarissa Ann Mayer (sündinud 30. mail 1975 Wausaus Wisconsini osariigis USAs) on USA infotehnoloogiaettevõtte Yahoo! president ja tegevjuht. Enne seda oli ta pikka aega üks Google'i tippjuhte ja peamisi kõneisikuid.\n\n2012. aastal oli ta ajakirja Fortune Ameerika mõjukaimate naisettevõtjate edetabelis 14. kohal. 2013. aastal oli ta ajakirja Time maailma 100 mõjukaima inimese loendis.\n", "id": "ekk_Latn_205415"}
{"text": "Daniel Day-Lewis\n\nDaniel Michael Blake Day-Lewis (sündinud 29. aprillil 1957 Londonis) on juudi päritolu Inglise näitleja, kel on nii Briti kui ka Iiri kodakondsus.\n\nLondonis sündinud ja kasvanud Day-Lewis on Suurbritannia poeet-laureaadi Cecil Day-Lewise ja näitleja Jill Balconi poeg ning Ameerika näitekirjaniku Arthur Milleri väimees. Ehkki ta sai klassikalise näitlejahariduse Bristol Old Vicis, peetakse teda meetodinäitlejaks ning ta on tuntud rollide põhjaliku ja pühendunud uurimise poolest. Sageli jääb ta rolli kogu filmimise ajaks, isegi kui see avaldab halba mõju ta tervisele. Ta on ka üks tänapäeva filmitööstuse valivamaid näitlejaid, kes on 1998. aastast mänginud vaid viies filmis, nii et filmide vahele võib jääda kuni viis aastat.\n\nDay-Lewis on oma põlvkonna kiidetumaid näitlejaid, kes on teeninud arvukalt auhindu, sealhulgas kolm Oscarit parima näitleja kategoorias: Christy Browni rolli eest 1989. aasta filmis \"Minu vasak jalg\" (\"My Left Foot\"), Daniel Plainview' rolli eest 2007. aasta filmis \"There Will Be Blood\" ja Abraham Lincolni rolli eest 2012. aasta filmis \"Lincoln\". Ta on üks kolmest meesnäitlejast, kes on pälvinud kolm Oscarit (teised kaks on Walter Brennan ja Jack Nicholson) ning ainus meesnäitleja, kes on saanud kolm Oscarit peaosatäitjana. Day-Lewis on võitnud ka neli BAFTA auhinda parima näitlejana, kolm Screen Actors Guildi auhinda, kolm kriitikute auhinda (Critics' Choice Movie Awards) ning kaks Kuldgloobust.\n", "id": "ekk_Latn_205416"}
{"text": "Rand Paul\n\nRandal Howard Paul (sündinud 7. jaanuaril 1963 Pittsburghis Pennsylvanias) on USA senaator Kentucky osariigist. Ta on USA Vabariikliku Partei liige ning endise Texase senaatori ja presidendikandidaadi Ron Pauli poeg.\n\nEsimest korda pälvis ta üleriigilist tähelepanu 2008. aastal, kui esines poliitiliste kõnedega oma isa toetuseks, kes kandideeris Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks. Rand Paul on esimene USA senaator, kes on olnud Esindajatekojas ametis samal ajal oma vanemaga.\n\nDuke'i Ülikooli meditsiinikooli lõpetanud Paul töötas silmaarstina Bowling Greenis Kentucky osariigis 1993. aastast ja asutas 2007. aasta detsembris oma kliiniku. 1994. aastal rajas ta Kentucky maksumaksjate ühingu, mida juhib tänini.\n\n2010. aastal kandideeris Paul Vabariikliku Partei liikmena senatisse kohale, mille jättis vabaks pensionile läinud senaator Jim Bunning Kentuckyst. Paul võitis Kentucky osariigi riigisekretäri Trey Graysonit esimeses voorus. Ehkki ta polnud varem olnud ühelgi poliitilisel ametikohal, võitis ta ka Kentucky peaprokuröri Jack Conwayd. Tea Party liikumise pooldajana on ta avalikult toetanud poliitiliste ametikohtade maksimumaegade kehtestamist, tasakaalustatud riigieelarvet ning föderaalkulutuste ulatuslikku kärpimist ja maksude langetamist. Ta on saanud tuntuks sõltumatute seisukohtade poolest paljudel poliitilistel teemadel, väideldes tihti nii vabariiklaste kui ka demokraatidega.\n", "id": "ekk_Latn_205417"}
{"text": "Abdullah Öcalan\n\nAbdullah Öcalan (ka Apo (lühend nimest Abdullah ja \"onu\" kurdi keeles; sündinud 4. aprillil 1948) on üks Türgis 1978. aastast tegutseva paramilitaarse ja rahvusvaheliselt (sealhulgas ÜRO, NATO, USA ja ELi poolt) terroristlikuks peetud organisatsiooni Kurdistani Tööpartei loojaid.\n\n1999. aastal arreteerisid Türgi julgeolekujõud Öcalani Keenia pealinnas Nairobis ning viisid Türki, kus ta mõisteti surma karistusseadustiku paragrahvi 125 alusel, mis käsitleb relvastatud jõukude loomist. Kohtuotsus muudeti eluaegseks vangistuseks, kui Türgi kaotas surmanuhtluse, püüdes saada Euroopa Liitu. 1999–2009 oli ta üksikvangistuses İmralı saarel Marmara meres. Öcalan on tunnistanud, et Kurdi Tööpartei on vägivaldne, kuid tema sõnul relvastatud vastuhakk ei aidanud ning Kurdistani küsimusele tuleks leida poliitiline lahendus. Konfliktis Türgi ja Tööpartei vahel on hukkunud üle 40 000 inimese, sealhulgas Tööpartei liikmed, Türgi sõjaväelased ja tsiviilisikud, nii kurdid kui ka türklased.\n\nÖcalanil on ilmunud üle 40 raamatu. Neist neli on ilmunud tema vangistuse jooksul, viimati 2012. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205418"}
{"text": "Shonda Rhimes\n\nShonda Lynn Rhimes (sündinud 13. jaanuaril 1970) on USA stsenarist, telerežissöör ja teleprodutsent. Kõige laiemalt tuntakse Rhimesi meditsiiniteemalise telesarja \"Grey anatoomia\" (\"Grey's Anatomy\") looja, põhistsenaristi ja tegevprodutsendina. Tema loodud on ka selle järjeseriaal \"Erapraksis\" (\"Private Practice\").\n\n2007. aasta mais nimetas ajakiri Time Rhimesi ühena 100 inimesest, kes aitavad kujundada maailma. Rhimes oli ka arstisarja \"Off the Map\" produtsent ning arendas välja ABC telesarja \"Skandaal\", mis esilinastus 2012. aasta 5. aprillil.\n", "id": "ekk_Latn_205419"}
{"text": "Elmer Verner McCollum\n\nElmer Verner McCollum (3. märts 1879 Fort Scott, Kansas, USA – 15. november 1967 Baltimore, Maryland, USA) oli ameerika biokeemik ja toitumisteadlane.\n\nElmer McCollum on mitme vitamiini kaasavastajaid, sealhulgas B1-vitamiin 1897. aastal ja A-vitamiin 1913. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205420"}
{"text": "Me and Bobby McGee\n\n\"Me and Bobby McGee\" on Kris Kristoffersoni ja Fred Fosteri kirjutatud laul. Laulu originaalesitaja oli Roger Miller.\n\nLisaks Kristoffersoni esitusele on tuntuim Janis Joplini versioon koos ansambliga Full Tilt Boogie Band. Ansambel hakkas albumit salvestama 1970. aasta septembris, kuid Joplin suri oktoobris enne albumi valmimist. Siiski oli selleks ajaks jõutud salvestada piisavalt materjali, et kolm kuud hiljem jaanuaris 1971 anti välja Joplini teine stuudioalbum \"Pearl\". Selle albumi esimese singlina anti välja just \"Me and Bobby McGee\" ja sellest singlist sai USA-s edetabeli Billboard Hot 100 läbi aegade teine singel, mis pärast laulja surma 1971. aastal jõudis selles edetabelis esikohale (esimene oli Otis Reddingi \"(Sittin' On) The Dock of the Bay\"). Laulu algses versioonis on Bobby naine, Joplini versioonis ja ka hilisemates naislauljate esitatud versioonides aga mees.\n\n1971. aastal avaldati laul ka Jerry Lee Lewise esituses kahe poolega singlil koos lauluga \"Would You Take Another Chance\". Singel ise jõudis Billboardi kantrimuusika edetabelis esikohale, popmuusika edetabelis jäi \"Me and Bobby McGee\" laeks 40. koht.\n\nLaulu on salvestanud ja/või esitanud veel väga paljud artistid, näiteks: Gordon Lightfoot, Kenny Rogers & The First Edition, Bill Haley & His Comets, Jerry Lee Lewis, The Grateful Dead, Waylon Jennings, Willie Nelson, Johnny Cash, The Platters, Chet Atkins, Olivia Newton-John, Gianna Nannini (\"Io e Bobby McGee\"), Joan Baez, Melissa Etheridge, LeAnn Rimes, Jennifer Love Hewitt, Pink, Dolly Parton ja Tori Amos. Kontsertidel koos Kristoffersoniga on seda esitanud näiteks Rita Coolidge ja Sheryl Crow.\n\nJanis Joplini esitatud versioon jõudis 2004. aastal koostatud Rolling Stone'i kõigi aegade 500 parema laulu edetabelis 148. kohale.\n", "id": "ekk_Latn_205421"}
{"text": "Vikipeedia:Teavitustööriist\n\nTeavitustööriist (varasema koodnimega \"Echo\") on veebirakendus, mis koondab Vikipeedia teavitused kasutajaga seotud muudatustest ühte kohta. See teavitab kasutajat uutest sõnumitest, tühistatud muudatustest, mainimistest aruteludes, linkimistest ja on mõeldud jälgimisloendit eelkõige täiendama, mitte asendama. Selle tarkvara arendas välja Wikimedia Foundation'i kasutajate kaasamise meeskond, et julgustada inimesi MediaWiki ja Vikipeedia lehekülgedel aktiivsemalt kaasa lööma. Peale ulatuslikku katsetamist MediaWiki.org lehel võeti teavitustööriist 30. aprillil 2013 kasutusele ingliskeelses Vikipeedias (blogipostitus sellel teemal). Praeguse ajakava kohaselt peaks Teavitustööriist eestikeelses Vikipeedias 17. septembril kasutusele tulema.\n\nHetkel saad uut teavitussüsteemi katsetada ingliskeelses Vikipeedias, Meta-Wiki-s ja MediaWiki.org-is. Rohkem infot KKK lehel ja testimise kohta siin.\n\nMida sa Teavitustööriistast arvad?\n\nPalun vasta sellele lühikesele küsimustikule ja liitu seejärel siin aruteluga.\n", "id": "ekk_Latn_205422"}
{"text": "Rolling Stone'i kõigi aegade 500 parema laulu loend\n\nRolling Stone'i kõigi aegade 500 parimat laulu (Rolling Stone's 500 Greatest Songs of All Time) on ajakirja Rolling Stone numbris 963, mis ilmus 9. detsembril 2004, avaldatud edetabel ajakirja arvates kõigi aegade parimatest lauludest. Tabel avaldati aasta pärast parimate albumite edetabelit.\n\n2010. aasta mais avaldati nimekirja uus versioon, millesse on lisandunud ka 26 uut, põhiliselt pärast 2000. aastat ilmunud laulu. Varem ilmunud lugudest on sinna edetabelisse lisandunud üksnes \"Juicy\", mille esitaja oli The Notorious B.I.G., ja \"Big Pimpin'\", mille esitaja oli Jay-Z; need lood avaldati vastavalt 1994. ja 1999. aastal. Kogu edetabeli 25 parimat lugu jäid samaks ning ainus uus lugu, mis jõudis saja parima hulka, oli Gnarls Barkley \"Crazy\" 100. kohal.\n", "id": "ekk_Latn_205423"}
{"text": "Priidu Priks\n\nPriidu Priks (sündinud 30. märtsil 1937 Tartus) on energeetik ja poliitik, endine Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige.\n\nTa sündis Tartus, tema isakodu oli Palamusel. Aastast 1949 elab Kohtla-Järvel, kus ta lõpetas üldhariduskooli. Pärast seda lõpetas ta tehnikumi ja teenis Nõukogude armees. Seejärel töötas ta 12 aastat Kohtla-Järve soojuselektrijaamas. Aastatel 1972–1990 töötas ta peaenergeetikuna Estonia kaevanduse rikastusvabrikus.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt.\n\nTa pole NLKP ridadesse kuulunud. 8. septembrist 1990 on ta Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige; aastal 1992 kandideeris ta VII Riigikogu koosseisu (valimisliidu \"Mõõdukad\" ridades), kuid ta ei osutunud valituks.\n", "id": "ekk_Latn_205424"}
{"text": "Bassaricyon neblina\n\nOlinguito (Bassaricyon neblina) on imetaja olingo perekonnast pesukarulaste sugukonnast, kes elab Colombia ja Ecuadori mägede metsades. Uue liigi avastamisest teatati 15. augustil 2013 ja selle nimetus tähendab hispaania keeles 'väike olingo'.\n", "id": "ekk_Latn_205425"}
{"text": "Markus Hess\n\nMarkus Hess (24. detsember 1953 Kitchener, Ontario provints – 2. juuni 2022 Toronto) oli eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener ja väliseesti seltskonnategelane.\n\nMarkus Hess lõpetas bakalaureusekraadiga Waterloo ülikooli. Ta mängis Waterloo ülikooli võrkpallimeeskonnas. Aastal 1972 astus Markus Hess Vironia korporatsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_205426"}
{"text": "Walesi margid\n\nWalesi margid (kõmri Y Mers) on mõiste, mis tänapäevases kasutuses tähistab ebatäpselt defineeritud ala piki ja ümber piiri Inglismaa ja Walesi vahel Ühendkuningriigis.\n\nMõiste täpne tähendus erines eri aegadel. Inglise mõistet Welsh March, The March of Wales, keskaegses ladina keeles Marchia Walliae, kasutati algselt keskajal palju täpsemalt defineeritud territooriumi, Inglismaa ja Walesi vürstkonna vaheliste markide tähistamiseks, milles margiisandad omasid eriõigusi, toimides teatud määral Inglismaa kuningast sõltumatult.\n", "id": "ekk_Latn_205427"}
{"text": "Jan Eliasson\n\nJan Kenneth Eliasson (sündinud 17. septembril 1940 Göteborgis) on Rootsi diplomaat. Aastatel 2012–2016 oli ta ÜRO asepeasekretär.\n\nEliasson on Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Partei liige.\n\nDiplomaatilist karjääri alustas ta 1965. aastal, kui asus Rootsi välisministeeriumi teenistusse. Aastail 1982–1983 oli ta Rootsi peaministri Olof Palme diplomaatiline nõunik, aastail 1983–1987 välisministeeriumi poliitikaasjade peadirektor, aastail 1988–1992 Rootsi Kuningriigi alaline esindaja ÜRO juures, aastail 1992–1994 ÜRO humanitaarasjade asepeasekretär ja hädaolukordade koordinaator, aastail 1994–1999 Rootsi välisministeeriumi alam-riigisekretär, 2000–2005 Rootsi suursaadik Ameerika Ühendriikides.\n\n13. septembrist 2005 kuni 11. septembrini 2006 oli ta ÜRO Peaassamblee president, 24. aprillist kuni 6. oktoobrini 2006 Rootsi välisminister Göran Perssoni valitsuses. 1. juulist 2012 kuni 31. detsembrini 2016 oli ta ÜRO asepeasekretär.\n", "id": "ekk_Latn_205428"}
{"text": "Everyday\n\neveryday.ee, veebiportaal \"Everyday\", Bon Jovi laul \"Everyday\", Buddy Holly laul \"Everyday\", OMD laul \"Everyday\", Phil Collinsi laul \"Everyday\", Ringo Starri laul \"Everyday\", Scatman Johni laul \"Everyday\", Slade'i laul\n", "id": "ekk_Latn_205429"}
{"text": "Emanuel Lasker\n\nEmanuel Lasker (24. detsember 1868 – 11. jaanuar 1941) oli Saksa juudi soost maletaja, matemaatik ja filosoof. Lasker oli järjekorras teine male maailmameister ja püsis maailmameistrina rekordiliselt 27 aastat. Ta oli omal ajal üks kõige domineerivamaid meistreid ja teda peetakse siiamaani üheks ajaloo tugevaimaks maletajaks.\n\nTema mängukaaslased on öelnud, et Lasker mängis tihti psühholoogiliselt ning vastaste sõnul tegi ta selleks kohati isegi meelega nõrgemaid käike, et neid segadusse ajada. Hilisem analüüs on näidanud, et ta oli oma ajast eespool ning kasutas mitmekesisemat stiili kui teised temaaegsed mängijad. Lasker tundis avangute teooriat hästi, kuid ta ei olnud tihti sellega päri. Ta avaldas maleajakirju ja viis raamatut. Lasker tegeles muudegi mängude arendamisega: ta oli suurepärane bridžimängija ning kirjutas mitmest muust mängust, näiteks go'st. Lasker tegeles matemaatikaga ja on tuntud kaastöö poolest kumulatiivse algebra vallas. Tema filosoofilised tööd jäid aga suurema tähelepanuta. Lasker suri 72-aastaselt New Yorgis neerupõletiku tagajärjel.\n", "id": "ekk_Latn_205430"}
{"text": "Premier League'i hooaeg 2013–2014\n\nPremier League'i hooaeg 2013–2014 oli Inglismaa Premier League'i 22. hooaeg. Hooaeg algas 17. augustil 2013 ja lõppes 11. mail 2014. Manchester United oli tiitlit kaitsev meister. Liiga meistriks tuli Manchester City.\n\nLiiga hooajal osales 20 meeskonda: 17 klubi eelmisest hooajast ja kolm klubi Inglismaa jalgpalli esiliigast, mis kindlustasid endale edasipääsu kõrgliigasse. Meeskondade Wigan Athletic, Reading ja Queens Park Rangers asemel uuel Premier League'i hooajal mängisid Cardiff City, Hull City ja Crystal Palace. Cardiff City jaoks on tegu nende esimese hooajaga Inglise kõrgliigas pärast 51-aastast pausi.\n", "id": "ekk_Latn_205431"}
{"text": "Cardiff City Stadium\n\nCardiff City Stadium on Walesis Cardiffis asuv staadion. See on jalgpalliklubi Cardiff City FC kodustaadion. Staadionit kasutab ka Walesi jalgpallikoondis. Minevikus on Cardiff City Stadium olnud ka koduks ragbiklubile Cardiff Blues. Cardiff City Stadium mahutab 26 828 inimest ja on suuruselt teine staadion Walesis.\n", "id": "ekk_Latn_205432"}
{"text": "Selhurst Park\n\nSelhurst Park on jalgpallistaadion Londonis Suurbritannias. Staadion on koduks Inglismaa kõrgliiga klubile Crystal Palace F.C. Staadion avati 1924. aastal ja see mahutab 26 309 pealtvaatajat.\n\nStaadion on varem olnud koduväljakuks ka klubidele Charlton Athletic F.C. ja Wimbledon F.C.\n", "id": "ekk_Latn_205433"}
{"text": "KC Stadium\n\nKC Stadium on jalgpallistaadion Suurbritannias Kingston upon Hullis.\n\nStaadion on koduks Inglismaa jalgpalli kõrgliiga klubile Hull City FC ja ragbiklubile Hull FC. Staadion avati aastal 2003 ja mahutab 25 586 pealtvaatajat.\n", "id": "ekk_Latn_205434"}
{"text": "Rahvapill\n\nRahvapill on mingi rahva (nt eesti talurahva) enda loodud põline muusikariist. Lihtsaid puhkpille mängiti karja hoides, õitsitule ääres ning kiigel. Suurtel rahvapidudel oli juba 16. sajandist levinud torupili kasutamine. Lääne-Eestile olid iseloomulikud moldpill, parmupill ja hiiu kannel.\n", "id": "ekk_Latn_205435"}
{"text": "Narva piiramine (1700)\n\nNarva piiramine oli Põhjasõja alguses Eestis 1700. aastal toimunud kümnenädalane Narva ja Jaanilinna kindluse piiramine Moskva tsaaririigi vägede poolt, mis lõppes Vene vägedele edutult ja mille katkestas Rootsi vägedele edukas Narva lahing.\n", "id": "ekk_Latn_205436"}
{"text": "Prooksüdant\n\nProoksüdant on keemiline aine, mille molekul on võimeline sobivate tingimuste korral eukarüootsetes organismides oksüdatiivset stressi indutseerima.\n\nProoksüdantide piisava olemasolu korral organismides indutseeritakse oksüdatiivset stressi, kas tekitades rakuvälist oksüdatiivset stressi ehk ROSi või inhibeerides kehasiseseid antioksüdantseid süsteeme. Prooksüdantide toimel võib kahjustuda organismi homöostaas, ning tekkinud oksüdatiivne stress võib omada toksilist toimet rakkudele ja põhjustada rasvade, valkude, nukleiinhapete ja paljude teiste ainete oksüdeerumist, mille tulemusel võivad tekkida organismides patoloogilised muutused ja haiguslikud seisundid. Prooksüdant on võimeline loovutama hapnikku, liitma vesinikku ja negatiivseid elektrone.\n", "id": "ekk_Latn_205437"}
{"text": "Eesti omavalitsuste haldusreform\n\nEesti omavalitsuste haldusreform oli haldusreform, mille käigus toimusid Eestis 2017. aastal kohalike omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning külanimede ja maakonnapiiride muutmised. Tulemusena jäi senise 213 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 linna ja 64 valda).\n\nHaldusreformi käigus muudeti paljude külade nimesid (enamik neist Saare- ja Võrumaal) sellepärast, et samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla. Kokku muutus 50 küla nimi, 9 küla kadus täiesti pärast liitmist mõne teise külaga.\n\nPoliitilistel kaalutlustel ning omavalitsuste tugeva vastuseisu tõttu ei suudetud reformi sellisel kujul varem teostada, kuid alates 2004. aastast pakkus riik valdadele ühinemistoetust. Peamiselt omal initsiatiivil on mitmed omavalitsused seetõttu ka liitunud, näiteks 1997–2008 ühines 47 kohalikku omavalitsust kahekümneks omavalitsusüksuseks. Aktiivsem liitumine algas 2015. aastal ja haldusreform jõudis lõpule 2017. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205438"}
{"text": "Ohio (täpsustus)\n\nOhio on mitme asja nimi: Ohio jõgi on Mississippi lisajõgi. Ohio on USA 17. osariik aastast 1803. 439 Ohio on asteroid. \"Ohio\" on Crosby, Stills, Nash & Youngi laul.\n", "id": "ekk_Latn_205439"}
{"text": "Heinrich Rautsmann\n\nHeinrich Rautsmann (vene Генрих Иванович Раутсманн; 1. juuli 1852 Märjamaa kihelkond, Vaimõisa – 14. märts 1924 Tallinn) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, kindralleitnant.\n", "id": "ekk_Latn_205440"}
{"text": "Surrender\n\nSurrender (inglise keeles 'alistumine, loobumine') on mitme teose pealkiri. \"Surrender\", Billy Talenti laul \"Surrender\", Cheap Tricki laul\n\n\"Surrender\", 1987. aasta komöödiafilm\n", "id": "ekk_Latn_205441"}
{"text": "Christian Benteke\n\nChristian Benteke Liolo (sündinud 3. detsembril 1990 Kinshasas) on Belgia jalgpallur, kes mängib ründajana Major League Socceri klubis D.C. United ja Belgia jalgpallikoondises.\n", "id": "ekk_Latn_205442"}
{"text": "Ülo Kaadu\n\nÜlo Kaadu (11. oktoober 1957 Tallinn – 3. august 2013 Kotka) oli eesti viiuldaja.\n\nTa lõpetas aastal 1976 Tallinna Muusikakeskkooli (Ivi Tiviku õpilasena), 1981 viiuldajana Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Vladimir Alumäe ja Endel Lippuse juhendamisel) ning 1983 assistentuuri Moskva Riiklikus Konservatooriumis (Jevgenia Tšugajeva juhendamisel).\n\nTa oli kahe vabariikliku viiuldajate konkursi (1975 ja 1981) laureaat ning üleliidulise viiuldajate konkursi (1985) diplomand.\n\nTa oli 1980. aastatel ERSO kontsertmeister, esinedes nii siis kui ka hiljem ERSO ees solistina. Aastast 1989 töötas ta Kotka Linnaorkestri kontsertmeistrina. Lisaks osales ta aastal 1999 loodud uue orkestri Kymi Sinfonietta tegevuses, eriti keelpillirühma kõla kujundamises. Alates 1989. aastast elas ta koos abikaasa ja lastega Kotkas.\n\nEestis esines ta solistina mitme orkestri ees ja kammermuusikuna festivalidel. Kammermuusikuna on tema esinemisi ka salvestatud.\n\nTa suri pärast rasket haigust.\n", "id": "ekk_Latn_205443"}
{"text": "Jüri Reinson\n\nJüri Reinson (sündinud 11. septembril 1948 Tõhelas) on eesti poliitik ja majandijuht.\n\nTa on õppinud Tõhela algkoolis ja Tõstamaa Keskkoolis, mille lõpetas aastal 1967. Pärast teenistust Nõukogude sõjalaevastikus asus ta 1970. aastal õppima Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1975. aastal agronoom-ökonomisti kvalifikatsiooniga.\n\nPärast EPA lõpetamist töötas ta lühikest aega zootehnikuna Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis ja osakonnajuhatajana Sootaga sovhoosis. Aastast 1976 on ta pärnakas. Ta töötas Audru sovhoosis vanemagronoomina ja 6 aastat osakonnajuhatajana ning seejärel 4 aastat Pärnu Metsamajandis metsavahina. Seejärel töötas ta 2 aastat Kalevipoja kolhoosis peaökonomistina, seejärel tegid Tõhela inimesed oma kolhoosi ja valisid ta kolhoosi esimeheks, kus ta töötas aastani 1990.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Ta oli ka Põhiseaduse Assamblee liige.\n", "id": "ekk_Latn_205444"}
{"text": "Ahto Levi\n\nAhto Levi (kodanikunimi Levi Lippu; 18. juuni 1931 Kuressaare – 20. jaanuar 2006 Moskva) oli eesti päritolu vene kirjanik.\n\nTa õppis aastatel 1938–1944 Kaali ja Kuressaare algkoolis. Aastal 1944 jooksis ta kodust ära ja põgenes Saksamaale, kus seikles Flensburgis ja Augsburgis; 1944–1945 oli ta Saksa lennuväe abiteenistuses. Ta istus pisikuritegude eest Brandenburgi vanglas\n\nTa repatrieerus aastal 1947 Eesti NSV-sse. Kuid jõudes tagasi Saaremaale, selgus, et tema pere oli põgenenud 1944. aastal Rootsi (ema Helmi Lippu 1908–1993, vend Eino Lippu 1936–2021, õde Tiiu Lippu sündinud 1942; elasid Boråsis). Ta sattus uuesti kuritegelikule teele.\n\nAastad 1948–1963 möödusid tal vanglates ja vangilaagrites, oli Tomski, Kaluga ja Kirovogradi jm vanglates ja laagrites. Ta põgenes korduvalt, oli 1950. aastate keskel illegaalina Eesti NSV-s, tabamisel lisati talle põgenemiste eest karistusaega juurde.\n\nPärast vabanemist elas ta Moldaavia NSV-s. Aastatel 1965–1967 töötas ta geoloogiaekspeditsioonidel Karpaatides ja 1967–1968 kalurina Sahhalinil.\n", "id": "ekk_Latn_205445"}
{"text": "UKNC\n\nUKNC () on Nõukogude Liidus toodetud PDP-11-ühilduv personaalarvuti, mis oli eelkõige mõeldud kasutamiseks koolide arvutiklassides.\n\nSeda tuntakse ka nime Elektronika MS-0511 all.\n", "id": "ekk_Latn_205446"}
{"text": "Taye Taiwo\n\nTaye Ismaila Taiwo (sündinud 16. aprillil 1985 Lagoses) on Nigeeria jalgpallikoondise endine kaitsja.\n\nTaiwo on tuntud täpsete ja tugevate söötude ja karistuslöökide poolest.\n\nTema pikkus on 183 cm.\n", "id": "ekk_Latn_205447"}
{"text": "Richard Sutt\n\nRichard Helmar Sutt (3. detsember (vkj)/ 16. detsember 1906 Suure-Kõpu vald, Viljandimaa – 16. mai 1973) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).\n\nTa teenis Ratsarügemendis, ülendati 1932. aastal leitnandiks. 12. märtsil 1935 ta vahistati poliitilise politsei poolt. Teda kahtlustati osalemises Vabadussõjalaste liikumises. Kaks nädalat hiljem lasti ta vabaks, kuid oli sunnitud lahkuma teenistusest 1. aprillist 1935.\n\n1937. aastal astus ta Võõrleegioni. Võitles mais 1940 Prantsusmaale tunginud Saksa sõjaväe vastu, oli juunist 1940 kuni juulini 1942 Saksa sõjavangis.\n\nNõukogude–Saksa sõja ajal teenis ta kompaniiülemana 35. Kaitsepataljonis.\n\n21. oktoobril 1944 ta arreteeriti, 5. märtsil 1945 mõisteti talle Vene NFSV KrK §58-1a järgi 10 aastat vabadusekaotust.\n", "id": "ekk_Latn_205448"}
{"text": "Histooni kood\n\nHistooni kood on hüpotees, mille järgi histoonide modifikatsioonid mõjutavad kromatiini olekut ja seeläbi organismide pärilikkust läbi epigeneetika.\n\nSelle hüpoteesi pakkusid 2000. aastal välja Brian Strahl ja David Allis.\n\nHistooni kood oleks osa epigeneetilisest koodist.\n", "id": "ekk_Latn_205449"}
{"text": "Ivo Raudjärv\n\nIvo Raudjärv (sündinud 1976) on Eesti jurist ja maksunõustaja.\n\nTeda märgivad maksunõustajana rahvusvahelised väljaanded Best Lawyers ja Guide to the World's Leading Tax Advisers.\n\nTa lõpetas aastal 2000 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.\n\nRaudjärv on olnud esindajaks mitmetes suurt avalikku tähelepanu pälvinud maksuvaidlustes, näiteks AS Sylvester ja AS Tartu Mill maksuvaidlused.\n", "id": "ekk_Latn_205450"}
{"text": "Maia Mathiesen\n\nMaia Mathiesen (kuni 1944 Maia Sinberg; 24. august 1919 Tallinn – 10. juuni 2013 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane ja eesti kultuuri edendaja Rootsis.\n\nTa lõpetas 1938. aastal Lenderi tütarlaste gümnaasiumi ja plaanis järgmisel aastal alustada arhitektuuriõpinguid Helsingi Tehnikaülikoolis, kuid see osutus sõja tõttu võimatuks. Selle asemel hakkas ta õppima ehitustehnikat Tallinna Tehnikaülikoolis.\n\nTa oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige.\n", "id": "ekk_Latn_205451"}
{"text": "Hamlet (Blomi film 1910)\n\n\"Hamlet\" on August Blomi poolt Taanis 1910. aastal loodud tummfilm. Film tugineb William Shakespeare'i samanimelisele näidendile (tragöödia).\n", "id": "ekk_Latn_205452"}
{"text": "Tulbi tänav\n\nTulbi tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Lille allasumis.\n\nTulbi tänav algab Paldiski maanteelt ja lõpeb Madara tänaval. Tulbi tänav on ligikaudu 145 meetri pikkune. Suurim majanumber on 11.\n\nTulbi tänav sai nime 26. oktoobril 1932.\n\nPiirkonna jaoks oluline oli aastakümneid tegutsenud Tulbi tänava saun – nii seda nimetati, Eesti NSV ajal Teeninduskombinaadi \"Kiir\" saun nr. 3 – aadressil Tulbi 6.\n", "id": "ekk_Latn_205453"}
{"text": "Aiamaa raudteepeatus\n\nAiamaa raudteepeatus oli raudteepeatus Tartu–Valga liinil Nõo vallas Aiamaa külas.\n\nPeatus asus Ropka raudteejaama ja Nõo raudteejaama vahel (kilometraaž 440,26).\n\nAvamisel jäi peatus Meeri valda. Aiamaal peatusid kõik Tartu–Elva rongid ja tavalised Tartu–Valga rongid. Viimane reisirong peatus Aiamaa raudteepeatuses 2008. aastal, enne Tartu–Valga raudtee remondi algust. Pärast rongiliikluse taastamist (2010) reisirongid enam Aiamaa peatuses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsuse järgi ei peatunud. Peatuskoht suleti seda kasutavate reisijate vähesuse tõttu.\n\nAiamaa raudteepeatuses oli madal, 20 cm kõrgune ja 30 meetri pikkune perroon, mis lammutati raudteelõigu remondi käigus 2009. aastal. Reisijate ooteruum oli lammutatud juba mõni aasta varem.\n", "id": "ekk_Latn_205454"}
{"text": "Bonifatius VIII (film)\n\n\"Bonifatius VIII\" on Gerolamo Lo Savio poolt Itaalias 1911. aastal loodud tummfilm.\n\nFilmis on vaatluse all olulisemad hetked paavst Bonifatius VIII elust.\n", "id": "ekk_Latn_205455"}
{"text": "Wilhelm Tell (täpsustus)\n\nWilhelm Tell on Šveitsi rahvuskangelane.\n\n\"Wilhelm Tell\" on Friedrich Schilleri näidend; \"Wilhelm Tell\" on Gioacchino Rossini ooper.\n", "id": "ekk_Latn_205456"}
{"text": "Malelaud\n\nMalelaud on 64-ruuduline (8*8) mängulaud. Väljade eristamiseks on need värvitud vaheldumisi mustadeks (tumedateks) ja valgeteks (heledateks). Malendi asukoha määramiseks on laua vertikaalid tähistatud tähtedega A-H ja horisontaalid numbritega 1-8.\n", "id": "ekk_Latn_205457"}
{"text": "Pinocchio (film 1911)\n\n\"Pinocchio\" on Giulio Antamoro poolt Itaalias 1911. aastal loodud tummfilm.\n\nTegemist on Carlo Collodi teose \"Pinocchio seiklused\" esimese ekraniseeringuga.\n", "id": "ekk_Latn_205458"}
{"text": "Jevgeni Rein\n\nJevgeni Borissovitš Rein (sündinud 29. detsembril 1935 Leningradis) on vene luuletaja ja proosakirjanik.\n\nTa on lõpetanud Leningradi Lensoveti nimelise Tehnoloogiainstituudi.\n\nTa on raamatu \"Tunnen puudust Dovlatovist\" autor.\n\nTa oli Anna Ahmatova õpilane ja sõber; inimene, keda Jossif Brodski nimetas õpetajaks.\n", "id": "ekk_Latn_205459"}
{"text": "Ülo Niisuke\n\nÜlo Niisuke (sündinud 15. juulil 1935 Jõhvi kihelkonnas) on endine Eesti NSV parteitöötaja.\n\nTa lõpetas 1948. aastal Pagari 7-klassilise kooli, 1949. aastast töötas Kohtla-Järve rajooni «Tuleviku» kolhoosis põllutöölisena, seejärel oli 1952. aastast brigadir. Aastail 1952–1955 õppis Arkna Põllumajanduskoolis ja Mõdriku Põllumajandustehnikumis. 1959. aastal lõpetas agronoomina Olustvere Põllumajandustehnikumi ja 1966. aastal agronoomina Eesti Põllumajanduse Akadeemia.\n\nAastatel 1955–1963 oli ta ELKNÜ Rakvere Rajooni Komitee sekretär, ELKNÜ Kilingi-Nõmme Rajoonikomitee ja seejärel ELKNÜ Abja Rajoonikomitee esimene sekretär ning 1962. aastast ELKNÜ Keskkomitee komsomoliorganisaator Rakvere Kolhoosi- ja Sovhoositootmise Valitsuses.\n\n1963. aastast EKP Rakvere Kolhoosi- ja Sovhoositootmise Valitsuse Komitee sekretäri asetäitja, EKP Rakvere Rajoonikomitee sekretär, 1965–1973 EKP Rakvere Rajoonikomitee teine sekretär, aastatel 1973–1979 oli ta Rakvere Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees, aastatel 1979–1988 oli ta EKP Rakvere Rajoonikomitee I sekretär.\n\nÜlo Niisuke oli Eesti NSV Ülemnõukogu IX ja XI koosseisu saadik, EKP Keskkomitee liikmekandidaat.\n\nAastast 1989 oli ta MTÜ Rakvere Maarahva Liit esimees ning ka Lääne-Virumaa Põllumeeste Liidu juht.\n", "id": "ekk_Latn_205460"}
{"text": "Jekaterina Novosjolova\n\nJekaterina Novosjolova (aastast 2020 Linnamäe, sündinud 4. septembril 1985) on Eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (XXIII lend).\n\nTa on osalenud teleseriaalides \"Tuulepealne maa\", \"Kelgukoerad\", \"Riigimehed\", \"Eestlane ja venelane\", \"Papad mammad\", \"Kättemaksukontor\".\n", "id": "ekk_Latn_205461"}
{"text": "Harri Mürk\n\nHarri William Mürk (8. juuni 1954 Toronto – 24. veebruar 2009 Toronto) oli väliseesti keeleteadlane.\n\nTema vanemad Aksel ja Alja Mürk emigreerusid Kanadasse 1951. aastal. Harri ja tema lapsepõlvesõbrad käisid eesti kirikus, koolis, skaudi- ja suvelaagrites, hoides nii oma sünnikeelt ja -kultuuri väikses Toronto eesti kogukonnas elusana. Harri rääkis ladusalt üheksat keelt.\n\nTa õppis keeleteadust Helsingi ja Toronto ülikoolis ning infotehnoloogiat Queensi ülikoolis. Aastal 1991 kaitses ta Indiana ülikoolis doktoritööd eesti keele morfoloogiast (\"The structure and development of Estonian morphology\"). Nii on Harri Mürk endale kindlustanud püsiva koha eesti keeleteaduse ajaloos. Aastal 1997 ilmus temalt Indiana ülikooli väljaandel eesti keele käsiraamat (\"A Handbook of Estonian: Nouns, Adjectives and Verbs\").\n\nTa töötas 1990. aastatel Toronto ülikoolis eesti keele ja kirjanduse professorina, hiljem õpetajana, veetes kõik suved Eestis. Juba varakult oli ta end näidanud pedagoogina. Ta juhendas Toronto ülikooli juures eesti keele kursust ning 1986. aastal võttis Harri üle eesti õppetooli juurde loodud eesti keele ja kirjanduse lektoraadi juhatamise. Pärast eesti õppetooli külalisprofessorite lepingutähtaja lõppemist aga korralist professorit ei leitud. Seetõttu otsustati ajutiselt ühendada lektoraat ja õppetool ning Harri Mürgist sai kuni järgmiste valimisteni lisaks lektoraadi juhataja ametile ka õppetooli professor. Metsaülikoolis, kus Harri töötas eesti keele ja kõne rühmades, näitas ta, kuidas kultuur ja keel on teineteisest eraldamatud. Tema meeldejäävamate metsaülikooli loengute hulka kuulub 1997. aastal peetud \"Tuhat aastat Eesti riiklust – 997–1997\". 1984. aastal pidas Harri loomingulise, kuid terase loengu \"Väliseestlaste ülesanded\".\n\nAastal 1989 käis ta ekspeditsioonil soomeugrilaste juures Venemaal ja osales Joškar-Olas toimunud esimesel soome-ugri rahvaste kirjanike konverentsil. Hiljem külastas ta erinevaid Siberis elavaid soomeugrilasi.\n\nTa tõlkis eesti keelde ja toimetas Fenno-Ugria asutuse ning Eesti kunstiakadeemia koostöös valminud hõimukalendreid, samuti Veljo Tormise laulude tekste. Kevadel 2008 lõpetas ta \"Kalevipoja\" uue (Triinu Kartuse) tõlke toimetamise. Ta tõlkis inglise keelde Tammsaare \"Põrgupõhja uue vanapagana\". Ta tegi elavat koostööd Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse ning Fenno-Ugria asutusega. Ta asus tõlkima ja koostama monumentaalset läänemeresoome regilaulude tekstide antoloogiat \"Taevased kosilased\", mille esimene osa on käsikirjas. Harri Mürk oli parim asjatundja eesti laulude, eeskätt regivärsside tõlkimisel inglise keelde. Eesti kirjandusmuuseumil valmis 2003. aastal CD-plaatide komplekt \"Eesti rahvalaulud\", mille tekstid on Harri Mürgi tõlgitud. Tema suur kirg oli regilaul, 113 inglise keelde tõlgitud lauluteksti on nagu väike monument tema elutööle, tema artikkel \"Regi Song\" on parim võti, mis näitab teed vana ja unustatud kultuuri ilma. Ta tõlkis inglise keelde regilaulude tekstid \"Eesti rahvamuusika antoloogiale\" 2003 ja Veljo Tormise raamatu \"Lauldud sõna\". Pooleli jäi sarjas \"Mythologica Uralica\" ilmuv \"Eesti mütoloogia\", samuti koostöös Veljo Tormisega \"Koolimuusika\" laulutsükkel.\n\nViimasel üheksal eluaastal töötas ta geograafiaõpetajana ja raamatukoguhoidjana Birchmount Park Collegiate'i instituudis. Päeval, kui ta suri, jäeti koolis leina märgiks õppetöö ära.\n\nHarri Mürgi partner ja elukaaslane oli Tony Souza, kellega Harri elas koos viimased kuusteist aastat oma elust. Harril ja Tonyl oli mitmekesine ja ekstravagantne sugulas- ja sõpruskond, kellega koos peeti kuulsaid pidusid, kust ei puudunud muusika, eesti tantsud ja tulerituaal (suvise pööripäeva traditsioon). Samuti ei puudunud pidudelt ka Harri enda humoorikad meeldetuletused jääda alati iseendaks, kuid parimal moel.\n\nHarri Mürk suri 24. veebruaril 2009 Torontos.\n", "id": "ekk_Latn_205462"}
{"text": "Šoti margid\n\nŠoti margid oli mõiste, mida kasutati Inglise-Šoti piiril hiliskeskajal ja varauusajal. Need kavandati esmalt aastal 1249 lepinguga Inglismaa kuninga Henry III ja Šotimaa kuninga Alexander III vahel kui püüe kontrollida Inglise-Šoti piiri puhvertsooni. Mõlemal pool Inglise-Šoti piiri olid Läänemark, Keskmark ja Idamark. Need piirkonnad peaaegu peegeldasid üksteist, kuid Šotimaa ja Inglismaa piirkondade vahel olid mõned kattumised. 13. sajandi lõpul nimetas Inglismaa kuningas Edward I esimese margivalvuri, kelle ülesanne oli jälgida olukorda piirkonnas ja turvata oma monarhi domeeni; kui see oli nende huvides, korraldasid nad piiriüleseid rüüsteretki, või isegi täiemõõdulist sõda.\n\nSajandeid olid margid kummalgi pool piiri segatud truudusega alad, kus perekonnad või klannid vahetasid toetatavat rahvust või poolt vastavalt oma perekonna huvidele sel ajal, ja seadusetus vohas. Enne kahe kuningriigi ühendamist Šotimaa ja Inglismaa personaaluniooni Šotimaa James VI (Inglismaal James I) juhtimisel vahetasid piiriklannid truudust Šoti ja Inglise troonide vahel olenevalt sellest, mis oli klanniliikmetele kõige soodsam. Sel ajal domineerisid võimsad kohalikud klannid piirialal Inglismaa ja Šotimaa vahel, mida tunti kui Debatable Lands (vaieldavad maad), kus kummagi monarhi käske ei kuulatud.\n\nSel ajastul ründasid piiriröövlid kohalikke asukaid. Nendes gruppides olid nii Inglise kui ka Šoti klannid, siiski ründasid nad rahvusest olenemata. Kohalikud talupojad pidid sageli maksma erinevatele klannidele \"katuseraha\", et neid ei rünnataks. Neid kokkuleppeid kutsuti \"Black mal\", kus mal oli vanapõhja sõna, mis tähendas lepingut. Sõna blackmail (väljapressimine) tuli selle tulemusena aastal 1530 inglise keelde.\n\nPiiri voolav olemus ning sagedased sõjad Šotimaa ja Inglismaa vahel tegid markidest viljaka pinna paljudele bandiitidele ja röövlitele, kes olukorda ära kasutasid. Margivalvuritele kummalgi pool piiri usaldati raske ülesanne hoida rahu ja karistada pahategijaid; Šoti ja Inglise valvurid koordineerisid oma jõupingutusi vabade röövlite vastu.\n\nRöövliperiood andis ühe ainulaadse arhitektuurse funktsiooni vanal röövlimaal – peeli, kaitseehitise, mida leidus paljudes suurtes majades (ja tõepoolest Carlisle'i katedraalis). See andis ka suurel hulgal romantilist kirjandust, kõige kuulsamad on Walter Scotti tööd.\n\nBerwick-upon-Tweed, strateegiline linn Tweedi jõe põhjakaldal (traditsiooniline piir Idamargis), on Edinburgh'ile veidi lähemal kui Newcastle'ile. Selle üle võideldi palju kordi: aastatel 1147–1482 käis linn käest kätte rohkem kui 13 korda. Alles Inglismaa kuninganna Elizabeth I valitsemise ajal pidasid inglased võimalikuks kulutada raha moodsatele kindlustustele (bastion) linna kaitsmiseks šotlaste rünnaku vastu.\n\nŠoti markide ajastu sai läbi 17. sajandi algul Middle Shires loomisega, mis kuulutati välja pärast Šotimaa ja Inglismaa personaaluniooni Šotimaa James VI (Inglismaal James I) juhtimisel.\n", "id": "ekk_Latn_205463"}
{"text": "Triinu Kartus\n\nTriinu Kartus (neiuna Triinu Kalasim; 29. märts 1932 Tallinn – 31. mai 2003 Geelong, Victoria osariik) oli eesti kirjanik, tõlkija, kunstnik ja kunstipedagoog.\n\nTa sündis Tallinnas, kuid kasvas üles Saue vallas. Septembris 1944 pages vanematega Rootsi. Aastal 1950 siirduti Inglismaa kaudu Austraaliasse.\n\nPärast abiellumist Endel Kartusega 1950-ndate lõpus kolisid nad Tasmaania saarele, kus hakkasid pidama Lilydale'is asuvat Kaja talu. Triinu Kartus õpetas tekstiili eriala tehnikumis Launcestonis, tema enda töid eksponeeriti paljudel näitustel. Ta tegi kaastööd ajakirjale Triinu.\n\nTa kirjutas luuletusi, valimik neist ilmus aastal 1993 Adelaide'is raamatuna \"Varjude maa\" (illustreerinud ja kujundanud Gunnar Neeme). Tema elutööks kujunes \"Kalevipoja\" tõlkimine inglise keelde, milleks kulus 6 aastat. Tõlge ilmus postuumselt, aastal 2011 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandena (üks toimetajaist oli Harri Mürk).\n\nTriinu Kartus suri 31. mail 2003 Geelongis Victoria osariigis.\n", "id": "ekk_Latn_205464"}
{"text": "Vapramäe raudteepeatus\n\nVapramäe raudteepeatus oli raudteepeatus Tartu–Valga liinil Nõo vallas Voika külas.\n\nPeatus rajati 1926. aastal ja see asus toona Meeri vallas Tõravere raudteepeatuse ja Peedu raudteepeatuse vahel. Raudteepeatus suleti 2008. aastal.\n\nVapramäel peatusid kõik Tartu–Elva rongid ja aeglased Tartu–Valga rongid.\n", "id": "ekk_Latn_205465"}
{"text": "Johannes Storbeke\n\nJohannes Storbeke (ka Johann Storbeke; surnud 1543) oli Vana-Liivimaa vaimulik, Riia toomhärra ning 1524–1539 toomdekaan ja 1539–1543 toompraost.\n\nStorbeke tegutses 16. sajandi alguses Liivi ordu maameistri Wolter von Plettenbergi sekretärina ning 1503. aastal, kui ta oli teel Preisimaale, langes ta teel olles röövlite küüsi. Sellest hoolimata jätkas ta oma tegevust sekretärina ka järgnevatel aastatel, vähemalt 1506. aastani.\n\n1515. aasta paiku võis Storbekest saada Riia toomhärra ja Riia Jakobi kiriku jutlustaja, tema esimene kindel mainimine Riia toomhärrana on 1520. aastast. 1522. aastaks oli ta saanud kapiitli keldriülemaks (ladina cellerarius) ning 1524. aasta lõpuks toomdekaaniks. 1528. aastal täitis ta ühtlasi Riia kiriku ökonoomi ülesandeid, kui uus peapiiskop Thomas Schöning maalt eemal viibis. 1529. aasta järel toetas Storbeke peapiiskop Schöningit, kui too tõi enda koadjuutorina Liivimaale Brandenburg-Ansbachi markkrahvi Wilhelm von Hohenzollerni, ent 1530. aastatel olid Storbeke suhted koadjuutoriga pigem jahedad, sest ta jäi toetama katoliiklust, samas kui markkrahv toetas luterlust.\n\nKui Storbeke aatekaaslane Heinemann Rode 1539. aasta suvel toompraostina suri, valis toomkapiitel oma järgmiseks juhiks Storbeke. Selleks ajaks oli ta juba vana mees, nii et 1542. aastal räägiti tema vanadusnõtrusest. Järgmise aasta kevadel, enne 14. maid, Storbeke suri.\n", "id": "ekk_Latn_205466"}
{"text": "Madara tänav\n\nMadara tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Lille allasumis.\n\nMadara tänav algab Tulika tänava ja Paldiski maantee ristmikult, ristub Tulbi tänava, Tulika põigu ja Sinika tänavaga ning lõpeb Endla tänaval.\n\nMadara tänav on ligikaudu 720 meetri pikkune. Tulbi tänava ja Sinika tänava vahelisel alal läbib Madara tänav Lilleküla tööstuspiirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_205467"}
{"text": "Sipa vald\n\nSipa vald (saksa keeles Gemeinde Sipp) oli vald Kullamaa ja Märjamaa kihelkonnas Läänemaal.\n\nSipa vald hõlmas Sipa, Kohatu, Kohatu-Jõeääre ja Mõraste küla.\n\nVallamaja asus algselt Sipa külas. Valla kantselei asus hiljem Märjamaal Märjamaa vallamajas.\n\n1937. aasta seisuga elas Sipa vallas umbes 700 elanikku.\n\n1937. aasta alguses otsustas vallavolikogu ühehäälselt ühineda Märjamaa vallaga, kuivõrd hädavajalikud kulutused käisid väikesele vallale üle jõu.\n\nSiseministri 9. veebruari 1937 otsusega liideti Sipa vald Märjamaa vallaga 1. aprillist 1937.\n", "id": "ekk_Latn_205468"}
{"text": "Renaud Lavillenie\n\nRenaud Lavillenie (sündinud 18. septembril 1986 Barbezieux-Saint-Hilaire'is) on Prantsusmaa kergejõustiklane (teivashüppaja).\n\nLavillenie on olümpiavõitja ja kolmekordne Euroopa meister teivashüppes. Lavilleniele kuulub teivashüppe sisemaailmarekord 6.16 m, mille ta hüppas Donetskis 2014. aasta veebruaris. Tema isiklik rekord välitingimustes on 6.05 m, mis on püstitatud 30. mail 2015 Eugene'is.\n\n2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel Portlandis tuli ta uue võistluste rekordiga 6.02 m teist korda sisemaailmameistriks.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta 5.98-ga hõbemedali.\n\n2014. aastal valiti ta Prantsusmaa aasta meessportlaseks ja IAAF-i poolt aasta meeskergejõustiklaseks.\n\nTema vend Valentin Lavillenie on ka maailmatasemel teivashüppaja.\n", "id": "ekk_Latn_205469"}
{"text": "Raphael Holzdeppe\n\nRaphael Marcel Holzdeppe (sündinud 28. septembril 1989 Kaiserslauternis) on Saksamaa kergejõustiklane (teivashüppaja).\n\nHolzdeppe võitis juunioride maailmameistrivõistlustel 2008 kulla tulemusega 5,50 meetrit. Pekingi olümpiamängudel 2008 saavutas ta kaheksanda koha tulemusega 5,60 m. Barcelona Euroopa meistrivõistlustel 2010 oli ta üheksas. Taegu maailmameistrivõistlustel 2011 ta kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. Helsingi Euroopa meistrivõistlustel 2012 võitis ta pronksmedali tulemusega 5,77 m. Londoni olümpiamängudel 2012 võitis Holzdeppe pronksmedali uue isikliku rekordiga 591 cm. Moskva maailmameistrivõistlustel 2013 võitis Holzdeppe kuldmedali. Pekingi maailmameistrivõistlustel 2015. aastal võitis ta tulemusega 5.90 hõbemedali Shawn Barberi järel.\n", "id": "ekk_Latn_205470"}
{"text": "Mul on üks unistus\n\n\"Mul on üks unistus\" (inglise keeles \"I Have a Dream\") oli avalik kõne, mille Ameerika Ühendriikide inimõiguste aktivist Martin Luther King pidas 28. augustil 1963 Lincolni memoriaali trepilt rohkem kui 250 000 inimesest koosnevale publikule. Kõne oli osa Washingtoni protestimarsist töökohtade ja vabaduse eest ning King kutsus selles lõpetama rassismi Ameerika Ühendriikides. Tegemist on ühe tähtsama seigaga Ameerika kodanikuõiguste liikumise ajaloos.\n\nKõne algas viitega vabakslaskmise väljakuulutamisele (Emancipation Proclamation), mis vabastas 1863. aastal miljoneid orje. Seejärel tõdes King, et \"sada aastat hiljem ei ole Neeger ikka veel vaba\". Kõne lõpus lahknes Kingi esitus ettevalmistatud tekstist, pooleldi improviseeritud lõppsõnaks teemal \"Mul on unistus\". Võimalik, et teda ajendas selleks Mahalia Jacksoni hüüatus: \"Räägi neile unistusest, Martin!\" Selles kuulajaid enim erutanud ja kõige tuntumas osas kõnest rääkis King oma unistusest vabaduse ja võrdsuse kohta, mis tärkab orjuse ja vihkamise maast. See kõne valiti 1999. aastal õpetlaste seas tehtud küsitlusel Ameerika Ühendriikide tippkõneks 20. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_205471"}
{"text": "Aleksander Pahkla\n\nAleksander Pahkla VR I/3 (sündinud Aleksander Pachel; 10. mai 1888 Tallinn – 20. detsember 1937 Tallinn) oli Omakaitse asutaja ja Vabadussõja veteran.\n\nTa osales Vabadussõjas laiarööpmelisel soomusrongil nr. 2.\n\nVabadussõja ajärel oli Aleksander Pachel 1934. aastani Kaitseliidu Tallinna maleva, Kalevi malevkonna VII (sportlaste) kompanii pealik.\n\nAleksander Pahkla uppus Tallinna sadamas, kus ta oli Veeteede Valitsuse söelao valitseja.\n", "id": "ekk_Latn_205472"}
{"text": "Artur Kapi tänav\n\nArtur Kapi tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kassisaba asumis. Artur Kapi tänav algab Wismari tänavalt ja lõpeb umbtänavana Artur Kapi 7 asuva maja hoovis.\n\nArtur Kapi tänav on enam-vähem põhja–lõunasuunaline ja ligikaudu 145 meetri pikkune.\n", "id": "ekk_Latn_205473"}
{"text": "Kaulbarsi palee\n\nKaulbarsi palee on hoone Tallinnas Toompeal aadressil Kohtu tänav 8.\n\nMaja ehitati aastatel 1809–1814 Reinhold August von Kaulbarsile esindushooneks.\n\nElamu Kohtu tänav 8 on tunnistatud 1996. aastast ehitismälestiseks.\n\nAlates 2004. aastast asub hoones Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantselei.\n", "id": "ekk_Latn_205474"}
{"text": "Vana-Rooma merevägi\n\nVana-Rooma merevägi (ladina keeles Classis, laevastik) on termin, mille all mõeldakse Vana-Rooma riigi sõjamerelaevastikku.\n", "id": "ekk_Latn_205475"}
{"text": "Aet Maasik\n\nAet Maasik (8. juuli 1941 Tallinn – 20. august 2013) oli eesti sisearhitekt ja restauraator, kes paistis silma tööga ajalooliste interjööride säilitamise ja taastamise vallas.\n\nTa lõpetas 1959. aastal Tallinna 22. Keskkooli ja 1965. aastal puitehistöö erialal ERKI.\n\nAastatel 1966–1969 töötas ta Eesti Projektis, 1969–1977 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses, 1978–1985 EKE Projektis, 1985–1992 Eesti Ehitusmälestistes ja aastast 1992 ASis Vana Tallinn. Selle kõrvalt õpetas ta Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastele joonistamist, tutvustas ajaloolisi interjööre ning juhendas praktikaid.\n", "id": "ekk_Latn_205476"}
{"text": "Tulbi tänav (täpsustus)\n\nTulbi tänav Aruküla alevikus Tulbi tänav Aseri alevikus Tulbi tänav Audru alevikus Tulbi tänav Elvas Tulbi tänav Haapsalus Tulbi tänav Jõhvis Tulbi tänav Kehras Tulbi tänav Keilas Tulbi tänav Kohila alevis Tulbi tänav Kose alevikus Tulbi tänav Kureküla alevikus Tulbi tänav Luige alevikus Tulbi tänav Narvas Tulbi tänav Paides Tulbi tänav Paralepa alevikus Tulbi tänav Pärnus Tulbi tänav Pärnu-Jaagupi alevis Tulbi tänav Raasiku alevikus Tulbi tänav Rakveres Tulbi tänav Raplas Tulbi tänav Saku alevikus Tulbi tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Tulbi tänav Tartus Tulbi tänav Valgas Tulbi tänav Võrus\n", "id": "ekk_Latn_205477"}
{"text": "Baarikärpänen\n\n\"Baarikärpänen\" (eesti keeles \"Baarikärbes\") on Soome ansambli Eppu Normaali laul. Laul avaldati esmakordselt nende 1988. aastal ilmunud LP-l \"Imperiumin vastaisku\". Algselt oli lugu mõeldud lihtsalt ruumitäiteks, aga sellest on saanud bändi üks menukamaid lugusid üldse. Laulu muusika autor on Mikko \"Pantse\" Syrjä ja sõnade autor Martti Syrjä.\n\nNii plaadil kui ka kontsertidel laulab seda laulu ansambli tavasolisti Martti Syrjä asemel hoopis kitarrist Pantse.\n", "id": "ekk_Latn_205478"}
{"text": "Eesti (On My Mind)\n\n\"Eesti (on My Mind)\" on Juice Leskise kirjutatud laul aastast 1983. Lugu avaldati ansambli Juice Leskinen Grand Slam albumil \"Boogieteorian alkeet peruskoulun ala-astetta varten, lyhyt oppimäärä\". Laulu andis plaadifirma Johanna Kustannus välja ka singlina, singli B-poolel oli laul \"Kun rumba loppuu\".\n\nHeliplaadil oleva versiooni esitajad on Juice Leskinen (laul), Anssi Tikanmäki (lõõtspill ja taustalaul), Ila Loueranta (akustline kitarr ja taustalaul), Puntti Valtonen (elektrikitarr ja taustalaul), Antti Tammilehto (basskitarr ja taustalaul), Vesa Sytelä (löökriistad ja taustalaul), Toni Lähteenmäki (taustalaul), Mika Sundqvist (taustalaul) ja Nalle Lehtonen (trompet).\n\nJuice Leskinen polnud laulu kirjutamise ajaks veel kordagi Eestis käinud, aga lugu sai populaarseks ka teisel pool lahte. Ivar Vigla ja ansambel Vahe tegid laulust kaks väga erinevate sõnadega versiooni: \"Eesti, Eesti, külamehe Eesti\" ja \"Soome (Eesti on My Mind)\". Oma versiooni on loost teinud ka J.M.K.E. Teatri NO99 lavastuses \"Ühtne Eesti suurkogu\" esitas seda veelgi muudetud tekstiga Lenna Kuurmaa.\n", "id": "ekk_Latn_205479"}
{"text": "Vineeri tänav\n\nVineeri tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Veerenni ja Uue Maailma asumis. Vineeri tänav algab Pärnu maanteelt ja lõpeb Vana-Lõuna tänaval.\n\nVineeri tänav on enam-vähem lääne-idasuunaline ja 243 meetri pikkune.\n\nTänava esialgne nimi oli 23. veebruarist 1882 Kivi tänav (saksa keeles Steinstrasse, vene keeles Каменная улица). Selle nime sai tänav Vana-Lõuna tänava nurgal paiknenud linna sillutuskivide lao ja killustiku valmistamise koha järgi. 23. septembril 1959 sai Vineeri tänav praeguse nime läheduses asunud Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_205480"}
{"text": "Björn Otto\n\nBjörn Otto (sündinud 16. oktoobril 1977) on Saksamaa kergejõustiklane (teivashüppaja).\n\nOtto suurimaid saavutused on sisemaailmameistrivõistluste hõbe 2012, Euroopa meistrivõistluste hõbe 2012, 2012. aasta olümpia hõbe, sise Euroopa meistrivõistluste hõbemedal 2013 ja pronksmedal 2007, Universiaadi võit 2005 ja IAAF-i finaalvõistluste teine koht 2007.\n\nOtto välisrekord on 601 cm, mis on hüpatud 5. septembril 2012 Aachenis. Tulemus on ka Saksamaa rekord. Siserekord rekord on 592 cm.\n", "id": "ekk_Latn_205481"}
{"text": "ATC kood A11\n\nATC kood A11 ka A11 Vitamiinid on käesoleval ajal kehtiva rahvusvahelise anatoomilis-terapeutilise keemilise klassifikatsiooni süsteemi humaan- ja veterinaarmeditsiinis rakendatava raviainetepõhise statistilise identifikaatori ATC-koodi alarühm.\n", "id": "ekk_Latn_205482"}
{"text": "Lapse hääl\n\n\"Lapse naeratus\" on D. W. Griffithi poolt Ameerikas 1911. aastal loodud tummfilm. Film valmis Fort Lees (New Jersey).\n", "id": "ekk_Latn_205483"}
{"text": "Aru tänav\n\nAru tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis. Aru tänav algab Kolde puiesteelt, ristub Maisi, Auna, Taime, Nisu ja Rukki tänavaga ning lõpeb Kaera tänaval.\n\nAru tänav on lõunakagu-põhjakirdesuunaline ja ligikaudu 600 meetri pikkune. Tänav algus hoonestatud enne Teist maailmasõda, ülejäänud osa tänavast aga Eesti NSV ajal.\n", "id": "ekk_Latn_205484"}
{"text": "Võlumõõk (täpsustus)\n\nVõlumõõk on mistahes mütoloogiline või väljamõeldud mõõk, millel on võlujõud.\n\n\"Võlumõõk\" on 1901. aasta Suurbritannia ulmefilm (tummfilm); \"Võlumõõk\" on 1950. aasta Jugoslaavia ulmefilm; \"Võlumõõk\" on 1962. aasta USA ulmefilm. \"Võlumõõk\" on 1998. aasta USA muusikaline animafilm.\n", "id": "ekk_Latn_205485"}
{"text": "Nisu tänav (Tallinn)\n\nNisu tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis.\n\nNisu tänav algab Heina tänavalt, ristub Ristiku ja Aru tänavaga ning lõpeb umbtänavana natuke enne Sõle tänavani jõudmist.\n\nNisu tänav on ligikaudu 690 meetri pikkune.\n\nNisu tänav sai nime 25. veebruaril 1941.\n", "id": "ekk_Latn_205486"}
{"text": "Võlumõõk (film 1901)\n\n\"Võlumõõk\", tuntud ka kui \"Keskaegne müsteerium\" (originaalpealkiri \"A Medieval Mystery\") on Walter R. Boothi poolt Suurbritannias 1901. aastal loodud tummfilm. Filmi on nimetatud oma aja parimaks trikifilmiks.\n", "id": "ekk_Latn_205487"}
{"text": "Kanepi tänav\n\nKanepi tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Sitsi asumis.\n\nKanepi tänav algab Lina tänavalt ja lõpeb Niidi tänaval.\n\nKanepi tänav on idakagu-lääneloodesuunaline ja ligi 150 meetri pikkune.\n\nKanepi tänav sai nime 4. veebruaril 1925. Asub Sitsi asumi tekstiilitoorainenimeliste tänavate piirkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205488"}
{"text": "Diisel\n\nSõna diisel tuleneb saksa leiutaja Rudolf Dieseli nimest, kes leiutas aastal 1892 diiselmootori.\n\nLisaks mootorile võidakse selle all silmas pidada ka diislikütust, mis on diiselmootorites kasutatav kütus.\n", "id": "ekk_Latn_205489"}
{"text": "Rohu mõis\n\nRohu mõis (saksa keeles Rocht) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Rohu küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.\n\nMõisa koosseisu kuulus 131,2 ha mõisamaad, 28 lahustükki (831,4 ha) ja Rohu küla.\n\nMõisa on esimest korda mainitud 1489. aastal (Rochte). Sealt pärineb Rochte vasallisuguvõsa. 1919. aastal kuulus mõis Lilienfeldidele. 1939. aastal kuulus endine mõisasüda Avanduse valda.\n\nMõisahoone on hävinenud. Rohu mõisa juurde kuulus mõisahoonet ümbritsenud Rohu mõisapark ja tiik. Ühekorruselisest, kivist mõisahoonest veidi eemal asusid abihooned (laudad, tall ja mõisa viinaköök)..\n", "id": "ekk_Latn_205490"}
{"text": "Rolling Stone'i 2000. aastate 100 parimat albumit\n\nRolling Stone'i 2000. aastate 100 parimat albumit (100 Best Albums of the 2000s) on ajakirja Rolling Stone koostatud edetabel 2000. aastatel ilmunud nende arvates parimatest muusikaalbumitest. Nimekiri avaldati 2009. aasta detsembris.\n", "id": "ekk_Latn_205491"}
{"text": "Erna Siirak\n\nErna Siirak (sündinud Erna Tillemann; 24. juuli 1911 Tartu – 22. oktoober 1987 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane.\n\nTa lõpetas 1929. aastal Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi ja aastal 1936 Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötanud 1940. aastatel ajalehtede Eesti Sõna ja Sirp ja Vasar toimetuses. 1951–1955 oli poliitvang.\n\n1959–1981 töötas Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis teadurina. Ta uuris põhiliselt eesti kirjanike elu ja loomingut.\n\nTema olulisimad teosed on monograafiad \"Johannes Semper\" 1969 ja \"A. H. Tammsaare in Estonian literature\" 1978 ning artiklikogu \"Talendi maagia\" 1987.\n\n1988. aastal anti talle postuumselt Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia artiklikogu \"Talendi maagia\" eest.\n", "id": "ekk_Latn_205492"}
{"text": "Pidage varas kinni!\n\n\"Pidage varas kinni!\" on James Williamsoni poolt Suurbritannias 1901. aastal loodud tummfilm. Tegemist on esimese tagaajamisfilmiga.\n\nFilm esilinastus samal ajal filmiga \"Tulekahju!\".\n", "id": "ekk_Latn_205493"}
{"text": "Tulekahju! (film 1901)\n\n\"Tulekahju!\" on James Williamsoni poolt Suurbritannias 1901. aastal loodud tummfilm.\n\nVäidetavalt oli film üheks eeskujuks Edwin A. Porterile \"Ameerika tuletõrjuja elu\" (1903) lavastamisel.\n\nFilm esilinastus samal perioodil filmiga \"Pidage varas kinni!\"\n", "id": "ekk_Latn_205494"}
{"text": "Illinois (täpsustus)\n\nIllinois on mitme asja nimi. Illinois on USA 21. osariik aastast 1818 Illinois on Mississippi lisajõgi \"Illinois\" on Sufjan Stevensi album aastast 2005\n", "id": "ekk_Latn_205495"}
{"text": "Sapjornõi\n\nSapjornõi on alev Venemaal Peterburi haldusalas Kolpino linnarajoonis. Asub Neeva vasakkaldal.\n\n2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 1378.\n\nAlevis asub mööblikombinaat.\n", "id": "ekk_Latn_205496"}
{"text": "Magic\n\nMagic (Bruce Springsteeni album) Magic (The Jetsi album) Magic (Paul Mauriat' album) Magic (Bruce Springsteeni laul) Magic (Olivia Newton-Johni laul) Magic (One Directioni laul) Magic (Coldplay laul) Magic (Piloti laul); seriaali Wizards of Waverly Place tarbeks esitas seda Selena Gomez\n\nMagic oli HP-150 koodnimi\n", "id": "ekk_Latn_205497"}
{"text": "Roman Maksimuk\n\nRoman Maksimuk (sündinud 2. mail 1987) on Eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 2014. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (26.lend). Aastatel 2014-2017 töötas näitlejana Vene Teatris. Seejärel on töötanud Vene Nukuteatris.\n", "id": "ekk_Latn_205498"}
{"text": "Kaspar Velberg\n\nKaspar Velberg (sündinud 29. jaanuaril 1989) on eesti näitleja.\n\n2012. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli näitlejana (25. lend). Seejärel on töötanud Tallinna Linnateatris näitlejana.\n\nKaspar Velberg on mänginud filmides \"1944\" ja \"Polaarpoiss\".\n", "id": "ekk_Latn_205499"}
{"text": "Metastaas\n\nMetastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund. Metastaasidele on iseloomulik pahaloomuliste kasvajarakkude, mikroobide levik algkoldest, peamiselt vereringe ja lümfisõlmede ning lümfisüsteemi vahendusel, organismi teistesse elunditesse.\n\nPeamiselt peetakse metastaaside puhul silmas siiski pahaloomulise kasvaja algkoldest väljaspool paikneva teisese koldega seonduvat. Kõik pahaloomulised kasvajad võivad metastaseeruda. Kui kasvaja rakk ja/või rakud erinevate tegurite kaasabil metastaseeruvad ja teises elundis paljunevad ning moodustavad seal veresoonkonnavälise kasvava massi, siis nimetatakse uut kasvajakollet rakkude sarnasuse tõttu teiseseks kasvajakoldeks.\n\nMetastaaside tavalised paikmed on luud, peaaju, diafragma, süda, maks, kops, lümfisõlmed, keskseinand, ajukelmed, kõhukelme, pleura, retroperitoneum, seljaaju.\n\nÜksikute kasvajarakkude levikut ehk mikrometastaase pole võimalik makroskoopiliselt eristada.\n", "id": "ekk_Latn_205500"}
{"text": "Natalja Murina\n\nNatalja Murina (sündinud 28. veebruaril 1979 Tallinnas) on Eesti näitleja.\n\nTa õppis aastatel 1996–1998 Vene Teatri stuudios. Ta on lõpetanud Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS.\n\nTa on Vene Teatris aastast 1999.\n\nTa on mänginud filmides \"Punane elavhõbe\" ja \"Rotilõks\".\n", "id": "ekk_Latn_205501"}
{"text": "Vladimir Sadekov\n\nVladimir Sadekov (sündinud 29. detsembril 1970) Eesti vandeadvokaat.\n\nTa on Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ juhatuse liige.\n\nSai tuntuks seoses eduka kaitsega nn pronksiöö protsessis.\n\nLisaks Eestile osaleb klientide kaitsjana Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes ja Ameerika Ühendriikides.\n", "id": "ekk_Latn_205502"}
{"text": "Eesti ajaloolaste loend\n\nSiin on loetletud Eesti ajaloolasi. Välismaa ajaloolased (sh arheoloogid) on loetletud ajaloolaste loendis\n\nAndres Adamson Johannes Adamson Riin Alatalu Tiit Aleksejev Martin Andreller Andres Andresen Sirje Annist Jüri Ant Ilmar Arens Küllo Arjakas Heino Arumäe Veiko Berendsen Jürgen Beyer Evald Blumfeldt Hermann von Bruiningk Karsten Brüggemann Kaupo Deemant Urmas Dresen Peeter Espak Otto Freymuth Axel von Gernet Mati Graf Heino Gustavson Enn Haabsaar Martin Hallik Arnold Christian Theodor Hasselblatt Ants Hein Vello Helk Magda Hermat Toomas Hiio Voldemar Ilja Magnus Ilmjärv Kalev Jaago Kaido Jaanson Ea Jansen Paul Johansen Raul Juursoo Ivo Juurvee Peeter Järvelaid Indrek Jürjo Merike Jürjo Villu Kadakas Juhan Kahk Kulno Kala Tiina Kala Linda Kaljundi Mart Kalm Aldo Kals Toomas Karjahärm Andres Kasekamp Kadi Kass Tunne Kelam Katrin Kello Peeter Kenkmann Ahto Kennik Toivo Kikkas Feliks Kinkar Mauri Kiudsoo Jüri Kivimäe Sirje Kivimäe Urmas Klaas Olaf-Mihkel Klaassen Richard Kleis Krista Kodres Jakob Koit Kaspar Kolk Kurmo Konsa Igor Kopõtin Olimpi Korzjukov Kaarel Kotsar Andres Kraas Juhan Kreem Kalle Kroon Hans Kruus Aleksander Kruusberg Mart Kuldkepp Tarmo Kulmar Olaf Kuuli Jüri Kuuskemaa Lea Kõiv Mait Kõiv Johan Kõpp Enn Küng Eduard Laaman Mart Laar Evald Laasi Janet Laidla Margus Laidre Leo Laks Endel Laul Mati Laur Helen Lausma-Saar Georg Leets Ivar Leimus Lea Leppik (ajaloolane) Juhan Libe Herbert Ligi Tõnis Liibek Allan Liim Otto Liiv Olev Liivik Ülle Lillak Jüri Linnus Karin Lippus Aleksander Loit Leida Loone Nigolas Loone Aleksander Looring Lorenz Luden Tõnis Lukas Kersti Lust Kristjan Luts Leho Lõhmus Viktor Maamägi Vahur Made Mati Mandel Rein Marandi Meelis Maripuu Lemmit Mark Friedrich Fromhold Martens Edgar Mattisen Eero Medijainen Maarja Merivoo-Parro Olaf Mertelsmann Jüri Metssalu Voldemar Miller Harri Moora Hilda Moosberg Aadu Must Meemo Mäelo Kalmer Mäeorg Ain Mäesalu Sulev Mäeväli Marika Mägi Linnart Mäll Anu Mänd Ründo Mülts Vello Naaber Gustav Naan Jaak Naber Reet Naber Carl Eduard Napiersky Helmi Neggo Robert Nerman Gottlieb Ney Vello Niinoja Teodor Wilhelm Niitemaa Aleksandr Nikitski Carl Nikolai von Nolcken Tiit Noormets Eugen Johann Alexander von Nottbeck Mart Nutt Toe Nõmm Lembit Odres Valdur Ohmann August Oinas Tiiu Oja Hanno Ojalo Elmar Ojaste Nikolai Okulitš-Kazarin Hans Oldekop Jaan Olvet Villem Orav Kaido Orula Friedrich Theodor Paul von der Osten-Sacken Richard August Eduard Ottow Indrek Paavle Christian Eduard Pabst Irina Paert Ago Pajur Hillar Palamets Silver Paling Heldur Palli Aleksander Pals Jakob Palvadre Aleksander Panksejev Bruno Pao Riho Paramonov Eduard Parhomenko Tiidu Peter Park Tõnu Parming Vladimir Parol Johann Leonhard von Parrot Hugo Richard von Paucker Viljar Peep Artur Peetre Jüri Peets Jaan Pert Valter Pertel Madis Pesti Olavi Pesti Emma Petersen Üllar Peterson Elmar Pettai Jaak Pihlak Maie Pihlamägi Reet Piiri Eva Piirimäe Helmut Piirimäe Kaarel Piirimäe Pärtel Piirimäe Peep Pillak Priit Pirsko Jaanus Plaat Ellen Plotnik Anti Poolamets Hendrik Prants Heinrich Alexander Pridik Friedrich Puksoo Raimo Pullat Olavi Punga Säde Purge Aivar Põldvee Inna Põltsam-Jürjo Heiki Pärdi Adolf Päss Georg Friedrich Pöschmann Endel Püüa Aili Raendi Aigi Rahi-Tamm Jaroslav Raid Lembit Raid Vaike Raid Katri Raik Mariann Raisma Inda Rajasalu Argo Ralja Valter Rand Carl Rathlef Georg Karlos Rathlef Kristel Rattus Georg Alexander Cornelius Erich von Rauch Priit Raudkivi (ajaloolane) Anu Raudsepp Toivo Ülo Raun Hugo Rebane Peep Peeter Rebane Hain Rebas Johann Friedrich von Recke Vilhelm Reiman Villem Reiman Christoph Melchior Alexander Richter John Norman Riismandel Evald Rink Katrin Roosileht Lydia Roots Tiit Rosenberg Reigo Rosenthal Pille Runnel Simo Runnel Erki Russow Carl Friedrich Wilhelm Russwurm Johann Joseph Gotthard Otto von Rutenberg Von Orgies Vilmar Ruus Ants Ruusmann Rein Ruutsoo Arvi Ränk Andres Saal Edgar Saar Tiit Saare Harald Saarniit Joosep Saat Gilda Sabbo Georg Friedrich von Sabler Johann Jakob Sahmen Edgar V. Saks Vello Salo Raul Salumäe Malle Salupere Jaak Sammet Andreas Sandhagen Krista Sarv Meelis Saueauk Vladimir Sazonov Anti Selart Jüri Selirand Helena Sepp Hendrik Sepp Marten Seppel Karl Siilivask Mart Siiroja Vasso Silla Väino Sirk Arnold Soom Sergei Stadnikov Lauri Suurmaa Toomas Tamla Jaan Tamm (arheoloog) Marek Tamm Hiljar Tammela Sirje Tamul Villu Tamul Hain Tankler Tõnu-Andrus Tannberg Ülle Tarkiainen Enn Tarvel Peeter Tarvel Erik Tender Arvo Tering Simmu Tiik Robert von Toll Juhan Tork August Traat Vilma Trummal Jüri Truusmann Andres Tvauri Märt Tänava Evald Tõnisson Kalmar Ulm Evald Uustalu Märt Uustalu Aigar Vahemetsa Lauri Vahtre Sulev Vahtre Herbert Vainu Jaak Valge Heiki Valk Pille Valk Ago Vallas Kaarel Vanamölder Juhan Vasar Artur Vassar Teet Veispak Ants Viires Kalev Vilgats David Vseviov Aldur Vunk Riho Västrik Hannes Walter Ernst Christian Otto Waltz Anton Weiss-Wendt Philipp Willigerod August Winkelmann Mati Õun\n", "id": "ekk_Latn_205503"}
{"text": "Andres Laiapea\n\nAndres Laiapea (sündinud 24. jaanuaril 1981 Viljandis) on Eesti poliitikavaatleja, kultuuriblogija ja ühiskonnategelane.\n\nLaiapea on avaldanud kaks luulekogu, kuid ei pea ennast luuletajaks. Ta on mänginud filmides, kuid ei ole näitleja.\n\nArtistinime Coldwave (aka Codewalker) all on Laiapea avaldanud eksperimentaalset elektroonilist muusikat.\n", "id": "ekk_Latn_205504"}
{"text": "Universiada\n\nSee ehitati 1961 toimunud II Universiaadiks ning mahutab 3000 pealtvaatajat.\n\nHall on korvpalliklubi Levski Sofia kodusaal.\n\n29. augustil 2013 toimus hallis korvpalli 2015. aasta Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiri finaalmäng Bulgaaria ja Eesti vahel.\n", "id": "ekk_Latn_205505"}
{"text": "Kategooria:Konstitutsioonierakond\n\nErakonna nimemuutuse tõttu kuuluvad siia nii Eestimaa Ühendatud Rahvapartei kui ka Konstitutsioonierakonna artiklid.\n", "id": "ekk_Latn_205506"}
{"text": "Kategooria:Konstitutsioonierakonna poliitikud\n\nErakonna nimemuutuse tõttu kuuluvad siia nii Eestimaa Ühendatud Rahvapartei kui ka Konstitutsioonierakonna poliitikute artiklid.\n", "id": "ekk_Latn_205507"}
{"text": "Lea Vene\n\nLea Vene (1989. aastani Lea Kiis; sündinud 16. juulil 1965 Tallinnas) on Eesti korvpallur.\n\nTa lõpetas 1984. aastal Tartu 3. Keskkooli.\n\nTema abikaasa Priit Vene on korvpallitreener ja endine korvpallur. Tema pojad Siim-Sander Vene ja Kent-Kaarel Vene on samuti korvpallurid.\n", "id": "ekk_Latn_205508"}
{"text": "Carl Vilhelm Aagaard\n\nCarl Vilhelm Thor Aagaard (7. august 1877 Kopenhaagen – 1960) oli taani maalikunstnik, graafik ja kirjanik.\n\nTema vanemad olid kaupmees Daniel Vilhelm Conrad Aagaard ja Kristine Kathrine Christensen.\n\nAagaard õppis jaanuarist 1895 kuni jaanuarini 1900 Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias.\n\nTa viibis 1900–1901 Berliinis, 1908 Prantsusmaal, Hollandis ja Saksamaal ning 1912 Saksamaal.\n\nTa esines 1900. aastast Charlottenborgi sügisnäitusel ja 1911 septembrinäitusel.\n\nAastast 1908 õpetas ta kaunite kunstide akadeemias. Oktoobrist 1924 kuni tagasitõmbumiseni 1940 oli ta seal perspektiivi dotsent.\n\nPeale maalikunsti tegeles ta radeerimiskunstiga. Maalimisest ta eemaldus üha rohkem, pühendudes õpetamisele ja kirjutamisele.\n", "id": "ekk_Latn_205509"}
{"text": "Cecil Aagaard\n\nCecil Aagaard (18. september 1916 Larvik – 19. detsember 1984) oli norra džässlaulja ja orkestrijuht, üks kløverjazz'i esitajaid.\n", "id": "ekk_Latn_205510"}
{"text": "Hanno Schotter\n\nHanno Schotter (sündinud 14. novembril 1941 Tallinnas) on eesti veterinaararst ja poliitik.\n\nTa lõpetas 1959. aastal Tallinna 20. Keskkooli. 1960. aastal asus ta Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse veterinaariat õppima, lõpetas EPA aastal 1965.\n\nPärast EPA lõpetamist suunati ta tööle Tasuja kolhoosi ning ta asus elama Märjamaale. Ta pidas 20 aastat loomaarsti ametit ja 4 aastat peazootehniku ametit.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Ta oli ka Eesti Kongressi saadik.\n\nTa pole kuulunud NLKP ridadesse. 1996. ja 1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Märjamaa alevivolikokku (Reformierakonna nimekirjas), sai vastavalt 37 ja 32 häält ning osutus alevivolikokku valituks. Ta kandideeris ka 2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Märjamaa vallavolikokku (Reformierakonna nimekirjas), sai 19 häält ning ta ei osutunud valituks.\n\nHiljem on tema töökohaks märgitud AST Saeveski OÜ.\n", "id": "ekk_Latn_205511"}
{"text": "Udu (täpsustus)\n\nUDU või Udu võib tähendada järgmist: Udu on ilmastikunähtus. \"Udu\" (\"The Fog\") on 1980. aasta film. \"Udu\" (\"Sis\") on 1988. aasta film. \"Udu\" (\"The Mist\") on 2007. aasta film. \"Udu\" on Stephen Kingi romaan. \"Udu\" on Oskar Lutsu jutustus. Udukogu on kosmoses. Udu on Sven Oeselja hüüdnimi.\n", "id": "ekk_Latn_205512"}
{"text": "Vikipeedia:Tammsaare-võistlus\n\nA. H. Tammsaare muuseum Kadriorus, A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel ja MTÜ Wikimedia Eesti korraldasid 30. augustist kuni 12. novembrini 2013 eestikeelses Vikipeedias avaliku võistluse, millega tähistati A. H. Tammsaare juubeliaastat.\n\nVõistlusartiklite tähtajaks oli 12. november, võitjad kuulutati välja 29. novembril.\n", "id": "ekk_Latn_205513"}
{"text": "Andres Kons\n\nAndres Kons (30. jaanuar 1831 – juuni 1933) oli Tallinna vanim kodanik.\n\nTa oli elukutselt laudsepp. Elu lõpul elas ta Iru vanadekodus.\n\nAndres Kons oli kaks korda abielus, tal oli neli tütart.\n", "id": "ekk_Latn_205514"}
{"text": "Ateena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam\n\nAteena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam (IATA: ATH, ICAO: LGAV) on Kreeka suurim lennujaam ning rahvusliku lennufirma Aegean Airlines ja Olympic Airi kodulennujaam. Lennujaam asub Spatas, Ateena kesklinnast 30 kilomeetrit kirde pool. Lennujaam avati märtsis 2001, asendamaks praegu suletud Ellinikoni Ateena rahvusvahelist lennujaama.\n\nEstonian Air avas lennuliini Tallinn–Ateena 5. juulil 2010 ning teenindas seda suvehooajati 16. augustini 2010. Suvest 2015 on liini opereerinud Aegean Airlines.\n", "id": "ekk_Latn_205515"}
{"text": "Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam\n\nsuuna Ateena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam\n", "id": "ekk_Latn_205516"}
{"text": "Ateena rahvusvaheline lennujaam \"Elefthérios Venizélos\"\n\nsuunaAteena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam\n", "id": "ekk_Latn_205517"}
{"text": "Koit Raud\n\nKoit Raud (sündinud 29. mail 1958) on eesti poliitik ja ajakirjanik.\n\nTa lõpetas 1976. aastal Sindi Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli žurnalistika erialal.\n\nPärast ülikooli lõpetamist töötas ta Eesti Televisioonis. 1985. aastast elas ja töötas Ida-Virumaal.\n\nTa liitus Rahvarindega selle loomise ajal; ta oli Eestimaa Rahvarinde Rahvavolikogu liige.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt.\n", "id": "ekk_Latn_205518"}
{"text": "Vikipeedia:HELP4\n\nHELP4 ehk Head Eesti Looduse Pildid oli järjekorras neljas eestikeelses Vikipeedias toimunud pildikogumisaktsioon koostöös ajakirjaga Eesti Loodus, mille käigus sooviti Vikipeediasse juurde saada uusi häid pilte, millel on jäädvustatud Eesti loodust. Toimumise ajaks oli 1.–30. november 2013, kuid väärt fotosid Eesti loodusest ning kõigest muust, millest Vikipeedias veel pilte pole, oodatakse alati.\n\nEriti huvipakkuvad on fotod, mida saab teha ainult Eestis – meie oma järved, rabad, kaitsealad, väikesaared jms peame ikka ise üles pildistama. Suur osa lisatud fotosid jõuavad illustreerima paljusid Vikipeedia artikleid ning ühtlasi võib neid näha ajakirja Eesti Loodus veergudel (jaanuar 2014) ja Vikipeedia avalehel nädala piltidena.\n\nLisatud pilte näed siit. Osalemisõpetus on leitav siit.\n\nParimate fotolisajatena pälvisid Eesti Looduse aastatellimuse Urmas Haljaste ja Vaido Otsar.\n", "id": "ekk_Latn_205519"}
{"text": "Sevilla olümpiastaadion\n\nEstadio Olímpico de la Cartuja on staadion Hispaanias Andaluusia autonoomses piirkonnas Sevillas.\n\nStaadioni tribüün mahutab 57 619 pealtvaatajat.\n\nStaadioni ehitamist alustati 1997. aastal 1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste jaoks.\n", "id": "ekk_Latn_205520"}
{"text": "Elis Tootsman\n\nElis Tootsman (sündinud 3. detsember 1991 Raplas) on Rapla Vallavolikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, noorteaktivist, poliitik ja ettevõtja. Tootsman on olnud Noorte Sotsiaaldemokraatide president ning põllumajandusministri Ivari Padari nõunik.\n\nElis Tootsman tegeleb äri-ja juhtimisalaste konsultatsioonidega ning on osaühingu ExProject juhatuse liige.\n", "id": "ekk_Latn_205521"}
{"text": "Naked Idol\n\nNaked Idol on Soome rokkbänd, mille lõid 2006. aastal Espoos bändi liider Sami Wolking ja Jones. Naked Idoli esimene singel \"My Weakness\" ilmus 31. märtsil 2010 ja sama aasta detsembris ilmus ka singli promo. Teine singel \"Back From Oblivion\" ilmus 2011. aastal. 2012. aasta jaanuaris lahkus bändist trummar A.J, kuna ta ei saanud teiste bändi liikmetega hästi läbi. Naked Idol sai augustis 2012 ka endale uue laulja Malcolmi. A.J asemele tuli 2013. aasta märtsi lõpus Kreeka trummar Jannis K. ning ka Austraaliast pärit kitarrist Johnny E lahkus bändist 2012. aasta suvel isiklikel põhjustel, kuid tema asemel tuli uus liige 2012. aasta lõpus. Naked Idoli kolmas singel \"Boys of Summer\" jõudis Soome raadiojaamadesse 11. juulil 2013. Digitaalselt ilmus see müüki 15. augustil. Singli müügitulud annetatakse Punase Risti katastroofifondile. Nende neljas singel \"Shattered\" ilmus raadiojaamadesse 12. augustil. Singlitel \"Shattered\" ja \"Boys of Summer\" mängib trumme Sampsa Astala.\n", "id": "ekk_Latn_205522"}
{"text": "Spirit (album)\n\n\"Spirit\" on Soome bändi Reckless Love 30. augustil 2013 ilmunud album. Esimene singel \"Night On Fire\" ilmus 26. aprillil 2013. Teine singel \"So Happy I Could Die\" ilmus 23. augustil 2013. Mõlema singliga ilmus ka laulu muusikavideo.\n\nAlbum valiti Soome raadiojaama YleX nädala albumiks ja terve album ilmus eelkuulamiseks 26. augustil 2013 raadiojaama kodulehele.\n", "id": "ekk_Latn_205523"}
{"text": "Fairmount\n\nFairmount, asula Delaware'i osariigis Fairmount, linn Georgia osariigis Fairmount, küla Illinoisi osariigis Fairmount, linn Indiana osariigis Fairmount, asula Marylandi osariigis Fairmount, asula New Yorgi osariigis Fairmount, linn Põhja-Dakota osariigis Fairmount, asula Tennessee osariigis\n", "id": "ekk_Latn_205524"}
{"text": "Sumeri usund\n\nSumeri usund on religioossed uskumused, panteonisüsteem ja rituaalsed praktikad, mis olid kasutusel Mesopotaamias tänapäeva Lõuna-Iraagi aladel muistsete Sumeri riikide territooriumitel umbkaudu vahemikus 4000–1800 e.m.a.\n", "id": "ekk_Latn_205525"}
{"text": "Fairmount (Maryland)\n\nFairmount on rahvaloendustel arvestatav kohaliku võimuorganita asula (census-designated place) USA-s Marylandi osariigis Somerseti maakonnas.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 457. Aastal 2000 oli elanike arv 537.\n", "id": "ekk_Latn_205526"}
{"text": "Somerseti maakond (Maryland)\n\nSomerseti maakond (Somerset County) on maakond USA-s Marylandi osariigi lõunapoolsemas osas. Geograafilised koordinaadid on 38°04' N, 75°51' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Princess Anne.\n\nMaakonna pindala on 1582 km², millest 734 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 26 470. Aastal 2000 oli elanike arv 24 747.\n", "id": "ekk_Latn_205527"}
{"text": "Somerseti maakond\n\nSomerseti maakond Maine'is Somerseti maakond Marylandis Somerseti maakond New Jerseys Somerseti maakond Pennsylvanias\n", "id": "ekk_Latn_205528"}
{"text": "Peeter Olesk (laskesportlane)\n\nPeeter Olesk (sündinud 22. aprillil 1993 Põlvas) on eesti laskesportlane, 2013. aasta juunioride Euroopa meister.\n\nOlesk on 13-kordne Eesti juunioride meister laskmises. 2013. aastal võitis ta juunioride EM-il kulla 25 m standardpüstoli harjutuses ja pronksi 25 m kiirlaskmises.\n\n2013. aastal oli Oleski treener Ranno Krusta. Laskespordiga on tegelenud ka tema vend Taivo Olesk.\n", "id": "ekk_Latn_205529"}
{"text": "Tammsaare-Põhja talu\n\nTammsaare-Põhja talu (ka: Põhja-Tammsaare talu) on ajalooline talu Tammsaare väljamäel Vetepere külas Järva vallas Järvamaal. Talus sündinud Anton Hansen võttis endale kirjanikuna pseudonüümiks A. H. Tammsaare. Tänapäeval on talu tunnistatud kultuurimälestiseks (registrinumber 3990), talus tegutseb A. H. Tammsaare muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_205530"}
{"text": "Kuningal on külm\n\n\"Kuningal on külm\" on Eesti kirjaniku A. H. Tammsaare 1936. aastal avaldatud satiiriline näidend. Ühiskonnakriitilist teost on lavastatud korduvalt eri teatrites ja eri võimude aegu.\n", "id": "ekk_Latn_205531"}
{"text": "Tõde ja õigus I\n\n\"Tõde ja õigus\" I on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja \"Tõde ja õigus\" esimene ning tuntuim osa, mis ilmus 1926. aastal. Teoses käsitletakse korraga nii filosoofilisi kui ka elulisi probleeme eestlaste jaoks tuttavate olukordade, inimtüüpide ning ajaloolise ja ühiskondliku konteksti kaudu. Kohalikud kriitikud pidasid teost vaid talupojaromaaniks, kuna nad ei saanud Tammsaare filosoofilistest ideedest aru. Mõni kriitik leidis koguni, et teoses puudub kandev idee. Kriitika ajendas Tammsaaret kirjutama arvustajatele vastulauset, mis ilmus 1927. aastal ajalehes Vaba Maa. Selles kirjas juhtis ta tähelepanu sellele, et teoses on vasteid Eesti, Euroopa ja üldinimlikus vaimse elus. Samuti tõi ta välja, et kandva idee puudumine ongi kandev idee.\n\nAlbu vallas, Järva-Madise kihelkonnas, Järvamaal sündinud Tammsaare on teosesse sulatanud mälestusi oma lapsepõlvest ja noorukieast isatalus. Tammsaare ise ütleb teose kohta:\" Maastik ja ümbrus on minu kodukohast, samuti meeleolud. Inimesi ei ole ühtki täielikult tegelikust elust kopeerinud, vaid olen algtüüpe transformeerinud. On tõsi – Andres on minu oma isa. Pearu on tegelikult naabrimees /.../\n\nTeos on kirjutatud kuue kuuga, millest tuleb maha arvestada üks kuu, mil autor oli haige ning töö seisis.\n", "id": "ekk_Latn_205532"}
{"text": "Oleiinhape\n\nOleiinhape (ka olehape) СН₃(СН₂)₇СН=СН(СН₂)₇СООН on küllastumata rasvhape, mis esineb ühendeina taimseis ja loomseis õlides. Oleiinhapet saadakse steariini valmistamisel.\n", "id": "ekk_Latn_205533"}
{"text": "Panatsea\n\nPanatsea, ka panakeia (ladina keeles panacēa, kreeka keeles panakeia 'kõike raviv'), on müütiline ja utoopiline kõiki haigusi raviv imerohi. Selle avastamine (lisaks igavese elu eliksiirile ja tarkade kivile) oli alkeemikute unistus.\n\nSee sai nime vanakreeka jumalanna Panakeia järgi.\n\nPanatseaks võidakse nimetada ka utoopilist imelist lahendust mistahes keerulises olukorras.\n", "id": "ekk_Latn_205534"}
{"text": "Letsitiin\n\nLetsitiin ehk fosfatidüülkoliin (lecithinum, lühend PC) on koondnimetus fosfatiidide rühma kuuluvate koliini sisaldavate lipiidühendite kohta, mida esineb rakumembraanide välispinnal. Seda saadakse mitmetest taimsetest ja loomsetest toiduainetest, letsitiinipreparaatidest ja seda toodab ka organism ise.\n\nFosfatidüülkoliin reguleerib lipiidide liikumist organismis.\n\nSõna \"letsitiin\" on tulnud kreekakeelsest sõnast lekithos, mis tähendab munakollast. Letsitiini avastas 1850. aastal Prantsuse teadlane Maurice Gobley, kes eraldas selle munakollasest. Aastaid kasutatigi letsitiini allikana munakollast. 1930ndate keskel leiti letsitiini sojaubadest.\n\nLetsitiin sarnaneb ehituselt rasvadega ning kujutab endast olulist rakumembraanide koostisosa. Ta aitab moodustada terviklikku rakumembraani ja kergendab vedelike liikumist rakusiseselt ja -väliselt. Letsitiin on tähtis närvirakkude toitaine, mistõttu ta soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse. Lisaks aitab letsitiin hoida vere normaalset kolesteroolitaset, parandab naha üldseisundit ja pidurdab isegi juuste väljalangemist. Letsitiin on samuti peakomponent ajukelmes, varustab lihaseid ja närvikudesid hapnikuga. Letsitiin aitab hoida maksa tervena, ennetades rasvade ladestumist maksas ja ta osaleb ka detoksikatsiooniprotsessis, taastades ühtlasi maksa funktsioone. Letsitiin on suureks abiks ateroskleroosi ennetamisel. Ta aitab ka ennetada sapikivide moodustumist.\n\nToiduainetööstuses kasutatakse letsitiini antioksüdandi ja emulgaatorina lastetoitudes, saiakestes, salatikastmetes, majoneesides, margariinis, jäätises, šokolaadis ja maiustustes.\n", "id": "ekk_Latn_205535"}
{"text": "Tõde ja õigus II\n\n\"Tõde ja õigus\" II on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja \"Tõde ja õigus\" teine osa, mis ilmus 1929. aastal.\n\nRomaanisarja teise osa saamisloos on olulise tähtsusega autobiograafiline element. Nimelt on teose aineks Tammsaare õpingud Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis. Tammsaare on inspireeritud nii kohatud kaasõpilastest, õpetajatest, erinevatest juhtumitest kui ka õpitud raamatuteadmistest ja maailmavaatelistest probleemidest. Sellest köitest algab Tammsaarele omane filosofeerimine, mis jätkub kuni sarja lõpuni.\n\nTegevus toimub ärkamisaja mõõnaperioodil Tartus Mauruse koolis, kuhu suundub õppima Indrek. Koolidirektor Maurus on vastuoluline rahvuslane, kelle sõnul on inimese keel ja kodumaa tema kõige olulisem varandus ja inimene peab kõige pealt armastama ennast, enne kui ta saab armastada teisi. Maurus õpetab ka Indreku valetama. Mauruse jutt on mõistukõneline ja temas kehastub tammsaareliku poeetika keelekesksus. Indrek ei oska Mauruse mänguga kaasa minna ja võtab kõike liiga tõsiselt. Indrek püüab kõike seletada oma teadmiste ja arusaamiste järgi, kuid ikka ja jälle avastab ta, et asjad käivad hoopis teisiti. Indreku ja Mauruse vahekord on justkui Andrese ja Pearu vahekord, kus ühel osapoolel on ettekujutus maailma toimimisest ja teine osapool seab selle kõik kahtluse alla. Mauruse kool on justkui väike irratsionaalne maailm ning valitsev irratsionaalsus viib Indreku lõpuks mässu ja kõige eitamiseni. Pärast Ramilda surma läheb Indrek tähetorni ning vaatab pikksilmaga maailmaruumi. Just see episood mõjutab tema jumalaeitust, sest kosmoloogilistest ideedest lähtudes kirjutab ta jumalaeitust väljendava referaadi.\n\nTeoses kajastub nii ebaõiglus kui ka allasurutud rahvustunne ja kõlama jääb mõte, et eesti rahval on õigus eksisteerida maailma teiste rahvastega kõrvuti. Näiteks Mauruse tütar Ramilda mõtleb isegi armastusest rahvuslikult. Nimelt väidab ta, et elus on kõige tähtsam armastus, mistõttu tuleb armastust avaldada vaid emakeeles ja oma rahvuse salgamine väärib hukkamõistu. Ramilda on üldse salapärane kuju, kelle jutus on palju mänglevat ja üksnes aimatavat. Tammsaare ise aga rõhutab tema identiteedimääratlematust. Samas jätavad selles köites peaaegu kõik tegelased Indrekuga rääkides mulje, justkui kõige olulisem jäetaks ütlemata.\n\n\"Tõe ja õiguse\" II osa kujutab inimese võitlust kõikjale ulatuva ja kõiki puudutava tõega. Näiteks ilmneb raamatu lõpus Indreku ja Tiina vastandus, kus esimese jaoks Jumalat ehk tõde ei eksisteeri, Tiina aga usub, et Jumal ehk kõikjale ulatuv tõde on olemas. Suhetes Tiinaga toimib Indrek ambivalentselt – ühest küljest jääb ta oma tõe juurde, teisest küljest ta loobub sellest. Nimelt ütleb Indrek Tiinale, et Jumal on siiski olemas, sest see on Tiina tõde ja Indrek tunneb, et ei saa Tiinale haiget teha ja tema tõde röövida. Isegi siis mitte, kui see tema enda tõe valguses naeruväärne. Seega jääb Indrek ikkagi kindlaks enda tõele, kuid ta hülgab selle lihtsalt Tiina ees. Indrek eelistab tõele õigust, mille puhul viimane tähendab hoidumist teise inimese alandamisest ja talle tema tõe jätmist. Indreku jaoks on tõde mingit laadi objekt ning õigus sünnib või sureb selliste objektide suhtes.\n\nTammsaare kasutab surmaga seoses päris palju koeramotiivi, mis teises köites tuleb esile mitu korda. Näiteks kirjutab raskelt haige Ramilda surma eel Indrekule surevast koerast ning Indrekule endale meenub ühe koera surm, kui ta enesetapumõtetega puu alla seisab.\n\n\"Tõe ja õiguse\" II osa on korduvalt lavastatud, sellele on ohtralt viiteid eesti kirjanduses, filmis ja mujal kultuuris. Raamatu põhjal valmis 1975. aastal Mikk Mikiveri lavastatud film \"Indrek\", milles mängis peaosa Harry Kõrvits.\n\nTeos on tõlgitud soome (2004), saksa (1939 ja 1980), hollandi (1941), prantsuse, vene, tšehhi, läti ja inglise (2022) keelde.\n\nTeos on digiteeritud toetusprogrammi \"Eesti kirjandus\" raames. Romaani teine köide ilmus audioraamatuna 2014. aastal, selle on sisse lugenud Meelis Kompus.\n", "id": "ekk_Latn_205536"}
{"text": "Krõõt\n\nKrõõt on A. H. Tammsaare romaanisarja \"Tõde ja õigus\" I osa üks tähtsamaid tegelasi, peategelase Andres Paasi esimene abikaasa.\n\nKrõõt on pärit hoopis teistsugusest paigast kui Vargamäe - tema enda sõnul kodukandis metsad helisesid, kui laudi. Kui Krõõt on koos noore abikaasa Andresega romaani esimeses peatükis teel Vargamäele, uude elupaika, siis juba mäest üles uue kodu poole minnes tajub ta justkui eesootavaid kannatusi. Esialgu on Krõõt rõõmsameelne, kuid aja jooksul muutub ta aina kurvemaks ja nutab üha tihedamini, esialgu teeb ta seda salaja, kodust kaasavaraks saadud kirstu naljal või lehma juures, hiljem aga juba ka Andrese silme all.\n\nRomaanis mainitakse, et Krõõt on pikk, kerge ja õrna kondiga ega sobi seetõttu Vargamäele üle jõu käivat rasket tööd tegema. Ta peab kandma raskeid veeämbreid kaugest kaevust ning ületama Andrese ehitatud kõrget lävepakku, mis hoiab koduloomad rehetoast eemal. Andres ei mõista ega näe, et abikaasale on talutöö ületamatult raske.\n\nKrõõt sünnitab kolm tütart, Liisi, Mareti ja Anni, kuid tunneb abikaasa ees suurt süükoormat, sest Andres ootab perre poega. Neljanda lapsena toobki ta ilmale poja, kes on tugev nagu vägilane ning kellele pannakse nimeks Andres. Sellest sünnitusest Krõõt aga ei toibu ning ta sureb.\n\nKrõõt on hella hingega ja püüab olukordades pigem head näha. Kui Andres ja Pearu on riius, siis on Krõõt ainus, kes neid lepitada suudab. Pärast Krõõda surma meenutab Pearu Krõõta hea sõnaga ja mainib igatsevalt pehmeid iseloomuomadusi. Krõõdal leidub Tammsaare ema Ann Hanseni iseloomujooni. Krõõda tuntumate joonte hulka kuulub \"hele jael\" ehk kõrge ja kajav hääl, samuti armastus loomade ja laste vastu. Ka palju aastaid hiljem on Krõõda headus see, mida vargamäelased meenutavad (eriti Pearu) ja taga igatsevad. Öeldakse ka, et Krõõda surmaga lahkus Vargamäelt headus. Teisalt mainib Tammsaare, et kogukonnas laiemalt unustati Krõõt ja tema mälestus ruttu, kuna pehmema loomuse ning maatööks sobimatu kondi tõttu vaadati temast kui perenaisest pisut mööda juba eluajal.\n\n2016. aastal A. H. Tammsaare muuseumi, Vikerraadio ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu korraldatud \"Tõe ja õiguse\" lugejate lemmiktegelase hääletusel võitis Krõõt ülekaalukalt.\n\n2019. aasta filmis \"Tõde ja õigus\" mängis Krõõta Maiken Schmidt. Krõõt on käinud lavateed ka arvukates draamalavastustes, teda on kehastanud paljude teiste näitlejate seas näiteks Ita Ever, Carmen Mikiver, Anne Maasik, Kärt Tammjärv, Helje Soosalu, Loore Martma jt. Rahvusooperis Estonia mängitud muusikaliversioonis laulis Krõõda rollis Tiiu Laur.\n", "id": "ekk_Latn_205537"}
{"text": "Indrek Paas\n\nIndrek Paas on A. H. Tammsaare romaanisarja \"Tõde ja õigus\" II–V osa peategelane, I osa peategelase Andres Paasi ja tema teise naise Mari poeg.\n\n\"Tõe ja õiguse\" esimese osa lõpus läheb Indrek linna kooli. Järgnevad osad kirjeldavad tema õpinguid, kokkupuuteid revolutsioonilise liikumisega ja abielu Kariniga. Vahepeal elab Indrek nii Tartus kui ka Tallinnas, kuid sarja viimases osas tuleb ta tagasi isatallu ning räägib isale linnas toimunust. Ta ei ole õnnelik ja tunneb, et ta jõuab alati igale poole liiga hilja, siis, kui paremad ajad on juba möödas.\n\nIndrek on tüüpiline intellektuaal, kes elab pigem oma sisemiste ideaalide järgi. Ta on väga õrnahingeline ja impulsiivne ning elab sissepoole. Tema sisemised ja välimised võitlused viivad arusaamani, et oma \"vere\" eest pole võimalik põgeneda, mispeale teeb ta iseendaga lõpuks rahu.\n\nIndrek eelistab tõele õigust, mis tähendab seda, et ta väldib teise inimese alandamist ning on valmis kellegi teise ees oma tõe hülgama, et teine inimene saaks jätta endale oma tõe. Indreku jaoks on tõde mingit laadi objekt ning õigus sünnib või sureb selliste objektide suhtes.\n\nIndrek on oma käitumises mõjutatud nii Kanti absoluutsest eetikast kui ka Goethe ideedest ning on väga tolerantne. Ta aitab teisi inimesi ka siis, kui ta seetõttu halvakspanu osaliseks peaks saama.\n\nIndrek kehastab justkui uustestamentlikku lunastajarolli. Ta viskab oma ema Mari kiviga, mille läbi saab temast justkui Mari kohtumõistja. Seetõttu peab ka tema Marile halastama ja lunastuse tooma ning nii jääbki Mari süü tema kanda. Kui Indreku ema jääb väga haigeks, annab poiss emale viimase palvel valuvaigistite üledoosi ning ema surma põhjustamine kasvatab tema süükoormat veelgi. Ta üritab oma süüd lunastada oma naise Karini kaudu rääkides talle kivi viskamisest ja ema surmast ning sellest saladusest saab justkui nende abielu sakraalne alus.\n\nIndreku ja Karini abielu jookseb aga karile, kuna nad ei suuda teineteist mõista. Indrek tahab maailma mõistusega kontrollida, seda süstematiseerida ja analüüsida, kuid Karinit juhivad irratsionaalsed tungid (nt armastus, võimuiha, süütunne). Karin on kahtleja ja tõdedega mängija ning üritab paljastada ka kõik varjatu. Samas aga ei rahuldu ta ühegi tõega. Tihti peegeldab Karin lugejale Indreku sisemaailma. Kui Karin Indrekut provotseerib ja Indrek tema suunas tulistab, saavutab Indrek lõpuks vabanemise sisemisest paigalseisust.\n\nKui \"Tõe ja õiguse\" esimene osa algas sellega, kuidas Indreku isa ja tema esimene naine Krõõt väljamäest üles tulid, siis romaaniköite viimases osas sammub Indrek koos Tiinaga sellest samast mäest viimast korda alla.\n\nFilmis \"Indrek\" kehastas teda Harry Kõrvits.\n", "id": "ekk_Latn_205538"}
{"text": "Abbott\n\nAbbott, asula Arkansases Abbott, asula Lääne-Virginias Abbott, asula Mississippi osariigis Abbott, linn Texases Abbott, asula Virginias Abbott, perekonnanimi Edwin Abbott Abbott, inglise teoloog John Abbott, kolmas Kanada peaminister\n", "id": "ekk_Latn_205539"}
{"text": "Abbott (Texas)\n\nAbbott on linn Ameerika Ühendriikides Texase osariigi keskosas Hilli maakonnas.\n\nAbbottis on sündinud kantrilaulja Willie Nelson.\n\nAbbott asutati 1871. Abbottis asus raudteepeatus, mida haldas Missouri–Kansase–Texase Raudteekompanii. Linn sai nime Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liikme Joseph Abbott järgi.\n\n1890 elas linnas 156 inimest ja tol ajal oli linnas kauplus, apteek, habemeajaja, kaks hotelli, sepatöökoda, pank ja ilmus kohalik ajaleht. 1882 avati linnas postkontor, mis suleti 1928. aastal.\n\nTippajal, 1914 elas linnas 713 inimest. 1941. aastaks oli elanike arv vähenenud 264-ni. 1989 oli linnas 364 elanikku, postkontor, kolm kirikut ja kool 192 õpilasega.\n\nAbbotti lähedal asub Hookeri koobas, mille kohta on palju erinevaid legende.\n", "id": "ekk_Latn_205540"}
{"text": "EUROPA postmargid\n\nEUROPA postmarkideks nimetatakse Euroopa riikide poolt igal aastal ühiselt välja antavaid ühe ja sama kujunduse või teemaga postmarke.\n\nEsimesed Europa postmargid anti välja 1956. aastal. 2006. aastal tähistati Europa postmargi 50. sünnipäeva.\n\nAastatel 1956–1959 vastutasid Europa postmarkide väljaandmise eest Euroopa Ühenduste liikmesriikide postitalitused, aastatel 1960–1992 Euroopa Postiside- ja Telekommunikatsioonitalituste Konverents (CEPT), alates 1993. aastast Euroopa postioperaatorite ühendus PostEurop.\n\nEuropa postmarkide ühine kujundus oli kasutusel aastatel 1956–1973, 1974. aastast asendus see ühise teemaga. 1960. aastast kandsid Europa postmargid Euroopa Postiside- ja Telekommunikatsioonitalituste Konverentsi initsiaale CEPT (Conférence Européenne des Administrations des Postes et des Télécommunications). 1993. aastal asendus see PostEuropi loodud uue tähistusega, milleks on paremkaldkirjas nimi \"Europa\". 2011. aastast on kasutusel uus tähistus: nime \"Europa\" ette on paigutatud postkasti kujutis.\n\nEesti liitus Europa postmarkide väljaandmisega 1994. aastal. Esimesteks Eesti Europa markideks olid patenditeemalised Eesti Post 071-06-1994 ja Eesti Post 072-06-1994. Esimesel neist on kujutatud Eesti patenti nr 1 – Aleksander Mikiveri leiutatud horisontaalveskikivi paari, teisel Eesti patenti nr 2628 – Walter Zappi leiutatud esimest minikaamerat maailmas.\n", "id": "ekk_Latn_205541"}
{"text": "Septimaania\n\nSeptimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le. Läänegootide alluvuses oli see tuntud lihtsalt kui Gallia või Narbonensis. See kattus jämedalt tänapäeva Prantsuse Languedoc-Roussilloni piirkonnaga. See läks 8. sajandil lühikeseks ajaks Córdoba emiraadile, enne kui selle vallutasid frangid, kes nimetasid selle 9. sajandi lõpul Gootiaks või Gooti margiks (Marca Gothica).\n\nSeptimaania oli Karolingide impeeriumi ja seejärel Lääne-Frangi riigi mark kuni 13. sajandini, kuigi see oli kultuuriliselt ja poliitiliselt Põhja-Prantsusmaast ja kuninglikust keskvalitsusest eraldi. Piirkond oli Toulouse'i, Provence'i ja Kataloonia mõju all. See oli osa kultuurilisest ja keelelisest piirkonnast nimega Oksitaania, mis langes Albilaste sõdade tulemusel 13. sajandi algul lõpuks Prantsuse kuningate kontrolli alla, pärast mida sai see Prantsuse kubernerid. 13. sajandi lõpust alates sai see tuntuks kui Languedoc ja selle ajalugu on seotud Prantsusmaa ajalooga.\n\nNimi \"Septimaania\" võib tuleneda osast Béziersi linna Rooma nimest, Colonia Julia Septimanorum Beaterrae, mis omakorda tuleb Rooma VII Leegioni veteranide asustusest linnas. Teine võimalik nimetuletis on viide piirkonna seitsmele linnale (civitates): Béziers, Elne, Agde, Narbonne, Lodève, Maguelone ja Nîmes. Septimaania ulatus jooneni poolel teel Vahemerest Garonne'i jõeni loodes; idas eraldas Rhône selle Provence'ist; ja lõunas moodustasid selle piiri Püreneed.\n", "id": "ekk_Latn_205542"}
{"text": "Anatoli Novohatski\n\nAnatoli Novohatski (vene keeles Анатолий Арсентьевич Новохатский; sündinud 11. oktoobril 1936 Sentša külas Sentša külanõukogus Lohvitski rajoonis Poltava oblastis) on endine Eesti meditsiinitöötaja ja poliitik, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige.\n\nTa on saanud alghariduse Sentša koolis ja on lõpetanud . aastal keskkooli Mašivka väikelinnas (asub Mašivka rajoonis Poltava oblastis). 1960. aastal lõpetas ta Harkivi Meditsiiniinstituudi sanitaararstina.\n\nPärast instituudi lõpetamist suunati ta Penza oblastisse kinnisesse Zaretšnõi (ka Penza-19) linna, kus ta töötas sanitaar-epidemioloogiateenistuse peaarstina. Aastal viidi ta üle Kasahhi NSV-sse Ševtšenko linna, kus ta töötas viis aastat.\n\nTa elab 1972. aastast Eestis. 1987. aastani töötas ta Sillamäe Sanitaar-Epidemioloogia Jaama peaarstina. Aastatel 1987–1990 töötas ta Kesk-Meditsiinilise-Sanitaarse osakonna nr 17 (vn Центральный медико-санитарный отдел № 17; kuhu kuulusid Sillamäe haigla, polikliinik, lastepolikliinik, sanitaar-epidemioloogia jaam ja 2 apteeki) ülemana.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige. Kuni augustiputšini kuulus ta saadikurühma \"Kommunistlik fraktsioon\" (pärast augustiputši otsustasid saadikurühmad \"Virumaa\", \"Võrdsete õiguste eest\", \"Koostöö\" ja \"Kommunistlik fraktsioon\" laiali minna). Lisaks on olnud ta Sillamäe Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee liige.\n\nAnatoli Novohatski jäi pensionile 1996. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205543"}
{"text": "TED\n\nTED ehk Technology, Entertainment, Design ('tehnoloogia, meelelahutus, disain') hõlmab hulka Ameerika Ühendriikide meediaorganisatsiooni TED Conferences LLC üle maailma korraldatavaid konverentse. Kui TEDi esialgne rõhuasetus oli tehnoloogial ja disainil, siis hiljem on populaarseteks teemadeks saanud ka teadus, kultuur ja poliitika. Meediaorganisatsiooni konverentse haldab ettevõtja Chris Anderson mittetulundusorganisatsiooni Sapling Foundation kaudu. TED toimus esimest korda Richard Saul Wurmani juhtimisel 1984. aastal ja oli mõeldud ühekordse üritusena. Iga-aastased konverentsid said alguse 1990. aastal USA California osariigis Montereys. TEDi peakonverents toimub alates 2014. aastast Kanadas Vancouveris. Varem peeti seda igal aastal USAs Long Beachil. Ürituse nn satelliitkonverents TEDActive toimub Kanadas Whistleris (enne 2014. aastat USAs Palm Springsis). TEDi üritused toimuvad peale Põhja-Ameerika ka Euroopas ja Aasias. Neid kõnesid esitatakse otseülekandena internetis.\n\nTEDil käsitletakse erinevaid teemasid, mis on seotud nii teaduse kui ka kultuuriga. Sageli teevad esinejad seda mõne (isikliku) loo jutustamise kaudu. Igal esinejal on aega 18 minutit, mille jooksul peab ta esitama oma mõtteid võimalikult uuenduslikul ja köitval moel.\n\nTEDil on esinenud teiste seas Bill Clinton, Jane Goodall, Malcolm Gladwell, Al Gore, Gordon Brown, Richard Dawkins, Bill Gates, Google'i rajajad Larry Page ja Sergei Brin ning paljud Nobeli auhinna võitjad.\n\nAlates 2013. aasta maist on internetis kõigile vaadatavad üle 1500 konverentsiettekande. Kui 2009. aasta jaanuariks oli TEDi videoid vaadatud 50 miljonit korda, siis 2011. aasta juunis ületas vaatamiste arv 500 miljonit ja 13. novembril 2012. aastal kerkis see üle miljardi.\n", "id": "ekk_Latn_205544"}
{"text": "Liiger\n\nLiiger on hübriid, mis on saadud isase lõvi ja emase tiigri ristamise teel. Ristamine toimus vangistuses olnud lõvide ja tiigrite vahel. Liigrid on suurimad praegu elavad kaslased. Liiger naudib ujumist.\n\nIsase liigri pikkus on kuni 3,5 meetrit. Isase liigrid võivad kaaluda üle 300 kg; raskeim praegu elav liiger kaalub 400 kg.\n\nLiigri karv on keskmise pikkusega, pruunikas või kergelt oranž, kaetud tumedamate triipudega. Kõhualune, käpaotsad, nina, põsed ja silma ümbrus on heledamad ja isegi valged. Näos võivad olla mõned mustad täpid.\n", "id": "ekk_Latn_205545"}
{"text": "Puutepunkt (saade)\n\n\"Puutepunkt\" oli Eesti Televisiooni saade, mis läks esimest korda eetrisse 2005. aasta sügisel. \"Puutepunktis\" räägitakse erivajadustega inimestega seotust.\n\nSaadet tehti kümme hooaega, kokku valmis 300 saadet. 300. saade läks eetrisse 17. mail 2015.\n\nSaadete autor ja toimetaja oli Anne Lill, saatejuht Kaidor Kahar.\n", "id": "ekk_Latn_205546"}
{"text": "Lauri Varendi\n\nLauri Varendi (sündinud 29. detsember 1988) on Eesti jalgpallur (poolkaitsja). Ta mängib Eesti klubis Paide Linnameeskond.\n", "id": "ekk_Latn_205547"}
{"text": "Prohormoon\n\nProhormoon on hormooni eelvormina esinev näärmeväline aine, mille bioaktiivne toime organismis on väike. Prohormoonid muundatakse metabolismi käigus aktiivseteks hormoonideks.\n\nkolekaltsiferool (D3-vitamiin) on bioloogiliselt aktiivse kaltsitriooli eelvorm; proinsuliin muundatakse prohormooni konvertaas 2 toimel insuliiniks; proopiomelanokortiini muundamisel osalevad prohormoon konvertaas 1 ja prohormoon konvertaas 2; türoksiin (T₄) on kilpnäärme sünteesitav prohormoon, mis liigitatakse kilpnäärmehormoonide hulka; mitmete steroidide eelvormid jpt.\n", "id": "ekk_Latn_205548"}
{"text": "Jaanus Nurmoja\n\nJaanus Nurmoja (sündinud 23. juunil 1967 Tallinnas) on eesti ajakirjanik ja muusik.\n\n1990. aastatel töötas ta Eesti Raadio uudistetoimetuses, hiljem linnavalitsuse pressiesindajana Tallinnas ja Rakveres; teinud lühikest aega ka teletööd. Muusikuna on tema tegevuses esikohal olnud koorilaul ja helilooming, koorijuhina on tegutsenud alates 2012. aastast (Meeskoor Rakvere dirigent kuni 2020). Kodanikuaktivistina on ta alates 2013. aasta sügisest olnud aktiivseim tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) eestkõneleja Eestis. 2019. ja 2023. aasta riigkogu valimistel kandideeris Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Lääne-Virumaal (kogus vastavalt 51 ja 75 häält ning ei osutunud kummalgi korral valituks).\n", "id": "ekk_Latn_205549"}
{"text": "Rosen (punane)\n\nRosen on Eestimaa aadlisuguvõsa.\n\nSuguvõsa esindajad olid kantud ka Rootsi rüütelkonna aadlimatriklisse nr 85, 208 ja 1790 all.\n", "id": "ekk_Latn_205550"}
{"text": "Fahri Korutürk\n\nFahri Sabit Korutürk (3. august 1903 İstanbul – 12. oktoober 1987 İstanbul) oli türgi mereväelane, diplomaat ja 6. Türgi president.\n\nAastast 1923 teenis ta Türgi sõjalaevastikus, olles lõpetanud mereväekadettide kooli. 1933 lõpetas ta Türgi Mereakadeemia.\n\nAastail 1935–1943 oli ta mereväeatašee Roomas, Berliinis ja Stockholmis, aastail 1957–1960 Türgi merevägede ülemjuhataja. Pärast mereväest erruminekut oli Korutürk Türgi suursaadik NSV Liidus (1960–1964) ja Hispaanias (1964–1965).\n\n1968. aastal määras president Cevdet Sunay ta senati liikmeks.\n\n6. aprillil 1973 valis Türgi Suur Rahvusassamblee ta kuuendaks Türgi presidendiks. Pärast põhiseaduslikku seitsmeaastast presidendiksolekut sai temast eluaegne senaator.\n", "id": "ekk_Latn_205551"}
{"text": "Puutepunkt\n\nTopoloogilise ruumi alamhulga puutepunktiks nimetatakse selle ruumi mis tahes punkti, mille igas ümbruses leidub selle hulga elemente.\n\nVaadeldava hulga kõigi puutepunktide hulka nimetatakse selle hulga sulundiks.\n", "id": "ekk_Latn_205552"}
{"text": "Jacob Günterhack\n\nJacob Günterhack (ka Jakob Güntherhack (10. aprill/20. aprill 1666 Tallinn – 4. september/11. september 1723 Tartu) oli Eesti vaimulik.\n\nTa õppis (immatrikuleeriti 19. oktoobril 1686) Greifswaldi ülikoolis. Ta ordineeriti aastal 1693 õpetajaks.\n\nOli 1693–1696 adjunktpastoriks Kodavere Mihkli koguduses. 1697–1723 oli Kodavere Mihkli koguduse õpetaja, olles aastatel 1714–1723 Tartu praostkonna praost. Teenis katku- ja sõjaaegadel vikaarina peale oma koguduse ka veel Laiuse, Torma, Äksi, Kursi, Palamuse (1710–1716) ja Maarja-Magdaleena (1711–1723) kogudust. Suri 4. septembril 1723 Tartus katku tagajärjel.\n", "id": "ekk_Latn_205553"}
{"text": "Lielstraupe loss\n\nLielstraupe loss (läti Lielstraupes pils; saksa Schloss Gross-Roop, Groß-Roop) on loss Lätimaal Vidzeme piirkonnas, mis kuulus Rosenite suguvõsale.\n\nLoss ja Straupe kirik rajati 13. sajandil. Nende ümber kujunes 14. sajandil Straupe asula ja sajandi lõpul Lielstraupe mõis. Umbes 1600. aasta paiku lisati lossile torn. 1905. aastal sai hoone tules kannatada, kuid taastati peagi.\n", "id": "ekk_Latn_205554"}
{"text": "Ivi Tivik\n\nIvi Tivik (13. august 1936 Saatse vald – 28. detsember 2022 Tallinn) oli eesti viiuldaja ja muusikapedagoog.\n\nTa alustas viiuliõpinguid Paides Aino Tamme juures, ta õppis Tallinna Lastemuusikakoolis (õpetaja Arved Jakobi juures), lõpetas aastal 1959 Tallinna Muusikakooli (õpetaja Endel Lippuse juhendamisel) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Vladimir Alumäe klassis). Ta läbis aastal 1971 Leningradi Konservatooriumis kvalifikatsiooni tõstmise kursused, täiendas end aastani 1974 Moskva konservatooriumis konsultatsioonidel (konsultandid Igor Bezrodnõi ja Juri Jankelevitš) ja aastal 1973 Weimaris rahvusvahelistel suvekursustel (juhendajaks André Gertler).\n\nTa töötas aastast 1961 Tallinna Muusikakeskkoolis ja aastast 1992 ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituudis dotsendina. Tema õpilasteks on olnud Olavi Sild, Niina Murdvee, Mari Tampere-Bezrodny, Urmas Vulp, Eva Punder, Ülo Kaadu, Toomas Bubert Aet Ratassepp, Kaido Välja, Lasse Joamets, Anna-Liisa Bezrodny, Miina Järvi, Ivi Ots, Linda-Anette Verte, Mari Poll ja Juhan Tralla.\n", "id": "ekk_Latn_205555"}
{"text": "Tamara Waskoff\n\nTamara Waskoff (ka Tamara Vaskova; 14. september 1924 Tallinn – 17. august 2013) oli Eesti tekstiilikunstnik.\n\nTa sündis 1924. aastal Tallinnas pangaametniku perekonnas. Õppis aastatel 1930–1934 Tallinnas vene eraalgkoolis, 1934–1940 vene progümnaasiumis ja 1940–1942 Tallinna 6. Keskkoolis ning 1944. aastast Tallinna Rakenduskunsti Koolis, mille lõpetas 1949. aastal tekstiilikunsti erialal. 1959. aastal lõpetas Leningradi Ilja Repini nimelise Kunstiinstituudi kunstiteaduse erialal.\n\nTa töötas aastatel 1949–1960 kunstnikuna tekstiilivabrikus Punane Koit, 1960–1970 Tallinna Moemajas ja 1970–1971 rahvatööndusettevõttes Kodu.\n\n1971. aastast oli ta vabakutseline.\n\n1961. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_205556"}
{"text": "Sébastien Ogier\n\nSébastien Ogier (sündinud 17. detsembril 1983 Gapis) on Prantsusmaa rallisõitja, kaheksakordne maailmameister (2013–2018,2020-2021).\n\nOgier' kaardilugeja on Julien Ingrassia.\n", "id": "ekk_Latn_205557"}
{"text": "Adam Bede\n\n\"Adam Bede\" on inglise kirjaniku George Elioti (Mary Ann Evansi kirjanikunimi) 1859. aastal avaldatud esikromaan.\n", "id": "ekk_Latn_205558"}
{"text": "Adam Bede (film)\n\n\"Adam Bede\" on Maurice Elvey poolt Suurbritannias 1918. aastal loodud tummfilm.\n\nFilm tugineb George Elioti samanimelisele romaanile.\n", "id": "ekk_Latn_205559"}
{"text": "Enga provints\n\nEnga provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Paapua Uus-Guineas. Suur osa provintsist asub kõrgemal kui 2000 meetrit merepinnast.\n\nProvints jaguneb halduslikult 5 ringkonnaks.\n", "id": "ekk_Latn_205560"}
{"text": "GNU nano\n\nGNU nano ehk lihtsalt nano on UNIXi-laadsetele operatsioonisüsteemidele või käsurealiidesele mõeldud tekstiredaktor. See emuleerib tekstiredaktorit Pico, mis on osa e-posti klientrakendusest Pine, ja evib ka mõningaid lisafunktsioone.\n\nErinevalt Picost on nano avaldatud GNU GPL litsentsi all. Esemesena avaldas selle Chris Allegretta 1999. aastal vaba tarkvarana ja tänapäeval on see osa GNU Projektist.\n", "id": "ekk_Latn_205561"}
{"text": "Chimbu provints\n\nChimbu provints (ka Simbu) on 1. järgu haldusüksus (provints) Paapua Uus-Guineas. Provintsis asub Paapua Uus-Guinea kõrgeim mägi Mount Wilhelm.\n\nProvints jaguneb halduslikult 6 ringkonnaks.\n", "id": "ekk_Latn_205562"}
{"text": "Ida-Uus-Britannia provints\n\nIda-Uus-Britannia provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Paapua Uus-Guineas. Provintsis asub Uus-Britannia saare kirdeosas.\n\nProvints jaguneb halduslikult neljaks ringkonnaks.\n\nProvintsis kõneldakse 16 Austroneesia keelt, millest levinuim on tolai keel.\n", "id": "ekk_Latn_205563"}
{"text": "Pittodrie staadion\n\nPittodrie staadion on jalgpallistaadion Šotimaal Aberdeeni linnas. See võeti kasutusele 1899. aastal. Alates 1903. aastast on see Aberdeen FC kodustaadion.\n\nNüüd on see üks suuremaid staadioneid Šotimaal (mahutab 22 199 inimest), ainult Celtic Parki, Murrafield Parki, Hampden Parki ja Ibrox Parki staadion on suuremad.\n\nStaadionil on toimunud ka ragbivõistlusi ja peetud kontserte.\n", "id": "ekk_Latn_205564"}
{"text": "371 Admiraliteet-klassi kaater\n\n371 Admiraliteet-klassi kaater (vene k: Служебно-разъездной катер пр. № 371 \"Адмиралтеец\") on Nõukogude Liidu mereväele valmistatud teenistuskaater, mis oli mõeldud laevastiku juhtivkoosseisu transpordiks laevade ja kalda vahel ning esindusfunktsioonideks. Samuti kasutati kaatreid piirivalveks ja suurte sõjalaevade pardal.\n", "id": "ekk_Latn_205565"}
{"text": "3 (Tallinna bussiliin)\n\nTallinna bussiliin 3 on bussiliin Tallinnas Vana-Lõuna ja Randla vahel.\n\nLiini teenindab Tallinna Linnatranspordi AS ning liiklus toimub iga päev. Väljumised 12-35 minuti tagant\n", "id": "ekk_Latn_205566"}
{"text": "Elizabeth\n\nElizabeth on naisenimi, mis on kasutusel peamiselt ingliskeelsetes maades. See on tuletis heebrea nimest Elisheba.\n\nInglise keeles on sellest tuletatud teisi eesnimesid ja hüüdnimesid, näiteks Eliza, Liza, Liz, Lizzie, Beth, Betty.\n", "id": "ekk_Latn_205567"}
{"text": "Vana-Lõuna tänav\n\nVana-Lõuna tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Veerenni ja Uue Maailma asumis. Vana-Lõuna tänav algab Tatari tänavalt, ristub Herne, Vineeri ja Koidu tänavaga ning lõpeb Pärnu maantee viadukti juures Tehnika tänaval.\n\nVana-Lõuna tänav on ligikaudu 750 meetri pikkune.\n\nLutheri vabriku ehitamise käigus kuulusid mööblivabriku tööstushoonete ansamblisse lisaks tööstushoonetele ka vabrikutööliste elamud. Vana-Lõuna tänava vasakkülje ja raudtee vahel asunud seni hõredalt hoonestatud heinamaale rajati rida tööliselamuid, esimesena Vana-Lõuna 13, 15. seejärel, Suurejoonelise arhitektuuriga Lutheri vabriku klubi-rahvamaja (Vana-Lõuna 37), mis ehitati aastatel 1904–1905, olid projekteerinud maailmakuulsad Soome arhitektid Eliel Saarinen, Armas Lindgren ja Herman Gesellius.\n\n1900. aastal ehitati elektrijaam (Vana-Lõuna tänav 4).\n\nPärast Esimest maailmasõda ehitati vabrikutööliste elamud Vana-Lõuna 21, 23, 25, 27 (inseneride elamu), 29, 31, 33, 35. Töötajate elamu Vana-Lõuna tänav 21 on valminud ajastu tuntuimate arhitektide Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni spetsiaalselt vabriku jaoks välja töötatud elamu tüüpprojektide järgi.\n\nVana-Lõuna 37 asub endise Lutheri vabriku 1905. aastal valminud töölissöökla-rahvamaja (arhitektid Herman Gesellius, Armas Lindgren, Eliel Saarinen), mis oli hiljem kasutusel Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadi klubihoonena. Kuni 1914. aastani tegutses Lutheri vabriku rahvamajas ka näitering. Praegu on selles hoones Pagaripoisid.\n\nVana-Lõuna 39, endises Lutheri vineerivabriku masinasaalis asub AS Äripäeva toimetuse hoone.\n\nVana-Lõuna 41 asub 1936. aastal insener Elmar Mõttuse projekteeritud Tallinna trammide trammidepoo. Valmimise ajal oli trammidepoo 49,6 m pikk ja 31,7 m lai ning mahutas 32 trammivagunit, mida oli rohkem, kui oli Tallinnas tol ajal kasutuses. Hoone sai teise maailmasõja ajal kannatada, aga taastati.\n", "id": "ekk_Latn_205568"}
{"text": "Aleksandr Goloborodko\n\nAleksandr Goloborodko (vene keeles Александр Александрович Голобородько; ukraina keeles Олександр Олександрович Голобородько; sündinud 28. septembril 1938 Dniprodzeržõnskis) on ukraina rahvusest Venemaa näitleja.\n\n1960. aastal lõpetas ta Kiievi Karpenko-Karõi nimelise Teatriinstituudi ja asus tööle Simferopolis asuvasse Krimmi Gorki nimelisse Vene Draamateatrisse. 1971. aastal sai Aleksandr Goloborodkost Kiievi Lesja Ukrainka nimelise Teatri näitleja. 1976. aastal sai temast Moskva Väikese Teatri näitleja. 1985. aastast on Aleksandr Goloborodko Mossoveti-nimelise teatri näitleja.\n\nAlates 1967. aastast on Aleksandr Goloborodko mänginud rohkem kui 70 filmis. Sealhulgas mängis ta 1969. aastal valminud Tallinnfilmi filmis \"Viimne reliikvia\" Gabrieli. Filmi 50. aastapäeva puhul näitas Eesti Televisioon 2020. aasta märtsis värsket intervjuud Aleksandr Goloborotkoga \"Vürst Gabriel. 50 aastat hiljem\". Intervjuus kinnitas Goloborodko, et just \"Viimne rekliikvia\" tegi ta üle Nõukogude Liidu kuulsaks. 2020. aasta seisuga elab ta Moskvas ning näitleb pensionärina ikka veel paljudes lavateostes ja filmides ning vahel esitab ka laule.\n", "id": "ekk_Latn_205569"}
{"text": "Virve Lippus\n\nVirve Lippus (neiuna Virve Kallak; 23. august 1926 Tartu – 8. märts 1990 Tallinn) oli eesti pianist ja muusikapedagoog.\n\nTa lõpetas 1947. aastal klaveri erialal Tallinna Muusikakooli (Irmgard Kaudre klassis) ja 1952. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Anna Klasi klassis). Kaitses 1980. aastal Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis kunstiteaduste kandidaadi väitekirja \"Развитие пианистической культуры в Эстонии до 1940 года\", mille juhendaja oli Leonid Gakkel.\n\nTa töötas aastatel 1952–1955 Nõmme Lastemuusikakoolis, 1955–1964 Tallinna Muusikakoolis ja 1964–1967 Tallinna Muusikakeskkoolis klaveriõpetajana. Aastatel 1967–1990 oli ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaverieriala ja pianismiajaloo õppejõud (sealhulgas 1982. aastal dotsent).\n\nTema õpilaste seas on olnud Rein Rannap, Jüri Reinvere, Anto Pett, Rein Mets, Mari Järvi, Marju Riisikamp ja Pille Taniloo.\n\nPianistina on ta esinenud peamiselt duos Endel Lippusega. Ta on avaldanud uurimusi ja muusikakriitilisi artikleid.\n", "id": "ekk_Latn_205570"}
{"text": "Akvitaania hertsogkond\n\nAkvitaania hertsogkond (oksitaani Duche d'Aquitània, prantsuse Duché d'Aquitaine) valitses Akvitaania ajaloolist piirkonda, mis laiub tänapäeva Prantsusmaal (mitte segi ajada tänapäeva Prantsuse Akvitaania piirkonnaga, mis on palju väiksem). Hertsogkonda valitseti Frangi, Inglise ja hiljem Prantsuse kuninga ülemvõimu all.\n\nAkvitaanias hakati veini tootma antiikajal.\n", "id": "ekk_Latn_205571"}
{"text": "Jakov Zeldovitš\n\nJakov Zeldovitš (valgevene Якаў Барысавіч Зяльдовіч; vene Яков Борисович Зельдович ; 8. märts 1914 Minsk – 2. detsember 1987 Moskva) oli juudi päritolu Nõukogude Liidu füüsik, keemik ja kosmoloog.\n\nTa oli 1965. aastast Moskva Riikliku Ülikooli professor. Tema teadushuvid haarasid väga laia spektrit teadusmaastikul. Ta on teinud silmapaistvaid uurimusi keemilises füüsikas, põlemise teoorias, teoreetilises astrofüüsikas ja kosmoloogias, lööklaine ja detonatsiooni füüsikas, füüsikalise keemias, tuumafüüsikas ning osakestefüüsikas. Ta oli aatomi- ja vesinikupommi loojaid Nõukogude Liidus. Teda loetakse astrofüüsikute ja kosmoloogide koolkonna loojaks Nõukogude Liidus. Ta juhtis kuni surmani kahte teadusnõukogu: põlemisprobleemide ja kosmoloogia alal.\n\nJakov Zeldovitš on maetud Moskvas Novodevitšje kalmistule.()\n", "id": "ekk_Latn_205572"}
{"text": "Rein Mets (pianist)\n\nRein Mets (28. märts 1957 Tallinn – 18. jaanuar 2003 Tallinn) oli eesti pianist.\n\nTa lõpetas aastal 1975 Tallinna Muusikakeskkooli (Virve Lippuse klassis), õppis aastatel 1975–1979 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (Virve Lippuse klassis) ja aastatel 1979–1981 Moskva konservatooriumis (Stanislav Neuhausi ja Vera Gornostajeva klassis) ning aastatel 1981–1984 samas assistentuuris (Vera Gornostajeva klassis). Sai aastal 1972 Ústí nad Labemis rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil I preemia ja üldvõitja nimetuse.\n\nTa oli aastatel 1984–1997 Tallinna Muusikakeskkoolis klaveriõpetaja. Esines soolokontsertidega, sümfooniaorkestri solistina ja ansamblites, lindistas 1970.–1980. aastatel mitu korda Moskvas Üleliidulises Raadios ja Eesti Raadios, eeskätt Bartóki, Messiaeni ja Skrjabini muusikat. Aastal 2000 ilmus CD \"Mängib Rein Mets. Öölaul.\". Raske haiguse tõttu oli ta sunnitud loobuma nii kontserttegevusest kui ka õpetamisest.\n", "id": "ekk_Latn_205573"}
{"text": "Mihkel Aitsam (1929–2013)\n\nMihkel Aitsam (9. oktoober 1929 Pärnu – 27. august 2013) oli eesti insener ja invaliikumise aktivist.\n\nTa sündis koolmeistrite perekonnas. Poliomüeliidi tagajärjel jäid tema jalad osaliselt halvatuks, kuid ta lõpetas tavakooli. Aastal 1964 lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal.\n", "id": "ekk_Latn_205574"}
{"text": "Lembit Remmelgas juunior\n\nLembit Remmelgas (5. juuli 1953 – 1. august 2011) oli eesti .\n\nLembit Remmelga isa oli samuti Lembit Remmelgas (4. veebruar 1921 – 25. juuli 1992).\n", "id": "ekk_Latn_205575"}
{"text": "Akvitaania hertsog\n\nAkvitaania hertsog (oksitaani Duc d'Aquitània, prantsuse Duc d'Aquitaine) valitses iidset Akvitaania piirkonda (mitte segi ajada tänapäeva Akvitaania piirkonnaga) Frangi, Inglise ja hiljem Prantsuse kuningate ülemvõimu all.\n\nLäänegootide kuningriigi (418–721) järglasriigina pärisid Aquitania (Akvitaania) ja Languedoc (Toulouse) nii läänegootide kui ka Rooma õiguse, mis koos andsid naistele rohkem õigusi, kui nende kaasaegsed võisid nautida kuni 20. sajandini. Eriti \"Lex Visigothorumiga\", mis kehtestati 642/643 ja laiendati Rekkeswinthi koodeksiga aastal 653, said naised pärida maad ja tiitlit ning hallata seda sõltumatult oma abikaasadest või meessugulastest, käsutada oma vara testamendiga, kui neil ei olnud pärijaid, esindada endid ja anda kohtus tunnistusi alates 14. eluaastast, ja korraldada oma abielu pärast 20. eluaastat. Sellest tulenevalt oli meeseelistusega esmasünniõigus praktiseeritud pärimisõigus aadli seas.\n", "id": "ekk_Latn_205576"}
{"text": "Jonas Jonasson\n\nPär-Ola Jonas Jonasson (algselt Per Ola Jonasson; sündinud 6. juulil 1961 Växjös) on rootsi ajakirjanik ja kirjanik.\n\nJonasson sai tuntuks rahvusvaheliseks menukiks muutunud debüütromaaniga \"Hundraåringen som klev ut genom fönstret och försvann\" (2009; eesti keeles \"Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus\", tõlkinud Kadri Papp, Tallinn: Varrak, 2012). Raamatu peategelane on Allan Karlsson, kes otsustab oma 100. sünnipäeval salaja vanadekodust lahkuda. Ta ronib oma toa aknast välja ning suundub linnakese bussijaama, kus varastab talle hoiule jäetud kohvri. Kuna kohvris on uimastiärimeeste raha, hargneb edasi põnev seiklus. Paralleelselt jutustatakse Allan Karlssoni varasemat elulugu, mis on ülikirev – ilmneb, et Karlsson on oma elu jooksul sattunud olema võtmepositsioonis nii mitmegi ajaloolise sündmuse juures ning kohtunud paljude mõjukate inimestega (nende hulgas Harry Truman, Winston Churchill jt). Raamat on tõlgitud rohkem kui 30 keelde ning selle põhjal valmis 2013. aastal režissöör Felix Herngreni film.\n\nJonassoni teine romaan, \"Analfabeten som kunde räkna\" (e.k. \"Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga\"), ilmus rootsi keeles septembris 2013 ning tõlgiti kohe ka mitmesse keelde. Raamatu keskmes on Lõuna-Aafrika naise ja tema kaaslaste seiklused Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Rootsis.\n", "id": "ekk_Latn_205577"}
{"text": "Frank Liivak\n\nFrank Liivak (sündinud 7. juulil 1996 Rakveres) on Eesti jalgpallur (ründaja). Ta mängib Eesti Meistriliiga klubis Tallinna FCI Levadia.\n\n2015. aastal siirdus ta Itaaliast SSC Napoli noorteakadeemiast Hispaania klubisse Alcobendas Sport. 2017. aastal liitus ta Bosnia ja Hertsegoviina kõrgliiga klubiga Sarajevo.\n\nEesti jalgpallikoondises on ta kaasa teinud 24 mängus ja löönud kolm väravat. Neist esimene sündis 1. juunil 2016 kodustaadionil sõprusmängus Andorra vastu, kus ta vahetusest sekkus.\n", "id": "ekk_Latn_205578"}
{"text": "Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond)\n\nPajusi vald (saksa keeles Gemeinde Pajus) oli vald Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal. Vallamaja asus Kalana külas.\n\nVallas sündisid Hans Silbermann, August Jürima, Jaan Roos, Voldemar Luik, Johannes Lehman, Eduard Roos, Anne Šaraškin.\n\n1939. aasta valdade reformiga läks valla maa-ala tervikuna uue Pajusi valla koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_205579"}
{"text": "Rutikvere vald\n\nRutikvere vald (saksa keeles Gemeinde Ruttigfer) oli vald Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.\n\n1934. aastal oli valla pindala 49 km² ja elanike arv 746. Vallas oli 157 talu. Vallamaja asus Arisvere külas.\n", "id": "ekk_Latn_205580"}
{"text": "Nasarawa osariik\n\nNasarawa osariik (ka Nassarawa) on Nigeeria 1. järgu haldusüksus (osariik) riigi keskosas.\n\nOsariik eraldati 1996. aastal Plateau osariigist.\n\nOsariigi rahvaarv oli 2005. aastal 2 040 100. Halduskeskus on Lafia.\n\nPeamiseks majandusharuks on põllumajandus. Kaevandatakse soola ja boksiiti.\n\nOsariigi kuberner on Umaru Tanko Al-Makura.\n", "id": "ekk_Latn_205581"}
{"text": "Udehed\n\nUdehed on tunguusi-mandžu rahvas Venemaal Primorje krai põhjaosas ja Habarovski krais. Udehed elavad hajusalt Sihhote-Alini mäestiku laiaulatuslikel taigaaladel. Udehed on orotšide lähedane sugulasrahvas. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1496 udehet, neist Primorje krais 793 ja Habarovski krais 620.\n\nAntropoloogiliselt kuuluvad udehed mongoliidse rassi baikali tüüpi.\n\nUdehe keel kuulub tunguusi-mandžu keelte lõunarühma. Tänapäeval kõneleb enamik udeheid vene keelt. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal udehe keelt ainult 103 inimest.\n\nUdehete traditsiooniline tegevusala on olnud jahipidamine, kalapüük on olnud teisejärgulise tähtsusega. Elatusallikana oli oluline ka ženšennijuurte korjamine, mida müüdi hiinlastele. Maaharimisega hakati laialdasemalt tegelema alles 20. sajandil.\n\nVenemaa võimu alla sattusid udehede asualad 1860. aastal. Vene võimud püüdsid udehesid õigeusku pöörata, kuid šamanismi täielikult välja tõrjuda ei õnnestunud.\n", "id": "ekk_Latn_205582"}
{"text": "Halit Ergenç\n\nHalit Ergenç (sündinud 30. aprillil 1970 İstanbulis) on türgi näitleja.\n\nTema ema on albaanlane.\n\nHalit Ergenç õppis ühe aasta İstanbuli Tehnikaülikoolis ja seejärel Mimar Sinani Ülikoolis. Õppimise ajal töötas ta arvutioperaatorina ja turunduses ning lühikest aega taustalaulja ja tantsijana.\n\nTema esimene roll teatris oli Kuningas Richard Rodgersi ja Oscar Hammersteini muusikalis \"Kuningas ja mina\" 1996. aastal.\n\nHalit Ergenç on 2009. aastast abielus Şehrazat Evliyaoğlu osatäitja Bergüzar Koreliga sarjast \"Tuhat ja üks ööd\". Peres kasvab poeg Ali (sündis 8. veebruaril 2010). Varem oli Halit abielus olnud Gizem Soysaldıga (2007–2009).\n", "id": "ekk_Latn_205583"}
{"text": "Kiuru tänav\n\nKiuru tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Linnu allasumis.\n\nKiuru tänav on Räägu tänavalt algav ligikaudu 290 meetri pikkune umbtänav. Kiuru tänav on paralleelne Püü ja Käo tänavaga.\n\nKiuru tänav sai nime 7. aprillil 1999.\n", "id": "ekk_Latn_205584"}
{"text": "Kuningas ja mina\n\n\"Kuningas ja mina\" on Richard Rodgersi ja Oscar Hammersteini muusikal aastast 1951. \"Kuningas ja mina\" on 1956. aasta film (režissöör Walter Lang), kus peaosi mängisid Deborah Kerr ja Yul Brynner. \"Kuningas ja mina\" on 1999. aasta animafilm. \"Kuningas ja mina\" on 2007–2008 Lõuna-Koreas toodetud telesari.\n", "id": "ekk_Latn_205585"}
{"text": "Eha tänav (Tallinn)\n\nEha tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kassisaba asumis. Eha tänav algab Paldiski maanteelt ja lõpeb Amandus Adamsoni tänaval. Eha tänav on põhja–lõunasuunaline ja ligikaudu 225 meetri pikkune. Eha tänav on paralleelne Koidu tänava ja Ao tänavaga.\n\nAadressil Eha 8 asub Eesti Punase Risti Keskbüroo.\n", "id": "ekk_Latn_205586"}
{"text": "Peipsivenelased\n\nPeipsivenelased on Eesti venelased, kes elavad Peipsi järve ääres, peamiselt Mustveel ja Kallaste linnas, Raja, Kolkja, Kasepää ja Varnja külas ning Piirissaarel.\n\nVene asustus Peipsi järve ääres on vana, kuid sellele lisandus oluline hulk 17. sajandil Eestisse põgenenud vanausulisi, keda Venemaal pärast õigeusu kiriku reformi taga kiusati. Tänapäeval ei ole sugugi kõik peipsivenelased vanausulised, ent siiski on Nõukogude-aegsete immigrantide osakaal seal tunduvalt väiksem kui Eesti venelaste teistel tähtsamatel asualadel Kirde-Eestis ja Tallinnas. Tänini on tugev mõju traditsioonilisel kultuuril ja tegevusaladel nagu kalapüük ja sibulakasvatus, mistõttu peipsivenelasi kutsutakse rahvasuus ka sibulavenelasteks (tihti halvustava tooniga).\n", "id": "ekk_Latn_205587"}
{"text": "Frank Bernhardt\n\nFrank Bernhardt (sündinud 26. augustil 1969) on saksa jalgpallitreener.\n\nFrank Bernhardt on jalgpalliklubi Tallinna Kalev treener.\n", "id": "ekk_Latn_205588"}
{"text": "Rajapunkt\n\nTopoloogilise ruumi alamhulga rajapunktiks nimetatakse selle ruumi mis tahes punkti, mille igas ümbruses leidub nii vaadeldavasse hulka kuuluvaid kui ka sinna mittekuuluvaid punkte.\n\nHulga kõikide rajapunktide hulka nimetatakse selle hulga rajaks.\n", "id": "ekk_Latn_205589"}
{"text": "David Storl\n\nDavid Storl (sündinud 27. juulil 1990 Rochlitzis) on Saksamaa kuulitõukaja.\n\nTa on tulnud noorte maailmameistriks (2007) ja juunioride maailmameistriks (2008). Esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali võitis ta 2011. aastal, pälvides maailmameistrivõistlustel Daegus tulemusega 21.78 kuldmedali. Järgmisel aastal lisandusid hõbemedalid sisemaailmameistrivõistlustelt ja Londoni olümpiamängudelt. 2013. aastal tuli ta teist korda maailmameistriks tulemusega 21.73.\n\n2014 sai Storlist Sopoti MM-il kahekordne sisemaailmameistrivõistluste hõbe. 2014. aasta Euroopa meistrivõistlustel tuli ta teist korda Euroopa meistriks tulemusega 21.41 m. 2015 tuli ta Euroopa sisemeistriks.\n\n2015. aasta Pekingi maailmameistrivõistlustel võitis ta tulemusega 21.74 hõbemedali.\n\n2016. aastal tuli ta 21.31-ga kolmandat korda järjest Euroopa meistriks.\n\nStorli isiklik rekord on 22.20, mille ta püstitas 9. juulil 2015 Lausanne'is. Sisetingimustes on tema isiklik rekord 21.88, mis on püstitatud 9. märtsil 2012 İstanbuli sisemaailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_205590"}
{"text": "Forum Cinemas\n\nForum Cinemas AS on 1993. aastal tegevust alustanud ettevõte, mis on Eesti kinode operaator.\n\n1999. aastast on Forum Cinemas AS-i omanik Soome suurim kinokett Finnkino Oy, Eestis, Lätis ja Leedus tegutseb ettevõte edasi Forum Cinemase nime all. Eestis tegutseb Forum Cinemas Viljandis (Centrumi keskuses).\n\nForum Cinemas AS omab mitme tuntud filmiettevõtte, näiteks Paramounti, Universali jt filmitoodangu levitusõigust Eestis. Lisaks kinofilmidele oli Forum Cinemas esimene, kes tõi Eesti kinomaailma 2008. aastal New Yorgi Metropolitan Opera ooperite otseülekanded, sellele lisandus 2009. aastal London National Theatre, viimase tulekuga alustas kõnealune firma etenduste ülekandeid Forum Cinemase kinodes üle Eesti. 2010. aastal hakkasid Forum Cinemase kinod üle kandma ka Moskva Suure Teatri balletietendusi. Endine Forum Cinemase kino Kosmos Tallinnas ja Ekraan Tartus läbisid täieliku värskenduse, mille käigus said mõlemad juurde ühe kinosaali ja uue kinotehnika. Eesti suurim kino on 2001. aasta märtsis avatud 11 kinosaaliga Coca-Cola Plaza Tallinnas. 2017. aasta märtsis avati Viljandis 260 kohaga kino.\n\nForum Cinemas oli esimene kinohaldaja, tõi 2008. aastal Eestisse Coca-Cola Plaza kinno 3D-tehnoloogia. 2010. aastal jõudis 3D-tehnoloogia ka Tartus kinno Ekraan.\n\n2013. aasta juulis avaldas Forum Cinemas AS soovi omandada AS Solaris Kino, kuid konkurentsiameti vastuseisul jäi tehing tegemata.\n\nSeoses Coca Cola Plazas Apollo kino omanikuvahetusega jääb alates 6. juunist 2022 ettevõte Eestis tegutsema ainult Viljandi Centrumis.\n", "id": "ekk_Latn_205591"}
{"text": "Mõigu tee\n\nMõigu tee on tänav Rae vallas Peetri alevikus.\n\nTänav saab alguse Tartu maanteelt ja lõpeb Peetri teel, olles ligikaudu 940 meetrit pikk. Sõiduteega paralleelselt kulgeb kergliiklustee.\n", "id": "ekk_Latn_205592"}
{"text": "Janu\n\nJanu ehk janutunne (ladina sitis) on paljudel selgroogsetel loomadel hüpotalamuses paikneva janukeskuse reguleeritav füsioloogiline tunne.\n\nJooma ajendav kuivustunne suus ja neelus on valdavalt normaalne tunne, mis tekib organismi veevaeguse ehk vee piisamatu saamise või suure veekaotuse (tugeva higistamise, kõhulahtisuse) ning ülemäärase mineraalsoolade (soolase toidu) tarvitamise tagajärjel. Janutunde põhjustab vere osmootse rõhu suurenemine. Joomine taastab organismi vee ja elektrolüütide tasakaalu ning janu kaob. Vahetult pärast magusa toidu söömist ja mõningate ravimite tarvitamist ning suu limaskesta kuivamisest võib tekkida ajutine janu, mis kaob, kui suud niisutada.\n\nJanu reguleerib täiskasvanutel organismi veetasakaalu. Väikelastel võib eri põhjustel esineda veetustumist.\n\nLiigjanusust ehk pidevat janutunnet nimetatakse polüdipsiaks ning see võib viidata kas suhkurtõvele või diabetes insipidus'ele.\n", "id": "ekk_Latn_205593"}
{"text": "Lepiku tee\n\nLepiku tee on tänav Rae vallas Peetri alevikus.\n\nTänav saab alguse Peetri teelt ja lõpeb Reti teel olles ca 1,3 kilomeetrit pikk. Sellest 300 meetrit on asfalteeritud ja paralleelse kergliiklusteega varustatud; peale ristumist Vägeva teega on tänava kagupoolne osa aga välja ehitamata ja kujutab endast põlluteed (tavasõidukiga mitte läbitav).\n\nTänav on saanud nime Lepiku talu järgi.\n", "id": "ekk_Latn_205594"}
{"text": "Sisepunkt\n\nTopoloogilise ruumi alamhulga sisepunktiks nimetatakse punkti, millel leidub sellesse hulka kuuluv ümbrus.\n\nHulga kõikide sisepunktide hulka nimetatakse selle hulga sisemuseks.\n", "id": "ekk_Latn_205595"}
{"text": "Kuhjumispunkt\n\nTopoloogilise ruumi alamhulga kuhjumispunktiks nimetatakse selle ruumi punkti, mille igas ümbruses leidub vähemalt üks temast erinev vaadeldavasse hulka kuuluv punkt.\n", "id": "ekk_Latn_205596"}
{"text": "Jaanus Johanson\n\nJaanus Johanson (läti keeles Januss Johansons; sündinud 19. aprillil 1956 Riias) on eesti rahvusest Läti näitleja.\n\nJohanson lõpetas 1974. aastal Riia 6. Keskkooli. 1978. aastal lõpetas ta Läti Riikliku Konservatooriumi teatriteaduskonna ja on pärast seda töötanud Valmiera Draamateatri näitlejana.\n\n2004. aastast on ta Läti Näitlejate Ühingu esimees.\n\nJaanus Johanson on tõlkinud eesti kirjanike näidendeid läti keelde.\n", "id": "ekk_Latn_205597"}
{"text": "Heinemann Rode\n\nHeinemann Rode (surnud juulis 1539) oli arvatavasti Preisimaa päritolu Liivimaa kirikutegelane, 1530–1539 Riia kapiitli toompraost.\n\nRode saabus Liivimaale arvatavasti 1529. aastal uue Riia peapiiskopi Thomas Schöningu lähikondlasena; selleks ajaks oli tal magistri- ning õigusteaduse litsentsiaadi kraad. 1530. aastal osales ta Liivimaa maapäeval ja teistel kohtumistel peapiiskopi esindajana, kus otsustati markkrahv Wilhelm von Hohenzollern, Riia peapiiskopi koadjuutor, Liivimaale lubada. Sama aasta sügisel, kui markkrahv Liivimaale saabus, kinnitati Rode peapiiskopi toetusel Riia toompraostiks. Peapiiskop, kes oli varem ise toompraost ja hoidis praosti valdusi seni enda käes, andis need Rodele üle 1531. aasta sügisel. Seejärel tekkis Rodel aga vastuolu koadjuutor Wilhelmiga, kes soovis ise Riia toompraostiks saada. Nende vastasseis selles küsimuses kestis kuni 1530. aastate keskpaigani, kuid markkrahvil polnud võimalik oma teiste ettevõtmiste kõrvalt (põhiliselt Saare-Lääne vaenuse tõttu) Riia praostikohta endale haarata ning Rode püüdis teda ka lepitada, pakkudes Wilhelmile oma teeneid ja nõuandeid. Kuna Rode jäi aga veendunud katoliiklaseks ja hoidis Liivi ordu poole, samas kui markkrahv Wilhelm oli sarnaselt oma Preisimaa hertsogist venna Albrechtiga ja teda toetanud Riia linna juhtkonnaga (eriti sündik Johannes Lohmülleriga) luterlane ning poliitiliselt ordu vastu meelestatud, siis jäid nende suhted pingelisteks.\n\nRode suri 1539. aasta juuli keskel une pealt. See juhtus kolm nädalat enne peapiiskop Thomas Schöningu surma (11. augustil).\n", "id": "ekk_Latn_205598"}
{"text": "Kumer hulk\n\nKumer hulk on vektorruumi selline alamhulk C, mis koos iga sellesse hulka kuuluva kahe punktiga x, y sisaldab ka neid punkte ühendavat lõiku\n\nkus t võtab väärtusi vahemikus [0,1].\n", "id": "ekk_Latn_205599"}
{"text": "Mehis Helme\n\nMehis Helme (sündinud 6. veebruaril 1955 Tallinnas) on eesti raudtee- ja sõjaajaloolane.\n\nTa on Eesti Muuseumraudtee juhataja. Ta on ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige.\n", "id": "ekk_Latn_205600"}
{"text": "Orkaan Galvestonis\n\n\"Orkaan Galvestonis\" on King Vidori poolt Ameerika Ühendriikides 1913. aastal loodud tummfilm.\n\nTegemist on King Vidori režissööridebüüdiga. Väidetavalt kasutas Vidor kodulinnas orkaani filmimiseks sigarikarbist valmistatud kaamerat.\n", "id": "ekk_Latn_205601"}
{"text": "Rudimental\n\nRudimental on briti elektroonilise muusika grupp, kes kuulub plaadifirma Asylum Records alla ning sõltumatu plaadifirma Black Butter. Gruppi kuuluvad produtsendid ja laulusõnade kirjutajad: Piers Agget, Kesi Dryden, Amir Amor (Amir Izadkhah) ja DJ Locksmith (Leon Rolle). Kuulsuse tõi neile singel 'Feel The love\", kus kaasa tegi laulja John Newman.\n", "id": "ekk_Latn_205602"}
{"text": "Rannapungerja hobupostijaam\n\nRannapungerja hobupostijaam oli Rannapungerja külas, Peipsi järve põhjarannikul, Rannapungerja jõe suudmes, Jõhvi-Tartu postimaantee ja Rakvere–Rannapungerja maantee ristmikul asunud postijaam.\n\n17. sajandi keskpaigast korraldas postiliiklust Eestimaal Eestimaa rüütelkond. Eestimaa kubermangu läbis kolm postiteed (trakti), mille äärde oli rajatud postijaamade võrgustik. Rannapungerja postijaam oli osa Suurest Peterburi-Tartu-Riia postiteest, mis algas Venemaa keisririigi pealinnast Peterburist ja läbis Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangu kuni keisririigi riigipiirini Preisi kuningriigiga. Postiteed kasutasid Vene keisrid ja keisrinnad ning ka keisririigi pealinna külastanud välismaalased sh. Honoré de Balzac, Robert Schumann, Elias Lönnrot, Ferenc Liszt jt.\n\nEsimene postijaam 18. sajandi alguses rajati Peipsi äärde algselt Kauksile, kuid 1735. aastal ehitati uus postijaam juba Rannapungerjale. Postijaamas asusid postijaama peahoone, postipoiste elamu, tallid, ait, küün ja sepikoda.\n", "id": "ekk_Latn_205603"}
{"text": "Tudulinna hüdroelektrijaam\n\nTudulinna hüdroelektrijaam on endine hüdroelektrijaam Alutaguse vallas, Rannapungerja jõe ääres.\n\nJaam asub Lemmaku külast põhja pool Roostoja Särjetõkke kärestikul, kus Roostoja ja Tagajõgi ei ole veel Rannapungerja jõeks ühinenud.\n\nJaama ehitati aastatel 1947–1950 ning see oli ametlikult komsomoli löökehitus.\n", "id": "ekk_Latn_205604"}
{"text": "Parkali tänav (Rakvere)\n\nParkali tänav on tänav Rakvere Vanalinna linnajaos.\n\nTänav ristub Pika tänava, Parkali platsi (paremalt) ja C. R. Jakobsoni tänavaga ning lõpeb Laial tänaval. Tänava pikkus on 316 meetrit. See on osaliselt ühesuunaline Parkali platsilt Pika tänavani, sellel lõigul on säilinud ka ajalooline munakivikatend.\n", "id": "ekk_Latn_205605"}
{"text": "Selli külanõukogu\n\nSelli külanõukogu oli külanõukogu Vaimastvere valla ja Jõgeva rajooni koosseisus aastail 1945–1954.\n\nAsutamisel kuulus külanõukogu koosseisu Selli, Villakvere, Kärde, Kemba, Endla (osaliselt) ja Koidu (osaliselt) küla ning Selli asundus.\n\nSeadlusega 17. juunist 1954 ühendati külanõukogu Kõola külanõukoguga, asutades Pedja külanõukogu kuni 1950. aastani eksisteerinud Vaimastvere valla piirides.\n", "id": "ekk_Latn_205606"}
{"text": "Pedja külanõukogu\n\nPedja külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s Jõgeva rajooni koosseisus aastail 1954–1979.\n\nKülanõukogu moodustati Selli külanõukogu ja Kõola külanõukogu liitmisel 1954 juunis. Külanõukogu keskus asus Kõola külas. 1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogu piirides \"Bolševiku\", \"Valguse\" ja \"Stalinliku Tee\" kolhoos.\n\nPedja külanõukogu maa-ala langes kokku kuni 1950. aastani eksisteerinud Vaimastvere valla omaga.\n\n1977. aastal kuulus külanõukogu koosseisu Endla, Kõola, Kärde, Paduvere, Pedja, Rohe, Selli, Tooma, Vaimastvere ja Vägeva küla.\n\n1979 novembris Pedja külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium liideti külanõukogu Jõgeva külanõukogu territooriumiga.\n", "id": "ekk_Latn_205607"}
{"text": "Gustav Ilves\n\nGustav Ilves (14. märts 1923 Tartu – 4. juuli 2013 Falköping) oli Eesti Skautmastrite Kogu Rootsi Koondise esimees ning osales skautluse taastamisel Eestis.\n\nGustav Ilves lõpetas 1943. aastal kaubanduskooli ning läks vabatahtlikuna Soome armee eesti üksusse. Soomes lõpetas ta ohvitseride kooli lipnikuna ja pöördus tagasi Eestisse, et sügisel 1944 JR200 koosseisus osaleda Punaarmee sissetungi tõkestamisel.\n\nPärast rinde kokkuvarisemist põgenes Gustav Ilves Rootsi ning asus elama Boråsi, kus ta 1947. aastal hakkas tegema skauditööd, mis jäigi ta suureks huvialaks. Ta jätkas dekoraatoritöö kõrvalt skautlusega tegelemist ka pärast Falköpingisse asumist 1950ndate algul. Oli Metsakodu loojate hulgas.\n\nGustav Ilves oli aastail 1951–1957 Eesti Skauttöö Keskuse Rootsis juhataja ja 1972–1988 Eesti Skautmasterite Kogu Rootsi Koondise esimees. Abistas skautluse taastamisel Eesti ning koos abikaasa Ella Ilvesega kogus eesti skautluse arhiivi, mis on nüüdseks Tartusse toimetatud.\n\nGustav Ilves oli Eesti Skautide Ühingu ja Metsakodu auliige.\n", "id": "ekk_Latn_205608"}
{"text": "Hiidanakonda\n\nHiidanakonda ehk anakonda ehk suur anakonda (Eunectes murinus) on boalaste sugukonda pärisboalaste alamsugukonda anakonda perekonda kuuluv maoliik. Hiidanakondasid loetakse maailma suurimateks madudeks ning teistele loomadele ei ole ohtlik mitte tema hammustus, vaid haardesse sattumine.\n\nHiidanakonda on suurepärane ujuja ja võib kaua vee all viibida, kuid armastab ka kallastel päikesevanne võtta.\n", "id": "ekk_Latn_205609"}
{"text": "Calexico\n\nCalexico on linn USA-s California osariigis Imperiali maakonnas. Asub San Diegost 196 kilomeetri (122 miili) kaugusel idas ja Yumast 100 kilomeetri (62 miili) kaugusel läänes.\n\nLinna nimi tuleneb Mehhiko linna Mexicali nimest.\n\nCalexio asutati 1899. aastal ja algselt oli see telkasula. Esimene postkontor avati Calexicos 1902. aastal.\n\n1983 filmiti Calexicos film \"Losin' It\" (režii Curtis Hanson).\n\nLinna järgi on nime saanud bänd Calexico.\n\nCalexicos on sündinud helilooja Allen Strange ja poliitik Robert Carlton Wilson.\n", "id": "ekk_Latn_205610"}
{"text": "Raimond Tamm\n\nRaimond Tamm (sündinud 3. augustil 1978 Narvas) on Eesti Reformierakonna poliitik, Tartu abilinnapea.\n", "id": "ekk_Latn_205611"}
{"text": "Ma armastasin sakslast\n\n\"Ma armastasin sakslast\" on A. H. Tammsaare aastal 1935 ilmunud romaan. Romaani on nimetatud eesti psühholoogilise realismi meistriteoseks. Romaani tegevustik leiab aset 1920. aastatel.\n\nTeose eessõnas ütleb Tammsaare, et selle autoriks on \"tundmatu noormees\" ja tema on vaid käsikirja trükkitoimetaja. Romaani ilmudes äratas see palju vastukaja ja tekitas segadust ning praegugi leidub lugejaid, kes ei usu, et teose tegelik autor on Tammsaare. Romaani peetakse Tammsaare kõige intrigeerivamaks teoseks.\n\nRomaan võeti pärast ilmumist elavalt vastu, sest oli kirjutatud traditsioonilisi norme eirates ja oli eriliselt sotsiaalkriitiline. Mõnede kriitikute sõnul halvustas Tammsaare teoses eestlasi ja õhutas pessimismi, kuid paljude hinnangul oli sellega eesti kirjanduses sündinud uus, \"moodne romaan\".\n\n\"Ma armastasin sakslast\" keskmes on küsimus armastuse olemuse kohta ning arutlused ühe rahva identiteedi üle. Tammsaare teostes on olulisel kohal \"vere hääl\" ehk siis uskumus, et vere kaudu kantakse edasi ka vaimu ja see määrab inimese saatuse, nii ka selles teoses.\n\nRomaanis kujutatakse klassikalist armukolmnurka väga ebatraditsiooniliselt. Peategelaseks on eesti üliõpilasest noormees Oskar, kes armub baltisaksa neiusse. Kehval majanduslikul järjel Erika töötab koduõpetajana ühes eestlaste peres. Oskar hakkab Erikaga kurameerima, kuid lõpuks armub jäägitult. Pärast Eesti iseseisvaks kuulutamist on baltisakslaste aristokraatlik positsioon ühiskonnas kadunud ning noori hakkab jälitama eelarvamus eestlaste ja baltisakslaste sotsiaalsest ebavõrdsusest. Oskari hinge jätab sügava mulje kohtumine Erika vanaisaga, kes oli endine mõisnik. Oskar läheb vanaisalt neiu kätt paluma, kuid tabab end ühtäkki mõttelt, et äkki ta ei armastagi Erikat kui naist, vaid hoopis tema siniverelist päritolu. Võimalik, et noormehe armastuses avaldub hoopiski aastasadu sakslaste rõhumist talunud sulase \"orjaveri\". Oskari kaudu vaadatakse ühe rahva hinge ning kaasahaaravalt kujutatakse ühe noore mehe sisemisi konflikte.\n\nTegelastelt on ära võetud illusioonid, millele toetuda, kuid ka illusioonideta elu ei paku väljapääsu. Erika abiellub lõpuks teise mehega ning sureb sünnitusel. Enne seda aga on ta justkui surma ette aimates kirja pannud patukahetsuse. Kui Oskar aga kirja pärast naise surma kätte saab, tekitab temas süütunnet see, et ta ei osanud Erikaga teisiti käituda. Arvatavasti lõpetab Oskar oma elu enesetapuga.\n\nErika on neitsilik karakter, kelles kehastub meestegelaste ratsionaalsesse maailma tunginud irratsionaalne alge. Oskar kujutab romaani alguses endast tüüpilist kergemeelset korporanti, kes pole viitsinud juurelda rahvusliku identiteedi, kultuuri ega armastuse üle. Armastus Erika vastu aga avab talle justkui uue maailma.\n\nOskar ja Erika sümboliseerivad justkui mingis vaheruumis viibimist. Kui Erika vanaisa elab ika veel selles, mis oli ehk siis seisusliku ühiskonna ajas ja maailmas, siis Erikale on see kõik võõras. Oskar aga esindab maalt linna tulnud põlvkonda, kes ei kanna enam talupoeglikku eluhoiakut. Kumbki ei kuulu \"vanasse maailma\", kuid samas pole kummalgi ka uut eluvalemit. Neil puudub oma koht nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.\n\nTähtis roll on romaanis maastikel, mis kõnelevad tegelaste kodutusest nii füüsilises kui ka vaimses mõttes. Enamasti toimub tegevus hämaras, mis aga süvendab ebakindluse meeleolu. Tegelased kohtuvad puiesteedel ja parkides ning need kohad on justkui mängulava, kus etendatakse tegelaste kokkupuudet inimelu ühe irratsionaalse tungi – armastusega. Ajutised või anonüümsed maastikud kõnelevad sellise armastuse haprusest ja inimeste võimetusest ületada erinevaid piire, mis lõpuks võivad aga saatuslikuks saada.\n\nKirjandusteadlane Jaan Undusk on romaani nimetanud eesti parimaks armastusromaaniks, kuid ka seisustevahelise abielu teema arenduseks, mis oli omandanud eesti kirjanduses erilise kaalu koos 1870.–1890. aastatel toimunud eestlaste sotsiaalse tõusuga. Rudolf Sirge aga leidis, et tegemist on pigem tragikomöödiaga, sest ratsionaalsuse sekkumine lämmatab armastuse, mistõttu saksa naine hakkab armastama hoopis oma rahvusest meest.\n\nRomaani nähti esmajoones siiski sotsiaalkriitilisena. Kadunud aegu taga igatseva vana paruni hääles arvati kõlavat Tammsaare enese hääl. Daniel Palgi pidas seda isegi sakslastele ehk meelitavalt mõjuvaks, sest see \"näitab nende suurust matsi kõrval\". Nii tema kui ka Oskar Urgart leidsid, et Erika ei ole tüüpiline baltisakslane, mistõttu ei saa selle põhjal teha Eestis elavate baltisakslaste kohta üldistusi ning rahvusküsimusi puudutav pool on vaieldav.\n\n1936. aastal sai A. H. Tammsaare selle romaani eest Eesti Panga auhinna.\n\nRomaanist on välja antud viis trükki: 1935. (Eesti Riiklik Kirjastus), 1984. (Eesti Raamat) ja 2007. aastal (Pegasus; aluseks originaalkäsikiri), peale selle on välja antud romaani illustratsioone koondav Herald Eelma raamat-mapp \"Illustratsioonid A. H. Tammsaare romaanile \"Ma armastasin sakslast\"\" (Kunst, 1978) ning romaani ja selle kohta välja antud materjali koondav kogumik \"Armastus ja sotsioloogia. A. H. Tammsaare romaan \"Ma armastasin sakslast\". Artikleid ja esseid\" (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2013). Romaani põhjal on tehtud ka mitu teatri- ja telelavastust (1998, lavastaja Ain Prosa).\n\nRomaan on tõlgitud vene (1968), läti (1974), saksa (1977) ja inglise keelde (2018).\n", "id": "ekk_Latn_205612"}
{"text": "Adamson\n\nAdamson oli aastail 1912-1925 tegutsenud Inglise autofirma Adamson on kummituslinn Oklahomas Adamson on perekonnanimi\n", "id": "ekk_Latn_205613"}
{"text": "Anakonda (täpsustus)\n\nAnakonda (Eunectes) on perekond suuri, kägistajamadusid, kes elavad looduslikult Lõuna-Ameerika troopilistel aladel.\n\nAnakondaks võidakse nimetada hiidanakondat (Eunectes murinus), anakonda perekonda kuuluvat madu \"Anakonda\", 1997. aasta õudusfilm; Anaconda, linn Montanas; La-250 Anakonda, Nõukogude Liidu püüdurhävitaja prototüüp \"Anakonda\" on septembris 2014 Poolas läbiviidav kümnepäevane relvajõudude õppus.\n", "id": "ekk_Latn_205614"}
{"text": "Fail:Mare Mikofi skulptuur 'Maanaised' paigaldatult ja pakendatult avamise ootel Tartu Kunstimuuseumi ees Raekoja platsil, 27. august 2013.jpg\n", "id": "ekk_Latn_205615"}
{"text": "Eesti rannajalgpalli koondis\n\nEesti rannajalgpalli koondis on Eesti esinduskoondis rannajalgpallis. Eesti rannajalgpalli rahvuskoondis moodustati aastal 2007 ühiselt Eesti Jalgpalliliidu ja Eesti Rannajalgpalli Liidu koostöös. Samal aastal pidas rahvuskoondis oma esimese ametliku mängu, kui osaleti Prantsusmaal Marseille linnas FIFA rannajalgpalli maailmameistrivõistluste Euroopa kvalifikatsiooniturniiril. Esimene mäng peeti Ukraina koondisega, mis lõppes Ukraina 3:1 võiduga.\n", "id": "ekk_Latn_205616"}
{"text": "Lembi Mets\n\nLembi Mets (aastani 1979 Lembi Selberg; sündinud 11. juunil 1958 Tallinnas) on eesti tšellist ja muusikapedagoog.\n\nTa lõpetas aastal 1975 tšelloerialal Tallinna Muusikakeskkooli (õpetajaks Laine Leichter) ja aastal 1981 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Ivo Juuli, Toomas Velmeti ja Peeter Paemurru klassis) ning aastal 2005 magistriõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika erialal (tööga \"Tšelloõpetuse algusest Tallinnas\", juhendajad Peeter Paemurru ja Urve Lippus). Ta on täiendanud end eraviisiliselt Moskvas Ivan Monighetti ja Armen Georgiani juures.\n\nTa töötas aastatel 1981–1987 tšelloõpetajana Tallinna Lastemuusikakoolis, aastast 1984 tšelloõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja aastast 1993 ühtlasi Nõmme Muusikakoolis. Tema õpilasteks on olnud Vahur Luhtsalu, Levi-Danel Mägila, Aike Sõõro ja Kaia Tambi.\n\nTa on mänginud aastast 2000 Estonia orkestris. Ta on esinenud solistina ja mitmes kammeransamblis. Ta on avaldanud ajakirjades muusikaartikleid ja kontserdiarvustusi.\n", "id": "ekk_Latn_205617"}
{"text": "Hermann Alexander Neppert\n\nHermann Alexander Neppert (10. aprill/22. aprill 1874 Laiuse – 9. oktoober 1944 Gniewkowo Inowrocławi lähedal) oli Eesti ja Saksa vaimulik.\n\nTa õppis aastatel 1892–1896 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Prooviaastal oli (ja ühtlasi koduõpetajaks) ta aastal 1898 Palamuse Püha Bartholomeuse koguduses Burchard Sielmanni juures. Ordineeriti 7. mail/12. mail 1899 õpetajaks.\n\nPärast ordineerimist oli ta Tartu praostkonna vikaarõpetaja. Aastatel 1899–1900 oli ta Maarja-Magdaleena koguduse vikaarõpetaja, aastatel 1900–1901 vikareeris ta Tartu Maarja kogudust; aastatel 1900–1901 oli ta Pärnu Eliisabeti koguduse vikaarõpetaja. Aastatel 1902–1913 oli ta Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja. Aastatel 1913–1918 oli ta Tartu linnas vikaarvaimulikuks, vanglavaimulikuks ja usuõpetajaks, aastatel 1918–1919 töötas ta Tartus õpetajana.\n\nAastatel 1919–1920 oli ta vaimulikuks Hannoveri Naatsareti kirikus. Aastatel 1920–1933 oli ta vaimulikuks Steimbkes (asub Nienburgi kreisis Alam-Saksi liidumaal), aastatel 1933–1943 elas ta emeeritusena Berliinis, kuid aastatel 1943–1944 teenis ta vaimulikuna Argenaus (praegu Gniewkowo, on Inowrocławi lähedal, Inowrocławi maakonnas, Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas, Poolas), kus ta ka suri.\n", "id": "ekk_Latn_205618"}
{"text": "Morna (Õnne 13)\n\nMorna on fiktiivne Eesti väikelinn, kus toimub suurem osa Eesti teleseriaali \"Õnne 13\" tegevusest ning elab ja töötab enamik selle põhitegelastest.\n\nSarja idee autor ja esimene stsenarist Astrid Reinla kujundas Morna linna näo suuresti Elva-sarnaseks.\n\nPäriselus asuvad võttepaigad enamjaolt Tallinna aedlinnades – Nõmmel, Hiiul, Rahumäel jm.\n", "id": "ekk_Latn_205619"}
{"text": "Maanaised\n\n\"Maanaised\" on Eesti skulptori Mare Mikofi 1974. aastal valminud skulptuurigrupp. Realistlik skulptuur kujutab kaht maanaist, kellest vanem istub pingil ja noorem seisab.\n\nAlgselt näituse \"Inimene ja põld\" jaoks kipsist valmistatud skulptuur valati kultuuriministeeriumi algatusel 1978. aastal pronksi.\n\nTartu Kunstimuuseumi näitusemaja 25. aastapäeva puhul paigaldati see 28. augustil 2013 Raekoja platsil asuva näitusemaja ette ning on seal tänini eksponeeritud.\n\nSarnaselt Tartu skulptuuridega \"Suudlevad tudengid\" ja \"Isa ja poeg\" on ka see kahefiguuriline.\n\nMare Mikofi teostest on Tartu avalikus ruumis eksponeeritud ka skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_205620"}
{"text": "Kai Visnapuu\n\nKai Visnapuu (aastani 1982 Kai Selberg; sündinud 7. juunil 1961 Tallinnas) on eesti harfimängija.\n\nTa lõpetas aastal 1979 Tallinna Muusikakeskkooli ja aastal 1981 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Zvenislava Sillamaa õpilasena).\n\nAastast 1979 on ta mänginud Vanemuise orkestris.\n", "id": "ekk_Latn_205621"}
{"text": "Zvenislava Sillamaa\n\nZvenislava Sillamaa (aastani 1956 Zvenislava Dobrjanska; 17. juuli 1932 Lviv – 20. aprill 2006 Tallinn) oli Eesti harfimängija.\n\nTa lõpetas aastal 1949 Lvivi Muusikakooli ja aastal 1954 konservatooriumi (Viktoria Poltareva klassis), ta täiendas end Moskvas Kira Saradževa juures.\n\nTa töötas aastatel 1951–1954 Lvivi ooperi- ja balletiteatris, aastatel 1957–1987 ERSO-s ja 1964–1984 ka Estonias.\n\nTa oli aastatel 1964–1968 õpetaja Tallinna Muusikakoolis, aastatel 1969–1977 ja 1979–1985 oli ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppejõud ning aastatel 1972–1979 ja 1987–1995 oli ta Tallinna Muusikakeskkoolis pedagoog. Tema õpilased on olnud Eda Peäske, Kai Visnapuu ja Leelet Reimann.\n\nTa on esinenud solistina ning tema helisalvestisi on Eesti Raadios ja kogumikplaatidel.\n\nZvenislava Sillamaa suri 20. aprillil 2006 Tallinnas ja ta maeti 13. mail 2006 Liiva kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_205622"}
{"text": "Kaasav eelarvemenetlus\n\nKaasav eelarvemenetlus ehk kaasav eelarve koostamine on kodanikuvõimu arutlus- ja otsustusprotsess, üks osalusdemokraatia avaldumisvorme. Kaasavas eelarvemenetluses otsustavad kindla piirkonna elanikud, kuidas kasutada (kulutada) osa omavalitsuse või muu institutsiooni eelarvest. Eelarve kulude poole arutelul osalemine võimaldab kodanikel avalikke kulutusi leida, arutada ja tähtsuse järjekorda seada ning annab neile võimu teha rahakulutuse kohta otsustusi. Kui eelarve kulude arutellu kaasamist võetakse tõsiselt ja see toetub vastastikusele usaldusele, võidavad sellest nii kohalik omavalitsus kui ka kodanikud. Mõnel juhtumil on kaasav eelarvemenetlus tõstnud isegi inimeste maksukuulekust.\n\nKaheksa Brasiilia omavalitsuse juhtumiuuring näitas, et sageli on tulemuseks õiglasem kulujaotus, valitsemise suurem läbipaistvus ja vastutusvõimelisus, samuti kasvab avalikkuse osalus valitsemises (eriti marginaliseeritud rühmade ja vaeste seas) ning areneb demokraatlik kodanikuühiskond. Kaasava eelarve kaudu ei saa lahendada laiaulatuslikke probleeme nagu riiklikul tasemel tööpuudus, kuid see parandab kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid nagu tervishoid, kommunaalteenused ja üldharidus.\n\nMaailmas alustas kaasava eelarve kasutamist esimesena Porto Alegre linn Brasiilias 1989. aastal. Ehkki praeguseks kasutab seda juba üle 1500 omavalitsuse üle maailma, on kaasav eelarve tänini levinuim just Ladina-Ameerikas. Indias propageerib Aam Aadmi Partei kaasava eelarve (swaraj) juurutamist riigi kui terviku tasandil.\n", "id": "ekk_Latn_205623"}
{"text": "Klaus von Rautenfeld\n\nKlaus von Rautenfeld (Klaus Berens von Rautenfeld) (5/18. aprill 1909 Tartu – 5. veebruar 1982 München) oli Liivimaalt pärit Saksa filmioperaator.\n", "id": "ekk_Latn_205624"}
{"text": "Moslemi Vennaskond\n\nMoslemi Vennaskond on Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikides tegutsev islami fundamentalistlik rühmitus, mille rajas 1928. aastal Egiptuses Ḩasan al-Bannā panislamistliku, heategevust ja poliitilist aktivismi siduva organisatsioonina.\n\nAjalooliselt on see vastustanud kolonialismi ja toetanud ühiskondlikke muudatusi (nt Egiptuse 1952. aasta revolutsiooni), kuid selle lõppeesmärk on islamistliku riigikorra rajamine ning islamimaade ühendamine Kalifaadiks, mis ulatub Hispaaniast Indoneesiani. Moslemi Vennaskonda on süüdistatud terroritegevuses, mistõttu katkestas USA diplomaatilised suhted organisatsiooniga kuni selle võimuletulekuni Egiptuses 2012. aastal.\n\nAraabia sõjaväelistes diktatuurides nagu Egiptus ja Süüria oli vennaskond 20. sajandil enamasti surutud põranda alla, üks väheseid erandeid oli võimuletulek Sudaani 1989. aasta riigipöördes. Araabia kevade revolutsioonidega on see saanud legaalseks poliitiliseks jõuks ning omandanud mõnel pool massiliikumise iseloomu. 2012. aastal võitis Egiptuses presidendivalimised vennaskonna kandidaat Muḩammad Mursī. Ehkki vennaskonna õpetus on sunniitlik, toetab selle tegevust ka šiiitlik Iraan. Vennaskonna fundamentalistlikule poliitikale on järgnenud ka vastulööke, näiteks toimus 2013. aastal Egiptuses sõjaväeline riigipööre, millega president Mursī kukutati.\n\nVennaskonna toetajaid leidub ka paljude teiste riikide islamistlike poliitikute seas. Näiteks on vennaskonda toetavate seisukohtadega silma paistnud Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan.\n", "id": "ekk_Latn_205625"}
{"text": "Limes\n\nHadrianuse vall – Limes Britannicus Antoniuse vall – Šotimaal Limes Germanicus Limes Arabicus Limes Tripolitanus – tänapäeva Liibüas Limes Alutanus Limes Transalutanus Limes Moesiae – Ida-Rumeenias ja Moldaavias\n", "id": "ekk_Latn_205626"}
{"text": "Petteri Koponen\n\nPetteri Johannes Koponen (sündinud 13. aprillil 1988 Helsingis) on soome korvpallur.\n\nKoponen on 194 cm pikk ja kaalub 88 kg. Ta valiti 2007. aasta NBA drafti 30. valikuna Philadelphia 76ersi meeskonda.\n", "id": "ekk_Latn_205627"}
{"text": "Galápagos\n\n\"Galápagos\" on Ameerika Ühendriikide kirjaniku Kurt Vonneguti üheteistkümnes romaan.\n\nTeose põhiküsimuseks on inimaju väärtus (pigem väärtusetus) evolutsioonilisest vaatevinklist. Raamatu pealkiri tähistab ühelt poolt Galápagose saari, millel on loos oluline koht, ja teisalt on see austusavaldus Charles Darwinile, kelle teoorial põhineb Vonneguti romaan. Romaan ilmus esimest korda 1985. aastal, eesti keeles aga Tiina Randuse tõlkes 2005. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205628"}
{"text": "Mahlamäe (Elva)\n\nMahlamäe on Elva linna elamurajoon, mis jääb erinevalt ülejäänud linnast Elva jõe paremkaldale. Mahlamäe on aedlinn, kus asuvad peamiselt ühe-kahekorruselised elamud. Piirkonnas tegutseb Mahlamäe Selts. Eesti Looduskaitse Selts ja Elva linnavalitsus püüavad kujundada elamurajooni kõrvale ka parkmetsa, kus on metsapealinna ürituste raames korraldatud istutustalguid.\n", "id": "ekk_Latn_205629"}
{"text": "Printsipaat\n\nPrintsipaat on Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr – 3. sajandini, mis eelnes dominaadile.\n\nTerminid \"printsipaat\" ja \"dominaat\" on tuletatud tiitlitest princeps ja dominus ning väljendavad keisri seisundit. Keisririigi perioodide kohta kasutatakse termineid \"varane keisririik\" ja \"hilisantiik\". Kui printsipaati on peetud \"liberaalseks monarhiaks\", siis dominaadi perioodi on peetud absoluutseks monarhiaks.\n", "id": "ekk_Latn_205630"}
{"text": "Pretoriaanid\n\nPretoriaanid (ladina keeles Praetoriani) olid Rooma keisri ihukaitseväelased. Keiser Augustus moodustas 2. aastal eKr 9 pretoriaanide kohorti, mida käsutasid kaks pretoriaanide prefekti (praefecti praetorio). 3 kohorti paiknes Roomas ja 6 mujal Itaalia linnades. 23. aastal koondas prefekt Seianus kõik pretoriaanid Rooma ja majutas nad kasarmuisse (Castra Praetoria). Pretoriaanid sekkusid tihti võimuvõitlusse ja aitasid võimule keisreid. 312. aastal saatis keiser Constantinus Suur need väeosad laiali.\n", "id": "ekk_Latn_205631"}
{"text": "Pulheim\n\nPulheim on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Rhein-Erfti kreisis. Piirneb idas Kölniga.\n\nLinnaõigused sai 1981. aastal.\n\nPulheim jaguneb 12 linnaosaks.\n\nElanike arv 2012. aasta lõpus oli 53 100.\n", "id": "ekk_Latn_205632"}
{"text": "Põrgupõhja uus Vanapagan (film)\n\n\"Põrgupõhja uus Vanapagan\" on 1964. aastal linastunud film, mille režissöörid on Grigori Kromanov ja Jüri Müür. Film põhineb A. H. Tammsaare romaanil \"Põrgupõhja uus Vanapagan\".\n\nFilm osales 1964. aastal Balti liiduvabariikide, Valgevene ja Moldaavia filmifestivalil, kus pälvis peaauhinna Suur Merevaik.\n", "id": "ekk_Latn_205633"}
{"text": "Streets of London (laul)\n\n\"Streets of London\" ('Londoni tänavad') on inglise laulja ja laulukirjutaja Ralph McTelli laul. Lindistatud juba aastal 1969 albumi \"Spiral Starcaise\" jaoks, ilmus see Suurbritannias singlina alles aastal 1974.\n\nInspiratsiooni selle laulu jaoks sai ta ajast, mil ta rändas ja esines tänavamuusikuna mööda Euroopat, eriti Pariisis ja Londonis. Enda läbielatu ja kogetu vormis ta laulu tekstiks, kus kirjeldas lühikestes portreedes suurlinna inimesi, kes on ühiskonnas elurataste vahele jäänud: kodutuid, kerjuseid, üksikuid. Autoril olid sügavad kahtlused selle deprimeeriva sisu ja karakteriga laulu suhtes, seepärast ei kasutanud ta seda oma debüütalbumil. Tänu produtsent Gus Dudgeoni julgustusele leidis see lugu aga koha teisel albumil, \"Spiral Starcaise\". Loost sai suur hitt ning see jõudis briti edetabelites teisele kohale.\n\nOriginaalversiooni kôrval võib leida ka palju muid selle laulu esitusi. Nii näiteks on sellest loost oma kaverid sisse laulnud Cliff Richard, Blackmore's Night, Mary Hopkins, Roger Whittaker ja paljud teised.\n", "id": "ekk_Latn_205634"}
{"text": "Väikesaar (Narva jõgi)\n\nVäikesaar ehk Väike saar on saar Narva jões Narva linna juures Sutthoffi linnaosas. Saare pikkus on 555 m, suurim laius 140 m, pindala u 5,5 ha.\n\n18. sajandi alguses koostatud Rootsi kaardil on selle saare nimi Schnellenholm.\n\n1845. aasta kaardil on selle saare nimi vene keeles Остр. Клейнгольмъ – saksa keelest Kleinholm 'väike saar'. 1929. aasta linnaplaanil on saare nimi Väike saar.\n\nSelle saare järgi sai ilmselt nime Väikesaare tänav.\n\nSama nimega saar on olnud Narva jõel Kreenholmi piirkonnas Suursaarest lõuna pool linnast väljas. Seoses Narva veehoidla rajamisega on see saar kadunud.\n", "id": "ekk_Latn_205635"}
{"text": "Lääne-Uus-Britannia provints\n\nLääne-Uus-Britannia on 1. järgu haldusüksus (provints) Paapua Uus-Guineas. See hõlmab Uus-Britannia saare lääneosa, Vitu saared ja mitu väiksemat saart.\n\nPeamine majandusharu on palmiõli eksport.\n\nProvints jaguneb halduslikult Kandrian-Gloucesteri ja Talasea ringkonnaks.\n", "id": "ekk_Latn_205636"}
{"text": "Madangi provints\n\nMadangi provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Paapua Uus-Guineas. Provintsis asub hulgaliselt riigi kõrgemaid mäetippe ja aktiivseid vulkaane.\n\nBogia ringkond Madangi ringkond Kesk-Ramu ringkond Rai Coasti ringkond Sumkari ringkond Usino Bundi ringkond\n", "id": "ekk_Latn_205637"}
{"text": "Southern Highlandsi provints\n\nSouthern Highlandsi provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Paapua Uus-Guineas. Provintsis asub hulgaliselt lubjakivist mägesid ja koopaid, millest paljud on veel läbi uurimata.\n\nIalibu-Pangia ringkond Imbonggu ringkond Kagua-Erave ringkond Mendi-Munihu ringkond Nipa-Kutubu ringkond\n", "id": "ekk_Latn_205638"}
{"text": "Western Highlandsi provints\n\nWestern Highlandsi provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Paapua Uus-Guineas. Western Highlandsi provints on ühtlasi kõige väiksem ja suurima asustustihedusega provints riigis.\n", "id": "ekk_Latn_205639"}
{"text": "Põhjaprovints (Paapua Uus-Guinea)\n\nPõhjaprovints (ka Oro provints) on 1. järgu haldusüksus (provints) Paapua Uus-Guineas. Provintsis asub aktiivne vulkaan Mount Lamington.\n", "id": "ekk_Latn_205640"}
{"text": "Jaan Känna\n\nJaan Känna (sündinud 24. detsembril 1944 Karepal) on eesti kohaliku elu tegelane.\n\n1965. aastal lõpetas ta Kunda Töölisnoorte Kooli.\n\n1970. aastate alguses oli ta Karepa rahvamaja juhataja.\n\nTa on Karepa ja Tidriku külavanem.\n\nJaan Känna on Eesti Keskerakonna liige. 2002., 2005., 2009. ja 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Eesti Keskerakonna nimekirjas Vihula vallavolikogu liikmeks, kuid ei osutunud valituks.\n\nTa on Kunda Hariduse Toetusseltsi liige.\n\nEpisoodilises rollis tegi ta kaasa filmis \"Jan Uuspõld läheb Tartusse\".\n", "id": "ekk_Latn_205641"}
{"text": "Taassulatusjootmine\n\nTaassulatusjootmine (ingl reflow soldering) on tööstuslik viis pindmonteeritavate komponentide jootmiseks plaadile. Komponendid asetatakse plaadile koos jootepastaga ning kontrollitud temperatuuril kuumutatakse tervet plaati ahjus, mille mõjul pastas olev jootetina üles sulab. Pärast mahajahtumist tina tahkub ning komponentide ja joodetavate pindade vahele tekivad tahked elektrilised ühendused. Kuumutamise protsessi võib läbi viia nii erilise ahju abil, kasutades infrapunakiirgust või jootes kõik komponendid eraldi kuuma õhku kasutades.\n\nSedalaadi jootmine on üks levinumaid meetodeid, millega pindjoodetavaid komponente plaadile paigutada. Samas saab seda kasutada ka läbiaugu-komponentide jootmisel pannes jootepastat aukudele ning asetades komponendi otsad neist läbi. Kuna lainejootmine on ainult läbiaugu-komponente sisaldavate trükkplaatide jootmisel odavam ja lihtsam, siis neil juhul enamasti taassulatusjootmist ei kasutata. Samas olukorras, kus trükkplaat sisaldab mõlemaid võib olla kasumlikum kasutada taassulatusjootmist, elimineerides sellega lainejootmine kogu protsessist ning vähendades tootmiskulusid.\n", "id": "ekk_Latn_205642"}
{"text": "Päikesesüsteemi teke ja areng\n\nPäikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes. Suurem osa massist kogunes kokkulangenud piirkonna keskosasse, kus tekkis Päike; ülejäänud massist moodustus protoplanetaarne ketas, millest arenesid planeedid, nende kaaslased, asteroidid ja teised väikesed Päikesesüsteemi taevakehad.\n\nEelnevalt kirjeldatud laialdaselt tunnustatud mudelit tuntakse nebulaarhüpoteesi nime all. Selle koostasid 18. sajandil Emanuel Swedenborg, Immanuel Kant ja Pierre-Simon Laplace. Mudeli edasiarendamisel on kasutatud teadmisi astronoomiast, füüsikast, geoloogiast ja planetoloogiast. 1950. aastatel alanud kosmoseajastu avastuste ja eksoplaneetide leidmise järel on mudelit nii ümber lükatud kui ka vastavalt uutele vaatlustele täpsustatud.\n\nPäikesesüsteem on pärast teket väga palju arenenud. Pöörlevatest gaasi- ja tolmupilvedest on moodustunud hulgaliselt planeetide kaaslasi. Lisaks on osa kaaslasi moodustunud planeetidest kaugemal ja hiljem nende gravitatsiooni mõjul kinni püütud. Mõni kaaslane, nagu näiteks Kuu, võib olla aga tekkinud kokkupõrke tagajärjel (Maa ja Kuu puhul kirjeldab seda hiiglasliku kokkupõrke hüpotees). Taevakehad on pidevalt omavahel kokku põrganud ja see on oluliselt mõjutanud Päikesesüsteemi arengut. Planeetide asukohad on gravitatsioonilise vastastikmõju tõttu korduvalt muutunud. Arvatakse, et planeetide asukohtade muutumine juhtis suuresti Päikesesüsteemi varajast arengut.\n\nUmbes 5 miljardi aasta pärast Päike jahtub ja paisub praeguse läbimõõduga võrreldes mitmekordseks (muutudes punaseks hiiuks), mille järel heidab planetaaruduna kõrvale välised kihid ja muutub valgeks kääbuseks. Kauges tulevikus vähendavad mööduvad tähed aegamisi Päikese mõju planeetidele. Mõni planeet hävib ja mõni liigub edasi tähtedevahelisse keskkonda. Kümnete miljardite aastate pärast ei tiirle Päikese ümber ilmselt enam ükski algsetest taevakehadest.\n", "id": "ekk_Latn_205643"}
{"text": "Elle Soop\n\nElle Soop (sündinud 23. novembril 1948 Jõhvis) on eesti kunstipedagoog.\n\nElle Soop alustas oma kooliteed Jõhvis, osaledes seal loodud kunstiklassides. Edasi siirdus ta õppima Tallinna Pedagoogilisse Instituuti, mille lõpetas kunsti- ja käsitööõpetaja erialal. 1977 abistas ta kunstikooli loomisel (tollal S. M. Kirovi nimelise Näidiskalurikolhoosi Lastekunstikool) ning alates 1982. aastast on ta selle kunstikooli direktor. Praegu on see Viimsi Kunstikool.\n\n2007. aastal anti talle autasu \"Viimsi vaal\" Viimsi vallale osutatud eriliste teenete eest.\n\n2016 Viimsi valla elutöö preemia.\n", "id": "ekk_Latn_205644"}
{"text": "Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt\n\nAmeerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt algas juba 10. sajandil, mil skandinaavlased avastasid ja asustasid Atlandi ookeani põhjaosas asuvaid alasid, sealhulgas Põhja-Ameerika kirdeosa.\n\nSkandinaavlaste koloonia Gröönimaal pidas vastu peaaegu 500 aastat. Põhja-Ameerika mandriosas asunud asulad olid väikesed ja need ei arenenud välja püsivateks kolooniateks. Kuigi merereisid sinna toimusid mõnda aega (näiteks puidu kogumiseks), puudub tõestusmaterjal skandinaavlaste püsiasulate kohta Põhja-Ameerika mandriosas.\n", "id": "ekk_Latn_205645"}
{"text": "Bari konföderatsioon\n\nBari konföderatsioon (1768–1772) oli Poola šlahta konföderatsioon, mis loodi 29. veebruaril 1768 Baris Podoolias. Selle asutamisaktis sätestati konföderatsiooni eesmärkidena katoliku usu kaitsmine ja Rzeczpospolita sõltumatus; selle nimel sooviti vabaneda Venemaa eestkostest, kuningas Stanisław August Poniatowskist ja teda toetavatest Vene vägedest. Konföderatsiooni eesmärgiks oli kaotada Venemaa kehtestatud seadused, mis tagasid teiseusulistele riigis võrdsed õigused.\n\nMõningate ajaloolaste järgi oli tegemist esimese Poola rahvusliku ülestõusuga.\n", "id": "ekk_Latn_205646"}
{"text": "Tamse mõis (Muhu)\n\nTamse mõis (saksa keeles Tamsal) oli riigimõis Muhu kihelkonnas Saaremaa rüütelkonnas.\n\nMõis rajati 17. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_205647"}
{"text": "Muhu-Suuremõisa mõis\n\nMuhu-Suuremõisa mõis (saksa keeles Mohn-Großenhof) oli riigimõis Muhu kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati 16. sajandi keskpaigas.\n\nAlates 1869. aastast korraldas Muhu-Suuremõis koos Tumala mõisaga Suure väina laevaliiklust.\n", "id": "ekk_Latn_205648"}
{"text": "Rinsi mõis\n\nRinsi mõis (saksa keeles Grabbenhof) oli Kapi mõisa kõrvalmõis Muhu kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati 18. sajandi keskpaigas Muhu-Suuremõisa ja Maasi mõisast eraldatud aladest.\n", "id": "ekk_Latn_205649"}
{"text": "Kapi mõis\n\nKapi mõis (saksa keeles Kappimois) oli riigimõis Muhu kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati ajavahemikul 1744–1750 Muhu-Suuremõisa ja Kantsi mõisast eraldatud aladest.\n", "id": "ekk_Latn_205650"}
{"text": "Kantsi mõis\n\nKantsi mõis (saksa keeles Ganzenhof) oli riigimõis Muhu kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõisast on teateid alates 16. sajandi keskpaigast.\n", "id": "ekk_Latn_205651"}
{"text": "Hellamaa mõis\n\nHellamaa mõis (saksa keeles Hellama) oli riigimõis Muhu kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati 1733 Muhu-Suuremõisa ja Tamse mõisast eraldatud aladest.\n", "id": "ekk_Latn_205652"}
{"text": "Taaliku mõis\n\nTaaliku mõis (saksa keeles Thalik) oli rüütlimõis Jaani kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõisast on teateid alates 1532.\n", "id": "ekk_Latn_205653"}
{"text": "Kõinastu mõis\n\nKõinastu mõis (saksa keeles Keinast) oli riigimõis Jaani kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati ajavahemikul 1758–1767 Maasi mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205654"}
{"text": "Trääl\n\nTrääl (vanapõhja keeles þræll, norra keeles trell, taani keeles træl) oli ori või pärisori viikingiaegse Skandinaavia aladel. Vastav termin vanainglise keeles oli þēow .\n\nTrääli kui orja staatus vastandus tollases ühiskonnas vabamehe (karl, ceorl) ja üliku (jarl, eorl) omale. Germaanlaste varajases õiguses kasutatud keskaegse ladina keele termin oli servus. Pärisorjuse ühiskondlik süsteem jätkus kõrgkeskaegse feodalismi kujul.\n", "id": "ekk_Latn_205655"}
{"text": "Kuddus Ĝojamiyarow\n\nKuddus Ĝojamiyarow (ka Kudduss Kužamjarov, uiguuri keeles Куддус Ғоҗамияров; 21. mai 1918 – 8. aprill 1994) oli uiguuri helilooja.\n\nĜojamiyarow oli esimene uiguuri rahvusest kutseline helilooja. Ta oli Almatõ konservatooriumi õppejõud, sealhulgas 1965. aastast professor ja aastatel 1957–1967 rektor.\n\nTema teoste seas on ooperid \"Nazugum\" (1956) ja \"Kuldsed mäed\" (1960), ballett \"Tšin Tomur\" (1967), viis sümfooniat, kooriteoseid, kammermuusikat ja klaveripalu.\n\n1955–1959 oli ta Kasahhi NSV heliloojate liidu esimees. 1961–1967 oli ta Kasahhi KP Keskkomitee liige ja 1959–1966 Kasahhi NSV Ülemnõukogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_205656"}
{"text": "Bērzaine gümnaasium\n\nBērzaine Maagümnaasium (saksapäraselt Birkenruh' (maa)gümnaasium; läti keeles Bērzaines ģimnāzija, saksa keeles Gymnasium Kaiser Alexanders II zu Birkenruh bei Wenden) oli gümnaasium Liivimaa kubermangu Läti osas. Nüüdisajal jääb kooli asukoht Cēsise linna territooriumile (Bērzaines iela 34).\n\nPoisslaste gümnaasiumi asutas 1826 pedagoog Albert Holander. Õppetöö algas 1837 ja see oli saksakeelne.\n\n19. sajandil oli see üks Venemaa keisririigi edukamaid gümnaasiumiharidust andvaid koole.\n\n1882. aastal muudeti asutus Liivimaa maagümnaasiumiks. Gümnaasium suleti venestamise ajal 1892. aastal, kuid taasavati 1906. aastal.\n\nPraeguseni säilinud koolimaja ehitati 1882. Koolimaja on Lätis arvele võetud kultuurimälestisena.\n", "id": "ekk_Latn_205657"}
{"text": "Peeter I värav\n\nPeeter I värav (vene keeles Петровские ворота) oli klassitsistlik värav Narva kindlustusvööndi lääneküljel Triumphi bastionist lõuna pool.\n\nVärava ehitamine Triumphi ja Fortuna bastionide vahele oli plaanis juba Narva linnakindlustuse täiendamisel aastatel 1683–1704 Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi, aga värav jäi ehitamata.\n\nVärav ehitati 1822. aastal Vene võimu ajal. See võimaldas otsepääsu sillale üle Narva jõe läbi vanalinna ja Hermanni linnuse vahelise oru samas kohas, kust Venemaa poolt siseneja tuleb linna ka täna. Selle järgi on nime saanud Peetri plats. Värava rajamise tõttu muutus Reveli ehk Tallinna maantee suund.\n", "id": "ekk_Latn_205658"}
{"text": "Jakov Sverdlovi nimeline kolhoos\n\nJakov Sverdlovi nimeline kolhoos oli kolhoos Võru rajoonis.\n\nKolhoos eksisteeris aastail 1949–1989. Kolhoosi keskus asus Tsoorus. Kolhoos oli nimetatud vene revolutsionääri ja riigitegelase Jakov Sverdlovi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_205659"}
{"text": "Võru Gümnaasium\n\nVõru Gümnaasium on riigigümnaasium, mis tegutseb alates 2015. aasta sügisest ja asub Võrus aadressil Seminari tänav 1.\n\nKool asutati 2015. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205660"}
{"text": "Viru tänav (Narva)\n\nViru tänav on tänav Narva vanalinnas. Algab Vestervalli tänavalt, ristub Suure tänavaga ning lõpeb Koidula tänavaga ristudes. Tänava pikkus on umbes 310 m.\n", "id": "ekk_Latn_205661"}
{"text": "Kollaste Turbanite ülestõus\n\nKollaste Turbanite ülestõus (ka Kollaste Sallide ülestõus) oli Hiinas Hani dünastia vastu toimunud ülestõus, mis puhkes 184. aastal Hani keiser Lingi valitsemisajal. Ülestõusu mahasurumiseks läks 21 aastat. Ülestõus, mis sai nime mässajate kantavate pearättide värvi järgi, oli mässuliste seoste tõttu salajaste taoistlike ühingutega oluliseks tähiseks taoismi ajaloos. Ülestõus on ühtlasi Luo Guanzhongi ajaloolise romaani \"Kolmevalitsus\" algussündmus.\n", "id": "ekk_Latn_205662"}
{"text": "Kuningavärav\n\nKuningavärav (vene keeles Королевские ворота, rootsi keeles Konungsporten) oli barokne värav Narva kindlustusvööndi põhjaküljel Gloria ja Honori bastioni vahel.\n\nVärav ehitati Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi Narva linna kindlustuse täiendamisel aastatel 1683–1704. Sellest kujundati linna peavärav.\n\nKuningavärava viimistlemiseks kasutati Märjamaa lubjakivi ehk nn \"märjamaa marmorit\".\n\n18. sajandil hakati Kuningaväravat kutsuma Imperaatoriväravaks (Императорские ворота).\n\n19. sajandil värav lammutati.\n", "id": "ekk_Latn_205663"}
{"text": "Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium\n\nTallinna Väike-Õismäe Gümnaasium oli gümnaasium Tallinnas Väike-Õismäe asumis aadressil Õismäe tee 50.\n\n1. septembril 2010 ühendati kool Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumiga, mis hakkas liitmise järel kandma nime Tallinna Õismäe Gümnaasium.\n", "id": "ekk_Latn_205664"}
{"text": "Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium\n\nTallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium oli keskharidust andnud õppeasutus, mis tegutses aastail 1911–1940.\n", "id": "ekk_Latn_205665"}
{"text": "Pildikivi\n\nPildikivi on germaani rauaajal (400–800 pKr) või viikingiajal (8. sajandi lõpust 11. sajandi keskpaigani) Skandinaavias ja eriti Gotlandi saarel püstitatud kaunistatud kiviplaat (tavaliselt lubjakivist). Tänapäeval on teada rohkem kui 400 pildikivi asukoht. Kõik need kivid püstitati tõenäoliselt kui mälestuskivid, kuid harva haudade juurde. Mõned neist on paigutatud sildade juurde ja teedele, kus neid võisid näha paljud inimesed.\n\nPildikivid erinevad ruunikividest peamiselt selle poolest, et sõnum antakse edasi ruunide asemel piltidena. Mõnedel pildikividel leidub ka ruunikirjas tekst, kuid see ei sisalda rohkem teavet kui andmed selle kohta, kellele kivi pühendatud oli. Kuna tekstilised selgitused puuduvad, on pildikive sellest tulenevalt keeruline tõlgendada Sarnaseid Šotimaal leiduvad kive tuntakse piktide kividena.\n", "id": "ekk_Latn_205666"}
{"text": "Kubermangugümnaasium\n\nKubermangugümnaasium (ka kubermangukool) oli Vene keisririigi ajal enamasti kubermangulinnas asuv riiklik gümnaasium. Eesti alal olnud kubermangugümnaasiumide õppekeel oli saksa keel.\n\nKubermangugümnaasiumi alamkooliaste oli kreiskool.\n\nEesti alal tegutsesid Eestimaa kubermangus Tallinna Kubermangugümnaasium ja Liivimaa kubermangus Tartu Kubermangugümnaasium, Läti alale jäi Riia Kubermangugümnaasium.\n", "id": "ekk_Latn_205667"}
{"text": "Mati Murumaa\n\nMati Murumaa (sündinud 19. novembril 1947 Pärnus) on eesti muusik ja näitleja.\n\nTa lõpetas 1971. aastal Pärnu Õhtukeskkooli.\n\nTöötas 1972–1977 Pärnus orkestrandina ja 1978–1985 Endla teatris näitlejana. Osales ansamblis Kuldne Trio.\n\n1988. aastal asus ta elama Ameerika Ühendriikidesse.\n", "id": "ekk_Latn_205668"}
{"text": "Narva linnakool\n\nNarva linnakool oli linnakool Narvas.\n\nEsimest korda on Narvas tegutsevat linnakooli mainitud 1501. aastal, sellega see on teadaolevalt vanuselt teine samatüübiline kool Eestis. Koolis õppisid Narva kodanike lapsed. Neile õpetati kirjutamist, lugemist ja ladina keelt.\n\nKool asus Narva Jaani kiriku lähedal.\n\nLinnakool suleti 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205669"}
{"text": "Jennifer Suhr\n\nJennifer Suhr (neiupõlvenimega Stuczynski; sündinud 5. veebruaril 1982 Fredonias New Yorgi osariigis) on USA kergejõustiklane (teivashüppaja).\n\n2012. aastal tuli ta teivashüppes tulemusega 4.75 olümpiavõitjaks.\n\n2016. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Portlandis võitis ta kuldmedali võistluste rekordiga 4.90.\n\n2013. aasta märtsis püstitas ta teivashüppes sisemaailmarekordi, kui hüppas USA kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel Albuquerques 5.02 m, ületades sellega Jelena Issinbajevale kuulunud maailmarekordi ühe sentimeetriga. Ta parandas sisemaailmarekordit 30. jaanuaril 2016, kui ületas 5.03 m.\n\nTema isiklik rekord teivashüppes välitingimustes on 4.92, mille ta püstitas 6. juulil 2008 Eugene'is.\n", "id": "ekk_Latn_205670"}
{"text": "Madis Schmidt\n\nMadis Schmidt (sündinud 6. septembril 1942 Kalmaru küla, Vändra vald, Pärnumaa) on eesti puhkpilliorkestri dirigent, fagotist ja muusikapedagoog.\n\nTa lõpetas 1962. aastal Tallinna Muusikakooli fagoti erialal Elmar Milkopi klassis ning 1971. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi fagoti erialal Rein Olsperti klassis.\n\nSchmidt on mänginud aastatel 1962–1976 Estonia ja 1962–66 Balti laevastiku mereväeorkestris. Ta on töötanud aastatel 1972–1976 Saku Muusikakoolis puhkpilliõpetaja ja dirigendina, juhatades ühtlasi Saku Õlletehase ning 1973–1975 tehase Silikaat puhkpilliorkestrit. Õpetajatööd jätkas Madis Schmidt 1976–1981 Vändra Lastemuusikakoolis ning juhtis samas dirigendina kultuurimaja orkestrit. Ta on asutanud 1981. aastal Pärnu-Jaagupi Lastemuusikakooli (1981–2000 direktor ja õpetaja) ning 1983. aastal selle filiaali, Kilingi-Nõmme Lastemuusikakooli (1983–85 direktor ja õpetaja). Perioodil 1977–2004 oli ta tegev ka Vabariiklikus Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestris ja juhatas dirigendina aastatel 1978–1982 Pärnu Sümfooniaorkestrit ning 1982–2008 Pärnu-Jaagupi puhkpilliorkestrit Halinga. Alates aastast 2000 on ta töötanud Pärnu Muusikakoolis õpetajana.\n\nMadis Schmidti õpilased on teiste seas olnud Artur Raidmets, Madis Mäekalle, Hando Põlluste, Priit Volmer, Taavi Reimets, Mari Kalmet, Liis Mäevälja ja Julia Žigun.\n", "id": "ekk_Latn_205671"}
{"text": "Andres Ild\n\nAndres Ild (sündinud 28. augustil 1943 Pärnus) on eesti näitleja.\n\nAndres Ild lõpetas 1962. aastal Pärnu 2. Keskkooli. Töötas 1963–1964 Pärnus sidemontöörina. Ta oli aastatel 1964–1998 Endla teatri näitleja. Hiljem on ta mänginud Endla teatri lavastustes rollilepinguga.\n\nAndres Ild on mänginud 1972. aastal valminud filmis \"Verekivi\" Andrease rolli.\n", "id": "ekk_Latn_205672"}
{"text": "Villem Indrikson\n\nVillem Indrikson (21. august 1944 Tallinn – 2. märts 1996 Tallinn) oli eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 1963. aastal Tallinna 4. Keskkooli, õppis 1964–1968 Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas ning lõpetas 1976. aastal näitejuhtimise erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi.\n\nTa oli 1972–1973 Rakvere Teatri, 1973–1986 Endla teatri ja 1988–1992 Vanalinnastuudio näitleja. 1986–1988 oli ta Tallinnfilmi ja 1989–1996 ETV režissöör.\n\nVillem Indrikson on maetud Liiva kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_205673"}
{"text": "Aru mõis (Karja)\n\nAru mõis (saksa keeles Arromois) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõisast on teateid alates 1519.\n", "id": "ekk_Latn_205674"}
{"text": "Koikla mõis\n\nKoikla mõis (saksa keeles Koiküll) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõisast on teateid alates 1399.\n", "id": "ekk_Latn_205675"}
{"text": "Laugu mõis\n\nLaugu mõis (saksa keeles Laugo) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati 17. sajandi II poolel.\n", "id": "ekk_Latn_205676"}
{"text": "Metsküla mõis\n\nMetsküla mõis (saksa keeles Metzküll) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati 17. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_205677"}
{"text": "Pamma mõis\n\nPamma mõis (saksa keeles Herrenhof) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati 17. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_205678"}
{"text": "Parasmetsa mõis\n\nParasmetsa mõis (saksa keeles Parrasmetz) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.\n\nLeisi külas Mustjala maantee käänukohal asus varem Jõe karjamõis, mille saksakeelne nimi oli Charlottenthal, aga 1781 nimetati seda Charlottendahl.\n\nMõisast on teateid alates 1563.\n", "id": "ekk_Latn_205679"}
{"text": "Pärsama mõis\n\nPärsama mõis (saksa keeles Persama) oli riigimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati ajavahemikul 1731–1738 Pamma ja Leisi mõisast eraldatud aladest.\n\nMõisale kuulus 701 ha mõisamaad, 2630,67 ha talumaad, 32 talu.\n", "id": "ekk_Latn_205680"}
{"text": "Triigi mõis (Karja)\n\nTriigi mõis (saksa keeles Feckerort) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis moodustati kõrtsikoha ja 5 adramaa põhjal, millest 2 asusid mere ääres ja 3 Angla vakuses. 1547 läks mõis Strykide suguvõsa valdusse ja sellest tulebki mõisa eestikeelne nimi. Mõisa saksakeelne nimi kirjutati sel aastal kujudel Feckel ja Feckerort. 1704 nimetati mõisa kujul Strikanhåf ja 1782 kujul Triki mois.\n\nPärast Eesti iseseisvumist mõis likvideeriti ja moodustati Triigi asundus, mis 1977 nimetati ümber külaks.\n", "id": "ekk_Latn_205681"}
{"text": "Olbrüki mõis\n\nOlbrüki mõis (saksa keeles Olbrück) oli rüütlimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.\n\nSaaremaa maamarssal Oskar von Ekesparre ostis Mõntu 1873. ja Sääre mõisa 1876. aastal. Ta päris Koltse mõisa 1889. aastal.\n\nMõis rajati 19. sajandi lõpus Koltse, Mõntu ja Sääre mõisa ühendatud aladest.\n\nElamiseks ehitati esinduslikuna välja Mõntu mõisasüda, ülejäänud olid de facto majandusmõisad.\n", "id": "ekk_Latn_205682"}
{"text": "Torgu mõis\n\nTorgu mõis (saksa keeles Torkenhof) oli riigimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati 14. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_205683"}
{"text": "Võru Kreutzwaldi Kool\n\nVõru Kreutzwaldi Kool on põhikool Võru linnas aadressil Kooli 7. Kool asutati 2015. aastal.\n\nPeale koolimaja kasutab kool õppetööks Võru Spordikeskust, kunstmuruga jalgpalliväljakut ja Koreli oja äärseid võimalusi.\n", "id": "ekk_Latn_205684"}
{"text": "Lembit Kees\n\nLembit Kees (1. aprill 1931 Jälevere, Taevere vald – 4. oktoober 2000 Pärnu) oli eesti näitleja.\n\nLembit Kees oli pärit taluniku perekonnast. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja õppis 1952–1955 Draamateatri õppestuudios. Lembit Kees töötas Endla teatris 1957–1984 näitlejana ja 1995–2000 tulevalvurina.\n", "id": "ekk_Latn_205685"}
{"text": "Õie Maasik\n\nÕie Maasik (kodanikunimi 1958. aastast Õie Aus; 1. mai 1929 Tallinn – 27. oktoober 1992 Tallinn) oli eesti näitleja.\n\nÕie Maasik lõpetas 1947. aastal Tallinna 8. Keskkooli ja 1951. aastal Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Õie Maasik töötas näitlejana 1951–1966 Endla teatris ja 1966–1984 Viktor Kingissepa nimelises Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris.\n\nÕie Maasik on maetud Metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_205686"}
{"text": "Henn Jaaniste\n\nHenn Jaaniste (2. aprill 1915 Taali vald – 28. detsember 1985 Pärnu) oli eesti näitleja.\n\nHenn Jaaniste oli pärit talupidaja perekonnast. Ta lõpetas 1935. aastal Pärnu kaubanduskooli, töötas 1937–1940 saeveskis. Teatritegevust alustas 1940. aastal Endla teatri operetikooris, oli aastani 1967 samas näitleja, seejärel lavastusalajuhataja ja rekvisiitor.\n", "id": "ekk_Latn_205687"}
{"text": "Valga Poeglaste Gümnaasium\n\nValga Poeglaste Gümnaasium oli kool (poeglaste gümnaasium) Valga maakonnas Valgas aadressil Julius Kuperjanovi tänav 10.\n", "id": "ekk_Latn_205688"}
{"text": "Audentese Erakool\n\nAudentese Erakool on eraüldhariduskool Tallinnas aadressil Tondi 84.\n\nKooli direktor on Ahto Orav.\n\nKool asutati 1995. aastal nimega Fontese Erakool. Alates 1997. aastast on kooli nimi Audentese Erakool.\n\n2011. aastal alustas Audentese Erakool keskhariduse pakkumist rahvusvahelise õppekava (IB Diploma Programme) alusel. 2019. aasta septembril eraldati rahvusvaheline bakalaureuseõpe ja loodi uus kool, mille nimeks sai Audentese Rahvusvaheline Kool.\n\nAudentese Erakoolis saab keskharidust omandada e-gümnaasiumis.\n", "id": "ekk_Latn_205689"}
{"text": "Linda Paberit\n\nLinda Paberit (13. detsember 1904 Särevere vald – 28. juuli 1954 Tartu) oli eesti näitleja.\n\nLinda Paberit oli pärit põllupidajate perekonnast. Ta lõpetas 1926. aastal Draamastuudio teatrikooli. Töötas 1926–1929 ja 1932–1940 Eesti Draamateatris, 1929–1931 Ugalas ning 1931–1932 Endlas. Hiljem töötas rebasekasvatuses.\n", "id": "ekk_Latn_205690"}
{"text": "Eduard Ralja\n\nEduard Ralja (12. oktoober 1924 Vana-Suislepa vald, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa – 25. november 1987 Pärnu) oli eesti näitleja.\n\nEduard Ralja vanemad olid talunikud. Ta õppis 1932–1940 Tallinnas Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžis, lõpetas 1942. aastal õhtukeskkooli ja 1969. aastal Viljandi Kultuurharidustöö Kooli.\n\nOli 1947–1954 Tallinnas vabrikutööline. Töötas näitlejana 1954–1956 Ugalas, 1958–1960 ja 1968–1978 Viktor Kingissepa nimelises Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris, 1960–1966 Endlas ja 1966–1968 Noorsooteatris.\n", "id": "ekk_Latn_205691"}
{"text": "Haapsalu Viigi Kool\n\nHaapsalu Viigi Kool (lühend HVK) on erikool Lääne maakonnas Haapsalus aadressil Suur-Mere tänav 17. Haapsalu Viigi Kooli direktor on Kristi Kivipuur.\n\nKool asutati 1960. aastal, et võimaldada lastele 1950. aastate lõpus Eestit tabanud lastehalvatuse epideemia järgset ravi. Kool nimi oli Haapsalu Sanatoorne Internaatkool. Esimesel õppeaastal oli koolis 120 last. 1998. aastal lõpetas Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli viimane keskkooliklass (35. lend). Algusaastatel oli suurem osa õpilastest neuroloogiliste ja ortopeediliste diagnoosidega, kes vajasid palju füsioteraapiat ja neuroloogilist ravi. Viimastel aastatel on liikumispuudega lapsi järjest vähem, enim on liitpuudega lapsi, kellel on lisaks näiteks aktiivsus-tähelepanuhäire, kõne- või tundeeluprobleemid. Algusaastatel õppis koolis lapsi üle Eesti, siis tänapäeval on Haapsalu Viigi Kool eeskätt piirkondlik kool.\n\n19. jaanuaril 1999 oli Haapsalu Sanatoorses Internaatkoolis tulekahju.\n\n2013. aastal ühines Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Vidruka Kooliga ja kooli uueks nimeks sai Haapsalu Viigi Kool. Kool tegutseb kolmes majas: Haapsalus Suur-Mere tänav 17 ja Kastani tänav 9 ning Vidruka külas. Koolis õpivad lapsed lihtsustatud õppekava järgi. 2021. aastal oli põhikooli riiklikul õppekaval 26 õpilast, lihtsustatud õppekaval 41, toimetulekuõppel 22 ja hooldusõppel neli õpilast. Klassides on neli kuni kaheksa õpilast, osa on ka liitklassid.\n", "id": "ekk_Latn_205692"}
{"text": "Randar Alango\n\nRandar Alango (kuni 1937. aastani Arkadi Tisler; 28. juuni 1914 Kabli, Orajõe vald – 5. jaanuar 1980 Tartu) oli eesti näitleja.\n\nRandar Alango vanemad olid talupidajad. Ta lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi. Töötas 1948–1951 näitlejana Endlas ning 1943 ja 1954–1960 Rakvere Teatris.\n", "id": "ekk_Latn_205693"}
{"text": "Paistu kihelkonnakool\n\nPaistu kihelkonnakool oli kihelkonnakool, mis asus Paistus, Paistu kihelkonnas.\n\nPaistus avati 1854. aastal kihelkonnakool poeglastele ja 1871. aastal tütarlastele. Kaks kooli ühendati 1920. aastal algkooliks ja suleti 1930. aastal.\n\nPoeglaste kihelkonnakool avati Paistus 1854. aastal. Aastatel 1871-1924 töötas ka tütarlaste kihelkonnakool, kus aastatel 1880-1911 oli organistiks ja õpetajaks helilooja ja koorijuht Friedrich August Saebelmann. Tema eestvõttel loodi 1880. aastal segakoor Heli, mis eksisteeris Paistus 125 aastat. Koori juhatas pikki aastaid õpetaja Martin Kahu ja hiljem tema tütar Heli-Maria Kahu. Koolid ühendati 1920. aastatel algkooliks ja suleti 1930. aastal.\n\nKoolimaja põles maha 1941. aasta juunis.\n", "id": "ekk_Latn_205694"}
{"text": "Jakob Küüts\n\nJakob Küüts (21. veebruar 1909 Pärnu – 10. november 1948 Pärnu) oli eesti näitleja.\n\nJakob Küüts oli pärit töölisperekonnast. Ta oli 1926–1940 Pärnus Strycki mootoritehase varahoidja ja mängis aastast 1928 Endla lavastustes. 1940–1948 töötas Jakob Küüts Endla näitlejana.\n", "id": "ekk_Latn_205695"}
{"text": "Ly Rebbas\n\nLy Rebbas (kuni 1963. aastani Ly Vaiksaar; sündinud 2. juunil 1944 Paides) on eesti endine näitleja ja inspitsient.\n\nLy Rebbase isa oli villavabriku tööline. Ly Rebbas lõpetas 1964. aastal Järva-Jaani Keskkooli, töötas aastani 1966 villavabrikus korrutajana. Alustas lavategevust 1967. aastal Endla teatri õppestuudios ja töötas samas teatris 1985. aastani.\n", "id": "ekk_Latn_205696"}
{"text": "Kaiserstuhl\n\nKaiserstuhl on Saksamaal Baden-Württembergis Emmendingeni ja Breisgau-Hochschwarzwaldi kreisis asuv keskmise kõrgusega vulkaanilist päritolu mäestik. Kaiserstuhli kõrgeim tipp on Totenkopf (556 m üle merepinna). Mäestiku pindala on 100 km² ja see moodustab osa Ülem-Reini tasandikust.\n", "id": "ekk_Latn_205697"}
{"text": "Maret Simmo\n\nMaret Simmo (sünninimi Margarete Elisabeth Emilie Simmo; 20. september 1922 Pärnu – 27. veebruar 1965 Pärnu) oli eesti näitleja.\n\nMaret Simmo oli pärit sõjaväelase perekoonast. Ta lõpetas 1941. aastal Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi, õppis 1944. aastal Tallinna Rakenduskunsti Koolis, lõpetas 1949. aastal Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Töötas 1944–1947 Tallinnas masinakirjutajana. Oli 1949–1951 näitleja Lõuna-Eesti Teatris, 1952–1954 Rakvere Teatris ja 1954–1965 Endlas.\n", "id": "ekk_Latn_205698"}
{"text": "Heino Uustal\n\nHeino Uustal (3. aprill 1936 Jõhvi – 12. oktoober 1995 Pärnu) oli eesti näitleja.\n\nHeino Uustal lõpetas 1958. aastal Jõhvi Töölisnoorte Keskkooli. Oli 1954–1962 Jõhvis sidemontöör ja mängis taidlusteatris. Alates 1962. aastast töötas Endlas näitlejana, 1975–1989 lavastusalajuhatajana ja 1994–1995 rekvisiitorina.\n", "id": "ekk_Latn_205699"}
{"text": "Jaan Sammul\n\nJaan Sammul (6. juuni 1917 Ängu, Konguta vald – 28. juuni 1983 Rakvere) oli eesti näitleja.\n\nJaan Sammuli vanemad olid talupidajad. 1933. aastal lõpetas ta Tartu Kommertsgümnaasiumi, õppis 1934–1935 Tartu Näitekunsti Stuudios. Töötas 1935–1938 Eesti Draamateatris, 1939–1946 Vanemuises, 1946–1947 Noorsooteatris, 1948 Endlas ja 1956–1975 Rakvere Teatris, vahepealsetel aastatel tegi juhutöid.\n\nJaan Sammul on mänginud filmides \"Mäeküla piimamees\" ja \"Gladiaator\".\n", "id": "ekk_Latn_205700"}
{"text": "Flydubai lend 981\n\nFlydubai lend 981 (FZ981/FDB981) oli Araabia Ühendemiraatide odavlennufirma Flydubai rahvusvaheline tsiviillend Dubaist Doni-äärsesse Rostovisse Venemaal. 19. märtsil 2016 kukkus lendu teenindades alla Boeing 737-8KN, A6-FDN, olles eelnevalt teinud kaks ebaõnnestunut maandumiskatset Doni-äärse Rostovi lennujaama. Peale teist ebaõnnestunut katset maanduda, tõusis lennuk 1200 meetri kõrgusele ning hakkas seejärel n-ö nina ees alla kukkuma. Pärast kokkupõrget maaga süttis lennuk põlema.\n\nKõik 62 lennukis viibinut hukkusid lennuõnnetuses. See oli Flydubai esimene inimohvritega lennuõnnetus kogu ettevõtte seitsmeaastase tegutsemisaja jooksul.\n", "id": "ekk_Latn_205701"}
{"text": "Ivo Velmet\n\nIvo Velmet (kuni 1936. aastani Christian Villemson; 27. august 1891 Räägu küla, Sauga vald – 11. juuli 1969 Tootsi) oli eesti näitleja.\n\nIvo Velmeti vanemad olid talupidajad. Ta omandas alghariduse. Teenis 1913–1920 sõjaväes. Töötas 1920–1930 Pärnus sadamatöölisena ja ajalehetoimetuse arveametnikuna ning mängis Endlas ja Pärnu Töölisteatris, oli 1938–1941 Ehitustööliste Ühingu ja postkontori teenistuja. 1930–1938 ja 1942–1948 oli Endla näitleja.\n\nIvo Velmet on maetud Pärnu Alevi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_205702"}
{"text": "Albert Maloverjan\n\nAlbert Maloverjan (vene keeles Альберт Владимирович Маловерьян; 7. juuli 1947 Kasahhi NSV – 16. jaanuar 2016 Eesti) oli venekeelne Eesti ajakirjanik.\n\nTa õppis Kohtla-Järve 13. Keskkoolis.\n\nAlustas ajakirjanikutööd 1970. aastatel Kohtla-Järve rajooni ajalehes (Leninskoje Znamja / Leninlik Lipp).\n\n1980. aastast oli ta ajalehe Molodjož Estonii peatoimetaja asetäitja, hiljem töötas Eesti Teadeteagentuuris.\n\n2010. aasta märtsist oli ta nädalalehe Komsomolskaja Pravda – Estonija peatoimetaja.\n\nTa oli ka Venemaa riikliku uudisteagentuuri ITAR-TASS kauaaegne korrespondent Eestis.\n\nTa on maetud Jõhvi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_205703"}
{"text": "Tallinna Teeninduskool\n\nTallinna Teeninduskool (lühend Teko) on Tallinnas Lasnamäe linnaosas aadressil Majaka 2 tegutsev kutseõppeasutus.\n\nKoolis õpetatakse kulinaariat, toiduainetöötlust, hotelliteenindust, kaubandust jm.\n\nKooli direktor on Meeli Kaldma.\n", "id": "ekk_Latn_205704"}
{"text": "Rõngu Keskkool\n\nRõngu Keskkool on üldhariduskool Tartu maakonnas Rõngus. Rõngus hakati haridust andma 17. sajandi lõpul. 1686. aastal avas Bengt Gottfried Forseliuse kasvandik Ignatsi Jaak Rõngu kirikumõisas kooli, mille edaspidisest saatusest andmed puuduvad, sest kirikulaegas koos dokumentidega hävis Põhjasõjas.\n\n1760.–1770. aastail avati külakoolid Hellenurmes, Udernas, Lapetukmes, Astuveres, Soodlas ja Raigastes. Loodud Raigaste külakooli võib pidada üheks vanimaks kooliks Suure-Rõngu alal. 1808. aastal annetas Rõngu mõisa omanik krahv Camili Mannteuffel Raigaste koolimaja Käoste talu mail asunud vennastekogudusele.\n\n1844. aastal õpetas köster-koolmeister Karl Rossmann leerimajas (seal asus Rõngu kihelkonnakool, milles koolitati tulevasi koolmeistreid) lastele lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja piiblilugu.\n\nAlates 1879. aastast oli kool 4-klassiline ning 1895. aasta sügiseks valmis uus koolihoone (majas oli kaks klassituba, köök, magamisruum ja elutuba õpetajatele). 1908. aastal valmis kihelkonnakooli juurdeehitis. 1927. aastal muudeti kool 6-klassiliseks algkooliks, seejärel 1940. aastal juba 7-klassiliseks Rõngu Mittetäielikuks Keskkooliks. 1941.–1944. aastal sai Rõngu Mittetäielik Keskkool jälle 6-klassiliseks kooliks.\n\nAastatel 1944–1959 oli Rõngu kihelkonnakool 7-klassiline. Kõik lapsed ei mahtunud koolimajas õppima. Seetõttu paiknes osa koolist Rõngus Tartu maantee 2 asuvas internaadihoones. 1960. aastal muudeti kool Rõngu 8-klassiliseks kooliks. 1. septembril 1969 alustati õppetööd direktor Arnold Kallingu rajatud uues hoones Hiugemäe serval. 1987. aastal tähistati Rõngu hariduselu 300. aastapäeva, kooli juurde paigutati mälestuskivi ning võeti kasutusele kooli lipp.\n", "id": "ekk_Latn_205705"}
{"text": "Dolores Vegman\n\nDolores Vegman (kodanikunimi alates 1970. aastast Dolores Kruuse; sündinud 17. juulil 1941 Nižni Uvelskis Tšeljabinski oblastis) on endine eesti näitleja.\n\nDolores Vegman lõpetas 1960. aastal Tallinna 10. Töölisnoorte Keskkooli ja 1962. aastal Tammsaare-nimelise Rahvateatri õppestuudio. Töötas näitlejana 1962–1963 Endla teatris ja 1963–1970 Rakvere Teatris. Aastatel 1974–1998 oli ta Tallinna perekonnaseisuametis abielude registreerija.\n", "id": "ekk_Latn_205706"}
{"text": "Männiku Põhikool\n\nMänniku Põhikool oli põhikool Tallinnas aadressil Pihlaka tänav 12.\n\nAastatel 1958–1990 kandis kool nime Tallinna 39. Keskkool. Aastatel 1990–1995 kandis kool nime Männiku Keskkool ja seejärel kuni sulgemiseni 1998. aastal Männiku Põhikool (vene õppekeelega). Suletud kooli õpilased suunati Tallinna Valdeku Keskkooli.\n\nEndises koolimajas on tänapäeval Nõmme Sotsiaalmaja. Seal tegutseb ka Männiku raamatukogu.\n", "id": "ekk_Latn_205707"}
{"text": "Tallinna Südalinna Kool\n\nTallinna Südalinna Kool on Tallinnas kesklinnas Liivalaia tänaval asuv põhikool.\n\nKool asutati 1963.\n\nAastatel 1966–1977 oli kool eesti-vene segakool; eestikeelse kooliosa eelkäija oli Tallinna 14. 8-klassiline kool, venekeelse kooliosa eelkäija Tallinna 32. Keskkool.\n\nKooli direktor on Veiko Rohunurm.\n", "id": "ekk_Latn_205708"}
{"text": "Tallinna Kaugõppekeskkool\n\nTallinna Kaugõppekeskkool (ka Tallinna Kaugõppe Keskkool) oli keskkool Tallinnas aadressil Vabriku 18. Kool tegutses aastatel 1954–1987.\n\nKaugõppekeskkool kasutas Vabriku 18 asuvat koolimaja aastatel 1972–1987 ehk kuni sulgemiseni, praegu tegutseb seal Kalamaja Põhikool.\n", "id": "ekk_Latn_205709"}
{"text": "Tallinna Õhtukeskkool\n\nTallinna Õhtukeskkool on olnud mitme Tallinna õhtukooli nime osa: Tallinna 1. Õhtukeskkool Tallinna 2. Õhtukeskkool Tallinna 3. Õhtukeskkool Tallinna 4. Õhtukeskkool Tallinna 5. Õhtukeskkool Tallinna 6. Õhtukeskkool Tallinna 7. Õhtukeskkool Tallinna 8. Õhtukeskkool Tallinna 9. Õhtukeskkool Tallinna 10. Õhtukeskkool Tallinna 11. Õhtukeskkool Tallinna 12. Õhtukeskkool Tallinna 13. Õhtukeskkool Tallinna 14. Õhtukeskkool Tallinna 15. Õhtukeskkool\n", "id": "ekk_Latn_205710"}
{"text": "Marsi atmosfäär\n\nMarsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht. See koosneb peamiselt süsihappegaasist. Atmosfääri rõhk Marsi pinnal on keskmiselt 600 paskalit. See on umbkaudu 0,6% keskmisest rõhust Maa merepinnal, mis on 101,3 kilopaskalit. Marsi atmosfääri rõhk varieerub 30 paskalist Olympus Monsi tipus kuni enam kui 1155 paskalini Hellas Planitia oru sügavustes. See on märgatavalt allpool Armstrongi piiri kaitsmata inimkeha jaoks. Marsi atmosfääri mass on 25 teratonni (võrdluseks: Maa atmosfääri mass on 5148 teratonni).\n\nMarsi atmosfääri koostises on hinnanguliselt 96% süsihappegaasi, 1,9% argooni ja 1,9% lämmastikku. Samuti leidub seal vähesel määral vaba hapnikku, süsinikmonooksiidi, vett, metaani ja ka muid gaase. Marsi atmosfääri keskmine molaarmass on 43,34 g/mol. Huvi Marsi atmosfääri koostise vastu on suurenenud alates 2003. aastast, kuna siis leiti sealt metaani jälgi. See võib olla märk elutegevusest planeedil. Kuid Marsi metaan võib pärineda ka mujalt, näiteks geotermilistest, vulkaanilistest või hüdrotermilistest protsessidest.\n\nMarsi atmosfäär on suhteliselt tolmune. See annab sealsele taevale planeedi pinnalt vaadates helepruuni või oranžikaspunase värvuse. Mars Exploration Roveritelt saadud andmed viitavad, et hõljuvate tolmuosakeste läbimõõt on umbkaudu 1,5 mikromeetrit.\n\n16. detsembril 2014 teatas NASA, et on vaadelnud ebaharilikku metaanisisalduse tõusu Marsi atmosfääris, millele järgnes ka langus. Marsikulguri Curiosity puuritud kivimiproovidest on leitud ka orgaanilisi aineid. Tuginedes deuteeriumi ja prootiumi suhte uuringutele, võib järeldada, et Gale'i kraatrist on väga ammustel aegadel kadunud suur kogus vett. See toimus ammu enne järve sängi tekkimist Gale'i kraatris. Vee kadumine suurtes kogustes jätkus ka pärast järvesängi tekkimist.\n\n2015. aasta 18. märtsil teatas NASA, et on vaadelnud Marsi taevas virmalisi, mille tekke põhjused pole siiani selged. Samuti märgati Marsi atmosfääris seletamatut tolmupilve.\n\n4. aprillil 2015 teatas NASA atmosfääriuuringutest, milles tugineti kulgur Curiosity mõõtmistele. Selleks kasutati kulguri instrumenti nimega Sample Analysis at Mars (SAM) ning mõõtmisteks kasutati ksenooni ja argooni isotoope. Uuringu tulemused kinnitasid hüpoteesi, et Marss kaotas oma algusaegadel suure osa atmosfäärist. Samuti ühtisid mõõtmiste tulemused andmetega atmosfääri kohta, mida on saadud Marsilt pärit meteoriitides leiduvate atmosfäärigaaside uurimisel. Marsi orbiidil tiirlevast uuringujaamast MAVEN pärinevad andmed viitavad samuti, et Marss on aastate jooksul kaotanud suure osa oma atmosfäärist ning selle põhjuseks on olnud päikesetuul.\n", "id": "ekk_Latn_205711"}
{"text": "Cornelia Funke\n\nCornelia Funke (sündinud 10. detsembril 1958 Dorstenis) on saksa laste- ja noortekirjanik, kelle ulmeromaane on tõlgitud 37 keelde. Praegu elab ta USA California osariigis Beverly Hillsis.\n", "id": "ekk_Latn_205712"}
{"text": "Metsakantonid\n\nMetsakantonid on mõiste, mida kasutatakse ajaloos alates 14. sajandi algusest ning tähendab see metsaseid alasid Šveitsi keskosas. Need on Uri, Schwyz ja Unterwalden, mis moodustasid Vana Šveitsi Konföderatsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_205713"}
{"text": "Humanistlik psühholoogia\n\nHumanistliku psühholoogia kohaselt psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd abistaja. Psühholoogi roll on aidata inimesel realiseerida temas talle olev arengupotentsiaal. Psühholoog on pigem abistaja kui teooriate püstitaja. Meetodid, mida nad enamasti kasutavad on vestlus ja vaatlus, harva ka eksperiment.\n", "id": "ekk_Latn_205714"}
{"text": "Uko Halla\n\nUko Halla (kuni 1935. aastani Ulrich Holtz; 7. juuni 1906 Tallinn – 9. märts 1966 Rakvere) oli eesti teatrikunstnik ja näitleja.\n\nUko Halla lõpetas 1922. aastal Tallinna Reaalgümnaasiumi, 1927. aastal Riigi Kunsttööstuskooli ja 1930. aastal Draamastuudio teatrikooli. 1937. aastal täiendas end Näitekunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina Pariisis. Oli 1926–1932 Draamastuudio Teatri ning 1933–1961 Endla dekoraator ja näitleja, 1961–1966 Rakvere Teatri näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_205715"}
{"text": "Moḩammad Javād Z̧arīf\n\nMoḩammad Javād Z̧arīf Khonsārī (pärsia keeles محمدجواد ظریف خونساری; sündinud 7. jaanuaril 1960 Teheranis) on Iraani poliitik. Ta on 15. augustist 2013 Iraani välisminister.\n\nTa sündis aastal 1960 Teheranis. Tema isa oli Eşfahānist pärit kaupmees, tema ema oli kuulsa Teherani kaupmehe tütar.\n", "id": "ekk_Latn_205716"}
{"text": "Vestli mõis\n\nVestli mõis (saksa keeles Wesseldorf) oli Meedla mõisa kõrvalmõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati 1730. aastatel Meedla mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205717"}
{"text": "Uue-Kaarma mõis\n\nUue-Kaarma mõis (saksa keeles Neu-Karmel) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati 1872 Kaarma mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205718"}
{"text": "Tingiste mõis\n\nTingiste mõis (saksa keeles Tingist) oli linnamõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõisa omanik oli Kuressaare linn.\n", "id": "ekk_Latn_205719"}
{"text": "Tahula mõis\n\nTahula mõis (saksa keeles Tahhul) oli riigimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati ajavahemikul 1738–1744 Praakli ja Mustjala mõisast eraldatud aladest.\n", "id": "ekk_Latn_205720"}
{"text": "Vennarti mõis\n\nVennarti mõis (saksa keeles Fenieth) oli Paadla mõisa kõrvalmõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati ajavahemikul 1738–1744 Paadla mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205721"}
{"text": "Tergemäe mõis\n\nTergemäe mõis (saksa keeles Terkimäggi) oli rüütlimõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõisast on teateid alates 16. sajandi algusest.\n", "id": "ekk_Latn_205722"}
{"text": "Paadla mõis\n\nPaadla mõis (saksa keeles Padel) oli rüütlimõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõisast on teateid alates 16. sajandi keskpaigast. Paadla mõis läänistati Buxhoevedenitele 1458. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205723"}
{"text": "Mäe-Nõmpa mõis\n\nMäe-Nõmpa mõis (saksa keeles Hoch-Nempa) oli poolmõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati 1731 Vana-Nõmpa mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205724"}
{"text": "Mõnnuste mõis\n\nMõnnuste mõis (saksa keeles Mönnust) oli riigimõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati ajavahemikul 1738–1744 Lümanda ja Paju mõisast eraldatud aladest.\n", "id": "ekk_Latn_205725"}
{"text": "Käesla mõis\n\nKäesla mõis (saksa keeles Kaesel) oli rüütlimõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõisast on teateid alates 1526.\n", "id": "ekk_Latn_205726"}
{"text": "Kandla mõis\n\nKandla mõis (saksa keeles Kandel) oli rüütlimõis Kärla kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõisast on teateid alates 1542.\n", "id": "ekk_Latn_205727"}
{"text": "Paatsa mõis\n\nPaatsa mõis (saksa keeles Paatz) oli riigimõis Mustjala kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati 18. sajandi algul.\n", "id": "ekk_Latn_205728"}
{"text": "Ohtja mõis\n\nOhtja mõis (saksa keeles Ochtjas) oli Küdema mõisa kõrvalmõis Mustjala kihelkonnas Saaremaal.\n\nEsimesed teated Ohtja mõisast pärinevad 1566. aastast. Mõis oli mitme omaniku valduses, kuni 1749. aastal ostis mõisa Johann Gustav von Güldenstubbe Küdemalt.\n\nPraegune maja on ehitatud umbes 19. sajandi teise poole algul.\n\nEesti ajal müüdi Ohtja mõisa maja Kärlalt tulnud metsavahile Oskar Jõelehele. Nimi muudeti Kesküla taluks.\n", "id": "ekk_Latn_205729"}
{"text": "Mustjala kirikumõis\n\nMustjala kirikumõis (saksa keeles Pastorat Mustel) oli kirikumõis Mustjala kihelkonnas Saaremaal.\n", "id": "ekk_Latn_205730"}
{"text": "Voose mõis\n\nVoose mõis (saksa keeles Wosel) oli Massu mõisa kõrvalmõis Hanila kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 17. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_205731"}
{"text": "Uue-Virtsu mõis\n\nUue-Virtsu mõis (saksa keeles Neu-Werder, vene keeles Ней-Вердеръ; Полумз. Уэ Виртсу; Им. Ней-Вердеръ) oli Vana-Virtsu mõis kõrvalmõis Hanila kihelkonnas Läänemaal.\n", "id": "ekk_Latn_205732"}
{"text": "Tahu mõis\n\nTahu mõis (saksa keeles Schottanäs) oli rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 17. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_205733"}
{"text": "Sipa mõis (Lihula)\n\nSipa mõis (saksa keeles Sippa) oli Lihula mõisa kõrvalmõis Lihula kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 1667 Karinõmme mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205734"}
{"text": "Putkaste mõis (Martna)\n\nPutkaste mõis (saksa keeles Putkas) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 17. sajandi I poolel.\n", "id": "ekk_Latn_205735"}
{"text": "Niinja mõis\n\nNiinja mõis (saksa keeles Niens) oli Suure-Lähtru mõisa kõrvalmõis Martna kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõisast on teateid alates 1574.\n", "id": "ekk_Latn_205736"}
{"text": "Jõesse mõis\n\nJõesse mõis (saksa keeles Jesse; ka Jõesoo mõis) oli Võnnu mõisa kõrvalmõis Martna kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõisast on teateid alates 1498.\n\nMõis likvideeriti 1840 ja selle alad jaotati Sinalepa ja Võnnu mõisa vahel.\n", "id": "ekk_Latn_205737"}
{"text": "Sándor Pintér\n\nSándor Pintér (sündinud 3. juulil 1948 Budapestis) on Ungari poliitik.\n\nTa on 29. maist 2010 Ungari siseminister. Ta oli siseminister ka aastatel 1998–2002.\n\nSándor Pintér sündis 1948. aastal Budapestis. Ta lõpetas aastal 1978 Ungari Politseiohvitseride kolledži ja 1986. aastal Loránd Eötvösi Ülikooli.\n\nTa töötas muu hulgas politseiniku ja politseijuhina, hiljem tegeles äriga. Ungari Rahvavabariigi ajal oli ta Ungari Sotsialistliku Töölispartei liige, hiljem on olnud sõltumatu.\n", "id": "ekk_Latn_205738"}
{"text": "Lembitu (poeem)\n\n\"Lembitu\" on Eesti kirjandusklassiku Friedrich Reinhold Kreutzwaldi avaldatud rahvusromantiline eepiline poeem muinaseestlaste vanemast Lembitust. Kreutzwald kirjutas teksti 1870–1882, poeem ilmus esmakordselt pärast tema surma 1885. aastal Tartus Martin Varese kirjastusel.\n\nTeost on nimetatud \"ulatuslikuks maailmavaatepoeemiks, mis väljendab autori usulis-filosoofilist maailmavaadet\". Ehkki Läti Henriku \"Liivimaa kroonika\", mis on ainus allikas ajaloolise Lembitu kohta, kirjeldab teda sakslaste vastu sõdinud vanemana, on ta poeemis eelkõige eksistentsialistlik patsifist, kes eitab vägivalda.\n\n1927. aasta märtsis ilmus Postimehes Ado Sääritsa uurimus, mille kohaselt polnud \"Lembitu\" siiski Kreutzwaldi algupärane teos, vaid valdavas osas mugandus saksa-šveitsi kirjaniku Joseph Viktor Widmanni 1869. aastal ilmunud eeposest \"Buddha\". Sääritsa hinnangul oli tekstis Kreutzwaldi enda salme vaid 11,57 protsenti.\n", "id": "ekk_Latn_205739"}
{"text": "Paul Tekkel\n\nPaul Tekkel (12. jaanuar 1882, Piiri talu, Kriimani, Võnnu kihelkond (Haaslava vald), Tartumaa – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti lastekirjanik ja luuletaja, mitme populaarse laulu sõnade autor.\n\nPaul Tekkel õppis kohalikus vallakoolis, omandades hiljem Võnnus elades rätsepakutse. 1910. aastast elas ta Tartus. Paul Tekkel oli ühiskondlikult aktiivne, osaledes mitmetes seltsides nagu Karskuse Sõber, Ugaunia ja Eesti Noorsoo Karskusselts. Samuti oli ta ajalehtede Postimees, Kodu ja Lasteleht kaastööline.\n\nTekkeli loomingust on tõenäoliselt tuntuim 1913. aastal ilmunud luuletus \"Kevadel\" algussõnadega \"Juba linnukesed väljas laulavad,/ kenad kasekesed kingul kohavad.\", mille viisistas Karl August Hermann. Samuti on Tekkeli tekste viisistanud Paul Konsap (\"Nüüd käes meil õnnis õhtutund\") ja Juhan Aavik (\"Üksik majakene põllu sees\"). Luule kõrval kirjutas Tekkel ka proosat.\n", "id": "ekk_Latn_205740"}
{"text": "Jolyon Palmer\n\nJolyon Carlyle Palmer (sündinud 20. jaanuaril 1991 Horshamis) on Suurbritannia vormelisõitja.\n\nTa sõitis Vormel 1 sarjas 2016-2017 Renault' meeskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205741"}
{"text": "Rio Haryanto\n\nRio Haryanto (sündinud 22. jaanuaril 1993) on Indoneesia vormelisõitja.\n\nTa on Indoneesia kõigi aegade esimene sõitja Vormel 1 sarjas. 2016. aasta hooajal sõidab ta Manori meeskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205742"}
{"text": "Pascal Wehrlein\n\nPascal Wehrlein (sündinud 18. oktoobril 1994) on saksa vormelisõitja.\n\nTa sõidab 2016. aasta Vormel 1 hooajal Manori meeskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205743"}
{"text": "Piero Messina\n\nPiero Messina (sündinud 30. aprillil 1981 Caltagirones, Sitsiilias) on Itaalia filmirežissöör, stsenarist ja helilooja.\n\nMessina äratas juba filmikoolis õppides festivalidel tähelepanu oma lühifilmidega.\n\n2011. aastal jõudis tema lühifilm \"Maa\" (Terra) Cannes'i filmifestivali võistlusprogrammi.\n\nTa töötas režissööri assistendina Paolo Sorrentino filmi \"Kohutav ilu\" (2013) juures, mis sai 2014. aastal parima võõrkeelse filmi Oscari.\n\n2015. aastal esilinastus Veneetsia filmifestivalil Messina esimene täispikk mängufilm \"Ootus\" (L'attesa), peaosas Juliette Binoche. Selles filmis kõlab ka Arvo Pärdi muusika.\n\nMessina ise on kirjutanud samuti muusikat mitmetele filmidele.\n", "id": "ekk_Latn_205744"}
{"text": "Anseküla kirikuvald\n\nAnseküla kirikuvald (saksa keeles Pastorat Anseküll) oli vald Saaremaal Anseküla kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1891.\n\nKirikuvalla alal asus Anseküla kirikumõis.\n\n1891 liideti Anseküla kirikuvald Abruka vallaga.\n", "id": "ekk_Latn_205745"}
{"text": "Malle Treial\n\nMalle Treial (alates 1975. aastast Malle Toimeta; sündinud 6. oktoobril 1945 Viljandis) on eesti endine näitleja.\n\nMalle Treial lõpetas 1964. aastal Tõrva Keskkooli. Oli 1964–1965 Tõrvas õpetaja. Töötas aastatel 1965–1976 Endlas näitlejana. Hiljem oli Pärnus hotelli majandusjuhataja.\n", "id": "ekk_Latn_205746"}
{"text": "Vanavall\n\nVanavall oli 1582. aastal ehitatud bastion Narva linna lääneosas. See ehitati Viru värava juurde ja sisuliselt oli see bastei edasiarendus. Sellega jäi Viru värav selle peale rajatud Vanavalli sisse.\n", "id": "ekk_Latn_205747"}
{"text": "Astrid Pirn\n\nAstrid Pirn (4. september 1929 Tartu – 10. mai 2003 Saaremaa) oli eesti näitleja.\n\nAstrid Pirn lõpetas 1947. aastal Tartu 3. Keskkooli ja 1951. aastal Eesti Riikliku Teatriinstituudi.\n\nTöötas 1951 Kuressaare Teatri ja 1953–1963 Endla näitlejana.\n\nOli 1969–1984 Tallinnas Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teaduslikus Metoodikakeskuses metoodik.\n\nAstrid Pirn kirjutas ka dramatiseeringuid, laulutekste (näiteks \"Kalamehe jutt ehk \"Oi latikas, oi lutsupoeg\") ja Villem Kapi ooperi \"Lembitu\" libreto.\n", "id": "ekk_Latn_205748"}
{"text": "Ahti Puudersell\n\nAhti Puudersell (sündinud 6. jaanuaril 1963 Tartus) on eesti näitleja ja ettevõtja.\n\nTa on lõpetanud 1980. aastal Elva Keskkooli ja 1985. aastal näitejuhtimise erialal Tallinna Pedagoogilise Instituudi.\n\nTa töötas aastatel 1985–1990 Nukuteatris. 1990. aastast oli ta Pärnus Endla näitleja, aga tegeles ka lavastamisega. Ahti Puudersell lahkus Endlast 2014. aastal, kuid 2015. aastast teeb taas lavastustes kaasa.\n\nAhti Puudersell on töötanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja Pärnu kooliteatris lavapedagoogina, esinenud Pärnu Raadios ja Päikeseraadios. Ta on mänginud telelavastustes, olnud saatesarja \"Pärnu suvi\" produtsent ja saatejuht.\n\n2017. aasta seisuga peab ta koos abikaasa Piiaga Pärnu kesklinnas kohvikut Nullpunkt ja on õppinud kutsekoolis juurde koka eriala.\n", "id": "ekk_Latn_205749"}
{"text": "Hans Pulst\n\nHans Pulst (23. aprill 1895 Paikuse vald – 25. mai 1933 Tartu) oli eesti näitleja.\n\nHans Pulsti vanemad olid talupidajad. Ta lõpetas Pärnu Linnakooli. Alustas lavategevust 1915. aastal Pärnu Näitlejate Ühingus. Võttis osa Vabadussõjast, mängis sõjaväeteatris. Töötas näitlejana 1919–1925 Endlas ja 1925–1933 Vanemuises. Oli ka laulja ja rekvisiitor.\n", "id": "ekk_Latn_205750"}
{"text": "Kristervall\n\nKristervall ehk Kristlasvall on 16. sajandi lõpus ehitatud bastion (mõnedes allikates poolbastion) Narva linna edelaosas. Sisuliselt oli see bastei edasiarendus.\n\nSee paekivimüüridega tugevdatud muldvall on säilinud tänaseni.\n\n1980. aastate jooksul korrastati Kristervalli bastion ja selles asuv kasematt. Restaureerimistööde käigus avastati Kristervalli muldkehandis keskaegne linnamüüri torn. See konserveeriti ja restaureeriti, kaitsti ilmastiku eest koonusekujulise katusega.\n", "id": "ekk_Latn_205751"}
{"text": "Harry Porter\n\nHarry Franklin Porter (31. august 1882 Bridgeport – 27. juuni 1965 Hartford) oli USA kergejõustiklane, kõrgushüppaja.\n\n1908. aasta suveolümpiamängudel Londonis tuli ta olümpiarekordiga 1.90 olümpiavõitjaks kõrgushüppes.\n", "id": "ekk_Latn_205752"}
{"text": "Kuningavall\n\nKuningavall oli 16. sajandi lõpus ehitatud bastion Narva vanalinna loodeosas. Sisuliselt oli see bastei edasiarendus.\n\nAastatel 1583–1585 ehitati sellel kohal asuv keskaegse linnamüüri loodetorn ümber basteiks ja hakati seda hüüdma Kuningavalliks. 17. sajandi alguses ehitati torn ümber uus-itaalia tüüpi bastioniks. 17. sajandi lõpus loodi linna ümber uus kaitsesüsteem ja sellega seoses jäi bastion lagunema.\n\nKuningavalli varemed on säilinud Narva Vanalinnas Rüütli tänav 6 maja ees Vestervalli ja Kraavi tänava nurgal. See on küngas, mis tõenäoliselt sisaldab bastioni aluseks olnud basteid või isegi basteile eelnenud keskaegse torni jäänuseid.\n", "id": "ekk_Latn_205753"}
{"text": "Liivavall\n\nLiivavall oli aastatel 1583–1585 ehitatud bastion Narva linnas. Sisuliselt oli see bastei edasiarendus. See asus Victoria bastionist lõuna pool.\n\nAastatel 1583–1585 ehitati sellel kohal asuv keskaegse linnamüüri kirdetorn ümber basteiks. 17. sajandi lõpul loodi linna ümber uus kaitsesüsteem ja sellega seoses jäi bastion lagunema.\n", "id": "ekk_Latn_205754"}
{"text": "Brittney Reese\n\nBrittney Davon Reese (sündinud 9. septembril 1986 Inglewoodis Californias) on USA kergejõustiklane (kaugushüppaja).\n\n2012. aastal tuli ta kaugushüppes tulemusega 7.12 olümpiavõitjaks.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta 7.15-ga hõbemedali.\n\nTa on tulnud kaugushüppes neljal korral maailmameistriks ja kolmel korral ka sisemaailmameistriks.\n\nTema isiklik rekord kaugushüppes on välitingimustes 7.31, millega ta jagab kõigi aegade edetabelis üheksandat kohta. Selle tulemuse püstitas ta USA meistrivõistlustel 2. juulil 2016 Eugene'is. Tema varasem rekord oli 7.25, mis oli hüpatud 10. mail 2013 Dohas. Tema isiklik rekord sisetingimustes on 7.23, mille ta püstitas 11. märtsil 2012 İstanbulis ja mis on maailma kõige aegade kolmas tulemus.\n", "id": "ekk_Latn_205755"}
{"text": "Sophie Sooäär\n\nSophie Sooäär (ka Sofie Sooäär, 1935–1941 Sophie Rathfelder, aastast 1961 Sophie Moisar; 27. september 1914 Pärnu – 14. märts 1996 Tallinn) oli eesti laulja ja näitleja.\n\nSophie Sooäär oli pärit töölisperekonnast. 1931. aastal lõpetas ta Pärnus algkooli, õppis seejärel õmblemist. Ta oli 1934–1941 Endla näitleja ja tantsija ning 1941–1944 solist. 1944–1971 oli Sophie Sooäär Estonia solist. Ta on esinenud ka estraadil.\n\nSophie Sooäär on mänginud filmides \"Mehed ei nuta\", \"Tuulevaikus\", \"Don Juan Tallinnas\" ja \"Ohtlikud mängud\".\n", "id": "ekk_Latn_205756"}
{"text": "Erra mõisavald\n\nErra mõisavald (saksa keeles Gemeinde Erras) oli mõisavald Virumaal Lüganuse kihelkonnas Erra mõisas. Vald eksisteeris aastani 1866, mil moodustati Erra vald.\n", "id": "ekk_Latn_205757"}
{"text": "Brianne Theisen-Eaton\n\nBrianne Theisen-Eaton (sündinud 18. detsembril 1988 Saskatoonis) on Kanada endine kergejõustiklane (seitsmevõistleja).\n\nTa on õppinud Oregoni Ülikoolis.\n\n2012. aasta Londoni olümpiamängudel saavutas ta seitsmevõistluses 6383 punktiga 11. koha.\n\n2013. aasta maailmameistrivõistlustel Moskvas võitis ta 6530 punktiga ja 2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekings 6554 punktiga hõbemedali.\n\n2016. aasta sisemaailmameistrivõistlustel võitis ta viievõistluses isikliku rekordi 4881 punktiga kuldmedali.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta oma esimese olümpiamedali, kui sai 6653 punktiga pronksmedali.\n\nTema isiklik rekord seitsmevõistluses on 6808 punkti, mis on püstitatud 31. mail 2015 Götzises.\n\nTa on abielus kümnevõistleja Ashton Eatoniga.\n\nTa lõpetas 2017. aasta jaanuaris koos oma abikaasa Ashton Eatoniga sportlaskarjääri.\n", "id": "ekk_Latn_205758"}
{"text": "Wolfenstein (videomäng)\n\n\"Wolfenstein\" on 2009. aastal valminud videomäng, mis on järg 2001. aasta mängule \"Return To Castle Wolfenstein\". Mängu tulevad tagasi tegelased eelmisest mängust, näiteks B. J. Blazkowicz, Wilhelm Strasse jt. Mäng jutustab natside plaanist kasutada teises dimensioonis leiduvat \"musta Päikest\" linnade hävitamiseks ja II maailmasõja võitmiseks. Mäng (nagu selle eelkäijagi) on FPS-mäng.\n", "id": "ekk_Latn_205759"}
{"text": "Marja-Liisa Landar\n\nMarja-Liisa Landar (sündinud 19. juulil 1990) on eesti kergejõustiklane.\n\n2016. aastal Poolas Toruńis toimunud kurtide sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel võitis ta hõbemedali kõrgushüppes tulemusega 1.58.\n", "id": "ekk_Latn_205760"}
{"text": "Rõuge vald (Rõuge kihelkond)\n\nRõuge vald (saksa keeles Rauge) oli vald Võrumaal Rõuge kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1939. Vallamaja asus Jaanipeebu külas.\n\n1893 liideti Rõuge vallaga Rõuge kirikuvald ja Sänna vald.\n", "id": "ekk_Latn_205761"}
{"text": "Armstrongi piir\n\nArmstrongi piir on kõrgus, kus atmosfäärirõhk on nii madal (0,0618 atmosfääri või 6,3 kPa (47 mmHg)), et vesi keeb inimkeha normaaltemperatuuril (37,0 °C).\n\nMõiste on nimetuse saanud USA sõjalenduri ja arsti Harry George Armstrongi järgi. Maal on selle piiri kõrguseks 18–19 km.\n", "id": "ekk_Latn_205762"}
{"text": "Geenius\n\nGeenius on erakordsete vaimsete või erakordsete loominguliste võimetega inimene, keda iseloomustab tavaliselt seos uute saavutustega inimkonna teadmiste mingis valdkonnas. Kuigi on erandeid, siis enamasti on iga geenius seotud suurte saavutustega ühes valdkonnas. Pole olemas kindlat geeniuse definitsiooni ja nähtust on arutatud pikalt, kuid psühholoogid koondavad mõiste alla definitsiooni, mis hõlmab loovust ja väljapaistvat saavutust.\n", "id": "ekk_Latn_205763"}
{"text": "Moonalao tänav (Narva)\n\nMoonalao tänav on tänav Narva vanalinnas. Algab Kraavi tänavast, ristub Hariduse ja Vaeselapse tänavaga ning lõpeb Vestervalli tänavaga ristudes. Tänava pikkus on umbes 185 meetrit.\n\n1912. aasta linnaplaanil oli selle tänava nimi Magasini tänav, 1927. aasta linnaplaanil Moonalao tänav.\n\nPärast Teist maailmasõda kandis tänav aastast 1952 nime V. Majakovski tänav (улица им. В. Маяковского) vene luuletaja Vladimir Majakovski järgi. 11. mail 1994 taastati linnavalitsuse otsusega Moonalao tänava nimi.\n", "id": "ekk_Latn_205764"}
{"text": "Põlgaste vald\n\nPõlgaste vald (saksa keeles Pölks) oli vald Võrumaal Kanepi kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1939. Vallamaja asus Põlgaste külas.\n\n1892 liideti Põlgaste vallaga Sõreste vald.\n\n1939. aasta vallareformiga jagati vald ja moodustati Erastvere, Põlgaste, Kõlleste, Kooraste ja Sõmerpalu vallast Kanepi vald, Aleksandri ja Põlgaste vallast moodustati Laheda vald ning Peri, Koiola, Kiuma ja Põlgaste vallast moodustati Põlva vald.\n", "id": "ekk_Latn_205765"}
{"text": "Omakapitali tootlus\n\nOmakapitali tootlus (sageli lühend ROE ingliskeelsetest sõnadest return on equity, kasutatakse ka omakapitali rentaablus) näitab lihtaktsionäride omakapitali tulumäära. See mõõdab, kui tõhusalt ettevõte toodab tulu omakapitalist ehk netovaradest. ROE näitab, kui hästi ettevõte tulusid kasvatab investeeringuid kasutades. Üldiselt peetakse heaks ROE määraks 15–20%.\n", "id": "ekk_Latn_205766"}
{"text": "Erastvere vald\n\nErastvere vald (saksa keeles Errestfer) oli vald Võrumaal Kanepi kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1939. Vallamaja asus tänapäevae Erastvere küla aladel.\n\n1894 liideti Erastvere vallaga Vana-Piigandi vald.\n", "id": "ekk_Latn_205767"}
{"text": "Kõlleste vald (Kanepi kihelkond)\n\nKõlleste vald (saksa keeles Köllist; ka Krootuse vald) oli vald Võrumaal Kanepi kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1939. Vallamaja asus Krootuse külas.\n\n1892 liideti Kõlleste vallaga Heisri ja Karaski vald.\n", "id": "ekk_Latn_205768"}
{"text": "Sõmerpalu vald (Urvaste kihelkond)\n\nSõmerpalu vald (saksa keeles Sommerpahlen) oli vald Võrumaal Urvaste kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1939. Vallamaja asus Osula külas.\n\n1867 liideti Sõmerpalu vallaga Peetrimõisa vald.\n", "id": "ekk_Latn_205769"}
{"text": "Putkaste vald\n\nPutkaste vald (saksa keeles Putkas) oli vald Läänemaal Martna kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1890, mil see liideti Martna vallaga.\n\nValla alal asus Putkaste mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205770"}
{"text": "Rõude vald\n\nRõude vald (saksa keeles Ruhde; enne 1890 Suure-Rõude vald (saksa keeles Gross-Ruhde)) oli vald Läänemaal Martna kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1896 ja seejärel liideti see Martna vallaga.\n\n1890 liideti Rõude vallaga Väike-Rõude vald.\n", "id": "ekk_Latn_205771"}
{"text": "Jõgisoo vald\n\nJõgisoo (Jõgisuu) vald (saksa keeles Joeggis) oli vald Läänemaal Kullamaa kihelkonnas. Vald eksisteeris aastatel 1866–1939.\n\nVallamaja asus tänapäeva Liivi küla aladel.\n\n1890 liideti Jõgisoo vallaga Liivi vald ja 1893 Patsu vald.\n\n1939. aasta vallareformiga liideti Jõgisoo vald uue Kullamaa vallaga.\n", "id": "ekk_Latn_205772"}
{"text": "Vihterpalu vald\n\nVihterpalu vald (saksa keeles Wichterpall) oli vald Harjumaal Risti kihelkonnas. Vallamaja asus Änglema külas.\n\nVald eksisteeris 1866–1890 ja uuesti 1893–1939. Ajavahemikul 1890–1893 oli Vihterpalu vald liidetud Nõva vallaga.\n", "id": "ekk_Latn_205773"}
{"text": "Narva Kreenholmi Kool\n\nNarva Kreenholmi Kool on põhikool Narva lõunaosas Kreenholmi linnaosas aadressil Vassili Gerassimovi tänav 2.\n", "id": "ekk_Latn_205774"}
{"text": "Marie Dorin Habert\n\nMarie Dorin Habert (sündinud 19. juunil 1986 Lyonis) on Prantsusmaa laskesuusataja. Habert on olümpiavõitja ja viiekordne maailmameister.\n\nLaskesuusatamise maailmameistrivõistlustelt on Haber võitnud kokku 17 medalit.\n\nHabert lõpetas karjääri 2018. aasta 18. märtsil, päev pärast naiste teatevõistluse võitu, Oslo jälitussõidu 20. kohaga.\n", "id": "ekk_Latn_205775"}
{"text": "Laura Dahlmeier\n\nLaura Dahlmeier (sündinud 22. augustil 1993 Garmisch-Partenkirchenis) on Saksamaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja.\n\nDahlmeier hakkas laskesuusatamist treenima 2002. aastal, esimest korda osales ta maailma karikasarjas 2012/13 hooajal.\n", "id": "ekk_Latn_205776"}
{"text": "László Nemes\n\nLászló Nemes (sündinud 18. veebruaril 1977 Budapestis) on Ungari filmirežissöör ja stsenarist.\n\nNemesi isa on lavastaja András Jeles ning aastatel 1989–2003 elas ta Pariisis, kus hakkas juba 13-aastaselt oma keldris õudusfilme tegema.\n\n2015. aastal esilinastus Cannes'i filmifestivalil tema esimene täispikk mängufilm \"Sauli poeg\" (Saul fia), mis sai seal žürii suure auhinna. Hiljem anti filmile nii parima võõrkeelse filmi Oscar kui ka Kuldgloobus.\n\nEnne seda töötas Nemes muu hulgas kaks aastat režissööri assistendina Béla Tarri filmi \"Mees Londonist\" (2007) tegemisel.\n\nTema enda lemmikud filmirežissööride hulgas on Michelangelo Antonioni, Andrei Tarkovski, Ingmar Bergman, Terrence Malick ja Stanley Kubrick.\n", "id": "ekk_Latn_205777"}
{"text": "Saku vald (Keila kihelkond)\n\nSaku vald (saksa keeles Sack) oli vald Harjumaal Keila kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1891.\n\nValla alal asus Saku mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205778"}
{"text": "Vaike Tiik\n\nVaike Tiik (22. november 1921 – 13. märts 2016) oli kunstiteadlane ja museoloog, eesti kunsti XIX sajandi lõpu – XX sajandi alguse sõlmprobleemide oluline käsitleja, Ants Laikmaa elu ja loomingu põhiuurija, Tartu Kunstimuuseumi direktor.\n", "id": "ekk_Latn_205779"}
{"text": "Nõva vald (Risti kihelkond)\n\nNõva vald (saksa keeles Newe) oli vald Harjumaal Risti kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1893.\n\n1893. aastal eraldusid Nõva vallast Risti ja Hatu vald, mis liitusid Padise vallaga. Vald eksisteeris uuesti 1893–1896, mil Nõva ja Vihterpalu vald eraldati eraldi valdadeks.\n\nSeejärel eksisteeris ka Harju kreisi ja Harju maakonna Nõva vald 1896–1939. Vallamaja asus Nõva külas.\n\n1890 liideti Nõva vallaga Hatu, Risti ja Vihterpalu vald.\n", "id": "ekk_Latn_205780"}
{"text": "Euroopa ühisturg\n\nÜhisturg (Common market) loodi Rooma leppega 1958. a. ja oli algselt Euroopa majanduse ühenduse (EMÜ) nimetus. Ühisturu peamiseks eesmärgiks oli liikmesriikidevahelise kaubanduse ja teenuste liikumise liberaliseerimine tolliliidu loomise ja liikmesriikidevaheliste kvantitatiivsete piirangute eemaldamise teel. Esimese sammuna eemaldati 1968.a. liitu kuuluvate riikide vaheliselt kaubanduselt tollimaksud ja kvoodid ning kehtestati ühtne väline tollimaks kolmandatele riikidele. Kuid kaupade ja teenuste vabal liikumisel jäid kehtima füüsilised takistused (piirikontrolli sälimine sisepiiridel), tehnilised takistused (rahvuslikud piirangud) ja maksudega seotud takistused.\n\n1986. a. allkirjastati Ühtne Euroopa Akt, mis nägi ette hiljemalt 1992. a-ks ühtse turu ehk siseturu (Single market) loomise, eesmärgiga kaotada kõik piirangud siseturul.\n\nÜhtne turg käivitus 1. jaanuaril 1993 Maastrichti lepinguga. Sellest ajast toimivad ka 4 vabadust (kapitali, isikute, teenuste ja kaupade vaba liikumine).\n", "id": "ekk_Latn_205781"}
{"text": "Auga\n\nAuga on paikkond Narva-Jõesuus. See on olnud tuntud supluspaik ja suvituskoht.\n\nVarem oli see küla (saksa keeles Luga-Schmetzke, eesti keeles Šmetske) Vaivara kihelkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205782"}
{"text": "Metšetlino rajoon\n\nMetšetlino rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Baškortostanis. Rajooni halduskeskus on Bolšeustikinskoje.\n\nRajoonis on 12 külaasundust, kus on kokku 49 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 23 394. 2010. aasta seisuga olid elanikest 59,8% baškiirid, 23,6% tatarlased ja 15,4% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_205783"}
{"text": "Nabala vald\n\nNabala vald oli vald Harjumaal. Vallamaja asus Nabala külas.\n\nVald moodustati 1919, kui see eraldati Kurna vallast, ja vald lõpetas tegevuse 1939, kui see liideti 1939. aasta vallareformiga Tõdva vallaga..\n", "id": "ekk_Latn_205784"}
{"text": "Nabala vald (Jüri kihelkond)\n\nNabala vald (saksa keeles Nappel) oli vald Harjumaal Jüri kihelkonnas. Vald asutati 1866. Aastal 1891 liideti see Kurna vallaga.\n\nValla alal asus Nabala mõis.\n\n2.02.1919 lahutati Harju maakonnanõukogu otsusega Kurna vallast Nabala kogukond iseseisvaks Nabala vallaks.\n", "id": "ekk_Latn_205785"}
{"text": "Árpád\n\nÁrpád (u 845 – u 907) oli madjarite hõimuliidu juht 9. ja 10. sajandi vahetusel. Ta võis olla kas ungarlaste püha valitseja ehk kende või nende sõjaline juht ehk gyula.\n\nKuna eri allikad sisaldavad tema kohta vasturääkivaid andmeid, ei ole suuremas osas tema elu puudutavatest üksikasjadest ajaloolaste seas jätkuvalt täielikku üksmeelt. Vaatamata sellele kutsuvad paljud ungarlased teda oma riigi rajajaks ja mõned hilisemad kroonikad on rõhutanud tema kõige silmapaistvamat rolli Pannoonia madaliku hõivamisel. Temast põlvnev Árpádi dünastia valitses Ungari kuningriiki aastani 1301.\n", "id": "ekk_Latn_205786"}
{"text": "Vinni-Pajusti Gümnaasium\n\nVinni-Pajusti Gümnaasium (akronüümina VPG) on Lääne-Viru maakonnas, Vinni alevikus asuv üldhariduskool.\n\nVPG moto on \"Toimeta targasti!\" ja maskott Vinni-Puhh (Winnie-Puhh).\n\n2007. aastal jõudis kool riigieksamite pingereas 13. kohale.\n", "id": "ekk_Latn_205787"}
{"text": "Bižbuljaki rajoon\n\nBižbuljaki rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Baškortostanis. Rajooni halduskeskus on Bižbuljak.\n\nRajoonis on 13 külaasundust, kus on kokku 85 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 23 356. 2010. aasta seisuga olid elanikest 35,3% tšuvašid, 26,1% tatarlased, 22% baškiirid ja 11,8% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_205788"}
{"text": "Karaideli rajoon\n\nKaraideli rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Baškortostanis. Rajooni halduskeskus on Karaidel.\n\nRajoonis on 17 külaasundust, kus on kokku 99 asulat.\n\n20165. aastal oli rajooni elanike arv 25 766. 2010. aasta seisuga olid elanikest 47% baškiirid, 26,9% tatarlased, 19,8% venelased ja 15,9% marid.\n", "id": "ekk_Latn_205789"}
{"text": "Kęstutis Trečiokas\n\nKęstutis Trečiokas (sündinud 3. märtsil 1957 Telšiais) on Leedu poliitik (Kord ja Õiglus). Ta on 17. juulist 2014 Leedu keskkonnaminister.\n\nTa lõpetas aastal 1975 Telšiais keskkooli. Aastal 1982 lõpetas ta Kaunase Polütehnilise Instituudi elektrotehnikateaduskonna. Aastal 1991 lõpetas ta Vilniuse Ülikooli mänedžmendi erialal.\n\nTa töötas aastatel 1982–1993 algul elektriinsenerina, hiljem kommertsdirektorina trikotaažiettevõttes Mastis. Aastatel 1993–1998 töötas ta aktsiaseltsis Telteksa. Lisaks oli ta aastatel 1995–2011 Telšiai rajoonivolikogu saadik.\n\nVeebruarist 2013 kuni juulini 2014 oli ta Leedu asemajandusminister. 17. juulist 2014 on ta Leedu keskkonnaminister.\n\nTa oli aastatel 1987–1990 Leedu Kommunistliku Partei liige, aastast 1994 kuulus ta Leedu Tsentristide Uniooni, aastast 2002 Leedu liberaaldemokraatlikku parteisse, aastast 2006 kuulub ta erakonda Kord ja õiglus.\n", "id": "ekk_Latn_205790"}
{"text": "Davlekanovo rajoon\n\nDavlekanovo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Baškortostanis. Rajooni halduskeskus on Davlekanovo.\n\nRajoonis on 1 linna-asundus ja 16 külaasundust, kus on kokku 92 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 40 381. 2010. aasta seisuga olid elanikest 36,3% baškiirid, 36,1% venelased, 17,5% tatarlased, 3,4% tšuvašid ja 3,3% ukrainlased.\n", "id": "ekk_Latn_205791"}
{"text": "Sterlibaševo rajoon\n\nSterlibaševo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Baškortostanis. Rajooni halduskeskus on Sterlibaševo.\n\nRajoonis on 15 külaasundust, kus on kokku 69 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 18 469. 2010. aasta seisuga olid elanikest 54,3% tatarlased, 36,2% baškiirid, 5,9% venelased ja 5,9% tšuvašid.\n", "id": "ekk_Latn_205792"}
{"text": "Narva sünagoog\n\nNarva sünagoog oli sünagoog Narvas, mis avati 1870. aastatel (teistel andmetel 1850. aastatel).\n\nLuba selle ehitamiseks saadi 1877. aastal (teistel andmetel ehitati juutide ostetud hoone sünagoogiks ümber 1876. aastal arhitekt Novitski projekti järgi). Sünagoog ehitati 1884. aastal. Aastatel 1890–1895 oli see suletud. Sünagoog põles Vabadussõja ajal maha.\n\nOletatavasti sünagoog taastati ja tegutses Teise maailmasõjani. Sünagoog hävis Teise maailmasõja ajal 1944. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205793"}
{"text": "Krasnokamski rajoon\n\nKrasnokamski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Baškortostanis. Rajooni halduskeskus on Nikolo-Berjozovka.\n\nRajoonis on 14 külaasundust, kus on kokku 68 asulat.\n\n2016. aastal oli rajoonis 27 626 elanikku. 2010. aasta seisuga olid elanikest 31,3% baškiirid, 26,5% marid, 25,8% tatarlased ja 14,7% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_205794"}
{"text": "Bratislav Petković\n\nBratislav Petković (serbia keeles Братислав Петковић; 26. september 1948 Belgrad – 9. mai 2021 Belgrad) oli Serbia filmilavastaja, näitekirjanik ja poliitik.\n\nTa oli automuuseumi ja modernse garaažiteatri asutaja ja direktor.\n\nBratislav Petković oli Serbia Progressiivse Partei liige.\n\nTa oli 27. juulist 2012 kuni 2. septembrini 2013 Serbia kultuuri- ja informatsiooniminister.\n", "id": "ekk_Latn_205795"}
{"text": "Näpumäng\n\nNäpumängud on sõrmede mängulised harjutused, mille kaudu saab kaasa aidata näiteks sõrmelihaste, mälu, kujutlusvõime ja käe peenmotoorika arengule. Mängud loovad positiivse meeleolu. Laps õpib näpumängude abil jäljendama ning lisatud rütmitekst aitab parandada kõne rütmi ja selgust.\n", "id": "ekk_Latn_205796"}
{"text": "Narva Paju Kool\n\nNarva Paju Kool on põhikool Narva kirdeosas Sutthoffi linnaosas aadressil Juhhanovi tänav 3.\n\nKool alustas õppetööd 1. septembril 1970 nimega Narva Keskkool nr 10.\n\nAlates 1996. aastast on kooli nimi Narva Paju Kool.\n\n14. veebruaril 2008 tegi Narva Linnavolikogu otsuse, mille kohaselt 31. augustil 2008 liideti kooliga Narva Paplimäe Kool. Koolis moodustati klassid erivajadustega õpilastele, kes õpivad lihtsustatud õppekava järgi.\n\n2012. aastal muudeti Paju kool põhikooliks.\n\nKooli õppekeel on vene keel.\n\nKooli direktor on alates 2003. aastast Ljudmila Smirnova.\n", "id": "ekk_Latn_205797"}
{"text": "Aleksandra Zabelina\n\nAleksandra Zabelina (vene Александра Ивановна Забелина; 11. märtsil 1937 Moskva – 27. märts 2022) oli vene vehkleja ja vehklemistreener, kolmekordne olümpiavõitja ja üheksakordne maailmameister.\n\nAleksandra Zabelina võitis kuldmedali floreti naiskonnavõistluses Rooma olümpiamängudel 1960, México olümpiamängudel 1968 ja Müncheni olümpiamängudel 1972.\n\nMaailmameistriks tuli ta üheksa korda, neist üks kord individuaalselt, kuus korda võitis maailmameistrivõistluste hõbemedali.\n\nPärast sportlaskarjääri lõppu töötas treenerina, sealhulgas treenis ta olümpiavõitja Marija Mazinat.\n", "id": "ekk_Latn_205798"}
{"text": "Chronicon Pictum\n\n\"Chronicon Pictum\" (ladina keeles 'illustreeritud kroonika') on 14. sajandi teise poole Ungari kuningriigis koostatud keskaegne illustreeritud kroonika. Kroonika koostati kuningas Lajos I õukonnas ja see esindab kuninglike õukondade rahvusvahelist kunstistiili.\n\nKroonika täielik pealkiri on \"Chronicon pictum, Marci de Kalt, Chronica de gestis Hungarorum\" ehk \"Illustreeritud kroonika, Márk Kálti kroonika ungarlaste tegude kohta\". Kroonikat tuntakse ungari keeles nimega \"Képes Krónika\" ning selle kohta kasutatakse veel nimesid \"Chronica Hungarorum\", \"Chronicon (Hungariae) Pictum\", \"Chronica Picta\" ja \"Chronica de Gestis Hungarorum\".\n", "id": "ekk_Latn_205799"}
{"text": "Sinine tund\n\nSinine tund on ajavahemik fotograafias, päeval, hämariku ajal hommikul ja õhtul, mil Päike asub allpool horisonti, ligikaudu 4–6 kraadi allpool silmapiiri, ehk tsiviilhämariku ajal. Seetõttu ei jõua maapinna lähedusse otsest päikesevalgust, vaid ainult hajusvalgus, mis omandab sinaka tooni. Päikesevalgus muutub sinakaks sellepärast, et Päikeselt tuleva valguse spektri punasem osa läbib atmosfääri ning lahkub otse avakosmosesse, valguse sinine spektriosa aga hajub atmosfääris ning jõuab Maa pinnani. Õhtusel ajal leiab sinine tund aset videviku lõpus ning sellele eelneb kuldne tund, hommikusel ajal algab videvik sinise tunniga ning sellele järgneb kuldne tund. Erilise valguse tõttu hindavad sinist tundi kõrgelt ka kunstnikud ja fotograafid.\n", "id": "ekk_Latn_205800"}
{"text": "Keskvere vald\n\nKeskvere vald (saksa keeles Keskfer) oli vald Läänemaal Martna kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1890, mil valla alad läksid Martna valla koosseisu.\n\nValla alal asus Keskvere mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205801"}
{"text": "Haeska vald (Martna kihelkond)\n\nHaeska vald (saksa keeles Hasik) oli vald Läänemaal Martna kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1893, mil valla alad läksid Martna valla koosseisu.\n\n1890 liideti Haeska vallaga Rannamõisa vald.\n", "id": "ekk_Latn_205802"}
{"text": "Ravila vald (1866)\n\nRavila vald (saksa keeles Me(e)ks) oli vald Harjumaal Kose kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1891, mil see liideti Palvere vallaga.\n\nValla alal asus Ravila mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205803"}
{"text": "Ravila vald (1899)\n\nRavila vald (aastani 1917 Nikolai vald, saksa keeles Nikolai-Gemeinde) oli vald Harjumaal Kose kihelkonnas. Vald eksisteeris 1899–1939. Vallamaja asus Vardja külas.\n", "id": "ekk_Latn_205804"}
{"text": "Investeeringute tootlus\n\nInvesteeringute tootlus (sageli lühend ROI ingliskeelsest sõnast return on investment) mõõdab investeeritud ressurssidest saadavat kasu. Mida kõrgem investeeringute tootlus, seda suuremad on tulud võrreldes kuludega. Investeeringute tootluse abil hinnatakse investeeringu tõhusust ja võrreldakse erinevaid investeeringuid. Majanduslikult on investeeringute tootlus üks viis, kuidas arvestada kasumi suhet investeeritud kapitalisse.\n", "id": "ekk_Latn_205805"}
{"text": "Nikolai vald (1891)\n\nNikolai vald (saksa keeles Nikolai-Gemeinde; ka Palvere vald) oli vald Harjumaal Kose kihelkonnas. Palvere vald eksisteeris 1891–1899 ja 1899 moodustati Nikolai vald (hilisema nimega Ravila vald) erinevates piirides uuesti.\n", "id": "ekk_Latn_205806"}
{"text": "Milena Pavlović-Barili\n\nMilena Pavlović-Barili (ka Barilli; serbia keeles Милена Павловић-Барили; 5. november 1909, Požarevac, Serbia – 6. märts 1945, New York) oli Serbia maalikunstnik ja luuletaja, Serbia modernismi silmapaistvaim naissoost esindaja.\n\nTema itaallasest isa Bruno Barilli oli mõjukas helilooja ning serblannast ema Danica Pavlovic, Karađorđevićite dünastia järeltulija, õppis kunsti. Milena õppis Belgradis Kuninglikus Kunstikoolis (1922–1926) ja Münchenis (1926–1928).\n\n1930ndate algul lahkus Pavlović-Barili Serbiast, kuhu enne Teist maailmasõda pöördus tagasi vaid lühikesteks visiitideks. Hispaanias, Roomas, Pariisis ja Londonis viibides suhtles ta Jean Cocteau ja André Bretoniga ning teda mõjutasid paljud Lääne kunstnikud, eriti Giorgio de Chirico. 1939. aastast elast ta New Yorgis, kus suri 1945. aastal ratsaõnnetuse tagajärjel.\n\nMilena Pavlović-Barili loomingu teemad ulatusid portreedest piiblilugude fantaasiarikaste tõlgendusteni. Motiivide seas olid sagedased unenäolised olukorrad, kardinad, inglid, Venuse kujud ja arlekiinid. Paljud tema tööd on muuseumide püsiekspositsioonis Roomas, New Yorgis, Belgradi Kaasaegse Kunsti Muuseumis ning tema kodulinnas Požarevacis, kus kunstniku kunagises sünnikodus paikneb nüüd majamuuseum.\n", "id": "ekk_Latn_205807"}
{"text": "Baltatševo rajoon\n\nBaltatševo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Baškortostanis. Rajooni halduskeskus on Starobaltatševo.\n\nRajoonis on 15 külaasundust, kus on kokku 79 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 19 217. 2010. aasta seisuga olid elanikest 51,1% baškiirid, 31,2% tatarlased, 12,6% marid, 2,5% venelased ja 2,3% udmurdid.\n", "id": "ekk_Latn_205808"}
{"text": "Taali vald\n\nTaali vald (saksa keeles Staelenhof; ka Paikuse vald) oli vald Tori kihelkonnas Pärnumaal.\n\nVallamaja asus Kõrsa külas.\n\nVald eksisteeris 1866–1939.\n\n1893 liideti Taali vallaga Sindi vald.\n\n1939. aasta vallareformi järel kuulus Taali valla maa-ala valdavas enamuses Paikuse valla koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_205809"}
{"text": "Blagoveštšenski rajoon\n\nBlagoveštšenski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Baškortostanis. Rajooni halduskeskus on Blagoveštšensk.\n\nRajoonis on 1 linna-asundus ja 15 külaasundust, kus on kokku 100 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 49 594. 2010. aasta seisuga olid elanikest 61% venelased, 15,6% baškiirid, 13,9% tatarlased ja 6,7% marid.\n", "id": "ekk_Latn_205810"}
{"text": "Hiiru mõis\n\nHiiru mõis (saksa keeles Klein-Attel) oli Atla mõisa kõrvalmõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.\n\nMõis rajati 1686 Atla mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205811"}
{"text": "Kuimetsa mõis\n\nKuimetsa mõis (saksa keeles Kuimetz) oli rüütelkonnamõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisakoht Rapla valda Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205812"}
{"text": "Umbru mõis\n\nUmbru mõis (saksa keeles Ummern) oli Järlepa mõisa kõrvalmõis Juuru kihelkonnas Harjumaal.\n\nMõis rajati 1662 Angerja mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205813"}
{"text": "Rannamõisa mõis (Keila)\n\nRannamõisa mõis (saksa keeles Strandhof) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Rannamõisa küla lähedal Harku vallas Harju maakonnas.\n\nMõisast on teateid alates 1589.\n", "id": "ekk_Latn_205814"}
{"text": "Kaarma mõis (Väike-Maarja)\n\nKaarma mõis (saksa keeles Kaarmann) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.\n\nMõisast on teateid alates 1538.\n", "id": "ekk_Latn_205815"}
{"text": "Kärsa mõis\n\nKärsa mõis (saksa keeles Kersel) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.\n\nMõisast on teateid alates 1456.\n", "id": "ekk_Latn_205816"}
{"text": "Nõmme mõis (Väike-Maarja)\n\nNõmme mõis (saksa keeles Nömme) oli poolmõis (varem rüütlimõis) Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.\n\nMõis rajati 1793 Tammiku mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205817"}
{"text": "Pandivere mõis\n\nPandivere mõis (saksa keeles Pantifer) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Pandivere küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal.\n\nMõis rajati 1801 Kärsa mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205818"}
{"text": "Moora mõis\n\nMoora mõis (saksa keeles Mohrenhof) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal., tänapäeva Moora küla lähedal Vinni vallas Lääne-Viru maakonnas.\n\nMõisast on teateid alates 1551.\n", "id": "ekk_Latn_205819"}
{"text": "Pudivere mõis\n\nPudivere mõis (saksa keeles Poidifer) oli Avanduse mõisa kõrvalmõis Simuna kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Pudivere küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205820"}
{"text": "Selli mõis\n\nSelli mõis, ka Seli mõis (saksa keeles Sellie) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal., tänapäeva Selli küla lähedal Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas.\n\nMõis rajati 17. sajandi lõpul Piibe mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205821"}
{"text": "Tammiku mõis (Simuna)\n\nTammiku mõis (saksa keeles Tammik) oli rüütlimõis Simuna kihelkonnas Virumaal., tänapäeva Tammiku küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas.\n\nMõisast on teateid alates 1526.\n", "id": "ekk_Latn_205822"}
{"text": "Ohakvere mõis\n\nOhakvere mõis (saksa keeles Ahagfer) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.\n\nMõis rajati 1621 Jõhvi mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205823"}
{"text": "Toila mõis\n\nToila mõis (saksa keeles Toila) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Toila valla Valaste küla territooriumile. Toila alevik jääb 5 km ida poole.\n\nMõis rajati 17. sajandil.\n\nMõis koos selle juures asuva Toila paljandiga on andnud nime Toila kihistule.\n", "id": "ekk_Latn_205824"}
{"text": "Voka mõis\n\nVoka mõis (saksa keeles aastani 1781 Fockenhof, seejärel Choudleigh) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Ida-Viru maakonda Toila valda Voka alevikku.\n", "id": "ekk_Latn_205825"}
{"text": "Vatku mõis\n\nVatku mõis (saksa keeles Wattküll) oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.\n\nVatku mõisamaade suurus oli 1895. aastal 2469 tiinu ja 1912. aastal 2790 tiinu, millest mõis ise oli 1093 tiinu, sellest 518 Kadrina kihelkonnas ja 575 Haljala kihelkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205826"}
{"text": "Oonurme mõis\n\nOonurme mõis (saksa keeles Onorm) oli Iisaku kihelkonnas Virumaal., tänapäeva Oonurme külas Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.\n\nMõis rajati 17. sajandi lõpul Moora mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205827"}
{"text": "Permisküla mõis\n\nPermisküla mõis (saksa keeles Permesküll) oli Pagari mõisa kõrvalmõis Iisaku kihelkonnas Virumaal., tänapäeva Permisküla küla lähedal Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_205828"}
{"text": "Pootsiku mõis\n\nPootsiku mõis (saksa keeles Potzik) oli Iisaku mõisa kõrvalmõis Iisaku kihelkonnas Virumaal., tänapäeva Pootsiku küla lähedal Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.\n\nMõis rajati 1856 Jõhvi mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205829"}
{"text": "Rannapungerja mõis\n\nRannapungerja mõis (saksa keeles Rannapungern) oli Pagari mõisa kõrvalmõis Virumaal Iisaku kihelkonnas. Nüüdisajal jääb endine mõisasüda Rannapungerja külla Ida-Virumaal Alutaguse vallas.\n", "id": "ekk_Latn_205830"}
{"text": "Tudulinna mõis\n\nTudulinna mõis (saksa keeles Tuddolin) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Tudulinna aleviku lähedal Alutaguse vallas Lääne-Virumaal.\n\nMõis rajati 19. sajandi lõpul Rakvere mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205831"}
{"text": "Tärivere mõis\n\nTärivere mõis, ka Terevere mõis (saksa keeles Terrefer) oli rüütlimõis Iisaku kihelkonnas Virumaal., tänapäeva Tärivere küla lähedal Alutaguse vallas Ida-Viru maakonnas.\n\n1914. aastal omandas mõisa Konstantin von Rentelnilt, Tallinna Piirituse Vabrikantide Ühisus Rosen ja Co hinnaga 204 000 rubla.\n", "id": "ekk_Latn_205832"}
{"text": "Rääsa mõis\n\nRääsa mõis, ka Uando mõis, Oando mõis, Vando mõis (saksa keeles Räsa) oli eramõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.\n\nMõis rajati 1737 Mäetaguse mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205833"}
{"text": "Voorepere mõis\n\nVoorepere mõis (ka Voorepera mõis; saksa keeles Worroper) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal.\n\nMõis rajati 17. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_205834"}
{"text": "Kaarli mõis (Rakvere)\n\nKaarli mõis (saksa keeles Alt-Sommerhusen, Alt Sommerhausen) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.\n\nMõisast on teateid alates 1481., kui on mainitud mõisa ja küla Sommerhusen. Mõisaomanikud olid Hastferid. Vennad Carl ja Heinrich Hastfer jagavad isalt Helmold Hastferilt, päranduseks saadud mõisa omavahel ja määrasid piirid kindlaks nii, et Carl sai mõisa Alt-Sommerhusen ehk Kaarli ja vend Heinrich küla, millest kujunes Sõmeru mõis (Neu-Sommerhusen).\n", "id": "ekk_Latn_205835"}
{"text": "Ubja mõis\n\nUbja mõis (saksa keeles Ubbia) oli Kohala mõisa kõrvalmõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.\n\nMõis rajati 1875 Uhtna mõisast eraldatud alast., kui Uhtna mõisnik Nikolai von Weiss 1874. aastal müüs Uhtna poolmõisa Ubja Nicolai von Wrangellile.\n", "id": "ekk_Latn_205836"}
{"text": "Haansalu mõis\n\nHaansalu mõis (saksa keeles Lilienhof, Ansel, Hansal) oli Pada mõisa kõrvalmõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.\n\nMõis rajati 1557 Vasta mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205837"}
{"text": "Satsu mõis\n\nSatsu mõis (saksa keeles Satzo) oli Kalvi mõisa kõrvalmõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.\n\nMõis rajati 18. sajandi algul Ulvi mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205838"}
{"text": "Samma mõis\n\nSamma mõis (saksa keeles Samm) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.\n\nMõisast on teateid alates 1583.\n", "id": "ekk_Latn_205839"}
{"text": "Tüükri mõis\n\nTüükri mõis (saksa keeles Dückern) oli Kalvi mõisa kõrvalmõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.\n\nMõisast on teateid alates 1526.\n", "id": "ekk_Latn_205840"}
{"text": "Unukse mõis\n\nUnukse mõis (saksa keeles Unnuks) oli Vasta mõisa kõrvalmõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal.\n\nMõis rajati ajavahemikul 1782–1795 Koogu mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205841"}
{"text": "Karja tänav (Narva)\n\nKarja tänav on tänav Narva vanalinnas. Algab Kraavi tänavalt, ristub Hariduse, Vaeselapse ja Vestervalli tänavaga ning lõpeb tupiktänavana. Tänava pikkus on umbes 410 m.\n\n1905. aasta linnaplaanil oli selle tänava nimi улица Широкая, 1912. ja 1927. aasta linnaplaanil Lai tänav.\n\nPärast Teist maailmasõda kandis tänav nime Komsomoli tänav (vene keeles Комсомольская улица) Nõukogude Liidu kommunistliku partei noorsoo-organisatsiooni – komsomoli – järgi. 11. mail 1994 ennistati linnavalitsuse otsusega Karja tänava nimi.\n\nOletatavasti on tänav praeguse nime saanud keskaegse linnamüüri põhjaküljel asunud Karja värava järgi, mille kaudu viis tee linnale kuuluvate karjamaade juurde.\n\nEndise polikliiniku hoones aadressil Karja tänav 3 asub praegu Narva Muusikakool.\n", "id": "ekk_Latn_205842"}
{"text": "Oru vald (Lääne-Nigula kihelkond)\n\nOru vald (saksa keeles Orrenhof) oli vald Läänemaal Lääne-Nigula kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1950.\n\nVallamaja asus Linnamäe külas.\n", "id": "ekk_Latn_205843"}
{"text": "Adila vald\n\nAdila vald (saksa keeles Addila) oli vald Harjumaal Hageri kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1891, mil see liideti Kirna-Kohatu vallaga.\n\nValla alal asus Adila mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205844"}
{"text": "Suursuu-forellahven\n\nSuursuu-forellahven ehk aunas (Micropterus salmoides) on mageveekala, kes kuulub päikesekalalaste sugukonda. Tema looduslik elupaik on Põhja-Ameerika.\n\nSuursuu-forellahven on oliivirohelise värvusega, kuid pärast jääminekut on ta tavaliselt hall. Emased isendid on tavaliselt isastest suuremad. Suursuu-forellahvena suurim dokumenteeritud pikkus on 75 cm ja mitteametlik suurim kaal 11,4 kg. Kala keskmine eluiga on umbes 16 aastat.\n\nSuursuu-forellahvena noorkalad toituvad peamiselt kalamaimudest, vähilistest ja putukatest. Täiskasvanud toituvad väiksematest kaladest, tigudest, vähkidest, konnadest, madudest, salamandritest, vette kukkunud nahkhiirtest, veelindudest ja pisiimetajatest ning isegi alligaatoripoegadest.\n\nSaagi suurus võib olla kuni 50% kala suurusest. Suursuu-forellahven eelistab elupaiku, kus on palju varjekohti, sest ta jahib oma saaki varitsedes. Täiskasvanud isendid on tavaliselt oma elupaiga tippkiskjad, kuid noorkalad on tihti saagiks teistele loomadele.\n\nKuna suursuu-forellahven on harrastuskalastajate seas väga hinnatud püügikala, siis on teda asustatud ka mitmesse riiki väljaspool tema loodusliku leviala. Invasiivse liigina võib ta põhjustada mitmete kohalike liikide seisundi halvenemist või isegi väljasuremist. Arvatakse, et suursuu-forellahven on põhjustanud Guatemalas atitláni püti (Podilymbus gigas) hävimise, kelle elupaigaks oli Atitláni järv.\n", "id": "ekk_Latn_205845"}
{"text": "Ungarlaste suurvürst\n\nUngarlaste suurvürst (ungari keeles Nagyfejedelem) oli 9. ja 10. sajandil ungarlaste hõimuliitu juhtinud pealiku tiitel, mida kasutati ka selleaegsed allikates. Bütsantsi keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos kasutas oma teoses De Administrando Imperio Árpádi kohta ladinakeelset tiitlit megas Turkias arkhon ja Querfurti Bruno viitas oma teoses Sancti Adalberti Pragensis episcopi et martyris vita altera suurvürst Gézale ladinakeelse tiitliga Ungarorum senior magnus.\n\nTõenäoliselt valisid suurvürsti seitsmest madjarite hõimust koosneva liidu ja ungarlastega enne aastat 830 liitunud kolme kabaari hõimu (dissidentlikud kasaari hõimud) juhid. Ent on tõenäolisem, et esimese suurvürsti Álmosi, Árpádi isa, määras ametisse kasaaride kagaan. Jätkuvalt arutletakse selle üle, kas suurvürst oli hõimuliidu vaimne juht (kende), hõimuliidu sõjaline juht (gyula) või oli tegemist uue tiitliga.\n\nPaistab, et ajal, mil ungarlased oma senistelt elualadelt (Etelköz) välja suruti ja nad Pannoonia madalikule (Honfoglalás) liikusid, oli suurvürsti võim vähenemas. Suurvürst Géza ajaks valitses Transilvaaniat (pool)sõltumatu pealik (gyula). Ungari esimesel kuningal István Pühal ei tulnud seetõttu vallutada mitte ainult mainitud gyula territoorium, vaid ka Banaadi valitseja Ajtony ja mustade madjarite alad.\n\nTiitel kadus peale Istváni (kes enne ristimist kandis paganlikku nime Vajk) Ungari kuningaks kroonimist kas 1000. aasta 25. detsembril või 1001. aasta 1. jaanuaril.\n", "id": "ekk_Latn_205846"}
{"text": "Riisipere vald\n\nRiisipere vald (saksa keeles Riesenberg; 1915–1917 Sergejevi (Sergei) vald) oli vald Harjumaal Nissi kihelkonnas. Vallamaja asus Nissil.\n\nVald eksisteeris 1866–1939.\n\n1891 liideti Riisipere vallaga Lehetu, Munalaskme ja Nurme vald.\n", "id": "ekk_Latn_205847"}
{"text": "Koigi vald (Ambla kihelkond)\n\nKoigi vald (saksa keeles Koick) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1892.\n\n1892 liideti Koigi vallaga Järvajõe, Karkuse, Kuru, Nõmmküla, Saiakopli ja Uudeküla-Tamsalu vald.\n\nKoigi vald nimetati hiljem Nõmmküla vallaks.\n", "id": "ekk_Latn_205848"}
{"text": "Raka vald\n\nRaka vald (saksa keeles Rackamois) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1892.\n\nValla alal asus Raka mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205849"}
{"text": "Karkuse vald\n\nKarkuse vald (saksa keeles Karkus) oli vald Järvamaal Ambla kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1892 ja seejärel liideti Nõmmküla vallaga.\n\nValla alal asus Karkuse mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205850"}
{"text": "Kuksema vald\n\nKuksema vald (saksa keeles Jürgensberg) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1939. Vallamaja asus Valasti külas.\n\n1892 liideti Kuksema vallaga Metstaguse, Pähu ja Roosna-Alliku vald.\n", "id": "ekk_Latn_205851"}
{"text": "Kuie vald\n\nKuie vald (saksa keeles Kui või Kuy) oli vald Järvamaal Järva-Jaani kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1892 ja seejärel liideti see Võhmuta vallaga.\n\nVallas tegutses Kuie vallakool.\n\nValla alal asus Kuie mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205852"}
{"text": "Esna vald\n\nEsna vald (saksa keeles Orrisaar) oli vald Järvamaal Peetri kihelkonnas ja Järva maakonnas. Vald eksisteeris 1866–1939. Vallamaja asus Kareda külas.\n\n1892. aastal liideti Esna vallaga Kodasema, Müüsleri, Viisu, Vodja, Öötla ja 1893 Koordi vald. 1913. aastal on valla koosseisus nimetatud ka Peetri kirikuvald, Küti (Esna kõrvalmõisa) ja Korba poolmõisa.\n\n1916. aastal nimetati vald ametlikult ümber Ruzski vallaks.\n\n1917. aastal liideti Esna vallaga Ammuta, Ataste, Köisi.\n\n1939. aasta vallareformiga moodustati senise Esna valla maa-alast, välja arvatud suurem osa Vodja asunduse maa-alast, Kareda vald.\n", "id": "ekk_Latn_205853"}
{"text": "2016. aasta Brüsseli plahvatused\n\n2016. aasta 22. märtsi hommikul toimus Brüsselis kolm koordineeritud pommiplahvatust: kaks Brüsseli lennujaamas Zaventemis ning üks Brüsseli metroo Maelbeeki metroojaamas. Rünnakutes hukkus 32 tsiviilisikut ja kolm enesetaputerroristi, üle 300 inimese sai vigastada. Terrorirünnakute eest võttis vastutuse ühendus Islamiriik.\n\nTegu oli suurima hukkunute arvuga terrorirünnakuga Belgia ajaloos. Belgia valitsus kuulutas kolm järgmist päeva leinapäevadeks.\n", "id": "ekk_Latn_205854"}
{"text": "Monster Energy NASCAR Cup\n\nMonster Energy NASCAR Cup (sageli lühendatult lihtsalt Cup või Cup Series) on kõrgeim USA autospordiorganisatsiooni NASCAR korraldatav võidusõidusari.\n\nSarja nimetus tuleneb selle praeguse peasponsori energiajoogifirma Monster nimest. Algul kandis see nimetust Strictly Stock Series (1949), seejärel Grand National Series (1950–1970). Aastatel 1971–2003 oli sari tuntud Winston Cupi sarjana. 2004. aastal sai sarja peasponsoriks telekommunikatsioonifirma Nextel ja sarja nimeks Nextel Cup; nimesponsori liitmise järel Sprinti korporatsiooniga 2007. aastal muudeti sarja nimi Sprint Cupiks. 2017. aastal sai sarja peasponsoriks energiajoogifirma Monster ning sarja nimeks Monster Energy Nascar Cup Series.\n\nSarja paremusjärjestuse paneb paika punktisüsteem, kus sõitjatele jagatakse punkte etapil saavutatud koha ja juhitud ringide arvu järgi. Sarja 36 etapist koosnev hooaeg jaguneb kaheks osaks. Esimese 26 etapi järel pääseb 16 kõige enam võite ja punkte kogunud sõitjat 10-etapilisele \"finaalturniirile\", millega selgitatakse meister.\n\nSarja peamiseks kandepinnaks on USA kaguosa, kus toimuvad pooled meistrivõistluste etappidest. Enamjaolt sõidetakse betoon- või asfaltkattega trekiovaalidel, kuid mõned etapid sõidetakse ka \"euroopalikel\" ringradadel. Kõik sarja etapid toimuvad tänapäeval USAs, kuigi varem on meistrivõistluste etappe peetud ka Kanadas, millele on lisandunud demonstratsioonsõidud Jaapanis ja Austraalias. Sarja kõige prestiižikamat etappi, Daytona 500 miili sõitu jälgis 2016. aastal Ameerikas 11,4 miljonit televaatajat – kaks korda vähem kui selle hiilgeaegadel 2000. aastate keskel.\n\nAutotootjatest osalevad sarjas Chevrolet, Ford ja Toyota. Kasutatavad tagarattaveolised võidusõiduautod meenutavad väliselt tavalisi sõiduautosid, kuid on ehitatud terasest toruraamile ning peavad kujult vastama standardsele mõõtemallile. Jõuallikana kasutatakse 358-kuuptolliseid (5,86 l) V8-mootoreid, mis alates 2012. aastast on elektroonilise sissepritsega ning võimaldavad tänase ligi 725 hj (541 kW) võimsuse juures saavutada võidusõidurajal kiiruseks ligi 320 km/h.\n", "id": "ekk_Latn_205855"}
{"text": "Raul Ainla\n\nRaul Ainla (sündinud 13. oktoobril 1969 Tartus) on Eestis tegutsev vandeadvokaat.\n\nTa lõpetas 1995. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.\n\n1994. aastast töötas Advokaadibüroos Sirje Must juristina ja aastatel 1995–1998 samas büroos advokaadina.\n\nAastatel 1998–2007 töötas Alvini Advokaadibüroos ja Advokaadibüroos Alvin, Rödl & Partner.\n\nVandeadvokaadina tegutseb alates 2002. aastast.\n\n2008. aastast Advokaadibüroo Eipre & Partnerid partner.\n", "id": "ekk_Latn_205856"}
{"text": "Verhni Usloni rajoon\n\nVerhni Usloni rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Verhni Uslon.\n\nRajoonis on 19 külaasundust, kus on kokku 74 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 16 580. 2010. aasta seisuga olid elanikest 65,8% venelased, 24,9% tatarlased ja 6,9% tšuvašid.\n", "id": "ekk_Latn_205857"}
{"text": "Tihange'i tuumaelektrijaam\n\nTihange'i tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Belgias Huy linnas.\n\nJaam valmis aastal 1975. Jaamas on kolm reaktorit koguvõimususega 2,985 MW.\n\nJaama ekspluateerimisaega on kahel korral pikendatud. Jaamas on leidnud aset mitu ohtlikku tehnilist intsidenti.\n\nTuumajaam asub Maasi jõe paremal kaldal.\n", "id": "ekk_Latn_205858"}
{"text": "Advokaadibüroo Eipre & Partnerid\n\nAdvokaadibüroo Eipre & Partnerid 2002. aastal asutatud advokaadibüroo.\n\nAlates 2014. Aastast on Advokaadibüroo Eipre & Partnerid Advokaadibüroo Consensus sõlmitud ühinemislepingu, mille kohaselt ühendavaks ühinguks on OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid.\n", "id": "ekk_Latn_205859"}
{"text": "Kamskoje Ustje rajoon\n\nKamskoje Ustje rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Kamskoje Ustje.\n\nRajoonis on 17 külaasundust, kus on kokku 52 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 15 692. 2010. aasta seisuga olid elanikest 54% tatarlased, 43% venelased ja 2% tšuvašid.\n", "id": "ekk_Latn_205860"}
{"text": "Henry Kallaste\n\nHenry Kallaste (sündinud 21. mail 1961) on Eesti pedagoog ja poliitik. Ta on Vinni-Pajusti Gümnaasiumi direktor.\n", "id": "ekk_Latn_205861"}
{"text": "Ramon Tremosa\n\nRamon Tremosa i Balcells (sündinud 30. juunil 1965 Barcelonas) on katalaani rahvusest Hispaania poliitik (Convergència Democràtica de Catalunya). Ta on aastast 2009 Euroopa Parlamendi liige.\n\nTa lõpetas Barcelona ülikooli majandusteaduskonna. Aastal 1999 kaitses ta samas ülikoolis majandusteaduste doktori kraadi. Seejärel töötas kuni europarlamenti valimiseni Barcelona ülikoolis majandusteaduskonnas õppejõuna. Lisaks on ta töötanud Kataloonia valitsuses sotsiaalkindlustuse ministeeriumis.\n\nAastal 2009 valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks. Europarlamendis kuulub ta Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_205862"}
{"text": "Drybin\n\nDrybin (poola keeles Drybin, valgevene-eesti transkriptsioonis Drõbin) on alev Valgevenes Mahiloŭ oblastis, Drybini rajooni ja Michiejeŭka külanõukogu halduskeskus. Alev asub Pronja jõe kaldal Mahiloŭ linnast 64 kilomeetri kaugusel, merepinnast 175 meetri kõrgusel.\n\nHaridust annavad keskkool ja laste kunstikool. Alevis on kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Drybinis on toiduainetetööstus. Alevis on ajaloo- ja etnograafiamuuseum. Selle lähistel on paar kiviaegset asulakohta ja üks kurgaan.\n", "id": "ekk_Latn_205863"}
{"text": "Atnja rajoon\n\nAtnja rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Bolšaja Atnja.\n\nRajoonis on 12 külaasundust, kus on kokku 47 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 13 215. 2010. aasta seisuga olid elanikest 98,6% tatarlased ja 0,7% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_205864"}
{"text": "Lobgesang\n\n\"Lobgesang\" (Ülistuslaul) oopus 52 (MWV A 18) on Felix Mendelssohn Bartholdy sümfooniline kantaat solistidele, segakoorile ja orkestrile. Pärast helilooja surma avaldati see ka tema 2. sümfooniana B-duuris, kuid see ei ole Mendelssohni antud nimetus ega numeratsioon.\n", "id": "ekk_Latn_205865"}
{"text": "Rasna\n\nRasna (poola keeles Raśna) on agrolinnake (endine linn ja alev) Valgevenes Mahiloŭ oblastis Drybini rajoonis, Rasna külanõukogu halduskeskus. Rasna asub Drybinist 15 kilomeetri kaugusel.\n\nRasnas on keskkool, kultuurimaja ja raamatukogu. Agrolinnakeses on puidutööstus. Vaatamisväärsusteks on viinavabrik, katoliku kirik aastast 1818, õigeusu kirik (1887–1891) ja XIX sajandil valminud mõisakompleks. Geograaf Vadzim Žučkieviči arvates on asula nime saanud huulheina (расьлінa) järgi.\n", "id": "ekk_Latn_205866"}
{"text": "Tiiu Viirand\n\nTiiu Viirand (sünninimi Tiiu Kaevando; abielus 1963–1969 Tiiu Kangilaski; sündinud 16. juunil 1939 Tallinnas) on eesti toimetaja ja tõlkija.\n\nTa lõpetas 1957. aastal Tallinna 4. Keskkooli ning õppis aastatel 1958–1963 Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas eesti filoloogina.\n\nAastatel 1963–1965 töötas ta Abja Keskkoolis eesti keele, kirjanduse ning ajalooõpetajana. 1965. aastast on ta olnud kirjastuse Kunst toimetaja.\n", "id": "ekk_Latn_205867"}
{"text": "Gabrielius Landsbergis\n\nGabrielius Landsbergis (sündinud 7. jaanuaril 1982 Vilniuses) on Leedu poliitik. Ta kuulub erakonda Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid. Ta on alates 24. novembrist 2020 Leedu välisminister. Ta oli 2014–2019 Euroopa Parlamendi liige.\n\nTa lõpetas aastal 2003 Vilniuse Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloo erialal bakalaureusena.\n", "id": "ekk_Latn_205868"}
{"text": "Aru mõis (Viru-Jaagupi)\n\nAru mõis (saksa keeles Arro) oli Rägavere mõisa kõrvalmõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205869"}
{"text": "Kulina mõis\n\nKulina mõis (saksa keeles Kullina) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.\n\nMõisast on teateid alates 1546.\n\nEnne võõrandamist 1919. aastal kuulus ta Arthur von Kirchtenile. Ühekorruseline historitsistlik puidust peahoone on ehitatud 1900. aastal ümber varasemast, tõenäoliselt 19. sajandist pärinevast hoonest. Aastani 1999 tegutses hoones Kulina algkool.\n\nMõisa häärberis on filmitud Kevad südames sisevõtted ja osa välisvõtetest.\n\nAlates 2014. aastast kuulub Kulina mõis poliitik Anti Poolametsale.\n", "id": "ekk_Latn_205870"}
{"text": "Tudu mõis\n\nTudu mõis (saksa keeles Tuddo) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.\n\nMõis rajati ajavahemikul 1739–1744 Ulvi mõisast eraldatud alast., kui mõisaomanik oli Otto Wilhelm Harpe I (1676–1739).\n\nMõisa peahoone asub Tudu alevikus.\n", "id": "ekk_Latn_205871"}
{"text": "Voore mõis (Viru-Jaagupi)\n\nVoore mõis (saksa keeles Forel) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.\n\nMõisast on teateid alates 1450.\n", "id": "ekk_Latn_205872"}
{"text": "Hardu mõis\n\nHardu mõis (saksa keeles Hardo) oli poolmõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati ajavahemikul 1765–1774 Seljaküla mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205873"}
{"text": "Kirimäe mõis\n\nKirimäe mõis (saksa keeles Kirrimäggi) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõisast on teateid alates 1569.\n", "id": "ekk_Latn_205874"}
{"text": "Niibi mõis\n\nNiibi mõis (saksa keeles Niby) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 17. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_205875"}
{"text": "Roosna mõis (Lääne-Nigula)\n\nRoosna mõis (saksa keeles Rosenhof) oli Kirimäe mõisa kõrvalmõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 17. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_205876"}
{"text": "Saunja mõis (Lääne-Nigula)\n\nSaunja mõis (saksa keeles Saunja) oli poolmõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 1816 Salajõe mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205877"}
{"text": "Vidruka mõis\n\nVidruka mõis (saksa keeles Widdruck) oli Tagavere mõisa kõrvalmõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 1760 Palivere mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205878"}
{"text": "Jõgisoo mõis (Kullamaa)\n\nJõgisoo mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 1680 Päri mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205879"}
{"text": "Kohatu mõis (Kullamaa)\n\nKohatu mõis (saksa keeles Kohhat) oli eramõis, mis asus Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati ajavahemikul 1726–1733 Vaikna mõisast eraldatud alast. Kuid nimekuju Kohhat esmamainiti alles 1798. Mõis oli Kullamaa, Kohatu küla Märjamaa kihelkonnas.\n\n1920. aastatel tekkis mõisa maadele asundus, mis pärast 1940. aastaid liideti Kohatu külaga.\n\nKullamaa kihelkonnas asus Kütke mõis, mis oli Kohatu kõrvalmõis. Kütke mõis asub tänapäeval samuti Kohatu külas.\n", "id": "ekk_Latn_205880"}
{"text": "Maidla mõis (Kullamaa)\n\nMaidla mõis, varem Mäemõisa mõis (saksa keeles Tockumbeck) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.\n", "id": "ekk_Latn_205881"}
{"text": "Ohtla mõis\n\nOhtla mõis (saksa keeles Ochtel) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 1591. aastal. Ohtla oli endine Haapsalu linnuselääni küla.\n\n1553. aastast oli küla Haapsalu toomhärrast skolastiku Finckenow elatismaa. 1585. aastast kuulus Haapsalu toomkirikule. 14. augustil 1590 läänistas Rootsi kuningas Johan III Feodor Baranoffile suurusega 1,25 adramaad, millele see järgmisel aastal rajas mõisa. Feodor ise ja ta pojad Johan ja Gerd langesid lahingus. Ohtla läks 1631. aastal Rootsi kuninga Gustav Adolfi kinnitusega, Feodor Baranoffi väimees Christopher von Nyen/Nyn/Nyienile (1603–1684) meeslääniks.\n\n1669. aastal läks mõis tagasi krahv De la Gardie valdusse ja ta liitis selle Martna kihelkonnaga. Magnus Gabriel de la Gardie müüs Ohtla mõisa Karl IX loaga Stockholmi kodanikule Johan Scheurmannile.\n\nMõisahoonetest on alles esinduslik kivist karjakastell, paar muud kõrvalhoonet ja väike puidust kahekorruseline aidahoone.\n", "id": "ekk_Latn_205882"}
{"text": "Tolli mõis\n\nTolli mõis (saksa keeles Pargenthal) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõisast on teateid alates 1512.\n\n1905. aasta detsembrirahutuste ajal pandi Tolli mõis põlema.\n", "id": "ekk_Latn_205883"}
{"text": "Ubasalu mõis\n\nUbasalu mõis (saksa keeles Neu-Parmel) oli poolmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 18. sajandi alguses Liivi mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205884"}
{"text": "Vaikna mõis\n\nVaikna mõis (saksa keeles Waikna) oli Koluvere mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 17. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_205885"}
{"text": "Tammiku mõis (Jõhvi)\n\nTammiku mõis (saksa keeles Eichenhain) oli rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal.\n\nMõis rajati 1800 Jõhvi mõisast eraldatud alast.\n\nMõis hävis 19. märtsil 1943 puhkenud tulekahjus\n", "id": "ekk_Latn_205886"}
{"text": "Kaarma mõis (Kaarma)\n\nKaarma mõis (saksa keeles Karmelhof) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati 16. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_205887"}
{"text": "Oru mõis (Lääne-Nigula)\n\nOru mõis (saksa keeles Orrenhof) oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõis rajati 1817 Uugla mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205888"}
{"text": "Haljala kirikumõis\n\nHaljala kirikumõis (saksa keeles Pastorat Haljall) oli kirikumõis Haljala kihelkonnas Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205889"}
{"text": "Halliste kirikumõis\n\nHalliste kirikumõis (saksa keeles Pastorat Hallist) oli kirikumõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205890"}
{"text": "Almetjevski rajoon\n\nAlmetjevski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Almetjevski linn.\n\nRajoonis 1 linn ja 35 külaasundust, kus on kokku 98 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 204 101. 2010. aasta seisuga olid elanikest 55,2% tatarlased, 37,1% venelased, 2,8% tšuvašid ja 1,4% mordvalased.\n", "id": "ekk_Latn_205891"}
{"text": "Mäeküla-Varmassaare vald\n\nMäeküla-Varmassaare vald (saksa keeles Mehheküll) oli vald Järvamaal Türi kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1892 ja seejärel liideti see 1892 Alliku vallaga.\n\nValla alal asus Mäeküla ja Varmassaare mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205892"}
{"text": "Saba rajoon\n\nSaba rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Bogatõje Sabõ.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 31 255. 2010. aasta seisuga olid elanikest 95,4% tatarlased ja 3,2% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_205893"}
{"text": "Türi kirikuvald\n\nTüri kirikuvald (saksa keeles Pastorat Turgel) oli vald Järvamaal Türi kihelkonnas. Vald eksisteeris 1869–1892 ja seejärel liideti see 1892 Särevere vallaga.\n\nVald moodustati 1869, kui Türi-Alliku ja Türi kirikuvald (saksa keeles Allenküll mit Pastorat Turgel) muudeti 1869 Türi-Alliku vallaks ja Türi kirikuvallaks.\n\nValla alal asus Türi kirikumõis.\n", "id": "ekk_Latn_205894"}
{"text": "Naissaare vald\n\nNaissaare vald (saksa keeles Nargön) oli vald Harjumaal Keila kihelkonnas Naissaarel. Vald eksisteeris 1866–1914 ja seejärel liideti see 1. mail 1914 Harku vallaga. 1914 viidi Naissaare elanikkond mandrile, sest saarele hakati ehitama merekindlust (vaata Peeter Suure merekindlus).\n\nValla alal asus Naissaare mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205895"}
{"text": "Lechi lahing (955)\n\nLechi lahing (ka Lechfeldi lahing) leidis aset 955. aasta 10. augustil ja tegemist oli Ida-Frangi riigi kuninga Otto I kindla võiduga ungarlaste sõjalise juhi ehk harka Bulcsú ja nende pealike Lél'i ning Súr'i üle. Sageli nähakse seda määrava tähtsusega sündmusena ungarlaste poolt Lääne-Euroopasse sooritatud rünnakute tagasilöömisel. Augsburgist lõunas asuv Lechfeld on Lechi jõe ääres asuv lamm.\n\nUngari historiograafias kasutatakse lahingu kohta nime \"Teine Augsburgi lahing\". Lahingule järgnes oktoobris Recknitzi lahing. Lechi lahingu näol oli tegemist olulise sündmusega Ida-Frangi kuningriigi jõudude koondamisel võõramaise vaenlase vastu.\n\nSamas piirkonnas leidis 45 aastat varem aset Esimene Lechi lahing.\n", "id": "ekk_Latn_205896"}
{"text": "Suffolki lambatõug\n\nSuffolki lambatõug (Suffolk sheep) on tumedapealine lihalambatõug, mis pärineb Inglismaalt. Suffolki lambatõug kuulub tõugude klassifikatsiooni järgi isatõugu ja tihti nimetatakse neid nn dauni tõuks (Down Breed). Suffolki lambad on väga vastupidavad loomad, seega saab neid kasvatada igasugustes tingimustes, nii tasasel maal kui ka mägedes.\n\nSuffolki tõug pärineb 19. sajandi alguses sautdauni (Southdown) jäärade ja sarvilise norfolki (Norfolk Horned) tõugu uttede ristamisest. Suffolki lambad on suured ja heade lihavormidega. Jäärad kaaluvad üle 110 kg, uted 80–110 kg. Uttede villa peenus on tavaliselt 30–36 µm, pikkus 7–8 cm, villatoodang 2,5–3 kg.\n\nSuurbritannias kasutatakse ristamisel enim suffolki tõugu isasloomi, sest nad annavad järglastele edasi häid lihavorme. Suffolki lambatõug on üks põhilisi isastõuge maailmas, kus eesmärgiks on noorlambaliha ehk talleliha tootmine. Suffolki lambad on üsna viljakad ja ristandtalled on suure kasvukiirusega. Lihatalledel on suur tailiha sisaldus, seega lihakehad on kõrge kvaliteediga.\n\nEestis alustati suffolki lammaste kasvatamist 2001. aastal, kui Eestisse toodi kolm suffolki jäära ning 2002. aastal kolme farmi 40 utte ja 5 jäära. 2011. aasta andmete põhjal oli Suffolki jäärasid ja jäärtallesid Eestis kokku 158, mis moodustab 1,53% Eestis kasvatavatest jäärtallede ja jäärade koguarvust.\n", "id": "ekk_Latn_205897"}
{"text": "Muna (toiduaine)\n\nMuna on hinnatud ja laialt kasutatud toiduaine.\n\nTavaliselt mõistetakse muna all viljastamata kodukana muna, kuid toiduks tarvitatakse ka hane-, pardi- ja vutimune ning eksootilisematest lindudest jaanalinnu mune.\n\nMuna koosneb kaitsvast munakoorest, albumiinist (munavalge) ja munakollasest, mis on ümbritsetud mitme õhukese membraaniga. Munades on palju proteiini ja B4-vitamiini, mistõttu on see heade dieetiliste väärtustega.\n", "id": "ekk_Latn_205898"}
{"text": "Sinilõpuseline päikeseahven\n\nSinilõpuseline päikeseahven (Lepomis macrochirus) on ahvenaliste seltsi kuuluv Põhja-Ameerika mageveekogudes elav röövkala.\n\nTa võib kasvada 41 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 2,15 kg. Eluiga vabas looduses on 4–6 aastat, vangistuses võib elada 11-aastaseks.\n\nTema iseloomulik tunnus on tumesinine kõrvakujuline lõpuskaane väljakasv.\n\nSinilõpuseline päikeseahven on maitsva lihaga ja populaarne sportkalastajate seas.\n", "id": "ekk_Latn_205899"}
{"text": "Jost Gippert\n\nJost Gippert (sündinud 12. märtsil 1956 Winz-Niederwenigernis, nüüd Hattingen) on saksa keeleteadlane, Kaukaasia uurija, kirjanik ja võrdleva keeleteaduse professor Frankfurdi Goethe Ülikooli empiirilise lingvistika instituudis.\n", "id": "ekk_Latn_205900"}
{"text": "Tšistopoli rajoon\n\nTšistopoli rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Tšistopoli linn.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 78 790.\n\n2010. aasta seisuga olid elanikest 59,6% tatarlased, 34% venelased ja 4,9% tšuvašid.\n", "id": "ekk_Latn_205901"}
{"text": "Krndija\n\nKrndija on mäestik, mis asub Horvaatias Slavoonias. Halduslikult jääb see Virovitica-Podravina, Osijeki-Baranja ja Požega-Slavoonia maakonda. Loodusgeograafiliselt jääb Krndija Papukist ida poole, olles selle jätkuks. Krndija asub Orahovicest ja Našicast lõuna pool, aga Požegast ja Kutjevost põhja pool.\n", "id": "ekk_Latn_205902"}
{"text": "Nils Ferlin\n\nNils Johan Einar Ferlin (11. detsember 1898 Karlstad – 21. oktoober 1961 Stockholm) oli rootsi luuletaja ja näitleja.\n\n1908. aastal siirdus perekond Ferlin Filipstadi, kus Nilsi isa asutas oma ajalehe. Karlstadis oli Ferlini isa töötanud nädalalehes Nya Wermlands-Tidningen ja seega oli tal ajakirjanduse vallas kogemusi. Isa suri aga järgmisel aastal ja perekond pidi kolima oma mugavast elukeskkonnast tööstusrajooni, et poeg saaks lõpetada haridustee. Kooli lõputunnistuse sai Ferlin juba 16-aastaselt.\n\nNils Ferlinil oli ka põgus näitlejakarjäär. 17-aastaselt tegi ta kaasa Oscar Wilde'i \"Salomés\" ja hiljem jätkas näitlemist ühes rändteatrikompaniis.\n\nFerlini satiiriline klounilike võllanaljadega looming ründab võimumehi, tõusikuid ja ameerikalikku elulaadi. Kuigi paljud tema luuletused on melanhoolsed, pole need siiski ilma huumorita. Paljud neist on seatud ka muusikale ja on muutunud muusikatööstuse kaudu populaarseteks lauludeks. Ferlini eluajal müüdi tema luulekogusid üle 300 000 eksemplari.\n\nRootsis on Ferlinile püstitatud mitu ausammast, üks on Filipstadis, teine Karlstadis ja kolmas Stockholmis.\n\nNils Ferlini luulet on inglise keelde tõlkinud Martin S. Allwood, Fred Lane, Thord Fredenholm ja Roger Hinchliffe ning eesti keelde Arno Vihalemm (1911–1991).\n", "id": "ekk_Latn_205903"}
{"text": "Drybini rajoon\n\nDrybini rajoon on 2. järgu haldusüksus Valgevenes Mahiloŭ oblastis. Rajooni pindala on 767 km². 2015. aasta seisuga elas seal 10 480 inimest.\n\nRajoon moodustati 17. juulil 1924. aastal, ent aastal 1931 see likvideeriti. Rajoon loodi taas 29. detsembril 1989, mil piirkonda asus Tšornobõli katastroofi tõttu massiliselt elama Krasnapołle rajoonist lahkuma sunnitud inimesi. See koosneb järgmistest külanõukogudest: Černieŭka, Karoŭčyna, Michiejeŭka, Piervamajski ja Rasna külanõukogu.\n\nRajooni suurimad jõed on Pronja ja selle lisajõed Vierbaŭka, Basja ning Rasta. Rajooni territoorium asub keskmiselt 190-170 meetri kõrgusel. Rajooni põhjaosa jääb Smolenski-Moskva kõrgustikule. Kõrgeim koht (226 meetrit) jääb Jeśkaŭka külasse Michiejeŭka külanõukogus, madalaim koht asub Pronja orus (147 meetrit).\n\n2009. aasta seisuga olid elanikest 92,83% valgevenelased, 5,68% venelased ja 1,49% oli teistest rahvustest. 72,77% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 26,73% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kasutas valgevene keelt 42,79% elanikke, vene keelt aga 56,96%.\n", "id": "ekk_Latn_205904"}
{"text": "Ookeaniplaneet\n\nOokeaniplaneet ehk veemaailm on hüpoteetiline eksoplaneedi tüüp, mille pind on tervenisti kaetud veega. Teadaolevatest planeetidest on tõenäoliselt veemaailm Päikesesüsteemi-väline planeet Gliese 1214 b.\n", "id": "ekk_Latn_205905"}
{"text": "Lumi (kosmeetika)\n\nLumi on looduskosmeetika sari, mida toodab Tartu Ülikooli iduettevõte, Märt Miljani ja Helen Hirve loodud biotehnoloogiafirma Perfect Cosmetics OÜ.\n\nSuurem osa Lumi sarja toodetest põhineb kanepiseemneõlil, mittenarkootilise tööstuskanepi kasvatamiseks Eestis on loodud sõsarfirma OÜ Perfect Plant. Ettevõte keskendub tõhusatele teaduspõhistele toodetele, mis koosnevad eelkõige looduslikest komponentidest ja on tervisele ohutud. Vältimaks allergiaprobleeme, ei sisalda Lumi näonahale mõeldud tooted ka looduslikke eeterlikke õlisid. Lumi sarja on tunnustanud Eesti Allergialiit. Võimalusel kasutatakse ökosertifikaatidega tooraineid, mis on toodetud tehisväetiste ja taimekaitsevahenditeta. Sarja kuuluvad hooldusvahendid näole, kehale ja kätele, samuti eri nahatüüpidele.\n\nPerfect Cosmetics alustas tootmist 2013. aastal Tartus Tiigi tänaval asuvas Tartu Biotehnoloogia Pargis. Nüüdseks on tootmine üle viidud Läänemaale Uuglasse, kus renoveeritud mõisatallis asuvad tootmisruumid, teraapiatuba ja labor ning talli ümber on põllud ravimtaimede kasvatamiseks. Tootearenduses tehakse koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Tooteid eksporditakse siiani peamiselt Saksamaale, selleks on firmat käendanud riiklik sihtasutus Kredex. Ettevõtet on toetanud ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.\n\nLumi tootesarja tooteid hakati müüma 2013. aasta oktoobris, nüüdseks toimub müük peamiselt e-poe ja kosmeetikapoodide kaudu. Perfect Cosmeticsist on saanud üks Eesti juhtivaid looduskosmeetika tootjaid.\n", "id": "ekk_Latn_205906"}
{"text": "Järeldus (traditsiooniline loogika)\n\nJäreldus (järeldamine) on arutlus, mille käigus ühest või mitmest otsustusest, mida nimetatakse järelduse eeldusteks, saadakse loogika vahenditega uus otsustus (järeldis kitsamas mõttes ehk tuletis).\n", "id": "ekk_Latn_205907"}
{"text": "Kariste\n\nKariste on/oli mitme Eesti asula nimi: Kariste on paikkond Pärnumaal Tahkuranna vallas Tahkuranna külas Kariste on küla Põlvamaal Kanepi vallas Kariste oli küla Viljandimaal Halliste kihelkonnas Päigiste küla lähedal Kariste oli küla Viljandimaal Halliste kihelkonnas Uue-Kariste küla lähedal\n", "id": "ekk_Latn_205908"}
{"text": "Melissa Horn\n\nAstrid Melissa Edwarda Horn Weitzberg (sündinud 8. aprillil 1987), tuntud kui Melissa Horn, on rootsi muusik. Ta on laulja Maritza Horni tütar.\n", "id": "ekk_Latn_205909"}
{"text": "Haansalu\n\nHaansalu oli küla Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas. Küla lähedal asub Viru-Kabala küla.\n", "id": "ekk_Latn_205910"}
{"text": "Zoltán\n\nZoltán (u 880 või 903 – u 950), ka Zolta, oli esimese säilinud ungarlaste kroonika Gesta Hungarorum järgi kolmas ungarlaste suurvürst, kellest sai suurvürst peale tema isa Árpádi surma aasta 907 paiku.\n\nKuigi tänapäeva ajaloolased kalduvad eitama seda teadet tema valitsemise kohta (kuna teised kroonikad teda Ungari valitsejata hulgas ei maini), valitseb siiski konsensus, et kui ka Zoltán kunagi suurvürsti troonile ei tõusnud, põlvnesid kõik peale aastat 955 Ungarit valitsenud Árpádi dünastia monarhid just temast.\n", "id": "ekk_Latn_205911"}
{"text": "Härmamäe\n\nHärmamäe (ka Hermamäe) oli küla Virumaal Vaivara kihelkonnas. Tänapäeval on endisaegse küla kohal Soldina küla.\n", "id": "ekk_Latn_205912"}
{"text": "Kambi\n\nKambi võib tähendada järgmist: Kambi on Lääne-Virumaa Liivaküla endine nimi. Kambi on Leningradi oblasti Skamja küla eestipärane nimi. ...\n", "id": "ekk_Latn_205913"}
{"text": "Inju-Aru mõis\n\nInju-Aru mõis (saksa keeles Arrohof) oli poolmõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.\n\nMõis rajati 1848 Inju mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205914"}
{"text": "Immersoo mõis\n\nImmersoo mõis (saksa keeles Immesso) oli Kulina mõis karjamõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Aruküla küla lähedal Vinni vallas Lääne-Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205915"}
{"text": "Karila mõis\n\nKarila mõis (saksa keeles Karlshof) oli Roela mõisa karjamõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Puka küla lähedal Vinni vallas Lääne-Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205916"}
{"text": "Männikvälja mõis\n\nMännikvälja mõis (saksa keeles Männikowälja) oli Põlula mõis karjamõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Männikvälja küla lähedal Vinni vallas Lääne-Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205917"}
{"text": "Põlula-Uuemõisa mõis\n\nPõlula-Uuemõisa mõis (saksa keeles Neu-Poll) oli Põlula mõisa karjamõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205918"}
{"text": "Rosentali mõis\n\nRosentali mõis (saksa keeles Rosenthal) oli Roela mõisa kõrvalmõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205919"}
{"text": "Vana-Aru mõis\n\nVana-Aru mõis, ka Vana-Aru karjamõis, Kulina Vana-Aru karjamõis (saksa keeles Alt-Arro, Marienhof) oli Kulina mõis karjamõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205920"}
{"text": "Võhu mõis\n\nVõhu mõis (saksa keeles Wöhho) oli Küti mõisa karjamõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Võhu küla lähedal Vinni vallas Lääne-Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205921"}
{"text": "Puka mõis (Viru-Jaagupi)\n\nPuka mõis (saksa keeles Pucka) oli Kulina mõis karjamõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal., tänapäeva Kulina küla lähedal Vinni vallas Lääne-Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205922"}
{"text": "Roosna mõis (Viru-Jaagupi)\n\nRoosna mõis (saksa keeles Rosna) oli Rägavere mõisa karjamõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205923"}
{"text": "Uuemõisa mõis (Viru-Jaagupi)\n\nUuemõisa mõis (saksa keeles Neuhof) oli Kulina mõisa karjamõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal., tänapäeva Aruküla küla lähedal Vinni vallas Lääne-Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_205924"}
{"text": "Is Patriotism a Virtue?\n\n\"Is Patriotism A Virtue?\" (\"Kas patriotism on voorus?\") on filosoof Alasdair MacIntyre Lindley loeng, mille ta pidas 26. märtsil 1984 Kansase Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_205925"}
{"text": "Trapetsvalem\n\nTrapetsvalem ehk kvadratuurvalem on seos määratud integraali lähendamiseks .\n\nSummeeritud trapetsvalem on kujul\n\nkus h = \\frac{b-a}n ja n on andmepunktide koguarv vahemikus a...b.\n", "id": "ekk_Latn_205926"}
{"text": "Tukajevi rajoon\n\nTukajevi rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Naberežnõje Tšelnõ.\n\nRajoonis on 23 külaasundust.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 39 731. 2010. aasta seisuga olid elanikest 71,07% tatarlased, 24,26% venelased ja 1,48% tšuvašid.\n", "id": "ekk_Latn_205927"}
{"text": "Kodasoo vald\n\nKodasoo vald (saksa keeles Kotzum) oli vald Harjumaal Kuusalu kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1891 ja seejärel liideti see 1891 Jõelähtme vallaga.\n\n1917. aastal eraldati Jõelähtme vallast Kodasoo kogukond ja Saunja küla ja nendest moodustati uuesti Kodasoo (Kodasu) vald.\n\nValla alal asus Kodasoo mõis. Vallamaja asus Kodasoo külas.\n", "id": "ekk_Latn_205928"}
{"text": "Hõbeda vald\n\nHõbeda vald (saksa keeles Hoebbet) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1893 ja seejärel liideti see 1893 Aaspere vallaga.\n\n17. oktoobril 1866 liideti Hõbeda vallaga Vatku vald, ent 27. oktoobril 1866 liitmisotsus tühistati.\n\nValla alal asus Hõbeda mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205929"}
{"text": "Pada vald\n\nPada vald (saksa keeles Paddas) oli vald Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866–1939 Vallamaja asus Kabala külas.\n\n1891. aastal liideti Pada vallaga Samma, Ulvi ja Varudi vald.\n\n1939. aasta vallareformiga läksid Pada valla Uljaste, Nüri, Vana-Sonda, Päsula ja Puisma külade, Ilmaste ja Satsu asunduste ning Sonda aleviku maa-alad uue Erra valla koosseisu; Toomika, Võrkla, Metsavälja, Aru, Pada, Varudi ja Kassamäe külade, Pada, Samma ja Varudi asunduste ning Varudi asunduse talude lahus-heinamaatükkide maa-alad Mahu valla koosseisu; Urtja, Põdri ja Haansalu külade, Aaria ja Kabala asunduste, Prüningi ja Lilleoru talude maa-alad ning raudteemajade piirkond Rägavere valla koosseisu; Varudi-Altküla ja Varudi-Vanaküla maa-alad Sõmeru valla koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_205930"}
{"text": "Georg Friedrich Rogall\n\nGeorg Friedrich Rogall (14. aprill 1701 Königsberg – 6. aprill 1733 Königsberg) oli saksa luterlik teoloog, pietismi teerajaja Ida-Preisimaal.\n", "id": "ekk_Latn_205931"}
{"text": "Aabrami\n\nAabrami on paikkond Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Soldina külas. Eesti esimesel iseseisvusajal oli see üks Vaivara kihelkonna külasid.\n", "id": "ekk_Latn_205932"}
{"text": "Kaste küla\n\nKaste (ka Kasteküla) oli küla Tartumaal Äksi kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tartu maakonnas Tabivere vallas Voldi küla kohal.\n\nKüla on mainitud 16. sajandil (Kastiküll).\n", "id": "ekk_Latn_205933"}
{"text": "Poldark\n\n\"Poldark\" on Suurbritannia draamasari, mille tegevus toimub peamiselt Cornwallis.\n\nSeda näitas esmakordselt telekanal BBC One 8. märtsil 2015. Kaheksaosaline seriaal (Ameerika Ühendriikides seitsmeosaline) põhineb Winston Grahami 12 raamatust koosneva romaanisarja \"Poldark\" kahel esimesel raamatul. 8. aprillil 2015 teatas BBC, et sarjale lisandub teine hooaeg.\n\nWinston Grahami romaanisarja \"Poldark\" nelja esimese raamatu põhjal on varem loodud samanimeline seriaal \"Poldark\", mis oli BBC One'i eetris aastail 1975–1977.\n\nSari oli esimest korda ETV eetris alates 12. märtsist 2016 kaheksa nädala vältel. Hiljem on ETV sarja näidanud ka 2018. ja 2019. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205934"}
{"text": "Christian Gabriel Fischer\n\nChristian Gabriel Fischer (10. august 1686 Königsberg – 15. detsember 1751) oli saksa õpetlane.\n\nTa sündis Königsbergi kaupmehe Gabriel Fischeri (1656–1699) perekonnas.\n\nTa õppis Altstadti koolis. Ta õppis Königsbergi ülikoolis teoloogiat ja idakeeli (immatrikuleerus 31. märtsil 1703) ja Rostocki ülikoolis teoloogiat ning sai 12. augustil 1710 Jena ülikoolist magistrikraadi.\n\nTa oli Königsbergi ülikoolis 28. juulist 1711 filosoofia eradotsent, ja 1715. aastast loodusõpetuse erakorraline professor. Ta oli Melchior Philipp Hartmanni sõber ning aitas tal merevaigukollektsiooni korrastada ja kataloogida.\n\nÜhes 1717. aasta loengukuulutuses nimetas ta end empiirikuks. Aastani 1721 oli ta Leibnizi-Wolffi filosoofia kartesiaanlik vastane. Aastal 1721 pidas ta loenguid Wolffi raamatu järgi. Ta võttis oma loodusõpetuse loengutes kasutusele eksperimentaalse meetodi ja hakkas lähtuma ratsionalismist. Aastal 1723 ilmunud raamatus paistab ta juba Christian Wolffi filosoofia pooldajana. Kui pietistid olid Wolffi 1723 Hallest välja ajanud ja teised Königsbergi professorid vaikisid, esines Fischer väljakutsuvalt Wolffi filosoofia pooldajana ning ründas pietiste; kuningas Friedrich Wilhelm I kabinetikäsuga 15. novembrist 1725 pidi Fischer 24 tunni jooksul Königsbergist ja 48 tunni jooksul Preisimaalt lahkuma. Pealekaebaja oli Georg Friedrich Rogall. Ta läks algul Danzigisse, kust ta asjatult palus luba tagasi tulla. Asja läbivaatamise eeldusena pidi ta oma usutunnistuse kirja panema. 1. novembriga 1726 dateeritud dokumendis kinnitas ta, et pole luterlikust usust kunagi kõrvale kaldunud ning pooldab seda ka praegu. Danzigi magistraat andis talle loa avalikke loenguid pidada. Jacob Theodor Klein palkas ta korrastama oma suurt loodusloolist kollektsiooni. Aastal 1727 läks ta noorte danziglaste Nathanael Jakob Gerlachi ja Samuel Huwerti saatjaks palgatuna reisile läbi Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Hollandi ja Inglismaa. Kui 1737 Wolffi filosoofiat jälle lubati, sai ta abikaasa abiga Fischer loa Königsbergi naasta, kuid ainult tingimusel, et ta elab seal eraisikuna ning jääb Piibli ja usutunnistuste puhta õpetuse juurde. Aastal 1743 anonüümselt ilmunud ja tavalist tsensuuri vältivas kirjutises \"Vernünftige Gedanken von der Natur, was sie sey etc.\" esitas ta spinozistliku vaatekoha ning tõlgendas mitu põhilist dogmat ratsionalistlikult ümber. Algatati juurdlus, mille käigus ta tunnistas oma autorsuse üles, aga eitas tsensuurikohustust. Et usuteaduskond tunnistas ta ketseriks ja kirikutes jutlustati tema vastu, kaebas ta jutlustajate peale konsistooriumi. Et pietistide võim oli juba murtud, elas ta kuni surmani puutumatult Königsbergis.\n", "id": "ekk_Latn_205935"}
{"text": "Kaali (Karksi)\n\nKaali oli küla Viljandimaal Karksi kihelkonnas, hiljem nii Karksi vallas kui ka Polli külanõukogus. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulusid küla alad Karksi valda. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jääb küla ala Viljandimaale Mulgi valda Oti küla alale.\n\nKüla kaotati 1977.\n\nKüla kirdepiiril voolab Kõpu jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_205936"}
{"text": "Jugumõtsa\n\nJugumõtsa (ka Jugumetsa) on paikkond Võrumaal Rõuge vallas Jugu külas. Enne 1997. aastat oli Jugumõtsa küla staatuses.\n", "id": "ekk_Latn_205937"}
{"text": "Jakobi\n\nJakobi võib tähendada järgmist: Jakobi on paikkond Põlva maakonnas Valgjärve vallas; varem küla. Jakobi on Jaagupi küla nimevariant. Jakobi on endise Jakapi küla nimevariant. Jakobi alevik on tänapäeval Pärnu-Jaagupi alev Jakobi on perekonnanimi\n", "id": "ekk_Latn_205938"}
{"text": "Veenuse vöö\n\nVeenuse vöö on optikanähtus, mida võib näha teatud ajavahemiku jooksul enne päikesetõusu ja pärast päikeseloojangut. Tegu on roosakalt kumava ribaga taevas, mis ulatub umbkaudu 10–20° horisondist ülespoole.\n\nVeenuse vöö tekib, kuna peened tolmuosakesed kõrgel atmosfääris hajutavad murdunud päikesevalgust. Tihti on Veenuse vöö eraldatud horisondist tumeda ribaga, mida nimetatakse Maa varjuks. Veenuse vöö heleroosa värvus tuleneb loojuvalt või tõusvalt Päikeselt pärit punaka valguse hajumisest.\n\nVeenuse vööga väga sarnast efekti võib näha täieliku päikesevarjutuse ajal.\n\nSodiaagivalgus, mida põhjustab päikesevalguse peegeldumine planeetidevaheliselt udult Päikesesüsteemis, on samuti sarnane nähtus.\n", "id": "ekk_Latn_205939"}
{"text": "Stałovičy\n\nStałovičy (transkribeerituna Stalovitšõ, ka Сталавічы (Stałavičy, Stalavitšõ)) on agrolinnake (endine alev ja linn) Valgevenes Bresti oblasti Baranavičy rajoonis. Asula on Stałovičy külanõukogu halduskeskuseks. Asula nimi on poola keeles Stołowicze. Agrolinnake asub merepinnast 193 meetri kõrgusel.\n\nStałovičys on kultuurimaja ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on aastail 1736–1743 ja 1907–1911 püstitatud katoliku kirikud ning XX sajandi alguses ehitatud veski.\n\nAgrolinnakeses sündis Karnel Pialikša, kes osales Kastuś Kalinoŭski juhitud ülestõusus.\n", "id": "ekk_Latn_205940"}
{"text": "Gale'i kraater\n\nGale'i kraater asub Marsil. See tekkis 3,5 kuni 3,8 miljardit aastat tagasi meteoriidikokkupõrke tagajärjel. Kraatri diameeter on 154 km ning see on nimetatud Austraalia amatöörastronoomi Walter Frederick Gale'i järgi, kes uuris Marssi hilisel 19. sajandil. Kraatri keskel asub mägi nimega Aeolis Mons. Mäe kõrgus on 5,5 kilomeetrit. Aeolis Monsi põhjapoolse jalami ning Gale'i kraatri põhjakülje vahel asub tasandik nimega Aeolis Palus.\n\nMarsikulgur Curiosity maandus Aeolis Paluse tasandikule 6. augustil 2012. Kulguri eesmärgiks seati Aeolis Monsi ning seda ümbritsevate alade uurimine.\n", "id": "ekk_Latn_205941"}
{"text": "John Dos Passos\n\nJohn Roderigo Dos Passos (sünninimi John Roderigo Madison 14. jaanuar 1896 Chicago – 28. september 1970 Baltimore) oli ameerika kirjanik.\n\nTa sündis aastal 1896 Chicagos Virginia aristokraatlikust perest pärit Lucy Addison Spriggs Madisoni vallaslapsena; tema isa John Randolph Dos Passos oli New Yorgi äriringkondades hinnatud advokaat, isapoolne vanaisa Manuel Joaquim Dos Passos oli väljarännanu Ponta do Solist Madeiralt. Ta õppis John Roderigo Madisoni nime all mitmes koolis ja asus aastal 1912 Harvardi ülikooli humanitaarteadusi õppima.\n", "id": "ekk_Latn_205942"}
{"text": "Suhka\n\nSuhka oli küla Võrumaal Rõuge vallas. Tänapäeval asuvad küla maad Ala-Suhka ja Mäe-Suhka küla alal.\n\nKüla kaotati 1997.\n", "id": "ekk_Latn_205943"}
{"text": "Peräjärve\n\nPeräjärve (ka Perajärve) oli küla Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rõuge vallas Simula küla kohal.\n\nKüla on ametlikult mainitud 1970.\n", "id": "ekk_Latn_205944"}
{"text": "Vaeselapse tänav\n\nVaeselapse tänav on tänav Narva vanalinnas. Algab Karja tänavast, ristub Moonalao tänavaga ja lõpeb Vestervalli tänavaga ristudes. Tänava pikkus on umbes 140 meetrit.\n\n1905. aasta linnaplaanil oli selle tänava nimi Сиротская улица, 1912. ja 1927. aasta linnaplaanidel vastavalt Waestelaste tänav ja Vaeselapse tänav.\n\nAlates 1952. aastast kandis tänav nime Liza Tšaikina tänav (улица им. Лизы Чайкиной) Nõukogude kangelase Liza Tšaikina järgi. 1986. aasta linnaplaanil see tänav puudub.\n\n19. mail 2005 nimetati linnavalitsuse korraldusega samas kohas paiknev uus tänav Vaeselapse tänavaks.\n\nOletatavalt on tänav saanud nime keskaegse linna põhjaosas asunud vaeslaste maja järgi.\n", "id": "ekk_Latn_205945"}
{"text": "Nakatu\n\nNakatu on paikkond Valgamaal Valga vallas Ringiste külas.\n\nPaikkonna järgi on nimetatud Ringiste külas asuv Nakatu turismitalu.\n", "id": "ekk_Latn_205946"}
{"text": "Alizava\n\nAlizava on alev Leedus Kupiškise rajoonis, Alizava valla halduskeskus. Alev asub Pyvesa jõe kaldal.\n\nAlevis on põhikool ja raamatukogu. Vaatamisväärsuseks on aastal 1856 valminud katoliku kirik.\n", "id": "ekk_Latn_205947"}
{"text": "Kitse (paikkond)\n\nKitse on paikkond Põlva maakonnas Kanepi vallas Pikajärve külas. Varem oli Kitse Kanepi kihelkonnas küla staatuses.\n", "id": "ekk_Latn_205948"}
{"text": "James Levine\n\nJames Lawrence Levine (23. juunil 1943 – 9. märts 2021) oli USA dirigent ja pianist.\n\nAastatel 1976–2016 oli ta Metropolitan Opera muusikadirektor.\n", "id": "ekk_Latn_205949"}
{"text": "Fredric Jameson\n\nFredric Jameson (sündinud 14. aprillil 1934) on ameerika kirjanduskriitik ja marksistlik poliitikateoreetik. Ta on eelkõige tuntud tänu kaasaja kultuuritrendide analüüsile. Ta on kirjeldanud postmodernismi kultuuri ruumistamisena organiseeritud kapitalismi survel. Jamesoni tuntuimad teosed on \"Postmodernism, or, the Cultural Logic of Late Capitalism\", \"The Political Unconscious\" ja \"Marxism and Form\".\n", "id": "ekk_Latn_205950"}
{"text": "Ungari mütoloogia\n\nUngari mütoloogia hõlmab ungarlaste ehk madjarite müüte, legende, rahvajutte, muinasjutte ja jumalusi.\n", "id": "ekk_Latn_205951"}
{"text": "Marie Laurencin\n\nMarie Laurencin (; 31. oktoober 1883 Pariis – 8. juuni 1956 Pariis) oli prantsuse maalikunstnik ja graafik. Ta kuulus kubistina Section d'Origa seotud Pariisi avangardistide hulka.\n", "id": "ekk_Latn_205952"}
{"text": "Metsamõisa mõis\n\nMetsamõisa mõis (saksa keeles Karlsbrunn) oli poolmõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, nüüdse haldusjaotuse järgi Järsi külas Lääne-Virumaal.\n\nMõis rajati 1847 Võhmuta mõisast eraldatud alast. Enne seda oli Metsamõisa mõis Võhmuta mõisa karjamõis.\n", "id": "ekk_Latn_205953"}
{"text": "Pähu mõis\n\nPähu mõis (saksa keeles Pähho) oli eramõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal.\n\nMõisast on teateid alates 1586.\n", "id": "ekk_Latn_205954"}
{"text": "Koeru kirikumõis\n\nKoeru kirikumõis (saksa keeles Pastorat St. Marien-Magdalenen) oli kirikumõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.\n", "id": "ekk_Latn_205955"}
{"text": "Karlsruue mõis\n\nKarlsruue mõis (saksa keeles Karlsruh või Carlsruh) oli poolmõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.\n\nMõis rajati 1869 Aruküla mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205956"}
{"text": "Vahu mõis\n\nVahu mõis (saksa keeles Wöhho) oli poolmõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.\n\nMõis rajati 1823 Preedi mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205957"}
{"text": "Tammiku mõis (Koeru)\n\nTammiku mõis (saksa keeles Tammik) oli poolmõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.\n\nMõis rajati 1851 Ervita mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205958"}
{"text": "Santovi mõis\n\nSantovi mõis (ka Santhofi mõis, Sandhofi mõis, saksa keeles Sandhof) oli Preedi mõisa karjamõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.\n", "id": "ekk_Latn_205959"}
{"text": "Nurtu mõis\n\nNurtu mõis (saksa keeles Nurms) oli eramõis Vigala kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Märjamaa valda Rapla maakonnas.\n\nMõis rajati 17. sajandil Valgu mõisast eraldatud alast.\n\n1788. aastal asutati Nurtu mõisas klaasimanufaktuur, osa toorainest sai see ettevõte kohapealt, osa tuli muretseda Peterburist ja Tallinnast. 1805. aastall valmistati manufaktuuris aastas 500 kasti aknaklaasi. Manufaktuuris töötas 20 inimest, nende hulgas 2 välismaalast-meistrit, 5 vaba inimest palgalistena ja 13 pärisorja. 1818. aastal oli aknaklaasi toodang tunduvalt suurenenud ning peale selle valmistati ka väikesi peegleid. Töötajate arv oli kasvanud 24-ni, nende hulgas 7 meistrit ja 17 muud töötajat. 1826. aastal on teated, et Nurtu manufaktuur on sulgetud.\n", "id": "ekk_Latn_205960"}
{"text": "Keelitse mõis\n\nKeelitse mõis (saksa keeles Keelitze) oli Vana-Vigala mõisa kõrvalmõis Vigala kihelkonnas Läänemaal.\n", "id": "ekk_Latn_205961"}
{"text": "Kingli mõis\n\nKingli mõis, varem Rehemäe mõis (saksa keeles Müllershof, varem Rehhemeggi) oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.\n", "id": "ekk_Latn_205962"}
{"text": "Keskvere mõis (Pöide)\n\nKeskvere mõis (saksa keeles Keskfer) oli riigimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal.\n\nMõis rajati ajavahemikul 1715–1731, Uuemõisa kõrvalmõisana Uuemõisa mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_205963"}
{"text": "Mamadõši rajoon\n\nMamadõši rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Mamadõš.\n\nRajoonis on 1 linn ja 28 külaasundust, kus on kokku 129 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 43 458. 2010. aasta seisuga olid elanikest 76,3% tatarlased, 20,1% venelased, 1,4% marid ja 1,3% udmurdid.\n", "id": "ekk_Latn_205964"}
{"text": "Aktanõši rajoon\n\nAktanõši rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Aktanõš.\n\nRajoonis on 26 külaasundust, kus on kokku 86 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 30 831. 2010. aasta seisuga olid elanikest 96,9% tatarlased, 1,6% marid ja 0,6% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_205965"}
{"text": "Baltassi rajoon\n\nBaltassi rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Baltass.\n\nRajoonis on 17 külaasundust, kus on kokku 77 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 33 741. 2010. aasta seisuga olid elanikest 85% tatarlased, 11,9% udmurdid ja 1,7% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_205966"}
{"text": "Koidula tänav (Narva)\n\nKoidula tänav on tänav Narva vanalinnas. Algab Vestervalli tänavalt, ristub Suure ja Viru tänavaga ning jätkub Pimeaia tänavana. Tänava pikkus on umbes 465 m.\n\n1900. aasta linnaplaanil on selle tänava nimi Горная улица ja selle jätk Бульварная улица, 1905. aasta linnaplaanil vastavalt Горная улица ja Садовая улица. 1912. aasta linnaplaanil on selle tänava nimi Aia tänav ja 1927. aasta linnaplaanil Mäe tänav, mis jätkus Koidula puiesteena.\n\nPärast teist maailmasõda kandis tänav nime L. Koidula tänav (улица Л. Койдула) eesti luuletaja Lydia Koidula järgi. 27. septembril 1995 muudeti linnavolikogu määrusega L. Koidula tänava nimi Koidula tänavaks.\n", "id": "ekk_Latn_205967"}
{"text": "Peeter I ausammas\n\nPeeter I ausammas Riias, püstitati Riiga 1910. aastal Peeter I ausammas Tallinnas, asus Tallinnas Peetri platsil 1910–1922 Vaskratsanik, 1782. aastal avatud ratsamonument Peterburis\n", "id": "ekk_Latn_205968"}
{"text": "Antašava\n\nAntašava (poola keeles Antoszew) on alev Leedus Kupiškise rajoonis Kupiškise vallas. Alev asub Pyvesa jõe kaldal.\n\nAlevis on põhikool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on aastal 1862 valminud katoliku kirik, Antašava mõisa hoonetekompleks ja park, pastoraadihoone, surnuaia väravad ja seal asuv kabel.\n", "id": "ekk_Latn_205969"}
{"text": "Samma vald\n\nSamma vald (saksa keeles Samm) oli vald Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1891 ja seejärel liideti see 1891–1892 Pada vallaga.\n\nValla alal asus Samma mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205970"}
{"text": "Unukse vald\n\nUnukse vald (saksa keeles Unnuks) oli vald Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1891 ja seejärel liideti see 1891 Kalvi vallaga.\n\nValla alal asus Unukse mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205971"}
{"text": "Aseri vald (Viru-Nigula kihelkond)\n\nAseri vald (saksa keeles Asserien) oli vald Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas. Vald eksisteeris 1866–1891 ja seejärel liideti see 1891 Kalvi vallaga.\n\nValla alal asus Aseri ja Koogu mõis.\n", "id": "ekk_Latn_205972"}
{"text": "Lembit Tähepõld\n\nLembit Tähepõld (kuni 10. märtsini 1937 Lembit Sternfeld; 27. märts 1929 Vana-Kuuste vald, Tartumaa – 30. aprill 1995 Tartu) oli eesti meditsiiniteadlane, biokeemik.\n\n1953. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ja asus tööle TRÜ biokeemia kateedri õppejõuna. 1957. aastal sai ta TRÜ-s meditsiiniteaduste kandidaadi kraadi väitekirjaga \"Процессы образования и связывания аммиака в печени и мозгу в зависимости от возбуждения и торможения центральной нервной системы при длительном действии снотворных\".\n\n1963. aastast oli ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogilise keemia kateedri juhataja. Aastatel 1965–1969 oli ta arstiteaduskonna teadusprodekaan.\n\n1975. aastal kaitses ta TRÜ-s meditsiiniteaduste doktori kraadi väitekirjaga \"Участие обратимого амидирования белков мозга в метаболизме аммиака и его токсичности\". 1978. aastast oli ta biokeemia kateedri professor, 1993. aastast Tartu Ülikooli biokeemiainstituudi juhataja, 1995. aastast emeriitprofessor.\n\nTema uurimisteemade hulka kuulusid uinutite toime aju ainevahetusse, ajukoe ja seedenäärmete lämmastikuainevahetus, ensüümisüsteemid ja adenosiintrifosfataas.\n\nAastatel 1979–1989 oli ta Eesti Biokeemia Seltsi president. Ta oli ka NSV Liidu Üleliidulise Biokeemia Seltsi Kesknõukogu liige.\n\nTa on maetud Tartus Raadi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_205973"}
{"text": "Tatjana Kazankina\n\nTatjana Kazankina (sündinud 17. detsembril 1951 Petrovskis Saratovi oblastis) on Nõukogude Liidu endine kergejõustiklane (jooksja) ja Venemaa sporditegelane.\n", "id": "ekk_Latn_205974"}
{"text": "Szigeti festival\n\nSzigeti festival on iga-aastane muusikafestival, mis toimub Ungaris Budapesti kesklinna lähistel Óbudai saarel.\n\nFestivali korraldatakse 1993. aastast.\n\nEsialgu kandis see üritus nime Diáksziget, aastail 1996–2002 oli festivali peasponsor Pepsi ja üritus kandis nime Pepsi Sziget, aastast 2002 on festivali ametlik nimetus Szigeti festival (Sziget Fesztivál; tõlkes 'saare festival').\n\nSee on üks suuremaid muusikafestivale Euroopas. Aastatel 2014 ja 2015 külastas festivali üle 400 000 inimese. Aastail 2000–2013 oli külastajaid üle 300 000.\n\nAastal 2012 ja 2015 sai Sziget parima Euroopa festivali tiitli (Best European Major Festival Award).\n\nSzigeti festivalil on esinenud teiste seas Iron Maiden, Muse, Faithless, Manic Street Preachers, Nine Inch Nails, Robbie Williams jpt.\n", "id": "ekk_Latn_205975"}
{"text": "Elita Veidemane\n\nElita Veidemane (sündinud 9. detsembril 1955 Riias) on läti ajakirjanik, ajakirjanik ja endine ühiskonnategelane.\n\nElita Veidemane õppis Jūrmala Majori Põhikoolis ja Jūrmala 4. Keskkoolis. 1980. aastal lõpetas ta Läti Riikliku Ülikooli läti keele ja kirjanduse erialal.\n\n1980–1981 töötas ta Jūrmalas läti keele ja kirjanduse õpetajana. 1981–1988 töötas ta ajakirjanikuna ajalehe Padomju Jaunatne toimetuses. 1988–1992 oli ta Läti Rahvarinde ajalehe Atmoda peatoimetaja. 1991–1996 oli ta ajalehe Atmoda Atpūtai toimetaja. Seejärel töötas ta kirjastuses Artava, ajakirjas Melnā Pantera, ajalehes Vakara Ziņas, portaalis Apollo, ajakirjas Septiņi. 2007–2009 oli Elita Veidemane ajalehe Vakara Ziņas peatoimetaja. Alates 2009. aastast on ta ajalehe Neatkarīgā Rīta Avīze peatoimetaja asetäitja.\n\n1995. aastal saavutas ta skandaalse kuulsuse artiklitesarjaga \"Vīrieši manā mūžā\" (\"Mehed minu elus\"), mis ilmus raamatuna 2001. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_205976"}
{"text": "Aksubajevo rajoon\n\nAksubajevo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Aksubajevo alev.\n\nRajoonis on 1 alev ja 20 külaasundust, kus on kokku 79 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 29 782. 2010. aasta seisuga olid elanikest 44% tšuvašid, 38,5% tatarlased ja 16,8% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_205977"}
{"text": "Ekaterina Dafovska\n\nEkaterina Dafovska (bulgaaria keeles Екатерина Дафовска; sündinud 28. novembril 1975 Chepelares) on endine Bulgaaria laskesuusataja.\n\nEkaterina Dafovska on Bulgaariale võitnud kõigi aegade esimese ja seni (seisuga 25. märts 2016) ainsa kuldmedali taliolümpiamängudel. 1998. aasta taliolümpiamängudel Naganos võitis ta kuldmedali 15 km distantsil ja sprindidistantsil sai ta 29. koha.\n\n2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys sai ta 15 km distantsil 5. koha ja 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos 12,5 km ühisstardiga sõidus 8. koha.\n\nAastal 1998 valiti ta Bulgaaria aasta sportlaseks.\n\nEkaterina Dafovska on abielus ja tal on kaks last.\n", "id": "ekk_Latn_205978"}
{"text": "Pestretsõ rajoon\n\nPestretsõ rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Pestretsõ.\n\nRajoonis on 21 külaasundust, kus on kokku 73 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 32 266. 2010. aasta seisuga olid elanikest 57% tatarlased ja 40,2% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_205979"}
{"text": "Anna vald\n\nAnna vald (enne 1916. aastat Purdi vald (saksa keeles Noistfer)) oli vald Järvamaal Anna kihelkonnas ja Järva maakonnas. Vallamaja asus Purdi külas.\n\nVald eksisteeris 1866–1939.\n\n1939. aasta vallareformiga moodustati senise Anna, Mäo, Esna, Väätsa, Kirna ja Kuksema vallast, Paide vald.\n", "id": "ekk_Latn_205980"}
{"text": "Timok\n\nTimok (ladina keeles Timacus) on jõgi Serbia idaosas ning Bulgaarias, Doonau parempoolne lisajõgi. Timok kannab eri piirkondades eri nimesid (Beli Timok, Crni Timok, Svrljiški Timok, Trgoviški Timok), jõge teatakse alamjooksul ka nime all Veliki Timok). Jõe pikkus alates Svrljiški Timoki lähtest kuni suubumiseni Doonausse on 203 km (sellest viimased 15 kilomeetrit Serbia ja Bulgaaria piiril). Jõe suue asub merepinnast 28 meetri kõrgusel, ühtlasi on see ka Serbia kõige madalam punkt. Timok kuulub Musta mere valglasse, selle vooluhulk suudmes on 24 m³/s, aga mõningatel aastatel võib keskmine vooluhulk olla ka 40 m³/s. Jõgi on Serbias viimane ja Bulgaarias esimene Doonau lisajõgi.\n\nTimoki laius on 35, sügavus aga 0,5-1,5 meetrit. Peale seda, kui sellesse suubub suurim vasakpoolne lisajõgi Vražogrnačka jõgi (45 km), läbib jõgi Vražogrnačka kuru, mille sügavus on 150-240 meetrit, pikkus aga 4,5 kilomeetrit. Seejärel on jõel erosiooni teel tekkinud laiem koht Trnaveci küla lähistel, siis läbib aga jõgi Sokolovica mäestikus Suure kuru, kus jõel on arvukalt meandreid. langus on 39,7 m ja lang on 0,22 m/km. Neist tuntuim on Straževica (endine meander, mis asub Timoki paremal kaldal). Seejärel voolab jõgi mööda 300 kuni 100 meetrit laia lammiorgu, kuni jõuab Veljkovo küla all Doonau alluviaaltasandikule, mida mööda Timok voolab viimased 18 kilomeetrit.\n\nTimok voolab Doonausse 10 kilomeetrit Negotinist ida pool Serbia kõige madalamas maanurgas ja on viimased 15,5 kilomeetrit Serbia ning Bulgaaria piirijõeks.\n\nVeliki Timoki pikkus on 88 kilomeetrit ja valgla 1222 km². Koos Beli ja Trgoviški Timokiga on selle pikkus 201,7 kilomeetrit ja valgla 4630 km². Selle maksimaalne vooluhulk suudmes on 300 m³/s, aga kuivemal ajal vaid 3 m³/s, mis näitab jõe suurt sõltuvust sademetest. Koos Beli ja Trgoviški Timokiga on selle pikkus 201,7 kilomeetrit ja valgla 4630 km². Beli Timoki pikkus on 51 kilomeetrit, Trgoviški Timoki pikkus 45 kilomeetrit ja Svrljiški Timoki pikkus 64 kilomeetrit.\n\nTimok on andnud nime piirkonnale, kust see läbi voolab (Timočka Krajina), aastal 1883 toimunud ülestõusule Milan Obrenovići vastu (Timoki mäss), sellesse piirkonda VII sajandil elama asunud slaavlaste hõimule (timotšaanid), aga ka ühele antiikaja traaklaste suguharule (timahhid).\n", "id": "ekk_Latn_205981"}
{"text": "Ondrej Nepela\n\nOndrej Nepela (22. jaanuar 1951 Bratislava – 2. veebruar 1989 Mannheim) oli slovaki päritolu Tšehhoslovakkia koondises võistlev iluuisutaja.\n\nOndrej Nepela esines oma esimestel olümpiamängudel 1964. aastal Innsbruckis, kui ta oli vaid 13-aastane, ja sai seal 22. koha.\n\nTa tuli olümpiavõitjaks meeste üksiksõidus 1972. aasta Sapporo olümpiamängudel. Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel võitis ta kolm kulda (1971, 1972 ja 1973) ja kaks hõbemedalit (1969 ja 1970). Viiel korral tuli Euroopa meistriks.\n\nTšehhoslovakkia meister iluuisutamises aastatel 1965–1969 ja 1971–1973.\n\nAastal 1973 lõpetas oma sportlaskarjääri, aastail 1973–1986 osales jäälavastustes \"Holiday on Ice\" ja hiljem juhendas treenerina mitmeid iluuisutajaid. Tema kuulsaim kasvandik on 1989. aasta Euroopa meister Claudia Leistner.\n\nOndrej Nepela suri 2. veebruaril 1989 38-aastaselt lümfivähki.\n\nTema nime kannab Ondrej Nepela Arena jäähall. Aastast 1993 korraldatakse Bratislavas Ondrej Nepela mälestusvõistlust iluuisutamises (Memoriál Ondreja Nepelu).\n", "id": "ekk_Latn_205982"}
{"text": "Bugulma rajoon\n\nBugulma rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Bugulma linn.\n\nRajoonis on 1 linn ja 17 külaasundust, kus on kokku 65 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 107 829. 2010. aasta seisuga olid elanikest 56,6% tatarlased, 35,5% venelased, 2,5% tšuvašid ja 2,3% mordvalased.\n", "id": "ekk_Latn_205983"}
{"text": "Pest\n\nPest on Ungari pealinna Budapesti idapoolne peamiselt lausik osa, mis moodustab linna pindalast ligikaudu kaks kolmandikku. Doonau jõgi eraldab Pesti pealinna teisest osast Budast.\n\nLinnaosa kõige märkimisväärsemate osade hulka kuulub Kesklinn koos seal asuva Rahvuskogu, Kangelaste väljaku (Hősök tere) ja Andrássy avenüüga. Ungari kõnekeeles kasutatakse nime Pest sageli kogu pealinna kohta.\n", "id": "ekk_Latn_205984"}
{"text": "Marija Šestić\n\nMarija Šestić (sündinud 5. mail 1987 Banja Lukas) on Bosnia ja Hertsegoviina laulja.\n\nTema isa Dušan Šestić on Bosnia ja Hertsegoviina hümni \"Intermeco\" viisi autor.\n\nMarija Šestić esindas lauluga \"Rijeka bez imena\" Bosniat ja Hertsegoviinat 2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Helsingis. Laul pääses finaalvõistlusele ja sai seal 24 osaleja seas 11. koha.\n", "id": "ekk_Latn_205985"}
{"text": "Jelabuga rajoon\n\nJelabuga rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Jelabuga linn.\n\nRajoonis on 1 linn ja 15 külaasundust, kus on kokku 50 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 85 162. 2010. aasta seisuga olid elanikest 51,7% venelased, 42,6% tatarlased 1,2% marid ja 1% tšuvašid.\n", "id": "ekk_Latn_205986"}
{"text": "Kremnica mäestik\n\nKremnica mäestik (slovaki keeles Kremnické vrchy, ungari keeles Körmöci-hegység, saksa keeles Kremnitzer Berge) on vulkaanilise päritoluga mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Slovaki keskmäestikust. Mäestiku pindala on 488 km².\n", "id": "ekk_Latn_205987"}
{"text": "Stellarium\n\nStellarium on vabavaraline planetaariumitarkvara. Programm on saadaval operatsioonisüsteemidele BSD, Linux, Windows ja Mac OS X ning on GNU Üldise Avaliku Litsentsi all. Stellarium kasutab OpenGL'i, et kuvada reaalajas realistlikku taeva kujutist.\n\nStellariumi lõi prantsuse programmeerija Fabien Chéreau. Ta lansseeris projekti 2001. aasta suvel. Teiste projektis osalenud tarkvaraarendajate hulgas on Robert Spearman, Johannes Gajdosik, Matthew Gates, Nigel Kerr ja John Meuris.\n\nStellarium oli 2006. aasta mais internetisaidi SourceForge kuu projekt.\n", "id": "ekk_Latn_205988"}
{"text": "Jaak Seeru\n\nJaak Seeru (6. märts 1902 Vana-Suislepa vald, Viljandimaa – 19. juuli 1972) oli eesti õpetaja ja koolijuht.\n\n1924. aastal lõpetas ta Viljandimaa Poeglaste Gümnaasiumi. Aastatel 1924–1935 õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat ja 1936–1942 õigusteaduskonnas. Ta kuulus Üliõpilaste Seltsi Raimla.\n\n1938. aastal töötas ta Tartu 8. Algkooli õpetajana ja oli Tartu Õpetajate Seltsi asjaajaja. Aastatel 1935–1939 tegutses ta ka laste suvelaagri juhatajana Kukulinnas.\n\nAastatel 1940–1941 oli ta Tartu Veeriku Kooli direktor.\n\nSaksa okupatsiooni ajal oli vangis.\n\nPärast sõda oli ta Tartumaa Täitevkomitee Kaadriteosakonna juhataja, aastatel 1945–1946 Tartu Linna haridusosakonna juhataja. Aastatel 1944–1949 oli ta Tartu 6. Keskkooli (Tartu Tamme Gümnaasium) direktor.\n\n1949. aastal ta arreteeriti, teda süüdistati riigi vara riisumises ning karistati vabadusekaotusega koos vara konfiskeerimisega, aastatel 1950–1953 viibis vangistuses.\n\nHiljem oli ta kuni surmani Uderna Algkooli direktor.\n", "id": "ekk_Latn_205989"}
{"text": "Salamiestis\n\nSalamiestis (poola keeles Sołomieść, vene keeles Соломесць on alev Leedus Kupiškise rajoonis Alizava vallas. Alev asub Pyvesa jõe lähistel.\n\nAlevis on põhikool ja raamatukogu. Vaatamisväärsused on 1826. aastal valminud katoliku kirik, 1830. aastal valminud kalvinistide kirik ja XIX sajandil rajatud Salamiestise mõisa hoonetekompleks.\n", "id": "ekk_Latn_205990"}
{"text": "Tetjuši rajoon\n\nTetjuši rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Tetjuši linn.\n\nRajoonis on 1 linn ja 32 külaasundust.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 23 141. 2010. aasta seisuga olid elanikest 32,7% tatarlased, 35,7% venelased, 20,9% tšuvašid ja 9,6% mordvalased.\n", "id": "ekk_Latn_205991"}
{"text": "Katusekivi\n\nKatusekivid on ehituskivid, mida kasutatakse katuse detailidena.\n\nNeid valmistatakse traditsiooniliselt kohalikult kättesaadavatest materjalidest, nagu (põletatud) savi, kiltkivi ja paekivi. Nüüdisaegsed materjalid, nagu betoon ja plast, on samuti kasutusel ning mõnda liiki savist katusekivid kaetakse veekindla glasuuriga.\n\nKatusekivid kinnitatakse katusekarkassile naelte abil. Need paigutatakse tavaliselt paralleelridadena, kusjuures iga rida katab osaliselt alumist rida, et vihmavesi ei satuks kivide vahele ja alumise rea kinnitusnaelad oleksid peidetud. On olemas katusekivid eriliste positsioonide jaoks, näiteks selliste kohtade jaoks, kus langevad kokku katuse erinevate kallete tasandid. Nende seas on katuseharjakivid, harja otsakivid ja neelukivid. Neid võib sättida ja suunata tsemendimördi abil või fikseerida mehaaniliselt.\n\nSarnaselt katuse katmisega võib katusekividega ilmastikukindluse saavutamiseks katta ka puitkarkassiga ehitise seinu. Sel juhul riputatakse need karkassile naelutatud lattidele, sealjuures kivid on spetsiaalselt vormitud, katmaks nurkasid ja piitasid. Sagedasti on sellistel kattekividel kujundatud nähtav osa andmaks dekoratiivset efekti. Veel üheks vormiks on nn. matemaatiline kattekivi, mis riputatakse lattidele, naelutatakse ja krohvitakse. Selline kivikatte vorm tekitab müürsepatöö imitatsiooni ning oli arendatud telliskivi välisilme andmiseks, kuid samas 18. sajandil kehtinud telliskivimaksu vältimiseks.\n\nPaekivist valmistatud katusekivid olid traditsiooniliselt kasutuses nendes piirkondades, kus oli kättesaadav vastav toormaterjal. Need katusekivid olid õhukesed ja kerged, mida oli võimalik tagada pärast paekivi lõhestamist loomulikeks kihtideks. Tänapäeval pole paekivi enam odav materjal ning selle kasutamine ei ole nii laialdaselt levinud nagu varem.\n", "id": "ekk_Latn_205992"}
{"text": "Magdolna Rúzsa\n\nMagdolna Rúzsa; ka Magdi Rúzsa (sündinud 28. novembril 1985 Verbászis) on Ungari laulja.\n\nMagdi Rúzsa esindas lauluga \"Unsubstantial Blues\" Ungarit 2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Helsingis. Laul pääses finaalvõistlusele ja sai seal 24 osaleja seas 9. koha.\n", "id": "ekk_Latn_205993"}
{"text": "Tjuljatši rajoon\n\nTjuljatši rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Tjuljatš.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 14 018. 2010. aasta seisuga olid elanikest 89,2% tatarlased ja 10,2% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_205994"}
{"text": "Ii Röyttä\n\nRöüttä, samuti üldnimega Ii Röüttä (soome keeles: Röyttä, Iin Röyttä) on saar Soomes, Põhja- ehk Botnia lahe põhjaosas Ii valla rannikuvetes. Saar paikneb umbes 40 kilomeetrit Oulust põhja pool ja nelja kilomeetri kaugusel mandril olevast Ii Praavasadamast. Saare pindala on umbes 56,2 hektarit ja kõrgeim punkt on üle viie meetri kõrgusel merepinnast ning seal on lainemurdjatega kaitstud sadam. Sõna röüttä on kaasaegne tähendus maatõusuga merest esile kerkinud rahust (fi: riutta). Saarest suurem, sh metsaliikide kaitse seisukohast väärtusliku iidse lehtmetsaga osa, kuulub koos mitmete Perämere saartega Natura 2000 ehk Euroopa kaitstavate maa-alade võrgustikku.\n\nRöüttä on 1300. aastatel maa kerkimisest üle merepinna tõusnud noor saar. Veel 1870. aastatel oli Röüttä tähistatud navigatsioonikaardil kolme eraldi saarena, aga kiire maakerke tingimustes need kolm saart olid 1900-ndateks lõplikult ühinenud üheks saareks, mis selle sajandi alguaastatel oli saanud nimeks Papinkari.\n\nRöüttä on metsane saar, mille üldpindala hõlmab metsamaa mitmekesise ja vahelduva lehtpuu- ja okaspuupuistuga, nii noorendike kui soodsates lagunemistingimustes kõdunenud puudega. Röüttä on hea näide merest kerkinud laiu looduslikult ja inimsekkumiseta kattumisest elustikuga vastavalt primaarse suktsessiooni edenemisjärkudele. Saarel on liivarandu ja rannaniite, veidi kaugemal rannast soo- ja metsataimestikku ranna-võsa- ja noortes lehtpuu ülekaaluga pioneermetsades ning nende vahelistel luhtadel. Saare kõrgemad osad on kaetud salumetsadega, peapuuliigiks haab, põõsarinne lopsakas ning alustaimestus rikkalikult punast pusurohtu ja metsasõnajalga ning rohurinde toitelisusest ja niiskusest levivate okaspuumetsadega, kus on seas 5 merest eraldunud kluujärvedeks nimetatud sisejärve, samblanõmmed ja rohuaasad. Loomastik ja taimestik saarel on tänu kultuurilistele mõjutustele liigirikas.\n", "id": "ekk_Latn_205995"}
{"text": "Nurlati rajoon\n\nNurlati rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Nurlati linn.\n\nRajoonis on 1 linn ja 26 külaasundust, kus on kokku 83 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 58 290. 2010. aasta seisuga olid elanikest 52% tatarlased, 25% tšuvašid ja 21% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_205996"}
{"text": "Vidadi Mamedov\n\nVidadi Mamedov (sündinud 3. septembril 1959) on Eesti aserbaidžaanlasest keelemees ja kultuuritegelane.\n\nMamedov oli 1989. aasta detsembris ilmuma hakanud ajalehe Odžag (\"Kolle\") peatoimetaja. Ta on koostanud \"Aseri-eesti sõnaraamatu\" (2000) ja \"Eesti-aserbaidžaani sõnaraamatu\" (2006). Koos Annely Pekkoneniga tõlkis ta eesti keelde aserbaidžaani rahvuseepose \"Dädä Gorgudi raamat\".\n", "id": "ekk_Latn_205997"}
{"text": "Palėvenė\n\nPalėvenė (poola keeles Poławeń) on alev Leedus Kupiškise rajoonis Noriūnai vallas. Alev asub Lėvuo jõe kaldal ja on üks väiksemaid Leedus.\n\nVaatamisväärsusteks on 1676. aastal valminud katoliku kirik ja 1779. aastal ehitatud endise dominiiklaste kloostri hooned. Alevis asub ka Palėvenė linnamägi.\n\nKloostri juures õppis arhitekt Laurynas Gucevičius. Sealsele kalmistule on maetud leedu näitleja Unė Babickaitė.\n\nPalėvenė mõis asub alevi lähedal Stirniškiai (Paulianka) külas.\n", "id": "ekk_Latn_205998"}
{"text": "Slobodan Živojinović\n\nSlobodan Živojinović (sündinud 23. juulil 1963 Belgradis) on endine serbia tennisist. Esindas Jugoslaavia SFV-d.\n\nTema parim koht ATP edetabelis oli 19. (26. oktoobril 1987) ja paarismängus 1. (8. septembril 1986).\n", "id": "ekk_Latn_205999"}
{"text": "Gubanitsõ\n\nGubanitsõ (vene Губаницы, soome Kupanitsa; eesti keeles ka Kubanitsa, Gubanitsa) on küla Venemaal Leningradi oblastis Volossovo rajoonis.\n\nKülas elab 239 elanikku (2010).\n\nKülas asub Gubanitsõ kirik.\n", "id": "ekk_Latn_206000"}
{"text": "Ekraanitõmmis\n\nEkraanitõmmis ehk kuvatõmmis (ka ekraanipilt, ekraanikuva; inglise keeles screenshot) on digitaalne pilt (pildifail), mis on tehtud mõne andmetöötlusseadme, näiteks arvuti või mobiiltelefoni ekraanil kuvatavast mingil konkreetsel ajahetkel.\n\nTavaliselt tehakse ekraanitõmmiseid kuvava seadme endaga, kasutades vastavat tarkvara. Tänapäevaste operatsioonisüsteemide kasutajaliidestesse on kuvatõmmise tegemine tavaliselt sisse ehitatud ning selleks tuleb vajutada klaviatuuril Print Screen (PrtSc). Tõmmiseid võib teha ka muu seadmega, näiteks fotoaparaadiga.\n", "id": "ekk_Latn_206001"}
{"text": "Kuusiku mõis (Maarja-Magdaleena)\n\nKuusiku mõis (saksa keeles Kunsika) oli Vara mõisa kõrvalmõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas Tartumaal.\n", "id": "ekk_Latn_206002"}
{"text": "Oosoli mõis\n\nOosoli mõis (saksa keeles Ohselhof, Alexandershof) oli linnamõis Valga kihelkonnas Valgamaal. Mõisa omanik oli Valga linn\n\nBienenstammi andmetel allus 1816. aastal mõisale 7 majapidamist ja sellele kuulus 55 meeshinge.\n", "id": "ekk_Latn_206003"}
{"text": "Lehetu mõis\n\nLehetu mõis (saksa keeles Lehhet) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Lehetu küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.\n\nMõis rajati 17. sajandi algul Kelba mõisast eraldatud alast. Põles maha 1980-ndate lõpus.\n", "id": "ekk_Latn_206004"}
{"text": "Pajaka mõis\n\nPajaka mõis (saksa keeles Pajak) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Pajaka küla lähedal Märjamaa vallas Rapla maakonnas.\n\nMõisast on teateid alates 1452.\n", "id": "ekk_Latn_206005"}
{"text": "Põlli mõis\n\nPõlli mõis (ka Pölli mõis; saksa keeles Poll) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal.\n\nMõis rajati 17. sajandi lõpul Ohukotsu mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_206006"}
{"text": "Russalu mõis\n\nRussalu mõis (saksa keeles Russal) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal.\n\nMõisast on teateid alates 1586. Mõisa peahoone hävinud, säilinud on 19. sajandi keskelt pärit ehitismälestis, Russalu mõisa paesild.\n\nRussalu mõis kuulus von Uexküllidele, 1666. aastast von Baranoffidele ning 1754. aastal omandas mõisa Eberhard Gustav von Manteuffel. Seejärel olid omanikeks, von Fersenid, von Meyendorffid, von Rosenid, von Schillingid, von Maydellid.\n", "id": "ekk_Latn_206007"}
{"text": "Saida mõis\n\nSaida mõis (saksa keeles Saida) oli poolmõis Nissi kihelkonnas Harjumaal.\n\nMõis rajati 1884 Nurme mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_206008"}
{"text": "Pärnamaa mõis\n\nPärnamaa mõis (saksa keeles Pernama) oli poolmõis Harjumaal Nissi kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Saue vallas Mustu küla lähedal.\n\nMõis rajati 1865. aastal Nurme mõisast eraldatud alast.\n", "id": "ekk_Latn_206009"}
{"text": "Jaanika mõis\n\nJaanika mõis (saksa keeles Janik, Jounick, Jaunack) oli eramõis Nissi kihelkonnas Harjumaal., tänapäeva Jaanika küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas.\n\nMõisast on teateid alates 17. sajandist (Jonick), Laitse, hiljem Munalaskme kõrvalmõis. Mõis kuulus Ulrichi, Mohrenschildti perekonnale.\n\nAjavahemikus 1928–1930 ostis talu jurist ja riigitegelane Otto Tief, kes alustas soiste mõisamaade kuivendamist. Tänu Tiefi sidemetele ja mõisa vajadusele tekkis Tallinna–Haapsalu raudteele ka üks lisapeatus – Jaanika teivasjaam, kust mõisa piimatoodang Tallinna turule saadeti. 1944.a. septembris Otto Tief vangistati ning edasi sai mõisast kohaliku sovhoosi osakond.\n\nMõisahoone hävis tulekahjus ajavahemikus 1976–1986.\n", "id": "ekk_Latn_206010"}
{"text": "Otepää kirikumõis\n\nOtepää kirikumõis (saksa keeles Pastorat Odenpäh) oli kirikumõis Otepää kihelkonnas Tartumaal.\n\nOtepää kiriklas õnnistati ja pühitseti 4. juunil 1884 sisse sinimustvalge Eesti lipp (Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp). Otepää koguduse toonane õpetaja oli Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane Burchard Sperrlingk. Iga aasta 4. juunil tähistatakse Otepääl Eesti lipu päeva rongkäigu ja jumalateenistusega.\n\n23. detsembril 1996 avati Otepää kirikumõisa hoones Eesti lipu muuseum. Idee autor oli koguduse toonane õpetaja Jüri Stepanov, keda toetasid Otepää Linnavalitsus ja ekspositsiooni koostamisega Eesti Rahva Muuseum. Muuseumis on võimalik näha pühitsetud lipu täpset koopiat. 1884. aastal pühitsetud originaali on võimalik näha Eesti Rahva Muuseumis.\n\n25. novembril 1989 püstitati kirikumõisa hoone esisele haljasalale Jakob Hurda graniitbüst, mille autor on Villu Jaanisoo. Hurt oli Otepääl kirikuõpetaja aastatel 1872–1880.\n\nVana kirikumõisa abihoone on ümber ehitatud Otepää talvekirikuks. Kogudus kasutab seda peamiselt talvel.\n", "id": "ekk_Latn_206011"}
{"text": "Sangaste kirikumõis\n\nSangaste kirikumõis (saksa keeles Pastorat Theal) oli kirikumõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.\n", "id": "ekk_Latn_206012"}
{"text": "Tartu-Maarja kirikumõis\n\nTartu-Maarja kirikumõis () oli kirikumõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jääb kunagise pastoraadi asukoht Tartusse Maarja kiriku lääneküljele Kuperjanovi ja Tiigi tänava vahelisele alale.\n", "id": "ekk_Latn_206013"}
{"text": "Harju-Jaani kirikumõis\n\nHarju-Jaani kirikumõis (saksa keeles Pastorat St. Johannis) oli kirikumõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.\n", "id": "ekk_Latn_206014"}
{"text": "Jõelähtme kirikumõis\n\nJõelähtme kirikumõis (saksa keeles Pastorat Jegelecht) oli kirikumõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.\n", "id": "ekk_Latn_206015"}
{"text": "Järva-Madise kirikumõis\n\nJärva-Madise kirikumõis (saksa keeles Pastorat St. Matthäi) oli kirikumõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.\n", "id": "ekk_Latn_206016"}
{"text": "Kadrina kirikumõis\n\nKadrina kirikumõis (saksa keeles Pastorat St. Katharinen) oli kirikumõis Kadrina kihelkonnas Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_206017"}
{"text": "Väike-Maarja kirikumõis\n\nVäike-Maarja kirikumõis (saksa keeles Pastorat Klein-St. Marien) oli kirikumõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_206018"}
{"text": "Janus Pannonius\n\nJanus Pannonius (ladina keeles ka Ioannes Pannonius, horvaadi keeles Ivan Česmički, ungari keeles Csezmiczei János või Cesinge János; 29. august 1434 Čazma – 27. märts 1472 Medvedgradi loss Zagrebi lähedal) oli horvaadi-ungari päritolu ladinakeelne luuletaja, diplomaat ja Pécsi piiskop.\n", "id": "ekk_Latn_206019"}
{"text": "Kihelkonna kirikumõis\n\nKihelkonna kirikumõis (saksa keeles Pastorat Kielkond) oli kirikumõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.\n", "id": "ekk_Latn_206020"}
{"text": "Valjala kirikumõis\n\nValjala kirikumõis (saksa keeles Pastorat Wolde) oli kirikumõis Valjala kihelkonnas Saaremaal.\n", "id": "ekk_Latn_206021"}
{"text": "Tõstamaa kirikumõis\n\nTõstamaa kirikumõis (saksa keeles Pastorat Testama) oli kirikumõis Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.\n", "id": "ekk_Latn_206022"}
{"text": "Pärnu-Jaagupi kirikumõis\n\nPärnu-Jaagupi kirikumõis (saksa keeles Pastorat St. Jakobi) oli kirikumõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal.\n", "id": "ekk_Latn_206023"}
{"text": "Vändra kirikumõis\n\nVändra kirikumõis (saksa keeles Pastorat Fennern) oli kirikumõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.\n", "id": "ekk_Latn_206024"}
{"text": "Mehmed-paša Sokolovići sild\n\nMehmed-paša Sokolovići sild on Drina jõge ületav kaarsild Bosnias ja Hertsegoviinas Serblaste Vabariigis Višegradis.\n\nSild ehitati Osmanite riigi suurvesiiri Mehmed-paša Sokolovići (Sokollu Mehmed Paşa) tellimusel. Silla arhitekt oli Mimar Sinan. Sild valmis 1577. aastal.\n\nSild kuulub riigile ja on kuulutatud riiklikuks mälestiseks. Kuigi silda on aastasadade jooksul palju remonditud, on see säilitanud oma algupärase välimuse ja on suurepärane klassikalise Osmani stiili näide.\n\nAastast 2007 on sild UNESCO maailmapärandi objekti Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild koosseisus UNESCO maailmapärandi nimistus.\n\nSillast räägib Ivo Andrić oma raamatus \"Sild Drina jõel\".\n", "id": "ekk_Latn_206025"}
{"text": "Garry Shandling\n\nGarry Emmanuel Shandling (29. november 1949 Chicago – 24. märts 2016 Los Angeles) oli Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik.\n", "id": "ekk_Latn_206026"}
{"text": "Sven Karja\n\nSven Karja (sündinud 18. märtsil 1968 Tartus) on eesti teatrikriitik ja dramaturg.\n\nSven Karja on lõpetanud 2000. aastal Tartu Ülikooli teatriteaduse erialal bakalaureusekraadiga, 2005. aastal kaitses samas magistritöö ja 2020. aastal doktoriväitekirja.\n\nTa on õpetanud Tartu Ülikooli teatriteaduse õppetoolis.\n\nAastatel 1995–2007 töötas Vanemuises kirjandustoimetajana ja ühtlasi oli 2006–2007 draamajuhi kohusetäitja. Aastatel 2007–2011 oli ta Vanemuise draamajuht. 2011. aastast töötab Vanemuises dramaturgi-toimetajana.\n\n1991. aastast on temalt ilmunud teatrikriitikat ja hooajaülevaateid; ta on tõlkinud näidendeid (\"Vladimiri väljak\", \"Tähed hommikutaevas\", \"Jooksvad kulud\").\n\nTa on olnud üks Teatrielu kogumiku koostajaid\n", "id": "ekk_Latn_206027"}
{"text": "Järvoja\n\nJärvoja (ka Järveoja) on oja Lääne-Virumaal Haljala vallas. Oja on 1,4 km pikkune. Selle lähe on Võle–Vainupea–Kunda teest 1 km lõunas ning oja suubub Eisma külas Soome lahte. Kogu pikkuses looduslikus looklevas sängis voolava oja väiksusele vaatamata on see siiski hinnatud jõgede ja ojade elupaigatüübi väärtuslikuks esindajaks, mille kaitseks on moodustatud Järveoja hoiuala.\n", "id": "ekk_Latn_206028"}
{"text": "Veronica Guerin\n\nVeronica Guerin (5. juuli 1958 Dublin – 26. juuni 1996 Dublin) oli Iirimaa ajakirjanik.\n\nJuba kooli ajal tegeles ta spordiga, hiljem kuulus Iirimaa koondisse nii jalgpallis kui ka korvpallis. Ta õppis raamatupidamist ning juhtis suhtekorraldusettevõtet. 1990. aastast töötas ajakirjanikuna ning alates 1994. aastast kajastas organiseeritud kuritegevust.\n\nTa mõrvati narkokaubitsejate poolt.\n", "id": "ekk_Latn_206029"}
{"text": "Banja Luka Ülikool\n\nBanja Luka Ülikool (serbia keeles Универзитет у Бањој Луци) on avalik-õiguslik ülikool Bosnias ja Hertsegoviinas Banja Lukas.\n\nÜlikool asutati 7. novembril 1975. Alguses oli ülikoolil viis teaduskonda, praegu on 16 teaduskonda. Banja Luka ülikool on Serblaste Vabariigi vanim ja kõige suurem ülikool.\n\nÜlikoolis õpib umbes 18 000 üliõpilast.\n\nAlates 11. aprillist 2011 on Banja Luka Ülikool Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni (EUA) liige.\n", "id": "ekk_Latn_206030"}
{"text": "Ernő Gerő\n\nErnő Gerő (sünninimi Ernő Singer; 8. juuli 1898 Terbegec (tänapäeval Trebušovce, Slovakkia) – 12. märts 1980 Budapest) oli juudi rahvusest Ungari kommunistlik partei- ja riigitegelane.\n\nErnő Gerő oli pärit juudi kingsepa perekonnast. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas ta 1916. aastal õpinguid Budapesti Meditsiiniülikoolis, kuid ei lõpetanud seda. 1918. aastal astus ta Ungari Kommunistlikku Parteisse. 1919. aastal Ungari Nõukogude Vabariigi ajal töötas ta Noorte Tööliste Kommunistlikus Föderatsioonis. Pärast Ungari Nõukogude Vabariigi mahasurumist põgenes ta Viini, kus osales kommunistlikus tegevuses. 1922. aastal saadeti ta Ungarisse põrandaalusele parteitööle. Kuid ta vahistati varsti Ungari ametivõimude poolt ja 1923. aasta mais mõisteti talle 15-aastane vabaduskaotus. Ent vangide vahetuse korras saadeti ta 1924. aastal Nõukogude Liitu, kus ta esialgu töötas vabrikutöölisena. 1925. aastal saadeti ta aga Prantsusmaale parteitööle ungari kommunistlike emigrantide hulgas. 1928. aastal saabus ta Moskvasse tagasi ja asus õppima Rahvusvahelises Lenini Koolis, kus ta 1929 sai ungari ja prantsuse sektsiooni juhatajaks. 1931. aastal sai Ernő Gerő Kominterni Täitevkomitee liikmeks ja oli seejärel parteitööl Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias ja Portugalis. Ta võttis Kominterni instruktorina osa Hispaania kodusõjast. 1939–1941 oli ta Ungari Kommunistliku Partei esindaja Kominterni juures ja toimetas ka partei ajakirja. Kominterni laialisaatmise järel oli Ernő Gerő Punaarmee alluvuses ja tegeles propaganda ja agitatsiooniga vaenlase sõdurite ja sõjavangide hulgas. 1944. aasta novembris võttis ta Moskvas osa Ungariga peetud vaherahuläbirääkimistest. Seejärel pöördus ta Ungarisse tagasi. Kuni Mátyás Rákosi tagasitulekuni 1945. aasta veebruaris oli ta faktiliselt kõrgeim kommunistlik võimumees Ungaris. Ta valiti partei Keskkomitee ja Poliitilise Komitee liikmeks. Alates 1945. aasta maist oli Gerő kaubanduse ja transpordi minister, 15. novembril 1945 sai ta transpordiministriks. 1948. aastal mängis Gerő olulist rolli Ungari Kommunistliku Partei ja Ungari Sotsiaaldemokraatliku Partei ühendamisel Ungari Töötajate Parteiks ja sama aasta novembris valiti ta partei peasekretäri asetäitjaks. 1948. aasta novembris määrati ta Ungari rahandusministriks, kuni 1949. aasta veebruarini jäi ta Ungari ka transpordiministriks. 1949. aastal sai ta Rahvusliku Majandusnõukogu esimeheks. 15. novembril 1952 sai Ernő Gerő Ungari Rahvavabariigi Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. 1953. aastal vabastati ta küll Ungari Töötajate Partei peasekretäri asetäitja kohalt, kuid ta jäi partei Poliitilise Komitee liikmeks. Alates 1953. aasta juulist oli ta Ungari siseminister. 1954. aasta juulis vabastati ta Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja ja siseministri ametikohalt. 1954. aasta juuli lõpus sai ta Keskkomitee Majanduspoliitika Komitee esimeheks. 18. juulil 1956 valiti ta Ungari Töötajate Partei esimeseks sekretäriks. 1956. aasta 23. oktoobri õhtul pidas Ernő Gerő Nõukogude-meelse raadiokõne, mis ajas rahva raevu ja aitas kaasa Ungari ülestõusu puhkemisele. Samal õhtul helistas ta ka Nikita Hruštšovile ja palus Nõukogude sõjalist sekkumist. Kohalesaabunud Anastass Mikojani ja Mihhail Suslovi ettepanekul astus ta 25. oktoobril 1956 Ungari Töötajate Partei esimese sekretäri ametikohalt tagasi. 28. oktoobril viidi ta koos perekonnaga Moskvasse. Ungari Sotsialistliku Töörahvapartei Ajutine Täitevkomitee keelas 1957. aasta veebruaris Geről viie aasta jooksul Ungarisse tagasi pöörduda. Tegelikult saabus ta Ungarisse tagasi 1961. aasta algul. Ungari Sotsialistliku Töörahvapartei Keskkomitee viskas ta isikukultuse perioodil sooritatud kuritegude eest 1962. aastal parteist välja. 1977. aastal esitas Ernő Gerő avalduse parteisse tagasivõtmiseks, kuid seda ei rahuldatud.\n", "id": "ekk_Latn_206031"}
{"text": "Nymphalis\n\nNymphalis on perekond liblikalisi, mida on mõnede süstemaatikute poolt kasutatud.\n\nSee perekond liidab tavaliselt eraldi käsitletavaid perekondi Aglais, Inachis, Polygonia ja Kaniska.\n\nNii on sel puhul koerliblika ladinakeelseks nimeks mitte Aglais urticae, vaid Nymphalis urticae.\n", "id": "ekk_Latn_206032"}
{"text": "Kose-Risti\n\nKose-Risti on paikkond Harju maakonnas Kose vallas Kose aleviku kagunurgas.\n\nKose-Risti juures oli varem postijaam ja kaks kõrtsi ning sinna tekkis Risti alevik. Hiljem minetas alevik oma staatuse ja see liideti Kose alevikuga.\n\nKose-Risti juures ristub Tallinna-Tartu maantee Kose–Purila maanteega. Kose-Ristil asub Kose-Risti Hundikuristik.\n", "id": "ekk_Latn_206033"}
{"text": "Erwin Geschonneck\n\nErwin Geschonneck (27. detsember 1906 Bartenstein, Ida-Preisimaa (tänapäeval Bartoszyce, Poola – 12. märts 2008 Berliin) oli saksa näitleja.\n\nErwin Geschonneck oli pärit vaese kingsepa perekonnast. Varsti pärast Erwini sündi suri ta ema tuberkuloosi. 1909. aastal kolis Geschonnecki isa koos lastega Berliini, kus ta sai öövahi töökoha. Alates 1920. aastast töötas Erwin Geschonneck käskjalana pangas ja alates 1923. aastast abitöölise ja majateenrina. Ta osales ka töölisspordiliikumises ja tegeles enesetäiendamisega. 1929. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Parteisse. Näitlemise juurde jõudis ta tööliskooris laulmise ja agaitatsioonigruppides ja tööliskabarees esinemise kaudu. Tema esimene filmiroll oli 1932. aastal filmis \"Kuhle Wampe\". Natsionaalsotsialistide võmuletuleku järel sõitis ta 1933. aasta lõpus Poolasse, kust ta 1934. aastal arreteeriti ja Tšehhoslovakkiasse välja saadeti. 1934. aastal asus Geschonneck elama Nõukogude Liitu, kus lavastaja Gustav von Wangenheim püüdis saksa poliitemigrantidega organiseerida Moskvas Saksa Teatrit. Kui Nõukogude ametivõimud selle teatri sulgesid, tegutses Geschonneck Odessas Saksa Kollektivistideteatris. 1938. aastal saatis NKVD ta Nõukogude Liidust välja Tšehhoslovakkiasse. Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt arreteeriti ta 1939. aasta märtsis Prahas ja saadeti koonduslaagrisse (viibis mitmes, sh Sachsenhauseni koonduslaagris). 3. mail 1945 oli ta vange vedanud laeva \"Cap Arcona\" pardal, mille Briti lennuväe rünnak uputas. Geschonneck kuulus 350 laevahukus ellujäänud vangi hulka. 4000 vangi hukkus.\n\nTeise maailmasõja järel oli Erwin Geschonneck alates 1946. aastast Hamburgi teatri Kammerspielen näitleja. 1949. aastal kutsus Bertolt Brecht ta tööle teatrisse Berliner Ensemble. Lisaks teatritööle mängis Geschonneck ka paljudes Saksa DV filmides. Erwin Geschonneck oli üks populaarsemaid Saksa DV näitlejaid, 1992. aastal valiti ta ajakirja Film und Fernsehen kriitikute küsitluses parimaks Saksa DV näitlejaks.\n", "id": "ekk_Latn_206034"}
{"text": "Danis Tanović\n\nDanis Tanović (sündinud 20. veebruaril 1969 Zenicas) on Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja, -stsenarist ja -helilooja. Tal on ka Belgia kodakondsus.\n\nDanis Tanović on võitnud mitmeid rahvusvahelisi filmiauhindu. 2002. aasta Oscarite jagamisel tunnistati film \"Eikellegimaa\" aasta parimaks võõrkeelseks filmiks. Samuti võitis film parima võõrkeelse filmi Kuldgloobuse. Cannes'i filmifestivalil ja Euroopa filmiauhindade jagamisel võitis Tanović parima stsenaristi auhinna.\n", "id": "ekk_Latn_206035"}
{"text": "Daniel Plau\n\nDaniel Plau (4. juuni/17. juuni 1896 Martsa, Virumaa – 20. mai 1938 NSV Liit) oli eesti rahvusest NSV Liidu sõjaväelane.\n\nTa sündis Martsa külas Liivamäe talus, õppis Toila külakoolis, Jõhvi ministeeriumikoolis ja Tartu Ülikoolis.\n\nTa võttis osa Oktoobrirevolutsiooni ettevalmistamisest. 1917. aastal valiti Tartu ülikooli Arstiteaduskonna III kursuse üliõpilane 21-aastane Daniel Plau Tartu Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimeheks 1918. aastal valiti ta Petrogradis moodustatud VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee liikmeks ja töötas Põhja Kommuuni Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakonna juhatajana.\n\nTa osales Punaarmee diviisikomissarina Vene kodusõjas. Aastatel 1918–1938 oli ta Punaarmees juhtivatel kohtadel poliitilisel alal, auastmelt diviisikomissar. 1930. aastatel oli ta Kaasanis 13. Laskurkorpuse komissar.\n\n1938. aastal ta hukati, 1956. aastal rehabiliteeriti.\n\n1970–1980. aastatel korraldati Kohtla-Järve rajoonis Pühajõel tema mälestusvõistlusi motokrossis.\n", "id": "ekk_Latn_206036"}
{"text": "Hermann Emil Fischer\n\nHermann Emil Fischer (9. oktoober 1852 – 15. juuli 1919) oli saksa keemik, Nobeli auhinna laureaat.\n\nTa oli üks esimesi teadlasi, kes uuris adeniini. Ta sai 1902. aastal Nobeli keemiaauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_206037"}
{"text": "Maa vari\n\nMaa vari on optiline atmosfäärinähtus. Nagu nimigi ütleb, on tegu varjuga, mille Maa ise heidab atmosfääri. Maa pinnal olevale vaatlejale paistab nähtus tumesinise või hallikas-sinise ribana horisondi kohal, päikese tõusmise või loojumise vastasküljes. Maa varju võib näha, kui taevas on piisavalt selge.\n", "id": "ekk_Latn_206038"}
{"text": "Sepa tänav (Narva)\n\nSepa tänav on tänav Narva Vanalinna linnaosas. Algab Kraavi tänavast, ristub Hariduse, Pimeaia, Vestervalli tänava, Sadama tee, Sepa põiguga ja Tolli tänavaga ning lõpeb Rakvere tänavaga ristudes. Tänava pikkus on umbes 660 m.\n\n1905. aasta linnaplaanil oli selle tänava nimi Кузнечная улица. 1912. ja 1927. aasta linnaplaanidel Sepa tänav.\n\nAastatel 1976–1994 kandis tänav nime Vladimir Dejevi tänav (улица им. В.Деева) Nõukogude Liidu kangelase Vladimir Dejevi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_206039"}
{"text": "Katja Kipping\n\nKatja Kipping (sündinud 18. jaanuaril 1978 Dresdenis) on Saksamaa poliitik.\n\n1996. aastal lõpetas ta Dresdenis gümnaasiumi. 1996–1997 oli ta vabatahtliku sotsiaaltöötajana Venemaal Gattšinas. 1997–2003 õppis ta Dresdeni Tehnikaülikoolis slavistikat ja kõrvalainetena amerikanistikat ja avalikku õigust. Magistrikraadi kaitses ta 2003. aastal.\n\n1998. aasta aprillis astus Katja Kipping Demokraatliku Sotsialismi Parteisse. 1999–2003 oli ta Dresdeni Linnavolikogu liige. 1999–2005 oli ta Saksimaa Parlamendi liige. Alates 2005. aastast on ta Saksamaa Liidupäeva liige.\n\n2007. aasta juunis sai Katja Kipping Vasakpartei (Die Linke) aseesimeheks. Alates 2. juunist 2012 kuni 27. veebruarini 2021 oli ta Vasakpartei kaasesimees (teine kaasesimees on Bernd Riexinger).\n", "id": "ekk_Latn_206040"}
{"text": "Peeter I ausammas Riias\n\nPeeter I ausammas Riias on Venemaa keisri Peeter I mälestuseks Riiga püstitatud ratsamonument. Monument püstitati Riia kesklinna 1910. aastal – Põhjasõjas Riia vallutamise 200. aastapäeval. Oma algses kohas asus monument 1915. aastani. Tänapäeval asub see aadressil Brīvības gatve 223.\n", "id": "ekk_Latn_206041"}
{"text": "Göttingeni Teaduste Akadeemia\n\nGöttingeni Teaduste Akadeemia (saksa keeles Akademie der Wissenschaften zu Göttingen; kuni 1942 Gesellschaft der Wissenschaften zu Göttingen) on Saksamaa teadusorganisatsioon, vanim katkestusteta tegutsenud kaheksast Saksamaa teaduste akadeemiast, mis kuuluvad Saksamaa Teaduste Akadeemiate Liitu. Göttingeni Teaduste Akadeemia asutas 1751. aastal Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst George II.\n\nAkadeemia liikmeteks valitakse humanitaar- ja loodusteaduste professoreid, kes on oma valdkonnas eriliselt silma paistnud.\n\nAkadeemia esimene president oli universaalõpetlane Albrecht von Haller.\n\nAkadeemia moto on \"Fecundat et ornat\" (ladina keeles \"viljastab ja kaunistab\").\n\nAkadeemia liikmete hulka on kuulunud 14 Nobeli auhinna laureaati.\n\nEestist kuulub Göttingeni Teaduste Akadeemiasse korrespondentliikmena Aleksandr Dulitšenko.\n", "id": "ekk_Latn_206042"}
{"text": "Senasis Subačius\n\nSenasis Subačius ('vana Subačius',poola keeles Subocz) on alev Leedus Kupiškise rajoonis Subačiuse vallas. Alev asub Viešinta jõe kaldal. Vaatamisväärsuseks on aastal 1884 valminud katoliku kirik.\n\nAastal 1582 mainiti asulat esimest korda kirjalikult, toona kandis see nime Subačius. Aastal 1590 ehitati sinna esimene kirik. XIX sajandil kerkis raudteejaama juurde uus samanimeline asula, mis muutus vanast olulisemaks pärast seda, kui alev aastal 1885 peaaegu täielikult maha põles.\n\nAlevis on sündinud Leedu näitleja Povylas Gaidys.\n", "id": "ekk_Latn_206043"}
{"text": "Subacz\n\nSenasis Subačius – alev Leedus Kupiškise rajoonis Subačius – linn Leedus Kupiškise rajoonis Subitš – küla Ukrainas Hmelnõtskõi oblastis Subate - linn Lätis Ilūkste piirkonnas\n", "id": "ekk_Latn_206044"}
{"text": "Mary Gregor\n\nMary Jeanne Gregor (1. jaanuar 1928 Portland, Oregon – 31. oktoober 1994 San Diego) oli USA filosoof, Immanuel Kanti õigus- ja moraalifilosoofia uurija ning Kanti teoste inglise keelde tõlkija.\n\nTa sai doktorikraadi Toronto Ülikoolist tööga Immanuel Kanti rakenduseetikast. Tema juhendaja oli Herbert James Paton. Aastal 1963 ilmus selle töö põhjal raamat \"Laws of Freedom: A Study of Kant's Method of Applying the Categorical Imperative in the Metaphysik der Sitten\" (Blackwell). Ta oli üks esimesi, kes tähtsustas Kanti teost \"Kommete metafüüsika\".\n\nTema viimane töökoht oli San Diego Osariigi Ülikool (1982–1992), kus ta oli filosoofiaprofessor.\n", "id": "ekk_Latn_206045"}
{"text": "Star Wars: Jõud tärkab\n\n\"Star Wars: Jõud tärkab\" (\"Star Wars: The Force Awakens\") on 2015. aastal linastunud Ameerika Ühendriikide film, kosmoseooper. Selle lavastaja, kaasprodutsent ja kaasstsenarist on J. J. Abrams. Tegemist on \"Star Warsi\" saaga seitsmenda filmiga, mille tegevus leiab aset 30 aastat filmi \"Jedi tagasitulek\" tegevust.\n", "id": "ekk_Latn_206046"}
{"text": "Raul Talvik\n\nRaul Talvik (6. oktoober 1935 Tallinn – 19. märts 2016) oli eesti arstiteadlane.\n\nRaul Talvik lõpetas 1954. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (arstiteaduskonnas). 1966. aastal kaitses Moskvas meditsiiniteaduste kandidaadi ja 1984. aastal meditsiiniteaduste doktori väitekirja.\n\nRaul Talvik oli spetsialiseerunud kliinilisele meditsiinile, anestesioloogiale ja intensiivravile. Aastatel 1993–1996 oli Raul Talvik SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse esimees, 1999–2003 juhatuse liige. Raul Talviku juhitud anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus avati kaks uudset osakonda: valukabinet ja erakorralise meditsiini osakond. Ta oli 2005. aastal lühikest aega Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst.\n\nTemalt ilmus 138 teaduspublikatsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_206047"}
{"text": "Preisi armee\n\nPreisi armee juured on Brandenburgi palgasõdurite väe tuumikus Kolmekümneaastase sõja ajal 1618–1648. Kuurvürst Friedrich Wilhelm arendas sellest elujõulise alalise armee, samas kuningas Friedrich Wilhelm I kasvatas järsult selle suurust ja parandas selle doktriine. Kuningas Friedrich Suur, suurepärane lahingukomandör, viis distsiplineeritud Preisi väed võidule 18. sajandi Sileesia sõdades ja kasvatas suuresti Preisi kuningriigi prestiiži.\n\nArmee oli Napoleoni sõdade alguses iganenud ja Prantsusmaa võitis Preisimaad Neljanda koalitsiooni sõjas. Kuid Gerhard von Scharnhorsti juhtimisel hakkasid Preisi reformaatorid Preisi armeed uuendama, mis aitas suuresti kaasa Napoleon Bonaparte'i võitmisele Kuuenda koalitsiooni sõjas. Konservatiivid peatasid siiski mõned reformid ja seejärel muutus Preisi armee konservatiivse Preisi valitsuse kaitsevalliks.\n\n19. sajandil võitles Preisi armee edukalt sõdades Taani, Austria ja Prantsusmaa vastu, võimaldades Preisimaal ühendada Saksamaa ja rajada aastal 1871 Saksa keisririik. Preisi armee moodustas keiserliku Saksa armee tuumiku, mille pärast Esimest maailmasõda asendas Reichswehr.\n", "id": "ekk_Latn_206048"}
{"text": "Ferdinand (Braunschweig-Wolfenbüttel)\n\nFerdinand, Braunschweig-Lüneburgi vürst (12. jaanuaril 1721 Wolfenbüttelis – 3. juulil 1792 Vecheldes), oli Saksa-Preisi välimarssal (1758–1766), tuntud oma osavõtu pärast Seitsmeaastasest sõjast. Aastatel 1757 kuni 1762 juhatas ta Inglise-Saksa armeed Lääne-Saksamaal, mis tõrjus edukalt prantslaste püüdeid okupeerida Hannover.\n", "id": "ekk_Latn_206049"}
{"text": "Skapiškis\n\nSkapiškis (poola keeles Skopiszki) on alev Leedus Kupiškise rajoonis, Skapiškise valla halduskeskus. Alev asub Mituva järve kaldal. Alevis on keskkool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on aastal 1819 valminud katoliku kirik.\n\nAastal 1555 mainiti esimest korda Mituva järve kaldal asuvat Skapiškise mõisa. Asula ise kujunes välja XVII sajandil, sajandi teisel poolel sai Skapiškisest ka alev. Aastail 1750–1752 rajati sinna dominiiklaste klooster. Enne Esimest maailmasõda oli alevis kaks kirikut, aga üks neist põles maha ja seda ei taastatud. Esimese maailmasõja ajal viis alevist Suvainiškisesse raudtee. Nõukogude ajal oli Skapiškis kohaliku kolhoosi keskasulaks.\n\nSkapiškises on sündinud Poola vaimulik Wincenty Kwiatkowski ja seal on elanud Leedu luuletaja Antanas Strazdas.\n", "id": "ekk_Latn_206050"}
{"text": "Tuhaplokk\n\nTuhaplokk on tuha baasil valmistatud ehitusplokk.\n\nEestis kasutatakse peamiselt põlevkivi põletamisest alles jäänud tuhka (lendtuhka). Mujal maailmas on peamiseks toormaterjaliks kivisöe tuhk.\n\nTuhaploki teisteks koostisosadeks on üldiselt liiv, kips, lubi ja vesi.\n\nTuhaplokid on laialdasse kasutusse läinud oma odavuse ja kerge kaalu tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_206051"}
{"text": "Frigyes Puja\n\nFrigyes Puja (2. veebruar 1921 Battonya, Békési komitaat – 5. juuli 2008 Budapest) oli Ungari riigitegelane ja diplomaat.\n\nFrigyes Puja oli pärit väiketalupoja perekonnast. 1934–1945 töötas ta trükiladujana. 1944. aastal astus ta Ungari Kommunistlikku Parteisse. 1945–1946 oli ta Ungari Kommunistliku Partei Battonya piirkonnaorganisatsiooni sekretär. 1946. aastal valiti ta Csanádi komitaadi parteikomitee liikmeks, kus ta töötas kuni 1949. aastani. 1949–1953 töötas ta Ungari Töötajate Partei Keskjuhatuses allosakonna juhatajana. 1953. aastal saadeti Frigyes Puja Ungari saadikuks Rootsis, Taanis ja Norras asukohaga Stockholmis. 1955–1959 oli ta Ungari saadik Viinis. 1959. aastal sai ta Ungari välisministri asetäitjaks, sellesse ametisse jäi ta kuni 1963. aastal.\n\n1963–1968 oli Frigyes Puja Ungari Sotsialistliku Töölispartei Keskkomitee välisosakonna juhataja. 1968. aasta juulis sai Frigyes Puja Ungari välisministri esimeseks asetäitjaks. 3. detsembril 1966 valiti ta Ungari Sotsialistliku Töölispartei Keskkomitee liikmeks (oli Keskkomitee liige kuni 3. märtsini 1985).\n\n14. detsembrist 1973 kuni 8. juulini 1983 oli Frigyes Puja Ungari välisminister.\n\n9. novembrist 1983 kuni 5. märtsini 1986 oli Frigyes Puja Ungari saadik Soomes.\n", "id": "ekk_Latn_206052"}
{"text": "Herbert James Paton\n\nHerbert James Paton (30. märts 1887 Abernethy, Perthshire – 2. august 1969 Perth) oli šoti filosoof, kes sai tuntuks eriti töödega Immanuel Kanti kohta.\n", "id": "ekk_Latn_206053"}
{"text": "Narses\n\nNarses (kreeka Ναρσής; 5. sajandi lõpp – hiljemalt 574) oli Ida-Rooma riigi väejuht ja eunuhh keiser Justinianus I valitsemisajal.\n\nNarses oli armeenlane ja ta pärines Sassaniidide riigi aladelt, kus ta ka kastreeriti. Esimesed kindlad teated temast pärinevad 530. aastast, mil ta oli juba keisri õukonnas Konstantinoopolis. Narsese sünniaeg pole teada, enamasti pakutakse selleks umbkaudu 480. aastat. Pole teada ka tema täpne surmaaeg, kuid tõenäoliselt jääb see ajavahemikku 566–574. Peamisteks allikateks Narsese tegevuse kohta on Justinianuse-aegse ajaloolase Prokopiose teosed. Tema järgi oli Narses väga vaga kristlane, kes kõik oma sõjalised võidud pälvis tänu palvetele neitsi Maarja poole.\n\nNarses oli esialgu keiserliku palee majandusülem (primicerius sacri cubiculi), kellena tal õnnestus 532. aastal kaasa aidata Justinianus I võimu tõsiselt ohustanud Nika ülestõusu mahasurumisele: tal õnnestus osa ülestõusnuid ära osta ning hea veenmisoskusega nende seas tüli külvata. Selle tõttu hülgas osa neist rahva poolt valitud keisri Hypatiuse ning mäss suruti keisrile ustavate vägede poolt veriselt maha. Tänu sellele pälvis Narses keisri ja tema abikaasa Theodora usalduse ning hoolimata sellest, et tal polnud mingeid varasemaid sõjalisi kogemusi, määrati ta peagi suurte väeüksuste juhiks.\n\n538. aastal saatis keiser Narsese koos 7000 mehega Itaaliasse, kus ta pidi abistama väejuht Belisariust käimasolevas Gooti sõjas (535–554) võitluses idagootide vastu. Peagi tekkisid aga Narsese ja Belisariuse vahel tülid selle osas, kes peaks olema vägede tegelik juht, ning see tõi kaasa Milano kaotamise 539. aastal. Seejärel kutsuti Narses tagasi Konstantinoopolisse, kus ta säilitas keisri ja keisrinna soosingu. Muuhulgas aitas ta 540. aastatel kaasa paganluse väljajuurimisele Egiptuses.\n\n551. aastal saatis Justinianus I Narsese uuesti Itaaliasse, mis oli 540. aastatel enamjaolt langenud idagootide kuninga Totila võimu alla, kui Justinianus oli keskendunud sõjale Pärsiaga. Sel korral suutis Narses koguda rohkem kui 20 000-mehelise armee, millega ta jõudis 552. aastal Itaaliasse. Sama aasta suvel võitis ta Totilat Taginae lahingus (ka Busta Gallorumi lahing), kus viimane ka langes, ning hõivas seejärel Rooma. Idagoodid koondusid seejärel Totila järglase kuningas Teja ümber. Kas 552. aasta lõpus või 553. aastal toimunud Mons Lactariuse lahingus (ka Vesuuvi lahing) langes ka Teja ning seejärel alistusid idagoodid Narsesele. 554. aastaks võitis ta ka Itaaliasse tunginud franke ja alemanne Volturnuse lahingus ning viis sellega Gooti sõja Ida-Rooma riigi jaoks võiduka lõpuni. Järgnevatel aastatel tegeles Narses Itaalia ülesehitamise ja Ida-Rooma võimu kindlustamisega, sest lõplikult õnnestus gootide vastupanu murda alles 562. aastaks.\n\nPärast Justinianus I surma võis Narses uue keisri Justinus II ajal langeda ebasoosingusse ning hiljem levisid kuulujutud, et just tema oli see, kes 568. aastal langobardid Itaaliasse kutsus, mille järel nood suure osa piirkonnast vallutasid. Narses ise suri 570. aastatel Itaalias.\n", "id": "ekk_Latn_206054"}
{"text": "Šimonys\n\nŠimonys (poola keeles Szymańce) on alev Leedus Kupiškise rajoonis, Šimonysi valla halduskeskus. Alevi lähistel asub Šimonysi laas.\n\nAlevis on põhikool ja raamatukogu. Vaatamisväärsuseks on aastal 1920 valminud katoliku kirik.\n\nAastal 1669 mainiti esimest korda sealset kabelit. Aastal 1671 rajati sinna esimene kirik. Asulast sai alev XVII sajandi teisel poolel. XIX sajandil asus seal riigimõis.\n", "id": "ekk_Latn_206055"}
{"text": "Franz Huth\n\nFranz Huth (9. november 1876, Pößneck – 7. juuni 1970 Weimar) oli saksa kunstnik.\n\nTa on teinud palju pastellmaale.\n\nMuuhulgas on ta maalinud Eestis, eriti Puhtus. Ta oli sõber Jakob von Uexkülliga ning illustreeris mitut Uexkülli raamatut (sealhulgas Streifzüge durch die Umwelten von Tieren und Menschen ja Der Stein von Werder). Uexkülli raamatus Das allmächtige Leben on Huth kunstniku prototüübiks. Osa nende mahukast kirjavahetusest on säilinud Jakob von Uexkülli Keskuse arhiivis.\n", "id": "ekk_Latn_206056"}
{"text": "Gyula Kállai\n\nGyula Kállai (1. juuni 1910 Berettyóújfalu, Hajdú-Bihari komitaat – 12. märts 1996 Budapest) oli Ungari kommunistlik riigitegelane.\n\nGyula Kállai oli pärit kingsepa perekonnast. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus ta 1930. aastal Ungari Kuninglikus Péter Pázmány Ülikoolis õppima ungari ja ladina keelt. Ungari Kommunistlikku Parteisse astus ta 1931. aastal. 1932. aastal läks ta üle Debreceni Ülikooli. Ta oli üks kommunismimeelse Märtsirinde asutajaid, mille eest ta visati 1937. aastal ülikoolist välja. Seejärel oli Kállai Debrecenis ajakirjanik ajalehe Független Újság toimetuses. 1939–1944 töötas ta sotsiaaldemokraatliku ajalehe Népszava toimetuses. 1944. aasta septembris võttis ta osa illegaalse Ungari Kommunistliku Partei Keskkomitee asutamiskoosolekust. Alates 1945. aastast oli ta ajalehe Szabadság toimetaja ja Ungari Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ja Keskkomitee propagandaosakonna juhataja. 15. juunil 1945 määrati ta Ungari peaministri kantselei administratiivseks riigisekretäriks ja 18. juulil 1945 poliitiliseks riigisekretäriks. 1945. aasta novembrist kuni 1946. aasta maini oli ta informatsiooni poliitiline riigisekretär. 1946–1948 juhatas ta Ungari Kommunistliku Partei pressiosakonda ja kultuuripoliitika osakonda 1948–1949. 1948–1949 oli ta ka Ungari presidendi kantselei juhataja.\n\n11. juunist 1949 kuni 12. maini 1951 oli Gyula Kállai Ungari välisminister.\n\n1951. aasta mais Gyula Kállai arreteeriti ja vangistati. Ta vabastati vanglast ja rehabiliteeriti 1954. aastal. Vangistusest vabanemise järel töötas ta esialgu Haridusministeeriumi kirjastusosakonna juhatajana. 1955. aasta veebruaris määrati ta haridusministri asetäitjaks. 1956. aasta juulis sai ta tagasi Keskkomitee liikmeks, kus ta asus juhtima hariduse ja kultuuri osakonda. 24. oktoobril 1956 valiti ta Ungari Töötajate Partei Poliitilise Komitee ja Sekretariaadi liikmeks. 7. novembril 1956 valiti ta Ungari Sotsialistliku Töölispartei Ajutise Täitevkomitee liikmeks. Gyula Kállai oli 1956–1989 Ungari Sotsialistliku Töölispartei Keskkomitee liige. Alates 1957. aasta veebruarist oli ta Keskkomitee sekretär ja Poliitilise Komitee liige. 28. veebruaril 1957 määrati ta Ungari kultuuriministriks. 1958–1989 oli ta Isamaaliku Rahvarinde Rahvusnõukogu esimees. 28. jaanuaril 1958 sai ta Ungari riigiministriks. 1958. aastast kuni 1961. aasta novembrini oli ta ka partei poliitilis-teoreetilise ajakirja Társadalmi Szemle peatoimetaja. 1960. aasta jaanuarist kuni 1965. aasta juunini oli ta Ungari Rahvavabariigi Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja.\n\n28. juunist 1965 kuni 14. aprillini 1967 oli Gyula Kállai Ungari Revolutsioonilise Tööliste ja Talupoegade Valitsuse esimees (sisuliselt valitsusjuht).\n\n14. aprillist 1967 kuni 12. maini 1971 oli Gyula Kállai Ungari Riigikogu esimees. Ta oli Ungari Riigikogu liige aastatel 1945–1951 ja 1958–1990.\n", "id": "ekk_Latn_206057"}
{"text": "Leon Cienkowski\n\nLeon Cienkowski (vene keeles Лев Семёнович Ценковский, ladina keeles Leo de Cienkowski; 1822 Varssavi – 1887 Leipzig) oli poola mikrobioloog.\n", "id": "ekk_Latn_206058"}
{"text": "Sophie von der Pfalz\n\nSophie von der Pfalz (tavaliselt viidatud kui Sophie von Hannover; 14. oktoober 1630 – 8. juuni 1714) oli Hannoveri kuurvürstinna aastatel 1692–1698. Temast sai Inglismaa kuningriigi ja Iirimaa kuningriigi kroonide eeldatav pärijanna \"Act of Settlement 1701\" järgi. Pärast \"Act of Union (1707)\" järgi Inglismaa kuningriigi ja Šotimaa kuningriigi ühendamist sai ta Suurbritannia kuningriigi trooni eeldatavaks pärijannaks.\n\nJames VI ja I lapselaps Sophie suri vähem kui kaks kuud enne, kui temast oleks saanud kuninganna; tema trooninõue läks üle tema vanemale pojale, Hannoveri kuurvürstile Georg Ludwigile, kellest sai 1. augustil 1714 (vkj) George I.\n\nSündinud aastal 1630 Pfalzi kuurvürsti Friedrich V ja Elizabeth Stuarti tütrena, kasvas Sophie üles Hollandi Vabariigis, kuhu tema perekond oli põgenenud pärast nende kuurvürstkonna arestimist Kolmekümneaastase sõja ajal. Sophie vend Karl Ludwig sai pärast Vestfaali rahu Pfalzi tagasi.\n\nSophie abiellus aastal 1658 Braunschweig-Lüneburgi hertsogi Ernst Augustiga. Vaatamata hertsogi armukadedale iseloomule ja sagedasele eemalolekule armastas Sophie teda ja sünnitas talle 7 last, kes jõudsid täisikka. Esialgu maatul Ernst Augustil õnnestus Hannoveri dünastia aastal 1692 kuurvürsti seisusse tõsta. Seega sai Sophiest Hannoveri kuurvürstinna, selle tiitliga mäletatakse teda kõige enam.\n\nKunstide kaitsjana tellis Sophie Herrenhäuseri palee ja aiad ning toetas filosoofe, nagu Gottfried Wilhelm Leibniz ja John Toland.\n", "id": "ekk_Latn_206059"}
{"text": "Kuldne Ahel\n\nKuldne Ahel on Al-Qā'idah' väidetavate toetajate nimekiri, mis leiti 2002. aasta märtsis Bosnia ja Hertsegoviina pealinnas Sarajevos Benevolence International Foundationi kontoris toimunud politseihaarangu käigus.\n\nNimekirja kuulub 20 Saudi Araabia ja Pärsia lahe riikide pankurit, ärimeest ja poliitikut. Nimekirjaga oli seotud ka arvutifail pealkirjaga \"Tarekh Osama\" ('Osama ajalugu'), kuid nimi Kuldne Ahel pärineb Al-Qā'idah' vastu pöördunud informandilt Jamāl al-Faḑlilt, kes kinnitas nimekirja autentsust.\n\nEnamik allikaid ei täpsusta Kuldse Ahela kirjapaneku aega, mõne allika kohaselt pärineb see 1988. aastast; USA terrorismivastase võitluse ekspert Richard A. Clarke dateeris dokumendi 1989. aastasse. Avalikkuse ette jõudis Kuldne Ahel 29. jaanuaril 2003 USA valitsuse esitatud tõendina Enaam Arnaouti süüasjas.\n\nTeiste seas olid nimekirjas loetletud Saudi ärimees Adel Batterjee, paljude firmade omanik USAs, Saudi Araabias, Kanadas, Hollandis jm; Ibrahim Muhammad Afandi, Sudaani, Jordaania ja Saudi Araabia pangandus- ja meediaettevõtja Saleh Abdullah Kamel, üks Saudi Araabia tuntumaid ettevõtjaid ja filantroope Sulaiman Abdul Aziz Al Rajhi, Saudi Araabia endine naftaminister ja ülemkohtuniku poeg Ahmad Turki Yamani ning mitme Egiptuse ja Saudi Araabia panga juht ja osanik, Lääne luksusautode maaletooja Abdel Rahman Hassan Sharbatly. Suurimaid annetusi loetletud sponsoritelt said Usāmah ibn Lādin, üks Al-Qā'idah' asutajaist Wā'il Ḩamzah Julaydān, Osama bin Ladeni sugulane 'Abū Māzin jt.\n\nBenevolence International Foundation, mille kontorist Kuldne Ahel leiti, oli 1987. aastal Saudi Araabias rajatud rahvusvaheline heategevusorganisatsioon, mis tegutses Al-Qā'idah' kattevarjuna, korraldades toiduabi ja haridusprojekte sõjatsoonides. Sihtasutuse kontorid paiknesid 18 riigis, Bosnias oli neid kaks – Sarajevos ja Zenicas. 2002. aasta novembris keelustasid selle tegevuse ÜRO Julgeolekunõukogu komitee ning USA rahandusministeerium.\n", "id": "ekk_Latn_206060"}
{"text": "Ernst August von Hannover\n\nErnst August (II) von Hannover (21. september 1845 – 14. november 1923) oli Georg V ja tema naise Marie vanim laps ja ainus poeg. Ernst August jäeti Hannoveri troonist ilma pärast selle annekteerimist Preisimaa poolt aastal 1866 ja Braunschweigi hertsogkonna troonist aastal 1884. Kuigi ta oli meesliinipidi George III lapselapselaps, jäeti Cumberlandi hertsog oma Briti peeriseisusest ja autasudest ilma pärast Saksamaa poolele asumist Esimeses maailmasõjas. Ernst August oli viimane Hannoveri prints kes kandis Briti kuninglikku tiitlit ja Sukapaela ordenit. Tema järglased on pärimisliinil Briti troonile.\n", "id": "ekk_Latn_206061"}
{"text": "Ernst August (Braunschweig)\n\nErnst August III (17. november 1887 – 30. jaanuar 1953), valitsev Braunschweigi hertsog (2. november 1913 – 8. november 1918), oli Georg V pojapoeg, kelle preislased aastal 1866 kukutasid.\n", "id": "ekk_Latn_206062"}
{"text": "Karl August (Saksi-Weimar-Eisenach)\n\nKarl August, (3. september 1757 – 14. juuni 1828) oli Saksi-Weimari ja Saksi-Eisenachi (personaalunioonis) hertsog aastast 1758, Saksi-Weimar-Eisenachi hertsog alates selle loomisest (poliitiline liit) aastal 1809 ja suurhertsog aastast 1815 kuni oma surmani.\n\nTa on tuntud intellektuaalse sära poolest oma õukonnas.\n", "id": "ekk_Latn_206063"}
{"text": "Kuuvikerkaar\n\nKuuvikerkaar (ka kuukaar) on vikerkaar, mida põhjustab Kuu pinnalt peegeldunud valguse murdumine atmosfääris olevates veepiiskades.\n\nKuuvikerkaared on suhteliselt tuhmid, kuna kuuvalgus on päikesevalgusest tunduvalt nõrgem. Need on tavaliselt nii tuhmid, et ei tekita inimese silmades paiknevates kolvikestes aistingut, seega on inimsilma jaoks keeruline eristada kuuvikerkaares värve ja nõnda paistavad need tihti valgena. Kuid pika säriajaga tehtud fotodel võib näha ka kuuvikerkaare värve. Kuukaared paiknevad taevas alati Kuu vastas.\n", "id": "ekk_Latn_206064"}
{"text": "Morton Gould\n\nMorton Gould (10. detsember 1913 Richmond Hill, New Yorgi osariik, USA – 21. veebruar 1996 Orlando, Florida) oli USA helilooja, dirigent, arranžeerija ja pianist.\n\nGould lõi rohkesti muusikat Broadway teatrilavastustele ja filmidele, kuid temalt tellisid teoseid ka paljud sümfooniaorkestrid üle kogu USA, New Yorgi Linnaballett ja USA Kongressi Raamatukogu. Dirigendina juhatas ka kõiki suuremaid Ameerika orkestreid, samuti orkestreid Kanadas, Mehhikos, Euroopas, Jaapanis ja Austraalias.\n\n1986–1994 oli Gould Ameerika Heliloojate, Autorite ja Kirjastajate Seltsi (ASCAP, American Society of Composers, Authors and Publishers) president. Ametiajal seisis ta esituskunstnike autoriõiguste eest, mõjutades ka ASCAPi liikmete õiguste kaitset internetis.\n\n1995. aastal pälvis Morton Gould Pulitzeri muusikapreemia USA Rahvusliku Sümfooniaorkestri tellimusel loodud teose eest, mis sündis Mstislav Rostropovitši viimasel hooajal orkestris. 2005. aastal anti talle Grammy elutööauhind. Enamiku tema teostest ja arranžeeringutest avaldas RCA Records.\n\nGouldi pala \"Calypso serenaad\" esitasid tšellist Silvia Ilves ja saksofonist Villu Veski saatesarja \"Klassikatähed\" 3. saates 2016. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206065"}
{"text": "Noriūnai\n\nNoriūnai on küla Leedus Kupiškise rajoonis, Noriūnai valla halduskeskus. Küla asub Lėvuo kaldal. Noriūnais on põhikool ja raamatukogu. Vaatamisväärsuseks on Noriūnai mõisa hoonetekompleks.\n\nAastal 1665 mainiti esimest korda Noriūnai mõisa. Asula ise muutus aastal 1968 maaparandajate asulaks. Aastal 1985 rajati selle juurde paisjärv.\n", "id": "ekk_Latn_206066"}
{"text": "Kerli Veski\n\nKerli Veski (sündinud 26. märtsil 1978) on Eesti diplomaat.\n\nTa kaitses 2013. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis õigusalase magistritöö ja sai magistrikraadi.\n\nTa töötab Eesti välisministeeriumis juriidilise osakonna peadirektorina. Varem on ta töötanud Rootsi ja Eesti vahel sõitnud parvlaeva Baltic Kristina kruiisijuhina, juristina välisministeeriumis ja konsulaarosakonna direktorina Eesti saatkonnas Moskvas (2004–2007) ja Helsingis.\n\nEma Anne Veski eeskujul on ta 1990. aastatel proovinud ka laulmist.\n", "id": "ekk_Latn_206067"}
{"text": "Stirniškiai\n\nStirniškiai on küla Leedus Kupiškise rajoonis. Küla asub Subačiuse valla territooriumil Lėvuo kaldal. Külas asub linnamägi. Stirniškiai osa on ka endine Paulianka küla, kus asuvad kruusakarjäär, Palėvenė mõisa hoonetekompleks ja Paulianka paljand.\n", "id": "ekk_Latn_206068"}
{"text": "Austraalia händpart\n\nAustraalia händpart (Oxyura australis) on väikest kasvu jäiga sabaga Austraalia part. Nii emas- kui ka isaslinnud kasvavad kuni 40 cm pikkuseks. Isaslinnul on hallikassinine nokk, mis muutub pesitsushooajal helesiniseks. Samuti on sel perioodil isaslinnu sulestik kastanpruun, kuid muutub hiljem tumehalliks. Emaslinnu sulestik on aga aasta läbi must ja pruunide laikudega. Austraalias on see part kohalik lind, kes pesitseb nii sisemaa kui ka kunstlikel märgaladel. Händparte on raske jälgida, kuna nende käitumine on pesitsushooajal (sügisest talveni) arusaamatu. Sigimisperioodil on isastel väga keeruline paaritumisrituaal. Austraalia händpart on omnivoor ehk kõigesööja, kes eelistab vees elavaid selgrootuid. Tegu on ohustatud liigiga. Neid ohustavad peamiselt püsivate ja sügavate märgalade vee äravool, märgalade hävinemine ja sooldumine, märgaladel karjatamine ning põhjaveetaseme langus.\n", "id": "ekk_Latn_206069"}
{"text": "Vinmonopolet\n\nVinmonopolet on Norra riigi alkoholimonopol. See on ainuke kauplusekett, mis müüb Norras 4,75-protsendilisest kangemat õlut, veini ja destilleeritud alkohoolseid jooke.\n\nEttevõte asutati 30. novembril 1932.\n\nVinmonopoletil on üle 300 kauplust.\n", "id": "ekk_Latn_206070"}
{"text": "Andrews Reath\n\nAndrews Reath (sündinud 13. juunil 1951 Philadelphias) on USA filosoof, kes tegeleb Immanuel Kanti moraalifilosoofiaga.\n\nTa töötab alates 1994. aastast California Ülikoolis Riverside'is. Ta on seal filosoofiaprofessor.\n", "id": "ekk_Latn_206071"}
{"text": "Vürstide liit\n\n(Deutsche) Fürstenbund (\"[Saksa] vürstide liit\") oli peamiselt protestantlike vürstide liit Saksa-Rooma riigis, moodustatud aastal 1785 Friedrich II eestvedamisel. Liit, mis esialgu koosnes kolmest suurest põhjapoolsest riigist, Brandenburg/Preisimaast, Hannoverist ja Saksimaast, loodi ametlikult keisririigi põhiseadusliku terviklikkuse ja territoriaalse status quo kaitsmiseks, kuid üsna pea vastu seisma Joseph II kauasele ambitsioonile liita Baieri Habsburgide valdustega.\n\nVarsti pärast Habsburgide maade ainuvalitsejaks saamist peale oma ema Maria Theresia surma aastal 1780, elustas Joseph II vana ambitsiooni ning astus läbirääkimistesse Pfalzi ja Baieri kuurvürsti Karl Theodoriga eesmärgiga vahetada Baieri Austria Madalmaade vastu. Oleks plaan vilja kandnud, oleksid Habsburgid kasvatanud oma tuumikvaldusi suure külgneva saksakeelse territooriumiga, vabanedes samal ajal kaugetest provintsidest, mida oleks olnud keerukas ja kulukas kaitsta, kui Austria oleks sattunud sõtta Prantsusmaa ja/või Preisimaaga. Karl Theodori jaoks oli huvi kavandatud tehingus peamiselt maineküsimus, kus ta nägi end taastatud Burgundia hertsogkonna valitsejana, võib-olla kuningatiitliga, mis koosnes Lõuna-Madalmaadest pluss tema olemasolevad valdused Alam- ja Ülem-Reini piirkonnas, nagu Reini Pfalz ja Berg-Jülichi hertsogkond.\n\nKuulujutt tehingust osutus vastumeelseks nii ambitsioonikale Friedrich II-le, kes nägi endas tähtsaimat Saksa monarhi, kui ka Hannoveri ja Saksimaa kuurvürstidele, kes olid häiritud kavandatud territooriumite vahetamise kaugeleulatuvatest poliitilistest ja strateegilistest tagajärgedest. Kui nad teatasid avalikult oma vastuseisust Deutsche Fürstenbund loomise kaudu, ühinesid nendega varsti väiksemate protestantlike riikide valitsejad, sealhulgas Braunschweig-Wolfenbütteli, Saksi-Gotha, Saksi-Weimari, Mecklenburgi, Badeni ja Brandenburg-Ansbachi. Mainzi peapiiskop-kuurvürst, keisririigi ülemkantsler, andis lõpuks oma toetuse, mitte vaid seepärast, et oli teada, et Karl Theodor ja Joseph II rääkisid ka Salzburgi peapiiskopkonna võimalikust ilmalikustamisest, mis kiilus ebamugavalt Baieri ja Austria vahele.\n\nJoseph II oli jahmunud ootamatult tugevast vastuseisust oma plaanile ja pärast mõningaid väiksemaid mõõgatäristamisi peatas oma projekti. Olles saavutanud oma tõelise eesmärgi, lagunes Fürstenbund järk-järgult ja kadus täiesti pärast Prantsuse revolutsiooni puhkemist aastal 1789 ja Joseph II surma aasta hiljem.\n", "id": "ekk_Latn_206072"}
{"text": "Gellérti mägi\n\nGellérti mägi (ungari keeles Gellért-hegy, saksa keeles Blocksberg, ladina keeles Mons Sancti Gerhardi, türgi keeles Gürz İlyas Bayırı) on Budapesti keskuses Doonau jõe parema kalda kohal kõrguv 235 meetri kõrgune mägi. Mägi moodustab osa linna I ja XI ringkonnast.\n\nGellérti mägi on saanud nime püha Gellérti järgi, kes mäelt surnuks heideti. Mäe jalamil Vabadussilla kõrval paikneval Gellérti väljakul asub kuulus samanimeline hotell ja Gellérti ravitermid. Hotelli ja Doonau poole avaneb Gellérti mäe koobas.\n\nMäe otsas asub Budapesti tsitadell, kust avaneb vaade linna läbivale jõele mõlemas suunas.\n", "id": "ekk_Latn_206073"}
{"text": "Gandersheimi klooster\n\n\"Keiserlik vaba ilmalik Gandersheimi sihtasutus\" (Kaiserlich freie weltliche Reichsstift Gandersheim), nagu see oli ametlikult tuntud 13. sajandist kuni selle kaotamiseni aastal 1810, oli kõrgaadlike vallaliste tütarde kogukond, kes veetsid jumalakartlikku elu, kuid ilma kloostrielu tõotuseta, mis on sõna \"ilmalik\" tähendus nimetuses.\n", "id": "ekk_Latn_206074"}
{"text": "Franjo Bosanac\n\nFranjo Bosanac (ladina keeles Franciscus Bossinensis – \"Franciscus Bosnialane\"; 1485–1535) oli Balkanilt pärit ja Itaalias tegutsenud renessansihelilooja, kes kirjutas muusikat peamiselt lautole kui soolopillile või kui laulja saatepillile.\n\nFranjo Bosanac elas ja töötas Veneetsias, peamiselt koostöös tuntud muusikakirjastaja Ottaviano Petrucciga, kuid ka Estede õukonnas. Noodikirja õppis ta tundma, kopeerides tollaste kuulsate heliloojate loomingut – ta kopeeris sadu frottola'id (populaarseid polüfoonilisi laule). Bosanac ise avaldas 1509–1511 Petrucci kirjastuses kaks kogumikku, milles oli 126 neljahäälset frottola't ja 46 ritšerkaari (lühipala mängimiseks enne või pärast laule) temalt endalt ning heliloojatelt nagu Marchetto Cara ja Bartolomeo Tromboncino. Neile eelnesid kogumikud Francesco Spinacinolt (kaks kogumikku, 1507), Joan Ambrosio Dalza (1508) ja Giovan Maria Giudeo (1508, kaotsis). Vaatamata slaavi päritolule kuulub tema looming Põhja-Itaalia renessanssmuusika traditsiooni.\n\nBosanaci esimeses kogumikus avaldatud Marchetto Cara frottola't \"Io non compro più speranza\" esitas USA saatesarjas \"The X Factor\" 2009. aastal ansambel The Bastard Sons of Dioniso.\n", "id": "ekk_Latn_206075"}
{"text": "Kirbla kirikumõis\n\nKirbla kirikumõis (saksa keeles Pastorat Kirrefer) oli kirikumõis Kirbla kihelkonnas Läänemaal.\n", "id": "ekk_Latn_206076"}
{"text": "Kullamaa kirikumõis\n\nKullamaa kirikumõis (saksa keeles Pastorat Goldenbeck) oli kirikumõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.\n", "id": "ekk_Latn_206077"}
{"text": "Käina kirikumõis\n\nKäina (Keina) kirikumõis (saksa keeles Pastorat Keinis) oli kirikumõis Käina kihelkonnas Läänemaal. Tegemist oli Eesti alade suurima kirikumõisaga, millele kuulus 1762 tiinu maad.\n", "id": "ekk_Latn_206078"}
{"text": "Martna kirikumõis\n\nMartna kirikumõis (saksa keeles Pastorat Martens) oli kirikumõis Martna kihelkonnas Läänemaal.\n", "id": "ekk_Latn_206079"}
{"text": "Pühalepa kirikumõis\n\nPühalepa kirikumõis (saksa keeles Pastorat Pühhalep) oli kirikumõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal.\n", "id": "ekk_Latn_206080"}
{"text": "Märjamaa kirikumõis\n\nMärjamaa kirikumõis (saksa keeles Pastorat Merjama) oli kirikumõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal. Tegemist oli pindalalt kõige väiksema kirikumõisaga Eestis - mõisale kuulus vaid 28 tiinu maad.\n", "id": "ekk_Latn_206081"}
{"text": "Tarmo Randver\n\nTarmo Randver (sündinud 21. märtsil 1987) on eesti endine jalgpallur ja jalgpallitreener.\n\n2000. aastatel mängis ta IV liiga klubis Kristiine JK.\n\nTa on klubi Kristiine JK peatreener.\n", "id": "ekk_Latn_206082"}
{"text": "Seitsme numbrikohaga LED-näidik\n\nSeitsmesegmendiline indikaator (SSD – seven segment display) on elektrooniline näidik, mõeldud kümnendnumbrite kuvamiseks, mis on alternatiiviks keerulisematele tippmaatriksindikaatoritele.\n\nSeitsmesegmendilised indikaatorid on laialt kasutatavad digitaalsetes kellades, lihtsamates kalkulaatorites, ja teistes elektroonilistes seadmetes, mis kuvavad arvandmeid.\n", "id": "ekk_Latn_206083"}
{"text": "Valter Uusberg\n\nValter Uusberg (sündinud 11. juulil 1953) on Eesti animafilmilavastaja.\n\nTa on Rapla Teatritegemise Seltsi juhatuse esimees.\n", "id": "ekk_Latn_206084"}
{"text": "Karlowitzi rahu\n\nKarlowitzi rahu allkirjastati 26. jaanuaril 1699 tänapäeva Serbias asuvas Sremski Karlovcis (tollase haldusjaotuse järgi Karlowitz sõjaväestatud piirialal) ja sellega lõppes Suur Türgi sõda (1683–1697), mille käigus oli Osmanite pool aastal 1697 Zenta lahingus lüüa saanud.\n\nLeping tähistab Osmanite riigi valitsemise lõppemist suuremas osas Kesk-Euroopas ja nende impeeriumi languse algust. Pärast sajanditepikkust laienemist oli tegemist esimeste territoriaalsete kaotustega Osmanite riigi jaoks ja lepingu järel sai Kesk- ning Kagu-Euroopas domineerivaks jõuks Habsburgide monarhia.\n", "id": "ekk_Latn_206085"}
{"text": "Koen Geens\n\nKoen Geens (sündinud 22. jaanuaril 1958 Brasschaatis) on Belgia poliitik.\n\nTa kuulub erakonda Christen-Democratisch en Vlaams. Ta on 11. oktoobrist 2014 kuni 1. oktoobrini 2020 Charles Micheli valitsuse justiitsminister.\n\nTa on õppinud kaks aastat Antwerpeni Ülikoolis õigusteadust, seejärel õppis ta õigusteadust Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis (Katholieke Universiteit Leuven), kust ta sai aastal 1980 õigusteaduse teadusliku kraadi. Harvardi ülikoolist sai ta õigusteaduse magistri kraadi (LL.M (Legum Magister)). Ta oli aastast 1986 Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis professoriks. Aastal 2009 kandideeris ta Leuveni Katoliikliku Ülikooli rektoriks, kuid jäi alla Mark Waerile.\n\n5. märtsist 2013 kuni 11. oktoobrini 2014 oli ta Belgia rahandusminister. 11. oktoobrist 2014 kuni 1. oktoobrini 2020 oli ta Belgia justiitsminister.\n", "id": "ekk_Latn_206086"}
{"text": "SampTA\n\nSampTA (Sampling Theory and Applications) on interdistsiplinaarne konverents matemaatikutele, inseneridele ja rakendusuuringutega tegelevatele teadlastele. SampTA põhieesmärgiks on tutvustada valimridade teooria ja rakenduste ning nendega seotud valdkondade alaseid värskemaid tulemusi.\n\nSampTA konverentside seeria algas väikese konverentsiga 1995 Riias Lätis, kuid kohtumised kujunesid, kui huvi valimridade teooria ja rakenduste vastu kasvas, täismõõdus konverentsideks, mis pakkusid huvi nii matemaatikutele kui ka inseneridele. Selline matemaatikute ja inseneride enam-vähem võrdne arv osavõtjate hulgas muudab SampTA konverentside seeria unikaalseks. Konverentside korraldust koordineerib rahvusvaheline steering committee, mis koosneb väga silmapaistvate ja ülemaailmselt tunnustatud matemaatikutest ja inseneridest ning technical committee, kes hoolitseb konverentsi programmi eest.\n\nIga kahe aasta tagant toimuva konverentsi kohta avaldatakse infot mitmetes matemaatika ja inseneeria kalendrites, muuhulgas Ameerika Matemaatikaühingu, Mathematics Calendar , Wavelet Digest's, Numerical Harmonic Analysis Group'i (NuHAG, Viini Ülikool) kalendris, Norbert Wieneri keskuse (University of Maryland) kalendris ja IEEE Signal Processing Society kalendris. Konverentsid on toimunud üle aasta alates 1995, olnud 150–170 osalejaga ja 4-5-päevased.\n", "id": "ekk_Latn_206087"}
{"text": "Sankt Ludgeri klooster\n\nSankt Ludgeri klooster (saksa: Kloster St. Ludgeri) oli Püha Benedictuse Ordu klooster Helmstedtis Alam-Saksimaal. Selle asutas Liudger 800. aasta paiku. Kuni selle ilmalikustamiseni aastal 1802 oli see otse keisrile alluv klooster, suveräänsusega kogu Helmstedti linna üle 15. sajandini.\n", "id": "ekk_Latn_206088"}
{"text": "Hariduse tänav (Narva)\n\nHariduse tänav on tänav Narva vanalinnas ja Kerese linnaosas. Algab Pimeaia tänavalt, ristub Sepa, Karja, Moonalao, Vestervalli, Vabaduse, Puškini, Rahvavälja ja Kevade tänavaga ning lõpeb Kangelaste prospektiga ristudes. Tänava pikkus on umbes 1235 m.\n\n1905. aasta linnaplaanil on selle tänava nimi vanalinna piirkonnas vene keeles улица Госпитальная ja Антоновская улица, Peetri eeslinnas Девятая улица. 1912. aasta linnaplaanil on Hariduse tänava nimi Hospidali tänav ja Antoni tänav vanalinnas ning Teine Peetri tänav Peetri eeslinnas. 1927. aasta linnaplaanil on tänava nimi Vaestemaja tänav vanalinnas ja Must tänav Peetri eeslinnas. Koos Sinise ja Valge tänavaga, mis kulgesid üksteisega rööpselt, moodustasid nad Eesti lipu värvid.\n\n27. detsembril 1952 nimetati Narva linna TSN TK otsusega nr 482 Vaestemaja tänav ümber Hariduse tänavaks (vene keeles улица Харидузе), oletatavasti Hariduse ja Puškini nurgal asunud Narva 1. Keskkooli järgi.\n\n2011. aastal kiitis Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti juures tegutsev Kohanimede komisjon heaks eraisiku esitatud taotluse taastada Hariduse tänava osale Kraavi ja Pimeaia tänava vahel Vaestemaja tänava nimi (vene keeles ул. Богадельная). Tänavaosa ümber ei nimetatud.\n\nAadressil Hariduse 22 asub Kalev Fama staadion.\n", "id": "ekk_Latn_206089"}
{"text": "Noriūnai mõis\n\nNoriūnai mõis (leedu Noriūnų dvaras) on endine mõis Leedus Kupiškise rajoonis Noriūnais.\n\nMõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, kuhu kuuluvad teenijatemaja, peahoone, tootmishooned ja park.\n", "id": "ekk_Latn_206090"}
{"text": "Laiševo rajoon\n\nLaiševo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Laiševo linn.\n\nRajoonis on 1 linn ja 23 külaasundust, kus on kokku 69 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 40 042. 2010. aasta seisuga olid elanikest 42,1% tatarlased, 55,1% venelased ja 1% tšuvašid.\n", "id": "ekk_Latn_206091"}
{"text": "Classical Association\n\nClassical Association on Suurbritannias registreeritud, ent rahvusvahelise liikmeskonnaga teadusselts.\n\nClassical Association asutati 19. detsembril 1903. Selle põhikirjaline eesmärk on edendada ja arendada klassikalise antiigi uurimist ja sellealast haridust ning suurendada avalikkuse teadlikkust antiigiuuringute panusest ja olulisusest hariduses ja ühiskonnaelus.\n\nClassical Association annab välja teadusajakirju Classical Quarterly, Classical Review ja Greece & Rome ning regulaarset infobukletti Classical Association News (lühendatult CA News).\n\nOrganisatsioon korraldab iga-aastasi teaduskonverentse, mille toimumiskoht on mõnes Suurbritannia ülikoolis.\n\nOrganisatsiooni president vahetub igal aastal, kusjuures klassikalised filoloogid või antiikajaloo spetsialistid vahelduvad erialakaugemate antiigihuviliste inimestega (nt kirjanikud, ajakirjanikud, toimetajad).\n", "id": "ekk_Latn_206092"}
{"text": "Jutaza rajoon\n\nJutaza rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Urussu alev.\n\nRajoonis on 1 alev ja 10 külaasundust.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 20 965. 2010. aasta seisuga olid elanikest 74,6% tatarlased ja 21,3% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_206093"}
{"text": "Ferdinand Albrecht I (Braunschweig-Wolfenbüttel-Bevern)\n\nFerdinand Albrecht (22. mai 1636 Braunschweig – 25. aprill 1687 Bevern) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, Braunschweig-Wolfenbütteli vürstide sugulane.\n", "id": "ekk_Latn_206094"}
{"text": "Arski rajoon\n\nArski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Arski linn.\n\nRajoonis on 1 linn ja 16 külaasundust, kus on kokku 69 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 52 530. 2010. aasta seisuga olid elanikest 92,7% tatarlased, 6,3% venelased ja 0,5% marid.\n", "id": "ekk_Latn_206095"}
{"text": "Holzminden\n\nHolzminden on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Holzmindeni kreisis. Linna pindala on 88,25 km². 31. detsembril 2017 elas seal 20 132 inimest. Linn on Holzmindeni kreisi keskus. See paikneb Weseri jõe ääres, mis siit alates moodustab piiri Nordrhein-Westfaleni liidumaaga.\n", "id": "ekk_Latn_206096"}
{"text": "Kanada kabe\n\nKanada kabe on 144-ruudulisel laual mängitav kabeliik. Mängu algseisus on mõlemal mängijal 30 kabendit. Mängureeglid on samad mis rahvusvahelises kabes ning partiide kasutatakse samuti numbrilist notatsiooni. Mäng on levinud Kanadas Québecis ja Ontarios ning USA-s Uus-Inglismaal.\n\nMängu leiutasid arvatavasti prantsuse asunikud Québecis. Mängu leiutamise aeg pole teada, kuid on teada, et juba 1805. aastal müüdi 144-ruudulist kabelauda Londonis. Kanada kabes on peetud ka maailmameistrivõistlusi ja Ameerika meistrivõistlusi (1904–1968). Nii mõnedki Kanada kabetajad on edu saavutanud ka rahvusvahelise kabe maailmameistrivõistlustel: näiteks Raoul Dagenais tuli 1952. aastal hõbedale ja Marcel Deslauriers 1956. aastal maailmameistriks.\n", "id": "ekk_Latn_206097"}
{"text": "Fritzlar\n\nFritzlar on rikkaliku ajalooga väike Saksa linn (15 000 elanikku) Schwalm-Ederi kreisis Põhja-Hessenis, 160 km Frankfurdist põhjas.\n\nLinnal on keskaegne linnasüda, mis ümbritsetud paljude vahitornidega linnamüüriga. 38 meetrit kõrge Hall torn (Grauer Turm) on kõrgeim säilinud linnakaitsetorn Saksamaal. 1109. aastal esmamainitud linna kaitsepühaku Püha Martini kivireljeefiga raekoda on vanim Saksamaal ikka veel esialgsel otstarbel kasutatav hoone. Gooti stiilis vana frantsiskaani kloostri kirik on tänapäeval protestantlik kihelkonnakirik ja kloostri teised hooned on muudetud nüüdisaegseks haiglaks. Paljud hooned linnakeskmes, peamiselt turuplatsi ümber, pärinevad 15.–17. sajandist ning on hoolikalt säilitatud või taastatud. Linnas domineerib imposantne romaani-gooti Püha Peetruse kirik 12.–14. sajandist.\n\n1974. aastal võõrustas linn 14. Hessentagi festivali.\n", "id": "ekk_Latn_206098"}
{"text": "Helmstedt\n\nHelmstedt on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaa idaservas, Helmstedti kreisi keskus.\n\nAjalooline ülikool ja hansalinn säilitavad romaani ja renessansshoonete olulist monumentaalpärandit, samuti arvukad puitkarkassmajad. Saksamaa lõhestatuse ajal oli lähedalasuval Bundesautobahn 2 Helmstedt–Marienborni piiripunkt, kõige olulisem endisel Saksamaa sisepiiril, kuna oli lühima maantee alguspunkt Lääne-Saksamaa ja Lääne-Berliini vahel. Linna pindala on 66,54 km². 31. detsembril 2017 elas seal 25 803 inimest.\n\nHelmstedt asub Elmi ja Lappwaldi mäe vahelises lohus, mis on üleminekuala Harzi põhjapoolsete eelmägede ja Põhja-Saksa madaliku vahel. Seda ümbritseb Elm-Lappwaldi maastikukaitseala. Kesklinn paikneb umbes 36 km Braunschweigist idas, 45 km Magdeburgist läänes ja 90 km Hannoverist idas.\n\nHaldusalasse kuuluvad paikkonnad Barmke ja Emmerstedt, mis mõlemad liidendati 1974. aasta haldusreformiga, ning Büddenstedt, mis liidendati 2017. aastal, samuti kuurortlinn Bad Helmstedt, umbes 3,5 km kesklinnast idas.\n", "id": "ekk_Latn_206099"}
{"text": "Palėvenė mõis\n\nPalėvenė mõis (ka Paulianka mõis või Stirniškiai mõis, leedu Palėvenės dvaras) on endine mõis Leedus Kupiškise rajoonis Subačiuse vallas Stirniškiais. Mõisakompleks asub Lėvuo kaldal ja on nime saanud lähedalasuva Palėvenė alevi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_206100"}
{"text": "Valgussammas\n\nValgussammas on optiline atmosfäärinähtus. See kujutab endast vertikaalset valgusriba, mis näib ulatuvat valgusallikast üles- või allapoole. Nähtust tekitab valguse peegeldumine rohketelt väikestelt jääkristallidelt, mis atmosfääris hõljuvad.\n\nValgus võib olla pärit Päikeselt (tavaliselt siis, kui see on horisondi lähedal või isegi horisondist allpool). Sel juhul nimetatakse nähtust päikesesambaks. Valgussambaid tekitav valgus võib olla pärit ka Kuult või maistest valgusallikatest, näiteks tänavavalgustitelt.\n", "id": "ekk_Latn_206101"}
{"text": "Jeremy Corbyn\n\nJeremy Bernard Corbyn (sündinud 26. mail 1949) on Suurbritannia poliitik, 2015. aasta septembrist kuni 2020. aasta aprillini Leiboristliku Partei juht ja opositsiooniliider. Suurbritannia parlamendi liige on ta olnud alates 1983. aastast, enne seda lõi kaasa Islingtoni linnaosa kohaliku tasandi poliitikas.\n\nCorbyn peab end demokraatlikuks sotsialistiks. Enne poliitikukarjääri töötas ta mitmes ametiühingus. Teda teati mässumeelse parlamendiliikmena. Kui partei juhtideks olid tsentristlike vaadetega Tony Blair ja seejärel Gordon Brown, hääletas Corbyn tihti ülejäänud erakonnast erinevalt.\n\nLeiboristide juhina oli Corbyn kasinuspoliitika vastu ja soovis taasriigistada raudteed ja kommunaalteenuste osutamise.\n\nCorbyn on tuntud inimõiguste aktivist, samuti sõjavastane aktivist. Välispoliitikas pooldab ta sõjalisest sekkumisest hoidumist ja tuumarelvastuse desarmeerimist.\n", "id": "ekk_Latn_206102"}
{"text": "Cambridge University Press\n\nCambridge University Press (lühend CUP) on Cambridge'i Ülikooli juures tegutsev kirjastus. Kirjastus sai raamatute trükkimise õiguse 1534. aastal kuningas Henry VIII-lt ja on seega maailma vanim katkestusteta tegutsenud kirjastus. Oxford University Pressi järel on see maailma suuruselt teine ülikoolikirjastus.\n\nKirjastuse peakorter on Cambridge'is, harukontorid aga rohkem kui 40 riigis.\n", "id": "ekk_Latn_206103"}
{"text": "Suure-Jaani kirikumõis\n\nSuure-Jaani kirikumõis (saksa keeles Pastorat Groß-St. Johannis) oli kirikumõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.\n", "id": "ekk_Latn_206104"}
{"text": "Paistu kirikumõis\n\nPaistu kirikumõis (saksa keeles Pastorat Paistel) oli kirikumõis Paistu kihelkonnas Viljandimaal.\n", "id": "ekk_Latn_206105"}
{"text": "Põltsamaa kirikumõis\n\nPõltsamaa kirikumõis (saksa keeles Pastorat Oberpahlen) oli kirikumõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.\n", "id": "ekk_Latn_206106"}
{"text": "Kolga-Jaani kirikumõis\n\nKolga-Jaani kirikumõis (saksa keeles Pastorat Klein-St. Johannis) oli kirikumõis Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.\n", "id": "ekk_Latn_206107"}
{"text": "José Maria Eça de Queiroz\n\nJosé Maria Eça de Queiroz, ka José Maria de Eça de Queiroz (uuema ortograafia järgi Queirós; ; 25. november 1845 Póvoa de Varzim, Portugal – 16. august 1900 Pariis, Prantsusmaa) oli portugali kirjanik, kuulsamaid Portugali realiste.\n", "id": "ekk_Latn_206108"}
{"text": "Pimeaia tänav\n\nPimeaia tänav on tänav Narva vanalinnas.\n\nSee algab Koidula tänava jätkuna, ristub Kraavi ja Hariduse tänavaga ning lõpeb Sepa tänavaga ristudes.\n\n1905. aasta linnaplaanil oli selle tänava nimi улица Садовая, 1912. aasta linnaplaanil Aia tänav. 1927. aasta linnaplaanil kandis selle tänava põhjaosa nime Pimeaia tänav ja lõunaosa Koidula puiestee.\n\nPärast Teist maailmasõda kasutatakse Pimeaia tänava nime praeguse tänava kohta.\n\nPimeaia tänav on nime saanud Victoria bastionil paikneva Pimeaia järgi.\n", "id": "ekk_Latn_206109"}
{"text": "Daniel Meijel\n\nDaniel Meijel (sündinud 26. detsembril 1974) on Eesti jalgpallitreener.\n\nAastatel 2011–2014 oli ta klubi JK Tallinna Kalev abitreener. Ühtlasi on ta aastast 2011 klubi JK Tallinna Kalev II peatreener.\n", "id": "ekk_Latn_206110"}
{"text": "Terje Luik\n\nTerje Luik (sündinud 13. aprillil 1941) on eesti filminäitleja, telerežissöör ja pedagoog.\n\nTa lõpetas 1959. aastal Tallinna 7. Keskkooli. Koolitüdrukuna õppis ta balletti ja muusikat ning oli tubli sportlane.\n\n1959. aastal mängis ta kaksikõdede Mareti ja Vaike peaosi suure populaarsuse saavutanud mängufilmis \"Vallatud kurvid\". See film tõi talle 1960. aasta Baltimaade ja Valgevene filmifestivalil parima naisnäitleja auhinna. \"Vallatutele kurvidele\" järgnesid veel osatäitmised filmides \"Perekond Männard\" ja \"Ohtlikud kurvid\", kuid näitlejat temast siiski ei saanud, ta alustas hoopis tööd ETV-s režissööri abina.\n\nKahekümne ühe aastaselt Terje Luik abiellus ja kolis Moskvasse. Moskvas lõpetas ta pedagoogilise instituudi ja töötas kolm aastat õpetajana. Seejärel astus ta kaugõppesse Leningradi Riiklikus Muusika- ja Kinematograafiainstituudis. Peale instituudi lõpetamist asus ta tööle Kesktelevisioonis, kus töötas seitseteist aastat telerežissöörina.\n\nTa kolis Eestisse tagasi 1990. aastal. Ta oli pedagoog Rapla maakonnas Juuru gümnaasiumis ja Hagudi põhikoolis.\n\nLuik on olnud Juuru vallavolikogu liige aastatel 1996–1999, samuti Mahtra külavanem ning kohaliku kultuurielu aktivist.\n", "id": "ekk_Latn_206111"}
{"text": "Bluetooth low energy\n\nBluetooth low energy (Bluetooth LE, BLE, Bluetooth Smart, Bluetooth Versioon 4.0+) on juhtmevaba personaalvõrgu (PAN) tehnoloogia, mis võimaldab luua Etherneti võrgu sülearvutite, mobiiltelefonide ja pihuseadmete vahel. Bluetooth Smart eesmärk on vähendada oluliselt energiatarbimist ja kulusid võrreldes klassikalise Bluetoothiga, ilma sidepidamiskaugust vähendamata.\n\nBluetooth Smarti tutvustas nimega Wibree algselt Nokia aastal 2006. See lisati Bluetoothi standardisse 2010. aastal, kui võeti vastu Bluetooth Core'i spetsifikatsiooni versioon 4.0.\n\nSideprotokolli Bluetooth Smart toetavad mitmed mobiilsed operatsioonisüsteemid, sealhulgas iOS, Android, Windows Phone ja BlackBerry, samuti OS X, Linux ja Windows 8. Bluetooth Special Interest Group (SIG) ennustab, et 2018. aastaks toetab Bluetooth Smarti enam kui 90% Bluetoothiga telefone.\n", "id": "ekk_Latn_206112"}
{"text": "Arbo Tammiksaar\n\nArbo Tammiksaar (sündinud 21. juulil 1971 Vändras Pärnu maakonnas) on eesti filmirežissöör.\n\nArbo Tammiksaar on õppinud Tartu Ülikoolis bioloogiat ja Eesti Kunstiakadeemias keraamikat. Ta on lõpetanud 2001. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video õppetooli.\n\nAlates 1993. aastast kuulub Arbo Tammiksaar Eesti Üliõpilaste Seltsi.\n", "id": "ekk_Latn_206113"}
{"text": "Keszthely kultuur\n\nKeszthely kultuur kujunes välja umbes aastavahemikus 500–700 Pannoonia romaniseerunud elanike hulgas, kes elasid Castellumi-nimelises kindlustatud küla piirkonnas (tänase Ungari lääneosas Balatoni järve lähedal asuv Keszthely asula).\n\nSee kultuur õitses ajal, mil Pannooniat domineerisid sealsed avaarid ja see on eriti tähelepanuväärne Keszthely käsitööliste valmistatud (peamiselt kullast) esemete poolest.\n", "id": "ekk_Latn_206114"}
{"text": "NSYNC\n\nNSYNC (stiliseeritult ★NSYNC) oli Ameerika vokaalansambel, mis asutati 1995. aastal Florida osariigis Orlandos. Ansambli liikmed olid Justin Timberlake, JC Chasez, Chris Kirkpatrick, Joey Fatone ja Lance Bass. NSYNC on albumite läbimüügilt maailma muusikaajaloo kaheksas poistebänd, nende albumeid on ostetud üle 50 miljoni.\n\n1995. aastal soovis ansamblist Backstreet Boys välja jäänud Chris Kirkpatrick teha teise poistebändi koos Backstreet Boysi mänedžer Lou Pearlmaniga. Pearlman nõustus gruppi rahastama, kui Kirkpatrick leiab bändile lauljad. Kohe helistas Kirkpatrick Joey Fatone'le, kellega ta oli tutvunud, kui nad töötasid Universal Studios'es. Nad otsisid soovitusi veel Pearlmanilt. Pearlmanile oli jätnud sügava mulje 14-aastane Justin Timberlake telesarjast \"The Mickey Mouse Club\". Timberlake võetigi bändi, ning tema soovitusel toodi bändi ka tema sarjakaaslane, JC Chasez. Bassilauljaks võeti Jason Galasso.\n\nBänd sai nime Justin Timberlake'i emalt Lynn Harlessilt, kui ta kommenteeris, et bändi liikmete hääled klappisid omavahel hästi (in sync), lisaks oli bändi nimi ka kombineeritud liikmete eesnimede viimastest tähtedest (JustiN, ChriS, JoeY, JasoN ja JC).\n\nPärast mitu nädalat kestnud proove plaanisid nad lüüa käed Pearlmani Trans Continentali plaadifirmaga. Viimasel hetkel aga Jason Galasso lahkus, kuna talle ei meeldinud bändi muusikastiil ja ta ei plaaninud saada teismeliste iidoliks. Bassihääle puudumise tõttu vajati ruttu asendajat. Timberlake'i muusikaõpetaja soovitas neile 16-aastast Lance Bassi Mississippist. Bass tuli Orlandosse prooviesinemisele ja kiideti bändi liikmete poolt ruttu heaks. Et bänd saaks edasi kasutada oma nime, võttis Lance endale hüüdnimeks Lansten.\n\nBändiliikmed jätkasid proove Pearlmani Orlando majas. Nende esimene avalik esinemine toimus 22. oktoobril 1995 Disney Worldis Pleasure Islandil. Pearlman palkas bändi mänedžeriks Backstreet Boysi mänedžeri Johnny Wrighti. Bänd liitus BMG Ariola Munichi plaadifirmaga.\n\nPärast seda saadeti ansambel Rootsi, kus nad hakkasid salvestama oma debüütalbumit. Nende esimene singel, \"I Want You Back\", avaldati Saksamaal 7. oktoobril 1996, kus see jõudis edetabeli esikümnesse 18. oktoobril. Bändi debüütalbum \"NSYNC\" avaldati Saksamaal 26. mail 1997, ja jõudis järgmisel nädalal seal edetabelite tippu.\n\nBänd pälvis ruttu RCA Records plaadifirma esindaja Vincent DeGiorgio tähelepanu. Pärast bändi esinemist Budapestis liitusidki nad RCAga 1998. aastal. Nende debüütsingel \"I Want You Back\" anti USAs välja 20. jaanuaril 1998 ning see jõudis edetabelis Billboard Hot 100 13. kohale. Nende debüütalbum \"NSYNC\" jõudis USAs müügile 24. märtsil. Kuigi alguses album ei müünud hästi, jõudes edetabelis Billboard 200 82. kohale, siis aitas seda müüa bändi Disney Channeli kontsert 18. juulil 1998. Kontserdil oleks algselt pidanud esinema Backstreet Boys, kuid kuna Brian Littrellil oli parasjagu südameoperatsioon, oli BSB sunnitud sellest loobuma. Kolm nädalat enne kontserti oli NSYNC album 85. kohal, kolm nädalat pärast kontserti aga juba 9. kohal. Osalemine Janet Jacksoni turneel \"The Velvet Rope Tour\" ning esinemine telesarjas \"Sabrina, teismeline nõid\" aitas albumit veel rohkem müüa, lõpuks jõudes 10 miljonini.\n\nVeel samal aastal tekkis bändil tüli nende mänedžeri Lou Pearlmaniga, kui tuli avalikuks Pearlmani pettus - kuigi ta oleks pidanud saama kuuendiku bändi tuludest (samasugune leping oli tal ka Backstreet Boysiga), oli ta tegelikult bändilt välja petnud rohkem kui poole nende tuludest. NSYNC kaebas Pearlmani ja Trans Continental plaadifirma kohtusse. Bänd ähvardas lahkuda ja siduda end Jive Recordsiga, mispeale Pearlman ja RCA kaebasid bändi kohtusse, nõudes 150 miljonit dollarit ja bändi nime. Pearlman kaotas kohtus, ning NSYNC seotigi Jivega.\n\nKui kohtuvaidlused oli lõppenud, sai bänd uuesti keskenduda järgmise albumi salvestamisele. 2000. aasta alguses anti välja \"Bye Bye Bye\", mis jõudis USA, Saksa ja Hollandi edetabelites 4., Briti, Rootsi ja Norra edetabelites 3. kohale ning Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa edetabelites esikohale. Seda laulu on peetud bändi tuntuimaks lauluks. Laul sisaldus albumil \"No String Attached\", mis anti välja 21. märtsil 2000 ja mida müüdi esimese päevaga 1 miljon, esimese nädalaga 2,42 miljonit ning aasta lõpuks 10 miljonit eksemplari, mis oli rekord kuni Adele'i albumini \"25\" 2015. aastal. Praeguseks on albumit \"No Strings Attached\" müüdud 11,1 miljon eksemplari. Albumi teine singel, \"It's Gonna Be Me\", sai bändi esimeseks Billboard Hot 100 tippu jõudnud lauluks.\n\n24. juulil 2001 anti välja album \"Celebrity\", mille tegemises olid bändi liikmed palju loovamalt osalenud: Chasez ja Timberlake kirjutasid ja produtseerisid mitmed laulud sellelt albumilt. Seda albumit müüdi esimesel nädalal ligikaudu 1,88 miljon eksemplari. Albumi promomiseks toimus neljakuune turnee \"PopOdyssey Tour\", mis teenis kokku 90 miljonit dollarit. 3. märtsist 28. aprillini 2002 toimunud \"Celebrity Tour\" aitas ka albumit reklaamida, teenides kokku 30 miljonit dollarit. Vahetult enne \"Celebrity Touri\" esines bänd Salt Lake Citys 2002. aasta taliolümpiamängudel.\n\nPärast NSYNCi viimast kontserti 28. aprillil 2002 Orlandos, mis toimus turnee \"Celebrity Tour\" raames, läks bänd ajutiselt vaheajale, plaanis oli lindistada uus album, mis pidi välja tulema 2003. aasta sügisel, kuid need plaanid ei saanud teoks. Bändi kõige viimane esinemine toimus 25. juulil 2004 \"Challenge For the Children\" korvpallimängu raames, kus nad laulsid USA riigihümni \"The Star-Spangled Banner\". Justin Timberlake alustas kohe pärast lahkuminekut oma soolokarjääri ning juba 4. novembril 2002, 6 kuud pärast \"Celebrity Touri\" lõppu, valmis koostöös Timbalandiga tema debüütalbum \"Justified\", mis jõudis USA edetabelites teisele ja Briti edetabelites esikohale. Selle albumi jaoks oli tal juba tekkinud täiskasvanulikum, R&B laulja imago, võrrelduna senisele NSYNCi poistebändi popmuusika imagole. 2007. aastal kirjutas Lance Bass oma memuaarides \"Out of Sync\", et suvel 2004 kohtusid bändi liikmed uuesti, et arutada bändi tulevikku, kus Timberlake otsustas bändist lahkuda ja tegeleda oma soolokarjääriga.\n\nPärast bändi laialiminekut on Justin Timberlake olnud väga edukas, teised liikmed vähem.\n\nKorraks tuldi uuesti kokku 25. augustil 2013 MTV muusikaauhindade galal, kus Justin Timberlake võitis auhinna \"Michael Jackson Video Vanguard Award\".\n\n30. aprillil 2018 sai NSYNC tähe Hollywoodi kuulsuste alleel.\n", "id": "ekk_Latn_206115"}
{"text": "Kupiškise rajoon\n\nKupiškise rajoon on 1. järgu haldusüksus (rajoon) Leedus endise Panevėžysi maakonna aladel. Rajooni pindala on 1080 km². 2014. aasta seisuga elas seal 19 067 inimest.\n\nHalduskeskus on Kupiškise linn. Teised tähtsamad asulad on Subačiuse linn ning Alizava, Antašava, Palėvenė, Salamiestise, Skapiškise, Senasis Subačiuse ja Šimonysi alev. 2011. aasta seisuga olid elanikest 97,17% leedulased, 1,7% venelased, 0,27% poolakad, 0,19% ukrainlased, 0,13% valgevenelased ja 0,54% oli teistest rahvustest.\n\nRajooni suurimad jõed on Lielupe jõgikonda kuuluvad Pyvesa ja Lėvuo ning Nemunase jõgikonda kuuluv Šetekšna. Kõrgeim koht (137 meetrit) jääb Kinderiai külla.\n", "id": "ekk_Latn_206116"}
{"text": "Gaižaičiai vald\n\nGaižaičiai vald (leedu keeles Gaižaičių seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Joniškise rajoonis. Vald piirneb põhjas Lätiga.\n\nValla pindala on 108 km². 2011. aasta seisuga elas seal 527 inimest. Valla keskus on Gaižaičiai küla. Vallamaja asub aadressil Vilties g. 9. Vallavanem on Stanislava Andrulaitienė.\n", "id": "ekk_Latn_206117"}
{"text": "Nelson Potter\n\nNelson Thomas Potter Jr. (22. september 1939 – 12. mai 2013) oli USA filosoof, kes tegeles põhiliselt Immanuel Kanti eetikaga.\n\nTa sai doktorikraadi Johns Hopkinsi Ülikoolist 1969. Aastast 1965 kuni emeriteerumiseni 2010 töötas ta Nebraska-Lincolni Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_206118"}
{"text": "Supercalifragilisticexpialidocious\n\n\"Supercalifragilisticexpialidocious\" (eesti keeles pealkirjaga \"Supernalivägalustlikekstraülivõrdes\") on laul Disney 1964. aasta muusikalifilmist \"Mary Poppins\". Laulu autorid on vennad Robert ja Richard Sherman. Filmis esitavad seda Julie Andrews ja Dick Van Dyke.\n\nLaulu 34-täheline originaalpealkiri \"Supercalifragilisticexpialidocious\" on üks pikemaid ingliskeelseid sõnu, mida võib leida sõnaraamatutest. See neologism jõudis Oxfordi inglise keele sõnaraamatusse 1986. aastal ning selle sõnaraamatu järgi on seda kasutatud 1940. aastatest ja tähendab ta 'midagi eriti head ja ilusat'.\n\nPealkirja eestikeelset vastet \"supernalivägalustlikekstraülivõrdes\" on kasutatud Noorsooteatri 1970. aasta muusikalis ja hilisemates lavatükkides.\n", "id": "ekk_Latn_206119"}
{"text": "Northeim\n\nNortheim on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal. Northeim on Northeimi kreisi keskus. Linna pindala on 145,67 km². 31. detsembril 2017 elas seal 29 040 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_206120"}
{"text": "Uslar\n\nUslar on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis. Linna pindala on 113,4 km². 31. detsembril 2017 elas seal 14 278 inimest. Uslar asub Sollingist lõunas, viimane on Weserberglandi osa.\n", "id": "ekk_Latn_206121"}
{"text": "Dransfeld\n\nDransfeld on linn ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Göttingeni kreisis.\n\nValla pindala on 28 km². 31. detsembril 2016 elas seal 4327 inimest. Linn asub umbes 12 km Göttingenist läänes.\n", "id": "ekk_Latn_206122"}
{"text": "Hann. Münden\n\nHann. Münden (lühend nimest Hannoversch Münden, kõnekeeles Münden) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.\n\nLinna pindala on 121,12 km². 31. detsembril 2015 elas seal 23 797 inimest. Linn paikneb Göttingeni kreisis Fulda ja Werra jõe kohtumiskohas, mis ühinedes moodustavad Weseri jõe. Linn on kuulus mitme ajaloolise hoone poolest, mõned rohkem kui 600 aastat vanad.\n", "id": "ekk_Latn_206123"}
{"text": "Heinaturu tänav\n\nHeinaturu tänav on tänav Narva vanalinnas. Algab Suurest tänavast ning lõpeb tupiktänavana. Tänava pikkus on umbes 115 m.\n\n1900. ja 1905. aasta linnaplaanidel oli selle tänava nimi Раздельная улица, 1912. ja 1929. aasta linnaplaanidel Vahe tänav.\n", "id": "ekk_Latn_206124"}
{"text": "Systembolaget\n\nSystembolaget on Rootsi riiklik alkoholimonopol. See on ainuke kauplusekett, mis müüb Rootsis 3,5-protsendilisest kangemat õlut, veini ja destilleeritud alkohoolseid jooke.\n\nSystembolaget asutati 1955. aastal. Ketti kuulub üle 400 kaupluse. See vahetas Rootsis välja seni kasutatud Bratti süsteemi, millega tohtis alkohoolseid jooke osta kuu jooksul normi piires, Systembolagetist saab osta piiramatul hulgal. Kuna see suurendas alkoholitarbimist, tõsteti alkoholimaksu ja tehti ostmisel kohustuslikuks dokumendi näitamine. Algselt pidi Systembolagetist ostes soovitud jooke küsima kaupluse teenindajalt, nii loodeti vältida suurtes kogustes ostmist. Iseteenindamist hakati Systembolageti kauplustes lubama alles 1991. aastal. 2014. aastaks olid kõik kauplused läinud üle iseteenindamisele, kuid mõnedes kauplustes tuleb kangemaid jooke endiselt küsida kassas teenindajalt.\n\nSystembolageti president on Cecilia Schelin Seidegård (2008–) ja tegevdirektor Magdalena Gerger (2009–).\n", "id": "ekk_Latn_206125"}
{"text": "Moringen\n\nMoringen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis. Linna pindala on 82,25 km². 31. detsembril 2019 elas seal 6955 inimest. Linn koosneb Moringeni keskusest ja kaheksast ümbritsevast külast, Fredelsloh on üks neist.\n", "id": "ekk_Latn_206126"}
{"text": "Zoran Živković\n\nZoran Živković (serbia keeles Зоран Живковић; sündinud 22. detsembril 1960 Nišis) on Serbia poliitik. Ta oli 18. märtsist 2003 kuni 3. märtsini 2004 Serbia peaminister.\n\nTa sündis aastal 1960 Nišis (praeguse haldusjaotuse järgi Nišava ringkonnas), kus ta lõpetas Bora Stankovići gümnaasiumi. Aastal 1983 lõpetas ta Belgradi Ülikooli majandusteaduskonna.\n\nTa astus poliitikasse aastal 1992, kui ta valiti Demokraatliku Partei koosseisus Serbia parlamenti. 26. jaanuarist 1997 kuni 10. novembrini 2000 oli ta Niši linnapea. Oktoobris 2000 oli ta üks 5. oktoobri Serbia Demokraatliku Opositsiooni algatatud miitingu organiseerijaid (mille tulemusena lahkus ametist Slobodan Milošević). 4. novembrist 2000 kuni 17. märtsini 2003 oli ta Serbia ja Montenegro liitriigi kaitseminister. 18. märtsist 2003 kuni 3. märtsini 2004 oli ta Serbia peaminister.\n\nTa kuulus aastatel 1992–2012 Demokraatliku Partei ridadesse. Aastast 2013 on ta partei Nova stranka asutajaliige ja esimees.\n", "id": "ekk_Latn_206127"}
{"text": "Aznakajevo rajoon\n\nAznakajevo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Aznakajevo linn.\n\nRajoonis on 2 linna ja 26 külaasundust, kus on kokku 78 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 62 994. 2010. aasta seisuga olid elanikest 86,1% tatarlased ja 11,2% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_206128"}
{"text": "Leninogorski rajoon\n\nLeninogorski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Leninogorski linn.\n\nRajoonis on 1 linn ja 24 külaasundust, kus on kokku 67 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 84 403. 2010. aasta seisuga olid elanikest 51,5% tatarlased, 37% venelased, 4,5% tšuvašid ja 4,6% mordvalased.\n", "id": "ekk_Latn_206129"}
{"text": "Osterode am Harz\n\nOsterode am Harz (sageli lihtsalt Osterode) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Göttingeni kreisis.\n\nLinna pindala on 102,46 km². 31. detsembril 2015 elas seal 21 985 inimest. Linn asub Harzi mägede edelaservas. See oli varem Osterode kreisi keskus.\n", "id": "ekk_Latn_206130"}
{"text": "Herzberg am Harz\n\nHerzberg am Harz on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Göttingeni kreisis.\n\nLinna pindala on 71,88 km². 31. detsembril 2015 elas seal 13 051 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_206131"}
{"text": "Vinni-Pajusti Gümnaasiumi säutsuskandaal\n\nVinni-Pajusti Gümnaasiumi säutsuskandaaliks hakati meedias nimetama Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 12. klassi õpilase Twitterisse postitatud säutsust alguse saanud poleemikat, mille käigus jõuti laiemate aruteludeni sõna- ja eneseväljendusvabaduse, (teatri)kunsti ning sotsiaalmeedia kasutuse teemadel.\n", "id": "ekk_Latn_206132"}
{"text": "Esimese astme mõrv (film)\n\n\"Esimese astme mõrv\" on osaliselt tõestisündinud lool põhinev Ameerika Ühendriikide film, mis räägib kurjategija Henri Youngi elust. Peategelast mängib Kevin Bacon. 1995. aasta filmis osalevad teiste hulgas Christian Slater ja Gary Oldman, režissöör on Marc Rocco. Kevin Bacon võitis selle rolli eest 1996. aastal filmikriitikute assotsiatsioonilt parima näitleja auhinna.\n", "id": "ekk_Latn_206133"}
{"text": "Duderstadt\n\nDuderstadt on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Göttingeni kreisis.\n\nLinna pindala on 95,61 km². 31. detsembril 2015 elas seal 20 677 inimest.\n\nLinn on Eichsfeldi põhjaosa (\"Untereichsfeld\") keskus. Varem on see olnud Mainzi peapiiskopi eravaldus.\n\nDuderstadti on esmamainitud 929. aastal ning linn tähistab oma aastapäevi sellest aastast loendades.\n", "id": "ekk_Latn_206134"}
{"text": "Zainski rajoon\n\nZainski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Zainski linn.\n\nRajoonis on 1 linn ja 22 külaasundust, kus on kokku 86 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 56 164. 2010. aasta seisuga olid elanikest 57,5% tatarlased, 39,2% venelased ja 1,4% tšuvašid .\n", "id": "ekk_Latn_206135"}
{"text": "Einbeck\n\nEinbeck on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis. Linna pindala on 231,31 km². 31. detsembril 2017 elas seal 30 925 inimest.\n\nLinn asub Hube kõrgustikust otse lõunas, kus Ilme jõgi suubub Leinesse.\n", "id": "ekk_Latn_206136"}
{"text": "Panislamism\n\nPanislamism ehk üle-islamaism (Araabia keeles: اتحاد الإسلام, DMG: ittiḥād al-islām) on religioosne-poliitiline liikumine, mille esindajad rõhutavad islamisisest ajaloolist, kultuurilist ja religioosset sarnasust. Eesmärk on üleislamine ühtsus, kõik moslemid ühendada ühte islami riiki või kalifaati. Panislamism tekkis vastuseks Euroopa laienemisele Indias ja Lähis-Idas 19. sajandi lõpus. Mõiste võeti kasutusele Euroopas.\n", "id": "ekk_Latn_206137"}
{"text": "Elbingerode\n\nElbingerode on asula Harzi kreisis Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaal.\n\n1. jaanuarist 2010 on see halduslikult Oberharz am Brockeni linna osa. Enne seda oli Elbingerode linnana iseseisev haldusüksus.\n", "id": "ekk_Latn_206138"}
{"text": "Alkejevo rajoon\n\nAlkejevo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Bazarnõe Mataki.\n\nRajoonis on 21 külaasundust, kus on kokku 71 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 19 439. 2010. aasta seisuga olid elanikest 64,2 tatarlased 19,2% tšuvašid ja 15,7% venelased.\n", "id": "ekk_Latn_206139"}
{"text": "Otto (Braunschweig-Grubenhagen)\n\nOtto, Braunschweig-Grubenhageni hertsog (1320 – 1. detsember 1398) oli Napoli kuninganna Giovanna I neljas ja viimane abikaasa. Ta kandis ka Taranto vürsti tiitlit. Tema hüüdnimi oli Otto Tarantolane. Kategooria:Napoli kuningriik\n", "id": "ekk_Latn_206140"}
{"text": "Zara piiramine\n\nZara piiramine ehk Zadari piiramine (horvaadi keeles Opsada Zadra; 10.–24. novembrini 1202) oli Neljanda ristisõja esimene suurem sündmus ja katoliiklastest ristisõdijate esimene rünnak katoliikliku linna vastu. Ristisõdijatel oli Veneetsia vabariigiga kokkulepe nende transportimiseks üle mere, kuid veneetslaste küsitud hind ületas suurelt seda, mida nad olid suutelised maksma. Veneetslased seadsid seejärel tingimuseks, et ristisõdijad aitavad neil vallutada Zadari: pideva Veneetsia ja Horvaatia ning Ungari (mille valitseja Imre oli tõotanud ristisõjaga liituda) vahelise lahinguvälja. Kuigi osa ristisõdijatest keeldus piiramisel osalemast ja paavst Innocentius III saatis välja sellist tegevust keelavad ning ekskommunikatsiooniga ähvardavad kirjad, algas linna piiramine 1202. aasta novembris. Zadar langes 24. novembril ning veneetslased ja ristisõdijad rüüstasid linna. Pärast seal talvitumist jätkas Neljas ristisõda oma Konstantinoopoli piiramiseni viinud sõjakäiku.\n", "id": "ekk_Latn_206141"}
{"text": "Küüneviil\n\nKüüneviil on tööriist, mida kasutatakse sõrme- ja varbaküünte õrnaks lihvimiseks, poleerimiseks ning kujundamiseks pärast seda, kui küüs on küünetangide või -kääridega lühemaks lõigatud. Küüneviilid võivad olla keraamilised, klaasist, kristallist, lihtsast metallist või abrasiiviga kaetud (nt safiir) metallist.\n\nKasutusel on ka ühekordsed küüneviilid. Need on tehtud papist, millele on liimitud abrasiivpaber. Seetõttu on need painduvad ja neid on mugav kasutada sõrme- ja varbaküünte hoolduseks, kujundamiseks ja silumiseks. Küüneviilid võivad olla ka haiguste edasikandjad, kui sama viili kasutatakse rohkem kui ühel inimesel piisava steriliseerimiseta. Nii on ühekordne viil metallviili hügieenilisem alternatiiv. Enamasti on ühekordsed viilid odavamad ja soovituslik on need pärast kasutamist ära visata.\n\nÜhekordsed küüneviilid on tavaliselt vähem abrasiivsed kui metallist küüneviilid, mistõttu võtab nendega küünte lihvimine rohkem aega. Küüne silumiseks ja kujundamiseks tehakse kergeid, ühtlaseid ja täpseid ühesuunalisi tõmbeid üle küüne otsa. Pikkade sõrmeküünte lühendamiseks kulub tavaliselt 20–30 kerget tõmmet, 5–6 tõmbest aga enamasti piisab küüntele kuju andmiseks.\n\nKitarrimängijad kasutavad ühekordseid küüneviile selleks, et pilli sõrmitsemisest tekkinud ja kitarrikeelte taha takerduvaid nahapaksendeid pehmendada.\n\nÜhekordse küüneviili patenteeris J. Parker Pray 1883. aastal New Yorgis.\n", "id": "ekk_Latn_206142"}
{"text": "Musljumovo rajoon\n\nMusljumovo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Musljumovo.\n\nRajoonis on 19 külaasundust, kus on kokku 71 asulat.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 20 421.\n", "id": "ekk_Latn_206143"}
{"text": "Peenike punane joon\n\n\"Peenike punane joon\" on ameerika kirjaniku James Jonesi neljas romaan. See tugineb paljuski Jonesi kogemustele Teisest maailmasõjast Guadalcanalil: Mount Austeni, Galloping Horse ja Sea Horse lahingutes. Kirjanik teenis Ameerika Ühendriikide armee 25. jalaväediviisi 27.jalaväerügemendis.\n", "id": "ekk_Latn_206144"}
{"text": "Veeprinter\n\nVeeprinter (inglise keeles digital water curtain) on seade, mis tarkvara abil tekitab dünaamilise veekardina, millel võivad ilmuda nii kahe- kui ka kolmemõõtmelised kujundid, olenevalt printeri ehitusskeemist. Kasutades digitaalset veeprinterit, saab printida tähti, sümboleid, pilte ja mustreid, mille vertikaalsed veejoad moodustavad graafilise veeseina. Moodulitel on lisana RGB LED-valgustus, mida saab vastavalt vajadusele kas intervallidena lasta veeseinale või valgustada õigetel ajahetkedel, et luua veekardina graafilistele kujutistele tausta. Digitaalse veeprinteri moodulid on kokkupandavad, sisaldades 32 programmeeritavat düüsi jooksva meetri kohta. Programmeeritud tarkvara on kasutajasõbralik, teisendades info lihtsa klahvivajutusega signaalideks, mis avavad või sulgevad elektroonilised klapid, seega võib printides saada veekardinale kuvatavad tähed ja sümbolid. Seda tüüpi digitaalset ja interaktiivset veeprinterit saab ideaalselt kasutada dekoratiivsete täienduste loomiseks kaubanduskeskustes, hotellides, turismitaludes ja mujal avatud ruumis.\n", "id": "ekk_Latn_206145"}
{"text": "Haapsalu kirikumõis\n\nHaapsalu kirikumõis (saksa keeles Pastorat Hapsal) oli kirikumõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.\n\nMõisat on esmamainitud 1593. aastal. Mõisa koosseisu kuulusid Tanska ja Ahli küla Ridala kihelkonnast.\n", "id": "ekk_Latn_206146"}
{"text": "Rakvere kirikumõis\n\nRakvere kirikumõis (saksa keeles Pastorat Wesenberg) oli kirikumõis Rakvere kihelkonnas Virumaal. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi jäävad mõisa alad Rakvere linna territooriumile.\n", "id": "ekk_Latn_206147"}
{"text": "Lamekatus\n\nLamekatus on katus, mille kalle on 10° ja väiksem. Lamekatuse kandeelemendiks on rõhtne või veidi kaldu alustarind.\n", "id": "ekk_Latn_206148"}
{"text": "Tervajoki kool\n\nTervajoki kool on kuueklassiline kool Soomes Vaasa linnas Tervajoki asulas. Koolis on 74 õpilast ja 5 õpetajat. Samas hoones on eelkool ja lasteaed.\n", "id": "ekk_Latn_206149"}
{"text": "Suitsuahi\n\nSuitsuahi on toiduainete suitsutamiseks mõeldud seadeldis.\n\nTööstuslikult toodetud suitsuahju küpsetuskamber on tavaliselt silindrikujuline. Põhja külge kinnitatud, lühem ja väiksema diameetriga silinder on mõeldud tulekoldeks. Liha küpsetamiseks süüdatakse väike tuli koldesse, kus õhuvoog on tihedalt kontrollitud. Kuumus ja suits juhitakse toruga või otse läbi ava küpsetuskambrisse. Enamiku tootjate mudelid põhinevadki sellel lihtsal, kuid efektiivsel süsteemil. Sama süsteemi kasutatakse ka kaubanduslikul tootmisel.\n", "id": "ekk_Latn_206150"}
{"text": "Asta Vihandi\n\nAsta Vihandi (neiupõlvenimega Kronberg, 1947–1958 Vihandi, 1958–1970 Ostmein, 1970–1980 Panksepp; 21. juuli 1929 Tartu – 5. märts 1993 Tallinn) oli Eesti ooperilaulja ja näitleja.\n\nAastatel 1945–1947 õppis ta Tartu 5. Õhtukeskkoolis ja 1946 Vanemuise balletistuudios. Laulmist õppis ta Pärnus Klaudia Taevi juhendamisel ning Tallinnas Linda Sauli ja Elsa Maasiku juhendamisel.\n\nAastatel 1947–1948 oli ta Vanemuise koorilaulja. 1948–1950 oli ta Endlas nii näitleja kui ka koorilaulja ja tantsija. 1950–1985 oli ta Estonia ooperilaulja. 1985. aastast töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia administraatorina.\n\nTa mängis mitmes filmis (näiteks \"Pöördel\" (1957), \"Perekond Männard\" (1960) ja \"Noor pensionär\" (1972)).\n\nTa suri 5. märtsil 1993 Tallinnas ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_206151"}
{"text": "Pille-Riin Purje\n\nPille-Riin Purje (sündinud 19. augustil 1963) on eesti teatrikriitik.\n\nPille-Riin Purje on lõpetanud 1981. aastal Tallinna 2. Keskkooli ning 1989. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal. Ta alustas ülikooliõpinguid statsionaaris, kuid lõpetas kaugõppes.\n\nTa töötab Raadioteatri toimetajana.\n", "id": "ekk_Latn_206152"}
{"text": "Kaspar Raudkivi\n\nHerlend-Kaspar Raudkivi (hüüdnimega Mini/Miniatuur; sündinud 27. märts 1988) on ansambli Põhja-Tallinn laulja.\n\nÕppis laulmist Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis ning räppis juba enne 2000. aastat.\n\nTa on teinud lugusid koos Veiko Marley (Bob) ja Kristjan Soomrega. Veiko Marley ja Kaspar Raudkivi laulsid ansamblis Redcap Goblins. 2011. aasta mais valmis Põhja-Tallinnal muusikavideo loole \"Me ei salli vaikust\", milles teevad kaasa Mini, Wild Disease, Chance, Fate ja Kenny. See lugu on ka Chris Kala raamatu \"Ebaõnnestunud\" treileri taustamuusikaks ja samanimelise filmi taustamuusika.\n\nKui 2015. aasta alguses lahkus Põhja-Tallinna koosseisust Kenneth Rüütli, läks Kaspar Raudkivi, kes vahepeal oli laulnud ansamblis Redcap Goblins, ansamblisse tagasi. 2016 osales Põhja-Tallinna Eesti Laulul.\n", "id": "ekk_Latn_206153"}
{"text": "Motra Tone\n\nMotra Tone (samuti \"Õde Tone\") on aastal 1883 valminud Albaania maalikunstniku, arhitekti, stsenografisti, skulptori, fotograafi ja pildikunstniku Kolë Idromeno poolpikkuses portree naisest. Maali on nimetatud \"Albaania Mona Lisaks\". Pildil on kujutatud kunstniku vanem õde Tone nägu mõnevõrra rätikuga kaetud ja traditsioonilises kleidis, mida kasutasid katolikud naised Shkodërs, ning millega rõhutati tema tagasihoidlikkust ja vaimset puhtust.\n\n\"Õde Tone\" on Idromeno varase perioodi meistriteos ja üks suurimaid saavutusi ning esimene psühholoogiline ja sotsiaalne portree, mil kunstnikku on köitnud realistlik kujutusviis. Portree on Albaania ajaloos esimene visuaalse kunsti ilmalik teos, mil tegelasteks ei ole pühakud või apostlid, vaid lähedane sugulane. Esmakordselt rõhutatakse maisust, traditsioonilisust ja kultuurilist pärandit. Maksimaalse autentsusega maalitud rahvariided kajastavad nii Albaania folkloori kui Shkodërsse naasnud ja Ottomani võimuvastasesest patriootlikust liikumisest osavõtnud kunstniku etnograafilist arusaama ja iseseisvuspüüdlusi. Seetõttu teost peetakse uue etapi alguseks Albaania maalikunstis.\n\nMaal kuulub Albaania Rahvusliku Kunstigalerii kollektsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_206154"}
{"text": "Värskendussagedus\n\nVärskendussagedus (inglise keeles refresh rate) väljendab, mitu korda ekraani riistvara uuendab oma puhvrit.\n\nVärskendussageduse ühik on herts (Hz).\n", "id": "ekk_Latn_206155"}
{"text": "Hearthstone: Heroes of Warcraft\n\n\"Hearthstone: Heroes of Warcraft\" on Blizzard Entertainmenti loodud tasuta mängitav arvutimäng. Tegemist on mitmemängijamänguga, milles mängitakse üksteise vastu World of Warcrafti tegelaskujudel põhinevate kaartidega. Mängus rohkemate kaartide avamiseks on vaja teha mikromakseid.\n", "id": "ekk_Latn_206156"}
{"text": "Metskass (Mehhiko sari)\n\n\"Metskass\" (hispaaniakeelne originaalpealkiri \"La Gata\") on Mehhiko seriaal, mis jooksis Mehhiko televisioonis 5. maist 2014 kuni 19. oktoobrini 2014. Eestis näidati sarja TV3 vahendusel alates 4. jaanuarist 2016, viimane osa oli ekraanil 22. juunil 2016.\n\nPeaosi mängivad Maite Perroni, Daniel Arenas, Jorge Poza, Mónika Sánchez ja Laura Zapata.\n", "id": "ekk_Latn_206157"}
{"text": "Kruusimäe\n\nKruusimäe (ka Kruusimäe-Kadarpiku) oli küla Virumaal Kadrina kihelkonnas, praeguse Kadapiku küla alal.\n", "id": "ekk_Latn_206158"}
{"text": "Mezőkovácsháza\n\nMezőkovácsháza on linn Ungaris Békési komitaadis, Mezőkovácsháza kreisi halduskeskus. Mezőkovácsháza asub Rumeenia piirist 13 km kaugusel, komitaadikeskusest Békéscsabast ligikaudu 33 km lõunaedelas.\n\nMezőkovácsháza sai alevi staatuse 1463. aastal ja linnaõigused 1986. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206159"}
{"text": "Kārina Pētersone\n\nKārina Pētersone (sündinud 19. septembril 1954 Riias) on Läti õpetaja, tõlkija ja poliitik, kultuuriminister (aastatel 1998–2002, Andris Bērziņši valitsuses) ja integratsiooniminister (aastal 2006, Aigars Kalvītise esimeses valitsuses).\n\nTa sündis aastal 1954 Riias näitekirjaniku ja teatrilavastaja Pēteris Pētersonsi tütrena. Ta lõpetas aastal 1973 Riia 50. Keskkooli ja aastal 1978 Läti Riikliku Ülikooli inglise filoloogina, seejärel ka aspirantuuri (aastal 1989).\n\nAastatel 1978–1982 oli ta Riia Polütehnilise Instituudi võõrkeelte kateedri õppejõud. Aastatel 1982–1991 - Läti Riikliku Ülikooli inglise filoloogia osakonna vanemõppejõud. Aastatel 2017–2018 oli ta taas vabakutseline inglise keele õpetaja, töötades ülikoolis RISEBA (Rīgas Starptautiskā ekonomikas un biznesa administrācijas augstskola, Riia Rahvusvahelises Majandus- ja Ettevõtluskõrgkoolis).\n\nAastatel 1991–1993 oli K. Pētersone Läti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Anatolija Gorbunovi abi. Aastatel 1993–1995 töötas ta sarnasel assistendi ametikohal, kui A. Gorbunov sai 5. Riigikogu esimeheks. Aastatel 1995–1996 oli ta 6. Saeimi saadiku assistent, Euroopa asjade komisjoni esimehe A. Gorbunova ning aastatel 1996–1997 keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministri assistent, hiljem nõunik. , A. Gorbunova.\n\n1997. aastal alustas ta aktiivset poliitilist tegevust, liitudes parteiga \"Latvijas Ceļš\" (LC) ja valiti selle nimekirjast Riia linnavolikokku. Aastatel 1997–1998 oli ta Riia linnavolikogu liige ning kultuuri-, kunsti- ja religioonikomitee esimees. 1998. aasta Läti parlamendivalimistel kandideeris ta seimi valimistel ja sai seimi liikmeks. Aastatel 26. novembrist 1998 kuni 7. novembrini 2002 oli ta Läti kultuuriminister, algul Vilis Krištopansi valitsuses, säilitades oma ametikoha ka järgmistes Andris Šķēle kolmandas ja Andris Bērziņši valitsustes. 2002. aasta Läti parlamendivalimistel kandideeris ta seimi valimistel, kuid ei osutunud valituks. Samuti ei saanud ma valijate toetust 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ja 2005. aasta Riia linnavolikogu valimistel.\n\n2006. aasta Läti parlamendivalimistel valiti ta Läti Esimene Partei (Latvijas Pirmā partija) ja Läti Tee (Latvijas Ceļš) liidu poolt seimi liikmeks. 2007. aasta Läti presidendivalimistel, esitati ta algselt presidendikandidaadiks, kuid hiljem asendati ta Valdis Zatlersiga. Ta kandideeris ka 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kuid ei osutunud valituks. Samal aastal esitati ta ka seimi spiikri kandidaadiks, kuid ta kaotas Solvita Āboltiņale.\n\nAastatel 2010–2015 oli ta Läti Instituudi direktor. Aastatel 2015–2017 oli ta seimi esimene peasekretär (mis on administratiivne ametikoht, mille all töötavad Riigikogu kantselei direktor ja tegevdirektor, samuti personaliosakond, protokolliosakond, teabeosakond ja parlamendikomisjonide töötajad).\n\nOktoobrist 2017 sai tast Läti Rahvusraamatukogu tugiühingu direktor.\n", "id": "ekk_Latn_206160"}
{"text": "Storhamar Ishockey\n\nStorhamar Hockey on Norra jäähokiklubi, mis tegutseb Hamaris. See mängib Norra jäähoki kõrgliigas Fjordkraftligaen.\n\nKlubi on asutatud 1957. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206161"}
{"text": "Osceola\n\nOsceola (1804 – 30. jaanuar 1838) oli Floridas elanud Ameerika põlisrahva seminoolide hõimupealik. Ta oli sündinud Alabamas, tema sünninimi oli Billy Powell. Täiskasvanueas pandi Billy Powellile seminoolide poolt nimi Osceola.\n", "id": "ekk_Latn_206162"}
{"text": "Kerekegyháza\n\nKerekegyháza (aastatel 1745–1900 Jászkerekegyháza) on linn Ungaris Bács-Kiskuni komitaadis Kecskeméti kreisis. Kerekegyháza asub Kecskemétist ligikaudu 16 km lääneloodes.\n\nKüla on esmamainitud 1323. aastal. Linnaõigused sai Kerekegyháza 1. juulil 2001.\n", "id": "ekk_Latn_206163"}
{"text": "Berndt Gustav Schulmann\n\nBerndt Gustav Schulmann (ka Scholmann; 1670-1708) oli Rootsi sõjaväelane (major), kes osales Põhjasõjas.\n", "id": "ekk_Latn_206164"}
{"text": "Kistelek\n\nKistelek on linn Ungaris Csongrád-Csanádi komitaadis, Kisteleki kreisi halduskeskus. Kistelek asub komitaadikeskusest Szegedist ligikaudu 27 km pühjaloodes. Linnast 3 km lääne poolt kulgeb maantee M3, mis algab Budapestis ja lõpeb Röszkes Serbia piiri ääres.\n\nKüla on esmamainitud 1420. aastal. Kistelek sai alevikuks 1970. aastal, aleviks 1984. aastal ja linnaks 1989. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206165"}
{"text": "Létavértes\n\nLétavértes (rumeenia keeles Leta Mare) on linn Ungaris Hajdú-Bihari komitaadis Derecske kreisis. Létavértes asub Rumeenia piirist 4,5 km kaugusel, Debrecenist ligikaudu 25 km kagus.\n\nLétavértes moodustati 1970. aastal, kui ühendati Nagyléta ja Vértesi külad. Nagylétat on esmamainitud 1229. aastal ja Vértesit 15. sajandil. Linnaõigused sai Létavértes 1. juulil 1996.\n", "id": "ekk_Latn_206166"}
{"text": "Sam Montembeault\n\nSamuel Montembeault (sündinud 30. oktoobril 1996 Bécancouris, Québeci provintsis) on Kanada jäähokimängija, kes mängib väravavahina NHL-i klubis Montreal Canadiens.\n\nAastatel 2013–2017 mängis ta noorteliiga Quebec Major Junior Hockey League'i klubis Blainville-Boisbriand Armada.\n\n2015. aastal valis Florida Panthers ta NHL-i draftis 77. valikuna. 2017. aastal osales ta Panthersi treeninglaagris. Hooajal 2017/18 asus ta mängima American Hockey League'is (AHL) Panthersi tütarklubis Springfield Thunderbirds. 2019. aastal valiti Montembeault ka AHL-i tähtede mängule. Panthersi meeskonda kutsuti Montembeault esmakordselt 2019. aasta veebruaris. NHL-is tegi ta debüüdi sama aasta 2. märtsil mängus Carolina Hurricanesi vastu.\n\n2021. aasta oktoobris Montembeault liitus Montreal Canadiensiga. 2022. aasta juulis pikendas ta Canadiensiga lepingut kahe aasta võrra.\n\nKanada jäähokikoondise koosseisus osaleb Montembeault 2023. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_206167"}
{"text": "Őriszentpéter\n\nŐriszentpéter (sloveeni keeles Šentpeter, saksa keeles St. Peter in der Wart) on linn Ungaris Vasi komitaadis Körmendi kreisis. Őriszentpéter asub Sloveenia piirist 5 km ja Austria piirist 20 km kaugusel.\n\nKüla on esmamainitud 1280. aastal. Linnaõigused sai Őriszentpéter 1. juulil 2005.\n", "id": "ekk_Latn_206168"}
{"text": "Patrick Brown\n\nPatrick Wellington Brown (sündinud 29. mail 1992 Bloomfield Hillsis, Michiganis) on USA jäähokimängija, kes mängib keskründajana NHL-i klubis Ottawa Senators.\n\nAastatel 2010–2014 mängis Brown Boston College'i jäähokimeeskonnas.\n\n2014. aasta aprillis sõlmis Brown kaheaastase lepingu NHL-i klubiga Carolina Hurricanes. NHL-is debüteeris Brown Hurricanesi hooaja avamängus 10. oktoobril 2014 New York Islandersi vastu. Esimese värava lõi ta liigas 31. märtsil 2016 mängus New York Rangersi vastu, kuid see jäi ühtlasi tema ainsaks väravaks Hurricanesi meeskonnas. Hurricanesi organisatsiooni kuulus Brown kuni hooaja 2018/19 lõpuni. Suurema osa ajast mängis ta American Hockey League'is (AHL) Hurricanesi tütarklubis Charlotte Checkers. 2019. aastal võitis ta Checkersiga Calder Cup'i, mis on AHL-i vaste Stanley karikale.\n\n2019. aasta juulis sõlmis Brown kaheaastase lepingu Vegas Golden Knightsiga. Suurema osa hooajast 2019/20 mängis ta AHL-is Golden Knightsi tütarklubis Chicago Wolves. Samal põhihooajal sai ta NHL-is kirja ühe mängu, kui lõi 23. veebruaril 2020 värava Anaheim Ducksi vastu. Lisaks osales ta samal hooajal kahes Stanley karika väljalangemismängude mängus. Esimese ringi kolmandas mängus lõi ta värava Chicago Blackhawksi vastu.\n\n2021. aasta oktoobris liitus Brown Philadelphia Flyersiga.. Flyersis mängis ta põhiliselt neljandas ründeliinis lahtivisete võtjana.\n\n2023. aasta märtsis kaubeldi Brown Philadelphia Flyersist Ottawa Senatorsi.\n\nUSA jäähokikoondise koosseisus osaleb Brown 2023. aasta maailmameistrivõistlustel.\n\nTema isa Doug Brown on endine jäähokimängija.\n", "id": "ekk_Latn_206169"}
{"text": "3M22 Tsirkon\n\n3M22 Tsirkon (vene keeles 3M22 «Циркон»; NATO koodnimi SS-N-33) on Venemaa laevatõrje raketikompleks, mis tulistab välja hüperhelikiirusega tiibrakette.\n\nRaketikompleks Tsirkon töötati välja Moskva oblastis Reutovis asuvas Masinaehituse Teadus-Tootmiskoondises.\n\nAugustis 2022 teatas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu meediale, et alustati hüperhelikiiruselise raketikompleksi Tsirkon saritootmist.\n\nJaanuaris 2023 ilmus Vene meedias teade, et Tsirkonid paigaldati Venemaa mereväe Põhjalaevastiku fregatile Admiral Gorškov.\n\nVeebruaris 2024 teatas Ukraina, et 7. veebruaril toimunud raketirünnakus Kiievile kasutas Venemaa Tsirkon raketti.\n", "id": "ekk_Latn_206170"}
{"text": "Masinaehituse Teadus-Tootmiskoondis\n\nSõjatööstuse Korporatsioon Masinaehituse Teadus-Tootmiskoondis (vene keeles Военно-промышленная корпорация \"Научно-производственное объединение машиностроения\"; lühendnimi Masinaehituse NPO) on Venemaa aktsiaselts, juhtivaid raketi- ja kosmosetehnika tootmiskoondisi.\n\nAsub Moskva oblastis Reutovis.\n\nTootmiskoondise ettevõtetes töötatakse välja ning toodetakse kanderakette, tehiskaaslasi, kosmoselaevu, orbitaaljaamu ja nende mooduleid, ballistilisi rakette, tiibrakette ja muid rakette.\n\nTootmiskoondis loeb enda asutamisaastaks 1944. aastat, kui Reutovis loodi Vladimir Tšelomei juhtimisel lennukmürsu katse-konstrueerimisbüroo OKB-51 (eesmärk oli luua pöördprojekteerimise teel trofeeraketist V1 vene analoog).\n\nTootmiskoondise peakonkurent on Koroljovi Raketi- ja Kosmosetehnika Korporatsioon Energia.\n", "id": "ekk_Latn_206171"}
{"text": "Gönc\n\nGönc on linn Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis, Gönci kreisi halduskeskus. Gönc asub Slovakkia piirist vähem kui 6 km kaugusel, Miskolcist ligikaudu 62 km kirdes.\n\nGönc on Ungari kõige põhjapoolsem linn.\n\nGönci on ürikutes esmamainitud 1219. aastal. Linnaõigused sai 2001. aastal.\n\nGöncis oli reformeeritud kiriku pastoriks Gáspár Károlyi (u. 1529–1592), kes esimesena tõlkis Piibli ungari keelde.\n", "id": "ekk_Latn_206172"}
{"text": "Neustift an der Lafnitz\n\nNeustift an der Lafnitz on vald (Marktgemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal Oberwarti ringkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_206173"}
{"text": "Oberdorf im Burgenland\n\nOberdorf im Burgenland on vald (Gemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal Oberwarti ringkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_206174"}
{"text": "Borsodnádasd\n\nBorsodnádasd on linn Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis Ózdi kreisis. Borsodnádasd asub Slovakkia piirist 14,5 km kaugusel, Ózdist ligikaudu 12 km lõunas ja Miskolcist umbes 40 km läänes.\n\nNádasdi küla on ürikutes esmamainitud 1327. aastal. Praeguse nime sai Borsodnádasd 1903. aastal. Linnaõigused anti Borsodnádasdile 2001. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206175"}
{"text": "Pinkafeld\n\nPinkafeld on vald (Stadtgemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal Oberwarti ringkonnas.\n\nVallaosad on Hochart, Gfangen, Alt-Pinkafeld, Nord-Pinkafeld ja Pinkafeld Stadt. Pinkafeld asub Pinka jõe kaldal, mille järgi on linn oma nime saanud.\n", "id": "ekk_Latn_206176"}
{"text": "Nyírbátor\n\nNyírbátor on linn Ungaris Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis, Nyírbátori kreisi halduskeskus. Nyírbátor asub Rumeenia piirist 15,5 km kaugusel, Nyíregyházast ligikaudu 33 km idakagus.\n\nAsulat on ürikutes esmamainitud 1279. aastal. Nyírbátor kaotas linnaõigused 1872. aastal, kuid sai need tagasi 1973. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206177"}
{"text": "Rohepööre\n\nRohepööre on majanduslik strateegia, mis võimaldaks muuta majanduse, ühiskonna ja keskkonna jätkusuutlikuks.\n", "id": "ekk_Latn_206178"}
{"text": "Csorvás\n\nCsorvás (rumeenia keeles Ciorvaş) on linn Ungaris Békési komitaadis Békéscsaba kreisis. Csorvás asub Békéscsabast ligikaudu 20 km läänes.\n\nAsulat on esmamainitud 1217. aastal. Raudteeühenduse sai Csorvás 1871. aastal. Alevi staatus anti Csorvásile 1970. aastal. Linnaõigused sai Csorvás 1. juulil 2005.\n", "id": "ekk_Latn_206179"}
{"text": "Roberto Devereux\n\n\"Roberto Devereux\" (originaalis Roberto Devereux, ossia Il conte di Essex – 'Roberto Devereux ehk Essexi krahv') on Gaetano Donizetti ooper (tragedia lirica) kolmes vaatuses Salvadore Cammarano libretole, mis suures osas järgis Felice Romani libretot Saverio Mercadante ooperile \"Il conte d'Essex\" (1833), mis omakorda põhines Jacques-François Ancelot' tragöödial \"Elisabeth d'Angleterre\" (1829) ja Jacques Lecène'i romaanil \"Elisabeth et du comte d'Essex\" (1787).\n\nEsmaettekanne toimus 28. oktoobril 1837 Napoli Teatro San Carlos.\n", "id": "ekk_Latn_206180"}
{"text": "Gračanica klooster\n\nGračanica klooster ([ɡratʃǎnitsa]; serbia keeles Манастир Грачаница, albaania keeles Manastiri i Graçanicës) on kunagine õigeusu klooster Kosovos Gračanicas, serblaste enklaavis Lipljani lähedal. Kloostri ehitas Serbia kuningas Stefan Milutin 1321. aastal. Kloostrikompleksist on tänapäevani säilinud üksnes kirik.\n\n1990. aastal nimetati klooster eriti oluliseks kultuurimälestiseks ning 2006. aastal kanti UNESCO maailmapärandi nimistu objektide hulka ühena Kosovo keskaegsetest ehitismälestistest.\n", "id": "ekk_Latn_206181"}
{"text": "Paremkalda-Ukraina\n\nParemkalda-Ukraina (ukraina keeles Правобережна Україна, vene keeles Правобережная Украина, poola keeles Prawobrzeżna Ukraina, Slovaki keeles Pravobrežná Ukrajina, ungari keeles Jobb parti Ukrajna) on ajalooline ja territoriaalne nimetus tänapäeva Ukraina osale Dnepri jõe paremal (lääne)kaldal, mis vastab tänapäevastele Vinnõtsja, Žõtomõri, Kirovohradi oblastitele, aga ka Kiievi ja Tšerkassõ lääneosadele. See eraldati varemete ajal vasakust kaldast.\n\nParemkalda-Ukraina piirneb läänes Volõõnia ja Podoolia ajalooliste piirkondadega, edelas Moldaavia, lõunas Jedisani ja Zaporižžja piirkonnaga, idas Vasakkalda-Ukrainaga ning põhjas Polesjega.\n\nPiirkonna peamised linnad on Tšerkassõ, Kropõvnõtskõi, Bila Tserkva, Žõtomõr ja Oleksandrija.\n", "id": "ekk_Latn_206182"}
{"text": "Tamási\n\nTamási on linn Ungaris Tolna komitaadis, Tamási kreisi halduskeskus. Tamási asub Balatoni järvest 35 km kagus ja komitaadikeskusest Szekszárdist ligikaudu 46 km loodes.\n\nTamási lossi on ürikutes esmamainitud 1315. aastal. Aastatel 1541–1686 oli Tamási Osmanite riigi võimu all. Tamásile anti alevi staatus 1730. aastal. Linnaõigused sai Tamási 1984. aastal.\n\nAastatel 1945–1989 olid linna servas asunud kasarmud Nõukogude armee käsutuses.\n", "id": "ekk_Latn_206183"}
{"text": "Vasakkalda-Ukraina\n\nVasakkalda-Ukraina (ukraina keeles Лівобережна Україна, vene keeles Левобережная Украина, poola keeles Lewobrzeżna Ukraina) on Dnepri jõe vasakul (ida)kaldal asuva Ukraina osa ajalooline nimi, mis hõlmab tänapäevaseid Tšernihivi, Poltava ja Sumõ oblasteid ning Kiievi ja Tšerkassõ idaosa.\n", "id": "ekk_Latn_206184"}
{"text": "Didzis Šmits\n\nDidzis Šmits (sündinud 14. veebruaril 1975 Riias) on Läti ettevõtja ja poliitik. 2022. aasta Läti parlamendivalimistel valiti ta ühisnimekirjas \"Apvienatais listis\" (kuhu kuulusid Läti Roheline Partei, Läti Regioonide Ühendus ja Liepaja partei) seimi liikmeks. Ta oli 14. detsembrist 2022 kuni 15. septembrini 2023 Läti põllumajandusminister.\n\nTa on tegutsenud lobistina. Ta oli Läti kalakasvatajate liidu president (valitud 2006. aasta lõpus) ja Läti Toiduettevõtete Föderatsiooni nõukogu esimees, samuti Euroopa Vähipüügi Assotsiatsiooni juht.\n\n2004. aastal oli ta Rahvapartei välisministrite Rihards Pīksi ja Artis Pabriksi büroo juhataja.\n\nAastal 2006 liitus ta enne 2006. aasta Läti parlamendivalimisi parteiga Uus Aeg (Jaunais Laiks), olles ühtlasi ka partei seimi fraktsiooni konsultant ja pressisekretär. Aastal 2009 oli ta üks partei \"Jaunlatvija\" asutajatest, valiti erakonna juhiks ja kandideeris Riia linnavolikogu valimistel, kuid see nimekiri ei pälvinud valijate toetust. Aastal 2010 osales ta parteiühenduse \"Hea Läti Eest\" (\"Par labu Latviju\") asutamises, esindades selles erakonda \"Jaunlatvija\", kuid erakonna üldkogu lükkas hiljem osalemisplaani tagasi.\n\nAastal 2018 astus ta erakonda Kellele kuulub riik? ja valiti selle nimekirjast seimi. Valitsuse moodustamise ajal eeldati talt majandusministri portfelli, kuid vahetult enne valitsuse kinnitamise hääletust keeldus ta pakkumisest. 2015. aasta Läti presidendivalimistel kandideeris ta Läti presidendiks, kuid jäi alla Egils Levitsile. Seejärel lahkus ta seimi fraktsioonist ja parteist. Mais 2021, kui Kellele kuulub riik? seimi fraktsioonist oli lahkunud hulk saadikuid, teatati, et Didzis Šmits naaseb fraktsiooni, kuigi ta ei osalenud Koroonapandeemia seimi koosolekutel (seim oli kaugtööl).\n\n2022 aasta alguses astus ta Läti Rohelise Partei ridadesse ning tegi koostööd Roheliste ja Talurahvaliidu Seimi fraktsiooniga. 2022. aasta Läti parlamendivalimistel valiti ta ühisnimekirjas \"Apvienatais listis\" seimi liikmeks. 14. detsembril 2022 sai tast Läti põllumajandusminister.\n", "id": "ekk_Latn_206185"}
{"text": "Bryan Johnson\n\nBryan Johnson (sündinud 22. augustil 1977 Provos Utah' osariigis) on Ameerika Ühendriikide edukas ettevõtja, riskikapitalist ja kirjanik. Ta on asutaja ja tegevjuht ajutegevust jälgivale ja salvestavale ettevõttele Kernel ning alustavatesse teadus- ja tehnoloogiaettevõtetesse investeerivale riskikapitaliettevõttele OS Fund.\n\nTa oli ka e-kaubanduses mobiili- ja veebimaksesüsteemidele spetsialiseerunud ettevõtte Braintree asutaja, juhatuse esimees ja tegevjuht. Venmo omandas selle 2012. aastal 26,2 miljoni dollari eest. PayPal omandas liidetud üksuse 2013. aastal 800 miljoni dollari eest.\n", "id": "ekk_Latn_206186"}
{"text": "Emilia di Liverpool\n\n\"Emilia di Liverpool\" on Gaetano Donizetti ooper (dramma semiseria) kahes vaatuses anonüümse autori libretole, mis oli kirjutatud Vittorio Trento ooperile \"Emilia di Laverpaut\" Stefano Scatizzi samanimelise näidendi järgi.\n\nEsmaettekanne toimus 28. juulil 1824 Napoli Teatro Nuovos.\n", "id": "ekk_Latn_206187"}
{"text": "Medgyesegyháza\n\nMedgyesegyháza (slovaki keeles Medeš) on linn Ungaris Békési komitaadis Mezőkovácsháza kreisis. Medgyesegyháza asub Rumeenia piirist 16 km kaugusel, komitaadikeskusest Békéscsabast ligikaudu 20 km lõunas.\n\nAsulat on ürikutes esmamainitud 1418. aastal. Raudteeühendus on Medgyesegyházal alates 1883. aastast. Linnaõigused sai Medgyesegyháza 1. juulil 2009.\n", "id": "ekk_Latn_206188"}
{"text": "Nyírmada\n\nNyírmada on linn Ungaris Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis Vásárosnaményi kreisis. Nyírmada asub Ukraina piirist 24 km kaugusel, Nyíregyházast ligikaudu 37 km idakirdes.\n\nAsulat on ürikutes esmamainitud 1296. aastal. Nyírmada sai linnaõigused 1. juulil 2009.\n", "id": "ekk_Latn_206189"}
{"text": "Körösladány\n\nKörösladány on linn Ungaris Békési komitaadis Szeghalomi kreisis. Körösladány asub Békéscsabast 32 km põhjas, Rumeenia piirist 35 km kaugusel.\n\nKörösladányit on ürikutes esmamainitud 1222. aastal. Körösladány sai linnaõigused 2007. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206190"}
{"text": "Hristianovitši Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Instituut\n\nHristianovitši Venemaa TA Siberi Osakonna Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Instituut (vene keeles Институт теоретической и прикладной механики им. С. А. Христиановича СО РАН; lühend IPTM) on Novosibirskis asuv teadusuurimisinstituut, mis kuulub Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna struktuuri.\n\nInstituut asutati 1957. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206191"}
{"text": "Hristianovitši Venemaa TA Siberi Osakonna Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Instituut\n\nsuuna Hristianovitši Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Instituut\n", "id": "ekk_Latn_206192"}
{"text": "S. A. Hristianovitši nimeline Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Instituut\n\nsuuna Hristianovitši Teoreetilise ja Rakendusmehaanika Instituut\n", "id": "ekk_Latn_206193"}
{"text": "Rakamaz\n\nRakamaz on linn Ungaris Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis Nyíregyháza kreisis. Rakamaz asub Tisza jõest umbes 3 km idas, komitaadikeskusest Nyíregyházast ligikaudu 27 km loodes.\n\nAsulat on ürikutes esmamainitud 1067. aastal. Rakamaz sai linnaõigused 2000. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206194"}
{"text": "Lõuna-Uurali Riiklik Ülikool\n\nLõuna-Uurali Riiklik Ülikool (vene keeles Южно-Уральский государственный университет; lühend JuUrGU) on Tšeljabinsks asuv ülikool, Tšeljabinski oblasti suurim kõrgkool, rahvuslik uurimisülikool.\n\nÜlikool loeb enda asutamisaastaks 1943. aastat, kui asutati Tšeljabinski Mehaanika-Masinaehituse Instituut (Челябинский механико-машиностроительный институт). Aastatel 1951–1990 kandis kõrgkool nime Tšeljabinski Polütehniline Instituut ja 1990–1997 Tšeljabinski Riiklik Tehnikaülikool.\n", "id": "ekk_Latn_206195"}
{"text": "Rechnitz\n\nRechnitz on vald (Marktgemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal Oberwarti ringkonnas.\n\nVald asub Burgenlandi lõunaosas, Ungari piiri ääres, Bozsoki ja Szombathely lähedal. Burgenlandi kõrgeim mägi Geschriebenstein ja Alpide idapoolseimad eelmäed asuvad osaliselt valla territooriumil.\n", "id": "ekk_Latn_206196"}
{"text": "Rotenturm an der Pinka\n\nRotenturm an der Pinka on vald (Marktgemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal Oberwarti ringkonnas, Pinka jõe kallastel. Rotenturm on peaaegu liitunud naabri Unterwartiga. Väike ungarikeelne küla Siget in der Wart (Őrisziget) on Rotenturm an der Pinka valla osa.\n", "id": "ekk_Latn_206197"}
{"text": "Bábolna\n\nBábolna on linn Ungaris Komárom-Esztergomi komitaadis Komáromi kreisis. Bábolna asub Doonaust 11 km lõunas ja Komáromist ligi 16 km edelas.\n\nBábolnat on ürikutes esmamainitud 1268. aastal. 1848. aasta Ungari revolutsiooni ajal toimus seal 28. detsembril 1848 Austria ja Ungari vägede vahel Bábolna lahing. Linnaõigused sai Bábolna 1. juulil 2003.\n\nLinnas asub Bábolna hobusekasvatus.\n", "id": "ekk_Latn_206198"}
{"text": "Schachendorf\n\nSchachendorf on vald (Gemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal Oberwarti ringkonnas. Viimase rahvaloenduse andmetel oli 73% rahvastikust Burgenlandi horvaadid ja 5% ungarlased.\n\nSee asub Ungari piiri ääres ja Bucsust läheb üle piiri Schachendorfi maantee.\n", "id": "ekk_Latn_206199"}
{"text": "RS-28 Sarmat\n\nRS-28 Sarmat (vene keeles РС-28 «Сармат»; NATO koodnimi SS-X-30) on Venemaa viienda põlvkonna strateegiline raketikompleks mitmeastmelise mandritevahelise ballistilise raketiga.\n\nRaketid lastakse välja stardišahtidest.\n\nRaketis kasutatakse Energomašis Valentin Gluško juhtimisel väljatöötatud vedelkütusel töötava raketimootori RD-264 (loodud 1980. aastatel) moderniseeritud versiooni.\n\nSarmatiga on võimalik orbiidile lennutada kosmoseaparaate, kuid ka hüperhelikiiruselist juhitavat lendkeha Avangard.\n", "id": "ekk_Latn_206200"}
{"text": "Makejevi raketikeskus\n\nAkadeemik Makejevi Riiklik Raketikeskus (vene keeles Государственный ракетный центр имени академика В. П. Макеева; lühendnimi Makejevi GRTs) on Venemaa aktsiaselts, juhtivaid raketi- ja kosmosetehnika teadus-konstrueerimiskeskusi, ballistiliste rakettide väljatöötaja.\n\nMakejevi raketikeskus asub Tšeljabinski oblastis Miassis, juhib kolme masinaehitustehast (Miassis, Zlatoustis ja Krasnojarskis) ning ühte teadusuurimisinstituuti (Zlatoustis). Kuulub Roskosmose struktuuri.\n", "id": "ekk_Latn_206201"}
{"text": "Vladimir Degtjar\n\nVladimir Grigorjevitš Degtjar (vene keeles Владимир Григорьевич Дегтярь; sündinud 13. septembril 1948 Majakis Orenburgi oblastis) on vene raketitehnikakonstruktor.\n\nVladimir Degtjar lõpetas 1972. aastal Tšeljabinski Polütehnilise Instituudi mootorite, aparaatide ja automaatide teaduskonna lennuaparaatide erialal.\n\nPärast lõpetamist suunati ta insenerina tööle Miassis asunud masinaehituse konstrueerimisbüroosse (tänapäeval on see Akadeemik Makejevi Riiklik Raketikeskus).\n\nAlates 1998. aastast on Degtjar Akadeemik Makejevi Riikliku Raketikeskuse peadirektor ja peakonstruktor.\n\n2002. aastal kaitses ta tehnikadoktori väitekirja.\n\nTema juhtimisel ja otsesel osalusel on loodud allveelaevade ballistiliste rakettide komplekse (sealhulgas Sineva, mis võeti relvastusse 2007. aastal).\n\nMakejevi raketikeskuse juhtimise kõrval tegutseb Degtjar ka õppejõuna. Ta juhib Lõuna-Uurali Riikliku Ülikooli aerokosmose õppesuuna lennuaparaatide kateedrit.\n", "id": "ekk_Latn_206202"}
{"text": "Fehérgyarmat\n\nFehérgyarmat on linn Ungaris Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis, Fehérgyarmati kreisi halduskeskus. Fehérgyarmat asub Ukraina piirist 15 km ja Rumeenia piirist 21 km kaugusel.\n\nAsulat on ürikutes esmamainitud 14. sajandi alguses. Aleviks sai Fehérgyarmat 1418. aastal. Fehérgyarmatile anti linnaõigused 1978. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206203"}
{"text": "Stadtschlaining\n\nStadtschlaining on vald (Stadtgemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal Oberwarti ringkonnas. Seal asub Henrik I Kőszegi ehitatud Schlainingi linnus, kus asub Austria rahu ja konfliktide lahendamise õppekeskus (ASPR) ja rahumuuseum.\n", "id": "ekk_Latn_206204"}
{"text": "Nyíradony\n\nNyíradony on linn Ungaris Hajdú-Bihari komitaadis, Nyíradonyi kreisi halduskeskus. Nyíradony asub Rumeenia piirist 20 km kaugusel, Debrecenist ligikaudu 28 kirdes ja Nyíregyházast umbes 33 km lõunakagus.\n", "id": "ekk_Latn_206205"}
{"text": "Asperni-Esslingi lahing\n\nAsperni-Esslingi lahing oli 21.–22. mail 1809 toimunud sõjaline kokkupõrge Napoleon I juhitud Prantsuse ning Tescheni hertsogi Karli juhitud Austria armeede vahel. Lahing toimus Doonau jõe vasakul kaldal Asperni ja Esslingi külade ümber. Lahing kujunes Napoleoni esimeseks suuremaks kaotuseks Euroopas.\n", "id": "ekk_Latn_206206"}
{"text": "Rita (Donizetti)\n\n\"Rita\" (itaaliakeelses originaalis Rita, ou Le mari battu – 'Rita ehk pekslevad mered') on Gaetano Donizetti koomiline ooper (opéra comique) ühes vaatuses Gustave Vaëzi prantsuskeelsele libretole, mis kandis pealkirja \"Deux Hommes et une femme\" ('kaks meest ja üks naine').\n\nEsmaettekanne toimus 7. mail 1860 Pariisi Opéra-Comique Salle Favartis.\n", "id": "ekk_Latn_206207"}
{"text": "Venemaa Föderatsiooni töökangelane\n\nVenemaa Föderatsiooni töökangelane (vene keeles Герой Труда Российской Федерации) on Venemaa Föderatsiooni antav aunimetus. See on kõrgeim aunimetus, mida antakse tööalaste teenete eest Venemaa riigi ja rahva ees. Aunimetusega kaasneb medal Venemaa Föderatsiooni töökangelane.\n\nAunimetust antakse alates 2013. aastast. Töökangelase aunimetust on 2023. aasta maikuu seisuga välja antud 87 inimesele.\n", "id": "ekk_Latn_206208"}
{"text": "Gerbert Jefremov\n\nGerbert Aleksandrovitš Jefremov (vene keeles Герберт Александрович Ефремов; sündinud 13. septembril 1933 Maloje Zaretšjes Põhja krais) on vene raketitehnikakonstruktor.\n\nGerbert Jefremov lõpetas 1956. aastal Leningradi Sõjalis-Mehaanikainstituudi aparaadiehituse erialal.\n\nPärast lõpetamist suunati ta insenerina tööle Reutovis asunud Vladimir Tšelomei juhitud katse-konstrueerimisbüroosse OKB-52 (tänapäeval on see Masinaehituse Teadus-Tootmiskoondis). 1971. aastal edutati ta peakonstruktori asetäitjaks. Pärast Tšelomei surma 1984. aastal määrati ta peakonstruktoriks.\n\nAastatel 1989–2007 oli Jefremov Masinaehituse Teadus-Tootmiskoondise peadirektor ja ühtlasi peakonstruktor. Alates 2007. aastast on ta samas aupeadirektori ja aupeakonstruktori staatuses.\n\nTema juhtimisel ja otsesel osalusel on loodud raketi- ja kosmosetehnikat, sealhulgas tiibraketikomplekse, laevatõrjekomplekse (P-6, P-35, Granit, Oniks), strateegilisi raketikomplekse (UR-sari), orbitaaljaamu (Almaz) ja kanderakette (Strela). Ta osales ka hüperhelikiiruselise juhitava lendkeha Avangard väljatöötamisel.\n", "id": "ekk_Latn_206209"}
{"text": "Põhjalaevastik\n\nVenemaa Föderatsiooni Sõjalaevastiku Põhjalaevastik (vene keeles Северный флот, lühend SF) on Venemaa mereväe laevastikukoondis, mille peabaas asub Severomorskis.\n\nPõhjalaevastikku peeti kuni 2014. aastani nooreks laevastikuks Venemaal, kuid 2014. aastal muudeti Venemaa mereväe ülemjuhataja käskkirjaga Põhjalaevastiku moodustamise aastanumbrit 1934-lt 1733-le.\n\nPõhjalaevastiku koosseisu kuuluvad tuumaallveelaevad, merelennuvägi, raketiristlejad, kopterikandjad ja allveelaevatõrje pealveelaevad.\n\nPõhjalaevastiku lipulaev on lennukikandja Admiral Kuznetsov.\n\nAlates aprillist 2024 laevastiku ülem on viitseadmiral Konstantin Kabantsov.\n", "id": "ekk_Latn_206210"}
{"text": "Admiral Gorškov\n\nFregatt Admiral Flota Sovetskogo Sojuza Gorškov (vene keeles фрегат «Адмирал флота Советского Союза Горшков») on Venemaa esimese klassi fregatt.\n\nFregatt Admiral Gorškov kuulub Venemaa mereväe Põhjalaevastiku 43. raketilaevadiviisi koosseisu. 2023. aastal täiendati fregati relvastust hüperhelikiiruseliste Tsirkonidega.\n", "id": "ekk_Latn_206211"}
{"text": "Õgiköis\n\nÕgiköis (Triphyophyllum peltatum) on taimeliik nelgilaadsete seltsist, sugukonnast Dioncophyllaceae. Perekonna ainus liik.\n\nTa on liaan. Elab Aafrika troopilistes metsades Elevandiluurannikul, Sierra Leones ja Libeerias.\n\nTa moodustab eri elu etappidel kolme erinevat tüüpi lehti (sellest on pärit ka ta ladinakeelne nimi). Ta on suurimaid putuktoidulisi taimi.\n", "id": "ekk_Latn_206212"}
{"text": "Oleksa Dovbuš\n\nOleksa Dovbuš (ukraina keeles Олекса Довбуш) (sünd. 1700, Petšenižõn Kolomja – suri 24. augustil 1745) oli kuulus Ukraina lindprii, oprõški juht, kellest sai rahvakangelane, keda sageli võrreldakse Robin Hoodiga.\n", "id": "ekk_Latn_206213"}
{"text": "Dovbuši kaljud\n\nDovbuši kaljud on rühm looduslikke ja tehislikke ehitisi, mis on raiutud kaljusse umbes 980 m kõrgusel läänerannikul, umbes 3 km kaugusel Bubnõštše külast Ivano-Frankivski oblastis Lääne-Ukrainas. Formatsioonide nimi pärineb oprõškõi liikumise juhilt Oleksa Dovbušilt.\n\nKaljud on osa Poljanõtski piirkondlikust maastikupargist.\n", "id": "ekk_Latn_206214"}
{"text": "Veprõki piiramine\n\nVeprõki piiramine toimus 3.–18. jaanuaril 1709 Rootsi sissetungil Venemaale Põhjasõjas.\n\nPärast ebatavaliselt külma talve oli mõlema armee poolt hukkunud palju vägesid ja Rootsi Karl XII otsustas Venemaa tsaar Peeter I survestamiseks piirata Venemaa linna Veprõki. Linna kaitses umbes 1500-meheline garnison. Pärast seda, kui Vene komandör Šoti kolonel Fermor keeldus alistumast, alustas Karl XII linna pommitamist ja hiljem, 17. jaanuaril ka pealetungi. Pärast umbes kaks tundi kestnud intensiivset võitlust tõmbusid rootslased tagasi, suutmata linna vallutada. Ööl vastu 18. jaanuari venelased aga alistusid ja rootslastel lasti sisse marssida. Tulemus oli Rootsi vägede taktikaline edu, kuid ei muutnud oluliselt strateegilist olukorda. Umbes 400 rootslast sai surma ja veel 600 haavata. Kogu Vene garnison kas tapeti, vangistati või sai haavata. Mõne päeva pärast põletas Karl XII linna maha.\n", "id": "ekk_Latn_206215"}
{"text": "Fausta (Donizetti)\n\nFausta on Gaetano Donizetti ooper (melodramma) kahes vaatuses Domenico Gilardoni libretole helilooja poolt lõpetatuna. Kirjanduslikuks allikaks oli Tomasso Sgricci tragöödia Crispo (1827). Esmaettekanne toimus 12. jaanuaril 1832 Napoli Teatro San Carlos.\n", "id": "ekk_Latn_206216"}
{"text": "Glacieri maakond\n\nGlacieri maakond (Glacier County) on maakond USA-s Montana osariigis. Piirneb põhjas Kanadaga.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Cut Bank. Browningis asub Mustjala indiaanireservaadi halduskeskus.\n\nMaakonna pindala on 7870 km², millest 110 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 13 778. Aastal 2000 oli elanike arv 13 247.\n", "id": "ekk_Latn_206217"}
{"text": "Erlend Lõwi\n\nErlend Lõwi (aastani 1989 Erlend Lõbin; sündinud 13. veebruaril 1954 Tallinnas) on eesti vioolamängija, kulturismivõistleja ja -treener. Eesti Teatriliidu liige (1975–1998).\n", "id": "ekk_Latn_206218"}
{"text": "Balti Riiklik Tehnikaülikool Vojenmehh\n\nUstinovi Balti Riiklik Tehnikaülikool Vojenmehh (vene keeles Балтийский государственный технический университет «Военмех» им. Д. Ф. Устинова»; lühendnimi BGTU Vojenmehh) on Peterburis asuv tehnikaülikool.\n", "id": "ekk_Latn_206219"}
{"text": "Ohustatud maailmapärandiobjektide nimistu\n\nOhustatud maailmapärandiobjektide nimistu (inglise keeles List of World Heritage in Danger, prantsuse keeles Liste du patrimoine mondial en péril) on loetelu UNESCO maailmapärandi nimistu kultuuri- ja loodusmälestistest, mida ähvardab kahjustumine, hävimine või kadumine ja mille kaitseks UNESCO nõuab erakordseid jõupingutusi.\n", "id": "ekk_Latn_206220"}
{"text": "Institut supérieur de l'aéronautique et de l'espace\n\nKõrgem Lennundus- ja Kosmoseinstituut, mille akronüüm on Isae-Supaéro on üks 204 Prantsuse , mis on akrediteeritud 1. september 2020 anda välja insenerikraad.\n\nRelvajõudude ministeeriumi järelevalve alla antud Isae-Supaéro on Ensica ja Supaéro ühinemise tulemus, mis viidi läbi 2007. aastal. See annab Isae-Supaéro inseneri kraadi, inseneri kraadi õpipoisiõppe kaudu. Industrialiseerimine ja meetodid \", samuti riiklik diplom Lennundustehnika magister », erialamagistrid ja doktorikraad. Supaéro, 1909. aastal koolitamise eesmärgil loodud kool targad teadlased, juhid ja insenerid », Prantsusmaa ja Euroopa lennundustööstuse jaoks, tähistas 2009. aastal oma sajandat sünnipäeva . Supaéro koolitab üldisi ja mitmekülgseid insenere, kes on võimelised praktiseerima laias spektris tegevusi.\n", "id": "ekk_Latn_206221"}
{"text": "Anna Hall\n\nAnna Hall (sündinud 23. märtsil 2001 Denveris) on USA kergejõustiklane, kelle põhialaks on seitsmevõistlus.\n\nTema isiklik rekord seitsmevõistluses on 6988 punkti, rekord on püstitatud 27.–28. mail 2023 Götzises.\n\n2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel sai ta 3. koha.\n", "id": "ekk_Latn_206222"}
{"text": "Lindsey Graham\n\nLindsey Olin Graham (sündinud 9. juulil 1955 Centralis, Lõuna-Carolinas) on Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik, Vabariikliku Partei liige.\n\nAastatel 1993–1995 kuulus Graham Lõuna-Carolina osariigi Esindajatekotta. Aastatel 1995–2003 kuulus ta Lõuna-Carolina osariigi esindajana USA Esindajatekotta. Alates 2003. aastast on ta olnud USA Senati liige. Aastatel 2019–2021 oli ta USA Senati justiitskomitee esimees.\n\n2023. aasta 26. mail kohtus senaator Kiievis president Želenskõiga, 29. mail väljastas Venemaa siseministeerium senaatori vahistamiskäsu.\n", "id": "ekk_Latn_206223"}
{"text": "Wolt\n\nWolt on Soome infotehnoloogiaettevõte, mis osutab toidu ja muude toodete kullerteenust. Wolti äppide või kodulehe kaudu saavad kasutajad tellida poodidest tooteid koju või minna tellitud toodetele ise järele. Ettevõttel on oma toidupoekett Wolt Market. Wolti peakorter asub Helsingis.\n\nMais 2022 ostis Wolti ära Ameerika Ühendriikide ettevõte DoorDash, Inc. DoorDash tegutseb 29 riigis, nendest 25 Wolti kaubamärgiga. Eestis osutab Wolti teenuseid 2016. aastal asutatud Wolt Eesti OÜ.\n", "id": "ekk_Latn_206224"}
{"text": "Chiemsee\n\nChiemsee on järv Saksamaal Baieris, Rosenheimi lähedal. Järve hüüdnimi on \"Baieri meri\". Lõunast suubuvad järve Großache ja Prieni jõgi, põhja poole voolab välja Alz, mis suubub Inni, mis omakorda suubub Doonausse. Chiemsee jaguneb suuremaks kirdeosaks ehk Weitseeks ja edelaosaks Inselseeks.\n\nChiemseed ümbritsev Chiemgau piirkond on populaarne puhkeala.\n", "id": "ekk_Latn_206225"}
{"text": "Valimiskogu (Saksamaa)\n\nValimiskogu (ka Liidukogu; saksa keeles Bundesversammlung) on lisaks Ühiskomiteele üks kahest Saksamaa mittealalisest põhiseaduslikust institutsioonist. Valimiskogu ainus ülesanne on valida Saksamaa president kas iga viie aasta tagant hiljemalt 30 päeva enne ametisoleva presidendi ametiaja lõppu või 30 päeva jooksul pärast presidendi ametiaja ennetähtaegset katkemist. Valimiskokku kuuluvad kõik parlamendi ehk Liidupäeva liikmed ning sama palju esindajaid Saksamaa 16-lt liidumaalt.\n\nPõhiseaduse järgi võib presidendi valimiseks toimuda kuni kolm hääletusvooru. Esimeses kahes voorus peab valimiste võitmiseks saama absoluutse häälteenamuse. Kolmandas voorus saab presidendiks enim hääli saanud kandidaat. Kandidaate võib üles seada iga Valimiskogu saadik.\n\nTavaliselt ei ole Saksamaa presidendi valimiste tulemus üllatav, kuna erakondade saadikute arvu pealt on võimalik kokku arvutada, millisel kandidaadil suurim edušanss on. Tihti võidab Liidupäeva koalitsiooni kandidaat juba esimeses voorus.\n", "id": "ekk_Latn_206226"}
{"text": "Santiago piirkond\n\nSantiago piirkond () on üks Tšiili 16 piirkonnast (1. järgu haldusüksusest). See on riigi ainus merepiirita piirkond ja seal asub riigi pealinn Santiago.\n\nPiirkonnas asub enamik kaubandus- ja halduskeskusi, sealhulgas ka Tšiili tähtsaim rahvusvaheline lennujaam – Arturo Merino Beníteze rahvusvaheline lennujaam.\n\nSantiago piirkonna pindala on 15 403 km² ja seal elab üle 7 miljoni inimese. See on riigi kõige suurema rahvaarvuga ja kõige tihedamalt asustatud piirkond.\n", "id": "ekk_Latn_206227"}
{"text": "Saksamaa valitsus\n\nSaksamaa poliitilise süsteemi kohta vaata artiklit Saksamaa poliitika.\n\nSaksamaa valitsus (ehk liiduvalitsus või liidukabinet, saksa keeles Bundesregierung või Bundeskabinett) on Saksamaa Liitvabariigi täidesaatva võimu põhiline kandja. Valitsusse kuuluvad kantsler ja ministrid. Valitsuse korraldus, valimine, nimetamine ja laialisaatmine on sätestatud Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artiklitega 62–69.\n\nErinevalt Weimari Vabariigist saab Saksamaa Liidupäev kantsleri tagandada vaid konstruktiivse umbusaldushääletusega ehk valides samas ka uue kantsleri ning ei saa ministritele eraldi umbusaldust avaldada. Sellise süsteemi panid põhiseaduse autorid paika, et vältida uut diktatuuri ja tagada, et kantsleri tagandamise ja samas uue valimata jätmise tõttu ei tekiks poliitilist vaakumit nagu juhtus Weimari perioodil, kui Liidupäev tagandas kantslerid, kuid ei jõudnud kokkuleppele uue valimise osas.\n\nKui katslerile avaldatakse tavalisel viisil umbusaldust, ei pea ta tagasi astuma, kuid võib presidendil paluda Liidupäev laiali saata, mille tulemusel toimuvad 60 päeva jooksul ennetähtaegsed valimised (nii on juhtunud aastatel 1972, 1983 ja 2005). Alternatiivselt võib kantsler paluda presidendil välja kuulutada seadusandlik hädaolukord, mille ajal vajab valitsus seaduste vastuvõtmiseks vaid Liidunõukogu toetust (seda ei ole siiani kasutatud). President ei ole kummalgi juhul kohustatud kantsleri palvet täitma.\n\nSaksamaa valitsuse liikmed võivad (kuid ei pea) kuuluda Liidupäeva.\n", "id": "ekk_Latn_206228"}
{"text": "Kosova keskaegsed mälestusmärgid\n\nKosova keskaegsed mälestusmärgid on Kosovos asuv UNESCO maailmapärandi nimistu objektide rühm, neli keskaegset ehitismälestist, mis kujutavad endast Palaiologoste renessansi aegse romaani mõjudega Bütsantsi kirikuarhitektuuri säravaid näiteid. Erilise väärtusega on kirikute seinafreskod Balkanil välja kujunenud ja seal 13.–17. sajandil viljeldud iseloomulikus stiilis.\n\nMälestiste rühma kuuluvad üksikobjektid on 14. sajandi keskpaigas Serbia kuninga Stefan Dečanski ehitataud Dečani klooster, ühtlasi ka kuninga mausoleum. Peći patriarhaadi kloostrikompleks nelja kuppelkirikuga ja iseloomulike interjöörimaalingutega; 13. sajandi monumentaalsed freskod patriarhaadi vanimas, Apostlite kirikus. 14. sajandi alguse freskod Ljevisa Jumalaema kirikus on näited Palaiologoste renessansi aegsest maalimisstiilist, mis ühendas bütsantsi traditsiooni ja Lääne-Euroopa romaani kunsti jooned. Gračanica klooster\n", "id": "ekk_Latn_206229"}
{"text": "Korruptsioonitaju indeks\n\nKorruptsioonitaju indeks (inglise keeles Corruption Perceptions Index ehk CPI) on indeks, milles on maailma riigid järjestatud \"ekspertarvamuste ja arvamusküsitluste põhjal välja selgitatud avaliku sektori korruptsiooni taju järgi\". Indeksi definitsiooni järgi on korruptsioon \"usaldatud võimu kuritarvitamine isikliku kasu saamiseks\". CPI-d avaldab igal aastal aastast 1995 rahvusvaheline organisatsioon Transparency International.\n\nJaanuaris 2023 avaldatud 2022. aasta korruptsioonitaju indeksis on 180 riiki skaalal 100 (väga puhas) kuni 0 (väga korrumpeerunud), andmed koguti 1. maist 2021 30. aprillini 2022. Indeksi järgi on vähimkorrumpeerunud maailma riigid Taani, Soome, Uus-Meremaa, Norra, Singapur ja Rootsi ning korrumpeerunuimad Somaalia ja Lõuna-Sudaan. Eesti jagas 2022. aasta tabelis Islandi, Uruguay ja Kanadaga 14. kohta, aasta varasemaga võrreldes langes Eesti ühe koha võrra.\n", "id": "ekk_Latn_206230"}
{"text": "Marvin Friedrich\n\nMarvin Friedrich (sündinud 13. detsembril 1995 Kasselis) on Saksamaa jalgpallur, kes mängib keskkaitsjana Saksamaa kõrgliigaklubis Mönchengladbachi Borussia.\n\n2011. aastal liitus ta klubiga Schalke 04. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas 13. septembril 2014 mängus Mönchengladbachi Borussia vastu. Schalke põhimeeskonnas sai ta kahe hooajaga kirja üheksa mängu. Enam sai ta mänguaega klubi reservmeeskonnas Saksamaa tugevuselt neljandas liigas. 2016. aasta juunis sõlmis ta lepingu FC Augsburgiga, kuid mänguaega sai ta jällegi vaid klubi reservmeeskonnas.\n\n2018. aasta jaanuaris siirdus Friedrich Saksamaa esiliigaklubisse Union Berlin. Hooajal 2018/19 kindlustas ta klubiga pääsu Saksamaa kõrgliigasse.\n\n2022. aasta jaanuaris sõlmis Friedrich lepingu Mönchengladbachi Borussiaga.\n\nAastatel 2014–2016 mängis Friedrich Saksamaa noortekoondistes. 2014. aastal tuli Friedrich Saksamaa kuni 19-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistriks.\n", "id": "ekk_Latn_206231"}
{"text": "Aaloeleheline tääkliilia\n\nAaloeleheline tääkliilia (Yucca aloifolia L.) on agaaviliste sugukonda juka (Yucca) perekonda kuuluv mitmeaastane taim.\n\nTaime nimetatakse Hispaania pistodaks. Enne õitsemist meenutab aaloeleheline tääkliilia oma kujult hiiglaslikku sparglit .\n", "id": "ekk_Latn_206232"}
{"text": "Artūrs Šilovs\n\nArtūrs Šilovs (sündinud 22. märtsil 2001 Ventspilsis) on Läti jäähokimängija, kes mängib väravavahina American Hockey League'i (AHL) klubis Abbotsford Canucks.\n\nTa alustas jäähoki mängimist Lätis. Hooajal 2018/19 debüteeris ta Läti kõrgliigaklubis HK Rīga.\n\n2019. aastal valis Vancouver Canucks ta NHL-i draftis 156. valikuna. Augustis 2019 sõlmis ta Canucksiga kolmeaastase algtaseme lepingu.\n\nHooajal 2019/20 mängis Šilovs Kanada noorteliiga Ontario Hockey League'i (OHL) klubis Barrie Colts. Hooajal 2020/21 mängis ta põhiliselt Läti kõrgliigas.\n\n2021. aastal asus ta mängima AHL-is Vancouver Canucksi tütarklubis Abbotsford Canucks. Hooajal 2022/23 tõusis Šilovs Canucksi esiväravavahiks. NHL-is tegi ta Vanucouver Canucksi meeskonnas debüüdi 15. veebruaril 2023 mängus New York Rangersi vastu.\n\n2018. aastal esindas ta Lätit U18 koondises U18 maailmameistrivõistlustel. Läti jäähokikoondise koosseisus jõudis ta maailmameistrivõistlustele 2022. aastal. 2023. aasta jäähoki maailmameistrivõistlustel võitis ta Läti koondisega pronksmedali. Šilovs oli 2023. aasta turniiril koosseisus kõigis kümnes mängus ning oli turniiril enim mänguaega saanud väravavaht (601 minutit). Ta valiti 2023. aasta maailmameistrivõistluste parimaks väravavahiks, väärtuslikumaks mängijaks ja turniiri sümboolsesse koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_206233"}
{"text": "Musoma\n\nMusoma on linn Tansaanias Victoria järve idakaldal. See on Tansaania ühe halduspiirkonna Mara piirkonna pealinn.\n", "id": "ekk_Latn_206234"}
{"text": "20 päeva Mariupolis\n\n\"20 päeva Mariupolis\" () on 2023. aastal valminud Ukraina dokumentaalfilm, mille režissöör on Mstõslav Tšernov . Filmi maailma esilinastus toimus 20. jaanuaril 2023. a. Ameerika Ühendriikide sõltumatute filmide festivalil Sundance .\n\nFilm räägib 20 päevast, mille Tšernov veetis koos kolleegidega ümberpiiratud Mariupolis pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse. 27. jaanuaril 2023. a. võitis film Sundance'i filmifestivalil People's Choice Awardi parima välismaise dokumentaalfilmi kategoorias .\n", "id": "ekk_Latn_206235"}
{"text": "Gilberti sündroom\n\nGilberti sündroom (GS) on healoomuline pärilik bilirubiini ainevahetuse häire maksas, mille tagajärjel tõuseb veres toksilise bilirubiini tase.\n\nTavaliselt ei ole spetsiifilist ravi vaja. Kollasuse episoodid võivad tekkida stressist, mis on tingitud näiteks füüsilisest koormusest, menstruatsioonist või paastumisest. Üldjuhul sümptomeid ei ole, aga mõnel võivad esineda mittespetsiifilised kaebused nagu halb enesetunne, ebamugavustunne kõhus ja väsimus.\n\nGilberti sündroomiga patsientidel tekib sagedamini sapikivitõbi.\n", "id": "ekk_Latn_206236"}
{"text": "Adelia (ooper)\n\n\"Adelia\" (originaalpealkiri itaalia keeles \"Adelia, o La figlia dell'arciere\" – 'Adelia ehk Amburi tütar') on Gaetano Donizetti ooper (opera seria) kolmes vaatuses Felice Romani (I ja II vaatus) ja Girolamo Maria Marini (III vaatus) libretole, mis on võetud Carlo Coccia ooperi \"La figlia dell'arciere\" tekstist.\n\nEsmaettekanne toimus 11. veebruaril 1841 Rooma Teatro Apollos.\n", "id": "ekk_Latn_206237"}
{"text": "Toole'i maakond\n\nToole'i maakond (Toole County) on maakond USA-s Montana osariigis. Piirneb põhjas Kanadaga.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Shelby.\n\nMaakonna pindala on 5040 km², millest 80 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 4971. Aastal 2000 oli elanike arv 5267.\n", "id": "ekk_Latn_206238"}
{"text": "Liberty maakond (Montana)\n\nLiberty maakond (Liberty County) on maakond USA-s Montana osariigis. Piirneb põhjas Kanadaga.\n\nMaakonna halduskeskus ja ainus linn on Chester.\n\nMaakonna pindala on 3750 km², millest 40 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 1959. Aastal 2000 oli elanike arv 2158.\n", "id": "ekk_Latn_206239"}
{"text": "Naftasaadused\n\nNaftasaadused on naftast rafineerimistehastes toodetavad saadused. Erinevalt naftakeemiasaadustest, mis on kindlalt määratletud ning tavaliselt puhtad orgaanilised ühendid, on naftasaadused kompekssed segud. Enamus naftast töödeldakse naftasaadusteks, nagu kütus.\n\nVastavalt toornafta koostisele ja turu nõudlusele võivad rafineerimistehased toota erinevas koguses naftasaadusi. Suurim osa naftasaadustest rafineeritakse energiakandjateks ehk erinevat sorti raskeks naftaks ja bensiiniks. Need kütused hõlmavad või neist saab segada bensiini, lennukikütust, diislikütust, kütteõli ja raskemaid kütteõlisid. Raskemaid (vähem lenduvaid) osi saab kasutada ka asfaldi, tõrva, parafiinvaha, määrdeainete ja muude raskete õlide tootmiseks. Rafineerimistehastes toodetakse ka muid kemikaale, millest osa kasutatakse keemilistes protsessides plastide ja muude materjalide tootmiseks. Kuna nafta sisaldab sageli mõne protsendi ulatuses väävlit sisaldavaid molekule, toodetakse ka elementaarväävlit sageli naftasaadusena. Naftasaadused võivad olla ka süsinik naftakoksi kujul ja vesinikku. Toodetud vesinikku kasutatakse sageli vahesaadusena muudes naftarafineerimisprotsessides, nagu hüdrokrakkimine ja hüdrodesulfureerimine.\n", "id": "ekk_Latn_206240"}
{"text": "Georg Baselitz\n\nGeorg Baselitz (snd 23. jaanuaril 1938) on saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik. Ta sai 1960ndatel tuntuks oma kujundlike ja väljendusrikaste maalide poolest. Aastal 1969 hakkas ta maalitavaid objekte maalima tagurpidi, et pakkuda oma varasematele töödele vastukaalu ning leida vaheldust. Tema stiil on omapärane, kuna ta on saanud inspiratsiooni väga erinevatest kohtadest, nagu nõukogude aegsest kunstist, manerismist ja Aafrika skulptuurist.\n\nBaselitz (sünninimega Hans-Georg Kern) sündis Deutschbaselitzi külas Ülem-Lusaatias Saksamaal. Ta kasvas üles keset teise maailmasõja kannatusi ning seetõttu on hävingul tema töödes ja elus märkimisväärne roll. Need eluloolised asjaolud on kogu tema loomingu läbivad aspektid. Sellega seoses tõdes kunstnik ühes intervjuus: \"Ma sündisin hävitatud korda, hävitatud maastikku, hävitatud rahvasse, hävitatud ühiskonda. Ja ma ei tahtnud korda taastada: ma olin piisavalt näinud nii-öelda korda. Ma olin sunnitud kõike kahtluse alla seadma, olema \"naiivne\", uuesti alustama.\" Kõiki etteantud korraldusi eirates ja tavalisi tajusid rikkudes on Baselitz kujundanud oma elu käigud enda kunstilisteks juhtpõhimõteteks. Tänaseni pöörab ta kõiki oma maale tagurpidi, millest on saanud tema loomingu ainulaadne ja kõige määravam joon.\n", "id": "ekk_Latn_206241"}
{"text": "Olena Stepaniv\n\nOlena Ivanivna Stepaniv (ukraina keeles Олена Іванівна Степанів; 7. detsember 1892 – 11. juuli 1963) oli Austria-Ungari ja Ukraina sõdur, ühiskonnategelane ja majandusteadlane. Ta on tuntud kui Ukraina armee esimene naisohvitser.\n", "id": "ekk_Latn_206242"}
{"text": "Võšnivtšõk\n\nVõšnivtšõk (ukraina keeles Вишнівчик, poola keeles Wiśniowczyk) on küla Ukrainas Ternopili oblastis Ternopili rajoonis. Võšnivtšõk kuulub Zolotnõki maapiirkonna hromadasse, mis on üks Ukraina hromadadest. Asub Strõpa jõe läänekaldal. Naabruses on Zarvanõtsja küla.\n\nKüla on kirjalikes allikates esmamainitud 1564. aastal.\n\nVõšnivtšõki küla kuulus Austria-Ungari koosseisu (aastani 1918), seejärel Poola (1918–1939), Nõukogude Liidu (1944–1991) ja alates 23. augustist 1991 iseseisva Ukraina koosseisu.\n\nSeal on kool, kuhu tulevad teadmisi omandama lapsed neljast ümbritsevast külast (Haevuronka, Zarvanõtsja, Kutozõv ja Sapuva) koos Võšnivtšõki lastega.\n", "id": "ekk_Latn_206243"}
{"text": "Marija Biletska\n\nMarija Hilarjonivna Biletska (ukraina keeles Марія Іларіонівна Білецька, 1864 – 30. detsember 1937) oli Ukraina õpetaja. Ta juhtis Lvivis maja, kus õpilased said peatuda. Ta oli naisliikumise juht.\n", "id": "ekk_Latn_206244"}
{"text": "Aleksander Ots\n\nAleksander Ots (sündinud 18. juunil 1983)\n\nEesti laulja ja näitleja, tegutseb filmi-, tele- ning teatriprodutsendina, on aktiivselt tegev reklaami- ning turundusvaldkonnas ning korporatiivfilmide tootjana. Aleksander Otsa produtsendiportfelli kuulub ka Eesti läbi aegade vaadatuim Dokumentaalfilm \"Ott Tänak – The Movie\". Aleksander Ots on andnud mitmekümnetele joonisfilmitegelastele ning on taustahääleks telesaatele Rakett69. Aleksander Ots töötas raadios Uuno hommikuprogrammi saatejuhina aastatel 2004 - 2012.\n", "id": "ekk_Latn_206245"}
{"text": "Mets-jürilill\n\nMets-jürilill (Cardamine impatiens) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.\n\nMets-jürilille levila ulatub Hispaania põhjaosast ja Briti saartelt läbi Kesk-Euroopa Kesk-Venemaale.\n", "id": "ekk_Latn_206246"}
{"text": "Vaimastvere Vabadussõja mälestusmärk\n\nVaimastvere Vabadussõja mälestusmärk on Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Vaimastvere külas asuv Vabadussõjas langenute mälestusmärk. Mälestusmärk on arvele võetud ajaloomälestisena.\n\nAlgselt mälestustahvlina loodud mälestusmärgi algne asukoht oli Vaimastvere vallamajas, kuhu see paigaldati 1922. aastal. Nõukogude okupatsiooni ajal võeti tahvel seinalt maha ning peideti. Taasiseseisvumise järel loodi algsest mälestustahvlist ja laotud kivimüürist 1993. aastal uus mälestusmärk Vaimastvere kooli parki.\n", "id": "ekk_Latn_206247"}
{"text": "Sibulkuppel\n\nSibulkuppel (vene keeles луковица, луковичный купол või луковичная глава) on katuse või tornikiivri erivorm, mida iseloomustab sibula kuju. Sibulkupli laius ületab kuplit toetava tambuuri või torni läbimõõdu ja sibulkupli kõrgus ületab kupli laiuse. See katusevorm esineb enim tornikuplina Ukraina ja Venemaa kirikuarhitektuuris ning nendest mõjutatud neostiilides, aga ka muudes ehitustraditsioonides Lähis-Idas, Indias, Kesk-Euroopas näiteks Baierimaa, Austria ja Põhja-Itaalia katoliku kirikutel.\n\nKuigi sibulkuppel seostub tänapäeval suures osas õigeusu kirikuarhitektuuriga, pole see sealgi ainuke võimalik katusevorm. Õigeusu kirikarhitektuuri teised kuplikujud on ukraina barokis esinev pirnjas kuppel ja Kiievi-Vene keskaegsetele kirikutele iseloomulik kiiverjas kuppel.\n", "id": "ekk_Latn_206248"}
{"text": "2023. aasta Mahdia koolitulekahju\n\n2023. aasta Mahdia koolitulekahju oli 21. mail Guyana Potaro-Siparuni piirkonna keskuses Mahdias asuva keskkooli tütarlaste ühiselamus puhkenud tulekahju, milles hukkus vähemalt 20 inimest. See tulekahju oli üks surmavamaid, mis on seotud koolide ühiselamutega viimase 30 aasta jooksul.\n\nRiigi president Irfaan Ali kuulutas riigis välja kolmepäevase leina.\n", "id": "ekk_Latn_206249"}
{"text": "Moskva Jumalaema Uinumise katedraal\n\nMoskva Jumalaema Uinumise katedraal (vene Успенский собор) on katedraalkirik Venemaal Moskva kremlis.\n", "id": "ekk_Latn_206250"}
{"text": "Caterina Cornaro (ooper)\n\n\"Caterina Cornaro\" (originaalis Caterina Cornaro ossia La Regina di Cipro – 'Caterina Cornaro ehk Küprose kuninganna') on Gaetano Donizetti ooper (tragedia lirica) kahes vaatuses proloogiga Giacomo Sacchèro libretole Jules-Henri Vernoy de Saint-Georgesi libreto järgi Fromental Halévy ooperile \"La reine de Chypre\" (1841).\n\nEsmaettekanne toimus 12. jaanuaril 1844 Napoli Teatro San Carlos.\n", "id": "ekk_Latn_206251"}
{"text": "Vassili Blažennõi kirik\n\nVassili Blažennõi kirik (vene Собор Василия Блаженного), ametliku nimetusega Jumalaema Kaitsmise kirik (собор Покрова Пресвятой Богородицы, что на Рву, Покровский собор või собор Покрова на Рву 'Jumalaema kaitsmise kirik vallikraavi ääres') on aastail 1555–1561 ehitatud kirik Venemaal Moskvas, Punasel väljakul. Kirik on visuaalkultuuris kujunenud Moskva üheks sümboliks. Kirik on Riikliku Ajaloomuuseumi filiaal.\n", "id": "ekk_Latn_206252"}
{"text": "Mõõtmisprobleem\n\nMõõtmisprobleem on kvantfüüsikaline probleem, kas ja kuidas lainefunktsioon kollapseerub.\n\nIsoleeritud kvantsüsteem areneb ajas erinevate olekute lineaarse kooslusena vastavalt Schrödingeri võrrandile. Süsteemi mõõtmise korral on tulemuseks siiski alati mingi kindel olek ehk omaolek. Pärast mõõtmist on süsteemil see olek, kuid see jätkab kohe arengut vastavalt Schrödingeri võrrandile. Mõõtmine muudab midagi süsteemi juures, mis kutsub esile lainefunktsiooni kollapsi ehk süsteem muutub erinevate olekute lineaarsest kombinatsioonist üheks kindlaks olekuks. Mõõtmisprobleem seisnebki selles, et pole selgelt teada, millal lainefunktsioon kollapseerub ja millal areneb vastavalt Schrödingeri võrrandile.\n\nMõõtmisprobleemi tuntumaid näiteid on mõtteline eksperiment Schrödingeri kass, kus seatakse üles selline süsteem, kus kass on korraga elus ja surnud ning alles mõõtmisel kass muutub elusaks või surnuks.\n", "id": "ekk_Latn_206253"}
{"text": "Läiktorik\n\nLäiktorik (Royoporus badius) on klassi Agaricomycetes torikulaadsete seltsi kuuluv seente liik.\n\nSeene teine nimi on tõmmu torik ja see kuulus torikute perekonda.\n", "id": "ekk_Latn_206254"}
{"text": "Sooline düsfooria\n\nSooline düsfooria on stress, mida kogetakse vastukõla korral soolise identiteedi—isikliku tunnetuse oma soost—ja sünnil määratud soo vahel. Diagnostilist märgist soolise identiteedi häire kasutati 2013. aastani, mil anti välja diagnostikajuhend DSM-5. Seisund nimetati ümber häbimärgistamise tõttu, mida seostatakse sõnaga häire.\n\nSoolist düsfooriat kogevad inimesed samastuvad sageli transsoolisusega.\n", "id": "ekk_Latn_206255"}
{"text": "Unterwart\n\nUnterwart või Alsóőr on vald (Gemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal Oberwarti ringkonnas (ungari: Felsőőr). Küla asub Pinka jõe kallastel. Unterwart on üks kahest etniliste ungarlaste enamusega asulast Austrias. See on Ülem-Őrségi mikropiirkonna osa, väike ungari keele saar koos Oberwarti ja Siget in der Wartiga (Őrisziget).\n", "id": "ekk_Latn_206256"}
{"text": "Nikolai Piljugin\n\nNikolai Aleksejevitš Piljugin (vene keeles Николай Алексеевич Пилюгин; 18. mai (vkj 5. mai) 1908 Krasnoje Selo, Peterburi kubermang – 2. august 1982 Moskva) oli vene kosmosetehnikakonstruktor, eriteadlane rakettide ning raketi- ja kosmosekomplekside autonoomsete juhtimissüsteemide alal.\n\nNikolai Piljugin lõpetas 1935. aastal Baumani Moskva Mehaanika-Masinaehituse Instituudi.\n\n1946. aastal sai Piljugin Moskvas asunud teadusinstituudi NII-885 (tänapäeval aktsisaselts Venemaa Kosmosesüsteemid) autonoomsete juhtimissüsteemide peakonstruktoriks.\n\nTema juhtimisel töötati välja ballistiliste rakettide R-1 ja R-7 (viis Sputnik 1 ja esimese kosmonaudi orbiidile), paljude kosmosesondide, kanderaketi Proton ja kosmosesüstiku Burani automatiseeritud juhtimissüsteemid.\n", "id": "ekk_Latn_206257"}
{"text": "Nikolai Popov (tankikonstruktor)\n\nNikolai Sergejevitš Popov (vene keeles Николай Сергеевич Попов; 14. detsember 1931 Ust-Labinsk, Põhja-Kaukaasia krai – 3. veebruar 2008 Sestroretsk, Peterburi) oli vene tankikonstruktor.\n\nPärast 1955. aastal Harkivi Polütehnilise Instituudi lõpetamist masinaehituse erialal asus Nikolai Popov tööle Leningradis Kirovi tehase tankiehituse konstrueerimisbüroosse. 1968. aastal sai ta seal peakonstruktoriks ja 1972. aastal generaalkonstruktoriks (генеральный конструктор).\n\n1976. aastal loodi tema juhtimisel tank T-80.\n", "id": "ekk_Latn_206258"}
{"text": "Oa tänava ühishauad Tartus\n\nOa tänava ühishauad Tartus on 2021. aastal Supilinnas päästekaevamiste käigus tuvastatud neli ühishauda, mis paiknesid Oa tänava all maapõues. Haudade leiukoht asub keskaegsest linnamüürist ligikaudu 200 meetri kaugusel, täpsemalt maja lähedal aadressil Oa tänav 1. Matmispaiga leiuaines, luustike vigastused ja matmisviis viitavad kõik 1704. aastal Tartu piiramisel langenud sõduritele. Tegemist on kõige suurema Põhjasõja-aegse sõdurite matmispaigaga nii Eestis kui ka Baltikumis.\n\nEestist on tuvastatud lisaks Oa tänava matustele ka väiksemaid Põhjasõja-aegseid matuseid. Näiteks võib tuua Tartu Püha Maarja kirikaiast välja tulnud kolmikmatuse ja Kalevi 25 krundilt välja kaevatud matmispaiga.\n", "id": "ekk_Latn_206259"}
{"text": "Gaeltacht\n\nGaeltacht on Iirimaa piirkonnad, kus iiri keel on ametlikult valdav keel. Piirkonnad, mida ühiselt nimetatakse Gaeltachtiks, asuvad peamiselt Iirimaa lääneosas, Donegali, Mayo, Galway, Kerry ja Corki krahvkonnas, aga ka väiksemates piirkondades Waterfordi krahvkonna lõunaosas ja Iirimaa idaosas. 2016. aasta rahvaloenduse andmetel oli nendes seitsmes piirkonnas kokku 96 090 elanikku, kellest 63 664 inimest (66,3%) ütlesid, et nad räägivad iiri keelt.\n\nGaeltachti moodustamiseks loodi 1926. aastal komisjon, mis tegi ettepaneku kaasata Gaeltachti asulad, kus rääkis iiri keelt vähemalt 25% elanikest.\n", "id": "ekk_Latn_206260"}
{"text": "Ambergi lahing\n\nAmbergi lahing (24. august 1796) oli sõjaline kokkupõrge 1796. aasta Reini sõjakäigu ajal Tescheni hertsog Karli Saksa-Rooma ning Jean-Babtiste Jourdani Prantsuse armee vahel. Lahing lõppes austerlaste võiduga prantslaste üle. Kokkupõrge toimus Baierimaal Ambergi linnas.\n", "id": "ekk_Latn_206261"}
{"text": "Tadhg Mac Dhonnagáin\n\nTadhg Mac Dhonnagáin [taig mak gunnagaanj] (sündinud 1961) on iiri keeles kirjutav iiri kirjanik ja muusik.\n\nTadhg Mac Dhonnagáin on pärit Aghamore'ist Mayo krahvkonnast. 1982. aastal lõpetas ta Püha Patricku Kolledži Dublinis ja töötas seejärel õpetajana iirikeelses algkoolis Kildare'i krahvkonnas Leixlipis. 1987. aastal hakkas ta tööle iirikeelsete lastesaadete juhina televisioonis. Koos Paul Mercieri ja Telegaeliga lõi ta telesarja \"Aifric\", mis võitis kolmel aastal järjest Iiri Filmi- ja Televisiooniakadeemia auhinna. Kirjaniku noorsooteosed on jõudnud trükki ja teleekraanile nii Euroopas kui ka Aasias, Austraalias ja Lõuna-Ameerikas.\n\nTa on oma teoste eest võitnud mitmeid auhindu. Tema 2006. aastal ilmunud lastelaulude kogumik \"Gugalaí Gug\" pälvis kuldplaadi. Ta kirjutas Antaine Ó Raftearaí biograafia \"Mise Raftearaí an Fíodóir Focal\", mis pälvis Uí Sulleabáini auhinna ja kuulutati aasta raamatuks 2015. 2021. aastal ilmunud romaan \"Proua Lazare\" kandideeris Euroopa Liidu 2022. aasta kirjandusauhinnale. See oli esimene kord, kui iirikeelne teos on sellele auhinnale nomineeritud. Kuigi romaan ei võitnud esimest auhinda, valiti see žürii poolt viie parima teose hulka ning pälvis eripreemia (5000 eurot). 2023. aastal ilmus romaan eesti keeles.\n", "id": "ekk_Latn_206262"}
{"text": "Silmtorik\n\nSilmtorik (Lentinus brumalis) on klassi Agaricomycetes torikulaadsete seltsi kuuluv seen. Selle endine nimi oli silmtorik.\n", "id": "ekk_Latn_206263"}
{"text": "Andrei Terlikov\n\nAndrei Leonidovitš Terlikov (vene keeles Андрей Леонидович Терликов; sündinud 22. veebruaril 1962) on vene tankikonstruktor.\n\nAndrei Terlikov on 2011. aastast Nižni Tagilis asuva Uralvagonzavodi tütarettevõtte Uurali Transpordimasinaehituse Konstrueerimisbüroo peadirektor ja peakonstruktor.\n\nTema juhtimisel töötati välja lahingutank T-14 Armata. Esimest korda demonstreeriti seda võidupühaparaadil Moskvas 9. mail 2015. Relvastusse pole see veel jõudnud.\n", "id": "ekk_Latn_206264"}
{"text": "Siiri Taimla-Rannala\n\nSiiri Taimla-Rannala (sündinud 15. jaanuaril 1981) on eesti kunstnik, joonistaja ja visualiseerija. __NOTOC__\n", "id": "ekk_Latn_206265"}
{"text": "Tampere lahing\n\nTampere lahing oli 1918. aasta Soome kodusõja lahing, mis toimus Soomes Tamperes 15. märtsist 6. aprillini punaste ja valgete vahel. Valgete väed saavutasid otsustava võidu.\n\nVägesid juhatas valgekaartlaste poolel Carl Gustaf Emil Mannerheim. Punaseid juhtis Hugo Salmela, kes sai lahingus surma.\n", "id": "ekk_Latn_206266"}
{"text": "Raimonds Čudars\n\nRaimonds Čudars (sündinud 4. juulil 1974 Murjāņis) on Läti jurist ja poliitik. Ta valiti 2022. aasta Läti parlamendivalimistel seimi liikmeks. Ta oli 14. detsembrist 2022 kuni 15. septembrini 2023 Läti kliima- ja energeetikaminister (Arturs Krišjānis Kariņši teises valitsuses).\n\nTa lõpetas aastal 1996 Läti Ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 2002–2009 oli ta praktiseeriv jurist.\n\n2022. aasta Läti parlamendivalimistel valiti ta ühenduse \"Uus ühtsus\" nimekirjas (Jaunā Vienotība) seimi liikmeks. 14. detsembrist 2022 kuni 15. septembrini 2023 oli ta Läti kliima- ja energeetikaminister Arturs Krišjānis Kariņši teises valitsuses.\n", "id": "ekk_Latn_206267"}
{"text": "J1 League\n\nLiigas mängib 18 klubi. Aastal 2024 peaks liigas osalevate klubide arv tõusma 20-ni.\n\nAlates 1993. aastast on Jaapani meistriks tulnud kümme klubi. Kõige edukam on olnud kaheksa võiduga Kashima Antlers.\n\nJaapani kõrgliigas on olnud hinnatud Brasiilia mängijad. Näiteks 2023. aasta hooajal on liigas vaid kolm klubi, kus pole ühtegi Brasiilia mängijat, samas on 14 klubis vähemalt kaks Brasiilia mängijat.\n", "id": "ekk_Latn_206268"}
{"text": "2023. aasta 30. mai droonirünnak Moskvale\n\n2023. aasta 30. mai droonirünnak Moskvale oli 30. mail erinevatel andmetel 8 kuni 32 drooniga läbi viidud rünnak Moskvale ja Moskva oblastile, sh Rubljovka elamurajoonile.\n", "id": "ekk_Latn_206269"}
{"text": "Tony Jantschke\n\nTony Jantschke (sündinud 7. aprillil 1990 Hoyerswerdas) on Saksamaa jalgpallur, kes mängib kaitsjana Saksamaa kõrgliigaklubis Mönchengladbachi Borussia.\n\nJantschke on mänginud Mönchengladbachi Borussiast kogu oma profikarjääri. Klubiga liitus ta 2006. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas 29. novembril 2008 mängus Energie Cottbusi vastu. Esimese värava lõi ta Saksamaa kõrgliigas 6. detsembril 2008 mängus Leverkuseni Bayeri vastu.\n\nAastatel 2007–2013 mängis Jantschke Saksamaa noortekoondistes.\n", "id": "ekk_Latn_206270"}
{"text": "Priit Künnapas\n\nPriit Künnapas (14. juuli 1962 – 7. juuli 2013) oli eesti näitleja ja ettevõtja.\n\nTa õppis Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis aastatel 1982–1986 (12. lend). Künnapas suunati peale lavakooli lõpetamist tööle Eesti NSV Riiklikusse Nukuteatrisse, aga tööst lavalaudadel ta loobus. Ärivaistuga noormees leidis meelepärase rakenduse ettevõtluses.\n\nTallinnas ettevõtlusega tegelenud Priit Künnapas rajas perele maakodu Sõrve säärel Kaunispe külas. Ta kasvatas seal ka lihaveiseid ning hooldas niimoodi loomapidamise abil rannikualasid ja alvareid.\n\n2013. aastal oli Künnapas 5 äriühingu juhatuse liige (Rentalnet Grupp OÜ, Šoti Mägiveis MTÜ, Vilsandi Niiduliha OÜ, Ökoabi MTÜ, Staronte OÜ).\n\nTa oli abielus Piret Kaldaga, kellega tal on kolm tütart (Laura-Helene, Amanda Hermiine ja Aurora Aleksandra).\n", "id": "ekk_Latn_206271"}
{"text": "Kostroma Jumala Ilmumise klooster\n\nKostroma Jumala Ilmumise klooster (vene keeles Богоявленско-Анастасьин монастырь) on õigeusu klooster Venemaal Kostromas. Venemaa õigeusu kloostritest on see rahvaarvult üks suuremaid. Kloostris asub imettegev Jumalaema Fjodorovskaja ikoon.\n", "id": "ekk_Latn_206272"}
{"text": "Patrick Herrmann\n\nPatrick Herrmann (sündinud 12. veebruaril 1991 Saarbrückenis) on Saksamaa jalgpallur, kes mängib parema äärepoolikuna Saksamaa kõrgliigaklubis Mönchengladbachi Borussia.\n\nAastatel 2004–2008 kuulus ta 1. FC Saarbrückeni noortesüsteemi. Seejärel liitus ta Mönchengladbachi Borussiaga, kus on mänginud ka kogu profikarjääri jooksul. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas 16. jaanuaril 2010 mängus VfL Bochumi vastu ning andis vaid minuti pärast mängu sekkumist Fabian Bäckerile väravasöödu. Saksamaa kõrgliigas lõi Herrmann esimese värava 1. mail 2010 mängus Hannover 96 vastu. Saksamaa kõrgliigas on tema resultatiivseim hooaeg olnud 2014/15, mil ta lõi 11 väravat.\n\nAastatel 2006–2013 mängis Herrmann Saksamaa noortekoondistes. 2015. aastal sai ta kaks mängu kirja Saksamaa jalgpallikoondises.\n", "id": "ekk_Latn_206273"}
{"text": "Bryan Gil\n\nBryan Gil Salvatierra (sündinud 11. veebruaril 2001 L'Hospitalet de Llobregatis) on Hispaania jalgpallur, kes mängib Hispaania kõrgliigaklubis Sevilla ja Hispaania jalgpallikoondises.\n\nSevilla noortesüsteemiga liitus Gil 2012. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Hispaania kõrgliigas 6. jaanuaril 2019 mängus Madridi Atlético vastu. Esimese värava lõi ta liigas sama aasta 25. aprillil mängus Rayo Vallecano vastu, millega sai esimeseks 21. sajandil sündinud mängijaks, kes on Hispaania kõrgliigas värava löönud. Hooaja 2019/20 teises pooles mängis Gil laenul Hispaania kõrgliigaklubis Leganés ja hooajal 2020/21 samasse liigasse kuuluvas SD Eibaris.\n\nHooaja 2021/22 eel liitus Gil Inglismaa kõrgliigaklubiga Tottenham Hotspur. Vastupidises suunas siirdus samal ajal Sevilasse Erik Lamela. Hooaja teises pooles oli ta laenul Hispaania kõrgliigaklubis Valencia. 2023. aasta jaanuaris naasis ta laenulepingu alusel Sevilasse.\n\n2017. aastast mängis Gil Hispaania noortekoondistes. 2020. aasta suveolümpiamängude jalgpalliturniiril võitis ta Hispaania võistkonnaga hõbemedali. Hispaania jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 25. märtsil 2021 MM-i valikmängus Kreeka vastu.\n", "id": "ekk_Latn_206274"}
{"text": "Loomade farm\n\n\"Loomade farm\" on George Orwelli 1945. aastal ilmunud teos, mis räägib farmist, kust inimesed on minema aetud ning võim on loomade käes. Raamatu tegevustikku on võrreldud totalitaristlike riigikordadega ning raamatus kujutatut peetakse aktuaalseks ka tänapäeval. Eesti keeles ilmus raamat esimest korda 1988. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206275"}
{"text": "Capri Virkkunen\n\nPäivi \"Capri\" Virkkunen, hiljem tuntud Päivi Selo (sündinud 28. veebruaril 1972), tuntud ka kui lihtsalt Capri, on Soome laulja ja hääletreener. Ta alustas poplauljana Soomes ja ka cover-bändi liikmena. 2012. aastal sai temast Soome sümfoonilise power metal bändi Amberian Dawn solist, asendades varasema bändi solisti Heidi Parviaineni alates bändi koondalbumist \"Re-Evolution\".\n", "id": "ekk_Latn_206276"}
{"text": "Tuomas Seppälä\n\nTuomas Seppälä on Soome kitarrist, klahvpillimängija ja helilooja, kes on tuntud kui Soome sümfoonilise power metal bändi Amberian Dawn asutajaliige ja põhiline helilooja.\n", "id": "ekk_Latn_206277"}
{"text": "1921.–1923. aasta näljahäda Ukrainas\n\n1921.-1923. aasta näljahäda Ukrainas oli katastroof, mis leidis aset peamiselt Ukraina lõunapoolses stepipiirkonnas. Hukkunute arvuks hinnatakse 200 000–1 000 000, kuid süstemaatilisi andmeid siis ei tehtud.\n", "id": "ekk_Latn_206278"}
{"text": "BMW Z1\n\nBMW Z1 oli BMW esimene Z-seeria rotster, mida toodeti aastatel 1989–1991.\n\n1985. aastal alustas tegevust osakond BMW Technik GmbH uute sõidukite ja tehnoloogiate väljaarendamiseks. Z tähendab Zukunft (tulevik), seda tähist otsustati kasutada BMW ideeautodel. Augustis 1985 tuli välja BMW Techniki esimene ideeauto – rotster Z1, mis baseerus E30 kolmandal, keretähisega E30 (Z) ja BMW andis loa auto edasiarenduseks. Aasta hiljem valmis autost ka sõidukõlbulik prototüüp ja BMW avalikustas projekti. Disainiti ka kupeemudelit, kuid see ei jõudnud tootmisesse.\n\nAugustis 1987 teatas BMW, et Z1 hakatakse tootma ka seeriaautona, järgmine kuu esitles BMW autot Frankfurdi autonäitusel. Tootmine algas oktoobris 1988.\n\nZ1 uksed on elektrilised ja avanevad alla autokeresse libisedes. Kõrge kere ja kõrged lävepakud pakuvad ustest sõltumatut kokkupõrkekaitset, seega saab Z1ga sõita ka siis, kui uksed on all, kuigi see ei pruugi mõnes riigis olla seaduslik. Aknaid saab avada ustest sõltumatult, samas kui uksed alla lasta, siis aknad laskuvad koos ustega. Uksi ja aknaid liigutavad elektrimootorid hammastatud kummirihmadega, hädaolukorras saab neid ka manuaalselt liigutada. Ka Z1 kerepaneelid on plastikust ja eemaldatavad. Kõik Z1 toodeti vasakpoolse rooliga Euroopa turu mudelina (tüübikood BA91). Mootoriks oli BMW E30 325i-lt pärit M20 2,5-liitrine reaskuuene võimsusega 170 hj, käigukastiks Getrag 260/5 viiekäiguline manuaal.\n\nZ1 toodeti 8000 eksemplaris märtsist 1989 juunini 1991, kõik BMW tehases Münchenis. Hinnaks oli 83000 DEMI. 80% autodest (6443) müüdi koduturul (Lääne-)Saksamaal, suuruselt teiseks turuks olnud Itaalias müüdi vaid 445 autot (5,56% kogutoodangust).\n\nAlgne nõudlus oli suur, enne tootmise algust sai BMW 3500 tellimust. 1988. aastaks langes nõudlus aga kiirelt. Ühes päevas suutis BMW maksimaalselt toota 10–20 autot. Rohkem kui pooled (4091) Z1 toodeti 1990. mudeliaastaks. 78 Z1 kasutati väidetavalt katseautodena, mis väidetavalt hiljem müüdi ilma ühegi garantiita.\n\nKuigi Z1 ei saanud menukautoks, pani see siiski aluse BMW Z-seeria kaheistmeliste rotsterite sarjale. Järgmine Z-auto, E36l põhinev Z3, läks tootmisesse 1996. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206279"}
{"text": "József Mindszenty\n\nJózsef Mindszenty (sünninimi József Pehm; 29. märts 1892 Szombathely – 6. mai 1975 Viin) oli Ungari kardinal, Esztergomi peapiiskop. Ta toimis Ungari katoliku kiriku juhina 2. oktoobrist 1945 kuni 18. detsembrini 1973.\n\nTa sündis aastal 1892 Szombathelys Austria-Ungaris (praeguse haldusjaotuse järele Vasi komitaadis) kohtuniku perekonnas. Ta pühitseti 12. juunil 1915 katoliku preestriks.\n\nTa arreteeriti vabariikliku Mihály Károlyi valitsuse ajal 9. veebruaril 1919 ja vabastati sama aasta sügisel kommunistliku Béla Kuni valitsuse ajal.\n\n25. märtsil 1944 pühitseti ta Veszprémi piiskopiks. Ta arreteeriti 27. novembril 1944, kuna ta oli vastu noolristlaste valitsuse plaanile paigutada oma sisseõnnistatud kirikusse sõjaväelased. Kui valitsus aprillis 1945 langes, vabastati ta koduarestist.\n\nTa määrati Ungari ja Esztergomi peapiiskopiks 15. septembril 1945. 18. veebruaril 1946 tõstis paavst Pius XII ta kardinali auastmesse.\n\nAastal 1948 keelustas Ungari valitsus usutseremooniad. 26. detsembril 1948 arreteeriti ta süüdistatuna riigireetmises, vandenõus ja vastloodud kommunistliku valitsuse seaduste rikkumises. Tema \"kohtuprotsess\" algas 3. veebruaril 1949. Protsess lõppes 8. veebruaril, kui ta mõisteti kommunistliku valitsuse vastu suunatud riigireetmise eest eluks ajaks vangi. 12. veebruaril 1949 käskis paavst Pius XII kõik kohtuprotsessi ja karistusega seotud isikud ekskommunikeerida. Ta vabastati 1956. aastal Ungari ülestõusu ajal. Ülestõusu ajal kritiseeris ta raadiosaates Nõukogude Liidu sekkumist ja ülestõusu lüüasaamist. Seejärel taotles ta asüüli USA Budapesti saatkonnas. Talle anti asüül ja ta veetis järgmised 15 aastat saatkonnas.\n\nTal lubati lõpuks riigist lahkuda septembris 1971. Oktoobri lõpus asus ta elama Austriasse Viini, kus ta elas kuni surmani. Mindszenty suri 6. mail 1975 83-aastaselt.\n", "id": "ekk_Latn_206280"}
{"text": "Peipsiääre Teataja\n\nPeipsiääre Teataja on Eestis ilmuv ajaleht, mis vahendab Peipsiääre valla uudiseid.\n\nLehte annab välja Peipsiääre vallavalitsus.\n\nLeht hakkas ilmuma jaanuaris 2018. Leht ilmub kord kuus, 11 korda aastas, iga kuu viimasel neljapäeval (v.a detsembris, mil leht ilmub neljapäeval enne jõule). Juulis vallalehte ei ilmu.\n\nLeht loodi pärast 2017. aasta haldusreformi, kui loodi suur Peipsiääre vald, kui ühinesid varasem Peipsiääre vald, Pala vald, Alatskivi vald, Vara vald (Peipsiääre valda kuulub ka Kallaste linn).\n", "id": "ekk_Latn_206281"}
{"text": "Mõru jürilill\n\nMõru jürilill (Cardamine amara) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.\n", "id": "ekk_Latn_206282"}
{"text": "Jeletsi Taevaminemise kirik\n\nJeletsi Taevaminemise kirik (vene keeles собор Вознесения Геспедня, Вознесенский собор) on Jeletsi linna peakirik ja Vene Õigeusu Kiriku Jeletsi piiskopkonna katedraalkirik. Lipetski oblastis asuva kiriku on projekteerinud Konstantin Thon ja see on pseudovene vene-bütsantsi stiili silmapaistev näide.\n", "id": "ekk_Latn_206283"}
{"text": "Dmitri Vinnikov\n\nDmitri Vinnikov (sündinud 7. aprillil 1976 Tallinnas) on eesti elektroonikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2021).\n", "id": "ekk_Latn_206284"}
{"text": "Rudolf Lipp\n\nRudolf Lipp (22. jaanuar 1915 Tartu – 4. mai 1984 Toronto) oli eesti näitleja ja lavastaja.\n\nLaulis Estonia ooperikooris, tegi kaasa operettides ja sõnalavastustes. Põgenes 1944 Rootsi, elas aastast 1951 Kanadas. Mängis Stockholmi eesti teatrites ja oli Montréali Eesti Teatri asutajaid (1952). Töötas Torontos tehnilise joonestajana ning tegutses Eesti Rahvusteatris Kanadas näitleja ja lavastajana, algatas koos Riina Reinikuga suviste vabaõhuetenduste traditsiooni Seedriorus.\n\nMänginud Ingmar Bergmani filmis \"Seda ei juhtu siin\" (1950, Rootsi) ja Kanada ringhäälingu CBC telefilmides (\"A Gift to Last\", 1976; \"Revolutsiooni orvud\", 1979\").\n\nVõitnud Kanada kõrgeima filmiauhinna Genie kui parim meesnäitleja aastal 1980.\n\nOli aastast 1942 abielus Riina Reinikuga.\n", "id": "ekk_Latn_206285"}
{"text": "Joseph Beuys\n\nJoseph Heinrich Beuys (12. mai 1921 – 23. jaanuar 1986) oli saksa kunstnik, õpetaja, tegevuskunstnik ja kunstiteoreetik. Ta peegeldas enda töödes humanismi, sotsioloogiat ja antroposoofiat. Ta rajas provokatiivse kunsti liikumise Fluxus ja oli häpeningide arengu võtmetegelane.\n\nBeuysi teatakse tema \"kunsti laiendatud definitsiooni\" järgi, mille kohaselt võib n-ö sotsiaalne skulptuur kujundada ühiskonna ja poliitika arengut. Ta debateeris tihti avalikult paljudel teemadel, nagu poliitika, keskkond, ühiskond ning kunst.\n", "id": "ekk_Latn_206286"}
{"text": "Carl von Linde\n\nCarl Paul Gottfried von Linde (11. juuni 1842 – 16. november 1934; rüütliks löödud kui Ritter von Linde) oli saksa teadlane, insener ja ettevõtja. Ta avastas külmutustsükli ja leiutas esimesed tööstuslikud õhkklassifitseerimise ja gaasi vedeldamise protsessid, millest arendati aastal 1876 esimene töökindel ja efektiivne kokkusurutud ammoniaagi külmkapp. Need läbimurded olid aluseks 1913. aasta Nobeli füüsikaauhinnale, mille sai Heike Kamerlingh Onnes. Linde tegutses ka teadus- ja inseneriliitudes, mh oli Physikalisch-Technische Bundesanstalti ja Baieri Teaduste Akadeemia hoolekogu liige. Ta rajas ettevõtte, mis tänapäeval kannab nime Linde plc, kuid on varem olnud ka nt Union Carbide'i Linde osakond ja Praxair. Linde plc on maailma suurim tööstusgaaside tootja ning pani aluse ülemaailmse tööstusgaaside tarneahela tekkimisele. Carl von Linde löödi 1897. aastal rüütliks.\n", "id": "ekk_Latn_206287"}
{"text": "Craig Mazin\n\nCraig Mazin (sündinud 8. aprillil 1971 New Yorgis Brooklyni linnaosas) on Ameerika Ühendriikide filmi- ja teleprodutsent, režissöör ja stsenarist.\n\nTema tuntumad telesarjad on \"Chernobyl\" ja \"The Last Of Us\" ning filmid \"The Hangover Part II\", \"The Hangover Part III\".\n", "id": "ekk_Latn_206288"}
{"text": "Kedrakeraamika\n\nKedrakeraamika (inglise keeles wheel-thrown pottery) on üldnimetus pottsepakedra abil valmistatud keraamiliste nõude kohta. See on keraamika valmistamistehnika, mille puhul vormimismass asetatakse pöörlevale alusele ning pöörlemisel tekkivat tsentrifugaaljõudu ära kasutades vormitakse nõu seinad. Valmiva nõu pinnale kantakse pöörleval alusel sageli ka ornament.\n\nPotikedral savinõude valmistamise oskus sai alguse nii Lähis-Idas kui ka Egiptuses umbes V aastatuhandel eKr, millest järgnevalt levis see III aastatuhande teisel poolel eKr Vahemere-poolsesse rannikupiirkonda. Peamiselt toimus kedrakeraamika levik erinevate keskuste kaudu. Siiski polnud kõikjal kedral savinõude valmistamise oskus levinud ning samasuguste tunnustega nõusid võidi valmistada ka käsikedral. Loode-Venemaal nimetatakse kedrakeraamikaks kõiki nõusid, millel on kedral (sh käsikedral) vormimisel tekkinud jäljed. Lääne-Euroopas loetakse käsikedral viimistletud nõud aga käsitsi valmistatud keraamika hulka.\n\nEesti kedrakeraamikat on võimalik süstematiseerida ja täpsemalt dateerida tänu välismaistele analoogiatele. Eestis on kedrakeraamika kasutusel alates hilisrauaajast ning selle nõuvormi kasutus kestab tänaseni. Varaseim Eesti kedrakeraamika pärineb Loode-Venemaalt. Eesti kedrakeraamika peamised nõuvormid on kausid, potid ja tassid.\n", "id": "ekk_Latn_206289"}
{"text": "James Harden\n\nJames Edward Harden Jr. on ameerika korvpallur , kes mängib Philadelphia 76ersi eest NBAs. James Harden on sündinud 26. augustil 1989. aastal Los Angeleses California osariigis.\n", "id": "ekk_Latn_206290"}
{"text": "Maryliis Teinfeldt-Grins\n\nMaryliis Teinfeldt-Grins (sündinud 23. detsembril 1993) on Eesti luuletaja ja tekstiilikunstnik.\n\nOma loomingus keskendub kunstnik külamaastikule, loojutustusele ning Kadrina murrakule, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ja kirjutades murdekeelset luulet. Ta on avaldanud luuleraamatu \"Kivi alla kükakille\", mis on kirjutatud Kadrina murrakus. Teinfeldt kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liitu. Teinfeldt-Grins on Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste \"Esimene samm\" preemiaga.\n", "id": "ekk_Latn_206291"}
{"text": "Tradimus\n\nEesti pärimusband, kes vötsic pausi, koosnes viiest noorest. Katariina Nelli Tiisler (lõõtsad), Mihkel Sildoja (lõõtsad), Jakob Ermann (viiul ja eesti torupill), Susi Eerin Heinlo (viiul), Randmar Tuulemäe (mandoliin)\n", "id": "ekk_Latn_206292"}
{"text": "Jessica Chastain\n\nJessica Michelle Chastain (sündinud 24. märtsil 1977) on USA näitleja ja produtsent.\n\nTa on pälvinud näitlejana Oscari ja Kuldgloobuse ning olnud nomineeritud Tony auhinnale. Ajakiri Time nimetas ta 2012. aastal maailma 100 mõjukaima inimese hulka.\n", "id": "ekk_Latn_206293"}
{"text": "Aleksander Nevski mälestuskirik Potsdamis\n\nAleksander Nevski mälestuskirik on Potsdami põhjaosas Kapellenbergil asuv õigeusu kirik, mis püstitati aastail 1826–1829 Preisimaa kuninga Friedrich Wilhelm III korraldusel Venemaalt pärit sõduritele vene koloonias Alexandrowkas, kes laulsid neist moodustaatud kooris. Kirikut loetakse üheks varaseimaks historitsistlikus uusvene stiilis püstitatud Lääne-Euroopa ehitiseks. Alates 1999. aastast kuulub kirik Potsdami ja Berliini losside ja parkide Alexandrowka ansambli osana UNESCO maailmapärandi nimistusse.\n", "id": "ekk_Latn_206294"}
{"text": "BMW Z8\n\nBMW Z8 (tähis E52) on rodster, mida tootis BMW aastatel 1998–2003. Tegu oli BMW kolmanda Z-seeria rotsteriga 1989. aasta Z1 ja 1996. aasta Z3 järel.\n\nMais 1993 võeti BMW juhatuse väljasõidul Saint-Tropez's vastu otsus 1950. aastate lõpu BMW rotster 507 taasluua modernsena. Auto arendus algas 1993 koodnime all E52, disainitiimi juhiks oli Chris Bangle, kes 1999. aastal sai BMW peadisaineriks. Auto välisdisaini tegi Henrik Fisker, interjööri disainis Scott Lempert. 1996.–1999. aastatel märgati testimas prototüüpe, esmakordselt esitleti oktoobris 1997 Tokyo autonäitusel ideeautot BMW Z07. Auto 507-le lähedased kontuurid saavutati kalli metallilise inertgaasiga keevitatud alumiiniumist space frame raamistiku kasutamisega. Et interjööri disain oleks sarnane 507le, peideti moderne varustus sissetõmmatavate paneelide taha. Z8 šassii ja kere olid täielikult alumiiniumist, käiguosa pärines E39 M5lt – 4941 cm³ S62 V8-mootor võimsusega 400 hj ja kuuekäiguline Getragi manuaalkäigukast. 50:50 kaalujaotuse saavutamiseks paikneb mootor esitelje taga. Hinnaks oli 235 000 Saksa marka, USAs 128 000 dollarit. Et autot reklaamida kollektsionääridele ja tugevdada meedia spekulatsiooni auto \"kohese klassiku\" staatuse kohta, lubas BMW, et autode jaoks toodetakse 50-aastane varuosade varu. Piiratud tootmismahu tõttu ehitati või viimistleti kõik auto elemendid käsitsi, et suurendada veelgi BMW pideva toetuse tähtsust mudelile.\n\nBMW tehaseandmete kohaselt kiirendas auto 0–100 km/h 4,7 sekundiga, ajakirja Motor Trend testis kiirendas Z8 0–60 mph (96,56 km/h) 4,2 sekundiga. Ajakirja Car & Driver testides edestas Z8 Ferrari 360 Modenat nii kiirendamises, juhitavuses kui ka pidurdamises. Saksa autotootjate nn härrasmeeste kokkuleppe kohaselt oli Z8 tippkiirus elektrooniliselt piiratud 250 km/h, ilma piirajata olnuks auto võimeline saavutama 290 km/h.\n\nZ8 tootmine lõpetati novembris 2002, 2003. aastaks tuli välja BMW autosid tuuniv firma Alpina välja oma variandiga Alpina Roadster V8, mis oli erinevalt Z8st mõeldud rohkem grand toureriks kui sportautoks. See kasutas samuti BMW M62-st tuletatud mootorit, kuid mitte S62, vaid Alpina F5, töömahuga 4837 cm³. Võimsus on S62st väiksem (380 hj), kuid pöördemomenti on rohkem (520 vs 500 Nm), mis on saadaval madalamatel pööretel kui Z8, et nii võimaldada rahulikumat sõitu, ka käigukast vahetati välja BMW viiekäigulise Steptronic automaadi vastu, lisaks on võrreldes Z8ga vedrustuse seadistus pehmem, ka Z8 run-flat rehvid 18-tollistel velgedel vahetati välja tavaliste rehvide vastu 20-tollistel velgedel. Alpina Roadster V8 toodeti 555 eksemplari, millest 450 eksporditi USAsse ja ainult 8 Inglismaale.\n\nZ8 toodeti ainult vasakpoolse rooliga, kahes variandis – Euroopa (tüübikood EJ11), kokku 3160 autot ja USA (EJ13), kokku 2543 autot. Alpina Roadster V8 sisaldub tootmisarvudes, 450 toodeti USA ja 105 Euroopa variandis. Auto raamistik toodeti BMW tehases Dingolfingis, seejärel pandi autod käsitsi kokku Münchenis.\n\nJuba enne seda, kui mudel läks tootmisse, sõitis autoga James Bond (Pierce Brosnan) filmis \"007 ja liiga kitsas maailm\". 1990. aastatel oli BMW-l Bondi filmide tootjatega kolme filmi leping, Z8 kasutamisega filmis leping rahuldati. Filmis sõidab Bond Z8ga Aserbaidžaanis, auto on lisaks ka võtmehoidjaga kaugjuhitav ning varustatud rakettidega, kuid leiab oma õnnetu lõpu helikopter-sae läbi, mis auto pooleks saeb. Kuna aga filmimine toimus enne auto väljalaskmist, jaanuaris-juunis 1999, kasutati filmi jaoks peamiselt töötavaid makette.\n\nEestis maksis Z8 24. veebruar 2002 seisuga 1890000 krooni. Teadaolevalt ostis endale 2000. aastal musta Z8 toonane Keskturu juht Vadim Polištšuk, mis hinnaga 1.86 miljonit krooni oli toona Eesti kalleim auto. 2001. aasta alguses ta tühistas tellimuse, tema asemel ostis selle üks Tallinna ärimees.\n", "id": "ekk_Latn_206295"}
{"text": "BMW Z3\n\nBMW Z3 on kaheistmeline sportauto, mida tootis BMW aastatel 1996–2002. Z3 ehitati E36 kolmese põhjal, rotster kandis tähist E36/7 ja kupee E36/8. See oli BMW esimene masstoodangus Z-auto, esimest Z-autot (Z1) toodeti 1989–1991 vaid 8000 eksemplari.\n\nRotsteri arendus algas 1991. aastal, disaineriks oli Joji Nagashima, lõppdisain kinnitati 1993. aastal. Saksamaal sai BMW disainipatendi 2. aprillil 1994, USAs 27. septembril 1994. Auto esitlus toimus 12. juunil 1995 BMW North America videopressiteates, tootmine algas 20. septembril 1995. Z3 oli BMW esimene auto, mis toodeti täielikult väljaspool Saksamaad – tootmine toimus USAs Lõuna-Carolina osariigis Greeri linnas vastavatud BMW USA tehases.\n\nEsimesed autod olid kõik rotsterid ja neljasilindriste mootoritega – saadaval oli M43 1.8-liitrine 8 klapiga (115 hj), 43700 DEMI ja M44 1.9-liitrine 16 klapiga (140 hj), 48700 DEMI. USAs müüdi ainult 1.9-liitrist, hinnaks 28750 dollarit. 1997. aastal lisandusid ridakuued: 2.8-liitrine M52 (193 hj) E36 328i-lt (61300 DEMI) ja M Roadster/M Coupe 3.2-liitrine S50 (321 hj) E36 M3lt (91500 DEM). USA turul müüdi M-variante S52 mootoriga, mille võimsus oli aga vaid 240 hj.\n\n1998. aastast oli Z3 saadaval ka kupeena. Selle iseäraliku profiili tõttu nimetasid kriitikud seda \"klounisaapaks\" või leivaautoks, Saksamaal kasutati nimetust trennitossud (turnschuh). Kupeed võis saada ainult võimsaimate mootoritega (2.8, 3.0, M). 1.8-liitrise mootori vahetas välja uus 1.9-liitrine M43, võimsus kasvas minimaalselt (118 hj). USAs tuli uus keskmudel Z3 2.3 E36 323i mootoriga, mis vaatamata mudelinimele oli siiski 2494 cm³ kubatuuriga, võimsusega 170 hj. 1999. aastal vahetas 16 klapiga 1.9-liitrise välja reaskuuene kaheliitrine M52, võimsusega 150 hj.\n\nSuurem mootoriuuendus toimus 2000. aasta lõpus, kui see toimus ka E36 väljavahetanud E46 kolmesel. M52 mootorid vahetasid välja M54 mootorid. Kaheliitrise M52 asemele tuli 170 hj M54 2.2, 2.8-liitrise vahetas välja 231 hj kolmeliitrine, USAs vahetas 2.3 mudeli välja 2.5, nüüd 192 hj. Ka S50 ja S52 M-autode asemele tuli nüüd korraga nii Euroopas kui ka USAs E46 M3lt pärit S54, võimsusega 325 hj (20 hj vähem kui M3l).\n\n20. aprill 2001 seisuga maksis Eestis Z3 1.8 374700, 2.2 428100, 3.0 497300, 3.0 Coupe 499500, M Roadster 709800 ja M Coupe 724800 krooni.\n\nViimane Z3 toodeti 28. juunil 2002. Viimastest autodest maksid mais 2002 Z3 1.9i 25600, 2.2i 29000 ja 3.0i 34900 eurot (kupee 35000 eurot). USAs maksis Z3 2.5 31300, 3.0 37900 (kupee 37700) ja M Roadster 45990 dollarit (M Coupe 44990). Z3 vahetas välja Z4 (E85).\n\nVahetult enne auto väljalaskmist sõitis Z3ga James Bond (Pierce Brosnan) filmis \"007 ja Kuldsilm\". See oli osa BMW kolme filmi lepingust Bondi frantsiisiga, mis kestis kuni 1999. aasta filmini \"007 ja liiga kitsas maailm\". Bondi autol olid ka Stingeri raketid, langevarjuga pidurdussüsteem ja radariskänner. Filmis sõidab Bond Z3ga vaid ligi 30 sekundit Kuubal, enne kui vahetab selle lennuki vastu. Bondi-fännidele polnud aga meele järele BMW lihtlabane product placement, eriti kuna filmis ei kasutatud kordagi auto vidinaid, mida tavapäraselt on Bondi-autode puhul alati tehtud. See viga parandati järgmises Bondi-filmis \"007 ja igavene homne\", kus Bondi järgmine auto – E38 750i – sai palju suurema rolli. Samas aitas filmi edu ka autot müüa – auto müügiletuleku ajaks oli müüdud juba rohkem kui 15000 autot. Filmimiseks andis BMW Eon Productionsile jaanuaris 1995 kaks sinist prototüüpi.\n", "id": "ekk_Latn_206296"}
{"text": "Ensiferum\n\nEnsiferum (ladina keeles 'mõõgakandja') on Soome folk-metali bänd, mis on asutatud 1995. aastal. Ansambli liikmed nimetavad oma kollektiivi muusikastiili meloodiliseks folk-metal'iks.\n\nPärast kahe esimese albumi (\"Ensiferum\" ja \"Iron\") ilmumist vahetus mitu ansambli liiget. Laulja Jari Mäenpääe rolli võttis üle Petri Lindroos, kes osales minialbumis \"Dragonheads\". Esialgsest koosseisust jäi alles ainult kitarrist Markus Toivonen.\n\nAnsambel Ensiferum esitab tänini enda lugusid.\n", "id": "ekk_Latn_206297"}
{"text": "Vene sõdurite piinamine Mala Rohanis\n\nVene sõdurite piinamine Mala Rohanis oli intsident 2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse, mis leidis aset Mala Rohani külas. ÜRO inimõiguste ülemvoliniku dokumentide kohaselt tulistasid Ukraina relvajõudude liikmed kolme vangistatud Vene sõduri jalgu ja piinasid haavatud Vene sõdureid. Juhtum leidis tõenäoliselt aset 25. märtsi 2022 õhtul ja sellest teatati esmakordselt pärast tundmatu autoriga video avaldamist sotsiaalmeedias ajavahemikus 27. märtsist 28. märtsini. Sõjavangide kiire hukkamise ja piinamise korral võib juhtum kvalifitseeruda sõjakuriteoks.\n", "id": "ekk_Latn_206298"}
{"text": "Makijivka alistumise juhtum\n\nMakijivka alistumise juhtum on Vene ja Ukraina sõjaväelaste osalusel toimunud ning videosalvestisena dokumenteeritud sõjaline vahejuhtum, mis leidis aset 2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse Luhanski oblastis Makijivka külas. Videod kujutavad vähemalt kümmet Vene sõdurit, kes alistuvad Makijivkas neljale Ukraina sõdurile. Vene sõdurid väljuvad ükshaaval kõrvalhoonest ja heidavad näoga maha pikali. Ukraina sõdurid näivad olevat lõdvestunud, vintpüssid maa poole suunatud. Siis ilmub ootamatult välja üheteistkümnes Vene sõdur, kes avab ukrainlaste pihta tule, tabades neid ootamatult, mis on võimalik sõjakuritegu teeseldes alistumist. Teises videos on salvestusel näha umbes 12 surnukeha. Millal ja kes filmis, pole teada.\n\n19. novembril teatas ÜRO inimõiguste ülemvolinik, et ÜRO on videotest teadlik ja vaatab neid. ÜRO inimõiguste büroo pressiesindaja sõnul tuleks \"hors de combat'i inimeste kiire hukkamise süüdistusi kohe, täielikult ja tõhusalt uurida ning kõik süüdlased vastutusele võtta\".\n", "id": "ekk_Latn_206299"}
{"text": "Alistumise teesklemine\n\nSõja kontekstis on alistumise teesklemine pettuse vorm, mille puhul üks pool lubab tegutseda heas usus (näiteks heiskab vaherahulipu) kavatsusega seda lubadust murda, kui pahaaimamatu vaenlane on kaitsmatu (näiteks varjust välja tulles, et \"alistuvad\" vangid vahi alla võtta).\n\nAlistumise teesklemine on sõjaseaduste rikkumine ja samuti sõjakuritegu, kuna see halvendab kaitset ja vastastikust piirangut, mis on välja töötatud kõigi osapoolte, võitlejate ja tsiviilisikute huvides.\n", "id": "ekk_Latn_206300"}
{"text": "Hors de combat\n\nHors de combat ('võitlusest väljas') on prantsuskeelne termin, mida kasutatakse diplomaatias ja rahvusvahelises õiguses isikute kohta, kes ei ole võimelised sõja ajal oma lahinguülesandeid täitma. Näiteks hõlmab see inimesi, kes hüppavad oma vigastatud lennukilt langevarjuga, samuti haigeid, haavatuid, kinnipeetavaid või muul viisil vigastatud inimesi. Hors de combat' isikutele antakse tavaliselt sõjaseaduste kohaselt erikaitse, mis mõnikord hõlmab ka sõjavangi staatust ja seetõttu saavad nad ametlikult mittevõitlejateks.\n\n1949. aasta Genfi konventsioonide kohaselt antakse hors de combat ebaseaduslikele võitlejatele samad privileegid ja neid koheldakse vangistuses inimlikult, kuid erinevalt seaduslikest võitlejatest alluvad nad tsiviilkohtumenetlusele ja -karistamisele (mis võib sisaldada surmanuhtlust, kui kinnipidaval võimul on selline karistus nende toime pandud kuritegude eest).\n", "id": "ekk_Latn_206301"}
{"text": "BMW Z4 (E85)\n\nBMW E85 oli platvorm, mis oli aluseks aastatel 2002–2008 toodetud BMW uuele kahekohalisele sportautole Z4. E85 märkis rotsterit ja E86 kupeed. Talle eelnes Z3 (E36/7 rotster, E36/8 kupee), sarnaselt eelkäijale toodeti E85 USAs Lõuna-Carolina osariigis Greeri tehases.\n\nE85 disaineriks oli taanlane Anders Warming, disain kinnitati 1. märtsil 2000. Võrrelduna Z3ga oli E85 suurem ning šassii oli jäigem. Auto esmaesitlus toimus oktoobris 2002 Pariisi autonäitusel. USA mudelite müük algas 2003. mudeliaasta autodena novembris, Euroopas märtsis 2003.\n\nEsimesed autod kasutasid M54 ridakuuest mootorit – esimesed mudelid olid 2.5i (192 hj) hinnaga 32500 eurot (USAs 33100 dollarit) ja 3.0i (231 hj) 38500 eurot/40250 dollarit. Aasta lõpupoole lisandus Euroopas mudelivaliku alumisse otsa 2.2i (170 hj), hinnaga 29900 eurot. 2.2i ja 2.5i kasutasid Getrag S5D250G viiekäigulist manuaali, 3.0i Getrag GS6-17BG kuuekäigulist, lisaks olid kõik saadaval ka ZF 5HP19 viiekäigulise automaadiga. 2.5i ja 3.0i olid saadaval ka ZF GS6-S37BG kuuekäigulise järjestiklülitusega manuaaliga SMG-II.\n\nEestis maksis 25. september 2003 seisuga Z4 2.2i 484100, 2.5i 517500 ja 3.0i 595700 krooni.\n\n2005. aastal vahetas 2.2i välja uus 2.0i, mis kasutas uut N46 neljasilindrist mootorit (150 hj). Sama aasta septembris esitleti Frankfurdi autonäitusel kupeevarianti E86 ideeautona.\n\n2006. aastal toimus facelift. Uuendati mootoreid – M54 asemele tuli nüüd N52, saadaval kolmes variandis – 2.5i (177 hj, 31400 eurot), 2.5si (218 hj, 34400 eurot) ja 3.0si (265 hj, 40400 eurot). USAs vahetas 2.5i välja uus 3.0i, mis kasutas ka N52 mootorit, kuid võimsuseks oli vaid 218 hj. Lisaks esitleti aprillis New Yorgi autonäitusel E86 kupeed toodanguautona, müüki tuli kupee mais. Kupeed sai ainult kahe võimsama mootoriga – 3.0si ja M. Samuti tuli 2006. aastal välja Z4 M, mis kasutas E46 M3lt pärit 3.2-liitrist S54 mootorit (343 hj), hinnaks 55900 eurot kupeel ja 57900 eurot rotsteril. USA turule tuli Z4M 2007. mudeliaastal, hinnaks 49300 dollarit (kupee) ja 51300 dollarit (rotster). Kõik autod olid nüüd kuuekäigulise manuaalkastiga, 3.0si oli saadaval ka kuuekäigulise ZF 6HP19 automaadiga.\n\nEestis maksis 24. oktoober 2006 seisuga 2.0i 465800, 2.5i 510400, 2.5si 544000, 3.0si 622700 ja M Roadster 898700 krooni; 3.0si Coupe 615700 ja M Coupe 883800 krooni.\n\nViimane E85 Z4 – 3.0si rotster – veeres toodanguliinilt maha 28. augustil 2008. Viimastest autodest maksid 2.0i 29900, 2.5i 32900, 2.5si 35900 ja 3.0si 42250 (kupee 40700 eurot), Z4 M rotster 59900 ja kupee 57900 eurot. Kokku toodeti kuue aastaga 180856 rotsterit ja 17094 kupeed. Z4M rotstereid toodeti 5070, millest 3042 Põhja-Ameerika turule. M kupeesid toodeti 4275, millest Põhja-Ameerika turule 1815. 2009. aastal vahetas E85/E86 välja E89.\n", "id": "ekk_Latn_206302"}
{"text": "Tšernjanka\n\nTšernjanka on alev Venemaal Belgorodi oblastis, Tšernjanka rajooni halduskeskus. Asub Oskoli jõe vasakul kaldal, Belgorodist 90 km idakirdes.\n\nAsulast on esimene teade 1656. aastast, 1958. aastal sai aleviks.\n\n2021. aasta alguses oli elanike arv 14 896.\n", "id": "ekk_Latn_206303"}
{"text": "Tiit Kaasik\n\nTiit Kaasik (sündinud 29. juulil 1971) on eesti ettevõtja ja omavalitsusjuht.\n\nKaasik on töötanud Kuressaare linnavalitsuse liikmena (2017), Kuressaare bussijaama juhina (2005–2008) ja Eesti Posti Saare-Hiiu piirkondliku postkontori juhina (07.02.2012-) ning Torgu vallavanemana (2. jaanuarist 1. juunini 2008). Tiit Kaasik on olnud Pihtla vallavolikogu esimees, Pihtla abivallavanem ja Kaali põhikooli hoolekogu esimees. Aastatel 2013–2018 oli ta SDE liige.\n\n2020. aasta 16. septembrist kuni 2023. aasta 5. juunini oli Kaasik sihtasutuse Kuressaare Hambapolikliinik juhataja.\n\n2. juunil 2023 mõistis Pärnu maakohus Tiit Kaasiku, kes jäi teist korda autot purjuspäi juhtides politseile vahele, tingimisi vangi. Kohus tunnistas Kaasiku süüdi sõiduki korduvas joobes juhtimises ning karistas teda aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega. Kohus asendas mõistetud vangistuse 417 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul. Lisakaristusena võttis kohus Kaasikult pooleks aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Süüdistuse kohaselt juhtis Tiit Kaasik 29. mail 2023 kella 21.33 ajal Saaremaal autot alkoholijoobes. Tegemist on teistkordse juhtumiga. 2022. aasta 21. jaanuaril karistas kohus Kaasikut samuti auto purjuspäi juhtimise eest kuue kuu pikkuse vangistusega tingimisi aastase katseajaga. Politsei tabas ta neli päeva varem Saaremaal autoroolist alkoholijoobes.\n", "id": "ekk_Latn_206304"}
{"text": "Georgijevsk\n\nGeorgijevsk on linn Venemaal Stavropoli krais, Georgijevski rajooni keskus. Asub Podkumoki jõe ääres, Stavropolist 210 km edelas.\n\nAsula tekkis 1777. aastal rajatud kindluse juurde, mis sai nime Püha Jüri (vene Svjatoi Georgi) auks. 1783. aastal sõlmiti seal Georgijevski leping Venemaa ja Kartli-Kahheti kunigriigi vahel, millega Gruusia idaosast sai Venemaa protektoraat. 1786. aastal sai linnaõigused.\n\n2023. aastal oli linna elanike arv 62 036. Elanikest oli 2010. aastal 81,23% venelased, 11,52% armeenlased ja 1,04% ukrainlased.\n", "id": "ekk_Latn_206305"}
{"text": "Lõuna-jumalakäpp\n\nLõuna-jumalakäpp (Orchis mascula subsp. speciosa) on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluva jumalakäpa alamliik.\n", "id": "ekk_Latn_206306"}
{"text": "Malin Buska\n\nMalin Kristina Buska (sündinud 15. märtsil 1984) on Rootsi näitleja. Ta sündis ja kasvas üles Övertorneås ning õppis Luleås . Ta on esinenud Luleå Stadsteateris ja õppinud näitlemist Malmös Teaterhögskolanis aastatel 2004–2007. Oma filmidebüüdi tegi ta aastal 2011 filmis \"Happy End\". Buskal oli ka roll filmis \"Easy Money III: Life Deluxe\" ja peaosa 2015. aasta filmis \"Kuningas Kristiina\" (\"The Girl King\"), biograafilises draamas Rootsi kuningannast Kristiinast. 2018. aastal liitus Buska Briti teleseriaali \"Nõidade avastus\" (\"A Discovery of Witches\") näitlejatega. Ta kehastab seriaalis soome nõida nimega Satu Järvinen.\n\n2011. aastal pälvis ta Stockholmi filmifestivalil Tõusva Tähe (Rising Star) auhinna. 2015. aasta Elle-galal kuulutati ta Aasta Kõige Paremini Riietuvaks naiseks.\n", "id": "ekk_Latn_206307"}
{"text": "Odisha rongiõnnetus\n\nOdisha rongiõnnetus on 2023. aasta 2. juunil Indias Odisha osariigis Balasore'i ringkonnas Bahanaga külas toimunud rongiõnnetus, kus kahe reisirongi ja ühe kaubarongi kokkupõrkes hukkus vähemalt 296 inimest, vähemalt 1200 inimest sai vigastada.\n", "id": "ekk_Latn_206308"}
{"text": "Weinviertel\n\nIdas piirneb Weinviertel Slovakkiaga Marchi jõel. Lõunas piirneb see Mostvierteli ja Industrievierteliga, piiriks on Wagram, Doonau ja Marchfeld. Selle läänenaaber on Waldviertel, traditsiooniliseks piiriks on Manhartsberg. Põhjas külgneb Weinviertel Tšehhiga, täpsemalt Moravaga. Thaya jõgi voolab üle piiri edasi-tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_206309"}
{"text": "9K720 Iskander\n\n9K720 Iskander (vene keeles «Искандер»; NATO aruandenimi SS-26 Stone) on mobiilne lühimaa ballistilistiline rakett, mida toodab ja kasutab Venemaa sõjavägi. Raketi liikumiskiirus ületab helikiirust ja on 2100–2600 m/s (6–7 Mach). Maksimaalne lennukaugus on 500 km ja kõrgus 50 km. Raketisüsteemid (Искандер-М) pidid aastaks 2020 välja vahetama väidetavalt vananenud OTR-21 Tochka süsteemid Venemaa sõjaväes.\n\nIskander-M on variant Vene relvajõududele kahe 9M723 kvaasiballistilise raketiga. Vahetult pärast starti ja sihtmärgile lähenemisel võib rakett sooritada manöövreid, et vältida õhutõrjerakette.\n\nIskander-E on vähendatud lennukaugusega (kuni 280 km) eksportvariant.\n\nIskander-K on (vene keeles \"крылатая ракета\") tiibrakett - lennukõrgus kuni 6 km, lennukaugus kuni 500 km.\n\nEestile lähimad Iskanderite asukohad on Luuga ja Kaliningradi oblast.\n\nVene-Ukraina sõjas on Ukraina USA õhutõrjesüsteemiga Patriot Iskandereid alla tulistanud.\n", "id": "ekk_Latn_206310"}
{"text": "Suurpõgenemise mälestusmärk\n\nSuurpõgenemise mälestusmärk on suurpõgenemise mälestuseks püstitatud mälestusmärk Lääne maakonnas Puise külas Haapsalu linnas. Mälestusmärk koosneb maakivist rahnust ja sellele paigutatud Aivar Simsoni poolt loodud skulptuurist, mis kujutab mere poole sammuvat ema – ühes käes väike reisikott ja teise käe otsas mängukaruga tütar.\n\nMälestusmärgi kõrval asub Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu poolt paigaldatud infotahvel \"Minna ei taha, kuid jääda ei saa\", mis jagab teavet suurpõgenemise kohta.\n", "id": "ekk_Latn_206311"}
{"text": "Ajak\n\nAjak on linn Ungaris Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis Kisvárda kreisis. Ajak asub Kisvárdast vahetult edelas, Nyíregyházast ligikaudu 35 km kirdes.\n\nKüla on esmamainitud 1290. aastal. Linnaõigused sai Ajak 15. juulil 2013.\n", "id": "ekk_Latn_206312"}
{"text": "Aimo\n\nAimo on soome mehenimi. Soome keeles tähendab see tugevat, tublit, korralikku, rikkalikku.\n\nEestis oli 2023. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Aimo 14 mehel ja alla viiel naisel. Aimo nimepäev on 21. aprill.\n", "id": "ekk_Latn_206313"}
{"text": "Pascal Lissouba\n\nPascal Lissouba (15. november 1931 Tsinguidi – 24. august 2020 Perpignan) oli Kongo Vabariigi poliitik, professor ja president aastatel 1992–1997.\n\nTa on tuntud kui esimene Kongo demokraatlikult valitud president.\n", "id": "ekk_Latn_206314"}
{"text": "1796. aasta Reini sõjakäik\n\n1796. aasta Reini sõjakäik oli Esimese koalitsiooni sõja ajal Reini jõe ümber ja Baierimaal aset leidnud sõjateater. Sõjakäigul osalesid ühel pool Prantsuse Esimese Vabariigi väed Jean-Babtiste Jourdani ja Jean Victor Marie Moreau juhatusel ning teisel pool Saksa-Rooma / Austria väed Tescheni hertsog Karli juhatusel.\n", "id": "ekk_Latn_206315"}
{"text": "Manhartsberg\n\nManhartsberg on madal, tasane mäeseljandik Alam-Austrias. See kerkib maksimaalselt 537 m kõrgusele. See on graniidist Tšehhi massiivi kaguosa.\n\nSeljandik kulgeb Thaya jõest kuni Wagrami mäeahelikuni ja on osaliselt kaetud neogeeni setetega, peamiselt Viini nõo moodustiste savi, liiva ja kruusaga. See seljandik jätkub kirdes Moravasse Znojmo piirkonda. Manhartsberg moodustab Tšehhi massiivi kaguserva ja moodustab piiri Alam-Austria kahe osa vahele, milleks on ülemine veerand Manhartsbergi kohal (Waldviertel) ja alumine veerand Manhartsbergi all (Weinviertel). Selle lääneküljel voolab Kampi jõgi. Manhartsbergi läänenõlvad on osa Kamptal-Schönbergi looduspargist, mille UNESCO on tunnustanud rahvusvaheliseks geopargiks, Kamptali geopargiks.\n\nMaissau linna kohalt on Manhartsbergist leitud rikkalikke ametüstisooni.\n\nSeljandiku ühe kõrgeima punkti kõrval on Teise maailmasõja aegse salaradari jäänused, mille varjunimi oli Zangendorf 4.\n", "id": "ekk_Latn_206316"}
{"text": "Waldviertel\n\nWaldviertel (Metsaveerand; keskbaieri: Woidviadl; tšehhi: Lesní čtrvť) on Austria Alam-Austria liidumaa loodepiirkond. See piirneb lõunas Doonauga, edelas Ülem-Austriaga, loodes ja põhjas Tšehhiga ning idas Manhartsbergiga (537 m), mis on vaatluspunkt, mis eraldab Waldvierteli Weinviertelist. Geoloogiliselt on see osa Tšehhi massiivist. Lõunas on Wachau ja Kamptali veinipiirkonnad.\n", "id": "ekk_Latn_206317"}
{"text": "Szikszó\n\nSzikszó (saksa keeles Sicksau, slovaki keeles Siksava) on linn Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis, Szikszó kreisi halduskeskus. Szikszó asub Miskolci kesklinnast ligikaudu 15 km kirdes.\n\nSzikszót on ürikutes esmamainitud 1280. aastal.\n\n1848. aasta Ungari revolutsiooni ajal toimus 28. detsembril 1848 Austria ja Ungari vägede vahel Szikszó lahing.\n\nLinnaõigused sai Szikszó 1989. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206318"}
{"text": "Christian Slater\n\nChristian Michael Leonard Slater (sündinud 18. augustil 1969 New Yorgis) on ameerika näitleja.\n\nTunnustust on pälvinud tema osatäitmine telesarjas Mr. Robot.\n", "id": "ekk_Latn_206319"}
{"text": "Steve Coogan\n\nStephen John Coogan (/ˈkuːɡən/; sündinud 14. oktoobril 1965) on inglise näitleja, koomik, produtsent ja stsenarist.\n\nTema tuntuim tegelaskuju on Alan Partridge, mille põhjal on valminud ka film.\n\nOn mänginud filmides nagu \"Philomena\", \"Käsilased\", \"Öö muuseumis\" ning \"Stan ja Ollie\".\n", "id": "ekk_Latn_206320"}
{"text": "Mostviertel\n\nMostviertel (Mosti veerand) on Austria Alam-Austria liidumaa neljast veerandikust edelapoolseim. See külgneb põhjas Doonauga ning lõunas ja läänes vastavalt Steiermargi ja Ülem-Austria liidumaaga. Wienerwald moodustab loodusliku piiri idas ja annab veerandikule teise nime, \"Veerandik Wienerwaldi kohal\".\n\nNimi Mostviertel tuleb mõistest most, mis viitab piirnipuudele ja piirkonnas valmistatud siidrile. Ybbsi ja Ennsi jõgede vahelisel maa-alal on viljapuude kasvatamiseks soodsad tingimused ja see on seetõttu õitsva mostitööstuse süda. Pirnipuude õitsemine aprillis on piirkonna regulaarne esiletõst. Mostviertelile on tüüpilised talumaju (mille keskel on tavaliselt ruudukujuline sisehoov) ümbritsevad suured segaviljapuuaedadega aasad ja kergelt lainjad Alpide eelmäestikud.\n", "id": "ekk_Latn_206321"}
{"text": "Jools Holland\n\nJulian Miles Holland (sündinud 24. jaanuaril 1958) on inglise muusik.\n\nTa oli Squeeze'i algse koosseisu liige ning on teinud koostööd selliste artistide ja bändidega nagu Sting, Eric Clapton, Mark Knopfler, George Harrison, David Gilmour, Magazine, The The ja Bono. Alates 1992. aastast on ta juhtinud muusikaõhtu saadet \"Later... with Jools Holland\", mis on eetris BBC2-s. Holland on sageli avaldatud autor ning sagedane külaline erinevates tele- ja raadiosaadetes. 2004. aastal andis ta koos Tom Jonesiga välja R&B muusika albumi.\n\nSamuti juhib ta BBC Radio 2-s iganädalast raadiosaadet, mis ühendab külalisesinejad ja külalismuusikute esitatava elava muusika.\n", "id": "ekk_Latn_206322"}
{"text": "Amiodaroon\n\nAmiodaroon on III klassi antiarütmikum, millega ravitakse erinevaid südame rütmihäireid.\n\nSellega ravitakse näiteks vatsakeste tahhükardiat ja virvendust, kodade virvendust ning paroksümaalset supraventrikulaarset tahhükardiat.\n\nAmiodarooni, mis on bensofuraani derivaat, sünteesisid 1961. aastal angiinivastase ravimina ravimifirma Labazi laboris Belgia keemikud Tondeur ja Binon. Lisaks Euroopale sai ravim populaarseks ka Lõuna-Ameerikas. Argentina arst Mauricio Rosenbaum märkas ravimit kasutades, et see vähendas südamehaigete patsientide rütmihäireid. Rosenbaumi avastuste publitseerimise järel hakati ravimit laialdaselt kasutama südame rütmihäirete raviks.\n\nSee on enim kasutatav antiarütmikum maailmas, samuti Eestis, kus amiodarooni kasutab aastas keskmiselt 2600 patsienti. Amiodoroon on kantud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hädavajalike ravimite nimekirja.\n\nRavimit manustatakse tavapäraselt suukaudselt või intravenoosselt (veeni). Elustamiste käigus on seda vahel manustatud intraosteaalselt (luuüdisse).\n\nSeda turustatakse näiteks raviminimede Cordarone, Amiokordin, Nexterone, Pacerone all.\n\nKõrvaltoimetest on sagedasemad kilpnäärme talitlushäired.\n", "id": "ekk_Latn_206323"}
{"text": "Marshall Wayne\n\nMarshall Wayne (25. mail 1912 – 16. juuni 1999) oli USA vettehüppaja. Võitis kuld- ja hõbemedali Berliini olümpiamängudel 1936 aastal.\n\nMarshall Wayne oli iseõppija ja tal puudus treener. Oma oskusi täiendas ta selle põhjal, mis talle öeldi, et teeb valesti.\n", "id": "ekk_Latn_206324"}
{"text": "Roman Svitan\n\nRoman Hrõhorovõtš Svitan (ukraina keeles Роман Григорович Світан; sündinud 4. jaanuaril 1964 Makijivkas Ukraina NSV-s) on ukraina sõjaline ekspert ja endine sõjaväelane. Reservpolkovnik.\n\nRoman Svitan teenis Ukraina õhuväes hävituslennuväe lendur-instruktorina.\n\n2014. aastal töötas ta Donetski tsiviiladministratsiooni pea Serhi Taruta nõunikuna. Donbassi sõjas sattus Svitan separatistide kätte vangi. Pärast vangide vahetust naasis vangistusest.\n\nPärast Venemaa täieulatusliku sissetungi algust Ukrainasse veebruaris 2022 sai temast üks juhtivaid sõjalisi eksperte Ukraina telekanalites ja muus meedias.\n", "id": "ekk_Latn_206325"}
{"text": "Virginie Despentes\n\nVirginie Despentes [viržin'i dep'ant] (kodanikunimega Virginie Daget; sündinud 13. juunil 1969 Nancys) on prantsuse feministlik kirjanik ja filmilavastaja. Tema 1994. aastal ilmunud esikromaan \"Kepi mind\" pälvis palju tähelepanu.\n\nOma teostes käsitleb ta sageli prostitutsiooni, pornograafiat ja elu vaesuses.\n\nEnne kirjanikukarjääri algust teenis ta aastaid leiba seksitöötajana, samuti vabakutselise rokiajakirjaniku ja pornofilmikriitikuna.\n\n2000. aastal valmis esimene Despentesi lavastatud film \"Kepi mind\" (\"Baise-moi\"), mis valmis tema samanimelise romaani põhjal.\n", "id": "ekk_Latn_206326"}
{"text": "Raketikompleks\n\nRaketikompleks on teatud tüüpi rakettide funktsionaalselt ja tehnoloogiliselt omavahel ühendatud seadmete ja vahendite kogum, mis on mõeldud rakettide väljalennutamiseks, nende lennu juhtimiseks ja muude ülesannete täitmiseks.\n\nRaketikompleksi koosseisu kuuluvad raketid, laskurseadeldised (stardiseadeldised), juhtimissüsteemid, tehnoloogilised ja abivahendid.\n\nRaketikomplekside liigitus on sarnane rakettrelvastuse jaotusega.\n", "id": "ekk_Latn_206327"}
{"text": "Francisco Suárez\n\nFrancisco Suárez (5. jaanuar 1548 – 25. september 1617) oli hispaania jesuiidi preester, filosoof ja teoloog, üks olulisemaid skolastikuid.\n\nTa õppis Salamanca Ülikoolis ja õpetas hiljem Coimbra Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_206328"}
{"text": "Jeff Goldblum\n\nJeffrey Lynn Goldblum (sündinud 22. oktoobril 1952 West Homestead, Pennsylvania) on ameerika näitleja ja laulja.\n", "id": "ekk_Latn_206329"}
{"text": "Kolmainsus (Rubljov)\n\n\"Kolmainsus\" on Andrei Rubljovi aastatel 1411 või 1425–1427 temperatehnikas maalitud ikoon, mida peetakse vene ikoonikunsti tippteoseks. See kujutab kolme inglit, kes ilmutasid end Aabrahamile Mamre tammikus, kuid ikooni on tõlgendatud kolmainsuse kujutisena.\n\nMaali mõõtmed on 142 cm × 114 cm.\n\nIkooni säilitati 1929. aastast Tretjakovi galeriis Moskvas. Ikoon sai kahjustada 2022. aasta suvel, kui see viidi kolmeks päevaks Moskva lähedal asuvasse kirikusse. 15. mail 2023 anti ikoon Vladimir Putini korraldusel ning kunstiteadlaste ja restauraatorite tahte vastaselt üle Vene Õigeusu Kirikule ning seda hakatakse eksponeerima Sergijev Possadis asuvas Troitse-Sergi suurkloostris. 4.–18. juunini 2023 asub maal Moskvas Päästja Kristuse katedraalis.\n", "id": "ekk_Latn_206330"}
{"text": "Kaspia flotill\n\nKaspia flotill (vene keeles Каспийская флотилия) on Venemaa mereväe operatiivkoondis, mille tegevuspiirkond on Kaspia meri.\n\nPeabaas asub Kaspiiskis.\n\nFlotilli koosseisu kuulub mitu laevabrigaadi ja sõjalaevade divisjoni ning rannakaitsevägi. Suurtükikaatrite divisjon baseerub Astrahanis ja Mahhatškalas.\n\nFlotilli juhataja on 2021. aastast kontradmiral Aleksandr Peškov.\n", "id": "ekk_Latn_206331"}
{"text": "Sajószentpéter\n\nSajószentpéter (saksa keeles Sankt Peter) on linn Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis Kazincbarcika kreisis. Sajószentpéter asub Kazincbarcikast umbes 7 km idakagus ja Miskolcist ligikaudu 14 km põhjaloodes.\n\nAsulat on ürikutes esmamainitud 1281. aastal. 19. sajandi teisel poolel rajati piirkonnas kivisöekaevandused ja ehitati klaasivabrik. Kaevandused ja klaasivabrik suleti 20. sajandi lõpul.\n\nSajószentpéter sai linnaõigused 1. märtsil 1989.\n", "id": "ekk_Latn_206332"}
{"text": "Mats Erdelli kabel\n\nMats Erdelli kabel on Taagepera kalmistu (ka Ala kalmistu) lõunapoolses otsas olev esimese eesti soost mõisniku Mats Erdelli perekonna kabel.\n\nPüramiidja katusega kabeli lasi ehitada Mats Erdell ise. Selle nurkades on kiviseinad ja külgedel sepisaed. Kabeli keskel seisab suur kivitahvel kirjaga \"Siin hingab rahhoga omma suure töteggemissest ja holekandmissest Sõnni peremees Rope mõisa Pfandhalter ja Pattkülmõisa Rentnik Matz Erdell – sündis Pöögle valla Erdo tallus essimesse Kristuse ülestõusmise pühha jutluse aial 1792 aastal, surnud Pattkülla mõisan 2-sel Detsembre kuu päwal 1847…\".\n\nKabelisse on maetud lisaks Mats Erdellile tema naine Kärt, poeg Friedrich Bernhard ja teadaolevalt veel üks Matsi järglastest.\n", "id": "ekk_Latn_206333"}
{"text": "Sarkad\n\nSarkad on linn Ungaris Békési komitaadis, Sarkadi kreisi halduskeskus. Sarkad asub Rumeenia piirist 6 km kaugusel, Békéscsabast ligi 24 km idakirdes.\n\nÜrikutes on Sarkadit linnaks nimetatud juba hiliskeskajal. 1. mail 1866 hävis suur osa linnast tulekahjus. Raudteeühenduse sai Sarkas 1871. aasta septembris. 25. aprillil 1887. kaotas Sarkad linnaõigused. 1. märtsil 1989 sai Sarkad linnaõigused tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_206334"}
{"text": "Ian Wright\n\nIan Edward Wright (sündinud 3. novembril 1963) on endine Inglismaa jalgpallur ja ründaja.\n\nWright sõlmis esimese profilepingu Crystal Palace FC-ga 1985. aastal 21-aastaselt. Kuue hooaja jooksul klubis lõi ta 117 mänguga kokku 277 väravat, millega oli klubi kõigi aegade paremuselt kolmas väravakütt.\n\n1991. aasta septembris sõlmis ta 2,5 miljoni naela eest lepingu Arsenal FC-ga, mis oli siis klubi rekord. Temast sai 1990. aastatel Arsenali üks olulisemaid mängijaid, kuus hooaega järjest oli ta klubi parim väravakütt. 1996. aasta novembris nimetati ta Premier League'is kuu mängijaks. Kui ta 1998. aastal lahkus, oli ta 185 väravaga Arsenali kõigi aegade parim väravakütt, sellest ajast alates on temast möödunud Thierry Henry.\n\nPärast Arsenali mängis ta lühimat aega klubides West Ham United FC, Nottingham Forest FC, Celtic FC ja Burnley FC. Ta lõpetas jalgpallurikarjääri 2000. aastal. Pärast seda on ta töötanud tele- ja raadiosaadete saatejuhina.\n", "id": "ekk_Latn_206335"}
{"text": "Splanhnopleuramesenhüüm\n\nSplanhnopleuramesenhüüm (Mesenchyma splanchnopleurale) on struktuur, mis tekib embrüogeneesi käigus, kui lateraalplaadi mesoderm lõheneb kaheks kihiks. Sisekiht ehk splanhiline mesoderm (tsöloomiväline mesoderm) liitub endodermiga, moodustades splanhnopleura.\n", "id": "ekk_Latn_206336"}
{"text": "Endokardiaalsed torud\n\nEndokardiaalsed torud ehk endokardiaalsed südametorud on embrüo paarilised piirkonnad, mis tekivad kolmanda rasedusnädala keskpaigaks ja koosnevad eellasrakkudest primitiivse südametoru arenguks. Need pärinevad lateraalplaadi mesodermist ja moodustuvad algselt angioblastiliste veresoonte kokkukasvamisel kummalgi pool embrüo keskjoont. Endokarditorud on väga lähedased eelsoolele.\n\nKui neljandal rasedusnädalal algab embrüo voltumine horisontaaltasandil, siis endokarditorud kohtuvad keskjoonel, et moodustada primitiivne südametoru, millest lõpuks saab endokard. Müokard moodustub südametoru ümbritsevatest mesodermirakkudest, epikard moodustub teistest rakkudest, tõenäoliselt neuraalharja rakkudest.\n", "id": "ekk_Latn_206337"}
{"text": "Primitiivne südametoru\n\nPrimitiivne südametoru ehk südametoru on südame arengu varaseim staadium.\n\nVere voolamise suunas koosneb see venoosurkest, primitiivsest kojast, primitiivsest vatsakesest, südamesibulast ja arterioostüvest.\n\nSee kujunevad algselt lateraalplaadi mesodermist. See tekib endokardiaalsete torudede liitumisel; inimesel alates embrüogeneesi 21. päevast.\n", "id": "ekk_Latn_206338"}
{"text": "Kodade virvendus\n\nKodade virvendus (AF, A-fib), tuntud ka kui kodade virvendusarütmia (KVA), kodade fibrillatsioon ja absoluutne arütmia, on südame rütmihäire, mille puhul tõmbuvad südamekojad kokku kiiresti ja ebaregulaarselt.\n\nHäire puhul ei suuda südametööd juhtiv siinussõlm väljasaadetavaid elektriimpulse ehk siinusrütmi koordineerida, mis paneb südamekojad korrapärase kokkutõmbumise asemel virvendama – kodade kokkutõmbed toimuvad ebaregulaarselt, ebaühtlase kiirusega ja omavahel kooskõlastamata. Osalt kanduvad korrapäratud elektriimpulsid üle ka südamevatsakestele, pannes needki ebaregulaarselt kokkutõmbuma ning muutes seekaudu pulsi ebaregulaarseks. Kui tavapäraselt lööb süda umbes 60–90 minutis, siis kodade virvendusarütmia ajal võib löömisrütm tõusta 140–180 või 150-300 korrani minutis. KVA avaldub lühiajaliste episoodide ehk paroksüsmidena või püsiva, kroonilise haigusena.\n\nSee on üks sagedasemaid südame rütmihäireid, kusjuures selle esinemissagedus elanikkonnas on jätkuvalt tõusev.\n\nHäire põhiline riskitegur on kõrge vanus. Samas on oluliseks peetud ka elustiili (suitsetamine, alkoholism, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, stress) ning varasemaid kroonilisi haiguseid nagu kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus, diabeet, uneapnoe ja kilpnäärme talitushäired. Sümptomid võivad puududa, kuid häire ajal võib esineda südamepekslemine, valu rinnus, peapööritust või nõrkus.\n\nKodade virvendus ei ole iseenesest eluohtlik, kuid selle tüsistustena võivad tekkida insult ja südamepuudulikkus. Insuldi riski on KVA diagnoosiga inimestel hinnatud umbes viis korda kõrgemaks tavapärasest.\n", "id": "ekk_Latn_206339"}
{"text": "Assa Abloy\n\nAssa Abloy AB on Rootsi lukutootja. Ettevõte on müügikäibe põhjal maailma suurim lukutootja.\n\nEttevõte moodustati 1994. aastal, kui eraldusid Assa AB ja Securitas AB. Seejärel liitus Assa Soome ettevõttega Abloy Oy.\n", "id": "ekk_Latn_206340"}
{"text": "Davõd Tšerkaskõi\n\nDavõd Janovõtš Tšerkaskõi (ukraina keeles Давид Янович Черкаський, 23. august 1932 – 30. oktoober 2018) oli Nõukogude ja Ukraina animafilmide režissöör ja stsenarist. Ta tegi Kõjivnaukfilmile mitmeid animatsioonipilte.\n", "id": "ekk_Latn_206341"}
{"text": "Süü–häbi–hirmu spekter kultuurides\n\nKultuuriantropoloogias sai erinevate kultuuride liigitamine kas süü-kultuur, häbi-kultuur või hirmu-kultuur tuntuks tänu Ruth Benedicti raamatule \"Krüsanteem ja mõõk\", kus ta kirjeldas Ameerika kultuuri kui \"süü-kultuuri\" ja Jaapani kultuuri kui \"häbikultuuri\". (Kultuuri asemel võib kasutada ka väljendit \"ühiskond\").\n\nErinevused kultuuride vahel tekivad vastavalt sellele kuidas valitsus ja inimesed ise reguleerivad inimeste käitumist seaduste, ärireeglite või sotsiaalse etiketiga. Seda klassifikatsiooni on rakendatud eriti nn \"apollonlikele\" ühiskondadele, sorteerides neid vastavalt emotsioonidele, mida nad kasutavad üksikisikute (eriti laste) kontrollimiseks ja sotsiaalse korra säilitamiseks, meelitades neid normidele allumisele ja vastavusele.\n\nSüü-kultuuris hoitakse kontrolli inimeste üle tekitades hukkamõistetud käitumisviiside eest süütunnet. Süü maailmavaade keskendub seadusele ja karistusele. Karistada võib saada kas praeguses või järgmises elus. Sellises kultuuris elav inimene võib küsida: \"Kas mu käitumine on õiglane või ebaõiglane?\" Selline kultuur rõhutab ka individuaalset südametunnistust.\n\nHäbi-kultuuris on kontrollivahendiks häbi sisendamine ja sellega kaasnev ähvardus saada teiste poolt tõrjutud. Häbi (millega seondub ka mõiste \"Au\") maailmavaade otsib \"au tasakaalu\" ja võib viia kättemaksu dünaamikateni. Sellises kultuuris elav inimene võib küsida: \"Kas ma näen välja häbiväärne, kui ma teen X?\" või \"Kuidas inimesed mind vaatavad, kui ma teen Y?\" Häbikultuurid põhinevad tavaliselt uhkuse ja au mõistetel. Sageli on olulised inimeste teod.\n\nHirmuühiskonnas hoitakse kontrolli tekitades inimestes hirmu oma teo tagajärgede ees. Hirmu maailmavaade keskendub füüsilisele domineerimisele. Sellises kultuuris elav inimene võib küsida: \"Kas keegi teeb mulle haiget, kui ma seda teen?\"\n", "id": "ekk_Latn_206342"}
{"text": "Mahinur Özdemir\n\nMahinur Özdemir (sündinud 7. novembril 1982 Schaerbeekis) on endine Belgia poliitik ning Türgi diplomaat ja poliitik. Ta on noorim ja esimene naissoost parlamendiliige, kes kannab hidžaabi. Ta visati Humanistlikust Demokraatlikust Keskerakonnast (cdH) välja Armeenia genotsiidi eitamise eest 2015. aastal. Ta oli aastatel 2020–2023 Türgi suursaadik Alžeerias. Ta on 4. juunist 2023 Türgi pere- ja sotsiaalteenuste minister.\n", "id": "ekk_Latn_206343"}
{"text": "Werner von Siemens\n\nHelilooja kohta vaata artiklit Ernst von Siemens.\n\nErnst Werner Siemens (aastast 1888 von Siemens; 13. detsember 1816 – 6. detsember 1892) oli saksa elektriinsener, leiutaja ja ärimagnaat. Siemensi järgi on nimetatud SI-süsteemi juhtivuse mõõtühik siimens. Ta rajas omanimelise elektri- ja telekommunikatsiooniettevõtte Siemens.\n", "id": "ekk_Latn_206344"}
{"text": "Konrad Zuse\n\nKonrad Ernst Otto Zuse (22. juuni 1910 – 18. detsember 1995) oli saksa tsiviilehitusinsener, informaatika teerajaja, leiutaja ja ärimees. Tema suurim saavutus oli maailma esimene programmeeritav arvuti. Töötav programmeeritav Turingu-täielik arvuti Z3 hakkas tööle mais 1941. Tänu arvutile Z3 ja selle eelkäijatele peetakse Zuset vahel tänapäevase arvuti leiutajaks.\n\nAastal 1941 asutas ta ühe esimestest arvutifirmadest, mis tootis esimese kaubanduslikul eesmärgil kokku pandud arvuti Z4. Aastatel 1943–1945 leiutas ta esimese kõrg-programmeerimiskeele Plankalkül. Aastal 1969 kirjeldas ta oma raamatus \"Rechnender Raum\" (\"Arvutusruum\") arvutitele üles ehitatud maailma.\n\nZuse sai oma karjääri alguses rahastust perekonnalt ja ettevõtlustuludest, kuid aastast 1939 oli tal Natsi-Saksamaa valitsuse toetus. Teise maailmasõja tõttu ei märgatud tema töid eriti Suurbritannias ega Ameerika Ühendriikides.\n", "id": "ekk_Latn_206345"}
{"text": "Kühne Logistics University\n\nKLU (Kühne Logistics University) on Saksamaal Hamburgis asuv riiklik akrediteeritud ülikool, mis koolitab tugeva protsessilise mõtteviisi ja oskustega juhte, võttes aluseks ülikooli peamised pädevusvaldkonnad nagu digitaalne ümberkujundamine, jätkusuutlikkus ja ettevõtlus. Kühne Sihtasutuse toetusel edendab KLU oma teadus- ja õppetegevuse kaudu eelkõige logistikat ning tarneahela juhtimist.\n", "id": "ekk_Latn_206346"}
{"text": "2023. aasta Vormel 1 hooaeg\n\n2023 FIA Vormel 1 maailmameistrivõistlused olid 74. Vormel 1 hooaeg, mille käigus selgitati välja nii sõitjate kui konstruktorite maailmameister. Tegemist oli maailma kõrgeima taseme võistlusega vormelivõidusõidus, mida korraldas Rahvusvaheline Autoliit (FIA). Hooaeg algas 5. märtsil 2023 Bahreini grand prixga ning lõppes 26. novembril 2023 Abu Dhabi grand prixga.\n\nMaailmameistrid selgitati nii sõitjate kui konstruktorite arvestuses. Max Verstappen kindlustas kolmanda meistritiitli Katari grand prix sprindisõidu järel. Red Bull Racing suutis kaitsta tiitlit konstruktorite arvestuses, kui kindlustas oma kuuenda (järjestikuselt teise) meistritiitli Jaapani grand prix järel.\n", "id": "ekk_Latn_206347"}
{"text": "Rakettrelvastus\n\nRakettrelvastus on maa-, õhu- või meresihtmärkide hävitamiseks ette nähtud mitmesuguste raketikomplekside kogum. Kaugrelva, millega hävitusvahendid toimetatakse sihtmärgini reaktiivmootori või rakettmootoriga varustatud mehitamata lendkeha (rakettide) abil, nimetatakse rakettrelvaks.\n", "id": "ekk_Latn_206348"}
{"text": "Barvihha\n\nBarvihha (vene keeles Барвиха) on alevik Venemaal Moskva oblasti Odintsovo linnaringkonnas. Barvihha asub Moskvast läände jäävas piirkonnas, mida tuntakse Rubljovkana.\n\nAleviku territooriumil asuvad kaubandus- ja spaakeskus, sanatoorium Barvihha, Venemaa presidendi puhke- ja ravikeskus.\n\nNõukogude Liidu ajal asusid Barvihhas kõrgete riigiametnike ja intelligentsi tuntud esindajate suvilad. 1990. aastail lisandusid uusrikaste luksuslikud villad.\n\nBarvihhast kaks kilomeetrit põhja suunas asub samanimeline küla.\n", "id": "ekk_Latn_206349"}
{"text": "Francisco Largo Caballero\n\nFrancisco Largo Caballero (15. oktoober 1869 Madrid – 23. märts 1946 Pariis) oli Hispaania ametiühingutegelane ja poliitik, ta oli Hispaania Sotsialistliku Tööpartei liige. Ta oli 4. septembrist 1936 kuni 17. maini 1937 Hispaania peaminister.\n\nTa oli ametiühingutegelane, osales ehitustööliste esimesel streigil 1890. aastal, astus Hispaania Sotsialistliku Tööpartei ridadesse aastal 1894. Osales 1917. aastal üldstreigi korraldanud komitee tegevuses, mille eest mõisteti eluaegne vangistus, milda hakkas kandis 1917. aastal. Cartagena vanglas. Aasta hiljem valiti ta aga Cortese (parlamendi) saadikuks ja vabastati vanglast. Kindral Miguel Primo de Rivera diktatuuri ajal toetas ta koostööd režiimiga, et säilitada võimalus ametiühingute seaduslikuks tegevuseks, oli ta riiginõunik (vastupidisel ametikohal oli teine ​​sotsialistlik liider, Indalecio Prieto). Aastatel 1908-1918 oli ta Tööliste Pealiidu asepresident ja 1918-1937 peasekretär. 1930. aastal sai temast monarhia kukutamist ette valmistanud revolutsioonikomitee liige, mille eest ta sama aasta detsembris arreteeriti.\n", "id": "ekk_Latn_206350"}
{"text": "Industrieviertel\n\nIndustrieviertel ([ɪndʊsˈtʁiːˌfɪʁtl̩]; eesti: Tööstusveerand; slovaki: Priemyselná štvrť) või Viertel unter dem Wienerwald ([ˈfɪʁtl̩ ʊntɐ deːm ˈviːnɐvalt]; slovaki: štvrť pod Viedenským lesom) on Alam-Austria neljast veerandikust kagupoolseim. See külgneb põhjas Viini ja Weinvierteliga, läänes Mostvierteliga ning lõunas ja idas vastavalt Steiermargi ja Burgenlandi liidumaadega. Wienerwald moodustab läänepoolse loodusliku piiri ja sellest tuleneb ka alternatiivne nimi \"Veerandik Wienerwaldi all\".\n\nAlates poliitiliste ringkondade moodustamisest 1868. aastal ei ole Alam-Austria veerandikel enam seaduslikku alust ja need on puhtalt maastikulised nimed. Tänapäeval esindavad Tööstusveerandit Wienerwaldi ja Viini Alpide (Wiener-Alpen) ringkonnad.\n", "id": "ekk_Latn_206351"}
{"text": "Marchfeld\n\nMarchfeld (Morava väli) on Viini nõo põhjaosa, mis on Ida-Alpide ja Lääne-Karpaatide vaheline settenõgu.\n", "id": "ekk_Latn_206352"}
{"text": "Endel Kriisa\n\nEndel Kriisa (24. veebruar 1927 – 2020) oli Eesti kaitseväe veteran.\n\n1944. aastal pärast kooliasutuse sulgemist otsustas Endel astuda Saksa abiteenistusse. Suvel oli kogunemine Pärnus, kust suunati ta edasi koos kaaslastega Riia lähistele. Seal kaevasid nad kaevikuid ja olid abiks raudtee ehitustöödel. Haigestus aga kollatõppe ja oli haiglas. Pärast haiglast vabanemist hakkasid koos kahe kaaslasega omaalgatuslikult lääne poole sõitma rongides jänestena. Pärast vintsutusi ja segadusi, milles osaliseks põhjuseks olid puudujäägid võõrkeeleoskuses, suunati Neuhammeri laagrisse ja siis Hradisko allohvitseride koolitusele, seal kohtus ta Endel Vaheriga (hiljem tunti teda Vello Salona).\n\nSealt sattus 1945. aasta aprillis Sileesia rindel kohe pioneerpataljoni koosseisus eesrindele. Mai algul algas segane ja ohtlik taganemise ja taandumise tee. See oli kaootiline, täis ohte ja teadmatust, ka nälga. Väga raskeid olukordi, kus tuli olla reaalselt mahalaskmisel oli kaks. Üks neist Tšehhimaal, kus tuvastati õlavarrel veregrupimärgi järgi tema kuulumine Saksa armeesse, kuid päästis viimasel hetkel kohale jõudnud Tšehhi sõjaväelane, kes käskis kinnivõetud viia kogunemislaagrisse. Tšehhis oli suhtumine eriti jube ja jõhker, ka tuli kokkupuuteid pommitamiste ja muu hävinguga. Mingil hetkel oli veel võimalus Briti tsooni saada ja seda üritasid nad mõne kaaslasega ka kasutada, kuid sattusid kokku Vene sõjaväelastega, kes nad ikkagi ida poole suunasid. Nii sattus Endel selle asemel, et lubatud kodumaale jõuda, hoopis NKVD laagrisse, kus üleöö tekkis relvastatud valve koos verekoertega ja liikumiskeeld.\n\nEdasi viidi asukad Kaliningradi laagrisse, mis oma oludelt oli siiski suhteliselt inimlik normaalse laagriülema tõttu, kuid oli nälga ja jõhkrat vägivalda ikkagi. Edasi tuli Podolski laager, mis oli tõeline õudus. Väga valusa faktina rääkis Endel, kuidas ta väga kõrges palavikus rongivagunis ja liikumisvõimetuna tahtis juua ning pani vana konservipurgi vaguniaknast välja ja mille vene sõdur käest ära lõi. Laagrisse jõudmist ta enam ei mäletanud. Ta oli haige ja olukord oli väga kriitiline. Vaatamata väga ebainimlikele tingimustele laagris (27-kraadilise külmaga metsatööd, magamine paljal tsementpõrandal, nälg, ülekuulamised öösiti) pidas ta kuidagi vastu ja 1946. aasta alguses toodi nooremad poisid Tallinna Kopli Pitsi tööpataljoni.\n\nEesti töötati Bekkeri ja Miinisadama ehitusel, hiljem Kilingi-Nõmme kandis metsatöödel. Alles 1950. aasta novembris sai ta vabaks kui repatrieeritu. Selle tõendi tõttu oli tal välistatud hariduse jätkamine ja ka töö leidmine oli raske. Viimaks sai ta tööle tehasesse \"Volta\", kus töötas kuni pensionile jäämiseni. Alguses oli oma kodukoha külastamine Tartumaal Pangodi vallas tööpataljoni järgselt keeruline, oli tunda valvet ja umbusku. 1946. aastal suri ta isa, kuid matusele minek ei tulnud kõne allagi.\n", "id": "ekk_Latn_206353"}
{"text": "Tambet Mumma\n\nTambet Mumma on muusikaagentuuri Moonwalk kaasasutaja ja tegevjuht. Ta on Stefani, Getter Jaani ja teiste Moonwalk artistide mänedzer.\n\nTambet Mumma valiti EMEA galal (Eesti Muusikaettevõtluse auhinnad) 2023. aasta muusikamänedzeriks.\n", "id": "ekk_Latn_206354"}
{"text": "Veskimetsa kivikülv\n\nVeskimetsa kivikülv on kivikülv Tallinnas, Haabersti linnaosas Veskimäel, Tallinna Loomaaia territooriumil.\n\nKivikülv asub Veskimetsa laialehise salumetsa all maa-alal pikkusega 900 m ja laiusega 350 m. Siia on jääaja mandriliustik ja hilisem rannaäärne rüsijää kuhjanud hulga eri suurusega rändrahne. Kümne rändrahnu ümbermõõt on üle 10 meetri. Peaaegu kõik rahnud on sammaldega kaetud.\n\nKivikülv on võrdlemisi suur, umbes 16 hektarit.\n\nJuurdepääs Veskimäele ja kivikülvile on avatud ainult loomaaia poolt.\n\nKivikülvi tutvustab Veskimäe peal asuv 2018. aastal loodud elurikkuse püsinäitus ja õpperada. Paljude rändrahnude juures on sildid kivimi nimetusega. Püsinäitus kajastab piirkonna geoloogilist ja kultuurilist ajalugu ning kirjeldab põhjalikult rahnude peal kasvavaid samblaid.\n\nKivikülvi lähedal asub lühike Kivikülvi tänav.\n", "id": "ekk_Latn_206355"}
{"text": "Mesoderm\n\nMesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht. See on kõigi loomade, välja arvatud käsnade, ainuõõssete ja kammloomade, embrüol.\n", "id": "ekk_Latn_206356"}
{"text": "Embrüoblast\n\nEmbrüoblast on blastotsüsti osa, millest areneb embrüo.\n\nInimesel toimub embrüorakkude diferentseerumine embrüoblastiks ja trofoblastiks embrüogeneesi umbes 4. päev.\n\nEmbrüoblastist saadakse embrüonaalseid tüvirakke.\n", "id": "ekk_Latn_206357"}
{"text": "Novaja Tavolžanka\n\nNovaja Tavolžanka on küla Venemaal Belgorodi oblastis Šebekino rajoonis.\n\nKüla asub umbes 3,5 km kaugusel .\n", "id": "ekk_Latn_206358"}
{"text": "Punane sametkook\n\nPunane sametkook ehk Red Velvet on magustoit, mis on tuntud oma punase värvi, niiske tekstuuri ja maitse poolest. Tegemist on klassikalise Ameerika koogiga, mis on aastate jooksul kogunud laialdast tuntust nii Ameerika Ühendriikides kui ka mujal maailmas.\n", "id": "ekk_Latn_206359"}
{"text": "Nukutööstus Läänela\n\nNukutööstus Läänela oli 1933. aastal Nõmme linnas pereärina asutatud ettevõte, mille eestvedaja oli Cäcilie Tehve.\n", "id": "ekk_Latn_206360"}
{"text": "Pedro Raul\n\nPedro Raul Garay da Silva (sündinud 5. novembril 1996 Porto Alegres) on Brasiilia jalgpallur, kes mängib ründajana Mehhiko kõrgliigaklubis Toluca.\n\nTa alustas klubikarjääri Brasiilia klubis Esporte Clube Cruzeiro.\n\n2017. aasta septembris liitus Pedro Raul Portugali klubiga Vitória de Guimarães, kuid ta sai mänguaega vaid klubi reservmeeskonnas Portugali esiliigas. 2019. aasta jaanuaris naasis ta Brasiiliasse, kui liitus laenulepingu alusel Brasiilia esiliigaklubiga Atlético Goianiense. 2019. aastal võitis ta klubiga Goiási osariigi meistrivõistlused ja kindlustas klubiga pääsu Brasiilia kõrgliigasse.\n\n2020. aasta jaanuaris sõlmis Pedro Raul lepingu Brasiilia kõrgliigaklubiga Botafogo. 2020. aasta hooajal lõi ta Brasiilia kõrgliigas 25 mänguga seitse väravat.\n\n2021. aasta veebruaris siirdus Pedrol Raul Jaapani kõrgliigaklubisse Kashiwa Reysol. Seal ta aga kindlaks põhimängijaks ei kujunenud. 2021. aasta teises pooles mängis ta Kashiwa Reysolist laenul Mehhiko kõrgliigaklubis FC Juárez. 2022. aastal oli ta laenul Brasiilia kõrgliigaklubis Goiás. 2022. aasta oli Pedro Rauli jaoks väga edukas, kui ta lõi Brasiilia kõrgliigas 19 väravat ja valiti liigahooaja sümboolsesse koosseisu.\n\n2022. aasta detsembris sõlmis ta püsiva lepingu Brasiilia kõrgliigaklubisga Vasco da Gama. 2023. aasta esimene pool tema jaoks Vasco da Gamas mämngides Brasiilia kõrgliigas nii edukas enam ei olnud kui eelmine hooaeg, kui 12 mänguga lõi ta vaid kaks väravat. 2023. aasta juulis siirdus ta Mehhiko kõrgliigaklubisse Toluca.\n", "id": "ekk_Latn_206361"}
{"text": "Tinki vinkiinikhape\n\nTinki vinkiinikhape (IUPAC nimetus tsükloprop-2-een karboksüülhape) on mükotoksiin, mida leidub mõnedes seentes, nagu näiteks Russula subnigricans.\n\nAllaneelamisel põhjustab molekul teadaolevalt rabdomüolüüsi.\n\nHiirtel on selle molekuli suukaudne LD50 2,5 mg/kg ja mürgistusele viitab seerumi kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine.\n", "id": "ekk_Latn_206362"}
{"text": "Muuseumikaart\n\nMuuseumikaart on Eesti muuseumiühingu asutatud Eesti muuseumide digitaalne ühispilet, mis võeti kasutusse 2023. aasta aprillis. Isikustatud muuseumikaart kehtib 12 kuud alates esimesest muuseumikülastusest ning sellega pääseb piiramatult enam kui 100 muuseumisse ja enam kui 500 näitusele. Muuseumikaardiga on liitunud muuseume üle Eesti, sh kõik Tartu muuseumid.\n\nMuuseumikaardi hind on 59,99 eurot. Muuseumikaardi tulud jaotatakse muuseumidele külastuste arvu ja piletihinna alusel. Esimese muuseumikaardi omanik on Sirje Karis ning esimese aasta järel oli muuseumikaardi omanikke kokku üle 14 000.\n", "id": "ekk_Latn_206363"}
{"text": "Schneeberg (Alam-Austria)\n\nSchneeberg ([ˈʃneːbɛɐk]) oma 2076 m kõrguse Klosterwappeni tipuga on Alam-Austria kõrgeim mägi ning Alpide idapoolseim ja põhjapoolseim mägi, mis ületab 2000 m. Tegemist on omanäolise lubjakivimassiiviga, mille kolmel küljel on järsud nõlvad.\n\nSchneeberg on üks Põhja-Lubjakivialpidest Alam-Austria ja Steiermargi vahelisel piirialal Austria idaosas. Seda ja Raxi (2007 m) u. 13 km edela pool peetakse ühiselt Wiener Hausbergeks (Viini \"kohalikud mäed\"). Rikkalikud karstiplatood on alates 1873. aastast pakkunud Viinile 120 km pikkuse torujuhtme kaudu joogivett ja väidetavalt on see maailma parim joogivesi.\n\nSelgetel päevadel on Schneeberg hästi näha Viini osadest, mis asuvad linnulennult umbes 65 km kaugusel, Bratislavast Slovakkias ja isegi Babí Lomist Brno kohal, mis asub 180 km kaugusel. Schneeberg on üle 1500 m kõrgune tipp, mis ületab ülimalt silmapaistva tipu (1500) piiri.\n\nNüüdseks üle 100 aasta vana hammaslatt-raudtee, Schneebergi raudtee, tõuseb 1800 m kõrgusele, vähendades tippuminekut tunni või kaheni. Jalutajatele on ka mitmeid teisi marsruute, sealhulgas Puchberg am Schneebergi kuurortlinnast idas või Höllentalist lõunas. Schneebergi põhjaküljel on tõusuteena Fadensteig. Kogenud matkajatele on tee üle Fadensteigi väärt. Fadensteigi alguspunkt on Edelweißhütte Fadensattelil 1235 m kõrgusel.\n\nTipuplatool on mitmeid mägimajakesi, mida külastavad igal aastal tuhanded jalutajad, mägironijad ja isegi mägiratturid. Seal on palju suusaradu, mõned neist väga järsud, millest kuulsaim viib üle Breite Riesi.\n", "id": "ekk_Latn_206364"}
{"text": "Kahevõistlus olümpiamängudel\n\nKahevõistluses taliolümpiamängudel on võisteldud alates 1924. aastast, seega on kahevõistlus olnud kõikide taliolümpiamängude kavas.\n", "id": "ekk_Latn_206365"}
{"text": "Tarmo Teedumäe\n\nTarmo Teedumäe (sündinud 29. septembril 1970 Tallinnas) on eesti arhitekt.\n\nVolitatud arhitekt-ekspert tase 8. Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1997. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_206366"}
{"text": "Vaidlusalune territoorium\n\nVaidlusalune territoorium, ka piirivaidlus, on territoorium (regioon, piirkond, paikkond), mille riiklik kuuluvus on kahe või enama riigi territoriaalne vaidlus.\n", "id": "ekk_Latn_206367"}
{"text": "Maavärinakindlad konstruktsioonid\n\nMaavärinakindlad ehk aseismilised konstruktsioonid on ehitised või rajatised, mille projekteerimise ja ehitamise protsessis on võetud arvesse maavärinate tekitatavate võimalike kahjude vähendamist. Ühtki ehitist ei ole võimalik teha täielikult maavärinate kindlaks, seega maavärinate inseneeria keskendub neist tulenevate kahjude vähendamisele.\n\nEhitusinsenerid ja arhitektid on avastanud ja järginud lihtsaid printsiipe maavärinakindlate konstruktsioonide loomisel, ehitisi ja rajatisi projekteeriti nii, et need oleks madalad, väga jäigad ja tugevad. Ka juba varem rakendati keerulisemaid maavärina kindlaid ehitusmeetodeid, näiteks Autuni linna lähistel asuva Vana-Rooma amfiteatri disainimisel ja konstrueerimisel, kus kasutati poolkaare kujulist tühimikega vundamenti, et summutada ja mööda suunata seda mõjutavaid seismilisi laineid.\n", "id": "ekk_Latn_206368"}
{"text": "Bruno Valdez\n\nBruno Amílcar Valdez Rojas (sündinud 6. oktoobril 1992 Fernando de la Moras) on Paraguay jalgpallur, kes mängib kesk- või paremkaitsjana Argentina kõrgliigaklubis Boca Juniors ja Paraguay jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri Paraguay klubis Club Sol de América, mille põhimeeskonnas debüteeris ta Paraguay kõrgliigas 2011. aastal. Aastatel 2014–2016 mängis ta Paraguay klubis Cerro Porteño ning tuli 2015. aasta Apertura-hooajal klubiga Paraguay meistriks.\n\nAastatel 2016–2022 mängis Valdez Mehhiko kõrgliigaklubis Club América. 2018. aasta Apertura-hooajal tuli ta klubiga Mehhiko meistriks. 2018/19. Apertura- ja Clausura-hooaegadel valiti Valdez Mehhiko kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu.\n\n2023. aasta jaanuaris sõlmis ta kolmeaastase lepingu Boca Juniorsiga.\n\nParaguay jalgpallikoondises tegi Valdez debüüdi 6. juunil 2015 sõprusmängus Hondurase vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 23. märtsil 2017 MM-i valikmängus Ecuadori vastu. Ta on kuulunud Paraguay koondisse 2015. aasta Copa Américal, 2016. Copa América Centenariol ja 2019. aasta Copa Américal.\n", "id": "ekk_Latn_206369"}
{"text": "BRDM-1\n\nBRDM-1 (vene keeles Бронированная Разведывательная Дозорная Машина, Bronirovannaja Razvedõvatelnaja Dozornaja Mašina ehk Soomustatud luulepatrullsõiduk) on Nõukogude Liidu amfiibne luuresoomuk. Tegu oli Nõukogude Liidu esimese sihtotstarbelise luuremasinaga pärast soomusautot BA-64. BRDM-1 konstrueeriti soomustransportöör BTR-40 šassiile ja ülekandeseadmele ning see on maailma esimene omatüüpi masin.\n\nKui BRDM-1 1957. aastal kasutusele võeti, oli selle põhiline eelis BTR-40 ees amfiibsus. Veel üheks unikaalseks omaduseks sõiduki disainis olid kaks paari kettajamiga abirattaid, mida sai alla lasta, et pakkuda mudasel maastikul täiendavat veojõudu. Soomukit toodeti aastani 1966, mil seda oli üle maailma kasutuses ligi 10 000. Aastal 1962 võeti relvastusse BRDM-2, millel on võimsam mootor ning paremad amfiibomadused.\n", "id": "ekk_Latn_206370"}
{"text": "Etnogenees\n\nEtnogenees (vanakreeka keelest ἔθνος (éthnos) ehk rahvus ja γένεσις (génesis) ehk algus) on hõimu või rahva kujunemine.\n", "id": "ekk_Latn_206371"}
{"text": "Chätrin Bagala\n\nChätrin Bagala (22. august 1967 Pärnu – 6. juuni 2012 Ungari) oli ungari taustaga Eesti filminäitleja. Ta mängis peaosa filmis \"Karoliine hõbelõng\" (1984).\n", "id": "ekk_Latn_206372"}
{"text": "Sikambrid\n\nSikambrid oli germaani hõim, mis Rooma ajal paiknes Reini jõe idakaldal, tänapäeva Saksamaal, Hollandi piiri lähedal. Sikambre mainis esimesena Julius Caesar, kes nimetas neid germaanideks, kuid ei täpsustanud selle definitsiooni.\n\nEi ole teada, kas sikambrid rääkisid mõnda germaani keelt või keldi keelt, kuna nad elasid n-ö Nordwestblocki piirkonnas, kus need kaks keelerühma kohtusid ning avaldasid mõlemad mõju. Kolmandaks sajandiks oli sikambrite ning nende naabrite aladest saanud frankide territoorium. Sikambrid olid selleks ajaks liikunud Rooma aladele.\n", "id": "ekk_Latn_206373"}
{"text": "Rax\n\nRax on mäestik Põhja-Lubjakivialpides Austria Alam-Austria ja Steiermargi liidumaade piiril. Selle kõrgeim tipp on Heukuppe (2007 m). Rax koos lähedalasuva Schneebergiga on traditsiooniline mägironimis- ja mägijalutusala ning seda kutsutakse Wiener Hausbergeks (Viini kohalikud mäed). Neid eraldab sügav Höllental (\"Põrguorg\").\n\nKöisraudtee Raxseilbahn, mis algab mägede kirdejalamilt Hirschwangist ja oli esimene Austrias (ehitamine algas 1925. aastal), viib külastajad u. 1500 m kõrgusele ulatuslikule Raxi kõrgplatoole. See piirkond on Alam-Austria ja Viini matkajate lemmik. Platoo järsud küljed pakuvad erineva raskusastmega ronimisreise. Neid mägiradu (steige) ja alpihütte (hütten), mis pakuvad lihtsat majutust, on ehitanud ja neid hooldavad erinevad Austria Alpiklubid. Need püstitati 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.\n", "id": "ekk_Latn_206374"}
{"text": "Ötscher\n\nÖtscher on 1893 meetri kõrgune silmapaistev tipp Alam-Austria edelaosas. Selle nimi on slaavi juurtega ja tõlgituna umbes kui \"isa\" deminutiiv. Ötscheri piirkond kuulub Ybbstali Alpidesse, mis on osa Põhja-Lubjakivialpidest. Lilienfeldi ja Scheibbsi ringkondade vaheline piir kulgeb otse üle tipu.\n", "id": "ekk_Latn_206375"}
{"text": "Dürrenstein (Ybbstali Alpid)\n\nDürrenstein (1878 m) on mägi Alam-Austrias Ybbstali Alpides. See asub Lunz am See vallas ja on üks piirkonna kõrgeimaid tippe.\n", "id": "ekk_Latn_206376"}
{"text": "Kahhovka veehoidla\n\nKahhovka veehoidla (ukraina Каховське водосховище) oli veehoidla Lõuna-Ukrainas Dnipro jõe alamjooksul. See rajati 1950ndatel ja hävis sõjategevuses 2023. aastal.\n\nKahhovka veehoidla oli üks kuuest suurest veehoidlast Dnipro jõe kaskaadis. Veehoidla ulatus Zaporižžjast Nova Kahhovkani, selle pikkus oli 230 km ning see paiknes Zaporižžja, Dnipropetrovski ja Hersoni oblastite aladel.\n\nKahhovka veehoidla oli Lõuna-Ukraina peamine veevarustuse allikas. Veehoidlast said alguse Kahhovka kanal, Põhja-Krimmi kanal ja Dnipro-Krõvõi Rihi kanal. Selle veega varustati Nikopol-Mangantsevi tööstuskompleksis asuvate kaevanduste, ettevõtete, linnade ja alevite veevarustussüsteeme. Veehoidla ääres asuvad Nikopoli, Enerhodari ja Kamianka-Dniprovska linnad koos jõesadamatega.\n", "id": "ekk_Latn_206377"}
{"text": "Gedson Fernandes\n\nGedson Carvalho Fernandes (sündinud 9. jaanuaril 1999 São Tomés) on Portugali jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Türgi kõrgliigaklubis Beşiktaş.\n\nFernandes sündis Portugali endises koloonias São Tomé ja Príncipes. 2009. aastal liitus ta Lissaboni Benfica noorteakadeemiaga Portugalis. Hooajal 2016/17 debüteeris ta klubi reservmeeskonnas Portugali esiliigas. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 7. augustil 2018 UEFA Meistrite Liiga eelringi mängus Fenerbahçe vastu. Nädal aega hiljem korduskohtumises võõrsil lõi ta Fenerbahçe vastu värava. Hooajal 2018/19 tuli Fernandes Benficaga Portugali meistriks.\n\n2020. aasta jaanuaris läks ta Benficast 18-kuuks laenule Inglismaa kõrgliigaklubisse Tottenham Hotspur. Seal ta piisavalt mänguaega ei saanud ning 2021. aasta jaanuaris läks ta hooaja lõpuni laenule Türgi kõrgliigaklubisse Galatasaray. Hooaja 2021/22 esimeses pooles mängus ta taas Benficas. Sama hooaja teises pooles oli ta laenul Türrgi kõrgliigaklubis Çaykur Rizespor.\n\n2022. aasta juulis siirdus Fernandes püsiva lepingu alusel Beşiktaşi. Beşiktaşega sõlmis ta nelja-aastase lepingu.\n\nAastatel 2014–2021 mängis Fernandes Portugali noortekoondistes. 2016. aastal tuli ta Portugali kuni 17-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistriks. Portugali jalgpallikoondises debüteeris Fernandes 6. septembril 2018 sõprusmängus Horvaatia vastu, kui tuli vahetusest sisse mängu lõpuminutitel.\n", "id": "ekk_Latn_206378"}
{"text": "Hakan Fidan\n\nHakan Fidan (sündinud 17. juulil 1968 Ankaras) on Türgi poliitik, diplomaat ja luureohvitser, ta on Õigluse ja Arengu Partei liige. Ta tegutses aastatel 2010–2023 Türgi julgeolekuteenistuse juhina. Ta on 2. juunist 2023 Türgi välisminister.\n", "id": "ekk_Latn_206379"}
{"text": "Veider näsanahkis\n\nVeider näsanahkis (Schizopora paradoxa) on klassi Agaricomycetes kuuluv kandseente liik.\n\nVeider näsanahkis on seene endine nimii ja see kuulus näsanahkise perekonda.\n", "id": "ekk_Latn_206380"}
{"text": "Wormsi konkordaat\n\nMitte segi ajada Wormsi sinodiga (1076) ega Wormsi riigipäevaga.\n\nWormsi konkordaat oli leping katoliku kiriku ja Saksa-Rooma Riigi vahel, millega lepiti kokku piiskoppide ja abtide nimetamise kord. Konkordaadi allkirjastasid 23. septembril 1122 Wormsis (tänapäeva Saksamaal) paavst Calixtus II ja keiser Heinrich V ning sellega lõppes 11. sajandi keskpaigast väldanud investituuritüli ehk riigi ja kiriku vaheline konflikt vaimulike ametisse nimetamise üle.\n\nWormsi konkordaadi allkirjastamisega loobus Heinrich V õigusest pühitseda piiskoppe ja abte sõrmuse ja piiskopisauaga ametisse ning edaspidi hakkas nende nimetamisel kehtima kirikuõigus. Callixtus andis omalt poolt keisrile ja tema ametnikele õiguse viibida valimistel kohal ning vaidlustatud tulemuste korral sekkuda. Keisrile jäi õigus korraldada piiskoppidele ja abtidele eraldi tseremoonia, kus keiser esindas vaimulikele antavat maad.\n", "id": "ekk_Latn_206381"}
{"text": "Kastiilia kuningriik\n\nKastiilia Kuningriik (hispaania keeles Reino de Castilla, ladina keeles Regnum Castellae) oli keskaegne riik Pürenee poolsaarel. Ilmselt tuleb Kastiilia nimi piirkonna linnustest (hispaania keeles castillo). Kastiilia Kuningriigi eelkäija oli Leóni Kuningriigi idaosas asunud Kastiilia krahvkond. Kümnendal sajandil hakkasid kohalikud krahvid enda autonoomiat kasvatama ning 1065. aastal sai Kastiilia Kuningriigist eraldi riik. Aastatel 1072–1157 olid Kastiilia ja Leon taas üks riik ning aastast 1230 Kastiilia enam eraldi riik ei olnud. Kastiilia kuningad korraldasid Põhja-Pürenee poolsaarele vallutusretki ning laiendasid enda alasid Al-Ándalusi moslemite arvel. Kastiilia ja Leoni kuningriikide ning nende lõunapoolsete vallutuste ühendnimi on Kastiilia Kroon. Hiljem hakkasid selle alla kuuluma ka ülemerevaldused.\n", "id": "ekk_Latn_206382"}
{"text": "Taimeterraarium\n\nTaimeterraariumid on väikesed, kinnised ökosüsteemid. Taimeterraariume võib vaadelda kui mini-kasvuhooneid. Terraariumi konteinerid on tavaliselt läbipaistvast materjalist nagu nt. klaas või plastik.\n", "id": "ekk_Latn_206383"}
{"text": "Maycon\n\nMaycon de Andrade Barberan (sündinud 15. juulil 1997 São Paulos) on Brasiilia jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Brasiilia kõrgliigaklubis Corinthians.\n\nTa alustas Corinthianses ka klubikarjääri. Corinthianse noorteakadeemiaga liitus ta 2009. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2016. aasta veebruaris. 2016. aasta teises pooles oli ta laenul Brasiilia kõrgliigaklubis Ponte Preta. 19. oktoobril 2016 lõi ta 3:0 võidumängus oma esimese värva Brasiilia kõrgliigas. 2017. aastal kuulus Maycon Corinthianse põhikoosseisu ning tuli samal aastal klubiga Brasiilia meistriks.\n\n2018. aasta juunis sõlmis Maycon viieaastase lepingu Ukraina kõrgliigaklubiga Donetski Šahtar. Hooaegadel 2018/19 ja 2019/20 tuli ta Šahtariga Ukraina meistriks.\n\n2022. aasta märtsis naasis Maycon Šahtarist laenule Corinthiansesse.\n\nAastatel 2013–2020 mängis Maycon Brasiilia noortekoondistes.\n", "id": "ekk_Latn_206384"}
{"text": "Warmia\n\nMitte segi ajada Warmia-Masuuria vojevoodkonnaga.\n\nWarmia (poola keeles Warmia, ladina keeles Varmia või Warmia, saksa keeles Ermland, Warmia murrakus Warńija, leedu keeles Varmė, preisi keeles Wārmi) on ajalooline ja etnograafiline piirkond Poola põhjaosas, osa ajaloolisest Preisimaast. Ajaloolised pealinnad on Frombork ja Lidzbark Warmiński ning suurim linn Olsztyn.\n\nWarmia on tänapäeval osa Warmia-Masuuria vojevoodkonnast. Ajaloolise piirkonna pindala on ligi 4500 km² ning seal elab praegu umbes 350 000 inimest. Tähtsamad vaatamisväärsused on Fromborki Katedraalimägi, Olsztyni ja Lidzbarki piiskopilinnused, Reszeli vanalinn ja Gietrzwałdi pühakoda, kus on olnud neitsi Maarja ilmumisi. Geograafiliselt on Warmias hulganisti järvi, see asub Łyna jõe ülemjooksul ja Pasłęka paremkaldal. Loodes piirneb Warnia Wisła lahega. Piirkonnas on palju arhitektuurimälestisi nii gooti, historitsistlikus, renessanss-, barokk-, uusklassitsistlikus kui juugendstiilis.\n\nWarmia on osa ajaloolisest Preisimaast, kus elasid preislased ning hiljem peamiselt sakslased ja poolakad. Warmial on ajalooliselt olnud tugevad sidemed naaberpiirkonna Masuuriaga, kuid jäi katoliiklikuks ja kuulus aastatel 1454–1772 otse Poolale. Masuuria oli Poola osa Saksa ordu ja Preisimaa Hertsogiriigi läänena ja muutus suures osas luterlikuks. Warmias on olnud aegade jooksul võimul mitmed rahvad ja riigid, mh preislased, Saksa ordu, Poola Kuningriik ja Preisi Kuningriik. Piirkond on ajalooliselt tihedalt seotud olnud Warmia peapiiskopkonnaga (varem Ermlandi piiskopkond). Rahvaetümoloogia järgi on Warmia nimi tulnud Preisi juhi Warmo nimest ning saksakeelne Ermland tema naise Erma nimest.\n", "id": "ekk_Latn_206385"}
{"text": "La Serena\n\nLa Serena ([la seˈɾena]) on linn Põhja-Tšiilis, Coquimbo piirkonna pealinn. Linn asutati 1544. aastal ja see on vanuselt teine linn Tšiilis pealinna Santiago järel.\n\n2012. aastal oli linnas ligikaudu 200 000 elanikku. See on üks Tšiili kiiremini arenevaid piirkondi. La Serena on tuntud turismisihtpunkt nii Tšiili kui ka Argentina elanikele, eriti suvel rannahooajal. Linnas asub La Serena ülikooli peakompleks ja La Serena katedraal on La Serena peapiiskopkonna keskus.\n", "id": "ekk_Latn_206386"}
{"text": "Universaalteenus\n\nUniversaalteenus on Eesti riigi loodud võimalus eraklienditele osta järgneval neljal aastal elektrit börsivälise hinnaga.\n", "id": "ekk_Latn_206387"}
{"text": "Kulmimaa\n\nMitte segi ajada Chełmi maaga.\n\nKulmimaa (poola keeles ziemia chełmińska, saksa keeles Culmer Land või Kulmerland, preisi keeles Kulma, leedu keeles Kulmo žemė) on osa Pomereelia ajaloolisest piirkonnast Kesk-Poola põhjaosas.\n\nKulmimaa on saanud nime Kulmi linnast (poola keeles Chełmno). Piirkonna suurimad linnad on Toruń ja Grudziądz.\n\nKulmimaa asub Wisła paremkaldal ning piirneb lõunas Drwęca suudmega, põhjas Osa külaga ja idas Lubawa linnaga.\n\nKulmimaad võib olenevalt perioodist ja definitsioonist pidada kas Masoovia, Pomereelia või Preisimaa osaks. Tänapäeval loetakse Kulmimaad Poolas Pomereelia osaks, kuna viimastel sajanditel on tekkinud tihedad sidemed Gdański Pomereeliaga. Lisaks on sidemed ka Kujawy piirkonnaga ning need moodustavad Kujawy-Pomorze vojevoodkonna, kuigi osa Kulmimaast asub Warmia-Masuuria vojevoodkonnas. Algselt oli Kulmimaa Masoovia läänepoolseim ala, eriti oli nii pärast riigi killustumist. Saksamaal peetakse Kulmimaad osaks Preisimaast, kuigi seal ei elanud mitte preislased, vaid slaavi lehhiidid, kes sulandusid Poola riiki.\n", "id": "ekk_Latn_206388"}
{"text": "Schneealpe\n\nSchneealpe või Schneealm on lubjakivimassiiv Põhja-Lubjakivialpides Steiermargi-Alam-Austria piiril. Selle kõrgeim punkt on Windberg (1903 m üle merepinna). Teised tipud on Ameisbühel (ka Amaißbichl, 1828 m, idas, Steiermargi-Alam-Austria piiril), Schönhaltereck (1860 m, Windbergist läänes) ja Donnerwand (1799 m, loodes).\n\nSelle oruasulad on Hinternaßwald kirdes, Altenberg an der Rax idas, Kapellen ja Neuberg an der Mürz lõunas, Mürzsteg ja Frein an der Mürz läänes. Schneealpest põhja pool asuvad metsaga kaetud mäed ja künkad on asustamata.\n\nSchneealpenhaus ja mitu alpiniiduhütti asuvad kõrgplatool kõrgusel u 1780 m. Platoo läänepoolsel perimeetril Hinteralmil on veel üks Alpiklubi hütt Hinteralmhaus. Põhjapiirkonnas on Kalte Mürzi lähteala. Schneealpe piirkond kuulub koos Raxi ja Schneebergiga Esimese Viini mägiallika torujuhtme (I. Wiener Hochquellenwasserleitung) valglasse. Joogivesi juhitakse Schneealpe tunneli kaudu, mille Viini linn aastatel 1965–1968 ehitas, Hinternaßwaldi.\n", "id": "ekk_Latn_206389"}
{"text": "Saksa tolliliit\n\nSaksa tolliliit (saksa keeles Zollverein) oli majandusliit, mille Saksa Liidu liikmesriigid sõlmisid, et hallata enda alade tollimakse ja majanduspoliitikat. Liidu loomises lepiti kokku 1833. aasta Tolliliidu lepingutega ning ametlikult sai see alguse 1. jaanuaril 1834. Saksa tolliliidu eelkäijaid arendati juba 1818. aastast, kuna Saksa riigid lõid juba siis omavahelisi tolliliite. Aastaks 1866 kuulus suurem osa Saksa liikmesriike tolliliitu. Saksa tolliliit ei olnud aastatel 1815–1866 eksisteerinud Saksa Liidu osa.\n\nSaksa tolliliit on ajaloo esimene täiemahuline iseseisvate riikide majandusliit, mille loomisel ei tekkinud ka poliitilist liitu ega föderatsiooni.\n\nSaksa tolliliidu põhiline tõukejõud oli Preisi Kuningriik. Austria Keisririik ei kuulunud Saksa tolliliitu protektsionistliku majanduspoliitiku tõttu. Lisaks ei tahtnud austerlased tekitada eraldi Austria, Ungari ning Galiitsia ja Lodomeeria majanduspiirkondi ja sellele oli vastu Klemens Wenzel Lothar von Metternich. Kui aastal 1867 moodustati Põhja-Saksa Liit, oli Saksa tolliliidu liikmesriikide pindala kokku ligi 425 000 km² ning liit oli sõlminud lepinguid ka mitte-Saksa riikidega, nagu Rootsi-Norra. Kuigi Saksa Keisririigi rajamisega aastal 1871 läks tolliliit uue keisririigi haldusalasse, ei kuulunud kõik Saksa Keisririigi liiduriigid tolliliitu (nt mitte Hamburgi vabalinn). Samas ei olnud Luksemburg Saksamaa osa, kuid kuulus aastani 1919 tolliliitu.\n", "id": "ekk_Latn_206390"}
{"text": "Sinimajandus\n\nSinimajandus on merede majandamisega tegelev valdkond.\n\nEnamasti kasutatakse seda oskusõna merede jätkusuutliku majandamise puhul või sellega seoses.\n", "id": "ekk_Latn_206391"}
{"text": "Berend von Rehbinder\n\nBerend von Rehbinder (ka Bernhard, ?–1726) oli Rootsi ohvitser ja ooberst, kes osales Põhjasõjas.\n", "id": "ekk_Latn_206392"}
{"text": "Hochkar\n\nHochkar (1808 m) on Viinist 150 km kaugusel asuv mägi ja suusapiirkond. Asudes väikese kuurordi Göstling an der Ybbsi lähedal Steiermargi ja Alam-Austria piiril, on see populaarne suusatajate seas, kes soovivad üheks päevaks Viinist lahkuda, olles umbes kahetunnise autosõidu kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_206393"}
{"text": "Scheiblingstein (Haller Mauern)\n\nScheiblingstein on mägi Austrias Steiermargis, 2197 m kõrge. See on Haller Mauerni osa.\n", "id": "ekk_Latn_206394"}
{"text": "Heinrich Christoph Treiden\n\nHeinrich Christoph Treiden (ka lihtsalt Christoph von Treiden; ?-1610.) oli Rootsi ja Eestimaa maaomanik ning mõisnik. Eestimaa Rüütelkonna peamees 1600-1605.\n", "id": "ekk_Latn_206395"}
{"text": "Kahhovka paisu purustamine\n\n6. juunil 2023 purustati Kahhovka hüdroelektrijaama veega varustanud Kahhovka veehoidla 30 meetri kõrguse ja 3273 meetri pikkuse Kahhovka paisu keskosa, mis tõi kaasa ulatusliku üleujutuse. Dnepri jõel asuv pais oli Vene-Ukraina sõja algul langenud Venemaa relvajõudude kontrolli alla.\n\nNii Ukraina kui ka Vene allikad teatasid 6. juuni öösel vahemikus 02.00–02.30 hüdroelektrijaama juurest kostvatest plahvatustest. The New York Timesile arvamust avaldanud insenerid ja lõhkeainete eksperdid pidasid paisu purunemise kõige tõenäolisemaks põhjuseks selle seestpoolt õhkimist.\n\nInstitute for the Study of War on paisu õhkijaks nimetanud Vene relvajõude, viidates tõendusmaterjalile, venelaste retoorikale ja Vene poole jaoks kaasnevatele kasuteguritele. Harkivi oblastis lasid vene okupandid taganedes õhku Oskili veehoidla paisu lüüsid. 85 km pikk ja kuni 4 km lai veehoidla jooksis tühjaks. Euroopa liidrite kohtumisel 20. oktoobril 2022 hoiatas Ukraina president Zelenskõi videolingi vahendusel, et Venemaa valmistab ette \"vale lipu\" operatsiooni Kahhovka veehoidla paisu õhkimiseks. Ta kutsus üles looma elektrijaamas rahvusvahelist vaatlusmissiooni, öeldes, et Ukrainal on teavet, et Vene terroristid mineerisid Kahhovka hüdroelektrijaama paisu ja agregaate. The Institute for the Study of War sama nädala aruandes öeldi: näib, et Vene väed valmistavad ette pinnast, et korraldada Kahhovka elektrijaama paisule \"vale lipuga\" rünnak.\n\nUkraina Julgeolekuteenistuse kinnitusel on nende valduses helisalvestised, mis kinnitavad Venemaa osalust paisu purustamises.\n\nUkrhidroenergo tegevjuhi sõnul võib hüdroelektrijaama taastamisele kuluda kuni miljard dollarit ning taastamine kestab vähemalt 5 aastat. Ukraina Keskkonnaminister Ruslan Striletsi sõnul kulub tammi taastamisele 1,2 miljardit eurot.\n", "id": "ekk_Latn_206396"}
{"text": "Helmī Stalte\n\nHelmī Stalte (7. august 1949 – 6. juuni 2023) oli liivi rahvaluuleteadlane, koorijuht ja rahvamuusik.\n\nTa oli 1989. aastal üks peamisi Liivi Liidu (Līvōd Īt) taastajaid ja hiljem selle juhatuse liige. Ta oli koos abikaasa Dainisega folklooriansambli Skandinieki asutaja ja juht. Nende juhtimisel tähistati ka esimest korda 1989. aasta augustis ka esimest korda Irēl (Mazirbes) liivi rahvuspüha.\n\nStalte oli hariduselt muusikaõpetaja ja kooridirigent. Ta on olnud Riia linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja ja töötanud Läti etnograafilise vabaõhumuuseumi rahvaluulespetsialistina. Ta on olnud kahel korral, aastatel 2001–2009 linnavolikogu liige Isamaale ja Vabadusele/LNNK nimekirjas.\n", "id": "ekk_Latn_206397"}
{"text": "Väike-Saksamaa\n\nVäike-Saksamaa (saksa keeles Kleindeutschland; ka Väike-Saksa lahendus, Kleindeutsche Lösung) on termin, mida kasutati viitamaks plaanile jätta mitmerahvuseline Habsburgide Austria Saksamaa ühendamisel Saksa riigist välja. See oli üks variantidest, kuidas lahendada n-ö Saksa küsimus ning sellele vastandus Suur-Saksamaa lahendus.\n\nÜheksateistkümnendal sajandil kuulus osa Austria Keisririigist Saksa Liidu koosseisu. Revolutsioonilistel aastatel 1848–1850 hakati kaaluma võimalust võtta Austria kas tervikuna või osaliselt tulevase Saksa riigi koosseisu. Aastatel 1866–1871 sai Väike-Saksamaa lahendus reaalsuseks, kuna Preisi Kuningriigi eestvedamisel loodi ilma Austriata Põhja-Saksa Liit. Pärast seda kadus mõiste \"Väike-Saksamaa\" kasutusest, kuna Väike-Saksa lahendusest saigi Saksamaa.\n\nMõiste \"Suur-Saksamaa\" jäi kasutusse nende seas, kes soovisid endiselt Austriat või vähemalt selle saksakeelseid osi Saksamaaga liita. See muutus poliitiliselt relevantseks pärast esimest maailmasõda ning uuesti aastatel 1938–1945. Kui Saksamaa oli külma sõja ajal jagatud, oli Ühend-Saksamaa mõiste Gesamtdeutschland.\n", "id": "ekk_Latn_206398"}
{"text": "Aalo Põvvat\n\nAalo Põvvat (17. juuli 1932 – 7. juuni 2023) oli eesti maletaja.\n\nTa oli Malle Salupere õde. Tema abikaasa oli veemotosportlane Nikolai Põvvat (1935–1997).\n", "id": "ekk_Latn_206399"}
{"text": "Entente cordiale\n\nEntente cordiale (prantsuse keelest Südamlik leping) oli 8. aprillil 1904 Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute pakett, millega paranesid Prantsusmaa-Suurbritannia suhted märkimisväärselt. De jure reguleeriti lepinguga ebaolulisemaid asjaolusid, nagu kalapüük ja kolooniate piirid. Egiptus läks Suurbritannia ja Maroko Prantsusmaa mõjusfääri. Entente ei olnud ametlik liit, ei hõlmanud lähedast koostööd ega olnud suunatud Saksamaa vastu. Sellest hoolimata pani see aluse Prantsusmaa-Suurbritannia pikaajalisele koostööle ning tugevale suhtele Saksamaa agressiooni ohus. Entente cordiale ei olnud esimese maailmasõja alguses 1914. aastal sõlmitud sõjaline liit Antant.\n\nEntente cordialei põhiline koloniaalkokkulepe oli, et Egiptus kuulub täielikult Briti ning Maroko Prantsuse mõjusfääri. Lisaklausel oli, et Prantsusmaa austab Marokos mõistlikul määral Hispaania huve. Peale selle loovutas Suurbritannia Prantsusmaale Prantsuse Guinea lähedal asuvad Îles de Losi saared, Nigeeria piir pandi paika Prantsusmaa kasuks ning Prantsusmaa sai endale Gambia jõe ülemjooksu oru. Prantsusmaa loobus omalt poolt ainuõigusest kalastada Newfoundlandi lähedal. Mõjusfäärid pandi paika ka Siiamis (Tais), mida küll lõpuks ei koloniseeritud. Idapoolsed, Prantsuse Indohiinaga piirnevad alad pidid saama Prantsusmaale ning läänepoolsed, Briti Birmaga piirnevad alad Suurbritanniale. Kolonistide vastuolusid leevendati ka Uus-Hebriididel.\n\nSuures plaanis oli Entente cordiale lõpp pea tuhat aastat kestnud Inglise-Prantsuse sõdadele ning Napoleoni sõdade lõpust (1815) kestnud modus vivendi sai paberile kirja. Entente cordiale oli Prantsuse välisministri Théophile Delcassé'i (1898–1905) poliitika kulminatsioon. Delcassé uskus, et liit brittidega annaks Prantsusmaale Lääne-Euroopas julgeolekutagatise Saksamaa liidulepingute vastu (nt 1882. aasta Kolmikliit). Lepingu läbirääkimiste taga olid Prantsuse suursaadik Londonis Paul Cambon ja Suurbritannia välisminister Henry Petty-Fitzmaurice. Entente cordialeiga lõpetasid mõlemad osapooled iseendale tekitatud isolatsiooniperioodi. Enne seda ei olnud Suurbritannial peale liidu Jaapaniga ühtegi tugevat liitlast ning Prantsusmaal oli ainult Prantsuse-Vene liit. Peale selle oli Entente cordiale ohuks Saksamaale, kelle välispoliitika oli osaliselt toetunud Briti-Prantsuse suhete jahedusele. Sakslased proovisid liitu 1905. aastal Marokos nõrgestada (esimene Maroko kriis), kuid Briti-Prantsuse suhted vaid tugevnesid sellega ning algasid ka sõjalised läbirääkimised Briti ja Prantsuse peastaapide vahel. Kahe riigi sõbralikud suhted said uuesti kinnitust 1906. aasta Algericase konverentsil ja 1911. aastal teise Maroko kriisiga.\n", "id": "ekk_Latn_206400"}
{"text": "Kagu-Aafrika\n\nKagu-Aafrika on piirkond Ida-Aafrika ja Lõuna-Aafrika vahel. Mandril asuvad Kagu-Aafrikas kas tervenisti või osaliselt Botswana, Keenia, Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik, Malawi, Mosambiik, Namiibia, Sambia, Svaasimaa, Zimbabwe, Tansaania ja Uganda. Lisaks saareriigid Komoorid, Madagaskar, Mauritius ja Seišellid.\n", "id": "ekk_Latn_206401"}
{"text": "Aafrika koloniseerimine\n\nAafrika koloniseerimine sai, olenevalt kolonisatsiooni definitsioonist, alguse kas vana-, kesk- või uusajal.\n\nAafrikasse asutasid oma kolooniad nii vanad kreeklased, roomlased kui araablased, aga olenevalt definitsioonist ka malaid. Mõned nendest kolooniatest pidasid vastu sadu aastaid. Tänapäeval peetakse Aafrika koloniseerimisest rääkides silmas peamiselt eurooplaste uusimperialismi ja Aafrika jagamist (1884–1914) ning teisele maailmasõjale järgnenud järkjärgulist dekolonisatsiooni. Uusaegse Aafrika koloniseerimisega olid seotud peamiselt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Portugal, Hispaania ja Itaalia. Peaaegu kõikides Aafrika riikides on tänapäeval ametlikuks keeleks mõne lähiminevikus maad koloniseerinud riigi keel, kuid enamik inimestest räägib kohalikus keeles.\n", "id": "ekk_Latn_206402"}
{"text": "Põletada pärast lugemist\n\n\"Põletada pärast lugemist\" (inglise keeles \"Burn After Reading\") on 2008. aasta spiooni- ja komöödiafilm, mille režissöörid, stsenaristid, monteerijad ja produtsendid olid Joel ja Ethan Coen.\n\nFilm esilinastus 27. augustil 2008 Veneetsia filmifestivalil.\n\nKriitikud hindasid filmi üldiselt positiivselt. Rotten Tomatoes andis 250 arvustuse pealt filmile 78%-lise heakskiidu ja keskmiseks hindeks 6,90/10. Film nomineeriti muu hulgas Kuldgloobusele ja BAFTA filmiauhindadele.\n", "id": "ekk_Latn_206403"}
{"text": "Rahuvalve\n\nRahuvalve on rahu säilitamise järele valvamine. Uuringute järgi vähendab rahuvalve surmade arvu nii tsiviilisikute kui kombatantide seas ning muudab sõjategevuse taaspuhkemise ebatõenäolisemaks.\n\nÜhinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmesriikide seas valitseb üldine arusaam, et rahvusvahelisel tasandil jälgivad rahuvalvajad rahuloomet konfliktijärgsetes piirkondades ning võivad abistada endistel vaenupooltel rahulepinguga võetud kohustuste täitmist. Sellist abi võib anda mitmel kujul, sealhulgas riigi vastu usaldust suurendavad meetmed, võimu jagamine, valimiste toetamine, õigusriigi põhimõtete tugevdamine ning majanduslik ja sotsiaalne areng. Sellest tulenevalt võivad ÜRO rahuvalvejõududes (helesiniste barettide või kiivrite tõttu sageli tuntud kui sinibaretid või -kiivrid) olla nii sõdureid, politseinikke kui tsiviilisikuid.\n\nSamas ei ole ÜRO ainus rahuvalvemissioonide korraldaja. Näited ÜRO-välistest rahuvalvemissioonidest on NATO Kosovo-missioon (ÜRO loal), MFO Siinai poolsaarel, Euroopa Liidu sõjaline operatsioon Kesk-Aafrika Vabariigis (ÜRO loal) ja Aafrika Liidu missioon Sudaanis.\n\nRahvusvahelise õiguse järgi on rahuvalvajad mittekombatandid, kuna nad on konfliktis neutraalsed ning neid ei tohi rünnata.\n\nEesti on 2023. aasta seisuga osalenud rahuvalvemissioonidel Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (UNPROFOR, 1995; IFOR/SFOR, 1996–2004), Kosovos (KFOR, 1999–2018), Malis (MINUSMA, 2013–2022), Lähis-Idas (UNTSO, 1997–), Liibanonis (UNIFIL, 1996–1997 ja 2015–2019).\n", "id": "ekk_Latn_206404"}
{"text": "Kahhovka pais\n\nKahhovka pais oli 1956. aastal valminud ja 2023. aastal osaliselt purunenud pais Dnepri jõel Hersoni oblastis Ukrainas, mis andis vett Kahhovka hüdroelektrijaamale.\n\nPaisu peamisteks eesmärkideks olid hüdroelektrienergia tootmine, rajatud veehoidla abil Lõuna-Ukraina kuivade piirkondade niisutamise võimaldamine, asulate veega varustamine ja jõelaevanduse töö tagamine liinil Herson–Zaporižžja. See oli Dnepri veehoidla hüdroelektrijaamade kaskaadi allavoolu kuues ja viimane pais.\n", "id": "ekk_Latn_206405"}
{"text": "Euroopa Liidu eetikaorgan\n\nEuroopa Liidu eetikaorgan on kavandatav institutsioonidevaheline eetikaorgan, mis kataks Euroopa Liidu institutsioonide liikmeid.\n\n\"Eetikaorgani loomisega kehtestataks esimest korda liikmete eetilise käitumise ühised standardid ning ametlik mehhanism eetikanõuete kooskõlastamiseks ja arvamuste vahetamiseks institutsioonide vahel. Ettepanek tähendab, et tulevikus hakataks ELi poliitikute suhtes kohaldama ühiseid, selgeid, läbipaistvaid ja arusaadavaid standardeid.\"\n", "id": "ekk_Latn_206406"}
{"text": "Külasema tüüpi kivikirves\n\nKülasema tüüpi kivikirves on üks venekirve tüüpidest. Eestis on kirves nime saanud Muhu saarelt Külasema kalmest leitud eksemplari järgi, mujal Euroopas kutsutakse selliseid kivikirveid kontinentaalseteks või A-horisondi venekirvesteks.\n\nKülasema tüüpi kirved on lihtsa ehitusega, proportsionaalse kujuga, ühtlase paksusega, jämeda kannaga ja veidi kumera teraga. Kirve silma koha pealt on ovaalse ristlõikega, kuid kirve kanna juurest ümara ristlõikega. Lisaks esineb nende peal sageli ka üks või kaks kirve sisse lihvitud pikisoont, mis meenutavad valuvormist jäänud jälgi, selle pärast on pakutud, et need kirved matkisid algul vasest valatud kirveid.\n", "id": "ekk_Latn_206407"}
{"text": "Reisalpe\n\nReisalpe (1399 m) on Gutensteini Alpide kõrgeim mägi ning asub Alam-Austrias Lilienfeldi, Hohenbergi ja Kleinzelli vahel. See on populaarne sihtkoht nii suvel matkajate kui ka talvel suusaalpinismi ja räätsamatkade jaoks ning seda peetakse laviinide osas suhteliselt ohutuks.\n\nTipu lähedal seisab Madonna, millele hiljuti liideti tipurist, samuti Reisalpe varjupaik (Schutzhaus). Väike Bundesheeri hütt asub ka tipu lähistel.\n", "id": "ekk_Latn_206408"}
{"text": "Taevassinine lauk\n\nTaevassinine lauk (Allium caeruleum) on aedades kasvatatav ilutaim, mis kuulub laukude perekonda. Taim kasvab looduslikult Kesk-Aasias (Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Usbekistan, Xinjiang) kuivadel mäenõlvadel, tasandikel ja steppides.\n", "id": "ekk_Latn_206409"}
{"text": "Švakiraud\n\nŠvakiraud (ka švakraud) on klaasi töötlemiseks kasutatav pintsetikujuline tööriist. On kahte tüüpi švakiraudu: puidust teradega (itaalia keeles parchoffi) ja metallist teradega (itaalia keeles pucella). Švakiraud koosneb vedrust, käepidemest ja teradest.\n", "id": "ekk_Latn_206410"}
{"text": "Seismiline massiiv\n\nSeismiline massiiv (inglise keeles seismic array) on korrapärase geomeetrilise paigutuse (rist, ring, ristkülik jne) järgi paigutatud ühendatud seismomeetrite süsteem, et suurendada tundlikkust nt maavärinate ja maa-aluste tuumaplahvatuste avastamisel. Seismiline massiiv erineb kohalikust seismiliste massiivide võrgustikust peamiselt andmete analüüsiks kasutatavate meetodite poolest. Seismilise massiivi andmed saadakse spetsiaalsete digitaalsete signaalitöötlustehnikate abil, nagu näiteks lainekimbu moodustamine, mis summutavad müra ja suurendavad seega signaali-müra suhet.\n", "id": "ekk_Latn_206411"}
{"text": "Safari ralli\n\nSafari ralli (ka Keenia ralli) on Keenias peetav autoralli. Seda on peetud autoralli MM-sarja üheks raskemaks etapiks.\n", "id": "ekk_Latn_206412"}
{"text": "Carlos Alcaraz\n\nCarlos Alcaraz Garfia (sündinud 5. mail 2003 El Palmaris Murcias) on Hispaania tennisist. Tenniseprofessionaalide liidu (ATP) hinnangul on ta üksikmängus maailma edetabelis esikohal.\n\nAlcaraz on võitnud kümme ATP Touri tasemel üksikmängu tiitlit, sealhulgas 2022. aasta US Openi ja neli Masters 1000 tiitlit. USA lahtiste võiduga sai Alcaraz 19-aastaselt, 4-kuuselt ja 6-aastaselt üksikmängu edetabeli esikohale jõudnud noorimaks meheks ning Open Era esimeseks teismeliseks, kes on meeste edetabeli tipus.\n\nJuuniorina võitis ta kaks ITF-i juunioride turniiri. Pärast 2018. aastal elukutseliseks tennisistiks saamist võitis ta kolm ITF-i meeste maailma tenniseturniiril ja neli tiitlit ATP Challenger Touril ning pääses 2021. aasta mais 100 parima tennisemängija hulka. Kaks kuud hiljem jõudis Alcaraz oma esimese ATP Touri finaali, milleks oli Croatia Open, ATP 250 turniir, kus ta võitis oma esimese tiitli. Hiljem pääses ta 50 parema hulka pärast seda, kui jõudis järgmisel US Openil veerandfinaali ja võitis aastal 2021 Milanos toimunud järgmise põlvkonna ATP finaali. Pärast oma esimese ATP 500 tiitli võitmist 2022. aasta veebruaris Rio Openil võitis Alcaraz oma esimese Masters 1000 tiitli Miami Openil ja teise ATP 500 tiitlivõistluse aprillis Barcelona Openil, viies ta 10 parema hulka.\n", "id": "ekk_Latn_206413"}
{"text": "Helmar Müller\n\nHelmar Müller (11. august 1939 – 9. juuni 2023) oli saksa kergejõustiklane, kelle põhiala oli 400 meetri jooks.\n\nMüller tuli 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos pronksmedalile 4×400 meetri teatejooksus. Teatevõistkonda kuulusid veel Manfred Kinder, Gerhard Hennige ja Martin Jellinghaus. Teatevõistluse kuldmedali võitis maailmarekordiga USA ja hõbemedali Keenia võistkond.\n", "id": "ekk_Latn_206414"}
{"text": "Loomade kodustamine\n\nKodustamine on neoliitikumis toimunud protsess, kus inimene võttis oma hoole alla liigi, hakkas reguleerima selle eluviisi ja paljunemist. Liigi paljundamisel võis olla sümboolne, sotsiaalne või materiaalne eesmärk. Mõned põlisrahvad mõistsid kodustamise all hoopis midagi muud: noorloom püüti kinni, kasvatati suureks ilma järglasteta, ja toodi ohvrianniks loodusele. Oli levinud uskumus, et ohverdamine toob head õnne. Loomade kodustamisel oli oluline roll neoliitilises revolutsioonis, sest küttimise-koriluse pealt liiguti karjakasvatuse ja maaharimise poole, samal ajal toimusid sotsiaalsed ja vaimsed muutused tolleaegsete rahvaste seas.\n", "id": "ekk_Latn_206415"}
{"text": "Murtudsüda\n\nMurtudsüda (Lamprocapnos) on taimeperekond magunaliste sugukonnast.\n\nPerekonnas on üks liik – harilik murtudsüda (Lamprocapnos spectabilis).\n\nPärit Himaalajast, pärismaine Jaapanis, Koreas, Põhja-Hiinas ja Siberis.\n\n1831. aastal Euroopasse toodud murtudsüda jõudis Eestis kõigepealt mõisaaedadesse, hiljem sai see veelgi populaarsemaks taluaedade ilutaimena.\n", "id": "ekk_Latn_206416"}
{"text": "Unterberg (Alam-Austria)\n\nUnterberg on väljapaistev tipp (1342 m) Gutensteini Alpides Alam-Austria lõunaosas. See asub Hainfeldist u. 10 km lõunas ning on ebamäärase mäeaheliku, kuhu kuuluvad Hocheck (1037 m) ja Kieneck (1106 m), läänepoolseim ja kõrgeim tipp. Selle hari jätkub edelasuunas, ehkki vähemkõrgena, Brunntaler Höhe (1090 m) ja Leitermauerni (1025 m) poole.\n\nTipuväljal asub kabel nimega Maria Einsiedl.\n\nMägi koosneb lubjakivist ning selle järsku ja metsast loodekülge läbistavad kaljurünkad, samas kui kagus langeb mägi poole laugemalt. U. 150 m tipust allpool asub mägihütt Unterberghaus. See on mitme suusarajaga kohalik talispordikeskus ja on kevadel populaarne suusaalpinismks. Suusatõstuk tõuseb kagupoolsel nõlval üles tippu ja selle juurde pääseb Muggendorfi kaudu Pernitzist Piestingi orus.\n\nMyrabachi oja algab Unterbergi idaküljelt Myraluckest ja langeb mõne kilomeetri pärast maalilise Myra kosena Piestingi jõe orgu. Umbes 8 km Unterbergist lõunas asub Rohrer Sattel (864 m), oluline maanteeühendus Piestingi orust ja Viini nõost Schneebergi piirkonda ja Traiseni orgu.\n", "id": "ekk_Latn_206417"}
{"text": "Biograafiad (Ho)\n\nBiograafiad (Ho) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Ho\".\n", "id": "ekk_Latn_206418"}
{"text": "Biograafiad (Fe)\n\nBiograafiad (Fe) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Fe\".\n", "id": "ekk_Latn_206419"}
{"text": "Biograafiad (Fr)\n\nBiograafiad (Fr) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Fr\".\n", "id": "ekk_Latn_206420"}
{"text": "Jumalailmumise kirik\n\nIlmjärve Jumalailmumise kirik, õigeusu kirik Valga maakonnas Otepää vallas Ilmjärve külas Jõhvi Issanda Ristimise kirik ehk Jõhvi Jumalailmumise kirik, õigeusu kirik Jõhvis Ida-Virumaal Lohusuu Issanda Ristimise kirik ehk Lohusuu Jumalailmumise kirik, õigeusu kirik Lohusuus Mõnnuste Jumala Ilmumise kirik, EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saaremaal Saaremaa vallas Mõnnuste külas Sindi Jumalailmumise kirik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Pärnu maakonnas Sindi linnas\n", "id": "ekk_Latn_206421"}
{"text": "Biograafiad (De)\n\nBiograafiad (De) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"De\".\n", "id": "ekk_Latn_206422"}
{"text": "Biograafiad (Do)\n\nBiograafiad (Do) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Do\".\n", "id": "ekk_Latn_206423"}
{"text": "Biograafiad (Du)\n\nBiograafiad (Du) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Du\".\n", "id": "ekk_Latn_206424"}
{"text": "Biograafiad (Ch)\n\nBiograafiad (Ch) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Ch\".\n", "id": "ekk_Latn_206425"}
{"text": "Jakobi kirik\n\nJakobi kirik on nimi, mida kasutatakse Jakobus vanemale, harvem Jakobus nooremale pühitsetud kirikute kohta. Ingliskeelses ruumis esineb kirjapildis St. James, prantsuskeelses St-Jacques.\n", "id": "ekk_Latn_206426"}
{"text": "Biograafiad (Gu)\n\nBiograafiad (Gu) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Gu\".\n", "id": "ekk_Latn_206427"}
{"text": "Biograafiad (Or)\n\nBiograafiad (Or) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Or\".\n", "id": "ekk_Latn_206428"}
{"text": "Indigofera suffruticosa\n\nIndigofera suffruticosa ehk añil on liblikõieliste sugukonda indigopõõsa perekonda kuuluv õistaim, mis kasvab subtroopilises ja troopilises Ameerikas ja mida on kasutatud sinise värvaine indigo saamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_206429"}
{"text": "Biograafiad (Tu)\n\nBiograafiad (Tu) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Tu\".\n", "id": "ekk_Latn_206430"}
{"text": "Dürre Wand\n\nDürre Wand (sõna otseses mõttes viljatu sein) on mäehari Alam-Austrias ja kuulub topograafiliselt Gutensteini Alpidesse. See ulatub Miesenbachist lääneedela suunas Schneebergini. Dürre Wand on kohati kivine seljandik, mida ääristavad karjamaad, metsad ja kosed. Erinevalt vahetult idas asuvast Hohe Wandi platoost kulmineerub see kitsa harjajoonega, mille matkarada pakub suurepäraseid vaateid.\n", "id": "ekk_Latn_206431"}
{"text": "Biograafiad (Ar)\n\nBiograafiad (Ar) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Ar\".\n", "id": "ekk_Latn_206432"}
{"text": "Oimurõngas\n\nOimurõngas on metallist ehe, iseloomulik Musta mere piirkonna ja Lõuna-Siberi kultuuride, viikingite, soomeugrilaste, slaavlaste jm naiserõivastusele vanaajal ja keskajal. Oimurõngaid kanti sümmeetriliselt kandja pea külgedel, ligikaudu oimukohtade kohal ja need olid kinnitatud kas peakatte või juuksepalmikute külge. Materjaliks oli enamasti odavam metall, kas vasesulamid või raud, kuid üksikutel juhtudel kasutati ka hõbedat ja isegi kulda.\n", "id": "ekk_Latn_206433"}
{"text": "SL C30\n\nSL C30 on metroorong, mida kasutatakse Stockholmi metroos.\n\n2020. aastast alates on Stockholmi toodetud 96 rongi. Rongitüüp asendab välja vanemad C6, C14 ja C15 mudelid aastatel 2021-2024.\n", "id": "ekk_Latn_206434"}
{"text": "NHL-i hooaeg 2022–2023\n\nNHL-i hooaeg 2022–2023 on NHL-i 106. hooaeg (105. hooaeg, kui jätta kõrvale NHL-i tööseisaku tõttu ära jäänud hooaeg 2004–05). Põhihooaeg algas 7. oktoobril 2022 kahe Prahas peetud kohtumisega. Colorado Avalanche alustas hooaega valitseva meistrina.\n", "id": "ekk_Latn_206435"}
{"text": "Kojiki\n\nKojiki (\"Ülestähendused vanadest asjadest\") ehk furukotofumi on vanim olemasolev kirjutis Jaapani ajaloost. Kojiki on oma mütoloogilise sisu tõttu ka tähtsaim Shintoistlik kirjandusteos.\n", "id": "ekk_Latn_206436"}
{"text": "Kevin Álvarez\n\nKevin Nahin Álvarez Campos (sündinud 15. jaanuaril 1999 Colimas) on Mehhiko jalgpallur, kes mängib paremkaitsjana Mehhiko kõrgliiga klubis Club América ja Mehhiko jalgpallikoondises.\n\nÁlvarez alustas Pachucas ka klubikarjääri. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2018. aastal. Pachuca põhikoosseisu on ta kuulunud alates hooajast 2020/21. 2022. aasta Apertura-hooajal tuli ta Pachucaga Mehhiko meistriks.\n\n2019. aasta Panameerika mängude jalgpalliturniiril võitis Álvarez Mehhiko võistkonnaga pronksmedali. Mehhiko jalgpallikoondises debüteeris ta 3. juulil 2021 sõprusmängus Nigeeria vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 10. juunil 2023 sõprusmängus Kameruni vastu. Álvarez kuulus Mehhiko koondisse 2022. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_206437"}
{"text": "Biograafiad (Au)\n\nBiograafiad (Au) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Au\".\n", "id": "ekk_Latn_206438"}
{"text": "Biograafiad (Di)\n\nBiograafiad (Di) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Di\".\n", "id": "ekk_Latn_206439"}
{"text": "Biograafiad (Bu)\n\nBiograafiad (Bu) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Bu\".\n", "id": "ekk_Latn_206440"}
{"text": "Biograafiad (Ni)\n\nBiograafiad (Ni) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Ni\".\n", "id": "ekk_Latn_206441"}
{"text": "Anaplastiline oligodendroglioom\n\nAnaplastiline oligodendroglioom on neuroepiteliaalne kasvaja, mis arvatakse pärinevat oligodendrotsüütidest, mis on glia rakutüüp. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ajukasvajate klassifikatsioonis on anaplastilised oligodendroglioomid klassifitseeritud III astmesse. Haiguse käigus võib see degenereeruda väga pahaloomuliseks oligodendroglioom IV aste. Valdav enamus oligodendroglioomidest esineb juhuslikult, ilma kinnitatud põhjuseta ja ilma perekonnasisese pärilikkuseta.\n", "id": "ekk_Latn_206442"}
{"text": "Vámospércs\n\nVámospércs on linn Ungaris Hajdú-Bihari komitaadis Nyíradonyi kreisis. Vámospércs asub Rumeenia piirist 9 km kaugusel, Nyíradonyst umbes 18,5 km lõunas ja Debrecenist ligikaudu 20 km idas.\n\nVámospércsi on esmamainitud aastatel 1292–1294. Vámospércs sai linnaõigused 1605. aastal, kuid kaotas need 1876. aastal. 1. juulil 2001 sai Vámospércs linnaõigused tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_206443"}
{"text": "Biograafiad (We)\n\nBiograafiad (We) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"We\".\n", "id": "ekk_Latn_206444"}
{"text": "Biograafiad (Za)\n\nBiograafiad (Za) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Za\".\n", "id": "ekk_Latn_206445"}
{"text": "Izsák\n\nIzsák on linn Ungaris Bács-Kiskuni komitaadis Kiskőrösi kreisis. Izsák asub Kiskőrösist umbes 20,5 km põhjakirdes ja Kecskemétist ligikaudu 26 km lääneedelas.\n\nAsulat on esmamainitud 1055. aastal. Izsák sai linnaõigused 1816. aastal, kuid kaotas need 1876. aastal. Linnaõigused sai Izsák tagasi 1997. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206446"}
{"text": "Biograafiad (El)\n\nBiograafiad (El) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"El\".\n", "id": "ekk_Latn_206447"}
{"text": "Biograafiad (Er)\n\nBiograafiad (Er) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Er\".\n", "id": "ekk_Latn_206448"}
{"text": "Kvadratuur-amplituudmodulatsioon\n\nKvadratuur-amplituudmodulatsioon (inglise keeles Quadrature Amplitude Modulation, akronüümiga QAM) on informatsiooni ülekandes kasutatav modulatsioonitehnika, mille läbi edastatakse teavet kasutades kahte kandjalainet, kahekordistades seeläbi efektiivset ribalaiust. Edastatav signaal koosneb kahe sinusoidaalse signaali summast, mis on omavahel kvadratuuris - nende faasid on üksteise suhtes nihkes 90° võrra. Faasi nihkest tulenevalt on vastuvõtjal võimalik kaks esialgset sinusoidi demoduleerida.\n\nQAM kandjalaineteks olevad sinusoidid jagatakse faasis olevaks komponendiks, tähistustega I(t), ning kvadratuurseks komponendiks, tähistusega Q(t). Saadud üldine signaal, mis koosneb nii I kui ka Q kanduri kombinatsioonist, sisaldab nii amplituudi kui ka faasi variatsioone.\n\nQAM'i võib rakendada nii analoog- kui ka digitaalvormingus. Analoog QAM'i kasutatakse tavaliselt mitmete analoogsignaalide kandmiseks ühel kandjal. QAM, kui seda kasutatakse digitaalseks edastuseks raadioside rakendustes, võimaldab suuremaid andmeedastuskiirusi kui tavalised amplituud- või faasi-moduleerimis skeemid.\n\nNäiteks QAM häälsignaali edastusel võib komponentide amplituud kanda infot hääle tugevuse ja helitugevuse kohta, samas kui häälelaine faas kajastab heli sagedust. Seega saab hääle taastada demoduleeritud QAM signaalist, kasutades I- ja Q-komponentide amplituudi ja faasi muutuste analüüsi.\n", "id": "ekk_Latn_206449"}
{"text": "Hohe Wand (Gutensteini Alpid)\n\nHohe Wand on mäehari Alam-Austrias ja on osa Gutensteini Alpidest. See asub Steinfeldist läänes Viini nõos; selle kõrgeim tipp (Plackles) ulatub 1132 m kõrgusele. See on üks Wiener Hausberge.\n", "id": "ekk_Latn_206450"}
{"text": "Biograafiad (Th)\n\nBiograafiad (Th) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Th\".\n", "id": "ekk_Latn_206451"}
{"text": "Wechseli kuru\n\nWechseli kuru (980 m) on mäekuru Austria Alpides, Alam-Austria ja Steiermargi liidumaade vahelisel piiril.\n\nKoos Semmeringi kuruga on Wechseli kuru üks kõige olulisemaid ühendusi Alam-Austria ja Steiermargi vahel. Kuni A2 kiirtee ehitamiseni 1980. aastatel oli see peamine maantee Viini ja Grazi vahel.\n", "id": "ekk_Latn_206452"}
{"text": "Lužnice\n\nLužnice ([ˈluʒɲɪtsɛ]; saksa keeles Lainsitz) on jõgi Austrias ja Tšehhis.\n\nLužnice saab alguse Austrias ja suubub umbes 50 km České Budějovicest põhja pool Týn nad Vltavous Vltava jõkke.\n\nJõe pikkus on 208 km, millest Austrias on 15 km.\n\nJõge on allikates esmamainitud 1179. aastal. Nimi tuleneb vanatšehhi keelest, mis tõlkes tähendab 'vesi voolab läbi mõdu'.\n\nMitmed kohad jõel on populaarsed puhkuse- ja kanuusõidukohad.\n", "id": "ekk_Latn_206453"}
{"text": "Kamp (jõgi)\n\nKamp on jõgi Põhja-Austrias, Doonau vasakpoolne lisjõgi.\n\nKampi lähe asub Alam-Austria ja Ülem-Austria piiril Liebenau lähedal Mühlviertelis. See voolab üldiselt itta läbi Rappottensteini (kus sellesse suubub Kleine Kamp), Zwettli, Krumau am Kampi, Gars am Kampi ja Langenloisi. Enamik oru lõunaosast kuulub Kamptali veinipiirkonda. Enne hüdroelektrijaama ehitamist Doonaule Altenwörthis 1970. aastatel suubus Kamp Doonausse Grafenwörthi juures, Krems an der Donaust idas. Selle suue viidi üle Altenwörthi ja varem Doonau otseseks lisajõeks olnud Kremsi jõe veed suunati Kampi.\n", "id": "ekk_Latn_206454"}
{"text": "Krems (Alam-Austria)\n\nKrems on jõgi Waldviertelis Alam-Austria põhjaosas. Tegelikult on seal kaks jõge: nn \"Große Krems\" (Suur-Krems), mis tähistab kas kogu jõesüsteemi või vaid peamist lisajõge, ja väiksemat kutsutakse \"Kleine Krems\" (Väike-Krems). Krems voolas algselt Doonausse Krems an der Donau juures, kuid kui Doonaule ehitati Altenwörthi elektrijaam, viidi jõesuu — koos Kampi jõesuuga — üle Altenwörthi.\n\nÜlemjooksul voolavad mõlemad jõed läbi Waldvierteli karmi graniitmaastiku; olulised paigad on Großreinprechts Große Kremsi ääres ja Kottes-Purk Kleine Kremsi ääres. Krems on Kremstali veinipiirkonna selgroog, see möödub Senftenbergist ja Lengenfeldi varemetest ning pärast graniidi- ja gneissiplatoolt (Tšehhi massiivi osa) väljumist voolab see Kremsi juures läbi Tullni nõo.\n\nHartensteini lossi all, peavoolude ühinemiskohas asub jõe kaldal Gudenuse koobas, mis oli asustatud kiviajal.\n", "id": "ekk_Latn_206455"}
{"text": "Kristjan Jurnas\n\nKristjan Jurnas (28. märts 1894 Pärnumaa, Sauga vald – 24. märts 1943 Kirov) oli Pärnu reeder ja Sadama villa tellija.\n", "id": "ekk_Latn_206456"}
{"text": "Rõuge tüüpi keraamika\n\nRõuge tüüpi keraamika pärineb Kagu-Eestist ja sellega piirnevatelt aladelt eelviikingi- ja viikingiajast. Samal ajal levis Lääne- ja Põhja-Eestis nn Iru tüüpi keraamika. Kindlalt ei saa väita, kuidas Rõuge tüüpi keraamika kujunes, kuna varasemat rahvasterännuaegset keraamikat pole sügavuti uuritud. Valter Lang on oletanud, et Rõuge tüüpi peenkeraamika aluseks oli Põhja-Läti ja Kagu-Eesti 3.-4. sajandi keraamika. 11. sajandi teisel veerandil hakati Ida-Eestis valmistama slaavipäraseid potikedral valmistatud nõusid.\n", "id": "ekk_Latn_206457"}
{"text": "Thaya\n\nThaya (tšehhi: Dyje [ˈdɪjɛ]) on jõgi Kesk-Euroopas, Morava jõe pikim lisajõgi. See on 224 km pikk (koos pikima lähtejõe Deutsche Thayaga 322 km) ning lookleb läänest itta Alam-Austria (Austria) ja Lõuna-Morava (Tšehhi) vahelisel piirialal, kuigi piir ei järgi enamikus osades täpselt jõe kulgu. Selle lähted on kahes väiksemas jões, nimelt Deutsche Thaya ja Moravská Dyje ühinemine Raabs an der Thayas.\n\nThaya ja Morava ühinemiskoht on Morava lõunapoolseim ja madalaim punkt.\n\nSelle nimi tähendab \"inertset\". Znojmo lähedal asub ka väike küla, mis kannab Dyje nime.\n\nÜlemjooksul voolab Thaya läbi sügavate kuristike (Podyjí), möödudes paljudest linnustest ja lossidest. Moravas on see mitmes kohas paisutatud.\n\nThaya kogub vett Morava lääneosast ja sellega külgnevast Alam-Austria osast. Selle suurimad lisajõed on Svratka ja Jihlava, mis suubuvad Nové Mlýny veehoidlatest keskmisesse.\n\nRaabs an der Thaya Drosendorf-Zissersdorf Vranov nad Dyjí Hardegg Znojmo Laa an der Thaya Lednice Břeclav\n", "id": "ekk_Latn_206458"}
{"text": "Kogelejarohi\n\nKogelejarohi (Berteroa) on ristõieliste sugukonda kuuluv õistaimede perekond.\n\nPärismaisena kasvab kogelejarohi parasvöötme Euraasias.\n\nPerekonna teaduslik nimetus tuleneb itaalia arsti, botaaniku ja taimekoguja Carlo Giuseppe Bertero nimest.\n", "id": "ekk_Latn_206459"}
{"text": "Gubkini rajoon\n\nGubkini rajoon (vene keeles Губкинский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Belgorodi oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Gubkini linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Kurski oblasti Manturovo rajooniga, idas Starõi Oskoli rajooniga, kagus Tšernjanka rajooniga, lõunas Korotša rajooniga ja läänes Prohhorovka rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1526,6 km². Elanike arv oli 2021. aastal 114 989 ja 2010. aastal 122 121.\n\nGubkini rajoonis on kaks linnaasundust (Gubkini linn ja Troitski alev) ja 9 külaasundust.\n", "id": "ekk_Latn_206460"}
{"text": "Kesk-Vene kõrgustik\n\nKesk-Vene kõrgustik (vene keeles Среднерусская возвышенность) on ulatuslik kõrgustik Ida-Euroopa lauskmaa keskosas. Keskmine kõrgus on 200–250 m, kõrgeim tipp 293 m. Kõrgustiku pindala on 480 000 km².\n", "id": "ekk_Latn_206461"}
{"text": "Gordon Moore\n\nGordon Earle Moore (3. jaanuar 1929 Pescadero, California – 24. märts 2023 Waimea, Hawaii) oli USA ettevõtja ja insener. Ta oli Inteli kaasasutaja.\n\nTa on iseäranis tuntud Moore'i seaduse autorina, mille kohaselt kahekordistub iga kahe aasta järel transistoride arv mikrokiibil. Algselt pakkus Moore 1965. aastal küll seda, et komponentide arv integraallülitusel kahekordistub umbkaudu iga aastaga, kuid ta korrigeeris 1975. aastal oma hinnangut.\n\n1950. aastal sai Moore bakalaureusekraadi keemias California Ülikoolis Berkeleys ning 1954. aastal doktorikraadi samal erialal California Tehnoloogiainstituudist. 1953–1956 tegi ta järeldoktori Johns Hopkinsi Ülikoolis. Seejärel töötas ta töötas ettevõttes Beckman Instruments, kuid lahkus \"reetliku kaheksa\" koosseisus, kui kaheksa endist Shockley pooljuhtide labori töötajat asutasid 1957. aastal ettevõtte Fairchild Semiconductor.\n\n1968. aastal asutas ta koos Robert Noycega ettevõtte NM Electronics, millest sai hiljem Intel Corporation. Moore oli ettevõtte pikaaegne juht.\n\n1990. aastal pälvis ta Ameerika Ühendriikide presidendilt tehnoloogia ja innovatsiooni riikliku medali ja 2002. aastal Presidendi Vabadusmedali. 2008. aastal anti talle ka IEEE aumedal.\n\n2000. aastal asutas ta koos oma naisega Gordon and Betty Moore Foundationi annetades selle moodustamiseks 5 miljardit USA dollarit. 2009. aastal pälvis ta heategevuse eest Carnegie filantroopia medali.\n\n2023. aasta veebruaris hinnati tema varasid 7 miljardi USA dollari juurde.\n\nTema abikaasa on Betty Irene Whitaker, kellega ta abiellus 1950. aastal. Neil on pojad Kenneth Moore ja Steven Moore.\n", "id": "ekk_Latn_206462"}
{"text": "Presidents' Trophy\n\nPresidents' Trophy on spordiauhind, mis antakse NHL-i põhihooajal enim punkte kogunud meeskonnale. Kui kahel või enamal meeskonnal on hooaja lõpus sama arv punkte, antakse auhind sellele, kellel on rohkem võite.\n\nEnim kordi (6) on auhinda võitnud Detroit Red Wings. Neljal korral on selle võitnud Boston Bruins.\n", "id": "ekk_Latn_206463"}
{"text": "Tallinna Mere- ja Maaväe hospidalikalmistu\n\nTallinna Mere- ja Maaväehospidali kalmistu oli kahe hospidali ühine ala surnute matmiseks. Tallinna Mereväehospidal rajati 1715. aastal ja Maaväehospidal 1730. aastal. 1827. aastal loodi nende liitmisel Sõjaväehospidal.\n", "id": "ekk_Latn_206464"}
{"text": "Biograafiad (Kl)\n\nBiograafiad (Kl) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Kl\".\n", "id": "ekk_Latn_206465"}
{"text": "Biograafiad (Kõ)\n\nBiograafiad (Kõ) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Kõ\".\n", "id": "ekk_Latn_206466"}
{"text": "Pisarate park\n\nPisarate park on massiküüditamise mälestamiseks Tartusse Turu ja Rebase tänava ristmiku lähedusse rajatud park.\n\nPargis asub mälestuskivi, millel on kiri, et just sealt said alguse 1941. aasta 14. juuni ning ka 1947. ja 1949. aasta massiküüditamised.\n\nVähetuntud pargi asukohta ei tea isegi paljud tartlased.\n\nViimastel aastatel on pargis toimunud juuniküüditamise ohvrite mälestamine lillede asetamisega mälestuskivi juurde.\n", "id": "ekk_Latn_206467"}
{"text": "Bussikaart\n\nBussikaart on bussipileti tüüp.\n\nBussikaart võib olla ka kiipkaart. Tavaliselt on Bussikaardil kirjas kliendi nimi. Kaardil on kirjas veel kaardi number.\n\nBussikaart on linna, piirkonna või riigi konkreetse transpordisüsteemi jaoks ning see võib hõlmata erinevaid bussiliine ja marsruute. Bussikaartidel on tavaliselt kujutatud bussiliinide firmat, mis näitab erinevaid marsruute ja nendega seotud peatusi. Sõidugraafikud näitavad tavaliselt busside saabumis ja lahkumisaegu erinevatest peatustest ning võivad sisaldada teavet nädalapäevade, nädalavahetuste või pühade erinevuste kohta.\n", "id": "ekk_Latn_206468"}
{"text": "Biograafiad (Mä)\n\nBiograafiad (Mä) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Mä\".\n", "id": "ekk_Latn_206469"}
{"text": "Adelia\n\nAdelia on eesnimi, variant Adelast \"Adelia\" on Gaetano Donizetti ooper. Adelia on piimalilleliste seltsi kuuluv õistaimede perekond\n", "id": "ekk_Latn_206470"}
{"text": "Anna Bolena\n\n\"Anna Bolena\" on Gaetano Donizetti ooper (tragedia lirica) kahes vaatuses Felice Romani libretole Marie-Joseph de Chénier' \"Henry VIII\" (1791), Ippolito Pindemonte \"Enrico VIII ossia Anna Bolena\" ja Alessandro Ercole Pepoli \"Anna Bolena\" (1788) järgi. Esmaettekanne toimus 26. detsembril 1830 Milano Teatro Caracanos.\n", "id": "ekk_Latn_206471"}
{"text": "Shadow Works\n\n\"Shadow Works\" on Kerli Kõivu teine Stuudioalbum, mille 22. veebruaril 2019 andis välja plaadifirma Seeking blue.\n", "id": "ekk_Latn_206472"}
{"text": "Finnveden\n\nFinnveden (või Finnheden) on üks Smålandi muistsetest n-ö väikestest maadest. See asus Sunnerbo, Östbo ja Västbo kihelkondade aladel. Finnvedenis, nagu ka teistel väikestel maadel olid oma seadused ning õiguskord. Finnvedenis on Bolmeni järv ja Lagani jõgi. Enamus kohalikest ruunikividest jutustavad Inglismaal hukkunud mehi. Tänapäeval on Finnveden osa Hallandi, Kronobergi ja Jönköpingi läänidest.\n\nFinnvedenit esmamainis Jordanes, kui ta nimetas \"Geticas\" Scandza inimesi kirjeldades sealset rahvast nimega \"finnaithae\".\n", "id": "ekk_Latn_206473"}
{"text": "Mõõdupeeker\n\nMõõdupeeker (kasutatud on ka saksakeelset nimetust Passglas) on 16.–17. sajandil Euroopas laialt levinud jooginõu, mida katavad klaas- ehk rõõneniidid. Mõõdupeekreid toodeti ka Hüti klaasikojas.\n", "id": "ekk_Latn_206474"}
{"text": "Roberto de la Rosa\n\nRoberto Carlos de la Rosa González (sündinud 4. jaanuaril 2000 Texcoco de Moras) on Mehhiko jalgpallur, kes mängib keskründajana Mehhiko kõrgliigaklubis Pachuca ja Mehhiko jalgpallikoondises.\n\nTa alustas Pachucas ka klubikarjääri. Pachucaga liitus ta 2013. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 12. augustil 2017 Mehhiko kõrgliiga mängus Tigres UANL-i vastu. Esimese värava lõi ta klubi meeskonnas sama aasta 16. detsembril klubide maailmameistrivõistluste kolmanda koha mängus Araabia Ühendemiraatide klubi Al Jazira vastu. Sellega sai de la Rosa kõige nooremaks mängijaks, kes on klubide maailmameistrivõistlustel värava löönud. Mehhiko kõrgliigas lõi ta oma esimesed kaks väravat alles 2019. aasta novembris. 2022. aasta Apertura-hooajal tuli ta Pachucaga Mehhiko meistriks.\n\n2017. aastal tuli de la Rosa Mehhiko kuni 17-aastaste koondisega Põhja- ja Kesk-Ameerika omavanuste meistriks. Ta kuulus Mehhiko kuni 20-aastaste koondisse 2019. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel, kus de la Rosa lõi esimeses alagrupimängus värava Itaalia vastu, kuid see jäi ka Mehhiko ainsaks väravaks sel turniiril ning Mehhiko kaotas kõik kolm alagrupimängu. Mehhiko rahvuskoondises tegi ta debüüdi 19. aprillil 2023 mängus USA vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma teises koondisemängus sama aasta 7. juunil Guatemala vastu.\n", "id": "ekk_Latn_206475"}
{"text": "Nessaea\n\nNessaea on troopilise Ameerika päevaliblikate perekond koerlibliklaste sugukonnas. Erinevalt enamikust sinistest liblikaliikidest on selle perekonna liikide sinine värvus mitte struktuurne, vaid tekib sinisest pigmendist pterobiliinist.\n", "id": "ekk_Latn_206476"}
{"text": "Yuri Alberto\n\nYuri Alberto Monteiro da Silva (sündinud 18. märtsil 2001 São José dos Camposes) on Brasiilia jalgpallur, kes mängib ründajana Brasiilia kõrgliigaklubis Corinthians.\n\nTa alustas klubikarjääri Santoses, mille noortesüsteemiga liitus ta 2013. aastal. Esimese profilepingu sõlmis ta klubiga 2017. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Brasiilia kõrgliigas sama aasta novembris. Esimese värava lõi ta Santose meeskonnas 7. märtsil 2018 São Paulo osariigi meistrivõistluste]] mängus Grêmio Novorizontino vastu. 16 aasta 11 kuu ja 20 päeva vanuselt sai ta Santose kuuendaks kõige nooremaks väravalööjaks. Santoses ta põhikoosseisu mängijaks aga ei saanud.\n\n2020. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Brasiilia kõrgliigaklubiga Internacional.. Brasiilia kõrgliigas lõi ta esimese värava 14. oktoobril 2020 mängus Sport Recife vastu. 20. jaanuaril 2021 tegi ta mängus São Paulo vastu kübaratriki. 2020. aasta Brasiilia kõrgliiga hooajal lõi Yuri Alberto kokku kümme värava. 2021. aasta hooajal jäi tema arvele Brasiilia kõrgliigas 12 väravat.\n\n2022. aasta jaanuaris sõlmis Yuri Alberto viieaastase lepingu Venemaa kõrgliigaklubiga Peterburi Zenit. Hooaja 2021/22 lõi ta Venemaa kõrgliigas 11 mänguga neli väravat ja tuli klubiga Venemaa meistriks. Juba 2022. aasta juulis naasis ta Brasiilia kõrgliigasse, kui liitus laenulepingu alusel Corinthiansega. 2023. aasta jaanuaris sõlmis ta Corinthiansega püsiva lepingu. Samal ajal lepiti kokku Corinthianse mängijate Robert Renani ja Du Queirozi üleminek Zeniti.\n\nBrasiilia jalgpallikoondises debüteeris Yuri Alberto 25. märtsil 2023 sõprusmängus Maroko vastu.\n", "id": "ekk_Latn_206477"}
{"text": "Colombia 1. mai 2023 lennuõnnetus\n\nColombia 1. mai 2023 lennuõnnetus on väikelennukiga Cessna 206 Amazonase džunglis juhtunud õnnetus. Lennuki pardal olid piloot ja kuus pärismaalasest reisijat - ema nelja lapsega ja kohaliku põlisrahva juht. Kõik kolm täiskasvanut hukkusid, aga lapsed vanuses 11 kuud ning 4, 9 ja 13 aastat jäid ellu.\n\nLennuk startis 1. mai hommikul Colombia Araracuara lennuväljalt. Varsti teatas piloot mootoririkkest ning seejärel ühendus lennukiga katkes. Lennuki rusud leiti kaks nädalat pärast õnnetust, aga lapsi ei olnud sündmuskohal. Otsingusse kaasati 150 päästjat ja 200 vabatahtlikku. Lapsed leiti elusana neli nädalat hiljem, lapsed leidis otsingukoer. Lapsed olid veetnud 40 päeva tihedas ja pimedas džunglis, kus kasvavad selle piirkonna kõige kõrgemad puud, elavad maod, jaaguarid ja sääsed,\n\nLapsed olid kasvanud Lõuna-Colombia põlisrahva huitoto hulgas ning vanemad lapsed, 13- ja 9-aastane olid omandanud juba mitmeid džunglis hakkamasaamise oskusi. Huitotod õpivad jahtimist, kalapüüki ja korilust juba lapseeas ning on metsiku loodusega kohanenud. Nad teavad, missuguseid puuvilju tohib süüa ja missugused on mürgised. 13-aastane tüdruk oskas titte hooldada.\n\nNelja lapse ellujäämine 40 päeva kestel metsikus džunglis on erakordne.\n", "id": "ekk_Latn_206478"}
{"text": "Papilio phorcas\n\nPapilio phorcas on Aafrikas elav roheliste laikudega pääsusabaliste sugukonda kuuluv päevaliblikas.\n", "id": "ekk_Latn_206479"}
{"text": "Olga Hohlova\n\nOlga Hohlova (vene keeles Ольга Степановна Хохлова, ka Ольга Руис-Пикассо (Olga Ruiz Picasso); 17. juuni 1891 Nižõn, Tšernigivi kubermang – 11. veebruar 1955 Cannes) oli vene päritolu Venemaa ja Prantsusmaa balletitantsija. Lisaks oli ta abielus Pablo Picassoga ning oli ta poja ema.\n\nTa sündis aastal 1891 Nižõnis, Tšernigivi kubermangus Venemaa keiserliku armee polkovniku tütrena. Aastast 1915 tantsis ta Sergei Djagilevi trupis. 18. mail 1917 tantsis ta teatris Théâtre du Châtelet's balletis Parade. Ballett oli loodud Sergei Djagilevi, Erik Satie ja Jean Cocteau poolt, aga kostüümid ja dekoratsioonid oli kujundanud Pablo Picasso. Kui trupp läks külalisetendustele Lõuna- Ameerikasse, läks ta Pablo Picassoga Barcelonasse. Nad abiellusid 18. juunil 1918 Pariisis Aleksander Nevski katedraalis. 4. veebruaril 1921 sündis neil poeg Paulo.\n", "id": "ekk_Latn_206480"}
{"text": "Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (8. juuni – 31. august 2023)\n\nKäesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa Ukrainasse sissetungi sündmusi alates 8. juunist 2023, Ukraina vastupealetungi algusest, kuni 31. augustini 2023.\n\nSee ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.\n", "id": "ekk_Latn_206481"}
{"text": "Graphium weiskei\n\nGraphium weiskei on ratsulibliklaste (Papilionidae) sugukonda kuuluv päevaliblikas. Leitud üksnes Uus-Guinea mäestikumetsadest 1400–2400 meetri kõrgusel merepinnast.\n\nTaksoni liiginimi on antud kollektsionäär Emil Weiske järgi.\n", "id": "ekk_Latn_206482"}
{"text": "Korporatsioon Amicitia lipp\n\nKorporatsioon Amicitia lipp on helelilla-tumeroheline-kuldne trikoloor ilma lisaembleemideta. Õnnistatud lipu juurde kuuluvad narmad. Lipuvarda tipus on kuldne korporatsioon Amicitia sirkel.\n\nKorporatsioon Amicitia värvikombinatsiooni valis välja asutajaliige Emilie Ruubel. Nende värvide kokkusobitamise peale tuli ta vaadates kevadist sirelioksa kuldses vaasis. Hele- ehk sirelililla sümboliseerib julgust, tumeroheline lootust ja kuldne ausust.\n\nKorporatsioon Amicitia lippu kasutab korporatsioon Amicitia oma pidulikel sündmustel nagu aktustel, juubelijumalateenistused jne. Neil üritustel saadab lippu auvalve ehk lipuvalve.\n\nKorporatsioon Amicitia lippu, nagu muidki lippe, tervitatakse sissetoomisel püstitõusmisega. Lipp langetatakse leinaseisaku ajal, Eesti hümni ja teiste hümnide laulmise ajal ning vaimulikel talitustel, meieisapalve ja koguduse või lipu õnnistamise ajal.\n", "id": "ekk_Latn_206483"}
{"text": "Graphium sarpedon\n\nGraphium sarpedon on ratsulibliklaste (Papilionidae) sugukonda kuuluv päevaliblikas. Elab Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Ida-Austraalias. Eri piirkondades esinevad erinevad alamliigid, mida on kokku umbes kuusteist.\n", "id": "ekk_Latn_206484"}
{"text": "Ybbs\n\nJõe lähe asub Zellerraini kurul Mariazelli lähedal. Alguses kutsutakse jõge Weiße Ois, edasi Alam-Austria ja Steiermargi vaheliselt piirilt kuni Lunz am Seeni kutsutakse seda Ois. Sealt kuni Doonausse suubumiseni Ybbs an der Donaus kutsutakse seda lõpuks Ybbs.\n\nYbbs on tugevalt lookleva kursiga ja voolab umbes 134 km lõunast põhja suunas. Jõe ääres on palju metalli- ja puidutööstuse tehaseid.\n\nOlulisimad asulad Ybbsi ääres on Lunz am See, Göstling an der Ybbs, Hollenstein an der Ybbs, Opponitz, Ybbsitz, Waidhofen an der Ybbs, Amstetten ja Ybbs an der Donau.\n", "id": "ekk_Latn_206485"}
{"text": "Schwechat (jõgi)\n\nSchwechat ([ˈʃvɛçat]) on jõgi Alam-Austrias.\n\nJõe lähe asub Schöpfli (893 m) lähedal Wienerwaldis. Lähtevood on Riesenbach, Lammeraubach, Agsbach, Hainbach ja Großkrottenbach, mis ühinevad Klausen-Leopoldsdorfis ja moodustavad Schwechati. See voolab läbi Allandi väikelinna, läbi Helenentali Badenisse ja läbi Viini nõo Schwechatisse, kus jõgi suubub Doonausse.\n", "id": "ekk_Latn_206486"}
{"text": "Nico Schlotterbeck\n\nNico Cedric Schlotterbeck (sündinud 1. detsembril 1999 Waiblingenis) on Saksamaa jalgpallur, kes mängib keskkaitsjana Saksamaa kõrgliigaklubis Dortmundi Borussia ja Saksamaa jalgpallikoondises.\n\nTa kuulus noorena VfR Aaleni ja Karlsruheri noortesüsteemi. 2017. aastal liitus ta SC Freiburgiga. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas 2019. aasta märtsis. Hooajal 2020/21 oli ta laenul Saksamaa kõrgliigaklubis Union Berlin. Saksamaa kõrgliigas lõi Schlotterbeck esimese värava 26. septembril 2020 mängus Mönchengladbachi Borussia vastu. Freiburgi põhikoosseisu kuulus Schlotterbeck hooajal 2021/22.\n\n2022. aasta mais sõlmis ta viieaastase lepingu Dortmundi Borussiaga.\n\nHooaegadel 2021/22 ja 2022/23 on Schlotterbeck valitud Saksamaa kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu.\n\nAastatel 2017–2021 mängis Schlotterbeck Saksamaa noortekoondistes. 2021. aastal tuli ta Saksamaa kuni 21-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistriks. Saksamaa jalgpallikoondises debüteeris ta 27. märtsil 2022 sõprusmängus Iisraeli vastu. Ta kuulus Saksamaa koondisse 2022. aasta maailmameistrivõistlustel.\n\nTema vanem vend Keven Schlotterbeck on samuti jalgpallur.\n", "id": "ekk_Latn_206487"}
{"text": "Hugo Jürgenson\n\nHugo Jürgenson (21. september / 3. oktoober 1894 Rakvere – 8. detsember 1918) oli Eesti ohvitser.\n\nJürgenson oli esimene vabadussõjas hukkunud Eesti ohvitser. Talle on Toila vallas püstitatud mälestussammas.\n", "id": "ekk_Latn_206488"}
{"text": "Robert Rojas\n\nRobert Samuel Rojas Chávez (sündinud 30. aprillil 1996 Concepciónis) on Paraguay jalgpallur, kes mängib keskkaitsjana Argentina kõrgliigaklubis River Plate ja Paraguay jalgpallikoondises.\n\nAastatel 2013–2016 kuulus ta Brasiilia klubisse São Paulo, kuid klubi põhimeeskonnas ta ei debüteerinud.\n\nAastatel 2017–2018 mängis Rojas Paraguay kõrgliigaklubis Club Guaraní.\n\n2019. aasta jaanuaris sõlmis ta nelja-aastase lepingu River Plate'iga. 2021. aastal tuli ta River Plate'iga Argentina meistriks.\n\nParaguay jalgpallikoondises debüteeris Rojas 5. septembril 2019 mängus Jaapani vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta viis päeva hiljem sõprusmängus Jordaania vastu. Ta kuulus Paraguay koondisse 2021. aasta Copa Américal.\n", "id": "ekk_Latn_206489"}
{"text": "Nicolás de la Cruz\n\nDiego Nicolás de la Cruz Arcosa (sündinud 1. juunil 1997 Montevideos) on Uruguay jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Argentina kõrgliigaklubis River Plate ja Uruguay jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri kodulinnaklubis Montevideo Liverpool, mille noorteakadeemiaga liitus ta 2009. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Uruguay kõrgliigas 2015. aastal.\n\n2017. aasta augustis sõlmis ta lepingu River Plate'iga. River Plate'iga on de la Cruz võitnud Argentina kõik tähtsamad tiitlid, sh tuli ta 2021. aastal klubiga Argentina meistriks. Lisaks võitis ta 2018. aastal River Plate'iga Lõuna-Ameerika klubide meistrisarja Copa Libertadorese ja 2019. aastal Lõuna-Ameerika superkarika Recopa Sudamericana.\n\n2017. aastal tuli de la Cruz Uruguay kuni 20-aastaste koondisega Lõuna-Ameerika omavanuste meistriks. Uruguay rahvuskoondises debüteeris ta 8. oktoobril 2020 MM-i valikmängus Tšiili vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 11. juunil 2022 sõprusmängus Panama vastu. Ta on kuulunud Uruguay koondisse 2021. aasta Copa Américal ja 2022. aasta maailmameistrivõistlustel.\n\nTema poolvend Carlos Andrés Sánchez on samuti jalgpallur.\n", "id": "ekk_Latn_206490"}
{"text": "Rihu-peenlook\n\nRihu-peenlook (Descurainia sophia) on õistaimede liik ristõieliste sugukonnas peenlooga perekonnas.\n", "id": "ekk_Latn_206491"}
{"text": "Vooljas pargitatar\n\nVooljas pargitatar ehk vooljas konnatatar ehk vooljas kirburohi ehk jaapani kirburohi (Reynoutria japonica) on tatraliste sugukonda kuuluva perekonna pargitatar (Reynoutria) liik.\n", "id": "ekk_Latn_206492"}
{"text": "Automatiseeritud sõrmejäljetuvastus\n\nAutomatiseeritud sõrmejäljetuvastus on automatiseeritud meetod isikutuvastuseks sõrmejälgede järgi, kasutades kodeeritud arvutiprogrammidega loodud tehnikat. Sõrmejälgede lugemiseks kasutatakse sõrmejäljelugereid.\n", "id": "ekk_Latn_206493"}
{"text": "Joseph Alvinczy von Berberek\n\nJoseph Alvinczy von Berberek (1. veebruar 1735 – 25. september 1810) oli Austria väejuhataja, feldmarssal ja vabahärra, kes on kõige rohkem tuntud oma osaluse eest Prantsuse revolutsioonisõjas Itaalia rindel.\n", "id": "ekk_Latn_206494"}
{"text": "TROP2\n\nTROP2 on geeni TACSTD2 kodeeritav imetajarakkude plasmamembraanis paiknev valk. Valgu jaoks on kasutusel mitu täisnime, sealhulgas trofoblastide rakupinna antigeen 2 (ingl k trophoblast cell-surface antigen 2) ja vähiga seotud kaltsiumisignaali muundur 2 (ingl k tumor-associated calcium signal transducer 2). Inimese TROP2 koosneb 323 aminohappest ja selle molekulmass on ligi 35 kDa, kuigi see võib olla suurem glükosüülimise tulemusena.\n\nTROP2 signaalirajad on põimunud Ca2+ rakusiseste signaaliradadega. Lisaks on näidatud, et TROP2 funktsioneerimine on seotud mitmete teiste rakusiseste sekundaarsete virgatsainete jm efektoritega, näiteks fosfatidüülinositool-4,5-bisfosfaat (PIP₂), proteiinkinaas C (PKC), klaudiin, tsükliin D, beeta-kateniin, mitogeenide aktiveeritavad kinaasid (MAPK).\n\nTROP2 tase on kõrge trofoblastides (platsentas) ja loote mõnedes kudedes. Raseduse konteksti väliselt on valgu ekspressioonitase täiskasvanud inimeste tervetes kudedes suhteliselt madal, kuid suureneb oluliselt mitmete vähkkasvajate puhul (sh eesnäärmevähis, kopsuvähis ja rinnavähis). Vähi arengu seisukohalt võib TROP2 omada olulist rolli metastaaside tekkes, kuna valk on seotud rakkude liikuvuse ja kinnituvuse tagamisega. Samuti on kirjeldatud TROP2 seost rakutsükli reguleerimisega.\n\nTROP2 võib vaadelda vähi ravimiresistentsust käivitava faktorina: muuhulgas on näidatud TROP2 taseme tõusu hormoonravimi tamoksifeeni suhtes resistentsetes rinnavähi rakkudes ning ka sihtmärkravimi gefitiniibi suhtes resistentsetes kopsuvähi rakkudes. Samas kasutatakse TROP2 taseme suurenemist vähirakkude pinnal ära omakorda sihtmärkravi eesmärgil. TROP2 vastast antikeha sisaldavad antikeha-ravimi konjugaadid (nt satsitusumab govitekaan) seostuvad vähirakkude pinnal selektiivselt TROP2 külge ning suunatakse vähirakku. Seejärel saab vabaneda antikehaga algselt ühenduses olev tsütotoksiline molekul, mis põhjustab rakusurma (näiteks govitekaan inhibeerib DNA parandamise eest vastutavat ensüümi topoisomeraas 1). Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet kiitis heaks satsitusumab govitekaani kasutamist metastaatilise rinnavähi ja metastaatilise uroteliaalse vähi ravis 2021. aastal. Mitmed samal põhimõttel töötavad antikeha-ravimi konjugaadid läbivad 2023. aasta keskpaiga seisuga kliinilisi uuringuid.\n", "id": "ekk_Latn_206495"}
{"text": "Dacre Montgomery\n\nDacre Kayd Montgomery-Harvey (sündinud 22. novembril 1994 Austraalias) on Austraalia näitleja.\n\nMontgomery on tuntud populaarsest Netflixi ulmesarjast \"Veidrad asjad\" (2017–2022), kus ta mängis tegelast Billy Hargrove'i, kes oli Maxi (näitleja Sadie Sink) vägivaldne vanem kasuvend.\n", "id": "ekk_Latn_206496"}
{"text": "Eesti suursaadik Kreekas\n\nEesti suursaadik Kreekas on Eesti volitatud suursaadik Kreekas. Suursaadik resideerib Ateenas.\n", "id": "ekk_Latn_206497"}
{"text": "Renato Augusto\n\nRenato Soares de Oliveira Augusto (sündinud 8. veebruaril 1988 Rio de Janeiros) on Brasiilia jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Brasiilia kõrgliigaklubis Corinthians.\n\nTa alustas klubikarjääri Flamengos, mille noortesüsteemiga liitus ta 2001. aastal. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 2005. aastal.\n\nAastatel 2008–2012 mängis Renato Saksamaa kõrgliigaklubis Leverkuseni Bayer. Hooajal 2008/09 valiti ta Saksamaa kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu. Hooajal 2010/11 lõi ta Saksamaa kõrgliigas seitse väravat.\n\nAastatel 2013–2015 mängis Renato Brasiilia kõrgliigaklubis Corinthians. 2015. aastal tuli ta klubiga Brasiilia meistriks. Samal aastal valiti Renato Brasiilia kõrgliiga hooaja parimaks mängijaks ja liigahooaja sümboolsesse koosseisu.\n\nAastatel 2016–2021 mängis ta Hiina kõrgliigaklubis Beijing Guoan.\n\n2021. aasta juulis naasis ta Corinthiansesse.\n\nBrasiilia jalgpallikoondises mängis Renato aastatel 2011–2018 kokku 32 korda ja lõi kuus väravat. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 17. novembril 2015 MM-i valikmängus Peruu vastu. 2016. aasta Copa América Centenario teises alagrupimängus lõi ta kaks väravat Haiti vastu. 2018. aasta maailmameistrivõistluste veerandfinaalis lõi ta värava Belgia vastu, kuid Brasiilia kaotas 1:2.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel tuli ta Brasiilia võistkonnaga olümpiavõitjaks.\n", "id": "ekk_Latn_206498"}
{"text": "Juhan Heinpalu\n\nJuhan Heinpalu (endine nimi Johannes Einblau; 11. november 1897 Emumäe, Virumaa – 6. september 1976 Rakvere) oli eesti õpetaja ja koolijuht.\n", "id": "ekk_Latn_206499"}
{"text": "Schwarza (Leitha)\n\nSchwarza on jõgi Alam-Austrias. See on Leitha vasakpoolne lähtejõgi.\n\nSchwarza algab Tettenhengsti mäe lähedal, mis on Gutensteini Alpide osa, voolab läbi Höllentali kuristiku ja Schwarza oru. Haderswörthi lähedal Lanzenkircheni kihelkonnas ühineb Schwarza Pitteniga ja seda kutsutakse seejärel Leithaks. Schwarza on Natura 2000 ala osa, mis on tuntud kui \"Kirdepiiri Alpid: Hohe Wand – Schneeberg – Rax\" (Nordöstliche Randalpen: Hohe Wand - Schneeberg - Rax).\n", "id": "ekk_Latn_206500"}
{"text": "Triesting\n\nTriesting on jõgi Alam-Austrias, Wienerwaldi kaguosas.\n\nTriesing suubub Schwechatti Achau lähedal ja on osa Doonau valgalast.\n", "id": "ekk_Latn_206501"}
{"text": "Pitteni jõgi\n\nPitten on jõgi Alam-Austrias.\n\nPitteni lähe on kahe lähtejõe Feistritzi ja Großer Pestingbachi ühinemiskoht Hinterleiteni lähedal Feistritz am Wechselis. Haderswörthis Lanzenkirchen kihelkonnas Pitten ja Schwarza ühinevad, et moodustada Leitha, mis on Doonau lisajõgi.\n", "id": "ekk_Latn_206502"}
{"text": "Tero Taskila\n\nTero Taskila (sündinud 9. septembril 1974) on Soome päritolu lennundustegelane. Ta oli Eesti riikliku lennufirma Estonian Airi juht 1. juunist 2011 kuni 31. oktoobrini 2012, kui tema juhtimisel saavutas Estonian Air oma ajaloo suurima kahjumi.\n\nEnne Estonian Airis töötamist oli ta 2009–2011 airBalticu kommertsdirektor. Enne seda oli ta töötanud ka Finnairis, Lufthansas ja kolmes Lähis-Ida lennufirmas.\n\nRohkelt pälvis tähelepanu ka Tero Taskila palk Estonian Airis. Näiteks 2012. aastal teenis ta kümne kuu eest 332 280 eurot ning lisatasudena 99 684 eurot.\n", "id": "ekk_Latn_206503"}
{"text": "Steve Yzerman\n\nStephen \"Steve\" Gregory Yzerman (sündinud 9. mai 1965 Cranbrook, Briti Columbia) on endine Kanada jäähokimängija (keskründaja).\n", "id": "ekk_Latn_206504"}
{"text": "Tim Thomas\n\nTimothy Thomas Jr. (sündinud 15. aprill 1974 Flint, Michigan) on endine USA jäähokimängija (väravavaht).\n", "id": "ekk_Latn_206505"}
{"text": "Mark Messier\n\nMark John Douglas Messier (sündinud 18. jaanuar 1961 Edmonton, Alberta) on endine Kanada jäähokimängija (keskründaja).\n", "id": "ekk_Latn_206506"}
{"text": "Cuiabá Esporte Clube\n\nCuiabá Esporte Clube on Brasiilia jalgpalliklubi, mis tegutseb Mato Grosso osariigi pealinnas Cuiabás. See mängib Brasiilia kõrgliigas Campeonato Brasileiro Série A ja Mato Grosso osariigi meistrivõistlustel Campeonato Mato-Grossense.\n\nKlubi asutas 2001. aastal endine jalgpallur Gaúcho, kellest sai ühtlasi Cuiabá meeskonna esimene peatreener. 2003. aastal tuli Cuiabá esimest korda Mato Grosso osariigi meistriks. Mato Grosso osariigi meistriks on Cuiabá tulnud kokku 12 korda. 2015. aastal võitis Cuiabá karikaturniiri Copa Verde. 2015. aasta Copa Verde finaali esimeses mängus oldi kaotatud Remole 1:4, kuid teises mängus alistati Remo 5:1 ning tulid üldskooriga 6:5 karikavõitjaks. Sellega kvalifitseerus Cuiabá 2016. aasta Lõuna-Ameerika klubide karikasarja Copa Sudamericana, mille teises voorus kaotati teisele Brasiilia klubile Chapecoense kahe mängu kokku võttes 2:3. Teist korda osaleti Copa Sudamericanal 2022. aastal, kui oma alagrupis saadi kolmas koht.\n\n2018. aastal tõusis Cuiabá Brasiilia tugevuselt kolmandast liigast esmakordselt Brasiilia esiliigasse. 2020. aastal saadi Brasiilia esiliigas neljas koht, misjärel tõusti esimest korda Brasiilia kõrgliigasse. Cuiabást sai esimene Mato Grosso osariigi klubi Brasiilia kõrgliigast pärast 1986. aastat. 2021. aastal saavutati Brasiilia kõrgliigas 15. koht ja 2022. aastal 16. koht.\n\nKlubi kodustaadion on Arena Pantanal, mis mahutab 44 000 pealtvaatajat. See valmis 2014. aasta maailmameistrivõistlusteks. Cuiabá jagab Arena Pantanali klubiga Mixto.\n\nCuiabá suurim rivaal Mato Grosso osariigi meistrivõistlustel on Luverdense.\n", "id": "ekk_Latn_206507"}
{"text": "Michael von Melas\n\nMichael Friedrich Benedikt von Melas (12. mai 1729 – 31. mai 1806) oli Austria väejuht, ratsaväekindral ja vabahärra, kes on peamiselt tuntud oma osaluse eest Marengo lahingus.\n", "id": "ekk_Latn_206508"}
{"text": "Impact Day\n\nImpact Day on Baltikumi suurim mõju- ja jätkusuutlikkuse festival, mis keskendub olemasolevate ja uute jätkusuutlike ettevõtete võimendamisele ning sotsiaalse ja jätkusuutlikku ettevõtluse teadlikkuse kasvatamisele.\n\nImpact Day toimus esimest korda 2022. aastal Tallinnas Põhjala tehases. Impact Dayst võtab osa üle 2000 külastaja, kellest üle 100 on esinejad. Impact Day on mõju ja jätkusuutliku ettevõtluse festival, mida korraldavad SEB, Delfi, Elisa, DPD, Fairtrade, Sustinere, SFI, RFC, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Siseministeerium, Miltton, Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustik, Lindström ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.\n", "id": "ekk_Latn_206509"}
{"text": "Franjo Jelačić\n\nFranjo Jelačić Bužimski (14. aprill 1746 – 4. veebruar 1810) oli Austria väejuht ja Horvaatia aadlik, kes osales Austria-Türgi sõjas, Prantsuse revolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades.\n\nAjaloolane Gunther E. Rothenberg on teda iseloomustanud kui \"märkimisväärselt õnnetut ja saamatut kindralit.\"\n", "id": "ekk_Latn_206510"}
{"text": "Ükssarvikukoobas (Austria)\n\nAustria Ükssarvikukoobas (saksa: Einhornhöhle) asub Alam-Austria liidumaal Dreistetteni lähedal Hohe Wandi looduspargis ja sinna pääseb tähistatud matkaradadel u. 20 minutiga Dreistettenist (tüüpiline teeviit illustreeritud). Koopa avastas 1927. aastal Otto Langer vanem ja avas selle näitusekoopana 1930. aastal. 1964. aastal moderniseeriti Otto Langer noorema rajatud ehitised. Ligikaudu 20 minutit kestvad giidiekskursioonid toimuvad ülestõusmispühadest septembri lõpuni pühapäeviti ja riigipühadel.\n\nGiidiga ekskursioon viib esmalt piki kunstlikult loodud galeriid koopasse. Selle loomulik sissepääs asub praeguse kunstliku sissepääsu kohal ja on nähtav tänapäevaselt rajalt. Tehisgalerii ette on ehitatud hütt, mille kaudu pääseb galerii sissepääsu. Koopa sees viib ringkäik alguses piki külgtunnelit alla ja seejärel piki peakoridori esimesse kitsaskohta. Selle kitsaskoha ees olevas saalis asuvad giidiga ekskursiooni suurimad tilkumiskivid - u. 1 m kõrgused stalagmiidid (vaata illustratsiooni). Kahes vahekäigus olevast hargnemisest sellesse saali kulgeb ringkäik piki lõiku, kus laest on rippumas kaltsipaagutatud kardin ja mitu stalaktiiti. Püha Barbara kuju kõrval asuvas nišis on ka Perlsinter. Koopast leiti arvukalt loomaluid (näiteks koopakaru), mitmed eksponaadid on välja pandud koopas endas või on näha kivimikihtides (näiteks üksikud hambad või luud).\n", "id": "ekk_Latn_206511"}
{"text": "Amstetteni ringkond\n\nAmstetteni ringkond on ringkond Austrias Alam-Austria liidumaal.\n\nRingkond koosneb järgmistest valdadest\n", "id": "ekk_Latn_206512"}
{"text": "Henrik Zetterberg\n\nCarl Henrik Zetterberg (sündinud 9. oktoober 1980 Sundsvalli vald, Rootsi) on endine Rootsi jäähokimängija. Ta võitis Stanley karika hooajal 2007-2008.\n", "id": "ekk_Latn_206513"}
{"text": "Nicklas Lidström\n\nNicklas Erik Lidström (sündinud 28. aprillil 1970 Krylbos Rootsis) on endine Rootsi jäähokimängija. Ta mängis NHL-i klubis Detroit Red Wings.\n", "id": "ekk_Latn_206514"}
{"text": "Joe Sakic\n\nJoseph Steven \"Joe\" Sakic (sündinud 7. juuli 1969 Burnaby, Briti Columbia) on endine Kanada jäähokimängija (keskründaja). Kogu oma karjääri jooksul esindas ta vaid NHL-i klubi Colorado Avalanche ja võitis kahel korral Stanley karika. Aastatel 1996 ja 2001.\n", "id": "ekk_Latn_206515"}
{"text": "José Théodore\n\nJosé Nicolas Théodore (sündinud 13. september 1976 Laval, Québec) on endine Kanada jäähokimängija (väravavaht). Oma NHL-i karjääri jooksul esindas ta Montreal Canadiensit, Colorado Avalanche'i, Washington Capitalsi, Minnesota Wildi ja Florida Panthersit.\n", "id": "ekk_Latn_206516"}
{"text": "Patrick Roy\n\nPatrick Jacques Roy (sündinud 5. oktoober 1965 Québec, Québec) on endine Kanada jäähokimängija (väravavaht). Kogu oma NHL-i karjääri jooksul esindas Roy vaid Montreal Canadiensit ja Colorado Avalanche'i. Ta võitis neli korda Stanley karika. Aastatel 1986, 1993, 1996 ja 2001. Teda peetakse üheks kõigi aegade parimaks jäähokiväravavahiks.\n", "id": "ekk_Latn_206517"}
{"text": "Bobby Orr\n\nRobert Gordon \"Bobby\" Orr (sündinud 20. märts 1948 Parry Sound, Ontario) on endine Kanada jäähokimängija. Ta oli oma mängupositsioonil kaitsja ja üldiselt peetakse teda selle spordiala parimaks kaitsjaks. Orri skoori keskmine NHL-is oli 1,39 jõupunkti mängu kohta. Lisaks Orrile on ainsad NHL-i kaitsjad, kes on karjääri jooksul visanud keskmiselt rohkem kui 0,99 punkti mängus, arvestades üle kolme mängu pidanud mängijaid, lisaks Orrile vaid Paul Coffey ja tegevmängija Cale Makar. Oma NHL-i karjääri jooksul esindas Orr Boston Bruinsit ja Chicago Blackhawksi. Ta võitis kaks korda Stanley karika. Aastatel 1970 ja 1972.\n", "id": "ekk_Latn_206518"}
{"text": "Jean Béliveau\n\nJoseph Jean Arthur Béliveau (sündinud 31. august 1931 Trois-Rivières, Québec – 2. detsember 2014 Longueuil, Québec) oli endine Kanada jäähokimängija (keskründaja). Kogu oma NHL-i karjääri jooksul esindas ta vaid Montreal Canadiensi, kus võitis 10 korda Stanley karika (aastatel 1956, 1957, 1958, 1959, 1960, 1965, 1966, 1968, 1969 ja 1971).\n\n1972. aastal arvati ta Hockey Hall of Fame'i.\n", "id": "ekk_Latn_206519"}
{"text": "Johann I (Liechtensteini vürst)\n\nJohann I Josef (26. juuni 1760 – 20. aprill 1836) oli Liechtensteini vürst aastatel 1805–1806 ning siis taas 1814–1836. Austria väejuht ja feldmarssal.\n", "id": "ekk_Latn_206520"}
{"text": "Conn Smythe Trophy\n\nConn Smythe Trophy on spordiauhind, jäähokiliiga National Hockey League'i (NHL) Stanley karika väljalangemismängude kõige väärtuslikumale mängijale.\n\nAuhind on nimetatud Conn Smythe'i järgi, kellele kuulus aastatel 1927–1961 jäähokiklubi Toronto Maple Leafs.\n", "id": "ekk_Latn_206521"}
{"text": "Scott Niedermayer\n\nScott Niedermayer (sündinud 31. august 1973 Cranbrook, Briti Columbia) on endine Kanada jäähokimängija. Niedermayer oli kaitsja ning esindas oma 18 hooaega ja enam kui tuhat mängu hõlmanud NHL-i karjääri jooksul New Jersey Devilsi ja Anaheim Ducksi, võites neli korda NHL-i Stanley karika meistritiitli. Oma profikarjääri jooksul NHL-is pälvis ta James Norrise mälestuskarika ja Conn Smythe'i karika, valiti viis korda liiga tähtede mänguks ja 2013. aastal valiti ta Hockey Hall of Fame'i. Niedermayeri mängijanumber oli 27 ning New Jersey Devils, Anaheim Ducks ja Kamloops Blazers ei anna tema auks seda numbrit enam välja.\n\nTa võitis Kanada koondisega 2004. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused ning olümpiakullad 2002. aastal ja 2010. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206522"}
{"text": "Cam Ward\n\nCameron Kenneth \"Cam\" Ward (sündinud 29. veebruaril 1984 Saskatoon, Saskatchewani provints) on endine Kanada jäähokimängija (väravavaht). Oma NHL-i karjääri jooksul esindas ta Carolina Hurricanesi ja Chicago Blackhawksi. Ta võitis Stanley karika 2006. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206523"}
{"text": "Joe Nieuwendyk\n\nJoseph \"Joe\" Nieuwendyk (sündinud 10. september 1966 Oshawa, Ontario) on endine Kanada jäähokimängija (keskründaja). Oma NHL-i karjääri jooksul esindas ta Calgary Flamesi, Dallas Starsi, New Jersey Devilsi, Toronto Maple Leafsi ja Florida Panthersi. Ta võitis Stanley karika kolm korda: 1989, 1999 ja 2003.\n", "id": "ekk_Latn_206524"}
{"text": "Brad Richards\n\nBradley Glenn Richards (sündinud 2. mai 1980 Murray Harbour, Prints Edwardi saar) on endine Kanada jäähokimängija (keskründaja).\n\nRichards mängis NHL-is 15 hooaega aastatel 2000–2016. Kokku mängis ta 1126 põhihooaja mängu, kus viskas 298 väravat ja 634 resultatiivset söötu, andes kokku 932 jõupunkti.\n", "id": "ekk_Latn_206525"}
{"text": "Jean-Sébastien Giguère\n\nJean-Sébastien Giguère (sündinud 16. mai 1977 Montréal, Québec) on endine Kanada jäähokimängija (väravavaht). Oma NHL-i karjääri jooksul esindas ta Hartford Whalersi, Calgary Flamesi, Anaheim Ducksi, Toronto Maple Leafsi ja viimasena Colorado Avalanche'i.\n\nTa võitis Stanley karika 2007. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206526"}
{"text": "Brian Leetch\n\nBrian Joseph Leetch (sündinud 3. märts 1968 Corpus Christi, Texas) on endine USA jäähokimängija (kaitsja). Oma NHL-i karjääri jooksul esindas ta New York Rangersi, Toronto Maple Leafsi ja Boston Bruinsi.\n\nTemast sai esimene USA mängija, kes võitis Conn Smythe Trophy. Ta võitis 1994. aastal New York Rangersiga Stanley karika.\n", "id": "ekk_Latn_206527"}
{"text": "Peter Forsberg\n\nPeter Mattias \"Foppa\" Forsberg (sündinud 20. juuli 1973 Örnsköldsvik, Rootsi) on endine Rootsi elukutseline jäähokimängija ja endine Modo Hockey peadirektori assistent. Hüüdnimedega \"Peeter Suur\" ja \"Foppa\" oli Forsberg tuntud oma jäänägemise ja füüsilise mängu poolest ning teda peetakse üheks kõigi aegade suurimaks mängijaks. Kuigi tema karjääri lühendasid püsivad vigastused, on ta 2021. aasta seisuga NHL-is kõigi aegade mängupunktide arvestuses kõigi aegade üheksas ja mängus söötudes viies, jäädes alla Wayne Gretzkyle ja Mario Lemieux'le. Bobby Orr ja Connor McDavid. 2017. aastal valiti Forsberg ajaloo 100 parima NHL-i mängija hulka.\n\nTema 19-aastase profikarjääri hulka kuulub 13 aastat National Hockey League'i, kus ta võitis Colorado Avalanche'iga kaks Stanley karikas, samuti mitmeid individuaalseid autasusid, sealhulgas Harti mälestustrofee 2003. aastal. 2017. aasta lõpu seisuga -18 hooajal on ta NHL-i põhihooajal kõigi aegade enimmüüdud Rootsi punktiküttide poolest seitsmes. Enne oma lühiajalist tagasitulekuhooaega 2011. aastal ei saanud Forsberg kordagi negatiivset pluss-miinus reitingut, mis andis talle karjääri üldhinnanguks +238.\n\nKoos tema kahe Stanley karika meistritiitliga NHL-is on ta Triple Gold Clubi liige ja ainus rootslane, kes on võitnud kõik kolm võistlust kaks korda. 2013. aastal võeti ta IIHF Hall of Fame ja 2014. aastal valiti ta Hockey Hall of Fame.\n", "id": "ekk_Latn_206528"}
{"text": "Lutsharel Geertruida\n\nLutsharel Geertruida (sündinud 18. juulil 2000 Rotterdamis) on Hollandi jalgpallur, kes mängib paremkaitsja, keskkaitsja või kaitsva poolkaitsjana Hollandi kõrgliigaklubis Feyenoord ja Hollandi jalgpallikoondises.\n\nFeyenoordi noortesüsteemiga liitus ta 2012. aastal. Enne seda kuulus ta Rotterdami Spartasse. Feyenoordi põhimeeskonnas debüteeris Geertruida 2017. aasta oktoobris Hollandi karikavõistluste mängus. Hollandi kõrgliigas tegi ta debüüdi järgmisel hooajal. Alates hooajast 2020/21 on Geertruida kuulunud Feyenoordi põhikoosseisu. 27. septembril 2020 lõi ta mängus ADO Den Haagi vastu oma esimese värava Hollandi kõrgliigas. Hooajal 2022/23 tuli ta Feyenoordiga Hollandi meistriks.\n\nHollandi jalgpallikoondises debüteeris Geertruida 24. märtsil 2023 EM-i valikmängus Prantsusmaa vastu.\n\nTa on Curaçao päritolu.\n", "id": "ekk_Latn_206529"}
{"text": "Semaglutiid\n\nSemaglutiid on sünteetiline orgaaniline aine, mis käitub glükagoonitaolise peptiidi 1 (GLP-1) retseptori agonisti ehk aktivaatorina. GLP-1 retseptori agonistid suurendavad insuliini eritumist (sekretsiooni), aidates langetada veresuhkru taset. Seetõttu kasutatakse semaglutiidi ravimina 2. tüüpi diabeedi puhul ning ka rasvumisvastase ravimina.\n", "id": "ekk_Latn_206530"}
{"text": "Coca-Cola Hellenic Bottling Company\n\nCoca-Cola Hellenic Bottling Company AG (lühendid Coca-Cola HBC või Coca-Cola Hellenic) on üks Coca-Cola Company suurematest villimisettevõtetest. Coca-Cola HBC on mittealkohoolsete ja alkohoolsete jookide, kohvi ja mineraalvee müügiga tegelev ettevõte, mis tegutseb 29 riigis, sealhulgas ka Eestis. Hellenic teenindab koos partneritega rohkem kui 715 miljonit tarbijat, omab (2018. aasta seisuga) 55 tehast ja on tööandja üle 33 000 töötajale (sealhulgas umbes 60 töötajale Eestis). Coca-Cola HBC käive ulatus 2021. aastal 8 miljardi euroni ja 2017. aastal oli kontserni puhaskasumiks 426 miljonit eurot.\n\nEttevõte asutati 1969. aastal Ateenas, kuid 2012. aasta sügisel Kreeka võlakriisi ajal koliti nii ettevõtte peakorter kui ka börsil Hellenicu aktsiatega kauplemine Kreeka pealinnast Šveitsis asuvasse Zugi. 22,89 protsenti Coca-Cola HBC aktsiatest kuulub Coca-Cola Companyle ja peaaegu sama palju (22,96 protsenti) kuulub kreeka David-Leventisi äridünastia omatud Luksemburgis registreeritud valdusfirmale Kar-Tess Holding. Ülejäänud aktsiad on vabalt kaubeldavad Londoni börsi põhinimekirjas ja Ateena börsi lisanimekirjas.\n\nHBC toodab, pudeldab ja müüb karastusjooke, mille kontsentraadid, siirupid ja muud koostisained ta ostab Coca-Cola Companylt. Hellenicul on talle määratud riikides eksklusiivne õigus teha Coca-Cola Company kontsentraadist jooki. 2017. aastal oli HBC suuruselt teine Coca-Cola villimisettevõte. Konkreetsed müüdud tooted sõltuvad siiski riigist: Coca-Cola luksusalkohol on peaaegu kõigis 29 riigis, mõnedes riikides müüb HBC veel lisaks sellele õlu või viina. Lääne-Balkanil ja Kreekas müüb HBC soolaseid ja magusaid snäkke. Kreekas toodab Hellenic toonikuid. Müüdud toodete hulgas on kasvamas vähese suhkruga või suhkruvabad joogid, mille osakaal HBC portfellis on 37%.\n", "id": "ekk_Latn_206531"}
{"text": "Peter Vitus von Quasdanovich\n\nPeter Vitus von Quasdanovich (horvaadi k. Petar Vid Gvozdanović; 12. juuni 1738 – 13. august 1802) oli Horvaatia aadlik. Austria sõjaväelane, feldmarssal-leitnant ja vabahärra.\n", "id": "ekk_Latn_206532"}
{"text": "Annamária Tóth\n\nAnnamária Tóth (neiupõlvenimega Annamária Kovács; 14. september 1945 Budapest – 24. juuli 2023) oli Ungari kergejõustiklane, mitmevõistleja.\n\nMéxico olümpiamängudel 1968. aastal võitis ta viievõistluses pronksmedali.\n\n1967. aastal nimetati ta Ungari aasta naissportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_206533"}
{"text": "Mungo Jerry\n\nMungo Jerry on 1970. aastal asutatud briti rokkansambel. Ansambli asutas kitarrist, laulja ja laulukirjutaja Ray Dorset Ashfordis Middlesexis.\n\nAnsambli tuntuim lugu on \"In the Summertime\", mis ilmus singlina 1970. aastal ja tõusis briti ning mitme teise riigi edetabeli tippu.\n\nBriti singlimüügiedetabeli tippu tõusis 1971. aastal ka singel \"Baby Jump\".\n", "id": "ekk_Latn_206534"}
{"text": "Klaus\n\nKlaus on saksa, hollandi ja skandinaavia mehenimi, mis on kasutusel ka eestlastel. See on mugandus nimest Nikolaus.\n\nEestis oli 2023. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Klaus 112 mehel. Klaus oli esinemissageduselt 641. mehenimi. Klaus oli keskmiselt 21 aasta vanune (mediaanvanus oli 12). Kõige populaarsem oli eesnimi Klaus vanuserühmas 0–4, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 4,15.\n", "id": "ekk_Latn_206535"}
{"text": "Klaus (perekonnanimi)\n\nKlaus on perekonnanimi.\n\n2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Klaus 256 inimesel: 113 mehel ja 143 naisel. Perekonnanimede levikult oli Klaus meeste puhul 687. kohal ja naiste puhul 567. kohal. Perekonnanime Klaus kandja oli keskmiselt 44 aasta vanune (mediaanvanus oli 45). Perekonnanimi Klaus on levinuim Põlva maakonnas, kus neid oli maakonna 10 000 elaniku kohta 5,33.\n", "id": "ekk_Latn_206536"}
{"text": "Blaine'i maakond (Montana)\n\nBlaine'i maakond (Blaine County) on maakond Ameerika Ühendriikides Montana osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Chinook. Maakonna pindala on 10 980 km².\n\nMaakonna kagunurgas on suurem osa Fort Belknapi indiaanireservaadist, kus elavad gros ventre'id ja assiniboinid (nakodad).\n", "id": "ekk_Latn_206537"}
{"text": "Kate Chopin\n\nKate Chopin (neiuna Katherine O'Flaherty; 8. veebruar 1850 Saint Louis, Missouri osariik – 22. august 1904 Saint Louis, Missouri osariik) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik.\n\nTa sündis 1850. aastal Missouri osariigis Saint Louises, tema ema Eliza Faris kuulus põlisesse kanada-prantsuse kreooli suguvõssa ning isa oli Galwayst pärit iirlane. 1870. aastal abiellus ta Oscar Chopiniga ja kolis koos temaga New Orleansi ja seejärel väikesesse istandusse Louisianas. Paaril oli kuus last. Pärast abikaasa surma 1882. aastal naasis Kate Chopin oma sünnimaale Saint Louisesse, kus hakkas kirjutama. 1890. aastate alguseks kirjutas ta regulaarselt lugusid, artikleid ja tõlkeid, mis avaldati kohalikes perioodikaväljaannetes.\n\n1899. aastal ilmus tal romaan \"The Awakening\", millesse paljud tema kaasaegsed suhtusid vaenulikult. Teos räägib naisest, kes leiab end surutuna talle seatud sotsiaalsete piirangute raamidesse, mõistes igal võimalikul viisil hukka abielutruuduse rikkumise.\n\nTa hävitas ühe oma käsikirjadest.\n\n2002. aastal ilmus romaan \"Virgumine\" Loomingu Raamatukogus ka eesti keeles, tõlkija Karin Suursalu. 2023. aastal ilmus tema juttude valimik \"Désirée laps ja teisi jutte\" (inglise keelest tõlkinud Krista Mits ja Janela Tähepõld-Tammert).\n", "id": "ekk_Latn_206538"}
{"text": "Luks (perekonnanimi)\n\nLuks on perekonnanimi.\n\n2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Luks 374 inimesel: 170 mehel ja 204 naisel. Perekonnanimede levikult oli Luks meeste puhul 384. kohal ja naiste puhul 331. kohal. Perekonnanime Luks kandja oli keskmiselt 42 aasta vanune (mediaanvanus oli 39). Perekonnanimi Luks on levinuim Põlva maakonnas, kus neid oli maakonna 10 000 elaniku kohta 11,49.\n", "id": "ekk_Latn_206539"}
{"text": "Rattasepp\n\nRattasepp on eesti perekonnanimi.\n\n2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Rattasepp 150 inimesel: 73 mehel ja 77 naisel. Perekonnanimede levikult oli Rattasepp meeste puhul 1276. kohal ja naiste puhul 1330. kohal. Perekonnanime Rattasepp kandja oli keskmiselt 40 aasta vanune (mediaanvanus oli 38). Perekonnanimi Rattasepp on levinuim Tartu maakonnas, kus neid oli maakonna 10 000 elaniku kohta 2,12.\n", "id": "ekk_Latn_206540"}
{"text": "Ratassepp (perekonnanimi)\n\nRatassepp on eesti perekonnanimi.\n\n2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Ratassepp 190 inimesel: 85 mehel ja 105 naisel. Perekonnanimede levikult oli Ratassepp meeste puhul 1040. kohal ja naiste puhul 885. kohal. Perekonnanime Rattasepp kandja oli keskmiselt 42 aasta vanune (mediaanvanus oli 43). Perekonnanimi Ratassepp on levinuim Jõgeva maakonnas, kus neid oli maakonna 10 000 elaniku kohta 8,24.\n", "id": "ekk_Latn_206541"}
{"text": "Ratas (perekonnanimi)\n\nRatas on eesti perekonnanimi.\n\n2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Ratas 209 inimesel: 100 mehel ja 109 naisel. Perekonnanimede levikult oli Ratassepp meeste puhul 822. kohal ja naiste puhul 840. kohal. Perekonnanime Rattasepp kandja oli keskmiselt 42 aasta vanune (mediaanvanus oli 41). Perekonnanimi Ratassepp on levinuim Lääne maakonnas, kus neid oli maakonna 10 000 elaniku kohta 10,56.\n", "id": "ekk_Latn_206542"}
{"text": "Ringo\n\nRingo on mehenimi.\n\n1. jaanuari 2023 seisuga oli Eestis eesnimi Ringo 105 mehel. Reigo on Eestis levikult 660. mehenimi.\n\nKõige populaarsem oli eesnimi Ringo vanuserühmas 45–49, kus neid on 10 000 elaniku kohta 1,87. Ringo oli keskmiselt 37 aasta vanune (mediaanvanus oli 40).\n", "id": "ekk_Latn_206543"}
{"text": "Loik (perekonnanimi)\n\nLoik on eesti perekonnanimi.\n\n2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Loik 278 inimesel: 137 mehel ja 141 naisel. Perekonnanimede levikult oli Loik meeste puhul 523. kohal ja naiste puhul 578. kohal. Perekonnanime Loik kandja oli keskmiselt 43 aasta vanune (mediaanvanus oli 45). Perekonnanimi Loik on levinuim Saare maakonnas, kus neid oli maakonna 10 000 elaniku kohta 6,95.\n", "id": "ekk_Latn_206544"}
{"text": "Wiener Hausberge\n\nWiener Hausberge (Viini kohalikud mäed) on Raxi, Schneebergi ja Hohe Wandi mäed Alam-Austria liidumaa lõunaosas. Nendesse mägedesse jõuab Viinist umbes tunniga ja seetõttu on need viinlaste jaoks populaarne puhkeala.\n", "id": "ekk_Latn_206545"}
{"text": "Sarap (perekonnanimi)\n\nSarap on eesti perekonnanimi.\n\n2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Sarap 345 inimesel: 161 mehel ja 184 naisel. Perekonnanimede levikult on Sarap meeste puhul 411. kohal ja naiste puhul 384. kohal. Nimi on levinuim Jõgeva maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 7,88\n", "id": "ekk_Latn_206546"}
{"text": "Franz Seraph von Orsini-Rosenberg\n\nFranz Seraph von Orsini-Rosenberg (18. oktoober 1761 – 4. august 1832) oli Orsini-Rosenbergi aadlisuguvõsast pärit Austria vürst ja väejuht.\n", "id": "ekk_Latn_206547"}
{"text": "Justin Bijlow\n\nJustin Bijlow (sündinud 22. jaanuaril 1998 Rotterdamis) on Hollandi jalgpallur, kes mängib väravavahina Hollandi kõrgliigaklubis Feyenoord ja Hollandi jalgpallikoondises.\n\nFeyenoordi meeskonnas debüteeris ta Hollandi kõrgliigas 13. augustil 2017 mängus FC Twente vastu. Hooajal 2022/23 tuli ta Feyenoordiga Hollandi meistriks.\n\nAastatel 2014–2021 mängis Bijlow Hollandi noortekoondistes. Hollandi jalgpallikoondises debüteeris ta 1. septembril 2021 MM-i valikmängus Norra vastu. Bijlow oli koondise varuväravavaht 2022. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_206548"}
{"text": "Carboni maakond (Montana)\n\nCarboni maakond (Carbon County) on maakond Ameerika Ühendriikides Montana osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Red Lodge. Maakonna pindala on 5340 km².\n", "id": "ekk_Latn_206549"}
{"text": "Broadwateri maakond\n\nBroadwateri maakond (Broadwater County) on maakond Ameerika Ühendriikides Montana osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Townsend. Maakonna pindala on 3210 km².\n", "id": "ekk_Latn_206550"}
{"text": "Fussa\n\nFussa on linn Jaapanis Tōkyō prefektuuris. Asub Tōkyōst läänes Tama jõe ääres. Piirneb Akiruno, Akishima, Hachiōji, Hamura, Musashimurayama, Tachikawa ja Mizuho linnaga.\n\n1. mai 2023 seisuga oli linna elanike arv 55 753.\n", "id": "ekk_Latn_206551"}
{"text": "Ismaël Koné\n\nIsmaël Kenneth Jordan Koné (sündinud 16. juunil 2002 Abidjanis) on Kanada jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Inglismaa esiliigaklubis Watford ja Kanada jalgpallikoondises.\n\nTa sündis Elevandiluurannikul. Kanadasse kolis ta seitsmeaastaselt ja kasvas üles Montréalis. 2012. aastal asus ta mängima klubiga AS Notre-Dame-de-Grâce.\n\n2020. aastal liitus ta sealse jalgpalliklubiga CF Montréal, kellega sõlmis aasta hiljem ametliku kaheaastase lepingu. Montréali põhimeeskonnas debüteeris ta 23. veebruaril 2022 CONCAF-i Meistrite Liiga mängus Mehhiko klubi Santos Laguna vastu ja lõi selles mängus ka värava.\n\n2022. aasta detsembris sõlmis ta nelja ja poole aasta pikkuse lepingu Watfordiga.\n\nKanada jalgpallikoondises debüteeris Koné 24. märtsil 2022 MM-i valikmängus Costa Rica vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta sama aasta 11. novembril sõprusmängus Bahreini vastu. Lisaks kuulus ta samal aastal Kanada koondisse 2022. aasta maailmameistrivõistlustel.\n\n2022. aastal valiti Koné Kanada jalgpalli aasta noormängijaks.\n", "id": "ekk_Latn_206552"}
{"text": "Tagasihoidlikkus\n\nTagasihoidlikkus on iseloomujoon, mida iseloomustab iseenda mitteesiletõstmine. Mittetagasihoidlikkus avaldub muu hulgas ülespuhutud arusaamana iseendast, oma saavutustest ja oma kohast maailmas.\n\nMõnikord samastatakse tagasihoidlikkust alandlikkusega.\n\nEndale tagasihoidlikkuse omistamist peetakse mittetagasihoidlikkuse ilminguks. Tundub, et kui tagasihoidlikkus on voorus, siis see hõlmab teadmatust sellest voorusest endal. Roy Sorenseni sõnastuses on see eetiline pimetähn. Kui see nii on, siis on sel juhtumil pinge moraalse hüve (tagasihoidlikkuse voorus) ja episteemilise hüve (teadmine) vahel. See on ka seotud küsimusega, kas ja kuidas iseenesesse suhtumine peaks erinema ja saab erineda teistesse suhtumisest, ja küsimusega, miks tagasihoidlikkus on voorus.\n", "id": "ekk_Latn_206553"}
{"text": "Hamura\n\nHamura on linn Jaapanis Tōkyō prefektuuris. Asub Tōkyōst läänes Tama jõe ääres. Piirneb Akiruno, Fussa, Ōme ja Mizuho linnaga.\n\n1. mai 2023 seisuga oli linna elanike arv 53 998 ja pindala 9,9 km².\n", "id": "ekk_Latn_206554"}
{"text": "Higashiyamato\n\nHigashiyamato (jaapani 東大和市) on linn Jaapanis Tōkyō prefektuuris. Asub Tōkyōst läänes Musashino tasandikul. Piirneb Tachikawa, Higashimurayama, Kodaira, Musashimurayama ja Saitama prefektuuri Tokorozawa linnaga.\n\n1970. aastal sai Yamato alev linnaõigused ja uue nime Higashiyamato.\n\n1. mai 2023 seisuga oli linna elanike arv 83 680.\n", "id": "ekk_Latn_206555"}
{"text": "Tikk (perekonnanimi)\n\nTikk on eesti perekonnanimi.\n\n2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Tikk 253 inimesel: 124 mehel ja 129 naisel. Perekonnanimena on Tikk levikult meeste puhul 603. kohal ja naiste puhul 649. kohal. Nimi on levinuim Hiiu maakonnas, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 9,22.\n", "id": "ekk_Latn_206556"}
{"text": "Vain (perekonnanimi)\n\nVain on eesti perekonnanimi.\n\n2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Vain 310 inimesel: 146 mehel ja 164 naisel. Perekonnanimena on Vain levikult meeste puhul 475. kohal ja naiste puhul 452. kohal. Nimi on levinuim Lääne-Viru maakonnas, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 3,57.\n", "id": "ekk_Latn_206557"}
{"text": "Tachikawa\n\nTachikawa (jaapani 立川市) on linn Jaapanis Tōkyō prefektuuris. Asub Tōkyōst läänes Tama jõe ääres.\n\n1. mai 2023 seisuga oli linna elanike arv 184 822.\n", "id": "ekk_Latn_206558"}
{"text": "Koganei\n\nKoganei (jaapani 小金井市) on linn Jaapanis Tōkyō prefektuuris. Asub Tōkyōst läänes.\n\n1. mai 2023 seisuga oli linna elanike arv 127 515.\n\nLinnas asub Tōkyō Gakugei ülikool.\n", "id": "ekk_Latn_206559"}
{"text": "Luuk (perekonnanimi)\n\nLuuk on eesti perekonnanimi.\n\n2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Luuk 202 inimesel: 98 mehel ja 104 naisel. Perekonnanimena on Luuk levikult meeste puhul 853. kohal ja naiste puhul 892. kohal. Nimi on levinuim Järva maakonnas, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 9,05.\n", "id": "ekk_Latn_206560"}
{"text": "Merila\n\nMerila on eesti perekonnanimi.\n\n2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Merila 304 inimesel: 140 mehel ja 164 naisel. Perekonnanimena on Merila levikult meeste puhul 505. kohal ja naiste puhul 452. kohal. Nimi on levinuim Rapla maakonnas, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 6,18.\n", "id": "ekk_Latn_206561"}
{"text": "Raudla (perekonnanimi)\n\nRaudla on eesti perekonnanimi.\n\n2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Raudla 216 inimesel: 117 mehel ja 99 naisel. Perekonnanimena on Raudla levikult meeste puhul 658. kohal ja naiste puhul 950. kohal. Nimi on levinuim Lääne-Viru maakonnas, kus seda oli 10 000 elaniku kohta 12,92.\n", "id": "ekk_Latn_206562"}
{"text": "Nishi-tōkyō\n\nNishi-tōkyō (jaapani 西東京市 'Lääne-Tōkyō') on linn Jaapanis Tōkyō prefektuuris.\n\n1. mai 2023 seisuga oli linna elanike arv 207 689.\n", "id": "ekk_Latn_206563"}
{"text": "Hino (Tōkyō)\n\nHino (jaapani 日野市) on linn Jaapanis Tōkyō prefektuuris.\n\n1. mai 2023 seisuga oli linna elanike arv 190 845.\n\nLinnas asub bussi- ja veoautotootja Hino Jidōsha peakorter.\n", "id": "ekk_Latn_206564"}
{"text": "Carteri maakond (Montana)\n\nCarteri maakond (Carter County) on maakond Ameerika Ühendriikides Montana osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Ekalaka. Maakonna pindala on 8670 km².\n", "id": "ekk_Latn_206565"}
{"text": "Chouteau maakond\n\nChouteau maakond (Chouteau County) on maakond Ameerika Ühendriikides Montana osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Fort Benton. Maakonna pindala on 10 350 km².\n", "id": "ekk_Latn_206566"}
{"text": "Danielsi maakond\n\nDanielsi maakond (Daniels County) on maakond Ameerika Ühendriikides Montana osariigis. Piirneb põhjas Kanadaga.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Scobey. Maakonna pindala on 3690 km².\n", "id": "ekk_Latn_206567"}
{"text": "Dawsoni maakond (Montana)\n\nDawsoni maakond (Dawson County) on maakond Ameerika Ühendriikides Montana osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Glendive. Maakonna pindala on 6170 km².\n", "id": "ekk_Latn_206568"}
{"text": "Falloni maakond\n\nFalloni maakond (Fallon County) on maakond Ameerika Ühendriikides Montana osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Baker. Maakonna pindala on 4200 km².\n", "id": "ekk_Latn_206569"}
{"text": "Ferguse maakond\n\nFerguse maakond (Fergus County) on maakond Ameerika Ühendriikides Montana osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Lewistown. Maakonna pindala on 11 300 km².\n", "id": "ekk_Latn_206570"}
{"text": "Judith Basini maakond\n\nJudith Basini maakond (Judith Basin County) on maakond Ameerika Ühendriikides Montana osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Stanford. Maakonna pindala on 4850 km².\n", "id": "ekk_Latn_206571"}
{"text": "McCone'i maakond\n\nMcCone'i maakond (McCone County) on maakond Ameerika Ühendriikides Montana osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Circle. Maakonna pindala on 6950 km².\n", "id": "ekk_Latn_206572"}
{"text": "Lake'i maakond (Montana)\n\nLake'i maakond (Lake County) on maakond Ameerika Ühendriikides Montana osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Polson. Maakonna pindala on 4280 km².\n", "id": "ekk_Latn_206573"}
{"text": "Kunitachi\n\nKunitachi (jaapani 国立市) on linn Jaapanis Tōkyō prefektuuris.\n\n1. mai 2023 seisuga oli linna elanike arv 76 883.\n", "id": "ekk_Latn_206574"}
{"text": "Maria Branyas Morera\n\nMaria Branyas Morera (sündinud 4. märtsil 1907 San Franciscos) on katalaani ülipikaealine, kes on alates Lucile Randoni surmast 17. jaanuaril 2023 vanim elus inimene maailmas, kelle vanus on dokumentaalselt tõestatud.\n\nTa sündis katalaani väljarändajate peres, kes olid 1906. aastal Ameerikasse rännanud. 1915. aastal kolis perekond tagasi Hispaaniasse. Branyas abiellus 1931. aastal traumatoloogi Joan Moretiga ja sai kolm last. Ta töötas meditsiiniõena ja oma abikaasa abilisena.\n\n2000. aastast elab ta vanadekodus Olotis.\n", "id": "ekk_Latn_206575"}
{"text": "Sverre Aav\n\nSverre Aav (sündinud 3. jaanuaril 2002) on eesti korvpallur. Ta mängib Pärnu Sadama meeskonnas.\n\nAav on viskav tagamängija, mängib positsioonil 2. Tema pikkus on 193 cm.\n\nTartu noortesüsteemist (Salva/Rock) välja kasvanud Aav tegi oma debüüdi Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna koosseisus hooajal 2018/2019.\n", "id": "ekk_Latn_206576"}
{"text": "Olot\n\nOlot on linn Hispaanias Kataloonias Girona provintsis. Seda ümbritseb neli vulkaani.\n\nLinn on tuntud loodusvaadete, rikka kultuuripärandi ja kunstirühmituste poolest nagu Oloti koolkond.\n\nOlotist on pärit helilooja Antonio Soler.\n\n2022. aasta seisuga oli linnas 36 716 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_206577"}
{"text": "Halle Bailey\n\nHalle Lynn Bailey (sündinud 27. märtsil 2000 Atlantas) on Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja.\n\n2023. aastal ilmus tal debüütsoolosingel \"Angel\".\n\nNäitlejana on Bailey mänginud kõrvalosa telekomöödias \"Grown-ish\" (2018–2022). 2023. aastal mängis ta peaosa Disney muusikalises fantaasiafilmis \"Väike merineitsi\".\n", "id": "ekk_Latn_206578"}
{"text": "Pioneer (sapöör)\n\nPioneer on sõjaväes väejuhtidele vahend, keda kasutada maastikul viisil, mis kõige paremini vastab operatsioonide eesmärkidele, rakendades erinevaid oskusi nagu väli-, ehitus-, keskkonna- ja georuuminsenertehnika. Nende oskuste rakendamisel toetatakse kõiki ühendatud väeliike (C2, luure, tulejõud, liikumine ja manööver, kaitse ning toetus ) kõikidel operatsioonitasanditel.\n\nEriekspertide valdkonnad on keskkonnakaitse, infrastruktuuri arendamine ja georuumi insenertehniline tugi. Toetust osutatakse ka lõhkemata laskemoonaga seotud ohtude vastu võitlemisel (C-IED), teekonna puhastamisel, laagrite kaitsel (miinid), pärast ehitustöid jälgimisel ning lõhkematerjalide kõrvaldamisel (EOD).\n", "id": "ekk_Latn_206579"}
{"text": "Dmitri Merežkovski\n\nDmitri Merežkovski (vene keeles Дмитрий Сергеевич Мережковский; 2.august/14. august 1865 Peterburi – 7. detsember 1941 Pariis) oli Vene kirjanik, luuletaja, kirjanduskriitik, tõlkija, ajaloolane, religioonifilosoof, ühiskonnategelane. Poetess Zinaida Hippiuse abikaasa.\n\nTa sündis aastal 1865 Peterburis aadliperekonnas. Ta lõpetas aastal 1888 Peterburi Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna.\n", "id": "ekk_Latn_206580"}
{"text": "Julia Driver\n\nJulia Lynn Driver (sündinud 29. oktoobril 1961) on Ameerika Ühendriikide filosoof, kes on spetsialiseerunud moraalifilosoofiale.\n\nTa on üks konsekventsialistliku vooruseteooria juhtivaid pooldajaid.\n\nTa sai bakalaureusekraadi 1983 Texase ülikoolist Austinis ja doktorikraadi 1990 Susan Wolfi juhendamisel Johns Hopkinsi Ülikoolist.\n\nTa on alates 2018. aastast ülikooli University of Texas at Austin professor. Ta on ka St Andrewsi Ülikooli professor ja ajakirja Ethics kaastoimetaja.\n", "id": "ekk_Latn_206581"}
{"text": "Schneebergi raudtee (hammasratasraudtee)\n\nSchneebergi raudtee (saksa: Schneebergbahn) on üks kolmest endiselt töötavast ratasajamiga raudteest Austrias, mis kulgeb Alam-Austria väikelinnast Puchberg am Schneebergist Schneebergi tipu all asuva platooni. 2076 m kõrgune Schneeberg on Alam-Austria kõrgeim mägi. Teised kaks töötavat ratasajamiga raudteed Austrias on Schafbergbahn (avati 1893. aastal) ja Achenseebahn (avati 1889. aastal).\n", "id": "ekk_Latn_206582"}
{"text": "Kaelussiil\n\nKaelussiil (Erinaceus roumanicus) on siili perekonda kuuluv loomaliik, üks kahest Eesti siililiigist lisaks harilikule siilile.\n\nAjalooliselt loeti teda harilikule siili ning hiljem lõunasiili alamliigiks, kuid nüüdseks käsitletakse kaelussiili täieõigusliku eraldi liigina.\n\nEestis esineb ta Läti piiri lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_206583"}
{"text": "Diktaator (Vana-Rooma)\n\nDiktaator oli ametikoht Rooma vabariigis.\n\nRooma vabariigi kõrgeimad ametiisikud olid konsulid. Neid oli kaks. Nad olid volitustelt võrdsed ja võisid teineteise otsuseid tühistada. Sõjalise hädaohu korral võidi aga nimetada erakorralist võimutäiust omav diktaator, kellele mõlemad konsulid pidid kuuletuma. Tema käes oli de iure absoluutne võim, kuid tavaliselt ta seda ei kuritarvitanud. Diktaatori ametiaeg oli piiratud 6 kuuga, aga tavaliselt astus diktaator ise tagasi, kui hädaoht möödus.\n\nDiktaatoreid nimetati vahel ka ilma sõjalise vajaduseta, puhtalt tseremooniate läbiviimiseks.\n\nPärast Teist Puunia sõda ei tunginud vaenlased tükk aega Itaaliasse, mistõttu diktaatoreid ei nimetatud. Kuid Sulla lasi end pärast kodusõda diktaatoriks nimetada, seejuures ilma võimuaja piiranguta. Diktaator oli ka Caesar, algul 10 aastaks, aga hiljem lasi ta end eluks ajaks diktaatoriks nimetada.\n\nPärast Caesari surma kaotas Marcus Antonius seadusega diktaatori ameti. Seda seadust pole tühistatud ega rikutud. Edaspidi kasutati Roomas muid erivolitustega ameteid ja tiitleid, näiteks imperaator ja augustus.\n", "id": "ekk_Latn_206584"}
{"text": "MediaWiki:Protect-text\n\nSiin võite vaadata ja muuta lehekülje $1 kaitsesätteid. Palun järgige lehekülgede kaitsmise reegleid.\n", "id": "ekk_Latn_206585"}
{"text": "Hanila valla lipp\n\nHanila valla lipp on Lääne maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Hanila valla lipp.\n\nLipp kinnitati 23. jaanuaril 1995.\n", "id": "ekk_Latn_206586"}
{"text": "Katowice\n\nKatowice on maakonnaõigustega linn Lõuna-Poolas. Katowice on Sileesia vojevoodkonna halduskeskus ning üks Poola suuremaid majandus-, teadus- ja tööstuskeskusi.\n\nKatowice on Poola suurima linnastu, Ülem-Sileesia linnastu peamine linn. Lisaks Katowicele kuuluvad linnastusse Sosnowiec, Gliwice, Bytom, Zabrze, Ruda Śląska, Tychy jt linnad.\n\nKatowices tegutseb Sileesia Ülikool (Uniwersytet Śląski w Katowicach).\n", "id": "ekk_Latn_206587"}
{"text": "Lev Landau\n\nLev Davidovitš Landau (vene keeles Лев Давидович Ландау; 22. jaanuar 1908 Bakuu – 1. aprill 1968 Moskva) oli juudi päritolu nõukogude füüsik, NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik (1946), Nobeli füüsikaauhinna laureaat.\n\nLandau oli imelaps, kes astus 14-aastaselt Bakuu ülikooli ning õppis korraga füüsika-matemaatika ja keemiateaduskonnas. 16-aastaselt läks ta üle Leningradi ülikooli füüsikateaduskonda, kus sai füüsikadoktoriks 19-aastaselt. Ta tegi olulisi täiendusi kvantmehaanika, tuumafüüsika, teist liiki faasisiirde, ülivoolavuse ja ülijuhtivuse teoorias.\n\n1927 komandeeriti Landau välismaale. Ta õppis Taanis Niels Bohri juures, samuti Inglismaal ja Šveitsis. 1932–1937 juhatas ta Ukraina füüsika-tehnikainstituudi teooriaosakonda Harkivis.\n\n1937–1962 juhatas ta NSV Liidu TA Füüsikaprobleemide Instituudi teooriaosakonda, mida on nimetatud ka Landau kooliks. Kõik sinna soovijad pidid läbima Landau koostatud testi, mida ta nimetas teoreetiliseks miinimumiks. See kattis kõik teoreetilise füüsika alad ja tema ajal suutis ainult 43 inimest selle läbida.\n\n1962. aastal sai Landau Nobeli füüsikaauhinna ülivoolavuse, eriti vedela heeliumi teooria väljatöötamise eest. Ta on saanud Lenini preemia ja kolm Stalini preemiat. Ta on sotsialistliku töö kangelane, Taani, Hollandi ja USA Teaduste Akadeemia, Prantsuse ja Londoni füüsikaühingu ning Londoni Kuningliku Ühingu liige.\n\n1962. aastal sai ta raskelt vigastada autoõnnetuses, millest ta enam täielikult ei paranenud.\n\nLev Landau on maetud Moskvasse Novodevitšje kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_206588"}
{"text": "Pjotr Kapitsa\n\nPjotr Leonidovitš Kapitsa (Пётр Леонидович Капица; 9. juuli 1894 Kroonlinn – 8. aprill 1984 Moskva) oli vene füüsik, kes avastas 1937. aastal ülivoolavuse.\n", "id": "ekk_Latn_206589"}
{"text": "Rahvusvahelised suhted\n\nRahvusvahelised suhted on suhted rahvusvahelises süsteemis peamiselt riikide vahel, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonide ning hargmaiste ettevõtete (multinatsionaalsete korporatsioonide) vahel.\n\nAkadeemilise distsipliinina on rahvusvahelised suhted politoloogia haru, mis uurib rahvusvahelisi suhteid. Rahvusvahelisi suhteid uuritakse nii positiivselt (rahvusvahelisi suhteid analüüsides) kui normatiivselt (välispoliitilisi eesmärke ette kirjutades).\n", "id": "ekk_Latn_206590"}
{"text": "Fennoskandia kilp\n\nFennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.\n\nFennoskandia kilbil asuvad täielikult Soome ning osaliselt Rootsi, Norra ja Venemaa.\n\nFennoskandia kilp on osa Ida-Euroopa kraatonist.\n\nAastal 1992 (Kyōtos 24–28. august) langetas Commission for the Geological Map of the World soovitusliku otsuse nimetada seda kilpi Fennoskandia kilbiks. Varem on teda nimetatud nii Fennoskandia kui ka Balti kilbiks. Termini \"Fennoskandia kilp\" võttis 1909. aastal kasutusele soome geoloog Wilhelm Ramsay.\n\nKilbil avanevad eelkõige Arhaikumi ja Proterosoikumi, kuid piiratud ulatuses ka Fanerosoikumi kivimid. Suur osa kilbist on moodustunud Svekofenni orogeneesis (Paleoproterosoikumis). Orogeneesi käigus konsolideerunud vastavat maakoore osa nimetatakse Svekofenni kompleksiks.\n\nKilbi kivimiline koostis on mitmekesine. Levinud on mitut liiki moondekivimid ning neid lõikavad arvukad intrusioonid.\n\nSamasugused kivimid, mis paljanduvad Fennoskandias, moodustavad ka Eesti aluskorra, mis on setenditega kaetud.\n\nKilbi ehituse kohta on saadud täiendavaid andmeid Koola ülisügava puuraugu abil.\n", "id": "ekk_Latn_206591"}
{"text": "Konsul (diplomaatia)\n\nKonsul on avalik teenistuja, kes on lähetatud välisriiki oma kodanike huvide kaitseks selles riigis. Muu hulgas väljastab konsul viisasid ja pikendab passide kehtivust, kuid ajalooliselt on konsuli peamine funktsioon olnud kaubanduse edendamine. Konsul, erinevalt diplomaadist, ei tegele valitsustevaheliste suhetega. Kuigi konsulil ei ole diplomaatilist staatust, on paljudel riikidel konsulaarasutuse ja diplomaatilise esinduse funktsioonid ühitatud. Konsul asub ametikohustusi täitma peale asukohariigi ametivõimudelt nõusoleku (eksekvaaturi) saamist. Konsulid jagunevad aukonsuliteks ja ametikonsuliteks.\n", "id": "ekk_Latn_206592"}
{"text": "Savikilt\n\nSavikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim.\n\nSavikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda (aleuriit ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka kildalise tekstuuri olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta mudakivimeist.\n\nKoostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid. Lisaks võib savikilt sisaldada ka karbonaatseid mineraale (kaltsiit, dolomiit, sideriit), sulfiide (püriit, markasiit), raudoksiide (hematiit, götiit) ning kerogeeni.\n\nSavikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve- või jõesetteist. Enamasti on savikildakihtidel suur lateraalne ulatus. Savikildad esinevad tihti koos liivakivi või lubjakiviga, moodustades vahekihte või olles eelmainitutega segunenud.\n\nSavikilt ja kilt on erinevad kivimid. Esimene on sette-, teine aga moondekivim. Esimene on tihti teisele lähtekivimiks ehk teisisõnu on kilt savikilda moondumise tulem. Põhiline rusikareegel, mille alusel on lihtne savikilta kildast eristada, on läige. Savikilt on matt, kilt aga enamasti läikivama pinnaga. See tuleneb peamiselt savimineraalide moondumisest vilkudeks.\n\nArgilliit on kivim, mida peetakse sõltuvalt koolkonnast kas savikilda sünonüümiks või savikildast pisut enam tihenenud mudakivimiks.\n\nKa Eesti aluspõhja graptoliitargilliit kuulub savikiltade hulka.\n", "id": "ekk_Latn_206593"}
{"text": "Gondwana\n\nGondwana oli hiidmanner, mis eksisteeris paleosoikumis ja mesosoikumis perioodil umbes 510 kuni 180 Ma tagasi. Suure osa sellest ajast oli ta Pangea osa.\n\nGondwana moodustasid tänapäeva Antarktis, Austraalia, Lõuna-Ameerika, Madagaskar, Uus-Meremaa, Aafrika ning Araabia poolsaar.\n\nGondwana paiknes lõunapoolkeral.\n\nGondwana moodustus, kui hiidmanner Pangaea lagunes Lauraasiaks (Põhja-Ameerika ja Euraasia) ja Gondwanaks.\n\nNime \"Gondwana\" pakkus välja geoloog Eduard Suess. Nimi on võetud India idaosa Gondwana piirkonna järgi.\n", "id": "ekk_Latn_206594"}
{"text": "Turvas\n\nTurvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. See maavara kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast (Sphagnum), aga ka muude rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest.\n\nSood, eriti kõrgsood, on kõige olulisemad turbaallikad. Samas ka teistes märgalade tüüpides, nagu lodudes ja rabametsades, esineb märgatavates kogustes turvast. Turbaaladel kasvavad kanarbikulised, turbasamblad ja tarnad. Kuna orgaaniline aine koguneb tuhandete aastate jooksul, siis turbavarusid saab kasutada arhiivina minevikus esinenud taimede ja kliima kohta. Niiviisi annab turvas informatsiooni keskkonna mineviku ja kunagiste inimeste maakasutuse kohta.\n\nTa katab 2% maailma maismaast, maailmas arvatakse olevat 4 triljonit kuupmeetrit turvast, mille energiaväärtuseks hinnatakse 8 miljardit teradžauli. Mõne fossiilkütuse, näiteks kivisöe moodustumisel tekib esmalt turvas. Maailma eri paigus kasutatakse turvast kütusena.\n\nÜldiselt ei loeta turvast taastuvaks energiaallikaks, kuna teda kogutakse suuremates kogustes, kui ta jõuab tagasi tekkida. Turba taastumisajaks loetakse üldiselt üks millimeeter aastas. Lisaks on spekuleeritud, et turba taastumine toimub ainult 30–40% turbaaladest.\n\nTurbast eralduva süsinikdioksiidi (106 g CO₂\\MJ) heitekoguse intensiivsus on suurem kui söel (94,6 g CO₂\\MJ) ja maagaasil (56,1 g CO₂\\MJ).\n", "id": "ekk_Latn_206595"}
{"text": "ReactOS\n\nReactOS on projekt, mis püüab luua avatud lähtekoodiga vabatarkvaralist Windows NT ja Windows 2000 draiverite ja programmidega ühilduvat operatsioonisüsteemi.\n", "id": "ekk_Latn_206596"}
{"text": "Belaja jõgi (Kama)\n\nBelaja (vene Белая, baškiiri Ағиҙел (Agizel), tatari Ağıydel, udmurdi Тӧдьы Кам (Tödjõ Kam)) on jõgi Euroopas.\n\nAlgab Uuralist. Ülemjooksul voolab mägijõena Uurali ahelike vahel valdavalt lõunasse ja edelasse, seejärel pöördub läände ja murrab läbi Uurali ahelike. Uurali läänejalamil pöördub põhja ja voolab pikalt läbi eelmäestiku mägedega paralleelselt. Alamjooksul pöördub loodesse ja läände.\n\nSuubub vasakult Kamasse (täpsemalt Alam-Kama veehoidlasse).\n\nJõe pikkus on 1430 km, valgala 142000 km².\n\nBelaja jõe ääres asuvad Ufa, Sterlitamak, Salavat, Išimbai, Agidel, Beloretsk, Birsk jt.\n", "id": "ekk_Latn_206597"}
{"text": "Osorno vulkaan\n\nOsorno on vulkaan Lõuna-Ameerikas Andides. Asub Tšiili lõunaosas Llanquihue järve ääres. Kõrgus 2652 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_206598"}
{"text": "Steep Holm\n\nSteep Holm on saar Keldi mere Bristoli lahes.\n\nPindala umbes 20 ha, kõrgus kuni 78 meetrit.\n\nKuulub Suurbritanniale.\n", "id": "ekk_Latn_206599"}
{"text": "Babylon 5 sõjad\n\nTelesarja \"Babylon 5\" sõjad on J. Michael Straczynski loodud ulmelisel ajateljel toimuvad relvakonfliktid, millest ainult osa leiab aset sarja enda sündmuste käigus. Eelnenud konfliktidest on \"Babylon 5\" sarjas juttu tagasivaadetena, järgnevatest teame telefilmide, sarja \"Crusade\" ja \"Babylon 5\" teemaliste raamatute kaudu. Viimastest on tähtsamad kolm triloogiat, millel on ka Straczynski heakskiit, ning seega loetakse neid \"ametliku\" sündmuskäigu osaks võrdselt telesarjaga.\n", "id": "ekk_Latn_206600"}
{"text": "Berliini müür\n\nBerliini müür (saksa keeles Berliner Mauer) oli pärast teist maailmasõda jagatud Saksamaa ajajärgul Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta: 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989. Berliini müür eraldas mitte ainult Berliini idaosa (Saksa DV pealinn) Berliini lääneosast, vaid sulges kogu Lääne-Berliini igasuguse suhtlemise ümbritseva Saksa DV maa-alaga. Müür oli üks külma sõja ja Saksamaa lõhestamise kurikuulsamaid sümboleid.\n\nMüür kuulus Saksa DV piirikindlustusrajatiste Lääne-Berliini piiravasse vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov vöönd.\n", "id": "ekk_Latn_206601"}
{"text": "Lääne-Berliin\n\nLääne-Berliin (saksa keeles West-Berlin ja Westberlin) oli pärast teist maailmasõda Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsiooni all olnud Berliini sektorite ala.\n\nBerliini idaosa (Ida-Berliini) okupeeris Nõukogude Liit. Lääne-Berliin oli täielikult ümbritsetud Saksa Demokraatliku Vabariigi aladega.\n\nLääne- ja Ida-Saksamaal lõppes okupatsioon 1949, kui 23. mail kuulutati välja Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik ja 7. oktoobril Ida-Saksamaal Saksa Demokraatlik Vabariik. Kuid Lääne-Berliin jäi formaalselt okupeeritud alaks, sest okupatsiooni sai lõpetada üksnes neljapoolse kokkuleppega. See oli üks põhjustest, miks Lääne-Berliinis oli liitlaste sõjaväe juuresolek märgatavam kui Lääne-Saksamaal. Juriidiliselt ei kuulunud Lääne-Berliin ühegi riigi koosseisu.\n\nLääne-Berliini kodakondsust ei olnud samuti olemas, kuid Lääne-Saksamaa käsitas Lääne-Berliini elanikke oma kodanikena. Seetõttu said nood teenida Lääne-Saksamaa sõjaväes, samas ei olnud Lääne-Berliini elanikud kohustatud läbima Bundeswehri ajateenistust, mistõttu kolisid sinna paljud noored mehed Lääne-Saksamaalt ja Lääne-Berliinist sai nii üks suurimaid vastukultuuri keskusi. Lääne-Berliini ebaselge staatuse tõttu ei saanud Lääne-Berliini elanikud aga osaleda Liidupäeva valimistel, kuid lääneliitlaste kontrollnõukogu otsusega lubati neile siiski esindatus Liidupäevas Berliini esindajatekoja nimetatud delegaatide näol, kellel aga ei olnud hääleõigust. Samas tohtisid Lääne-Berliini elanikud kui Lääne-Saksamaa kodanikud kandideerida Liidupäeva valimistel, näiteks Willy Brandt, kes oli 1957–1966 Lääne-Berliini linnapea, valiti Liidupäeva Nordrhein-Westfaleni liidumaa parteinimekirjast ja oli 1969–1974 kantsler. Ka Liidunõukogusse valis Lääne-Berliini senat linna esindama neli hääleõiguseta delegaati ja esimesel kolmel Euroopa Parlamendi valimistel 1979–1989 valiti linna esindama kolm saadikut linna esindajatekoja poolt.\n\nPärast Saksamaa lõhenemist püüdis Nõukogude Liit saada oma kontrolli alla ka Berliini lääneosa ja linn blokeeriti (Berliini blokaad). Nõukogude armee takistas linna varustamist kaupadega maad mööda ja need viidi kohale lennukitega; selleks loodi nn Berliini õhusild.\n\n13. augustil 1961 ümbritseti Lääne-Berliin Berliini müüriga.\n\nLääne-Berliini pindala oli 481 km². Elanike arv oli 13. septembril 1950 2 146 952 ja 31. detsembril 1989 2 130 525.\n\nIda- ja Lääne-Berliin ühendati 1990. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206602"}
{"text": "Monomüüt\n\nMonomüüt (ka kangelase teekond) on kontseptsioon teekonnast, mille väidetavasti võtsid ette kõik mütoloogilised kangelased. Käsitluse looja Joseph Campbell laenas mõiste enese James Joyce'lt. Lühidalt kokku võetuna on monomüüt järgmine: \"Kangelane rändab igapäevasest maailmast üleloomulike imede piirkonda: seal kohtutakse uskumatute jõududega ning võidetakse otsustav võit: kangelane naaseb oma salapäraselt seikluselt võimega kaasinimestele kasu tuua.\" Selles teekonnas on nähtud paralleele ka šamaani initsiatsiooniriitusega.\n\nMonomüüdi muster, mida Campbelli väite kohaselt kõik müüdikangelased läbisid, on jälgitav ka kaasaegses mütoloogias. Algse \"Star Warsi\" triloogia loomisel lähtus George Lucas otse Campbellist. Samuti võib näidetena tuua Disney stuudio filmi \"Lõvikuningas\" (1994) ja Wachowski vendade \"Matrixi\" filmid. Iga Harry Potteri raamat järgib monomüüdi struktuuri. Eriti selgesti on monomüüt jälgitav suurtes imeulmeromaanide sarjades.\n\nCampbelli kontseptsioon tugineb Carl Gustav Jungi kontseptsioonile arhetüüpidest, alateadlikest jõududest, mida iseloomustab nende vorm ning mis psühhoanalüüsis ilmnedes märgivad patsiendi tervenemise erinevaid staadiumeid. Kuigi alates 1950. aastatest ei ole sellisel lähenemisel Ameerika ülikoolide psühholoogiateaduskondades erilist toetust, pole siiani monomüüdile rahuldavat ja alternatiivset selgitust leitud.\n", "id": "ekk_Latn_206603"}
{"text": "Faabula\n\nFaabula on eepilise või dramaatilise teose sündmustik ajalises ja põhjuslikus järgnevuses.\n\nFaabula on \"loo toormaterjal\" ja süžee on \"viis, kuidas lugu on korraldatud\".\n", "id": "ekk_Latn_206604"}
{"text": "Joseph Campbell\n\nJoseph Campbell (26. märts 1904 – 30. oktoober 1987) oli Ameerika õpetlane, kirjanik ja kõnemees. Ta on peamiselt tuntud oma võrdleva mütoloogia ja võrdleva usundiloo alaste tööde poolest.\n\nJoseph Campbell sündis New Yorgis. Pärast Buffalo Billi Metsiku Lääne etenduse külastamist lapsena tekkis tal huvi Ameerika põlisrahvaste folkloori vastu ning ta luges läbi kogu kirjanduse, mis kohalikus raamatukogus nende kohta leidus. Ta sai bakalaureusekraadi keskaegses kirjanduses ning magistrikraadi Inglise kirjanduses Columbia ülikoolist. Ta õppis mõnda aega ka Pariisis ja Münchenis. Aastatel 1934–1972 õpetas ta Sarah Lawrence College'i kirjanduse osakonnas Yonkersis. Aastatel 1956–1973 oli ta külalislektor Foreign Service Institute'is.\n\nCampbelli peateos on \"Tuhandenäoline kangelane\".\n", "id": "ekk_Latn_206605"}
{"text": "China Miéville\n\nChina Tom Miéville (sündinud 6. septembril 1972) on inglise ulme- ja fantaasiakirjanik.\n\nOma kirjanduslike eeskujudena on China Miéville nimetanud M. John Harrisoni, Michael de Larrabeitit, Michael Moorcocki, Thomas M. Dischi, Charles Williamsit, Tim Powersit ja J. G. Ballardit. Ta on tunnistanud ka H. P. Lovecrafti, Mervyn Peake'i, Ursula K. Le Guini ja Gene Wolfe'i mõju.\n\nEesti keelde on Miéville'i teostest tõlgitud \"The City and the City\" (\"Linn ja linn\", Varrak, 2011; tõlkija Kristjan-Jaak Kangur) ja \"Perdido tänava jaam\" (2015, Ersen).\n", "id": "ekk_Latn_206606"}
{"text": "Fritz Leiber\n\nFritz Reuter Leiber Jr. (24. detsember 1910 – 5. september 1992) oli ameerika ulmekirjanik.\n\nEesti keeles on Fritz Leiberilt ilmunud tema debüütjutt \"Automaatpüstol\" Postimehes järjejutuna (1991) ja teine lühijutt \"Suitsutont\" antoloogias \"Sünged varjud\" (2001).\n", "id": "ekk_Latn_206607"}
{"text": "L. Sprague de Camp\n\nLyon Sprague de Camp (27. november 1907 – 6. november 2000) oli ameerika ulmekirjanik. Oma pika, üle viiekümne aasta väldanud karjääri jooksul avaldas ta üle 100 romaani ja muid teoseid, millest tuntud on teiste imeulmekirjanike biograafiad ja hulk Conani-romaane.\n\nEesti keeles ei ole L. Sprague de Campi teoseid ilmunud. Eesti Raadio järjejutuna on esitatud lühijutt \"Väljavalitu\" (\"The Exhalted\").\n", "id": "ekk_Latn_206608"}
{"text": "Crusade\n\n\"Crusade\" (eesti keeles \"Ristiretk\") on USA ulmesari, mille sisu lähtub J. Michael Straczynski loodud sarja \"Babylon 5\" sündmustikust. \"Crusade'i\" sündmused leiavad aset 2267. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206609"}
{"text": "Eesti keskaeg\n\nEesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.\n\nVarasemas eestikeelses ajalookirjanduses on Eesti keskaega nimetatud ka orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks Mõõgavendade ordu / Liivimaa ordule olid Eesti alal maaisandateks ka Rooma-katoliku kiriku piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti Taani kuningale, mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega. Eesti keskaega tavaliselt väiksemateks alaetappideks ei jagata.\n", "id": "ekk_Latn_206610"}
{"text": "J. Michael Straczynski\n\nJoseph Michael Straczynski (sündinud 17. juulil 1954) on USA kirjanik ja teleprodutsent.\n\nStraczynski on kirjutanud nii teleseriaale, romaane, lühijutte, koomikseid kui ka kuuldemänge. Ta on ühtlasi stsenaariumikirjutamise õpiku autor, on olnud näitekirjanik ja ajakirjanik.\n\nTema tuntuim töö on telesari \"Babylon 5\" koos lühikeseks jäänud jätkuga \"Crusade\". Straczynski kirjutas ise enamiku \"Babylon 5\" osade stsenaariume, sealhulgas 59 järjest eetrisse lastud osa, mis hõlmasid kogu seriaali kolmanda ja neljanda hooaja.\n\nStraczynski on kuulus selle poolest, et tavatseb suhelda oma loomingu fännidega vahetult internetis. Juba 1985. aastast peale osales ta vestlustes, mis peeti uudisegruppides ning GEnie, Compuserve ja America Online teenuste kaudu.\n\nHariduse sai Straczynski California osariigi San Diego ülikoolis (SDSU). Ta omandas bakalaureusekraadi psühholoogia ja sotsioloogia alal. Üliõpilasena kirjutas ta usinalt tudengiajalehes. Mõnikord oli leht sedavõrd tema artikleid täis, et lehte kutsuti naljatamisi Daily Joe'ks.\n\n2000. aastatel elab Straczynski Los Angelese piirkonnas koos abikaasa Kathryn M. Drennaniga, kes on samuti kirjanik.\n\nAutorina kasutab Straczynski nimekuju J. Michael Straczynski, ent tavaelus enamasti lihtsalt \"Joe\". Internetis viidatakse talle sageli lühendiga \"jms\".\n", "id": "ekk_Latn_206611"}
{"text": "Proletariaadi diktatuur\n\nProletariaadi diktatuur on marksismi järgi kapitalistliku korra likvideerimise ja riigi purustamise tulemusel kehtestatava proletariaadi riigivõimu olemuse määratlus. Lenin nimetas proletariaadi diktatuuri ideed marksismi üheks kõige tähtsamaks ideeks riigiküsimuses. Proletariaadi diktatuuri kättevõitmine on marksismi järgi sotsialistliku revolutsiooni põhisisuks. Revolutsiooniline proletariaadi diktatuur oleks kapitalismilt sotsialismile ülemineku perioodi riik, mille funktsiooniks on töölisklassi võimu kasutamine vastupanu mahasurumiseks, võidu kindlustamiseks, kaitseks välisriikide sekkumise vastu. Marksismi järgi proletariaadi diktatuur ei tähenda ainult vägivalda. Tema peamine funktsioon peaks olema loov, ülesehitav. Proletariaat kasutab diktatuuri selleks, et koondada enese ümber laiad töörahva hulgad ja tõmmata nad kaasa sotsialistlikku ülesehitustöösse. Proletariaadi diktatuuri aluseks on töölisklassi ja talurahva liit, milles töölisklassile kuulub juhtiv osa. Marksismi järgi on proletariaadi diktatuur kõrgeim demokraatia tüüp — reaalne demokraatia töörahva jaoks, mille eesmärgiks on tõmmata rahvahulgad võimalikult ulatuslikult kaasa riigi ja ühiskonna juhtimisele. Peamiseks juhtivaks ja suunavaks jõuks proletariaadi diktatuuri süsteemis on kommunistide partei. Proletariaadi diktatuuri süsteemi kuuluvad mitmesugused massiorganisatsioonid: rahvaesinduse organid, ametiühingud, kooperatsioon, noorsooühingud ja teised organisatsioonid.\n\nProletariaadi diktatuuri vormid võivad olla mitmekesised, sest nad sõltuvad konkreetsetest tingimustest. Mõiste \"diktatuur\" ei iseloomusta antud juhul riigivormi ega riigi poliitilist režiimi. Ajalooliselt esimeseks proletariaadi diktatuuri vormiks oli Pariisi Kommuun. Lenini järgi olid Nõukogud uus Proletariaadi diktatuuri vorm. Teoreetiliselt on võimalik Proletariaadi diktatuuri vormina ka parlamentlik vabariik. Koos sotsialismile üleminekuga toimub Proletariaadi diktatuuri riigi järkjärguline ülekasvamine üldrahvalikuks riigiks, mis on vajalik etapp teel ühiskonna kommunistliku omavalitsuse loomise poole.\n", "id": "ekk_Latn_206612"}
{"text": "Enesemääramisõigus\n\nEnesemääramisõigus on rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm.\n\nRahvaste enesemääramisest räägiti algul kui poliitilisest doktriinist. I maailmasõjas tunnustasid liitlased enesemääramist kui eesmärki, mis aitab kaasa rahu saavutamisele. Woodrow Wilson nimetas oma neljateistkümnes teesis enesemääramisõigust olulise eesmärgina sõjajärgse maailma jaoks.\n\nPärast teist maailmasõda sai enesemääramisõigusest üks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peamisi eesmärke. ÜRO põhikiri käsitleb enesemääratlemist kahes tähenduses. Esiteks on riikidel enesemääramisõigus kui õigus vabalt valida oma poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kord. Teiseks on rahvastel õigus luua oma riik või mingil muul kombel määratleda oma suhe juba olemasoleva riigiga.\n", "id": "ekk_Latn_206613"}
{"text": "Tšingis-khaan\n\nTšingis-khaan (1155 või 1162–1227), sünninimega Temutšin, oli ajaloo suuruselt teise riigi, Mongoli impeeriumi rajaja ning suurkhaan.\n\nTšingis-khaani esivanemate kaugem päritolu pole selge. Hiinlased mainivat ta isa Jesugei-bagaturi punakaid juukseid ja heledaid silmi. Temutšini sünnikoht on praegune Burjaatia.\n", "id": "ekk_Latn_206614"}
{"text": "Üldkohus\n\nÜldkohus (kuni 1. detsembrini 2009 Esimese Astme Kohus) on üks Euroopa Liidu kohtutest. See loodi 1988. aastal.\n\nÜldkohus ja Euroopa Kohus kokku moodustavad Euroopa Liidu Kohtu, mis omakorda on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. 2004–2016 tegutses Euroopa Liidu Kohtu koosseisus nende kõrval ka Avaliku Teenistuse Kohus.\n", "id": "ekk_Latn_206615"}
{"text": "Vasakpartei (Rootsi)\n\nVasakpartei (Vänsterpartiet, lühend V) on Rootsi sotsialistlik partei. Enne 1990. aastat kandis ta nime Vasakpartei – Kommunistid (Vänsterpartiet kommunisterna, lühend vpk).\n\nErakond asutati 1917 Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei lõhenemisel kommunistideks ja sotsiaaldemokraatideks. Vasakpartei deklareerib ennast 1996. aastast sotsialistlikuks, feministlikuks parteiks. (1996. aastal lisati sõna feministlik.) Parteil on 12 500 liiget.\n", "id": "ekk_Latn_206616"}
{"text": "Leon Šabad\n\nLeon Šabad (vene keeles Леон Манусович Шабад Leon Manussovitš Šabad; 19. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1902 Minsk – 29. august 1982 Moskva) oli juudi päritolu Nõukogude Liidu arstiteadlane (onkoloog).\n\nTema isa oli pärit Vilniusest. Ta lõpetas 1924. aastal Leningradi 1. Meditsiiniinstituudi.\n\n1938. aastast oli ta professor ning 1941. aastani Leningradi 2. Meditsiiniinstituudi patoloogilise anatoomia kateedri juhataja. Aastatel 1942–1943 oli ta Krasnojarski Riikliku Meditsiiniinstituudi patoloogilise anatoomia kateedri juhataja.\n\n1935. aastast töötas ta Üleliidulises Eksperimentaalmeditsiini Instituudis ning NSV Liidu Meditsiiniteaduste Akadeemia Morfoloogiainstituudis ja Onkoloogiainstituudis eksperimentaalontoloogia laboratooriumi (1958. aastast kantserogeensete agensite laboratooriumi) juhataja. Need laboratooriumid rajas ta ise. Ta oli mitu korda sunnitud laboratooriumi uuesti asutama uues kohas.\n\nTa osales Rahvusvahelise Vähiuurimise Keskuse loomisel.\n\nOli 1953. aastast NLKP liige.\n", "id": "ekk_Latn_206617"}
{"text": "Ööülikool\n\nAlates 2000. aastast on toimunud üle saja kohtumise Eesti õppejõudude ja mõtlejatega. Selle aja jooksul on loenguid pidanud Kaia Lehari, Marju Lauristin, Peeter Laurits, Mihhail Lotman, Kalevi Kull, Andres Ehin, Hasso Krull, Hardo Pajula, Jaanus Rohumaa, Jaan Tätte, Irina Belobrovtseva, Lepo Sumera, Jaanus Harro, Mart Kalm, Evald Saag, Gunnar Aarma ja paljud teised.\n\n\"Ööülikool\" sai alguse ideest luua kuuldemänguline fiktsioon ühe ülikooli juures tegutsevast vaimsest vennaskonnast, kes kord nädalas kutsub endale külla ühe välislektori, keda nende koolis tavaliselt kuulata ei ole võimalik.\n\n\"Ööülikooli\" temaatika hõlmab humanitaarteadusi, muusikat, teatrit, filmi, kunsti, rahvuskultuuri ning ainevaldkonda, mida tinglikult võiks nimetada \"inimene ja keskkond\".\n", "id": "ekk_Latn_206618"}
{"text": "Pealtnägija\n\n\"Pealtnägija\" on Eesti Televisiooni uuriv-ajakirjanduslik saatesari, mis on eetris alates 1999. aasta sügisest.\n\n\"Pealtnägija\" vastutav toimetaja ja saatejuht on Mihkel Kärmas, kaasautorid Kristjan Pihl, Piia Osula, Piret Järvis-Milder ja Taavi Eilat. Saadet juhtisid 2007. aastani Vahur Kersna ja Mihkel Kärmas. Pärast Kersna lahkumist tervislikel põhjustel liitusid saate meeskonnaga ajakirjanikud Roald Johannson, Rasmus Kagge ja Kadi Jaanisoo, hiljem Piret Järvis ja Anna Gavronski. Roald Johannson lahkus 2015. aastal. 2016. aastal lahkus Rasmus Kagge, pärast mida liitusid saate meeskonnaga Kristjan Pihl ja Taavi Eilat. 2017. aastal lahkus \"Pealtnägija\" meeskonnast Piret Järvis, kes jätkas \"Terevisiooni\" juhtimise kõrvalt koostööd, ja liitus Dmitri Pastuhhov, kes juhtis ETV+ ajakirjanduslikku saadet \"Insight\".\n\n\"Pealtnägija\" meeskonnas on saatesarja algusest saatejuht Mihkel Kärmas, produtsent Piret Priisaar ja režissööri assistent Jaak Tammearu.\n\n\"Pealtnägija\" saade ja kaasautorid on võitnud mitmeid tele- ja ajakirjandusauhindu. Esimese telesaatena võitis \"Pealtnägija\" Bonnieri uuriva ajakirjanduse auhinna, kui Rasmus Kagge ja Mihkel Kärmas pälvisid tunnustuse 2011. aastal ilmunud lugude eest isamaaliste poliitikute sahkerdamisest elamislubadega. 2017. aasta Eesti filmi- ja teleauhindade konkursil pälvis \"Pealtnägija\" parima publitsistikasaate ja Mihkel Kärmas parima toimetaja auhinna.\n\n2017. aastal toetas \"Pealtnägija\" saadet ÜRO pagulasamet sihtotstarbeliselt 2400 dollariga, arvatavalt loo jaoks, kus käidi Türgis pagulasabi uurimas.\n\n2022. aastal pälvis \"Pealtnägija\" Eesti filmi- ja teleauhindade konkursil (EFTA) parima päevakajasaate tiitli.\n", "id": "ekk_Latn_206619"}
{"text": "Põtalovo\n\nPõtalovo (läti keeles Pitalova, Abrene) on linn Venemaal Pihkva oblastis. Ta on Põtalovo rajooni keskus. Asub Utroja jõe ääres.\n", "id": "ekk_Latn_206620"}
{"text": "Šabdar Ossõp\n\nŠabdar Ossõp (õieti Jossif Arhipovitš Šabdarov; Шабдар Осып (Иосиф Архипович Шабдаров); (8. aprill 1898 – 11. november 1937) oli mari kirjanik.\n\nTa sündis Izi Lužalu külas praeguses Sernuri rajoonis Mari Eli Vabariigis. 1932. aastal lõpetas ta Kaasanis pedagoogilise instituudi.\n\nLuuletusi hakkas ta kirjutama 1918. aastal.\n\nTa langes alusetute repressioonide ohvriks (hukkus Gulagis või lasti maha \"troika\" otsuse põhjal). Ta rehabiliteeriti postuumselt.\n", "id": "ekk_Latn_206621"}
{"text": "Saksamaa president\n\nSaksamaa president (Bundespräsident; Bundespräsident der Bundesrepublik Deutschland) on Saksamaa riigipea.\n\nPresidendil ei ole Saksamaal tegelikult poliitilist võimu. Tema peamisteks ülesanneteks on vastuvõetud seaduste allkirjastamine, Liidupäeva valimiste väljakuulutamine ning valitsuse ametisse kinnitamine ja ametist vabastamine.\n\nPresidendi valib Liidukogu (Liidupäev ja sama palju liikmeid liidumaade esindustest) viieks aastaks.\n\nPresidendikandidaat peab olema vähemalt 40-aastane. Presidenti ei saa valida ametisse rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.\n", "id": "ekk_Latn_206622"}
{"text": "Vastupaavst\n\nVastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea. Tema \"tiitel\" on suhteline, sest osa kiriku liikmeid võib pidada teda õigeks paavstiks. Ajalooliselt on tiitel määratletud selle järgi, milline kahest või enamast paavstist saavutas laiema tunnustuse ja milline (või millised) mitte.\n\nAjaloos seati vastupaavste ametisse mitmel põhjusel. Esimesed vastupaavstid valiti protestiks kiriku ametliku poliitika vastu kiriku sees olevate skismaatiliste vähemusgruppide poolt, sageli tekkis ka küsimusi, kumb paavstidest on õige ja kumb vale ning et paavstivalimiste kord oli suhteliselt segane, siis võisid teatud huvigrupid peaaegu alati ametis oleva paavsti kohta väita, et too on tegelikult ebaõiglaselt ametisse saanud ehk tegelikult valepaavst ning lasta valida omaenda kandidaadi, kes enamasti siiski vastupaavsti tiitliga ajalukku läks.\n\nAlates 10. sajandist nimetasid oma soosikuid paavsti ametisse ka Saksa-Rooma keisrid. Otto III näiteks nimetas esialgu paavstiks oma nõo, seejärel aga õpetaja. Need paavstid saavutasid kiriku keskvõimu nõrkuse tõttu ka üldtunnustuse. Ent kui paavstlus tugevnes, siis muutusid vastupaavstid keisri ja paavsti vahelises võitluses poliitiliseks relvaks. Keiser ja tema liitlased toetasid vastupaavsti, kuid enamasti ei olnud sellest kuigivõrd abi ning pärast seda, kui keiser ja paavst olid ära leppinud, pidid vastupaavstid niikuinii oma ametist loobuma. Esimesena määras vastupaavsti ametisse keiser Heinrich IV, seda tegid ka mitu tema järglast, ka näiteks Friedrich Barbarossa, Friedrich II ja viimasena keiser Ludwig IV 14. sajandil.\n\nPaavsti ja vastupaavsti oli eriti keerukas eristada aga 15. sajandi alguses, mil Euroopa oli lõhenenud Rooma ja Avignoni paavsti toetajateks, kellest kumbki end õigeks kirikupeaks pidas. Olukorra lahendamiseks kutsuti kokku kirikukogu, mis komplitseeris olukorda aga veelgi, valides veel kolmandagi paavsti. Lõpuks kuulutati need Konstanzi kirikukogul kõik vastupaavstideks ning ametisse nimetati Martinus V, misjärel kolm ülejäänud paavsti olid sunnitud oma ameti maha panema.\n\nViimaseks ajalooliseks vastupaavstiks oli aga Felix V, kes valiti Baseli kirikukogul 1439. aastal ning pani oma ameti maha 1449. aastal.\n\nVaatamata sellele, et ametlik kirikupoliitika süüdistas vastupaavste kui skismaatikuid erinevates surmapattudes või vähemasti ebaväärikas käitumises, olid need süüdistused enamasti alusetud ning paavstide-vastupaavstide vastuolud olid seotud peamiselt kas kirikusisese või sekulaarse ja sakraalse võimuvõitlusega.\n\n20. sajandil on vastupaavstideks nimetatud mitu katoliku sekti juhti, kuid nende mõju on äärmiselt väike, võrreldes ajalooliste vastupaavstidega.\n", "id": "ekk_Latn_206623"}
{"text": "Aleksander III (paavst)\n\nAleksander III, ladinapäraselt Alexander III (Orlando Bandinelli või Rolando Bandinelli; 1105 ? – 30. august 1181) oli paavst 1159–1181. Ta oli 170. paavst.\n\nOrlando Bandinelli sündis Sienas Ranuccio (Rainutius) Bandinelli peres. Tema lähisugulastest on teada veel onupojad, kes asusid hiljem õppima Pariisi ülikooli. Temast sai esimene Sienast pärit paavst, hiljem on Sienast pärinenud veel paavstid Pius II, Pius III ja Aleksander VII.\n\nBandinelli liitus augustiini regulaarkanoonikutega. Ta ordineeriti vaimulikuks, sai 1139 Bologna ülikooli kanoonilise õiguse professoriks ja 1141 või 1142 diakoniks ning Pisa katedraali kapiitli kanoonikuks.\n\nBandinelli tutvus Pisas viibides Bernardo Paganelliga (hilisem paavst Eugenius III), kes kutsus ta 1150 Rooma ja määras ta oktoobris 1150 Santi Cosma e Damiano kardinaldiakoniks, 1151 San Marco kardinalpreestriks ning 1153 kantsleriks.\n\nHadrianus IV saatis Bandinelli oktoobris 1157 Besançoni riigipäevale, kus tal tekkisid Saksa-Rooma keisri Friedrich I Barbarossaga erimeelsused mõiste \"beneficium\" tõlgendamise osas. Bandinelli saadeti hiljem legaadina Sitsiiliasse.\n\nKardinal Bandinelli osales 3 paavsti valimistel 1153–1159. Ta kirjutas \"Summa Magistri Rolandi\" Gratianuse \"Decretumi\" kohta ja \"Sententiae Rolandi\".\n", "id": "ekk_Latn_206624"}
{"text": "Debrecen\n\nDebrecen on komitaadi õigustega linn Ungari idaosas. Ta on Hajdú-Bihari komitaadi keskus ning elanike arvult teine linn Ungaris.\n", "id": "ekk_Latn_206625"}
{"text": "Troinoi (Singer Vinger)\n\n\"Troinoi\" on Eesti ansambli Singer Vinger 2000. aastal ilmunud kogumikalbum, milles sisaldub ansambli looming alates selle tegevusest nimede Pära Trust ja Turist all kuni 1996. aastani.\n", "id": "ekk_Latn_206626"}
{"text": "Ushuaia\n\nUshuaia on linn Argentinas, Tulemaa provintsi ja Ushuaia departemangu halduskeskus.\n\nLinn asub Tulemaa saare kaguosas, Beagle'i väina põhjakalda ja mägede vahel.\n\nUshuaiat peetakse maailma lõunapoolseimaks linnaks (sellele staatusele pretendeerib ka teisel pool Beagle'i väina asuv Tšiili asula Puerto Williams, mis on aga linna kohta väikse elanike arvuga).\n", "id": "ekk_Latn_206627"}
{"text": "Buenos Airese järv\n\nGeneral Carrera järv ehk Buenos Airese järv (Tšiilis Lago General Carrera, Argentinas Lago Buenos Aires) asub Tšiili ja Argentina piiril ja on nende riikide suurim järv. Järve pindala on 1850 km², millest 970 km² kuulub Tšiilile ja 880 km² Argentinale. Järv on tekkinud liustike sulamisveest.\n\nJärve lõunakaldal asub Chile Chico linn.\n", "id": "ekk_Latn_206628"}
{"text": "Kassikakk\n\nKassikakk (ladina keeles Bubo bubo) on kaklaste sugukonda kassikaku perekonda kuuluv lind, suurim kaklane.\n\nTeaduslikult kirjeldas kassikakku esimesena Linnaeus 1758.\n\nKassikakk on Euraasias laialt levinud hulgu- ja paigalind. Elupaiga suhtes pole ta nõudlik. Teda võib kohata metsas, stepis ja kõrbes, nii tasandikul kui mägedes. Tjan-Šanis tõuseb ta 3 km ja Tiibetis koguni 4,7 km kõrgusele. Ta pesitseb põhjas kuni metsapiirini, idas Jakuutia, Sahhalini ja Jaapanini ning lõunas Põhja-Aafrika, Araabia ja Lõuna-Hiinani. Eestis on ta üldlevinud hajus paigalind.\n\nKassikaku üldpikkus on 72–82 cm, tiibade siruulatus 150–180 cm, tiiva pikkus 41–52 cm ja kaal 2,1–3,2 kg. Emaslinnud on isastest märksa suuremad, aga välimuselt on mõlemad ühesugused. Levila eri osades erinevad kassikakud suuruse ja värvuse poolest, lõuna pool on nad suuremad. Kehaehituse ja eluviisi poolest sarnaneb harilik kassikakk teiste kassikakuliikidega.\n\nKassikaku peas on suliskõrvad, mis on pikkadest sulgedest moodustunud tutid.\n\nTäiskasvanud kassikaku ülapool on kirju. Ruugel, kollakal või harvem valkjal taustal on tumepruun piki-, harvem põikimuster. Labahoosuled on roostekollase tüvikuga ja tipu lähedal musta põikmustriga. Tüürsulgedel on kollakal või ookrivärvi taustal tumedatest märgistest ja täppidest ebakorrapärane ristimuster. Alapool on ruuge, ookrivärvi või valkjas. Pugul ja rinnal on mustad pikilaigud, kõhul ja külgedel peened pruunikad või mustad vöödid. Saba ja kurgu alune on valge. Vikerkest on erkoranž või punakas, nokk ja küünised on mustad. Noorlinnud on vanalindude moodi, aga heledamad ja tuhmimad.\n\nKassikakk teeb lennates 5 tiivalööki sekundis, mis on tema suuruse kohta palju.\n\nKassikakk on öö- ja hämarikulind, aga levila põhjaosas peab ta päevalgi jahti, sest seal on suvel päevad väga pikad ja ööd lühikesed. Ta sööb väikesi ja keskmise suurusega imetajaid, kuid eelistab närilisi. Haruharva ründab ta suuremaid loomi, näiteks metskitsi. Kuid kassikaku toidus on palju linde, alates pisivärvulistest kuni suurte kanaliste (metsis ja teder) ning pistrikulisteni (rabapistrik, kanakull ja karvasjalg-viu). Konni ja kalu sööb ta harva.\n\nVanasti armastasid kassikakud Eestis mügrisid süüa. Kuid siin lahti pääsenud invasiivne liik mink paneb viimasel ajal ise mügrid nahka ja kassikakud peavad muud toitu otsima. Näiteks on nad hakanud sööma parte ja teisi veelinde.\n\nEndise NSV Liidu alal sigib kassikakk märtsi lõpul ja aprillis. Pesa asub tavaliselt maapinnal ja selleks on emaslinnu tallatud lohk, millel pole isegi vooderdust. Teiste lindude mahajäetud pesi hõivatakse harva. Pesa võib olla hästi varjatud kohas langenud puude okste või juurte all, aga ka võrdlemisi lagedal. Maapinnal pesitsemise tõttu on kassikaku munad ja pojad pidevas ohus ning kõik kiskjad on kassikaku vaenlased.\n\nKurnas on tavaliselt 2 või 3, harvem 4, vahel isegi 5 muna. Muna kaalub 75 g, mis on linnu suuruse kohta suhteliselt vähe. Emane haub ligi 35 päeva. Sel ajal isane toidab teda. Noorlindude suremus on suur. Tavaliselt on poegi pesakonnas vähem kui mune kurnas. See on seletatav asjaoluga, et kassikakk hakkab hauduma kohe pärast esimese muna munemist ja pojad on eri vanusega.\n\nEestis on ta ebaühtlase levikuga, peamiselt rannikualadel pesitsev harv haudelind. Aastal 2005 elas Eestis 120–200 paari, keskmine asustustihedus 0,003–0,005 paari/km². Kassikaku arvukus on Eestis viimastel aastatel pidevalt langenud. 2010. aasta hinnangu järgi pesitses Eestis vaid 60–120 paari kassikakke, mida on poole vähem kui aastatel 1998–2002. Sellise arvukuse juures peetakse Eesti kassikakuasurkonna suurust liigi pikaajaliseks säilimiseks ebapiisavaks. Kassikakke ohustab madal sigimisedukus, näiteks 2009 ei lennuvõimestunud Eestis teadaolevalt ühtegi kassikaku poega. 2010. aastal viidi kassikakk seadusemuudatusega kaitstud liikide teise kategooria alt üle esimesse.\n\nKassikakkude arvu vähendab prügilate sulgemine. Ajal, mil Soomes oli tuhatkond prügilat, elasid kassikakud prügimäerottide arvel priskelt, aga tänapäeval on prügilate arv Soomes vähenenud kümme korda ja kassikakkude arv väheneb.\n\nKassikakke ohustavad elektriliinid. Umbes pooled Euroopa kassikakkudest surevad elektrilöögi tagajärjel. Eestis on see osakaal umbes samasugune.\n\nKassikakud elavad kuni 20 aastat, aga vangistuses kuni 68 aastat. Täiskasvanud lindudel ei ole looduslikke vaenlasi ja sellepärast võib neid pidada tippkiskjateks. Nende peamine vaenlane on inimene: lisaks elektriliinidele saab neid surma kokkupõrkes sõidukitega ja küttimise tõttu.\n\nAlates 2005 on vähemalt 5 paari kassikakke asunud elama Helsingisse. Nad toituvad inimeste poolt vabaks lastud ja metsistunud küülikutest, keda Helsingis ohtralt elab.\n\n6. juunil 2007 lendas kassikakk nimega Bubi Helsingi olümpiastaadionile, kus toimus parajasti 2008. aasta EM-valikmäng Soome ja Belgia jalgpallikoondise vahel. Matš katkes 6 minutiks. Pärast seda, kui Jonathan Johansson lõi Soome kasuks mängu avavärava, lendas ta minema. 2007. aasta detsembris nimetati Bubi Helsingi aasta kodanikuks ja sellest ajast nimetatakse Soome jalgpallikoondist kassikakkudeks (soome keeles Huuhkajat).\n", "id": "ekk_Latn_206629"}
{"text": "Andres Jüriado\n\nAndres Jüriado (13. mai 1938 Luunja vald – 4. veebruar 2003 New York) oli Vabadusraadio – Raadio Vaba Euroopa (RFE–RL) kauaaegne kaastöötaja.\n\nLapsena põgenes perega Punaarmee eest Läände. Pärast põgenikelaagris elamist Saksamaal rändas perekond edasi USA-sse.\n\nTa andis organisatsiooni United Baltic Appeal – Baltic Appeal to the United Nations (BATUN) kaudu panuse sellele, et ÜRO-s arutati inimõiguste rikkumisi Balti riikides. Oli BATUN-i üks peamisi aktiviste ja 32 aastat selle juhatuse liige.\n\nOsales AABS-i (Balti Uurimuste Edendamise Ühing) organiseerimisel, olles 1967–1968 üheks eestlaste esindajaks selle asutavas toimkonnas.\n\nLõpetas eliitgümnaasiumi New Yorgi Bronxi linnaosas. Mõni aasta pärast raamatukoguteaduses magistrikraadi saamist Columbia ülikooli juures palgati Jüriado Vabadusraadio eestikeelsesse toimetusse ning ta töötas RFE–RL-i juures ligi 15 aastat.\n\nJüriado oli ühteaegu boheemlane ja eesti patrioot. Suurte teadmiste ja suurepärase mäluga. Koloriitne tegelane. Sakslased ütleksid \"tuntud nagu kirju koer\".\n\nAndres Jüriado oli kunagi kohanud Yasser Arafati ÜRO New Yorgi peakorteri liftis. Andresel oli kombeks kõikide inimestega vestelda – nii riigijuhtide kui ka taksojuhtidega. Arafat olla öelnud: \"Jah, eestlased, miks ma ei tea. Teine allasurutud rahvas nagu meiegi. Toetan teie vabaduspüüdlusi.\"\n\nSuuresti tänu Jüriado jõupingutustele ilmus ajalehes The New York Times olulisi kirjutisi Eestis nõukogude ajal toimunud ülekohtu teemal.\n\nKuigi Jüriado ei elanud kunagi Eestis, käis ta kodumaal mitu korda pärast taasiseseisvumist. Tal olid arvestatavad teened pagulaste peetud välisvõitluses. Elas valdava osa elust Ameerikas, keeldus aga teiste eestlastega inglise keelt rääkimast, mis paguluses võrsunud ja võrsuvate eesti päritolu inimeste seas muidu küllaltki tavaline oli.\n", "id": "ekk_Latn_206630"}
{"text": "BATUN\n\nBATUN ehk Baltic Appeal to the United Nations (Balti Apell ÜRO-le) oli 1966. aasta veebruaris New Yorgis Baltimaade noorte pagulaste ühistöös rajatud organisatsioon, mis kandis algul nime United Baltic Appeal.\n\nBATUN andis külma sõja aastail olulise panuse selleks, et ÜRO-s arutataks inimõiguste rikkumist Balti riikides.\n\nOrganisatsioon aitas 1970. aastail tutvustada anastatud Balti riikide 45 kodaniku pöördumist, niinimetatud Balti apelli, ning korraldas istumisstreigi ajalehe New York Times hoone sissekäigu ees tänaval ja trepikojas, mille tulemusel hakkas ajaleht pöörama enam tähelepanu anastatud Balti riikides toimuvale.\n", "id": "ekk_Latn_206631"}
{"text": "Suitsupääsuke\n\nSuitsupääsuke (Hirundo rustica) on pääsulaste sugukonda kuuluv väike rändlind.\n\nSuitsupääsuke on Eesti ja oli aastatel 1962–1964 Austria rahvuslind.\n", "id": "ekk_Latn_206632"}
{"text": "Korporatsioon Amicitia\n\nKorporatsioon Amicitia (lühendatult Korp! Amicitia, samuti C!A!) on eesti naisüliõpilasi ühendav akadeemiline organisatsioon, mis on asutatud 21. novembril 1924 Tartus. Korporatsiooni Amicitia välismärkidel kasutatav värvikombinatsioon on sirelililla, tumeroheline ja kuldne.\n", "id": "ekk_Latn_206633"}
{"text": "Bonaire\n\nBonaire on 288 km² suurune saar Kariibi meres Venezuela ranniku lähedal. Saare halduskeskus on Kralendijk.\n\nSaar kuulus aastatel 1954–2010 Madalmaade Kuningriigi koosseisus oleva Hollandi Antillide koosseisu. Alates 10. oktoobrist 2010 moodustab Bonaire Saba ja Sint Eustatiusega kõrval ühe kolmest Hollandi eriomavalitsusest (bijzondere gemeente) Kariibi Madalmaades.\n\n2019. aasta alguses elas saarel 20 104 inimest.\n\nSaar on kolmest ABC saarest väikseim.\n\nSaare esimesed elanikud olid Caiquetio indiaanlased, kes saabusid Bonairele tänapäeva Venezuela territooriumilt umbes 1000. aasta paiku. Esimeste eurooplastena maabusid saarel Alonso de Ojeda ja Amerigo Vespucci 1499. aastal.\n\nBonaire saarest vahetult läänes asub ka Klein Bonaire (tõlkes Väike Bonaire), mille pindala on 6 km² ja kus inimesi ei ela.\n", "id": "ekk_Latn_206634"}
{"text": "Saba saar\n\nSaba on saar Kariibi meres Tuulepealsete saarte rühmas. Saar moodustab ühe kolmest Hollandi eriomavalitsusest (bijzondere gemeente) Kariibi Madalmaades. Selle halduskeskus on The Bottom. Saare pindala on 13 km² ja elanike arv 1933 (2020).\n\nSuurema osa saarest moodustab kustunud vulkaan Mount Scenery (888 m), mis on Madalmaade Kuningriigi kõrgeim punkt.\n\n2010. aastani kuulus Saba Hollandi Antillide koosseisu.\n\nSaarel on 1963. aastal valminud Juancho E. Yrausquini lennujaam, kus on maailma lühim (u 400 m) kaubanduslik lennurada. Saarele saab lennata vaid Sint Maartenis asuvast Printsess Juliana rahvusvahelisest lennujaamast.\n\nEsimene lennuk maandus saarel 1959. aasta 9. veebruaril Saint-Barthélemyst. Lennuki Dornier Do-27 piloot oli Rémy de Haenen.\n\nSaarel väljastatakse kohalikku ajalehte Saba Herald.\n", "id": "ekk_Latn_206635"}
{"text": "Christopher Franke\n\nChristopher Franke (sündinud 6. aprillil 1953 Berliinis) on saksa muusik.\n\nTa oli 1970. aastast Saksa elektroonilise muusika ansambli Tangerine Dream liige koos Edgar Froese ja Peter Baumanniga.\n\nAlgul mängis ta ansamblis löökriistu, hiljem aga süntesaatoreid.\n\n1988. aastal lahkus Franke bändist ja asutas plaadifirma Sonic Images. 1991. aastal kolis ta USAsse, et kirjutada filmimuusikat.\n\nFranke on kirjutanud ka ulmeseriaali \"Babylon 5\" muusika.\n", "id": "ekk_Latn_206636"}
{"text": "Jeffrey Sinclair\n\nJeffrey Sinclair on väljamõeldud tegelaskuju USA ulmetelesarjas \"Babylon 5\". Sinclairi osa mängib Michael O'Hare.\n\nJeffrey David Sinclair sündis 3. mail 2218. aastal Marsi koloonias. Sinclairi isa oli Maa Alliansi sõjaväe piloot, kes osales Balose lahingus, mis oli Dilgari sissetungi viimane kokkupõrge.\n", "id": "ekk_Latn_206637"}
{"text": "Madalmaade Kuningriik\n\nHolland ehk Madalmaad (ametlik nimi Madalmaade Kuningriik, hollandi keeles Koninkrijk der Nederlanden) on riik, mille valdav osa asub Lääne-Euroopas.\n\nMadalmaade Kuningriigi riigipea on Madalmaade kuningas. Madalmaade Kuningriik, mis on föderatiivne monarhia, erineb Euroopa maast Hollandist, mis on detsentraliseeritud unitaarriik. Mõlema valitsemisviis on konstitutsiooniline monarhia.\n\nMaadevahelised suhted määrab kindlaks Madalmaade Kuningriigi statuut (Statuut voor het Koninkrijk der Nederlanden) 28. oktoobrist 1954.\n\nHollandi kabinet vabandab mineviku orjakaubanduse eest. Sellest teatas telekanal RTL, viidates oma allikatele. Kanali andmetel eraldavad Madalmaade ametiasutused selleks 200 miljonit eurot. Raha läheb Euroopa fondile, mis viib ellu projekte, mille eesmärk on tõsta teadlikkust orjuse minevikust Euroopa riikides. Veel 27 miljonit eurot kulub orjandusteemalise muuseumi loomise projektile.\n\nEri maadel on erinev riigiõiguslik staatus. Kariibi mere maad on autonoomsed. Neil on õigus otsustada kuningriigi asju niipalju kui need puudutavad oma maad. Hollandit valitsevad kuningriigi asutused Madalmaade Kuningriigi põhiseaduse järgi. Holland esineb nii sise- kui ka välisasjades Madalmaade Kuningriigina. Arubal, Curaçaol ja Sint Maartenil on igaühel oma põhikord.\n\nAastail 1954–1975 oli kuningriigi maa staatuses Suriname ning 1954–2010 Hollandi Antillid.\n", "id": "ekk_Latn_206638"}
{"text": "Demeter\n\nDemeter ( Dēmḗtēr, Dooria murdes Dāmā́tēr; Rooma Ceres) oli üks kaheteistkümnest Olümpose jumalast.Ta oli vanakreeka mütoloogias viljakus- ja põllutööjumalanna, Kronose ja Rhea tütar. Demeterit kujutati täisealise naisena, sageli kuldkrooniga juustel ja kandmas viljavihkusid või küllusesarve ja hoidmas käes tõrvikut. Demeteri taimed olid teraviljad, magun ja münt ning tema loomaks peeti mürkmadu. Lisaks seostati teda ka gekodega (kuna need on roomajad nagu maodki ja elavad kivide all). Lindudest pühendati talle turteltuvi (lisaks temale oli see veel Aphrodite lind).\n\nDemeter sõitis kuldses kaarikus, mida vedasid draakonisarnased olevused, Demeteri draakonid - Δημήτριοι δράκοντες (neid oli kaks). Demeteri atribuutika hulka kuulusid veel kuldne mõõk, millega ta vehkis ja mille pärast teda kutsuti Kuldtera-Daamiks (Khrysaoros). Arvatakse, et jumalannal oli Olümposel päris oma palee.\n\nKuna külvamise ja viljalõikusega tegelesid Vana-Kreekas naised, oli ta eelkõige naiste jumalanna. Põld ja rehealune olid Demeteri templid.\n\nTähtsaimat pidustust tema auks peeti kord iga viie aasta tagant viljalõikuse ajal septembris. Pidustused kestsid üheksa päeva, korraldati rongkäike ja toodi ohvriande, valitses üldine lõbusus ning tööd ei tehtud. Eleusise suures templis korraldati Demeteri auks tseremooniaid - Eleusise müsteeriume. Müsteeriumil oli kesksel kohal müüt, mis jutustas Demeteri ja tema tütre Persephone loo, selle müüdiga seletasid vanad kreeklased ühtlasi ka aastaaegade olemasolu..\n\nEleusise müsteeriumid tõotasid olla teerajajaiks igavesse õnnelikku ellu teispoolsuses Elüüseumi väljadel.\n", "id": "ekk_Latn_206639"}
{"text": "Onyx\n\nOnyx on hardcore hiphopi bänd New Yorgist.\n\nBändi lõid 1989. aastal Fredro Starr, Sonee Sezaa ja Bid DS. Hiljem lisandus gruppi Sticky Fingaz (Starri nõbu).\n", "id": "ekk_Latn_206640"}
{"text": "Duke Nukem 3D\n\n\"Duke Nukem 3D\" on 3D Realmsi väljatöötatud FPS-mäng, mille avalikustas 29. jaanuaril 1996 Apogee Software.\n", "id": "ekk_Latn_206641"}
{"text": "AMSN\n\naMSN on avatud lähtekoodiga vabatarkvaraline MSN Messengeri kloon, mis on loodud Linuxi kasutajatele Windowsi kasutajatega suhtlemiseks ning mida lastakse välja GPL litsentsi all. aMSN töötab peale Linuxi ka Windowsil ja Mac OS Xil.\n\nLühendit aMSN on tõlgendatud kas Alvaro's Messenger (projekti mänedžeri Alvaro J. Iradier Muro järgi) või Another MSN messenger clone.\n\naMSN installimisprogramm ja kasutajaliides on seadistatavad ka eestikeelseks (vaikimisi keel on inglise keel) ning eestindamata osi kasutajaliideses on vähe.\n", "id": "ekk_Latn_206642"}
{"text": "Cube (mäng)\n\n\"Cube\" on vabavaraline avatud lähtekoodiga \"Quake'i\"-sarnane FPS-mäng, mis töötab Windowsis, Linuxis, FreeBSD-s ja Mac OS X-is ja isegi Pocket PCl-s koos 3D-kiirendiga. Ta kasutab OpenGLi ja SDLi. \"Cube'i\" saab mängida üksinda ja võrgus.\n", "id": "ekk_Latn_206643"}
{"text": "John Sheridan\n\nJohn David Sheridan (surnud 2281) on väljamõeldud tegelaskuju, üks peategelasi ulmeteleseriaalis \"Babylon 5\".\n", "id": "ekk_Latn_206644"}
{"text": "Michael O'Hare\n\nMichael O'Hare (6. mai 1952 Chicago – 28. september 2012) oli USA näitleja, tuntud eeskätt Jeffrey Sinclairi rolli täitjana ulmetelesarjas \"Babylon 5\".\n\nO'Hare esines mitmes teatrilavastuses New Yorgi piirkonnas. 1992. aastal valiti ta täitma ühte pearolli (komandör Jeffrey Sinclair) ulmesarjas \"Babylon 5\". O'Hare jäi aga sellesse telesarja vaid esimeseks hooajaks. Tema lahkumise põhjuste kohta liikus erinevaid kuulujutte, kuid lahkuminek oli sõbralik ning toimus O'Hare vastastikusel kokkuleppel seriaali produtsentidega, sealhulgas J. Michael Straczynskiga. Hiljem pöördus O'Hare korraks veel sarja tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_206645"}
{"text": "Nižni Novgorod\n\nNižni Novgorod (vene keeles Нижний Новгород 'alumine uus linn' või 'alumine Novgorod') on elanike arvult Venemaa kuues linn, Nižni Novgorodi oblasti keskus. Linn asub kohas, kus Oka jõgi suubub Volga jõkke. Aastatel 1932–1990 kandis nime Gorki. Linnast 425 km läänes asub Moskva ja 400 kilomeetrit idas asub Kaasan.\n\nNižni Novgorod on jagatud kaheksaks linnaosaks.\n", "id": "ekk_Latn_206646"}
{"text": "Mena Suvari\n\nMena Suvari (Mena Adrienne Süvari; sündinud 13. veebruaril 1979 Rhode Islandis Newportis) on Ameerika Ühendriikide filminäitleja, modell ja moedisainer.\n\nMena isa oli eestlane Ando Süvari, ema osaliselt Kreeka päritolu Candice (Thompson). Tal on kolm vanemat venda.\n\nMena Suvari alustas karjääri 13-aastaselt modellina reklaamides osaledes. Ta töötas viis aastat modellina New Yorgis asuvas agentuuris Wilhelmina Models. Samal ajal mängis ta mitmes telesarjas kõrvalosi. Hiljem kolis ta California osariiki, kus lõpetas 1997. aastal Burbankis asuva Providence'i keskkooli (Provience High School).\n\nOma filmidebüüdi tegi ta aastal 1997 filmis \"Nowhere\". Läbimurde tuntud Hollywoodi näitlejate hulka tõid talle 1999. aastal linastunud filmid \"Kuum pirukas\" ja \"Tabamatu ilu\".\n\nAprillis 2021 sündis tal poeg.\n", "id": "ekk_Latn_206647"}
{"text": "Kraad\n\nCelsiuse kraadi käsitleb artikkel Celsiuse skaala; kraadi tähis on ° Ülikooli lõpetamisel saadavat kraadi käsitleb artikkel teaduslik kraad Kraad on nurga ja kaare mõõtühik Kraad on joogi alkoholisisalduse mõõtühik\n", "id": "ekk_Latn_206648"}
{"text": "Bakalaureus\n\nBakalaureus on akadeemiline kraad, mis saadakse kolmeaastase (mõnikord nelja-aastase) õppekava läbimisel kõrgkoolis.\n\nBakalaureuseõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikku baasi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureuseeksami sooritamise või bakalaureusetöö kaitsmisega.\n\nEesti bakalaureuseõppes moodustab bakalaureuseeksam või bakalaureusetöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt kolm ainepunkti, Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel vähemalt viis ainepunkti.\n\nBakalaureuseõppe nominaalkestus on 3–4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120–160 ainepunkti. Euroopa ainepunktisüsteemi rakendamisel on õppekavas määratud õppe maht 180–240 ainepunkti. Bakalaureuseõppe lõpetanud isik võib jätkata õpinguid magistriõppes; isikud, kes on omandanud bakalaureusekraadi enne 1. septembrit 2002, võivad jätkata õpinguid ka otse doktoriõppes, sest vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on \"vana\" bakalaureusekraad võrdväärne magistrikraadiga.\n", "id": "ekk_Latn_206649"}
{"text": "Murom\n\nMurom (vene Муром) on linn Venemaa Vladimiri oblastis, Oka jõe vasakul kaldal. Geograafilised koordinaadid on 55°34' N, 42°02' E.\n\n9. sajandil oli linn idaslaavlaste idapoolseim asula soome-ugri rahva muromate maal. Esmamainitud Nestori kroonikas 862. aasta kohal. 1097. aastast oli Muromi-Rjazani vürstiriigi pealinn. 15. sajandil liideti Moskva vürstiriigiga.\n\nElanike arv 2020. aasta alguses oli 106 984, 2005. aastal oli 123 600.\n", "id": "ekk_Latn_206650"}
{"text": "Mafia: The City of Lost Heaven\n\n\"Mafia: The City of Lost Heaven\" on kolmanda vaate tulistamise tüüpi arvuti- ja videomäng. Mäng anti välja 2002. aastal esmalt personaalarvutile, kuid 2004. aastal porditi ka Sony PlayStation 2-le ja Microsoft Xboxile. Mängu arendas Tšehhi päritolu Illusion Softworks ja turustamisega tegeles Gathering of Developers.\n\nTeos lubab mängijal võtta gängsteri rolli, kes peab täitma mitmeid missioone, et oma kuritegelikul karjääriredelil edasi jõuda. Mäng sai suure kriitika ja tähelepanu osaliseks ja 2008. aasta märtsi seisuga oli müüdud 2 miljonit legaalset eksemplari. 21. augustil 2007 teatas Take-Two Interactive Leipzigi Games Conventionil, et \"Mafia II\"[3] on tulekul ja juba Illusion Softworksi kätes, arenduses. Järg jõudis poelettidele 2010. aasta augustis.\n\n\"Mafiat\" võrreldakse tihti suursarjaga \"Grand Theft Auto\" – ainus, mis neil siiski sarnane on, on asjaolu, et mõlemas jaguneb tegevus laias laastus \"autosõiduks ja tulistamiseks\".\n", "id": "ekk_Latn_206651"}
{"text": "Haridus- ja Teadusministeerium\n\nHaridus- ja Teadusministeerium (lühend HTM) on Eesti valitsusasutus, mis korraldab riiklikul tasandil Eesti haridus- ja teadustegevust.\n\nMinisteeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ja sellega seotult alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ja täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö, keelepoliitika valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.\n\nHaridus- ja Teadusministeerium on ainuke Eesti ministeerium, mis ei asu Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_206652"}
{"text": "Justiitsministeerium\n\nJustiitsministeerium (JUM) on Eesti valitsusasutus, mille valitsemisalas on riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ning elluviimine.\n\nMinisteerium tegeleb õigusloome koordineerimise, õigusaktide terviktekstide koostamise, Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamise, rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemise, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, kohtulike registrite ning kohtuekspertiisi tegevuse, notariaadi ametitegevuse, kohtutäituri- ja vandetõlgiteenistuse, õigusteenuse ja pankrotihaldurite töö korraldamise, kuriteoennetuse koordineerimine ja vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamisega ministeeriumi pädevuse kohaselt.\n\nMinisteeriumis töötab umbes 160 inimest, aga ministeeriumi haldusalas tööd leidvate inimeste arv on suurem kui 3000. Ministeeriumi peamaja asub Tallinnas ning 2013. aastast on vanglate osakonna asukoht Jõhvi, Ida-Virumaa. Ministeeriumi eelarve 2021. aastal on ligikaudu 174 miljonit eurot.\n", "id": "ekk_Latn_206653"}
{"text": "Kaitseministeerium\n\nKaitseministeerium (KAM) on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.\n\nEesti Vabariigi Kaitseministeeriumi moodustamise kohta võttis Ülemnõukogu vastu seaduse 13. aprillil 1992. aastal.\n\nKaitseministeeriumi juhib Eesti Vabariigi kaitseminister, kelleks on alates 18. juulist 2022 Hanno Pevkur.\n", "id": "ekk_Latn_206654"}
{"text": "Samara\n\nSamara (varasem eestikeelne nimekuju Samaara) on linn Venemaal, Samara oblasti keskus.\n\nSamara asub Volga jõe ääres. Rahvaarvult Venemaa kuues linn, asutatud 1586. aastal. Aastatel 1935–1991 kandis Nõukogude riigitegelase Valerian Kuibõševi järgi nime Kuibõšev. II maailmasõja ajal 1941. aasta oktoobrist kuni 1943. aasta suveni oli Kuibõšev NSV Liidu ajutine pealinn ning sinna evakueeriti valitsus ja välissaatkonnad.\n", "id": "ekk_Latn_206655"}
{"text": "Omsk\n\nOmsk (vene Омск) on linn Venemaal, Omski oblasti keskus. Asub Siberis, kohas, kus Omi jõgi suubub Irtõši jõkke. Geograafilised koordinaadid on 54°58' N, 73°23' E. Omsk on tähtis raudteesõlm Siberi raudteel.\n\n2009. aasta seisuga on Omsk elanike arvult Venemaa kaheksas linn. Rahvaarv 1 178 391 elanikku 2017. aasta seisuga.\n", "id": "ekk_Latn_206656"}
{"text": "Kuibõšev\n\nKuibõšev on linn Venemaal Novosibirski oblastis, Kuibõševi rajooni keskus. Asub Omi jõe kaldal, 315 km kaugusel Novosibirskist.\n", "id": "ekk_Latn_206657"}
{"text": "Bruce Boxleitner\n\nBruce William Boxleitner (sündinud 12. mail 1950 Illinoisi osariigis) on USA filminäitleja. Tuntud on ta eeskätt rollidega teleseriaalides \"The Macahans\", \"Scarecrow and Mrs. King\" ja \"Babylon 5\".\n\n\"Scarecrow and Mrs. Kingis\" kehastas Boxleitner külma sõja aegset USA salaagenti Lee Stetsonit hüüdnimega Scarecrow ehk Hernehirmutis. Seriaal jooksis USA CBS-i telekanalil aastail 1983–1987. \"Babylon 5-s\" mängis Boxleitner kapten John Sheridani, Babylon 5 kosmosejaama komandöri. Episoodilisi rolle on tal olnud veel mitmes telesarjas, näiteks sarjas \"She Spies\".\n\nBoxleitner on abielus näitleja Melissa Gilbertiga, neil on poeg. Tal on kaks poega eelmisest abielust endise näitleja Kathryn Holcombiga.\n\n2003. aastal valiti Boxleitner USA Rahvusliku Kosmoseühingu (National Space Society) juhatusse. Rahvuslik Kosmoseühing on kosmoseuurimist ja vastavat haridust toetav kolmanda sektori organisatsioon, mille asutas Wernher von Braun.\n", "id": "ekk_Latn_206658"}
{"text": "Gorno-Altaisk\n\nGorno-Altaisk (vene Горно-Алтайск) on linn Venemaal, Lõuna-Siberis, Altai Vabariigi pealinn ja ainuke linn. Geograafilised koordinaadid on 51°57′ N, 85°58′ E.\n\nLinnas on lennujaam, ülikool ja teater.\n", "id": "ekk_Latn_206659"}
{"text": "Olsztyn\n\nOlsztyn on maakonnaõigustega linn Kirde-Poolas Łyna jõel, 200 km kaugusel Varssavist ja 180 km kaugusel Gdańskist. See on Warmia-Masuuria vojevoodkonna halduskeskus ja suurim linn.\n\nOlsztyn kuulub Koperniku Linnade Föderatsiooni.\n\nLinna maa-alal asub 13 järve ja 10,50 km² suurune metsamassiiv, mis on suuremalt jaolt kaitse alla võetud.\n", "id": "ekk_Latn_206660"}
{"text": "Volgasakslaste ANSV\n\nVolgasakslaste ANSV oli haldusüksus Vene NFSV-s aastatel 1924–1941. Moodustati 1918–1924 eksisteerinud Volgasakslaste Töörahva Kommuunist.\n\nHõlmas volgasakslaste kompaktsed asualad Volga jõe kaldal.\n\nVolgasakslaste ANSV likvideeriti 28. augustil 1941 Stalini käsul ja volgasakslased küüditati Kasahstani. Vabariigi ala liideti Saratovi oblastiga.\n", "id": "ekk_Latn_206661"}
{"text": "Poolus\n\nGeograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.\n\nGeograafilisi poolusi on kaks – põhjapoolus ja lõunapoolus. Poolused asuvad ekvaatorist 90° kaugusel teine teisel pool ekvaatorit. Seega on geograafiliste pooluste koordinaatideks vastavalt 90° N ja 90° S.\n\nPõhjapoolusele jõudis esimesena 1908. aastal Frederick Cook või 1909. aastal Robert Peary ja lõunapoolusele 1911. aastal Roald Amundsen.\n", "id": "ekk_Latn_206662"}
{"text": "Rabenemine\n\nRabenemine ehk füüsikaline murenemine (inglise physical weathering) on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine.\n\nRabenemine koos porsumise ehk keemilise murenemisega moodustab murenemise. Kuigi rabenemist ja porsumist mõistetena eristatakse, toimuvad need protsessid käsikäes, kusjuures rabenemine on porsumisest palju vähem oluline kivimeid murendav tegur.\n\nRabenemine võib toimuda, kui näiteks kivimite pragudes külmub vesi või kasvavad soolakristallid.\n", "id": "ekk_Latn_206663"}
{"text": "Attila\n\nAttila (gooti keeles tähendab isakest, saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406–453) oli hunnide hõimuliidu juht 434–453 (algul koos vend Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi).\n\nResideeris Pannoonias (praegune Ungari). Laiendas hunnide hõimuliitu Volgast ja Kaukaasiast Reinini ja Taanist Doonauni.\n\n451. aastal tungisid hunnid Galliasse, Attila sai Katalaunia lahingus Aetiuse juhitud roomlaste ja germaanlaste liiduväelt lüüa (seda vaid lääneroomlaste jutu järgi ).\n\n452. aastal laastas Attila Itaaliat, kust lahkus pärast paavst Leo I käest suure lunaraha saamist (samal ajal laastas Itaaliat näljahäda).\n\nAttila suri ootamatult aasta hiljem, kui ta veetis pulmaööd germaani vürsti tütre Ildikoga. Tema surma täpsemad asjaolud on ebaselged. Pärast tema surma hunnide liit lagunes (454). Kuna karismaatilist juhti enam polnud, siis asusid endised liitlased hunnide vastu.\n", "id": "ekk_Latn_206664"}
{"text": "Oos\n\nOos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Ooside rühma nimetatakse oosistikuks (ka oosistuks, ka oosisüsteemiks).\n\nOosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitme kilomeetrini. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3–200 meetrit.\n\nOose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste \"jõgede\" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit – veevoolu poolt kaasa.\n\nOosid on tavalised pinnavormid ka Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_206665"}
{"text": "Hunnid\n\nHunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. Arvatakse, et hunnid olid mongoliidid ja kõnelesid turgi keelte hulka kuuluvat keelt.\n", "id": "ekk_Latn_206666"}
{"text": "The Beatles\n\nThe Beatles (biitlid) oli Suurbritanniast Liverpoolist pärit rokkansambel. Ansambli muusikaline ampluaa oli lai, ulatudes ballaadidest reggae'ni ja psühhedeelsest muusikast bluusini. Ansambel mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni. Bändi looming jõudis tegutsemisaastate jooksul singlimüügi edetabeli esimese 40 hulka umbes 50 korral ning ainuüksi Ameerika Ühendriikides jõudsid nad 20 korral singlimüügi edetabelis esikohale. EMI Recordsi andmetel on The Beatlesi plaate müüdud maailmas üle miljardi eksemplari.\n\nThe Beatlesi läbilöögiaasta oli 1963, mil nad andsid välja debüütalbumi \"Please Please Me\" ning Suurbritannia ajakirjanduses ilmusid artiklid ansambli kontserdil kiljuvatest ja minestavatest teismelistest.\n\n1964. aasta alguses levis biitlimaania ka Põhja-Ameerikasse ning sealt peaaegu üle kogu maailma. Nagu enamik tolle ajastu briti ansamblitest, ei pääsenud ka The Beatles ameerika rock'n'roll'i ja R&B artistide loomingu jäljendamisest. Mõjutusi saadi nii valgetelt esinejatelt nagu Elvis Presley, Buddy Holly ja Carl Perkins kui ka mustanahalistelt artistidelt Chuck Berry, Little Richard, Ray Charles ja Larry Williams. Tegevuse algusaastail jäljendas The Beatles oma loomingus eelpool mainitud muusikuid, mõne aja möödudes hakkas välja kujunema ansamblile eriomane stiil ja kõla. Kõigest viie aasta jooksul arenes The Beatlesi muusika lihtsatest elurõõmsatest paladest nagu \"She Loves You\" ja \"I Want to Hold Your Hand\" keerulise ja mitmetähendusliku sisuga albumiteni \"Sgt. Pepper's Lonely Hearts Club Band\" ja \"Abbey Road\". The Beatlesi mõju popmuusika arengule on olnud tohutu, sest ansambli muusika on nii harmoonia, meloodiate kui ka tekstide poolest väga uuenduslik. Lisaks uuris ja täiustas ansambel salvestusstuudio helitehnika võimalusi ning püüdis iga loo salvestamisel saavutada parimat helikõla. Ansambel oli pidevalt ajakirjanduse tähelepanu all ning sai vanema ja konservatiivsema generatsiooni terava kriitika osaliseks. 1960. aastatel muutus ansambel noorsooliikumise sümboliks.\n\nThe Beatles läks laiali aastal 1970.\n", "id": "ekk_Latn_206667"}
{"text": "Gaas\n\nGaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.\n\nGaasilises olekus on aine kõrgemal energiatasemel kui vedelas või tahkes olekus. Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallisatsioon ehk aine muutub tahkiseks. Gaasi temperatuuri olulisel tõstmisel omandavad tema koostises olevad osakesed elektrilaengu ehk ioniseeruvad – gaasist saab plasma.\n\nGaasilises olekus on molekulid ja aatomid vabad. Ainsaks nendevaheliseks vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked. Osakesed liiguvad vabalt suvalises suunas. Gaas on aine korrastamata olek.\n\nOlulisemad gaasi iseloomustavad suurused on temperatuur, rõhk ja ruumala. Samadel tingimustel täidab võrdne kogus ükskõik millist gaasi võrdse ruumala. Näiteks normaaltingimustel (temperatuur 0 °C, rõhk 1 atm) on ühe mooli gaasi ruumala 22,4 liitrit.\n\nGaas on homogeenne. Kui segada kahte erinevat gaasi, siis nad segunevad difusiooni teel nii, et igas ruumipunktis oleks nende suhe ühesugune. Gaas, nagu vedelikki, voolab ja võtab teda mahutava anuma kuju. Erinevalt vedelikust ei võta gaas enda alla kindlat ruumala, vaid paisub võimaluse korral lõputult.\n", "id": "ekk_Latn_206668"}
{"text": "Fenokristall\n\nFenokristall on tardkivimi koostises olev mineraalitera, mis on kivimi põhimassi moodustavatest teradest oluliselt suurem.\n\nFenokristalle sisaldavat kivimit nimetatakse porfüüriliseks.\n\nFenokristalle sisaldavad tihti näiteks vulkaanilised kivimid. Sel juhul on fenokristallid kristalliseerunud Maa sisemuses, ümbritsev peeneteraline põhimass on aga moodustunud maapinnal või selle lähedal, kus jahtumine on olnud oluliselt kiirem.\n\nFenokristalli analoogi moondekivimeis nimetatakse porfüroblastiks.\n\nTermini \"fenokristall\" võttis kasutusele ameerika petroloog Joseph Paxson Iddings.\n", "id": "ekk_Latn_206669"}
{"text": "Murrang\n\nMurrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes.\n\nMurrangud tekivad maakoores esinevate tektoonilistest liikumistest tulenevate pingete lahenemise teel. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate gruppidena, moodustades murranguvööndeid.\n\nValdav osa murranguist esineb vaid maakoore ülaosas (10...15 km) nn haprate deformatsioonide vööndis. Sellest allpool on kivimid suure rõhu ja temperatuuri tõttu plastilisemad. Seetõttu nimetatakse seda vööndit plastiliste deformatsioonide vööndiks. Erandiks on subduktsioonivööndid, kus sukelduva laama põhjustatud maavärinate fookused võivad esineda kuni 660 km sügavuseni.\n\nPiirpind kahe murrangu ploki ehk tiiva vahel on murrangupind. Kui murrangupind on mittevertikaalne, nimetatakse alumist plokki murrangu lamavaks ja ülemist murrangu lasuvaks tiivaks.\n\nMurrangu orientatsioon määratakse tema lasumuselementide abil. Murrangu kallakusnurgaks on horisontaaltasapinna ja murrangupinna vaheline nurk.\n\nMurrangu tiibade suhtelise nihkumise alusel jagatakse murrangud kolmeks. Kui murrangutiivad on nihkunud üksteise suhtes horisontaalselt ehk piki murrangupinna rõhtsihti, nimetatakse tekkinud murrangut nihkemurranguks. Kui murrangutiivad on nihkunud üksteise suhtes vertikaalselt ehk risti murrangupinna rõhtsihiga, nimetatakse tekkinud murrangut kaldmurranguks; kui murrangupind on vertikaalne, siis on tegemist vertikaalmurranguga. Juhul kui murrangutiivad on liikunud üksteise suhtes nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, on tegemist segatüüpi murranguga.\n\nKaldmurrangud jaotatakse kerkemurranguiks ehk pöördmurranguiks ja normaalmurranguiks ehk langatusmurranguiks. Kerkemurrangu korral nihkub lasuv plokk lamava ploki ehk tiiva peale, normaalmurrangu korral aga vastupidi, lasuv plokk liigub lamava ploki suhtes allapoole. Kui kerkemurrangu murrangupinna kallakusnurk on alla 30° (mõne käsitluse järgi 45°), siis nimetatakse vastavat murrangut pealenihkemurranguks. Pealenihkemurrangud on tavalised mäestikes ehk vööndites, kus on toimunud maakoore kokkupressimine ning moodustuvad tektoonilised katted. Teise murrangutiiva suhtes allapoole liikunud murrangu tiiba nimetatakse murrangu laskunud tiivaks, suhteliselt ülespoole liikunud tiiba aga murrangu kerkinud tiivaks.\n\nPlokkide suhtelise liikumise järgi jaotatakse nihke- ja segatüüpi murrangud vasaku- ja paremakäelisteks murranguteks. Vasakukäeline on murrang sel juhul, kui seistes näoga murrangupinna poole nihkub vastaspoolne murrangutiib vasakule. Paremakäelisel puhul vastupidi, teisel pool murrangupinda olev plokk liigub paremale.\n\nJuhul, kui murrangupind ei ole tasapind, nimetatakse murrangut listriliseks. Selline on näiteks murrang, mille murrangupinna kaldenurk väheneb sügavuse suurenedes.\n\nMurrangud võivad tekkida nii venitus- kui ka survepingete tagajärjel. Vastavaid murranguid nimetatakse venitus- ja survemurranguiks.\n\nSuuremat normaalmurrangutega seotud laskunud plokki nimetatakse alanguks, kerkinud plokki aga ülanguks. Venituspingete tõttu tekkinud riftiorud võivad moodustada pangasmäestikke. Selline on näiteks Ida-Aafrika riftivöönd. Tuntud aktiivsete murrangute seas on ka Californiat lõikav San Andrease murrang.\n", "id": "ekk_Latn_206670"}
{"text": "Moreen\n\nMoreen on sorteerumata liustikusete.\n\nMoreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud.\n\nMoreen on Eestis väga laialt levinud sete. Suurem osa Eesti muldadest põhineb moreenil.\n\nOn juhtunud, et liustik ületab maagisoone ja võtab endaga kaasa maagitükke. Pärast liustiku sulamist satuvad need maagitükid moreeni hulka. Niimoodi on maailmas avastatud maakide, sealhulgas teemante sisaldava kimberliidi sooni.\n", "id": "ekk_Latn_206671"}
{"text": "Kukkekivi\n\nKukkekivi (inglise dropstone) on kivi merepõhja ühtlaselt peeneteralistes setetes.\n\nKukkekivid on merepõhja sattunud enamasti sulavatest jäämägedest, aga ka merepinnal hulpivaist puujuurtest, mis kannavad endaga mulda ja väikeseid kive.\n", "id": "ekk_Latn_206672"}
{"text": "Karstumine\n\nKarstumine (inglise karstification) on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu.\n\nLiikuva põhjavee toimel murenevad peamiselt karbonaatkivimid. Näiteks lubjakivi, mis koosneb kaltsiidist (kaltsiumkarbonaat), aga ka näiteks kips (hüdraatunud kaltsiumsulfaat).\n\nPõhjavesi, mis on pärit atmosfäärist, on happeline, sest vees on lahustunud atmosfääris leiduvat süsinikdioksiidi, mis moodustab süsihappe. Süsihape aga lahustab kaltsiiti ja seega ka näiteks lubjakivi.\n\nKivimite lahustumise tagajärjel tekivad maa-alused koopad, nende sissevarisemisel aga mitmesugused negatiivsed pinnavormid, mida kokku nimetatakse karstiks.\n\nKarst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal.\n", "id": "ekk_Latn_206673"}
{"text": "Karst\n\nKarst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.\n\nKarst on levinud kohtades, kus maapõues esineb kergesti lahustuvaid kivimeid, lubjakive, dolomiiti, soola, kipsi või marmorit, mida mõjutab maapinda sattuv vesi. Sademevesi tungib kivimi lõhedesse ja pooridesse ning alustab ümbritsevate kivimite vähem vastupidavate mineraalide lahustamist. Lahustunud komponendid viiakse kivimist välja ja järele jäänud tühemikke saab hakata mõjutama uus vesi. Tulemusena avardub pooriruum, tekivad konarlikud uurded, laienevad lõhed, tekivad õõnsused ja omavahel ühendatud voolukanalid.\n\nPikaajalisel toimel võivad tekkida koopasüsteemid, mille laed võivad sisse variseda, ja seeläbi jõuavad maapinnale mitmesugused langatused, kust maapinnal liikuv vesi saab juba lihtsalt neelduda. Protsessi ennast nimetatakse karstumiseks. Kõige levinum on karst karbonaatsetes kivimites, kuna need lasuvad maapinna lähedal ja paljanduvad suurtel aladel. Karsti nimetus on võetud Sloveenias asuvalt Karsti platoolt.\n", "id": "ekk_Latn_206674"}
{"text": "Lubi\n\nLubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal.\n\nMõisted lubiaine, lubjasisaldus, lubjarikkus, lubjakivi jmt viitavad vastava aine või materjali kaltsiumkarbonaadi (CaCO₃) sisaldusele.\n\nkaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi, kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)₂) ehk kustutatud lubi,\n\nLupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. Lubjakivi kuumutamisel muutub lubjakivi kustutamata lubjaks, keemiliselt kaltsiumoksiidiks (CaO). Kustutamata lubi \"kustutatakse\" vee lisamisega. Lubja kustutamisel toimub soojust eraldav keemiline reaktsioon, kaltsiumoksiidi hüdraatumine ning selle tulemusena moodustub kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi, mida ehitustööstuses kasutatakse lubjapiimana või muul kujul mördi- ja krohvisegudes, värvides jm.\n\nEhitusmaterjalina kasutatav kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)₂) reageerib ajapikku õhus leiduva süsihappegaasiga (CO₂) ning muutub kõvaks ja vastupidavaks (st.taastab oma esialgse seisundi), teisi kivimeid siduvaks kaltsiumkarbonaadiks ehk kaltsiidiks (CaCO₃), sama reaktsiooni tulemusena eraldub ka veeaur. Kaltsiit on lubjakivi, marmori ja kriidi põhiline koostisosa.\n", "id": "ekk_Latn_206675"}
{"text": "Cardiff\n\nCardiff (kõmri Caerdydd) on Walesi pealinn ja suurim linn. Asub Bristoli lahe ääres, Walesi kaguosas.\n\nCardiff tekkis 1093. aastal normannide rajatud kindluse ümber ja oli 19. sajandi alguseni väikelinn. Koos tööstuse ja sadama arenguga hakkas linn kasvama. 1905. aastal sai Cardiff linnaõigused (city). 1955. aastal kuulutati Walesi pealinnaks. Cardiffi sadam Tiger Bay oli üks maailma suurimaid sadamaid ja mõnda aega maailma tähtsaim kivisöesadam.\n\nCardiffis asuvad Walesi rahvusassamblee, Millenniumi staadion, normannide rajatud Cardiffi kindlus ja Castell Cochi kindlus.\n", "id": "ekk_Latn_206676"}
{"text": "EMule\n\neMule on vabavaraline avatud lähtekoodiga P2P-failijagamise programm, mis kasutab eDonkey võrku.\n\neMule töötab Windowsil, kuigi tema koodibaas paneb aluse Linuxi kliendile xMule ja mitmeplatvormilisele aMule'ile.\n", "id": "ekk_Latn_206677"}
{"text": "MPlayer\n\nMPlayer on peamiselt käsurealt kasutatav programm, kuid sel on ka vabalt valitav graafiline kasutajaliides (GMPlayer), mis jookseb X Window Systemis. MPlayer OS X on graafiline kasutajaliides Mac OS X-i jaoks ja SMPlayer on graafiline kasutajaliides Microsoft Windowsi jaoks.\n\nEnamik video ja audio koodekeid on toetatud läbi FFmpeg projekti libavcodec teegi. Nendele koodekitele, kus pole avatud lähtekoodiga dekoodereid valmistatud, toetub MPlayer binaarkoodekitele. Ta saab kasutada isegi Windowsi DLL-faile läbi Wine projekti DLL laadija.\n", "id": "ekk_Latn_206678"}
{"text": "Vaduz\n\nVaduz on Liechtensteini pealinn ja riigipea Liechtensteini vürsti residents. Linnas asub ka riigi parlament Maapäev (Landtag).\n\nLinn asub Reini jõe paremal kaldal 455 m kõrgusel.\n\nTähtsamad vaatamisväärsused on Vaduzi loss ja Vaduzi katedraal. Linnas asuvad Liechtensteini kunstimuuseum, postmargimuuseum, koduloomuuseum ja suusamuuseum.\n", "id": "ekk_Latn_206679"}
{"text": "Doktor\n\nDoktor (ladinakeelsest sõnast doctor 'õpetaja') on tänapäeval mitmes tähenduses kasutatav tiitel.\n\nDoktoriks nimetatakse ka audoktoreid. Audoktor (doctor honoris causa, dr. h. c.) on tiitel, mida ülikoolid ja teadusasutused annavad erilise austuse märgiks inimestele, kes on sõltumata haridusest selle ära teeninud.\n", "id": "ekk_Latn_206680"}
{"text": "Suomenlinna\n\nSuomenlinna (1918. aastani Viapori; rootsi keeles Sveaborg) on Helsingi lähistel asuv saarestik ja sel paiknev kindlustuste kompleks. Saarestik koosneb kaheksast saarest, millest viis on omavahel sildade ja tammidega ühendatud. Saarte kogupindala on 80 ha.\n\nSuomenlinna on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.\n\nSildadega on ühendatud Länsi-Mustasaari, Pikku Mustasaari, Iso Mustasaari ja Susisaari. Lahus asuvad Särkkä, Lonna ja Pormestarinluodot. Eraldi saareks on olnud ka Kustaanmiekka, mis aga liideti Susisaariga, kui nendevaheline väike maakitsus pinnasega täideti.\n\nTänapäeval on Suomenlinna populaarne turismiobjekt ja vaba aja veetmise koht. See moodustab halduslikult Helsingi linnaosa, kus elab umbes 900 inimest ja lisaks töötab seal 350 inimest aasta ringi. Saartele pääseb Helsingi ühistranspordivõrku kuuluva parvlaevaga või eraveesõidukitega. Suvel võivad saared ja selle vahet sõitvad parvlaevad olla üsna rahvast täis. 2009 külastas saart rekordilised 713 tuhat inimest, peamiselt maist kuni septembrini.\n\nSuomenlinnas asub mitu muuseumi, samuti Soome vanim säilinud allveelaev Vesikko. 1980. aastate keskel rajati saartele Põhjamaade Kunstikeskus. Mitu maja on muudetud kunstiateljeedeks, mida saab mõistliku summa eest kasutada. Suvel on seal laste kunstikool. Suomenlinna suveteatri etendused lähevad sageli täismajale.\n", "id": "ekk_Latn_206681"}
{"text": "Günter Grass\n\nGünter Wilhelm Grass (kodanikunimi Graß; 16. oktoober 1927 Danzig – 13. aprill 2015 Lübeck) oli saksa keeles kirjutanud, ema poolt kašuubi ja isa poolt saksa päritolu kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (1999).\n", "id": "ekk_Latn_206682"}
{"text": "Eesti mõisate loend\n\nSiin on loetletud Eestis asunud mõisaid. Loendis on ära märgitud mõisa eestikeelne ja saksakeelne nimi, mõisa staatus, asukoht vana haldusjaotuse järgi ning asukoht nüüdisaegse haldusjaotuse järgi. Saaremaa ajaloolised mõisad on eraldi loetletud ka Saaremaa mõisate loendis.\n", "id": "ekk_Latn_206683"}
{"text": "Arbavere mõis\n\nArbavere mõis oli rüütlimõis Kadrina kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Virumaale Kadrina valla territooriumile Arbavere külla.\n\nJuba 1554 mainiti sealkandis olevat Gute zu Arpever, kuid see ei pruukinud mõisat tähendada. See võis olla lihtsalt valdus.\n\nArbavere mõis (saksa keeles Arbafer) eraldati Hulja mõisast 1696. aastal, kuulus Tiesenhausenitele. 18. sajandil ja 19. sajandi algul kuulus mõis Palmse mõisa omanikele von Pahlenitele. Enne mõisa võõrandamist oli selle omanikuks Vatku, Hõbeda ja Loobu mõisa omanik Nikolai von Dellingshausen (1861–1926), kes ostis mõisa 1902. aastal.\n\nPeahoone on 1840. aastatel püstitatud ühekorruseline puitehitis. Hoone hilisest ehitusajast hoolimata on tal mitmeid arhailise mõisahoone tunnuseid. Hoone vasaku otsa läheduses paikneb temaga ühel ajal ehitatud väike kavaleridemaja. Hoone on eravalduses.\n", "id": "ekk_Latn_206684"}
{"text": "Mustamäe mõis\n\nMustamäe mõis (saksa keeles Hohenhaupt) oli Jälgimäe mõisa kõrvalmõis Keila kihelkonnas Harjumaal.\n\nMõisa peahoone on Glehni loss.\n", "id": "ekk_Latn_206685"}
{"text": "Kaido Höövelson\n\nKaido Höövelson (maadlejanimi Jaapanis Baruto Kaito 把瑠都 凱斗; sündinud 5. novembril 1984 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebaveres) on eesti poliitik, XIV Riigikogu liige ja endine sumomaadleja.\n\nKaido Höövelson sündis Väike-Maarja lähedal Ebaveres, kasvas üles Laekvere vallas Rohu külas. Ta õppis algul Rahkla algkoolis, hiljem Laekvere Põhikoolis, Kunda Ühisgümnaasiumis ja lõpetas 2003. aastal Audentese Spordigümnaasiumi. Kooliajal mängis ta korvpalli, kuid kaalu kasvades oli sunnitud sellest loobuma. Nii tärkas temas huvi judo ja hiljem sumo vastu. 2000. aastal astus Höövelson Vinni spordiklubisse Sakura.\n", "id": "ekk_Latn_206686"}
{"text": "Dnepr\n\nDnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.\n\nPikkus on 2290 km (Euroopas pikkuselt kolmas), valgla 504 000 km².\n\nDnepr saab alguse Belski kõrgustikult Venemaa Smolenski oblastis, voolab läbi Valgevene ja Ukraina ning suubub Musta merre (Dnepri limaani).\n\nSuuremad lisajõed on Desna, Prõpjats, Ross, Samara, Sož.\n\nSuuremad Dnepri ääres asuvad linnad on Smolensk, Mahiloŭ, Kiiev, Tšerkassõ, Dnipro, Zaporižžja ja Herson.\n\nDnepr (Borysthenese) oli tuntud juba muinaskreeklastele. Antiikajal loeti Dneprit ka Euroopa idapiiriks.\n", "id": "ekk_Latn_206687"}
{"text": "Desna\n\nDesna (ukraina ja vene keeles Десна) on jõgi Venemaal ja Ukrainas, Dnepri vasakpoolne lisajõgi.\n\nDesna on 1130 km pikk. Jõe valgla on 88 900 km² ja keskmine vooluhulk suudmes 360 m³/s.\n\nDesna saab alguse Smolenski kõrgustikult Smolenski oblastis Jelnja linna lähedalt. Alguses voolab see lõunasse, läbib Desnogorski ja Jekimovitši ning pöördub üldjoontes kagusse, voolates läbi Jekimovitši kõrgustiku. Lühikest aega voolab see Smolenski ja Kaluuga oblasti piirijõena, läbib kolme oblasti piiripunkti ja siseneb Brjanski oblastisse. Desnasse suubuvad vasakpoolsed lisajõed Snopot ja Vetma. Nende kahe jõesuudme vahel voolab jõgi lõunasse, edasi jälle kagusse. Jõgi läbib Vetma suudmes oleva Žukovka, siis Seltso ja oblastikeskuse Brjanski, kus sellesse suubub vasakult Bolva, ning pöördub edelasse.\n\nVõgonitšis pöördub jõgi lõunasse ning seejärel suubuvad sellesse vasakult Revna ja Navlja jõgi. Jõgi pöördub jälle edelasse ning läbib Trubtševski ja Belaja Berjozka. Viimane asub Venemaa ja Ukraina piiril. Umbes piiril suubuvad Desnasse suurim parempoolne lisajõgi Sudost ja vasakpoolne lisajõgi Znobivka. Seal asub Desna - Stara Guta rahvuspark. Ukrainas voolab Desna osalt Tšernigovi oblastis, osalt Tšernigovi ja Sumõ oblasti piiril. Seda kanti nimetatakse Siverštšõnaks. Desna kaldub seal lõunasse ja läbib Tšernigivi oblastisse kuuluva Novgorod-Siverski. Lõpuks suundub Desna edelasse ja jätkab voolamist Tšernigovi oblasti maa-alal. Sosnõtsja lähedal suubuvad sellesse Ubid ja suurim vasakpoolne lisajõgi Seim. Seal pöördub Desna läände ja läbib Makošina, siis suubub sellesse vasakult Dotš, siis paremalt Snov ja Zamglai ning Desna jõuab oblastikeskusse Tšernigivi.\n\nTšernigivis pöördub Desna edelasse, läbib Osteri, kus sellesse suubub vasakult Osteri jõgi, möödub ida poolt Desna alevist, mis ei asugi jõe kaldal, ületab Kiievi oblasti piiri ja suubub Kiievis vasakult Dneprisse.\n\nÜlemjooksul on jõe kaldad madalad ja soised. Keskjooksul Brjanskist allpool on jõe parem kallas kõrge. Alamjooksul Seimi suudmest allavoolu on jõe org lai, paljude jõeharude ja vanajõgedega.\n\nJõgi on jääkattes detsembrist aprilli alguseni. Kevadel on suurvesi.\n\nJuba varakeskajal oli Desna tähtis liiklustee, mis ühendas Kiievimaad Doni jõgikonnaga Seimi jõe kaudu ja Okaa jõgikonnaga Bolva jõe kaudu. Tänapäeval loetakse Desna laevatatavaks 535 km ulatuses, suudmest Novgorod-Siverskini, aga ebaregulaarselt saavad laevad sõita koguni Žukovkani Brjanskist ülesvoolu.\n\nDesna ääres asub Smolenski tuumaelektrijaam ja selle tarbeks on jõele rajatud Desnogorski veehoidla.\n", "id": "ekk_Latn_206688"}
{"text": "Uranos\n\nUranos (ladina keeles Uranus) on kreeka mütoloogias taevajumal, Gaia esimene poeg.\n\nUranose ja Gaia järeltulijad olid titaanid, hekatonheirid ja kükloobid.\n", "id": "ekk_Latn_206689"}
{"text": "Tangerine Dream\n\nTangerine Dream on 1967. aastal Berliinis asutatud saksa elektroonilise muusika ansambel. Ansambli juhtfiguuriks oli kitarrist Edgar Froese. Asutajaliikmete hulka kuulusid veel Volker Hombach (viiul), Lanse Hapshash (löökpillid), Charlie Prince (laul) ja Kurt Herkenberg (basskitarr).\n", "id": "ekk_Latn_206690"}
{"text": "J. K. Rowling\n\nJ. K. Rowling (kodanikunimega Joanne Rowling; sündinud 31. juulil 1965 Yate'is Inglismaal) on inglise kirjanik. J. K. Rowling on populaarse Harry Potteri raamatusarja looja. Pseudonüümi Robert Galbraith all on ta kirjutanud ka muud laadi romaane, sealhulgas kriminaalromaane. Teda loetakse üheks rikkamaks kirjanikuks.\n", "id": "ekk_Latn_206691"}
{"text": "Hyperion\n\nHyperion on vanakreeka mütoloogias titaan, valguse jumal, Uranose ja Gaia poeg, Theia abikaasa ja Heliose, Selene ning Eose isa.\n", "id": "ekk_Latn_206692"}
{"text": "Händkakk\n\nHändkakk (Strix uralensis) on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv röövlind. Eesti keeles on händkakku varem kutsutud ka uurali kakuks ja uraali kakuks, samuti pikksaba-kakuks.\n\nTa kuulub samasse perekonda kodukaku ja habekakuga, olles esimesest pisut suurem ja teisest pisut väiksem. Tal on maailmas 15 alamliiki.\n", "id": "ekk_Latn_206693"}
{"text": "Voldemort\n\nLord Voldemort (sünninimega Tom Marvolo Riddle; 31. detsember 1926 – juuni 1998) on tegelane J. K. Rowlingu romaanisarjast \"Harry Potter\". Ta on kõigi aegade võimsaim ja tugevaim must võlur, kes soovib maailma oma kontrolli alla saada.\n\nLord Voldemorti nime ei tihka enamik võlukogukonnast välja öelda, nad ütlevad selle asemel \"Tead-küll-kes\" või \"See-kelle-nime-ei-tohi-nimetada\".\n\nVoldemorti ema oli nõid Merope, neiupõlvenimega Gaunt, ja isa mugu Tom Riddle. Tema ema sureb veidi pärast sünnitust, olles enne väljendanud kindlat soovi, et tema poeg peab saama nimeks Tom Marvolo Riddle. Ta kasvatati üles mugude lastekodus. Kui Tom saab 11-aastaseks, tuleb Albus Dumbledore lastekodusse, et rääkida Tomile tema päritolust ning sellest, et ta on võlur ning hakkab õppima Sigatüüka Nõiduste ja Võlukunsti koolis. Tom ei näi selle info peale olevat kuigi üllatunud, sest on ennast alati pidanud eriliseks. Kui Dumbledore räägib lastekodu juhatajaga, selgub juba eos, et Tom on üsna salakaval laps ja tekitab teistes lastes kõhedust. Tema hingel on mitmeid kiusamisi ja ka loomapiinamisi, aga otseselt tõestada pole neil midagi õnnestunud. See info teeb Dumbledore'i Tomi suhtes valvsaks. Kuid oma headuses ja usus headusse otsustab Dumbledore anda poisile võimaluse alustada n-ö puhtalt lehelt.\n\nTom sõõlatakse Slytherini majja. Ta on tark ja nägus noormees ning õpetajad tunnevad tema suhtes sügavat sümpaatiat. Tom on ka osav manipuleerija ning kasutab seda sümpaatiat enese huvides ära ning keegi isegi mitte ei aima tema halbu kavatsusi. Tom tunneb suurt huvi mustade jõudude vastu, kuid osava manipuleerijana suudab ta pöörata asjad nii, et tema huvi tõlgendatakse pelgalt teadmisjanuna. Õpetajate valvsus tema suhtes on uinutatud. Juba kooli ajal kogub Tom enese ümber austajaid ja ideede järgijaid, kellest saavad enamuses tema esimesed Surmasööjad. Kuid erinevalt oma kaaskondlastest ei tunne Tom kellegi vastu sõprust või erilist sümpaatiat – ta näeb oma kaaslasi vaid tõhusate abiliste ning teenritena. Ihalus võimu järele kasvab temas iga päevaga ning saadab ta lõpuks halvale teele.\n\nHuvi varikätkide vastu ilmutas Tom aga juba koolis käies. Ta uurib professor Slughorni käest, kuidas varikätkit valmistada ning kas neid on võimalik valmistada enam kui üks. Kuigi Slughorn on esialgu küsimusest jahmunud ega oska talle seda kõike rääkida, ei oska ta selles ka ohumärki näha.\n\nKui Tom kooli lõpetab, soovib ta jääda samasse kooli ning asuda tööle õpetajana. Dumbledore on tema arenemist ja tegutsemist näinud ning annab toonasele direktorile nõu teda siiski mitte sinna tööle veel võtta. Dumbledore on kuulnud juba tema loodud kaaskonnast, keda kutsutakse surmasööjateks ning pelgab, et Tom võib noori oma huvides ära kasutada ja neid kurjale teele ahvatleda.\n\nSeepeale lahkub Tom koolist ning asub tööle võluesemetega kauplevas poes. Oma nägususe ja osava jutuga on ta ärile kasulik, pettes inimestelt välja väärt esemeid. Peagi ilmub Tomi huviorbiiti vanem üksik proua, kes väidab end olema Helga Hufflepuffi järeltulija, ning kellel on hulgaliselt väärtuslike esemeid – ka selliseid, mida ta pole valmis müüma, kuid mida ta on meeleldi nõus Tomile näitama. Nähes neid maagilisi ja suure minevikuga esemeid, ärkab Tomis soov need iga hinna eest enesele saada. Ühel külaskäigul daami juurde mõrvab ta daami ja omastab tema väärtuslikud esemed, milleks on Helga Hufflepuffi karikas ja Slytherini medaljon, mis oli kunagi kuulunud tema emale Meriopele. Neist mõlemast saavad hiljem tema varikätkid. Pärast seda mõrva kaob Tom aastateks võlukogukonna silmist ning tema tegemistest sel ajal pole eriti midagi teada. Kui ta aga tagasi avalikkuse ette saabub, on ta võtnud endale nime Lord Voldemort. Enam ei püüagi ta varjata oma võimuiha ja põlgust segavereliste ning mugude vastu. Oma surmasööjatega koos asub ta võimu haarama. Ta saadab korda palju mõrvu ja tihti mõrvab ta lihtsalt lõbu pärast.\n\nVoldemorti tegemisi jälginud, otsustab Dumbledore aga luua Fööniksi Ordu – salaseltsi, kuhu on koondunud osavad ja julged võlurid, kes soovivad Voldemorti tegemistele lõpu teha. Kuid julgeid on kaugelt vähem kui vaja ja vaatamata ordu püüdlustele näikse Voldemort siiski saavat kõike, mida ta soovib. Tema teel võimule ei näi olevat takistusi, kuid siis tehakse Dumbledore'ile ettekuulutus, et on saabumas keegi, kel on voli tõugata troonilt Must Isand. Osa sellest ettekuulutusest kuuleb ka Voldemortile tol hetkel ustav Severus Snape. Ettekuulutust tal aga lõpuni kuulata ei õnnestu, kuid kuuleka teenrina otsustab ta oma käskijale ette kanda sellegi osa, mis tal kuulda õnnestus. Kuid ettekuulutuse olulisem osa on see, mis Snape'il kuulmata jäi. Nii otsustabki Voldemort mõrvata oma potentsiaalse ohuallika. Kuigi ettekuulutus võiks käia vabalt kahe juulikuus võluriperre sündinud poisslapse kohta, kelle vanematega ta on korduvalt võitlust pidanud, valib ta millegi pärast välja just Harry. See aga võiski olla viga tema plaanis. Ettekuulutuse lõpp ütleb, et poisil saab olema võim ja vägi, mida Must Isand ei tunne, ja Harry ema ongi kaitsnud oma poja iidsete loitsudega. Kui Voldemort on mõrvanud poisikese vanemad – James ja Lily Potteri – ning otsustab mõrvata Harry, annab loits Voldemortile tagasilöögi. Pärast seda pole Voldemortist enam midagi kuulda. Tema surmasööjad vahistatakse ja pannakse võlurite vanglasse Azkabani; paljud püüavad jätta muljet, et nad olid Voldemorti käske täites Imperiuse needuse all, paljud püüavad näidata, et on oma meelt parandanud. Kaua aega arvataksegi, et Voldemort on lõplikult läinud. Kõik seda siiski ei usu.\n\nPärast loitsu tagasilööki püüab Voldemort iga hinna eest elu külge klammerduda, olles vähem kui vari, nagu ta enese kohta hiljem ütleb. Ajapikku ta kosub, elatades end ükssarvikute verest. Seejärel püüab ta omastada Tarkade kivi, mis annab selle omanikule lõputu eluea. Kuid see plaan ebaõnnestub.\n\nSuveks 1994 oli ta uuesti tõusnud ja ootas oma kaaskonna surmasööjatega õiget hetke, et peale tungida. Ta suri 1998. aastal, saades pihta omaenda tapmisneedusega Avada Kedavraga.\n", "id": "ekk_Latn_206694"}
{"text": "Draco Malfoy\n\nDraco Lucius Malfoy (sündinud 1980) on väljamõeldud tegelane J. K. Rowlingu romaanisarjast \"Harry Potter\".\n\nDraco Malfoy on pärit puhtaverelisest võluriperekonnast, tema isa oli Voldemorti käsilane. Ta põlgab Harry Potterit ja tema sõpru, arvab, et mugupäritolu inimesed, nagu näiteks Hermione Granger, tuleb hävitada.\n\nTema parimad sõbrad on Vincent Crabbe ja Gregory Goyle. Talle meeldib Pansy Parkinson, kes õpib koos temaga Slytherini majas.\n\nTa on Slytherini lendluudpalli meeskonna püüdja, kuigi tal pole erilisi andeid.\n\nDraco Malfoy oli Snape'i lemmikõpilane.\n\nAastal 2016 raamatu \"Harry Potter ja surma vägised\" epiloogis on Malfoy 36-aastane, abielus Astoria Greengrassiga ja tal on laps Scorpius.\n\nFilmides mängis Draco Malfoyid Tom Felton.\n\nMalfoy, Draco\n", "id": "ekk_Latn_206695"}
{"text": "Iapetos\n\nIapetos (ladina keeles Iapetus) on titaan, Uranose ja Gaia poeg, Atlase, Menoitiose, Prometheuse ja Epimetheuse isa.\n\nIapetose järgi on nimetatud planeedi Saturn üks kuu, mis kannab eesti keeles nime Iapetus.\n", "id": "ekk_Latn_206696"}
{"text": "Severus Snape\n\nSeverus Snape (9. jaanuar 1960 – 2. mai 1998) on üks peamiseid tegelasi J. K. Rowlingu romaanisarjas \"Harry Potter\".\n\nProf Severus Snape oli nõiajookide õpetaja (1981–1996), mustade jõudude vastase kaitse õpetaja (1996–1997) ja Sigatüüka kooli direktor (1997–1998). Snape'il oli oluline roll Lord Voldemorti vastases sõjas.\n\nSnape oli segavereline võlur, kes sündis nõid Eileen Prince ja Tobias Snape'i perekonnas. Tema kodu asus Spinner's Endis, mis oli lähedal Evansi perekonnale. Ta tutvus Lily ja Petunia Evansiga, kui ta oli üheksane, armus Lilysse, muutudes tema lähedaseks sõbraks. Aastal 1971 alustas ta õppimist Sigatüükas, kus ta sõõlati Slytherini majja. Ta sai endale vaenlased James Potteri ja Sirius Blacki. Snape'il oli kirg mustade jõudude vastu juba noores eas. Pärast koolist lahkumist asus ta tööle surmasööjana. Natuke varem, kui lord Voldemort tappis Lily Evansi, ühines Snape Fööniksi orduga ja oli topeltagent teise võlurite sõja ajal. Vaatamata teiste arvamusele, usaldas Albus Dumbledore Snape'i põhjustel, mida nad hoidsid saladuses. Alles pärast Snape'i surma selgus, et see oli sügav armastus Lily Evansi vastu. Suhe Dumbledore'i ja Snape'i vahel oli nii lojaalne, et Dumbledore leppis Snape'iga kokku, et Snape tapab ta Dumbledore'i taotluse korral. Snape lubas kaitsta Sigatüüka õpilasi Surmasööjate eest, kes püüdsid võtta kontrolli Võlukunsti ministeeriumis. Lord Voldemort tappis ta selle pärast, kuna arvas, et talle oli lojaalne Dumbledore'i võlukepp (surma vägine). Pärast Snape'i surma võis Harry Potter tagada, et tema portree jäi Sigatüükasse (Severus oli isegi tema noorima poja nimi).\n", "id": "ekk_Latn_206697"}
{"text": "Hermione Granger\n\nHermione Jean Granger on tegelane J. K. Rowlingu Harry Potteri romaanisarjast.\n\nHermione on mugu päritolu, erakordselt intelligentne tüdruk, kes õpib kõik ära, on väga kohusetundlik ja usaldusväärne. Tal on pruunid puhvis juuksed, pruunid silmad ja suured esihambad.\n\nKuna tema mõlemad vanemad on mugudest hambaarstid, ei teadnud nad tema maagilisest maailmast midagi enne 11-aastaseks saamist. Ta saab kirja, kus talle teatatakse, et ta on nõid ja ta on vastu võetud Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti kooli (inglise keeles Hogwarts School of Witchcraft and Wizardry). Koolis ei ole tal sõpru, kuid Halloweeni päeval lastakse kooli sisse troll ning Harry ja Ron päästavad Hermione selle käest. Tüdruk võtab aga süü enda peale ja sellest ajast saadik on Harry Potter, Ron Wesley ja Hermione Granger lahutamatud parimad sõbrad.\n\nHermione armastab lugemist ja õppimist, iga vaba aja veedab ta raamatukogus suure hunniku raamatute taga. Tema arust peaksid Harry ja Ron rohkem aega õppimisele kulutama, ta on alati valmis neid koduste töödega aitama, kuid ta ei lase kunagi neil tema pealt maha kirjutada.\n\nTal on oranž kass Konkskäpp (inglise keeles Crookshanks). Tema Patronus võtab saarma kuju.\n\nHermione prototüübiks on J. K. Rowling ise. Hermione nimi tuleneb sõnast hermetic, mis tähendab iidset nõiakunsti.\n\nFilmides kehastab Hermione Grangerit Emma Watson.\n\nGranger, Hermione\n", "id": "ekk_Latn_206698"}
{"text": "Kronos\n\nKronos (vanakreeka keeles Κρόνος) on vanakreeka mütoloogias titaan, lõikusejumal, Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg.\n\nTa on Rhea abikaasa ning Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Kronose lapsi nimetati kroniidideks (kõige sagedamini kasutatakse seda sõna Zeusi kohta). Vanarooma mütoloogias vastas Kronosele Saturnus.\n\nHesiodose järgi kukutas Kronos oma isa Uranose, kohitsedes ta sirbiga. Kartes, et ta lapsed võivad temaga teha sedasama, neelas Kronos nad alla, kuid Rhea päästis noorima, Zeusi, andes abikaasale vastsündinu asemel mähkmeisse mässitud kivi. Gaia sundis kavalusega Kronost lapsi uuesti välja oksendama. Võitluses titaanidega (titanomahhia) võitis Zeus Kronost ja teisi titaane ning sulges nad Tartarosse.\n\nNime kõlalise sarnasuse tõttu on Kronost sageli samastatud isikustatud ajajumala Chronosega (kr chronos 'aeg').\n", "id": "ekk_Latn_206699"}
{"text": "Siniraag\n\nSiniraag (Coracias garrulus) on ainuke nii Eestis kui kogu Euroopas elav siniraaglaste sugukonda kuuluv lind.\n", "id": "ekk_Latn_206700"}
{"text": "Vaenukägu\n\nVaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) on vaenukägulaste sugukonda vaenukäo perekonda kuuluv lind, oma sugukonna ainus liik.\n", "id": "ekk_Latn_206701"}
{"text": "Mnemosyne\n\nMnemosyne (kreeka keeles 'mälu') on Vanakreeka mütoloogias mälujumalanna, titaan, Uranose ja Gaia tütar.\n\nTa sünnitas Pierias Zeusile üheksa muusat – tütred Erato, Euterpe, Kalliope, Kleio, Melpomene, Polyhymnia, Terpsichore, Thaleia ja Urania.\n", "id": "ekk_Latn_206702"}
{"text": "Vahid\n\nVahid (inglise keeles Rangers, minbari keeles Anla'Shok) on väljamõeldud organisatsioon, mis tegutseb J. Michael Straczynski loodud ulmeseriaalis Babylon 5.\n\nAlgul olid Vahid puhtalt Minbari föderatsiooni teenistuses, ning tegelesid piiride valvamise ja luurega. Nende ülesanne oli olla valvel ja otsida märke, et minbaride iidne vaenlane - Varjud - on pärast kunagist lüüasaamist end taas kogunud ja valmis teisi rasse ründama. Minbari iidse prohvet Valeni ettekuulutuse kohaselt pidid Vahid osalema järgnevas sõjas Varjudega.\n\nVahtide struktuur oli korraldatud sõjaväeliselt ning organisatsioon korraldas kandidaatidele eriväljaõpet. Eri aegadel tegutsesid Vahid rohkem või vähem varjatult. Nende tunnusmärgiks oli erilises metallraamis vääriskivi.\n\nSarja tegevuse ajaks oli Vahtide sekka hakatud võtma ka inimesi, ning edaspidi kuulus sinna veel teistegi rasside esindajaid.\n\nSeriaali viiendal hooajal, kui oli moodustatud Tähtedevaheline Allianss, patrullisid Vahtide sõjalaevad liidu piire ja vahendasid sinna kuuluvate maailmade konflikte, täites seega 21. sajandi Maa ÜRO rahuvalvajate või rahvusvaheliste kiirreageerimisjõudude taolisi ülesandeid.\n", "id": "ekk_Latn_206703"}
{"text": "Pöialpoiss (lind)\n\nPöialpoiss (Regulus regulus) on linnuliik pöialpoislaste sugukonnast pöialpoisi perekonnast. Pöialpoiss on Eesti ja Euroopa väikseim linnuliik.\n\nPöialpoiss on Luksemburgi rahvuslind.\n", "id": "ekk_Latn_206704"}
{"text": "Määramata integraal\n\nFunktsiooni \\ f(x) määramata integraaliks nimetatakse avaldist \\ F(x) + c,\n\nKonstanti \\ c nimetatakse integreerimiskonstandiks.\n\nFunktsiooni \\ F(x) nimetatakse funktsiooni \\ f(x) algfunktsiooniks piirkonnas \\ A, kui \\ F'(x) = f (x) iga \\ x \\in A korral. Funktsiooni algfunktsiooni leidmist nimetatakse funktsiooni integreerimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_206705"}
{"text": "Vesipapp\n\nVesipapp (Cinclus cinclus, tuntud ka kui papiisand) on linnuliik vesipaplaste sugukonnast vesipapi perekonnast.\n", "id": "ekk_Latn_206706"}
{"text": "Teet Kask\n\nTeet Kask (sündinud 8. mail 1968 Pärnus) on eesti lavastaja-koreograaf ja tantsija.\n\nTeet Kask lõpetas 1986. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja 2005. aastal City University Londoni koreograafiaeriala (Master of Arts Choreography).\n\nTeet Kask töötas aastatel 1986–1989 Rahvusooperis Estonia, 1989–1990 Stockholmi Kuninglikus Ooperis ja 1990–2004 Norra Rahvusooperis balletiartistina, 1997 alustas tööd vabakutselise lavastaja-koreograafina.\n\nAlates 1. septembrist 2021 on ta Tallinna Muusika- ja Balletikooli balleti ja kaasaegse tantsu loovjuht.\n\nTeet Kase looming hõlmab üle 35 tantsulavastuse.\n\n2014. aasta sügishooajal tõi ta Vanemuises lavale balleti \"GO – mäng kahele\" Lepo Sumera muusikale.\n", "id": "ekk_Latn_206707"}
{"text": "Anarhistliku kirjanduse loend\n\nAnarhistliku kirjanduse loend loetleb anarhistlikku ja anarhismiteemalist kirjandust, st trükiseid, mis käsitlevad mingit teemat anarhistlikult positsioonilt või anarhismi/anarhiste mingilt teiselt (tavaliselt poliitiliselt) positsioonilt.\n", "id": "ekk_Latn_206708"}
{"text": "Ufa\n\nUfa (endine eestikeelne nimekuju Ufaa, baškiiri Öfö) on linn Venemaal, Baškortostani Vabariigi pealinn. Linn asub Kama lisajõe Belaja jõe keskjooksul Ufa jõe suudmes.\n", "id": "ekk_Latn_206709"}
{"text": "Kolpino saar\n\nKolpino (eesti keeles Kulkna, võru/setu keeles Kulḱna, vene keeles Колпино, oстров Колпинa) on saar Pihkva järves, mis kuulub Venemaa Pihkva oblasti haldusalasse. Pindala 11,5 km². Saarel asub Kolpino küla.\n\n1920–1944 kuulus saar Eesti Vabariigi Petseri maakonna Kulje valda.\n\n1934. aasta aprillis toimus saarel 150 osavõtjaga kaklus.\n\nSee on Peipsi-Pihkva järve suurim saar.\n", "id": "ekk_Latn_206710"}
{"text": "Okeanos\n\nOkeanos (ladina keeles Oceanus) on titaan, Uranose ja Gaia poeg, Tethyse vend ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed.\n", "id": "ekk_Latn_206711"}
{"text": "Rhea\n\nRhea on titaan, Uranose ja Gaia tütar, Kronose õde ja abikaasa, Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi ema.\n\nTeda kui Olümpose jumalate ema on samastatud Väike-Aasia jumalate ema Kybelega (Magna Mater).\n", "id": "ekk_Latn_206712"}
{"text": "Tethys\n\nSee artikkel on vanakreeka mütoloogia tegelaskujust; Saturni kuu kohta vaata artiklit Tethys (kuu); paleo-ookeani kohta vaata artiklit Tethyse ookean.\n\nTethys on titaan, Uranose ja Gaia tütar, Okeanose õde ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed.\n", "id": "ekk_Latn_206713"}
{"text": "Themis\n\nThemis on vanakreeka mütoloogias seadusliku korra ja õigluse jumalanna. Uranose ja Gaia tütrena kuulub ta titaanide hulka. Zeusi abikaasana on ta hooride ja moirade ema. Themise sümbolid on kaalud ja mõõk.\n", "id": "ekk_Latn_206714"}
{"text": "Kreios\n\nKreios (vanakreeka keeles Κρεῖος või Κριός, Kreios/Krios) on titaan, Uranose ja Gaia poeg, Eurybeia abikaasa, Astraiose, Pallase ja Persese isa.\n", "id": "ekk_Latn_206715"}
{"text": "Klymene\n\nKlymene ehk Asia on titaan, Okeanose ja Tethyse tütar, Iapetose abikaasa, Atlas, Epimetheuse, Prometheuse ja Menoitose ema.\n", "id": "ekk_Latn_206716"}
{"text": "Koios\n\nKoios oli vanakreeka mütoloogias üks titaanidest, Uranose ja Gaia poegadest.\n\nTemal endal ei olnud vanakreeka mütoloogias suurt tähtsust, ta esines peamiselt ainult titaanide loendites. Tuntumad on tema järeltulijad.\n\nPhoibe oli tema õde ja abikaasa. Nende lapsed olid Leto ja Asteria.\n", "id": "ekk_Latn_206717"}
{"text": "Phoibe\n\nPhoibe on titaan, Uranose ja Gaia tütar, Koiose abikaasa, Leto ja Hekate ema.\n\nPhoibe järgi on saanud nime Saturni kaaslane Phoebe.\n", "id": "ekk_Latn_206718"}
{"text": "Nümfid\n\nNümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Neid on tavaliselt kujutatud kaunite noorte naistena ja nad olid looduse kehastusena seotud kindla paiga või loodusnähtusega, näiteks puu-, vee-, mere- ja mäenümfid.\n\nAlates keskajast on nümfe mõnikord seostatud või segamini aetud ka haldjatega.\n\nDrüaadid Najaadid Nereiidid Okeaniidid Oreaadid Limoniaadid Limiaadid Napaea\n", "id": "ekk_Latn_206719"}
{"text": "Alajõe valla lipp\n\nAlajõe valla lipp on Ida-Viru maakonna endise Eesti haldusüksuse Alajõe valla lipp.\n\nLipp kinnitati 17. septembril 1996.\n\nLipu autor on Priit Herodes.\n", "id": "ekk_Latn_206720"}
{"text": "Typhon\n\nTyphon on kreeka mütoloogias saja maopeaga koletis, Tartarose ja Gaia poeg. Echidna abikaasa, Kerberose, Orthose ja Lerna hüdra isa. Kui Typhon tõstis Zeusi vastu mässu, võitis Zeus raske võitluse ja viskas Typhoni Tartarosse ning veeretas talle peale Etna mäe. Typhon kehastas hävitavaid loodusjõude (sh taifuun), eriti vulkaani.\n", "id": "ekk_Latn_206721"}
{"text": "Kiltsi mõis\n\nKiltsi mõis (saksa keeles Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Väike-Maarja valda Lääne-Virumaal.\n", "id": "ekk_Latn_206722"}
{"text": "Wellington\n\nWellington on Uus-Meremaa pealinn. Ta asub Põhjasaare lõunakaldal Cooki väina ääres. Wellington on maailma kõige lõunapoolsem pealinn.\n\nElanike arvult on Wellington Aucklandi järel Uus-Meremaal teine linn. 2010. aastal elas Wellingtonis 389 700 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_206723"}
{"text": "Massachusetts\n\nMassachusetts on Ameerika Ühendriikide osariik riigi idaosas, Uus-Inglismaa regioonis Atlandi ookeani rannikul. Massachusetts piirneb New Hampshire'i, Vermonti, New Yorgi, Connecticuti ja Rhode Islandi osariikidega.\n\n1776. aastal oli Massachusetts üks 13 kolooniast, kes kirjutas alla Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioonile. Massachusetts oli esimene osariik, kus keelustati orjapidamine (1780).\n\nMassachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT) on üks maailma tuntumaid ülikoole.\n", "id": "ekk_Latn_206724"}
{"text": "Saba\n\nSaba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes. Laias laastus vastab see imetajate, roomajate ja lindude ristluu ning sabaluu piirkonnale.\n\nEhkki sabad esinevad peamiselt selgroogsetel, on sabalaadsed jätked ka mõnel selgrootul, näiteks skorpionitel, hooghännalistel ja tigudel.\n", "id": "ekk_Latn_206725"}
{"text": "Saba (täpsustus)\n\nSõnal \"saba\" ja nimel \"Saba\" on mitu tähendust. Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole. Saba on perekonnanimi. Saba on Kariibi meres olev saar, kuulub Madalmaade Kuningriigi koosseisu. Saba on Venemaal Leningradi oblastis olev jõgi. Saba on inimeste järjekord rahvapäraselt ja pisut irooniliselt. Saba on koerakooluliste sugukonda kuuluv taimeperekond. \"Saba\" on Najimi album.\n", "id": "ekk_Latn_206726"}
{"text": "Öösorr\n\nÖösorr (Caprimulgus europaeus) on öösorlaste sugukonda öösorri perekonda kuuluv ja ainuke Eestis elav öösorriliste seltsi kuuluv lind. Eesti Ornitoloogiaühing valis öösorri 2019. aasta linnuks.\n\nÖösorr on öösorlaste sugukonna tüüpiline esindaja.\n", "id": "ekk_Latn_206727"}
{"text": "Microsoft Windows\n\nMicrosoft Windows on USA tehnoloogiaettevõtte Microsoft Corporation operatsioonisüsteemide tootepere personaalarvutitele, serveritele ja manussüsteemidele. . See on kõige laiemalt kasutatav operatsioonisüsteem maailmas ja toimetatakse tarbijatele harilikult arvutisse installituna.\n", "id": "ekk_Latn_206728"}
{"text": "Pagan (saar)\n\nPagan on vulkaaniline saar Mariaani saarestikus Mikroneesias, kohas . Saar koosneb peamiselt kahest kitsa maaribaga ühendatud kihtvulkaanist, millest suurem on 570 m ja madalam 548 m kõrge. Saare pindala on 47,23 km²; see on suuruselt neljas saar Põhja-Mariaanidel. Aastal 1981 toimus seal vulkaanipurse ja saare alalised elanikud evakueeriti. Siiski, 2006. aastal märkasid USA relvajõud manöövrite käigus saarel uusi inimasustuse märke, mõningaid hooneid ja koduloomi. Territoriaalselt kuulub saar Põhja saarte omavalitsuse alla.\n", "id": "ekk_Latn_206729"}
{"text": "Kubija järv\n\nKubija järv (ka Kubja järv) on järv Võru edelaosas Võru–Mõniste–Valga maantee ääres.\n\nKubija järv on põhja-lõuna suunas piklik veekogu, mille pindala on 15,1 ha, sügavus vaevalt 5 m. Kaldad on suhteliselt madalad, liivased, kaetud männimetsaga, mis ümbritseb kagukaldal paiknevat turismibaasi. Leidub nii liivast (eriti järve lõunaosas) kui ka soist perve, sügavamal on aga põhi mudane.\n", "id": "ekk_Latn_206730"}
{"text": "Nõva vald\n\nNõva vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Lääne maakonnas.\n\n2016. aastal sõlmisid Kullamaa, Lääne-Nigula, Martna, Noarootsi ja Nõva vald ühinemislepingu. 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus moodustus nende viie valla ning Nissi valla Rehemäe küla ühinemisel uus omavalitsusüksus – Lääne-Nigula vald.\n\nNõva valla keskus oli Nõva küla, mis asub Lääne maakonna keskusest Haapsalust 48 km kaugusel ja Tallinnast 81 km kaugusel.\n\nNõva vallavanem oli Deiw Rahumägi.\n", "id": "ekk_Latn_206731"}
{"text": "Joškar-Ola\n\nJoškar-Ola (mari Йошкар-Ола ('punane linn')) on linn Venemaal, Marimaa pealinn. Linn asub Malaja Kokšaga jõe ääres, 50 km kaugusel selle suudmest Volgasse.\n\nLinna haldusalasse kuulub ka Semjonovka vald.\n", "id": "ekk_Latn_206732"}
{"text": "Burgundia hertsog\n\nBurgundia hertsog oli Burgundia hertsogkonna valitseja.\n\nEsimesteks Burgundia hertsogiteks võiks nimetada burgundide hõimupealikke, kes praegusse Burgundiasse 5.–6. sajandil tungisid. Pärast seda, kui burgundide kuningriik oli frankide poolt vallutatud, olid kuningateks esialgu Merovingide dünastiasse kuuluvad Frangi kuningad. Hiljem olid hertsogid Karl Suure ja ta järglaste alamad, seejärel aga kujunes seal Frangi riigi tagamise järel taas kuningriik (Arelaat), mis 11. sajandil liideti Saksa-Rooma riigiga. Lääne-Frangi riik ehk Prantsusmaa omas aga Lääne-Burgundiat (Bourgogne), kus valitsesid kuningate alamatena Burgundia hertsogid.\n\n14. sajandil hakkas just Prantsusmaa Burgundia hertsogkond taas esile tõusma, kui 1364. aastal sai seal võimule Valois' dünastia Valois-Burgundia dünastia kõrvalharu. Lühikese ajaga said Burgundia hertsogid endale ka Saksa-Rooma riigis asuva Burgundia vabakrahvkonna ning suuri valdusi Madalmaades. Hertsog Philippe Hea saavutas Saja-aastase sõja ajal Prantsusmaast sõltumatuse ning soovis teha Burgundiast taas kuningriigi. Sama soovis ka tema poeg Charles Südi, kuid too langes 1477. aastal Nancy lahingus ning Burgundia jagati Habsburgide ja Prantsusmaa vahel. Prantsusmaa sai endale hertsogkonna südame ning sinna asusid taas Prantsuse Burgundia hertsogid, samas kui Habsburgid nimetasid end samuti Burgundia hertsogiteks, kuni nad Lõuna-Madalmaadest 1795. aastal lõplikult ilma jäid.\n", "id": "ekk_Latn_206733"}
{"text": "Tšeljabinsk\n\nTšeljabinsk on linn Venemaal, Tšeljabinski oblasti keskus. Linn asub Uuralite idanõlval, Miassi jõe ääres.\n\nElanike arv on 2021. aasta rahvaloenduse seisuga 1 189 525. See on elanike arvult Venemaal seitsmendal kohal ja Uurali föderaalringkonnas teisel kohal. 2010. aastal moodustasid 86,5% linna rahvastikust venelased, 5% tatarlased, 3,1% baškiirid ja 1,4% ukrainlased.\n\nTšeljabinsk on asutatud 1736. aastal, linnaõigused sai 1787. aastal. 1900. aasta paiku oli linn Siberi raudtee ehitamise keskus.\n", "id": "ekk_Latn_206734"}
{"text": "Burgundia valitsejate loend\n\nBurgundia valitsejate loend loetleb Burgundia valitsejaid (kuningaid, hertsogeid ja krahve).\n", "id": "ekk_Latn_206735"}
{"text": "Pinocchio\n\nPinocchio on itaalia kirjaniku Carlo Collodi loodud tegelaskuju lastejutustusest \"Pinocchio seiklused\", mis ilmus raamatuna 1883. aastal. Pinocchio on pikaninaline puunukk, kes ellu ärkab.\n\nAleksei Tolstoi kirjutas selle põhjal lasteraamatu \"Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused\" (1936).\n\n\"Pinocchio seikluste\" põhjal on tehtud palju filme, tuntuim neist Walt Disney 1940. aastal valminud täispikk animafilm \"Pinocchio\".\n", "id": "ekk_Latn_206736"}
{"text": "Alytus\n\nAlytus ['alitus] () leedupäraselt [aliit'us], (poola Olita) on linn Leedu lõunaosas Nemunase jõe ääres. Linn oli varem Alytuse maakonna keskus, tänapäeval moodustab iseseisva omavalitsusüksuse. Ühtlasi on see ka Alytuse rajooni halduskeskuseks.\n\nLinnas asub Alytaus arena spordihall. Haridust annavad Alytuse Kutsehariduskeskus ja Alytuse kunstnike ametikool, kõrgemat haridust annab Alytuse kolleegium.\n", "id": "ekk_Latn_206737"}
{"text": "Nemunas\n\nNemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas [nämunas], valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas. Jõgi saab alguse Valgevenest (lähte kõrgus 176 m) ja suubub Läänemere Kura lahte, moodustades delta.\n\nNemunas on 937 km pikk. Sellest 459 km voolab ta Valgevenes, 359 km Leedus ning 116 km Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblasti piirijõena. Nemunas on Leedu pikim jõgi, pikkuselt on ta Valgevenes 3. ja Läänemere vesikonnas 4. Ülemjooksul, enne Vusaga ühinemist kannab ta nime Niomaniec. Varem oli jõe lähe kaugemal, väidetavalt olevat Nemunas varem alanud Łošaga samast allikast.\n\nValgla on 98 200 km² ja sinna kuulub 72% Leedu territooriumist. Sügavus on kuni 5 m ja laius kuni 500 m. Vooluhulk suudmes on 678 m³/s, kuid suurvee ajal, mis on märtsist maini, kuni 6800 m³/s. Jõgi voolab aeglaselt, alamjooksul 2 m/s.\n\nJääkattes on Nemunas harilikult detsembrist märtsi lõpuni.\n\nNemunase kaldal asuvad linnadest Stoŭbcy, Biarozaŭka, Masty, Hrodna, Druskininkai, Alytus, Birštonas, Prienai, Kaunas, Vilkija, Gelgaudiškis, Jurbarkas, Smalininkai, Panemunė, Neman ja Sovetsk. Alevitest jäävad jõe kaldale Lubča, Merkinė, Balbieriškis, Rumšiškės, Kačerginė, Kulautuva, Zapyškis, Žemoji Panemunė, Kriūkai, Seredžius, Veliuona, Raudonė ja jõe delta saartel asuv Rusnė.\n\nNemunasse suubub 105 jõge (1. taseme lisajõed), millest 15 on üle 100 km pikad. Neist suurimad on Neris, Nevėžis, Ščara ja Šešupė. Tal on isegi 11. taseme lisajõgesid.\n\nNemunasel on tähtis positsioon Kura lahe elustiku säilitamisele. Nemunasest tulev vesi hoiab lahe vee värske ja võimaldab seal elada nii magevee- kui merekaladel. Nemunase delta laieneb lahe arvel.\n", "id": "ekk_Latn_206738"}
{"text": "Nokia\n\nNokia on linn Soomes Pirkanmaa maakonnas, 15 km kaugusel Tamperest.\n\nNokias elab 28 600 inimest (2004) ja selle pindala on 347,8 km², millest 58,71 km² on veekogude all. Nokia on tööstuslinn, mis on tuntud ka kui mobiilsidefirma Nokia sünnilinn.\n", "id": "ekk_Latn_206739"}
{"text": "Møllehøj\n\nMøllehøj on Taani kõrgeim looduslik maapinnapunkt. Møllehøj kõrgus merepinnast on 170,86 m ja see asub Jüütimaal Aarhusi kesklinnast 25 km edelas. Kõigi Taani Kuningriigi valduste kõrgeim mäetipp on siiski Gunnbjørn Fjeld Gröönimaal (3694 m). Kõikide Euroopa riikide kõrgeimatest punktidest on see (kui mikroriigid nagu Monaco ja Vatikan välja arvata) kõige madalam.\n\nVeebruaris 2005 tehtud mõõtmised näitasid, et seni kõrgemateks peetud läheduses asuvate Yding Skovhøj ja Ejer Bavnehøj looduslik kõrgus on tegelikult madalam (vastavalt 9 ja 51 cm madalam).\n\nPiirkonna küngastel asub arvukalt pronksiaegseid hauakääpaid, millest viis on veidi kõrgemad kui Møllehøj; kõrgeim neist on Yding Skovhøj (172,52 m).\n", "id": "ekk_Latn_206740"}
{"text": "Yding Skovhøj\n\nYding Skovhøj on Taani kõrgeim maismaapunkt (172,52 m), kuid see on inimtegevuse tagajärjel tekkinud. Looduslik kõrgeim punkt on Møllehøj.\n\nYding Skovhøj asub Kesk-Jüütimaa piirkonnas Horsensi vallas.\n\nYdingi metsas asub kolm mullast kuhjatud küngast, mis on pronksiaegsed matmispaigad. Ilma nendeta oleks paik 170,77 m kõrgune. Sõna høj (vanapõhja sõnast haugr) paiga nimes viitab künkale.\n", "id": "ekk_Latn_206741"}
{"text": "Madalmaade Kuningriigi statuut\n\nMadalmaade Kuningriigi statuut (Statuut voor het Koninkrijk der Nederlanden) on õigusakt, mis sätestab Madalmaade Kuningriigi ülesehituse ning Kuningriiki kuuluvate maade vahelised suhted.\n", "id": "ekk_Latn_206742"}
{"text": "Miass\n\nMiass (vene keeles Миасс) on linn Venemaa Tšeljabinski oblastis, Lõuna-Uuralites Miassi jõe ääres. Geograafilised koordinaadid on 55°00'N, 60°06'E.\n", "id": "ekk_Latn_206743"}
{"text": "Dublin\n\nDublin (iiri keeles Baile Átha Cliath) on Iiri pealinn, mis asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. aastal viikingid.\n", "id": "ekk_Latn_206744"}
{"text": "Pirkanmaa maakond\n\nPirkanmaa maakond (rootsi keeles Birkaland) on 1. järgu haldusüksus (maakond) Soomes.\n\nLäänide kaotamiseni 2009. aastal kuulus maakond Lääne-Soome lääni.\n", "id": "ekk_Latn_206745"}
{"text": "Satakunta maakond\n\nSatakunta maakond (rootsi keeles Satakunda, tõlkes 'sadakond') on maakond Soomes.\n\nLäänide kaotamiseni 2009. aastal kuulus maakond Lääne-Soome lääni.\n\nMaakonnakala on jõesilm.\n", "id": "ekk_Latn_206746"}
{"text": "Pohjanmaa maakond\n\nPohjanmaa maakond (tähendus 'Põhjamaa'; rootsi Österbotten) on maakond Soome lääneosas. Elanikest umbes 52% on rootsikeelsed.\n\nLäänide kaotamiseni 2009. aastal kuulus maakond Lääne-Soome lääni.\n", "id": "ekk_Latn_206747"}
{"text": "Petšora jõgi\n\nPetšora (vene Печора, komi Печӧра, neenetsi Санэро'' яха) on jõgi Ida-Euroopas. Saab alguse Uuralitest, voolab läbi Komi Vabariigi ja Neenetsimaa ning suubub Petšora lahte.\n\nPikkus on 1809 km ja valgla 325 000 km². Suuremad lisajõed on Ižma ja Ussa.\n\nJõe ääres asuvad Petšora, Vuktõl ja Narjan-Mar.\n", "id": "ekk_Latn_206748"}
{"text": "Avalik teenistus\n\nAvalik teenistus on töötamine riigi ametiasutuses, kohalikus omavalitsuses või rahvusvahelises organisatsioonis. Eesti Vabariigis sätestab avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi Avaliku teenistuse seadus (lühend – ATS), mis võeti Riigikogu poolt vastu 13. juunil 2012. aastal ning kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 28. juunil 2012. aastal.\n\nKõik avaliku võimu teostajad, peavad oma tööd tehes lähtuma 2015. aastal heaks kiidetud Avaliku teenistuse eetikal, mille eesmärk on ametnike põhiväärtuste ja ametnikueetika tugevdamine.\n\nSeaduslikkus – ametnik lähtub oma tööd EV põhiseadusest ja seadustest Inimesekesksus – ametnik on rahva teenistuses ja tegutseb vastutustundlikult, mõistes, et tema otsustel on mõju inimestele ja ühiskonnale. Usaldusväärsus – ametnik teostab avalikku võimu ainult enda huvides ja hoidub tööpostil teatavaks saadud informatsiooni kasutamisest erahuvides Asjatundlikkus – ametnik tegutseb oma töövaldkonna parimates teadmistest ja oskustest lähtuvalt ning hoiab end kursis tööülesannete täitmiseks vajalike arengutega. Erapooletus – ametnik hoidub tegevustest või olukordadest, mis võivad seada kahtluse alla tema erapooletuse tööülesannete täitmisel. Lisaks hoidub ametnik kingitustest, soodustustest ja teenetest, mis võivad seada kahtluse alla ametniku erapooletuse. Avatus ja koostöö – ametnik teostab võimu viisil, mis on läbipaistev ja arusaadav ning ametnik peab selgitama ja põhjendama oma tööalaseid otsuseid. Lisaks peab ametnik kaasama huvirühmi ja avalikkust neid puudutavate otsuste ettevalmistamisel, tegemisel ja elluviimisel.\n", "id": "ekk_Latn_206749"}
{"text": "Avaliku Teenistuse Kohus\n\nAvaliku Teenistuse Kohus oli Euroopa Liidu avaliku teenistuse asju menetlev erikohus, mis loodi Nice'i lepingu alusel ning tegutses 2004–2016..\n\nKohtus oli 7 kohtunikku. Kohtuotsuseid sai õigusküsimustes edasi kaevata Üldkohtusse ja erandkorras Euroopa Kohtusse.\n\nAvaliku Teenistuse Kohus, Euroopa Kohus ja Üldkohus kokku moodustasid Euroopa Liidu Kohtu. Tänapäeval koosneb Euroopa Liidu Kohus Euroopa Kohtust ja Üldkohtust ja on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.\n", "id": "ekk_Latn_206750"}
{"text": "Õigusküsimus\n\nÕigusküsimus on küsimus, millele vastamiseks tuleb otsustada, milline on asjaomane õigus ning kuidas kohaldatakse seda konkreetsetele tehioludele.\n\nÕigusküsimusi eristatakse traditsiooniliselt faktiküsimustest.\n", "id": "ekk_Latn_206751"}
{"text": "Faktiküsimus\n\nFaktiküsimus on õiguslikus vaidluses tekkinud küsimus faktiväite tõesuse üle.\n\nFaktiküsimusi eristatakse traditsiooniliselt õigusküsimustest.\n", "id": "ekk_Latn_206752"}
{"text": "Indigirka\n\nIndigirka (vene Индигирка, jakuudi Индигир) on jõgi Venemaal Jakuutias.\n\nIndigirka saab alguse 900 m kõrgusel Oimjakoni kiltmaalt, voolab läbi Tšerski mäestiku, möödub läänest Moma ahelikust ja suubub Ida-Siberi merre Kolõma lahte.\n\nIndigirka pikkus on 1726 km, laius kuni 20 km, valgla 360 000 km², vooluhulk suudmes 1850 m³/s. Jõgi on laevatatav kuni Moma jõe suudmeni, aga oktoobrist kuni mai-juunini on ta jääs.\n\nIndigirka moodustab suudmes suure delta. Sada kilomeetrit enne merd hargneb jõgi kaheks: vasakpoolseks Venemaa suudmeharuks (nimi tuleb sellest, et see on kõige lähemal Venemaa Euroopa-osale) ja parempoolseks Keskmiseks haruks. Allavoolu eraldub viimasest paremale Kolõma haru (nimi tuleb sellest, et jääb Kolõma jõe poole). Suudme läheduses tuleb harusid veelgi juurde. Kokku on deltas 7 madalat saart, mis on 2–12 km pikad ja 1–4 km laiad.\n\nVasakpoolse jõeharu järgi on saanud nime selle kaldal olev Russkoje Ustje küla, mis on tuntud omapärase kultuuri poolest. Seal on vene kolonistid juba üle saja aasta elanud.\n\nIndigirka jõgikonnas asub Oimjakon, kus on mõõdetud kõige madalam temperatuur põhjapoolkeral.\n\n1892–1894 uuris piirkonda parun Eduard von Toll, kes geoloogiliste uurimistööde käigus läbis Indigirka basseinis 1 aasta ja 2 päeva pikkuse ekspeditsiooni käigus 25 tuhat km, sellest 4200 km mööda jõgesid.\n\nIndigirka basseinis on avastatud kulda.\n\nSuuremad parempoolsed lisajõed on Nera, Moma, Badjarihha ning vasakpoolsed lisajõed Elgi, Selennjahh, Ujandina, Allaihha ja Bjorjoljohh.\n\nIndigirka ääres asuvad Ust-Nera, Honuu, Belaja Gora ja Tšokurdahh.\n", "id": "ekk_Latn_206753"}
{"text": "Valge Maja\n\nValge Maja (inglise keeles the White House) on Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis asuv hoone, kus asub Ameerika Ühendriikide presidendi ametikorter ja töökoht.\n\nNime Valge Maja kasutatakse ka piltlikult tähistamaks Ameerika Ühendriikide presidendi institutsiooni.\n\nValge Maja aadress on 1600 Pennsylvania Avenue, NW, Washington, USA.\n", "id": "ekk_Latn_206754"}
{"text": "PAE Panathinaikόs\n\nKorvpallisektsiooni kohta vaata artiklit Panathinaikos B. C.\n\nPanathinaikόs FC (Παναθηναϊκός) on 1908. aastal asutatud Kreeka jalgpalliklubi, mis tegutseb Ateenas.\n\nKlubi kodustaadion on Ateena olümpiastaadion.\n", "id": "ekk_Latn_206755"}
{"text": "Magnitogorsk\n\nMagnitogorsk on kaevandus- ja tööstuslinn Venemaal Tšeljabinski oblastis. Linn asub Lõuna-Uuralites Uurali jõe ääres.\n\nMagnitogorsk on asutatud 1929. aastal metallurgiakombinaadi rajamisega seoses. Linnaõigused sai 1931. aastal.\n\nLinnas tegutseb jäähokiklubi Magnitogorski Metallurg.\n", "id": "ekk_Latn_206756"}
{"text": "Päris-Soome maakond\n\nPäris-Soome (soome keeles Varsinais-Suomi, rootsi keeles Egentliga Finland) on maakond Soome edelaosas.\n\nLäänide kaotamiseni 2009. aastal kuulus maakond Lääne-Soome lääni.\n", "id": "ekk_Latn_206757"}
{"text": "Kesk-Pohjanmaa maakond\n\nKesk-Pohjanmaa maakond (rootsi Mellersta Österbotten) on 1. järgu haldusüksus (maakond) Soomes.\n", "id": "ekk_Latn_206758"}
{"text": "Murmansk\n\nMurmansk (vene keeles Мурманск) on linn Venemaal, Murmanski oblasti keskus, Arktika suurim linn. Linn asub Koola poolsaare põhjakaldal, polaarjoone taga.\n\nLinn on asutatud 1916. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206759"}
{"text": "Kardinal Richelieu\n\nKardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (9. september 1585 – 4. detsember 1642) oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane, hertsog.\n\nAastail 1607–1624 oli ta Luçoni piiskop ja 1635–1642 Cluny abt, 1622. aastast kardinal. 1624. aastast surmani oli ta Prantsusmaa tegelik valitseja.\n\n1635. aastal asutas ta Prantsuse Akadeemia.\n", "id": "ekk_Latn_206760"}
{"text": "Papandayan\n\nPapandayan on vulkaan Jaaval. Kõrgus 2665 meetrit.\n\n1772. aasta purse hävitas 40 küla. Hukkus peaaegu 3000 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_206761"}
{"text": "Torino\n\nTorino (saksa, inglise ja prantsuse keeles Turin, hispaania keeles Turín) on linn Põhja-Itaalias, Piemonte maakonna ja città metropolitana di Torino keskus. See asub Po ja Dora Riparia jõe liitumiskohas. Torino on riigi suuruselt neljas linn ja Milano järel suuruselt teine linn riigi põhjaosas. Torino elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga on 872 091, koos eeslinnadega 1,7 miljonit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_206762"}
{"text": "Henry VIII\n\nHenry VIII (28. juuni 1491 – 28. jaanuar 1547) oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1509–1547.\n\nHenry sai põhiliselt tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel väga tihedalt seotud. Samas oli ta ka riigijuhtimise teistes valdkondades suhteliselt edukas, pidas tihti sõdu ning püüdis oma varandust pidevalt kasvatada. Samuti oli ta kõrgelt haritud, oskas paljusid keeli, tegeles musitseerimise ning filosofeerimisega.\n\nRahvusvahelistes suhetes oli Henry tihti kaalukeeleks Prantsusmaa kuninga François I ja Saksa-Rooma riigi valitseja Karl V vahel, kes kumbki Mandri-Euroopas püüdsid oma mõjuvõimu kehtestada. Algul toetas Henry Karli, siis läks François poole üle (Prantsuse kuningas aitas tal üle saada ka reformatsiooniga tekkinud probleemidest), lõpuks aga sidus ta end taas Karliga, püüdes võita juurde valdusi Prantsusmaal (tema ajaks oli inglaste kätte jäänud vaid Calais).\n", "id": "ekk_Latn_206763"}
{"text": "Norilsk\n\nNorilsk on linn Venemaal Krasnojarski krais. See on Siberi kõige põhjapoolsem ja Murmanski järel maailmas suuruselt teine linn, mis jääb põhja poole põhjapolaarjoonest. Norilsk on maailma kõige põhjapoolsem üle 100 000 elanikuga linn.\n\nNorilski lähedal on maailma suurimad niklimaardlad, lisaks kaevandatakse vaske, koobaltit, plaatina ja kivisütt. Linnast põhja pool asub vasetehas. Linna suurim tööandja on Norilski Nikel.\n\nPiirkond on ulatuslikult saastunud. Norilski õhu nikli- ja bensopüreenisisaldus ning vasesisaldus on viimastel aastatel ületanud normi piire.\n\nAastail 1935–1956 tegutses seal Norilski parandusliku töö laager ehk Norillag, mis kuulus GULAG-i süsteemi.\n", "id": "ekk_Latn_206764"}
{"text": "Krasnojarsk\n\nKrasnojarsk (vene Красноярск (fraasist Кызыл-җар (Кызыл яр = красный яр) 'punane järsak') on linn Venemaal, Krasnojarski krai keskus. Linn asub Ida-Siberis Jenissei ülemjooksul Novosibirskist idas.\n\nElanike arv aastal 2005 oli 917 200, 2009. aastal 951 000, 2010. aastal 973 900 ja 2014. aastal 1 035 528. Krasnojarsk on Siberi suuruselt kolmas linn.\n", "id": "ekk_Latn_206765"}
{"text": "Valletta\n\nValletta on Malta pealinn.\n\nLinn asub Malta saare Valletta poolsaarel.\n\nLinn asutati 1566. aastal ja sai nime Johanniidide ordu (Malta ordu) suurmeistri Jean Parisot de la Valette'i järgi.\n\nValletta ajalooline kesklinn on aastast 1980 UNESCO maailmapärandi nimistus oleva objekti Valletta linn osa.\n", "id": "ekk_Latn_206766"}
{"text": "Lipetsk\n\nLipetsk (vene keeles Липецк, sõnast липа 'pärn') on linn Venemaal, Lipetski oblasti keskus. Asub Oka-Doni madalikul Voroneži jõe ääres, 500 km Moskvast lõunas ja 110 km Voronežist põhjas. Geograafilised koordinaadid on 52° 37' N, 39° 36' E.\n", "id": "ekk_Latn_206767"}
{"text": "Sektor Gaza\n\nSektor Gaza (vene Сектор Газа) oli 1987. aastal Voronežis asutatud vene punkansambel.\n\nAnsambli nimi ('gaasisektor' ja ühtlasi 'Gaza sektor') viitab Voronežis asuva tugevalt saastatud tööstusrajooni rahvapärasele nimele.\n\nAnsambli juhtfiguur oli Juri Klinskihh (hüüdnimega Hoi) (1964–2000).\n\n1995. aastal esines ansambel ka Tallinnas \"Rock Summeril\".\n", "id": "ekk_Latn_206768"}
{"text": "Carl Gustaf Emil Mannerheim\n\n(4. juuni 1867 Askainen – 27. jaanuar 1951 Lausanne Šveits) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president, vabahärra. Mannerheim teenis Soome kodusõja ajal Valgekaartlaste sõjaväejuhina (1918), Soome Kaitseväe juhina (1939–1945) ning Soome kuuenda presidendina (1944–1946).\n", "id": "ekk_Latn_206769"}
{"text": "Engels\n\nEngels on linn Venemaal Saratovi oblastis Volga jõe vasakul kaldal Saratovi linna vastas.\n\n1747. aastast on teada linna kohas asunud Pokrovskaja asula, mis 1914. aastal sai linnaõigused ja nimetati ümber Pokrovskiks. 1931. aastal nimetati Friedrich Engelsi järgi Engelsiks.\n\nKatariina II ajal asustati sakslastega.\n\nAastatel 1922–1941 oli Volgasakslaste ANSV pealinn.\n\nLinnas asub trollibusse tootev ettevõte Trolza ja raudteevagunite tehas.\n\nLinna lähedal on strateegiliste pommitajate baas Engels-2.\n", "id": "ekk_Latn_206770"}
{"text": "Pokrovsk\n\nPokrovsk (vene keeles Покровск) on linn Venemaal Sahhas Leena jõe kaldal, 78 km Jakutskist edelas.\n\n2010. aastal elas seal 9495 inimest. Pokrovsk sai linnaliseks asulaks 1941. aastal ning linnaõigused 1998. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206771"}
{"text": "Saratov\n\nSaratov (vene keeles Саратов; varasem eestikeelne nimekuju Saraatov) on linn Venemaal, Saratovi oblasti keskus. Asub Volga jõe paremal kaldal.\n\nSaratov on suur transpordisõlm ja üks Venemaa suurimaid masinaehituse keskusi, seal on ka lennukitehased (Jak-40 ja Jak-42 tootmine).\n\nSaratovit ühendab Engelsiga sild üle Volga jõe. Kolmest küljest on linn ümbritsetud kuni 300 m kõrguste mägedega.\n\nSaratovi sõpruslinnad on Bratislava (Slovakkia), Dallas (Ameerika Ühendriigid), Dobrič (Bulgaaria), Taiyuan (Hiina).\n", "id": "ekk_Latn_206772"}
{"text": "Kaitseministeerium (üldmõiste)\n\nEesti Vabariigi Kaitseministeerium Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Kaitseministeerium, MOD - UK Ministry of Defense, koduleht -\n", "id": "ekk_Latn_206773"}
{"text": "Viktor Sanejev\n\nViktor Sanejev (3. oktoober 1945 Suhhumi – 3. jaanuar 2022 Sydney, Austraalia) oli NSV Liidu kergejõustiklane (kolmikhüppaja). Kolmekordne olümpiavõitja (1968, 1972 ja 1976).\n\nSanejev on IAAF-i kuulsuste halli liige.\n\nTa oli Thbilisi aukodanik (2005).\n\nNSV Liidu teeneline meistersportlane 1968.\n", "id": "ekk_Latn_206774"}
{"text": "Jaak Uudmäe\n\nJaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.\n\nTa lõpetas aastal 1972 Tartu 8. Keskkooli ja aastal 1979 Eesti Põllumajanduse Akadeemia majandusteaduskonna.\n\nAastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSV Liidu teenelise treeneri ja Jaagule NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus.\n\nAastal 2001 sai Jaak Uudmäe Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi.\n\n1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97.\n\nTema nimel on kolmikhüppe Eesti rekord 17.35 ja siserekord 17.10.\n", "id": "ekk_Latn_206775"}
{"text": "Tambov\n\nTambov on linn Venemaal, Tambovi oblasti keskus. Asub Volga-Doni madalikul Tsna jõe vasakul kaldal.\n\nTambov on asutatud 1636. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206776"}
{"text": "Atašee\n\nAtašee (vanaprantsuse keeles estachier; prantsuse keeles attaché, 'juurde kinnitama') on diplomaatilise esinduse töötajate hulka kuuluv isik (karjääri- või erialadiplomaat), mõnes riigis ühtlasi esimene (madalaim) diplomaatiline teenistusaste.\n\nSageli omavad atašeed mingi valdkonna eriteadmisi ning mõningates välisteenistuse süsteemides kasutataksegi erialaatašeesid (nt kaitseatašee, justiitsatašee, kultuuriatašee, pressiatašee).\n\n1. Sõjaväeatašee – määratakse ühe riigi sõjaväeliste ametkondade poolt teise riigi vastava ametkonna juurde või kuulub selle maa välissaatkonna koosseisu, olles saadiku sõjaline nõunik.\n\n2. Pressiatašee – välissaatkonna töötaja, kelle ülesandeks on tegelda ajakirjandusega ja korraldada infovahetust.\n\n3. Erialaatašee – riigi erinevate ametkondade (tööstuse, kultuuri, kaubanduse, tehnika, teaduse jne) esindaja välissaatkonnas; selles ametis on tavaliselt oma ala asjatundjad, mitte karjääridiplomaadid.\n\n4. Diplomaatiline atašee – madalaim diplomaatiline aste, oma riigi välisministeeriumi poolt välissaatkonda lähetatud karjääridiplomaat.\n\n5. Auatašee – inimene, kes on valinud endale diplomaadi karjääri, kuid ei kuulu veel välisministeeriumi koosseisu ega ole ka selle palgalehel.\n\nSõjaväe-, kaubandus- või pressiatašee on diplomaatilises missioonis tegelikult palju kõrgem ametikoht, kui atašee aste seda ette näeb. Sageli võivad nad olla seotud luureteenistustega, mis kasutavad atašee ametikohta agendi kattevarjuna, kuid missioonisiseses hierarhias asetuvad need noorematest diplomaatidest palju kõrgemale positsioonile.\n", "id": "ekk_Latn_206777"}
{"text": "Põltsamaa jõgi\n\nPõltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi. Varem on Põltsamaa jõge käsitletud ka Emajõe lisajõena ja Pedja suhtes peajõena.\n\nPõltsamaa jõgi saab alguse Pandivere kõrgustiku edelaserva allikatest. Jõe pikkus on 136 km ja valgla 1297 km². Jõe langus on 72 m ja lang 0,53 m/km. Põltsamaa jõgi kuulub veemajanduslikult Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonda.\n\nPõltsamaa jõe ääres asub Põltsamaa linn.\n\nPõltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab nelja maakonna piires.\n", "id": "ekk_Latn_206778"}
{"text": "Pedja jõgi\n\nPedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi. Saab alguse Pandivere kõrgustikult, Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke, varem arvati teda hoopis Põltsamaa jõe suurimaks lisajõeks (A. Loopmann, 1979). Lähtest kuni Onga jõe suubumiseni on tema nimi ka Avanduse jõgi ja alates ühinemiskohast Põltsamaa jõega kuni Emajõkke suubumiseni kannab ka nime Pede jõgi (varem ka Paala jõgi). Suurim laius on Pedja jõel enne Emajõkke suubumist, mis on umbes 55 meetrit. Pikkus 125 km, valgla 2688 km².\n\nJõe ääres asuvad Jõgeva linn, Jõgeva alevik ja Puurmani alevik. Pedja suuremad lisajõed on Põltsamaa, Onga, Kaave, Pikknurme ja Umbusi jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_206779"}
{"text": "Portland Trail Blazers\n\nPortland Trail Blazers on USA korvpalliklubi, mis mängib korvpalliliigas NBA. Meeskond kuulub läänekonverentsi loodedivisjoni ja peab oma kodumänge Portlandis Moda Centeris.\n", "id": "ekk_Latn_206780"}
{"text": "Seimi jõgi\n\nSeim (ukraina ja vene keeles Сейм) on jõgi Euroopas, täpsemalt Venemaal ja Ukrainas.\n\nJõgi algab Kesk-Vene kõrgustikult Venemaal Belgorodi oblasti põhjaservas ja voolab valdavalt läände. Lähtest suudme poole minnes ületab jõgi kiiresti Kurski oblasti piiri ja voolab läbi kogu Kurski oblasti. Esimene suur asula Seimi jääres on Krivets. Järgmises, Solntsevos, pöörab jõgi loodesse ja jõuab Kurskisse, kus temasse suubub paremalt Tuskar. Seal keerab jõgi taas läände ning voolab läbi Prjamitsõno ja Kurtšatovi. Vasakult suubub Seimi Reut. Edasi läbib Seim Imeni Karla Liebknechta ja Lgovi ja temasse suubub suurim parempoolne lisajõgi Svapa. Svapa suudmes pöördub Seim lõunasse, möödub loode poolt Ivanovskojest, läbib Rõlski, möödub Korenevost lääne poolt ja suundub siis uuesti läände, läbides Gluškovo. Siis jõuab Seim Venemaa ja Ukraina piirini, keerab seal lõunasse ja voolab lühikest aega piirijõena. Tjotkinos suundub ta läände ja jõuab Ukrainas olevasse Sumõ oblastisse. Enne Burõni pöörab jõgi põhja, Putõvlis uuesti läände ja jõuab Tšernigovi oblastisse. Seal voolab ta läbi Baturini ja suubub Sosnõtsjast idas vasakult Desnasse.\n\nSeimi jõe veed voolavad lõpuks Dnepri kaudu Musta merre.\n\nEnam-vähem kogu ulatuses lähtest suudmeni kulgeb Seimist lõuna pool raudtee, üksnes enne Kurskit on raudtee lühikest aega põhja pool. Burõnist lääne pool on raudtee Seimist pisut kaugemal, läbides Konotopi ja Bahmatši ning jõudes Desnani Makošines. Kurskist kuni Rõlskini kulgeb jõe lõunakaldal ka maantee.\n\nSeimi jõe pikkus on 696 km ja valgla on 27 500 km². Tema lähte kõrgus on 178 m merepinnast ja suudme kõrgus merepinnast 112 m, nii et jõe langus on 66 m ja lang umbes 1 dm/km. Vooluhulk 105 km kaugusel suudmest on keskmiselt 99,6 m³/s.\n", "id": "ekk_Latn_206781"}
{"text": "Paricutín\n\nParicutín on vulkaan Põhja-Ameerikas Mehhikos.\n\nVulkaani koonus hakkas äkki tühjale põllule kerkima 1943. aasta 20. veebruaril. Kõrgus praegu 2808 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_206782"}
{"text": "Flat Holm\n\nFlat Holm (kõmri Ynys Echni) on saar Keldi mere Bristoli lahes.\n\nPindala umbes 20 ha, kõrgus umbes 30 meetrit.\n\nKuulub Suurbritanniale.\n", "id": "ekk_Latn_206783"}
{"text": "Välismaa arhitektide loend\n\nSiin on loetletud välismaa arhitekte.\n\nEestist pärit, Eestis elanud, Eesti kodakondsusega ja eesti rahvusest arhitektid on loetletud Eesti arhitektide loendis.''\n", "id": "ekk_Latn_206784"}
{"text": "Priit Võigemast\n\nPriit Võigemast (sündinud 18. aprillil 1980) on eesti näitleja ja lavastaja.\n\nÕppis aastatel 1998–2002 Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XX lennus. Töötas seejärel 2002–2007 Ugalas. Aastatel 2007–2015 oli ta Tallinna Linnateatri näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_206785"}
{"text": "Pavlov\n\nPavlov on vulkaan Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel. Selle kõrgus 2504 meetrit. Pavlov on üks kõige aktiivsemaid vulkaane Ameerika Ühendriikides.\n", "id": "ekk_Latn_206786"}
{"text": "A (ansambel)\n\nA on briti alternatiivroki ansambel, millele panid 1994. aastal aluse kolm venda (Jason, Giles ja Adam Perry) ning nende kaks sõpra (Mark Chapman ja Steve Swindon). Steve Swidon lahkus ansamblist aastal 1997 ja tema asemele tuli Dan Carter.\n", "id": "ekk_Latn_206787"}
{"text": "Pelée\n\nPelée on vulkaan Martinique'i saarel.\n\nVulkaani kõrgus on 1397 meetrit.\n\nVulkaan purskas viimati aastatel 1929–1932.\n\nPelée jalamil asub Vulkaani muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_206788"}
{"text": "Poitiers' lahing\n\nPoitiers' lahingu nime all on tuntud mitu olulist militaarkonfrontatsiooni: Poitiers' lahing, ka Tours'i lahing, oli kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Teine Poitiers' lahing oli 1356. aastal inglaste ja prantslaste vahel ning oli üks Saja-aastase sõja otsustavamaid. Inglased saavutasid Musta Printsi Edwardi juhtimisel täieliku võidu ning Prantsuse kuningas Jean II Hea langes nende kätte vangi.\n", "id": "ekk_Latn_206789"}
{"text": "Kuban\n\nKuban (vene Кубань, adõgee Пшыз Phšõž ja tšerkessi Псыжь Phsõž, abasiini Къвбина) on jõgi Põhja-Kaukaasias. Jõgi saab alguse Elbruse mäe lähedalt ja suubub Aasovi merre.\n\nPikkus 870 km, valgla 56 000 km².\n\nKubani piirkonda ja Krasnodari kraid nimetatakse jõe järgi ka Kubanimaaks.\n\nJõe ääres asuvad Krasnodari, Armaviri, Karatšajevski, Nevinnomõsski ja Tšerkesski linn.\n\nSuuremad lisajõed on Urup, Laba, Pšiš ja Belaja.\n\nKubani jõge tundsid juba vanad kreeklased, kes nimetasid jõge Hypanis.\n", "id": "ekk_Latn_206790"}
{"text": "Amuur\n\nAmuur (vene keeles Амур, hiina keeles 黒竜江, traditsioonilises kirjas 黑龍江 (Heilong Jiang (Hēilóng Jiāng); 'musta draakoni jõgi'), mongoli keeles Хара-Мурэн ('must jõgi'), mandžu keeles ᠰᠠᡥᠠᠯᡳᠶᠠᠨ ᡠᠯᠠ (sahaliyan ula; 'must jõgi'), nanai keeles Даи Мангбо (Dai Mangbo; 'suur jõgi'), nivhi keeles La) on Kaug-Idas asuv jõgi.\n\nTa on Venemaa ja Hiina piirijõgi.\n", "id": "ekk_Latn_206791"}
{"text": "President\n\nPresident on paljude organisatsioonide, ettevõtete, asutuste ja riikide juhi tiitel. Algselt tähendas president koosoleku või tseremoonia ees istuvat ametnikku. Tänapäeval on president eelkõige täitevvõimu teostaja.\n\nMuuhulgas on president tänapäeval peaaegu kõigi vabariikide riigipeade ametinimetus.\n\nEesti president on Alar Karis.\n", "id": "ekk_Latn_206792"}
{"text": "Monarh\n\nMonarh (kreeka keeles μόναρχος = μόνος 'üksi' + αρχόςon 'valitseja') on monarhistliku riigikorraga riigi valitseja või riigipea.\n\nMonarhi eristamiseks muud tüüpi riigipeast ei ole kindlaid tunnuseid. Enamasti, kuigi mitte alati, on monarhi positsioon eluaegne ja päritav. Kõige tunnuslikum on traditsioonilise monarhitiitli kandmine. Eristatakse piiratud (konstitutsiooniline monarhia), absoluutset ja religioosset monarhiat. Monarhism.\n", "id": "ekk_Latn_206793"}
{"text": "Mokša jõgi\n\nMokša (vene Мокша, mokša Ю (Ju)) on jõgi Venemaal. Mokša jõgi saab alguse Penza linna lähedalt, voolab põhja, Mordva Vabariigis läände ja suubub paremalt Oka jõkke.\n\nPikkus 656 km. Suuremad lisajõed on Tsna, Issa ja Vad.\n\nJõe ääres asuvad Kovõlkino, Temnikov ja Krasnoslobodsk.\n", "id": "ekk_Latn_206794"}
{"text": "Tsna (Mokša)\n\nTsna (vene keeles Цна) on jõgi Venemaal, Mokša jõe vasakpoolne lisajõgi. Tsna saab alguse Oka-Doni madalikult ning voolab põhja läbides Tambovi ja Moršanski linna. Suuremad lisajõed on Kjorša, Kašma ja Võša.\n\nPikkus 451 km.\n", "id": "ekk_Latn_206795"}
{"text": "Don\n\nDon (vene keeles Дон, adõgee keeles Тен (Then)) on jõgi Euroopas, saab alguse Tula linna lähedalt ja voolab lõunasse, enne Doni kõrgustikku keerab itta ja enne Volga kõrgustikku edelasse ning suubub Aasovi merre, moodustades delta. 105 km pikkune Volga-Doni kanal ühendab teda Volga jõega.\n\nDoni pikkus on 1870 km, kuid paljude loogete tõttu on lähte ja suudme vaheline kaugus linnulennult vaid 700 km.\n\nSuuremad lisajõed on Sosna, Voronež, Donets ja Hopjor. Donil asub Tsimljanski veehoidla.\n\nDoni ääres asuvad Novomoskovsk, Liski, Volgodonsk ja Rostov Doni ääres.\n\nVanad kreeklased tundsid jõge nimega Tanais (Ταναις).\n", "id": "ekk_Latn_206796"}
{"text": "Feng shui\n\nFeng shui (hiina keeles 風水 fēngshuǐ 'tuul-vesi') on mitu tuhat aastat vana Hiina ruumikorralduse meetod, mille eesmärk on saavutada inimese harmoonia ümbritseva keskkonnaga. Selle põhimõtted pärinevad taoismist.\n\n19. sajandi kristlastest misjonärid liigitasid selle geomantiasse. Ajalooliselt kuulus feng shui Hiina metafüüsika viie kunsti hulka, esindades füsiognoomikat (inimese iseloomu arvestamine tema välimuse järgi) ehk feng shui arvestas inimese iseloomu teda ümbritseva keskkonna järgi.\n\nFeng shui soovitas sobivat linnade, külade ja ehitiste paigutust, lähtudes nähtamatust jõust, mis ühendab omavahel universumit, maad ja inimesi ja mida nimetatakse qi'ks.\n\nFeng shui juured on hiinlaste austuses looduse vastu ja usus, et kõik asjad on ühtsed. Feng shui eeldab, et harmoonia võti on loomuliku tasakaalu hoidmine igapäevases elus.\n\nTänapäeval kasutab new age feng shui'd kui abivahendit keskkonna organiseerimisel kodukujunduses, disainis jne.\n", "id": "ekk_Latn_206797"}
{"text": "Smolensk\n\nSmolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus. Asub Dnepri jõe ääres, Smolenski-Moskva kõrgustiku põhjanõlval. Elanike arv on 330 961 (2014). Linna ulatus läänest itta on 25 km ja põhjast lõunasse 15 km.\n", "id": "ekk_Latn_206798"}
{"text": "10 km käimine\n\n10 km käimine on kergejõustiku ala.\n\nMeeste maailmarekordi omanik on venelane Roman Rasskazov ajaga 37.11, mille ta saavutas 28. mail 2000 Saranskis. Naiste maailmarekordi omanik on venelanna Jelena Nikolajeva ajaga 41.04.\n", "id": "ekk_Latn_206799"}
{"text": "Ares\n\nAres oli vanakreeka mütoloogias sõjajumal, peajumal Zeusi ja jumalanna Hera poeg.\n\nAres oli mässuliste ja õiglust armastavate meeste jumal, julm ja halastamatu nõrkade ning helde tugevate vastu. Kõige ulatuslikum oli Arese kultus Spartas. Varajastel aegadel ohverdati talle seal sõjavange. Samuti toimusid Spartas öised koerte ohverdamised Aresele Enyaliose nime all. Ateenas oli Areopaagi jalamil Arese tempel. Roomas temaga samastatud Marsi kultus oli laialdasem.\n\nArese ja armastusjumalanna Aphrodite lastena on nimetatud Phobost, Deimost, Harmoniat, Enyaliost, Anterost ja Erost. Lapsi oli tal jumalannadega, inimestega ja muude olenditega kokku 25–34 (eri autorite andmed).\n\nArese teised tuntumad lapsed olid amatsoonide kuninganna Hippolyte ja tema noorem õde Antiope, kuningas Theseuse naine (ainus amatsoon, kes abiellus). Mõned versioonid samastavad Hippolyte ja Antiope või peavad Theseuse naiseks Hippolytet.\n\nArese sümbolid on kotkas, oda, kiiver ja kilp. Tema vaste vanarooma mütoloogias on Mars.\n", "id": "ekk_Latn_206800"}
{"text": "Oranjestad (Aruba)\n\nOranjestad on Aruba pealinn ja suurim linn.\n\nOranjestadi elanike arv on 2005. aasta andmetel 30 000.\n", "id": "ekk_Latn_206801"}
{"text": "Artemis\n\nArtemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast. Tema rooma vaste on Diana.\n\nTa on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Ent üks müüt reedab, et tegelikult oli ta oma vennast vanem, sest Artemis oli ulatanud oma emale abistava käe Apolloni sünni juures. Artemis sündis Deelose saarel. Ükski maapaik ei söandanud Letole sünnitamiseks kohta anda, sest Leto oli lapsed saanud Zeusiga väljaspool abielu ja kõik paigad kartsid Zeusi naise Hera viha. Pealegi oli Hera saatnud Letot jälitama kohutava koletise Pythoni. Ainult Deelos, mis oli seni olnud ujuv saar, oli lõpuks nõus. Tänutäheks jäi saar pärast seda kindlalt paigale ja Apollon rajas saarele pärast Pythoni tapmist oma templi. Kahe jumala sünnisaarena sai Deelos kreeklaste seas üldiselt austatud paigaks.\n\nSünnipaiga, Delosel asuva Kýnthose mäe järgi nimetati teda ka Kynthiaks.\n\nArtemis oli neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Tema sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema puuks peeti küpressi. Artemise saatjaiks olid nümfid.\n\nArtemises oli paljude, sealhulgas kreekaeelsete rahvaste jumalate jooni. Paljus sarnanes tema kultus puukultusega. Kuna tema vend Apollon oli päikesejumal, siis nimetati Artemist kuujumalaks ja samastati Selenega. Apollonit kui päikesejumalat kutsuti Phoiboseks, seetõttu kutsuti Artemist kui kuujumalat Phoibeks. Teda peeti ka vooruse-, taimekasvu- ja viljakusjumalannaks. Lisaks peeti teda abielu sõlmimise ja sünnitusjumalannaks ning sellisena samastati teda Eileithyiaga. Temaga samastati ka nõidusejumalannat Hekatet ja teda seostati ööpimedusest tuleva hirmuga.\n\nNiisugust vastuolu selgitati lõpuks niimoodi, et Artemis on kolme palgega. Taevas on ta Selene, maa peal Artemis ning allmaailmas ja öösiti ka maa peal Hekate.\n\nArtemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks. Seetõttu kaitses ta teisi amatsoone ja nümfe. Kui näiteks Alpheios jälitas Arethusat ja Arethusa palus end päästa, siis moondas Artemis ta allikaks\n\nArtemise jüngrite hulka kuulusid Hippolytos, Kallisto ja Orion, aga mitte korraga, vaid eri aegadel.\n\nArtemisele oli pühendatud Keryneia hirv, kelle elusana äratoomine oli üks Heraklese vägitöödest.\n", "id": "ekk_Latn_206802"}
{"text": "Tula\n\nTula (mööndav on ka varasem eestikeelne nimekuju Tuula) on linn Venemaal, Tula oblasti keskus. Asub Moskvast 165 km lõunas, Upa jõe ääres.\n\nArvatakse, et Tulat on esmamainitud 1146. aastal (Taidula).\n\nHiljem oli Tula Rjazani vürstiriigi piirilinnaks. 16. sajandi alguses läks Moskva vürstiriigi koosseisu ja 1530. aastal ehitati kivist kreml, mis pidas vastu tatarlaste piiramise 1552. aastal.\n\n1712. aastal külastas linna Peeter I, kelle käsul ehitati Tulasse Venemaa esimene relvatehas. Peagi sai Tulast Ida-Euroopa suurim rauatööstuse keskus. Linn on tänapäeval masinaehituse keskus.\n\nKodusõja ajal oli Tula Punaarmee relvabaasiks.\n\nTula lähedal Jasnaja Poljanas asub Lev Tolstoi kodu- ja matusepaik.\n\n1. jaanuaril 2005 oli elanike arv 465 900. 2005. aastal liideti Tulaga linnalähedased alevid Skuratovski, Kossaja Gora, Gorelki ja Mendelejevski, mille arvel suurenes linna elanike arv ligi 50 000 võrra. 1. jaanuari 2006 seisuga oli Tulas 509 000 elanikku, 1. jaanuaril 2007 oli see arv vähenenud 504 000-ni, 2008. aastal 500 000-ni ja 2009. aastal 496 000-ni.\n", "id": "ekk_Latn_206803"}
{"text": "Upa jõgi\n\nUpa (vene keeles Упа) on jõgi Tula oblastis, Oka parempoolne lisajõgi. Selle pikkus on 345 km ja valgla pindala 9510 km². Jõgi saab alguse Volovo alevikust 3 km põhja pool Verhoupje küla juures, voolab Kesk-Vene kõrgustikul, moodustades suuri jõelookeid. Kuni Tula linnani voolab peamiselt põhja suunas, pärast seda lääne poole. Suubub Oka jõkke Kulešovo aleviku lähedal.\n\nParempoolsed lisajõed on Uperta, Šivorona, Šat, Tulitsa, Kolodnja, Plava; vasakpoolne lisajõgi on Solova.\n\nJõe ääres asuvad Tula ja Sovetski linn ning Odojevi alev. Sovetski juurde on rajatud hüdroelektrijaama veehoidla pindalaga 5,7 km².\n", "id": "ekk_Latn_206804"}
{"text": "Voroneži jõgi\n\nVoronež (vene Воронеж) on Doni vasakpoolne lisajõgi.\n\nJõe ääres asuvad Voroneži ja Lipetski linn. Pikkus 342 km, valgala 21 600 km².\n\n1972. aastal rajati jõele Voroneži linna juurde 30 km pikkune Voroneži veehoidla.\n", "id": "ekk_Latn_206805"}
{"text": "Fredis Refunjol\n\nFredis Refunjol (sündinud 19. detsembril 1950 Arubal) on alates 11. maist 2004 Aruba kuberner.\n\nEnne poliitikukarjääri töötas ta aastatel 1973–1983 õpetajana.\n\nRefunjol on abielus, tal on kolm last.\n", "id": "ekk_Latn_206806"}
{"text": "Irtõš\n\nIrtõš (vene keeles Иртыш, uiguuri keeles ئېرتىش (Ertix), kasahhi keeles Ертiс (Jertis)) on jõgi Aasias, Obi vasakpoolne ja suurim lisajõgi.\n\nJõe pikkus on 4248 km. Tema valgla on 1 673 470 km². Jõe lang on keskmiselt 3 cm/km.\n\nJõgi algab Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas Altay linnast idas ja kannab nime Must Irtõš (Kara Irtix), voolab Altayst kagu poolt ringi ja lääne suunas läbi Džungaarias asuva Burqini Kasahstani, täpsemalt Ida-Kasahstani oblasti piirini. Temast põhja jääb Altai ja lõunasse Sauõri ahelik. Kasahstanis suubub jõgi Zajsani veehoidlasse. Sealt väljub jõgi põhja suunas ning voolab idakaldal oleva Küršimi ja läänekaldal oleva Samari vahelt läbi. Siis pöördub ta kirdesse, aga Ülkennarõmis loodesse. Seejärel suubub temasse paremalt Buktõrma. Irtõš voolab läbi Serebrjanski, oblastikeskuse Öskemeni ehk Ust-Kamenogorski ja Glubokoje ning pöördub läände. Siis läbib ta Semej ehk Semipalatinski. Glubokoja ja Semej vahel suubub Irtõši paremalt Uba jõgi. Vasakult jõuavad temasse Šagani ja Aštšõsu veed, mis enne omavahel ühinevad. Kurtšatovist alates voolab Irtõš loodesse Abaj ja Pavlodari oblasti piirijõena, hiljem Pavlodari oblastis. Natuke enne Irtõši kaob liiva Tündik. Irtõš läbib Akku, Köktöbe, Aksu (seal suubub jõkke Jertisi-Karagandõ kanal), oblastikeskuse Pavlodari, Katširõ ehk Kašõri, Aktogaj, Jertise ja Železinka ning jõuab Venemaa piirile. Ta voolab algul Omski oblastis läbi Tšerlaki ja Omski, kus temasse suubub paremalt Om. Pärast Omskit suundub Irtõš kirdesse, Bolšeretšjes põhja, Taras loodesse ja pärast Znamenskojet läände. Bolšeretšje ja Tara vahel suubub Irtõši Tara jõgi.\n\nIrtõš läbib Tevriz, Ust-Išimi, kus temasse suubub vasakult Išimi jõgi, ja ületab Tjumeni oblasti piiri. Ta läbib Vagai, kus temasse suubub vasakult Vagai jõgi, ja Tobolski ehk Tepõl voši, kus temasse suubub vasakult Tobol. Seal suundub Irtõš põhja, möödub lääne poolt Turtassist, läbib Uvati ja temasse suubub paremalt Demjanka. Siis läbib ta Gornopravdinski ja ületab Handi-Mansimaa piiri. Vasakult suubub temasse Konda ehk Huntang. Irtõš ise suubub Handi-Mansimaa pealinna Hantõ-Mansiiski juures vasakult Obi jõkke.\n\nObi pikkust loetakse sageli mitte Obi enda läheni, vaid Irtõši lähteni – viimane nimelt asub märksa kaugemal (vastavalt 3650 km ja 5410 km). Irtõš on pikem kui kogu Ob oma lähtest suudmeni. Irtõš on (Missouri ees) kõige pikem lisajõgi maailmas. Ta voolab 525 km ulatuses Hiinas, 1700 km ulatuses Kasahstanis ja 2010 km ulatuses Venemaal.\n\nIrtõš toitub ülemjooksul peamiselt lumest ja liustikest, vähem vihmast, aga alamjooksul lumest, vihmast ja lisajõgedest. Jõe keskmine vooluhulk on Öskemenis 628 m³/s, Semejs 960 m³/s, Omskis 917 m³/s, Tobolskis 2150 m³/s ja suudmes 3000 m³/s. Aastane vooluhulk on 95 km³.\n\nVeetase jões on ülalpool Zajsani 4,4 m, Omskis 7 m ja Ust-Išimis 12,7 m, aga suudme poole see väheneb.\n\nIrtõš jäätub ülemjooksul novembri lõpus, aga alamjooksul oktoobri alguses. Jääminek on aprillis.\n\nIrtõšil toimub korrapärane laevaliiklus 3784 km ulatuses, suudmest kuni Ust-Kamenogorski hüdroelektrijaamani. Laevad sõidavad kogu selle aja jooksul, mil jõgi ei ole jääs. Omskist Salehardini korraldatakse mitu päeva kestvaid jõelaevareise reisijatele ja see on üks vähestest säilinud jõelaevamarsruutidest, mida Venemaal turistidele korraldatakse.\n", "id": "ekk_Latn_206807"}
{"text": "Nelson Oduber\n\nNelson Orlando Oduber (sündinud 7. veebruaril 1947) on Aruba poliitik.\n\nTa on Rahva Valimisliikumise (Movimiento Electoral di Pueblo) liige.\n\nEsimest korda oli ta peaminister aastatel 1989–1994. 1994. aasta parlamendivalimistel tema partei kaotas.\n\nTeist korda oli ta peaminister 30. oktoobrist 2001 kuni 30. oktoobrini 2009. Tema partei võitis absoluutse häälteenamuse nii 2001. kui ka 2005. aasta valimistel.\n", "id": "ekk_Latn_206808"}
{"text": "Passeerimine\n\nPasseerimiseks nimetatakse toiduainete lühiajalist kuumutamist väheses rasvaines.\n\nPasseerimine võib olla ka köögiviljade pruunistamine rasvas temperatuuril 120 °C, kus leiab aset värvi- ja aromaatainete ekstraheerimine rasva abil. Passeeritakse kuni toiduainete pehmenemiseni, misjärel valmistatakse neist ühtlane mass, mida lisatakse suppidesse, kastmetesse ja täidistesse. Jahu muutub pärast passeerimist muredaks ning selle lisamisel suppidesse, puljongitesse või kastmeleeme nende tihendamiseks ei moodustu klimpe.\n\nPasseerimist aetakse vahel segi praadimisega, mille eesmärgiks pole ühtlase massi saamine.\n", "id": "ekk_Latn_206809"}
{"text": "Belutšistan\n\nBelutšistan on maa Aasias. Hõlmab Pakistani edelaosa, Iraani kaguosa ja Afganistani äärmise lõunaosa alad, kus elavad belutšid.\n\nPindala ligikaudu 300 000 km².\n", "id": "ekk_Latn_206810"}
{"text": "Neris\n\nNeris (valgevene Вілія, Vilija) on Nemunase parempoolne lisajõgi. See saab alguse Viciebski oblastist Valgevenes ning Leedu suuruselt teises linnas Kaunases suubub vasakult peajõkke Nemunasesse. Kahe jõe vahelisel alal paikneb Kaunase vanalinn.\n\nJõe ülemjooksul Minski oblastis asub Vilija veehoidla, mis on Vilija-Minski kanaliga ühenduses Zasłaŭje veehoidlaga Minski külje all.\n\nValgevenes asub jõe ääres Vilejka linn, Leedus aga linnad Vilnius, Jonava ja Kaunas.\n\nNerise pikkus on 510 km ja tema suurim lisajõgi on parempoolne Šventoji jõgi.\n\nOletatakse, et kunagi selle jõe kaldal elanud balti hõimud pidasid Nerise alguseks Naračit, sellal kui Vilija ülemjooksul elanud slaavi hõimud pidasid Nerise alguseks sealset jõge. Sellele vastavalt kujunes leedulaste juures jõe nimeks Neris, valgevenelastel aga Vilija.\n", "id": "ekk_Latn_206811"}
{"text": "Miles Davis\n\nMiles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois – 28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik, helilooja, trompetist, ansamblijuht.\n", "id": "ekk_Latn_206812"}
{"text": "Carl Gustaf Mannerheim\n\nKrahv Carl Gustaf Mannerheim (10. august 1797 Lemo vald – 9. oktoober 1854 Stockholm) oli Soome riigitegelane ja loodusteadlane (entomoloog).\n\nTa oli Vaasa lääni ja Viiburi lääni maapealik. 1839–1854 oli ta Viiburi maakohtu eesistuja. Kogu oma vaba aja kulutas ta mardikate kogumisele ja uurimisele.\n\nTema isa oli Carl Erik Mannerheim ja pojapoeg oli marssal Carl Gustaf Emil Mannerheim.\n\nTema järgi on saanud ladinakeelse nime must-seenesultan (Oxyporus mannerheimii).\n", "id": "ekk_Latn_206813"}
{"text": "Om (jõgi)\n\nOm (vene keeles Омь) on Irtõši parempoolne lisajõgi. Ta suubub Irtõši Omskis, mis on Omi järgi nimetatud.\n\nJõgi algab Novosibirski oblastist Vasjuganje tasandikult. Jõe lähte geograafilised koordinaadid on 56°16'N 81°33'O. Jõgi voolab läände. Ta läbib Kuibõševi, seejärel suubuvad temasse paremalt Itša ja Tarta, siis jõuab ta Omski oblastisse, läbib Kalatšinski ja Kornilovka ning suubub Omskis Irtõšši. Suudme geograafilised koordinaadid on 54°58'N 73°22'O. Omi veed jõuavad Obi kaudu Põhja-Jäämerre.\n\nJõe nimi pärineb turgi keeltest, kus sõna \"om\" tähendab 'vaikne'. Jõe lähe asub merepinnast 140 m kõrgusel, suue 69 m kõrgusel ja jõgi on 1091 km pikk, mis tähendab, et tema langus on 71 m ja lang 6,5 cm/km, mis suhteliselt väike, kuigi näiteks Irtõši ja Obi lang on veelgi väiksem.\n\nOmi valgla on 52 600 km² ning vooluhulk 121 km kaugusel suudmest 64 m³/s ja suudmes 52 m³/s.\n\nOmi suue asub 1831 km kaugusel Irtõši suudmest ja 2993 km kaugusel Põhja-Jäämerest.\n\nJõeorg on 3–8 km lai ja läbilõikelt trapetsikujuline. Selle servad on ülemjooksul lauged, alamjooksul järsemad. Lamm on katkendlik, 250 m kuni 3 km lai, kaetud kohati metsa ja kohati niiduga, aga kohati on lammil puud maha võetud ja lamm üles haritud. Jõesäng on mõõdukalt käänuline ja jõeharudeta. Jõeoru laius on madalvee ajal 40–84 m, aga loogete kohal võib ulatuda 110–220 meetrini. Vee sügavus on koolmekohtadel 0,3–1,5 m, hauakohtadel 2,0–4,1 m. Jõe voolukiirus on üldiselt 3–4 dm/s, maksimaalselt 14 dm/s.\n\nPõhiliselt toitub Om lume sulamisveest. Madalvesi on maist juulini, mõnikord augustini. Om jäätub oktoobri lõpus või novembri alguses ja vabaneb jääkattest aprillis või mai alguses.\n\nNõukogude võimu ajal oli Om laevatatav keskjooksul 369 km ulatuses Kuibõševist Ust-Tarkani, aga tänapäeval ei kuulu Om Venemaa siseveeteede hulka. Selle põhjuseks on asjaolu, et Vasjugani sood muutuvad globaalse kliimamuutuse tulemusena järjest kuivemateks ja nendest väljuvad jõed kipuvad järjest enam kuivama.\n\n1980. aastatel vähenes vee voolukiirus Omis oluliselt ja jõgi hakkas õitsema. Et veidi liigutada seisvat vett, sõideti õhkpadjal laevadega jõgi suuremas osas selle pikkusest läbi. Ent ka selleks oli tarvis jõge sildade all prahist puhastada.\n", "id": "ekk_Latn_206814"}
{"text": "Käimine\n\nKäimine (ka sportlik käimine) on kergejõustiku olümpiaala, mis jooksualadest erineb selle poolest, et sportlane peab maapinnaga säilitama pideva kontakti. Käija eespool asuv jalg peab olema hetkel, kui see maapinda puudutab, kuni hetkeni, millal jalg täisnurga saavutab, põlvest sirge.\n", "id": "ekk_Latn_206815"}
{"text": "Bill Russell\n\nWilliam Felton Russell (12. veebruar 1934 – 31. juuli 2022) oli USA elukutseline korvpallur ja treener, kes mängis kogu 13-aastase NBA karjääri Boston Celticsis ja tuli rekordiliselt 11 korda NBA meistriks.\n\nCelticsi treenerina veel kaks kord NBA meistriks tulnud Russell tuli USA koondisega 1956. aastal ka olümpiavõitjaks.\n", "id": "ekk_Latn_206816"}
{"text": "Tapa vald (2005)\n\nTapa vald oli kohalik omavalitsus Lääne-Viru maakonnas aastail 2005–2017. Pärast 2017. aasta kohalike omavalitsuste haldusreformi tekkis olemasoleva Tapa valla ja Tamsalu valla ühinemisel uus Tapa vald.\n\nTapa vald oli Lääne-Virumaa läänepoolseim vald, piirnedes põhjas Kadrina, Kuusalu, Aegviidu ja Anija vallaga ning lõunas Tamsalu, Ambla ja Albu vallaga. Vald ulatus kiiluna Harju- ja Järvamaa vahele. Valla üldpindala oli 262,8 km², ulatudes idast läände 35 km ja põhjast lõunasse keskmiselt 9 km.\n\nVald moodustati 2005. aasta lõpus Tapa linna, Saksi valla ja Lehtse valla ühtseks omavalitsuseks ühendamise teel. Saksi valla Kiku, Pariisi ja Salda külad liitusid Kadrina vallaga. Tegu oli pretsedenditu sündmusega, sest esimest korda ühinesid eri maakondades olevad omavalitsused: senine Lehtse valla ala oli varem Järvamaa osa.\n", "id": "ekk_Latn_206817"}
{"text": "Saarde vald (2005)\n\nSaarde vald oli vald Pärnumaa kaguosas.\n\nVald moodustati 1991. aasta 10. oktoobril. 16. oktoobril 2005 ühinesid Saarde ja Tali vald ning Kilingi-Nõmme linn ühtseks omavalitsusüksuseks. 2017. aasta haldusreformi käigus liideti Saarde vald ja Surju vald ning mooduststi uus Saarde vald.\n\nSaarde kuulus territooriumi poolest Eesti suurimate valdade hulka.\n\nNaabriteks olid Surju ja Häädemeeste vald Pärnumaal, Kõpu, Halliste ja Abja vald Viljandimaal ning lõunas Läti. Kaugus Pärnust on 40 km, Viljandist 50 km ja Mõisakülast 17 km (mööda maanteid).\n\nSaarde vallavanem on Andres Annast.\n", "id": "ekk_Latn_206818"}
{"text": "Mitmevõistlus (kergejõustik)\n\nKergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustikuvõistlus, kus võistlejad sooritavad järjest mitu kergejõustiku ala, nende tulemused arvestatakse ümber punktidesse ning eri alade punktid liidetakse.\n\nNii kümne- kui ka seitsmevõistlus toimub tavaliselt kahel päeval. Kümnevõistlust võidakse pidada ka ühe päeva või ühe tunni jooksul.\n\nSisestaadionid seavad mõnele alale piiranguid ning mõnda ala pole üldse võimalik sooritada, seepärast peetakse sisetingimustes meeste seitsmevõistlust ja naiste viievõistlust.\n\nKaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Pärast teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse.\n\nPeakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudeks (100 m ja 400 m jooks) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla viis või enam, aga mitte vähem kui kolm võistlejat.\n\nMitmevõistluse viimasel alal (jooks) paigutatakse selleks ajaks suuremad punktisummad kogunud võistlejad samasse jooksu. Ülejäänud võistlejad võidakse jooksudesse loosida.\n\nKui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivate võistlejate hulgas suurima punktisumma.\n", "id": "ekk_Latn_206819"}
{"text": "Diplomaat\n\nDiplomaat on riiki või rahvusvahelist organisatsiooni esindav kindlaksmääratud volitustega isik.\n\nEesti Vabariik eristab karjääri- ja erialadiplomaati.\n\nKarjääridiplomaat on Välisministeeriumi koosseisu kuuluv välisteenistuses olev teenistuja, kellele on antud diplomaatiline au- või teenistusaste ning kes on volitatud esindama Eestit välissuhtlemises. Erialadiplomaat on teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistuja, kes on välisesinduses töötamise ajaks võetud välisteenistusse välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale koosseisuväliseks teenistujaks ning kes välissuhtlemises esindab Eestit kindlaks määratud volituste piires ja ajal.\n\nDiplomaat saab tavaliselt väga laia erialase hariduse diplomaatide koolis, kus pearõhk võõrkeeltel, ajalool, etiketil ja ka näiteks luurealastel teadmistel.\n", "id": "ekk_Latn_206820"}
{"text": "Põletatud suhkur\n\nPõletatud suhkur on toiduaine, mida kasutatakse piparkookide ja paljude muude präänikute valmistamisel.\n", "id": "ekk_Latn_206821"}
{"text": "Valestart\n\nValestart ehk valelähe on spordis kehtetuks tunnistatav mittenõuetekohane start.\n\nValelähte sooritab see võistleja-jooksja, kes hakkab pärast stardiasendi fikseerimist liikuma enne stardisignaali. Pärast valelähte sooritamist võistleja diskvalifitseeritakse (mitmevõistluses seda ei rakendata).\n\nValelähtena läheb kirja ka see, kui jooksja häirib kaasvõistlejaid, olgu häälitsemisega või muul moel.\n\n2010. aasta jaanuaris jõustunud IAAF-i reeglite kohaselt on võistleja teinud valestardi ja ta diskvalifitseeritakse, kui ta käed tõusevad maast või jalad liiguvad stardipakkudelt enne, kui on möödunud lubatav reaktsiooniaeg 0,1 s.\n", "id": "ekk_Latn_206822"}
{"text": "Ultimaatum\n\nUltimaatum on suulises või kirjalikus vormis esitatud ühe vaidluspoole (riigi) poolt teisele vaidluspoolele (riigile) tüliküsimuse lahendamiseks ilma edasiste läbirääkimiste kavatsusteta esitatav kategooriline nõue. See sisaldab konkreetseid tähtaegu, mis ajaks esitatud nõue peab olema täidetud, ning märgitakse ära abinõud, mida ähvardav ja üleolev riik vastasel juhul teise suhtes kavatseb rakendada. Esitatud tingimuste eiramine toob reeglina kaasa diplomaatiliste suhete katkestamise ning teatud majanduslike sanktsioonide või blokaadi rakendamise, sageli ka sõjategevuse alustamise.\n\nUltimaatum võib anda sõjalisele tegevusele legitiimsuse. 18. oktoobril 1907 vastu võetud vaenutegevuse alustamist käsitlev Haagi konventsioon nägi ette, et vaenutegevus ei või alata ilma ette hoiatamata ning ultimaatum peab sisaldama kavatsetava sõja kuulutamise põhjendusi ning selle ärahoidmise tingimusi ja tähtaegu.\n\n1914. aasta juulikriisi ajal saatis Austria-Ungari Serbiale kümnepunktilise ultimaatumi seoses troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmisega Sarajevos. Selles oli kõige teravama punktina kirjas, et Serbia peab lubama Austria-Ungari valitsuse esindajatel tulla Sarajevosse maha suruma Austria-Ungari vastast \"õõnestusliikumist\". Ultimaatum võeti Euroopa suurriikide seas vastu erinevalt. Venemaa välisminister Sergei Sazonov deklareeris, et ükski riik ei saa selliseid nõudmisi vastu võtta, kuna see tähendab enesetapu sooritamist. Serbia keeldus kõiki kümmet nõuet vastu võtmast. 28. juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, mis käivitas Esimese maailmasõja.\n\nSõja ajal võib ühe poole ülemjuhatus esitada ultimaatumi vastase relvaüksustele. Sellises ultimaatumis sisaldub tavaliselt ettepanek panna relvad maha. Jaanuaris 1943 läkitas Nõukogude Liidu kõrgem ülemjuhatus seoses Stalingradi lahinguga sellise ultimaatumi Saksa vägedele. See lükati tagasi, misjärel Punaarmee alustas suurpealetungi.\n\n16. juunil 1940 esitas NSV Liit Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles nõudis uue valitsuse moodustamist ja Punaarmee lisaüksuste lubamist oma territooriumile. Mõlema riigi juhtkonnad allusid ultimaatumi tingimustele.\n\nUltimaatumit võidakse kasutada ka suurejooneliseks (kuid alati riskantseks) bluffimiseks. Juhul kui teine pool blufitud ultimaatumile ei allu ja mingeid sanktsioone ei järgne, toob see tavaliselt kaasa ebameeldivaid tagajärgi bluffijale endale.\n", "id": "ekk_Latn_206823"}
{"text": "Rahvusvaheline sanktsioon\n\nRahvusvaheline sanktsioon on grupi riikide poolt vastu võetud meede, mille eesmärk on sundida riiki täitma rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi. Reeglina otsustab sanktsioonide rakendamise ÜRO Julgeolekunõukogu või Euroopa Liidu Nõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_206824"}
{"text": "Matti Vanhanen\n\nMatti Taneli Vanhanen (sündinud 4. november 1955 Jyväskyläs) on Soome poliitik, 1. veebruarist 2022 kuni 4. aprillini 2023 Eduskunta esimees.\n\nTa oli Keskerakonna esimees aastatel 2003–2010. 2006. aasta teisel poolel oli ta Euroopa Nõukogu president. 8. juunil 2020 esitas Soome Keskerakond Vanhaneni rahandusministri kandidaadiks ja 9. juunil sai ta Soome rahandusministriks. Mais 2021 astus Vanhanen ametist tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_206825"}
{"text": "Heited-tõuked\n\nKuulitõuge Kettaheide Vasaraheide Odavise\n\nHeite- ja tõukeringi põhi on kaetud betooni, asfaldi või muu sobiva materjaliga, mis on tihke ja pole libe. Kuulitõikes ja vasaraheites on ringi läbimõõt 2,135 meetrit (kergejõustiku algpäevil 7 jalga), kettaheites aga 2,5 meetrit. Võistlejatel on keelatud jalatsitele ja heite-tõukeringi pritsida mis tahes ainet.\n\nOdaviske hoovõturada peab olema vähemalt 30 m pikkune, kuid mitte rohkem kui 36,5 m. Oda visatakse 8 m raadiuse kaarjoone tagant, mis on valgeks värvitud. Maandumissektor on ka tähistatud valgete joontega, mille pikendused ristuvad ääreviskejoontega 29-kraadise nurga all.\n\nKuulitõuke ja ketta- ning vasaraheite maandumissektorit tähistavad samuti valged jooned, mille pikendused ristuvad tõuke- heiteringi keskpunktist 34,92-kraadise nurga all.\n\nKatse õnnestumiseks peab kuul, ketas, oda teravik või vasar maanduma sektorijoonte siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist või hoovõturajalt lahkuda.\n", "id": "ekk_Latn_206826"}
{"text": "Laura Branigan\n\nLaura Ann Branigan (3. juuli 1952 – 26. august 2004) oli USA laulja.\n\nAastal 1982 andis Laura Branigan välja oma esimese albumi \"Branigan\", kust on pärit ka tema esimene suur hitt \"Gloria\".\n\nAastal 1984 ilmus temalt album \"Self Control\", mis oli tema kõige suurema müügieduga album. Albumi nimilaulust sai rahvusvaheline hitt. Samal plaadil on veel sellised tuntud lood nagu \"Solitaire\", \"The Lucky One\" ja \"The Power of Love\".\n", "id": "ekk_Latn_206827"}
{"text": "Roskilde\n\nRoskilde on linn Taanis Sjællandi saarel Sjællandi piirkonnas, umbes 30 km Kopenhaagenist läänes.\n\n2007. aastani oli Roskilde maakonna keskus, praegu Roskilde valla keskus.\n\nAlates 1971. aastast peetakse Roskildes igal aastal Roskilde festivali, mis on üks suurimaid Euroopa rokkfestivale.\n\n1658. aastal sõlmiti seal Roskilde rahuleping.\n\nLinnas asuv Roskilde toomkirik oli 20. sajandini Sjællandi ainuke toomkirik. Sinna on maetud paljud Taani kuningad ja kuningannad.\n", "id": "ekk_Latn_206828"}
{"text": "Liberaalid (Rootsi partei)\n\nLiberaalid (rootsi keeles Liberalerna, lühend L) on Rootsi liberaalne erakond. Ta on asutatud 1902. Partei tunnuslause on: \"sotsiaalne vastutus ilma sotsialismita\". Partei kuulub Rootsi parem- ja keskerakondade blokki. Üldises Rootsi poliitilises spektris asub partei paremtsentris.\n", "id": "ekk_Latn_206829"}
{"text": "Brjansk\n\nBrjansk (vene Брянск) on linn Venemaal, Brjanski oblasti keskus. Asub Desna jõe kaldal. Geograafilised koordinaadid on 53°15'N, 34°22' E.\n\nBrjansk on asutatud 985. aastal. 1252. aastast Brjanski vürstiriigi keskus.\n\n1356. aastast Leedu suurvürstiriigi koosseisus.\n\n1503. aastal läks Moskva alluvusse.\n\n19. sajandil oli tähtis tekstiili- ja metallurgiatööstuse keskus.\n\nTööstuses on tänapäeval tähtsaimad manöövervedurite, vagunite, teehöövlite ja eriotstarbeliste veokite tootmine BAZ-is (БАЗ, Брянский автомобильный завод).\n\nLinn sai kannatada Tšornobõli katastroofi ajal.\n\nElanike arv oli 424 100 (2005) ja 415 600 (2010).\n", "id": "ekk_Latn_206830"}
{"text": "Belgorod\n\nBelgorod (vene keeles Белгород, 'valge linn') on linn Venemaal, Belgorodi oblasti keskus. Asub Ukraina piiri lähedal, 50 km Harkivist põhjas, Donetsi jõe kaldal.\n\nBelgorod on 1954. aastast oblasti haldus-, tööstus- ja kultuurikeskus. Linnas paiknevad ehitustööstuse, energeetika-, metallitöötlemise ja raadioelektroonika ettevõtted. Linna suuremad haridusasutused on Belgorodi Riiklik Ülikool ja Belgorodi Tehnikaülikool.\n\nBelgorod oli esimene linn Venemaal, mis sai 2007. aastal Venemaa Riigiduuma seaduse alusel Sõjalise kuulsuse linna aunimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_206831"}
{"text": "Suur Munamägi\n\nSuur Munamägi on kõrgendik (küngas) Võrumaal Haanja kõrgustikul Haanja külas. Künka kõrgus on 317,4 m, suhteline kõrgus on umbes 60 m. See on Eesti ja Baltimaade kõrgeim pinnavorm. Suur Munamägi on tekkelt moreenkünnisel lasuv mõhn. Suure Munamäe tipus asub 1939. aastal valminud Suure Munamäe vaatetorn. Vaatetorni kõrgus on 29,1 m.\n\nSuur Munamägi asub Haanja küla lõunaserva lähedal. Lõuna pool asub lähedal Plaksi küla põhjaserv. Kõrgendikest jäävad Vällamägi põhja ja Tsälbämägi lõunasse. Idas asub Vaskna järv.\n\nKirjalikult esmamainiti seda 1790. aastal kujul Munna Mäggi. 1798. aastal nimetati seda Muña Mäggi ja Eyer Berg. Kõrgendik asus Rõuge kihelkonnas. Nimi on saadud pinnavormi kuju võrdlemisest munaga. Selline võrdlus on sagedane, vanal Võrumaal leidus vähemalt 19 Munamäge. Sellegipoolest kutsutakse seda küngast kohalikus kõnepruugis lihtsalt Munamäeks.\n", "id": "ekk_Latn_206832"}
{"text": "Emumägi\n\nEmumägi on Põhja-Eesti kõrgeim looduslik tipp. Suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166,5 meetrit. Asub Pandivere kõrgustiku lõunaserval, Lääne-Virumaa Väike-Maarja vallas Emumäe külast 2 km kirdes.\n\nEmumäel asub 21,5 meetrine puidust vaatetorn. Maastikupargi külastamine on tasuline, seda haldab Väike-Maarja vald.\n\nLisaks vaatetornile on Emumäel veel kultuuriseltside puukujude allee, kännumaja, päikesetõusumaja, vana kalmistu, \"Kersna pink\", telkimis- ja piknikukohad.\n\nMuistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast.\n\nEmumäe ja selle lähipiirkonna kaitseks on loodud Emumäe maastikukaitseala.\n\nIgal kevadel korraldatakse ümber Emumäe Emumäe jooksu.\n", "id": "ekk_Latn_206833"}
{"text": "Klaipėda\n\nKlaipėda () (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse. Baltikumis on Klaipėda suuruselt viies linn.\n\nKlaipėda asub Läänemere kaldal paigas, kus Dangė jõgi merre voolab. Suurem osa linnast paikneb Kura lahe kirdekaldal, ent Kopgalise ja Smiltynė linnaosad asuvad Kura säärel.\n\nKlaipėdas on tähtis kaubasadam ja Leedu ainuke välismaaga ühendust pidav reisisadam. Parvlaevaühendus on Saksamaa, Rootsi ja Taaniga.\n\nLinna kõrgeim hoone on 34-korruseline 112 m kõrgune korterelamu Pilsotas.\n", "id": "ekk_Latn_206834"}
{"text": "Kaunas\n\nKaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus. Baltikumis on Kaunas suuruselt neljas linn. Asub 48 meetri kõrgusel merepinnast Nerise jõe suubumiskohas Nemunasse. Jõele on Kaunase hüdroelektrijaama tarbeks rajatud tamm, mille taga paikneb Kaunase veehoidla.\n\nLinna kõrgeim koht asub Kaunase kindluse IX fordi aladel ja ulatub 100,1 meetrit üle merepinna, sellal kui linna madalamad osad ulatuvad vaid 30 meetrit üle merepinna. Linna läbib Vilniuse ja Kaliningradi vaheline raudtee, raudtee ühendab linna ka Jonavaga. Kaunas jääb kavandatava Rail Baltica trassile.\n\n2022. aastal on Kaunas koos Esch-sur-Alzette'iga Euroopa kultuuripealinnad.\n", "id": "ekk_Latn_206835"}
{"text": "Willem Frederik Hermans\n\nWillem Frederik Hermans (1. september 1921 – 27. aprill 1995) oli hollandi kirjanik. Ta kirjutas eksistentsialistikke romaane ja jutustusi. Ta peetakse üheks sõjajärgse hollandi kirjanduse Suurest Kolmikust.\n", "id": "ekk_Latn_206836"}
{"text": "Wolfenstein: Enemy Territory\n\n\"Enemy Territory\" oli alguses plaanitud välja lasta kommertsiaalse laienduspaketina populaarsele FPS-mängule \"Return to Castle Wolfenstein\". Probleemide tõttu üksikmängija osas avaldati ainult mitme mängija osa 29. mail 2003 iseseisva vabavaralise mänguna.\n", "id": "ekk_Latn_206837"}
{"text": "Chris Webber\n\nMayce Edward Christopher Webber III (sündinud 1. märtsil 1973) on endine elukutseline korvpallur, kes mängis korvpalliliigas NBA kokku 15 hooaega.\n", "id": "ekk_Latn_206838"}
{"text": "Šiauliai\n\nŠiauliai () on Leedu elanike arvult neljas linn, Šiauliai rajooni halduskeskus. Asub Leedu põhjaosas Žemaitija ajaloolises piirkonnas, Rėkyva järve ja Kulpė jõe kaldal, merepinnast keskmiselt 107 meetri kõrgusel. Linna läbib Liibavi–Romno raudtee, sealt hargnevad ka raudteed Riia ja Sovetski suunas.\n\nLinna vana saksakeelne nimi on Schaulen, poolakeelne nimi on Szawly.\n\nŠiauliais on biokütusel töötav soojuselektrijaam, linnas toodetakse ehitusmaterjale ja elektroonikat. Šiauliais asub õllevabrik Gubernija ja kondiitritooteid valmistav ettevõte UAB Rūta. Linnas on ka mitu teetöödega tegelevat ettevõtet. Aastail 1948–1998 tegutses linnas jalgrattaid valmistav tehas Vairas (ametlikult Šiaulių vairas), mis valmistas Ereliukase ja Kregždutė jalgrattaid ning hiljem ka mopeede.\n\nŠiauliai lähedal asub kuulus Ristimägi.\n", "id": "ekk_Latn_206839"}
{"text": "Juozapinė\n\nJuozapinė mägi (leedu Juozapinės kalnas) arvestati 2004. aastani Leedu kõrgeimaks punktiks. Asub Medininkai kõrgustikul, Valgevene piiri lähedal, 24 km kaugusel Vilniusest.\n\nKõrgus merepinnast on 293,6 m. Leedu kõrguselt kolmas tipp, lähedalasuv Kruopinė on 293,4 m kõrge.\n", "id": "ekk_Latn_206840"}
{"text": "Jerry West\n\nJerome Alan West (sündinud 28. mail 1938) on USA endine elukutseline korvpallur ja treener. West mängis kogu 14-aastase NBA karjääri Los Angeles Lakersis, tuli 1972. aastal NBA meistriks ja USA koondisega 1960. aastal olümpiavõitjaks. Westi siluett on kujutatud NBA logol.\n", "id": "ekk_Latn_206841"}
{"text": "Ristimägi (Leedu)\n\nRistimägi (leedu keeles Kryžių kalnas) on Leedus Šiauliai lähedal (12 km) Meškuičiai vallas paiknev mägi (Jurgaičiai linnamägi, kuhu sadade aastate jooksul on palverändurid toonud riste. Ristimäe tekkimise kohta on palju erinevaid müüte ja teooriad.\n\n1993. aastal külastas Ristimäge paavst Johannes Paulus II.\n\nRistide koguarv Ristimäel on üle 200 000.\n", "id": "ekk_Latn_206842"}
{"text": "Return to Castle Wolfenstein\n\n\"Return to Castle Wolfenstein\" (RtCW) on FPS-mäng, mille tõi turule Activision 2001. aastal. Üksikmängija osa arendas Gray Matter Interactive ning mitme mängija osaga tegeles Nerve Software. Id Software, originaalmängu \"Wolfenstein 3D\" looja, vaatas üle RtCW arenduse ja oli tiitrites kirjas tegevprodutsendina.\n\nSellest mängust on palju versioone. \"Collector's Editionit\" levitatakse metallkarbis, mis sisaldab reklaammaterjale. \"The Game of the Year Edition\" on koos \"Wolfenstein 3D\" originaaliga ja mängu demodega. \"The Platinum Edition\" on koos \"Wolfenstein: Enemy Territoryga\" ja on iseseisev laienduspakett.\n\nMäng kasutab muudetud Quake III mootorit.\n", "id": "ekk_Latn_206843"}
{"text": "Matt (keel)\n\nMatt (vene keeles мат, матерщина või матерный язык) on vene keele seksuaalseid sõnu sisaldav släng. Venelased kasutavad matti sageli ja kõik venelased mõistavad seda, kuid avalikult ei ole seda sobiv kasutada. Matt on teistesse keeltesse raskesti tõlgitav ja mitmetes vene keelega kontaktis olnud keeltes kasutatakse mati väljendeid toorlaenudena.\n\nTuntumad väljendid on\n\nhui (хуй) 'peenis' pizda (пизда) 'vulva' jebat (ебать) (eriti väljendis ёб твою мать 'kepi oma ema') bljad (блядь) 'lits'\n\nAinuüksi sõna хуй sisaldavaid väljendeid on vene keeles üle 500.\n", "id": "ekk_Latn_206844"}
{"text": "Mike Powell\n\nMike Anthony Powell (sündinud 10. novembril 1963 Philadelphias) on USA endine kaugushüppaja, kehtiva maailmarekordi 8.95 omanik.\n\nEsimest korda osales Powell USA koondises 1988. aasta suveolümpiamängudel Söulis. Kaugushüppevõistlus toimus 25. septembril. Juba avakatse järel hõivasid ameeriklased Carl Lewis, Powell ja Larry Myricks kolm esimest kohta vastavalt 8.41, 8.23 ja 8.14-ga. Teisel katsel hüppas Lewis 8.56, Myricks 8.27 ja Powell 8.11. Kolmandal katsel sai Powell teise koha tagasi, hüpates 8.49 (Lewis 8.52, Myricks 8.17). Powelli ülejäänud katsed ei õnnestunud ja ka Myricks ei parandanud oma tulemust, aga Lewis hüppas neljandal katsel 8.72 ja tuli olümpiavõitjaks.\n\n1991. aasta maailmameistrivõistlustel Tokios toimus 30. augustil kõigi aegade kõrgeima tasemega kaugushüppevõistlus. Kaks võistlejat ületasid sellel peaaegu 23 aastat püsinud Robert Beamoni maailmarekordi 8.90. Lewis oli sel ajal kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister, teda peeti kõigi aegade parimaks kaugushüppajaks ja ta polnud kümme aastat kellelegi kaugushüppes kaotanud. Avakatsel asus Lewis maailmameistrivõistluste rekordi 8.68-ga liidriks, teisel katsel hüppas Powell 8.54. Kolmandal katsel püstitas Lewis isikliku rekordi 8.83. Neljandal katsel näis, et Powell tõuseb liidriks, kuid kohtunikud leidsid mikroskoopilise üleastumise. Seejärel hüppas Lewis 8.91. See maailmarekordiks ei kõlvanud, sest taganttuul oli lubatust tugevam. Siiski oli see seni läbi aegade pikim mõõdetud hüpe. Viiendal katsel hüppas Powell lubatud tuulega 8.95 ja tõusis liidriks. Lewis vastas oma isikliku rekordiga 8.87. Viimast katset ei suutnud Powell hüpata. Lewis hüppas 8.83 ega suutnud võita. Ta oli hüpanud oma elu kolm kõige pikemat hüpet, millel taganttuul jäi lubatu piiresse, ja veel rohkem suutnud veel ühel katsel, mis oli pikem maailmarekordist, mida ta oli kümme aastat püüdnud ületada, ning ometi oli ta Powelli järel teiseks jäänud. Kolmikvõidu tõi USA-le Myricks 8.42-ga ning kunagi varem ega hiljem pole olnud võistlust, kus kolmanda koha tulemus nii kõva olnuks. Powelli maailmarekord püsib tänapäevani ja see on neljas 20. sajandil püstitatud maailmarekord meeste kaugushüppes, mis on püsinud üle 20 aasta. Mitte keegi pole hiljem isegi 20 cm kaugusele maailmarekordist hüpata suutnud ning see käib ka Lewise ja Powelli enese kohta. Selle saavutuse eest pälvis Powell USA aasta parimale harrastussportlasele antava James Sullivani auhinna.\n\n1992 hüppas Powell Itaalias Sestrieres 8.99, kuid taganttuul oli lubatust märksa tugevam, koguni +4,4 m/s.\n\n1992. aasta suveolümpiamängudel võitsid Lewis ja Powell kumbki oma kvalifikatsioonigrupi, ainult kui Lewis 8.68-ga, siis Powell 8.14-ga. Lõppvõistlusel alustas Lewis 8.67-ga, Powell hõivas 7.95-ga teise positsiooni. Kuid Powell jätkas tõusvas joones: teisel katsel 8.22, kolmandal 8.33, viiendal 8.53 ja viimasel 8.64. Lewis hüppas kahel viimasel katsel 8.50 ning võitis Powelli ees. USA-le tõi kolmikvõidu Joe Greene neljandal katsel hüpatud 8.34-ga.\n\n1993. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus toimusid Saksamaal Stuttgardis. Lewise asemel oli kolmas ameeriklane Erick Walder. Walder võitis oma kvalifikatsioonigrupi 8.30-ga (Ivan Pedroso Kuubalt 8.23), Powell enda oma 8.15-ga. Kuid Greene suutis kõigest 7.86, mis andis 14.–17. koha. 20. augustil lõppvõistlusel ei suutnud Walder enda tulemust ära teha ja pidi 8.05-ga vastu võtma 4. koha (hõbemedali sai Stanislav Tarassenko 8.16-ga). Pedroso ei saanud üldse tulemust kirja. Powelli võidutulemus oli 8.59.\n\n29. juulil 1995 hüppas Pedroso 8.96, kuid maailmarekordiks seda ei kinnitatud. Väidetavalt polnud tuulemõõtja korras. Kuuba peab tulemust kehtivaks ja Pedrosot maailmarekordiomanikuks.\n\n1995. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus toimusid Rootsis Göteborgis. Powell võitis oma kvalifikatsioonigrupi 8.25-ga, teises kvalifikatsioonigrupis hüppasid Pedroso 8.45 ja James Beckford (Jamaica) 8.24. Kuid 12. augustil lõppvõistlusel saavutas Pedroso 8.70-ga kindla võidu, järgnesid Beckford (8.30) ja Powell (8.29).\n\n1996. aasta suveolümpiamängudel USA-s Atlantas esindasid USA-d taas Lewis, Powell ja Greene. Avakatsel oli Powell 7.89-ga ameeriklastest parim, teisel katsel hüppas ta 8.17 ja tõusis teisele kohale (Lewis 8.14-ga kolmandaks). Kolmandal katsel hüppas Lewis 8.50, millega võitis neljanda järjestikuse olümpiakulla kaugushüppes. Greene hüppas 8.24, millega sai pronksi. Ainsana parandas oma tulemust kolmel viimasel katsel Beckford, kes 8.29-ga hüppas end hõbedale. Powell jäi 5. kohale, temal ja Greene'il kolm viimast katset ebaõnnestusid. Pedroso jäi 7.75-ga 12. kohale.\n\nPärast Atlanta olümpiat Powell loobus spordist. Ta hakkas 2001 küll uuesti treenima, et pääseda USA olümpiakoondises 2004. aasta suveolümpiamängudele, aga see plaan ei täitunud. 2009 teatas ta, et hakkab uuesti treenima eesmärgiga ületada üle 45-aastaste meeste maailmarekord, mis kuulub Tapani Taavitsaisele.\n", "id": "ekk_Latn_206845"}
{"text": "John Moffitt\n\nJohn Moffitt (sündinud 21. detsembril 1980 Winnsboros Louisiana osariigis) on USA kergejõustiklane (kaugus- ja kolmikhüppaja).\n", "id": "ekk_Latn_206846"}
{"text": "Galina Tšistjakova\n\nGalina Tšistjakova (slovakipäraselt Galina Čisťakovová; sündinud 26. juulil 1962 Izmailis, Ukrainas) on NSV Liidu endine kergejõustiklane (kaugus- ja kolmikhüppaja), Seouli olümpiamängude pronksmedalist ja kehtiva maailmarekordi (7.52) valdaja. Kolmikhüppes on tema isiklik rekord 14.76.\n\n1996. aastast elab Galina Tšistjakova Bratislavas. Ta on esindanud Slovakkiat suurvõistlustel kaugus- ja kolmikhüppes, kuid endist edu pole saavutanud.\n", "id": "ekk_Latn_206847"}
{"text": "Balkaši järv\n\nBalkaš (kasahhi Балқаш көлі) on soolajärv Kasahstani kaguosas.\n\nBalkaš kuulub Aasia suurimate järvede hulka ning selle pindala on 16 996 km². Keskmine sügavus on 5,8 m ja maksimaalne 25,6 m, veepinna absoluutne kõrgus 341,4 m. Järve läänepoolne osa on magedama veega, idapoolne osa soolase veega, kuna sinna suubuvad väiksemad jõed Ayaköz, Lepsi ja Aksu, kliima on aga kõrbeline ja aurumine väga suur. Kontinentaalse kliima tõttu on novembrist märtsini järvel jääkate ja kitsamates kohtades jääteed. Talvel soolsus mõnevõrra langeb.\n\nJärve voolab küll kõrgmägedest vett ammutav Ile jõgi, kuid suur osa selle veest kasutatakse kunstlikuks niisutamiseks ja tööstuse tarbeks. Järve keskossa suubub äravoolu poolest teine jõgi Karatal. Veehulk Balkaši järves on vähenemas.\n", "id": "ekk_Latn_206848"}
{"text": "Jyväskylä linn\n\nJyväskylä on linn Soomes Kesk-Soome maakonnas. Selle keskus on Jyväskylä, mis asub Päijänne järve põhjakaldal.\n\nJyväskylä linna naabrid on Joutsa vald, Jämsä linn, Laukaa vald, Luhanka vald, Muurame vald, Petäjävesi vald, Toivakka vald ja Uuraineni vald. Jyväskylä linna naabervallad enne valdade liitmist 2009. aastal olid Jyväskylä vald (Jyväskylän maalaiskunta), Muurame vald ja Toivakka vald.\n\nJyväskylä linn on soomekeelne.\n\nJyväskylä sai linnaõigused 22. märtsil 1837.\n\nJyväskylä linna pindala on 1466,46 km² (maapindala 1171,19 km²). Enne valdade liitmist oli pindala 137,47 km² (maapindala 105,85 km²). Linna algupärane territoorium haaras ainult nüüdset kesklinna.\n\nJyväskylä linna territooriumil elab 143 485 (2020) inimest, nendest 120 000 tiheasustusega Jyväskylä paikkonnas, ja kogu valla rahvastiku tihedus on 109 in/km². Enne territooriumi suurenemist 2009. aastal elas Jyväskylä linnas 86 250 inimest ja rahvastiku tihedus oli 814,8 in/km².\n\nJyväskyläs asub 1966. aastal asutatud Jyväskylä Ülikool. Linnas alustas tegevust 1858. aastal esimene soomekeelne keskkool Soomes, Jyväskylän yläalkeiskoulu.\n\nJyväskyläs asub Kesk-Soome Keskhaigla.\n\n1993 liideti linnaga Säynätsalo vald. 1. jaanuaril 2009 liideti Jyväskylä linnaga Jyväskylä vald ja Korpilahti vald.\n\nJyväskylä jalgpalliklubi mängib Veikkausliigas ja jäähokiklubi JYP Soome jäähokiliigas. Linn on tuntud kui autoralli maailmameistrivõistluste Soome ralli keskus.\n\nValla territooriumil Oravivuori mäel asub UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluva Struve geodeetilise kaare mõõdupunkt ().\n", "id": "ekk_Latn_206849"}
{"text": "Eunice Barber\n\nEunice Barber (sündinud 17. novembril 1974 Freetownis Sierra Leone's) on Sierra Leone'i ja Prantsusmaa kergejõustiklane (seitsmevõistleja ja kaugushüppaja).\n\nBarber on kahekordne maailmameister (1999 ja 2003).\n\n1999. aasta 2. veebruarist esindab Barber Prantsusmaad, sest sai Prantsusmaa kodanikuks. Enne esindas ta sünnimaad Sierra Leone'i.\n", "id": "ekk_Latn_206850"}
{"text": "Fiona May\n\nFiona May (sündinud 12. detsembril 1969 Sloughtis Suurbritannias) on Itaalia kergejõustiklane (kaugushüppaja).\n\nKahekordne olümpiamängude (1996 ja 2000) hõbemedali omanik ja kahekordne maailmameister (1995 ja 2001).\n\nFiona May oli algul Suurbritannia koondise liige, kuid pärast abiellumist itaallasest teivashüppaja Gianni Iapichinoga 1993. aastal hakkas võistlema Itaalia värvides.\n\nTema isiklik rekord on 7.11 (1988).\n", "id": "ekk_Latn_206851"}
{"text": "Javier Sotomayor\n\nJavier Sotomayor Sanabria (sündinud 13. oktoobril 1967 Limonaris Matanzas) on Kuuba endine kergejõustiklane (kõrgushüppaja). Olümpiavõitja (1992), kahekordne maailmameister (1993 ja 1997) ja kehtiva maailmarekordi 2,45 m valdaja.\n", "id": "ekk_Latn_206852"}
{"text": "Inha Babakova\n\nInha Babakova (sündinud 27. juunil 1967 Aşgabadis Türkmenistanis) on endise NSV Liidu ja Ukraina kergejõustiklane (kõrgushüppaja). Ta on olümpiamängude (1996) pronksmedali omanik ja maailmameister (1999).\n", "id": "ekk_Latn_206853"}
{"text": "Ramses II\n\nRamses II (umbes 1300 eKr – 1224 või 1213 eKr) oli Egiptuse vaarao 19. dünastiast 13. sajandil eKr, tõenäoliselt aastatel 1290–1224 eKr või 1279–1213 eKr. Ta oli Seti I poeg. Troonile saades oli Ramses umbes 20-aastane ning ta valitses 66 aastat (suri ligi 90-aastaselt).\n\nRamsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias hetiitidega. 1274 toimus sõja suurim Kadeši lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. 1269 või 1258 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattušili III rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis-Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast.\n\nRamsese ajal ehitati palju, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumad Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval.\n\nRamsese surma järel nõrgenes Egiptuse poliitiline ja majanduslik võim taas, kuna riiki tungisid sisse nn. mererahvad. Peagi peatas selle tendentsi ta järeltulija Ramses III, kes nad Egiptusest eemale tõrjus.\n\nRamses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole.\n", "id": "ekk_Latn_206854"}
{"text": "Panevėžys\n\nPanevėžys ( on Leedu suuruselt viies linn; Panevėžysi rajooni, Velžysi valla ja Panevėžysi valla keskus. Asub Leedu põhjaosas Nevėžyse jõe kaldal, Via Baltica ääres. Panevėžys asub merepinnast 61 meetri kõrgusel. Linna läbib Radviliškise ja Daugavpilsi vaheline raudtee, ka algab sealsest raudteejaamast Aukštaitija kitsarööpmeline raudtee.\n\nLinna vana saksakeelne nimi on Ponewiesch, poolakeelne nimi on Poniewież. Žemaidikeelne nimekuju on Panevėžīs või Paneviežis.\n\nPanevėžys on tähtis tööstuskeskus, kus valdavad tootmisalad on toiduainetetööstus ja kergetööstus. Linnas valmistatakse õlut (Kalnapilis), jahu ja suhkrut, töödeldakse liha, piima ja lina. Panevėžysis on ka kaableid valmistav firma AB \"Lietkabelis\", radiaatoreid ja termostaate valmistav UAB \"ADAX\" ja UAB \"Panevėžio Aurida\", mis valmistab autodele mootorikompressoreid. Kuni 2006. aastani oli suurim ettevõte kineskoope valmistav AB \"Ekranas\".\n\nVaatamisväärsusteks on 1929. aastal valminud Panevėžysi katedraal, Püha Kolmainu kirik 1803. aastast, Peeter-Pauli kirik 1835. aastast, kabel 1939. aastast, õigeusu kirik 1892. aastast, vanausuliste kirik 1926. aastast, luteri kirik 1854. aastast, draamateatri hoone 1925. aastast ja Senvagė skulptuuride park Nevėžysi kaldal.\n", "id": "ekk_Latn_206855"}
{"text": "Aruba Dushi Tera\n\n\"Aruba Dushi Tera\" on Aruba ametlik hümn.\n\nLaulu sõnad kirjutas Juan Chabaya Lampe ning selle viisistas Rufo Wever. Meloodia on valsitaktis.\n\n18. märtsil 1976 võeti see ametlikult hümnina kasutusele ja kanti ette. Samal päeval heisati esmakordselt Aruba lipp. 18. märts on rahvuspüha lipu- ja hümnipäev.\n", "id": "ekk_Latn_206856"}
{"text": "Aleksandr Puškin\n\nAleksandr Sergejevitš Puškin (vene keeles Александр Сергеевич Пушкин; 6. juuni (vkj 26. mai) 1799 Moskva – 10. veebruar (vkj 29. jaanuar) 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, prosaist ja näitekirjanik, üks moodsa vene kirjanduse rajajatest. Ta kirjutas ka kirjanduskriitikat ja ajalooteoseid.\n", "id": "ekk_Latn_206857"}
{"text": "Nevėžis\n\nNevėžis on jõgi Leedus, Nemunase paremoolne lisajõgi.\n\nJõe pikkus on 210 km, valgala pindala 6140 km².\n\nJõe ääres asuvad Kėdainiai ja Panevėžysi linn.\n\nVanasti peeti Nevėžist Aukštaitija ja Žemaitija piiriks.\n", "id": "ekk_Latn_206858"}
{"text": "Antifa\n\nAntifa (saksakeelsest sõnast Antifaschismus) on militantne antifašistlik liikumine, mis ühendab eeskätt vasakäärmusliku ja anarhistliku maailmavaatega inimesi, kes seisavad enda väitel vastu rassismile, islamofoobiale, homofoobiale ja seksismile, samuti fašismi soodustavatele nähtustele. Antifa liikumine pole seotud Eesti Antifašistliku Komiteega.\n", "id": "ekk_Latn_206859"}
{"text": "Lahti\n\nLahti (soome Lahti, rootsi Lahtis) on linn Soomes Päijät-Häme maakonnas. Linna naabervallad on Asikkala vald, Heinola linn, Hollola vald, Iitti vald ja Orimattila linn. Linn asub Päijänne lõunaosa Vesijärvi ääres.\n\nElanike arv on linnas 120 015 (november 2018).\n\nLahtist on maanteed mööda sõites Helsingisse 104 km, Tamperesse 126 km ja Peterburi 356 km.\n", "id": "ekk_Latn_206860"}
{"text": "Aruba floriin\n\nAruba floriin (hollandi keeles Arubaanse florin) on Aruba rahaühik.\n\nMõnikord kasutatakse ka ekslikku nimetust \"Aruba kulden\" (Arubaanse gulden).\n\nAruba floriin jaguneb 100 sendiks (cent).\n\nValuuta ISO 4217 kood on AWG. Lühend on Afl.\n\nAruba floriin võeti Aruba ametliku valuutana kasutusele 1986, kui Aruba sai autonoomseks maaks (status aparte) Madalmaade Kuningriigi koosseisus. Varem oli Arubal kasutusel Antillide kulden.\n\nRahatähtede käibelelaskmise kohustus on Keskpangamääruse kohaselt Aruba Keskpangal (Centrale Bank van Aruba). Aastatel 1986–1989 laskis pank käibele üleminekurahatähti. Aastatel 1990 ja 1993 lasti käibele Evelino Fingali kujundatud rahatähed, mis on trükitud Hollandi trükikojas Joh. Enschedé en Zonen.\n\nKeskpank laseb valitsuse nimel käibele münte Evelino Fingali kujundatud münte, mis on vermitud Hollandi ettevõttes Nederlandse Munt N.V..\n\n2003. aasta rahatähtedele lisati turvaelemente.\n", "id": "ekk_Latn_206861"}
{"text": "Åbo Akademi\n\nÅbo Akademi [oobu akademii] (rootsi keeles 'Turu akadeemia') on rootsi õppekeelega ülikool Soomes Turu linnas.\n\nAsutati 1918. aastal. Ülikoolis oli seitse teaduskonda, millest viis asusid Turus ja kaks Vaasas. Åbo Akademi oli eraülikool 1981. aastani, kui see riigistati. 2010. aastast on Åbo Akademi avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on teaduskondade asemel 12 instituuti.\n\nÅbo Akademis õpib umbes 8000 üliõpilast.\n\nÜlikooli rektor on alates 1. augustist 2019 Moira von Wright.\n", "id": "ekk_Latn_206862"}
{"text": "Death metal\n\nDeath metal on muusikastiil, heavy metal'i alaliik, mida on mõjutanud thrash metal. Tüüpilised tunnused on madalalt häälestatud instrumendid, kurguhääl, sageli kaks basstrummi (Double Bass Drumming) ja eriti kiire nn blastbeats. Tekstid kätkevad tihti surma-, kannatuse- ja hävingutemaatikat. Leida võib ka filosoofilisi (nihilistlikke), aga ka satanistlikke osi.\n\nEsile kerkis see 1980. aastate lõpus Ameerika Ühendriikides (Florida ja California osariigis), Euroopas (Suurbritannias, Rootsis) ja Kanadas. 1990. aastate algusel tegutses üle tuhande bändi üle maailma ning neist üle viiesaja tuntuma üllitasid oma CD.\n", "id": "ekk_Latn_206863"}
{"text": "Lipu- ja hümnipäev\n\nLipu- ja hümnipäev (papiamento keeles Dia di Himno y Bandera) on tähtpäev Arubal, Bonairel ja Curaçaol.\n", "id": "ekk_Latn_206864"}
{"text": "Papiamento keel\n\nPapiamento keel (Curaçaol Papiamentu, Arubal Papiamento, Bonairel Papiamen) on kreoolkeel, mida kõneldakse Hollandi Antillide Tuulealustel saartel (Curaçao ja Bonaire) ning Arubal.\n", "id": "ekk_Latn_206865"}
{"text": "Nikosia\n\nNikosia on Küprose pealinn. Linn asub Küprose keskosas Pedieose jõe kaldal.\n\nNikosia on 1974. aasta Türgi invasioonist alates jagatud kaheks mööda nn Rohelist joont (ÜRO poolt kontrollitud demilitariseeritud tsoon). Nii Küprose Vabariik kui ka rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariik peavad Nikosiat oma pealinnaks.\n", "id": "ekk_Latn_206866"}
{"text": "Piusa jõgi\n\nPiusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis. Selle alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.\n\nPiusa jõgi saab alguse Küläjärvest Haanja kõrgustikul ja suubub Pihkva järve. Voolab käänulises Piusa ürgorus.\n\nJõe pikkus on 108 km, valgala 796 km², millest 508 km² on Eesti territooriumil, langus 214 m. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit.\n\nJõe ääres asub Vastseliina alevik.\n\nSuuremad lisajõed on Meeksi oja, Tuderna oja, Tuhkvitsa oja (ka Obinitsa oja) ja Pelska jõgi.\n\nPiusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on harjus, särg, haug ja trulling.\n\nPiusa jõe ürgoru kaitseks on loodud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka Piusa ürgoru matkarada.\n\nPiusa jõgi on piirijõeks setude ja võrukeste vahel: paremal kaldal on setude asualad ja vasakul kaldal võrukeste asualad. Jõgi on ka piiriks Liivimaa ja Setumaa vahel, mis kujunes välja Saksa ekspansiooni pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude – õigeusu ja katoliku usu vahel.\n", "id": "ekk_Latn_206867"}
{"text": "Kaluga\n\nKaluga (mööndav nimekuju Kaluuga) on linn Venemaal, Kaluga oblasti keskus. Asub Kesk-Vene kõrgustikul Oka jõe vasakul kaldal.\n\nKaluga on asutatud Moskva vürstiriigi piirikindlusena. Asulat on esimest korda maininud 1371. aastal Leedu suurvürst Algirdas.\n\nKaluga oli Moskva suurvürstiriigi koosseisus alates 15. sajandist. 1505–1518 oli see omaette osastisvürstiriigi keskus.\n\n1708. aastast oli Moskva kubermangu koosseisus, 1796. aastal loodi Kaluga asehaldurkond (Калужское наместничество) ja 1796. aastal Kaluga kubermang. 1924 läks Moskva oblasti koosseisu ja 1934 Tula oblasti koosseisu, kuni 1944. aastal loodi Kaluga oblast.\n\nAastatel 1892–1935 elas Kalugas raketiteadlane Konstantin Tsiolkovski. Linnas asub kosmonautika ajaloo muuseum.\n\nLinnas on sündinud helilooja ja pianist Nikolai Rakov.\n", "id": "ekk_Latn_206868"}
{"text": "Rjazan\n\nRjazan on linn Venemaal, Rjazani oblasti keskus. Asub Oka jõe paremal kaldal, Kesk-Vene kõrgustiku idaserval. Kaugus Moskvast mööda autoteed on 164 km.\n", "id": "ekk_Latn_206869"}
{"text": "Kaluuga\n\nKaluuga (Huso dauricus) on suur röövkala tuurlaste sugukonnast.\n\nTa eluneb Amuuri jõgikonnas ning meres Amuuri suudmealal. Noored isendid elavad Ohhoota ja Jaapani mere rannikualadel. Kaluuga on kriitilises seisundis liik. Liigi arvukus on vähenenud alates 19. sajandi lõpust, eriti järsult 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses seoses röövpüügiga.\n\nVäidetavalt on tegemist maailma suurima mageveekalaga. Tema maksimaalne kehamass on vähemalt 1000 kg. Pikkus võib ületada 5 m.\n\nEluiga on 17–20 aastat.\n\nKaluuga on üks kaladest, kellelt saadakse musta kalamarja.\n", "id": "ekk_Latn_206870"}
{"text": "Vene-Ukraina gaasitüli\n\nVene-Ukraina gaasitüli on Venemaa riigiettevõtte Gazprom ja Ukraina vaheline korduvalt üles kerkinud vaidlus Ukrainasse tarnitava maagaasi hinna, Ukraina võlgnevuste ning gaasi transiidi üle.\n\nVaidlus sai alguse märtsis 2005, kui Venemaa otsustas Ukrainale müüdava maagaasi hinda järsult tõsta. 1. jaanuaril 2006 alustati Ukrainale suunatud gaasitarnete peatamist. Tookordne tüli lahendati 4. jaanuaril 2006.\n\nVaidlus tekkis uuesti 2007. aasta lõpus ning jätkus 2008. aasta kevadeni.\n\nUus ja ägedam tüli puhkes aga taas 2008. aasta lõpus.\n", "id": "ekk_Latn_206871"}
{"text": "David Thompson (korvpallur)\n\nDavid O'Neil Thompson (sündinud 13. juulil 1954 Shelbys Põhja-Carolinas) on endine elukutseline korvpallur, kes mängis korvpalliliigades ABA ja NBA kokku üheksa hooaega, esindades klubisid Denver Nuggets ja Seattle SuperSonics.\n", "id": "ekk_Latn_206872"}
{"text": "Invertsiirup\n\nInvertsiirup on toiduaine, fruktoosi ja glükoosi segu, mee põhiosa. Kasutatakse pagari- ja kondiitritööstuses präänikute ja saiade valmistamisel. Hoiab tooted kauem pehmed. Kasutatakse ka suhkrusiirupites nende suhkrustumise vältimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_206873"}
{"text": "David Thompson\n\nDavid Thompson on mitme tuntud isiku nimi.\n\nDavid Thompson oli maadeavastaja Kanadas (1770–1857) David Thompson on endine USA tippkorvpallur (1954–) David Thompson on Barbadose poliitik (1961–2010) David Thompson on inglise jalgpallur (1977–)\n", "id": "ekk_Latn_206874"}
{"text": "Ion Dosca\n\nIon Dosca (sündinud 2. jaanuaril 1955 Bucovățis) on Moldova kabetaja, 1999. aasta maailmameister brasiilia kabes.\n", "id": "ekk_Latn_206875"}
{"text": "Järvere\n\nJärvere on küla Võru maakonnas Võru vallas.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Sõmerpalu vallas.\n\n2000. aasta rahvaloenduse andmeil elab külas 242 elanikku.\n\nKüla lõunapiiriks on Valga–Koidula raudteelõik.\n", "id": "ekk_Latn_206876"}
{"text": "Alo Mattiisen\n\nAlo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva – 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja.\n\nAlo Mattiisen saavutas kuulsuse tänu oma protesti- ja isamaalistele lauludele laulva revolutsiooni ajal. Tema tuntuima loomingu sekka kuuluvad \"Ei ole üksi ükski maa\" (1987) ja laulutsükkel \"Viis ärkamisaegset laulu\" (1988).\n\nPeale laulude kuulub Mattiiseni loomingu sekka ka instrumentaalteoseid, koorimuusikat, vokaalsuurvorme, teatrimuusikat ja muid palasid.\n", "id": "ekk_Latn_206877"}
{"text": "Los Angeles Clippers\n\nLos Angeles Clippers on Põhja-Ameerika korvpalliliiga NBA klubi, mis asutati 1970. aastal Buffalos. 1984. aastast tegutseb klubi Los Angeleses. Meeskond mängib NBA läänekonverentsi Vaikse ookeani divisjonis.\n", "id": "ekk_Latn_206878"}
{"text": "Uniejów\n\nUniejów on linn Poola keskosas Łódźi vojevoodkonnas Poddębice maakonnas, Uniejówi valla halduskeskus. Uniejów asub Suur-Poola vojevoodkonna piiri ääres.\n\nUniejówit on esmamainitud 1136. aastal, linnaõigused sai enne 1331. aastat. Uniejów kaotas linnaõigused, kuid sai need 1919. aastal tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_206879"}
{"text": "Hammurapi\n\nHammurapi (ka Hammurabi; surnud umbes 1750 eKr (keskmise kronoloogia järgi)) oli Vana-Babüloonia kuues kuningas Babüloni esimesest dünastiast. Ta valitses 1792–1750 eKr (lühikese kronoloogia järgi 1728–1686 eKr).\n\nHammurapi tõusis võimule oma isa Sin-Muballiti troonist loobumise järel ja temast sai Babüloonia suurriigi rajaja, kelle valitsusaja lõpuks hoidis Babüloonia enda kontrolli all peaaegu kogu Mesopotaamiat.\n\nHammurapi on tuntud ka maailma esimese teadaoleva ulatusliku seadustekogu (Hammurapi seadused) kehtestajana. Seadusandja maine tõttu on Hammurapi portree au sees mitmetel valitsusasutustel, eriti USA-s.\n", "id": "ekk_Latn_206880"}
{"text": "Sargon\n\nSargon ehk Sargon I (vanasemiidi Šarrukin 'tõeline kuningas') oli Akadi riigi looja, kes võis valitseda aastatel 2340–2284 e.m.a. Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal.\n\nSargon oli Sumerist põhja poole jäävate alade valitseja, algselt suhteliselt vähetähtsa semiidi riigi juht. Kui Kiši kuningas Sargon alustas oma sõjaretke Mesopotaamias, oli Lagaši riik kuningas Uru'inimgina juhtimise all. Kuid oma valitsusaja jooksul alistas ta nii kogu Mesopotaamia kui ka Elami ning Süüria ja Palestiina. Sargoni valdused olevat ulatunud Pärsia lahest Vahemereni. Seega vallutas Sargon Sumeri mitte ainult Lugalzagesilt, vaid ka Lagaši kuningalt Uru'inimginalt.\n\nSargon I-e loodud Akadi riik oli maailma esimesi impeeriume. Sargon I rajas riigi uue pealinnana Akadi (Agade) linna, mis andis nime kogu tema Akadi riigile. Akadi keelest, mis kuulus semiidi keelte hulka, sai enam kui tuhandeks aastaks Mesopotaamia peamine kõnekeel.\n\nPärast Sargoni surma Akadi riik nõrgenes, kuid selle sisemise stabiilsuse taastas peagi tema lapselaps Narāmsu'en (Naramsin).\n\nSargon I hakkas esimesena rakendama uut religioonipoliitikat. Tema pojad Rīmuš ja Maništūšu ning lapselaps Narāmsu'en järgisid tema eeskuju ja allutasid templid oma kontrollile. 2. aastatuhande alguses eKr soovis juba iga enam-vähem võimu omav kuningas määrata oma tütreid ning poegi preestriteks tähtsamates religioossetes ja poliitilistes keskustes nagu Nippur või Ur. Mesopotaamia valitsejatel muutus selline religioonipoliitika üsnagi tavaliseks praktikaks. Mõned hilisemad valitsejad isegi imiteerisid Sargon I nimevormi, nagu näiteks Uus-Assüüria kuningas Sargon II (721–705 eKr).\n\nSargon I ja Narāmsu'eni tiitleid nagu nelja ilmakaare valitseja või kõiksuse valitseja imiteerisid hilisemad kuningad. Sargon I ja Narāmsu'eni uus ideoloogiline suund riigivalitsemises muutus eeskujuks hilisematele kuningatele. Järgmistel kuningatel oli juba üks kindel eesmärk: allutada templid oma kontrollile.\n", "id": "ekk_Latn_206881"}
{"text": "Gattšina\n\nGattšina (traditsiooniline nimekuju Gatšina; vene keeles Гатчина, soome keeles Hatsina) on linn Venemaal Leningradi oblastis, Gattšina rajooni halduskeskus. Alates 3. aprillist 2023 ametlikult Leningradi oblasti pealinn.\n\nGattšina sai linna staatuse 1796. aastal. Aprillis 2015 anti Gattšinale sõjalise kuulsuse linna aunimetus.\n\nLinnas elas 2019. aasta seisuga 93 710 inimest ja see on Leningradi oblasti suurim asula. Gattšina asub oblasti edelaosas, 8 km kaugusel Peterburi piirist ja 41 km kaugusel Peterburi ajaloolisest kesklinnast.\n\nGattšina on Leningradi oblasti tööstus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus. Linnas asub parkmuuseum, mille peamised vaatamisväärsused on Gattšina palee ja Prioratski loss. Gattšina vanalinn on kantud osana Peterburi ja selle lähiümbruse arhitektuurimälestiste kompleksist UNESCO maailmapärandi nimistusse.\n", "id": "ekk_Latn_206882"}
{"text": "Nebukadnetsar II\n\nNebukadnetsar II (akkadi keeles Nabû-kudurri-uṣur; umbes 630 – 562 eKr) oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kes valitses aastail 605–562 eKr. Nebukadnetsar on tuntud oma ulatuslike vallutuste ja ehitustegevuse tõttu Babülonis.\n\nNebukadnetsar oli Babüloonia kuninga Nabopolassari poeg ja troonipärija. Enne valitsejaks saamist oli ta oma isa vägede juht ning vallutas Egiptuselt Süüria ja Palestiina. 597 eKr allutas ta Jeruusalemma ja Juuda riigi ning püüdis seejärel vallutada Egiptust. Kuid see ei õnnestunud tal ning Juuda ja mitmed teised riigid hakkasid mässama. Seetõttu pidi Nebukadnetsar 587 eKr uuesti Jeruusalemma vallutama. Ta purustas templi ning viis suure osa juutidest Paabeli vangipõlve. Pärast seda piiras ta üle kümne aasta Tüürost ning saavutas selle alistumise Babüloonia ülemvõimule.\n\nNebukadnetsari ajal ehitati ka nn Paabeli torn ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega.\n", "id": "ekk_Latn_206883"}
{"text": "Frangi kuningate loend\n\nFrangi kuningate loend loetleb teadaolevaid Frangi riigi ja frankide kuningaid kuni Verduni leppeni.\n", "id": "ekk_Latn_206884"}
{"text": "Venelased\n\nVenelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.\n\n2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 81%.\n\nVenelased kujunesid omaette rahvaks 14.–15. sajandil idaslaavlaste ehk nn vanavene rahva põhjapoolsest harust, kelle eelkäijad olid vjaatitšid, krivitšid, Ilmeni slaavlased (sloveenid) ja teised nendega segunenud idaslaavi hõimud. Põhja ja ida suunas edasi liikudes assimileerisid idaslaavi keelte kõnelejad kohalikke soome-ugri keeli kõnelevaid hõime, sealhulgas merjalasi, muromlasi jt.\n\n16. sajandil alanud Siberi koloniseerimise tagajärjel sai venelastest ka üks (praeguseks arvukaim) Siberi põhirahvustest. 15.–19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks.\n\nAntropoloogiliselt peetakse venelaste enamust europiidide hulka kuuluvaiks. Keele ja rahvakultuuri erinevuste alusel eristatakse põhjasuurvenelasi (umbes Pihkva – Moskva – Saranski – Saratovi – Samara joonest põhja pool), lõunasuurvenelasi ja nende vahel kitsal vööndil paiknevaid kesksuurvenelasi.\n\nUsklikud on peamiselt õigeusku, väike osa kuulub vanausuliste hulka ja sektidesse.\n", "id": "ekk_Latn_206885"}
{"text": "Nord Stream\n\nNord Stream (varasem nimi Põhja-Euroopa gaasitorustik; ka Läänemere maagaasitorustike süsteem; samuti 'Põhjavoog') on avamere maagaasitorustike süsteem Venemaalt Saksamaale. See sisaldab kahte torustike süsteemi, mis kulgevad Viiburist Lubminini Greifswaldi lähedal ja moodustavad algse Nord Streami, ning kahte ehitatavat torustike süsteemi, mis kulgevad Ust-Lugast Lubminini, nimetatakse Nord Stream 2. Lubminis ühenduvad torustikud OPAL-torustike süsteemiga Tšehhi piiril asuva Olbernhau ja NEL-liin Rehdenini Bremeni lähedal.\n\nNord Streami omanik ja haldaja on Nord Stream AG, mille enamusaktsionär on Venemaa riigifirma Gazprom, ning Nord Stream 2 omanik ja haldaja on Gazpromi 100% -liselt kuuluv tütarettevõte Nord Stream 2 AG.\n\nNord Streami projekte on kritiseerinud nii Ameerika Ühendriigid kui ka mitmed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. Kriitikud on osutanud, et gaasijuhtmed suurendavad Venemaa mõjuvõimu Euroopas (muutes Saksamaa sõltuvaks poliitiliselt ebausaldusväärse Venemaa gaasist) ja nõrgestavad lisaks Ukrainat.\n", "id": "ekk_Latn_206886"}
{"text": "Suure-Jaani Kooli Sürgavere õppekoht\n\nSuure-Jaani Kooli Sürgavere õppekoht (endise nimega Sürgavere Põhikool) on Suure-Jaani Kooli õppekoht Sürgavere külas vanas mõisamajas. 2014. aastani oli see iseseisev põhikool.\n\nSamas hoones asub ka Sürgavere lasteaed Vembu.\n", "id": "ekk_Latn_206887"}
{"text": "Sürgavere\n\nSürgavere küla asub Viljandi maakonnas Viljandist umbes 20 km põhja pool Põhja-Sakala vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Suure-Jaani valda.\n\nSürgaveres asub Sakala kõrgustiku põhjaosa kõrgeim tipp – 128 meetri kõrgune Sürgavere mägi. Külast saavad alguse Ängi oja ja Liiduvere oja.\n\n1,5 km kaugusel asub Tallinn–Viljandi raudteeliini Sürgavere raudteepeatus. Külal on bussiühendus Viljandi ja Suure-Jaaniga. Sürgaverest lähevad läbi Epra–Sürgavere–Klaassepa tee ja Mudiste–Kobruvere tee, mis ristuvad küla keskuses. Küla lõunaosas algab Auksi tee.\n\nKüla keskpunktis asub kunagise Sürgavere mõisa peahoone, milles praegu tegutsevad Suure-Jaani kooli Sürgavere õppekoht, lasteaed ja raamatukogu. Endist mõisahoonet, mis kuulus varem Wahlide perekonnale, ümbritseb 4,7 hektari suurune looduskaitsealune park.\n\nKülas on oma spordihoone ja kauplus. Raamatukogu asub suurtes ruumides. Lugejate käsutuses on paljundusmasin ja Interneti püsiühendusega arvutid.\n\nKülas on Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusradar.\n\nSürgaveres tegutseb aktiivselt aastast 2005 Sürgavere Küla Selts, mille igapäevast tegevust kajastatakse facebook Sürgavere küla lehel\n", "id": "ekk_Latn_206888"}
{"text": "Noah Ngeny\n\nEnne Sydney olümpiamänge oli Maroko mailer Hicham El Guerrouj üks kindlamaid olümpiakulla taotlejaid.\n\nEeljooksus ja poolfinaalis võitiski marokolane mängeldes, finaalis aitas tal esimesel distantsipoolel kõrget tempot hoida kaasmaalane Youssef Baba. Kui Baba väsis, asus El Guerrouj ise juhtima ja oli ees ka lõpusirgele tulles.\n\nSiis kiirendasid end kogu aeg marokolase tempot hoidnud keenialased Noah Ngeny ja Bernard Lagat. Neist Ngeny samm oli nii värske, et El Guerrouj ei suutnud oma liidrikohta enam hoida. Viimastel meetritel möödus Ngeny suurfavoriidist ja võitis uue olümpiarekordiga 3.32,07 olümpiakulla.\n\nSenine olümpiarekord 3.32,53 oli 16 aastat vana ja kuulus inglasele Sebastian Coe'le.\n\n1999. aasta maailmameistrivõistlustel Sevillas oli 21-aastane Ngeny lõpetanud El Guerrouj'i järel teisena.\n", "id": "ekk_Latn_206889"}
{"text": "Olümpos\n\nOlümpos (vanakreeka keeles ῎Ολυμπος ehk Olympos, uuskreeka keeles hääldatud ka kui Olimbos) on kõrguselt teine mäemassiiv Balkani poolsaarel, asukohaga Egeuse mere ranniku lähistel. Sellel asub Kreeka kõrgeim mäetipp. Massiivi kõrgemad tipud formuleerivad Kesk-Makedoonia ja Tessaalia piirkondade piirilõigu.\n", "id": "ekk_Latn_206890"}
{"text": "Florida\n\nFlorida [ˈflɒrɪdə] on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel. Põhjas piirneb Georgia ja Alabama osariigiga.\n\nOsariigi suurim linn on Jacksonville ja suurim linnastu Miami-Fort Lauderdale-West Palm Beach.\n", "id": "ekk_Latn_206891"}
{"text": "Enguri\n\nEnguri (gruusia ენგური, vene Ингури) on jõgi Lääne-Gruusias, Gruusia ja Abhaasia piirijõgi. Saab alguse Šhara mäe lähedalt. Pikkus 213 km. Suubub Musta merre.\n\nEnguri jõel asuv hüdroelektrijaam toodab aastas keskmiselt 3,8 miljardit kilovatt-tundi elektrienergiat (46% Gruusia toodangust). Tammi kõrgus on 271,5 meetrit. Tammi ehitamist alustati 1971. aastal, veehoidla täitmist 1978. aastal. Valmis 1987. Juba 1994. aastal täheldati tammi lagunemist ja 1999. aastal algatati Euroopa Komisjoni toetusel kiireloomulised remonttööd.\n", "id": "ekk_Latn_206892"}
{"text": "Šhara\n\nŠhara (gruusia keeles შხარა) on Gruusia kõrgeim mäetipp, asub Gruusia ja Kabardi-Balkaaria piiril. See on Kaukasuse kõrguselt kolmas mägi kõrgusega 5068 m (teistel andmetel 5201 m).\n\nEsimestena tõusid tippu 1888. aastal John Garford Cockin ja Ulrich Almer.\n", "id": "ekk_Latn_206893"}
{"text": "Rioni\n\nRioni (gruusia keeles რიონი) on jõgi Kaukaasias, Gruusia lääneosas.\n\nJõgi saab alguse Svanethi aheliku lõunanõlvalt Ratša piirkonnas. Suubub Musta merre Phothi linna lähedal.\n\nRioni pikkus on 327 km, valgala pindala 13 400 km² .\n\nRioni oli muinaskreeklastele tuntud kui Phasis, seda mainivad Hesiodos, Apollonios Rhodoselt ja Vergilius.\n\nJõe ääres asuvad Khuthaisi, Vani, Samtredia, Phothi.\n", "id": "ekk_Latn_206894"}
{"text": "Šešupė\n\nŠešupė (poola Szeszupa, vene Шешупе) on jõgi Euroopas.\n\nSaab alguse Poolast Suwałki kõrgustikult, voolab kirdesse ja põhja läbi Leedu Marijampolė maakonna.\n\nSuubub vasakult Nemunase jõkke enne Nemani (Ragnit) linna. Šešupe on olnud alates 15. sajandist piir Preisimaa ja Leedu vahel, tänapäeval Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.\n\nJõe pikkus on 298 km, valgala pindala 6104 km².\n\nŠešupė ääres asuvad Kalvarija ja Marijampolė linn.\n", "id": "ekk_Latn_206895"}
{"text": "Vanadzor\n\nVanadzor on linn Armeenias, Lori maakonna keskus.\n\nKuni 1935. aastani oli linna nimi Gharakhilisa (armeenia Ղարաքիլիսա, vene Караклис, türgi Karakilisa 'must kirik'). Aastatel 1935–1990 kandis nime Kirovakan.\n\nElanike arvult on Vanadzor Armeenia kolmas linn.\n", "id": "ekk_Latn_206896"}
{"text": "Šamanism\n\nŠamanism on üldistav nimetus mitmes kultuuris tuntud usundilistele praktikatele, mille keskmes on vaimudega suhtlemine teatud ekstaatiliste teadvuseseisundite kaudu. Usutakse, et teatud isikutel (šamaanidel; eri rahvastel on kasutusel erinevad nimetused) on kaasa sündinud, õpitud või üleloomulike jõudude või olendite antud võime astuda ühendusse väljaspool inimeste maailma asuvate jõudude või vaimudega, tavaliselt ravimise, ennustamise või mõnele ettevõtmisele soodsate tingimuste loomise eesmärgil. Selleks viib šamaan ennast transiseisundisse (lovesse), kasutades erinevaid tehnikaid nagu laulmine, tantsimine, trummilöömine, hallutsinogeensete ainete manustamine vm. Šamaani sotsiaalne positsioon on erinevates kultuurides olnud erinev. Preestrist eristab šamaani see, et tema autoriteet tugineb pigem tema enda isikule kui formaalsele positsioonile. Siiski on Siberis olemas hierarhilisi šamaanikultuure, milles astmelt madalamad šamaanid saavad kõrgemate šamaanide käest pühitsuse.\n\nArvatakse, et šamanism (vaimude maailmaga suhtlemine eriliste vahendajate kaudu) on olnud üks vanimaid ja üldisemaid religioosseid praktikaid, mis oli tuntud juba hiljemalt nooremal kiviajal. Tänapäeval on šamanism teatud määral levinud väheste traditsionaalsete kultuuride juures. Suhteliselt hilise ajani oli šamanism levinud saamidel ja sealt on ka eesti rahvapärimusse jõudnud teated \"lapi nõidadest\". Enim uuritud on Siberi rahvaste ja Põhja-Ameerika põlisrahvaste šamanismi traditsioonid.\n\nSõna šamaan on rahvusvahelisse kasutusse tulnud evengi keele kaudu, kuid selle etümoloogia pole lõplikult selge. Ühe versioon järgi on sõna tuletatud tüvest sa-, mis tähendab teadma ja šamaan on seega teadja. Teise hüpoteesi järgi on sõna evengi keelde laenatud hiina keele kaudu ja tuleneb algselt sanskriti sõnast šramana, mis tähendas askeeti. Vene ja saksa keele kaudu on šamaani nimi laienenud erinevate kultuuride vaimudega suhtlejatele. Mitmed uurijad (nt Alice Kehoe, Mihály Hoppal, Tatjana Bulgakova) on kritiseerinud šamanismi mõiste kasutamist, mis võimaldab eksitavalt panna ühte patta väga erineva algupära ja olemusega traditsioonid ja vaimsed tehnikad ning implitseerib ühtse õpetuse või distsipliini olemasolu. Alternatiivina on välja pakutud terminit šamaanlus (vene šamanstvo, inglise shamanhood), mis järgib 19. sajandi vene Siberi šamaanide uurijate kasutust.\n\nEsimesi šamanismi tähelepanuväärseid käsitlusi Lääne-Euroopas oli Mircea Eliade 1951. aastal ilmunud \"Le Chamanisme et les techniques archaiques de l'extase\". Šamanismi on uurinud antropoloogid, folkloristid ja usundi-uurijad, näiteks Åke Hultkrantz, Anna-Leena Siikala, Mihály Hoppál, Juha Pentikäinen ja paljud teised.\n\nEesti teadlastest on šamanismi käsitlenud Aado Lintrop, Art Leete ja Anzori Barkalaja.\n", "id": "ekk_Latn_206897"}
{"text": "Saadjärv\n\nSaadjärv on järv Eestis Tartumaa põhjaosas, Tartust 15 km põhja pool Tabivere ja Äksi aleviku lähedal. Saadjärv on suurim Vooremaa järv ja jääb Vooremaa maastikukaitseala piiridesse. Pindala 723 ha, suurim sügavus 25 m. Saadjärv on ainus järv, mis kuulub nii Eesti 10 kõige suurema kui ka 10 kõige sügavama järve hulka. Järve ääres on supelrannad.\n\nSaadjärvest kagus asub Saadjärve küla, kus paiknevad Saadjärve mõis ja Saadjärve ohvrikivi.\n", "id": "ekk_Latn_206898"}
{"text": "Louis III Pime\n\nLouis III Pime ehk Ludwig Pime (umbes 880 – 928) oli Provence'i ehk Alam-Burgundia kuningas 887–928, Itaalia kuningas 900–905 ja Frangi riigi keiser 901–905 (Louis III ehk Ludwig III).\n\nLouis oli eelmise Alam-Burgundia kuninga Boso poeg. Ta ema oli keiser Ludwig II tütar, seega omas ta õigusi keisritiitlile. Kuid 899, kui keiser Arnulf suri, haaras võimu Itaalias enda kätte hoopis Berengar Frioolist, kelle võim oli aga paljudele vastukarva, ning nii kutsuti Itaaliasse appi Louis. 900. aastal lõigi ta Berengari ning sai Itaalia (langobardide) kuningaks. Järgmisel aastal kroonis paavst Benedictus IV ta ka keisriks. Kuid Berengar koondas vahpeal vägesid ning asus vasturünnakule. 902. aastal lõi ta Louis' Itaaliast välja ning keelas tal tagasi tulla, mida too ka pühalikult tõotas. Kuid 905. aastal üritas Louis siiski veel kord Itaaliasse tungida, mistõttu Berengar lasi ta vande murdmise eest pimedaks torgata. Louis kaotas ametlikult nii Itaalia kuninga kui ka keisritiitli, mis läksid üle Berengarile. Kuni oma surmani valitses Louis Alam-Burgundiat, ehkki tegelikult oli riigi valitsejaks Hugo Arles'ist.\n\nLouis Pime oli viimane Karolingist valitseja, kes püüdis keisritiitlit ja võimu Itaalias enda kätte saada.\n", "id": "ekk_Latn_206899"}
{"text": "Magic Johnson\n\nEarvin (Magic) Johnson jr (sündinud 14. augustil 1959) on USA endine elukutseline korvpallur, kes mängis korvpalliliigas NBA kokku 13 hooaega. Kogu karjääri Los Angeles Lakersit esindanud Johnson tuli viiekordseks NBA meistriks ja USA koondisega 1992. aastal olümpiavõitjaks.\n", "id": "ekk_Latn_206900"}
{"text": "Salt Lake City\n\nSalt Lake City on Ameerika Ühendriikide Utah' osariigi pealinn (aastast 1859).\n\nSalt Lake City asub Suure Soolajärve idakaldal. Läbi linna voolab Jordani jõgi, mis suubub Soolajärve. Salt Lake City asub 1300 m kõrgusel merepinnast.\n\nElanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 181 743.\n", "id": "ekk_Latn_206901"}
{"text": "Aljona Sidko\n\nAljona Sidko (sündinud 20. septembril 1979 Krasnojarskis) on Venemaa endine murdmaasuusataja (sprinter).\n\nTema 26. detsembril 2009 antud dopinguproov osutus positiivseks. Jaanuaris 2010 sai ta 2-aastase võistluskeelu dopingu kasutamise tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_206902"}
{"text": "Jerevan\n\nJerevan (armeenia keeles Երևան või Երեւան) on Armeenia pealinn ja suurim linn. Asub Türgi piiri lähedal, Ararati tasandikul, Hrazdani jõe kaldal.\n\nTekkis 782 eKr urartulaste rajatud Erebuni kindluse juurde. Jerevan on olnud araablaste, pärslaste, Osmanite riigi ja Venemaa valduses. Aastatel 1917–1920 ja alates 1991 on iseseisva Armeenia pealinn.\n\nJerevanis asub Jerevani Riiklik Ülikool.\n\nArmeenia peamine lennujaam Zvarthnotshi rahvusvaheline lennujaam asub kesklinnast 12 kilomeetrit edelas.\n", "id": "ekk_Latn_206903"}
{"text": "Krasnodar\n\nKrasnodar on linn Venemaal, Krasnodari krai keskus. Asub Põhja-Kaukaasias Kubani jõe ääres. 2010. aasta rahvaloenduse andmete järgi Krasnodaris oli 744 995 elanikku.\n\nLinn on Kubanimaa keskus. Ta on üks linnadest, mida hüütakse Venemaa lõunapealinnaks.\n", "id": "ekk_Latn_206904"}
{"text": "Elton Brand\n\nElton Tyron Brand (sündinud 11. märtsil 1979) on endine elukutseline korvpallur, kes mängis korvpalliliigas NBA kokku 17 hooaega.\n", "id": "ekk_Latn_206905"}
{"text": "Sudost\n\nSudost (vene ja ukraina keeles Судость) on jõgi Euroopas.\n\nJõgi algab Smolenski kõrgustikult ning voolab valdavalt lõunasse. Suubub paremalt Desnasse.\n\nSudosti pikkus on 208 km, valgala 5850 km².\n\nSudosti ääres asuvad Potšep ja Pogar.\n", "id": "ekk_Latn_206906"}
{"text": "Popocatépetl\n\nPopocatépetl on tegev kihtvulkaan Mehhikos, suuruselt Mehhiko teine mägi Orizaba järel.\n\nVulkaani kõrgus on 5465 meetrit.\n\nPopocatépetli mäe nõlvadel asuvad UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Popocatépetli kloostrid.\n", "id": "ekk_Latn_206907"}
{"text": "Arran\n\nArran on saar Iiri mere Clyde'i lahes. Selle pindala on 425 km². Saar on mägine, kõrgus kuni 874 meetrit, ja kuulub Suurbritanniale, täpsemalt Šotimaale.\n\n2001. aasta seisuga elas Arranil 5058 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_206908"}
{"text": "Rein Otsason\n\nRein Otsason (24. mai 1931 Tartu – 30. oktoober 2004 Tallinn) oli Eesti majandusteadlane ja pankur, üks 1992. aasta rahareformi peamisi ettevalmistajaid.\n", "id": "ekk_Latn_206909"}
{"text": "Zamość\n\nZamość on maakonnaõigustega linn Poola kaguosas Lublini vojevoodkonnas, 85 km kaugusel kagus Lublinist.\n\nZamośći vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.\n", "id": "ekk_Latn_206910"}
{"text": "Karbonaatkivim\n\nKarbonaatkivim on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.\n\nKarbonaatkivimeid esineb nii tard- (karbonatiit), moonde- (marmor) kui ka settekivimite (lubjakivi) hulgas, kuid kõige levinumad on nad kindlasti settekivimite seas.\n\nMõnikord nimetatakse karbonaatkivimeiks üksnes settelise tekkega valdavalt karbonaatseist mineraalidest koosnevaid kivimeid.\n\nRahvapärane \"paekivi\" on \"settelise tekkega karbonaatkivimi\" ligilähedane sünonüüm.\n", "id": "ekk_Latn_206911"}
{"text": "Batoliit\n\nBatoliit on suuremõõtmeline põikintrusioon.\n\nBatoliidi pindala on vähemalt 100 km². Väiksemaid, kuid muus osas batoliidi sarnaseid intrusioone nimetatakse štokkideks.\n\nBatoliidid koosnevad enamasti valdavalt happelistest või keskmistest kivimitest, näiteks graniidist.\n\nBatoliit võib olla ka magmakambriks, mille kohal on vulkaan.\n\nMiljoneid aastaid väldanud kulutuse tõttu võivad batoliidid paljanduda ka maapinnal. Näiteks Soome edelaosas paljanduv Viiburi plutoon on peamiselt rabakivist koosnev batoliit.\n\nBatoliidid erinevad ülejäänud intrusioonidest ka selle poolest, et nende ulatus sügavusse ei ole reeglina teada.\n", "id": "ekk_Latn_206912"}
{"text": "Mergel\n\nMergel on peamiselt kaltsiumkarbonaati ja savimineraale sisaldav settekivim.\n\nTeisitiöelduna on mergel savikas lubjakivi või lubjakivi, mida liiga suure savisisalduse tõttu enam lubjakiviks ei peeta.\n\nMergel on pehme muldjas, enamasti hallikat või sinakat värvi kivim. Savisisaldus on reeglina 35...65%. Kaltsiumkarbonaat on mergli koostises enamasti mineraal kaltsiidina. Kui valdavaks karbonaatseks mineraaliks oleks kaltsiidi asemel dolomiit, nimetataks vastavat kivimit mergli asemel domeriidiks (dolomiit+mergel).\n\nMergel on kas järvelise või merelise tekkega savi- ja lubimuda kivistumise produkt.\n\nMerglit kasutatakse näiteks kaltsiumivaeste muldade lupjamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_206913"}
{"text": "Ararat\n\nArarat (armeenia keeles Արարատ, türgi keeles Ağrı Dağı, kurdi keeles Agirî, pärsia keeles آرارات) on vulkaaniline massiiv Armeenia mägismaal tänapäeva Türgi territooriumil. Ararat asub Türgi kirdeosas 16 km kaugusel Iraani piirist ja 32 km kaugusel Armeenia piirist.\n\nSuur-Ararat (türgi keeles Büyük Ağrı dağı, armeenia keeles Մեծ Արարատ (Mets Ararat) ehk Մասիս (Masis)) on 5137 m kõrge (teistel andmetel 5165 m). 4250 m kõrgemal on ta kaetud igilumega ning temalt laskub umbes 30 liustikku. Väike-Ararat (türgi keeles Küçük Ağrı dağı, armeenia keeles Փոքր Արարատ (Phokhr Ararat) ehk Սիս (Sis)) on 3925 või 3896 m kõrge. Tippude vahel 2600 kõrgusel asuv sadul kannab nime Serdarbulak.\n\nArarat on uinunud vulkaan. Teadaolevalt ei ole ta pursanud, kuid 1840. aastal toimus piirkonnas tugev maavärin.\n\nPiiblis jäi Noa laev pärast veeuputust Ararati mäele pidama.\n\nKuigi Ararat asub tänapäeval Türgis, on see armeenlaste rahvuslik sümbol ja oli kuni Armeenia liitmiseni Nõukogude Liiduga Armeenia territooriumil. Araratti on kujutatud nii Armeenia praegusel vapil kui ka Armeenia NSV vapil.\n\nSuur-Araratile tõusid esimestena 9. oktoobril (vkj. 27. septembril) 1829 pärastine Tartu ülikooli rektor Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot ning tema viis kaaslast Hatšatur Abovjan, kaks Vene sõdurit Aleksei Zdorovenko ja Matvei Tšalpanov ja kaks armeenia külameest Hovhannes Aivazjan ja Murad Pogosjan. Parrot mõõtis elavhõbebaromeetriga mäe kõrguseks 5250 m. Ta kaevas mäetipus jäässe augu ja püstitas sinna puust risti. Tüki jääd võttis ta pudeliga kaasa, pidades selle sulavett pühaks. Ararat oli tollal teadaolevalt kõrgeim vallutatud mäetipp (inkade mäevallutused Andides polnud siis veel teada) ja vahel loetakse Ararati vallutamist alpinismi alguseks.\n", "id": "ekk_Latn_206914"}
{"text": "Paul Tergat\n\nPaul Kibii Tergat (sündinud 17. juunil 1969 Kabarnetis Barengos) on Keenia endine kergejõustiklane (distantsid 3000 meetrist maratonini). 1996. ja 2000. aasta olümpiamängude hõbemedalist, viiekordne maailmameister krossijooksus ja endine maratoni maailmarekordi omanik.\n", "id": "ekk_Latn_206915"}
{"text": "Ränidioksiid\n\nRänidioksiid (keemiline valem SiO₂) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit. Räni ja hapnik on kõige levinumad elemendid maakoores. Sellest tulenevalt moodustab SiO₂ 10% maakoore massist ning koos teiste silikaatidega maakoorest 60%. Ränidioksiid on paljudes paikades põhiline liiva komponent. Vaatamata sellele, et räni on väga levinud ühend maakoores, esineb seda harva eluslooduses. Ränidioksiidi leidub mitmetes elusorganismides: ränivetikates, taimedes (fütoliidid) ja käsnades (skeletid).\n", "id": "ekk_Latn_206916"}
{"text": "Paadrema jõgi\n\nPaadrema jõgi on jõgi Pärnumaal. Saab alguse Tõhela järvest, voolab põhja, Tiilima küla juures pöörab läände ja suubub Paatsalu küla lähedal Liivi lahe Paatsalu lahte. Pikkus 30 km, valgala 289 km².\n\nJões leidub ahvenat, särge, teibi, haugi ja turba. See on kantud Eesti lõhejõgede nimestikku.\n", "id": "ekk_Latn_206917"}
{"text": "Nikolai Judenitš\n\nNikolai Nikolajevitš Judenitš (Юденич, Николай Николаевич) (30. juuli (18. juuli vana kalendri järgi) 1862 Moskva, Vene keisririik – 5. oktoober 1933 Cannes, Prantsusmaa) oli Vene jalaväekindral (1915) ja Venemaa valgekaardi juhataja Baltimaades Vene kodusõja ajal 1918–1920.\n", "id": "ekk_Latn_206918"}
{"text": "Astronomia nova\n\n\"Astronomia nova\" (\"Uus astronoomia\") on Johannes Kepleri esimene raamat Kepleri seaduste kohta. Raamat ilmus 1609. aastal.\n\nSelle uurimuse koostamisel kasutas Kepler pärast Tycho Brahe surma (1601) järele jäänud vaatlusmaterjali Marsi orbiidi kohta. Käsikiri valmis 1605 ning ta andis selle üle oma tööandjale Rudolf II-le. Rahanappuse ja autoriõiguslike probleemide tõttu Tycho Brahe pärijatega ilmus raamat alles neli aastat hiljem.\n", "id": "ekk_Latn_206919"}
{"text": "Metonüümia\n\nMetonüümia (kr metonymia 'nimevahetus, ümbernimetamine') on kõnekujund (troop), ülekanne külgnevuse alusel.\n\nTähendusülekanne toimub ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise, kvantitatiivse vm suhte alusel.\n\nMetonüümia puhul nimetatakse ühe nähtuse, eseme, isiku asemel teist, mis on inimteadvuses lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust.\n", "id": "ekk_Latn_206920"}
{"text": "Nice\n\nNice [niiss] (oksitaani keeles Nissa (kohalik kirjapilt) ja Niça (ametlik); itaalia ja saksa Nizza [n'itsa] (eesti keeles mööndav); itaalia keeles ka Nizza Marittima, ladina Nicaea) on linn Lõuna-Prantsusmaal Vahemere kaldal Prantsuse Rivieras Provence-Alpes-Cote d'Azuri piirkonnas. See on Alpes-Maritimesi departemangu keskus.\n\nElanike arvult 339 000 (2004) on Nice Prantsusmaa viies linn.\n\nNice on tuntud kuurortlinn, seal on lõhnaõli-, elektroonika- ja masinatööstus.\n\nLinnas on 1965. aastal asutatud ülikool.\n\nNice'is sündis Giuseppe Garibaldi.\n", "id": "ekk_Latn_206921"}
{"text": "Gottfried\n\nGottfried oli esimene katoliiklik Saaremaa piiskop.\n\nTsistertslaste ordu mungana oli ta varem Himmelspforte bei Naumburgi prior ja Dünamünde (Daugavgrīva) tsistertslaste kloostri abt. Saaremaa piiskopiks valiti ta Riia piiskopi Alberti poolt viimasele paavsti antud volituse aluse, 1227. aastal, kohe pärast Saaremaa alistumist, või hiljemalt juunis 1228. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_206922"}
{"text": "Oscar Robertson\n\nOscar Palmer Robertson (sündinud 24. novembril 1938) on endine elukutseline korvpallur, kes mängis korvpalliliigas NBA kokku 14 hooaega. 1971. aastal NBA meistriks tulnud Robertson tuli USA koondisega 1960. aastal olümpiavõitjaks ja valiti 1980. aastal korvpalli kuulsuste halli.\n", "id": "ekk_Latn_206923"}
{"text": "Grotesk (kirjandus)\n\nGrotesk (itaalia keeles grottesco < grotta 'koobas, grott') on kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid – koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja ebainimlikku – ning osutab inimloomusse ja maailmaellu kätketud kohutavate deformatsioonide võimalustele.\n\nGroteski sugemeid võib leida juba vanadest kirjandustest. Erilist tähelepanu pälvis see renessansis, mil nähtus sai ka nimetuse. Nimelt leiti väljakaevamistel hilisrooma perioodi kuuluvate paleede, termide, grottide seintelt veidraid ornamente, milles põimusid taime-, looma- ja inimkujutised. Termin sai eriti populaarseks Victor Hugo draama \"Cromwell\" (1827) eessõna kaudu: \"Groteski leidub kõikjal; ühest küljest tähistab ta värdjalikku ja kohutavat, teisest küljest – koomilist ja naljakat.\"\n\nGrotesk purustab reaalse maailma struktuuri ja loob uue, ühtaegu soerdliku ja tõese.\n\nGroteskset kujutamisviisi on kasutanud Ernst Theodor Amadeus Hoffmann, Edgar Allan Poe, Mark Twain, Franz Kafka, Mihhail Bulgakov, ekspressionistid, sürrealistid ja absurdistid; eesti kirjanikest Friedebert Tuglas, August Gailit, Albert Kivikas, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Ilmar Laaban, Andres Ehin ja Juhan Viiding.\n", "id": "ekk_Latn_206924"}
{"text": "Alexander (Tartu piiskop)\n\nAlexander (surnud 18. veebruaril 1268) oli teine nimeliselt teadaolev Tartu piiskop. Allikad mainivad teda esimest korda 1263). Pole teada, kas ta oli esimese piiskopi Hermanni otsene ametijärglane (1249, 1254 ja 1259 piiskoppi küll mainitakse, ent ei nimetata; mõned allikad nimetavad Hermann I ametijärglasena Bernhard I). Ta hukkus Rakvere lahingus maale tunginud venelaste vastu Viru-Nigula lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_206925"}
{"text": "Maskulinism\n\nMaskulinism ehk meesõiguslus on feministliku liikumise tulemusena tekkinud ideoloogiline vool, mis propageerib sarnaselt naise rolli ümberhindamisega ühiskonnas ka meeste rolli ümberhindamist. Maskulinismi seisukohalt on feministlik liikumine, kus käsitletakse vaid naiste muresid ja nähakse mehi tihti süüdlastena neis, ühekülgne ning ka meeste suhtes omakorda ebavõrdsust tekitav. Maskulinism toetab sugude võrdõiguslikkuse ideed, kuid püüab välja pakkuda komplekssemaid lahendusi, saavutamaks uut, kaasaja nõuetele vastavat soorollide mudelit, vältimaks sugudevahelist vaenu või vastulainena meeste diskrimineerimist.\n", "id": "ekk_Latn_206926"}
{"text": "Nirvaana\n\nNirvaana (sanskriti keeles nirvāṇa 'vaibumine, kustumine'; paali keeles nibbāna; tiibeti keeles mya ngan las 'das pa; hiina keeles 涅槃 niepan; jaapani keeles nehan) on budismis, hinduismis ja teistes india õpetustes täielik rahulolu ja vabanemine, teadvuse kõrgeim seisund, kui ollakse lõplikult lahkunud sündide ringkäigust ehk sansaarast. Budismis mõistetakse sansaaras kinni hoidvate tegurite all eelkõige meeleplekke, mis põhjustavad tegusid ja nende tagajärgi ning pidevat sündimist olemasolu valdkondades.\n\nBuddha õpetuse kohaselt võib nirvaanasse jõuda virgumise ehk valgustumise kaudu. Hinduismis käsitletakse nirvaanat ühinemisena ülima jumalaga ja nirvaana sünonüümiks on mokša ehk vabanemine, kuhu võib jõuda ka jooga või askeesi kaudu.\n\n'Nirvaana' oma sõna-sõnalises tähenduses (\"ära puhutud\") on ka tänapäeval kasutusel tavalise õlilambi või küünla leegi ära puhumisel, mil öeldakse, et selle leek \"nirvaanastus\" ehk \"läks nirvaanasse\". Indias võidakse öelda kuuma toidu kohta: \"Ootame, kuni riis läheb nirvaanasse.\" Nirvaana seostubki eelkõige haihtumise ja jahtumisega ning sellele vastanduvad tule ja kuumusega seotud mõisted.\n\nNirvaanat iseloomustab ka mõiste 'ülemaine' (sanskriti keeles lokottara), kuna selles ei ole midagi maisele (sanskriti keeles laukika) olemasolule omast. Ühe etümoloogia kohaselt tähendavatki nirvaana sõna-sõnalt \"mitte olemist\".\n", "id": "ekk_Latn_206927"}
{"text": "Frida Kahlo\n\nFrida Kahlo (6. juuli 1907 Coyoacán (México lähedal) – 13. juuli 1954 Coyoacan) oli Mehhiko maalikunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_206928"}
{"text": "Pablo Neruda\n\nPablo Neruda (12. juuli 1904 – 23. september 1973) oli Tšiili luuletaja Ricardo Eliecer Neftali Reyes Basoalto kirjanikunimi. Alates 28. detsembrist 1946 sai sellest tema päris nimi. Ta oli üks 20. sajandi hispaaniakeelse kirjanduse tähtsamaid luuletajaid.\n", "id": "ekk_Latn_206929"}
{"text": "Ivanovo\n\nIvanovo (vene Иваново) on linn Venemaal, Ivanovo oblasti keskus. Asub Uvodi jõe kaldal, 300 km Moskvast kirdes. Geograafilised koordinaadid on 57°01′N, 40°59′E.\n\nLinna kohal asunud Ivanovo küla on esmamainitud 1561. aastal. Ivanovo linn on asutatud 1871. aastal mitme küla liitmise teel. 1932. aastani oli linna nimi Ivanovo-Voznessensk. 1918. aastast kubermangukeskus, 1929. aastast Ivanovo oblasti keskus.\n\nIvanovo on tähtis tekstiilitööstuse keskus.\n\nElanike arv on 418 200 (2005).\n", "id": "ekk_Latn_206930"}
{"text": "Diabaas\n\nDiabaas on keskmiseteraline aluseline tardkivim.\n\nTerminil \"diabaas\" on sõltuvalt geoloogilisest koolkonnast mõnevõrra erinev tähendus. Tegemist on basaltse koostise ja struktuurilt basaldi ning gabro vahepealse kivimiga, kuid Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Prantsusmaal ja mujal peetakse diabaasile iseloomulikuks tunnuseks ofiidilist struktuuri, Suurbritannias aga paleotüüpsust ehk aja jooksul mõnevõrra muutunud välimust ja koostist. Kivimit, mida enamik maailmast peab diabaasiks, nimetatakse Suurbritannias doleriidiks.\n\nDiabaasi põhilised koostisosad on labradori koostisega plagioklass ning pürokseen. Lisaks võivad põhimassis esineda raudoksiidid, biotiit ning küünekivi. Levinuimad fenokristalle moodustavad mineraalid on plagioklass, pürokseen ning oliviin.\n\nDiabaas on värvuselt must või tumehall. Paleotüüpne diabaas on enamasti rohekas.\n\nDiabaas on tüüpiline daike ja sille moodustav kivim.\n\nDiabaasi ligilähedased sünonüümid on doleriit ja mikrogabro. Termini võttis kasutusele prantsuse geoloog Alexandre Brongniart aastal 1807. Algselt tähendas diabaas kivimit, mida tänapäeval tuntakse dioriidina.\n", "id": "ekk_Latn_206931"}
{"text": "Riikide loend rahvaarvude järjekorras\n\nMaailma riikide loend rahvaarvu järgi hõlmab iseseisvaid riike ja sõltuvaid territooriume. Andmed pärinevad viimastest rahvaloendustest või iga riigi viimasest ametlikust hinnangust, selle puudumisel on kasutatud ÜRO viimast hinnangut. ja The World Factbook'i\n\n'''Püsiasustuseta territooriumid\n", "id": "ekk_Latn_206932"}
{"text": "Dioriit\n\nDioriit on keskmise koostisega süvakivim.\n\nQAPF-diagrammil defineeritakse dioriiti kui kivimit, mis sisaldab 0...5% kvartsi ning üle 90% päevakividest moodustab plagioklass. Plagioklassi number on alla 50 ehk plagioklass sisaldab naatriumi rohkem kui kaltsiumi.\n\nDioriit on faneriitse struktuuriga süvakivim. Sama koostisega vulkaanilist kivimit nimetatakse andesiidiks.\n\nDioriidi põhilised koostismineraalid on küünekivi, oligoklass, andesiin, pürokseen, biotiit ning kvarts.\n\nVärvuselt on dioriit must või musta-valgekirju. Värviindeks on väga muutlik, reeglina 40...90.\n\nNumbrid on keskmistatud 872 analüüsitud dioriiditüki alusel.\n", "id": "ekk_Latn_206933"}
{"text": "Geoloogiline struktuur\n\nGeoloogiline struktuur on kivimkeha või kivimkehi lahutav pind, millel on kirjeldatav kuju ning ulatus.\n\nGeoloogiliseks struktuuriks on näiteks murrang või kivimkiht.\n\nGeoloogilisi struktuure, nende teket ning arengut uurib struktuurigeoloogia.\n", "id": "ekk_Latn_206934"}
{"text": "Absurd\n\nAbsurdsus (ladina sõnast absurdus 'mõttetu, totter') on omadus olla mõttetu, mõistuspäraselt õigustamatu. Selles seoses omistatakse absurdsust eelkõige inimese elule (eksistentsile), sest seda ei saa mitte miski õigustada. Sellist absurdsuse olukorda, inimese ja maailma vahelist lõhet nimetatakse absurdiks.\n\nTeoses \"Sisyphose müüt\" kirjutab Albert Camus: \"See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane ... Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas.\" Ta küsib, kas inimesel, kes on oma eksistentsi absurdsust tunnetanud, tasub veel edasi elada, ja vastab: see on võimalik, kuid nõuab tõsist pingutust. Maailm iseenesest ei ole absurdne. Absurditunnetus tekib inimese teadvuses maailma irratsionaalse olemuse ja kõike seletada püüdva inimmõistuse kokkupõrkes. Absurd sünnib seal, kus küsiva inimese vastas seisab vaikiv maailm.\n\nSel pinnal tekkinud absurdikirjandusse kuuluvad Camus' \"Võõras\" ning \"Sisyphose müüt\", Eugène Ionesco esimesed näidendid ja Samuel Becketti näidendid (absurditeater).\n", "id": "ekk_Latn_206935"}
{"text": "Traktaat\n\nTraktaat (ladina keeles tractatus, \"käsitlus\", \"arutlus\") on teadusteksti arhailine vorm, mis tavaliselt kujutab enesest lühemat teatud teemat käsitlevat kirjalikku teksti. Traktaate on kirjutatud religiooni-, filosoofia-, kultuuri-, poliitika-, moraali- või ka loodusteaduslikel teemadel. Traktaat võib sarnaneda esseega, sest mõlemad on kontsentreeritud eelkõige autori subjektiivsete arvamuste ja põhimõtete esitamisele.\n\nTraktaadi mõiste pärineb antiikajast. Traktaatide kogumikuks võib pidada ka talmudit, mis kujutab enesest toora teatud tähenduste kommentaare.\n\nTänapäeval kirjutatakse traktaate põhiliselt religiooni, poliitika või ka kaunite kunstide mõne valdkonna ideoloogia levitamiseks. Sellistel traktaatidel puudub tavaliselt teaduslik sisu.\n\nTraktaatide lihtsustatud vorme – lendlehti, laimukirju või üleskutseid võitlusele – nimetatakse pamflettideks.{viide?}\n", "id": "ekk_Latn_206936"}
{"text": "Kroonlinn\n\nKroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel. Kaugus Peterburi kesklinnast on 30 km.\n", "id": "ekk_Latn_206937"}
{"text": "Tragikomöödia\n\nTragikomöödia on draamažanr, millel on nii tragöödia kui ka komöödia tunnusjooni. Sündmuste esitus liigub koomikast traagikasse, traagiline ületatakse naeru abil, koomilise pealispinna all aga aimub traagika. Tragikomöödiaks nimetati algul õnneliku lõpuga kurbmängu; omaette žanriks kujunes see hilisrenessansi ajal, mil kogu Euroopas sai tuntuks itaalia kirjaniku G. B. Guarini \"Ustav karjane\" (1590). Tragikomöödiaklassikasse kuuluvad näiteks Shakespeare'i \"Mõõt mõõdu vastu\", Molière'i \"Tartuffe\" ja Anton Tšehhovi \"Kirsiaed\". Klassitsistlik rangete normidega esteetika suhtus tragikomöödiasse halvustavalt kui värdžanri, romantism jagas talle taas tunnustust. 20. ja 21. sajandi elutunnetusele groteski ja absurdi kalduv tragikomöödia sobib. Tragikomöödia on lähedane ja osalt kattuv musta komöödiaga ning alati neid ei eristatagi.\n", "id": "ekk_Latn_206938"}
{"text": "Must komöödia\n\nMust komöödia on komöödia žanritüüp, mille elutunnetuslikuks aluseks on absurd. Selles rakendadakse musta huumorit ja absurditehnikat, kujutades õuduseid ja vapustavaid nähtusi naerutekitavalt. Musta komöödia maailm on pahupidi pööratud väärtustega maailm, milles traagika ja koomika vahetavad kohti ja kaastundel pole ruumi. Hirm ületatakse, õudusest vabanetakse võllahuumori abil.\n", "id": "ekk_Latn_206939"}
{"text": "Kilpvulkaan\n\nKilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest.\n\nKilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad enamasti aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani.\n\nKilpvulkaanid on tavaliselt mahult ülejäänud vulkaanidest märksa suuremad.\n\nTuntud kilpvulkaan on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare.\n", "id": "ekk_Latn_206940"}
{"text": "Tehumardi öölahing\n\nTehumardi öölahing toimus 8. oktoobri 1944 hilisõhtul Kuressaarest läänes Tehumardi küla lähedal Saksa ja Nõukogude väeüksuste vahel. Tehumardi öölahing oli üks Teise maailmasõja veriseimaid lahinguid Saaremaal.\n", "id": "ekk_Latn_206941"}
{"text": "Marijampolė\n\nMarijampolė () (poola Maryampol, Mariampol, saksa Mariampol) on linn Leedu lõunaosas, Marijampolė omavalitsuse ja Marijampolė valla halduskeskus. Linn asub Šešupė jõe kaldal merepinnast 81 meetri kõrgusel, seda läbib Kazlų Rūdast Šeštokaisse viiv raudtee.\n\nLinna territoorium jaguneb administratiivselt kolmeks vallaks. Linna kuuluvad Degučiai vald, Mokolai vald ja Nartase vald.\n\nLinnas on viis keskharidust andvat kooli ja kuus põhikooli. Tähtsamad ettevõtted on konservivabrik, suhkruvabrik, pakendeid tootev AB Fasa. Vaatamisväärsusteks on raudteejaama hoone aastast 1926, aastal 1824 ja XIX sajandi lõpus ehitatud katoliku kirikud (aastal 2011 loodi linnas ka kolmas katoliku kihelkond ja alustati kolmanda kiriku ehitusd), luteri kirik aastast 1844 ja aastal 1901 ehitatud õigeusu kirik (kihelkonnakirik aastast 2007).\n", "id": "ekk_Latn_206942"}
{"text": "Ühisharidus\n\nÜhisharidus (saksa keeles Koedukation, inglise keeles coeducational) tähendab tänapäeval eeskätt poeg- ja tütarlaste ühist koolitamist. Algselt kasutati seda väljendit USA-s valgete ja mustanahaliste üheskoos õpetamise kohta, kuna USA lõunaosariikides kehtis kuni 1960. aastateni rassieralduspõhimõte.\n", "id": "ekk_Latn_206943"}
{"text": "Sookurg\n\nSookurg (Grus grus) on kurglaste sugukonda kure perekonda kuuluv lind.\n\nSookure rahvapärased nimetused on värvi järgi hallkurg ning tegutsemispaiga järgi metsakurg, põllukurg, kesakurg, niidukurg, külvikurg ja rukkikurg.\n", "id": "ekk_Latn_206944"}
{"text": "Venta jõgi\n\nVenta (liivi keeles Vǟnta joug) on jõgi Leedus ja Lätis.\n\nVenta algab Leedus Žemaitija kõrgustikul, voolab peamiselt loodesse ja suubub Ventspilsis Läänemerre. Jõgi on 346 km pikk (sellest Lätis 178 km), valgla on 11 800 km², sellest 67% Lätis. Vooluhulk suudmes on 44, teistel andmetel 99,5 m³/s. Jõgi on Leedu ja Läti piiril 40–50 m, suudmes 150–200 m lai.\n\nJõgi lähtub Telšiai ja Šiauliai maakonna piirilt ning voolab algul itta, läbides Užventise, siis pöördub põhja, läbides Kuršėnai, ja lõpuks loodesse. Pärast voolamist läbi Papilė ja Venta jõuab ta tagasi Telšiai maakonda, kus läbib Viekšniai ja Mažeikiai. Seejärel ületab ta Läti piiri.\n\nLätis läbib Venta jõgi kõigepealt Salduse piirkonda, kus läbib Kalni ja Nigrande, seejärel Skrunda piirkonda, kus läbib Skrunda. Järgmisena läbib jõgi Kuldīga piirkonda, kus jõe kaldal asub Kuldīga, ning lõpuks Ventspilsi piirkonda, kus läbib Ventava ning Piltene ja suubub Ventspilsis merre.\n\nVenta suurimad lisajõed on Virvyčia (99,7 km, vasakpoolne), Šerkšne (vasakpoolne), Vadakste jõgi (82,2 km, parempoolne), Varduva (96 km, vasakpoolne), Ciecere (parempoolne) ja Abava (129 km, parempoolne).\n\nÜlemjooksul on jõgi Venta kanali kaudu ühendatud Dubysa jõega, mis suubub Nemunasesse.\n\nAlamjooksul Kuldīga lähedal asub Venta juga (ka Rumba juga), mis on küll kõigest paar meetrit kõrge, kuid 240 m lai ja seega Läti kõige laiem ja ühtlasi veerikkam juga.\n", "id": "ekk_Latn_206945"}
{"text": "Siber\n\nSiber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni. Siberi lõunapiiriks peetakse Venemaa lõunapiiri Kasahstani, Mongoolia ja Hiinaga, sest Siberina mõistetakse praegu ainult Venemaa Föderatsiooni territooriumi, kuigi ajalooliselt kuulub selle koosseisu ka Kasahstani kirdeosa ja Venemaa Kaug-Ida.\n\nSiber on jaotatud Lääne- ja Ida-Siberiks. Samuti eristatakse mõnikord Lõuna-Siberi mäestikke, Kirde-Siberit ja Kesk-Siberit, seda küll peamiselt loodusgeograafilistes jaotustes.\n\nSiberi aladel elab tänapäeval ligi 30 miljonit inimest, kellest enamik peab end venelasteks, paljud neist on ka ukraina ja tatari päritolu. Turgi ja mongoli keeli kõnelevatest põlisrahvastest on suurim etnos burjaadid, keda on üle poole miljoni. Siberi miljonilinnad on Novosibirsk, Omsk ja Krasnojarsk, järgnevad kuni 0,6 miljoniga Irkutsk, Tjumen ja Tomsk. Üle 600 tuhande elaniku on ka ajalooliselt Siberisse kuulunud Vladivostokis.\n", "id": "ekk_Latn_206946"}
{"text": "Alutaguse kihelkond\n\nAlutaguse kihelkond (Alentagh) oli muinaskihelkond Virumaal 13. sajandi alguses. Alutaguse piirnes läänes Askälä ja võib-olla ka Lemmu kihelkonnaga, põhjas Soome lahega, idas Narva jõe ja Novgorodi vürstiriiki kuuluva Vadjamaaga ning lõunas Peipsi järvega. Nimi tulenes sellest, kuidas lääne pool elanud Virumaa rahvas kutsus Alulinna taga asuvaid maid.\n", "id": "ekk_Latn_206947"}
{"text": "Mažeikiai\n\nMažeikiai () on linn Põhja-Leedus, Mažeikiai rajooni, Mažeikiai ja Reivyčiai valla halduskeskus. Linn asub Venta jõe ääres merepinnast 81 meetri kõrgusel. Linna nimeks on poola keeles Możejki, saksa keeles aga Moscheiken.\n\nTähtsaimaks ettevõtteks linnas on naftatöötlemistehas. Lisaks sellele valmistatakse linnas mööblit, aknaid ja uksi, betoondetaile, jäätist, leiba ja õlut.\n\nHaridust annavad ka gümnaasium, kaks keskkooli ja neli põhikooli. Lisaks asuvad seal veel erivajadustega laste kool, kunstikool, muusikakool, koreograafiakool ja polütehnikum.\n\nLinnas on raamatukogu ja kultuurimaja. Antakse välja ajalehti Santarvė ja Būdas žemaičių. Halduslikult moodustab linn omaette valla.\n\nLinnas on muuseum. Vaatamisväärsusteks on veel õigeusu kirikud aastaist 1894 ja 1933, sünagoog aastast 1924, luteri kirik aastast 1908, katoliku kirikud aastaist 1935 ja 2005. Raudteejaama hoone pärineb aastast 1873, selle juures asuvad veel mitmed vanad ehitised.\n\nMažeikiai sõpruslinnade seas on Paide, Saldus, Navapołack, Płock ja Havířov.\n", "id": "ekk_Latn_206948"}
{"text": "Brahim Boulami\n\nBrahim Boulami (sündinud 20. aprillil 1972 Safis) on Maroko kergejõustiklane (3000 m takistusjooksja). Tema isiklik rekord on 7.55,28. Kuni 2004. aasta septembrini oli ta maailmarekordi valdaja.\n", "id": "ekk_Latn_206949"}
{"text": "Huumus\n\nHuumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine. Huumus muudab mulla viljakamaks.\n\nHuumus on mulla spetsiifiline aine, mille põhimassi moodustavad polümeriseerunud ja tihkestunud organismijäänuste hüdrolüüsiproduktid, mille esialgne struktuur on muutunud. Huumus tekib pika aja jooksul mullas elavate bakterite ja seente kaasabil organismide jäänustest nende muutumise ja ümberkujunemise tulemusel, nii lagunemise kui sünteesiprotsesside tagajärjel.\n\nHuumus on tihedalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus on happelise iseloomuga. Huumus sisaldab, võrreldes taimedes ja mikroorganismides leiduvale, palju süsinikku.\n", "id": "ekk_Latn_206950"}
{"text": "Sergei Witte\n\nKrahv Sergei Witte (29. juuni (vana kalendri järgi 17. juuni) 1849 Thbilisi – 13. märts (vkj. 28. veebruar) 1915 Petrograd) oli Venemaa Keisririigi poliitik ja riigiametnik.\n\nWitte perekond oli ilmselt pärit Hollandist ning elas enne Põhjasõda Baltikumis Rootsi võimu all.\n", "id": "ekk_Latn_206951"}
{"text": "Kallavere\n\nKallavere on küla Harju maakonnas Jõelähtme vallas.\n\nOn võimalik, et Kallavere mainis juba 1154. aastal al-Idrisi. Nimelt on Kallavere üks võimalikke sadamaid, mille nimekuju sobiks araablase omaga (Qlwry), sest kirjeldus ei sobi kokku Tallinna linnaga.\n\n1950. aastatel ehitati tänapäeva Kallavere küla lääneserva endistele küla maadele uus elamurajoon, mis sai samuti Kallavere nime, kuid kuulub administratiivselt Maardule.\n\nKüla piirneb merega 0,4 kilomeetri ulatuses (enne Saviranna eraldamist 2010. aastal 3,2 kilomeetri ulatuses). Piirneb lisaks Maardu linnale ka Uusküla, Saviranna ja Ülgasega. Küla järgi on nime saanud Kallavere kihistu.\n\nKülast läheb läbi Kallavere–Ülgase maantee. Teest lõunas asuvad kurikuulsad Maardu elanike suvilad ja aiamaad, mis jätkuvad Ülgases.\n\nKallavere territooriumil asub Kallavere ülemine tulepaak. Kallavere alumine tulepaak jääb Saviranna territooriumile.\n\nKallavere külast on pärit korvpallur Margus Metstak.\n", "id": "ekk_Latn_206952"}
{"text": "Jogaila\n\nJogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434.\n\nJogaila, pärinedes ise Gedimiinide seast, pani aluse Jagelloonide dünastiale, mis valitsesid Leedu suurvürstiriiki ja Poola kuningriiki 1572. aastani. Jogaila vanaisa oli Leedu suurvürstiriigi looja Gediminas, isa oli Leedu suurvürst Algirdas, onu aga Kęstutis, kelle poeg oli Leedu suurvürst Vytautas.\n\nPeale suurvürst Gediminase surma kukutasid Kęstutis ja tema vend suurvürst (1345–1377) Algirdas, suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas tegeles aga suurvürstiriigi idaosa juhtimisega. Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepoolse osa suveräänne valitseja.\n", "id": "ekk_Latn_206953"}
{"text": "Lüganuse kihelkond\n\nLüganuse kihelkond (lühend Lüg, saksa Kirchspiel Luggenhusen) oli kihelkond ajaloolisel Virumaal ja Eestimaa kubermangu Rakvere (Viru) kreisis.\n\nLüganuse kihelkonna endine ala kuulub tänapäeval peamiselt Lüganuse valda ning rannikul ka Viru-Nigula ja Toila valda.\n", "id": "ekk_Latn_206954"}
{"text": "Taani hindamisraamat\n\nTaani hindamisraamat, ladina keeles Liber Census Daniæ (taani keeles tuntud kui Kong Valdemars Jordebog, \"Kuningas Valdemari maade raamat\") on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida on alates 1929 hoitud Taani riigiarhiivis Kopenhaagenis (enne seda Stockholmis, mille järgi nimetatud ka Codex Holmiensis). Hindamisraamatu esialgse käsikirja lasi tõenäoliselt koostada Taani kuningas Valdemar II (1170–1241) oma valitsusaja (1202–1241) teises pooles, hiljem on samasse pärgamentköitesse lisatud mitmeid teisi kirjutisi.\n\nRaamat on oluline ajalooallikas, milles on esmamainitud paljusid kohti tänapäeva Taanis, Saksamaal, Rootsis ja Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_206955"}
{"text": "Satiir\n\nSatiir (ladina keeles satura 'segu, pudi-padi, ühepajatoit'), terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Satiir võib avalduda luuletuses, romaanis, komöödias, lühivormidest epigrammis, sententsis, valmis, sageli följetonis, paroodias, travestias. Satiirile on rajatud pamflett. Olenevalt autori suhtumislaadist võib satiir olla salvav, pateetiline, irooniline või tige ning on peaaegu alati didaktilise ja tendentsliku alatooniga. Erinevalt huumorist distantseerub satiirik naerualusest.\n\nSatiiri on viljelenud Miguel de Cervantes, François Rabelais, Molière, Voltaire, Jonathan Swift, George Orwell, eesti kirjanikest Eduard Vilde, August Alle, Anton Hansen Tammsaare.\n", "id": "ekk_Latn_206956"}
{"text": "Epifoor\n\nEpifoor (kr epiphora < epi- 'pärast' + phoros 'kandev'; 'lisamine, kordamine, tagasipöördumine'), lausekujund, lõpukordus, seisneb sõna või lauseühendi tunderõhulises kordamises lausete või värsside lõpus.\n\nNt: Sa ilus aeg, sa armas aeg, nii lilleõitsev noorusaeg! Kui juttu vestes lendas aeg, kuis vaieldes nii armas aeg ja seletades õnnis aeg! Ja vaikimisi mõni aeg - sa kallis aeg - see oli kõige õndsam aeg!\n\nJuhan Liiv, \"Noorusaeg\"\n", "id": "ekk_Latn_206957"}
{"text": "Sentents\n\nSentents (ladina keeles sententia 'arvamus, otsustus') on mõttetera, vaimukas mõte või üldarusaadav tõdemus, mis on sõnastatud lühidalt ja löövalt, sageli rütmistatult. Sentents asub anonüümse rahvaliku vanasõna ja individuaalloomingulise aforismi vahepeal.\n\nSentents on konstateeriva iseloomuga, näiteks \"kunst on pikk, elu lühike\", ladina keeles ars longa, vita brevis est, või esineb käskivas kõneviisis, näiteks \"tunne iseennast\", kreeka keeles gnothi seauton.\n\nSentents on enamasti iseseisev väikežanr, kuid võib esineda ka pikemate teoste osana.\n", "id": "ekk_Latn_206958"}
{"text": "Travestia\n\nTravestia (itaalia keeles travestire \"ümber rõivastuma\") on huumori liik, lähedane paroodiale – teise, enamasti tõsise kirjandusteose süžee kasutamine uude, koomilisse vormi 'ümberriietatult'.\n\nTravestias säilib pilgatava teose sisu, kuid tegelased ja sündmused kaotavad oma väärikuse ja ülevuse. Travestia pilkeline iseloom tuleb nähtavale siis, kui tuntakse alusteost.\n\nEesti tuntuima travestia, Enn Vetemaa \"Kalevipoja mälestused\", pilge ei taba niivõrd rahvuseepost ega selle kangelast ennast, kuivõrd rahva ebakriitilist minevikutaju.\n", "id": "ekk_Latn_206959"}
{"text": "Följeton\n\nFöljeton (prantsuse keeles feuilleton 'leheke') on veste, pilke- või pilalugu.\n\nAjalooliselt oli feuilleton prantsuse ajalehe lisaleht, hiljem aga nn joonealune või selles kohas avaldatud kirjutis, näiteks veste, järjejutuna ilmuv romaan, teatrikriitika, üldiselt mittepoliitiline aines.\n\nFöljeton on lühivorm, milles naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Följeton asub ilukirjanduse ja publitsistika piirimail ning nõuab autorilt nõtket vaimu, teravat sulge ja isiklikku seisukohta kujutatavate sündmuste suhtes.\n\nEnamasti võetakse följetonis sõna päevakajalistel, olmelistel, poliitilistel, majanduslikel ja kultuuriteemadel. Teostust iseloomustab kergus, vaba vorm ja paroodilisus.\n\nEesti tuntumad följetonistid on olnud Eduard Vilde, Oskar Luts, August Kitzberg (varjunimega Tiibuse Jaak), Karl August Hindrey (Hoia Ronk), Hugo Raudsepp (Milli Mallikas), August Alle ja August Gailit, tänapäevastest autoritest on seda Andrus Kivirähk.\n", "id": "ekk_Latn_206960"}
{"text": "Albu valla lipp\n\nAlbu valla lipp on Järva maakonna endise Eesti haldusüksuse Albu valla lipp.\n\nLipp kinnitati 11. aprillil 1994.\n\nLipu autor on Ivo-Manfred Rebane.\n", "id": "ekk_Latn_206961"}
{"text": "Almería provints\n\nAlmería provints on provints Hispaanias Andaluusia autonoomse piirkonna kaguosas. Provintsi keskus on Almería linn.\n", "id": "ekk_Latn_206962"}
{"text": "Hänilane\n\nHänilane (Motacilla flava, varasem nimetus ja Eestis esinev põhialamliik lambahänilane Motacilla flava flava) on västriklaste sugukonda kuuluv linavästrikust veidi väiksem lind, kes kaalub alla 20 grammi ja on 15–16 cm pikk.\n\nHänilane kuulub Eestis kaitstavate liikide III kategooriasse. Eesti Ornitoloogiaühing valis hänilase 2006. aasta linnuks.\n", "id": "ekk_Latn_206963"}
{"text": "Västriklased\n\nVästriklased (Motacillidae) on saledate väheldaste putuktoiduliste värvuliste sugukond.\n\nLiike on sugukonnas kokku umbes 65. Västriklased eelistavad elamiseks avamaastikku, osa elab ka mägedes. Västriklastel on väike pea ja peenikesed jalad, pikk saba ning peenike sirge nokk. Jooksevad ja kõnnivad nobedasti. Eelistavad tegutseda maapinnal.\n", "id": "ekk_Latn_206964"}
{"text": "Paroodia\n\nParoodia (kr παρωδία 'vastulaul, pilkelaul'), pilav jäljendus kunstiteoses või kunstilises esinemises, mis naeruvääristamise ja pilkamise eesmärgil aimab järele teise autori teost, selle sisu, stiili (näiteks liigset tundelisust, täispuhutud pidulikkust vm), jättes muutmata vormi. Pilatava teose nõrkusi ja puudusi võimendatakse karikatuurini. Eksisteerib ka sõbralikum paroodia, mis koomilises võtmes jäljendab teise autori isikupära.\n\nFilmiparoodiad keskenduvad pigem kontrastiga stseeni, dialoogi ja kadreeringu lõhkumisele kui sujuvale stiilijäljendusele.\n\nEesti menukaimad parodistid on August Kitzberg (Tiibuse Jaagu ja Mari nimega) ning August Alle.\n", "id": "ekk_Latn_206965"}
{"text": "Personifikatsioon\n\nPersonifikatsioon (lad persona 'isik' + facere 'tegema'), isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Nad kõnelevad, mõtlevad, tunnevad, neil on hing. Personifitseerimise juured ulatuvad mütoloogilisse maailmakäsitlusse, kõige oleva hingestamisse. Seda igivana võtet esineb eepostes, muinasjuttudes, allegoorias, valmides, tähendamissõnades ning ka uusaegses luules ja lastekirjanduses.\n", "id": "ekk_Latn_206966"}
{"text": "Metafoor\n\nMetafoor (kreeka metaphora 'ülekanne') on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson).\n\nÜhe võimaliku arusaama järgi on metafoor varjatud võrdlus, kuid võrdluses (noorus on otsekui elukevad; päike kui sinitaeva silm) on nimetatud nii see, mida võrreldakse, kui ka see, millega võrreldakse. Metafooris toimub lühiühendus, st teksti jäetakse alles vaid see, millega võrreldakse. Näiteks nina kui näost eemale ulatuva osa tunnused kantakse üle juhile ja tulemuseks on metafoorne keelend ninamees või kantakse siidiriide omadused siidisus, pehmus, õrnus üle inimkäele ja tulemuseks on siidikäsi.\n\nMetafoor võib olla ühesõnaline, mitmesõnaline, hõlmata pikemaid tekstilõike või tervet teost. Metafoor võib olla omadussõnaline (kahvatu kuu, kuldsed uned), nimisõnaline (lumelained – Juhan Liiv), isikustav (vikerkaar joob merest vett; tuul nutab, suvi maeti eile sinna – Ernst Enno).\n\nMetafoorsed fraseologismid on eesti keeles näiteks hambasse puhuma, süda on saapasääres, hammastega hauda kaevama.\n", "id": "ekk_Latn_206967"}
{"text": "Hüperbool (kirjandus)\n\nHüperbool (kr hyperbōlē 'suurendus, liialdus'), kõnekujund, liialdav suurendamine mõju ja intensiivsuse saavutamiseks (nt ääretu meri; \"Sajab ja sajab lõpmata\" – Gustav Suits). Esineb rahvaluules, eriti kangelaseepostes, sage stiilikujund ka satiiris ja groteskis.\n", "id": "ekk_Latn_206968"}
{"text": "Subaru\n\nSubaru on Jaapani autotootja, kompanii Fuji Heavy Industries (lühend FHI) allüksus Kabushiki-gaisha Subaru.\n\nSubaru on Sõnni tähtkujus paiknevate Plejaadide jaapanikeelne nimi. Plejaade kujutatakse ka Subaru logol.\n\nFuji Heavy Industries tegevus algas 1915. aastal. FHI tootis sõjalennukeid (Nakajima Hikōki Kabushiki Kaisha) ja saavutas olulise osa teise maailmasõja Jaapani õhujõududes. Pärast teist maailmasõda mitmest transporditööstuse ettevõttest 1953. aastal ümberstruktureeritud Fuji Heavy Industries hakkas autosid tootma 1954, mil valmisid esimesed prototüübid. Liideti ettevõtted motorolleriehitaja Fuji Kogyo, autokerede ehitaja Fuji Jidosha Kogyo, mootoriehitaja Omiya Fuji Kogyo, raamiehitaja Utsunomiya Sharyo, kauplemisettevõte Tokyo Fuji Sangyo,\n\n1992 alustas Subaru tänavasõiduautost Legacy maastikusuutliku versiooni Legacy Outback tootmist, luues sellega sõiduautode turule uue tooteniši. Legacy Outbacki müügiedule reageerisid teised autotootjad oma mudeliversioonidega – Audi Allroad; Volvo Cross Country.\n\n1987. aastast on kasutatud seeriamudelitel variaatorkäigukaste (CVT). 2008. aastast on kasutatud seeriamudelitel esimesena bokserdiiselmootoreid.\n\nTänapäeval on Subaru tuntumad mudelid Impreza ja Legacy, mille turbomootoriga nelikveolised variandid on olnud väga edukad ralliradadel ning samas populaarne autohuviliste hulgas eelkõige oma sooritusvõime, läbivuse, töökindluse, töökindlalt taltsa juhitavuse ja konkurentide autodega võrreldes taskukohasema hinna tõttu.\n\nPopulaarkultuuris on Subaru mudeleid Outback ja Forester seostatud lesbidega, mis sai alguse Subaru Põhja-Ameerika divisjoni reklaamikampaaniast 1993. aastal. Kuna kõikidel Subaru mudelitel hakkas standardiks saama nelikvedu, otsiti sihtgruppe, kes oleksid nõus maksma nelikveo eest lisaraha. Neli kindlaks tehtud sihtgruppi moodustasid ligi poole müüdud Subaru autodest USAs: õpetajad ja haridustöötajad, tervishoiutöötajad, IT-spetsialistid ja loodushuvilised (suusatajad, kanuumatkajad). Võimalikuks viiendaks sihtgrupiks olid vallalised naised, kes elasid Northamptonis (Massachusetts) ja Portlandis (Oregon), mis on tuntud LGBT kogukonna mekad. Lesbidele meeldisid Subaru autod, kuna need olid \"head väljasõitudeks ja ka kraami vedamiseks, ilma et oleks suur nagu veoauto või maastur ja mitte väga silmatorkav\". Alates sellest ajast ongi Subaru teinud mõningaid reklaame LGBT-teemaliste topeltmõistetega ja on USAs LGBT kogukonda aktiivselt toetanud.\n\nEnamikul Euroopas müüdavatel automudelitel (v.a \"Toyoru\" koostööprojekti tulem – tagaveoline sportauto BRZ) on pidev nelikvedu ja jõuallikaks bokser- ehk lamavmootor. Kasutusel on nelikveo erinevad versioonid: AWD elektriliselt juhitava tagasilla siduriga (AT), Full AWD – keskdiferentsiaaliga (Manual) seadistava esi- ja tagasilla vahelise veojõujaotusega (Manual, STI); sama SI- drive nupust – AT) – valdavalt sümmeetriline, st jõuülekannete osad on konstrueeritud nii, et kaalujaotus oleks sama telje ratastele võrdne. Boksermootori madal raskuskese ja vibratsiooni tasakaalustatus annab autodele hea sõidudünaamika.\n", "id": "ekk_Latn_206969"}
{"text": "Loodususund\n\nLoodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel.\n\nTeatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ja kattub suuresti šamanismi jts kategooriatega, tihti esineb neis ka esivanematekultust, samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga.\n", "id": "ekk_Latn_206970"}
{"text": "Doktriin\n\nDoktriin (ladina keeles doctrina õpetus, juhtmõte) on vaadete, printsiipide, uskumiste, teaduslike, poliitiliste ja filosoofiliste tõekspidamiste süsteem, juhiste kogum, mis väljendab võimul olijate praktilise tegevuse põhisuundi ja pürgimusi. Riikide valitsuste levinud vorm teadvustada rahvusvahelist üldsust oma vaadetest ja välispoliitilistest ettevõtmistest. Kui on tegemist poliitilise doktriiniga, siis selle sisuks on seisukoht või põhimõte, mida propageeritakse, õpetatakse või rakendatakse seoses valitseva ringkonna tegevusega oma võimu realiseerimiseks. Poliitilisel doktriinil puudub ideoloogiline külg. Poliitiline doktriin põhineb ratsionaalselt välja töötatud väärtuste kogumil, mis võib iseenesest eelneda poliitilise identiteedi kujunemisele. Teoloogias mõistetakse doktriini all õpetuse muutumatut mütoloogilist alussüsteemi. Sageli on see sõna kirikutegelaste ringkondades kasutusel kui kiriku poolt välja kuulutatud religioossete põhimõtete kogum. Doktriin võib ka tavaõiguse kontekstis viidata nende seaduse põhimõttele, mis on vastu võetud varasematel aegadel. Näiteks juba Rooma impeeriumi ajal kehtestatud enesekaitsedoktriinile. Mõned organisatsioonid määratlevad doktriini lihtsalt kui \"see, mida õpetatakse\".\n", "id": "ekk_Latn_206971"}
{"text": "Hüperbool\n\nHüperbooliks (kr hyperbōlē 'suurendus, liialdus') nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille iga punkti kauguste vahe absoluutväärtus kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus.\n\nHüperbool on matemaatikas funktsiooni y = \\frac {a}{x} ehk hüperboolfunktsiooni graafik, kus a on suvaline nullist erinev konstant.\n\nKui parameeter a on positiivne, siis asub hüperbool koordinaatteljestiku I ja III veerandis, aga kui negatiivne, siis II ja IV veerandis. Mida lähemal koordinaatide alguspunktist, seda lähemal paikneb hüperbool koordinaattelgedele.\n\nKahel hüperboolil ei ole ühiseid punkte (kui nad just ei ühti). Kui kujutada samal graafikul mitut hüperbooli, siis mida väiksem on a absoluutväärtus, seda lähemal asub hüperbool koordinaattelgedele.\n\nHüperbooli võib vaadelda koonuse lõikena, mille ekstsentrilisus on suurem kui 1.\n", "id": "ekk_Latn_206972"}
{"text": "Värvulised\n\nVärvulised (Passeriformes) on kõige liigirikkam lindude selts.\n\nSellesse kuulub üle 5000 liigi (eri allikatel 5100–5700), seega enamik maailma linnuliikidest.\n\nSuurem osa liikidest on üsna väikesed. Kõige väiksem on pöialpoiss ja kõige suurem ronk. Enamik värvulistest on laululinnud.\n\nVärvuliste seltsi päritolu oli kuni 20. sajandi lõpuni ebaselge. Mitmeid värvuliste sugukondi rühmitati vaid välise sarnasuse põhjal, kuid selgus, et paljud neist on kujunenud sarnaseks evolutsiooni käigus. Värvulisi jagatakse kaheks alamseltsiks: Tyranni ja Passeri. Kõik eesti värvuliste sugukonnad kuuluvad alamseltsi Passeri (laululinnud).\n", "id": "ekk_Latn_206973"}
{"text": "Marseille\n\nMarseille on linn Lõuna-Prantsusmaal, Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonna ja Bouches-du-Rhône'i departemangu keskus. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu.\n\nMarseille oli üks kahest 2013. aasta Euroopa kultuuripealinnast (teine oli Košice).\n", "id": "ekk_Latn_206974"}
{"text": "Amiens\n\nAmiens on linn Põhja-Prantsusmaal, Somme'i departemangu ja endise Picardie piirkonna keskus. Asub Somme'i jõe ääres. Elanike arv on 135 500 (1999).\n\nAmiens'is sõlmiti 1802. aastal Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.\n\nTuntuim vaatamisväärsus on 13.-15. sajandil gooti stiilis ehitatud Amiensi katedraal, mis on UNESCO maailmapärandi nimekirjas.\n\nLinnas on ka Picardie kunstimuuseum, kus on Vana-Egiptuse, antiigi ja Lääne-Euroopa kunsti kogud. Elu lõpul elas Amiensis Jules Verne, kelle majamuuseum ja haud asuvad linnas.\n\nTuntud kui tekstiilitööstuse keskus.\n", "id": "ekk_Latn_206975"}
{"text": "Riikide paremusjärjestus 1968. aasta suveolümpiamängudel\n\nI koht andis 7, II koht 5, III koht 4, IV koht 3, V koht 2 ja VI koht 1 punkti. Igal medalialal anti kokku välja 22 punkti.\n\nRiistvõimlemises jäädi 2 juhul esikohta jagama. Kumbki sai kuldmedali, aga 6 punkti. 3 korda jäädi 4.–5. kohta jagama. Tabelis on see märgitud 4. kohana, aga 2,5 punktiga.\n\nPoksis pronksmedalikohtumist ei peetud. Mõlemale poolfinaalis kaotanule anti pronksmedal, aga paremusjärjestusse 3,5 punkti.\n\nMitmel alal (poks, jalgpall, trekisõit) ei selgitatud 5.–8. kohta. Tabelis on see märgitud 5. kohana, aga 0,75 punktiga.\n\nMaadluses jäädi kord jagama 6.–7. kohta ja kord 6.–8. kohta. Tabelis on see märgitud 6. kohana, aga vastavalt 0,5 ja 0,33 punktiga.\n", "id": "ekk_Latn_206976"}
{"text": "Bordžomi\n\nBordžomi on linn Gruusia Samtshe-Džavahhethi piirkonnas, Bordžomi rajooni halduskeskus. Asub Kura jõe orus, Bordžomi-Haragauli rahvuspargi idaservas.\n\nBordžomi on kuurortlinn, mis on tuntud boržommi mineraalvee poolest, mida saadakse linnalähedastest allikatest. Tööstustoodang oli 2005. aastal 10 suuremas ettevõttes 68,3 miljonit lari.\n", "id": "ekk_Latn_206977"}
{"text": "Kęstutis\n\nKęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.\n\nKęstutis oli Leedu suurvürstide Vytautas Suure ja Žygimantas Kęstutaitise isa.\n", "id": "ekk_Latn_206978"}
{"text": "Bordeaux\n\nBordeaux [bord'oo] on linn Edela-Prantsusmaal, Nouvelle-Aquitaine'i piirkonna ja Gironde'i departemangu keskus.\n\nBordeaux asub Garonne'i jõe ääres, umbes 100 kilomeetri kaugusel suudmest.\n\nLinna elanike arv on 250 082 (2008), Bordeaux' linnastus elab 1 010 000 inimest. See on elanike arvult Prantsusmaa üheksas linn.\n", "id": "ekk_Latn_206979"}
{"text": "Władysław III\n\nWładysław III (leedu keeles Vladislovas III, ungari keeles I. Ulászló, tšehhi ja slovaki keeles Vladislav I; 1424–1444) oli Poola kuningas alates 1434 ja Ungari kuningas alates 1440 kuni oma surmani.\n", "id": "ekk_Latn_206980"}
{"text": "Garonne\n\nGaronne on jõgi Edela-Prantsusmaal. Saab alguse Püreneedest, suubub Gironde'i estuaari Biskaia lahes.\n\nJõe pikkus on 647 km, valgala 55 000 km².\n\nGaronne'i ääres asuvad Toulouse'i, Ageni ja Bordeaux' linn.\n\nSuuremad lisajõed on Ariège, Tarn ja Lot.\n", "id": "ekk_Latn_206981"}
{"text": "Seine\n\nSeine on jõgi Prantsusmaal. Saab alguse 30 km Dijonist põhja pool, Côte d'Ori mägedest ja suubub La Manche'i Le Havre'i ja Honfleuri vahel.\n\nPikkus 776 km, valgala 78 650 km².\n\nSeine'i ääres asuvad Troyes, Pariis ja Rouen.\n\nSuuremad lisajõed on Aube, Marne, Oise, Yonne ja Eure.\n", "id": "ekk_Latn_206982"}
{"text": "Oise\n\nOise [u'aaz] on jõgi Euroopas, Seine'i parempoolne lisajõgi. Jõgi voolab läbi Belgia ja Prantsusmaa.\n\nSaab alguse Belgias Valloonias asuvast Chimay linnast lõunas ja suubub Pariisi lähedal Seine'i.\n\nPikkus on 302 km (teistel andmetel 330 km), valgla umbes 17 000 km².\n\nSuurim lisajõgi on Aisne.\n\nOise'i jõe ääres asuvad Hirson, Chauny, Noyon, Compiégne, Creil, Auvers-sur-Oiseu, Pontoise, Conflans-Sainte-Honorine.\n", "id": "ekk_Latn_206983"}
{"text": "Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind\n\nEesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind ehk Neitsi Maali on auhind, mida Eesti Filmiajakirjanike Ühing annab aasta parimaks Eesti filmiks tunnistatud filmile.\n\nNeitsi Maali on kõige pikaajalisem ja järjepidevam filmiauhind Eestis. Alates 2005. aastast on auhinnaks pronkskuju \"Neitsi Maali\", mille autor on Priit Tender. Alates 2003. aastast on Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi sponsor Olympic Casino Eesti. Neitsi Maali pronkskujuga kaasneb Olympic Casino Eesti poolt välja pandud preemiasumma (2000 eurot).\n", "id": "ekk_Latn_206984"}
{"text": "Kuradisaar\n\nKuradisaar (prantsuse Île du Diable) on saar Lõuna-Ameerikas, Prantsuse Guajaana rannikul Kourou lähedal, väikseim saar Salut' saartest, pindala 14 ha. Geograafilised koordinaadid on 5°17′N 52°35′W.\n\nEbatervisliku kliimaga saarel oli aastatel 1852–1946 vangla ja sunnitöölaager, kuhu Prantsusmaa saatis nii poliitvange kui ka kõige paadunumaid kriminaalkurjategijaid. Vangla sai kuulsaks oma brutaalsuse poolest. Saarel oli läbi aegade kokku üle 80 000 vangi, kellest suur osa suri seal. Väga vähestel õnnestus põgeneda.\n\nKuradisaare olud said laiemalt tuntuks, kui sinna saadeti Prantsuse ohvitser Alfred Dreyfus.\n\nHiljem on saarest kirjutatud raamatuid ja tehtud filme, tuntumad neist endise vangi Henri Charrière'i romaan \"Papillon\", mille põhjal on valminud samanimeline film 1973. aastal Steve McQueeni ja Dustin Hoffmaniga peaosades.\n\n1938. aastal lõpetati vangide saatmine Kuradisaarele ja 1946. aastal vangla suleti.\n", "id": "ekk_Latn_206985"}
{"text": "Kourou\n\nKourou on linn Prantsuse Guajaanas. Linn asub Atlandi ookeani rannikul Kourou jõe suudmes, 40 km pealinnast Cayenne'ist loodes. Geograafilised koordinaadid on 52°39'W, 05°09'N.\n\nElanike arv on umbes 20 000.\n\nAastatel 1852–1946 oli Kourous ja selle lähedal asuval Kuradisaarel vangla.\n\nTänapäeval on linn tuntud eelkõige kosmoseuuringute keskuse ja Euroopa Kosmoseagentuuri Guajaana kosmodroomi asukohana.\n\n7. mail 2013 viidi Guajaana kosmodroomilt Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga Vega Maa orbiidile tudengisatelliidi programmi raames ehitatud Eesti esimene tehiskaaslane ESTCube-1.\n", "id": "ekk_Latn_206986"}
{"text": "Happesademed\n\nHappesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks.\n\nHappesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast.\n\nDestilleeritud vee pH on seitse. Sellest suurema pH-ga vett nimetatakse aluseliseks ja väiksema pH-ga happeliseks. Sellise jaotuse järgi oleksid siiski peaaegu kõik sademed happesademed, sest atmosfääris oleva vee normaalne pH on umbes 5,6. See on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H₂CO₃). Süsihappe dissotsiatsiooni käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks. Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab reostamata õhk ka muid happesust mõjutavaid keemilisi ühendeid, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka arvu 5,2.\n\nAtmosfäär ei ole homogeense koostisega, mistõttu esineb praktikas olulisi kõrvalekaldeid keskmistest väärtustest. Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9–6,5. Happelisemate sademete jaotus näitab selgelt, et nende tekkes on põhisüü inimesel, sest happesademed langevad peamiselt aladele, mis jäävad suurtest tööstuspiirkondadest allatuult.\n\nHappevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H₂SO₄) ja lämmastikhappe HNO₃.\n\nHappevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning kahjustab hooneid.\n", "id": "ekk_Latn_206987"}
{"text": "Rannavall\n\nRannavall (vananenud termin randvall ehk randrõõne) on tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm.\n\nRannavallid moodustuvad suuremate tormide käigus. Nende moodustumine ei ole mitte pidev, vaid hüppeline.\n", "id": "ekk_Latn_206988"}
{"text": "Mussoon\n\nMussoon (inglise keeles monsoon) on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.\n\nMussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma.\n\nMussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus.\n\nMussooniks nimetatakse ka aastaaega, mil tuul merelt maale puhub, tuues kaasa niiske kliima (mussoonkliima).\n\nTuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia.\n", "id": "ekk_Latn_206989"}
{"text": "Ruhnu\n\nRuhnu (rootsi ja saksa keeles Runö; rannarootsi keeles Run, hääldus [rũũn]) on Eesti saar Läänemeres asuvas Liivi lahes. Ruhnu saar kuulub Saare maakonda ning moodustab koos väiksemate laidudega iseseisva Ruhnu valla.\n\nRuhnu saar tõusis veest välja ligikaudu 10 000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpule järgneva maakerke tagajärjel. Esimesed inimtegevuse jäljed Ruhnus pärinevad umbes aastast 5300 eKr. Arheoloogilised leiud näitavad, et Ruhnul oli püsiv inimasustus juba 9.–11. sajandil (viikingiajal). Teadaolevalt vähemalt 14. sajandist asustasid saart rannarootslased, kes elasid ülejäänud maailmast võrdlemisi eraldatuna ning tegelesid peamiselt hülgeküttimisega. 1920. aastate alguses liideti saar Ruhnu rootslastest elanike eelistusel Eestiga. 1944. aasta augustis lahkus peaaegu kogu saare elanikkond Rootsi ja sellest ajast peale on sealne rahvastik korduvalt vahetunud.\n\nTänapäeval saare valdavalt eestlastest koosneva elanikkonna põhitegevused on seotud põllumajanduse ja turismiga. Ruhnu ja muu maailma vahel hoitakse ühendust saarel asuva Ruhnu sadama ja selle juures paikneva lennuvälja kaudu. Ruhnus on autonoomne elektrivarustus ja sealne elektrisüsteem pole ühendatud mandri elektrivõrguga. Saarel tegutsevad muuseum, raamatukogu koos postipunktiga ning Ruhnu põhikool.\n\nRuhnu puukirik on vanim säilinud puidust sakraalhoone Eestis. Ruhnu tuletorn on Eesti kõige lõunapoolsem tuletorn ja ühtlasi maailma ainus omataolise konstruktsiooniga tuletorn, mis jätkuvalt tuletornina kasutusel.\n", "id": "ekk_Latn_206990"}
{"text": "Impressionism\n\nImpressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.\n\nVool sai nimetuse Claude Monet' maali \"Impression, soleil levant\" (\"Impressioon. Tõusev päike\") järgi. Sõna \"impressionism\" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.\n\nImpressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.\n\nImpressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.\n\nImpressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi.\n", "id": "ekk_Latn_206991"}
{"text": "Cayenne\n\nCayenne on Prantsusmaa meretaguse territooriumi Prantsuse Guajaana pealinn. Asub Cayenne'i jõe suudmes Atlandi ookeani rannikul. Geograafilised koordinaadid on 52°20'W, 4°56'N.\n\nElanike arv on 50 594 (1999).\n\nCayenne'i asutasid 1664. aastal prantsuse kolonisaatorid. Linn oli vahepeal hollandlaste, brittide ja brasiillaste käes, enne kui sai uuesti Prantsusmaa valdusse.\n\nCayenne on krevetitööstuse keskus.\n\nCayenne'is on mitu ujumisranda, kuid rannaäärsetes vetes on palju haisid.\n\nCayenne'i linna järgi on nimetatud Cayenne'i pipar.\n", "id": "ekk_Latn_206992"}
{"text": "Impression, soleil levant\n\n\"Impression, soleil levant\" (eesti keeles \"Impressioon. Tõusev päike\", ka \"Impressioon. Päikesetõus\") on Claude Monet' maal, mille järgi on nimetuse saanud kunstivool impressionism.\n\nMaal on dateeritud 1872. aastaga, kuid tõenäoliselt valmis 1873. aastal.\n\nTegemist on õlimaaliga, mis on maalitud lõuendile. Maali mõõtmed on 48 × 63 cm. See asub Pariisi muuseumis Musée Marmottan Monet.\n\nMaalil on kujutatud Le Havre'i sadamat. Kasutatud on väga vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb sadamat pigem aimata kui kujutab seda.\n\nMaal oli eksponeeritud 1874. aastal toimunud esimesel sõltumatul impressionistide kunstinäitusel.\n\nKunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni, mis ilmus ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks \"Impressionistide näitus\", andes kogemata voolule nimetuse. Leroy kuulutas, et Claude Monet' \"Impression, soleil levant\" on parimal juhul visand ning seda saab vaevalt pidada lõpetatud kunstiteoseks.\n\nKuigi maalil tundub päike olevat üsna ere, on see ümbritseva taustaga võrdselt hele ning pilti mustvalgeks muutes see kaob.\n", "id": "ekk_Latn_206993"}
{"text": "Aruküla (Hiiumaa)\n\nAruküla on küla Hiiumaa vallas, Heltermaa ja Suuremõisa vahel. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.\n\nKüla piirneb merega umbes 1,5 kilomeetri ulatuses lõunas ja idas. Külast põhja jääb Vahtrepa, läände Hilleste ja Valipe, lõunasse Soonlepa ja Sarve ning itta Heltermaa küla. Küla lääneosa kuulub Sarve maastikukaitseala koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_206994"}
{"text": "Aleuriit\n\nAleuriit on purdsete, mille terasuurus on 2–62,5 μm (Wentworthi lõimiseskaala).\n\nEestis on varem kasutatud ka purdsetete klassifikatsiooni, mille järgi nimetatakse aleuriidiks purdsetet terasuurusega 0,01–0,1 mm.\n\nAleuriit on terasuuruselt savi ja liiva vahepealne sete. Omadustelt ja tekkelt sarnaneb aleuriit pigem liiva kui saviga. Sarnaselt liivaga koosneb ka aleuriit valdavalt kvartsiteradest.\n\nMõnikord nimetatakse aleuriiti tolmuks või mölliks.\n\nAleuriidist koosneb suurem osa lössist. Veest üleküllastunud aleuriidi ja savi segu on muda.\n\nAleuriidist moodustunud liivakivi sarnane kivim on aleuroliit.\n", "id": "ekk_Latn_206995"}
{"text": "Migreen (ansambel)\n\nMigreen oli Eesti punkansambel, mis tegutses Tallinnas aastatel 2000–2003.\n\nAnsambel Migreen moodustati Kaarel Kressa ja Mart Niineste eestvedamisel 2000. aasta jaanuaris kahe varem tegutsenud bändi Ak ja Panic Street Creatures baasil.\n\nKolme tegevusaasta jooksul anti üle 40 kontserdi, vahetati koosseise ning salvestati mõned demod ja \"hauaplaat\".\n\nStiililiselt kuulus Migreen Vennaskonna koolkonda.\n", "id": "ekk_Latn_206996"}
{"text": "Möll\n\nMöll ehk aleuriit on purdsete Möll on murdekeeles sama mis käämer \"Möll\" (\"Hurlyburly\") on 1998. aasta komöödiafilm, mille peaosades mängivad Sean Penn, Kevin Spacey ja Robin Wright Penn Möll on jõgi Austrias Möllirand on tüüp mererandu\n", "id": "ekk_Latn_206997"}
{"text": "Ruhnu tuletorn\n\nRuhnu tuletorn on tuletorn Ruhnu saarel. Tegemist on Eesti kõige lõunapoolsema tuletorniga.\n\n1877. aastal ehitatud ja 2021. aastal täielikult renoveeritud roostepunane tuletorn paikneb Håubjärre mäel Ruhnu idaosas, saare kõrgeimas punktis. Laternaruumi ja rõduga tugipiilaritega raudtorni kõrgus jalamist on 40 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 65 meetrit.\n\nTuletorn koos selle ümbruses asuvate ülevaataja elamu, keldri, hobusetalli ja kaevuga on võetud muinsuskaitse alla.\n", "id": "ekk_Latn_206998"}
{"text": "Kips\n\nKips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.\n\nKips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga.\n\nKips on mineraalina suhteliselt pehme (kõvadus Mohsi astmikul 2). Erikaal 2,3; klaasiläige. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massiivsena, kristallidena (monokliinne süngoonia) või kiudja agregaadina.\n\nTekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, kus püriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab väävelhappe, mis reageerib lubjakivist ümbriskivimiga. Kips moodustub ka anhüdriidi hüdratatsioonil.\n\nKipsi erimite seas on alabaster ja seleniit.\n\nPuhast, hüdraatumata kaltsiumsulfaati nimetatakse anhüdriidiks.\n\nEestile lähimad kipsileiukohad asuvad Petserimaal Irboska lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_206999"}
{"text": "Puracé vulkaan\n\nPuracé on tegev kihtvulkaan Lõuna-Ameerikas Andides.\n\nVulkaani kõrgus muutub seoses tegevusega, olles umbes 4700 meetrit.\n\nPuracé purskas aastatel 1849, 1869 ja 1885. Viimati purskas ta 1977. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207000"}
{"text": "Klaasjas struktuur\n\nKlaasjas struktuur (inglise glassy texture) on teatud vulkaaniliste kivimite struktuur, mis koosnevad osaliselt või täielikult kristallstruktuurita ainest (vulkaanilisest klaasist).\n\nKlaasjas struktuur tekib siis kui magmalise tekkega kivimid jahtuvad nii kiiresti, et kristallidel ei ole aega moodustuda. Seetõttu on tekkinud kivim amorfne ehk termodünaamika seisukohalt väga viskoosne vedelik. Et klaas on metastabiilne materjal, kipub ka klaasja struktuuriga kivim aja jooksul kristalliseeruma. See protsess võib siiski võtta miljoneid aastaid.\n\nKlaasja struktuuriga kivimeile on omane karplik murre.\n\nLevinud klaasjas kivim, mis moodustub ränirikka laava kiirel tardumisel, on obsidiaan.\n", "id": "ekk_Latn_207001"}
{"text": "Kihilisus\n\nKihilisus on settekivimeile iseloomulik tekstuur, mis väljendub üksteisele järgnevais kihtides.\n\nKihi kujunemise ajal on valitsenud enam-vähem ühtlased settimistingimused. Settimistingimuste muutumine viib uue kihi tekkimisele. Palju järjestikuseid kihte moodustavadki kivimkeha kihilisuse.\n\nKihilisus on omane paljudele settekivimitele, näiteks lubjakivile.\n", "id": "ekk_Latn_207002"}
{"text": "Karikatuur\n\nKarikatuur (itaalia caricatura 'naeruväärne, moonutatud kujutis'; caricare 'liialdama') ehk pilapilt on moonutatud kujutis tegelasest, sündmusest või nähtusest. Karikatuur kannab tihti koomilist, naeruvääristavat, pilkavat või parodeerivat tähendust. Karikatuur võib juhtida tähelepanu inimlikele nõrkustele või sotsiaalse ja poliitilise elu varjukülgedele.\n\nKujutava kunsti eeskujul on mõiste kandunud ka kirjandusse. Karikeerimine on žanripärane eriti komöödias. Karikaturiste on nimetatud ka piltsatiirikuteks.\n", "id": "ekk_Latn_207003"}
{"text": "Alltekst\n\nAlltekst on mingis teoses või situatsioonis () (() ) tegelaste käitumises ja kujutatud olukordades nii-öelda ridade vahel peituv mõte. Kirjanduses jäävad tihti just kõige olulisemad mõtted otseselt välja ütlemata. Need kätkevad kujundikoes, teatavais eriliselt rõhutatud struktuuri- ja sisuelementides. Lugeja tajub teose allhoovusi enamasti intuitiivselt.\n\nTuulelapsed\n\nMust Vari käib akna taga, kes mullu ka lagedel käis.\n\nTa uitab siin alati. Aga tuulelapsi me tuba on täis.\n\nTäna pilluvad pilvepalli nad mu sängi ka puiesteelt.\n\nNad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et vihm räägib ladina keelt.\n\nLas ta räägib! Ta sõnad on rängad. Juba mõistan ma mõndagi neist,\n\nkui katusel koputab kaua ja kõneleb koljateist.\n\nIkka kutsub ta kuhugi kaasa - kuid lukus on vööruse uks.\n\nMu toit on voodi ees toolil. Ma jäängi vist jalutuks.\n\nAlltekste on oma loomingus kasutanud Anton Tšehhov, Franz Kafka.\n", "id": "ekk_Latn_207004"}
{"text": "Migreen\n\nMigreen on haigus, millele on iseloomulikud ühe- või kahepoolse väga tugeva peavalu hood, millele sageli lisanduvad iiveldus, oksendamine ning valgus- ja müratundlikkus.\n\nEristatakse tavalist ja klassikalist migreeni (auraga migreen). Klassikalise migreeni tunnuseks on eelnähud: visuaalsed sümptomid nagu vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine ja hemianopsia. Samuti võivad klassikalisele migreenile eelneda ühe kehapoole tundlikkusehäire ja jõuetus (hemipleegiline migreen) või afaasia ehk kõnehalvatus. Vertebrobasilaarmigreeni korral võivad kaasneda teadvuse hämardumine, diploopia ehk topeltnägemine ja tasakaaluhäired.\n", "id": "ekk_Latn_207005"}
{"text": "Allusioon\n\nAllusioon on varjatud vihje kirjandusteosele, üldtuntud isikule, sündmusele või faktile, nt Juuda tegu, Tootsi taskud, Potjomkini küla.\n\nAllusioonid võivad lisada tekstile sügavust ja laiemat kandvust.\n", "id": "ekk_Latn_207006"}
{"text": "Koomika\n\nKoomika (kr kromos 'lõbus, lärmitsev salk'), naljakus, lustlikkus. Koomika sünnib mingi vastuolu ja kokkusobimatuse pinnal, temas on alati peidus mingi üllatus. Me naerame, kui tegelikult toimub midagi vastupidist meie ootustele (peidetud ootuse efekt), näiteks lootsime kohtuda aukartustäratava vaimuhiiglasega, kuid selle asemel näeme kentsakat ja hajameelset, kokutavat veidrikku, keda ühtepuhku tabavad äpardused.\n", "id": "ekk_Latn_207007"}
{"text": "Traagika\n\nTraagika (kreeka keeles tragike technē 'tragöödiakunst') on vapustav, kannatuslik, kurb; esteetika, kirjandusteaduse, filosoofia uurimisobjekt; tähistab mingi suure ja üleva väärtuse, eriti inimelu vältimatut hukkumist, lootusetut võitlust kõikvõimsa vastasega, mis põhjustavad kannatusi ja hingelisi vapustusi. Kirjanduses kutsub tegelase kangelasmeelne võitlus ja saatusele allajäämine retsipiendis esile valu, kaastunde, ühtlasi imetluse jt üllad tunded.\n\nTegelane peab olema väljapaistev, hingelt suur isiksus, ebatavaline, ometi küllalt lähedane keskmisele inimesele, et olla mõistetav ning äratada vaatajas kaastunnet ja hirmu.\n", "id": "ekk_Latn_207008"}
{"text": "Järskrannik\n\nJärskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik.\n\nJärskrannikut eristatakse laugrannikust. Kogu Eesti rannik on laugrannik.\n\nJärskranniku näiteks on fjordrannik.\n", "id": "ekk_Latn_207009"}
{"text": "Gustav Ränk\n\nGustav Ränk (18. veebruar (ukj) 1902 Nõmme küla, Karja kihelkond, Saaremaa – 5. aprill 1998 Stockholm) oli eesti etnoloog ja Tartu Ülikooli esimene etnograafiaprofessor.\n", "id": "ekk_Latn_207010"}
{"text": "Peridotiit\n\nPeridotiit on ultraaluseline süvakivim.\n\nPeridotiidi peamised koostisosad on oliviin ning pürokseen. Kui eeldada, et peridotiit koosneb vaid pürokseenist ja oliviinist, peab viimase sisaldus olema vähemalt 40% kivimi koostisest. Väiksema oliviini sisaldusega ultramafiidiline süvakivim on pürokseniit. Ülejäänud koostismineraalidest on tavalisemad vilgud, granaadid, spinell, amfiboolid jne.\n\nTermin \"peridotiit\" hõlmab mitmeid kitsamalt defineeritud kivimeid. Näiteks verliit, hartsburgiit, duniit ning lertsoliit kuuluvad peridotiitide hulka.\n\nVärvuselt on peridotiit must või rohekas. Peridotiidi värviindeks on üle 90.\n\nPeridotiidid on tüüpilised vahevöö kivimid, seetõttu leidub neid maapinnal suhteliselt harva. Maapinnal võivad nad esineda ksenoliitidena basaltses laavas.\n\nHüdrotermaalsete lahuste mõjul muutub peridotiit serpentiniidiks.\n", "id": "ekk_Latn_207011"}
{"text": "Kevin Young\n\nKevin Curtis Young (sündinud 16. septembril 1966 Los Angeleses) on USA endine kergejõustiklane (400 m tõkkejooksja). Olümpiavõitja (1992), maailmameister (1993) ja kehtiva maailmarekordi 46,78 valdaja.\n", "id": "ekk_Latn_207012"}
{"text": "Martin Prikask\n\nMartin Prikask (dokumentides on kasutatud ka nimesid Mart Prikask ja Märt Prikask; 19. november 1877 Viljandimaa – 9. september 1942 Venemaa) oli eesti usutegelane, Eesti Metodisti Kiriku üks loojaid.\n", "id": "ekk_Latn_207013"}
{"text": "Randy Barnes\n\nEric Randolph (\"Randy\") Barnes (sündinud 16. juunil 1966 Charlestonis Lääne-Virginias) on USA endine kergejõustiklane (kuulitõukaja ja kettaheitja). Olümpiavõitja (1996) ja varasema kuulitõuke maailmarekordi (23.12) valdaja.\n\nEnne 1996. aastat toimunud olümpiamänge on 22 olümpiakullast kuulitõukes USA vägilaste kaela riputatud 15. Atlanta olümpiamängudel oli favoriit hooaja edetabelijuht ja maailmarekordi valdaja Randy Barnes. Võistlus ise oli põnev viimase tõukevooruni, kuhu liidrina astus 1995. aasta maailmameister John Godina (viiendas voorus 20.79).\n\nViie vooru järel tihedas heitluses tabelis kuuendaks tõugatud Barnesi viimased Barõšnikovi stiilis keerutused olid aga maailmarekordimehe väärilised. Barnes ei piirdunud kümmekonna-sentimeetrise parandusega, vaid lennutas rauast muna 21,62 meetri kaugusele. Kaheksa aastat tagasi Seouli mängudel oli 22-aastane ameeriklane samuti kogu oma jõu pannud viimasesse tõukesse ning neljandalt kohalt liidriks tõusnud, kuid siis leidus üks mees, sakslane Ulf Timmermann, kes oma viimasel katsel rohkem suutis. Atlantas sellist meest ei olnud.\n", "id": "ekk_Latn_207014"}
{"text": "Jarmila Kratochvílová\n\nJarmila Kratochvílová (sündinud 26. jaanuaril 1951 Golčův Jeníkovis) on endise Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (200, 400 ja 800 meetri jooksja).\n\nOlümpiamängude (1980) hõbemedali võitja, kahekordne maailmameister (1983) ja kehtiva 800 m jooksu maailmarekordi (1.53,28) valdaja.\n\nAastatel 1981 ja 1983 valiti ta Tšehhoslovakkia aasta sportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_207015"}
{"text": "Barnaul\n\nBarnaul on linn Venemaal, Altai krai keskus. Barnaul asub Obi jõe ülemjooksul, Barnaulka jõe suubumiskohas.\n\nBarnaul on üks Siberi teadus- ja hariduskeskusi. Seal asub 5 ülikooli ja palju muid kõrgemaid õppeasutusi. Linna haldusalasse kuulub üle 20 linnalähedase alevi ja küla, millega koos on elanike arv 649 600 (2007).\n", "id": "ekk_Latn_207016"}
{"text": "Iževsk\n\nIževsk (vene keeles Ижевск, udmurdi keeles Иж või Иж кар) on Venemaa Udmurdi Vabariigi pealinn. Asub Kama lisajõe Iži ääres.\n\nLinn on asutatud 1760. aastal krahv Pjotr Šuvalovi rajatud rauatöötlemistehase juurde. 1774. aastal vallutasid ja rüüstasid linna Jemeljan Pugatšovi mässulised.\n\nIževsk sai linnaõigused 1918. aastal.\n\nAastatel 1984–1987 kandis nime Ustinov (Dmitri Ustinovi järgi).\n", "id": "ekk_Latn_207017"}
{"text": "Peripeetia\n\nPeripeetia (kreeka keeles peripeteia 'äkiline pööre') on kangelase äkiline elu- või saatusemuutus eriti draamateoses; pöördepunkt draama tegevustikus, mis järgneb kulminatsioonile ja toob kaasa pinevuse languse ning juhib tegevuse kas õnneliku (komöödias) või traagilise (tragöödias) lõpplahenduse ehk konklusioonini.\n", "id": "ekk_Latn_207018"}
{"text": "Kulminatsioon\n\nKulminatsioon on pinge haripunkt ajalises kunstiteoses, süžeelise teose puhul süžee arengus, konflikti kõrgpunkt. Ülekantud tähenduses räägitakse ka elus aset leidvate sündmuste kulminatsioonist.\n\nTavaliselt esineb teoses üks kulminatsioon, kuid on teoseid, kus pinge ei tõuse pidevalt, vaid laineliselt. Sellistes teostes võib esineda ka enam kulminatsioone.\n", "id": "ekk_Latn_207019"}
{"text": "Lõpplahendus\n\nLõpplahendus ehk konklusioon (lad conclusio 'lõpetus, järeldus') on konflikti(de) lahendus, sündmustiku lõpp-punkt traditsioonilises näidendis ja jutustavas proosas. Tragöödia lõppeb katastroofiga, komöödia lõpp on õnnelik või lepitav. Avatud vormiga näidendil ei tarvitse olla selget sisulist lahendust. Kui lõpplahendus esineb teritatud, üllatusefekti pakkuval kujul, nimetatakse seda puändiks (nt novellis, anekdoodis, epigrammis).\n", "id": "ekk_Latn_207020"}
{"text": "Puänt\n\nPuänt (prantsuse keeles pointe 'teravik, tipp') on teritatud, vaimukas ja üllatusefekti pakkuv lõpplahendus novellis, epigrammis, anekdoodis, valmis, satiiris.\n\nÕnnestunud puänt tuleneb loogiliselt teose süžee- ja mõttearendusest.\n", "id": "ekk_Latn_207021"}
{"text": "Aforism\n\nAforism (vanakreeka sõnast ἀφορισμός (aphorismós) 'piiritus, määratlus') on efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega.\n", "id": "ekk_Latn_207022"}
{"text": "Ellips (lausekujund)\n\nEllips on lausekujund, kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks või tekstist oleks raske aru saada. Enamasti jäetakse välja kas alus või öeldis. Sellist lauset nimetatakse elliptiliseks lauseks.\n\nEllips on kr k elleipsis 'väljajätmine, vahelejätmine, puudus'.\n\nElliptilise stiiliga saavutatakse väljenduse kokkusurutus ja emotsionaalne pingestatus. Ellipsit esineb sagedasti lühivormides (aforism, sentents, vanasõna, mõistatus jt), pealkirjades, erutatud kõnes, luules, laulutekstides, kõnekeelsetes väljendites jm.\n\nMa lõbus õllepruulija. < Ma (olen) lõbus õllepruulija.\n", "id": "ekk_Latn_207023"}
{"text": "Öeldis\n\nÖeldis ehk predikaat ehk grammatiline predikaat on lauseliige, mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele mida teeb?\n", "id": "ekk_Latn_207024"}
{"text": "Berounka\n\nBerounka (saksa keeles Beraun) on jõgi Tšehhis, Vltava vasakpoolne lisajõgi.\n\nJõgi saab alguse Plzeňi linnas nelja jõe (Mže, Radbuza, Úhlava ja Úslava) liitumisel. Suubub Praha äärelinnas Vltavasse.\n\nJõe pikkus on 139 km, valgala pindala 8861 km².\n\nSuuremad jõe ääres asuvad linnad on Plzeň, Beroun, Řevnice, Dobřichovice ja Černošice.\n", "id": "ekk_Latn_207025"}
{"text": "Sihitis\n\nSihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks. Lauses Vanaema keetis putru on sihitis putru, Lauses Vanaema keetis pudru valmis on sihitis pudru, Lauses Puder keedeti valmis on sihitis puder.\n", "id": "ekk_Latn_207026"}
{"text": "Määrus\n\nMäärus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on tegusõna laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide, omadussõna või määrsõna laiend.\n\nMäärusel puudub selge süntaktiline funktsioon ja jääkliikmena peetakse teda lauseliikmeks vaid tinglikult. Määrus väljendab aega, viisi, hulka, mõõtu, määra, seisundit vms.\n", "id": "ekk_Latn_207027"}
{"text": "Plzeň\n\nPlzeň (saksa Pilsen) on linn Tšehhis, Plzeňi maakonna keskus. Asub 90 km Prahast edelas kohas, kus nelja jõe (Mže, Radbuza, Úhlava ja Úslava) ühinemisel saab alguse Berounka jõgi. Plzeň on elanike arvult neljas linn Tšehhis.\n\nLinna on esmamainitud 976. aastal. Teise maailmasõja ajal vabastasid linna natside käest Ameerika kindrali George S. Pattoni väed.\n\nPlzeňi saksakeelsest nimest Pilsen on tulnud Pilseni õlle (ehk pilsneri) nimetus, mida Plzeňi õllepruul Josef Groll valmistas esimest korda 5. oktoobril 1842.\n\nKoos Belgia linna Monsiga oli Plzeň 2015. aastal Euroopa kultuuripealinn.\n", "id": "ekk_Latn_207028"}
{"text": "Baktertoidumürgistus\n\nBaktertoidumürgistus ehk bakteriaalne toidumürgistus on mürgiseid baktereid sisaldava toidu söömise tagajärjel tekkiv toidumürgistus.\n\nSaastunud või riknenud toidus paljud bakterid paljunevad ja toodavad toksiine, mis põhjustavadki mürgistusi.\n", "id": "ekk_Latn_207029"}
{"text": "Elmo Nüganen\n\nElmo Nüganen (sündinud 15. veebruaril 1962 Jõhvis) on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2020).\n", "id": "ekk_Latn_207030"}
{"text": "Keeleteaduse mõisteid\n\nSiin on loetletud keeleteaduse ja tõlketeaduse mõisteid ning keeleteaduse ja tõlketeadusega seotud mõisteid.\n", "id": "ekk_Latn_207031"}
{"text": "Rainier\n\nRainier võib tähendada mitut asja. Rainier on eesnimi. Rainier on valitsejanimi, mida on kandnud Rainier II, Monaco isand; Rainier III, Monaco vürst 1949–2005. Rainieri vulkaan on vulkaan Põhja-Ameerikas. Rainier on linn Ameerika Ühendriikides Oregoni osariigis. Rainier on linn Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis.\n", "id": "ekk_Latn_207032"}
{"text": "Ket\n\nKet (vene Кеть, Большая Кеть, sölkupi Kõõt) on jõgi Siberis, Obi parem lisajõgi. Voolab Lääne-Siberi lasukmaal, suubub Kolpaševo linna juures Obi jõkke.\n\nPikkus 1621 km, valgla 94 200 km². Novembrist maini on jääs.\n\nSuuremad lisajõed on Sotšur ja Jelovaja.\n", "id": "ekk_Latn_207033"}
{"text": "Hermann II Wesel\n\nHermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.\n\nSünninimega Hermann Weilandit hakati kutsuma tema kodulinna Weseli järgi, kus tema isa oli kingsepp.\n\nKärkna abti Hermann Weseli valis Tartu toomkapiitel piiskopiks 17. oktoobril 1552. Kokkulepe senise piiskopi Jodokus von der Reckega, kes oli teatanud toomhärra Peter von Tiesenhauseni valimisest oma järglaseks, saavutati Horneckis 22. oktoobril 1553, mille järel 25. juunil 1554 kinnitas Hermann II piiskopiks ka paavst Julius III. Oma ametiajal säilitas Hermann II endale ka Kärkna kloostri juhtimise.\n\nHermann II välispoliitilised nurjumised (lubadus Tartu maksu maksta, lootus riigivürstina Saksa-Rooma keisri abile) andsid Moskva tsaaririigile ettekäände alustada Vene-Liivi sõda, milles hävisid peale Tartu piiskopkonna ka teised Vana-Liivimaa väikeriigid.\n\nPärast Tartu kapituleerumist 18. juulil 1558 lubasid venelased piiskopile eluks ajaks Kärkna kloostri seda ümbritsevate maadega, kuid juba 23. augustil samal aastal, küüditati Hermann II Venemaale, kus ta ka suri.\n", "id": "ekk_Latn_207034"}
{"text": "Amga jõgi\n\nAmga (vene Амга, jakuudi Амма) on jõgi Aasias.\n\nAlgab Aldani mägismaalt. Ülemjooksul voolab põhja. Seejärel pöördub itta, alamjooksul kirdesse.\n\nSuubub vasakult Aldanisse. Pikkus 1462 km.\n", "id": "ekk_Latn_207035"}
{"text": "Bute\n\nBute on saar Iiri mere Clyde'i lahes. Saare pindala on 122 km². Saar on künklik ja kuulub Suurbritanniale, täpsemalt Šotimaale.\n\n2001. aasta seisuga elas saarel 7228 elanikku. Saarel asub Rothesay linn ja 6 küla.\n\nŠotimaast eraldab Butet kõige kitsamas kohas kolmesaja meetri laiune Kyles of Bute väin. Sellegipoolest saab saarele ainult laevaga. See on seotud asjaoluga, et Kyles of Bute asub saarest põhjas, aga Bute põhjaosa on mägine ja metsane (saare kõrgeim tipp Windy Hill on 273 meetri kõrgune), peaaegu kogu asustus on saare tasasemas lõunaosas.\n\nBute on olnud asustatud juba pronksiajast peale. Saarel on kahe kabeli varemed, mis pärinevad vastavalt 6. ja 12. sajandist.\n\nBute'il on sündinud ja üles kasvanud laulja Lena Zavaroni. Saarel on elanud ka näitleja Edmund Kean.\n", "id": "ekk_Latn_207036"}
{"text": "Aldan\n\nAldan (vene, jakuudi Алдан) on linn Venemaa Sahha (Jakuutia) Vabariigis, Aldani ulussi keskus. Asub Aldani mägismaal.\n\nLinn moodustati 1939. aastal Nezametnõi asulast pärast rikkalike kullavarude avastamist piirkonnas. Aldan on Lõuna-Sahha kullatööstuse keskus.\n\n2010. aasta rahvaloenduse andmeil oli Aldani elanike arv 21 277. Arvestuslik elanike arv oli 23 900 (2007).\n", "id": "ekk_Latn_207037"}
{"text": "Morfeem\n\nMorfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.\n\nMorfeemide osad on suulises keeles foneemid, kirjakeeles grafeemid.\n", "id": "ekk_Latn_207038"}
{"text": "Ruapehu\n\nRuapehu on 2797 meetri kõrgune tegevvulkaan Uus-Meremaa Põhjasaarel. Seal asub Põhjasaare kõrgeim punkt.\n\nTeadaolevalt on vulkaan pursanud aastatel 1861, 1895, 1903, 1945, 1969, 1971, 1975, 1988, 1995, 1996 ja 1997. Viimati purskas vulkaan 25. septembril 2007.\n\nVulkaani idanõlvalt saab alguse Uus-Meremaa pikim jõgi Waikato.\n\nVulkaani ümbritseb Tongariro rahvuspark.\n", "id": "ekk_Latn_207039"}
{"text": "Rühm (matemaatika)\n\nRühmaks (varem nimetatud ka grupiks) nimetatakse matemaatikas hulka koos sellel defineeritud assotsiatiivse binaarse tehtega, mis rahuldab teatud pööratavuse tingimusi, mida on selgitatud allpool.\n\nRühma mõiste abil üldistatakse matemaatikas elementaarmatemaatika binaarseid tehteid nagu reaalarvude korrutamine (koos jagamisega) või liitmine (koos lahutamisega).\n\nRühma tehet, mis üldistab arvude liitmist või korrutamist, nimetatakse üldjuhul korrutamiseks. Erinevalt arvude liitmisest või korrutamisest ei pruugi see korrutamistehe olla kommutatiivne. Kommutatiivse tehtega rühmi nimetatakse Abeli rühmadeks.\n\nRühmi uurib rühmateooria.\n", "id": "ekk_Latn_207040"}
{"text": "Puise\n\nPuise on küla Haapsalu linnas Lääne maakonnas. Küla asub Matsalu rahvuspargis ja hõlmab Puise poolsaare lääneosa ning mõned seda ümbritsevad saared.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Ridala valda.\n\nPuise piirneb kirdes Põgari-Sassi ja idas Kiideva külaga.\n\nKülas on kaks sadamat. Puise ninal asub kalasadam, kuhu saavad sõita kuni 0,7-meetrise süvisega alused. Teine sadam (Jugassaare sadam) paikneb küla põhjaosas Siimurahu lähedal väikesel nukil, mida Jugassaareks kutsutakse. Seal asus Tallinna Kalaspordi Klubi baas.\n\nPuisesse saab mootorsõidukiga ainult mööda Tuuru–Puise teed. Haapsalust sõidab liinibuss, millel on külas kaks peatust: Kalaspordibaas ja Puise I (Puise rannamägi). Lisaks oli varem bussipeatus Puise ninal (Puise II).\n", "id": "ekk_Latn_207041"}
{"text": "Katteseemnetaimed\n\nKatteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.\n", "id": "ekk_Latn_207042"}
{"text": "Oskar Mamers\n\nOskar Heinrich Mamers VR I/3 (15. mai 1891 Liivi vald, Läänemaa – 6. oktoober 1930 Seli, Raplamaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1920). Oskar Mamers lõpetas aastal 1912 Tallinna Peetri Reaalkooli.\n\nAsus 23. septembril 1912 vabatahtlikuna 89. Belomorski jalaväepolku ajateenistusse. 13. augustil 1913 arvati ta sealt reservlipnikuna reservi. Esimese maailmasõja puhkedes kutsuti 6. augustil 1914 teenistusse ja määrati 2. tagavarapataljoni. 11. septembril samal aastal oli ta 177. tagavarapataljonis rooduülemaks ja 30. aprillil 1915 saadeti ta eesliinile 314. Novo-Oskolski polku rooduülemaks. Selles väeosas osales ta 17. maist 1915 kuni 1. jaanuarini 1917 lahinguis austerlaste ja sakslaste vastu. Sai mitmel korral haavata ning ka vahvuse eest aumärke. 6. juunil 1917 tuli Mamers 1. Eesti jalaväepolku.\n\nMamers oli koos Eduard Alveriga üks kahest ööl vastu 18. veebruari 1918 Vene armee 1. Eesti jalaväepolgu komandöri polkovnik Ernst Põdderi poolt Kuressaarde Saksa Põhjakorpuse juhataja kindral Adolf von Seckendorffi juurde läkitatud saadikust, kes teatasid eesti rahvusväeosade plaanitavast rinde avamisest pealetungiks valmistuvatele Saksa vägedele. See kohtumine valmistas ette tingimused Eesti Vabariigi väljakuulutamiseks 24. veebruaril 1918.\n\nEesti Vabadussõjas oli kapten Oskar Mamers Eesti sõjavägede 1. Operatiivstaabi teadete jaoskonna ülem, alates 21. novembrist 1918 oli teadete jaoskonna ülema abi Helmut Veem. Ülendatud kiiduväärt teenistuse eest alampolkovnikuks, vanusega 1. märtsist 1920 1. aprillil 1921 läks kolonelleitnandina reservi.\n\nÕppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1922–1923.\n\n1. septembril 1923 asus uuesti kaitseväeteenistusse ja määrati 7. jalaväerügementi, teenis seal kuni 23. maini 1927, mil läks uuesti omal soovil reservi.\n\nOskar Mamers suri kopsutiisikusse.\n", "id": "ekk_Latn_207043"}
{"text": "Faraday arv\n\nFaraday arv ehk Faraday konstant on füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide või teiste elementaarlaengut kandvate osakeste elektrilaengute koguväärtust.\n", "id": "ekk_Latn_207044"}
{"text": "Eduard Alver\n\nEduard Alver VR I/3 (ka Alwer; 15. märts 1886 Valga – 15. august 1939 Tallinn) oli Vabadussõja ajal Kaitseliidu ülem.\n", "id": "ekk_Latn_207045"}
{"text": "Ernst Põdder\n\nErnst-Johannes Põdder VR I/1 (10. veebruar 1879 Tartu – 24. juuni 1932 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane, üks kolmest esimesest Eesti kindralmajorist (1918).\n", "id": "ekk_Latn_207046"}
{"text": "Denominazione di Origine Controllata e Garantita\n\nDenominazione di Origine Controllata e Garantita ehk DOCG on Itaalia veinide klassifikatsioonitähis. DOCG klassi kuuluvad kõige tuntumad ja paremad veinid, mille tootmine toimub autentsust garanteeriva (G kui garantiitähis) kontrollsüsteemi raames.\n\nDOCG sätestav seadus võeti vastu 1963. aastal, esimeseks DOCG-veiniks sai 1966 Vernaccia di San Gimignano. 2021. aasta seisuga on DOCG veine 77 nimetust.\n", "id": "ekk_Latn_207047"}
{"text": "Narnia lood: lõvi, nõid ja riidekapp\n\nTeise maailmasõja ajal sisenevad neli last läbi salapärase riidekapi Narnia võlumaale. Kohale jõudes leiavad nad eest imeilusa paiga, kus elavad rääkivad loomad, päkapikud, faunid, kentaurid ja hiiglased. Narniat on aga tabanud igavene talv ning lapsed peavad olema vapramad kui kunagi varem, kui nad ei taha, et Valge Nõid Jadis (Tilda Swinton) saaks täita iidse ettekuulutuse ning kogu maa alistada. Abiks Narnia õilis valitseja, lõvi Aslan, asuvad noored kangelased võitlusesse, et murda Valge Nõia jõud ning vabastada maa jäisest needusest.\n", "id": "ekk_Latn_207048"}
{"text": "Lecco\n\nLecco on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Lecco provintsi halduskeskus. Asub Como järve idapoolse haru lõunatipus. Idast ja põhjas piiravad Lecco linna mäed.\n\nLecco on tööstuslinnake, mille olulisemaks arhitektuurimälestiseks on Basilica kirik oma 14. sajandist pärinevate freskodega.\n\nLeccos on sündinud kirjanik Alessandro Manzoni (1785–1873). Mälestussambal Piazza Mazonil on kujutatud stseene tema romaanist \"I promessi sposi\", mille tegevus toimub 17. sajandi Leccos ja Milanos. Külastamiseks on avatud kirjaniku sünnikodu Casa Natale di Manzoni.\n", "id": "ekk_Latn_207049"}
{"text": "Arona\n\nArona on linn Itaalias Piemonte maakonnas Novara provintsis. Asub Lago Maggiore järve ääres.\n\nPõhiliseks majandusharuks on turism.\n\nArona vaatamisväärsusteks on gigantne kardinal Carlo Borromeo pronksist ausammas, mille tippu on võimalik ronida. Kardinal Borromeo sündis Aronas 1538. aastal. Linnakeses asub ka Borromeo perekonnale pühendatud Santa Maria kabel.\n", "id": "ekk_Latn_207050"}
{"text": "Lavr Kornilov\n\nLavr Georgijevitš Kornilov (vene keeles Лавр Георгиевич Корнилов; 30. august (vana kalendri järgi 18. august) 1870 – 13. aprill 1918 Jekaterinodar) oli Vene sõjaväelane.\n", "id": "ekk_Latn_207051"}
{"text": "Gravity Probe B\n\nGravity Probe B on Maa tehiskaaslane, mille ülesanne oli mõõta aegruumi kõverust ja seeläbi kontrollida Einsteini teooriat ruumi ja aja olemuse kohta. Missiooni eesmärk oli üldrelatiivsusteooria ja teiste sarnaste mudelite praktiline testimine.\n\nTehiskaaslane saadeti kosmosesse 20. aprillil 2004.\n", "id": "ekk_Latn_207052"}
{"text": "Bergamo provints\n\nBergamo on provints Itaalias Lombardia maakonnas. Provintsi keskus on Bergamo linn.\n\nProvints piirneb põhjas Sondrio provintsi, idas Brescia provintsi, lõunas Cremona provintsi ja läänes Milano provintsiga. Provintsi lõunaosas laiub tasane Po madalik; põhjas kerkivad Alpid (kõrgeim tipp Pizzo Coca 3050 m).\n\nPo jõgikonnas asuva provintsi lääneosas voolab Adda jõgi, idas Oglio jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_207053"}
{"text": "Kaheidulehelised\n\nPäriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.\n", "id": "ekk_Latn_207054"}
{"text": "Metaandmed\n\nMetaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. Tavaliseks näiteks on raamatukogu kataloogikaart, mis sisaldab andmeid raamatu sisu ja asukoha kohta.\n\nFailide puhul võivad metaandmeteks olla faili autor, loomise kuupäev, faili loomiseks kasutatud tarkvara jne. Selline teave võib paikneda faili enese sees.\n\nTelekommunikatsioonis räägitakse sideseansside metaandmetest, mida koondab nt telefonikõnede register või Interneti-ühenduste ajalugu.\n", "id": "ekk_Latn_207055"}
{"text": "Pavia provints\n\nPavia provints on provints Itaalias Lombardia maakonnas. Provintsi keskus on Pavia linn.\n\nPõhjas piirneb Milano provintsi, idas Lodi provintsi ja Piacenza provintsiga, edelas, läänes ja loodes Piemonte maakonna Alessandria provintsi, Vercelli provintsi ja Novara provintsiga.\n\nOlulisemad asulad on Certosa di Pavia Lomello Mortara Pavia Stradella Vigevano Voghera\n", "id": "ekk_Latn_207056"}
{"text": "Lään\n\nLään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.\n\nLääni mõiste sai alguse saksa õigusruumis. Hiljem levis lään kogu keskaegses õigusruumis kasutatava maaõigusliku mõistena. Esialgu nimetati lääni benefiitsiks: tähtajaliseks kasutamiseks vasallile antud maa või muu vara. 10.–12. sajandil muutusid läänid päritavateks. 13. sajandil kujunes välja lääniõigus. Lääniõiguse seaduslikud alused on kirja pandud Saksi peeglis (saksa keeles Sachsenspiegel) aastal 1227. Saksi peegel kehtis keskajal Põhja-Saksamaal, Eestis kuni Liivimaa õiguspeegli kehtestamiseni 1337.\n\nLään anti vasallile kui madalamal astmel seisvale feodaalile haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel maa-alal elavate talupoegadega ja muude tuluallikatega. Üksnes meesliinis pärandatav lääni nimetati meeslääniks. Vahel läänistati ka linnu või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu.\n\nEestis läänistati linnadest Haapsalu, Narva, Paide ja Viljandi.\n\nSaksamaal kehtis läänisüsteem 15. sajandi lõpuni. Eestis kadus läänisüsteem tunduvalt hiljem, alles aastal 1783 muudeti läänid Venemaa keisri ukaasiga alloodideks.\n", "id": "ekk_Latn_207057"}
{"text": "Hernando de Soto\n\nHernando de Soto Polar (sündinud 1941 Arequipas) on Peruu majandusekspert ja publitsist, Vabaduse ja Demokraatia Instituudi looja ja juhataja Limas.\n\nPeruu marksistlikud partisaniliikumised, maoistlik Sendero Luminoso (Hiilgav Tee) ja Kuuba sponsoreeritud Tupac Amaru on De Sotole langetanud surmaotsuse.\n\n2004. aastal sai Hernando de Soto Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest.\n", "id": "ekk_Latn_207058"}
{"text": "Sõktõvkar\n\nSõktõvkar (komi, vene Сыктывкар) on Venemaa Komi Vabariigi pealinn. Asub Sõssola (komi Sõktõv) jõe suubumiskohas Võtšegda (Ežva) jõkke. Geograafilised koordinaadid 61°40′N, 50°49′E.\n\nAsutatud 1586. aastal kaubavahetuspunktina komidega. 1780. aastal sai linnaõigused, ametlik venekeelne nimi oli kuni 1930. aastani Ust-Sõssolsk (Усть-Сысольск). Nimi Sõktõvkar on tuletatud komikeelsest jõe nimest Sõktõv ja sõnast kar 'linn'.\n\nSõktõvkar on Sõktõvkari linnaringkonna keskus.\n", "id": "ekk_Latn_207059"}
{"text": "Bjørn Lomborg\n\nBjørn Lomborg (sündinud 6. jaanuaril 1965) on taani politoloog, Kopenhaageni Business Schooli adjunkt-professor, endine Greenpeace'i toetaja, nüüd aktiivne Greenspiriti liige.\n\nBjørn Lomborg on maailmas tuntud eelkõige oma teosega \"The Skeptical Environmentalist\" (Skeptiline keskkonnakaitsja) (2001), milles ta lükkab ümber keskkonnakaitsjate ja rohelise liikumise aktivistide seisukohti.\n\nLomborg kritiseerib ka Kyōto protokolli, kuna see ei täida oma eesmärke ja juhib tähelepanu tõelistelt probleemidelt kõrvale.\n", "id": "ekk_Latn_207060"}
{"text": "Togliatti\n\nTogliatti (vene Тольятти) on linn Venemaal Samara oblastis. Asub Volga jõe ääres Kuibõševi veehoidla lähedal 60 km kaugusel Samarast. Togliatti on Stavropoli rajooni keskus.\n\nAsutatud 1737, linnaõigused 1780. aastast. 1950. aastatel jäi linna territoorium rajatava veehoidla alla ja linn ehitati uuesti üles veidi kaugemal. Kuni 1964. aastani kandis linn nime Stavropol (Ставрополь), mitteametlikult ka Stavropol Volga ääres või Volga-äärne Stavropol (Ставрополь-на-Волге või Ставрополь-Волжский). Linn nimetati ümber Itaalia Kommunistliku Partei peasekretäri Palmiro Togliatti järgi.\n\nLinnas on AvtoVAZ-i tehased, kus toodetakse sõiduautosid VAZ (LADA).\n\nElanikke oli 2005. aastal 704 800 ja 2007. aastal 705 300. Togliatti on suurim Venemaa linn, mis ei ole Venemaa föderatsioonisubjekti keskus. Halduslikult jaguneb linn kolmeks (linna)rajooniks.\n\n31. oktoobril 2007 plahvatas hommikuse tipptunni ajal ühes Togliatti linnaliini bussis pomm. Hukkus 8 inimest, vigastada sai 60.\n", "id": "ekk_Latn_207061"}
{"text": "Bitches Brew\n\n\"Bitches Brew\" on Miles Davise duubelalbum aastast 1970, mis paljude meelest lõi džäss-rock'i ehk fusion'i kui žanri, kuigi eksperimente džässi ja rocki kokkusulatamiseks oli tehtud varemgi.\n\nAlbum ilmus 1970. aastal plaadifirmalt Columbia/CBS ja algselt oli sellel 6 lugu (4 Davise kirjutatud, 1 Joe Zawinulilt ja 1 Wayne Shorterilt).\n", "id": "ekk_Latn_207062"}
{"text": "Thobias Fredriksson\n\nThobias Fredriksson (sündinud 4. aprillil 1975 Dals Rostockis) on rootsi murdmaasuusataja (sprinter).\n\nTema vend on Mathias Fredriksson.\n", "id": "ekk_Latn_207063"}
{"text": "Emelie Öhrstig\n\nEmelie Öhrstig (sündinud 27. veebruaril 1978 Boråsis) on rootsi endine murdmaasuusataja (sprinter).\n", "id": "ekk_Latn_207064"}
{"text": "Hopjor\n\nHopjor (vene keeles Хопёр) on jõgi Venemaal. Saab alguse Volga kõrgustikult Penza oblastis ja voolab edelasse. Enne Kalatši kõrgustikku pöörab lõunasse ja suubub vasakult Doni jõkke.\n\nPikkus 980 km, valgla 61 100 km². Laius on kuni 100 m.\n\nJõe ääres asuvad linnad on Balašov, Borissoglebsk, Povorino, Arkadak, Novohopjorsk ja Urjupinsk.\n\nSuuremad lisajõed on Vorona, Savala ja Buzuluk.\n", "id": "ekk_Latn_207065"}
{"text": "Ants Kaljurand\n\nAnts Kaljurand ehk \"Hirmus Ants\"; kuni 1936 Johannes-Voldemar Siitse (20. oktoober 1917 Nõmme – 13. märts 1951) oli üks tuntumaid Lääne- ja Pärnumaa metsavendi.\n\nTeise maailmasõja eel töötas sulasena Pärnumaal Soontagana valla taludes. Oli Kaitseliidu liige ning osales metsavennana 1941. aastal Pärnu- ja Läänemaal võitlustes Nõukogude okupatsioonivägede vastu. Saksa okupatsiooni ajal astus Omakaitsesse. Aastatel 1942–1944 osales vabatahtliku rindesõdurina Saksamaa poolel võitlustes Nõukogude Liidu vastu. Langes 1944. aasta sügisel Saaremaal Nõukogude vägede kätte vangi, kuid põgenes sama aasta detsembris ning koondas enda ümber ühe kardetuma metsavendade salga. 24. juunil 1949 langes reetmise läbi Nõukogude okupatsioonivõimude kätte vangi. Hukati sõjaväetribunali otsuse põhjal koos oma kaaslaste Arved Pildi ja Juhan Metsäärega 13. märtsil 1951.\n\n10. juulil 2011 avati Pärnumaal Koonga vallas Mihkli kiriku juures kaitseliidu Pärnumaa maleva algatusel Ants Kaljuranna mälestuskivi.\n", "id": "ekk_Latn_207066"}
{"text": "Subtiitrid\n\nSubtiiter on filmi või telesaate dialoogi lühike tõlketekst või transkriptsioon, mis kuvatakse tavaliselt ekraani allservas (või kui seal on juba muu tekst, siis ülaservas).\n\nKui subtiitrid on mõeldud vaegkuuljatele, on neis lisaks kirjeldatud muid olulisi helisid, näiteks \"(ohkab)\" või \"(uks paugub)\". Subtiitrite loomisse on kaasatud ka audiovisuaalne märgisüsteem, mis kompenseerib subtiitrite lühendatud olemust.\n\nSubtiitreid võib näidata ka eraldi ekraanil, näiteks filmifestivalide ajal, mis kaotab ära filmist subtitreeritud versiooni loomise vajaduse, eriti kui filmi kavatsetakse ainult üks kord näidata. Sama tehakse ka ooperis, kus subtiitrid ilmuvad väljaspool lava asuvale või tooli seljal olevale ekraanile, mida publik saab jälgida. Kui ooperidialoog on lava kohal, nimetatakse neid surtiitriteks.\n", "id": "ekk_Latn_207067"}
{"text": "Marita Koch\n\nMarita Koch (tänapäeval Marita Meier-Koch; sündinud 18. veebruaril 1957 Wismaris) on endine Ida-Saksamaa kergejõustiklane (100 m, 200 m ja 400 m jooksja). Olümpiavõitja (1980), kolmekordne maailmameister (1983) ja kümnekordne Euroopa meister. Kehtiva 400 m maailmarekordi (47,60) valdaja.\n\nKoch on IAAF-i kuulsuste halli liige.\n", "id": "ekk_Latn_207068"}
{"text": "Laugrannik\n\nLaugrannik on lauge reljeefiga rannik.\n\nRannikute reljeefi alusel eristatakse laugrannikuid ning järskrannikuid. Laugrannikud jagunevad omakorda järsak- ja lauskrannikuks.\n\nKogu Eesti rannik on laugrannik.\n", "id": "ekk_Latn_207069"}
{"text": "Elmar Ilp\n\nElmar Ilp (3. september 1919 Võhma küla, Mustjala kihelkond, Saaremaa – 12. august 1950 Luulupe, Saaremaa) oli Saaremaa tuntuim metsavend.\n\nElmar Ilp oli peres kõige noorem laps, õde Loviise (1909), vend Oskar (1911). Elmari pere elas Reinu talus, neil oli 13ha maad. Isa suri 1925. aastal, pereema Sofia siirdus 1942. aastal elama Pärnu maakonda Vana-Vändrasse oma tütre Loviise Ojakivi juurde, peale seda võttis vend Oskar talupidamise üle.⁽²²⁾ Koolikaaslane Leida-Liidia Voksepp on teda meenutanud väga hea matemaatika oskajana, kes abistas kaasõpilasi ülessannete lahendamisel.(1) Naabrimajas elanud Helgi Kalapüüdja (Õunpuu) selgituste põhjal oli Elmar olnud väga abivalmis poiss.(2)\n\nEnne Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta juunis kuulus Elmar Ilp tõenäoliselt Kaitseliitu; temast on olemas foto Kaitseliidu rühmaülema mundris.⁽³⁶⁾ 1940. aasta suvel võeti Ilp, kes oli sel ajal Eesti sõjaväe ajateenija, üle Nõukogude Punaarmee koosseisu. 1941. aasta suvel andis ta end koos tuhandete teiste Punaarmee 22. Eesti territoriaalse laskurkorpuse sõduritega Saksa vägede kätte sõjavangi, kust vabanes sama aasta oktoobris.⁽³⁾ 1941. aasta sügisel liitus Elmar Ilp (ja tema vend Oskar) Omakaitsega, kuid arvati sama aasta novembri lõpul organisatsioonist välja, kuna ta ei soovinud liituda vabatahtlikult Saksa sõjaväega.(4;22) 1943. aastal alustati Saaremaal sundmobilisatsiooni Omakaitsesse. Metsavend Artemi Metsa hilisemate ütluste kohaselt olevat Ilp lavastanud mõned vargused ja pääsenud niiviisi mobilisatsioonist, kuid pidi selle asemel ära kandma kuuekuulise vanglakaristuse.⁽⁵⁾\n\nPeale Saaremaa okupeerimist 1944. aastal töötas Ilp Kuressaare linna täitevkomitee kommunaalosakonna arveametnikuna. Ilp arreteeriti 1945. aasta mais loata relva omamise eest, kuid põgenes samal kuul Kuressaare vanglast.⁽³⁾ Seejärel sai temast metsavend ja ta liitus teiste metsas varjujatega. Põhiliselt varjas ta end Kesk-Saaremaa metsades ja talude heinaküünides, enamasti Järise, Luulupe, Piila, Eikla, Haeska, Kaali ja Reeküla piirkonnas. Talvekuudel varjas Ilp end vastupanuliikumist toetavate inimeste taludes.\n", "id": "ekk_Latn_207070"}
{"text": "Heino Lipp (metsavend)\n\nHeino Lipp (kuni 1936. aastani Härman-Karl Lipp; on kasutatud ka nimekuju Hermann Lipp; 30. detsember 1910 Metsavälja talu, Uniküla, Maidla vald, Virumaa – 18. november 1949 Nurme talu, Arvila, Mäetaguse vald, Virumaa) oli Virumaa tuntumaid metsavendi. Ta on rohkem tuntud hüüdnime Pargas järgi.\n", "id": "ekk_Latn_207071"}
{"text": "August Sabbe\n\nAugust Sabbe (1. september 1909 – 28. september 1978) oli Eesti viimaseks metsavennaks peetav mees, kes langes Paidra ja Leevi küla lähedal arreteerimiskatsel, uputades end Võhandu jõkke.\n\nAugust sündis 1. septembril 1909. aastal pere (isa Jaan Hindriku poeg Sabe ja ema Katri Sabe (sündinud Nassar)) noorima lapsena. Tal olid vennad Rudolf ja Heinrich ning õde Hilda. Lapsepõlv läks mööda Võhandu jõe ääres. Eesti Vabadussõja alguses läksid Augusti mõlemad vennad Eesti iseseisvuse eest sõdima. Vend Heinrich langes 1919. aastal, olles Eesti ratsaväe koosseisus. Teine vend Rudolf tuli aga sõjast eluga tagasi ning temast sai Vabadusristi kavaler.\n\nPeale Kaitseväes aja teenimist liitus ta Eesti Kaitseliiduga, kus oli Lasva-Pindi ratsaeskadroni 2. rühmas. Kui isa 1930. aastal suri, tuli Augustil Kaitseliidus olemine lõpetada ja alustada talumehena.\n\nKui algas Vene okupatsioon ja II maailmasõda, taheti palju noori mehi Vene sõjaväkke. Nagu paljud teised Eesti poisid, otsustas ka August Vene armee asemel valida metsamineku. Koos paljude teiste kaaslastega vallutati 1941. aastal Lasva rahvamaja.\n\nSaksa okupatsiooni ajal tuli August metsast välja ja teda taheti kohe ka Saksa armeesse. Sõja ajal sai aga juhuslikust pommikillust haavata Augusti ema Katri. Nüüd polnud Augustil enam mitte ühtegi pereliiget.\n\nTaas Nõukogude võimu ajal kuulutati välja meeste mobilisatsiooni sõjaväkke. Selle peale läks August uuesti ennast metsa varjama. 1945. aastal lubati kõigil kellel polnud \"veresüüd\" kaelas metsast välja tulla. Nii tegi ka tema ja hakkas tegema Paidra külas veskitööd.\n\nVeskis võeti aga August kinni ja viidi julgeolekusse, kus talle pandi agendinimeks \"Jaan\". Tema ülesandeks sai üles otsida tuntud metsavendade salk, kuhu kuulusid Jaan Roots, Arnold Kakko ja Paul Randmaa, ning tuua nad julgeolekusse. August aga põgenes agenditöö asemel uuesti metsa. 1950. aastal sai August just selle salga liikmeks, mida tal kästi julgeolekusse viia. Mehed varjasid ennast Suure Taevaskoja ligidal metsas, punkris. Ta kuulus Rootsi salga nn. tagalameeskonda, kuna ta hoolitses söögi ja varustuse eest. Jaan Roots koos oma salgaga sai surma Räpina lähedal Ristipalos 1952. aastal.\n\nPärast seda hakkas August ennast üksinda varjama. Enamasti varjas ta ennas Võrumaa ja Põlvamaa metsades, Pindi, Paidra ja Leevi külade lähedal. Augustit otsis nii Põlva kui ka Võru KGB. Pärast pikki otsinguid leiti ta lõpuks Võhandu jõe äärest, kus KGB ohvitser Ervin Oras ja SORVVO inspektor Neeme Taavel ennast samuti kalameesteks riietasid. Alanud rüseluses õnnestus Augustil jõkke hüpata ja seal ennast ära uputada. Võimalik on ka, et ta uputati ära. Ta uppus 28. septembril 1978. aastal. August Sabbe maeti Tartus Raadi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_207072"}
{"text": "Mahhatškala\n\nMahhatškala (avaari МахIачхъала, lesgiini Магьачкъеле, tabasaaraani Мягьячгъала, dargi ГIянжи-Къала või МяхIячкъала, kumõki Магьачкъала, laki МахІачкъала või Анжи, aserbaidžaani Mahaçqala, vene Махачкала) on linn Venemaal, Dagestani Vabariigi pealinn. Asub Kaspia mere ääres.\n", "id": "ekk_Latn_207073"}
{"text": "Freddie Mercury\n\nFreddie Mercury (sünninimega Farrokh Bomi Bulsara; 5. september 1946 Stone Town, Zanzibar City, Sansibar – 24. november 1991 Kensington, London) oli rokkmuusik ja laululooja. Tuntuse saavutas ta inglise ansambli Queen solistina.\n", "id": "ekk_Latn_207074"}
{"text": "Marilyn Manson\n\nMarilyn Manson on 1989. aastal Ameerikas moodustatud alternative metal'i ja rokkansambel.\n\nAnsambli edukaimad singlid on \"The Dope Show\", \"Sweet Dreams (Are Made of This)\", \"The Beautiful People\" ja \"mOBSCENE\".\n\nBänd on neljal korral olnud Grammyle nomineeritud, kuid seni pole bänd võitnud.\n\nAnsambli esialgne nimi oli Marilyn Manson & the Spooky Kids. Bändiliikmete nimed on kombineeritud kuulsast naissoost seksisümbolist (Marilyn Monroe) ja sarimõrvarist (Charles Manson). Bändiliikmete riietus on sageli äärmuslik ja veider ning meik väljakutsuv. Bänd on tuntud oma šokeeriva käitumisega nii laval kui tavaelus ning laulusõnad viitavad sageli seksile, narkootikumidele ja vägivallale. Kristlikud organisatsioonid on korraldanud nende vastu meeleavaldusi ja bändi lavakäitumist on nimetatud solvavaks ja nilbeks, mistõttu on sõusid ära jäetud.\n\nAmeerika Ühendriikides on bändi kolm albumit hinnatud plaatina- ja hõbeplaadi tiitli vääriliseks. Bändil on olnud kaks esikohaalbumit. Muusikakanal VH1 seadis bändi saja parima rokiartisti seas 78. kohale. Bändi albumeid on ostetud maailmas üle 50 miljoni.\n\nManson ja tema bänd esinesid 2007. aasta detsembris Eestis. Samal aastal saavutas nende album \"Eat Me, Drink Me\" Eesti muusikaedetabelis esikoha.\n\nAnsambli liikmed on korduvalt vahetunud.\n", "id": "ekk_Latn_207075"}
{"text": "Asti\n\nAsti on linn Itaalias Piemonte maakonnas, Asti provintsi halduskeskus. Asti asub umbes 80 km Torinost läänes Tanaro jõe vasakul kaldal Monferrato mägede vahel.\n", "id": "ekk_Latn_207076"}
{"text": "Boston\n\nBoston on linn Ameerika Ühendriikides, Massachusettsi osariigi pealinn ja Uus-Inglismaa ajaloolise piirkonna halduskeskus. Linn asub Maine'i lahe ääres Charlesi jõe suudmes Atlandi ookeani rannikul.\n", "id": "ekk_Latn_207077"}
{"text": "Pastišš\n\nPastišš (prantsuse keeles pastiche, itaalia keeles pasticcio 'tainas, pasta', 'pirukas, pasteet, puding', 'jäljendus') on teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, helilooja, koolkonna, ajastu stiili, laadi, iseloomu, sõnavara ja lausestust. Enamasti on tegu mängulise laenamise või tsiteerimisega, harvemini originaalsuse puudumisega. Pastišši on kirjeldatud ka definitsiooni \"ei originaal ega ka koopia\" abil. Pastišš võib olla nii osa teosest või ka kogu teos tervikuna.\n\nPilkavast paroodiast ja travestiast erineb pastišš tunnustava, plagiaadist aga avaliku jäljendamise poolest. Pastišid on laialdaselt tuntud visuaalse kunsti, kirjanduse, teatri ja muusika valdkonnas.\n\nErilist huvi on pastišš pälvinud poststrukturalismis ja postmodernismis, mis käsitlevad kirjanduslikke tekste või muusikalisi kompositsioone tihedas omavahelises põimingus. Tekst või muusikaline oopus on seotud sellele eelnenud ja seda ümbritsevate teiste autorite loominguga ja kujutab endast omamoodi uut kombinatsiooni varem kirjutatud tekstidest (intertekstuaalsus) või muusikalistest teostest.\n\nHoolimata jäljendi staatusest on pastišš ainulaadne, sisaldades lisaks matkimisele uusi elemente. See on vähemal või rohkemal määral iseseisev; seda on võimalik mõista ka ilma algteost tundmata. Mõningad pastišid aga eeldavad algteose ära tundmist, muidu jääb teos arusaamatuks või näib sisutu.\n", "id": "ekk_Latn_207078"}
{"text": "Adolf von Seckendorff\n\nVabahärra Franz Adolf von Seckendorff (17. märts 1857 Gera – 8. mai 1941 Waldsieversdorf) oli Preisimaa jalaväekindral, 1918. aastal Eestimaa sõjakubernerina Saksa okupatsioonivõimu kõrgeim esindaja Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_207079"}
{"text": "Emmeline Pankhurst\n\nEmmeline Pankhurst (15. juuli 1858 – 14. juuni 1928) oli üks Suurbritannia naisõiguslaste liikumise algatajaid.\n\nTa sündis Manchesteris ja ta neiupõlvenimi oli Emmeline Goulden. 1879. aastal abiellus ta advokaat Richard Marsden Pankhurstiga. Pankhurst oli naiste valimisõiguse toetaja. Emmeline Pankhurst asutas Naiste frantsiisimise Liiga, kuid see jäi pooleli tema abikaasa surma tõttu 1898. 1903 asutas ta Naiste Sotsiaalse ja Poliitilise Liidu (Women's Social and Political Union), mis oli tuntud oma sõjakuse poolest. Sinna kuulusid sellised naised nagu Annie Kenney, Emily Davison ja Ethel Smyth, samuti ta tütred Christabel ja Sylvia Pankhurst.\n\nTema teine tütar, Adela Pankhurst emigreerus Austraaliasse, kus ta oli poliitiliselt aktiivne alguses Austraalia Kommunistlikus Parteis ja siis fašist Austraalia Esimeses Liikumises.\n\nEmmeline Pankhursti tegevusele tõmbas tähelepanu see, et ta oli mitu korda vangis. Tema autobiograafia \"My Own Story\" avaldati 1914.\n\n1914. aastal, kui algas Esimene maailmasõda, julgustas ta naisi meeste töid tegema, et mehed saaksid sõtta minna. Koos David Lloyd George'iga organiseeris ta paraadi 30 tuhande naisega, et julgustada tööandjaid andma naistele meeste töid. Pankhurst rakendas kogu energia sõja tarbeks, samas kui kõik tema liikumise kaaslased ei toetanud sõda.\n\nMärtsis 1918 said naised Suurbritannias ja Iirimaal valimisõiguse, kui nad olid 30-aastased (mehed võisid olla 21-aastased). Novembris 1918 said üle 21-aastased naised õiguse kandideerida parlamenti. Oli olukord, kus valida said vanemad naised kui kandideerida. Meestega võrdsed valimisõigused said naised Suurbritannias 1928.\n\nEmmeline Pankhurst suri 1928. aastal 69-aastaselt, kui enamik tema eesmärke oli teostunud.\n", "id": "ekk_Latn_207080"}
{"text": "Vabahärra\n\nVabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis). Loetakse tasemelt võrdseks parunitiitliga.\n", "id": "ekk_Latn_207081"}
{"text": "O'ahu\n\nO'ahu (havai O'ahu [oˈʔɐhu], inglise Oahu [oʊˈɑːhuː]) on saar Hawaii saarestikus.\n\nO'ahu pindala on 1600 km² ning see on suuruselt kolmas saar Hawaii saarestikus.\n\nO'ahu elanike arv on umbes 876 000.\n\nSaarel asub Hawaii osariigi pealinn ja suurim linn Honolulu. Teised suuremad O'ahu linnad on Kailua, Waipahu, Pearl City ja Kāne'ohe. Saarel asub ka USA laevastikubaas Pearl Harbor.\n\nSaar on tekkinud kilpvulkaanide Wai'anae ja Ko'olau tegevuse tulemusel. O'ahu kõrgeim tipp on 1225 m kõrgune Ka'ala.\n\nEsimeste eurooplastena astusid O'ahu pinnale 28. veebruaril 1779 HMS Resolutioni meeskonna liikmed 2 nädalat pärast James Cooki surma Hawaii saarel.\n\nHavai kuningas Kamehameha III viis oma pealinna Lāhaināst Maui saarel O'ahule 1845. aastal.\n\nTänapäeval on O'ahu turistide meelispaik.\n\nSaarel on filmitud seiklussarja \"Teadmata kadunud\".\n", "id": "ekk_Latn_207082"}
{"text": "Florence Griffith-Joyner\n\nFlorence Griffith-Joyner (21. detsember 1959 Los Angeles – 21. september 1998 Mission Viejo, California) oli USA kergejõustiklane.\n\nFlorence Griffith-Joyner oli kolmekordne olümpiavõitja (1988) ja maailmameister (1987). Tema nimel on kehtiv 100 m jooksu (10,49) ja 200 m jooksu (21,34) maailmarekord.\n", "id": "ekk_Latn_207083"}
{"text": "Eestimaa\n\nEestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna. Piirkonna keskuseks oli keskaegne kindlustatud kaubanduslinn Reval (tänapäeval Tallinn). Peale linna ümbritsenud Rävala maakonna hõlmas piirkond 16.–20. sajandil veel Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa maakonda.\n", "id": "ekk_Latn_207084"}
{"text": "Üheidulehelised\n\nÜheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.\n", "id": "ekk_Latn_207085"}
{"text": "Laialehine hundinui\n\nLaialehine hundinui ehk laialeheline hundinui (Typha latifolia) on hundinuialiste sugukonda hundinuia perekonda kuuluv rohttaim.\n", "id": "ekk_Latn_207086"}
{"text": "Eestimaa kubermang\n\nEestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.\n\nMõistet kubermang (Gouvernement) kasutati suhteliselt harva. Ametlikes dokumentides eelistati nimetust hertsogkond (das Hertzogthum Ehstland, das Hertzogthum Liefland). Provintsiaalvalitsuse eesotsas nii Tallinna kui Riia kubermangus seisis kindralkuberner (General-Gouverneur), kelle vahetule juhtimisele alluvat ametkonda nimetati nagu tema hallatavat territooriumigi kindralkubermanguks (General-Gouvernement).\n\nPärast Põhja-Eesti vallutamist põhjasõjas ja liitmist Venemaa keisririigi poolt moodustati 1719. aastal endise Eestimaa kindralkubermangu aladest Tallinna kubermang. Seda nime kandis haldusüksus kuni 1783. aastani, kui moodustati Tallinna asehaldurkond.\n\n1796. aastal taastati vanad kubermangupiirid ning kubermang kandis edaspidi nime Eestimaa kubermang. Kubermang kuulus Venemaa riigi koosseisu kuni Eesti iseseisvumiseni 24. veebruaril 1918.\n", "id": "ekk_Latn_207087"}
{"text": "Nantes\n\nNantes [naa(n)t] on linn Prantsusmaal Loire'i jõe ääres, suudmest 55 km kaugusel, Pays de la Loire'i piirkonna ja Loire-Atlantique'i departemangu keskus.\n", "id": "ekk_Latn_207088"}
{"text": "Loire\n\nLoire [luaar] on Prantsusmaa pikim jõgi, kui selleks mitte pidada Reini, mille paremale kaldale Prantsusmaa ei ulatu. Jõe pikkus on 1012 km, valgla 117 000 km². Loire on pikkuselt Euroopa viies jõgi.\n\nLoire algab Keskmassiivist, voolab põhja ja pärast Orléansi läände ning suubub Bretagne'i poolsaarest lõuna pool Atlandi ookeani. Suuremad lisajõed on Cher, Indre, Loiret ja Maine'i jõgi. Jõe ääres asuvad Orléans, Tours, Angers ja Nantes.\n\nAntiikajal kutsuti Loire'i Ligeriks. Selle nime andsid jõele keldid ja see tähendab setteid. Loire oli ligikaudu Gallia lugdunensise ja Akvitaania provintsi piiriks.\n\nErinevalt paljudest Euroopa jõgerdest ei ole Loire'il peaaegu üldse paise (1985. aastal rajati Villerest' pais mõni kilomeeter Roanne'ist lõuna poole). Ühest küljest põhjustab see suurvee ajal üleujutusi, teisest küljest on see muutnud Loire'i populaarseks paadiretkede toimumise kohaks.\n\nLoire'i üleujutustest toimusid suurimad 1856, 1866 ja 1910.\n", "id": "ekk_Latn_207089"}
{"text": "Carl Oswald Bulla\n\nCarl Oswald Bulla (26. veebruar 1855 Preisimaa – 28. november 1929 Jämaja) oli Sileesia sakslasest peamiselt Venemaal ja elu lõpupoole ka Eestis tegutsenud fotograaf, kes jäädvustas sadadele tuhandetele fotodele Vene keisriperekonda, maailmalinna Peterburi, aga ka pisikest Sõrve säärt. Teda peetakse Venemaa fotoreportaažile alusepanijaks.\n", "id": "ekk_Latn_207090"}
{"text": "Iide\n\nIide on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli küla Torgu valla halduskeskus.\n\nKüla asub Saaremaal Sõrve poolsaarel, endises Jämaja kihelkonnas.\n\nKülas asub Torgu Apostel Johannese kirik, mis on alates 1944. aastast varemetes.\n\nKülas tegutseb Torgu raamatukogu.\n", "id": "ekk_Latn_207091"}
{"text": "Runrig\n\nRunrig oli šoti ansambel, mille asutasid vennad Rory ja Calum MacDonald 1973. aastal Skye saarel. See tegutses 2018. aastani.\n\nAnsambel sai tuntuks gaelikeelse rokkmuusika ja kultuuri edendajana.\n", "id": "ekk_Latn_207092"}
{"text": "Anicetus\n\nAnicetus (kreeka keeles Ἀνίκητος – 'Aniketos' 'vallutamatu') oli 11. paavst. Ta valitses Pius I järel 11 aastat. Ta oli esimene süürlane, kes sai paavstiks.\n\n\"Liber Pontificalise\" järgi oli Anicetus ametis 9 aastat 3 kuud ja 3 päeva, saades ametisse aastal 167. Tema valitsemisaastad on vaieldavad, kuid tänapäeval tunnustavad kirikuloolased tema ametiajana aastaid 155–167. \"Liber Pontificalis\" paigutab tema ametisse asumise Hyginuse järel.\n\n\"Liber Pontificalise\" järgi sündis Anicetus Süürias Homsis (tollases Emesas) ja tema isa nimi oli Johannes.\n\nTema ajal külastas Roomat Smyrna piiskop Polykarpos, kellega Anicetus arutas kirikuelu probleeme. Neist tõsiseim oli vaidlus ülestõusmispühade tähistamise üle, mida Polykarpos soovis pidada juudi kalendri järgi, kus Kristuse ülestõusmispäev võis langeda teisele nädalapäevale, Anicetus aga rõhutas Kristuse ülestõusmispäevana pühapäeva tähistamist. Kuigi tookord soostus Anicetus andma Väike-Aasiale eristaatuse, teravnes vaidlus ülestõusmispühade tähistamise üle Victor I ajal. Anicetuse palvel pidas Polykarpos Roomas missa.\n\nAnicetus kuulutas montanismi ketserluseks. See oli esimene hukkamõistev otsus, mille paavst langetas ühe usuliikumise kohta.\n\nAnicetuse ajal lahkus Roomast gnostik Valentinus. Anicetus pidi kohtuma Hegesippuse ja Justinusega, kes viibisid tema ajal Roomas. Anicetus keelustas \"Liber Pontificalise\" järgi preestritel pikkade juuste kandmise. Talle on omistatud ka \"Te Deumi\" esimese 10 värsi autorsus. Teoloog Adolf von Harnacki väitel oli Anicetuse ajal Rooma koguduse hierarhiline struktuur monarhiline. Võimalik, et see oli Anicetus, mitte Anacletus I, kes tähistas Peetruse haua mälestusmärgiga.\n\nTa ordineeris 17 presbüterit, 4 diakonit ja 9 piiskoppi.\n\nAnicetus maeti \"Liber Pontificalise\" järgi Calixtuse katakombidesse. Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 17. aprill. Alates 1969. aastast ei ole katoliiklased enam kohustatud seda pidama. Teda on austatud ka 16. aprillil ja 20. aprillil.\n\nTema järeltulijaks sai Soter.\n", "id": "ekk_Latn_207093"}
{"text": "Tulikalised\n\nTulikalised (Ranunculaceae) on õistaimede sugukond, mis hõlmab üle 2000 liigi. Paljud neist on laialt levinud külma ja mõõduka kliimaga maades, mõned aga kasvavad troopilistel aladel.\n\nTulikalistel on sageli taimkattes tähtis osa, eriti niisketel niitudel ja metsades. Peamiseks eluvormiks on mitmeaastased rohttaimed, mis talvituvad risoomide ja mugulatena, harvem väikesed põõsad või liaanid. Puitunud vartega liigid on sekundaarse päritoluga, arvatavasti on nad tekkinud rohtsetest vormidest.\n", "id": "ekk_Latn_207094"}
{"text": "Tallinna 37. Keskkool\n\nTallinna 37. Keskkool oli üldhariduskool, mis asus Tallinnas Mustamäe linnaosas. Koolimaja on ehitatud 1960. aastate lõpus.\n\nKool asutati 1967. aastal ja suleti 2014. aastal. Tallinna 37. Keskkooli kasutasid pedagoogilise praktika baaskoolina nii Tartu Ülikool kui ka Tallinna Pedagoogiline Instituut. Selles koolis olid spordi ja muusika süvaõppe klassid ning sealt sai täiendust lastekoor Ellerhein.\n\n2014/2015 õppeaastal liideti kool Tallinna Arte Gümnaasiumiga.\n", "id": "ekk_Latn_207095"}
{"text": "Heino Lipp\n\nHeino Lipp (21. juunil 1922 Kiviõli – 28. august 2006) oli eesti tippkergejõustiklane (mitmekordne NSV Liidu meister kümnevõistluses ja mitmel muul võistlusalal), treener ja sporditegelane.\n", "id": "ekk_Latn_207096"}
{"text": "Putuktolmlemine\n\nPutuktolmlemine ehk entomogaamia on taimede tolmlemise viis, mis on valdavalt levinud katteseemnetaimedel (8/10 liikidest) ning mille korral õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile toimub putukate abil.\n", "id": "ekk_Latn_207097"}
{"text": "1987. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused\n\n1987. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 36. suusaalade maailmameistrivõistlused, mis toimusid 12.–21. veebruarini Oberstdorfis Saksamaal.\n\n1987. aasta Oberstdorfi maailmameistrivõistlused olid esimesed, kus võisteldi eraldi klassika- ja vabastiili suusadistantsidel.\n", "id": "ekk_Latn_207098"}
{"text": "Savimineraalid\n\nSavimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.\n\nEnamasti on tegemist hüdraatunud alumiiniumi sisaldavate kihtsilikaatidega. Vähesed erandid on hüdraatunud raua ja alumiiniumi oksiidid, tseoliidid jms. Mõnikord sisaldavad savimineraalid suures koguses rauda, magneesiumi, leelismetalle, leelismuldmetalle või teisi katioone. Savimineraalid koosnevad kuusnurksetest vilkude moodi kihtidest.\n\nTähtsaimad savimineraalid on smektiit, illiit, kaoliniit, kloriit ja nende segakihilised segud.\n\nSavimineraalide tekivad reeglina päevakivide keemilise murenemise tulemusel. Moonde käigus asenduvad savimineraalid peamiselt vilkudega. Savimineraale tekitavad ka madalatel temperatuuridel toimuvad hüdrotermaalsed protsessid. Savimineraalid on väga levinud peeneteraliste settekivimite hulgas, näiteks savikilda, mudakivimi, aleuroliidi ning peeneteralise moondunud kilda ja fülliidi seas.\n\nSavimineraalide terasuurus on eriti väike, tavaliselt alla 2 μm. Sellepärast on selle analüüsimiseks vaja erimeetodeid. Kasutatakse röntgendifraktsiooni ja elektrondifraktsiooni ning mitmesuguseid spektroskoopilisi meetodeid, näiteks Mössbaueri spektroskoopia ja infrapunane spektroskoopia. Need meetodid võimaldavad saavutada suurema eraldusvõimega tulemusi kui annaks polarisatsioonimikroskoop, mille kasutamine on petroloogias traditsiooniline.\n\nSavi olemust hakati paremini mõistma 1930. aastatel, kui saviosakeste molekulaarstruktuuri hakati uurima röntgendifraktsiooni abil. Sellel perioodil hakati ühtlustama ka valdkonna termineid.\n", "id": "ekk_Latn_207099"}
{"text": "Kihtsilikaadid\n\nKihtsilikaadid (inglise phyllosilicates, sheet silicates) on kihilise struktuuriga silikaatsed mineraalid.\n\nKihtsilikaadid koosnevad vahelduvaist tetraeedrilistest ja oktaeedrilistest kihtidest. Tetraeedrilise kihi korral on üks katioon koordineeritud nelja aniooni, oktaeedrilise korral aga kuue aniooni poolt.\n\nTetraeedriline kiht koosneb kahest hapniku ioonide O2– tasandist, mille vahel on katioonid Si⁴⁺ või Al³⁺. Hapnikuioonid on moodustunud tetraeedri tippudes. Oktaeedrilised kihid koosnevad kahest hüdroksiidioonide tasandist OH–, mille vahel on enamasti katioonid Fe²⁺ või Mg²⁺, aga vahel ka Fe³⁺ või Mg³⁺. Katioonid oktaeedrilistes kihtides on koordineeritud kuue aniooni poolt, mis asuvad oktaeedri tippudes. Kui katioonid on kahevalentsed, on kõik katioonidele mõeldud positsioonid hõivatud, kui aga katioonid on kolmevalentsed, saab laengu tasakaalustamiseks olla hõivatud vaid kaks kolmandikku võimalikest positsioonidest. Esimesel juhul nimetatakse oktaeedrilist kihti trioktaeedriliseks, teisel juhul aga dioktaeedriliseks.\n\nTetraeedrilised kihid on seotud oktaeedrilise kihiga ühise O2–/OH– kihi läbi. Kui moodustub struktuur, kus on koos üks tetraeedriline ja üks oktaeedriline kiht, on tekkinud ühendkihis kolm anioonidest moodustunud tasandit ning nende vahel kaks katioonidest moodustunud tasandit. Sellist kihtsilikaadi ehitust nimetatakse TO-struktuuriks. Üksteisele järgnevad TO-struktuuriga kihid (TO–TO) on seotud nõrkade van der Waalsi sidemetega. TO-struktuuriga mineraalid on näiteks kaoliniit ja talk, neist esimene on dioktaeedriline ning teine trioktaeedriline.\n\nPeale TO-struktuuri on olemas ka TOT-struktuur (TOT–TOT). Sellise struktuuriga on vilgud muskoviit ja biotiit, neist esimene dioktaeedriline ning teine trioktaeedriline. TOT-kihtide vahel võib olla lisaks täiendavalt katioone, mille laengu tasakaalustamiseks on osad tetraeedrilise kihi katioonide positsioonid tühjad. On olemas ka struktuur, kus kahe TOT kihi vahel on lisaks veel üks oktaeedriline kiht. Selline on näiteks trioktaeedriline kloriit ning ta struktuur näeks välja umbes järgnev: TOT–O–TOT.\n\nTO kihi paksus on 7Å, TOT kihil 9...10Å ning TOT–O kihil 14Å. Seega, kui me suudaksime näiteks biotiiti ideaalselt lõhestada, saaksime 1 cm paksusest biotiidi kristallist teoreetiliselt kuni 10 miljonit biotiidi lehekest.\n\nKihtsilikaate iseloomustab ülitäiuslik ühesuunaline lõhenevus, mis tuleneb kihtidevahelistest nõrkadest Van der Waalsi sidemetest, mida on kerge lõhkuda.\n\nKihtsilikaatide hulka kuuluvad enamik savimineraale ning kõik vilgud.\n", "id": "ekk_Latn_207100"}
{"text": "Gulnara Samitova-Galkina\n\nGulnara Iskanderovna Samitova-Galkina (sündinud 9. juulil 1978) on Venemaa kergejõustiklane (1500–5000 m jooksud ja 3000 m takistusjooks).\n", "id": "ekk_Latn_207101"}
{"text": "Tallinna metodisti kirik\n\nTallinna metodisti kirik on kirik Tallinnas aadressil Narva mnt 51.\n\nKiriku ehitust alustati 1994. aastal, mil 28. mail toimus ehituskrundi õnnistamine. Nurgakivi pandi 1. oktoobril 1994 ja kirik õnnistati sisse 10. septembril 2000.\n\nKiriku projekteerisid arhitektid Vilen Künnapu ja Ain Padrik ning kirik valmis annetustest kogutud raha eest. Hoone motiiviks on Noa laev.\n\nKirikus tegutsevad EMK Tallinna kogudus ja EMK Teoloogiline Seminar.\n", "id": "ekk_Latn_207102"}
{"text": "Kemerovo\n\nKemerovo (vene Кемерово) on tööstuslinn Venemaal, Kemerovo oblasti keskus. Linn asub Kuznetski Alatau eelmäestikus, Tomi jõe ääres. Geograafilised koordinaadid on 55°25′N, 86°05′E.\n", "id": "ekk_Latn_207103"}
{"text": "Peeter Süda\n\nPeeter Süda (30. jaanuar 1883 Tammiku talu, Viki küla, Kihelkonna vald – 3. august 1920 Tallinn) oli eesti helilooja ja organist.\n\nPeeter Süda sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.\n\nAastatel 1902–1911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 1905–1911.\n\nAastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919–1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna.\n\nPärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum (praegune Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum).\n\nTema järgi sai 1923. aastal nime Peeter Süda tänav Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_207104"}
{"text": "Peeter Südda\n\nTa töötas Saaremaal Ansekülas ja Kärlal ning sai tuntuks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses \"Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll\" (1883).\n\nPeeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883–1920) vanaisa vend.\n", "id": "ekk_Latn_207105"}
{"text": "Inessa Kravets\n\nInessa Kravets (sündinud 5. oktoobril 1966 Dnipropetrovskis) on Ukraina kergejõustiklane (kaugus- ja kolmikhüppaja). Olümpiavõitja (1996) ja maailmameister (1995).\n", "id": "ekk_Latn_207106"}
{"text": "Inari järv\n\nInari (soome Inarijärvi, põhjasaami Anárjávri, Inari saami Aanaarjävri, koltasaami Aanarjäuʹrr, rootsi Enare träsk) on suuruselt Soome kolmas ja Põhja-Euroopa kuues järv. Asub Lapimaal. Pindala on 1043 km². Suurem osa Inari järvest on madalaveeline, kuid sügavaim koht on 92 m sügavune. Järves on umbes 3000 saart. Inari järvest voolab välja Paatsjoki (norra Pasvikelva), mis suubub Põhja-Jäämerre.\n\nJärv on väga kalarikas.\n", "id": "ekk_Latn_207107"}
{"text": "Tuula\n\nTuula on küla Harju maakonnas Saue vallas, Keilast 4 km kagus.\n\nKüla põhjapiiri märgib Keila jõgi, kirdepiiril Maidla jõgi ja idapiiril kulgeb Tallinna–Pärnu–Ikla maantee. Tuula põhjaosas asuvad põllud ja lõunaosas on enam metsamaad. Küla läbib Keila–Ääsmäe tee. Küla edelanurka ulatub Suure-Aru looduskaitseala.\n\nKülas tegutseb Tallinna Hipodroom.\n", "id": "ekk_Latn_207108"}
{"text": "Jules Verne\n\nJules Gabriel Verne [žül vern] (; 8. veebruar 1828 – 24. märts 1905) oli prantsuse kirjanik, üks ulmekirjanduse pioneere.\n\nTa kirjutas kosmoselaevadest ja lennumasinatest siis, kui neid polnud veel leiutatud.\n", "id": "ekk_Latn_207109"}
{"text": "Göteborg\n\nGöteborg () on Rootsi suuruselt teine tiheasustusega paikkond, Göteborgi valla ja Västra Götalandi lääni keskus. Asub Lõuna-Rootsis Kattegati rannikul Göta jõe suudme lähedal.\n\nLinna asutas 1621. aastal kuningas Gustav II Adolf.\n\nTiheasustusega paikkonnas elas 2019. aasta alguse seisuga ligi 580 tuhat inimest ja linnastus üle miljoni.\n\nGöteborgis asub Göteborgi Ülikool, Chalmersi Tehnikaülikool, suur sadam ja palju merendusasutusi.\n", "id": "ekk_Latn_207110"}
{"text": "Malmö\n\nMalmö () on Rootsi suuruselt kolmas tiheasustusega paikkond, Malmö valla ja Skåne lääni keskus. Asub Lõuna-Rootsis ajaloolises Skåne maakonnas Sundi kaldal. Malmö tiheasustusega paikkond asub valdavalt Malmö vallas ning ulatub ka Burlövi ja Lomma valda.\n\n2000. aastal valminud Øresundi sild ühendab Malmöt Kopenhaageniga. Pärast silla valmimist ühendati Malmö ja Kopenhaageni sadama tegevus piiriülese sadamaoperaatori CMP – Copenhagen Malmö Port – abil. Malmö linnale kuulub 23% selle aktsiaid.\n", "id": "ekk_Latn_207111"}
{"text": "Gotska Sandön\n\nGotska Sandön ('Gotlandi liivasaar') on asustamata Rootsi saar Ojamaast põhja pool Läänemeres. Alates 1909. aastast on saarel Gotska Sandöni rahvuspark, mis alates 1963. aastast hõlmab kogu saart ja mida laiendati isegi veel 1988. aastal. Praegu elavad seal ainult majakavaht ja rahvuspargi ametnikud.\n\nGotska Sandön asub Läänemeres 38 km Fåröst põhjas. Halduslikult kuulub saar Ojamaa lääni. See on umbes 9 km pikk, 6 km lai ja kogupindalaga umbes 36 km².\n\nSaare loodetipus asub kirik, Gotska Sandöni kabel. asub Gotska Sandöni kabel koos Fårö kirikuga Fårö kihelkonnas Norra Ojamaa pastoraadis.\n\nSuvisel ajal toimuvad regulaarsed laevareisid Fårö saarelt ja mandrilt Nynäshamnist.\n", "id": "ekk_Latn_207112"}
{"text": "Dave Mustaine\n\nDave Mustaine (sündinud David Scott Mustaine'ina 13. septembril 1961 La Mesa linnas California osariigis) on USA heavy metal'i kitarrist ja laulja.\n\nMustaine'ist sai kitarrist 1970. aastate lõpus. Ta mängis mitmes vähem tuntud bändis, kuni 1981. aasta lõpus kutsusid James Hetfield ja Lars Ulrich ta Metallica juhtkitarristiks. Metallicas oli Mustaine aga vaid kuni 1983. aasta aprillini, sealt sunniti ta lahkuma liigse alkoholitarbimise, uimastiprobleemide ja isiklike vastuolude tõttu.\n\nMõni aeg hiljem otsustas Mustaine koos bassimängija Dave Ellefsoniga teha bändi, mis sai nimeks Megadeth. Mustaine'i esialgne eesmärk oli saada oma bändiga Metallicast edukamaks ja kuigi see müügiedu mõttes kunagi ei teostunud, sai Megadethist üks tuntumaid thrash metal'i bände, keda loetakse thrash'i \"suure neliku\" hulka kuuluvaks (lisaks Megadethile ja Metallicale kuuluvad sinna veel Slayer ja Anthrax).\n\nEt Mustaine Megadethile sobivat lauljat ei leidnud, siis hakkas ta ise laulma.\n\n2002. aastal kahjustas Mustaine rängalt oma vasaku käe närve ja pidi seetõttu Megadethi kaheks aastaks laiali saatma. Esialgu ei saanud ta kitarri mängida, kuid aastase intensiivse ravi järel osutus see võimalikuks. 2004. aastal kutsus ta bändi uuesti kokku ning sellest ajast peale on Megadeth lisaks varasemale üheksale andnud välja veel kolm stuudioalbumit.\n\n2010. aastal esines Mustaine koos Megadethiga Eestis Haapsalu piiskopilinnuse hoovil.\n", "id": "ekk_Latn_207113"}
{"text": "Julija Petšonkina\n\nJulija Petšonkina (sünninimi Nossova; sündinud 21. aprillil 1978 Krasnojarskis) on Venemaa kergejõustiklane (400 m jooksja ja 400 m tõkkejooksja).\n\nTa on kahekordne maailmameister (2005).\n\nSeptembris 2009 teatas ta, et loobub terviseprobleemide tõttu tippspordist.\n", "id": "ekk_Latn_207114"}
{"text": "Antsla valla lipp\n\nAntsla valla lipp on Võru maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Antsla valla lipp.\n\nAntsla vald moodustati 2017. aastal senise Antsla valla ja Urvaste valla ühinemisel. Ühinemise protsessi käigus pakuti uue omavalitsusüksuse \"Antsla vald\" sümboolika aluseks võtta endise Urvaste vallas kehtivat sümboolikat.\n", "id": "ekk_Latn_207115"}
{"text": "Johan Ludvig Runeberg\n\nJohan Ludvig Runeberg (5. veebruar 1804 Jakobstad – 6. mai 1877 Porvoo) oli soomerootsi kirjanik.\n\nTema rootsikeelne kirjanduslooming on väga isamaaline. Ta on mõjutanud ka rootsi kirjandust.\n\nRunebergi peetakse Soome rahvuspoeediks (seda nimetust on mõnikord kasutatud ka Eino Leino kohta).\n", "id": "ekk_Latn_207116"}
{"text": "Ari'el Sharon\n\nTa sündis 26. veebruaril 1928 Kfar Malalis Saaroni tasandikul Palestiinas (tol ajal Suurbritannia poolt Rahvasteliidu mandaadi alusel hallatav territoorium).\n\nAastatel 2001–2006 oli ta Iisraeli peaminister. Ari'el Sharon oli Kadima partei asutaja ja 2005–2006 selle esimene esimees. Varem oli ta erakonna Likud esimees. Kahel korral on ta olnud Iisraeli kaitseminister.\n\n4. jaanuaril 2006 tabas teda tugev ajuverejooks, mille tagajärjel tekkis aju insult. Sellest alates kuni surmani oli Ari'el Sharon koomas. Peaministri kohuseid täitis kuni Sharoni püsivalt töövõimetuks kuulutamiseni 14. aprillil 2006 Ehud Olmert.\n\nTema mineviku tõttu sõjaväelase ja poliitikuna on suhtumine temasse eri ringkondades väga erinev. Eriti Iisraelis peavad paljud teda kangelaseks, kellel on Iisraeli riigi ees suured teened. Araabia avalikkus ja mõned inimõiguslaste grupid peavad teda sõjakurjategijaks. Teiselt poolt leiavad tema vastased Iisraeli parempoolsete seas, et ta tegi peaministrina palestiinlastele liiga suuri järeleandmisi.\n", "id": "ekk_Latn_207117"}
{"text": "Kuopio linn\n\nKuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn. Kuopio asub Kallavesi järve ääres. Mõned linnaosad asuvad järve saartel.\n\nKuopio elanike arv on üle 118 000 (2018), pindala 3165 km², millest 855,8 on veekogud ja mets. Kuopio on Soome rahvaarvult 9. ja Ida-Soome lääni suurim linn. Rahvastiku tihedus on 46,6 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid kesklinn on väga tihedalt asustatud (1617,6 in/km²) ja see on Soomes 2. kohal Helsingi järel.\n\nLinna asutas 1653. aastal kuberner Peter Brahe, kuid ametlikult käskis linna asutada 17. novembril 1775 Rootsi kuningas Gustav III.\n\nKuopio linnaga on halduslikult liidetud Kuopio vald (1969), Riistavee vald (1973) ja Vehmersalmi vald (2005). 2011. aastal ühendati Kuopioga Karttula vald, mis siiski säilitas oma nime ja sümboolika. 1. jaanuaril 2013 liideti Kuopioga Nilsiä, 1. jaanuaril 2015 liideti Maaninka vald ja 1. jaanuaril 2017 Juankoski linn.\n\nKuopio oli Kuopio lääni pealinn, kuni Kuopio lään ühendati Põhja-Karjala ja Mikkeli lääniga Ida-Soome lääniks ning selle pealinnaks sai Mikkeli.\n\nLinna tänavavõrk on selle poolest eriskummaline, et iga teine tänav on mõeldud üksnes jalakäijatele ja jalgratturitele. Selliseid tänavaid nimetatakse soome keeles \"rännikatu\" ('vihmaveetorutänav'). Nende tänavate ajalugu ulatub aastasse 1776, kui Pehr Kjellman lõi esimese linnaplaani. Asja mõte oli selles, et tollal oli linn ehitatud peamiselt puust ja siis oli lootust, et tulekahju korral ei põle kogu linn maha: suur hulk tänavaid takistab tule levikut.\n\nKuopio on üks esimesi linnu, kus hakati andma soomekeelset haridust: 1871. aastal asutati seal pimedate kool ja 1887. aastal kaubanduskool. Linnas on 1966. aastal asutatud Kuopio ülikool (1983. aastani Kuopio kõrgkool), mis 2010. aastal ühines koos Joensuu ülikooliga Ida-Soome ülikooliks. See keskendub tervisele, lastes välja rohkem tervishoiutöötajaid kui ükski teine Soome kõrgkool, toidutehnoloogiale ja toitumisteadlastele (kõik Soome toitumisteadlased on lõpetanud ülikooli Kuopios), ohutusele (Kuopios on hädaabiteenuste väljaõppekeskus) ja heaoluelukutsetele.\n\nKuopios asub Soome õigeusu kiriku peakorter ning seal resideeris kuni 2018. aastani Soome õigeusu kiriku pea Leo (Makkonen). Soome õigeusu kirik allub Konstantinoopoli patriarhaadile. Soome suurimal kirikul, evangeelsel luterlikul kirikul on samuti Kuopio diötsees, mida juhib piiskop.\n\nKuopio Puijo tornis on korraldatud suusahüpete maailma karika etappe.\n", "id": "ekk_Latn_207118"}
{"text": "Mikk Mikiver\n\nMikk Mikiver (4. september 1937 Tallinn – 9. jaanuar 2006 Võsu) oli eesti näitleja, õppejõud ja lavastaja.\n", "id": "ekk_Latn_207119"}
{"text": "Johann Wolfgang von Goethe\n\nJohann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor. Ta on üks tähtsamaid saksa proosakirjanikke ja luuletajaid.\n", "id": "ekk_Latn_207120"}
{"text": "Tallinna Linnateater\n\nTallinna Linnateater on teater Tallinnas, mis asutati 1965. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri II lennu lõpetajatest kursusejuhendaja ja lavastaja Voldemar Panso eestvedamisel. Algselt kandis teater nime Eesti NSV Riiklik Noorsooteater. Tallinna Linnateatri nime kannab teater alates 1994. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_207121"}
{"text": "Vürst\n\nVürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.\n\nVürsti kõnetatakse \"Teie Hiilgus\".\n\nTänapäeval on maailmas säilinud kaks suveräänset vürstiriiki - Liechtenstein ja Monaco, vaieldavalt ka Sealand. Ka Andorra kaasvalitsejad (Prantsusmaa president ja Urgelli piiskop) kannavad vürsti tiitlit.\n\nEt inglise ja prantsuse keeles puudub eraldi termin vürsti kohta, tõlgitakse mõnikord see sõna eesti keelde kui \"prints\", mille kasutamine eesti keeles riigipea või vürstliku perekonna pea kohta on vale.\n", "id": "ekk_Latn_207122"}
{"text": "Noorsooteater\n\nNoorsooteatriks on nimetatud mitut teatrit. Eesti Noorsooteater Draamastuudio (Draamateatri) Noorsooteater 1935–1944 Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (I) 1944–1948\n\nTallinna Linnateater 1965–1994 Eesti NSV Riiklik Noorsooteater (ENSV Riiklik Noorsooteater)\n", "id": "ekk_Latn_207123"}
{"text": "Soter\n\nSoter (kreeka keeles Σωτήρ 'päästja') oli 12. paavst. Tema ametiaja pikkus oli 8 aastat, kuid \"Liber Pontificalis\" pakub selleks 9 aastat ja 3 kuud ja paigutab ta Pius I järele. Kaasaegsete allikate puudumisel on tema valitsemisajaks enim pakutud teoloog Adolf von Harnacki alusel ajavahemikku 166–174, \"Liber Pontificalis\" pakub aga ametiaja alguseks aastat 171. Soter on kristlikus traditsioonis tuntud ka kui Heldusepaavst või Heategevusepaavst.\n\nSoter sündis \"Liber Pontificalise\" järgi Fondis. Tema isa oli Concordius, kes mõnede allikate andmeil võis olla kreeklane.\n\nKristliku traditsiooni järgi hakati tema ajal Roomas pidulikult tähistama ülestõusmispühi. Kuna selle aluseks ei võetud juudi kalendrit, teravnes vaidlus ülestõusmispühade tähistamise üle Victor I ajal.\n\nSoter oli kriitiline montanismi suhtes.\n\nSoter pälvis tunnustuse hoolekandetegevusele pühendumise tõttu. Tema tegevusest on esile tõstetud hoolitsemist nende kristlaste eest, kes olid saadetud kaevandustesse sunnitööle. Soterile omistatakse tauniv kiri Korintose piiskopile Dionysiusele, kes võimaldas raskete pattude sooritajatel osa saada armulauast. Talle omistatakse ka pühitsetud preestri poolt sõlmitud abielu tunnustamist. Soter olevat sätestanud, et ükski pühitsemata isik ei tohi puudutada altaririiet ja ta keelas missal teenivatel naistel põletada missa ajal viirukit.\n\nTa ordineeris 8 presbüterit ja 11 piiskoppi.\n\nSoter maeti \"Liber Pontificalise\" järgi Calixtuse katakombidesse. Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 22. aprill.\n\nTema järglaseks sai Eleutherus.\n", "id": "ekk_Latn_207124"}
{"text": "Ühinenud Marksistlik Töölispartei\n\nP. O. U. M. ehk Ühinenud Marksistlik Töölispartei (hispaania keeles Partido Obrero de Unificacion Marxista, katalaani keeles Partit Obrer d'Unificació Marxista) on Kataloonia sotsiaaldemokraatlik partei aastast 1935.\n\nÜhinenud Marksistliku Töölispartei juhtideks olid Joaquín Maurín (teoreetik ja peasekretär) ja Andrés Nin (Trotski endine sekretär).\n", "id": "ekk_Latn_207125"}
{"text": "Eleutherus\n\nEleutherus (ka Eleutherius, kreeka keeles Ἐλεύθερος- 'vaba') oli 13. paavst. Ta valitses 174–189. Tema valitsemisaja pikkus oli 15 aastat ja 3 kuud ja ta oli kõige kauem valitsenud kreeka päritolu paavst. \"Liber Pontificalis\" pakub tema ametiaja pikkuseks 15 aastat 6 kuud ja 15 päeva ning ametiaja alguseks 179. aastat.\n\nEleutherus oli \"Liber Pontificalise\" järgi pärit Kreekast Nikopolisest ja ta oli Abundiose poeg. Ta oli Hegesippuse järgi Anicetuse ja Soteri ajal diakon.\n\nEleutherus pidi teadma montanistide tegevusest, kuid temalt pole säilinud ühtki otsust selle liikumise kohta.\n\n\"Liber Pontificalise\" järgi külastas tema ajal Roomat kristlusesse pöördunud kuningas Lucius, keda seostatakse kas Edessa kuninga Abgar IX või ühe Briti kuningaga. Eleutheruse ajal käis Roomas ka Lyoni piiskop Ireneus, kelle Rooma piiskoppide nimekirjas sisaldub viimasena tema nimi. Eleutherus saatis kristliku traditsiooni järgi Fugatiuse ja Damianuse ristima britte.\n\nTa ordineeris 12 presbüterit, 8 diakonit ja 15 piiskoppi.\n\nEleutherus sätestas \"Liber Pontificalise\" järgi, et kristlased ei tohi põlata ühtki toitu.\n\nEleutherus maeti Vatikani Peetruse haua lähistele, kuid hiljem viidi tema säilmed San Giovanni della Pigna kirikusse, kust need Sixtus V õe Camilla Peretti palvel viidi 1591 Santa Susanna kirikusse.\n\nEleutherust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 26. mai.\n\nTema järglaseks sai Victor I.\n", "id": "ekk_Latn_207126"}
{"text": "Kummardus Katalooniale\n\n\"Kummardus Katalooniale\" (inglise \"Homage to Catalonia\") on George Orwelli minavormis kirjutatud jutustus, mis põhineb autori Hispaania kodusõjas kogetul.\n\nTeos valmis 1938. aasta jaanuaris, kuid kõikide Orwelli raamatute senine kirjastaja sotsialist Victor Gollancz keeldus selles sisalduva Hispaania kommunismi kriitika tõttu teost avaldamast. \"Kummarduse Katalooniale\" avaldas neli kuud hiljem kirjastaja Fredric Warburg.\n", "id": "ekk_Latn_207127"}
{"text": "Tšeptsa\n\nTšeptsa (vene Чепца, udmurdi Чупчи) on Vjatka parem lisajõgi. Saab alguse Ülem-Kama kõrgustikult Permi krais ja suubub Kirovo-Tšepetski linnas Vjatkasse. Tšeptsa muudab korduvalt järsult suunda. Pikkus umbes 500 km.\n", "id": "ekk_Latn_207128"}
{"text": "Võsaülane\n\nVõsaülane (Anemone nemorosa) on tulikaliste sugukonda ülase perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik.\n", "id": "ekk_Latn_207129"}
{"text": "Richard Earlom\n\nRichard Earlom (1742 London – 1822 London) oli inglise graafik, kes töötas peamiselt metsotintotehnikas.\n\nTema kunstihuvi sai alguse imetlusest lordmeeri ametitõlla vastu, mis oli äsja saanud Giovanni Battista Cipriani maalingud. Ta püüdis neid maale kopeerida ja ta saadeti Cipriani juurde õppima. Ta oli hea joonistaja. Metsotintograveerimise õppis ta ära iseseisvalt.\n\nAastal 1765 tellis tolle aja üks heldemaid kunstide soosijaid Alderman Boydell, temalt joonistuste sarja Houghton Halli piltide järgi. Hiljem graveeris ta need metsotintos.\n\nEarlom valmistas ka 200 faksiimilest koosneva sarja Claude Lorraine'i joonistustest ja visanditest. Need avaldati kolmes foolioköites pealkirja \"Liber veritatis\" all (1777–1819).\n", "id": "ekk_Latn_207130"}
{"text": "Jet Li\n\nJet Li (sünninimi 李連傑 Li Lianjie; 26. aprill 1963 Peking) on Hiina filminäitleja ja viiekordne meister wushu's.\n\nWushu'ga hakkas ta tegelema juba kaheksa-aastaselt ja esimest korda tuli selle ala meistriks 11-aastaselt. Ta oli ka Hiina wushu koondvõistkonna juht. 1979. aastal osales Jet Li filmis \"Shao Lin Tzu\" (Shaolin Temple)\n", "id": "ekk_Latn_207131"}
{"text": "Walter Nowotny\n\nWalter Nowotny (7. detsember 1920 Gmünd (Austria) – 8. november 1944 Epe (Saksamaa)) oli Saksa hävituslendur.\n\nWalter Nowotny sündis raudteeametniku peres. Napilt kuu aega pärast Teise maailmasõja puhkemist astus ta Saksa lennuväkke (Luftwaffe).\n\nEsimesed lahinguülesanded täitis ta läänerindel, kuid esimesed 3 (ametliku statistika järgi 2) lahinguvõitu saavutas ta 19. juulil 1941 õhulahingus Saaremaa kohal.\n\nNowotny allatulistamine Saaremaa ranniku lähedal juhtus 1941. aasta 19. juulil tema esimeses õhulahingus Nõukogude lennuväe lennukitega. Ta sai lahinguülesandeks lennuüksuse koosseisus rünnata lennukil Messerschmitt Bf 109 E-7 Kuressaare lähedal avastatud Nõukogude hävituslennukite baasi. Osa lennukeid hävitati maapinnal ning Nowotny laskis õhulahingus veel alla kaks vaenlase lennukit. Võimalik, et üks tema alla tulistatud vastastest oli hilisem Nõukogude Liidu kangelane Vladimir Avdejev.\n\nTagasilennul Kuramaal asuvale lennuväljale kaotas Nowotny silmist oma lahingupaarilise. Märgates talle lähenevat lennukit, pidaski Nowotny seda oma paariliseks. Eksitus tuli ilmsiks alles siis, kui Nowotny lennuki mootor seiskus läheneva Nõukogude hävituslennuki kuulipilduja valangust. Nowotny tulistas vaenlase lennuki küll alla, nüüd juba kolmanda, kuid oli sunnitud maanduma rannavette. Kummipaadil kätega sõudes kulus Nowotnyl väga nõrgana Kuramaale jõudmiseks kaks ööpäeva.\n\nAmetliku statistika järgi tulistas Walter Nowotny 15. juunil 1942 alla 100. vaenlase lennuki, sama aasta 18. augustil 150. ja 24. septembril 200. ning saavutas 14. oktoobril 1943 Leedu kohal esimesena 250. ametlikult kinnitatud lahinguvõidu.\n\n1944. aastal määrati Nowotny esimese Saksa reaktiivhävituslennukite Messerschmitt Me 262 üksuse etteotsa. Tema juhiomadused said aga ülemuste ränga kriitika osaliseks. Püüdes end taas sõjamehena tõestada, suundus ta 8. novembril 1944 reaktiivhävituslennukil Me-262 eskadrilli koosseisus oma viimaseks osutunud võitlusse Saksamaa kohal lendavate USA pommituslennukitega. Naastes lahinguülesandelt, ründas Nowotny reaktiivlennukit maandumisel Achmeri lennuväljale USAAF-i hävituslennukite P-51 Mustang eskadrill. Walteril ei vedanud teist korda, avanenud langevari vedas ta üle langeva Me-262 kiilu, mis lõikas lenduri surnuks.\n\nWalter Nowotny on allatulistatud lennukite hulga poolest seni viiendal kohal püsinud hävituslendur. Tema ametlikuks lõppskooriks jäi 258, koos kinnitamata võitudega koguni 281 allatulistatud vastast. Teise maailmasõja ja kõigi aegade edukaim hävituslendur Erich Hartmann tulistas alla 352 vaenlaslennukit.\n", "id": "ekk_Latn_207132"}
{"text": "Kullerkupp\n\nHarilik kullerkupp (Trollius europaeus) on tulikaliste sugukonda kullerkupu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.\n\nEsimesena kirjeldas kullerkuppu teaduslikult Linnaeus (Carl von Linné).\n\nKullerkupp kasvab Euroopas, Väike-Aasias, Lääne-Siberis ja arktilises Põhja-Ameerikas. Eestis on ta levinud kõikjal, ent paiguti.\n\nKullerkupp kasvab niitudel, metsaservadel, põõsastikes ning salu-, lodu- ja lammimetsas. Sageli võib ta kasvada koos nõgestega.\n", "id": "ekk_Latn_207133"}
{"text": "Tõstamaa valla lipp\n\nTõstamaa valla lipp on Pärnu maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Tõstamaa valla lipp.\n\nLipp on kinnitatud 21. mail 1997. Pühaliku õnnistuse said lipp ja vapp esimestel valla päevadel Tõstamaa kirikus.\n", "id": "ekk_Latn_207134"}
{"text": "Tõlliste valla lipp\n\nTõlliste valla lipp on Valga maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Tõlliste valla lipp.\n\nLipp kinnitati 31. märtsil 1994.\n", "id": "ekk_Latn_207135"}
{"text": "Victor I\n\nVictor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199. Ta oli 14. paavst.\n\nVictor oli \"Liber Pontificalise\" järgi pärit Põhja-Aafrikas asuvast Rooma riigi Aafrika provintsist (natione Afer). Seetõttu on populaarteaduslikes uurimustes oletatud, et ta oli mustanahaline, kuid selle piirkonna etniline koosseis lubab arvata, et tegu oli siiski europiidse rassi esindajaga. Tema isa nimi oli Felix. Hiljem on Aafrika provintsi elanikest saanud paavstideks Miltiades ja Gelasius I.\n", "id": "ekk_Latn_207136"}
{"text": "Nurmekund\n\nNurmekund (allikates Nurmegunde, Normegunde, Normigunde, Norumegunde) oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.\n\nMaakonna järgi on nime saanud siluri Nurmekunna kihistu.\n", "id": "ekk_Latn_207137"}
{"text": "Isamaaliit (1935–1940)\n\nIsamaaliit oli organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 1935–1940.\n\nIsamaaliit loodi aastatel 1934–1940 kogu riigis kestnud kaitseseisukorra kehtimise ajal, pärast erakondade ja teiste poliitiliste ühingute tegevuse seismapanekut. Seetõttu ei ole tegemist erakonnaga, kuigi teda tihti nii nimetatakse.\n\nIsamaaliidu struktuur: täiskogu ja keskjuhatus; maakonnakomiteed ning Tallinna ja Tartu linnakomiteed; osakonnad (u 400). Juhtivateks organiteks olid keskkomitee täiskogu, keskjuhatus ja kesk-revisjonikomisjon. Põhimõtete ja kavade arutamiseks kutsuti kokku üleriiklik kongress.\n\nIsamaaliit oli kavandatud Kaarel Eenpalu ja tema pooldajate poolt vastukaaluks Konstantin Pätsi asutatud kutsealastele omavalitsustele. Ühing \"Isamaaliit\" kanti Siseministeeriumi ühingute, seltside ja nende liitude registrisse 22. veebruaril 1935 (RTL 1935, 26) nr. 4571 all (nr. 4569 oli Rakke Turbaühisus ja nr. 4572 Evangelisatsiooni selts \"Tänavmisjon\"), juhatuse asukohaga Tallinnas. Asutajatena kirjutasid põhikirjale alla Hans Oidermaa, Hugo Kukke ja Edgar Kigaste. Juhtivad tegelased: Kaarel Eenpalu, Jüri Uluots, Ants Oidermaa, August Jürima jt.\n\n15. märtsil 1935 ütles Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoner kohtumisel diviisiülematega: \"On asutatud uus liit: \"Isamaaliit\". Kuidas peavad sellele suhtuma sõjaväelased. Mina arvan, et sõjavägi on juba patriootiline liit, nii et Isamaaliit enam seda rohkem olla ei saa. Liidu põhikirjas tähendatud ülesanded on meie ülesanded. Seepärast ei soovita ka sõjaväelasile astuda selle liidu liikmeteks.\"\n", "id": "ekk_Latn_207138"}
{"text": "Offroad\n\nOffroad (toorlaen inglise keelest) on sõitmine teekatteta maapinnal.\n\nMotospordialana on see võidusõit, kus spetsiaalsed maastikuautod võistlevad raskel maastikul (soodes, rabades, metsades ja mujal). Eesmärgiks on jõuda esimesena finišisse.\n\nEt maastik on valitud võimalikult keeruline, siis parandatakse autosid alatasa, sest elektroonika ega mootor ei talu niiskust ega tolmu.\n\nOffroad on saanud terava kriitika osaliseks, sest see kahjustab taimi, häirib loomi ja põhjustab pinnase erosiooni.\n", "id": "ekk_Latn_207139"}
{"text": "Päikeseplekk\n\nPäikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini kraadi võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekid on põhjustatud magnetilistest protsessidest Päikese fotosfääri ehk nähtava \"pinna\" all.\n\nPäikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset, nende hulk muutub Päikese 11-aastase aktiivsustsükli käigus oluliselt. Päikese aktiivsuse hindamisel kasutatakse traditsiooniliselt Wolfi arvuks nimetatavat süsteemi.\n\nSarnaselt Päikesega on plekid ka paljudel teistel tähtedel, kuid erinevalt Päikesest võivad need olla väga suured, kattes suure osa tähe ühest poolkerast.\n", "id": "ekk_Latn_207140"}
{"text": "Reaktsioon\n\nReaktsioon (ladina sõnast reactio) on vastuaktsioon, vastutoime, vastumõju, vastus, reageerimine.\n\nSelle mõiste tähendused on erinevates valdkondades erinevad.\n\nPolitoloogias ja poliitikas nimetatakse reaktsiooniks tavaliselt vastuaktsioone riigis toimuvatele rahutustele, mässudele, ülestõusudele või revolutsioonidele. Enamasti on need vastuaktsioonid seotud rahutuste mahasurumisega ja suunatud olemasoleva olukorra säilitamisele. Füsioloogias nimetatakse reaktsiooniks organismi või organi reageerimist mõjurile, stiimulile või ärritajale. Psühholoogias nimetatakse reaktsiooniks inimese käitumist vastusena (välisele) mõjurile, stiimulile või ärritajale. Füüsikas mõistetakse reaktsiooni ehk vastumõju all Newtoni kolmanda seaduse järgi iga mõjuga kaasnevat vastassuunalist mõju. Keemias nimetatakse reaktsiooniks ehk keemiliseks reaktsiooniks keemiliste ainete omavahelist toimet.\n", "id": "ekk_Latn_207141"}
{"text": "Reaktsionäär\n\nReaktsionäär (pr.) on tagurlane, reaktsioonilise poliitika pooldaja. Sõna \"reaktsionäär\" kasutatakse mõnikord ka \"konservatiivi\" sünonüümina. Reaktsionääri vastandiks on revolutsionäär.\n", "id": "ekk_Latn_207142"}
{"text": "Malbork\n\nMalbork (saksa keeles Marienburg) on linn Poola põhjaosas Pomorze vojevoodkonnas Nogati jõe ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus. Linnas elas 2005. aasta seisuga 40 100 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_207143"}
{"text": "Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit\n\nEesti Sõjahaudade Hoolde Liit on mittetulundusühing, mis tegeleb sõjahaudade hooldamisega. See asutati 21. augustil 1993 Pärnus ning registreeriti 7. septembril Kaitseministeeriumis.\n\nEesti Sõjahaudade Hoolde Liit asutati Ali-Rza Kulijevi eestvõttel, kes oli kuni oma surmani liidu president. Praegu on liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Liidu juhatusse on kuulunud ka Küllo Arjakas, Eerik-Niiles Kross, Ants Laaneots, Raul Luks, Tõnis Nõmmik ja Trivimi Velliste.\n", "id": "ekk_Latn_207144"}
{"text": "Valge vesiroos\n\nValge vesiroos (Nymphaea alba) on taimeliik vesiroosiliste sugukonna vesiroosi perekonnast.\n\nSee on magevees kasvav veetaim, mis eelistab huumuserikka põhjaga seisva või tasase vooluga veekogusid. Taime õied on valdavalt valged ja kollase keskosaga. Nahkjad vahakihiga kaetud lehed on kujult südajad ja värvilt tumerohelised. Veekogu põhjas kasvavaid risoome ühendavad lehtede ja õitega kuni 3 meetri pikkused varred.\n\nValget vesiroosi kasvab hajusalt peaaegu kõikjal Euroopas, kaasaarvatud Eestis. Samuti esineb seda paiguti Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ning Kaukaasias. Taim on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse.\n", "id": "ekk_Latn_207145"}
{"text": "Sotsiaalne kapital\n\nSotsiaalne kapital moodustub inimeste gruppide ja nendevaheliste võrgustike tulemusel, kui gruppides toimivad normid ja ühiskondlik usaldus hõlbustab gruppidevahelist koostööd ühise kasu saamise eesmärgil.\n\nSotsiaalse kapitali mõiste defineeris esimesena Pierre Bourdieu 1972. aastal. Hiljem täiendasid seda James Coleman ja teised. Eriti suurt tähelepanu pälvis sotsiaalse kapitali teooria 1990. aastatel ja laiemalt sai tuntuks Robert Putnami 2000 ilmunud raamatu \"Üksi keeglisaalis\" (eesti k Hermes, 2008) (\"Bowling Alone\") abil.\n\nRobert Putnami sotsiaalse kapitali teooriasse on hõlmatud avalikud ja isiklikud aspektid. Võib vaadelda nii sõpradevahelisi suhteid, isiklikel kontaktidel rajanevaid sõpruskondi kui ka avalikke organiseerunud inimgruppe. Sellistest ühingutest ja sidemetest on kasu kahepoolne: isiklik ja avalik. Tugevad sotsiaalsed võrgustikud aitavad inimesel teha karjääri, kui ta oskab ära kasutada tuttavate ringi, kellega ta seotud on. Samamoodi töötab sotsiaalne kontroll näiteks külas, kus tänu sellele, et kõik tunnevad kõiki, on vähem kuritegevust.\n\nSotsiaalse kapitali mõõtmiseks on töötatud välja eri mooduseid, arvestatud eri tüüpi gruppidega ning arvutatud erinevaid indekseid. Küsimus on selles, milliseid võrgustikke on oluline arvestada. Ning kas eri piirkondades peaks vaatlema samaliigilisi võrgustikke või arvestama piirkonna omapära? Näiteks Putnam korjas oma raamatu \"Üksi keeglisaalis\" tarbeks kokku hulga andmeid alates valimiste osalusprotsendist kuni klubide liikmeskonna ja inimeste osalemiseni grillipidudel.\n\nOma 1993. aasta töödes väitis Putnam, et vertikaalselt ja horisontaalselt üles ehitatud organisatsioonides on sotsiaalse kapitali tekkimise võimalus täiesti erinev. Ükskõik kui oluline on tema osalistele vertikaalne organisatsioon, horisontaalne ülesehitus soosib sotsiaalse usalduse ja ühistegevuse tekkimist palju paremini. Vaadeldes vertikaalse ehk hierarhilise ülesehitusega rühmitusi, leidis ta, et näiteks skautide malevate lülitamist sotsiaalse kapitali uurimisel peab enamik uurijaid vajalikuks, kuid teisi sõjalisi või rahvusluse propageerimisega seotud rühmitusi arvestusse ei kaasata.\n\nMaailmapangas töötavad teadlased Stephen Knack ja Philip Keefer leidsid oma 1997. aasta töös \"Kas sotsiaalne kapital tasub ära ka majanduslikult?\", uurides kolme aasta jooksul tingimusi majanduskasvuks 29 riigis, et kõrgema sotsiaalse kapitali tarbeks ei ole tingimata vaja horisontaalse üleehitusega võrgustikke. Nad leidsid, et kui usaldus ja kodanike koopereerumine on seotud eduka majandustegevusega, siis ühiskondlik aktiivsus ei ole seotud usaldusega.\n\nPutnam uuris 1995. aastal avaldatud töös, kuidas mõjutab sotsiaalset kapitali see, et inimene teeb mingis organisatsioonis tasulist tööd. Ta leidis, et Ameerika Ühendriikides see vähendab sotsiaalset kapitali. Ta nentis, et naised kuuluvad vähemasse hulka organisatsioonidesse kui mehed, kuid veedavad nad nendes enam aega, mis ongi abiks sotsiaalsete kontaktide loomisele. Veel leidis ta, et töötav naine kuulub enamatesse organisatsioonidesse kui kodune ning tööle minnes seob ta ennast ka muude organisatsioonidega. Ameerikas on alates 1970. aastatest vähenenud iga tüüpi klubide liikmeskond, spordiklubidest kuni Punase Ristini, samuti on vähenenud usaldus organisatsioonide ja poliitikute vastu. Putnami sõnul langes Ameerika Ühendriikides 1960. aastatel kiriku usaldatavus 15% ja järgneva 20 aasta jooksul veel 30%. Samas on plahvatuslikult kasvanud sellised nn meililoendi tüüpi organisatsioonid nagu Ameerika Pensionäride Assotsiatsioon ja Sierra klubi, kus liikmed omavahel kunagi näost näkku ei kohtu. Sellised klubid on suure mõjuga nii poliitikas kui ka majanduselus. Selliste organisatsioonide koospüsimise idee ei rajane inimestevahelistel suhetel ja sobimisel, vaid pigem ühistel sümbolitel ja ideoloogiatel. Putnam tõi 1996. aastal selle põhjustena välja ajapuuduse; materiaalse maailma osatähtsuse suurenemise; suburbanisatsiooni; naiste suundumise tasustatavale tööle, mis omakorda tekitab stressis kahetöökohalisi perekondi; abielu ja perekondlike sidemete nõrgenemise; Ameerika majanduse struktuurimuudatused, näiteks poekettide tekke ja teenindussektori osatähtsuse tõusu; Vietnami sõja, Watergate'i, kultuurirevolutsioonid; kodanike õiguste revolutsiooni; televisiooni, elektroonilise revolutsiooni ja muud tehnoloogilised muutused.\n", "id": "ekk_Latn_207146"}
{"text": "Lech Wałęsa\n\nLech Wałęsa [lehh vau'ensa] (sündinud 29. septembril 1943) on Poola riigi- ja ühiskonnategelane; Poola president aastail 1990–1995.\n\nLech Wałęsa töötas Gdański laevatehastes elektrikuna. Aastast 1978 organiseeris ja juhtis ta Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühinguliikumist Solidaarsus (Solidarność). Wałęsa sai Solidaarsuse juhiks, kuna 1980. aasta Poola laevatehase üldstreigi korraldaja Bogdan Borusewicz otsis streigi eestkõnelejat, keda laevatehase töölised kuulaksid, ning otsingute tulemusena valis Borusewicz streigi eestkõnelejaks Wałęsa.\n\nTa oli 22. detsembrist 1990 kuni 22. detsembrini 1995 Poola president.\n\n1983. aastal sai Lech Wałęsa Nobeli rahuauhinna.\n\nWałęsa katkestas pärast 1986. aastat kõik suhted kommunistliku julgeolekuteenistuse Służba Bezpieczeństwa (SB). Tema seost SB-ga mainitakse ka poola ajaloolaste 2008. aastal välja antud raamatus.\n\n2006. aastal külastas Lech Wałęsa Eestit, kus sai Eesti presidendilt Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.\n", "id": "ekk_Latn_207147"}
{"text": "Kaltsiumoksiid\n\nKaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.\n\nCAS-number on 1305-78-8.\n\nToidulisandina (happesuse regulaator) on aine koodiks E529.\n", "id": "ekk_Latn_207148"}
{"text": "Elektrostal\n\nElektrostal on linn Moskva oblastis, Moskvast 58 km idas.\n\n1916. aastal hakkas AS Elektrostal ehitama Zatišje külla metallurgiatehast. 1928. aastal nimetati küla Elektrostaliks. 1938. aastal sai Elektrostal linnaõigused.\n\nTänapäeval on Elektrostal Moskva eeslinn, kus on metallurgia- ja masinaehitusettevõtted. Elektrostalis asub Venemaa suurim tuumkütusetootja Elemaš.\n", "id": "ekk_Latn_207149"}
{"text": "Orehhovo-Zujevo\n\nOrehhovo-Zujevo on linn Venemaal Moskva oblastis. Asub Kljazma jõe ääres, Moskvast 90 km idas.\n\nLinn on asutatud 1917. aastal, kui liideti Orehhovo, Zujevo, Nikolskoje ja Dubrovka küla.\n\nOrehhovo-Zujevos on pedagoogiline instituut.\n\nLinn on raudteede ristumiskoht.\n", "id": "ekk_Latn_207150"}
{"text": "Venedikt Jerofejev\n\nVenedikt Jerofejev (vene keeles Венедикт Васильевич Ерофеев) (24. oktoober 1938 – 11. mai 1990) oli vene kirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_207151"}
{"text": "Kljazma\n\nKljazma (vene Клязьма) on jõgi Venemaal Moskva, Nižni Novgorodi, Ivanovo ja Vladimiri oblastis. Jõe ääres asuvad Pavlovski Possadi, Orehhovo-Zujevo, Vladimiri, Kovrovi ja Vjazniki linn. Suubub vasakult Okasse.\n\nSuuremad lisajõed on Nerl, Uvod ja Teza.\n\nPikkus on 686 km ja valgala 42 500 km².\n", "id": "ekk_Latn_207152"}
{"text": "Jämsä\n\nJämsä on linn Soomes Lääne-Soome läänis Kesk-Soome maakonnas. Asub Päijänne kaldal. Jämsä naabervallad on Juupajoki, Keuruu linn, Jyväskylä linn, Kuhmoinen, Luhanka, Mänttä-Vilppula linn, Orivesi linn ja Petäjävesi vald.\n\nJämsä asutamisaastaks loetakse 1866. aastat, kui kogunes esimene omavalitsuslik nõukogu. Linnaõigused sai Jämsä 1977. aastal. 1. jaanuaril 2009 liitus Jämsäga Jämsänkoski.\n\nLinnal on raudteeühendus Jyväskylä ja Tamperega. Jämsäs asub Himose suusakeskus ja Patria lennukitehas.\n", "id": "ekk_Latn_207153"}
{"text": "Ré\n\nRé on saar Prantsusmaa ranniku lähedal Biskaia lahes. Saar on 30 km pikk ja 5 km lai ning on eraldatud põhjas mandrsit Bretooni väinaga ja lõunas Oléroni saarest Antioche'i väinaga. Kuulub Charente-Maritime'i departemangu.\n\nRé on ühendatud mandril asuva La Rochelle'i linnaga 1988. aastal valminud 2,9 km pika sillaga.\n\nSaarel elab 16 000 püsielanikku, kuid suvel elanike arv kümnekordistub.\n\nElanikud tegelevad peamiselt kalapüügi ja turismindusega.\n", "id": "ekk_Latn_207154"}
{"text": "Reanimatsioon\n\nReanimatsioon ehk elustamine on püüded taastada kliinilises surmas oleva organismi elutegevust. \"Reanimatsioon\" on ansambli Singer Vinger CD-heliplaat.\n", "id": "ekk_Latn_207155"}
{"text": "Meeksi valla lipp\n\nMeeksi valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Meeksi valla lipp.\n\nLipp on kinnitatud 23. oktoobril 2002.\n", "id": "ekk_Latn_207156"}
{"text": "Rannu valla lipp\n\nRannu valla lipp on endise Eesti haldusüksuse Rannu valla lipp.\n\nLipu on kinnitanud riigisekretär 21. juunil 1994, ning pühitsetud Rannu Püha Martini kirikus Rannu vallapäeval ning võidupüha 75. aastapäeval 23. juunil 1994.\n\nRannu valla lipu kavandi autor on Arvi Sepp.\n", "id": "ekk_Latn_207157"}
{"text": "Singer Vinger (album)\n\n\"Singer Vinger\" on ansambli Singer Vinger 1988. aastal ilmunud album. Album ilmus ainult kassetina.\n", "id": "ekk_Latn_207158"}
{"text": "Novokuznetsk\n\nNovokuznetsk on linn Venemaal Kemerovo oblastis. Asub Tomi jõe mõlemal kaldal.\n\nAsutatud 1618. aastal kasakate poolt Kuznetski kindlusena. Linnaõigused sai 1931. aastal. 1932–1961 kandis nime Stalinsk.\n\nNovokuznetsk on tähtis tööstus- ja söekaevanduskeskus (Kuzbass), Kemerovo oblasti suurim linn.\n\nElanike arv on 563 300 (2005), 547 900 (2010).\n", "id": "ekk_Latn_207159"}
{"text": "Liechtensteini vürstide loend\n\nLiechtensteini vürstide loend esitab Liechtensteini vürstide täielikku nimistu alates esimesele Liechtensteinide perekonna liikmele vürstitiitli omistamisest 1608. aastal. Samuti on nimistus ära toodud regendid, kes valitsesid tavaliselt vürstide alaealisuse või kõrge vanuse tõttu.\n\nEnne 18. sajandi algust ei kuulunud tänased Liechtensteini alad, tollased Schellenbergi ja Vaduzi krahvkonnad Liechtensteini vürstidele.\n\nLiechtensteinist sai vürstiriik 23. jaanuaril 1719. Esialgu oli see üks arvukatest väikeriikidest Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi koosseisus.\n\nAlates 12. juulist 1806 on tegu sõltumatu riigiga.\n", "id": "ekk_Latn_207160"}
{"text": "Zephyrinus\n\nZephyrinus oli paavst aastatel 199–217. Ta oli 15. paavst.\n\n\"Liber Pontificalise\" järgi sündis Zephyrinus Roomas vaeses peres. Tema isa oli Habundius. Ta oli \"Liber Pontificalise\" järgi ametis 17 aastat 2 kuud ja 10 päeva, saades ametisse aastal 203.\n\nZephyrinuse tegemistest on teada presbüter Hippolytuse radikaalse kirjutise \"Philosophymena\" kaudu. Hippolytus iseloomustab teda lihtsameelse, harimatu, kogenematu ja kitsi mehena. Seda iseloomustust on kirikuloolased tõlgendanud ka nii, et teoloogilisi teadmisi rõhutava Hippolytuse jaoks olid Zephyrinuse praktilised eesmärgid teisejärgulised. Hippolytus taunis ka seda, et Zephyrinus määras oma nõunikuks endise orja Calixtuse, kelle ta määras Rooma kogudusele kuuluva kalmistu kuraatoriks ja pühitses ülemdiakoniks, volitades teda administreerima alamvaimulikkonda.\n\nAdoptsionistide juhid Theodotus ja Asclepiodotus määrasid Zephyrinuse ajal ametisse vastupaavst Nataliuse, kellele adoptsionistid maksid igal kuul 170 denaari palka. Natalius olevat aga seejärel näinud hoiatavaid unenägusid, millele ta ei pööranud esmalt tähelepanu, kuid prohvetlike unenägude jätkudes tõlgendas ta neid jumalike märkidena ning otsustas Zephyrinusega ära leppida. Pärast patukahetsust võeti Natalius uuesti Rooma koguduse osadusse.\n\nHippolytus süüdistas Zephyrinust modalismis, kuna ta ei mõistnud hukka modalismi juhtide Praxease, Sabelliuse ja Noetiuse tegevust.\n\nTertullianuse järgi võis üks Rooma piiskop (kas Zephyrinus või Victor I) soosida Montanuse prohvetikuulutusi, kuid Praxease õhutusel ei tunnustanud ta montanismi.\n\nZephyrinuse ajal külastas Roomat Origenes.\n\n\"Liber Pontificalis\" omistab Zephyrinusele kaks dekreeti, neist üks Rooma kirikute liturgia, teine ordineerimise kohta. Ta lubas ekskommunitseeritud patustanutel pöörduda pärast sätestatud patukahetsust tagasi kirikusse. Ta sätestas, et vähemalt 14-aastased võivad saada ülestõusmispühade ajal armulauda, seda sätet reguleeris alles Pius X. \"Liber Pontificalise\" järgi kasutati tema ametiajal klaasist pateeni. Ta kohustas ka, et ordineerimine peab aset leidma avalikult.\n\n202. või 203. aastal kiusati Aleksandrias ja Kartaagos kristlasi taga, sest kristlased olid keeldunud osalemast Rooma keiser Septimius Severuse auks korraldatud pidustustel.\n\nTa ordineeris üheksa presbüterit, seitse diakonit ja kaheksa piiskoppi.\n\nZephyrinust on renessansikunstis kujutatud mõõgaga.\n\nZephyrinus suri 20. detsembril 217 ja Liber Pontificalise järgi maeti Calixtuse katakombidesse. Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 26. august. Alates 1969. aastast ei ole katoliiklased enam kohustatud seda pidama, sest Paulus VI üleskutsel tehtud kaanoni revideerimisel selgus, et Zephyrinus oli üks neist pühakutest, kelle pühategude kohta polnud säilinud piisavalt ajaloolisi andmeid.\n", "id": "ekk_Latn_207161"}
{"text": "Calixtus I\n\nCalixtus I (ka Callistus I) valitses 217–222. Ta oli 16. paavst. Tema ajal tekkis Rooma koguduses esimene kirikulõhe. \"Liber Pontificalise\" järgi sai ta ametisse 221. aastal, olles ametis 6 aastat 2 kuud ja 10 päeva, Julius Africanuse andmetel aga sai ta ametisse Rooma keiser Elagabaluse esimesel valitsemisaastal.\n\nCalixtus I oli \"Liber Pontificalise\" järgi roomlane, pärinedes Urberavennatio linnaosast (regio). Tema isa nimi oli Domitius.\n\nTema tegemistest on teada tema vastaste Tertullianuse kirjade ja presbüter Hippolytuse \"Philosophymena\" kaudu.\n\nCalixtus oli enne kiriku teenistusse asumist ori, kelle peremeheks oli Rooma keisri õukonda kuuluv kristlasest libertiin Carpophorus. Calixtus juhtis tema panka, kuid see läks pankrotti, mille tulemusena said kristlastest hoiustajad tõsist kahju. Calixtus põgenes teda ähvardava karistuse eest, kuid peremees järgnes talle. Kui Portos laevale minev Calixtus nägi laevale lähenevas paadis Carpophorust, hüppas ta merre. Ta tõmmati merest välja, peremees andestas talle ja hoiustajad, kes lootsid saada osa kaotatud rahast tagasi, soovisid tema vabastamist.\n\nCalixtust süüdistati varsti sünagoogis lärmamises ja ta saadeti Sardiinia kaevandustesse sunnitööle, kust ta vabanes paavst Victor I eestkostel. Seejärel elas ta mõnda aega Anzios, saades paavstilt kindlat rahalist sissetulekut. Järgmine paavst Zephyrinus kutsus ta tagasi Rooma, kus Calixtusest sai ülemdiakon ja paavsti nõunik. Ta administreeris Zephyrinuse ajal alamvaimulikkonda ja ta oli Appiuse tee ääres asuva kristlaste kalmistu kuraator. See kalmistu kandis hiljem tema nime.\n\nPärast Zephyrinuse surma valiti suurte praktiliste kogemustega ja võimeka organisaatorina tuntud Calixtus paavstiks, kuid radikaalne Hippolytus, kes lootis saada ise valituks või vähemalt mõne sellise isiku valimist paavstiks, kellel oleks piisavalt teoloogilisi teadmisi, ei tunnustanud tema valimisi, mistõttu Hippolytus valiti oma toetajaskonna poolt vastupaavstiks. Hippolytuse süüdistuste järgi tugines Calixtuse varasem edu eelkõige Zephyrinusele pakutud altkäemaksudele, kuid tema väiteid ei pea kirikuloolased usutavaks. Ka ei peeta õigustatuks Hippolytuse väidet, nagu oleks Calixtus teda süüdistanud diteismis. Nii tekkis esimene skisma katoliku kiriku ajaloos.\n\nErinevalt traditsionalistlike vaadetega Hippolytusest soosis Calixtus I universaalsemat kirikut, mis Hipploytuse meelest tooks kirikusse suured rahvamassid. Kuigi Hippolytus süüdistas Calixtust modalismis, pole sellel alust, kuna Calixtus ekskommunitseeris modalistide juhi Sabelliuse. Hippolytus ja Tertullianus taunisid Calixtust aga selles, et ta lubas mõrvu ja abielurikkumisi sooritanud kristlasi pärast meeleparandust uuesti osadusse. Calixtus leidis oma teguviisi õigustamiseks, et kirik on mõeldud kõikidele, see on koht nii \"nisu kui sõkalde\" jaoks (Mt 13:29) ja seega tuleks kristlastele, kes on pärast ristimist patustanud, võimaldada meeleparandust. Ta võrdles kristlaskonda ka \"puhaste ja roojaste loomadega Noa laeval\" (1 Ms 6:19). See on esimene teadaolev fakt, kus paavst kasutas piiblitsitaate oma vaadete kinnitamiseks kiriku mudeli kohta. Hiljem on tema väiteid seostatud ka Jeesus Kristuse ja Peetruse dialoogiga (Mt 16:18).\n\nHippolytuse süüdistuse järgi lubas Calixtus jääda ametisse ühel piiskopil, keda süüdistati rasketes pattudes. Calixtus olevat kavatsenud ordineerida mehi, kes olid olnud abielus kaks või kolm korda. Calixtus oli soosinud alamvaimulikkonna seas abielu, tunnustanud kõrgemast seisusest naiste abielu alamast seisusest meestega ja lubanud pärast meeleparandust kogudusse tagasi pöörduda inimestel, kes olid olnud mõne ketserliku sekti liikmed. Ta kehtestas pattude kahetsemise puhul absolutsiooni.\n\nTa sätestas \"Liber Pontificalise\" järgi kolm korda aastas paastumise teraviljatoodetest, veinist ja õlist.\n\nCalixtus rajas \"Liber Pontificalise\" järgi Rooma Santa Maria in Trastevere basiilika. Talle on omistatud kahe kirja autorlus.\n\nTa ordineeris 16 presbüterit, 4 diakonit ja 8 piiskoppi.\n\nTraditsiooni järgi tapeti Calixtus I Roomas puhkenud rahutuste käigus Trastevere piirkonnas, kus ta uputati kaevu. Tema märtrisurma kinnitab ka \"Depositio Martirum\". Calixtuse haud avastati 1960.\n\nCalixtus I-t on kunstis kujutatud kaevu visatuna, veskikivi seotud kaela, või kujutatud lihtsalt kaela seotud veskikiviga. Tihti on tema juurde lisatud purskkaev.\n\nCalixtus I on katoliku kirikus ja õigeusu kirikus austatud märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 14. oktoober. Calixtus I on Todi ja hauakaevajate patroon.\n", "id": "ekk_Latn_207162"}
{"text": "Jogentagana\n\nJogentagana (ka Jõgentagana, Joentaga, Jõetaga, Joentagan, Joentagana, Jogentagan, Henriku Liivimaa kroonikas Iogentagania) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud muinaskihelkond Emajõe põhjakaldal.\n", "id": "ekk_Latn_207163"}
{"text": "Litoloogia\n\nLitoloogia ehk settekivimiteadus (inglise lithology) on peamiselt settekivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu.\n\nLitoloogia tegeleb settekivimite kirjeldamise ja uurimisega. Litoloogia sarnaneb petrograafiaga, mis tegeleb kristalsete kivimite kirjeldamisega.\n\nLitoloogia on tihedalt seotud sedimentoloogiaga.\n\nTermin \"litoloogia\" võib tähendada ka kivimi, eeskätt settekivimi, makroskoopilist kirjeldust. Näiteks värvus, mineraalne koostis ja terasuurus moodustavad kivimi litoloogia.\n", "id": "ekk_Latn_207164"}
{"text": "Petrograafia\n\nPetrograafia on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu. Mõnikord on kasutatud ekslikult mõiste sünonüümina sõna \"petroloogia\", mis on laiem teadus kivimitest, hõlmates lisaks kivimi täpsele kirjeldusele ka kivimite tekke mehhanismi – petrogeneesi, moonet ja ka murenemist.\n\nEhkki kivimeid võib kirjeldada nii makroskoopiliselt kui ka mikroskoopiliselt, tähendab petrograafia enamasti siiski kivimite mikroskoopilist kirjeldamist. Petrograafi põhiline töövahend on polarisatsioonimikroskoop, millega uuritakse kivimeist valmistatud õhukesi plaadikesi, mida nimetatakse õhikuteks. Petrograafia tegeleb süstemaatilise kivimite kirjeldamisega. Petrograafias klassifitseeritakse kivimeid erinevate mineraali terade suuruse ja proportsioonide alusel.\n\nKivimi vaatlemiseks tuleb vaadelda kivimi kehade struktuure väga erinevatel skaaladel: alates kilomeetritest kuni sentimeetriteni. Petrograaf suudab õigesti nimetada kõik kivimid, milles enamus kristallid on suuremad kui 1 mm, kasutades 10-kordse suurendusega suurendusklaasi. Kivim, millel on väiksemad terad, nõuab mikroskoopilist uurimist või keemilist analüüsi. Terade suuruse, kuju, orienteeritus ja terade vahel olev tühikute iseloom on kõige olulisemad omadused, et teha kindlaks kivimi tüüp ja teke. Samad omadused mõjutavad ka tihedust, poorsust, elektrijuhtivust, magnetilisust. Mineraalse koostise järgi saab oletada kivimi tekke keskkonda ja mehhanismi ning saab kindlaks teha tüübi. Petrograafia ülesandeks on uurida kivimite omadusi: mineraloogilist ja keemilist koostist, ehitust, teket, geoloogilisi lasumistingimusi, kivimirühmade omavahelisi seoseid ja ka kivimitega aja jooksul toimuvaid muutusi. Kivimite omaduste tundmine aitab tõhusamalt sooritada maavarade otsimis- ja uurimistöid. Petrograafia on tihedalt seotud üldise geoloogia, mineraloogia, geokeemia, füüsika, keemia, tehnoloogia, materjaliteaduse ja teiste teadustega. Petrograafiaga mõnevõrra sarnanev teadusharu on litoloogia, mis tegeleb settekivimite kirjeldamisega. Mõnikord nimetatakse petrograafiaks või settekivimite petrograafiaks ka settekivimite mikroskoopilist kirjeldamist. Petrograafia uurib lisaks anorgaanilisele ka orgaanilist ainest. Nii hõlmab petrograafia paleontoloogiat ja ka nafta uurimist, ja ka söe kvaliteet ilmneb just valgusmikroskoobis.\n\nLisaks tegelevad petrograafid ka sünteetiliste materjalidega. On uuritud metallide ja sulamite struktuure, et mõista mis teeb antud materjali tugevaks, elastseks või korrosioonile vastupidavamaks. Prillide või keraamika tootedefektid tulevad ilmsiks, kui kasutada polarisatsioonimikroskoopi ja tunda petrograafiat. Arheoloogide leitud keraamikas sisaldub mineraale ja kivimikilde, mille päritolu on tehtud kindlaks neid kilde petrograafiliselt uurides. Nii on saadud aimu iidsest kaubavahetusest eri piirkondade vahel ja tehtud avastusi arheoloogias ja ajaloos.\n", "id": "ekk_Latn_207165"}
{"text": "Južno-Sahhalinsk\n\nJužno-Sahhalinsk (vene Южно-Сахалинск, jaapani 豊原 (Toyohara)) on linn Venemaal Sahhalini oblastis. Asub Sahhalini saare lõunaosas, Sussuja jõe kaldal. Geograafilised koordinaadid on 46° 57′ N, 142° 44′ E.\n\nAsutatud 1842. aastal Vladimirovka külana.\n\nPärast Vene-Jaapani sõda kuulus koos Lõuna-Sahhaliniga 1905–1946 Jaapanile ja kandis nime Toyohara.\n\nElanike arv oli 2005. aastal 173 600, 2010. aastal 181 700 (rahvaloendus) ja 2012. aastal 186 267 (linnaringkonnas 193 235).\n", "id": "ekk_Latn_207166"}
{"text": "Õhik\n\nÕhik (inglise thin section) on kivist tema mikroskoopiliseks uurimiseks valmistatud 0,03 mm paksune plaadike.\n\nÕhikuid uuritakse polarisatsioonimikroskoobiga, et teha kindlaks kivimi mineraloogiline koostis ning vaid mikroskoopiliselt äratuntavad struktuurid. Kivimi mikroskoopilist kirjeldamist nimetatakse petrograafiaks.\n\nÕhikuks nimetatakse nii kivist valmistatud õhukest plaadikest kui ka kogu mikroskoobipreparaati, mis koosneb alusklaasist, katteklaasist ning spetsiaalse palsamiga nende vahele kleebitud kiviliistakust.\n", "id": "ekk_Latn_207167"}
{"text": "Troinoi\n\nTroinoi ehk kolmekordne (vene keeles Тройной одеколон Troinoi odekolon, 'kolmekordne odekolonn') on odekolonn (näovesi). Seda toodetakse Moskvas Genrihh Brokari asutatud ettevõttes, mis Nõukogude ajal sai nimeks Novaja Zarja. Nimi tuleneb sellest, et odekolonnis on kasutatud kolme õli: sidruni-, bergamoti- ja pomerantsiõli.\n\nTroinoi ja teiste piiritust sisaldavate parfümeeriatoodete müük ja tarbimine on põhjustanud endises Nõukogude Liidus ja praegusel Venemaal probleeme, sest neid tarvitatakse laialdaselt joomiseks (alkohoolse joobe saavutamiseks).\n\nTroinoi on müügil ka Eestis. Et seda turustatakse parfümeeriatootena, on kontroll selle turustamise ja tarbimise üle võrreldes alkohoolsete jookidega väga leebe.\n", "id": "ekk_Latn_207168"}
{"text": "Org\n\nOrg on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.\n\nTermin \"org\" ei oma kindlat geomorfoloogilist definitsiooni. Orul ei ole ei suuruse alam- ega ka ülemmäära, ehkki on mõistetav, et saja ruutmeetri suurust karstilehtrit või miljonite ruutkilomeetrite suurust ookeanibasseini me oruks nimetada ei saa. Orgude süsteemi nimetatakse orustikuks.\n\nOrg on ala, mis on ümbritsetud kõrgemate aladega, ehkki mitte alati igast küljest, sest tihti voolab läbi oru jõgi või oja. Orgude teke ongi tavaliselt jõgede erosiooni tulemus. Peale jõgede võivad orge uuristada ka liustikud, peamiselt pikad alpi liustikud. Kolmas põhiline võimalus orgude tekkeks on läbi murrangute tekke. Sellised on näiteks riftiorud või muud väiksemad alangud.\n", "id": "ekk_Latn_207169"}
{"text": "Iquique\n\nIquique on linn Tšiili põhjaosas, Tarapacá piirkonna keskus. Asub Vaikse ookeani rannikul, Atacama kõrbest läänes. Geograafilised koordinaadid on 20°13′S, 70°10′W.\n\n16. sajandil rajasid hispaania konkistadoorid linna, kuigi asustus on sel kohal olnud vähemalt 9000 aastat. 1835. aastal külastas linna Charles Darwin. Linn kuulus alguses Peruule, kuid 19. sajandi lõpus toimunud Salpeetrisõja käigus läks Tšiili valdusse.\n\nLinn on oluliselt kannatanud mitmes maavärinas. Sealhulgas 1868, 1877, 2005 ja 2014.\n\n2002. aastal elas seal 164 396 elanikku ning 2017. aastal 191 468 elanikku.\n\nSeal asub üks kahest Tšiili vabasadamast.\n", "id": "ekk_Latn_207170"}
{"text": "Trapets\n\nTrapets (ladina keeles trapezium, mis tuleneb kreeka sõnast trapezion 'lauake') on kumer nelinurk, mille kaks külge on omavahel paralleelsed ja kaks külge mitte.\n\nTrapetsi paralleelseid külgi nimetatakse alusteks ja ülejäänud kaht külge haaradeks. Aluste vahelist kaugust nimetatakse trapetsi kõrguseks. Trapetsi haarade keskpunkte ühendavat lõiku nimetatakse trapetsi kesklõiguks.\n", "id": "ekk_Latn_207171"}
{"text": "Tallinna Peeteli kogudus\n\nEELK Tallinna Peeteli Kogudus on Tallinnas tegutsev luterlik kogudus.\n\nKogudus kasutab Tallinna Peeteli kirikut.\n\nKoguduse asutasid 90 liiget 23. aprillil 1927 Linnamisjoni majas Kentmanni 6. Jumalateenistusteks kasutati Rootsi Mihkli kirikut ja vahepeal Timuti 26 asunud endise makaronivabriku hoonet. 1920. aastate lõpuks kasvas kogudus rohkem kui 400-liikmeliseks. Kogudus sai Rahumäe kalmistul omaette matmispaiga ja 1938. aastal ka kirikuhoone.\n\n1962. aastal ühendati Tallinna Linna Töörahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu otsusega Peeteli kogudus Tallinna Toomkogudusega ning Peeteli kirik anti kasutada Eesti Telefilmile.\n\n1993. aastal kogudus taasasutati. Lühikest aega oli koguduse õpetajaks kõigepealt Gustav Piir, seejärel Jaak Aus. Aastatel 1996–2016 oli koguduse õpetaja Avo Üprus, 2016–2019 Alo Martinson.\n\n2021. aasta oktoobri seisuga on täieõiguslikke koguduseliikmeid, kes 2021. või 2020. aastal teinud liikmeannetuse ja vastu võtnud armulaua, 70.\n\nKoguduse õpetaja on alates 10. oktoobrist 2019 Aare Luup. Koguduse organist ja koorijuht on Eve Padar.\n", "id": "ekk_Latn_207172"}
{"text": "Enklaav\n\nEnklaav on riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium.\n\nEnklaavid on näiteks Lesotho, Vatikan, San Marino.\n", "id": "ekk_Latn_207173"}
{"text": "Normaalmurrang\n\nNormaalmurrang (inglise normal fault) on kaldmurrang, mille lasuv tiib on laskunud lamava tiiva suhtes allapoole.\n\nNormaalmurrangud võivad tekkida siis kui maakoores valitsevad venituspinged. Normaalmurrangute teke võib olla seotud riftistumisega, näiteks Ida-Aafrika riftivöönd.\n", "id": "ekk_Latn_207174"}
{"text": "Haldusjaotus\n\nHaldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist.\n\nHaldusjaotuse järgi moodustatakse riigi- ja kohaliku võimu valitsemise organid.\n\nRiikide territooriumid võivad haldusjaotuse alusel olla jaotatud provintsideks, läänideks, oblastiteks, kantoniteks, departemangudeks, kraideks, rajoonideks, valdadeks jne.\n", "id": "ekk_Latn_207175"}
{"text": "Milano edikt\n\nMilano edikt (313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel.\n\nMilano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius.\n", "id": "ekk_Latn_207176"}
{"text": "Vulkaaniline tuhk\n\nVulkaaniline tuhk on vulkaanist väljapaiskunud kuni 2 mm läbimõõduga püroklastid ning neist koosnev vulkaaniline sete.\n\nVulkaaniline tuhk tekib plahvatuslike vulkaanipursete käigus pihustunud magmast. Kivistunud vulkaaniline tuhk on tuff.\n\nVulkaanilisest tuhast suuremaid püroklaste nimetatakse lapillideks (2–64 mm) ning vulkaanilisteks pommideks (üle 64 mm).\n\nErinevalt tuhast ei ole vulkaanilise tuha puhul tegemist millegi põlemise jäägi, vaid lihtsalt peene kivipuruga. Termin on pärit ajast, mil usuti, et vulkaanid on põlevad mäed.\n\nÕhkupaisatud tuhaosakesed võivad jõuda vulkaanist, millest nad pärinevad, tuhande kilomeetri kaugusele ja kaugemalegi. Vulkaaniline tuhk on kõva ja abrasiivne. Ta ei põle ega lahustu vees. Ta juhib elektrit, eriti kui märjaks saab.\n\nVulkaanilise tuha ümberkristalliseerumisel võib sellest saada bentoniit. Bentoniidi kihte leidub ka Eesti maapõues.\n\nVulkaanilist tuhka kasutatakse stratigraafilisel korreleerimisel markerkihina, see tähendab kihina, mille vanus on teada, nii et selle abil saab määrata teiste kihtide vanust.\n\nVäga võimsate vulkaanipursetega kaasneb suure koguse vulkaanilise tuha paiskumine atmosfääri, mis võib mõjutada kliimat ja põhjustada kauneid päikeseloojanguid (näiteks Krakatau vulkaanipurse 1883. aastal.)\n\nKui vulkaanist paiskub pika, geoloogilise aja jooksul välja vulkaanilist tuhka, võib see lõpuks moodustada vulkaanikoonuse.\n\nVulkaaniline tuhk võib ärritada limaskesti ja põhjustada probleeme näiteks astmahaigetele. Kontaktläätsede asemel tuleks vulkaanilise tuhaga kokku puutudes kanda prille. Kui koos vulkaanilise tuhaga sajab vihma, siis muudab see olukorra palju hullemaks, sest niiske vulkaaniline tuhk võib moodustada midagi vedela tsemendi sarnast, mille sissehingamine võib lõppeda surmaga.\n\nLennukitele võib vulkaanilise tuha pilvest läbisõitmine mootorite seiskumise tõttu lõppeda allakukkumisega.\n\nSuure koguse vulkaanilise tuha mahalangemine võib kohaliku ökosüsteemi otsekohe hävitada. Kui näiteks rohi mattub täielikult tuhakihi alla, siis lakkab temas fotosüntees ja taime maapealne osa võib surra. Kui karjamaa saastub vulkaanilise tuhaga, siis võivad seal toitu otsivad kariloomad saada mürgistuse, näiteks fluoriidimürgistuse, kui tuhk sisaldab suures koguses fluoriide. 3 dm paksuse vulkaanilise tuha mahalangemisel hävib enamus taimestikust ja kariloomadest, samuti elustikust järvedes ja jõgedes. Kuid maailmas on ette tulnud niisuguseid vulkaanipurskeid, mis katavad väga suuri maa-alasid mitme meetri paksuse tuhakihiga.\n\nSuure hulga vulkaanilise tuha langemisel majadele võivad katused sisse variseda. Tuhk on raske: juba 1 dm paksuse kihi all hakkavad nõrgemad katused kokku kukkuma. Vulkaanilise tuha sadu põhjustab voolukatkestusi ja häirib kõiki sideliine, alates maanteedest ja lõpetades elektrooniliste sideliinidega.\n\nVulkaanist väljuv tuhk on sageli segunenud põletavkuumade gaasidega. Sellist tuha ja gaaside segu nimetatakse lõõmpilveks. Lõõmpilv ei tõuse tavaliselt väga kõrgele ega levi üldjuhul vulkaani jalamist palju kaugemale, kuid tänapäeval on paljude vulkaanide jalamid tihedalt asustatud. Kui lõõmpilv tabab mõnda asulat, siis võivad kõik selle elanikud ühekorraga kuumas pilves surra. Lõõmpilve temperatuur võib olla isegi 1000 °C ja ta võib liikuda kiirusega mitusada kilomeetrit tunnis, nii et selle eest on võimatu põgeneda.\n", "id": "ekk_Latn_207177"}
{"text": "John Coltrane\n\nJohn William Coltrane (23. september 1926 Hamlet, Põhja-Carolina – 17. juuli 1967 New York) oli ameerika džäss-saksofonist, helilooja ja ansamblijuht.\n\nColtrane astus 1945. aastal mereväkke. Ta teenis Havai saarestikus mereväe džässorkestris, kellega tegi ka oma esimesed salvestised. 1946. aastal pöördus ta tsiviilellu tagasi. Ta mängis 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses Jimmy Heathi, Dizzy Gillespie ja Duke Ellingtoni ansamblites. 1955. aasta lõpus palkas ta Miles Davis, mis džässimaailmas tähendas tõelist läbilööki.\n\nAnsambli liidrina osales Coltrane vähemalt 50 salvestusel. Ta on mänginud paljudel teistegi muusikakollektiivide albumitel ning eriti tähelepanuväärsed on neist esinemised trompetimängija Miles Davise ja pianist Thelonius Monkiga.\n\nAlates 1948. aastast oli Coltrane heroiinisõltlane ja alkohoolik. Kuid 1957 sai ta ilmutuse, mis aitas tal (väidetavalt päevapealt) sõltuvusest vabaneda. See spirituaalne ärkamine kajastus tema loominguski.\n\n1955. aastal abiellus Coltrane Juanita Naima Grubbsiga, kes oli islamisse pöördunud. Tema kaudu tutvus Coltrane islamiga, uuris ka hinduismi ja budismi, kabalat ja Aafrika ajalugu, ent jäi kristlaseks. 1963. aasta suvel asus Coltrane Naimast lahku elama. Lapsi neil polnud. Lahutus vormistati 1966. Samal aastal abiellus Coltrane Alice McLeodiga. Alice'iga sündisid tal pojad John (1964), Ravi (1965) ja Oranyan (1967).\n\nColtrane suri 40-aastaselt maksavähki. Muusikute seas oli see suur üllatus, sest nad polnud tema olukorrast teadlikud. Miles Davis kommenteeris: \"Coltrane'i surm šokeeris igaüht, oli igaühe jaoks üllatus. Ma teadsin, et ta ei näe väga hästi välja ... Aga ma ei teadnud, et ta oli nii haige – või et ta üldse haige oli.\"\n\nPärast Coltrane'i surma hakkas San Franciscos asuva Yardbirdi templi kogudus Coltrane'i jumala taaskehastusena kummardama. Tempel ise nimetati ümber Charlie Parkeri järgi, kelle nad võrdsustasid Ristija Johannesega. See tekitas kogudusele probleeme, kui tahtis astuda Aafrika ortodoksse kiriku liikmeks. Lõpuks pidi kogudus tagandama Coltrane'i jumala taaskehastusest pühakuks ja vastutasuks tunnustas Aafrika ortodoksne kirik Coltrane'i kõigi kunstnike kaitsepühakuna. Kogudus nimetas end ümber Püha John Coltrane'i Aafrika ortodoksseks kirikuks ning ta kasutab oma jumalateenistustel Coltrane'i muusikat ja tema kirjutatud laulutekste.\n", "id": "ekk_Latn_207178"}
{"text": "Forssa\n\nForssa on linn Soomes Lõuna-Soome läänis Kanta-Häme maakonnas. Asub mõttelise kolmnurga Tampere-Helsingi-Turu keskel, Loimijoki jõe kaldal. Elanike arv on 17 900 (2008) ning rahvastiku tihedus 72 in/km².\n\nForssa areng algas 1847. aastal, kui rootsi tööstur Axel Wilhelm Wahren asutas sinna ketrusvabriku. Tekstiilitööstus oli linna suurim tööandja 1970. aastateni. Linnaõigused sai 1964. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207179"}
{"text": "Belmopan\n\nBelmopan on Belize'i pealinn. Asub riigi keskosas, Belize'i jõe ääres, umbes 80 km kaugusel rannikust ja endisest pealinnast. Linna ümber on troopiline džungel.\n\nBelmopani hakati rajama 1970. aastal, pärast seda, kui 1961. aasta tornaado oli peaaegu hävitanud riigi endise pealinna Belize'i. 1971. aastal sai Belmopan Briti Hondurase halduskeskuseks ja pärast riigi iseseisvumist 1981. aastal Belize'i pealinnaks.\n", "id": "ekk_Latn_207180"}
{"text": "Mediolanum\n\nMediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.\n\nHilisel Rooma ajal (300–400 pKr) oli linna elanike arv 40 000. Kui linnast sai Lääne-Rooma keisririigi pealinn, kasvas elanike arv 100 000 inimeseni, tehes Mediolanumist ühe Rooma-aegse Itaalia suurima linna.\n", "id": "ekk_Latn_207181"}
{"text": "Hetäär\n\nHetäär (vanakreeka keeles ἑταίρα 'kaaslane', mitm. ἑταῖραι) oli Vana-Kreekas vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine.\n\nNende vastandid olid kõige kehvemini tasustatud pornaid. Hetäärid võisid ainsate naistena viibida väga tähtsate meeste pidudel.\n\nTuntumate hetääride hulka kuulusid väejuht Periklese sõbratar ja hilisem abikaasa Aspasia, Makedoonia Aleksandri kindrali ja hilisema Egiptuse kuninga Ptolemaios I konkubiin Thaïs, skulptori Praxitelese muusa ja modell Phryne ning Menandrose armastatu Glykera.\n\nHetääre on kujutatud skulptuuris, reljeefides ning eriti 6. ja 5. sajandi eKr vaasimaalidel, kus vabaarmastust on sageli kujutatud looduslähedases vormis. Hetäärid on tegelased uusatika ja rooma komöödiais, Lukianose \"Hetääride kõnelustes\" ning Alkiphroni \"Hetääride kirjades\".\n\n«See, kellest sa räägid, pole hoor, nagu teie seda mõistate, see tähendab, ta pole teatud tasu eest igaühele kättesaadav. ... Hetäärid tunnevad mitmeid kunste: nad oskavad tantsida ja riietuda, oskavad meeliköitvalt vestelda ja deklameerida, nad on võimelised juhtima sümpoosionil ...»\n\n«Kuid nad võtavad ju armastuse eest raha!»\n\n«Ja kui palju veel! Pikaaegne väljaõpe ja omandatud oskused on kallid, algupärane anne veelgi kallim, ning meie mõistame seda hästi. Meeste valikul on hetääril aga täiesti vabad käed. Ta võib anduda kalli raha eest, võib ära öelda, võib ka igasugusest tasust loobuda. Thaisi pole igatahes võimalik sel kombel saada ...»\n\nHetääride auväärsust on hinnatud vastavalt kehtivatele moraalinormidele. Mõnes ühiskonnas polnud midagi hetäärisarnast ja seal kiputi hetääre prostituutidega samastama.\n\nJaapanis vastab hetäärile geiša, samuti kultuurihuviline vabade elukommetega naine, kelle töö hulka ei kuulu seksuaalteenuste osutamine, isegi kui mõned neist seda teevad.\n", "id": "ekk_Latn_207182"}
{"text": "Puškin\n\nPuškin (vene Пушкин) on linn Venemaal, Peterburi eeslinn. Kuulub Peterburi haldusalasse ja asub Peterburist 20 km lõunas.\n\nLinn nimetati 1937 ümber Aleksandr Puškini järgi, kes käis seal koolis. Enne seda kandis aastani 1918 nime Tsarskoje Selo ja aastail 1918–1937 Detskoje Selo.\n\nEsimest korda mainiti praeguse linna kohal olevat küla Novgorodi allikates Vadja viiendiku koosseisus. Venekeelne nimi Sarskaja mõza on läänemeresoome päritolu. Boriss Godunovi jaoks tehtud kaartidel on Saritsa-nimeline koht. Hiljem kasutati nime Saarskoje Selo ja siis Tsarskoje Selo. Kohalikud ingerisoomlased on paika kutsunud nimega Saari.\n\n24. juunil 1710 kinkis Peeter I küla oma kallimale Marta Skawronskale, kellega 1712 abiellus ja kellest hiljem sai Katariina I. 1716. aastast alates rajati sinna tsaarile mõeldud paleede kompleks. Romanovite dünastia kasutas seda oma suveresidentsina.\n\n1837. aastal rajati Peterburi ja Tsarskoje Selo vahele Venemaa esimene raudtee.\n\nElanike arv on 84 600 (2003).\n", "id": "ekk_Latn_207183"}
{"text": "Johannese ilmutuse raamat\n\nJohannese ilmutuse raamat (lühend Ilm) on Uue Testamendi viimane raamat, mis on kirjutatud arvatavasti 96. aasta paiku Väike-Aasias. See on ainuke apokalüptiline raamat Uue Testamendi kaanonis ning seepärast on raamatul keskne koht kristlikus eshatoloogias.\n\nRaamatu autor oli traditsiooni järgi evangelist Johannes. Johannes oli pagenduses Pátmose saarel, mis asub Väike-Aasia rannikul. Mõne teoloogi arvates võis Pátmos olla tema regulaarne peatus. Autor kirjeldab sissejuhatuses, et ta sai sõnumi Jumalalt, mille sisuks oli Jumala õiglane valitsemine ja peatselt saabuv viimne kohtupäev. Sõnum Jumalalt jõudis Johanneseni nägemuste kaudu.\n\nIlmutuse raamatul oli suur mõju hilisemale kristlikule kunstile ja see mõjutas palju kristlikku müstikat. Teksti sisu mõtestamine on kasutatava sümboolika tõttu keeruline. Ilmutuse raamatu kanoonilise kuuluvuse üle on kirikuisad ja teoloogid palju vaielnud. Paljud autorid on püüdnud raamatus esitatud sümboleid lahti mõtestada, kuid ühtset üldtunnustatud tõlgendust ei ole saavutatud. Samuti on levinud katsed raamatu kirjelduste alusel välja arvutada, millal saabub maailma lõpp.\n", "id": "ekk_Latn_207184"}
{"text": "Loomuõigus\n\nLoomuõigus on õigusteooria, milles usutakse, et on olemas mingisugused moraalipõhimõtted ja reeglid, mida inimene mitte mingil juhul muuta ei tohi ja mis kehtivad eranditult kõikidele inimestele. Selles õigusteoorias on õiguse kehtimise aluseks õiguse vastavus moraalile.\n\nLoomuõiguslik lähenemine õigusele on sama vana kui inimene ise ning on maailma ajaloo jooksul olnud ka kõige laiaulatuslikum õigusteooria. Loomuõigus on universaalne ja üldinimlik ning avaldub igas kultuuriruumis ja väärtussüsteemis erineval moel. Näiteks võib loomuõigus lähtuda arusaamast, et Jumal on loonud selle maailma ja inimese ning kehtestanud selles oma 'loomuliku korra'.\n\nLoomuõiguse erisuse väljatoomise järele tekkis vajadus 18. ja 19. sajandil, kui esile kerkis õiguspositivism. Positivismi kohaselt pole õigusel moraaliga mingit pistmist ja õigus on kehtiv, sest inimene on selle pannud kehtima. Loomuõiguses on seevastu kindlad moraalinormid, millega õigus ei tohi vastuollu minna.\n\nVarem on eestikeelses kirjanduses kasutatud loomuõiguse (ladina ius naturale, kus ius 'õigus' ja naturale 'loomulik') kohta ka sõna loodusõigus. Eesti keeles on saksa õigusteooria eeskujul levinud ka termin ülipositiivne õigus (saksa überpositives Recht). Selline sõnakasutus on problemaatiline, kuna see ei anna edasi mitte loomuõiguse ja positiivse õiguse vastandust, vaid jätab mulje, nagu oleks loomuõigus ülimalt positiivne õigus.\n\nLoomuõiguse kontseptsioonile vastanduvad sotsiaaldarvinismi tugevama õiguse, elitaristliku klassühiskonna (esma)sünniõiguse ja paternalismi vanema õiguse kontseptsioon. Loomuõiguse kontseptsioonil on omad tõlgendused õigusteoorias, filosoofias ja teoloogias. Õigusfilosoofias on loomuõigusest välja kasvanud püüd sõnastada moraali käske ja seda järgiv kohtupraktika.\n\nLoomuõiguse kontseptsioon on Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni (1776) ning inimõiguste ja kodanike õiguste deklaratsiooni (1789) võtmekomponent. Sellest lähtub ka Prantsuse ja ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonid (1948) ning Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste konventsioon (1953).\n", "id": "ekk_Latn_207185"}
{"text": "Orenburg\n\nOrenburg (vene keeles Оренбург, kasahhi keeles Орынбор) on linn Venemaal, Orenburgi oblasti keskus. Asub Lõuna-Uuralites Uurali jõe keskjooksul Sakmara jõe suudme lähedal, Kasahstani piirist 100 km kaugusel. Linn asub Euroopa ja Aasia piiril. Linna kutsutakse ka Venemaa Aasia pealinnaks.\n", "id": "ekk_Latn_207186"}
{"text": "Keila vald\n\nKeila vald oli omavalitsusüksus Harjumaal.\n\nVald paiknes Lääne-Harjumaal Soome lahe kaldal, piirnes läänes Padise valla ja Paldiski linnaga, idas Harku valla, Keila linna ja Saue vallaga, kagus Kernu valla ja lõunas Vasalemma vallaga. Vald hõlmas suure ajaloolise Keila kirikukihelkonna tuumikalasid.\n\nValla keskus asus Keila linnas, mis ise valla koosseisu ei kuulunud.\n", "id": "ekk_Latn_207187"}
{"text": "Fortaleza\n\nFortaleza on linn Brasiilias, Ceará osariigi pealinn. Asub Atlandi ookeani rannikul.\n\nElanike arv on umbes 2,5 miljonit, pindala 313 km².\n", "id": "ekk_Latn_207188"}
{"text": "Parempoolsus\n\nParempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid, kes toetasid vana režiimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul. Parempoolsed on veendunud, et inimolendid on juba loomupäraselt erinevad ja ebavõrdsed ning et teatavad hierarhiad ühiskonnas on loomulik nähtus. Tänapäeva parempoolsed pooldavad turumajandust ja on vastu riigi liigsele sekkumisele majandusse.\n\nÜha enam aga hakkasid end vasakpoolsetena määratlema sotsiaaldemokraatlikud parteid, mille tulemusena sattusid liberaalid vasakpoolsete (sotsialistide) ja parempoolsete (konservatiivide) keskele. Seetõttu said neist tsentri- ehk keskerakonnad. Samal ajal toimus ka liberaalide mõju pidev nõrgenemine, nad kaotasid mitmel pool oma poolehoidjaid nii vasakule kui paremale.\n\nLiberaalide toetajate vaesem osa hakkas hääletama reformistlikumaks muutunud sotsialistide poolt. Teisalt läks osa üle konservatiivide poolele, sest need olid omaks võtnud mitmed liberaalidele omased põhimõtted (isikuvabadus, demokraatia, rahvuslus).\n\n20. sajandi alguseks kujunes poliitilisel maastikul välja kolm põhisuunda: parem-, kesk- ja vasakerakonnad. Nii on see peaaegu kõigis Euroopa maades jäänud tänini. USA kujutab endast selles suhtes erandit, sest seal tähendab liberaal endiselt sotsialisti ja kahest suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik.\n\n20. sajandi lõpul said uusliberaalsed erakonnad täiendust NSV Liidu lagunemise tagajärjel uutes tingimustes tekkinud erakondadest ja see on muutnud neid üldiselt tsentrierakondadest pigem paremerakondadeks ja seda põhiliselt, kuna nad pooldavad riigi osaluse vähenemist majanduses ja seetõttu on viinud Ida-Euroopas läbi reforme, nagu erastamine, mille tulemusel toimib turumajandus paljudes Euroopas klassikaliselt riigi pärusmaaks peetavatel aladel nagu infrastruktuurid ning inimeste sotsiaal- ja raviteenused ja seeläbi pooldavad ka maksude vähendamist.\n\nEuroopas mõeldakse 21. sajandil liberalismi all pigem majanduslikku vabadust ehk uusliberalismi, mis pooldab maksude vähendamist ja vastandab ennast sotsialistidele ja on seega parempoolne. Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks Saksamaal on vasakerakondadest jällegi nihkunud paremale ja võtnud liberaalide positsioonid tsentris.\n", "id": "ekk_Latn_207189"}
{"text": "Leviraat\n\nLeviraat on paljudele rahvastele omane olnud ja mõnel pool praegugi levinud tava, mille järgi abielumehe surma puhul abiellub lesega ta vend või mõni muu lähisugulane. Sageli (näiteks juutidel) on tingimuseks see, et lesel ei ole lapsi.\n\nLeviraatabielust sündinud lapsed (või ainult esimene poeg, nagu juutidel) loeti surnu lasteks. Juutidel loeti leviraatabielust sündinud esimene poeg oma ema surnud abikaasa pojaks ja pärijaks.\n", "id": "ekk_Latn_207190"}
{"text": "Robert Redford\n\nCharles Robert Redford (juunior) (sündinud 18. augustil 1936 California osariigis Santa Monicas) on USA filminäitleja ja -režissöör.\n", "id": "ekk_Latn_207191"}
{"text": "Jobst Brandenburgist\n\nJobst Brandenburgist ehk Jodokus (1351 – 18. jaanuar 1411) oli Määrimaa markkrahv ja Brandenburgi kuurvürst ning valiti 1410 Saksa kuningaks. Ta oli Karl IV vennapoeg.\n\nJobst oli Määrimaa markkrahvi Johann Heinrich von Luxemburgi vanim laps. Tal oli kaks venda ja kolm õde. 1375 suri isa ja Jobst hakkas koos vendadega Määrimaad valitsema. 1394 suri noorim vend piiskop Johann Sobieslaus, 1405 suri keskmine vend Prokop.\n\nJobst sai Brandenburgi valitsejaks tänu sellele, et ta oli valitseva kuninga Wenzeli nõbu. Et tolle vend Sigismund, kes toona Brandenburgi valitses, oli ka Ungari kuningas ega käinud Brandenburgis, siis otsustati kuurvürstkond Jobstile anda. Tegelikult asus Jobst seal valitsema 1388. aastast, ametlikult 1397. aastast.\n\n1410, kui kuningas Ruprecht suri, valiti Jobst ja Sigismund rivaalkuningateks, kusjuures kümme aastat varem Saksa kuninga kohalt tõugatud Wenzel taotles samuti trooni tagasi. Jobsti toetas 4 kuurvürsti ja Sigismundi 3 kuurvürsti. Nii oli oodata kodusõda, kuid juba järgmise aasta jaanuaris Jobst suri ja Wenzel loobus oma venna kasuks trooninõudlusest.\n\nJobst abiellus kaks korda, kõigepealt 1372 hertsog Władysław Opolczyki tütre Elżbieta Opolczykiga (1360–1374) ja pärast 1374. aastal oma esimese naise tädi Agnes Opolczykiga (umbes 1341 – 1413), kes oli kuni pulmadeni olnud nunn. Kummastki abielust lapsi ei sündinud. Tema vennad surid vallalistena, õed surid samuti enne Jobsti, nad olid kõik abielus, ent lapsi oli üksnes noorimal.\n\nMäärimaa päris Wenzel, kes 1419 samuti lastetuna suri, paisates Tšehhimaa aastakümneid kestnud kriisi.\n", "id": "ekk_Latn_207192"}
{"text": "Ulászló II\n\nUlászló II ehk Vladislav II (1. märts 1456 – 13. märts 1516) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas.\n\nVladislav oli Poola kuninga (1444/1447–1492) ja Leedu suurvürsti (1440–1492) Kazimierz IV ja Austria Elisabethi poeg ning valiti pärast Böömi kuninga (1458–1471) Jiří Poděbradyst surma Böömimaa troonile. Et Böömimaa trooni taotles ka Ungari võimas kuningas (1458–1490) Mátyás Corvin, siis puhkes Ungari ja Böömimaa vahel sõda ning Mátyás okupeeris enamuse Määrimaast.\n\nVladislav pidi leppima sellega, et ka Ungari kuningas kandis sellest ajast Böömi kuninga tiitlit. See-eest kindlustas ta aga selle, et kui Mátyás ilma pärijateta sureb, saab Ungari troonile tema. 1490. aastal surigi Mátyás pärijateta ning Vladislav sai Ulászló II nime all ka Ungari kuningaks. Ta valis oma põhiresidentsiks Buda ning oli sellest ajast alates pigem Ungari kui Böömi kuningas.\n\nUlászló enda troonipärijast poeg Lajos (Ludvik) sündis üpris hilja, alles 1506. aastal. Et Ungarit ähvardas üha enam Osmanite riik ja et Ulászló pärijaid oli vaid üks, siis otsustas ta sõlmida liidu Habsburgidega. Ta leppis Saksa-Rooma keiser Maximilianiga kokku, et Lajose pärijateta surma korral lähevad Ungari ja Böömimaa Habsburgidele, otsesemalt Maximiliani lapselapsele Ferdinandile, kes abiellus Ulászló tütrega. Keisri teine lapselaps Austria Maria abiellus aga Lajosega. Lajos surigi varsti pärijateta ning tema valdused läksid Saksa-Rooma keiser Ferdinandile.\n", "id": "ekk_Latn_207193"}
{"text": "Harmonices mundi\n\n\"Harmonices Mundi\" (\"Maailma harmoonia[õpetus]\") on Johannes Kepleri raamat, milles ta püüab seletada planeetide liikumise proportsioone ja geomeetriat heliredelite ja muusikaliste intervallide abil.\n\nRaamat ilmus 1619. Ta kirjutas selle Linzis.\n\nVäga harva laulavad kõik planeedid koos täielikus harmoonias. Kepler arvas, et seda on ehk ainult üks kord ette tulnud, võib-olla maailma loomise ajal.\n\nÜldse arendab ta selles raamatus oma esimese raamatu \"Prodromus Dissertationum Mathematicarum Continens Mysterium\" arvumüstikat.\n\nOma eelmises raamatus \"Astronomia nova\" oli Kepler esitanud kaks esimest Kepleri seadust planeetide liikumise kohta. Kolmas seadus, mis ütleb, et planeedi ja Päikese vahelise keskmise kauguse kuup on võrdeline planeedi aasta kestuse ruuduga, on esitatud raamatu \"Harmonice Mundi\" 5. peatükis mõnel leheküljel pärast pikka kõrvalepõiget astroloogiasse.\n", "id": "ekk_Latn_207194"}
{"text": "Seann William Scott\n\nSeann William Scott (sündinud 3. oktoobril 1976 Minnesotas Cottage Grove'is) on USA filminäitleja.\n\nNäitlejakarjääri alguses osales Seann William Scott mitmes teleseriaalis, tegi kaasa Aerosmithi laulu \"Hole in My Soul\" videos ning esines telereklaamides.\n", "id": "ekk_Latn_207195"}
{"text": "Michael Maestlin\n\nMichael Maestlin (ka Mästlin, Möstlin; 30. september 1550 Göppingen – 20. oktoober 1631 Tübingen) oli saksa astronoom ja matemaatik.\n\nMaestlin õppis Tübinger Stiftis teoloogiat, matemaatikat ja Philipp Apiani innustusel astronoomiat. Aastal 1571 sai ta magistriks, 1576 diakoniks Backnangis ja 1580. aastast matemaatikaprofessorks Heidelbergi ülikoolis, 1583. aastast Tübingeni ülikoolis, kus töötas 47 aastat. Tema õpilaste seas oli Johannes Kepler.\n\nMaestlinit peetakse Leonardo da Vinci kõrval esimeseks, kes seletas tuhkhalli kuuvalgust õigesti maapaistena. Ta taipas, et komeedid ei ole atmosfäärinähtused (\"kuualused\" nähtused).\n\nKuigi Maestlin õpetas eeskätt Ptolemaiose maailmasüsteemi (geomeetrilist maailmasüsteemi), oli ta ka üks esimesi, kes võttis omaks Koperniku maailmasüsteemi ning hakkas seda valitud õpilastele õpetama. Ta oli Kepleriga kirjavahetuses. Suuresti tänu Maestlinile võttis Kepler omaks Koperniku süsteemi. Maestlin oli tema tähtsaim õpetaja ja ühtlasi sõber. Võib-olla veenis tema ka Galileo Galileid uue õpetuse õigsuses.\n\nAastal 1582 kirjutas Maestlin üldarusaadava sissejuhatuse astronoomiasse.\n\nTa avaldas esimesena kuldlõike kümnendmurruna: väiksema osa suhe suuremasse on \"umbes 0,6180340\". Ta tegi seda kirjas Keplerile. Korrektne väärtus on 0,61803398874989484821...\n\nTa oli esimene, kes kataloogis Plejaadide 11 tähte (24. detsembril 1579) ja on võimalik, et ta täheldas neid 14.\n\n3. oktoobril 1590 täheldas Maestlin Marsi varjutust Veenuse poolt.\n\nAastal 1961 nimetati Maestlini järgi üks Kuu kraatritest (Maestlini kraater) ja asteroid 1973 Maestlin.\n\nJules Verne ütles oma romaanis \"Viis nädalat õhupallis\", et Maestlin olevat suutnud palja silmaga eristada Jupiteri looduslikke kaaslasi ja Plejaadide 14 tähte, millest kõige väiksem oli 9. tähesuurusega. Tavaline inimene suudab ideaalsetes tingimustes eristada objekte tähesuurusega 6,5.\n", "id": "ekk_Latn_207196"}
{"text": "Ostland\n\nOstland ehk Ida-alade Riigikomissariaat (saksa Reichskommissariat Ostland) oli Saksa Riigi poolt Nõukogude Liidult Teise maailmasõja käigus okupeeritud maa-alade haldusüksus Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisus, aastail 1941–1945.\n\nOstlandi riigikomissarid olid Gauleiter und SA-Obergruppenfuhrer Hinrich Lohse ja Gauleiter Erich Koch, asukohaga Riia.\n", "id": "ekk_Latn_207197"}
{"text": "Tyro\n\nTyro oli Iolkose kuninganna. Ta oli Elise kuninga Salmoneuse ja Arkaadia printsessi Alkidike ainus tütar. Tyro abiellus oma onu Kretheusega ja sai temaga kolm poega: Aison, Pheres ja Amythaon. Lisaks sai Tyro Poseidoniga kaksikud Peliase ja Neleuse.\n", "id": "ekk_Latn_207198"}
{"text": "Kretheus\n\nKretheus (kreeka Κρηθεύς) oli Iolkose asutaja ja esimene kuningas. Kretheus oli Tessaalia kuninga Aiolose ja Enarete poeg. Ta abiellus vennatütre Tyroga ja nad said kolm poega, kelle nimed olid Aison, Pheres ja Amythaon.\n", "id": "ekk_Latn_207199"}
{"text": "Valguse kiirus\n\nValguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus. Seejuures peetakse enamasti silmas valguse kiirust vaakumis.\n\nElektromagnetlainete levimiskiirus sõltub üldjuhul keskkonnast, kus need levivad. Kõige suurem on see vaakumis. Vastavalt Einsteini relatiivsusteooriale on valguse kiirus vaakumis ühesugune kõikides inertsiaalsetes taustsüsteemides ega sõltu valgusallika liikumise kiirusest. Lähtuvalt sellest printsiibist on valguse kiirus vaakumis c füüsikaline konstant, mille väärtus\n\nc = 299\\,792\\,458 \\; \\text{m/s}.\n\nSee väärtus on täpne ja valitud niisugune, mis kehtestamise ajal vastas kõige paremini mõõtmistulemustele. Selle väärtuse kaudu defineeritakse tänapäeval SI-süsteemi pikkuse ühik meeter.\n\nLigikaudsetes arvutustes kasutatakse harilikult valguse kiiruse ümardatud väärtust c ≈ 300 000 000 m/s.\n", "id": "ekk_Latn_207200"}
{"text": "Maja jõgi\n\nMaja on jõgi Aasias. Algab Džugdžuri mägedest. Ülemjooksul voolab edelasse. Alamjooksul pöördub põhja ja loodesse. Suubub paremalt Aldani jõkke.\n\nPikkus 1053 km.\n", "id": "ekk_Latn_207201"}
{"text": "Sakurashima\n\nSakurashima (jaapani 桜島) on vulkaan Jaapani Kyūshū saarel Sakurashima poolsaarel. Jääb Kagoshima linna halduspiiridesse.\n\nVulkaani kõrgus on 1117 meetrit. Geograafilised koordinaadid on\n\n1914. aastal toimunud suur purse muutis saare poolsaareks. 1955. aastal hakkas vulkaan uuesti purskama ja jätkab vähe aktiivsena purskamist tänapäevani.\n", "id": "ekk_Latn_207202"}
{"text": "Pelias\n\nPelias (vanakreeka keeles Πελίας) oli vanakreeka mütoloogias Iolkose kuningas, Tyro poeg, Aisoni, Pherese ja Neleuse vend, Alkestise ja Akastose isa.\n\nTyro armastas jõejumalat Enipeust, kuid too ei vastanud neiu tunnetele. Ükskord võttis aga Poseidon (mõne allika järgi Zeus) Enipeuse kuju ning heitis Tyroga ühte. Sellest vahekorrast sai Tyro kaksikpojad. Tyro kartis oma isa raevu ja sellepärast jättis pojad maha.\n\nTyro isa Salmoneuse tallimees leidis poisid ja kasvatas nad koos oma naisega üles. Neile pandi nimeks Pelias ja Neleus.\n\nTyro abiellus Kretheusega ning nad said kaks poega: Aisoni ja Pherese. Ent Kretheus sai teada, et tema naine oli jumalaga vahekorras olnud, ja tühistas seetõttu abielu. Ta võttis naiseks oma teenija Sidero ning Tyro pidi Siderot teenima. Sidero kohtles oma endist käskijat väga halvasti, kuid Aisonit ja Pherest ta ei kiusanud; küllap seetõttu, et tal endal lapsi ei olnud.\n\nPärast Kretheuse surma sai Iolkose uueks kuningaks Aison. Siis aga ilmusid välja Pelias ja Neleus, kellele kasuisa oli nende vanematest rääkinud. Nii Aison, Pheres kui Peleus pidid selleks ajaks juba abielus ja isad olema.\n\nPelias tappis Sidero, makstes kätte oma ema julma kohtlemise eest. Sidero oli küll Hera templisse varjule läinud, kuid Pelias tappis ta otse altari ees. Seda ei andestanud Hera talle kunagi, sest tempel oli püha koht.\n\nPelias tõukas ka Aisoni troonilt ja hakkas ise oma naise Anaxibiaga Iolkost valitsema. Neleus pagendati, Pheres oli juba varem naaberriiki Tessaaliasse kolinud, kuid Aisoni, tema naise ja poja Promachuse Pelias vangistas. Aisoni teist poega Iasonit ta ei saanud kätte, sest Aison oli tolle saatnud Cheironi juurde õppima.\n\nPherese poeg Admetos tuli Peleuse vanimat tütart Alkestist kosima. (Veel olid Peliasel tütred Peisidike, Pelopeia ja Hippothoe, keda nimetatakse peliaadideks.) Pelias lubas tütre talle tingimusel, et ta sõidab linna kaarikuga, mille ette on rakendatud lõvi ja metssiga. Admetos sai Apolloniga hästi läbi, jumala abiga täitis Peliase soovi ja saigi Alkestise naiseks.\n\nOraakel ennustas Peliasele, et ta peab kartma ühe sandaaliga meest. Seetõttu käskis Pelias kogu riigis ühe sandaaliga meestest teada anda.\n\nLõpuks saabuski Iason, kes oli jõest üleminekul sandaali kaotanud. Ta viidi kohe Peliase ette ja nõudis oma isa trooni tagasi. Pelias lubas seda, kui Iason talle kuldvillaku toob. See ülesanne oli väga raske ja Pelias lootis, et Iason saab selle käigus surma. Iason oli aga rahul ja laskis kõikjal reisist teada anda. Üle kogu Kreeka saabusid sangarid, kelle hulgast Iason valis laeva Argo meeskonna (argonaudid).\n\nMõne aja pärast teatas Pelias Aisoni perele, et Iasoni laev on hukkunud. Aison ja tema pere tappis end, juues mürki. On ka väidetud, et kuna nad keeldusid end tapmast, siis laskis Pelias nad tappa.\n\nLõpuks jõudis Iason kuldvillaku ja ilusa naise Medeiaga Iolkosesse tagasi. Ent Pelias keeldus Iasonile trooni andmast.\n\nMedeia tundis nõiakunsti ja näitas Peliase tütardele, kuidas vana nooreks muuta. Ta lõikas vana oina tükkideks, pani keeva veega katlasse, lisas sinna võluaineid ja ütles loitsu ning katlast kargas välja noor tall. Peliase tütred tahtsid oma isa samuti noorendada, tapsid ta, lõikasid tükkideks ja panid keevasse vette, aga Medeia ei muutnud Peliast nooreks. Iason sai kuningaks.\n", "id": "ekk_Latn_207203"}
{"text": "Salmoneus\n\nSalmoneus oli Elise kuningas, Tessaalia kuninga Aiolose ja Enarete poeg ning Tyro isa.\n\nSalmoneusel oli kaarik, mis tegi sõidu ajal tugevat metalset mürinat. Zeusile pühendatud pidustuste päeval kihutas ta sellel läbi linna, loopis tuletukke ja kisendas, et inimesed peavad teda kummardama, sest ta on Zeus Piksepilduja. Zeus lõi ta sealsamas tõelise välgunoolega maha.\n\nSeda lugu peetakse meenutuseks nendest aegadest, kui veel harrastati ilmanõidumist. Niisiis olevat Salmoneus püüdnud tollal tavalise nõidumise ja imiteerimise abil esile kutsuda äikesevihma.\n", "id": "ekk_Latn_207204"}
{"text": "Neleus\n\nNeleus (vanakreeka Νηλεύς) oli Tyro poeg, Aisoni, Peliase ja Pherese vend, Nestori isa. Ta valitses Messeenias Pyloses.\n\nTyro armastas jõejumalat Enipeust, kuid too ei vastanud neiu tunnetele. Ükskord võttis aga Poseidon (mõne allika järgi Zeus) Enipeuse kuju ning heitis Tyroga ühte. Sellest vahekorrast sai Tyro kaksikpojad. Tyro kartis oma isa raevu ja sellepärast jättis pojad maha.\n\nTyro isa Salmoneuse tallimees leidis poisid ja kasvatas nad koos oma naisega üles. Neile pandi nimeks Pelias ja Neleus.\n\nTyro abiellus Kretheusega ning nad said kaks poega: Aisoni ja Pherese. Ent Kretheus sai teada, et tema naine oli jumalaga vahekorras olnud, ja tühistas seetõttu abielu. Ta võttis naiseks oma teenija Sidero ning Tyro pidi Siderot teenima. Sidero kohtles oma endist käskijannat väga halvasti, kuid Aisonit ja Pherest ta ei kiusanud; küllap seetõttu, et tal endal lapsi ei olnud.\n\nPärast Kretheuse surma sai Iolkose uueks kuningaks Aison. Siis aga ilmusid välja Pelias ja Neleus, kellele kasuisa oli nende vanematest rääkinud. Nii Aison, Pheres kui Peleus pidid selleks ajaks juba abielus ja laste isad olema.\n\nPelias tappis Sidero, makstes kätte oma ema julma kohtlemise eest. Sidero oli küll Hera templisse varjule läinud, kuid Pelias tappis ta otse altari ees. Pelias tõukas ka Aisoni troonilt ja hakkas ise Iolkost valitsema. Neleus pagendati. Ta siirdus Kreeka teise otsa, Messeeniasse, ja sai Pylose kuningaks.\n\nNeleuse naine Chloris oli Niobe 14 lapsest ainus, kes ellu jäi, ja teda tabas oma ema saatus. Neil oli 13 poega ja 1 tütar. Neleus mõtles lakkamatult kättemaksule. Isegi ühe oma poja nimetas ta Alastoriks ('kättemaks'). Herakles palus Neleusel kättemaksust loobuda, ent Neleus keeldus. Karistuseks tappis Herakles Neleuse 11 poega: Alastori, Chromiose, Taurose, Asteriose, Pylaoni, Deimachose, Eurybiose, Phrasiose, Eurymenese, Euagorase ja Epilaose. Ellu jäid Nestor, Periklymenos ja tütar Pero.\n", "id": "ekk_Latn_207205"}
{"text": "Pheres\n\nPheres oli vanakreeka mütoloogias Iolkose kuningapoeg, Kretheuse ja Tyro poeg, Aisoni vend, Peliase ja Neleuse poolvend, Admetose isa.\n\nKretheus sai teada, et tema naisel oli enne abiellumist jumalaga vahekord olnud, ja tühistas seetõttu abielu. Ta võttis naiseks oma teenija Sidero ning Tyro pidi Siderot teenima. Sidero kohtles oma endist käskijannat väga halvasti, kuid Aisonit ja tema venda Pherest ta ei kiusanud; küllap seetõttu, et tal endal lapsi ei olnud.\n\nPärast Kretheuse surma sai Aison kuningaks. Kuid siis ilmusid välja Tyro abielueelsed pojad Pelias ja Neleus. Pelias tappis Sidero, makstes kätte oma ema julma kohtlemise eest.\n\nPelias tõukas ka Aisoni troonilt ja hakkas ise Iolkost valitsema. Neleus pagendati, kuid Aisoni, tema naise ja ühe poja Promachuse Pelias vangistas. Teist poega Iasonit ta ei saanud kätte, sest Aison oli tolle saatnud Cheironi juurde õppima.\n\nPheres suutis samuti põgeneda. Ta asutas Tessaalias Phera linna.\n", "id": "ekk_Latn_207206"}
{"text": "Kohustus\n\nJuriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides. Käitumise määra kohta annab ettekirjutuse vastav õigusnorm. Kuna subjektiivset õigust valdaval subjektil on õigustus midagi teha, korrespondeeruvad sellele juriidilised kohustused. Absoluutse subjektiivse õiguse rikkumisel tekib õigussubjektil relatiivne e nõudeõigus kolmanda isiku vastu, kellel tekib sellega vastav juriidiline kohustus taastada endine olukord, ehk õigussubjektile anda tagasi absoluutne subjektiivne õigus (nt tagastada kolmanda isiku valduses olev subjekti omand). Samas eksisteerib juriidiline kohustus ka ilma nõudeõiguseta. Nimelt peavad isikud alati silmas pidama teise isiku absoluutseid subjektiivseid õigusi.\n", "id": "ekk_Latn_207207"}
{"text": "Aldebaran\n\nAldebaran (α Tau / α Tauri) on täht Sõnni tähtkujus, üks tähistaeva kirkamaid tähti (heleduselt 14.).\n\nAldebarani nimi on pärit araabia sõnast الدبران ad-dabarān, mis tähendab 'järgnev', sest ta järgnes Plejaadidele oma näival teekonnal öötaevas. Spektriklass on K5, mis paistab meile oranžina. Aldebaran asub 65 valgusaasta kaugusel ja on paisunud 38 korda suuremaks kui Päike. Absoluutne heledus on 150 korda suurem kui Päikesel.\n\nAldebarani suunas liigub NASA kosmosesond Pioneer 10, millel kulub täheni jõudmiseks rohkem kui kaks miljonit aastat.\n", "id": "ekk_Latn_207208"}
{"text": "Vanilla Ninja\n\nVanilla Ninja on 2002. aastal Sven Lõhmuse loodud Eesti bänd.\n\nBänd on lisaks Eestile populaarne Saksamaal ja Šveitsis. 2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esindas Vanilla Ninja Šveitsi lauluga \"Cool Vibes\".\n", "id": "ekk_Latn_207209"}
{"text": "VanGogh\n\nVanGogh on eesti rokkansambel.\n\nVanGogh on asutatud 1990. aastal ja esitab põhiliselt ingliskeelseid omaloomingulisi lugusid.\n", "id": "ekk_Latn_207210"}
{"text": "Kanalisaared\n\nKanalisaared on saared La Manche'i väina Saint-Malo lahes. Pindala 196 ruutkilomeetrit. Suuremad saared on Jersey ja Guernsey, väiksemate asustatud Kanalisaarte hulka jääb Sark. Saared on künklikud, kõrgus kuni 148 meetrit. Kuuluvad Briti kroonile.\n", "id": "ekk_Latn_207211"}
{"text": "Polenta\n\nPolenta on Põhja-Itaalia köögile omane maisijahust puder.\n\nLisaks Itaaliale on polenta populaarne ka mujal Vahemere piirkonnas, Austrias, Šveitsis, aga ka näiteks Argentinas ja Brasiilias.\n\nPolentat süüakse soojalt vähese võiga, kuid sellel võib ka jahtuda ja kõvemaks tõmbuda lasta, siis tükkideks lõigata ja praadida või grillida. Mõnikord segatakse polentat juustu, näiteks parmesani või gorgonzolaga; selline valmistusviis on eriti levinud Lombardias.\n\nServeeritakse kas esimese käigu, kõrvalroa või hommikusöögina.\n", "id": "ekk_Latn_207212"}
{"text": "Panettone\n\nPanettone [panett'oone] on itaalia köögiklassikasse kuuluv magus klassikaliselt juuretisest kook. Kuid levinud on ka pärmiga kergitamise viisid. Panettone sisaldab rosinaid, suhkurdatud puuvilja. Panettone't küpsetatakse spetsiaalses kõrges silindrikujulises vormis. Taina kergitamine ja segamine on pikk ning pühapäevapagarile keeruline protsess ja seetõttu valmistatakse seda tänapäeval kodus harva; enamasti on panettone'd pärit poeriiulilt.\n\nPanettone on pärit Milanost, kus seda süüakse traditsiooniliselt jõulude ajal.\n\nPanettone't võib serveerida nii saia, koogi kui ka desserdina.\n", "id": "ekk_Latn_207213"}
{"text": "August Jürima\n\nAugust Jürima (1937. aastani August Jürman või August Jürmann; 22. august (ukj) 1887 Vaimastvere vald – 15. august 1942 Vjatlagi vangilaager, Kirovi oblast) oli eesti agronoom, poliitik ja majandustegelane.\n", "id": "ekk_Latn_207214"}
{"text": "Habarovsk\n\nHabarovsk on linn Venemaal, Habarovski krai ja Kaug-Ida föderaalringkonna keskus.\n\nHabarovsk asub 30 km kaugusel Hiina piirist, Amuuri jõe paremal kaldal, koha lähedal, kus Ussuuri jõgi suubub Amuuri jõkke.\n\nHabarovsk on Vladivostoki järel Venemaa Kaug-Ida suuruselt teine linn.\n", "id": "ekk_Latn_207215"}
{"text": "Penza\n\nPenza (varasem eestikeelne nimekuju Pensa; vene Пенза) on linn Venemaal, Penza oblasti keskus. Asub kohas, kus Penza jõgi suubub Sura jõkke.\n", "id": "ekk_Latn_207216"}
{"text": "Graafika\n\nGraafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafikat viljelev kunstnik on graafikakunstnik ehk graafik.\n\nGraafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika.\n\nTrükiplaadi abil valmistatavat graafikat nimetatakse estampgraafikaks. Gravüüri saamiseks trükitakse graveeritud kujutis plaadilt värvi vahendusel paberile.\n", "id": "ekk_Latn_207217"}
{"text": "New Mexico\n\nNew Mexico (hispaania keeles Nuevo México, navaho keeles Yootó Hahoodzo) on Ameerika Ühendriikide osariik 1912. aastast alates. Läänes piirneb New Mexico Arizonaga, loodenurgas Utah'ga, põhjas Colorado osariigiga, kirdenurgas Oklahomaga, idas Texasega, lõunas Texase ning Mehhiko Chihuahua ja Sonora osariigiga.\n\nUSA 50 osariigi seas in New Mexico pindalalt 5. kohal, kuid elanike arvult alles 37. ja rahvastiku tiheduselt 45. kohal.\n\nLevinud on arvamus, nagu oleksid New Mexico ametlikud keeled inglise keel ja hispaania keel. Tegelikult osariigil ametlikku keelt ei ole.\n\nSuure pindala tõttu kohtab osariigis mitmesugust kliimat. Põhjas ja läänes on mägismaa ning seal kohtab mägikliimat ja mägimetsi. Idas ja lõunas on maastik tasasem ning kliima soojem ja kuivem kuni kõrbeteni. Enamuse osariigist hõlmab poolkõrb. Osariigi keskel kulgeb põhjast lõunasse viljakas Rio Grande org, kus maad on haritud juba tuhat aastat.\n\nKolmandik New Mexicost on riigi omandis. Osariigis on palju loodusreservaate ja looduskaitsealasid, kaasa arvatud 3 UNESCO maailmapärandi nimistu paika, rohkem kui üheski teises USA osariigis.\n\nEelajaloolisel ajal elasid New Mexicos pueblode eellased, kes sealt kliimamuutuse tagajärjel 14. sajandil või varem välja rändasid, aga hiljem on pueblod osalt tagasi tulnud. Lõunaossa ulatus mogolloni kultuuri põhjaosa, põhjaserva ulatus utede territoorium – nende järgi on saanud nime Utah. Navahod ja apatšid sisenesid osariigi alale 15. sajandi lõpus, komantšid 18. sajandi alguses. Komantšide kontrollitav maa-ala hulka, mida on isegi impeeriumiks nimetatud, kuulus New Mexico idaosa. Hispaanlastest kolonisaatorid ja asunikud saabusid Mehhikost alates 16. sajandist, aga kauguse tõttu nii emamaast kui Mexicost, samuti elamiseks vähesobiva maastiku tõttu oli esialgu nende mõju vähene.\n\nPärast Mehhiko iseseisvumist 1821 sai New Mexicost Mehhiko autonoomne piirkond, sisuliselt ööreala, mille eest keskvalitsus ei suutnud hoolitseda. Piirkond kannatas komantšide rünnakute all ja ühtlasi muutus järjest suuremaks USA mõju. 1837 toimus New Mexicos pueblode ülestõus, mille Mehhiko valitsus suutis maha suruda. Pärast Ameerika-Mehhiko sõda läks New Mexico 1848 USA koosseisu. 1912 sai New Mexico USA 47. osariigiks.\n\nOsariigi suurim linn on Albuquerque. Osariigi keskus on Santa Fe, mis on USA osariigikeskustest vanim – asutatud juba 1610 Uus-Hispaania asekuningriigi kuberneri asukohana nime all Santa Fe de Nuevo México.\n", "id": "ekk_Latn_207218"}
{"text": "Skulptuur\n\nSkulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm.\n\nSkulptuur on ruumiline ehk kolmemõõtmeline kunstiteos. See võib olla vabalt seisev ja ümberringi töödeldud nn ümarplastika või esineda mingi pinna külge liidetud reljeefina, millel on välja töötatud ainult esikülg. Materjalidena kasutatakse mitut liiki kivi (graniit, basalt, marmor, liivakivi, lubjakivi nt), puitu, elevandiluud, metalle (pronks, raud, teras), savi (terrakota, keraamika, portselan jt).\n\nSkulptuure kavandavaid ja valmistavaid inimesi nimetatakse skulptoriteks ehk kujuriteks.\n", "id": "ekk_Latn_207219"}
{"text": "Colorado\n\nColorado on Ameerika Ühendriikide osariik 1876. aastast. Põhjas piirneb see Wyomingi, lõunas New Mexico, läänes Utah', kagunurgas Oklahoma, idas Kansase ning kirdes Nebraska osariigiga. Neli osariiki – Colorado, New Mexico, Arizona ja Utah – kohtuvad ühes punktis, mida tuntakse nime Four Corners all. Colorado on üks kolmest USA osariigist, millel pole looduslikke piire, teised kaks on selle naaberosariigid Wyoming ja Utah.\n\nOsariik on saanud nime Colorado jõe järgi, mis omakorda on saanud nime Hispaania maadeuurijatelt (hispaania keeles Rio Colorado 'värviline jõgi' punase muda tõttu, mida jõgi mägedest alla kannab). 1861. aastal otsustasid Jeffersoni Territooriumi ametnikud, et Colorado sobiks uue piirkonna nimeks. Colorado hüüdnimi on sajandiosariik (inglise keeles Centennial State), sest see võeti Ameerika Ühendriikidesse vastu 1876. aastal, mil iseseisvusdeklaratsioon sai saja-aastaseks.\n\nOsariigi pealinn ja ühtlasi osariigi suurima elanike arvuga linn on Denver. Teised suuremad linnad on Colorado Springs ja Aurora.\n", "id": "ekk_Latn_207220"}
{"text": "Avoni jõgi\n\nAvoni jõgi, jõgi Inglismaal, Severni lisajõgi, voolab läbi Stratford-upon-Avoni Avoni jõgi, jõgi Inglismaal, suubub La Manche'i, voolab läbi Salisbury Avoni jõgi, jõgi Inglismaal, Severni lisajõgi, voolab läbi Bathi ja Bristoli Avoni jõgi, jõgi Kanadas Ontario provintsis Avoni jõgi, jõgi Uus-Meremaal Lõunasaarel Avoni jõgi, jõgi Lääne-Austraalias, Swani jõe lisajõgi\n", "id": "ekk_Latn_207221"}
{"text": "Raidkunst\n\nRaidkunst on skulptuuri liik – taieste valmistamine kõvast materjalist nikerdamise või raiumise teel.\n\nRaidkunsti teosed on peamiselt kivi- (graniit, marmor, dolomiit jne) ja puuskulptuurid.\n", "id": "ekk_Latn_207222"}
{"text": "Santorin\n\nSantorin on vulkaan Thíra saarestikus Nea Kaimeni saarel. Kõrgus 127 meetrit.\n\nViimase poole tuhande aasta jooksul on suurimad pursked toimunud ajavahemikes 1570–1573, 1650, 1707–1711, 1866–1870, 1925–1926 ja 1939–1941. Viimane väiksem purse oli 1950. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207223"}
{"text": "Oregon\n\nOregon on Ameerika Ühendriikide osariik 1859. aastast. Asub USA loodeosas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas piirneb Washingtoni osariigiga, lõunas California ja Nevadaga ning idas Idahoga. Suurim linn on Portland.\n\nOregoni põlisasukad on bannokid, tšinukid, klamatid, sahaptinid ja mitmed väiksemad indiaani suguharud.\n", "id": "ekk_Latn_207224"}
{"text": "Nevada\n\nNevada [nev'aada] (inglise keeles [nəˈvædə]) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis on moodustatud 1864. aastal. Läänes piirneb California osariigiga, põhjas Idaho ja Oregoni, idas Utah' ning kagus Arizona osariigiga.\n", "id": "ekk_Latn_207225"}
{"text": "Montana\n\nMontana [mɒnˈtænə] on Ameerika Ühendriikide osariik alates 1889. aastast. Põhjas piirneb Kanada Briti Columbia, Alberta ja Saskatchewani provintsiga, läänes USA Idaho osariigiga, idas Põhja-Dakota, kagus Lõuna-Dakota ning lõunas Wyomingi osariigiga.\n\nOsariigi suurim linn on Billings.\n", "id": "ekk_Latn_207226"}
{"text": "Washingtoni osariik\n\nWashington on Ameerika Ühendriikide osariik 1889. aastast. Asub USA loodeosas Vaikse ookeani rannikul piirnedes põhjas Kanada Briti Columbia provintsiga, lõunas Oregoni osariigiga, idas Idaho osariigiga.\n", "id": "ekk_Latn_207227"}
{"text": "Maalikunst\n\nMaalikunst on kujutava kunsti liik. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv.\n\nMaalikunsti viljelev kunstnik on maalikunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_207228"}
{"text": "Indiana\n\nIndiana on Ameerika Ühendriikide osariik 1816. aastast. Põhjas piirneb Michigani, lõunas Kentucky, läänes Illinois' ja idas Ohio osariigiga.\n", "id": "ekk_Latn_207229"}
{"text": "Plastika\n\nPlastika (vanakreeka sõnast plastikē) on skulptuuriliik, mille puhul kuju valmistatakse plastilisest materjalist (savi, plastiliin). Plastilisus kui inimkeha painduvusel ja liikumise siserütmidel põhinev spetsiifiline väljendusviis on oluline liikumiskunstides (pantomiim).\n", "id": "ekk_Latn_207230"}
{"text": "Surmaorg\n\nSurmaorg (inglise keeles Death Valley) on org Ameerika Ühendriikide California osariigis Mojave kõrbes. Seal asub USA madalaim punkt (86 m merepinnast madalamal) ja seal registreeriti 10. juulil 1913 maailma kõrgeim õhutemperatuur looduses (56,7 °C). Org on ka väga sademevaene, aasta keskmine sademete hulk on alla 50 mm.\n\nSurmaoru põliselanikud on tümpisa šošoni indiaanlased.\n", "id": "ekk_Latn_207231"}
{"text": "New Yorgi osariik\n\nNew York on Ameerika Ühendriikide osariik 1788. aastast alates. Põhjas piirneb Kanada Québeci provintsiga, läänes Ontario provintsiga, lõunas Pennsylvania ja New Jersey osariigiga ning idas Vermonti, Massachusettsi ja Connecticuti osariigiga.\n\nOsariigi suurim linn on New York. Suuremad linnad on veel Buffalo, Rochester, Yonkers ja Syracuse.\n\nTänu heal majanduslikul järjel olekule, sotsiaalse ressursi rohkusele ja euroopalike väärtuste tähtsaks pidamisele hüütakse seda Empire State'iks.\n\nPraegune kuberner on Kathy Hochul.\n", "id": "ekk_Latn_207232"}
{"text": "Kansas\n\nKansas on Ameerika Ühendriikide osariik Kesk-Läänes. See piirneb põhjas Nebraska, kirdes Iowa, idas Missouri, kagus Arkansase, lõunas Oklahoma, edelas New Mexico ja Texase, läänes Colorado ning loodes Wyomingi osariigiga. Elanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 2 937 880.\n\nKansas sai 29. jaanuaril 1861 USA 34. osariigiks. Kansas on saanud nime kansa indiaanirahva järgi. Kansas on tuntud \"Ameerika viljaaidana\". Suurel osal osariigi territooriumist tegeldakse põllumajandusega. Ka osariigi hüüdnimi on The Sunflower State ('päevalilleosariik') ja sümbol päevalill.\n\nOsariigi pindala on 213 096 km², mille järgi on ta suuruselt 15. osariik USA-s. Kansase keskmine kõrgus on 610 meetrit merepinnast, kõrgeim tipp Mount Sunflower (1232 m). Osariigi pealinn on Topeka ja suurim linn on Wichita.\n", "id": "ekk_Latn_207233"}
{"text": "Wyoming\n\nWyoming [uai'ouming] on Ameerika Ühendriikide osariik 1890. aastast. Wyoming piirneb põhjas Montana, idas Lõuna-Dakota ja Nebraska, lõunas Colorado, edelas Utah' ning läänes Idaho osariigiga.\n\nWyomingi osariik on ristkülikukujuline, ulatus läänest itta on 603 km ja põhjast lõunasse 444 km. Wyoming on väikseima elanike arvuga osariik.\n", "id": "ekk_Latn_207234"}
{"text": "Yellowstone'i rahvuspark\n\nYellowstone'i rahvuspark asub Ameerika Ühendriikides Wyomingi, Montana ja Idaho osariigi alal. See on asutatud 1872. aastal ja on maailma esimene rahvuspark. Pindala on 8987 km². Park on saanud nime Yellowstone'i jõe järgi, mis voolab läbi rahvuspargi.\n\nRahvuspargis on umbes 300 geisrit ja 10 000 kuumaveeallikat.\n", "id": "ekk_Latn_207235"}
{"text": "Nebraska\n\nNebraska on Ameerika Ühendriikide osariik alates 1867. aastast. Põhjas piirneb Lõuna-Dakota, lõunas Kansase, läänes Wyomingi, edelas Colorado, idas Iowa ning kagus Missouri osariigiga.\n\nOsariigi suurim linn on Omaha.\n", "id": "ekk_Latn_207236"}
{"text": "Tennessee\n\nTennessee [tɛnɨˈsiː] on Ameerika Ühendriikide osariik 1796. aastast alates. See piirneb põhjas Kentucky osariigiga, lõunas Alabama, Mississippi ja Georgia, loodes Missouri, läänes Arkansase, kirdes Virginia ning idas Põhja-Carolina osariigiga.\n", "id": "ekk_Latn_207237"}
{"text": "Utah\n\nUtah (hääldus eesti keeles [j'uuta], inglise keeles ['juːtɑː]) on Ameerika Ühendriikide osariik. See on üks mägiosariikidest.\n\nUtah piirneb kirdes Wyomingi, idas Colorado, lõunas Arizona, läänes Nevada, põhjas Idaho ja kagunurgas New Mexico osariigiga. Kaks kolmandikku rahvastikust elab Wasatch Fronti linnastus osariigi põhjaosas Wasatchi mäeaheliku läheduses, mille keskpunktiks asub osariigi pealinn Salt Lake City, ülejäänud osariigi suurte avarustega maa-alad on enamjaolt hõredalt asustatud.\n\nUtah sai 4. jaanuaril 1896 USA 45. osariigiks. Osariik on saanud nime juutede indiaanirahva järgi. 1840. aastatel asusid praeguse Utah' osariigi alale mormoonid ning Utah kujunes mormoonide kultuurilise mõju keskmeks. Ka tänapäeval moodustavad mormoonid enam kui poole osariigi rahvastikust.\n\nUtah' pindala on 219 653 km². See on pindalalt 13. osariik. Elanike arv oli 2020. aasta seisuga 3 271 616. Elanike arvult oli Utah 2020. aastal 30. osariik ja rahvastikutiheduselt (14,1 in/km²) 41. osariik.\n", "id": "ekk_Latn_207238"}
{"text": "Ottone Visconti\n\nOttone Visconti (1207– 8. august 1295) oli Milano peapiiskop aastatel 1267–1295. Sai Milano valitsejaks 1277 peale seda, kui oli tulnud võitjaks konfliktis samuti Milanole pretendeeriva Valassina ja Lecco üle valitseva Della Torre suguvõsaga. Visconti suguvõsa omas enne Milano üle võimu saamist maavaldusi Verbanos.\n\nOttone valitses Milanot aastani 1285. Hoidmaks võimu perekonna käes, laskis Ottone osava diplomaadina valida nn rahvajuhiks (Capitano del Popolo) oma venna pojapoja Matteo I Visconti.\n\nOttone pani aluse Visconti dünastiale, mis valitses Milanos kuni perekonna meesliini hääbumiseni aastal 1447.\n", "id": "ekk_Latn_207239"}
{"text": "Matteo I Visconti\n\nMatteo I Visconti (ka Matteo Il Magno ehk Matteo Suur) (15. august 1250 Invorio – 24. juuni 1322 Milano) oli Milano valitseja aastatel 1291–1302 ja uuesti pärast Della Torrede poolt peale surutud eksiili 1311–1322.\n\nValituna 1287 oma vanaonu Ottone Visconti abiga nn rahvakapteniks (Capitano del Popolo), õnnestus Matteol esialgne pooleaastane ametiaeg venitada tänu korduvale tagasivalimisele viieks aastaks – kuni aastani 1302.\n\nEttenägeliku ja osava poliitikuna ning keiser Heinrich VII abiga seadustas Matteo Viscontide võimu Lombardia linnade üle. Keiser andis talle ka keiserliku vikaari ja Signore di Milano (1313–1322) tiitli.\n\nSooviga saada väärilist aadliseisust oma suguvõsale, mis oli vana ja auväärne, kuid omas vaid vikondi tiitlit (millest tuleneb ka Viscontide nimi), korraldas Matteo Visconti oma poja Galeazzo abielu Beatrice d'Estega ning pani ka tütred mehele tolleaegsetele tähtsatele ja võimukatele poliitikutele.\n\nMatteo I Visconti valitsemisaeg oli Milano jaoks õitsenguperiood, mil leidis aset kaubanduslik ekspansioon Piacenza, Bergamo, Como, Cremona, Alessandria, Tortona, Pavia, Vercelli ja Novarra suunas.\n", "id": "ekk_Latn_207240"}
{"text": "Ohio\n\nOhio [oʊˈhaɪ.oʊ] on Ameerika Ühendriikide osariik.\n\nUSA 50 osariigi seas on ta pindalalt 34. Oma ligi 11,8 miljoni elanikuga on ta osariikide seas elanike arvu poolest 7. ja rahvastiku tiheduselt 10. kohal. Tema pealinn ja suurim linn on Columbus. Linnastutest on Cincinnati linnastu suurem kui Columbuse linnastu, kuid Cincinnati linnastu jääb osalt Ohiost välja Indianasse ja Kentuckysse.\n\nOhio lipu lõi John Eisenmann 1901 ja see sai ametlikuks 1902. Lipp on USA värvides (punane, sinine ja valge) ning sellel on 17 tähte, sest Ohio on USA 17. osariik. See on ainus USA osariigi lipp, mis pole ristkülikukujuline.\n\nOhio kõige kõrgem punkt on Campbell Hill (472 m). USA osariigi kõrgeimatest tippudest on see 43. kohal ja seda on nimetatud USA osariikide kõrgeimatest tippudest kõige paremini hooldatuks. Kõige madalam punkt on Ohio jõel kohas, kus ta Indiana piiril Ohiost välja voolab (139 m).\n\nSisemajanduse kogutoodangu poolest oli Ohio 2023. aasta seisuga USA osariikidest 7. kohal, aga ühe elaniku kohta alles 26. kohal. Infotehnoloogia on Ohios suhteliselt vähe arenenud, aga seal on USA osariikide seas suuruselt 3. tööstus, sealhulgas suuruselt 2. autotööstus. Ohios paiknevad selliste kontsernide peakorterid nagu Procter & Gamble, Goodyear Tyre & Rubber, AK Steel, Timken, Abercrombie & Finch ning Wendy's.\n", "id": "ekk_Latn_207241"}
{"text": "Vermont\n\nVermont on Ameerika Ühendriikide osariik Uus-Inglismaa piirkonnas, Ameerika Ühendriikide osariik alates 1791. aastast. Vermont pindalalt kuues ja elanike arvult teine väiksem osariik.\n\nSee on ainus Uus-Inglismaa osariik, mis ei piirne Atlandi ookeaniga. Põhjas piirneb Vermont Kanada Québeci provintsiga, lõunas Massachusettsi osariigiga, läänes New Yorgi osariigiga ning idas New Hampshire'iga. Vermonti läänepiiril paikneb Champlaini järv.\n\nOsariigi suurim linn on Burlington ja pealinn Montpelier. Montpelier on USA osariikide pealinnade seas kõige väiksema rahvaarvuga (2020. aasta seisuga elas seal 8074 inimest). Vermont on ka ainus osariik, kus ei ole mitte ühtegi vähemalt 50 000 elanikuga linna (Burlingtonis elas 2020. aasta rahvaloenduse andmeil 44 743 inimest).\n\nAlgselt asustasid piirkonda abenakid ja irokeesid. Esimese eurooplasena jõudis Vermonti Jacques Cartier 1535. aastal. 1609 kuulutas Samuel de Champlain piirkonna Uus-Prantsusmaa osaks ning 1666 rajasid prantslased sinna esimese asunduse. Osariigi nimi (ja hüüdnimi \"Green Mountain State\") arvataksegi pärinevat prantsuse keelest – de Champlain nimetas järve ääres asuvad mäestiku Rohelisteks Mägedeks (les Verts Monts). Seitsmeaastase sõja tulemusel läks ala inglaste võimu alla. 1777–1791 oli seal Vermonti vabariik. 1791. aastal liitus Vermont Ameerika Ühendriikidega, olles 14. liitunud osariik. Seega on Vermont üks neljast USA osariigist, mis on minevikus olnud iseseisvad riigid (teised kolm on Texas, Hawaii ja California).\n\nVermont on Ameerika Ühendriikide suurim vahtrasiirupitootja. 2022. aastal toodeti seal 50,7% kogu riigi vahtrasiirupist.\n", "id": "ekk_Latn_207242"}
{"text": "Minnesota\n\nMinnesota on osariik Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne regioonis.\n\nMinnesota osariik loodi Minnesota territooriumi idaosast ja võeti Ameerika Ühendriikide koosseisu 32. osariigina 11. mail 1858. Osariigi nimi tuleb dakotakeelsest sõnast mnisota. Rohkete järvede tõttu tuntakse osariiki mitteametlikult ka \"10 000 järve maana\" (Land of 10,000 Lakes). Minnesota ametlik moto on prantsuskeelne fraas \"L'Étoile du Nord\" (eesti keeles 'põhjatäht').\n\nPindalalt on Minnesota Ameerika Ühendriikide osariikide seas 12. kohal ja rahvaarvult 21. kohal; ligi 60% selle elanikest elab Minneapolise – Saint Pauli suurlinnaalal. Neid linnu tuntakse koos ka \"kaksiklinnadena\" (Twin Cities) ning need moodustavad olulise transpordi-, äri-, tööstus-, haridus- ja halduskeskuse. Samuti on need koduks rahvusvahelisele kunstnike kogukonnale. Ülejäänud osariigi moodustavad läänes laiuvad preeriad, kus tänapäeval tegeldakse intensiivselt põllumajandusega; kagus paiknevad heitlehised metsad, mis on tänaseks osaliselt maha raiutud, muudetud põllumaaks ja inimeste asualaks; ja peamiselt osariigi põhjaosa katvad Laurentia segametsad, mida iseloomustab väiksem asustustihedus ning kus peamised tegevusalad on kaevandamine, metsandus ja puhkemajandus.\n\nMinnesota on tuntud oma ainulaadsete sotsiaalsete ja poliitiliste suundumuste poolest, samuti iseloomustavad osariigi elanikkonda suur kodanikuaktiivsus ja valimistel osalemise protsent. Kuni nende alade asustamiseni eurooplaste poolt olid Minnesota põliselanikud dakota ja odžibvei indiaanlased. Suurem osa algsetest euroopa asunikest emigreerus Minnesota aladele Skandinaaviast ja Saksamaalt ning osariik on tänapäevani skandinaavia-ameerika ja saksa-ameerika kultuuri üks keskusi. Viimastel aastakümnetel on osariigi demograafilist ja kultuurilist koosseisu mitmekesistanud immigratsioon Aasiast, Aafrika Sarvelt ja Ladina-Ameerikast. Minnesota elatustase on üks USA kõrgemaid, Minnesota elanikud kuuluvad USA paremini haritud ja jõukama elanikkonna hulka.\n\nMinnesota osariigi ametlikud lühendid on MN (sihtnumbrite süsteemis), US-MN (ISO 3166 standardi kohaselt) ja Minn. (Associated Pressi lühendite süsteemis).\n", "id": "ekk_Latn_207243"}
{"text": "Õppimine\n\nÕppimine on oskuste kavatsuslik või kaasnev (implitsiitne õppimine) omandamine. Õppimispsühholoogias mõistetakse õppimise all käitumise või käitumisvõimelisuse, mõtlemise või tundmise suhteliselt püsivat muutust kogemuste või uute asjade taipamise ja mõistmise (töödeldud keskkonnataju või oma ajede teadvustamise) alusel.\n\nÕppimisvõime on inimestel ja loomadel üks põhieeldusi elu ja keskkonna oludega kohanemiseks, mõtestatud tegutsemiseks ja keskkonna muutmiseks oma huvides. Inimese puhul on õppimisvõime üks eeldusi reflekteeritud suhtumiseks iseendasse, teistesse ja maailma. Õppijad ei suuda õppimise tulemusi alati sõnades väljendada (implitsiitne teadmine) ja need ei pruugi olla üheselt mõõdetavad.\n\nÕppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui ka arvutite puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, sealhulgas isegi ühe teadusharu piires.\n", "id": "ekk_Latn_207244"}
{"text": "Idaho\n\nIdaho on Ameerika Ühendriikide osariik 1890. aastast alates. Põhjas piirneb Kanada Briti Columbia provintsiga, läänes USA Washingtoni ja Oregoni osariigiga, lõunas Nevada ja Utah' osariigiga ning Wyomingi ja Montana osariigiga idas.\n", "id": "ekk_Latn_207245"}
{"text": "Wisconsin\n\nWisconsin (eestikeelne hääldus [uisk'onsin]; ingliskeelne hääldus ; [vɪˈskɑːnsɪn]) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb riigi põhjaosas ning kuulub Kesk-Lääne ja Suure järvistu regiooni. Osariik piirneb läänes Minnesota, edelas Iowa ja lõunas Illinois' osariigiga, idas Michigani järvega ning põhjas Ülemjärve ja Michigani osariigiga.\n\nWisconsin on pindalalt 23. ja elanike arvult 20. Ameerika Ühendriikide osariik. 1848. aastal asutatud Wisconsini osariigi halduskeskus on Madison ja suurim linn Milwaukee. Osariik koosneb 72 maakonnast.\n", "id": "ekk_Latn_207246"}
{"text": "Pennsylvania\n\nPennsylvania on Ameerika Ühendriikide osariik 1787. aastast alates. Põhjas piirneb New Yorgi osariigiga, lõunas Marylandi ja Delaware'iga, läänes Ohioga, edelas Lääne-Virginiaga ning idas New Jerseyga.\n\nOsariigi pealinn on Harrisburg ja suurim linn Philadelphia.\n\nPennsylvania on nimetatud kveeker William Penni järgi, kes rajas sinna asunduse (Pennsylvania provints) 1681. aastal.\n\nOsariigis asub Ameerika Ühendriikide vanimaid ülikoole Pennsylvania Ülikool ning suurimate hulka kuuluv Pennsylvania Osariigi Ülikool.\n\nOsariik jaguneb 67 maakonnaks.\n", "id": "ekk_Latn_207247"}
{"text": "Põhja-Dakota\n\nPõhja-Dakota on Ameerika Ühendriikide osariik alates 1889. aastast. Põhjas piirneb Kanada Saskatchewani ja Manitoba provintsiga, lõunas Lõuna-Dakota osariigiga, läänes Montanaga ning idas Minnesotaga.\n\nOsariigi suurim linn on Fargo.\n", "id": "ekk_Latn_207248"}
{"text": "Iowa\n\nIowa on Ameerika Ühendriikide osariik 1846. aastast alates. Põhjas piirneb Minnesota osariigiga, lõunas Missouriga, loodes Lõuna-Dakotaga, läänes Nebraskaga, idas Wisconsini ja Illinoisiga.\n\nOsariigi suuremad linnad on Des Moines, Cedar Rapids, Davenport, Sioux City ja Ames.\n", "id": "ekk_Latn_207249"}
{"text": "Maine\n\nMaine [mein] on Ameerika Ühendriikide osariik 1820. aastast alates, kui see eraldus Massachusettsist. Maine kuulub Uus-Inglismaa regiooni ning on Ameerika Ühendriikide kirdepoolseim osariik. Kirdes piirneb see Kanada New Brunswicki provintsiga, loodes ja läänes Québeci provintsiga, edelas New Hampshire'i osariigiga ning idas Maine'i lahega Atlandi ookeanis.\n\nOsariigi ulatus on põhjast lõunasse 515 km 43° 4′ N ja 47° 28′ N vahel, läänest itta 305 km 66° 57′ W ja 71° 7′ W vahel.\n\nOsariigi lühend on ME.\n\nMaine'is asub Acadia rahvuspark.\n", "id": "ekk_Latn_207250"}
{"text": "Georgia\n\nGeorgia on Ameerika Ühendriikide osariik. Lõunas piirneb ta Floridaga, idas Atlandi ookeani ja Lõuna-Carolinaga, põhjas Tennessee ja Põhja-Carolinaga, läänes Alabamaga. Geograafiliselt ja kultuuriliselt kuulub ta lõunaosariikide hulka. Osariigi põhjaosa asub Blue Ridge'i mäestik. Georgia on maismaa pindalalt suurim osariik Mississippist idas.\n\nGeorgia pealinn on Atlanta. Teised suuremad linnad on Augusta, Columbus, Savannah, Macon ja Athens.\n\nGeorgia on saanud nime Suurbritannia ja Iirimaa kuninga George II järgi. Georgia oli üks kolmeteistkümnest kolooniast, mis tõstsid Ameerika revolutsiooni ajal mässu Briti ülemvõimu vastu. 2. jaanuaril 1788 võeti ta neljanda osariigina vastu Ameerika Ühendriikide koosseisu. Ameerika kodusõja ajal 1861–1865 kuulus ta Ameerika Riikide Konföderatsiooni.\n\n2020. aasta rahvaloenduse kohaselt moodustasid 50,1% osariigi elanikkonnast valged, 30,6% afroameeriklased ja 4,4% aasialased. Perioodil 1990–2000 kasvas oli Georgias USA osariikidest teine kõige kiirem aasialaste juurdekasv, kui kümne aasta jooksul aasia päritolu inimeste arv enam kui kahekordistus. Aasia riikidest on kõige enam sisserändajaid tulnud Indiast ja Hiinast. Afroameeriklaste osakaalult on Georgia USA-s Mississippi ja Louisiana järel kolmandal kohal.\n\nGeorgia hüüdnimed ameeriklaste seas on Peach State ja Empire State of the South. Esimese nime on ta pälvinud virsikuistanduste tõttu, millest esimesed rajasid frantsiskaani mungad osariigi ranniku lähedal St. Simonsi ja Cumberlandi saartel juba 1571. aastal. Viimase nime on ta pälvinud oma suuruse ja õitsva tööstuse tõttu. Georgia on tuntud ka Coca-Cola sünnikohana ja The Coca-Cola Company peakorter asub siiani Atlantas.\n\nAmeerika Ühendriikide presidentidest on Georgias Plainsi linnas sündinud Jimmy Carter.\n\nOsariigi kuberner on alates 2019. aastast vabariiklane Brian Kemp. 2003–2011 oli kuberner Sonny Perdue, esimene vabariiklane sellel ametikohal pärast 1872. aastat. Sellest ajast on Vabariiklik Partei hoidnud taas katkematult kuberneritooli enda käes.\n", "id": "ekk_Latn_207251"}
{"text": "Põhja-Carolina\n\nPõhja-Carolina [ˌnɔrθ kærəˈlaɪnə] on Ameerika Ühendriikide osariik alates 1789. aastast. Piirneb idas Atlandi ookeaniga, põhjas Virginiaga, lõunas Lõuna-Carolinaga, läänes Tennesseega ja edelanurgas Georgiaga.\n\nOsariigi suurim linn on Charlotte.\n", "id": "ekk_Latn_207252"}
{"text": "Lõuna-Dakota\n\nLõuna-Dakota on Ameerika Ühendriikide osariik alates 1889. aastast. Põhjas piirneb see Põhja-Dakota, lõunas Nebraska, läänes Montana ja Wyomingi ning idas Minnesota ja Iowa osariigiga. Lõuna-Dakota asub Ameerika Ühendriikide põhjaosas ning on geograafiliselt osa Kesk-Läänest.\n\nLõuna-Dakota pindala on 199 729 km² ja elanike arv oli 2020. aasta seisuga 886 667. Lõuna-Dakota on pindala poolest USA osariikidest 17. kohal, aga niihästi rahvaarvult kui rahvastiku tiheduselt tagantpoolt viiendal kohal.\n\nOsariigi suurim linn on Sioux Falls (192 517 elanikku) ja pealinn Pierre (14 091 elanikku). Pierre on elanike arvult Lõuna-Dakota linnadest kaheksas ja USA osariikide pealinnadest eelviimane (ainult Vermonti pealinn Montpelier on veel väiksem).\n\nLõuna-Dakota sai nime sealkandis elavate siuu indiaanlaste dakotade järgi. Tänapäeval moodustavad indiaanlased Lõuna-Dakota elanikest eri andmetel umbes 9%, kuid elussündide poolest 13–17%.\n\n2. novembril 1889 moodustati senise Dakota territooriumi põhjal kaks osariiki: Lõuna- ja Põhja-Dakota. Nad said USA 39. ja 40. osariigiks. Pärast allkirjastamist segas president Benjamin Franklin osariigi õiguse andmise dokumendid ära, et keegi ei teaks, kumb enne osariigiks sai.\n\nMissouri jõgi (selle idakaldal asub ka Pierre) jagab osariigi kaheks umbkaudu võrdseks osaks, mida rahvasuus kutsutakse idakaldaks (East River) ja läänekaldaks (West River). Need erinevad üksteisest tugevasti. Idakallas on tasasem ja parasvöötme kliimaga, seal tegeldakse põllumajandusega ja idakallas on arenenum. Läänekallas on mägisem ja kuivema kliimaga, seal valitseb poolkõrb. Põllumajanduse asemel tegeldakse seal pigem mäenduse ja karjakasvatusega. Osariigi üks suuremaid vaatamisväärsusi on Mount Rushmore.\n", "id": "ekk_Latn_207253"}
{"text": "Illinois\n\nIllinois (hääldus eesti keeles ['illinois], inglise keeles /ˌɪlɪˈnɔɪ/ ) on Ameerika Ühendriikide osariik 1818. aastast. Osariik piirneb põhjas Wisconsini osariigiga, lõunas Kentuckyga, läänes mööda Mississippi jõge Iowa ja Missouriga, idas Indianaga ning kirdenurgas Michigani järvel Michiganiga.\n", "id": "ekk_Latn_207254"}
{"text": "Jalg (pikkusühik)\n\nJalg on SI-süsteemi väline mõõtühik, mis on võrdne umbes kolmandiku meetriga.\n\nÜhes jalas on kaksteist tolli ja ühes jardis on kolm jalga. Jala rahvusvaheline standardlühend on ft (inglise keeles foot). Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias, rahvusvaheliselt merenduses ja lennunduses.\n\nJalg kui mõõtühik on välja arenenud inimese jalalaba mõõtühikuna kasutusele võtmisest. Eri aegadel ja riikides on jala kui mõõtühiku pikkus kõikunud vahemikus 0,28–0,35 meetrit. Samamoodi on mõõtühikuna kasutusele võetud küünar. Ka küünar põhineb inimese kehaosal, nimelt küünarvarrel.\n\nInglise foot (lühend ft) – 0,3048 meetrit = 12 tolli = 1/3 jardi Vana-Rooma riik – 0,2957 meetrit Vene фут – 0,3048 meetrit\n\nTänapäeval on kasutusel inglise jalg.\n", "id": "ekk_Latn_207255"}
{"text": "Jalg\n\nEnamasti on jalg pikergune ning jala alumise otsa kuju aitab keharaskust laiemalt jaotada. Selgroogsetel on jalg kerega ühendatud puusaliigese abil. Enamikul loomadest on paarisarv jalgu, kuid tigudel on jalgu üksainus ja paljudel, näiteks ainuraksetel ja vaaladel, pole üldse jalgu.\n\nPaljudel loomarühmadel on jalgade arv tähtis eristustunnus. Näiteks tetrapoodide ülemklass on saanud nime sellest, et enamasti on sellesse kuuluvatel loomadel 4 jalga. Putukatel on 6 jalga, ämblikulaadsetel 8. Kahelõpuseste alamklass jagatakse kaheksahaarmeliste ja kümnehaarmeliste seltsi.\n\nJuhtub, et loomarühma nimes on mainitud teistsugune jalgade arv ,kui sellesse kuuluvatel loomadel tavaliselt on. Sajajalgsetel võib olla vähem kui 20 või rohkem kui 300 jalga, kõige tuntumatel sajajalgsetel skolopendritel on 42–46 jalga. Tuhatjalgsetel on alati vähem kui 1000 jalga, ehkki neil võib olla jalgu kuni 750.\n\nImetajad on üldiselt nelja jalaga. Kuid nende hulka kuuluv inimene loetakse kahejalgseks. Inimese eellastel olnud esijalad on muundunud käteks, mida teistel imetajatel üldiselt ei esine. Käed on kohastunud objektide haaramiseks ja hoidmiseks ning väga täpseteks liigutusteks ega toimi kulgemiselundina.\n\nLindude ja nahkhiirte esijalad on moondunud tiibadeks. Sellistena on need säilitanud esialgse kulgemiselundi otstarbe, ehkki nad on kohastunud kulgema mitte maad mööda nagu tetrapoodid enamasti, vaid läbi õhu.\n\nInimese jalad on alajäsemed.\n", "id": "ekk_Latn_207256"}
{"text": "Toll (pikkusühik)\n\nToll (lühend \") on pikkusühik.\n\n1 toll = 0,0254 m = 1/36 jardi = 1/12 jalga = 2,54 sentimeetrit. Toll jaguneb veeranditeks (neljandikeks) ja need omakorda kaheksandikeks.\n", "id": "ekk_Latn_207257"}
{"text": "Ilm\n\nIlm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.\n\nTavaliselt peame ilma all silmas ilma planeedil Maa. Ilma tuleb eristada kliimast (ilmastust), mis on teatud piirkonnale omane keskmistatud ilmade režiim, mis on kindlaks tehtud pikaajaliste mõõtmiste alusel. Eesti keeles on kasutusel sõna ilmastik, mis tähendab pikema aja (nädalate, kuude) ilma. Suurem osa ilmanähtustest toimub troposfääris.\n\nIlma muutuste põhjuseks on päikeseene energia mõjul ja maapinna kaastoimel atmosfääris kulgevad termodünaamilised protsessid. Tuntumad ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul, pilvisus, atmosfäärinähtused (äike, tuisk, udu) jne).\n", "id": "ekk_Latn_207258"}
{"text": "Õhk\n\nÕhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.\n\nÕhu hapnikusisaldus võimaldab Maal aeroobsete organismide elu. Taimed kasutavad õhus leiduvat süsinikdioksiidi fotosünteesiks.\n\nVärske õhk on lõhnatu ja värvitu, sisaldab niiskust ja aerosoole.\n\nÕhu suhteline dielektriline läbitavus on 1,0006, tihedus merepinna tasemel 1,226 kg/m³\n", "id": "ekk_Latn_207259"}
{"text": "Michigan\n\nMichigan on Ameerika Ühendriikide osariik 1837. aastast alates. Asub Suure järvistu ääres. Alam-Michigani poolsaarel on lõunas maapiir Indiana ja Ohio osariigiga, Ülem-Michigani poolsaarest jääb lõunasse Wisconsin; Suurel järvistul piirneb edelas Illinoisiga ning põhjas ja läänes Kanada Ontario provintsiga.\n\nMichigani pindala on 253 793 km², kuid sellest moodustavad 99 910 km² Suure järvistu järved ja 3380 km² muud järved.\n", "id": "ekk_Latn_207260"}
{"text": "Oklahoma\n\nOklahoma (tšerokii keeles Asgaya gigageyi; pooni keeles Uukuhuúwa; kajuka keeles Gahnawiyo'geh) on osariik Ameerika Ühendriikide keskosas. Põhjas piirneb see Kansase, lõunas ja läänes Texase, loodenurgas Colorado ja New Mexico, kirdes Missouri ja idas Arkansase osariigiga. Rahvastikuarvestuse süsteemis ja enamasti ka kultuuriliselt liigitatakse Oklahoma lõunaregiooni. Oklahoma osariik moodustati Oklahoma territooriumi ja Indiaani territooriumi aladest ning võeti Ameerika Ühendriikide koosseisu 46. osariigina 16. novembril 1907.\n\nOsariigi nimi tuleb tšokto keelest. Oklahoma ingliskeelne hüüdnimi on Sooner State, mis viitab valgetele asunikele (sooners), kes siirdusid paremate maatükkide saamise lootuses Indiaani territooriumile enne seal maade jagamise ametlikku algust 1889. aastal. Oklahoma elanike ehk oklahomalaste kohta kasutatakse inglise keeles mitteametlikult ka sõna Okies. Kuna Oklahoma asub ajalooliselt Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse poolt indiaanlaste kasutusse jäetud aladel, kõneldakse seal tänaseni 25 indiaani keelt, rohkem kui üheski teises osariigis.\n\nOklahoma on Ameerika Ühendriikide suuruselt 20. ja rahvaarvult 28. osariik. Selle suurim linn ja ühtlasi pealinn on Oklahoma City. Tulsa ja Oklahoma City on ka Oklahoma peamised majanduskeskused – nende suurlinna-aladel elab kokku umbes kaks kolmandikku osariigi elanikkonnast. Oklahoma osariik on oluline maagaasi, nafta ja põllumajandussaaduste tootja. Lisaks energeetikale ja põllumajandusele on Oklahoma peamised majandusharud infotehnoloogia, transport, biotehnoloogia, lennundus ja kaitsetööstus. Madalad naftahinnad on Oklahoma majandust 21. sajandi teisel kümnendil tugevalt kahjustanud – kui 2006. aastal oli osariik Ameerika Ühendriikide üks kiiremalt kasvavaid majandusi, siis 2015. aastal vähenes Oklahoma majandus osariikidest kõige kiiremini.\n\nLooduslikult on Oklahomas ülekaalus tasandikud ja preeriad, kuid leidub ka madalaid mäestikke, lavamägesid ja metsasid. Suurem osa Oklahomast jääb kolme loodusregiooni aladele – läänes Suur tasandik, osariigi keskosas preeria, savannide ja metsade segaregioon Cross Timbers, idas metsadega kaetud mägismaa Interior Highlands. Selles piirkonnas esineb tihti ohtlikke ilmastikunähtusi.\n\nOklahoma osariigi ametlikud lühendid on OK (sihtnumbrite süsteemis), US-OK (ISO 3166 standardi kohaselt) ja Okla. (Associated Pressi lühendite süsteemis).\n", "id": "ekk_Latn_207261"}
{"text": "Toll\n\nSõnal \"toll\" on mitu tähendust.\n\nToll on pikkusühik. Toll ehk tollimaks on maks, mida võetakse kaupadelt riigipiiril, varem ka sillla ületamisel, linna sisenemisel või turul. Toll on asutus, mis tegeleb tollilõivu võtmisega. Toll (Tamožnja) on 1982. aasta detektiivfilm Toll on Saaremaa, Eestimaa, Liivimaa, Rootsi ja Soome rüütelkondadesse kuulunud aadlisuguvõsa. Toll on tulli sünonüüm.\n", "id": "ekk_Latn_207262"}
{"text": "New Jersey\n\nNew Jersey [njuu džöösi] on Ameerika Ühendriikide osariik 1787. aastast alates. See piirneb idas Atlandi ookeaniga, põhjas New Yorgi osariigiga, läänes Pennsylvaniaga ja lõunas Delaware'i lahega, mille vastaskaldal asub Delaware'i osariik.\n\nOsariigi suurim linn on Newark.\n", "id": "ekk_Latn_207263"}
{"text": "Rhode Island\n\nRhode Island on Ameerika Ühendriikide osariik 1790. aastast alates. Asub Atlandi ookeani rannikul, kuulub Uus-Inglismaa regiooni ja on pindalalt USA väikseim osariik. Põhjas ja läänes piirneb Massachusettsiga, idas Connecticutiga ning lõunas Atlandi ookeaniga. Osariigi pindalast kolmandiku moodustab vesi (1295 km²). Kuigi osariigist üle poole on metsa all, on osariik vägagi urbaniseerunud ning on rahvastiku tiheduselt USA-s teine (2238 in/km²).\n\nOsariigis on küll viis maakonda: Bristoli maakond, Kenti maakond, Newporti maakond, Providence'i maakond ja Washingtoni maakond, kuid neil ei ole üldse poliitilist võimu, maavalitsused likvideeriti juba 1846. aastal. Uus-Inglismaa osariikidele tavaselt on kohalikuks omavalitsuseks hoopis vallavalitsus - osariik jaguneb 39 vallaks, millest kaheksa on linnad (city) ja 31 vallad (town). Osariigi pealinn ja suurim linn on Providence; teised olulisemad linnad on Warwick, Cranston, Pawtucket ja Newport.\n\nRhode Islandi koloonia rajas inglise teoloog Roger Williams (1603–1683) 1636. aastal, kui ta Massachusettsi Bay puritaanidest juhtide poolt tema \"uute ja ohtlike vaadete\" levitamise eest kolooniast pagendati. Seepeale rajas ta Providence'i koloonia väikesele maa-alale Narragansetti neeme tipus, mille talle annetasid Narragansetti ja Pequoti indiaanihõimud. 1638. aastal saabusid Williamsi nõusolekul kohalikelt indiaanlastelt ostetud Aquidnecki saarele teised religioossed dissidendid. William ja Anne Hutchinson rajasid seal Portsmouthi asula. Saare lõunaosas rajasid aga William Codington ja John Clarke 1639. aastal eraldi Newporti asula. 1644. aastal ühinesid Providence, Portsmouth ja Newport – Rhode Islandi ja Providence'i Istanduste Kolooniaks, ning said Inglismaa Pikalt parlamendilt selleks märtsis 1644 harta. 1648. aastal liitus kolooniaga Warwick, mille rajas Samuel Gorton 1642. aastal indiaanlastelt ostetud maale.\n\nRhode Islandi koloonia oli võrreldes naabruses olevate väga puritaanlike Connecticuti, Massachusettsi Lahe ja Plymouthi kolooniatega oma aja kohta väga uuenduslik – koloonias oli usuvabadus, ning nõiaprotsessid, võlgade eest vangistamine ja surmanuhtlus enamiku kuritegude eest olid keelatud.\n\nRhode Island oli esimene algsest kolmeteistkümnest kolooniast ja nendest viimane, kes ratifitseeris USA konstitutsiooni. Rhode Islandist sai USA osariik 29. mail 1790.\n\nEnamik osariigi ida- ja lõunaosast on rannikumadalik, kõrgendikud jäävad loodeosasse. Kõrgeim punkt on Jerimoth Hill kõrgusega 248 meetrit üle merepinna.\n", "id": "ekk_Latn_207264"}
{"text": "New Hampshire\n\nNew Hampshire [njuu hämpšir] on Ameerika Ühendriikide osariik alates 1788. aastast. Asub Atlandi ookeani ääres ning kuulub Uus-Inglismaa regiooni. Põhjas piirneb see Kanada Québeci provintsiga, lõunas Massachusettsi osariigiga, läänes Vermonti ja kirdes Maine'iga.\n\nOsariigi suurim linn on Manchester.\n\nNew Hampshire on ainus osariik, kus ei ole korraga nii tulu- kui ka käibemaksu. Tulumaksustatud on ainult sissetulekud intressidelt ja dividendidelt.\n", "id": "ekk_Latn_207265"}
{"text": "Milano provints\n\nMilano provints oli provints Itaalias Lombardia maakonnas. Provintsi keskus oli Milano linn.\n\nProvintsi asustustihedus oli üks suurimaid Itaalias, jäädes maha vaid Napoli ning Monza ja Bianza provintside asustustihedusest.\n\nAlates 2015. aastast on provintsi asemel città metropolitana di Milano.\n", "id": "ekk_Latn_207266"}
{"text": "Mississippi osariik\n\nMississippi on Ameerika Ühendriikide osariik, mis on nime saanud looduslikuks läänepiiriks oleva Mississippi jõe järgi. Lõunas piirneb osariik Mehhiko lahe, edelas Louisiana, läänes Arkansase, põhjas Tennessee ja idas Alabama osariigiga. Geograafiliselt ja kultuuriliselt kuulub Mississippi lõunaosariikide hulka.\n\nMississippi pealinn on Jackson.\n", "id": "ekk_Latn_207267"}
{"text": "Connecticut\n\nConnecticut on 1788. aastast Ameerika Ühendriikide osariik. Kuulub Uus-Inglismaa regiooni. Põhjas piirneb Massachusettsi, lõunas Atlandi ookeaniga, läänes New Yorgi osariigiga ning idas Rhode Islandiga.\n", "id": "ekk_Latn_207268"}
{"text": "Lõuna-Carolina\n\nLõuna-Carolina on Atlandi ookeani ääres asuv Ameerika Ühendriikide osariik, mis sai selleks 1788. aastal. Põhjas piirneb see Põhja-Carolina ja lõunas Georgia osariigiga.\n", "id": "ekk_Latn_207269"}
{"text": "Delaware\n\nDelaware on Ameerika Ühendriikide osariik.\n\nDelaware piirneb põhjas Pennsylvaniaga, läänes ja lõunas Virginiaga, idas Delaware'i lahega, mille vastaskaldal asub New Jersey.\n", "id": "ekk_Latn_207270"}
{"text": "Mitšurinsk\n\nMitšurinsk (vene Мичуринск) on linn Venemaal Tambovi oblastis. Asub Lesnoi Voroneži jõe paremal kaldal, umbes 70 km Tambovist läänes. Geograafilised koordinaadid on 52°53′N, 40°29′E.\n\nLinn on asutatud tsaar Mihhail I Fjodorovitši käsul 1635. aastal ja kandis nime Kozlov. 1932. aastal nimetati seal elanud Ivan Mitšurini auks ümber Mitšuriniks.\n\nMitšurinskis on masina-, aparaadi- ja kergetööstuse ettevõtted, konservitehas ja lihakombinaat.\n\nMitšurinskile on presidendi ukaasiga antud teaduslinna (наукоград) nimetus.\n\nLinn on auto- ja raudteede sõlmpunkt.\n\nMitšurinskis on põllumajandusülikool ja pedagoogikaülikool.\n\nElanike arv on 93 100 (2005).\n", "id": "ekk_Latn_207271"}
{"text": "Louisiana\n\nLouisiana on Ameerika Ühendriikide osariik alates 1812. aastast. Asub riigi lõunaosas, Mississippi jõe alamjooksu aladel. Põhjas piirneb Arkansase, läänes Texase ja idas Mississippi osariigiga ning lõunas Mehhiko lahega.\n\nOsariigi suurim linn on New Orleans.\n\nLouisianas on erinevalt enamikust USA osariikidest alates 1807. aastast haldusüksuseks kihelkond (parish). Aastast 1912 on Louisianas 64 kihelkonda.\n", "id": "ekk_Latn_207272"}
{"text": "Juust\n\nJuust on valgu- ja rasvarikas toiduaine, mida valmistatakse lehma-, kodukitse- või lambapiimast, -lõssist, -koorest, -petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise, kalgendamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Pärast vadaku eemaldamist süüakse ülejäänud segu kas toorelt või erinevate valmimisastmete juures.\n", "id": "ekk_Latn_207273"}
{"text": "Kebnekaise\n\nKebnekaise (põhjasaami Giebnegáisi) on Rootsi kõrgeim mägi. Asub Põhja-Rootsis, Norra piiri lähedal. Geograafilised koordinaadid on 67°53′N, 18°33′E. Kõrgus 2103 m. Esimesena tõusis mäe tippu 1883. aastal Charles Rabot.\n", "id": "ekk_Latn_207274"}
{"text": "Tjumen\n\nTjumen on linn Venemaal, Tjumeni oblasti keskus. Asub Tura jõe kaldal, Moskvast 2144 km kaugusel. Tjumen on esimene vene linn Siberis.\n\nLinna pindala on 235 km².\n\nRaudteesõlm Siberi raudteel. Rahvusvaheline lennujaam Roštšino.\n\nTjumeni linna nimetatakse Venemaa nafta- ja gaasipealinnaks.\n", "id": "ekk_Latn_207275"}
{"text": "Ookeaniline saar\n\nOokeaniline saar on peamiselt basaldist ja teistest vulkaanilistest kivimitest või biogeenseist kivimeist koosnev ookeanis asuv saar.\n\nOokeanilisi saari eristatakse saartest, mille aluspõhi on mandriline. Lahti seletatult tähendab see seda, et ookeanilised saared asuvad ookeanilisel, mandrilised aga mandrilisel maakoorel.\n\nOokeanilised saared on vulkaanide tegevuse produkt. Enamasti tekivad nad kuuma täpi kohale. Kui ookeaniline saar asub soojas kliimavöötmes, võivad tema ümber moodustuda korallrifid. Sellisest saarest võib kujuneda atoll.\n\nOokeaniliste saarte ümbruses on vesi ookeanidele tüüpiliselt enamasti ligi 5 kilomeetri sügavune. Ookeanilised saared on seega üle merepinna ulatuvad mäetipud.\n\nOokeanilised saared ei ole väga suured. Maailma suurimad saared on mandrilisel maakoorel.\n\nOokeanilised saared on väga levinud Vaikses ookeanis.\n\nOokeaniliste saarte rannikute liiv on tume, punakas või valge (kui on tegemist biogeensete kivimite fragmentidega). Erinevalt mandriliste rannikute liivast ei sisalda ookeaniliste saarte liiv kvartsi.\n\nOokeanilised saared on näiteks Hawaii, Tahiti ja Island. Vaatamata vulkaanilisele aktiivsusele ning asetsemisele ookeanis ei ole ookeanilised näiteks need saared, millel asuvad Filipiinid, Jaapan ja Uus-Meremaa.\n", "id": "ekk_Latn_207276"}
{"text": "Porfüür\n\nPorfüür (vanakreeka keelest πορφύρα porphýra, 'purpurtigu', 'purpurvärv') on mis tahes vulkaaniline kivim, mille peeneteralises põhimassis sisalduvad suuremad kristallid (porfüüriline struktuur).\n\nKunstiajaloo kontekstis kasutatakse sõna enamasti \"keiserliku\" punase porfüüri kohta (itaalia keeles porfido rosso antico), mida kasutati Vana-Roomas ja Bütsantsis dekoratiivkivina.\n\nTänapäevases geoloogiasõnavaras kasutatakse sõna \"porfüür\" või \"porfüriit\" enamasti järelliitena, mis tähistab teatava struktuurse väljanägemisega kivimeid. Vastavalt kivimi keemilisele koostisele jagatakse kivimid porfüürideks ja porfüriitideks. Porfüürid on happelise, porfüriidid aga aluselise koostisega. Porfüürides moodustavad porfüürilise struktuuri päevakivid, porfüriitides aga plagioklassid.\n", "id": "ekk_Latn_207277"}
{"text": "Gvelfid ja gibelliinid\n\nGvelfid ja gibelliinid (itaalia keeles guelfi e ghibellini) olid omavahel vaenujalal olevad poliitilised rühmitused Itaalia kesk- ja põhjaosas. Gvelfideks nimetati vastavalt paavsti ja gibelliinideks keisri toetajaid.\n\nPaavsti ja Saksa-Rooma riigi vaheline võimuvõitlus algas 1057. aastal investituuritüliga, mille lõpetas 1122. aasta Wormsi konkordaat. Gvelfide ja gibelliinide vaheline võitlus haaras kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia Itaalia ja sai sealsete tugevate linnade poliitilise elu teljeks. Gvelfid olid enamasti jõukad kaupmehesuguvõsad, samas kui gibelliinid olid reeglina aadlikest maaomanikud. Gvelfide linnade huvidele oli keiser tavaliselt suuremaks ohuks kui paavst; samas kui gibelliinide linnadele kujutasid keisrist suuremat ohtu paavstiriigi laienemispüüdlused.\n\nGvelfide ja gibelliinide vastasseis kestis Itaalias 15. sajandini.\n", "id": "ekk_Latn_207278"}
{"text": "Porfüüriline struktuur\n\nPorfüüriline struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid.\n", "id": "ekk_Latn_207279"}
{"text": "Pimss\n\nPimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.\n\nPimss moodustub plahvatuslike vulkaanipursete käigus happelisest ehk ränirikkast magmast. Pimss on tardunud silikaatne vaht, mis sisaldab enam vesiikuleid (tühikuid) kui kivimassi ennast. Seetõttu on pimss nii kerge, et ujub enamasti vees. Värvuselt on pimss hele, struktuurilt klaasjas.\n\nPimsi vahtja tekstuuri põhjustajaks on rõhu vähenedes magmast vabanenud gaasid, mis viskoossest ränirikkast magmast väljapääsu pole leidnud.\n\nPimsiga umbes sama keemilise koostisega on rüoliit ja graniit.\n\nPimssi kasutatakse peamiselt abrasiivina.\n\nOn arvatud, et pimss võis pakkuda vajalikke tingimusi elu tekkimiseks Maal enam kui 3,5 miljardit aastat tagasi, puutudes kokku äikese, hüdrotermilistes avadest pärinevate süsivesinike ja metallidega ning Päikeselt lähtuva ultraviolettkiirgusega.\n", "id": "ekk_Latn_207280"}
{"text": "Leelispäevakivi\n\nLeelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid (inglise alkali feldspar) on päevakivide hulka kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid.\n\nLeelispäevakivil ei ole kindlat keemilist koostist. Ta moodustab isomorfse rea puhtast ortoklassist (K[AlSi₃O₈]) puhta albiidini (Na[AlSi₃O₈]).\n\nPäevakivide hulka kuuluvad mineraalid jagatakse kaheks – leelispäevakivideks ehk kaalium-naatriumpäevakivideks ning plagioklassideks ehk naatrium-kaltsiumpäevakivideks. Et kristallstruktuur ei muutuks ebastabiilseks, ei saa leelispäevakivid sisaldada üle 5% kaltsiumi ning vastupidi, plagioklassid ei saa sisaldada rohkelt kaaliumi.\n\nLeelispäevakivide hulka kuuluvad mineraalid on ortoklass, anortoklass ja sanidiin. Vahel loetakse leelispäevakivide hulka kuuluvaks ka albiiti, mis paikneb plagioklasside ja leelispäevakivide piiril.\n\nPuhtad leelispäevakivid on valged või läbipaistvad, kuid lisandite tõttu võivad nad olla värvunud mitmesugustes toonides, peamiselt punakalt või roosakalt, meenutades tailiha viile.\n\nLeelispäevakivid on väga tavalised mineraalid, mida leidub nii tard-, moonde- kui ka settekivimite koostises. Leelispäevakive sisaldavad kivimid on näiteks graniit, arkoos ja gneiss. Levinuim leelispäevakivi ortoklass on ka üks Eesti rannaliivade põhikomponente kvartsi ja vilgukivi kõrval. Kvartsirikkad liivad on valgemad, suuremal hulgal päevakive sisaldavad liivad aga oranži, punaka või roosaka varjundiga. Lõuna-Eesti tugeva punase või roostepruuni tooniga liivakividele (nt Taevaskoja paljandites) annab värvi neis sisalduv raud.\n", "id": "ekk_Latn_207281"}
{"text": "Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm\n\nŠeik Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm [muh'ammad bin r'aašid aal makt'uum] (الشيخ محمد بن راشد آل مكتوم; eesti ajakirjanduses on kasutatud nimekuju Mohammed bin Rashid al-Maktoum; sündinud 15. juulil 1949) on pärast oma venna Maktūm bin Rāshid Āl Maktūmi surma (4. jaanuaril 2006) Dubai emiir alates 4. jaanuarist ning Araabia Ühendemiraatide asepresident ja peaminister 5. jaanuarist 2006. Juba varem oli ta Araabia Ühendemiraatide kaitseminister.\n\nTa sündis kolmandana šeik Rāshid bin Şa'īd Āl Maktūmi neljast pojast.\n", "id": "ekk_Latn_207282"}
{"text": "Galeazzo I Visconti\n\nGaleazzo I Visconti (21. jaanuar 1277 – 6. august 1328) oli Milano valitsejaks aastatel 1322 kuni 1327. Oli abielus Ferrara markii Obizzo II d'Este tütre Beatrice d'Este'ga.\n\nJätkas oma isa Matteo I Visconti võitlust paavsti ja gvelfide vastu.\n", "id": "ekk_Latn_207283"}
{"text": "Azzone Visconti\n\nAzzone Visconti (7. detsember 1302 – 16. august 1339) oli Milano valitseja aastatel 1329–1339.\n\nAzzone Visconti tegi paavstiga rahu ja suurendas Milano valdusi. Azzone õhutas Milano majandust ehitades uusi sildu ja kauplemiskohti ning sillutades tänavaid. Ta laskis tugevadada linnamüüre ja soosis kunsti.\n", "id": "ekk_Latn_207284"}
{"text": "Luchino Visconti\n\nLuchino Visconti (1292 – 24. jaanuar 1349) oli Milano valitseja aastatel 1339–1349.\n\nLucchino jätkas oma vennapoja Azzone Visconti vallutusi, allutades Milanole uusi territooriume Piemontes, Toscanas ja tänapäevase Ticino kantoni ala Šveitsis. Milano jõuline laienemine ärgitas teisi Itaalia linnriike jätkuvalt moodustama koalitsioone ja Viscontide vastu võitlema.\n\nPärast Luchino surma jäi võim Milanos tema venna Giovanni Visconti kätte.\n", "id": "ekk_Latn_207285"}
{"text": "Giovanni Visconti\n\nGiovanni Visconti (umbes 1290 – 5. oktoober 1354) oli itaalia kardinal ja Milano valitseja aastatel 1349–1354.\n\nPärast tema surma jagati Milano valdused tema kolme vennapoja Matteo II, Galeazzo II ja Bernabò vahel.\n", "id": "ekk_Latn_207286"}
{"text": "Matteo II Visconti\n\nMatteo II Visconti (1319 – 29. september 1355) oli Milano valitsejaks 1354–1355.\n\nMürgitati tõenäoliselt oma vendade Galeazzo II ja Bernabò poolt, kes tema valdused seejärel omavahel ära jagasid.\n", "id": "ekk_Latn_207287"}
{"text": "Galeazzo II Visconti\n\nGaleazzo II Visconti (umbes 1320 – 4. august 1378) oli Milano valitsejaks aastatel 1354 kuni 1358.\n\nGaleazzo II oli osav diplomaat, kes alustas oma rohkearvuliste valduste ühendamist ühtse organisatsiooniga riigiks.\n\nResideeris Pavias, kus ta ehitas Castello Visconteo ja asutas Pavia ülikooli ja raamatukogu. Oli helde kunstipatroon, sealhulgas Petrarca sõber ja toetaja.\n", "id": "ekk_Latn_207288"}
{"text": "Sotši\n\nSotši on linn Venemaal Krasnodari krais. Asub Musta mere rannikul Suur-Kaukasuse jalamil 20 km kaugusel Abhaasia piirist.\n\nSotši asub rannikul 147 kilomeetrit pikkuselt. Rannikut mööda kesklinnast loodesse minnes läbitakse järjekorras Dagomõss, Loo, Vardane, Šahhe, Lazarevskoje ja Višnjovka, aga kagusse minnes Matsesta, Hosta ja Adler. Kagus ulatub Sotši teisele poole Mzõmta jõge Phsou jõe ja Abhaasia piirini, loodes kaugemale Šahhe jõest, kuni Tuapseni. Halduslikult jaguneb linn neljaks rajooniks: Adleri rajoon, Lazarevskoje rajoon, Hosta rajoon ja Keskrajoon. Linna pindala on halduspiires 3508 km², millest hoonestatud on vaid umbes 250 km².\n\nMitteametlikult nimetatakse Sotšit Venemaa suvepealinnaks ja kuurortpealinnaks.\n\nSuviti linnaelanike arv mitmekordistub.\n", "id": "ekk_Latn_207289"}
{"text": "François Villon\n\nFrançois Villon [franssu'a vijj'o(n)] (sündis umbes 1431, suri pärast 5. jaanuari 1463) oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus.\n\nTema sünninimi oli François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks.\n\nFrançois Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis. Alates 1463. aastast pole tema kohta teateid, kuna ta pagendati Pariisist 10 aastaks.\n\nTema tuntuimad teosed on \"Väike testament\" (Le Lais) ja \"Suur testament\" (Le Grand Testament).\n", "id": "ekk_Latn_207290"}
{"text": "Mõhu\n\nMõhu oli muinasaja lõpul eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest.\n", "id": "ekk_Latn_207291"}
{"text": "Louisiana (ajalooline piirkond)\n\nLouisiana (prantsuse La Louisiane, inglise Louisiana) on USA alal Mississippi jõgikonna piirkonnas asuv ajalooline piirkond, mis sai alguse Prantsusmaa kuningriigi koloniaalvallutustest. Ta ulatus Apalatšidest Kaljumäestikuni, hõlmates ka Ohio Maa ja Illinoisi Maa.\n\nPiirkonnale pani 1682. aastal nime maadeavastaja René Robert Cavelier de La Salle kuningas Louis XIV auks. Louisiana ala uurisid Louis Joliet, Jacques Marquette ja Pierre Laclède.\n\n1803. aastal müüs Napoleon I Louisiana Ameerika Ühendriikidele-le 80 miljoni frangi eest. Mississippi suudmealal asuv USA osariik Louisiana eraldati 1812. aastal ja see hõlmab sellest piirkonnast vaid väikese osa. Louisiana osariigist ülejäänud ala nimetati Missouri alaks.\n", "id": "ekk_Latn_207292"}
{"text": "Mark Twain\n\nMark Twain (kodanikunimi Samuel Langhorne Clemens; 30. november 1835 Florida, Missouri – 21. aprill 1910 Redding, Connecticut) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, ajakirjanik, kirjastaja ja ühiskonnategelane. Teda on nimetatud Ameerika Ühendriikide suurimaks humoristiks ning William Faulkner on nentinud, et Twain oli esimene tõeline Ameerika kirjanik ja kõik teised on tema järeltulijad. Romaani \"Huckleberry Finni seiklused\" on nimetatud esimeseks tõeliseks Ameerika romaaniks.\n", "id": "ekk_Latn_207293"}
{"text": "Michelle Bachelet\n\nVerónica Michelle Bachelet Jeria /βeˈɾonika miˈʃɛl baʃˈle ˈçeɾja/ (sündinud 29. septembril 1951 Santiagos) on Tšiili sotsialistist poliitik ja riigi esimene naispresident. Ta oli Tšiili president aastatel 2006–2010 ja 2014–2018. 2018–2022 oli ta ÜRO inimõiguste ülemvolinik.\n\nTa on hariduselt kirurg. Ta on olnud Tšiili tervishoiuminister ja kaitseminister.\n", "id": "ekk_Latn_207294"}
{"text": "Muinasmaakond\n\nMaakonnaks ehk muinasmaakonnaks nimetatakse sageli muinasaegset (kuni 13. sajand) kihelkonnast ja linnusepiirkonnast suuremat mitteriiklikku territoriaalset üksust tänapäeva Baltikumi alal. Peamises tolleaegseid piirkondi mainivas allikas, Henriku Liivimaa kroonikas, tähistatakse neid peamiselt ladinakeelse sõnaga provincia, mis erinevas kontekstis võis tähendada ka kihelkonda või linnusepiirkonda, mistõttu on neid kohati raske eristada. Lisaks tähistab kohati maakonda sõna terra, millel samuti on kroonikas muidki tähendusi. Eesti ajaloolaste seas on traditsiooniliselt maakonda peetud kihelkondade kui poliitiliste ja administratiivsete ühenduste liiduks, Evald Tõnisson on aga neid pidanud linnusepiirkondade liiduks. Kirjalikes allikates puuduvad andmed, et vähemalt tänapäeva Eesti ala maakondadel oleks juhid olnud, poliitilisi küsimusi otsustasid kihelkonna või linnusepiirkonna vanemad. Valter Langi arvates oli maakond peamiselt inimgeograafilise sisuga mõiste, mille poliitiline, majanduslik ja administratiivne mõõde oli täielikult välja kujunemata, mis samas ei välistanud maakonda kuuluvate kihelkondade ja linnusepiirkondade ühisettevõtmisi. Tegemist oli üksteisest looduslikult eraldatud aladega, mis võisid tingida ka keelelise ja kultuurilise eristumise naabritest. Poliitiliselt arenenumates piirkondades, nt Leedu alal, Saaremaal ja Harjumaal võis maakondlik juhtimistasand olla kaugemale arenenud. Tolleaegse Baltikumi esimesi teadaolevaid riike, Jersikat ja Kokneset, maakondadeks ei nimetata.\n", "id": "ekk_Latn_207295"}
{"text": "Neologism\n\nNeologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend, samuti tuntud keelendi rakendus täiesti uues tähenduses. Ühesõnaline neologism on uudissõna.\n\nNeologism võib tähistada uut mõistet (faksima, punkar, piipar, euroskeptik, erastamisväärtpaberid, perearst, piraatkassett, riiulifirma, turvavärav (kaubamajas), keskkonnahoidlik, lendav taldrik, seire, rohelised) või tulla mõne senise keelendi asemele või kõrvale. Neologisme tekitatakse tihti olemasolevate sõnade ühendamise teel (kombineeritud nime- ja omadussõnad) või lisades sõnale uus ja unikaalne järel- või eesliide. Neologismid võivad saada populaarseks läbi massimeedia, interneti või suusõnaliselt. Kui aga uudissõnad levima ei hakka, võivad nad kaduda sama kiiresti kui need tekkisid. See, kas ja kuidas neologism edasi püsib meie keele osana, sõltub suuremalt jaolt sellest, kuidas inimesed neid vastu võtavad. Kõige tõenäolisem põhjus, miks neologism ei pruugi kasutusele jääda, on see, et loodud sõna erineb liiga palju algsest sõnast.\n", "id": "ekk_Latn_207296"}
{"text": "Grammatika\n\nGrammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.\n\nSamuti nimetatakse grammatikaks keele reeglistikku ja ülevaadet sellest reeglistikust (nt raamatuna avaldatud kujul).\n\nKeeleteadusliku grammatika peamised osad on vormiõpetus ehk morfoloogia ja lauseõpetus ehk süntaks.\n", "id": "ekk_Latn_207297"}
{"text": "Performans\n\nPerformans ehk taideetendus ehk performance (inglise keeles performance, ka performance art) on tegevuskunsti liik, milles kunstniku ja vahel ka publiku osalusel luuakse (improvisatsiooniline) tegevuskunstiteos.\n\nPerformansi läbi viivat kunstnikku nimetatakse tegevuskunstnikuks.\n\nKontseptuaalkunsti liigina hakati performansi viljelema 1970. aastate alguses.\n", "id": "ekk_Latn_207298"}
{"text": "Metsandus\n\nMetsandus on esmassektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega. Lisaks kuulub selle hulka ka metsa majandamine.\n\nMetsandus hõlmab paljusid valdkondi. Majanduse seisukohalt on olulisemaks toorpuidu hankimine nii toormaterjali kui ka küttepuude eesmärgil. Metsa ja selle ressursse loetakse taastuvaks energia allikaks. Samas on mets inimesele puhkuse kohaks, metsasaaduste korjamiseks ja väärtuslikuks maastikuks. Metsatööstuses töötab ülemaailmselt üle 14 miljoni inimese ja metsasektori väärtuseks hinnatakse aastas 468 miljardit USA dollarit.\n\nMets on üks tähtsamaid ökosüsteeme maailmas. Mets on väärtuslik oma elukoosluste poolest ja süsihappegaasi talletajana. Lisaks mängib metsa ökosüsteem olulist rolli pinnavee ja põhjavee ringes. Seega tuleb metsanduse puhul vältida üleraiet ja metsaelupaikade fragmenteerumist. Selle tõttu on tähtsal kohal säästev metsamajandamine ja looduskaitse.\n", "id": "ekk_Latn_207299"}
{"text": "Patsikumm\n\nPatsikumm ehk juuksekumm on kummist pael, millega saab juuksed kokku panna.\n\nSellega saab teha ka erinevaid soenguid, näiteks hobusesabasoeng, palmik(ud), havisaba.\n", "id": "ekk_Latn_207300"}
{"text": "Zooloogia\n\nZooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.\n\nZooloogia harud on entomoloogia, malakoloogia, ihtüoloogia, ornitoloogia, terioloogia jt.\n", "id": "ekk_Latn_207301"}
{"text": "Sonda Kool\n\nSonda Kool oli lasteaed-algkool Ida-Virumaal Sonda alevikus.\n\nKool asub 26 km kaugusel Rakverest ja 8 km kaugusel Kiviõlist. 3 kilomeetri kaugusel asub Uljaste järv ja Uljaste oos.\n\nKuni 2018/2019. õppeaastani oli kool põhikool, 2019. aasta sügisest otsustas Lüganuse vallavalitsus jätta koolis alles neli esimest klassi. Alates 2020/2021. õppeaastast on lasteaed-algkoolis üks lasteaia liitrühm ja I–III klass. Kool suleti 2022. aastal.\n\nSonda koolis töötas 45 aastat õpetaja, õppealajuhataja ja direktorina koduloouurija ja emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks nimetamise idee algataja Meinhard Laks.\n", "id": "ekk_Latn_207302"}
{"text": "Uudissõna\n\nUudissõna on keeles ühesõnaline neologism ehk uudiskeelend. See võib olla suhteliselt hiljuti käibele tulnud sõna või alles soovitatav keelend.\n", "id": "ekk_Latn_207303"}
{"text": "Etikett\n\nEtikett on esemele või eseme juurde lisatud kindlakstegemist või äratundmist võimaldavate andmetega märgis. Etiketi järgi on võimalik teada saada selle eseme nime/nimetust, liiki, omadusi, päritolu vms. Etikett võib olla külgeseotava, -õmmeldava või pealekleebitava sildi kujuline või ka trükitud otse esemele.\n\nEtikette kasutatakse müüdavatel toodetel, näituse- ja muuseumieksponaatidel, kollektsiooniesemetel, kodumajapidamises (nt hoidistel ja kasvatatavatel taimedel) jm.\n", "id": "ekk_Latn_207304"}
{"text": "Tsirkus\n\nTsirkus on lõbustusasutus, kus etendatakse jõudu, julgust ja osavust nõudvaid ning koomilisi vaatemänge, mustkunsti ja akrobaatilisi trikke ning näidatakse dresseeritud loomi.\n\nTsirkusehoone on telk või sõõrja põhiplaani, kupli, ümmarguse areeni ja selle ümber paiknevate pingiridadega ehitis.\n", "id": "ekk_Latn_207305"}
{"text": "Piirivalve\n\nPiirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon või struktuur, mille põhiülesanne on riigipiiri valve-, esmase kaitse- ja piiriületuskorra (piirirežiimi) tagamine.\n", "id": "ekk_Latn_207306"}
{"text": "Maastikuauto\n\nMaastikuauto ehk maastur ehk džiip on suurendatud maastikuläbimisvõimega sõiduauto, mis on sobib lisaks tavateedele ka raskemates teeoludes või maastikul liiklemiseks .\n", "id": "ekk_Latn_207307"}
{"text": "Gregorius XIII\n\nGregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585. Ta oli 226. paavst.\n\nUgo Boncompagni sündis 7. jaanuaril 1502 kella 2 paiku öösel Bolognas jõuka kaupmehe Cristoforo Boncompagni ja Angela Marescalchi 11-lapselises peres viienda pojana. Segaduste tõttu varasemates daatumites pakuvad erinevad allikad tema sünnikuupäevaks ka 1. jaanuari ja 10. jaanuari 1502.\n\nTa õppis Bologna ülikoolis õigusteadust, sai 1530. aastal doktorikraadi tsiviil- ja kanoonilise õiguse alal ning asus tööle professorina. Tema õpilastest olid nimekamad Alessandro Farnese, Cristoforo Madruzzi, Otto Truchsess von Waldburg, Reginald Pole, Stanislaw Hozjusz ja Carlo Borromeo.\n\n1539 siirdus ta kardinal Pietro Paolo Parisio kutsel Rooma, kus ta määrati kohtunikuks. Vaimuliku tonsuuri sai ta 1. juunil 1539 Bolognas ja ta ordineeriti 1542 preestriks. Paulus III tunnustas teda võimeka advokaadi, administraatori ja suurepärase kanoonikuna. Paulus IV hindas samuti tema ametialast võimekust ja lähetas ta delegatsioonide koosseisus Euroopa õukondade juurde. Ugo Boncompagni osales 1545 ja 1562–1563 Trento kirikukogul kanoonilise õiguse eksperdina.\n\nTema karjäär sattus ohtu pärast tema isa surma 1546, kui Ugost sai isa pärija, sest selleks ajaks olid ka tema vanemad vennad surnud ilma pärijateta. Ta otsustas vaimulikuseisusele vaatamata oma õigused edasi pärandada, kuid ei tahtnud loobuda senisest karjäärist, mille tõttu sai ta abieluvälisest suhtest Maddalena Fulchiniga poja Giacomo (1548–1612). Ugo tunnistas lapse omaks, kuid vaimulikuna ei saanud ta loobuda tsölibaadist ja seetõttu tunnustas ta Maddalena abielu Simone Scamniga. See jäi viimaseks juhtumiks, kus paavstil on teada laps.\n\nUgo Boncompagni tegutses legaadina Hispaanias, kus ta pidi uurima Toledo peapiiskopi Bartolomé Carranza juhtumit. Hispaanias viibides võitis ta Hispaania kuninga Felipe II usalduse. Ta osales kardinalina 2 konklaavil: 1565–1566 ja 1572.\n", "id": "ekk_Latn_207308"}
{"text": "Eestimaa Päästekomitee\n\nEestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19. veebruaril 1918 loodud Eesti riigivõimuorgan.\n\nEestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Nõukogude Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts (Eesti Maarahva Liit), Jüri Vilms (Eesti Tööerakond) ja Konstantin Konik (Eesti Tööerakond). Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks.\n\n19. veebruar 1918 võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. Nõukogude ja Saksa okupatsiooni tingimustes tegutses Päästekomitee konspiratiivselt ning kasutas varjamiseks Tallinnas, Suur-Tartu maantee 11 asuvat konspiratiivkorterit, kus ka töötati välja iseseisvusmanifest.\n\n24. veebruaril 1918 nimetas Päästekomitee ametisse 13-liikmelise Eesti Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga.\n", "id": "ekk_Latn_207309"}
{"text": "Eesti Ajutine Valitsus\n\nEesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.\n\nMaanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.\n\nEestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga (kaasa arvatud Konstantin Päts, kes esineb nimekirjas kaks korda, ja kolm vakantset ametikohta). Ajutise Valitsuse valitsuskoalitsioonis osalesid Maaliit, Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond.\n", "id": "ekk_Latn_207310"}
{"text": "Paul Claudel\n\nPaul Claudel (6. august 1868 – 23. veebruar 1955 Pariis) oli prantsuse luuletaja, näitekirjanik ja diplomaat.\n\nPaul Claudel on skulptor Camille Claudeli noorem vend.\n", "id": "ekk_Latn_207311"}
{"text": "Johnny Depp\n\nJohnny Depp [dž'onni depp] (pärisnimi John Christopher Depp II [džonn kr'istofer depp t'eine]; sündinud 9. juunil 1963 Kentucky osariigis) on Ameerika Ühendriikide filminäitleja.\n", "id": "ekk_Latn_207312"}
{"text": "Dnestr\n\nDnestr (rumeenia keeles Nistru, ukraina keeles Дністер) on jõgi Ukrainas ja Moldovas.\n\nJõgi saab alguse Metsa-Karpaatidest. Ülemjooksul voolab mägijõena kirdesse, seejärel voolab sügavas orus läbi Podoolia kõrgustiku valdavalt kagusse. Jõgi suubub Musta merre.\n\nJõe pikkus on 1352 km ja valgla 72 100 km²\n\nSuuremad jõe ääres asuvad linnad on Hotõn, Mogõliv-Podilskõi ja Jampil Ukrainas ning Soroca, Camenca, Rîbnița, Dubăsari, Grigoriopol, Bender ja Tiraspol Moldovas.\n", "id": "ekk_Latn_207313"}
{"text": "2006. aasta Soome presidendivalimised\n\n2006. aasta Soome presidendivalimiste esimene voor toimus 15. jaanuaril 2006. Teine voor leidis aset 29. jaanuaril 2006.\n\nValitud president astus ametisse 1. märtsil 2006. Tema ametiaeg kestis 2012. aastani.\n\nEsimeses voorus sai Tarja Halonen 46,3%, Sauli Niinistö 23,1%, Matti Vanhanen 18,6%, Heidi Hautala 3,5%, Timo Soini 3,4%, Bjarne Kallis 2,0%, Henrik Lax 1,6% ja Arto Lahti 0,4% häältest.\n\nTeises voorus osalesid esimeses voorus kaks enim hääli kogunud kandidaati. 51,8% häältega valiti tagasi senine president, Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei esindaja Tarja Halonen. Tema vastaskandidaat, Koonderakonna esindaja Sauli Niinistö kogus 48,2% häältest.\n", "id": "ekk_Latn_207314"}
{"text": "Tarja Halonen\n\nTarja Kaarina Halonen (sündinud 24. detsembril 1943 Helsingis) on Soome poliitik, Soome president 1. märtsist 2000 1. märtsini 2012. Ta oli Soome esimene naispresident.\n\nTarja Halonen on hariduselt jurist. Ta astus 1971. aastal Soome Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. Aastatel 1977–1996 oli ta Helsingi linnanõukogu saadik, 1979–2000 Soome parlamendi liige. Aastatel 1987–1990 oli ta teine minister sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumis, 1989–1991 Põhjamaade koostöö minister, 1990–1991 justiitsminister ning 1995–2000 välisminister.\n\nTema välisministriks oleku ajal astus Soome Euroopa Liitu ja 1999. aasta teisel poolel oli Soome esimest korda Euroopa Liidu eesistujariik.\n\n26. augustil 2000 sõlmis Halonen pärast 15 aastat kestnud suhet abielu Pentti Arajärviga. Tseremoonia oli ilmalik ning selle juures viibisid tunnistajatena Haloneni täiskasvanud tütar Anna ja Arajärvi täiskasvanud poeg Esko.\n\n1. detsembril 2004 promoveeriti Halonen Eesti emakeelse ülikooli 85. aastapäeva aktusel Tartu Ülikooli audoktoriks.\n\n2005. aastal külastas Tarja Halonen Saaremaad ja istutas koos Lennart Merega Kaali kraatri juurde .\n\nTa kandideeris 2006. aasta Soome presidendivalimistel teiseks ametiajaks ja võitis valimised, kogudes esimeses voorus 46,3% ja teises voorus Sauli Niinistö vastu 51,8% häältest.\n\nHalonen oskab eesti, inglise ja rootsi keelt.\n\n1960. aastatel lahkus Halonen Soome Evangeelsest Luterlikust Kirikust, kuhu kuulub enamik soomlasi, protestiks kirikuliikmete maksustamise põhimõtete vastu ja kiriku naisvaimulike vastase seisukoha tõttu. Tänapäeval tunnustab Soome Evangeelne Luterlik Kirik naisigi vaimulikena ja Halonen on teatanud, et tal pole isiklikku põhjust, miks ta ei võiks kirikusse naasta, kuid ta eelistab seda mitte teha, sest seda võidaks valesti mõista.\n", "id": "ekk_Latn_207315"}
{"text": "Kemijoki\n\nKemijoki (saami Giemajohka, rootsi Kemi älv) on jõgi Euroopas Soomes.\n\nAlgab Maanselkä kõrgustikult. Ülemjooksul voolab lõunasse. Läbinud Kemijärvi, suundub läände. Alamjooksul voolab edelasse, suubub Perämerre Põhjalahes.\n\nJõgi on 550 km pikk ja on seega Soome pikim jõgi. Voolab läbi Kemijärvi, Rovaniemi, Tervola ja Kemi.\n", "id": "ekk_Latn_207316"}
{"text": "Stromboli\n\nStromboli on vulkaan, mis moodustab samanimelise saare Türreeni meres.\n\nStromboli on olnud aktiivne juba tuhandeid aastaid. Püsiva aktiivsuse tõttu on teda nimetatud Vahemere majakaks. Stromboli vulkaanile iseloomulikud pursked on andnud termini \"Stromboli tüüpi purse\".\n\nVulkaani kõrgus on 926 meetrit. Kuulub Itaaliale.\n", "id": "ekk_Latn_207317"}
{"text": "Tuulealused saared (Aafrika)\n\nTuulealused saared (portugali Ilhas de Sotavento) on saarestik Atlandi ookeanis, osa Roheneemesaartest.\n\nSaarestikku kuuluvad Brava, Fogo, Maio ja Santiago saar.\n", "id": "ekk_Latn_207318"}
{"text": "Hadaikum\n\nHadaikum on mitteametlik kronostratigraafiline üksus, mis vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma.\n\nAmetliku geokronoloogilise skaala järgi on tegemist arhaikumi vanimasse aegkonda eoarhaikumisse kuuluva ajavahemikuga Maa ajaloos.\n\nTermini \"hadaikum\" mõtles välja USA geoloog Preston Cloud 1972. aastal. Nimetus tuleneb kreeka allmaailma jumala Hadese nimest. Algselt oli hadaikum mõeldud vanimate leitud kivimite eelse perioodina Maa ajaloos, kuid tänapäevaks on õnnestunud leida ka hadaikumis moodustunud kivimeid.\n", "id": "ekk_Latn_207319"}
{"text": "Reggae\n\nReggae on 1960. aastate paiku Jamaical sündinud muusikastiil. Läbi reggae väljendati 1960 aastate lõpus Jamaical sotsiaalsete, poliitiliste ning majanduslike raskustega kaasnevaid tundeid. Reggae tunneb ära eripärase rütmi järgi: seda iseloomusavad vasturütmi aktsendid ja aeglaselt ühtlane tempo, mis loob lõdvestunud ja sünkopeeritud groove`i.\n\nReggae mõjutas drastiliselt jamaikalaste identiteeti ja andis sügava spirituaalse ning kultuurilise tähtsuse Jamaica rahvale.\n\nReggae muusikastiil oli tugevalt mõjutatud traditsioonilisest mento-muusikast, samuti Ameerika džassist, rütmibluusist ning ska ja rocksteady muusika kooslusest.\n", "id": "ekk_Latn_207320"}
{"text": "Reggaeton\n\nReggaeton on 1990. aastate keskel Panama, Puerto Rico ja Dominikaani vabariigi noorte seas sündinud tantsumuusikastiil.\n\nReggaeton on sulam erinevatest Kariibi, Ladina-Ameerika jt muusikastiilidest (reggae, ragga, bomba, plena, soca) ning seda on mõjutanud elektrooniline tantsumuusika (tekno, house ja merengue hiphop ehk merenhouse).\n\nReggaeton'ile on iseloomulik trummirütm dem bow beat, mis algselt pärineb Shabba Ranksi samanimelisest laulust.\n\nReggaeton sisaldab tavaliselt hispaaniakeelset räppimist, laulutekstide sisuks on tänava- ja jõuguelu, probleemsed inimsuhted, vägivald, armastus ja seks. Reggaeton'i järgi tantsitakse väljakutsuvalt seksuaalse alatooniga perreo'd. Teiseks variandiks on sulam hiphopi-, disko- ja sambasammudest.\n\n2004. aastast sai reggeaton tuntuks ka Põhja-Ameerika ja Euroopa klubides, eeskätt tänu hittidele nagu N.O.R.E. \"Oye Mi Canto\", Daddy Yankee \"Gasolina\", Don Omari \"Pobre Diabla\" ja \"Dale Don Dale\", J Balvin \"Sin Compromiso\", Reykon \"La Santa\", Sedalaadi muusikat teevad veel artistid ja grupid nagu Plan B, Speedy, Don Chezina, Yandel, Master Joe, Mey Vidal, Baby Rasta Y Gringo, Polaco jt.\n\nReggaeton on muusikastiil, mis on tekkinud ja kuulsaks saanud Puerto Ricos, mille järgi see on ka nimetuse saanud. Paljud tuntumad reggaeton'i artistid on samuti pärit Puerto Ricost.\n", "id": "ekk_Latn_207321"}
{"text": "Mahé\n\nMahé on Seišellide suurim saar. Saarel asub riigi pealinn Victoria. Mahé kirdeosas asub Seišellide rahvusvaheline lennujaam.\n\nMahé asub Seišellide kirdeosas. Saare koordinaadid on . Mahé saare ranniku lähedal asub hulk väiksemaid saari, nende hulgas Sainte Anne, Moyenne, Longue, Eden, Cerf ja Anonyme põhjas ning Thérèse ja Conception läänes.\n\nMahé suuremad naabrid on Silhouette'i saar loodes umbes 25 km kaugusel ja Praslini saar kirdes umbes 40 km kaugusel. Umbes 50 km Mahést ida pool on Frégate'i saar ja umbes 120 km lõuna pool Platte'i saar.\n\nMahé saar on kagu-loode suunas väljavenitatud kujuga, rannajoon on liigendatud. Põhja-lõuna suunas on maksimaalne pikkus umbes 30 km ja ida-lääne suunas maksimaalne laius umbes 10 km. Saare pindala on 155 km². Saarel elab üle 80 protsendi Seišellide elanikest. Suurem osa inimestest elab saare põhja- ja idaosas. Mahé saar hõlmab Seišellide 25 ringkonnast 22.\n\nMahé sai nime Bertrand-François Mahé de La Bourdonnais' järgi, kes oli Prantsusmaa kindralkuberner Mauritiusel.\n\nSaare kõrgeim tipp on 905 meetri kõrgune Seychellois, mis asub Seychellois' rahvuspargis.\n\nMahél kasvab palju haruldasi endeemseid taimi, sealhulgas väljasuremisohus meduuspuu (Medusagyne oppositifolia), kohalik lihasööjataim ja mitu orhideeliiki.\n", "id": "ekk_Latn_207322"}
{"text": "Stalini preemiaga autasustatud teos\n\nStalini preemiaga autasustatud teos on NSV Liidus aastatel 1941–1954 Stalini preemia pälvinud kirjandusteos. Eesti NSV-s oli sellenimeline aastatel 1948–1956 Eesti Riikliku Kirjastuse poolt välja antud raamatusari, milles ilmusid Stalini preemiaga autasustatud teosed. Koos mitmeköiteliste teoste ja kordusväljaannetega ilmus sarjas kokku 84 raamatut.\n", "id": "ekk_Latn_207323"}
{"text": "Vladimir Reznitšenko\n\nVladimir Reznitšenko (venepäraselt Владимир Резниченко, saksapäraselt Wladimir Resnitschenko, inglispäraselt Vladimir Reznichenko; sündinud 27. juulil 1965 praeguses Almatõs Kasahstanis) on Nõukogude ja Saksa vehkleja (epee). Tema isa oli kuubalane ja ema oli venelane.\n\nReznitšenko sai 1988. aasta olümpiamängudel Sŏulis epee individuaalarvestuses 8. koha ja meeskondlikus arvestuses Nõukogude Liidu meeskonnas pronksmedali. Ta võitis 1992. aasta olümpiamängudel Barcelonas epee meeskondlikus arvestuses Saksa meeskonna koosseisus kuldmedali.\n\nReznitšenko elas 1984–1990 Eestis. Ta oli 1986. aastal Eesti NSV meister nii epee individuaal- kui ka meeskonnaarvestuses ja Eesti NSV 1986. aasta parima spordivõistkonna liige.\n\nReznitšenko elas 1990–1993 Saksamaal. Ta oli 1992. aastal Saksamaa meister epee individuaalarvestuses. Ta elab alates 1993. aastast vaheldumisi Saksamaal ja Venemaal (Moskvas).\n", "id": "ekk_Latn_207324"}
{"text": "Metaboliit\n\nMetaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.\n\nMetaboliite, mis mõjutavad keskkonna kaudu teisi organisme, nimetatakse eksometaboliitideks.\n", "id": "ekk_Latn_207325"}
{"text": "Aegviidu Kool\n\nAegviidu Kool on lasteaed-põhikool Aegviidus. Kool asub Aegviidus aadressil Pärna 1.\n\nÕpilaste arv on palju kõikunud; kõige enam on olnud 219 õpilast (1950. aastal), kui Aegviidus käisid koolis ka Jäneda õpilased. Aastal 2017 oli 59 õpilast.\n\nKoolis on ka muuseum, mille giidid on kooli õpilased.\n", "id": "ekk_Latn_207326"}
{"text": "Mullateke\n\nMullateke ehk mullagenees ehk pedogenees on biogeokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid. Oluline roll on orgaanilist ainet lagundavatel organismidel. Mulla kujunemises osalevad mitmed putukad ja nende vastsed, ussid (näiteks vihmauss), seened, protistid ja bakterid. Nende elutegevuse tagajärjel lagundatakse taimsed ja loomsed jäänused huumuseks. Viimane on keeruka ehitusega orgaaniliste ühendite kogum, mis on mullas kasvavatele taimedele sobivaks kasvukeskkonnaks. Seejuures ei suuda taimed huumuses leiduvaid keemilisi elemente enne omastada, kui mullabakterid on need anorgaanilisteks ühenditeks muundanud. Mullateket mõjutavateks peamisteks keskkonnateguriteks on kliima ja veerežiim, tekkimise koha geoloogiline ehitus (eriti lähtekivim), organismid ja inimtegevus.\n\nSõltuvalt sellest, missugused keskkonnategurid vastava maa-ala mullatekkes osalevad, eristatakse erinevaid mullatekketüüpe. Neist olulisimad on leostumine, kamardumine, leetumine, soostumine, lessiveerumine jt.\n", "id": "ekk_Latn_207327"}
{"text": "Francesco Damiani\n\nFrancesco Damiani (sündinud 5. oktoobril 1958 Bagnacavallo vallas Ravenna provintsis Emilia-Romagna maakonnas Itaalias) on Itaalia endine poksija.\n\nDamiani sai üliraskekaalus (üle 91 kg) 1984. aasta Los Angelese olümpiamängude poksivõistlustel hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale Tyrell Biggsile (USA). Ta osales raskekaalus (üle 81 kg) 1980. aasta Moskva olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Pjotr Zajevile (NSV Liit) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nDamiani sai üliraskekaalus (üle 91 kg) 3. maailmameistrivõistlustel (München, 1982) hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja maailmameistrile Tyrell Biggsile (USA). Ta võitis üliraskekaalus (üle 91 kg) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks 24. Euroopa meistrivõistlustel (Tampere, 1981) ning 25. Euroopa meistrivõistlustel (Varna, 1983).\n\nDamiani poksis jaanuarist 1985 kuni aprillini 1993 elukutselisena. Ta pidas kokku 32 kohtumist, millest võitis 30 (neist 24 nokaudiga) ja kaotas 2 (mõlemad nokaudiga) kohtumist. Ta on olnud elukutseliste eri poksiorganisatsioonide Euroopa ja maailmameister.\n", "id": "ekk_Latn_207328"}
{"text": "Nortriptüliin\n\nNortriptüliin (Nortriptylinum) on tritsükliline antidepressant, amitriptüliini demetüleeritud vorm.\n\nNortriptüliinil on üsna väljendunud aktiveeriv toime, mistõttu tema kasutamise näidustusteks on peamiselt depressioonid, mille korral prevaleerivateks sümptomiteks on pidurdus, apaatia ja väsimus.\n", "id": "ekk_Latn_207329"}
{"text": "Üllar Kerde\n\nÜllar Kerde (sündinud 1. aprillil 1954) on eesti korvpallitreener.\n\nTa on olnud Eesti korvpallikoondise ja mitme Korvpalli Meistriliiga klubi peatreener.\n\nTa on lõpetanud 1972. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1976. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi (kehakultuuriteaduskonnas).\n", "id": "ekk_Latn_207330"}
{"text": "Kategooria:Vana-Liivimaa inimesed\n\nSiin kategoorias on esitatud kõigist seisustest Vana-Liivimaa (praegused Eesti ja Läti) inimesed (13.–16. sajand). Olemas on ka kategooria \"Liivimaa inimesed\"\n", "id": "ekk_Latn_207331"}
{"text": "Kategooria:Liivimaa inimesed\n\nSiia kategooriasse kuuluvad kõigist seisustest Liivimaa inimesed (kuni seisuste kaotamiseni Eestis 1920. aastal). Olemas on ka kategooria \"Vana-Liivimaa inimesed\"\n", "id": "ekk_Latn_207332"}
{"text": "Narkoloogia\n\nNarkoloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb narkomaania etiopatogeneesi, ennetuse ja raviga. Tänapäeva mõistes kuuluvad narkoloogia valdkonda psüühikahäired, mis on RHK-10 järgi klassifitseeritud kui psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired.\n\nNarkoloogia kui eriala arendati välja Nõukogude Liidus.\n", "id": "ekk_Latn_207333"}
{"text": "Kategooria:Eestimaa inimesed\n\nSiia kategooriasse kuuluvad kõigist seisustest Eestimaa inimesed kuni seisuste kaotamiseni Eestis 1920. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207334"}
{"text": "Karl Tarvas\n\nKarl Tarvas (kuni 1940. aastani Karl Leonhard Johannes Treumann; 19. aprill 1885 Tallinn – 26. detsember 1975 Tallinn) oli eesti arhitekt.\n", "id": "ekk_Latn_207335"}
{"text": "Kategooria:Saaremaa inimesed\n\nSiin kategoorias on esitatud kõigist seisustest Saaremaa inimesed (kuni 20. sajandi alguseni)\n", "id": "ekk_Latn_207336"}
{"text": "Henn-Jüri Uibopuu\n\nHenn-Jüri Uibopuu (11. oktoober 1929 Tartu – 21. oktoober 2012) oli eesti päritolu austria õigusteadlane, Salzburgi ülikooli audoktor, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.\n\nHenn-Jüri Uibopuu sündis Tartus. 1946. aastal lõpetas ta Saksamaal Hildburghausenis keskkooli, õppis aastatel 1964–1968 Grazi Ülikoolis (Austria) õigusteadust ja vene keelt ning sai 1968. aastal doktorikraadi.\n\n1969. aastast töötas Henn-Jüri Uibopuu Salzburgi Ülikoolis, algul assistendi ja hiljem õppejõuna. 1974. aastal habiliteeriti ta rahvusvahelise ja nõukogude riigiõiguse alal ning 1977. aastal sai temast rahvusvahelise ja võrdleva riigiõiguse erakorraline professor. Aastatel 1977–1995 töötas Henn-Jüri Uibopuu Salzburgi Ülikooli Rahvusvahelise ja Võrdleva Avaliku Õiguse Instituudi osakonnajuhatajana. 1995. aastast oli ta Salzburgi Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise ja võrdleva õiguse auprofessor.\n\nHenn-Jüri Uibopuu on trükis avaldanud üle 150 teadustöö (5 monograafiat) rahvusvahelise õiguse, inimõiguste, põgenike õiguste, lepinguõiguse ja võrdleva riigiõiguse alalt. Ta on olnud Eesti Vabariigi Presidendi nõuandja õigusloome alal ning Vabariigi Valitsuse põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni liige.\n\n1995. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks õigusteaduse alal.\n\n1992. aastast täitis Henn-Jüri Uibopuu Eesti Vabariigi aukonsuli kohuseid Austrias ning oli surmani aupeakonsul Salzburgis.\n", "id": "ekk_Latn_207337"}
{"text": "Demetülatsioon\n\nDemetülatsioon on keemiline protsess, mille tulemusena keemilisest ühendist eraldatakse metüülrühm – CH₃.\n\nDemetüleerimist katalüüsib sageli mõni tsütokroomi P450 isoensüümidest. Näiteks amitriptüliini demetüleerimisel osalevad tsütkroom P450 isoensüümid CYP2C19 ja CYP3A.\n", "id": "ekk_Latn_207338"}
{"text": "Orogenees\n\nOrogenees ehk mäeteke on protsesside kogum, mis viib maakoore paksenemise ning mäestike tekkeni.\n\nOrogenees tekib survepingete tõttu maakoores. Selle põhjuseks on laamade kokkupõrked. Näiteks India ja Euraasia mandrilise maakoorega laamade kokkupõrge on tekitanud Himaalaja mäestiku.\n", "id": "ekk_Latn_207339"}
{"text": "Hüdroksülatsioon\n\nHüdroksülatsioon on keemiline protsess, mille tulemusena keemilisele ühendile liidetakse juurde hüdroksüülrühm – OH. Hüdroksüleerimist katalüüsitakse sageli ensüümide poolt, mida kutsutakse hüdroksülaasideks.\n", "id": "ekk_Latn_207340"}
{"text": "Karl Nieberg\n\nKarl Nieberg (18. veebruar 1849 Rakvere – ?) oli eesti jurist.\n\nÕppis 1870–1876 (cand. jur.) Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.\n\n1876–1877 Pärnu foogtikohtu sekretäri abi 1879–1883 saksa keele õpetaja Saraatovi tütarlastegümnaasiumis. 1883–1885 advokaat Tallinnas. Viru-Järva meeskohtu sekretär (Auscultant?). 1885– Kuressaare sündik. 1891–1926 notar Haapsalus.\n", "id": "ekk_Latn_207341"}
{"text": "Uus Eesti\n\nUus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht. Ajaleht toetas president Konstantin Pätsi ning Eesti valitsuse poliitilist joont.\n\nAjaleht Uus Eesti ilmus 18. septembrist 1935 kuni 21. juunini 1940.\n\nAjalehe peatoimetajad olid Artur Tupits (1935–1937), Hugo Kukke ja Ants Oidermaa (1937–1939).\n\nKaastööliste hulka kuulusid teise hulgas Johannes Aavik, metropoliit Aleksander, Hans Alver, Oskar Angelus, Linda Eenpalu, August Gailit, Artur Grönberg, Mihkel Hansen, Jüri Jaakson, Juhan Jaik, Jaan Järve, Oskar Kask, Tõnis Kint, Johannes Klesment, Paul Kogerman, Hanno Kompus, Heinrich Lauri, Hans Leesment, Eugen Maddisoo, Mait Metsanurk, Elmar Muuk, Ants Piip, Jaan Roos, Oskar Rütli, Karl Schlossmann, Jaan Soots, Friedebert Tuglas, Aleksander Tõnisson, Marie Under, Anton Uesson, Aleksander Veiderma, Värdi Velner, Henrik Visnapuu ja Paul Öpik\n\nAjalehe esimeses numbris hakkas ilmuma Albert Kivika romaan \"Nimed marmortahvlil\".\n\nPärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt juunis 1940 lõpetas Uus Eesti ilmumise. Selle asemel hakkasid stalinlikud võimud välja andma kommunistliku partei häälekandjat Rahva Hääl.\n", "id": "ekk_Latn_207342"}
{"text": "Samuel Greigh\n\nSamuel Greigh (Venemaal tuntud kui Samuil Karlovitš, vene keeles Самуил Карлович Грейг) (30. november 1736 Inverkeithing, Šotimaa – 15. (ukj 26. oktoober) 1788 Tallinn) oli šoti mereväeohvitser Venemaa keisririigi teenistuses.\n", "id": "ekk_Latn_207343"}
{"text": "Glükuroonhape\n\nGlükuroonhape on karboksüülhape.\n\nGlükuroonhappe valem on C₆H₁₀O₇. Glükuroonhappe anioon C₆H₉O₇ on glükuronaatioon. Glükuroonhappe sooli ja estreid nimetatakse glükuronaatideks.\n\nPaljud keemilised ühendid seostuvad metabolismi käigus glükuroonhappega. Selle käigus tekivad glükuroonhappe derivaadid – glükuroniidid. Niisugust seostumise protsessi nimetatakse glükuronisatsiooniks.\n\nGlükuroonhape lahustub vees väga hästi. Ka glükuroniidid lahustvad vees märksa paremini kui glükuroonhapet mitte sisaldavad derivaadid, millest nad on sünteesitud. Loomad, sealhulgas inimesed, kasutavad glükuronisatsiooni tüüpiliselt selleks, et muuta jääkained paremini vees lahustuvaks ja seejärel koos uriiniga organismist eemaldada.\n\nHormoonid võivad samuti glükuronisaaruda, et võimaldada nende lihtsamat transporti organismis. Farmakoloogid glükuroniseerivad vahel ravimeid, et need tõhusamalt jõuaksid suure hulga organiteni kehas.\n", "id": "ekk_Latn_207344"}
{"text": "Glükuronisatsioon\n\nGlükuronisatsioon on keemiline protsess, mille käigus glükuroonhape seostub O-glükosiidse sideme kaudu mitmesuguste keemiliste ühenditega nagu ravimid, hormoonid, mürgid. Selle tulemusena moodustunud glükuroniidid on tunduvalt paremini vesilahustuvad kui algsed ühendid. Sellised glükuroniidid eemaldatakse organismist uriiniga.\n\nGlükuronisatsioon toimub peamiselt maksas, kuigi seda protsessi katalüüsivat ensüümi – UDP-glükuronüültransferaasi – leidub ka teistes organites, nagu südames, neerudes, põrnas, tüümuses.\n", "id": "ekk_Latn_207345"}
{"text": "Österdalälven\n\nÖsterdalälven on jõgi Euroopas. Algab Skandinaavia mägedest. Voolab valdavalt lõunasse ja kakku. Läbib järvi, sealhulgas Siljani. Ühinedes Västerdalälveniga, moodustab Dalälveni.\n", "id": "ekk_Latn_207346"}
{"text": "Kalamõti laht\n\nKalamõti laht (venepäraselt Kalamiti laht) on laht Krimmi poolsaare läänekaldal. Laius u. 40 km, ulatub maasse u. 13 km. Sügavus kuni 30 m. Lahe rannikul asub Jevpatorija linn.\n", "id": "ekk_Latn_207347"}
{"text": "Arnøya\n\nArnøya (põhjasaami Árdni) on saar Norra meres. Pindala 276 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 1168 meetrit (Arnøyahogda mägi). Kuulub Norra Skjervøy valda.\n", "id": "ekk_Latn_207348"}
{"text": "Keermikvetikas\n\nKeermikvetikas (Spirogyra) on perekond rohevetikaid, kuhu arvatakse umbes 400 liiki.\n\nKeermikvetikale on iseloomulik ühe raku sees paiknevad spiraalsed kloroplastide kogumikud. Ühe raku laius on 10...100 μm, pikkus kuni mõned sentimeetrid.\n\nPerekonda leidub tavaliselt magevees.\n", "id": "ekk_Latn_207349"}
{"text": "Karolingide renessanss\n\nKarolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase.\n\nAntiikaeg võeti küll eeskujuks, kuid rohkem vaimuelu arengut soodustava tingimusena.\n\nEesmärk oli saavutada teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Karl Suur koondas enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Aachenis.\n\nKujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises ja teaduse õpetamises. Hakati taas tootma kohalikke münte, Karl Suure rahareform kehtestas uue vääringu kogu Frangi riigis. Samuti tulid kasutusele uued põllutööriistad. Karolingide renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Võeti kasutusele uus kirjavorm: Karolingide minuskel.\n", "id": "ekk_Latn_207350"}
{"text": "Karolingid\n\nKarolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.\n\nDünastiad said Karolingide nime suguvõsa kuulsaima esindaja Karl Suure järgi, kellest põlvnesid hilisemad Karolingide valitsejad.\n\nAlates majordoomus Pippin Keskmisest ehk Pippin II-st (687–714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karl Martell (714–741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Frangi riigi jaotamist Verduni lepinguga 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal (Ida-Frangi riigis) väljasuremiseni aastal 911 ja Prantsusmaal (Lääne-Frangi riigis) kahe katkestusega kuni dünastiavahetuseni Kapetingide võimule tulekuga 987. Alam-Lotringi hertsogiriigis valitses 11. sajandi alguseni Lääne-Frangi Karolingide kõrvalharu. Sellega suri Karolingide suguvõsa meesliinis välja (kui arvestada ainult pärimisõiguslikke abielust sündinud poegi). Karolingide valitsejate troonikõlbmatuid abieluväliseid lapsi ja Karl Suure naisliinis järeltulijaid oli siiski arvukalt.\n", "id": "ekk_Latn_207351"}
{"text": "Taimerakk\n\nTaimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.\n", "id": "ekk_Latn_207352"}
{"text": "SAABO\n\nSAABO on Saabi tehases 1964–1968 toodetud haagissuvila.\n\nSAABO-t toodeti Ljungas Norrköpingi lähedal. Projekti käivitasid Bo Bjernekull Ljunga tehasest ja Birger Lindberg Linköpingi SAABist.\n\nAmetlikult tegeldi militaarprojektiga, kuid selle varjus töötati välja hoopis haagissuvila. Tegemist oli tegelikult kopterite koosteosakonnaga, kus koostati koptereid Prantsuse firmale. Idee oli leida osakonnale rakendus pärast esialgse töö lõppemist.\n\nEsimene prototüüp tehti Fisksätra paaditehases ja eeltootmise prototüübid Marieholms Brukis. Algul toodeti SAABO-t ilma piduriteta, kuid need lisati peagi. Eesmärk oli teha võimalikult kerge haagissuvila, sest see oli mõeldud autodele, millel oli ainult 25–38 hj (kahetaktiline SAAB 96). Samuti soosisid tolle aja Rootsi seadused kergeid haagiseid ega piiranud nende liikumiskiirust, kui need kaalusid piisavalt vähe.\n\nVaatamata väikestele mõõtmetele projekteeriti SAABO nii, et sinna mahub neljaliikmeline pere. Viies inimene saab ööbida lisanariga. Varustuses on kaks diivanit, laud, kaks riidekappi, kahene gaasipliit, kraanikauss ja radiaator. Ruumi saab suurendada kaasasoleva telgiga. Haagissuvila kütmiseks ja toidu valmistamiseks kasutatakse gaasi.\n\nKere on ehitatud kahest klaaskiust poolkestast ja on isoleeritud lainepapiga. SAABO eripäraks on suur taga- ja esiklaas, mis võimaldavad haagisest otse läbi vaadata, kui kasutada auto sisemist tahavaatepeeglit.\n\nSAABOsid toodeti arvatavalt kuni 438 eksemplari. Neist alla poole on säilinud.\n\n2009. aasta kevadel oli SAABO-sid autoregistrites arvel Rootsis 121, Eestis 1, Soomes vähemalt 1 ja kontrollimata andmetel Suurbritannias 1. Lisaks on SAABO-sid kasutusel USA-s, Taanis ja võib-olla veel kuskil.\n", "id": "ekk_Latn_207353"}
{"text": "Lea Larin\n\nLea Larin (sündinud 16. veebruaril 1967) on eesti ajakirjanik, Eesti Päevalehe peatoimetaja 2006–2011.\n\nLarin on lõpetanud Tallinna 44. Keskkooli, Tartu Ülikooli bioloogia eriala ja Eesti Diplomaatide kooli.\n\nLarin on töötanud ajalehtedes Post ja Eesti Ekspress reporteri ja toimetajana, noorteajakirja X peatoimetajana ja internetiportaali Mega peatoimetajana.\n\nAlates 2001. aastast töötas ta Eesti Päevalehes. 2. augustil 2006 valis Eesti Päevalehe nõukogu Lea Larini lehe peatoimetajaks ja juhatuse liikmeks. Aprillis 2011 kutsuti ta Eesti Päevalehe juhatusest tagasi ja vabastati peatoimetaja ametist.\n\nAlates 2013. aasta augustist on Lea Larin kultuurilehe Sirp tegevtoimetaja. Edasise töö käigus on ta võtnud üle ka teadustoimetaja kohustused.\n", "id": "ekk_Latn_207354"}
{"text": "Priit Vesilind\n\nPriit Juho Vesilind (4. jaanuar 1943 Tallinn – 3. november 2023) oli eesti ja ameerika ajakirjanik ja fotograaf.\n\nPriit Vesilind lahkus 1944. aastal koos perega Eestist, elas seejärel Saksamaal Geislingeni laagris ning alates 1949. aastast elas Ameerika Ühendriikides.\n\nTa lõpetas 1964. aastal Colgate'i ülikooli inglise kirjanduse erialal ning 1972. aastal Syracuse'i ülikooli ajakirjandusliku fotograafia alal.\n\nAastatel 1973–2002 töötas Priit Vesilind ajakirjas National Geographic, algul fotoallkirjade koostajana, hiljem erikorrespondendina. Temalt on ajakirjas ilmunud 35 artiklit.\n\nViimati tegutses ta vabakutselise publitsistina.\n", "id": "ekk_Latn_207355"}
{"text": "Saunakivi\n\nSaunakivi ehk Kakukivi on hiidrahn Harju maakonnas Kuusalu vallas Juminda poolsaarel. Saunakivi on Rehessaare rändrahnu üks paralleelnimedest; asub Järva maakonnas Albu vallas. Saunakivi on rändrahn Rammu saarel. ...\n", "id": "ekk_Latn_207356"}
{"text": "Traktor\n\nTraktor on mootori jõul liikuv veok, mida kasutatakse peamiselt haake- või rippmasinatega töötamiseks ja lasti transportimiseks. Traktorid on kasutuses mitmesugustes valdkondades ja rakendustes nagu näiteks põllumajandus, metsandus, ehitus ja heakorratööd.\n", "id": "ekk_Latn_207357"}
{"text": "Aavo Reinfeldt\n\nAavo A. Reinfeldt (sündinud 1956) on eesti päritolu Ameerika Ühendriikide majandustegelane.\n\nAavo Reinfeldti isa Karl Reinfeldt põgenes Eestist Teise maailmasõja lõpus.\n\nAavo Reinfeldt õppis aastail 1968–1972 Bridgeton High Schoolis, New Jersey osariigis .\n\nTöötanud pikka aega pangandussüsteemis, 1997. aastal auhinnati silmapaistvate tulemuste eest Summit Pangas töötamise ajal. Aastal 2009 on ta Ameerika Ühendriikides New Jersey osariigis Ühendriikide ühe suurima panga PNC Bank Corp äripanganduse juht.\n", "id": "ekk_Latn_207358"}
{"text": "Newsweek\n\nNewsweek on alates 1933. aastast Ameerika Ühendriikides ilmuv uudisteajakiri.\n\nNewsweek ilmub korra nädalas. Seda levitatakse ka väljaspool Ameerika Ühendriike – kokku on Newsweekil neli ingliskeelset ja üksteist muudes keeltes regionaalset väljaannet. Eestis on müügil ajakirja ingliskeelne Euroopa väljaanne Newsweek Europe, varem müüdi ka venekeelset väljaannet Russki Newsweek.\n\nAastatel 1961–2010 andis ajakirja välja meediakontsern The Washington Post Company. Augustis 2010 müüdi rahalistesse raskustesse sattunud väljaanne 1 USA dollari eest 91-aastasele ärimehele Sidney Harmanile, kes võttis koos ostuga üle 71 miljoni USA dollari väärtuses Newsweeki rahalisi kohustusi.\n\nAmeerika väljaannet toimetas alates 2006. aastast Jon Meacham, regionaalsete väljaannete aluseks olevat rahvusvahelist versiooni Newsweek International alates 2000. aastast Fareed Zakaria. Mõlemad teatasid pärast omanikuvahetust 2010. aastal ametist lahkumisest. Fareed Zakaria kirjutas oma viimase juhtkirja peatoimetajana ajakirja 4. oktoobri numbris.\n\nNovembris 2010 ühines Newsweek veebiväljaandega The Daily Beast ning kahe väljaande haldamiseks moodustati valdusfirma The Newsweek Daily Beast Company. Mõlema väljaande peatoimetajaks sai seni The Daily Beasti toimetanud Tina Brown.\n\nAjakirja tiraaž langes 21. sajandi alguses tugevalt – kui 2003. aastal oli ühe numbri eksemplaride arv 2 700 000 ja koos regionaalsete väljaannetega üle 4 000 000, siis 2010. aastaks oli see langenud umbes 1 500 000 eksemplarini. Vaatamata tiraaži vähenemisele oli Newsweek Ameerika Ühendriikides müügiarvult teine ajakiri oma põhikonkurendi Time'i järel.\n\nKahanevad müüginumbrid sundisid Newsweeki oktoobris 2012 võtma vastu otsuse ajakirja paberväljaanne alates 31. detsembrist 2012 sulgeda ja piirduda edaspidi ainult digitaalse väljaandega. Euroopas jätkas AG Castillo Media omanikfirmalt saadud litsentsi alusel trükiväljaande avaldamist ka pärast seda kuupäeva.\n\n3. augustil 2013 vahetas Newsweek taas omanikku – väljaande omandas ettevõte IBT Media, tehingu tingimusi osapooled ei avalikustanud. Tehing puudutas ainult Newsweeki, kuid mitte sellega samasse gruppi kuulunud väljaannet The Daily Beast. 7. märtsil 2014 hakkas Newsweek ilmuma taas paberväljaandena ka Ameerika Ühendriikides.\n\nAjakirja uus peatoimetaja on alates septembrist 2013 Jim Impoco.\n", "id": "ekk_Latn_207359"}
{"text": "Reason (ajakiri)\n\nReason on alates 1968. aastast Ameerika Ühendriikides ilmuv poliitikaajakiri, mida annab välja Los Angeleses baseeruv libertaarne mõttekoda Reason Foundation. Ajakirja deviis on \"Free Minds and Free Markets\".\n\nAjakiri ilmub sagedusega 11 numbrit aastas. Selle tiraaž on umbes 70 000 eksemplari. Ajakirja Reason peatoimetajaks on alates 2008. aastast Matt Welch.\n\nReason on mõjukaim ja suurima tiraažiga libertaarne trükiväljaanne. Ajakirjaga on seotud ka lühidokumentaalfilme ja videoprogramme tootev ning avaldav veebileht Reason TV.\n", "id": "ekk_Latn_207360"}
{"text": "Reason\n\nReason (inglise 'mõistus') on mitme asja nimi.\n\nReason, USA ajakiri Reason, muusikatarkvarapakett \"Reason\", Melanie C album\n", "id": "ekk_Latn_207361"}
{"text": "Naeris\n\nNaeris (Brassica rapa rapa) on Vahemere maadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim.\n", "id": "ekk_Latn_207362"}
{"text": "Meduuspuu\n\nMeduuspuu (Medusagyne oppositifolia) on igihaljas puittaim, meduuspuuliste sugukonna ja meduuspuu perekonna ainuke liik. Mõnikord arvatakse meduuspuu perekond linnusilmapuuliste (Ochnaceae) sugukonda.\n\nMeduuspuu on endeemne taim, mis kasvab ainult Seišellidel Mahé saarel. Ta kuulub kriitilises seisundis liikide hulka.\n\nMeduuspuud peeti väljasurnuks, kuni 1970. aastatel leiti saarelt üksikud isendid.\n\nMeduuspuu on väike puu või põõsas. Vastakuti kinnituvad lehed on nahkjad ja harvade ümarate sakkidega. Väikesed õied on radiaalsümmeetrilised, ebameeldiva lõhnaga. Õite värvus varieerub valgest punaseni.\n\nMeduuspuu vili on kupar. Seemned on tiibadega.\n", "id": "ekk_Latn_207363"}
{"text": "Kaalikas\n\nKaalikas (Brassica napus ssp. napobrassica) on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel.\n", "id": "ekk_Latn_207364"}
{"text": "Mihhail Aleksandrovitš\n\nMihhail II (suurvürst Mihhail Aleksandrovitš, 22. november/5. detsember 1878 Tsarskoje Selo – 12. juuni 1918 Perm) oli Venemaa keiser 2./15. märtsist kuni 3./16. märtsini 1917.\n\nTa oli Aleksander III poeg ja Nikolai II noorem vend.\n", "id": "ekk_Latn_207365"}
{"text": "Mandri tuum\n\nMandri tuumaks nimetatakse mandrilise maakoore väga vana osa, millega on hiljem liitunud nooremad mandriosad.\n\nMandri tuum on enamasti tektooniliselt stabiilne ning sageli suhteliselt tasase reljeefiga. Sarnase tähendusega on ka termin \"kraaton\", kuid kraatoniteks nimetatakse ka alasid, mis on tervikuna liiga noored, et neid saaks nimetada mandri tuumaks. Mandri tuumad on kraatonite vanimad osad. Mandri tuumadelt on leitud Maa kõige vanemad kivimid ja mineraalid. Mandrite tuumadeks võib pidada näiteks Austraalia lääneosa, suurt osa Kanadast ja Karjalat. Nende maakooreosade vanus võib ulatuda nelja miljardi aastani.\n\nMandri tuumaga liitunud värskemad mandrilise maakoore osad on sageli mägisema reljeefiga (liitumine ise tekitabki mägesid). Näiteks Austraalia idaosa ja Ameerika lääneosa on uuemad mandriosad, mis on liidetud vanemate osade külge. Ka mandrite tuumade kohal kõrgusid kunagi mäed, kuid tänaseks on nad maha kulutatud ning sageli paljanduvad maapinnal kõrge astme moondekivimid, mis tekkisid mitmekümne kilomeetri sügavusel maakoores.\n", "id": "ekk_Latn_207366"}
{"text": "Porgand\n\nPorgand ehk aedporgand ehk söögiporgand (ka kultuurporgand) (Daucus carota sativus, Daucus sativus) on sarikaliste sugukonda porgandi perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim.\n\nEestis peetakse söögiporgandit tähtsaks köögiviljaks.\n", "id": "ekk_Latn_207367"}
{"text": "Tuum\n\nTuum on millegi keskne osa.\n\nHomomorfismi tuum on matemaatikas üldjuhul kongruents (ekvivalentsiseos) lähtealgebras, mille korral ekvivalentseteks loetakse elemendid, millel on sama kujutis. Mõnikord nimetatakse tuumaks eriliseks elemendiks (nullelemendiks või ühikelemendiks) kujutatavate elementide hulka lähtealgebras. Tuum on kirjastus. Aatomituum Maa tuum Mandri tuum Pähklituum Rakutuum Informaatikas nimetatakse tuumaks kernelit.\n\n\"Tuum\" on 2003. aasta ulmepõnevusfilm, režissöör Jon Amiel.\n\nTuum on hariliku toominga rahvapärane nimetus.\n\nTuum\n\nTuum on peaaju valgeaines paiknev hallaine kogum; Tuum on seljaaju hallaines paiknevate närvirakkude kogumik;\n", "id": "ekk_Latn_207368"}
{"text": "Karl Kark\n\nKarl Kark (3. jaanuar 1883 (vkj 22. detsember 1882) Hellenurme vald, Tartumaa – 1. detsember 1924 Tallinn) oli eesti insener, Friedrich Akeli valitsuse teedeminister.\n", "id": "ekk_Latn_207369"}
{"text": "Carl Wilhelm Freundlich\n\nCarl Wilhelm Freundlich (24. veebruar (12. veebruar vkj) 1803 Kuressaare – 21. jaanuar (9. jaanuar vkj) 1872) oli eesti kirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_207370"}
{"text": "Hans Leoke\n\nHans Leoke (27. detsember 1852/8. jaanuar 1853 Vana-Võidu vald, Viljandimaa – 16. august 1919 Viljandi) oli eesti kirjastaja ja raamatukaupmees.\n", "id": "ekk_Latn_207371"}
{"text": "Metsatüpoloogia\n\nMetsatüpoloogia on metsateaduse haru, mis tegeleb eri metsaüksuste tüpiseerimisega ehk liigitamisega. Metsatüpoloogia rühmitamise põhiüksuseks loetakse metsatüüpi. Temast suuremad üksused on (metsa)tüübirühm ja (metsa)tüübiklass.\n", "id": "ekk_Latn_207372"}
{"text": "Jaan Toomik\n\nJaan Toomik (sündinud 2. oktoobril 1961 Tartus) on videokunstnik, maalija ja filmitegija.\n\nAlates 1980. aastate lõpust on Jaan Toomik Eesti kunstimaailmas tähelepanu pälvinud maalijana ja alates 1990. aastate algusest installatsiooni- ja videokunstnikuna. Kriitikud nimetavad teda tihti rahvusvaheliselt tuntuimaks Eesti nüüdiskunstnikuks, viidates eelkõige tema paljukiidetud videoteostele (nt \"Isa ja poeg\", 1998).\n\nTa on osalenud sellistel suurnäitustel nagu São Paulo biennaal (1994), \"ARS '95\" (1995), Manifesta 1 (1996), rahvusvaheline Veneetsia biennaal (1997; 2003), Berliini 4. nüüdiskunsti biennaal (2006) jne. Teda esindab rahvusvaheliselt Temnikova ja Kasela galerii.\n\nJaan Toomik elab ja töötab Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_207373"}
{"text": "Vikiülikool\n\nVikiülikool (inglise keeles Wikiversity) on vaba ja avatud veebipõhine õpikeskkond, üks Wikimedia Foundationi projekte.\n\nIngliskeelne Wikiversity avati 15. augustil 2006, eestikeelne Vikiülikool avati 24. mail 2008.\n", "id": "ekk_Latn_207374"}
{"text": "Marko Kristal\n\nMarko Kristal (sündinud 2. juunil 1973 Tallinnas) on endine Eesti jalgpallur.\n\nPõhiliselt poolkaitsjana tegutsenud Kristal mängis aastail 1992–2005 Eesti koondises 143 kohtumist, jäädes selles arvestuses alla vaid Martin Reimile ja Konstantin Vassiljevile. 2005. aasta aprillis Norra vastu lõppenud koondisekarjääri jooksul lõi üheksa väravat. 2001. aasta 28. märtsil sai temast noorim sada korda koondises mänginud eurooplane.\n\nKristal mängis kodumaal valdavalt FC Floras, kus ta oli aastail 1989–1999 ja 2001–2004. Nende kahe perioodi vahele mahuvad välislepingud IF Elfsborgi ja FC Lahtiga.\n\nPärast mängijakarjääri lõppu 2009. aastal on Kristal töötanud treenerina.\n", "id": "ekk_Latn_207375"}
{"text": "Segapuistu\n\nSegapuistuks ehk segametsaks nimetatakse metsanduses eri liiki puudega puistut.\n\nSegapuistul on puhtpuistu ees mitmeid eeliseid, näiteks kasutatakse optimaalsemalt mulla viljakust ja valgust, mille tulemuseks on ligi 20% rohkem puitu, samuti säilib segapuistus paremini mulla viljakus. Segapuistu saab vähem kahjustusi ilmastikutingimuste, putukate, seente jm toimel. Ka levivad metsatulekahjud segapuistutes reeglina aeglasemalt. Segapuistud on üldiselt ka liigirikkamad ja toimivad seetõttu paremini elurikkuse säilitamisel.\n\nSegapuistu puuduseks on keerulisem majandamine. Segapuistu rajamisel võib olla vaja soetada erinevat metsakultiveerimismaterjali ning arvestada kultiveerimisel seguliikide iseärasustega. Puuliikidel võivad olla erinevad küpsusvanused, mis raskendab raiete kavandamist ja teostamist. Ka tuleb segapuistus langilt rohkem erinevaid metsamaterjali sorte, mis komplitseerib logistikat. Segapuistus võivad ilmneda ka bioloogilised kokkusobimatuse probleemid, mis võivad puistu tootlikkust vähendada. Näiteks arukask segus männiga piitsutab oma okstega lähedal kasvavate mändide võrseid, mistõttu need kuivavad ja puistu täius langeb (puistu hõreneb). Samuti ei sobi männiga segus kasvama haab, sest haab on männi-pigirooste vaheperemees. Mõnedes kasvukohatüüpides on Eesti oludes segapuistut väga raske rajada, nt rabas ja kuivas nõmmemetsas ei ole erilisi alternatiive puhtmännikutele.\n", "id": "ekk_Latn_207376"}
{"text": "Segametsavöönd\n\nSegametsavöönd ehk segametsade vöönd ehk hemiboreaalne vöönd ehk boreonemoraalne vöönd on Maa taimkattevöönd. Segametsavööndile, nagu nimigi vihjab, on omane okaspuude (peamiselt kuuse ja männi) ja laialehise lehtmetsa koosesinemine.\n\nSõltuvalt geobotaanilisest klassifikatsioonist võidakse segametsavööndit käsitleda ka okasmetsa- ja lehtmetsavööndi vahevööndina.\n\nEesti asub segametsavööndi põhjapiiril.\n", "id": "ekk_Latn_207377"}
{"text": "Alexander Os\n\nAlexander Os (sündinud 21. jaanuaril 1980 Fauskes) on Norra laskesuusataja.\n\n2000 tuli ta juunioride maailmameistrivõistlustel Austrias Hochfilzenis sprindis 27. ja jälitussõidus 23. kohale.\n\nEsimene läbilöök täiskasvanute seas tuli 2002. aastal Euroopa karikavõistluste etapil Windischgarsten-Rosenaus, kus ta jõudis jälitussõidus 2. kohale. 2003 saavutas ta Norras Geilos EK-etapil sprindis 2. koha ja Ridnaun-Val Ridannas sprindis 3. koha. Sel aastal tuli ka Euroopa meistrivõistluste hõbemedal Itaaliast Forni Avoltrist jälitussõidust.\n\n2005 oli Os maailma karikasarjas 148 punktiga 34. kohal. Individuaalne kõrgeim koht oli 7.\n\n2006 tuli Os Langdorf-Arbersees Euroopa meistriks eraldistardist sõidus. Lisandus meeskondlik pronksmedal koos Håkon Anderseni, Hans Martin Gjedremi ja Jon Kristian Svalandiga. MK-sarjas oli ta 92 punktiga 40. kohal.\n\n2007 võitis Os Bulgaarias Banskos meeskondliku EM-hõbeda koos Hans martin Gjedremi, Magne Thorleiv Rønningi ja Egil Gjellandiga. Samal aastal tuli ta Itaalias Torinos EK-etapil eraldistardis sõidust kolmandaks. Sel aastal saabus esimene edu maailma karikasarjas: Soomes Lahtis võitis ta sprindis teise koha ja Hochfilzenis meeskondliku esikoha koos Emil Hegle Svendseni, Halvard Hanevoldi ja Ole Einar Bjørndaleniga. MK-sarjas oli ta 144 punktiga 34.\n\n2008 tuli Os MK-sarjas neli korda esikolmikusse: Saksamaal Oberhofis võitis ta meeskondlikult koos Svendseni, Hanevoldi ja Bjørndaleniga, Lõuna-Koreas Pyeongchangis oli jälitussõidus kolmas, Rootsis Östersundis eraldistardist sõidus teine ja Hochfilzenis sprindis kolmas. MK-sarjas oli ta 259 punktiga 24.\n\nOs debüteeris täiskasvanute tippvõistlustel 2008. aasta maailmameistrivõistlustel Östersundis, kus ta sai 20 km eraldistardist sõidus 41. koha.\n\n2009. aasta MM-il Pyeongchangis sai ta 10 km sprindis neljanda koha, kui kolm esimest kohta hõivasid koondisekaaslased Ole Einar Bjørndalen, Lars Berger ja Halvard Hanevold. 12,5 km jälitussõidus sai Os pronksmedali. MK-sarjas oli ta sel aastal 580 punktiga 13.\n\n2010 oli Os MK-sarjas 414 punktiga 19. Hooaja suurim saavutus oli 3. koht Sloveenias Pokljukas toimunud eraldistardiga MK-etapil.\n", "id": "ekk_Latn_207378"}
{"text": "Christoph Stephan\n\nChristoph Stephan (sündinud 12. jaanuaril 1986 Rudolstadtis, endises Saksa DV) on Saksamaa laskesuusataja.\n\nStephan saavutas 2006. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel teatesõidus pronksmedali. 2007. aastal tuli ta juunioride MM-il maailmameistriks jälitussõidus ja teatesõidus. Esimesel täiskasvanute võistlustel 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Pyeongchangis sai ta 20 km eraldistardist sõidus hõbemedali. Ta eksis lasketiirus korra esimeses laskmispaigas ja kaotas kuldmedali võitnud Ole Einar Bjørndalenile 14,1 sekundiga.\n\nStephan võistles maailma karikasarjas esimest korda 2005/2006 hooajal Kontiolahtis. Esimese poodiumikoha ja samas ka kohe võidu sai ta Anterselva etapil 25. jaanuaril 2009 15 km ühisstardiga sõidus.\n", "id": "ekk_Latn_207379"}
{"text": "Hendrik Suuder\n\nHendrik Suuder (vene keeles Хенрик Яанович Суудер; 4. aprill 1883 Tõrva, Viljandimaa – 6. november 1919 Irkutsk, Venemaa) oli Eesti ja Nõukogude Liidu poliitik ning parteitegelane.\n\nHendrik Suuder alustas poliitilist tegevust bolševike ajalehe Kiir kaastöölisena aastatel 1912–1914, 1913. aastal astus ta VSDTP-sse.\n\nHendrik Suuder oli aastatel 1914–1915 VSDT(b)P Tallinna komitee liige, alates 1914. aastast viibis ta Peterburis ning 1915. aastal ta vangistati. Asumisel oli Hendrik Suuder Irkutski kubermangus aastatel 1915–1917.\n\n1917. aastal oli ta VSDTP Eestimaa büroo liige, oktoobris 1917 oli Tartu Tööliste ja Saadikute Nõukogu esimees ja Tartu Sõja-Revolutsioonikomitee liige.\n\nAastatel 1918–1920 viibis Hendrik Suuder Venemaal, 1919. aasta juunist kuni oktoobrini oli ta VK(b)P Irkutski oblastikomitee esimees ning organiseeris koos endise Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehe Arnold Neibutiga admiral Aleksandr Koltšaki vastast bolševike võitlust Siberis ja Irkutski oblastis. Seal aga Hendrik Suuder vangistati ja ta suri 1919. aastal Irkutski vanglas.\n", "id": "ekk_Latn_207380"}
{"text": "Kristen Viikmäe\n\nKristen Viikmäe (sündinud 10. veebruaril 1979 Tallinnas) on Eesti jalgpallur (ründaja), kes mängis Eesti Meistriliiga klubis JK Nõmme Kalju kuni 2011/2012 hooaja lõpuni.\n", "id": "ekk_Latn_207381"}
{"text": "Sergei Terehhov\n\nSergei Terehhov (sündinud 18. aprillil 1975 Pärnus) on Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (ääremängija).\n\nTa on pidanud Eesti koondises 94 kohtumist ja löönud viis väravat. 2009. aasta novembris alustas ta tööd Nõmme Kalju spordidirektorina.\n\nDetsembris 2014 sai temast Igor Prinsi asemel Nõmme Kalju uus peatreener. Septembris 2015 astus ta ametist tagasi, kuid jätkab klubi juures abitreenerina.\n", "id": "ekk_Latn_207382"}
{"text": "Mowgli (muusikal)\n\nMuusikal \"Mowgli\" on kirjutatud Rudyard Kiplingu džunglijuttude põhjal.\n\nVäike india poiss varastatakse tiiger Shere Khani poolt, kuid laps pääseb imekombel ja kasvab üles huntide keskel.\n", "id": "ekk_Latn_207383"}
{"text": "Marek Lemsalu\n\nMarek Lemsalu (sündinud 24. novembril 1972 Pärnus) on endine Eesti jalgpallur (kaitsja). Ta pidas aastail 1992–2007 Eesti koondises 86 kohtumist ja lõi kolm väravat. Ta oli pikka aega Eesti koondise kapten.\n", "id": "ekk_Latn_207384"}
{"text": "Mowgli\n\n\"Mowgli\" ehk \"Džungliraamat\" on Rudyard Kiplingu jutustuste kogu.\n\nLood ilmusid kõigepealt ajakirjades ja aastatel 1893–1895 kahes köites raamatuna. Esimesed eestikeelsed Mowgli-lood ilmusid 1900. aastal.\n\nRakshi - hunt;\n\nAkela - hunt;\n\nBalu - karu;\n\nHathi - elevant;\n\nKaa - boa;\n\nŠerkan - tiiger;\n\nBagheera - panter;\n\nChil - kotkas;\n\nSahi - metssiga.\n", "id": "ekk_Latn_207385"}
{"text": "Džungliraamat (täpsustus)\n\n\"Džungliraamat\" ehk \"Mowgli\" on Rudyard Kiplingi jutustuste kogu.\n\nTeose järgi tehtud filmid: \"Džungliraamat\" on 1942. aasta film. \"Džungliraamat\" on 1967. aasta joonisfilm. \"Džungliraamat 2\" on 2003. aasta joonisfilm. \"Džungliraamat\" on 2016. aasta film.\n", "id": "ekk_Latn_207386"}
{"text": "Leon Panetta\n\nLeon Edward Panetta (sündinud 28. juunil 1938 Californias Montereys) on Ameerika Ühendriikide demokraadist poliitik.\n\n13. veebruarist 2009 kuni 30. juunini 2011 oli ta Luure Keskagentuuri peadirektor ja 1. juulist 2011 kuni 27. veebruarini 2013 Ameerika Ühendriikide kaitseminister.\n\nLeon Panetta on itaalia immigrantide Carmelo Franki ja Carmelina Maria poeg. Vanemad olid pärit Kalaabriast ja neile kuulus Montereys restoran.\n\nLeon käis poisina katoliiklikes koolides. Ta lõpetas Santa Clara Ülikooli politoloogia alal 1960 cum laude ja 1963 õigusteaduse alal.\n\nPoliitilist tegevust alustas ta 1966. Kuni 1971. aastani töötas ta mitme vabariiklasest poliitiku nõunikuna. 1971. aastal astus ta Demokraatlikku Parteisse nagu tema tööandja John Lindsaygi, kes oli New Yorgi linnapea. Erakonda vahetas ta sellepärast, et pidas ennast tsentristiks ja talle hakkas tunduma, et Vabariiklik Partei kaldub liigselt äärmusse.\n\nAastatel 1971–76 töötas ta Montereys oma õigusbüroos.\n\nAastatel 1977–1993 kuulus Leon Panetta Esindajatekotta. Esimesel korral, 1976 kandideeris ta ametis oleva kongresmeni Burt Talcotti vastu ja tõrjus ta Kongressist välja, kogudes 53% häältest. Kokku valiti ta Kongressi 9 korda. Ülejäänud 8 valimisel kogus ta kõige vähem 61,4% ja kõige rohkem 85,4% häältest. 1979–83 kuulus ta Esindajatekoja eelarvekomisjoni, olles alates 1989 selle esimees.\n\nEnne oma 9. ametiaja lõppu lahkus ta Kongressist, kui president Bill Clinton määras ta USA Haldus- ja Eelarveameti juhiks. Selle ameti juhina arendas ta eelarvet suunas, mis võimaldas lõpuks 1998 vastu võtta tasakaalus riigieelarve.\n\nAlates 17. juunist 1994 kuni 20. jaanuarini 1997 töötas ta Bill Clintoni administratsioonis Valge Maja personalijuhina.\n\n5. jaanuaril 2009 nimetas president Barack Obama Panetta LKA direktoriks, senat andis talle oma heakskiidu 12. veebruaril ning ta astus ametisse 13. veebruaril. Tema ametiajal korraldas LKA Pakistanis operatsiooni, millega tapeti Osama bin Laden.\n\nPärast kaitseminister Robert Gatesi ametist loobumist kinnitas senat 21. juunil 2011 Panetta uueks kaitseministriks.\n\nTa on mittetulundusliku Panetta Instituudi asutaja. Ta on töötanud ka Santa Clara ülikoolis avaliku õiguse professorina.\n", "id": "ekk_Latn_207387"}
{"text": "ÜK(b)P KK Eesti büroo\n\nÜK(b)P KK Eesti büroo, Ülevenemaalise Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee Eesti büroo (vene keeles Бюро ЦК ВКП(б) по Эстонии) oli aastail 1944–1947 NSV Liidus Moskvas ÜK(b)P Keskkomitee juures asuv järelevalveorgan, mille tegevuse eesmärgiks oli nõustada EK(b)P juhtkonda ja kontrollida lojaalsust NLKP keskvõimule.\n\n1940. aasta juunipöörde ajal oli analoogseks esinduseks 16. septembril 1940 ÜK(b)P KK otsusega loodud ÜK(b)P KK ja NSV Liidu RKN volinik Eesti NSV-s, kelleks määrati Vladimir Botškarjov. (УПОЛНОМОЧЕННЫЙ ЦК ВКП(б) И СНК СССР ПО ЭСТОНСКОЙ ССР).\n\nBüroo loodi 11. novembril 1944 ja likvideeriti juunis 1947.\n\nLiiduvabariikide bürood olid aruandekohustuslikud ÜK(b)P KK EK(b)P KK pidi nende direktiive ja korraldusi täitmiseks võtma. Sageli toimis põhimõte, et olulisemad küsimused arutati enne läbi ÜK(b)P KK Eesti bürool ning alles seejärel tulid need arutlusele EK(b)P KK bürool.\n\nSiiski ei olnud Eesti büroo EK(b)P KK bürood dubleeriv institutsioon, s.t üleliidulisel bürool ei arutatud loomulikult kõiki küsimusi. Kui liiduvabariigi juhtkonna mingi otsus või pöördumine Moskva poole üleliidulise büroo esindajatele ei meeldinud, siis tuli see otsus läbi vaadata.\n\nNii näiteks tunnistati ÜK(b)P KK Eesti büroo istungil 5. juunil 1945 ekslikuks Nikolai Karotamme kiri NSV Liidu välisasjade rahvakomissarile Vjatšeslav Molotovile, selles tegi Eesti parteijuht ettepaneku sisse seada diplomaatilised suhted Eesti NSV ja Rootsi vahel.\n\nÜK(b)P KK Eesti büroo esimeheks sai Stalini lähikondlase Georg Malenkovi lähedane kaastööline Nikolai Šatalin, 1946. aastal asendas Šatalini aga Georgi Perov. Lisaks kuulusid büroosse EK(b)P KK esimene sekretär Nikolai Karotamm, rahvakomissaride nõukogu esimees Arnold Veimer ning NKVD/NKGB volinikud. Šataliniga leidis Eesti parteijuht Karotamm teatava teineteisemõistmise ning büroo esines tõesti pigem nõuandja rollis, ent Perov korraldas istungeid mitu korda nädalas ja arutas isegi teisejärgulisi küsimusi. Perov pidas oma kohuseks teha ka hoopis rohkem ettekirjutisi. Võeti vastu otsus, mis kohustas liiduvabariigi juhtkonda osalema massiüritustel. 1946. aastal arutati bürool ka ajakirja Mood küsimust – see oli üks osa G. Perovi ja tema Moskvast saadetud kaaskondlaste võitlusest «kohaliku natsionalismiga.\n", "id": "ekk_Latn_207388"}
{"text": "Leningradi sõjaväeringkond\n\nLeningradi sõjaväeringkond (vene keeles Ленинградский ордена Ленина военный округ, lühendid ЛВО, ЛенВО) oli NSV Liidu relvajõudude ja aastatel 1992–2010 Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis, mis hõlmas aastatel 1945–1956 ka Eesti NSV territooriumi.\n\nLeningradi sõjaväeringkond likvideeriti sõjaväereformi käigus 1. septembrist 2010 ja endise Leningradi sõjaväeringkonna ja Moskva sõjaväeringkonna, Põhjamere laevastiku ja Balti mere laevastiku maismaaväeosade ning Venemaa Föderatsiooni Õhujõudude ja Venemaa Föderatsiooni Õhukaitsevägede 1. juhatuse väeosade baasil moodustati Lääne sõjaväeringkond.\n\nSõjaväeringkonna keskus oli Leningradi (Peterburi) linn, sõjaväeringkonna staap asus Talvepalee hoonetekompleksis, kus kunagi oli asunud Venemaa Keisririigi Sõjaministeeriumi Peastaabi Peavalitsus.\n\n2024. aasta 26. veebruaril allkirjastas Venemaa president Vladimir Putin ukaasi Lääne sõjaväeringkonna baasil Leningradi ja Moskva sõjaväeringkonna taasmoodustamisest, 1. märtsist 2024. Venemaa relvajõududes moodustati taas 5 sõjaväeringkonda.\n", "id": "ekk_Latn_207389"}
{"text": "Kiirgusbilanss\n\nKiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe.\n\nEristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Negatiivse kiirgusbilansi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Positiivse kiirgusbilansi korral on aga vastupidi; see toimub harilikult päeval.\n\nMaakera kui tasakaalulise süsteemi kiirgusbilanss on tasakaalus. Viimastel aastakümnetel on täheldatud aga inimtekkeliste kasvuhoonegaaside põhjustatud kiirgusbilansi muutust, sest Päikeselt tulev kiirgus jõuab küll Maale, kuid kasvuhoonegaaside põhjustatud absorbeerumise ja hajutamise tõttu (kasvuhooneefekt) ei pääse see Maalt kosmosesse tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_207390"}
{"text": "Algot Untola\n\nAlgot Untola (sünninimi Algoth Tietäväinen; tuntuim kirjanikunimi Maiju Lassila; 28. november 1868 Tohmajärvi – 21. mai 1918 Helsingi) oli soome kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog.\n\nEesti keeles on tema loomingust ilmunud ainult jutustuste kogumik \"Tuletikke laenamas\" (Eesti Riiklik Kirjastus, 1957). Nimijutustus on teist korda välja antud ka 2002. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207391"}
{"text": "Kleer Maibaum-Vihmar\n\nKleer Maibaum-Vihmar (sündinud 28. augustil 1972 Kohtla-Järvel) on eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 1998. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (18. lend).\n\nTa on mänginud Helenit teleseriaalis \"Kodu keset linna\".\n", "id": "ekk_Latn_207392"}
{"text": "Sergei Zenjov\n\nSergei Zenjov (sündinud 20. aprillil 1989 Pärnus) on Eesti jalgpallur (ründaja). Ta mängib Eesti Meistriliiga klubis Tallinna FC Flora.\n", "id": "ekk_Latn_207393"}
{"text": "Vladimir Voskoboinikov\n\nVladimir Voskoboinikov (sündinud 2. veebruaril 1983 Tallinnas) on endine Eesti jalgpallur.\n", "id": "ekk_Latn_207394"}
{"text": "Dyskobolia Grodzisk Wielkopolski\n\nKlub Sportowy Dyskobolia Grodzisk Wielkopolski on jalgpalliklubi Poolas Grodzisk Wielkopolski linnas.\n\nKlubi asutati 30. aprillil 1922.\n", "id": "ekk_Latn_207395"}
{"text": "Laur Tamm\n\nLaur Tamm (kuni aastani 1933 Adolf Tamm; 6. august 1911 Pilve talu, Kargoja küla, Kavastu vald, Tartumaa – 2. november 1998 Tartu) oli eesti luuletaja.\n", "id": "ekk_Latn_207396"}
{"text": "Lätlased\n\nLätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.\n\nLätlaste koguarv on umbes 1,5 miljonit, neist 1 284 194 (2011. aasta rahvaloenduse andmetel; 62,1% rahvastikust) elab Lätis. Läti rahvas on kujunenud peamiselt 13.–16. sajandi jooksul latgalitest, kelle hulka assimileerus seele, semgaleid, kuralasi ja liivlasi. Lätlaste rahvakultuuris on palju ühist eestlaste omaga.\n\nUmbes 2/3 lätlastest on protestandid ja umbes 1/4 katoliiklased (enamasti Latgales).\n\nEestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1764 lätlast.\n", "id": "ekk_Latn_207397"}
{"text": "Henno Tammart\n\nHenno Tammart (eesnimi 29. aprillini 1935 Heinrich; perekonnanimi kuni 27. juunini 1935 Põrro; 14. jaanuar 1909 Mustjala kihelkond, Saaremaa – 21. detsember 1942 Vjatlag, Kirovi oblast) oli eesti ühiskonnategelane ja luuletaja.\n\nTa lõpetas 1929. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi.\n\nTa oli muu hulgas õpetaja, koori- ja orkestrijuht, skautmaster ja Kaitseliidu kompaniipealik Saaremaal.\n\nTa arreteeriti aastal 1941. Vangina hakkas ta kirjutama luuletusi, sealhulgas kaasvangide Kaarel Eenpalu, Juhan Tõrvandi ja teiste mälestuseks.\n", "id": "ekk_Latn_207398"}
{"text": "Aleksander Aru\n\nAleksander Aru (24. aprill 1910 Põhja-Kaukaasia, Stavropoli kubermang, Allmäe küla – 9. august 1994 Tallinn) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane. ÜK(b)P liige 1944. aastast. Rahvuselt eestlane, valdas vabalt nii eesti kui vene keelt.\n", "id": "ekk_Latn_207399"}
{"text": "Aleksandr Dmitrijev\n\nAleksandr Dmitrijev (sündinud 18. veebruaril 1982 Tallinnas) on vene päritolu endine Eesti jalgpallur ja nüüdne jalgpallitreener.\n", "id": "ekk_Latn_207400"}
{"text": "Dmitri Kruglov\n\nDmitri Kruglov (sündinud 24. mail 1984 Tapal) on Eesti jalgpallur (vasakkaitsja, vasakäär), kes mängib Eesti Meistriliiga klubis Tallinna FCI Levadia.\n", "id": "ekk_Latn_207401"}
{"text": "Aleksander Hendrikson\n\nAleksander Hendrikson (23. november 1895 Tallinn – 4. oktoober 1977 Tallinn) oli Eesti NSV riigi- ja parteitegelane. VSDTP liige märtsist 1917.\n", "id": "ekk_Latn_207402"}
{"text": "Kadima\n\nKadima [kad'iima] (heebrea קדימה 'Edasi') on Iisraeli tsentristlik partei.\n\nKadima asutati 2005. aasta novembris, mil tollane peaminister Ari'el Sharon otsustas paremtsentristlikust Likudist lahku lüüa. Sharon lahkus Likudist, võttis kaasa endale lojaalsed inimesed, esitas presidendile avalduse valitsuse tagasiastumiseks ja kuulutas välja ennetähtaegsed valimised. Uus erakond muutus rahva seas populaarseks kohe, kui see loodi. Parteile ennustati juba 2005. aasta lõpus Knesseti valimistel kindlat võitu.\n\nPärast Sharoni haiges­tumist ja 4. jaanuaril 2006 koomasse jäämist juhtis Kadi­mat Ehud Olmert. Knesseti 17. koosseisu valimistel, 28. märtsil 2006, võitis Kadima partei 29 kohaga 120 kohalises Iisraeli parlamendis.\n\nKnesseti 18. koosseisu erakorralistel valimistel 10. veebruaril 2009 sai Kadima 28 kohta, vaid ühe koha rohkem kui Likud. Vaatamata sellele, et Kadima sai kõige rohkem kohti, on paremjõududel Knessetis enamus ja Iisraeli president Shim'on Peres oli sunnitud pöörduma valitsuse moodustamiseks Likudi esimehe poole. Aastatel 2009–2012 kuulus partei opositsiooni.\n\n8. mail 2012 moodustas valitsev erakond Likud erakonnaga Kadima uue valitsuskoalitsiooni, mille Knesset ka järgmisel päeval heaks kiitis. Kadima esimees Shaul Mofaz sai Iisraeli asepeaministriks.\n\n2008. aasta septembri seisuga oli Kadimal üle 74 000 liikme.\n", "id": "ekk_Latn_207403"}
{"text": "Sander Post\n\nSander Post (sündinud 10. septembril 1984 Viljandis) on Eesti jalgpallur (ründaja), kes mängib Viljandi JK Tulevikus.\n", "id": "ekk_Latn_207404"}
{"text": "Liivo Leetma\n\nLiivo Leetma (sündinud 20. jaanuaril 1977 Kosel) on Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (poolkaitsja).\n", "id": "ekk_Latn_207405"}
{"text": "Ingemar Teever\n\nIngemar Teever (sündinud 24. veebruaril 1983 Sauel) on Eesti jalgpallur (ründaja), kes mängib Eesti Meistriliiga klubis Tallinna FC Levadia. Ta on Eesti koondises pidanud 24 kohtumist ja löönud neli väravat.\n", "id": "ekk_Latn_207406"}
{"text": "Jelle Goes\n\nJelle Quirinus Goes (sündinud 26. märtsil 1970 Hilversumis) on Hollandi jalgpallitreener, kes oli aastail 2000–2004 Eesti koondise abi- ja aastail 2004–2007 peatreener. Peatreeneri ametis oli tema eelkäijaks Arno Pijpers ja mantlipärijaks Viggo Jensen.\n\n29. juunil 2007 sai ta Eesti Jalgpalli Liidu Kuldmärgi.\n\n2008–2009 töötas Goes Venemaa jalgpalliklubi Moskva CSKA duubelkoosseisu juhendajana ja 2010–2012 Hollandi klubi PSV Eindhoven noortejuhina. 2012 suundus taas Venemaale, kus asus Mahhatškala Anži noorteakadeemia juhiks.\n", "id": "ekk_Latn_207407"}
{"text": "Arno Pijpers\n\nArnoldus Dick Pijpers (sündinud 21. aprillil 1959 Rotterdamis) on Hollandi jalgpallitreener, kes oli 2000. aasta novembrist kuni 2004. aasta septembrini Eesti koondise ja FC Flora peatreener.\n\nKoondise peatreeneri ametis oli tema eelkäijaks Tarmo Rüütli ja mantlipärijaks Jelle Goes.\n\n29. detsembril 2007 sai ta Eesti Jalgpalli Liidu Kuldmärgi.\n\nAastail 2005–2008 juhendas Kasahstani koondist, seejärel 2010. aastani töötas Venemaa jalgpalliklubi Peterburi Zenit duubelkoosseisu treenerina.\n\nOn töötanud ka jalgpalliametnikuna, juhtides 2005. aastal FC Utrechti jalgpalliosakonda.\n\n2010. aasta aprillis astus Pijpers klubi Willem II peatreeneri ametikohalt kohalt südameprobleemide tõttu tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_207408"}
{"text": "Teitur Þórðarson\n\nTeitur Þórðarson [t'eitür t'ourdarson] (Teitur Thórdarson) (sündinud 14. jaanuaril 1952) on Islandi jalgpallitreener, kes oli aastail 1996–1999 Eesti koondise peatreener.\n\nEesti jalgpallikoondise peatreeneri ametis oli tema eelkäijaks Aavo Sarap ja mantlipärijaks Tarmo Rüütli.\n\n12. novembril 2004 sai ta Eesti Jalgpalli Liidu Kuldmärgi.\n\nJalgpallurina (ründaja) mängis teiste seas Prantsusmaa klubides RC Lens (1981–1983) ja AS Cannes (1983–1984).\n", "id": "ekk_Latn_207409"}
{"text": "Uno Piir\n\nUno Piir (sündinud 13. novembril 1929 Tallinnas) oli aastail 1992–1993 Eesti jalgpallikoondise esimene taasiseseisvumisjärgne peatreener.\n", "id": "ekk_Latn_207410"}
{"text": "Aavo Sarap\n\nAavo Sarap (sündinud 21. aprillil 1962 Tallinnas) on Eesti jalgpallitreener, kes töötas 1995. aastal Eesti koondise peatreenerina.\n\nSelles ametis oli tema eelkäijaks Roman Ubakivi ja mantlipärijaks Teitur Þórðarson.\n\n2011. aasta seisuga töötas ta Soome klubi IF Gnistan juhendajana ning kommenteerib Eesti Televisioonis jalgpallikohtumisi. Varem on ta juhendanud ka JK Tallinna Kalevit ja Soome klubi Atlantis FC-d.\n", "id": "ekk_Latn_207411"}
{"text": "Aivar Lillevere\n\nAivar Lillevere (sündinud 23. jaanuaril 1962 Põltsamaal) on Eesti jalgpallitreener, kes töötas 2000. aastal Eesti koondise peatreenerina. Selles ametis oli tema eelkäijaks Tarmo Rüütli ja mantlipärijaks Arno Pijpers. Tema juhendada on olnud ka JK Viljandi Tulevik ja Eesti naiste jalgpallikoondis.\n", "id": "ekk_Latn_207412"}
{"text": "Pavel Krjukov\n\nPavel Krjukov, Ivani p. (sündinud 7. september 1904 Moskva kubermang, Zagorski maakond, Staro-Grigorovo küla – ?) oli NLKP parteitegelane, EKP KK I sekretäri asetäitja, rahvuselt venelane, valdas vene ja nõrgalt saksa keelt. ÜK(b)P liige maist 1927.\n", "id": "ekk_Latn_207413"}
{"text": "Gavriil Latõšev\n\nGavriil Latõšev Ivani p. (sündinud 7. aprill 1907 Orjoli kubermang Dolgjanskaja Slobodka küla-) oli NLKP parteitegelane, EKP KK I sekretäri asetäitja, rahvuselt venelane, valdas vene ja nõrgalt saksa keelt. ÜK(b)P liige märtsist 1932.\n", "id": "ekk_Latn_207414"}
{"text": "Tuuli Koch\n\nTuuli Koch (sündinud 5. novembril 1978) on eesti ajakirjanik ja riigiametnik.\n\nTa lõpetas 1996. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli (76. lend). 2007. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.\n\nAastatel 2005-2017 töötas ajalehes Postimees.\n\nTa juhtis koos Mihkel Rauaga 2004. aastal lühikest aega TV3 saadet \"Koosolek\". 2007. aasta sügisel sai ta Eesti Televisiooni \"Terevisiooni\" saatejuhiks Toomas Luhatsi kõrval.\n\n2018. aasta veebruarist töötas ta Tallinna linnapea Taavi Aasa nõunikuna. Kui Taavi Aas sai 2019. aastal majandus- ja taristuministriks, sai Tuuli Kochist tema kui ministri nõunik.\n", "id": "ekk_Latn_207415"}
{"text": "Catamarca provints\n\nCatamarca provints on Argentina 1. järgu haldusüksus. Asub riigi loodeosas. Piirneb läänes Tšiiliga.\n\nProvints jaguneb 16 departemanguks, mis jagunevad 36 kohalikuks omavalitsuseks.\n\nCatamarca provintsis kaevandatakse kulda ja vasemaaki.\n", "id": "ekk_Latn_207416"}
{"text": "Batrachochytrium dendrobatidis\n\nBatrachochytrium dendrobatidis' on viburseen, mis põhjustab kahepaiksete haigust kütridiomükoosi. See on teadaolevalt ainuke viburseen, mis parasiteerib selgroogsetel.\n\nSeen avastati 1998. aastal ja see on põhjustanud mitmete liikide arvukuse järsu languse või väljasuremise.\n\nKasvab temperatuuril 4–25 °C. Temperatuuril üle 28 °C kasv peatub.\n", "id": "ekk_Latn_207417"}
{"text": "Alexander Haig\n\nAlexander Meigs Haig, Jr. (2. detsember 1924 Philadelphia – 20. veebruar 2010 Baltimore) oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja sõjaväelane (kindral). Ta oli Vabariikliku Partei liige.\n\nHaig osales Korea ja Vietnami sõjas.\n\nTa oli 1972–1974 Valge Maja personaliülem. 1974–1979 oli ta NATO Euroopa vägede ülemjuhataja. 25. juunil 1979 tegi Punaarmee Fraktsioon talle Belgias ebaõnnestunud atentaadi. Samal aastal läks Haig erru.\n\nHaig oli Ameerika Ühendriikide riigisekretär Ronald Reagani valitsuses 1981–1982. Ta lahkus sellelt ametikohalt erimeelsuste tõttu presidendiga.\n\nAastal 1988 kandideeris ta Vabariikliku Partei kandidaadiks Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel.\n", "id": "ekk_Latn_207418"}
{"text": "Oprah Winfrey\n\nOprah Gail Winfrey (sündinud 29. jaanuaril 1954 Kosciuskos Mississippi osariigis) on Ameerika Ühendriikide telesaatejuht.\n\nTema ülipopulaarne vestlussaade \"The Oprah Winfrey Show\" oli eetris aastatel 1986–2011.\n\nOprah Winfreyst sai maailma esimene mustanahaline naissoost miljardär. Tema varanduse suuruseks hinnati veebruaris 2008 2,5 miljardit dollarit. Ta on ka filantroop: 2007. aastal annetas ta üle 50 miljoni dollari heategevusorganisatsioonidele.\n\n2008. aastal avaldas ta Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste eelvalimistel toetust Barack Obamale. Tema toetus aitas Obamal edestada Hillary Clintonit.\n", "id": "ekk_Latn_207419"}
{"text": "Võru Kreutzwaldi Gümnaasium\n\nVõru Kreutzwaldi Gümnaasium oli üldhariduskool, mis asus Võrus aadressil Kooli 7.\n\nVõru Kreutzwaldi Gümnaasiumi tegevus lõpetati 1. juulist 2015 seoses Võru linna koolivõrgu ümberkorraldamisega. Senise Kreutzwaldi gümnaasiumi koolihoones aadressil Kooli 7 alustas tegevust Võru Kreutzwaldi Kool (põhikool). Gümnaasiumiharidust pakub alates 2015/2016. õppeaastast Võrus aadressil Seminari 1 tegevust alustanud Võru Gümnaasium.\n", "id": "ekk_Latn_207420"}
{"text": "Tantsuansambel Sõprus\n\nTantsuansambel Sõprus on eesti tantsuansambel.\n\nSõprus on 1946. aastal loodud Tööjõureservide tantsurühma õigusjärglane ning kannab alates 1962. aastast nime tantsuansambel Sõprus. Tolleaegsed eeskirjad nägid ette, et tantsuansambli nimetuse pälvib kollektiiv, kes on piisavalt kõrgel kunstilisel tasemel ja suudab iseseisvalt välja tuua täispika tantsulavastuse.\n", "id": "ekk_Latn_207421"}
{"text": "Sándor Stern\n\nSándor Martin Stern (25. jaanuar 1924 Budapest – 24. juuni 2017) oli Eesti raamatuillustraator, loomamarkide kujundaja ja maalikunstnik.\n\nTa oli mängufilmide \"Vallatud kurvid\" ja \"Ohtlikud kurvid\" kaasstsenarist.\n", "id": "ekk_Latn_207422"}
{"text": "Wilhelm von Ulrich (1810−1891)\n\nWilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (Venemaal tuntud kui Vassili Kornilovitš, vene keeles Василий Корнилович Ульрих) (19. oktoober 1810 Vaimastvere mõis – 17. oktoober 1891 Kehra mõis) oli Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral). Aastail 1859–1868 oli ta Eestimaa kuberner.\n", "id": "ekk_Latn_207423"}
{"text": "Axel von Gernet\n\nKonrad Axel von Gernet (14/26. november 1865 Salutaguse, Harjumaa – 5. veebruar 1920 Petrograd) oli baltisaksa ajaloolane.\n\nTema vanemad olid aktsiisiametnik Oskar von Gernet (1834–1908) ja Elisabeth von Stubendorff. Ta sündis Hageri kihelkonnas Salutaguse mõisas. 1878–83 õppis ta Tallinna Toomkoolis. 1886–91 õppis ta Tartu ülikoolis ajalugu. Alates 1886 kuulus ta korporatsiooni \"Estonia\", mille jaoks koostas ta 1888 liikmete nimekirja esimese väljaande \"Album Estonorum\". Samal aastal pälvis ta Tartu ülikooli kuldmedali. Pärast ülikooli lõpetamist täiendas ta end välismaal.\n\n1892. aastast töötas von Gernet Peterburi senati heeroldiosakonnas. 1893–1899 oli ta arhivaar ja alates 1899 vanemsekretäri abi. Ta avaldas uurimusi Baltimaade vanemast ajaloost. Näiteks 1898. aastal ilmus tema raamat \"Seadused Venemaa impeeriumi aadliseisuse moodustamise kohta\". Ühtlasi oli ta 1893–1896 Petrovski kommertskooli õpetaja.\n\n1903. aastast juhatas ta evangeelse luterliku kongregatsiooni abistamise fondi keskkomiteed. 1899–1917 oli ta Peterburi Püha Anna kiriku kirikunõukogu sekretär. 1893–1903 tegi ta pidevalt, edaspidi (kuni ajalehe sulgemiseni 1915) aeg-ajalt, kaastööd Peterburi saksakeelsele ajalehele St. Petersburgische Zeitung. Alates 1919 kuni surmani töötas ta Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistooriumis.\n\nTa on uurinud Eestimaa agraarajalugu, aadli, Tartu piiskopkonna ja Venemaa luterliku kiriku ajalugu.\n", "id": "ekk_Latn_207424"}
{"text": "Nicolaus Busch\n\nNicolaus Ferdinand Busch (1/13. juuli 1864 Riia – 13. oktoober 1933 Riia) oli Liivimaa ajaloolane.\n\nTema isa oli Riia raamatupidaja Nikolaus Busch ja ema Ottilie Roemeling. Ta ise jäi vallaliseks.\n\nÕppis aastatel 1883–1884 ja 1889–1893 (lõpetas 1893) Tartu ülikoolis ajalugu, cand. hist. Pärast seda asus ta Riias Liivimaa rüütelkonna juurde tööle arhivaarina ning samuti Riia ajalooseltsi raamatukogusse.\n\n1903. aastast oli ta Suurgildi sekretär.\n\nTa oli Moskva keiserliku arheoloogiaseltsi, Kuramaa kirjandus- ja kunstiseltsi, Õpetatud Eesti Seltsi ja Eestimaa Kirjanduse Ühingu korrespondentliige.\n\nTa oli Tübingeni ülikooli audoktor.\n", "id": "ekk_Latn_207425"}
{"text": "Dominik Landertinger\n\nDominik Landertinger (sündinud 13. märtsil 1988 Braunau am Innis Austrias) on Austria laskesuusataja. Ta elab Hochfilzenis ja kuulub spordiklubisse HSV Hochfilzen.\n\nLandertinger sai juunioride MM-il 2006. aastal teatesõidus hõbemedali ja eraldistardiga sõidus pronksmedali ning 2007. aastal teatesõidus kuldmedali ja sprindis hõbemedali.\n\nTäiskasvanute 2009. aasta MM-il Pyeongchangis sai ta 20 km eraldistardiga sõidus kuuenda koha ja tuli maailmameistriks 15 km ühisstardiga sõidus 8,9-sekundilise eduga koondisekaaslase Christoph Sumanni ees.\n\nMaailma karikasarjas osaleb Landertinger alates 2007–2008 hooajast. Esimesel maailma karikasarja etapil 2007. aasta detsembris Pokljukas sai ta 20 km eraldistardiga sõidus 18. koha. Esimest korda tõusis ta poodiumile 17. jaanuaril 2009 Ruhpoldingis, kui sai sprindis teise koha. Järgmisel päeval peetud jälitussõidus oli ta kolmas. Nädal hiljem Anterselvas oli ta ühisstardiga sõidus kolmas. Lisaks kuulus ta maailma karikasarja Oberhofi etapil 2009. aasta jaanuaris teatevõistluse võitnud Austria meeskonda.\n", "id": "ekk_Latn_207426"}
{"text": "Robert Alexy\n\nRobert Alexy (sündinud 9. septembril 1945 Oldenburgis) on saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof, Kieli Christian Albrechti nimelise ülikooli avaliku õiguse ja õigusfilosoofia korraline professor.\n\nAastatel 1968–1973 õppis ta Göttingeni ülikoolis õigusteadust. Üliõpilasena oli ta Saksa rahva õppefondi (Studienstiftung des deutschen Volkes) stipendiaat. Aastal 1976 kaitses ta doktoritöö teemal \"Juriidilise argumentatsiooni teooria,\" mille eest ta sai 1982. aastal Göttingeni Teaduste Akadeemia keeleteaduslik-ajaloolise klassi auhinna.\n\nAastatel 1976–1978 läbis ta juriidilise ettevalmistusteenistuse (refendariaadi). Seejärel oli kuni 1984. aastani professor Ralf Dreieri assistent ja kirjutas mahuka habilitatsioonitöö \"Põhiõiguste teooria.\" Aastatel 1984–1986 pidas ta Kielis ja Regensburgis dotsendi ametit. 1985. aasta lõpus kutsuti teda Regensburgi ülikooli avaliku õiguse ja õiguse filosoofia õppetoolile, kuid selle asemel järgnes 1986. aasta kevadel esitatud kutsele Kieli ülikooli.\n\nAastatel 1994–1998 oli ta rahvusvahelise õigus- ja sotsiaalfilosoofia ühenduse Saksa sektsiooni president. Ta kulub Bielefeldi ringi (Bielefelder Kreis), mis ühendab enamikku juriidilise argumentatsiooni ja tõlgendusteooria alal tooniandvaid teoreetikuid.\n", "id": "ekk_Latn_207427"}
{"text": "Friedrich von Hoyningen-Huene\n\nFriedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene (6/18. mai 1843 Lehtse mõis, Järvamaa – 2. aprill 1921 Brunshaupten, Mecklenburg) oli baltisaksa lepidopteroloog.\n\nTema isa oli Nikolai Bernhard Eduard von Huene (20. veebruar 1807 Lehtse – 15. mai 1867 Lehtse).\n\nTa oli Lehtse, Kurge (saksa keeles Kurküll) ja Aru (saksa keeles Arrohof) mõisa omanik. Tegeles Eesti liblikate uurimise ja fenoloogiaga. Avastas uusi liblikaliike, kogus 20 588 isendist koosneva ehk Eesti suurima liblikate kogu, mida säilitatakse Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumis.\n\nTa on maetud Ambla kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_207428"}
{"text": "Ernst Ein\n\nErnst Heinrich Ein (16/28. detsember 1898 Tartu – 16. oktoober 1956 Claremont, USA) oli eesti õigusteadlane.\n\nErnst Heinrich Ein lõpetas Roomas 1928. aastal Rooma õiguse instituudi ja sai Tartus 1932. aastal õigusteaduses kraadi.\n\nAastatel 1928–1932 oli ta õiguse ajaloo õppejõud, 1933. aastast tsiviilõiguse dotsent Tartu ülikoolis.\n\n3.–21. oktoobril 1933 oli ta Jaan Tõnissoni valitsuses kohtu- ja siseminister.\n", "id": "ekk_Latn_207429"}
{"text": "Wilhelm Anderson\n\nWilhelm Robert Karl Anderson (16/28. oktoober 1880 Minsk – 26. märts 1940 Meseritz) oli Eesti astrofüüsik.\n\nAastatel 1936–1939 oli ta Tartu Ülikooli dotsent.\n", "id": "ekk_Latn_207430"}
{"text": "Tankitõrje\n\nTankitõrje on väeüksuste tegevus vaenlase soomustehnika vastu. Samas on see jalaväe relvaliigi (väeliigi) üks osa ja spetsialiseerumise suundi. Tankitõrje kui relvaliik sai alguse esimese maailmasõja päevil tulenevalt vajadusest arendada taktikat ja tehnoloogiat tankide hävitamiseks. Tankitõrje on sellest ajast alates kaasatud peaaegu igasse lahingutoetuse õpetusse, kuna tank esindab vaenlase üht suurimat jõupositsiooni.\n\nTankitõrje jagatakse kasutatavate vahendite järgi aktiivseks (relvad ja relvasüsteemid) ja passiivseks (mitmesugused tõkked). Tõkked jagunevad omakorda olemasolevateks ja rajatavateks.\n", "id": "ekk_Latn_207431"}
{"text": "Erna Ariste\n\nErna Alvine Ariste (kuni 1928. aastani Erna Alvine Potsepp, 17. september (vkj)/ 30. september 1904 Vana-Roosa vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 1. jaanuar 2000 Tallinn) oli eesti etnoloog ja arheoloog.\n\nTa lõpetas 1924. aastal Valga tütarlastegümnaasiumi ja 1931. aastal Tartu Ülikooli rahvaluule, arheoloogia ja etnograafia alal. Sai filosoofiamagistri kraadi.\n\nTa töötas aastatel 1928–1929 Eesti Rahvaluule Arhiivis, oli aastatel 1930–1937 Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti abijõud, aastatel 1930–1937 arheoloogia abiõppejõud, aastatel 1939–1940 ja 1942–1944 arheoloogia instituudi, 1941 ja 1944–1949 arheoloogia kateedri assistent.\n\nLäks 1949. aastal pensionile.\n", "id": "ekk_Latn_207432"}
{"text": "Chaco provints\n\nChaco provints on Argentina 1. järgu haldusüksus. Asub riigi põhjaosas.\n\nProvints jaguneb 25 departemanguks.\n", "id": "ekk_Latn_207433"}
{"text": "Ernst Blessig\n\nErnst Friedrich Blessig (12/24. detsember 1859 Peterburi – 22. aprill 1940 Tartu) oli Eesti arst (oftalmoloog).\n\nErnst Blessig oli Frederic Johann Blessigi (1816–1887) ja Wilhelmina Amburgeri (1822–1898) noorem poeg. Ta õppis Peterburis erakoolis ning aastatel 1877–1885 Tartu Ülikoolis arstiteadust. Pärast seda töötas ta Peterburi silmahaiglas. Aastatel 1887–1888 täiendas ta end Saksamaal. 1888. aastast oli ta Peterburi silmahaigla kirurg ning alates 1900. aastast selle juhataja.\n\n1918. aastast elas Blessig Tartus ning oli aastatel 1921–1929 Tartu Ülikooli silmahaiguste professor. Ta uuris glaukoomi ja muid silmahaigusi. Ta oli üks 1921. aastal asutatud Eesti Pimedate Hoolekande Seltsi \"Pimedate abi\" asutajaid.\n\nErnst Blessig oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Elise Augusta Moritz, kellega Blessig abiellus 1891. aastal Peterburis. Naine suri 1914. aastal tuberkuloosi. 1927. aastal abiellus ta Tartus Dagmar Amalie Kochiga. Kummastki abielust lapsi ei sündinud.\n", "id": "ekk_Latn_207434"}
{"text": "Maximilian Bresowsky\n\nMaximilian Nikolai Gustav Bresowsky (17/29. märts 1877 Riia – 16. oktoober 1945 Kempten) oli Eesti psühhiaater.\n\nTema isa oli ohvitser Wilhelm Bresowsky.\n\nTa õppis 1895–1901 (arst, 1902 kreisiarst) Tartu ülikoolis arstiteadust ja 1901–1902 zooloogiat.\n", "id": "ekk_Latn_207435"}
{"text": "Alexander von Bulmerincq\n\nAlexander Michael Carl von Bulmerincq (24. mai/5. juuni 1868 Peterburi – 29. märts 1938 Tartu) oli Eesti teoloog ja orientalist, maailmas tunnustatud Vana Testamendi teadlane.\n\nBulmerincq oli Eesti Lähis-Ida uuringute ja assürioloogiateaduse üks alusepanijaid, ta avaldas palju uurimusi Iisraeli ja ümbritsevate piirkondade aja- ja usundiloost.\n\nTema poeg oli tunnustatud orientalist Alexander Georg von Bulmerincq (1909–1945), kes tegutses marssal Erwin Rommeli ülemtõlgina Aafrikas.\n\nAlexander von Bulmerincq õppis evangeelset teoloogiat, Vana Testamendi teadusi ja semiidi keeli Tartu ja Leipzigi ülikoolides. Kaitses teoloogiamagistri väitekirja 1894 Tartu Ülikoolis. Oli korp! Neobaltia liige. 1898 aastast alates oli Tartu ülikooli erakorraline ja 1907. aastast alates korraline semiidi keelte professor. 1908–1912 oli Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan. Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis sai temast Vana Testamendi ja semiidi keelte professor.\n", "id": "ekk_Latn_207436"}
{"text": "Oskar Daniel\n\nOskar Evald Daniel (15/27. märts 1874 Võru – 3. mai 1945 Ilshofen, Saksamaa) oli eesti metsateadlane.\n\n1896–1897 Eberswalde Metsaakadeemia vabakuulaja.\n\n1921. aastast töötas Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonnas. 1938–1944 Tartu Ülikooli metsakasvatuse erakorraline professor. Pidas loenguid metsakasvatuse, metsakaitse, metsanduse ajaloo, metsapoliitika ja jahinduse õppeainetes.\n\n1925–1927 Metsade Peavalitsuse juhataja.\n\n1927–1935 ajakirja Eesti Mets vastutav toimetaja ja 1935–1940 peatoimetaja. Avaldas artikleid ka ajakirjades Konjunktuur ja Uus Talu.\n\n1925–1940 Akadeemilise Metsaseltsi esimees. 1929. aastast ka Tartu Metsaühingu esimees.\n", "id": "ekk_Latn_207437"}
{"text": "David Grimm\n\nDavid Johann Friedrich Grimm (11/23. jaanuar 1864 Peterburi – 29. juuli 1941 Riia) oli Venemaa ja Eesti õigusteadlane.\n\nTa oli 1891–1913 ja 1917–1920 Peterburi ülikooli professor, 1920–1927 Praha ülikooli professor ja 1889–1891 ja 1927–1934 Tartu Ülikooli professor.\n\nTa on uurinud Rooma õigust. 1917. aastal oli Venemaa ajutises valitsuses haridusministri abi.\n", "id": "ekk_Latn_207438"}
{"text": "Konstantin Grimm\n\nKonstantin Grimm (10/22. september 1891 Kirillov, Novgorodi kubermang – juuni 1953) oli Eesti tehnikateadlane.\n\n1935. aastal kinnitati ta kaheks aastaks Tartu ülikooli masinakonstruktsioonide ja tehnilise joonestamise dotsendi kohustetäitjaks. 1937. aastal töötas ta samas eradotsendina jõumasinate alal. Õpetajaks on Grimm olnud ka Tartu poeglaste gümnaasiumis, Tartu Tööstus- ja Majandusõpilaste Koolis ja Tihemetsa metsatehnilises tehnikumis.\n\nGrimm arreteeriti NKVD poolt 1945. aastal Tihemetsa vallas Pärnumaal ja saadeti Tjumeni oblastisse asumisele. Ta põgenes asumiselt ja arreteeriti uuesti 1949. Ta vabanes 1953. aastal.\n\nTa on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_207439"}
{"text": "Lazar Gulkowitsch\n\nLazar Gulkowitsch (8. detsember (vkj)/ 20. detsember 1899 Cyryn, Minski kubermang – juuli 1941 Tartu) oli Eestis töötanud judaist.\n\nTa oli 1933. aastani Leipzigi ülikooli professor. 1934 tuli ta Tartusse, kus juhtis 1940. aastani Tartu Ülikooli juudi teaduse õppetooli.\n\nHukati koos perega juulis 1941 natside poolt.\n", "id": "ekk_Latn_207440"}
{"text": "Pärtel Haliste\n\nPärtel Haliste (kuni 1928 Pärtel Bauman; 21. märts (9. märts vkj) 1890 Hageri, Harjumaa – 10. juuni 1944 Soome laht) oli eesti klassikaline filoloog,\n\nTa lõpetas 1916. aastal Peterburi Ülikooli.\n\nSügisel 1919 valiti ta Tartu Ülikooli kreeka ajaloo ja arheoloogia dotsendiks. Alates 1926. aastast oli ta kreeka filoloogia professori kohusetäitja. Alates 1925. aastast juhtis ta didaktilis-metoodilises seminaris vanade keelte osakonda. Pärast 1929. aastat luges ta ka valitud ladina autorite interpretatsiooni koos stilistikaharjutustega.\n\n1937. aastal valiti ta samal alal erakorraliseks professoriks.\n", "id": "ekk_Latn_207441"}
{"text": "Arthur Hansen\n\nArthur Hansen (27. november/10. detsember 1908 Kolga vald, Harjumaa – 27. aprill 1944 Illuka) oli eesti metsateadlane ja Eesti sõjaväelane (lipnik).\n\nTa oli A. H. Tammsaare vanema venna Jüri poeg. Jüri oli alates 1903. aastast Koitjärve metsandiku metsavaht. Arthur sündis Oru talus pere kolmanda lapsena.\n\nTa lõpetas 1928. aastal Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumi ja 1933. aastal Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna metsaosakonna cum laude. Pärast seda asus ta tööle Tartu Ülikooli metsatakseerimise õppejõuna.\n\n1941. aastal osales ta ohvitserina Tartu enamlastest vabastamisel, 10. veebruaril 1944 ta mobiliseeriti ja temast sai leitnandi auastmes 2. piirikaitserügemendi 2. pataljoni 7. kompanii ülem. Artur Hanseni kompanii pidas ägedaid tõrjelahinguid Krivasoos. 1944. aasta 17. aprilli öösel alustasid venelased ägedaid rünnakuid. Hansen asus ise langenud võitleja asemele kuulipilduja taha. Ta sai lahingus raskelt haavata, suri 10 päeva hiljem ning maeti Jõhvi kalmistule, hiljem sängitati ümber Elvasse.\n\nSoodla jõe ääres Oru metsavahitalu juures asuval rändrahnul on temale pühendatud mälestustahvel, mis avati 16. juulil 1992. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207442"}
{"text": "Eerik Inari\n\nEerik Alfred Leopold Inari (kuni 1937 Erik Alfred Leopold Pipenberg, 20. aprill (vkj)/ 2. mai 1897 Tartu – 31. detsember 1998 Bad Godesberg, Bonn) oli eesti geograaf.\n", "id": "ekk_Latn_207443"}
{"text": "Karl Inno\n\nKarl Inno (1/14. november 1908 Lustivere vald – 12. november 1994 Oneida, New Yorgi osariik) oli eesti majandusteadlane.\n\nTa lõpetas 1927. aastal Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja 1932. aastal Tartu Ülikooli cum laude. Ülikooliõpingute kõrvalt õppis ta ka Ühistegevuse Instituudis. 1936. aastal sai ta magistrikraadi käitismajanduse alal (mag. rer. oec., Ühistu mõiste ja liigitus).\n\nAastatel 1932–1938 töötas Ühistegevuse Instituudis lektorina. 1935. aastal kandideeris ta Tartu Ülikooli ühistegevuse professoriks, kuid kaotas Jaan Tõnissonile. Alates 1936. aastast oli ta Tartu Ülikooli õppejõud, aastatel 1938–1940 ja 1941–1944 Tartu Ülikooli majandusteaduskonna panganduse ja kindlustusasjanduse adjunktprofessor.\n\n1944. aastal põgenes Inno koos perega Saksamaale, kust 1950. aastal siirduti USA-sse New Yorgi osariiki. Seal töötas ta pearaamatupidaja ja revidendina ning kirjutas artikleid majandusteaduse ja eesti ajaloo teemadel. Ta oli Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas liige. Kuni 1980. aastani oli ta ajakirja Aja Kaja toimetaja.\n\nKarl Inno suri Ühendriikides, tema tuhk maeti 1995. aastal Põltsamaa kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_207444"}
{"text": "Hermann Jaakson\n\nHermann Jaakson (ka Herman Jaakson; 13/25. jaanuar 1891 Uue-Võidu vald, Viljandimaa – 28. august 1964 Kiidjärve) oli eesti matemaatik.\n\n1913. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli. 1925. aastal kaitses Jaakson doktoriväitekirja \"Sur certains types de systèmes d'équations linéaires à une infinité d'inconnues sur l'interpolation\", misjärel tast sai esimene eestlasest matemaatikadoktor.\n\n1915–1919 töötas Jaakson Tartus matemaatikaõpetajana. Tartu ülikooli taasavamise järel õpetatas ta seal matemaatilist analüüsi ja diferentsiaalvõrrandeid. Aastal 1926 sai ta Tartu ülikooli korraliseks matemaatikaprofessoriks.\n\n1995. aastal püstitati Kokaviidika külla Hermann Jaaksonile ja tema lellele Jüri Jaaksonile mälestuskivi.\n", "id": "ekk_Latn_207445"}
{"text": "Mart Järvik\n\nMart Järvik (kuni 1935 Martin Gross, 5/17. oktoober 1897 Käru vald, Järvamaa – 10. september 1956 Malmö) oli eesti piimandusteadlane.\n\nÕppis Vändra vallakoolis ja Vändra kihelkonnakoolis 1908–1911, 1918. aastal lõpetas Jamburgi kommertskooli. Aastatel 1919–1926 õppis Tartu ülikoolis agronoomiat ning kaitses 1931. aastal samas magistrikraadi. 1932. aastal sai ta doktorikraadi agronoomias väitekirjaga \"Võis leiduvad pungseened ja nende mõju võisse: Schleswig-Holsteini ja Eesti piimatalitiste või uurimiste andmeil\".\n\nAastatel 1929–1944 oli ta Tartu ülikooli õppejõud, algul piimatalituse dotsendi kohusetäitja, 1932. aastast dotsent, 1938. aastast piimanduse adjunktprofessor ja aastast 1939 erakorraline professor.\n\n1944. aastal emigreerus Järvik Saksamaale, kus töötas piimanduslabori teadurina. Aastal 1946 suundus ta edasi Rootsi, kus töötas 1953. aastani Rootsi Piimaühingute Liidus bakterioloogina.\n\n1920. aastast kuulus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi. Samuti oli ta Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige ja 1935. aastast Agronoomide Koja abiesimees. Hiljem Rootsis oli ta Eesti Agronoomide Seltsi, Eesti Rahvusfondi, Eesti Rahvusnõukogu ja Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu liige.\n\nJärvik uuris muu hulgas võis elutsevaid mikroorganisme ja selgitas, kuidas parandada või säilivust.\n\nMart Järvik oli põllumajandusteadlase Leida Lepajõe onu.\n", "id": "ekk_Latn_207446"}
{"text": "Bernhard Jürgens\n\nBernhard Jürgens (28. august/9. september 1895 Elistvere vald, Tartumaa – 2. august 1969 Ludwigsburg) oli eesti arst ja arstiteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_207447"}
{"text": "Leo Jürgenson\n\nLeo Jürgenson (8/21. jaanuar 1901 Tamsa, Luke vald, Tartumaa – 7. september 1986 Tallinn) oli eesti ehitusteadlane ja tehnik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).\n", "id": "ekk_Latn_207448"}
{"text": "Karl Friedrich Abel\n\nKarl Friedrich Abel, ka Carl Friedrich (22. detsember 1723 Köthen – 20. juuni 1787 London), oli saksa helilooja ja gambamängija. Ta oli Christian Ferdinand Abeli poeg.\n\nKarl Friedrichi isa, gambavirtuoos Christian Ferdinand Abel oli poja sünni ajal Johann Sebastian Bachi õuekapellis esimuusik.\n\nKarl Friedrich õppis võib-olla Johann Sebastian Bachi juures. Väidetavalt õppis ta pärast Bachi Leipzigisse suundumist Thomasschules, kuid see pole tõestatud. Kindlasti aga tegutses ta Bachi soovitusel dirigent Johann Adolph Hassele aastatel 1748–1758 \"Poola kuninga kammermuusikuna\" Dresdeni õuekapellis.\n\nSeitsmeaastase sõja tõttu pidi Abel 1757 Dresdenist lahkuma. Aastal 1758 viibis ta Goethe perekonna külalisena Frankfurdis. Ta reisis läbi Lõuna-Saksamaa ja Pariisi ning jõudis 1759 Londonisse. Suure menuga andis ta seal esimese kontserdi oma teostest mitmel instrumendil, eriti gambal ja barütonil (pillil, millele komponeeris ka Joseph Haydn). Järgnesid uued soolokontserdid Londoni seltskonnale; ta nimetati varsti kuninganna Charlotte'i kammermuusikuks.\n\nAastal 1762 tuli Londonisse Johann Christian Bach, et kuulsa Abeliga tuttavaks saada. Varsti nad sõbrunesid ning 1764 tehti algust armastatud Bachi-Abeli kontsertidega, mida kuni 1775. aastani korraldas Carlisle House'i kontserdisaaliomanik Teresa Cornelys, endine Veneetsia ooperilaulja. Need olid esimesed abonementkontserdid Inglismaal üldse.\n\nAastal 1763 kirjutas Abel koos krahv St. Germaine'iga muusikalise komöödia \"Suvemuinasjutt\".\n\n1764. aastast jõudis Londonisse ka 8-aastane Mozart oma isaga. Mozart külastas Abelit, kelle helitöid ta uuris. Eeskujuks kopeeris ta oma märkmikku Abeli sümfoonia Es-duur (op. VII, 6), mistõttu see sattus ekslikult Köcheli kataloogi kui 3. sümfoonia nr 18 (\"Sümfoonia nr 3 e-moll\") all. Nõnda sai sellest üks Abeli tuntumaid teoseid.\n\nAlates 1775. aastast olid Bachi-Abeli kontserdid Teresa Cornelysest sõltumatud. Neid jätkati kuni Bachi surmani 1782, seejärel püüdis Abel ühe aasta menutult kontserte üksinda jätkata. Selles kontserdisarjas kanti muu hulgas esimest korda Inglismaal ette Joseph Haydni loomingut.\n\nAbel naasis Saksamaale ning viibis aastani 1785 mitu korda ka Pariisis, kuid mandril ei õnnestunud tal edu saavutada, nii et ta pidi minema tagasi Londonisse, kus ta oli ikka veel nõutud mitmesuguste vanade ja uute pillide mängijana. Ta hakkas jooma, mis kiirendas tema surma. Aastal 1787 suri ta vaesuses.\n\nAbel oli viimane suur gambasolist. Temaga kadus see pill orkestripillide ning varsti ka sooloinstrumentide seast. Arrey von Dommer iseloomustab teda nii: \"Tema mängu peeti eeskujulikuks ning see oli maitse, lihtsuse ja suuruse pärast noortele kunstnikele eeskujuks; ja nii nagu Abel oli oma aja suurim gambamängija, oli ta ka viimane, sest temaga suri välja ka tema instrument. Ka muus osas oli ta põhjalikult haritud muusik, kes valdas vaba muusikat, tubli harmonist ja hea instrumentaalhelilooja.\" Ka Goethe nimetas teda viimaseks suureks gambamängijaks.\n\nKarl Friedrich Abel on kirjutanud muu hulgas sonaate gambale, oboele ja klaverile.\n\nAbel oli silmapaistva välimusega mees, kellest on maalitud palju ilusaid portreesid. Kahe portree autor on tema sõber Thomas Gainsborough.\n", "id": "ekk_Latn_207449"}
{"text": "Tõnis Grenzstein\n\nTõnis Grenzstein (4. november / 16. november 1863 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond – 1916 Düsseldorf) oli eesti maalikunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_207450"}
{"text": "Johan Kruusmann\n\nJohan Kruusmann (ka Johannes Kruusmann; 29. september 1900 Märjamaa vald, praegune Raplamaa – 1. detsember 1924 Tallinn) oli Eesti piirivalvur.\n\nKruusmann teenis Vabadussõja ajal 1. diviisi staabis telefonistina. Ta astus 1. septembril 1924. aastal üleajateenijana piirivalvesse Tallinna jaoskonda Tallinna rajooni Tallinna kordonisse. Tema auaste oli reamees.\n\nKruusmann tapeti ametikohustuste täitmisel kommunistide poolt 1. detsembri riigipöördekatse ajal. Ta oli 1. detsembri hommikul postil Tallinnas Kadriorus Russalka mälestusmärgi juures, kui mässulised tungisid talle kallale ja lasid ta maha.\n", "id": "ekk_Latn_207451"}
{"text": "David Hieronymus Grindel\n\nDavid Hieronymus Grindel (läti keeles Dāvids Hieronīms Grindelis, vene keeles Давид Иероним Гриндель; 9. oktoober 1776 Riia – 20. jaanuar 1836 Riia) oli läti farmatseut, arst, keemik ja botaanik, esimene lätlasest loodusteadlane, Tartu ülikooli rektor 1810–1812.\n\nTema vanaisa Mārtiņš Grundulis oli talupoeg, kes põgenes karmi mõisniku käest Riiga, töötas kaupmehe abilise, mastide praakija ja metsakaupmehena, sai rikkaks ja oli üks esimestest lätlastest, kes sai Riia linna kodanikuks. Isa Michael Grindel saksastas oma perenime. Ema Katharina (sündinud Mahniken) oli pärit Daugava saarelt Zaķusalalt.\n\nDavid Grindel õppis algul Riia toomkoolis. Vanemad pannuks ta meeleldi teoloogiat õppima, aga peamiselt majanduslikel põhjustel õppis ta kuus aastat nimeka apteekri Johann Gottlieb Struve (1722–1813) juures ja töötas Riia Toomväljakul tema Elevandi apteegis. 1796 asus ta õppima Jena ülikooli botaanikat ja meditsiini, kuid 1798 täitis Paul I käsu kodumaale naasta (Paul I keelas oma ukaasiga saata noorukeid välismaale õppima) ja hakkas taas tööle Riia Elevandi apteegis. Esmalt oli ta proviisor, aga 1800 sõitis Peterburi, kus sooritas vastavad eksamid ning sai esimese lätlasena apteekriks ja keemikuks.\n\nPärast teaduskraadide saamist kutsuti Grindel professoriks Peterburi Meditsiini- ja Kirurgiaakadeemiasse ning kui 1802 taasavati Tartu ülikool, siis ka sinna, aga Grindel keeldus kummalgi juhul. 1800 sai ta Elevandi apteegi kaasomanikuks ja 1803 ostis ta selle ära. 1802 sai ta Jena ülikoolist filosoofiadoktori kraadi. 1803 asutas ta koos oma õpetaja ja mentori Struvega Riia keemia-farmaatsiaühingu, mis oli esimene taoline kogu Venemaal, ning hakkas samast aastast välja andma saksakeelset Venemaa farmaatsia aastaraamatut, mis oli samuti esimene selletaoline Venemaal ja ilmus nimemuutustega kuni 1937. aastani.\n\n1804 müüs Grindel Elevandi apteegi Heinrich August Schreiberile (1770–1846) ning võttis vastu Tartu ülikooli kutse minna keemia ja farmaatsia professoriks. Sellena töötas ta kümme aastat. Mitu korda valiti ta kateedri juhatajaks ja 1810–1812 oli ta Tartu ülikooli rektor.\n\n1814 lõppes tema tööleping professorina. Grindel ei taotlenud selle pikendamist, vaid ostis Riias Elevandi apteegi tagasi. Sealse igapäevatöö jättis Grindel proviisoritele ning tegi ise peamiselt teadustööd ja kirjutas artikleid. 1818–1820 toimetas ta ajalehte Rigaschen Stadtblätter. Seejärel otsustas ta õppida arstiks. 1820. aastast õppis ta Tartu ülikoolis meditsiini ja pidas samas ise keemialoenguid. 1823 lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja töötas Riias kreisiarstina.\n\nGrindel kuulus paljudesse teadus- ja erialaühingutesse. Alates 1807 oli ta Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige ning Peterburi Meditsiini- ja Kirurgiaakadeemia liige. Veel oli ta Kuramaa Kirjandusühingu liige ja Peterburi Farmaatsiaühingu auliige. 1802 pälvis ta Peterburi Vabamajandusühingu kuldauhinna.\n\nGrindeli järgi on nimetatud Põhja-Ameerika taimeperekond vaiguvaak (Grindelia) ja farmaatsiafirma Grindeks.\n", "id": "ekk_Latn_207452"}
{"text": "Urmas Kirs\n\nUrmas Kirs (sündinud 5. novembril 1966 Viljandis) on Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur. Ta on abitreener Eesti U21- ja U23-jalgpallikoondistes. Aastail 1992–2000 pidas Eesti koondises 80 kohtumist ja lõi viis väravat.\n", "id": "ekk_Latn_207453"}
{"text": "Eduard Eelma\n\nEduard Eelma (aastani 1937 Eduard Ellmann; 7. aprill 1902 Peterburi – 16. november 1941 Kirov, Kirovi oblast) oli Eesti politseinik ja jalgpallur (ründaja).\n\nAastail 1921–1935 pidas Eesti koondises 60 kohtumist ja lõi 21 väravat (koondise kolmas näitaja Andres Operi ja Indrek Zelinski järel). Ta osales ka 1924. aasta suveolümpiamängude jalgpalliturniiri eelringikohtumises USA vastu. Tuli 1923. aastal JK Tallinna Kalevi koosseisus Eesti meistriks. JK Tallinna Kalev võitis toonases mängus 1:0 Sporti. Eelma on mänginud ka Tallinna JK ridades.\n\nNKVD arreteeris ta 11. juunil 1941 Tallinnas, ta mõisteti surma ja lasti maha Kirovi linna vanglas nr 1.\n", "id": "ekk_Latn_207454"}
{"text": "Adventistide Koguduste Eesti Liit\n\nSeitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit (lühend AKEL) on Eestis tegutsevaid Seitsmenda Päeva Adventistide kogudusi ühendav koguduste liit.\n\nAdventistide Koguduste Eesti Liidu peakontor asub Tallinnas, Mere puiestee 3. 2018. aastal kuulus liitu 19 kogudust umbes 1400 liikmega.\n", "id": "ekk_Latn_207455"}
{"text": "Seitsmenda päeva adventistid\n\nSeitsmenda päeva adventistid on adventistid, kes pühitsevad hingamispäeva (sabatit) laupäeval.\n\nSuurim seitsmenda päeva adventiste koondav organisatsioon on Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus.\n", "id": "ekk_Latn_207456"}
{"text": "Riigivürst\n\nRiigivürst (saksa keeles Reichsfürst, ladina keeles princeps regni või princeps imperii) oli Saksa-Rooma riigi kõrgaadlik (hertsog, vürst ja mitme suurema valduse krahv) või ilmaliku võimuga vaimulik isand (peapiiskop, piiskop ja mõne kloostri abt või abtiss), kes oli Saksa-Rooma valitseja (Saksa kuninga või Saksa-Rooma keisri) otsene vasall.\n\nRiigivürsti seisus tekkis 12. sajandi jooksul, kui kõige olulisemaid Saksa-Rooma riigi vasalle (hertsogid, markkrahvid ning ilmaliku võimuga peapiiskopid ja piiskopid ehk vürstpiiskopid) hakati kutsuma vürstideks (ladina princeps, st 'esimene, juht'). 13. sajandiks kujunes välja neile spetsiifiline õiguslik korraldus: nii ilmalikud kui ka vaimulikud vürstid said oma valitsemistunnused (regaalid) otse kuningalt või keisrilt ja neile anti ka privileegid: oma raha müntimise õigus, tollimaksude kogumise, krahvidele ja vabahärradele maade läänistamise õigus. Neil oli ka tseremoniaalõigusi, näiteks nimetada end ametlikus kirjavahetuses vürstlikuks valitsejaks, omada mõjukust näitavaid regaale jne. 13. sajandil hakati valitsejaid ka ametlikult riigivürsti seisusse tõstma – varem vürstidel ametlikku ürikut selle kohta polnud, kuid neid peeti sellest hoolimata riigivürstideks. 12.–13. sajandil olid riigivürstid enamjaolt vaimulikud valitsejad, hiljem lisandus suur hulk ilmalikke. 14. sajandiks oli riigivürsti seisus oma privileegide ja kohustustega üldiselt välja kujunenud. 13. sajandil oli kõigil riigivürstidel õigus kuningat valida, kuid sajandi lõpuks hakkas kujunema tavalistest riigivürstidest kõrgemal seisev kuurvürstide seisus, mis sai lõpliku kuju 1356. aastal Karl IV Kuldbullas.\n", "id": "ekk_Latn_207457"}
{"text": "Hello Kitty\n\nHello Kitty on tuntuim Sanrio kompanii väljamõeldud karakteritest. Selle lõi Yūko Shimizu 1974. aastal Jaapanis.\n", "id": "ekk_Latn_207458"}
{"text": "Massimeedia\n\nMassimeedia on suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm, mis mõjutab suurt osa ühiskonnast.\n\nMassimeedia sai alguse 1920. aastatel, kui tekkisid üleriiklikud raadiokanalid, suure trükiarvuga ja laia levikuga ajalehed ja ajakirjad, kuigi raamatud kui massimeediavahendid olid juba sajandeid kasutusel olnud.\n\nViimastel aastakümnetel on interneti kasutuselevõtu tõttu massimeedia levik veelgi hoogustunud. Interneti massimeediavahendid on ajaveebid, kodulehed, internetifoorumid, veebiportaalid, videoteenust osutavad veebilehed jm.\n", "id": "ekk_Latn_207459"}
{"text": "Pärt Uusberg\n\nPärt Uusberg (sündinud 16. detsembril 1986 Raplas) on eesti helilooja ja dirigent.\n\nPärt Uusberg on lõpetanud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal Heli Jürgensoni käe all ning õppinud samas valikainena heliloomingut Alo Põldmäe ja Galina Grigorjeva juhendamisel. 2012. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu erialal bakalaureuseõppe Tõnu Kõrvitsa juhendamisel. 2014. aastal lõpetas ta samas magistriõppe kompositsiooni erialal prof Toivo Tulevi ja Tõnu Kõrvitsa juures ja 2018. aastal magistriõppe kooridirigeerimise erialal prof Tõnu Kaljuste juhendamisel.\n\n2008. aastal asutas Pärt Uusberg oma näitlejast ja lavastajast venna Uku Uusbergi William Shakespeare'i ainetel loodud samanimelise diplomilavastuse tarvis kammerkoori Head Ööd, Vend. Ta on juhatanud ka Eesti Koolinoorte Segakoori ja Riinimanda Kooristuudio laste- ja noortekoori, teinud koostööd kammerkooridega Voces Musicales, Collegium Musicale, segakooriga HUIK! ja kammermeeskooriga JÕUD. Peale selle on ta kirjutanud uudisloomingut Eesti Rahvusmeeskoorile, Tehnikaülikooli Akadeemilisele Meeskoorile jt.\n\nTa on alates 2012. aastast Eesti Heliloojate Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_207460"}
{"text": "Marianna Longa\n\nMarianna Longa (sündinud 26. augustil 1979 Tiranos) on Itaalia endine murdmaasuusataja.\n\nJuunioride maailmameistrivõistlustel osales Longa esimest korda 1997 Kanadas Canmore'is ja tuli 5 km distantsil klassikalises tehnikas 9. kohale.\n\n3. veebruaril 1999 sai ta Austrias Saalfeldenis toimunud noorte MM-il 5 km klassikasõidus pronksmedali Rootsi suusataja Lina Anderssoni ja Soome suusataja Pirjo Mannise järel. 7. veebruaril jäi ta 15 km distantsil vabastiilis 7. kohale (Katrin Šmigun sai hõbemedali).\n\nEsimest korda osales ta maailma karikasarja etapil 17. märtsil 2000 Itaalias Bormios 5 km klassikas, kus sai 39. koha. Järgmisel päeval toimunud 10 km vabastiilis jälitussõidus langes ta 43. kohale.\n\nEsimest korda jõudis ta MK-punktikohale 1. veebruaril 2001 Itaalias Asiagos toimunud 1,5 km vabastiilis sprindietapil, kus ta oli 20., aga seal oligi osalejaid ainult 28.\n\n2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys oli Longa 12. veebruaril 10 km klassikasõidus 20. ja kõrgemat kohta polnud ta veel ühelgi MK-etapil saavutanud. 21. veebruaril sõitis ta 4×5 km teatesõidus avavahetust klassikalises tehnikas ja lõpetas selle viimase, 13. kohaga, kaotades liidritele üle minuti. Viimase vahetuse võitnud Stefania Belmondo tõstis Itaalia siiski 6. kohale. 24. veebruaril tuli Longa 30 km distantsil klassikalises tehnikas 33. kohale.\n\nAlates olümpiamängudest kuulus Longa järjekindlalt Itaalia teatenaiskonda, aga individuaalselt suutis end 20 parema sekka sõita alles 25. veebruaril 2003 Saksamaal Oberhofis, kui oli 10 km ühisstardist klassikalises tehnikas 7.\n\nMaailmameistrivõistlustel osales Longa esimest korda 2003. aastal Itaalias Val di Fiemmes, kus saavutas 18. veebruaril 15 km ühisstardist sõidus klassikalises tehnikas 11. koha, olles Itaalia parim. 20. veebruaril tuli ta 10 km eraldistardist sõidus klassikalises tehnikas 20. kohale (mõlemal distantsil võitis Kristina Šmigun hõbemedali). 4×5 km teatesõidus sõitis ta teist vahetust klassikalises tehnikas, pääses rajale viimasena, läbis etapi 7. ajaga ning Itaalia saavutas sama koha ka kokkuvõttes.\n\nEsimest korda tuli Longa MK-etapil esikolmikusse 7. veebruaril 2004 Prantsusmaal La Clusaz's, kus Itaalia saavutas 45 km teatesõidus Venemaa ja Saksamaa järel 3. koha. Longa sõitis avavahetust ja lõpetas selle neljandana, veerand minutit liidrist maas.\n\nEsimest korda jõudis Longa MK-etapil individuaalselt poodiumile 27. jaanuaril 2007 Otepääl, kus ta 10 km klassikalises tehnikas saavutas 5. koha.\n\n2007. aasta MM-il Jaapanis Sapporos jäi Longa 22. veebruaril klassikasprindi kvalifikatsioonis 29. kohale ega pääsenud lõppvõistlusele. 25. veebruaril saavutas ta 15 km suusavahetusega sõidus 8. koha, olles itaallastest parim. 1. veebruaril tuli ta 4×5 km teatesõidus 6. kohale. Ta sõitis teist vahetust klassikalises tehnikas, pääses rajale alles 11. kohal ja sõitis etapil välja 6. aja. 3. märtsil toimus 30 km ühisstardist sõit klassikalises tehnikas, kus Longa tuli 19. kohale.\n\nKuigi seejärel jäi Longal üks hooaeg vahele, võib 2007. aasta MM-i pidada Longa karjääri murdepunktiks. Enne seda oli ta üksnes kaks korda MK-etapil esikümnesse pääsenud, aga pärast muutus see täiesti tavaliseks. 2. märtsil 2008 saavutas ta Soomes Lahtis 10 km sõidus klassikalises tehnikas 5. koha, 15. märtsil 2008 Bormios 10 km ühisstardist sõidus klassikalises tehnikas 4. koha ja 30. novembril 2008 Soomes Kuusamos 10 km eraldistardist sõidus klassikalises tehnikas 4. koha. Eelolümpial Kanadas Vancouveris saavutas ta 17. jaanuaril 2009 15 km suusavahetusega sõidus Justyna Kowalczyku järel teise koha ja 30. jaanuaril 2009 saavutas ta oma elu esimese MK-etapivõidu Venemaal Rõbinskis 10 km vabatehnikas ühisstardist sõidus oma kaasmaalase Arianna Follise ees.\n\n2009. aasta MM-il Liberecis sai ta 19. veebruaril 10 km klassikasõidus hõbemedali Aino-Kaisa Saarise järel. Samas oli ta 21. veebruaril 15 km suusavahetusega sõidus neljas Justyna Kowalczyki, Kristin Steira ja Aino-Kaisa Saarise järel. 25. veebruaril saavutas ta koos Follisega klassikalises tehnikas paarissprindis pronksmedali Soome ja Rootsi järel. Päev hiljem toimus 4×5 km teatesõit, kus Longa sõitis teist vahetust klassikalises tehnikas. Ta sai rajale alles üheksandana otse Eesti järel, aga sõitis etapil välja 3. aja. Lõpuks tõusis Itaalia 5. kohale. 28. veebruaril toimus 30 km vabatehnikas ühisstardist sõit, kus Longa tuli 9. kohale.\n\n2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris tuli Longa 15. veebruaril 10 km vabatehnikasõidus 18. kohale, 19. veebruaril 15 km suusavahetusega sõidus 7. kohale ja 27. veebruaril 30 km klassikalises tehnikas ühisstardist sõidus 11. kohale. 25. veebruaril toimus 4×5 km teatesõit, kus Longa sõitis teist vahetust. Avavahetuse lõpetas Follis 12. kohal ja Longagi saavutas etapil kõigest 6. koha, aga järgmised vahetused tõstsid Itaalia 4. kohale.\n\n2011. aasta MM-il Oslos osales Longa viiel distantsil. 26. veebruaril tuli ta 15 km suusavahetusega sõidus 5. kohale, 28. veebruaril 10 km klassikadistantsil 7. kohale, 2. märtsil klassikalises tehnikas naiskondlikus sprindis 4. kohale kolme Skandinaavia riigi järel, järgmisel päeval 4×5 km teatesõidus samuti 4. kohale samuti kolme Skandinaavia riigi järel (Longa võitis avavahetuse) ning 5. märtsil 30 km vabatehnikas ühisstardist sõidus 8. kohale.\n\nLonga lõpetas karjääri pärast 2010.–2011. aasta hooaega.\n", "id": "ekk_Latn_207461"}
{"text": "Francis Scott Key Fitzgerald\n\nFrancis Scott Key Fitzgerald (24. september 1896 – 21. detsember 1940) oli Ameerika kirjanik, keda peetakse üheks kahekümnest 20. sajandi tuntumast kirjanikust. Ta on kirjutanud nii romaane kui ka lühijutte ja novelle.\n", "id": "ekk_Latn_207462"}
{"text": "Raivo Kütt\n\nRaivo Kütt (sündinud 31. mail 1963) on eesti ettevõtja ja poliitik, autode müügiga tegeleva kontserni Amserv Grupp juhatuse esimees ja kaasomanik.\n\nTa on ka Eesti esimese Maksimarketi asutaja.\n\nTa lõpetas 1985. aastal TPI majandusteaduskonna ja 1991. aastal Eesti Kõrgema Kommertskooli.\n\nRaivo Kütt on alates aastast 2000 Eesti Karate Föderatsiooni president, Eesti Olümpiakomitee Esindajate Kogu, Nõmme-Rotary Klubi ja Majandusklubi \"Taurus\" liige. Alates aastast 2006 on Raivo Kütt veebifirma CV Keskus AS nõukogu liige.\n\nTa on olnud Tallinna linnavolikogu liige ja Pirita halduskogu esimees. Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu.\n", "id": "ekk_Latn_207463"}
{"text": "Peeter Kern\n\nPeeter Kern (1. märts 1967 – 11. märts 2014) oli eesti äriettevõtja, kaabeltelevisiooni ettevõtte Starman asutaja ja juhatuse liige.\n", "id": "ekk_Latn_207464"}
{"text": "Passau leping\n\nPassau leping ehk Passau rahu oli 2. augustil 1552 Saksa kuningas Ferdinand I ja protestantlike vürstide vahel, keda juhtis Saksi Moritz. Lepinguga kehtestati poolte vahel relvarahu, samuti sõlmiti ajutine usurahu. Passau lepinguga kokku lepitu viis 1555. aastal Augsburgi usurahu sõlmimiseni, millega keisrivõim protestantlust ametlikult tunnustas.\n", "id": "ekk_Latn_207465"}
{"text": "Gustav Ernesaksa Fond\n\nGustav Ernesaksa Fond on Gustav Ernesaksa mälestuse jäädvustamise ja koorimuusika väärtustamise fond. Fondi asutaisd 22. oktoobril 1993 Eesti Üldlaulupeo Direktsioon, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusikaakadeemia. Alates 21. maist 2001 haldab fondi raha Eesti Rahvuskultuuri Fond.\n\nGustav Ernesaksa Fond rahastab Gustav Ernesaksa koorimuusika peastipendiumi, koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi. Stipendiumid antakse välja igal aastal 12. detsembril, Gustav Ernesaksa sünniaastapäeval.\n\nKuni 2000. aastani nimetati koorimuusika peastipendiumi koorimuusika preemiaks.\n\nKoorimuusika peastipendium määratakse igal aastal ühele isikule, kellel on väljapaistvaid saavutusi tegevusaladel, mida viljeles Gustav Ernesaks (koorijuht, helilooja, pedagoog, publitsist, organisaator). Koorimuusika edendamise stipendiumi kandidaadi(d) esitab Eesti Kooriühing. Õppestipendiumi kandidaadi(d) esitab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisosakond, võttes arvesse ka koorijuhtimise eriala lõpetanute taotlusi.\n", "id": "ekk_Latn_207466"}
{"text": "Õnne 13\n\n\"Õnne 13\" (ka \"Meie elu lood\") on Eesti Televisiooni telesari.\n\nSarja idee autor ja esimene stsenarist oli Astrid Reinla. Seejärel oli stsenarist Kati Murutar. Alates 1996. aastast kirjutas käsikirja Teet Kallas, 2011. aasta esimesel poolel ja 2013. aastast 2014. aasta sügiseni kirjutas käsikirja Urmas Lennuk. Alates 2014. aasta sügisest on sarja stsenarist Andra Teede.\n\nTelesarja \"Õnne 13\" esimene jagu oli eetris 30. oktoobril 1993, kokku on valminud üle 900 jao. 880. jagu oli eetris 22. aprillil 2023 ning 890. jagu 21. oktoobril samal aastal. 13. jaanuaril 2024 läks eetrisse 900. jagu.\n\n\"Õnne 13\" lavastajatöö tegi esimesed 10 hooaega Tõnis Kask. Alates 2003. aastast lavastab sarja Ain Prosa. Alates aastast 1997 on sarja kaastootja Balti Video (BEC). Sarjas on osalenud üle 200 näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_207467"}
{"text": "Härmo Saarm\n\nHärmo Saarm (sündinud 12. märtsil 1939) on eesti ajakirjanik, pedagoog ja teatritegelane.\n\nSaarm lõpetas Tallinna 10. Keskkooli 1958. aastal, Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1973. aastal ja Tartu Ülikooli 1987. aastal kaugõppes sotsiaalpsühholoogia erialal.\n\nSaarm on aastaid olnud Eesti Raadio kuuldemängude režissöör ning Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio diktor.\n\nTa on töötanud lavastaja ja õppejõuna lavakunstikateedris ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis (1980. aastatel). Eakamana on ta töötanud põhiliselt lavakõne pedagoogina ning juhendanud raadiorežii kursust Tallinna Pedagoogikaülikoolis (1999–2003), mille lõpetajate seas olid näiteks Liis Lusmägi, Karin Aule, Meelis Kompus, Allan Vinogradov ja teised.\n\nTa on töötanud muu hulgas ka õiguskantsleri pressinõunikuna.\n\nTa oli Nõmme Linnaosa Halduskogu 2. koosseisus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmena.\n\n2013. aasta kevadest kuni 2014. aasta kevadeni oli ta Salme teatri peanäitejuht. Sel perioodil lavastas ta A. H. Tammsaare näidendi \"Kuningal on külm\".\n", "id": "ekk_Latn_207468"}
{"text": "Kaubandusabi\n\nKaubandusabi tähendab nii arenguabi seda osa, mis toetab rahvusvahelist kaubandust, kui ka mitmeid kaubandust soodustavaid rahvusvahelisi arenguabi algatusi. Laiemas tähenduses sisaldab see toetust, millega rahastatakse kaubandusega seotud tehnilist abi, infrastruktuuri (teed, sadamad) ja tootmisvõimekust (toetust tööstusele, põllumajandusele, turismile). Konkreetsemas tähenduses mõistetakse kaubandusabi all kaubandusläbirääkimiste toetust arenguriikidele. 2001. aasta Ad-Dawḩah Ministrite deklaratsioon määratleb tehnilise abi ja võimekuse suurendamist arenguriikide õigusena ja läbirääkimiste arenguosa olulise komponendina. Suuremad doonorid, nagu Maailmapank ja IMF, on viimastel aastatel toetanud kaubandusreformi ja turuvõimaluste laiendamise algatust arengumaadele.\n", "id": "ekk_Latn_207469"}
{"text": "Arenguabi sidumine\n\nArenguabi sidumine tähendab tingimuste seadmist abisaajale, et abisaaja nõustuks kasutama abi selleks, et osta abi andnud doonorriigi tooteid ja teenuseid. Mõiste on kasutusel eelkõige eestkoste ja lobitöös, mille eesmärk on vähendada abi sidusust ning vältida sõltuvussuhete ja tingimuste tekitamist doonorriigi ja sihtriigi vahel.\n", "id": "ekk_Latn_207470"}
{"text": "Arenguabi lahtisidumine\n\nArenguabi lahtisidumine on arenguabi seotuse vähendamise protsess, mille eesmärgiks on kaotada doonorite poolt seatavad piirangud ja tingimused abi kasutamisele.\n", "id": "ekk_Latn_207471"}
{"text": "Humanitaarabipalve\n\nHumanitaarabipalve on humanitaarabiorganisatsioonide koostatav vajaduste raport, mille eesmärk on leida rahastust konkreetsete kriiside või katastroofide leevendamiseks või abivajavate riikide olukorra parandamiseks või kogu organisatsiooni aasta tegevuse finantseerimiseks. Abipalveid kasutavad nii rahvusvahelised kui ka valitsusvälised organisatsioonid.\n", "id": "ekk_Latn_207472"}
{"text": "Aasia ja Euroopa koostööfoorum\n\nAasia ja Euroopa koostööfoorum on 43 Euroopa ja Aasia riigi foorum, mis püüab tugevdada dialoogi, vastastikuseid suhteid ja jätkusuutlikku arengut riikide vahel. Iga kahe aasta järel toimuvad tippkohtumised vaheldumisi Aasias ja Euroopas, esimene neist toimus Bangkokis 1996. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207473"}
{"text": "Poliitiline varjupaik\n\nPoliitiline varjupaik ehk poliitiline asüül (inglise keeles political asylum) tähendab kaasaegses poliitilises keeles luba jääda riiki, kuhu inimene on pagenud oma kodumaa või regiooni ohtlikkuse, seal esineva vaenu või tagakiusamise tõttu. Varjupaiga taotleja peab vastama 1951. aasta ÜRO pagulasseisundi konventsioonis ja selle 1967. aasta protokollis sätestatud tingimustele, milleks on põhjendatud hirm kodumaale naasta rassilistel, usulistel või rahvuslikel põhjustel, poliitiliste veendumuste või teatud sotsiaalsesse rühma kuulumise tõttu.\n\nEuroopa Liidul on ühine poliitilise varjupaiga poliitika. Alates 2004. aastast otsustavad liikmesriigid kvalifitseeritud häälteenamusega enamiku varjupaigapoliitika küsimuste üle. Nõukogu sätestab ühised mõisted ja varjupaigataotlejate tagasisaatmise menetluse.\n\nKehtiva skeemi kohaselt toimib esimene Euroopa Liidu riik, kellele esitatakse varjupaigataotlus, kõigi liikmesriikide nimel. Seda mudelit on kritiseeritud, sest see ei ole kooskõlas ÜRO vastava konventsiooniga.\n", "id": "ekk_Latn_207474"}
{"text": "Imbi Paju\n\nImbi Paju (sündinud 3. juunil 1959) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja filmirežissöör. Ta elab Soomes ja Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_207475"}
{"text": "Ambla kalmistu\n\nAmbla kalmistu (ka Ambla kirkuaed) on kalmistu Järvamaal Ambla alevikus. See ümbritseb Ambla kirikut.\n\nKalmistu on rajatud pärast Ambla kiriku valmimist 13. sajandi II poolel. Kalmistuna on kirikuaeda kasutatud alates 20. sajandi algusest.\n\nAmbla kalmistul on Anton Starkopfi loodud marmorist hauamonument \"Poiss moonidega\" ning tema kavandatud Vabadussõja mälestussammas Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele, mis avati 27. septembril 1925 ja taasavati 23. juunil 1990 On ka paekivist riste.\n\nKalmistule on maetud Kuru mõisnik Karl Gustav von Maydell (1788–1857), Marie Julianne von Maydell (1794–1874 ), Mathilde Marie Elisabeth von Maydell (1826–1896) ja Friedrich Alexander Georg von Hoyningen-Huene, Jakob Kents ja Teet Lunts.\n", "id": "ekk_Latn_207476"}
{"text": "Seišellipalm\n\nSeišellipalm (Lodoicea maldivica) on igihaljas puittaim palmiliste sugukonnast, seišellipalmi perekonna ainuke liik.\n\nSeišellipalm on kahekojaline taim. Taime soo saab määrata alles siis, kui see esimest korda õitsema hakkab. Selleks võib kuluda 11–45 aastat.\n", "id": "ekk_Latn_207477"}
{"text": "Arnold Knüpffer\n\nArnold Johann Knüpffer, Eesti vaimulik (1707–1755) Arnold Friedrich Johann Knüpffer, Eesti vaimulik (1777–1843)\n", "id": "ekk_Latn_207478"}
{"text": "Tartu sõjaväekalmistu\n\nTartu sõjaväekalmistu on kalmistu Tartu linnas. Kalmistu kuulub Tartu Raadi kalmistute kompleksi ja paikneb eenduva tükina kompleksi loodeosas. Kalmistu peasissepääs on Nurme tänavalt ja selle pindala on 1,9 hektarit. Kalmistul asub looduskaitsealune ebatsuugaallee.\n\nKalmistu avati 9. juunil 1924. 5. detsembril maeti kalmistule 1. detsembri riigipöördekatses Eesti Vabariigi eest langenud kadett Aleksander Teder. Kalmistule püstitati 1926. aastal Vabadussõja mälestusmärk Lõuna-Eesti vabastajatele. Mälestusmärk lammutati 1940. aastate lõpus.\n\nNõukogude okupatsiooni ajal maeti kalmistule ka Tartus teeninud Nõukogude sõjaväelasi. Kalmistu kavatseti 1987. aastal rekonstrueerida pargiks, kuid seda kava ei jõutud teostada. Vabadussõja mälestusmärk taastati 1988–1991, kusjuures kasutati vana mälestusmärgi maasse peidetud osasid.\n\nKalmistu tunnistati 1997. aastal kultuurimälestiseks (mälestis nr 4323). Kalmistul asub II maailmasõjas hukkunute ühishaud, mis tunnistati 1998. aastal eraldi kultuurimälestiseks (mälestis nr 4352).\n\nKirstumatuseid sellele kalmistule lähedalasuvate kaevude tõttu enam ei tehta. Sõjaväekalmistule on rajatud urnimatuste ala.\n", "id": "ekk_Latn_207479"}
{"text": "Urmas Kõiv\n\nUrmas Kõiv (sündinud 18. aprillil 1963) on eesti ettevõtja, investor, muusik, laulukirjutaja ja produtsent.\n", "id": "ekk_Latn_207480"}
{"text": "BTR-80\n\nBTR-80 GAZ-5903 (vene keeles Бронетранспортёр - БТР-80) on Nõukogude Liidus ja Venemaal valmistatud soomustransportöör.\n", "id": "ekk_Latn_207481"}
{"text": "Knut H. Ulltveit\n\nKnut H. Ulltveit oli Norra poliitik Tööparteist. Ta oli Gjerstadi valla vanem neljal korral aastatel 1967–1975 ja 1983–1991.\n\nKnut H. Ulltveit võitles Brokelandsheia arendamise eest.\n", "id": "ekk_Latn_207482"}
{"text": "Todd Lodwick\n\nTodd Lodwick (sündinud 21. novembril 1976 Steamboat Springsis Colorado osariigis) on USA endine kahevõistleja, maailmameister (2009).\n\n1996. aasta juunioride MM-il Itaalias Asiagos tuli ta normaalmäevõistlusel juunioride maailmameistriks.\n\nLodwick on osalenud neljadel taliolümpiamängudel. 2002. aasta OM-il Salt Lake Citys sai ta sprindis viienda ja tavavõistluses seitsmenda koha. Lisaks osales ta USA koondises meeskonnavõistluses, kus oldi neljandad. 2006. aasta OM-il Torinos oli Lodwicki parimaks kohaks individuaalselt tavavõistluses saadud kaheksas koht. Meeskonnavõistluses oli ta seitsmes.\n\nMaailmameistrivõistlustelt võttis Lodwick esimest korda osa 1995. aasta MM-il Thunder Bays, kus ta sai meeskonnavõistluses neljanda koha. Ta on osalenud maailmameistrivõistlustel rohkem kui 15 korral, kuid esimese medali ja kohe ka kuldmedali võitis ta Liberecis 2009. aasta MM-il ühisstardigavõistluses, kus sõideti 10 km ja tehti hüppemäel kaks hüppet.\n\nMaailma karikasarjas on Lodwick võitnud kuus etappi. Tema parim tulemus üldarvestuses on olnud neljas koht ja seda kolmel hooajal.\n\nLodwick lõpetas oma karjääri 2005/2006 hooajal, kuid naasis 2008/2009 hooajal. 2008. aasta detsembris võistles ta Continental Cupil neljal etapil, millest võitis kolm ja oli korra teine. Esimesel MK-etapil pärast tagasitulekut kahevõistlejate hulka osales ta 2008. aastal 27. ja 28. detsembril Oberhofis ja oli mõlemal võistlusel teine.\n", "id": "ekk_Latn_207483"}
{"text": "Jan Olav Olsen\n\nJan Olav Olsen (sündinud 29. septembril 1950 Arendali vallas Aust-Agderi maakonnas) on Norra poliitik Høyre parteist.\n\nAastast 1983 oli ta mitmetel ametikohtadel Gjerstadi valla nõukogus.\n\nOlsen oli 1991–1999 kaks korda Gjerstadi valla vanem. Tema asetäitja oli Kjell Arild Haugen Keskparteist.\n\nAastatel 1999–2001 oli ta Aust-Agderi maakonnanõukogu liige.\n\nTa valiti 2001 Aust-Agderi esindajatena Stortingisse. Teda ei valitud tagasi ning pärast ametiaja lõppu 2005 naasis ta endisele tööle Sunde noorsookooli rektorina.\n", "id": "ekk_Latn_207484"}
{"text": "Kjell Arild Haugen\n\nKjell Arild Haugen (sündinud 12. juunil 1960) on Norra poliitik Keskparteist.\n\nTa oli 1999–2003 Gjerstadi valla vanem. Tema asetäitja oli Odvar Voie Eikeland Keskparteist.\n\nVallavanema ameti võttis ta üle Jan Olav Olsenilt (Høyre).\n", "id": "ekk_Latn_207485"}
{"text": "Odvar Voie Eikeland\n\nOdvar Voie Eikeland (sündinud 10. juulil 1963) on Norra poliitik Keskparteist.\n\nTa oli 2003–2007 Gjerstadi valla vanem. Ta võttis ameti üle Kjell Arild Haugenilt (Keskpartei).\n\nTema asetäitja oli Jon Olav Gryting (Kristlik Rahvapartei).\n\nEikelandi toetasid Høyre, Kristlik Rahvapartei ja ''Venstre.\n", "id": "ekk_Latn_207486"}
{"text": "Rune Hagestrand\n\nRune Hagestrand (sündinud 4. aprillil 1964) on Norra poliitik (Høyre).\n\nTa on 2007. aastast Gjerstadi valla vanem. Tema asetäitja on Kjell Trygve Grunnsvoll (Keskpartei).\n\nGjerstadi vallas on võimul Høyre, Keskpartei, Kristliku Rahvapartei, Venstre ja Progressipartei koalitsioon (14 kohta). Opositsioonis on Tööpartei (7 kohta).\n", "id": "ekk_Latn_207487"}
{"text": "Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit\n\nSaksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (saksa keeles Christlich Demokratische Union Deutschlands, lühend CDU) on 1945. aastal asutatud erakond Saksamaal, mis ideoloogiliselt liigitub kristlik-demokraatlike ja konservatiivsete erakondade hulka.\n\nEuroopa tasandil kuulub Kristlik-Demokraatlik Liit Euroopa Rahvaparteisse.\n\nPartei esimees on alates 23. jaanuarist 2022 Friedrich Merz.\n\nKui Saksamaa oli pärast Teist maailmasõda okupeeritud, tekkisid ülesaksamaalised poliitilised erakonnad. Nende hulgas muutus eriti mõjuvõimsaks pärast sõda loodud konservatiivne Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), mille lähimaks liitlaseks sai Baierimaal tegutsev Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU).\n", "id": "ekk_Latn_207488"}
{"text": "Aldo Leetoja\n\nAldo Leetoja (sündinud 11. veebruaril 1988) on eesti kahevõistleja.\n\nAldo Leetoja esindas Eestit Libereci maailmameistrivõistlustel. Avavõistlusel ühisstardiga sõidus oli ta pärast murdmaadistantsi 46. kohal, võistluste liidrist Todd Lodwickist maas 2.28,4. Hüppemäel ületas Aldo ainsa eestlasena 90 meetri joone ning 93,5-meetrine hüpe tõstis ta 35. kohale. Maailmameistriks tuli Todd Lodwick.\n\nNormaaldistantsi hüppevooru lõpetas Aldo 11. kohaga. Oma 100-meetrise hüppega teenis ta 127,5 punkti ning pääses 10 km murdmaadistantsile liider Todd Lodwickust 32 sekundit hiljem. Lodwicku hüpe kandus 99,5 meetri peale. Lõppvõistlusel sõitis Aldo välja 22. koha, kaotades võitjale Lodwickule 2.50,5.\n\nAldo Leetoja treenerid olid Jukka Ylipulli, Petteri Kukkonen ja Ilmar Aluvee\n", "id": "ekk_Latn_207489"}
{"text": "Ftaalanhüdriid\n\nFtaalanhüdriid on ftaalhappe anhüdriid valemiga C₆H₄(CO)₂O.\n\nFtaalanhüdriid on tähtis tööstuslik kemikaal, eriti plastikute suurtööstuslikul valmistamisel kui pehmendaja (plastifikaator).\n", "id": "ekk_Latn_207490"}
{"text": "Fenüüläädikhape\n\nFenüüläädikhape on keemiline ühend, mis koosneb fenüülrühmast ja äädikhappest. Aine on valget värvi ja ebameeldiva lõhnaga. Et fenüüläädikhappest saab valmistada fenüülatsetooni, mida kasutatakse metamfetamiini ja amfetamiini valmistamisel, siis peetakse vajalikuks fenüüläädikhappe toodangut hoida kontrolli all.\n", "id": "ekk_Latn_207491"}
{"text": "Lühikeseks müümine\n\nLühikeseks müümine (ka lühimüük; inglise keeles short-selling) on laenatud väärtpaberi müümine lootuses, et selle hind langeb, mille järel saab ta odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada.\n\nLühikeseks müümine on väärtpaberi ostmisele vastupidine tehing. Lühikeseks müüja teenib kasumit siis, kui lühikeseks müüdud väärtpaberi hind langeb. Tehingu sooritaja ehk kaupleja saab endale kasumi, mis võrdub müügi- ja ostuhinna vahe ning väärtpaberite arvu korrutisega.\n\nLühikeseks müüdud väärtpabereid nimetatakse lühikeseks positsiooniks, omatavaid väärtpabereid aga pikaks positsiooniks. Pika positsiooni soetamiseks tuleb väärtpaberid kõigepealt osta ning tehingu lõpetamiseks müüa. Lühikeseks müümise puhul on tegevuste järjekord vastupidine – kõigepealt müüakse ning positsiooni sulgemiseks ostetakse. Lühikese positsiooni sulgemist nimetatakse lühikese positsiooni katmiseks. Lühikeseks müümiseks kasutatakse võimendust. Lühikeseks müüdud väärtpaberid ei kuulu lühikese positsiooni omanikule, mistõttu võlgneb ta nende väärtuse väärtpaberite omanikule.\n\nLühikeseks müümise eelis seisneb selles, et nii on kauplejail võimalik teenida ka langeval turul. Lühikeseks müümine on paljudel juhtudel seotud suurema riskiga. Peamine oht kauplejale seisneb selles, et kaotused ei ole piiratud. Näiteks aktsiate ostmisel on maksimaalne kaotus sada protsenti. See juhtub siis, kui ettevõte, mille aktsiate omanik ollakse, pankrotti läheb. Seega ei saa pika positsiooniga kaotada rohkem kui alginvesteeringu. Aktsiate hinnal maksimaalset väärtust aga ei ole. Seetõttu võib lühikese positsiooniga kaotada nii alginvesteeringu (kui väärtpaberi hind kahekordistub), kui ka kaks korda nii palju (väärtpaberi hinna kolmekordistumisel) jne.\n\nLühikeseks müümise teeb ohtlikuks ka asjaolu, et lühikeseks müüakse väga sageli ilmsete probleemide käes vaevlevate ettevõtete aktsiaid. Näiteks siis, kui levivad kuuldused, et mingi ettevõte läheb peagi pankrotti. Sellise ettevõtte aktsiad kauplevad aga juba niigi väga madalal, mistõttu võib hea uudise ilmnemisel aktsia hind loetud sekundite jooksul tõusta mitusada protsenti.\n\nLisaks seisneb raskus veel selles, et pikaajalise keskmisena tõusevad aktsiaturud ligikaudu 10–12 protsenti aastas. Seega on lühikeseks müümine nagu vastuvoolu ujumine, mis toob kasu vaid siis, kui tehing hästi ajastada. Seetõttu ei saa lühikeste positsioonide omamist lugeda investeerimiseks. Lühikeseks müümine on lühiajaline finantsspekulatsioon.\n\nKõigil börsidel ei ole lühikeseks müümine lubatud. Näiteks Tallinna väärtpaberibörsil seda teha ei saa. Suuremail börsidel on see tavaline, ehkki erakordsetel aegadel võidakse lühikeseks müümine ajutiselt keelata. Nii juhtus näiteks Ameerika väärtpaberibörsidel 2008. aasta sügisel, mil keelati finantssektori aktsiate lühikeseks müümine.\n\nLühikeseks müümist on nimetatud ebamoraalseks, sest see on spekulatiivne tegevus ning kasutab ära teiste ettevõtete või inimeste kahjumit.\n", "id": "ekk_Latn_207492"}
{"text": "Gjerstadi jaam\n\nGjerstadi jaam on raudteejaam Norras Agderi maakonnas Gjerstadi vallas 237,05 km kaugusel Oslost 36,6 m kõrgusel merepinnast Sørlandsbanenil, Gjerstadvatneti läänekaldal.\n\nJaam avati 1935, kui avati Sørlandsbaneni pikendus Neslandsvatni jaamast Nelaugi jaamani ning Kragerøbanenist sai kõrvaltee.\n\nGjerstadi jaamahoonet peetakse üheks paremini säilinud uusklassitsistlikuks jaamahooneks Sørlandsbanenil.\n\nJaamal on bussiühendus Risøri ja Tvedestrandiga.\n\nJaamal ei ole personali. Platvorme on 2.\n\nNaaberjaamad on Vegårshei jaam ja Neslandsvatni jaam. Jaama läbivad Kristiansandi ja Oslo vahelised kiirrongid.\n\nJaama omanik on Jernbaneverket ja liine opereerib Norges Statsbaner.\n", "id": "ekk_Latn_207493"}
{"text": "Eesti Rahvuskultuuri Fond\n\nEesti Rahvuskultuuri Fond (lühend ERKF) on sihtasutus, mis jagab stipendiume ja toetusi kord aastas – novembris. Sihtasutuse juurde on annetajad moodustanud hulga allfonde.\n", "id": "ekk_Latn_207494"}
{"text": "Taevakivi\n\n\"Taevakivi\" on Jaan Krossi 1975. aastal ilmunud jutustus.\n\n\"Taevakivi\" jutustab ühte lugu kolme inimese – Otto Wilhelm Masingu, tema naise Cara ja Kristjan Jaak Petersoni silmade läbi.\n\nJutustuse keskseks tegevuseks on Masingu taevakivi otsing, selle leidmine ning uurimine. Nimelt on ühe talumehe põllule kukkunud meteoriidi tükikene, mida kogu küla imekiviks peab. Masing, kes on tuntud kui talurahva seast kasvanud haritlane, tahab kindlaks teha, kas nn \"imekivi\" pole mitte meteoriidi tükikene. Talumees Tõnis avaldas Masingule arvamust, et too kivi kukkus kindlasti tuldpurskavate mägede seest välja – Kross viitab eestlase õpihimulisele iseloomule. Nimelt Masingu Maarahva Nädalalehes oli just olnud artikkel vulkaanidest. Kross kirjeldab seejuures ilmekalt tolleaegse eestlase mitte just tagurlikku ellusuhtumist. Arvatavasti väljendab Kross ka Masingu kaudu ühte selle raamatu olulist mõtet: \"Andke sellele rahvale mõtlemismaterjal kätte – tema võib imesid valmis mõtelda.\"\n\nTeose pöördepunktiks osutub vanameister Masingu ja ennast rahvalaulikuks pidava Petersoni konflikt ja Petersoni lahkumine Masingu kodust. Nimelt laseb Masing Petersonil endale ette kanda oma luuletusi. Vanema generatsiooni loomingu esindaja Masing analüüsib noore hakkaja luuletusi, ning osalt konservatiivsest meelest, teisalt ehk ka kadedusest, laidab Masing Petersoni uuendusliku loomingu maha. Tegemist on generatsioonidevahelise konfliktiga, kus kaotajaks jäi sel korral noorema põlvkonna esindaja.\n\nVeel üheks \"Taevakivi\" läbivaks teemaks on Cara armumine noorde Kristjan Jaak Petersoni. Tänu armumisele noorde luuletajasse avastas naine endas teise \"mina\". Cara, kes polnud ennast ammu kellegi jaoks ehtinud, imestas nüüd ennast isegi, otsides välja parimad ja ilusaimad ehted, kleidid. Kui võtta aluseks eespool mainitud konflikt, siis võib-olla Kross tahtiski Cara ja Petersoni vahel toimuvaga näidata Cara kaudu oma poolehoidu uuenduslikele ideedele. Noore inimese pealehakku ja isetegutsemist, ühtlasi ka religioosset ja hullumeelset eneseohverdust sümboliseerib teose lõpustseen – vaatamata tiisikuse süvenemist ennustavale vereköhimisele ja peatselt saabuvale Cara abile, otsustab Peterson algavas paduvihmas lahkuda omal jalul Masingu kodukohast.\n", "id": "ekk_Latn_207495"}
{"text": "Finantsspekulatsioon\n\nFinantsspekulatsioon ehk spekulatsioon on finantsinstrumendi ostmine eesmärgiga see suhteliselt lühikese aja pärast kasumiga maha müüa (lühikeseks müümise korral on tehingute järjekord vastupidine ehk kõigepealt müüakse ning seejärel ostetakse).\n\nFinantsspekulatsioonidega tegelejat nimetatakse spekulandiks ehk kauplejaks.\n\nSpekuleerimist eristatakse investeerimisest, ehkki nende vahel ei ole teravat eraldusjoont (mõlemal juhul ostetakse ja müüakse väärtpabereid). Kõige silmatorkavamaks erinevuseks on ühe tehingu pikkus. Investeeringuid tehakse tavaliselt pikemaks perioodiks.\n\nErinev on ka riskiaste. Näiteks aktsiainvestor võib eeldada, et aktsiaid pikka aega hoides ta alginvesteeringut ei kaota, sest aktsiaturud tõusevad pikaajalise keskmisena umbes 10...12 protsenti aastas. Spekulandil selline eelis aga puudub. Lisaks võib aktsiainvestori eesmärgiks olla vaid dividendide teenimine. Spekulanti huvitab aga eelkõige väga raskesti ennustatav finantsinstrumendi hinna lühiajaline liikumine.\n\nSpekuleerimist peetakse negatiivseks nii isikliku käitumise kui ka reaalmajanduse tõsise kahjustamise tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_207496"}
{"text": "Sákis Rouvás\n\nAnastásios Rouvás (kreeka Αναστάσιος \"Σάκης\" Ρουβάς, sündinud 5. jaanuaril 1972 Mandoukionis Kérkyra saarel Kreekas), esinejanimedega Sákis Rouvás ja Sákis, on populaarne kreeka laulja, näitleja ja telesaatejuht.\n\nRouvás on ühks Kreeka paremaid poplauljaid, kes on tuntud seksika välimuse, hästi viimistletud lavaetenduste ja muusikavideote poolest. Rouvásel on väga suur fänkond. Ta on üks suurema müügieduga Kreeka poplauljaid, kelle plaate on müüdud hinnanguliselt kaks miljonit. Sákis Rouvás aitas populariseerida Läänemaade popmuusika elemente kreeka muusikas 1990. aastate alguses. Kõik Rouváse albumid on saavutanud kuldplaadi või kõrgema staatuse.\n\n1990. aastate keskel saavutas Sákis mõningase tuntuse Kreeka naaberriikides. Rahvusvahelise publiku ette pääses Rouvás 2002. aastal produtsent Desmondi Childi abiga. Rahvusvahelise tuntuse saavutas 2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel, kus ta esindas Kreekat lauluga \"Shake It\" ning saavutas sellega kolmanda koha. 2006. aastal oli ta Eurovisiooni lauluvõistluse õhtujuht. 2005. aastal võitis Rouvás maailma muusikaauhinna kui maailma kõige suurema müügieduga loominguga Kreeka artist. Sellega oli Rouvás alles kolmas Kreekas elav ja töötav artist ja ka esimene meesartist, kes selle auhinna on saanud.\n", "id": "ekk_Latn_207497"}
{"text": "Bridgeport\n\nBridgeport on linn USA-s, Connecticuti osariigi rahvaarvult suurim linn ja Fairfieldi maakonna keskus. Linn asub Long Islandi väina ääres.\n\nLinnas asub Bridgeporti Ülikool ja osariigi ainuke loomaaed Beardsley Zoo.\n", "id": "ekk_Latn_207498"}
{"text": "Emakeel\n\nEmakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.\n\nEmakeel oleneb inimese vanematest või keelekeskkonnast, kus ta üles kasvab. Emakeele omandamist alustatakse suhtlemisel ema ja isaga. Seega saab emakeel alguse kodust ja kõige lähedasematest inimestest, kes last ümbritsevad. See on inimese esimene õpitud keel, mis rajab vundamendi tulevikus õpitavatele teistele keeltele. Seejuures on emakeel suuresti ka esimene sõnadest koosnevate lausete tervikmõtte ehk verbaalse teabe edastamise viis, mis valmistab ette tulevases elus isiku ääretult olulist oskust – eneseväljendusvõimet ja empaatiat.\n\nKakskeelsuse ja mitmekeelsuse puhul on kasutatud ka terminit \"esimene keel\", defineerides seda kui keelt, mida kasutaja enda arvates kõige paremini oskab, kuid mis ei ühti tegelikult mõistega \"emakeel\".\n\n2000. aastast tähistatakse UNESCO algatusel 21. veebruaril rahvusvahelist emakeelepäeva. Selle ajendiks olid 1952. aasta sündmused tollal veel Pakistaniga ühte riiki kuulunud Bangladeshis, kus hukkusid mitmed üliõpilastest meeleavaldajad, kes nõudsid bengali keele kuulutamist üheks Pakistani riigikeeleks.\n", "id": "ekk_Latn_207499"}
{"text": "Nurme tänav (Tartu)\n\nNurme tänav on tänav Raadi-Kruusamäe linnaosas. Tänav algab Puiestee tänavalt ja kulgeb kuni linna piirini, kus ristub Vahi tänavaga. Tänava pikkus on 1 km.\n\nTänav kandis kuni 30. juunini 1932 nime Põllu tänav (Feldstraße), kuid Tartu Ülikooli 300-aastase juubeli puhul nimetati vanalinnas asuv Munga tänav ümber Peeter Põllu tänavaks eestikeelse ülikooli ühe rajaja Peeter Põllu auks. Seetõttu nimetati Raadil asuv Põllu tänav Nurme tänavaks.\n\nPeeter Põllu tänav nimetati 14. oktoobril 1949 ümber Pioneeri tänavaks. Raadil olevat Nurme tänavat enam tagasi ei nimetatud.\n", "id": "ekk_Latn_207500"}
{"text": "Nurme tänav\n\nNurme tänav Adavere alevikus Nurme tänav Abja-Paluojal Nurme tänav Ambla alevikus Nurme tänav Antslas Nurme tänav Aruküla alevikus Nurme tänav Aseri alevikus Nurme tänav Avinurme alevikus Nurme tänav Elvas Nurme tänav Erra alevikus Nurme tänav Haapsalus Nurme tänav Halliste alevikus Nurme tänav Jõgeval Nurme tänav Järva-Jaani alevis Nurme tänav Kallastel Nurme tänav Kambja alevikus Nurme tänav Kanepi alevikus Nurme tänav Karksi-Nuias Nurme tänav Kehras Nurme tänav Kiviõlis Nurme tänav Kobela alevikus Nurme tänav Koeru alevikus Nurme tänav Kohila alevis Nurme tänav Kohtla-Nõmme alevis Nurme tänav Kose alevikus Nurme tänav Kuressaares Nurme tänav Käru alevikus Nurme tänav Lehtse alevikus Nurme tänav Loksal Nurme tänav Mehikoorma alevikus Nurme tänav Misso alevikus Nurme tänav Mustvees Nurme tänav Mõisakülas Nurme tänav Märjama alevis Nurme tänav Nõo alevikus Nurme tänav Narva-Jõesuus Nurme tänav Otepääl Nurme tänav Paides Nurme tänav Põltsamaal Nurme tänav Põlvas Nurme tänav Pärnus Nurme tänav Raasiku alevikus Nurme tänav Rakveres Nurme tänav Raplas Nurme tänav Räpinas Nurme tänav Saku alevikus Nurme tänav Suure-Jaanis Nurme tänav Sõmerpalu alevikus Nurme tänav Sõmeru alevikus Nurme tänav Taebla alevikus Nurme tänav Tallinnas Nõmmel Nurme tänav Tamsalus Nurme tänav Tartus Nurme tänav Toila alevikus Nurme tänav Torma alevikus Nurme tänav Tsirguliina alevikus Nurme tänav Tõrvas Nurme tänav Valgas Nurme tänav Vasalemma alevikus Nurme tänav Viiratsi alevikus Nurme tänav Viljandis Nurme tänav Võhmas Nurme tänav Väike-Maarja alevikus Nurme tänav Vändra alevis\n", "id": "ekk_Latn_207501"}
{"text": "Veski tänav (Tartu)\n\nVeski tänav on tänav Tartu kesklinnas ja Tähtvere linnaosas. Tänav algab Jakobi tänavalt ja lõpeb Julius Kuperjanovi tänaval ning tänava pikkus on umbes 800 m. Tänava nimi tuleneb 19. sajandil selle tänava ääres asunud Tähtvere mõisa tuuleveskist.\n\nEesti NSV perioodil kandis see tänav nime Nikolai Burdenko tänav (nimetatud arst Nikolai Burdenko järgi).\n\nVeski tänaval on elanud Karl Ernst von Baer, Juri Lotman, Eino Krall, Dmitri Uljanov, Karl August Hermann, Dmitri Kudrjavski.\n", "id": "ekk_Latn_207502"}
{"text": "Põllu tänav\n\nPõllu tänav Abja-Paluojal Põllu tänav Adaveres Põllu tänav Amblas Põllu tänav Antslas Põllu tänav Aravetel Põllu tänav Ares Põllu tänav Arukülas Põllu tänav Audrus Põllu tänav Avinurmes Põllu tänav Elvas Põllu tänav Erras Põllu tänav Haapsalus Põllu tänav Hagudis Põllu tänav Haljalas Põllu tänav Hallistes Põllu tänav Harkus Põllu tänav Hälvatis Põllu tänav Iisakus Põllu tänav Irus Põllu tänav Järva-Jaanis Põllu tänav Järvakandis Põllu tänav Jõgeval Põllu tänav Jõhvis Põllu tänav Kadrinas Põllu tänav Kaismal Põllu tänav Kallastel Põllu tänav Kambjas Põllu tänav Karksi-Nuias Põllu tänav Keavas Põllu tänav Kehras Põllu tänav Kehtnas Põllu tänav Keilas Põllu tänav Kiilis Põllu tänav Kilingi-Nõmmes Põllu tänav Kiltsis Põllu tänav Kiviõlis Põllu tänav Kodilas Põllu tänav Koerus Põllu tänav Kohilas Põllu tänav Kohtla-Järvel Põllu tänav Kolga-Jaanis Põllu tänav Kose külas Põllu tänav Kosel Põllu tänav Kose-Uuemõisas Põllu tänav Krootusel Põllu tänav Kuusalus Põllu tänav Käinas Põllu tänav Kärdlas Põllu tänav Kärus Põllu tänav Käsmus Põllu tänav Kõidamas Põllu tänav Kõpus Põllu tänav Kõrgessaares Põllu tänav Lagedil Põllu tänav Lehtses Põllu tänav Leisis Põllu tänav Lemmetsas Põllu tänav Leppneemes Põllu tänav Lihulas Põllu tänav Lohusuus Põllu tänav Luigel Põllu tänav Lüganusel Põllu tänav Mehikoormas Põllu tänav Mustlas Põllu tänav Mustvees Põllu tänav Märjal Põllu tänav Märjamaal Põllu tänav Mõisakülas Põllu tänav Narvas Põllu tänav Nõmme külas, Käina vallas, Hiiumaal Põllu tänav Oisus Põllu tänav Olustveres Põllu tänav Orissaares Põllu tänav Otepääl Põllu tänav Paides Põllu tänav Paikusel Põllu tänav Paldiskis Põllu tänav Paliveres Põllu tänav Palmses Põllu tänav Päides Põllu tänav Pärnamäel Põllu tänav Rakveres Põllu tänav Räpinas Põllu tänav Säreveres Põllu tänav Tallinnas Põllu tänav Tartus Põllu tänav Virtsus Põllu tänav Viljandis\n", "id": "ekk_Latn_207503"}
{"text": "Herman Jensen Bohn\n\nHerman Jensen Bohn (ka Hermann Johann von Bohn; vene keeles Герман-Иоганн Бонн; Герман Иванович де Бон, Герман Йенсен де Бохн; 1672 Rønne, Taani – 7. juuni 1743 (vkj.) Tallinn) oli taani sõjaväelane Venemaa Keisririigi teenistuses.\n", "id": "ekk_Latn_207504"}
{"text": "Aleksander Teder\n\nAleksander Teder (3. veebruar 1903 Pihkva – 1. detsember 1924 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kadett).\n\nTedre isa töötas Pihkva Kadetikorpuses. Seetõttu evakueerus pere 1918. aastal Pihkvast Saksa vägede eest Kaasanisse. Pere tuli 1921. aastal Eestisse tagasi (pereliikmed opteerusid Eesti kodakondsusse). Aleksander astus 1923. aastal sõjakooli ning ühines teisel õppeaastal jalaväerühmaga.\n\nTeder langes 1. detsembri riigipöördekatse ajal Tondi kasarmute kommunistide poolt vallutamise katse ajal. Mässus langenute ühine matusetalitus toimus 4. detsembril 1924. aastal Tallinna Kaarli kirikus. Kirstud viidi vankritel mööda Kaarli puiesteed Vabaduse väljakule. Sealt viidi osa kirste (ka Tedre oma) Balti jaama ning sealt rongiga Tartusse.\n\nTeder maeti 5. detsembril 1924. aastal Tartu sõjaväekalmistule. Tema haual on Vabadusristi kujutisega lubjakivist maapinnaga tasa olev plaat (see on üks väheseid seda tüüpi säilinud algseid plaate). Hauaplaat säilis omal kohal läbi terve Nõukogude aja, ehkki kalmistule maeti ka Nõukogude sõjaväelasi.\n", "id": "ekk_Latn_207505"}
{"text": "Aleksander Kalamees\n\nAleksander Kalamees (19/31. juuli 1897 Vastse-Antsla vald, Võrumaa – 8. juuni 1987 Tartu) oli eesti kehakultuuripedagoog.\n", "id": "ekk_Latn_207506"}
{"text": "Heegelnõel\n\nHeegelnõel on konksuga käsitöövahend, mille abil heegeldatakse.\n\nHeegelnõelu on mitmesuguse jämedusega ja mitmesugusest materjalist (puust, luust, terasest, alumiiniumist, tselluloidist, plastmassist). Tüüpiline heegelnõel on 15–20 sentimeetrit pikk. Heegelnõela otsas on terava otsa, kuid kumera peaga konks, millele eelneb varres väike õnarus.\n", "id": "ekk_Latn_207507"}
{"text": "3-bensülideenftaliid\n\n3-bensülideenftaliid (inglise keeles 3-Benzylidenephthalide) on kasulik vahelüli karbotsükliliste ja heterotsükliliste ühendite sünteesil.\n\nKeemiline valem C₁₅H₁₀O₂. Molekulmass 222,2387 g/mol.\n\n3-bensülideenftaliid on bioloogilistes testides näidanud sarnast aktiivsust nagu ravimtaimes Porteri memmjuures sisalduv (Z)-ligustiliid. Nimetatud ravimtaime kasutatakse peavalude, aneemia, ebaregulaarse menstruatsiooni ravis.\n", "id": "ekk_Latn_207508"}
{"text": "Püroklastiline kivim\n\nPüroklastiline kivim on püroklastidest koosnev vulkaaniline kivim.\n\nPüroklastiliste kivimite hulka kuuluvad näiteks tuff ja ignimbriit.\n", "id": "ekk_Latn_207509"}
{"text": "Karkiniti laht\n\nKarkiniti laht on Musta mere laht. See eraldab Krimmi ülejäänud Ukrainast. Laht on läänes ühenduses ülejäänud Musta merega.\n\nLaht on nime saanud vanakreeka koloonia Kerkinitise (Κερκινίτης) järgi, mis asus tänapäeva Jevpatoria kohal.\n\nLahe pikkus on umbes 120 km, sügavus lääneosas kuni 36 m, idaosas kuni 10 m.\n\nLahe põhjaosas on Džarõlgatši laht, mida eraldab ülejäänud Karkiniti lahest Džarõlgatši saar, mis on kogu Musta mere suurim saar (eri andmetel 56 kuni 62 km²). Saar on 42 km pikk ja vaid mõni kilomeeter lai luideteriba. Karkiniti lahe kirdeosa on tuntud Perekopi lahena.\n\nLahe ida- ja lõunakallas kuulub Krimmi, põhjakallas Hersoni oblastisse.\n\nKarkiniti lahe ääres asuvad Skadovsk ja Lazurne (põhjakaldal), Armjansk ja Krasnoperekopsk (idakaldal) ning Rozdolne ja Tšornomorske (lõunakaldal).\n\nKarmidel talvedel laht jäätub.\n", "id": "ekk_Latn_207510"}
{"text": "Arorae\n\nArorae on atoll Mikroneesias, lõunapoolseim Gilberti saartest.\n\nSaare pindala on 9,5 km². Aastal 2000 elas seal 1225 inimest. Atoll on madal.\n\nArorae kuulub Kiribatile.\n", "id": "ekk_Latn_207511"}
{"text": "Ignimbriit\n\nIgnimbriit on lõõmpilvest väljasettinud püroklastidest moodustunud vulkaaniline kivim.\n\nKivimi nimetas 1935. aastal nii Uus-Meremaa geoloog Peter Marshall. Algul nimetati ignimbriidiks vaid tulikuumade püroklastide kokkukleepumisel või \"keevitumisel\" tekkinud kivimit (eesti keeles on kasutatud ka terminit \"keevistuff\"). Tänapäeval sellist piirangut enam ei ole ning ignimbriidiks nimetatakse kõikvõimalikke lõõmpilvest ehk püroklastilisest voolust maha jäänud kivistunud setteid. Ignimbriiti kirjeldati esimest korda Alaskal Katmai vulkaani juures.\n\nIgnimbriit võib olla mitmesuguse keemilise koostisega. Teada on nii basaltseid kui ka ränirikkaid rüoliitse koostisega ignimbriite. Ignimbriidist moodustuvad ignimbriitkatted, mille pindala võib ulatuda tuhandetesse ruutkilomeetritesse. Kõige suurema pindalaga ignimbriitkatted moodustuvad tavaliselt datsiitse ja rüoliitse koostisega ignimbriidist. Selliste ignimbriitkatete tekkimine on seotud väga võimsate plahvatuslike vulkaanipursetega. Näiteks 28 miljoni aasta eest moodustus praeguse USA Colorado osariigi alal 4800 km³ mahuga kivimkeha, mida tuntakse Fish Canyoni tufina. Selle purske käigus moodustus La Garita kaldeera. Ajaloolise aja võimsaim vulkaanipurse on Indoneesias 1815. aastal toimunud Tambora purse, mis tekitas 30 km³ vulkaanilist materjali.\n", "id": "ekk_Latn_207512"}
{"text": "Monk\n\n\"Monk\" on Ameerika Ühendriikide telesari, mille idee autor on Andy Breckman ja nimiosa mängib Tony Shalhoub.\n\n\"Monki\" hakati tootma 2002. aastal ja viimane, kaheksas hooaeg valmis 2009. aastal.\n\nEestis hakkas TV3 telesarja näitama 2003. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207513"}
{"text": "Vladimir Meštšerski\n\nVürst Vladimir Pavlovitš Meštšerski (vene keeles Владимир Павлович Мещерский; 26. jaanuar (vana kalendri järgi 14. jaanuar) 1838 Peterburi – 23. juuli (vana kalendri järgi 10. juuli) 1914 Tsarskoje Selo) oli vene aadlik, kirjanik ja publitsist, tsaar Aleksander II kammerteener ja vanameelse suunitlusega ajalehe Graždanin väljaandja.\n\nTa oli tuntud ajaloolase Nikolai Karamzini tütrepoeg.\n", "id": "ekk_Latn_207514"}
{"text": "Will You Be There (Jeanette Biedermanni laul)\n\n\"Will You Be There\" on teine singel Jeanette Biedermanni albumilt \"Enjoy!\". Laulu kirjutasid Frank Johnes ja Tom Remm ja Wonderbra ning produtseeris Cobra. Singel anti Saksamaal välja 12. veebruaril 2001.\n", "id": "ekk_Latn_207515"}
{"text": "2-fenetüülbensoehape\n\n2-fenetüülbensoehape (inglise 2-phenethylbenzoic acid) ehk 2-bibensüülkarboksüülhape (2-Bibenzylcarboxylic acid) on orgaaniline hape, mille keemiline valem on C₁₅H₁₄O₂.\n\nMolekulmass on 226,275 g/mol.\n\nÜhend leiab kasutamist amitriptüliini sünteesil.\n", "id": "ekk_Latn_207516"}
{"text": "Jevgeni Novikov (jalgpallur)\n\nJevgeni Novikov (sündinud 28. juunil 1980 Narvas) on Eesti endine jalgpallur (kaitsja, poolkaitsja). Ta on Eesti koondises pidanud 13 kohtumist ja löönud kaks väravat.\n\nPeale tegevjalgpalluri karjääri lõpetamist asutas ta koos Andrei Stepanoviga jalgpalliagentuuri Nesta Sport Group OÜ.\n", "id": "ekk_Latn_207517"}
{"text": "Eesti naiste jalgpallikoondis\n\nEesti naiste jalgpallikoondis on Eesti jalgpalluritest koosnev riigi esindusnaiskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL). Enim väravaid (40) on löönud Anastassia Morkovkina.\n", "id": "ekk_Latn_207518"}
{"text": "Dehüdrokloreerimine\n\nDehüdrokloreerimine on keemiline reaktsioon, mille tulemusena eemaldatakse ühendist vesinik ja kloor või vesinikkloriid.\n\nDehüdrokloreerimise näitena on toodud 1,2-dikloroetaani lagundamine vinüülkloriidiks ja vesinikkloriidiks.\n\nCH₂ClCH₂Cl → CH₂=CHCl + HCl\n", "id": "ekk_Latn_207519"}
{"text": "Olga Zaitseva\n\nOlga Aleksejevna Zaitseva (vene keeles Ольга Алексеевна Зайцева, sündinud 16. mail 1978 Moskvas) on Venemaa laskesuusataja, Venemaa teeneline meistersportlane, kahekordne olümpiavõitja (2006, 2010) ja kolmekordne maailmameister (2005 ja 2009).\n\nZaitseva alustas laskesuusatajakarjääri 1994. aastal. 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos tuli ta teatesõidus olümpiavõitjaks. Maailmameistrivõistlustel on Zaitseva osalenud 13 korda ja võitnud kokku kaheksa medalit, millest kolm on saadud 2005. aasta MM-il Hochfilzenis. Siis võitis ta igat värvi medaleid: kulla teatesõidus, hõbeda 7,5 km sprindis ja pronksi jälitussõidus. Lisaks võitis ta hõbemedali samal aastal Hantõ-Mansiiskis peetud segateatesõidus.\n\n2009. aasta maailmameistrivõistlustel Pyeongchangis täiendas Zaitseva oma medalikollektsiooni veel nelja medali võrra, kui võitis kuldmedalid ühisstardiga sõidus ja teatesõidus ning pronksmedalid sprindis ja jälitussõidus.\n\nMaailma karikasarjas on Zaitseva võitnud (seisuga 23. veebruar 2009) seitse etappi, olnud kuus korda teine ja seitse korda kolmas.\n\nZaitseva mõisteti 2017. aastal dopingu kasutamises süüdi. Lisaks määrati talle eluaegne võistlemiskeeld ja tühistati sooritused alates 2014. aastast.\n\nZaitseva on avaldanud valmisolekut sõdida Vene Föderatsiooni eest Ukrainas.\n", "id": "ekk_Latn_207520"}
{"text": "Maksim Paponov\n\nMaksim Paponov (sündinud 11. juunil 1990) on eesti jalgpallur.\n\nTema eelmised klubid olid JK Sillamäe Kalev, JK Tallinna Kalev ja Tallinna FC Levadia.\n\n2009. aasta esimesel poolel kuulus Bulgaaria klubide Mezdra Lokomotiv ja Sofia CSKA ridadesse, kus mängis nende reservmeeskondades.\n\nOli varem 2008. aastal tegevuse lõpetanud FC TVMK mängija ning on mänginud Eesti U19 jalgpallikoondises.\n\n2014. aasta mai alguses määras Eesti Jalgpalli Liit seoses kihlveopettustega Paponovile esialgu kuni 31. detsembrini 2014 kehtiva jalgpallis tegutsemise keelu.\n", "id": "ekk_Latn_207521"}
{"text": "Arash\n\nArash Labaf (pärsia keeles آرش لَبّاف Ārš Labbf; sündinud 23. aprillil 1977 Teheranis) on Iraani-Rootsi laulja, tantsija, meelelahutaja ja produtsent. Ta on pärslane, kes elab Rootsis Malmös.\n", "id": "ekk_Latn_207522"}
{"text": "Päikesekalender\n\nPäikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või tsükliks.\n\nSelle kalendri järgi algab aasta 4. või 5. veebruaril ja jaotub 24 kahenädalaseks ajaperioodiks. Päikesekalender peegeldab looduses toimuvat arengut ja kõike elavat mõjustava hinguse-qi muutumist. Selline kalender oli vajalik eelkõige põllumeestele, kuid samaaegselt kasutati seda ka ennustuste ja prognooside tegemiseks.\n\nÜleminek koriluselt, kalastuselt ja küttimiselt maaharimisele tõi kaasa ülemineku kuukalendrilt päikesekalendrile. Seda võib pidada esimeseks kalendrireformiks. Reformi kestust võiks mõõta maaviljeluse Egiptusest Eestisse jõudmise ajaga ja oli pigemini revolutsioon kui reform.\n\nPäikesekalendri tähtsaimad päevad on talvine pööripäev, kevadine võrdpäev, suvine pööripäev ja sügisene võrdpäev. Need päevad jagavad kalendriringi ehk aasta neljaks veerandaastaks. Ülejäänud neli tähtpäeva poolitavad aastaveerandeid. Suvisel pööripäeval on päikese tõusu ja loojangu suunad kõige põhjapoolsemad, öö kõige lühem ja päev kõige pikem. Kevadise ja sügisese võrdpäevsuse ajal tõuseb päike idast ja loojub läände, öö ja päev on ühepikkused. Talvisel pööripäeval on päikese tõus ja loojang kõige lõunapoolsem, öö on kõige pikem ja päev kõige lühem. Kui moodustada maastikul kividest või postidest ring ja märkida ära kohad, kus päike tõusis ja loojus suvisel pööripäeval, kevadise ja sügisese võrdpäevsuse ajal ning talvisel pööripäeval, ning saadud ringi osad veel kord poolitada, saame maastikule märgitud kaheksaosalise päikesekalendri.\n\nPäikesekalendris ei saanud kunagi tekkida kalendritriivi, sest aega ei arvestatud päevade lugemisega aasta jooksul, vaid ajaarvestus toimus päikese tõusu ja loojangu vaatlemise järgi või päikesevalguse tekitatud varju pikkust jälgides. Kui ühel aastal päikesekalendri märgid täpselt maha märkida võib nende järgi suhteliselt täpselt aega arvestada väga pikka aega. Juliuse kalendri triiv tekkis sellest, et aega hakati arvestama päevade lugemisega ja ära jäeti kalendri täpsustamine päikese viseerimise meetodil.\n\nPööripäeva paiku – 20. märtsil, 21. juunil, 23. septembril, 21. detsembril – süüdati Šotimaal, Iirimaal ja Briti saarte teistes osades suured lõkked – just nagu Päikese käändest sõltuvad interpunktsioonimärgid. See rituaal püsis 19. sajandi keskpaigani. Lõkked süüdati ka neljal päeval, mil Päikese põhja- või lõunapoolne kääne oli 16,3°. See kääne fikseeris kuupäevad – praeguse Gregoriuse kalendri järgi ligikaudu 4. veebruari, 6. mai, 8. augusti ja 8. novembri –, mil päikeseseisakutest ja võrdpäevsustest oli möödunud üks kaheksandik aastat.\n\nKa Eesti rahvakalendri tähtsamad päevad jäävad nende kuupäevade lähedusse. Ka Eesti folkloorist võib leida üleskirjutusi päikese vaatlemisel põhineva ajaarvestuse kohta. Näiteks kirjeldab Simeon Aasa ajalehe Võitlev Sõna 1982. aasta 13. novembri numbris oma noorpõlvemälestusi järgmiselt: \"Igas külas oli mõni suurem puu või kivi, mille juures seistes näitas vanem ja agaram külaelanik, kust tõuseb uuel aastal, kust pööripäeval päike. Orientiiriks oli kaugemal kasvav metsatukk või puu.\n", "id": "ekk_Latn_207523"}
{"text": "Aysel Teymurzadə\n\nTa valiti İTV poolt Aserbaidžaani esindajaks 2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusele, mis toimus Venemaa pealinnas Moskvas. Koos Iraani-Rootsi laulja Arashiga esitasid nad duetina loo \"Always\", mis sai kolmanda koha 207 punktiga. Aysel oli esimene naislaulja, kes on riiki Eurovisiooni lauluvõistlusel esindanud.\n", "id": "ekk_Latn_207524"}
{"text": "Friedrich Kruse\n\nFriedrich Karl Hermann Kruse (21. juuli 1790 Oldenburg – 3. august 1866 Leipzig) oli baltisaksa ajaloolane ja publitsist.\n\nÕppis Leipzigis.\n\nÕpetas Breslau gümnaasiumis, 1821. aastast oli Halle Ülikooli antiik- ja keskaja ajaloo ning geograafia professor ja aastail 1828–1853 Tartu Ülikooli ajalooprofessor, Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige.\n\n1836. aastal avaldas ta teooria, et Venemaa valitsejatesoo Rjurikovitšite asutaja Rjurik oli pärit Jüütimaalt.\n\n1840. aastal tegi arheoloogilisi kaevamisi Irboska lähedal Pihkva kubermangus, kus kaevati lahti 5 hauakääbast (kurgaani).\n", "id": "ekk_Latn_207525"}
{"text": "De Toppers\n\nDe Toppers on Hollandi ansambel.\n\nAnsambel on asutatud 2005. aastal ja on Hollandis väga populaarne.\n\nDe Toppers esindas Hollandit 2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Moskvas lauluga \"Shine\". Oma poolfinaalis saadi 17. koht ega pääsetud finaali.\n", "id": "ekk_Latn_207526"}
{"text": "Agroökoloogia\n\nAgroökoloogia ehk põllumajandusökoloogia ehk agraarökoloogia on ökoloogia (ja ühtlasi rakendusökoloogia) haru, mis tegeleb agroökosüsteemide ja laiemalt ökosüsteemide majandamise uurimisega.\n", "id": "ekk_Latn_207527"}
{"text": "Maaema mess\n\nMaaema mess on alates 1994. aastast toimunud traditsiooniline, keskkonnasõbralik ja maaelu propageeriv ürituste sari, mille hulka kuuluvad konverents, kultuuriprogramm ja näitusmüügid.\n\nMaaema messi prioriteediks on olnud propageerida elutervet keskkonda ning inimese ja looduse vaheliste suhete alalhoidmist, samuti tuua esile maaelu igipõliseid traditsioone.\n\nMaaema messi peakorraldaja on alates 1994. aastast Helve Laksberg, kes juhib Maaema mittetulundusühingut. Messi toimkond koosneb seitsmest nõukogu liikmest. Alates 2015. aastast korraldab Maaema MTÜ eri huvirühmadele oma messi teemaliste dokumentaalfilmide tegemist.\n\n1995. aastast on nimi \"Maaema mess\" patenteeritud kaubamärk ja kuulub Helve Laksbergile.\n", "id": "ekk_Latn_207528"}
{"text": "Richard Villems\n\nRichard Villems (sündinud 28. novembril 1944 Pärnus) on eesti geneetik, Tartu Ülikooli professor, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1987), Eesti Teaduste Akadeemia president 2004–2014.\n", "id": "ekk_Latn_207529"}
{"text": "Jaransk\n\nJaransk on linn Venemaal Kirovi oblastis, Jaranski rajooni keskus. Asub Jarani jõe ääres 180 km Kirovist edelas.\n\nJaransk rajati venelaste kindlusasulana 1584. või 1591. aastal maride maale. 1780 sai linnaõigused.\n\nLinnal on raudteeühendus Joškar-Olaga.\n", "id": "ekk_Latn_207530"}
{"text": "5-dibensosuberenoon\n\n5-dibensosuberenoon (inglise keeles 5-Dibenzosuberenone) või 5H-dibenso[a,d]tsüklohepteen-5-ool (5H-dibenzo[a,d]cyclohepten-5-one) või dibensosuberenoon (Dibenzosuberenone) on karbotsükliline ühend, mis leiab kasutamist mitmesuguste ühendite sünteesil, millega ravitakse depressiooni (tritsüklilised antidepressandid – amitriptüliin, imipramiin), migreeni, düspepsiat, soole ärritussündroomi.\n\nKeemiline valem C₁₅H₁₀O. Molekulmass 206,2393 g/mol.\n", "id": "ekk_Latn_207531"}
{"text": "Kromatofoor\n\nMõnedel loomadel esinev kromatofooride võime närvisüsteemi vahendusel muuta keskkonna suhtes värvitugevust on loomade oluline kaitsekohastumus (varjevärvus).\n", "id": "ekk_Latn_207532"}
{"text": "Farquhari saared\n\nFarquhari saared on Seišellidele kuuluv korallsaarte rühm India ookeanis. Farquhari saared moodustavad osa Korallisaartest.\n\nFarquhari saared asuvad umbes 700 km kaugusel Seišellide pealinnast Victoriast edelas ning umbes 400 km kaugusel Madagaskarist kirdes. Saarte kogupindala on alla 11 km².\n\nFarquhari saarterühma moodustavad Saint Pierre'i saar, Farquhari atoll (koosneb kahest suuremast ja 8 väiksemast saarest), Providence'i atoll (koosneb Providence'i ja Cerfi saarest) ja veealune Wizardi riff.\n\nAsustatud on ainult Farquhari atolli põhjasaar ja Providence'i saar.\n\nFarquhari saartel elab endeemse liigina ämblik Farqua quadrimaculata.\n", "id": "ekk_Latn_207533"}
{"text": "Grignardi reaktsioon\n\nSeda reaktsiooni uuris prantsuse keemik François Auguste Victor Grignard Philippe A. Barbier juhendamisel (Nancy Ülikool, Prantsusmaa) ja sai selle eest 1912. aasta Nobeli auhinna keemias.\n\nGrignardi reaktsiooni kasutatakse laialt nii tööstuses kui ka laborites vajalike keemiliste ühendite sünteesimiseks. Grignardi reaktiivid on sarnased liitiumorgaaniliste ühenditega, mõlemat liiki reaktiivid on tugevad nukleofiilid ja saavad moodustada uusi süsinik-süsinik (-C-C-) sidemeid.\n", "id": "ekk_Latn_207534"}
{"text": "Gregorius II\n\nGregorius II (ka Gregorius Junior; 669 – 11. veebruar 731) oli paavst 715–731. Ta oli 89. paavst.\n\nGregorius oli pärit Roomast. Ta oli patriitsi Marcelluse ja tema naise Honesta (Onesta) poeg. Savelli suguvõsa peab teda pärimuse järgi oma kaugeks sugulaseks. Ta oli esimene roomlane pärast Benedictus II-t, kes sai paavstiks.\n\nGregorius õppis paavstlikus kirikukoori õppeasutuses. Ta ordineeriti paavst Sergius I ajal alamdiakoniks. Temast sai varahoidja (sacellarius) ja raamatukoguhoidja. Ta osales diakonina (kardinaldiakon) paavst Constantinuse kaaskonna koosseisus visiidil Konstantinoopolisse aastatel 710–711.\n\nMõnede allikate järgi oli ta benediktiini munk.\n", "id": "ekk_Latn_207535"}
{"text": "Dan Quayle\n\nDan Quayle (õieti James Danforth Quayle; sündinud 4. veebruaril 1947 Indiana osariigis Indianapolises) on Ameerika Ühendriikide poliitik, 1989–1993 asepresident George H. W. Bushi ametiajal.\n\nTa valiti esindajatekotta 1976. ja senatisse 1986. aastal.\n\n6. veebruaril 1992 käis ta lühivisiidil Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_207536"}
{"text": "No More Tears (Jeanette Biedermanni laul)\n\n\"No More Tears\" on Jeanette Biedermanni teine singel albumilt \"Delicious\". See anti Saksamaal välja 25. veebruaril 2002. Loo kirjutasid Jeanette Biedermann, Wonderbra, Frank Johnes ja Martin Martinsson ning produtseeris Thorsten Brötzmann.\n", "id": "ekk_Latn_207537"}
{"text": "Eesti jalgpallikoondislaste loend\n\nEesti jalgpallikoondislaste loend on nimekiri Eesti koondises mänginud jalgpalluritest, nende tegevusaastatest, osaletud kohtumistest ja löödud väravatest. Nimekiri on sorditav nimede, aastate, mängude ja väravate kaupa.\n\nViimati uuendatud pärast 12. jaanuaril 2024 peetud mängu Rootsiga.\n\n__TOC__\n", "id": "ekk_Latn_207538"}
{"text": "Eesti kütiväed\n\nEesti kütiväed ehk Eesti Punased Kütid (vene keeles Красные эстонские стрелки, Эстонская Красная армия) olid Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas võidelnud eestlastest koosnenud Punaarmee väeosad.\n\n1917. aastal Eestis moodustatud Eesti Punakaart võitles ka aastatel 1917–1918 Saksa okupatsioonivägedega Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_207539"}
{"text": "3-(dimetüülamino)propüülkloriid\n\n3-(dimetüülamino)propüülkloriid (inglise keeles 3-(dimethylamino)propyl chloride) või on keemiline ühend, mida kasutatakse amitriptüliini ja mõningate vähivastaste ravimite sünteesil.\n\nKeemiline valem C₅H₁₂ClN. Molekulmass 121,6085 g/mol.\n", "id": "ekk_Latn_207540"}
{"text": "Korallisaared\n\nKorallisaared ehk Outer Islands on Seišellidele kuuluvad korallsaared India ookeanis.\n\nKorallisaared hõlmavad Seišellide kesk- ja lõunaosa, ulatudes peasaarest Mahést umbes 1150 km kaugusele. Saared ei kuulu ühtegi Seišellide ringkonda.\n\nPaljud saarterühma kuuluvatest saartest on atollid. Saared on madalad ning väheviljaka pinnasega. Magedat vett leidub vähe.\n\n11 saart on asustatud; suurim asustus on Coëtivy saarel. Korallisaarte kogupindala on 211,3 km², mis moodustab Seišellide pindalast 46%. Rahvaarv moodustab Seišellide rahvaarvust aga vaid 2%.\n\nKorallisaarte hulka võidakse lugeda ka Mauritiusele kuuluvad Agalega saared ja Prantsusmaale kuuluv Glorieuses.\n", "id": "ekk_Latn_207541"}
{"text": "Terje Morka\n\nTerje Morka (sündinud 26. detsembril 1985 Gjerstadi vallas) on Norra endine meessuusahüppaja.\n\nTema suurim saavutus on 3. koht Norra meistrivõistlustel 2005.\n", "id": "ekk_Latn_207542"}
{"text": "Barry Watson\n\nMichael Barrett \"Barry\" Watson (sündinud 23. aprillil 1974) on Ameerika Ühendriikide näitleja.\n\nTa on tuntust kogunud rollides Matt Camden (\"Seitsmes taevas\"), Brian Davis (What About Brian) ja Todd (Samantha Who?).\n", "id": "ekk_Latn_207543"}
{"text": "Magnhild Hagelia\n\nMagnhild Hagelia (6. mai 1904 Gjerstadi vald, Aust-Agder, Norra – 4. juuli 1996) oli Norra naispoliitik Tööparteist.\n\nHagelia vanemad olid talupoeg Peder Jakobsen Hagelia (1874–1941) ja tema abikaasa Karen Tomine Pedersdotter Gryting (1881–1956).\n\nTa õppis Jæreni rahvakõrgkoolis (1924–1925), Treideri kaubanduskoolis (1933–1934) ja audiitorite kursustel (1933–1934) ning tegi 1938 põllumajandusliku raamatupidamise eksami.\n\nPärast mitut töökohta äris ja büroos sai Hagelia 1939 Gjerstadi varustuskomisjoni ärijuhiks; sellele ametikohale jäi ta 1945. aastani. Aastatel 1945–1947 oli ta vallaaudiitor. Seejärel oli ta 1948–1953 Aust-Agderi maakonnaaudiitori abi ja 1953–1969 maakonnaaudiitor.\n", "id": "ekk_Latn_207544"}
{"text": "Raney nikkel\n\nRaney nikkel on tahke mikrokristalliline poorne katalüsaator, mis koosneb niklist ja alumiiniumist. Katalüsaatori avastas 1926. aastal USA insener Murray Raney.\n\nRaney niklit kasutatakse laialdaselt orgaaniliste ühendite sünteesis, peamiselt hüdrogeenimise katalüüsil.\n", "id": "ekk_Latn_207545"}
{"text": "Torbjørn Urfjell\n\nTorbjørn Urfjell (sündinud 3. novembril 1977) on Norra poliitik Sotsialistlikust Vasakparteist.\n\nTa oli Norra välisministeeriumis 17. oktoobrist 2005 kuni 10. oktoobrini 2007 Jens Stoltenbergi teise valitsuse ajal arenguministri Erik Solheimi poliitiline nõunik. Et Solheim sai ka keskkonnaministriks, pidi Solheim rahulduma ühe nõunikuga.\n\nUrfjell oli 1994–1998 Vest-Agderi Sotsialistliku Noorsoo juht ning 1999–2003 Vest-Agderi maavolikogu liige. 1996. aastast on ta partei kultuuripoliitika komisjoni liige. Aastatel 1994–1998 oli ta Kristiansandi linnavalitsuse liige. 2005. aastal oli ta partei Stortingi-kandidaat Vest-Agderis, kuid jäi valimata. 2008. aastal valiti ta partei Gjerstadi osakonna juhiks.\n\nGjerstad on gei. Tema platvorm parlamendivalimistel nägi ette samasooliste abielu seadustamist, kunstliku viljastamise lubamist lesbidele ja lesbide õigust kasvatada lapsi kahe ametliku vanemana.\n", "id": "ekk_Latn_207546"}
{"text": "Moe (slängisõna)\n\nMoe (萌え) on jaapanikeelne slängisõna, millega videomängus, animes või mangas viidatakse armastusele mõne tegelase vastu. Näiteks meganekko-moe (眼鏡っ娘萌え) kirjeldab inimest, kes on kiindunud prillidega tegelastesse.\n\n\"Moe!\" on animefännide seas kasutusel olev hüüatus tegelase kohta, keda kõneleja arvab olevat moekko. Seda kasutatakse ka üksikutes animedes, nagu näiteks \"Ouran High School Host Club\", \"Kaichou-wa Maid-sama!\" ning \"The Melancholy of Haruhi Suzumiya\".\n", "id": "ekk_Latn_207547"}
{"text": "Inger Haldis Løite\n\nInger Haldis Løite (sündinud 27. septembril 1958) on Norra naispoliitik Tööparteist.\n\nTa on Stortingi liige, kes valiti 2005 Aust-Agderist. Ta on Stortingi valla- ja halduskomotee ja Stortingi valimiskomitee liige.\n\nInger Haldis Løite on pärit Gjerstadi vallast. Ta kuulus 1999-2003 ja 2003-2007 vallavolikogusse.\n\nTa on töötanud põhiliselt Telenoris. Ta on tegutsenud ametiühingus Landsorganisasjonen i Norge.\n\nTal ei ole kõrgharidust.\n", "id": "ekk_Latn_207548"}
{"text": "Kehtetus\n\nKehtetus (inglise keeles invalidity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb mitte jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta ei ole loogiliselt siduv.\n", "id": "ekk_Latn_207549"}
{"text": "Semjon Uhke\n\nSemjon Uhke (ees- ja isanimi Semjon Ivanovitš; venekeelsed nimekujud Семён Иванович Гордый, Симеон Иоаннович Гордый; 7. september 1316 – 27. aprill 1353) oli aastatel 1340–1353 Moskva ja Vladimir-Suzdali suurvürst, aastatel 1346–1353 ühtlasi Novgorodi vürst.\n\nSemjon oli suurvürst Ivan I poeg. Ta oli esimene Moskva valitseja, kes hakkas ennast nimetama kogu Venemaa suurvürstiks.\n", "id": "ekk_Latn_207550"}
{"text": "Üldisuskvantor\n\nÜldisuskvantor (sümbol \\forall) on predikaatloogikas sümbol, mille abil väljendatakse, et miski on tõsi kõige kohta (või kõige asjasse puutuva kohta).\n", "id": "ekk_Latn_207551"}
{"text": "Ola Vigen Hattestad\n\nOla Vigen Hattestad (sündinud 19. aprillil 1982 Ørjes Østfoldi maakonnas) on endine Norra murdmaasuusataja, kes oli eelkõige tuntud sprinterina. Ta on kahekordne maailmameister ja olümpiavõitja.\n\nHattestad sai vabatehnika sprindis 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos üheksanda koha. 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Liberecis võitis ta kuldmedali nii individuaalsprindis kui ka sprinditeates.\n\n2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveri tuli ta klassikasprindis 4. kohale. 2011. aasta maailmameistrivõistlustel Oslos võitis sprinditeates hõbemedali. 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis võitis ta kuldmedali vabatehnikasprindis.\n\nMaailma karikasarjas debüteeris Hattestad 2002–2003 hooajal Holmenkolleni etapil. Esimese poodiumikoha maailma karikasarjas sai ta Göteborgis 16. märtsil 2005, kui tuli kolmandaks vabatehnika sprindis. Esimene võit tuli klassikasprindis 15. veebruaril 2007 Changchunis. MK-sarja võitis ta sprindi arvestuses hooaegadel 2007–2008, 2008–2009 ja 2013–2014.\n\nSportlaskarjääri lõpetamisest teatas ta 2018. aasta mais.\n", "id": "ekk_Latn_207552"}
{"text": "Šenkursk\n\nŠenkursk on linn Venemaal Arhangelski oblastis, Šenkurski rajooni keskus. Asub Vaga jõe ääres.\n\nAsulat on esmamainitud 1137. aastal, teistel andmetel 1315. aastal. Šenkursk sai linnaõigused 1780. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207553"}
{"text": "Predikaatloogika\n\nPredikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid. Mõnikord nimetatakse predikaatarvutuseks aksiomatiseeritud predikaatloogikat.\n\nPredikaatloogika kasutab kvantifitseeritud muutujaid mitteloogiliste objektide asemel ning lubab kasutada lauseid, mis sisaldavad muutujaid. See tähendab, et selle asemel et kirjutada väide \"Sokrates on inimene\" võib avaldisi kirjutada vormis \"eksisteerib x nõnda, et x on Sokrates ja x on inimene,\" kus \"eksisteerib\" on kvantor ning x on muutuja. See eristab seda lauseloogikast, mis ei kasuta muutujaid ega seoseid. Selles mõttes on lauseloogika predikaatloogika alus.\n\nTeooria mingi teema kohta, näiteks hulgateooria, teooria gruppide kohta või formaalne teooria aritmeetika kohta rajatakse tavaliselt predikaatloogikale koos antud teooriaga seotud diskursuse domeeniga (universaalse hulgaga, üle mille kvantifitseeritud muutujad ulatuvad) koos piiratud arvu funktsioonidega sellest domeenist iseendasse, piiratud arvu predikaatidega, mis sellel domeenil on defineeritud; ning hulga aksioomidega, mille paikapidavust nende kohta usutakse.\n\nLihtsaim ja levinuim predikaatloogika süsteem on esimese järgu loogika, mida sageli nimetataksegi lihtsalt predikaatloogikaks. See eristab seda kõrgema järgu loogikast, milles võivad predikaadid või funktsioonid olla predikaatide argumendid, või milles on lubatud kvantifikatsioon üle predikaatide, funktsioonide või mõlema. Esimese järgu teooriates on predikaadid sageli seotud hulkadega. Interpreteeritud kõrgema järgu teooriates võivad predikaadid olla interpreteeritud kui hulkadest koosnevad hulgad.\n", "id": "ekk_Latn_207554"}
{"text": "Seychellois\n\nSeychellois (prantsuse Morne Seychellois) on mägi Mahé saarel, Seišellide kõrgeim tipp.\n\nMäe geograafilised koordinaadid on\n\nMäe kõrgus merepinnast on 905 meetrit. Mäetipust avaneb vaade Seišellide pealinnale Victoriale.\n\nMäe ümbruses on Seišellide suurim rahvuspark, 1979. aastal rajatud Seychellois' rahvuspark, mille pindala on 3045 ha.\n", "id": "ekk_Latn_207555"}
{"text": "Olemasolukvantor\n\nOlemasolukvantor on predikaatloogikas sümbol ∃, mille abil saab väljendada mingite omadustega objekti olemasolu. Seda loetakse näiteks \"eksisteerib\" või \"mõne ... korral\".\n", "id": "ekk_Latn_207556"}
{"text": "Semantiline väärtus\n\nVäljendi semantiliseks väärtuseks nimetatakse keelefilosoofias tema tunnust, millest oleneb teda sisaldavate lausete tõeväärtus.\n\nNäiteks lause (väitlause) semantiline väärtus on tema tõeväärtus.\n\nGottlob Frege nimetas semantilist väärtust osutuseks (Bedeutung).\n\nLiitväljendi semantiline väärtus sõltub tema osade semantilistest väärtustest ning viisist, kuidas liitväljend on nendest osadest kokku pandud (kompositsioonilisusprintsiip).\n\nKui lause üks osa asendada sama semantilise väärtusega osaga, siis lause semantiline väärtus (tõeväärtus) ei muutu.\n", "id": "ekk_Latn_207557"}
{"text": "Einvald Nõulik\n\nEinvald Nõulik (26. november 1928 Lümanda vald, Karala - 1. november 2023 Järvakandi, Raplamaa) oli eesti koduloolane.\n\nEinvald Nõulik sündis talupoja pere teise lapsena. Kuna pere esiklaps suri imikueas ja kiiresti lisandus veel seitse last, pidi Einvald juba varases nooruses talutöid tegema. Kaheksa-aastaselt töötas Einvald karjasena. Pere elatamiseks pidas isa mitut ametit korraga – oli kalur, külasepp ja mölder.\n\n1946. aasta jaanipäeval, pärast leerikooli lõpetamist, andis kohaliku algkooli juhataja Einvaldile Eesti Rahva Muuseumi korrespondentide võrgu juhataja Liis Moora kirja palvega leida keegi, kes tahaks hakata tegelema kodu-uurimisega. Üle saja kodu-uurimisalase kaastöö tegid Nõulikust 1993. aastal ERMi teenelise korrespondendi ja 2001. aastal aukorrespondendi. Nõulik oli ka Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi asutajaliige ja juhatuse liige. Mittekoosseisulise korrespondendina tegi ta kaastööd Õhtulehele, Ühistööle, aga ka Oma Saarele ja Nädalisele.\n\nMerekoolis omandas Nõulik katlamasinisti kutse. Ka sõjaväkke võeti Saaremaa mees mereväkke, kuid saadeti peagi laevalt koos teiste eestlaste, leedulaste ja lätlastega Paldiskisse tööpataljoni. Pärast sõjaväge suunati Nõulik Leningradi sõjaväeehitajate täienduskursusele. Kursuse lõpetamise järel töötas ta kuni 1959. aastani Paldiskis, kus alustas kümnikuna ja lõpetas töödejuhatajana. 1959. aastal asus Einvald Nõulik elama Järvakanti, kus töötas ehitustööde juhatajana ning keskkooli majandusjuhatajana koos legendaarse koolidirektori Kalju Lutsuga. Koos otsustati ilma ehitusloata alustada kooli võimla ehitamist ajal, mil oli karmilt keelatud rajada kultuuri- ja spordiehitisi. Mõlemad mehed jäid ametist ilma ning Einvald Nõulik siirdus tööle kombinaati Järvakandi Tehased, kus juhtis Muhu dolomiidikarjääri ja Piusa klaasiliivakaevandust. Nõuliku juhtimisel alustati liiva kaevandamist lahtises karjääris. Klaasiliiv laaditi karjäärist ekskavaatoriga traktori järelkärusse ja toimetati Piusa raudteejaama, kust see vagunitega Järvakanti veeti.\n\n1980. aasta sügisest töötas Einvald Nõulik Rapla Rajooni Kommunaalettevõtete Kombinaadi direktorina, 1988. aastal läks pensionile. Nõulik täitis oma aastatetaguse unistuse asutada ametlikult Järvakandi Klaasimuuseum päris oma hoones. Ta võttis agaralt osa muuseumikompleksi rajamisest. Vahepeal jõudis kaasa aidata staadioni korrusmajade juurde laste mänguväljaku ehitamisele ja vana kinomaja kino-kohvikuks rekonstrueerimisele.\n", "id": "ekk_Latn_207558"}
{"text": "Praslin\n\nPraslin on saar India ookeanis, Seišellide suuruselt teine saar. Saar kuulub Graniidisaarte hulka.\n\nPraslini geograafilised koordinaadid on .\n\nSaar paikneb 44 km Mahé saarest kirdes. Teised suuremad naabrid on põhjas Curieuse'i saar umbes 2,5 km kaugusel ning idas La Digue'i saar umbes 6 km kaugusel. 10 km kaugusel Praslinist loodes asub Seišellide põhjapoolseim graniitsaar Aride.\n\nPraslin hõlmab kaks Seišellide ringkonda, Baie Sainte Anne'i ja Grand'Anse'i. Suuremad asulad on Baie Sainte Anne, Anse Volbert ja Grand'Anse.\n\nPraslini pindala on 38 km². Saarel elab umbes 6500 inimest. Kõige tihedamini asustatud on edelarannik.\n\nSaarel on mitmeid endeemseid taime- ja loomaliike. Seišellipalmi ja viie muu endeemse palmiliigi kaitseks loodud Vallée de Mai loodusreservaat kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lindudest elab saarel muu hulgas bülbüllane Hypsipetes crassirostris ja papagoi Coracopsis nigra. Praslinil kasvab mitmesuguseid käpalisi.\n\nAastal 1744 nimetas maadeuurija Lazare Picault saare Palmisaareks ning see oli tuntud piraatide pelgupaigana. Aastal 1768 sai saar Prantsuse diplomaadi, Praslini hertsogi César Gabriel de Choiseuli auks oma praeguse nime.\n\nPraslin on populaarne turismi sihtkoht. Saare lääneosas asub Praslini lennujaam.\n", "id": "ekk_Latn_207559"}
{"text": "Tõeväärtustabel\n\nTõeväärtustabel on lauseloogikas tabel, milles on kirjas mingi loogilise tehte tulemi tõeväärtused sõltuvalt argumentide tõeväärtustest.\n\nTõeväärtustabeli meetodi abil on võimalik kontrollida lauseloogika abil väljendatavate arutluste kehtivust.\n", "id": "ekk_Latn_207560"}
{"text": "Aleksei Kurgvel\n\nAleksei Kurgvel (eestistatult Aleks Kurgvel; 13. september 1904 Kuressaare – 16. juuli 1982 New York, Ameerika Ühendriigid) oli Eesti, Soome ja Saksamaa sõjaväelane.\n\nAleksei Kurgvel lõpetas 1923. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja 1926. aastal Sõjaväe Tehnikakooli. Teenis Sidepataljonis ning jätkas seejärel õpinguid Sõjakooli tehnikaväe erialal, mille lõpetas 1931. aastal.\n\nTa oli Sõjavägede Staabi II osakonna A-jaoskonna ülem kuni 1940. aastani.\n\nTa vabastati teenistusest 3. juulil 1940 kui \"sobimatu koostööks venelastega\". Ta lahkus Eestist, oli Saksamaal ja Soomes.\n\nAleks Kurgvel osales luuregrupi Erna ettevalmistamisel Soomes enne Eestisse saatmist 1941. aasta suvel .\n", "id": "ekk_Latn_207561"}
{"text": "Helle Meri\n\nHelle Meri (neiuna Pihlak, sündinud 14. märtsil 1949 Raplas) on endine näitleja, president Lennart Meri lesk.\n\nTa kasvas üles Rapla alevis sepa peres neljanda lapsena. Koolipõlves mängis ta korvpalli ja kuulus sel alal mõnda aega ka Eesti NSV noortekoondisse ning sai kutse Tartu Riikliku Ülikooli korvpallinaiskonna koosseisus mängimiseks.\n\nPärast Rapla keskkooli lõpetamist astus ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse (5.lend). Ta õppis koos Martin Veinmanni, Juhan Viidingu, Tõnis Rätsepa, Katrin Kumpani, Kersti Kreismanni, Helgi Annasti ja teistega kooli viiendas lennus (kursuse juhendaja Voldemar Panso). Saanud 1972. aastal kutselise näitleja diplomi, töötas ta näitlejana Tallinnas Eesti Draamateatris. Helle Meri tähtsamate rollide seas olid Anna ja Eevi \"Kõrboja peremehes\", Leena \"Tuulte pöörises\", Leida \"Pilvede värvides\", Eeva Mättik \"Keisri hullus\", Hilda Uibopuu \"Vaikuse vallamajas\" jt. Eesti Draamateatri trupi liikmena on ta käinud ringreisidel ja külalisetendustel Riias, Vilniuses, Kiievis, Moskvas, Vladivostokis, Berliinis ja Torontos.\n\nHelle Meri on mänginud ka laste- ja estraadilavastustes ning kuuldemängudes. Mängufilmides \"Valge laev\", \"Tavatu lugu\", \"Surma hinda küsi surnutelt\" ja muusikafilmis \"Kuningalaul\" on ta osalenud episoodilistes rollides.\n\nHelle Meri loobus näitlejatööst 1992. aasta aprillis, kui tema abikaasa, Eesti välisminister Lennart Meri määrati Eesti Vabariigi esimeseks suursaadikuks Soomes.\n\nSama aasta sügisel toimusid taasiseseisvunud Eesti esimesed demokraatlikud valimised. 6. oktoobril 1992 andis Eesti president Lennart Meri Riigikogus ametivande. Sellest päevast peale täitis Helle Meri Eesti riigipea abikaasa ülesandeid. Ta saatis president Merit välisvisiitidel ja ringsõitudel Eestis ning on kaasa rääkinud presidendiinstitutsiooni traditsioonide ja protokollireeglite väljakujundamisel (näiteks vabariigi aastapäeva vastuvõttudel).\n\nTa on olnud SOS Lasteküla Eesti Ühingu, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi, Arno Tali fondi ja Suurte perede konkursi patroon ning toetanud oma tegevusega Kodutütarde organisatsiooni tööd.\n\n2014. aastast on Helle Meri SA Eesti Draamateater nõukogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_207562"}
{"text": "August Keng\n\nAugust Keng VR III/3 (24. jaanuar 1905 Abja vald – sügis 1975 Abja-Paluoja lähedal Alliku talus) oli Eesti sõjaväelane (reamees).\n\nKeng läks sõjaväkke jaanuaris 1924 ning ta määrati 6. jalaväerügementi. Ta viidi augustis 1924 üle Sõjaministeeriumi komandantuuri vahirühma.\n\nKeng oli 1. detsembri varahommikul postil ministeeriumi peasissepääsul, kui mässulised ründasid seda 1. detsembri riigipöördekatse ajal. Ta säilitas külma vere ja lõi sissetungijad tagasi. Vapruse eest autasustati teda 10. detsembril 1924 Vabadusristi III liigi 3. järguga.\n\nKeng abiellus pärast sõjaväeteenistusest lahkumist ja asus elama Abja valda. Ta kuulus Saksa okupatsiooni ajal Omakaitse Pärnumaa maleva Abja kompaniisse. Ta sai Saksa II klassi Sõjateenete Risti.\n\nKeng varjas end alates 1944. aasta sügisest Abja kandi metsades. Ta elas 1959. aastast alates Abja-Paluoja lähedal Alliku talus, kus ta sügisel 1975 suri. Ta maeti salaja talu aeda.\n\nKengi hauda hakati otsima suvel 2008. See leiti 11. septembril 2008 ning Keng maeti 2. oktoobril 2008 ümber Halliste kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_207563"}
{"text": "Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas\n\n\"Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas\" on ülevaatlik koguteos, mille koostasid Rootsis Evald Blumfeldt, Hans Kauri, Richard Maasing ja Vello Pekomäe, kes Teise maailmasõja tõttu Eestis lahkusid. 2051-leheküljeline ja 10-osaline teos ilmus 5 köites 1962. aastal.\n\n1960. aastatel andis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee välja NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelises infosõjas samanimelise raamatu näilised XI ja XII osa, mis sisaldasid nõukogudemeelset propagandat.\n", "id": "ekk_Latn_207564"}
{"text": "Äke\n\nÄke on mulla pindamise, harimise ja hooldamise riist.\n\nÄkkega mullaharimist nimetatakse äestamiseks. Äke on adra järel tähtsuselt teine mullaharimisriist. Paljude pulkadega (piidega) tööriista kasutati mulla kobestamiseks pärast kündi, külvijärgseks seemendamiseks ning vilja pealtharimiseks kasvuajal.\n\n19. sajandi lõpus kasutusele tulnud täismetalläkete kõrval püsisid varasemad puidust äkketüübid veel vähesel määral kasutuses aastatel 1930–1940 peamiselt kartuliäketena.\n", "id": "ekk_Latn_207565"}
{"text": "Jerzy Kapliński\n\nJerzy Bonifacy Edward Kaplinski (24. september 1901 Varssavi – 1943 Vjatlag) oli poola keeleteadlane.\n\nArreteeriti NKVD poolt 23. juunil 1941 Tartus.\n", "id": "ekk_Latn_207566"}
{"text": "Endel Kareda\n\nEndel Kareda (kuni aastani 1937 Endel Klauson, 14/27. august 1914 Jõgeva – 22. aprill 1968 Toronto) oli eesti majandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_207567"}
{"text": "Mihkel Kask\n\nMihkel Kask (3. november (vkj)/ 16. november 1903 Kabli küla (tänapäeval Tammuru küla), Kilingi vald, Saarde kihelkond, Pärnumaa – 21. märts 1968 Tartu) oli eesti arstiteadlane, Tartu ülikooli professor ja hügieenikateedri juhataja.\n\nTa astus 1923. aastast Tartu ülikooli arstiteaduskonda ja õppis hügieeni erialal, lõpetas 1929. 1933. aastal kaitses ta doktoriväitekirja \"Sugemeid Tartumaa tervishoiulistest oludest\". Aastatel 1935–1936 täiendas Kask Rockefelleri Fondi stipendiaadina end Harvardi ülikoolis.\n\n23. veebruarist 1937 tegi Kask raadiosaadet \"Viis minutit tervisele\". Teda tituleeriti raadiotohtriks. Alates 1938. aastast oli ta Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudi juhataja.\n\nKask vahistati 29. juunil 1941. Ta vabanes vangistusest 24. novembril 1948. Ta vahistati uuesti 4. jaanuaril 1951, millise vangistuse järgsest asumisest vabanes 29. märtsil 1956.\n\nNaasmise järel oli ta Tartu ülikooli hügieenikateedri juures esialgu assistent. Seejärel ennistati tema meditsiinidoktori kraad ning 1958. aastast oli ta kateedri juhataja ja 1962. aastast professor.\n\nTa on maetud Kalamaja talu kalmistule.\n\n2003. aastal avati Mihkel Kase sünnikohas Tammurus mälestuskivi.\n", "id": "ekk_Latn_207568"}
{"text": "Harald Keres\n\nHarald Keres (15. november (vkj. 2. november) 1912 Pärnu – 26. juuni 2010 Tartu) oli eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1961) .\n", "id": "ekk_Latn_207569"}
{"text": "Osvald Kiisk\n\nOsvald Kiisk (15/28. november 1903 Kroonlinn – august 1944) oli eesti keemik.\n\nTa sündis postiametniku peres. 1923. aastal lõpetas ta Võru gümnaasiumi ja 1931. aastal Tartu Ülikooli keemiaosakonna. Kaitses samas 1939. aastal magistrikraadi. Kiisk töötas aastatel 1932–1936 õlikivide laboratooriumis ja kuni 1944. aastani assistendina orgaanilise keemia kateedris. Ta oli ka sõjakeemia ja keemiatehnoloogia õppejõud.\n", "id": "ekk_Latn_207570"}
{"text": "Richard Maasing\n\nRichard Maasing VR I/3 (kuni 1938 Richard Masing, 28. juuli 1896 Vorbuse vald, Tartumaa – 10. aprill 1976 Stockholm, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja publitsist, Eesti sõjaväeluure juht aastatel 1934–1939.\n\nTa tegi koostööd mitme riigi luuretega, Saksa Abwehri, Inglise MI6 (agent nr 43931), rootslastega ja jaapanlastega (Eesti luure teadis ka mis Siberis toimub), samas ei sidunud end ühegagi. Ta oli ettenägelik, ei võtnud liigseid riske ega kukkunud sisse.\n", "id": "ekk_Latn_207571"}
{"text": "Georg Kingisepp\n\nGeorg Kingisepp (18/30. mai 1898 Kurla, Kabala vald, Viljandimaa – 19. august 1974 Tartu) oli eesti farmakoloog.\n\nTema haridustee algas Retla algkoolis ja jätkus Rakvere õpetajate seminaris, mille lõpetas aastal 1917.\n\nVõttis osa Vabadussõjast ja 1920. aastal lõpetas sõjakooli. 1921. aastal lõpetas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi. Samal aastal astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, kuid siirdus Tartust õpinguid jätkama Heidelbergi ülikoolis. Majandusraskused sundisid teda vahepeal õpinguid katkestama ning ta töötas sel ajal Väike-Maarja Gümnaasiumis ja Türi Aiamajandusgümnaasiumis loodusteaduslike ainete õpetajana.\n\n1927. aastal lõpetas ta Heidelbergi ülikooli doctor medicinae kraadiga. Ta jäi tööle Heidelbergi, praktiseerides sise- ja nahahaiguste kliinikus, lühemat aega ka lastearstina.\n\nAastal 1930 asus ta püsivamalt elama Tartusse, lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja asus tööle farmakoloogia instituudi assistendina. Aastatel 1934–1935 täiendas ta end Edinburghi ülikoolis. Aastal 1936 kaitses ta Tartu Ülikoolis arstiteaduse doktori väitekirja \"Lisatis küsimusele maksatoimest eksperimentaalsete loomakehvveresuste puhul ja sääraste kehvveresuste iseloom\". Aastal 1937 töötas stipendiaadina Münsteri Ülikoolis Saksamaal. Aastatel 1938–1972 töötas Tartu Ülikooli farmakoloogia kateedri juhatajana. Aastal 1938 sai ta professoriks, ta oli Tartu Ülikooli esimene eestlasest farmakoloogiaprofessor.\n\nTa on uurinud peamiselt uusi ravimeid ning südameglükosiidide ja valuvaigistite toimet.\n", "id": "ekk_Latn_207572"}
{"text": "Värvikuulimäng\n\nVärvikuulimäng (ka värvisõda või värvipall; inglise paintball) on sportmäng, mille eesmärgiks on vastasmeeskonna kõrvaldamine, tabades neid värvikuulidega. Värvikuulide laskmiseks kasutatakse mehaanilist või elektroonilist markerit, mida väljanägemise tõttu ka relvaks kutsutakse. Sihtmärki tabades läheb kuul katki ja jätab värvipleki.\n\nEristatakse kahte peamist värvikuulimängu liiki – sport- ja metsavärvikuulimäng. Mäng on mõeldud nii vanematele lastele kui ka täiskasvanutele.\n", "id": "ekk_Latn_207573"}
{"text": "Aksel Kipper\n\nAksel Kipper (23. oktoober/5. november 1907 Viljandi – 25. september 1984 Tartu) oli eesti astrofüüsik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).\n", "id": "ekk_Latn_207574"}
{"text": "Kaarel Kirde\n\nKaarel Kirde (1935. aastani Karl-August Frisch; 1/13. november 1892 Halinga vald, Pärnumaa – 25. mai 1953 Northfield, USA) oli eesti geofüüsik ja meteoroloog.\n", "id": "ekk_Latn_207575"}
{"text": "Elmar Kohh\n\nElmar Kohh (ka Elmar Koch; 23. juuni / 6. juuli 1907 Räpina vald, Võrumaa – 1. september 2003 Stockholm) oli eesti metsateadlane.\n\nTa sündis Räpina vallas Jaanikeste talus ja õppis Räpina Põllumajanduslikus Ühisgümnaasiumis.\n\nTa astus 1926. aastal Tartu ülikooli, õppis põllumajandusteaduskonnas metsanduse erialal ja lõpetas ülikooli 1931. aastal cum laude. 1934. aastal kaitses ta magistritöö (\"Raiumisaja ja halu mõõtude mõjust kase-küttepuule\") ja 1943 doktoritöö (\"Lisandeid kooreüraskite kahjustuste ja tõrje üle Eesti kuusemetsades\").\n\nAastatel 1936–1941 oli ta Tartu Ülikooli metsandusliku uurimisinstituudi juhataja.\n\n1944. aastal siirdus Kohh Saksamaale ning 1947. aastal Rootsi. Seal oli ta aastatel 1964–1972 riigimaade ja metsade valitsuse büroo direktor.\n\nElmar Kohhi sulest ilmus üle 70 teadusartikli ja muu kirjutise. Ta oli Rootsis tegutsenud Eesti Metsateadlaste Ühingu esimees aastatel 1949–1975.\n", "id": "ekk_Latn_207576"}
{"text": "Boris Koljo\n\nBoris Oskar Valter Koljo (16. märts (3. märts vkj) 1901 Tallinn – 18. aprill 1963 Stockholm) oli eesti metsateadlane.\n\nTa õppis Tartu Ülikooli metsateaduskonnas. 1938. aastal sai ta samas magistrikraadi. Ta töötas metsaametniku ja Tartu Ülikooli metsakasvatuse kabinetis assistendina.\n\n1942–1944 oli ta Saksamaal Eberswalde Metsaülikoolis assistent ning 1945. aastast kuni surmani Rootsi Puiduuurimise Instituudis teadur. 1951. aastal sai ta Hamburgi Ülikoolis doktorikraadi.\n\nTa oli Rootsi Eesti Metsateadlaste Ühingu ja Rootsi Eesti Teadusliku Seltsi liige.\n", "id": "ekk_Latn_207577"}
{"text": "Alfred Koort\n\nAlfred Koort (16. mai (vkj)/ 29. mai 1901 Viljandi – 28. september 1956 Tartu) oli eesti filosoof.\n\nAastatel 1944–1951 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli rektor. Oli EYS Veljesto liige. Maetud Tartu Ülikooli kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_207578"}
{"text": "Harald Korro\n\nEdgar Harald Korro (30. aprill/12. mai 1897 Peri vald, Võrumaa – 16. jaanuar1941 Sillamäe) oli eesti keemik.\n\n1930. aastatel oli ta Tartu Ülikooli keemiaosakonnas assistent.\n", "id": "ekk_Latn_207579"}
{"text": "Edgar Krahn\n\nEdgar Krahn (1. oktoober (19. september vkj) 1894 Laiuse vald, Tartumaa – 6. märts 1961 Kensington, USA) oli baltisaksa päritolu eesti matemaatik.\n\nTa õppis Tartu ja Göttingeni ülikoolis. 1926. aastal kaitses ta Göttingenis doktoriväitekirja, misjärel sai tast Hermann Jaaksoni järel teine eestlasest matemaatikadoktor.\n\nTa on läinud graafiteooria ajalukku kui neljavärviprobleemi lahendamise tõenäosuse üks esimesi kindlaksmäärajaid. Samuti on ta Faberi-Krahni võrratuse kaasautor.\n", "id": "ekk_Latn_207580"}
{"text": "Teodor Krigul\n\nTeodor Krigul (kuni 1936 Theodor Emil Krigul, 29. mai/11. juuni 1907 Räpina vald, Võrumaa – 29. mai 1983 Tartu) oli eesti metsateadlane.\n\nTa õppis 1929–1930 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, 1930–1936 (lõpetas 1938) põllumajandusteaduskonna metsaosakonnas. 1962 kaitses kandidaadiväitekirja teemal \"Looduslik laasumine männi- ja kuusepuistutes ja puude laasimine kõrgekvaliteedilise tarbetüve kasvatamise eesmärgil Eesti NSV tingimustes\".\n\nTa oli 1932–1937 Tartu Ülikooli õppe- ja katsemetskonna metsahindaja, 1937–1940 metsakasvatuse kateedri assistent. 1940-1941 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi informatsiooni- ja statistikaosakonna juhataja, 1941–1944 Nõukogude Liidus, 1942–1944 Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites. 1944–1951 Tartu Ülikooli õppejõud (1946–1947 puidutehnoloogia, 1947–1951 metsatakseerimise kateedri juhataja. 1951–1973 Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppejõud (1951–1955 metsatakseerimise kateedri juhataja, 1955–1973 metsakorralduse ja metsamajanduse ökonoomika kateedris, 1963 dotsent. 1950–1951 Tartu Riikliku Ülikooli ja 1951–1954 Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsandusteaduskonna dekaan.\n", "id": "ekk_Latn_207581"}
{"text": "August Kriisa\n\nAugust Kriisa (30. aprill / 13. mai 1908 Tähtvere vald, Tartumaa, Eesti – 5. detsember 1975 Karlstad, Rootsi) oli eesti loomaarstiteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_207582"}
{"text": "Mihhail Kurtšinski\n\nMihhail Anatoljevitš Kurtšinski (12. oktoober 1876 Opoczno, Radomi kubermang, Poola – 12. juuni 1939 Tartu) oli vene majandusteadlane ja kauaaegne Tartu ülikooli õppejõud ning Eesti poliitik.\n\nKurtšinski lõpetas 1899. aastal õigusteaduse erialal Peterburi ülikooli, kus 1904. aastast töötas eradotsendina. Hiljem oli ta Peterburis veel mitme õppeasutuse õppejõud. 1912. aastal kaitses ta Saksamaal doktorikraadi. Aastatel 1915–1918 oli ta Tartu ülikooli finantsõiguse professor ja aastatel 1921–1939 poliitilise ökonoomia ja statistika professor. Vahepealsel kolmel aastal (1918–1921) töötas ta Peterburis. 1922. aastal määrati ta Tartu ülikooli finantsilis-ökonoomilise kabineti juhatajaks. Kurtšinskil oli 1932. aastani õigus pidada Tartu ülikoolis loenguid saksa keeles, seejärel tuli tal jätkata eesti keeles.\n\nTa oli III Riigikogu ja Rahvuskogu liige. Viimase komisjonides analüüsis ta muu hulgas põhiseaduse ja eriseaduste suhteid ning rahvusvähemuste küsimust. Ta oli ka Vähemusrahvuste Kongressi Täidesaatva Büroo liige ja esindas Eesti vene vähemust 1926. aastal Genfis vähemusrahvuste rahvusvahelisel kongressil.\n", "id": "ekk_Latn_207583"}
{"text": "Voldemar Kõiv\n\nVoldemar Kõiv (19. märts/1. aprill 1904 Kasaritsa vald, Võrumaa – 8. juuli 1988 Teaneck, USA) oli eesti teadusloolane, ajakirjanik ja filatelist.\n", "id": "ekk_Latn_207584"}
{"text": "Astrophysical Journal\n\nThe Astrophysical Journal on üks juhtivaid rahvusvahelisi astronoomiaajakirju. Ajakiri hakkas ilmuma 1895. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207585"}
{"text": "Päikesesüsteemi objektide loend\n\nSalacia Quaoar\n\nSedna Päikesesüsteemi väikekehad asteroidid komeedid meteoorkehad kosmiline tolm\n", "id": "ekk_Latn_207586"}
{"text": "George R. R. Martin\n\nGeorge Raymond Richard Martin (ka GRRM; sündinud 20. septembril 1948 New Jerseys Bayonne'is) on USA ulmekirjanik.\n\nTa on võitnud mitu Hugo ja Nebula auhinda. Tema kõige tuntum teos on \"Jää ja tule laul\", mis on inspireeritud Rooside sõjast ja \"Ivanhoest\".\n\nGeorge R. R. Martin oli noorena aktiivne koomiksite koguja ja lugeja. 1963. aasta novembris ilmus Fantastilise neliku koomiksiraamatus isegi Martini kiri toimetajale. Huvi koomiksite ja superkangelaste vastu aitas Martinil kirjanikuks saada.\n\nTa kirjutas 1970-ndatel lühijutte. Tema esimene jutt, mis kandideeris Hugole ja Nebulale, oli \"With Morning Comes Mistfall\", mis avaldati ajakirjas Analog 1973. aastal. Raamat ei võitnud kumbagi auhinda, aga Martin ütles, et tema jaoks on suur asi ka olla koos Hugo ja Nebula auhinna \"kaotajatega\".\n\n1991. aastal hakkas ta kirjutama juttu, millest hiljem kujunes välja \"Jää ja tule laul\". Sellel on kokku arvatavasti seitse osa. Esimene osa \"Troonide mäng\" avaldati 1996. See sai kriitikutelt ja kirjanikelt palju kiitust. Aastal 2007 teatati, et HBO on ostnud terve sarja filmimisõigused. Plaan on, et üks hooaeg sisaldab ühe raamatu jagu materjali.\n\nMartin osaleb sageli ulmehuviliste kokkutulekutel ja on lugejatele kergesti kättesaadav. Tal on head suhted oma fänniklubiga \"Brotherhood without Banners\". 2006. aasta detsembri seisuga oli fänniklubis üle 1000 liikme.\n\nMartin on tugevalt vastu fännikirjandusele, milles fännid kirjutavad oma lugusid teiste kirjanike tegelastega. Martini meelest on see kirjaniku autoriõiguste rikkumine ja halb viis algajatele kirjanikele oma kirjaoskuse arendamiseks. Ta ei anna kellelegi luba kasutada oma intellektuaalset omandit fännikirjanduses.\n\n13. juulil 2009 külastas George R. R. Martin Tallinna.\n", "id": "ekk_Latn_207587"}
{"text": "Gustav von Lode\n\nGustav von Lode (ka Gustaf Lode från Livland; 1633 Loodna mõis, Läänemaa – 24. jaanuar 1705 Stockholm) oli Eestimaa meeskohtunik ja ajaloolane, Loodna (Pall) mõisnik, Rootsi sõjaväelane (ooberst),.\n\nTema kroonika väljavõtteid säilitatakse Riias ja ladinakeelset kokkuvõtet Peterburis, seda ja Lode-Werneri kroonikat on kasutanud Otto Fabian von Wrangell oma kroonika koostamisel.\n", "id": "ekk_Latn_207588"}
{"text": "Peeter Kõpp\n\nPeeter Kõpp (22. märts/3. aprill 1888 Kärstna vald, Viljandimaa – 20. august 1960 Chicago) oli eesti põllumajandusteadlane.\n\nTa sai aastal 1907 Peterburis õpetajakutse. Aastal 1914 lõpetas ta agronoomina Königsbergi ülikooli.\n\nAkadeemilise Põllumajandusliku Seltsi esimees ja auliige. Ta võttis seltsi juhtimise üle Karl Zolkilt kui oli pärast ilmasõda kodumaale naasnud. Ettepaneku Kõpp seltsi esimeheks valida teeb Zolk ning seltsi 1921 a. üldkoosolek on ettepanekuga nõus.\n\nPeeter Kõpp oli Tartu ülikooli teine, kes sai doctor agronomiae teaduskraadi kaitstes väitekirja teemal \"Der Einfluss der Preis-, Intensitäts- u. Produktivitätsrelations-Verschiebungen auf die Rentabilität der Produktion der einzelnen landwirtschaftlichen Produkte\". Kaitsmine toimus 30. mail 1926. aastal. Kaitsmise ajal oli Kõpp Tartu Ülikooli põllumajapidamise õppetooli dotsent .\n", "id": "ekk_Latn_207589"}
{"text": "Kuno Kõrge\n\nKuno Kõrge (26. mai/8. juuni 1913 Lümanda vald, Saaremaa – 28. november 1989 Tartu) oli eesti arstiteadlane.\n\nTa oli EÜS Põhjala vilistlane.\n", "id": "ekk_Latn_207590"}
{"text": "Elise Käer-Kingisepp\n\nElise Käer-Kingisepp (kuni 1931 Elise Käer, 20. september/3. oktoober 1901 Laius-Tähkvere vald, Tartumaa – 10. veebruar 1989 Tartu) oli eesti farmakoloog ja füsioloog.\n\nOli abielus Georg Kingisepaga.\n", "id": "ekk_Latn_207591"}
{"text": "Aarne Kärsna\n\nAarne Kärsna (kuni 1936 Alfred Kärsna, 26. detsember 1906/8. jaanuar 1907 Kuigatsi vald, Valgamaa – 24. aprill 1942 Sosva laager, Sverdlovski oblast) oli eesti geofüüsik ja meteoroloog.\n", "id": "ekk_Latn_207592"}
{"text": "Eerik Laid\n\nEerik Laid (kuni 1922 Erich Arthur Ostrov; 17/30. november 1904 Meeri mõis, Tartumaa – 15. september 1961 Västmanland) oli eesti arheoloog ja etnoloog.\n\nTa lõpetas 1922. aastal Tartu Reaalkooli. Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas õppis ta aastatel 1922–1927, spetsialiseerudes Eesti ja naabermaade muinasteadusele ning etnograafiale. Sai aastal 1927 magistrikraadi arheoloogia alal tööga \"Eesti muinaslinnad\". Tegi aastatel 1927–1929 Tartu Ülikooli stipendiaadina uurimistööd Tartus ja Helsingis. Aastal 1931 käis uurimisreisil Leningradis ja Kesk-Venemaal ning 1934 Rootsi Balti Instituudi stipendiaadina Stockholmis. Sai aastal 1932 magistrikraadi etnograafia alal tööga \"Mordvalaste etnograafiliste sõlgede ajalugu\".\n\nTöötas Eesti Rahva Muuseumis aastatel 1940–1943, sealhulgas 1941–1943 direktori kohusetäitjana. Korraldas aastatel 1942–1943 uurimisretki Ingerimaale vadjalaste juurde.\n\nPõgenes 1943. aastal Soome, kus juhtis aastatel 1943–1944 Eesti Büroo tegevust.\n\n1944. aastal siirdus põgenikuna Rootsi. Rootsis oli tema peamine uurimisvaldkond etnoloogia. Teda mõjutas lähedane koostöö instituudi juhataja professor Sigurd Erixoniga. Ta uuris viljakuivatusviise ja -seadmeid, reisis selle teema uurimiseks Skandinaavias ja Lääne-Euroopa maades.\n\nEerik Laid oli Eesti Rahvusfondi esimees.\n\nLaid hukkus 1961. aastal autoõnnetuses.\n", "id": "ekk_Latn_207593"}
{"text": "Ferdinand Laja\n\nFerdinand Laja (5/17. aprill 1889 Meeksi vald, Võrumaa – 2. jaanuar 1956 Tartu) oli eesti loomaarstiteadlane.\n\nLaja õppis aastatel 1911–1917 Tartu veterinaarinstituudis. Pärast lõpetamist oli ta Vene sõjaväe loomaarst, seejärel assistent Kaasani veterinaariainstituudis (1920–1921) ja Tartu ülikooli bakterioloogiajaamas (1921–1929), 1930. aastast viimase juhataja. 1929. aastal sai ta Tartus veterinaariadoktori kraadi ja oli sestpeale Tartu ülikooli eribakterioloogia, epizootoloogia ja veterinaarpolitsei dotsent, 1932. aastast erakorraline professor ja 1934. aastast korraline professor. Aastatel 1938–1939 ja 1944–1947 oli ta loomaarstiteaduskonna dekaan, aastast 1946 akadeemik ja aastatel 1947–1950 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi direktor.\n\nTa kuulus 1917. aastal Daugavpilsis Vene V armee eesti sõjaväelaste komitee juhatusse ja esindas komiteed Vene vähemusrahvuste komiteede ühisistungeil, 1920. aastal oli ta Novotšerkasski Eesti komitee liige. Aastatel 1923–1926 oli ta Tartu linnavolinik. Samuti kuulus Laja Tartu Loomakaitse Ühingusse ja Loomaarstide Koja\n", "id": "ekk_Latn_207594"}
{"text": "Juhan Laurimaa\n\nJuhan Laurimaa (kuni 1939 Johannes Laurisson, 23. märts/5. aprill 1906 Tarvastu vald, Viljandimaa – 1. juuli 1951 Tõstamaa) oli eesti loomaarst.\n", "id": "ekk_Latn_207595"}
{"text": "Leo Leesment\n\nLeo-Johann Leesment (4. aprill (vkj)/ 17. aprill 1902 Riia – 16. jaanuar 1986 Tartu) oli eesti õigusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_207596"}
{"text": "Feliks Lepp\n\nFeliks Lepp (20. aprill/2. mai 1881 Tsooru vald, Võrumaa – 3. jaanuar 1973 Tartu) oli eesti arstiteadlane (infektsionist).\n\nTa lõpetas 1918. aastal Tartu Ülikooli ja sai 1924. aastal meditsiinidoktori kraadi.\n\nLepp juhatas Tartu nakkushaiglat. 1940. aastal rajas ta Tartu Sanitaar-Epidemioloogiajaama ja oli selle peaarst. Aastast 1944 oli ta professor, aastatel 1945–1960 juhtis ta Tartu Riikliku Ülikooli mikrobioloogia kateedrit.\n", "id": "ekk_Latn_207597"}
{"text": "Johannes Letzmann\n\nJohannes Peter Letzmann (7/19. juuli 1885 Cēsis – 21. mai 1971 Langeoog) oli baltisaksa päritolu Eesti meteoroloog ja keeristormiuurija.\n", "id": "ekk_Latn_207598"}
{"text": "Helene Liidemaa\n\nHelene Liidemaa (kuni 1935 Helene Liedemann, 19. veebruar/3. märts 1899 Hrenovoje, Voroneži kubermang – 21. august 1996 Tartu) oli eesti meteoroloog ja geofüüsik.\n\nTa sündis loomaarsti peres. Õpinguid alustas ta Tomskis ning jätkas Tartu Puškini-nimelises gümnaasiumis, mille lõpetas 1917. aastal kuldmedaliga. Aastatel 1920–1926 õppis ta Tartu ülikoolis matemaatikat. 1929. aastal kaitses ta magistritöö \"Päikesepaiste kestusest ja pilvisusest Eestis\". Sellega sai temast Eesti esimene geofüüsika magister. 1946. aastal atesteeriti Liidemaa ümber füüsika-matemaatikakandidaadiks. Baltisaksa Naisüliõpilaste Seltsi liige.\n\nLiidemaa töötas aastatel 1919–1927 Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis vaatlejana, 1927–1940 teadusametnikuna, 1941–1944 oli teadur. Aastatel 1940–1941 ja 1944–1947 oli ta ülikooli geofüüsikakateedri assistent ja vanemõpetaja, 1947–1954 Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi (hiljem FAI) vanemteadur ning füüsika ja geofüüsika sektori juhataja, 1954–1967 uuesti ülikoolis füüsikakateedri dotsent. Ülikoolis töötas Liidemaa kuni 1971. aastani.\n\nTa on koostanud uurimusi soojusbilansi, öökülmade ja Eesti kliima alal. Ülikoolis õpetas meteoroloogiat, klimatoloogiat, hüdroloogiat, osales õpiku \"Üld- ja agrometeoroloogia\" kirjutamisel (ilmus 1964).\n", "id": "ekk_Latn_207599"}
{"text": "Siim Lind\n\nSiim Lind (kuni 22. jaanuarini 1940 Siegfried Lind; 30. jaanuar / 11. veebruar 1899 Orgmetsa mõis, Albu vald, Järvamaa – 30. aprill 1984 New Bedford, Massachusetts, USA) oli eesti arstiteadlane.\n\nÕppis Simuna Noorsoo Kasvatuse Seltsi Koolis, Tartu Aleksandri Gümnaasiumis, 1919. aastal lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi.\n\nAastatel 1919–1924 õppis (matrikli nr. 2, lõpetas) Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1935. aastal kaitses Tartu Ülikoolis arstiteaduse doktori kraadi väitekirjaga \"Kõhutüüfuse ja paratüüfuse B epidemioloogiast ning nende vastu võitlemise korraldustest välismail ja Eestis\". Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.\n\nTa osales Vabadussõjas. Aastatel 1923–1925 töötas Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi abijõuna, 1925–1927 Tartu Ülikooli hügieeni instituudi assistent, 1927–1928 2. Diviisi haigla laborijuhataja Tartus. 1928–1931 Haridus- ja sotsiaalministeeriumi Tervishoiuvalitsuse inspektor, 1931–1932 abidirektor, 1932–1940 Tartu linna tervishoiuarst. 1936–1940 Tartu Ülikooli eradotsent ja dotsent, 1944 professor.\n\nPõgenes 1944 Saksamaale, oli DP-laagri arst Kemptenis ja Ludwigsburgis, 1949 siirdus USA-sse.\n", "id": "ekk_Latn_207600"}
{"text": "Aleksandra Link\n\nAleksandra Link (kuni 1936 Aleksandra Sprantzmann, 8/20. november 1899 Iisaku vald, Virumaa – 28. oktoober 1977 California) oli eesti füüsik.\n\n1937. aastal oli ta Tartu Ülikooli Teoreetilise ja Tehnilise Füüsika Laboratooriumi vanem assistent.\n", "id": "ekk_Latn_207601"}
{"text": "Ferdinand Linnus\n\nFerdinand Linnus VR II/3 (kuni 1935 Ferdinand Leinbock, 8/20. mai 1895 Riidaja vald, Viljandimaa – 23. veebruar 1942 Unžlagi vangilaager, Suhhobezvodnoje, Gorki oblast) oli eesti etnoloog, esimene Eesti etnoloogiadoktor (1938) ja Eesti sõjaväelane (leitnant). Võttis osa Vabadussõjast.\n\n1929–1941 oli ta Eesti Rahva Muuseumi direktor.\n\nTa uuris muuhulgas Eesti vanemat mesinduse ajalugu (metsamesindust).\n\nValesüüdistuse alusel arreteeriti Linnus NKVD poolt 25. juunil 1941 ning ta suri tüüfusesse eeluurimisvanglas Venemaa Gorki oblasti Unžlagis.\n", "id": "ekk_Latn_207602"}
{"text": "Aleksander Luksepp\n\nAleksander Luksepp (24. detsember 1875/5. jaanuar 1876 Nüpli mõis, Tartumaa – 5. veebruar 1960 Tartu) oli eesti põllumajandusteadlane ja õigeusu köster-kooliõpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_207603"}
{"text": "Holsteini meri\n\nHolsteini meri oli endine veekogu, mis hõlmas praeguse Lääne- ja Põhjamere basseini. Meri eksisteeris keskpleistotseenis, ehk eelviimasel jäävaheajal (u 380 000 – 240 000 aastat tagasi).\n\nMeri on nimetatud Saksamaa põhjaosas asuva liidumaa Schleswig-Holsteini järgi, kus vastava mere setteid esimest korda kirjeldati. Eestist pole Holsteini mere setteid veel leitud.\n", "id": "ekk_Latn_207604"}
{"text": "Järvekomisjon\n\nJärvekomisjon on Eesti Looduseuurijate Seltsi (ELUSi) vanim erialane allüksus. See loodi 1905. aastal.\n\nJärvekomisjon loodi Eesti siseveekogude (eriti järvede) kompleksseks ja koordineeritud uurimiseks. Saadud andmeid on avaldatud paljudes trükistes, näiteks \"Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamatutes\" ja kogumikus \"Abiks loodusevaatlejale\".\n\nJärvekomisjoni töös on osalenud/osaleb mitmeid nimekaid teadlasi, teiste seas Max von zur Mühlen, Heinrich Riikoja, Henn Timm.\n", "id": "ekk_Latn_207605"}
{"text": "Els Aarne\n\nEls Aarne (õieti Else, kuni 1936 Aarmann, 1940. aastast Paemurru; 30. märts 1917 Makiivka (praegu Ukraina, Donetski oblast) – 14. juuni 1995 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog.\n\nTa lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1939 muusikapedagoogika erialal (Gustav Ernesaksa klass), 1942 klaverierialal (Theodor Lemba klass) ja 1946 kompositsiooni erialal (Heino Elleri klass). 1939–1945 oli ta Tallinna Õpetajate Seminari, 1944–1974 Konservatooriumi ja lühemat aega Tallinna Muusikakeskkooli muusikateoreetiliste ainete ja üldklaveriõppejõud.\n\nKirjutanud peamiselt kammermuusikat, aga ka kaks sümfooniat, koorimuusikat ja puhkpillimuusikat.\n\nTa oli Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 1945.\n", "id": "ekk_Latn_207606"}
{"text": "Kakumäe poolsaar\n\nKakumäe poolsaar asub Harju maakonnas, halduslikult jääb Tallinna Haabersti linnaossa.\n\nPoolsaare pikkus on 4 km.\n\nPoolsaar piirneb läänes Kakumäe lahega ja idas Kopli lahega. Poolsaare tipus on Kakumäe nina, mida liigestab Kakumäe pank.\n", "id": "ekk_Latn_207607"}
{"text": "Meyendorff\n\nMeyendorff, ka Meijendorff von Yxkull, Uexküll-Meyendorf, Uexküll-Meyendorff, Meyendorff von Yxkull (vene Мейендорф) on Uexküllide suguvõsast põlvnev vabahärrade aadlisuguvõsa.\n\n16. aprillil 1679 said Vaeküla mõisnik kindralleitnant Jakob, ooberst Otto Johann, Angerja mõisnik rittmeister Wolter Reinhold ja Lage von Uexküll Rootsi vabahärra tiitli ja immatrikuleeriti 1680. aastal Meijendorff von Yxkull nime all Rootsi rüütelkonda vabahärrade suguvõsana nr. 74. Hilisemalt kasutati saksapäraselt nimekuju Meyendorff von Uexküll.\n\nMeyendorffid immatrikuleeriti 1746. aastal nr. 38 all Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse, 1747. aastal nr. 29 all Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse ja nr. 233 all ka Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse.\n", "id": "ekk_Latn_207608"}
{"text": "Vitali Teleš\n\nVitali Teleš (sündinud 17. oktoobril 1983 Tallinnas) on Eesti jalgpallur (väravavaht), kes mängib Eesti klubis Nõmme JK Kalju. Varasemad meeskonnad on TJK, Tallinna FC TVMK ja FF Jaro .\n", "id": "ekk_Latn_207609"}
{"text": "Robin Hobb\n\nRobin Hobb (kodanikunimega Margaret Astrid Lindholm Ogden; sündinud 5. märtsil 1952 Californias) on USA ulmekirjanik. Ta kirjutab peamiselt imeulmet, kuid on kirjutanud ka teadusulmet.\n\n1983–1992 kasutas ta pseudonüümi Megan Lindholm. Robin Hobbi nime all hakkas ta kirjutama 1995. aastal. Praeguseks kasutab ta mõlemat varjunime ja elab USA-s Washingtoni osariigis Tacomas. 2003. aasta seisuga on tema 9 esimest Robin Hobbi nime all avaldatud romaani müüdud üle miljoni eksemplari.\n", "id": "ekk_Latn_207610"}
{"text": "Banaanivabariik\n\nAlgselt kasutati banaanivabariigi (inglise keeles banana republic) mõistet Kesk-Ameerika riikide kohta, kelle majandus põhines puuviljakasvatusel ja kes sõltusid majanduslikult USA ettevõtetest. Tänapäeval kasutusel halvustava mõistena vaese ja korruptiivse riigi kohta.\n", "id": "ekk_Latn_207611"}
{"text": "Põhivajadused\n\nPõhivajadused on inimesele minimaalselt vajalik toit, riietus ja eluase.\n\nArengumaade vaesuse hindamisel ja leevendamisel kasutatav mõiste tähendab inimeste materiaalsetel ja vaimsetel väärtustel (nt inimõigused) põhinevaid vajadusi, mis tagavad inimese ellujäämise või heaolu. Mõiste vastandub arengutaseme määratlemisele makroökonoomiliste näitajate põhjal (nt majanduskasv).\n\nPõhivajadused on oluline mõiste vaesuse vähendamisele suunatud arenguprogrammides. Ellujäämise toetamiseks antakse humanitaarabi, heaolu saavutamise toetamiseks arenguabi. Arenguprojektide põhimõtteks peaks olema nende suunamine esmaste ja füüsiliselt elutähtsate põhiliste vajaduste kindlustamiseks (nt elatis, algharidus, toitumine, tervishoid jms).\n", "id": "ekk_Latn_207612"}
{"text": "20/20\n\n20/20 on 1995. aastal Kopenhaagenis peetud konverentsil World Summit for Social Development (WSSD) tehtud soovitus, mille järgi kahevahelistes lepingutes doonori ja sihtriigi vahel peaks doonor olema nõus, et 20% tema antud abist (ODAst) läheks esmastesse sotsiaalteenustesse, juhul kui sihtriik lubab panustada 20% oma eelarvest selleks, et riigi kodanikel oleks universaalne õigus ja ühtlane juurdepääs nendele teenustele.\n", "id": "ekk_Latn_207613"}
{"text": "Põhilised sotsiaalteenused\n\nPõhilised sotsiaalteenused (ingl. k. basic social services, BSS) 20/20 initsiatiivi juurutamise käigus loodud mõiste, mis hõlmab haridus-, tervise-, toitumis-, puhta joogivee ja sanitaarteenuseid.\n", "id": "ekk_Latn_207614"}
{"text": "Pekingi deklaratsioon\n\nPekingi deklaratsioon ja tegevuskava (inglise Beijing Declaration and Action Plan) on 1995. aasta septembris Pekingis toimunud neljanda maailma naistekonverentsi tulemusena vastu võetud deklaratsioon. Konverentsil arutati naiste- ja inimõiguste, vaesuse, osaluse ning tüdrukute heaolu ja vägivallaga seotud küsimusi. Konverentsi arutelude tulemusena koostati lisaks Pekingi deklaratsioonile ka tegevuskava, mis rõhutas naise jõutamise olulisust.\n", "id": "ekk_Latn_207615"}
{"text": "Võimestamine\n\nVõimestamine, ka jõutamine (inglise keeles empowerment) on ühiskonnas inimeste, kogukondade ja organisatsioonide tegutsemisvõime, sealhulgas tahte, vastutustunde, õigusteadlikkuse, pädevuse ja oskuste sihipärane edendamine, et neil tekiks rohkem võimalusi osaleda aktiivsemalt ja sisulisemalt arendustöös, planeerimises, korraldamises ja juhtimises.\n\nVõimestamisest mõeldakse eelkõige naiste õiguste, kogukondliku säästva arengu, looduskaitse ja säästva looduskasutuse kontekstis.\n", "id": "ekk_Latn_207616"}
{"text": "Kahepoolne ametlik arenguabi\n\nKahepoolne ametlik arenguabi (ingl. k. bilateral official development aid, ODA) on OECD Arenguabi komitee (DAC) määratletud ametliku arenguabi kriteeriumitele vastav arengu- või humanitaarabi, mida doonorriik annab DAC arenguabi sihtriikide nimekirjas arenguriigina määratletud riigile.\n", "id": "ekk_Latn_207617"}
{"text": "Mitmepoolne arengukoostöö\n\nMitmepoolseks ehk multilateraalseks arengukoostööks (inglise keeles multilateral development cooperation) nimetatakse koostööd riikide, mitmepoolsete arengupankade ja asutuste vahel, mille eesmärk on sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamine arenguriikides.\n", "id": "ekk_Latn_207618"}
{"text": "Kahepoolne arengukoostöö\n\nKahepoolne arengukoostöö (inglise keeles bilateral development co-operation) on arenguabi, mida doonorriik või -riigid koostöös annavad abisaajariigile.\n\nKahepoolne arengukoostöö katab kõiki tegevusi, mis ei hõlma mitmepoolset koostööd, kuid täidab arengukoostööle määratud tingimusi.\n\nKõige tavalisem kahepoolse arengukoostöö näide on sihtriigi ja doonorriigi vaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on toetada sihtriigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut.\n", "id": "ekk_Latn_207619"}
{"text": "Biopiraatlus\n\nBiopiraatlus (inglise keeles biopiracy) on loodusvarade ja teadmiste patenteerimine suurkorporatsioonide, riikide ja teadusasutuste poolt ilma võrdse tunnustuse ja hüvituseta neid varasid kasutanud ja teadmisi loonud kohalikele kogukondadele\n\nSageli on biopiraatluse juhtumite keskmes tegemist põlisrahvaste biomeditsiiniliste teadmiste patenteerimisega.\n\nBiopiraatlusena käsitatav patenteerimine, samuti patenteeritud geneetiliselt muundatud kultuuride tootmine, on uued viisid kolmanda maailma koloniseerimise jätkamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_207620"}
{"text": "Bretton Woodsi institutsioonid\n\nBretton Woodsi institutsioonid (inglise keeles Bretton Woods institutions) moodustasid rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteemi ehk Bretton Woodsi süsteemi aastatel 1944–1971, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus seotud dollariga ja valuutakursid stabiilsena.\n", "id": "ekk_Latn_207621"}
{"text": "CARE\n\nCARE on rahvusvaheline humanitaarabi ja arengukoostöö organisatsioon (lühendina esmalt \"Cooperative for American Remittances to Europe\", hiljem \"Cooperative for Assistance and Relief Everywhere\"), kelle erilise tähelepanu all on vaeste kogukondade, sealhulgas naiste jõutamine. Lisaks kogukonnapõhisele tegevusele põhihariduse, puhta joogivee ja sanitaartingimuste ja tööhõive valdkondades, tegutseb CARE ka hädaabi andmisel relvakonfliktide ja looduskatastroofide ohvritele.\n", "id": "ekk_Latn_207622"}
{"text": "Ausland\n\nAusland on küla Norras Agderi maakonnas Gjerstadi vallas Gjerstadvatneti järvest kirdes. Ta on Gjerstadiga kokku kasvanud.\n\nKülas on järv Gunnustadtjenn.\n", "id": "ekk_Latn_207623"}
{"text": "CARDS\n\nCARDS oli 2000. aastal alustatud Euroopa Komisjoni regionaalne rahastusprogramm, mis töötas 2006. aasta lõpuni. Programmi eesmärk oli toetada Lääne-Balkani maade stabiilsust ja nende lähendamist Euroopa Liidule. Programm kattis Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endise Jugoslaavia (FRY) ja Põhja-Makedoonia.\n\nUue rahastusraamistiku (2007–2013) tõttu lõpetasid 2007. aastal tegevuse ka teised regionaalsed rahastusprogrammid, sealhulgas ALA, MEDA, PHARE ja TACIS.\n", "id": "ekk_Latn_207624"}
{"text": "Eksportvili\n\nEksportvili ehk müügivili ehk ekspordiks kasvatatavad põllumajandussaadused (inglise keeles cash crop) on sellised põllumajandussaadused, mida arengumaad kasvatavad eelkõige ekspordiks, mitte oma tarbeks.\n\nPaljud vähimarenenud riigid sõltuvad ühe põllumajandussaaduse ekspordist ja on seetõttu väga haavatavad maailmaturuhindade kõikumise jm välistegurite tõttu. Näiteks moodustab kohviekspordi osa kogu ekspordist Burundis 79%, Etioopias 54%, Ugandas 43%, Rwandas 31%. Ghana ja Elevandiluuranniku ekspordisissetulekutest moodustab kakao 30–40%.\n\nEestis on teraviljadest kõige suurema ekspordikäibega nisu ja oder, mille osa tervikust moodustas näiteks 2015. aastal vastavalt 58% ja 35%.\n", "id": "ekk_Latn_207625"}
{"text": "Ühine põllumajanduspoliitika\n\nÜhine põllumajanduspoliitika, ÜPP (inglise Common Agricultural Policy, CAP), oli esimene ühine Euroopa poliitika, mis võeti vastu Rooma leppega 1958. aastal.\n\nSeda nähakse kui kompensatsiooni Prantsusmaale tolliliidu eest, mis hõlmas Saksamaale huvipakkuvaid tööstustooteid.\n\nEuroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on kindlustada piisav heaolu põllumajandussektoris töötavatele inimestele ja mõõdukad põllumajandustoodete hinnad tarbijatele. Põllumajanduspoliitika, mis tagab maailmaturu hindadest kõrgemad hinnad ühisel põllumajandustoodete siseturul, vastutab hinnatoetussüsteemide eest ja jagab toetusi. Kõrgemad hinnad on konkurentsivõimelised, sest imporditud põllumajandustoodetele kehtestatakse tollimaks ja lõivud. Euroopa Liidu ekspordifirmad saavad ekspordihüvitist ühisest Euroopa Liidu eelarvest, kui nad müüvad põllumajandustooteid väljaspool Euroopa Liitu.\n\nViimastel aastatel on viidud ellu palju reforme, et muuta ÜPP-d keskkonnasõbralikumaks ja sotsiaalpoliitikale suunatumaks. Bürokraatlikke reegleid määrab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamus. ÜPP-d hallatakse läbi mitmete töögruppide ja juhtimiskomiteede, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad.\n\nAlates Lissaboni lepingu jõustumisest otsustavad põllumajandust puudutavate õigusaktide vastuvõtmise Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament koos.\n\n2017. aasta septembris Tallinnas ja Matsalus toimunud Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika tulevikku käsitleval konverentsil tõdeti, et praegune põllumajanduspoliitika ei taga põllumajanduse säästvat arengut ning see vajab põhjalikku muutust.\n", "id": "ekk_Latn_207626"}
{"text": "Inna Põltsam-Jürjo\n\nInna Põltsam-Jürjo (sündinud 23. augustil 1969) on eesti ajaloolane, alates 2008. aastast doktor.\n\nPõltsam astus Tartu Ülikooli 1987. aastal ja 1992 lõpetas ta selle ajaloo erialal, 1996 sai samas magistrikraadi. Alates 1993. aastast töötab ta Ajaloo Instituudis Tallinnas. 19. juunil 2008 kaitses ta doktoritöö Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandil. Tema juhendaja oli Jüri Kivimäe, oponendid aga Juhan Kreem ja Enn Küng.\n\nPõltsam-Jürjo uurib keskaegse Liivimaa ajalugu, eriti linnade ajalugu.\n", "id": "ekk_Latn_207627"}
{"text": "ÜRO hädaabi keskfond\n\nÜRO hädaabi keskfond (Central emergency response fund, CERF) on fond, mis annab abi akuutsete humanitaarkriiside kiireks leevendamiseks või varasemates humanitaarkriisides kannatanute toetamiseks. Kuigi CERF asutati 1991. aastal fondina (algse nimetusega Central Emergency Revolving Fond), kust ÜRO humanitaarabiorganisatsioonid said humanitaarkriisi puhul kohe reageerimiseks vahendeid laenata, loodi 2006. aasta uuendamise käigus CERF-i ka tagastamatu abi osa, kust ÜRO humanitaarabiorganisatsioonid saavad toetust nii kiireks reageerimiseks katastroofide puhul kui ka varasemate humanitaarkriiside kahjude leevendamiseks. 2008. aastaks on doonorid lubanud panustada 419 miljonit USD, mis on veidi alla planeeritud 450 miljoni USD.\n", "id": "ekk_Latn_207628"}
{"text": "Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika\n\nEuroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP; inglise keeles Common Foreign and Security Policy, CFSP) sai alguse 1992. aastal Maastrichti lepinguga, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu väärtusi ja huve, säilitada rahu ja tugevdada turvalisust, edendada rahvusvahelist koostööd ning tagada õigusriigi printsiibid ja inimõigused.\n\nMaastrichti lepinguga loodud kolme samba süsteemis moodustab ÜVJP teise samba. Kuna ÜVJP põhines peamiselt valitsustevahelistel menetlustel ja konsensusel, siis reageeriti välispoliitikas eeskätt ühiste seisukohtade ja ühismeetmete vormis.\n\n1) Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht – kõrge esindaja ülesanne on muuta ELi välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevamaks;\n\n2) Euroopa välisteenistus – ELi diplomaatiline teenistus.\n", "id": "ekk_Latn_207629"}
{"text": "Laste suremus\n\nLaste suremuse (inglise keeles child mortality) all mõistetakse tavaliselt ühe kuni viie aasta vanuste laste suremust, kuid demograafias puudub ühtne kokkulepe, millist vanuserühma see mõiste puudutab.\n\nLaste suremuse intensiivsust väljendab laste suremuskordaja.\n", "id": "ekk_Latn_207630"}
{"text": "Imikusuremus\n\nImikusuremus ehk rinnalaste suremus (inglise keeles infant mortality) on kuni üheaastaste laste suremus.\n\nImikusuremuse intensiivsust iseloomustab imikusuremuskordaja.\n", "id": "ekk_Latn_207631"}
{"text": "Tsiviil-sõjalise koostöö koordineerimine\n\nTsiviil-sõjalise koostöö koordineerimine (ingl. k Civil-military coordination, lühend CMCoord) on humanitaarkriisi olukorras toimuv tsiviilorganisatsioonide ja sõjaväeüksuste suhtlemine eesmärgiga vähendada omavahelist konkurentsi, vältida võimalikke konflikte ja vajadusel tegutseda ühiste eesmärkide nimel.\n\nSuhtlemise peamised elemendid on teabevahetus, ülesannete jagamine ja ühine planeerimine. Põhilised strateegiad on kooseksitseerimine ja ühine vastutusala, mida vahendavad CMCoordi ametnikud. CMCoordi aetakse aeg-ajalt segi tähise/ühendusega CIMIC (Civil Military Cooperation), mis on sõjaväeline koostöökogu, mille kaudu väejuhatus proovib luua kontakti sõjaliste operatsioonide piirkonna tsiviilühiskonnaga, et suurendada toetust enda tegevusele.\n", "id": "ekk_Latn_207632"}
{"text": "Kobarlõime\n\nKobarlõime ehk klasterkäsitlus (inglise cluster approach) on ÜRO 2005. aastal loodud mehhanism, millega parandatakse humanitaarmissioonidel koostööd ÜRO allasutuste, rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu liikumise ja mittetulundusühingute vahel.\n\nÜks asutus määratakse teatud sektori (või klastri) juhiks ja vastutajaks. Klasterkäsitlus peaks aitama täita lünki teatud valdkondade (näiteks vesi ja sanitaar, laagrite haldamine ja kaitse) haldamises ning suurendama globaalset võimekust humanitaarkriisidele reageerimisel.\n", "id": "ekk_Latn_207633"}
{"text": "Ühine humanitaaroperatsioonide plaan\n\nÜhine humanitaaroperatsioonide plaan (inglise Common humanitarian action plan, CHAP) on riigi või piirkonna strateegiline plaan humanitaarseks operatiivseks tegutsemiseks. CHAP-i koostab humanitaarkoordinaatori juhtimisel ÜRO agentuuridevahelise alalise komitee (Inter-Agency Standing Committee, IASC) piirkondlik üksus.\n", "id": "ekk_Latn_207634"}
{"text": "Komplekskriis\n\nKomplekskriis ehk liitkriis ehk mitmikkriis (inglise complex emergency) on riigis või piirkonnas riigisisese või väliskonflikti tõttu tekkinud humanitaarkriis, mille tagajärjel riigivõim on osaliselt või täielikult lakanud toimimast ja mis eeldab rahvusvahelist sekkumist, mida ei suuda ükski organisatsioon ega käimasolev ÜRO programm eraldi hallata. Võib sisaldada nii looduskatastroofi tagajärjel kui ka relvakonfliktide tulemusel tekkinud olukorda.\n", "id": "ekk_Latn_207635"}
{"text": "CONCORD\n\nCONCORD on Euroopa arengukoostööga tegelevate organisatsioonide katusorganisatsioon, mis 2007. aasta seisuga esindab rohkem kui 1600 arengukoostööga tegelevat kodanikuühendust ja 20 rahvusvahelist võrgustikku. 2003. aastal asutatud CLONGi järglane.\n\nEestist osaleb CONCORD-i töös Arengukoostöö Ümarlaud.\n", "id": "ekk_Latn_207636"}
{"text": "Ühine hädaabi palve\n\nÜhine hädaabi palve on humanitaarabi koordineerimise meede, mida algatab ÜRO kriisiabi koordinaator (Emergency Relief Coordinator, ERC) ja ÜRO agentuuride vaheline alaline komitee (Inter-Agency Standing Committee, IASC).\n", "id": "ekk_Latn_207637"}
{"text": "Lapse õiguste konventsioon\n\nLapse õiguste konventsioon on laste õigusi tagav konventsioon.\n\nLapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal ÜRO Peaassambleel. Aastal 2009 on konventsiooniga ühinenud 191 riiki (kõik riigid peale USA ja Somaalia). Ühtki teist ÜRO inimõiguste-alast dokumenti ei ole nii laialdaselt heaks kiidetud. Konventsiooni on kirja pandud rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas, alates sünnihetkest kuni 18-aastaseks saamiseni. Selle koostamisel lähtuti põhimõttest, et ühiskonnal on kohustus tagada lapse põhiliste vajaduste rahuldamine ning pakkuda tuge lapse isiksuse, annete ja võimete arenguks.\n\nKonventsiooniga ühinenud riik peab oma seadusandluse viima kooskõlla konventsiooni põhimõtetega. Konventsiooni põhimõtete elluviimiseks peab riik koostama tegevuskavasid ning tagama ressursid nende täitmiseks.\n\nEesti ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal ning samal aastal hakkas konventsioon ka Eesti suhtes kehtima.\n", "id": "ekk_Latn_207638"}
{"text": "Toimetulek (psühholoogia)\n\nToimetulek psühholoogias tähendab teadlikku pingutust, et lahendada isiklikke või suhtlemisega seotud probleeme, eesmärgiga neid juhtida, vähendada või saada hakkama stressi ja konfliktidega.\n\nPsühholoogilise toimetuleku mehhanisme nimetatakse tavaliselt toimetulekustrateegiateks või toimetulekuoskusteks. Mõiste \"toimetulek\" viitab üldiselt kohanduvatele (konstruktiivsetele) toimetulekustrateegiatele. Need on strateegiad, mis vähendavad stressi. Teised, vastupidised, toimetulekustrateegiaid võivad ebastabiilsust juurde tekitada, kui nad stressi suurendavad. Seetõttu kirjeldatakse ka ebapiisavat toimetulekustrateegiat kui mittetoimetulekut. Lisaks viitab mõiste \"toimetulek\" üldiselt reaktiivsele toimetulekule ehk vastureaktsioonile, kus inimene reageerib stressi tekitajale. See erineb ennetavast toimetulekustrateegiat, kus üritatakse neutraliseerida tulevane stressitegur. Alateadlikud või mitteteadlikud strateegiad (ehk kaitsemehhanismid) toimetulekustrateegiate all tavaliselt ei käsitleta.\n\nToimetulekustrateegia tõhusus sõltub stressi tüübist, indiviidist ja asjaoludest. Toimetulekustrateegiate vastuseid kontrollib osaliselt isiksus (käitumismustrid), kuid osaliselt ka ümbritsev keskkond.\n", "id": "ekk_Latn_207639"}
{"text": "Saaremaa mäss\n\nSaaremaa mäss (ka Saaremaa ülestõus) oli Eesti Vabariigi valitsuse ja baltisaksa mõisnike vastu suunatud relvastatud vastuhakk Saare maakonnas 16.–21. veebruaril 1919.\n\nEsimene maailmasõda ja Saksa okupatsioon tekitasid Saaremaal raske majandusliku olukorra. Kui piirkond läks sõja järel Eesti Vabariigi koosseisu, siis lootis kohalik maapuuduses talurahvas, et uus valitsus annab neile vaesuse ja toidunappuse leevendamiseks mõisnike maid. Eesti valitsuse otsus maareformi arutamine Asutava Kogu kokkukutsumiseni edasi lükata, elanikelt vilja rekvireerimised ja mitmed teised võimude sammud tekitasid saarlastes pettumuse ja ettekujutuse, et valitsus Tallinnas on mõisnikesõbralik ja selle peale loota ei saa. Valitsuse- ja mõisnikevastase meeleolu levimisele aitasid kaasa kohalikud enamlusmeelsed inimesed. Enamlaste endi rolli kohta mässu puhkemises on avaldatud vastandlikke seisukohti. Saaremaa vastuhaku otseseks ajendiks sai valitsuse ebapopulaarne otsus sunniviisilise mobilisatsiooniga Saaremaa mehi värvata, et neid Nõukogude Venemaaga sõdivasse Eesti sõjaväkke saata.\n\nMässuõhutajad tapsid 16. veebruaril 1919 Kuivastusse kogunenud kutsealuseid mandrile saatma tulnud kolm valitsuse esindajat ja hakkasid ellu viima päev varem paika pandud vastuhaku kava, mille eesmärgiks oli Kuressaare vallutamine, mõisnike tapmine ja nende maa rahvale jagamine. Kuressaare poole edasi liikuma asunud väe suurendamiseks korraldasid vastuhaku eestvedajad valdades omapoolse mobilisatsiooni. Mässulised tapsid järgnevatel päevadel veel 20 inimest, neist 19 tsiviilisikut (peamiselt mõisnikud ja nende pereliikmed). 17. veebruaril tegi Kuressaarest saadetud valitsuse väeüksus katse mässulisi peatada, kuid pärast lahingut Laimjalas taandus see tagasi linna. Vastuhakkajate grupid jõudsid 18. veebruari õhtuks Kuressaare lähedale Upa külla, kus seati sisse staap ja jäädi linna ründamiseks lisavägede ja -laskemoona saabumist ootama. Kuna mässu eestvedajatel side tagalaga puudus, ei teadnud nad, et sama päeva hommikul oli Muhusse jõudnud mandrilt saadetud Eesti valitsusvägede eriüksus (karistussalk). 19. veebruari õhtuks saavutasid valitsusväed kontrolli kogu Muhu saare üle ja 20. veebruaril tungisid nad edasi Saaremaale. 21. veebruaril võitsid kuulipildujatega varustatud valitsusväed ootamatu rünnakuga umbes tuhandemehelist linna lähedale kogunenud mässuliste põhijõudu Upa ja Vaivere külas, mille järel ülejäänud vastuhakus osalenud laiali läksid.\n\nJärgnevatel päevadel hakkasid mandrilt saabunud valitsusväed mässus osalemises kahtlustatavaid arreteerima ja karistussalga ülema Jaan Klaari organiseeritud sõjaväljakohtu kätte viima. Süüdimõistetutele määrati nii surmanuhtlusi, sunnitööd, vanglakaristusi kui ihunuhtlust. Osa inimesi hukati ka kohtuväliselt. Eesti valitsusvägede ja sõjaväljakohtu tegutsemisviisile Saaremaa mässu järel on tehtud mitmesuguseid etteheiteid. Samal ajal viidi lõpule Saaremaa meeste mobilisatsioon Eesti sõjaväkke. Mässu mõjul muutis valitsus oma agraarpoliitikat ja astus samme mõisamaade talurahvale jagamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_207640"}
{"text": "Harald Busch\n\nHarald Busch (23. august 1902 Tallinn – 1. detsember 1924 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (nooremleitnant) ja piirivalvur.\n\nBusch võttis osa Vabadussõjast. Ta sai 1919. aastal lipniku ja 1923. aastal nooremleitnandi auastme.\n\nBusch lõpetas Tallinna Reaalkooli 1919. aastal, õppis Tartu Ülikoolis agronoomiat 1920–1922 ja õigusteadust 1922–1924. Ta kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi.\n\nBusch astus 21. detsembril 1923 Piirivalve teenistusse, jätkates samal ajal õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta täitis siseministri adjutandi ülesandeid.\n", "id": "ekk_Latn_207641"}
{"text": "Suguline valik\n\nSuguline valik on liigisisene valik, mis toimib kehalistele tunnustele ning tekib ühe sugupoole esindajate paljunemisedukuse varieeruvuse tõttu. Ühe sugupoole isendid konkureerivad teise sugupoole isendite kui paaritumispartnerite pärast. Tavaliselt mõistetakse selle all isaste konkurentsi emaste pärast. Lisaks toimub emastel diskrimineeriv valik isaste suhtes.\n\nCharles Darwin evolutsiooniteoorias on suguline valik üks kolmest valiku liigist.\n\nSuguline valik tuleneb reproduktiivsest erinevusest, mida põhjustab konkurents seksuaalsete partnerite pärast. Sellest saab järeldada, et on vajalik suguline paljunemine. Samuti peavad sugude tunnustes olema erinevused ehk peab esinema sooline dimorfism.\n\nSugulise valikuga seletatakse evolutsiooniliselt soolist dimorfismi (teiseseid sootunnuseid).\n\nSugulise valiku teooria eesmärk on kirjeldada eri sugupooltel erinevate tunnuste esinemist, nende eelistamise detailseid mehhanisme ning nende esinemist ja varieerumist organismides.\n", "id": "ekk_Latn_207642"}
{"text": "Imikusuremuskordaja\n\nImikusuremuskordaja (ebatäpses sõnastuses imikusuremus või imikute suremus) on aasta jooksul esinenud imikute (alla üheaastaste laste) surmajuhtude ja sama aja jooksul aset leidnud elussündide suhe rahvastikus. Seda väljendatakse tavaliselt 1000 elussünni kohta (promillides).\n\nImikusuremuskordaja on imikusuremuse intensiivsuse näitaja.\n\nImikusuremuskordaja on üks tähtsamaid demograafilise ja sotsiaalse arengu näitajaid, sest imikud on eriti tundlikud sotsiaalsete ja ökoloogiliste tingimuste suhtes.\n", "id": "ekk_Latn_207643"}
{"text": "Aadu Lüüs\n\nAadu Lüüs (16. november 1878 Vana-Antsla vald, Võrumaa – 12. veebruar 1967 Stockholm) oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli professor, esimene eesti soost lastehaiguste õppetooli juhataja.\n", "id": "ekk_Latn_207644"}
{"text": "Nikolai Maasing\n\nNikolai Maasing (10/22. mai 1900 Tartu – 6. veebruar 1942 Kirovi oblast) oli eesti keemik.\n\nLõpetas 1927 Tartu Ülikooli.\n\nUuris loomasöötade keemilist koostist ning selle mõju piima ja või kvaliteedile.\n\nArreteeriti 1941, suri eeluurimisel.\n", "id": "ekk_Latn_207645"}
{"text": "Ottomar Maddison\n\nOttomar Julius Martin Maddison (31. märts (19. märts vkj) 1879 Tallinn – 30. jaanuar 1959 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).\n", "id": "ekk_Latn_207646"}
{"text": "Reinhold Mark\n\nReinhold Mark (15/27. september 1880 Haljala vald, Virumaa – 29. august 1956 Tartu) oli eesti majandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_207647"}
{"text": "Georg Martinoff\n\nGeorg Olaf Martinoff (8/21. aprill 1910 Tallinn – 7. oktoober 1981 Vancouver) oli eesti arstiteadlane (neuroloog).\n\nTema isa Bernhard Martinoff oli kaupmees. 1928. aastal lõpetas Georg Martinoff Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumi, 1928–1934 õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, 1940. aastal sai meditsiinidoktori kraadi väitekirjaga \"Spontaansed subarahnoidaalsed verevalumid\". Martinoff kuulus EÜS Põhjalasse.\n\nTa töötas Tartu Ülikooli närvikliinikus assistendina. 1944. aasta algul läks Soome, kus oli Helsingi nn Eesti intelligentide klubi president, ning siis Rootsi, kus oli 1946. aastal Eesti Rahvusfondi laekur ning juhtis ka Balti Humanistliku Ühingu bürood. Rootsist läks ta 1950. aastal Kanadasse, kus tegutses Vancouveris ärimehena.\n\nLeonhard Mardna oli tema poolvend.\n", "id": "ekk_Latn_207648"}
{"text": "Laste suremuskordaja\n\nLaste suremuskordaja on kuni viieaastaste (teise kontseptsiooni järgi 1–5-aastaste) laste suremuskordaja, tavaliselt väljendatuna 1000 elussünni kohta.\n\nSee on riigi sotsiaalse arengu ja rahva heaolutaseme üks täpsemaid näitajaid, mis on suur vaestes riikides, aga ka näljahäda, haiguste või sõja tõttu kannatavates ühiskondades ning mis väheneb rahvastiku elatustaseme üldise tõusuga.\n\nSierra Leone – 270 Angola – 260 Afganistan – 257 Niger – 253 Libeeria – 235 Mali – 217 Tšaad – 209 Ekvatoriaal-Guinea – 206 Kongo DV – 205 Burkina Faso – 204 Guinea-Bissau – 200 Nigeeria – 191 Burundi – 181 Sambia – 180 Kesk-Aafrika Vabariik – 175 Svaasimaa – 164 Guinea – 161 Rwanda – 160 Kamerun – 149 Benin – 148\n", "id": "ekk_Latn_207649"}
{"text": "Andres Mathiesen\n\nAndres Mathiesen (kuni 1932 Andrei Mathiesen; 19. november / 1. detsember 1890 Sindi – 3. mai 1955 Stockholmi lähistel) oli eesti metsateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_207650"}
{"text": "Jaan Mets\n\nJaan Mets (21. detsember 1890/2. jaanuar 1891 Vana-Kariste vald, Pärnumaa – 18. september 1969 Uppsala) oli eesti põllumajandusteadlane.\n\nOli alates 1909. aastast Üliõpilasselts Liivika liige.\n", "id": "ekk_Latn_207651"}
{"text": "Alexander Mickwitz\n\nAlexander Woldemar Leopold Mickwitz (4. september 1892 Uusikirkko kund, Halila, Viiburi lään – ?) oli Eesti agrokeemik.\n", "id": "ekk_Latn_207652"}
{"text": "Paul Mielberg\n\nPaul Jegor Eugen Mielberg (6. (vkj)/ 18. märts 1881 Thbilisi – 16. aprill 1942 Gmünd) oli Eesti arhitekt, aastatel 1922–1936 Tartu ülikooli arhitekt.\n", "id": "ekk_Latn_207653"}
{"text": "Hermann Michelson\n\nHermann Michelson (20. detsember 1909/2. jaanuar 1910 Tartu – 11. september 1971 Saku) oli eesti agrokeemik.\n", "id": "ekk_Latn_207654"}
{"text": "Eivere mõis\n\nEivere mõis (saksa keeles Eyefer) oli rüütlimõis Anna kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Paide linna territooriumile Järva maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_207655"}
{"text": "William Muld\n\nWilliam Muld (11/24. aprill 1914 Rõuge vald, Võrumaa – 11. september 1984 Stockholm) oli eesti füüsik.\n\nTa valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.\n", "id": "ekk_Latn_207656"}
{"text": "Jaan Mägi\n\nJaan Mägi (14/26. juuli 1883 Tarvastu vald, Viljandimaa – 25. juuli 1939 Elva) oli eesti põllumajandusteadlane.\n\nJaan Mägi kuulus Eesti Rahvaerakonda ja ta valiti selle liikmena I Riigikokku, kuid ta astus tagasi juba 7. jaanuaril 1921. Teda asendas Oskar Karl Johann Liigand.\n", "id": "ekk_Latn_207657"}
{"text": "Julius Mägiste\n\nJulius Mägiste (kuni 1922. aastani Julius Mälson, 6/19. detsember 1900 Kudina vald, Tartumaa – 11. märts 1978 Lund) oli eesti keeleteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_207658"}
{"text": "August Mätlik\n\nAugust Voldemar Mätlik (15/27. juuni 1881 Palu vald, Järvamaa – 9. september 1956 Tartu) oli eesti aiandus- ja mesindusteadlane, teadusliku aianduse ja mesinduse rajajaid Eestis.\n\nAugust Mätlik oli aastatel 1923–1951 Tartu Ülikooli ja 1951–1956 Eesti Põllumajandusakadeemia aianduse õppejõud. Aastal 1924 rajas ta Raadile aianduskatsejaama. Muu hulgas toimetas ta aiandus- ja mesindusalaseid ajakirju.\n\nAastatel 1930–1937 oli ta \"Eesti Entsüklopeedia\" aianduse ja mesinduse teema põhiautor ja toimetaja.\n", "id": "ekk_Latn_207659"}
{"text": "Prenool\n\nPrenool ehk 3-metüül-2-buteen-1-ool ehk 3,3-dimetüülallüülalkohol on allüülne alkohol, mille keemiline valem on (CH₃)₂C=CHCH₂OH.\n\nPrenool on vees lahustumatu, kuid enamikus orgaanilistes lahustites lahustuv õlijas värvitu vedelik, mille keemistemperatuur on 140 ºC.\n\nPrenool on paljude looduslike isoprenoidsete alkoholide (geraniool, farnesool), terpeenide ja steroidide struktuuris esinev lüli (\"ehituskivi\"). Prenooli polümeriseeritakse dehüdratiseerimisreaktsioonide abil. Sealjuures tekivad molekuli isopenteenile vastavad lülid, kusjuures ahela lõpetab hüdroksüülrühm. Niimoodi saadavad polümeerid, mida nimetatakse polüprenoolideks, võivad sisaldada kuni sada isopenteenlüli. Need isoprenoidalkoholid on tähtsad proteiinide, karotenoidide, A-, E- ja K-vitamiini, samuti kolesterooli tekkimisel. Kolesterooli koosseisus on 6 isopropeenrühma.\n\nPrenoolil on puuviljalõhn, mistõttu teda kasutatakse parfümeerias.\n\nPrenool, geraniool, farnesool ja geranüülgeraniool klassifitseeritakse kui prenoolid.\n", "id": "ekk_Latn_207660"}
{"text": "Kloropreen\n\nKloropreen ehk 2-kloro-1,3-butadieen on orgaaniline aine keemilise valemiga CH₂=CCl-CH=CH₂. Kloropreen on värvitu vedelik, mille keemistemperatuur on 59,4 ºC. Kroropeen on monomeeriks teatud tüüpi sünteetilise kummi – polükloropreeni (neopreeni) tootmisel.\n", "id": "ekk_Latn_207661"}
{"text": "Kaneelaldehüüd\n\nKaneelaldehüüd ehk 3-fenüülprop-2-enaal on küllastumata aldehüüdide klassi kuuluv aine keemilise valemiga C₆H₅-CH=CH-CHO.\n\nSee ühend annab kaneelile iseloomuliku maitse ja lõhna. Looduslikult esineb ainult transkaneelaldehüüd. Kaneelipuu koorest saadud eeterlikes õlides on kaneelaldehüüdi umbes 90%.\n\nKaneelaldehüüdi ekstraheerisid esimesena Jean-Baptiste Dumas ja Eugène-Melchior Péligot 1834. aastal kaneeliõlist. Laboratoorselt sünteesis seda esimesena Luigi Chiozza 1856.\n\nKaneelaldehüüd on kollane õline veest viskoossem vedelik, mis lõhnab tugevalt kaneeli järele. Kontsentreeritud kaneelaldehüüd ärritab nahka ja on suures koguses mürgine, kuid ükski teadusasutus ei nimeta seda ainet vähki tekitavaks ega pikaajalisel kasutamisel tervist kahjustavaks. Enamus kaneelaldehüüdist väljutatakse kehast kaneelhappe kujul koos uriiniga.\n", "id": "ekk_Latn_207662"}
{"text": "Kerttu Soans\n\nKerttu Soans (kodanikunimega Kerttu Soans-Tammisto; sündinud 9. oktoobril 1961 Tallinnas) on eesti kirjanik, ajakirjanik, dokumentalist ja maalikunstnik.\n\nKerttu Soans lõpetas 1979. aastal Keila 1. Keskkooli ning Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiõpetajana ja Tartu Ülikooli ajakirjanikuna kaugõppes 1992. aastal.\n\nTa on töötanud Eesti Raadios, mitmes ajalehes ja ajakirjas. Alates 1999. aastast on ta vabakutseline kirjanik.\n\nTa on Kirjanike Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_207663"}
{"text": "Tara Correa-McMullen\n\nTara Correa-McMullen (õieti Shalvah McMullen; 24. mai 1989 – 21. oktoober 2005) oli USA filminäitleja.\n\nCorrea-McMullen sündis Vermonti osariigis Westminsteris Devra Correa ja Thomas McMulleni peres. Los Angeleses keskkoolis käies laulis ta kooli kooris. Talle meeldis ka tantsida.\n", "id": "ekk_Latn_207664"}
{"text": "Elmar Emil Leppik\n\nElmar Emil Leppik (aastani 1950 Lepik; 21. november / 3. detsember 1898 Painküla-Väljaotsa küla, Laiuse khk – 4. veebruar 1978 Beltsville, Maryland, USA) oli eesti bioloog, botaanik, fütopatoloog ja algoloog.\n\nTa lõpetas Tartu Ülikooli aastal 1926 ja kaitses väitekirja aastal 1928 Zürichis. Aastast 1929 töötas ta Tartu Ülikooli õppejõuna, aastail 1938–1944 professorina. Ta oli ühtlasi Tartu Fütopatoloogia Jaama juhataja aastast 1929. Aastast 1947 töötas ta Saksamaal ning aastast 1950 Ameerika Ühendriikides.\n\nTal on rida olulisi töid teoreetilise bioloogia alal.\n", "id": "ekk_Latn_207665"}
{"text": "Elmar Leppik\n\nElmar Leppik (11. juuli 1904 Tartu – 20. aprill 1949 Pühajärv) oli eesti maalikunstnik.\n\nÕppis Tartu kaubanduskoolis ja töötas metsanduse alal. Maalimist õppis 1935–1940 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja lõpetas 1943. aastal Kõrgemad Kujutavkunstide Kursused (Pallase kunstikooli nimi õppeaastal 1942/1943). Tema peamine juhendaja oli Aleksander Vardi. Kunstnik uppus Pühajärve.\n\nLeppik viljeles peamiselt maastikumaali. Ta maalis hallikates-pruunikates, aga ka sinakates-rohekates toonides, meelisteemadeks olid Lõuna-Eesti põllud, metsad ja järved.\n", "id": "ekk_Latn_207666"}
{"text": "Lidia Kopania\n\nLidia Kopania-Przebindowska (sündinud 13. mail 1978 Koluszkis) on poola laulja.\n\nTa esindas Poolat 2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Moskvas looga \"I Don't Wanna Leave\", mis finaali ei pääsenud.\n", "id": "ekk_Latn_207667"}
{"text": "Gregorius III\n\nGregorius III oli paavst 731–741. Ta oli 90. paavst.\n\nGregorius oli viimane süürlasest paavst. Hiljem on paavstidest väljastpoolt Euroopat pärit vaid Franciscus. Tema isa nimi oli Johannes.\n\nTa sai Gregorius II ajal 726 preestriks (kardinalpreester). Ta valdas \"Liber pontificalise\" järgi suurepäraselt kreeka ja ladina keelt. Ta võis olla benediktiini munk.\n", "id": "ekk_Latn_207668"}
{"text": "Jaan Miländer\n\nJaan Miländer (29. august 1866 Pati vald, Pärnumaa – 25. märts 1940 Tartu) oli eesti akušöör-günekoloog.\n\nTa õppis Jäärja vallakoolis ja Saarde kihelkonnakoolis, 1878–1880 Pärnu linna algkoolis, 1880–1885 Pärnu linna gümnaasiumis. 1886. aastal sooritas eksternina lõpueksamid Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi juures. Aastatel 1887–1893 õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust (lõpetas).\n\nAastatel 1894–1896 töötas Tartu Ülikooli naistekliinikus assistendina. 1896. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja ja sai meditsiinidoktori kraadi.\n\nAastail 1897–1920 oli ta Penza kubermangu semstvohaigla naisteosakonna ja heitlaste varjupaiga juhataja, ämmaemandate kooli õpetaja ja Penza arstide seltsi üks asutajaid. Aastatel 1901, 1907 ja 1912 töötas lühemat aega kirurgia- ja naistekliinikutel Berliinis, Breslaus ja Münchenis. Korduvalt täiendas end Moskvas ja Peterburis. 1920. aastal valiti ta Tartu Ülikooli sünnitusabi ja naistehaiguste professoriks ja ülikooli naistekliiniku juhatajaks ning töötas selles ametis 1937. aastani. 1920–1935 oli ta ka naistekliiniku juures asunud ämmaemandate kooli juhataja.\n\nTa rajas röntgen- ja raadiumravi kabineti.\n\nTa kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaskonda. Aastatel 1921–1924 oli ta Tartu Eesti Arstide Seltsi esimees.\n", "id": "ekk_Latn_207669"}
{"text": "Loodusajakiri\n\nMTÜ Loodusajakiri on Eesti kirjastus (mittetulundusühing), mis annab välja Eestis ilmuvaid loodus- ja teadusteemalisi ajakirju. Need on Eesti Loodus, Horisont, Eesti Mets ja venekeelne Gorizontõ Estonii. Aastail 2007–2015 ilmus ka Loodusesõber (1997–2006 nimega Loodus).\n\nMTÜ asutati 2001. aasta juulis Tallinnas. Asutajaliikmed olid tollane keskkonnaminister Heiki Kranich, Keskkonnainvesteeringute Keskus (Kalev Aun) ja Keskkonnauuringute Keskus (Enn Otsa). Sama aasta sügisel andsid asutajaliikmed MTÜ üle keskkonnaorganisatsioonidele Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, Eesti Looduseuurijate Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti Geenivaramu, OÜ Horisont ja OÜ Looduskiri. 2014. aastal liitus mittetulundusühinguga MTÜ Estonia Maritima.\n\nVastutavad väljaandjad on olnud 2001–2013 Indrek Rohtmets, 2013–2015 Tiina Talvi ja 2015–2017 Triinu Raigna. Alates 2017. aasta märtsist on kirjastuse tegevjuht Riho Kinks.\n\nMTÜ Loodusajakiri juhatuse liikmed on Toomas Kukk ja Ulvar Käärt.\n\nLoodusajakirjade ilmumist on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle toel on mittetulundusühing kirjastanud ka looduse ja teaduse aastaraamatu sarja \"Lehed ja tähed\" ning raamatusarja \"Looduse raamatukogu\". Horisondi väljaandmist toetab alates 2017. aastast Haridus- ja Teadusministeerium.\n\n2018. aasta 22. jaanuaril uuendati Loodusajakirja kodulehte. Lisati Kuku Raadio saate \"Loodusajakiri\" järelekuulamisvõimalus.\n", "id": "ekk_Latn_207670"}
{"text": "Keibu laht\n\nKeibu laht on laht Läänemaa ja Harjumaa piiril, Soome lahe mereosa.\n\nLahesuue on Toomanina (läänes) ja Ristinina (kirdes) vahel. Lahe laius ninade vahel on umbes 4,5 km. Suurim sügavus sellel joonel on 11,6 m. Laht on 3 km pikkune. Keibu lahe veepeegli pindala on 13,56 km². Lõunarannas laskub merepõhi suhteliselt laugelt, 2 m sügavusjoon asub seal kaldast kuni 500 m kaugusel. Sügavus lahe keskel on umbes 7–8 m. Lahe kirde- ja edelakalda lähedal on meres palju suuri rändrahne, kagukallas on liivane. Toomanina juures on Nõva sadam.\n\nKeibu lahte suubuvad Keibu peakraav, Lepajõgi, Veskijõgi ja Nõva jõgi.\n\nLahte hõlmab Nõva-Osmussaare hoiuala. Lahe idakaldale jääb Keibu-Ristna hoiuala ja kagukaldale Nõva maastikukaitseala. Lõunakaldast umbes 250 m lõunasse jääb Lepaauk (rannajärv).\n\nKeibu lahe keskkonnaregistri kood on VEE3143000.\n", "id": "ekk_Latn_207671"}
{"text": "Sotsiaalmaks\n\nSotsiaalmaks on Eestis riiklik maks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse rahastamiseks . Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad töötajatele väljamakstud töötasudelt ja muudelt tasudelt ning füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlusest saadud tulult.\n\nSotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavatelt summadelt, millest 20 protsendi suurune osa kantakse üle riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja 13 protsendi suurune osa riikliku ravikindlustuse vahenditesse. Kui isik on liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga (pensioni II sambaga), siis jaguneb sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 20 protsenti riikliku pensionikindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni vahel, nii et riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantakse 16 protsendi suurune osa ja 4 protsendi suurune osa kantakse isiku pensionikontole Eesti väärtpaberite keskregistris.\n\nSotsiaalmaks moodustab osa tööjõukuludest. Igalt brutopalga 100 eurolt peab tööandja maksma täiendavalt 33 eurot sotsiaalmaksu ja 0,8 eurot töötuskindlustusmakset (aastatel 2021–2024). Seega tööandja tööjõukulud brutopalga iga 100 euro kohta on 133,8 eurot.\n\nSotsiaalmaksu halduriks on Maksu- ja Tolliamet.\n", "id": "ekk_Latn_207672"}
{"text": "Risfjell\n\nRisfjell on mägi Norras Agderi maakonnas Gjerstadi valla põhjaosas.\n\nKõrgus merepinnast on 503 m.\n\nMäel on kivionni (Steinhytta) jäänused. Tipust paistab loodes Solhomfjelli torn. Mäele korraldatakse matku.\n", "id": "ekk_Latn_207673"}
{"text": "Drivheia\n\nDrivheia on mägi Norras Agderi maakonnas Gjerstadi vallas.\n\nKõrgus merepinnast on 441 m.\n\nMäe juures korraldatakse suusatamis- ja orienteerumisvõistlusi.\n", "id": "ekk_Latn_207674"}
{"text": "Kleivvatn\n\nKleivvatn‎ ehk Kleivvatnet ehk Kleivvannet on järv Norras Agderi maakonnas Gjerstadi vallas.\n\nTa on jõekese kaudu ühendatud Otertjerni järvega.\n\nJärvel tegeldakse sportliku kalapüügiga.\n", "id": "ekk_Latn_207675"}
{"text": "La Digue'i saar\n\nLa Digue on saar India ookeanis, Seišellide pindalalt neljas ja elanike arvult kolmas saar. Saar kuulub Graniidisaarte hulka.\n\nLa Digue'i geograafilised koordinaadid on .\n\nSaar paikneb umbes 6 km Praslini saarest ida pool ja umbes 43 km kaugusel kirdes peasaarest Mahést. La Digue'i naabersaar kirdes on Félicité saar umbes 3 km kaugusel. Koos põhja ja ida pool paiknevate valdavalt asustamata väiksemate saartega (Petite Sœur, Grande Sœur, Marianne, Félicité ja Cocos) moodustab La Digue'i saar La Digue'i ringkonna.\n\nLa Digue'i saare pindala on umbes 10 km². Saar on umbes 5 km pikkune ja 3 km laiune. Saarel elab üle 2000 inimese, suurem osa neist läänerannikul La Passe'is ja La Réunionis. Saarel on laevaühendus Praslini ja Mahé saarega.\n\nSaarel asub Veuve'i looduskaitseala, kus elab haruldane lind, värvuline Terpsiphone atrocaudata. La Digue'i kõrgeim tipp on Belle Vue (300 m).\n\nSaare elanike peamine sissetulekuallikas on turism. Ajalooliselt tegelesid nad peamiselt kopra ja vanilli tootmisega.\n\nLa Digue'i saarel on muu hulgas kool, lasteaed, kirik, politseijaoskond ja polikliinik.\n", "id": "ekk_Latn_207676"}
{"text": "Oliver Kruuda\n\nOliver Kruuda (sündinud 27. veebruaril 1967 Põlvas) on Eesti kunagine suurettevõtja. Ta on olnud peamiselt tegev toiduaine- ja meediatööstuses ning logistika valdkonnas. Ta on Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Käsipalliliidu juhatuse liige. Ta kuulub Köök24 OÜ juhatusse ja omab osalust Angelton Kinnisvara OÜs. Oliver Kruuda maksejõuetuse tõttu on välja kuulutatud tema kui eraisiku pankrot 28. juunil 2021 Iirimaal. Samasisuline protsess oli kuni selle hetkeni käimas ka Eestis. 19. oktoobril 2021 kuulutas Tartu maakohus välja Kruuda pankroti.\n\nSuurematest ettevõtetest on Kruuda omanud enamusosalust ettevõtetes Rakvere Lihakombinaat, Tallinna Piimatööstus AS, AS Kalev, AS Hiiu Kalur, AS Winum-E, AS Logistikakeskus, AS Sõnumileht ja AS Tere.\n\nTalle kuulus enamusosalus 2011. aastal pankrotistunud valdusettevõttes Luterma (endine AS Kalev).\n", "id": "ekk_Latn_207677"}
{"text": "Allüülkloriid\n\nAllüülkloriid ehk 3-kloroprop-1-een on orgaaniline ühend, mis kuulub allüülsete kloriidide klassi, olles selle rea esimene lihtsaim esindaja. Allüülkloriidi keemiline valem on CH₂=CHCH₂Cl. See on vees lahustumatu värvitu vedelik, mille keemistemperatuur on 45 ºC.\n\nAllüülkloriidi saadakse propeeni kloorimisel temperatuuril 500 ºC ning kasutatakse orgaanilises sünteesis, tihti vastava lüli sisseviimiseks molekuli.\n", "id": "ekk_Latn_207678"}
{"text": "Hermann Rossländer\n\nHermann Rossländer VR III/3 (10. detsember 1886 Härjanurme vald, Kursi kihelkond, Tartumaa – 2. detsember 1924 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\nRossländer õppis Tšugujivi (praegu Ukrainas) junkrukoolis 1906–1908 ja sai selle lõpetamisel nooremleitnandi auastme. Ta läks Venemaa Keisririigi sõjaväe koosseisus esimesse maailmasõtta, kuid langes 31. augustil 1914 vangi. Ta oli terve sõja Saksamaal sõjavangis ja tuli Eestisse tagasi, kui Novembrirevolutsiooni tõttu vangist vabanes.\n\nRossländer võttis osa Vabadussõjast 2. jalaväerügemendis. Ta pidas hiljem sõjakoolis loenguid. Ta teenis kindralstaabis alates 1. augustist 1924 ja määrati hiljem sõjaväe kehalise kasvatuse ala juhatajaks.\n\nRossländer sai haavata 1. detsembri riigipöördekatse ajal Balti jaamas ning suri selle tagajärjel 2. detsembril 1924.\n\nRossländer maeti 4. detsembril. Matusetalitus toimus Tallinna Kaarli kirikus. Kirstud viidi vankritel mööda Kaarli puiesteed Vabaduse väljakule. Sealt viidi tema kirst rongile. Rossländer maeti Tartu Jumalaema Uinumise kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_207679"}
{"text": "Krotüülalkohol\n\nKrotüülalkohol ehk but-2-en-1-ool on allüülset tüüpi küllastumata alkohol keemilise valemiga CH₃CH=CHCH₂OH.\n\nTavaliselt esineb transisomeer.\n\nKrotüülalkohol on värvitu vedelik, mis vees lahustub mõõdukalt. Selle keemistemperatuur on 121,2 ºC.\n", "id": "ekk_Latn_207680"}
{"text": "Linalool\n\nLinalool (IUPAC nimetus 3,7-dimetüülokta-1,6-dien-3-ool) on värvitu, küllastumata terpeenalkohol, mida leidub paljudest taimedest saadud eeterlikes õlides, on meeldiva bergamoti lõhnaga õli. Koriandri õlis sisaldub põhiliselt S-linalool. Linalooli keemiline valem on\n", "id": "ekk_Latn_207681"}
{"text": "La Digue\n\nLa Digue'i saar Seišellidel La Digue'i ringkond Seišellidel\n\nLa Digue, asula Grenadal La Digue, asula Haiti Läänedepartemangus La Digue, asula Haitil Grand'Anse'i departemangus\n\nLa Digue'i rand Kanadas\n\nLa Digue'i jõgi Haitil La Digue'i jõgi Guadeloupe'il La Digue'i jõgi Martinique'il\n\nLa Digue'i neem Kanadas La Digue'i neem''' Mauritiusel\n", "id": "ekk_Latn_207682"}
{"text": "Art-Ong Jumsai Na Ayudhya\n\nDr. Art-Ong Jumsai Na Ayudhya on Tai teadlane, pedagoog ja poliitik.\n\nTa on õppinud mehaanikateadusi Cambridge'i Ülikoolis, saanud doktorikraadi suhtekorralduse alal Londoni Ülikoolis ja haridusteaduste alal Chulalongkorni Ülikoolis.\n\nTa on Tai haridusministeeriumi õppekava arenduse nõukogu nõunik, Sathya Sai Kooli tegevjuht, Lobpuri Sathya Sai Haridusinstituudi direktor. Ta esineb külalislektorina paljudes maades üle maailma.\n\nTa on olnud Tai parlamendi ülemkoja liige.\n", "id": "ekk_Latn_207683"}
{"text": "Liivamäe lahing\n\nLiivamäe lahing oli 4. juulil 1941 Suvesõjas Kilingi-Nõmmes toimunud lahing pealetunginud Pärnu hävituspataljoni ja Kilingi-Nõmme omakaitse vahel, mis lõppes ründajate tagasilöömisega.\n", "id": "ekk_Latn_207684"}
{"text": "Ülo Tonts\n\nÜlo Tonts (6. mai 1931 Valgamaa, Laanemetsa vald – 19. november 2016) oli eesti kirjandusteadlane ja kriitik.\n\nTa on avaldanud rohkesti kirjandus- ja teatriarvustusi, uurimuslikke artikleid ja kirjanike (Rudolf Sirge, Juhan Smuul, Valev Uibopuu, Pedro Krusten, Ilmar Talve) biograafiaid.\n\nTa oli alates 1966. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige, elas Tartus.\n\nTema teos \"Klassikuks kodust kaugel\" nimetati 2006. ja 2007. aasta Eesti viie olulisima esseekogumiku hulgas ja see oli nonmineeritud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiale.\n", "id": "ekk_Latn_207685"}
{"text": "Puiatu Erikool\n\nPuiatu erikool oli Viljandimaal Pärsti vallas erirežiimiga internaatkool raskesti kasvatatavatele lastele.\n\nAastatel 1958–2008 õppis koolis 2347 õpilast.\n\nPuiatu erikool suleti 31. augustil 2009. Õpilased, kes vajasid kasvatuse eritingimusi, viidi üle Tapa erikooli, kus seni olid õppinud vaid eritingimusi vajavad vene õppekeelega noored.\n", "id": "ekk_Latn_207686"}
{"text": "Zacharias\n\nZacharias (679 ? – 15. märts 752) oli paavst 741–752. Ta oli 91. paavst.\n\nZacharias oli pärit Calabriast Santa Severinast ja tema isa nimi oli Polichronius (Polycronius). Zacharias oli viimane kreeklane, kes sai paavstiks.\n\nZacharias ordineeriti Gregorius III ajal diakoniks ja preestriks (kardinalpreester, Salvador Miranda järgi ordineeriti ta preestriks alles pärast paavstiks saamist). Ta osales 12. aprillil 732 Roomas peetud sinodil. Ta võis 737 või 738 kohtuda germaanlaste apostli Bonifatiusega.\n", "id": "ekk_Latn_207687"}
{"text": "Mihály Hoppál\n\nMihály Hoppál (sündinud 31. oktoobril 1942 Kassas) on ungari etnoloog, šamanismi uurija ja semiootik.\n", "id": "ekk_Latn_207688"}
{"text": "Iren Lill\n\nIren Lill (sündinud 11. oktoobril 1971 Türil) on eesti klavessiinimängija. Ta on muusikafestivali Türi Kevadfestival asutaja ja kunstiline juht.\n", "id": "ekk_Latn_207689"}
{"text": "Ardatov\n\nArdatov on linn Venemaal Mordva Vabariigis, Ardatovi rajooni halduskeskus.\n\nAsub Alatõri jõe ääres 114 km Saranskist kirdes.\n\nAsulat on esmamainitud 1671. aastal. Linnaõigused sai 1780. aastal.\n\n2002. aastal oli 66,23% elanikest venelasi ja 32,12% mordvalasi.\n", "id": "ekk_Latn_207690"}
{"text": "Lavassaare soostik\n\nLavassaare soostik on suur sooala, mis asub Pärnu madalikul; halduslikult jääb Tori ja Põhja-Pärnumaa valda. Soostiku pindala on 21 868 hektarit. Soostiku moodustavad Laisma, Kõima, Taidra, Maima, Elbu, Põhara ja Nurme raba.\n\nLavassaare soostik on Lihula-Lavassaare soostiku osa.\n\nLavassaare soostik moodustus Litoriinamerest eraldunud laguunist, mis hiljem soostus.\n", "id": "ekk_Latn_207691"}
{"text": "Lihula-Lavassaare soostik\n\nLihula-Lavassaare soostik on soomassiiv Lääne-Eesti madalikul. Soostiku pindala on 37 810 hektarit.\n\nSoostiku moodustavad Lavassaare soostik, Lihula raba ja Avaste soo. Neist kaks viimast on melioratsioonitööde käigus soostikust eraldunud. Selles soos pole looduslike vaatamis väärsusi.\n", "id": "ekk_Latn_207692"}
{"text": "Risto Järv\n\nRisto Järv (sündinud 15. jaanuaril 1971 Tallinnas) on eesti folklorist, Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor.\n", "id": "ekk_Latn_207693"}
{"text": "Harald Pärn\n\nHarald Pärn (28. november 1912 Tartu – 26. november 1943 Pihkvamaa) oli eesti poksija.\n\nTa hakkas poksiga tegelema 1931. aastal.\n\nPärn oli 1935. aastal Eesti meister kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg). Ta osales Eesti ja Poola maavõistlusel (sügisel 1938) ning Eesti ja Läti maavõistlusel (1939).\n\nPärn töötas Tartus metallitöölisena. Ta võitles Teises maailmasõjas Saksa sõjaväe politseiüksustes ning langes idarindel. Ta maeti Pihkvasse. Tema haua seisukorrast pole praegu midagi teada.\n", "id": "ekk_Latn_207694"}
{"text": "Suurussoo\n\nSuurussoo (ka Suru-Suurissoo) on soomassiiv Saare maakonnas Saaremaa vallas, Võhma külast 4 km ida pool. Suurussoo pindala on 125 hektarit.\n", "id": "ekk_Latn_207695"}
{"text": "Wolfenbüttel\n\nWolfenbüttel on linn Saksamaal Alam-Saksimaal, Wolfenbütteli kreisi halduskeskus. Linna pindala on 78,46 km². 1974. aastal liideti linnaga kümme linnalähedast valda. 31. detsembril 2017 elas seal 52 357 inimest.\n\nLinn on tuntud Hertsog Augusti raamatukogu asukohana ja suurima hulga vahvärkhoonete poolest Saksamaal. Seal asub Braunschweigi evangeelse luterliku kiriku piiskopitool, Jägermeisteri piiritusetehas ja Ostfalia rakenduskõrgkooli ülikoolilinnak.\n\nKesklinn paikneb Okeri jõe ääres kohas, kus sellesse suubub Altenau lisajõgi, umbes 13 km Braunschweigist lõunas ja 60 km Hannoverist kagus. Wolfenbüttel asub umbes poolel teel Harzi mägede (lõunas) ja Lüneburgi nõmme (põhjas) vahel. Elm-Lappwaldi looduspark ja Asse küngastik on linnast idas ja kagus.\n\nWolfenbüttel on osa Hannoveri-Braunschweigi-Göttingeni-Wolfsburgi metropolipiirkonnast. See on lõunapoolseim 172 asulast Põhja-Saksamaal, mille nime lõpus on -büttel ('elukoht' või 'asula').\n", "id": "ekk_Latn_207696"}
{"text": "AMZ Tur\n\nAMZ Tur (poola keeles 'tarvas') on Poola ettevõttes AMZ Kutno 2007 projekteeritud ja toodetav soomusauto.\n\nSoomuk töötati välja Poola välismissioonidel teenivate sõjaväelaste vajaduste rahuldamiseks. See on ette nähtud sõjaväelaste transpordiks ja patrullmasinana ohukolletes, eriti Poola vägedele Iraagis ja Afganistanis.\n\nAMZ Tur on 4,87 m pikk, 2,23 m lai ja 2,35 m kõrge. Tühimaass on 4,8, täismass 6,2 tonni. Mootori võimsus on 122 kW ja töömaht 2998 cm³. Sõidukis on ruumi 5 inimesele. Tema katusele saab paigaldada kuulipilduja. Turil on 6 käiku, sealhulgas tagasikäik. Tal on nelikvedu. Kütusepaaki mahub 220 liitrit kütust ja sellega saab sõita 600 km. Ilma ettevalmistuseta saab läbida kuni 70 cm sügavusi veekogusid.\n\nTur on projekteeritud turvalisema ja kaasaegsema alternatiivina NATOs kasutatud HMMWVle. Ta peab vastu plahvatusele, mis vastab 6 kg dünamiidile.\n\nTuri mehaanilised osad (mootor, jõuülekanne, pidurid) on valmistatud peamiselt Itaalia ettevõttes IVECO.\n\nHoolimata sõjaväe vajadustest ei olnud 2009. aasta lõpuks tellitud ühtegi Turi. Soomustatud luuresõidukite hankekonkursil ei osaletud. 2008. aasta lõpuks oli valmistatud 5 prototüüpi ja neist 2 oli testide käigus hävitatud.\n\n2008. aastal arendas AMZ Kutno uue suurema versiooni Tur II.\n", "id": "ekk_Latn_207697"}
{"text": "Midsomeri mõrvad\n\n\"Midsomeri mõrvad\" (inglise keeles \"Midsomer Murders\") on Suurbritannia telesari, mis põhineb Caroline Grahami kriminaalromaanide sarjal. Seitsmeköitelise romaanisarja viie esimese ekraniseeringud moodustavad telesarja esimese hooaja. Romaanid mugandas Anthony Horowitz. Teosel \"Mõrvad Badger Driftis\" põhineva telesarja esimene osa jõudis eetrisse 23. märtsil 1997. Telesarja on müüdud enam kui 200 riiki.\n\nFilmivõtted on toimunud peamiselt Buckinghamshire'i ja Oxfordshire'i krahvkonna külakestes. 2014. aasta 12. veebruaril esilinastunud sarja sajanda osa, \"Kopenhaageni mõrvad\", mitmed episoodid filmiti 2013. aasta hilissügisel Kopenhaagenis.\n\nEestis on telesarja näidanud Eesti Televisioon ja TV3.\n", "id": "ekk_Latn_207698"}
{"text": "Vanemuise tänav\n\nVanemuise tänav on tänav Tartu kesklinnas.\n\nVanemuise tänav on paralleelne Riia tänavaga. See algab Ülikooli tänavalt ja kulgeb edelasse kuni Vaksali tänavani. Tänav ristub Wilhelm Struve, Akadeemia, Pepleri ja Kastani tänavaga.\n\nVarem kuulus Vanemuise tänavasse ka lõik Emajõest Ülikooli tänavani, mis tänapäeval kannab Uueturu tänava nime. Vanemuise tänava pikkus on 1100 meetrit, koos Uueturu tänavaga 1350 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_207699"}
{"text": "Vanemuise park\n\nVanemuise park (ka Hurda park, Tiigi park) on park Tartus Vanemuise tänava ja Tiigi tänava vahel. Pargi servas kulgeb ka Õpetaja tänav.\n\n19. sajandi algul oli Vanemuise park ühtlasi Tartu Ülikooli botaanikaaia esimene asukoht.\n\nPargis asub Vanemuise tiik, mille järgi on nime saanud Tiigi tänav.\n\n1994. aastal valmis pargi keskel asuv Jakob Hurda monument. Mälestusmärk koosneb madalast graniitalusest ning sellel paiknevast toolil istuva ja lahtist raamatut käes hoidva keeleteadlase graniitskulptuurist. Aluse keskmisele osale on raiutud keelemehe nimi, sellest vasakule sünni- ja paremale surma-aasta. Monumendi autorid on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Rein Tomingas.\n\n2016. aastal püstitati Tartu linnavalitsuse otsusel parki ka mälestusmärk pikaaegsele Tartu linnapeale Karl Luigele. Büsti autor on Tõnis Paberit, monumendi arhitekt Uku Põllumaa. Mälestusmärgi kohavaliku määras Luige kunagine elukoht Tiigi tänaval hoones 12, kus hiljem on paiknenud Tartu perekonnaseisuamet.\n\nPargi vastas Vanemuise tänava ääres asub Tartu Ülikooli Vanemuise tänava õppehoone. Pargi ääres asub ka Vanemuise teatri väike maja.\n", "id": "ekk_Latn_207700"}
{"text": "Tiigi tänav (Tartu)\n\nTiigi tänav on tänav Tartus.\n\nTa on paralleelne Vanemuise tänavaga, ulatudes Wilhelm Struve tänavast (varem oli see osa Tähe tänavast) kuni Vaksali tänavani.\n\nTiigi tänav ristub Akadeemia tänava, Pepleri tänava, Õpetaja tänava ja Kastani tänavaga.\n\nTänav on umbes 860 m pikkune.\n\nVanemuise tänava ja Tiigi tänava vahelisel alal asub Vanemuise park.\n\nTänav on nime saanud Vanemuise tiigi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_207701"}
{"text": "Vaksali tänav\n\nVaksali tänav on tänav Tartus Vaksali linnaosas.\n\nTänav algab Riia tänavalt ristmikult, kust vastassuunas kulgeb Kase põik. Vaksali tänav kulgeb paralleelselt raudteega loodesse kuni F. Tuglase tänavani. Tänav on 2070 m pikk.\n\nVaksali tänavaga ristuvad Vanemuise tänav, Tiigi tänav, Julius Kuperjanovi tänav, Jaan Tõnissoni tänav, Vabriku tänav, Näituse tänav, J. Hurda tänav, J. V. Jannseni tänav, Hiie tänav ja A. H. Tammsaare tänav. Kui välja arvata Näituse tänav, mis ületab Vaksali tänava risti, ristuvad kõik ülejäänud nimetatud tänavad Vaksali tänavaga paremalt.\n\nVaksali tänava ääres asub Tartu raudteejaam (sh Tartu jaamahoone, Tartu raudteejaama veetorn ja kaks kultuurimälestiseks arvatud endist raudteetööliste elamut).\n", "id": "ekk_Latn_207702"}
{"text": "Riia tänav\n\nRiia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.\n\nTänava pikkus on umbes 4,4 km. See kulgeb Emajõest (Rahu sillast) edelasse kuni linna servani. Varem oli raudteesillast edasi kulgeva tänavaosa nimeks Riia maantee.\n\nTänavat ületavad Riia tänava raudteesild ja detsembris 2021 valminud Vaksali kergliiklussild.\n", "id": "ekk_Latn_207703"}
{"text": "Filosoofi tänav\n\nFilosoofi tänav (saksa keeles Philosophenstraße) on tänav Tartus, Kesklinna ja Vaksali linnaosa piiril.\n\nTa kulgeb Riia tänavast Võru tänavani ja on umbes 380 m pikk.\n\nFilosoofi tänava nimi on püsinud muutumatuna väga pikka aega.\n\nSel tänaval on elanud Aleksander Tassa. Tema maja (nr. 15) hävis 1944. a. pommitabamusest. Filosoofi tänaval elas ka Ernst Enno (nr. 21).\n", "id": "ekk_Latn_207704"}
{"text": "Võru tänav\n\nVõru tänav on üks Tartu peatänavaid, mis on 3,85 km pikkune.\n\nSee kulgeb Riia tänavast kuni linna piirini. Üldjoontes kulgeb ta lõunasse.\n\nVõru tänav ristub algusest lõpu poole minnes Väike-Tähe tänavaga (risti), Era tänavaga (paremalt), Koidu tänavaga (vasakult), Lootuse tänavaga (vasakult), Filosoofi tänavaga (paremalt), Eha tänavaga (vasakult), Õnne tänavaga (vasakult), Kastani tänavaga (paremalt), Vaba tänavaga (vasakult), Sõbra tänavaga (vasakult), Alevi tänavaga (vasakult), Väikese kaarega (paremalt), Side tänavaga (vasakult), Tehase tänavaga (vasakult), Teguri tänavaga (vasakult), seejärel kulgeb üle raudtee. Edasi ristub ta Kabeli tänavaga (paremalt), Ropka tänavaga (vasakult), Rahu tänavaga (vasakult), Aardla tänavaga (risti), Toominga tänavaga (vasakult), Kirsi tänavaga (paremalt), Ploomi tänavaga (paremalt), Aianduse tänavaga (paremalt), Sepa tänavaga (vasakult), Leegi tänavaga (vasakult), Kopli tänavaga (paremalt), Alasi tänavaga (vasakult), Heki tänavaga (paremalt), Sepikoja tänavaga (vasakult) ja nii edasi.\n\nVõru tänava ääres, tänavast paremal pool Kabeli ja Aardla tänava vahel on Ropka-Tamme kalmistu.\n\nRiia tänavast kuni raudteeülesõidukohani ääristab Võru tänavat pooppuude rida.\n", "id": "ekk_Latn_207705"}
{"text": "Valmik\n\nValmik ehk imaago ehk imago on moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne. Valmikud on paljunemis- ning levimisvõimelised.\n\nPaljud putukavalmikud on lennuvõimelised.\n", "id": "ekk_Latn_207706"}
{"text": "Hillar Loskit\n\nHillar Loskit (1. aprill 1932 Tallinn – 27. jaanuar 1974 Tallinn) oli eesti poksija.\n\nLoskit poksis aastatel 1947–1957. Ta oli poksija kohta haruldase kehakaalu-ulatusega, alustades kärbeskaalus (kuni 51 kg) ja lõpetades kergekeskkaalus (kuni 67 kg).\n\n1951. aastal tuli ta Eesti NSV meistriks kärbeskaalus (kuni 51 kg), 1954. aastal kergekaalus (kuni 60 kg) ja 1957. aastal kergekeskkaalus (kuni 67 kg).\n\n1951. aastal sai ta Nõukogude Liidu meistrivõistlustel kärbeskaalus (kuni 51 kg) kuuenda koha.\n\nLoskit kuulus Nõukogude Liidu koondisse kukk-kaalus (kuni 54 kg) ja võitis Bulgaaria – Nõukogude Liidu maavõistlusel kärbeskaalus (kuni 51 kg) oma kohtumise Vasil Borisovi vastu. Ta oli Nõukogude Liidu poksikoondise kandidaat Helsingi 1952. aasta olümpiamängude juulis-augustis 1952 toimunud poksivõistluste kukk-kaalus, kuid teda siiski ei võetud koondisse.\n\nLoskiti tegelik vorm oli hiilgav, sest septembris 1952 võitis ta Dinamo üleliidulistel meistrivõistlustel kindla esikoha, alistades finaalis Gennadi Garbuzovi (Helsingi 1952. aasta olümpiamängude kukk-kaalu pronksmedalist). Veel oktoobris 1952 võitis ta Balti spartakiaadi kukk-kaalu kuldmedali.\n", "id": "ekk_Latn_207707"}
{"text": "Alo Kurvits\n\nAlo Kurvits (sündinud 16. juulil 1980 Alatskivil) on eesti näitleja.\n\nAlo Kurvits lõpetas 1999. aastal Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli ja 2005. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunsti osakonna näitleja eriala.\n\nAlates 2005. aastast on ta vabakutseline näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_207708"}
{"text": "Kakerdaja raba\n\nKakerdaja raba on Järvamaal Järva vallas asuv raba. Ta paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale.\n\nRabas esineb arvukalt laukaid. Raba keskosas asub Kakerdi järv, mille pindala on 6,7 hektarit.\n\nRaba on nimetatud järvekauri järgi, keda rahvasuus nimetatakse ka kakerdajaks.\n\nKakerdaja raba kuulub Epu-Kakerdi turbamaardlasse. Maardlas kaevandatakse turvast, kuid mitte Kakerdaja raba maa-alal.\n", "id": "ekk_Latn_207709"}
{"text": "Peetla soostik\n\nPeetla soostik (ka Peedla soostik) on sooala Pandivere kõrgustikul, halduslikult asub Lääne-Viru maakonnas. Soostiku pindala on 5460 hektarit.\n\nSoostik koosneb Peetla (Peedla) rabast, Avanduse soost ja kuivendatud Välissoost.\n", "id": "ekk_Latn_207710"}
{"text": "Laukasoo\n\nLaukasoo-nimelisi soomassiive on Eestis mitu: Laukasoo asub Tartu maakonnas Luunja vallas. Laukasoo asub Ida-Viru maakonnas Illuka vallas. Laukasoo asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Laukasoo on Laukesoo variantnimi ...\n", "id": "ekk_Latn_207711"}
{"text": "Adele Luuk-Lik\n\nAdele Luuk-Lik (8/20. september 1890 – 1. märts 1939 Tallinn) oli eesti arst.\n\nLõpetas 1922 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilistlane.\n\nTallinna Linna Komblusvalvekoha juhataja 1924–1939.\n", "id": "ekk_Latn_207712"}
{"text": "Walter Rummel\n\nWalter Morse Rummel (19. juuli 1887 Berliin – 2. mai 1953 Bordeaux) oli Saksamaa päritolu pianist ja helilooja.\n\n1939. aastal külastas ta Eestit.\n", "id": "ekk_Latn_207713"}
{"text": "Ökoehitus\n\nÖkoehitus ehk ökoloogiline ehitamine tähendab energiat ja loodust säästvat ehitiste kavandamist ja ehitamist.\n\nÖkoehituse eesmärk on koormata võimalikult vähe keskkonda. Selleks tuleb hoonete jt ehitiste asukohad valida sobivad juba planeerimise faasis ja hoone kavandada energiatõhusana ning looduslikest materjalidest.\n\nSee nõuab tihedat koostööd kõikidel projekti tasanditel disainitiimide, arhitektide, inseneride ja klientide vahel. Ökoehitise praktika laiendab ja täiendab klassikalise ehitusprojekti muresid majanduse, kasulikkuse, vastupidavuse ja mugavuse tasandil.\n\nLeadership in Energy and Environmental Design (LEED) on hindamissüsteemide kogum disaini, konstruktsiooni, operatsiooni ja ökoehitiste hooldamise kohta, mille töötas välja Ameerika Ühendriikide Ökoehitiste Nõukogu.\n\nSarnane kontseptsioon on looduslik ehitus, mis on tavaliselt väiksemal skaalal ja kipub keskenduma selliste looduslike materjalide kasutamisele, mis on juba koha peal olemas. Teised seotud teemad hõlmavad säästvat disaini ja jätkusuutlikku arhitektuuri. Jätkusuutlikkust võib määratleda kui praeguste põlvkondade vajaduste rahuldamist ohtu seadmata tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Kuigi mõned ökoehitiste programmid ei käsitle olemasolevate elamute kasutuse kohandamist, siis teised seda teevad, eriti läbi avalike skeemide energiatõhusaks renoveerimiseks. Ökoehitiste põhimõtteid saab hõlpsasti kohaldada nii renoveerimistöödel kui ka uusehitustel.\n\nU.S. General Services Administrationi 2009. aasta aruandes oli leitud 12 säästvalt loodud ehitist, millega on odavam ümber käia ja millel on suurepärane energiatõhusus. Lisaks sellele olid asukad nende hoonetega rohkem rahul kui tavaliste ärihoonetega.\n", "id": "ekk_Latn_207714"}
{"text": "Kaarma õpetajate seminar\n\nKaarma õpetajate seminar (vene keeles Кармельская учительская семинария) oli Saaremaal Kaarmal asunud pedagoogikaõppeasutus, mis tegutses aastail 1871–1910.\n", "id": "ekk_Latn_207715"}
{"text": "Harald Peep\n\nHarald Peep oli 1966–1980 Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri juhataja ja 1980–1992 väliskirjanduse kateedri juhataja, hiljem kirjandusteooria professor.\n\nTa oli TRÜ filoloogiateaduskonna dekaan 1973–1976 ja 1984–1989.\n\n1970. aastal sai filoloogiadoktori kraadi. Harald Peep oli NLKP liige aastail 1954–1989.\n\nTa koostas õpikuid.\n", "id": "ekk_Latn_207716"}
{"text": "Lindi raba\n\nLindi raba on soomassiiv Pärnu madalikul, halduslikult asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas. Lindi küla asub rabast 2 km ida pool. Lindi raba pindala on 1361 hektarit.\n\nLindi raba jääb Lindi looduskaitseala territooriumile.\n", "id": "ekk_Latn_207717"}
{"text": "Kerpen\n\nKerpen on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas Rhein-Erfti kreisis. Asub Kölner Buchtis, Kölnist mõni kilomeeter ida pool. Linna idaosa läbib Erfti jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_207718"}
{"text": "Kuresoo\n\nKuresoo on mitmetähenduslik sõna.\n\nKuresoo (Viljandimaa) (ka Leemeti raba), soo Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, jääb Soomaa rahvusparki Kuresoo (Ida-Virumaa), soo Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Kuresoo (Väike-Maarja), soo Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas\n", "id": "ekk_Latn_207719"}
{"text": "Weichseli jäätumine\n\nWeichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.\n\nWeichseli jäätumist nimetatakse ka viimaseks jäätumiseks, viimaseks jääajaks või lihtsalt jääajaks. See jäätumine on nimetatud Wisła jõe järgi.\n\nWeichseli jäätumine kitsas tähenduses tähendab jäätumist, mille kese asus Skandinaavias. Sealt pärinevad ka liustikud, mis Weichseli jäätumise ajal Eestit katsid. Weichseli jäätumine ei ole jääaeg, sest jääajaks nimetatakse pikemat aega kestvat jäätumist, mille käigus moodustuvad ulatuslikud jääkilbid. Praegu on nendeks Antarktika ja Gröönimaa jääkilbid. Ühe jääaja sees saab eristada mitmeid soojenemis- (jäävaheaeg) ja jahenemisperioode (jäätumine). Weichseli jäätumine oli Kvaternaari jääaja, mida nimetatakse sageli samuti jäätumiseks, viimane jäätumine. Weichseli jäätumine on seni viimane, kuid miski ei viita kindlalt sellele, et Kvaternaari jääaeg oleks läbi, mistõttu on praegune soojem periood kõigest jäävaheaeg, millele järgneb tulevikus tõenäoliselt uus jäätumine.\n\nSamaaegselt toimusid liustike laienemised ka Põhja-Ameerikas, Alpides ja paljudes teistes kohtades, mistõttu nimetatakse Weichseli jäätumisega samaaegset jahenemisperioodi ka Würmi jäätumiseks (Alpidest lähtuvad liustikud), Wisconsini jäätumiseks (Põhja-Ameerikas), Valdai jäätumiseks (Venemaal) jne. Enne taasiseseisvumist nimetati Weichseli jäätumist Eestis Valdai jäätumiseks.\n\nWeichseli jäätumine algas umbes 110 000 aasta eest ning lõppes 10 000...15 000 aastat tagasi. Täpseid arve ei ole võimalik anda, sest erinevais kohtades lõppes jäätumine eri ajal. Näiteks Eesti vabanes jääst varem kui Soome, Läti omakorda varem kui Eesti jne.\n", "id": "ekk_Latn_207720"}
{"text": "Wisconsini jäätumine\n\nWisconsini jäätumine oli viimane jääaeg Põhja-Ameerikas pleistotseeni lõpus. Põhja-Euroopa vastavat jääaega nimetatakse Weichseli jäätumiseks.\n", "id": "ekk_Latn_207721"}
{"text": "Mihkel Usai\n\nMihkel Eduard Usai ( Ninasi, Lohusuu vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 9. aprill 1991 Tallinn) oli eesti matemaatikaõpetaja ja -õppejõud.\n", "id": "ekk_Latn_207722"}
{"text": "Uus-Irboska\n\nUus-Irboska (vene keeles Новоизборск) on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis, Uue-Irboska valla keskus.\n\nHaldusterritoriaalselt kuulus Uus-Irboska 1918–1940 Petseri maakonda Eesti Vabariigi koosseisus.\n\nAsula tekkis 19. sajandil Irboska raudteejaama juurde Irboskast umbes 10 km kirde pool. Sealne raudteejaam kandis 1920. aastatest kuni 1970. aastate alguseni nime Irboska. Tänapäeval kannab raudteejaam nime Uus-Irboska raudteejaam (Новоизборск).\n\nAastatel 1944–1956 oli Uus-Irboska linn.\n", "id": "ekk_Latn_207723"}
{"text": "Brigaadikomandör\n\nBrigaadikomandör (vene keeles командир бригады; lühend комбриг) oli aastatel 1935–1940 sõjaväeline auaste Punaarmees.\n\nBrigaadikomandöri auaste anti tavaliselt brigaadi juhtima määratud ohvitseridele, samuti diviisikomandöride abidele.\n\nSõjaväelises hierarhias paiknes brigaadikomandör polkovniku ja diviisikomandöri vahel. Auastme kaotamisel 1940. aastal anti selle omanikele ümberatesteerimisel reeglina polkovniku, üksikutel juhtudel ka kindralmajori auaste.\n\nSiiski kohtas ka 1941. aastal Teise maailmasõja alguses veel ohvitsere, kes kandsid brigaadikomandöri lõkmeid – osaliselt oli see tingitud venitustest ümberatesteerimisel, osaliselt ohvitseride rahulolematusest ümberatesteerimisel neile määratud madalama polkovniku auastmega (näiteks hilisem armeekindral Aleksandr Gorbatov, kes lasti 1941. aasta kevadel vangilaagrist välja, ennistati Punaarmeesse ja sõdis rindel brigaadikomandöri auastmes kuni detsembrini).\n\nEesti Kaitseväes vastab brigaadikomandöri auastmele brigaadikindrali auaste.\n", "id": "ekk_Latn_207724"}
{"text": "August Usai\n\nAugust Usai ( Lohusuu vald, Tartumaa – 7. juuli või 8. juuli 1941, mõrvatud Tartu vanglas) oli eesti õpetaja, koolijuht ja poliitik.\n", "id": "ekk_Latn_207725"}
{"text": "Voldemar Hammer\n\nVoldemar Hammer (8. juuni 1894 Ravila vald Harjumaa – 23. mai 1982 Leningrad) oli eesti kommunist. Illegaalses tegevuses kasutas varjunimesid Lord ja Vasar.\n\nVoldemar Hammer lõpetas Tallinnas viieklassilise algkooli ja kaubanduslikud kursused. 1910. aastal läks ta tisleriõpilasena tööle Raudtee tehastesse, kus ta 1919. aasta algul edutati kontoritööle.\n\nVoldemar Hammer kuulus Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Tööliste Partei ning valiti 1919. aastal Asutavasse Kogusse, kus kuulus AK ESTP fraktsiooni.\n\n1. mail 1919 toimunud ametiühingute korraldatud demonstratsioonil, mille käigus töölised liikusid mööda Harju tänavat raekoja poole, ründasid neid valitsuse korraldusel kaitseliitlased ja soomusronglased ning kiskusid kolonni juhtinud Voldemar Hammeri käest punase lipu.\n\n1. juuli pani Voldemar Hammer Asutava Kogu liikme volitused maha ja teda asendas Jakob Mikiver.\n\n1919. aasta 31. augustil toimus Tallinnas Eestimaa ametiühingute I kongress, millest osavõtjad vahistati ning osa neist saadeti Irboskasse, kus 26 arreteeritut lasti kohtuotsuseta kohapeal maha, nende seas ka V. Hammeri vend – Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu sekretär Edmund Hammer. Vahistamiste käigus taheti vahistada ka V. Hammerit, kes aga olles kuulnud ametiühingutegelaste massilistest arreteerimistest, läks aegsasti \"põranda alla\" ning järgmised kaks aastat elaski ta põrandaalust elu ja tegeles riigivastase poliitilise tegevusega (riigikorra vastaste lendlehtede laialijaotamine punktidesse jne).\n\nPärast Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise Eesti Vabadussõja lõppu jätkas V. Hammer riigivastast poliitilist tegevust ning kuulus ka EKP Tallinna linnakomitee koosseisu, lisaks oli ta 1920. aastal üks Tallinna ja Harjumaa EKP vastutav organisaator.\n\n1921. aastal töötas Hammer EKP Tallinna linna kolmanda rajooni vastutava organisaatorina ja oli ka EKP Tallinna Komitee kassahoidja, tegeles poliitvangide ja nende perekondade abistamisega jne.\n\n1921. aasta oktoobris üritas V. Hammer lahkuda illegaalselt Nõukogude Venemaale ning illegaalsel piiriületuskohal olnud kaitsepolitsei varitsus piiras 19. oktoobril Vaivara lähedal grupi metsas ümber, kuid gruppi kuulunud põrandaaluse trükikoja trükitööline Johannes Emmar avas püstolist tule ning sai samas surmavalt haavata, Leonhard Tiitsen peeti kinni. Hammer pääses põgenema, kuid peeti Vaivara raudteejaamas kinni.\n\nTiitsen ja Hammer anti Sõjaväe Kõrgema Kohtu alla ning neile anti valikuvõimalus siirduda vabatahtlikult Nõukogude Venemaale, millega mõlemad nõustusid. 1921. aasta 20. detsembri õhtul saadeti Tallinna Keskvanglast 42 kommunisti, nende hulgas Voldemar Hammer, vahetusvangidena Eestist välja Nõukogude Venemaale.\n\nVoldemar Hammeri elas seejärel Petrogradis ja Leningradis, 1922. aastast kasutas ta nime Vladimir Kallas-Gammer.\n\nTöötas GPUs ja seejärel NKVDs.\n\nVoldemar Hammer suri 1982. aastal Leningradis ja on maetud Rahumäe kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_207726"}
{"text": "Jaroslavli ja Rostovi piiskopkond\n\nJaroslavli ja Rostovi piiskopkond () on Vene Õigeusu Kiriku piiskopkond, mis katab umbes tänapäevase Jaroslavli oblasti ala. 2004. aastal oli piiskopkonnas 19 praostkonda ja 269 kogudust.\n\nJaroslavli ja Rostovi piiskopkonda juhib 15. märtsist 2012 metropoliit Panteleimon (Dolganov). Piiskopkonna peakirik on Theodorose peakirik Jaroslavlis, kuid tuntum on tähtsuselt järgmine, Rostovi Jumalaema Uinumise peakirik. Vaimulik seminar asutati 1994. aastal Jaroslavlis, kuid viidi 2003. aastal üle Rostovisse.\n\nPiiskopkond asutati ametlikult 991. aastal, kuid tegelikult peaaegu sada aastat hiljem 1073–1076. aastal. See sai 1589. aastal metropoolia staatuse. Piiskopi ja hiljem metropoliidi asupaik oli Rostov, kuid see viidi 1786. aastal üle Jaroslavli. Arvatavasti oli selle taga keisrinna Katariina II kättemaks piiskopkonnale, sest metropoliit Arseni (Maciejewicz) oli avalikult olnud vastu keisrinna ja riigi sekkumisse kiriku asjadesse ja Katariina II liiderlikule eluviisile.\n", "id": "ekk_Latn_207727"}
{"text": "Arseni (Maciejewicz)\n\nArsenius (1697 Volodõmõr – 28. veebruar 1772 Tallinn) oli Rostovi metropoliit aastatel 1742–1763.\n", "id": "ekk_Latn_207728"}
{"text": "Mall:Sündinud\n\nKuna kategooria \"Sündinud aasta\" on vastava aasta allkategooria, siis aasta kategooria on eemaldatud. Ära lisa seda ka ise artiklisse.\n", "id": "ekk_Latn_207729"}
{"text": "Tehnofiilia\n\nTehnofiilia on tehnoloogialembus. Tehnofiilne perspektiiv näeb tehnoloogiaid edasiviiva jõuna ühiskonnas. Tehnoloogiaga seotud muutusi käsitletakse optimistlikult ja lootusrikkalt.\n\nSellist seisukohta esindavate ühiskonnateoreetikute hulka kuuluvad näiteks Daniel Bell, Alvin Toffler ja Yoneji Masuda, keda peetakse ka infoühiskonna mõiste käibeletoojateks.\n", "id": "ekk_Latn_207730"}
{"text": "Lossi tänav (Tartu)\n\nLossi tänav (saksa keeles Schlossstrasse) on tänav Tartus, mis ühendab kesklinna ja Toomemäge.\n\nTänav lähtub Ülikooli tänavast, kulgeb edela suunas Toomemäkke, ristub vasakult Uppsala tänavaga ja lõpeb ristumisega Baeri tänavaga. See on 360 m pikk.\n\nLossi tänaval asuvad Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool (Lossi 15), Tartu Ülikooli Philosophicumi üks õppehoone (Lossi 3) ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppehoone (Lossi 36). Tänava äärde jääb ka Riigikohtu hoone.\n\n2018. aasta mais moodustati varem Lossi tänavale kuulunud tänavalõigust, mis ulatub endise sünnitusmaja (Lossi 36) hoonest Vana Anatoomikumi hooneni Uppsala tänav, mis nüüd Lossi tänavaga ristub.\n", "id": "ekk_Latn_207731"}
{"text": "Lossi tänav\n\nLossi tänav Haapsalus Lossi tänav Kuressaares Lossi tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Vana-Mustamäe asumis ja Mustamäe linnaosas Kadaka asumis Lossi tänav Tartus Lossi tänav Viljandis\n\nLossi tänav oli Narvas Suure tänava endine nimi.\n\nVeel leiab Lossi tänava Karksi-Nuias ja Põltsamaal.\n\nEesti alevikes on sellenimeline tänav Alatskivil, Keila-Joal, Kuremaal ja Uuemõisas.\n", "id": "ekk_Latn_207732"}
{"text": "Scoutspataljon\n\nScoutspataljon on Eesti kaitseväe maaväe lahinguüksus-pataljon, kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse.\n\nScoutspataljon on kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon, mis osaleb NATO operatsioonidel ja on võimeline osalema Eesti-siseste äkkrünnakute tõrjumisel.\n", "id": "ekk_Latn_207733"}
{"text": "Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)\n\nSuurtükiväepataljon (varem Suurtüki(väe)grupp) on Eesti kaitseväe maaväe suurtükiväeüksus.\n\nSuurtükiväepataljon paikneb Tapa sõjaväelinnakus ja kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse.\n\nPataljoni ülem on kolonelleitnant Allan Raidma.\n", "id": "ekk_Latn_207734"}
{"text": "GSG 9\n\nGSG 9 (saksa GrenzSchutzGruppe 9; 'Piirikaitsegrupp 9') on Saksamaa Föderaalpolitsei terrorismivastane eriüksus, mis moodustati 17. aprillil 1973.\n", "id": "ekk_Latn_207735"}
{"text": "Luna\n\nLuna on ladina keeles 'Kuu'. Luna on kuujumalanna vanarooma mütoloogias. Luna oli Nõukogude Liidu automaatjaamade seeria Kuu uurimiseks. \"Luna\" (Luna, la heredera) on Colombia telesari. Luna on asula Rumeenias Cluji maakonna Luna vallas\n", "id": "ekk_Latn_207736"}
{"text": "Vääveldioksiid\n\nVääveldioksiid (keemiline valem SO₂) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.\n\nVääveldioksiid on normaaltingimustel värvitu gaas. Sellel on terav lõhn, mida võib tunda näiteks tuletiku süütamisel.\n\nVääveldioksiid tekib väävli ja sulfiidide põlemisel. Vees lahustudes moodustab väävlishappe (H₂SO₃).\n\nVääveldioksiidi tekib nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tulemusena. Peamiseks vääveldioksiidi allikaks on vulkaanid, nende arvele langeb umbes pool loodusliku tekkega vääveldioksiidist. Lisaks tekib teda metsatulekahjude ja ainevahetuse käigus. Kõik fossiilkütused sisaldavad väävlit, mistõttu moodustub vääveldioksiid nende põletamisel.\n\nVääveldioksiid on inimesele mürgine ning teda peetakse üheks olulisemaks saastegaasiks. Vihmapiiskades lahustunud vääveldioksiid põhjustab happesademeid. Inimesele ohutuks vääveldioksiidi kontsentratsiooniks õhus loetakse 0,03 ppm.\n", "id": "ekk_Latn_207737"}
{"text": "Soome Valge Roosi Rüütliordu\n\nSoome Valge Roosi Rüütliordu (soome keeles Suomen Valkoisen Ruusun ritarikunta; rootsi keeles Finlands Vita Ros' orden) on ühendus Soome Vabariigis, mille liikmeks võtmisega autasustatakse silmapaistvate teenetega tsiviilisikuid ja sõjaväelasi.\n\nSuurrist koos ketiga antakse peamiselt riigijuhtidele ja seda on antud umbes sajale inimesele. President Mauno Koivisto ajal hakati andma Soome Vabariigi Presidendi abikaasale Soome Valge Roosi Suurrist. Tellervo Koivisto oli esimene soome naine, kes pälvis selle aumärgi.\n\nValge Roosi Rüütliordu asutas Soome riigihoidja Carl Gustaf Emil Mannerheim 1919. aastal.\n\nNimetus tuleb Soome vapil olevast üheksast valgest roosist.\n", "id": "ekk_Latn_207738"}
{"text": "Jonas Brothers\n\nJonas Brothers on Ameerika pop-rock'i ansambel. Ansambel loodi 2005. aastal ning see kogus kiiresti populaarsust tänu Disney Channeli telekanalile.\n\n2008. aastal oli Jonas Brothers nomineeritud Grammyle.\n\nAnsambel läks 2013. aastal laiali, kuid tuli 2019. aastal uuesti kokku.\n\nBänd on välja andnud viis albumit.\n", "id": "ekk_Latn_207739"}
{"text": "Väävli oksiidid\n\nVäävli oksiidid ehk vääveloksiidid on väävli ja hapniku ühendid.\n\nLaiemalt levinud väävli oksiidid on vääveldioksiid ja vääveltrioksiid.\n", "id": "ekk_Latn_207740"}
{"text": "Ruffian\n\nRuffian (17. aprill 1972 – 7. juuli 1975) oli USA võidusõiduhobune, kes valitses aastal ratsavõistlusi.\n\n6. juulil 1975 startis Ruffian Pleasurest. Kui hobune oli sõitnud 1 km, murdus Ruffiani parem kabi. Hoolimata arstide pingutustest ei suudetud Ruffiani elu päästa. Pärast narkoosi oli hobune ebakindel ja šokis. 15 arsti hoidsid teda kinni, kuid hobune murdis ka oma teise kabja. Seejärel otsustati, et Ruffian pannakse magama. Ta suri 7. juulil 1975 parema kabja murru tõttu. Ruffian on ainuke hobune, kes on maetud Belmont Parki.\n", "id": "ekk_Latn_207741"}
{"text": "Olivia Saar\n\nOlivia Saar (sündinud 18. oktoobril 1931 Tallinnas) on eesti ajakirjandustöötaja, lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.\n", "id": "ekk_Latn_207742"}
{"text": "Carl Wilhelm Siemens\n\nCarl Wilhelm Siemens (ka Charles William Siemens; Sir William Siemens; 4. aprill 1823 Gehrden – 19. november 1883) oli saksa insener ja leiutaja, kes tegutses suurema osa oma elust Suurbritannias.\n", "id": "ekk_Latn_207743"}
{"text": "Päikki Priha\n\nPäikki Priha (sünninimi Palosuo; sündinud 2. juulil 1948 Helsingis) on soome tekstiilikunstnik, kunstiteaduste doktor. Doktorikraadi teemal «Soome Käsitöö Sõprade Seltsi kirikutekstiilid» kaitses Päikki Priha 1991. aastal.\n\nPäikki Priha on Soome Tarbekunsti kõrgkooli tekstiili- ja rõivadisaini professor.\n", "id": "ekk_Latn_207744"}
{"text": "Tauno Pylkkänen\n\nTauno Kullervo Pylkkänen (22. märts 1918 Helsingi – 13. märts 1980 Helsingi) oli soome helilooja ja muusikakriitik.\n\nTa õppis Helsingi Konservatooriumis, seejärel ka Pariisis, Roomas ja Viinis.\n\nTema esimene ooper \"Patseba Saaremaal\" (Aino Kallase järgi) käsitleb naiste saatust läbi aegade ja selle kirjutas ta 22-aastaselt.\n\nAastal 1952 sai ta teenetemärgi Pro Finlandia. Aastatel 1960–1969 oli ta Soome Rahvusooperi kunstiline juht.\n\nTauno Pylkkäse viimane ooper oli Väinö Linna romaanil põhinev \"Tundmatu sõdur\", mis esietendus 1967. aastal.\n\nAastatel 1943–1972 kirjutas ta muusikaarvustusi teiste hulgas ajalehele Uusi Suomi.\n\nPylkkänen on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_207745"}
{"text": "Populism\n\nPopulism (ladina sõnast populus 'rahvas') on diskursus, ideoloogia või maailmavaade, mis kritiseerib ja mõistab hukka \"eliiti\" ning tõstab esile \"rahvast\".\n", "id": "ekk_Latn_207746"}
{"text": "Jaak Panksepp\n\nJaak Panksepp (5. juuni 1943 Tartu – 17. aprill 2017 Bowling Green, Ohio, USA) oli eesti päritolu ameerika psühholoog, psühhobioloog ja neuroteadlane.\n\nTa võttis kasutusele termini affective neuroscience (afektiivne neuroteadus) emotsioonide neuraalseid mehhanisme uuriva valdkonna kohta. Panksepp on avaldanud üle 300 teadusartikli, peaasjalikult motiveeritud käitumise füsioloogiliste korrelaatide kohta. Ta oli väljaannete \"Handbook of the Hypothalamus\", \"Emotions and Psychopathology\" ja \"Textbook of Biological Psychiatry\" (Wiley, 2004) kaastoimetaja ning töötas sarja \"Advances in Biological Psychiatry\" toimetajana.\n\nLaiemalt sai Panksepp tuntuks oma uurimustega loomade (näiteks rottide) \"naeru\" kohta.\n\nJaak Panksepp on teinud koostööd ka Tartu Ülikooli psühhofüsioloogidega (peamiselt depressiooniuuringute alal).\n", "id": "ekk_Latn_207747"}
{"text": "Glatsioisostaasia\n\nGlatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.\n\nMida raskem on maapinna kohal olev liustik, seda sügavamale astenosfääri vajub litosfäär. Kui liustik sulab, siis selle mass väheneb ning plastiline astenosfäär taastab külgnevate litosfääriosade survel oma esialgse kuju ning surub maapinda ülespoole. Seetõttu kerkib maapind aladel, kust liustik hiljuti taandus. Glatsioisostaatilisi liikumisi nimetatakse glatsioisostaatiliseks korrektsiooniks.\n\nKa Eesti maapinna aeglast kerkimist (kagu-loodesuunaline maatõus jääb vahemikku 0,3–3,3 mm/aastas) seostatakse glatsioisostaatilise korrektsiooniga, mis järgnes Weichseli jäätumise lõppemisele. Seda maapinna liikumist on Eestis nimetatud ka maakerkeks, maatõusuks, neotektooniliseks maakerkeks ja neotektooniliseks maatõusuks. Lisaks sellele triivib Eesti koos Euraasia laamaga Maa massikeskme suhtes pidevalt kiirusega u 25 mm/a kirde suunas.\n", "id": "ekk_Latn_207748"}
{"text": "Lääne-Eesti paekallas\n\nLääne-Eesti paekallas (ka Siluri paekallas) on Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Ojamaani kulgev pankade ahelik.\n\nPaekallas ei moodusta ühtset silmatorkavat ahelikuriba (erinevalt Põhja-Eesti pangast), vaid katkendlikke paeseid mühke. Esilekerkivam ja võimsam on see Ojamaal. Eesti alale jäävaist tuntuim pangamoodustis on Panga pank (vanemas kirjanduses ka Mustjala pank).\n", "id": "ekk_Latn_207749"}
{"text": "Trollvatn (Aust-Agder)\n\nTrollvatn on järv Norras Agderi maakonnas Gjerstadi vallas Gjerstadvatnetist idas.\n\nKõrgus merepinnast on 116 m.\n\nJärve pindala on 3,83 hektarit.\n", "id": "ekk_Latn_207750"}
{"text": "Türosiin\n\nTürosiin ehk 4-hüdroksüfenüülalaniin (C₉H₁₁NO₃; lühend Tyr või Y) on aminohape, üks 20 aminohappest, millest rakkudes sünteesitakse valke. Türosiinist toodab organism türoksiini ja muid olulisi fenoolseid ühendeid. Organism saab türosiini moodustada fenüülalaniini hüdroksüülimisel.\n\nTürosiini leidub ka kaseiinis, millest Justus von Liebig selle 1846. aastal avastas.\n", "id": "ekk_Latn_207751"}
{"text": "Fiane\n\nFiane on asula Norras Gjerstadi vallas, Eikelandist lääne pool. Geograafilised koordinaadid on 58°48' N, 9°05′ E.\n\nKeskmine kõrgus merepinnast on 95 m.\n\nFianes asub 7-klassiline kool.\n", "id": "ekk_Latn_207752"}
{"text": "Stift\n\nStift oli piiskopkonna ilmaliku võimu ala, peapiiskopile alluv maavaldus (lään), mida reaalselt haldas stiftifoogt.\n\nPiiskopkonna maavaldused olid suuremalt jaolt läänistatud piiskopi vasallidele, kelle olulisimaks kohustuseks oli teenistus piiskopi sõjaväes.\n", "id": "ekk_Latn_207753"}
{"text": "Grytinggrend\n\nGrytinggrend on raudteeäärne asula Norras Agderi maakonnas Gjerstadi vallas.\n\nKõrgus merepinnast on keskmiselt umbes 150 m.\n\nSeal avati 1935 Sørlandsbaneni raudteepeatus. Kaugus Oslost mööda raudteed on 243,30 km.\n", "id": "ekk_Latn_207754"}
{"text": "Sundebru\n\nSundebru on küla Norras Agderi maakonnas Gjerstadi vallas.\n\nSee asub Gjerstadvatneti kaguotsa lähedal, Fianest, Eikelandist ja Brokelandsheiast põhja pool ning Østerholtist läänes.\n", "id": "ekk_Latn_207755"}
{"text": "Gjerstadvatnet\n\nGjerstadvatnet ehk Gjerstadvannet on järv Norras Agderi maakonnas Gjerstadi vallas. Kitsas järv on loode-kagusuunas piklik.\n\nKõrgus merepinnast on umbes 80 m.\n\nSuurem osa valla asustusest asub selle järve kaldal. Põhjakaldal on valla keskus Gjerstad. Kui liiguti mööda veeteid, oli Gjerstadi mere äärest võimalik jõuda ainult selle järve kaudu.\n", "id": "ekk_Latn_207756"}
{"text": "Glatsioisostaatiline maakerge\n\nGlatsioisostaatiline maakerge on neotektooniline glatsioisostaasiast tingitud litosfääri vertikaalsihiline liikumine üles, tekitades maapinna kerkimise. Mandrijää survel surutakse pealmised maakoorekihid allapoole ja pärast jää sulamist hakkavad allavajunud kihid surve vabanemise tõttu taas kerkima. Sellist kerkimisprotsessi nimetatakse kompensatsiooniliseks kerkeks, neotektooniliseks maatõusuks ja maakerkeks. Maapinna kerkimine Eestis, eelkõige Loode-Eestis, on tingitud glatsioisostaatilisest maakerkest.\n", "id": "ekk_Latn_207757"}
{"text": "Holmeni talu\n\nHolmeni talu (Holmen gård) on metsatalu Norras Agderi maakonnas Gjerstadi vallas Trydali orus. Talu on tuntud Norra Kodukäsitööseltsi (Norges Husflidslag) kursuste paigana 1973. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_207758"}
{"text": "Holmen\n\nHolmen on mitme koha nimi. Holmen, väikestest saartest koosnev piirkond Kopenhaagenis Holmen, asula USA-s Wisconsini osariigis Norras Aust-Agderi maakonnas Gjerstadi vallas on Holmeni talu.\n\nHolmen on Rootsi paberitööstusettevõte\n", "id": "ekk_Latn_207759"}
{"text": "Tartu koonduslaager\n\nTartu koonduslaager oli 1941. aastal Omakaitse poolt rajatud koonduslaager Tartus. Alates 14.juulist 1941 asus laager Näituse tänava näituseväljakul, enne seda hoiti vangistatuid Tamme staadionil, alates 24.augustist 1941 kuni lõpuni endistes Kuperjanovi kasarmutes Kastani tänav 175. Talvel 1943/44 asus Ülenurmel erilaager juutidele.\n\n14. juulil 1941 määras major Friedrich Kurg Tartu koonduslaagri ülema ametikohale Eesti sõjaväe ohvitseri kapten Juhan Jüriste. Augustist sai Jüriste asemele Roland Lepik, septembris Karl Linnas.\n", "id": "ekk_Latn_207760"}
{"text": "Helju Vals\n\nHelju Vals (aastatel 1957–1960 Helju Heuer; 1. märts 1929 Tartu – 31. mai 2011) oli eesti ajakirjanik, toimetaja ja ilusa eesti keele eestkõneleja. Ta kasutas ka pseudonüüme Hille Sarem ja Krista Varju.\n", "id": "ekk_Latn_207761"}
{"text": "Lauk\n\nLauk (Allium) on mitmeaastaste rohttaimede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast. Mõnes süsteemis arvatakse perekond lauguliste (Alliaceae) sugukonda või amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda.\n\nOn pakutud, et laugud on Uues Maailmas tertsiaarist alates kasvanud.\n", "id": "ekk_Latn_207762"}
{"text": "Lauk (lind)\n\nLauk (Fulica atra), varasema nimetusega vesikana, on ruiklaste sugukonda laugu perekonda kuuluv linnuliik.\n", "id": "ekk_Latn_207763"}
{"text": "Jalaka liin\n\nJalaka liin oli 1941. aasta suvel Teise maailmasõja sõjategevuse eel Eestis, enne Saksa vägede pealetungi teostatud kindlustustööde ajal kaevatud tankitõrjekraav Riia maantee ääres Räni aleviku lähedal, 4 kilomeetri kaugusel Tartust.\n\nKindlustustöid tehti kahel pool Tartut, ka Tartust 7 km kaugusel asuvast Lemmatsis rajati mõlemal pool Riia maanteed ja Tartu-Viljandi maanteed tankitõrjekraavid ja kaevikud. Seal saadi töö valmis 7. juuli õhtuks ja kaitsekraav tuli kogupikkusega umbes 10 km. Üks osa Jalaka liinist asub Tartust Valga poole välja sõites, Lemmatsi külas, E264 maantee ääres. Teine osa liinist rajati Emajõe parempoolsele kaldale Käreverest kuni Praagani.\n\nEhitati ka kaitsekraave 5-6 km kaugusel Meleskist, Maramaa all ning Peetri surnuaia juures ning Luunjas ja Kabinal, lõuna pool Anne mõisat, Saia juures Tartu–Võru maantee ääres ja kaevati veel Kavastul, Savaküla ja Sääsekõrva juures.\n", "id": "ekk_Latn_207764"}
{"text": "Näituse väljak\n\nNäituse väljak oli väljak Tartus.\n\n1941. aasta 14.juulist 27.augustini asus seal Tartu koonduslaager.\n", "id": "ekk_Latn_207765"}
{"text": "Cronquisti süsteem\n\nCronquisti süsteem on katteseemnetaimede liigiüleste taksonite süsteem, mille väljatöötajaks on olnud Arthur Cronquist (1919–1992) ja mis on avaldatud tema raamatuis An Integrated System of Classification of Flowering Plants (1981) ja The Evolution and Classification of Flowering Plants (1968; 2. trükk 1988).\n", "id": "ekk_Latn_207766"}
{"text": "Termopasta\n\nTermopasta (inglise keeles thermal grease, thermal paste või thermal compound) on aine, mis suurendab jahutatava komponendi ja jahutuse vahelist soojusülekannet.\n\nPasta ülesanne on täita kiirgava pinna ja neelava pinna vahelised mikroskoopilised õhuavad võimalikult tihedalt nõnda, et jahutatava komponendi pind ja jahutava komponendi pind füüsiliselt võimalikult tihedalt kokku puutuks. Termopasta soojusjuhtivus on palju suurem kui õhul, kuid palju väiksem kui metallil. Elektroonikas kasutatakse termopastat komponentides tekkiva soojuse hajutamiseks radiaatori kaudu.\n", "id": "ekk_Latn_207767"}
{"text": "Léon Degrelle\n\nLéon Degrelle (alates 1954. aastast José León Ramírez Reina, 15. juuni 1906 Bouilloni vald – 1. aprill 1994 Málaga) oli Belgias tegutsenud vallooni poliitik, kes tegi poliitilist koostööd Natsi-Saksamaaga ning võitles hiljem Saksa relvajõudude koosseisu kuulunud Vallooni Leegioni koosseisus Teise maailmasõja idarindel. Hiljem oli ta tuntud holokaustieitajana.\n\n1930. aastatel tutvus ta kunstnik Hergega (Georges Remi). Hiljem väitis ta, et oli Tintini inspiratsiooniks, kuigi Herge oli öelnud, et tegelikult oli üheks Tintini eeskujuks ta vend Paul Remi. Degrelle oli Mehhikos sõjakorrespondendiks ja sealt saatnud Hergele Mehhiko ajalehti, kus oli kujutatud ameerika koomikseid.\n\nTa oli kleerilis-fašistliku reksistide liikumise juht, võitles Teises maailmasõjas vabatahtlikuna SS-Sturmbrigade Wallonieniga Saksa poolel (Tšerkassõ kotis ja ka Eestis 1944. aasta Sinimägede lahingus).\n\nKui Berliin 2. mail 1945 alistus, soovides vältida Punaarmee kätte langemist, käskis Degrelle oma meestel põgeneda, niipalju kui vähegi võimalik Lübeckisse, et seal Suurbritannia vägedele alistuda. Ta ise põgenes Taani ja sealt Norrasse, kus ta sai Heinkel He 111 pommituslennuki, millega ta lendas üle Euroopa Norrast Hispaaniasse, maandudes Donostias La Concha rannas vette. Maandumisel sai ta raskelt vigastada ja oli rohkem kui aasta haiglas. Teda üritati palju kordi tappa või röövida, kuid edutult. Belgias mõisteti ta tagaselja surma.\n\nEt vältida Belgiale väljaandmist, sai ta Hispaania kodakondsuse José León Ramírez Reina nime all, kui üks vanem hispaanlanna ta adopteeris. Franco tegi temast ehitusfirma juhi, mis sai tihti riigihankeid. Ka tema lapsed üle Euroopa leiti üles ja toodi Hispaaniasse.\n\nHispaanias elas ta jõukalt ja esines tihti avalikel esinemistel valges mundris koos Kolmanda Reichi autasudega. Ka peale Franco surma ja Hispaania üleminekut demokraatiale elas ta segamatult, jätkates tihti neonatside toetamist. Tema holokausti eitamisega sattus ta konflikti koonduslaagriohvri Violeta Friedmaniga, Hispaania ülemkohus mõistis ta süüdi ja ta pidi maksma trahvi. Kui talt küsiti, et kas tal oli sõjakahetsusi, vastas ta: \"Ainult see, et me kaotasime!\"\n\nDegrell suri 31. märtsil 1994 Malagas.\n", "id": "ekk_Latn_207768"}
{"text": "Jbel Toubkal\n\nJbel Toubkal ehk Jebel Toubkal (kohalikus tamasikti keeles Adrar n Toubkal) on 4167 m kõrgune mägi Maroko edelaosas, Atlase mäestiku lääneosas Kõrg-Atlase ahelikus. See on nii Atlase mägede, Maroko kui kogu Põhja-Aafrika kõrgeim mägi. Toubkal asub 60 km kaugusel Marrakechi linnast. Hea ilmaga ja selge õhu korral on Toubkal linnast näha.\n\nAtlase mäestik koosneb üldiselt settekivimitest, kuid Toubkali massiiv on vulkaanilise tekkega. Toubkali peatipu lähedal on veel teine tipp - 4010 m kõrgune Toubkal West.\n\nToubkali ilm on suvel üldiselt kuiv, kuid võib esineda vihma- ja tormihoogusid. Sügisest alates on nõlvadel lund ja jääd.\n", "id": "ekk_Latn_207769"}
{"text": "Aakre vald\n\nAakre vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus tänapäeva Rebaste küla aladel.\n\nSee moodustati 1. aprillil 1939 Vabariigi Presidendi otsusega 7. oktoobrist 1938 senise Aakre valla maa-alast; senise Palupera valla Kure, Kähri, Koorvere, Meegaste, Vaela, Rebaste ja Albi küla ning osa Kundse küla ja osa Vanamõisa piirkondadest; senise Rõngu valla Sootla nr. 30, Sootla nr. 31, Sandkotare nr. 31-a, Ülpre nr. 46, Alamärdi nr. 47, Alanüssiku nr. 48, Mäenüssiku nr. 49, Trile nr. 80, Lülle nr. 58-a, Lülleveski nr. 58, Alamärdi nr. 59 ja Võlsi nr. 60 talu maa-aladest.\n\nEsimene vallavanem oli August Tammiste. 1940. aastal valiti ta valla aukodanikuks ja määrati talle autasuks 100 krooni. Vald kuulus Riigivolikogu 54. valimisringkonda, kust valiti Artur Tupits, ja Otepää põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\nAakre valla koosseisus moodustati 1945. aastal Aakre külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_207770"}
{"text": "Ahja vald (1939)\n\nAhja vald oli vald Tartumaal aastatel 1939–1950.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformi käigus 1. aprillist 1939.\n\nValla piiridesse jäi senise Ahja valla maa-ala (välja arvatud lahusasuv Pedaspää osa, Lääniste ja Kõnnu külade maa-alad ning osa Imste ja Sonnatari külade maa-aladest) ja senise Rasina valla maa-ala (välja arvatud Uulika ja Sikakurmu külade piirkond ja osa Issaku soo maa-alast) ning senise Mooste valla Kruusa nr. 205, Annika nr. 83, Kruusavälja nr. 206, Kuusesaare nr. 207, Arnikaveski nr. 208 talude piirkonnad ja talude nr. 209 ja 215 maa-alad ning Ahja metsandiku osa maa-ala.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 52. valimisringkonda, kust valiti Henn Treial.\n\nAhja vallavanem 1939. aasta aprillist oli Oskar Kripson. 1940. aasta augustist oli vallavanem Eduard Viira.\n\nEesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 13. septembri 1945 seadlusega moodustati Ahja valla koosseisus neli külanõukogu – Ahja, Akste-Kärsa, Laane ja Rasina külanõukogu.\n\nEesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlusega Ahja vald likvideeriti ja selle territoorium arvati Põlva rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_207771"}
{"text": "Kõrg-Atlas\n\nKõrg-Atlas on mäeahelik Põhja-Aafrikas Marokos, osa Atlase mäestikust.\n\nAheliku kõrgeim tipp on Jbel Toubkal (4167 m).\n\nKõrg-Atlas ulatub Atlandi ookeani rannikust kuni Maroko ja Alžeeria piirini.\n", "id": "ekk_Latn_207772"}
{"text": "Kaagjärve vald\n\nKaagjärve vald oli vald Valgamaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus tänapäeva Pugritsa küla aladel.\n\nVald moodustati senise Kaagjärve valla maa-alast, välja arvatud Mürgi talu maa-ala; senise Tõlliste valla Kingsepa, Surdi-Kotter, Surdi-Hindrek, Püsniku-Abram, Püsniku-Peeter ja Kakko-Jaan talude maa-aladest; senise Laanemetsa valla Juuta küla, Lepa asunduse ja Lutsu nr. 30 ja 31, Eomõisa, Ohsul, Juta, Kunagu, Uiometsa, Mahlamäe, Oisu-Poola, Simsoni nr. 19-b, Lepingu ja Nõmme nr. 7-a talude maa-aladest; senise Karula valla Paluotsa, Orandu, Sikamäe, Ujametsa ja Mäesika talude maa-aladest; senise Sooru valla Paju asunduse ja Läti piiri ääres oleva riigimetsa maa-aladest.\n\n1. aprillil 1939 oli vallas 1794 elanikku.\n\n31. märtsil ja 1. aprillil 1940 valiti Kaagjärve vallavolikokku Jaan Elerand, Ferdinand Lillipuu, Ernst-Teodor-Loos (uus), Mihkel Luha (uus), Karl Madiste (uus), Jakob Morus, Jaan Palvadre, Peeter-Aleksander Polis, Jakob Tavinov (uus), Eduard Treumuth, Villem Truuväli ja Alfred-Eduard Villist. Kokku kandideeris vallavolikoguss 35 isikut. Hääletamas käis üle 80% hääleõiguslikest. Kõige rohkem hääli (390) sai vallavanem Jaan Palvadre.\n", "id": "ekk_Latn_207773"}
{"text": "Infoarhitektuur\n\nInfoarhitektuur on termin, mida kasutatakse mingi süsteemi kirjeldamiseks – kuidas on informatsioon grupeeritud, milline on süsteemi struktuur ja selles navigeerimise viisid ning milline on süsteemis kasutatav terminoloogia. Käesolev artikkel keskendub infoarhitektuurile veebis.\n\nVeebisaidi infoarhitektuur hõlmab veebisaidi organisatsioonilist struktuuri, eriti aga seda, kuidas on veebisaidi lehed omavahel seotud. Tihedaid seoseid on infoarhitektuuril infootsingu, infoteaduse, inimese ja arvuti suhtluse, kasutatavuse ja psühholoogiaga (kuidas inimesed asju kategooriatesse jagavad) Infoarhitektuur ei hõlma veebilehe visuaalset kujundust ega tarkvaraarendust. Kuid seosed eelpool nimetatuga on siiski olemas. Infoarhitektuur on veebisaidi tuum – kõigepealt luuakse informatsiooni arhitektuur ning alles seejärel hakatakse tegelema graafilise disaini ja veebisaidi visuaalse poolega.\n\nTermini informatsiooni arhitektuur võttis aastal 1975 kasutusele arhitekt Richard Saul Wurman, kes huvitus ka informatsiooni rühmitamise võimalustest. Infoarhitektuur \"taasavastati\" 1990. aastate keskel.\n\nKui Wurman lähenes infoarhitektuurile teabekujunduse vaatenurgast, siis raamatukoguteadlased Louis Rosenfeld ja Peter Morville tegid seda pigem raamatukogunduslikust ja infoteaduslikust aspektist. Nad hakkasid kasutama terminit \"informatsiooni arhitektuur\", kirjeldamaks oma tööd suurte veebisaitide ja intranettide ülesehitamisel. Paljude infoprofessionaalide arvates võib infoarhitektuuri arengu alguseks lugeda 1998. aastat, kui ilmus Morville'i ja Rosenfeldi raamat \"Information architecture for the world wide web\" .\n", "id": "ekk_Latn_207774"}
{"text": "Karula vald (1939)\n\nKarula vald oli vald Valga maakonnas 1. aprillist 1939 kuni 1950. aastani. Vallamaja asus tänapäeva Käärikmäe küla aladel.\n", "id": "ekk_Latn_207775"}
{"text": "Alatskivi vald (1939)\n\nAlatskivi vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Alatskivi valla maa-alast, välja arvatud Kirepi, Sipelga, Sahvka ja Vene küla, Väänastu metsavahi, Piiri metsavahi, Kasepää, Puiandi, Kõnnu, Traessi (Pronni) nr. 70 talu ja Varnja küla ühiskarjamaa maa-alad ning suurem osa Metsakivi küla maa-alast; senise Kokora valla maa-alast, välja arvatud Viljuse küla maa-ala; senise Peipsiääre valla Rootsi ja Nina küla piirkonnast.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 49. valimisringkonda, kust valiti Ernst Haabpiht.\n", "id": "ekk_Latn_207776"}
{"text": "Avinurme vald (1939)\n\nAvinurme vald oli vald Tartu maakonnas aastail 1939–1949 ja Jõgevamaal aastail 1949–1950. Vallamaja asus Avinurme külas.\n\nVald moodustati senise Avinurme valla maa-alast, senise Laius-Tähkvere valla Lissi nr 103 talu ja heinamaatükkide nr 99 ja 134 maa-aladest, senise Venevere valla Västriku küla talude nr 560, 575, 579 ja 599 lahustükkide ning talude nr 548, 549, 551 ja 554 osade maa-aladest.\n\n1. aprillil 1939 oli vallas 4488 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_207777"}
{"text": "Elva vald (1939)\n\nElva vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 55. valimisringkonda, kust valiti Mart Rõigas.\n\n1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Endel Haljasmaa.\n\nElva vald moodustati seniste Hellenurme, Kirepi (välja arvatud talude nr. 48 ja nr. A-108 maa-alad ning osa Konguta metskonna maa-alast), Pangodi, Uderna valdade maa-aladest, Meeri valla Kulbilohu piirkonnast ning Peedu, Pirnaku, Kulbimäe ja Kulbilohu talude piirkonnast, senise Kodijärve valla Oomiste küla maa-alast ning senise Päidla valla Ruusa talu maa-alast.\n", "id": "ekk_Latn_207778"}
{"text": "Jõgeva vald (1939)\n\nJõgeva vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950.\n\nVald moodustati senise Jõgeva valla maa-alast, välja arvatud Oonurme küla Pobeli nr. 1, Pobeli-Hans nr. 2, Pobeli-Tõnu nr. 3 ja Tuule nr. A-71 talude, Tuule metsavahikoha nr. A-72, Sarapuu metsahikoha nr. A-116 ning Kurista metskonna Kurista metsandiku kvartaalide nr. 1–11 ja 14–18 maa-alad; senise Härjanurme valla maa-alast; senise Kuremaa valla Võikvere asunduse maa-alast.\n\nJõgeva vald kuulus Riigivolikogu 47. valimisringkonda, kust valiti Karl Roomet, Jõgeva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda ja Jõgeva jaoskonnakohtu jaoskonda.\n\nEsimene vallavanem oli valla aukodanik Taavet-Eduard Laanemäe.\n\nValla täitevkomitee esimees Karl Põder vahistati ja mõisteti surma 13. juulil 1941.\n", "id": "ekk_Latn_207779"}
{"text": "Kaarepere vald\n\nKaarepere vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949–1950. Vallamaja asus tänapäeva Kaarepere küla aladel.\n\nVald moodustati senise Kaarepere valla maa-alast, senise Elistvere valla Sudiste, Kärksi ja Praaklima külade maa-aladest.\n", "id": "ekk_Latn_207780"}
{"text": "Kambja vald (1939)\n\nKambja vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Kambja valla maa-alast, välja arvatud Voore asunduse piirkond ning Männiku nr. A-9, Vissi nr. A-11, Palu nr. A-12, Puntuse nr. 10, Alliku nr. 7, Villemi nr. 8, Romäe nr. 9, Põliste nr. A-10, Tigase nr. 67, Rumaski nr. 66, Sojo nr. 61, Kangro nr. 62, Kõrve nr. 63, Kõrve nr. 64, Inso nr. 65, Lalli nr. 68, Seerumetsa nr. 69 ja Soosaare nr. 45 talude maa-alad; senise Kodijärve valla maa-alast, välja arvatud Oomiste küla ja Iduste küla Mangeluse nr. 6, Ora nr. 8, Uus-Ora nr. 8-a ja Visuri nr. 1 talude maa-alad ning osa Unipiha asunduse piirkonnast.\n\nEsimene vallavanem oli Peeter Unt. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Albert Kevend.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 53. valimisringkonda, kust valiti Rudolf Riives.\n", "id": "ekk_Latn_207781"}
{"text": "Hüdrohalogeenimine\n\nHüdrohalogeenimine on keemiline protsess, milles hüdrohalogeniid (H-Hlg) liitub mingi keemilise ühendiga. Kõige sagedamini mõeldakse hüdrohalogeenimise all hüdrohaliidi (HCl, HBr) elektrofiilset liitumist küllastumata ühendile nagu alkeenid, alküünid, dieenid, stüreenid jne. Näiteks propeeni hüdrobroomimine ja isopreeni hüdrokloorimine.\n\nH₂C=CHCH₃ + HBr → CH₃-CH(Br)CH₃\n\nHüdrokloorimine teostatakse enamasti madalal temperatuuril gaasilise HCl lahusesse juhtimisega. HCl (ka HBr) liitumise kiirus on suurem ja protsessi kerge teostada diklorometaanis, kui lisada silikageeli või alumiiniumoksiidi. Hüdrokloorimist kasutatakse keemiatööstuses monomeeride nagu kloropreen ja vinüülkloriid tootmiseks atsetüleenist.\n\nNagu elektrofiilsetele (karbokatioonsetele) protsessidele iseloomulik, toimub hüdrohalogeniidide liitumine vastavuses Markovnikovi reegliga. Kaksiksidemest järgmise süsiniku aatomi juures hargnenud alkeenidele on iseloomulik karbokatioonses intermediaadis hüdriidi või alküülrühma 1,2-nihe, mille tulemusena sekundaarne katioon annab stabiilsema tertsiaarse katiooni. Nii saadakse 1,3-liitumisproduktid. Näiteks\n\nCH₂=CH-CHMe₂ + HCl → CH₃-CHCl-CHMe₂ + CH₃-CH₂-CClMe₂\n\nErandina esineb anti-Markovnikovi liitumine HBr korral, kui protsess viiakse läbi peroksiidide juuresolekul, kuna sel juhul realiseerub radikaalreaktsioon.\n\nHüdrohalogeniidid ühinevad kergesti ka orgaaniliste alustega, põhiliselt amiinidega. Näiteks püridiini C₅H₅N reaktsioon vesinikkloriidiga annab püridiinhüdrokloriidi C₅H₅N•HCl, mis tegelikult on ammooniumsool – püridiiniumkloriid C₅H₅N⁺H Cl⁻.\n\nHüdrohalogeenimisele vastupidist protsessi nimetatakse dehüdrohalogeenimiseks. Näiteks 1,2-dikloroetaani kuumutamisel 500 °C rõhul 15–30 atm toimub HCl eraldumine ja saadakse vinüülkloriid.\n", "id": "ekk_Latn_207782"}
{"text": "Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1939\n\nJohan Laidoner VR I/1 ja III/1\n\nAugust Traksmaa VR I/3 ja II/3\n\nVilhelm-Richard Kohal Herbert-Voldemar Raidna VR II/3 Johannes Remmel VR II/3 ja II/3 Eduard-Kristjan Melts VR I/3 Johann Paul Villem Saarsen Karl Tiitso VR II/3 Elias Kasak Herbert-Felix Grabbi Artur-Johannes Laats VR I/3 Peeter Asmus VR II/2 ja II/3\n\nJulius Bartels Gustav-Ernst-Konrad Michelson\n\nVoldemar-Otto Aaviste VR II/3 Enn Urbalu Evald Ein Johann-Heinrich Mäe Richard-Johannes Aks VR I/3 Rudolf-Johannes Lints VR I/3 Aleksander-Robert Tilgre VR I/3 ja II/3 Herman-Hans-Joachim Stokkebi VR II/3 Jüri Leek Allo Koik VR I/3 Johannes Reinola Eduard Marguste VR II/3 Otto Kivima Hugo Jaanson Rudolf Vaharo VR I/3 Hugo Ploomipuu Juhan Labidas\n\nHans Kaasik Mihail Väli Gustav-August Sepp Voldo Tetsmann Voldemar Kuldvere Rudolf Veidebach Eduard Kesk Edgar-Georg-Vilhelm Põdra (al. Pedra) Hendrik Lugeveer Vilhelm Vaga Aleksander Jürgen Karl Pavel VR II/3 Valter Proosa Jaan Jagund Ferdinand Lindeman Valdo Veske Karl Tuvikene Richard Ruhbach (Rubach) Johan Pool Kaarel Parisalu Konstantin Pajuste Pärtel Salmar August Eevert Mihkel Martsoo Otto Nurmberg VR II/3 Ferdinand-Julius Silmann Jaan Soe Gustav Simmo VR I/3 ja II/3 Ralph-Aleksander Kopvillem Voldemar-Arthur-Paul Andresen August Kitsapea Elmar Adof\n\nJuhan Jansen VR II/3 Kurt-Romualt Prees\n\nHerman Treufeldt\n\nKonstantin Tamm\n\nLudvig Saar Voldemar Loodla Karl-Eduard Talpak Juho Taimre Hans-Erich Tekkel Georg Mikk Meinhard Leetmaa Hugo Okasmaa Voldemar-August Veelmaa Gustav-Aleksander Jakobson Aleksander Aaremäe Oskar Ojasalu Maks Tenner Juhan Jaansoo Valdik Pringi Richard Aavik Hermann Elvistu Roland-Ferdinand Vesk Karl-Robert Kiviväli Heinrich Kütt Juhan Määr Hugo Siim Elmar Kurs Johannes Teras Otto Särgava Hugo Mõttus Voldemar Palusoo Aarne Kasesalu Richard Riitsaar August Tiivel August-Johannes Õunas Jaan Normet Voldemar Mikk Erich-Johannes Matteus Vello Rikand Kustav Maripuu Eduard Alt Arthur Väkram Otto Joost Erich-Aleksander Argus Arnold Nero Martin Susi Olev Õun Johannes-Alfred Unt Vladimir Tiit Ernst-Eduard Bauming Oskar Pirbe Valter-Johannes Reili Hans Ratas Elmar Reebs\n\nMartin-Voldemar Sõster\n\nGeorg-August Kull\n\nAbel Pihu\n\nEvald-Mihkel Munak Ott Ambur Aleksei Nõu Valdu Rannik Roman-Alfred Pavel Peeter Kütt Boris Lomp Viktor Koop Evald Jaagus Karl-Eduar Kiisla Alfred-Immanuel Rodi Rein Kindsiraud Kaarel Kurs Enn Are Ants Kann Paul Maitla Jaak-Eduard Kõresaar Paul Reitel Johannes Välja Harald-Leonhard Maidro Rudolf-Alfred Bruus Rudolf Soodla Valentin Mihkur Gunnar-Martin Müürisepp Kalle Laik Arvid Tars Arnold Kiple Voldemar-Heinrich Saard Raimund Saariste Eerik Haabjärv (end. Arvid Kask Johannes Talvi Ilmar Ambre (end. Amberg) Louis Räägo Karl-Rolf Jürisoo Harry Rannap Arved Laane Feliks Tamme Enn Mäevere Albert Tikas Arseni Korp Aleksander Teder Martin Hunt\n\nJaan Palo Julius Raev\n\nMärt Maavere Endel Toome Jüri Aarne Hans Mihkelson\n\nJulius Eerme Arnold Männiko August Raidma Voldemar Juurma Elmar Epner Viktor Raig August Karuse Edmund Must Paul Sester Jaak Annus Rein Eskel Eduard-Vilhelm Kurrik Eerik Läänsoo Arnold Niitme Herbert-Alexander Poomann Juhan Sutt Alfred Veinla Juhan Kesamaa Heinrich-Johannes Linde Arthur Haas Albert Jõgis Alexander Kimmel Johannes Leopold Kurm Alfred Kuusik Hardy-Esgad Lange Herbert Nugis Vohlrat Pirand Leonhard Praks Antoni Pärtel Ilmar Tõnissoo Julius Ungru Jaan Rajari Artur Raudla Aksel Toome\n\nEvald-Friedrich Keskpaik Voldemar Prins Ernst Anton Kaarel-Ferdinand Laani Voldemar Truuberg Osvald Kässik Siegfried Etverk Heino Kesküll August Koppa Aldo Robert Lattik Vello Toome Oskar Vaikmäe\n\nKategooria:Eesti ohvitseride ülendamised Kategooria:1939. aasta Eestis\n", "id": "ekk_Latn_207783"}
{"text": "Eduard Voitra\n\nEduard Voitra (3/16. november 1911 Võru – 22. september 1983 Tallinn) oli Eesti purilendur ja motosportlane.\n\nTa kuulus Kaitseliidu Tallinna maleva purilennu salka.\n\n16. augustil 1938 püstitas ta purilennus Eesti kestuslennu rekordi 2 tundi 20 minutit.\n\n30. aprillil 1939 sai Eduard Voitra Ülemiste lennuväljal lennuõnnetusel raskesti vigastada.\n", "id": "ekk_Latn_207784"}
{"text": "Liverpooli laht\n\nLiverpooli laht on laht Iiri mere idaosas Kirde-Walesi, Cheshire'i, Lancashire'i ja Merseyside'i vahel.\n\nLiverpooli laht on tugevalt mõjutatud mageveest. Lahte suubuvad Alti, Conwy, Dee, Ribble'i ja Mersey jõed. Lahes on mitu laevavrakki ja sukeldumispaika. Lahes paikneb mitu nafta- ja gaasimaardlat, mille päeva kogutootlikkus on (2008. aasta jaanuari seisuga) 60 000 barrelit.\n\nLahe lõunaosas paikneb Suurbritannia esimene avamere tuulepark North Hoyle.\n\nLiverpooli lahes on keelatud kala püüda.\n", "id": "ekk_Latn_207785"}
{"text": "Kromlehh\n\nKromlehh on megaliitne ehitis. Kromlehh on bretooni keelest pärit sõna, mida kasutatakse eelajalooliste megaliitiliste rajatiste kohta. Termin kromlehh on arheoloogiaringkondades praktiliselt vananenud, kuid seda kasutatakse kõnekeeles märkimaks kaht tüüpi megaliitseid ehitisi.\n\nKromlehh koosneb mitmest või ühest suurte püstkivide ringist, millele võib olla paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud ja mille keskel asub mõnikord dolmen või menhir. Kromlehh koosneb dolmenitest ja menhiritest. Kromlehhid pärinevad peamiselt neoliitikumist ja pronksiajast ning need rajatised olid tõenäoliselt seotud päikesekultusega .\n\nKõige paremini on säilinud Stonehenge'i kromlehh Lõuna-Inglismaal Salisbury külje all. Stonehenge ehitati umbes aastatel 2500-1500 eKr.\n", "id": "ekk_Latn_207786"}
{"text": "Menhir\n\nMenhir on esiajast pärinev inimese püstitatud sambataoline tahumata või vähe tahutud kivirahn.\n\nMenhireid võib leida seismas üksikute monoliitidena, aga ka osana sarnaste kivirahnude grupist. Menhireid on väga erinevas suuruses, nende kuju on enamasti neljakandiline ja tipust kitsenev. Neid leidub Euroopas, Aafrikas ja Aasias, kõige enam on menhireid Lääne-Euroopas: Iirimaal, Suurbritannias ja Bretagne'is. Loode-Prantsusmaal on 1200 menhiri.\n", "id": "ekk_Latn_207787"}
{"text": "Andrei Erikson\n\nAndrei Erikson VR II/3 (2. detsember 1892 Seliste vald, Pärnumaa – 14. märts 1938 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kaptenleitnant, 1938).\n\nLõpetas Liepaja (Liibavi) kaugesõidu-merekooli. 1914. aastal mobiliseeriti ta vene mereväkke, 25. augustil 1915 ülendati lipnikuks.\n\nVabadussõja puhkedes astus 26. novembril 1918 Eesti sõjaväkke, olles üks esimesi teenistusse astujaid. Määrati suurtükilaevale Lembitu ning osales sellel kõigis mereväe operatsioonides. 1919. aasta kevadel tegutses suurtükiohvitserina soomusrongil. Lahingus üles näidatud vapruse eest anti talle Vabadusrist (II/3).\n\nVabadussõja järel jätkas teenistust mereväes, oli miiniristleja Lennuk komandöri abi, Marduse ja Laine komandör. Suri 1938. aastal kopsupõletiku tagajärjel.\n", "id": "ekk_Latn_207788"}
{"text": "Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1938\n\nPaul Lill VR I/2 Nikolai Reek VR I/1, /2 ja II/3\n\nValentin Semjonoff-Vassiljev Ants Lõhmus VR I/3 ja II/3 Eduard-Ervin Liibus VR II/3 Johannes-Richard Kajak VR I/3 Frits Oja Nigul Ermaste Konstantin Kanep VR II/3 Fred Olbrei VR I/3 Eduard Ahman VR I/3 Hans Vanaveski VR I/3 Ernst-Friedrich Leithammel Mihkel Kattai Artur-Bernhard Normak Richard Maasing VR I/3 Karl-Friedrich Haas VR I/3 Eduard Putmaker Hans Matsalo VR II/3 August Ratiste VR II/3 Jaan Kurvits VR II/3\n\nHeinrich-Eduard Multer VR I/3 Anton Stamm VR I/3\n\nOskar Luppe Hans-Karl Ainson VR I/3 Johann Mahlapuu Gerhard-Karl-Gustav Samson-Himmelstjerna August Jõgi Teodor Kalberg VR I/3 Johan Ostrat VR I/3 Friedrich-Johannes Huhlberg VR II/3 Jaan Lepp VR II/2 ja II/3 Jaan Org VR I/3 Rein Tomback VR I/3 Jaan Pinding Kaarel-Ruudolf Tammekand VR II/3 Artur Tenno VR I/3 Johann Jõgevest VR I/3 ja II/3 Gustav-Arnold Kasemets Juhan Toomsar VR II/3 Arnold Sinka VR II/3 Eduard Metstak Karla-Evald Liivola Jaan Lugus VR I/3 Kristjan Saar Johannes Raudmäe VR II/3 Aado Lüüs VR II/3 Johannes-Eduard Tamm VR II/3 Paul-Aleksander Villemi VR II/3 Paul Hinno VR I/3\n\nJohannes Plaks VR I/3 Joosep Pruun VR I/3 Andrei Erikson VR II/3\n\nKarl-Aleksander Niggol\n\nLudvig Teder\n\nAleksander Raudsepp Karla Lind Robert-Aleksander Kald Jakob Saidlo August Evert Hanno Ellam Osvald Hansen VR II/3 Jaan Pärn VR II/3 Karl Parving VR II/3 Bernhard Haltrik Paul Vent VR II/3 Jaan Aksel Aleksander Reinhold Aleksander Ilves Aleksander Kudevita Juhan Lootsar Villiam Nortman Otto Treufeldt VR II/3 Ottomar-Raimund Hindpere (end. Hindper) August Siller Aleksander Zeemann Jaan Põder Paul Rudi Feliks Jänes VR II/3 Hans Hirvelaan VR II/3 Aksel Kristjan Ernst Mill Ain Mere Karl Abel Kusta Vesilo Aadu Kalve Eduard Läte Jakob Sepp Aleksander Braun Roman Kuul VR II/3\n\nBruno-Aleksander Linneberg VR II/3 Johannes Santpank VR II/3 Ferdinand Schmiedehelm Albert Lukas VR II/3 Kurt-Arved Linneberg Alfred Pontak VR II/3 Mihkel Piigert Joann Veizenberg Nikolai Valge VR II/3 Johannes Roden VR II/3 Jaen Klaar VR I/3, II/2 ja II/3\n\nTheodor-Gustav Jürgenson\n\nPeeter-Paul Raudsepp Rudolf-Elmar Lenzius Paul Tobre Juhan Vint August Ots Martin Kurvi Otto Pork Juhan Tali Valentin Kanits Albert Alber Johannes Lest Oskar Reemet Hugo Liiv Rudolf-Johannes Rünk VR II/3 Juhan Kalmet Elmar Miil Feliks Tarm Peeter Kull Magnus Kask Jaan Ennuse Elmar Lepp Roman Uudelep Eduard-Ferdinand Hints Kristjan Metsoja Edmund Vimson Juhan Lahes Alfred-Emil Tasso Karl-Adolf Kriisk Jaan Adel Peeter Animägi Ants Koik Eduard Karjel Roman Kitt Karla Saimre Johannes Saar Mart Piirsalu Olev Rembla Kristjan Juhanson Nigul Maanemaa Julius Edor Leonhard Teder Olev Kivioja Riho Piirsalu Andres Kalmus Leo Rannit Voldemar Issako Eduard-Friedrich Stamm Harald Künnap Nikolai Lell VR II/3 Alo Tarjo Jaan Oksenberg Evald Green Boris Hein\n\nRudolf Rosimannus Peeter Kaseoru\n\nTõnis Leisner Leonhard-Otto Mardna Jaan Seimar Helmar-Balduin Tõnurist\n\nEvald Nõmm Jaak Kukk\n\nJohannes Kansvei Richard-Voldemar Viire\n\nPeeter Sisask VR I/3 Hendrik Kärner Eduard Raja Juhan Koplik Peeter Auksi (end. Auksmann) Voldemar Kilits Hans Mulgi Mihkel Saarma Karl-Bernhard Öngo (Oengo) Rudolf Ernesaks Evald Tart Alfred-August Kull Ants Kalda Mart Päärson Mihkel Trimann Jaan Uritam Arnold Õunapuu Hugo Bergmann Elmar Ilp Eduard Kaurla August Liivik Karl Puusaar Juhan Pärlin Elmar Toomingas\n\nArnold Juhans\n\nJaan Paris Alo Tael Johannes-Friedrich Laul Arnold Laansoo August Peil Eduard Kuustne Johannes Malm Albert Vaher Viktor Piir Alfred Kaarsoo Elmar-Adolf Veske Ferdinand-Johannes Erik Sander Klaar Karl-Joann Kristal Boris-Aleksander Kangro Ilmar Rand Rein Talve Voldemar Nõmm Vilhelm Rehe Juhan Alakivi Valentin Vainola Kaarel Aru Vladimir Kukk Georg Laani August Luig-Luigas Voldemar Metski Julius Mölder Aarne Raudkivi Reinhold Tasuja Johann Voll Arnold Väärtnõu Hans Jams Toivo Kaldroo Siegfried Laks Jaan-Osvald Lõoke Rudolph Avekukk Robert Karunga Friedrich Kask Heinrich Koop Theodor-Jakob Kraut Elmar Orav Julius Parts Sergei Pärl Henn Rebane Hans Tenter Viktor Võsu Nikolai Mirt August Aho Arthur-Elmar Saaliste Eerik Peebus Vassili Sakala Heinrich Pehka Handu Kari Gustav Lauk Hans Pipar Arnold Silla Johannes Randrüüt Peeter Luide Otto-Karl Nolk Robert Leemann Otto Rebane Raimund Isok Paul Võrendik Evald-Johann Pirnimäe Arnold Pesti August Mae Karl-Friedrich Kildmaa Oskar Makke Juhan Tammistu (end. Stammberg) Eero Saag Otto Tamm Aleksander Bürger Arseni Palu Artur-Johannes Tammaru (end. Eichenbaum) Arvid-Johannes Johanson Harald Priipalu Martin Terts Erich Palk Julius Väljataga Aksel-Nikolai Ohaka Eduard-Aleksander Lepp\n\nKategooria:Eesti ohvitseride ülendamised Kategooria:1938. aasta Eestis\n", "id": "ekk_Latn_207789"}
{"text": "Tuulegeneraator\n\nTuuleturbiin (ka tuuleelektrigeneraator; slängis tuugen (tuulik + elektrigeneraator)) on labamasin, mis muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini võlli pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaks.\n\nTuuleturbiin koosneb maastikul masti otsa püstitatud mitmelabalisest rootorist.\n\nEristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuuleturbiine. Eriotstarbelised, näiteks tuuleveskid, võivad olla kohandatud jahvatamiseks, elektrigeneraatorite ajamiteks, vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks.\n\nÜldotstarbelisi tuuleturbiine kasutatakse tuuleelektrijaamades. Rühmiti paigaldatud suuri tuuleturbiine nimetatakse tuuleparkideks.\n\nLaialdaselt kasutatakse tuulikelektrigeneraatoreid võimsusega 1–2 MW, maailma suurimate eksemplaride võimsus on veidi üle 7 MW. Väiksemaid tuuleturbiine kasutatakse ka väiksema võimsusega elektrigeneraatorite 10 W ajamitena.\n", "id": "ekk_Latn_207790"}
{"text": "Kätrin Järvis\n\nKätrin Järvis (sündinud 14. märtsil 1969) on Eesti rahvatantsujuht.\n\nTa on lõpetanud Rahvatantsujuhtide Kooli 2007. aastal.\n\nAlustas tantsimist 1978. aastal lasterühmas Vallatus. Aastast 1982 on tantsuansambli Sõprus liige, sh aastast 2006 ansambli segarühmade juht.\n\nAastast 2008 juhendab tantsuansambli Sõprus segarühmi (A, B ja C) ning Harkujärve Põhikooli ja Pirita Majandusgümnaasiumi lasterühmi.\n\nKoos tantsuansambli Sõprus laste- ja naisrühma juhendaja Agne Kurrikoff-Hermaniga on ette valmistanud mitu kontsertetendust, sealhulgas tantsuansambli Sõprus traditsioonilised kevadkontserdid. Üldjuhi assistendina korduvalt kaasatud üleriigiliste tantsuetenduste meeskonda.\n", "id": "ekk_Latn_207791"}
{"text": "Ruslan Stepanov\n\nRuslan Stepanov (sündinud 22. veebruaril 1980 Valgas) on Eesti tantsija ja koreograaf.\n\nTantsimist alustas Ruslan Valga tantsurühmas Stuudio Joy. Ta lõpetas 2002. aastal Viljandi Kultuurikolledži diplomitööga \"Toamonodraama\". Samal aastal asus tööle Vanemuise teatri balletiartistina, hakates tantsimise kõrvalt kohe ka lavastama.\n\nMärtsis 2009 osales ta oma lavastusega \"Vaikimine\" Peterburi rahvusvahelisel monolavastuste festivalil \"Monokkel\".\n\n2012. aastast elab Stepanov Saksamaal. Aastatel 2012–2014 elas ja töötas ta Görlitzis, kus oli tantsutrupi Wee Dance Company tantsija. 2014. aastast elab ja töötab ta vabakutselisena Saksamaal Berliinis.\n\n2017. aastal kuulus ta festivali \"Koolitants\" žüriisse.\n\n28. detsembril 1999 sai Eesti valitsuselt naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse.\n", "id": "ekk_Latn_207792"}
{"text": "Ariel (Disney)\n\nAriel (heebrea אריאל \"jumala lõvi\") on Walt Disney Company filmi \"Väike merineitsi\" peategelane. \"Väikese merineitsi\" muinasjutul on 3 osa: Esimeses osas on õnneliku lõpuga Hans Christian Anderseni lugu merineitsist. Teises osas saab Ariel lapse Melody. Kolmandas osas näidatakse Arieli lapsepõlve. Arieli häält teeb kõikides osades Jodi Benson ja see film on multifilm.\n", "id": "ekk_Latn_207793"}
{"text": "Ruslan\n\nRuslan on peamiselt vene keeleruumis levinud mehenimi. Nime arvatakse pärinevat omakorda turgi nimest Arslan, mis tähendab \"lõvi\".\n\nVene keeleruumis on nime populariseerimisele kaasa aidanud luuletaja Aleksandr Puškini esimene poeem, aastatel 1818–1820 kirjutatud \"Ruslan ja Ludmilla\", ning selle alusel loodud teatrilavastused ja filmid.\n\nÕigeusuliste kristlaste seas esineb nime Ruslan harva, sest see ei kuulu õigeusu kiriku nimede (pühakute) kalendrisse.\n\nNaissoo vorm samast nimest on Ruslana.\n", "id": "ekk_Latn_207794"}
{"text": "Kasum\n\nKasum (kahjum) (profit) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.\n\nÄriühingu tulusid ja kulusid kajastatakse kasumiaruandes (income statement). Kui tulud on suuremad kui kulud, siis on aruande lõpptulemiks kasum. Kui kulud on suuremad kui tulud, siis on lõpptulemiks kahjum.\n\nKasum on oma- ja müügihinna vahe. Kalendriaasta kasum moodustub toodete müügist saadud tulust.\n", "id": "ekk_Latn_207795"}
{"text": "Josh Pace\n\nJosh Pace (täisnimega Joshua Michael Pace; sündinud 23. mail 1983) on Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur.\n\nKorvpallimängu hakkas Josh Pace harjutama keskkoolis, kui ta kuulus Syracuse'i meeskonda. Oma viimasel hooajal keskkoolis olid Pace'i keskmised näitajad 10,8 punkti, ning talle anti auhind Big East Conference Sportsmanship Award. Keskkooli karjääri peale kokku olid tema näitajad 7,3 punkti, 3,8 lauapalli ja 2,4 resultatiivset söötu keskmiselt mängu kohta. Pärast seda jätkas Pace mängimist välismaal. Tema järgmisteks klubideks said Tripoli Liibanonis ja Kuovot Soomes. 2006/2007. hooajal mängis Pace Uus-Meremaa klubis Nelson Giants. Ta nimetati Uus-Meremaa All-Stariks, tema näitajad olid 19,1 punkti, 3,5 resultatiivset söötu ja 1,4 palli vaheltlõiget mängu kohta. Järgmise hooaja veetis ta East Kentucky Minersi ridades ning 2008. aasta suvel tehti Josh Pace'ile ettepanek liituda Eesti elukutseliste korvpalliklubiga BC Kalev/Cramo. Tema keskmised näitajad Balti liigas olid 9,6 punkti ja 3,9 lauapalli. Näitajad KMLis olid keskmiselt 8,7 punkti ja 4 lauapalli mängus. Pace tuli Kaleviga Eesti korvpallimeistriks.\n", "id": "ekk_Latn_207796"}
{"text": "Lahkme-Eesti\n\nLahkme-Eesti on Eesti maastikuvaldkond, mis pärast viimast jääaega ei olnud jääpaisjärvede all. Lahkme-Eesti kuulub Kõrg-Eesti allprovintsi.\n\nLahkme-Eesti on Eesti tähtsamaid veelahkmeid.\n", "id": "ekk_Latn_207797"}
{"text": "Jaapani tähtaniisipuu\n\nJaapani tähtaniisipuu (Illicium anisatum) on tähtaniisipuuliste sugukonda tähtaniisipuu perekonda kuuluv puu.\n\nErinevalt harilikust tähtaniisipuust on taim väga mürgine. Korduvalt on juhtunud, et harilikust aniisipuust tehtud tee asemel on joodud jaapani aniisipuust tehtud teed. See on põhjustanud haigussööste, atakke ja rabandust.\n\nSee puu kasvab Jaapanis, kus sellest saadakse suitsutusrohtu. Hiina rahvameditsiinis on seda kasutatud nahahaiguste raviks.\n\nTema viljad on väiksemad kui harilikul tähtaniisipuul ja nõrgema lõhnaga, mis meenutab pigem kardemoni kui aniisi. Ent tähtaniisipuud on siiski sedavõrd lähedased, et kui viljad on kuivatatud või muul viisil töödeldud, siis pole neid pelgalt välimuse põhjal võimalik eristada.\n\nJaapani tähtaniisipuu sisaldab anisatiini, šikimiini ja šikimitoksiini. Need põhjustavad neerude, kusejuha ja seedeelundite põletikku. Samuti sisaldab ta safrooli ja eugenooli, mille olemasolu on mõnevõrra lihtsam kindlaks teha, nii et just nende ainete olemasolu abil eristatakse keemiliselt jaapani ja harilikku tähtaniisipuud. Oletatakse, et anisatiin ja selle derivaadid käituvad tugevate gamma-aminovõihappe antagonistidena.\n", "id": "ekk_Latn_207798"}
{"text": "Tallinna Pooljuhttakistite Tehas\n\nTallinna Pooljuhttakistite Tehas oli Eestis üks esimesi elektroonikakomponente tootvaid tehaseid.\n\nTehas asutati aastal 1958 Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu ja Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu Masinaehituse Valitsuse algatusel Tallinna Tuletikuvabriku ruumides aadressil Pärnu maantee 142. Tehase loomise eelduseks olid Tallinna Polütehnilises Instituudis Jüri Varvase juhtimisel teostatud fototakistite ja varistoride alased uurimistööd.\n", "id": "ekk_Latn_207799"}
{"text": "Munavööt\n\nMunavööt on munajate lehekujutistega rõhtne ehisliist.\n\nMunavööti kasutati eriti antiikkunstis ja -arhitektuuris.\n", "id": "ekk_Latn_207800"}
{"text": "Palmett\n\nPalmett on lehvikukujuliselt asetunud palmilehti kujutav ornament.\n\nSeda motiivi kasutati juba Vana-Egiptuses. Läbi ajaloo on palmetti kasutatud eelkõige arhitektuuris, näiteks reljeefina või maalitult, aga ka näiteks keraamikal.\n", "id": "ekk_Latn_207801"}
{"text": "Tarto maa rahwa Näddali-Leht\n\nAjalehte andsid välja Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop, Kanepi pastor Johann Philipp von Roth ning Võru koolide inspektor Carl August von Roth (kooliringkonna inspektor) ning neid abistas Johanni poeg, hilisem Tartu Ülikooli eesti ja soome keele lektor Georg Philipp August von Roth.\n\nAjalehte trükiti Tartu Ülikooli trükkali Johann Michael Grenziuse poolt ning ajalehte tsenseeris vastavalt kehtivale korrale ülikooli esimene eesti keele lektor pastor Friedrich David Lenz.\n\nErinevalt varaseimast eestikeelsest ajakirjast Lühhike öppetus polnud nädalalehe peasiht mitte üksnes praktilisi näpunäiteid jagada, vaid kajastada ka suure maailma uudiseid. Nagu tol ajal tavaks, täideti uudiste osa teistest ajalehtedest võetud materjaliga, kusjuures Tartu lehe peamiseks uudiste allikaks sai kõige käepärasema väljaandena Dörptsche Zeitung. Nii lugesidki saks ja mats samasisulist ajalehte, üks saksa, teine eesti keeles, kusjuures ka ajalehtede väljanägemises oli palju sarnast.\n\nLehest võis lugeda näiteks äsja troonile asunud keiser Aleksander I kohta, seal oli poliitilisi anekdoote, teateid Võnnu vanglast põgenenud kirikuröövija kohta, hobusevarastest, kaitserõugete panekust, üllameelsetest tegudest, maavärisemisest Itaalias, hulludest koertest ja nende hammustuse ravimise viisist jpm.\n\nBaltisaksa aadliringkonnast tsaarivalitsusele saadetud kaebuses osutati sellele, et leht kisub alla talupoegade kuulekust härrade suhtes, kirjutades asjadest, mis talurahvasse ei puutu. Samuti kardeti rahutusi seoses käimasoleva nekrutivärbamise ning maakaitseväe moodustamisega.\n\nKeisri otsusega keelati juba sama 1806. aasta lõpus eestikeelse ajalehe edasine trükkimine ning kõik eksemplarid hävitati. Hävitustöö oli nii põhjalik, et pikka aega ei leitud Eestist ühtki numbrit Tarto maa rahwa Näddali-Lehte. Alles 1995. aastal leidis ajaloolane Tõnu Tannberg Peterburi ajalooarhiivist kümme nädalalehe originaalnumbrit (1, 2, 4, 5, 14, 23, 24, 25, 32, 33) ja ainult seetõttu teame täna, kuidas see leht välja näeb. Varem olid teada vaid koopiad tsensuurikomitee tsensori Friedrich David Lenzi aruannetest, mille leidis Sergei Issakov 1960. aastatel Peterburi arhiivist.\n\nKokku jõuti ajalehte välja anda 39 numbrit.\n\nŽanriteemaliste lahkarvamuste tõttu varasema eestikeelse perioodilise väljaande Lühhike öppetus klassifitseerimisel on Tarto maa rahva Näddali-Lehte nimetatud ka esimeseks eestikeelseks ajaleheks.\n", "id": "ekk_Latn_207802"}
{"text": "Märtsipleenum\n\nMärtsipleenum, ametlikult EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, oli 21.–26. märtsil 1950 toimunud Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee üldkogu, mis on tuntud peamiselt Eesti kunstnike, kirjanike ja haritlaste massilise kodanlikuks natsionalistiks nimetamise ja selle eest karistamise poolest. Arreteeriti ka mitmed juhtivad juunikommunistid, nagu Nigol Andresen ja Hans Kruus ning isegi vanad Eesti Vabariigis vangis istunud kommunistid nagu Hendrik Allik ja Arnold Veimer. EK(b)P KK I sekretär Nikolai Karotamm sunniti ametist lahkuma ja tema asemele asus Johannes Käbin, kes juhtis parteid kuni 1978. aastani.\n\nKaheksanda pleenumi toimumise põhjuseks oli ÜK(b)P KK Poliitbüroo 7. märtsi otsus \"Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös\". Selles otsuses sai Eesti kommunistliku partei juhtkond karmilt pähe oma loiduse eest võitluses kodanliku natsionalismiga, vales kaadripoliitika ajamise eest jms.\n", "id": "ekk_Latn_207803"}
{"text": "Lembit Maurer\n\nLembit Maurer (15. november 1929 Narva – 21. november 2006 Tallinn) oli eesti poksija ja poksitreener.\n\nMaurer poksis aastatel 1945–1959 Tallinna Dünamos, tema treenerid olid Nigul Maatsoo ja Martin Linnamägi. Ta pidas 167 kohtumist ja võitis neist 135 (neist seitse nokaudiga).\n\nMaurer oli raskekaalus (üle 81 kg) viiekordne Eesti NSV meister (1953 ja 1954 ning 1956–1958). Ta osales 1958. aastal Eesti NSV – Soome sõpruskohtumisel raskekaalus (üle 81 kg) ning võitis oma kohtumise.\n\nMaurer sai NSV Liidu meistrivõistlustel raskekaalus (üle 81 kg) III koha (1953 ja 1956) ning IV koha (1951, 1952 ja 1954). Ta oli Moskva Dinamo meeskonnas NSV Liidu karikavõistluste võitja (1951). Ta sai Dinamo üleliidulistel meistrivõistlustel esikoha (1952 ja 1957). Ta oli Moskva meister 1952. aastal. Ta sai 1956. aastal Nõukogude Liidu meistersportlaseks.\n\nMaurer töötas hiljem poksitreenerina. Ta oli Eesti poksikoondise treenerite nõukogu esimees 1991–1997. Alates 2008. aastast peetakse Narvas temanimelisi mälestusvõistlusi.\n\nTema abikaasa oli ujuja ja treener Eve-Mai Maurer.\n", "id": "ekk_Latn_207804"}
{"text": "Mihhail Jegorov\n\nMihhail Jegorov (18. märts 1909 Tallinn – 20. oktoober 1988 Tartu) oli Eesti agronoom ja agrokeemik.\n\nLõpetas 1937 agronoomia erialal Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna, põllumajandusteaduste kandidaat (1967). Töötas 1937–1939 TÜ aianduse ja mesinduse katsejaamas, 1939–1951 TÜ-s ja 1951–1963 EPA-s mullateaduse ja agrokeemia kateedri assistendina ning 1963–1975 oli Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis teadur ja mitmesugustel muudel ametikohtadel.\n\nTema uurimisala oli fosforiidijahu kasutamine väetisena.\n\nÕpetanud mullateadust ja agrokeemiat.\n", "id": "ekk_Latn_207805"}
{"text": "Soda Effect\n\nSoda Effect on 2005. aastal asutatud Tartu eksperimentaal/indie/grunge-ansambel. Algul tegutses ansambel kolmekesi ja 2005. aasta sügisel salvestati selles koosseisus ka esimene album \"Goodbye Fantasy\". Loos \"Embrace the Enlightened One\" mängib külalisena suupilli Margus Anderson, kes astus üles ka mõnel live-esinemisel. 2006. aasta veebruaris liitus teine kitarrist Runn, kes osales ka \"Goodbye Fantasy\" väljaandmisel ja esitluskontsertidel. 6. juulil 2006 astus Soda Effect üles Raadio 2 saates \"R2 Live\".\n", "id": "ekk_Latn_207806"}
{"text": "Meistriliiga 2009\n\nMeistriliiga 2009 oli Eesti jalgpalli kõrgliiga Meistriliiga 2009. aasta hooaeg.\n\nTiitlikaitjana alustas hooaega FC Levadia. Esiliigast tõusid FC Kuressaare ja esimest korda Meistriliigasse pääsenud Paide Linnameeskond. Tartu Tammeka on tegevuse lõpetanud JK Maag Tammeka õigusjärglane.\n", "id": "ekk_Latn_207807"}
{"text": "Peet Sarepera\n\nPeet Sarepera [ka Saarepera või Sareperra] (7. juuni 1873 Väike-Kõpu vald – 3. märts 1936 Viljandi) oli Viljandi notar 1926. aastast kuni surmani.\n\nTa õppis Viljandi linnakoolis. 1893. aastal sai ta Viljandi kreisivelskriks ning oli ametis ka rahukogu pristavi juures.\n\nTa suri pikka aega kestnud südamehaigusesse.\n", "id": "ekk_Latn_207808"}
{"text": "Johannes Kelk\n\nJohannes Kelk VR I/3 (7. märts 1890 Tartu – 7. mai 1948 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (veebel).\n\nOsales Esimeses maailmasõjas. Teenis alates 23. detsembrist 1918 Õhukaitses aviomehaanikuna, 30. jaanuaril 1919 tegi kaasa esimese lennu Eesti esimesel sõjalennukil.\n", "id": "ekk_Latn_207809"}
{"text": "Saare maavolikogu (1940)\n\nSaaremaa maavolikogu valiti Saaremaa vallavanemate täiskogu poolt 8. märtsil 1940.\n\nAleksander Rei, Pöide vallavanem Madis Kolk, Muhu vallavanem Aleksei Küng, Laimjala vallavanem Juhan Tiik, Kaarma vallavanem August Ots, Valjala vallavanem Juhan Võidumaa, Leisi vallavanem Priidu Tammart, Mustjala vallavanem Osvald Niit, Kärla vallavanem Valdar Mälk, Lümanda vallavanem Hindrek Suurkivi, Salme vallavanem Aleksander Münt, Torgu vallavanem\n\nVallavanemate esindajaks maavalitsusse valiti ühel häälel Lümanda vallavanem Valdar Mälk.\n\nEnne valimisi andis maavanem Hendrik Otstavel Vabariigi Presidendi käskkirjaga määratud Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgid Valjala vallavanemale August Otsale, Pihtla vallasekretärile Hain Maripuule ja Saare maavalitsuse hoolekande osakonna asjaajajale Karl Kaldile.\n\nKategooria:Saare maakonna ajalugu Kategooria:1940. aasta Eestis\n", "id": "ekk_Latn_207810"}
{"text": "Järva maavolikogu (1940)\n\nJärvamaa maavolikogu valiti 8. märtsil 1940 valla- ja linnavanemate täiskogu poolt Paides maavalitsuse ruumes.\n\nKoos olid kõik 13 vallavanemat ning Türi ja Tapa linnavanemad.\n\nJaan Ainvere, Särevere vallavanem Karl Õunapuu, Ambla vallavanem August Oll, Lehtse vallavanem Jakob Amos, Koigi vallavanem Richard Hallimaa, Vajangu vallavanem Albert Suurkivi, Väinjärve vallavanem Richard Valdmaa, Kareda vallavanem Jaan Krass, Paide vallavanem Voldemar Nõukas, Võhmuta vallavanem Ants Viirmaa, Türi linnavanem Jaan Maidre, Tapa linnavanem.\n\nEsindajaks Järva maavalitsusse valiti Albert Suurkivi.\n", "id": "ekk_Latn_207811"}
{"text": "Võru maavolikogu (1940)\n\nVõrumaa maavolikogu valiti 8. märtsil 1940 valla- ja linnavanemate täiskogu poolt Võru maavalitsuse ruumes. Koos olid kõik 26 vallavanemat ja Antsla linnavanem.\n\nArnold Maidla, Lasva vallavanem Richard Järg, Orava vallavanem Konrad Kõiv, Rõuge vallavanem Arvo Pilt, Vastseliina vallavanem August Parv, Haanja vallavanem Paul Antsov, Antsla vallavanem Ilmar Lilliallik, Valgjärve vallavanem Eduard Viljalo, Mooste vallavanem Eduard Kokk, Varstu vallavanem Kaarel Loos, Lepistu vallavanem Enn Hinn, Kasaritsa vallavanem Hugo Leis, Kanepi vallavanem Kaarel Hommik, Antsla linnavanem.\n\nMaanõunikuks valiti Räpina vallavanem Johannes Paabusk.\n", "id": "ekk_Latn_207812"}
{"text": "Apollon Saarne\n\nApollon Saarne (ka Spridis, Spriidis, Saarde; 28. oktoober 1906 Tallinn – 8. detsember 1975 Mölndal, Rootsi) oli eesti arstiteadlane ja kirurg.\n", "id": "ekk_Latn_207813"}
{"text": "Minna Adoff\n\nMinna Adoff (kuni 1928 Minna Peterson, 20. juuli 1895 Särghaua talu, Uue-Vändra vald, Pärnumaa – 26. november 1975) oli eesti hambaarst.\n\nLõpetas 1917 Tartu Hambaarsti Kooli, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilistlane.\n\nOli hambaarst Tallinnas, 1928 abiellus Ferdinand Adoffiga. 1944 põgenes Rootsi, jätkas praksisega Stockholmis.\n", "id": "ekk_Latn_207814"}
{"text": "Mustpeade maja\n\nMustpeade maja (ka mustpeade vennaskonna hoone, varem ka mustapeade maja) on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Selle aadress on Pikk tänav 26. Mustpeade maja asub Pika tänava ja Pühavaimu tänava vahelisel kõrgendikul ja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline: Pühavaimu tänava poole jäävad hoone 1. ja 2. korrus, Pika tänava poole aga 3. ja järgmised korrused.\n", "id": "ekk_Latn_207815"}
{"text": "Digitaator\n\nDigitaator on sisendseade analoogandmete teisendamiseks digitaalkujule. See koosneb digiteerimislauast ja osutusseadmest (hiir e kursor e litter), millele vajutades edastatakse vastava elemendi koordinaadid arvutisse.\n", "id": "ekk_Latn_207816"}
{"text": "Digiteerimine (majandus)\n\nDigiteerimine on digitaalsete tehnoloogiate kasutamine äriprotsesside loomiseks digitaalses maailmas või ärimudelite transformeerimine digimaailma. Digiteerimisel on mitu tähendust: paberivabaks muutumine, andmeanalüütika, tehisintellekt, avatud plaaniga kontor ja agiilsed meeskonnad. Samuti on see ka kultuuriline muutus, mis nõuab organisatsioonidelt uute teguviiside katsetamist ja tihti ka leppimist läbikukkumistega.\n\nDigitehnoloogiad häirivad turge, kus ettevõtted tegutsevad. Sealhulgas hõlbustavad need olemasolevate toodete ja teenuste uuesti kombineerimist, luues uusi digitaalse pakkumise vorme, mis vähendavad turule sisenemise tõkkeid, eelistavad teenuseid toodetele ning takistavad ettevõtete monopoli tekkimist. Veel enam on digitehnoloogiatel tugev mõju nende tarbijate käitumisele, kellel on juurdepääs informatsioonile ja suhtlusvõimalustele.\n", "id": "ekk_Latn_207817"}
{"text": "Ferdinand Kabe\n\nFerdinand Kabe (kuni 1935. aastani Ferdinand Kreitzmann; 14. november 1883 Küti vald Virumaa – 1963) oli eesti õpetaja.\n\nFerdinand Kreitzmann sündis kooliõpetaja perekonnas (õpetajad olid nii isa kui ka vanaisa).\n\nAlghariduse omandas ta Vinni külakoolis. Aastal 1904 lõpetas ta Tallinnas 4-klassilise linnakooli ja 1907 pedagoogilised kursused. Seejärel täiendas ta end kursustel Tallinna Õhtugümnaasiumis ning asus õppima Peterburi Psühhoneuroloogia Instituuti, kust kaks aastat hiljem lahkus majanduslike raskuste tõttu.\n\nTa abiellus 25. mail 1913 Martha-Rosalie Pommiga (sündinud 9. märtsil 1884 Tallinnas). Neil oli adopteeritud poeg Herman-Robert (sündinud 17. septembril 1918 Tallinnas).\n\nAastal 1935 eestistas Ferdinand Kreitzmann oma perekonnanime Kabeks.\n\nTa suri 1963. aastal ning on maetud 7. märtsil 1963 Tallinna Rahumäe kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_207818"}
{"text": "Koeru kihelkond\n\nKoeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_207819"}
{"text": "Ihasalu päevamärk\n\nIhasalu päevamärk on päevamärk Harju maakonnas Jõelähtme vallas Ihasalu poolsaare tipus Uitru säärel.\n\nPäevamärgi geograafilised koordinaadid on .\n\nValget värvi betoontorni kõrgus jalamist on 10 meetrit.\n\nPäevamärk ehitati 1938. aastal.\n\n2003. aastast pole päevamärk enam navigatsioonimärgina kasutusel. Märgi number Veeteede Ameti nimekirjas oli 150.\n", "id": "ekk_Latn_207820"}
{"text": "Edgar Põdra\n\nEdgar Põdra (17. aprill 1897 Tallinn – 2. märts 1939 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (major, 1939).\n\nSõjaväe keskhaigla komandant Tallinnas. Suri ajupõletikku.\n", "id": "ekk_Latn_207821"}
{"text": "Roomassaare alumine tulepaak\n\nRoomassaare sihi alumine tulepaak on tulepaak Saare maakonnas Kuressaare linnas Roomassaare sadamas.\n\nTulepaagi geograafilised koordinaadid on .\n\nTerasest metallsõrestiktorni kõrgus jalamist on 12 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 14 meetrit.\n\nTulepaak moodustab sihi Roomassaare ülemise tulepaagiga. Märkide vahekaugus on 721 meetrit ja sihi asimuut on 321,5°.\n\nTulepaak ehitati 1984. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207822"}
{"text": "Vergi tuletorn\n\nVergi tuletorn (ka Vergi tulepaak) on tuletorn Lääne-Virumaal Haljala vallas Vergi sadamas.\n\nTuletorni geograafilised koordinaadid on .\n\nValge raudbetoontorni kõrgus jalamist on 10 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 11 meetrit.\n\n1924. aastal püstitati esimene kolme meetri kõrgune raudplekiga kaetud püramiidjas automaatvalgustiga tulepaak Vergi sadama juurde rannakivile.\n\n1936. aastal ehitati Armas Luige juhtimisel uus laternaruumi ja rõduga valge raudbetoontorn. Sellisena on tuletorn säilinud tänapäevani.\n", "id": "ekk_Latn_207823"}
{"text": "Emmaste alumine tuletorn\n\nEmmaste sihi alumine tuletorn (ka Emmaste alumine tulepaak) on tuletorn Hiiumaa vallas Rannakülas.\n\nTuletorni geograafilised koordinaadid on .\n\nLaternaruumi ja rõduga valge betoontorni kõrgus jalamist on 11 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 11 meetrit.\n\nTuletorn moodustab sihi Emmaste ülemise tulepaagiga. Märkide vahekaugus on 1071 meetrit ja sihi asimuut on 89,4°.\n\nTuletorn ehitati 1935. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207824"}
{"text": "Kallavere alumine tulepaak\n\nKallavere sihi alumine tulepaak on tulepaak Harju maakonnas Jõelähtme vallas Saviranna külas. Moodustab Kallavere ülemise tulepaagiga sihi.\n\nTulepaagi geograafilised koordinaadid on . Asub merepinnast umbes 15 meetri kõrgusel, ehitis ise on 25 meetri kõrgune. Ehitis on rannajoonest 200 meetrit lõunas ja liitsihi ülemisest tulepaagist 1,3 kilomeetrit põhjas.\n\nTulepaak rajati 1986. aastal. Torn on valmistatud metallist ja värvitud valgeks. Külgedel on mustad ristkülikud.\n", "id": "ekk_Latn_207825"}
{"text": "Kallavere ülemine tulepaak\n\nKallavere sihi ülemine tulepaak on tulepaak Harju maakonnas Jõelähtme vallas Kallavere külas Maardu korruselamute lähedal. Moodustab sihi Kallavere alumise tulepaagiga.\n\nTulepaagi geograafilised koordinaadid on . Asub merepinnast umbes 20 meetri kõrgusel, ehitis ise on 40 meetri kõrgune.\n\nTulepaak rajati 1986.\n", "id": "ekk_Latn_207826"}
{"text": "Panga tulepaak\n\nPanga tulepaak on tulepaak Saare maakonnas Saaremaa vallas Panga külas.\n\nTulepaagi geograafilised koordinaadid on .\n\nTerasest metallsõrestiktorni kõrgus jalamist on 30 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 48 meetrit.\n\nTule sektor on valge 0°...360° ja nähtavus on 7 meremiili.\n\nTulepaak ehitati 1962. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207827"}
{"text": "Avokaado\n\nAvokaado on avokaadopuu ehk ameerika pirnloorberi (Persea americana) vili. Avokaadoks võidakse nimetada ka avokaadopuud.\n\nAvokaadod on pirni kujuga, 7–20 cm pikad ja kaaluvad 0,1–1 kg. Vilja sees on suur kõva seeme, mida kõnekeeles kiviks kutsutakse, mis on 5–6½ cm pikk.\n\nPirnloorberid kasvavad ekvatoriaalses, lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimas. Õhuniiskus peab olema suur ja isegi tugev tuul pole soovitatav, sest see kuivatab õisi ja mõjutab tolmlemist. Öökülmade ajal võivad viljad, sealhulgas toored, puu otsast alla kukkuda. Puude kastmise vesi ei tohi olla soolane, sest see vähendab saaki.\n\nPirnloorbereid kasvatatakse paljudes maailma piirkondades. Erinevalt banaanidest, kus maailmas kõigest paari sorti kasvatatakse, on avokaadodest aretatud palju sorte ja üldiselt on igas maailma otsas omad sordid.\n\nRiikidest on maailma kümme suurimat avokaadokasvatajat Mehhiko (1 040 390 t), Indoneesia (263 575 t), USA (214 000 t), Colombia (185 811 t), Brasiilia (175 000 t), Tšiili (163 000 t), Dominikaani Vabariik (140 000 t), Peruu (102 000 t), Hiina (85 000 t) ja Etioopia (81 500 t).\n\nIstandustest saab avokaadosid keskmiselt 7 t/ha, erandjuhtudel on saavutatud koguni 20 t/ha. Probleemiks on asjaolu, et aastane saagikus ei ole ühesugune, vaid head ja halvad saagiaastad vahelduvad.\n\nAvokaadodele on omane järelvalmimine. Vili kasvab suureks puus, kuid küpseda võib ka pärast korjamist. Selles suhtes sarnaneb avokaado tomatite, banaanide, melonite ja aprikoosidega, mis samuti järelvalmivad. Müügiks mõeldud avokaadod korjatakse käsitsi, kui nad on veel pooltoored ja kõvad, ning hoitakse temperatuuril 3,3–5,6 °C, kuni nad valmivad. Kui avokaado kukub puu otsast maha, siis võib ta maaski valmida. Toatemperatuuril juhtub see mõne päevaga. Valmimist kiirendab see, kui avokaadosid hoitakse koos teiste viljade, eriti õunte ja banaanidega. See tuleneb eteeni mõjust. Mõned supermarketid töötlevad avokaadosid spetsiaalselt eteeniga, et nad kiiremini valmiksid.\n\nAvokaado viljaliha on väga õlirohke ja mageda maitsega.\n\nSuurbritannias hakati avokaadosid müüma 1960. aastatel. Välise sarnasuse tõttu turustati neid algul pirnloorberi nime all (avocado pear). Inimesed mõtlesid, et kui nimes juba pirn sees on, siis tuleb neid süüa magustoiduks, nagu sealmaal pirne söödi. Kuid avokaadod on täiesti magedad ja sellepärast hakkasid inimesed kaebama, et need ei kõlba süüa. Sellest ajast müüakse neid avokaadode nime all, et inimesed neid magustoiduks ei peaks.\n\nAvokaado aitab kaasa glutatiooni tootmisele organismis.\n", "id": "ekk_Latn_207828"}
{"text": "Lääne-Eesti\n\nLääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond. Lääne-Eesti hulka arvestatakse ka Soomaa maastikurajoon, mis aga kuulub Vahe-Eesti maastikuvaldkonda.\n\nMõnikord, kui tahetakse täpsemalt määratleda mingi geograafilise objekti vms asukohta Eesti territooriumil, räägitakse ka Edela- ja Loode-Eestist.\n", "id": "ekk_Latn_207829"}
{"text": "Päevamärk\n\nPäevamärk on laevasõidu ohutust tagav ja orienteerumist kergendav tornikujuline rajatis kaldal või madalas vees.\n\nErinevalt tuletornidest ja tulepaakidest puudub päevamärkidel valgusti. Kui tuletornis või tulepaagis tuld ei süüdata, on need käsitletavad päevamärkidena.\n\nPäevamärkidena on tänini ametlikult kasutusel ka kirikud, näiteks Paluküla päevamärk Hiiumaal ja Kihelkonna ülemine päevamärk Saaremaal.\n\nMõned päevamärgid on Veeteede Ameti poolt tühistatud ja seega kasutuselt kõrvaldatud, kuid rajatised on säilinud (näiteks Kumari päevamärk, Saastna päevamärk). Päevamärgina oli kasutusel ka Kiipsaare tuletorn, mis 2012. aasta seisuga on samuti navigatsioonimärgina tühistatud.\n", "id": "ekk_Latn_207830"}
{"text": "Rahandusministeerium\n\nRahandusministeerium on Eesti riigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine.\n\nEesti rahaministeerium loodi aastal 1918 ja taasloodi rahandusministeeriumina 1990. aastal.\n\nAlates 17. aprillist 2023 on rahandusminister Mart Võrklaev.\n", "id": "ekk_Latn_207831"}
{"text": "Põhja-Eesti\n\nPõhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa. Maastikuteaduslikult vastab see suuresti Põhja-Eesti maastikuvaldkonnale.\n\nSee hõlmab ka osa Kõrvemaast, mis jääb Vahe-Eesti maastikuvaldkonda, ja Alutaguse madaliku Ida-Eesti maastikuvaldkonnast. Põhja-Eesti kõige põhjapoolseima ääre moodustab Soome lahe rannikumadalik, mida ilmestab Põhja-Eesti klint.\n\nPõhja-Eesti oli nagu Lääne-Eestigi pärast viimast jääaega pikka aega jääpaisjärvede ja mere all.\n", "id": "ekk_Latn_207832"}
{"text": "Pjotr Kaverin\n\nPjotr Pavlovitš Kaverin (vene Пётр Павлович Каверин; 9. september 1794 – 30. september 1855) oli vene kaardiväeohvitser, Aleksandr Puškini sõber.\n\nPärines Moskva kubermangu aadliperekonnast, isa Pavel Nikititš Kaverin oli senaator ja Kaluga kuberner. Aadlisuguvõsast pärines ka tema ema Anna Petrovna Kaverina, sündinud Korsakova.\n\nHariduse omandas esmalt Moskva ülikooli pansionaadis, seejärel Moskva ja Göttingeni ülikoolides.\n\n1838. aastast oli Kaverin Volõõnia piirivalvebrigaadi komandör. Selle staap asus tollal Austria-Ungari piiri lähedal paiknenud Radivilõvi linnas tänase Ukraina aladel. Kaverin teenis ja elas selles linnas surmani ning on maetud Radivilõvi kalmistule.\n\nPuškin on pühendanud talle luuletused \"Kaverinile\" ja \"Kaverini portreele\". Kaverini nime kannab ka üks nimitegelase sõpradest Puškini teose \"Jevgeni Onegin\" esimeses peatükis.\n", "id": "ekk_Latn_207833"}
{"text": "Meenakshi Chintapalli\n\nDr. Meenakshi Chintapalli (USA, San Antonio) on USA pediaater.\n\nPediaatrite Akadeemia liige, South Westerni Ülikooli arstiteaduskonna kliiniline abiprofessor ning Texase osariigi aju neurohoolduse organisatsiooni koolitaja Lõuna-Texase metodistliku haigla lasteosakonna asepresident.\n", "id": "ekk_Latn_207834"}
{"text": "Džafar Mallajev\n\nDžafar Mallajev (vene keeles Джафар Маллаев; sündinud 18. septembril 1949) on Venemaa pedagoogikateadlane.\n\nDagestani Riikliku Pedagoogikaülikooli professor ja rektor, pedagoogikateaduste doktor.\n\nUNESCO preemia ja Putini preemia laureaat.\n", "id": "ekk_Latn_207835"}
{"text": "Reet Priiman\n\nReet Priiman (sündinud 21. veebruaril 1939 Tallinnas)PhD, on eesti keemik, loodusteaduste õppejõud, erinevate ülikoolide ning munitsipaalsete koolitusettevõtete lektor. Paljude teaduslike ja populaarteaduslike publikatsioonide autor, sealhulgas teemal \"Inimväärtuste integratsioon haridusse\".\n", "id": "ekk_Latn_207836"}
{"text": "Viktor Nikulin\n\nViktor Nikulin (sündinud 26. aprillil 1953 Tallinnas) on Eesti poksija ja poksitreener. Ta poksis aastatel 1968–1975 Dünamos, tema treener oli Vladimir Mazjakin ja Aniss Murtazin. Ta pidas 128 kohtumist ja võitis neist 116.\n\nNikulin oli kukk-kaalus (kuni 54 kg) ühel aastal (1972) Eesti NSV juunioride ja täiskasvanute meister. Ta oli kahekordne Eesti NSV meister kukk-kaalus (1972, 1973) ja sulgkaalus (kuni 57 kg) kolmekordne Eesti NSV meister (1974–1976).\n\nNikulin võitis XIII Roman Kuura mälestusvõistlustel sulgkaalus (kuni 57 kg) esikoha (1974). Ta võitis Dinamo üleliidulistel meistrivõistlustel III koha (1975). Ta sai 1972. aastal Nõukogude Liidu meistersportlaseks.\n\nNikulin töötab poksitreenerina, praegu (2009) Baltic Staris.\n", "id": "ekk_Latn_207837"}
{"text": "Volta tehas\n\nVolta tehas oli Tallinnas 1900. aastal tööd alustanud tööstuskäitis, mis asub Kalamaja asumis Tallinnas. Tehase nimevaliku aluseks oli Alessandro Volta isik.\n", "id": "ekk_Latn_207838"}
{"text": "Ekraaninäitlejate Gildi auhind\n\nEkraaninäitlejate Gildi auhind (ingl. Screen Actors Guild Awards) on Ameerika Ühendriikide filmi- ja teleauhind, millega Ekraaninäitlejate Gild igal aastal oma liikmeid tunnustab. Auhinda antakse välja alates 1995. aastast.\n\nKandidaadid seavad üles 4200 ühenduse juhuslikult valitud liiget ning võitjad valivad kõik liikmed, keda on Ekraaninäitlejate Gildis ligi 120 000. Auhinda loetakse Hollywoodi üheks tähtsamaks tunnustuseks, mille alusel ennustatakse edu mõni nädal hiljem toimuval Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia auhindade jagamisel.\n\nNäitleja-nimeline (The Actor) pronksist auhinnakuju on 40 cm pikkune ja kaalub 5,5 kg.\n", "id": "ekk_Latn_207839"}
{"text": "Eesti jalgpalli superkarikas\n\nEesti Superkarikas, alates 2024. aastast ametlikult A. Le Coq Superkarikas on ühemänguline jalgpalli tiitlivõistlus valitseva Eesti meistri ja karikavõitja vahel. See toimub Meistriliiga hooaja eel alates 1996. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_207840"}
{"text": "Nõmmemetsad\n\nNõmmemetsad ehk nõmmikud on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.\n\nNõmmemetsade levila on Eestis ebaühtlane, rohkem leidub neid Põhja-, Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel, Eesti metsadest moodustavad nad umbes kolm protsenti. Nõmmemetsi esineb Eestis luidetel, limnomõhnadel, oosidel jne.\n\nNõmmemetsades esineb kõige rohkem mändi, hoopis vähem esineb kuuske, arukaske jt puuliike. Kasvupinnas on happeline ning põhjavesi asub mitme meetri sügavusel.\n\nAlustaimestik on üldjuhul liigivaene ja hõre. Puhmarinde moodustavad tavaliselt kanarbik, pohl, leesikas, nõmm-liivatee ja rannikualadel ka kukemari.\n\nRohttaimestik tavaliselt puudub või esineb hõredalt palu-härgheina, kassikäppa ja mõningaid kõrrelisi, samblarindes domineerivad põdrasamblikud.\n", "id": "ekk_Latn_207841"}
{"text": "Viiburi kubermang\n\nViiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus.\n\nViiburi lään ja kubermang oli Rootsi Kuningriigi ja Venemaa Keisririigi koosseisus aastast 1721 (de facto 1710) kuni 1917 (aastast 1812. Soome Suurvürstiriigi koosseisus) ja Soome Vabariigi koosseisus 1917–1940 ning 1941–1944, keskusega Viiburi linnas.\n\nVenemaa keisririigi Viiburi kubermang piirnes põhjas Soome Suurvürstiriigi ning idas Aunuse ja lõunas Peterburi kubermanguga.\n\n1930ndate lõpus jagunes Viiburi lään 6 linnaks (Viiburi, Kotka, Lappeenranta, Käkisalmi, Sortavala ja Hamina) ja neljaks aleviks (Koivisto, Kouvola, Lahdenpohja ja Lauritsala).\n", "id": "ekk_Latn_207842"}
{"text": "Laanemetsad\n\nLaanemetsad on viljakatel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.\n", "id": "ekk_Latn_207843"}
{"text": "Marko Siilak\n\nMarko Siilak (sündinud 28. aprillil 1980) on eesti disainer, helilooja ja muusikaprodutsent.\n\nTema lapsepõlv möödus Muhu saarel. 1987. aastal astus ta kohaliku kooli rahvapilliorkestrisse. Ta õppis Vello Tikerpalu juhendamisel 7 aastat klarnetit, kuid mängib ka klaverit ja löökriistu.\n", "id": "ekk_Latn_207844"}
{"text": "Sürjametsad\n\nSürjametsad on õhukestel ja kuivadel lubjarikkail muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.\n\nSürjametsad kasvavad enamasti positiivsetel pinnavormidel, näiteks oosidel, mõhnadel.\n\nSürjametsades on tavaliselt enim mändi ja kuuski. Alustaimestu on liigirikas, sageli on võimust võtnud kuivust taluvad ja lubjalembesed liigid.\n", "id": "ekk_Latn_207845"}
{"text": "Leideni Ülikool\n\nLeideni Ülikool on Leidenis asuv 1575. aastal asutatud ülikool. See on Hollandi vanim ülikool. Leideni Ülikool kuulub Coimbra gruppi.\n\nMaailma ülikoolide pingereas \"THE-QS World University Rankings\" asub Leideni Ülikool 60. kohal, QS paigutab Leideni Ülikooli maailmas 29. kohale humanitaarteadustes .\n", "id": "ekk_Latn_207846"}
{"text": "Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala\n\nPiusa jõe ürgoru maastikukaitseala asub Võru maakonnas Võru ja Setomaa valla territooriumil. Kaitseala pindala on 1237 hektarit.\n\nKaitseala ajalugu ulatub 1962. aastasse, mil kaitse alla võeti Piusa jõe ürgorg ja selle kallaste Devoni liivakivipaljandid ehk nn müürid (Piusa jõe liivakivipaljandid). Praegused piirid aastast 1997. Hiljem võeti kaitse alla ka Piusa jõe ürgorus kasvavad metsa- ja niidukooslused.\n\nKaitsealal on üks sihtkaitsevöönd – Härma sihtkaitsevöönd, ja üks piiranguvöönd – Piusa jõe ürgoru piiranguvöönd.\n", "id": "ekk_Latn_207847"}
{"text": "Paganamaa maastikukaitseala\n\nPaganamaa maastikukaitseala on maastikukaitseala Võrumaal Rõuge vallas Pähni, Tagakolga, Liguri ja Paganamaa külas. Kaitseala pindala on 1030 hektarit.\n\nEriilmeline maastik võeti kaitse alla 1962. aastal. Maastikukaitseala praegused piirid kinnitati 1996. aastal.\n\nPaganamaa maastikukaitseala tähelepanuväärseimad loodusobjektid on Piiriorg ja sellega seotud järvedeahelik, Peeli jõgi, metsa- ja niidukooslused ning loodus- ja pärandkultuurmaastik vaheldusrikkal mõhnastikureljeefil.\n\nKaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit ja üks piiranguvöönd.\n", "id": "ekk_Latn_207848"}
{"text": "Ainja maastikukaitseala\n\nAinja maastikukaitseala on kaitseala Sakala kõrgustiku edelaosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas Ainja külas.\n", "id": "ekk_Latn_207849"}
{"text": "Meelva maastikukaitseala\n\nMeelva maastikukaitseala asub Põlva maakonnas Räpina ja Põlva vallas. Kaitseala pindala on 2073 hektarit.\n\nKaitseala ajalugu ulatub 1981. aastasse, mil kaitse alla võeti teiste seas Meelva raba ja Meelva järv. Praegused piirid on aastast 1998. Hiljem võeti tähelepanu alla ka sealsed kaitsealused liigid ja Pado järv.\n\nMaastikukaitsealal on kehtestatud 1 piirangu- ja 1 sihtkaitsevöönd.\n", "id": "ekk_Latn_207850"}
{"text": "Suur menhir\n\nSuur katkine menhir (bretooni Men ar hroëc'h 'haldjakivi'; prantsuse Le grand menhir brisé) on iidne megaliit, mis asub Prantsusmaal Bretagne'i poolsaarel Locmariaqueris.\n\nSee menhir on püstitatud umbes 4700 eKr koos ülejäänud 18 kiviplokiga ümbruskonnas. Teadmata põhjustel kukkus menhir umbes 4000 eKr ümber ning purunes neljaks tükiks. See sammas on teadaolevalt suurim kiviobjekt, mida on transportinud ja püstitanud neoliitikumi inimesed. Samba kõrgus oli 20,60 meetrit ja kaal 280 tonni.\n\nArheoloogilised leiud on tõestanud, et menhir on tõepoolest olnud varem püstises asendis. Populaarseima teooria järgi lõhuti menhir tahtlikult. Kahtlematult on teised lähedusse püstitatud menhirid eemaldatud ja neid on kasutatud läheduses olevate hauakambrite ja dolmenite ehitamisel. Viimastel aastatel on mõned arheoloogid arvutil loodud mudeli toetusel arvamusel, et põhjuseks oli hoopis maavärin.\n", "id": "ekk_Latn_207851"}
{"text": "Rumal nali\n\n\"Rumal nali\" on ansambli J.M.K.E. album aastast 1996. See sisaldab aastatel 1986–1989 salvestatud laule.\n", "id": "ekk_Latn_207852"}
{"text": "Ainult planeet\n\n\"Ainult planeet\" on ansambli J.M.K.E. stuudioalbum aastast 2002. See sisaldab peamiselt bändi sajandivahetusel kogumikudel välja antud palasid, kui ka uuslindistusi uuematest lauludest, mida samuti lindistati kogumikudele.\n\nLood 1, 3-8, 10-12 ja 15 on uued, albumi jaoks salvestatud laulud, lindistatud 2001-2002.\n\nLood 9, 13 ja 16 on uussalvestused vanematest kogumikulauludest, lindistatud samadel sessionitel.\n\nLood 2 ja 14 salvestatud 2000-2001 \"Mätta Fondi\" kogumikudele ning on sellel olevate versioonidega identsed.\n", "id": "ekk_Latn_207853"}
{"text": "Leemur\n\nkatta (Lemur catta) perekonda Leemur (Lemur) mis tahes leemurlast ülemsugukonna Lemuroidea mis tahes esindajat, st Madagaskaril elavaid poolahvilisi leemurid on rahutud surnute hinged Rooma mütoloogias\n", "id": "ekk_Latn_207854"}
{"text": "Indrilased\n\nIndrilased (Indriidae) on sugukond strepsiriinsete primaatide alamseltsist. Nad elutsevad Madagaskaril ning on herbivoorid, toitudes eelkõige lehtedest, õitest ja puuviljadest.\n", "id": "ekk_Latn_207855"}
{"text": "Kihnu tuletorn\n\nKihnu tuletorn on tuletorn Pärnu maakonnas Kihnu vallas Kihnu saare lõunatipul.\n\nTuletorni geograafilised koordinaadid on .\n\nLaternaruumi ja rõduga valge malmtorni kõrgus jalamist on 28 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 29 meetrit.\n\nTuletorn ehitati 1865. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207856"}
{"text": "Nikolai Grünthal\n\nNikolai Grünthal (17. oktoober (5. oktoober vkj) 1897 Misso vald, Vastseliina kihelkond, Võrumaa – 25. august 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli Eesti omavalitsus- ja riigiametnik, Petseri linnapea alates 1936. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_207857"}
{"text": "Triumf (film 2006)\n\n\"Triumf\" (ingl The Ron Clark Story; festivalidel pealkirjaga \"The Triumph\") on tõsielul põhinev 2006. aasta USA telefilm, mis räägib väikelinnast New Yorki kolinud kooliõpetajast, kes üritab oma õpilaste elusid paremuse poole muuta.\n\nPeategelast Ron Clarki kehastab Matthew Perry, kes esitati rolli eest Kuldgloobusele ja Ekraaninäitlejate Gildi auhinnale.\n", "id": "ekk_Latn_207858"}
{"text": "Alice Talvik\n\nAlice Talvik (neiuna Alice Ader; sündinud 2. aprillil 1940 Helsingis) on eesti teleteadustaja, saatejuht ja näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_207859"}
{"text": "Mehikoorma tuletorn\n\nMehikoorma tuletorn on tuletorn Põlva maakonnas Räpina vallas Mehikoorma alevikus Peipsi lõunaosa ja Lämmijärve kaldal. Majaka kujutis on ka Meeksi valla vapil ja lipul. 2008. aastal andis Eesti Post välja Mehikoorma tuletorniga margi.\n\nTuletorni geograafilised koordinaadid on .\n\nLaternaruumi ja rõduga valge raudbetoontorni kõrgus jalamist on 15 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 16 meetrit. On kolmest Peipsi järve tuletornist kõrgeim. ENSV ajal oli selle seinal tahvel, mis teatas et 1944. aastal jõudis sealtkaudu Eesti territooriumile 8. laskurkorpus. Tuletorn ehitati 1938. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_207860"}
{"text": "Koera veregrupid\n\nKoertel on kirjeldatud umbes 13 veregruppi.\n\nAlgselt tähistati veregruppe tähtedega (A, B, C, D, E, F, G, J, K, L, M, N, Tr, O, He) ning seejärel akronüümiga CEA (Canine erythrocyte antigen), kuid vältimaks segadust lühendiga carcinoembryonic antigen kasutatakse tänapäeval selle asemel DEA (Dog Erytrocyte Antigen) märgistust, millest igapäevases kliinilises kasutuses on oluline DEA 1.1. süsteem. Vähem leiab kasutust DEA 1.2, DEA 3, DEA 4, DEA 5 ja DEA 7 tüpiseerimine.\n", "id": "ekk_Latn_207861"}
{"text": "536\n\n536. aasta (DXXXVI) oli Juliuse kalendri järgi liigaasta, mis algas teisipäeval. Arvu 536 on selle aasta tähistamiseks kasutatud alates varakeskajast, kui Euroopas sai valdavaks Anno Domini ajaarvamine.\n", "id": "ekk_Latn_207862"}
{"text": "Aruküla puisniit\n\nAruküla puisniit on umbes 0,8 ha suurune hästi säilinud puisniit Paide–Jõeküla tee nurgal Arukülas.\n\nVarem oli selline maastik Järvamaale tüüpiline.\n", "id": "ekk_Latn_207863"}
{"text": "Arumetsad\n\nArumetsad on üks peamisi metsatüübiklasse.\n\nArumetsade peamiseks puuliigiks on harilik mänd või harilik kuusk. Lisaks okaspuudele võib seal kasvada veel arukaske, harilikku haaba ja sangleppa, aga ka laialehiseid puuliike tamme, saart, vahert jt.\n\nArumetsad kasvavad mineraalmuldadel või õhukese turbakihiga (alla 30 cm) soostunud muldadel. Toitainerikkus võib olla arumetsades väga vahelduv, väga vaestest (nõmmemännikud) väga rikkani (loometsad). Niiskustingimused sõltuvad sellest, millisele kivimile muld on tekkinud ja sellest, kui sügaval on põhjavesi.\n\nE. Lõhmuse järgi kuuluvad siia ka soovikumetsad ja rabastuvad metsad.\n", "id": "ekk_Latn_207864"}
{"text": "Kuldjala torn\n\nKuldjala torn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, aadressil Gümnaasiumi tänav 1a. Kuldjala tornist vasakul asetseb Saunatorn ja paremal pool Nunnadetagune torn.\n\nTorn rajati ilmselt aastail 1311–1320 linna läänemüüri nurgatornina. Torni nimi de Guldene Voet pärineb 1434. aastast. Hiljem laiendati müüriga piiratud ala põhja pool torni ja ehitati Loewenschede torn. Torn on viiekorruseline.\n\nKuldjala torni kujunemises eristatakse mitut ehitusjärku. Olulisi ümberehitusi tehti 1370–1372, pärast 1422. aastat ja arvatavasti 1610. aastatel, kui Kuldjala torni lõplikuks kõrguseks sai 22,5 meetrit. Torni läbimõõt on ligikaudu 10 meetrit.\n\nTorni lahinguplatvorm asus 22 meetri kõrgusel ning kaeti katusega alles 15. sajandil, varem oli torn ülalt avatud.\n\nÜlemisi korruseid kasutati kaitseotstarbel ja alumisi laoruumidena. Põhiplaanilt on torn hobuserauakujuline, selle linnapoolsed niinimetatud kannad on sirgjooneliselt pikendatud.\n\nTorn on hästi säilinud, seda kasutatakse noorteliikumise Kodulinn eestvedamisel näitusepaigana, loengu- ja kontserdi ruumidena. Kuldjala torni järgi on nime saanud ka Kuldjala lauluselts, mis aeg-ajalt seal kontserte annab.\n", "id": "ekk_Latn_207865"}
{"text": "Adolf Tolkatšov\n\nAdolf Tolkatšov (6. jaanuar 1927 Aktöbe, Kasahstan – 24. september 1986) oli Nõukogude Liidu elektroonikainsener, kes edastas salajasi dokumente CIA-le aastatel 1979–1985. Tolkatšov andis CIA-le ülisalajast teavet Nõukogude Liidu radariprojektide kohta.\n\nAastal 1985 ta vahistati ning talle mõisteti surmanuhtlus.\n", "id": "ekk_Latn_207866"}
{"text": "Muinaskihelkond\n\nKihelkond ehk muinaskihelkond oli muinasaegne poliitilis-administratiivne territoriaalüksus tänapäeva Eesti ja Läti alal.\n", "id": "ekk_Latn_207867"}
{"text": "Heldur Karmo\n\nHeldur Karmo (kuni 13.05.1935 Heldur Kamberg; 16. mai 1927 Tallinn – 17. juuni 1997 Tallinn) oli eesti luuletaja, Eesti viljakaim laulusõnade autor.\n\nHeldur Karmo lõi ja tõlkis üle 3500 lauluteksti. Sõnaraamatuid appi võttes suutis ta laulusõnu tõlkida 10–15 keelest.\n", "id": "ekk_Latn_207868"}
{"text": "Heino Hankewitz\n\nHeino Hankewitz (sündinud 20. jaanuaril 1954 Viru-Nigulas Lääne-Virumaal) on Eesti endine riigiametnik.\n", "id": "ekk_Latn_207869"}
{"text": "Jaan Kurn\n\nJaan Kurn ( Kärstna vald, Viljandimaa – 30. märts 1981 Tallinn) oli eesti õpetaja ja luuletaja.\n\nSündis Metsakuru külas Patsi talus popsi pojana, õppis Kärstna ministeeriumikoolis ja 1910–1914 Tartu Õpetajate Seminaris, hiljem Hersoni Pedagoogilises Instituudis Lõuna-Ukrainas 1917–1920.\n\nJaan Kurn suri 30. märtsil 1981 ning on maetud Pärnamäe kalmistule 2. aprillil 1981.\n", "id": "ekk_Latn_207870"}
{"text": "Julius Kannelaud\n\nJulius Kannelaud VR I/3 (29. november 1896 – 19. november 1980 Tartu) oli Eesti sõjaväelane (kapten}.\n\nSõjalise hariduse sai Põhjarinde lipnikekoolis Gattšinas 1917. Teenis alates oktoobrist 1915 1. tagavarapataljonis ja 480. Danilovi polgus. Lõpetas septembris 1917 lipnikekooli ja määrati Tartu Eesti Tagavara Jalaväepataljoni, kus oli nooremohvitserina kuni aprill 1918.\n\nVabadussõjas osales 29. novembrist 1918 ohvitseride reservis, detsembris määrati laiarööpmelisele soomusrongile nr 3, kus oli kuulipildujate komando ja dessantroodu nooremohvitser ning tehnikajaoskonna ülem. Sai 26. augustil 1919 Moglino jaama lähistel lahingus haavata. Detsembris 1919 ülendati alamleitnandiks.\n\nMärtsis 1922 arvati Kannelaud leitnandina reservi. Osales Kaitseliidu Tartu maleva töös. Aprillist 1927 kuni jaanuarini oli 1940 maleva instruktor (ajutiselt 2. malevkonna pealik). Ülendati kapteniks veebruaris 1935. Jaanuarist kuni juunini 1940 oli ta Kaitseliidu Läänemaa maleva instruktor.\n\nPärast Eesti okupeerimist ja Kaitseliidu laialisaatmist võeti sundkorras Punaarmeesse. Lahkus tegevteenistusest omavoliliselt ja varjas ennast kuni Saksa vägede saabumiseni.\n\n1. juunist 1943 oli ta Petserimaa territoriaalrügemendi (rügemendiülem major Valter Pedak) 3. pataljoni ülem. Võttis osa lahingutest Petseri–Irboska ruumis 1944 suvel. Augustist 1944 Omakaitse Viru Maleva 8. pataljoni ülem. Pataljoni ei jõutud formeerida lõpuni.\n\nJulius Kannelaud suri 19. novembril 1980 Tartus liiklusõnnetuses saadud vigastustesse. Maetud Ahja kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_207871"}
{"text": "Katta\n\nKatta ehk kassleemur (Lemur catta) on leemurlaste sugukonda leemuri perekonda kuuluv esikloomaline.\n\nKattad elavad Madagaskari lõunaosas, kus on rohkem esikloomalisi kui kuskil mujal.\n\nKatta sarnaneb kassiga ja sellest tuleb ka tema nimetus. Tema keha on halli-valgekirju. Tema sabal on 13 musta ja 12 valget triipu.\n", "id": "ekk_Latn_207872"}
{"text": "Reet Krusten\n\nReet Krusten (aastatel 1957–1968 Reet Lindström; 11. märts 1934 Tallinn – 20. juuni 2021) oli eesti kirjandusteadlane. Elas Tartus.\n", "id": "ekk_Latn_207873"}
{"text": "Taraan\n\nTaraan on ajaloolises tähenduses raudteraviku või muu massiivse otsaga palgist ja tugikonstruktsioonist koosnev seade kindluse kivimüüri või puitvärava lõhkumiseks.\n\nOma lihtsamas vormis oli taraan esialgu lihtsalt palk, mida sõdalased kandsid ja jõuga takistuse vastu lõid. Mida massiivsem palk ja suurem löögikiirus, seda suurem oli purustusjõud. Hiljem lisati puidust kandekonstruktsioon, kus palk rippus köite otsas ja löömine toimus palki \"kiigutades\".\n\nTaraanide kasutamine vähenes seoses kahurite kasutuselevõtuga.\n\nTänapäeval kasutatakse väiksemaid käeshoitavaid taraane lukustatud ustest läbimurdmiseks.\n", "id": "ekk_Latn_207874"}
{"text": "Aielased\n\nAielased (Daubentoniidae) on poolahviliste sugukond esikloomaliste seltsist. Sinna kuulub ainult üks aiede (Daubentonia) perekond ainsa liigiga aie.\n\nNeed loomad avastas 1780. aastal Madagaskari läänerannikult maadeuurija Pierre Sonnerat. Malagassid, kellele Sonnerat kinnipüütud loomakesi näitas, polnud neid ise varem kunagi näinud ning hüüatasid imestunult \"aie-aie\". Sonnerat pani need üllatushüüded avastatud olendite nimeks.\n", "id": "ekk_Latn_207875"}
{"text": "Pierre Sonnerat\n\nPierre Sonnerat (18. august 1748 – 31. märts 1814) oli prantsuse loodusteadlane ja maadeuurija.\n\nSonnerat tegi mitu reisi Kagu-Aasiasse, külastades 1769–1772 Filipiine ja Maluku saari ning 1774–1781 Indiat ja Hiinat. Ta kirjutas neist reisidest raamatud \"Reis Uus-Guineasse\" (1776) ning \"Reis Ida-Indiasse ja Hiinasse, mis toimus 1774–1781\" (1782).\n\nSonnerat kirjeldas esimesena mitmeid looma- ja taimeliike (aie, indri, hiina litšipuu). Ta andis indrile ka nimetuse: kui teejuht hüüdis talle: \"Indri!\" (malagassi keeles 'vaata!'), pani Sonnerat selle loomale nimeks (indri malagassikeelne nimi on babakoto). Sonnerat andis kuukabarrale ladinakeelse nime Dacelo novaeguineae ja ühele pingviinile ladinakeelse nime Pygoscelis papua, kuigi kumbki neist Uus-Guineas ehk Paapuas ei ela. Tema kirjeldatud liikide juures kasutatakse lühendit Sonn.\n\nSonnerati nimi on antud hall-džunglikanale (Gallus sonneratii). Kukesabaliste sugukonnas nimetati tema auks perekond Sonneratia.\n", "id": "ekk_Latn_207876"}
{"text": "Aie\n\nAie (Daubentonia madagascariensis) on aielaste sugukonda aie perekonda kuuluv esikloomaline.\n\nAie on oma sugukonna ainus säilinud liik. Veel 1000 aastat tagasi elas Madagaskaril teinegi liik hiidaie, kes oli üsna samasugune, ainult 2–2,5 korda suurem. Hiidaie on ammu välja surnud.\n\nAie avastas Prantsuse maadeuurija Pierre Sonnerat 1783. aastal. Ta näitas kinnipüütud loomakest malagassidele, aga need polnud öölooma aiet varem näinud ja häälitsesid imestunult \"aie-aie\". Sonnerat nimetas olendi nende üllatushüüete järgi aieks.\n\nAie on kassisuurune loom. Tema tüvepikkus on umbes 40 cm, koheva saba pikkus 60 cm. Pea on suur, koon lühike ja lai. Kõrvad on suured, ümmargused ja nahksed. Värvus võib ulatuda tumepruunist mustani. Pealiskarv on pikk ja hõre ning turritab aluskarva seest välja. Ainus paar nisasid asub kubemepiirkonnas. Jalad on lühikesed, tagajalad esijalgadest pikemad. Varbad ja sõrmed on küünistega, ainult tagajalgade suurvarbal on küüs. Kõik sõrmed on pikad ja peenikesed, keskmine sõrm on teistest veelgi pikem.\n\nAie hammastik erineb teiste esikloomaliste omast. Selle põhjal arvati aie varem koguni näriliste hulka. Tema ülemised ja alumised suured eesmised hambad kasvavad kogu aeg samast hambapulbist ja on ainult eesmisel pinnal hambaemailiga kaetud.\n\nAie elab Madagaskari vihmametsas puu otsas. Ta tegutseb üksinda, harvem paarilisega koos. Ta nuusib toitu otsides läbi kõik pilud ja augud. Niimoodi täidab ta sama ökoloogilist nišši kui rähnid, keda Madagaskaril ei ela.\n\nAie on tüüpiline ööloom, kes pelgab valgust. Koidu ajal poeb ta puuõõnsusse või kõrgele oksaharude vahele tehtud pessa puhkama. Ta magab nagu leemuridki keera tõmbununa, koon jalgade vahel ja pea sabaga kaetud.\n\nJutt, et aie on nimetuse saanud oma häälitsuste järgi, ei vasta tõele. Aie ruigab valjusti.\n\nAie sööb puuvilju, näiteks mangopuu ja kookospalmi omi, bambuse ja suhkruroo säsi. Ta armastab ka puidumardikaid ja nende vastseid. Oma suurte tugevate eeshammastega pureb ta pähklisse või taimevarde ava ja uuristab sealt oma kolmanda pika sõrmega pehmet osa või putukaid. Toidujahil koputab ta puutüvele tempoga 8 korda sekundis ja kuulab kaja. Kui ta avastab puidust tühimiku, hakkab ta seda lõhkuma, et kontrollida, kas tühimikus on tõuk või midagi muud maitsvat.\n\nPuude otsas liigub aie väga osavalt, hüpates puult puule nagu orav. Märksa raskem on tal maapinnal kõndimine ja jooksmine.\n\nAiel puuduvad looduslikud vaenlased peale inimese. Sellepärast on aie üsna julge ja uudishimulik loom. Öösiti võib ta toitu otsides külla tulla ja seal ringi jalutada. On juhtunud, et aie tuleb otse inimese juurde, et tema jalanõusid nuusutada.\n\nTänapäeval on aie oma elupaigas kohalike seas üldtuntud ja kardetud. Teda peetakse surma sümboliks ja tema nägemist halvaks endeks. Usutakse, et aie nägemine külas tähendab mõne külaelaniku surma ja seda saab vältida üksnes aie tapmisega. Mõned usuvad, et kui aie oma pika keskmise sõrmega inimese peale näitab, on see inimene surmale määratud. Mõnel pool usutakse koguni, et aied hiilivad öösel majadesse ja suruvad oma pika keskmise sõrme magajale kõrri, mille tagajärjel see sureb.\n\nNiisuguste ebaususeikade tõttu tapetakse hulgaliselt aiesid. Kuid teiselt poolt hoiab ebausk ära aiede küttimist toiduks.\n", "id": "ekk_Latn_207877"}
{"text": "Köismäe torn\n\nKöismäe torn on Tallinna linnamüüri torn. Linnamüüri lääneosas, Plate ja Loewenschede torni vahelises lõigus asuv hoburauakujulise põhiplaaniga torn rajati 1360. aastatel ja on siiani väga hästi säilinud. Tornis korraldatakse 2003. aasta novembrist alates mitmesuguseid etendusi ja näitusi.\n\nKöismäe torn on nime saanud selle lähedal asunud köiepunumistöökodade järgi.\n", "id": "ekk_Latn_207878"}
{"text": "Tugevusmoment\n\nTugevusmoment (vanemas kirjanduses vastupanumoment) on varda ristlõike geomeetriline omadus, mis iseloomustab varda kindlas lõikes tekkivate paindepingete suurima väärtuse.\n\nI_y – inertsimoment nulljoone suhtes;\n\na – kaugeima punkti kaugus nulljoonest.\n", "id": "ekk_Latn_207879"}
{"text": "Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad\n\nBriti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad (ka Briti Akadeemia auhinnad; ingl British Academy of Film and Television Arts Awards; BAFTA auhinnad) on Suurbritannia filmi-, tele- ja muude meelelahutusvaldkondade auhinnad, millega Briti Akadeemia vastavate valdkondade esindajaid igal aastal tunnustab.\n", "id": "ekk_Latn_207880"}
{"text": "Sten A. Hankewitz\n\nSten-Andreas Hankewitz (sündinud 16. aprillil 1979 Tallinnas) on Eesti ajakirjanik, kes praegu elab Chicagos.\n\nTa on Tallinna 20. Keskkooli vilistlane aastast 1996.\n\nSten A. Hankewitz on töötanud Eestis mitmes ajakirjandusväljaandes. Karjääri alustas ta majanduslehes Äripäev reporterina 1998. aastal, hiljem töötas toimetaja ja reporterina ajalehes Õhtuleht ning toimetajana uudisteportaalis Mega. 2001–2006 töötas ta Eesti Päevalehes veebiväljaande toimetuse juhina, 2006–2007 If Eesti Kindlustuse kommunikatsioonijuhina ning 2007–2008 Kalev Meedias uudisteportaali Kalev.ee peatoimetajana ja portaali loojana.\n\nHiljem on ta töötanud Londonis majandusanalüüse tootnud ettevõttes Roubini Global Economics toimetajana ja valuutamaakleris Alpari UK turundustoimetajana.\n\nAlates 2013. aastast on ta ingliskeelse veebiajakirja Estonian World tegevtoimetaja.\n\n1999. aastal oli ta Bonnieri preemia konkursil koos Inno Tähismaaga teine.\n\nTa on vabatahtlikuna aidanud Simon Wiesenthali keskust ning Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingut.\n\nSten A. Hankewitz elas 2008. aasta veebruarist oktoobrini Hispaanias ning sama aasta oktoobrist kuni 2013. aasta oktoobrini Londonis. Seejärel kolis ta Ameerika Ühendriikidesse, kus on elanud Chicagos, San Franciscos, Atlantas ja New Yorgis. 2018. aasta aprillis kolis ta tagasi Chicagosse.\n", "id": "ekk_Latn_207881"}
{"text": "Gert Hankewitz\n\nGert-Daniel Hankewitz (sündinud 20. novembril 1984) on ajakirjanik ja tippjuht.\n\nTa on lõpetanud 2003. aastal Tallinna Ühisgümnaasiumi ja 2011. aastal Tartu Ülikooli.\n\nTa on töötanud ajalehtedes Postimees ja Äripäev majandusajakirjanikuna ning olnud Merger Marketi kaasautor.\n\n2019. aasta seisuga töötab ta Milrem AS-i ekspordidirektorina.\n", "id": "ekk_Latn_207882"}
{"text": "Eesti mullastik\n\nEesti mullastik on Eesti alal kujunenud ja talle omapärased mullad.\n\nEesti praeguste muldade areng algas pärast viimast jääaega esimeste taimede ilmumisega.\n\nEesti mullastik on suhteliselt mitmekesine. See on tingitud muutlikust pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, vee-oludest jne.\n\nEesti muldade lähtekivim on kohalikud aluspõhjakivimid ja pinnakattesetted. Eesti alal saab eristada viit aluspõhjakivimit. Need on Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu kivimid.\n", "id": "ekk_Latn_207883"}
{"text": "Võluripüramiid\n\nVõluripüramiid ehk El Adivino on astmikpüramiid Mehhikos. See oli maiade tsivilisatsiooni keskus ja pühakoda.\n\nArvatakse, et püramiidi ehitamist alustati 9. sajandil. Püramiidi nimi meenutab müüti, kuidas üks võlujõuga kääbus olevat selle ühe ööga valmis ehitanud. Tegelikult kestis ehitamine mitu sajandit ja praegu nähtav ehitis on kerkinud paljude varasemate pühakodade kohale, kusjuures iga uus sisaldab eelmise jäänuseid.\n\nMaiade, nagu ka teiste Hispaania vallutuste eelsete Mehhiko rahvaste jaoks sümboliseeris püramiid püha mäge. Erinevalt enamiku maiade templite nelinurgale üles ehitatud planeeringust (näiteks 9. sajandi keskpaigast pärit Kukulkani ehk Sulismao tempel) on El Adivino põhiplaan ovaalne.\n", "id": "ekk_Latn_207884"}
{"text": "Lessiveerumine\n\nLessiveerumine on mullaprotsess, mille tagajärjel mulla väikesed tahked osakesed (eriti ibe ja tolm) kas liiguvad mullavee tagajärjel alumistesse horisontidesse või uhutakse mullast välja.\n\nSageli toimub lessiveerumisprotsess käsikäes savistumisega.\n", "id": "ekk_Latn_207885"}
{"text": "Indri (perekond)\n\nIndri (Indri) on indrilaste sugukonda kuuluv esikloomaliste perekond, kuhu kuulub üks liik – indri ehk babakoto (Indri indri ehk Indri brevicaudata).\n\nIndrid on väga ohustatud.\n", "id": "ekk_Latn_207886"}
{"text": "Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia\n\nBriti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia (ingl British Academy of Film and Television Arts; BAFTA) on heategev ühing, mis annab igal aastal välja Suurbritannia kõige tähtsamaid filmi- ja teleauhindu.\n", "id": "ekk_Latn_207887"}
{"text": "Ilmar Vene\n\nIlmar Vene (sündinud 13. augustil 1951 Kasepää külas) on eesti esseist, tõlkija ja filoloog.\n\nTa õppis Varnja algkoolis ja Alatskivi keskkoolis ning siirdus seejärel Tartu Riiklikku Ülikooli saksa keelt ja kirjandust õppima. 1976–1979 töötas ta Laekvere koolis saksa keele õpetajana, seejärel asus tööle Tartu Ülikooli Raamatukokku, kus töötab siiani käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas (varem töötas rekataloogimise osakonnas).\n\nTa on alates aastast 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.\n\nIlmar Vene esseistika puudutab ennekõike Euroopa kirjanduslugu, aga ka keelefilosoofiat ja kultuuriajalugu laiemalt. Temalt on ilmunud viis raamatut ning tõlkeid saksa ja ladina keelest sellistelt autoritelt nagu Seneca ja Cicero. Vene tõlkeid Vana-Rooma autoreilt on tunnustatud eelkõige tõlkija järjekindluse eest; nii kirjutas latinist Ivo Volt, et \"ei saa jätta kiitmata Ilmar Vene visadust ja südidust mahukate filosoofilise sisuga tekstide tõlkimisel\".\n\nTa on avaldanud ka luuletusi (Looming 1981/3, 1988/12, 1993/5).\n", "id": "ekk_Latn_207888"}
{"text": "Sifaka\n\nSifaka (Propithecus) on indrilaste perekond, kuhu kuulub 2 liiki 10 alamliigiga. (Tänapäeval arvatakse kõik eraldi liikideks). Nagu kõik leemurid, on nad Madagaskari endeemid.\n\nValgelaup-sifaka Siidsifaka Tuttsifaka\n\nSifakade tüvepikkus on ~45–44cm ja nende kohev saba on enamasti niisama pikk. Sifakad on päevase eluviisiga, täielikult puiselused loomad. Kuigi neid kohatakse harva tuntakse neid hõlpsasti nende välimuse ja liikumise järgi ära. Sifakade karv on sile ja lühike. Tagajäsemed on palju pikemad, võrreldes esijäsemetega. Maapinnal liikudes nad hüplevad, mida on turistidel alati kihvt vaadata ja ilmselt see on teine tegur(peale nende armsa välimuse) miks turistidele nad nii hirmsasti meeldivad. Neid on peaaegu võimatu tehistingimustes pidada. Madagaskaril sigivad nad juunis-juulis.\n", "id": "ekk_Latn_207889"}
{"text": "Lumekakk\n\nLumekakk (Bubo scandiacus) on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv röövlind.\n\nKuni 2002. aastani eraldati lumekakk omaette lumekaku perekonda (Nyctea) liigina Nyctea scandiaca, kuid viimase aja molekulaarsed uuringud on näidanud, et lumekakk on teistele kakkudele lähemal, kui varem arvati, ja kuulub sellepärast nendega ühisesse perekonda.\n\nLumekakk elab Põhja-Jäämere kõikidel rannikutel, mandritundras ja metsatundras ning paljudel saartel. Harilikult on ta hulgulind, vahel ka paigalind. Eestis on lumekakk juhukülaline, keda mõnel aastal ei kohatagi, kuid mõnel talvel on ta meil üsna arvukas, eriti mererannikul, rabadel, soodel ja luhtadel.\n\nLumekakk on peaaegu kassikaku suurune. Tema üldpikkus on kuni 56–65 cm, tiibade siruulatus 150–160 cm, tiiva pikkus 38,5–46 cm ja kaal 1,35–2,5 kg. Emaslinnud on suuremad kui isased.\n\nEluiga looduses on 9,5 kuni 15 aastat, vangistuses kuni 28 aastat.\n\nLinnu valge sulestikus on tumepruunid tähnid või rõhtsad vöödid. Nägu on valge. Nokk ja küüned on mustad ning peaaegu tipuni kaetud ettepoole suunatud harjassulgedega. Isased on heledamad kui emased ja mõnikord täiesti valged. Vikerkest on erekollane. Aastavanused isendid on valged pruuni põikmustriga, kukal on pruunide täppidega.\n\nLumekaku toiduks on keskmise suurusega linnud (kanalised ja partlased), jänesed, närilised ja isegi väikesed kiskjad. Kõige rohkem sööb ta siiski lemminguid. Kui neid on vähe, siis alaneb ka lumekaku viljakus (tavaliselt lemmingute arvukuse vähenemisele järgneval aastal). Lemmingute puudumise korral ei pesitse ta üldse.\n\nSaaki varitseb ta kõrgematel kohtadel, Eestis ka puu otsas. Kui kõrgemat kohta pole võtta, võib ta saaki luurata õhust, rapeldes tiibadega paigal nagu tuuletallaja. Jahti peab ta videvikus, kui päike enam või veel ei paista.\n\nLumekakk pesitseb kõrg- ja madaltundras. Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, kui ümbrus on veel lume all. Pesa ta ei ehita, vaid muneb lihtsasse lohku, olenevalt lume sulamisest mai keskel või lõpus. Tavaliselt on kurnas 5–8 muna, kuid võib olla ka palju vähem või rohkem, isegi 11–13. Haudumist alustatakse tavaliselt pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad eri vanusega ja nooremad tavaliselt hukkuvad. Emane haub kurna 32–34 päeva. Sel ajal toob isaslind talle toitu, hiljem ka poegadele. Pojad lennuvõimestuvad 51–57 päeva vanuselt.\n\nLumekakk on Eestis harva kohatav lind, kes saabub siia vaid talveperioodiks. Ta kuulub Eestis III kategooria kaitsealuste liikide hulka.\n", "id": "ekk_Latn_207890"}
{"text": "Riigi Majandusnõukogu\n\nRiigi Majandusnõukogu oli Eesti majanduslikes küsimustes seisukohtade vastuvõtmiseks valitud nõuandev institutsioon aastail 1919–1938. Nõukogu tähtsus kasvas pärast 1934. aastat, mil Riigikogu koos ei käinud. Nõukogu tegevus lõppes 31. märtsil 1938.\n\nRiigi majandusnõukogul on ülesandeks oli Eesti vabariigi valitsusele abiks olla küsimuste lahendamises, mis puutuvad riigi üleüldisesse majapidamisesse, riigi rahaasjanduse korraldamisesse, sise- ja väliskaubanduse juhtimisesse riigimaade ja muude varanduste kasutamisesse ja teistesse riikliselt tähtsatesse rahvamajanduslistesse küsimustesse.\n\n1927. aastal määras Riigi Majandusnõukogu uue Eesti rahaühiku nimetuseks taalri, mis jagunes 100 margaks.\n\n1927. aastal väitis Jaan Tõnisson, et senised valitsused on majandusnõukogule vastu seisnud ja üritanud sellest mööda pääseda.\n\n26. juunil 1933 ütles Jaan Zimmermann Kaubandus-Tööstuskoja koosolekul, et majanduselu juhtimine käib otsekui nõiakepi takti järele. Uute kavatsetavate sammudega ei tutvustata lähemalt Kaubandus-Tööstuskoja ringkondi, vaid kõik sünnib kui mingisuguse saladuskatte all. Majandusnõukogu on moodustatud poliitilistest inimestest, kellele võõrad meie majanduselu avaldused. \"Meie ei taha olla kauem asutuseks, kes võib tulla vaid kokku ja kõneleda, kuid kellega ei arvestata. Meil on õigus nõuda, et meie seisukohti valitsusringkondades ka hinnataks.\"\n\nJaan Hünerson, August Vann, Jaan Soots, Georg Ottas (põllupidajad) Felix Tannebaum (panganduse alalt) Edgar Sulg (tööstuse alalt) Joakim Puhk (kaubanduse ja laevanduse alalt) August Gustavson, Karl Must (töölised) Juhan Nihtig, Elmar Must (ühistegelased) Eduard Pihlak (vabakutseline haritlane) Jaan Masing (maja- ja kinnisvaraomanik) August Jürman, Peeter Kurvits, Leo Sepp, Theodor Pool, Peeter Kõpp, Märt Raud, Mihkel Pung, Heinrich Neuhaus, Linda Eenpalu, Hermann Koch (nimetatud liikmed)\n", "id": "ekk_Latn_207891"}
{"text": "August Schulzenberg\n\nAugust Schulzenberg (1891 Kudina vald, Maarja-Magdaleena kihelkond, Tartumaa – 14. märts 1935 Põltsamaa) oli Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor alates 1920. aastast. Ta oli ka Põltsamaa Ühispanga juhatuse liige.\n\nTema haual on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste ja õpetajate asetatud mälestustahvel.\n", "id": "ekk_Latn_207892"}
{"text": "Rait Rosin\n\nRait Rosin (sündinud 26. juulil 1981 Viljandis) on eesti kunstnik.\n\nTema looming on jagunenud selliste distsipliinide vahel nagu tegevuskunst, kontseptuaalne kunst, film, maal ja joonistus. Maalidel kujutatu on kohati fantastiline, kunstnik mängib fantastilisuse kujutamise kaudu ekspressiivse ja ehk ka emotsionaalse väljendusega.\n", "id": "ekk_Latn_207893"}
{"text": "Tazi laht\n\nTazi laht (Тазовская губа) on laht (estuaar) Euraasia põhjaosas Venemaal, Kara mere Obi lahe osa. Ümbritseb Gõda poolsaare lõunarannikut ja Tazi poolsaare põhjarannikut.\n\nPikkus 300 km, laius kuni 45 km.\n\nLahte suubuvad Tazi jõgi ja Puri jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_207894"}
{"text": "Julius Grüntal\n\nJulius Grüntal (21. veebruar (9. veebruar vkj) 1890 – 30. märts 1939 Tallinn) oli eesti õpetaja.\n\n1917 lõpetas Moskva Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna.\n\nTöötas õppejõuna kesk- ja kutsekoolides ning gümnaasiumides. Alates 1938 koolide peainspektor keskkoolide alal.\n", "id": "ekk_Latn_207895"}
{"text": "Holokaust Pärnus\n\nHolokaust Pärnus seisnes inimsusvastastes kuritegudes Pärnus peamiselt 1941. aastal, vähem ka 1942–1944.\n", "id": "ekk_Latn_207896"}
{"text": "Lümanda Põhikool\n\nLümanda Põhikool on kool Saare maakonnas Saaremaa vallas Lümanda külas.\n\nLümanda kooli eelkäijaks peetakse Viidu külas Kuusiku talus aastatel 1896-1897 tegutsenud Saaremaa esimest ministeeriumikooli, mille juhataja oli Mihail Jefimov. Kooli soovitas avada kohalik talurahvaasjade komissar Jossif Kassatski.\n\n13. oktoobril 1894 nõustus Lümanda volikogu uue koolimaja ehitamisega. Selleks eraldas riik tasuta 499 palki, mille väljavedu algas 1896. aasta varakevadel. Tänapäevani kasutusel olev koolimaja valmis 1897. aastal, ametlikult avati 7. jaanuaril 1898.\n\nLümanda Põhikooli nime kannab kool alates 1992. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_207897"}
{"text": "Kalamehe naise unistus\n\n\"Kalamehe naise unistus\" (jaapani 蛸と海女 Tako to ama) on jaapani kunstniku Katsushika Hokusai erootiline ukiyo-e stiilis 1820. aasta paiku loodud puulõige. See pärineb Edo perioodist, mida iseloomustab šintoismi tagasitulek.\n\nPildil kujutatakse naist koos kahe kaheksajalaga, kellest väiksem suudleb naist ja pigistab tema rinnanibu ning teine teeb talle oraalseksi. See on jaapani erootilise kunsti shunga üks tuntumaid teoseid. Mitmed kunstnikud on sellest tööst oma variante loonud. Sarnaseid stseene naiste ja mereelukatega oli loodud jaapani miniatuurskulptuuris netsukes alates 17. sajandist.\n\nPilti on kujutatud Kaneto Shindō 1981. aasta filmis \"Hokusai manga\", mis räägib Hokusai elust. Pilti näidatakse ka postkaardina 1990. aasta filmi \"Henry & June\" alguses.\n", "id": "ekk_Latn_207898"}
{"text": "Ajaloo Instituut\n\nAjaloo Instituut oli aastatel 1947–2015 teadusasutus Tallinnas, lõpuperioodil Tallinna Ülikooli autonoomne allüksus, kus tegeldi ajaloo uurimise ja õpetamisega bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes.\n\nVarem kuulus Ajaloo Instituut Eesti Teaduste Akadeemia koosseisu, kuid 2005. aastal sai sellest Tallinna Ülikooli allüksus.\n\nAjaloo Instituudi direktor oli Erki Russow, varem oli direktor Magnus Ilmjärv.\n", "id": "ekk_Latn_207899"}
{"text": "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi\n\n\"Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi\" (\"Snow White and the Seven Dwarfs\") on 1937. aastal valminud Walt Disney joonisfilm, mis põhineb muinasjutul \"Lumivalgeke\".\n\n\"Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi\" on filmiajaloo esimene täispikk joonisfilm.\n", "id": "ekk_Latn_207900"}
{"text": "Dumbo (film 1941)\n\n\"Dumbo\" on 1941 valminud Walt Disney animastuudio täispikk joonisfilm, mis põhineb Helen Abersoni ja Harold Perli lool \"Dumbo\" (1939).\n\nFilm räägib elevandi ja hiire sõprusest.\n", "id": "ekk_Latn_207901"}
{"text": "Bambi\n\n\"Bambi\" on Felix Salteni lasteraamat. See ilmus 1923. aastal.\n\nAastal 1942 tehti selle järgi joonisfilm \"Bambi\".\n", "id": "ekk_Latn_207902"}
{"text": "Cinderella\n\nCinderella võib olla\n\nTuhkatriinu (film 1950), 1950. aasta joonisfilm Tuhkatriinu (film 2015), 2015. aasta USA film Tuhkatriinu (muusikal), Rodgersi ja Hammersteini muusikal Cinderella (ansambel) Cinderella (laev)\n", "id": "ekk_Latn_207903"}
{"text": "Robin Hood\n\nRobin Hood on inglise keskaegsest pärimusest tuntud tegelaskuju. Enamasti kujutatakse teda kangelasena, kes röövib rikastelt ja annab vaestele.\n\nTema kohta käivad lood on andnud ainest paljudele lava-, televisiooni- ja linateostele ning raamatutele ja koomiksitele.\n", "id": "ekk_Latn_207904"}
{"text": "Charlotte koob võrku (film 1973)\n\n\"Charlotte koob võrku\" (inglise keeles \"Charlotte's Web\") on Ameerika Ühendriikide 1973. aasta animafilm. See on stuudios Hanna-Barbera Productions valminud täispikk film, mille on lavastanud Charles A. Nichols ja Iwao Takamoto.\n\nFilm on tehtud Elwyn Brooks White'i lasteraamatu \"Charlotte koob võrku\" põhjal.\n", "id": "ekk_Latn_207905"}
{"text": "Tiibkarikas\n\nTiibkarikas (saksa keeles Flügelpokal, Flügelglas) on 16.–17. sajandil Veneetsia klaasimeistrite loodud joogiklaasi tüüp, mille jalga kaunistavad kaks sümmeetriliselt vastastikku paiknevat, keerukateks aasadeks kokku seatud klaasvarrastest kaunistust. Kaunistused meenutavad linnu või putuka tiibu, sellest ka nimi. Pärit Veneetsiast, muutus see karikatüüp kiiresti väga populaarseks põhjapoolses Euroopas, näiteks Madalmaades ja Saksamaal.\n", "id": "ekk_Latn_207906"}
{"text": "Hannah Tompkins\n\nHannah Minthorne Tompkins (28. august 1781 New York – 18. veebruar 1829 Staten Island) oli Ameerika Ühendriikide teine leedi (Daniel Tompkinsi abikaasana) aastail 1817–1825.\n", "id": "ekk_Latn_207907"}
{"text": "Saint-Amand-les-Eaux' kanton\n\nSaint-Amand-les-Eaux' kanton on kanton Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus. See moodustati 2014. aasta kantonireformiga, mis jõustus 2015. aasta märtsis. Kantoni keskus on Saint-Amand-les-Eaux.\n\nBousignies Brillon Bruille-Saint-Amand Château-l'Abbaye Flines-lès-Mortagne Hasnon Hélesmes Lecelles Maulde Millonfosse Mortagne-du-Nord Nivelle Raismes Rosult Rumegies Saint-Amand-les-Eaux Sars-et-Rosières Thun-Saint-Amand Wallers\n", "id": "ekk_Latn_207908"}
{"text": "Sin-le-Noble'i kanton\n\nSin-le-Noble'i kanton on kanton Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus. See moodustati 2014. aasta kantonireformiga, mis jõustus 2015. aasta märtsis. Kantoni keskus on Sin-le-Noble.\n\nBruille-lez-Marchiennes Erre Fenain Hornaing Lallaing Marchiennes Pecquencourt Rieulay Sin-le-Noble Somain Tilloy-lez-Marchiennes Vred Wandignies-Hamage Warlaing Waziers\n", "id": "ekk_Latn_207909"}
{"text": "Karikas\n\nKarikas on sügava kausikese kujuline laieneva jalaga jooginõu, mis koosneb ketta- või koonusekujulisest alusest ehk kabjast, pungisega tüvesest ja kausikujulisest kupast. Võib olla valmistatud vääris- või muudest metallidest või klaasist.\n", "id": "ekk_Latn_207910"}
{"text": "Julija Kovaliv\n\nJulija Kovaliv (ukraina keeles Ю́лія І́горівна Ковалі́в, sündinud 9. jaanuaril 1985 Ivano-Frankivskis) on Ukraina riigiametnik ja diplomaat.\n", "id": "ekk_Latn_207911"}
{"text": "Valgustus (religioon)\n\nValgustus on paljudes usundites ja vaimsetes praktikates täielik mõistmine, selgusele jõudmine või virgumine, mis võibki olla siht ja eesmärk.\n\nBudismi kontekstis kasutatakse enamasti sanskriti- ja paalikeelse sõna bodhi vastet virgumine. Jaapani zen-budismis on kasutusel lähedased mõisted kenshō ja satori.\n\nHinduismis on sarnane mõiste mokša, mis tähendab vabanemist.\n", "id": "ekk_Latn_207912"}
{"text": "Röömer\n\nRöömer on rohelisest või pruunist klaasist karikakujuline veiniklaas, mille koonilise, alt laieneva jala ja ümara kupa vahel on õõnes silindrikujuline osa. Röömereid tehti Kesk-Euroopa metsaaladel metsaklaasi ühe liigina (kohalikes klaasitöökodades kohalikust liivast, lubjast ja potasest toodetud algselt värvimata, kuid rauaühendite mõjul rohelise värvusega klaasist).\n\nRöömereid kujundatakse ja toodetakse ka tänapäeval, näiteks on erineva suurusega röömereid (ka mittetraditsiooniliselt viinapitsidena) teinud Tarbeklaas.\n", "id": "ekk_Latn_207913"}
{"text": "Konservatiivne jõud\n\nKonservatiivne jõud on niisugune jõud, mille tehtav töö sõltub ainult jõu rakenduspunkti alg- ja lõpp-punktist (A ja B), ning ei sõltu jõu liikumisseadusest ega trajektoori kujust. Järelikult jõud, mis mõjub mööda mistahes kinnist trajektoori (näiteks punktist A tagasi punkti A), tööd ei tee ehk teisisõnu: jõu töö mööda kinnist trajektoori on null.\n\nKonservatiivsed jõud on mehaanikas gravitatsioonijõud (raskusjõud) ning elektrostaatikas laengutevahelise vastastikmõju jõud (vt Coulomb'i seadus). Konservatiivseks jõuks on näiteks ka elastsusjõud, mittekonservatiivne jõud on hõõrdejõud.\n\nKui süsteemis toimivad ainult konservatiivsed jõud, siis on süsteemi mehaaniline energia (potentsiaalse energia ja kineetilise energia summa) jääv suurus. Konservatiivne jõud on alati suunatud potentsiaalse energia vähendamise poole.\n\nReaalne süsteem saab olla konservatiivne vaid ligikaudselt. Konservatiivne süsteem on näiteks raskusjõu mõjul võnkuv pendel, kui hõõrdumist pendli kinnituskohas ja õhutakistust mitte arvestada.\n", "id": "ekk_Latn_207914"}
{"text": "Potentsiaal\n\nPotentsiaal (ladina keeles potentia, jõud, võime) on füüsikas konservatiivse jõu võime teha tööd. Potentsiaal avaldub niisuguse jõu välja mõjus keha massile või elektrilaengule.\n", "id": "ekk_Latn_207915"}
{"text": "Klaas (anum)\n\nKlaas on nimetus klaasist valmistatud jooginõu kohta, mis on erinevalt tassist ja kruusist reeglina kõrvata. Alkoholi serveerimise puhul on tavaks kasutada iga joogi jaoks vastava kujuga klaasi, mis peab välja tooma joogi parimad omadused.\n", "id": "ekk_Latn_207916"}
{"text": "Potentsiaalibarjäär\n\nPotentsiaalibarjäär on ruumipiirkond, mis eraldab kaht madalama potentsiaaliga ruumiosa. Potentsiaalibarjääri iseloomulik omadus on tema kõrgus. Seda väljendab minimaalne energia, mis peab klassikalisel osakesel olema, et barjääri ületada.\n\nPotentsiaalibarjäär võib olla mitmesuguse kujuga. Joonisel 1 on piirkond BNC barjääriks osakestele energiaga E1. Osakestele energiaga E2 on barjääriks piirkond nullist kuni punktini D, sest osake pole suuteline jõudma koordinaatide algusele lähemale selle punkti koordinaadist.\n\nArvutuste illustreerimiseks kujutatakse potentsiaalibarjäärisageli ristkülikuna. Joonisel 2 on potentsiaalibarjääri II kõrgus V₀ ja laius 2a. Et osake (või nende süsteem) suudaks selle barjääri ületada (jõuda piirkonnast I piirkonda III), peab tema energia olema suurem kui barjääri kõrgusele vastav energia (V₀).\n\nNii on see klassikalise füüsika seaduste järgi. Kvantmehaanikas võib väiksema energiaga osake siiski potantsiaalibarjääri teatud tõenäosusega ületada. Sel juhul öeldakse, et toimub osakese tunneleerumine.\n", "id": "ekk_Latn_207917"}
{"text": "Lurssvili\n\nLurssvili (Corispermum) on nelgilaadsete seltsi rebasheinaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.\n", "id": "ekk_Latn_207918"}
{"text": "Kaitsealune\n\nKaitsealune (inglise keeles defendant) on isik, keda advokaat kaitseb kohtuprotsessis. Kaitsealune esineb mõistena vaid kriminaalmenetluses, kus kaitsealuseks on kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune. Tsiviilkohtumenetluses seevastu on menetlusosalisteks üldjuhul hageja ja kostja.\n\nKehtivuse kaotanud kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvis 42 nimetati kriminaalmenetluse kaitsealuste tüübid. Selle paragrahvi esimese lõike järgi on kahtlustatav isik, kelle suhtes on piisav alus teda kahtlustada kuriteo toimepanemises ja uurija on koostanud selle kohta määruse, samuti isik, kes on kahtlustatuna kuriteo toimepanemises kinni peetud. Lõike 2 järgi on süüdistav isik, kelle suhtes on tehtud süüdistatavana vastutusele võtmise määrus. Kohtualune on aga isik, kes on kohtuniku määrusega antud kohtu alla. Kehtivast kriminaalmenetluse seadustikust on mõiste \"kohtualune\" välja jäetud ning kriminaalmenetluses on kaitsealusena vaid kahtlustatav ja süüdistatav, kelle sisuline definitsioon on säilinud.\n", "id": "ekk_Latn_207919"}
{"text": "Püranomeeter\n\nPüranomeeter on aktinomeeter, mis mõõdab päikese summaarset ja peegeldunud kiirguseenergia hulka pinnaühiku kohta (ühik W/m²).\n", "id": "ekk_Latn_207920"}
{"text": "Kirimale\n\nKirimale (inglise keeles correspondence chess) on võistlusmale liike, kus mängijad ei asu vahetult teineteise vastas malelaua taga, nagu see toimub klassikalises males või kiir- ja välkmales, vaid kus mängijad asuvad kustahes kohas ning edastavad partiid mängides oma malekäike kokkulepitud tehnilisi võimalusi kasutades. Tänapäeval kasutatakse selleks põhiliselt internetti. Kirimaleturniiri reglement sätestab, kas võistlus toimub meilitsi või kasutatakse serveri abi.\n\nVarem edastati kirimales käike peamiselt posti teel kirja või postkaardiga. Harvemini kasutati muid sidepidamisvõimalusi (telefon, telegraaf).\n\nKirimale oluline eripära on, et erinevalt tavamalest on mängijatel lubatud kasutada abimaterjale (malekirjandus) ja abivahendeid (maleprogramme seisude analüüsimiseks).\n\nKirimales rahvusvahelistel võistlustel leiab kasutamist ICCF-i numbriline notatsioon. Selle süsteemi töötas välja 1803. aastal Göttingeni Ülikooli professor J. W. D. Wildt.\n\nKirimalereeglid on kehtestanud Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon (ICCF). Igale mängijale antakse partii mängimiseks 30–60 päeva kümne käigu kohta. Kui käikude edastamine toimub posti teel, siis lisatakse sellele kirja teeloleku aeg.\n\nKirimaleolümpiaid korraldatakse 1949. aastast ja maailmameistrivõistlusi 1949. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_207921"}
{"text": "Mulksupudel\n\nMulksupudel ehk angster (ladinakeelsest sõnast angustus 'kitsas'), ka kutterolf (või kuttrolf, gutterolf, guttrolf, gluckerflasche), on varauusaegne keeruka kujuga jooginõu veini joomiseks, millel on sibulakujuline alaosa ja mitmest omavahel põimunud väljavoolutorust moodustatud kitsas kael. Juua sai ainult lonksukaupa, valamisel tekitas mulksuvat heli.\n", "id": "ekk_Latn_207922"}
{"text": "Halduskaristus\n\nHalduskaristus (ingl administrative penalty) on sunnivahend või karistus, mille eesmärk on õigusrikkumine lõpetada või ära hoida. Halduskaristus on mõistena Eesti õigusesse tulnud seoses Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamise ja tõlkimisega.\n", "id": "ekk_Latn_207923"}
{"text": "Lora Jakovleva\n\nLora Grigorjevna Jakovleva (vene keeles Лора Григорьевна Яковлева; sündinud 21. aprillil 1932 Permis) on vene kirimaletaja, kirimale naiste suurmeister (1997).\n\nJakovleva tuli esimesel neljal kirimale naiste maailmameistrivõistlustel esinelikusse. Ta võitis kuldmedali 2. MMPronksmedali sai ta 1. MM-il (1968–1972) ja 3. MMNeljandal kirimale naiste MM-il (1984–1992) jäi ta neljandaks.\n\nTa võitis Nõukogude Liidu naiskonna koosseisus teisel naiste kirimaleolümpial (1980–1986) kuldmedali (mängis teisel laual).\n\nJakovleva sai ICCF-ilt 1977. aastal seoses naiste maailmameistriks tulekuga kirimale rahvusvahelise meistri nimetuse. Kui 1996. aastal võeti kasutusele kirimale naiste suumeistri nimetus, oli ta esimesi, kellele see 1997. aastal anti.\n", "id": "ekk_Latn_207924"}
{"text": "Peeker\n\nPeeker on pealt laieneva kujuga karikast väiksem ilma jalata jooginõu. Võib olla metallist, keraamiline või klaasist. Erinevalt kruusist ilma kõrvata.\n\nKeskaegsed klaaspeekritüübid, mille fragmente on leitud ka Eesti linnade arheoloogilises materjalis, on emailmaalingutega klaaspeekrid, röömeri eelkäijad nupp-peekrid nagu Krautstrunk ja Berkemeyer, ribilised peekrid ja Passglas'id, nuipeekrid Stangenglas ja Keulenglas, niitribipeekrid.\n\nPapist tehtud peekrikujuline ühekordselt kasutatav nõu on papptops.\n", "id": "ekk_Latn_207925"}
{"text": "Jooginõu\n\nJooginõu on anum, milles serveeritakse ja millest juuakse jooke.\n\nJooginõusid võib jaotada kuju, materjali ja otstarbe alusel.\n", "id": "ekk_Latn_207926"}
{"text": "Kiirtee põrgusse\n\n\"Kiirtee põrgusse\" on esimene Eesti kinolevisse jõudnud täispikk kodumaine õudusfilm.\n\nFilmi keskmes on suure kiirtee lähedal asuvasse, vanadest lautadest ümber ehitatud suvemajja tööle tulnud vennad Markus ja Tom. Markuse hämmastav sarnasus kunagise talukoha surnud peremehega äratab piinatud hinged, kes on aastakümneid oodanud ühe koletu kuritöö paljastamist. Markuse keha kättesaamiseks on aga esialgu võimalik kasutada vaid tallu täiesti juhuslikult sattunud ja ülimalt kummaliselt käituvat Dorat.\n\nOsades Franz Malmsten juunior (Markus), Kersti Heinloo (Dora), Kristjan Kasearu (Tom), Brigitte Susanne Hunt, Oliver Kristman jt.\n\nFilmi režissöör on Urmas E. Liiv, operaator Kristjan Jaak Nuudi ja helilooja Tiit Kikas. Filmi pikkus on 82 minutit.\n\nFilm kogus 2019. aastal 10 366 kinokülastust ja teenis ligi 62 tuhat eurot kassatulu.\n", "id": "ekk_Latn_207927"}
{"text": "Edasikaebamisõigus\n\nEdasikaebamisõigus (ingl right to appeal) (ka edasikaebeõigus, edasikaebamise õigus, apellatsiooniõigus) on Eesti põhiseadusest tulenev õigus, mis võimaldab inimestel kaevata edasi nende kohta tehtud kohtuotsuseid kõrgematesse kohtuastmetesse. See on õigus esitada apellatsiooni- ja kassatsioonkaebusi.\n", "id": "ekk_Latn_207928"}
{"text": "Graie Alpid\n\nGraie Alpid on (itaalia Alpi Graie, prantsuse Alpes grées) on mäestik Alpide lääneosas Prantsusmaa, Šveitsi ja Itaalia piiril.\n", "id": "ekk_Latn_207929"}
{"text": "Korteriomand\n\nKorteriomand (ingl apartment ownership, vn квартирная собственность) on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud eriomandi juurde kuuluva mõttelise osa ehk kinnisasja kaasomandiga. Korteriomandi mõiste määratlemise muudab keeruliseks korteriomandi olemuse kohta käivate teooriate paljusus. Määratlemist raskendab asjaolu, et korteriomandi mõiste koosseisus saab eristada erinevaid komponente, nagu näiteks maatükk, korter, hääleõigused või omanike valitsemisvara. Lähtudes aga valitsevast tervikuteooriast, on korteriomand õigus, mis koosneb kolmest osast. Nendeks osadeks on eriomand, kaasomand ja korteriomanike liikmesus korteriühistus.\n\nEestis reguleerib korteriomandiga seotut korteriomandi- ja korteriühistuseadus ning reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile teistes seadustes kinnisomandi kohta sätestatut.\n", "id": "ekk_Latn_207930"}
{"text": "Tass\n\nTass on enamasti sangaga varustatud väiksem jooginõu. Võib olla põletatud savist, portselanist, klaasist vm. Kasutatakse kuumade jookide (tee, kohv, kakao jt) serveerimiseks, enamasti koos alustassiga.\n", "id": "ekk_Latn_207931"}
{"text": "Eerik Heine\n\nEerik Heine (11. september 1919 Tartu – 21. augustil 2008 Toronto) oli eesti vastupanuvõitleja ja metsavend, Arved Viirlaiu romaanide peategelase Eerik Hormi prototüüp. CIA ja Alfons Rebase kahtlustuse kohaselt oli Eerik Heine KGB agent.\n\nEerik Heine sündis Tartus klaverivabrikant Oskar Heine pojana. Ta õppis Treffneri Gümnaasiumis, kuulus Kaitseliidu õppurkompaniisse.\n\nHeine organiseeris juunis 1940 Tartus illegaalse Nõukogude okupatsioonivõimude vastase ühingu. Ta jagas 25. juunil 1940 Tartu Raekoja platsil toimunud miitingul sinimustvalgeid linte. Heine vahistati 30. oktoobril Tartus süüdistatuna Nõukogudevastases tegevuses. Ta viibis vahi all Tartu vanglas. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi otsusega 18. märtsist 1941 juurdlustoiming tema suhtes lõpetati ja ta saadeti 23. märtsil 1941 ümberasujana Saksamaale.\n\nAugustis 1941 astus ta vabatahtlikult pataljoni Ostland. Detsembrist 1941 märtsini 1942 viibis ta pataljoniga valveteenistuses Ukrainas. Märtsist augustini 1942 teenis ta Eesti Julgeolekupolitseis Tallinnas assistendina, tegeledes poliitvangide ülekuulamisega. Augustist 1942 aprillini 1943 oli ta väljaõppel SS-vägede õppelaagris Dębicas. Aprillist juulini 1943 oli ta SS-pataljoni Narva koosseisus rindel Ukrainas. Augustist 1943 märtsini 1944 oli ta SS-ohvitseride koolis Bad Tölzis Baieris. Pärast kooli lõpetamist saadeti ta SS-Untersturmführer'i aukraadis 20. Eesti SS-diviisi 45. rügemendi 1. pataljoni käsundusohvitserina Narva rindele. Teda autasustati Raudristi 2. klassiga. Sai juulis 1944 Auvere lahingus haavata, septembris 1944 langes ta vangi Tartu juures Punaarmee vägede kätte. Kevadel 1947 põgenes ta sõjavangilaagrist ja elas illegaalina. Tegutses metsavennana Järvamaal Tamsalu ja Padaküla kandis. Vahistati 22. juulil 1950 Tallinna lauluväljakul laulupeol. Kinnivõtmisel võeti talt ära parabellum padrunitega ja tsaariaegseid kuldmünte,tal oli varastatud dokument Helmut Helenurme nimega.\n\n7. augustil 1951 mõistis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi juures asuv Erinõupidamine talle Vene NFSV kriminaalkoodeksi § 58-4 ja § 182 l. 1 alusel 10 aastat tööparanduslikku laagrit. Ta saadeti Arhangelski oblastis asuvasse Kargopollagi.\n\nHeine vabanes 1956. aastal Lääne-Saksamaa kantsleri Konrad Adenaueri Saksa sõjavangidele saavutatud amnestiaga ja asus elama Lääne-Saksamaale. 1957. aastal asus ta elama ema juurde Torontosse Kanadas. Ta abiellus kirjanik Arved Viirlaiu naiseõe Ilse Hildegard Varresega. Heine jutustustele tuginedes kirjutas Viirlaid suure tähelepanu pälvinud romaani metsavendlusest \"Vaim ja ahelad\", mis ilmus 1961. aastal. Selle peategelane Eerik Horm on tegelikult Eerik Heine. Romaanile ilmusid järjed \"Kustuvad tuled\" (1965), \"Sadu jõkke\" (1965), \"Kes tappis Eerik Hormi?\" 1963. aastal tehti Kanadas Heine kirjutatud stsenaariumi järgi Eesti sõjajärgset metsavendlust kajastav harrastusmängufilm \"Legendi loojad\".\n\n1963. aastal levis tema kohta Ameerika Luure Keskagentuuriga seotud isikult lähtuv informatsioon Heine sidemetest Nõukogude luure KGB-ga. Heine poolt 1964. aastal algatatud kohtuprotsess oma nime puhastamiseks lõppes 1971. aastal Heine kaotusega. Ameerika Ühendriikide ülemkohus keeldus tema kaebust arutusele võtmast.\n\nHeine töötas eestlastele kuuluvas pildiraamitööstuses Torontos, hiljem elas metsatalus Põhja-Ontarios. 2002. aastal autasustas president Arnold Rüütel Heinet Kotkaristi teenetemärgi IV klassiga. Eerik Heine suri 21. augustil 2008 Torontos eestlaste vanadekodus Ehatare.\n", "id": "ekk_Latn_207932"}
{"text": "Uued ootused\n\n\"Uued ootused\" on Ott Leplandi singel. Laulu viisi autorid on Ott Lepland, Jörgen Pakkas, Viljar Norman, Kristjan Mängel ja Raun Juurikas. Sõnade autor on Ott Lepland. Loo on produtseerinud Johannes Lõhmus.\n", "id": "ekk_Latn_207933"}
{"text": "Piaal\n\nPiaal (pärsia keeles پیاله piyāla) on enamasti savist, portselanist või fajansist keraamiline kausike või kõrvata tass, mida kasutatakse Kesk-Aasias ja sellega külgnevates maades tee joomiseks. Piaalid (jaapani keeles 茶碗 chawan) on laialt levinud ka Ida-Aasias, näiteks teetseremoonial Jaapanis.\n", "id": "ekk_Latn_207934"}
{"text": "Kõik mis hea\n\n\"Kõik mis hea\" on Ott Leplandi singel. Laulu viisi ja sõnade autor on Ott Lepland. Loo on produtseerinud Mo Hausler.\n", "id": "ekk_Latn_207935"}
{"text": "IV liiga 2018\n\nIV liiga 2018 oli Eesti jalgpalli tugevuselt kuuenda liiga, IV liiga 2018. aasta hooaeg, mis jagunes kolme tsooni – ida/põhi, põhi/lääs ja lõuna.\n", "id": "ekk_Latn_207936"}
{"text": "Johannes Mets\n\nJohannes Mets (17. detsember 1932 – 13. november 2013) oli eesti insener, Eesti NSV partei- ja riigitegelane.\n\n1957. aastal lõpetas ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajanduse mehhaniseerimise eriala.\n\n1957. aastast töötas Mets Kullamaa masina-traktorijaamas mehaanikuna, seejärel töökoja juhatajana. 1959. aastast oli ta Türi Põllumajandustehnikumi õpetaja. Aastatel 1961–1973 oli Mets Eesti Põllumajandustehnika Paide Rajoonikoondise peainsener.\n", "id": "ekk_Latn_207937"}
{"text": "Tsiseleerimine\n\nTsiseleerimine (prantsuse keeles ciseler 'metalli nikerdama') on valatud, sepistatud või kohrutatud metalleseme pinna viimistlemine viili, uuritsa ja muude metallilõikeriistade abil.\n", "id": "ekk_Latn_207938"}
{"text": "Ülo Nõmm\n\nÜlo Nõmm (15. juuli 1933 Virumaa – 26. juuli 2014) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.\n\nTa lõpetas 1951. aastal Rakvere Kohaliku Tööstuse Tehnikumi ja 1961. aastal kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli.\n\nAastatel 1951–1954 töötas ta Ambla Põllumajanduskoolis õpetajana.\n", "id": "ekk_Latn_207939"}
{"text": "Templeuve'i kanton\n\nTempleuve'i kanton on kanton Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus. See moodustati 2014. aasta kantonireformiga, mis jõustus 2015. aasta märtsis. Kantoni keskus on Templeuve-en-Pévèle.\n\nAnstaing Attiches Avelin Bachy Baisieux Bersée Bourghelles Bouvines Camphin-en-Pévèle Cappelle-en-Pévèle Chéreng Cobrieux Cysoing Ennevelin Fretin Genech Gruson Lesquin Louvil Mérignies Moncheaux Mons-en-Pévèle Mouchin La Neuville Péronne-en-Mélantois Pont-à-Marcq Sainghin-en-Mélantois Templeuve-en-Pévèle Thumeries Tourmignies Tressin Wannehain\n", "id": "ekk_Latn_207940"}
{"text": "Sotsialistlik õigussüsteem\n\nSotsialistlik õigussüsteem (inglise keeles socialist legal system, vene keeles социалистическая правовая система) on iseseisev õigussüsteem, mis tekkis pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni Nõukogude Venemaal (NSVL) ja pärast teist maailmasõda teistes riikides, mis pooldasid sotsialistlikku süsteemi.\n\nNSV Liidus tekkis uus õigus peaaegu tundmata endise Tsaari-Venemaa ja lääneriikide õiguspõhimõtteid ning norme. Peamiseks allikaks oli alguses esinejate revolutsiooniline loometegevus, mis põhines Karl Marxi ja Friedrich Engelsi õpetusel, ja hiljem normatiivsed õigusaktid, mille kohta kuulutati, et need väljendavad kogu rahva tahet. Praktikas aga puudusid tõhusad mehhanismid, materiaalsed ja juriidilised garantiid nende tegelikuks rakendamiseks. Enamikus teistes riikides võttis uus valitsus vastu hulga vanade õigusaktide sätteid, peamiselt koodekseid, ja mõne muudatusega on need juba pikka aega olnud praegused õigusallikad.\n", "id": "ekk_Latn_207941"}
{"text": "Liidia Piirsalu\n\nLiidia Piirsalu (2. detsember 1929 Kõo vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – november 2009) oli eesti õpetaja.\n\nTa lõpetas 1958. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geograafia eriala diplomitööga \"Geograafilise asendi käsitlemine välisriikide majandusgeograafias VIII klassis\".\n\n1951. aastast töötas ta Jõgeva Keskkoolis õpetajana, hiljem oli samas koolis õppealajuhataja. 1961. aastast töötas Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee haridusosakonna inspektorina, 1962. aastast Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee haridusosakonna inspektorina. 1974. aastast oli ta Rakvere I Keskkooli direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal.\n\nAastatel 1980–1985 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseisu saadik, haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe asetäitja.\n\nPärast Eesti iseseisvuse taastamist oli ta Lääne-Viru maakonna koolinõunik, hiljem Lääne-Viru maavalitsuse haridusosakonna inspektor.\n", "id": "ekk_Latn_207942"}
{"text": "Tourcoingi 1. kanton\n\nTourcoingi 1. kanton on kanton Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus. See moodustati 2014. aasta kantonireformiga, mis jõustus 2015. aasta märtsis. Kantoni keskus on Tourcoing.\n\nHalluin Neuville-en-Ferrain Roncq Tourcoing (osaliselt)\n", "id": "ekk_Latn_207943"}
{"text": "Tourcoingi 2. kanton\n\nTourcoingi 2. kanton on kanton Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus. See moodustati 2014. aasta kantonireformiga, mis jõustus 2015. aasta märtsis. Kantoni keskus on Tourcoing.\n", "id": "ekk_Latn_207944"}
{"text": "Valenciennesi kanton\n\nValenciennesi kanton on kanton Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus. See moodustati 2014. aasta kantonireformiga, mis jõustus 2015. aasta märtsis. Kantoni keskus on Valenciennes.\n\nSaint-Saulve Valenciennes\n", "id": "ekk_Latn_207945"}
{"text": "Villeneuve-d'Ascqi kanton\n\nVilleneuve-d'Ascqi kanton on kanton Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus. See moodustati 2014. aasta kantonireformiga, mis jõustus 2015. aasta märtsis. Kantoni keskus on Villeneuve-d'Ascq.\n\nForest-sur-Marque Sailly-lez-Lannoy Toufflers Villeneuve-d'Ascq Willems\n", "id": "ekk_Latn_207946"}
{"text": "Ameerika Ühendriikide majandus\n\nAmeerika Ühendriikide majandus on kõrgelt arenenud segamajandus. See on nominaalse SKP järgi maailma suurim majandus ja ostujõu pariteedi (PPP) järgi suuruselt teine. Sellel on ka maailma suuruselt kaheksas majandus SKP inimese kohta (nominaalne) ning USA oli ka kümnendal kohal SKT elaniku kohta maailmas 2018. aastal.\n\nUSA majandus on tehnoloogiliselt kõige võimsam majandus maailmas ja selle ettevõtted on tehnoloogia arengus esirinnas või kohe selle lähedal. USA dollar on rahvusvahelistes tehingutes kõige sagedamini kasutatav valuuta ja see on maailma tähtsaim reservvaluuta, mida toetavad Ameerika Ühendriikide majandus, sõjavägi, võla tagasimaksed jne. Mitmed riigid kasutavad seda oma ametliku valuutana ja paljudes teistes on see ka de facto valuuta. Suurimad USA kaubanduspartnerid on Hiina, Kanada, Mehhiko, Jaapan, Saksamaa, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Prantsusmaa, India ja Taiwan. USA on maailma suurim importija ja suuruselt teine eksportija. Ameerika Ühendriikidel on vabakaubanduslepinguid mitme riigiga, sealhulgas NAFTA, Austraalia, Lõuna-Korea, Iisraeliga ja mõne teise riigiga, mis kehtivad praegu või mille üle peetakse läbirääkimisi.\n\nRiigi majandust toetavad rikkalikud loodusvarad, hästi arenenud infrastruktuur ja suur tootlikkus. Selle loodusvarade koguväärtus on hinnanguliselt seitsmes maailmas, hinnates loodusvarade koguväärtust 2016. aastal 45 triljoni dollarini. Ameeriklastel on leibkondade ja töötajate keskmine sissetulek suurim OECD liikmesriikide seas. 1890. aastaks oli USA-l vaieldamatult maailma kõige produktiivsem majandus. Riik on maailma suurim nafta ja maagaasi tootja. 2016. aastal oli see maailma suurim kaubandusriik ja suuruselt teine tootja, moodustades viiendiku kogu maailma töötleva tööstuse toodangust. USA-l pole mitte ainult suurim kaupade siseturg, vaid sellel on ka suurim siseturg teenustekaubanduses. USA kogukaubandus ulatus 2018. aastal 4,2 triljoni dollarini. Maailma 500 suurima ettevõte hulgast baseeruvad 121 firmat USA-s. USA-s on maailma suurim miljardäride arv, kelle koguvara kokku on 3,013 triljonit dollarit.\n\nNew Yorgi börs ja Nasdaq on turukapitalisatsiooni ja kaubandusmahu järgi vaieldamatult maailma suurimad börsid. USA-s tehtud välisinvesteeringute maht on peaaegu 4 triljonit dollarit, samas kui Ameerika välisinvesteeringute maht välisriikides on üle 5,6 triljoni dollari. USA majandus on riskikapitali ning ülemaailmse teadus- ja arendustegevuse rahastamise rahvusvahelises edetabelis esimesel kohal. Tarbijate kulutused moodustasid 2018. aastal 68% USA majandusest, samal ajal kui tööjõu osa sissetulekutest oli 2017. aastal 43%. USA-l on maailma suurim tarbijaturg, kus leibkondade lõpptarbimiskulutused on Jaapanist viis korda suuremad. Riigi tööturg on meelitanud sisserändajaid kogu maailmast ja selle rändesaldo on üks suuremaid maailmas. USA on üks edukamaid majandusi uuringutes, nagu näiteks äritegevuse lihtsuse indeks, ülemaailmse konkurentsivõime aruanne jt.\n\nUSA majandus koges suure majandussurutise ajal suurt majanduslangust, mis kestis 2007. aasta detsembrist kuni 2009. aasta juunini. SKP kriisieelne (2007. aasta lõpu) tase taastati 2011. aastaks, leibkondade netoväärtus 2012. aasta II kvartaliks ja töötuse määr 2015. aasta septembriks. Üldsuse võlg, mis on riigivõlg, oli 2017. aastal umbes 77% SKT-st ja oli 207 riigi seas 43. kohal. Sissetulekute ebavõrdsus oli 2017. aastal 156 riigi seas 41. kohal ja suurim võrreldes teiste lääneriikidega.\n", "id": "ekk_Latn_207947"}
{"text": "Wormhouti kanton\n\nWormhouti kanton on kanton Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus. See moodustati 2014. aasta kantonireformiga, mis jõustus 2015. aasta märtsis. Kantoni keskus on Wormhout.\n\nArnèke Bambecque Bavinchove Bissezeele Bollezeele Broxeele Buysscheure Crochte Eringhem Esquelbecq Hardifort Herzeele Holque Hondschoote Houtkerque Hoymille Killem Lederzeele Ledringhem Merckeghem Millam Nieurlet Noordpeene Ochtezeele Oost-Cappel Oudezeele Quaëdypre Rexpoëde Rubrouck Saint-Momelin Socx Steenvoorde Terdeghem Volckerinckhove Warhem Watten Wemaers-Cappel West-Cappel Winnezeele Wormhout Wulverdinghe Wylder Zegerscappel Zermezeele Zuytpeene\n", "id": "ekk_Latn_207948"}
{"text": "Sandton\n\nSandton on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Gautengi provintsis, kuulub halduslikult Johannesburgi linnaringkonna alla.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas seal 222 415 elanikku.\n\nPärast apartheidi lõppu 1990ndatel kolis enamik panku ja suurkorporatsioone kasvava kuritegevusega Johannesburgi kesklinnast Sandtoni, mille tõttu on seda kutsutud \"uueks Johannesburgiks\".\n\nNimi on kombineeritud kahest ümbruskonna äärelinnast, Sandownist ja Bryanstonist.\n\nSandton on Aafrika mandri rikkaim ärikvartal. Sandtonis asuvad ostukeskus Sandton City ja Gautraini metroo tähtis sõlmpunkt.\n\nTuntuim vaatamisväärsus on keskuses asuv Nelson Mandela pronkskuju.\n", "id": "ekk_Latn_207949"}
{"text": "Löjöpi keel\n\nLöjöpi keel on Vanuatus Ureparapara saarel räägitav keel, mis kuulub Põhja-Vanuatu keelte hulka.\n\nKeelt räägib umbes 240 inimest.\n\nLöjöpi keeles on 11 vokaalfoneemi ja 1 diftong.\n", "id": "ekk_Latn_207950"}
{"text": "Sabie jõgi\n\nSabie jõgi on jõgi Lõuna-Aafrika Vabariigis Limpopo- ja Mpumalanga provintsis. Sabie jõgi on Komati jõe lisajõgi.\n\nJõgi on nime saanud Sabie linna järgi. Sabie jõgi voolab läbi Krügeri rahvuspargi territooriumilt.\n", "id": "ekk_Latn_207951"}
{"text": "2002. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused\n\n2002. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused toimusid 29. juulist kuni 4. augustini Berliinis, Saksamaal. Võistlus peeti Europasportpargis asuvas veekeskuses. Need olid 26. korda toimunud Euroopa meistrivõistlused, mille korraldas LEN.\n\nVõistles kokku 786 ujujat 38 riigist. Võistlused toimusid ujumises (pikk rada), avaveeujumises, vettehüpetes ja kujundujumises.\n", "id": "ekk_Latn_207952"}
{"text": "Kohtutäituri tasu\n\nKohtutäituri tasu (ingl bailiff`s fee) on tasu, mida võlgnik maksab täitemenetluses kohtutäituri ametitoimingu eest. Kohtutäituri tasu võib kohtutäituri seaduse järgi liigitada menetluse alustamise tasuks, menetluse põhitasuks ja täitetoimingu lisatasuks.\n", "id": "ekk_Latn_207953"}
{"text": "Chalermpol Malakham\n\nChalermpol Malakham (tai keeles เฉลิมพล มาลาคำ; sündinud 10. oktoober 1962) on tai laulja ja näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_207954"}
{"text": "Aldur Pitk\n\nAldur Pitk (22. aprill 1939 – 8. detsember 1987) oli eesti kalandustegelane, majandijuht ja Eesti NSV rahvasaadik.\n\n1959. aastal lõpetas ta Tallinna Kalatööstuse Tehnikumi.\n\n1978. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna ehituse ökonoomika ja organiseerimise eriala kiitusega.\n\n1954. aastast töötas ta Kingissepa rajooni Murrangu kolhoosis kalurina. 1959. aastast töötas madrusena Eesti Kalatööndusliku Ekspeditsiooni Baasis, samal aastal hiljem sai temast Hiiumaa Kalakombinaadi püügimeister, seejärel vaneminsener ja direktori asetäitja püügi alal. Aastatel 1961–1964 oli ta kalurikolhoosi Hiiu Kalur insener. Aastatel 1964–1973 oli ta kalurikolhoosi Saare Kalur peainsener, 1973. aastast Saare Kaluri juhatuse esimees.\n\nAastatel 1980–1987 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu X ja XI koosseisu saadik.\n", "id": "ekk_Latn_207955"}
{"text": "Sulliwan Unplugged\n\nSulliwan Unplugged on 1990. aastal loodud akustilise roki ansambel. Ansambli asutajaliikmed olid Sulev Müürsepp (Sulliwan), Margus \"Maku\" Kulden ja Margus \"Clint\" Ristmets, kes eelnevalt mängisid Tallinna 61. Keskkooli ansamblist välja kasvanud ansamblites Zen ja Spanish Castle. Esimesed kontserdid anti Nõmme Kultuurimaja küljes asuvas suvekohvikus. Peagi lisandus ansamblisse basskitarr, mida mängis samuti Pääsküla kooliansamblist pärit Martti Mikk (B.O.A.).\n\n1994. aastal andis ansambel Fugata Recordsi all välja kasseti näol helikandja \"Broken Rose\". Esineti peamiselt Tallinna pubides ja klubides. Tuntumad lood olid ööklubi Bonnie & Clyde tellimusena tehtud kaver \"The Ballad of Bonnie and Clyde\" ja Metallica \"Enter Sandman\". Mõlemad olid edukad raadio Kuku edetabelisaates \"Tagumine paar välja\".\n\nKohe pärast \"Broken Rose\" ilmumist liitus Sulliwan Unpluggediga varem ansamblites Velikije Luki ja Jim Arrow & The Anachrones trumme mänginud Kristjan Mäeots (Kotkas). 1995. aastal anti Fugata Recordsi all välja teine kassett \"Fantasies\". Kõige tuntum lugu \"Men's Song\" oli populaarses telesaates \"Seitse vaprat\" edetabelis järjest 9 nädalat. Lisaks pubimängudele anti kontserte ja esineti festivalidel. Festivalide hulgas olid Pühajärve Beach Party, Tartu Levimuusikapäevad, Rock Summer jt.\n\n1999. aastal lahkus ansamblist laulja Margus Kulden (Maku) ning mõne aasta pärast ka bassimees Martti Mikk (B.O.A.) ja edaspidi esineti enamasti ööklubides erinevate muusikutega.\n\n2019. aasta mais kogunes Sulliwan uuesti selleks, et edaspidi tegutseda ainult kontsertansamblina. Basskitarri mängib ansamblitest Magnetic Band, Muusik Seif, Singer Vinger ja Kolumbus Kris tuttav Jaanus Raudkats. Esimene esinemine pärast uuesti kokkutulekut – Gunnar Grapsi mälestuskontsert 22. november 2019.\n", "id": "ekk_Latn_207956"}
{"text": "Battlefield V\n\n\"Battlefield V\" on FPS-videomäng, mille töötas välja EA DICE ja tõi turule Electronic Arts. \"Battlefield V\" on sarja 16. osa.\n\nMäng anti välja süsteemidele Microsoft Windows, PlayStation 4 ja Xbox One 20. novembril 2018. Eriversiooni \"Deluxe Edition\" ostjad said mängule ligipääsu 15. novembril 2018 ning teenuse Origin Access Premium tellijad said mängu arvutile 9. novembril 2018. \"Battlefield V\" tegevus toimub II maailmasõjas ning see on temaatiline järg I maailmasõjal põhinevale mängule \"Battlefield 1\".\n\nVäljalaskeelsed reaktsioonid mängule olid kahetised, fännid kritiseerisid mängu treileris esinevaid ajaloolisi ebatäpsusi ning naissõdurite lisamist mängu. Pärast välja laskmist sai \"Battlefield V\" kriitikutelt peamiselt häid hinnanguid, kiideti head mängitavust, kuid laideti õhukest sisu ning vähest uudsust. Väljaandmisaasta lõpuks õnnestus seda müüa 7,3 miljonit eksemplari, mis valmistas turustajatele pettumuse.\n", "id": "ekk_Latn_207957"}
{"text": "Delikt\n\nDelikt (ld dēlictum) on süütegu, ka seadusest üleastumine ehk õigusrikkumine. Eesti karistusseadustik § 3 lg 1 sätestab süüteo kohta: \"Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.\" Artiklis käsitletakse delikti ajalugu ja mõiste kujunemist.\n", "id": "ekk_Latn_207958"}
{"text": "Euroopa meistrivõistlused kirimales\n\nEuroopa meistrivõistlused kirimales (inglise keeles European Correspondence Chess Championship) on Euroopa meistrivõistlused kirimales. Nende võitjast saab Euroopa meister kirimales.\n\nAastatel 1963–2019 on korraldatud kokku 71 kirimale EM-i. Esimesed ametlikud Euroopa kirimale meistrivõistlused peeti aastatel 1963–1965. Euroopa meistriks tuli toona Saksa DV esindaja Werner Stern, kes sai hiljem ka seitsmendaks kirimale Euroopa meistriks (turniir peeti 1970–1974). Stern sai suurmeistri nimetuse ICCF-ilt alles 2009. aastal.\n\nLeedulastest on Euroopa meistriks tulnud Vladas Gefenas (turniir peeti 1982–1988), Gediminas Rastenis (1983–1989), Ričardas Žitkus (1987–1993), Valentinas Normantas (1987–1994) ja Alius Mikėnas (1994–1998); lätlastest Jānis Vitomskis (1984–1990).\n", "id": "ekk_Latn_207959"}
{"text": "Junckeri komisjon\n\nJunckeri komisjon oli Euroopa Komisjoni kuues koosseis, mis oli ametis 1. novembrist 2014 kuni 30. novembrini 2019. Selle president oli Jean-Claude Juncker, kes juhatas 27 volinikust koosnevat kabinetti (üks volinik igast Euroopa Liidu liikmesriigist, välja arvatud Luksemburg, mille esindaja oli Juncker). Jean-Claude Juncker valiti Euroopa Komisjoni presidendiks 2014. aastal ja temast sai sama aasta sügisel José Manuel Barroso mantlipärija.\n\nJunckeri komisjoni järel alustas 1. detsembril 2019 tööd von der Leyeni komisjon.\n", "id": "ekk_Latn_207960"}
{"text": "Eesti Kirimaleühing\n\nEesti Kirimaleühing (lühend EKMÜ) on spordialaliit, mis juhib kirimale kui spordiala tegevust Eestis. Kirimaleühing on klubide ühendus.\n\nEesti Kirimaleühing asutati 1992. aastal. Eesti Kirimaleühing on Rahvusvahelise Kirimaleföderatsiooni (ICCF) ja Eesti Olümpiakomitee liige.\n\nAastatel 1992–2012 oli Eesti Kirimaleühingu president Lembit Vahesaar ja 2012–2016 suurmeister Tõnu Tiits. Kirimaleühingu asepresident on 1992. aastast Ervin Liebert.\n", "id": "ekk_Latn_207961"}
{"text": "Õiguskindlus\n\nÕiguskindlus (ingl legal certainity) on õiguse eesmärk luua stabiilsust ja regulaarsust ühiskonnas, tagades isikule õigusolustiku prognoositavuse. Õiguskindluse põhielemendid on salajase õiguse keeld, õigusselgus ehk definitiivsus ja usalduskaitse ehk õiguspärane ootus.\n", "id": "ekk_Latn_207962"}
{"text": "Soolaglasuur\n\nSoolaglasuur on temperatuuril 1160–1350 °C keedusoola toimel ahju keskkonnas tekkiv läbipaistev kivikeraamika glasuur, mis võeti tarvitusele Saksamaal 12. sajandil ning on olnud oma ökonoomsuse tõttu laialt kasutatav eelkõige tarbekeraamika valmistamisel kuni 20. sajandi keskpaigani.\n", "id": "ekk_Latn_207963"}
{"text": "Ervin Liebert\n\nErvin Liebert (sündinud 26. detsembril 1939 Tallinnas) on eesti kirimaletaja, tõstja, tõste- ja maletreener, kirimale rahvusvaheline seeniormeister (2007).\n\nLiebert on 1992. aastast Eesti Kirimaleühingu asepresident ja oli aastatel 2011–2019 Eesti Maleliidu juhatuse liige. Aastatel 1975–1985 kuulus ta Eesti NSV Tõstespordiföderatsiooni presiidiumi.\n\nTa lõpetas 1965. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja 1973. aastal sama ülikooli inglise filoloogina. Valdab vabalt inglise, saksa, rootsi, vene ja soome keelt.\n", "id": "ekk_Latn_207964"}
{"text": "Elle Vunder\n\nElle Vunder (sündinud 30. novembril 1939) on eesti etnoloog. Elle Vunder on esimene etnoloogiaprofessor taasiseseisvunud Eestis, etnoloogiateaduse metodoloogiline uuendaja ning moodsale etnoloogiõppele aluse panija Tartu Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_207965"}
{"text": "August Saaremägi\n\nAugust Saaremägi (7. veebruar 1921 Pärnu – 10. märts 1986 Tallinn) oli eesti ajakirjanik, Eesti NSV parteitegelane ja rahvasaadik.\n\nTa lõpetas 1957. aastal NLKP Keskkomitee juures asuva Kõrgema Parteikooli.\n\n1940. aastast töötas arveametnikuna kindlustusseltsis, seejärel Haapsalu Linna Täitevkomitee kommunaalmajandusosakonna vanemraamatupidajana.\n\nTeise maailmasõja ajal teenis Punaarmees Eesti laskurkorpuses. 1946. aastast oli ta ajalehe Noorte Hääl kirjanduslik kaastööline, hiljem sama ajalehe vastutav sekretär. 1948. aastast oli ta NLKP liige. Aastatel 1951–1955 töötas EKP Keskkomitees, esmalt propaganda- ja agitatsiooniosakonna ajakirjanduse ja kirjastuste sektori juhatajana, hiljem propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja asetäitjana. Aastatel 1955–1981 oli ta ajalehe Rahva Hääl toimetaja. 1981. aastast oli ta personaalpensionär.\n\nAastatel 1959–1981 oli ta Eesti NSV Ajakirjanike Liidu esimees, 1960. aastast ka NSV Liidu Ajakirjanike Liidu juhatuse sekretär.\n\nAastatel 1959–1985 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu V, VI, VII, VIII, IX ja X koosseisu saadik. Ta juhtis aastaid Eesti NSV Ülemnõukogu väliskomisjoni.\n\nAastatel 1956–1981 oli ta EKP Keskkomitee liige, 1956–1964 EKP Keskkomitee büroo liikmekandidaat.\n\nTa on maetud Tallinna Metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_207966"}
{"text": "Iwo Jima lahing\n\nIwo Jima lahing oli 19. veebruarist kuni 26. märtsini 1945 toimunud II maailmasõja lahing, mille vältel ründasid Ameerika Ühendriikide merejalavägi ja merevägi Jaapani vägede käes olnud Iwo Jimat ning hõivasid selle. Viis nädalat kestnud lahing oli üks II maailmasõja Vaikse ookeani sõjategevuse verisemaid ja ägedamaid lahinguid.\n\nJaapani väed olid saare põhjalikult kindlustanud punkrite, tunnelite ja peidetud suurtükipositsioonide võrgustikuga. USA vägedel oli seevastu hea suurtükivõimekus ja kontroll saare õhuruumi üle.\n\nJaapan kaotas lahingus kolm korda rohkem sõdureid kui Ameerika Ühendriigid, kuid Ameerika kaotuste koguarv (hukkunud ja haavatud) ületas Jaapani omi, mis oli Vaikse ookeani sõjategevuses haruldane. Saart kaitsnud 21 000 Jaapani sõdurist võeti vangi ainult 216 ning ülejäänutest enamik hukkus lahingus. Arvatavalt umbes 3000 jaapanlast jätkasid pärast lahingut sissisõda ning surid saadud vigastustesse või andsid nädalaid hiljem alla.\n\nHoolimata verisest võitlusest oli Ameerika vägede võit kindel juba enne lahingut, sest neil oli suur ülekaal ja kontroll õhuruumi üle. Saart kaitsnud Jaapani vägedel polnud võimalik taganeda ega saarele lisajõudusid ja varustust tuua.\n\nLahingu ajal tegi sõjafotograaf Joe Rosenthal foto \"Raising the Flag on Iwo Jima\", mis on üks tuntumaid II maailmasõja fotosid.\n", "id": "ekk_Latn_207967"}
{"text": "Kurese Pakamäe linnusasula\n\nKurese Pakamägi on muinasaegne kindlustatud asula Kuresel, Lääneranna vallas, Pärnu maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_207968"}
{"text": "Ringkond (Prantsusmaa)\n\nLinnad Pariis, Lyon ja Marseille on jaotatud linnaringkondadeks, mitte segi ajada selle artikli ringkondadega.\n\nRingkond (arrondissement, [aʁɔ̃dismɑ̃|]) on Prantsusmaa haldusjaotuse tasand, mis üldiselt vastab alamprefekti kontrollitavale territooriumile. Aastal 2019 oli 101 Prantsusmaa departemangu jaotatud 332 ringkonnaks (sealhulgas 12 ülemere).\n\nRingkonna keskust nimetatakse alamprefektuuriks. Kui ringkond sisaldab departemangu prefektuuri (keskust), on see prefektuur ringkonna keskus, toimides nii prefektuuri kui ka alamprefektuurina. Ringkonnad jagunevad edasi kantoniteks ja valdadeks.\n", "id": "ekk_Latn_207969"}
{"text": "Namonuito keel\n\nNamonuito keel on Mikroneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägitakse Namonuito atollil, Mikroneesias.\n\nNamonuito keelt räägib umbes 940 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_207970"}
{"text": "Eliittreener\n\nEliittreener on Eestis alates 2013. aastast treeneri kõrgeim kutsetase.\n\nEesti Kutsekvalifikatsiooniraamistiku alusel on 2013. aastast Eestis kasutusel 8 treeneri kutsetaset; kolm kõrgemat nendest on vanemtreener, meistertreener ja eliittreener.\n\nEliittreeneri kutsetaset annab treeneritele Eesti Olümpiakomitees moodustatud EOK treenerite kutsekomisjon.\n\n2016 – Matti Killing, sõudmistreener 2016 – Rein Ottoson, purjetamistreener 2019 – Märt Kermon, korvpallitreener 2019 – Siiri Põlluveer, ujumistreener 2019 – Peeter Vahtra, võrkpallitreener\n\nKutsekomisjoni antud kutsetase on neile kõigile antud tähtajatu kehtivusajaga.\n", "id": "ekk_Latn_207971"}
{"text": "Meistertreener\n\nMeistertreener on Eestis alates 2013. aastast treeneri kutsetase.\n\nEesti Kutsekvalifikatsiooniraamistiku alusel on 2013. aastast Eestis kasutusel 8 treeneri kutsetaset; kaks kõrgemat nendest on meistertreener ja eliittreener.\n\nMeistertreeneri kutsetaseme annab treenerile Eesti Olümpiakomitee koostöös spordialaliiduga moodustatud kutsekomisjon.\n\n2019. aasta oktoobri seisuga on Eestis treenerite seas 206 meistertreenerit.\n\nKutsekomisjoni antud kutsetase on valdavalt ajalise kehtivuspiiranguga (nelja-aastase kehtivusajaga). Vähemal määral on neid treenereid, kellele on antud meistertreeneri kutsetase tähtajatu kehtivusajaga (teiste seas Tatjana Jaanson, Anna Levandi, Henn Põlluste, Jaak Salumets, Jaak Uudmäe, Anatoli Šmigun ja Tõnu Truus).\n", "id": "ekk_Latn_207972"}
{"text": "Digitaalne ühtne turg\n\nDigitaalne ühtne turg (inglise keeles Digital Single Market) on Euroopa ühtse turu poliitika, mis hõlmab digitaalset turundust, e-kaubandust ja telekommunikatsiooni.\n\nDigitaalse ühtse turu mõtte sõnastas 2015. aasta mais Junckeri komisjon. Esialgu vastutas digitaalse ühtse turu eest Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, kuid pärast tema valimist Euroopa Parlamenti vastutas selle eest Junckeri komisjoni liige Maroš Šefčovič.\n\nDigitaalse ühtse turu üks eesmärke oli parandada ettevõtete võimalusi rahvusvahelise kaubanduse rakendamisel Euroopa Liidus. Enne seda müüs ainult 7% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest riikidevahelisi kaupu või teenuseid.\n\nJunckeri komisjoni eesmärk oli luua selline turg, kus oleks tagatud kaupade, isikute, teenuste, kapitali ja andmete vaba liikumine ning kus Euroopa Liidu kodanikud ja ettevõtjad saaksid sõltumata rahvusest või asukohariigist sujuvalt ja õiglastel tingimustel osta või müüa kaupu ja teenuseid internetist. Samuti sooviti pakkuda uusi võimalusi idufirmadele ja tagada, et pärast digitaalse ühtse turu projekti lõpuleviimist oleks Euroopa maailmas e-majanduse valdkonnas juhtkohal.\n", "id": "ekk_Latn_207973"}
{"text": "Lobri\n\nLobri on mineraalainete poolvedel toorsegu (lubjakivilobri, savilobri), mida kasutatakse keraamikas ja tsemendi valmistamisel.\n", "id": "ekk_Latn_207974"}
{"text": "Maletreener\n\nMaletreener on sporditreener, maletajaid kutseliselt ette valmistav ja õpetav inimene.\n\nMaletreeneri töö võib hõlmata algajate ettevalmistust, edasijõudnud maletajate treenimist või tippmaletajate abistamist tähtsamate malevõistluste eel ja selle käigus (konkreetsete vastasmängijate partiide analüüsimisel).\n\nMaletreeneri tegevuse eest annab Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) erinevaid nimetusi. Kolm kõrgemat nendest on FIDE instruktor, FIDE treener ja FIDE vanemtreener.\n", "id": "ekk_Latn_207975"}
{"text": "FIDE vanemtreener\n\nFIDE vanemtreener (inglise keeles FIDE Senior Trainer) on males maletreeneri tegevuse eest antav kõrgeim nimetus.\n\nNimetuse võttis kasutusele Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE). Nõuded FIDE vanemtreeneri nimetuse saamiseks on kõrgemad kui FIDE treeneri nimetuse saamiseks. FIDE vanemtreeneri nimetus on eluaegne.\n\nolnud maailmameistri või tiitlipretendendi treener olnud maailmajao individuaalse meistri treener olnud vähemalt kolme juunioride või noorte maailmameistri treener olnud maleolümpial medali võitnud võistkonna treener olnud võistkondlikel maailmameistrivõistlustel kuldmedali võitnud võistkonna treener olnud maailmajao võistkondlikel meistrivõistlustel kuldmedali võitnud võistkonna treener olnud malekooli asutaja-treener, kelle kasvandikest on võrsunud vähemalt kolm rahvusvahelist suurmeistrit või kuus kõrgema järgu maletajat, kes saanud (suurmeistri, rahvusvahelise meistri või naiste suurmeistri) nimetuse.\n\nLisaks eeltoodule nõutakse FIDE vanemtreeneri kandidaadilt vähemalt ühe võõrkeele valdamist FIDE ametlikest keelte hulgast (araabia, inglise, prantsuse, saksa, hispaania, portugali ja vene keel).\n", "id": "ekk_Latn_207976"}
{"text": "Annika Saarikko\n\nAnnika Virpi Irene Saarikko (sündinud 10. novembril 1983 Oripääl) on Soome poliitik, ta kuulub Keskerakonda. Ta oli 10. juulist 2017 kuni 6. juunini 2019 Soome rahvastiku- ja sotsiaalteenuste minister Juha Sipilä valitsuses. 6. juunist 2019 kuni 9. augustini 2019 oli ta Soome teadus- ja kultuuriminister Antti Rinne valitsuses. Alates 27. maist 2021 on ta Soome rahandusminister.\n\nTa lõpetas aastal 2002 Huittinenis Lauttakylä lütseumi, aastal 2008 kandidaadina pedagoogika alal Turu Ülikooli ja aastal 2013 Turu Ülikooli filosoofia magistrina meediauuringute alal.\n", "id": "ekk_Latn_207977"}
{"text": "Chrysler\n\nStellantis North America, ametliku nimetusega FCA US, LLC ja varem tuntud kui Chrysler, on suur USA autotootja, mille peakorter asub Michigani osariigis Auburn Hillsis. Chrysler on üks kolmest USA suurest autotootjast General Motorsi ja Ford Motor Company kõrval. Lisaks Chryslerile kuuluvad Stellantis North Americale ka kaubamärgid Dodge, Jeep, Ram, Mopar (autode varuosad ja lisatarvikud) ja SRT (sportautode osakond).\n\n1925. aastal asutas Walter Chrysler Chrysler Corporationi, võttes üle Maxwell Motor Company. Chrysler suurenes kiiresti 1928. aastal, kui omandati veoautotootja Fargo ja Dodge Brothers Company; samal aastal loodi automargid Plymouth ja DeSoto.\n\nChrysler on tavaliselt olnud kontserni tippmark. Plymouth oli Chrysleri algtaseme mark, mis konkureeris GMi Chevrolet' ja Fordiga; Dodge oli kesktaseme mark sportlikemate autodega, konkureerides peamiselt GMi Chevrolet/Pontiaci ja Fordi/Mercuryga. DeSoto oli kõrgema kesktaseme mark, mis konkureeris peamiselt GMi Oldsmobile/Buicki ja Fordi Mercuryga. Chrysler konkureeris valdavalt GMi Cadillaci ja Fordi Lincolniga. 1955. aastal aga otsustati Chrysleri tippmudelist Imperial luua omaette mark, et konkureerida Cadillaci ja Lincolniga.\n\n1960. aastatel laines ettevõte Euroopasse, loodi Chrysler Euroopa divisjon. 1960. aastal läks ka DeSoto hingusele Chrysleri kontsernisisese poliitika tõttu, kus viis marki (Plymouth, Dodge, DeSoto, Chrysler ja Imperial) omavahel konkureerisid, erinevalt General Motorsist, mille viis marki pretendeerisid erinevatele hinnaklassidele ja sihtgruppidele. Ka Dodge oli tulnud välja oma kõrgema hinnatasemega autoga Custom Royal, mis hakkas lõikama DeSoto turuosasse. Ka Chrysler, teinud järelduse, et kliendid ostnuks parema meelega odavaima Chrysleri kui DeSoto, tuli välja algtaseme mudeliga Newport, mis oli kohe DeSotost palju edukam.\n\n1987. aastal ostis Chrysler American Motors Corporationi, mis tõi Chrysleri alla tulusa Jeepi brändi. 1998. aastal ostis Chrysler Saksamaa autotootja Daimler-Benzi ning ettevõte sai nimeks DaimlerChrysler. 2001. aasta jäi viimaseks ka Plymouthi margile. Alates 1980. aastast olid Plymouthi autod olnud sisuliselt odavamad, kehvema varustustasemega ümbersildistatud (badge-engineered) Dodge'i autod, mistõttu kadus Plymouthi enda identiteet.\n\n2007. aastal loobus Daimler Chryslerist ning uueks nimeks sai Chrysler LLC (2007–2009) ja Chrysler Group LLC (2009–2014). 2014. aastal liideti Chrysler holding-ettevõttega Fiat S.p.A. ning sündis Fiat Chrysler Automobiles (FCA). 2019. aastal teatati soovist liituda Prantsuse autotootjaga Groupe PSA. Liitumine viidi lõpule 2021. aasta jaanuaris ja ettevõtte uueks nimeks sai Stellantis.\n", "id": "ekk_Latn_207978"}
{"text": "Lause (programmeerimine)\n\nProgrammid koosnevad lausetest, mis on sarnased loomuliku keele käskiva kõneviisi lausetega. Lausetes annab programmeerija mingi korralduse. Lihtsamate lausete puhul on lauseks üks rida koodi ning kui programm käivitada täidab programm laused sellises järjekorras, nagu need on programmitekstis esitatud. Nagu ka loomulikus keeles moodustatakse laused omakorda sõnadest ja fraasidest. Ka programmides pannakse laused kokku väiksematest keele elementidest, millest kõige olulisemad on avaldised.\n\nNäiteid lihtsatest lausetest Pythonis\n\nEnamikus programmeerimiskeeltes nimetatakse kõiki vaadeldavaid programmikonstruktsioone liitlauseteks, kuna nende kehad koosnevad teistest suvalist liiki lausetest. Näiteks saab kasutada tingimuslause kehas lisaks lihtlausele ka korduslauset, mille kehas on omakorda kasutatud tingimuslauset, mille kehas on veel üks tingimuslause jne.\n\nPythoni liitlausete näiteid\n", "id": "ekk_Latn_207979"}
{"text": "Kullassepakunst\n\nKullassepakunst on tarbekunsti haru, mis tegeleb väärismetallide kulla, hõbeda ja plaatina ning nende sulamite kunstilise töötlemisega ning nende kujundamisega eheteks, ilu- ning tarbeesemeteks.\n\nMõni allikas käsitleb kullassepakunsti ja juveliirikunsti sünonüümsetena.\n\nEesti kullassepakunst kujunes välja keskajal saksa eeskujudel ning sai hiljem, barokkstiili perioodil, kui Eesti oli Rootsi kuningriigi provints, ka Rootsi-poolseid mõjutusi. 15.–18. sajandil oli see tarbekunstiala Eestis nii kunstiliselt kui tehniliselt euroopalikul tasemel.\n", "id": "ekk_Latn_207980"}
{"text": "Valamine\n\nValamine ehk valu on üks vanimaid skulptuuri- ja metallehistöötehnikaid, mis võimaldab luua mitu identset koopiat. Valamist kasutatakse esemete valmistamiseks ka keraamikas.\n", "id": "ekk_Latn_207981"}
{"text": "Glüptoteek\n\nGlüptoteek (kreeka keeles γλυπτός glyptós 'välja lõigatud' ja θήκη thḗkē 'mahuti', 'kast') on kivilõikes kunstiteoste (gemmide) ja skulptuuride kogu. Alates 19. sajandist, kui Baieri hertsog Ludwig I laskis 1816.–1830. aastatel ehitada Müncheni antiikskulptuuride muuseumi nimega Glyptothek, käibib nimetus ka kivilõike- ja skulptuurikogu hoidmise ruumi kohta. Peale Müncheni muuseumi kannavad glüptoteegi nime ka Kopenhaagenis asuv kunstimuuseum Ny Carlsberg Glyptotek, Ateenas asuv Rahvuslik Glüptoteek (Εθνική Γλυπτοθήκη) ja Zagrebi Gliptoteka Hrvatske akademije znanosti i umjetnosti (Horvaatia kunstiakadeemia glüptoteek)\n", "id": "ekk_Latn_207982"}
{"text": "Sodwana laht\n\nSodwana laht (inglise Sodwana Bay, afrikaani Sodwanabaai) on laht India ookeani ääres KwaZulu-Natali provintsis Lõuna-Aafrika Vabariigis.\n\nLaht asub Maputalandi merekaitsealal ja piirneb rannikul iSimangaliso märgalapargiga.\n\nSodwana lahe riffides on registreeritud üle 1200 liigi. Suure elurikkuse tõttu on Sodwana laht Lõuna-Aafrika Vabariigi populaarseim snorgeldamis- ja sukeldumiskoht. Lahes muudavad ujumise ohtlikuks rannikul elutsevad haid.\n\nSodwana lahest Mosambiigi piirini on linnulennult 80 kilomeetrit.\n", "id": "ekk_Latn_207983"}
{"text": "Adnan Menderes\n\nAdnan Menderes (1899 Koçarlı – 17. september 1960 İmralı saar) oli Türgi poliitik. Ta oli aastatel 1950–1960 Türgi peaminister. Ta kukutati 27. mail 1960 sõjaväelise riigipöörde tulemusel.\n\nTa on hariduse poolest jurist, ta on lõpetanud Ankara Ülikooli juures oleva õigusteaduse kooli.\n", "id": "ekk_Latn_207984"}
{"text": "Mait Mölder\n\nMait Mölder (sündinud 14. oktoobril 1976 Võrumaal) on eesti luterlik vaimulik. Ta töötab Rõuge Maarja koguduse õpetajana.\n", "id": "ekk_Latn_207985"}
{"text": "Krimi keel\n\nKrimi keel on Sierra Leones räägitav keel, mis kuulub Atlandi keelkonda.\n\nKrimi keel on kriitiliselt ohustatud, 2006. aasta andmetel rääkis seda alla 100 inimese.\n", "id": "ekk_Latn_207986"}
{"text": "Avariipoi\n\nAvariipoi (inglise keeles emergency position-indicating radiobeacon, lühend EPIRB) on liikuva side raadiosaatja, mis on ette nähtud otsimis- ja päästetööde võimaldamiseks.\n\nAvariipoid on laevadel kaasaveetavad hädaolukorra raadiosaatjad. Laeva uppumisel raadiomajakas aktiveerub ja edastab raadiosignaali, mille võtab vastu otsingu- ja päästesatelliit (search and rescue satellite, lühend SARSAT), et laeva leida. Avariipoid edastavad raadiosignaali rahvusvahelisel SARSAT-i sagedusel 406 MHz, mõned avariipoid edastavad ka väikese võimsusega hoiatussignaali sagedusel 121,5 MHz.\n", "id": "ekk_Latn_207987"}
{"text": "Vikipeedia:Teadusfoto 2019\n\nTeadusfoto 2019 oli 1. novembrist kuni 15. detsembrini toimunud teadusfotode konkurss, mida korraldas Wikimedia Eesti ning mille eesmärgiks on populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist. See on osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest.\n\nEestist saadeti rahvusvahelisse finaali järgnevad failid.\n", "id": "ekk_Latn_207988"}
{"text": "Sada ja Seened\n\nSada ja Seened on Eesti kahemehe ansambel, mille asutasid 2005. aastal Aivo Sadam ja Tanel Bergmann. Peamiselt esitab ansambel rütmikaid kavereid tuntud hittidest, aga ka omaloomingut. Aastal 2018 jõudis Sada ja Seened muusikasaate \"Rahvabänd\" teise hooaja finaali, kus pidi alla vanduma Nedsaja küla bändile. saavutades hooaja kokkuvõttes teise koha. Samal aastal ilmus ansambli esikalbum \"Nii kuum\".\n", "id": "ekk_Latn_207989"}
{"text": "BALTSO\n\nBALTSO (inglise keeles Baltic Transmission System Operators) oli organisatsioon, mis asutati 30. märtsil 2006 eesmärgiga edendada ülekandesüsteemide süsteemihaldurite vahelist koostööd ja koordineerida energiasüsteemide paralleelset toimimist Baltimaades – Eestis, Lätis ja Leedus. Teisteks ülesanneteks on veel ülekandesüsteemide võrgukoodeksi ja kõrgepinge (330 kV) elektrivõrkude disain, arendamine ja koordineerimine.\n", "id": "ekk_Latn_207990"}
{"text": "Jaan Mikk\n\nJaan Mikk (sündinud 19. detsembril 1939) on eesti haridusteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor.\n\nTa lõpetas 1964. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna füüsika erialal ning astus 1967. aastal pedagoogikakateedris aspirantuuri, mille lõpetas 1970 pedagoogika teaduste kandidaadi kraadiga, teemaks õppeteksti mõistetavus. 1983. aastal sai NSV Liidu Pedagoogikateaduste Akadeemia üldpedagoogika instituudi juures pedagoogikadoktori kraadi samateemalise väitekirjaga.\n\nAastatel 1970–2005 töötas Tartu Ülikoolis sotsiaal- ja haridusteaduskonnas, sai 1983. aastal professoriks ja 2005. aastal emeriitprofessoriks.\n", "id": "ekk_Latn_207991"}
{"text": "Satori\n\nSatori (jaapani keeles 悟り, tuletatud verbist satoru, 'mõistma', 'aru saama') on kesksemaid zen'i mõisteid, mis tähistab mõistmise, teadvuse avanemise, virgumise kogemust. Sellele lähedane mõiste on kenshō, mis võib tähendada vaid lühiajalist selguse kogemust.\n\nSatorile lähedane hiinakeelne mõiste on 悟 wu.\n\nSatori kogemus on sageli ootamatu ja iseeneslik, kuid enamasti eelneb sellele lühema- või pikemaajaline harjutamine. Jaapani zen-budismi rinzai koolkonnas rõhutatakse äkilist virgumist läbi satori või kensho, sōtō koolkonnas aga peetakse oluliseks pikaajalist praktikat, et jõuda lõpliku ja täieliku virgumiseni.\n\nSatori ei ole lõplik seisund, vaid pigem mingi harjutusetapi vahetulemus, mille kogemust peab edasise harjutamisega süvendama; ühtlasi on see ka õpilase edasijõudmise taseme märk. Sellepärast räägitakse eri taseme satoritest.\n", "id": "ekk_Latn_207992"}
{"text": "STS-91\n\nSTS-91 oli NASA Space Shuttle'i programmi missioon ja viimane süstikumissioon, mis külastas Miri kosmosejaama.\n\nMissioon kestis 2. juunist 12. juunini 1998 ja selle sooritas kosmosesüstik Discovery.\n", "id": "ekk_Latn_207993"}
{"text": "Eesti kõrgalpinism\n\nEesti kõrgalpinism on Eesti alpinistide mägironimine üle 6000 meetri kõrguste mägede tippu.\n\nEesti kõrgalpinismi alguseks võib lugeda 1960. aastat, kui rühm eesti alpiniste võttis ette Peeter Varepi juhtimisel mägiekspeditsiooni Pamiiri mäestikus kuuetuhandelise mäe tippu (vallutati Estonia tipp).\n", "id": "ekk_Latn_207994"}
{"text": "Apex Legends\n\n\"Apex Legends\" on Respawn Entertainmenti välja töötatud ja ajakirja Electronic Arts avaldatud tasuta lahingumäng. See anti välja Microsofti Windowsi, PlayStation 4 ja Xbox One jaoks 4. veebruaril 2019 ilma mingi turunduskampaaniata.\n\n\"Apex Legendsis\" on ühendatud mitmesuguste videomängude elemente, sealhulgas Respawni enda \"Titanfalli\" sarja, lahing-royale-mängud, klassipõhised laskurid ja arenevate narratiividega mängijad. Igas voorus sõidab umbes 60 mängijat kolmest meeskonnast saarele, kus üks mängija saab kontrollida, kus nende meeskond maandub. Seejärel peavad meeskonnad teiste mängijate vastu võitlemiseks relvi ja varustust otsima. Selle aja jooksul vähendatakse mänguala järk-järgult, kuni järele jääb ainult üks meeskond, kes mängu võidab.\n\nMängu hakati välja töötama 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses, ehkki projekt jäi saladuseks kuni selle käivitamiseni. Mängu ilmumine 2019. aastal tuli üllatusena.\n\n\"Apex Legends\" sai positiivseid ülevaateid kriitikutelt, kes kiitsid selle mängulusti, progressioonisüsteemi ja erinevate žanrite elementide ühtesulamist. Mõni pidas seda eelmisel aastal tohutu populaarsuse saavutanud sarnase mängu \"Fortnite Battle Royale\" vääriliseks konkurendiks. Esimese nädala lõpuks ületas mäng rohkem kui 25 miljonit mängijat ja esimese kuu jooksul 50 miljonit mängijat.\n", "id": "ekk_Latn_207995"}
{"text": "FIDE auliige\n\nFIDE auliige (inglise keeles FIDE Honorary Member) on Rahvusvahelise Maleföderatsiooni (FIDE) antav tunnustus (auliige).\n\nEsimene auliige nimetati 1928. aastal.\n\n2019. aasta oktoobri seisuga on auliikmeks saanud 95 maletegelast, sealhulgas kaks eksmaailmameistrit (Max Euwe ja Nona Gaphrindašvili). Endistest FIDE presidentidest on auliikmeks valimise pälvinud vaid Max Euwe ja Friðrik Ólafsson.\n", "id": "ekk_Latn_207996"}
{"text": "Elisabeta Polihroniade\n\nElisabeta Polihroniade (neiupõlvenimega Elisabeta Ionescu; 24. aprill 1935 Bukarest – 23. jaanuar 2016) oli rumeenia maletaja ja malekohtunik, naiste suurmeister (1982), rahvusvaheline arbiiter (1986).\n\nPolihroniade on seitsmekordne Rumeenia naiste malemeister (1966, 1970–1972, 1975–1977).\n\nPolihroniade mängis Rumeenia naiskonna koosseisus 10 naiste maleolümpial (1966–1974, 1978–1988). Ta võitis koos naiskonnaga neli hõbemedalit (1966, 1972, 1974, 1982) ja kaks pronksmedalit (1984, 1986). 1976. aastal Haifas toimunud maleolümpiat Rumeenia poliitilistel põhjustel boikoteeris.\n\nTa sai FIDE-lt 1960. aastal naiste rahvusvahelise meistri ja 1982. aastal naiste suurmeistri nimetuse. Ta tegutses ka malekohtunikuna. Sai FIDE-lt 1986. aastal rahvusvahelise arbiitri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_207997"}
{"text": "Thamaz Gelašvili\n\nThamaz Gelašvili (gruusia keeles თამაზ გელაშვილი; sündinud 8. aprillil 1978) on gruusia maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1999).\n\nGelašvili sai suurmeistriks 21-aastaselt 1999. aastal. 2000. aastal tuli ta Gruusia malemeistriks. Ta võitis kahel korral Ateenas Akropolise rahvusvahelise turniiri (1997, 2006).\n\nTa on Gruusia võistkonna koosseisus mänginud kolmel maleolümpial (2000, 2002, 2006).\n", "id": "ekk_Latn_207998"}
{"text": "Paweł Czarnota\n\nPaweł Czarnota (sündinud 14. mail 1988 Olkuszis) on poola maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2006).\n\nCzarnota tuli 2005. aastal Herceg Novis Euroopa noortemeistriks U18-vanuseastmes. Suurmeistriks sai ta 18-aastaselt 2006. aastal. Kaks aastat varem oli ta saanud FIDE-lt rahvusvahelise meistri nimetuse. Ta tuli 2006. aastal Poola meistrivõistlustel kuuendaks ja sai Kuşadasıs toimunud Euroopa meistrivõistlustel 18. koha. Samal aastal arvati ta Poola võistkonna koosseisu esinemaks maleolümpial Torinos.\n\nCzarnota lõpetas 2013. aastal Sileesia Ülikooli Katowices õigusteaduse magistri kraadiga.\n", "id": "ekk_Latn_207999"}
{"text": "Emilio Córdova\n\nEmilio Arturo Córdova Daza (sündinud 8. juulil 1991 Limas) on Peruu maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2008).\n\nCórdova sai suurmeistriks 17-aastaselt 2008. aastal. Kolm aastat varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse. Ta on 2005. aasta Peruu malemeister. 2016. aastal tuli ta San Salvadoris Ameerika maailmajao malemeistriks.\n\nTa on mänginud Peruu võistkonna koosseisus kuuel maleolümpial (2004, 2006, 2010, 2014–2018).\n", "id": "ekk_Latn_208000"}
{"text": "Aryan Chopra\n\nAryan Chopra (sündinud 10. detsembril 2001 New Delhis) on India maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2017).\n\nChopra sai suurmeistriks 15-aastaselt märtsis 2017 (nõutud 3. normi täitmisel oli ta 14 aastat ja 7 kuud vana). Kaks aastat varem (2015) oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse.\n\nJuunis 2019 mängis ta Aasia meistrivõistlustel Hebeis Xingtais, kus jäi võitjast Lê Quang Liêmist maha 2 punkti (kogus 5 punkti 9 voorust). Selle tulemusega jagas Chopra 20.–30. kohta.\n", "id": "ekk_Latn_208001"}
{"text": "Ferenc Berkes\n\nFerenc Berkes (sündinud 8. augustil 1985 Bajas) on ungari maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2002).\n\nBerkes sai suurmeistriks 17-aastaselt 2002. aastal. Aasta varem oli ta saanud FIDE-lt rahvusvahelise meistri nimetuse. 2002. aastal tuli ta Irákleios noorte maailmameistriks U18-vanuseastmes. 2005. aastal İstanbulis võitis ta juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali.\n\nTa on 8-kordne Ungari malemeister (2004, 2007, 2010, 2012–2014, 2016, 2018). 2011. aastal pääses ta Hantõ-Mansiiskis peetud maailma karikaturniirile, kus ta võitis avaringis Sandro Marecot, kuid teises ringis kaotas Zahhar Jefõmenkole.\n\n2019. aastal tuli Berkes Euroopa meistrivõistlustel viiendaks ja pääses 2019. aastal maailma karikaturniirile, kus aga avaringist edasi ei saanud.\n\nTa on mänginud Ungari võistkonna koosseisus kuuel maleolümpial sealhulgas 2006. aastal (võistkondlik viies koht) ja 2010. aastal (võistkondlik neljas koht).\n", "id": "ekk_Latn_208002"}
{"text": "SN 1054\n\nSN 1054 oli supernoova, mida esmakordselt vaadeldi 4. juulil 1054 ning oli nähtav umbes kaks aastat.\n\nSupernoovat kirjeldasid Hiina, Jaapani ja Iraagi astronoomid.\n\nSupernoova jäänus, mis koosneb plahvatusest üle jäänud ainest, on tänapäeval tuntud kui Krabi udukogu. Krabi udukogu on üsna hele, mistõttu on see amatöörastronoomide jaoks lihtsasti leitav. 1758. aastal otsis Prantsuse astronoom Charles Messier Halley komeeti ning pidas Krabi udukogu ekslikult komeediks, kuna polnud selle olemasolust teadlik. See motiveeris Messieri koostama Messier' kataloogi.\n", "id": "ekk_Latn_208003"}
{"text": "Michael Basman\n\nMichael John Basman (16. märts 1946 London – 26. oktoober 2022) oli armeenia juurtega inglise maletaja ja maleliteraat, rahvusvaheline meister (1980).\n\nBasman jagas 1966/1967 aastavahetusel peetud Hastingsi rahvusvahelisel turniiril 3.–5. kohta. Ta mängis Inglismaa võistkonna koosseisus 1968. aastal Luganos peetud maleolümpial. 1973. aastal jagas ta Briti meistrivõistlustel 1.–2. kohta, kuid kaotus järelmatšis jättis ta teiseks.\n", "id": "ekk_Latn_208004"}
{"text": "François Fargère\n\nFrançois Fargère (sündinud 1. septembril 1985 Saint-Rémys) on prantsuse maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2009).\n\nFargère tuli 1999. aastal Prantsusmaa noortemeistriks U14-vanuseastmes. Ta sai 2009. aastal FIDE-lt rahvusvahelise meistri nimetuse. Suurmeistriks sai ta 24-aastaselt samal aastal.\n\n2010. aastal võitis ta Dierenis Hollandi lahtised meistrivõistlused.\n\nFargère mängis 2010. aastal Prantsusmaa võistkonna koosseisus Mitropa karikavõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_208005"}
{"text": "Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis\n\nMandri-Euroopa õigussüsteem (ingl Continental European legal culture) on õigussüsteem (seadusõigus), mille kesksel kohal on seadused ja õigusaktid ning õigus on riigi loodud.\n", "id": "ekk_Latn_208006"}
{"text": "Ville Skinnari\n\nVille Tapio Skinnari (sündinud 21. veebruaril 1974 Lahtis) on Soome poliitik ja endine jäähokimängija; ta on Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei liige. Ta on aastast 2015 Eduskunna liige Ta oli 6. juunist 2019 kuni 20. juunini 2023 Soome väliskaubandus- ja arenguminister.\n", "id": "ekk_Latn_208007"}
{"text": "Notari ametitoiming\n\nNotari ametitoimingud (ingl notarial acts) on tõestamistoimingud, õigusabi andmine ja muud notariaaltoimingud.\n\nNotari ametitoimingud on üks osa notari ametitegevusest ning teine osa on notari ametiteenused (ingl notarial services). Ametitoimingute käigus koostab notar dokumendid, mis kuuluvad riigile ning nende tegemine on notarile kohustuslik erinevalt ametiteenustest. Ametitoimingud jagunevad tõestamisseaduse kohaselt täistõestuseks (tõestamiseks) ja lihttõestuseks (kinnitamiseks). Nende kohta käiv reeglistik on reguleeritud tõestamisseaduses (edaspidi TõS).\n", "id": "ekk_Latn_208008"}
{"text": "Õiguskaitsevahend\n\nÕiguskaitsevahend (inglise keeles legal remedy) on lepingust või seadusest tulenev võlausaldaja võimalus kõrvaldada või hoida ära negatiivsed tagajärjed, mis tekivad võlgniku kohustuse rikkumisel. Õiguskaitsevahendite kasutamise võimalus on isikule kuuluv subjektiivne õigus. Õiguskaitsevahendite kasutamine on relatiivse õiguse teostamine, mis tähendab õigustatud poole õigust kasutada õiguskaitsevahendeid kindlaks määratud isiku suhtes. Õiguskaitsevahendite kohaldamisel tekkivad nõuded on teisesed ehk sekundaarnõuded, sest need tulenevad võlasuhte rikkumise tagajärjel seadusest.\n\nÕiguskaitsevahendid jagunevad nõueteks ja kujundusõigusteks. Nõue on õigussuhte poole õigus nõuda teiselt poolelt mingi teo tegemist või teost hoidumist. Kujundusõigus on õigussuhte poole õigus teise poole nõusolekust sõltumata õigussuhte sisu muuta või õigussuhe lõpetada.\n\nÕiguskaitsevahendite kasutamist reguleerib eelkõige võlaõigusseadus (VÕS), aga ka tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) ja asjaõigusseadus (AÕS).\n", "id": "ekk_Latn_208009"}
{"text": "Juhuvalikuga katse\n\nJuhuvalikuga katse (inglise randomized experiment) on teaduseksperiment, mille osalised on valitud juhuslikult.\n", "id": "ekk_Latn_208010"}
{"text": "Haldusmenetlus\n\nHaldusmenetlus (ingl administrative proceeding) on haldusorgani tegevus haldusakti või määruse andmisel, halduslepingu sõlmimisel või toimingu sooritamisel. Haldusmenetluse peamine eesmärk on kodanike kaitse riigi omavoli eest, mille tõttu on haldusmenetlus vaid see osa riigi tegevusest, mis riigi kodanikke reaalselt puudutab. Haldusmenetlus on näiteks avaliku teenistuse raames antavad käskkirjad ametnike teenistusse võtmisest või nende palkade määramisest, kuid haldusmenetluseks ei saa lugeda asutustesisest asjaajamist ehk ülemuste käske alluvatele.\n", "id": "ekk_Latn_208011"}
{"text": "Pink Floyd – The Wall\n\n\"Pink Floyd – The Wall\" on Suurbritannia ansambli Pink Floyd albumi \"The Wall\" (1979) põhjal 1982. aastal valminud ühiskonnakriitiline muusikafilm, mis kasutab nii lavastatud, dokumentaalseid kui ka animeeritud kaadreid.\n", "id": "ekk_Latn_208012"}
{"text": "Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium\n\nRiigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (ingl Constitutional Review Chamber of the Supreme Court) on haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumite kõrval neljas Riigikohtu kolleegium. Selles kontrollitakse, kas õigustloovad aktid ja välislepingud on vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasju lahendatakse ka Riigikohtu üldkogu istungil.\n\nErinevalt kolmest teisest kolleegiumist ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumil eraldi esimeest, vaid kolleegiumi tööd juhib Riigikohtu esimees, kelleks on alates 2019. aasta veebruarist Villu Kõve. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevus, kohtusse pöördumine ja kohtumenetluse kord sätestatakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusega.\n", "id": "ekk_Latn_208013"}
{"text": "2004. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused\n\n2004. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused toimusid 5. kuni 16. maini Hispaanias, Madridis, linna kaguosas asuvas ujumiskeskuses M-86..\n\n27. korda peetud Euroopa meistrivõistlustel võisteldi ujumises (pikk rada), avaveeujumises, vettehüpetes ja kujundujumises. Kuna võistlused toimusid vähem kui kolm kuud enne Kreekas Ateenas toimuvaid suveolümpiamänge, kasutasid osalenud riigid seda võistlust olümpiamängude kvalifikatsioonivõistlusena.\n\nEsmakordselt võitis Ukraina kõige rohkem kuldmedaleid, kuid medalite koguarvult ületasid teda Venemaa ja Itaalia.\n", "id": "ekk_Latn_208014"}
{"text": "Tektiteegi keel\n\nTektiteegi keel ehk teko keel on maaja keelkonna kitše-mami (idamaaja) rühma kuuluv keel, mida räägivad tektiteegid Guatemalas Huehuetenango departemangus ja sellega piirneval alal Mehhikos Chiapases.\n\nTektiteegi keel on ohustatud, seda räägib umbes 5900 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208015"}
{"text": "Leonti (Kretšetov)\n\nLeonti (kodanikunimega Leonid Kuzmitš Kretšetov; 1912 Jekaterinburg – 9. detsember 1996) oli Vene vanausu vaimulik, Permi piiskop aastail 1977–1988 ja uuesti enne surma 1996.\n\nKuni pensionile jäämiseni 1972. aastal oli ta tööline, seejärel preester Vankovo külas Permi oblastis. 7. juulil 1977 pühitseti ta Permi piiskopiks. Lahkus 1988. aastal vastuolu tõttu kiriku juhtkonnaga, pühitses 1991 ametisse kaks gruusia vanausu piiskoppi, kuid kahetses ja ennistati ametisse veebruaris 1996.\n", "id": "ekk_Latn_208016"}
{"text": "Euroopa noorte meistrivõistlused males\n\nEuroopa noorte meistrivõistlused males (inglise keeles European Youth Chess Championship) on kuni 18-aastaste noormaletajate Euroopa meistrivõistluste turniir males. Võitjast saab Euroopa noortemeister.\n\nEM-e peetakse Euroopa Maleliidu (ECU) egiidi all alates 1991. aastast. Esialgu selgitati Euroopa noortemeistreid neljas vanuseastmes (U10, U12, U14 ja U16). 1994. aastast lisandus U18- ja 2007. aastast U8-vanuseaste.\n\nMängitakse Šveitsi süsteemis.\n", "id": "ekk_Latn_208017"}
{"text": "Sanan Sjugirov\n\nSanan Vjatšeslavovitš Sjugirov (vene keeles Санан Вячеславович Сюгиров; sündinud 31. jaanuaril 1993 Elistas) on kalmõki maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2009).\n\nSjugirov sai suurmeistriks 16-aastaselt 2009. aastal. Kolm aastat varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse. 2010. aastal tuli ta Chotowas juunioride maailmameistrivõistlusel teiseks. 2018. aastal võitis Sjugirov pronksmedali Euroopa meistrivõistlustel.\n\nKiirmales võitis Sjugirov 2011. aastal Varssavis Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali. 2012. aastal anti talle Venemaa suurmeistri nimetus.\n", "id": "ekk_Latn_208018"}
{"text": "Axel Smith\n\nAxel Smith (sündinud 27. juunil 1986 Ystadis) on Rootsi maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2016).\n\nSmith tuli 2006. aastal Rootsi juunioride malemeistriks. Ta sai FIDE-lt rahvusvahelise meistri nimetuse 2008. aastal. Suurmeistriks sai Smith 30-aastaselt 2016. aastal.\n\n2012. aastal võitis ta Falunis Rootsi meistrivõistlustel pronksmedali ja tuli 2013. aastal Køges tuli Põhjamaade malemeistriks.\n\nSmith on mänginud Rootsi võistkonna koosseisus kahel maleolümpial (2012, 2016).\n", "id": "ekk_Latn_208019"}
{"text": "Jan-Krzysztof Duda\n\nJan-Krzysztof Duda (sündinud 26. aprillil 1998 Krakówis) on poola maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2013).\n\nDuda tuli 2008. aastal Vũng Tàus noorte maailmameistriks U10- ja 2012. aastal Prahas Euroopa noortemeistriks U14-vanuseastmes. Suurmeistriks sai ta 15-aastaselt 2013. aastal. Aasta varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse. Ta on 2018. aasta Poola malemeister.\n\nDuda pääses FIDE presidendi nominatsiooni kaudu mängima augustis-septembris 2013 Tromsøs peetud maailma karikaturniirile, kus kaotas avaringis Vassõl Ivantšukile. 2015. aastal jagas ta Hantõ-Mansiiskis juunioride maailmameistrivõistlustel esikohta (lisamatš jättis ta teiseks). 2017. aastal maailma karikal Thbilisis kaotas ta teises ringis Ivantšukile. 2019. aastal maailma karikal Hantõ-Mansiiskis mängis ta edukamalt – pääses võiduga kolmandas ringis Dmitri Andreikini üle kaheksandikfinaali, kus aga kaotas Jeffery Xiongile. Tänu kõrgele ELO-reitngule pääses ta 2019. aastal mängima FIDE Grand Prix' sarja, kus juulis Riias toimunud turniiril võitis avaringis Peter Svidlerit, kuid veerandfinaalis kaotas Şəhriyar Məmmədyarovile.\n", "id": "ekk_Latn_208020"}
{"text": "Jeffery Xiong\n\nJeffery Xiong (sündinud 30. oktoobril 2000 Planos) on ameerika maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2015).\n\nXiong sai suurmeistriks 15-aastaselt 2015. aastal. Aasta varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse. 2016. aastal tuli ta Bhubaneswaris juunioride maailmameistriks ja kvalifitseerus 2017. aastal Thbilisis peetud maailma karikaturniirile (128 osavõtjat, nokautsüsteem). Avaringis sai ta vastaseks Euroopa eksmeistri Aleksandr Motõljovi, kellele kaotas tulemusega ½:1½.\n\nUSA meistrivõistlustel tuli Xiong 2016. aastal Saint Louises kuuendaks.\n\n2019. aastal maailma karikaturniiril Hantõ-Mansiiskis sai Xiong turniiritabelis 31. asetuse. Avaringis võitis ta Venemaa eksmeistrit Igor Lõssõid, teises ringis Aasia meistrivõistluste medalisti Amin Tabatabaeid, kolmandas ringis Anish Girit ja kaheksandikfinaalis Jan-Krzysztof Dudat. Veerandfinaalis Xiong kaotas Teymur Rəcəbovile.\n\nMaleturniiril FIDE Grand Swiss 2019 sai Xiong 30. koha.\n", "id": "ekk_Latn_208021"}
{"text": "Marta Litõnska\n\nMarta Ivanivna Litõnska (sünninimi Marta Šul; ukraina keeles Марта Іванівна Літинська; vene keeles Марта Ивановна Литинская Marta Ivanovna Litinskaja; sündinud 25. märtsil 1949 Lvivis) on ukraina maletaja, naiste suurmeister (1976).\n\nLitõnska on kahekordne Ukraina naiste malemeister (1977, 1995). NSV Liidu naiste meistrivõistlustel võitis ta kuldmedali (1972) ja viis hõbemedalit (1971, 1973, 1974, 1982, 1985).\n\nLitõnska sai FIDE-lt 1972. aastal rahvusvahelise meistri ja 1976. aastal naiste suurmeistri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208022"}
{"text": "Kaimar Karu\n\nKaimar Karu (sündinud 30. juunil 1980) on Eesti ettevõtja, 7. novembrist 2019 kuni 20. aprillini 2020 Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister.\n\nTal on teadusmagistrikraad filosoofias Tartu Ülikoolist.\n\nTa oli alates 2019. aasta septembrist Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse nõukogu Rahandusministeeriumi nimetatud liige.\n\nKaru on töötanud IT-sektoris eri ametikohtadel üle 20 aasta.\n", "id": "ekk_Latn_208023"}
{"text": "Jakob Vang Glud\n\nJakob Vang Glud (sündinud 6. aprillil 1988) on taani maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2014).\n\nFIDE andis talle 2006. aastal rahvusvahelise meistri nimetuse. Suurmeistriks sai ta 26-aastaselt 2014. aastal.\n\nGlud on mänginud Taani võistkonna koosseisus kuuel maleolümpial (2008–2018). 2018. aastal maleolümpial Bathumis mängides esimesel laual kogus ta 7 punkti 9-st.\n", "id": "ekk_Latn_208024"}
{"text": "Alireza Firouzja\n\nAlireza Firouzja (pärsia keeles علیرضا فیروزجا; hääldus [æliːɾezɑː fiːɾuːzˈdʒɑː]; sündinud 18. juunil 2003 Bābolis) on Iraani päritolu Prantsusmaa maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2018).\n\nFirouzja tuli 2015. aastal Aasia noortemeistriks U12-vanuseastmes. Suurmeistriks sai ta 14-aastaselt 2018. aastal. Kaks aastat varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse. Ta on kahekordne Iraani malemeister (2016, 2019).\n\nVeebruaris 2018 tuli ta Moskvas Aerofloti rahvusvahelisel turniiril neljandaks. Juunis 2019 Xingtais tuli Firouzja Aasia meistrivõistlustel kuuendaks ja kvalifitseerus 2019. aastal Hantõ-Mansiiskis peetud maailma karikaturniirile. Seal võitis ta teises ringis Daniil Dubovi, kuid kaotas kolmandas ringis Ding Lirenile.\n\nFirouzja on mänginud kahel maleolümpial (2016, 2018). Märtsis 2019 Astanas sai ta Iraani võistkonna koosseisus võistkondlikel maailmameistrivõistlustel kuuenda koha.\n\nKiirmales saavutas ta 2018. aastal Peterburis toimunud maailmameistrivõistlustel kuuenda koha.\n\n2021. aastast on ta Prantsusmaa kodanik ja esindab Prantsusmaad.\n", "id": "ekk_Latn_208025"}
{"text": "Ürgbuda\n\nÜrgbuda (sanskriti keeles ādibuddha; tiibeti keeles dang po'i sangs rgyas, thog ma'i sangs rgyas; hiina keeles 阿提佛陀 atifotuo; jaapani keeles ateibutsu) on hilises mahajaanas ja vadžrajaanas sümbolmõiste, mis tähistab buda alati ja igavesti virgunud aspekti.\n\nTiibeti budismis peetakse ürgbudaks tavaliselt Samantabhadrat või Vadžradharat, hiina ja jaapani traditsioonis sagedamini Vairotšanat.\n", "id": "ekk_Latn_208026"}
{"text": "Vadžradhara\n\nVadžradhara ehk vajradhara (sanskriti keeles वज्रधर 'vadžrahoidja'; tiibeti keeles rdo rje 'chang) on vadžrajaana mütoloogias buda, kes sümboliseerib kahesuse ületamist ja tõelise virgumise vahetut alust.\n\nTiibeti budismis peetakse teda ürgbudaks.\n\nIkonograafias istub tumesinise kehaga Vadžradhara ristijalu kas üksi või koos oma pradžnja Pradžnjāpāramitāga ning hoiab paremas käes vadžrat ja vasemas käes kellukest.\n\nVadžrajaanas usutakse, et kõrgele tasemele jõudnud joogi võib saada õpetusi ja juhiseid otse Vadžradharalt. Näiteks olevat india mahasiddha Tilopa saanud temalt mahāmudrā õpetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208027"}
{"text": "Vallo Toomla\n\nVallo Toomla (sündinud 8. aprillil 1983) on eesti filmirežissöör.\n\nTa on õppinud Tartu Ülikoolis teoloogiat ning mänginud Tartu Üliõpilasteatris.\n\nAastatel 2008–2012 õppis ta filmirežiid Balti Filmi- ja Meediakoolis, ta on Jüri Sillarti õpilane.\n\nVallo Toomla esimene tudengifilm \"Koolja\" (2009) valiti Pimedate Ööde Filmifestivali alafestivali Sleepwalkers programmi ja võitis auhinna Eesti parima lühifilmi eest. Tema tudengifilme on näidatud Eesti Rahvusringhäälingus ning lühifilm \"Saatana Vodevill\" (2010) linastus ka Eesti kinodes.\n\n2013. aastal valmis tal filmistuudios Nukufilm animafilm \"Limonaadi lugu\". Oma täispika mängufilmidebüüdi tegi filmiga \"Teesklejad\", mis esilinastus 2016. aastal San Sebastiani rahvusvahelisel filmifestivalil. 2019. aastal valmis tal dokumentaalfilm \"Marju Lepajõe. Päevade sõnad\" – portreefilm religiooniloolasest, klassikalisest filoloogist ning tõlkijast, Tartu ülikooli õppejõust Marju Lepajõest.\n", "id": "ekk_Latn_208028"}
{"text": "John Kulasalu\n\nJohn Kulasalu (sündinud 14. juunil 1956 Perthis, Lääne-Austraalias) on Austraalia endine ujuja, päritolult eestlane.\n\nTa lõpetas 1973. aastal Perthis kolledži. Omandas hiljem õpetaja kutse.\n\nAlustas ujumistreeninguid 8-aastaselt, püstitas 12-aastaselt Lääne-Austraalia ujumisrekordeid ja tuli 1972. aastal Austraalia noortemeistriks. Oli 200 m vabaujumises 1974. aastal Austraalia meister. Tuli Austraalia meistrivõistlustel hõbedale 200 m vabaujumises (1973) ja pronksile 400 m vabaujumises (1973–1974).\n\nKuulus aastatel 1973–1974 Austraalia koondisse. Sai maailmameistrivõistlustel 1973. aastal (Belgrad, Jugoslaavia) 4 × 200 m vabaujumises Austraalia teatemeeskonnas hõbeda.\n\nBriti Rahvaste Ühenduse mängudel 1974. aastal (Christchurch, Uus-Meremaa) võitis ta 400 m vabaujumises ja Austraalia teatemeeskonnas ka 4 × 200 m teateujumises kuldmedali.\n", "id": "ekk_Latn_208029"}
{"text": "Eesti NSV advokaatide kolleegium\n\nEesti NSV Advokaatide Kolleegium (Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Advokaatide Kolleegium; vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика коллегия адвокатов; aastatel 1953–1961 Eesti NSV Advokatuur) oli Eesti NSV-s 29. oktoobril 1940 asutatud advokaatide kutseühendus, mis korraldas õigusteenuse osutamist avalikes ja erahuvides ning kaitses advokaatide kutseõigusi.\n", "id": "ekk_Latn_208030"}
{"text": "2019. aasta Pakistani reisirongi tulekahju\n\n2019. aasta Pakistani reisirongi tulekahju leidis aset 31. oktoobril 2019, kui Karachist Rawalpindi poole teel olnud Pakistan Railwaysi reisirong süttis põlema. Õnnetuses kaotas elu vähemalt 75 inimest. Põleng võis alguse saada matkapriimusest, mida reegleid rikkudes kasutati rongis toidu valmistamiseks. Tegu on Pakistani ohvriterohkeima rongiõnnetusega pärast 2005. aastal aset leidnud Ghotki rongikokkupõrget, mis nõudis rohkem kui saja inimese elu.\n", "id": "ekk_Latn_208031"}
{"text": "Vadžrasattva\n\nVadžrasattva (sanskriti keeles vajrasattva 'vadžraolend'; tiibeti keeles rdo rje sems dpa') on vadžrajaanas tähtsamaid budasid ja idameid, meele puhtuse ja meeleplekkidest vabanemise sümbol. Mõnikord samastatakse Vadžrasattva Vadžradharaga.\n\nVadžrasattva kehastab üheaegselt kõiki dhjaanibuddhasid; tema valge värvus sümboliseerib nende värvuste sulamit.\n\nIkonograafias kujutatakse teda ristijalu istumas, vadžrat hoidev parem käsi südame kohal ja kellukest hoidev vasak käsi süles; sageli on ta koos oma pradžnja Vadžrasattvātmikā (sanskriti keeles vajrasattvātmikā) või Ghantāpanīga (ghaṇṭāpanī).\n\nTiibeti budismis on olulisel kohal Vadžrasattva 100-silbiline mantra, mida noviitsid peavad ngöndrot sooritades lausuma 100 000 korda.\n", "id": "ekk_Latn_208032"}
{"text": "Grigori Savonenkov\n\nGrigori Mihhailovitš Savonenkov (vene keeles Григорий Михайлович Савоненков; 17. märts 1898 Smolenski kubermang – 4. veebruar 1975 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane (kindralpolkovnik, 1951) ja diplomaat (I klassi erakorraline ja täievoliline saadik).\n\n13. jaanuarist (esitas volitused 17. jaanuaril) 1948 kuni 8. aprillini 1951 oli ta Nõukogude Liidu saadik Soomes.\n", "id": "ekk_Latn_208033"}
{"text": "Pradžnja\n\nPradžnja ehk mõistmine (sanskriti keeles prajñā; paali keeles pañña; tiibeti keeles shes rab; hiina keeles 般若 banruo, 智慧 zhihui; jaapani keeles hannya, chi'e) on India õpetustes, eriti budismis, nii meeleharjutus kui ka selle tulemusel tekkinud teadvuse kõrgeim seisund.\n\nMõistmine koos kõlbluse ja mõtlusega on üks budismi kolmest alusmõistest. Kaheksaosalises tees on mõistmine õige vaate ja õige kavatsuse ühisnimetajaks.\n", "id": "ekk_Latn_208034"}
{"text": "Meeleplekk\n\nMeeleplekk (sanskriti keeles kleśa või cittakleśa, क्लेश; paali keeles kilesa või cittakilesa; tiibeti keeles nyon mongs, ཉོན་མོངས།; hiina keeles fannao, 煩惱; jaapani keeles bonnō) on budismis, džainismis ja teistes idamaistes õpetustes vaimse arengu, virgumise ja vabanemise peamine takistaja.\n\nTaṇhā ehk iha Dosa ehk viha või tigedus Moha ehk rumalus.\n\nkoos\n\nkadeduse ja uhkuse ehk ülbusega.\n\niha, viha, rumalus, ülbus (māna), valed vaated (micchāditthi), kahtlustamine (vicikicchā), laiskus (thīna), rahutus (uddhacca), häbitus (ahirika'), labasus (anottappa''.)\n", "id": "ekk_Latn_208035"}
{"text": "Olemisratas\n\nOlemiseratas (sanskriti keeles bhavacakra; paali keeles bhavacakka; tiibeti keeles srid pa'i 'khor; hiina keeles 有輪 youlun; jaapani keeles u'rin) on üks budismi keskseid sümboleid, mis kujutab kannatusterikast suletud ringina pöörlevat olemasolu sansaaras. Olemisratast nimetatakse ka sansaara mandalaks, mis illustreerib sõltuvusliku tekkimise (sanskriti keeles pratītyasamutpāda) õpetust.\n\nRatta sisemisel ringil kujutatakse üksteisel sabast kinni hoidvaid siga, madu ja kukke, kes sümboliseerivad vastavalt kolme põhilise meelemürgi – rumaluse, viha ja iha – sõltuvuslikku tekkimist.\n\nTeisel ringil on kujutatud kuut olemasolu valdkonda: jumalaid, asuraid, inimesi, loomi, preetasid ja põrguolendeid. Sündimist esimeses kolmes peetakse heaks sünniks, sündimist viimases kolmes aga halvaks. Kõiki kuut valda iseloomustab kannatus ning teo ja teovilja seaduse toime. Vaid sündimine inimesena annab võimaluse vabaneda sansaarast ja jõuda nirvaanasse.\n\nkepiga teed kobav pime naine (teadmatus); anumaid vormiv pottsepp (moodustajad); ahv (teadvus); merd ületav paat (nimi ja kuju); tühi maja kuue aknaga (kuus võimete valda); armuühe (kokkupuude); silma tabanud nool (tunne); janu kustutamine (janu); vilja järele haaramine (kippumine); rase naine (olemasolu); sünnitamine (sünd); kaeblev rauk (vanadus ja surm).\n\nKogu ratas on hirmsa koletise, aega sümboliseeriva Kāla hammaste ja küüniste vahel.\n\nOlemisrattast väljaspool ja sellest kõrgemal osutab Buddha seadmuserattale, mis sümboliseerib kannatuste lakkamise ja virgumiseni viivat kaheksaosalist teed.\n", "id": "ekk_Latn_208036"}
{"text": "Süüvõime\n\nSüüvõime (ingl guilt capacity) on isiku teadlikkus ühiskonnas kehtivatest normidest, tema võime juhtida nende normide kaudu oma käitumist ning saada aru, milles seisneb tema teo õigusvastasus.\n", "id": "ekk_Latn_208037"}
{"text": "Võru Täiskasvanute Gümnaasium\n\nVõru Täiskasvanute Gümnaasium oli gümnaasium Võru maakonnas Võrus aadressil Jüri tänav 42. Kooli ülesandeks oli kõikidele soovijatele üldkeskhariduse omandamise võimaldamise. Kooli moto oli \"Kool kogu eluks\". 28. märtsi 2019 seisuga õppis koolis 132 õpilast. Kool suleti 31. augustil 2020.\n", "id": "ekk_Latn_208038"}
{"text": "Katri Kulmuni\n\nKatri Briitta Ilona Kulmuni (sündinud 4. septembril 1987 Tornios) on Soome poliitik, ta on Keskerakonna liige. Ta oli 10. detsembrist 2019 kuni 9. juunini 2020 Soome rahandusminister Sanna Marini valitsuses.\n\nTa lõpetas aastal 2006 Tornios lütseumi ja aastal 2010 kandidaadina Lapi ülikooli sotsiaalteaduste alal; aastal 2018 sai ta sotsiaalteaduste magistriks.\n\nTa töötas detsembrist 2010 kuni juunini 2011 Soome väliskaubandus- ja arenguministri Paavo Väyryneni pressiatašeena. Aastatel 2015–2019 oli ta Soome-Venemaa sõprusühingu eesistuja.\n\nEsmakordselt valiti ta Eduskunna liikmeks 2015. aasta Soome parlamendivalimistel Lapimaa valimisringkonnas, ta sai 9702 häält. 2019. aasta Soome parlamendivalimistel sai ta 8423 häält ja ta jätkas Eduskunnas.\n\n6. juunist kuni 10. detsembrini 2019 oli ta Soome majandusminister.\n", "id": "ekk_Latn_208039"}
{"text": "Alanta vald\n\nAlanta vald (leedu keeles Alantos seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Molėtai rajooni territooriumil.\n\nValla pindala on 154 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1732 inimest. Valla keskus on Alanta alev, kus aastal 2011 oli 348 elanikku. Vallamaja asub aadressil A.Kraujelio g. 3. Vallavanem on Aidonas Užubalis.\n\nLisaks küladele on vallas ka mõned huutorid\n", "id": "ekk_Latn_208040"}
{"text": "Eesti Notarite Ühing\n\nEesti Notarite Ühing oli organisatsioon, mille eesmärk oli koondada vabatahtlikke notareid. Enne ühinguks registreerimist oli see mitteametlikult tegutsev selts. ENÜ loodi 26. jaanuaril 1933. Eesti Notarite Ühing on oma tegevuse lõpetanud ning 1. novembrist 1993 tegutseb nende asemel Eesti Notarite Koda.\n", "id": "ekk_Latn_208041"}
{"text": "Süüdistus\n\nSüüdistus (inglise keeles criminal charge) on süüdistatavale ametlikult esitatav väide tema sooritatud kuriteo kohta.\n", "id": "ekk_Latn_208042"}
{"text": "Diatreet\n\nDiatreet (ladina keeles diatretum, vanakreeka keelest διάτρητος diatretos 'läbi puuritud') on peekritaoline luksuslik Vana-Rooma klaasnõu, mille paksu seina välispinnale on umbes 8 mm pikkuste tihvtidega kinnitatud klaasist võrkkaunistus. Sageli on nõu peal ka tihvtidele kinnitatud kirjatähtedest tekstiriba.\n\nDiatreedi valmistamise protsess oli keeruline ja aeganõudev. Tänapäeval on neid vaid 10–12 cm kõrgusi klaase maailma eri muuseumide kogudes säilinud kõigest vähesed eksemplarid ja võib arvata, et nad olid haruldused ka 3.–4. sajandil Rooma keisririigis. Ka Lykurgose karikas, mille kaunistus on figuraalne ja mis on dikroilisest klaasist, loetakse diatreetide hulka. Diatreedid pärinevad Rooma varase keisririigi ajast, kõik arvatavasti ainsast Reini jõe ääres asunud klaasivabrikust. Diatreedi valmistamise protsessi õnnestus selgitada alles 1950. aastatel.\n\nEesti kunstnikest on diatreetklaasiga tegelnud Kristiina Uslar.\n", "id": "ekk_Latn_208043"}
{"text": "Martin Viilep\n\nMartin Viilep (sündinud 23. mail 1981 Tallinnas) on endine Eesti ujuja. 1999. aastal lõpetas ta Tallinna reaalkooli ja 2006. aastal keskkonnatehnika erialal TTÜ magistriõppe.\n\nViilep hakkas harrastama ujumist 1987. aastal Vilma Eskola õpilasena. Aastatel 1988–1995 treenis ta Kalevi Tallinna ujumiskoolis ja 1995–2002 TOP-i Ujumisklubis Heidi ja Ain Kaasiku ning 2002–04 Keila Swimclubis Tõnu Meijeli juhendamisel.\n\n1998. aastal tuli ta kahekordseks Põhjamaade juunioride meistriks seliliujumises. Ta on tulnud 26 korda 50 m basseinis (1998–2004) ja 27 korda 25 m basseinis (1997–2003) vaba-, selili-, rinnuli-, kompleks- ja teateujumises Eesti meistriks. Viilep on ületanud 7 korral Eesti rekordi, seal hulgas 2 korral teateujumises. Parimad tulemused: 25-m ujulas vabaltujumises 50 m 23,99 (2003), 100 m 51,82 (2003), 200 m 1.55,77 (2001), seliliujumises 50 m 25,57, 100 m 54,67, 200 m 1.59,28 (kõik 2002), rinnuliujumises 50 m 29,36 ja 100 m 1.03,04 (2001), kompleksujumises 100 m 56,57 (2002), 200 m 2.05,31 (2001), 400 m 4.30,09 (2002); 50-m ujulas vabaltujumises 50 m 24,48, 100 m 53,84, seliliujumises 50 m 26,76, 100 m 57,69 (kõik 2003), 200 m 2.05,19 (2001), rinnuliujumises 50 m 29,62 ja 100 m 1.04,61 (2001). Ta on kuulunud aastatel 1996–2004 Eesti koondisse. Harjumaa parim meessportlane 2003. aastal.\n\nTa on Hele Viilepi ja Toivo Viilepi poeg ja Margit Viilepi vend.\n", "id": "ekk_Latn_208044"}
{"text": "Väike-punasilmliidrik\n\nVäike-punasilmliidrik (Erythromma viridulum) on liidriklaste sugukonda kuuluv liik kiile.\n\nTa sarnaneb punasilm-liidrikuga, kuid on pisem ja sinisem ning lendab suhteliselt hilja.\n\nLiik leiti Eestis esmakordselt 2019. aastal Tartumaalt ja Pärnumaalt.\n", "id": "ekk_Latn_208045"}
{"text": "Abieluvararegister\n\nAbieluvararegister (ingl marital property register) on riiklik register, kus on esitatud abieluvaralepingus ja abieluvararegistri seaduses nimetatud juhtudel abielupaari varalised õigused. Lisaks saab registrist teavet abikaasadevahelistest varasuhetest ja nendega kaasnevatest õigustest ja kohustustest ning sellele pääsevad ligi nii abikaasad kui ka kolmandad isikud, kui neil on selleks õigustatud huvi.\n\nJuhul, kui registris pole teavet abikaasade kohta, siis eeldatakse, et abikaasade varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse varasuhet või ei ole isik abielus.\n", "id": "ekk_Latn_208046"}
{"text": "Oliver Laas\n\nOliver Laas (sündinud 6. oktoobril 1985) on eesti filosoof.\n\nTa töötab õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Ülikoolis, neis kõrgkoolides on ta varem ise ka õppinud.\n\nTa tegevusaladeks on metafüüsika, informatsioonifilosoofia, loogika, semiootika, tehnoloogiafilosoofia ja mängu-uuringud.\n", "id": "ekk_Latn_208047"}
{"text": "Kliendileping\n\nKliendileping on õigusteenuse osutamiseks sõlmitud leping advokaadibüroo pidaja ja isiku vahel.\n\nLepingupooled võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Õigusteenust osutava advokaadi nimi, volitus ja ülesanded lepitakse kokku kliendilepingus. Samuti lepitakse kokku advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Kliendisuhte pooled on klient ja advokaadibüroo pidaja, mitte aga õigusteenust osutav advokaat. Kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades advokatuuriseaduses sätestatud erisusi.\n", "id": "ekk_Latn_208048"}
{"text": "Kuressaare massimõrv\n\nKuressaare massimõrv oli 1941. aasta juulis-septembris Nõukogude okupatsioonivõimu toime pandud inimsusvastane kuritegu Kuressaare piiskopilinnuses, kus mõrvati vähemalt 90 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208049"}
{"text": "Sektor\n\nSektor (ladina keelest, sector tähendab \"äralõikaja\") on mõiste geomeetrias (täpsemalt Eukleidilises geomeetrias), mis tähistab tervikust radiaalselt eraldatud osa. Ringi sektor on kahe raadiuse vaheline osa ringist. Kera sektor on osa kerast, mis kuulub niisugusesse pöördkoonusesse, mille tipp paikneb kera keskpunktis. Kõige üldisemalt võib sektorit defineerida ka kui tasandil joonega piiratud kujundi osa, mille eraldavad kaks selle kujundi sisepunktist (sektori tipust) lähtuvat kiirt.\n", "id": "ekk_Latn_208050"}
{"text": "Merikotka\n\nMerikotka on Kuressaare linnajagu, mis on Tuulte Roosi taha rajatud golfiväljakuga (valmis 2008) üheaegselt rajatud uus elamurajoon, mille linnapoolsemas otsas on uued korterelamud ja tagapool eramud. Suur osa kinnistuid on veel hoonestamata.\n", "id": "ekk_Latn_208051"}
{"text": "Tuskaroora keel\n\nTuskaroora keel on irokeesi keelkonda kuuluv põhjairokeesi rühma keel, mida kõnelesid varem tuskaroorad.\n\nTuskaroora keel on väljasurnud keel. 2008. aasta seisuga kõneles seda 2–3 inimest, kõik üle 80 aasta vanad. Viimane neist suri 2. detsembril 2020. Tänapäeval räägivad üle 17 000 tuskaroora hõimu liikme Ameerika Ühendriikide Põhja-Carolina ja New Yorgi osariigis ning Kanadas Ontario provintsis inglise keelt.\n", "id": "ekk_Latn_208052"}
{"text": "Scott Altman\n\nScott Douglas Altman (sündinud 15. augustil 1959) on Ameerika Ühendriikide endine mereväelane, katselendur ja NASA astronaut.\n\nAltman liitus mereväega 1981. aastal ning sai mereväelenduriks 1983. aastal. 1987. aastal asus ta õppima Ameerika Ühendriikide Mereväe Katselendurite Kooli, mille lõpetas 1990. aastal. Altman osales operatsiooni Southern Watch raames Iraagi lõunaosa lennukeelutsooni jõustamises. Mereväes teenimise ajal mängis ta filmis \"Tippkutt\", sooritades mitu filmis nähtavat õhumanöövrit. 1994. aastal valiti ta NASA astronaudiks.\n\nAltman lõpetas astronauditreeningu 1995. aastal ning 1998. aastal oli ta piloot missioonil STS-90. 2000. aastal osales ta missioonil STS-106 ning 2002. aastal oli ta missiooni STS-109 komandör. STS-109 oli Hubble'i kosmoseteleskoobi neljas hooldusmissioon ning see oli ühtlasi kosmosesüstik Columbia viimane edukas missioon. 2009. aastal oli ta Hubble'i viimase hooldusmissiooni, STS-125 komandör.\n\nAltman lahkus NASAst 2010. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208053"}
{"text": "Kuressaare vanalinn\n\nKuressaare vanalinn on Kuressaare kesklinnas haruldane vaatamisväärsus, mida on pidevalt restaureeritud.\n\nTänase vanalinna tänavavõrk ja kolmnurksed väljakud olid enam-vähem juba 17. sajandi teiseks pooleks välja kujunenud.\n\nKuressaare vanalinn on muinsuskaitseala, mistõttu iga ehitus- ja kaevetöö vanalinnas eeldab kooskõlastust Muinsuskaitseametiga.\n", "id": "ekk_Latn_208054"}
{"text": "STS-51-C\n\nSTS-51-C oli NASA Space Shuttle'i programmi 15. missioon ning kosmosesüstik Discovery kolmas missioon.\n\nMissioon startis 24. jaanuaril ning maandus 27. jaanuaril 1985. STS-51-C oli esimene süstikumissioon, mis toimus USA Kaitseministeeriumi tellimusel ning seetõttu on paljud missiooni üksikasjad salastatud, kuid arvatavalt viis missioon orbiidile signaalluure satelliidi. Missioonil osalenud Gary Payton ütles 2009. aastal, et missiooni laadung on endiselt orbiidil ning töötab.\n\nMissiooni järel avastasid insenerid, et mõlema tahkekütuskiirendi O-rõngad olid tõsiselt kahjustatud. Analoogsed kahjustused põhjustasid aasta hiljem Challengeri katastroofi. Katastroofi uurimise ajal aitasid STS-51-C järel tuvastatud kiirendite kahjustused tõestada, et katastroofis oli oluline roll külmal ilmal, kuna STS-51-C ajal oli õhutemperatuur madal.\n", "id": "ekk_Latn_208055"}
{"text": "Parvlaev Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk\n\nParvlaev Estonia katastroofis hukkunute mälestusmärk on pühendatud neile võrulastele, kes hukkusid 1994. aasta 28. septembri ööl parvlaev Estonia katastroofis. Mälestusmärgil on kujutatud käed, mis on palveks kokku pandud ja palvetavad, et sellist õnnetust uuesti ei juhtuks. Mälestusmärgi teisel küljel on nende hukkunute nimekiri, kes olid pärit Võrust. Mälestusmärgi autor on skulptor Mati Karmin ja see püstitati 1996. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208056"}
{"text": "Molėtai rajoon\n\nMolėtai rajoon (leedu Molėtų rajono savivaldybė) on 1. järgu haldusüksus (rajoon) Leedus endise Utena maakonna aladel.\n\nRajooni pindala on 1368 km². 2017. aasta seisuga elas seal 18 444 inimest.\n\nRajoon moodustati 1950. aastal, tänapäevastes piiridest on aastast 1965. Rajoon koosneb järgmistest valdadest: Alanta, Balninkai, Čiulėnai, Dubingiai, Giedraičiai, Inturkė, Joniškise, Luokesa, Mindūnai, Suginčiai ja Videniškiai vald. Eraldi üksuse moodustab veel Molėtai linn, mis ühegi valla koosseisu ei kuulu.\n\nHalduskeskus on Molėtai linn. Teised tähtsamad asulad on Alanta, Balninkai, Dubingiai, Giedraičiai ja Joniškise alevid. 2011. aasta seisuga olid elanikest 90% leedulased, 2,52% venelased, 6,34% poolakad, 0,22% valgevenelased, 0,11% ukrainlased, 0,068% sakslased ja 0,77% oli teistest rahvustest.\n\nRajooni suurimad jõed on Virinta ja Siesartis. Rajoonis on 231 järve, neist suuremad on Siesartise järv, Aisetas, Alaušai, Stirniai, Galuonai, Arinas, Asveja, Bebrusai, Dūriai, Galuonis, Išnarai, Baltieji Lakajai, Juodieji Lakajai, Pravalas, Virintai ja Kertuojai. Rajoon jääb Aukštaičia kõrgustikule. Kõrgeim koht asub Kojeliškiai küla juures (228 m).\n\nRajooni territooriumile jäävad osaliselt Asveja regionaalpark ja Labanorase regionaalpark.\n", "id": "ekk_Latn_208057"}
{"text": "Hastingsi maleturniir\n\nHastingsi maleturniir, ka Hastingsi jõuluturniir, (inglise keeles Hastings International Chess Congress) on iga-aastane rahvusvaheline maleturniir Inglismaa merekuurordis Hastingsis, mida traditsiooniliselt korraldatakse igal aastavahetusel (algab detsembris ja lõpeb jaanuaris).\n\nHastingsi turniire peetakse alates 1920. aastast. Mängitakse tavaliselt ringsüsteemis, osavõtjaid tavaliselt 10–16.\n\nHastingsi turniiridel on mänginud kõik (väljaarvatud Robert Fischer) Garri Kasparovi eelsed maailmameistrid (Wilhelm Steinitzist Anatoli Karpovini). Naiste maailmameistritest on turniirist osa võtnud Vera Menchik (parimaks tulemuseks jäi 5.–8. koha jagamine 1931/1932 aastavahetuse turniiril) ja Nona Gaphrindašvili (5. koht 1964/1965 aastavahetuse turniiril).\n", "id": "ekk_Latn_208058"}
{"text": "Eduardas Rozentalis\n\nEduardas Rozentalis (sündinud 27. mail 1963 Vilniuses) on Leedu maletaja ja maletreener, rahvusvaheline suurmeister (1991).\n\nRozentalis sai suurmeistriks 28-aastaselt 1991. aastal. Neli aastat varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse. Ta on kolmekordne Leedu malemeister (1981, 1983, 2002).\n\nDetsembris 1993 mängis ta PCA maailmameistrivõistluste valikturniiril Groningenis (54 osavõtjat), kus sai 41. koha. Kahel korral pääses ta mängima FIDE maailmameistrivõistluste turniirile: detsembris 1997 turniiril Groningenis (100 osavõtjat, nokautsüsteem) sai ta turniiritabelis 27. asetuse, kuid kaotas teises ringis Sergei Tivjakovile ja langes võistlusest välja. 1999. aastal turniiril Las Vegases kaotas ta avaringis Levon Aronjanile (kui oleks võitnud, siis kohtunuks teises ringis Jan Timmaniga).\n\nRozentalis tuli 1995. aastal Kanada lahtistel meistrivõistlustel Torontos viie hulka, kes jagasid esikohta. Aastavahetusel 1996/1997 jagas ta koos Mark Hebdeni ja John Nunniga esikohta Hastingsi rahvusvahelisel turniiril. 1999. aastal USA lahtistel meistrivõistlustel Renos tuli Rozentalis kuue hulka, kes jagasid esikohta.\n\nTa on mänginud Leedu võistkonna koosseisus 9 maleolümpial (1992–1998, 2002–2010).\n\n2015. aastal võitis Rozentalis veteranide maailmameistrivõistlustel Acqui Termes 50+ vanuseastmes hõbemedali.\n\nRozentalis tegutseb maletreenerina. Ta sai FIDE-lt 2014. aastal FIDE treeneri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208059"}
{"text": "Mark Hebden\n\nMark Lesland Hebden (sündinud 15. veebruaril 1958 Leicesteris) on inglise maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1992).\n\nHebden sai 1982. aastal FIDE-lt rahvusvahelise meistri nimetuse. Suurmeistriks sai ta 34-aastaselt 1992. aastal.\n\nTa on jaganud viiel korral esikohta Cappelle-la-Grande'i rahvusvahelisel turniiril (1989, 1990, 1994, 1995, 1997) ja kolmel korral (aastavahetusel) Hastingsi rahvusvahelisel turniiril (1996/1997, 2009/2010, 2013/2014).\n\n2005. aastal mängis Hebden Euroopa Liidu lahtistel meistrivõistlustel Corkis, kus jagas 3.–5. kohta.\n\nTa on mänginud Inglismaa võistkonna koosseisus kahel maleolümpial (1998, 2004).\n", "id": "ekk_Latn_208060"}
{"text": "Zhao Jun\n\nZhao Jun (hiina keeles 趙駿, pinyin'is Zhào Jùn; sündinud 12. detsembril 1986 Jinan Shis) on hiina maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2005).\n\nZhao võitis 2004. aastal Cochins juunioride maailmameistrivõistlustel pronksmedali. Suurmeistriks sai ta 19-aastaselt 2005. aastal.\n\nTa on mänginud kolmel maailma karikaturniiril (2005, 2007, 2015). Teise ringi jõudis 2007. aastal Hantõ-Mansiiskis, kus ta pärast avaringis saadud võitu Pentala Harikrishna üle kaotas teises ringis Liviu-Dieter Nisipeanule.\n\nJaanuaris 2015 võitis Zhao Hastingsi rahvusvahelise turniiri (sai 8 punkti 9 partiist).\n\nTa võitis 2006. aastal maleolümpial Torinos Hiina võistkonna koosseisus hõbemedali.\n", "id": "ekk_Latn_208061"}
{"text": "Ilia Smirin\n\nIlia Smirin (heebrea keeles איליה סמירין‎; valgevene keeles Ілья Юльевіч Смірын Iĺia Juĺjevič Smiryn; vene keeles Илья Смирин Ilja Smirin; sündinud 21. jaanuaril 1968 Viciebskis) on Iisraeli maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1990).\n\nSmirin tuli 1987. aastal Valgevene NSV malemeistriks. Suurmeistriks sai ta 22-aastaselt 1990. aastal. Aasta varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse.\n\n1991. aastal repatrieerus ta Iisraeli. Smirin on kolmekordne Iisraeli malemeister (1992, 2002, 2012). 2014. aastal Jerevanis peetud Euroopa meistrivõistlustel sai ta 14. koha.\n\nSmirin sai juulis 1993. aastal Bielis FIDE maailmameistrivõistluste tsoonidevahelisel turniiril 52. koha 74 osavõtja seas ja detsembris 1993 Groningenis PCA maailmameistrivõistluste valikturniiril (54 osavõtjat) 31. koha.\n\nFIDE MM-il 2000. aastal New Delhis (100 osavõtjat, nokautsüsteem) kaotas ta teises ringis Aleksandr Grištšukile. 2002. aastal FIDE MM-il Moskvas sai ta turniiritabelis 11. asetuse. Jõudis kolmandasse ringi, kus kaotas Jaan Ehlvestile.\n\n2002. aastal võitis ta Bieli suurmeistrite turniiri.\n\nTa on mänginud Iisraeli võistkonna koosseisus 8 maleolümpial (1992–2006).\n", "id": "ekk_Latn_208062"}
{"text": "Oluline eksimus\n\nOluline eksimus (ingl essential error) on mis tahes tähtis eksimus, mille korral oleks tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik loobunud tehingu tegemisest või oleks ta teinud selle hoopis teistsugustel tingimustel. Eksimuse all mõistetakse ebaõiget ettekujutust tegelikest, eelkõige faktilistest asjaoludest. Olulise eksimuse mõjul tehtud tehingut saab tühistada, kui teisele lepingupoolele tehakse kehtiv tühistamisavaldus. Sellega muutub tehing kehtetuks.\n\na. Esines eksimus tehingu asjaoludes\n\nb. See eksimus loetakse oluliseks lepingut mõjutanud asjaoluks\n\nc. Esineb mõni otseselt seaduses väljatoodud olukord\n\nd. Tehingu tühistamist sooviv pool ei kandnud ise tehingu tegemise ajal eksimuse riski.\n", "id": "ekk_Latn_208063"}
{"text": "Ņikita Meškovs\n\nŅikita Meškovs (sündinud 30. juunil 1994 Riias) on Läti maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2017).\n\nMeškovs tuli 2008. aastal Mureckis Euroopa Liidu noortemeistriks U14-vanuseastmes. Suurmeistriks sai ta 23-aastaselt 2017. aastal. Kolm aastat varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse. Meškovs on 2018. aasta Läti malemeister.\n\nJuunis 2018 võitis Meškovs Palangas FIDE Balti tsooniturniiri.\n\nMeškovs on esinenud Läti võistkonna koosseisus kahel maleolümpial (2016, 2018). 2016. aastal mängis ta neljandal, 2018. aastal kolmandal laual.\n", "id": "ekk_Latn_208064"}
{"text": "Mihheil Mtšedlišvili\n\nMihheil Mtšedlišvili (gruusia keeles მიხეილ მჭედლიშვილი; sündinud 4. juunil 1979) on gruusia maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2002).\n\nMtšedlišvili tuli 1997. aastal Tallinnas Euroopa noortemeistriks U18-vanuseastmes. Suurmeistriks sai ta 23-aastaselt 2002. aastal. Kolm aastat varem oli ta saanud FIDE-lt rahvusvahelise meistri nimetuse.\n\nTa on kolmekordne Gruusia malemeister (2001, 2002, 2018).\n\nMtšedlišvili mängis 2017. aastal Thbilisis maailmakarikavõistlustel, kus kaotas avaringis Ernesto Inakrijevile.\n\nTa on mänginud Gruusia võistkonna koosseisus seitsmel maleolümpial (2002, 2008–2018). 2003. aastal Plovdivis võitis ta kuldmedali Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_208065"}
{"text": "Balninkai vald\n\nBalninkai vald (leedu keeles Balninkų seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Molėtai rajooni territooriumil.\n\nValla pindala on 106 km². 2011. aasta seisuga elas seal 944 inimest. Valla keskus on Balninkai alev, kus aastal 2011 oli 319 elanikku. Vallamaja asub aadressil Alaušų g. 21. Vallavanem on Virginija Pusvaškienė.\n\nLisaks küladele on vallas ka mõned huutorid\n", "id": "ekk_Latn_208066"}
{"text": "Sandro Mareco\n\nSandro Fabio Mareco (sündinud 13. mail 1987 Haedos) on Argentina maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2010).\n\nMareco tuli 2007. aastal Lõuna-Ameerika juunioride meistriks. Suurmeistriks sai ta 23-aastaselt 2010. aastal. Kaks aastat varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse.\n\nTa on 2015. aasta Argentina malemeister. Samal aastal võitis ta esikoha ka Ameerika maailmajao meistrivõistlustel.\n\nMareco on mänginud kolmel maailma karikaturniiril (2011, 2013, 2015). 2011. aastal kaotas ta avaringis Ferenc Berkesele ja 2013. aastal avaringis David Navarale. 2015. aastal jõudis ta teise ringi, kus kaotas Anton Kovalyovile.\n\nTa on mänginud Argentina võistkonna koosseisus neljal maleolümpial (2012–2018; 2018 aastal esimesel laual).\n", "id": "ekk_Latn_208067"}
{"text": "David Navara\n\nDavid Navara (sündinud 27. märtsil 1985 Prahas) on tšehhi maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2002).\n\nNavara sai suurmeistriks 17-aastaselt 2002. aastal. Kolm aastat varem sai ta FIDE-lt rahvusvahelise meistri nimetuse. Ta on 9-kordne Tšehhi malemeister (2004, 2005, 2010, 2012–2015, 2017, 2019).\n\nNavara pääses mängima kõigile maailma karikaturniiridele ajavahemikus 2005–2019. 2005. aastal kaotas ta avaringis, 2007. aastal kaotas teises ringis, 2009. aastal kaotas kolmandas ringis Sergei Karjakinile. 2011. aastal Hantõ-Mansiiskis võitis ta teises ringis Alexander Onischukki, kolmandas ringis Oleksandr Moisejenkot ja kaheksandikfinaalis Yaroslav Zherebukhhi. Veerandfinaalis kaotas ta Aleksandr Grištšukile. 2013. aastal kaotas ta teises ringis Jon Ludvig Hammerile, 2015. aastal kaotas teises ringis Qədir Hüseynovile ja 2017. aastal kaotas kolmandas ringis Grištšukile. 2019. aastal ta avaringist edasi ei pääsenud.\n\nNavara lõpetas 2010. aastal Karli Ülikooli Prahas filosoofiateaduskonna.\n", "id": "ekk_Latn_208068"}
{"text": "Margus Jaanson\n\nMargus Jaanson (sündinud 19. mail 1968 Raplas). Ta oli Juuru vallavanem.\n\nTa lõpetas aastal 2009 Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse erialal.\n", "id": "ekk_Latn_208069"}
{"text": "Seenioride maailmameistrivõistlused males\n\nSeenioride maailmameistrivõistlused males (inglise keeles World Senior Chess Championship) on üle 50-aastaste maletajate maailmameistrivõistlused males. Nende võitjast saab seenioride maailmameister.\n\nNeid peetakse Rahvusvahelise Maleföderatsiooni (FIDE) egiidi all alates 1991. aastast. Kuni 2014. aastani oli kaks kategooriat: lahtine (60 või vanemad) ja naised (50 või vanemad). Alates 2014. aastast selgitatakse maailmameistreid jätkuvalt kahes kategoorias, kuid juba kahes vanuseastmes: üle 50-aastased ja üle 65-aastased. Seega selgub igal aastal neli uut seenioride maailmameistrit. Lahtise kategooria võiduga kaasneb lisaks seenioride MM-tiitlile rahvusvahelise suurmeistri ja naiste kategooria võiduga naiste suurmeistri nimetus (kui võitjal see seni puudus).\n\nMängitakse Šveitsi süsteemis.\n", "id": "ekk_Latn_208070"}
{"text": "Euroopa seenioride meistrivõistlused males\n\nEuroopa seenioride meistrivõistlused males (inglise keeles European Senior Chess Championship) on üle 50-aastaste maletajate Euroopa meistrivõistlused males. Nende võitjast saab seenioride Euroopa meister.\n\nMängitakse Šveitsi süsteemis.\n", "id": "ekk_Latn_208071"}
{"text": "Notariaalne tõestamine\n\nNotariaalne tõestamine (ingl notarial authentication) on isikute jaoks tähtsate tsiviilõiguslike tehingute tõestamine Notari poolt. Notariaalne tõestamine suurendab kindlustunnet õiguslike küsimuste lahendamisel, tagab isikutevaheliste suhete stabiilsuse ning hoiab seekaudu ära hilisemad õigusvaidlused.\n\nTehingute tõestamine on üks peamine notari ametitoiming ning selle tulemusel valmib notariaalakt. Notariaalakt koostatakse eesti keeles, kuid notaril on kohustus osalejale vajadusel tõlge tagada. Notariaalakti originaal säilitatakse notaribüroos ning tehinguosalistele väljastatakse ärakirjad.\n\nNotariaalne tõestamine (täistõestamine) on üks notariaalsetest tõestamistoimingutest notariaalse kinnitamise (lihttõestamine) kõrval. Notariaalne tõestamine on kõige rangem seadusega kehtestatud vorminõue ja seda reguleerib tõestamisseadus. Tehingute notariaalse tõestamise nõue tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvist 82, mis sätestab, et \"Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud.\"\n", "id": "ekk_Latn_208072"}
{"text": "Don Pramudwinai\n\nDon Pramudwinai (tai ดอน ปรมัตถ์วินัย; sündinud 25. jaanuaril 1950 Bangkokis) on Tai diplomaat ja poliitik.\n\nDon Pramudwinai omandas California Ülikoolis Los Angeleses bakalaureusekraadi politoloogia alal ja magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal. Lisaks sai ta magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Tuftsi Ülikoolis.\n\nAlates 1974. aastast töötas ta Tai Välisministeeriumis. 1981–1985 töötas ta Tai saatkonnas Saksamaa Liitvabariigis. 1985–1988 oli ta Tai Välisministeeriumi Kagu-Aasia osakonna juhataja. 1988–1992 töötas ta Tai saatkonnas Londonis. 1992–1994 oli ta Tai Välisministeeriumi Ida-Aasia osakonna juhataja. 1994–1998 oli ta Tai saadik Šveitsis, Vatikanis ja Liechtensteinis. 1999–2000 oli ta Tai Välisministeeriumi infoosakonna juhataja ja avalike suhete juht. 2000–2004 oli ta Tai saadik Hiina Rahvavabariigis (samaaegselt ka Põhja-Koreas ja Mongoolias). 2004–2007 oli ta Tai saadik Euroopa Liidus, Belgias ja Luksemburgis. 2007–2009 oli ta Tai alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures. 2009–2010 oli ta Tai saadik Ameerika Ühendriikides. 2014. aasta augustist kuni 2015. aasta augustini oli ta Tai välisministri asetäitja.\n\nAlates 20. augustist 2015 kuni 1. septembrini 2023 oli ta Tai välisminister.\n\nAlates 2020. aasta augustist kuni 1. septembrini 2023 oli ta ka Tai asepeaminister.\n", "id": "ekk_Latn_208073"}
{"text": "STS-51-A\n\nSTS-51-A oli NASA Space Shuttle'i programmi 14. missioon ja kosmosesüstik Discovery teine missioon.\n\nMissioon startis 8. novembril 1984 Kennedy Kosmosekeskusest ning naasis Maale 16. novembril 1984. See oli esimene missioon, mille raames paigutati orbiidile kaks satelliiti ning toodi Maale tagasi kaks sidesatelliiti, mis polnud jõudnud õigele orbiidile.\n", "id": "ekk_Latn_208074"}
{"text": "Nõudeõigus\n\nNõudeõigus ehk nõue (ingl claim) on tsiviilõigussuhte poolele kuuluv subjektiivne õigus, mille alusel on õigus teiselt õigussuhte poolelt nõuda mingi teo tegemist või mingi teo tegemata jätmist. Nõudeõigusel ehk nõude olemasolul on tsiviilõiguses suur tähtsus eelkõige selle tõttu, et enamik tsiviilõiguses tekkivaid vaidlusi käib selle üle, kas üks pool võib teiselt midagi nõuda ning kui, siis mida.\n", "id": "ekk_Latn_208075"}
{"text": "Chance Vought LTV XC-142A\n\nChance Vought LTV XC-142A on ülatiivalise konstruktsiooniga neljamootoriline kallutatavate tiivikutega püstistardi ja -maandumisega Ameerika Ühendriikide katselennuk.\n\nLennuki klassikaline esmalend toimus 29.09.1964, vertikaalasendist horisontaali ja tagasi liikumisega esmalend 11.01.1965. Lennuki mootoritega kandepindade nurka sai püststardi ja -maandumise ajal vertikaalasendisse viies 90 kraadi võrra muuta. Lennumasinat katsetati 1966. aastal lennukikandjal USS Bennington.\n", "id": "ekk_Latn_208076"}
{"text": "Menetlusõigus\n\nMenetlusõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluse korda, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust. Menetlusõigus reguleerib materiaalõiguslike normide kohaldamist. Menetlusõigus koosneb menetlustoimingutest ehk igasugustest menetlust kujundavatest tegevustest.\n", "id": "ekk_Latn_208077"}
{"text": "Subrahmanyam Jaishankar\n\nSubrahmanyam Jaishankar (hindi सुब्रह्मण्यम जयशंकर; sündinud 9. jaanuaril 1955 New Delhis) on India diplomaat ja poliitik.\n\nSubrahmanyam Jaishankar omandas bakalaureusekraadi Delhi Ülikoolis ja magistrikraadi politoloogia alal ning doktorikraadi rahvusvaheliste suhete alal Jawaharlal Nehru Ülikoolis. Seejärel töötas ta diplomaatilisel tööl mitmestes riikides, välisministeeriumis ja presidendi sekretariaadis. 2000–2004 oli ta saadik Tšehhi vabariigis ja 2007–2009 eriesindaja Singapuris. Aastatel 2009–2013 oli ta saadik Hiina Rahvavabariigis ja 2013–2015 Ameerika Ühendriikides. 2015–2018 töötas ta India välissekretärina.\n\nAlates 31. maist 2019 on Subrahmanyam Jaishankar India välisminister.\n", "id": "ekk_Latn_208078"}
{"text": "Kodifitseerimine\n\nKodifitseerimine (inglise keeles codification) tähendab õigusnormide koondamist mingi õigusharu raames ühte kogumisse. Kooskõlastatakse normid, täidetakse lüngad ja vajadusel luuakse kogumikku veel uusi norme. Kodifitseerimise eesmärk on eelkõige õiguskindluse ja õigusselguse loomine, lisaks annab see ülevaate kehtivast õigusest. Suurem kodifitseerimine, eriti Euroopas, sai alguse Rooma õiguse retseptsioonist.\n", "id": "ekk_Latn_208079"}
{"text": "Kohtuistung\n\nKohtuistung (ingl court session) on kohtusaalis toimuv asja suuline sisuline arutamine. Kohtuistung on vahetu, mis tähendab, et kohtuprotsessist osa võtvad inimesed annavad oma ütlused kohapeal ja kohtuistungi käigus analüüsitakse esitatud tõendeid ning korraldatakse tunnistajate ülekuulamine.\n\nIga kohtuistungi eesistuja on kohtunik, kes on kohustatud istungil kandma ametiriietusena talaari, mille annab talle riik. Kohtuistungid on kas avalikud või kinnised. Enamasti on kohtuistungid avalikud. Kohus võib istungi kuulutada kas osaliselt või täielikult kinniseks. Kohtunik ei tohi avaldada informatsiooni, mis on avaldatud kinnisel kohtuistungil.\n\nTsiviil- ja kriminaalasja kohtuistungi kord on sätestatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja kriminaalkohtumenetluse seadustikus.\n", "id": "ekk_Latn_208080"}
{"text": "STS-41-C\n\nSTS-41-C oli NASA Space Shuttle'i programmi 11. missioon ja kosmosesüstik Challengeri viies missioon.\n\nMissioon startis 6. aprillil 1984 ning naasis Maale 13. aprillil. Missiooni ajal parandasid astronaudid ära vigase Solar Max Missioni ning paigutasid orbiidile Long Duration Exposure Facility (LDEF). Esialgsete plaanide kohaselt pidi LDEF ära toodama järgmisel aastal, kuid mitmete viivituste tõttu toodi see Maale alles 1990. aastal.\n\nEnne missioonide tähistussüsteemi muutmist, oli missiooni tähistuseks STS-13.\n", "id": "ekk_Latn_208081"}
{"text": "Hooneühistu\n\nHooneühistu on tulundusühistu üks liikidest, mille eesmärk on oma liikmete majanduslike huvide toetamine. Hooneühistu eesmärk saavutatakse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel ühise majandustegevuse kaudu. Ühtlasi võimaldab hooneühistu selle liikmetele ainukasutust hoone kindlaksmääratud osade üle. Hooneühistuid reguleerib hooneühistuseadus, lisaks kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui hooneühistuseadusest ei tulene teisiti.\n", "id": "ekk_Latn_208082"}
{"text": "III liiga 2018\n\nIII liiga 2018 oli Eesti jalgpalli tugevuselt viienda liiga, III liiga 2018. aasta hooaeg, mis jagunes nelja tsooni – ida, põhi, lõuna ja lääs.\n", "id": "ekk_Latn_208083"}
{"text": "Varaühisuse varasuhe\n\nVaraühisuse varasuhe on üks kolmest varasuhte liigist vara juurdekasvu tasaarvestuse ja varalahuse kõrval. Varaühisus on varasuhte liik, mis seob abikaasasid majanduslikult kõige enam ning varalised õigused ja kohustused kuuluvad mõlemale abikaasale võrdsetes osades. Samuti on enamasti lepingu sõlmimisel vaja mõlema abikaasa nõusolekut.\n\nTulevastel abikaasadel on enne abiellumist võimalik abiellumisavalduses või abieluvaralepinguga valida varasuhte liik. Avalduses märgitud või abieluvaralepingus nimetatud varasuhe hakkab kehtima abielu sõlmimise päevast. Abieluvarasuhte liigi valimata jätmisel kohaldatakse abiellunute vahel varaühisuse kohta sätestatut.\n\nAbikaasade varalisi õiguseid ja kohustusi reguleerib perekonnaseaduse 4. peatükk. Kolmandad isikud saavad leida abikaasade varaliste õiguste ja kohustuse kohta informatsiooni abieluvararegistrist. Eelnimetatud riiklikkuse registrisse tehakse kanded vaid vara juurdekasvu tasaarvestuse, varalahususe varasuhte või abieluvaralepingu sõlmimise korral. Kande puudumisel eeldatakse abikaasade vahel seadusjärgset varaühisust.\n", "id": "ekk_Latn_208084"}
{"text": "Mittetäielik õigusnorm\n\nMittetäielik ehk spetsialiseeritud õigusnorm on õigusnorm, mis toob õigusliku tagajärje kaasa üksnes koostoimes täielike õigusnormidega. See on vajalik selleks, et tagada täielike õigusnormide mõistetavus ning määratleda nende rakendusala.\n", "id": "ekk_Latn_208085"}
{"text": "Kohtueelne menetlus\n\nKohtueelne menetlus (ingl pre-court procedure) on kohtumenetluse ettevalmistamine, millega kogutakse tõendusmaterjali ning selgitatakse välja vajalikud asjaolud.\n\nKriminaalmenetluse seadustiku § 211 kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Kohtueelses menetluses otsustatakse, kas lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse põhimõtte alusel või jätkata menetlust süüdistusakti koostamisega. Kohtueelse menetluse puhul kehtib vaba kujundamise põhimõte. See tähendab, et prokuratuur ja uurimisasutused võivad koguda tõendusteavet kõigi toimingutega, mis on seadusega lubatud. Vaba kujundamise põhimõtte alusel peab kinni pidama seaduse ettekirjutustest. Näiteks tuleb seadusest kohustus kahtlustatav üle kuulata. Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada ainult prokuratuuri loal ja seaduses sätestatud tingimustel. Muu hulgas sisaldavad need tingimused, et avaldatavad andmed ei tohi:\n\nsoodustada kuritegevust ega raskendada selle avastamist; kahjustada Eesti Vabariigi ega kriminaalmenetluse huve; seada ohtu ärisaladust ega kahjustada juriidilise isiku tegevust.\n", "id": "ekk_Latn_208086"}
{"text": "Damdin Tsogtbaatar\n\nDamdin Tsogtbaatar (mongoli Дамдин Цогтбаатар; sündinud 14. jaanuaril 1970 Ulaanbaataris) on Mongoolia poliitik.\n\n1994. aastal lõpetas ta Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi poliitikateaduste alal cum laude. 1998. aastal omandas ta Australian National Universitys magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal. 1994–1998 töötas ta Mongoolia Välisministeeriumi Aasia ja Aafrika osakonnas atašeena. 1998–2000 oli ta Mongoolia Välisministeeriumi välissuhete ja koostööosakonna atašee. 2000–2002 oli ta Mongoolia Välisministeeriumi mitmepoolse koostöö osakonna juhataja. 2002–2008 oli ta Mongoolia presidendi välisnõunik. 2008–2011 töötas ta Mongoolia Välisministeeriumi riigisekretärina. 2011–2012 oli ta Mongoolia peaministri nõunik. Aastatel 2012–2014 tegutses ta erasektoris. 2014–2015 oli ta Mongoolia ehituse ja linnaarengu minister. 2015–2016 töötas ta nõunikuna eraettevõtetes. Alates 2016. aastast on ta Suure Rahvahuraali liige.\n\nAlates 4. oktoobrist 2017 kuni 7. juulini 2020 oli Damdin Tsogtbaatar Mongoolia välisminister.\n", "id": "ekk_Latn_208087"}
{"text": "Nõudeõiguse aegumine\n\nNõudeõiguse aegumine (ingl expiry of the claim) on isiku õigus keelduda pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustuse täitmisest. Aegumine ei lõpeta nõuet. Nõudeõiguse aegumine eraõiguses erineb teistes õigusharudes kasutusel olevast aegumise mõistest. Nõudeõiguse aegumine on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 10. peatükis.\n", "id": "ekk_Latn_208088"}
{"text": "Eelmenetlus\n\nEelmenetlus (ingl preliminary procedure) on menetlus, milles kohus valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. Eelmenetlus leiab aset tsiviil- ja kriminaalasjades ning selle tegemiseks peavad prokurörid, kohtunikud ja advokaadid järgima kohtumenetluse parima praktika suuniseid. Eelmenetlus eeldab pooltelt heauskset ja väärikat käitumist ning vastastikuste rollide kestvat mõistmist ja tunnustamist.\n", "id": "ekk_Latn_208089"}
{"text": "III liiga 2019\n\nIII liiga 2019 oli Eesti jalgpalli tugevuselt viienda liiga, III liiga 2019. aasta hooaeg, mis jagunes nelja tsooni – ida, põhi, lõuna ja lääs.\n", "id": "ekk_Latn_208090"}
{"text": "Arnu Nõmm\n\nArnu Nõmm (7.05.1936 nimemuutus Arnold Nõmm -> Arnu Nõmm) (29. aprill 1903 Pärnu – 16. jaanuar 1942 Ussollag Permi oblast NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kapten).\n", "id": "ekk_Latn_208091"}
{"text": "Finantsõigus\n\nFinantsõigus (ingl financial law) on õigusnormide kogum, mis tegeleb rahanduslike suhetega ning kuulub avaliku õiguse harusse. Finantsõiguse normid reguleerivad riigi raharingluse korraldamist, rahandusasutuste struktuuri ning riigi ja kohalike omavalitsuse kulusid ja tulusid.\n", "id": "ekk_Latn_208092"}
{"text": "Sündikalism\n\nSündikalism on töölisliikumine, mis kasvas välja libertiinide mõttevoolust. Sündikalismi esindajad propageerivad anarhistlikku ühiskonnakorraldust, milles puuduvad riiklikud institutsioonid. Nende asemele pakuvad nad patsifistlikul (rahumeelsel) isikuvabadusel, eraomandil ja vastastikustel lepingutel põhinevat ühiskonnakorraldust, milles inimesed organiseeruvad oma tahtest ja vajadustest lähtudes ning lahendavad avalikel aruteludel ühiskonnas tekkinud probleeme ja konflikte.\n\nMajanduslikus kontekstis pooldavad sündikalistid turumajanduslikku anarhismi – täpsemalt: eraomandi-anarhismi (private property anarchism) ja turumajanduslikku anarhismi (ingl free-market anarchism, market anarchism), mis mõlemad tahavad asendada riigi tsentraliseeritud ja hierarhiliselt korraldatud bürokraatliku sunnivõimu omavahel võistlevate institutsioonidega, mis pakuvad elanikkonnale turvalisust, õiguskorda ja sõjalist kaitseteenust. Need peaks asendama riigi maksu- ja eelarvesüsteemist finantseeritava monopoolse organisatsiooni omavahel konkureerivate eraalgatuslike ettevõtetega, mis pakuvad tarbijatele oma teenuseid tasu eest. Vaba, turumajanduslik konkurents peaks tagama õiglase ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega toote, likvideerima ebaefektiivsed riiklikud monopolid ning välistama korrumpeerunud ametnike omakasupüüdliku sunnivõimu.\n\nSuuremad sündikalistlikud esindusorgansiatsioonid on Prantsusmaal General Confederation of Labor, Hispaanias National Confederation of Labor, Itaalias Syndicalist Union, Saksamaal Free Workers' Union ja Argentinas Regional Workers' Federation. Sündikalistide hulka võib põhitunnuste järgi arvata ka Iiri organisatsioonid Industrial Workers of the World ja Irish Transport and General Workers' Union ning Kanada One Big Union, kuigi nad ise ei nimeta end sündikalistlikeks.\n", "id": "ekk_Latn_208093"}
{"text": "Rudolf Käo\n\nRudolf Käo (10. jaanuar 1902 Pindi Võrumaa – 5. oktoober 1943 Taišetlag, Taišet, Irkutski oblast NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (vanemleitnant, 1934).\n\nRudolf Käo oli Suuropi Komandantuuri komandant lühemat aega 1931. ja veel 1940. aastal.\n\nEesti sõjaväe kujundamisel Punaarmee 22. Eesti Territoriaalseks Laskurkorpuseks, jätkas teenistust 614. suurtükiväe polgus. Rudolf Käo vahistati NKVD poolt 15. juunil 1941, suri Taišetlagis.\n", "id": "ekk_Latn_208094"}
{"text": "Prantsusmaa ringkondade loend\n\n2019. aasta seisuga on Prantsusmaal 332 ringkonda (sealhulgas 12 ülemereringkonda).\n\nRingkondade loend\n", "id": "ekk_Latn_208095"}
{"text": "II liiga 2018\n\nII liiga 2018 oli Eesti jalgpalli tugevuselt neljanda liiga II liiga 2018. aasta hooaeg, mis jagunes kahte tsooni - ida/põhi ja lõuna/lääs.\n", "id": "ekk_Latn_208096"}
{"text": "Õiguskeel\n\nÕiguskeel (ingl legal language) on eesti üldkeelel põhinev ja selle struktuuri järgiv oskuskeel, mis sisaldab õigusteaduse valdkonnaga seotud termineid ning mida peavad tundma õigusharu asjatundjad. Selline juriidiline keel on vajalik õigusteaduslike probleemide mõistmiseks ja lahendamiseks.\n\nÕiguskeel on ka õigusaktide keel, sh seaduskeel, mida kasutatakse näiteks dokumentide koostamiseks. Õigusaktide keele kasutamise peamine nõue on arusaadavus. Seda kasutavad mitte ainult õigusteaduskonna spetsialistid, vaid ka tavainimesed.\n", "id": "ekk_Latn_208097"}
{"text": "II liiga 2019\n\nII liiga 2019 oli Eesti jalgpalli tugevuselt neljanda liiga II liiga 2019. aasta hooaeg, mis jagunes kahte tsooni - ida/põhi ja lõuna/lääs.\n", "id": "ekk_Latn_208098"}
{"text": "Sebra-amadiin\n\nSebra-amadiin (Taeniopygia guttata) ehk sebravint on värvuliste seltsi ja vintlaste sugukonda kuuluv linnuliik.\n\nSebra-amadiin on levinud vint Kesk-Austraalias ja elab suuremal osal mandrist, vältides ainult jahedat niisket lõunaosa ja mõnda piirkonda troopilises põhjas. Lindu võib leida ka Timori saarel. Sebra-amadiin on ka sisse toodud Puerto Ricosse ja Portugali.\n", "id": "ekk_Latn_208099"}
{"text": "Alamprefektuur (Prantsusmaa)\n\nAlamprefektuuri eest vastutav avalik teenistuja on alamprefekt, teda abistab peasekretär. Maist 1982 veebruarini 1988 olid alamprefektid tuntud kui commissaire adjoint de la République.\n\nKui ringkonnavalitsust teostatakse prefektuurist, täidab alamprefektiga samaväärseid ülesandeid prefekti peasekretär.\n\nPariisi, Lyoni ja Marseille linnaringkonnad on pigem linna (või valla) alljaotused kui prefektuurid, seega ei ole need ringkondadega samatähenduslikud.\n", "id": "ekk_Latn_208100"}
{"text": "Legaliseerimine\n\nLegaliseerimine (ingl legalization) on rahvusvahelise õiguse mõttes ühes riigis välja antud dokumendi ehtsuse kinnitamine, et see kehtiks ka teises riigis. Üldisemas tähenduses on legaliseerimine ehk seaduspärastamine tegevus, mille käigus lubatakse seadusega midagi, mis varem oli illegaalne.\n", "id": "ekk_Latn_208101"}
{"text": "Dispositiivsus\n\nDispositiivsus on (ld. dispositus) võlaõigusseaduse üks olulisimaid põhimõtteid, mis tuleneb iseotsustamise õigusest ja lepinguvabaduse põhimõttest. Dispositiivsus väljendub õiguses dispositiivsete õigusnormide kaudu . Seaduse dispositiivsuse põhimõte on sätestatud võlaõigusseaduses, mille alusel võib tsiviilõigussuhet reguleerivast sättest kõrvale kalduda, kui pooled on selles kokku leppinud ja kõrvalekaldumine ei ole seaduses keelatud, vastuolus avaliku korraga, heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi.\n", "id": "ekk_Latn_208102"}
{"text": "Isiklik õigus\n\nAutori isiklik õigus (ingl personal right) ehk moraalne õigus on osa autoriõigusest. Peale isiklike õiguste kuuluvad autoriõiguse alla ka varalised õigused. Nende õiguste põhimõte on tagada autorile teosega seadusega sätestatud konkreetsed käitumisviisid, mis annavad autorile vabaduse teha mingeid tegevusi, lasta neid teha kellelgi teisel või mingid toimingud oma teosega teistel ära keelata.\n\nIsiklikud õigused tekivad tavaliselt ainult autoril endal ning need on autoriga lahutamatult seotud. Varalised õigused seevastu võivad minna teisele isikule üle ka seaduse alusel. Peale autori tekivad õigused teose esitajal, fonogrammitootjal, televisiooni- ja raadioteenuse osutajal ning filmi esmasalvestuse tootjal. Õigused on ka sellel isikul, kes esimesena avaldab tundmatu teose peale autoriõiguse kehtivuse tähtpäeva saabumist.\n", "id": "ekk_Latn_208103"}
{"text": "2006. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused\n\n2006. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused toimusid 26. juulist kuni 6. augustini Ungaris Budapestis. Need olid 28. korda toimunud Euroopa meistrivõistlused, mille korraldas LEN. Võistlused toimusid ujumises (pikk rada), avaveeujumises, vettehüpetes ja kujundujumises.\n\nMeistrivõistlused peeti Alfréd Hajósi nime kandvas ujumiskeskuses, mis asub Margiti saarel Budapestis. Spetsiaalselt meistrivõistluste jaoks renoveeritud kompleks on nime saanud Budapestist pärit ujuja järgi, kellest sai 1896. aastal Ateenas esimene olümpiavõitja 100 meetri vabaujumises.\n\n2006. aasta Euroopa meistrivõistlused toimusid Budapestis kolmandat korda peale 1926. ja 1958. aasta võistlusi.\n\nVenemaa võitis kõige rohkem Euroopa meistrivõistluste tiitleid, samas kui Saksamaa oli võitnud rohkem medaleid. Edukaim ujuja oli Laure Manaudou, kes võitis seitse medalit, millest 5 olid individuaalsed ja nendest 4 kuldmedalid.\n", "id": "ekk_Latn_208104"}
{"text": "20. SS-väljaõppe ja tagavararügement\n\n20. SS-väljaõppe ja tagavararügement (20. SS-Ausbildungs- und Ersatz Regiment) oli 20. eesti diviisi väljaõppeüksus Teises maailmasõjas, Klooga väljaõppelaagris (Truppenübungsplatz Klooga) ja Paldiskis.\n\nVäljaõppe ja tagavararügement moodustati 20. aprillist 1944, kui 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisi moodustamisega sai nimeks eelneva Eesti SS-vabatahtlike brigaadi SS-Ausbildung und Ersatz Bataillon 33 asemel Ausbildung und Ersatz Btl.20 ja hiljem SS-Ausbildung und Ersatz Regiment 20.\n", "id": "ekk_Latn_208105"}
{"text": "Moraalne kahju\n\nMoraalne ehk mittevaraline kahju (ingl non-patrimonial damage) on psühholoogiline mõju – füüsiline, hingeline valu või kannatus, mis on tekkinud mittevaralise ja erandjuhtudel ka varalise õigushüve rikkumise tõttu. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kannatuse või valu puhul peab esinema teatud intensiivsus, mille peamiselt määrab kohus.\n", "id": "ekk_Latn_208106"}
{"text": "Videniškiai vald\n\nVideniškiai vald (leedu keeles Videniškių seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Molėtai rajooni territooriumil.\n\nValla pindala on 70 km². 2011. aasta seisuga elas seal 717 inimest. Valla keskus on Videniškiai küla, kus aastal 2011 oli 319 elanikku. Vallamaja asub aadressil Ramybės g. 3. Vallavanem on Genovaitė Mozūrienė.\n\nLisaks küladele on vallas ka mõned huutorid\n", "id": "ekk_Latn_208107"}
{"text": "Koodeks\n\nKoodeks (lad caudex, ingl codex) on vanaaegne köidetud käsikiri, enamasti piiblist, ajaloolistest annaalidest, vana aja kirjandusest või muistsest mütoloogiast.\n", "id": "ekk_Latn_208108"}
{"text": "Peenetundlane sirts\n\nPeenetundlane sirts (Tetrix tenuicornis, sünonüüm Tetrix nutans) on sirtslaste sugukonda kuuluv liik sihktiivalisi putukaid.\n\nEestis harva.\n\nSarnaneb väga täpiksirtsuga.\n", "id": "ekk_Latn_208109"}
{"text": "Mägihaigus\n\nMägihaigus (ka mägitõbi, mäehaigus) on tervisehäire, mida põhjustab hapniku vähesus kõrgel mägedes viibimisel. Mägironijad kogevad suhteliselt lühikese aja jooksul järsku õhu hapnikusisalduse vähenemist, mis tekitab organismis ootamatu hapnikupuuduse. Selle sagedasemateks tagajärgedeks ja mägihaiguse sümptomiteks on peapööritus, peavalu, oksendamine, väsimus, unehäired ja hingamisraskused.\n\nEnamikku inimesi tabab mägihaigus alles 2500 meetri kõrgusel ja kõrgemal. Riskiteguriteks on varasemad mägihaiguse hood, aktiivne liikumine ja kiire tõus. Hea füüsiline vorm tavaliselt ei vähenda mägihaiguse riski. Mägihaiguse vältimiseks soovitatakse liikuda kõrgemale aeglaselt, mitte rohkem kui 300 tõusumeetrit päevas. Mägihaigust leevendab madalamale laskumine ja piisav vedeliku joomine.\n", "id": "ekk_Latn_208110"}
{"text": "Veljo Runnel\n\nVeljo Runnel (sündinud 28. augustil 1971 Paides) on eesti bioloog.\n\nTa on lõpetanud 1989. aastal Paide 3. Keskkooli ja 1993. aastal Tartu Ülikooli bioloogina. 2010. aastal kaitses ta magistritööd teemal \"Võsaritsika Pholidoptera griseoaptera lauluelementide muutlikkus\", väitekirja juhendaja oli Toomas Tammaru.\n\nTa on lindistanud loodushääli.\n", "id": "ekk_Latn_208111"}
{"text": "Kutsesaladus\n\nKutsesaladus (ingl professional secret) on advokaadi kohustus hoida kõik andmed, mis talle õigusteenust osutades teatavaks on saanud, saladuses, välja arvatud juhul, kui seaduse järgi on teabe avaldamine kohustuslik või klient on selleks volituse või nõusoleku andnud.\n\nKonfidentsiaalsuskohustuse ehk kutsesaladuse hoidmise kohustus tuleneb advokatuuriseaduse §-st 45 ning Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi kommenteeriv säte § 5 selgitab kohustuse sisu. Samuti ei tohi advokaat avaldada talle õigusteenuste eest makstud tasu suurust ega õigusteenuse saamiseks advokaadi poole pöördumise põhjust. See kohustus ei laiene riigi õigusabi osutamise ning selle eest makstava tasu suhtes. Advokaat peab õigusteenust osutades saladuses hoidma ka teabe saamise allikat.\n\nKohustus ei lõppe kindla aja pärast, vaid kehtib ka peale töötegevuse lõppemist. Nii saab klient kindel olla, et advokaat vaikib talle avaldatust ka pärast kliendisuhte lõppemist. Kutsesaladuse kohustus kehtib advokaadibüroo ja advokatuuri töötajatele, samuti avalikule teenistujale, kes on oma teenistuskohustusi täites kutsesaladusest teadlikuks saanud. Advokaadi eesmärk on saavutada kliendiga usaldussuhe. Kui advokaadibüroo töötajad tohiksid informatsiooni kolmandatele isikutele avaldada, ei sooviks kliendid infot anda.\n", "id": "ekk_Latn_208112"}
{"text": "Rahvusvaheline Notarite Liit\n\nRahvusvaheline Notarite Liit (inglise keeles The International Union of Notaries; UINL) on valitsusväline organisatsioon, mis arendab ja koordineerib notarite tegevust rahvusvahelisel tasandil, samuti elavdab liikmesnotariaatide koostööd. Liit asutati 2. oktoobril 1948 Buenos Aireses.\n\nNotarid kõikidest liikmesriikidest võtavad osa liidu kongressidest, mis toimuvad iga kolme aasta tagant. Kongressid on ühtlasi liikmesnotariaatide üldkoosolekud.\n", "id": "ekk_Latn_208113"}
{"text": "Hagimenetlus\n\nHagimenetlus on tsiviilkohtumenetluse liik, kus kohus vaatab läbi hagi korras esitatud tsiviilasju.\n\nTsiviilkohtumenetluses vaadatakse tsiviilasi läbi hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses esitab hageja nõude kostja vastu ja selle üldine tunnus on (eeldatav) vaidlus poolte vahel. Vastukaaluks puudub üldjuhul hagita menetluses avaldaja ja muude asjast puudutatud isikute vahel seesugune vaidlus.Hagita asjad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-s 475. Hagimenetlus toimub nii maakohtus, ringkonnakohtus kui ka Riigikohtus ning astmeti on menetlusel erinev sisu. Samuti ei vaata tsiviilasja kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on vaadanud läbi temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.\n", "id": "ekk_Latn_208114"}
{"text": "Kõrvalkohustus\n\nKõrvalkohustus (ingl secondary obligation) on võlasuhtest tulenev kohustus, mida saab eristada põhikohustusest võlasuhte olemuse, poolte tahte ning lepingu eesmärgi järgi. Kõrvalkohustusi võib defineerida kahel eri viisil. Esiteks on kõrvalkohustuseks võlaõigusseaduse (VÕS) 8. peatükis nimetatud tagatistest tulenevad kohustused. Teiseks, kõrvalkohustus on kohustus, mille funktsioon on põhikohustuse täitmise tagamine.\n", "id": "ekk_Latn_208115"}
{"text": "Prefektuur (Prantsusmaa)\n\nChef-lieu de département, linn, kus asub departemangu valitsus; Chef-lieu de région, linn, kus asub piirkonna valitsus; prefektuuri jurisdiktsioon; Prefekti ametlik residents või peakorter.\n", "id": "ekk_Latn_208116"}
{"text": "Ostueesõigus\n\nOstueesõigus (ingl right of first refusal) on õigus, mille teostamisel loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel müügileping sõlmituks samadel tingimustel, milles müüja esialgse ostjaga kokku leppis. Seega tekib ostueesõiguse elluviimisel kaks sisult samasugust müügilepingut, mis erinevad teineteisest üksnes ostja isiku võrra. Sellise lepinguga saab ostueesõigust omav isik võimaluse omandada lepingu ese esialgse ostjaga samadel tingimustel.\n\nOstueesõigust omav isik omandab algse ostja võlaõiguslikud nõuded müüja vastu. See tähendab, et müüjal tekib ostueesõigust omava isiku suhtes omandi üleandmise kohustus. Samal ajal tuleb meeles pidada, et kui ostueesõigust viib ellu üks isik, ei muuda see kehtetuks algse ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi.\n", "id": "ekk_Latn_208117"}
{"text": "SN 1987A\n\nSN 1987A oli Suures Magalhãesi Pilves plahvatanud supernoova.\n\nSee asus Maast umbes 168 000 valgusaasta kaugusel ning oli üks lähemaid supernoovasid, mida Maalt on vaadeldud. 1987A valgus jõudis Maale 23. veebruaril 1987 ning 24. veebruaril märkasid seda 24 tunni jooksul kaks astronoomi Tšiilis ja üks Uus-Meremaal. Supernoova heleduse haripunkt oli sama aasta mais. SN 1987A oli esimene supernoova, mida kaasaegsed astronoomid said detailselt uurida ning selle vaatlused andsid uusi teadmisi gravitatsioonilise kollapsi tagajärjel tekkinud supernoovade kohta.\n", "id": "ekk_Latn_208118"}
{"text": "Sarva keel\n\nSarva keel on Afroaasia keelkonna Tšaadi keelte rühma kuuluv keel, mida räägivad Tšaadi edelaosas elavad sarvad.\n\nKõnelejate arv on umbes 2000.\n\nKeele ISO 639-3 kood on swy.\n", "id": "ekk_Latn_208119"}
{"text": "NGC 4526\n\nNGC 4526 (ka NGC 4560) on läätsgalaktika, mis asub Neitsi tähtkujus.\n\nGalaktika asub Maast umbes 55 miljoni valgusaasta kaugusel ning selle avastas 13. aprillil 1784 William Herschel.\n\nGalaktikast on leitud kaks supernoovat, SN 1969E ja SN 1994D.\n", "id": "ekk_Latn_208120"}
{"text": "Esiliiga 2019\n\nEsiliiga 2019 oli Eesti jalgpalli tugevuselt teise liiga, Esiliiga, 29. hooaeg, mis algas 7. märtsil ning lõppes 11. novembril 2019.\n", "id": "ekk_Latn_208121"}
{"text": "Notariaat\n\nNotariaat on notariaaltoiminguid tegevate riigiorganite ühendus. Notariaadi liikmeteks on kvalifitseeritud notarid. Notareid koondav ühing on Notarite Koda, mis on avalik-õiguslik juriidiline isik.\n\nNotariaat on vajalik selleks, et kohtuasju oleks vähem. Notariaalse tõestusega tehingutest tekib vähem kohtukaasusi, kuna pooltevahelised suhted on selgemad. Peale selle on lepingu pooltele ka varem arusaadavam, mis on tehingu tagajärg.\n\nNotari ameti põhimõtete hulka kuuluvad sõltumatus, erapooletus, usaldatavus, saladuste hoidmine ja isiklik vastutus. Isikliku vastutuse all mõeldakse, et notar vastutab ametikohustustega seotud süülise rikkumisega tekitatud kahju eest ise.\n", "id": "ekk_Latn_208122"}
{"text": "Esiliiga B 2019\n\nEsiliiga B 2019 on Eesti jalgpalli tugevuselt kolmanda liiga, Esiliiga B, 7. hooaeg, mis algas veebruaris ja lõppes novembris 2019.\n", "id": "ekk_Latn_208123"}
{"text": "Kliendisaladus\n\nKliendisaladus (ingl legal privilege; attorney-client privilege) ehk advokaadi konfidentsiaalsuskohustus kaitseb advokaadi ja kliendi vahelist suhtlust, keelates advokaadil ilma kliendi nõusolekuta avaldada mistahes teavet, mida ta õigusteenuse osutamisega seoses on saanud.\n\nKliendisaladuse printsiip on sätestatud advokatuuriseaduses. Advokatuuriseaduse § 43 lg 2 kohaselt on kogu informatsioon, mida klient oma advokaadiga jagab, konfidentsiaalne. Advokaadi konfidentsiaalsuskohustus keelab kasutada advokaadi ja kliendi vahelist suhtlust kliendi vastu. See tähendab, et advokaadilt ei tohi nõuda oma kliendi vastu tunnistamist ning talle ei või esitada küsimusi ega nõuda temalt selgitusi asjaolude kohta, mis said talle teatavaks õigusteenuse osutamise käigus. Euroopa advokaatide eetikakoodeksi järgi pole konfidentsiaalsuse järgimine üksnes advokaadi kohustus, vaid ka kliendi fundamentaalne inimõigus.\n\nKonfidentsiaalsuskohustuse põhimõtet on kirjeldatud Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi §-s 5 ja Euroopa advokaatide eetikakoodeksi peatüki 2 punktis 2.3.\n", "id": "ekk_Latn_208124"}
{"text": "Dhyāna\n\nDhyāna või jhāna, ka džhaana (sanskriti keeles dhyāna, ध्यान; paali keeles jhāna; tiibeti keeles bsam gtan; hiina keeles 禪 那 channa, 定 ding; jaapani keeles zenna, jō) on india õpetustes (hinduismis, džainismis ja budismis) vaimne praktika ning teadvuse seisund.\n", "id": "ekk_Latn_208125"}
{"text": "Eesti õigusajalugu\n\nEesti õigusajalugu on õigusajaloo areng praeguse Eesti alal. Selle aineks on õigusnormide ja vastavate õigussuhete ajaline saabumine ning kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadest praegusajani, olles ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nimetame eestlasteks. Seetõttu räägib Eesti õigusajalugu Eesti rahvuslikust õigusajaloost.\n", "id": "ekk_Latn_208126"}
{"text": "William Van Alen\n\nWilliam Van Alen (10. august 1883 Brooklyn – 24. mai 1954 New York) oli Ameerika Ühendriikide arhitekt, kes on tuntud Chrysler Buildingu projekteerijana.\n", "id": "ekk_Latn_208127"}
{"text": "Otsusevõimetus\n\nOtsusevõimetus on ajutine seisund, milles olles ei suuda isik õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Otsusevõime puudumist võib põhjustada vaimutegevuse ajutine häire, haigushoog, alkoholijoove, uimastite või ravimite tarvitamine või muu asjaolu.\n", "id": "ekk_Latn_208128"}
{"text": "Advokaaditasu\n\nAdvokaaditasu (ingl legal fees, lawyer' fees; lüh AdvS) on Eesti seadus, mis sätestab advokatuuri korralduse, liikmete ja välisriigi advokaadi tegevuse õiguslikud alused. Õigusabi eest saab tasuda kas tunnitasu, tulemustasu või kombineeritud tasu alusel. Advokaat teeb kliendile esimese hinnapakkumise, tasu peab kajastuma kliendilepingus ning advokatuuril pole õigust määrata advokaaditasule piirmäärasid. Kui klient tasub advokaaditasu ette, kuid leping lõpetatakse enne ülesande täitmist, siis makstakse kliendile ettemaks tagasi. Ettemaksust arvestatakse maha õigusteenuskulud ja tasu tehtud töö eest.\n\nNii kliendile kui ka advokaadile sobivaim on kombineeritud tasu. Kombineeritud tasu puhul arvestatakse tunnihinda, kuid lepitakse kokku maksimaalne tasu. Nii saab klient arvestada kindla summaga. Kui tunde tuleb kokkulepitust rohkem, peavad poole jõudma uuele kokkuleppele. Kombineeritud tasu võib advokaati oma töös motiveerida, sest iga tema pingutus on tasustatud.\n\nFikseeritud tasu (tulemustasu) puhul võib advokaadil jääda ajast puudu, mis tingib ebakvaliteetse tulemuse. American Law & Economics Association Conference'i uuringu põhjal ei tööta fikseeritud tasuga advokaadid nii efektiivselt kui tunnitasu saavad advokaadid. Tulemustasu saavate advokaatide töötundide arv on umbes 30% väiksem ja tõenäosus kohtusse minna on umbes 20% väiksem.\n\nEnamik advokaadibüroosid pakub esimest konsultatsiooni soodsama hinnaga kui järgnevaid konsultatsioone.\n", "id": "ekk_Latn_208129"}
{"text": "Larmori pretsessioon\n\nLarmori pretsessioon (iiri füüsiku Joseph Larmori järgi) on osakese (elektroni, aatomituuma, aatomi) magnetmomendi pretsessioon ehk selle momendi pöörlemistelje keerdumine ümber välise magnetvälja suuna.\n\nVälises magnetväljas \\vec{B} asetsevale magnetilisele dipoolile mõjub jõumoment \\vec{\\Gamma} = \\vec{\\mu}\\times\\vec{B}=\\gamma\\vec{J}\\times\\vec{B}, kus tehtemärk \\times tähistab vektorkorrutist; \\vec{\\mu} on magnetmoment (magnetiline dipoolmoment); \\vec{J} on impulsimoment; \\gamma on güromagnetiline suhe.\n\nStaatilise magnetvälja korral on magnetinduktsiooni vektor \\vec{B}=B_0\\hat{z} ristkoordinaadistiku z-telje suunaline) ja impulsimomendi vektor \\vec{J} pretsesseerub (keerdub) z-telje ümber ringsagedusega \\ \\omega_{0} = \\gamma B_0.\n\nSeda sagedust nimetatakse Larmori sageduseks. Näiteks kui prooton asetseb magnetväljas, mille magnetiline induktsioon B = 1 tesla, on Larmori sagedus 42 megahertsi.\n\nLaetud osakese korral eristatakse Lamori sagedusest tsüklotronresonantsi sagedust.\n\nLarmori pretsessiooni tähtsad rakendused on tuumaspinn-resonantsspektroskoopia ja tuumaspinntomograafia.\n", "id": "ekk_Latn_208130"}
{"text": "Tsüklotronresonants\n\nTsüklotronresonants on aatomifüüsika nähtus, mis avaldub elektromagnetlainete resonantspeegeldumise või -neeldumisena staatilise magnetvälja asetatud tahkises, milles on vabu laengukandjaid. Resonants tekib seejuures sagedusel, mis on pöördvõrdeline laengukandja massiga. See võimaldab tsüklotronresonantsi kasutada mikroosakeste efektiivmassi määramiseks.\n", "id": "ekk_Latn_208131"}
{"text": "Güromagnetiline suhe\n\nGüromagnetiline suhe väljendab osakese või osakeste süsteemi magmetmomendi ja impulsimomendi suhet; tähis \\gamma ja ühik rad/(s·T) või C/kg.\n\nElementaarosakeste impulsimomenti põhjustab nende spinn \\vec{S}. Osakese magnetmomendi \\vec{\\mu} saab siis esitada kujul\n", "id": "ekk_Latn_208132"}
{"text": "Juristieetika\n\nJuristieetika (ingl legal ethics) on kutse-eetika, mis on üks praktilise eetika harusid. Kutse-eetika on omane klassikalistele ja traditsioonilistele professioonidele (nt arst, jurist) ning keskendub kindla elukutse eetikale.\n\nJuristi elukutsetel võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme ja dilemmasid, mistõttu on vajalikud eetikakoodeksid. Erialases eetikakoodeksis on reeglid ja väärtused, millest jurist (nt advokaat, kohtunik, prokurör) peaks kinni pidama ning millele ta saaks toetuda olukorras, kus otsustamine on eetilistest kaalutlustest lähtudes keeruline. Eetikakoodeksi eesmärk on ühtsete käitumisstandardite kujundamine ja nõustamine eetiliste dilemmade korral.\n", "id": "ekk_Latn_208133"}
{"text": "Reuben Fine\n\nReuben C. Fine (11. oktoober 1914 Bronx – 26. märts 1993 New York) oli Ameerika Ühendriikide maletaja, psühholoog ja literaat, rahvusvaheline suurmeister (1950).\n\nFine sündis emigrantide perekonnas. Tema isa oli pärit Varssavist ja ema Odessast. Maletama hakkas ta 8-aastaselt. Fine on seitsmekordne USA lahtiste meistrivõistluste võitja (1932–1935, 1939–1941).\n\n1932. aastal debüteeris ta rahvusvahelisel maleturniiril Pasadenas, kus jäi jagama 7.–10. kohta (seejuures mängis viiki valitseva maailmameistri Aleksandr Alehhiniga). Fine mängis edukalt paljudel turniiridel Euroopas. Ta võitis aastavahetusel 1935/1936 peetud Hastingsi rahvusvahelise turniiri. 1936. aastal jagas ta Nottinghami turniiril 3.–5. kohta (eespool Aleksandr Alehhinist). 1937. aastal tuli Fine Paul Kerese järel teiseks Semmeringis ja Badenis mängitud kaheksa osavõtjaga maailmameistri kandidaatide turniiril (3.–4. kohta jagasid José Raúl Capablanca ja Samuel Reshevsky, viiendaks jäi Salo Flohr).\n\nFine valiti kaheksa osavõtja hulka, kes novembris 1938 mängisid AVRO turniiril selgitamaks tiitlipretendenti Aleksandr Alehhini vastu. Lõppjärjestuses jagas Fine Paul Keresega esikohta, kuid Bergeri süsteemi põhjal läks võit Keresele.\n\nFine sai personaalse kutse kaheksa osavõtjaga 1948. aasta maailmameistrivõistluste turniirile, kuid ta loobus osalemast.\n\n1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Fine oli üks neist, kes sai selle nimetuse kohe samal aastal.\n\nUSA võistkonna koosseisus võitis Fine maleolümpiatel kolm kuldmedalit (1933, 1935, 1937).\n\n1948. aastal sai Fine Lõuna-California Ülikoolist doktorikraadi psühholoogias.\n\nTa avaldas mitu male- ja psühholoogiaalast raamatut.\n", "id": "ekk_Latn_208134"}
{"text": "Gawain Jones\n\nGawain Christopher Bernard Jones (sündinud 11. detsembril 1987 Keighley's) on inglise maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2007).\n\nJones sai suurmeistriks 20-aastaselt 2007. aastal. Kolm aastat varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse. Ta on kahekordne Briti malemeister (2012, 2017). 2011. aastal tuli ta Ekurhulenis Rahvaste Ühenduse malemeistriks.\n\nAastavahetusel 2012/2013 võitis ta esikoha Hastingsi rahvusvahelisel turniiril.\n\nJones on mänginud kahel maailma karikaturniiril (2013, 2017). 2013. aastal Tromsøs (128 osavõtjat) sai ta turniiritabelis 72. asetuse. Ta kaotas avaringis ja 64 parema hulka ei pääsenud. Ka 2017. aastal Thbilisis kaotas ta juba avaringis (Jorge Corile).\n\nJones võitis 2019. aastal Nur-Sultanis võistkondlikel maailmameistrivõistlustel Inglismaa võistkonna koosseisus hõbemedali.\n\nTa oli abielus maletaja Sue Maroroaga.\n", "id": "ekk_Latn_208135"}
{"text": "Sue Maroroa\n\nSue Yuchan Maroroa (4. märts 1991 – 11. mai 2023) oli Inglismaa maletaja, naiste rahvusvaheline meister (2009).\n\nMaroroa hakkas maletama 11-aastaselt. Ta tuli 2006. aastal Uus-Meremaa naiste malemeistriks. 2008. aastal võitis ta Uus-Meremaa juunioride meistrivõistlused (võistles koos meestega). 2009. aastal Gold Coastis peetud Austraalia ja Okeaania naiste meistrivõistlustel tuli ta kolmandaks.\n\nTa mängis seitsmel naiste maleolümpial – Uus-Meremaa (2002–2010) ja Inglismaa (2014, 2018) naiskonna koosseisus.\n\nMaroroa elas Londonis ja oli abielus malesuurmeister Gawain Jonesiga.\n", "id": "ekk_Latn_208136"}
{"text": "Tigran Petrosjan\n\nTigran Vartanovitš Petrosjan (vene keeles Тигран Вартанович Петросян; armeenia keeles Տիգրան Վարդանի Պետրոսեան Tigran Vardani Petrosjan; 17. juuni 1929 Tiflis – 13. august 1984 Moskva) oli armeenia päritolu Nõukogude Liidu maletaja, maailmameister (1963–1969), rahvusvaheline suurmeister (1952).\n\nPetrosjan sai 1952. aastal FIDE-lt rahvusvahelise meistri nimetuse. Suurmeistriks sai ta samal aastal 23-aastaselt. Ta oli kolmekordne Armeenia NSV (1946–1948) ja neljakordne NSV Liidu (1959, 1961, 1969, 1975) malemeister.\n\nTa võitis 1962. aastal Curaçaol peetud maailmameistrivõistluste pretendentide turniiri (edestades Jefim Gellerit ja Paul Kerest poole punktiga) ning 1963. aastal Moskvas tiitlimatši Mihhail Botvinnikuga. 1966. aastal kaitses Petrosjan Moskvas maailmameistritiitlit matšis Boriss Spasskiga, kuid 1969. aastal kaotas ta tiitli Spasskile.\n\n1971. aastal kaotas Petrosjan Buenos Aireses pretendentide matšturniiri finaalis Robert Fischerile, 1974. aastal Odessas pretendentide matšturniiri poolfinaalis Viktor Kortšnoile ja 1977. aastal Lucca provintsis peetud pretendentide matšturniiri veerandfinaalis taas Kortšnoile.\n\nPetrosjan mängis 1983. aastal Tallinnas Paul Kerese IV mälestusturniiril, kus jagas koos Jaan Ehlvestiga 3.–5. kohta.\n\nTa võitis maleolümpiatel Nõukogude Liidu meeskonna koosseisus 9 kuldmedalit.\n\nAlates aastast 2018 on Tigran Petrosjani kujutatud Armeenia 2000-drammisel paberrahal.\n", "id": "ekk_Latn_208137"}
{"text": "Arianne Caoili\n\nArianne Bo Caoili (22. detsember 1986 Manila – 30. märts 2020 Jerevan) oli filipiini päritolu Austraalia maletaja, naiste rahvusvaheline meister (2002).\n\nCaoili tuli 2000. aastal Aasia noortemeistriks neidude U16-vanuseastmes. Kuni 2004. aastani mängis ta Filipiinide eest, alates 2004. aastast esindab rahvusvahelistel malevõistlustel Austraaliat. 2009. aastal võitis ta Austraalia ja Okeaania naiste malemeistrivõistlused, mis olid ühtlasi FIDE tsooniturniiriks.\n\nTa mängis naiste maleolümpiatel Filipiinide (1998, 2000) ja Austraalia (2004–2012) naiskonna koosseisus.\n\nFIDE tsooniturniiri võiduga kvalifitseerus ta 2010. aastal Antakyas peetud naiste maailmameistrivõistlustele (64 osavõtjat). Caoili sai seal turniiritabelis 55. asetuse, kuid mängupaika ta ei saabunudki.\n\n2013. aastast elas Caoili Armeenias. 2017. aastal abiellus ta malesuurmeister Levon Aronjaniga.\n", "id": "ekk_Latn_208138"}
{"text": "Shohreh Bayat\n\nShohreh Bayat (pärsia keeles شهره بیات; sündinud 14. märtsil 1987) on iraani malekohtunik ja maletaja, naiste FIDE meister (2006), rahvusvaheline arbiiter (2014).\n\nBayat tegutseb malekohtunikuna. Ta on olnud peakohtuniku asetäitja tähtsatel malevõistlustel: 2017. aastal Tarvisios juunioride maailmameistrivõistlustel, 2018. aastal Hantõ-Mansiiskis naiste maailmameistrivõistluste turniiril ja 2019. aastal Kaasanis naiste MM-i pretendentide turniiril. Kolmel naiste maleolümpial (2014, 2016, 2018) töötas ta reakohtunikuna.\n\nJaanuaris 2020 oli Bayat Shanghais ja Vladivostokis peetud naiste MM-tiitlimatši Wenjun–Gorjatškina peakohtunik.\n", "id": "ekk_Latn_208139"}
{"text": "Maya Jalloul\n\nMaya Jalloul (araabia keeles مايا جلول; sündinud 16. aprillil 1990 Simferopolis) on Ukrainast pärit Liibanoni maletaja, naiste FIDE meister (2003).\n\nJalloul on 2009. aasta Liibanoni naiste malemeister. Ta tuli 2007. aastal Araabia maade noortemeistriks neidude U18-vanuseastmes. 2009. aastal jagas ta Araabia maade naiste meistrivõistlustel Zhu Cheni järel 2.–4. kohta.\n\nTa on mänginud Liibanoni naiskonna koosseisus kolmel naiste maleolümpial (2008, 2012, 2014).\n", "id": "ekk_Latn_208140"}
{"text": "Oleiny Linares Nápoles\n\nOleiny Linares Nápoles (sündinud 9. mail 1983) on Kuuba maletaja, naiste suurmeister (2010).\n\nLinares Nápoles on kahekordne Kuuba naiste malemeister (2010, 2016). Ta mängis Kuuba naiskonna koosseisus kahel naiste maleolümpia (2008, 2010).\n\nTa sai FIDE-lt 2008. aastal naiste rahvusvahelise meistri ja 2010. aastal naiste suurmeistri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208141"}
{"text": "Maritza Arribas Robaina\n\nMaritza Arribas Robaina (sündinud 2. juulil 1971 Santiago de Cubas) on Kuuba maletaja, naiste suurmeister (1999).\n\nArribas Robaina on 11-kordne Kuuba naiste malemeister (1992, 1997, 2001–2004, 2007–2009, 2013, 2015).\n\n2000., 2006. ja 2012. aastal pääses Arribas Robaina MM-i turniiril 32 parema hulka. 2000. aastal New Delhis sai ta turniiritabelis 58. asetuse. Ta võitis avaringis Anna Zatonskihhi, kuid teises ringist edasi ei pääsenud. 2006. aastal Jekaterinburgis võitis ta avaringis hiljutise naiste maailmameistri Zhu Cheni, kuid teises ringis kaotas Nino Hurtsidzele. 2012. aastal Hantõ-Mansiiskis võitis ta avaringis Bela Hotenašvili, kuid teises ringis kaotas Marija Muzõtšukile.\n\nArribas Robaina on mänginud Kuuba naiskonna koosseisus 12 naiste maleolümpial (1988, 1990, 1994–2002, 2006–2014).\n\nTa tegutseb ka maletreeneri ja malekohtunikuna. Ta sai FIDE-lt 2010. aastal FIDE treeneri ja 2017. aastal FIDE arbiitri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208142"}
{"text": "Lisandra Teresa Ordaz Valdés\n\nLisandra Teresa Ordaz Valdés (sündinud 25. novembril 1988 Pinar del Ríos) on Kuuba maletaja, naiste suurmeister (2011).\n\nOrdaz Valdés sai FIDE-lt 2004. aastal naiste rahvusvahelise meistri, 2011. aastal naiste suurmeistri ja 2018. aastal rahvusvahelise meistri nimetuse.\n\nTa on mänginud Kuuba naiskonna koosseisus neljal naiste maleolümpial (2008–2014).\n\nOrdaz Valdés tegutseb ka maletreenerina. Ta sai 2014. aastal FIDE-lt FIDE treeneri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208143"}
{"text": "Yuleisy Hernandez Moya\n\nYuleisy Hernandez Moya (sündinud 1992) on Kuuba maletaja, naiste suurmeister (2017).\n\nHernandez Moya sai FIDE-lt 2007. aastal naiste FIDE meistri, 2012. aastal naiste rahvusvahelise meistri ja 2017. aastal naiste suurmeistri nimetuse.\n\nTa tegutseb ka maletreenerina. FIDE andis talle 2012. aastal rahvusliku instruktori nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208144"}
{"text": "Paula Andrea Rodríguez Rueda\n\nPaula Andrea Rodríguez Rueda (sündinud 7. juulil 1996) on Colombia maletaja, rahvusvaheline meister (2014).\n\nRodríguez Rueda tuli 2008. aastal Vietnamis peetud noorte maailmameistrivõistlustel neidude U12-vanuseastmes viiendaks. Ta on kahekordne Colombia naiste malemeister (2013, 2016).\n\nTa on mänginud Colombia naiskonna koosseisus kolmel naiste maleolümpial (2014–2018).\n\nRodríguez Rueda sai FIDE-lt 2011. aastal naiste rahvusvahelise meistri ja 2014. aastal rahvusvahelise meistri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208145"}
{"text": "Meister\n\nMeister, ka meistriklassi maletaja, oli Eestis males 1930. aastate lõpus kasutusel olnud kvalifikatsiooniaste, sportlike saavutuste eest tulemuspõhiselt antav kõrgeim nimetus.\n\nEesti Maleliit kehtestas 1938. aastal maletajatele viiejärgulise kvalifikatsioonisüsteemi (meister, meistriklassi kandidaat, liiduklassi maletaja, liiduklassi kandidaat ja seltsiklassi maletaja).\n", "id": "ekk_Latn_208146"}
{"text": "Very Large Array\n\nKarl G. Jansky Very Large Array (VLA) on raadioastronoomia observatoorium, mis asub Ameerika Ühendriikides New Mexico osariigis San Agustini tasandikul.\n\nVLA koosneb 28-st 25-meetrise diameetriga raadioteleskoobist, millest 27 on pidevalt töös, moodustades astronoomilise interferomeeteri ja üks on kasutusel hooldustööde ajal. Kõik teleskoobid on paigutatud raudteerööbastele, võimaldades teleskoopide tihedust ja interferomeetri raadiust muuta.\n\nAstronoomid on VLA abil saanud uusi teadmisi mustade aukude, Linnutee keskosa ja noorte tähtede kohta.\n\nVery Large Array on osa Riiklikust Raadioastronoomia Observatooriumist, mis on omakorda osa Riiklikust Teadusfondist.\n", "id": "ekk_Latn_208147"}
{"text": "Thomas Blomqvist\n\nThomas Jörn Ingmar Blomqvist (sündinud 15. jaanuaril 1965 Tammisaaris) on soomerootslasest Soome poliitik, ta on Soome Rootsi Rahvapartei liige. Ta on aastast 2007 Eduskunna liige. Ta oli 6. juunist 2019 kuni 20. juunini 2023 Soome Võrdsus- ja Põhjamaade koostööminister (Antti Rinne valitsuses ja alates 10. detsembrist 2019 Sanna Marini valitsuses). Ameti poolest on ta farmer.\n", "id": "ekk_Latn_208148"}
{"text": "Olematu laul\n\n\"Olematu laul\" on helilooja Valter Ojakääru laul Leelo Tungla sõnadele.\n\nHelgi Sallo esitas seda 1967. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadilaulude võistlusel Eesti Raadio estraadiorkestri saatel. Valter Ojakäärul oli see teine Leelo Tunglalt saadud laulutekst. Sallo laulis väga tundeliselt, laul tuli esikohale.\n\nOjakääru hinnangul on seda hästi laulnud ka Janika Sillamaa Jaak Joala tehtud salvestisel.\n", "id": "ekk_Latn_208149"}
{"text": "Linda-Elisabeth Tuimann\n\nLinda-Elisabeth Tuimann (25. august 1911 – 1. juuni 2004) oli eesti raadioajakirjanik.\n\nSeptembrist 1940 töötas ta ringhäälingu lastesaadete toimetuses. 1940. aasta oktoobrist oli ta kord nädalas ilmunud Raadiolehe (1941. aastast Raadio saatekava) vastutav toimetaja. 1947. aastast oli ta Eesti NSV Riikliku Televisiooni- ja Raadiokomitee esimehe asetäitja ja saatekava juhataja, hiljem sekretariaadi vanemtoimetaja.\n", "id": "ekk_Latn_208150"}
{"text": "Suginčiai vald\n\nSuginčiai vald (leedu keeles Suginčių seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Molėtai rajooni territooriumil.\n\nValla pindala on 220 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1816 inimest. Valla keskus on Suginčiai küla. Vallamaja asub aadressil Darželio g., 1. Vallavanem on Nijolė Jauneikienė.\n\nLisaks küladele on vallas ka mõned huutorid\n", "id": "ekk_Latn_208151"}
{"text": "Mokeni keel\n\nMokeni keel on Lääne-Austroneesia keelte mokleni rühma kuuluv keel, mida räägitakse Birma lõunaosas Mergui saarestikus ja piirnevatel aladel Tais.\n\nMokeni keele kõnelejate arv on umbes 6000.\n", "id": "ekk_Latn_208152"}
{"text": "Alpha Centauri\n\nAlpha Centauri (ehk α Centauri) on Maale lähim tähesüsteem, asudes Maast 4,37 valgusaasta kaugusel.\n\nAlpha Centauri A ja B on Päikese-sarnased G- ja K-klassi tähed, mis koos moodustavad kaksiktähesüsteemi Alpha Centauri AB. Palja silmaga vaadeldes näib see ühe tähena, mille näiv tähesuurus on -0,27. Alpha Centauri AB on lõunataevas asuva Kentauri tähtkuju heledaim täht ning on Siiriuse ja Canopuse järel tähistaeva heleduselt kolmas täht.\n\nAlpha Centauri A mass on 1,1 Päikese massi ning on Päikesest 1,519 korda heledam. Alpha Centauri B väiksem ja jahedam ning selle mass on 0,907 Päikese massi ja on 0,445 korda heledam. Tähed tiirlevad ümber üksteise tiirlemisperioodiga 79,9 aastat ning nende vaheline kaugus varieerub 11,2 aü-st kuni 35,6 aü-ni.\n\nAlpha Centauri C või Proxima Centauri on väike ja tuhm punane kääbus, mis pole palja silmaga vaadeldav. See on Maale lähim täht, asudes 4,24 valgusaasta kaugusel ehk veidi lähemal kui Alpha Centauri AB. Alpha Centauri AB ja Proxima Centauri asuvad üksteisest 13 000 aü (0,21 valgusaasta) kaugusel. Proxima Centauri ja Alpha Centauri AB süsteemi seotus tõestati 2016. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208153"}
{"text": "Balninkai\n\nBalninkai on alev (endine linn) Leedus Molėtai rajoonis, Balninkai valla halduskeskus. Alev asub Molėtaist 20 kilomeetrit loodes Alaušai järve ääres.\n\nBalninkais on põhikool, postkontor, kultuurimaja ja raamatukogu. Ettevõtetest asub seal veski. Vaatamisväärsuseks on sealne aastal 1910 ehitatud katoliku kirik. Alevis peetakse kolm korda aastas kihelkonnapidu.\n", "id": "ekk_Latn_208154"}
{"text": "Satipatthana\n\nSatipatthana on budistlik meeleharjutus, vaimne praktika või meditatsioonitehnika tähelepanu ja teadlikkuse arendamiseks ning virgumiseks.\n", "id": "ekk_Latn_208155"}
{"text": "Käpiknukk (Internet)\n\nKäpiknukk (inglise keeles sockpuppet) on pettuse eesmärgil kasutatav interneti-identiteet. Algelt tähistas see traditsioonilisele käpiknukule viitav mõiste mõne internetikogukonna liikme poolt kasutatud valeidentiteeti, mida viimane tarvitas kas endaga või endast rääkimiseks (teeseldes samal ajal, et ta on keegi teine).\n\nPraeguseks hõlmab mõiste ka teisi interneti-identiteedi eksitavaid kasutamisi, mis on näiteks seotud mõne isiku või organisatsiooni kiitmise, kaitsmise või toetamisega, ja mille eesmärk on avaliku arvamusega manipuleerimine või veebilehe kasutamise keelust möödahiilimine. Oluline erinevus pseudonüümi (ehk \"alternatiivse identiteedi\") kasutamise ja käpiknuku loomise vahel seisneb selles, et käpiknukk esitleb end konto peamise kasutajaga mitteseotud sõltumatu kolmanda osapoolena.\n", "id": "ekk_Latn_208156"}
{"text": "Guo Qi\n\nGuo Qi (hiina keeles 郭琦; pinyin'is Guō Qí; sündinud 27. jaanuaril 1995 Jiangsus) on hiina maletaja, naiste suurmeister (2011).\n\nGuo tuli 2012. aastal Ateenas naisjuunioride maailmameistriks. Ta on 2016. aasta Hiina naiste malemeister.\n\nTa mängis naiste maailmameistrivõistlustel. 2012. aastal MM-i turniiril Hantõ-Mansiiskis (64 osavõtjat), kus ta sai turniiritabelis 34. asetuse, kaotas ta avaringis Natalja Žukovale. Järgmisel MM-il 2015. aastal Sotšis kaotas ta avaringis Natalja Pogoninale.\n\nGuo võitis Hiina naiskonna koosseisus naiste maleolümpiatel kuldmedali (2016) ja hõbemedali (2014).\n\nTa sai FIDE-lt 2011. aastal naiste suurmeistri ja 2014. aastal rahvusvahelise meistri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208157"}
{"text": "Shen Yang\n\nShen Yang (hiina keeles 沈陽; pinyin'is Shěn Yáng; sündinud 23. jaanuaril 1989 Nanjing Shis) on hiina maletaja, naiste suurmeister (2013).\n\nShen Yang tuli 2001. aastal noorte maailmameistriks neidude U12-vanuseastmes ja 2006. aastal Jerevanis naisjuunioride maailmameistriks. Ta on 2009. aasta Hiina naiste malemeister.\n\nTa on mänginud naiste maailmameistrivõistlustel. 2006. aastal MM-turniiril Jekaterinburgis (64 osavõtjat), kus ta sai turniiritabelis 41. asetuse, kaotas ta avaringis Natalja Žukovale. 2008. aastal Naltšikis võitis Shen teises ringis Zhao Xued ja kaheksandikfinaalis Nadežda Kossintsevat, kuid kaotas veerandfinaalis Humpy Konerule.\n\n2010. aastal MM-turniiril Antakyas ja 2012. aastal Hantõ-Mansiiskis kaotas ta avaringis ja 32 parema hulka ei saanud. 2015. aastal Sotšiis võitis ta avaringis Alina Kašlinskajat, kuid kaotas teises ringis Aleksandra Kostenjukile.\n\nJärgmisel MM-il 2017. aastal Teheranis sai ta turniiritabelis 12. asetuse. Ta võitis avaringis Maritza Arribas Robainat, teises ringis Anastassija Savinat, kuid kaotas kaheksandikfinaalis Nana Dzagnidzele.\n\nShen on võitnud Hiina naiskonna koosseisus naiste maleolümpiatel kuldmedali (2018) ja pronksmedali (2006).\n\nTa sai FIDE-lt 2006. aastal naiste suurmeistri ja 2013. aastal rahvusvahelise meistri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208158"}
{"text": "Euroopa Liidu Maja\n\nEuroopa Liidu Maja on äri- ja büroohoone Tallinna kesklinnas aadressil Rävala puiestee 4, kus asuvad muu hulgas Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Euroopa Parlamendi Eesti büroo, Euroopa Elamuskeskus ja Euroopa Liidu infokeskus.\n\nEuroopa Liidu Majas toimuvad üritused igas eas inimestele, tasuta näitused ja loengud. Majas asuvast infokeskusest saab teavet Euroopa Liidu kohta ning soovi korral ka tasuta infomaterjale.\n", "id": "ekk_Latn_208159"}
{"text": "Verica Nedeljković\n\nVerica Nedeljković (sünninimi Verica Jovanović; serbia keeles Верица Недељковић; 16. september 1929 Čačak – 13. detsember 2023) oli serbia maletaja, naiste suurmeister (1978).\n\nNedeljković on kuuekordne Jugoslaavia naiste malemeister (1950–1953, 1958, 1965).\n\nNedeljković osales kahel naiste maleolümpial (1963, 1966). Ta võitis Jugoslaavia naiskonna koosseisus 1963. aastal Splitis hõbemedali.\n\nTa sai FIDE-lt 1954. aastal naiste rahvusvahelise meistri ja 1978. aastal naiste suurmeistri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208160"}
{"text": "Boriss Spasski\n\nBoriss Vassiljevitš Spasski (vene keeles Борис Васильевич Спасский; prantsuse keeles Boris Spassky; sündinud 30. jaanuaril 1937 Leningradis) on Venemaa maletaja, maailmameister (1969–1972), rahvusvaheline suurmeister (1955).\n\nSpasski tuli 1955. aastal Antwerpenis juunioride maailmameistriks. Suurmeistriks sai ta 18-aastaselt 1955. aastal. Kaks aastat varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse. Ta on kahekordne Nõukogude Liidu malemeister (1961, 1973).\n", "id": "ekk_Latn_208161"}
{"text": "Aacheni raekoda\n\nAacheni raekoda asub Aacheni toomkiriku vastas ja on üks silmatorkavamaid ehitisi Saksamaal Aacheni vanalinnas. See on ehitatud gooti stiilis.\n\nRaekoda ehitati 14. sajandi esimesel poolel linnapea kohusetäitja Gerhard Choruse (1285–1367) juhtimisel Aacheni linnakodanike poolt kodanikuvabaduse märgiks, tingimusel, et uude raekotta ehitatakse saal, kus võiks korraldada traditsioonilisi kroonimispidusid, mis olid osa Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi kroonimistseremooniast. Kuni selle ajani olid kroonimispeod toimunud lähedal asuvas Grashausis, mis on üks linna vanimaid senini säilinud hooneid.\n\nEhitamist alustati 1330. aastal Karolingide dünastia ajal ehitatud Aacheni lossi osaks olnud suurest saalist (Aula Regia) säilinud alusmüüride peale. Hoone lõunakülge integreeriti Charlemagne'i ajast pärinev Granuse torn ja samast ajastust pärit müüritis. Ehitis valmis 1349. aastal, ja kuigi raekoda toimis linna halduskeskusena, asus osa linna laskemoona ja relvastust Granuse tornis, mida mõnda aega kasutati ka vanglana.\n", "id": "ekk_Latn_208162"}
{"text": "Lajos Portisch\n\nLajos Portisch (sündinud 4. aprillil 1937 Zalaegerszegis) on ungari maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1961).\n\nPortisch tuli 1955. aastal Antwerpenis juunioride maailmameistrivõistlustel neljandaks. Suurmeistriks sai ta 24-aastaselt 1961. aastal. Kolm aastat varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse. Ta on 8-kordne Ungari malemeister (1958, 1959, 1961, 1964, 1965, 1971, 1975, 1981).\n", "id": "ekk_Latn_208163"}
{"text": "Aacheni loss\n\nAacheni loss (ka Aacheni palee) oli elamu-, poliitiliste ja usuliste eesmärkidega hoonete rühm, mille Karl Suur valis Karolingide impeeriumi võimukeskuseks. Palee asus praeguse Aacheni linna põhjaosas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Suurem osa Karolingide paleest ehitati 790. aastatel, kuid töid jätkati kuni Karl Suure surmani aastal 814. Metzi Odo koostatud plaanid olid osa kuningriigi renoveerimise kavast, mille otsustas valitseja. Tänapäevaks on suurem osa kunagisest lossist hävinud, kuid lossi kabel on säilinud osana Aacheni toomkirikust ning seda peetakse karolingliku arhitektuuri meistriteoseks ja on iseloomulik näide Karolingide renessansi arhitektuurist.\n", "id": "ekk_Latn_208164"}
{"text": "Johannisbach (Aachen)\n\nJohannisbach on oja Saksamaal Nordrhein-Westfalenis. See voolab läbi Aacheni linna, sulandub Pau ja Paunelliga ning suubub seejärel Wurmi jõkke. Pikkus 3,8 km.\n", "id": "ekk_Latn_208165"}
{"text": "Euroopa Liidu eelarve\n\nEuroopa Liidu eelarve on eelarve Euroopa tasandil läbi viidava poliitika rahastamiseks.\n\nNäiteks rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest põllumajanduse, regionaalarengu, kosmose, üleeuroopaliste võrkude, teadusuuringute ja innovatsiooni, tervishoiu, hariduse ja kultuuri, rände, piirikaitse ja humanitaarabi programme.\n\nEuroopa Liidu eelarve on peamiselt investeeringuteks mõeldud eelarve. Moodustades umbes 2% kõigist ELi avaliku sektori kulutustest, on selle eesmärk täiendada riikide eelarveid. Selle eesmärk on ellu viia prioriteete, milles kõik ELi liikmesriigid on kokku leppinud. See loob Euroopa lisandväärtust, toetades meetmeid, mis vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele võivad olla tõhusamad kui riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavad meetmed.\n\nELi 2019. aasta eelarveks oli 165,8 miljardit eurot, mis moodustas umbes 1% ELi 28 rahvamajanduse kogutulust (RKT). ELl on pikaajaline eelarve suurusega 1082,5 miljardit eurot perioodiks 2014–2020, mis moodustab 1,02% ELi 28 rahvamajanduse kogutulust. Pikaajaline eelarve, mida nimetatakse ka mitmeaastaseks finantsraamistikuks, on pikaajaline kuluplaan, mis võimaldab ELi kavandada ja investeerida pikaajalistesse projektidesse.\n\nAlgselt toetati ELi eelarvest peamiselt põllumajandust. 1980. ja 1990. aastatel laiendasid liikmesriigid ja Euroopa Parlament ELi asutamislepingute muutmise kaudu ELi pädevust. Tunnistades vajadust toetada uut ühtset turgu, suurendasid nad struktuurifondide vahendeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamiseks. Samal ajal suurendas ELi oma rolli sellistes valdkondades nagu transport, kosmos, tervishoid, haridus ja kultuur, tarbijakaitse, keskkond, teadusuuringud, õigusalane koostöö ja välispoliitika.\n\nAlates 2000. aastast on ELi eelarvet märgatavalt kohandatud, tulenevalt 13 väga erineva sotsiaalmajandusliku olukorraga uue liikmesriigi saabumisest. Järjestikuste ELi strateegiate abil toetavad erinevad uued programmid tööhõivet ja majanduskasvu. Noorte tööhõive algatuse ja programmi Erasmus+ kaudu nooremale põlvkonnale suunatud tõhustatud meetmetega. 2015. aastal asutati Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), nn Junckeri kava, mille eesmärgiks on võimendada investeeringuid ELis.\n\nRändega seoses rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest meetmeid nn eesliini liikmesriikidele hädaabi osutamiseks, välispiiride kaitsmiseks ja rändesurve vähendamiseks. Lisaks abistades otseselt pagulasi võõrustavaid riike ja kogukondi, ning tegeledes rände algpõhjustega selle päritolupiirkondades.\n\nELi eelarvest rahastatakse ELi välistegevusi, mille eesmärk on naabruspiirkonda investeerimisega edendada demokraatiat, rahu, solidaarsust, stabiilsust ja vähendada vaesust. Samuti on sellega kaasnenud Liidu kasvav roll rahvusvahelisel areenil, juhtides võitlust kliimamuutuste vastu. Euroopa Liit on suurim humanitaarabi ja arenguabi andja maailmas.\n\nSuurim osa ELi eelarvest (umbes 70% 2014–2020 eelarvest) läks põllumajandusele ja regionaalarengule. Ajavahemikul 2014–2020 oli ELi põllumajandusele tehtavate kulutuste osakaal 39%. (1985. aastal kulutati 70% põllumajandusele). Põllumajanduse suhteliselt suur osa ELi eelarvest tuleneb asjaolust, et see on ainus poliitika, mida peaaegu täielikult rahastatakse ühisest eelarvest. See tähendab, et EL kulutused asendavad suures osas liikmesriikide kulutusi.\n\nTeine osa ELi kulutustest läks regionaalarengule (34% 2014–2020 eelarvest). ELi piirkondliku ja sotsiaalse arengu rahastamine on oluline investeerimisprojektide allikas. Mõnes EL-i riigis, kus muidu on vahendid piiratud, rahastab Euroopa Liit kuni 80% riiklikest investeeringutest. Kuid ELi piirkondlikud kulutused ei aita üksnes vaeseid piirkondi. Investeeritakse igasse ELi riiki, toetades kogu ELi majandust.\n\nEuroopa Liidu eelarvest läheb 6% kõigi Euroopa institutsioonide halduseks, sealhulgas töötajate palkadeks, pensioniteks, hoonete halduseks, infotehnoloogia kulutusteks, koolitus kuludeks, tõlkeks ja Euroopa Koolide rahastamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_208166"}
{"text": "Cambridge Analytica\n\nCambridge Analytica Ltd (CA) oli Briti poliitilise konsultatsiooni ettevõte, mis tegeles andmete kaevandamise, vahendamise ja analüüsi strateegilise kommunikatsiooniga, eesmärgiga tagada oma klientide edu valimistel. See loodi 2013. aastal SCL Groupi baasilt. Ettevõte lõpetas tegevuse 2018. aastal Facebooki – Cambridge Analytica andmeskandaali käigus, ehkki seotud ettevõtted tegutsevad endiselt.\n\nEttevõte kuulus osaliselt ameerika riskifondide halduri Robert Merceri perekonnale, kes toetab paljusid poliitiliselt konservatiivseid liikumisi. Firmal olid kontorid Londonis, New Yorgis ja Washingtonis. Tegevjuht Alexander Nix on öelnud, et CA osales 2014. aastal 44 USA poliitilises võitluses. 2015. aastal osutas CA Ted Cruzi presidendikampaania jaoks andmeanalüüsi teenuseid. Aastal 2016 töötas Cambridge Analytica nii Donald Trumpi presidendivalimiste kampaania kui Leave.EU jaoks. Leave.EU oli üks organisatsioone, kes võitles Ühendkuningriigi referendumil Euroopa Liiduga lahkumise poolt). CA roll nendes kampaaniates on olnud vastukaja tekitav ning mõlemas riigis on käimas kriminaaluurimine. Politoloogid seavad kahtluse alla CA väited nende meetodite tõhususe kohta.\n\n2018. aasta märtsis avaldasid mitmed meediaväljaanded uudiseid Cambridge Analytica äritavadest. The New York Times ja The Observer teatasid, et ettevõte hankis ja kasutas Facebooki kasutajate isikuandmeid teaduri käest, kes oli öelnud Facebookile, et ta kogub seda akadeemilistel eesmärkidel. Vahetult pärast seda avaldati kanalis Channel 4 News videod, kus Nix kiitles prostituutide kasutamisest ja altkäemaksu pakkumises, eesmärgiga diskrediteerida poliitikuid, kelle suhtes ta opositsiooniuuringuid tegi. Ütles väitis ta, et tema ettevõte \"korraldas kogu Donald Trumpi digitaalse kampaania\". Tulenevalt ajakirjanduses ilmunud materjalidest, otsisid Briti võimud läbi ettevõtte serverid. Facebook keelas Cambridge Analytica reklaamid oma platvormil, öeldes, et neid on petetud. Briti kõrgem kohus andis 23. märtsil 2018 ICO-le korralduse Cambridge Analytica Londoni kontorites läbiotsimiseks.\n\nKuni 87 miljoni Facebooki kasutaja isikuandmed saadi 270 000 Facebooki kasutaja kaudu, kes kasutasid Facebooki rakendust nimega \"See on teie digitaalne elu\". Kui kasutajad andsid sellele kolmanda osapoole rakendusele loa oma andmete ligipääsuks, siis 2015. aastal andis see rakendusele ka juurdepääsu kasutaja sõprade võrgu teabele. See tähendas andmeid 87 miljoni kasutaja andmetele juurdepääsu, kellest suurem osa ei olnud andnud Cambridge Analyticale selgesõnaliselt luba oma andmetele juurde pääseda. Rakenduse arendaja rikkus Facebooki teenusetingimusi, andes andmed Cambridge Analyticale.\n\n1. mail 2018 esitas Cambridge Analytica ja tema emaettevõte pankrotiteate ja lõpetas tegevuse. Aleksander Tayler, kes oli Cambridge Analytica endine direktor, määrati 28. märtsil 2018 Emerdata direktoriks. Rebekah Mercer, Jennifer Mercer, Alexander Nix ja Johnson Chun Shun Ko kellel on sidemeid Erik Printsiga, on Emerdatas juhtivatel kohtadel.\n", "id": "ekk_Latn_208167"}
{"text": "Õlgmees\n\nÕlgmehike (inglise keeles Straw man), ka hernehirmutis, on arutlusvõte ja mitteformaalne arutlusviga, millega püütakse luua mulje vastase argumendi ümberlükkamisest, kuigi tegelikult lükatakse ümber selle liialdatud või lihtsustatud vorm. Arutlusvõtte nimetus põhineb sellel, et vastase väide esitatakse selle jooni üle võimendades, st karikatuurselt ehk \"hernehirmutisena\", ja lükatakse ümber tegeliku lihast ja luust argumendi asemel lihtsam, pigem treeninguks sobiv \"õlgmehike\".\n\nTüüpiline hernehirmutise/õlgmehikese argument püüab luua illusiooni vastase väite täielikust ümberlükkamisest selle varjatud asendamise teel sarnase, aga sisuliselt erineva väitega ja selle hilisema ümberlükkamisega vastase tegeliku väite asemel. Õlgmehe argumente on läbi ajaloo kasutatud poleemilises arutelus, eriti emotsionaalsete teemade osas.\n", "id": "ekk_Latn_208168"}
{"text": "NPR\n\nNational Public Radio ehk NPR (tõlkes Riiklik Avalik Raadio) on Washingtonis asuv USA eraviisiliselt ja riiklikult rahastatav mittetulunduslik meediakontsern. NPR erineb teistest mittetulunduslikest liikmesusega meediaorganisatsioonidest (nagu AP) selle poolest, et see on asutatud Ameerika Ühendriikide Kongressi initsiatiivil ja enamik selle liikmesjaamadest kuuluvad valitsusüksustele (sageli avalik-õiguslikele ülikoolidele). See toimib riikliku sündikaadina, kuhu kuulub üle 1000 avaliku raadio jaama Ameerika Ühendriikides.\n", "id": "ekk_Latn_208169"}
{"text": "Suur tulemüür\n\nHiina suur tulemüür (inglise keeles Great Firewall of China) on Hiina Rahvavabariigi jõustatud seadusandlike meetmete ja tehnoloogiate kombinatsioon, mis reguleerib Interneti kasutamist Hiina territooriumil. Selle roll Hiina Interneti-tsensuuris on blokeerida juurdepääs valitud välismaistele veebisaitidele ja aeglustada piiriülest Internetiliiklust.\n\nMõju hõlmab välismaistele teabeallikatele juurdepääsu piiramist, välismaiste Interneti-tööriistade (nt Google'i otsing, Facebook, Twitter, Wikipedia jt) ja mobiilirakenduste blokeerimist või välisettevõtete sundimist kohalikke tsensuuriseadusi järgima. Lisaks tsensuurile on Hiina suur tulemüür mõjutanud ka Hiina sisemise Interneti-majanduse arengut, turgutades kodumaiseid ettevõtteid ja vähendades välismaiste Interneti-ettevõtete toodete tõhusust.\n\nAlates 2013. aastast haldab tulemüüri Hiina Küberruumi Keskagentuur (CAC), kes vastutab Hiina Kommunistliku Partei tahte elluviimise eest küberruumis.\n\nLähtuvalt põhimõttest \"üks riik, kaks süsteemi\" ei mõjuta tulemüür selliseid Hiina erihalduspiirkondi nagu Hongkong ja Macau, kuna neil piirkondadel on oma valitsus- ja õigussüsteem ning suur autonoomia. Sellegipoolest on USA välisministeerium teatanud, et keskvalitsuse ametivõimud on neis piirkondades hoolikalt jälginud Interneti kasutamist.\n\nMõiste \"Hiina suur tulemüür\" tuleneb informaatika terminist \"tulemüür\" ja viitest suurele Hiina müürile. Seda kasutas esimesena trükisena Geremie Barmé 1997. aastal. Terminit hakkas Pekingis kasutama 1996. aastal Stephen Guerin, kes töötas Pekingis asuvas veebinõustamisettevõttes. Mõiste hakkas laialdasemalt levima peale Guerini 1996. aastal CNN-ile ja NPR-ile intervjuud Gueriniga hõlmasid Guerinit Hiina tulemüüri ümberpööramist.\n", "id": "ekk_Latn_208170"}
{"text": "One Liberty Place\n\nOne Liberty Place on Philadelphias asuv 61-korruseline postmodernne pilvelõhkuja, mida ehitati aastatel 1984–1987. Kõrghoone omab sarnaseid arhitektuurilisi jooni Chrysler Buildinguga.\n", "id": "ekk_Latn_208171"}
{"text": "Asumisõigus\n\nMõiste asumisõigus (inglise keeles permanent residency) või elamisluba (inglise keeles right of abode) puudutab vaid riiki sisserändajaid (migrante) ning märgib suveräänse riigi valitsuse õigust, lähtudes kehtestatud õiguskorrast, otsustada kellele väljastatakse antud riigi territooriumil ajutine- või püsiv asumisõigus. Kui inimesele on väljastatud elamisuba, siis saab ta piiramatult liikuda riigi sees ja üle selle piiri ning leida enesele selle riigi territooriumil sobiv elu- ja töökoht.\n\nKui rändeõigus ehk liikumisvabadus loetakse inimõiguste hulka kuuluvaks, siis elamisõigus ei ole inimõigus. Elamisloa väljastamisel võidakse teisest keele- ja kultuurikeskkonnast pärinevale inimesele esitada elamisõiguse saamise eeltingimusena nõudeid, millistega nõustumist ta oma allkirjaga vastaval deklaratsioonil. Nõuded hõlmavad reeglina kohustust järgida seadustega sätestatud õiguskorda, austada põlisrahva tavasid ning õppida ära keel ulatuses, mis on vajalik selles riigis elamiseks ja töökohustuste täitmiseks. Kui nimetatud allkirja andnud isik rikub oma allkirjaga kinnitatud lepingut, siis kaotab ta elamisõiguse ja tal on õigus edasi rännata.\n\nEesti Vabariigis väljastatakse välismaalasele elamisluba vastavalt Välismaalaste seaduses sätestatule.\n", "id": "ekk_Latn_208172"}
{"text": "Kahjunõue\n\nKahjunõue (inglise keeles claim for damages) on kahju hüvitamise nõue, mis tekib, kui võlgnik rikub enda lepingulist kohustust ja võlausaldajal on võimalus koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.\n\nNäiteks, kui ostja ostab müüjalt auto, mis osutub vigaseks/puudustega olevat, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt kahju hüvitamist, kui viga oli enne lepingu sõlmimist müüjale teada ning ta vastutab selle eest.\n", "id": "ekk_Latn_208173"}
{"text": "Čiulėnai vald\n\nČiulėnai vald (leedu keeles Čiulėnų seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Molėtai rajooni territooriumil.\n\nValla pindala on 104 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1408 inimest. Valla keskus on Toliejai küla. Vallamaja asub aadressil Toliejų g. 16-1. Vallavanem on Danguolė Telksnienė.\n\nLisaks küladele on vallas ka mõned huutorid\n", "id": "ekk_Latn_208174"}
{"text": "2008. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused\n\n2008. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused toimusid 13.–24. märtsini Hollandis Eindhovenis.\n\nVõistluste toimumiskoht oli Hollandi De Tongelreepi riiklik ujumiskeskus. 29. korda peetud Euroopa meistrivõistlustel võisteldi ujumises (pikk rada), avaveeujumises, vettehüpetes ja kujundujumises. Meistrivõistlustel oli kaks uut ala: 800 m vabaujumine meestele ja 1500 m vabaujumine naistele. See oli esimene kord, kui meeste ja naiste ujumisprogrammid olid ühesugused.\n\nEuroopa Ujumisliit (LEN) andis korraldusõiguse Hollandi linnale 10. detsembril 2005. aastal Triestes toimuvatel Euroopa lühiraja meistrivõistlustel. Ainus konkurent oli Torino. Itaalia ujumisliit võttis siiski kandidatuuri tagasi vahetult enne otsust anda Rooma taotlusele 2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlustele suuremad võimalused. Holland korraldab teist korda Euroopa meistrivõistlused pärast 1966. aasta Euroopa meistrivõistlusi.\n\n2008. aasta avaveeujumise Euroopa meistrivõistlused toimusid eraldi Dubrovnikis Horvaatias.\n", "id": "ekk_Latn_208175"}
{"text": "Kabjao keel\n\nKabjao keel on tai-kadai keelkonna kadai rühma kuuluv keel, mida emakeelena räägivad kabjaod Vietnami põhjaosas ja Hiinas Yunnani provintsis.\n\nKabjao keelt räägib Hiinas umbes 50 ja Vietnamis üle 300 inimese.\n", "id": "ekk_Latn_208176"}
{"text": "Cory Booker\n\nCory Anthony Booker (sündinud 27. aprillil 1969 Washingtonis) on Ameerika Ühendriikide poliitik, Ameerika Ühendriikide Senati liige New Jersey osariigist. Ta on Demokraatliku Partei liige.\n\n1. juulist 2006 kuni 31. oktoobrini 2013 oli ta Newarki linnapea.\n\n1. veebruaril 2019 teatas ta, et kandideerib Ameerika Ühendriikide 2020. aasta presidendivalimistel. Bookeri kandidatuurile on väljendanud toetust näiteks endine demokraadist president Jimmy Carter.\n\nJuunis 2023 külastas ta Eestit.\n", "id": "ekk_Latn_208177"}
{"text": "Gampopa\n\nGampopa Sönam Rinchen (1079–1153) oli tiibeti budismi õpetaja, tervendaja ning tantra meister, tuntud ka nimega Dvagpopa ja tiitliga Dakpo Lharjé.\n\nGampopa oli Tilopast alanud õpetusliinis Drikung (Drigung) kagjü koolkonnas Milarepa õpilane.\n\nEesti keeles on temalt ilmunud raamat \"Hindamatu pärlikee.\"\n", "id": "ekk_Latn_208178"}
{"text": "Püstpalkkirik\n\nPüstpalkkirik on keskajal Põhjamaades, eriti 11.–13. sajandi Norras kasutusel olnud kirikutüüp, mille puhul üleni puidust hoone konstruktsioon rajati püstistele nurgapostidele.\n\nSeda tüüpi kirik ehitati raamistikule, mis koosnes neljast nurgapostist ja neid ühendavatest alumistest ja ülemistest raampuudest. Püstpalkkirikud jagunevad kahte suuremasse rühma: saalkiriku tüüpi ja basiilika tüüpi kirikud. Reeglina on nad kaunistatud rikkalike puunikerdustega, mis ühendab kristlikud motiivid viikingite traditsioonilistest uskumustest pärit ainestikuga.\n", "id": "ekk_Latn_208179"}
{"text": "Kajakamber\n\nKajakamber (inglise keeles echo chamber) on metafoor, mille kaudu kirjeldatakse olukorda, kus isiku uskumust tugevdab kommunikatsioon ja kordamine suletud süsteemis. Kajakambri metafoor põhineb akustilisel kajakambril, kus helid kõlavad õõneskambris. Kajakambrit külastades saavad inimesed otsida teavet, mis tugevdab nende olemasolevaid vaateid kui teadvustamata kinnitusmõju. See võib suurendada poliitilist ja sotsiaalset polariseerumist ja äärmuslust. See mõiste on metafoor, mis põhineb akustilisel kajakambril, kus helid kõlavad.\n\nInternetis kajava ja homogeniseeriva mõju kirjeldamiseks kasutatakse ka mõistet \"kultuuriline tribalism\".\n", "id": "ekk_Latn_208180"}
{"text": "Anna Zatonskih\n\nAnna Zatonskih (ukraina keeles Ганна Віталіївна Затонських Ganna Vitalijivna Zatonskihh; sündinud 17. juulil 1978 Mariupolis) on ukraina päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja, naiste suurmeister (1999).\n\nZatonskih mängis kuni 2003. aastani Ukraina eest, alates 2003. aastast esindab ta rahvusvahelistel malevõistlustel Ameerika Ühendriike.Ta tuli 2001. aastal Ukraina naiste malemeistriks. Ta on neljakordne USA naiste malemeister (2006, 2008, 2009, 2011).\n\nViiel korral kvalifitseerus ta FIDE tsooniturniiri võiduga naiste maailmameistrivõistlustele. 2000. aastal MM-i turniiril New Delhis (64 osavõtjat, nokautsüsteem) sai ta turniiritabelis 14. asetuse, kuid kaotas juba avaringis. 2001. aastal MM-i turniiril Moskvas kaotas ta teises ringis Nino Hurtsidzele ja 2008. aastal Naltšikis kaotas teises ringis Tatjana Kossintsevale. 2010. aastal MM-i turniiril Antakyas võitis ta teises ringis Marie Sebagit, kuid kaotas kaheksandikfinaalis Humpy Konerule. 2012. aastal Hantõ-Mansiiskis võitis ta avaringis Carolina Lujánit, kuid kaotas teises ringis Ju Wenjunile.\n\nTa sai FIDE-lt 1995. aastal naiste rahvusvahelise meistri, 1999. aastal naiste suurmeistri ja 2004. aastal rahvusvahelise meistri nimetuse.\n\nZatonskih on abielus Lätist pärit malesuurmeistri Daniel Fridmaniga, neil on aastal 2007 sündinud tütar.\n", "id": "ekk_Latn_208181"}
{"text": "Jennifer Shahade\n\nJennifer Shahade (sündinud 31. detsembril 1980 Philadelphias) on ameerika pokkerimängija ja maletaja, naiste suurmeister (2005).\n\nShahade on lõpetanud New Yorgi Ülikooli võrdleva kirjanduse erialal. Ta tegutseb publitsisti ja malekommentaatorina.\n\nDetsembris 2014 võitis ta TonyBeti korraldatud Hiina pokkeri maailmameistrivõistlused. Võiduga kaasnes 100 000 euro suurune auhinnaraha.\n\nMales on Shahade kahekordne Ameerika Ühendriikide naiste malemeister (2001/2002, 2004). Ta mängis USA naiskonna koosseisus kolmel naiste maleolümpial (2000–2004); sai neilt võistkondliku hõbemedali (2004).\n\nKolmel korral kvalifitseerus ta FIDE tsooniturniiri võiduga naiste male maailmameistrivõistlustele. 2000. aastal MM-i turniiril New Delhis (64 osavõtjat, nokautsüsteem) sai ta turniiritabelis 51. asetuse. Ta kaotas avaringis Ketevan Arakhamia-Grantile. Ka järgmistel esinemistel MM-i turniiridel kaotas ta juba avaringis: 2001. aastal Moskvas Aleksandra Kostenjukile ja 2004. aastal Elistas Nana Dzagnidzele.\n\nShahade sai FIDE-lt 1999. aastal naiste rahvusvahelise meistri ja 2005. aastal naiste suurmeistri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208182"}
{"text": "Aikateríni Pavlídou\n\nAikateríni Pavlídou (uuskreeka keeles Αικατερίνη Παυλίδου; sündinud 3. aprillil 1993) on kreeka maletaja, naiste rahvusvaheline meister (2010).\n\nPavlídou tuli 2012. aastal Beirutis Vahemere maade naiste malemeistriks. Ta on neljakordne Kreeka naiste malemeister (2012, 2013, 2015, 2017).\n\nTa on mänginud Kreeka naiskonna koosseisus neljal naiste maleolümpial (2012–2018).\n", "id": "ekk_Latn_208183"}
{"text": "Kórinthos\n\nKórinthos (kreeka keeles Κόρινθος, vanakreeka keeles Ϙόρινθος) on Kreeka linn, mis asub Lõuna-Kreekas Peloponnesose piirkonnas Korinthía piirkonnaüksuses.\n\n2011. aasta kohalike omavalitsute reformi järel on see Kórinthose valla keskus. Samuti on linn Korinthía piirkonnaüksuse pealinnaks.\n\nLinn asutati praegusel kujul 1858. aastal, mil 6,5-magnituudine maavärin hävitas Antiik-Kórinthose (Αρχαία Κόρινθος) ümber tekkinud senise asula. Uut linna nimetati Uus-Kórinthoseks (Νέα Κόρινθος) ja see paiknes antiikaegsest asulakohast kolm kilomeetrit kirdes Kórinthose lahe ääres. 1928. aastal tabas uut linna 6,3-magnituudine maavärin ja 1933. aastal puhkes seal suur tulekahju.\n\nKórinthosel elas ja tegutses näiteks vanakreeka filosoof Diogenes.\n\nKórinthos oli Rooma riigi Ahhaia provintsi suurim linn ja tähtis kaubanduskeskus, olles isegi olulisem kui Ateena.\n", "id": "ekk_Latn_208184"}
{"text": "Amanuensis\n\nAmanuensis (mitmuses Amanuenses) on elukutseline sekretär või kirjutaja, kes kirjutab või sisestab teksti, mida teine inimene suuliselt ette ütleb ehk dikteerib, või kirjutab täpselt maha, mida teine on ette kirjutanud, samuti võib see viidata allkirjaõiguslikkusele, selle, kelle allkirja kirjutatakse, loal.\n\nPõhjamaades tähendab amanuensis teatud kõrgkooli-, raamatukogu-, muuseumi- või arhiiviteenistujat.\n", "id": "ekk_Latn_208185"}
{"text": "Suur vale\n\nSuur vale (, inglise keeles big lie) on propagandatehnika ja loogiline trikk (loogika eksitus). Selle väljendi lõi Adolf Hitler, kui ta dikteeris oma 1925. aastal ilmunud raamatut \"Mein Kampf\". Ta mõtles selle all valesid, mis on \"kolossaalsed\", et keegi ei usuks, et kellelgi \"võib olla nahaalsust tõde nii moonutada\". Hitler uskus, et juudid kasutasid seda tehnikat süüdistamaks Saksa kindralit Erich Ludendorffi Saksamaa kaotuses esimeses maailmasõjas. Ludendorff oli silmapaistev natsionalist ja antisemitistlik poliitiline juht Weimari Vabariigis.\n", "id": "ekk_Latn_208186"}
{"text": "Pseudoarheoloogia\n\nPseudoarheoloogia, tuntud ka kui alternatiivne arheoloogia, on minevikutõlgendus väljaspool peavoolu arheoloogiateadust, mis ei aktsepteeri arheoloogiateaduse üldtunnustatud andmekogumis- ja analüüsimeetodeid. Need pseudoteaduslikud tõlgendused hõlmavad esemete, varemete või materjalide kasutamist teaduslikult tõestamata teooriate konstrueerimiseks, et toetada pseudoarheoloogide väiteid. Meetoditeks on tõenditega liialdamine, dramaatiliste või romantiseeritud järelduste tegemine, eksituste kasutamine ja tõendite võltsimine.\n\nPuudub ühtne pseudoarheoloogiline teooria või diskursus. On palju minevikutõlgendusi, mille ühendavaks jooneks on vastuolud teadusringkondade väljatöötatuga. Näiteks religioossed lähenemisviisid, nagu kreatsionism, mille üheks osaks on \"loomise teadus\", mis üritab läbi pseudoarheoloogia uurida mütoloogilis-ajaloolisi perioode nagu Paabeli torni, Noa laeva ja ülemaailmse veeuputuse ajastud. Mõnede pseudoarheoloogiliste teooriate mõte on, et eelajaloolisi ja iidseid inimühiskondi aitas nende arengus intelligentne maaväline tsivilisatsioon. Selliseid ideid propageerisid itaalia autorid Peter Kolosimo, prantsuse autorid Louis Pauwels ja Jacques Bergier oma töös \"Le Matin des Magiciens\" ('mustkunstnike hommik') (1963) ja Šveitsi autor Erich von Däniken raamatus \"Chariots of the Gods?\" Teised pseudoarheoloogiaga seotud autorid väidavad selle asemel, et muistsetel perioodidel eksisteerisid inimühiskonnad, mis olid märkimisväärselt tehnoloogiliselt arenenud, nagu näiteks Atlantis. Seda ideed on propageerinud Graham Hancock oma teoses \"Jumalate jäljed\" (1995).\n\nAkadeemilised arheoloogid on tugevalt kritiseerinud pseudoarheoloogiat, kusjuures üks häälekamaid kriitikuid John R. Cole iseloomustas pseudoarheoloogiat kui nähtust mis tugineb \"sensatsioonilisusele, loogika ja tõendite kuritarvitamisele, teadusliku meetodi vääritimõistmisele ja oma argumentide sisemistele vastuoludele\". Alternatiivsete ja akadeemiliste arheoloogiate suhet on mõned arheoloogid võrrelnud intelligentsete disainiteooriate ja evolutsioonibioloogia vaheliste suhetega.\n", "id": "ekk_Latn_208187"}
{"text": "Muistsed tulnukad\n\n\"Muistsed tulnukad\" (ka \"Iidsed tulnukad\"; originaalpealkiri \"Ancient Aliens\") on Ameerika Ühendriikide telesari, mis esilinastus 20. aprillil 2010 kanalil History Channel. Prometheus Entertainmenti dokumentaalfilmi stiilis toodetud sarjas esitatakse hüpoteese muistsete astronautide kohta ja väidetakse, et ajaloolised tekstid, arheoloogia ja legendid sisaldavad tõendeid kontaktide kohta muistsete inimeste ja maavälise elu vahel.\n\nAjaloolased, kosmoloogid ja teised teadlased on saadet pseudoteaduste ja pseudoajaloo propageerimise pärast laialdaselt kritiseerinud.\n\nSarja 14. hooaeg esilinastus 31. mail 2019.\n", "id": "ekk_Latn_208188"}
{"text": "Kaasasündinud sensorineuraalne kurtus koertel\n\nKaasasündinud sensorineuraalne kurtus koertel on üks sagedasemaid kurtuse põhjuseid koertel.\n\nKaasasündinud sensorineuraalne kurtus on eriti levinud valge karvastikuga või heledate laikudega koeratõugude hulgas nagu näiteks dalmaatsia koer, bullterjer, inglise kokkerspanjel, austraalia karjakoer, catahoula leopardikoer, Parson Russelli terjer ja Bostoni terjer. Kaasasündinud sensorineuraalse kurtuse korral on kahjustunud sisekõrvas olev tigu, selle kuulmisretseptorrakud või aferentsed närvirakud.\n\nSensorineuraalse kurtuse korral tekib kuulmiskadu 3–4 nädala jooksul pärast kutsika sündimist ning tegemist on ravimatu haigusega. Kaasasündinud sensorineuraalset kurtust seostatakse pigmendipuudulikkusega. Nimelt sisaldab teojuha (ductus cochlearis) soonjutt (stria vascularis) pigmentrakke ehk melanotsüüte. Pigmendipuudulikkuse korral puuduvad soonjutis talitlusvõimelised melanotsüüdid, mis omakorda põhjustab kuulmisretseptorrakkude kahjustumist ja seeläbi kurtust.\n\nMelanotsüütide talitluse määravad ära geenid. Koertel määrab valge karvastiku või laikude esinemist ja osakaalu nn valgelaiksuse (white spotting) lookus, mida tähistatakse tähega S. S-lookusel on kirjeldatud 4 alleeli: üks dominantne alleel S, mis määrab ära tumedate värvide (ehk pigmendi) esinemise ning kolm retsessiivset alleeli, mis määravad valgete laikude esinemise osakaalu karvastikus. Retsessiivsed alleelid on si ehk iiri märgiste (Irish spotting), sp ehk laigulisuse (piebald) ja sw ehk ülivalge (extreme white) alleelid. Kurtus esineb enamasti neil koeratõugudel, kellel ekspresseeruvad tugevalt S-lookuse retsessiivsed alleelid. Lisaks oleneb pigmendi esinemine nn marmorgeeni (M) olemasolust. M-lookusel on 2 alleeli: retsessiivne alleel, mis toodab ühtlast pigmenti, ja dominantne alleel, mille mõjul tekivad tumedale karvastikule suvaliselt paiknevad heledamad või valged laigud. Koerad, kes on homosügootsed dominantse alleeli suhtes, on enamasti kurdid ning neil esineb ka nägemishälbeid. M-geeni puhul võivad ka heterosügootsed koerad olla kurdid, kuid kurtuse esinemise tõenäosus sõltub sel juhul koeratõust. Nii S- kui ka M-geenid suruvad alla melanotsüütide talitlust, põhjustades valgete laikude või heledama pigmendi esinemist, mõnedel koertel ka siniste silmade esinemist. Samas põhjustab melanotsüütide talitluse allasurumine ka häireid soonjuti (stria vascularis) talitluses ning soodustab seetõttu kurtuse teket. Pigmendi puudumist vikerkestas ja kurtuse esinemise seost on enim täheldatud just S-geeni retsessiivseid alleele kandvatel tõugudel, nagu dalmaatsia koer, inglise setter ja inglise kokkerspanjel.\n", "id": "ekk_Latn_208189"}
{"text": "Linnaringkond (Prantsusmaa)\n\nPrantsusmaal on linnaringkond (prantsuse: arrondissement municipal [aʁɔ̃dismɑ̃ mynisipal]) valla alljaotus ja seda kasutatakse riigi kolmes suuremas linnas: Pariisis, Lyonis ja Marseilles. See toimib isegi madalama haldusüksusena, millel on oma meer. Kuigi tavaliselt kutsutakse neid lihtsalt \"ringkondadeks\", ei tohi neid segi ajada departemangude ringkondadega, mis on rühmitatud vallad ühes departemangus.\n", "id": "ekk_Latn_208190"}
{"text": "Godefroy de Bouillon\n\nBouilloni Godefroy (prantsuse keeles Godefroy de Bouillon, hollandi keeles Godfried van Bouillon, saksa keeles Gottfried von Bouillon, ; sündinud 18. september 1060 Prantsusmaa Kuningriigis, surnund 18. juuli 1100 Jeruusalemma kuningriigis) oli Esimese ristisõja üks juhte aastast 1096 kuni selle lõppemiseni 1099. Ta oli Bouilloni lord aastast 1076. Selle järgi võttis ta ka oma epiteedi. Alates aastast 1087. oli ta Alam-Lorraine'i hertsog. Pärast Jeruusalemma edukat piiramist 1099. aastal sai Godefroy Jeruusalemma kuningriigi esimeseks valitsejaks. Ta keeldus kuninga tiitlist, kuna uskus, et Jeruusalemma tõeline kuningas on Jeesus Kristus, eelistades Püha haua kaitsja tiitlit (ladina keeles advocatus Sancti Sepulchri). Teda tuntakse ka kui \"Püha haua parunit\" ja \"ristisõdurist kuningat\".\n", "id": "ekk_Latn_208191"}
{"text": "City Hall Park\n\nCity Hall Park on avalik haljasala New Yorgis Lower Manhattanil, täpsemalt Civic Centeris.\n\nPark asub Broadway, Chambers Streeti, Centre Streeti ja Park Row' tänava vahel ning seal asuvad New Yorgi raekoda ja Vana New Yorgi maakonna kohtumaja.\n", "id": "ekk_Latn_208192"}
{"text": "Anemi keel\n\nAnemi keel on Paapua keel, mida räägivad anemid Paapua Uus-Guineas Uus-Britannia saarel. Teadaolevalt ei ole anemi keel suguluses ühegi teise keelega.\n\nAnemi keel on ohustatud, kõnelejate arv on umbes 800.\n", "id": "ekk_Latn_208193"}
{"text": "Cesare Beccaria\n\nCesare Bonesana di Beccaria, Gualdrasco ja Villareggio markii (15. märts 1738 – 28. november 1794) oli Itaalia kriminoloog, jurist ja filosoof.\n\nTeda on nimetatud valgustusajastu üheks kõige oskuslikumaks juristiks ja kaasaegse kriminaalõiguse isaks.\n\nTa on tuntud oma 1764. aastal ilmunud traktaadiga \"Kuritegudest ja karistustest\" (itaalia keeles Dei delitti e delle pene), milles mõistab hukka piinamist ja surmanuhtluse rakendamist.\n", "id": "ekk_Latn_208194"}
{"text": "Mold\n\nMold on lühike küna, mis tahuti puidust või kivist (dolomiidist). Asus rehetoas lee vastasnurgas. Moldi visati toidujäätmeid koduloomade, põhiliselt sigade jaoks.\n\nTänu kujusarnasusele on molli järgi saanud nimetuse moldpill, moldorg, moldvõlv.\n", "id": "ekk_Latn_208195"}
{"text": "Granuleerimine\n\nGranuleerimine ehk granulatsioon (ladina keelest granulum 'viljaterake') on metallehistöös, eriti kullassepakunstis kasutatav metalleseme kaunistamise tehnika, mille puhul ese kaetakse väikestest metallkuulikestest (graanulitest) pinnatekstuuri või ornamendiga. Kuulikesed liidetakse eseme pinnaga kuumutamisel, kaasamata muud kinnitusainet. Vanimad näited pärinevad Mesopotaamiast III aastatuhandest eKr. Termin on pärit 19. sajandist.\n", "id": "ekk_Latn_208196"}
{"text": "Püha Haua kirik\n\nPüha Haua kirik (; ; Armeenia keeles Սուրբ Հարության տաճար Surb Harut'yan tač̣ar; mida õigeusklikud kutsuvad ka Ülestõusmise kirikuks või Issanda Haua kirikuks) on kirik Jeruusalemma vanalinna kristlikus kvartalis. Kirik sisaldab kristluse kahte kõige pühamat kohta: kohta, kus Jeesus risti löödi, mida tuntakse Kolgata nime all, ja Jeesuse tühja hauda, kuhu ta maeti ja kus ta üles tõusis. Hauakamber on ümbritsetud pühamuga, mida nimetatakse aedicula'ks. Selle pühamu suhtes kehtib niinimetatud status quo, 1757. aastast pärit usukogukondade vaheline kokkulepe.\n\nKirikus asuvad Via Dolorosa neli viimast (või mõne määratluse kohaselt viis viimast) peatust, mis kujutavad Jeesuse kannatuste viimaseid episoode. Püha Haua kirik on olnud kristlike palverännakute tähtis sihtkoht.\n\nTänapäeval on Püha Haua kiriku ümber asuv hoonekompleks Jeruusalemma Patriarhaadi peakorter, samal ajal kui kirikut ennast jagavad mitmed kristlikud konfessioonid ja ilmalikud asutused. Peamised kirikut jagavad konfessioonid on katoliku, õigeusu ja armeenia apostellik kirik ning vähemal määral kopti õigeusu, süüria õigeusu ja etioopia õigeusu kirik.\n", "id": "ekk_Latn_208197"}
{"text": "Konstantin Nieländer\n\nKonstantin Nieländer (ka Niländer 27. veebruar1848 Rakvere vald – 15. august 1928) oli Eesti kunstnik ja joonistusõpetaja.\n\nVarsti pärast poja sündi kolis perekond Kadrina lähedale Undla mõisa. Seal tutvus noor Konstantin Kreutzwaldi perekonnaga ning sõbrunes viimase poja Alexisega, kes oli hiljem Kadrinas jaamaülem. Konstantin Nieländer on kujutanud oma sõpra maalil, mis asub tänapäeval Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis.\n\n20-aastaselt asus ta õppima Müncheni Kunstiakadeemiasse ning lõpetas kooli kõrgeima auhinnaga – Ludvigi medaliga.\n\nJärgnevad 11 aastat reisis ta Itaalias, Prantsusmaal, Kaukaasias, Türgis, Kreekas, Palestiinas ja Egiptuses. Sealt viis tee teda Adeni kaudu Sri Lankale ja Indiasse. Tagasi Euroopas, võttis ta ette kaheksakuulise jalgsirännaku Itaalias, Saksamaal ja Prantsusmaal.\n\n1877. aastal esines oma teostega Peterburi Kunstide Akadeemia näitusel ja sai auhinnaks hõbemedali. Naasnud kodumaale, töötas ta kolm aastat Tallinnas Toomkooli joonistusõpetajana, reisis siis taas välismaal ning leidis teenistuse Riias Linna Reaalkooli joonistusõpetajana, kuhu jäi järgmiseks 35 aastaks. Kui kool Esimese maailmasõja ajal Tartusse evakueeriti, läks Tartusse ka Nieländer. Ta töötas Treffneri gümnaasiumis kuni 1926. aastani.\n\nNieländeri looming on jäänud valdavalt välismaale. Eesti Kunstimuuseumi kogus on kolm tema maali.\n", "id": "ekk_Latn_208198"}
{"text": "Pankrotimenetlus\n\nPankrotimenetlus (inglise keeles bankruptcy proceedings) on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvelt pankrotiseaduses ettenähtud olukorras. Pankrotimenetluse eesmärk on selgitada, miks juriidilisel või füüsilisel isikul on maksejõuetus tekkinud.\n", "id": "ekk_Latn_208199"}
{"text": "Põiekivid loomadel\n\nPõiekivi on kivitaoline moodustis põies. See on üks liik kuseteedes tekkivatest kusekividest ehk uroliitidest, mille alla käivad veel ka neerukivid, kusitikivid ja kusejuhakivid. Põiekivid on sage nähtus just koduloomadel, eriti kassil ja koeral.\n\nPõiekivid tekivad uriini üleküllastumisel mineraalühenditest. Moodustuvad kristallid, mille omavahelisel koondumisel kujunevad kivid. Sellise üleküllastumise põhjuseks võib olla kristallide suurenenud eritumine neerudest, vee neeldumine neerutuubulite kaudu (põhjustab uriini kontsentratsiooni suurenemist) ja muutused uriini pH-s. Lisaks mõjutab põiekivide teket looma dieet, urineerimise sagedus ja geneetika. Kõige enam on põiekivisid kaltsiumoksalaadist (CaC₂O₄) ja struviidist (MgNH₄PO₄ · 6H₂O).\n", "id": "ekk_Latn_208200"}
{"text": "Pseudoajalugu\n\nPseudoajalugu on pseudoteadus või võltsing, mis püüab moonutada inimeste teadmisi või arusaama ajaloos toimunust, sageli kasutades meetodeid, mis pealiskaudselt vaadates näivad sarnanevat teadusliku ajaloolise uurimistööga. Seotud mõistet \"krüptoajalugu\" kasutatakse ajaloovõltsimise puhul, mis põhineb okultismile omasel ebausul või tuleneb sellest. Ajaloo võltsimine on seotud pseudoteadusega ja pseudoarheoloogiaga ning nende terminite kasutamine võib aeg-ajalt kattuda.\n\nEhkki ajaloo võltsimist on paljudes vormides, on teadlased tuvastanud tunnuseid, mis kipuvad olema pseudoajaloolistes uurimistöödes, artiklites või raamatutes tavalised. Üks selliseid omadusi on see, et võltsimine on peaaegu alati ajendatud tänapäevastest poliitilistest, usulistest või isiklikest motiividest. Ajaloo võltsijad esitavad sageli ka suuri valesid või sensatsioonilisi väiteid ajalooliste faktide kohta, mis nõuaks peavoolu ajalookäsitluse radikaalset ümbervaatamist (ümberkirjutamist).\n\nTeine pseudoajaloo väga levinud tunnus on eeldus, et teadlaste seas on vandenõu \"tõelise\" ajaloo mahasurumiseks. Pseudoajaloo teosed tuginevad sageli eranditult allikatele, mis näivad toetavat propageeritavat seisukohta, ignoreerides samas selle seisukohaga vastuolus olevaid allikaid. Paljud pseudoajaloolised teosed käsitlevad müüte, legende ja muid ebausaldusväärseid allikaid täpse ajaloolise tõena, jättes samas tähelepanuta või eitades tõendusmaterjali vastupidise kohta. Mõnikord võib pseudoajalooline teos langeda äärmuslikku skepsisesse, kohati väites, et ajaloolist tõde pole olemas ja mis tahes hüpotees on sama hea kui mis tahes muu. Paljud pseudoajaloolised teosed seovad pelga võimaluse tõelisusega, eeldades, et kui midagi oleks võinud juhtuda, siis nii ka läks.\n", "id": "ekk_Latn_208201"}
{"text": "Luokesa vald\n\nSuginčiai vald (leedu keeles Luokesos seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Molėtai rajooni territooriumil.\n\nValla pindala on 101 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1582 inimest. Valla keskus on Molėtai linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asub aadressil S.Dariaus ir S.Girėno g. 4. Vallavanem on Laimutė Repečkienė.\n\nLisaks küladele on vallas ka mõned huutorid\n", "id": "ekk_Latn_208202"}
{"text": "Sensatsioonilisus\n\nSensatsioonilisus (inglise keeles sensationalism) on massimeedias teatud tüüpi toimetustaktika.\n\nSensatsioonilistes uudiselugudes valitakse ja sõnastatakse sündmused ja teemad nii, et see ergutaks ja erutakse lugejaid ja vaatajaid võimalikult palju. Selline uudiste stiil soodustab sündmustest kallutatud ja eelarvamustega mulje loomist, ilma heaks ajakirjandustavaks oleva neutraalsuseta, moonutades nii loo sisu. Sensatsioonilisus võib tugineda reportaažidele üldiselt ebaolulistel teemadel, kuid kujutades neid ühiskonnale olulist mõju avaldavate sündmustena. Samas võib sensatsioonilisus käia kaasas ka tegelikult uudisevääriliste teemadega, esitledes neid teemasid triviaalselt või tabloidsel viisil, vastupidi professionaalse ajakirjanduse standardite üldistele eeldustele.\n\nSensatsioonilisuse taktikate hulka kuulub tahtlik lollimängimine, emotsioonidele apelleerimine, vaieldav stiil, oluliste faktide ja teabe tahtlik väljajätmine ning lärmakas ja enesekeskne käitumine eesmärgiga tõmmata tähelepanu. Triviaalset teavet ja sündmusi on mõnikord valesti esitatud ja liialdatud kui ühiskondlikult olulisi teemasid, sisaldades sageli lugusid üksikisikute ja väikeste inimrühmade tegevusest, mille sisu on makrotasandi jaoks sageli tähtsusetu ja ebaoluline.\n", "id": "ekk_Latn_208203"}
{"text": "Astroturfimine\n\nAstroturfimine on avaliku arvamuse mõjutamine kunstlikult loodud rohujuuretasandi sõnumite abil või püüe avalikku arvamust taoliselt mõjutada, jättes algse infoallika ja teate edastamise rahastaja varjatuks.\n\nTeatud huvigrupid soovivad jätta muljet, et mingi sõnum või liikumine omab ühiskonnas laiapõhjalist toetust ja sponsivad vastava mulje jätmise tarvis inimesi, kes hoolitsevad selle eest, et sponsorite sõnum nähtavaks saab. Sõnumi levitamist rahastavad huvigrupid jäävad seejuures avalikkuse eest varju.\n\nTermin \"astroturfimine\" on tuletatud kunstmuru tootva ettevõtte AstroTurf nimest. Tegemist on \"rohujuurtele\" viitava sõnamänguga. Astroturfimise korral on tõese või orgaanilise rohujuuretasandi asemel tegemist mingi sõnumi kunstliku võimendamisega, kusjuures avalikkusele paistab, et sponsitud arvamusel on tavainimeste seas palju toetajaid.\n\nAstroturfimist võivad kasutada näiteks poliitilised või religioossed huvigrupid. Oxfordi Ülikooli professor Philip N. Howardi sõnul teeb internet lobistide ja poliitliikumiste jaoks kergemaks väiksearvulise ärritatud kodanike hulga aktiveerimise, mis seejärel võib avalikes debattides ebaproportsionaalselt mõjukaks saada.\n\nAstroturfimist kasutatakse ka turunduses ja suhtekorralduses.\n", "id": "ekk_Latn_208204"}
{"text": "Väärdilemma\n\nVäärdilemma ehk valedilemma on mitteformaalse arutlusvea tüüp, mille puhul väidetakse, et midagi on ekslikult kas/või-olukorraks, kui tegelikult on olemas vähemalt üks lisavõimalus.\n\nVäärdilemma võib tekkida mitte ainult tahtlikust petmisest vaid ka lihtsalt lisavõimalus(t)e mitteteadmisest. Lisaks võib see olla harjumuspärase \"laisa\" mõtlemise tulemus, lähtuvalt inimeste kalduvusest vaadata maailma piiratud võimaluste komplektiga. Näiteks \"Britta võttis sõna kapitalismi vastu, seetõttu peab ta olema kommunist\" (ta ei pruugi olla ei kapitalist ega kommunist). \"Roger vaidles vastu ateistile, kes kritiseeris kristlust, nii et ta peab olema kristlane\". Roger võib olla ateist või hoopis budist, kes ei nõustu mõne konkreetse ristiusu vastase argumendi loogikaga.\n", "id": "ekk_Latn_208205"}
{"text": "Kohtueelne kriminaalmenetlus\n\nKohtueelne kriminaalmenetlus on protsess, kus lahendatakse küsimus, kas kriminaalmenetlust jätkata ja koostada süüdistusakt või lõpetada see otstarbekuse kaalutlusel. Samuti otsustatakse, kas menetlust tuleks jätkata üldkorras või kasutada lihtmenetluse vormi. Lihtmenetluse vorme on neli: kokkuleppemenetlus, lühimenetlus, käskmenetlus või kiirmenetlus.\n", "id": "ekk_Latn_208206"}
{"text": "2010. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused\n\n2010. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused toimusid 4.–15. augustini Ungaris Budapestis ja Balatonfüredis. Need olid 30. korda toimunud Euroopa meistrivõistlused, mille korraldas Euroopa Ujumisliit.\n\nVõistlused toimusid ujumises (pikk rada), avaveeujumises, vettehüpetes ja kujundujumises. See oli juba neljas kord, kui Budapesti linn korraldab Euroopa meistrivõistlusi ujumises. Varasemad toimusid 1926., 1958. ja 2006. aastal.\n\nUjumise, vettehüpete ja kujundujumise võistlused toimusid Alfréd Hajósi veespordikeskuses Margiti saarel Doonau jõel. Avaveeujumise võistlused toimusid Balatonfüredis, umbes saja kilomeetri kaugusel Balatoni järvel.\n\n2010. aasta veepalli Euroopa meistrivõistlused toimusid eraldi, 29. augustist 11. septembrini Horvaatias Zagrebis.\n", "id": "ekk_Latn_208207"}
{"text": "Baraamu keel\n\nBaraamu keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte hulka kuuluv keel, mida emakeelena räägivad baraamud Nepalis.\n\nBaraamu keel on kriitiliselt ohustatud. Seda rääkis 2011. aastal umbes 50 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208208"}
{"text": "Kaubandusõigus\n\nKaubandusõigus ehk äriõigus (inglise keeles commercial law, trade law) reguleerib tehinguid kaubandus-, äri- ja tarbijatehingute valdkonnas. Eestis rewguleerivad seda valdkonda kaubandustegevuse seadus (KaubTS) ja äriseadustik (ÄS).\n", "id": "ekk_Latn_208209"}
{"text": "Rūpa\n\nRūpa ehk kuju või ka keha, vorm või välimus (sanskriti ja paali keeles rūpa; tiibeti keeles gzugs; hiina keeles ⾊ se; jaapani keeles shiki) on hinduismis ja budismis olendite ja nähtuste väline pealispind ehk see, millisena nad paistavad.\n\nBudistlikus psühholoogias on rūpa tajumise esmane tase. Rūpa on ka esimene viiest isiksuse koostisosast.\n\nrūpa-khandha – materiaalsed vormid ehk see, millest kõik koosneb, sisemus; rūpa-āyatana – tunnetatavad objektid ehk kõik see, mida on võimalik meelte abil teada, välimus; nāma-rūpa – nimi ja kuju ehk nimetatud vorm, mis tekib teadvuses (vijñāna) ja viib meeletajudesse ja kuude võimete valda sõltuvusliku tekkimise ahelas.\n", "id": "ekk_Latn_208210"}
{"text": "Sankhara\n\nSankhāra tähistab kõiki tegutsema sundivaid tegureid ning seda võib mõista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive. See on valmistaja või moodustaja ehk miski, mis valmistab ette millegi, mis järgneb. Need on meele kujundid ehk kujutlused, motivatsioonid ehk meele olud ehk (päris täpses tõlkes) \"kokkutehtused\". Enamasti viidatakse siin meele tahtelisele ja liikumapanevale aspektile. On kasutatud ka vasteid \"tahtemoodustised\", \"elemendid-liigutajad\", \"kippumise kogum\" jmt.\n\nSankhārad on karmast tingitud tegurid, mis suunavad teadvuse objektidele ning loovad ja kaotavad dharmade hetkekombinatsioone. Nende toime avaldub ühtviisi nii teo, sõna kui ka mõtte tasandil. Ka öeldu ja mõeldu on tegu ehk karma.\n\nSankhārad on üks isiksuse koostisosadest ja sõltuvusliku tekkimise ahela teine lüli. Sankhārad tekivad varasemate (ka eelmiste elude) tegude tulemusel talletatud püsivate muljete põhjal ning jagunevad kolmeks: headeks (pälvimuslikeks), halbadeks (ebapälvimuslikeks) ja neutraalseteks. Inimene teeb tegusid ja kogub teovilju vastavalt sellele, missugune neist kolmest domineerib, kujundades niiviisi oma edasist elu. Budismis peetakse oluliseks vähendada halbade ja suurendada heade sankhārate osakaalu.\n\nHinduismis tähistab see mõiste inimisiksust moodustavaid komponente, mis pärinevad eelmiste elude tegudest ja meeleseisunditest.\n", "id": "ekk_Latn_208211"}
{"text": "Laura Unuk\n\nLaura Unuk (sündinud 9. novembril 1999 Ljubljanas) on sloveenia maletaja, naiste suurmeister (2019).\n\nUnuk tuli neidude maailmameistriks 2014. aastal Durbanis U16- ja 2017. aastal Montevideos U18-vanuseastmes.\n\nTa on 2013. aasta Sloveenia naiste malemeister. Sloveenia naiskonna koosseisus on ta mänginud kolmel naiste maleolümpial (2014–2018).\n\nUnuk sai FIDE-lt 2014. aastal naiste rahvusvahelise meistri ja 2019. aastal naiste suurmeistri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208212"}
{"text": "Bruna Tuzi\n\nBruna Tuzi (sündinud 5. septembril 1995) on albaania maletaja, naiste FIDE meister (2018).\n\nTuzi tuli 2005. aastal Chaniás Vahemere maade juunioride meistrivõistlustel viiendaks (võistles koos meestega, naiste arvestuses oli ta teine ja sai hõbemedali). Ta on tulnud Albaania neidude meistriks U17- ja U19-vanuseastmes. Albaania naiste meistrivõistlustel on ta võitnud kolm hõbemedalit (2014, 2015, 2018).\n\nTuzi on mänginud Albaania naiskonna koosseisus neljal naiste maleolümpial (2012–2018).\n", "id": "ekk_Latn_208213"}
{"text": "Jekaterina Kovalevskaja\n\nJekaterina Valentinovna Kovalevskaja (vene keeles Екатерина Валентиновна Ковалевская; sündinud 17. aprillil 1974 Rostovis Doni ääres) on vene maletaja, naiste suurmeister (1998), naiste maailmameistrivõistluste hõbemedalivõitja (2004).\n\nKovalevskaja on kahekordne Venemaa naiste malemeister (1994, 2000). Ta võitis Euroopa naiste meistrivõistlustelt kaks hõbemedalit (2000, 2001).\n\nTa mängis naiste maailmameistrivõistlustel. 2000. aastal MM-i turniiril New Delhis (64 osavõtjat, nokautsüsteem) sai ta turniiritabelis 11. asetuse. Ta võitis veerandfinaalis Zhaoqin Pengi, kuid kaotas poolfinaalis Xie Junile. 2001. aastal Moskvas sai ta turniiritabelis 7. asetuse. Ta võitis teises ringis Lilit Mkrtšjani, kuid kaotas kaheksandikfinaalis Nino Hurtsidzeile.\n\n2004. aastal MM-i turniiril Elistas sai Kovalevskaja turniiritabelis 12. asetuse. Ta võitis kaheksandikfinaalis Katerõna Lagnot, veerandfinaalis Ketino Kachiani-Gersinskat ja poolfinaalis Humpy Konerut. Finaalis kaotas ta Antoaneta Stefanovale tulemusega 2½:½.\n\n2006. aastal MM-i turniiril Jekaterinburgis sai ta turniiritabelis 19. asetuse. Ta võitis teises ringis Maria Kursovat ja kaheksandikfinaalis Zhaoqin Pengi. Veerandfinaalis kaotas ta Xu Yuhuale. 2012. aastal Hantõ-Mansiiskis sai ta turniiritabelis 41. asetuse. Ta kaotas avaringis Alissa Galljamovale. 2015. aastal Teheranis kaotas ta avaringis Inna Gaponenkole.\n\nKovalevskaja sai FIDE-lt 1994. aastal naiste rahvusvahelise meistri, 1998. aastal naiste suurmeistri ja 2004. aastal rahvusvahelise meistri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208214"}
{"text": "Grigori Löwenfisch\n\nGrigori Jakovlevitš Löwenfisch (sünninimi Hershel Löwenfisch; vene keeles Григорий Яковлевич Левенфиш Grigori Jakovlevitš Levenfiš; poola keeles Grigorij Lewenfisz; 19. märts (vkj 7. märts) 1889 Piotrków, Piotrkówi kubermang – 9. veebruar 1961 Moskva) oli Nõukogude Liidu maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1950).\n\nLöwenfischist sai 1910. aastatel Venemaa tugevamaid maletajaid. 1920. aastal Moskvas toimunud üleliidulisel maleolümpiaadil tuli ta kolmandaks (võitis Aleksandr Alehhin). NSV Liidu meistrivõistlustel 1923.ja 1925. aastal sai ta teise koha. Aastavahetusel 1934/1935 toimunud meistrivõistlustel, kus kaks eelmist meistrivõistlust võitnud Mihhail Botvinnik osa ei võtnud, jagas ta koos Ilja Rabinovitšiga esikohta.\n\nMais 1937 tuli Löwenfisch teist korda NSV Liidu meistriks. Botvinnik, kes vahepeal oli võitnud tugevakoosseisulise rahvusvahelise turniiri Moskvas (1935), oli seotud kandidaadiväitekirja kaitsmisega ja meistrivõistlustel ei osalenud. NSV Liidu malejuht Nikolai Krõlenko organiseeris veel samal aastal Löwenfischi-Botvinniku matši, et selgitada välja NSV Liidu malemeister. Kuna matš lõppes viigilise tulemusega 6½:6½, siis jäi meistritiitel Löwenfischile. Kolmanda maletajana sai ta 1937. aastal NSV Liidu suurmeistri nimetuse.\n\nLöwenfisch taotles, et teda saadetaks Nõukogude Liitu esindama novembris 1938 Hollandis toimunud AVRO suurturniirile, kuid juhtkond otsustas saata Botvinniku.\n\n1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Varasemate malesaavutuste eest anti nimetus 12 maletajale, teiste seas ka Löwenfischile.\n", "id": "ekk_Latn_208215"}
{"text": "Boriss Verlinski\n\nBoriss Markovitš Verlinski (vene keeles Борис Маркович Верлинский; ukraina keeles Борис Маркович Верлінський Borõss Markovõtš Verlinskõi; 8. jaanuar (vkj 27. detsember 1887) 1888 Bahmut – 30. oktoober 1950 Moskva) oli Nõukogude Liidu maletaja, rahvusvaheline meister (1950).\n\nVerlinski hakkas malet mängima 13-aastaselt Odessas. Pärast esimest maailmasõda kolis Moskvasse. 1925. aastal tuli ta NSV Liidu meistrivõistlustel neljandaks ja pääses samal aastal Moskvas peetud esimesele sõjaeelsele rahvusvahelisele turniirile Nõukogude Liidus, kus sai 12. koha. Turniiri käigus võitis ta partii valitseva maailmameistri José Raúl Capablancaga.\n\n1928. aastal tuli Verlinski Moskva ja 1929. aastal Ukraina NSV meistriks. Septembris 1929 tuli ta Odessas NSV Liidu malemeistriks. Selle saavutuse eest anti talle 1929. aastal NSV Liidu suurmeistri nimetus, kuid 1931. aastal suurmeistri nimetus Nõukogude Liidus kaotati (taastati 1935).\n\nJärgmistel NSV Liidu esivõistlustel jagas Verlinski 1931. aastal 3.–6. kohta ja 1933. aastal 12.–13. kohta.\n\n1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri ja rahvusvahelise meistri nimetuse. Verlinski oli ainus 12 NSV Liidu suurmeistrist, kes FIDE-lt suurmeistri nimetust ei saanud, küll aga anti talle veel samal aastal rahvusvahelise meistri nimetus.\n", "id": "ekk_Latn_208216"}
{"text": "Jürgen Trabant\n\nJürgen Trabant (sündinud 25. oktoobril 1942 Frankfurdis) on saksa keeleteadlane ja semiootik.\n\nTa on õppinud romanistikat, germanistikat ja filosoofiat Frankfurdis, Tübingenis ja Pariisis. Ta kaitses väitekirja Tübingeni Ülikoolis 1969. aastal ning töötas 1980. aastast keeleteaduse professorina romaani filoloogia instituudis Berliini Vabas Ülikoolis.\n\nTa on avaldanud ülevaateid semiootikast, ta uurimisvaldkonda on kuulunud Giambattista Vico ja Wilhelm Humboldti tööd. Muuhulgas on ta tõlkinud Umberto Eco semiootikaraamatu saksa keelde.\n\nKoos Ernest W. B. Hess-Lüttichi ja Achim Eschbachiga andis ta välja kirjastuse Verlag Gunter Narr kaudu rahvusvahelist semiootikaajakirja Kodikas/Code.\n\n2019. aasta 17.–19. novembril külastas ta Tartut ja pidas Tartu Ülikoolis mitu loengut.\n", "id": "ekk_Latn_208217"}
{"text": "Araabia Ühendemiraatide majandus\n\nAraabia Ühendemiraatide majandus (või AÜE majandus) on Lähis-Idas (pärast Saudi Araabiat) suuruselt teine majandus, sisemajanduse koguprodukt (SKT) oli 2018. aastal 414 miljardit USA dollarit (1,52 triljonit AED).\n\nAÜE on oma majandust edukalt mitmekesistanud, eriti Dubais, kuid sõltub endiselt suuresti nafta ja maagaasi tuludest, millel on endiselt majanduses keskne roll, eriti Abu Dhabis. Enam kui 85% AÜE majandusest põhines 2009. aasta naftaekspordil. Kui Abu Dhabi ja teised AÜE emiraadid on mitmekesistamise lähenemises püsinud suhteliselt konservatiivsed, siis Dubai, kus on palju väiksemad naftavarud, oli mitmekesistamispoliitikas julgem. 2011. aastal moodustas naftaeksport AÜE riigieelarvest 77%.\n\nTurism on AÜE üks suuremaid tuluallikaid, mis ei ole nafta, kusjuures mõned maailma luksuslikumad hotellid asuvad AÜE-s. Mahukas ehitusbuum, laienev tootmisbaas ja edukas teenustesektor aitavad AÜE-l oma majandust mitmekesistada. Üleriigiliselt on praegu aktiivsed ehitusprojektid väärt ligikaudu 350 miljardit dollarit.\n\nAÜE on Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja OPECi liige.\n", "id": "ekk_Latn_208218"}
{"text": "Achim Eschbach\n\nAchim Eschbach (20. oktoober 1948 Eschweiler – 20. jaanuar 2021) oli saksa semiootik.\n\nTa töötas kommunikatsiooniteaduste professorina (aastani 2015) Duisburgi-Esseni ülikoolis, Essenis.\n\nTa tegeles semiootika ajalooga ning Karl Bühleri ja Charles Sanders Peircei töödega.\n\nTa koostas ulatusliku semiootika bibliograafia.\n\nKoos Ernest W. B. Hess-Lüttichi ja Jürgen Trabantiga andis ta välja kirjastuse Verlag Gunter Narr kaudu rahvusvahelist semiootikaajakirja Kodikas/Code.\n", "id": "ekk_Latn_208219"}
{"text": "Meistriliiga 2019\n\nMeistriliiga 2019 (ametlikult sponsornimega Premium liiga 2019) oli Eesti jalgpalli kõrgeima liiga 29. hooaeg selle taasasutamisest 1992. aastal.\n\nHooaeg algas 8. märtsil 2019 ning lõppes 9. novembril 2019. Tiitlikaitsja oli Nõmme Kalju. Tallinna FC Flora tuli 12. korda meistriliiga meistriks.\n", "id": "ekk_Latn_208220"}
{"text": "Riis (toiduaine)\n\nRiis on samanimelise taime terad. See on maailma rahvastiku suurima osa peamine toitaine, kuigi tootmise mahult oli see 2017. aastal kolmandal kohal maisi ja nisu järel.\n", "id": "ekk_Latn_208221"}
{"text": "Tera\n\nTera on teravilija vili, kaunvilja seeme, mõnikord ka teiste taimede seeme.\n\nTerasid kasutatakse toiduks nii täisteraputrade, suppide ja erinevate roogade valmistamisel kui ka jahu, tangute ja helbete kujul.\n", "id": "ekk_Latn_208222"}
{"text": "Ringkond (Pariis)\n\nPariisi linn on jaotatud 20 arrondissements municipaux, haldusringkonnaks (arrondissement [aʁɔ̃dismɑ̃]). Neid ei tohi segi ajada departemangude ringkondadega, mis on 100 Prantsuse departemangu alljaotused. Sõna arrondissement Pariisis kasutatuna viitab peaaegu alati allpool loetletud linnaringkonnale. Ringkonna numbrile viitavad enamiku Pariisi sihtnumbrite kaks viimast numbrit (75001 kuni 75020).\n", "id": "ekk_Latn_208223"}
{"text": "Aix-en-Pévèle\n\nAix-en-Pévèle [ɛks ɑ̃ pevɛl] (enne 2018. aastat Aix) on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Orchies' kantonis.\n\nSee on 20 km Lille'ist kagus.\n", "id": "ekk_Latn_208224"}
{"text": "Tera (töörist)\n\nTera on mitmete tööriistade (noa, kääride, kirve, labida, vikati, adra, kõpla, höövli, oherdi jne) või külmrelva (luta, liimeistri, matšeete, pistoda, mõõga jt lõikav põhiosa. Samuti nimetatakse teraks nende lõikeserva või teravat otsa.\n", "id": "ekk_Latn_208225"}
{"text": "Vladõslav Buhharjev\n\nVladõslav Buhharjev (ukraina keeles Бухарєв Владислав Вікторович; sündinud 14. märtsil 1969 Sumõ oblastis) on Ukraina poliitik ja riigiametnik.\n", "id": "ekk_Latn_208226"}
{"text": "Kanaši keel\n\nKanaši keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte hulka kuuluv keel, mida emakeelena räägivad kanašid Indias Himachal Pradeshi osariigis.\n\nKanaši keel on ohustatud. Seda rääkis 2002. aastal umbes 1400 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208227"}
{"text": "Nisujahu\n\nNisujahu on nisu jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pagaritoodete (leiva, saia, sepiku jne) ja pasta tegemiseks, pelmeenide tootmiseks, pudru valmistamiseks, kastmete paksendamiseks jne.\n", "id": "ekk_Latn_208228"}
{"text": "Riisijahu\n\nRiisijahu on riisi jahvatamisel saadud jahu, mida kasutatakse pagaritoodete (leiva) valmistamiseks, jahutatud või külmitatud toitainete paksendamiseks ja lintnuudli tegemiseks. Sageli kasutatakse seda Kagu-Aasia riikide (Jaapani, Korea, Tai, Vietnami, India) rahvustoidu valmistamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_208229"}
{"text": "Rukkijahu\n\nRukkijahu on rukki jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pagaritoodete (leiva, sepiku jne) ja Karjala pirukate tegemiseks jne.\n", "id": "ekk_Latn_208230"}
{"text": "Pühakiri\n\nPühakiri ehk kaanon või kanooniline tekst, ka lihtsalt \"kiri\" (viidates \"kirjakohale\", \"kirjatundjale\" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul. Laiemas mõttes võib see tähendada ka muutumatult edasi antavat suulist pärimust.\n", "id": "ekk_Latn_208231"}
{"text": "Ostrów Wielkopolski\n\nOstrów Wielkopolski (varem Ostrów, saksa Ostrowo) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas, Ostrów Wielkopolski maakonna halduskeskus. Ostrów Wielkopolski asub Kaliszist umbes 22 km edelas.\n\nKüla on esmamainitud 13. sajandil, linnaõigused sai enne 1404. aastat. Teise Poola jagamise tulemusel läks linn 1793. aastal Preisi kuningriigi võimu alla (vahepeal oli aastatel 1807–1815 Varssavi hertsogiriigi koosseisus). 1919. aastal läks linn Poola koosseisu tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_208232"}
{"text": "Kalmaru talu kalmistu\n\nKalmaru talu kalmistu on kalmistu Vändra kihelkonnas Pärnumaal, praeguse haldusjaotuse järgi Kalmaru külas Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu maakonnas.\n\nKalmistu rajas arst Erwin Benno Jürgens oma isa Magnus Jürgensi (1842–1905) rajatud Kalmaru 43 talu maadele. Kalmistu pindala oli 0,18 hektarit, kalmistule on praegu teadaolevalt maetud 3 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208233"}
{"text": "Siedlce\n\nSiedlce on maakonnaõigustega linn Poolas Masoovia vojevoodkonnas, Siedlce maakonna halduskeskus. Siedlce asub Varssavist umbes 87 km idas.\n\nSiedlce sai linnaõigused 1547. aastal. Kolmanda Poola jagamise tagajärjel läks linn 1795. aastal Habsburgide Austria keisririigi võimu alla. 1809. aastal läks linn Varssavi hertsogiriigi koosseisu. Neljanda Poola jagamise tulemusel läks Siedlce 1815. aastal Venemaa Keisririigiga personaalunioonis olnud Kongressi-Poola koosseisu. Raudteeühenduse sai Siedlce 1866. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208234"}
{"text": "Śrem\n\nŚrem (saksa Schrimm) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas, Śremi maakonna ja Śremi valla halduskeskus. Śrem asub Warta jõe kaldal, Poznańi kesklinnast umbes 37 km lõunas.\n\nŚremi on esmamainitud 1136. aastal, linnaõigused sai 1253. aastal. Teise Poola jagamise tulemusel läks linn 1793. aastal Preisi kuningriigi võimu alla (vahepeal oli aastatel 1807–1815 Varssavi hertsogiriigi koosseisus). Raudteeühenduse sai linn 1885. aastal. 1919. aastal läks Śrem Poola koosseisu tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_208235"}
{"text": "Koło\n\nKoło on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas, Koło maakonna halduskeskus. Koło asub Warta jõe ääres Łódźist umbes 73 km loodes ja Koninist umbes 27 km idas.\n\nKoło on asutatud 13. sajandil, linnaõigused sai 1362. aastal. Teise Poola jagamise tagajärjel läks linn 1793. aastal Preisi kuningriigi võimu alla. Alates 1807. aastast oli Varssavi hertsogiriigi koosseisus. Neljanda Poola jagamise tulemusel läks Koło 1815. aastal Venemaa Keisririigiga reaalunioonis olnud Poola Kuningriigi (nn. Kongressi-Poola) koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_208236"}
{"text": "Piła\n\nPiła (saksa Schneidemühl) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas, Piła maakonna halduskeskus. Piła asub Gwda jõe ääres, Poznańist umbes 85 km põhjas ja Bydgoszczist 86 km läänes.\n\nPiła ühendati Poola Kuningriigiga 1368. aastal, linnaõigused sai 1513. aastal. Esimese Poola jagamise tulemusel läks linn 1772. aastal Preisi kuningriigi võimu alla (vahepeal oli aastatel 1807–1815 Varssavi hertsogiriigi koosseisus). 1945. aastal läks linn Poola koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_208237"}
{"text": "Retno Marsudi\n\nRetno Lestari Priansari Marsudi (neiupõlvenimi Retno Lestari Priansari; sündinud 27. novembril 1962 Semarangis) on Indoneesia diplomaat ja poliitik.\n\n1985. aastal lõpetas ta Yogyakartas Gadjah Mada Ülikooli rahvusvaheliste suhete erialal. Alates 1986. aastast töötas ta Indoneesia Välisministeeriumis. 1990–1994 töötas ta Indoneesia saatkonnas Canberras ja 1997–2001 Haagis. 2001–2003 oli ta Indoneesia Välisministeeriumi Ameerika ja Euroopa osakonna juhataja. 2003–2005 oli ta samas Lääne-Euroopa osakonna juhataja. 2005–2008 oli ta Indoneesia saadik Norras ja Islandil. 2008–2012 oli ta välisministeeriumi Ameerika ja Euroopa osakonna juhataja. 2012–2014 oli ta Indoneesia saadik Hollandis.\n\nAlates 27. oktoobrist 2014 on Retno Marsudi Indoneesia välisminister. Ta on esimene naissoost Indoneesia välisminister.\n", "id": "ekk_Latn_208238"}
{"text": "Maisijahu\n\nMaisijahu on maisi jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pagaritoodete tegemiseks, pudru valmistamiseks jne.\n", "id": "ekk_Latn_208239"}
{"text": "Kaerajahu\n\nKaerajahu on kaera jahvatamisel saadud toiduaine. Kuna see jahu ei sobi hästi küpsetamiseks, siis kasutatakse seda lisandina pagaritoodete (nt kaeraküpsiste) tootmisel.\n", "id": "ekk_Latn_208240"}
{"text": "Lasse Lehtinen\n\nLasse Antero Lehtinen (sündinud 23. jaanuaril 1947 Kotkas) on Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik; 2004–2009 Euroopa Parlamendi liige.\n\nTa lõpetas aastal 1965 Kuopios lütseumi. Seejärel asus ta õppima Helsingisse ja valmistus aastal 1977 filosoofia kandidaadiks, lõputöö tegi ta Stockholmi Ülikoolis. Aastal 2002 kaitses ta Oulu Ülikoolis poliitika ajaloos väitekirja \"Aatosta jaloa ja alhaista mieltä. SDP:n ja Urho Kekkosen suhteet 1944–1981\" ning sai filosoofia doktori kraadi.\n", "id": "ekk_Latn_208241"}
{"text": "Johannes Unt\n\nJohannes Alfred Unt (27. august 1907 Bogorodsk, Venemaa keisririik – 24. august 1977 Los Angeles Ameerika Ühendriigid) oli Eesti ja Saksa sõjaväelane (kapten).\n\nTa lõpetas 1925. aastal Viljandi Maagümnaasiumi.\n", "id": "ekk_Latn_208242"}
{"text": "Herned\n\nHerned on hariliku herne (Pisum sativum) ja teiste herne perekonda kuuluvate liikide viljad.\n\nHerneid näksitakse toorelt või kasutatakse suppide, salatite ja teiste roogade valmistamiseks. Selleks herned kuivatatakse või neist toodetakse konserveeritud herneid. Samuti võib herneid sügavkülmutada.\n", "id": "ekk_Latn_208243"}
{"text": "Kasside diabeet\n\nKasside diabeet (suhkurtõbi; ladina keeles diabetes melliteus) on krooniline kasside haigus, mis on põhjustatud ebapiisavast insuliinireaktsiooni vastusest või insuliiniresistentsusest, mis viib püsivalt kõrgele glükoosi kontsentratsiooni veres. Kasside diabeet sarnaneb inimeste teist tüüpi diabeediga. Kasside diabeedi päritolu ei ole põhjalikult uuritud, aga arvatakse, et seda võivad põhjustada nii geneetilised eeldused kui ka keskkonnategurid.\n", "id": "ekk_Latn_208244"}
{"text": "Loomade veregrupid\n\nLooma veregruppi ehk pärilikku veretüüpi määratakse kindlaks erütrotsüütides olevate antigeenide olemasolu või puudumise järgi. Inimese ABO veregrupisüsteemi antigeene leidub inimahvidel ja Vana Maailma ahvidel. Teiste loomade veri võib mõnikord aglutineeruda inimese veregrupi reagentidega, kuid loomade veregruppide antigeenide struktuur ei ole alati identne inimeste omadega. Seetõttu kasutatakse nende klassifitseerimisel teistsuguseid vere määramise süsteeme.\n", "id": "ekk_Latn_208245"}
{"text": "Pniewy\n\nPniewy (saksa Pinne) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas Szamotuły maakonnas, Pniewy valla halduskeskus. Pniewy asub Poznańist umbes 47 km lääneloodes.\n\nPniewyt on esmamainitud 1256. aastal, linnaõigused sai 1394. aastal. Teise Poola jagamise tagajärjel läks linn 1793. aastal Preisi kuningriigi võimu alla. Tagasi Poolale läks Pniewy 1919. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208246"}
{"text": "Tribolonotus gracilis\n\nTribolonotus gracilis (inglise keeles red-eyed crocodile skink), tuntud ka kui punasilm-kiiverskink, on Uus-Guinea endeemne sisalikuliik.\n", "id": "ekk_Latn_208247"}
{"text": "2012. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused\n\n2012. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused toimusid 21.–27. maini Ungaris Debrecenis. 31. korda toimunud Euroopa meistrivõistlused ujumises korraldas Euroopa Ujumisliit (LEN). Pärast pealinnas Budapestis peetud varasemaid Euroopa meistrivõistlusi 1926., 1958., 2006. ja 2010. aastal olid need Ungaris juba viiendat korda. Samal ajal oli see riigi viies suurem ujumisvõistlus seitsme aasta jooksul.\n\nAlgselt pidid Euroopa meistrivõistlused toimuma Antwerpenis Belgias. 2012. aasta veebruari keskel selgusid aga Belgia korraldajate rahalised probleemid ja otsustati ujumisvõistluste üleviimine Debreceni. Ungari korraldajad olid varem kinnitanud, et austavad meistrivõistluste toimumise algset kuupäeva. Samuti otsustati Antwerpenis toimuma pidanud vettehüppe võistlused pidada 15.–21. maini iseseisvate meistrivõistlustena Eindhovenis Hollandis, kus toimusid ka kujundujumise Euroopa meistrivõistlused (23.–27. mai). Avaveeujumise Euroopa meistrivõistlused anti juba 2011. aasta detsembris Itaalia linnale Piombinole, kes korraldas need septembris.\n\nEuroopa ujumise meistrivõistlused langesid treeningumahuka ettevalmistuse perioodil hooaja tipphetkeks, Londoni suveolümpiamängudeks (28. juuli kuni 4. august). Paljudele osalejatele oli see ka viimane võimalus mängudele kvalifitseeruda. Ehkki Euroopa Ujumisliit oli varem teatanud rekordilisest arvust 570 ujujat 44-st LEN-i 51 riigist, ei osalenud mõned soositud sportlased. Nende hulka kuulusid näiteks hollandlane Ranomi Kromowidjojo (kolmekordne medali võitja 2011. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel) ja prantslane Yannick Agnel (2010. aasta Euroopa meister 400 meetri vabaujumises).\n\nVõistluste avamisel meenutati filmi Norra ujujale Alexander Dale Oenile. Maailma ja kahekordne Euroopa meister 100 meetri rinnuliujumises suri 30. aprillil 2012 USA-s treeningulaagris ja tähistas 21. mail, Euroopa ujumise meistrivõistluste avamisel oma 27. sünnipäeva. Norra osalejad austasid teda sellega, et kandsid initsiaalidega (A.D.O.) musti ujumismütse.\n\nEdukaim sportlane oli Ungari liblik- ja kompleksujumise spetsialist László Cseh (3 kuld-, 1 hõbe- ja 2 pronksmedalit). Kolm kuldmedalit võitsid veel kolm ujujat, ungarlane Katinka Hosszú (3 kuld- ja üks hõbemedal) ning sakslased Britta Steffen (3 kuld- ja üks hõbemedal) ja Paul Biedermann.\n", "id": "ekk_Latn_208248"}
{"text": "Tofanma keel\n\nTofanma keel on paapua keel, mida räägivad tofanmad Indoneesias Uus-Guinea saarel Nawa jõe ääres paaris külas.\n\nKõnelejate arv on umbes 250.\n", "id": "ekk_Latn_208249"}
{"text": "Piombino\n\nPiombino on linn Itaalias Livorno provintsis. See asub Liguuria mere ja Türreeni mere piiril, Elba saare ees ja Maremma põhjaküljel. Elanike arv on 33 855 (31. detsembri 2017 seisuga).\n\nKesklinn on tervikliku ansamblina säilinud kesklinna koos ajalooliste elementidega keskajast tänapäevani peaaegu täielikult. Mitmed kindlustuselemendid, näiteks linnavärav koos barbikaaniga, on osaliselt hästi säilinud. Eemalt vaadates jätab Piombino tänapäevase mulje, kuna seal asub suur osa tööstusharusid. Eelkõige on vaates eriti mugavalt asuv sadam mere ääres. Lucchini rauatehas koos koksitehasega, kaks kõrgahju (millest ainult üks on aktiivne), Oxygenstahlwerk ja erinevad valtsimistehased domineerivad.\n\nPiompinol on iidne ajalooline keskus, mis pärineb ajast, mil see oli etruskide sadam, Populonia ümbruses. Keskajal oli see hoopis Pisa Vabariigi oluline sadam.\n", "id": "ekk_Latn_208250"}
{"text": "Korrus\n\nKorrus on hoone osa, mille moodustavad ühel rõhttasandil paiknevad ruumid.\n\nMaapinnaga samal tasandil asuvat korrust nimetatakse eesti keeles esimeseks korruseks, kõrguselt järgmist teiseks korruseks jne. Teistes keeltes ja maades võidakse korruseid nummerdata teisiti, nt maapinnakorrust nimetada nullkorruseks ning kõrguselt järgmist esimeseks korruseks jne.\n", "id": "ekk_Latn_208251"}
{"text": "Jäävhambad\n\nJäävhambad on püsivad hambad, mis jäävad piimahammaste asemele pärast vahetumist.\n\nJäävhambad jäävad terveks eluks pärast hammaste vahetumist ja ei kasva enam asemele ehk kui jäävhammas kaotatakse, ei kasva midagi enam asemele.\n\nJäävhambad on tavaliselt tugevamad piimahammasdest, kuna need peavad kestma terve elu pärast piimahambaid.\n", "id": "ekk_Latn_208252"}
{"text": "Nils Mattias Steinberg\n\nNils Mattias Steinberg (sündinud 4. novembril 1994) on eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 2014. aastal Vanalinna Hariduskolleegiumi ja 2018. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 28. lennu. Töötab alates 2018. aasta sügisest Pärnu Endla teatris näitlejana.\n", "id": "ekk_Latn_208253"}
{"text": "Vladimirs Petrovs\n\nVladimirs Petrovs (vene keeles Владимир Петров Vladimir Petrov; 27. september (vkj 17. juuli) 1908 Riia – 26. august 1943 Kotlas) oli vene päritolu Läti maletaja.\n\nPetrovs oli neljakordne Läti malemeister (1930/1931, 1935, 1937, 1938/1939). Ta esines edukalt 1930. aastatel rahvusvahelistel maleturniiridel. Parima tulemuse saavutas ta 1937. aastal Ķemeris peetud turniiril, kus jagas esikohta Salo Flohri ja Samuel Reshevskyga (edestades seejuures Aleksandr Alehhinit ja Paul Kerest, Savielly Tartakowerit, Reuben Fine'i ja Gideon Ståhlbergi). Märtsis 1939 Ķemeri teisel rahvusvahelisel turniiril jäi Petrovs kaheksandaks.\n\nTa mängis Läti võistkonna koosseisus seitsmel maleolümpial (1928–1939; esimesel laual alates 1935. aastast). 1939. aastal maleolümpial Buenos Aireses sai Läti seitsmenda koha.\n\nPärast Läti Vabariigi okupeerimist juunis 1940 sai Petrovs Nõukogude kodakondsuse ja NSV Liidu meistersportlase nimetuse. Läti esimaletajana sai ta võimaluse mängida septembris 1940 Moskvas NSV Liidu meistrivõistluste finaalturniiril, kus ta jäi 20 osavõtja seas kümnendaks.\n\nPärast sõja algust mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Ta teenis 201. Läti Laskurdiviisi staabis. Hiljem saadeti ta Moskvasse, kus töötas TASS-is. Petrovs arreteeriti 31. augustil 1942 kaebuse põhjal ja mõisteti kümneks aastaks sunnitöölaagrisse. Ta suri 26. augustil 1943 GULAG-is Kotlase lähedal. Rehabiliteeriti 1989. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208254"}
{"text": "Efim Bogoljubow\n\nEfim Bogoljubow (vene keeles Ефим Дмитриевич Боголюбов Jefim Dmitrijevitš Bogoljubov; 26. aprill (vkj 14. aprill) 1889 Stanislavtšiki, Kiievi kubermang – 18. juuni 1952 Triberg im Schwarzwald) oli vene päritolu Saksamaa maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1951).\n\nBogoljubow mängis 1914. aasta suvel rahvusvahelisel maleturniiril Mannheimis, kui algas esimene maailmasõda. Ta interneeriti Saksa võimude poolt koos teiste Venemaa maletajatega. Kui ta hiljem vabaks lasti, jäi ta Saksamaale elama ja võttis seal naise. Kodumaaga sidet ta ei katkestanud, pealegi oli tal Nõukogude kodakondsus. Aastatel 1924–1926 osales ta Nõukogude Liidus korraldatud malevõistlustel. Ta tuli kahel korral NSV Liidu malemeistriks (1924, 1925).\n\nTa võitis 1925. aastal esimese Nõukogude Liidus korraldatud rahvusvahelise turniiri, edestades sel turniiril tuntud maletajaid Emanuel Laskerit, José Raúl Capablancat, Savielly Tartakowerit, Richard Rétit, Akiba Rubinsteini, Rudolf Spielmanni, Grigori Löwenfischi ja Friedrich Sämischit.\n\nKui 1926. aastal Itaalia võimud ei lasknud Bogoljubowit maleturniirile Itaaliasse põhjusel, et tal oli Nõukogude kodakondsus, loobus ta sellest. Ta sai 1927. aastal Saksamaa kodakondsuse. Edaspidi esindas ta rahvusvahelistel malevõistlustel Saksamaad.\n\nTa mängis valitseva maailmameistri Aleksandr Alehhiniga kaks tiitlimatši, 1929. ja 1934. aastal, kuid mõlemad matšid ta kaotas.\n\nSeptembris 1941 mängis Bogoljubow turniiril Münchenis, kus sai neljanda koha. Aasta hiljem Münchenis peetud turniiril jagas ta Aleksandr Alehhini ja Paul Kerese järel 3.–5. kohta.\n\n1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Varasemate malesaavutuste eest anti nimetus 12 maletajale. Bogoljubowit nende sekka ei arvatud. Alles järgmisel aastal pidas FIDE võimalikuks anda talle suurmeistri nimetus.\n\n1951. aastal mängis Bogoljubow maailmameistrivõistluste tsooniturniiril Bad Pyrmontis, kus sai seitsmenda koha ja tsoonidevahelisele turniirile ei pääsenud.\n", "id": "ekk_Latn_208255"}
{"text": "Oasupp\n\nOasupp on ubadest valmistatud supp, mis kuulub eesti rahvustoitude hulka.\n\nSuitsulihaga oasupi koostiosad on kuivatatud põldoad, praadimiseks või või õli, porgand, sibul, odrakruup, suitsuribi või suitsutatud seakoot, sool ja must pipar, loorberilehed ja vesi.\n", "id": "ekk_Latn_208256"}
{"text": "Issaak Boleslavski\n\nIssaak Jefremovitš Boleslavski (vene keeles Исаак Ефремович Болеславский; ukraina keeles Ісаак Єфремович Болеславський Issaak Jefremovõtš Boleslavskõi; valgevene keeles Ісак Баляслаўскі Isak Baliaslaŭski; 9. juuni 1919 Zolotonoša, Poltava kubermang – 15. veebruar 1977 Minsk) oli Nõukogude Liidu maletaja ja maletreener, rahvusvaheline suurmeister (1950).\n\nBoleslavski tuli kolmel aastal järjest Ukraina NSV malemeistriks (1938–1940). NSV Liidu meistrivõistlustel septembris 1940 Moskvas jagas ta koos Mihhail Botvinnikuga 5.–6. kohta. Meistrivõistlustel kuue parema sekka jõudnutele korraldati aprillis 1941 neljaringiline matšturniir NSV Liidu absoluutse meistri tiitlile (võitis Botvinnik Paul Kerese ees), kus Boleslavski jäi neljandaks, edestades seejuures suurmeistreid Andor Lilienthali ja Igor Bondarevskit.\n\nBoleslavski täitis NSV Liidu meistrivõistlustel 1944. aastal (sai kolmanda koha) ja 1945. aastal (teine koht) kahel korral suurmeistrinormi ja sai 1945. aastal NSV Liidu suurmeistri nimetuse. Järgmistel esivõistlustel (1947) tuli ta Kerese järel teisele kohale.\n\nBoleslavski mängis 1946. aastal rahvusvahelisel turniiril Groningenis (6.–7. koht). Augustis 1947 jagas ta 4.–6. kohta meistriturniiril Pärnus (võitis Paul Keres) ja detsembris 1947 jagas ta Moskvas Tšigorini mälestusturniiril 3.–4. kohta.\n\n1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Boleslavski oli üks neist, kes sai selle nimetuse kohe samal aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208257"}
{"text": "Saleumxay Kommasith\n\nSaleumxay Kommasith (lao ສະເຫລີມໄຊ ກົມມະສິດ; sündinud 31. oktoobril 1968) on Laose poliitik.\n\n1992. aastal lõpetas ta Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi. Magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal sai ta 1997. aastal Melbourne'is Monashi ülikoolis. Alates 1992. aastast töötas ta Laose Välisministeeriumis. 1998–2000 oli ta Laose Välisministeeriumi Euroopa-Ameerika osakonna Lääne-Euroopa sektori asejuhataja. 2000–2003 töötas ta Laose esinduses Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures teise sekretärina. 2003–2004 töötas ta Laose Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna ÜRO sektori juhatajana. 2004–2007 oli ta Laose Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna asejuhataja ja 2007–2011 juhataja. 2011–2012 töötas ta Laose välisministri abina. 2012–2013 oli ta Laose alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures. 2014. aasta veebruarist kuni 2016. aasta aprillini oli ta Laose välisministri asetäitja.\n\nSaleumxay Kommasith on Laose Rahvarevolutsioonilise Partei Keskkomitee liige.\n\nAlates 20. aprillist 2016 on ta Laose välisminister.\n", "id": "ekk_Latn_208258"}
{"text": "Koźmin Wielkopolski\n\nKoźmin Wielkopolski (kuni 1996. aasta lõpuni Koźmin; saksa Koschmin) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas Krotoszyni maakonnas, Koźmin Wielkopolski valla halduskeskus. Koźmin Wielkopolski asub Ostrów Wielkopolskist umbes 32 km loodes.\n\nAsulat on esmamainitud 1232. aastal, linnaõigused sai 1283. aastal. 15. sajandil oli Koźmin üks Suur-Poola suuremaid linnu. 16. sajandil Koźmin oluline protestantismi keskus. Poola-Rootsi sõdade järel 17. sajandi teisel poolel linna tähtsus vähenes. Teise Poola jagamise tulemusel läks linn 1793. aastal Preisi kuningriigi võimu alla (vahepeal oli aastatel 1807–1815 Varssavi hertsogiriigi koosseisus). 1919. aastal läks linn Poola koosseisu tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_208259"}
{"text": "Krzyż Wielkopolski\n\nKrzyż Wielkopolski (kuni 1991. aasta lõpuni Krzyż; saksa Kreuz) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas Czarnkówi maakonnas, Krzyż Wielkopolski valla halduskeskus. Krzyż Wielkopolski asub Poznańist umbes 80 km loodes.\n\nKrzyż Wielkopolski sai linnaõigused 1936. aastal. Kuni 1945. aastani kuulus linn Saksamaa koosseisu. Krzyż Wielkopolski on tähtis raudteesõlm.\n", "id": "ekk_Latn_208260"}
{"text": "Jalamädanik\n\nJalamädanik (inglise keeles foot rot) ehk nakkav pododermatiit on levinud lammaste, kitsede ja teiste ruminantide seas. Jalamädanik toob kaasa valu haiguskoldes, mis omakorda vähendab looma heaolu, toob kaasa lonkamist, kaalu kaotust, lammastel vähendab villa kasvu ja veistel piima tootlikkust. See on nakkushaigus, mille peamine haigustekitaja on bakter Dichelobacter nodosus (gramnegatiivne anaeroob, mis hukkub peale seitsmendat päeva) nakkuse esinemisel peab siiski olema koostöö ka bakteriga Fusobacterium necrophorum, keda leidub peamiselt looduslikus pinnases ja väljaheites, mis põhjustab varvastevahelist dermatiiti, mis võimaldab D. Nodosuse sissetungi.\n\nPikaajaline kokkupuude märja karjamaa, väljaheidete ja uriiniga on eelduseks nakatumiseks ja haiguse levimiseks loomade vahel. Haigestumist mõjutavad peamiselt kliima ja õhuniiskus, mis soosivad sõrgadevahelise naha pragunemist, mis loob sissepääsu bakteritele. Selle tõttu on jalamädanik eriti levinud suvel. Samuti mängivad olulist rolli ka looma immuunsüsteem ja nakkusohtliku looma eraldatus. Jalamädanik on kergesti tuvastatav välimuse ja lõhna järgi. Varvastevahelised vigastused või pidevalt jalgupidi niiskes allapanus viibimine on vajalikud patogeeni pääsemiseks looma organismi.\n\nJalamädanikku iseloomustab sarvestunud koe ja kabja sügavamate osade eraldumine.\n", "id": "ekk_Latn_208261"}
{"text": "Maksa-kakssuulane\n\nMaksa-kakssuulane (Fasciola hepatica), tuntud ka kui maksakaan või maksalutikas, on rohusööjate maksas elav parasiit. Maksakaanidel on enne mäletsejaliste maksa jõudes vaheperemeheks teod. Maksa-kakssuulane kuulub lameusside hõimkonda kahepõlvsete klassi.\n", "id": "ekk_Latn_208262"}
{"text": "Väikeaju hüpoplaasia (loomadel)\n\nVäikeaju hüpoplaasia on neuroloogiline konditisioon, mille puhul väikeaju on normaalsest väiksem või ei ole täielikult välja arenenud. Kasside puhul nimetatakse haigust inglise keeles ka \"võdiseva kassi sündroomiks\" (\"Wobbly Cat Syndrome\").\n", "id": "ekk_Latn_208263"}
{"text": "Koerasolge\n\nKoerasolge (Toxascaris leonina) on levinud parasiit peamiselt koertel, kassidel ja rebastel. Koerasolge on päristuumne ümaruss, mis elab peremeesorganismi sees. Vaheperemeesloomadeks on närilised nagu rotid ja hiired. Nakatumine leiab aset kui loom sööb nakatunud närilist. Koerasolge esineb kassidel tihemini kui koertel.\n\nArgentinas Catamarca provintsis kaevati välja koproliit, mis sisaldas koerasolget, mis hinnati 17 002 – 16 573 aasta vanuseks. See viitab faktile, et koerasolge eksisteerib Lõuna-Ameerikas hilisest kiviajast.\n", "id": "ekk_Latn_208264"}
{"text": "Giovanni Pico della Mirandola\n\nGiovanni Pico della Mirandola (; (24. veebruar 1463 Mirandola – 17. november 1494 Firenze) oli renessansiaegse Itaalia filosoof ja humanist. Ta oli neoplatonismi ideede levitaja ja kristliku naturaalmaagia ja kabala traditsiooni looja, millest kujuneb Lääne esoteerika oluline mõjutaja.\n\n1486. aastal kuulutas ta välja disputatsiooni, et väidelda 900 teesi üle, mis käsitlesid religiooni, filosoofia ja maagia küsimusi. Väitluse tarbeks kirjutas ta ka \"Kõne inimväärikuse kohta\", mida on kutsutud ka \"renessanssi manifestiks\" ning mis on ka nn \"hermeetilise reformatsiooni\" üks alustekste. Tema \"900 teesi\" oli esimene trükitud raamat, mille katoliku kirik kandis keelatud raamatute nimekirja.\n", "id": "ekk_Latn_208265"}
{"text": "Marsilio Ficino\n\nMarsilio Ficino ( 19. oktoober 1433 Figline Valdarno – 1. oktoober 1499 Careggi) oli renessansiaegse Itaalia filosoof, humanist ja astroloog.\n", "id": "ekk_Latn_208266"}
{"text": "Alaska haski\n\nAlaska haski ei ole ühegi kennelliidu poolt tunnistatud tõug, vaid koeratüüp, mis on loodud spetsiaalselt veospordiks. Tema aretuses on tähtsuselt esikohal mitte välimik, vaid tööomadused.\n\nAinult kõige paremate omadustega koerad lähevad aretusse. Alaska haski on geneetiliselt eristatav teistest tõugudest. Tema aretuses on kasutatud puhtatõulisi koeri nagu siberi husky, alaska malamuut, saksa lühikarvaline linnukoer, vene hurt ja veel teisi tõuge. Iga alaska haski pidaja võib oma koeri aretada enda vajadustele vastavalt ja selle pärast ei saa kindlalt määratleda, milline peaks tüübi esindaja välja nägema.\n", "id": "ekk_Latn_208267"}
{"text": "Kennelköha\n\nKennelköha ehk nakkav traheobronhiit on koerte ülemiste hingamisteede nakkus, mille peamiseks sümptomiks on kuiv, krooksuv köha.\n\nKennelköha võivad põhjustada mitmed viirused (adenoviirus tüüp 2, koerte paragripi viirus, koerte koroonaviirus), bakterid (Bordetella bronchiseptica) ja mükoplasmad. Kõige sagedamini on kennelköha põhjustajaks bakter Bordetella bronchiseptica koostoimes mõne muu viirusega.\n\nKennelköha on väga nakkav. Haigus levib nii otsese kontakti kui ka esemete ja inimeste kaudu. Enamasti satub haigustekitaja looma organismi suu või nina limaskesta kaudu. Peamiselt toimub nakatumine sügistalvisel perioodil koerarohketes paikades (koertenäitused, koertepargid jne). Haiguse peiteaeg võib olla kuni kümme päeva. Selle perioodi jooksul koeral haigustunnuseid ei avaldu, kuid ta on teistele koertele nakkusohtlik.\n", "id": "ekk_Latn_208268"}
{"text": "3. diviisi tagavarapataljon\n\n3. diviisi tagavarapataljon oli Eesti Rahvaväe väeüksus aastatel 1919–1920.\n\n3. diviisi tagavarapataljoni formeerimist alustati 4. aprillil 1919 Pärnus. selleks eraldati 2. diviisi tagavarapataljonist 7. rood ja paigutati Pärnu, ohvitserid määrati Tallinna Vahipataljonist.\n\nPataljon tegutses kuni 11. maini 1920.\n", "id": "ekk_Latn_208269"}
{"text": "Teekotike\n\nTeekotike on vedelikku läbi laskvast materjalist valmistatud suletud kotike, mille sees on teepuru, teelehed või muude leotisejookide valmistamiseks kasutatavate taimede (purustatud) osad. Kotikese otstarve on teepuru portsjoniteks jaotada ja pakendada. Teekotikesel võib küljes olla niit, mille abil kotike joogist välja tõsta. Teekotikest leotatakse joogi valmistamiseks harilikult kuumas vees.\n", "id": "ekk_Latn_208270"}
{"text": "2014. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused\n\n2014. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused toimusid 13.–24. augustini Saksamaal Berliinis. Need olid 32. korda toimunud Euroopa meistrivõistlused, mille korraldas LEN. Võistlused toimusid ujumises (pikk rada), avaveeujumises, vettehüpetes ja kujundujumises. See oli juba neljas kord, kui Saksamaa korraldas Euroopa meistrivõistlusi ujumises. Varasemad toimusid 1934. aastal Magdeburgis, 1989. aastal Bonnis ja 2002. aastal Berliinis. 1962. aastal toimusid Euroopa meistrivõistlused ka Leipzigis, kuid siis olid need Ida-Saksamaal.\n\nEsmakordselt oli meistrivõistluste kavas kaks uut teatevõistlust, kus võistkond koosnes kahest mehest ja kahest naisest. Need olid 4x100 m vabalt ja 4x100 m kompleksi.\n\nSuurbritannia oli parim kuldmedalite ja medalite koguarvult, mis oli nende kõigi aegade parim etteaste meistrivõistlustel. Lisaks ujus Suurbritannia kaks maailmarekordit; 4 x 100 meetri kompleksujumises segavõistkonnaga Adam Peaty, Jemma Lowe, Chris Walker-Hebborn ja Fran Halsall ning meeste 50 meetri rinnuliujumises Adam Peaty.\n", "id": "ekk_Latn_208271"}
{"text": "Alaušai järv\n\nAlaušai järv on järv Leedus Molėtai rajoonis. Järv asub Balninkai alevist läänes ja kuulub Nemunase vesikonda. Järve kaldad on enamasti kõrged ja seal asuvad põllud ning aasad, loodes ja läänes on kaldad kohati ka soostunud. Järves on üks saar pindalaga 0,15 ha. Väljavooluks on Plaštaka jõkke suubuv oja.\n\nJärve kallastel asuvad lisaks Balninkaile veel Martnonysi, Antalaušiai ja Balandžiai külad.\n\nJärve nimi on tuleneb tõenäoliselt tüvest alėti-, mis tähendab voolamist, tilkumist.\n", "id": "ekk_Latn_208272"}
{"text": "Õhuliin\n\nÕhuliin on seade elektrienergia ülekandmiseks ning jaotamiseks juhtmete kaudu, mis asetsevad vabas õhus ja on kinnitatud isolaatorite ning armatuuri abil mastidele. Maa-ala, mille võtab enda alla õhuliin, nimetatakse liini trassiks.\n", "id": "ekk_Latn_208273"}
{"text": "Irene Käosaar\n\nIrene Käosaar (neiupõlvenimi Irene Elango; sündinud 2. märtsil 1970 Tartus) on eesti haridustegelane, lõimumise ja keelekümbluse edendaja.\n", "id": "ekk_Latn_208274"}
{"text": "Hobuste koolik\n\nHobuste koolikut määratakse kõhuvaluna ja see on pigem kliiniline sümptom kui diagnoos. Hobuste koolik seisneb seedetrakti ummistuses ning see võib olla hobustele eluohtlik. Enamus koolikuid laheneb kerge ravi või ravita iseenesest, kuid erinevatel andmetel on kooliku suremus 6–18% ning see on hobustel üks peamisi enneaegse surma põhjuseid.\n\nKoolikut võib põhjustada äkiline toiduainete muutus, ebakorrapärane söötmine, hallitanud või ebakvaliteetne söök, veepuudus, liigse teravilja söömine, liiva ja mulla söömine, stress ja soolekeerd. Samuti tekitavad sooltesse ummistusi rohkelt paljunenud parasiidid.\n", "id": "ekk_Latn_208275"}
{"text": "Kasside leukeemia\n\nKasside leukeemia on immuunsüsteemi kahjustav nakkushaigus, mida põhjustab kasside leukeemia viirus (FeLV - Feline leukemia virus).\n", "id": "ekk_Latn_208276"}
{"text": "Kasside leukeemiaviirus\n\nKasside leukeemiaviirus (FeLV) on retroviirus, mis nakatab kasse. FeLV kandub edasi nakatunud kassidelt uriini, sülje või nasaalsete sekretsioonide kaudu. Poegadele võib haigus üle kanduda ka emalt. Kui immuunsussüsteem ei suuda viirusest jagu saada, võib viirus viia surmavate haigusteni.\n", "id": "ekk_Latn_208277"}
{"text": "Hua keel\n\nHua keel on khoisani keel, mis koos põhjakhoisani keeltega moodustab khaa keelkonna (kx'a). Seda kõnelevad huad Botswanas.\n\nHua keel on tõsiselt ohustatud – 2009. aasta seisuga oskas seda rääkida alla 50 inimese.\n", "id": "ekk_Latn_208278"}
{"text": "David Bronštein\n\nDavid Ionovitš Bronštein (ka David Bronstein; vene keeles Давид Ионович Бронштейн; ukraina keeles Давид Іонович Бронштейн Davõd Ionovõtš Bronštein; 19. veebruar 1924 Bila Tserkva, Kiievi kubermang – 5. detsember 2006 Minsk) oli juudi päritolu Nõukogude Liidu maletaja ja maleliteraat, rahvusvaheline suurmeister (1950).\n\nBronštein pääses 20-aastaselt 1944. aastal mängima NSV Liidu meistrivõistluste finaalturniirile, kus jäi 15-ks 17 osavõtja seas. Aasta hiljem tuli ta esivõistlustel kolmandaks ja täitis esimese suurmeistrinormi.\n\n1947. aastal mängis Bronštein Pärnu turniiril, kus jagas 4.–6. kohta. Samal aastal NSV Liidu meistrivõistlustel tuli seitsmendaks, kuid 1948. aastal võistles meistrivõistlustel juba suurmeistri staatuses ja tuli NSV Liidu meistriks (koos Aleksandr Kotoviga). 1949. aastal jagas ta meistrivõistlustel esikohta Vassili Smõsloviga, 1957. aastal jagas 2.–3. kohta Paul Keresega. Esikolmikusse jõudis ta veel kolmel korral: 1958. aastal ja 1961. aastal sai ta kolmanda koha ning aastavahetusel 1964/1965 peetud meistrivõistlustel tuli teiseks.\n\n1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Bronštein oli üks neist, kes sai selle nimetuse kohe samal aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208279"}
{"text": "Facundo Machaín\n\nJosé Facundo Machaín Recalde (26. november 1845 Asunción – 29. oktoober 1877 Asunción) oli Paraguay president 31. augustist kuni 1. septembrini 1870.\n", "id": "ekk_Latn_208280"}
{"text": "Sepioliit\n\nSepioliit, ka merevaht (tõlge saksakeelsest sõnast Meerschaum) on valge, helehall või helekollane pehme ja kerge savimineraal. Koostiselt kuulub ta silikaatide hulka - Mg₄Si₆O₁₅(OH)₂·6(H₂O). Kasutatakse iluasjade, samuti piibukahade ja sigaretipitside nikerdamiseks.\n\nAbraham Gottlob Werner nimetas 1788. aastal mineraali merevahuks, kuid 1847. aastal andis Ernst Friedrich Glocker mineraalile nime sepioliit (kreeka keeles σήπιον sepion 'seepialuu' ja λίθος lithos 'kivi'), mis viitab mineraali sarnasusele seepia skeleti poorse materjaliga. Poorsuse ja väikese erikaalu tõttu võib mineraal ujuda vee peal, millele vihjab ta nimetus nii saksa kui prantsuse keeles (écume de mer).\n\nSepioliiti võib segi ajada teise savimineraali palügorskiidiga. Looduses esineb ta kompaktse massi või mikroskoopiliste nõelakestena.\n", "id": "ekk_Latn_208281"}
{"text": "NSV Liidu suurmeister\n\nNSV Liidu suurmeister (vene keeles Гроссмейстер СССР) oli Nõukogude Liidus males sportlike saavutuste eest tulemuspõhiselt antav kõrgeim nimetus.\n\nNSV Liidu suurmeistri nimetus kehtestati 1927. aastal V Üleliidulisel Malekongressil. Esimene maletaja, kes selle nimetuse sai, oli 1929. aastal NSV Liidu malemeistriks tulnud Boriss Verlinski. 1931. aastal Moskvas toimunud VII Üleliidulisel Malekongressil suurmeistri nimetus kaotati, kuid 1935. aastal võeti suurmeistri nimetus taas kasutusele.\n", "id": "ekk_Latn_208282"}
{"text": "Džemma Skulme\n\nDžemma Lija Skulme (20. september 1925 – 9. november 2019) oli Läti maalikunstnik ja poliitik, Läti kultuurielu üks olulisemaid loojaid Nõukogude ajal.\n\nDžemma Skulme sündis Riias maalikunstniku Otto Skulme (1889–1967) ja skulptor Marta Skulme (1890–1962) peres. Ta õppis maalimist Riias Läti Kunstiakadeemia maaliosakonnas (lõpetas 1949) ja Leningradis Ilja Repini nimelises kunsti, skulptuuri ja arhitektuuri instituudis (Институт живописи, скульптуры и архитектуры им. И. Е. Репина АХ СССР (ИнЖСА), lõpetas 1955). Töötas Daile ja Riiklikus Nukuteatris dekoraatori abina.\n\nMinevikku ja olevikku allegooriliselt kujutava Skulme teosed räägivad läti rahva saatusest, päritolust ja järelkasvust. Kunstniku teoseid iseloomustab monumentaalsus ja ambitsioonikus nii vormi kui ka sisu osas. Ta töötas monumentaalmaali, raamatu- ja plakatikunsti alal, tema teosed põhinevad enamasti õli-, akrüül- ja akvarellitehnikal.\n\nTa esines isikunäitustega Venemaal, Austrias, Saksamaal, Kanadas ja USA-s.\n\n1956. aastast oli Skulme Läti Kunstnike Liidu liige ja 1982–1992 liidu president. Džemma Skulme oli Läti NSV Ülemnõukogu liige. 1993. aastast oli ta Läti innovatsioonifondi president. 1988. aastal oli ta üks Läti Rahvarinde asutajaid ja 1989. aastal valiti ta Rahvarinde esindajaks NSV Liidu rahvasaadikute kongressil. Pärast Läti iseseisvuse taastamist ta poliitikas enam kaasa ei löönud, kuid 1998. aastal kirjutas ühena paljudest siiski Andris Škele koostatud Läti Rahvapartei asutamise manifestile alla.\n", "id": "ekk_Latn_208283"}
{"text": "Aleksei Salnikov\n\nAleksei Salnikov (vene keeles Алексей Борисович Сальников; sündinud 7. augustil 1978 Tartus) on Tartus sündinud vene kirjanik.\n\n1984. aastast elas ta algul Sverdlovski oblastis Gornouralskis, seejärel Nižni Tagilis ja 2005. aastast Jekaterinburgis. Ta on lõpetanud kaks kursust põllumajanduse akadeemias ning õppinud ühe semestri Uurali Riiklikus Ülikoolis.\n\nSalnikov debüteeris kirjanduses luuletustega. Teda on avaldatud ajakirjades Literaturnaja Gazeta, Uralskaja Nov, Vozduh, Ural ja almanahhis \"Vavilon\" ning antoloogias \"Kaasaegne uurali poeesia\".\n\nÜlevenemaalise tähelepanu sai ta romaaniga \"Петровы в гриппе и вокруг него\", mis ilmus 2016. aastal ajakirjas Volga ja 2017. aastal raamatuna. Eesti keeles ilmus romaan 2019. aastal sarjas \"Punane raamat\" Erle Nõmme tõlkes. Aastal 2015 ilmus ajakirjas \"Волга\" järjejutuna romaan \"Отдел\". Eesti keeles ilmus romaan 2020. aastal sarjas \"Punane raamat\" Erle Nõmme tõlkes. Aastal 2021 ilmus Erle Nõmme tõlkes sarjas \"Punane raamat\" \"Petrovid gripi küüsis\" (ilmus aastal originaalis aastal 2016 ajakirjas \"Волга\" ja raamatuna aastal 2017 Moskvas).\n", "id": "ekk_Latn_208284"}
{"text": "Dūriai\n\nDūriai on järv Leedus Molėtai rajoonis. Järv asub Molėtai linnast kaks kilomeetrit loode pool merepinnast 146,6 meetri kõrgusel ja kuulub Nemunase vesikonda. Järve kaldad on enamasti kõrged ja seal asuvad põllud ning aasad, loodes ja läänes on kaldad kohati ka soostunud. Järves on üks saar pindalaga 0,18 ha. Väljavooluks on Žežiebra oja.\n\nKaldad on valdavalt madalad ja soostunud, põhjakallas on kõrgem. Kallastel asuvad mitmed metsad, põllud, aasad ja juurviljaaiad. Järve põhja katab madalamas osas liiv, lõunaosas ka turvas. Sügavamas osas katab järve põhja sapropeeliga segunenud aleuriit.\n\nJärve kallastel asuvad Levaniškiai, Antadūrė, Bimbiriai, Pečiuliai, Ažubaliai, Pakubėtiškiai I ja Kampai külad. Ka paiknevad selle kallastel Krivitiškiai ja Kampai linnamäed.\n\nJärve nimi on tuleneb tõenäoliselt tüvest dura, dūra, duras, mis tähendab teslit või raudotsaga vaia.\n", "id": "ekk_Latn_208285"}
{"text": "Täpiksirts\n\nTäpiksirts (Tetrix bipunctata) sihktiivaliste seltsi kuuluv putukaliik.\n\nEestis arvukas ja levinud liik.\n", "id": "ekk_Latn_208286"}
{"text": "Nõlg\n\nNõlg on hobuslaste ülemiste hingamisteede ja pea lümfisõlmede bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab pea ja kurgu limaskestade põletik ning lümfisõlmede suurenemine. Nõlega kaasneb tihti mädane voolus ninast. Haiguse tekitajaks on bakter Streptococcus equi.\n\nNõlg on väga nakkav haigus. Eriti levinud on see võõrutatud varssade ja noorte hobuste seas, aga nakatuda võivad igas vanuses hobused. Umbes 75%-l hobustest kujuneb pärast haiguse läbipõdemist püsiv immuunsus.\n", "id": "ekk_Latn_208287"}
{"text": "2. diviisi tagavarapataljon\n\n2. diviisi tagavarapataljon oli Eesti Rahvaväe väeüksus aastatel 1919–1920, Puiestee tänava kasarmutes.\n\n2. diviisi tagavarapataljoni formeerimist alustati 29. detsembril 1918 Haapsalus, 15. veebruaril 1919 paigutati pataljon Haapsalust Tartusse ja allutati 2. diviisi ülemale.\n\nPataljon tegutses kuni 20. maini 1920.\n", "id": "ekk_Latn_208288"}
{"text": "56 Leonard Street\n\n56 Leonard Street on 250,2 meetri kõrgune pilvelõhkuja, mis asub Lower Manhattani naabruskonnas TriBeCa. 60-korruseline hüpermodernne ehitis on üks maailma kõrgemaid tornelamuid.\n", "id": "ekk_Latn_208289"}
{"text": "Lada Golf\n\nLADA Golf (vene keeles Лада Гольф) on golfiautoperekond, mida on lastud välja vaid üksikutes eksemplarides. Lada Golf 1002 oli kahekohaline ning kaubaplatvormiga ja Lada Golf 1004 neljakohaline, mis loodi VAZ-i kontsernis Togliatti linnas Venemaal aastatel 1999-2001.\n\n1999. aastal töötas autotehas AvtoVAZ Nababino külas (Moskva provintsis) asuva golfiklubi tellimusel golfiauto loomist ja kuni 2000. aastani loodi kahte tüüpi autosid: Lada Golf 1002 (kahekohaline, kaubaplatvormiga) ja Lada Golf 1004 (neljakohaline). Peaprojekteerijaks oli Vladimir Pleksanov, peaehitaja - Sergei Ivlev. Mõlemad autod oli esiveolised, mis kasutasid 25 kW (34 hj) PT-125 (vene keeles ПТ-125) elektrimootorit ja 120 Ah mahutavusega pliiakut, mis võimaldas sõita kuni 40 km kaugusele.\n", "id": "ekk_Latn_208290"}
{"text": "Tubuai keel\n\nTubuai keel on Prantsuse Polüneesias Australi saartel ja Seltsisaartel räägitav keel, mis kuulub polüneesia keelte tahiti rühma.\n\nKeele kõnelejaid on umbes 8000. Eristatakse nelja murret.\n\nTubuai keel sarnaneb tahiti keelega.\n", "id": "ekk_Latn_208291"}
{"text": "Hanna Kosonen\n\nHanna Kosonen (sündinud 27. veebruaril 1976 Savonlinnas) on Soome poliitik ja endine suusaorienteeruja, Soome Keskerakonna liige. Ta on 2015. aastast Eduskunna liige. 9. augustist 2019 oli ta Soome teadus- ja kultuuriminister.\n", "id": "ekk_Latn_208292"}
{"text": "Mireia Belmonte\n\nMireia Belmonte García (sündinud 10. novembril 1990 Badalonas) on Hispaania ujuja. Ta on olümpiavõitja, maailmameister ja Euroopa meister. Ta on esimene naisolümpiavõitja Hispaania ujumise ajaloos ja teda peetakse kõigi aegade suurimaks Hispaania ujujaks.\n\n2016. aasta olümpiamängudel Rio de Janeiros tuli ta olümpiavõitjaks 200 meetri liblikujumises (2.04,85) ja võitis pronksmedali 400 meetri kompleksujumises. Varem osales ta 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel, kus debüteeris 17-aastaselt, ja 2012. aastal Londonis, kus võitis kaks hõbemedalit 200 meetri liblikujumises ajaga 2.05,25 ja 800 meetri vabaujumises ajaga 8.18,76, parandades Hispaania rekordit nelja sekundi võrra.\n\nMireia vanemad José Belmonte (Freila, Granada) ja Paqui García (Huelma, Jaén) kolisid Katalooniasse ja pere on alati elanud Badalonas La Saludi kvartalis Barcelona provintsis.\n\nArst soovitas tal ujumisega tegelema hakata juba siis, kui tüdruk oli viieaastane. Club Natación Badalona (katalaani keeles) oli esimene ujumisklubi, kus ta hakkas treenima. 2003. aastal omandas ta Federación Catalana de Nataciónilt (katalaani keeles) stipendiumi, et treenida San Cugat del Vallés'is Centro de Alto Rendimiento (CAR) kõrgtehnoloogiakeskuses. Tema treener oli Jordi Murio. Hiljem jätkas ta treenimist CAR-is oma uue treeneri Carles Subiranaga. 2009. aastal lahkus ta CAR-i koolituselt ja siirdus klubisse Natación Sabadell Michael Piperi ja hiljem Fred Vernouxi juurde.\n\n2006. aastal FINA noorte maailmameistrivõistlustel tuli ta juunioride maailmameistriks 400 meetri vabaujumises ja 400 meetri kompleksujumises ning juunioride Euroopa meistriks 200 meetri vabaujumises ja 400 meetri kompleksujumises.\n\nJärgmisel aastal Carles Subirana juures treenides saavutas ta 2007. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 400 meetri kompleksujumises 2. koha ajaga 4.31,06, itaallase Alessia Filippi järel. Ta valiti osalema Pekingi 2008. aasta suveolümpiamängudel.\n\nBelmonte võitis 21. märtsil 2008. aastal Hollandis Eindhovenis peetud 2008. aasta Euroopa meistrivõistlustel kuldmedali 200 meetri kompleksujumises, ületades Euroopa meistrivõistluste rekordi ajaga 2.11,16. Rijekas Horvaatias toimusid 2008. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused, kus ta võitis kuldmedali 400 m kompleksujumises uue maailmarekordi ajaga 4.25,06. Eelmist rekordit hoidis Ameerika Ühendriikide ujuja Julia Smit ajaga 4.25,87.\n\n2013. aastal peeti maailmameistrivõistlused Barcelonas. Mireia võistles 8 võistluspäeva jooksul 6 võistlusel. 29. juulil võitis ta 200 meetri kompleksujumises pronksmedali. 1. augustil võitis ta hõbemedali 200 meetri liblikas. 4. augustil, meistrivõistluste viimasel päeval, võitis ta oma teise hõbemedali 400 meetri kompleksujumises. 5. augustil austati teda sünnikohas Badalonas, kus teda võtsid vastu sajad fännid ja linnapea Xavier García Albiol institutsioonilisel aktusel.\n\n12. detsembril 2013 Herningis Taanis peetud lühiraja ujumise Euroopa meistrivõistlustel võitis Mireia kuldmedali 200 meetri liblikas, ületades Euroopa rekordit ajaga 2.01,52. Järgmisel päeval võitis ta veel ühe kuldmedali 800 meetri vabaujumine ajaga 8.05,18. Ta alistas selles finaalis kohaliku kangelanna Lotte Friisi.\n\n2014. aasta lühiraja maailmameistrivõistlusetel Dohas võitis Belmonte neli individuaalset kuldmedalit ja ületas kaks maailmarekordit. 3. detsembril võitis ta kaks kuldmedalit 200 meetri liblikas ja 400 meetri kompleksujumises. Ja samal ajal suutis ta oluliselt parandada mõlemal didtantsil maailmarekordit. Ta oli esimene ujuja, kes läbis 200 meetri liblikat alla 2 minuti. Mõlemas ujumises, suure paralleelsusega, pidi ta konkureerima oma peamise rivaali, ungarlase Katinka Hosszúga, kes oli enamikul võistlustel edukam, kuid keda finaalis Mireia suutis kaks korda võita.\n\n2015. aasta maailmameistrivõistlustel pikas basseinis Kaasanis Venemaal ei saanud Mireia osaleda kroonilise õlavigastuse tõttu, mis hoidis teda eemal viis kuud treeningutest. Mireia Belmonte ütles, et tema eesmärk oli 2016. aasta Rio olümpiamängud hästi ette valmistada, ehkki ta oli kuni viimase hetkeni üritanud olla Kaasani maailmameistrivõistlustel.\n\n2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel saavutas Mireia Belmonte Hispaania jaoks ajaloolise võidu, võites 10. augustil 200 meetri liblikas kuldmedali, olles ajaga 2.04,85, vaid 0,03 sekundit parem Austraalia ujujast Madeline Grovesist, kes ujus poolfinaalis kiireima aja. Samuti saavutas ta 400 meetri kompleksujumises pronksmedali ja klassifitseerus 11. augustil 800 meetri vabaujumise finaali, kus ta jäi neljandaks Ta oli esimene Hispaania naissuusataja, kes tuli olümpiavõitjaks.\n", "id": "ekk_Latn_208293"}
{"text": "Amélie de Montchalin\n\nAmélie de Montchalin (sündinud 19. juunil 1985 Lyonis) on Prantsusmaa poliitik, ta kuulub erakonda En Marche!.\n\nTa oli alates 27. märtsist 2019 kuni 6. juulini 2020 Prantsusmaa Euroopa asjade minister.\n", "id": "ekk_Latn_208294"}
{"text": "Õiguskultuur\n\nÕiguskultuur (ingl. legal culture) on riikliku ühisolemise alus. Riiklik õiguskord tekkis ajalooliselt linnriikide turumajanduslikus keskkonnas kohtupretsedentide kirjapanemise tavast ning see on tänapäeva riikide enesekehtestamise meetod. Õiguskorda loovate reeglite kirjapanek seob õiguse rahvaga, mille keeles seadused üles kirjutatakse. Ja see seob omakorda õiguse antud rahva füüsilise ja vaimse kultuuriga ning põhjustab erineva õiguskultuuriga territoriaalriikide fenomeni tekke. Füüsilise kultuuri all peetakse silmas looduslikust keskkonnast ning antud rahva ajaloolistest kogemustest tulenevat tavakultuuri ja rituaalset elukorraldust. Vaimset kultuuri kujundab antud rahva maailmanägemus või religioon ning ühelt põlvkonnalt teisele edasikanduvad inimestevahelised suhted ja sellest tulenevad emotsioonid, mida antud keeles kirjutatud sõnade kannavad.\n", "id": "ekk_Latn_208295"}
{"text": "Dienstag aus Licht\n\n\"Dienstag aus Licht\" on Karlheinz Stockhauseni ooper. See kuulub suurvormi \"Licht\", mis koosneb kokku seitsmest ooperist: \"Montag aus Licht\", \"Dienstag aus Licht\", \"Mittwoch aus Licht\", \"Donnerstag aus Licht\", \"Freitag aus Licht\", \"Samstag aus Licht\" ja \"Sonntag aus Licht\". \"Dienstag aus Licht\" koosneb kahest osast ja algab eelmänguga \"Dienstags-Gruß\". Ooperi lõpetab teise osa koosseisus olev pala \"Synthy-Fou\". Esimene osa (Der Jahreslauf) koosneb neljast sektsioonist (Versuchung-Anfeuerung 1-4), mille avab ja lõpetab protsessioon. Teise osa (Invasion-Explosion mit Abshield) avamäng (Signale zur Invasion) kuulub elektroonilistest ja sünteesitud helidest oktofoonilises tehnikas salvestatud partii \"Oktophonie\", mis kantakse ette koos orkestriga. \"Oktophonie\" on ettekandele jõudnud ka ilma saateta iseseisva teosena.\n\nEestis pole \"Dienstag aus Licht\" teadaolevalt avalikule ettekandele jõudnud.\n", "id": "ekk_Latn_208296"}
{"text": "One Liberty Plaza\n\nOne Liberty Plaza on modernne New Yorgis Broadway ääres asuv pilvelõhkuja. Kõrghoone on 226 meetrit kõrge ja sellel on 54 korrust.\n\nEhitis valmis 1973. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208297"}
{"text": "Bebrusai\n\nBebrusai on järv Leedus Molėtai rajoonis. Järv asub Molėtai linnast viis kilomeetrit kagus ja kuulub Nemunase vesikonda. Järve kaldad on enamasti madalad ja soostunud, ent idakallas on kõrge (20-25 m). Järve kallastel asuvad mitmed metsad. Järves on kaks saart pindaladega 0,3 ja 0,18 ha. Väljavooluks on Bebrusai jõgi.\n\nJärve kallastel asuvad Bebrusai, Ažuožeriai, Pabebrusė, Kirneilė, Kaulakiai, Jauros II, Ščiūriškiai ja Zamokėliai külad.\n\nKaldajoone pikkus on 19,25 kilomeetrit. Kaladest elavad järves viidikas, linask, haug, latikas, ahven, rääbis, kiisk, särg, koger, luts, säga ja roosärg.\n\nJärve nimi on tuleneb tüvest bebras, mis tähendab kobrast.\n", "id": "ekk_Latn_208298"}
{"text": "FC Memmingen\n\nFC Memmingen (saksa keeles ametlikult FC Memmingen 07 Verein für Leibesübungen) on jalgpalliklubi Memmingenis. Mängib alates hooajast 2012/13 Regionalliga Bayernis.\n", "id": "ekk_Latn_208299"}
{"text": "Marcelo Ebrard\n\nMarcelo Luis Ebrard Casaubón (sündinud 10. oktoobril 1959 Méxicos) on Mehhiko poliitik, ta oli aastatel 2015–2018 Rahvusliku Taassünni Liikumise erakonna liige. Ta on 1. detsembrist 2018 Mehhiko välisminister.\n\nTa on sündinud aastal 1959 Méxicos prantsuse emigrantide (pärit Barcelonnette'ist) perekonnas. Ta on saanud El Colegio de Méxicost rahvusvaheliste suhete bakalaureuse kraadi ning spetsialiseerunud avaliku halduse ja planeerimise valdkonnale Prantsusmaal École nationale d'administrationis.\n", "id": "ekk_Latn_208300"}
{"text": "Giedraičiai vald\n\nGiedraičiai vald (leedu keeles Giedraičių seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Molėtai rajooni territooriumil.\n\nValla pindala on 175 km². 2011. aasta seisuga elas seal 2034 inimest. Valla keskus on Giedraičiai alev, kus aastal 2011 oli 684 elanikku. Vallamaja asub aadressil Vilniaus g. 26. Vallavanem on Vytautas Valansevičius.\n\nLisaks küladele on vallas ka mõned huutorid\n", "id": "ekk_Latn_208301"}
{"text": "Galuonis\n\nGaluonis on järv Leedus Molėtai rajoonis. Järv asub Utena rajooni piiril Suginčiaist külast kaksteist kilomeetrit ida pool ja jääb Labanorase regionaalparki. Galuonis kuulub Nemunase vesikonda. Väljavooluks on 30 meetri pikkune Aisetase järve suubuv oja.\n\nKaldad on valdavalt madalad ja soostunud, enamasti metsased. Järves on seitse saart: Brastasalė 2,89 ha, Vajuonsalė 1,7 ha, Mergasalė 0,64 ha, Kazlinka 0,56 ha, Pašiuka 0,43 ha ja 2 nimetut saarekest (0,04 ha ning 0,02 ha). Kaldajoone pikkus on 13,22 kilomeetrit, koos saartega 16,66 kilomeetrit. Järve kallastel asuvad Pagaluonė, Pagraužė ja Pavajuonise külad. Lõunapoolsem osa on madal ja sügavus ei ületa viit meetrit, põhjaosa on sügavam.\n\nJärve nimi on tuleneb tõenäoliselt selle sügavusest, mida tähistab eesliide gal-.\n", "id": "ekk_Latn_208302"}
{"text": "Selee keel\n\nSelee keel (varem ka bale keel ja santrokofi keel) on peamiselt Ghanas kõneldav kvaa keel, mis kuulub naa-togo rühma.\n\nSelee keelt räägib umbes 6000 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208303"}
{"text": "Ajaloolise Perspektiivi Fond\n\nAjaloolise Perspektiivi Fond (vene keeles Фонд исторической перспективы; täieliku nimetusega Ajaloolise Perspektiivi Uurimise Fond (Фонд изучения исторической перспективы), lühend APF) on Kremli rahastatav ja juhitav Venemaa ajaloo alane propaganda sihtasutus, mille asutas 2004. aastal Venemaa Riigiduuma liige ajaloodoktor Natalja Narotšnitskaja.\n\nAPF-i eesmärkideks on \"panustada Venemaa intellektuaalsete, rahaliste ja teaberessursside koondamisse, et taastada Venemaa vaimne ja majanduslik jõud; edendada moraalset taastumist ja ühiskonna ühtsuse tugevdamist, tsiviilõiguse kasvu, võttes arvesse Venemaa rahvuskultuuri iseärasusi; moodustada objektiivne rahvusvaheline inforuum Venemaa ümber\". Oma kodulehel sõnastatakse enda missioon: \"Ajaloolise perspektiivi fond on 2004. aastal asutatud intellektuaalne keskus, mis on loodud selleks, et tõkestada Venemaa ajaloo võltsimisi ja aidata kujundada positiivne kuvand Venemaast Euroopa ja maailma avaliku arvamuse silmis. Pole saladus, et kaasaegses maailmas on ajalugu riikidevahelise vastasseisu valdkond. Ilma mineviku teadmiste ja mõistmiseta on võimatu edasi liikuda. Ilma ajaloota pole olemas olevikku ega tulevikku. Ajaloolise Perspektiivi Fondi tegevus põhineb rahvuslikult orienteeritud konservatismi põhimõtetel. APF missioon on luua minevikul põhinev olevik, pakkudes seost Venemaa suure ajaloo ja selle suure tuleviku vahel. Fond ei tegele mitte ainult Venemaa ajaloolise pärandi ajakohastamisega, vaid ka Venemaa välis- ja sisepoliitika põhimõtteliselt uute lahenduste väljatöötamisega, mis põhineb vene väärtuste konservatiivsel alusel ja meie ajaloo kogemustel.\"\n\n2008. aastal korraldas APF Eestis ja Lätis uuringu rahvusvähemuste olukorra kohta, mida viis Eestis läbi Inimõiguste Teabekeskus, keda Eesti Kaitsepolitsei on nimetanud Venemaa mõjuagendiks. Tulemusena ilmus raamat \"Lätis ja Eestis rahvusvähemuste õiguste probleemid\" vormis, mille venekeelse väljaande esitlus toimus 28. juulil 2009 Moskvas ja ingliskeelse väljaande esitlus 10. detsembril 2009 Brüsselis, Euroopa Parlamendi pressikeskuses. APF on rünnatud ka Läti võime, kes mõistsid inimsusvastastes kuritegudes süüdi endise Nõukogude partisani Vassili Kononovi. Kononovit õigustav raamat \"Poliitika versus ajalugu. Partisan Kononovi juhtum\" esitlus toimus novembris 2011 Peterburis. APF on rünnanud ka kohtupidamist endise Serbia presidendi Slobodan Miloševići üle – \"Paroodia õiglusest. Slobodan Miloševići vastane Haagi kohus\" (2010).\n\n2015. aastal pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt viis APF ellu projekti \"Krimm Venemaa ajaloolises mälus\". Projekti eesmärgiks oli kujutada Krimmi, kui Venemaa ajaloolist ja orgaanilist osa. Samal aastal algatati projekt \"Teine maailmasõda. Faktid ja tõlgendamine\", mille eesmärgiks oli seista vastu \"Lääne katsetele kasutada ajalugu poliitilistel eesmärkidel, vähendada Venemaa rahvusvahelist mõju, moonutades ajaloolisi fakte, asendades sõja tõelised põhjused ja tulemused\".\n\nVenemaa liitlasriikides Valgevenes ja Kasahstanis algatati 2015. aastal projekt \"Rahvusriiklik identiteet Euraasia majandusliidu riikides\". Projekti eesmärkideks oli tasalülitada nende riikide elanike ajaloolist teadvust Venemaa omaga. APF-i enda sõnul: \"Projekti eesmärk on välja töötada viisid ja meetodid Euraasia majandusliidu riikide ajaloomälu revideerimise vastu võitlemiseks, võidelda nende riikide ajaloo revideerimise katsetega, töötada välja soovitused nende riikide rahvaste Venemaa sõbraliku rahvusliku identiteedi tugevdamiseks, vastanduda II maailmasõja tulemuste revideerimisele, võidelda natsismi ülistamise ja tema toetajate vastu.\"\n\n2020. aasta septembris möödus 75 aastat Teise maailmasõja lõpust. Selle puhul oli APF-il kavas välja anda raamatusari \"Правда Победы\" (\"Tõde võidu kohta\").\n\n\"See sisaldab raamatuid, mille on kirjutanud Venemaa juhtivad teadlased – ajaloolased, rahvusvaheliste suhete eksperdid, diplomaadid, politoloogid jne. Iga raamat toob esile Teise maailmasõja ajaloo olulised aspektid tänapäevase Venemaa vaatevinklist. Artiklid ja materjalid põhinevad Venemaa ja välisriikide arhiivide dokumentaalsetel allikatel ning on varustatud dokumendilisadega. Sari avatakse tuntud APF raamatute kordustrükiga \"Teise maailmasõja tulemus. Kes ja millal sõda alustas\" ja \"Teise maailmasõja skoor. Idas on äikest\".\"\n\nAPF-i president on Natalja Narotnitškaja ja peadirektor Vladimir Romanov.\n", "id": "ekk_Latn_208304"}
{"text": "Rain Seepõld\n\nRain Seepõld (sündinud 1. augustil 1989) on eesti ultrajooksja ja rogainija, maailmameister.\n\n2008. aastal lõpetas ta Tallinna 32. Keskkooli. Hiljem on lõpetanud Tallinna Ehituskooli.\n\n2019. aastal Hispaanias Püreneede mäestikus peetud rogaini maailmameistrivõistlustel võitis ta koos Timmo Tammemäega kuldmedali.\n\nTa oli 2018. aasta suvel kultuuriprogrammi Eesti Vabariik 100 ürituste raames korraldatud ja Guinnessi rekordina kinnitatud 100 x 10 km teatejooksu võistkonna liige.\n", "id": "ekk_Latn_208305"}
{"text": "Eesti lühilugude ajakiri\n\nEesti lühilugude ajakiri oli Eesti kirjandusajakiri, mis peamiselt avaldas noorte autorite loomingut. Ajakirja andis välja MTÜ Villane Raamat koostöös Eesti Trükimuuseumiga. Avanumber ilmus veebruaris 2014. ELLA peatoimetajaks oli Marianne Lind. Paralleelselt ilmus ka inglise keelne väljaanne JESS: Journal of Estonian Short Stories, milles avaldati Eesti autorite inglise keelset proosat.\n\nELLA kaasautorid on olnud Mihkel Seeder, Mari Tammar, Piret Saul-Gorodilov, Kaarel Mihk, Raido Alberg, Erki Lind, Lisandra Sirel.\n", "id": "ekk_Latn_208306"}
{"text": "Barclay Tower\n\nBarclay Tower on 178 meetri kõrgune pilvelõhkuja, mis asub Lower Manhattani naabruskonnas TriBeCa, Woolworth Buildingust üle tänava.\n", "id": "ekk_Latn_208307"}
{"text": "33 Thomas Street\n\n33 Thomas Street on 170 meetri kõrgune pilvelõhkuja, mis asub Lower Manhattani naabruskonnas Civic Center. See ilma akendeta ehitis on funktsioonilt telekommunikatsiooni keskus, mis peaks vastu pidama tuumaplahvatusele.\n", "id": "ekk_Latn_208308"}
{"text": "Euroopa juunioride meistrivõistlused males\n\nEuroopa juunioride meistrivõistlused males (inglise keeles European Junior Chess Championship) olid kuni 20-aastaste maletajate Euroopa meistrivõistluste turniir males. Turniiri võitjast sai Euroopa juunioride meister.\n\nAastatel 1962–1970 korraldati Groningenis igal aastal Niemeyeri turniir alla 20 aasta vanustele maletajatele. Selle võitjat loeti mitteametlikuks Euroopa juunioride meistriks. 1970. aastal muutis Rahvusvaheline Maleliit (FIDE) Groningeni turniiri ametlikuks Euroopa juunioride meistrivõistlusteks. Groningenis peeti neid edasi kuni 1986. aastani, aastatel 1987–1990 toimusid need Arnhemis. Seejärel toimumispaigad vaheldusid. 1998. aastal peeti meistrivõistlused Tallinnas.\n\n1977. aastast hakati naismaletajatele eraldi turniire korraldama.\n\nViimast korda peeti Euroopa juunioride esivõistlused 2002. aastal Bakuus.\n\nKuni 18-aastaste maletajate Euroopa meistrivõistlusi korraldatakse alates 1994. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_208309"}
{"text": "Meistriliiga 2020\n\nMeistriliiga 2020 (ametlikult sponsornimega Premium liiga 2020) oli Eesti jalgpalli kõrgeima liiga 30. hooaeg selle taasasutamisest 1992. aastal. Hooaeg algas 6. märtsil 2020 ning pidi lõppema 7. novembril 2020. Tiitlikaitsja oli Tallinna FC Flora.\n\nHooaeg peatati pärast esimest vooru koroonapandeemia tõttu. Liiga jätkus 19. mail 2020. Hooaeg lõppes 6. detsembril, viimane matš Flora ja FCI Levadia vahel jäi mõlema meeskonna COVID-19 juhtumite tõttu ära. Tiitlikaitsja Flora kaitses edukalt oma tiitlit, võites teise tiitli järjest ja kokkuvõttes 13. tiitli.\n", "id": "ekk_Latn_208310"}
{"text": "Karel Opočenský\n\nKarel Opočenský (7. veebruar 1892 Most – 16. november 1975 Praha) oli tšehhi maletaja, malekohtunik ja maleliteraat, rahvusvaheline meister (1950), rahvusvaheline arbiiter (1951).\n\nOpočenský oli kolmekordne Tšehhoslovakkia (1927, 1929, 1938) ja 1944. aasta Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi malemeister. Ta esines Tšehhoslovakkia võistkonna koosseisus kolmel maleolümpial (1931, 1933, 1935). Juulis 1937 mängis ta Pärnu turniiril kus jäi kaheksa osavõtja seas kuuendaks. Augustis 1937 maleolümpial Varssavis (1937), kus Tšehhoslovakkia sai viienda koha, mängis ta teisel laual (esimesel laual esines Salo Flohr). Maleolümpial Buenos Aireses (1939), kus Saksamaa võitis, esines Opočenský viiendaks tulnud Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi võistkonna esimesel laual.\n\n1942. aastal sai ta Prahas peetud turniiril 4.–5. koha (võitsid Aleksandr Alehhin ja Klaus Junge). 1946. aastal mängis ta Londonis toimunud turniiril, kus tuli neljandaks ja Šveitsis Arbonis peetud turniiril, kus jagas Daniel Yanofsky ja Luděk Pachmaniga esikohta.\n\n1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise meistri nimetuse. Opočenský oli üks neist, kes sai selle nimetuse kohe samal aastal.\n\nOpočenský tegutses ka malekohtunikuna. Ta oli MM-tiitlimatšide (1951, 1954), Helsingi maleolümpia (1952) ja Zürichis toimunud pretendentide turniiri (1953) peakohtunik.\n", "id": "ekk_Latn_208311"}
{"text": "Javits Federal Office Building\n\nJavits Federal Office Building on 179 meetri kõrgune pilvelõhkuja, mis asub Lower Manhattani naabruskonnas Civic Center. 41 korrusega modernses hoones asub näiteks Föderaalse Juurdlusbüroo New Yorgi harukontor.\n", "id": "ekk_Latn_208312"}
{"text": "Drell\n\nDrell ehk drellriie on liitkangas, mis on saadud lõime- ja koepindse toimse või lõime- ja koepindse atlassi ühendamisel. Kanga välimusele on tüüpiline sissekootud võrestik- või triibustikmuster ja kumbagi tüüpi pinnad säilitavad selgesti eristatavana oma siduse. Reeglina on drellriie tugev ja paks, võib olla puuvillane, linane või tehiskiust, ka villane.\n\nDrellriiet võib käsitleda kui väga lihtsa geomeetrilise mustriga damasti.\n", "id": "ekk_Latn_208313"}
{"text": "45 Broad Street\n\n45 Broad Street on 365,8 meetri kõrgune pilvelõhkuja, mis on küll projekteeritud, kuid mitte veel valmis ehitatud Lower Manhattani Financial Districti naabruskonnas. 68-korruselisena on see projekteeritud üheks maailma kõrgemaks tornelamuks.\n\nHoonet hakati ehitama 2017. aastal, kuid 2020. aasta seisuga on ehitus külmutatud.\n", "id": "ekk_Latn_208314"}
{"text": "220 Central Park South\n\n220 Central Park South on 290,2 meetrine pilvelõhkuja, mis asub USA-s New Yorgis Midtown Manhattanil. Tegu on maailma ühe kõrgeima tornelamuga, sel on 70 korrust.\n", "id": "ekk_Latn_208315"}
{"text": "Habutai\n\nHabutai ehk habotai (jaapani keeles 羽二重 habutae) on labase sidusega kerge, pehme ja libeda pealispinnaga siidkangas, mille valmistamise traditsioon on pärit Jaapanist, kuid mida tehakse tänapäeval ka Hiinas. Traditsiooniliselt kasutati seda kimono voodrite valmistamiseks, kuid tänapäeval kasutatakse habutaikangast igasuguste kergete rõivaste (suvepluusid, pesu jt) õmblemiseks.\n\nHabutaikangas ei tõmbu märjaks saades kokku ja see on hõlpsasti värvitav (kasutatakse siidimaalis).\n", "id": "ekk_Latn_208316"}
{"text": "Businessweek\n\nBloomberg Businessweek on Ameerika nädalakiri, mida avaldab alates 2009. aastast Bloomberg L.P. BusinessWeek, asutatud aastal 1929. Selle eesmärk on pakkuda teavet ja tõlgendada sündmusi ärimaailmas. Ajakirja peakontor asub New Yorgis. Ajakiri ilmub 50 korda aastas.\n", "id": "ekk_Latn_208317"}
{"text": "SKEMA Business School\n\nSKEMA Business School on Euroopa äriülikool, mille linnakud asuvad Lille'is, Suresnes'is, Sophia Antipolisis, Suzhou Shis, Belo Horizontes ja Kaplinnas.. See asutati 2009. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208318"}
{"text": "Luděk Pachman\n\nLuděk Pachman (saksa keeles Ludek Pachmann; 11. mai 1924 Bělá pod Bezdězem – 6. märts 2003 Passau) oli Tšehhoslovakkia ja Saksamaa maletaja, maleliteraat ja poliitiline aktivist, rahvusvaheline suurmeister (1954).\n\n1943. aastal Prahas toimunud turniiril, mille võitis Aleksandr Alehhin (Paul Keres tuli teiseks) sai Pachman 9. koha. 1946. aastal tuli ta Tšehhoslovakkia malemeistriks. Pachman oli seitsmekordne Tšehhoslovakkia meister (1946, 1953, 1957, 1959, 1961, 1963, 1966) ja mängis Tšehhoslovakkia võistkonna koosseisus kaheksal maleolümpial (1952–1966).\n\n1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele suurmeistri ja rahvusvahelise meistri nimetuse. Pachmanile anti 1950. aastal rahvusvahelise meistri nimetus. Suurmeistriks sai ta 30-aastaselt 1954. aastal.\n\nTa mängis kuuel maailmameistrivõistluste tsoonidevahelisel turniiril (1948, 1952, 1955, 1958, 1964, 1976). Parima tulemuse sai Pachman 1958. aastal Portorožis (21 osavõtjat), kus ta jagas 7–11. kohta (kuus paremat pääses pretendentide turniirile).\n\nPachman oli Praha kevade aktiivne osaline. Pärast Nõukogude Liidu vägede sissetungi hoiti teda poolteist aastat vangistuses. 1972. aastal lubati tal emigreeruda Lääne-Saksamaale. Pärast seda kui 1976. aastal võeti temalt Tšehhoslovakkia kodakondsus, hakkas ta esindama rahvusvahelistel malevõistlustel Saksamaa Liitvabariiki. 1978. aastal tuli ta Lääne-Saksamaa malemeistriks.\n\nPärast sametrevolutsiooni külastas Pachman korduvalt Tšehhit.\n", "id": "ekk_Latn_208319"}
{"text": "Gagaat\n\nGagaat (nimetus on antud Lüükia linna Gagas järgi), ka pigisüsi on fossiilse söe pigimust läikiv poleeritav erim, mida kasutatakse vääriskivina ehetes ja iluasjakeste valmistamiseks, sellest on tehtud helmeid ja nööpe.\n\nKoostiselt on gagaat bituumenist läbi imbunud fossiliseerunud puit, mida leidub pruunsöelt kivisöele ülemineku faasis söelademetest. Gagaati leidub enim Whitby lähedal Inglismaal ja Põhja-Hispaanias Astuurias. Väiksemaid leiukohti on Prantsusmaal, Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias, Itaalias, Portugalis, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.\n\nVälimuselt sarnaneb gagaat oonüksi või musta turmaliiniga. Nagu pärl, vääriskorall ja merevaik kuulub gagaat orgaanilise päritoluga ehtekivide hulka.\n", "id": "ekk_Latn_208320"}
{"text": "Jeanine Áñez\n\nJeanine Áñez Chávez (sündinud 13. augustil 1967 Trinidadis Boliivias) on Boliivia jurist ja poliitik. Ta oli aastatel 2010–2019 Boliivia Senati (Boliivia parlamendi ülemkoja) liige ja asespiiker. Ta oli 12. novembrist 2019 kuni 8. novembrini 2020 Boliivia presidendi kohusetäitja.\n\nTa oli 22. jaanuarist 2010 kuni 11. novembrini 2019 Boliivia Senati (Boliivia parlamendi ülemkoja) liige; aastal 2019 sai ta Boliivia Senati teiseks asespiikriks.\n\n12. novembril sai ta 2019 Boliivia presidendi kohusetäitjaks.\n", "id": "ekk_Latn_208321"}
{"text": "Velvet\n\nVelvet (inglise laensõna, mis tähendab sametit; keskladina sõnast velvetum < ladina villus 'tokerjas karv') ehk pesusamet on karustusega kangaste hulka kuuluv puuvillane kangas, mille karustus kulgeb pinnal reljeefsete pikitriipudena. Võib olla ühevärviline või trükimustriline.\n", "id": "ekk_Latn_208322"}
{"text": "Frotee\n\nFrotee (prantsuse keeles frotté 'hõõrutud') on aasalise sidusega puuvillkangas, mida iseloomustab mahulisus ja väga hea niiskuse imamise võime. Kangast valmistatakse käterätikuid ja vabaajarõivaid, mis on soojad ega kortsu kergesti.\n\nFroteekangast võib kahjustada kuumas õhus ülekuivamine, mille tõttu niiskuse imamise võime halveneb.\n", "id": "ekk_Latn_208323"}
{"text": "Bad Ischl\n\nBad Ischl (baieri keeles Bod Ischl) on kuurortlinn Austrias Ülem-Austria liidumaal Trauni jõe ääres. See on Salzkammerguti piirkond keskus.\n\nLinnas asub Kaiservilla, mis oli Austria-Ungari keisri Franz Joseph I ja keisrinna Elisabethi suveresidents.\n\n2024. aastal sai Bad Ischlist Grazi (2003) ja Linzi (2009) järel kolmas Euroopa kultuuripealinn Austrias.\n", "id": "ekk_Latn_208324"}
{"text": "Kaiservilla\n\nKaiservilla oli Austria-Ungari keisri Franz Joseph I ja keisrinna Elisabethi suveresidents, mis asub Ülem-Austria kuurortlinnas Bad Ischlis. Tänapäeval kuuluvad selle valdused nende lapselapselapsele ertshertsog Markus Emanuel Salvatorile.\n", "id": "ekk_Latn_208325"}
{"text": "Flokeeritud kangas\n\nFlokeeritud kangas on sametit meenutava pinnaga kangas, mis saavutatakse mitte sissekootud karustusega, vaid erilise pindamistehnoloogiaga (flokeerimise ehk flokk-trükiga). Kanga pinna efekt sarnaneb karvastatud kanga omaga, kuid töötlus on odavam.\n\nSel viisil toodetakse näiteks mööblikangaid, mida flokeeritakse ositi või kogu kanga ulatuses, aga ka rõivakangaid, mille puhul on tavalisem mustriline flokeerimine.\n", "id": "ekk_Latn_208326"}
{"text": "Gösta Stoltz\n\nGösta Leonard Stoltz (9. mai 1904 Stockholmi vald – 25. juuli 1963 Stockholmi vald) oli rootsi maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1954).\n\nTeise maailmasõja ajal mängis Stoltz Rootsis ja Saksamaal. Septembris 1941 võitis ta Münchenis peetud turniiri, edestades seejuures teiseks tulnud maailmameister Aleksandr Alehhinit ja neljanda koha saanud Efim Bogoljubowit. Aasta hiljem sai Stoltz Müncheni turniiril, kus etteotsa tulid Alehhin ja Paul Keres, 9. koha.\n\n1946. aastal tuli Stoltz Beverwijki rahvusvahelisel maleturniiril Albéric O'Kelly de Galway järel teiseks. Septembris 1946 sai ta kutse esimesele sõjajärgsele Groningeni rahvusvahelisele turniirile (20 osavõtjat, võitis Mihhail Botvinnik), kus Stoltz jagas 8.–9. kohta.\n\nTa tuli kolmel korral Rootsi malemeistriks (1951–1953). Rootsi võistkonna koosseisus mängis Stoltz üheksal ametlikul maleolümpial (1927, 1928, 1930, 1931, 1933, 1935, 1937, 1952, 1954) ja ühel mitteametlikul maleolümpial (Münchenis 1936).\n\n1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele suurmeistri ja rahvusvahelise meistri nimetuse. Stoltzile anti 1950. aastal rahvusvahelise meistri nimetus. Suurmeistriks sai ta 50-aastaselt 1954. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208327"}
{"text": "Guillermo Botero\n\nLorenzo Guillermo Botero Nieto (sündinud 9. aprillil 1948 Bogotás) on Colombia jurist ja poliitik. Ta oli 7. augustist 2018 kuni 6. novembrini 2019 Colombia kaitseminister.\n\nTa on lõpetanud Bogotás Andide ülikooli.\n\nTa oli 7. augustist 2018 kuni 6. novembrini 2019 Colombia kaitseminister.\n", "id": "ekk_Latn_208328"}
{"text": "Flokeerimine\n\nFlokeerimine on pinnatöötlustehnika, mille puhul kantakse tekstiili, tapeedi vms pinnale täielikult või mustrina liimikiht ja sellele kinnitatakse väga lühikesed, sirged naturaalsed või sünteetilised kiud mehaaniliselt või elektrostaatiliselt. Mõlema meetodi puhul kinnitatakse kiud püstises asendis. Pind kuivatatakse termiliselt. Flokeeritud kanga pinna efekt sarnaneb karvastatud kanga omaga, kuid töötlus on odavam.\n\nRõivakangaste puhul kasutatakse kogu kanga ulatuses flokeerimist harva, mööblikangaste puhul on see rohkem levinud. Aluskangaks võib olla nii kootud kui ka mittekootud tekstiil, kuid lühikesi kiude on võimalik kinnitada ka muudele materjalidele (paber, puit, metall jm). Vahel ei töödelda mitte kanga pinda liimiga, vaid kinnitatakse kiud liimilindile ja see omakorda lamineeritakse kangale. Kasutatakse vee baasil akrüül-, nailon- või polüesterliimisid, mis on hea elastsusega, vastupidavad, painduvad, värvitud ja lõhnatud.\n", "id": "ekk_Latn_208329"}
{"text": "2016. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused\n\n2016. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused toimusid 9.–22. maini Suurbritannias Londonis Londoni veekeskuses, mis ehitati 2012. aasta olümpiamängude jaoks. Pärast olümpiamängudejärgset ümberehitust on areeni mahutavus 2800 pealtvaatajat. 33. korda toimunud Euroopa meistrivõistlused ujumises korraldas Euroopa Ujumisliit (LEN). Euroopa Ujumisliit andis võistluste korraldamise õiguse Briti pealinnale 26. juulil 2013. See oli teine ​​kord pärast seda, kui 1938. aastal korraldati Euroopa ujumise meistrivõistlused. Kuna Rio de Janeiros toimusid samal aastal olümpiamängud, ei toimunud võistlused tavapäraselt aasta teisel poolel, vaid juba mais.\n\nVõõrustaja Suurbritannia juhtis teist järjestikust Euroopa meistrivõistlust medalitabelit. Euroopa meistrivõistlustel ületati 22 Euroopa meistrivõistluste rekordit. Nendest rekorditest 13 püstitasid naised, kaheksa mehed ja ühe segavõistkond. Enamiku rekorditest püstitasid ungarlased Katinka Hosszú ja László Cseh, rootslane Sarah Sjöström ja taanlane Mie Østergaard Nielsen.\n", "id": "ekk_Latn_208330"}
{"text": "Ujumise Euroopa rekordid\n\nEuroopa ujumise rekordid on kiireim aeg, mille on saavutanud ujuja, kes esindab Euroopa ujumise juhtorgani Euroopa ujumisliidu (LEN) liikmesliitu.\n\nRekordid saab püstitada pika raja (50 meetrit) või lühiraja (25 meetrit) basseinides, kusjuures rekordid registreeritakse järgmistel distantsidel nii meeste kui ka naiste osas.\n\nRatifitseerimisprotsess hõlmab riikliku föderatsiooni poolt LEN-le avalduse esitamine, milles on kirjas ujuja nimi (nimed), kellaaeg, ujumise kuupäev ja asukoht, ametnike nimed ja kantud ujumistrikoomudel. Pärast ratifitseerimist ilmuvad kirjed ametlikule dokumentide loetelule. Räsivärviga tähistatud dokumendid ootavad praegu LEN-i ratifitseerimist või on saadud pärast ametlike nimekirjade viimast versiooni.\n", "id": "ekk_Latn_208331"}
{"text": "Otto Štein\n\nOtto Štein (ka Stein; 24. märts 1900 Tallinn – 7. veebruar 1989) oli eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane ja punaste ainete õppejõud.\n", "id": "ekk_Latn_208332"}
{"text": "З́\n\nЗ́ (з́) on kirillitsa täht, mida kasutatakse montenegro keele kirjutamisel. Tähe moodustavad З ja akuut.\n\nSelle vaste ladina kirjas on ź.\n", "id": "ekk_Latn_208333"}
{"text": "Wolfgang Unzicker\n\nWolfgang Unzicker (26. juuni 1925 Pirmasens – 20. aprill 2006 Albufeira, Algarve) oli saksa maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1954).\n\nUnzicker tuli kolmel korral Saksamaa Lääne okupatsioonitsoonide (1948, 1950, 1953) ja neljal korral Lääne-Saksamaa (1953, 1959, 1963, 1965) malemeistriks.\n\nTa võitis aastavahetusel 1950/1951 Hastingsi rahvusvahelise turniiri. 1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele suurmeistri ja rahvusvahelise meistri nimetuse. Unzickerile anti 1950. aastal rahvusvahelise meistri nimetus. Suurmeistriks sai ta 29-aastaselt 1954. aastal.\n\nTa esines Lääne-Saksamaa võistkonna koosseisus 13 maleolümpial (1950, 1954–1964, 1968, 1970, 1974–1978, 1982). Kümnel olümpial mängis ta esimesel laual. Kahel korral võitis ta meeskondliku pronksmedali: 1950. aastal Dubrovnikis ja 1964. aastal Tel Avivis.\n", "id": "ekk_Latn_208334"}
{"text": "Dubingiai vald\n\nDubingiai vald (leedu keeles Dubingių seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Molėtai rajooni territooriumil.\n\nValla pindala on 99 km². 2011. aasta seisuga elas seal 939 inimest. Valla keskus on Dubingiai alev, kus aastal 2011 oli 208 elanikku. Vallamaja asub aadressil Ąžuolyno g. 10. Vallavanem on Kęstutis Kaminskas.\n\nLisaks küladele on vallas ka mõned huutorid\n", "id": "ekk_Latn_208335"}
{"text": "Hugo Freund & Co\n\nHugo Freund & Co oli juveelifirma, mis asutati 1908. aastal Prahas I puuviljaturul. 15. Selle ettevõtte asutaja oli Hugo Freund.\n", "id": "ekk_Latn_208336"}
{"text": "Florent Manaudou\n\nFlorent Manaudou (sündinud 12. novembril 1990 Villeurbanne'is) on Prantsusmaa ujuja, 2012. aasta Londoni olümpiamängude 50 meetri vabaltujumise võitja ja 2004. aasta olümpiakulla Laure Manaudou noorem vend. Praegu kuuluvad talle maailmarekord 50 meetri vabaujumises ja seliliujumises (lühirada).\n", "id": "ekk_Latn_208337"}
{"text": "Laasgerdi keel\n\nLaasgerdi keel on iraani keelte Lääne-Iraani rühma kuuluv keel, mida räägitakse Iraanis Semnāni provintsis Lāsjerdi (Lāsgerdi) asulas.\n\nKõnelejate arv on umbes 1000.\n", "id": "ekk_Latn_208338"}
{"text": "Raymond Poulidor\n\nRaymond Poulidor (15. aprill 1936 – 13. november 2019) oli prantsuse jalgrattur.\n\nPoulidor võitis 1964. aastal Vuelta a España.\n", "id": "ekk_Latn_208339"}
{"text": "Joachim Schelen\n\nJoachim Schelen (ka Schelenius; 1611 Treptow – 23. aprill 1673) oli saksa matemaatik, kes töötas Tartu ülikoolis.\n\nTa õppis 1630. aastail Königsbergi Ülikoolis.\n\nTa oli Tartu ülikooli professor ja aastail 1653–1654 Academia Gustaviana rektor.\n\nTa andis aastail 1652–1655 välja esimesed Tartu Ülikooli matemaatikaõpikud, mis olid ladina keeles. Üks neist kirjeldas John Napieri pulkade kasutamisest korrutamisel (rabdologiae), teises Galilei circini proportionalis't. 1665. aastal kirjastas ta mahuka teose \"Cursus matematici\", mille osad olid \"Geometria\", \"Arithmetica Generalis & Specialis\", \"Geodesia\" ja mõned lisad.\n", "id": "ekk_Latn_208340"}
{"text": "Ülekande entroopia\n\nÜlekande entroopia (inglise keeles transfer entropy) on mitteparameetrilises statistikas kahe juhusliku protsessi asümmeetrilise infovahetuse suurus.\n\nÜlekande entroopia abil kirjeldatakse kahe objekti infovahetust ka näiteks neuroteaduses ja majandusteaduses.\n", "id": "ekk_Latn_208341"}
{"text": "Friedrich Sämisch\n\nFriedrich Sämisch (20. september 1896 Berliin – 16. august 1975 Lääne-Berliin) oli saksa maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1950).\n\nSämisch võitis 1920. aastal Berliinis Saksamaa malevõistlused (mitteametlikud esivõistlused) ja 1921. aastal Viinis mitteametlikud Austria meistrivõistlused. Mais 1925 tuli ta Baden-Badenis rahvusvahelisel turniiril (võitis Aleksandr Alehhin) kolmandaks, edestades seejuures Jefim Bogoljubovit, Frank James Marshallit, Savielly Tartakowerit, Ernst Grünfeldit, Aron Nimzowitschit, Richard Rétit, Rudolf Spielmanni, Siegbert Tarraschit ja Jacques Miesesit.\n\nDetsembris 1925 mängis ta Moskvas rahvusvahelisel turniiril (võitis Jefim Bogoljubov), kus ta jagas 21 osavõtja hulgas 18.–19. kohta.\n\n1935. aastal mängis Sämisch Tallinnas rahvusvahelisel turniiril, kus jäi seitsmendaks. Turniiril esines Sämisch Tallinnas pimesimultaaniga kaheksale vastasele. Tulemuseks oli viis võidetud, üks kaotatud ja kaks viiki mängitud partiid.\n\n1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Varasemate malesaavutuste eest anti nimetus 12 maletajale, nende seas ka Sämischile.\n", "id": "ekk_Latn_208342"}
{"text": "Bloomberg L.P.\n\nBloomberg L.P. on eraomanduses olev finants-, tarkvara-, andme- ja meediaettevõte, mille peakontor asub New Yorgis Manhattanil. Selle asutas 1981. aastal Michael Bloomberg koos Thomas Secunda, Duncan MacMillani, Charles Zegariga, investeerimispanga Merrill Lynch 30-protsendilise finantseeringuga.\n\nBloomberg LP pakub finantstarkvara tööriistu ja ettevõtetele suunatud rakendusi, näiteks analüütika ja aktsiate kauplemisplatvormi, andmeteenuseid ja uudiseid finantsasutustele Bloombergi terminali kaudu. Bloomberg on peamine tulu teeniv toode. Bloomberg LP omab uudisteagantuuri (Bloomberg News), globaalset televisioonivõrku (Bloomberg Television), veebisaite, raadiojaamu (Bloomberg Radio), ainult tellitavaid uudisekirju ja kahte ajakirja: Bloomberg Businessweek ja Bloomberg Markets.\n\nEttevõttel on kontorid 167 asukohas ja ligi 20 000 töötajat.\n", "id": "ekk_Latn_208343"}
{"text": "Jacques Mieses\n\nJacques Jakob Mieses (27. veebruar 1865 Leipzig – 23. veebruar 1954 London) oli Saksamaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat, rahvusvaheline suurmeister (1950), rahvusvaheline arbiiter (1951).\n\n1907. aastal võitis Mieses Viinis peetud 14 osavõtjaga turniiri, kus mängisid teiste seas Oldřich Duras, Milan Vidmar, Géza Maróczy, Savielly Tartakower, Carl Schlechter ja Rudolf Spielmann. 1907. aastal Oostendes meistrite turniiril jagas ta Aron Nimzowitschiga 3.–4. kohta (tahapoole jäid Duras, Tartakower ja Spielmann).\n\nMieses esines 1927. aastal Londonis Saksamaa võistkonna koosseisus esimesel maleolümpial (mängis teisel laual). Saksamaa sai kuuenda koha.\n\nTa elas Berliinis. Oma juudi päritolu pärast oli ta sunnitud 1938. aastal Saksamaalt lahkuma. Ta asus elama Inglismaale. Pärast sõda sai ta Suurbritannia kodakondsuse. 1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Varasemate malesaavutuste eest anti nimetus 12 maletajale, nende seas ka Miesesile. Aasta hiljem andis FIDE talle tegevuse eest malekohtunikuna rahvusvahelise arbiitri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208344"}
{"text": "Oldřich Duras\n\nOldřich Duras (30. oktoober 1882 Pchery, Čechy – 5. jaanuar 1957 Praha) oli tšehhi maletaja, problemist ja ajakirjanik, rahvusvaheline suurmeister (1950).\n\nDuras tuli kolmel korral Böömimaa malemeistriks (1905, 1909, 1911). Ta jagas esikohta maleturniiridel Bremenis (1905), Prahas (1908), Viinis (1908) ja Breslaus (1912). 1907. aastal Carlsbadi turniiril (võitis Akiba Rubinstein) jagas ta 7.–8. kohta. 1908. aastal Praha turniiril, kus ta jagas esikohta, edestas ta teiste seas Milan Vidmarit ja Rubinsteini.\n\n1920. aastatel peeti esimesed maleolümpiad. 1924. aastal Pariisis peetud mitteametlikul olümpial võitis Tšehhoslovakkia võistkond esikoha. Kuid Duras ei seekord ega ka järgmistel maleolümpiatel ei osalenud.\n\n1950. aastal võttis Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) kasutusele rahvusvahelise suurmeistri nimetuse. Varasemate malesaavutuste eest anti nimetus 12 maletajale, nende seas ka Durasile.\n", "id": "ekk_Latn_208345"}
{"text": "McKinsey & Company\n\nMcKinsey & Company on Ameerikast pärit üleilmne juhtimiskonsultatsioonifirma.\n\nMcKinsey annab välja kvartaliajakirja McKinsey Quarterly alates 1964. aastast ning rahastab uurimisasutust McKinsey Global Institute, avaldab juhtimisteemade aruandeid ja on avaldanud mõjukaid juhtimisraamatuid.\n\nMcKinsey asutas 1926. aastal James O. McKinsey, et rakendada raamatupidamispõhimõtteid juhtimises. McKinsey suri 1937. aastal ja ettevõtte restruktureeriti mitu korda. Tänapäevane McKinsey & Company tekkis 1939. aastal. Pikaajalist juhti ja partnerit Marvin Bowerit on tunnustatud kui McKinsey kultuuri ja tavade põhikujundajat, tuginedes põhimõtetele mis lähtusid tema advokaadikogemusest. Firma töötas välja nn üles-või-välja poliitika, kus konsultante, keda ei edutatud, palutakse lahkuda. McKinsey oli esimene juhtimiskonsultatsiooni ettevõte, kes hakkas palkama kogenud juhtide asemel hiljuti ülikooli lõpetanud töötajaid.\n\n1980. ja 1990. aastatel laienes ettevõte rahvusvaheliselt ja hõlmas uusi tegevusvaldkondi. McKinseyl oli 1951. aastal 88 töötajat, 2000. aastate alguseks aga 7700 töötajat ja 2018. aastaks üle 27 000 töötaja.\n", "id": "ekk_Latn_208346"}
{"text": "Wolfgang Uhlmann\n\nWolfgang Uhlmann (29. märts 1935 Dresden – 24. august 2020 Dresden) oli saksa maletaja, rahvusvaheline suurmeister (1959).\n\nUhlmann sai suurmeistriks 24-aastaselt 1959. aastal. Kolm aastat varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse.\n\nTa oli 11-kordne Saksa Demokraatliku Vabariigi malemeister (1954, 1955, 1958, 1964, 1968, 1975, 1976, 1981, 1983, 1985, 1986). Ta on tulnud kahel korral Hastingsi maleturniiri võitjaks (1958/1959, 1965/1966).\n\nUhlmann mängis neljal maailmameistrivõistluste tsoonidevahelisel turniiril (1962, 1970, 1973, 1976). Parima tulemuse sai ta 1970. aastal Palma de Mallorcas (5.–6. koht), millega ta kvalifitseerus 1971. aastal toimunud kaheksa osavõtjaga pretendentide matšturniirile, kus aga kaotas veerandfinaalis Bent Larsenile.\n\nTa esines Saksa DV võistkonna koosseisus 11 maleolümpial (1956–1972, 1988, 1990; aastatel 1974–1986 ei saatnud Saksa DV oma võistkonda maleolümpiale). Uhlmann mängis võistkonna esimesel laual 10 korral (viimati 1988).\n", "id": "ekk_Latn_208347"}
{"text": "Pete Buttigieg\n\nPeter Paul Montgomery Buttigieg (sündinud 19. jaanuaril 1982 South Bendis) on Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta on olnud Indiana osariigi South Bendi linnapea 2012–2020 ja on alates 3. veebruarist 2021 Ameerika Ühendriikide transpordiminister.\n\nPärast Harvardi ülikooli ja seejärel Oxfordi Pembroke'i kolledži lõpetamist (viimase Rhodose'i stipendiaadina) töötas Buttigieg konsultandina ettevõttes McKinsey & Company. Aastatel 2009–2017 töötas ta luureohvitserina Ameerika Ühendriikide mereväe reservis, sai leitnandi auastme ja käis 2014. aastal missioonil Afganistanis.\n\nButtigieg valiti South Bendi linnapeaks 2011. aastal ja teiseks ametiajaks 2015. aastal. Enne tagasivalimist andis ta avalikkusele teada, et on gei. Tema valimisplatvorm sisaldas sissetulekute ebavõrdsuse vähendamist toetavaid meetmeid, keskkonnahoidlikku poliitikat, Demokraatliku Partei ja ametiühingute vahelist koostööd, tulirelvade ostjatele üleüldise taustakontrolli kehtestamist, võrdsuse seadust, tervisekindlustuse avalikku optsiooni ja DACA programmi säilitamist ebaseaduslike sisserändajate laste jaoks. Buttigieg toetab ka reforme, mis lõpetaksid valimisringkondade piiridega manipuleerimise, pööraksid ümber ülemkohtu kaasuse \"Citizens United v. FEC\" otsuse ja kaotaksid valimiskogu.\n", "id": "ekk_Latn_208348"}
{"text": "Krepdešiin\n\nKrepdešiin (prantsuse keeles crêpe de chine 'hiina krepp') on peentest siledatest siid-, atsetaat- või polüesterkiududest labases siduses kootud õhuke poolläbipaistev tuhmi läikega kangas, mille koelõngad on tugeva keeruga krepplõngad ja lõimelõngad tavalised. Kuulub poolkreppkangaste hulka, lõngade keerd on 2S/2Z.\n\nKrepdešiini pind siledam kui täiskreppkangastel. Kortsub vähe. Traditsiooniline krepdešiin oli tehtud siidikiududest. Kunstsiidist krepdešiin on täissiidist krepdešiinist välimuselt praktiliselt eristamatu.\n\nAlates 1952. aastast oli krepdešiin Nõukogude Liidus ja Venemaal üks kõige laiemalt kasutusel olnud siidkangaid. Kasutati pluuside, kleitide, sallide ja rätikute jaoks.\n", "id": "ekk_Latn_208349"}
{"text": "Paul Celan\n\nPaul Celan (kodanikunimi Paul Antschel; 23. november 1920 – u 20. aprill 1970) oli juudi soost saksa keeles kirjutav luuletaja ja tõlkija. Celan on tema pseudonüüm.\n\nTa sündis Rumeenia Kuningriigis Cernăuțis (Tšernivtsis, nüüd Ukraina territooriumil).\n\nPaul Celani luulet on uurinud Tartu Ülikooli germanistika professor Marko Pajevic.\n", "id": "ekk_Latn_208350"}
{"text": "1. diviisi tagavarapataljon\n\n1. diviisi tagavarapataljon oli Eesti Rahvaväe väeüksus aastatel 1918–1920.\n\n1. diviisi tagavarapataljoni formeerimist alustati 31. detsembril 1918 Tallinnas. Aprillis 1919 viidi osa 1. diviisi tagavarapataljonist üle Rakverre, Tallinna jäänud väeosa oli aluseks Tallinna tagavarapataljoni moodustamisel 8. aprillil 1919.\n\nPataljon tegutses kuni 16. maini 1920.\n", "id": "ekk_Latn_208351"}
{"text": "Tallinna tagavarapataljon\n\nTallinna tagavarapataljon oli Eesti Rahvaväe väeüksus aastatel 1919–1920.\n\nTallinna tagavarapataljon moodustati 1919. aastal 8. aprillil, kui osa 1. diviisi tagavarapataljonist viidi aprillis 1919 üle Rakverre. Tallinna jäänud väeosa oli aluseks Tallinna tagavarapataljonile.\n\nTallinna tagavarapataljon nimetati 1919. aasta augustis ümber Tallinna tagavarapolguks.\n\nPataljon tegutses kuni 15. juulini 1920.\n\nTallinna Tagavarapolgu baasil formeeriti Tallinna Vahipataljon ja allohvitseride koolid.\n", "id": "ekk_Latn_208352"}
{"text": "Burunge keel\n\nBurunge keel on Tansaanias kõneldav keel, mis kuulub afroaasia keelkonna kuši keelte lõunarühma.\n\nKõnelejaid on umbes 10 000.\n", "id": "ekk_Latn_208353"}
{"text": "Silbo\n\nSilbo Gomero (hispaania keeles 'Gomera vile') on Gomera saarel praeguseni kasutatav vilekeel (õieti hispaania keele vilistatav register), millega on võimalik suud ja sõrmi kasutades suhelda kuni 3 kilomeetrilise vahemaa tagant. Silbo on võetud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Seda õpetatakse kõigis saare koolides keskastme esimeses kahes klassis (7. ja 8. klass) emakeele ja kirjanduse tundides. Praeguse silbo keele aluseks on hispaania (kastiilia) keel, kuid algselt kasutasid seda saare põliselanikud gomerod ja nende silbo baseerus kohalikul berberi keelte hulka kuuluval keelel.\n", "id": "ekk_Latn_208354"}
{"text": "FIDE maailmameistrivõistlused males nokautsüsteemis\n\nFIDE maailmameistrivõistlused males nokautsüsteemis olid FIDE egiidi all peetud maailmameistrivõistlused males ajavahemikus 1998–2004, mis korralduselt erinesid varem peetud MM-idest kardinaalselt.\n\nVarasematel MM-idel selgus maailmameister pikema (üle ühe aasta kestnud) MM-tsükli jooksul, mille vältel mängijad pidid läbima kvalifikatsioonivõistlused ja mis kulmineerus pika tiitlimatsiga (parim 20 või 24 mängust) valitseva maailmameistri ja tiitlipretendendi vahel.\n\nEttepaneku MM-korralduse muutmiseks esitas 1997. aastal FIDE president Kirsan Iljumžinov. Aastatel 1998–2004 korraldas FIDE oma maailmameistrivõistlused suure osavõtjate arvuga nokautsüsteemis mängitud ühe turniirina, mis ajaliselt kestis umbes kuu aega ja mille lõpus selgus uus maailmameister.\n\nMM-i turniiril asetati mängijad tabelisse võttes aluseks FIDE reiting. Osavõtjad mängisid lühikesi nn nokautmatše (kaks tavamalepartiid; viigilise tulemuse korral mängiti lisaks kaks kiirpartiid). Kui matši seis jäi ikka viigiliseks, siis jätkati kahe välkpartiiga. Kui ka see ei selgitanud võitjat, mängiti nn armageddon. Turniiril peeti seitse ringi. Seitsmendas ringis (turniiri finaalis) mängisid kaks mängijat kuuepartiilise finaalmatši. Võitja tuli maailmameistriks.\n\nOsavõtjate arv esimestel turniiridel (1998–2002) oli 100 mängijat, 2004. aastal MM-il Tripolis asetati turniiritabelisse 128 mängijat.\n", "id": "ekk_Latn_208355"}
{"text": "Kolme Mere Algatus\n\nKolme mere algatus (inglise keeles Three Seas Initiative, 3SI) on 12 Kesk- ja Ida-Euroopas asuva Euroopa Liidu liikmesriigi foorum. Algatuse kohta kasutatakse nimetust inglise keeles Baltic, Adriatic, Black Sea Initiative (Läänemere, Aadria mere ja Musta mere algatus) ehk BABS. Nende 12 riigi territoorium ühendab Aadria mere, Läänemere ja Musta mere. Algatuse, mille autorid on Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović ja Poola president Andrzej Duda, eesmärk on luua liikmesriike mõjutavaid küsimusi käsitlev regionaalne dialoog. Algatusse kuuluvate riikide presidendid kohtusid esimest korda 2016. aastal Dubrovnikis toimunud tippkohtumisel. Algatuse partnerriigid on Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa.\n\nRiikide ministrid kohtuvad ka väljaspool tippkohtumisel. Näiteks toimus 2017. aasta 6. detsembril Varssavis ühenduse riikide põllumajanduskodade esimene kohtumine, mille käigus arutati Euroopa Liidu põllumajanduse tulevikuga seonduvat. Kohtumise raames toimunud kahest arutelust üks käsitles ühise põllumajanduspoliitikaga ja teine jätkusuutliku põllumajandusega seotut. 2019. aasta septembris kohtusid Varssavis riikide rahandusministrid, et arutada koostööd energeetika ja transpordiühenduste arendamisel.\n\nAlgatuse viies tippkohtumine koos ärifoorumiga korraldati 19.–20. oktoobril 2020 Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_208356"}
{"text": "Kenti hertsog\n\nKenti hertsog (inglise keeles Duke of Kent) on kuninglik hertsogitiitel Ühendkuningriigi aadlis (Peerage of the United Kingdom).\n\nSee loodi esimest korda varasema Kenti krahvi Henry Grey jaoks 1710. aastal, kuid ta suri ilma sobivate pärijateta. Praegusel kujul lõi tiitli Inglise kuningas George V 12. oktoobril 1934 oma neljanda poja George'i jaoks. Alates 1942. aastast on tiitlit kandnud prints Edward, kuninganna Elizabeth II nõbu.\n", "id": "ekk_Latn_208357"}
{"text": "Hilma af Klint\n\nHilma af Klint (26. oktoober 1862 Stockholm – 21. oktoober 1944 Danderyd) oli Rootsi maalikunstnik, teosoof ja abstraktse kunsti teerajaja.\n", "id": "ekk_Latn_208358"}
{"text": "Makett\n\nMakett (prantsuse keeles maquette, inglise keeles scale model) on kolmemõõtmeline mudel hoonest, seadmest või masinast, skulptuurist, lava- või linnakujundusest, reeglina vähendatud mõõtkavas.\n", "id": "ekk_Latn_208359"}
{"text": "Von der Leyeni komisjon\n\nVon der Leyeni komisjon on Euroopa Komisjoni seitsmes koosseis, mis on ametis alates 1. detsembrist 2019. Selle president on Ursula von der Leyen, kes juhatab 26 volinikust (üks igast liikmesriigist peale Saksamaa, mille esindaja on president von der Leyen) koosnevat kabinetti ehk volinike kolleegiumi. Ühendkuningriik ei nimetanud volinikku Euroopa Liidust lahkumise plaani ja parlamendivalimiste tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_208360"}
{"text": "Ludovic Orban\n\nLudovic Orban (sündinud 25. mail 1963 Brașovis) on Rumeenia insener ja poliitik, ta on Rahvuslik-Liberaalse Partei liige. Ta oli 4. novembrist 2019 kuni 7. detsembrini 2020 Rumeenia peaminister.\n\nTa sündis ungarlasest isa ja rumeenlasest ema pojana. 1982. aastal lõpetas ta Andrei Șaguna lütseumi Brașovis ja 1988. aastal Transilvaania Ülikooli Brașovis, kus oli õppinud masinaehituse tehnoloogiat. 1993. aastal lõpetas ta politoloogia erialal riikliku avaliku halduse ja poliituuringute ülikooli (Școala Națională de Studii Politice și Administrative din București).\n\nAastatel 2004–2007 oli ta Bukaresti abilinnapea.\n\n5. aprillist 2007 kuni 22. detsembrini 2008 oli ta Rumeenia transpordiminister ning aastatel 2008–2016 Rumeenia parlamendi alamkoja liige.\n\n4. novembril 2019 sai ta Rumeenia peaministriks. 7. detsembril 2020 astus ta seoses oma erakonna oodatust halvema tulemusega parlamendivalimistel ametist tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_208361"}
{"text": "Ӕ\n\nӔ (ӕ) on kirillitsa täht, mis esineb osseedi keeles. Osseedi tähestiku 2. täht.\n\nTähe võttis osseedi keeles kasutusele Anders Johan Sjögren.\n", "id": "ekk_Latn_208362"}
{"text": "Joniškise vald (Molėtai)\n\nJoniškise vald (leedu keeles Joniškio seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Molėtai rajooni territooriumil.\n\nValla pindala on 130 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1251 inimest. Valla keskus on Joniškise alev, kus aastal 2011 oli 258 elanikku. Vallamaja asub aadressil Arino g. 14. Vallavanem on Rimantas Verbaitis.\n\nLisaks küladele on vallas ka mõned huutorid\n", "id": "ekk_Latn_208363"}
{"text": "Stefan Airapetjan\n\nStefan Airapetjan (esinejanimega Stefan; sündinud 24. detsembril 1997 Viljandis) on Armeenia juurtega Eesti laulja.\n\nHooajal 2010/2011 osales Stefan Eesti Televisiooni laste laulukonkursil \"Laulukarussell\" ning jõudis finaali. Tema juhendaja ja vokaalpedagoog on aastaid olnud Hedi-Kai Pai.\n\nKonkursil Eesti Laul osales ta bändiga Vajé esimest korda 2018. aastal ning pälvis lauluga \"Laura (Walk with Me)\" kolmanda koha. Samuti osales ta lauluvõistlusel Eesti Laul 2019, kus sai lauluga \"Without You\" kolmanda koha, ning Eesti Laul 2020, kus saavutas 7. koha. 2020. aasta kevadel osales ta TV 3 meelelahutussaates \"Maskis laulja\", mille võitis.\n\nLauluvõistlusel Eesti Laul 2022 saavutas Stefan esikoha lauluga \"Hope\" ning on seega valitud Eestit esindama 2022. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusele Itaalias Torinos. Selle poolfinaalist pääseti edasi finaali, kus saavutati 13. koht.\n\n2022. aasta lõpus ilmus Stefani debüütalbum \"Hope\"\n\n26. jaanuaril 2023 pärjati Stefan Eesti muusikaauhindade jagamisel nelja tiitliga – ta võitis kategooriates \"Aasta meesartist\", \"Aasta popartist\", \"Aasta laul\" ning \"Rahva lemmik\".\n\nEesti popmuusika aastaauhinnagalal Kuldne Plaat sai Stefani \"Miraaž\" pärjatud \"Aasta Raadiohitt 2023\" auhinnaga.\n\nStefan on teinud koostööd paljude muusikute ja produtsentidega, teiste seas Sven Lõhmus, Karl-Ander Reismann, Vallo Kikas ja Liis Lemsalu.\n\nStefan teeb 2018. aastast alates koostööd agentuuriga Moonwalk ja tema mänedžer on Tambet Mumma.\n", "id": "ekk_Latn_208364"}
{"text": "Zbąszyń\n\nZbąszyń (saksa Bentschen) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas Nowy Tomyśli maakonnas, Zbąszyńi valla halduskeskus. Zbąszyń asub Poznańist umbes 70 km läänes.\n\nAsula oli olemas juba 12. sajandil, linnaõigused sai enne 1311. aastat. Alates 1338. aastast oli Zbąszyń Poola Kuningriigi koosseisus. 15. sajandil oli linn hussiitliku liikumise keskus. 17. ja 18. sajandil linna tähtsus vähenes. Teise Poola jagamise tulemusel läks linn 1793. aastal Preisi kuningriigi võimu alla (vahepeal oli aastatel 1807–1815 Varssavi hertsogiriigi koosseisus). Raudteeühenduse Poznańi ja Berliiniga sai Zbąszyń 1870. aastal. 1919. aastal läks Zbąszyń Poola koosseisu tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_208365"}
{"text": "Indigo\n\nIndigo (vanakreeka keelest ἰνδικόν indikón, 'India', 'Indiast pärinev'; arvatava päritolukoha Ida-India järgi) on taimse päritoluga looduslik sügavsinise tooniga küüpvärvaine. Kasutatakse tekstiili, naha jm materjalide värvimiseks ning lasuurvärvina maalikunstis. Üksi või hennaga kombineeritult kasutatakse mõnes piirkonnas keha ja juuste värvimiseks.\n\nVärvainete indeksis kannab naturaalne indigo tähist NB1 (Natural Blue 1) ja sünteetiline PB66 (Pigment Blue 66), küüpvärvainete rühma kuuluvana on ta tähis Vat Blue 1, aine ehituse järgi 75780.\n", "id": "ekk_Latn_208366"}
{"text": "Nõpode keel\n\nNõpode keel on Peruus räägitav keel, mis kuulub vitoto keelkonda. Lähemad sugulaskeeled on minika ja murui keel.\n\nJine keeles on 18 konsonantfoneemi ja 6 vokaalfoneemi.\n", "id": "ekk_Latn_208367"}
{"text": "Inturkė vald\n\nInturkė vald (leedu keeles Inturkės seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Molėtai rajooni territooriumil.\n\nValla pindala on 129 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1337 inimest. Valla keskus on Inturkė küla. Vallamaja asub aadressil Bažnyčios g. 16. Vallavanem on Almutė Navickienė.\n\nLisaks küladele on vallas ka mõned huutorid\n", "id": "ekk_Latn_208368"}
{"text": "Mindūnai vald\n\nMindūnai vald (leedu keeles Mindūnų seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Molėtai rajooni territooriumil.\n\nValla pindala on 66 km². 2011. aasta seisuga elas seal 506 inimest. Valla keskus on Mindūnai küla. Vallamaja asub aadressil Muziejaus g. 8. Vallavanem on Virginija Salapėtienė.\n\nKogu valla territoorium jääb Labanorase regionaalparki.\n\nLisaks küladele on vallas ka mõned huutorid\n", "id": "ekk_Latn_208369"}
{"text": "Wellington Paulista\n\nWellington Pereira do Nascimento (enam tuntud kui Wellington Paulista; sündinud 22. aprillil 1984 São Paulos) on Brasiilia jalgpallur, kes mängib ründajana Brasiilia kõrgliigaklubis América Mineiro.\n\nTa alustas klubikarjääri Clube Atlético Juventuses. Klubikarjääri jooksul on ta mänginud paljudes Brasiilia kõrgliiga klubides, sh Santoses (2006), Botafogos (2007–2008), Cruzeiros (2009–2012), Palmeirases (2011), Criciúmas (2013), Internacionalis (2014), Coritibas (2015), Fluminenses (2015), Ponte Pretas (2016), Chapecoenses (2017–2019), Fortalezas (2019–2021) ja alates 2022. aastast América Mineiros. Neljal hooajal on ta Brasiilia kõrgliigas löönud vähemalt 10 väravat: 2009. ja 2012. aastal Cruzeiro meeskonnas, 2013. aastal Criciúma meeskonnas ning 2019. aastal Fortaleza meeskonnas.\n\nAinus välisklubi, kus ta on mänginud, on Hispaania esiliigaklubi Deportivo Alavés, mille koosseisu kuulus ta hooajal 2006–2007. 2013. aasta jaanuaris suundus ta Cruzeirost laenule Inglismaa kõrgliig klubisse West Ham United, kuid üheski liigamängus ta klubi meeskonnas platsile ei pääsenud.\n", "id": "ekk_Latn_208370"}
{"text": "Galuonai\n\nGaluonai on järv Leedus Molėtai rajoonis. Järv asub Inturkėst kolm kilomeetrit lääne pool ja jääb Labanorase regionaalparki. Galuonai kuulub Nemunase vesikonda.\n\nGaluonai sügavaim koht asub selle lõunaosas. Järve idaosas on pikk Gėluotase järveks nimetatav laht, mille pikkus on 3,8 kilomeetrit. See läheb üle väinaks, mis ühendab Galuonaid Vašuokase järvega, millest omakorda algab Išnarai järve suubuv väin; see süsteem on Galuonai väljavooluks.\n\nKaldad on valdavalt madalad ja soostunud, põhjakallas on kõrgem ja metsane. Järves on kuus saart: Pušinė 1,16 ha, Lipuoka saar 0,69 ha, Kernė saar 0,16 ha, Salelė 0,09 ha ja 2 nimetut saarekest (1,34 ha ning 0,04 ha). Kaldajoone pikkus on 23,5 kilomeetrit. Järve kallastel asuvad Antagaluonė, Miežonysi, Mackonysi, Rutonysi, Liešiškėse ja Maciūniškėse külad, Gėluotase kaldal – Suduikiai, Dūdanosiai, Inturkė ja Pakrovai külad.\n\nJärve nimi on tuleneb tõenäoliselt selle sügavusest, mida tähistab eesliide gal-.\n", "id": "ekk_Latn_208371"}
{"text": "Cecilia Månsdotter\n\nCecilia Månsdotter (Eka; sündinud pärast 1475, surnud 1522 katku) oli Rootsi aadlidaam, Rootsi kuningas Gustav I Vasa (1496–1560, Rootsi kuningas al. 1523) ja tolle õe Margarete von Hoya (1497–1536 Reval) ema.\n\nCecilia vanemad olid Sigrid Eskilsdotter (Banér) ja Måns Karlsson (Eka). Cecilia ema abiellus hiljem Nils Erikssoniga (Gyllenstierna) ja sellest abielust sündinud tütar, Cecilia poolõde Kristina Nilsdotter, abiellus hiljem Sten Sture Nooremaga.\n\nCecilia abiellus Erik Johanssoniga (Vasa, u. 1475–1520 nn Stockholmi veresaun) ja neil oli kaheksa last, kellest poeg Gustav oli hilisem Rootsi kuningas ja tütar Margarete von Hoya suri 1536 Tallinnas ja maeti Tallinna Toomkirikusse peaaltari ette, haua täpne asukoht ei ole enam teada.\n", "id": "ekk_Latn_208372"}
{"text": "Wieleń\n\nWieleń (saksa Filehne, Saksamaale kuulunud osa aastatel 1927–1939 Deutsch Filehne) on linn Poolas Suur-Poola vojevoodkonnas Czarnkówi maakonnas, Wieleńi valla halduskeskus. Linn asub Noteći jõe ääres, Poznańist umbes 75 km loodes.\n\nAsula oli olemas juba 12. sajandil. Linnaõigused sai Wieleń enne 1458. aastat. Esimese Poola jagamise tulemusel läks linn 1772. aastal Preisi kuningriigi võimu alla (vahepeal oli aastatel 1807–1815 Varssavi hertsogiriigi koosseisus). Raudteeühenduse sai Wieleń 1851. aastal.\n\n1920. aasta jaanuarist kuni 1939. aasta septembrini oli Wieleń kaheks jagatud piirilinn. Suurem osa linnast kulus Poolale, väiksem osa Saksamaale.\n", "id": "ekk_Latn_208373"}
{"text": "Jevgeni Prigožin\n\nJevgeni Viktorovitš Prigožin (vene keeles Евгений Викторович Пригожин; tuntud kui Putini kokk, 1. juuni 1961 Leningrad – 23. august 2023 Tveri oblast Kuženkino alev) oli kriminaalse taustaga Vene ärimees, kellel olid lähedased sidemed Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.\n\nPrigožinile kuulus ettevõte Concord Management and Consulting, mille rahalisel toel tegutseb Peterburis asuv, hübriidsõjas aktiivne internetitrollivabrik Internet Research Agency. Ettevõte Concord Management and Consulting tegeles Venemaal riigi juhtkonna toitlustamise korraldamisega, tänu millele sai Prigožin meedias hüüdnime \"Putini kokk\".\n\nVäljaanne Delovoi Peterburg (Деловой Петербург) asetas 2019. aastal miljardäride reitingus Prigožini 72. kohale, hinnates tema varanduseks 14,6 miljardit rubla. Bellingcati, The Insideri ja Der Spiegeli 2022. aastal tehtud uurimuse kohaselt oli Prigožini tegevus tihedalt seotud Venemaa kaitseministeeriumi ja selle luureüksuse GRU-ga.\n\nPrigožin oli Wagneri eraarmee asutaja ja teadaolevalt ka üks omanikke. Ta ise eitas oma seotust eraarmeega kuni 2022. aastani, mil üks talle kuuluva Concord grupi ettevõte kinnitas sotsiaalmeedias levitatud pressiteates, et Prigožin asutas Wagneri eraarmee (väidetavalt 1. mail 2014).\n", "id": "ekk_Latn_208374"}
{"text": "Kirimale naiste suurmeister\n\nKirimale naiste rahvusvaheline suurmeister (inglise keeles Correspondence Chess Ladies Grandmaster; lühend LGM) on kirimales sportlike saavutuste eest naismaletajatele tulemuspõhiselt antav nimetus.\n\nNimetuse võttis kasutusele Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon (ICCF) 1996. aastal. Selline otsus võeti vastu augustis 1996 Rheinland-Pfalzis Bad Neuenahris toimunud ICCF-i kongressil (Eestist võttis sellest osa Ervin Liebert). Otsustati, et naiste suurmeistri nimetuse andmist rakendatakse tagasiulatavalt. See tähendas, et tingimustele vastas 8 naiskirimaletajat (esimene maailmameister Olga Rubtsova oli surnud 1994. aastal). Need 8 maletajat kinnitatigi septembris 1997 Buenos Aireses toimunud ICCF- kongressil kirimale naiste suurmeistriteks (teiste seas Ljudmila Belavenets, Lora Jakovleva, Ljuba Kristol, Merike Rõtova ja postuumselt nimetuse saanud Gertrude Schoißwohl, kes suri jaanuaris 1997).\n\nKirimale naiste suurmeistri nimetus antakse kirimaletajatele, kes on tulnud kirimale naiste maailmameistrivõistluste finaalturniiril esikolmikusse või kes saab naiste kirimaleolümpia finaalturniiril naiskonna esimesel laual mängides parima tulemuse või kes on täitnud kaks naiste suurmeistri normi rahvusvahelistel kirimale tiitlivõistlustel.\n\n2012. aasta novembri seisuga oli kirimale naiste suurmeistri nimetuse saanud kokku 43 kirimaletajat, 2019. aasta oktoobri seisuga 86 maletajat, sealhulgas Eestist kaks maletajat.\n", "id": "ekk_Latn_208375"}
{"text": "Kirimale naiste rahvusvaheline meister\n\nKirimale naiste rahvusvaheline meister (inglise keeles Correspondence Chess Ladies' International Master; lühend LIM) on kirimales sportlike saavutuste eest naismaletajatele tulemuspõhiselt antav nimetus.\n\nNimetuse võttis kasutusele Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon (ICCF) 1972. aastal. Esimesena anti see nimetus samal aastal lõppenud esimeste naiste kirimale maailmameistrivõistluste finaalturniiril (1968–1972) esikoha saanud Olga Rubtsovale (sai ühtlasi kirimale rahvusvahelise meistri nimetuse).\n\n1970. aastatel sai kirimales naiste rahvusvahelise meistri nimetuse kokku 13 maletajat, sealhulgas 1975. aastal anti nimetus kolmele, 1976. aastal kahele, 1977. aastal viiele ning 1978. ja 1979. aastal ühele kirimaletajale.\n\n2012. aasta novembri seisuga oli kirimale naiste rahvusvahelise meistri nimetuse saanud kokku 95 maletajat, 2019. aasta oktoobri seisuga 182 maletajat, sealhulgas Eestist kaks maletajat.\n", "id": "ekk_Latn_208376"}
{"text": "Fredy Guarín\n\nFredy Alejandro Guarín Vásquez (sündinud 30. juunil 1986 Puerto Boyacás) on Colombia jalgpallur, kes mängib Brasiilia kõrgliiga klubis Vasco da Gama. Ta on mitmekülgne mängija, kes võib mängida kesk-, kaitsva või parempoolkaitsjana.\n\nTa alustas klubikarjääri 2002. aastal Colombia klubis Atlético Huila. Ta on mänginud veel Colombia klubis Envigado, Argentina suurklubis Boca Juniors, Prantsusmaa kõrgliiga klubis Saint-Étienne, Portugali kõrgliiga klubis Porto, Itaalia kõrgliiga klubis Milano Inter ja Hiina kõrgliiga klubis Shanghai Shenhua. Kõige edukamad on olnud Portos veedetud aastad 2008–2012, mil ta tuli kolm korda Portugali meistriks ning võitis hooajal 2010–11 UEFA Euroopa Liiga. Vasco da Gamaga liitus ta 2019. aasta septembris.\n\nTa kuulus Colombia jalgpallikoondisse aastatel 2006–2015 kokku 57 korda ja lõi neli väravat. Ta kuulus Colombia koondisse 2005. aasta CONCACAF Gold Cupil, 2011. aasta Copa Américal ja 2014. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_208377"}
{"text": "Deana Noop\n\nDeana Noop (sündinud 23. jaanuaril 1994) on eesti sisulooja ja juutuuber.\n\n2017. aastal lõpetas Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal. Seejärel lõpetas ta Tartu Kutsehariduskeskuse juuksuri erialal.\n\nDeana Noopil on sotsiaalmeedias tegutsenud juba 2017. aasta keskpaigast, kui alustas oma eestikeelse YouTube'i kanaliga deanabanana. 2019. aastal nimetas Baltic Brands Deana Noopi TOP 5 kõige mõjuvõimsama Instagrami kasutaja sekka Eestis.\n\n2018 aasta märtsis võitis ta Eesti Sotsiaalmeedia Auhinnad Playnupp raames läbi rahvahääletuse aasta uustulnuka tiitli.\n\nTema lapsepõlv möödus Elvas, praegu elab Tartus.\n", "id": "ekk_Latn_208378"}
{"text": "Velje järv\n\nVelje järv on järv Venemaa Petseri rajooni Irboska vallas. 1920–1944 kuulus Petserimaa osana Eestile.\n\nJärve pindala on 1,8 km², keskmine sügavus 1,5 m, suurim sügavus 3,8 m. Järvest voolab läbi Nalitsa oja (Velje oja).\n\nJärvest idas asub Velje küla.\n\nVelje järves leidub haugi, särge, ahvenat, latikat, roosärge, kokre, linaskit, luukaritsat ja teisi kalu.\n", "id": "ekk_Latn_208379"}
{"text": "Verrazzano-Narrowsi sild\n\nVerrazzano-Narrowsi sild (inglise keeles Verrazzano-Narrows Bridge) on 4176 meetri pikkune ja kahetekiline rippsild, mis ühendab Long Islandi saart üle Narrowsi väina Staten Islandi saarega.\n\nSild avati 1964. aasta novembris pärast viis aastat kestnud tarindustöid. Selle näol on tegu kaasaegse väravaga New Yorgi sadamasse.\n\nAlates valmimisest kuni 1981. aastani oli see maailma pikim rippsild (sildeava pikkusega 1298 meetrit). Seejärel läks tiitel Humberi sillale Suurbritannias, mille sildeava on 1410 meetrit.\n\nSilla kavandas Ammann & Whitney, mille eesotsas oli Othmar Ammann, kes osales ka George Washingtoni silla ja Bayonne'i silla projekteerimisel.\n\nSild on nimetatud maadeuurija Giovanni da Verrazzano järgi, kes külastas 1524. aastal New Yorgi lahte.\n", "id": "ekk_Latn_208380"}
{"text": "Peredelkino kalmistu\n\nPeredelkino kalmistu (vene keeles Переделкинское кладбище) on kalmistu Moskvas Novomoskovski ringkonnas Peredelkino asula lähedal.\n\nKülakalmistuna oli Peredelkino kalmistu olemas juba 17. sajandil. 1935. aastal rajati lähedusse kirjanike asula. 1960. aastatel kujunes Peredelkino kalmistu kirjanike nekropoliks.\n\nAlates 2012. aastast asub Peredelkino kalmistu linnapiiride laiendamise tulemusel Moskva linna territooriumil.\n", "id": "ekk_Latn_208381"}
{"text": "Katteüksus\n\nKatteüksused olid 1928. aastal Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlusega kehtestatud Eesti kaitseväe rahuaegse organisatsiooni üksused jalaväes, suurtükiväes, ratsaväes ja soomusväes.\n\nKatteüksused olid alati lahinguvõimelised üksused või allüksused, mille ülesanne oli riigi julgestamine kaitsejõudude mobilisatsiooni ajal. Katteüksustes pidid teenima rahuajal ainult noorsõduri kursuse läbiteinud sõdurid.\n", "id": "ekk_Latn_208382"}
{"text": "Värvi-indigopõõsas\n\nVärvi-indigopõõsas (Indigofera tinctoria) on liblikõieliste sugukonda kuuluv troopilises Aasias kasvav põõsas, mis on arvatavasti ajaloos vanim sinise värvaine indigo allikas.\n", "id": "ekk_Latn_208383"}
{"text": "Helmindimunade koproloogiline loendamine\n\nHelmindimunade koproloogiline loendamine (inglise keeles Fecal Egg Count, lühend FEC) on laboratoorne uuring, millega tuvastatakse siseparasiitsete helmintide, ümar- ja paelusside munade ja koktsiidide ootsüstide esinemine ja kogus väljaheidetes.\n", "id": "ekk_Latn_208384"}
{"text": "Joakim Brahe\n\nJoakim Brahe (hukati 1520 Stockholmis) oli Rootsi kuninga Gustav I Vasa õe Margareta abikaasa.\n\nJoakim Brahe oli Rootsi riiginõuniku Peder Magnusson Brahe ja Öllegård Turesdotteri poeg. Joakim Brahe toetas poliitikas Sture'de suguvõsa ja hukati seetõttu novembris 1520 Stockholmi veresaunas, mil Rootsi kuningaks kroonitud Kristian II laskis hukata 80–90 aadlikku ja vaimulikku, kes pooldasid Sture'de poliitilisi vaateid.\n\nJoakim Brahele kuulus Tärno mõis Nyköpingi lähedal Rootsis.\n", "id": "ekk_Latn_208385"}
{"text": "Halle ringkond\n\nHalle ringkond (saksa Bezirk Halle) oli Saksa DV ringkond (1. järgu haldusüksus). See moodustati 1952. aastal.\n\nHalle ringkonna pindala oli 8771 ruutkilomeetrit, elanikke oli 1986. aastal 1 783 987.\n", "id": "ekk_Latn_208386"}
{"text": "Timo Švedko\n\nTimo Švedko (sündinud 8. juunil 1987 Tartus) on eesti vaimulik.\n\nTa on lõpetanud 2006. aastal Nõo Reaalgümnaasiumi ja 2017. aastal EELK Usuteaduse Instituudi. Ordineeriti 3. novembril 2018 kirikuõpetajaks.\n\nTa oli 3. novembrist 2018 kuni 31. oktoobrini 2021 Rannu koguduse õpetaja ning on jaanuarist 2020 Tartu Maarja koguduse õpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_208387"}
{"text": "Gera ringkond\n\nGera ringkond (saksa Bezirk Gera) oli Saksa DV ringkond (1. järgu haldusüksus). See moodustati 1952. aastal.\n\nGera ringkonna pindala oli 4004 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanikke 739 856.\n", "id": "ekk_Latn_208388"}
{"text": "Suhli ringkond\n\nSuhli ringkond (saksa Bezirk Suhl) oli Saksa DV ringkond (1. järgu haldusüksus). See moodustati 1952. aastal.\n\nSuhli ringkonna pindala oli 3856 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanikke 549 636.\n", "id": "ekk_Latn_208389"}
{"text": "Erfurdi ringkond\n\nErfurdi ringkond (saksa Bezirk Erfurt) oli Saksa DV ringkond (1. järgu haldusüksus). See moodustati 1952. aastal.\n\nErfurdi ringkonna pindala oli 7349 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanikke 1 235 785.\n", "id": "ekk_Latn_208390"}
{"text": "Schwerini ringkond\n\nSchwerini ringkond (saksa Bezirk Schwerin) oli Saksa DV ringkond (1. järgu haldusüksus). See moodustati 1952. aastal.\n\nSchwerini ringkonna pindala oli 8672 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanikke 592 519.\n", "id": "ekk_Latn_208391"}
{"text": "Rostocki ringkond\n\nRostocki ringkond (saksa Bezirk Rostock) oli Saksa DV ringkond (1. järgu haldusüksus). See moodustati 1952. aastal.\n\nRostocki ringkonna pindala oli 7075 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanike arv 909 550.\n", "id": "ekk_Latn_208392"}
{"text": "Neubrandenburgi ringkond\n\nNeubrandenburgi ringkond (saksa Bezirk Neubrandenburg) oli Saksa DV ringkond (1. järgu haldusüksus). See moodustati 1952. aastal.\n\nNeubrandenburgi ringkonna pindala oli 10 948 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanike arv 620 057.\n", "id": "ekk_Latn_208393"}
{"text": "Liiduvere oja\n\nLiiduvere oja on oja Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, Lemmjõe parempoolne lisajõgi.\n\nOja pikkus on 12,4 km, valgla pindala 25,1 km², langus 44,5 m ja lang 3,59 m/km. Oja saab alguse 93,5 m kõrgusel Sürgavere külas, voolab läbi Munsi, Nuutre, Epra ja Kildu küla ja suubub 49 m kõrgusel Võlli ja Kildu küla piiril paremalt poolt Lemmjõkke 30,3 km kaugusel selle suudmest. Oja kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda.\n", "id": "ekk_Latn_208394"}
{"text": "Cottbusi ringkond\n\nCottbusi ringkond (saksa Bezirk Cottbus) oli Saksa DV ringkond (1. järgu haldusüksus). See moodustati 1952. aastal.\n\nCottbusi ringkonna pindala oli 8262 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli rahvaarv 883 591.\n", "id": "ekk_Latn_208395"}
{"text": "Potsdami ringkond\n\nPotsdami ringkond (saksa Bezirk Potsdam) oli Saksa DV ringkond (1. järgu haldusüksus). See moodustati 1952. aastal.\n\nPotsdami ringkonna pindala oli 12 568 ruutkilomeetri, 1986. aastal oli elanike arv 1 121 640.\n", "id": "ekk_Latn_208396"}
{"text": "Natjoro keel\n\nNatjoro keel on Burkina Fasos Cascadesi piirkonnas räägitav keel, mis kuulub guri keelkonda.\n\nNatjoro keelt rääkis 1994. aasta andmetel umbes 4000 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208397"}
{"text": "Aula regia\n\nAula regia (ladina keeles 'kuninglik saal') oli keskaegse kuninga residentsi (pfaltsi või kindluse) keskne suur ruum, troonisaal. Peamiselt seostub karolingide ja ottode arhitektuuriga.\n", "id": "ekk_Latn_208398"}
{"text": "Magdeburgi ringkond\n\nMagdeburgi ringkond (saksa Bezirk Magdeburg) oli Saksa DV ringkond (1. järgu haldusüksus). See moodustati 1952. aastal.\n\nMagdeburgi ringkonna pindala oli 11 526 ruutkilomeetrit, 1986. aastal oli elanike arv 1 249 636.\n", "id": "ekk_Latn_208399"}
{"text": "Išnarai\n\nIšnarai on järv Leedus Molėtai rajoonis. Järv jääb Labanorase regionaalparki ja asub Inturkėst kaks ja pool kilomeetrit ida pool. Išnarai kuulub Nemunase vesikonda.\n\nGaluonai asub jääajal liustikust eraldunud jääpanga sulamisel tekkinud lohus. Järve ühendab Vašuokase järvega väin; Vašuokase järve suubub omakorda Galuonai järve idaosast pikast Gėluotase järveks nimetatav lahest algav väin; see süsteem on Galuonai väljavooluks. Išnaraist voolab välja lühike Išnara oja või Vaikštėnai jõgi, mis suubub Kertuojai järve.\n\nKaldad on valdavalt madalad ja soostunud, neid katavad põõsastikud ja mets. Kohati ulatuvad järve kallastele ka niidud ja põllud. Järve põhja katab paks kiht aleuriiti.s on kuus saart: Pušinė 1,16 ha, Lipuoka saar 0,69 ha, Kernė saar 0,16 ha, Salelė 0,09 ha ja 2 nimetut saarekest (1,34 ha ning 0,04 ha). Kaldajoone pikkus on 9,35 kilomeetrit. Järve kallastel asuvad Laukininkai, Surguškiai ja Pavašuokysi külad.\n\nJärve nimi on tuleneb sõnast išnara, mis tähendab rebendit, lahtirebitud tükki. Nimi võib tuleneda järvekaldaid tabavatest üleujutustest.\n", "id": "ekk_Latn_208400"}
{"text": "Kertuojai\n\nKertuojai on järv Leedus Molėtai rajoonis. Järv asub Molėtaist 12,5 kilomeetrit lääne pool ja jääb Labanorase regionaalparki. Kertuojai kuulub Nemunase vesikonda. Järve ümber on moodustatud Kertuojai hüdrograafiline kaitseala.\n\nKertuojai on ovaalse kujuga ja on kujunenud jääajal tekkinud lohku. Järves on metsane Gediminase saar pindalaga 0,41 ha. Järve suubub Išnarai järvest algav Išnara oja või Vaikštėnai jõgi. Välja voolab Kertuoja oja, mis suubub Juodieji Lakajai järve. Aastal 1974 rajati sellele ojale pais, mis reguleerib Kertuojai väljavoolu.\n\nKaldad on valdavalt madalad ja soostunud, põhjakallas on kõrgem. Kaldajoone pikkus on 12,1 kilomeetrit. Järve kallastel asuvad Vaikštėnai, Vyžiniai ja Kertuoja külad. Järve lõunakaldal asub Kertuoja linnamägi. Kertuojai lääneosa on enamalt jaolt kaetud veetaimestikuga.\n\nJärve nimi on tuleneb sõnast kerte, mis tähendab nurka.\n", "id": "ekk_Latn_208401"}
{"text": "Pravalas\n\nPravalas ehk Vidugiris on järv Leedus Molėtai rajoonis. Järv jääb Švenčionyse rajooni piirile ja asub Joniškise alevist neli kilomeetrit ida pool. Pravalas kuulub Nemunase vesikonda.\n\nJärve põhja katab aleuriidiga segunenud sapropeel ja lubjarikas savi, kallaste ääres moodustab järve põhja ka turvas.\n\nKaldad on valdavalt madalad ja soostunud. Ida- ja põhjakaldal kasvab mets, põhjakaldal on kohati ka soo. Läänekaldal asuvad niidud ja põllud.. Kohati ulatuvad järve kallastele ka niidud ja põllud. Kaldajoone pikkus on 12,27 kilomeetrit. Pravalases on viis pisikest saart (0,56 ha, 0,45 ha, 0,38 ha, 0,22 ha ja 0,07 ha). Järve kallastel asuvad Giriniai, Pavandenė ja Medeikiai külad.\n\nJärve nimi on tuleneb kas sõnast pravalyti, mis tähendab koristamisjärge, või siis moondunud sõnast pravaras, mis tähistab turbaauku.\n", "id": "ekk_Latn_208402"}
{"text": "Kurt Blecha\n\nKurt Blecha (25. veebruar 1923 Ústí nad Labem – 1. märts 2013 Berliin) oli Saksa DV partei- ja riigitegelane.\n\n1941. aasta septembris astus Kurt Blecha Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse ja mobiliseeriti Wehrmachti. 1943. aastal langes ta Nõukogude sõjavangi, võttis osa Rahvuskomitee Vaba Saksamaa tegevusest ja õppis antifašistlikus koolis. 1945. aastal pöördus ta Saksamaale tagasi. Ta õppis parteikõrgkoolis ajakirjandust ja astus 1946. aastal Saksamaa Sotsialistlikku Ühtsusparteisse. 1947–1952 oli ta ajalehe Schweriner Volkszeitung toimetaja. 1953–1958 töötas ta Saksa DV Ministrite Nõukogu juures asuva pressiameti juhataja asetäitjana. 1958. aastast kuni 1989. aasta novembrini oli ta Saksa DV Ministrite Nõukogu juures asuva pressiameti juhataja. Lisaks oli ta aastatel 1958–1989 Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo agitatsioonikomitee liige. 1959–1989 oli ta ka Saksa DV Ajakirjanike Liidu Keskeestseisuse presiidiumi liige.\n", "id": "ekk_Latn_208403"}
{"text": "Lenini monument Kotkas\n\nLenini monument oli Vene bolševistliku revolutsionääri Vladimir Lenini mälestusmärk Soomes Kotkas. Monumendi autorid olid skulptor Matti Varik, arhitekt Allan Murdmaa ja insener Jaan Port. Monumendi alus oli graniidist ning sellel asetses pronksist Lenini büst.\n\nMälestusmärk asus Kotka kesklinnas Kotkansaari saare lääneosas Lenini pargis. Lenin osales Kotka Töölismajas 1907. aastal peetud Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) III konverentsil ning oli istungite vaheaegadel jalutanud lähedasel haljasalal.\n\nKotka Lenini monumendi näol oli tegemist viimase Soomes veel avalikus ruumis olnud Lenini monumendiga. 13. juunil 2022 otsustas Kotka linnavolikogu viia selle ära linna haljasalalt ja paigutada muuseumi hoidlasse. Monument teisaldati 4. oktoobril 2022.\n\nMonumendi Kotkasse rajamise idee käis 1978. aastal välja Soome rahvasaadik Taisto Sinisalo. Nõukogude Liidu poolel otsustati teha ettepanek monumendi kinkimiseks Kotka sõpruslinnale Tallinnale. Monument avati 26. augustil 1979. Avamisel osalesid Nõukogude Liidu suursaadik Soomes Vladimir Sobolev ning EKP KK I sekretär Karl Vaino.\n\n4. novembril 1981 avati Pärnus Kotka mälestusmärgi koopia.\n", "id": "ekk_Latn_208404"}
{"text": "Richard Mentor Johnson\n\nRichard Mentor Johnson (17. detsember 1780 – 19. november 1850) oli Ameerika Ühendriikide poliitik, 9. asepresident aastatel 1837–1841.\n\nJohnson osales 1812. aasta sõjas ning sai Thamesi jõe lahingus korduvalt haavata.\n\nJohnson oli Kentucky osariigi esindajatekoja liige aastatel 1804–1806 ja 1819. Ta oli Ameerika Ühendriikide esindajatekoja liige 1807–1819 ja 1829–1837 ning senati liige 1819–1829. Aastal 1836 valiti Johnson demokraatliku partei presidendikandidaadi Martin Van Bureni asepresidendikandidaadiks. Kuigi Martin Van Buren sai valimiskogus vajalikud hääled kokku, ei saanud Johnson valimiskogus enamust. Asepresidendi valimine läks senatisse, kus ta võitis vastaskandidaati Francis Grangerit häältega 33:16. Ta astus ametisse 4. märtsil 1837.\n\nKentucky, Missouri ja Nebraska osariigis on tema järgi nimetatud maakond (Johnsoni maakond (Kentucky), Johnsoni maakond (Missouri), Johnsoni maakond (Nebraska)).\n", "id": "ekk_Latn_208405"}
{"text": "Per Brahe vanem\n\nPer Brahe Vanem (ka Peder Brahe, sündis mais 1520, suri 1. septembril 1590) oli Rootsi aadlik ja riiginõunik, Visingsborgi krahv ning riigi justiitsasjade korraldaja (rootsi keeles riksdrots).\n", "id": "ekk_Latn_208406"}
{"text": "Beata Stenbock\n\nBeata Gustavsdotter Stenbock (20. aprill 1533 – 20. aprill 1583) oli Rootsi riiginõuniku Per Brahe Vanema (1520–1590) abikaasa, Rootsi aadlidaam, krahvinna.\n\nBeata oli Rootsi riiginõuniku Gustav Olofsson Stenbocki (1502–1571) ja Brita Eriksdotter Leijonhufvudi (1514–1572) tütar ja Katarina Gustavsdotter Stenbocki õde, kes oli Rootsi kuninga Gustav I Vasa kolmas abikaasa.\n\nPeder Brahel ja Beata Stenbockil oli 13 last, kellest valdav osa oli seotud Rootsi ja hiljem Poola kuninga õukonnaga.\n", "id": "ekk_Latn_208407"}
{"text": "Valga Maakohus\n\nValga Maakohus oli Eesti Vabariigi esimese astme kohus aadressil Valga, Vabaduse tänav 5 ja 10.\n\n1. jaanuaril 2006 liideti Valga Maakohus Tartu Maakohtuga. Kohtu töö jätkus samal aadressil Valga kohtumajas.\n", "id": "ekk_Latn_208408"}
{"text": "Lääne-Viru Maakohus\n\nLääne-Viru Maakohus oli Eesti Vabariigi esimese astme kohus aadressil Rakvere, Rohuaia tänav 8. Algselt asusid administratiivhooned Tapal, Põllu 6 ja Rakveres, Rohuaia 8.\n\n1. jaanuaril 2006 liideti Ida-Viru Maakohus ja Lääne-Viru Maakohus ning kohtuasutuse uueks nimeks sai Viru Maakohus.\n\nKohtu töö jätkus samal aadressil, Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas.\n", "id": "ekk_Latn_208409"}
{"text": "Võru Maakohus\n\nVõru Maakohus oli Eesti Vabariigi esimese astme kohus aadressil Võru, Vabaduse tänav 13.\n\n1. jaanuaril 2006 liideti Võru Maakohus Tartu Maakohtuga. Kohtu töö jätkus samal aadressil Võru kohtumajas.\n", "id": "ekk_Latn_208410"}
{"text": "Saare Maakohus\n\nSaare Maakohus oli Eesti Vabariigi esimese astme kohus aadressil Kuressaare, Lossi tänav 2.\n\n1. jaanuaril 2006 liideti Saare Maakohus Pärnu Maakohtuga. Kohtu töö jätkus samal aadressil Kuressaare kohtumajas.\n", "id": "ekk_Latn_208411"}
{"text": "Sirje Aitsen\n\nSirje Aitsen (sündinud 26. märtsil 1952 Kohtla-Järvel) on Eesti jurist, endine kohtunik.\n\nAitsen lõpetas 1975. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õiguse eriala. Aastatel 1975–1987 töötas ta Kohtla-Järve linna täitevkomitees juristina, instruktorina ja osakonnajuhatajana, 1987–1993 oli Ida-Viru Maakohtu kohtunik.\n\n19. augustil 1993 president Lennart Meri Sirje Aitseni Riigikohtu üldkogu ettepanekul teise astme kohtunikuks Viru Ringkonnakohtusse. 25. augustil nimetati ta ka Viru Ringkonnakohtu juhatajaks (esimeheks).\n\n11. juulil 2008 vabastas president Toomas Hendrik Ilves Sirje Aitseni kohtuniku ametikohalt tema enda soovil alates 1. jaanuarist 2009.\n\nTa on Eesti Kohtunike Ühingu liige.\n", "id": "ekk_Latn_208412"}
{"text": "Ameerika Ühendriikide põhiseaduse kolmas parandus\n\nAmeerika Ühendriikide põhiseaduse kolmas parandus on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse täiendus, mis annab isikule õiguse keelduda rahu ajal sõdurite majutamisest oma koju.\n\nParandus võeti vastu Kongressis 25. septembril 1789 ja ratifitseeriti osariikide tasemel 15. detsembril 1791.\n", "id": "ekk_Latn_208413"}
{"text": "Viru Ringkonnakohus\n\nViru Ringkonnakohus oli Eesti teise astme kohus, mis vaatas läbi kohtulahendeid apellatsiooni korras, mis asus aadressil Jõhvi, Viru tänav 5A.\n\nViru Ringkonnakohus loodi 1993. aastal ning liideti 2009. aasta alguseks Tartu Ringkonnakohtuga.\n\nKohtu koosseisus oli nii 1996. kui ka 2006. aastal 8 kohtunikku. Viru Ringkonnakohtu juhataja (esimees) oli kohtunik Sirje Aitsen.\n", "id": "ekk_Latn_208414"}
{"text": "DMACK World Rally Team\n\nDMACK World Rally Team oli tiim mis võistles autoralli maailmameistrivõistlustel aastatel 2012 kuni 2017.\n\nDMACK lahkus WRC aastal 2017, öeldes põhjuseks et tahavad keskenduda edaspidi rehvide toodangule ja arendamisele. Ainsa võidu sai Elfyn Evans 2017 Walesi rallil sõites DMACKi rehvidega olles ise M-Spordi sõitja. Selles meeskonnas sõitis ka Ott Tänak ja tema parimaks ralli tulemuseks selles meeskonnas oli teine koht mis saavutati Poola-ja Suurbritannia rallil aastal 2016.\n", "id": "ekk_Latn_208415"}
{"text": "V. I. Lenin 1870–1970\n\n\"V. I. Lenin 1870–1970\" on 1970. aastal V. I. Lenini 100. sünniaastapäeva puhul Soomes ilmunud muusikaalbum (LP), mis sisaldab lisaks muusikale ka kõnet.\n", "id": "ekk_Latn_208416"}
{"text": "Wabag\n\nWabag on linn Paapua Uus-Guineas, Enga provintsi halduskeskus.\n\nWabag on elanike arvult väikseim Paapua Uus-Guinea provintsikeskus.\n", "id": "ekk_Latn_208417"}
{"text": "Lenininpuisto\n\nLenininpuisto (soome 'Lenini park') on Soomes Helsingis Alppila asumis paiknev 3,5 hektari suurune park. See rajati 1961–1962 Maj-Lis Rosenbröijeri projekti järgi.\n\nPark sai praeguse nime 1970. aastal, mil see eraldati Alppipuisto pargist.\n\nPargi kõrval asub Kulttuuritalo.\n\n2018. aastal hääletati Helsingi linnavolikogus pargi nime muutmise üle Lenini ohvrite mälestuspargiks, kuid eelnõu ei läinud läbi.\n", "id": "ekk_Latn_208418"}
{"text": "Peter Florin\n\nPeter Florin (2. oktoober 1921 Köln – 17. veebruar 2014 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane ja diplomaat.\n\nPeter Florini isa Wilhelm Florin oli metallitööline ja Saksamaa Kommunistliku Partei Poliitbüroo liige ning Riigipäeva liige. 1933. aastal emigreerus perekond Prantsusmaa kaudu Nõukogude Liitu. Moskvas õppis Peter Florin Karl Liebknechti koolis ja seejärel ülikoolis keemiat. 1. veebruaril 1937 võeti talt ära Saksamaa kodakondsus. Ta kuulus Komsomoli ja võttis osa Rahvuskomitee Vaba Saksamaa tegevusest.\n\n1945. aastal pöördus ta Saksamaale tagasi ja töötas ajalehtede Volkszeitung ja Freiheit toimetajana. Alates 1949. aastast töötas ta Saksa DV Välisministeeriumis. 1953–1966 oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee välissuhete osakonna juhataja. 1954. aastast alates oli ta Rahvakoja (parlamendi) liige. 1954–1963 oli ta Rahvakoja väliskomisjoni esimees ja 1963–1967 väliskomisjoni esimehe asetäitja.\n\n1967–1969 oli Peter Florin Saksa DV suursaadik Tšehhoslovakkias. 1973–1982 oli ta Saksa DV alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. 1982–1989 oli ta Saksa DV välisministri asetäitja. 1958–1989 oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liige.\n", "id": "ekk_Latn_208419"}
{"text": "Ranomi Kromowidjojo\n\nRanomi Kromowidjojo (sündinud 20. augustil 1990 Sauwerdis) on Hollandi ujuja, kes on spetsialiseerunud sprindi vaba- ja liblikujumise distantsidele. Ta on kolmekordne olümpiavõitja, võites 2008. aasta olümpiamängudel kuldmedali 4 × 100 m vabaujumises ning 2012. aasta olümpiamängudel 50 m vabaujumises ja 100 m vabaujumises. Ta on maailmarekordi omanik 50 meetri vabaujumise lühirajal (25 m bassein) ja Hollandi võistkonna koosseisus maailmarekordid 4 × 50 m, 4 × 100 m ja 4 × 200 m vabaujumise teateujumises (25 m bassein). Ta on osalenud regulaarselt FINA maailmameistrivõistlustel, kus ta on võitnud vastavalt 21 individuaalset ja 15 teatevõistluse kuldmedalit. Ta esindab Team Ironit Rahvusvahelises Ujumisliigas.\n\nTa võitis 2005. ja 2006. aastal Euroopa juunioride ujumise meistrivõistlustel 50 meetri vaba- ja liblikujumise võistlusel kokku kolm medalit. Kromowidjojo tegi oma rahvusvahelise debüüdi täiskasvanute seas 2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel Budapestis, Ungaris. Ta võitis 15-aastaselt kohe oma esimese rahvusvahelise seenioride medali 4 × 100 m vabaltujumises koos Inge Dekkeri, Chantal Grooti ja Marleen Veldhuisega.\n\nAustraalias Melbourne'is toimunud 2007. aasta maailmameistrivõistlustel võitis ta koos Inge Dekkeri, Femke Heemskerki ja Marleen Veldhuisega pronksmedali 4 × 100 vabaujumises. Individuaalselt sai ta 100 vabaujumises 13. koha. 2007. aasta lõpus ujus ta 2008. aasta suveolümpiamängude A-kvalifikatsioonistandardis 50 m ja 100 m vabaujumises ning ujus maailmarekordi 4 × 100 m vabaujumise lühirajal koos Hinkelien Schreuderi, Femke Heemskerki ja Marleen Veldhuisega, Hollandi Open Swim Cupil. Nädal pärast seda võistles ta Ungaris Debrecenis 2007. aasta Euroopa lühiraja ujumise meistrivõistlustel. Seal ujus ta koos Hinkelien Schreuderi, Inge Dekkeri ja Marleen Veldhuisega veel ühe maailmarekordi 4 × 50 m vabaujumises lühirajal.\n\nTema esimene suurem võistlus 2008. aastal oli 2008. aasta Euroopa meistrivõistlused Eindhovenis. 4 × 100 m vabaujumises võitis ta kuldmedali koos võistkonnaga: Inge Dekker, Femke Heemskerk ja Marleen Veldhuis. Nad ületasid maailmarekordi, 3.33,62. Sama võistkonnaga saavutas ta 4 × 200 m vabaujumises neljanda koha. Individuaalselt saavutas ta 200 m vabaujumises 9. koha. Mõni nädal hiljem 2008. aasta FINA lühiraja maailmameistrivõistlustel Manchesteris tuli ta maailmameistriks 4 × 200 m vabaujumises ja ületati veel ka ühe maailmarekord, taas koos Dekkeri, Heemskerki ja Veldhuisega. Pärast 100 m vabaujumist loobus ta võistlustest küünarnuki vigastusega.\n\n2008. aasta Pekingi suveolümpiamängudel ja mõni päev enne oma 18. sünnipäeva sai temast olümpiavõitja, kui ta võitis 4 × 100 m vabaujumises kuldmedali koos Inge Dekkeri, Femke Heemskerki ja Marleen Veldhuisega. Nende aeg oli 3.33,76; mis jäi napilt alla nende endi varasemale maailmarekordile. Päev pärast seda, kui ta startis individuaalselt 200 m vabaujumises, lõpetas ta 23. kohaga. Ta kuulus nii 4 × 200 m vabaujumise kui ka 4 × 100 m kompleksujumise võistkonda, kuid võistkond ei pääsenud finaali.\n\nRanomi osales 2008. aasta karikavõistlustel Eindhovenis, kus ületas 50 m seliliujumise distantsil riikliku rekordi, oma esimese individuaalse riikliku rekordi ja kvalifitseerus 2009. aasta ujumise maailmameistrivõistlustele 100 m vabaujumises. Nädal pärast seda osales ta Horvaatias Rijekas 2008. aasta Euroopa lühiraja ujumise meistrivõistlustel, kus ta võitis kaks kuldmedalit, 4 × 50 m vabaujumises ja 4 × 50 m kompleksujumises ning pronksmedali 100 m vabaujumises Marleen Veldhuise ja Jeanette Otteseni järel.\n\n2009. aastal Itaalias Roomas toimunud maailmameistrivõistlustel võitis ta Inge Dekkeri, Femke Heemskerki ja Marleen Veldhuisega 4 × 100 vabaujumises kulla, püstitades uue maailmarekordi (3.31,72).\n\n2010. aastal osales Kromowidjojo 2010. aasta FINA ujumise maailmameistrivõistlustel (25 m), võites individuaalse kuldmedali nii 50 m vabaujumises kui ka 100 m vabaujumises, püstitades meistrivõistluste rekordi 51.45. Ta võitis koos Inge Dekkeri, Femke Heemskerki ja Hinkelien Schreuderiga ka 4 × 100 m vabaujumiste võistkonna koosseisus kuldmedali teise meistrivõistluste rekordiga 3.28,54.\n", "id": "ekk_Latn_208420"}
{"text": "Videniškiai\n\nVideniškiai on küla (endine alev) Leedus Molėtai rajoonis, Videniškiai valla halduskeskus. Küla asub Siesartise jõe kaldal.\n\nVideniškiais on põhikool, postkontor ja raamatukogu, seal tegutseb metsamajand. Vaatamisväärsuseks on 1620. aastal ehitatud katoliku kirik; endise kloostri ruumides asub muuseum.\n\n1955. aastal sündis külas leedu kirjanik ja näitleja Alvydas Šlepikas.\n", "id": "ekk_Latn_208421"}
{"text": "Pettunud Kodanik\n\nPettunud Kodanik on 2019. aastal asutatud Eesti Post-punk ansambel. Neljaliikmeline bänd loodi algselt nalja pärast – püüdes valgustada meid kõiki igapäevaselt tabavaid pettumusi. Järgnevatel aastatel muutus nende muusika nende emotsioonide siiramaks väljundiks ning on kujundanud omapärase kummitava ja melanhoolse kõla.\n\n\"Pettunud Kodaniku mängitud post-punkis on tunda eneseiroonilist primitivismi. Bändi muusika on järjepidevalt kerge ja retrohõnguline – tundub, et muusika pärineb ajast, mil usuti, et süntesaator ja elektroonilised trummid ei ole ainult lahedamad instrumendid, kuid sobivad ideaalselt ka tunnete väljendamiseks nende lõputute variatsioonide ja dünaamikaga.\" -Alvar Loog, Postimees\n", "id": "ekk_Latn_208422"}
{"text": "Suginčiai\n\nSuginčiai on küla Leedus Molėtai rajoonis, Suginčiai valla halduskeskus.\n\nSuginčiais on keskkool, postkontor ja raamatukogu. Vaatamisväärsuseks on sealne aastal 1910 ehitatud katoliku kirik.\n", "id": "ekk_Latn_208423"}
{"text": "Krüptosporidioos\n\nKrüptosporidioos on zoonoos, mis kahjustab inimese seedetrakti, sapiteede ja hingamisteede limaskesta ning ohustab ka teisi imetajaid, linde, kahepaikseid, roomajaid ja kalu.\n", "id": "ekk_Latn_208424"}
{"text": "Martin Gropius\n\nMartin Carl Philipp Gropius (11. august 1824 Berliin – 13. detsember 1880 Berliin) oli saksa arhitekt.\n\nTa oli Preisi Teaduste Akadeemia ja Austria Teaduste Akadeemia liige, Ungern-Sternbergi palee arhitekt.\n", "id": "ekk_Latn_208425"}
{"text": "Maropitant\n\nMaropitant (kaubamärk: Cerenia®) on ravim koertele ja kassidele oksendamise ennetamiseks ja raviks ning merehaigusest tingitud iivelduse ärahoidmiseks. Ravimi on välja töötanud ravimifirma Zoetis. Maropitanti keemiline valem on C32H40N2O.\n", "id": "ekk_Latn_208426"}
{"text": "Jim Jones\n\nJim Jones (õieti James Warren Jones; 13. mai 1931 Crete, Indiana, USA – 18. november 1978 Jonestown, Guyana) oli Ameerika Ühendriikide ususektijuht ning Peoples Temple'i usuliikumise asutaja.\n", "id": "ekk_Latn_208427"}
{"text": "Oskar Jüris\n\nOskar Jüris (29. september 1909 Jamburg – 8. juuni 1975 Tallinn) oli eesti filosoof.\n\nTa oli lühikest aega (aastail 1954 ja 1955) Tartu Riikliku Ülikooli filosoofiakateedri juhataja.\n", "id": "ekk_Latn_208428"}
{"text": "Rahvusvaheline Ujumisliiga\n\nRahvusvaheline Ujumisliiga (lühidalt ISL) on rahvusvahelises ujumises võistlusvorm, mis võimaldab võistkondadel võistelda üksteise vastu turniiril mitme etapi jooksul ja erinevates kohtades. ISL-i esimene võistlus toimub 2019. aastal. Põhihooaeg algas oktoobris ja finaal peetakse detsembris.\n\nSportlastel, kes on varem diskvalifitseeritud dopinguvastaste reeglite rikkumise eest, on keelatud osalemine ISL-is.\n\nISL-i asutas ja rahastab Ukraina miljardär Kostjantin Grigorišin. Võistluse eesmärk on ujumisspordi edukas turundus rahvusvahelisel tasemel. Selle eesmärk on kasutada ujumise potentsiaali, mis on kogu maailmas laialt levinud, kuid võrreldes teiste spordialadega rahaliselt toimib endiselt halvasti. Lisaks soovib ISL parandada sportlaste tasustamist ja panna nad ürituse keskpunkti. Seda seostatakse süüdistusega, et ujumisliidu FINA Fédération Internationale de Natation ujumissüsteemis osalevaid sportlasi on seni liiga halvasti tasustatud.\n\n2018. aasta hooajal oli ainus FINA poolt korraldatud suur ujumisüritus ujumise maailmakarika võistlus. Juunis saatis FINA kirja kõigile 209 föderatsioonile, kutsudes neid üles mitte tegema koostööd ISL-iga. Pärast FINA üldeeskirjade jaotises 4.5 sisalduva reegli tõlgendamise täpsustamist teatas FINA, et ISL on nüüd klassifitseeritud 2019. aasta hooaja rahvusvaheliseks võistluseks.\n", "id": "ekk_Latn_208429"}
{"text": "Karanga keel\n\nKaranga keel on maba keelkonna mabangi rühma kuuluv keel, mida räägivad Tšaadis elavad karangad.\n\nKõnelejate arv oli 1999. aasta andmetel umes 10 000.\n\nKeele ISO 639-3 kood on kth.\n", "id": "ekk_Latn_208430"}
{"text": "Yorki peapiiskop\n\nYorki peapiiskop (inglise keeles Archbishop of York) on Canterbury peapiiskopi järel Inglismaa Kiriku tähtsuselt teine vaimulik. Talle alluvad nii Yorki piiskopkond kui ka Yorki kiriklik provints, mis hõlmab Põhja-Inglismaad ja Mani saart.\n\nTa on ex officio Suurbritannia parlamendi Lordide koja liige, tiitliga Inglismaa priimas.\n\nPeapiiskopi iste (cathedra) asub Yorki kesklinnas Yorki katedraalis, tema ametlik residents Yorki ligidal Bishopthorpe'i külas asuvas Bishopthorpe'i palees.\n\nPraegune Yorki peapiiskop on alates 9. juulist 2020 Stephen Cottrell. Enne teda, alates 5. oktoobrist 2005, oli peapiiskopiks John Sentamu.\n", "id": "ekk_Latn_208431"}
{"text": "Detsember 2019\n\nDetsember 2019, kroonika.\n\n2019. aasta detsember algas pühapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem teisipäeval.\n", "id": "ekk_Latn_208432"}
{"text": "Pimobendaan\n\nPimobendaani kasutatakse veterinaarmeditsiinis koerte südamepuudulikkuse raviks. Ravim suurendab südamelihase tundlikkust kaltsiumi suhtes, parandades südamelihase kokkutõmbevõimet (südamelihase kontraktsiooni) liigselt energiavarusid kulutamata. Pimobendaan suurendab südame jõudlust, vähendades sellega eel- ja järelkoormust. Südame jõudlus paraneb ennekõike südamelihas rakkude (müokardi rakkude) efektiivsuse suurenemise tõttu, mis võimaldab südamel töötada väiksemate süstoolsete ja diastoolsete mõõtmete juures. Mitmed uuringud on tähendanud, et pimobendaan parandab oluliselt südamepuudulikkusega koerpatsientide elumust ja elukvaliteeti.\n", "id": "ekk_Latn_208433"}
{"text": "Mehaaniline teater\n\nMehaaniline teater (saksa keeles Mechanisches Theater) on visuaalteatri liik, kuhu võib paigutada ka nukuteatri, objektiteatri, füüsilise teatri jne. Mehaanilise teatri mõiste on muutunud ajas nii vormilt kui ka sisult ning kunstnikud kasutavad seda erinevatel eesmärkidel.\n\nMehaanilise teatri lavapealne koosneb lavamehhanismidest ja butafooriast. Laval on masinad, mis töötavad elektrilise ühenduseta ja osaliselt inimkäe abil. Dramaturgia põhineb masinate ja nende mehaaniliste lahenduste toimimisel. 21. sajandil võib mehaanilise teatri paigutada visuaalteatri alla, kus masin, tehnika, mehhanism saab laval näitleja rolli. Lavastus toimub elava ettekandena ning dramaturgia toetub mehaanilistele seadmetele, nende protsessidele ja rütmidele. Näiteks \"Je brasse de l'air\" (\"Vaadates õhu liikumist\").\n", "id": "ekk_Latn_208434"}
{"text": "Professionaalsete Maletajate Assotsiatsioon\n\nProfessionaalsete Maletajate Assotsiatsioon (inglise keeles Association of Chess Professionals; lühend ACP) on rahvusvaheline mittetulunduslik maleorganisatsioon.\n\nProfessionaalsete Maletajate Assotsiatsiooni tegevuse peaeesmärk on elukutseliste maletajate õiguste kaitsmine, male propageerimine ja maleturniiride korraldamine.\n\nACP liikmeks võivad saada maletajad, kes on saanud naiste rahvusvahelise meistri, rahvusvahelise meistri, naiste suurmeistri või rahvusvahelise suurmeistri nimetuse, samuti (ACP nõukogu heakskiidul) ka muud maletegelased (maletreenerid, malekohtunikud, maleajakirjanikud, maleorganisaatorid ja maleõppejõud).\n\nAastatel 2012–2018 oli ACP president Emil Sutovsky.\n", "id": "ekk_Latn_208435"}
{"text": "Elektriala\n\nElektriala on elektri- ja energeetikaajakiri, mis ilmub alates 1999. aasta algusest.\n\nPraegune ilmumissagedus on 8 numbrit aastas, 2019. aasta lõpuks oli ilmunud 150 numbrit. Ajakiri avaldab elektriseadmeid, elektri- ja energiapaigaldisi ning nende käitu hõlmavat aktuaalset teavet, tutvustab uusi normdokumente ja tehnikauudiseid, avaldab reklaami. Ette on nähtud digitaliseerimise, elektripaigaldiste, energeetika, elektrivalgustuse, elektriohutuse, koolituse, uudiste, tähtpäevade, probleemide jm rubriigid. Ajakiri on abiks kõigile neile, kes projekteerivad, ehitavad, haldavad ja kasutavad elektripaigaldisi. Ajakiri annab regulaarset infot Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETELi) tegevuse ja EETEL-Ekspert OÜ elektrialase koolitustegevuse ja profiõppe kohta ning tutvustab uut erialast kirjandust.\n", "id": "ekk_Latn_208436"}
{"text": "Väike Illimar\n\n\"Väike Illimar\" on Friedebert Tuglase 1937. aastal ilmunud autobiograafiliste sugemetega lapsepõlve kirjeldav romaan, mis kujutab lapse silme läbi mõisaelu ja -inimesi.\n\n\"Väikese Illimari\" taastrükid ilmusid Nõukogude Eestis aastail 1945 ja 1955. \"Väike Illimar\" on ilmunud ka tõlgituna soome, vene, saksa, läti, leedu, poola, bulgaaria, slovaki, ungari ja niidumari keelde.\n", "id": "ekk_Latn_208437"}
{"text": "John Sentamu\n\nJohn Tucker Mugabi Sentamu (sündinud 10. juunil 1949 Kampalas, Ugandas) on anglikaani eruvaimulik, kes alates 5. oktoobrist 2005 kuni 7. juunini 2020 oli Yorki peapiiskop, Yorki metropoliit ja Inglismaa priimas.\n\nSentamu sündis Ugandas Kampala lähedal pere 13 lapsest kuuendana.\n\nTa õppis õigusteadust Makerere ülikoolis ning töötas seejärel advokaadina ja kohtunikuna Uganda ülemkohtus. Ta kritiseeris president Idi Amini ning põgenes pärast lühikest vangistust Inglismaale. Seal pühendus ta anglikaani kirikule. Sentamu õppis Cambridge'i ülikooli Selwyni kolledžis teoloogiat ning kaitses 1984. aastal doktorikraadi.\n\nSentamu pühitseti kirikuõpetajaks 1979. aastal. 1996. aastal sai ta piiskopiks. 2002. aastast oli ta Birminghami piiskop.\n\nSentamu on avalikult kritiseerinud mitmekultuurilisust ja samasooliste abielu. Samas toetab ta kooselu enne abiellumist, väites, et \"me elame ajal, mil mõned inimesed ... tahavad maitsta, kas piim on hea, enne kui nad lehma ostavad.\"\n\nOktoobris 2019 teatas ta, et astub peapiiskopi ametist tagasi 7. juunil 2020. Kuigi ametist lahkudes kaotas ta oma ex officio koha Lordide kojas, anti talle 2020. aasta detsembris eluaegse peeri tiitliga uus koht.\n", "id": "ekk_Latn_208438"}
{"text": "Elevandiluumust\n\nElevandiluumust ehk luumust on tuntuim ja püsivaim must värvipigment, mida valmistatakse õhu juurdepääsuta põletamisel saadud elevandiluu- või muude raskete ja tihedate loomaluude söest.\n\nVärvainete indeksis on elevandiluumusta tähised PBk9 (Pigment Black 9) ja 77267.\n", "id": "ekk_Latn_208439"}
{"text": "FIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006)\n\nFIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006) olid FIDE egiidi all peetud maailmameistrivõistlused males ajavahemikus 1993–2006 – ajal, kui males korraldati paralleelselt FIDE MM-idega ka PCA egiidi all peetavaid maailmameistrivõistlusi (pärast PCA tegevuse soikumist tuntud kui klassikalise male MM).\n\n1948. aastast korraldab üldtunnustatud Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) male maailmameistrivõistlusi (naiste MM-e hakkas FIDE korraldama veelgi varem). Aastatel 1982–1995 juhtis FIDE-t Florencio Campomanes, kelle presidendi rollis ühe vastuolulisema otsusena oli 15. veebruaril 1985 Anatoli Karpovi ja Garri Kasparovi vahelise tiitlimatši peatamine (matši reglement sellist sekkumist ette ei näinud).\n\nJaanuaris 1993 lõppes male MM-i pretendentide turniir Nigel Shorti võiduga, kes sai sellega õiguse kohtuda tiitlimatšis valitseva maailmameistri Garri Kasparoviga. 23. veebruaril teatas Campomanesi juhitud FIDE matši toimumise koha ja aja, seejuures matšis osalejate endiga läbirääkimata. Protestiks selle vastu otsustasid Kasparov ja Short, et nad mängivad selle matši väljaspool FIDE jurisdiktsiooni. FIDE võttis seepeale Kasparovilt maailmameistritiitli ja teatas, et MM-tiitlimatš toimub pretendentide turniiril teise koha saanud Jan Timmani ja eksmaailmameistri Anatoli Karpovi vahel.\n\nSügisel 1993 toimus enam-vähem samaaegselt kaks male MM-tiitlimatši – üks FIDE ja teine Professionaalse Male Assotsiatsiooni egiidi all. Malemaailm sai kaks valitsevat maailmameistrit. Selline \"kaksikvõim\" kestis kuni 2006. aastani, kui peeti lõpuks MM-tiitlimatš FIDE maailmameistri ja klassikalise male maailmameistri vahel.\n", "id": "ekk_Latn_208440"}
{"text": "Tadeusz Kościński\n\nTadeusz Piotr Kościński (sündinud 9. detsembril 1956 Londonis) on Poola pankur ja riigiametnik, riigisekretär (eesti mõistes kantsler) arenguministeeriumis (2015–2018), ettevõtluse ja tehnoloogia ministeeriumis (2018–2019) ja rahandusministeeriumis (2019). Ta oli 15. novembrist 2019 kuni 7. veebruarini 2022 Poola rahandusminister Mateusz Morawiecki teises valitsuses.\n\nTa sündis aastal 1956 Londonis. Ta lõpetas aastal 1977 Londoni Ülikooli juures oleva Goldsmithsi kolledži. Seejärel töötas ta mitmetes pankades Londonis.\n\n90-ndatel asus ta püsivalt Poolasse, seitse aastat oli ta panganduse ja rahanduse konsultant. Samuti töötas ta mitmetes pankades.\n\n27. novembrist 2015 kuni 15. jaanuarini oli ta Poola arenguministeeriumi riigisekretär (eesti mõistes kantsler), vastutades muu hulgas kviitungite ja sularahata maksete jaoks. 6. jaanuaril 2018 siirdus ta samale ametikohale ettevõtluse ja tehnoloogia ministeeriumis, kus vastas muu hulgas digitaalse majanduse ja ekspordipoliitika jaoks. 1. juulil 2019 asus ta tööle rahandusministeeriumi riigisekretäri (kantsleri) ametikohale.\n\n15. novembrist 2019 kuni 7. veebruarini 2022 oli ta Poola rahandusminister Mateusz Morawiecki teises valitsuses.\n", "id": "ekk_Latn_208441"}
{"text": "Schengeni infosüsteem\n\nSchengeni infosüsteem (SIS) on Euroopa Komisjoni hallatav andmebaas, mille eesmärk on kaitsta Schengeni liikmesriikide julgeolekut ja tõkestada organiseeritud kuritegevuse levikut. Infosüsteemi kasutavad 31 Euroopa riiki, et leida riikliku julgeoleku, piirikontrolli ja õiguskaitse eesmärkidel andmeid üksikisikute ja üksuste kohta. Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem SIS II hakkas tööle 9. aprillil 2013.\n", "id": "ekk_Latn_208442"}
{"text": "Zabolotne (Krõžopili rajoon)\n\nZabolotne (ukraina keeles Заболотне) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Krõžopili rajoonis. Elanike arv on 1397. Pindala on 1,8 km².\n", "id": "ekk_Latn_208443"}
{"text": "Kognitiivsus\n\nKognitiivsus on mentaalseid protsesse (nt taju, tähelepanu, mõtlemist) kaasav, tunnetusega seotud psühholoogiline mõiste.\n", "id": "ekk_Latn_208444"}
{"text": "Eleryn Tiit\n\nEleryn Tiit (sündinud 26. märtsil 1996) on eesti laulja.\n\nTa osales 2019. aasta sügishooajal TV3 paroodiasaates \"Su nägu kõlab varsti tuttavalt\".\n", "id": "ekk_Latn_208445"}
{"text": "Chambers Street\n\nChambers Street on Manhattani kahesuunaline sirge tee, mis suundub Manhattan Municipal Buildingu eest loodesse Battery Park Cityini.\n\nTänav on nimetatud John Chambersi järgi, samuti nagu on tema partneri järgi nimetatud Murray Street.\n", "id": "ekk_Latn_208446"}
{"text": "Ivan Zavoloko\n\nIvan Zavoloko (vene keeles Иван Никифорович Заволоко, läti keeles Ivans Zavoloko; 17. detsember 1897 Režitsa – 7. märts 1984 Riia) oli Läti vanausuliste aktivist, ajaloolane, folklorist ja kodu-uurija, pedagoog ja rahvavalgustaja.\n", "id": "ekk_Latn_208447"}
{"text": "Toliejai\n\nToliejai on küla Leedus Molėtai rajoonis, Čiulėnai valla halduskeskus.\n\nToliejais on raamatukogu, Čiulėnai postkontor ja Čiulėnai põhikool.\n", "id": "ekk_Latn_208448"}
{"text": "Inglismaa Kirik\n\nInglismaa Kirik (inglise keeles Church of England) on Suurbritannia riigikirik ja rahvusvahelise Anglikaani Ühenduse emakirik, mille õpetuseks on anglikanism.\n\nKõrgeim vaimulik on Canterbury peapiiskop, kuid kiriku kõrgeim juht (Supreme Governor of the Church of England) on valitsev monarh.\n\nKiriku esiajalugu ulatub 3. sajandil Rooma keisririigi Britannia provintsis tegutsenud kristliku kiriku ja Canterbury Augustinuse 6. sajandi misjoniretkeni Kenti. Varem Rooma-Katoliku Kiriku alla kuulunud Inglismaa Kirik saavutas täieliku iseseisvuse 1534. aastal inglise usupuhastuse käigus, kui paavst Clemens VII keeldus lahutamast inglise kuninga Henry VIII abielu Aragóni Catherine'ist, mispeale Henry VIII survestas parlamenti võtma vastu supremaadiakti, millega inglise monarh kuulutati paavsti asemel kohaliku kiriku kõrgeimaks juhiks.\n", "id": "ekk_Latn_208449"}
{"text": "Leonīds Kalniņš\n\nLeonīds Kalniņš (sündinud 13. veebruaril 1957 Tomski oblastis) on Läti sõjaväelane, kindralleitnant. Ta on aastast 2017 Läti Kaitseväe ülem.\n\nTa sündis aastal 1957 Tomski oblastis Pervomaiskoje rajoonis. Ta lõpetas aastal 1975 Dobeles keskkooli. Seejärel lõpetas ta Vilniuse Kõrgema Õhukaitse Raadiotehnilise Kooli ja aastal 1990 Harkivis Marssal Govorovi nimelise Õhukaitse Raadiotehnilise Inseneride Sõjaväeakadeemia.\n\nAastal 1997 alustas ta teenistust Zemessardze 51. pataljonis. 2003. aastal määrati ta luurekoolituse keskuse ülemaks. Aastatel 2003–2005 töötas ta juhtimisõppe juhtimises. 2011. aastal lõpetas ta Ameerika Ühendriikide peastaabi armeekomando kolledžis peastaabi ohvitseride kursuse. 2013. aastal läbis ta kõrgema juhtimiskursuse Balti Kaitsekolledžis Eestis.\n\n27. jaanuaril 2017 määrati ta Läti Riiklike Relvajõudude ülemaks.\n", "id": "ekk_Latn_208450"}
{"text": "Karaiimi keel\n\nKaraiimi keel (karaiimi къарай тили, karaj tili) on turgi keelte kõptšaki rühma kuuluv keel, mida räägivad karaiimid.\n\nKaraiimi keeles on laene heebrea keelest.\n\nKaraiimi keel on peaaegu väjasurnud, seda oskab alla 100 inimese, kes elavad peamiselt Leedus Trakai ümbruses. Karaiimide nooremad põlvkonnad on läinud üle leedu, poola või vene keelele.\n", "id": "ekk_Latn_208451"}
{"text": "Väljajoon\n\nVäljajoon ehk jõujoon on vektorväljaga seotud füüsika mõiste. Väljajooned on mõeldavad või joonestatud jooned (üldiselt kõverjooned), mis näitlikustavad jõudu, mida väli avaldab proovikehale. Väljajoone puutuja määrab jõu mõjumise sihi puutepunktis. Väljajoonte tihedus näitab välja tugevust.\n\nProovikehaks nimetatakse väljade kirjeldamisel idealiseeritud keha, mis ise ei mõjuta uuritavat välja.\n", "id": "ekk_Latn_208452"}
{"text": "Karel Koplimets\n\nKarel Koplimets (sündinud 14. mail 1986) on eesti kunstnik.\n\nTa on omandanud 2009. aastal Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi fotograafias ja 2013. aastal samas magistrikraadi. Vahemikus 2020–2021 täiendas Koplimets end Kõrgemas kaunite kunstide instituudis (HISK) Belgias.\n\n2010. aastal asutasid Karel Koplimets, Sigrid Viir ja Taaniel Raudsepp kunstnikerühmituse Visible Solutions OÜ, mis tegutses aktiivselt perioodil 2010–2016, muu hulgas on nad osalenud biennaalil Manifesta 9 (2012), kunstifestivalil Survival Kit 6 (2014) ja 7. Bukaresti biennaalil (2016).\n\nKoplimets töötab narratiivsete installatsioonide kallal ning teda huvitavad sellised teemad nagu vandenõuteooriad, kuritegevus, hirmumehhanismid, paranormaalsed fenomenid ja paranoiad. Viimaste projektidega on ta vaatluse alla võtnud majanduse ja geopoliitilise situatsiooniga seonduva reisimis- ja rändetemaatika, nagu ostuturism ja pendelränne. Üheks läbivaks jooneks Koplimetsa teoste puhul on psühholoogiline aspekt – tema suuremahulised installatsioonid mängivad vaatajate ruumikogemise ja tajudega.\n\nTema teoseid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Kiasma nüüdiskunstimuuseumi ja Musée de l'Elysée kogudes.\n\nTa pälvis aastateks 2020–2022 kunstnikupalga.\n", "id": "ekk_Latn_208453"}
{"text": "Paul Kuimet\n\nPaul Kuimet (sündinud 3. detsembril 1984) on eesti kunstnik.\n\nKuimet töötab fotograafia vallas ja 16mm filmiga. Talle pakuvad huvi tänased ja endised ikoonilised modernistlikud hooned ja objektid.\n\nTa on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolis, Balti filmi- ja meediakoolis ning Ida-Londoni ülikoolis.\n\nTa pälvis aastateks 2020–2022 kunstnikupalga.\n\n2018. aastal osales ta mainekas Wielsi kunstiresidentuuris Brüsselis ning ISCP kunstiresidentuuris New Yorgis.\n", "id": "ekk_Latn_208454"}
{"text": "Ilze Tālberga\n\nIlze Tālberga (sündinud 1. juunil 1985) on läti keele õppejõud ja tõlkija.\n\nTa on õppinud Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteadust (bakalaureuseõpe 2005–2008, doktoriõpe 2013–2020) ning etnoloogiat (magistriõpe 2008–2011). Aastal 2020 kaitses ta doktoritöö \"Läti verbiprefiksite vastetest eesti keeles\", mille juhendajaks oli Birute Klaas-Lang.\n\nTālberga on õpetanud läti keelt Tartu Ülikoolis, Tartu Keeltekoolis, Miina Härma Gümnaasiumis ja kunstikoolis Pallas.\n", "id": "ekk_Latn_208455"}
{"text": "Elina Danijeljan\n\nElina Danijeljan (armeenia keeles Էլինա Դանիելյան; sündinud 16. augustil 1978 Bakuus) on armeenia maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2010).\n\nDanijeljan oli 1988. aastal sunnitud puhkenud Karabahhi konflikti tõttu koos perega ümber asuma Bakuust Jerevani. Ta jätkas seal maletreeninguid Tigran Petrosjani Malekoolis. 15-aastaselt tuli ta 1993. aastal Armeenia naiste malemeistriks.\n\nTa on kuuekordne Armeenia (1993, 1994, 1999, 2002–2004) naiste malemeister. Kahel korral on ta tulnud noorte maailmameistriks neidude seas – 1992. aastal U14- ja 1993. aastal U16-vanuseastmes.\n\n2011. aastal võitis Danijeljan Thbilisis Euroopa naiste meistrivõistlustel pronksmedali. 2017. aastal Riias toimunud Euroopa meistrivõistlustel tuli seitsmendaks.\n\nDanijeljan on mänginud naiste maailmameistrivõistlustel. Tsoonidevahelisel turniiril Chişinăus (1995) jagas ta 52 osavõtja seas 25.–31. kohta. 2001. aastal nokautsüsteemis mängitud MM-turniiril Moskvas (64 osavõtjat) kaotas ta teises ringis Xu Yuhuale ja 16 parema hulka ei pääsenud. 2004. aastal MM-turniiril Elistas kaotas ta teises ringis taas Xu Yuhuale. 2006. aastal MM-turniiril Jekaterinburgis võitis ta avaringis Cristina Adela Foișori, kuid kaotas teises ringis Aleksandra Kostenjukile ja kaheksandikfinaali ei pääsenud. 2012. aastal Hantõ-Mansiiskis kaotas ta teises ringis Harika Dronavallile. 2015. aastal MM-turniiril Sotšis sai ta turniiritabelis 13. asetuse, kuid avaringist edasi ei pääsenud. 2017. aastal MM-turniiril Teheranis kaotas ta avaringis Padmini Routile. 2018. aastal Hantõ-Mansiiskis kaotas ta avaringis Hoang Thanh Trangile.\n\nTa sai FIDE-lt 1993. aastal naiste rahvusvahelise meistri, 1994. aastal naiste suurmeistri, 2003. aastal rahvusvahelise meistri ja 2010. aastal rahvusvahelise suurmeistri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208456"}
{"text": "Lilith Mkrttšhjan\n\nLilith Mkrttšhjan (armeenia keeles Լիլիթ Մկրտչյան; sündinud 9. augustil 1982 Jerevanis) on armeenia maletaja, naiste suurmeister (1998).\n\nMkrttšhjan tuli 13-aastaselt 1995. aastal Armeenia naiste malemeistriks. Ta on neljakordne Armeenia (1995, 1998, 2000, 2005) naiste malemeister.\n\nEuroopa naiste malemeistrivõistlustel on ta võitnud kaks hõbe- (2002, 2009) ja kaks pronksmedalit (2006, 2013).\n\nMkrttšhjan on mänginud naiste maailmameistrivõistlustel. 13-aastaselt 1995. aastal pääses ta Chişinăus toimunud tsoonidevahelisele turniirile, kus jagas 52 osavõtja seas 25.–31. kohta. 2001. aastal nokautsüsteemis mängitud MM-i turniiril Moskvas (64 osavõtjat) võitis ta avaringis Monika Soćkot, kuid kaotas teises ringis Jekaterina Kovalevskajale. 2004. aastal MM-i turniiril Elistas võitis ta avaringis taas Soćkot, kuid kaotas teises ringis Pia Cramlingile. 2006. aastal Jekaterinburgis sai ta turniiritabelis 20. asetuse, kuid kaotas juba avaringis.\n\n2008. aastal Naltšikis võitis Mkrttšhjan avaringis Eva Moserit, teises ringis Anna Gasikut ja kaheksandikfinaalis Harika Dronavallit, kuid kaotas veerandfinaalis Hou Yifanile.\n\n2010. aastal Antakyas sai Mkrttšhjan turniiritabelis 17. asetuse, kuid avaringist edasi ei pääsenud. 2012. aastal Hantõ-Mansiiskis võitis ta avaringis Ketevan Arakhamia-Granti, kuid kaotas teises ringis Nadežda Kossintsevale. 2015. aastal Sotšis kaotas ta avaringis Aleksandra Gorjatškinale. 2017. aastal Teheranis avaringist ta edasi ei saanud. 2018. aastal MM-i turniiril Hantõ-Mansiiskis kaotas ta avaringis Anna Ušeninale.\n\nTa sai FIDE-lt 1998. aastal naiste suurmeistri ja 2003. aastal rahvusvahelise meistri nimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_208457"}
{"text": "Aula Palatina\n\nAula Palatina ehk Konstantinuse basiilika on Saksamaal Trieris asuv Rooma basiilika, mille lasi ehitada 4. sajandi alguses Constantinus I (306–337).\n\nHoone kuulub ühena Trieris asuvatest Rooma mälestistest UNESCO maailmapärandi nimistusse.\n\nPraegu on basiilika kasutusel kirikuna, kuid selle sisemus sarnaneb väga Rooma-aegse basiilika omaga. Arvukad aknad, mille küljes on säilinud kunagiste maalingute riismeid, suurendavad avaruse muljet. Katus ja osa seinu pole algsed, kuid need taastati 19. sajandil, püüeldes originaaliläheduse poole ja hoolikalt järgides eeskujuks võetud San Paolo fuori le Mura kirikut Roomas, mis on samuti Constantinuse ehitatud. Külastajatele on avatud ka basiilikat ümbritsenud hoonete jäänused: sissekäigu cryptoporticus basiilikast lõunas ja loode pool esimesest ja neljandast sajandist pärit majade alused osalistelt säilinud must-valgete mosaiikidega.\n", "id": "ekk_Latn_208458"}
{"text": "Maria Kursova\n\nMaria Kursova (armeenia keeles Մարիա Կուրսովա; vene keeles Мария Андреевна Курсова Marija Andrejevna Kursova; sündinud 3. jaanuaril 1986 Severodvinskis) on vene päritolu Armeenia maletaja, naiste suurmeister (2007).\n\nKursova tuli 1996. aastal Cala Galdanis Venemaa maletajana noorte maailmameistriks neidude U10-vanuseastmes.\n\nTa pääses FIDE presidendi nominatsiooni kaudu 2006. aastal Jekaterinburgis nokautsüsteemis mängitud naiste maailmameistrivõistlustele (64 osavõtjat), kus sai turniiritabelis 51. asetuse (esindas Venemaad). Ta võitis avaringis Zhao Xued, kuid kaotas teises ringis Jekaterina Kovalevskajale ja kaheksandikfinaali ei pääsenud.\n\n2011. aastast esindab Kursova rahvusvahelistel malevõistlustel Armeeniat. Ta on tulnud kahel korral Armeenia naiste malemeistriks (2012, 2018).\n\nTa on abielus malesuurmeister Arman Pašikjaniga.\n", "id": "ekk_Latn_208459"}
{"text": "Eric Hansen\n\nEric Hansen (sündinud 24. mail 1992 Irvine'is Californias) on Kanada maletaja, rahvusvaheline suurmeister (2013).\n\nHansenil on Ameerika Ühendriikide ja Kanada kodakondsus, kuid malevõistlustel esindab ta Kanadat. Suurmeistriks sai ta 21-aastaselt 2013. aastal. Kolm aastat varem oli ta FIDE-lt saanud rahvusvahelise meistri nimetuse.\n\nTa jagas 2011. ja 2015. aastal Kanada meistrivõistlustel esikohta, kuid mõlemal korral kaotas lisamatšis. 2014. aastal võitis ta Victorias toimunud Kanada lahtised meistrivõistlused.\n\n2012. aastal jagas Hansen Mar del Platas Ameerika maailmajao meistrivõistlustel 1.–5. kohta (lisamatšis jäi neljandaks).\n\nTa pääses mängima maailma karikaturniirile 2011. ja 2013. aastal, kuid avaringist edasi ta ei saanud.\n\nHansen on mänginud Kanada võistkonna koosseisus neljal maleolümpial (2012–2018, seejuures 2018. aastal mängis esimesel laual).\n", "id": "ekk_Latn_208460"}
{"text": "Borislava Borisova\n\nBorislava Borisova (bulgaaria keeles Борислава Борисова; sündinud 27. veebruaril 1951 Popovos Tǎrgovište piirkonnas) on bulgaaria päritolu Rootsi maletaja, naiste rahvusvaheline meister (1974).\n\nBorisova tuli 1976. aastal Bulgaaria naiste malemeistriks, kuid 1976. aastal naiste maleolümpial Haifas ta ei mänginud, sest idabloki riigid poliitilistel põhjustel ei osalenud.\n\nAlates 1978. aastast esindab ta rahvusvahelistel malevõistlustel Rootsit. Ta on esinenud Rootsi naiskonna koosseisus seitsmel naiste maleolümpial (1978–1984, 1988, 1992, 1994). Seejuures mängis ta 1978. ja 1980. aastal naiskonna esimesel laual, 1982. aastast teisel laual.\n", "id": "ekk_Latn_208461"}
{"text": "Hobuste korduv uveiit\n\nHobuste korduv uveiit (inglise keeles Equine recurrent uveitis, lühendiga ERU) on silma soonkesta põletik ning kõige levinum põhjus hobuste nägemiskaotusele. Korduvat uveiiti iseloomustavad korduvad silmasisese põletiku episoodid. Iga haigestumisega kahjustub silm aina rohkem. Ühekordne silma soonkesta põletik ei arene ilmtingimata ERU-ks. Haiguse tunnusteks on silma kissitamine, silma hägustumine, pisaravool ja silma punetus.\n", "id": "ekk_Latn_208462"}
{"text": "Kimmo Pohjonen\n\nKimmo Pohjonen (sündinud 16. augustil 1964) on soome akordionist, kes on tuntud oma avangardilise ja eksperimentaalse loomingu poolest, mida ta esitab eritellimusel valmistatud elektrilisel ja kohandatud pillil.\n", "id": "ekk_Latn_208463"}
{"text": "Uno Heinla\n\nUno Heinla (sündinud 21. detsembril 1951 Pärnus) on eesti omavalitsustegelane ja insener.\n\n1970. aastal lõpetas ta Pärnu 1. Keskkooli. 1975. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna autoteede eriala teedeinsenerina.\n\nAastatel 1975–1980 oli ta Tartu Teedevalitsuse juhataja. 1986–1988 oli ta Valga Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehe asetäitja, 1988–1989 Täitevkomite esimees.\n\nAastatel 1989–1992 oli ta Valga maavanem. Aastatel 1996–1999 oli ta Valga linnapea, 1999–2005 Valga linnavolikogu esimees.\n\n2000. aastast on ta AS Estreftransservice juhatuse liige.\n\nAastatel 1990–1994 oli ta Eesti Spordi Keskliidu juhatuse liige. 1992. aastal oli ta lühemat aega Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees.\n", "id": "ekk_Latn_208464"}
{"text": "Mindūnai\n\nMindūnai on küla Leedus Molėtai rajoonis, Mindūnai valla halduskeskus. Küla asub Molėtaist 10 kilomeetrit idas Stirniai järve kaldal.\n\nMindūnais on postkontor ja raamatukogu. Vaatamisväärsuseks on sealne endise koolimaja ruumides asuv kalapüügimuuseum.\n", "id": "ekk_Latn_208465"}
{"text": "Inturkė\n\nInturkė on küla Leedus Molėtai rajoonis, Inturkė valla halduskeskus. Küla asub Galuonai järve kaldal.\n\nInturkės on postkontor, kultuurimaja, põhikool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on 1868. aastal ehitatud õigeusu kirik ja 1855. aastal valminud katoliku kirik.\n", "id": "ekk_Latn_208466"}
{"text": "Ernest Hess-Lüttich\n\nErnest W. B. Hess-Lüttich (sündinud 24. aprillil 1949, Wiesbaden) on saksa germanist ja semiootik.\n\nTa on töötanud professorina Berliini Vabas Ülikoolis ja Berni Ülikoolis.\n\nKoos Achim Eschbachi ja Jürgen Trabantiga annab ta välja kirjastuse Verlag Gunter Narr kaudu rahvusvahelist semiootikaajakirja Kodikas/Code.\n\nAastail 1993–1999 oli ta Saksa semiootika seltsi president.\n\nTa on mitmel korral külastanud Eesti kolleege.\n", "id": "ekk_Latn_208467"}
{"text": "Sotnik\n\nSotnik on Venemaa kaitseministeeriumi Rostehhi (vene keeles Ростех, endine Ростехнологии) allasutuse TsNIITochmash (Центральный научно-исследовательский институт точного машиностроения, lühend ЦНИИточмаш) arendatav võitlusvarustus, mis on mõeldud vahetama 2025. aastal välja varustust Ratnik.\n", "id": "ekk_Latn_208468"}
{"text": "Joniškis (Molėtai)\n\nJoniškis on alev Leedus Molėtai rajoonis, Joniškise valla halduskeskus. Alev asub Arinase järve ääres.\n\nJoniškises on keskkool ja postkontor. Vaatamisväärsuseks on sealne XVIII sajandil ehitatud katoliku kirik.\n", "id": "ekk_Latn_208469"}
{"text": "Jerongi keel\n\nJerongi keel on tai-kadai keelkonna kadai rühma kuuluv keel, mida emakeelena räägivad jerongid Hiinas Guangxi provintsi edelaosas.\n\nJerongi keelt räägib Hiinas umbes 380 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208470"}
{"text": "Arinas\n\nArinas on järv Leedus Molėtai rajoonis. Järv asub rajooni lõunaosas Švenčionyse rajooni piiril. Järve kaldal asub Joniškise alev. Arinas kuulub Nemunase vesikonda.\n\nJärv on tekkinud jääajal moodustunud lohku. Kaldad on valdavalt kõrged. Lõunakallast katab mets, kohati on see ka soostunud. Ülejäänud kallastel asuvad metsad, põllud ja niidud. Järves on kaks saart: 1,54 ha ja 1,34 ha. Kaldajoone pikkus on 17,89 kilomeetrit. Järve kallastel asuvad lisaks Joniškisele veel Malūnėlise Stebuliai ja Skardžiai külad.\n\nKaldavöönd on liivane. Järve ääristab ligi 30 meetri laiune veetaimestiku riba, kus kasvavad kaislad, pilliroog ja penikeeled. Põhja katab aleuriit.\n\nJärves elab 13 liiki kalu: karpkala, nurg, linask, haug, latikas, ahven, rääbis, angerjas, koger, särg, luts, turb ja roosärg. Leitud on ka sasaani ja hõbekokre. Järv on paisutatud, selle vett kasutavad Arnionysi kalakasvatuse tiigid.\n\nJärve nime päritolu on teadmata. Seda on üritatud tuletada indoeuroopa tüvest *er-/*or-, mis tähistab liikumist.\n", "id": "ekk_Latn_208471"}
{"text": "Metaneira\n\nMetaneira (vanakreeka Μετάνειρα (Metáneira) või Meganira oli Vana-Kreeka mütoloogias Eleusise kuninganna ja Keleosi naine.\n", "id": "ekk_Latn_208472"}
{"text": "Akvamariinsinine\n\nAkvamariinsinine (ladina keelest aqua marina 'merevesi') on sinine värvitoon, õrnalt roheka suunas kalduv hele kuni valkjas sinine, nimetus tuleb samavärvilise vääriskivi akvamariini nimetusest. Toon on võrreldes türkiissinisega heledam ja kahvatum.\n", "id": "ekk_Latn_208473"}
{"text": "Dentiin\n\nDentiin ehk hambaluu ehk hambapõhiaine on kollakasvalge, avaskulaarne ehk ilma veresoonteta mineraliseerunud kude, mis ümbritseb hambapulbikambrit. Dentiin moodustab suure osa igast hambast, mistõttu on see oluline nii pulbi ehk hambasäsi kaitseks kui ka toetuseks pealmisele emailikihile.\n\nDentiini mahust moodustab 45% mineraalne, 33% orgaaniline materjal ja 22% vesi. Orgaanilise osa moodustab suures osas fibroosne kollageen ning mineraalse osa hüdroksüapatiidi kristallid. Dentiinile on iseloomulikud tihedalt paiknevad dentiinituubulid (torukujulised moodustised), mis annavad koele läbilaskvuse. Dentiinikude sarnaneb koostiselt mitmeski kohas luukoega, kuid dentiinis puuduvad veresooned, mis on hambasäsis. Samuti puudub dentiinil luukoele omane pidev reparatsioonivõime.\n", "id": "ekk_Latn_208474"}
{"text": "Lāde järv\n\nLāde järv (läti keeles Lādes ezers, ka Nabe järv) on järv Lätis Limbaži piirkonna Limbaži vallas.\n\nJärv asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal. Järve lõunakaldale jääb Lādezersi küla ja sellest edelasse Nabe vasallilinnus. Järvest möödub idas Ragana–Limbaži maantee.\n\nJärv asub merepinnast 47,7 meetri kõrgusel. Selle veetase oli varem kõrgem, kuid aastal 1958 lammutati Vitrupe jõel üks vana veskipais ja see tõi kaasa veetaseme alanemise.\n\nPõhi on liivane ja savine. Järve idakallas on kõrge, ülejäänud kaldad aga madalad. Lāde järves asub ka üks saar.\n\nJärvest on leitud 14 liiki kalu.\n\nJärve valgla on 25,2 km².\n", "id": "ekk_Latn_208475"}
{"text": "Hamba areng\n\nHambad paiknevad suuõõnes ning moodustavad sellest ligi 20%. Hamba arengu kirjeldamiseks on esmalt vajalik üle korrata hamba anatoomilised struktuurid. Hammas koosneb krooniosast ja juureosast. Kõige suurema osa hambast moodustab avaskulaarne ehk ilma veresoonteta mineraliseerunud kude – dentiin. Dentiini katab juure- ja kaelaosas õhuke tsemendikiht ja krooniosas tugev emailikiht. Dentiin ümbritseb hamba juure- ja krooniosas paiknevat hambapulpi ehk hambasäsi, mis sisaldab närvilõpmeid ja veresooni. Inimesel on kaks hammaskonda – piimahambad ja jäävhambad. Piimahammaskonnas on 20 hammast ja jäävhammaskonnas 32 hammast. Sünnihetkel on enamiku hammaste alged juba olemas, kuigi jäävhammaste lõikumine hakkab toimuma alles 6 aasta pärast.\n", "id": "ekk_Latn_208476"}
{"text": "Renessanssaed\n\nItaalia renessanssaed oli uus aiastiil, mis sai alguse 15. sajandil Roomas ja Firenzes. Renessanssaed on inspireeritud klassikalistest korraldus- ja ilu ideaalidest ning on mõeldud aia ja maastikuvaate pärast, mõtisklemiseks ning aia enda vaatamisväärsuste, helide ja lõhnade nautimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_208477"}
{"text": "Sea of Thieves\n\n\"Sea of Thieves\" on piraaditeemaline videomäng. Mängu arendajaks on Rare ja selle avaldas Microsoft Studios Windowsi seadmetele ja Xbox One'i mängukonsoolile. \"Sea of Thieves\" annab mängijatele võimaluse kehastuda piraadiks ning seilata fantastilises maailmas, kas üksi või kuni neljaliikmelise grupina. Mängus on võimalik mängida nii arvuti kui ka päris inimeste vastu. Mäng avaldati 20. märtsil 2018 ja see on saanud kriitikutelt vastukäivaid hinnanguid.\n\n\"Sea of thieves\" on seikluslik ja koostööpõhine mitmikmäng. Mängu saab mängida Xbox One'i mängukonsooli ja Windowsi personaalarvutiga. Mängija(d) seiklevad avatud maailmas, kasutades piraadilaeva, mille juhtimisel saab mängija endale võtta mitmesuguseid rolle. Mängijate põhiülesandeks on avastada, otsida ning müüa aardeid ja vastasmängijatega võidelda. Mängu stiil on multifilmiline.\n", "id": "ekk_Latn_208478"}
{"text": "Karbi keel\n\nKarbi keel (varem ka mikiri keel) on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte hulka kuuluv keel, mida emakeelena räägivad karbid Assami ja Meghalaya osariigis Indias.\n\nKarbi keel on toonikeel. Eristatakse 3 tooni.\n", "id": "ekk_Latn_208479"}
{"text": "Hannah Fry\n\nHannah Fry (sündinud 21. veebruaril 1984 Londonis) on Briti matemaatik.\n\nTa lõpetas University College Londoni (UCL) matemaatika erialal. 2011. aastal sai UCL-ist doktorikraadi hüdrodünaamikas. Ta töötab UCL-i tehiskeskkonna teaduskonna ruumianalüüsi keskuses vanemlektorina. __NOTOC__\n", "id": "ekk_Latn_208480"}
{"text": "Augstroze Suurjärv\n\nAugstroze Suurjärv või Suurjärv (läti keeles Augstrozes Lielezers või Lielezers) on järv Lätis Limbaži piirkonna Umurga vallas. Järv asub Augstroze hoiualal ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal. Järve lõunakaldale jääb Augstroze vasallilinnus.\n\nJärv asub merepinnast 77,3 meetri kõrgusel. Augstroze Suurjärv on eutroofne järv. Selle põhi on kohati liivane, kohati kivine või savine. Järve kagukallas on kõrge, ülejäänud kaldad aga madalad, kohati ka soostunud. Kallast ümbritseb kitsas veetaimestiku riba. Järvest on leitud 12 liiki kalu ja viit liiki haruldasi veetaimi.\n\nJärve väljavooluks on seda Dauguļi Väikejärvega ühendav kraav.\n", "id": "ekk_Latn_208481"}
{"text": "Montecassino\n\nMontecassino (ka Monte Cassino) on koht ja mägi Itaalias Cassino linnas, umbes 120 km Roomast kagus.\n\n529. aastal rajas Benedictus Nursiast mäele kloostri (Montecassino klooster, ka Monte Cassino klooster). See on üks vanemaid ja suuremaid kloostreid Euroopas. Klooster tegutseb tänapäevani. Teise maailmasõja ajal klooster peaaegu hävis õhurünnakute tagajärjel, kuid see taastati ja avati taas 1964. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208482"}
{"text": "Aosta\n\nAosta on linn Itaalias Valle d'Aosta maakonnas; ühtlasi maakonna keskus. Linn jääb Dora Baltea jõe vasakule kaldale.\n\nElanike arv on 34 361 (2016).\n\nLinnast 2 km kaugusel asub Aosta lennujaam.\n", "id": "ekk_Latn_208483"}
{"text": "Asiago\n\nAsiago on linn ja vald Itaalias Veneto maakonnas Vicenza provintsis.\n\nElanike arv on 6758 (2005).\n\nLinnas on Asiago lennujaam.\n\nLinnas asub suusakeskus.\n", "id": "ekk_Latn_208484"}
{"text": "Terje Tuisk\n\nTerje Tuisk (sündinud 15. jaanuaril 1968) on Eesti teaduse organisaator ja populariseerija.\n\nTa õppis aastatel 1986–1992 Tartu Ülikoolis bioloogiat ja aastatel 2018–2020 Tallinna Ülikoolis hariduse juhtimist.\n\n1997–2012 töötas Sihtasutuses Archimedes teaduse populariseerimise üksuse juhina.\n\n2012–2020 töötas ta Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhatajana.\n\nAlates 2020 Eesti Teaduste Akadeemia arendusjuht.\n", "id": "ekk_Latn_208485"}
{"text": "Kevadtalv\n\nKevadtalv ehk eelkevad on üks kahest üleminekuaastaajast talve ja kevade vahel, mida defineeritakse temperatuuri ja loodusnähtuste muutumise järgi.\n\nKlimaatiline kevadtalv tähistab lumesulamise aega. See algab päevast, millele järgnevad valdavalt sulailmad ja lumikate kaheneb jõudsalt, ning kestab kogu lumesulamise aja. Samuti on kevadtalv ka aeg, kui lumi on täiesti sulanud, kuid talvine ilm naaseb ajutiselt. Kevadtalve keskmine algus jääb tavaliselt veebruari viimasesse kolmandikku. Fenoloogiline kevadtalv tähistab püsiva lumikatte ja selge ilmaga aega, kui algab tedre- ja metsisemäng, saabub künnivares, tihased laulavad ja metsloomade tegevus elavneb. Kui talv on lumeta ja sula saabub varakult, võib see aastaaeg fenoloogilises mõttes vahele jääda.\n", "id": "ekk_Latn_208486"}
{"text": "Bookinghouse\n\nBookinghouse on Eesti veebireisibüroo, mis müüb Internetis veebisaidil bookinghouse.ee lennupileteid. Veebisaidi omanik on Leedu ettevõte Interneto Partneris.\n\n2006 asutasid Andres Liinat ja Kaido Saarma ettevõte Bookinghouse AS. Ettevõte oli veebisaidi bookinghouse.net omanik.\n\nVeebruaris 2008 müüdi Bookinghouse AS Leedu ettevõttele Interneto Partneris. Bookinghouse AS kustutati Äriregistrist 2010.\n", "id": "ekk_Latn_208487"}
{"text": "Randel Kreitsberg\n\nRandel Kreitsberg (sündinud 14. veebruaril 1983) on eesti ökotoksikoloog, teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija.\n\nTa õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat 2001–2005 bakalaureuseastmes, 2005–2007 magistrantuuris (magistritöö \"Loode-Eesti naftareostuse järelmõjude dünaamika ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) kontsentratsioonid reostusalas elava lesta (Platichthys flesus trachurus) kudedes\", juhendajad Arvo Tuvikene ja Meelis Tambets) ja 2009–2014 zooloogiat doktorantuuris, kaitstes 2014 doktoritöö \"Using biomarkers in assessment of environmental contamination in fish - new perspectives\" (\"Uued suunad keskkonnareostuse hindamisel kasutades kalade biomarkereid\", juhendajad Arvo Tuvikene ja Toomas Tammaru).\n\nKreitsberg on töötanud Eesti Maaülikooli Võrtsjärve Limnoloogiakeskuses, Haridus- ja Teadusministeeriumis programmijuhina ja 2016. aastast Tartu Ülikoolis teaduskommunikatsiooni peaspetsialistina. Tema juhendatud magistrantide seas on Heli Kirik, Martin Silts, Merle Raig, Alvar Räägel ja Kateriina Rumvolt.\n", "id": "ekk_Latn_208488"}
{"text": "Arhitektuuribüroo Urbel ja Peil\n\nArhitektuuribüroo Urbel ja Peil oli Eesti arhitektuuribüroo. Büroo eesotsas olid Emil Urbel ja Ülo Peil.\n\nBüroo asutati 1989.\n\nBüroo kustutati Äriregistrist 2005.\n", "id": "ekk_Latn_208489"}
{"text": "Dagöplast\n\nDagöplast AS on Hiiu maakonnas tegutsev Eesti ettevõte, mis toodab biolagunevat ja polüetüleenist kilet; ühtlasi Eesti juhtiv ettevõte selles valdkonnas. Aastast 2015 on ettevõtte omanik rahvusvaheline kontsern Biobag.\n\nEttevõte asutati 28. aprillil 1998.\n", "id": "ekk_Latn_208490"}
{"text": "Inga Külmoja\n\nInga Külmoja (sünninimi Inga Dorofejeva; sündinud 2. detsembril 1974) on Eesti semiootik, teadusajakirjanik ja teaduskommunikatsiooni spetsialist.\n\nKülmoja õppis Tartu Ülikooli semiootikat 1993–1998 bakalaureuseastmes ja 1998–2002 magistriõppes. 2008. aastast on ta Tartu Ülikooli rahvusvahelise kommunikatsiooni peaspetsialist. Ta on olnud ka Tartu Ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis toimetaja.\n\nTa on olnud Supilinna Seltsi juhatuse liige ja tegelenud jäätisetootmisega firmas Opus Frigus OÜ.\n", "id": "ekk_Latn_208491"}
{"text": "Varakevad\n\nVarakevad on üks kahest üleminekuaastaajast talve ja kevade vahel, järgnedes kevadtalvele. Seda defineeritakse klimaatiliste ja fenoloogiliste nähtuste järgi.\n\nKlimaatiline varakevad algab, kui lumikate on täielikult sulanud, ja kestab taimede vegetatsiooniperioodi ehk kasvuaja alguseni, mil ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb püsivalt üle 5 °C. Selle jooksul maapind sulab ja soojeneb ning ilmastikus sageneb külmavabade päevade osatähtsus. Varakevad saabub Lõuna-Eestis tavaliselt märtsi lõpul ja Põhja-Eestis aprilli alguses, ning lõpeb tavaliselt aprilli teisel poolel. Fenoloogiline varakevad algab lumikatte täieliku sulamise ja kase mahlajooksuga. Selle ajal õitseb kask, sarapuu ja sinilill ning talirukis hakkab uuesti kasvama. Lõpeb vahtra õitsemahakkamisega.\n", "id": "ekk_Latn_208492"}
{"text": "Euroopa Maja\n\nMTÜ Euroopa Maja on Eesti organisatsioon, mille eesmärk on noori harida Euroopa Liiduga seonduva kohta. MTÜ-l on oma maja (nimetatud samuti Euroopa Majaks), mis asub Tallinnas aadressil Rävala puiestee 4. Maja avati 12. jaanuaril 2007.\n\nMTÜ korraldab aastast 2012 simulatsioonimängu Mudel-Euroopa Parlament (inglise Model European Parliament, lühend MEP).\n", "id": "ekk_Latn_208493"}
{"text": "Johan Pitka rahvamatk\n\nJohan Pitka rahvamatk (ka Admiral Johan Pitka mälestuseks pühendatud rahvamatk) on Järva maakonnas igal aastal toimuv rahvamatk. Matka korraldab Eesti Kaitseliit.\n\nMatk algab Johan Pitka sünnikohast Jalgsema külast ja lõppeb Peetri asulas.\n\nEsimene matk toimus 18. veebruaril 2007.\n", "id": "ekk_Latn_208494"}
{"text": "Valtrap\n\nValtrap ehk sadulatekk on hobuse sadula alla ratsutamiseks paigutatav pehmendus. Algselt sadula alla asetatud nelinurkse teki kuju on aja jooksul muutunud. Võistlusspordis on varustusele, sealhulgas valtrapile, kindlad nõuded.\n", "id": "ekk_Latn_208495"}
{"text": "Juravičy\n\nJuravičy (transkribeerituna Juravitšõ, poola keeles Jurewicze) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Homieli oblastis Kalinkavičy rajoonis, Juravičy külanõukogu halduskeskus. Asula asub Prõpjatsi jõe kaldal merepinnast 161 meetri kõrgusel, oblasti keskusest Homielist 92 ja Kalinkavičyst 31 kilomeetri kaugusel.\n\nAgrolinnakeses on keskkool, kultuurimaja ja raamatukogu. Asula lähistel paikneb rajooni kõrgeim punkt (167,5 m). Vaatamisväärsusteks on sealne klooster (varem kuulus see jesuiitidele, tänapäeval on klooster õigeusu kiriku valduses), paleoliitikumi asulakoht, keskaegse linnuse ase ja sealne Jumalaema ikoon (üks ligi kolmekümnest taolisel kombel kroonitud ikoonist maailmas).\n", "id": "ekk_Latn_208496"}
{"text": "Korallpunane\n\nKorallpunane on punane värvitoon, kergelt oranži suunas kalduv soojatooniline särav punane, vääriskoralli (Corallium rubrum) värvus.\n", "id": "ekk_Latn_208497"}
{"text": "Mullaviljakus\n\nMullaviljakus on mulla spetsiifiline kvalitatiivne omadus. Selle võime on varustada taimi toiteelementide, vee ja hapnikuga. Mulla viljakus tuleneb huumuse- ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest, aktiivveemahutavusest ja mulla reaktsioonist. Viljakus on tunnus, mis eristab mulda pinnasest ja kivimist. Viljakaks peetakse mulda, mis suudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi. Seega lähtutakse mulla viljakuse hindamisel bioproduktsiooni funktsioonist ning see moodustab olulise, ent siiski ainult ühe komponendi mulla ja maa kvaliteedist.\n\nEristada saab looduslikku ja kunstlikku mullaviljakust. Loodusliku mullaviljakuse määravad mulla omadused koos väliskeskkonna teguritega olukorras, kus inimtegevuse mõju taime kasvu tingimustele puudu. Kunstlik mullaviljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, mille saagi suurendamise eesmärgil lisandub inimtegevuse mõju maaharimise, väetamise, niisutamise, kuivendamise, taimekaitse jms. kujul. Mulla potentsiaalne viljakus on kvalitatiivne tunnus, mille määravad mula koostis, režiimid ja omadused. Mulla efektiivne viljakus väljendub kvantitatiivselt taime saagikuses ning see avaldub taimede võimes toota sellel mullal teatud kogus fütomassi ning seda väljendatakse kvantitatiivselt saagi suurusena pinnaühiku kohta.\n\nHaritava mulla viljakust hinnatakse Eestis boniteedi 100-punktilise hindeskaalaga. Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundis. Maa boniteet on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustest, mis võivad mõjutada põllukultuuride kasvamist. Boniteet väljendab mulla ja maa kvaliteeti eelkõige viljakuse ja põllumajanduse tootlikkuse seisukohast.\n", "id": "ekk_Latn_208498"}
{"text": "William Bardeen\n\nWilliam Allan Bardeen (sündinud 15. septembril 1941 Washingtonis Pennsylvanias) on ameerika füüsik, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.\n\nTa on kahekordse nobelisti John Bardeeni poeg. Ta on tuntud oma töödega osakestefüüsika alalt. Panuse eest häirituskvantkromodünaamikasse pälvis ta 1996. aastal Ameerika Füüsikaseltsi Sakuray auhinna.\n\nBardeen lõpetas 1962. aastal Cornelli Ülikooli bakalaureusekraadiga. Sai 1968. aastal Minnesota Ülikoolist doktorikraadi (PhD) füüsika alal. Seejärel töötas ta Stony Brooki ülikoolis, Institute for Advanced Studys ja Stanfordi Ülikoolis (kaasprofessorina). Aastatel 1975–2010 oli ta Illinoisi osariigis asuva Fermi Riikliku Osakestekiirendi Laboratooriumi töötaja (edutati seal teoreetilise füüsika osakonna juhatajaks). Vahepeal, 1993–1994, töötas ta kuni uurimisasutuse sulgemiseni Texase osariigis asuvas ülijuhtivas superpõrgutis.\n\nBardeeni vanem vend James Bardeen on samuti füüsik. __NOTOC__\n", "id": "ekk_Latn_208499"}
{"text": "Jim Holt\n\nJim Holt (sündinud 30. oktoobril 1954) on ameerika filosoof, esseist ja teaduskirjanik.\n\nTa sai Virginia Ülikoolist bakalaureuse- ja magistrikraadi matemaatikas ja töötas hiljem Columbia Ülikoolis New Yorgis filosoofiaosakonnas õppejõuna.\n\nTa on teinud kaastööd väljaannetele The New York Times, The New York Times Magazine, The New York Review of Books, The New Yorker ja The American Scholar.Ta kirjutab erinevatel teemadel, sealhulgas stringiteooriast, ajast, lõpmatusest, arvudest, loogikast, huumorist ning tõelaadsusest ja jamast. Holt on seotud New Yorgi Humanitaarinstituudiga, mille fellow ta on.\n", "id": "ekk_Latn_208500"}
{"text": "Päikese loide\n\nPäikese loide ehk päikesepurse on Päikese kroonis toimuv äkiline energia vabanemine, mis võib kesta mitmeid tunde või erandjuhtudel üle päeva. Päikese loide tekib, kui päikesepleki kohal olevad magnetvälja jõujooned lähevad segamini ja purunevad. Päikese loide on defineeritav kui äkiline, kiire ja intensiivne muutus päikesekiirguse tugevuses. Päikese loide tekib, kui päikese atmosfääris kogunenud magnetiline energia äkitselt vabaneb. Materjal kuumeneb mõne minuti jooksul miljonite kraadideni ja kiirgus eraldub praktiliselt kogu elektromagnetilise spektri ulatuses, raadiolainetest spektri pika lainepikkuse osa lõpus kuni optilise kiirgusena eralduvate röntgen- ja gammakiirteni spektri lühikese lainepikkuse osa lõpus. Vabanenud energia on võrreldav miljonite üheaegselt plahvatavate tuumapommide energiaga.\n\nPäikese loiteid esineb sagedamini, kui päike on suurema aktiivsuse perioodis. Sel perioodil võib ühe päeva jooksul toimuda mitu Päikese loidet. Päikese väiksema aktiivsuse ajal võivad loited aset leida vähem kui üks kord nädalas. Suured loited on harvemad kui väiksemad. Mõned (enamasti tugevamad) päikese loited võivad kosmosesse paisata tohutuid päikeseplasma pilvi, seda nimetatakse päikese krooniaine massiliseks väljavooluks (ing CME – coronal mass ejection). Kui Maad tabab krooniaine massilisest väljavoolust tekkinud plasmapilv, võib see põhjustada geomagnetilise tormi ja intensiivse virmaliste tekkimise öötaevasse.\n\nLoited saavad oma energia magnetväljades säilitatud energiast, nende täpne tekkemehhanism on tänaseni teadmata. Ühe teooria järgi tekivad loited, kui vastassuunaliste magnetväljade jõujooned taasühinevad.\n", "id": "ekk_Latn_208501"}
{"text": "José María Estrada\n\nJosé María Estrada Reyes (1802 Granada – 13. august 1856 Ocotal) oli Nicaragua poliitik, aastail 1854–1855 Nicaragua presidendi kohusetäitja.\n\nJosé María Estrada sündis aastal 1802 Granadas. Poliitilistelt vaadetelt oli ta konservatiiv. Aastal 1848 saatis José María Guerrero ta inglastega läbirääkimisi pidama. Hiljem oli ta José Francisco del Montenegro valitsuses ministriks. Detsembris 1951 määras Fulgencio Vega ta riikliku ajalehe La Gaceta peatoimetajaks. Aastal 1853 sai temast Nicaragua konstitutsioonilise assamblee sekretär, järgmisel aastal aga esimees.\n\nAastal 1853 saatis Fruto Chamorro mitmed liberaalse partei liikmed – Francisco Castellón Sanabria, Máximo Jereze, Mateo Pineda ja José María Valle ehk El Chelóniga maalt välja. Hondurases viibides relvastusid nad sealse presidendi José Trinidad Cabañase kaitse all ja suundusid siis Fonseca lahes asuva Isla del Tigre ja El Realejo sadamalinna kaudu tagasi kodumaale. Seejärel suundusid nad Leóni peale. Fruto Chamorro jättis selle liberaalide keskuse neile ja taganes ise Granadasse.\n\nAastal 1854 sõlmisid Máximo Jerez ja Francisco Castellón Sanabria lepingu USA sõjaväelase Byron Colega, kes lubas nende toetuseks 200 meest. Selle sõjasalga juhiks sai William Walker. Granada piiramise eel (1. juunil 1854) valis Fruto Chamorro oma kohusetäitjaks José María Estrada, kes suutis linna liberaalide rünnakute eest edukalt kaitsta. Fruto Chamorro ise tõmbus tagasi oma pere valdustesse, kus ta 12. märtsil 1855 düsenteeriasse suri. Nominaalselt jäi ta siiski kuni surmatunnini riigi presidendiks.\n\nFruto Chamorro surma järel kuulutati presidendiks kindral Ponciano Corral, ent tal puudus parlamendi liikmete poolehoid ja nii nõustus ta sellega, et Estradast saab riigi ajutine president.\n\n13. oktoobril 1855 saabus Granadasse William Walker, kellega otsustasid koostööd teha nii Corral kui ka Estrada. Walker kuulutas Corrali riigi relvajõudude ülemjuhatajaks; ühtlasi otsustas ta ka määrata riigi ajutiseks presidendiks hoopis Patricio Rivase. Estrada suundus seepeale vabatahtlikult Hondurasesse maapakku.\n\nHiljem alustasid Estrada ja Corral sõda Walkeri valitsuse vastu, kukutamaks vallutajate käsilaseks peetavat Rivast. Estrada osales konservatiivide ajutises valitsuse, millel puudus president, ent mille juhiks ta sisuliselt oli. Teised selle valitsuse liikmed olid Pedro Joaquín Chamorro, Tomás Martínez ja Fernando Chamorro.\n\n13. augustil 1856 ründasid teda Ocotalis liberaalide sõjaväkke kuulunud salamõrtsukad. Kuna liberaalid pidasid teda konservatiivide valitsuse tegelikuks juhiks, siis on oletatud, et just nemad korraldasid selle mõrva. Estrada surma järel hakkas teda konservatiivide valitsuses asendama Nicasio del Castillo y Guzmán, kelle Estrada oli määranud tulevaseks presidendi kohusetäitjaks.\n", "id": "ekk_Latn_208502"}
{"text": "Mageveekogu\n\nMageveekogu on veekogu, mille vee soolsus on väiksem kui 0,5‰. Mageveekogu asustab magevee-elustik.\n\nPeaaegu kõik Eesti siseveekogud on mageveekogud. Läänemerega kokkupuutes olevad siseveekogud on riimveekogud.\n", "id": "ekk_Latn_208503"}
{"text": "Katrin Maiste\n\nKatrin Maiste (sündinud 29. juunil 1971) on eesti kultuurikorraldaja ja taani filoloog. Ta on olnud Eesti Instituudi tegevjuht.\n", "id": "ekk_Latn_208504"}
{"text": "Journal of Philosophy\n\nJournal of Philosophy (lühendatult J. Phil.) on eelretsenseeritav USA teadusajakiri, mis keskendub filosoofia valdkonnale. Ajakirja annab välja The Journal of Philosophy, Inc. Ajakiri ilmub sagedusega üks kord kuus.\n\nAjakirja esimene number ilmus Columbia ülikooli eestvõttel 1904.\n", "id": "ekk_Latn_208505"}
{"text": "Frankonia\n\nKaubandus-Tööstus Aktsiaselts Frankonia oli äride sisekujunduste ning vaateakende loomisele spetsialiseerunud eesti ettevõte.\n\nAastatel 1937–1940 oli nende kujundajaks kunstnik Jaan Siirak. Ettevõttel olid oma klaasi-, metalli- ja puutöökojad. 1937. aastast tegutses varem Petrooleumi tänav 4 tegutsenud ettevõte aadressil Narva mnt 13/15. 1936. aastast oli ettevõtte direktor Aleksander Oinas. 1940. aasta ettevõte natsionaliseeriti ning jätkas tegutsemist peeglitööstus Frankoniana.\n", "id": "ekk_Latn_208506"}
{"text": "Munavalge\n\nMunavalge on rebu ümbritsev muna osa.\n\nMuna praadimisel munavalge hüübib ja seda tarvitatakse toiduna. Näiteks härjasilmas.\n", "id": "ekk_Latn_208507"}
{"text": "Hilissügis\n\nHilissügis on üks kahest klimaatilisest või fenoloogilisest üleminekuaastaajast sügise ja talve vahel, sellele järgneb eeltalv.\n\nklimaatiline hilissügis on peegelpilt varakevade tunnustele: see algab vegetatsiooniperioodi lõpuga, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb alla 5 °C, ning lõpeb, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla nulli ja tuleb maha esimene lumi. Temperatuuride päevamaksimumid jäävad sel ajal plussipoolele. Hilissügis algab keskmiselt 27. oktoobril: Mandri-Eestis keskmiselt oktoobrikuu viimasel kolmandikul, saartel novembri alguses. Keskmiselt kestab hilissügis 15..20 päeva, kuid soojadel talvedel võib see aastaaeg kesta isegi kevadeni. fenoloogiline hilissügis algab lehtede hulgalise varisemise ning hanede ja luikede suurrändega. Sel ajal lõppeb talirukki kasv ja algab enamiku taimede puhkeaeg. Koevad siig, lõhe ja meriforell. Hilissügis lõpeb esimese suure lumega ja algab eeltalv.\n", "id": "ekk_Latn_208508"}
{"text": "Bailey Peacock-Farrell\n\nBailey Peacock-Farrell (sündinud 29. oktoobril 1996 Darlingtonis) on Inglismaal sündinud Põhja-Iirimaa jalgpallur, kes mängib väravavahina Inglismaa esiliigaklubis Burnley ja Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri 2006. aastal Middlesbrough's. 2013. aastal liitus ta Leeds Unitediga. Hooajal 2015–16 debüteeris ta klubi põhimeeskonnas. Hooaja 2017–18 jooksul mängis ta kuu aega laenul Inglismaa tugevuselt kuuenda liiga klubis York City. Hooajal 2017–18 valiti Peacock-Farrell Leeds Unitedi aasta noormängijaks. Hooaja 2018–19 alguses määras peatreener Marcelo Bielsa ta Leeds Unitedi põhiväravavahiks, kuid ta kaotas selle koha 2019. aasta jaanuaris, kui klubiga liitus Madridi Realist Kiko Casilla.\n\n2019. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Inglismaa Premier League'i klubiga Burnley. Kahe hooaja jooksul jõudis ta Burnley koosseisus vaid kaheksas mängus ning suundus 2021. aasta juulis üheks hooajaks laenule Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubisse Sheffield Wednesday.\n\nDebüüdi Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises tegi Peacock-Farrell 30. mail 2018 sõprusmängus Panama vastu.\n", "id": "ekk_Latn_208509"}
{"text": "Jamal Lewis\n\nJamal Piaras Lewis (sündinud 25. jaanuaril 1998 Lutonis) on Inglismaal sündinud Põhja-Iirimaa jalgpallur, kes mängib vasakkaitsjana Inglismaa esiliigaklubis Watford ja Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises.\n\n2014. aastal liitus ta Norwich Cityga. Alates hooajast 2017–18 kuulus ta Norwich City põhikoosseisu. 2018. aasta jaanuaris lõi ta Inglismaa karika kolmanda vooru korduskohtumises Chelsea vastu oma klubikarjääri esimese värava. Hooajal 2018–19 tõusis ta Norwich Cityga Inglismaa esiliigast kõrgliigasse. Samal hooajal valiti ta Inglismaa esiliiga sümboolsesse koosseisu.\n\n2020. aasta septembris sõlmis ta viieaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga Newcastle United. Newcastle Unitedis jäid tema esitused tagasihoidlikuks ning 2022. aasta jaanuaris jäeti Lewis Newcastle Unitedi aktiivsest koosseisust üldse välja. 2023. aasta juulis läks ta Newcastle Unitedist laenule Watfordi.\n\nDebüüdi Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises tegi Lewis 24. märtsil 2018 sõprusmängus Lõuna-Korea vastu.\n", "id": "ekk_Latn_208510"}
{"text": "Ponciano Corral\n\nPonciano Corral Acosta (1805 Granada – 8. november 1855 Granada) oli Nicaragua sõjaväelane ja poliitik, aastal 1855 Nicaragua presidendi kohusetäitja.\n\nPonciano Corral sündis 1805. aastal Granadas. Ta alustas kirjutajana, aastal 1837 valiti ta esimest korda parlamenti. Poliitilistelt vaadetelt oli ta konservatiiv. Aastal 1851 sai temast José Laureano Pineda Ugarte valitsuses minister. Ta hakkas inglastega läbirääkimisi pidama. Hiljem oli ta José Francisco del Montenegro valitsuses minister. Detsembris 1951 määras Fulgencio Vega ta riikliku ajalehe La Gaceta peatoimetajaks. Aastal 1853 sai temast Nicaragua konstitutsioonilise assamblee sekretär, järgmisel aastal aga esimees.\n\nAastal 1853 saatis Fruto Chamorro mitmed liberaalse partei liikmed – Francisco Castellón Sanabria, Máximo Jereze, Mateo Pineda ja José María Valle ehk El Chelóniga – maalt välja. Hondurases viibides relvastusid nad sealse presidendi José Trinidad Cabañase kaitse all ning suundusid siis Fonseca lahes asuva saare Isla el Tigre ja El Realejo sadamalinna kaudu tagasi kodumaale. Corral osales lahingus nende maabumise tõrjumiseks. Seejärel suundusid nad Leóni peale. Fruto Chamorro jättis selle liberaalide keskuse neile ja taganes ise Granadasse.\n\nAastal 1854 sõlmisid Máximo Jerez ja Francisco Castellón Sanabria lepingu USA sõjaväelase Byron Colega, kes lubas nende toetuseks 200 meest. Selle sõjasalga juhiks sai William Walker. Granada piiramise eel (1. juunil 1854) valis Fruto Chamorro oma kohusetäitjaks José María Estrada, kes suutis linna liberaalide rünnakute eest edukalt kaitsta. Fruto Chamorro ise tõmbus tagasi oma pere valdustesse, kus ta 12. märtsil 1855 düsenteeriasse suri. Nominaalselt jäi ta siiski kuni surmatunnini riigi presidendiks.\n\nFruto Chamorro surma järel kuulutati presidendiks kindral Ponciano Corral, ent tal puudus parlamendiliikmete poolehoid ja nii nõustus ta sellega, et Estradast saab riigi ajutine president.\n\n29. juunil 1855 kaotas Corral Rivase lahingu ja oli sunnitud taganema. 13. oktoobril 1855 saabus Granadasse William Walker, kellega otsustasid koostööd teha nii Corral kui ka Estrada. Walker kuulutas Corrali riigi relvajõudude ülemjuhatajaks; ühtlasi otsustas ta ka määrata riigi ajutiseks presidendiks Patricio Rivase. Estrada suundus seepeale vabatahtlikult Hondurasesse maapakku.\n\nRivase-Walkeri valitsuses olid esindatud nii liberaalid, konservatiivid kui ka Walkeri sõdurid. 28. oktoobril 1855 käskis Walker maha lasta Estrada toetaja don Mateo Majorga. Corral seda heaks ei kiitnud ja nii alustas ta koos Estradaga sõda Walkeri valitsuse vastu, kukutamaks vallutajate käsilaseks peetavat Rivast. Ta asus 1. novembril oma vägesid Granadast Hondurase piiri poole liigutama, püüdes vältida kokkupõrget nii Walkeri kui ka liberaalide vägedega. Selle manöövri pealt tabas ta kindral José María Valle, kes andis Corrali Walkerile välja. Corral kuulutati riigireeturiks ja lasti 8. novembril maha.\n\nNovembri alguses õnnestus Corrali saadikutel veenda Costa Ricat Walkeri vastu sõda alustama.\n", "id": "ekk_Latn_208511"}
{"text": "Eeltalv\n\nEeltalv on klimaatiline või fenoloogiline üleminekuaastaaeg sügise ja talve vahel. See järgneb hilissügisele.\n", "id": "ekk_Latn_208512"}
{"text": "Holger Bech Nielsen\n\nHolger Bech Nielsen (sündinud 25. augustil 1941 Kopenhaagenis Taanis) on taani füüsik, Taani Kuningliku Teaduste Akadeemia liige.\n\nTuntud on tema tööd osakestefüüsika ja stringiteooria alalt. Tema järgi on nimetatud Nielseni-Olseni keeris, Nielseni-Olseni string ja Nielseni-Ninomiya teoreem. Koos kolleegidega Niels Bohri Instituudist lõi ta juhusliku dünaamika teooria.\n\nNielsen astus 1961. aastal Kopenhaageni Ülikooli füüsikat õppima. 1968. aastal sai ta Niels Bohri Instituudist doktorikraadi füüsikas. Doktoritöö käsitles kvargi mudelit (\"Nogle konsekvenser af quark modellens selvkonsistens\"). Aastatel 1973–1985 töötas ta Niels Bohri Instituudis lektorina ja 1985–1990 teadur-professorina. 1990. aastal sai ta Niels Bohri Instituudi kõrge energia füüsika professoriks. __NOTOC__\n", "id": "ekk_Latn_208513"}
{"text": "Stuart Dallas\n\nStuart Alan Dallas (sündinud 19. aprillil 1991 Cookstownis) on Põhja-Iirimaa jalgpallur, kes mängib äärepoolkaitsja või paremkaitsjana Inglismaa kõrgliiga klubis Leeds United ja Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri kodumaal Crusadersis. 2012. aasta suvel liitus ta Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubiga Brentford. Osa hooajast 2013–14 mängis ta laenulepinguga League Two klubis Northampton Town. Samal hooajal kindlustati Brentfordiga tõus esiliigasse.\n\n2015. aasta augustis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Leeds Unitediga. Esimesel hooajal valiti ta mängijate poolt Leeds Unitedi hooaja parimaks mängijaks. Hooaja 2017–18 alguses sõlmis ta klubiga uue kolmeaastase lepingu.\n\nDebüüdi Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises tegi Dallas 2011. aastal mängus Walesi vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 31. mail 2015 sõprusmängus Katari vastu. Dallas kuulus Põhja-Iirimaa koondisse 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_208514"}
{"text": "Südasuvi\n\nSüdasuvi on suve keskele jääv osa-aastaaeg, mida võib eristada klimaatiliste või fenoloogiliste tunnuste järgi.\n", "id": "ekk_Latn_208515"}
{"text": "Presidendi kärajad\n\nPresidendi kärajad on üritus (kärajad), kus Eesti arvamusliidrid, tipp-poliitikud ja teised tähelepanuväärsed ühiskonnategelased arutlevad eeskätt Eesti tuleviku üle. Üritust korraldab Presidendi Mõttekoda.\n\nEsimesed kärajad toimusid Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese eestvedamisel 2007 Pärnus. Presidendi järgi ka ürituse nimi.\n\nNäiteks 2015 oli ürituse läbiv teema \"Millist Eestit jõuame pidada?\".\n", "id": "ekk_Latn_208516"}
{"text": "Kärajad\n\nKärajad oli rahvakoosolek või ülikute nõupidamine Muinas-Eestis. Sarnases tähenduses on mõistet kasutatud ka tänapäeval, näiteks peetakse aastast 2007 Presidendi kärajaid.\n", "id": "ekk_Latn_208517"}
{"text": "Corry Evans\n\nCorry John Evans (sündinud 30. juulil 1990 Belfastis) on Põhja-Iirimaa jalgpallur, kes mängib poolkaitsja või keskkaitsjana Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubis Sunderland. Ta on klubi meeskonna kapten.\n\nTa alustas klubikarjääri Manchester Unitedis, mille noorteakadeemiaga liitus ta 2005. aastal. Klubi põhimeeskonnas tal debüüti teha ei õnnestunud. Hooajal 2010–11 mängis ta laenul League One'i klubis Carlisle United ja Inglismaa esiliiga klubis Hull City. Järgmise hooaja eel sõlmis ta Hull Cityga püsiva lepingu. Aastatel 2013–2021 mängis ta Blackburn Roversis.\n\n2021. aasta juulis siirdus ta Sunderlandi.\n\nDebüüdi Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises tegi Evans 6. juunil 2009 mängus Itaalia vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 3. septembril 2010 EM-i valikmängus Sloveenia vastu. Ta kuulus Põhja-Iirimaa koondisse 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel.\n\nTema vanem vend Jonny Evans on samuti Põhja-Iirimaa koondislane.\n", "id": "ekk_Latn_208518"}
{"text": "Montsoreau\n\nMontsoreau () on linn Prantsusmaal Pays de la Loire'i piirkonnas, Maine-et-Loire'i departemangu keskus. Asub Loire'i jõe ääres.\n\nLoire'i org Sully-sur-Loire'i ja Chalonnesi vahel, sealhulgas Montsoreau ja Montsoreau loss, on UNESCO maailmapärandi nimistus alates 2000. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_208519"}
{"text": "Minu Eestile\n\n\"Minu Eestile\" oli Eesti õpilaste sõnaloominguvõistlus, mille korraldas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ürituste raames Eesti Emakeeleõpetajate Selts 2016.–2017. aastal. Võistlusel võisid osaleda 1.–12. klassi õpilased.\n\nVõistlusele saadeti kokku 367 kirjatööd 56 koolist. Žanriliselt oli lisaks esseele esindatud miniatuur, argimütoloogia, muistend, müüt, mälestused, reisikiri, ulmejutt, kriminaaljutt, kiri, haiku, limerik, teemantluuletus, akrostihhon, anafoor, epifoor, piltluule jne.\n\nVõistlustöid hindas žürii, kuhu kuulusid riigikogu liige Liina Kersna, raamatukoguhoidja, lastekirjanik ja kirjandusteadlane Krista Kumberg ning Eesti emakeeleõpetajate seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu ja aseesimees Monika Undo.\n\n5. mail 2017 autasustati parimaid \"Minu Eestile\" tööde autoreid. Tänuürituse raames külastati riigikogu. Solarise Apollo raamatupoes kuulati huvitavamaid töid ja anti kätte auhinnad: Ilmar Tomuski ja Kristiina Ehini raamatud koos autorite pühenduse ja autogrammiga.\n\nSõnaloominguvõistluse paremad tööd ilmusid 2018. aastal kogumikus \"Minu Eestile\". Igale tekstile on lisatud ülesanne, nii leiab kogumikust ka väga eriilmelisi ülesandeid. Ülesandeid koostasid Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kuuluvad eesti keele ja kirjanduse õpetajad. Kogumiku toimetas Krista Mägi.\n", "id": "ekk_Latn_208520"}
{"text": "Suurbritannia Kommunistlik Partei\n\nSuurbritannia Kommunistlik Partei (inglise keeles Communist Party of Great Britain, lühend CPGB) eksisteeris aastatel 1920–1991. Partei osales 1920. aastate streigiliikumises ja kaks kommunistliku partei kandidaati valiti 1945. aasta valimistel Ühendkuningriigi parlamendi alamkotta.\n\nErinevalt Prantsusmaa Kommunistlikust Parteist või Itaalia Kommunistlikust Parteist ei saanud Suurbritannia Kommunistlikust Parteist kunagi massiparteid, kuid tal oli arvestatav mõju sõjajärgsetel aastatel 1945–1956. Ungari ülestõusu mahasurumisele 1956. aastal järgnes Suurbritannia Kommunistliku Partei liikmeskonna oluline vähenemine. Varssavi bloki riikide sissetungile Tšehhoslovakkiasse 1968. aasta augustis reageeris Suurbritannia Kommunistlik Partei esialgu kerge kriitikaga, kuid kolm päeva pärast sissetungi deklareeris John Gollan, et Suurbritannia Kommunistlik Partei \"mõistab täielikult Nõukogude Liidu muret sotsialismileeri julgeoleku pärast\". 1970. aastatel tugevnesid Suurbritannia Kommunistlikus Parteis eurokommunistlikud meeleolud; need ja valijate toetuse järjekindel vähenemine viisid partei 1991. aastal lõpliku lõhenemiseni, kusjuures juhtkond Nina Temple'i juhtimisel otsustas partei laiali saata ja moodustas mõttekoja Demokraatlikud Vasakpoolsed (Democratic Left).\n", "id": "ekk_Latn_208521"}
{"text": "Montsoreau loss\n\nMontsoreau loss (prantsuse keeles château de Montsoreau) on loss Prantsusmaal Montsoreaus. Loss on gooti ja renessanss-stiilis.\n\nLossis asub Montsoreau lossi kaasaegse kunsti muuseum.\n\nLoire'i org Sully-sur-Loire'i ja Chalonnesi vahel, sealhulgas Montsoreau ja Montsoreau loss, on UNESCO maailmapärandi nimistus alates 2000. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_208522"}
{"text": "Montsoreau lossi kaasaegse kunsti muuseum\n\nMontsoreau lossi kaasaegse kunsti muuseum (prantsuse keeles Château de Montsoreau - musée d'Art contemporain) on moodsa ja kaasaegse kunsti muuseum Prantsusmaal Montsoreaus. Muuseumi kogu kuulub Philippe Méaille'le. Muuseum avati 8. aprill 2016. See asub Montsoreau lossis.\n", "id": "ekk_Latn_208523"}
{"text": "Rahvusvaheline Eesti Filatelistide Selts Estonia\n\nMTÜ Rahvusvaheline Eesti Filatelistide Selts Estonia (lühend REFS Estonia; inglise keeles International Estonian Philatelic Society Estonia) on Eestis filateeliaga tegutsev organisatsioon.\n\nSelts annab välja oma teeneteristi.\n", "id": "ekk_Latn_208524"}
{"text": "George Saville\n\nGeorge Alan Saville (sündinud 1. juunil 1993 Camberleys) on Inglismaal sündinud Põhja-Iirimaa jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Inglismaa esiliigaklubis Millwall ja Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises.\n\nTa liitus 2004. aastal Chelsea noorteakadeemiaga, kuid klubi põhimeeskonda tal Chelseas veedetud aja jooksul pääseda ei õnnestunud. Hooajal 2012–13 mängis ta laenul Inglismaa esiliigaklubis Millwall ja järgmisel hooajal League One'i klubis Brentford. 2014. aasta augustis sõlmis ta kolmeaastase lepingu esiliigaklubiga Wolverhampton Wanderersiga. Osa hooajast 2014–15 veetis ta laenul League One'i klubis Bristol City ja osa hooajast 2015–16 taas Millwallis. Hooaja 2017–18 eel sõlmis ta klubiga püsiva lepingu. 2018. aasta augustis suundus ta pooleks aastaks laenule Middlesbrough'sse. 2019. aasta jaanuaris sõlmis ta klubiga püsiva lepingu.\n\n2021. aasta juulis naasis Saville jällegi Millwalli, kellega sõlmis pikaajalise lepingu..\n\nDebüüdi Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises tegi Saville 5. oktoobril 2017 MM-i valikmängus Saksamaa vastu.\n", "id": "ekk_Latn_208525"}
{"text": "Airbus A330neo\n\nUue lennukiarenduse mootorid on võrreldavad Boeing 787 mootoritega. Lennukit esitleti 14. juulil 2014 Farnborough Airshow'l, kütusekuluks arvestati 14% vähem kulu reisija kohta. Lennukil on kaks Rolls-Royce Trent 7000 mootorit, mille kaks versiooni põhinevad A330-200 ja A330-300 lennukimootoritele, lennukaugus 15 090 km. A330neo-900 esmalend toimus 19. oktoobril 2017, lennuk sai EASA tüübisertifikaadi 26. septembril 2018 ja esimene lennuk toimetati tellijale TAP Air Portugalile 26. novembril. A330neo-800 esmalend toimus 6. novembril 2018. Kategooria:Airbus Kategooria:Reisilennukid\n", "id": "ekk_Latn_208526"}
{"text": "Niall McGinn\n\nNiall McGinn (sündinud 20. juulil 1987 Dungannonis) on Põhja-Iirimaa jalgpallur, kes mängib äärepoolkaitsjana Šotimaa kõrgliiga klubis Aberdeen ja Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri kodumaal Dungannon Swiftsis. 2008. aastal mängis ta Iirimaa kõrgliiga klubis Derry City. Seejärel suundus McGinn Šotimaale, liitudes sealse suurklubiga Celtic, kus mängis järgmised kaks hooaega. Hooajal 2011–12 mängis ta laenul Inglismaal League One'i klubis Brentford.\n\n2012. aasta juulis sõlmis ta lepingu Šotimaa kõrgliiga klubiga Aberdeen. Hooajal 2012–13 lõi ta klubi särgis Šotimaa kõrgliigas koguni 20 väravat, lüües peaaegu poole Aberdeeni selle hooaja liigaväravatest. Samal hooajal valiti ta liiga sümboolsesse koosseisu ja 2013. aastal Aberdeeni hooaja parimaks mängijaks. Aberdeenis mängis ta kokku viis hooaega.\n\n2017. aasta juunis liitus ta Lõuna-Korea kõrgliiga klubiga Gwangju, kuid tal oli seal raskusi kohanemisega ja ta naasis sama aasta detsembris Aberdeeni.\n\nDebüüdi Põhja-Iirimaa koondises tegi McGinn 19. novembril 2008 mängus Ungari vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 16. oktoobril 2012 MM-i valikmängus Portugali vastu. 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste teises alagrupimängus lõi ta värava Ukraina vastu.\n", "id": "ekk_Latn_208527"}
{"text": "Kyle Lafferty\n\nKyle Joseph George Lafferty (sündinud 16. septembril 1987 Enniskillenis) on Põhja-Iirimaa jalgpallur, kes mängis ründajana Küprose kõrgliiga klubis Famagusta Anorthosis.\n\nTa alustas klubikarjääri Inglismaal Burnleys, millega liitus 2004. aastal. Klubikarjääri jooksul on ta mänginud veel Inglismaa klubides Darlington, Norwich City, Birmingham City ja Sunderland, Šveitsi kõrgliiga klubis Sion, Itaalia esiliiga klubides Palermo ja Reggina, Türgi kõrgliiga klubis Çaykur Rizespor, Šotimaal Heart of Midlothianis, Rangersis ja Kilmarnockis ning Norra kõrgliiga klubis Sarpsborg.\n\nDebüüdi Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises tegi Lafferty 2006. aastal. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma kolmandas koondisemängus 16. augustil 2006 sõprusmängus Soome vastu. Ta kuulus Põhja-Iirimaa koondisse 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel.\n\n2019. aasta märtsi seisuga on ta koondises löönud 20 väravat, millega on ta David Healy järel Põhja-Iirimaa läbi aegade paremuselt teine väravakütt.\n", "id": "ekk_Latn_208528"}
{"text": "Caransebeși lahing\n\nCaransebeși lahing (rumeenia keeles Caransebeș, türgi keeles Şebeş Muharebesi) oli Austria armees 1788. aasta 21.–22. septembri ööl Austria-Türgi sõja raames toimunud tulistamine, kus Osmani impeeriumi vägesid luuravad Austria armee eri osad tulistasid kogemata üksteist ning põhjustasid endale kahju. Osmanid kasutasid olukorda ära ning vallutasid Karánsebese linna (asub tänapäeval Rumeenias ja kannab nime Caransebeș).\n", "id": "ekk_Latn_208529"}
{"text": "Maine'i hüppavad prantslased\n\nMaine'i hüppavad prantslased olid 19. sajandi metsamehed, kellel esines teadmata päritolu häire. Sündroom tõi endaga kaasa liialdatud ehmatusrefleksi, mida võib kirjeldada kui kontrollimatu \"hüppena\". Selle seisundiga isikutel võivad avalduda järsud ootamatud liigutused üle keha. \"Maine'i hüppavate prantslaste\" sündroomil ja ärevushäiretel võib täheldada sarnaseid sümptomeid.\n\nSelle sündroomiga isikuid kirjeldas esimest korda George Miller Beard aastal 1878. Esimesed selle häirega isikud tuvastati Maine'i Mooseheadi järve piirkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_208530"}
{"text": "Parüür\n\nParüür on sarnaselt kujundatud ja omavahel kokku sobivate ehete komplekt.\n\nParüüri peaksid kuuluma vähemalt kaks eset, mis on kujundatud sarnaselt ning samade juveelidega, näiteks kaelakee ja kõrvarõngad või kaelakee ja käevõru. Kahest esemest koosnev komplekt kannab nimetust demiparure 'poolparüür', tüüpiliselt sisaldab parüür rohkem esemeid - näiteks kaelakee, kõrvarõngad, pross, käevõru ja diadeem.\n", "id": "ekk_Latn_208531"}
{"text": "Paddy McNair\n\nPatrick James Coleman McNair (sündinud 27. aprillil 1995 Ballyclare'is) on Põhja-Iirimaa jalgpallur.\n\nTa mängib kaitsja või poolkaitsjana Inglismaa esiliiga klubis Middlesbrough ja Põhja-Iirimaa jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri Manchester Unitedis, mille noortesüsteemiga liitus ta 2011. aastal. Debüüdi klubi põhimeeskonnas tegi hooajal 2014–15. 2016. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Inglismaa kõrgliigas mängiva Sunderlandiga. Hooajal 2017–18 mängis ta Sunderlandiga Inglismaa esiliigas. Sel hooajal lõi McNair liigas viis väravat. 2018. aasta juunis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Middlesbrough'ga.\n\nDebüüdi Põhja-Iirimaa koondises tegi 25. märtsil 2015 sõprusmängus Šotimaa vastu. Ta kuulus Põhja-Iirimaa koondisse 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_208532"}
{"text": "Mursi keel\n\nMursi keel on Niiluse-Sahara hõimkonna Ida-Sudaani keelkonna surma keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad mursid Etioopia edelaosas. Kõnelejaid on kokku umbes 7400 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208533"}
{"text": "Paalisõlm\n\nPaalisõlme ehk briti varianti paalsteeki kasutatakse taimtrossile või liinile ou tegemiseks. Mägironijate ja alpinistide hulgas nimetusega surmasõlm ning päästjatel päästesõlm.\n\nEsimest korda oli seda sõlme kujutatud joonisel David Steeli raamatus \"Elements and Practice of Rigging and Seamanship\" (1794).\n\nPaalisõlm leiti 1954. aastal väljakaevamistel muistse Egiptuse vaarao Hufu hauakambrist. Hufu oli Vana-Egiptuse Vana riigi 4. dünastia teine kuningas. Tema valitsemisaeg langes umbkaudu aastatesse 2589–2566 eKr. Maadeavastaja John Smith kirjeldas sõlme esimest korda meremeeste sõnaraamatus \"A Sea Grammar\" (1627). Alpinistidele esitles paalisõlme kuuskümmend aastat tagasi Prantsuse alpinist Gaston Rebuffat (1921–1985). Paali ehk surmasõlme kontrollsõlmega kasutatakse köie kiireks kinnitamiseks mingi suurema tugipunkti külge. Kui sõlme tegemisel köie ots jääb sissepoole – briti variant.\n", "id": "ekk_Latn_208534"}
{"text": "Andrei Arjev\n\nAndrei Jurjevitš Arjev (vene keeles Андрей Юрьевич Арьев; sündinud 18. jaanuaril 1940 Leningradis) on vene kirjandusteadlane, proosakirjanik ja kirjanduskriitik.\n\nTa lõpetas 1964. aastal Leningradi Riikliku Ülikooli vene keele ja kirjanduse erialal. Ka 2020. aasta seisuga elab ta Peterburis.\n\nPärast ülikooli lõpetamist töötas ta Arhangelskis Loode kirjastuses (в Северо-Западном издательстве), seejärel kirjastuses Lenizdat. Ta on käinud ekspeditsioonidel Sahhalinil, Kuriilidel ja Tadžikistanis. Ta on töötanud ka giidina Mihhailovskoje muuseum-looduskaitsealal.\n\nPärast seda töötas ta ajakirjas Zvezda, algul proosaosakonna konsultandina, seejärel peatoimetaja asetäitjana. 1991. aastast (teistel andmetel 1992. aastast) on ta koos Jakov Gordiniga ajakirja Zvezda kaastoimetaja.\n\n1972. aastal ilmusid tema esimesed proosateosed, teda on avaldatud nii Nõukogude perioodikas, samizdatis kui ka piiri taga.\n\n1984. aastal sai NSV Liidu Kirjanike Liidu liikmeks.\n\nTema kui kirjandusteadlase ja kirjanduskriitiku kirjutisi on avaldatud ajakirjades Voprossõ Literaturõ, Zvezda, Znamja, Novõi Mir ja mujal. Ta käsitleb nii 19. kui ka 20. sajandi vene kultuuri.\n\nTa on uurinud Vladimir Nabokovi, Georgi Ivanovi ja Sergei Dovlatovi loomingut. Tema Sergei Dovlatovi alaseid uurimusi on tõlgitud ka eesti keelde.\n", "id": "ekk_Latn_208535"}
{"text": "Surmasõlm\n\nSurmasõlm, mõiste lennunduses Surmasõlm, trikk autoga Paalisõlm ehk surmasõlm Surmasõlm, Eesti animafilm\n", "id": "ekk_Latn_208536"}
{"text": "Minski rahvusvaheline filmifestival Listapad\n\nMinski rahvusvaheline filmifestival Listapad (valgevene keeles Мінскі міжнародны кінафестываль \"Лістапад\"; kuni 2002. aastani SRÜ riikide ja Baltimaade rahvusvaheline filmifestival) on Valgevenes Minskis igal aastal novembri kuus toimuv filmifestival.\n\nValgevene keeles лістапад tähendab nii novembrit kui ka lehesadu.\n\nEsimest korda toimus festival 1994. aastal. 2003. aastast toimib ametlikult rahvusvahelise filmifestivalina. Festivali eesmärke on säilitada ühtne filmiruum ja esitada igal aastal kõige täielikum ülevaade endise idabloki riikide filmikunsti kohta.\n\nFestival sai 2011. aastal Rahvusvahelise Filmiprodutsentide Liitude Föderatsiooni ajutise akrediteeringu ja 2013. aastast kuulub FIAPF-i otsusega rahvusvaheliselt sertifitseeritud spetsialiseeritud võistlusprogrammiga festivalide hulka.\n\nFestivali avatseremooniaid on peetud Minski esinduslikemais saalides. 2001. aastal avati Minskis esindusliku kontserdisaaliga Vabariigi Palee. Sestsaadik on korduvalt sellest saanud Listapadi avatseremoonia toimumise koht. Viimastel aastatel (2017 –2018) toimus Listapadi avatseremoonia Minskis asuvas kinos Moskva.\n", "id": "ekk_Latn_208537"}
{"text": "Tiit Kärner\n\nTiit Kärner (sündinud 13. veebruaril 1942 Kuressaares) on eesti füüsik.\n\nTa lõpetas 1960. aastal Kingissepa Keskkooli ja 1965. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsika erialal. 1979. aastal kaitses ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudi juures füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi tahkisefüüsika alal (väitekiri \"Rekombinatsioonluminestsents ja paramagnetilised tsentrid kiiritatud MgO kristallides\"; juhendaja Tšeslav Luštšik).\n\nKärner töötas aastatel 1974–1997 Füüsika Instituudis (1985. aastast vanemteadurina). Pärast Füüsika Instituudi liitumist Tartu Ülikooliga jätkas ta 1997–2007 tööd vanemteadurina Tartu ülikoolis.\n\nTeadlasena on ta uurinud ioonkristallide elektronergastusi ja defektide teket lihtsates oksiidides (MgO jt). __NOTOC__\n", "id": "ekk_Latn_208538"}
{"text": "Liisuvõtmine\n\nLiisuvõtmine (ka liisutõmbamine, liisuheitmine, liisk, loos) on kokkulepitud toiming mingi otsuse langetamiseks kellegi kasuks või kahjuks.\n", "id": "ekk_Latn_208539"}
{"text": "Heðin Brú\n\nHeðin Brú (17. august 1901 Skálavík – 18. mai 1987 Tórshavn) oli fäärlasest kirjaniku ja tõlkija Hans Jacob Jacobseni kirjanikunimi.\n\nHeðin Brú'd peetakse oma põlvkonna olulisimaks Fääri saarte kirjanikuks. Ta on tuntud värske ja iroonilise stiili poolest. Fäärlased valisid tema romaani \"Feðgar á ferð\" (inglise keelde tõlgituna \"The Old Man and His Sons\" ehk \"Vana mees ja tema pojad\") oma 20. sajandi raamatuks.\n", "id": "ekk_Latn_208540"}
{"text": "Padova ülikool\n\nPadova ülikool (itaalia keeles Università degli Studi di Padova) on Itaalia riiklik ülikool; ühtlasi üks vanimaid ülikoole Euroopas.\n\nÜlikooli asutasid 1222 õppejõud ja üliõpilased, kes olid konfliktide tõttu Bologna ülikoolist välja heidetud.\n\nÜlikoolis õpib umbes 61 000 üliõpilast (2014-2015).\n", "id": "ekk_Latn_208541"}
{"text": "Philosophical Review\n\nPhilosophical Review on USA teadusajakiri, mis keskendub analüütilise filosoofia valdkonnale. Ajakirja annab välja Duke University Press.\n\nAjakirja toimetab Cornelli ülikooli Sage-nimeline filosoofiaosakond (inglise Sage School of Philosophy). Ajakiri ilmub kord kvartalis.\n\nAjakirja esimene number ilmus 1892.\n", "id": "ekk_Latn_208542"}
{"text": "Philosophical Studies\n\nPhilosophical Studies on eelretsenseeritav teadusajakiri, mis keskendub analüütilise filosoofia valdkonnale. Ajakirja annab välja Springer. Ajakirja toimetab Stewart Cohen. Ajakiri ilmub sagedusega 15 korda aastas.\n\nAjakirja esimene number ilmus 1950 Herbert Feigli ja Wilfrid Sellarsi eestvõttel.\n", "id": "ekk_Latn_208543"}
{"text": "Villa Benita\n\nBenita Kodu AS (endise nimega Villa Benita) on vanadekodu ja tervishoiukeskus, mis asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Valkse külas. Keskuse omanik on Benita Kodu AS.\n\nKeskuse rajasid 2008 Eerik-Niiles Kross, Terje Kross ja Margus Linnamäe.\n", "id": "ekk_Latn_208544"}
{"text": "Ülipeenstruktuur\n\nÜlipeenstruktuur on aatomite, molekulide ja ioonide energiatasemete (vastavalt nende spektrijoonte) struktuur, mis tekib tuuma magnetilise dipoolmomendi ja elektronide magnetvälja vastastikusel mõjul. Selle vastastikmõju energia sõltub tuuma spinnide ja elektronide spinnide võimalikust omavahelisest orientatsioonist.\n\nSeesuguse vastastikmõjuga kaasneb energiatasemete lahknemine alamtasemeteks (ja spektrijoonte lõhenemine). Nii moodustubki energiatasemete (spektrijoonte) ülipeen struktuur.\n\nÜlipeenstruktuuris on alamtasemete tihedus mitu suurusjärku suurem kui peenstruktuuris (vastavalt sellele, mitu korda tuuma mass on suurem elektroni massist).\n", "id": "ekk_Latn_208545"}
{"text": "Pongidae\n\nPongidae (inimahvlased) on endine esikloomaliste sugukond (bioloogia), kuhu arvati gorillad, šimpansid ja orangutanid. Mõnikord nimetatakse neid suurteks inimahvideks või inimahvideks.\n\nSee on parafüleetiline takson. Selle taksoni kroonirühm on inimlased (Hominidae).\n\nSugukonnas on seitse tänapäevast liiki.\n\nTänapäeval seda taksonit peaaegu ei kasutata, kuid sellel on ajalooline tähtsus.\n", "id": "ekk_Latn_208546"}
{"text": "Anykščiai rajoon\n\nAnykščiai rajoon (leedu Anykščių rajono savivaldybė) on 1. järgu haldusüksus (rajoon) Leedus endise Utena maakonna aladel.\n\nRajooni pindala on 1765 km². 2018. aasta seisuga elas seal 24 173 inimest.\n\nHalduskeskus on Anykščiai linn. Teised tähtsamad asulad on Kavarskase ja Troškūnai linnad ning Andrioniškise, Debeikiai, Kurkliai, Skiemonysi, Surdegise, Svėdasai, Traupise ja Viešintose alevid. 2011. aasta seisuga olid elanikest 96,5% leedulased, 2,45% venelased, 0,34% poolakad, 0,14% ukrainlased, 0,12% valgevenelased, 0,06% mustlased ja 0,4% oli teistest rahvustest.\n\nRajooni suurimad jõed on Nevėžis, Šventoji jõgi ja selle lisajõgi Jara. Rajoonis on 77 järve, neist suuremad on Rubikiai järv, Suosa ja Viešintas. Rajooni idaosa jääb Aukštaičia kõrgustikule. Seal asub ka rajooni kõrgeim punkt Storiai mägi (194 m).\n\nRajooni territooriumile jääb Anykščiai regionaalpark. Seal asub ka üks Leedu suuremaid kive Puntukas.\n", "id": "ekk_Latn_208547"}
{"text": "AllMusic\n\nAllMusic (varasema nimega All Music Guide) on veebiandmebaas, mis sisaldab infot rohkem kui 3 miljoni albumi ja üle 30 miljoni laulu kohta, lisaks sisaldab infot ansamblite ja artistide kohta. Andmebaasi omanik on organisatsioon All Media Network, mis on ka andmebaaside All Movie Guide ja All Game Guide omanik.\n\nAndmebaas loodi 1991.\n", "id": "ekk_Latn_208548"}
{"text": "Korallroosa\n\nKorallroosa on punase ja roosa vahemikku jääv värvitoon, soe kollaka alatooniga roosakaspunane, korallpunase värvuse heledam aste.\n", "id": "ekk_Latn_208549"}
{"text": "Solly March\n\nSolomon Benjamin March (sündinud 20. juulil 1994 Eastbourne'is) on Inglismaa jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Premier League'i klubis Brighton & Hove Albion.\n\nBrighton & Hove Albioniga liitus March 2011. aastal. Enne seda mängis ta Eastbourne Borough's ja Lewesis. Brighton & Hove Albioni põhimeeskonda kuulub ta alates hooajast 2013–14. Esimesed neli hooaega mängis ta klubiga Inglismaa esiliigas. Hooajal 2016–17 saadi esiliigas teine koht ja tõusti kõrgliigasse. Oma esimese värava Inglismaa kõrgliigas lõi ta 15. septembril 2017 mängus AFC Bournemouthi vastu.\n", "id": "ekk_Latn_208550"}
{"text": "Karen Uhlenbeck\n\nKaren Keskulla Uhlenbeck (sündinud 24. augustil 1942 Clevelandis Ohio osariigis) on Ameerika Ühendriikide matemaatik.\n\n1964. aastal sai ta bakalaureusekraadi Michigani Ülikoolist. Magistri- ja doktorikraadi sai ta Brandeisi Ülikoolist.\n\nTema üks tähtsamaid uurimisvaldkondi on olnud geomeetriline analüüs.\n\nTa on töötanud muuhulgas Illinoisi Ülikoolis Urbana–Champaignis, Illinoisi Ülikoolis Chicagos, Chicago Ülikoolis ja Texase Ülikoolis Austinis.\n\n2007. aastal võeti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks. 2019. aastal pälvis ta esimese naisena Abeli auhinna.\n\nTema neiupõlvenime oli Keskulla. Nimi tuleneb tema vanaisalt, kelle perekonnanimi oli Keskküla ja kes oli eestlane.\n", "id": "ekk_Latn_208551"}
{"text": "Emirates SkyCargo\n\nEmirates SkyCargo on kaubalennufirma, mis baseerub Dubais Araabia Ühendemiraatides. 2019. aasta seisuga on tegu maailmas suuruselt teise kaubalennufirmaga FedEx Expressi järel. Lennufirma asutas 1985. aastal The Emirates Group, mis on ka Emiratesi emafirma. Lennufirmal on 12 kaubalennukit, kõik Boeing 777F, mis lendavad 50 sihtkohta. Lennufirma kodulennujaamaks on Al Maktomi rahvusvaheline lennujaam.\n", "id": "ekk_Latn_208552"}
{"text": "Kari Käsper\n\nKari Käsper (sündinud 10. septembril 1981) on eesti jurist, endine õppejõud ja inimõigusaktivist, Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja 2013–2020. 2020-2023 töötas ta ÜRO pagulasameti Põhja- ja Baltimaade esinduses. Alates 1. novembrist 2023 on ta ÜRO rändeameti IOM Eesti esinduse juht.\n", "id": "ekk_Latn_208553"}
{"text": "Chitose rahvusvaheline lennujaam\n\nChitose rahvusvaheline lennujaam (IATA: CTS, ICAO: RJCC) on rahvusvaheline lennujaam Chitoses ja Tomakomais Hokkaidōl Jaapanis. Lennujaam teenindab Sapporo linna. Tegu on Hokkaidō suurima lennujaamaga nii reisijate arvult kui ka pindalalt.\n\nLennujaamas on neli lennurada, millest lühim on 2700 meetrit ja pikim 400 meetrit.\n\nLennujaama läbis 2017. aastal rohkem kui 22 miljonit reisijat.\n", "id": "ekk_Latn_208554"}
{"text": "Fukuoka lennujaam\n\nFukuoka lennujaam (IATA: FUK, ICAO: RJFF) on rahvusvaheline lennujaam Hakata-kus Fukuokas Jaapanis. Lennujaam on riigis reisijate arvult neljas. Tegu on nii tsiviil- kui ka militaarlennuväljaga.\n\nLennujaamas on üks lennurada, mis on 2800 meetrit pikk.\n\nLennujaama läbis 2015. aastal 20 968 463 reisijat.\n", "id": "ekk_Latn_208555"}
{"text": "Sichuan Airlines\n\nSichuan Airlines Co., Ltd. on Hiina lennufirma, mille kodulennujaamaks on Chengdu Shuangliu rahvusvaheline lennujaam, Chengdus Sichuani provintsis. Tegu on Lääne-Hiina suurima lennufirmaga. Lennufirma asutati 19. septembril 1986. Lennufirmal on 150 lennukit, mis lendavad 94 sihtkohta.\n", "id": "ekk_Latn_208556"}
{"text": "Lufthansa Cargo\n\nLufthansa Cargo AG on Saksamaa kaubalennufirma, mida omab täielikult Lufthansa Group. Lennufirma baseerub Frankfurdi lennujaamas, Saksamaal. Lennufirmal on 17 kaubalennukit, mis lendavad 57 sihtkohta. Lennufirmal on kahte tüüpi kaubalennukeid: McDonnell Douglas MD-11F ja Boeing 777F.\n\nKaubalennufirma oli ka osa WOW Alliance'ist, mis on globaalne kaubalennufirmade ühendus. Lufthansa Cargo lahkus ühendusest 2009. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208557"}
{"text": "Zuzana Čaputová\n\nZuzana Čaputová (sünninimi Strapáková; sündinud 21. juunil 1973 Bratislavas) on Slovakkia advokaat, poliitik ja aktivist.\n", "id": "ekk_Latn_208558"}
{"text": "Beto O'Rourke\n\nRobert Francis O'Rourke (sündinud 26. septembril 1972) on Ameerika Ühendriikide poliitik ja ärimees, kes kuulub Demokraatlikku parteisse ning esindas aastatel 2013–2019 Esindajatekojas Texase osariigi 16. valimisringkonda.\n\n2018. aastal kaotas ta senativalimistel napilt Texase osariigi vabariiklasest senaatorile Ted Cruzile, kuid eduka valimiskampaaniaga pälvis suurt populaarsust ka väljaspool osariiki. 14. märtsil 2019 teatas ta kandideerimisest 2020. aasta presidendivalimistel ning 1. novembril teatas, et siiski loobub sellest.\n", "id": "ekk_Latn_208559"}
{"text": "Ameerika Ühendriikide maaväe sõjakolledž\n\nAmeerika Ühendriikide maaväe sõjakolledž (inglise keeles United States Army War College; USAWC) on 1901. aastal president Theodore Roosevelti asutatud kõrgemat sõjalist haridust (magistritaseme õpet) andev asutus, kus valmistatakse kolonelleitnandi või koloneli auastmes Ameerika Ühendriikide sõjaväelasi ette edasiseks karjääriks.\n", "id": "ekk_Latn_208560"}
{"text": "Aulua keel\n\nAulua keel on Austroneesia hõimkonda Põhja ja Kesk-Vanuatu keelte rühma kuuluv keel, mida kõneldakse Vanuatus Malekula saare idaosas. Kõnelejate arv on ligikaudu 750.\n", "id": "ekk_Latn_208561"}
{"text": "Debeikiai vald\n\nDebeikiai vald (leedu keeles Debeikių seniūnija) on 2. järgu haldusüksus (vald) Leedus Anykščiai rajooni territooriumil.\n\nValla pindala on 172 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1194 inimest. Valla keskus on Debeikiai alev, kus aastal 2011 oli 404 elanikku. Vallamaja asub aadressil J. Biliūno g. 44. Vallavanem on Alvydas Simonavičius .\n\nLisaks küladele on vallas ka mõned huutorid\n", "id": "ekk_Latn_208562"}
{"text": "Club América\n\nClub América on Mehhiko pealinnas Méxicos tegutsev jalgpalliklubi, mis mängib Mehhiko kõrgliigas Liga MX.\n\nKlubi asutati 1916. aastal ning alates 1959. aastast on selle omanik olnud Mehhiko meediakonglomeraat Grupo Televisa.\n\nKlubi koduväljak on Estadio Azteca, mis on Mehhiko ja Ladina-Ameerika suurim staadion ning üks suuremaid jalgpallistaadione maailmas.\n\nClub América suurimaks rivaaliks on Guadalajara ning Club América ja Guadalajara on ainsad klubid, mis pole kunagi Mehhiko kõrgliigast välja langenud. Kahe klubi vahelised mängud on tuntud nimega El Súper Clásico.\n\nKlubi on tulnud Mehhiko meistriks 14 korda, mille poolest on see Mehhiko edukaim klubi. Viimati tuldi Mehhiko meistriks 2023. aastal. Lisaks on viis korda võidetud Mehhiko karikas ning CONCACAF-i edukaima klubina tuldud seitse korda oma konföderatsiooni meistriks.\n", "id": "ekk_Latn_208563"}
{"text": "Maailma parim isa\n\n\"\"Maailma parim isa\" (algupärase pealkirjaga \"World's Greatest Dad\") on 2009. aasta Ameerika Ühendriikide fantaasiafilm.\n", "id": "ekk_Latn_208564"}
{"text": "Cluny klooster\n\nCluny klooster oli benediktlaste klooster Prantsusmaal Burgundia piirkonnas Saône-et-Loire'i departemangus Cluny linnas, 11.–12. sajandil suure usulis-poliitilise uuendusliikumise (Cluny liikumine) keskus. See oli pühitsetud apostel Peetrusele.\n\nCluny oli keskajal üks tähtsamaid kloostreid. Cluny kloostrikirik on siiani maailma tuntumaid romaani ehituskunsti näiteid. Kuni Rooma Püha Peetruse basiilika ehitamiseni 16. sajandil oli Cluni klooster maailma suurim.\n", "id": "ekk_Latn_208565"}
{"text": "Demokraatliku Sotsialismi Partei\n\nDemokraatliku Sotsialismi Partei (saksa keeles Partei des Demokratischen Sozialismus, lühend PDS) oli Saksamaa partei. PDS eksisteeris 1990–2007. PDS oli ideoloogialt demokraatlik sotsialistlik ja eurokommunistlik. 2007. aasta juunis ühinesid PDS ning Töö ja Sotsiaalse Õigluse Partei ja moodustasid uue partei: Vasakpartei.\n\nPDS oli Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei õigusjärglane.\n", "id": "ekk_Latn_208566"}
{"text": "Töötülide lahendamise komisjon\n\nTöötülide lahendamise komisjon oli Eesti Sotsiaalministeeriumi alluvuses tegutsenud komisjon, mis tegeles tööõiguslike küsimustega. Komisjoniga seonduva määratles töötülide lahendamise seadus. Komisjon tegutses 1930. aastatest kuni 1940. aastani.\n", "id": "ekk_Latn_208567"}
{"text": "Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised\n\nEesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised on Eestis rahvahääletusega valimised, millega selgitatakse kohalike omavalitsuste volikogude koosseisud. Valimised võivad olla korralised (iga nelja aasta tagant) või erakorralised. Valimistega seotu on reguleeritud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega.\n", "id": "ekk_Latn_208568"}
{"text": "Pikkusühik\n\nPikkusühik on mõõtühik, millega mõõdetakse ruumilisi vahemaasid. SI-süsteemis on pikkuse mõõtühik meeter.\n", "id": "ekk_Latn_208569"}
{"text": "Mahuühik\n\nMahuühik ehk ruumalaühik on mõõtühik, millega mõõdetakse mahtusid. Levinumaid mahuühikud SI-süsteemis on kuupmeeter.\n\nErinimetusega SI mahuühik on liiter, millest saab moodustada osaühikuid, nt milliliiter (ml), ja kordühikuid, nt hektoliiter (hl).\n", "id": "ekk_Latn_208570"}
{"text": "Massiühik\n\nMassiühik on mõõtühik, millega mõõdetakse massi. SI-süsteemis on massi mõõtühik kilogramm, mis on ühtlasi üks seitsmest põhiühikust.\n", "id": "ekk_Latn_208571"}
{"text": "Kiirusühik\n\nKiirusühik on mõõtühik, millega mõõdetakse kiirust. SI-süsteemi põhiühikute järgi märgitakse kiirust nii: m/s (meetrit sekundis).\n", "id": "ekk_Latn_208572"}
{"text": "Romblomanoni keel\n\nRomblomanoni keel on Malai-Polüneesia keelte Kesk-Filipiini rühma kuuluv keel, mida kõneldakse Filipiinidel Rombloni provintsis Rombloni, Sibuyani ja Tablase saarel.\n\nKõnelejate arv on umbes 94 000.\n", "id": "ekk_Latn_208573"}
{"text": "Hawston\n\nHawston on asula Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis Overbergi ringkonnas Overstrandi vallas. Hawston asub Atlandi ookeani rannikul.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Hawstoni elanikest värvilisi 95,97%, mustanahalisi aafriklasi 1,19%, valgeid 0,38%, India või Aasia päritolu inimesi 0,19% ja teisi 2,26%. Afrikaani keelt pidas emakeeleks 95,33% inimesi ja inglise keelt 3,46%.\n", "id": "ekk_Latn_208574"}
{"text": "Xie Juezai\n\nXie Juezai (hiina keeles 谢觉哉, pinyinis Xiè Juézāi; mai 1884 – 15. juuni 1971) oli Hiina Rahvavabariigi riigitegelane.\n\nAlates 19. oktoobrist 1949 kuni 28. aprillini 1959 oli Xie Juezai Hiina Rahvavabariigi siseminister. 1959–1965 oli ta Hiina Kõrgema Rahvakohtu esimees ja 1964–1971 Hiina Rahva Poliitilise Konsultatiivkonverentsi aseesimees.\n", "id": "ekk_Latn_208575"}
{"text": "Lennusadama tänav\n\nLennusadama tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.\n\nTänav sai nime 28. septembril 2011.\n", "id": "ekk_Latn_208576"}
{"text": "Staapli tänav\n\nStaapli tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.\n\nTänav sai nime 23. oktoobril 2013. Tänav sai nime sellest, et asub endise staapelplatsi peal.\n\nStaapli 10 asuv 1913. aastal ehitatud Peeter Suure sadama väike katlamaja on renoveeritud büroohooneks.\n", "id": "ekk_Latn_208577"}
{"text": "Vibu tänav\n\nVibu tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.\n\nTänav sai nime 14. aprillil 2010.\n", "id": "ekk_Latn_208578"}
{"text": "Võrgu tänav\n\nVõrgu tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis.\n\nVõrgu tänav on saanud nime sealkandis asunud võrgupunumistöökodade järgi. Võrgu tänav saab alguse Kalasadama tänavast. Suur osa tänava kunagisest, valdavalt puumajadest koosnenud hoonestusest on hävinud. Tänava ääres asusid omal ajal kalatööstused.\n", "id": "ekk_Latn_208579"}
{"text": "Hipodroomi tänav (Tallinn)\n\nHipodroomi tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis.\n\nTänav sai nime 13. märtsil 2013.\n", "id": "ekk_Latn_208580"}
{"text": "Helme tänav\n\nHelme tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis.\n\nTänav sai nime 26. jaanuaril 2005.\n", "id": "ekk_Latn_208581"}
{"text": "Väike-Männiku tänav\n\nVäike-Männiku tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku asumis.\n\nTänav sai nime 23. aprillil 2008.\n", "id": "ekk_Latn_208582"}
{"text": "Silikaltsiidi tänav\n\nSilikaltsiidi tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku asumis.\n\nTänav sai nime 14. veebruaril 1958.\n", "id": "ekk_Latn_208583"}
{"text": "Suur-Männiku tänav\n\nSuur-Männiku tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku asumis.\n\nTänav sai nime 5. veebruaril 2014.\n", "id": "ekk_Latn_208584"}
{"text": "Kvartsliiva tänav\n\nKvartsliiva tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Männiku asumis.\n\nTänav sai nime 23. märtsil 2015.\n", "id": "ekk_Latn_208585"}
{"text": "Tiigi tänav (Tallinn)\n\nTiigi tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Vana-Mustamäe asumis.\n\nTänav sai nime 11. novembril 1955.\n", "id": "ekk_Latn_208586"}
{"text": "Sõnajala tänav (Tallinn)\n\nSõnajala tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Pääsküla asumis.\n\nTänav sai nime 13. novembril 1925.\n", "id": "ekk_Latn_208587"}
{"text": "Meistri tänav (Tallinn)\n\nMeistri tänav on tänav Tallinnas Mustamäe linnaosas Kadaka asumis.\n\nTänav sai nime 16. jaanuaril 2002.\n", "id": "ekk_Latn_208588"}
{"text": "Aleksandr Tšistozvonov\n\nTa lõpetas aastal 1941 kiitusega Moskva Riikliku Ülikooli (MRÜ) ajalooteaduskonna. Käsitles diplomitöös Oranje Willemi välispoliitikat. Osales II maailmasõjas; pärast sõda astus MRÜ aspirantuuri keskaja kateedrisse, kaitses 1949 kandidaaditööd \"Inglise-prantsuse interventsioon Madalmaades 1572-1583 ja selle sotsiaalsed põhjused\".\n\nValdas võõrkeeltest prantsuse, saksa, hollandi, ladina ja inglise keelt.\n\nTšistozvonov teenis II maailmasõja ajal SMERŠis; see olevat jätnud ka tema hilisemale tegevusele oma pitseri. Aleksandr Zimin nimetas oma mälestustes teda \"kaasaegse medievistika isaks\", aga samas ka \"süngeks-tigedaks inimvihkajaks\"..\n\nAleksandr Tšistozvonov on eesti keeles 1976. aastal ilmunud ajalooteaduskondade jaoks mõeldud õpiku \"Keskaeg\" (2 osa) autoreid.\n", "id": "ekk_Latn_208589"}
{"text": "Braunschweigi kreis\n\nBraunschweig või Landkreis Braunschweig oli kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal. Kreisi halduskeskus oli kreisivaba linn Braunschweig, mis ei olnud siiski kreisi osa. Kreisi pindala oli 462,44 km². 1969. aastal elas seal 94 100 inimest.\n\nKreis kaotati 28. veebruaril 1974 seoses kreisireformiga Alam-Saksimaal. Põhiosa kreisist liidendati Braunschweigi linnaga, samas liideti väiksemaid osi Helmstedti, Peine ja Wolfenbütteli kreisidega.\n\nomavalitsusüksused Abbenrode, Alvesse, Beienrode, Bettmar, Bevenrode, Bienrode, Bodenstedt, Bortfeld, Broitzem, Cremlingen, Denstorf, Destedt, Dibbesdorf, Duttenstedt, Erkerode, Essehof, Essenrode, Essinghausen, Flechtorf, Fürstenau, Gardessen, Groß-Brunsrode, Groß-Gleidingen, Harvesse, Hemkenrode, Hötzum, Hondelage, Hordorf, Klein-Brunsrode, Klein-Gleidingen, Klein-Schöppenstedt, Köchingen, Lamme, Lehre, Liedingen, Lucklum, Mascherode, Meerdorf, Neubrück, Niedersickte, Obersickte, Rautheim, Rüningen, Schandelah, Schapen, Schulenrode, Sierße, Sonnenberg, Sophiental, Stöckheim bei Braunschweig, Thune, Timmerlah, Vallstedt, Vechelade, Vechelde, Veltheim (Ohe), Völkenrode, Volkmarode, Waggum, Wahle, Watenbüttel, Weddel, Wedtlenstedt, Wendeburg, Wenden, Wendezelle, Wendhausen, Wierthe ja Zweidorf inkorporeerimata alad Beienrode, Buchhorst, Essehof I, Essehof II, Essehof III, Meerdorfer Holz, Querum, Sophiental I, Sophiental II ja Wendhausen.\n\nThedinghauseni eksklaav oli juba 1972. aastal Verdeni kreisga liidendatud.\n", "id": "ekk_Latn_208590"}
{"text": "Debeikiai\n\nDebeikiai on alev Leedus Anykščiai rajoonis, Debeikiai valla halduskeskus. Alev asub Aknysta jõe ääres.\n\nDebeikiais on keskkool, postkontor, kultuurimaja ja raamatukogu. Ettevõtetest asub seal veski. Vaatamisväärsusteks on sealne kalmistu ja aastal 1913 ehitatud katoliku kirik.\n", "id": "ekk_Latn_208591"}
{"text": "Haruraamatukogu\n\nHaruraamatukogu on raamatukogu, mis administratiivselt ja rahaliselt allub keskraamatukogule, ent millel on iseseisev kogu.\n\nNäiteks Tartu Linnaraamatukogul on kolm haruraamatukogu. Tallinna Keskraamatukogul on aga üle 20 haruraamatukogu.\n", "id": "ekk_Latn_208592"}
{"text": "Frenkie de Jong\n\nFrenkie de Jong (sündinud 12. mail 1997 Gorinchemis) on Hollandi jalgpallur, Hollandi jalgpallikoondise ja Hispaania kõrgliiga klubi FC Barcelona poolkaitsja.\n\nAastatel 2016–2019 mängis ta Amsterdami Ajaxis. Hooajal 2018–19 tuli ta Ajaxiga Hollandi meistriks. Samal hooajal valiti ta Hollandi kõrgliiga hooaja parimaks mängijaks.\n\n2019. aasta suvel liitus ta Barcelonaga.\n", "id": "ekk_Latn_208593"}
{"text": "Korporatsioon Ave\n\nKorporatsioon Ave (ka Korporatsioon AVE) oli Tallinna Tehnikaülikooli juures tegutsev meeskorporatsioon.\n\n1. novembril 1987 asutasid Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna üliõpilased ja õppejõud üliõpilasseltsi AVE. Tollal ei lubatud organisatsiooni korporatsioonina registreerida. Nimi AVE tuleneb tehnikaülikoolis kasutusel olnud eriala lühendusviisist: elektrisüsteemide (lühend AV) eriala (lühend E). 1990. aastate alguseks olid korporatsioonist välja visatud kõik naisliikmed. Formaalselt lõpetas korporatsioon tegevuse ja kustutati äriregistrist 2012. aastal.\n\nKorporatsiooni värvid on kollane-must-valge.\n", "id": "ekk_Latn_208594"}
{"text": "Engure jõgi\n\nEngure jõgi on jõgi Lätis Tukumsi piirkonnas Engure vallas. Jõe pikkus on 6,6 km.\n\nJõgi saab alguse Engure küla juurest. Jõgi suubub Liivi lahte.\n", "id": "ekk_Latn_208595"}
{"text": "Aravaki keeled\n\nAravaki keeled on keeled, mis kuuluvad Aravaki keelkonda. Aravaki keeli räägitakse tänapäeval Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, ent on ajalooliselt kõneldud ka Antillidel ning Mehhiko lahe saartel. Keelkond on ohustatud, 20. sajandil suri välja umbes 30 keelt. Kõnelejate hulk oli 1999. aastal Alexandra Y. Aikhenvaldi antud hinnangu kohaselt 500 000-530 000.\n\nAravaki keelkond arvatakse Andi-ekvaatori suurhõimkonda ekvaatori hõimkonda.\n", "id": "ekk_Latn_208596"}
{"text": "Albert Schlup\n\nAlbert Schlup (18. aprill 1851 – 12. detsember 1929 Kuressaare) oli Šveitsi päritolu Eesti juustumeister.\n\n1903. aastal omandas ta Pihtla mõisa.\n", "id": "ekk_Latn_208597"}
{"text": "Eesti Invaspordi Liit\n\nEesti Invaspordi Liit on Eesti organisatsioon, mis tegeleb invaspordi valdkonnaga.\n\nEesti invaliikumise alguseks loetakse 15. märtsi 1980, kui ühingu Autom juurde moodustati käsijuhtimisega autode sektsioon. 1982 kasvas Automist välja rahvaspordiklubi Invasport.\n\n1986 moodustati Eesti Spordikomitee juurde Eesti Invaspordi Föderatsioon. 21. märtsil 1990 moodustati Eesti Invaspordi Liit.\n", "id": "ekk_Latn_208598"}
{"text": "Ding Ling\n\nDing Ling (hiina keeles 丁玲; pinyinis Dīng Líng; kodanikunimi Jiang Bingzhi, lihtsustatud hiina kirjas 蒋冰之, traditsioonilises hiina kirjas 蔣冰之, pinyinis Jiǎng Bīngzhī; 12. oktoober 1904 Linli maakond, Hunan – 4. märts 1986 Peking) oli hiina kirjanik.\n\nDing Ling oli pärit maaomaniku perekonnast. Ta isa suri varakult ja ema asus seejärel tööle õpetajana. 1920. aastal põgenes ta Shanghaisse, et vältida korraldatud abielu. Shanghais õppides tutvus ta vasakpoolsete vaadetega luuletaja Hu Yepiniga, kellega abiellus 1925. aastal.\n\n1927. aastal ilmus Ding Lingi novell \"Preili Sophie päevik\", mis äratas laialdast tähelepanu. 1931. aastal hukkasid Guomindangi võimud Hu Yepini kontaktide eest kommunistidega. 1932. aasta märtsis astus Ding Ling Hiina Kommunistlikku Parteisse. Ta tegutses vasakpoolsete kirjanike liidus. Aastatel 1933–1936 oli ta Shanghais koduarestis. 1936. aastal põgenes ta kommunistide võimu all olevasse Yan'ani piirkonda.\n\n1948. aastal ilmus ta romaan \"Päike Sangani jõe kohal\" (\"Tàiyáng zhào zài Sānggàn Hé shàng\"), mille eest ta sai 1951. aastal Stalini preemia. Romaan on vene keele kaudu 1952. aastal tõlgitud eesti keelde.\n\n1955. aastal sattus Ding Ling kommunistliku partei juhtkonna kriitika alla. 1957. aastal heideti ta \"parempoolsuses\" süüdistatuna parteist välja ja saadeti asumisele Heilongjiangi provintsi, kus ta tegi füüsilist tööd. Kultuurirevolutsiooni ajal oli ta aastatel 1970–1975 Pekingis vangis ja seejärel väljasaadetuna Shanxi provintsis. Ta rehabiliteeriti 1979. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208599"}
{"text": "Carmelo Abela\n\nCarmelo Abela (sündinud 10. veebruaril 1972 Maltal) on Malta poliitik, ta kuulub Tööpartei ridadesse. Ta oli 9. juunist 2017 kuni 15. jaanuarini 2020 Malta välisminister.\n\nTa võitis esimest korda parlamendivalimised aastal 2006. Ta on olnud Malta parlamendi asespiiker ja spiiker. 9. detsembrist 2014 kuni 9. juunini 2017 oli ta Malta siseasjade ja julgeoleku minister. 9. juunist 2017 kuni 15. jaanuarini 2020 oli ta Malta välisminister.\n", "id": "ekk_Latn_208600"}
{"text": "Armeenia suursaadik Eestis\n\nArmeenia suursaadik Eestis on Armeenia volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Vilniuses.\n", "id": "ekk_Latn_208601"}
{"text": "Eesti suursaadik Armeenias\n\nEesti suursaadik Armeenia on Eesti volitatud suursaadik Armeenias. Suursaadik resideerib Thbilisis.\n", "id": "ekk_Latn_208602"}
{"text": "Bulgaaria suursaadik Eestis\n\nBulgaaria suursaadik Eestis on Bulgaaria volitatud suursaadik Eestis. 1934. aastal nimetas Bulgaaria Eestisse esimese aukonsuli, 1999. aastal esimese suursaadiku. Aastatel 2009–2011 oli avatud Bulgaaria suursaatkond Tallinnas, praegune suursaadik Selver Ahmed Halil resideerib Sofias.\n", "id": "ekk_Latn_208603"}
{"text": "Islandi suursaadik Eestis\n\nIslandi suursaadik Eestis on Islandi volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208604"}
{"text": "Jaapani suursaadik Eestis\n\nJaapan suursaadik Eestis on Jaapani volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Jaapani suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208605"}
{"text": "Moldova suursaadik Eestis\n\nMoldova suursaadik Eestis on Moldova Vabariigi volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Moldova suursaatkonnas Tallinnas (Narva maantee 7 ruumides 546-547).\n\n2020. aastast on Moldova suursaadik Eestis Ion Stăvilă.\n", "id": "ekk_Latn_208606"}
{"text": "Prantsusmaa suursaadik Eestis\n\nPrantsusmaa suursaadik Eestis on Prantsusmaa volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Tallinnas asuvas Prantsuse suursaatkonnas. Praegune Prantsusmaa suursaadik alates 2023. aastast on Emmanuel Mignot.\n\nEsimene Prantsusmaa ametlik saadik Eestisse saadeti 1921. aastal suvel, pool aastat pärast seda, kui Prantsusmaa de jure Eesti tunnustas. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude vägede poolt 1940. aastal ei olnud Eestis Prantsuse saadikut kuni Eesti taasiseseisvumiseni.\n", "id": "ekk_Latn_208607"}
{"text": "Saksamaa suursaadik Eestis\n\nSaksamaa suursaadik Eestis on Saksamaa volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Saksamaa suursaatkonnas Tallinnas. 2022. aastast on suursaadikuks Annette Klein.\n", "id": "ekk_Latn_208608"}
{"text": "Suurbritannia suursaadik Eestis\n\nSuurbritannia suursaadik Eestis on Suurbritannia volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Suurbritannia suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208609"}
{"text": "Valgevene suursaadik Eestis\n\nValgevene suursaadik Eestis on Valgevene volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Valgevene suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208610"}
{"text": "Vatikani nuntsius Eestis\n\nVatikani nuntsius Eestis on paavsti diplomaatiline esindaja ja Vatikani volitatud Püha Tooli suursaadik (ehk nuntsius) Eestis. Nuntsius resideerib Vilniuses ja on kredideeritud esindama Püha Tooli lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus.\n\nVatikani Linnriik tunnustas Eesti Vabariiki 10. oktoobril 1921. Aastatel 1922–1933 oli paavsti saadik Balti riikides Riias elav Antonino Zecchini. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel loodi 1933. aasta oktoobris ning asesuursaadikuks määrati Antonio Arata, kes 1935. aastal nuntsiuseks sai.\n", "id": "ekk_Latn_208611"}
{"text": "Aserbaidžaani suursaadik Eestis\n\nAserbaidžaan suursaadik Eestis on Aserbaidžaani volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Aserbaidžaani suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208612"}
{"text": "Austraalia suursaadik Eestis\n\nAustraalia suursaadik Eestis on Austraalia volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Austraalia suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208613"}
{"text": "Brasiilia suursaadik Eestis\n\nBrasiilia suursaadik Eestis on Brasiilia volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Brasiilia suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208614"}
{"text": "Colombia suursaadik Eestis\n\nColombia suursaadik Eestis on Colombia volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Varssavis.\n", "id": "ekk_Latn_208615"}
{"text": "Filipiinide suursaadik Eestis\n\nFilipiinide suursaadik Eestis on Filipiinide volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Varssavis.\n", "id": "ekk_Latn_208616"}
{"text": "Hispaania suursaadik Eestis\n\nHispaania suursaadik Eestis on Hispaania volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Hispaania suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208617"}
{"text": "Katari suursaadik Eestis\n\nKatar suursaadik Eestis on Katari volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Moskvas.\n", "id": "ekk_Latn_208618"}
{"text": "Läti suursaadik Eestis\n\nLäti suursaadik Eestis on Läti volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Läti suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208619"}
{"text": "Pakistani suursaadik Eestis\n\nPakistan suursaadik Eestis on Pakistani volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Varssavis.\n", "id": "ekk_Latn_208620"}
{"text": "Portugali suursaadik Eestis\n\nPortugal suursaadik Eestis on Portugali volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208621"}
{"text": "Rootsi suursaadik Eestis\n\nRootsi suursaadik Eestis on Rootsi volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Rootsi suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208622"}
{"text": "Soome suursaadik Eestis\n\nSoome suursaadik Eestis on Soome volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Soome suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208623"}
{"text": "Tšehhoslovakkia suursaadik Eestis\n\nTšehhoslovakkia suursaadik Eestis oli Tšehhoslovakkia volitatud suursaadik või saadik Eestis. Suursaadik resideeris Varssavis.\n", "id": "ekk_Latn_208624"}
{"text": "Türgi suursaadik Eestis\n\nTürgi suursaadik Eestis on Türgi volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Türgi suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208625"}
{"text": "Hiiu Maakohus\n\nHiiu Maakohus oli Eesti Vabariigi esimese astme kohus aadressil Kärdla, Tiigi 21 ja Põllu tänav 17.\n\n1. jaanuaril 2003 liideti Hiiu Maakohus Lääne Maakohtuga.\n", "id": "ekk_Latn_208626"}
{"text": "Ida-Viru Maakohus\n\nIda-Viru Maakohus oli Eesti Vabariigi esimese astme kohus aadressil Jõhvi, Narva maantee 11. Algselt asusid administratiivhooned Jõhvis Narva mnt. 11 ja Jaama 26.\n\n1. jaanuaril 2006 liideti Ida-Viru Maakohus ja Lääne-Viru Maakohus ning ametiasutuse uueks nimeks sai Viru Maakohus.\n", "id": "ekk_Latn_208627"}
{"text": "Kohtla-Järve Linnakohus\n\nKohtla-Järve Linnakohus oli Eesti Vabariigi esimese astme kohus aadressil Kohtla-Järve, Järveküla tee 28 ja 30.\n\n1. jaanuaril 2003 liideti Kohtla-Järve Linnakohus Jõhvis asuva Ida-Viru Maakohtuga.\n", "id": "ekk_Latn_208628"}
{"text": "Ebanormaalne\n\n\"Ebanormaalne\" on Kaur Kenderi 2000. aastal ilmunud romaan.\n\nRaamatust ilmus kordustrükk 2000. aastal (ISBN 9985929179) ja 2007. aastal (ISBN 9789985792032).\n", "id": "ekk_Latn_208629"}
{"text": "Venemaa suursaadik Eestis\n\nVenemaa suursaadik Eestis on Venemaa volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Venemaa suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208630"}
{"text": "Albaania suursaadik Eestis\n\nAlbaania suursaadik Eestis on Albaania volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Varssavis.\n", "id": "ekk_Latn_208631"}
{"text": "Argentina suursaadik Eestis\n\nArgentina suursaadik Eestis on Argentina volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208632"}
{"text": "Uruguay suursaadik Eestis\n\nUruguay suursaadik Eestis on Uruguay volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib nii Stockholmis kui ka Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208633"}
{"text": "Ungari suursaadik Eestis\n\nUngari suursaadik Eestis on Ungari volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Ungari suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208634"}
{"text": "Tuneesia suursaadik Eestis\n\nTuneesia suursaadik Eestis on Tuneesia volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208635"}
{"text": "Tai suursaadik Eestis\n\nTai suursaadik Eestis on Tai Kuningriigi volitatud suursaadik Eestis. Eestit katab 2016. aastast Tai suursaatkond Helsingis. Praegune Tai suursaadik on Chavanart Thangsumphant, kes andis volikirja üle 2022. aasta augustis.\n", "id": "ekk_Latn_208636"}
{"text": "Iisraeli suursaadik Eestis\n\nIisraeli suursaadik Eestis on Iisraeli volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208637"}
{"text": "Aserbaidžaani suursaatkond Tallinnas\n\nAserbaidžaani suursaatkond Tallinnas on Aserbaidžaani diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond avati 2010.\n\nEestil pole oma suursaatkonda Aserbaidžaanis. Suursaadik resideerib Ankaras.\n", "id": "ekk_Latn_208638"}
{"text": "Austria suursaatkond Tallinnas\n\nAustria suursaatkond Tallinnas on Austria diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas, Vambola tänav 6. Suursaatkond avati oktoobris 1997.\n\nEnne teine maailmasõda asus Austria saatkond Varssavis, Tallinnas tegutses konsulaat ja aastatel 1922–1932 aukonsul Robert Artur Holst aadressil Suur-Tatari 28.\n", "id": "ekk_Latn_208639"}
{"text": "Brasiilia suursaatkond Tallinnas\n\nBrasiilia suursaatkond Tallinnas on Brasiilia diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond avati suvel 2011.\n", "id": "ekk_Latn_208640"}
{"text": "Bulgaaria suursaatkond Tallinnas\n\nBulgaaria suursaatkond Tallinnas oli Bulgaaria diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond tegutses 2008–2011. Tänapäeval katab Bulgaaria Eestit oma Helsingis asuvast suursaatkonnast.\n\nKa Eestil oli oma suursaatkond Bulgaarias Sofias. See tegutses 2006–2012.\n", "id": "ekk_Latn_208641"}
{"text": "Dörverden\n\nDörverden on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Verdeni kreisis. Valla pindala on 83,29 km². 31. detsembril 2017 elas seal 8964 inimest. Vald asub Weseri paremkaldal, umbes 8 km Verdenist lõunas ja 40 km Bremenist kagus.\n\nDörverden kuulus 1180. aastal loodud vürstlikku Verdeni piiskopkonda. 1648. aastal muudeti vürstlik piiskopkond Verdeni vürstkonnaks, mida valitseti esmalt personaalunioonis Rootsi – mille katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja 1715. aastast Hannoveri krooniga. 1807. aastal annekteeris vürstkonna üürike Vestfaali kuningriik, 1810. aastal annekteeris selle Prantsusmaa. 1813. aastal anti vürstkond tagasi Hannoveri kuurvürstkonnale, mis – pärast ülendamist Hannoveri kuningriigiks 1814. aastal – liidendas vürstkonna reaaluniooni ja hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Dörverdenist, sai 1823. aastal loodud Stade regiooni osa .\n", "id": "ekk_Latn_208642"}
{"text": "St Francis Bay\n\nSt Francis Bay (afrikaani keeles St. Francisbaai) on asula Lõuna-Aafrika Vabariigis Ida-Kapimaa provintsis Sarah Baartmani ringkonnas Kouga vallas. St Francis Bay asub India ookeani rannikul.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli St Francis Bay elanikest mustanahalisi aafriklasi 51,23%, valgeid 26,07%, värvilisi 21,71%, India või Aasia päritolu inimesi 0,22% ja teisi 0,77%. Koosa keelt pidas emakeeleks 39,39% inimesi, afrikaani keelt 32,72%, inglise keelt 21,71%, suulu keelt 1,22% ja sotho keelt 1,00%.\n\n11. novembril 2012 hävis St Francis Bays tulekahjus 76 maja.\n", "id": "ekk_Latn_208643"}
{"text": "Valgevene suursaatkond Tallinnas\n\nValgevene suursaatkond Tallinnas on Valgevene diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond avati 2010. Enne seda tegutses Tallinnas Valgevene peakonsulaat.\n\nValgevenes Minskis on Eesti suursaatkond.\n", "id": "ekk_Latn_208644"}
{"text": "Taani suursaatkond Tallinnas\n\nTaani suursaatkond Tallinnas on Taani diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond asub aadressil Wismari tänav 5.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Kopenhaagenis.\n\nEnne teist maailmasõda asus Taani Kuningriigi saatkond Helsingis, Tallinnas tegutses konsulaat ja aastatel 1918–1929 konsul Jens Christian Johansen aadressil Uus tänav 14.\n", "id": "ekk_Latn_208645"}
{"text": "Kirchlinteln\n\nKirchlinteln on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Verdeni kreisis. Valla pindala on 174,17 km². 31. detsembril 2017 elas seal 9990 inimest. Selle keskne küla asub umbes 6 km Verdenist idas ja 40 km Bremenist kagus. Seda ümbritseb Lintelni geest (ka Verdeni nõmm) kus on valdavalt metsad, künkad, nõmm ja väikesed külad. Viimastel aastakümnetel on paljud inimesed otsustanud ehitada oma kodu Kirchlintelnisse või osta selles piirkonnas vanu maju maalilise maastiku ja selle asukoha tõttu Bremeni ja Hannoveri lähedal.\n\nKirchlinteln kuulus 1180. aastal loodud vürstlikku Verdeni piiskopkonda. 1648. aastal muudeti vürstlik piiskopkond Verdeni vürstkonnaks, mida valitseti esmalt personaalunioonis Rootsi – mille katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja 1715. aastast Hannoveri krooniga. Hannoveri kuningriik liidendas hertsogkonna reaaluniooni ja hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Kirchlintelnist, sai 1823. aastal loodud Stade regiooni osa.\n", "id": "ekk_Latn_208646"}
{"text": "Suurbritannia suursaatkond Tallinnas\n\nSuurbritannia suursaatkond Tallinnas (ka Briti suursaatkond Tallinnas) on Suurbritannia diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond asub aadressil Wismari tänav 6.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Londonis.\n\nEnne teist maailmasõda asus Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi saatkond Helsingis, Tallinnas tegutses konsulaat ja peakonsul Vivian H. Bosanquet, James Edmond Peter Leslie Henry Montgomery Grove, Wilfred Hansford Gallienne (1935–1940).\n", "id": "ekk_Latn_208647"}
{"text": "Läti suursaatkond Tallinnas\n\nLäti suursaatkond Tallinnas on Läti diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond asub aadressil Tõnismägi 10.\n\nEnne teist maailmasõda asus Läti saatkond Tallinnas Suur-Tatari tänav 32 ja seejärel samuti Tõnismägi 10 hoones.\n", "id": "ekk_Latn_208648"}
{"text": "Hiina suursaatkond Tallinnas\n\nHiina suursaatkond Tallinnas on Hiina diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas.\n\nSuursaatkond avati 1992. ja asub aadressil Narva maantee 98, Juhkentali tänav 21 asub Hiina Rahvavabariigi Suursaatkonna Majandus- ja kommertsbüroo.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Pekingis.\n", "id": "ekk_Latn_208649"}
{"text": "Hispaania suursaatkond Tallinnas\n\nHispaania suursaatkond Tallinnas on Hispaania diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas, Liivalaia tänav 13. Suursaatkond avati märtsis 2004.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Madridis.\n\nEnne teist maailmasõda asus Hispaania saatkond Helsingis, Tallinnas tegutses konsulaat ja konsul R. Karik Kinga tänav 3-1.\n", "id": "ekk_Latn_208650"}
{"text": "Langwedel\n\nLangwedel on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Verdeni kreisis. Valla pindala on 76,12 km². 31. detsembril 2017 elas seal 14 415 inimest. Vald asub Weseri paremkaldal, umbes 7 km Verdenist loodes ja 30 km Bremenist kagus.\n\nLangwedel kuulus 1180. aastal loodud vürstlikku Verdeni piiskopkonda. 1648. aastal muudeti vürstlik piiskopkond Verdeni vürstkonnaks, mida valitseti esmalt personaalunioonis Rootsi – mille katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja 1715. aastast Hannoveri krooniga. Hannoveri kuningriik liidendas hertsogkonna reaaluniooni ja hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Langwedelist, sai 1823. aastal loodud Stade regiooni osa.\n", "id": "ekk_Latn_208651"}
{"text": "Portugali suursaatkond Tallinnas\n\nPortugali suursaatkond Tallinnas oli Portugali diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. See tegutses 2006-2012. Tänapäeval katab Portugal Eestit oma Helsingis asuvast suursaatkonnast.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Lissabonis.\n", "id": "ekk_Latn_208652"}
{"text": "Põhja-Makedoonia Suursaatkond Tallinnas\n\nPõhja-Makedoonia suursaatkond Tallinnas on Põhja-Makedoonia diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond avati 2010. Enne seda tegutses Tallinnas aastast 2007 madalam diplomaatiline esindus.\n\nEestil pole oma suursaatkonda Põhja-Makedoonias. Suursaadik resideerib Budapestis.\n", "id": "ekk_Latn_208653"}
{"text": "Tomer Hemed\n\nTomer Hemed (heebrea keeles תומר חמד‎; sündinud 2. mail 1987 Kiryat Tiv'onis) on Iisraeli jalgpallur, kes mängib ründajana Austraalia kõrgliiga klubis Western Sydney Wanderers ja Iisraeli jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri 2005. aastal Maccabi Haifas. 2011. aastal liitus ta Hispaania kõrgliiga klubiga Mallorca. Hooajal 2014–15 mängis ta teises Hispaania kõrgliiga klubis, Almería.\n\n2015. aastal suundus Hemed Inglismaale, mängides esmalt Brighton & Hove Albionis. Hooajal 2015–16 lõi ta klubi meeskonnas Inglismaa esiliigas 17 väravat ja järgmisel hooajal 13 väravat. Hooajal 2016–17 kindlustas ta Brighton & Hove Albioniga pääsu kõrgliigasse. 2017. aasta novembris sõlmis ta klubiga uue lepingu. Hooajal 2017–18 ei suutnud ta enam eelmiste hooaegade saavutusi korrata ja piirdus Premier League'is vaid kahe väravaga. 2018. aasta augustis suundus ta üheks hooajaks laenule Inglismaa esiliiga klubisse Queens Park Rangers. Hooajal 2019–20 mängis ta Inglismaa esiliigas Charlton Athleticus, kuid ei löönud sel hooajal ühtegi väravat.\n\n2020. aasta novembris sõlmis ta lepingu Austraalia kõrgliiga klubiga Wellington Phoenix. Hooajal 2020–21 lõi ta Austraalia kõrgliigas 11 väravat. 2021. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Western Sydney Wanderersiga.\n\nDebdüüdi Iisraeli jalgpallikoondises tegi ta 4. juunil 2011 sõprusmängus Läti vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 6. septembril 2011 EM-i valikmängus Horvaatia vastu.\n", "id": "ekk_Latn_208654"}
{"text": "Kreeka suursaatkond Tallinnas\n\nKreeka suursaatkond Tallinnas on Kreeka diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas, Harju tänav 6. Suursaatkond avati veebruaris 2005.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Ateenas.\n\nEnne teist maailmasõda asus Tallinnas Kreeka saatkond kindral-konsul Jüri Parik, Merepuiestee 17.\n", "id": "ekk_Latn_208655"}
{"text": "Kanada suursaatkond Riias\n\nKanada suursaatkond Riias on Kanada diplomaatiline esindus (suursaatkond) Lätis. Suursaatkonnal on esindus Tallinnas aadressil Toom-Kooli tänav 13 (Vigala maja).\n", "id": "ekk_Latn_208656"}
{"text": "Jaapani suursaatkond Tallinnas\n\nJaapani suursaatkond Tallinnas on Jaapan diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond avati 1993.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Tokyos.\n", "id": "ekk_Latn_208657"}
{"text": "Itaalia suursaatkond Tallinnas\n\nItaalia suursaatkond Tallinnas on Itaalia diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond asub aadressil Vene tänav 2.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Roomas.\n\nEnne teist maailmasõda asus Itaalia saatkond Tallinnas Jaan Poska tänav 8, saadik Eestis krahv Gianfranco Viganotti-Giusti.\n", "id": "ekk_Latn_208658"}
{"text": "Iirimaa suursaatkond Tallinnas\n\nIirimaa suursaatkond Tallinnas on Iirimaa diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond asub aadressil Rävala puiestee 5.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Dublinis.\n", "id": "ekk_Latn_208659"}
{"text": "Gruusia suursaatkond Tallinnas\n\nGruusia suursaatkond Tallinnas on Gruusia diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond aprillis 2007.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Thbilisis.\n", "id": "ekk_Latn_208660"}
{"text": "Rumeenia suursaatkond Tallinnas\n\nRumeenia suursaatkond Tallinnas on Rumeenia diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas.\n\nEsimest korda avati Rumeenia Kuningriigi suursaatkond Tallinnas 1935. aastal, enne seda esindas Rumeeniat Eestis Varssavis ja seejärel Helsingis asuv suursaadik ja Tallinnas asus konsulaat Merepuiestee 17.\n\nRumeenia suursaadik alates 1935. aastast kuni veebruarini 1939 oli Gheorghe Davidescu. Siis kattis Eestit edasi Helsingis asuv suursaatkond.\n\nUuesti avati suursaatkond Tallinnas 2016. aastal.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Bukarestis.\n", "id": "ekk_Latn_208661"}
{"text": "Türgi suursaatkond Tallinnas\n\nTürgi suursaatkond Tallinnas on Türgi diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond avati oktoobris 2001.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Ankaras.\n", "id": "ekk_Latn_208662"}
{"text": "Tšehhi suursaatkond Tallinnas\n\nTšehhi suursaatkond Tallinnas on Tšehhi diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas, Lahe tänav 4. Suursaatkond avati mais 2000.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Prahas.\n\nEnne teist maailmasõda asus Tšehhoslovakkia saatkond Varssavis, Tallinnas Estonia puiestee 15 asus konsulaat.\n", "id": "ekk_Latn_208663"}
{"text": "Matt Grimes\n\nMatthew Jacob Grimes (sündinud 15. juulil 1995 Exeteris) on Inglismaa jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Inglismaa esiliiga klubis Swansea City.\n\nTa on mänginud Inglismaa jalgpalli kõigil neljal astmel. Ta alustas klubikarjääri kodulinnas Exeter Citys. Hooajal 2013–14 tegi ta klubi põhimeeskonnas debüüdi League Twos. 2014. aastal valiti ta Exeter City klubi aasta mängijaks ja hooajal 2014–15 League Two hooaja sümboolsesse koosseisu.\n\n2015. aasta jaanuaris liitus ta Inglismaa kõrgliigas mängiva Swansea Cityga. Üleminekusumma oli umbes 1,75 miljonit naelsterlingit. See oli Exeter City läbi aegade suurim müük. Kahel esimesel hooajal sai ta Swansea Citys väga vähe mänguaega. Hooaja 2015–16 teisel poolel mängis ta laenul esiliiga klubis Blackburn Rovers, hooajal 2016–17 esiliigas Leeds Unitedis ja hooajal 2017–18 League One'i klubis Northampton Town. Hooajal 2018–19 naasis ta Swansea City juurde. 2019. aastal valiti ta Swansea City aasta mängijaks.\n", "id": "ekk_Latn_208664"}
{"text": "Ottersberg\n\nOttersberg on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Verdeni kreisis. Valla pindala on 99,07 km². 31. detsembril 2017 elas seal 12 818 inimest. Vald asub umbes 20 km Verdenist põhjas ja 28 km Bremenist idas.\n\nOttersberg asub liivarannal, mis on liustikumoreeni osa Wümme orus. Talvel on madalad alad sageli nädalaid vee all ja moodustavad väärtusliku rahvusvahelise tähtsusega lindude varjupaiga. Ottersberg asub maanteel A 1 Bremeni ja Hamburgi vahel. Bremeni-Hamburgi raudteeliin läbis algselt küla lõunaosa. Pärast Teist maailmasõda arenes jaama ümbruse piirkond raudteest lõunasse. Jaama kutsutakse Ottersberg (Hannover), kuna see asub ajaloolisel Hannoveri maal.\n", "id": "ekk_Latn_208665"}
{"text": "Oyten\n\nOyten on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Verdeni kreisis. Valla pindala on 63,44 km². 31. detsembril 2017 elas seal 15 649 inimest. Vald asub umbes 20 km Verdenist loodes ja 15 km Bremenist idas.\n\nOyten kuulus 1180. aastal loodud vürstlikku Bremeni peapiiskopkonda. 1648. aastal muudeti vürstlik peapiiskopkond Bremeni hertsogkonnaks, mida valitseti esmalt personaalunioonis Rootsi – mille katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja 1715. aastast Hannoveri krooniga. 1807. aastal annekteeris hertsogkonna üürike Vestfaali kuningriik, 1810. aastal annekteeris selle Prantsusmaa. 1813. aastal anti hertsogkond tagasi Hannoveri kuurvürstkonnale, mis – pärast ülendamist Hannoveri kuningriigiks 1814. aastal – liidendas hertsogkonna reaaluniooni ja hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Oytenist, sai 1823. aastal loodud Stade regiooni osa.\n", "id": "ekk_Latn_208666"}
{"text": "Thedinghauseni ühisvald\n\nThedinghausen on valdade ühendus (Samtgemeinde) Verdeni kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal. Selle pindala on 152,3 km². 31. detsembril 2017 elas seal 15 173 inimest. Selle keskus on Thedinghausen. 1972. aastani olid ühendatud vallad Braunschweigi kreisi eksklaav.\n\nBlender Emtinghausen Riede Thedinghausen\n", "id": "ekk_Latn_208667"}
{"text": "Blenderi vald\n\nBlender on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Verdeni kreisis. Valla pindala on 38,28 km². 31. detsembril 2017 elas seal 2879 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208668"}
{"text": "Emtinghauseni vald\n\nEmtinghausen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Verdeni kreisis. Valla pindala on 21,33 km². 31. detsembril 2017 elas seal 1500 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208669"}
{"text": "Riede vald\n\nRiede on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Verdeni kreisis. Valla pindala on 27 km². 31. detsembril 2017 elas seal 2767 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208670"}
{"text": "Thedinghauseni vald\n\nThedinghausen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Verdeni kreisis. Valla pindala on 65,69 km². 31. detsembril 2017 elas seal 8027 inimest. Vald asub Weseri vasakkaldal, umbes 15 km Verdenist läänes ja 20 km Bremenist kagus.\n", "id": "ekk_Latn_208671"}
{"text": "Tõlvlehik\n\nTõlvlehik (Spathiphyllum) on toataim, mis kuulub võhaliste (Araceae) sugukonda ning on looduslikult levinud Costa Ricas, Panamas, Colombias ja Venezuelas.\n", "id": "ekk_Latn_208672"}
{"text": "Wesermarschi kreis\n\nWesermarsch on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal. Naabriteks on (idast ja päripäeva) Cuxhaveni ja Osterholzi kreisid, Bremeni linn Bremeni liidumaal, kreisivaba linn Delmenhorst, Oldenburgi kreis ja kreisivaba linn Oldenburg ning Ammerlandi ja Frieslandi kreis. Kreisi pindala on 821,87 km². 31. detsembril 2017 elas seal 89 022 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208673"}
{"text": "Belgia suursaatkond Tallinnas\n\nBelgia suursaatkond Tallinnas oli Belgia diplomaatiline esindus (suursaatkond) Tallinnas. Suursaatkond tegutses aastatel 2005-2015.\n\nTänapäeval katab Belgia Eestit oma Helsingis asuvast suursaatkonnast.\n\nTallinnas tegutseb Belgia Kuningriigi Aukonsulaat Sakala tänav 10/Kentmanni tänav 4 ja aukonsul Erik Sakkov.\n\nTegutseb ka Eesti suursaatkond Brüsselis.\n\nEnne teist maailmasõda asus Belgia saatkond Riias, Tallinnas tegutses konsulaat ja konsul Michel Edouard Nicaise aadressil Tina tänav 18 ja Jüri Vilmsi tänav 11.\n", "id": "ekk_Latn_208674"}
{"text": "Tadžikistani suursaadik Eestis\n\nTadžikistani suursaadik Eestis on Tadžikistani volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Minskis.\n", "id": "ekk_Latn_208675"}
{"text": "Sloveenia suursaadik Eestis\n\nSloveenia suursaadik Eestis on Sloveenia volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Varssavis.\n", "id": "ekk_Latn_208676"}
{"text": "Slovakkia suursaadik Eestis\n\nSlovakkia suursaadik Eestis on Slovakkia volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208677"}
{"text": "Serbia suursaadik Eestis\n\nSerbia suursaadik Eestis on Serbia volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208678"}
{"text": "Eveeni keel\n\nEveeni keel on tunguusi keel, mida kõnelevad eveenid Venemaal Sahhas, Magadani oblastis, Tšuktšimaal ja Habarovski krais. Eveenide koguarv oli Venemaal 2010. aastal 21 830, kuid eveeni keele kõnelejaid oli vaid 5656. Paljud eveenid on läinud üle vene keelele, Sahhas ka jakuudi keelele. Eveeni keel on ohustatud, emakeelena omandab seda vaid väike arv lapsi ning keele kõnelejate arv väheneb. Kõnelejate keeleoskus halveneb ja huvi emakeele vastu on väike.\n", "id": "ekk_Latn_208679"}
{"text": "Montenegro suursaadik Eestis\n\nMontenegro suursaadik Eestis on Montenegro volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Varssavis.\n", "id": "ekk_Latn_208680"}
{"text": "Mehhiko suursaadik Eestis\n\nMehhiko suursaadik Eestis on Mehhiko volitatud suursaadik Eestis. Mehhiko on suursaadikuid Eestisse määranud alates 1992. aastast, suursaadik resideerib Helsingis. Praegune suursaadik Enrique Rojo Stein on ametis 2023. aasta augustist.\n", "id": "ekk_Latn_208681"}
{"text": "Maroko suursaadik Eestis\n\nMaroko suursaadik Eestis on Maroko volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208682"}
{"text": "Malta suursaadik Eestis\n\nMalta suursaadik Eestis on Malta volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Vallettas.\n", "id": "ekk_Latn_208683"}
{"text": "Egiptuse suursaadik Eestis\n\nEgiptuse suursaadik Eestis on Egiptuse volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208684"}
{"text": "Hollandi suursaadik Eestis\n\nHollandi suursaadik Eestis on Hollandi volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Hollandi suursaatkonnas Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_208685"}
{"text": "Horvaatia suursaadik Eestis\n\nHorvaatia suursaadik Eestis on Horvaatia volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208686"}
{"text": "Indoneesia suursaadik Eestis\n\nIndoneesia suursaadik Eestis on Indoneesia volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208687"}
{"text": "Iraani suursaadik Eestis\n\nIraani suursaadik Eestis on Iraani volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208688"}
{"text": "Kurt Rudolph\n\nKurt Rudolph (3. aprill 1929 Dresden – 13. mai 2020 Düsseldorf) oli Saksa usundiloolane. Tema peamine uurimisteema oli gnostitsism.\n", "id": "ekk_Latn_208689"}
{"text": "Jordaania suursaadik Eestis\n\nJordaania suursaadik Eestis on Jordaania volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Haagis.\n", "id": "ekk_Latn_208690"}
{"text": "Kasahstani suursaadik Eestis\n\nKasahstani suursaadik Eestis on Kasahstani volitatud suursaadik Eestis.\n\n2019. aastani täitis Eestiga seotud ülesandeid Helsingis resideeriv Kasahstani suursaadik Soomes. Esimene Tallinnas resideeriv suursaadik Nurlan Seitimov andis volikirja üle 5. veebruaril 2020.\n", "id": "ekk_Latn_208691"}
{"text": "Küprose suursaadik Eestis\n\nKüprose suursaadik Eestis on Küprose volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208692"}
{"text": "Liibanoni suursaadik Eestis\n\nLiibanoni suursaadik Eestis on Liibanoni volitatud suursaadik Eestis.\n\n2004–2007 oli suursaadikuks Massoud Maalouf. Ta resideeris Varssavis. Hiljem pole Liibanon Eestisse oma suursaadikut määranud.\n", "id": "ekk_Latn_208693"}
{"text": "Luksemburgi suursaadik Eestis\n\nLuksemburgi suursaadik Eestis on Luksemburgi volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Prahas.\n", "id": "ekk_Latn_208694"}
{"text": "Lõuna-Korea suursaadik Eestis\n\nLõuna-Korea suursaadik Eestis on Lõuna-Korea volitatud suursaadik Eestis. Suursaadik resideerib Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_208695"}
{"text": "Kariibi mere saarte kunst\n\nKariibi mere saarte kunst on kunst, mida on ajalooliselt loodud või luuakse tänapäeval Kariibi mere saartel.\n", "id": "ekk_Latn_208696"}
{"text": "Kõrrekoorel\n\nKõrrekoorel ehk ketaskoorel on vananenud nimetus taldrikäke, ketasäke, mullaharimisriist, mille tööseadiseks on ühele teljele paigalda­tud sfäärketastest koosnev kettapatarei, mis kahele laagrile toetatuna saab pöörelda ümber oma telje.\n", "id": "ekk_Latn_208697"}
{"text": "Baure keel\n\nBaure keel (teise nimega bauré või maure, hispaaniapäraselt chiquimitica või chiquimiti keel) on Boliivias räägitav aravaki keelkonna peaaegu väljasurnud keel, mida oskab vaid paar vanemat inimest. Keel on polüsünteetiline ning küllaltki vaba sõnajärjega.\n", "id": "ekk_Latn_208698"}
{"text": "Adam Johann von Krusensterni väljak\n\nAdam Johann von Krusensterni väljak on väljak Põhja-Tallinnas Kalamajas, Staapli, Peetri ja Allveelaeva tänava ristumiskohas Noblessneri sadamas.\n\nMeresõitja Adam Johann von Krusensterni nimi anti uuele väljakule 14. mail 2014.\n", "id": "ekk_Latn_208699"}
{"text": "Artur Ávila\n\nArtur Ávila Cordeiro de Melo (sündinud 29. juunil 1979 Rio de Janeiros Brasiilias) on brasiilia ja Prantsuse matemaatik, Brasiilia Teaduste Akadeemia liige; esimene ladinaameeriklasest Fieldsi medali kavaler (2014).\n\nSeejärel siirdus Prantsusmaale, kus töötas mitmes uurimisasutuses, sealhulgas Pariisis asuvas Teadusuuringute Keskuses (CNRS), kus edutati 2008. aastal uurimisdirektoriks. 2018. aastast on ta Zürichi Ülikooli matemaatikainstituudi professor. Ühtlasi on Ávila 2009. aastast IMPA erakorraline teadur. Tema töögraafiku kohaselt viibib ta pool aastat Euroopas ja seejärel pool aastat Rio de Janeiros.\n\nTeadlasena on Ávila peamised uurimissuunad matemaatikas dünaamilised süsteemid ja spektraalteooria. 2014. aastal Seoulis toimunud Rahvusvahelise Matemaatikute Kongressi (IMC) avatseremoonial anti kätte Fieldsi medalid, sealhulgas Ávilale, kes sai medali \"suure panuse eest dünaamiliste süsteemide teooriasse, mis on muutnud selle allharu nägu tänu ideele kasutada renormalisatsiooni ühendava põhimõttena\".\n\nÁvilal on nii Brasiilia kui ka Prantsusmaa kodakondsus.\n", "id": "ekk_Latn_208700"}
{"text": "In This Momenti diskograafia\n\nAmeerika heavy metali bänd In This Moment on välja andnud kuus stuudioalbumit, ühe kontsertalbumi, ühe kogumikalbumi, seitseteist singlit ja kuusteist muusikavideot.\n", "id": "ekk_Latn_208701"}
{"text": "Eesti Superkarikas 2016\n\nEesti Superkarikas 2016 oli 21. Eesti Superkarikafinaal, kus mängisid möödunud hooaja Meistriliiga ja Eesti karika võitjad. Mäng peeti Tallinnas Sportland Arenal, ning mängisid Meistriliiga 2015 võitja Tallinna FC Flora ja Eesti karikas 2015 võitja Nõmme Kalju FC.\n", "id": "ekk_Latn_208702"}
{"text": "Eestimaa kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta\n\nsuuna Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta\n", "id": "ekk_Latn_208703"}
{"text": "Kündmine\n\nKündmine ehk künd on mullaharimisviis, mille käigus pööratakse muld ümber. Kündmist kasutatakse, et mulda külvamiseks või istutamiseks ette valmistada.\n\nKündmise peamine eesmärk on mulla pinnale tuua värskeid toitaineid, samal ajal kui maetakse umbrohu ja eelmiste põllukultuuride jääke, mis seal lagunevad. Mullaharimine kindlustab taimede arenguks vajaliku keskkonna loomise läbi oluliste tingimuste muutmise nagu õhustamine, mulle temperatuur, mulla niiskus, mulla struktuur, umbrohtude tõrjumine, toitainete olemasolu ja taimede tervis. Õige mullaharimise süsteemi valikul tuleb arvestada ka sellega, et kõik tööd saaksid tehtud õigeaegselt. Vajalikud tingimused taimede arenguks tuleb saavutada võimalikult väikese energia-, aja- ja investeeringute kuluga.\n\nTänapäeval kasutatakse kündmiseks peamiselt hõlmatra. Varem on kasutatud ka hark-, konks-, kulp- ja vannasatra. Künnisügavus sõltub mulla huumushorisondi tüsedusest.\n", "id": "ekk_Latn_208704"}
{"text": "Heino Jaakula\n\nHeino Jaakula (7. oktoober 1931 – 1. veebruar 2019) oli Eesti merendustegelane. Ta on muu hulgas olnud Estonia katastroofi uurinud Laevahuku Uurimise Ühiskomisjoni liige.\n\nTa lõpetas 1950. aastal Tallinna 2. Keskkooli hõbemedaliga.\n\n1998 pälvis ta Valgetähe medaliklassi teenetemärgi.\n", "id": "ekk_Latn_208705"}
{"text": "Bersant Celina\n\nBersant Edvar Celina (sündinud 9. septembril 1996 Prizrenis) on Kosovo jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Inglismaa esiliiga klubis Swansea City ja Kosovo jalgpallikoondises.\n\nTa sündis Kosovos, kuid kasvas üles Norras. Noorena mängis ta klubis Strømsgodset. 2007. aastal liitus ta Manchester City akadeemiaga. 2014. aasta juulis sõlmis ta Manchester Cityga oma esimese profilepingu. Ametliku debüüdi klubi põhimeeskonnas tegi ta 2016. aasta jaanuaris. Sama aasta 6. veebruaril tegi ta oma ainsa mängu Manchester City särgis Inglismaa kõrgliigas.\n\nHooajal 2016–17 mängis ta laenul Hollandi kõrgliiga klubis FC Twente. Ta lõi sel hooajal liigas viis väravat. Järgmisel hooajal mängis ta laenul Inglismaa esiliiga klubis Ipswich Town. 2018. aasta juulis sõlmis ta kolme miljoni naelsterlingi eest püsilepingu Swansea Cityga.\n\nCelina mängis noorena Norra noortekoondistes, kuid otsustas hakata esindama Kosovot. Debüüdi Kosovo jalgpallikoondises tegi ta 2014. aasta septembris sõprusmängus Omaani vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma teises koondisemängus 13. novembril 2015 sõprusmängus Albaania vastu.\n", "id": "ekk_Latn_208706"}
{"text": "Georg Niedermeier\n\nGeorg Niedermeier (sündinud 26. veebruaril 1986 Münchenis) on Saksamaa jalgpallur, kes mängib kaitsjana Austraalia kõrgliiga klubis Melbourne Victory.\n\nEnne 2018. aastal Melbourne Victoryga liitumist mängis ta Saksamaa klubides. Ta alustas klubikarjääri kodulinna klubis Müncheni Bayern, mille akadeemiaga liitus ta 1995. aastal. Ta mängis mitu hooaega Müncheni Bayerni duubelmeeskonnas, kuid esindusmeeskonnas tal debüüti teha ei õnnestunud. 2009. aasta jaanuaris liitus ta VfB Stuttgardiga ning ta mängis Stuttgardiga Saksamaa kõrgliigas kokku kaheksa hooaega. 2016. aasta augustis liitus ta SC Freiburgiga, mille rivistusse kuulus kaks hooaega.\n", "id": "ekk_Latn_208707"}
{"text": "Ohustatud keel\n\nOhustatud keeleks nimetatakse keelt, millel on oht lähimas tulevikus (umbes ühe-kahe põlvkonna jooksul) välja surra. Keel sureb välja viimase emakeelse kõnelejaga koos.\n\nKeelte elujõulisust hinnatakse EGIDSi skaala järgi. Ohustatuks peetakse skaalal kategooriate 6b kuni 10 keeli.\n\nOhustatud tasemel keelt 6b kõnelevad küll kõik põlvkonnad, kuid fertiilses eas põlvkonnast annavad vaid vähesed lastele keelt edasi. Keelevahetuse olukorras (kategooria 7) kasutavad fertiilses eas ja vanemad inimesed keelt küll omavahel, aga seda ei anta edasi lastele. Väljasurevat keelt (8a) räägib ainult vanavanemate põlvkond. Vaevalt allesolevat keelt (8b) räägib ainult vanavanemate põlvkond või veelgi vanema põlvkonna liikmed, kellel pea-aegu puudub võimalus keelt omavahel kasutada. Uinunud keele (9) kohta on teadmine kogukonna mälus olemas, kuid see on pigem teadmine pärimusest ning tegelik keeleoskus piirdub identiteeti rõhutavate stampväljenditega. Hääbunud keelt (10) ei kasutata enam keegi ning keegi ei seosta ka oma etnilist enam selle keelega.\n", "id": "ekk_Latn_208708"}
{"text": "Taimehaigused\n\nTaimehaiguste all mõistetakse patoloogilisi protsesse, mis tekivad taimes haigustekitaja (patogeeni) mõjul või taimedele ebasoodsate keskkonnatingimuste tagajärjel. Haigusega kaasnevad morfoloogilised muutused taimede ehituses. Haiguslike muutuste tõttu taime kasv ja areng pidurdub, saagikus ja saagi kvaliteet langeb ning taim võib täielikult hävida. Taimehaigusi põhjustavad seened, kiirikseened, bakterid, viirused, mükoplasmad, viroidid ja ainuraksed, samuti ebasoodsad kasvutingimused.\n", "id": "ekk_Latn_208709"}
{"text": "Connor Pain\n\nConnor Thomas Pain (sündinud 11. novembril 1993 Hongkongis) on Austraalia jalgpallur, kes mängib äärepoolkaitsjana Austraalia kõrgliiga klubis Western United.\n\nTa alustas klubikarjääri Austraalia madalamate liigade klubides Malvern City ja Bentleigh Greens. 2012. aastal liitus ta Austraalia kõrgliiga klubiga Melbourne Victory, kus mängis kokku neli hooaega. Aastatel 2016–2019 mängis ta Central Coast Marinersis.\n\n2019. aasta aprillis sõlmis ta lepingu Austraalia kõrgliigaga liituva Western Unitediga.\n\nAustraalia jalgpallikoondises tegi Pain debüüdi 2013. aasta juulis mängus Hiina vastu.\n", "id": "ekk_Latn_208710"}
{"text": "Irnerius\n\nIrnerius (ka Guarnerius, Wernerius; u 1050 – u 1125) oli Saksa-Rooma riigi jurist. Teda peetakse glossaatorite koolkonna rajajaks ja Rooma õigusõpetuse taaselustajaks keskajal. Ta õpetas õigusteadust Bologna Ülikoolis Itaalias. Teda kutsuti ka nimega Lucerna Iuris, mis tähendab ladina keeles õiguse valgustajat.\n", "id": "ekk_Latn_208711"}
{"text": "Läsna-Valgejõe lahing\n\nLäsna-Valgejõe lahing oli tõrjelahing Põhjasõjas, mis peeti 16. juunil 1704 Vene ja Rootsi vägede vahel Läsna ja Valgejõe piirkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_208712"}
{"text": "Pindpinevustegur\n\nPindpinevustegur (tähis σ või γ) on pindpinevust iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur jõud hoiab koos vedeliku pinnakihi ühikulise pikkusega piirjoont (mehaaniline definitsioon) või kui palju tööd tuleb teha selle pinnakihi pindala suurendamiseks ühe ühiku võrra (termodünaamiline definitsioon).\n\nPindpinevusteguri mõõtühik SI-süsteemis on vastavalt njuuton meetri kohta (N/m) või džaul ruutmeetri kohta (J/m²).\n\nPindpinevusteguri dimensioon on jõud ühikpikkuse kohta või energia ühikpindala kohta. Need on samaväärsed, aga viimasel juhul räägitakse tavaliselt pinnaenergiast, mis käib ka tahkiste kohta.\n\nPindpinevustegur sõltub vedeliku omadustest ja temperatuurist ning sellest, missuguse gaasilise keskkonnaga on vedelik kokkupuutes.\n", "id": "ekk_Latn_208713"}
{"text": "Tartu Naisühingu Kutsekool\n\nTartu Naisühingu Kutsekool (1919–1942) oli käsitöökool, mis alustas tegevust 1919. aasta veebruaris Alma Johansoni juhtimisel.\n\nEsialgu oli koolis kaks osakonda: kudumine ja naiskäsitöö ning ainsaks õpetajaks Alma Johanson. Juba sama aasta sügisel täienes kool raamatuköitmise ja papitöö töökoja sisseseadega ning osalise sisseseadega keraamikaosakonna jaoks. Esimene keraamikaõppejõud oli Juuli Suits (1919–1925), seejärel tema õpilane Beatrice Uusman-Uusmaa. 1923. aastal lisandus nahatöö osakond. Valmistati käekotte, rahataskuid, suitsutopse jne.\n\n1927–1941 oli keraamika osakonna õpetaja Hilda Tover, kelle käe all valmistati Riigi Kunstitööstuskooliga sarnast laadi keraamikat. Toodangut müüdi Naisühingu enda kaupluses (asus raekoja taga), OÜ Kodukäsitöö poodides ja iga-aastasel kooli näitusmüügil.\n\nKool asus aadressil Kaluri 12.\n\n1940. aastal likvideeriti Eraõppeasutiste likvideerimise seaduse põhjal seni sihtasutusena tegutsenud kool ning asendati Tartu Linnavalitsuse poolt ülalpeetava Tartu Naiskutsekooliga, millel oli kolmeaastase õppeajaga rõivaõmblemise, kangakudumise ja keraamika osakond ning kaheaastase õppeajaga tikanduse osakond.\n\nSelle kooli keraamika töökojas on aastatel 1940–1941 õppinud näiteks skulptor Maire Männik.\n", "id": "ekk_Latn_208714"}
{"text": "Codex Theodosianus\n\n\"Codex Theodosianus\" (ee \"Theodosiuse koodeks\") oli esimene ametlik konstitutsioonide kogumik Rooma impeeriumi seadustest alates 312. aastast. 26. märtsil 429. aastal moodustasid Ida-Rooma keiser Theodosius II ja tema kaaskeiser Valentinianus III komisjoni ning kogumik avaldati 15. veebruaril 438. aasta põhiseadusega. See jõustus impeeriumi ida- ja lääneosas 1. jaanuaril 439. aastal. Tänu koodeksile loodi Rooma impeeriumi mõlemas osas ühtse õigusliku arengu tingimused. Koodeks kinnitas sõjalise-bürokraatliku diktatuuri reegleid ja orjasüsteemi omandi suhteid, kehtestas tsiviil- ja kriminaalõiguse sätteid, legaliseeris uued feodaalsed tootmissuhted jne. Koodeksi algtekst on ka 2. veebruaril 506.aastal välja kuulutatud \"Lex Romana visigothorumis\".\n", "id": "ekk_Latn_208715"}
{"text": "Der schwarze Kanal\n\n\"Must kanal\" (saksa keeles \"Der schwarze Kanal\") oli Saksa DV televisiooni Deutscher Fernsehfunk iganädalane poliitikasaade aastatel 1960–1989. Saates esitati lõike Lääne-Saksamaa telekanalite saadetest, millele saatejuht Karl-Eduard von Schnitzler lisas oma tõsiusklik-kommunistlikust vaatepunktist lähtuvad kommentaarid. Schnitzleri esinemisi on iseloomustatud kui \"poleemilis-agressiivseid vihatiraade\". Schnitzler toetas jäägitult Saksa DV sise- ja välispoliitikat. 1989. aastal iseloomustas ta Tiananmeni väljaku meeleavaldajaid Hiinas kui \"kontrrevolutsioonilisi mõrtsukaid\". \"Mustast kanalist\" sai üks Saksa DV massimeedia ja režiimi alatuse sümboleid.\n\nEsimene saade jõudis eetrisse 21. märtsil 1960. Nimi \"Must kanal\" oli ka sõnademäng – saksa keeles on kanalisatsioonitoru torumeeste slängis \"must kanal\". Algselt oli saate ülesehitus ja nimi vastuseks Lääne-Saksamaal aastatel 1958–1960 eetris olnud Thilo Kochi saatele \"Punane vaatepunkt\" (\"Die rote Optik\"), kus analüüsiti SDV telesaateid. Kuigi saade oli peamiselt mõeldud SDV vaatajatele, siis (vähemalt algaastatel) loodeti ka, et need läänesakslased, kes said DFF-i vastu võtta, seda vaatavad.\n\nSaadet vaadati rohkem Saksa DV nendes piirkondades, kus Lääne-Saksamaa televisioonisaateid ei olnud tehniliselt võimalik vastu võtta. Nendeks olid SDV kirde- ja kaguosa ekstreemumid – Rostocki ringkonna idaosa ja suur osa Neubrandenburgi ringkonnast, aga ka Dresdeni ringkond ja Cottbusi ringkonna lõunaosa Poola piiri lähedal. Neid piirkondi nimetati naljatades \"teadmatute oruks\" (saksa keeles \"Tal der Ahnungslosen\"). Naljatati ka, et Lääne-Saksa telekanali ARD nimetus tähendas \"välja arvatud Rügenis ja Dresdenis\" (\"Außer Rügen und Dresden). Kui rahvusvaheliste kanalite nagu BBC ja RIASi signaale sai summutada, siis Lääne-Saksa televisiooni summutamine oleks tekitanud diplomaatilisi ja tehnilisi probleeme, kuna seda oleks olnud võimatu teha ilma, et see mõjutaks vastuvõttu Lääne-Saksamaal ja Lääne-Berliinis.\n\nSeega nägi DFF lahendusena ARD ja ZDFi saadete lindistamist ning nende kujutamist teisest, kommunistlikust vaatepunktist koos kommentaaridega.\n\n20-minutilist saadet näidati tavaliselt esmaspäevaõhtuti kell 21.30, enne või pärast filmi või mõnda populaarset saadet, lootuses, et vaatajad, kas asuvad varakult filmi vaatama, seda näevad. Viimane saade jõudis eetrisse 30. oktoobril 1989.\n", "id": "ekk_Latn_208716"}
{"text": "Jem Karacan\n\nJem Paul Karacan (sündinud 21. veebruaril 1989 Londonis) on Türgi jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Inglismaa tugevuselt neljanda liiga klubis Scunthorpe United.\n\nTa sündis ja kasvas üles Inglismaal. 2003. aastal liitus ta jalgpalliklubiga Reading FC. Hooajal 2008–09 debüteeris ta klubi põhimeeskonnas. Inglismaal on ta kuulunud veel Bournemouthi, Millwalli ja Bolton Wanderersi ridadesse. Premier League'is on Karacan mänginud Readinguga hooajal 2012–2013. Türgis on ta mänginud ainult hooajal 2015–16, kui kuulus Galatasaray ja Bursaspori meeskonda. 2019. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Austraalia kõrgliiga klubiga Central Coast Mariners. 2021. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Scunthorpe Unitediga.\n\nKaracan pole koondises Türgit esindanud, kuid on kuulunud Türgi noortekoondistesse.\n", "id": "ekk_Latn_208717"}
{"text": "Wilfred Hansford Gallienne\n\nWilfred Hansford Gallienne (20. mai 1897 Guernsey – 17. juuli 1956 Guernsey) oli Suurbritannia diplomaat.\n\nAastatel 1935–1940 oli ta Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi konsul Eestis, 1940 saadik (esitas volitused 7. juunil), 1947–1954 saadik Guatemalas ja 1954–1956 (surmani) suursaadik Kuubas.\n", "id": "ekk_Latn_208718"}
{"text": "Onufrius (Berezovskõi)\n\nOnufrius (ukraina keeles Онуфрій; kodakodanikunimega Орест Володимирович Березовський Orest Volodõmõrovõtš Berezovskõi; sündinud 5. novembril 1944 Koritnes Võžnõtsa rajoonis Tšernivtsi oblastis) on Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku eestseisja.\n", "id": "ekk_Latn_208719"}
{"text": "Rõngel\n\nRõngel ehk baranka on slaavi köögist pärinev nisujahutainast keetmise ja küpsetamise teel valmistatud rõngaskuivik.\n\nVäiksem rõngel on rõngik.\n", "id": "ekk_Latn_208720"}
{"text": "Sebastián Coates\n\nSebastián Coates Nion (sündinud 7. oktoobril 1990 Montevideos) on Uruguay jalgpallur, kes mängib keskkaitsjana Portugali kõrgliiga klubis Lissaboni Sporting ja Uruguay jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri kodumaal Nacionalis, mille põhimeeskonnas tegi ta debüüdi 2009. aastal. 2011. aastal liitus ta Inglismaa kõrgliiga klubiga Liverpool. Liverpoolis mängis ta kaks hooaega ja lõi liigas ka ühe värava, kuid sai väga vähe mänguaega. Hooajal 2013–14 mängis ta laenulepingu alusel taas Nacionalis. Järgmisel hooajal naasis Coates Inglismaale, liitudes Sunderlandiga.\n\n2016. aasta jaanuaris suundus ta hooaja lõpuks laenule Lissaboni Sportingusse. Järgmisel hooajal sõlmis ta klubiga püsiva lepingu.\n\nUruguay jalgpallikoondises tegi Coates debüüdi 2011. aasta Copa América alagrupimängus Tšiili vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 10. novembril 2016 MM-i valikmängus Colombia vastu. Pärast 2011. aasta Copa Américat on ta Uruguay koondisse kuulunud 2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiril, 2014. aasta maailmameistrivõistlustel, 2015. aasta Copa Américal ja 2018. aasta maailmameistrivõistlustel. Ta kuulus 2012. aasta suveolümpiamängude jalgpalliturniiril Uruguay olümpiameeskonda.\n", "id": "ekk_Latn_208721"}
{"text": "Carl F. Gahlnbäck\n\nCarl F. Gahlnbäck oli Eesti alal 1837–1937 tegutsenud transpordiettevõte. Ettevõte tegeles nii kaupade impordi kui ka ekspordiga. Tegevuse käigus arendas ettevõte ka laeva- ja raudteetransporti.\n\nCarl Ferdinand Gahlnbäck (1812–1892) oli 1. gildi kaupmees, Suurgildi oldermann, Lübecki, Bremeni ja Hamburgi konsul; ta asutas kaubandusfirma Carl F. Gahlnbäck 1837. aastal. Kaubandusfirma Carl F. Gahlnbäck (1837–1940) tegeles impordi-ekspordi ja transpordiäriga. Oma tegevuse alul omas firma suurema purjelaevastiku, millega ta vedas kaupa Läänemerel ja Põhjamerel kuni Inglismaani. Peale selle võttis ta üle hilisematel aastatel välismaa laevaseltside esindusi, muu seas Soome Aurulaevaseltsi, Helsingi ja Hamburgi–Ameerika liini, Hamburgi esindused, olles viimase esindaja selle seltsi asutamisest saadik.\n\nKaubandusfirma Carl F. Gahlnbäck oli 19. sajandil mõnda aega suurim masinate importija Eestis ja ettevõttele kuulus ka masinatehas. Pärast isa surma firmat juhtinud vendade Carl Johann Heinrichi (1839–1898) ja Carl Edmund Williami (1843–1902) käest läks ettevõte 1900. aastal üle esimese pojale Karl Erik Gahlnbäckile (1868–?), kes oli samuti Suurgildi oldermann ning Rootsi, Norra ja Taani konsul.\n\nFirma avas sõjajärgsel ajal kaubaosakonna, mis tegutses peaasjalikult koloniaalkaupade (troopilistest koloniaalmaadest pärit kaubad nagu näiteks kohv, tee, riis, vürtsid) alal ja varsti pärast seda avas ka eksportosakonna, mis eksportis võid, mune ja juustu. Carl F. Gahlnbäck oli esimene, kes soetas aurikuid külmutusruumidega eksportkaupade veoks, mis kindlustas või eksportimise ka soojadel suvekuudel.\n\n1920.–1930. aastatel tegeles Kaubanduse ja Laevanduse A/S \"Carl F. Gahlnbäck\" laevamaakleri-, reederi- ja speditsiooniäriga, pidas mitmeid laevaliine (Soome, Stettinisse ja Hamburgi), esindas Eestis Hamburgi–Ameerika laevaliini, eksportis piimasaadusi ja mune. 1931. aastal asusid firma aidad ja bensiinijaam Uus Hollandi 5, külmutusmaja Uus Sadama 2, munade ladu Jaani tänav 9, tolliosakond Tallinna sadamas. 1930. aastatel pidas firma mõnda aega jahuveskit ja piimatalitust Sinalepa vallas ning piimatalitust Oru vallas. 1934. aasta 5. detsembril otsustas Vabariigi valitsus anda 1935. aastaks või väljaveo load viiele eksportöörile: P. K. \"Estoniale\", Eesti Piimaühisuste Liidule, a.-s.le Rotermanni tehased, firma C. F. Gahlnbäckile ja J. Puhk & Poegadele. Samuti oli ettevõttel kontorid Uus tänav 2 (1924–1938) Tallinnas ja tehnikaosakond Uus tänav 4 (1937–1939).\n\n1930. aastatel olid firma omanikud ja juhid konsul Karl Erik Gahlnbäck, Gösta Gahlnbäck ja Etienne Gahlnbäck (kaks viimast olid ka tuntud ja edukad jääpurjetajad). Firma prokuristiks oli 1931. aastal G. Heiseler ja volinikuks W. Hoerschelmann. 1939. aastal osales AS Carl F. Gahlnbäck Eesti Lennuliinide AS Ago asutamises ja oli selle firma aktsionär. 1939–1940 lahkusid baltisakslastest Gahlnbäckid ümberasumise käigus Eestist.\n", "id": "ekk_Latn_208722"}
{"text": "Bas Dost\n\nBas Dost (sündinud 31. mail 1989 Deventeris) on Hollandi jalgpallur, kes mängib ründajana Hollandi kõrgliigaklubis Utrecht\n\nTa alustas klubikarjääri kodumaal FC Emmenis, mille põhimeeskonnas debüteeris 2007. aastal. Seejärel liitus ta Hollandi kõrgliiga klubiga Almelo Heracles, kus mängis kaks hooaega. Hooajal 2009–10 lõi ta Hollandi kõrgliigas 14 väravat. Järgmise hooaja eel sõlmis ta lepingu kõrgliiga klubiga SC Heerenveen. Hooajal 2011–12 lõi ta Hollandi kõrgliigas koguni 32 väravat ja oli sel hooaja liiga suurim väravakütt.\n\n2012. aasta juunis liitus ta Saksamaa kõrgliiga klubiga VfL Wolfsburg. Wolfsburgi ridades mängis ta neli hooaega ning ainsaks säravaks hooajaks jäi 2014–15, kui ta lõi liigas 16 väravat.\n\n2016. aasta augustis sõlmis Dost lepingu Portugali kõrgliiga klubiga Lissaboni Sporting. Hooajal 2016–17 oli ta ülekaalukalt liiga suurim väravakütt, lüües 31 mänguga kokku 34 väravat. Ta tegi sel hooajal koguni neli kübaratrikki ning lõi Sportingu liigaväravatest täpselt pooled. 2017. aastal valiti ta Sportingu aasta mängijaks. Järgmisel hooajal 2017–18 lõi ta liigas 27 väravat ja jäi parima väravaküti arvestuses teiseks.\n\n2019. aastal naasis ta Saksamaa kõrgliigasse, liitudes Frankfurdi Eintrachtiga. 2020. aasta detsembris siirdus ta Belgia kõrgliigaklubisse Club Brugge KV. Hooaegadel 2020/21 ja 2021/22 tuli ta Bruggega Belgia meistriks. 2022. aasta juulis naasis Dost pärast kümmet aastat Hollandi kõrgliigasse, sõlmides üheaastase lepingu Utrechtiga.\n\nDost kuulus Hollandi jalgpallikoondisse aastatel 2015–2018. Koondisekarjääri ainsa värava lõi ta 13. novembril 2015 sõprusmängus Walesi vastu.\n", "id": "ekk_Latn_208723"}
{"text": "Digesta\n\n\"Digesta seu Pandectae\" (ee \"Digestid ehk Pandektid\") on üks osa Rooma õiguse kogust \"Corpus iuris civilis\". \"Digestidesse\" on süstemaatiliselt kokku kogutud fragmendid tähtsamate Rooma juristide töödest. \"Digestid\" koostati aastatel 530–533 keiser Justinianus I korraldusel. Peale valmimist anti \"Digestidele\" seaduse jõud.\n\nLadinakeelne pealkiri \"Digesta\" tuleb sõnast digerere, mis tähendab süstemaatiliselt korda seadma. Kreekakeelne nimetus Pandectae tuleb kreekakeelsest samatähenduslikust sõnast παν δέχομαι.\n", "id": "ekk_Latn_208724"}
{"text": "Kasiṇa\n\nKasina (paali keeles kasiṇa, sanskriti keeles kṛtṣna – 'kogu', 'tervik', 'täielik') on rühm teatavaid universaale, mida kasutatakse vastava theravaada meditatsioonitehnika puhul keskendumisobjektidena. Kasinatele keskendumine ja vastavate objektide kirjeldused leiduvad Tipitakas ja Visuddhimaggas ning nendega on seotud mitmesuguste üleloomulike võimete saavutamine.\n\nṬhitañāṇo bhikkhu selgituse kohaselt esindab kasina objekti tervikuna, sõltumata sellest, kas tegemist on loodusliku või isevalmistatud kasinaga. Keskendumisel välisele objektile ilmneb meeles vastav märk (nimitta), mida arendatakse edasi piirituks, mistõttu muutub nii teadvuses ilmnev kasina kujund kui ka sellele vastav spetsiifiline teadvus \"kõikehõlmavaks\" ja \"täielikuks\".\n\nMaa kasina, vee kasina, tule kasina, tuule kasina, sinine kasina, kollane kasina, punane kasina, valge kasina, ruumi kasina, teadvuse kasina.\n\nKaheksa esimest kasinat on meelerahu arendamise ja kaks viimast analüüsiva vaatluse arendamise (bhāvanā) objektid. Kasina harjutamisega saavutatakse kiiresti jhāna'de tasemed, luuakse meeles kergesti kasinamärk (nimitta) ja jõutakse takistusteta mentaalne aktiivsuseni mistahes tegevuses. Paali kaanoni ja Visuddhimagga kohaselt saavutatakse kasinaga üleloomulikud võimed (iddhividhā) ja vabanemisele viivad teadmised (ñāṇa).\n", "id": "ekk_Latn_208725"}
{"text": "Spencer Harrison\n\nSpencer Harrison (kunstnikunimega Spenceroni) on Austraalia kunstnik.\n\nHarrison kasutab oma loomingus värvilisi abstraktseid geomeetrilisi kujundeid, et väljendada nende kaudu teaduse, idamaade filosoofia ja kunstiga seotud ideid.\n\nHarrison omandas esimese bakalaureusekraadi nanotehnoloogia erialal (2007, Flindersi ülikooli) ning teise visuaalse kommunikatsiooni erialal (2010, Lõuna-Austraalia ülikool).\n\nKa 2019. aastal loodud Facebooki grupi Kõigi Eesti sümbolit, valge taustaga südamekontuuri, peetakse Spenceroni loominguks.\n", "id": "ekk_Latn_208726"}
{"text": "Uu keel (Austroaasia)\n\nUu keel on moni-khmeeri keelte palaungi haru angkui rühma kuuluv keel, mida kõnelevad uud Hiinas Yunnani provintsis.\n\nUu on toonikeel, eristatakse 4 tooni.\n\nUu keel on isoleeriv, põhisõnajärg on SVO.\n\nUu põhisõnavara pärineb suures osas moni-khmeeri algkeelest, osalt ka austroaasia algkeelest. Esineb ka tai laene ja vähesel määral hiina laensõnu.\n\nKõnelejate arv on umbes 40 000.\n", "id": "ekk_Latn_208727"}
{"text": "Heino Lindre\n\nHeino Lindre (19. oktoober 1920 Tartu – 3. veebruar 2019 Tartu) oli eesti kaubandustöötaja ja -õppejõud.\n\nHeino Lindre sündis 19. oktoobril 1920 Tartus Paavo Lindre ja Elise (neiuna Klein) Lindre pojana. Abikaasa Helga Lindre (neiuna Seping, snd 1925. a Valasti külas).\n", "id": "ekk_Latn_208728"}
{"text": "Paldiski foogtikohus\n\nPaldiski foogtikohus oli Paldiski omavalitsus- ja kohtuasutus (foogtikohus) kuni 1889. aastani.\n\nFoogtikohtu koosseisu kuulus üks kohtufoogt ja kaks linnavanemat. Kohtu korralised istungid toimusid kaks korda nädalas.\n\nKohtu liikmed valiti kohaliku kodanikkonna poolt eluks ajaks.\n\nKohtu üks ülesanne oli valida ka linna kantseleid juhatav notar.\n", "id": "ekk_Latn_208729"}
{"text": "Roihuvuori kool\n\nRoihuvuori kool (soome keeles Roihuvuoren ala-asteen koulu) on kool Helsingis Roihuvuoris aadressil Vuorenpeikontie 7.\n\nKoolis õpetatakse 1.–6. klassini. Koolis õpib umbes 380 õpilast.\n\nKoolis õpetatakse ka eesti keelt (õpetaja Annika Kuuse).\n", "id": "ekk_Latn_208730"}
{"text": "Nancy lahing\n\nNancy lahing 5. jaanuaril 1477 oli viimane ja otsustav lahing Burgundia sõdades. Lahingus olid vastamisi Burgundia hertsogi Charles Südi väed Lorraine'i (Lotringi) hertsogi René II ja Šveitsi Konföderatsiooni vägede vastu. Charles Südi kogu vägi hukkus ja tema enda laip leiti alles kolm päeva hiljem.\n", "id": "ekk_Latn_208731"}
{"text": "Stanford\n\nStanford on asula USAs California osariigis Santa Clara maakonnas. Asula on tuntud eelkõige selle poolest, et seal asub Stanfordi ülikool.\n\nElanike arv on 13 315 (2000).\n", "id": "ekk_Latn_208732"}
{"text": "Pizzi\n\nLuís Miguel Afonso Fernandes (enam tuntud kui Pizzi; sündinud 6. oktoobril 1989 Braganças) on Portugali jalgpallur, kes mängib keskpoolkaitsjana Portugali kõrgliigaklubis Braga.\n\nTa alustas klubikarjääri kodulinnaklubis GD Bragança. Pärast seda mängis ta Bragas, Ribeirãos, Covilhãs ja Paços de Ferreiras Portugalis ning Madridi Atléticos, Deportivo de La Coruñas ja RCD Espanyolis Hispaanias.\n\nPortugali kõrgliigaklubis Lissaboni Benfica mängis ta alates hooajast 2014–15. Ta tuli Benficaga neli korda Portugali meistriks. 2017. aastal valiti ta Portugali liiga hooaja parimaks mängijaks. Hooajal 2019–20 lõi ta Portugali kõrgliigas 18 väravat, millega oli kahe teise mängija kõrval liiga suurim väravakütt. Samuti valiti ta sel hooajal liiga hooaja sümboolsesse koosseisu. 2019. aastal valiti ta Lissaboni Benfica aasta mängijaks. 2022. aasta jaanuaris läks ta Benficast hooaja lõpuni laenule Türgi kõrgliigaklubisse İstanbul Başakşehir.\n\n2022. aasta suvel liitus Pizzi Araabia Ühendemiraatide klubiga Al Wahda. 2023. aasta alguses naasis ta Portugali kõrgliigasse, kui sõlmis lepingu Bragaga.\n\nPortugali jalgpallikoondises mängis Pizzi aastatel 2012–2019 kokku 19 korda. Koondisedebüüdi tegi ta 14. novembril 2012 sõprusmängus Gaboni vastu ning lõi selles mängus penaltist ka koondisekarjääri esimese värava. Teise värava lõi ta 3. juunil 2017 sõprusmängus Küprose vastu ja kolmanda 14. novembril 2019 EM-i valikmängus Leedu vastu. Ta kuulus Portugali koondisse 2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiril.\n", "id": "ekk_Latn_208733"}
{"text": "Jonas Gonçalves Oliveira\n\nJonas Gonçalves Oliveira (enam tuntud lihtsalt kui Jonas; sündinud 1. aprillil 1984 Bebedouros) on endine Brasiilia jalgpallur.\n\nTa mängis klubikarjääri algusaastatel kodumaal. Ta alustas karjääri Guaranis ning mängis seejärel Brasiilia kõrgliiga klubides Santos, Grêmio ja Portuguesa. 2010. aastal lõi ta Brasiilia liigas 23 väravat ja oli sellega liiga suurim väravakütt. Samal hooajal valiti ta liiga sümboolsesse koosseisu.\n\n2011. aasta jaanuaris liitus ta Hispaania kõrgliiga klubiga Valencia, kus mängis kolm ja pool hooaega.\n\n2014. aasta septembris sõlmis ta lepingu Portugali kõrgliiga klubiga Lissaboni Benfica. Ta tuli klubiga neli korda Portugali meistriks. Hooaegadel 2015–16 ja 2017–18 oli ta Portugali liiga suurim väravakütt (vastavalt 32 ja 34 väravat). Aastatel 2015 ja 2016 valiti ta Portugali kõrgliiga parimaks mängijaks. Aastatel 2015–2018 valiti ta neljal korral järjest Lissaboni Benfica aasta mängijaks.\n\n2019. aasta juulis teatas ta karjääri lõpetamisest.\n\nDebüüdi Brasiilia jalgpallikoondises tegi Jonas 27. märtsil 2011 sõprusmängus Šotimaa vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta sama aasta 14. novembril sõprusmängus Egiptuse vastu. 2016. aastal kuulus ta Brasiilia koondisse Copa América Centenariol.\n", "id": "ekk_Latn_208734"}
{"text": "Tehvandi mägi\n\nTehvandi mägi on kõrgendik Valga maakonnas Otepää vallas Nüpli külas. Mäe absoluutne kõrgus on 189,4 m.\n\nMäele on ehitatud Tehvandi K-90 suusahüppemägi. See avati 21. jaanuaril 2008. Enne seda kasutati kõrval asuvat madalamat suusahüppemäge. Suusahüppemägi on osa Tehvandi spordikeskusest.\n", "id": "ekk_Latn_208735"}
{"text": "Kääbusgalaktika\n\nKääbusgalaktika on väike galaktika, mis koosneb mitmest miljonist kuni mitmest miljardist tähest, olles väiksem näiteks Linnuteest mis koosneb 200–400 miljardist tähest.\n\nKääbusgalaktikaks peetakse vahel Suur Magalhãesi Pilve, mis tiirleb ümber Linnutee ja koosneb üle 30 miljardist tähest. Kääbusgalaktikate kuju ja tegevust mõjutavad kokkupuuted suuremate galaktikatega. Astronoomid eristavad nende kuju ja struktuuri järgi mitut tüüpi kääbusgalaktikaid.\n", "id": "ekk_Latn_208736"}
{"text": "Tartu ülikooli juures asuv Lilli Suburgi mälestuskapitali valitsus\n\nTartu ülikooli juures asuv Lilli Suburgi mälestuskapitali valitsus oli Tartu ülikooli juures tegutsev sihtasutus, mis oli loodud puudustkannatavate naisüliõpilaste toetamiseks.\n\nSihtasutus loodi 1923 Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Ilmatar eestvõttel.\n\nSihtasutus lõpetas tegevuse 1940.\n", "id": "ekk_Latn_208737"}
{"text": "Ihor Kolomoiskõi\n\nIhor Valerijovõtš Kolomoiskõi (ukraina keeles Ігор Валерійович Коломойський; vene keeles Игорь Валерьевич Коломойский; heebrea keeles איגור קולומויסקי; sündinud 13. veebruaril 1963 Dnipropetrovskis) on juudi päritolu Ukraina suurärimees, endine oblastijuht.\n\nTa on Ukraina rikkamaid inimesi ja Ukraina suurima finants-tööstusgrupi Prõvat asutaja. Prõvat on esindatud ettevõtetega panganduses, naftakeemias, metallurgias, toiduainetetööstuses, põllumajandussektoris, lennutranspordis, spordis ja meditsiinis.\n\nKolomoiskõi oli 2. märtsist 2014 kuni 24. märtsini 2015 Dnipropetrovski oblasti riikliku administratsiooni pea.\n\nTa on Ukraina Ühendatud Juudi Kogukonna president ja jalgpalliklubi Dnipro president.\n\n2019. aasta 5. detsembri seisuga oli ta Forbesi avaldatavas maailma miljardäride nimistus 1941. kohal. Kolomoiskõile kuulus 2019. aasta 1. aprilli seisuga 70% tulevase Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga peaosas linastanud sarja \"Rahva teener (seriaal)\" tootjafirma 1+1 Media Group osakutest.\n\nKolomoiskõil on Ukraina, Iisraeli ja Küprose kodakondsus.\n", "id": "ekk_Latn_208738"}
{"text": "Jakutski rahvusvaheline filmifestival\n\nJakutski rahvusvaheline filmifestival (vene keeles Якутский международный кинофестиваль; inglise keeles Yakutsk International Film Festival) on Jakutskis igal aastal toimuv filmifestival.\n\nEsimest korda toimus festival 2013. aastal. Festivali korraldust toetavad Venemaa Föderatsiooni Kultuuriministeerium ja Venemaa Kinematografistide Liit. Festivali president on 2013. aastast Eduard Pitšugin. Festivali korraldustoimkonda kuulub ka Venemaa rahvakunstnik Andrei Borissov.\n\nVI Jakutski rahvusvaheline festival pidi toimuma 2018. aasta septembris, kuid Sahha valitsus otsustas selle ära jätta seoses laastavate üleujutustega Jakuutia mitmes piirkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_208739"}
{"text": "2019. aasta Soome parlamendivalimised\n\n2019. aasta Soome parlamendivalimised olid Soome parlamendi Eduskunna 38. koosseisu valimised.\n\nValimised toimusid 14. aprillil 2019. Eelhääletamine toimus 3.–9. aprillil, välismaal 8.–11. aprillil.\n\nValimistel osales 16 erakonda ja valimisliitu.\n\n2468 kandidaadi seast valiti 13 valimisringkonnas 200 parlamendiliiget, sealhulgas üks Ahvenamaa esindaja.\n", "id": "ekk_Latn_208740"}
{"text": "Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses\n\nEuroopa Liidu õiguse ühetaoliseks tõlgendamiseks ja kohaldamiseks saab liikmesriigi kohus esitada eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule. See on Euroopa Liidu õiguse põhimehhanism, mis toimib Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelisel tihedal koostööl. Eelotsusemenetluse eesmärgi tagamiseks on ette nähtud kindlad kriteeriumid nii eelotsusetaotlust esitavale organile kui ka taotluse vormile ja sisule.\n", "id": "ekk_Latn_208741"}
{"text": "Püsililled\n\nPüsililled on mitmeaastased rohttaimed, mis suudavad üle elada meie talved. Nende põhiliseks eeliseks on igal aastal taas õide puhkemine. Põhiline grupp taimi, mis annavad õie ilu vara kevadest kuni sügis külmadeni. Püsililled annavad meie looduslikele ja poollooduslikele maastikkudele kõige enam sära näiteks lumikellukesed, ülased jms.\n", "id": "ekk_Latn_208742"}
{"text": "Anna Lindh\n\nYlva Anna Maria Lindh (19. juuni 1957 – 11. september 2003) oli Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei poliitik, kes oli aastatel 1994–1996 Rootsi keskkonnaminister ja 1998. aastast kuni surmani Rootsi välisminister.\n\n10. septembril 2003 ründas Serbia päritolu Mijailo Mijailović Lindhi Stockholmi kesklinnas asuvas kaubamajas ning pussitas teda mitu korda rindu, kõhtu ja käsivarde. Kiirabi viis raskelt vigastada saanud Lindhi Karolinska Ülikooli Haiglasse, kus ta järgmisel hommikul suri. Politsei tabas Mijailovići kuus päeva hiljem ning talle mõisteti eluaegne vangistus.\n", "id": "ekk_Latn_208743"}
{"text": "Pürksi kalmistu\n\nPürksi kalmistu on Lääne-Nigula vallas Pürksi külas asuv keskaegne kalmistu, mis oli kasutusel 15. kuni 18. sajandini. Ajalooliselt jäi kalmistu ala Noarootsi kihelkonda, Nigårdsi (tänapäeval Nigase) talu maadele. Kalmistu tunnistati arheoloogiamälestiseks kultuuriministri 1997. aasta 1. septembri määrusega nr 59.\n\nKohalike inimeste hulgas on kalmistut peetud katkukalmistuks. Üks katkukalmistu asub keskaegsest kalmistust 1,7 kilomeetrit kirdes, samuti tänase Pürksi küla piires.\n\nNõukogude ajal ehitati kalmistul asunud Nigårdsi taluhoone asukohale Pürksi külanõukogu hoone.\n", "id": "ekk_Latn_208744"}
{"text": "Tallinna Reaalkool (täpsustus)\n\nTallinnas on tegutsenud mitmeid reaalkoole: Tallinna Reaalkool Tallinna 2. Reaalkool (Tallinna 2. reaalkool) Tallinna 3. Reaalkool (Tallinna 3. reaalkool) Tallinna 4. Reaalkool (Tallinna 4. reaalkool) Tallinna 5. Reaalkool (Tallinna 5. Keskkool, Haabersti Vene Gümnaasium) Tallinna 6. Reaalkool (Tallinna 6. reaalkool) Tallinna 7. Reaalkool (Tallinna 7. reaalkool) Tallinna Tõnismäe Reaalkool Tallinna Saksa Poeglaste Reaalgümnaasium, saksakeelne, tegutses aastani\n", "id": "ekk_Latn_208745"}
{"text": "Der Spiegel\n\nDer Spiegel on Saksamaa nädalaleht, mis vahendab uudiseid maailmast. See on üks tuntumaid Saksamaa ajalehti. Ajalehte annab välja kirjastus SPIEGEL-Verlag. Ajalehe tiraaž on umbes 840 000 ja on sellega Euroopa suurim nädalaleht. Ajalehe peakorter asub Hamburgis.\n\nAjalehe veebiversioon on Spiegel Online.\n\nAjalehe esimene number ilmus 4. jaanuaril 1947.\n", "id": "ekk_Latn_208746"}
{"text": "Delfi Meedia\n\nAS Delfi Meedia (varem Ekspress Meedia) on Eesti meediaettevõte, mis kuulub Ekspress Gruppi.\n\n2015 ühendas Ekspress Grupp oma tütarettevõtted AS Eesti Ajalehed ja AS Delfi üheks ettevõtteks, mis sai nimeks Ekspress Meedia. 1. septembrist 2022 kannab ettevõte nime Delfi Meedia.\n", "id": "ekk_Latn_208747"}
{"text": "Konstanzi kirikukogu\n\nKonstanzi kirikukogu oli 1414–1418 Saksa-Rooma riigi vabas riigilinnas Konstanzis peetud kuueteistkümnes katoliku kiriku oikumeeniline kirikukogu. See lõpetas Suure skisma katoliku kirikus.\n", "id": "ekk_Latn_208748"}
{"text": "Henri (Pariisi krahv, 1933–2019)\n\nHenri Philippe Pierre Marie d'Orléans (14. juuni 1933 Woluwe-Saint-Pierre, Belgia – 21. jaanuar 2019 Pariis) oli Prantsusmaa (Orléansi) kuningliku perekonna pea (kuningliku nimega Henri VII) ja Pariisi krahv 19. juunist 1999 kuni surmani.\n", "id": "ekk_Latn_208749"}
{"text": "Toiduvalgust tingitud enterokoliit\n\nToiduvalgust tingitud enterokoliit on haruldane mitte-IgE-vahendatud toiduallergia. Haigus ilmneb tavaliselt imikueas. Ägedale vormile on iseloomulik 1–4 tundi pärast söömist tekkiv korduv oksendamine ja diarröa, mis võivad 15% juhtudel viia dehüdratatsiooni ja hüpovoleemilise šokini. Kroonilisele vormile on iseloomulik progresseeruv vesine diarröa, oksendamine ja kasvupeetus. Haiguse sagedasemad vallandajad on lehmapiim, soja ja teraviljad (riis, kaer).\n", "id": "ekk_Latn_208750"}
{"text": "Henri (Pariisi krahv, 1908–1999)\n\nHenri Robert Ferdinand Marie d'Orléans (5. juuli 1908 Le Nouvion-en-Thiérache – 19. juuni 1999 Cherisy) oli Prantsusmaa (Orléansi) kuningliku perekonna pea (kuningliku nimega Henri VI) 25. augustist 1940 kuni surmani ja Pariisi krahv alates 1929. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_208751"}
{"text": "Jean (Guise'i hertsog)\n\nJean Pierre Clément Marie d'Orléans de Chartres (4. september 1874 Pariis – 25. august 1940 Larache, Maroko) oli Prantsusmaa (Orléansi) kuningliku perekonna pea ja Guise'i hertsog (kuningliku nimega Jean III) 28. märtsist 1926 kuni surmani.\n", "id": "ekk_Latn_208752"}
{"text": "Kõrge mätashari\n\nKõrge mätashari (Celosia pyramidalis, ka Celosia argentea plumosa) on rebasheinaliste sugukonda kuuluv taimeliik, mis on saanud nimetuse õisiku kuju järgi.\n\nVanakreeka keeles on κήλεος \"põlev\".\n\nMätasharjad on omapärase välimusega 20–40 cm kõrgused rühmataimed. Kõrge mätashari on mätasharja kuuluv taimeliik, mille perekonda kuulub lisaks veel 30–60 liiki.\n\nTaimeperekonna levikalaks on Ameerika, Aasia ja Aafrika lähistroopilised piirkonnad. Aafrika kultuuris on kombeks mätasharja keeta söömise eesmärgil, mis keedetuna ning maitsestatult meenutab lillkapsa maitset.\n", "id": "ekk_Latn_208753"}
{"text": "Brake\n\nBrake on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal, Wesermarschi kreisi keskus. Linna pindala on 38,18 km². 31. detsembril 2017 elas seal 15 111 inimest.\n\nBrake asub ruudu keskel, mille nurkades on Bremerhaven, Bremen, Oldenburg ja Wilhelmshaven. Oma asukohaga Põhjamere lähedal Weseri alamjooksul, mis mahutab ookeanilaevu, selle lähedus Autobahnidele A29 ja A27, samuti Bremeni lennujaamale, on sellel sadamalinnal soodne taristu, mis toetab maa-, mere- ja lennureise. Veelgi enam, raudteeliinid, mis viivad Nordenhami ja Oldenburg/Bremenisse, täidavad linna transpordiühendusi.\n\nWeseri tunneliga põhjas, mis avati maanteeliikluseks 2004. aasta jaanuaris, sai Brake veelgi paremaid ühendusi piirkonna Autobahni võrguga. Kuid kuna jalgratturid ja jalakäijad ei tohi tunnelit kasutada ja kuna parvlaevateenust üle Weseri pärast tunneli avamist kärbiti, kannatavad jalgratastel või jalgsi liikujad selget puudust oma liikuvuse osas piirkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_208754"}
{"text": "Harilik artišokk\n\nHarilik artišokk (Cynara cardunculus var. scolymus) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane taim.\n\nAinukesed söödavad osad artišoki juures on tema puhkemata õiepung ja seda ümbritsevad lihakad kandelehed ning õieraag. Artišokk on rikas bioaktiivsete ühendite poolest ning seda on kasutatud ka ravimtaimena näiteks kollatõve, seedehäirete ning neeru- ja maksahaiguste raviks. Arvatakse, et artišokk pärineb Vahemere piirkonnast.\n", "id": "ekk_Latn_208755"}
{"text": "Elsfleth\n\nElsfleth on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wesermarschi kreisis. Linna pindala on 115,15 km². 31. detsembril 2017 elas seal 9117 inimest. Linn asub Hunte ja Weseri ühinemiskohas, Weseri vasakkaldal, Hude-Nordenhami raudtee ääres. Seal on evangeelne kirik, merekool (rakenduskõrgkool), sadam ja dokid.\n\nElsfleth pakub palju vaba aja veetmise võimalusi, kuigi see on väike linn. See on ideaalne koht peredele, kes soovivad pääseda suurtest linnadest ja armastavad vabaõhutegevusi, mis ei piirdu ainult tennise ja jalgrattasõiduga. Läheduses asuv rannapiirkond ja purjetamise klubi \"SWE\" aitavad kaasa Elsflethi merelisele iseloomule. Nii teeb ka suurte laevade klubi \"Großherzogin Elisabeth\", sõbralikult nimega \"Lissi\". Suuremad naaberlinnad on Brake, Nordenham, Oldenburg ja Bremen.\n", "id": "ekk_Latn_208756"}
{"text": "Põldsinep\n\nPõldsinep (Sinapis arvensis L) on Euraasiast pärit üheaastane umbrohi. Põldsinepit leidub aedades, tee ääres ja põldudel. Sinepiseemneid kasutatakse vürtsina.\n", "id": "ekk_Latn_208757"}
{"text": "Sinep-lehtnaeris\n\nSinep-lehtnaeris ehk komatsuna (Brassica rapa var. perviridis) on lehtköögivili. See on põld-kapsasrohu teisend, samasse liiki kuuluvad ka naeris, misuuna, pekingi lehtnaeris ja itaalia lillnaeris. Komatsunat kasvatatakse tööstuslikult Jaapanis ja Taiwanil. Nimetus 'komatsuna' tuleb Jaapani keelest, 小松菜 (komatsuna), コマツナ ehk 'Komatsu roheline', viidates Komatsugawa külale, kus seda Edo perioodil rohkesti kasvatati. Sinep-lehtnaerist vokitakse, hapendatakse, keedetakse või lisatakse suppidele, või tarvitatakse toorelt salatites. See on suurepärane kaltsiumiallikas.\n\nKomatsuna lehti võib süüa igas kasvustaadiumis. Täiskasvanud taimel on need tumerohelised, sihvakate heleroheliste vartega, umbes 30 cm pikkused ja 18 cm laiused. Komatsunat kasvatatakse kõige rohkem kevadel ja sügisel, sest see talub vaid lühiajalist kuuma või külma.\n\nMõnedes Aasia riikides kasutatakse seda ka loomasöödana.\n", "id": "ekk_Latn_208758"}
{"text": "Maryam Mīrzākhānī\n\nMaryam Mīrzākhānī (12. mai 1977 Teheran – 14. juuli 2017 Stanford, California, USA) oli iraani päritolu Ameerika Ühendriikide matemaatik, esimene naissoost Fieldsi medali kavaler (2014).\n\nTa lõpetas 1999. aastal Teheranis asuva Sharifi Tehnoloogiainstituudi bakalaureusekraadiga matemaatika erialal ja sai 2004. aastal Harvardi Ülikoolist doktorikraadi (doktoritöö \"Simple Geodesics on Hyperbolic Surfaces and the Volume of the Moduli Space of Curves\").\n\nMīrzākhānī on töötanud Princetoni Ülikooli abiprofessorina; 2008. aastal sai ta Stanfordi ülikooli matemaatikaprofessoriks (2009–2017).\n\nTema kui teadlase peamised uurimissuunad matemaatikas Teichmülleri ruum, hüperboolne geomeetria, ergoodsusteooria ja sümplektiline geomeetria. 2014. aastal Seoulis toimunud Rahvusvahelise Matemaatikute Kongressi (IMC) avatseremoonial anti kätte Fieldsi medalid, sealhulgas Mīrzākhānīle, kes sai medali \"väljapaistva panuse eest Riemanni pindade ja nende moodulite dünaamikasse ja geomeetriasse\".\n", "id": "ekk_Latn_208759"}
{"text": "Idaani keel\n\nIdaani keel on austroneesia keel, mida räägivad idaanid Malaisias Kalimantani saare kirdeosas. Kokku räägib seda 6000 kuni 10 000 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208760"}
{"text": "Krista Kumberg\n\nKrista Kumberg (sündinud 6. augustil 1959 Ristil) on bibliograaf, laste- ja noortekirjanduse spetsialist ja uurija ning lastekirjanik.\n\nTa on lõpetanud 1977. aastal Haapsalu I keskkooli ja 1981. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi raamatukogunduse ja bibliograafia erialal. Töötab alates 1981. aastast Haapsalu lasteraamatukogus (algul metoodikuna lastetöö alal, seejärel bibliograafina).\n\nTa on mitme eesti keele õpiku kaasautor. Kirjutanud mitmeid ülevaateartikleid lastekirjanduse kohta.\n", "id": "ekk_Latn_208761"}
{"text": "Kanalikiht\n\nKanalikiht ehk andmelülikiht (inglise keeles data link layer) on teine kiht seitsmekihilises OSI-mudelis.\n", "id": "ekk_Latn_208762"}
{"text": "Transpordikiht\n\nTranspordikiht on neljas kiht OSI mudelis, mille ülesanne on otspunktide vahelise ühenduse ja usaldatavuse tagamine (TCP).\n\nTranspordikiht (Transport Layer) - Transpordikiht haldab transpordifunktsioone nagu näiteks andmete ülekandmine ühendusega või ühenduseta protokolliga. Saatvas masinas tükeldab transpordikiht andmed pakettideks ja kui mõni pakett läheb teel kaduma siis saadetakse uuesti ainult puuduv pakett. Pakettide kohalejõudmise kontrolliks saadab sihtarvuti saatjale kinnitusi (ACKs). Sihtarvuti transpordikiht vastutab vastuvõetud pakettide avamise ja nendest saadetud teate kokkupanemise eest pakettide õiges järjekorras. Transpordikihi protokollid on TCP ja UDP. Transpordikiht võimaldab ka määrata teenuse aadressi teenustele või rakendustele saatja ja vastuvõtja arvutis. Kuna arvutis töötab korraga mitmeid rakendusi siis iga programm kasutab oma unikaalset teenuse aadressi. Teenuse aadresse nimetatakse sokliteks, mis sisaldavad alg- ja sihtarvuti IP aadress, transpordiprotokolli ja rakenduse poolt kasutatavat porti.\n", "id": "ekk_Latn_208763"}
{"text": "Esituskiht\n\nEsituskiht (inglise keeles Presentation Layer) on avatud süsteemide sidumise arhitektuuri kuues kiht.\n\nEsituskiht võtab vastu andmed rakenduskihilt ja kontrollib, kas andmed on sobivas formaadis, ning vajadusel teisendab andmed. Esituskihi pakutavad andmete vormindamise funktsioonid on andmete pakkimine, krüpteerimine, kooditabeli muutmine.\n", "id": "ekk_Latn_208764"}
{"text": "Rakenduskiht\n\nRakenduskiht (inglise keeles Application Layer) on avatud süsteemide sidumise arhitektuuri seitsmes kiht.\n\nRakenduskiht vastutab reaalse päringu algatamise eest. Näiteks võib see olla veebipäring veebilehitsejast HTTP protokolliga või e-kirja saatmine SMTP protokolli kasutades. Päringu sihtarvuti rakenduskihi ülesanne on edastada see päring vastavale rakendusele või teenusele.\n", "id": "ekk_Latn_208765"}
{"text": "Mamma Mia! Siit me tuleme taas\n\n\"Mamma Mia! Siit me tuleme taas\" on 2018. aastal ilmunud Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia muusikafilm, mille lavastas Ol Parker. Linateos on järg 2008. aasta filmile \"Mamma Mia!\", mis on valminud samanimelise muusikali põhjal, kasutades ABBA muusikat.\n", "id": "ekk_Latn_208766"}
{"text": "Haigushüvitis\n\nHaigushüvitis (sick pay) on rahaline kompensatsioon, mida makstakse ravikindlustatud inimesele, kellel jääb haigestumise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Haigushüvitist saab näiteks haigestumise, tööõnnetuse, liiklus- või olmevigastuse korral.\n\nMaksustatud haigushüvitis on seadusega reguleeritud mitmetes riikides. Enamikus Euroopa ja Lõuna-Ameerika ning mõnes Aafrika ja Aasia riigis on sätestatud tasulise haigushüvitise saamine.\n", "id": "ekk_Latn_208767"}
{"text": "Kihistu\n\nKihistu on litostratigraafiline üksus. Kihistut loetakse litostratigraafilise klassifikatsiooni ametlikuks lähteüksuseks. Kihistute abil saab koostada litostratigraafilisi tulpasid. Kihistu paksus võib olla mõnekümnest sentimeetrist mitme kilomeetrini.\n\nKihistust väiksem litostratigraafiline üksus on kihistik.\n", "id": "ekk_Latn_208768"}
{"text": "Kohtukeemiaekspertiis\n\nKohtukeemiaekspertiis on kohtuekspertiisi üks alaliikidest. Selle ülesandeks on aidata kohtuarstidel kindlaks teha surmapõhjus ning elavate isikute korral tuvastada joobeseisundit põhjustavate ainete olemasolu bioloogilises vedelikes.\n\nEestis viiakse kohtukeemiaekspertiise läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtukeemia laboratooriumis.\n", "id": "ekk_Latn_208769"}
{"text": "Kihistik\n\nKihistik on litostratigraafiline üksus. Kihistikust suurem litostratigraafiline üksus on kihistu. Kihistikke eristatakse kihistus tulenevalt nende eriomastest litoloogilistest omadustest.\n\nÜks kihistik võib olla korraga kahes kihistus. Kihistiku erikujud on läätsed ja keeled.\n", "id": "ekk_Latn_208770"}
{"text": "Parkla\n\nParkla on spetsiaalne koht sõidukite (tavaliselt autode) parkimiseks.\n\nParkla võib olla rajatud maapinnale, maa alla (maa-alune parkla) või hoonesse (parklaks rajatud eraldi hoonet või selgelt piiritletud hooneosa nimetatakse parkimismajaks).\n", "id": "ekk_Latn_208771"}
{"text": "Le Monde\n\nLe Monde on vasakliberaalselt ja vasaktsentristlikult meelestatud Prantsusmaa nädalaleht.\n\nLehe tiraaž on 364 240 eksemplari (2014).\n\nLehe peakontor asub Pariisis.\n\nKuni 2010 aastani olid lehe omanikeks selle töötajad. Aastal 2010 kaasati välisinvestorid ja 2021. aasta veebruari seisuga on lehe omanikeks USA maastikuarhitekt Madison Cox, Prantsusmaa pankur Matthie Pigasse ja ettevõtja Xavier Niel.\n\nLehe esimene number ilmus 19. detsembril 1944.\n\nAjalehe veebiversioon on kättesaadav 19. detsembrist 1995.\n", "id": "ekk_Latn_208772"}
{"text": "Noorsootöötaja\n\nNoorsootöötaja on juhendaja ja eeskuju noorele (7–26-aastasele), toetades noort eluetappide läbimisel ja ühiskonnaelus osalemisel. Noorsootöötaja korraldab näiteks huviringe ja noorteprojekte.\n", "id": "ekk_Latn_208773"}
{"text": "Oleg Dmitrijev\n\nOleg Dmitrijev (sündinud 5. oktoobril 1985 Narvas) on Eesti sõudja.\n\nLõpetas 2004 Narva Pähklimäe Gümnaasiumi ja 2007 Sisekaitseakadeemia Politseikolledži. 2007. aastast töötanud politseis.\n\nSõudmistreeninguid alustas 2000 Sergei Gluško juhendamisel. 198 cm, 88 kg.\n", "id": "ekk_Latn_208774"}
{"text": "Tatjana Dubinko\n\nTatjana Dubinko (sündinud 10. augustil 1969 Narvas) on Eesti sõudja ja sõudetreener.\n\nLõpetas 1987 Narva 8. keskkooli ja 1991 Narva kutsekooli.\n\nHarrastas 1978–83 treener Filimonovi õpilasena ujumist.\n\nSõudetreeninguid alustas 1983 Igor Popovi juhendamisel, hiljem liitus Valeri Osmokesku treeningurühmaga.\n", "id": "ekk_Latn_208775"}
{"text": "Hoosea\n\nProhvet Hoosea, Beeri poeg, oli 8. sajandil eKr elanud iisraeli prohvet, kelle raamat kuulub Vana Testamendi kaheteistkümne väikese prohveti raamatu sekka. Hoosea kuulutamisperiood kestis umbkaudu veerand sajandit aastatel 750–724 eKr , ta ennustas iisraeli rahvale väljateenitud hävingut. Hoosea ennustused täitusid – 736. aastal eKr algas sõda Iisraeli ja Assüüria vahel, mille lõpetuseks vallutas Assüüria 722. aastal eKr Iisraeli kuningriigi pealinna Samaaria.\n", "id": "ekk_Latn_208776"}
{"text": "Leonard Einsaar\n\nLeonard (Len) Einsaar (28. mai 1913 Killingsworth, Austraalia – 19. juuni 1994 Singleton, Austraalia), oli Eesti päritolu Austraalia sõudja.\n\nKuulus 1936 Berliini OM-il Austraalia kaheksapaadi meeskonda (eelsõidus 4., lohutussõidus 2. koht) ning oli Austraalia meistreid ja meistrivõistluste medalivõitjaid. Harrastas ka laske- ja lennusporti, sai 1939 eralenduri litsentsi. Võttis Austraalia lennuväe lahingulendurina osa Teisest maailmasõjast. Töötas Sydneys konstaablina, hiljem põllumajanduses.\n", "id": "ekk_Latn_208777"}
{"text": "Baltisches biografisches Lexikon digital\n\n\"BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital\" ('Balti biograafiline digitaalne leksikon') on saksakeelne veebientsüklopeedia, mis põhineb 1970. aastal ilmunud teatmeteosel \"Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960\".\n\nBalti Ajaloo Komisjon pani 2012. aastal digiteeritud versiooni veebi.\n\nKavas on laiendada biograafiate esitamist HTML-versioonis ning lisada ka eestlaste, lätlaste ja leedulaste biograafiad, et saavutada sel viisil baltisaksa leksikoni asemel balti leksikon. Veebilehel on võimalik läbi otsida 3600 lühibiograafiat, vaadata võib neid HTML- või JPG-vormingus (= faksiimile).\n", "id": "ekk_Latn_208778"}
{"text": "Adaptatsioon (kirjandus)\n\nAdaptatsioon ehk kohandamine on kultuuriteaduste valdkonnas protsess, mille käigus muudetakse objekti nii, et ta vastaks uuele / alternatiivsele eesmärgile, keskkonnale või funktsioonile.\n\nKirjanduses tähendab adapteerimine kirjandusteose (nt romaani, näidendi, luuletuse) ülekandmist teise liiki, žanrisse või meediumisse, näiteks teksti kohandamist näidendiks, filmiks, koomiksiks, videomänguks või teemapargiks . Adaptatsioon võib samuti tähendada kirjandusteose muutmist sama žanri piires nii, et muudetakse teksti eesmärki (nt kohandatakse tekst mõnele teisele lugejate sihtrühmale või kirjutatakse alustekstist lihtsustatud versioon (nt \"Gulliveri reisid\" lastele). Tavapärane on see, kui muudetakse alusteksti žanri (nt Seth Grahame-Smith on kirjutanud Jane Austeni klassikalise romaani põhjal õudusromaani \"Uhkus ja eelarvamus ja zombid\"; Eno Raud on regivärsilise \"Kalevipoja\" ümber jutustanud proosavormis).\n", "id": "ekk_Latn_208779"}
{"text": "Eesti räpialbumid\n\nEesti räpialbumid on Eestis 1995. aastast kuni siiani ilmuvad helikandjad.\n\nEesti räppar Genka ja Legendaarne Records on koostanud eraldi ka Eesti räpialbumite andmebaasi.\n", "id": "ekk_Latn_208780"}
{"text": "Kirju liblika suvi\n\n\"Kirju liblika suvi\" on Leelo Tungla lastejutustus, mis esimest korda ilmus 1986. aastal. Jutustuse keskmes on 10-aastane Tiina, kes vaatab tagasi oma kooliajale, mil ta käis Karila ja Maimetsa koolis, ning meenutab, milliste murede ja rõõmudega ta silmitsi pidi seisma.\n", "id": "ekk_Latn_208781"}
{"text": "Saksa DV Teaduste Akadeemia\n\nSaksa DV Teaduste Akadeemia (saksa keeles Akademie der Wissenschaften der DDR) oli Saksa Demokraatliku Vabariigi riiklik teaduste akadeemia.\n\nTeise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud Saksa Demokraatliku Vabariigis asutati 1. juunil 1946 Ida-Berliinis akadeemia algse nimega Saksa Teaduste Akadeemia Berliinis (saksa keeles Deutsche Akademie der Wissenschaften zu Berlin). Asutamine toimus dekreedi alusel, mille allkirjastas armeekindral Vassili Sokolovski, Saksamaal asuv Nõukogude sõjalise juhtkonna ülem. 1972. aastal nimetati akadeemia ümber Saksa Demokraatliku Vabariigi Teaduste Akadeemiaks.\n\nSaksa Demokraatlik Vabariik liideti Saksamaa Liitvabariigiga 1990. aasta oktoobris ning selle territooriumil moodustunud liidumaad asutasid (või taasasutasid) endi teadusakadeemia (näiteks Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis ja Berliini-Brandenburgi Teaduste Akadeemia). Saksa DV Teaduste Akadeemia saadeti laiali ja akadeemia varad anti üle selle liidumaa omandisse, kus nad paiknesid.\n", "id": "ekk_Latn_208782"}
{"text": "Sergei Gluško\n\nSergei Gluško (sündinud 17. veebruaril 1959 Dniprodzeržinskis Ukraina NSV-s) on Eesti sõudetreener.\n\nTa lõpetas aastal 1976 Dniprodzeržinski 34. Keskkooli ja aastal 1983 Dniprodzeržinski Kehakultuuri Instituudi.\n", "id": "ekk_Latn_208783"}
{"text": "Spektrivärvus\n\nSpektrivärvused, ka spektrivärvid ja vikerkaarevärvid on kitsas nähtava valguse lainepikkuste vahemik (380...780 nanomeetrit), mida inimsilm tajub valguse murdumisel tekkivas spektris värvilisena ehk värvusena.\n\nVärvuse küllastuse hindamisel on spektrivärvuse kromaatilisus ideaalväärtuseks (näiteks CIELUV-süsteemis).\n", "id": "ekk_Latn_208784"}
{"text": "Urmas Hein\n\nUrmas Hein (sündinud 2. veebruaril 1962 Varbla külanõukogus Pärnu rajoonis) on eesti sõudja, sõudetreener ja sõudekohtunik.\n\n190 cm, 80 kg.\n\nTa lõpetas aastal 1980 Pärnu 1. Keskkooli ja 1985 Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.\n", "id": "ekk_Latn_208785"}
{"text": "Tiit Helmja\n\nTiit Helmja (sündinud 19. juulil 1945 Pärnumaal Tahkuranna vallas) on Eesti sõudja, Reet-Kaie Helmja (sünninimega Turban) abikaasa.\n\nLõpetas 1972 Pärnu õhtukooli.\n\nTöötanud 1991–2009 AS-is Renet ja hiljem OÜ-s Renet Ehitus ehitajana.\n", "id": "ekk_Latn_208786"}
{"text": "Harri Hiiesalu\n\nHarri Hiiesalu (sündinud 19. veebruaril 1953 Vene NFSVs Kirovi oblastis Oritševski rajoonis) on Eesti endine sõudja.\n\nLõpetas 1971 Pärnu 4. keskkooli.\n", "id": "ekk_Latn_208787"}
{"text": "Elevandiluu\n\nElevandiluu ehk vandel on elevandi võhkadest saadav väärismaterjal, mida kasutatakse vääris- või kultusesemete, ehete või nipsasjakeste tootmiseks. Materjal on kõva, valge või kollakasvalge värvusega.\n\nElevandiluud on esemete valmistamiseks kasutatud alates antiikajast ning läbi ajaloo on hinnatud materjali tugevust ja värvitooni, mis võimaldas luua pilkupüüdvaid kunstiteoseid, aga ka tarbeesemeid, nagu näiteks nööbid, piljardikuulid, klaveriklahvid või doomino-klotsid. Tooraine saadi ja saadakse enamasti Aafrika elevandi võhkadest. 15.–16. sajandil jagasid Prantsusmaa ja Portugal Lääne-Aafrika rannikualad mõtteliselt neljaks, millest üks sai nime Elevandiluurannik sealtkaudu enim väljaveetava kaubaartikli tõttu. Hiljem nimi kinnistus ning on nüüd riigi nimeks. Kasvanud nõudlus tõi kaasa selle, et Aafrika elevante hakati massiliselt küttima. 19. ja 20. sajandil võttis elevandiluust esemete tootmine tööstuslikud mõõtmed, mistõttu Aafrika elevantide populatsioon on drastiliselt vähenenud kunagistelt miljonitelt 415 000-le.\n\n1990. aastal keelati kogu maailmas elevantide salaküttimine elevandiluu saamiseks. Ebaseaduslik salaküttimine on ometi jätkunud. Suurimaks vandlituruks on Euroopa ja Ameerika Ühendriikide kõrval kujunenud Hiina, kus tugevnev keskklass soovib tarbida üha enam luksustooteid. Selle piiramiseks keelustas Hiina Rahvavabariik 2018. aastast elevandiluust valmistatud esemete müügi.\n", "id": "ekk_Latn_208788"}
{"text": "Kalev Hunt\n\nKalev Hunt (sündinud 19. novembril 1951 Pärnu-Jaagupis) on eesti sõudja.\n\n175 cm, 78 kg.\n\nTa lõpetas aastal 1973 Pärnu 4. Keskkooli ja õppis 1975–1977 TPI-s ehitust.\n\nAlustas sõudetreeninguid Pärnu Dünamos Juhan Miti ja Matti Killingu juhendamisel.\n\nSaavutanud M2x 1969 NL-i noortemv-tel ja 1971 NL-i juunioride mv-tel 3. koha Tulnud 1975 M4x Eesti meistriks. Meistersportlane (1975). Olnud 1989–2012 Sõudeklubi Aeron sekretär.\n\nAlates 1995 AS-i Maleko Pärnu osakonnajuhataja.\n\nAlates 2013 Conmade OÜ juhatuse liige ning tootmis- ja ehitusjuht.\n", "id": "ekk_Latn_208789"}
{"text": "Elar Jaakson\n\nElar Jaakson (sündinud 20. jaanuaril 1987 Pärnus) on eesti sõudja.\n\nTa lõpetas aastal 2005 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi ning aastal 2009 Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe ja aastal 2012 magistriõppe. Tegutsenud 2009–2012 Tartu Ülikooli Akadeemilises Spordiklubis ja aastast 2012 Pärnu Sõudeklubis treenerina. Kuulunud alates 2015 Pärnu Sõudeklubi juhatusse. Aastast 2018 Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_208790"}
{"text": "Ragga\n\nRaggamuffin muusika, lühendatuna ragga, on tantsu ja reggae muusika alamstiil, mis koosneb peamiselt elektroonilisest muusikast. Sarnaselt hiphop'iga on sageli oluline roll raggamuffini muusikal.\n\nWayne Smithi \"Under Mi Sleng Teng\", mille produtseeris King Jammy 1985. aastal Casio MT-40 süntesaatoril, peetakse üldiselt ragga laulu seemneks. \"Sleng Teng\" suurendas tohutult Jammy populaarsust ning teised produtseerijad avaldasid kiiresti oma riddimi versioonid, millega kaasnes kümneid erinevaid vokaale.\n\nRagga on nüüd kasutusel peamiselt dancehall reggae sünonüümina.\n", "id": "ekk_Latn_208791"}
{"text": "Pruudirööv (Kasahstan)\n\nPruudi röövimine (kasahhi keeles: қыз алып қашу) on üks Kasahstani pulmatavadest. Sunniviisilist abielu praktiseeritakse tänapäeva Kasahstani territooriumil juba iidsetest aegadest peale, kuigi Nõukogude Liidu ajal peeti seda nähtust kadunuks. Lisaks \"tegelikule\" röövimisele eksisteerib ka jäljendatud rööv, kus osapooled on teinud vastastikuse kokkuleppe.\n", "id": "ekk_Latn_208792"}
{"text": "Boriss Stürmer\n\nBoriss Vladimirovitš Stürmer (vene keeles Борис Владимирович Штюрмер; 15. juuli / 27. juuli 1848 Baikovo – 20. august/2. september 1917 Petrograd) oli Venemaa Keisririigi poliitik. Ta on olnud kuberner Novgorodi ja Jaroslavli kubermangus. Aastal 1916 oli ta Venemaa Keisririigi Ministrite Nõukogu esimees; veidi hiljem sai temast Venemaa Keisririigi siseminister ja seejärel Venemaa Keisririigi välisminister.\n\nTa sündis aastal 1848 Baikovos Bežetski maakonnas Tveri kubermangus (praeguse haldusjaotuse järgi Kessova Gora rajoonis Tveri oblastis). Ta lõpetas aastal 1872 Peterburi Imperaatorliku Ülikooli õigusteaduskonna õigusteaduse kandidaadi astmes.\n\nTa töötas ka Venemaa Keisririigi Valitsevas Senatis ja seejärel Venemaa Keisririigi justiitsministeeriumis.\n\n14. aprillist 1894 kuni 30. juulini 1896 oli ta Novgorodi kuberner. 30. juulist 1896 kuni 10. augustini 1902 oli ta Jaroslavli kuberner.\n\n20. jaanuaril 1916 määrati ta Venemaa Keisririigi Ministrite Nõukogu esimeheks, ta oli sellel ametikohal 10. novembrini 1916. Lisaks oli ta 3. märtsist 1916 kuni 7. juulini 1916 Venemaa Keisririigi siseminister ja 7. juulist 1916 kuni 10. novembrini oli ta Venemaa Keisririigi välisminister.\n\nTa võitles revolutsioonilise liikumise ja Riigiduuma opositsiooni vastu. Välisministrina tegutses ta keisri Nikolai II otseste juhiste alusel, et tagada Venemaa edusammud sõja eduka lõppemise korral.\n\nVeebruarirevolutsiooni käigus ta arreteeriti 28. veebruaril 1917. Ta oli algul Peeter-Pauli kindluses, kuid viidi hiljem Krestõ vangla haiglasse, kus ta ka suri.\n", "id": "ekk_Latn_208793"}
{"text": "Vladimir Müller\n\nTa sündis baltisaksa peres Riias.\n\nMüller õppis Moskvas ja Oxfordis. Temast sai 1918. aastal professor. Töötas Moskva ja Leningradi ülikoolis.\n\nTa avaldas väga populaarseks saanud inglise-vene sõnaraamatu, mida on hiljem mitu korda välja antud. Müller avaldas ka raamatu \"Draama Shakespeare'i ajastul\" (1925).\n", "id": "ekk_Latn_208794"}
{"text": "Enn Parve (näitleja)\n\nEnn Parve (kodanikunimega Eugen Pavlov; 26. mai 1910 Tallinn – 10. detsember 1952 Tallinn) oli eesti näitleja.\n\nTa lõpetas aastal 1927 Tallinna vene gümnaasiumi. Ta töötas 1929–1935 peamiselt elektrikuna.\n\nAastatel 1935–1944 mängis ta Tallinna Töölisteatris. Aastatel 1944–1945 mängis ta Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris. Aastatel 1945–1949 oli ta Haapsalu kultuurimaja kunstiline juht. Aastatel 1949–1951 oli ta Vanemuise teatri näitleja. Aastal 1951 oli ta Lõuna-Eesti Teatri ja aastatel 1951–1952 Rakvere Teatri peanäitejuht.\n", "id": "ekk_Latn_208795"}
{"text": "Talirüps\n\nTalirüps (Brassica rapa spp. oleifera) kaheaastane, külmakindel ristõieline taim. Talirüps on alakasutatud põllukultuur, mis väärib taaselustamist suure laiuskraadiga piirkondade põllumajanduses. Talirüpsi kasutatakse rohelise sööda saagiks ja vahekultuurina.\n", "id": "ekk_Latn_208796"}
{"text": "Kaunis tulp\n\nKaunis tulp (ladina keeles Tulipa humilis, inglise keeles Crocus tulip) kuulub liilialiste perekonda.\n\nOn levinud Türgist Kaukaasiasse ja Afganistani. Õis on roosat värvi, kuid suure kollase põhjalaiguga ja kollaste tolmukapeadega. Kaunil tulbil on 2–5 lineaarset valkja kirmega rohekashalli lehte, mis on kuni 15 cm pikkused. Tal on tähekujulised õied, mis on kuni 7,5 cm pikkused ja paigutatud ümber ümara aluse. On külmakindel, kuid ei vaja pikka külmaperioodi õitsemiseks.\n\nKauni tulbi sordid on pärit Kagu-Türgist, Iraanist ja Kaukaasiast, varieerudes nii värvilt kui ka vormilt. Kaunis tulp kasvab kõige meelsamini kiviktaimlas, kuivemas mullas ja päikesepaistelisel kasvukohal. Vajab hea veeläbilaskvusega pinnast, et sibulad mädanema ei läheks. Enne õitsemist vajavad kastmist ja väetamist.\n", "id": "ekk_Latn_208797"}
{"text": "Adam Johann von Krusensterni bareljeef\n\nAdam Johann von Krusensterni bareljeef on Adam Johann von Krusensternile pühendatud bareljeef Tallinnas Kalamajas.\n\nBareljeef avati 19. septembril 2014 Adam Johann von Krusensterni väljakul.\n\nTeose autor on skulptor Aime Kuulbusch-Mölder ja see valmis OÜ-s Uus Monumentaal.\n", "id": "ekk_Latn_208798"}
{"text": "The Band\n\nThe Band oli Kanada-USA rokkansambel.\n\nAlgkoosseisu kuulusid Robbie Robertson (kitarr ja peamine laulukirjutaja), Levon Helm (laul, trummid ja mandolin), Rick Danko (laul ja basskitarr), Richard Manuel (laul ja klahvpillid) ja Garth Hudson (akordion, saksofon ja klahvpillid). Pärast Robbie Robertsoni siirdumist soolokarjääri tegema (1986) ja Richard Manueli enesetappu (1986) on seal bändi liikmetena mänginud Jim Weider (kitarr), Stan Szelest (klahvpillid), Richard Bell (klahvpillid), Randy Ciarlante (löökriistad).\n\n1968–1998 andsid nad välja 10 kauamängivat heliplaati. USA filmirežissöör Martin Scorsese tegi neist 1978. aastal kontsertfilmi \"Viimane valss\" (\"The Last Waltz\"), mida on peetud kõigi aegade üheks parimaks muusikadokumentaalfilmiks. Seal teevad kaasa ka Bob Dylan, Neil Young, Van Morrison, Joni Mitchell, Ronnie Hawkins, Emmylou Harris, Eric Clapton, Muddy Waters, Dr. John, Ringo Starr, Ron Wood, Bobby Charles, Neil Diamond, Paul Butterfield.\n\n1965–1967 tegutses The Band Bob Dylani saatebändina.\n\n1994. aastal võeti ansambel Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks. 2004. aastal nimetas ajakiri Rolling Stone The Bandi saja kõigi aegade parima artisti hulka kuuluvaks muusikakollektiiviks.\n\n2008. aastal pälvis ansambel Grammy elutööauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_208799"}
{"text": "Kafa keel\n\nKafa keel ehk kefa keel kuulub Afroaasia keelkonna omo keelte hulka. Seda räägivad kafad Etioopias Lõunarahvaste, rahvusrühmade ja rahvaste osariigis. Emakeelena kõnelejaid oli 2007. aastal umbes 835 000, lisaks umbes 46 700 teise keelena kõnelejat.\n", "id": "ekk_Latn_208800"}
{"text": "Viimane valss\n\n\"Viimane valss\" (saksa \"Der letzte Walzer\"), Oscar Strausi operett (1920) \"Viimane valss\" (\"Der letzte Walzer\"), opereti ainetel tehtud tummfilm aastast 1927 \"Viimane valss\" (\"Der letzte Walzer\"), Saksamaa operettfilm aastast 1934, režissöör Georg Jacoby \"Viimane valss\" (prantsuse \"La dernière valse\"), opereti alusel tehtud prantsuse film aastast 1936, režissöör Leo Mittler \"Viimane valss\" (inglise \"The Last Waltz\"), samal aastal valminud ingliskeelne film, mille režissöör oli samuti Leo Mittler \"Viimane valss\" (\"Der letzte Walzer\"), 1953. aastal valminud saksa operettfilm\n\n\"Viimane valss\" (kasutatud on ka tõlget \"Viimne valss\"; inglise \"The Last Waltz\"), ansambli The Band kontsert ja Martin Scorsese kontsertfilm \"Viimne valss\" (\"The Last Waltz\"), Engelbert Humperdincki esitatud laul, autorid Barry Mason ja Les Reed, eestikeelsed sõnad Heldur Karmo, eesti keeles on seda esitanud Kalju Terasmaa, Els Himma, Liilia Vahtramäe, Vello Orumets ja Mait Maltis \"Viimane valss\", Artur Rinne ja ansambli Suveniir album (2009)\n", "id": "ekk_Latn_208801"}
{"text": "Amanda Kernell\n\nAmanda Kernell (sündinud 9. septembril 1986 Umeås Västerbotteni läänis) on saami päritolu Rootsi filmilavastaja ja stsenarist.\n\nTema isa on saam ja ema rootslane. Amanda Kernell mängis vallateatris. 18-aastaselt tegi näitlejana kaasa seitsmeminutises lühifilmis \"Maison\", mis esilinastus 2004. aastal Umeå filmifestivalil. Õppis Taani Filmikoolis filmirežii eriala. Pärast kooli lõpetamist 2013. aastal elab ja töötab Kernell Kopenhaagenis. Filmiloome kõrval tegutseb ta ka režiiõppejõuna.\n", "id": "ekk_Latn_208802"}
{"text": "Meditsiiniteaduste Akadeemia\n\nMeditsiiniteaduste Akadeemia (inglise keeles Academy of Medical Sciences) on Suurbritannia teaduste akadeemia, üks neljast Briti rahvuslikust akadeemiast.\n\nMeditsiiniteaduste Akadeemia asutati 1998. aastal.\n\nIgal aastal valib Meditsiiniteaduste Akadeemia kuni 50 uut Briti meditsiiniteadlast enda liikmeskonda (Ordinary Fellow).. Akadeemiasse valitakse ka välisliikmeid (Honorary Fellow). Akadeemiasse kuulus 2017. aastal üle 1200 liikme.\n", "id": "ekk_Latn_208803"}
{"text": "Briti Akadeemia\n\nBriti Akadeemia (inglise keeles The British Academy) on Suurbritannia humanitaar- ja sotsiaalteaduste teaduste akadeemia, üks neljast Briti rahvuslikust akadeemiast.\n\nAkadeemia on Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA liige. Briti Akadeemia asutati 1902. aastal.\n\nIgal aastal valib Briti Akadeemia kuni 52 uut silmapaistvat Briti humanitaar- ja sotsiaalteadlast enda liikmeskonda (Fellow). Lisaks valitakse aastas kuni 20 välismaalast korrespondentliikmeks (välisliikmeks) ja kuni neli auliiget (Honorary Fellow). Akadeemiasse kuulub praegusel ajal üle 1000 liikme (fellow), üle 300 välisliikme ja 31 auliiget.\n\nEesti teadlastest valiti 1977. aastal Juri Lotman Briti Akadeemia välisliikmeks. Eestiga seotud teadlastest oli varem akadeemia välisliikmeks saanud Pärnus sündinud Venemaa Keisririigi õigusteadlane Friedrich Fromhold Martens (1907).\n", "id": "ekk_Latn_208804"}
{"text": "Pruudiröövimine\n\nPruudiröövimine ehk pruudirööv on mitmete rahvaste rahvakultuuris esinev komme, kus mees röövib omale naise, kellega ta soovib abielluda. Komme on olnud levinud paljudes maailma kohtades. Tänapäeval esineb seda veel mitmetes Kesk-Aasia ja Aafrika riikides, Mehhikos, aga ka mustlaste seas.\n", "id": "ekk_Latn_208805"}
{"text": "Polydor Records\n\nPolydor Records on Suurbritannia plaadifirma, mis aastast 1999 kuulub ettevõttele Universal Music Group.\n\nEttevõte asutati 1924 Saksamaal.\n", "id": "ekk_Latn_208806"}
{"text": "Virgin Records\n\nVirgin Records on Suurbritannia plaadifirma. Tänapäeval kuulub Virgin Records ettevõttele Universal Music Group.\n\nEttevõte asutati 1972.\n\nEttevõtte esimene plaadistus oli Mike Oldfieldi album \"Tubular Bells\". Albumit müüdi miljonites eksemplarides ja selline edu lõi ettevõttele hea vundamendi.\n", "id": "ekk_Latn_208807"}
{"text": "RCA Records\n\nRCA Records on USA plaadifirma.\n\nTänapäeval kuulub RCA Records ettevõttele Sony Music Entertainment.\n\nRCA Records (plaadistab rokki, poppi, kantrit); RCA Victor (plaadistab Broadway muusikale, bluusi, maailmamuusikat, džässi); RCA Red Seal (plaadistab klassikalist muusikat).\n\nEttevõte asutati 1901.\n", "id": "ekk_Latn_208808"}
{"text": "Pallium\n\nPallium on katoliku kiriku kõige kõrgemate vaimulike kantav liturgiline riietusese, lai valge villane sallitaoline riideese, kuhu on sisse kootud 6 musta risti.\n", "id": "ekk_Latn_208809"}
{"text": "Peter Coles\n\nPeter Coles (sündinud 4. juunil 1963 Newcastle upon Tyne'is Inglismaal) on Briti astrofüüsik ja kosmoloog.\n\nTa lõpetas 1985. aastal Cambridge'i Ülikooli füüsika erialal ja sai 1988. aastal Sussexi Ülikoolist doktorikraadi (PhD) teoreetilises füüsikas. Tema doktoritöö juhendaja oli John David Barrow. Ta töötas aastatel 1990–1999 Londoni Ülikooli kolledži Queen Mary matemaatikaosakonna õppejõuna, 1999–2007 Nottinghami Ülikooli astrofüüsika professorina ja 2007–2013 Walesis asuva Cardiffi Ülikooli teoreetilise astrofüüsika professorina.\n\nTeadlasena uurib ta muuhulgas Universumi suuremastaabilist struktuuri, kosmilist mikrolaine-taustkiirgust, galaktikaparvi ja kosmoloogilisi mudeleid. __NOTOC__\n", "id": "ekk_Latn_208810"}
{"text": "Kvantkosmoloogia\n\nKvantkosmoloogia (inglise keeles Quantum cosmology) on teoreetilise füüsika valdkond, mis uurib kvantmehaanika efektide mõju universumi kujunemisele ja selle varajasele arengule, eriti vahetult pärast suurt pauku. Kvantkosmoloogia peamine eesmärk on teoreetilises füüsikas luua universumi kvantteooria.\n\nKvantkosmoloogias püütakse pakkuda järjepidevat teooriat Universumi kõige varajasematest staadiumitest. On olemas küll Suure Paugu teooria, kuid Universumi kõige varajasema staadiumi – singulaarsusest kuni Plancki ajani – sellest teooriast abi ei ole. Universumi kvantsünni kirjeldamiseks on vajalik töötava kvantgravitatsiooni teooria olemasolu. Seni selle loomine pole õnnestunud.\n\nKvantkosmoloogia valdkonnas on uurimusi avaldanud Leonard Susskind.\n", "id": "ekk_Latn_208811"}
{"text": "Denis Mukwege\n\nDenis Mukwege (sündinud 1. märtsil 1955) on Kongo Demokraatliku Vabariigi günekoloog ja nelipühilaste pastor.\n\nTa asutas Bukavus haigla, kus ta on spetsialiseerunud naiste aitamisele, keda on vägistanud relvastatud mässulised. Ta on opereerinud tuhandeid vägistamise tõttu vigastatud naisi.\n\n2018. aastal anti talle ja Nadia Muradile Nobeli rahuauhind nende jõupingutuste eest relvastatud konfliktides seksuaalvägivalla kasutamise vastu.\n", "id": "ekk_Latn_208812"}
{"text": "Vaesuspiir\n\nVaesuspiir on minimaalne sissetulek, mida peetakse konkreetses riigis toimetulekuks piisavaks. Kuna ka vaesuse definitsioon ei ole kõikjal ühetaoline, on praktikas ametlik või üldine arusaam vaesuspiirist tavaliselt arenenud maades kõrgem kui arengumaades.\n\n2015. aastal hindas Maailmapank ülemaailmseks vaesuspiiriks 1,90 USA dollarit päevas. Maailmapanga hinnangul elab vähem kui 10% maailma rahvastikust absoluutses vaesuses.\n", "id": "ekk_Latn_208813"}
{"text": "Tiit Jürna\n\nTiit Jürna (sündinud 1. veebruaril 1953 Tallinnas Nõmmel) on eesti disainer.\n\nÕppinud Tallinna 27. Koolis, Tallinna 46. Keskkoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1979. aastal disainerina.\n\nKutseline kujundaja 1975. aastast. Tegutseb graafilise kujundaja, raamatukujundaja, plakatikunstniku, ruumikujundaja ja näituste kujundajana. On töötanud KFK ARS disainerina, ARS linnakujundusgrupis, VAAL galeriis (on üks VAAL galerii asutajaid) ja vabakutselisena. 2008. aastast disainibüroo REACTOR disainer.\n\nEesti Kunstnike Liidu liige 1983. aastast ja Eesti Disainerite Liidu liige 1989. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_208814"}
{"text": "Locomotiv GT\n\nLocomotiv GT (sageli kasutatud ka lühendit LGT) oli Ungari rokkansambel aastatel 1971–2016. See oli Ungari omanäolisemaid ja kuulsamaid bände. Lokomotiv GT saavutas rahvusvahelise tuntuse, andes kontserte ka väljaspool Ungarit, sealhulgas Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides. LGT on esinenud ka Eestis. Nendelt on ilmunud 12 kauamängivat plaati (LP) Ungaris, 8 plaati on välja antud Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides. Veel on plaate ilmunud Argentinas, Tšehhoslovakkias, Poolas, Lääne-Saksamaal ja Hispaanias.\n", "id": "ekk_Latn_208815"}
{"text": "Vikipeedia:Väikeste vikide jälgimise rühm\n\nVäikeste vikide jälgimise rühm on Wikimedia kaastööliste seltskond, mis kasutab IRC-i ja muid tööriistu, tõrjumaks väikestes vikides vandalismi, rämpspostitusi ja pingeteõhutamist. Abiks on mitmete tarkvaraliste bottide kasutamine.\n", "id": "ekk_Latn_208816"}
{"text": "Uudisteagentuur\n\nUudisteagentuur on asutus, mis hangib ja vahendab uudiseid. Uudiste vahendamine on tasuline, neid vahendatakse näiteks ajalehtedele, ajakirjadele, raadio- ja telejaamadele ja -kanalitele.\n", "id": "ekk_Latn_208817"}
{"text": "Siberi raudtee\n\nSiberi raudtee, ka Trans-Siberi raudtee, (vene keeles Транссибирская магистраль) on raudtee Venemaal, mis ühendab Moskvat Ida-Siberi ja Kaug-Ida tähtsamate tööstuslinnadega.\n\nRaudtee idapoolseim punkt on Vladivostok. Raudtee pikkus on 9288,2 km.\n\nRaudtee ehitus algas 1891. Esimene rongisõit toimus 3. novembril (vkj 21. oktoobril) 1901. 21. juulil 1904 avati 14 aastat ehitatud Siberi raudtee 4600 kilomeetri pikkune esimene lõik, 1916. aastaks pikendati seda raudteed kuni Vladivostokini.\n", "id": "ekk_Latn_208818"}
{"text": "Andersoni maakond (Texas)\n\nAndersoni maakond (Anderson County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Palestine. Maakonna pindala on 2774 km².\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208819"}
{"text": "Andrewsi maakond\n\nAndrewsi maakond (Andrews County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Andrews.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208820"}
{"text": "Angelina maakond\n\nAngelina maakond (Angelina County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Lufkin.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208821"}
{"text": "Aransase maakond\n\nAransase maakond (Aransas County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Rockport.\n\nMaakond moodustati 1871. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208822"}
{"text": "Bordeni maakond\n\nBordeni maakond (Borden County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Gail.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208823"}
{"text": "Bosque maakond\n\nBosque maakond (; Bosque County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Meridian.\n\nMaakond moodustati 1854. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208824"}
{"text": "Bowie maakond\n\nBowie maakond (; Bowie County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Boston.\n\nMaakond moodustati 1840. aastal.\n\nMaakond on nimetatud legendaarse piiriasuka, Texase rahvuskangelase James Bowie järgi.\n", "id": "ekk_Latn_208825"}
{"text": "Brazoria maakond\n\nBrazoria maakond (Brazoria County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Angleton.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208826"}
{"text": "Brazose maakond\n\nBrazose maakond (Brazos County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Bryan.\n\nMaakond moodustati 1841. aastal.\n\nOlles algul üks Texase vaesemaid maakondi, annetas maakond 1870. aastatel 2416 aakrit maad Texase A&M Ülikooli ehitamiseks, tänu sellele on maakond nüüd üks osariigi majanduslikult paremal järjel maakondi.\n", "id": "ekk_Latn_208827"}
{"text": "Brewsteri maakond\n\nBrewsteri maakond (Brewster County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Alpine.\n\nMaakond moodustati 1887. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208828"}
{"text": "Briscoe maakond\n\nBriscoe maakond (Briscoe County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Silverton.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208829"}
{"text": "Browni maakond (Texas)\n\nBrowni maakond (Brown County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Brownwood.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208830"}
{"text": "Burlesoni maakond\n\nBurlesoni maakond (Burleson County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Caldwell.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208831"}
{"text": "Burneti maakond\n\nBurneti maakond (Burnet County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Burnet.\n\nMaakond moodustati 1852. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208832"}
{"text": "Caldwelli maakond (Texas)\n\nCaldwelli maakond (Caldwell County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Lockhart.\n\nMaakond moodustati 1848. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208833"}
{"text": "Calhouni maakond (Texas)\n\nCalhouni maakond (Calhoun County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Port Lavaca.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208834"}
{"text": "Callahani maakond\n\nCallahani maakond (Callahan County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Baird.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208835"}
{"text": "Campi maakond\n\nCampi maakond (Camp County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Pittsburg.\n\nMaakond moodustati 1874. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208836"}
{"text": "Australian Nuclear Science and Technology Organisation\n\nsuuna Austraalia Tuumateaduse ja -tehnoloogia Organisatsioon\n", "id": "ekk_Latn_208837"}
{"text": "Tatjana Kosmõnina\n\nTatjana Kosmõnina (sündinud 2. detsembril 1980) on Eesti näitleja ja lavastaja.\n\nTa lõpetas aastal 2003 Peterburi Riikliku Teatriakadeemia (Gennadi Trostjanetski klassis).\n\nTa on töötanud Eesti Televisioonis venekeelse \"Aktuaalse kaamera\" diktorina.\n\nAastast 2013 töötab ta Vene Teatris.\n", "id": "ekk_Latn_208838"}
{"text": "Edinburghi Kuninglik Selts\n\nEdinburghi Kuninglik Selts (inglise keeles Royal Society of Edinburgh; lühend RSE) on Šotimaa rahvuslik teaduste akadeemia.\n\nAkadeemia on Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA liige. Edinburghi Kuninglik Selts asutati 1783. aastal.\n\nIgal aastal valib RSE kuni 50 uut liiget enda liikmeskonda (Fellow). Lisaks valitakse aastas kuni 10 korrespondentliiget (välisliiget) ja kuni neli auliiget (Honorary Fellow). Akadeemiasse kuulub praegusel ajal umbes 1600 liiget (fellow), umbes 70 korrespondentliiget (välisliiget) ja umbes 70 auliiget, sealhulgas Nicola Benedetti, Mark Walport, Carol Ann Duffy, Mary Robinson ja Chunli Bai.\n", "id": "ekk_Latn_208839"}
{"text": "Cirencester\n\nCirencester (IPA /ˈsaɪrənsɛstər/, aeg-ajalt /ˈsɪstər/, kohapeal ajalooliselt /ˈsɪsɪtər/) on kaubalinn Inglismaal Gloucestershire'i idaosas, 80 miili Londonist loodes. Cirencester asub Churni jõe, Thamesi jõe lisajõe ääres ja on suurim linn Cotswoldi distriktis. Linnas asub 1840. aastal asutatud Kuninglik Põllumajandusakadeemia (Royal Agricultural University), vanim põllumajandusülikool ingliskeelses maailmas.\n", "id": "ekk_Latn_208840"}
{"text": "Nordenham\n\nNordenham on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wesermarschi kreisis. Linna pindala on 87,32 km². 31. detsembril 2017 elas seal 26 230 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_208841"}
{"text": "Pöial (perekonnanimi)\n\nPöial on eesti perekonnanimi.\n\nPerekonnanime Pöial (Peial) on pandud Vatku mõisavallas Kadrina kihelkonnas Virumaal. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Pöial Eestis alla viiel mehel ja alla viiel naisel.\n", "id": "ekk_Latn_208842"}
{"text": "Berne vald\n\nBerne on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wesermarschi kreisis. Valla pindala on 85,2 km². 31. detsembril 2017 elas seal 6821 inimest. See asub Weseri vasakkaldal, umbes 20 km Oldenburgist idas ja 25 km Bremenist loodes.\n", "id": "ekk_Latn_208843"}
{"text": "Silt (perekonnanimi)\n\nSilt on eesti perekonnanimi.\n\nPerekonnanime Silt on pandud Vatku ja Vohnja mõisavallas Kadrina vallas Virumaal ning Vana-Antsla mõisavallas Urvaste kihelkonnas Võrumaal (Sildt). Nimede eestistamisel määrati sellenimelistele isikutele uueks perekonnanimeks Sild. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Silt Eestis 7 mehel ja 7 naisel.\n", "id": "ekk_Latn_208844"}
{"text": "Butjadingen\n\nButjadingen on poolsaar ja vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wesermarschi kreisis. Valla pindala on 129,02 km². 31. detsembril 2017 elas seal 6125 inimest.\n\nButjadingen asub Põhjamere rannikul. See külgneb läänes ja edelas Jade jõega ning idas Weseri jõega. See moodustab Wesermarschi kreisi põhjaosa ja selle elanikkond on üsna väike. Butjadingeni vald külgneb Nordenhamiga, mis on geograafiliselt samuti Butjadingeni poolsaarel.\n\nPoolsaar tekkis keskajal, kui tohutud üleujutused tekitasid Põhjamere tänase rannikujoone. Pärast katastroofilist Grote Mandrenket 13. jaanuaril 1362 (mis toimus umbes Marcelli Pontificis päeval) muutus Butjadingen ajutiselt saareks.\n\nSelle nimi on tuletatud friisikeelsest sõnast \"buten\" (=väljaspool) ja \"Jade\" ning tähendab seega teisel pool Jade jõge asuvad maad.\n\nPoolsaare ees on Waddenzee, mis ulatub Jade ja Weseri suudmetest umbes 23 km loodesse Mellum saare taha. See on osa Alam-Saksi Padumere Rahvuspargist (Nationalpark Niedersächsisches Wattenmeer), üks kolmest Saksa Padumere Rahvuspargist.\n", "id": "ekk_Latn_208845"}
{"text": "Kolm tarka ahvi\n\nKolm tarka ahvi (jaapani keeles 三猿 sanzaru 'kolm ahvi') on Jaapani rahvatarkust väljendav kujund halbade asjadega suhestumisest. Rahvatarkus soovitab mitte halba vaadata, kuulda ega rääkida ja seda maksiimi väljendatakse kolme ahvi kujul, kellest Mizaru (見ざる) hoiab käsi silmil, Kikazaru (聞かざる) kõrvadel ning Iwazaru (言わざる) suul.\n\nLäänemaailmas on levinud maksiimi negatiivne kuju, millega osutatakse kalduvusele pigistada silm kinni ebaõigluse, korruptsiooni jmt ühiskondlike pahede ees.\n\nKujundi tõi populaarsesse käibesse 17. sajandi puuskulptuur Tōshō-gū šinto pühamu hobusetalli fassaadil Nikkōs. Kolm ahvi on teisel paneelil kaheksast konfutsiaanlikku moraalikoodeksit väljendavast paneelist. Arvatakse, et ahvid kujutavad inimese elu etappe. Kujundi aluseks olev tendai koolkonna budistlik õpetus aga pärineb ilmselt Nara perioodist 8. sajandil.\n\nKujund põhineb sõnamängul jaapani keeles, kus さる saru tähendab ahvi ja ざる zaru on eitav sufiks, mis on lisatud verbidele nägema (見る miru), kuulma (聞く kiku) ning ütlema (言う iu).\n\n\"Ei ole kombekohane ära seda vaata ei ole kombekohane ära seda kuula ei ole kombekohane ära sellest räägi ei ole kombekohane ära seda tee.\"\n\nVastavalt sellele kujutatakse kolmele lisaks veel mõnikord neljandat ahvi (jaapani keeles 四猿 shisaru 'neli ahvi'), kes hoiab kätt suguelundi ees, nimetusega Shinazaru (しなざる, verbist する 'tegema'). Siiski on nelja ahvi kujutamine tänapäeva suveniiritööstuse lisandus.\n\nSamuti leidub internetis pilte, kus neljas ahv, kes käsitseb nutitelefoni, öeldakse olevat ülejäänud kolme summa - ta ei kuule, näe ega räägi mitte kellegagi.\n\nKolmel ahvil on oma Unicode-tähistused vahemikus U+1F648 kuni U+1F64A (🙈, 🙉, 🙊).\n", "id": "ekk_Latn_208846"}
{"text": "Lemwerder\n\nLemwerder on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wesermarschi kreisis. Valla pindala on 36,38 km². 31. detsembril 2017 elas seal 6996 inimest. Vald asub Weseri vasakkaldal, umbes 27 km Oldenburgist idas ja 17 km Bremenist loodes.\n\nLaevaehitusettevõtted Lürssen ning Abeking & Rasmussen omavad mõlemad Lemwerderis laevatehaseid, mis on spetsialiseerunud luksusjahtide ehitamisele.\n", "id": "ekk_Latn_208847"}
{"text": "Jade vald\n\nJade on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wesermarschi kreisis. Valla pindala on 93,57 km². 31. detsembril 2017 elas seal 5820 inimest. Vald asub Jade jõe ääres, umbes 23 km Oldenburgist põhjas ja 50 km Bremenist loodes.\n", "id": "ekk_Latn_208848"}
{"text": "Juhtmevaba laadimine\n\nJuhtmevaba laadimine (inglise keeles Wireless Charging) on elektrienergia edastamine kahe objekti vahel ilma elektrijuhtmeteta. Mõiste on üldistatud ning viitab mitme tehnoloogia kasutusele, mis erinevad võimsuse ja võimsuse ülekande kauguse poolest, kuid lõpuks saadud sisend muundatakse elektrienergiaks.\n\nJuhtmevaba laadimine on nüüdseks arenenud tulevikuteooriast paljude toodete (kuuldeaparaadid, mobiiltelefonid ja nutiseadmed jne) tänapäeva standardiks. Seda tehnoloogiat kasutatakse mitmesugustes seadmetes alates väikese võimsusega hambaharjadest kuni suure võimsusega elektrisõidukiteni.\n", "id": "ekk_Latn_208849"}
{"text": "Lamaholoti keel\n\nLamaholoti keel on Malai-Polüneesia keelte bima-lembata rühma kuuluv keel, mida kõneldakse Indoneesias Solori, Florese, Lembata ja Pantari saarel.\n\nKõnelejate arv on umbes 180 000.\n", "id": "ekk_Latn_208850"}
{"text": "Relvade loendid\n\nGranaadiheitjate loend Kiirlaskekahurite loend Kuulipildujate loend Püstolite loend Püstolkuulipildujate loend Revolvrite loend Ründevintpüsside loend Sileraudsete püsside loend Snaiperrelvade loend Soomustehnika loend Tankitõrjepüsside loend Tulirelvade loend Vintpüsside ja karabiinide loend\n", "id": "ekk_Latn_208851"}
{"text": "Paul Halpern\n\nPaul Halpern (sündinud 15. jaanuaril 1961 Philadelphias Pennsylvanias) on ameerika füüsik ja teaduskirjanik.\n\nTa lõpetas 1982. aastal Philadelphias asuva Temple'i Ülikooli bakalaureusekraadiga füüsika alal. Sai New Yorgi osariigis asuvast Stony Brooki ülikoolist 1984. aastal magistrikraadi ja 1987. aastal doktorikraadi (PhD) teoreetiline füüsika alal. Alates 1988. aastast töötab ta Philadelphias asuvas Teaduste Ülikoolis, alustas seal kaasprofessorina, alates aastast 1999 füüsikaprofessor.\n\nTeadlasena on Halperni peamised uurimisalad kaoseteooria ja üldrelatiivsusteooria. Halpern on viljakas teaduse populariseerija. Ta on kirjutanud astrofüüsikast, kosmoloogiast, ajaga seotud probleemidest, ajarändest, maavälisest elust ja eksoplaneetidest.\n", "id": "ekk_Latn_208852"}
{"text": "Diskograafia\n\nDiskograafia on loetelu artisti ilmunud heliplaatidest. Diskograafia on ka ilmunud heliplaatide kirjeldamine. Mingi artisti tähtsaimate heliplaatide loetelu nimetatakse valitud diskograafiaks.\n", "id": "ekk_Latn_208853"}
{"text": "Tony auhind\n\nTony auhind (inglise keeles Tony Award, täisnimega Antoinette Perry Award for Excellence in Broadway Theatre) USA teatriauhind, mida antakse parimatele draama- ja muusikalilavastustele ning nende tegijatele ja nendes mängijatele. Auhind on nimetatud USA näitleja ja režissööri Antoinette Perry järgi. Teatrikunstis on see auhind tähtsuselt võrreldav filmikunstis antava Oscariga.\n\nAuhind kujutab endast postamendile kinnitatud medalit.\n\nAuhinda antakse välja aastast 1947.\n", "id": "ekk_Latn_208854"}
{"text": "Suuri mõtlejaid\n\n\"Suuri mõtlejaid\" on Eesti raamatusari, mis sisaldab raamatuid maailma tähtsaimatest filosoofidest. Sari ilmus 1971–1994. Kokku ilmus 24 raamatut. Enamik sarja raamatuid andis välja Eesti Raamat, kaks viimast (1990 ja 1994) andis välja Olion.\n", "id": "ekk_Latn_208855"}
{"text": "Carsoni maakond\n\nCarsoni maakond (Carson County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis Texase Pannivarda piirkonnas.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Panhandle.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal Bexari maakonna osast ja organiseeriti 1888. aastal. Maakonna halduskeskuseks sai Panhandle, mis oli maakonnas toona ainus linn. Maakond on saanud nime Texase Vabariigi esimese riigisekretäri Samuel Price Carsoni järgi.\n", "id": "ekk_Latn_208856"}
{"text": "Cherokee maakond (Texas)\n\nCherokee maakond (Cherokee County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Rusk.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208857"}
{"text": "Childressi maakond\n\nChildressi maakond (Childress County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Childress.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208858"}
{"text": "Cochrani maakond\n\nCochrani maakond (Cochran County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Morton.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208859"}
{"text": "Coke'i maakond\n\nCoke'i maakond (Coke County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Robert Lee.\n\nMaakond moodustati 1889. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208860"}
{"text": "Colemani maakond\n\nColemani maakond (Coleman County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Coleman.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208861"}
{"text": "Collingsworthi maakond\n\nCollingsworthi maakond (Collingsworth County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Wellington.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208862"}
{"text": "Colorado maakond\n\nColorado maakond (Colorado County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Columbus.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208863"}
{"text": "Comali maakond\n\nComali maakond (Comal County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on New Braunfels.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208864"}
{"text": "Comanche maakond (Texas)\n\nComanche maakond (Comanche County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Comanche.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208865"}
{"text": "Concho maakond\n\nConcho maakond (Concho County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Paint Rock.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208866"}
{"text": "Coryelli maakond\n\nCoryelli maakond (Coryell County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Gatesville.\n\nMaakond moodustati 1854. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208867"}
{"text": "Cottle'i maakond\n\nCottle'i maakond (Cottle County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Paducah.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208868"}
{"text": "Crane'i maakond\n\nCrane'i maakond (Crane County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Crane.\n\nMaakond moodustati 1887. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208869"}
{"text": "Crosby maakond\n\nCrosby maakond (Crosby County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Crosbyton.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208870"}
{"text": "Dallami maakond\n\nDallami maakond (Dallam County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Dalhart.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208871"}
{"text": "Dawsoni maakond (Texas)\n\nDawsoni maakond (Dawson County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Lamesa.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208872"}
{"text": "Deaf Smithi maakond\n\nDeaf Smithi maakond (Deaf Smith County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Hereford.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208873"}
{"text": "Delta maakond (Texas)\n\nDelta maakond (Delta County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Cooper.\n\nMaakond moodustati 1870. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208874"}
{"text": "Dickensi maakond\n\nDickensi maakond (Dickens County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Dickens.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208875"}
{"text": "Dimmiti maakond\n\nDimmiti maakond (Dimmit County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Carrizo Springs.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208876"}
{"text": "Donley maakond\n\nDonley maakond (Donley County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Clarendon.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208877"}
{"text": "Eastlandi maakond\n\nEastlandi maakond (Eastland County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Eastland.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208878"}
{"text": "Ectori maakond\n\nEctori maakond (Ector County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Odessa.\n\nMaakond moodustati 1887. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208879"}
{"text": "Edwardsi maakond (Texas)\n\nEdwardsi maakond (Edwards County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Rocksprings.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208880"}
{"text": "Erathi maakond\n\nErathi maakond (Erath County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Stephenville.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208881"}
{"text": "Saturn (auhind)\n\nSaturn on USA filmiauhind, mida antakse parimatele ulme-, fantaasia- ja õudusfilmidele ja nendega seotud inimestele. Auhinda annab välja aastast 1972 Ulme-, Fantaasia- ja Õudusfilmide Akadeemia (inglise keeles Academy of Science Fiction, Fantasy and Horror Films).\n\nAlgselt kandis auhind nime Golden Scroll ('Kuldrull').\n", "id": "ekk_Latn_208882"}
{"text": "Fallsi maakond\n\nFallsi maakond (Falls County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Marlin.\n\nMaakond moodustati 1850. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208883"}
{"text": "Foolium\n\nFoolium (ladina keeles folium, leht) on väga õhuke (0,0001–0,2 mm) painduv lehtmetall.\n\nTänapäeval valmistatakse fooliumi peamiselt alumiiniumist, varem tinast ja tinasulamist ja nimetati siis stannioliks (tavakeeles tinapaber, hõbepaber).\n\nÜliõhuke (isegi mõne aatomi paksune) kuldfoolium on tuntud kui lehtkuld.\n", "id": "ekk_Latn_208884"}
{"text": "Stanniol\n\nStanniol (ladina keele sõnast stannum 'tina') ehk tinapaber on õhuke tinasulamist lehtmaterjal, mida kasutatakse näiteks toiduainete pakkimiseks. Tänapäeval asendab seda enamasti odavam alumiiniumfoolium.\n\nStannioli tinasulamis võib lisandiks olla plii, raud, nikkel ja vask, kusjuures legeerivate lisandite hulk ei ületa 5%. Lisandid suurendavad eelkõige stannioli tugevust.\n\nLehtede ja lindina toodetud stannioli paksus jääb enamasti vahemikku 0,0001–0,2 mm. Mitmeastmelises valtsimisprotsessis saab tinasulamist valmistada väga õhukest, kuni 5 µm paksust stannioli.\n\nStanniol oli kasutusel peamiselt šokolaadi, tee ja tubaka pakkimiseks kuni 1910. aastateni, mil hakati tootma alumiiniumfooliumi.\n", "id": "ekk_Latn_208885"}
{"text": "Fayette'i maakond (Texas)\n\nFayette'i maakond (Fayette County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on La Grange.\n\nMaakond moodustati 1837. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208886"}
{"text": "Fisheri maakond\n\nFisheri maakond (Fisher County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Roby.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208887"}
{"text": "Floydi maakond (Texas)\n\nFloydi maakond (Floyd County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Floydada.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208888"}
{"text": "Foardi maakond\n\nFoardi maakond (Foard County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Crowell.\n\nMaakond moodustati 1891. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208889"}
{"text": "Fort Bendi maakond\n\nFort Bendi maakond (Fort Bend County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Richmond.\n\nMaakond moodustati 1837. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208890"}
{"text": "Franklini maakond (Texas)\n\nFranklini maakond (Franklin County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Mount Vernon.\n\nMaakond moodustati 1875. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208891"}
{"text": "Freestone'i maakond\n\nFreestone'i maakond (Freestone County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Fairfield.\n\nMaakond moodustati 1850. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208892"}
{"text": "Frio maakond\n\nFrio maakond (Frio County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Pearsall.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208893"}
{"text": "Gainesi maakond\n\nGainesi maakond (Gaines County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Seminole.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208894"}
{"text": "Garza maakond\n\nGarza maakond (Garza County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Post.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208895"}
{"text": "Gillespie maakond\n\nGillespie maakond (Gillespie County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Fredericksburg.\n\nMaakond moodustati 1848. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208896"}
{"text": "Glasscocki maakond\n\nGlasscocki maakond (Glasscock County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Garden City.\n\nMaakond moodustati 1887. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208897"}
{"text": "Goliadi maakond\n\nGoliadi maakond (Goliad County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Goliad.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208898"}
{"text": "Gonzalese maakond\n\nGonzalese maakond (Gonzales County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Gonzales.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208899"}
{"text": "Graysoni maakond (Texas)\n\nGraysoni maakond (Grayson County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis. Põhjas piirneb maakond Oklahoma osariigiga.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Sherman.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 135 543. Aastal 2010 oli elanikke 120 877.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal. Maakond on saanud nime Texase Vabariigi peaprokuröri Peter Wagener Graysoni järgi.\n", "id": "ekk_Latn_208900"}
{"text": "Kuldvillaku ordu\n\nKuldvillaku ordu on keskajal Burgundias asutatud eksklusiivne rüütliordu, mis on tänapäevani aktiivne Austrias ja Hispaanias. Ordu asutas 1430. aastal Brugge linnas Burgundia hertsog Philippe Hea (Philippe III).\n", "id": "ekk_Latn_208901"}
{"text": "Greggi maakond\n\nGreggi maakond (Gregg County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Longview.\n\nMaakond moodustati 1873. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208902"}
{"text": "Patune Pool\n\nPatune Pool oli Eesti ansambel (duo), mis tegutses 2013–2018 aastal.\n\nAnsambli moodustasid Sünne Valtri ja Edvin Petrov.\n\n2016 andis ansambel välja albumi \"Tõmban su hoovi\"\n", "id": "ekk_Latn_208903"}
{"text": "Grimesi maakond\n\nGrimesi maakond (Grimes County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Anderson.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208904"}
{"text": "Halli maakond (Texas)\n\nHalli maakond (Hall County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Memphis.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208905"}
{"text": "Hamiltoni maakond (Texas)\n\nHamiltoni maakond (Hamilton County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Hamilton.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208906"}
{"text": "Hansfordi maakond\n\nHansfordi maakond (Hansford County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Spearman.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208907"}
{"text": "Hardini maakond (Texas)\n\nHardini maakond (Hardin County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Kountze.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208908"}
{"text": "Harrisoni maakond (Texas)\n\nHarrisoni maakond (Harrison County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Marshall.\n\nMaakond moodustati 1839. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208909"}
{"text": "Hartley maakond\n\nHartley maakond (Hartley County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Channing.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208910"}
{"text": "Haskelli maakond (Texas)\n\nHaskelli maakond (Haskell County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Haskell.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208911"}
{"text": "Haysi maakond\n\nHaysi maakond (Hays County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on San Marcos.\n\nMaakond moodustati 1848. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208912"}
{"text": "Hemphilli maakond\n\nHemphilli maakond (Hemphill County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Canadian.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208913"}
{"text": "Hockley maakond\n\nHockley maakond (Hockley County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Levelland.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208914"}
{"text": "Houstoni maakond (Texas)\n\nHoustoni maakond (Houston County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Crockett.\n\nMaakond moodustati 1837. aastal.\n\nMaakond on nime saanud endise Texase Vabariigi presidendi ning hilisema Texase kuberneri ja senaatori Sam Houstoni järgi. Kuigi mõlemad on nimetatud tema järgi, ei ole maakond seotud Houstoni linnaga, mis asub maakonnast ligi 180 kilomeetrit lõunas Harrise maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_208915"}
{"text": "Howardi maakond (Texas)\n\nHowardi maakond (Howard County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Big Spring.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208916"}
{"text": "Hudspethi maakond\n\nHudspethi maakond (Hudspeth County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Sierra Blanca.\n\nMaakond moodustati 1917. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208917"}
{"text": "Irioni maakond\n\nIrioni maakond (Irion County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Mertzon.\n\nMaakond moodustati 1889. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208918"}
{"text": "Jacki maakond\n\nJacki maakond (Jack County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Jacksboro.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208919"}
{"text": "Jasperi maakond (Texas)\n\nJasperi maakond (Jasper County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Jasper.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208920"}
{"text": "Jim Hoggi maakond\n\nJim Hoggi maakond (Jim Hogg County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Hebbronville.\n\nMaakond moodustati 1913. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208921"}
{"text": "Jim Wellsi maakond\n\nJim Wellsi maakond (Jim Wells County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Alice.\n\nMaakond moodustati 1911. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208922"}
{"text": "Karnesi maakond\n\nKarnesi maakond (Karnes County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Karnes City.\n\nMaakond moodustati 1854. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208923"}
{"text": "Kenedy maakond\n\nKenedy maakond (Kenedy County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Sarita.\n\nMaakond moodustati 1921. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208924"}
{"text": "Kenti maakond (Texas)\n\nKenti maakond (Kent County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Jayton.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208925"}
{"text": "Kerri maakond\n\nKerri maakond (Kerr County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Kerrville.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208926"}
{"text": "Kimble'i maakond\n\nKimble'i maakond (Kimble County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Junction.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208927"}
{"text": "Kingi maakond (Texas)\n\nKingi maakond (King County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Guthrie.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208928"}
{"text": "Kinney maakond\n\nKinney maakond (Kinney County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Brackettville.\n\nMaakond moodustati 1850. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208929"}
{"text": "Klebergi maakond\n\nKlebergi maakond (Kleberg County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Kingsville.\n\nMaakond moodustati 1913. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208930"}
{"text": "Knoxi maakond (Texas)\n\nKnoxi maakond (Knox County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Benjamin.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208931"}
{"text": "La Salle'i maakond\n\nLa Salle'i maakond (La Salle County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Cotulla.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208932"}
{"text": "Lamari maakond (Texas)\n\nLamari maakond (Lamar County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Paris.\n\nMaakond moodustati 1840. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208933"}
{"text": "Lambi maakond\n\nLambi maakond (Lamb County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Littlefield.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208934"}
{"text": "Lampasase maakond\n\nLampasase maakond (Lampasas County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Lampasas.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208935"}
{"text": "Lavaca maakond\n\nLavaca maakond (Lavaca County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Hallettsville.\n\nMaakond moodustati 1842. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208936"}
{"text": "Lee maakond (Texas)\n\nLee maakond (Lee County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Giddings.\n\nMaakond moodustati 1874. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208937"}
{"text": "Liberty maakond (Texas)\n\nLiberty maakond (Liberty County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Liberty.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208938"}
{"text": "Lipscombi maakond\n\nLipscombi maakond (Lipscomb County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Lipscomb.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208939"}
{"text": "Live Oaki maakond\n\nLive Oaki maakond (Live Oak County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on George West.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208940"}
{"text": "Llano maakond\n\nLlano maakond (Llano County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Llano.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208941"}
{"text": "Madisoni maakond (Texas)\n\nMadisoni maakond (Madison County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Madisonville.\n\nMaakond moodustati 1853. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208942"}
{"text": "Martini maakond (Texas)\n\nMartini maakond (Martin County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Stanton.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208943"}
{"text": "Masoni maakond (Texas)\n\nMasoni maakond (Mason County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Mason.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208944"}
{"text": "Matagorda maakond\n\nMatagorda maakond (Matagorda County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Bay City.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208945"}
{"text": "Mavericki maakond\n\nMavericki maakond (Maverick County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Eagle Pass.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208946"}
{"text": "McCullochi maakond\n\nMcCullochi maakond (McCulloch County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Brady.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208947"}
{"text": "McLennani maakond\n\nMcLennani maakond (McLennan County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Waco.\n\nMaakond moodustati 1850. aastal. Maakond on saanud nime šoti päritolu asuniku Neil McLennani järgi.\n", "id": "ekk_Latn_208948"}
{"text": "McMulleni maakond\n\nMcMulleni maakond (McMullen County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Tilden.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208949"}
{"text": "Milami maakond\n\nMilami maakond (Milam County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Cameron.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208950"}
{"text": "Mitchelli maakond (Texas)\n\nMitchelli maakond (Mitchell County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Colorado City.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208951"}
{"text": "Montague maakond\n\nMontague maakond (Montague County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Montague.\n\nMaakond moodustati 1857. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208952"}
{"text": "Montgomery maakond (Texas)\n\nMontgomery maakond (Montgomery County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Conroe.\n\nMaakond moodustati 1837. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208953"}
{"text": "Moore'i maakond (Texas)\n\nMoore'i maakond (Moore County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Dumas.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208954"}
{"text": "Morrise maakond (Texas)\n\nMorrise maakond (Morris County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Daingerfield.\n\nMaakond moodustati 1875. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208955"}
{"text": "Motley maakond\n\nMotley maakond (Motley County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Matador.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208956"}
{"text": "Nacogdochesi maakond\n\nNacogdochesi maakond (Nacogdoches County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Nacogdoches.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208957"}
{"text": "Navarro maakond\n\nNavarro maakond (Navarro County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Corsicana.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208958"}
{"text": "Newtoni maakond (Texas)\n\nNewtoni maakond (Newton County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Newton.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208959"}
{"text": "Nolani maakond\n\nNolani maakond (Nolan County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Sweetwater.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208960"}
{"text": "Ochiltree maakond\n\nOchiltree maakond (Ochiltree County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Perryton.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208961"}
{"text": "Orange'i maakond (Texas)\n\nOrange'i maakond (Orange County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Orange.\n\nMaakond moodustati 1852. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208962"}
{"text": "Palo Pinto maakond\n\nPalo Pinto maakond (Palo Pinto County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Palo Pinto.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208963"}
{"text": "Parmeri maakond\n\nParmeri maakond (Parmer County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Farwell.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208964"}
{"text": "Pecosi maakond\n\nPecosi maakond (Pecos County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Fort Stockton.\n\nMaakond moodustati 1871. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208965"}
{"text": "Polki maakond (Texas)\n\nPolki maakond (Polk County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Livingston.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208966"}
{"text": "Presidio maakond\n\nPresidio maakond (Presidio County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Marfa.\n\nMaakond moodustati 1850. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208967"}
{"text": "Rainsi maakond\n\nRainsi maakond (Rains County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Emory.\n\nMaakond moodustati 1870. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208968"}
{"text": "Randalli maakond\n\nRandalli maakond (Randall County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Canyon.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208969"}
{"text": "Reagani maakond\n\nReagani maakond (Reagan County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Big Lake.\n\nMaakond moodustati 1903. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208970"}
{"text": "Reali maakond\n\nReali maakond (Real County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Leakey.\n\nMaakond moodustati 1913. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208971"}
{"text": "Red Riveri maakond\n\nRed Riveri maakond (Red River County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Clarksville.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208972"}
{"text": "Reevesi maakond\n\nReevesi maakond (Reeves County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Pecos.\n\nMaakond moodustati 1883. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208973"}
{"text": "Refugio maakond\n\nRefugio maakond (Refugio County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Refugio.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208974"}
{"text": "Robertsoni maakond (Texas)\n\nRobertsoni maakond (Robertson County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Franklin.\n\nMaakond moodustati 1837. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208975"}
{"text": "Runnelsi maakond\n\nRunnelsi maakond (Runnels County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Ballinger.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208976"}
{"text": "Sabine'i maakond\n\nSabine'i maakond (Sabine County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Hemphill.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208977"}
{"text": "Naer\n\nNaer on inimesel jt imetajatel harilikult lõbutunnet väljendavate näoliigutuste ja tõukelise väljahingamisega kaasnev häälitsuste jada ehk naermine.\n", "id": "ekk_Latn_208978"}
{"text": "San Augustine'i maakond\n\nSan Augustine'i maakond (San Augustine County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on San Augustine.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208979"}
{"text": "San Jacinto maakond\n\nSan Jacinto maakond (San Jacinto County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Coldspring.\n\nMaakond moodustati 1870. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208980"}
{"text": "San Patricio maakond\n\nSan Patricio maakond (San Patricio County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Sinton.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208981"}
{"text": "Schleicheri maakond\n\nSchleicheri maakond (Schleicher County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Eldorado.\n\nMaakond moodustati 1887. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208982"}
{"text": "Scurry maakond\n\nScurry maakond (Scurry County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Snyder.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208983"}
{"text": "Shackelfordi maakond\n\nShackelfordi maakond (Shackelford County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Albany.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208984"}
{"text": "Shelby maakond (Texas)\n\nShelby maakond (Shelby County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Center.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208985"}
{"text": "Smithi maakond (Texas)\n\nSmithi maakond (Smith County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Tyler.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208986"}
{"text": "Somervelli maakond\n\nSomervelli maakond (Somervell County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Glen Rose.\n\nMaakond moodustati 1875. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208987"}
{"text": "Starri maakond\n\nStarri maakond (Starr County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Rio Grande City.\n\nMaakonna pindala on 3180 , millest 229 moodustab veepindala. Lõunas piirneb maakond Mehhiko osariigi Tamaulipasega. Mehhikost eraldab seda Rio Grande jõgi.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 65 920. Aastal 2010 oli elanike 60 968. 2020. aastal oli Starri maakond suurima ladinaameeriklaste osatähtsusega maakond riigis – ladinaameeriklased moodustasid maakonna elanikkonnast 97,68%.\n\nMaakond moodustati 1848. aastal. Maakond sai nime Texase Vabariigi rahandusministri James Harper Starri järgi.\n\nAlates 1912. aastast on Starri maakonnas kõikidel presidendivalimistel enim hääli saanud Demokraatlik Partei. USA-s pole üheski teises maakonnas demokraadid nii kaua järjest võitnud. Kõige napim võit oli 2020. aasta valimistel, kui Joe Biden edestas Donald Trumpi viie protsendipunktiga (vastavalt 52,06% ja 47,06%).\n\nAinus suurem maakonda läbiv maantee on U.S. Route 83.\n", "id": "ekk_Latn_208988"}
{"text": "Stephensi maakond (Texas)\n\nStephensi maakond (Stephens County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Breckenridge.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208989"}
{"text": "Sterlingi maakond\n\nSterlingi maakond (Sterling County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Sterling City.\n\nMaakond moodustati 1891. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208990"}
{"text": "Stonewalli maakond\n\nStonewalli maakond (Stonewall County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Aspermont.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208991"}
{"text": "Suttoni maakond\n\nSuttoni maakond (Sutton County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Sonora.\n\nMaakond moodustati 1887. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208992"}
{"text": "Swisheri maakond\n\nSwisheri maakond (Swisher County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Tulia.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208993"}
{"text": "Terry maakond\n\nTerry maakond (Terry County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Brownfield.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208994"}
{"text": "Throckmortoni maakond\n\nThrockmortoni maakond (Throckmorton County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Throckmorton.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208995"}
{"text": "Tituse maakond\n\nTituse maakond (Titus County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Mount Pleasant.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208996"}
{"text": "Tom Greeni maakond\n\nTom Greeni maakond (Tom Green County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on San Angelo.\n\nMaakond moodustati 1874. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208997"}
{"text": "Travise maakond\n\nTravise maakond (Travis County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Austin.\n\nMaakond moodustati 1840. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208998"}
{"text": "Uptoni maakond\n\nUptoni maakond (Upton County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Rankin.\n\nMaakond moodustati 1887. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_208999"}
{"text": "Uvalde maakond\n\nUvalde'i maakond (Uvalde County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Uvalde.\n\nMaakond moodustati 1850. aastal. See on nimetatud Juan de Ugalde (1729–1816) järgi, kes oli kuberner Coahuila osariigi alal.\n\n2020. aasta rahvaloenduse seisuga elas maakonnas 24 564 inimest.\n\n2022. aastal toimus maakonnas Robbi koolitulistamine, mis oli Texase osariigi ajaloo ohvriterohkeim koolitulistamine.\n", "id": "ekk_Latn_209000"}
{"text": "Val Verde'i maakond\n\nVal Verde'i maakond (Val Verde County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Del Rio.\n\nMaakond moodustati 1885. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209001"}
{"text": "Victoria maakond (Texas)\n\nVictoria maakond (Victoria County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Victoria.\n\nMaakond moodustati 1836. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209002"}
{"text": "Walkeri maakond (Texas)\n\nWalkeri maakond (Walker County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Huntsville.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209003"}
{"text": "Walleri maakond\n\nWalleri maakond (Waller County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Hempstead.\n\nMaakond moodustati 1873. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209004"}
{"text": "Whartoni maakond\n\nWhartoni maakond (Wharton County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Wharton.\n\nMaakond moodustati 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209005"}
{"text": "Wheeleri maakond (Texas)\n\nWheeleri maakond (Wheeler County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Wheeler.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209006"}
{"text": "Wilbargeri maakond\n\nWilbargeri maakond (Wilbarger County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Vernon.\n\nMaakond moodustati 1858. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209007"}
{"text": "Willacy maakond\n\nWillacy maakond (Willacy County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Raymondville.\n\nMaakond moodustati 1911. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209008"}
{"text": "Williamsoni maakond (Texas)\n\nWilliamsoni maakond (Williamson County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Georgetown.\n\nMaakond moodustati 1848. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209009"}
{"text": "Wilsoni maakond (Texas)\n\nWilsoni maakond (Wilson County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Floresville.\n\nMaakond moodustati 1860. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209010"}
{"text": "Winkleri maakond\n\nWinkleri maakond (Winkler County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Kermit.\n\nMaakond moodustati 1887. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209011"}
{"text": "Woodi maakond (Texas)\n\nWoodi maakond (Wood County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Quitman.\n\nMaakond moodustati 1850. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209012"}
{"text": "Yoakumi maakond\n\nYoakumi maakond (Yoakum County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Plains.\n\nMaakond moodustati 1876. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209013"}
{"text": "Youngi maakond\n\nYoungi maakond (Young County) on maakond Ameerika Ühendriikides Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Graham.\n\nMaakond moodustati 1856. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209014"}
{"text": "Kado keel\n\nKado keel on kado keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad USA Oklahoma osariigis elavad kadod. Kado keel on kriitiliselt ohustatud. 2009. aastal oli vaid 25 kado keele kõnelejat.\n\nKadode kontaktieelne asuala oli USA-s Kirde-Texases ja sellega piirnevatel aladel tänapäeva Oklahoma, Arkansase ja Louisiana osariigis.\n", "id": "ekk_Latn_209015"}
{"text": "Käendusleping\n\nKäendusleping on leping, mis reguleerib võlaõiguslikku käendussuhet.\n\nVõlaõigusseaduse (VÕS) § 142 järgi kohustub käendaja käenduslepingu alusel vastutama võlausaldaja ees kolmanda isiku ehk põhivõlglase kohustuste täitmise eest. Samuti võib VÕSi § 142 järgi olla käendus piiritletud kindla summa, tähtaja või muu tingimusega. Leping kehtib sõltumata käendaja ja võlgniku omavahelistest suhetest.\n\nKäendusega kaasnevad mitmed kohustused ja nõuded. VÕSi § 144 alusel on lepingu sõlmimiseks vajalik võlausaldaja nõusolek. VÕSi §-s 145 on sõnastatud käendaja vastutus. Käenduse eest vastutavateks on mõlemad lepingupooled, kui lepingus pole öeldud teisiti. Käendaja vastutab põhivõlgniku võlgnevuste eest täies ulatuses. Vastutuse hulka kuuluvad viivised, lepingutrahvid ja lepingu ülesütlemisest tulenevad kulud. VÕSi § 146 kohaselt peab võlausaldaja teavitama käendajat lepingu täitmisest, juhul kui käendaja on seda nõudnud. VÕSi § 147 alusel on käendaja kohustatud teatama põhivõlgnikule kohustuste täitmisest, vastasel juhul ei saa käendaja esitada tagasinõuet.\n\nVÕSi § 153 järgi, lõppeb käendus siis, kui lepingulised kohustused lõppevad, näiteks põhivõlgniku muutumise korral (juhul kui käendaja ei ole nõus uue võlgniku eest vastutama). Teine variant mil tähtajaline leping lõppeb on tähtajalise tähtaja saabumine. Enne tähtaega tekkinud kohustustest leppingu lõppemine käendajat ei vabasta.\n", "id": "ekk_Latn_209016"}
{"text": "Hüvitis\n\nHüvitis, ka kahjutasu, kompensatsioon (inglise keeles compensation) on rahaline, aineline või moraalne kahjutasu. Termin \"hüvitis\", mida võib asendada ka terminitega hüvitus, kahjutasu, kompensatsioon, kuulub nii sotsiaalpoliitika kui ka õiguse ja majandusteaduse valdkonda. Sotsiaalkaitse valdkonnas on hüvitis inimesele makstav materiaalne või mittemateriaalne tasu.\n\nMateriaalsed ehk rahalised hüvitised on sotsiaaltoetused, mitmesugused pensioni liigid, kindlustushüvitised või muu rahaline abi. Hüvitist makstakse ühekordse toetusena või osadena ja ka perioodiliste maksetena. Mitterahaline hüvitis on teenuse pakkumine abivajajale tema eluolu parandamiseks või teenuse maksmise kohustuse ülevõtmine kolmandate isikute poolt. Mitterahaline hüvitis on ka asi või õigus, mida saab teise isiku käsutusse anda. Hüvitise andja on kas riik, kohalik omavalitsus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või seadusega määratud muu isik.\n", "id": "ekk_Latn_209017"}
{"text": "AS Hoolekandeteenused\n\nAS Hoolekandeteenused on 2007. aastal loodud riigile kuuluv äriühing, mille eesmärk on liita üle Eesti asuvate erihoolekandekodude juhtimine ja haldamine ühe ettevõtte alla.\n\nAS Hoolekandeteenused on riigile kuuluv äriühing, mis tööhõive edendamiseks on loonud sihtasutuse Hea Hoog. Sihtasutuse tegevusala on erivajadusega inimestele töövõimaluste leidmine, töökohtade loomine ja erivajadusega inimeste loodud toodete müük.\n\nEttevõtte teenuse hind jaguneb kaheks: tasu teenuse eest ehk tegevusjuhendaja töö ja tasu majutuse ja toitlustuse eest. Juhul kui teenuse kasutamist toetab riik, siis selle tasub Sotsiaalkindlustusamet. Majutus ja toitlustus jääb tasuda teenuse saajal.\n", "id": "ekk_Latn_209018"}
{"text": "Autauga maakond\n\nAutaugai maakond (Autauga County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Prattville.\n", "id": "ekk_Latn_209019"}
{"text": "Bullocki maakond\n\nBullocki maakond (Bullock County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Union Springs.\n", "id": "ekk_Latn_209020"}
{"text": "Butleri maakond (Alabama)\n\nButleri maakond (Butler County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Greenville.\n", "id": "ekk_Latn_209021"}
{"text": "Calhouni maakond (Alabama)\n\nCalhouni maakond (Calhoun County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Anniston.\n", "id": "ekk_Latn_209022"}
{"text": "Cherokee maakond (Alabama)\n\nChambersi maakond (Chambers County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on LaFayette.\n", "id": "ekk_Latn_209023"}
{"text": "Singapore Airlines Cargo\n\nSingapore Airlines Cargo on Singapuri kaubalennufirma, mida omab täielikult Singapore Airlines.\n\nLennufirma asutati 1988. aastal ning selle peakorter asub Singapuris. Lennufirma baseerub Changi lennujaamas Singapuris, Sharjahi rahvusvahelises lennujaamas Araabia Ühendemiraatides ja Brüsseli lennujaamas Belgias. Lennufirmal on 7 kaubalennukit, mis lendavad 19 sihtkohta. Lennufirmal on ühte tüüpi kaubalennukeid (Boeing 747-400F).\n", "id": "ekk_Latn_209024"}
{"text": "Tailwind Airlines\n\nTailwind Airlines on Türgi tšarterlennufirma, mis baseerub İstanbulis ja opereerib lende oma kodulennujaamadest (Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam ja Antalya lennujaam). Tailwind Airlines asutati 2006. aastal. Lennufirmal on viis lennukit, mis lendavad rohkem kui 40 sihtkohta. Lennufirma lennukid on Boeing 737 tüüpi.\n", "id": "ekk_Latn_209025"}
{"text": "Biman Bangladesh Airlines\n\nBiman Bangladesh Airlines on Bangladeshi rahvuslik lennufirma, mille peakorter asub Dhakas Bangladeshis. Lennufirma kodulennujaamadeks on Shahjalali rahvusvaheline lennujaam, Shah Amanati rahvusvaheline lennujaam ja Osmani rahvusvaheline lennujaam. Lennufirma asutati 4. jaanuaril 1972 ning firma alustas tegevust 4. veebruaril 1972. Firmal on 13 lennukit, millega ta lendab 23 sihtkohta.\n", "id": "ekk_Latn_209026"}
{"text": "Chiltoni maakond\n\nChiltoni maakond (Chilton County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Clanton.\n", "id": "ekk_Latn_209027"}
{"text": "RwandAir\n\nRwandAir on Rwanda rahvuslik lennufirma, mille peakorter asub Rwanda pealinnas Kigalis. Lennufirma opereerib kohalikke ja rahvusvahelisi lennuliine Ida-, Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Aafrikasse, Euroopasse, Lähis-Itta ja Aasiasse Kigali rahvusvahelisest lennujaamast, mis on lennufirma kodulennujaam. Lennufirma asutati 1. detsembril 2002. aastal ning see alustas lendudega 27. aprillil 2003. Lennufirma omanikuks on Rwanda valitsus.\n", "id": "ekk_Latn_209028"}
{"text": "Choctaw' maakond (Alabama)\n\nChoctaw' maakond (Choctaw County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Butler.\n", "id": "ekk_Latn_209029"}
{"text": "Clarke'i maakond (Alabama)\n\nClarke'i maakond (Clarke County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Grove Hill.\n", "id": "ekk_Latn_209030"}
{"text": "HomePod\n\nHomePod on nutikõlar, mille töötas välja Apple Inc.\n\nTegu selle ettevõtte teise kõlariga pärast iPod Hi-Fi-d.\n", "id": "ekk_Latn_209031"}
{"text": "Clay maakond (Alabama)\n\nClay maakond (Clay County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Ashland.\n", "id": "ekk_Latn_209032"}
{"text": "Apple Pay\n\nApple Pay on mobiilimakse ja digitaalse rahakoti teenus, mille on välja töötanud Apple Inc.\n\nApple Pay võimaldab kasutajatel teha makseid nii iOS-i rakendustes kui ka veebis. Teenus on saadaval järgmiste Apple'i toodetega: iPhone, Apple Watch, iPad ja Mac. See digitaliseerib ja võib asendada krediit- või deebetkaardi ja tehinguid kontaktivabale kaardimakseterminalile. Apple Pay ei nõua Apple Pay spetsiifilisi kontaktita makseterminale; see töötab kõigi makseterminalidega, mis aktsepteerivad viipemakseid. See on väga sarnane paljudes riikides juba kasutatavate kontaktivabade maksetega, millele lisandub kaheastmeline autentimine Touch ID-iga, Face ID-iga, PIN-iga või parooliga (salasõnaga).\n\nSee on saadaval paljudes riikides, sh Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias, Kanadas, Austraalias, Brasiilias, Araabia Ühendemiraatides, Saudi Araabias, Venemaal, Hiinas, Uus-Meremaal, Singapuris, Jaapanis, Taiwanis, Hongkongis, Saksamaal. Apple Pay toetab enamikku peamisi krediitkaartide või deebetkaartide skeeme, sealhulgas American Expressi, Visat, Mastercardi ja UnionPayd. Osalevad pangad on piirkonniti erinevad.\n\nAlates 26. juunist 2019 on Apple Pay ametlikult Eestis toetatud, seda läbi veebipankade Monese, Revolut ja N26. Alates 4. detsembrist 2019 toetab Apple Payd Eestis Swedbank.\n", "id": "ekk_Latn_209033"}
{"text": "Coffee maakond (Alabama)\n\nCoffee maakond (Coffee County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Elba.\n", "id": "ekk_Latn_209034"}
{"text": "Novovolõnsk\n\nNovovolõnsk (ukraina keeles Нововолинськ) on linn Ukrainas Volõõnia oblastis. Linn asub umbes 5 km kaugusel Poola piirist.\n\nAsula sai alguse 1950. aastal seoses kivisöe kaevanduse rajamisega. 10. aprillil 1951 pandi kaevandusasulale Novovolõnski nimi. 1957. aasta aprillis sai Novovolõnsk linnaõigused, alates 25. septembrist 1958 kuni 2020. astani oli see oblastilise alluvusega linn.\n\nAastatel 1957–1962 oli linn Novovolõnski rajooni keskus.\n\nUkraina 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Novovolõnski elanikest ukrainlasi 93,8%, venelasi 5,0%, valgevenelasi 0,7% ja poolakaid 0,1%.\n", "id": "ekk_Latn_209035"}
{"text": "Oliver Farrar Emerson\n\nOliver Farrar Emerson (24. mai 1860 Traer, Iowa – 13. märts 1927 Ocala, Florida) oli USA filoloog, kes oli tuntud Geoffrey Chauceri loomingu uurijana ja muu hulgas tänu teosele \"Inglise keele ajalugu\" (History of the English language).\n", "id": "ekk_Latn_209036"}
{"text": "Colberti maakond\n\nColberti maakond (Colbert County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Tuscumbia.\n", "id": "ekk_Latn_209037"}
{"text": "Conecuh' maakond\n\nConecuhi maakond (Conecuh County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Evergreen.\n", "id": "ekk_Latn_209038"}
{"text": "Coosa maakond\n\nCoosa maakond (Coosa County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Rockford.\n", "id": "ekk_Latn_209039"}
{"text": "Crenshaw' maakond\n\nCrenshawi maakond (Crenshaw County) on maakond Ameerika Ühendriikides Alabama osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Luverne.\n", "id": "ekk_Latn_209040"}
{"text": "Roberto Calasso\n\nRoberto Calasso (30. mail 1941 Firenze – 28. juuli 2021 Milano) oli itaalia kirjanik, kirjastaja ja esseist.\n\n1962. aastal asutas ta koos Roberto Bazleni, Luciano Foà jt kirjastuse Adelphi Edizioni. Calasso valdas peale itaalia keele prantsuse, inglise, hispaania, saksa, ladina ja vanakreeka keelt. Teda on nimetatud ühe-mehe-kirjandusinstituudiks.\n\nEesti keeles on 2019. aastal Calassolt ilmunud kirjastajakarjäärile tagasivaatav \"Kirjastaja jälg\" (itaalia keeles \"L'impronta dell'editore\", 2013).\n", "id": "ekk_Latn_209041"}
{"text": "Gabriel-Beniamin Leș\n\nGabriel-Beniamin Leș (sündinud 23. detsembril 1975 Satu Mares) on Rumeenia poliitik (Rumeenia Sotsiaaldemokraatlik Partei).\n\nBakalaureusekraadi marketingi alal sai ta 2002. aastal Timișoara Lääneülikoolis ja bakalaureusekraadi firmajuhtimise ja raamatupidamise alal 2004. aastal Aradi Lääneülikoolis. 2004–2008 oli ta Satu Mare aselinnapea ja 2009. aastal samas aseprefekt. 2010–2013 oli ta Satu Mare maakonnas Euroopa projektide nõunik. 2013. aasta detsembrist kuni 2015. aasta oktoobrini oli ta Põllumajanduse Maksete ja Toetuste Agentuuri (APIA) Satu Mare maakonna osakonna tegevdirektor. 2015. aasta oktoobrist kuni 2016. aasta oktoobrini oli ta Rumeenia kaitseministeeriumi relvastuse osakonna riigisekretär. Alates 2016. aasta detsembrist on ta Rumeenia parlamendi liige.\n\nGabriel-Beniamin Leș oli Rumeenia kaitseminister 4. jaanuarist kuni 29. juunini 2017. Teist korda oli ta samal ametikohal alates 20. novembrist 2018 kuni 4. novembrini 2019.\n", "id": "ekk_Latn_209042"}
{"text": "Ovelgönne\n\nOvelgönne on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wesermarschi kreisis. Valla pindala on 123,81 km². 31. detsembril 2017 elas seal 5361 inimest. Vald asub umbes 27 km Oldenburgist kirdes ja 40 km Bremenist loodes.\n", "id": "ekk_Latn_209043"}
{"text": "Pardiralli\n\nPardiralli on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu korraldatav iga-aastane heategevuslik hooandmise ettevõtmine Liidu eesmärkide poole liikumiseks, vähihaigete laste ja nende perede olukorra teadvustamiseks ning ettevõtete ja eraisikute üleskutsumiseks panustama heategevuslikku abistamisse ja heaolu suurendamisse.\n\nPardiralli haripunktiks oli aastatel 2014-2019 perepäev koos vannipartide võiduujutamisega. Aastast 2020 toimub Pardiralli ETV vahendusel otseülekandena Kadrioru kanali juurest.\n\nLiit on toeks neile vanematele, kelle lapsel on vähk, ning aitab perekonnal toime tulla selle raske elumuutuse, vajadusel ravi ja hingelise poolega.\n", "id": "ekk_Latn_209044"}
{"text": "Jüri Kivistik\n\nJüri Kivistik (29. veebruar 1928 Taevere vald – 1. november 1976) oli eesti põllumajandustegelane ja majandijuht.\n\nKivistik õppis Olustvere Põllumajandustehnikumis, lõpetas 1948. aastal.\n\nAastatel 1952–1961 oli ta Karksi-Nuia MTJ direktor, ja 1963. aastast kuni surmani EPT Nuia osakonna juhataja. Ta suri raske haiguse tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_209045"}
{"text": "Raudkuppel\n\nRaudkuppel (heebrea keeles כִּפַּת בַּרְזֶל kippat barzel; inglise keeles Iron Dome) on ilmast sõltumatu mobiilne raketikaitsesüsteem ehk raketikilp, mida arendasid Iisraeli kaitsetööstusettevõtted Rafael Advanced Defense Systems ja Israel Aerospace Industries.\n\nSüsteemi eesmärk on hävitada rakette, miinipildujamiine ja suurtükimürske 4–70 kilomeetri kaugusel. Täpsemalt on see suunatud Gaza sektorist terrorirühmituse Ḩamās välja tulistatud rakettide ja Liibanonis tegutseva Hezbollah' analoogsete rünnakute vastu.\n\nRaudkuppel käivitati 27. märtsil 2011 esimese patarei paigaldamisega Be'er-Sheva linna lähistele, kuigi süsteem oli alles arendusfaasis. Raudkupli püüdurraketi esimene õnnestunud tabamus leidis aset 7. aprillil, mil tabati Gazast Iisraeli linna Ashkeloni suunas tulistatud BM-21 Gradi raketiheitja raketti. Iisraeli allikate järgi oli süsteemi efektiivsusprotsent, st tabamuste protsent sihitud rakettidest/mürskudest, 2012. aasta novembris aset leidnud operatsiooni Kaitsesammas ajal 85%. Vahepeal tehnilisi uuendusi läbinud ja lisatud patareidega Raudkupli efektiivsust 2014. aasta augustis toimunud operatsiooni Kaitsev äär ajal on Iisraeli allikate järgi hinnatud 90 protsendile. Mõned kriitikud on nende arvutuste kohatise paikapidavuse kahtluse alla seadnud.\n", "id": "ekk_Latn_209046"}
{"text": "Stadland\n\nStadland on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Wesermarschi kreisis. Valla pindala on 113,38 km². 31. detsembril 2017 elas seal 7441 inimest. Vald asub Weseri vasakkaldal, umbes 32 km Oldenburgist kirdes ja 42 km Bremenist loodes. Läänes külgneb Stadlandiga Jade abajas. Valla keskus on Rodenkirchenis. Stadlandis on ka palju väikseid asundusi (Bauernschaften).\n\nStadland moodustati 1974. aastal, põhjuseks Niedersächsische Gemeindereform. Uue Stadlandi valla moodustasid endised vallad Rodenkirchen, Schwei ja Seefeld ning ka Kleinensiel, endise Esenshammi valla (nüüd Nordenham) osa.\n", "id": "ekk_Latn_209047"}
{"text": "Zdeněk Hřib\n\nZdeněk Hřib (sündinud 21. mail 1981 Slavičínis) on Tšehhi poliitik (Tšehhi Piraadipartei).\n\nZdeněk Hřib on õppinud meditsiini Prahas Karli ülikoolis. Aastatel 2008–2018 töötas ta firmas Aquasoft, kus tegeles muuhulgas ka elektrooniliste retseptide süsteemi loomisega.\n\n15. novembril 2018 valiti ta Praha linnapeaks. Selles ametis oli ta kuni 16. veebruarini 2023.\n", "id": "ekk_Latn_209048"}
{"text": "Autoralli maailmameistrivõistluste etapivõitjad\n\nsuuna Autoralli maailmameistrivõistluste etapivõitjate loend\n", "id": "ekk_Latn_209049"}
{"text": "Ukraina majandus\n\nUkraina majandus põhineb turumajandusel. Pärast iseseisvumist 1991. aastal takistasid Ukraina majandusarengut peamiselt korruptsioon, kapitali väljavool ja reformide puudumine. 2022. aastal takistab tugevalt nende majanduse arengut Venemaa sissetung Ukrainasse. Paljud sõjategevusega hõlmatud aladel paiknevad ettevõtted on olnud sunnitud oma tegevuse ajutiselt peatama või lõpetama.\n\nAlates iseseisvuse taastamisest 1991. aastal on Ukraina majandus olnud pidevalt majanduskriisi lävel. 2008/2009. aasta ülemaailmse finantskriisi ajal päästis Ukrainat riigi pankrotist Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) mitme miljardi dollari suurune abi. Ka 2014. aastal pärast Krimmi annekteerimist ning Donetski ja Luhanski Rahvavabariigi teket oli Ukraina majandusraskustes ning sai Rahvusvahelisest Valuutafondist abi.\n\nVenemaa 2022. aasta sissetungi esimese kuue kuu jooksul sai Ukraina umbes 38 miljardi dollari väärtuses rahvusvahelist abi.\n\nUkraina tähtsaimad majandusharud on põllumajandus ja mäetööstus.\n", "id": "ekk_Latn_209050"}
{"text": "Kloun (seriaal)\n\n\"Kloun\" (originaalpealkiri Der Clown) on Saksa krimisari, mida tootis produktsioonifirma Action Concept aastatel 1996–2000 telekanalile RTL.\n\nFilmimine toimus Nordrhein-Westfaleni liidumaal, peamiselt Düsseldorfi ja Kölni lähedal.\n\nEestis on \"Klouni\" näidanud Kanal 2 ja Kanal 12.\n\nSarja peategelane on Max Zander (Sven Martinek), kes pärast oma parima sõbra hukkumist asub tema tapjat jälitama, kandes klounimaski. Teda aitavad sõbrad, ajakirjanik Claudia Diehl (Diana Frank) ja helikopteripiloot Tobias \"Dobbs\" Steiger (Thomas Anzenhofer).\n\nEsimesena jõudis RTL-is eetrisse \"Klouni\" sarja avafilm 3. novembril 1996. Kogunud 10,06 miljonit vaatajat, otsustas Action Concept toota teise telefilmi, mis sai \"Klouni\" esimese hooaja avaosaks ja jõudis RTL-is eetrisse 21. aprillil 1998. Kokku oli \"Kloun\" RTL-i teleekraanidel 3 aasta jooksul 6 hooaja jooksul 44 jagu. Viimane jagu jõudis RTL-is eetrisse 11. oktoobril 2001.\n\n24. märtsil 2005 jõudis Saksamaal kinodesse täispikk film \"Der Clown – Payday\", kus peategelaseks oli taas Max. Filmis oli Claudia hukkunud tulevahetuses 4 aasta eest, ning nüüd jälitas Max tema tapjat. Film ei olnud rahaliselt edukas, kuid võitis rahvusvahelisel Taurus World Stunt Awardil \"Best Action in a Foreign Film\" auhinna.\n", "id": "ekk_Latn_209051"}
{"text": "Õigusnorm\n\nÕigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga.\n\nÜldise iseloomu aspektist iseloomustab õigusnorme sihitlus kas isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidele.\n\nÜldkohustuslikkuse aspektist iseloomustab õigusnorme kohustuslikkus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamine.\n\nFormaalse määratletuse aspektist iseloomustavad õigusnorme loogilise struktuuri ning erilise normikeele kasutamine.\n\nÕigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel.\n\nKonkreetsuse järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Abstraktne hüpotees annab tingimused üldistatud kujul.\n\nÕigusnormi dispositsioon on õigusnormi osa, mis näitab, kuidas peab käituma subjekt hüpoteesi tingimuse olemasolul. Dispositsioonid võivad olla kas abstraktsed või kasuaalsed. Dispositsioonid võivad olla normatiivses akti väljendamise viisi järgi lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab käitumise sisu seda kirjeldamata, kirjeldav dispositsioon iseloomustab käitumist lähemalt, annab selle iseloomulikud tunnused. Määratlusastme järgi jagunevad dispositsioonid määratud, suhteliselt määratud ja alternatiivseteks. Absoluutselt on määratud dispositsioon on see, mis annab täpselt hooldeõigused ja kohustused. Suhteliselt määratud dispositsioon võimaldab seadusandja kehtestatud üldistes raamides oma kohustusi täpsustada. Alternatiivne dispositsioon võimaldab subjektil valida kahe või enama käitumise vahel.\n\nSanktsioonid näitavad mõjuvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi. Eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke ja distsiplinaarkaristussanktsioone. Sanktsioonid jagunevad määratletud, suhteliselt määratletud ja alternatiivseteks sanktsioonideks. Määratletud sanktsioonides on õigusvahend määratletud on antud ilma igasuguste muude võimalusteta. Suhteliselt määratletud sanktsioonil on antud sanktsiooni maksimum- ja miinimumpiirid. Alternatiivsed sanktsioonid on sellised, kus on valida kahe või enama sanktsiooni vahel. Kumulatiivsed sanktsioonid võimaldavad mitut sanktsiooni kohaldada üheaegselt. Määratlemata sanktsiooni sisu ei ole määratud.\n\nÕigusnorme võib liigitada vastavalt nende eesmärkidele regulatiivseteks ja kaitsvateks. Regulatiivsed on suunatud ühiskondliku suhte reguleerimisele, annavad suhtest osavõtjale õigused ja kohustused, neid võib nimetada ka õigust kehtestavateks. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad, nad reguleerivad riiklike kaitsevahendite kasutamist.\n\nMoraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Toimub inimeste käitumise hindamine erinevateks kategooriateks. Moraal kujunes välja koos õigusega. Moraalireeglid saavad käitumist reguleerivaks jõuks, kui nad on saanud siseveendumuseks.\n", "id": "ekk_Latn_209052"}
{"text": "Võimude lahusus\n\nVõimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.\n\nVõimude lahusus tähendab, et seadusandliku, täitevõimu ja kohtuvõimu esindajad valitakse ja neid finantseeritakse eraldi ja nad ei saa üksteist mõjutada ei võimu- ega ka rahaliste suhete kaudu.\n\nVõimude lahususe idee elemente oli juba antiikajal. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Moodsa vormi andis võimude lahususe põhimõttele Charles de Montesquieu oma teoses \"Seaduste vaimust\" (pr De l'esprit des lois), pidades vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (system of checks and balances).\n", "id": "ekk_Latn_209053"}
{"text": "Inimõigused\n\nInimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides. Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu tema rassist, seksuaalsusest, soost ega usutunnistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust inimõiguste ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948.\n\nInimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt, näiteks põhiseaduse abil.\n\nSageli jaotatakse inimõigused Karel Vasaki järgi kolme generatsiooni. Esimese põlvkonna õiguste hulka kuuluvad kodaniku- ja poliitilised õigused, mis tulenevad Jean-Jacques Rousseau ja John Locke'i loomuõiguslikust filosoofiast. Teise põlvkonna moodustavad need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused, mis saavutasid tunnustuse XX sajandil koos hüveoluriigi levikuga. Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis alles 1970. aastatel peamiselt arengumaade toetusel. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele on olemas ka kollektiivsed, grupiõigused, näiteks enesemääramisõigus ning õigus arengule.\n\nTeine võimalik liigitus on vabadused ehk inimõigused negatiivses tähenduses (õigused olla millestki vaba) ja õigused ehk inimõigused positiivses tähenduses (õigus millelegi). Vabaduste käsitlus tuleneb peamiselt angloameerika õigustraditsioonist ning hõlmab kõne-, usu ja kogunemisvabadust. Need õigused viitavad tegudele, mida riik ei tohiks sooritada.\n\nInimõiguste positiivses tähenduses käsitlus tuleneb peamiselt Rousseau-järgsest kontinentaaleuroopa õigustraditsioonist, tähistades õigusi, mida riik peab tagama ja võimaldama. Sinna kuuluvad näiteks õigus haridusele, õiguslikule võrdsusele jne. Paljud 20. sajandi põhiseadused ning näiteks ka inimõiguste ülddeklaratsioon sisaldavad inimõigusi positiivses tähenduses.\n\nMitte kõigis riikides ja traditsioonides ei tunnistata inimõigusi võrdsel määral. Nii näiteks teatas Venemaa patriarh Kirill 2016. aasta märtsis, et inimõigused on \"globaalne ketserlus\" ning et õigeusku tuleb kaitsta \"ülemaailmse inimesekummardamise lahkusu\" eest. Tema hinnangul on alanud \"Jumala revolutsiooniline väljakihutamine inimese ja ühiskonna elust\", kuna tänapäeval on tõe universaalseks mõõdupuuks saanud inimene ja tema õigused – see aga on üks idolaatria vorme, \"mille tagajärjeks võivad saada apokalüptilised sündmused\". Kirilli sõnul on probleemiks see, et paljudes riikides kaitstakse seaduse jõul \"inimese õigust igale valikule, sealhulgas ka kõige patusemale, mis on vastuolus jumala käsuga\".\n", "id": "ekk_Latn_209054"}
{"text": "2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused\n\n2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused olid X kergejõustiku maailmameistrivõistlused. Need toimusid 2005. aasta 6.–14. augustil Soomes Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_209055"}
{"text": "Oj svijetla majska zoro\n\n\"Oj svijetla majska zoro\" (serbia keeles \"Ој, свијетла мајска зоро\") on Montenegro riigihümn.\n\nHümni meloodia on rahvaviis, mida lauldi erinevate sõnadega. Montenegro riigihümniks kinnitati see 2004. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209056"}
{"text": "Colin Jackson\n\nColin Ray Jackson (sündinud 18. veebruaril 1967 Cardiffis) on Suurbritannia kergejõustiklane (110 m tõkkejooksja).\n\n1988. aastast on Colin Jackson osalenud enamiku suurvõistluste finaalides. 1988. ja 1989. aastal jäi ta alla tolle aja liidrile Roger Kingdomile. 1990. aastal võitis Jackson oma jooksuala jaanuaris Briti Ühenduse mängudel ja suve lõpus tuli ka Euroopa meistriks. 1991. aasta MM-il Tokyos alustas eeljooksus suurepärase 13,25-ga, kuid poolfinaalis katkestas vigastuse tõttu.\n\n1992. aastal jooksis Colin hooaja 6 parimat aega ja 15 korda alla 13,20. Kaotas aasta jooksul ainult kolm jooksu 21-st, millest üks kaotus tuli olümpiamängude finaalis Barcelonas, kus jäi seitsmendaks. 1993. aastal õnnestus peaaegu kõik, väljaarvatud allajäämine Mark McKoyle sise-MM-il Torontos. Juulis Sestrieres püstitas järjekordse uue Euroopa rekordi ja jooksis esimese eurooplasena alla 13 sekundi. Stuttgardi MM-i kuldmedal tuli juba uue maailmarekordiga 12,91. 1994. aastal ületas ta 7 aastat Greg Fosterile kuulunud sisetingimustes joostud maailmarekordi 60 m tõkkejooksus, saades ajaks 7,35.\n", "id": "ekk_Latn_209057"}
{"text": "Roger Kingdom\n\nRoger Kingdom (sündinud 26. augustil 1962 Viennas Georgia osariigis) on USA kergejõustiklane (110 m tõkkejooksja), kahekordne olümpiavõitja.\n\nKingdomist sai maailma teine 110 m tõkkejooksja (esimene oli Ranaldo Nehemiah), kes on selle distantsi läbinud alla 13 sekundi. See juhtus 1988. aastal Sestrieres.\n\nKa Seouli olümpiamängudel (1988), kus ta oma olümpiavõitu kordas, jooksis ta aja alla 13 sekundi. 1984. aastal oli ta olümpiavõitjaks tulnud mõnevõrra üllatuslikult, sest kuldmedali peapretendendiks peeti tema kaasmaalast Greg Fosterit.\n\n1989. aastal püstitas Kingdom Zürichis Weltklasse võistlustel maailmarekordi ajaga 12,92. Tema parimad tulemused pärinevadki aastatest 1988 ja 1989. Tema suurt eneseusku näitas muuhulgas asjaolu, et juba 1987. aastal kirjutas ta autogrammi andes: \"Roger Kingdom – olümpiavõitja 1984 ja 1988\".\n\n2004. aastast töötab ta kergejõustikutreenerina.\n", "id": "ekk_Latn_209058"}
{"text": "Pädevus\n\nPädevus ehk võimkond, võimupiirid, kompetents (inglise keeles competence, power) on õiguse kontekstis õigusaktiga füüsilisele või juriidilisele isikule antud ülesannete, õiguste ja kohustuste kogu. Pädevus annab kaalutlusõiguse mingi õigusliku toimingu sooritamiseks (vastandina kohustusele). Pädevus sisaldab ka vastutust. Eri õigusvaldkondades eristatakse erinevaid pädevuse alaliike.\n\nPädevus ehk asjatundlikkus, kompetentsus (inglise competence, competency) on hariduse kontekstis isiku teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute kogum, mis on vajalik tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks teatud valdkonnas. Pädevused jaotuvad erialasteks ja ülekantavateks pädevusteks. Erialased pädevused on vajalikud mingis kindlas valdkonnas töötamiseks (näiteks töötamiseks õpetajana, kondiitrina, piloodina). Ülekantavad pädevused (neid nimetatakse ka üld- või võtmepädevusteks) võimaldavad inimestel hakkama saada erinevates ja muutuvates töövaldkondades ja -keskkondades. Teatud kutsealal töötamiseks vajalikud pädevused määratletakse kutsestandardites.\n", "id": "ekk_Latn_209059"}
{"text": "Kohus\n\nKohus on riigi loodud organ (ka vastutav asutus), mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. Kohus teostab kohtuvõimu.\n\nKohtute seaduse § 7 lõike 1 kohaselt on kohtuasutusteks maakohtud, halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Kohtuasutusel on oma eelarve ja pitsat. Kohtuasutuses töötamine on kohtuteenistus.\n\nKuigi peamiselt lähtutakse kohtus sellest, et vaidlevate poolte vahel on erimeelsused arusaamas faktidest (faktiküsimused) või õigusest (õigusküsimused), võib mõningatel juhtudel vaidlus jääda potentsiaalseks. Nii näiteks on abielu lahutamisel enamasti poolte vahel kokkulepe ning kohtu roll on pigem lahutuse vormistamine kui ühe poole kasuks otsuse tegemine.\n\nKohus võib olla nii ainuisikuline (koosneda ühest kohtunikust) kui kollegiaalne (koosneda mitmest kohtunikust). Madalama astme kohtud on tavaliselt ainuisikulised; kõrgemates astmetes on tavaliselt võimalik moodustada suuremaid kolleegiume.\n\nKuigi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus, tähendab see siiski üksnes seda, et \"lõplikult mõistab õigust ainult kohus\". Olemas on mitmed traditsioonilised erandid nagu kohtueelne menetlus, väärteomenetlus, distsiplinaarmenetlus (nt kinnipidamisasutuses või kaitseväes), vahekohus.\n", "id": "ekk_Latn_209060"}
{"text": "Io\n\nIo oli vanakreeka mütoloogia tegelane, Zeusi armuke, kes moondati lehmaks.\n\nIo isa jõejumal Inachos oli Okeanose ja Tethyse poeg, Argose kuningas ja sealse maakonna Argolise kuningasoo esiisa.\n\nIo oli noorpõlves Hera preestrinna.\n\nZeus pani tütarlast tähele ja soovis teda armukeseks. Ta saatis neiule unenägusid, milles rääkis oma armastusest ja soovist temaga vahekorda astuda. Endi varjamiseks mähkis ta maa nii paksu pilve, et pimedus mattis päevavalguse. Zeusi abikaasa Hera taipas otsekohe, et sel pidi olema põhjus, ja hakkas Zeusi kahtlustama, taevast ta teda ei leidnud, niisiis laskus ta maapinnale ja hajutas pilved. Zeus muutis Io valgeks mullikaks ja väitis, et näeb looma esimest korda elus. Hera soovis, et Zeus lehma talle kingiks, ja Zeusil polnud keeldumiseks põhjust, niisiis täitis ta naise palve.\n\nKunstnikud kujutasid Zeusi ja Io abielurikkumist, ehkki allikad ei ütle, et midagi sellist toimunud oleks. Vendade Stephanideste arvates puudus Iol igasugune süü. Oli ju Zeus kõikvõimas ja ükski surelik ei suutnud talle vastu seista. Peajumalana oli ta harjunud talitama omatahtsi, arvestamata kellegi teise, isegi mitte oma abikaasa arvamusega.\n\nEt Io Zeusiga kokku ei saaks, pani Hera mullikat valvama sajasilmse hiigelkoletise Argose. Argosel oli sada silma, millest isegi magamise ajal pooled lahti jäid, seetõttu oli ta valvurina väga väärtuslik. Zeus ei suutnud välja mõelda, kuidas Argost tappa, niisiis palus ta seda teha oma pojal Hermesel, kes oli jumalatest nutikaim. Hermes laskus maa peale karjuspoisina, tegi Argosega sõbralikult juttu ja lõpuks hakkas talle vilepilli mängima. Ta heietas üksluiseid jutte ja mängis mitu unelaulu ning mõned Argose silmad vajusid kinni, aga ükski jutt ega laul ei mõjunud päriselt. Siis esitas Hermes lugulaulu Paanist, kes armus nümfi nimega Syrinx ja ajas teda taga, kuni nümf lõpuks pillirooks muudeti. Paan aga ütles: «Ikkagi pead sa mulle kuuluma!» ja tegi pilliroost süürinksi-nimelise vilepilli. Argose jaoks osutus see lugu äärmiselt uinutavaks, kõik tema silmad vajusid kinni. Hermes tappis Argose otsekohe. Hera võttis Argose silmad ja pani need oma lemmiklinnu paabulinnu sabasulgedele.\n\nHera saatis Io juurde veiseparmu, kes teda jälitas ja sundis vahetpidamata rändama. Parmu eest pääsemiseks hüppas ta merre ja ujus seal tükk aega, aga seegi ei aidanud. Tänapäeval nimetatakse seda merd tema järgi Joonia mereks. Edasi jooksis Io läbi Traakia ja ületas Bosporuse, mis samuti tema järgi nime sai – see tähendab veiste läbimineku kohta.\n\nSeejärel kohtas Io Kaukasuse mägedes aheldatud Prometheust. Hoolimata oma kannatustest, lohutas Prometheus Iot, ennustades, et too peab minema Egiptusesse, kus Io saab inimkuju tagasi ja saab kõigi aegade suurima kangelase Heraklese esiemaks, kes lõpuks Prometheusegi vabastab.\n\nSel teekonnal jõudis Io isegi Etioopiasse Niiluse läteteni, pöördus seal põhja ja jõudis lõpuks Egiptusesse, kus kohtas Zeusi. Zeus tappis kohe parmu ja pani oma käe Io pea peale. Sellest puudutusest moondus Io tagasi inimeseks ja ühtlasi jäi lapseootele. Tal sündis poeg, kellele Io pani nimeks Epaphos, mis tähendab 'puudutus'. Epaphos oli esimene Egiptuse kuningas. Ülejäänud elu elas Io õnneliku ja austatuna.\n\nKreeklased samastasid Vana-Egiptuse püha lehma Apist Epaphosega.\n", "id": "ekk_Latn_209061"}
{"text": "Carolina Klüft\n\nCarolina Evelyn Klüft (sündinud 2. veebruaril 1983 Boråsis) on Rootsi endine kergejõustiklane (seitsmevõistleja ja kaugushüppaja). 2004. aastal tuli ta seitsmevõistluses olümpiavõitjaks. Ta on seitsmevõistluses ka kolmekordne maailmameister ja kahekordne Euroopa meister.\n\nLapsena käis Carolina jalgpallitrennis ning hakkas kergejõustikuga tegelema 12-aastaselt.\n\nTa on kolmas naissportlane maailmas, kes on ületanud seitsmevõistluses 7000 punkti.\n\nTa hoiab Euroopa rekordit seitsmevõistluses isikliku rekordiga 7032 punkti.\n\n2012. aastal lõpetas ta oma sportlaskarjääri.\n", "id": "ekk_Latn_209062"}
{"text": "Kurjategijate loend\n\nKurjategijate loend loetleb inimesi, kelle kohta Vikipeedias on (või võiks olla) artikkel sellepärast, et nad on tuntud oma kuritegude või nende eest saadud karistuse pärast.\n", "id": "ekk_Latn_209063"}
{"text": "Inglismaa vapp\n\nInglismaa vapil on kujutatud kolme kuldset sammuvat ja otsa vaatavat (passant guardant) lõvi (leopardi) punasel kilbil.\n\nVapp võeti kasutusele 1190. aastatel Richard I poolt.\n\nSuurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vapil on Inglismaa vapp esimesel ja neljandal väljal.\n", "id": "ekk_Latn_209064"}
{"text": "Kuritegevuse tase\n\nKuritegevuse tase ehk kuritegevus on teatud piirkonnas teatud aja jooksul toime pandud kuritegude hulk või suhtarv võrrelduna rahvaarvuga.\n", "id": "ekk_Latn_209065"}
{"text": "Hillary Clinton\n\nHillary Rodham Clinton (sünninimi Hillary Diane Rodham; sündinud 26. oktoobril 1947 Chicagos) on USA poliitik. Aastatel 2009–2013 oli ta Ameerika Ühendriikide riigisekretär. Ta on Demokraatliku Partei liige alates 1968. aastast. Ta oli 2016. aasta presidendivalimistel Demokraatliku Partei kandidaat.\n", "id": "ekk_Latn_209066"}
{"text": "Kilp (geoloogia)\n\nKilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.\n\nKilp on osa kraatonist, mis tähendab seda, et kilbid on tektooniliselt stabiilsed alad, kus tugevaid maavärinaid ega mäetekkeprotsesse ei ole. Kilbi kivimid on enamasti Proterosoikumi või Arhaikumi vanusega. Mandrilise maakoore paksus kilpidel on pisut väiksem kui platvormidel, mis on seletatav nii settelise pealiskorra puudumise kui ka aluskorra kivimite suurema kulutusega.\n\nKilpe leidub kõigil mandritel. Mõnel mandril leidub üksainus kilp (Aafrika, Antarktika, Austraalia), mõnel mitu. Meile lähim kilp on Balti ehk Fennoskandia kilp, mis paljandub näiteks Soomes.\n\nKilbid on viimase poole miljardi aasta jooksul tektoonilistest protsessidest, näiteks riketest ja mäetekkeprotsessidest suhteliselt vähe mõjutatud. Nende stabiilsuse tõttu on erosioon enamiku kilpidest pika aja jooksul üsna tasaseks muutnud. Siiski on nad üldiselt väga kergelt kumerad.\n\nTavaliselt ümbritsevad kilpe setenditega kaetud platvormid. Näiteks Eesti asub sellisel platvormil. Kilpi ümbritsevad platvormid on harilikult sama kraatoni osad mis kilpki. Kraatoni moodustavadki kilbid ja platvormid.\n\nKilbid ise võivad olla geoloogiliselt keeruka ehitusega. Nad võivad sisaldada suuri alasid, mis on kaetud graniitsete ja granodioriitsete gneissidega, samuti settekivimite vööndeid, mida tihti ümbritsevad rohekivimivööndid. Sageli on nendeks kivimiteks moondunud rohekilt, amfiboliit ja granuliit.\n\nTermini \"kilp\" (saksa keeles Schild) võttis geoloogias esimesena kasutusele Austria geoloog Eduard Seuß oma kolmeköitelises teoses \"Maa pale\" (\"Das Antlitz der Erde\", 1885–1908).\n", "id": "ekk_Latn_209067"}
{"text": "Tektoonika\n\nTektoonika all võidakse geoloogias mõista tektoonilisi liikumisi. Tektoonika all võidakse mõista teadusharu, mille korrektne nimi on geotektoonika.\n", "id": "ekk_Latn_209068"}
{"text": "Mandriline maakoor\n\nMandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.\n\nMaakoor jagatakse mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandrilise maakoore tihedus on keskmiselt 2,7...2,8 g/cm³. Pikilainete keskmine levikukiirus on 6,5 km/s.\n", "id": "ekk_Latn_209069"}
{"text": "Jurisprudents\n\njurisprudents ehk õigusteadus jurisprudents ehk õigusfilosoofia (eriti inglise sõna jurisprudence eeskujul) jurisprudents ehk õigusteooria\n", "id": "ekk_Latn_209070"}
{"text": "Avaliku ja eraõiguse eristamine\n\nAvaliku õiguse ja eraõiguse eristamine on üks vanimaid õiguslikke küsimusi, millel praegu on süstemaatiline (\"Kas tööõigus on era- või avaliku õiguse haru?\") ning ka praktiline (\"Kas antud vaidlus kuulub tsiviil- või halduskohtu pädevusse?\") tähtsus.\n", "id": "ekk_Latn_209071"}
{"text": "Hillar Aarelaid\n\nHillar Aarelaid (sündinud 31. detsembril 1967) on Eesti riigiametnik.\n\nTa lõpetas 1991. aastal Paikuse Politseikooli (esimene lend) ja 1996. aastal Eesti Riigikaitse Akadeemia politsei erialal (esimene lend) ning sai 19. juunil 1996 lipniku auastme. Aastatel 2003–2005 õppis ta Tallinna Tehnikaülikoolis haldusjuhtimist.\n\n1991. aastast töötas ta Viljandi Politseiprefektuuris kordniku ja konstaablina, aastatel 1996–1997 oli Eesti Politsei teabebüroo operatiivosakonna ülem.\n\nTa oli Siseministeeriumi andmekaitse osakonna juhataja alates selle loomisest 1. jaanuaril 1997 ja Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor ning peadirektori kohusetäitja alates selle loomisest Siseministeeriumi eraldi struktuuriüksusena aastal 1998 kuni 1. oktoobrini 2003.\n\nHillar Aarelaid on osalenud digitaalallkirja seaduse, avaliku teabe seaduse, inimgeeniuuringute seaduse ja riigisaladuse seaduse eelnõu koostamisel.\n", "id": "ekk_Latn_209072"}
{"text": "George Clooney\n\nGeorge Timothy Clooney (sündinud 6. mail 1961 Kentucky osariigis Lexingtonis) on Oscari ja kolme Kuldgloobusega pärjatud Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist ning filmilavastaja ja -produtsent.\n\nTelesarjas \"Kiirabihaigla\" kaasategemine tõi talle aastail 1996, 1997 ja 1998 parima draamasarja meespeaosatäitja Kuldgloobuse nominatsiooni.\n\nTema tuntuimateks filmirollideks on osatäitmised filmides \"Oo vend, kus oled sa?\", \"Oceani 11 – kõrged panused\", \"Oceani kaksteist\", \"Head ööd ja õnn kaasa\" ja \"Süriaana\".\n\nOma režissööridebüüdi tegi ta 2002. aastal filmiga \"Confessions of a Dangerous Mind\" (\"Ohtliku mehe pihtimus\").\n", "id": "ekk_Latn_209073"}
{"text": "Avalik õigus\n\nAvalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid.\n\nAvaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus.\n", "id": "ekk_Latn_209074"}
{"text": "Eraõigus\n\nEraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel.\n\nEraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust.\n\nÜldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused asjaõigus – asjaõigusseadus võlaõigus – võlaõigusseadus perekonnaõigus – perekonnaseadus pärimisõigus – pärimisseadus\n\nÕigusnormide liigitus Tsiviilõigus äriõigus intellektuaalne omand rahvusvaheline eraõigus (kollisiooninormid)\n", "id": "ekk_Latn_209075"}
{"text": "Sigmund Freud\n\nSigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg – 23. september 1939 London) oli juudi päritolu Austria neuroloog, psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Tema tööd on avaldanud suurt mõju psüühika uurimisele, psühhoteraapiale, pedagoogikale, kirjandusele, filosoofiale ja kultuurile üldiselt.\n\nFreudi teooria ja psühhoanalüüsi kohta on põhjalikum ülevaade artiklis psühhoanalüüs.\n\n1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel.\n\nFreudi teooria ja tema meetod on kohanud vastuseisu nii 19. sajandi Viinis kui ka tänapäeval.\n\nTema tütar Anna Freud oli samuti nimekas psühhoanalüütik.\n", "id": "ekk_Latn_209076"}
{"text": "Psühhoteraapia\n\nPsühhoteraapia on meetod psühhiaatrias ja psühholoogias, kus kliendi probleemi eripärast lähtudes rakendatakse mitmeid psühholoogilisi tehnikaid.\n\nPsühhoteraapiat rakendav arst või psühholoog on psühhoterapeut.\n\nEristatakse individuaal-, paari- rühma- ja pereteraapiat.\n", "id": "ekk_Latn_209077"}
{"text": "Eritrea riigipeade loend\n\nEritrea riigipeade loend loetleb Eritrea riigipead alates iseseisvumisest 1993. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209078"}
{"text": "Ida-Timori riigipeade loend\n\nIda-Timori riigipeade loend loetleb Ida-Timori riigipead aastatel 1975–1978 ja alates taasiseseisvumisest 2002. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209079"}
{"text": "Loom\n\nLooma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.\n", "id": "ekk_Latn_209080"}
{"text": "Psühhoanalüüs\n\nPsühhoanalüüs on psüühikat käsitlevate teooriate kogum, psüühika uurimise metodoloogia ja psühhoteraapia koolkond.\n\nPsühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud. Motivatsioonilised jõud kujunevad eelkõige lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise põhjal. Paljud kaasaja psühholoogia kontseptsioonid toetuvad psühhoanalüütilisele käsitlusele (nartsissism, nalja ja unenägude funktsioon, Oidipuse kompleks, projektsioonimehhanism jne).\n\nLisaks üldisele inimpsüühika käsitlusele on psühhoanalüüsi näol tegemist ka üldistavalt inimese seksuaalsust käsitleva teooriate kogumiga.\n\nTänaseks on psühhoanalüüs arenenud erinevatesse suundadesse ja hargnenud paljudesse koolkoldadesse (vt. Psühhoanalüüs#Koolkonnad)\n", "id": "ekk_Latn_209081"}
{"text": "Kliburannik\n\nKliburannik on osa rannikust, mis on kaetud klibuga.\n\nKliburannik esineb tavaliselt pankrannikute või paerannikute läheduses. Klibu, ka lubjakiviveeris, on seal lapik ja suhteliselt vähe kulunud.\n\nSellised Eesti kliburannikud on Pakri neem, Püssina rannik Muhus, Ninase pank Saaremaal, Saka pangast Toila rannani, Pühajõe pangast Türsamäe pangani jne.\n\nSeal, kus kliburannikute materjal on pärit pinnakattekihtidest, näiteks liustikujõgede kruusast ja moreenist, on ka rannavallide koostismaterjaliks kruus ja veeristik. Osa kruusaranniku materjali võivad lained tuua ka rannikunõlvalt. Kliburanniku püsivad rannavallid ulatuvad Eestis keskmisest veepiirist kuni 1,5 m kõrguseni.\n\nKliburannikul on sisemaa suunas täheldatav kuhjatava kivimmaterjali jämedamateralisemaks muutumine. See on tingitud asjaoludest, et rannajoonest kõige kaugemale ja kõrgemale kuhjatakse materjali suuremate tormide jõul.\n\nÜldiselt ei ole kliburannikud Eestis ulatuslikult levinud.\n", "id": "ekk_Latn_209082"}
{"text": "Kategooria:Meregeoloogia\n\nSellesse kategooriasse kuuluvad ka rannaprotsessidega seotud artiklid.\n\nMeregeoloogia Meregeoloogia\n", "id": "ekk_Latn_209083"}
{"text": "George Edward Moore\n\nGeorge Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.\n\nMoore'i tuntakse tänapäeval eeskätt eetilise mittenaturalismi pooldajana, terve mõistuse rõhutajana filosoofilises meetodis ning Moore'i paradoksi autorina. Ta on \"filosoofide filosoof\", kes on imetletud ja mõjukas filosoofide seas, kuid keda (erinevalt tema sõbrast ja kolleegist Bertrand Russellist) väljaspool filosoofide ringkonda tänapäeval eriti ei tunta.\n\nMoore'i kirjutised on tuntud selge ja ettevaatliku stiili poolest ning metoodilise ja kannatliku lähenemise poolest filosoofilistele probleemidele. Tema tuntumad teosed on raamat \"Principia Ethica\" ning artiklid \"Terve mõistuse kaitseks\" ja \"Välismaailma tõestus\".\n\nMoore'i tegutsemine Cambridge'i õppejõuna ning ajakirja Mind toimetajana märgib Cambridge'i filosoofia hiilgeaega, millele aitasid kaasa ka Bertrand Russell ja Ludwig Wittgenstein.\n", "id": "ekk_Latn_209084"}
{"text": "Montesquieu\n\nCharles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun, tuntud lihtsalt kui Montesquieu (18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja.\n\nMontesquieu on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Ta on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest kirjutas teoses \"Seaduse vaim\". Tema idee oli luua parlamentaarne monarhia, milles olid eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandlik võim pidi kuuluma parlamendile, täidesaatev võim kuningale ning kohtuvõim sõltumatutele kohtutele. Montesquieu pidas seda ideaalseks riigikorraks, kuna see pidi takistama ühe võimu omavoli ja kaitsma paremini kodanike õigusi.\n\nMontesquieu on oluliselt mõjutanud Ameerika Ühendriikide põhiseadust.\n\nTa populariseeris mõisted \"feodalism\", \"despootia\" ja \"Bütsants\".\n", "id": "ekk_Latn_209085"}
{"text": "Territoorium\n\nTerritoorium on piiritletud maa-ala, mida institutsioon, isik või elusolend kontrollib, haldab ja/või kasutab.\n\nBioloogias nimetatakse maa-ala (tavaliselt sama liigi teiste isendite) sissetungi eest kaitsvat organismi territoriaalseks. Poliitikas ja õigusteaduses on territoorium maa-ala, mis on kindla riigivõimu jurisdiktsioonile allutatud. Psühholoogias uuritakse territoriaalset käitumist mõistmaks, millist territooriumi organism kaitseb ja miks. Territoriaalset käitumist määratletakse kui inimese või looma tegusid või reaktsioone, millega ta vastab tema poolt kaitstavale ruumile ohustavatele välisohtudele.\n\nSee artikkel käsitleb territooriumi poliitilist ja õiguslikku mõistet.\n\nTerritooriumiks nimetatakse ruumi ja esemeid, mis üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse normide alusel allub riigi jurisdiktsioonile. Riigi territooriumi koosseisu kuuluvad lisaks maismaale ka maapõu territooriumi all, õhuruum territooriumi kohal ja veeterritoorium (akvatoorium).\n\nMõned autorid loevad tinglikult riigi territooriumi hulka kuuluvaks ka tema lipu all sõitvad laevad, tema registrisse kantud õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja pandud kaablid ja torujuhtmed ning avameres riigile kuuluvad rajatised (tuletornid, platvormid loodusrikkuste ekspluateerimiseks). Kõigil neil juhtudel on riigi jurisdiktsioon siiski oluliselt piiratud. Samuti ei kuulu erinevalt tavaarvamusest riigi territooriumi hulka tema diplomaatilised ja konsulaaresindused teistes riikides. Riigi territooriumi koosseisu ei kuulu tema ülemvõimule alluvad protektoraadid ja hooldusalused territooriumid.\n\nTerritoorium on piiratud mõttelise joonega, mida nimetatakse riigi piiriks.\n\nRiik ilma territooriumita ei ole võimalik, kuigi territoorium võib olla okupeeritud. Samuti ei ole nõuet, et riigi piir oleks täielikult määratletud, ning praktikas võivad vaidlused piiri kulgemise üle kesta aastakümneid.\n\nAjalooliselt pole territoorium alati olnud riigi mõiste vajalik element. Vana-Kreekas ei kõneldud Kreeka riigist, vaid kreeklastest. Keskajal oli feodaalriigis lugu ümberpöördunult, sest germaanlased tõid invasiooniga Rooma pinnale uue mõtteviisi: riigi peaelemendiks sai maa, territoorium, mis valis võimukandja. Vastavalt sellele oli keskajal iga suurem maaomanik suverään oma maa-alal. Võitlus nende kahe – kreeka isikulise ja keskaja territoriaalse – riigimõiste vahel omandas suurema tähtsuse absolutismi tekkimisel. Absolutism kärpis väikeste läänihärrade suveräänseid õigusi ja püüdis neid kaotada. Absolutismi puhul määras riigi ära kolmas element: riigivõim ehk valitseja tahe. Näiteks omistatakse Louis XIV-le ütlus \"Riik – see olen mina.\" Siiski mõistetakse alates 1648. aasta Vestfaali rahust riiki ennekõike kui territoriaalriiki. Tänapäeval on tuumarelvade teke territooriumil julgeoleku tagamise küsitavaks muutnud ning ka muud arengud (inimõigused) piiravad riigi suveräänsust oma territooriumi üle.\n", "id": "ekk_Latn_209086"}
{"text": "Kodakondsus\n\nKodakondsus (inglise keeles citizenship; saksa keeles Staatsbürgerschaft) on inimese püsiv õiguslik side riigiga. Kodakondsus eristab isikut välisriigi kodanikest ja kodakondsuseta isikutest. Igaühel on õigus saada kodakondsus.\n\nKodakondsus on õigus omada õigusi, kuid paneb ka kohustused. Kodakondsuse saamise tingimused on riigi vaba otsus, seega tuleneb konkreetse riigi kodakondsus selle riigi õigusest. Näiteks Eesti kodakondsus tuleneb Eesti õigusest ning Rootsi kodakondsus Rootsi õigusest. Riigid peavad õiguse loomisel siiski järgima omale võetud rahvusvahelisi kohustusi.\n\nKodakondsus annab isikule eelkõige poliitilised õigused. Poliitilised õigused on kõige olulisemad õigused, kuna muu inimõiguste kaitse on suures osas tagatud rahvusvahelise õiguse tasandil. Poliitiliste õiguste hulka kuuluvad õigus osaleda riigi valitsemises, sh valida riigi esindusorganeid, kuuluda erakonda, asuda avalikku ametisse jne.\n\nTopeltkodakondsus on seisund, kus ühel isikul on mitme riigi kodakondsus. See on võimalik juhul, kui kodakondsus saadakse mitmel alusel. Selline olukord võib juhtuda, kui Austria ja Saksamaa kodanik saavad Ameerika Ühendriikides lapse. Sellisel juhul saab sündinud laps nii Austria, Saksamaa kui ka Ameerika kodakondsuse. Topeltkodakondsus on osas riikides lubatud, kuid osa on selle vastu, sh Eesti.\n", "id": "ekk_Latn_209087"}
{"text": "The Refutation of Idealism\n\n\"The Refutation of Idealism\" (\"Idealismi kummutus\") on George Edward Moore'i artikkel, mis ilmus 1903 ajakirjas Mind.\n\nSee artikkel on üks analüütilise filosoofia alguse tähiseid.\n", "id": "ekk_Latn_209088"}
{"text": "Esse est percipi\n\nEsse est percipi (tõlkes ladina keelest 'olemine on tajutav olemine') on fraas, mille võttis kasutusele George Berkeley, et iseloomustada kõiki tajutavaid objekte.\n\nSeevastu vaime iseloomustas ta fraasiga esse est percipere 'olemine on tajumine'.\n", "id": "ekk_Latn_209089"}
{"text": "Risto Ryti\n\nRisto Heikki Ryti [r'üdi] (3. veebruar 1889 Huittinen – 25. oktoober 1956 Helsingi) oli Soome poliitik, Soome peaminister 1939–1940 ja president 1940–1944.\n\n1921–1924 oli ta rahandusminister, 1923–1940 ja 1944–1945 Soome Panga juhatuse esimees.\n\n1945–1949 oli ta \"sõjasüüdlasena\" vangis.\n\nRyti on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_209090"}
{"text": "John McTaggart Ellis McTaggart\n\nJohn McTaggart Ellis McTaggart (sünninimi John McTaggart Ellis; 3. september 1866 London – 18. jaanuar 1925 London) oli briti filosoof, üks briti idealistidest.\n\nTema vanemad olid Francis ja Caroline Ellis. Tema emapoolse vanaonu Sir John McTaggarti päranduse tingimuse järgi võttis perekond perekonnanimeks \"McTaggart\". Aastal 1870 isa suri.\n\nTa õppis ja õpetas Cambridge'i Ülikoolis.\n\nTa oli 20. sajandi alguses juhtiv Hegeli uurija Inglismaal ning Bertrand Russelli ja George Edward Moore'i õpetaja.\n\nHiljem arendas ta välja omaenda väga originaalse metafüüsikasüsteemi, mille ta avaldas kaheköitelises teoses \"The Nature of Existence\" (1921, 1927). Kõige kuulsam osa sellest süsteemist on argument aja mittereaalsuse kasuks, kuid ta eitas ka materiaalsete objektide ja ruumi reaalsust. Lähtudes hegellikust absoluutsest idealismist, jõudis ta õpetuseni, mille järgi kogu reaalsus on vaimne (spirituaalne), hing on surematu ning hingede vahel on otsesed armastussuhted.\n", "id": "ekk_Latn_209091"}
{"text": "The Unreality of Time\n\n\"The Unreality of Time\" (\"Aja mittereaalsus\" või \"Aja ebareaalsus\") on John McTaggart Ellis McTaggarti tähtis aja filosoofia alane artikkel, mis ilmus ajakirjas Mind 1908. aastal (kd 17, lk 456–473).\n\nHiljem avaldas McTaggart samad argumendid oma teose \"The Nature of Existence\" teises köites (1927).\n", "id": "ekk_Latn_209092"}
{"text": "Pacta sunt servanda\n\nPacta sunt servanda (ladina keeles 'lepingut tuleb austada') on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt on poolte kokkulepe neile täitmiseks kohustuslik. Muuhulgas on see põhimõte oluline võlaõiguses ja rahvusvahelises õiguses.\n\nPacta sunt servanda põhimõtte kohaselt on kokkulepe sõlmimise järel poolte vahel seaduseks ning sellest tulenevalt on kohustuste mittejärgimine lepingu rikkumine. Õige käitumise nõudmine ja sellest tulenev hea usu põhimõte on kogu õigussüsteemi toimimise eeltingimus kuni selleni välja, et mõningates õigusharudes järgnevad sanktsioonid kokkuleppe rikkumisele ka siis, kui ükski osaline pole kahju saanud.\n\nLause päritolu pole täpselt teada, kuid Cicero kirjutas, et Pacta et promissa semperne servanda sint (De Officiis, III, 24).\n\nEesti positiivses õiguses sätestab võlaõigusseaduse § 8 lõige 2, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Rahvusvahelises õiguses ütleb Viini rahvusvaheliste lepingute õiguse konventsioon, et iga kehtiv leping on kohustuslik tema osalistele ja nad peavad seda täitma heas usus.\n\nVäljaspool Rooma õigusest tulenevaid õigustraditsioone rõhutab näiteks koraan lepingute täitmise kohustuslikkust.\n", "id": "ekk_Latn_209093"}
{"text": "Id\n\nMiski on psühhoanalüüsi teoorias isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus.\n\nSigmund Freud kasutas oma töödes terminina saksakeelset väljendit das Es (kesksoost 'tema', 'see'); ingliskeelsetes tõlgetes on enamasti kasutusel sõna id (ladina keeles kesksoost 'tema', 'see'); prantsuse keeles on vasteks ça.\n\nFreud käsitas miskit kui bioloogiliste tungide keskust; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Miski on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Miski lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus.\n\nPeamised miskist lähtuvad tungide grupid on psühhoanalüüsi teooria kohaselt seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega. Freud on nimetatud neid elu- ja surmatungideks: eros ja thanatos. Seksuaaltungi energiat nimetatakse libiidoks.\n\nIngliskeelsetes tekstides on id sarnase mõistena kasutusel ka väljaspool psühhoanalüüsi konteksti – kirjanduses, kunstis jm. Enamasti tähistatakse sellega metsikut, ohjeldamatut, irratsionaalset alget.\n", "id": "ekk_Latn_209094"}
{"text": "Riigi tunnustamine\n\nRiigi tunnustamine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega üks riik määratleb teise riigi rahvusvahelise õigussubjektsuse. Tunnustamine tähendab, et riik on täitnud riikluseks vajalikud nõuded.\n\nEksisteerib kaks lähenemist riikide tunnustamisele: konstitutiivne teooria, mille kohaselt saavutab riik õigussubjektsuse, kui enamik riike on teda tunnustanud. deklaratiivne teooria on tänapäeval valitsev. Selle kohaselt muutub riik õigussubjektiks siis, kui ta faktiliselt täidab riigiks olemise eeldusi. Tunnustamisega riigid üksnes möönavad olemasolevat olukorda.\n", "id": "ekk_Latn_209095"}
{"text": "Kesksugu\n\nKesksugu ehk neutrum on isikuliste asesõnade ja nimisõnade grammatiline kategooria mitmetes keeltes.\n\nKesksoost isikulisi asesõnu (näiteks inglise keeles it, saksa keeles es, ladina keeles id) tõlgitakse eesti keelde tavaliselt kas \"tema\" (\"ta\"), \"see\" või \"too\".\n", "id": "ekk_Latn_209096"}
{"text": "Moore'i paradoks\n\nÜhes oma loengus juhtis George Edward Moore tähelepanu kummalisele vastuolule, mida ilmutab näiteks ütlus: \"Väljas sajab, aga ma ei usu, et väljas sajab.\" Seevastu \"Väljas sajab, aga ta ei usu, et väljas sajab\" on täiesti korrektne väide. See paradoks, mida tuntakse ka Moore'i paradoksi nime all, oleks võinud ununeda, kuid väidetavalt läks Ludwig Wittgenstein sellest paradoksist kuulda saades keset ööd Moore'i juurde, nõudes, et Moore loengu sisu kohe kordaks. Igal juhul sobib see paradoks hästi sissejuhatuseks Wittgensteini hilisfilosoofiale.\n", "id": "ekk_Latn_209097"}
{"text": "Orogeenne vöönd\n\nOrogeenne vöönd ehk orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur.\n\nOrogeensed vööndid tekivad kas subduktsiooniga seotud tektoonilises režiimis, kus ookeanilise maakoorega laam sukeldub mandrilise maakoorega laama alla, samal ajal seda kokku pressides (näiteks Andid) või kahe mandrilise laama kokkupõrkealale (näiteks Himaalaja).\n\nOrogeenseis vööndeis toimub intensiivne kivimite kurrutamine ning ümberkristalliseerumine, mistõttu koosnevadki mäestikud peamiselt moondekivimeist. Orogeenseid vööndeid tuntaksegi tavaliselt mäestikena.\n", "id": "ekk_Latn_209098"}
{"text": "Francis Herbert Bradley\n\nFrancis Herbert Bradley (30. jaanuar 1846 Inglismaa, Surrey (praegu London), Clapham – 18. september 1924) oli Briti filosoof.\n\nBradley oli üks juhtivaid Briti idealiste. Tema õpetuse järgi ei olemas erinevaid asju, vaid üks ühtne asi, mis koosneb üksnes ideest, kogemusest.\n\nBradley filosoofia mõjutas tugevasti T. S. Elioti luulet.\n\nTema vanemad olid mõjukas evangeelne jutlustaja Charles Bradley, kelle ümber kogunes \"Claphami sekt\", ning selle teine abikaasa Emma Linton. Francis oli nende neljas laps ning täiskasvanuks saanud poegadest vanim.\n\nFrancise poolvend isa esimesest abielust oli George Granville Bradley oli väljapaistev vaimulik ja õpetlane. Francise noorem vend A. C. Bradley oli kirjandusteadlane.\n\nAastal 1856 asus Francis õppima Cheltenham College'isse, kust ta 1861 läks üle Marlborough College'isse, mida juhatas tema poovend Charles. Sinna ta jäi 1863. aastani. Aastal 1865 asus Bradley õppima Oxfordi Ülikooli University College'isse.\n\nDetrsembris 1870 sai ta kolleegiumiliikmeks Oxfordi Ülikooli Merton College'is. See tõi kaasa õpetamiskohustusteta eluaegse stipendiumi, mille oleks katkestanud ainult abiellumine. Bradley aga ei abiellunud.\n\nBradley vaadete kritiseerimisest Edward George Moore'i ja Bertrand Russelli poolt sai alguse analüütiline filosoofia.\n\nRaamatus \"Keel, tõde ja loogika\" kritiseerib Alfred Jules Ayer Bradleyt selle eest, et ta esitab väiteid, mis ei rahulda loogilise positivismi verifikatsiooniprintsiibi nõudeid, näiteks \"Absoluut siseneb evolutsiooni, kuid ei ole ise evolutsiooniks võimeline.\"\n", "id": "ekk_Latn_209099"}
{"text": "Paljandumine\n\nPaljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.\n\nPaljandunud aladel puudub pinnakate. Paljandunud aluspõhja nimetatakse paljandiks. Ka aluspõhja osaks oleva aluskorra avanemine maapinnal on paljandumine, kuid Eestis aluskorra paljandeid ei ole.\n\nPaljandit ja paljandumist tuleb eristada avamusalast, mille korral ei pruugi aluspõhi olla avanenud maapinnal, vaid võib olla kaetud pinnakattega.\n\nTuntud paljanditeks Eestis on näiteks Suur Taevaskoda ja Põhja-Eesti pank.\n", "id": "ekk_Latn_209100"}
{"text": "Paljand\n\nPaljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid.\n\nPaljandil ei ole pinnakatet.\n\nTuntud paljanditeks Eestis on näiteks Suur Taevaskoda ja Väike Taevaskoda.\n\nPaljandit ja paljandumist tuleb eristada avamusalast, mille korral ei pruugi aluspõhi olla avanenud maapinnal, vaid võib olla kaetud pinnakattega.\n\nEestis paljanduvad vaid settelise aluspõhja kivimid. Kristalne aluskord Eestis ei paljandu.\n", "id": "ekk_Latn_209101"}
{"text": "Jim Marrs\n\nJames Farrell Marrs Jr. (5. detsember 1943 Fort Worth, Texas – 2. august 2017 Springtown, Texas) oli ameerika uudistereporter, kolledžiõpetaja ja vandenõuteooriaid levitav kirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_209102"}
{"text": "Partenogenees\n\nPartenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata. Loomade puhul tähendab partenogenees embrüo arenemist viljastamata munarakust ning taimede puhul tähendab see apomiksist.\n\nPartenogenees esineb paljudel taimedel, kuid ka selgrootutel (ümarussidel, lehetäilistel, mõnda liiki mesilastel, kojuselistel), mõningatel selgroogsetel (teatud kaladel, kahepaiksetel, harva lindudel) ning ühel munaseene liigil.\n", "id": "ekk_Latn_209103"}
{"text": "Süvakivim\n\nSüvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.\n\nSüvakivimid on faneriitse struktuuriga, mis tähendab seda, et kivimit moodustavad mineraaliterad on palja silmaga eristatavad. Enamasti tuleb faneriitne struktuur sellest, et kristallidel on olnud tuhandeid aastaid väldanud tardumise kestel piisavalt aega, et silmaganähtavasse suurusesse kasvada. Tüüpiline ja levinud süvakivim on graniit. Süvakivimid on tardunud enamasti sügaval Maa sisemuses, kuid mitte alati. Asi on selles, et kivimeid klassifitseerides lähtutakse sellest, milline kivim välja näeb, mitte aga sellest, kust ta pärit on. Mõnikord harva võib süvakivimeile omase struktuuriga olla ka kivim, mida lasumussuhete järgi süvakivimiks pidada ei saaks.\n", "id": "ekk_Latn_209104"}
{"text": "Transseksuaalsus\n\nTransseksuaalsus on meditsiiniline termin, mida kasutatakse kirjeldamaks inimese üleminekufaasi ühest soost teise kirurgia ja/või hormoonravi abil. Peale soo korrigeerimist võib indiviid end ka edaspidi transsoolisena ja/või transseksuaalsena identifitseerida või sellest määratlusest loobuda. Transseksuaalsuse terminit peetakse aegunuks kirjeldamaks transsoolisi inimesi.\n", "id": "ekk_Latn_209105"}
{"text": "Soolsus\n\nSoolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.\n\nSoolsust väljendatakse klassikaliselt promillides ehk tuhandikosades. Alates 1978. aastast soovitavad okeanograafid kasutada praktilise soolsuse skaalat (PSS) (inglise practical salinity scale), mille ühikuks on PSU. See on saadud standardse KCl-vesilahuse ja vaadeldava mereveeproovi elektrijuhtivuse erinevuse suhteseosest. PSU-ühikute järgi on mereveeproovi, kus sooli on näiteks 20 kg kuupmeetri vee kohta, soolsus 20 PSU-d.\n\nMaailmamere keskmine soolsus 35‰ tähendab seda, et ühest liitrist soolasest veest moodustavad soolad 3,5%. Merevees olevatest sooladest on suurima osakaaluga naatriumkloriid, vähem on magneesiumkloriidi, -bromiidi, kaltsiumkloriidi jt.\n", "id": "ekk_Latn_209106"}
{"text": "Copterline'i lennuõnnetus\n\nCopterline'i lennuõnnetus toimus 10. augustil 2005 Tallinna–Helsingi liinil lennanud kopteriga Sikorsky S-76. Lennufirma Copterline'i kopter kukkus Naissaare ja Aegna vahel Tallinna lahes vette umbes 1,8 meremiili kaugusel Viimsi poolsaarest ja Aegna saarest 1,9 meremiili edelas. Kukkumiskoha koordinaadid on .\n\nKell 12.39 startis Copterline'ile kuuluv kopter Sikorsky S-76C+ (registritähis OH–HCI) Tallinnast regulaarlennule Helsingisse. Kolm minutit hiljem ehk kell 12.42 kukkus see Aegna saare juures merre ja uppus lühikese aja jooksul. Kõik pardal olnud 14 inimest – 12 reisijat ja kaks meeskonnaliiget – hukkusid. Reisijatest oli pardal kuus Soome, neli Eesti ja kaks Ameerika Ühendriikide kodanikku (väliseestlased ema ja tütar Hamburgenid), kopteri piloodid olid Soome kodanikud. Kõigi ohvrite surma põhjus oli uppumine.\n\nPääste- ja pinnaletõstmisoperatsioon algas samal päeval. Sellest võtsid osa piirivalvelaev Kati, piirivalvekaater M29, lootsikaatrid, Eesti mereväe laevad Vaindlo ja Wambola, Veeteede Ameti laev EVA-320, kaubalaev Baltic Trader, piirivalvekopter, Soome piirivalvelaev Merikarhu, Soome päästekopter Puma ning Eesti ja Soome tuukrid. Suurõnnetuse uurimiseks loodi rahvusvaheline uurimiskomisjon.\n\nJärgmise kahe päeva jooksul toodi 45 meetri sügavusel lebanud kopterivrakist välja 13 surnukeha. Ühe kopteripiloodi, soomlasest kapteni Peter Fredrikssoni surnukeha leiti alles kaks nädalat hiljem, 25. augustil, kopterivraki asukohast umbes 45 meetri kauguselt. Vraki ülestõstmist alustati 13. augusti varahommikul. Selleks kasutati kraanaga varustatud Soome merepäästelaeva Seili. Pärast pinnaletõstmist transporditi kopter Tallinna Vene-Balti sadamasse piirivalvelaevade kaile. Kopteri musta kasti dekodeeris Suurbritannia lennuõnnetuste uurimise büroo (Air Accidents Investigation Branch) ning selle info analüüsi alustas uurimiskomisjon 22. augustil.\n\n14. septembril 2005 avalikustatud lennuõnnetuse põhjuste uurimiskomisjoni esialgses aruandes jäid selle suurõnnetuse põhjused ebaselgeks. Oli märgitud, et helikopter oli tehniliselt korras, ilmastikutingimused lennuks sobivad ja meeskond kopteri juhtimiseks vajaliku pädevusega. Samuti ei leitud märke tulekahjust ega lindude või muude objektide sattumisest kopteri mootorisse õhus. Kindlaks oli tehtud, et kopteri turbiinmootorid säilitasid töövõime lennu lõpuni ning kopteri konstruktsioonid purunesid alles kukkumisel vastu veepinda. Pardal olnud inimeste surma põhjustas raporti kohaselt uppumine. Õnnetuse põhjusena toodi kopteri sattumine mingisse eriolukorda, mis põhjustas kopteri tugeva hälbe tavapärastest lennuparameetritest ning kutsus lõpuks esile kopteri juhitamatu langemise. Lennuõnnetuse lõpparuanne avaldati 11. augustil 2008.\n", "id": "ekk_Latn_209107"}
{"text": "Magevesi\n\nMagevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.\n\nKogu Maa veeringesse haaratud veevarudest moodustab magevesi 4,04%, millest suurem osa on Antarktist ja Gröönimaad katvates jääkilpides (Antarktise jääkilp sisaldab 61% Maa mageveest ja 1,7% kogu veevarust) ning ülejäänu mujal maa- ja veepinnal lume ja jääna (merejää, jäämäed), liustikes, järvedes, jõgedes, soodes ning põhjaveena. Mageveeks loetakse ka näiteks rauasooli sisaldav mineraalvesi.\n\nEnamiku Maa veest moodustab soolane vesi peamiselt maailmameres. Mageveeressursside piiratus on oluliseks probleemiks kuivema kliimaga aladel.\n\nPeaaegu kõik magevesi tekib sademetest (udu, vihm, lumi). Sademed sisaldavad tihti aineid, mis on pärit aurumiskohast või atmosfäärist. Eriti tööstuspiirkondades on probleemiks happevihm.\n\nMõned elusorganismid saavad kasutada soolast vett, kuid paljudele, sealhulgas enamikule taimedest ja imetajatest, on magevesi elamiseks asendamatu.\n\nMagevesi on võrreldes elusorganismide rakuvedelikuga hüpotooniline ehk väiksema tihedusega.\n\nMagevee-elupaigad jaotatakse seisva veega veekogudeks (järved, sood), vooluveekogudeks (jõed) ja põhjaveeks.\n", "id": "ekk_Latn_209108"}
{"text": "Sikorsky S-76\n\nSikorsky S-76 on populaarne Ameerika Ühendriikides toodetav kahemootoriline spetsiaalselt tsiviilkasutuseks loodud kopter. Kopterit kasutatakse tänapäeval nii reisijateveol, VIP-kopterina kui ka eriotstarbelisteks ülesanneteks, näiteks meditsiini- ja päästekopterina.\n", "id": "ekk_Latn_209109"}
{"text": "Ali (film)\n\n\"Ali\" on 2001 valminud USA biograafiline mängufilm, mis jutustab poksija Muhammad Ali eluloo.\n\nFilmis mängivad teiste seas Will Smith, Jamie Foxx, Jon Voight, Mario Van Peebles, Ron Silver, Jeffrey Wright, Mykelti Williamson, Jada Pinkett Smith, Joe Morton, Giancarlo Esposito ja LeVar Burton.\n\nStsenaristid oli Gregory Allen Howard, Stephen J. Rivele, Christopher Wilkinson, Eric Roth ja Michael Mann. Režissöör oli Michael Mann.\n\nFilm kandideeris parima meesnäitleja Oscarile (Will Smith) ja parima meeskõrvalosatäitja Oscarile (Jon Voight).\n\nStsenaariumi algvariant, mille kirjutasid Howard ja Rivele, oli liiga pikk ja kohmakas, mistõttu Roth ja Mann tegid selle oluliselt ümber. Howardilt oli varem tellitud stsenaarium Ali elust filmile, mille produtsent pidi olema Jon Peters, (1994), kuid too film ei läinud käiku.\n\nKriitikud tõstsid esile nii filmi häid kui ka halbu ülgi. Eriti laideti pikki stseene, kus peaosatäitja Smith istub muusika saatel rongis või jookseb läbi Aafrika küla, kuid midagi ei juhtu. Roger Eberti arvates film nende tõttu venib. Samuti leidis Ebert, vaataja ei saa Ali kohta teada midagi uut ning et film on halvasti monteeritud. Näitlejate mängu peeti üldiselt heaks, kuid paljude kriitikute arvates ei ole film hästi tehtud. Režissöör Spike Lee ütles intervjuus ESPN-ile, et ta ei saa aru, kuidas võis ühest 20. sajandi intrigeerivamast kujust teha nii igava filmi. Paljud Ali fännid peavad paremaks dokumentaalfilmi \"When We Were Kings\" (eestikeelne pealkiri \"Poksikuningate heitlus\").\n", "id": "ekk_Latn_209110"}
{"text": "Muda\n\nMuda on veega segunenud kleepuv savikas-aleuriitne sete.\n\nMuda sünonüümiks peetakse mõnikord sõna \"pori\", mõnikord seda defineeritakse, nt \"Eesti keele seletava sõnaraamatu\" järgi on pori \"vesine kleepuv pinnas\".\n\nMuda on sõltuvalt veesisaldusest poolvedel või plastiline sete, mis võib tekkida väga mitmesugustes tingimustes, mille ühine joon on vee rohkus. Muda tekib, kui olemasolevad setted (muld, savi, aleuriit) küllastuvad veega. Muda üldtunnuseks on märgatav orgaanilise aine sisaldus, mis annab talle tumeda värvuse ja iseloomuliku lõhna. Samuti nimetatakse mudaks veekogude põhja settinud peent ja pehmet setet, mille eriliikideks on järvemuda ja järvelubi.\n\nMuda mattumisel ja sellele järgneval kivistumisel ning moondel võib mudast tekkida väga erinevaid kivimeid. Näiteks lubjakivi ja argilliit. Savi litifitseerumisel tekkinud kivimite edasisel moondel võib tekkida kõrge astme moondekivim gneiss.\n\nMuda, mida kasutatakse tervistavatel protseduuridel, nimetatakse ravimudaks.\n", "id": "ekk_Latn_209111"}
{"text": "Pori\n\nPori (rootsi keeles Björneborg, ladina keeles Arctopolis) on linn Soomes Satakunta maakonnas, Kokemäenjoki jõe kaldal.\n\nPori on asutatud 1558. aastal Ulvila linna asemele.\n\nPori on tuntud Pori Jazzi muusikafestivalide ja liivarandade poolest.\n\nElanike arv on 83 303 (31.12.2012) (Soome suuruselt 11. linn).\n\n2010 liideti linnaga Noormarkku vald ja 2015 Lavia vald.\n", "id": "ekk_Latn_209112"}
{"text": "Vulkaaniline kivim\n\nVulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.\n\nVulkaanilised kivimid on tekkinud vulkaanist väljutatud ainese tardumisel maapinnal, vees või maapinnalähedastes intrusioonides. Vulkaniitidele on omane peitkristalne ehk afaniitne struktuur. Vulkaanilisi kivimeid eristatakse süva- ja poolsüvakivimeist, mis tardusid sügavamal maakoores. Ekstrusiivne kivim, purskekivim ja efusiivne kivim on terminid, mida enamasti käsitletakse kui vulkaanilise kivimi sünonüüme, kuid tegelikult on neil pisut teistsugune tähendus.\n", "id": "ekk_Latn_209113"}
{"text": "Purskekivim\n\nPurskekivim (inglise extrusive rock) on vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim.\n\nEnamasti peetakse purskekivimit ja vulkaanilist kivimit sünonüümiks, kuid tegelikult on nad pisut erineva tähendusega terminid. Purskekivimi sünonüümiks on \"ekstrusiivne kivim\".\n\nPurskekivimid on ka vulkaanilised kivimid, kuid kõik vulkaanilised kivimid ei ole purskekivimid. Asi on selles, et termin \"vulkaaniline kivim\" hõlmab kõiki peitkristalse struktuuriga tardkivimeid, olenemata sellest, kas nad on vulkaanist väljunud või subvulkaanilised ehk väljumata, purskekivim on aga kindlasti vulkaanipurske produkt.\n", "id": "ekk_Latn_209114"}
{"text": "Padilaava\n\nPadilaava on veealustes tingimustes tardunud padjalaadse morfoloogiaga laavavool.\n\nKoostiselt on padilaava enamasti basaltne või andesiitne. Padilaava moodustab ofioliitse kompleksi ülemise osa.\n\nPadilaava moodustub laava kokkupuutel veega, enamasti juhtub see ookeanide põhjas. Padilaava on laialt levinud nähtus, kuid esinemise tõttu veealustes tingimustes on ta vähetuntud ja tema moodustumine halvasti vaadeldav. Padilaava ristlõige võib meenutada köislaava ristlõiget, kuid padilaavas on vähem vesiikuleid ning tühikuid. Samuti võivad padilaavas esineda radiaalsed lõhed. Pealmine kiht on tihti klaasjas.\n", "id": "ekk_Latn_209115"}
{"text": "Bolderāja\n\nBolderāja on asum Riias Kurzeme rajoonis Daugava vasakul kaldal Buļļupest lõunas pindalaga 8,329 km². Asumit eraldab Daugavgrīvast Buļļupe. 14 523 elanikku (2010).\n\nAastal 1495 oli Johann Bulderingil selles piirkonnas mõis. Tema järgi on saanud nime Buļļupe, mida alamsaksa keeles kutsuti Bulder Aa. Ka hakati seda piirkonda Bolderājaks kutsuma. Hiljem asus seal piirkonnas mitu mõisa, (Lohfeldi mõis, Guberņa mõis ja Bolderāja mõis). Piirkond oli juba varastest aegadest asustatud, Bolderāja oli lootside peamine elukoht. Samuti asus seal tollipunkt.\n\nDaugavgrīva kindluse kaitsva tiiva all asunud tolliametnike, lootside ja meremeeste asula sai aastal 1852 Riiaga telegraafiühenduse. See oli esimene tsiviilotstarbeline telegraafiliin tervel Venemaal. Aastal 1873 valmis ka Riiga viiv raudtee. Kuigi Bolderāja oli sellel raudteeliinil lõpp-peatuseks, ehitati raudteesild ka üle Buļļupe, sealt edasi kindlusest mööda Daugava suudmes oleva muulini välja. Raudtee valmimisega hakkas kasvama Bolderāja sadama tähtsus, samuti hakkasid asumisse kerkima tehased, aga Esimene maailmasõda laastas sealse tööstuse.\n\nAastast 1924 on Bolderāja Riia linna osa. Aastail 1952–1959 oli see Riia linnale administratiivselt alluv alev. Asumis on silikaattellisetehas ja seal asub ka Läti Mereakadeemia.\n", "id": "ekk_Latn_209116"}
{"text": "Buļļupe\n\nBuļļupe on Lielupe vana jõesäng, mida mööda viimane voolas Daugavasse.\n\nÜhendab praegu Lielupe ja Daugava suuet.\n\nBuļļupe eraldab teineteisest Bolderāja ja Daugavgrīva asumit Riia linnas.\n", "id": "ekk_Latn_209117"}
{"text": "Fruit of Islam\n\nFruit of Islam (FOI) on afroameeriklastest ihukaitsjate rühm, kelle ülesandeks on kaitsta ja teenida organisatsiooni Nation of Islam ning selle vaimulikke ja üritusi.\n\nRühma liikmed kannavad mõnikord sinist mundrit.\n", "id": "ekk_Latn_209118"}
{"text": "David Icke\n\nDavid Icke (sündinud 29. aprillil 1952 Inglismaal Leicesteris) on inglise vandenõuteoreetik ja endine jalgpallur.\n\nDavid hakkas juba koolis jalgpalli mängima ning jätkas seda Coventry Citys ja Hereford Unitedis. Jalgpallimängu pidi ta 21-aastaselt artriidi pärast lõpetama. Seejärel alustas ta tööd ajakirjanduses: kõigepealt kohalikus Leicesteri lehes, hiljem BBC spordikommentaatorina. Sealt suundus ta tööle Briti Rohelisse Parteisse, kus tõusis pressiesindajaks. Aastal 1990 koges ta \"valgustust\", mille järel hakkas kirjanikuks.\n\nTa on avaldanud arvukalt kõmulisi vandenõuteooriaid. Tema raamatud kajastavad põhiliselt kaht teemat: esiteks inimese suhteid enda, teiste ja planeediga ning teiseks valitsevate klasside ja gruppide valitsusviise deviisi all \"eesmärk pühitseb abinõu\". Vaatamata tema arvukatele avaldustele, mida on kvalifitseeritud Briti kuningliku perekonna ning teiste rikaste ja kuulsate otseseks solvamiseks, ei ole teda kordagi kohtusse kaevatud.\n", "id": "ekk_Latn_209119"}
{"text": "Zecharia Sitchin\n\nZecharia Sitchin (vene keeles Заха́рия Си́тчин; 11. juuli 1920 Bakuu – 9. oktoober 2010 New York) oli vene päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanik, kelle raamatud esitavad teooriaid inimkonna päritolu kohta.\n\nKui ta oli noor poiss, emigreerusid ta vanemad Iisraeli.\n\nKasvades üles Palestiinas, õppis ta tundma iidset ja ka Piibli ajalugu. Zecharia Sitchin on üks vähestest õpetlastest, kes on võimeline lugema ja kirjutama Sumeri kiilkirjas. Zecharia Sitchin üld-e salajane teadlane. Samuti lõpetas ja sai doktorikraadi Londoni Ülikoolis majandusteaduses. Enim on Zecharia Sitchin tuntud kui raamatusarja \"Maa kroonikad\" (\"Earth Cronicles\") autor. Sari koosneb kuuest põhi- ja kuuest lisaraamatust.\n\n\"Enki kadunud raamat\" on huvitav selle poolest, et kui kõik varasemad raamatud on puhtalt teaduslikud või populaarteaduslikud, siis selles raamatus on kirjanik võtnud savitahvlitel olnud poolikud tekstid ning nendest kokku pannud loo, mida algandmete puudulikkuse ja killustatuse tõttu oleks olnud raske teadusliku tekstina serveerida.\n", "id": "ekk_Latn_209120"}
{"text": "Biograafiad (Q)\n\nBiograafiad (Q) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab Q-tähega.\n", "id": "ekk_Latn_209121"}
{"text": "Biograafiad (Š)\n\nBiograafiad (Š) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab Š-tähega.\n", "id": "ekk_Latn_209122"}
{"text": "Biograafiad (Ž)\n\nBiograafiad (Ž) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab Ž-tähega.\n", "id": "ekk_Latn_209123"}
{"text": "Biograafiad (Ö)\n\nBiograafiad (Ö) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab Ö-tähega.\n", "id": "ekk_Latn_209124"}
{"text": "Biograafiad (X)\n\nBiograafiad (X) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab X-tähega.\n", "id": "ekk_Latn_209125"}
{"text": "Biograafiad (Ü)\n\nBiograafiad (Ü) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab Ü-tähega.\n", "id": "ekk_Latn_209126"}
{"text": "Biograafiad (Y)\n\nBiograafiad (Y) loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab Y-tähega.\n", "id": "ekk_Latn_209127"}
{"text": "Ufoloogia\n\nUfoloogia on tundmatute lendavate objektidega ehk ufodega (inglise keeles Unidentified Flying Objects, lühend UFO) seotud andmete kogumine ja uurimine. Kuigi sellega tegelevad ka mitmed teadlased (füüsikutest folkloristideni), pole ufoloogia siiski üldtunnustatud teaduslik distsipliin ning seda on nimetatud ka pseudo-, proto- ja parateaduseks. Kriitikute arvates ei järgi enamik ufolooge oma tegevuses korrektset teadusliku uurimistöö metoodikat.\n\nVarasemast ajast on küll teada tundmatute lendavate objektide kirjeldusi, kuid laialdane ufoloogiaharrastus sai alguse 1947. aastal, mil Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis Rainier' mäe läheduses õhuseiret teinud erapiloot Kenneth Arnold märkas ja hiljem kirjeldas ajakirjanikele üheksat lamedat ilma kereta lennukitiivasarnast objekti, mis liuglesid mäeharjade kohal nagu vette visatud taldrik (eesti analoog – kiviga lutsuviskamine). Siit jõudis meediasse väljend \"lendavad taldrikud\". Sellele järgnenud perioodist pärineb hulgaliselt teateid tundmatute lendavate objektidega kohtumistest, nende jälgimisest eraisikute ja armee esindajate poolt ning kohtumisi nende oletatavate pilootidega; osa neist vaatlustest on seletatud maiste lennumasinate, eriliste atmosfäärinähtuste, optiliste illusioonide, hallutsinatsioonide, fantaasiakujutelma või teadliku pettusena.\n\nPopkultuuris seostatakse ufosid enamasti hüpoteetiliste maaväliste tsivilisatsioonide (nn tulnukate) tehnoloogiaga. Seda seisukohta pooldab arvatavasti enamik ufolooge. Paljud ufoloogid usuvad, et valitsused või sõjavägi varjavad avalikkuse eest sellega seotud olulist informatsiooni.\n\nUfoloogid on tundmatute lendavate objektide ja/või maaväliste lennumasinate kirjeldusi otsinud väga erinevatest allikatest, sh Piiblist, sumeri kiilkirjadest, rahvaste mütoloogiast ja folkloorist. Võõraste tsivilisatsioonide lennumasinatena on tõlgendatud nii mütoloogilisi tulilinde kui taevaseid kaarikuid. Isegi koopajoonistel Euroopas ja Aafrikas on leitud oletatavaid taevaste lendkehade kujutisi; kriitikute arvates aga kujutasid eelajaloolised inimesed neil väljamõeldud fantaasiaobjekte.\n\nEesti tuntumad ufoloogid on Jüri Lina, Hans Raudsik ja Igor Volke.\n", "id": "ekk_Latn_209128"}
{"text": "Aurora juhtum 1897\n\nAurora juhtum aastal 1897 on väidetav ufoavarii, mis juhtus Aurora külas Texase osariigis Ameerika Ühendriikides.\n", "id": "ekk_Latn_209129"}
{"text": "Washingtoni 1952. aasta ufojuhtum\n\n1952. aastal nähti mitmel kuumal juuliõhtul Washingtoni õhuruumis ning registreeriti radaritega eri suurusega tundmatuid objekte, mis nägid välja helendavate keradena. USA pealinna kaitsvate hävituslennukite saabudes kerad lendasid ära või lihtsalt haihtusid. Objektid lendlesid vabalt Valge Maja ja Kapitooliumi kohal ning neid võisid vabalt jälgida paljud Washingtoni elanikud.\n\nHelendavad kerad näitasid fantastilisi lennumanöövreid ning ilmutasid ennenägematut kiirust ja kiirendust. Pealinna kaitsvad õhujõud seletasid seda tänavavalgustuse peegeldusega erineva temperatuuriga õhukihtidel.\n", "id": "ekk_Latn_209130"}
{"text": "Lubbocki tuled\n\nLubbocki tuled olid ümberpööratud V- või U-tähe moodustanud valguslaigud, mida 1951. aasta augustist novembrini nähti USA-s Texase osariigis Lubbocki linna kohal ja mujal.\n", "id": "ekk_Latn_209131"}
{"text": "Krk\n\nKrk on linn Horvaatias Krki saarel, saare suurim ja tähtsaim linn, kuurort ja sadamalinn. Ta paikneb saare läänerannikul umbes 25 km kaugusel Krki sillast.\n\nElanike arv on 5491 (2001).\n", "id": "ekk_Latn_209132"}
{"text": "Alternatiivmeedia\n\nAlternatiivmeedia on ametlikust või üldtunnustatud meediast erinev meediakanal (raadio, veebisait, ajaleht vms).\n\nAlternatiivmeedia esitab uudiseid ja muid materjale, mida pole üldiselt aktsepteeritud või mis on suunatud kitsamale huviliste ringile. Alternatiivmeedia materjalid võivad sisaldada kuulujutte, vandenõuteooriaid, nalju vmt. Alternatiivmeediaprogramme võivad eraldi sisaldada ka tavalised meediakanalid (\"libauudised\" vms).\n", "id": "ekk_Latn_209133"}
{"text": "Rahvusvaheline organisatsioon\n\nRahvusvahelised organisatsioonid on rahvusvahelisel tasandil moodustatud riikide ühendused või riikide ühingute (ka üksikisikute) liidud, mis on asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks poliitika, majanduse, teaduse ja tehnika, sotsiaal-, kultuuri, spordi, religiooni jm valdkonnas ning mis on loodud vähemalt kolme riigi või tema institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ja millel on oma kindel pädevus. Neil on alaliselt tegutsevad organid ning oma põhikiri, kodukord, liikmeskond, otsuste vastuvõtmise kord, finantseerimisallikad, tippjuhid ja peakorter. Rahvusvahelistel organisatsioonidel on juriidilise isiku staatus.\n\nRiikide ja rahvaste koostöö tihenedes 19. sajandi viimasel kolmandikul loodi rahvusvahelisi organisatsioone massiliselt, keskendudes peamiselt praktilistele eluolu küsimustele, nagu transport, side, kaubandus, teadus jm. Tänapäeval on rahvusvaheliste organisatsioonide tegevus asendunud enne Teist maailmasõda domineerinud diplomaatiliste, informatiivsete ja liikmete vahel üksikküsimusi koordineerivatelt aktsioonidelt mitmesuguste globaalsete, üldist huvi pakkuvate, kuid ka jooksvalt esile kerkinud probleemide ja küsimuste operatiivsele lahendamisele.\n\nRahvusvaheliste organisatsioonide tegevusest on tänapäeval huvitatud kõik riigid ja sõltuvad territooriumid, samuti praktiliselt kõikide elualade esindajad. Seepärast domineerivadki kõikidel rahvusvahelise suhtlemise tasanditel just rahvusvahelised organisatsioonid, mille tegevuse põhimõtetele on riigid (subjektid) tavaliselt oma huvid allutanud või lasevad oma huvisid nende organisatsioonide kaudu kaitsta. See ei tähenda, et riikidevaheline diplomaatiline suhtlemine oleks muutunud teisejärguliseks. Tõsiasi on, et seni pole loodud ühtegi organisatsiooni, mis üritaks üksnes diplomaatilisi meetmeid kasutades korraldada riikidevahelisi otseseid kahepoolseid suhteid.\n\nTegevusvaldkondade alusel loodid organisatsioonid hõlmavad terve hulga rahvusvahelise koostöö alasid (rahu, julgeolek, majandus, poliitika jne), aga võivad olla ka eriotstarbelise spetsiifikaga (mõni majandusharu või eluala, sotsiaalpoliitika, teadus, spordiala jne). Kõikide organisatsioonide tegevuse aluseks on nende põhikiri ja seda korraldatakse kindlate struktuurielementide (assamblee, nõukogu, täitevkomitee, büroo, sekretariaat jne) kaudu.\n\nRahvusvaheliste organisatsioonide klassifitseerimisel on oluline pidada silmas nende liikmeskonna olemust. Ühed organisatsioonid on moodustatud valitsuse või valitsuste institutsioonide tasemel ja neid finantseeritakse liikmesriikide eelarvetest. Need organisatsioonid on valitsustevahelised ja nende organisatsioonide poolt vastu võetud otsused on kas kohustuslikuks või soovituslikuks täitmiseks liikmesriikide valitsustele. Valitsustevahelisi organisatsioone saab omakorda liigitada ülemaailmseteks ja regionaalseteks (geograafilisteks), riikide majanduslikku arengutaset mitte arvestavateks ja arengumaid eristavateks ning üld- ja eritegevussuunalisteks.\n\nTeised organisatsioonid on loodud valitsusväliste institutsioonide, ühingute, organisatsioonide, üksikisikute jne. poolt ning neid finantseeritakse eelarvevälistest vahenditest, annetustest, liikmemaksudest jne. Ka neid organisatsioone saab liigitada üld- ja eritegevussuunalisteks ning nende hulgas on nii massi- ja kui ka väikese liikmete arvuga organisatsioone.\n\nAlates 1907. aastast peab rahvusvaheliste organisatsioonide üle arvestust Brüsselis (Belgia) asuv Rahvusvaheline Assotsiatsioonide Liit (Union of International Associations, UIA), mis annab välja \"Rahvusvaheliste organisatsioonide aastaraamatut\" (The Yearbook of International Organizations). Selle organisatsiooni andmetel on alates 312. aastast loodud ligi 75 000 rahvusvahelist organisatsiooni 300 riigi ja territooriumi poolt, millest umbes 42 000 on eri tasemel tegutsenud. UIA-s on arvel umbes 25 000 organisatsiooni, millest ligi 17 500 on erineval tasemel oma tegevusest teatanud. UIA teatab ka, et iga aasta esitatakse arvele võtmiseks umbes 1200 uut organisatsiooni. Kui palju nendest arvele võetud organisatsioonidest on tegevuse lõpetanud, selle kohta andmed puuduvad. Arvele võetud organisatsioonidest on umbes 10% valitsustevahelised, ülejäänud valitsustevälised. Umbes 55% praegu tegutsevatest organisatsioonidest on alustanud tegevust pärast 1960. aastat, nendest umbes 45% on regionaalsed ja 20% erialalise iseloomuga.\n", "id": "ekk_Latn_209134"}
{"text": "Õigusvõime\n\nÕigusvõime on õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See algab sünniga ja lõpeb surmaga.\n\nEraõiguses on kõigil füüsilistel isikutel võrdne ja ühetaoline õigusvõime, kuid paljudes õigusharudes on subjektide võime õiguste ja kohustuste kandjaks vähem või rohkem piiratud ja piiritletud.\n", "id": "ekk_Latn_209135"}
{"text": "Teovõime\n\nTeovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.\n\nEuroopa õigussüsteemis tehakse vahet täielikul ja piiratud teovõimel.\n\nEesti seaduste kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud (täisealisel) isikul. Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime ja temale seatakse eestkoste.\n\nPiiratud teovõime seab inimesele kohus, kui selleks tekib vajadus. Kohtuotsus tugineb peamiselt kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi arvamusele.\n\nTeovõimet pole vaja piirata mitte igal inimesel, kes ei suuda aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida. Teovõime piiramine kerkib päevakorda, kui subjekt võib sooritada tehinguid, mille finantsväärtus on olulise mahuga – näiteks kinkida maja võõrale inimesele. Kui subjekt ei oma materiaalseid väärtusi, millega tehinguid sooritada, siis enamasti pole ka vaja teovõimet piirata.\n", "id": "ekk_Latn_209136"}
{"text": "Kodakondsuseta isik\n\nKodakondsuseta isik ehk määratlemata kodakondsusega isik on inimene, kellel pole kodakondsust. Kodakondsuseta isikute õiguslik seisund on mõneti sarnane välismaalaste omaga (puuduvad mitmed kodanikuõigused), mõneti aga kehvem (pole riiki, kes saaks teostada diplomaatilist kaitset).\n\nÕigusterminoloogias kasutatakse ka mõistet määratlemata kodakondsusega isik, pidades silmas isikuid, kes on jäänud varasemast kodakondsusest ilma, kuna kodakondsusjärgne riik on lakanud olemast (nt Nõukogude Liit või Jugoslaavia), kuid ei ole realiseerinud võimalust saada mõne järglasriigi kodakondsus.\n", "id": "ekk_Latn_209137"}
{"text": "Internatsionaal\n\nInternatsionaal (prantsuse keeles L'Internationale; eesti keeles varem Internatsionale) on rahvusvaheline töölisliikumise hümn.\n", "id": "ekk_Latn_209138"}
{"text": "Telekinees\n\nTelekineesiks loetakse parapsühholoogias nähtust, mille puhul inimene suudab objekte füüsilises ruumis liigutada üksnes mõtteenergia abil, neid mitte puudutades. Siiani ei ole nähtuse olemasolu või võimalikkust teaduslikult tõestatud.\n", "id": "ekk_Latn_209139"}
{"text": "Levitatsioon (paranormaalne nähtus)\n\nLevitatsiooniks kutsutakse nähtust, mille puhul isik suudab ennast liigutada mõtte jõul, ilma otsese füüsilise mõjuta.\n\nTeiste objektide analoogilist liigutamist loetakse telekineesiks.\n", "id": "ekk_Latn_209140"}
{"text": "Kaugtunnetus\n\nKaugtunnetus ehk kaugvaatlus (inglise keeles remote viewing) on isiku hüpoteetiline võime kehaliselt paigale jäädes liigutada oma teadvust (nn vaimusilma või eeter- ehk astraalkeha) ruumis ja/või ajas.\n\nKaugtunnetusega seotud mõisted esoteerikamaailmas on veel astraalprojektsioon, telepaatia ning selgeltnägemine.\n\nAmeerika Ühendriikide Luure Keskagentuur katsetas väidetavalt kaugtunnetust alates 1960. aastatest kuni 1970. aastate keskpaigani või kauemgi, kogumaks luureinfot Nõukogude Liidu sõjaliste objektide kohta, kuid andmed selle programmi kohta on napid ja vastukäivad. On teateid, et selgeltnägemise võimalusi eeskätt sõjanduses ja luures uuriti ka Nõukogude Liidus.\n\nEsoteerikaringkondades väidetakse, et LKA-s läbi viidud katsete käigus õnnestus katseisikutel teha kaugtunnetuse abil täpseid vaatlusi, sealhulgas salapärastest objektidest, mis on valitsustega koostööd tegeva maavälise mõistuse kontrolli all. Salaprogrammis osalenud ning sealt lahkunud isikud pakkusid hiljem kaugtunnetus- ja selgeltnägemisteenuseid ärilistel alustel. Üks selline elukutseline selgeltnägija oli 1970. aastate tuntud teletäht ja \"kahvlipainutaja\" Uri Geller. Tuntumaid kaugnägijaid oli USA Armee Leitnant F. Holmes 'Skip' Atwater kes alustas 1978 aastal armees kaugnägemise programmi nime all Star Gate (mitte segamini ajada televisioonis tuntust kogunud telesarjaga Stargate SG-1 ja filmiga Stargate.\n", "id": "ekk_Latn_209141"}
{"text": "Telepaatia\n\nTelepaatiaks ehk mõtete edasikandmiseks nimetatakse väidetavat isikute omavaheline suhtlemist või isiku ühepoolset suhtlemist teise isikuga mõtete edasiandmise teel kõneta ja tehniliste abivahendideta.\n\nTelepaatia on parapsühholoogia haru, mis tähendab, et tegu on pseudoteadusega ja puuduvad tõestusmaterjalid mis eristaks selle muinasjutust.\n", "id": "ekk_Latn_209142"}
{"text": "Parapsühholoogia\n\nParapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab nn paranormaalseid nähtusi – nähtusi, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja üldtunnustatud teadusliku maailmapildiga ning võimaldavad oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta. Parapsühholoogia (para- tuleb kreeka sõnast, mille üks tähendusi on 'kõrval') uurib seda, mis jääb konventsionaalse psühholoogiateaduse piiride taha, eeskätt keha ja teadvuse ning tunnetuse ja selle objektide seoseid.\n\nSkeptikud peavad parapsühholoogiat pseudoteaduseks või okultismi teadusžargooni kasutavaks haruks.\n", "id": "ekk_Latn_209143"}
{"text": "Viljaringid\n\nViljaringid on viljapõldudel lamandatud kõrtest tekkinud või tekitatud kujundid. Kuigi nimetuse järgi on tegu ringidega, esineb ka muid kujundeid ja nende kombinatsioone.\n", "id": "ekk_Latn_209144"}
{"text": "Roswelli juhtum\n\nRoswelli juhtumiks nimetatakse Ameerika Ühendriikide õhuväe seireõhupalli allakukkumist New Mexico osariigi Roswelli linna lähedal. Juhtum on pälvinud laialdast huvi, kuna õhupalli on peetud maaväliseks kosmoselaevaks.\n\n8. juulil 1947 avaldas Roswelli baasi teabeohvitser Walter Haut pressiteate, milles väitis, et baasi isikkoosseisu valduses on Roswelli-lähedase rantšo territooriumil alla kukkunud \"lendava taldriku\" (flying disc) jäänused. USA õhuvägi lükkas pressiteate väite samal päeval ümber.\n\nÕhupall oli seotud USA armee salajase projektiga \"Project Mogul\", mille eesmärk oli õhupallidele pandud mikrofonide abil seirata Nõukogude Liidu tuumakatsetuste tekitatud õhulaineid. Projekti salajase loomu tõttu väitis USA õhuvägi, et tegu oli ilmajaama õhupalliga ega avaldanud seadme tegelikku eesmärki.\n\nRoswelli juhtumi teemal on tehtud dokumentaalfilme ja seriaale, kirjutatud raamatuid ja loodud lugematu hulk veebilehti.\n", "id": "ekk_Latn_209145"}
{"text": "Area 51\n\nArea 51 (eesti keeles \"Ala 51\") on umbes 155 km² suurune piirkond poolkõrbes Ameerika Ühendriikide lääneosas Nevada osariigis Lincolni maakonnas, kus asuvad USA salajased sõjalised objektid ning mida vandenõuteoreetikud ja ufohuvilised peavad paigaks, kus varjatakse ja uuritakse Maale jõudnud Maa-väliste tsivilisatsioonide esindajaid ja nende tehnikat.\n\n1950. aastate algul kuivanud soolajärve Groom Lake'i ehk Groomi järve äärde rajatud lennubaasi esimene ametlik nimi oli Watertown Strip. 1959. aastal pani Aatomienergia Komisjon piirkonnale nimeks Area 51. Praegune ametlik nimetus on Õhujõudude katselennukeskuse 3. eriüksus (Detachment 3 of the Air Force Flight Test Center). Ameerika Ühendriikide valitsuse dokumentides kasutatakse ka nimetusi \"operating location near Groom Lake, Nevada\" (Groom Lake'i tegevuskoht Nevadas) või \"test facility at Groom Lake, Nev.\" (katsepolügoon Groom Lake'is Nevadas). Piirkonnal on palju hüüdnimesid – esimeste katselendurite poolt antud Ranch või Paradise Ranch, samuti Dreamland raadiosides kasutatava koodi järgi jt.\n\nArea 51 moodustab osa Nellise õhujõudude baasist, kus katsetatakse ja uuritakse uut või teistelt riikidelt ärandatud sõjatehnikat. Läheduses asub Nevada tuumapolügoon, kus on katsetatud tuumapomme.\n\nArea 51-s on satelliidifotode järgi otsustades üks rohkem kui 9 km pikkune kasutusest välja jäetud maandumisrada ning kaks kasutusel olevat, millest üks on veidi üle 3,5 kilomeetri ja teine üle 1,5 kilomeetri pikk. Arvatavalt töötab objektil umbes 2000 inimest, kellest pooled elavad kohapeal ja pooled käivad tööl Las Vegasest.\n\nVäidetavalt on alates aastast kõik presidendid allkirjastanud erimääruse, mis kehtestab, et sellel alal ei kehti USA seadused ja ühelgi USA riigiasutusel ega ametiisikul (sh president) ei ole õigust seda objekti kontrollida.\n\nAmeerika Ühendriikide valitsus ei tunnista ega ka eita ametlikult piirkonna olemasolu. Mõned USA õhujõudude avalikud veebilehed siiski nimetavad Groom Lake'i õhubaasi. Ametlikel kaartidel Area 51 tähistatud ei ole või esineb eristamata osana föderaalses alluvuses olevast keelutsoonist. Juurdepääs nii maalt kui õhust on rangelt valvatud. 1991. aastal USA õhuvägi piiras piirkonnas ulatuslikud alad okastraadiga ja keelas sinna ligipääsu. Keelutsooni jäid osaliselt ka eramaad ja indiaanlaste reservaadid, kuid USA valitsusele Nevada föderaalkohtu vahendusel esitatud kaebused jäid vastuseta.\n\n1995. aastal kaebas üle 200 Groom Lake'i katsepolügoonil töötanud isiku ühe New Yorgi advokaadibüroo vahendusel kohtusse Ameerika Ühendriikide valitsuse, süüdistades neid töötervishoidu, keskkonnakaitset ja immigratsiooni puudutavate seaduste korduvas eiramises. Dokumentidest selgus, et ajavahemikul umbes 1950–1991 oli Groom Lake'i alale toimetatud mürgiseid ja radioaktiivseid jäätmeid, mis seal põletati või maeti, põhjustades töötajatele terviserikkeid. Aastaks 2002 nõustus valitsus maksma hagejatele kahjutasu ja tagama nende tervisekindlustuse. Selle kohtuasja tulemusena tunnistas USA valitsus 1990. aastate lõpus esimest korda ametlikult oma seotust selle piirkonna ja seal toimuvaga. Kohtuprotsess ei pälvinud aga ulatuslikku meediakajastust.\n\nErinevad alternatiivuurijad on Groom Lake'i piirkonda, sh Area 51 ammu silmas pidanud. Väidetavalt on videole jäädvustatud lennumasinaid tegemas manöövreid, mida tuntud aeronautika ei võimalda.\n\nKaks levinumat vandenõuteooriat seoses Area 51-ga väidavad, et seal varjatakse ja uuritakse tulnukaid ja nende tehnikat (näiteks väidetava Roswelli juhtumi käigus kogutud materjale) või et seal on Kuu keskkonna simulaator, kus muuhulgas filmiti Apollo 11 kuundumise kaadrid.\n\nOsa infost Area 51 kohta pärineb Robert Scott Lazarilt, kes väidab end olevat töötanud Area 51 naabruses salajasel objektil S4, kus ta uuris tulnukate lennuaparaati, mis kasutas kütusena elementi 115. Kriitikute sõnul ei ole Lazar füüsika vallas pädev ega oma ka tegelikult teaduskraade, mida ta väidab endal olevat.\n", "id": "ekk_Latn_209146"}
{"text": "Jansenism\n\nJansenism on hollandi piiskopi Cornelius Janseni (1585–1638) järgi nimetuse saanud katoliiklik usuvool Prantsusmaal 17. ja 18. sajandil.\n\nSee seletas ortodokssest katoliiklusest erineval moel lahti Augustinuse predestinatsiooniõpetuse ja oli ülikriitiline jesuiitluse suhtes.\n\nJansenismi keskus oli Port-Royali klooster Pariisi lähedal.\n\n1713. aastal keelustati jansenism Louis XIV korraldusel ning enamik janseniste pagendati Prantsusmaalt.\n\nOlulised jansenismi teoreetikud olid Blaise Pascal ja Antoine Arnauld.\n", "id": "ekk_Latn_209147"}
{"text": "Idealism (eluhoiak)\n\nTavakeeles nimetatakse idealismiks ehk aatelisuseks kõrgete ideaalide omamist, eriti kui need ideaalid on teostamatud või tavaarusaama kohaselt ebapraktilised. Isikut, kellele on omane idealism, nimetatakse idealistiks. Klassikaliselt on sõna \"idealism\" tähistanud ka täiusetaotlust – pidevat tegevust täiuse saavutamiseks seoseta ebapraktilisusega.\n", "id": "ekk_Latn_209148"}
{"text": "Geotektoonika\n\nGeotektoonika on geoloogiline teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket.\n\nMis on Maa välisosa ehk kust jookseb piir Maa sees, millest allpool toimuvad protsessid ei kuulu geotektoonika valdkonda, pole üheselt selge. Tihti tõmmatakse piir 670 km sügavusele, sest sellest allpool ei esine maavärinate koldeid. Sellest piirist kõrgemal asuvat kihti nimetataksegi tavaliselt tektonosfääriks.\n\nGeotektoonika on tihedais seoseis struktuurigeoloogiaga. Erinevalt struktuurigeoloogiast on geotektoonika uurimisobjektiks regionaalse või planetaarse ulatusega geoloogilised struktuurid. Seega võib öelda, et geotektoonika on suuremõõtmeliste struktuuridega tegelev struktuurigeoloogia. Kahe distsipliini vahel ei ole siiski teravat piiri. Struktuurigeoloogiat peetakse geotektoonika osaks.\n\nTänapäevasele geotektoonikale ja geoloogilisele paradigmale paneb aluse laamtektoonika teooria, mis loodi 20. sajandi 60. aastatel. Geotektoonika oli olemas ka enne laamtektoonika loomist, kuid tolleaegsed teadmised on nüüdisajaks ajale jalgu jäänud. Et laamtektoonika kui mõiste on geotektoonikast tuntum, arvatakse mõnikord ekslikult, et laamtektoonika on teadusharu, mis käsitleb geotektoonilisi küsimusi.\n", "id": "ekk_Latn_209149"}
{"text": "Regionaalgeoloogia\n\nRegionaalgeoloogia on geoloogia osa, mis käsitleb mingi piirkonna geoloogilist ehitust ja arengut.\n\nRegionaalgeoloogia ei ole otseselt teadusharu, vaid pigem teiste geoloogiliste teadusharude tulemusi kokku võttev geograafiline üldistus ja kirjeldus.\n\nRegionaalgeoloogia kirjeldab geoloogiliste struktuuride levikut ruumis ning käsitleb teatud piirkonna geoloogiat kompleksselt, tema kõigis avaldumisvormides. Mõnikord on regionaalgeoloogia objektid piiritletud n-ö geoloogiliselt, näiteks Balti kilp või Hawaii saared, mis moodustavad teatud tervikliku geoloogilise üksuse. Sageli lähtub käsitlus aga riigipiiridest, mis enamasti ei järgi geoloogilisi eraldusjooni.\n\nVäga väikese ala geoloogilist kirjeldust ei peeta enamasti regionaalgeoloogia valdkonda kuuluvaks.\n\nRegionaalgeoloogia\n", "id": "ekk_Latn_209150"}
{"text": "Ladestu\n\nLadestu (inglise keeles system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks.\n\nLadestu on kivimkompleks, mis on tekkinud ajastu jooksul. Näiteks ordoviitsiumi ajastul (488...443 Ma) tekkinud kivimkiht moodustab Ordoviitsiumi ladestu. Maa ajalugu on alates proterosoikumi algusest kuni tänaseni jagatud ajastuteks, millel on ülemaailmselt kokkulepitud nimed. Ladestud on fanerosoikumi kivimkehade põhiliseks stratigraafilise liigestamise üksusteks.\n\nErinevate ajastute ja seega ka ladestute nimede ja paiknemise kohta geoloogilise ajaarvamise süsteemis vaata artiklit Geokronoloogiline skaala.\n", "id": "ekk_Latn_209151"}
{"text": "Kronostratigraafiline üksus\n\nKronostratigraafiline üksus on stratigraafiline üksus, mis on tekkinud kindla ajavahemiku jooksul.\n\nKronostratigraafilised üksused erinevad litostratigraafilistest üksustest, mis ühendavad sarnaseid kivimeid või kihte, kuid mille tekkeaega ei ole täpselt fikseeritud.\n\nAjavahemikku, mis vastab kronostratigraafilisele üksusele, nimetatakse geokronoloogiliseks üksuseks.\n\nKronostratigraafilisi üksusi nimetatakse alates suurimast: ladem, ladekond, ladestu, ladestik ja lade. Kronostratigraafilisteks üksusteks on näiteks Siluri ladestu ja Raikküla lade. Neist esimene on ülemaailmselt kokkulepitud üksus, teine omab vaid piirkondlikku tähtsust Eestis ja lähiümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_209152"}
{"text": "Akumulatsioon (glatsioloogia)\n\nAkumulatsioon on protsesside kogum, mille tagajärjel kasvab liustiku lumest ja jääst koosneva osa mass.\n\nAkumulatsioon hõlmab lumesaju, laviinid, kondenseerumise, vooluvee jäätumise jne.\n", "id": "ekk_Latn_209153"}
{"text": "Settimine\n\nSettimine võib toimuda järves, meres, jões või muus veekogus, ka maismaal. Settida võivad kõikvõimalikud purdsetted, aga ka mineraalsed ühendid vesilahustest. Settimiseks loetakse ka surnud organismidest pärineva orgaanilise aine ladestumist. Samuti on setteiks mineraalsed kojad, luud jms. Ka rändrahnud on setted, mis on setitatud liustiku poolt.\n\nSetteist moodustuvad aja jooksul settekivimid.\n", "id": "ekk_Latn_209154"}
{"text": "Dark Skies\n\n\"Dark Skies\" on aastatel 1996–1997 eetris olnud USA telesari, mis on saanud Emmy auhinna.\n\nFilmi järgi läbis 1940. aastal päikesesüsteemi gravitatsioonianomaalia, mille tagajärjel tekkis planeedil Maa gravitatsioonilõkse, -auke ja muid ohte, kuid need jäid inimestele esialgu märkamatuks. Paar aastat hiljem saabus Maale tulnukate uurimislaev, mis sattus ühte sellisesse lõksu ja kukkus alla, kuid enne hävimist suutis saata hädasignaali. Paar aastat hiljem saabus veel paar laeva, mis jäid samasugusesse gravitatsioonipöörisesse kinni ja kukkusid alla Roswellis 1947. aastal. Sellest avariist õnnestus pääseda ühel tulnukal, kes jäi salapärase ja varjatud riigiasutuse Majestic12 kontrolli alla. Majestic12 oli algselt loodud hoopis teistel eesmärkidel, kuid kuna selle eelmiste ülesannete profiiliga sobis kokku ka see ülesanne, jäidki MJ-12 (nagu Majestic12 lühidalt kutsuti) ülesannete hulka ka kontaktid tulnukatega ja nendelt USA sõjalis-tööstusliku kompleksi jaoks uute ideede ja tehnoloogiate väljauurimine. Olendit kutsuti EBE ehk inglise keeles Extraterrestrial Biological Entity (maaväline bioloogiline olend). Aastal 1950 saabusid Maale EBE kaasvõitlejad, kes ei olnud rahul sellega, kuidas teda koheldi. Kuigi MJ-12 suutis esialgu ära hoida avaliku konflikti, juhtus siiski nii, et 1952 juhtus Area 51 õnnetus, mille käigus objekti valvav turvatöötaja haavas paanikahoos ühte EBE-dest. Vastukaaluks tapsid EBE-d mitu turvameest ja tegid Washingtoni kohal jõudemonstratsiooni, mida tuntakse Washington 1952 juhtumina.\n\nPärast seda algas filmi sündmustik. John Loengard (näitleja Eric Close), kes oli töötanud nii Area51-s kui ka muudel salajastel objektidel, sai tulevahetuses EBE-dega haavata ning sai teada telepaatilisest kontaktist ühe EBE-ga, et nendel on plaanis üle võtta Maa valitsemine sümbiootiliste kloonide abiga, kes näevad välja nagu reaalselt eksisteerivad inimesed, kuid kelle mõistus on võetud surnud EBE-lt. Edasine filmi tegevustik arenebki 1950. aastate keskpaigas ning on tehtud nagu retrospektiivis John Loengardi päeviku ekraniseeringuna. Filmis on palju seiklusi, tagajamisi, võitlusi valitsuse ja tulnukate agentide vahel ning Johni püüdeid avalikustada nende mustad teod. Visuaalselt meenutas film \"Knight Riderit\" ja \"The X-Filesi\". Filmi tehti 20 osa. Selle lõppedes jäid otsad lahti ning anti mõista, et ka järg pole kaugel.\n", "id": "ekk_Latn_209155"}
{"text": "Josef Allen Hynek\n\nJosef Allen Hynek (1. mai 1910 Chicago – 27. aprill 1986) on USA teadlane, astronoom ja ufoloog.\n\nJosef Allen Hynek sündis Tšehhoslovakkia immigrantide peres. Ta õppis ja töötas (sai professoriks) Chicago ülikoolis ja Ohio osariigi ülikoolis.\n\nTeise maailmasõja ajal töötas ta salajases laboris, mis töötas välja raadio teel aktiveeritavaid meremiinide sütikuid. Selline sütik saadab välja raadiosignaale ja kui laev tuleb piisavalt lähedale, toimub plahvatus. 1952–1969 töötas ta teadusliku nõuandjana projekti \"Blue Book\" juures, mis registreeris USA õhujõudude rahastamisel ja otsesel ülesandel USAs toimuvaid ufojuhtumeid.\n", "id": "ekk_Latn_209156"}
{"text": "Pentagramm\n\nPentagramm on korrapärane tähtviisnurk.\n\nPentagramm on sümbol, millele on aegade jooksul omistatud erinevaid tähendusi.\n\nVaraseim teadaolev pentagrammi kujutis pärineb Sumerist. See oli kirjamärk UB, mille tähendus oli 'nurk; väike õõnsus; lõks'.\n\nMesopotaamia kunstis on pentagrammi kasutatud kuninglikel raidkirjadel, kus see sümboliseeris impeeriumi ulatumist nelja ilmakaarde.\n\nUmbes samast ajast on pentagrammi seostatud Veenusega, sest Veenuse näiva liikumise trajektoor moodustab viisnurga.\n\nHeebrealastele oli pentagramm Pentateuhi (Moosese viie raamatu) sümboliks. Mõnikord on pentagrammi ekslikult nimetatud ka Saalomoni pitseriks, sest ta oli kasutusel paralleelselt heksagrammiga.\n\nMuistses Kreekas oli ta tuntud kui pentalfa, viie A geomeetriline kujutis.\n\nPentagrammi geomeetriat ja metafüüsilisi seoseid uurisid pütagoorlased, kes nägid temas täiuslikkuse embleemi, sest viisnurga jooned jagavad üksteist osadeks vastavalt kuldlõikele.\n\nGnostikute jaoks oli pentagramm Lõõmav Täht ja nagu kuusirbi sümbolgi oli ta seoses öötaeva maagia ja müstikaga.\n\nDruiidid pidasid pentagrammi jumalikkuse sümboliks.\n\nEgiptuses oli ta \"maa-aluse üsa\" sümboliks ning tähistas sümboolset sugulust püramiidi vormiga.\n\nPaganlikud keldid seostasid pentagrammi maa-aluse jumalanna Morriganiga.\n\nPentagrammi on lihtsaim tähe kujutis, mis moodustub ühestainsast joonest, seepärast nimetatakse teda ka Lõputuks Sõlmeks.\n", "id": "ekk_Latn_209157"}
{"text": "Laam\n\nLaam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.\n\nLitosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja sellest tuleneva vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad näiteks maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad.\n\nLaamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt mandrist ja seda ümbritsevatest merealadest, näiteks Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia laam, mõned aga ainult ühest, sel juhul tavaliselt üksnes ookeanilisest maakoorest, näiteks Filipiini laam, Nazca laam ja Vaikse ookeani laam. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: divergentsi vöönd, konvergentsi vöönd ja transformne murrang.\n\nLaamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad.\n\nLaamade liikumist uuriva teadusharu nimi on geotektoonika. Teooria, mis selgitab laamade olemust ja nende liikumist, on laamtektoonika.\n\nMaa on Päikesesüsteemi ainus liikuvate laamadega planeet.\n\nEesti asub laamapiiridest kaugel, mistõttu ei esine siin tugevaid maavärinaid ega vulkaanipurskeid.\n\nEestikeelse termini \"laam\" pakkus välja Herbert Viiding.\n", "id": "ekk_Latn_209158"}
{"text": "Hulknurk\n\nHulknurgaks ehk polügooniks (kr poly 'palju' + gonia 'nurk') nimetatakse elementaargeomeetrias kinnist murdjoont.\n\nLõike, millest see murdjoon koosneb, nimetatakse hulknurga külgedeks, nende otspunkte hulknurga tippudeks.\n\nHulknurka nimetatakse korrapäraseks, kui kõik selle küljed on võrdsed ja kõik külgedevahelised nurgad on võrdsed.\n\nHulknurka nimetatakse kumeraks, kui selle kontuuriks on kumer murdjoon.\n", "id": "ekk_Latn_209159"}
{"text": "Ahjuhark\n\nAhjuhark on ümarmetallist 3/4 ringikujuline sepistatud kaheharuline kumerate otstega tööriist. Ahjuhark on abivahend pottide ahju panemisel ja sealt äravõtmisel. Hark asetatakse ahjupoti alumisest kitsamast osast hargi harudevahega läbi ning tõstetakse hargivarrest koos potiga sinna kuhu vaja.\n\nEestis on ahjuhark on umbes inimesepikkune ning selle pikk käepide on puust.\n", "id": "ekk_Latn_209160"}
{"text": "Anton Tšehhov\n\nAnton Tšehhov (Антон Павлович Чехов, Anton Pavlovitš Tšehhov; 29. jaanuar (17. jaanuar vkj) 1860 Taganrog – 15. juuli 1904 Badenweiler, Badeni suurhertsogiriik) oli vene näite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst.\n\nTšehhov on eelkõige tuntud oma novellide poolest. Tema jutustuste tavalised tegevuspaigad olid vene väikeasulad, jutustused käsitlesid hingeüksildust, raisatud õnne jms teemasid. Tuntud on ka tema psühholoogilised näidendid, kus valitseb kurb ja lootusetu meeleolu.\n\nTšehhovi näidendeid \"Kajakas\", \"Onu Vanja\", \"Kolm õde\" ja \"Kirsiaed\" on palju mängitud ka Eesti teatrites.\n", "id": "ekk_Latn_209161"}
{"text": "Tuulispask\n\nTuulispask (ka vihur või ebajalg) on rahvapärane nimetus maismaa kohal liikuva tugeva tuulekeerise kohta. Saarte murdes nimetatud ka tuulispea, lõunaeesti murretes tuulispää, keskmurdes keerandus.\n\nTuulispask on väike tuulekeeris, mis tekib sooja vaikse ja päikeselise ilmaga maapinna ning selle kohal oleva õhu suure temperatuurierinevuse tõttu. Keerise läbimõõt on mõni kuni mõnikümmend meetrit ja kõrgus mõnekümnest paarisaja meetrini. Selle muudavad nähtavaks maapinnalt üles tõstetud tolm ja liiv. Eesti oludes on tuulispask üldiselt lühiajaline ja ohutu nähtus. See võib siiski püsida kümneid sekundeid või ka minuti ning tekitada hoonetele väiksemaid kahjustusi.\n", "id": "ekk_Latn_209162"}
{"text": "Suguühe\n\nSuguühe ehk suguakt ehk koitus (ladina keeles coitus) kitsamas mõistes on inimeste kopulatsioon. Laiemas mõttes võidakse suguühteks nimetada ka mitmeid muid seksuaalseid tegevusi; sel juhul nimetatakse suguühet kitsamas mõttes vaginaalseks suguühteks ehk vaginaalseks seksuaalvahekorraks.\n\nSuguühte sagedus oleneb inimese tervislikust seisundist, vanusest, temperamendist, meeleolust, individuaalsest seksuaalsest eelsoodumusest jpt teguritest.\n\nVaginaalse suguühte iseloomulik tunnus on mehe suguti osaline või täielik asetsemine naise tupes.\n\nVaginaalne suguühe võib toimuda vastastikusel nõusolekul või ilma selleta; viimasel juhtumil on tegu kas naise või mehe vägistamisega.\n\nEnamasti on vaginaalse suguühte eesmärk mõlema või ühe osaleja seksuaalne nauding. Enamasti viib suguühe mehe seemnepurskeni ja orgasmini, paljudel juhtudel ka naise orgasmini. Eesmärk võib olla ka paljunemine (lapse saamine), suhtlemine, samuti näiteks ühe partneri üleoleku demonstreerimine. Vaginaalne suguühe on mehe ja naise vahelise armastuse üks iseloomulikke avaldusi.\n", "id": "ekk_Latn_209163"}
{"text": "Füsioloogia\n\nFüsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.\n\nTermini \"füsioloogia\" võttis kasutusele Jean François Fernel umbes 1525.\n\nFüsioloogia uurijaid nimetatakse füsioloogideks. Füsioloogide hulgas on biolooge (eriti biokeemikuid; biokeemiat nimetati varem füsioloogiliseks keemiaks), arstiteadlasi ja psühholooge.\n", "id": "ekk_Latn_209164"}
{"text": "Kopulatsioon\n\nKopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.\n\nKopulatsioon toimub üldreeglina kahe vastassoost isendi vahel, kuid looduses esineb laialdaselt ka muid variante, sealhulgas ka selliseid, mis ei ole otseselt suunatud paljunemisele.\n", "id": "ekk_Latn_209165"}
{"text": "Kolmjalg\n\nKolmjalg (kujund) ehk triskele on kolmest ühte punkti koonduvast jooksvast jalast moodustatud kujund. Kolmjalg (raam) ehk statiiv on teisaldatav kolme jalaga raam. Kolmjalg (etnograafia) on vanaaegne raudrõngas, kus hoiti nt padasid. Kolmjalg (anum) on pesupali teine nimetus. Kolmjalg (vaagen) on antiikaja metallvaagen. Kolmjalg (iste) on järi teine nimetus.\n", "id": "ekk_Latn_209166"}
{"text": "Viikingid\n\nViikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).\n\nNimetus \"viiking\" pärineb tõenäoliselt vanapõhjakeelsest sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis \"laheline\" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanaingliskeelsest sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega.\n\nViikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud.\n\nIda suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Prantsusmaa rannikul nimetati viikingeid normannideks.\n\nViikingiretkedega tegelesid (eriti 11.–12. sajandil) ka eestlased, eeskätt saarlased.\n\nNõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka.\n\nHuvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantismiajastul, mil neid hakati kujutama ebaajalooliselt idealiseeritud hulljulgete võimsate sõdalastena. Hilisema popkultuuri (filmid, koomiksid jms) mõjul levisid võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust. Tänapäeval jäljendavad ja järgivad muinasajaloo huvilised viikingiajastu ainelist ja vaimset kultuuri igapäevaelus, viikingilaagrites, -festivalidel, vabaõhumuuseumites ja teemaparkides.\n\nPõhjala rassi müütilisest ja ajalooliselt ebatõesest kujutamisest sai mõjutusi natsionaalsotsialismi ideoloogia. Osa viikingihuvilisi on koondunud odinismi, asatrud, wotanismi jt uuspaganlikke uskumusi järgivatesse religioossetesse ühendustesse. Äärmuslikud tõekspidamised ja konfrontatsiooni otsimine põhjustas Norras kirikute saripõletamise viikingihuvilise Varg Vikernese poolt.\n", "id": "ekk_Latn_209167"}
{"text": "Turvaseks\n\nTurvaseks on kaitse- ja ettevaatusmeetodeid rakendav seksuaalvahekord või seksuaalelu suguhaiguste ülekandumise ja/või raseduse vältimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_209168"}
{"text": "Tõus\n\nTõus ehk tõusmine võib tähendada järgmist: Tõus on üks loodetest, merevee taseme tõus Kuu gravitatsioonijõu mõjul. Tõus on taevakeha tõusmist horisondi tagant (näiteks päikesetõus). Matemaatikas on tõus abstsisstelje positiivse suuna ja tasandil paikneva sirge vahelise nurga tangens. \"Tõus\" on Kalju Kivi 1989. aasta nukufilm\n", "id": "ekk_Latn_209169"}
{"text": "Ahiküte\n\nAhiküte (kõnekeeles ahjuküte) on elu-, töö- või muude ruumide kütmine ühe või mitme kütteahjuga, mille puhul ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni.\n\nAhjukütte puhul kasutatakse Eestis ahjukütuseks peamiselt puitu (küttepuid, puitbriketti) ja turbabriketti. Kasutatakse ka sütt, pruunsütt, kütteõli ja maagaasi.\n", "id": "ekk_Latn_209170"}
{"text": "Seksuaalsuhe\n\nSeksuaalsuhe on seksuaalvahekordi ja seksuaalsust hõlmav inimestevaheline suhe või vahekord.\n\nSeksuaalsuhtes olevaid inimesi ühendab ühine seksuaalelu.\n\nSeksuaalsuhe tekib tavaliselt alates esimesest omavahelisest seksuaalvahekorrast. Sellele võib eelneda mitmesuguseid aseksuaalseid suhteid (sõprus, \"käimine\", romantiline suhe vms). Seksuaalsuhte ajal ollakse omavahel korduvalt seksuaalvahekorras. Seksuaalsuhe lõpeb, kui omavahelisi seksuaalvahekordi enam ei toimu või nendest keeldutakse. Seksuaalsuhte lõpp võib olla partnerite poolt erinevalt tõlgendatav.\n", "id": "ekk_Latn_209171"}
{"text": "Claude Jade\n\nClaude Jade (Claude Marcelle Jorré; ; 8. oktoober 1948 – 1. detsember 2006) oli prantsuse filminäitleja.\n\nClaude Jade'i kuulsaimad rollitäitmised olid filmides \"Varastatud suudlused\", \"Abieluvoodi\", \"L'amour en fuite\" ja prantsuse agendi tütar Michele Alfred Hitchcocki filmis \"Topaas\".\n", "id": "ekk_Latn_209172"}
{"text": "Topaas (film)\n\n\"Topaas\" (Topaz) on 1969. aastal valminud Alfred Hitchcocki põnevusfilm.\n\nOsades on Frederick Stafford, Dany Robin, Claude Jade, Michel Piccoli, Michel Subor, Karin Dor, John Forsythe, Philippe Noiret, John Vernon.\n\nPrantsuse agendi André Devereaux' (Frederick Stafford) tõttu ei ole tema naise Nicole'i (Dany Robin) elu kerge. Kord olid nad koos vastupanuliikumises, nüüd abistab André CIA-d. Kui äsja abiellunud tütar Michele (Claude Jade) koos oma ajakirjanikust mehe Francois Picardga (Michel Subor) ning pruudi vanematega mõne päeva New Yorgis veeta tahab, kasutab André võimalust, et Harlemis oleva CIA mehe Nordstromi (John Forsythe) jaoks mõned dokumendid Kuuba konsulaati toimetada. Sellele järgneb spionaažiülesanne koos oma endise armukese Juanitaga (Karin Dor) Kuubas. Kui ta tagasi Pariisi läheb, tahab Michele oma vanemaid lepitada, kuid Nicole on juba lohutust leidnud Jacques Granville'i (Michel Piccoli) käte vahel, kes juhib spionaaživõrku Topaas. \"Topaas\" on Hitchcockile tüüpiline linateos: loo üks peategelasi on süütu mees, kes on sattunud olukorda, kus peab end kaitsma nii pahade tegelaste vastu kui ka suutma tõestada oma süütust seadusesilma ees. Erinevalt režissööri varasematest filmidest arenevad selle tempoka agendiloo sündmused mitmes linnas: Washingtonis, Kopenhaagenis, Havannas ja Pariisis.\n", "id": "ekk_Latn_209173"}
{"text": "Polügaamia\n\nPolügaamia on kolme või enama indiviidi omavaheline abielu. Enamasti mõeldakse polügaamia all ühe indiviidi abielu mitme vastassoost indiviidiga.\n", "id": "ekk_Latn_209174"}
{"text": "Carl Orff\n\nCarl Orff (10. juuli 1895 München – 29. märts 1982 München) oli saksa helilooja ja muusikapedagoog.\n\nCarl Orff sündis Baieris sõjaväelase peres ning sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast selle lõpetamist töötas ta Müncheni väiketeatris kontsertmeistrina.\n\n1925. aastast kuni surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis (Güntherschule München).\n", "id": "ekk_Latn_209175"}
{"text": "Aleksandr Kuprin\n\nAleksandr Ivanovitš Kuprin (vene keeles Александр Иванович Куприн; 7. september (vkj 26. august) 1870 Narovtšat, Pensa kubermang, Venemaa – 25. august 1938 Leningrad, NSV Liit) oli vene kirjanik.\n\nAastail 1910–1919 elas ta Peterburi kubermangus (hilisema nimega Petrogradi kubermangus) Gattšinas. Ta mobiliseeriti Esimese maailmasõja ajal ning oli väljaõppes Soomes, kuid demobiliseeriti siis kehva tervise pärast. Punase terrori käigus Petrogradis vahistati ta 1918. suvel ja viidi vanglasse.\n\nTa mobiliseeriti 16. oktoobril 1919 Gattšinas Vene kodusõja ajal kui ta endine tsaariarmee ohvitser (porutšik) Nikolai Judenitši juhitud Loodearmeesse. Ta määrati Narvas toimetama Loodearmee juures ilmuvat ajalehte Prinevski krai (\"Приневскiй край\"), lehetoimetus asus Narvas Koidula tänav majas nr 8.\n\nPärast Vabadussõja lõppu töötas ta venekeelses ajalehes Svoboda Rossii («Свобода Россiи») Tallinnas, hiljem aga emigreerus Helsingisse ja seejärel 4. juulil 1920 Prantsusmaale Pariisi.\n\n1937. aastal läks raskesti haigena tagasi NSV Liitu, kus ka 1938. aastal suri.\n", "id": "ekk_Latn_209176"}
{"text": "Aseksuaalsus\n\nSee artikkel räägib aseksuaalsusest inimühiskonnas; mittesugulise paljunemise kohta looduses vaata artiklit mittesuguline paljunemine\n\nAseksuaalsus on seksuaalse külgetõmbe puudumine. Samuti madal või puuduv huvi seksuaalsete tegevuste vastu. Aseksuaalsust võib pidada seksuaalne sättumuse puudumiseks. Samas võib teda lugeda ka heteroseksuaalsuse, homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse kõrval üheks seksuaalseks sättumuseks. Aseksuaalsust saab kasutada ka mõistena, mis koondab erinevaid aseksuaalseid subidentiteete.\n\nAseksuaalsus erineb seksist hoidumisest ja tsölibaadist, mis on seotud käitumisega ning on enamasti motiveeritud inimeste isiklikest või religioossetest uskumustest. Inimese seksuaalne sättumus on erinevalt seksuaalsest käitumisest püsiv. Osa aseksuaalseid inimesi astuvad seksuaalsesse vahekorda vaatamata sellele, et neil puudub seksuaalne külgetõmme või huvi seksi vastu. Selleks võib olla mitmesuguseid põhjuseid. Näiteks soov end või enda partnereid rahuldada või saada lapsi.\n\nAseksuaalsuse kui seksuaalse sättumuse heakskiitmine teaduses on veel suhteliselt uus. Tegemist on kasvava uurimisväljaga nii sotsioloogias kui ka psühholoogias. Ehkki osa teadlasi liigitab aseksuaalsuse seksuaalseks sättumuseks, on neid, kes sellega ei nõustu.\n\nInterneti ja sotsiaalmeedia laiema kasutuselevõtuga seoses on tekkinud aseksuaalsed kogukonnad. Neist tuntuim on David Jay poolt 2001. aastal asutatud Aseksuaalsuse Nähtavuse ja Hariduse Võrgustik (AVEN).\n", "id": "ekk_Latn_209177"}
{"text": "Tsölibaat\n\nTsölibaat (ladinakeelsest sõnast caelibatus < caelebs, 'abielutu') on usulistel põhjustel teadlik loobumine abielust ja suguelust. Paljude religioonide vaimulikud ning mungad ja nunnad elavad tsölibaadis.\n\nLaiemas mõttes tähendab tsölibaat seksuaalsuhetest hoidumist.\n", "id": "ekk_Latn_209178"}
{"text": "Vioola\n\nVioola ehk altviiul (itaalia keeles viola) on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill. Keelpillide perekonnas moodustab vioola n-ö keskmise hääle ühelt poolt viiuli ja teiselt poolt tšello ning kontrabassi vahel – vioola häälestatakse kvindi võrra madalamalt kui viiul ja oktav kõrgemalt kui tšello (c, g, d¹, a¹). Teistsugust häälestust kasutatakse harva.\n\nVioola meenutab ehituselt ja materjalilt viiulit, kuid on suurem (viiulist 3–10 cm pikem) ja varieeruvamate proportsioonidega. Vioola mängimise tehnika meenutab põhiosas viiulimängu: parema käega tõmmatakse poognaga üle keelte, pannes need võnkudes helisema. Helikõrgust muudetakse võnkuva keele vajutamisega vastu sõrmlauda vasaku käe abil – võnkuva keele pikkusest sõltub tekkiva heli kõrgus. Siiski, kuna vioola on suurem ja pikemate keeltega, võib selle sõrmestus viiulimängust erineda; samuti nõuavad jämedamad keeled ja poogen mõnevõrra jõulisemat mängustiili.\n\nVioolale (erinevalt viiulist ja tšellost) on kirjutatud üsna vähe soolorepertuaari, enamasti on vioolapartiid orkestrimuusikas harmoonia kujundamisel n-ö täitematerjaliks ilma märkimisväärse meloodilise rollita. Sama kehtib kammermuusikas, kus vioola on osa keelpillikvartetist. Vioolamuusika kirjutatakse tavaliselt aldivõtmes.\n\nVäheseid muusikateoseid, kus vioolale on kirjutatud oluline osa, on Berliozi sümfoonia \"Harold Itaalias\" ning Telemanni, Stamitzi, Waltoni ja Bartóki vioolakontserdid, samuti mõned Dvořáki kammermuusikateosed ja Smetana kvartett \"Minu elust\". 20. sajandil kirjutasid vioolamuusikat Paul Hindemith ja Rebecca Clarke.\n\nKuigi mitmed kuulsad heliloojad (Haydn, Mozart, Beethoven, Dvořák jt) on ise mänginud vioolat ja sellest instrumendist lugu pidanud, on vioolamängijaid muusikamaailmas kaua peetud omamoodi naljanumbriks. Tihti sattusid orkestri vioolarühma läbikukkunud viiuldajad ja vioolamängijatest rääkivad anekdoodid muusikamaailmas on võrreldavad nn blondiininaljadega – vioolamängijaid kujutatakse neis ebamusikaalsete ja tuimadena.\n", "id": "ekk_Latn_209179"}
{"text": "Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse\n\nEesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse\n", "id": "ekk_Latn_209180"}
{"text": "Sekstiin\n\nSekstiin on kuuest 6-värsilisest stroofist ja 3-värsilisest saatest koosnev luuletus, milles iga stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi algusvärsi viimane sõna kattuvad.\n", "id": "ekk_Latn_209181"}
{"text": "Värss\n\nVärss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida.\n\nVärssi iseloomustab värsimõõt.\n\nLõppriimilise luulevormi puhul on värsi lõpus teiste värsside lõppudega riimuvad sõnad või silbid; algriimi puhul on kooskõla algushäälikute vahel.\n", "id": "ekk_Latn_209182"}
{"text": "Järvesaar\n\nJärvesaar on saar, mis asub järves.\n\nMaailma suurim järvesaar on Manitoulin, pindalaga 2766 km², mis asub Huroni järves ja kuulub Kanadale.\n", "id": "ekk_Latn_209183"}
{"text": "Tulipart\n\nTulipart (Tadorna ferruginea) on partlaste sugukonna ristpardi perekonda kuuluv lind.\n\nTulipardi pesitsusala hõlmab stepid ja kõrbed Vahemerest kuni Amuuri-äärsete aladeni . Kõikjal on ta levinud hajusalt . Ta talvitub Vahemere maadel, Põhja-Aafrikas ja Lõuna-Aasias . Eestis loetakse teda võõrliigiks. Siin on ta üliharuldane eksikülaline . Tema arvukus Lääne-Euroopas langeb. Aeg-ajalt on tuliparte nähtud Põhja-Ameerika idaosas, aga pesitsemist pole seal täheldatud.\n\nTa asustab veekogude kaldaid nii mägismaadel kui tasandikel. Pesa teeb ta urgudesse, kaljuorvadesse ja varemetesse.\n\nTulipart on ristpardi lähim sugulane ja sellega umbes ühesuurune . Ta kaalub 1–1,6 kg . Ta on 58–70 cm pikk ja tiibade siruulatusega 110–135 cm.\n\nVälimuselt on ta rohkem hane- kui parditaoline . Teistest lindudest on teda kerge eristada ühetoonilise oranži sulestiku ja heledate põskede järgi . Saba ja hoosuled on mustad, tiibadel on valge laik . Isased ja emased näevad välja enam-vähem ühtemoodi, aga isasel on pulmasulestikus kaela alaosa ümber must rõngas ning emasel on pea kahvatumat värvi.\n\nTulipardid ujuvad väga hästi, aga lend on neil raskepärane.\n\nTulipardid hoiduvad tavaliselt paarikaupa või salkadesse ja moodustavad harva suuri parvi. Üksnes sulgimise ja talvitumise ajal võivad üksikutele järvedele ja aeglastele jõgedele koguneda suured tulipartide rühmad. Mõnikord segunevad tulipardid teist liiki lindudega.\n\nTulipardi töönduslik tähtsus on väike, ent ta on oluline jahilind. Tibud kasvavad vangistuses hõlpsasti üles ja saavad kiiresti taltsaks. Neid võib ümber asustada uutele veehoidlatele ja pargiveekogudele.\n\nVangistuses muutuvad linnud üksteise vastu tigedaks ja kõige parem on neid pidada paarikaupa, kui neid just üsna suurel maa-alal ei peeta. Neid võib pidada koos teiste partidega, kuid sellegipoolest muutuvad nad sulgimise ajal agressiivseks.\n\nEsimesena kirjeldas tuliparti teaduslikult Peter Simon Pallas 1764. Tulipart kuulub soodsas seisundis liikide hulka.\n", "id": "ekk_Latn_209184"}
{"text": "Idoru\n\nIdoru (inglise keele sõnast 'idol' vastavalt selle transkriptsioonile jaapani keelde ja tagasi) on nimetus virtuaalsele, näiteks arvutigraafika abil loodud popstaarile, kes on varustatud fiktiivse eluloo ja taustaga. Seni on huvi idorude vastu piirdunud põhiliselt Jaapaniga, mistõttu enamik idorusid seostub muusikaliselt j-popiga.\n\nEsimeseks idoruks peetakse Kyoko Date'i (1996), kelle populaarsus vaatamata algsele kiirele tõusule teda haldava kompanii HoriPro turundusliku võimetuse tõttu kiiresti haihtus. Hiljem kasutati Kyoko Date'i ühe USA telekommunikatsiooniettevõtte pressiesindajana. Viimastel teadetel (1) on kasutusõigused müüdud Koreasse.\n\nTuntuimateks euroopalikeks idorudeks võib pidada virtuaalse muusikalise kollektiivi Gorillaz liikmeid.\n\nTermin pärineb William Gibsoni küberpunk-romaanist \"Idoru\" (1996; eesti keeles 2002, tõlkinud Juhan Habicht). Jaapani keeles ei kasutata inglise keele idol vastena mitte vormi idoru (イドル), vaid hoopis hääldusele vastavat vormi aidoru (アイドル), seega tuleb pidada seda sõna William Gibsoni leiutiseks.\n\nÜks tuntumaid idorusid on Hatsune Miku (初音ミク), Jaapani häälesüntesaatori ja muusikaprogrammi Vocaloid abil loodud virtuaalne laulja. Hatsune Miku plaadid on jõudnud müügiedetabeleisse ja ta on teinud mitu väljamüüdud kontserditurneed, kus esines hologrammina live-bändi saatel.\n", "id": "ekk_Latn_209185"}
{"text": "2002. aasta Austria parlamendivalimised\n\n2002. aasta Austria parlamendivalimised olid Nationalrati (Austria parlamendi) valimised pühapäeval, 24. novembril 2002. Valimised toimusid enneaegselt, eelmised valimised olid toimunud 1999. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209186"}
{"text": "Otepää kihelkond\n\nOtepää kihelkond (lühend Ote; kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.\n", "id": "ekk_Latn_209187"}
{"text": "Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon\n\nEuroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (inglise keeles European Free Trade Association, EFTA) on riikide kaubandusorganisatsioon.\n\n31. detsembril 1972 lahkusid EVA-st Suurbritannia ja Taani, kes järgmisel päeval ühinesid Euroopa Majandusühendusega, millest hiljem kujunes Euroopa Liit.\n\n31. detsembril 1985 lahkus EVA-st Portugal, kes järgmisel päeval ühines Euroopa Majandusühendusega. Kuid EVA liikmete arv ei vähenenud, sest 1. jaanuaril 1986 astus EVA-sse Soome.\n\nEVA-ga ühinemise vastu tunnevad huvi Fääri saared.\n", "id": "ekk_Latn_209188"}
{"text": "Karen Orlau\n\nKaren Orlau (kodanikunimega Katariina Roosipuu, endine Täht); sündinud 1975) on eesti kirjanik.\n\nTa on lõpetanud Tallinna Reaalkooli 1993. aastal, õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis ärikorraldust (lõpetas 2002), juhtimist ja turundust (lõpetas 2014).\n", "id": "ekk_Latn_209189"}
{"text": "Triskele\n\nKolmjalg ehk triskele on kolmest ühte punkti koonduvast jooksvast jalast moodustatud kujund.\n\nKolmjalg on kasutusel Bretagne'i, Sitsiilia ja Mani saare sümboolikas. Eestis on kolmjalga kujutatud Saaremaa Karja kirikus ning sõlgedel.\n\nKolmjalga peeti õnne, päikese ja aja kulgemise sümboliks. Päikese kolm jalga tähendanud tõusvat, keskpäevast ja loojuvat päikest. Triskelioni on kasutatud ka muinasskandinaavia peajumal Odini ning kristluses Püha Kolmainsuse sümbolina.\n\nSaaremaa Karja kiriku kooriruumi lael kujutatud katkestatud jalaga kolmjalga peetakse ka maale kukkuva päikeseratta (Kaali meteoriidi) sümboliks.\n", "id": "ekk_Latn_209190"}
{"text": "Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)\n\nSaksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus. Saksa okupatsioon Eestis kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini.\n\nEsimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944.\n\nVälja arvatud Viru Ingeri, mis jäi väegrupi Nord sõjalisse haldusse, liideti Eesti alad Eesti kindralkomissariaadi nime all Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_209191"}
{"text": "Ahjuliha\n\nAhjuliha on liha, mida on ahjus hautatud või küpsetatud.\n\nSealihast ahjuliha kuulub eesti jõuluroogade hulka.\n\nKüpsetusahjus küpsetatakse ahjulihatükke tavaliselt fooliumi sisse mähituna, et liha ühtlaselt küpseks.\n", "id": "ekk_Latn_209192"}
{"text": "Dieet\n\nDieet on ravitoitumine, eriti teatud piirangutega toitumisrežiim, mille eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine vms.\n\nOn haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõve põdejad vähese suhkru- ja tärklisesisaldusega dieeti, neeruhaiged väikese soolasisaldusega dieeti, südamehaigetele soovitatakse väikese soola- ja kolesteroolisisaldusega dieeti jne. Usundilistest või eetilistest põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.\n\nEnamiku dieetide eesmärgiks on aga kehakaalu vähendamine. Toiduga saadud energia, mida organism ei suuda ära tarvitada, talletatakse rasvarakkudes ja see põhjustab kehakaalu tõusu. Kui toidust saadav energiakogus on aga väiksem kui kogu energiatarve keha soojendamiseks, liigutamiseks, kasvamiseks jne, võtab organism kasutusele rasvarakkudesse talletatud varud ja kehakaal väheneb. Et kaotada 1 kg keharasva, on vajalik energiadefitsiit u 32 000 kJ (u 7650 kcal).\n\nDieetide välja töötamise ning nende mõju uurimisega tegeleb dietoloogia. Tervise hoidmiseks toidu piiramine on väga vana nähtus, kuid teadusliku aluse panid dietoloogiale 19.-20. sajandi avastused biokeemias ja arstiteaduses. Sellest ajast hakati erinevate toitainete ja toiduainete mõju organismile põhjalikumalt uurima. Alates 20. sajandist on arenenud riikides seoses toidu kättesaadavuse paranemise ja füüsilise töö osakaalu vähenemisega muutunud probleemiks liiga ohtrast ning energiarikkast toidust tingitud ülekaalulisus ja muud tervisehäired. Samal ajal on inimkeha iluideaal muutunud järjest saledamaks. See on suurendanud nõudlust tõhusate dieetide järele ning avanud võimalused laialdaseks sellealaseks äritegevuseks. Siiski mitte kõik dieedid ei anna reklaamitavat tulemust ega oma teaduslikku põhjendust ning mõned neist võivad olla tervisele ohtlikud.\n\nSenistel andmetel ei anna näiteks ülimadala kalorsusega kiirdieedid püsivat tulemust, kuna toiduenergia järsk piiramine aeglustab ainevahetust ning tõhustab energiakasutust – organism läheb üle säästurežiimile. Selle tagajärjeks on, et dieedi lõppedes tavapärasele toitumisele naasmine põhjustab kehakaalu tõusu, mis sunnib peatselt uuele dieedile. Niisugust tsüklit on piltlikult nimetatud jojo-dieeditamiseks. Samuti võib väga range dieedi pidamine põhjustada organismile eluliselt vajalike toitainete puudujääki ning muid soovimatuid kõrvalnähte, mh depressiooni, kõrgenenud ärrituvust, kurnatust, töövõime langust.\n\nLisaks kiirdieetidele on meedias ja kirjanduses reklaamitud üksikute toiduainete (näiteks greip, ananass) väidetavatel kaalulangetavatel omadustel põhinevaid dieete. Tuntud on ka toitainete kombineerimisel põhinevad dieedid, teatud toitainegruppide tarbimist piiravad dieedid, veregrupil põhinevad dieedid, teatud regiooni või ajalooperioodi tüüpilise toidu dieedid ning arvukalt muid. Dietoloogide seas puudub nende suhtes üksmeelne heakskiit. Praegu valdava seisukoha järgi annab vähima terviseriskiga püsivaima tulemuse toitumisharjumuste järkjärguline mõõdukas püsiv muutmine väiksema toidukoguse ja/või energiasisalduse suunas koos regulaarse füüsilise aktiivsusega.\n\nEt toitumisharjumuste püsiv muutmine on enamikule inimestele raske, on dieedipidajatele loodud mitmesuguseid ärilisi ja mittetulunduslikke tugigruppe.\n", "id": "ekk_Latn_209193"}
{"text": "Rein Helme\n\nRein Helme (21. veebruar 1954 – 31. detsember 2003) oli eesti sõjaajaloolane.\n\nTa lõpetas aastal 1972 Pärnu 2. Keskkooli ja aastal 1977 Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloolasena.\n\nEriti hästi tundis ta Napoleoni ja tema ajastut, kuid uuris ka baltisaksa ajalugu, samuti faleristikat, Ameerika kodusõda ja muud.\n\nTa oli Korp! Sakala vilistlane.\n\nRein Helme on koostanud, toimetanud ja tõlkinud eeskätt ajalooraamatuid.\n\nTa oli VII Riigikogu liige ja riigikaitsekomisjoni esimees.\n\nAastal 1997 anti Helmele Eesti Kaitseväe kapteni auaste.\n", "id": "ekk_Latn_209194"}
{"text": "Korporatsioon Sakala\n\nKorporatsioon Sakala (ametlikult korp! Sakala) on üliõpilaskorporatsioon, mis on asutatud 27. novembril (vkj 14. novembril) 1909 Tartus meessoost üliõpilastele.\n\nEnne Teist maailmasõda tegutseti Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid pärast Nõukogude okupatsiooni algust 1940. aasta suvel keelustati üliõpilasorganisatsioonid, sealhulgas korp! Sakala. Pärast sõda jätkati tegevust paguluses: koondised tekkisid Rootsis, Saksamaal, Inglismaal, Austraalias, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Sakala taasasutati Eestis 1989, tänapäeval tegutsetakse Tartus ja Tallinnas. Väliskoondistest on säilinud Rootsi, Austraalia ja Kanada koondis.\n", "id": "ekk_Latn_209195"}
{"text": "Artur Sirk\n\nArtur Johannes Sirk VR II/3 (25. september 1900 Lehtse vald, Järvamaa – 2. august 1937 Echternach, Luksemburg) oli Eesti advokaat ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu aseesimees.\n", "id": "ekk_Latn_209196"}
{"text": "Hendrik Sepp\n\nHendrik Sepp (23. märts 1888 Pati vald, Pärnumaa – 5. september 1943 Läti) oli eesti ajaloolane, Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liige.\n", "id": "ekk_Latn_209197"}
{"text": "Juhan Vasar\n\nJuhan Vasar (17. märts 1905 Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 26. september 1972 New York) oli eesti ajaloolane.\n\nTa lõpetas 1921. aastal Põltsamaa Reaalgümnaasiumi. Ta õppis 1922–1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, mag. phil. 1927, dr. phil. 1931. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Sakala liige.\n\nTa töötas 1931. aastast Tartu Ülikooli üldajaloo dotsendina, aastast 1938 sai temast majandusteaduskonna majandusajaloo korraline professor, kellena töötas 1944. aastani.\n", "id": "ekk_Latn_209198"}
{"text": "Friedrich Puksoo\n\nFriedrich Puksoo (aastani 1935 Friedrich Puksov; esineb ka nimekuju Puksow; 23. jaanuar (vkj 11. jaanuar) 1890 Sillaotsa talu, Naha, Meeksi vald – 18. oktoober 1969 Tallinn) oli Eesti raamatukogunduse rajaja.\n", "id": "ekk_Latn_209199"}
{"text": "Rasmus Kangro-Pool\n\nRasmus Theodor Kangro-Pool (20. detsember 1890 Kudina vald – 9. mai 1963 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja teatrikriitik.\n\nKangro-Pool sündis Vahi mõisa sepa pojana Tartumaal. Omandas alg- ja keskhariduse Tartus.\n\n1914. aastal tegi Georg Eduard Luiga talle ettepaneku hakata Päevalehe Tartu kaastööliseks. Kuigi tema kirjutisi oli varem avaldanud Sädemetes, Naiste Käsitöölehes ja mujalgi, võib seda lugeda tema ajakirjanikukarjääri alguseks. 1915 töötas Kangro-Pool Tartu Päevalehes, mille peatoimetajaks oli Eduard Laaman. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis 1919. aasta lõpuni. 1916 toimetas ta muu töö kõrval Üliõpilaste Lehte. 1917. aasta septembris kutsuti ta tööle Postimehe toimetusse. Rasmus Kangro-Pool kirjutas peamiselt kunsti probleemidest, kunstipoliitikast ja teatrist.\n\n1920–1924 õppis Heidelbergi ja Hamburgi ülikoolides kunstiajalugu ja esteetikateooriat. Õpingute kõrvalt jätkas ta kirjutamist Päevalehes. 1924–1926 töötas Kangro-Pool haridusministeeriumis teaduse- ja kunstiosakonna juhataja abi kohusetäitjana. 1924. aastast 1934. aasta jaanuarini töötas Päevalehe teatri- ja kunstiarvustajana. 1935. aasta sügisel oli Rasmus Kangro-Pool lühikest aega Vaba Sõna peatoimetaja, kuni leht suleti. Pärast seda jätkas tööd vabakutselise ajakirjanikuna, kirjutades Postimehele, Päevalehele, Uudislehele, Varamule, Loomingule, Tänapäevale, Teatrile, Nädal Pildile jne. 1938. aasta suveks oli ta avaldanud umbes 5100 artiklit.Saksa okupatsiooni ajal alates 1941. aasta sügisest oli vangis, samuti Nõukogude okupatsiooni ajal 1950. aastast.\n\nMitmekümne aasta jooksul ilmus Kangro-Pooli sulest mitmelaadseid käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Erilist tähelepanu pühendas ta kahele eesti kunstnikule: Kristjan Rauale ja Eduard Wiiraltile. Mõlema kohta kirjutas ta monograafia.\n\nRasmus Kangro-Pool on avaldanud ka ilukirjandusteoseid. Tuntumad on \"Balti saksluse wiimased wägimehed\" (1918), \"Kunst ja Moraal\" (1921) ja \"Eesti teater algaastail\" (1946), trükitehnilistel põhjustel ilmus tegelikult 1948.\n\nTema \"hilisemat allakäiku ja sidemeid kommunistlike elementidega\" selgitas Kangro-Pooli hea sõber Henrik Visnapuu hiljem tulenevat tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest.\n\nOli korporatsioon Sakala liige.\n", "id": "ekk_Latn_209200"}
{"text": "Turundus\n\nTurundus (inglise keeles marketing) on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid.\n\nTurundust on eri allikates kirjeldatud kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist) ning rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.\n\nTihti peetakse turunduseks ekslikult vaid reklaami või müügitegevust, sest need on turunduse enim avalikkusele nähtavad turunduskommunikatsioonitegevused. Turkom ehk turunduskommunikatsioon on vaid hästi näha olev jäämäe tipp, kuid suurim ja tähtsaim osa turunduses on eri uuringud (st. nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed, nii ajalooliste andmete uurimine kui ka põhjalikud arvamusuuringud) ja pidev andmete analüüsimine. Seega suurem osa turundusest on numbrid ja kriitiline analüütiline mõtlemine.\n\nTurunduse alus on turundatav toode või teenus ning kaks põhiaspekti on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine.\n\nKonkreetse turundusmeetmestiku olemuse määravad otsused, milliseid vahendeid ja kuidas kasutada. Turundusjuhi ülesanne on otsustada, millistele kliendirühmadele millist turundusmeetmestikku rakendada.\n\nSellel alal töötavaid inimesi nimetatakse näiteks turundusjuhtideks või turundusspetsialistideks.\n\nTurundust võib jaotada mikro- ja makroturunduseks, kus esimene käsitleb nähtusi tarbijate, firmade ja majandusharude lõikes ja teine on terviklik õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ning vastupidi.\n\nLisaks nimetatud jaotusele võib jagada turundust kommertsturunduseks ja kasumile mittesuunatud sotsiaalseks turunduseks (social marketing).\n", "id": "ekk_Latn_209201"}
{"text": "Friedrich Sauer\n\nFriedrich Sauer (Prido Saue; 25. oktoober 1881 Suuremõisa vald – 27. oktoober 1927 Tallinn) oli Eesti haridustegelane.\n", "id": "ekk_Latn_209202"}
{"text": "Alfred Mõttus\n\nAlfred Julius Mõttus (12. september 1886 Taheva vald – 4. oktoober 1942 Sosva vangilaager, Sverdlovski oblast) oli Eesti arst, tervishoiutegelane ja poliitik.\n", "id": "ekk_Latn_209203"}
{"text": "Karl Schlossmann\n\nKarl Richard Benjamin Schlossmann (19. veebruar 1885 Puurmani vald – 17. detsember 1969 Stockholm) oli Eesti mikrobioloogia rajaja, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan ning 1938. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia president.\n", "id": "ekk_Latn_209204"}
{"text": "Hans Silbermann\n\nHans Silbermann VR I/2 (17. jaanuar 1886 Kalana, Pajusi vald – 2. juuni 1960 Tartu) oli eesti arst ja sõjaväelane (sanitaarkolonel).\n\nHans Silbermann sündis kaheksalapselise pere viimase lapsena. Ta õppis Kalana külakoolis, Eesti Aleksandrikoolis Põltsamaal ja Treffneri gümnaasiumis Tartus. Aastal 1905 astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas 1912. aastal. Pärast õpinguid töötas mõnda aega Viljandis arstina.\n\nAastal 1914 mobiliseeriti Hans Silbermann sõjaväkke, osales Esimeses maailmasõjas. Hiljem võttis arstina osa ka Vabadussõjast ja Teisest maailmasõjast.\n\nVabanenuna sõjaväeteenistusest asus Hans Silbermann tööle Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna sõjaväemeditsiinilise ettevalmistuse kateedri juhatajana. Aastast 1950 töötas ta Tartu Sanitaar-epidemioloogiajaamas osakonnajuhatajana.\n\nHans Silbermann oli Korporatsioon Sakala asutaja ja vilistlane.\n\nHans Silbermann on maetud Tartu Maarja koguduse Maarja kalmistule. Aastal 1992 avati tema haual tütar Agda-Thea Oksa eestvõttel Heinz Valgu kujundatud hauatähis.\n", "id": "ekk_Latn_209205"}
{"text": "Einar Sanden\n\nEinar Sanden (sünninimega Fred Einar Ein aastani 1959; 8. september 1932 Tallinn – 18. aprill 2007 Cardiff, Wales) oli eesti meremees, proosakirjanik, luuletaja ja kirjastaja.\n\nOli Briti Konservatiivide Partei (1953), Eesti Põllumeeste Kogu (1997), Briti Kuningliku Kirjandusseltsi (1960), Välismaise Eesti Kirjanike Liidu (1970), PEN-klubi (aastast 1976 Inglise Keskuse ja aastast 1987 Eesti), Eesti Kirjanike Liidu (1995) ja Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige, Korp! Sakala vilistlane.\n", "id": "ekk_Latn_209206"}
{"text": "August Kirsimägi\n\nAugust Kirsimägi (kodanikunimega Adalbert August Kirschenberg; 21. september 1905 Vahi, Tartumaa – 29. august 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik.\n\nTa lõpetas 1925. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Õppis seejärel (surmani) Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mida ei lõpetanud. 1925. aastal võitis ta karskussisulise tööga \"Kõige parem võitlusviis alkoholi vastu Eestis\" esimese auhinna, kuid enne auhinna kättesaamist oli ta karskusest loobunud. Korp! Sakala kaasvõitleja, rukiti.\n\nMängis eesti mängufilmis \"Esimese öö õigus\" (1925), kus tema ülesanne olevat olnud Tartu Kivisillalt vette hüpata.\n\nAugust Kirsimäe sulest on ilmunud esimene ja seni ainus korporandiromaan eesti kirjanduses – \"Puhastustuli\", mis sai 1929. aastal Looduse romaanivõistlusel I preemia. Temalt ilmus ka armastusromaan \"Preestri tütar\" ja lühijutte.\n\n1933. aastal lõpetas ta elu enesetapuga pärast seda, kui oli haavanud Bruno Madissoni ja tema abikaasat.\n", "id": "ekk_Latn_209207"}
{"text": "Oskar Rütli\n\nJohan-Oskar Rütli (19. detsember 1871 Ibaste küla, Ahja vald – 24. juuli 1949 Haunstetteni laager, Augsburg) oli Tartus tegutsenud eesti advokaat, tööstur ja pankur.\n\nRütli õppis vallakoolis, Võnnu kihelkonnakoolis, Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu kroonugümnaasiumis. Tartu Ülikoolis õppis ta aastatel 1897–1901 õigusteadust. Pärast ülikooli lõpetamist töötas lühikest aega Pihkva semstvos ja Riias. Asus aastal 1902 Tartusse, kus töötas vandeadvokaadina. Tegi mitmeid pikemaid reise Indiasse ning Sri Lankale. 1905 ja 1906 oli Eduerakonna abijuhataja.\n\nNooremas põlves Jaan Tõnissoni kaasmõtleja ja toetaja Eesti Üliõpilaste Seltsis, hiljem lakkas Jaan Tõnissoni majanduslikult toetamast. Aastal 1908 asutas koos Eesti Üliõpilaste Seltsist lahkunud liikmetega korporatsioon Sakala. Oli mitmete ühiskondlikult oluliste poliitiliste, kultuuriliste ja hariduslike projektide suurrahastaja. 19. veebruaril 1937 avas ta Rahvuskogu Esimese Koja esimese koosoleku.\n\nSoome aukonsul Tartus, Soome-Eesti sõprussuhete arendaja. Rahvuskogu, I Riiginõukogu, Majaomanikkude Koja ja Kaubandus-Tööstuskoja liige, Vene riigiduuma liige. Korporatsioon Sakala auvilistlane ja asutaja. Tartu Rotary klubi üks asutajatest.\n\nAndis aastatel 1911–1916 koos Karl Menningi ja Friedrich Kangroga välja alahete Meie Aastasada ning 1913–1916 Tartu Päevalehte. Kaastööd teinud ka Postimehele.Aastal 1944 lahkus ta Eestist Saksamaale. Tema põrm on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_209208"}
{"text": "Pernavia grupeering\n\nPernavia grupeering on 1908. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsis tekkinud rühmitus, kes taotles üliõpilaskorporatsiooni moodustamist Eesti Üliõpilaste Seltsi raames.\n\nSelle liikmed moodustasid aastal 1908 Tartus uue eesti üliõpilaskorporatsiooni – Sakala –, mille põhikiri kinnitati ametlikult 1909. Üks põhilisi initsiaatoreid oli Oskar Rütli.\n", "id": "ekk_Latn_209209"}
{"text": "The Washington Post\n\nThe Washington Post on ajaleht, mida antakse välja Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis.\n\nPäevaleht hakkas ilmuma 1877. aastal. 1880. aastal sai sellest linna esimene ajaleht, mis ilmus seitsmel päeval nädalas.\n", "id": "ekk_Latn_209210"}
{"text": "HarperCollins\n\nHarperCollins (ametlik nimi HarperCollins Publishers LLC) on kirjastus.\n\nSelle peakorter asub USA-s New Yorgis. Kirjastus tegutseb ja sellel on harukontorid mitmetes riikides.\n\nKirjastuse nimekirjas on palju tuntud autorite teoseid.\n\nPraeguse nime all tegutseb kirjastus alates 1989. aastast, pärast mitmeid liitmisi.\n", "id": "ekk_Latn_209211"}
{"text": "Warreni komisjon\n\nKomisjoni kuulusid kõrged USA riigiametnikud nii FBI-st, CIA-st kui ka muudest asutustest.\n\nFBI viis komisjoni korraldusel läbi 25 000 küsitlust ja salateenistus veel 1550. Komisjon ise võttis tunnistused 552 tunnistajalt, kellest 94 andis tunnistusi komisjoni ees.\n\nWarreni komisjoni aruanne esitati president Lyndon B. Johnsonile 24. septembril 1964 ja tehti avalikkusele kättesaadavaks 27. septembril 1964.\n\nKomisjoni aruanne teatas, et presidendi mõrvas Lee Harvey Oswald, kes tegutses üksi ja kelle ajendiks oli pettumus USA ja presidendi ebaõnnestunud Kuuba-poliitikas ja nõrkus kommunismile vastuseismisel.\n\nKomisjoni tulemust peeti päris mitu aastat ainsaks tõeks. USA valitsuse seisukoht on siiani sama, mis komisjonil. Skeptikute arvates komisjon tegelikult varjas rohkem kui avalikustas ja tehniliselt ei olnud komisjoni lõppotsuses kirjeldatud sündmuste käik võimalik.\n", "id": "ekk_Latn_209212"}
{"text": "Lee Harvey Oswald\n\nLee Harvey Oswald (18. oktoober 1939 New Orleans – 24. november 1963 Dallas) oli Ameerika Ühendriikide endine merejalaväelane, keda süüdistati ametlikult president John F. Kennedy mõrvas.\n\n1956. aasta oktoobrist 1959. aasta septembrini teenis ta Ameerika Ühendriikide Merejalaväes.\n\n1959. aasta oktoobrist kuni 1962. juunini elas ta Nõukogude Liidus.\n\nJack Ruby tappis ta miljonite televaatajate silme all, kui Oswaldi hakati politseinikest ja muudest agentidest piiratuna Dallase politseimajast kohtumajja viima.\n", "id": "ekk_Latn_209213"}
{"text": "Luure Keskagentuur\n\nLuure Keskagentuur (lühend LKA, inglise keeles Central Intelligence Agency, CIA [sii-ai-'ei]) on Ameerika Ühendriikide luureagentuur. LKA loodi 18. septembril 1947 valitsuse luureasutuste töö haldamiseks.\n\nAgentuuri ametlikuks ülesandeks on välisriikide valitsuste, korporatsioonide ja isikute kohta teabe hankimine ja analüüsimine ning edastamine Ameerika Ühendriikide presidendile, Rahvuslikule Julgeolekunõukogule ja vastavatele USA riigiasutustele.\n\nLuure Keskagentuuri tegelik roll on sellest märgatavalt laialdasem. Muuhulgas korraldab LKA välisriikides paramilitaarseid operatsioone, kaasa arvatud välisriikide valitsuste kukutamine. Teda on süüdistatud inimõiguste rikkumises, loata pealtkuulamises, propagandas ja isegi narkokaubanduses.\n\nErinevalt Föderaalsest Juurdlusbüroost, mis tegutseb põhiliselt siseriiklikult, on Luure keskagentuuri tegevus suunatud välismaale. Seetõttu erinevalt FJB-st ei ole LKA-l täidesaatvat võimu.\n\nLuure Keskagentuuri eelkäija oli Strateegiliste Teenuste Amet (Office of Strategic Services), mis loodi 13. juunil 1942 ja saadeti laiali 20. septembril 1945. 22. jaanuaril 1946 asutas USA president Harry Truman Luure Keskrühma (Central Intelligence Group), mis järgmisel aastal reorganiseeriti Luure Keskagentuuriks.\n\nLuure Keskagentuuri peakorter asub Virginias Washingtoni linna lähedal Langleys. Seda nimetatakse George Bushi luurekeskuseks, sest George H. W. Bush on ainus LKA peadirektor, kes on saanud USA presidendiks.\n\n2013. aasta seisuga oli LKA-l 21 575 töötajat ja tema eelarve oli 15 miljardit dollarit.\n", "id": "ekk_Latn_209214"}
{"text": "Eesti Korporatsioonide Liit\n\nEesti Korporatsioonide Liit (lühend EKL!) on Eesti meeskorporatsioonide katusorganisatsioon.\n\nLiidu asutasid 28. märtsil 1915 korporatsioonid Vironia, Fraternitas Estica, Sakala, Ugala ja Rotalia. Hiljem liitusid Fraternitas Liviensis, Leola, Revelia, Tehnola ja Fraternitas Tartuensis. Liikmesorganisatsioonid presideerivad roteeruvalt vanuse järjekorras.\n\nOrganid: kõigi konventide eestseisuste kogu ja seenioride konvent (jooksvate küsimuste lahendamiseks (S!C!)). Liidu kohus (L!K!) arutab ja karistab korrarikkumisi. EKL! ühendab 1930. aastast saadik ka korporatsioonide vilistlaskondi.\n\nEKL!-i kuuluvate korporatsioonide liikmed on kohustatud andma üksteisele autasu ehk satisfaktsiooni. Sinatatakse kõigi teiste EKL!-i kuuluvate korporatsioonide liikmeid.\n", "id": "ekk_Latn_209215"}
{"text": "Sten Karling\n\nSten Ingvar Karling (13. jaanuar 1906 Barberton, Ohio, USA – 10. detsember 1987 Stockholm, Rootsi) oli rootsi kunstiteadlane ja kunstikriitik.\n\nAastatel 1933–1941 oli ta kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis. Aastal 1947 sai ta kunstiajaloo professoriks Stockholmi ülikoolis ja püsivaks sekretäriks Rootsi Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias.\n", "id": "ekk_Latn_209216"}
{"text": "Juhan Libe\n\nJuhan Libe (26. aprill 1904 Põltsamaa – 16. oktoober 1947 Stensbæki põgenikelaager, Taani) oli eesti ajaloolane ja ajakirjanik.\n\nÕppis Tartu Ülikoolis aastatel 1921–1931 ja 1939–1940 (lõpetas cum laude). Korp! Sakala vilistlane.\n\nJuhan Libe oli paljude ajaloo- ja kirjandusartiklite autor. Ta oli vabadussõjalaste liikumise häälekandja Võitlus toimetaja ja üks vabadussõjalaste põhiideolooge. Detsembrist 1935 kuni oktoobrini 1938 elas ta välismaal.\n\nAsus 1940. aastal (kuna oli abiellunud baltisakslasega) ümberasujana Saksamaale. Teise maailmasõja ajal oli Haridusdirektooriumi rahvakasvatuse talituse juhataja ja töötas ajalehe Eesti Sõna toimetuses.\n\n1944. aastal kolis uuesti Saksamaale. Andis Danzigis välja ajalehte Teateleht Eestlastele. Arreteeriti mõneks kuuks liitlaste poolt, pärast vabanemist siirdus ta Taani, kus ta 1947. aastal suri.\n", "id": "ekk_Latn_209217"}
{"text": "Per Wieselgren\n\nPer Väino Wieselgren (4. august 1900 Jönköping – 11. veebruar 1989 Eslöv) oli rootsi keele- ja kirjandusteadlane, onomastika uurija.\n\nTa tegutses aastail 1930–1941 Tartu Ülikoolis rootsi keele professorina. Üks tema põhilisi uurimisvaldkondi oli rootsi sugemetega eesti onomastika uurimine. Antud teemal on ta koostanud kaks monograafiat.\n\nWieselgren lahkus pärast Teist maailmasõda kodumaale – Rootsi, kus koostas mitmeid keeleteaduslikke ja ajaloolisi teadustöid ja -artikleid. Ta on Korp! Sakala vilistlane.\n\nPer Wiselgren oli ajalehe Teataja esimene vastutav väljaandja aastail 1944–1945 ja Välis-Eesti vastutav väljaandja (ansvarig utgivare). Eesti Teaduslik Selts Rootsis Lõuna-Rootsi Osakonna auliige (1972).\n", "id": "ekk_Latn_209218"}
{"text": "Hämäläis-Osakunta\n\nHämäläis-Osakunta on 1653. aastal asutatud üliõpilasühing Helsingis.\n\nÜhingul on sõprusleping Tartu korp! Sakala ja korp! Filiae Patriaega. Hämäläis-Osakunta hakkas 1909. aastal esimesena Soomes tegutsevatest üliõpilasorganisatsioonidest läbi käima Tartu üliõpilaskorporatsiooniga Sakala. Ametlik koostööleping sõlmiti 1929. aastal, 1930. aastal sõlmiti leping ka korporatsiooniga Filiae Patriae.\n", "id": "ekk_Latn_209219"}
{"text": "Akadeemiline organisatsioon\n\nAkadeemiliseks organisatsiooniks nimetatakse kindlate põhimõtete ja isesuguse reeglistikuga ühinguid, seltse, natsioone ja korporatsioone, mis koondavad üliõpilasi ja ülikooli lõpetanud vilistlasi.\n", "id": "ekk_Latn_209220"}
{"text": "Ksv!\n\nKsv! on lühend sõnast 'kaasvõitleja', mis tähistab ülikoolis õppivat akadeemilise organisatsiooni liiget. Mitmuses kasutatakse ksv!! või ksv! ksv!.\n", "id": "ekk_Latn_209221"}
{"text": "Karl V\n\nKarl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530. aastast, Aragóni ja Kastiilia (hilisema Hispaania) kuningas (Carlos I nime all) 1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516), Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521.\n\nTema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tippu. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhia idee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana. Tema peamised rivaalid olid Prantsusmaa kuningas François I, Inglismaa kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman Tore.\n\nKarli isiklikuks deviisiks oli Plus ultra (veel kaugemale). Teda peetakse ka esimeseks monarhiks, kes võttis kasutusele tiitli Tema Majesteet või Tema keiserlik Majesteet. Tema isiksuse omaduste üle on palju vaieldud, kuid senini pole saavutatud konsensust selle osas, kas ta oli pigem maailmavalitsemist ihkav katoliiklik fanaatik, usutülidest lõhkikistud Euroopat lepitada püüdev vagamees, pragmaatiline kõike enda jaoks ära kasutada püüdev reaalpoliitik või hoopis keegi teine.\n", "id": "ekk_Latn_209222"}
{"text": "Auvilistlane\n\nAuvilistlane on akadeemilise organisatsiooni vilistlane (vil!), kes on valitud erilise austuseavaldusena auvilistlaseks ehk auliikmeks.\n\nAkadeemilise lühendina auvil! - lühend sõnast \"auvilistlane\" - au+vil!.\n", "id": "ekk_Latn_209223"}
{"text": "Fraternitas Viliensis\n\nFraternitas Viliensis oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) raames tegutsenud ühendus, kes soovis asutada ametlikult kinnitatud eesti üliõpilaskorporatsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_209224"}
{"text": "Korporatsioon Aestia\n\nKorporatsioon Aestia oli 1904. aastal rühma Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmete katse asutada üliõpilaskorporatsioon, mis jäi 1905. aasta revolutsiooni sündmuste tõttu kinnitamata.\n\n1906. aastal taotleti korporatsiooni asutamist uue nimega Fraternitas Estica, 1907. aastal palvekiri rahuldati.\n", "id": "ekk_Latn_209225"}
{"text": "Korporatsioon Fraternitas Estica\n\nKorporatsioon Fraternitas Estica (lühendatult korp! Fraternitas Estica, samuti C!F!E!) on 1907. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsist lahkunud liikmete loodud esimene eesti üliõpilaskorporatsioon Tartus (Korporatsioon Vironia on asutatud varem, 1900. aastal, kuid Riias). Korp! Fraternitas Estica on eesti rahvusse kuuluvaist akadeemilistest isikutest koosnev meesorganisatsioon.\n", "id": "ekk_Latn_209226"}
{"text": "Kommerss\n\nKommerss (ladina sõnast commercium 'läbikäimine') on üliõpilaskorporatsioonides tähtsam üritus, mille jooksul toimub eriline nn vennastuspidu (Landesvater) või õestuspidu naiskorporatsioonides. Kommerss on üldiselt kinnine, vaid liikmeskonnale mõeldud üritus.\n", "id": "ekk_Latn_209227"}
{"text": "Andres Larka\n\nAndres Larka VR I/1 (5. märts 1879 Pilistvere, Kabala vald, Viljandimaa – 8. jaanuar 1943 Malmõž, Kirovi oblast, Nõukogude Liit) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu esimees ja riigivanema kandidaat 1934. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209228"}
{"text": "Indrek Hargla\n\nIndrek Hargla (pseudonüüm, kodanikunimega Indrek Sootak; sündinud 12. juulil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja kriminaalromaanikirjanikke. Ta on kasutanud ka pseudonüüme Andrei Golikov ja Marat Faizijev.\n\nIndrek Hargla on kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane. Ta on koostanud kogumikke ja antoloogia \"Õudne Eesti\". Hargla kasutab oma kirjutistes sageli õuduskirjandusele omaseid elemente. Mitu tema teost kuulub alternatiivajaloo valdkonda. Samuti on mitu tema teost kriminaalromaani vormis või sellest tugevalt mõjutatud. Ulmehuviliste seas on tuntud ja hinnatud Hargla fantastiline jutusari eksortsist pan Grpowskist ning koomiliste kelmiromaanide sari alternatiivajaloolisest Eestist (eelkõige Tartust), mille peategelasteks on suli French ja manatark Süvahavva Koulu. Laiema publiku tähelepanu pälvis ta 2010. aastal ajalooliste kriminaalromaanide sarjaga keskajal Tallinnas elanud apteeker Melchior Wakenstedest. 2019. aastaks oli sarjas ilmunud seitse romaani, Melchiori-lood on jõudnud ka teatrisse ning nende ainetel kavandatakse filmi. 2012. aastal näidati televisioonis tema stsenaariumide järgi valminud telesarju \"Alpimaja\" ja \"Süvahavva\"; neist esimene kirjeldas dopinguskandaali kulgu Eesti suusatamises (ajakirjanduse hinnangul peegeldas sari mõningal määral Andrus Veerpalu dopinguskandaali), teise tegevus toimus Lõuna-Eestis ja oli esitatud etnoõuduse võtmes.\n\nHargla teoseid on korduvalt kiidetud nii autori tehnilise meisterlikkuse kui ka laia žanrilise haarde poolest. Nii tunnustas näiteks 2018. aastal ilmunud jutukogu \"Kolmevaimukivi\" arvustuses kriitik Piret Põldver Harglat kogumiku sisulise ja vormilise vaheldusrikkuse, autori muljetavaldavate teadmiste ja laia silmaringi poolest (pidades alusetuks Silver Sära kriitilist hinnangut \"pseudosügavusele\"). Põldveri sõnul on Hargla tekstidele iseloomulikud žanripuhtus ja terviklikkus, loogiline kompositsioon ja žanrireeglite järgimine. Samas leidis kriitik nõrkusi tegelaste psühholoogias, mis muudab nendega samastumise raskeks, tuues esile, et isegi minevikku ja alternatiivreaalsust kirjeldavates tekstides \"peitub omajagu romantismi ja liiga jäika kristlikku eetikat\".\n\nHargla teoseid on tõlgitud saksa, ungari, läti, soome ja prantsuse keelde. Aastatel 2012–2015 kuulus ta Eesti Kirjanike Liitu, kust ta omal soovil välja astus.\n\nKirjandusliku tegevuse kõrvalt on Indrek Hargla võtnud ajakirjanduses sõna ühiskondlikel teemadel, esinedes tihti rahvuslike seisukohtadega. 2014. aasta Ukraina kriisi ajal teatas ta, et ei osta poest isegi Eesti tooteid, millel on venekeelsed kirjad.\n\nHargla lõpetas 1993 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina. Pärast \"Alpimaja\" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta sellelt töökohalt lahkuda ja pühenduda ainult kirjutamisele.\n", "id": "ekk_Latn_209229"}
{"text": "Aragóni kuningate loend\n\nSee on Aragóni valitsejate loend.\n\nAragón on tänapäeval regioon Kirde-Hispaanias. Aragóni kuningriik hõlmas tänapäeva autonoomse piirkonna Aragóni. Aragóni kuningad Barcelona dünastiast valitsesid ka Kataloonia vürstiriiki, Valencia kuningriiki, Mallorca kuningriiki, Sitsiilia kuningriiki, Sardiinia ja Korsika kuningriiki ja alasid Lõuna-Prantsusmaal, kaasa arvatud Montpellier linn. Seda riiki nimetati Aragóni impeeriumiks, vastandina Aragóni kuningriigile (s.o. Aragóni pärusvaldustele).\n", "id": "ekk_Latn_209230"}
{"text": "Kastiilia kuningate loend\n\nKastiilia kuningate loend on loetelu Kastiilia kuningriigi valitsejatest.\n\n1312–1350 Alfonso XI (1311–1350) 1350–1366 ja 1367–1369 Pedro I Julm (1334–1369) 1366–1367 ja 1369–1379 Enrique II (1334–1379) 1379–1390 Juan I (1358–1390) 1390–1406 Enrique III (1379–1406) 1406–1454 Juan II (1405–1454) 1454–1474 Enrique IV (u. 1420–1474) 1474–1504 Isabel I (1451–1504) 1504–1506 Felipe I (1478–1506) 1506–1555 Juana Nõdrameelne (1479–1555), reaalselt valitsesid ta isa Fernando II ja regendid 1516–1556, ametlikult 1555–1556 (1516–1555 kaaskuningana) Carlos I (1500–1558), ka Aragóni kuningas, temast alates olid Kastiilia monarhid ka kogu Hispaania kuningad.\n", "id": "ekk_Latn_209231"}
{"text": "LKA\n\nLKA on looduskaitseala lühend. LKA on Sri Lanka kolmetäheline ISO 3166 maakood. LKA on Ameerika Ühendriikide luureorganisatsiooni CIA (Central Intelligence Agency) eestikeelse tõlke (Luure Keskagentuur) lühend.\n", "id": "ekk_Latn_209232"}
{"text": "Eksklaav\n\nEksklaav on territoorium, mis kuulub poliitilisele üksusele, kuid millel ei ole sellega maaühendust (saari ei loeta eksklaavideks), ja mida ümbritsevad teised poliitilised üksused.\n", "id": "ekk_Latn_209233"}
{"text": "Linux (tuum)\n\nLinux on vabavaraline Unixi-laadne operatsioonisüsteemi tuum, mille arendust alustas Linus Torvalds aastal 1991, ja mida on edasi arendanud ülemaailmne programmeerijate kogukond. Linux kuulub GNU General Public License'i alla ja seega on selle lähtekood vabalt saadaval.\n\nSeda tuuma tuntakse põhiliselt Linuxi operatsioonisüsteemi keskse osana. Tarkvaradistributsioone, milles on see tuum kasutusel, nimetatakse Linuxi distributsioonideks.\n\nAlgselt kirjutati see Intel 80386 protsessorile, kuid nüüdseks on see porditud paljudele arvutiplatvormidele.\n\nLinux on kirjutatud peaaegu täielikult C-keeles (kasutatud on ka mõningaid GNU C laiendusi), välja arvatud mõned osad assemblerkeeles (GNU as AT&T süntaksis).\n\nLinuxil on terviktuum (monoliit), mis tähendab, et näiteks seadmete juhtprogramme käitatakse tuuma mäluväljas.\n\nLinuxi tuuma saab laadida arvuti mällu osade kaupa, neid osi nimetatakse laaditavateks tuumamooduliteks.\n\nLinux toetab samaaegset mitme protsessori kasutamist.\n\nLinux on tervikuna avaldatud GNU Üldise Avaliku Litsentsi versiooni 2.0 all, kuid sisaldab teisigi sobiva litsentsi all avaldatud faile.\n\nEnamik veebisaite ja kõik 500 maailma kiireimat superarvutit kasutavad mingit sorti Linuxi operatsioonisüsteemi.\n", "id": "ekk_Latn_209234"}
{"text": "Riiklik Luureamet\n\nRiiklik Luureamet (inglise keeles National Reconnaissance Office; NRO) on Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumile alluv riigiamet, mille ülesanne on luuresatelliitide ehitamine ja käitamine USA föderaalvalitsuse jaoks.\n\nNRO kuulub Ameerika Ühendriikide luurekogukonda ning seda peetakse koos Luure Keskagentuuri (CIA), Riiklik Julgeolekuagentuuri (NSA), Kaitseluureagentuuri (DIA) ja Riikliku Ruumiandmete ja Luure Agentuuri (NGA) ühest viiest põhilisest Ameerika Ühendriikide luureagentuurist. Ameti peakorter asub Virginia osariigis Chantillys.\n\nNROl on satelliitide võrgustik, mis võimaldab koguda luureandmeid üle maailma. Põhiline osa kogutud andmeist saadetakse USA Kaitseministeeriumisse dešifreerimiseks. Vastavalt USA seadustele kasutavad NROst saadud infot peaaegu kõik seaduslikkust ja korda valvavad asutused.\n\nAsutust nimetatakse mõnikord naljatlevalt \"No Restrictions on Orbit\" ('orbiidil piiranguteta').\n\nNRO direktor on alates 2019. aastast Christopher Scolese.\n", "id": "ekk_Latn_209235"}
{"text": "Riiklik Julgeolekuagentuur\n\nAgentuuril on koos Riikliku Luureametiga (NRO) suurim infotehnoloogiline luure- ja satelliidivõrgustik maailmas.\n\nTulenevalt oma ülesannetest tegeleb NSA krüptograafia ja krüptoanalüüsi uuringutega.\n\nNSA peakorter asub Fort Meade'is Marylandi osariigis, umbes 16 km Washingtonist kirdes.\n\nAgentuur loodi 1952. aastal. Pikka aega ei tunnistanud USA valitsus selle agentuuri olemasolu üldse. Seetõttu kutsuvad naljahambad seda asutust \"No Such Agency\" ehk siis \"Sellist asutust ei ole olemas\".\n\n2013. aastal puhkes rahvusvaheline luureskandaal, kui Edward Snowdeni lekitatud saladokumentidest selgus, et NSA oli jälgimisprogrammi PRISM raames jälginud sõbralike riikide juhtide telefonivestlusi ja e-kirjavahetust.\n\nBondi-filmis \"Surra veel üks päev\" mängis Halle Berry Bondi tüdrukut, kes töötab NSA heaks.\n", "id": "ekk_Latn_209236"}
{"text": "Ameerika Ühendriikide ministeeriumide loend\n\nMinisteeriumid on valitsusasutused, mille juhid kuuluvad valitsuskabineti koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_209237"}
{"text": "Ameerika Ühendriikide valitsusagentuurid\n\nAgentuur (inglise keeles Agency) on Ameerika Ühendriikide valitsusastmestikus eraldiseisev asutus. Rühma kuuluvatel asutustel on üldiselt ministeeriumitega sarnane administratiivne ülesehitus ja struktuur, kuid erinevalt ministrist ei kuulu agentuuri juht valitsuskabinetti, vaid allub kas otse presidendile või on mõne ministeeriumi koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_209238"}
{"text": "Kaitseluureagentuur\n\nKaitseluureagentuur (Defense Intelligence Agency; DIA) on Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi koosseisu kuuluv sõjaväeluure agentuur, mille ülesanne on kaitsealase teabe kogumine.\n\nDIA allub staabiülemate ühiskomitee kaudu kaitseministrile. Agentuuri ülesanded on sõjaliste luureandmete pidev kogumine, töötlemine, hindamine, analüüsimine, seostamine ja levitamine. Muude eesmärkide hulka kuuluvad raskesti ligipääsevate teabeallikate tõhusam kindlaksmääramine, kaitseministeeriumi luuretegevuse tõhusam haldamine ning liiasuse kõrvaldamine organisatsioonis ja selle tegevuses.\n\nDIA juht on kindralleitnant Jeffrey A. Kruse.\n", "id": "ekk_Latn_209239"}
{"text": "Riiklik Georuumiluure Agentuur\n\nRiiklik Georuumiluure Agentuur, tõlgitud ka kui Riiklik Ruumiandmete ja Luure Agentuur, (ingl. National Geospatial-Intelligence Agency; NGA) on Ameerika Ühendriikide agentuur, mille ülesanne on kõiki saadaolevaid visuaalse luure vahendeid kasutades luua ja hoida ajakohasena kolmemõõtmeline interaktiivne maakera kaart, mida kasutatakse kõikide USA luure- ja uurimisagentuuride töö tõhustamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_209240"}
{"text": "Federal Emergency Management Agency\n\nFederal Emergency Management Agency (FEMA, eesti keeles on kasutatud tõlkevasteid Föderaalne Kriisihaldamise Agentuur, Föderaalne Eriolukordade Agentuur, Eriolukordade Föderaalbüroo) on Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeeriumi alluvuses tegutsev ametkond, mille ülesandeks on töötada välja tegevuskavad katastroofide puhul toimimiseks ja tagada eriolukordades abi jõudmine elanikkonnani. FEMA vastutusalasse kuulub reageerimine nendele loodusõnnetustele, tulekahjudele, õnnetustele kemikaalidega ja terroriaktidele, mis on kuulutatud presidendi poolt riikliku tähtsusega katastroofiks.\n", "id": "ekk_Latn_209241"}
{"text": "Alkoholi, Tubaka, Tulirelvade ja Lõhkeainete Amet\n\nAlkoholi, Tubaka, Tulirelvade ja Lõhkeainete Amet (inglise keeles Bureau of Alcohol, Tobacco, Firearms and Explosives; lühend BATF või ATF) on Ameerika Ühendriikide Justiitsministeeriumi alluvusse kuuluv agentuur, mille ülesandeks on USA valitsuse kontrolli teostamine alkoholi, tubaka, lõhkeainete ja tulirelvade kasutamise ja müügi üle.\n\n2003. aastast tegeleb maksude küsimusega rahandusministeeriumi alluvuses tegutsev Alcohol and Tobacco Tax and Trade Bureau (TTB).\n\nLühendi BATF asemel kasutatakse aeg-ajalt vananenud lühendit ATF. ATF agentidel on politsei õigused ja kohustused.\n", "id": "ekk_Latn_209242"}
{"text": "Polybios\n\nPolybios (kreeka keeles Πολύβιος, Polýbios; umbes 201 eKr Megalopolis Peloponnesosel – umbes 120 eKr) oli Vana-Kreeka ajaloolane ja kirjanik. Ta oli pärit aristokraatlikust suguvõsast, oli juhtivaid tegelasi Ahhaia Liidus ning juhtis võitlust Rooma vastu. Ta vangistati roomlaste poolt 166. aastal eKr ning toodi Rooma, kus ta saatis mööda 16 aastat. Seal sõbrunes ta Scipio Nooremaga. Ta oli Kartaago hävitamise tunnistaja 3. Puunia sõjas ning viibis ka Korinthose hävitamise juures.\n\nOma peateoses \"Maailma ajalugu\" (säilinud osaliselt) kujutas ta Rooma muutumist maailmariigiks. Ta arvas, et ühiskonna ajalugu kulgeb ringskeemis, kus vahelduvad monarhistliku, aristokraatliku ja demokraatliku korraga riigid. Ta pidas kõikidest riigivormidest õigeimaks Rooma riigikorda, sest selles olevat tasakaalustatud monarhistlikud (konsulid), aristokraatlikud (senat) ja demokraatlikud (rahvakoosolek) elemendid.\n", "id": "ekk_Latn_209243"}
{"text": "Vikipeedia:Oluliste artiklite loend\n\nOluliste artiklite loend on tõlge leheküljest List of articles every Wikipedia should have ('loend artiklitest, mis peaks igas Vikipeedia keeleversioonis olemas olema') meta-vikis (viimati sünkroonitud 18.03.2021).\n\nSiin on loetletud 1000 artiklit, mida on arvatud kõige olulisemaks ning mis peaksid kõigis Vikipeediates esindatud olema. Siiski ei tasu seda nimekirja võtta kui loendit kõige tähtsamatest artiklitest, vaid ainult kui subjektiivset arvamust. Eri valdkondade esindatus ei rõhuta nende tähtsust või tähtsuse puudumist.\n\nSoovitused teemade lisamise asjus tehke inglise keeles tolle lehekülje arutelulehele ja märkused vigade kohta kirjutage eesti keeles siinse lehekülje arutelulehele.\n\nKui mõni link on sinine, siis ei tähenda see tingimata, et vastav artikkel olemas on; kontrolli, kas link viitab õige sisuga artiklile. Samuti võib mõni artikkel esineda teistsugusel nimekujul, kui siin esitatud. Artiklid, mis on juba üsna pikad, on märgitud rasvaselt.\n", "id": "ekk_Latn_209244"}
{"text": "Hadrianus VI\n\nHadrianus VI (Adriaan Florenszoon Boeyens, hollandi Vikipeedias Adriaan Floriszoon Boeyens, ajalookäsitlustes tuntud ka Utrechti Adriaani nime all; teised nimekujud Adriaan Florisz Boeyens, Adriaan Florisz d'Edel (Dedel) või Adrian Florensz Dedal; 2. märts 1459 – 14. september 1523), oli paavst aastatel 1522–1523. Ta oli 218. paavst. Enne paavstiks saamist oli ta hilisema Saksa-Rooma keisri Karl V õpetaja. Ta on jäänud ainsaks Madalmaadest pärit olevaks paavstiks.\n\nAdriaan Florenszoon Boeyens sündis 2. märtsil 1459 Utrechtis Florentius Dedeli (Florensz Boeyenszoon Dedeli) ja tolle naise Geertruidi pojana. Tema isa töötas puusepana laevaehituses.\n\nBoeyens sai esimesed haridusalased algteadmised oma emalt, õppis seejärel Zwolles ühe vaimuliku vennaskonna (Broeders des gemeenen levens) juures ja astus 1476 Leuveni ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, teoloogiat ja õigusteadust. 30. juunil 1490 ordineeriti Boeyens preestriks. 1. augustil 1490 omandas ta litsentsiaadi ja 8. juunil 1491 doktorikraadi teoloogias. Hiljem sai temast professor, rektor ja Leuveni ülikooli kantsler. Boeyens pidas loenguid Petrus Lombarduse sententsidest, tema kaks olulisemat teadustööd olid kommentaarid Petrus Lombarduse sententsidele ja Quaestiones quodlibeticae. 1507 (mitte 1506) määras Saksa-Rooma keiser Maximilian I ta oma pojapoja Karli tuutoriks.\n\nBoeyens oli esimene hollandlane, kuigi mitte esimene madalmaalane, kes pühitseti kardinaliks.\n", "id": "ekk_Latn_209245"}
{"text": "Utopistlik sotsialism\n\nUtopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx, seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad.\n\nVarajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel.\n\nUtopistliku sotsialismi elemente sisaldus juba antiikfilosoofide töödes. Keskajal väljendus utoopilise sotsialismi võrdsustavaid ideid mitmetes ketserlikes religioossetes õpetustes, hiljem usureformaatorite (Jan Hus, Thomas Müntzer) teostes.\n\nTermini utoopia võttis sellise ühiskonna tähistamiseks esimesena kasutusele Thomas More, nimetades oma teoses \"Utopia\" (1515/16) nii kujuteldavat saart, millel on loodud ideaalne sotsialistlik ühiskond. Utopistlikku sotsialistlikku ühiskonda kirjeldas oma teoses \"Päikeseriik\" (1623) ka Tommaso Campanella. Valgustusajastul viljelesid õpetust utoopilisest sotsialismist mitmed prantsuse filosoofid (de Mably, Melet, Morelly).\n\nOma kõrgeima taseme saavutasid utopistlikud sotsialistlikud teooriad 19. sajandi filosoofide Saint-Simoni, Charles Fourier' ja Robert Oweni töödes. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel.\n", "id": "ekk_Latn_209246"}
{"text": "Toomas Liiv\n\nToomas Liiv (30. detsember 1946 Tallinn – 20. detsember 2009 Tallinn) oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik.\n", "id": "ekk_Latn_209247"}
{"text": "Aabrahami Jumal\n\nAabrahami Jumal (ka Jaakobi Jumal ning Iisaki Jumal; jidiši גאָט פֿון אַבֿרהם) on üks Vanas Testamendis esinevaid Jumala määratlusi, mis viitab juutide esivanematele (Aabrahamile, Jaakobile ja Iisakile).\n\nSeda väljendit omistatakse Vanas Testamendis ka otseselt Jumalale.\n\nSelle nimega identifitseeritakse judaismi ja kristluse Jumal erinevalt muudest jumalatest.\n\nBlaise Pascal vastandas Aabrahami, Jaakobi ja Iisaki Jumala filosoofide Jumalale.\n", "id": "ekk_Latn_209248"}
{"text": "Pilistvere\n\nPilistvere on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kõo valda.\n\nKülas on 13. sajandi II poolel ehitatud Pilistvere Andrease kirik.\n", "id": "ekk_Latn_209249"}
{"text": "Charles de Gaulle\n\nCharles André Joseph Marie de Gaulle [šarl andr'e žoz'ef mar'i dö gol] (, 22. november 1890 Prantsusmaa, Lille – 9. november 1970) oli Prantsuse sõjaväelane ja poliitik. Teise maailmasõja ajal oli ta prantsuse natsivastase vastupanuliikumise liider ning juhtis 1944–1946 Prantsusmaa Vabariigi ajutist valitsust, mille ülesandeks oli demokraatia taastamine Prantsusmaal. 1958 naasis ta pensionilt, pani aluse Prantsusmaa Viiendale Vabariigile ning valiti selle presidendiks.\n", "id": "ekk_Latn_209250"}
{"text": "Rooside sõda\n\nRooside sõda (1455–1487) oli sõdade seeria Plantagenetide dünastiasse kuuluva Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel Inglise trooni üle. Mõlemad suguvõsad olid kuninga Edward III (1312–1377) järeltulijad. Kokkupõrget hakati nimetama Rooside sõjaks, kuna Lancasteri suguvõsa embleemil oli kujutatud punast roosi, Yorki omal aga valget.\n\n1485. aastal pääses Inglismaa troonile Henry VII (Tudorite dünastiast), millega sõda põhimõtteliselt ka lõppes, viimane lahing peeti 1487.\n", "id": "ekk_Latn_209251"}
{"text": "Suur kirikulõhe\n\nSuur kirikulõhe ehk Suur skisma oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks 1054. aastal, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid.\n\nOmavahel olid nad võrdsed ning pidasid tähtsate otsuste tegemiseks üheskoos kirikukogudel nõu. Kellelgi polnud absoluutset võimu teiste üle. Et Kristus oli määranud enda järeltulijaks Peetruse, kes sai pärimuse järgi esimeseks Rooma paavstiks, siis pidas Rooma patriarh end teistest tähtsamaks.\n\n9. sajandil hakkasid idakirik (kreekakatoliku kirik) ja läänekirik (roomakatoliku kirik) üksteisest eralduma, kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma ja ei soovinud tunnistada Bütsantsi keisri ülemvõimu, kuna Euroopas oli 10. sajandist ilmaliku võimu keskmeks kujunenud Saksa-Rooma keiser, kes hoidis enda kontrolli all suurt osa Euroopast. Et õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust (kokkuvõtlikku uskumuste loetelu, mida iga usklik peab antud religioonis uskuma), nagu soovis paavst, viis see 1054. aastal kirikulõheni. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. Enne suurt kirikulõhet 1054. aastal taunis Bütsantsi keisri kontrolli all Konstantinoopolis asunud Konstantinoopoli patriarh Michael I Keroulários (Michael Cerularius) Rooma paavsti Leo IX tegutsemist Konstantinoopoli patriarhi jurisidiktsiooni alla kuuluvatel aladel, kuna Leo IX pidas 1050. aastal Sipontos sinodi ja määras vaimulik Humbert'i Sitsiilia piiskopiks.\n\nPatriarhi korraldusel asuti Konstantinoopolis sulgema ladina riituse kirikuid ja taga kiusama ladina kiriku kommete järgijaid. Paavst saatis septembris 1053 patriarhile kirja, milles taunis ladina kiriku vastast tegevust ja õigustas ladina riituse kombeid.\n\nDiplomaatiliste kõneluste läbikukkumisel saatis Beneventos viikingite käes pantvangis viibinud paavst jaanuaris 1054 Konstantinoopolisse Humberti juhtimisel delegatsiooni, kuhu kuulusid ka Friedrich Lotringist (Frédéric Lotringist) ja Amalfi piiskop Pietro. Legaatidel oli kaasas dokument, kus oli esimest korda juttu Constantinuse kingitusest. Legaadid saabusid Konstantinoopolisse aprillis 1054. Kui Bütsantsi keiser Konstantinos IX võttis legaadid pidulikult vastu, siis patriarh keeldus nendega kohtumast. Läbirääkimiste edutul lõppemisel asetas Humbert 16. juulil 1054 Hagia Sophia altarile bulla, milles ekskommunitseeriti patriarh ja tema järgijad. Rooma delegatsioon asus 18. juulil Monte Cassino kloostri jaoks keisrilt saadud kingitustega tagasiteele, patriarh vastas 24. juulil aga paavsti ekskommunitseerimisega.\n\nAlates 1960. aastatest on kirikud hakanud üksteisele lähenema. Kirikuvanded on tühistatud. Ametlikult on taastatud armulauaosadus.\n", "id": "ekk_Latn_209252"}
{"text": "Suur skisma\n\nSuur läänekiriku skisma oli aastatel 1378–1409 toimunud katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst.\n\n15. sajandi alguses oli Euroopa lõhenenud Rooma ja Avignoni paavsti toetajateks, kellest kumbki end õigeks kirikupeaks pidas. Olukorra lahendamiseks kutsuti kokku kirikukogu, mis komplitseeris olukorda aga veelgi, valides veel kolmandagi paavsti.\n\nLõpuks kuulutati need Konstanzi kirikukogul kõik vastupaavstideks ning ametisse valiti Martinus V, misjärel kolm ülejäänud paavsti olid sunnitud oma ameti maha panema.\n", "id": "ekk_Latn_209253"}
{"text": "Granitoid\n\nGranitoid on põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim.\n\nGranitoid ei ole rangelt võttes mitte korrektne kivimi määratlus, vaid pigem esialgne makroskoopilisel vaatlusel põhinev hinnang. Granitoidseteks nimetatakse kivimeid, kus domineerivad kvarts ja päevakivi. Lühidalt öelduna on granitoid graniidisarnane kivim. Granitoidiks võivad olla graniit, süenograniit, montsograniit, leelispäevakivi-graniit, granodioriit ja tonaliit.\n\nVastavalt päritolule jagatakse granitoidid nelja rühma: A-tüüpi granitoidid – kaaliumirikkad graniidid ja süeniidid, peamiselt anorogeense tekkega. Tekkinud ülessulanud mandrilise maakoore alaosast. I-tüüpi granitoidid – mitmesuguse koostisega tonaliidist graniidini. Tekkinud fraktsioneeruva kristallisatsiooni teel ülessulanud keskmise koostisega tard- ning moondekivimeist. Seotud subduktsiooni- või orogeensete vöönditega. M-tüüpi granitoidid – plagiograniit, tekkinud aluselistest tardkivimitest ülessulanud magma fraktsioneeruva kristallisatsiooni teel. Seotud subduktsioonivööndeiga. Ülessulanud aluselised kivimid moodustasid kunagise ookeanilise maakoore. S-tüüpi granitoidid – leukokraatsed granitoidid, mis on tekkinud moondunud setete ülessulamisel tekkinud magmast. Seotud peamiselt orogeensete vöönditega.\n", "id": "ekk_Latn_209254"}
{"text": "Kommertsgraniit\n\nKommertsgraniit on kristalne dekoratiivkivi.\n\nTerminit \"kommertsgraniit\" üldiselt ei kasutata, selle asemel öeldakse lihtsalt \"graniit\". See nimetus tuleb ilmselt sellest, et graniit on üks tuntumaid kristalseid kivimeid. Et kivimite tundmine on valdavalt väga halb, on nii hakatud nimetama kõiki kivimeid, mis pisutki graniidiga sarnanevad, ehkki geoloogiliselt on näiteks amfiboliidi või gabro nimetamine graniidiks täiesti vale. Kristalseist kivimeist pääseb graniidiks nimetamisest enamasti vaid marmor, mis on samuti veidi laiemalt tuntud.\n", "id": "ekk_Latn_209255"}
{"text": "Tuul\n\nTuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.\n\nMaal peetakse tuuleks atmosfääri õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud õhu liikumist. Spetsiifilisema meteoroloogilise tähenduse kohaselt on tuul õhk, mis liigub baarilise gradientjõu olemasolul paralleelselt Maa pinnaga. Kosmoses esinev nii öelda päikesetuul ja planeetide vaheline tuul ei ole siin meteoroloogilises mõistes käsitletavad. Tuult klassifitseeritakse selle kiiruse, põhjustajate, asukoha ja ilmingute põhjal. Kõige tugevamad tuuled meie päikesesüsteemis esinevad Neptuunil ja Saturnil.\n\nMeteoroloogias kasutatakse tuule iseloomustamiseks selle tugevust ja suunda kust tuul puhub. Lühiajalisi tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse puhanguteks ning pikemalt (umbes üks minut) kestvaid tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse pagideks. Sõltuvalt tuule tugevusest hinnatakse tuult: nõrk, keskmine, kõva tuul ja torm. Kaks kõige põhilisemat tegurit, mis põhjustavad atmosfääri tsirkulatsiooni on õhumasside erinev soojenemise kiirus Maa ekvaatoril ja poolustel ning planeedi pöörlemine (Coriolisi efekt).\n\nTuul on inimtegevuses erilisel kohal. Tuul on loonud transpordiviise ning rikastanud energia saamise võimalusi. Tuule abil seilavad purjelaevad üle Maa veteväljade. Samuti kasutatakse õhupallide juhtimiseks ära horisontaalset õhu liikumist. Tugevad tuuled aga võivad tekitada looduses suuri kahjustusi ning hävitada inimese materiaalset vara.\n\nTuuled võivad kujundada maastiku erinevaid pinnavorme. Tuul tekitab pinnase erosiooni. Tuule erosiooniga moodustavad edasikantavad pinnaseosakesed uusi maastike ning viljakaid pindu, näiteks lösse. Tuul võib kõrbetes liigutada tohutuid koguseid liiva ühest paigast teise. Tuule positiivseks omaduseks looduses on tuullevi, mis võimaldab taimedel paljuneda ja levida. Teisalt võib tuul teha palju kahju metsatulekahju korral. Samuti on tuulel madalate õhutemperatuuride juures negatiivne mõju karjapidamisele ning metsloomadele. Tuul mõjutab ka metsloomade jahtimisviise.\n", "id": "ekk_Latn_209256"}
{"text": "Murenemine\n\nMurenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad.\n\nMurenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist. Mõnikord eristatakse ka bioloogilist murenemist; et elutegevuse tagajärjel toimuvat murenemist saab edukalt jaotada rabenemise ja porsumise vahel, pole selline kolmikjaotus enamasti põhjendatud. Porsumine ja rabenemine ei ole selgelt eraldatavad, vaid need protsessid on enamasti omavahel tihedalt põimunud.\n\nMurenemine ei hõlma murenenud materjali liikumist, vaid ainult selle murenemist kohapeal.\n\nFüüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub.\n\nKeemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga.\n\nFüüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kanduvad voolava veega, tuulega jms murenemispaigast eemale ja settivad kuskil mujal setetena. Setetest saab aja jooksul settekivim, mis omakorda võib moondudes muutuda moondekivimiks ja üles sulades saada magmaks, mis lõpuks kristalliseerub tardkivimina. Seega on murenemine üks osa kivimite ringest. Kivimite paljandumisel maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale.\n\nMureneda saavad ükskõik mis tüüpi kivimid, kuid algselt on nad kõik olnud tardkivimid. Üks levinumaid tardkivimeid on graniit, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist ning mitmesugustest muudest silikaatsetest mineraalidest. Kvarts ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu jääb ta alles pudeda sette – liivana, mis üksnes ümardub. Ülejäänud mineraalid, peamiselt päevakivid, murenevad aga mitmesugusteks savimineraalideks (illiit, smektiit, kaoliniit jne), mis murenemispaigast eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega savi. See seletabki, miks on liiv ja savi planeedil Maa nii levinud setted.\n", "id": "ekk_Latn_209257"}
{"text": "Maryland\n\nMaryland [ˈmɛrɨlənd] on Ameerika Ühendriikide osariik 1788. aastast alates. Põhjas piirneb Pennsylvania ja lõunas Virginia osariigiga, läänes Lääne-Virginia osariigi ja Washingtoni linnaga ning idas Delaware'i osariigiga.\n\nOsariigi pealinn on Annapolis. Suurim linn on Baltimore, mis tuntud oma suure sadama ja pesapallimeeskonna poolest.\n\nMarylandi osariigi majandus toetub Baltimore'i kaubandusele ja USA pealinna Washingtoni infrastruktuurile, sest ligi kolmandik, põhiliselt vaesem Columbia ringkonna töötajaskond, elab just Marylandis.\n\nUSA postiteenistuse lühend MD.\n", "id": "ekk_Latn_209258"}
{"text": "Columbia ringkond\n\nColumbia ringkond (lühend DC – District Of Columbia) on USA 1. järgu haldusüksus. See ei kuulu ühegi osariigi koosseisu, vaid on eraldiseisev föderaalringkond, mis allub otse USA Kongressile.\n\nTänapäeval hõlmab Washingtoni linn terve ringkonna territooriumi ja selle tõttu samastatakse sageli linna ja ringkonda.\n\nRingkond moodustati 16. juulil 1791 USA konstitutsiooniga ette nähtud piiratud omavalitsusega föderaalringkonnana. Ringkonda valitseb \"kõikidel juhtudel\" USA Kongress, kuid ringkonna elanikud ei osale selle organi valimisel.\n\nRingkonna algne maa-ala eraldati Marylandi ja Virginia osariigist. Potomaci jõest lõuna poole jääv umbes 100 km² (39 ruutmiili) suurune ala tagastati 1847. aastal Virginia osariigile. Praegu kuulub see ala osaliselt Arlingtoni maakonda ja Alexandria linnale.\n\nRingkond ja linn moodustavad osa Baltimore'i-Washingtoni linnastust. Ringkonna pindala on 177 km², millest maismaad on 159 km².\n\nNimi \"Columbia ringkond\" tuleneb USA poeetilisest nimest \"Columbia\", mis 20. sajandi algul käibelt kadus. Varem on ringkonda mitteametlikult nimetatud ka Federal City'ks ('föderaallinn'). USA-s nimetatakse seda mitteametlikult Washington, DC, mujal enamasti lihtsalt \"Washington\".\n\nWashingtoni ringkonnas on kolm vooluveekogu: Potomaci jõgi ning sellesse suubuvad Anacostia jõgi ja Rock Creek. Kunagi oli ringkonnas veel Tiber Creek, mis aga 1870. aastatel täielikult tunnelisse suleti. 1815 rajatud Washingtoni kanal täideti 1870. aastatel, kui raudteede areng oli vähendanud veeteede tähtsust.\n\n2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Columbia ringkonna elanike arv 572 059. Neist 60% moodustasid neegrid, 30,8% europiidid ja 2,7% asiaadid, ülejäänud olid peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerika päritolu elanikud.\n\nColumbia ringkonna kõige kõrgem koht maapinnal asub ringkonna põhjaosas Fort Reno pargis 125 m kõrgusel merepinnast. Kõige madalam koht asub Potomaci jõe suudmes merepinna tasemel.\n\nUSA valitsusele kuulub ringkonna maa-alast 23%. 12 osariigis on see näitaja veelgi suurem.\n\n19% ringkonna maa-alast moodustavad pargid. USA suurlinnades on see näitaja suhteliselt suur. Ühtekokku on ringkonnast puudega kaetud 35%.\n", "id": "ekk_Latn_209259"}
{"text": "Nukuriik\n\nNukuriik ehk marionettriik on riik, mis on vormiliselt küll iseseisev, kuid mida tegelikult kontrollib mõni teine riik.\n", "id": "ekk_Latn_209260"}
{"text": "Espresso\n\nEspresso (itaalia keeles 'väljapressitud') on itaaliapärane kohv, mis valmistatakse espressokohvimasinas, surudes rõhu all olevat vett kiiresti läbi tihedalt keetmiskambrisse pakitud peene kohvipulbri, mis on jahvatatud espressoubadest (tumedaks röstitud Arabica ubadest).\n\nSõna \"espresso\" kasutatakse ka valmistamismeetodi kohta. See menetlus leiutati Itaalias 20. sajandi algul.\n\nPeeneks jahvatatud espressokohv pakitakse tihedalt filtrihoidikusse ehk käppa. 95 kraadini kuumutatud vesi surutakse keetmiskambrisse 9–10 atmosfääri suuruse rõhu all. Tavaliselt kulub ühe tassi (25–35 ml) espresso valmistamiseks umbes 20 sekundit ja topeltespresso (80 ml) jaoks 25 sekundit. Espresso kvaliteeti hinnatakse eelkõige kohvi pinnale tekkiva tiheda ja väikeste mullidega 3–4 mm paksu punakaspruuni pehme vahukihi (kreemi – crema) järgi.\n\nEspressot serveeritakse tavaliselt klaasi veega.\n", "id": "ekk_Latn_209261"}
{"text": "Ernst Kirs\n\nErnst Kirs (14. veebruar 1910 Helme vald – 14. detsember 1994 Tartu) oli Eesti poliitik ja ühiskonnategelane.\n\nTa lõpetas aastal 1928. aastal Tõrva gümnaasiumi. Ta õppis aastatel 1928–1929 ja 1937–1942 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (ei lõpetanud ülikooli). Ta oli Korp! Sakala buršvilistlane.\n\nErnst Kirs oli kindral Johan Laidoneri 1934. aasta riigivanemaks valimise kampaania üks juhte. Eesti Kodanike Liidu aseesimees, Eesti Maaliidu auesimees.\n\n9. jaanuaril 1935 kutsus ta Johan Laidonerile saadetud kirjaga kukutama riigivanem Konstantin Pätsi ja lubas, et Laidoner saab viimase asemel Eesti presidendiks. Asja pidi korraldama \"talupoeglik võitlusorganisatsioon\" Eesti Küttide Leegion. Selle eest karistati teda kümnepäevase arestiga.\n\n1941. aastal pidi Ernst Kirsist prantsuse keele oskuse tõttu saama vapside valitsuse välisminister. Kõik see toimus välgukiirusel enne Saksa armee kohalejõudmist, kui ta istus rahulikult hallis majas, kust käis koostöö Johannes Sikkariga.\n", "id": "ekk_Latn_209262"}
{"text": "Fjord\n\nFjord ehk lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas sügav ja kõrgete järskude kallastega ning ulatub sügavale sisemaale.\n", "id": "ekk_Latn_209263"}
{"text": "Jorma Korpela\n\nJorma Rafael Korpela (22. september 1910 Toivakka vald – 16. märts 1964 Kuopio) oli soome kirjanik.\n\nTa on nelja psühholoogilise romaani autor. Stiililt kalduvad Korpela romaanid modernismi ja realismi.\n\nEsikromaani \"Martinmaa, mieshenkilö\" eest anti talle 1949. aastal Soome riigi kirjanduspreemia.\n\nTa töötas kodulinnas Kuopios emakeele ja kirjanduse õpetajana.\n\nÕppis korp! Sakala stipendiaadina Tartu ülikoolis. Korp! Sakala vilistlane.\n", "id": "ekk_Latn_209264"}
{"text": "Antti Sovijärvi\n\nArvi Antti Ilmari Sovijärvi (22. aprill 1912 Helsingi – 9. aprill 1995 Helsingi) oli soome keeleteadlane, fennougrist. Helsingi ülikooli foneetikaprofessor, Soome Teaduste Akadeemia liige. Eesti-Soome sõprussuhete arendaja. Viibis Tartu ülikoolis korp! Sakala stipendiaadina. Korp! Sakala vilistlane ning korp! Sakala Soome koondise organisaator.\n", "id": "ekk_Latn_209265"}
{"text": "Sete\n\nSete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.\n\nSetted ei pea alati olema kivimite murenemise tulemus. Setteiks on ka näiteks mereloomade jäänused või soolalademed, mis on tekkinud ülaküllastunud lahustest kristalliseerumise teel. Setteiks loetakse ka vulkaanist väljapaiskunud püroklastilist materjali.\n\nMõnikord eristatakse setteid ainsuses ja mitmuses. Sete on sellisel juhul tahke materjal, mida transporditakse vee, tuule vms poolt. Setted mitmuses on aga juba setitatud, reeglina kihiline kivistumata materjal.\n\nSetete mattudes algab protsess, mida nimetatakse diageneesiks. See viib setete kivistumisele ehk settekivimite moodustumisele.\n", "id": "ekk_Latn_209266"}
{"text": "Elmar Tampõld\n\nElmar Tampõld (3. august 1920 – 7. märts 2013) oli eesti arhitekt, kes elas Kanadas.\n\nElmar Tampõld õppis Tallinna Tehnikaülikoolis ja Toronto Ülikoolis (1949–1953) arhitektuuri. Arhitektuuribüroo Tampõld-Wells Architects asutaja ja osanik. Teostanud üle 1000 projekti.\n\nElmar Tampõld on eesti õpingute keskuse looja Toronto Ülikoolis, eesti teadus- ja kultuurielu toetaja ja arendaja Kanadas. Eesti akadeemilisi organisatsioone majutava Tartu College'i projekti initsiaator.\n\nAastast 2000 kannab Toronto Ülikooli Eesti õppetool Elmar Tampõllu nime.\n\nTa oli Korp! Sakala auvilistlane.\n", "id": "ekk_Latn_209267"}
{"text": "Aaro Honka\n\nEino Johannes Arohonka (kirjanikunimi Aaro Honka; 7. august 1913 Helsingi – 22. mai 2001) oli soome noorsookirjanik ja haridustegelane.\n\nTampere klassikalise lütseumi rektor. Soome riigi haridusnõunik.\n\nTeenis leitnandina Soome armees Jätkusõja ajal koos Eesti vabatahtlikega jalaväerügemendi JR 200 koolitusülema adjutandina.\n\nÕppis korp! Sakala stipendiaadina Tartu Ülikoolis. Korp! Sakala vilistlane.\n", "id": "ekk_Latn_209268"}
{"text": "Moondekivim\n\nMoondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.\n\nKõrge rõhk ja temperatuur tähendavad numbriliselt väljendatuna 300 MPa (megapaskal) ja 200°C.\n\nMoondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Ülejäänud kaks on tard- ja settekivimid.\n\nLähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise.\n\nLevinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor.\n\nReeglina on moondekivimeile omane suunatud ehk direktiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimid näevad välja vöödilised, kihilised, kildalised või muul moel orienteeritud. Orienteerituse põhjuseks on peallasuvate kivimite rõhk, mille tõttu on piklike kristallidega mineraalid võtnud energeetiliselt kasulikuma lamava oleku.\n\nTermini \"moondekivim\" (metamorphic rock) võttis kasutusele briti geoloog Charles Lyell aastal 1833. Algselt anti see nimetus vaid gneissidele ja kristalsetele kiltadele, kuid aja jooksul on termini tähendus avardunud.\n", "id": "ekk_Latn_209269"}
{"text": "Tarmo Kulmar\n\nTarmo Kulmar (sündinud 13. augustil 1950 Rakveres) on teoloogiadoktor, Tartu Ülikooli usuteaduskonna võrdleva usuteaduse korraline professor. Aastatel 1998–2001 oli Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan.\n", "id": "ekk_Latn_209270"}
{"text": "Hüdrogeoloogia\n\nHüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.\n\nHüdrogeoloogia uurimisobjektiks on maapinnaaluse vee liikumine, põhjavees sisalduvad keemilised ühendid ja nende liikumine, põhjavee vastastikmõju ümbritsevate kivimitega jne.\n\nHüdrogeoloogia on rakenduslikult tähtis teadus, sest suur osa inimkonna poolt tarbitavast mageveest on põhjavesi.\n", "id": "ekk_Latn_209271"}
{"text": "Atkinsi dieet\n\nAtkinsi dieet on maailma tuntumaid väikese süsivesikute ja suure valkude sisaldusega dieete. Selle lõi 1972 dr Robert Coleman Atkins (1930–2003), kes tutvustas seda raamatusarjas ja ulatuslikus kommertsprogrammis, mis sisaldas raamatute ja toidulisandite müüki, teatud toiduainete reklaami jms.\n\n1930. aastal sündinud ja Cornelli Meditsiinikolledžis hariduse omandanud Robert Atkins huvitus toitumisteadusest 33-aastaselt, olles ise ülekaaluline. 2002. aastal tabas Atkinsit infarkt ja kriitikud panid kiiresti süü tema dieedile. Atkins ja tema raviarst kinnitasid, et põhjuseks oli krooniline südamelihase põletik. 2003. aasta aprillis kukkus Atkins New Yorgis libedal tänaval, sai peatraumast ajukahjustuse ja vajus koomasse, millest väljumata suri. Aastal 2005 algatas tema asutatud dieeditoodete firma pankroti.\n\nOma sõnul enda peal katsetades ning meie eelajalooliste eellaste teadaolevaid toitumisharjumusi arvestades töötas ta välja omanimelise toitumisskeemi.\n", "id": "ekk_Latn_209272"}
{"text": "Jaak Mae\n\nJaak Mae (sündinud 25. veebruaril 1972 Tapal) on eesti endine murdmaasuusataja.\n\nTa on osalenud viitel olümpiamängudel ja kümnetel maailmameistrivõistlustel. 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys võitis ta 15 km klassikas pronksmedali ja 2003. aasta maailmameistrivõistlustel Val di Fiemmes 15 km klassikas hõbemedali. Maailma karikasarjas on ta jõudnud poodiumile seitsmel korral. Parim koht MK-sarja lõplik paremusjärjestuses on 2001.–2002. aasta hooajal saadud kuues koht, kuigi ta jõudis sel hooajal poodiumile vaid korra.\n\nPärast sportlaskarjääri lõpetamist on ta olnud Eesti Suusaliidu juhatuse liige ja Otepää MK-etappide korralduskomitee juht. 2013. aastast on ta Suusaliidu peasekretär. Jaak Mae treener oli Mati Alaver.\n", "id": "ekk_Latn_209273"}
{"text": "Erkki Jallai\n\nErkki Jallai (sündinud 18. detsembril 1981 Võrus) on Eesti endine murdmaasuusataja.\n\nTa lõpetas aastal 2000 Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi.\n\n2009. aastast oli Erkki Jallai treener Jaanus Teppan.\n\nJallai esindas spordiklubi Sparta.\n", "id": "ekk_Latn_209274"}
{"text": "Anti Saarepuu\n\nAnti Saarepuu (sündinud 26. märtsil 1983 Võrus) on endine Eesti murdmaasuusataja.\n\nAnti Saarepuu treenerid olid tema ema Hille Saarepuu, Mati Alaver ja Jaanus Teppan. Ta kuulus Võru Suusaklubisse. Anti Saarepuu on 179 sentimeetrit pikk ja kaalub 76 kilogrammi.\n\nTa on võitnud Eesti meistrivõistlustel aastatel 2000–2014 individuaalselt 3 kuld-, 2 hõbe- ja 4 pronksmedalit ning teatesõitudes 4 kuld-, 6 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Aastatel 2005–2014 kuulus Saarepuu Eesti koondisse.\n\nAprillis 2014 teatas ta, et lõpetab tervislikel põhjustel sportlaskarjääri.\n", "id": "ekk_Latn_209275"}
{"text": "Juudapuu\n\nJuudapuu (Cercis) on heitlehiste lehtpuude ja -põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast.\n\nJuudapuu 7 liiki kasvavad Lõuna-Euroopast Ida-Aasiani ja Põhja-Ameerikas. Lehed on südajad või neerjad, roosad õied paiknevad kimpudes või kobarates, asuvad okstel ja isegi tüvel. Vili on kaun.\n", "id": "ekk_Latn_209276"}
{"text": "Harilik jaanikaunapuu\n\nHarilik jaanikaunapuu ehk harilik jaanileivapuu (Ceratonia siliqua) on puuliik kaunviljaliste sugukonnast.\n", "id": "ekk_Latn_209277"}
{"text": "Priit Narusk\n\nPriit Narusk (sündinud 8. detsembril 1977 Võrus) on Eesti endine murdmaasuusataja ja laskesuusataja.\n\nPriit Naruski treenerid on olnud Mati Alaver ja Laur Lukin.\n", "id": "ekk_Latn_209278"}
{"text": "Kaspar Kokk\n\nKaspar Kokk (sündinud 3. augustil 1982 Tartus) on Eesti poliitik ja endine murdmaasuusataja. Ta on alates 15. septembrist 2022 Tartu linnavolikogu esimees.\n\nKaspar Koka treenerid olid Jaanus Teppan ja Mati Alaver.\n", "id": "ekk_Latn_209279"}
{"text": "Kaitstavad looduse üksikobjektid Hiiumaal\n\n2002. aasta seisuga kaitstakse Hiiu maakonnas 43 looduse üksikobjekti.\n", "id": "ekk_Latn_209280"}
{"text": "John Greenewald\n\nJohn Greenewald Jr. (sündinud 17. aprillil 1981 Tarzanas Californias USA-s) on \"suurima sõjaväe ja valitsuse veebimaterjalide uurimise keskuse\" The Black Vault asutaja ja raamatu \"Beyond UFO Secrecy\" autor. 1998. aastast on ta tegelenud ufode, paranormaalsete nähtuste ja valitsuse ning sõjaväe konspiratiivsete tegude uurimisega.\n\nAllikmaterjalina kasutab John Greenwald USA valitsuse avalikke dokumente, mis on kõigile kättesaadavad tänu 1966. aastal vastu võetud teabe vaba kasutamise seadusele (Freedom of Information Act) (vrd teabenõue ja avalik teave Eestis). Kodulehele on ta koondanud 300 000 algselt salastatud, kuid nüüdseks avalikku dokumenti.\n", "id": "ekk_Latn_209281"}
{"text": "Freedom of Information Act\n\nFreedom Of Information Act (FOIA) ehk teabevabaduse seadus on 1966. aastal USA-s vastu võetud seadus, mille alusel on USA kodanikel õigus valitsusasutustelt välja nõuda dokumente, mis ei ole salastatud.\n\nUfoloogid on seadust kasutades USA valitsuselt hankinud palju dokumente, mis näitavad, et USA relvajõud koguvad aktiivselt teavet ufode kohta. Selleks on kasutatud tsiviillendurite abi ning Kanada vastavaid asutusi.\n\nSeaduse abil hangitud info näitas, et laulja Elvis Presley ning mõnedki teised avaliku elu tegelased ja kunstiinimesed on teinud aktiivset salakoostööd USA föderaalasutustega, näiteks Maksuameti ja FBI-ga, ning need asutused on neid isikuid jälginud, kahtlustades neid ebalojaalsuses riigi suhtes.\n\nAastal 1996 selgus ajalehe The Washington Post uurimuses, et FOIA-t on põhiliselt kasutatud info leidmiseks USA valitsuse seotuse kohta ufouuringute ja vandenõuteooriatega, vähemal määral avaliku elu ja meelelahutustegelaste eraelu uurimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_209282"}
{"text": "Philip J. Corso\n\nPhilip J. Corso (1915 – 16. juuli 1998) oli USA sõjaväelane.\n\nPärast sõjaväeteenistusest lahkumist sai ta tuntuks raamatuga, milles avalikustas oma väidetava tegevuse seoses Roswelli rundmatu objekti juhtumiga.\n", "id": "ekk_Latn_209283"}
{"text": "Elu\n\nElu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.\n\nElu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit (rakkudest elustiku ja biosfäärini).\n\nElu, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia.\n\nPraeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omaste emergentsete protsesside kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva keskkonnaga aineid ja energiat, töödelda informatsiooni, liikuda, kasvada ja paljuneda.\n", "id": "ekk_Latn_209284"}
{"text": "Helmerseni kivikülv\n\nHelmerseni kivikülv on kaitsealune rändrahnude kogum, mis asub Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, Kärdlast 3 kilomeetrit ida pool, Kärdla lennujaamast 1 kilomeeter edelas. Lennujaama teel on viit 0,2 km kivikülvi poole.\n\nKivikülvi kõige suurem rahn on 6,6 meetrit pikk, 5,8 meetrit lai ja 2,6 meetrit kõrge.\n\nRahnu ümbermõõt on 22 meetrit ja ruumala 45 kuupmeetrit.\n\nKivikülv sai nime baltisaksa geoloogi Gregor von Helmerseni järgi, kes 1882 tõestas, et rändrahnud kajastavad Eesti geoloogilist minevikku, ja Kärdla juures asuvat kivikülvi pidas ta kõige huvitavamaks Baltimaades. Helmersen tõstatas ka rändrahnude kaitse probleemi.\n\nKunagi on kivikülv moodustanud üheainsa ülisuure rahnu, mis on ajapikku lagunenud. Hoolega vaadates on märgatav hiidrahnu ajalooline terviklikkus.\n", "id": "ekk_Latn_209285"}
{"text": "Ernst Enno\n\nErnst Enno (8. juuni (vkj 27. mai) 1875 Valguta, Rannu kihelkond Liivimaa kubermang – 7. märts 1934 Haapsalu) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_209286"}
{"text": "Paluküla rändrahn\n\nPaluküla rändrahn on migmatiidist hiidrahn Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Paluküla külas Heltermaa–Kärdla maantee 22. kilomeetril maanteest läänes 3 kilomeetrit enne Kärdla piiri. Kivi on maanteelt nähtav.\n\nRahnu pikkus on 8,9 m, laius 5,1 m, kõrgus 3,3 m ja ümbermõõt 26,0 m. Rahnu maht on 66 kuupmeetrit. Mahu poolest on ta Hiiumaa suuruselt 7. kivi.\n\nRändrahn asub Kärdla meteoriidikraatri idaserval. Rahn on piklik, kumera laega ja tugevasti sammaldunud. Rahnu lõunakülg on eenduv ning sellelt on lahti murdunud nõgusa pinnaga tükk. Rahnus esineb lõhesid.\n\nRahn on alates 1962. aastast üksikobjektina looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_209287"}
{"text": "Vikipeedia:Piltide autoriõiguse märgendid\n\nPiltide üleslaadimise kohta vaata ka Piltide laadimine Vikipeediasse.\n\nIga Vikipeedia failikogusse laaditava pildi kirjeldusse tuleb lisada info esiteks pildi autori ja päritolu ja teiseks pildi kasutusõiguste kohta. Kasutusõigusi väljendatakse Vikipeedias litsentsidega ja muude autoriõiguse märgenditega. Litsents või muu märgend sõnastab tingimused, mille alusel tohivad teised inimesed avaldatud teost edaspidi kasutada. Kui oled ise pildi autor, määrad litsentsi pildile Sina. Kui laadid üles kellegi teise tehtud pilti, otsustab litsentsi üle see keegi teine, kes on pildi autor. Autor ei ole sama mis pildi valdaja (nt muuseumis või erakogus olevad pildid). Mõnel juhul ei olegi tegemist autori antud litsentsiga, näiteks kui autoriõigused on aegunud. Nende juhtumite jaoks on eraldi märgendid.\n", "id": "ekk_Latn_209288"}
{"text": "Pretsessioon\n\nPretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.\n\nKa Maa pöörlemistelje suund muutub. Maa pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi 26 000 aastaga. Kui oled kunagi keerutanud näiteks vurri, siis selle keerleva tipu \"laperdamine\" on täpselt sama asi mis pretsessioon.\n\nKuna Maa pöörlemistelje suund muutub, muutuvad ka taevapooluste asukohad.\n\nMaa pretsessiooni põhjused on üsna keerulised. Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik, mis tähendab, et ekvaatori suurringjoon on veidi pikem kui meridiaani suurringjoon, mis läbib pooluseid. Kuu ja Päike asuvad väljaspool Maa ekvaatoritasandit, mistõttu nende gravitatsiooniline mõju pooluste kohalt lapikule Maale tekitab lisaks lineaarsele jõule kerge pöördemomendi. Viimase mõju pöörlevale Maale tekitabki pretsessioonilise liikumise.\n", "id": "ekk_Latn_209289"}
{"text": "Retrograadne liikumine\n\nRetrograadne liikumine on keha orbitaalne liikumine vastassuunas sellele, mis on antud süsteemi kehade puhul normaalne.\n\nKui me taevast jälgime, eeldame, et enamik objekte liigub aja kulgedes kindlas suunas. Enamik taevakehasid paistab liikuvat idast läände. Kuid võimalik on jälgida ka kehasid, näiteks tehiskaaslane või kosmoselennuk, mis liiguvad itta. Sellist orbiiti nimetatakse retrograadseks ehk vastupidiseks.\n\nRetrograadse liikumise mõistet kasutatakse kõige sagedamini seoses välisplaneetide (Marss, Jupiter, Saturn ja nii edasi) liikumisega. Kuigi need planeedid paistavad vastavalt Maa pöörlemisele öises taevas liikuvat idast läände, kulgevad nad püsitähtede suhtes tegelikult aeglaselt itta, mida võib jälgida, kui märkida mainitud planeetide asukohad mitmel ööl järjest. See on nende planeetide puhul siiski loomulik ning seda ei peeta retrograadseks liikumiseks. Kuid et Maa teeb tiiru ümber Päikese lühema ajaga kui välisplaneedid, võime aeg-ajalt mõne neist nii-öelda kinni püüda (analoogiks näiteks kiire auto mitmerajalisel maanteel). Kui see juhtub, paistab planeet, millest me möödume, esmalt peatavat oma ittaliikumise ning seejärel hakkavat liikuma taas läände. See on retrograadne liikumine, sest see on vastupidine suunale, mis on neile planeetidele tüüpiline. Lõpuks, kui Maa on planeedist mööda jõudnud, paistavad nad aga taastavat oma normaalse läänest itta kulgemise.\n\nPlaneetide retrograadne liikumine ajas tublisti segadusse Vana-Kreeka astronoome ning see oli üks põhjus, miks nad nimetasid need taevakehad planeetideks, mis otsetõlkes tähendab hulkujaid.\n", "id": "ekk_Latn_209290"}
{"text": "Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)\n\nFerdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564. Ta oli Saksa-Rooma keisri (1520/1530–1556) Karl V vend ja järglane Saksa-Rooma troonil ning talle järgnes Austria ertshertsogkonna troonil tema poeg Maximilian.\n\nFerdinand von Habsburg sündis Burgundia hertsogi Philipp Ilusa ja Kastiilia printsessi Juana pojana. Tema isapoolne vanaisa oli Saksa-Rooma keiser Maximilian I ja vanaema, Burgundia pärijanna Maria. Emapoolne vanaisa oli Aragóni kuningas Fernando II, vanaema aga Kastiilia kuninganna Isabel I. Ferdinandil oli vend Karl ning õed Eleonore, Isabella, Maria ja Katharina. Ferdinand oli keiser Karl V (eluaastad 1500–1558) noorim vend ning vanaisa, Aragóni kuninga Fernando II lemmiklaps. Ta kasvas üles Aragóni õukonnas ning oli seega enam hispaanlane kui sakslane. Ometigi andis ta vanem vend Austria maad temale valitseda (1521) ja just Saksa kuninga tiitli 1531. aastal talle, nii et 18-aastane nooruk pidi oma senise kodumaaga igaveseks hüvasti jätma. Juba 1519. aastal taheti temast teha Habsburgide keisrikandidaati, kuid lõpuks leiti siiski, et Karl on parem pretendent.\n\nFerdinand sai aga tänu oma teise vanaisa Maximilian I lepetele Jagelloonidega peagi endale lausa kaks kuningriiki, kuna senine Böömi ja Ungari kuningas Lajos II langes 1526 Mohácsi lahingus ning eelneva leppe kohaselt pidi Lajose õega abielus olev Ferdinand riigid endale saama. Böömimaa kuulutas ta üpris leplikult oma kuningaks, kuid ungarlastel oli vastukandidaat János Zápolya, keda toetas ka Osmanite Türgi sultan. Rivaalitsemine lõppes Ferdinandi võiduga, kuid enamiku Ungarist vallutasid türklased, kes panid oma Ungari valdustes võimule János I Zápolya.\n\nFerdinandil ei õnnestunud türklastega edukalt sõdida ning ta kaotas peagi kogu Ungari. 1529. aastal piirasid Osmanite väed, Suleiman I Toreda juhtimisel koguni Viini, kuid olid sunnitud kehva ilma ja varude lõppemise tõttu selle peagi lõpetama. See oli kriitiline hetk nii Saksa-Rooma impeeriumi kui ka Habsburgide, kõige enam aga Ferdinandi jaoks, kes oleks kaotanud kõik oma valdused peale Böömimaa. Hiljem õnnestus Ferdinandil Karliga koostööd tehes türklasi veidi eemale suruda, kuid Türgi oht jäi Habsburge kummitama 17. sajandi lõpuni. Saksa kuningana osales Ferdinand ka impeeriumi juhtimises, kuid võrreldes Karliga jäi ta roll siiski väikeseks. Et ta oli kompromissialtim ja paindlikum, siis suutis ta sageli keerukaid olukordi lahendada ja pingeid maandada. Karl lasi Ferdinandi Saksa kuningaks valida 1531. aastal, aasta pärast tolle keisriks kroonimist, et kindlustada Saksa-Rooma troonil Habsburgide järjepidevus.\n\nFerdinand sai Saksa-Rooma keisriks pärast Karl V troonist loobumist 1556. aastal, ühtlasi jagati ka lõplikult Habsburgide impeerium, Karli valitsetud alad (Burgundia jäänused ning Hispaania ja Itaalia valdused) läksid Karl V pojale Felipe II-le, Ferdinandile jäid Austria, Böömimaa ja Ungari. Keisrina oli Ferdinand suhteliselt tolerantne ja püüdis protestante ja katoliiklasi lepitada. Ka tema poeg Maximilian II jätkas analoogset poliitikat.\n", "id": "ekk_Latn_209291"}
{"text": "Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)\n\nMaximilian II (31. juuli 1527 Viin – 12. oktoober 1576 Regensburg) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog 1564–1576. Ta oli keiser Ferdinand I poeg. Oli tuntud heldekäelise metseenina. Tema usupoliitika oli samuti väga tolerantne. Sõdades Türgiga sai ta aga lüüa ning pidi sultanile tribuuti maksma. Troonil järgnes talle tema vanem poeg Rudolf.\n\nMaximilian II oli seotud ka Liivimaa ja Poola ajalooga. Keisrina oli tal, nagu ka tema eelkäijatel, formaalne lääniisanda võim Liivimaa alade üle, kuid 1570. aastal oli võimalus, et tema võim muutub reaalseks, kui Rootsi oli kohustatud Põhjamaade Seitsmeaastase sõja tulemusena loovutama oma valdused rahalise kompensatsiooni eest keisrile. Kuid Maximilian polnud vajaliku raha kokkusaamisest kuigi huvitatud ning kui ta suri, loobus Rootsi alade loovutamise mõttest lõplikult.\n\nPoolas püüdis Maximilian aastatel 1572–1576 saavutada aga oma kuningaksvalimist, milles toetasid teda nii liivimaalased, leedukad kui ka Ivan Julm, kes lootis selle eest Poola-Leedu idaalasid endale saada. Maximiliani šansid olid tegelikult üpris reaalsed, sest tema isa Ferdinand I oli 1526. aastal vastavalt lepingutele Jagelloonidega pärinud Böömimaa ja Ungari ning viimase Jagellooni Sigismund II Augusti surma järel võis tunduda sobilik, et ka Poola läheks Habsburgide võimu alla. Kuid ootamatult tugev vastaskandidaat Stefan Bathory osutus Maximilianist otsusekindlamaks ning sõjaliselt võimekamaks ning nõnda ei suutnud keiser oma plaane ka Poolas läbi suruda.\n", "id": "ekk_Latn_209292"}
{"text": "Matthias (Saksa-Rooma keiser)\n\nMatthias (24. veebruar 1557 – 20. märts 1619) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog aastast 1612, Ungari kuningas aastast 1608 (Mátyás II nime all) ja Böömimaa kuningas (Matyáš) aastast 1611 kuni surmani. Ta oli keiser Maximilian II poeg ja Rudolf II noorem vend.\n\nTa abiellus 1593 oma onu Austria ertshertsogi Ferdinand II tütre Tiroli Annaga aastal 1593 ja suri lastetuna. Ka tema noorem vend Maximilian oli aasta varem surnud, mistõttu keisritiitel pärandus Habsburgide Ferdinandi liini noorema haru kätte. 1595 sai Matthias oma onu pärijana Austria ertshertsogiks. 1606 sai ta Habsburgide dünastia peaks ja seega troonipärijaks.\n\n1606 sooritas ta sõjakäigu Ungari protestantlike mässuliste vastu. See lõppes samal aastal Viini rahulepinguga, mille järgi Ungari sai usuvabaduse.\n\nMatthias sundis oma melanhoolia ja hullumeelsushoogude all kannatava vanema venna Rudolfi 1608 Ungari kuninga ja 1611 Saksa-Rooma keisri tiitlist loobuma ning sai ise keisriks. Rudolfile jättis ta Böömimaa kuninga tiitli. Järgmisel aastal suri Rudolf seaduslike järglasteta ja Matthias sai ka Böömimaa kuningaks.\n\nMatthias oli suhteliselt mõõdukas ja tolerantne valitseja, püüdes lepitada katoliiklasi ja protestante, lubades usuvabadust kogu impeeriumis. Sellele vaatamata algas konflikt, millest kasvas välja Kolmekümneaastane sõda, just tema ajal. 1618. aastal algasid rahutused Tšehhi kuningriigis, mida loetaksegi tolle sõja alguseks (1618. aasta Teine Praha defenestratsioon). Sõda saanuks ära hoida, kui keiser ja tšehhid oleksid kompromissile jõudnud, ent vana keiser suri juba järgmisel aastal ning tema järeltulija Ferdinand II oli tõsiusklik katoliiklane, kes tahtis Tšehhi protestandid ja iseseisvuslased täielikult põrmustada.\n", "id": "ekk_Latn_209293"}
{"text": "Ferdinand II\n\nFerdinand II (9. juuli 1578 – 15. veebruar 1637) oli Saksa-Rooma keiser 1619–1637. Tema isa oli ertshertsog Karl, kes oli Ferdinand I noorim poeg.\n\nTema ajal sai tegelikult alguse Kolmekümneaastane sõda, kus üliambitsioonikas keiser püüdis oma võimule allutada kogu Saksa-Rooma riiki. Esialgu olid keiserlikud väed (tänu katoliiklaste ja eriti Baieri abile) edukad, Tšehhi väed purustati Valgemäe lahingus ning Böömimaa liideti otse Habsburgide pärusvaldustega, kuid hiljem hakkasid asjad kiiva kiskuma. Maale tungisid Rootsi, Taani ja teiste protestantlike riikide väed. Viimaks ründas isegi katoliiklik Prantsusmaa. Kui keiser suri, oli kogu Saksamaa täielikult laastatud, enamik inimesi näljas ning sõjas ei paistnud olevat mingit lahendust, toimusid vastastikused röövretked, mis vaesestasid maad üha enam.\n", "id": "ekk_Latn_209294"}
{"text": "Ferdinand III\n\nFerdinand III (13. juuli 1608 – 2. aprill 1657) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja aastatel 1637–1657.\n\nTa oli eelmise keisri, Ferdinand II poeg ning oma isast tunduvalt võimekam. Tema ajal sõlmiti Kolmekümneaastase sõja lõpetanud Vestfaali rahu ning riigis algas aeglane taastumisprotsess.\n\nSaksa-Rooma keiser Ferdinand III kaotas reaalse võimu oma vasallide üle, tegelik valitsejavõim säilis tal vaid Habsburgide valdustes, üle 300 Saksamaa väikeriigi sai aga täieliku sisemise suveräänsuse.\n", "id": "ekk_Latn_209295"}
{"text": "Leopold I\n\nLeopold I (9. juuni 1640 – 5. mai 1705) oli Habsburgide Austria valduste valitseja alates 1657 ja Saksa-Rooma keiser 1658–1705. Ta oli Saksa-Rooma keisri Ferdinand III poeg.\n\nLeopold I ajal toimus Osmanite riigi viimane ohtlik rünnak Austria vastu, Mehmet IV juhtimisel, kui 1683. aastal piirati viimast korda Viini. 1683. aastal purustas keiserlik sõjavägi Poola kuninga Jan Sobieski abiga Viini all Osmanite sõjaväe. Pärast seda algas aga Osmanite riigi kiire taandumine ning 1699. aastaks oli Leopold juba enamiku Ungari isand.\n\nElu lõpuaastail nägi ta ka Hispaania pärilussõda, kus Habsburgide troonipretendendiks oli tema noorem poeg Karl.\n\nTroonil järgnes talle tema vanem poeg Joseph.\n\nTema järgi sai nime Saksamaa suurim teadusakadeemia Leopoldina.\n", "id": "ekk_Latn_209296"}
{"text": "Joseph I (Saksa-Rooma keiser)\n\nJoseph I (26. juuli 1678 – 17. aprill 1711) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste isand 1705–1711. Ta suri ootamatult vaid 32-aastaselt ning trooni päris tema noorem vend Karl.\n", "id": "ekk_Latn_209297"}
{"text": "Karl VI\n\nKarl VI (1. oktoober 1685 – 20. oktoober 1740) oli Saksa-Rooma keiser ja Austria Habsburgide valduste valitseja alates 1711 kuni surmani. Hispaania pärilussõja ajal oli ta Hispaania troonipretendent Carlos III nime all.\n\nKarl VI isa oli Saksa-Rooma keiser Leopold I. Leopoldil oli 16 last kolme naisega, kellest kaks esimest surid noorelt. Karlil oli 4 vanemat venda ja 8 vanemat õde, lisaks 3 nooremat õde. Neist täiskasvanuks sai 2 poega ja 4 tütart. Kui isa 1705 suri, sai uueks keisriks Joseph I, kes samuti 1711 suri. Tütardel ei olnud tollal troonipärimisõigust, mistõttu Josephi tütarde asemel päris trooni Karl.\n\nKui 1700 suri Hispaania kuningas Carlos II ilma pärijata, kuulutas Karl end Hispaania kuningaks. See põhjustas Hispaania pärilussõja. Sõja ajal elas Karl alates 1706 Hispaanias, kuid mitte pealinnas, vaid Barcelonas, ja võimu oli tal üksnes Kataloonia üle. Pärast keisriks saamist pidi Karl kolima Viini, mistõttu ta ei saanud enam Hispaaniat kontrollida ja kaotas selle järgmisel aastal. Ta pidi loobuma kõigist õigustest Hispaania troonile, kuid see-eest sai endale kõik Hispaania valdused Itaalias: Napoli kuningriigi, Milano hertsogiriigi ja Sitsiilia, samuti Madalmaad.\n\n1704 kihlus Karl 13-aastase Elisabeth Christinega, kes oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogi Ludwig Rudolfi kolmest tütrest vanim. Nad abiellusid 1. augustil 1708, kui pruut oli 16-aastane. Abielust sündis poeg Leopold Johann, kes suri 6 kuu vanuselt, ja kolm tütart, kellest noorim suri 6 aasta vanuselt.\n\nKarl VI oli üks esimesi valgustatud monarhe. Tema ajal ehitati Viini mitu kuulsat hoonet, sealhulgas toretsevaid barokk-kirikuid. Ta võttis 1713 vastu pragmaatilise sanktsiooni, mis andis pärimisõiguse ka naissoost järeltulijatele. Lõpuks polnudki tal meessoost pärijaid ja tema valdused päris tema tütar Maria Theresia.\n\nKarl VI suri pärast mürgise seenekastme söömist. Arvatavasti oli tegu õnnetusega.\n", "id": "ekk_Latn_209298"}
{"text": "Prantsusmaa kuningas\n\nPrantsusmaa kuningas (prantsuse keeles roi; sama sõna tähendab prantsuse keeles ka tamme) oli Prantsusmaa valitseja aastail 843–1792, 1814–1815 ja 1815–1848.\n\nÕigupoolest pole päris selge, millal Prantsuse kuningriik alguse sai, kuid üpris loogiline oleks selle algust lugeda Lääne-Frangi riigi loomise algusest. Sageli peetakse Prantsuse kuningriigi asutavaks sündmuseks Frangi riigi loomist Chlodovechi poolt 486. aastal või ka Hugues Capet' saamist kuningaks 987. aastal pärast Karolingide väljasuremist. Samas ei saa Frangi riiki üheselt pidada Prantsusmaa eelkäijaks, sest germaani rahvaste hulka kuuluvad frangid rajasid oma riigi Kirde-Prantsusmaale ning prantsuse rahvas kui selline tekkis alles sajandeid hiljem. Aasta 843 tundub kõige loogilisem seetõttu, et siis tekkinud Lääne-Frangi riik hõlmas umbkaudu hilisema Prantsusmaa piire ning sealseks pealinnaks sai Pariis.\n", "id": "ekk_Latn_209299"}
{"text": "Prantsusmaa monarhide loend\n\nMonarhia oli Prantsusmaal valitsev riigikord 843–1792, 1804–1848 ja 1852–1870. Prantsuse kuningriik tekkis Lääne-Frangi kuningriigist Verduni lepinguga. Monarhide järjekorranumbrid arvestavad aga ka varasema Frangi riigi valitsejaid (Karl Suur, kes oli prantslastele Charlemagne ehk Charles I ja Ludwig Vaga, kes oli Louis I).\n", "id": "ekk_Latn_209300"}
{"text": "Odin\n\nOdin (vanapõhja Óðinn, muinasgermaani Wodan või Wotan, ka Othinn, Oden või Woden) on germaanlaste raua- ja viikingiaegne jumal.\n\nNimi Odin on seotud germaani algkeele sõnaga *wod-eno-/*wod-ono- – 'raevutsev, metsik, hullunud, ekstaasis'. Varases germaani mütoloogias oli Wotan surnute hingede juht, surma, poeesia ja ennustamise jumal. Odini tähtsus kasvas rahvasterändamise ajal, kui ägenesid germaani hõimude vahelised sõjad ning algasid kokkupõrked Rooma riigiga. Sel perioodil tõusis Odin üheks lääne- ja põhjagermaanlaste mõjukamaks jumalaks.\n", "id": "ekk_Latn_209301"}
{"text": "Pentagon\n\nPentagon on Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi peahoone, mis asub Virginia osariigis Arlingtoni maakonnas. Hoone nimi on saanud USA kaitseministeeriumi ja selle riigi sõjamasina sünonüümiks.\n\nHoonet ehitati 1941. aasta 11. septembrist kuni 1943. aasta 15. jaanuarini. Ehitust juhtis Robert Furman, kes oli hiljem Manhattani projekti juhi armeekindral Leslie R. Grovesi asetäitja julgeolekuküsimustes.\n\nHoone sai nime viisnurkse põhikuju järgi. See on maailm suurim kontorihoone ja USA arhitektuuripärandina kaitse all. Põrandapindalalt on Pentagon kolm korda suurem kui New Yorgi pilvelõhkuja Empire State Building.\n\n11. septembril 2001, mis oli juhtumisi Pentagoni ehitustööde alguse 60. aastapäev, vallutasid 5 al-Qaeda enesetaputerroristi American Airlinesi lennu 77 ja suunasid selle Pentagoni. Õnnetuses hukkusid kõik 64 lennukis viibinut, sealhulgas 5 terroristi. Lisaks hukkus 125 hoones töötanud inimest, 106 sai vigastada. Hukkunute väike arv tulenes sellest, et parajasti käis selles hoone piirkonnas remont ja paljud kabinetid olid tühjad. Maja selles piirkonnas, mida lennuk tabas, töötas ainult 800 inimest tavalise 4500 asemel.\n", "id": "ekk_Latn_209302"}
{"text": "Tallinna Kalju baptistikoguduse kirik\n\nTallinna Kalju baptistikoguduse kirik (ka Kalamaja Kalju palvela) on kirik Tallinnas Kalamaja linnaosas Soo ja Kalju tänava nurgal. See avati 15. detsembril 1902.\n\nKirik ehitati eestimeelse ja sügavalt uskliku parun Woldemar von Uexkülli eestvõttel ja rahalisel toetusel, kui jutlustaja Andres Tetermanni vaimulikuks olles kiirelt kasvanud Tallinna I Baptisti Kogudus hädasti omaenda kirikuhoonet vajas.\n\nArhitektuuriajaloolise väärtusega palvela on erinevalt teistest tolle aja palvemajadest, mis olid valdavalt puidust, ehitatud puhtalt tahutud paekivist ja uusgooti stiilis. Hoone arhitekt on Konstantin Wilcken.\n\nKirik kuulub riiklike arhitektuurimälestiste nimekirja.\n", "id": "ekk_Latn_209303"}
{"text": "Tiaara\n\nTiaara on kroonilaadne kõrge peakate, sõna täpne tähendus oleneb kontekstist.\n\nAjalooliselt oli tiaara Pärsia ja Assüüria kuningate peakate, kujult kõrget kuhilat meenutav, sageli väärismetallist ja juveelidest dekooriga müts.\n\nReligiooni kontekstis on tiaara traditsiooniline paavstide peakate, mille kolm krooni sümboliseerivad kolmainsust, samuti kannatavat, võitlevat ja võidukat kirikut ning paavsti võimu kuningate ja keisrite üle. Viimati kasutas tiaarat paavst Paulus VI.\n\nÕigeusu patriarhi ja piiskopi mitra on kujult sarnasem tiaaraga kui katoliku piiskopi mitraga.\n", "id": "ekk_Latn_209304"}
{"text": "Wilt Chamberlain\n\nWilton Norman Chamberlain (21. august 1936 – 12. oktoober 1999) oli elukutseline korvpallur, kes mängis korvpalliliigas NBA kokku 15 hooaega. Kahel korral NBA meistriks tulnud Chamberlain püstitas paljud praeguseni kehtivad NBA rekordid, sealhulgas viskas ta ühes mängus 100 punkti. Chamberlaini peetakse läbi aegade üheks parimaks korvpalluriks.\n", "id": "ekk_Latn_209305"}
{"text": "Kolmikduubel\n\nKolmikduubel (ka kübaratrikk; inglise keeles Triple-double) on korvpallitermin, mis tähendab, et korvpalluril on ühes mängus kolm statistilist näitajat kahekohalised (10 või enam). Kõige rohkem tehakse kolmikduubleid punktide, resultatiivsete söötude ja lauapallidega, kuid on ka mängijaid, kes on saanud 10 või enam blokeeringut või vaheltlõiget.\n\nUSA korvpalliassotsiatsiooni NBA tegevmängijatest on parim kolmikduublite tegija Jason Kidd, kes on 79 korraga NBA läbi aegade kolmas.\n\nOscar Robertson suutis NBA-s ainsana ajada oma hooaja kolm statistilist näitu 10-ni. Hooajal 1961–1962 viskas \"Suur O\" 30,8 punkti, noppis 12,5 lauapalli ja andis 11,4 resultatiivset söötu.\n", "id": "ekk_Latn_209306"}
{"text": "Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei\n\nAustria Sotsiaaldemokraatlik Partei (saksa keeles Sozialdemokratische Partei Österreichs; lühend SPÖ) on Austria sotsiaaldemokraatlik poliitiline partei. Asutati 1889. aastal Austria Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei (Sozialdemokratische Arbeiterpartei Österreichs) nime all.\n\nASDP on üks tähtsamatest Austria parteidest konservatiivse Austria Rahvapartei kõrval. Partei oli edukas 1920. aastatel, aga 1930. aastate algupoolel kiusasid parempoolsed selle liikmeid.\n\nNii austrofašistliku diktatuuri (1934–1938) kui ka Saksa okupatsiooni ajal oli partei keelatud ja selle liikmeid kiusati pidevalt taga, kuid pärast Austria vabastamist Saksa okupatsioonist tõusis partei sõjajärgse Austria poliitikas tähtsaks jõuks.\n", "id": "ekk_Latn_209307"}
{"text": "Dolomiit\n\nSee artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi.\n\nDolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.\n\nKarbonaatkivim \"dolokivi\" (sageli samuti dolomiidiks nimetatav), koosneb valdavalt dolomiidist.\n", "id": "ekk_Latn_209308"}
{"text": "Hans Christian Andersen\n\nHans Christian Andersen (2. aprill 1805 Odense – 4. august 1875) oli Taani kirjanik.\n\nTeda teatakse eeskätt muinasjuttude (üle 200 jutu) autorina, kuid ta kirjutas ka reisikirju, kuus romaani, poolsada näidendit ja üle tuhande luuletuse. Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde ning neist inspireerituna on loodud näidendeid, ballette ja filme.\n\nAlates 1967. aastast tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana.\n", "id": "ekk_Latn_209309"}
{"text": "Sedimentoloogia\n\nSedimentoloogia on teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni.\n\nSedimentoloogia uurib setete moodustumist, transporti, settimist ning diageneesi.\n\nSedimentoloogia on tihedas seoses settekivimite teaduse ehk litoloogiaga.\n", "id": "ekk_Latn_209310"}
{"text": "Sedimentatsioon (geoloogia)\n\nSedimentatsioon on protsesside kogum, mis hõlmab kivimite murenemist, setete transporti, settimist ja settekivimite moodustumist.\n", "id": "ekk_Latn_209311"}
{"text": "Tubala rändrahn\n\nTubala rändrahn on kaitsealune rändrahn Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kärdla–Käina maantee 5. kilomeetri alguses Tubala küla põhjaosas maanteest paarkümmend meetrit läänes. Ta asub metsaservas ja on maanteelt hästi nähtav.\n\nRändrahn on 6,8 meetrit pikk, 4,7 meetrit lai ja 3,5 meetrit kõrge. Tema ümbermõõt on 20 meetrit ja maht 67 kuupmeetrit. Ta on mahu järgi suuruselt 6. kivi Hiiumaal.\n\nKõpu Majaka Fond on kivist paarkümmend meetrit kagusse paigaldanud suure puuvaia, mis legendi järgi Hiiumaad merepõhjas paigal hoiab.\n", "id": "ekk_Latn_209312"}
{"text": "Kärdla rannakivi\n\nKärdla rannakivi (Titekivi) on rändrahn, mis asub Hiiu maakonnas Kärdla supelrannas, \"Rannapaargu\" hoone läheduses. Kivi pikkus on 5,5 meetrit, laius 3,5 meetrit, kõrgus 3 meetrit ja ümbermõõt 14,8 meetrit.\n\nKivi asub merepiiril. Harilikult saab kuiva jalaga minna kivini, kuid mitte ümber kivi jalutada.\n\nKivisse on raiutud kaks joont aastaarvudega 1893 ja 1967. Need jooned näitavad, kui kõrgele vesi neil aastail suure tormiga küündis.\n", "id": "ekk_Latn_209313"}
{"text": "Dr Hay dieet\n\nDr Hay dieet on toidu kombineerimisel põhinev toitumisrežiim, mille töötas välja Ameerika arst ja toitumisteoreetik dr William Howard Hay (1866–1940).\n\nHay sündis Ameerika Ühendriikides Pennsylvania osariigis Hartstownis, õppis meditsiini New Yorgi ülikoolis, lõpetas selle 1891 ning tegeles arstipraksisega 16 aastat. Kui Hayl diagnoositi kõrgvererõhktõbi ja südame laienemine, hakkas ta otsima võimalusi tervisliku toitumise abil oma seisundit parandada. Aastaks 1911 töötas ta välja omanimelise dieedi, mille abil väidetavalt kaotas ise 3 kuuga kehakaalust 20 kg, ning hakkas seda soovitama nii suhkurtõve kui liigesepõletiku all kannatajatele.\n\nHay hüpoteesi järgi põhjustab haigusi keha ebaõige keemiline tasakaal, mida põhjustab ainevahetuse happeliste jääkide kuhjumine. Selle peapõhjused on liha ja rafineeritud süsivesikute liigtarbimine, seedimiskeemia põhimõtete eiramine ning kõhukinnisus.\n\nValgu ja tärklise koossöömise vältimine on Hay dieedi tähtsaim osa. Valgud vajavad seedumiseks happelist keskkonda, mis aktiveerib valkude lõhustamiseks vajaliku ensüümi pepsiini. Tärklise või suhkru juureolek neutraliseerib keskkonda ja valgud ei seedu täielikult. Süsivesikud aga vajavad seedimiseks aluselist keskkonda; tärkliste lõhustumise protsess algab suus amülaasi osalusel. Happeline toit (loomsed valgud, hapud puuviljad) takistab seda. Mittetäielik seedimine võib kaasa tuua jääkainete ja toksiinide kuhjumise organismis ning mitmeid terviseprobleeme. Vale toitumine tekitab ülemäära happelise keskkonna ning kurnab liigselt keha loomulikku paranemis- ja taastumisressurssi.\n\nMeedikud on Hay teooriaid kritiseerinud, väites, et mittetäieliku seedimise kahjulikud jäägid ei saa organismis kuhjuda, vaid väljutatakse loomulikul teel. Samuti on osutatud, et väga paljud levinud toiduained sisaldavad nii valke kui tärklist. Ka ei ole tõendatud, nagu oleks Hay dieedi abil võimalik tõhusalt kehakaalu vähendada. Sellegipoolest on Hay dieeti järginud paljud kuulsused, sealhulgas väidetavalt printsess Diana, ning sellest on mitmeid uuemaid modifikatsioone.\n", "id": "ekk_Latn_209314"}
{"text": "Clyde Drexler\n\nClyde Austin Drexler (sündinud 22. juunil 1962 New Orleansis) on endine USA korvpallur, kes mängis NBA korvpalliliiga Portland Trail Blazersi ja Houston Rocketsi klubis kokku 15 hooaega, tulles 1995. aastal ka NBA meistriks. Drexler võitis 1992. aasta Barcelona olümpiamängudel legendaarse Dream Teami koosseisus kuldmedali ja on valitud korvpalli kuulsuste halli.\n", "id": "ekk_Latn_209315"}
{"text": "Eestimaa Rahvaliit\n\nEestimaa Rahvaliit (lühend ERL) oli konservatiivne agraarpartei Eestis.\n\nErakond moodustati, kui Eesti Maarahva Erakond võttis 1999. aastal uueks nimeks Eestimaa Rahvaliit ja sellega liitus alates 2000. aastast veel kolm väikest parteid. Rahvaliit oli asutamisest kuni 2011. aastani esindatud Riigikogus ja vahemikus 2003–2007 ka riigivalitsuses. Eriti edukad oldi kohalikel valimistel. Alates 2006. aastast hakkasid erakonna populaarsus vähenema ja sisemised vastuolud kasvama, mis viis paljude juhtivate liikmete lahkumiseni ja partei 2011. aasta valimistel parlamendist väljalangemiseni. 2012. aastal reorganiseeriti Rahvaliit Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks.\n", "id": "ekk_Latn_209316"}
{"text": "Larry Bird\n\nLarry Joe Bird (sündinud 7. detsembril 1956) on endine elukutseline korvpallur ja treener, kes mängis korvpalliliigas NBA kokku 13 aastat. Kogu karjääri Boston Celticsit esindanud Bird tuli kolmekordseks NBA meistriks ja USA koondisega 1992. aastal olümpiavõitjaks.\n", "id": "ekk_Latn_209317"}
{"text": "Pahoehoe\n\nPahoehoe ehk pahoehoe-laava on siledapinnaline laavavool.\n\nTermin \"pahoehoe\" tuleb havai keelest ja tähendab sileda pinnaga mittepurunenud laavat.\n\nMõnikord peetakse \"pahoehoe\" sünonüümiks terminit \"köislaava\", mis ei ole korrektne. Köislaava on küll pahoehoe-laava, kuid kõik pahoehoe laavavoolud ei kuulu köislaavade hulka. Köislaava on pahoehoe, mille pealispind on niivõrd kurrutatud, et meenutab üksteise kõrval asetsevaid köisi.\n\nPahoehoe on levinumatest laavavooludest kõige väiksema viskoossusega. Pahoehoe on vähem levinud kui teine tuntud laavavoolutüüp aa-laava. Erinevalt aa-laavast on tahkunud pahoehoe-laava peal enamasti hea käia. Sellele vaatamata võib pahoehoes olla tühikuid, mistõttu võib pealmine koorik käija jala all murduda. Vulkanoloog Peter Francis kirjeldab seda nii: \"Kui see juhtub esimest korda, oled meeldivalt üllatunud, kui kahekümnendat korda, oled meeleheitel, edaspidine aga ei kannata enam trükimusta.\"\n\nEt pahoehoe on laava kohta väikese viskoossusega, on edasitungiva voolu paksus enamasti vaid 10...20 cm. Edasitungiv laava jahtub ja peatub, tema seest ja pealt aga tulevad uued voolud, mistõttu pahoehoe koosneb paljudest väikestest laavavooludest. Et laava jahtub pealt kiiremini, tekib koorik, mis sisemuses oleva vedela laava edasiliikumise tõttu lükatakse kurdu. Teatud piiri ületamisel koorik puruneb ja tekib laavavool, mille omadused on aa-laava ja pahoehoe-laava vahepealsed. See võib areneda edasi aa-laavaks. Aa-laavast ei saa aga kunagi pahoehoe-laavat.\n\nKui aa-laava võib moodustuda nii basaltsest kui ka andesiitsest laavast, siis pahoehoe ei koosne kunagi andesiidist, vaid ainult basaldist. Andesiitne laavavool on pahoehoe moodustumiseks liiga viskoosne.\n\nKui pahoehoe-laava pealmine kiht jahtub piisavalt kaua, võib tekkinud koorik laavavoolu purunemisel püsima jääda, isegi kui laavavoolu veel vedel sisu ära voolab. Sedasi võivad tekkida laavakoopad, mis püsivad kooriku kokkulangemiseni.\n", "id": "ekk_Latn_209318"}
{"text": "Köislaava\n\nKöislaava (inglise ropy pahoehoe) on pahoehoe, mida iseloomustab tugevasti kurrutatud laavavoolu pind.\n\nKöislaava pind meenutab üksteise kõrval asetsevaid köisi, sellest ka nimi.\n\nKöislaava tekib, sest laavavool jahtub pealt kiiremini, mistõttu tekib koorik, mis sisemuses oleva vedela laava edasiliikumise tõttu lükatakse kurdu. Kurdude purunedes saab köislaavast aa-laava.\n", "id": "ekk_Latn_209319"}
{"text": "Velikije Luki\n\nVelikije Luki on linn Venemaa Pihkva oblasti lõunaosas Lovati jõe ääres, Velikije Luki rajooni halduskeskus.\n", "id": "ekk_Latn_209320"}
{"text": "Obsidiaan\n\nObsidiaan ehk vulkaaniline klaas on ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim.\n\nObsidiaan on kivimiliselt enamasti rüoliidile vastava keemilise koostisega, kuid erineb sellest kristallilise struktuuri puudumise poolest. Obsidiaanile on omane karpjas murre. Obsidiaan on enamasti musta värvi, aga võib olla ka pruun, punakas või isegi roheline. Erikaal on umbes 2,6.\n\nSarnasuse tõttu mineraalidega peetakse obsidiaani mõnikord mineraaliks. See aga ei ole õige, sest mineraalidel peab olema kristallstruktuur (väga väheste eranditega) ja kindel või kindlates piirides muutuv (keemilise valemiga väljendatav) koostis, mida obsidiaanil ei ole. Mõnikord nimetatakse obsidiaani mineraloidiks.\n\nObsidiaan ei sisalda enamasti fenokristalle, ta on afüürilise struktuuriga. Reeglina ei esine ta mitte suurte massidena, vaid kihiliselt, olles ümbritsetud sarnase koostise, kuid väga vesikulaarse pimsi poolt.\n\nEt klaas on metastabiilne materjal, kipub ka vulkaaniline klaas aja jooksul kristalliseeruma. See protsess on siiski väga aeglane ja võib võtta miljoneid aastaid. Kainosoikumieelsest ajast pärit vulkaanilise klaasi leiud on seetõttu väga haruldased.\n\nTuntuim obsidiaani leiukoht Euroopas on Lipari saartel. Kohati leidub obsidiaani rohkelt Ameerika Ühendriikides. Californias on laavakuppel, mille nimi on Big Glass Mountain ehk suur klaasimägi, mida ta ka tõesti on. See coulée'ks nimetatav pinnavorm on mitmesaja meetri paksune, mis põhiosas koosneb vulkaanilisest klaasist.\n\nVulkaanilist klaasi leidub ka Kuul, kuigi seal esineb ka meteoriiditabamustel tekkinud klaasi ja neid eristada on raske.\n", "id": "ekk_Latn_209321"}
{"text": "Apatši pisar\n\nApatši pisar on obsidiaanist ehk vulkaanilisest klaasist koosnev ümardunud purdosake.\n\nApatši pisaraid kasutatakse peamiselt ehetena. Nimetus pärineb Ameerika Ühendriikidest, mille edelapoolsemas lõunaosas elavad apatši indiaanlased.\n", "id": "ekk_Latn_209322"}
{"text": "Ansambel (muusika)\n\nAnsambel (prantsuse keeles ensemble, 'koos') on muusikas vähemalt kaheliikmeline rühm koos esinevaid pillimängijaid või lauljaid. Kuigi ka iga orkester on ansambel, kasutatakse muusikapraktikas ansambli sõna eelkõige kuni kümneliikmeliste kammermuusikakoosseisude ja väiksemate kammerorkestrite tähistamiseks.\n\nOoperis nimetatakse ansambliks vähemalt kahest lauljast koosnevat koosseisu.\n\nHinnanguna kasutatakse sõna 'ansambel', kui soovitakse kirjeldada koos musitseerivate instrumentalistide või lauljate ühist stiilitunnetust, rütmilist ajastatust, kõlalist tasakaalu ning võimekust sulatada inimeste individuaalsused üheks tervikuks.\n\nAnsamblid liigitatakse vokaalansambliteks, instrumentaalansambliteks ja vokaal-instrumentaalansambliteks.\n\nSuuremaid ansambleid nimetatakse orkestriteks või koorideks.\n\nLevimuusikas nimetatakse ansambleid ka bändideks.\n", "id": "ekk_Latn_209323"}
{"text": "Ansamblimuusika\n\nAnsamblimuusika on muusika liik, mida esitavad ansamblid.\n\nAnsamblimuusika võib olla kirjutatud (vastavalt esitajate arvule) duole või duetile, triole või tertsetile, kvartetile, kvintetile, sekstetile, septetile või oktetile.\n\nSuurematele koosseisudele kirjutatud muusikat nimetatakse koori- või orkestrimuusikaks.\n", "id": "ekk_Latn_209324"}
{"text": "Douglas MacArthur\n\nDouglas MacArthur (26. jaanuar 1880 Little Rock, Arkansas – 5. aprill 1964 Washington) oli USA sõjaväelane.\n\nUSA armee kindralina juhtis ta Teise maailmasõja ajal USA relvajõude Vaikse ookeani sõjatandril.\n\nMacArthur oli USA avalikkuses väga tuntud ja kõrgelt hinnatud väejuht.\n\nTa oli Jaapanile aatomipommi heitmise peamine pooldaja.\n", "id": "ekk_Latn_209325"}
{"text": "Oskar Ernst Emil Tomberg\n\nOskar Ernst Emil Tomberg (23. oktoober / 4. november 1866 Tudulinna – 6. veebruar 1938 Tallinn) oli eesti vaimulik.\n\nOskar Tomberg sündis rentnik Johannes Tombergi ja Wilhelmine Tombergi kolmanda pojana. Ta õppis Tartu Kubermangugümnaasiumis ja 1884–1889 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta Vaivara koguduses (venna Christoph Dietrich Georgi juures). Ordineeriti 3. veebruaril / 15. veebruaril 1891 Tallinnas õpetajaks.\n\nVaimulikutööd alustas 1891. aastal Koeru Maarja-Magdaleena koguduse abiõpetajana. Seejärel oli 1892. aastal Eestimaa vikaarõpetaja, 1892–1895 Tallinna Toompea Kaarli koguduse abiõpetaja ning 1896 – 15. oktoober 1932 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja, 1917–1920 Ida-Harju praostkonna praost, alates 1932. aastast emerituuris.\n\n1912. aastal koostas ta ülevaate Jõelähtme koguduse ajaloost, mis avaldati kiriku uue torni ja kella õnnistamise päevaks 4. novembril 1912.\n", "id": "ekk_Latn_209326"}
{"text": "Tefra\n\nTefra ehk vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena.\n\nTefra on kokkuvõttev termin, millega tähistatakse materjali, mis on plahvatusliku vulkaanipurske käigus vulkaanist välja paisatud ja läbi õhu maapinnale sadanud. Tefra ei ole kompaktne kivim, vaid pude sete. Ignimbriit, rüoliit, obsidiaan, tuff jne ei kuulu tefra hulka. Siiski ei tule sellest aru saada nii, et tefra ei võiks kivimiliselt neist koosneda. Vastupidi, pimsist tefra tihti koosnebki. Täpselt samamoodi koosneb ka liiv peamiselt kvartsist, mida leidub ka kivimite koostises, kuid liiva ennast ei peeta pudeduse tõttu kivimiks, vaid setteks. Tuff on litifitseerunud tefra.\n\nTefra koostisosad võivad olla mitmesuguse suuruse ja kujuga. Suuruse alusel eristatakse vulkaanilist tuhka (terade läbimõõt kuni 2 mm), lapille (2...64 mm) ja vulkaanilisi pomme ning plokke (üle 64 mm). Tefra võib vulkaanist väljudes levida väga laialdasele alale, ülipeened osakesed võivad rännata atmosfääri ülakihtides ka üle maailma.\n\nEt tefrakihid on laialdase levikuga, on nad heaks reeperiks stratigraafilisel korreleerimisel. See on pannud aluse teadusharule nimega tefrakronoloogia.\n\nTefral võib olla märkimisväärne mõju keskkonnale. Näiteks 1783. aasta Laki vulkaani purske keskkonnamõjud põhjustasid Islandil ulatusliku katastroofi, sest hukkus veerand saare elanikkonnast. Pärast Tambora ja Krakatau vulkaanipurskeid täheldati aga paari aasta jooksul kogu maailmas kliima järsku jahenemist.\n", "id": "ekk_Latn_209327"}
{"text": "Pulli asula\n\nPulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub Pärnu jõe paremal kaldal, Sindi linnast 2 km ülesvoolu Pulli küla lähedal.\n\nEesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul tõenäoliselt niipea, kui tekkisid tingimused elamiseks (taimestik, loomastik). Algul asuti Eestisse ilmselt vaid hooajati, kuid äärmiselt õhukese kultuurikihiga ajutisi laagriplatse seni leitud ei ole. Seetõttu on vanimaks mesoliitikumi inimasustuse jäljeks siiani jäänud Pulli asula, kus rändavad kütid ja korilased peatusid mitmesaja aasta vältel. Asula kasutusaeg on radiosüsinikdateeringu alusel umbes aastatel 9000–8550 eKr. Juba sellel ajal oli paik pidevas üleujutusohus ja jäeti lõpuks sel põhjusel ka maha. Hiljem jäi asulakoht jõe ja siis järve vee ning setteliiva alla.\n\nTeistest, hilisematest Kunda kultuuri leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas tulekivi, mille kõige lähemad leiukohad asuvad Lõuna-Leedus ja Põhja-Valgevenes. Seetõttu on arvatud, et Pulli asulas elanud inimesed pärinesid sealt.\n\nVõis olla nii, et jääaegse jääkilbi taandumisel põhja poole saabusid inimesed piki Daugava jõge ja sealt piki Liivi lahe rannikut Pärnu jõe suudmeni; tol ajal oligi merekallas ja jõesuu umbes Sindi juures, tuhat – paar tuhat aastat hiljem aga juba Reiu kandis – seal ongi teine, Sindi-Lodja asulakoht, mis on umbes 1500 aastat noorem kui Pulli.\n\nEsimene juhuleid – suur mustast tulekivist laastude löömisest ülejäänud nukleus – leiti Pullilt juba 1930. aasta paiku. Asulajäänused avastati 1967. aastal jõekalda paljandis liiva kaevandamisel, ligi 3 m paksuse liiva- ja savikihi alt. Asulat on kaevatud aastatel 1968–1973 ja 1975–1976 Lembit Jaanitsa juhatusel.\n\nKaevamistel on umbes 1000 ruutmeetri suuruselt alalt kogutud 1175 leidu, mille hulgas on enim mustast tulekivist väikeesemeid: otsakõõvitsad ja luust torke- ja lõikeriistade tulekivist pistikterad. Tulekivikilde, mis viitaksid kohapealsele tulekivi töötlemisele, on vähe. Võrdlemisi sagedaseks leiuks on ka peenelt retušitud tulekivist nooleotsad. Luuesemetest on enamasti säilinud katked. Samuti on leitud mitmesuguseid luutalvasid ja loomahammastest ripatseid. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend kodustatud koera esinemise kohta Eestis.\n\n2022. aastal püstitati asulasse ka koera kuju, mille valmistas skulptor Simson von Seakyl.\n", "id": "ekk_Latn_209328"}
{"text": "Johann Gutslaff\n\nJohann Gutslaff (ka Johanne(s) Gütslaff, Gutsleff) (sündinud Ida-Pommeris Daberis (praegune Poola linn Dobra Nowogardzka Lääne-Pomorze vojevoodkonnas); surnud 11. märtsil 1657 Tallinnas) oli baltisaksa pastor ja kirjamees.\n\nGutslaff õppis Greifswaldi ja Leipzigi ülikoolis. 1639 õppis Academia Gustavianas, 1641. aastast töötas Urvaste pastorina.\n\n1644. aastal avaldas Urvaste pastor Johann Gutslaff Sõmerpalu mõisniku Hans Ohmi kulul raamatu \"Lühike teade ja õpetus vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal\". Raamatu teadaolevat ainueksemplari Eestis säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis. J. Gutslaff tõlkis heebrea keelest lõunaeesti keelde osa vanast testamendist ja koostas lõunaeesti keele grammatika.\n\nUrvaste kirikusse on Johann Gutslaffile kui koguduse nimekaimale pastorile paigaldatud mälestustahvel. Tema ametisoleku ajal käigus olnud armulauapeeker oli kirikus kasutusel 2004. aastani.\n\n1656–1658 aastate Vene-Rootsi sõja ajal, 1656. aastal asus Johann Gutslaff Tallinna, kus ta suri 1657. aastal katku. Tema poeg Eberhard Gutsleff vanem (1654–1724) oli baltisaksa teoloog, Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja 1681–1700 ja koguduse pastor 1700–1724.\n\nJohann Gutslaffi saksakeelse lõunaeesti keele grammatika tõlkis oma diplomitööna eesti keelde Marju Lepajõe.\n", "id": "ekk_Latn_209329"}
{"text": "Guido Arezzost\n\nGuido Arezzost (ladina keeles Guido Aretinus; itaalia keeles Guido d'Arezzo, Guido monaco 'mungaks pügatud Guido'; 991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli benediktiini munk Toscanas, keskaegne muusikateoreetik ja muusikaõpetaja.\n\nTema peateos \"Micrologus de disciplina artis musicae\" oli Boëthiuse kirjutiste järel kõige loetum muusikaalane traktaat keskajal.\n", "id": "ekk_Latn_209330"}
{"text": "Sindi-Lodja asulakohad\n\nSindi-Lodja asulakohad on kolm kiviaegset asulakohta Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudme lähistel Pärnu maakonnas Eestis.\n\nSindi-Lodja I asulakoht Pärnu jõe vasakul kaldal Reiu jõe suudme juures avastati 2000. aastal ja seal kaevati vahemikus 2001–2003 läbi 115m² suurune piirkond. Leide saadi sealt suhteliselt vähe, mis osutab, et tegu võis olla asula äärealaga. Leiukihist saadud süsi dateeriti vahemikku 7050–6700 eKr.\n\nSindi-Lodja II asulakoht on Pärnu jõe ääres Reiu jõe suudmest ca 400 m ülesvoolu. Asulakoht avastati 2000. aastal ja järgmisel aastal viidi seal läbi väikesemahulised kaevamised. Leide saadi suhteliselt palju ja kultuurikihis olnud puit dateeriti vahemikku 7200–6650 eKr.\n\nSindi-Lodja III asulakoht on samuti Pärnu jõe vasakkaldal, Sindi-Lodja II asulakohast 300 m kirdes. See avastati 2001. aastal ja sellest 75m² kaevati läbi vahemikus 2001–2004. Kultuurikiht sisaldas rohkelt noorema kiviaja (neoliitikumi) erinevate perioodide leide. Savinõudest olid esindatud ennekõike tüüpiline ja hiline kammkeraamika, aga ka Narva keraamika ja nöörkeraamika. Kaldajoone nihkumise kronoloogia järgi hinnati asulakoha vanus vahemikku 3980–3230 eKr ehk varasesse neoliitikumi, ehkki leidus märke ka hilisneoliitilisest inimasustusest.\n", "id": "ekk_Latn_209331"}
{"text": "Reiu jõgi\n\nReiu jõgi (saksa der Reidenhofsche Bach) on Pärnu jõe alamjooksu vasakpoolne lisajõgi. Reiu jõe pikkus on 73 km ja valgla pindala 917 km².\n\nReiu jõgi paikneb Pärnu madalikul ning on neerukujulise vesikonnaga. Algab Soka järvest Lätis ja suubub Pärnu jõkke vasakult kaldalt 9,1 km kaugusel suudmest.\n\nReiu jões leidub jõeforelli, haugi, särge, säinast, roosärge, lutsu, ogalikku, ahvenat, kiiska jt.\n", "id": "ekk_Latn_209332"}
{"text": "Koonga vald\n\nKoonga vald oli vald Pärnu maakonnas.\n\n2016. aastal sõlmisid Lihula, Hanila, Varbla ja Koonga vald ühinemislepingu. 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus moodustus nende nelja valla ühinemisel uus omavalitsusüksus – Lääneranna vald.\n\nKoonga vald piirnes põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga.\n\nKoonga viimane vallavanem oli Mikk Pikkmets.\n", "id": "ekk_Latn_209333"}
{"text": "Soontagana maalinn\n\nSoontagana maalinn (10.–13. sajand) paikneb Lääneranna vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas Maalinna soosaarel. Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste looduskaitsealale.\n\nSoosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret. Ühes neis öeldi teadvat, et nende esivanemad on elanud samal paigal 22 inimpõlve. Maalinna vahetust lähedusest, Kureselt, pärineb ka Soontakide suguvõsa, oletatavasti linnuse valitsejate järeltulijad, kes elasid siin teise maailmasõjani. Nüüd on siit viimased elanikud lahkunud.\n\nÜmmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. Läti Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse seda korduvalt Soontagana kihelkonna keskusena, mida sakslased piirasid juba 1210. aastal, kuid ei suutnud rünnakuga vallutada. 1215. ja 1216. aasta vahetusel oli maalinn sunnitud alistuma, lastes sisse preester Gottfriedi rahvast ristima. Kuid alles 1226. aastal ristiti siin krooniku teatel viimased ristimata olnud eestlased. Ilmselt võib sellest aastast lugeda soontagalased täielikult alistunuteks.\n\nJuba 1895. a. tegid maalinnas kaevamisi R. Stackelberg ja Sergei Bogojavlenski. Tookord avastati muitseste ehitiste poolpõlenud palke, mõned savinõutükid ja üks pronksese. 1965. aasta väljakaevamistel (juhtis Aita Kustin) ja 1966. kuni 1971. aastal teostatud väljakaevamistel (juhatas Evald Tõnisson) avastati kaitseehituste ja elamute rususid, sealhulgas kerise ja laega ahjuvaresid. Leiti söestunud vilja, rauast adratera, vikatiosi, käsikivi alumine poolik. Rohkesti oli koduloomade luid. Enamik leide - hoburaudsõled, noole- ja odaotsad, kirved - kuuluvad 11. sajandist 13. sajandi alguseni. Selgus, et linnuse aluse moodustab looduslik paerahn, muldkeha on sellele kokku kantud otse linnuse jalamilt, et suurendada ühtlasi nõlva suhtelist kõrgust. Kaks põlist pärna tähistavad pärimuse kohaselt linnusevanema talu asukohta.\n", "id": "ekk_Latn_209334"}
{"text": "Koonga valla vapp\n\nKoonga valla vapp on Pärnu maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Koonga valla vapp.\n\nVapp kinnitati riigisekretäri poolt 26. aprillil 1996 ning õnnistatud sama aasta 20. augustil.\n\nVapi autor on Priit Herodes.\n", "id": "ekk_Latn_209335"}
{"text": "Pentagon (täpsustus)\n\nPentagon on USA Kaitseministeeriumi hoone.\n\nPentagon on Washingtoni metroo jaam USA Kaitseministeeriumi hoone lähedal. Pentagon oli Nõukogude Liidus valmistatud arvuti. Patagón, kergetank\n", "id": "ekk_Latn_209336"}
{"text": "Kunda Lammasmägi\n\nKunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.\n\nSee leiukoht on andnud nime Kunda kultuurile.\n", "id": "ekk_Latn_209337"}
{"text": "Äge pulmokardiaalne puudulikkus\n\nÄge pulmokardiaalne puudulikkus ehk akuutne cor pulmonale on tundide või päevade jooksul kujunev hingamise ja vereringe häire, mida põhjustab parema südamepoole ülekoormus.\n", "id": "ekk_Latn_209338"}
{"text": "Pidžin\n\nPidžin (inglise keeles pidgin) on segakeel, mis tekib eri emakeelte kokkupuutel.\n\nPidžinile on iseloomulik, et see ei ole ühegi inimese emakeel; seda räägitakse teise keelena. See tekib, kui eri keelte kasutajad ei oma kindlat lingua franca't, kuid neil on vajadus omavahel suhelda. Tüüpiliselt tekivad pidžinkeeled kohtades, kus käib tihe kaubanduslik suhtlus (nt sadamates).\n\nSel on enamasti väike sõnavara ja lähtekeeltega võrreldes lihtsam grammatiline struktuur (näiteks võib puududa sõnamuutmine) ja häälikusüsteem. Tüüpiline on, et nimisõnad ei käändu ja tegusõnad ei pöördu. Kui nt eesti keeles öeldakse: \"Poiss ütles, et läheb koju.\", siis eesti pidžinis öeldakse sama lause: \"Poiss ütlema minema kodu.\"\n\nPidžin ei ole tavaliselt inimese emakeel, kuid leidub piirkondi, kus see on kogukonna põhiline keel (nt tok-pisini keel Paapua Uus-Guineas). Enamasti kujunes pidžin välja sadamalinnades. Samas võib pidžin võib kujuneda lapse emakeeleks, kui vanemad seda talle algusest peale õpetavad.\n\nKui pidžin laieneb mingi rühma rahvuskeeleks ja selle sõnavara ja grammatika täieneb, siis nimetatakse seda sageli kreoolistunud keeleks ehk pidžinit, mida kõneldakse emakeelena, nimetatakse kreoolkeeleks. Pidžinkeeled kipuvad siiski kreoolkeeleks arenemise asemel välja surema.\n", "id": "ekk_Latn_209339"}
{"text": "Südameglükosiidid\n\nSüdameglükosiidideks nimetatakse südamenõrkuse raviks kasutatavaid lämmastikku mittesisaldavaid ühendeid, mis hüdrolüüsimisel lagunevad suhkruks ja aglükooniks. Viimane on ühtlasi südameglükosiidide farmakoloogilise toime kandjaks.\n", "id": "ekk_Latn_209340"}
{"text": "2001. aasta Norra parlamendivalimised\n\n2001. aasta Norra parlamendivalimised toimusid 10. septembril. Osavõtt valimistest oli 74,5%.\n\nNorra Töölispartei säilitas oma koha populaarseima parteina, kuid kaotas eelmiste valimistega võrreldes parlamendis 22 kohta. Suurim võitja oli Høyre, kes sai 15 kohta juurde.\n\nPärast valimisi moodustasid Kristlik Rahvapartei, Høyre ja Venstre Kjell Magne Bondeviki juhitava paremtsentristliku valitsuse.\n", "id": "ekk_Latn_209341"}
{"text": "Ultima Thule (Eesti ansambel)\n\nUltima Thule on eesti rokkansambel, mis tegutseb alates 1987. aastast. Bändi liidriks oli 2022. aastani Riho Sibul, seal on lisaks temale laulnud ka Tõnis Mägi ja Silvi Vrait.\n\n1980. ja 1990. aastatel oli Ultima Thule üks Eesti olulisemaid ja mõjukamaid rokkbände ning on suuresti selle positsiooni säilitanud siiani.\n\nUltima Thule tuntusele pandi alus laulva revolutsiooni aegadel, kui esitati patriootilisi ja iroonilisi laule, mis eestlase hingelaadiga hästi sobivad.\n\nUltima Thulel on tihedad seosed ka teise Eesti legendaarse rokkbändi Singer Vingeriga, kus Riho Sibul ka ise osales. 2006. aasta suvel käisid bändid ühisel kontserditurneel, kus tähistati Singer Vingeri 20. juubelit. 4. mail 2007 toimus Rock Cafes Ultima Thule DVD salvestamise kontsert.\n\n2010. aastal ilmus Ultima Thule viimane album \"Jälgede jälgedes\".\n", "id": "ekk_Latn_209342"}
{"text": "Henri II (Prantsusmaa)\n\nHenri II [anr'ii teine] (31. märts 1519 – 10. juuli 1559) oli Prantsusmaa kuningas ja Orléansi hertsog 1547–1559.\n\nHenri de Valois oli Prantsusmaa kuninga (1515–1547) François I poeg, Katariina di Medici abikaasa ja Prantsusmaa kuningate François II, Charles IX ja Henri III isa.\n", "id": "ekk_Latn_209343"}
{"text": "François II\n\nFrançois II (19. jaanuar 1544 – 5. detsember 1560) oli Prantsusmaa kuningas alates 1559 kuni surmani ja ühtlasi Šotimaa kuninganna abikaasa alates 1558 kuni surmani.\n\nTa oli Henri II ja tema abikaasa Caterina de' Medici vanim poeg.\n\n1548 kihlus François Šoti kuninganna Mary Stuartiga. Kihluse korraldas Henri II. François oli siis kõigest 4-aastane ja Mary 6-aastane. Mary saadeti Prantsusmaa õukonda, kus elas kuni pulmadeni.\n\nMary oli oma aja kohta väga pikka kasvu, 1.80, François seevastu ebanormaalselt lühike. Mary oli kõneosav, François seevastu kogeleja. Kuid ometi ütles Henri II: \"Kohe esimesest päevast, mil nad kohtusid, said minu poeg ja tema omavahel väga hästi läbi, justkui oleksid nad teineteist juba pikka aega tundnud.\"\n\n24. aprillil 1558 sõlmiti François' ja Mary abielu. Nad olid siis vastavalt 14- ja 15-aastased. Kui sellest abielust sündinuks laps, pärinuks too nii Prantsuse kui Šoti trooni ja saanuks Henry VII järglasena pretendeerida Inglismaa troonile. Kuid sellest abielust lapsi ei sündinud, sest François oli haiglane ja võib-olla polnud selleks bioloogiliselt võimeline.\n\nAasta pärast pulmi suri Henri II ja François, kes oli siis kõigest 15-aastane, sai Prantsusmaa kuningaks. Nagu teisedki kuningad, krooniti ta Reimsi katedraalis. Kroon oli nii raske, et aadlikud pidid seda kinni hoidma, et see peast maha ei kukuks. François polnud veel täisealine ja sellepärast määrati regent. Regendiks sai tema ema Caterina de' Medici. Riigis said väga mõjukateks Mary onud, väejuht François de Guise ja Prantsusmaa kardinal Charles de Guise.\n\nFrançois suri 1560 16-aastaselt keskkõrvapõletikku, mis põhjustas ajuturse. Ta maeti Saint Denis' basiilikasse.\n\nPrantsusmaa trooni päris tema noorem vend Charles IX. François' kolme noorema venna sugu suri samuti kiiresti välja ja Henry III surmaga 1589 suri Valois'de dünastia meesliinis välja. François' kolmest õest kahe vanema, Élisabethi ja Claude'i järeltulev sugu kestab siiski tänapäevani.\n", "id": "ekk_Latn_209344"}
{"text": "Henri III (täpsustus)\n\nHenri III on olnud mitme valitseja nimi: Henri III (1551–1589) oli Prantsusmaa kuningas; Henri III Bourbon oli Navarra ja hilisem Prantsusmaa kuningas (Henri IV nime all); Henri III oli Champagne'i krahv.\n", "id": "ekk_Latn_209345"}
{"text": "Guntram Rikas\n\nGuntram Rikas (ladina keeles Guntramnus Dives, saksa Guntram der Reiche, prantsuse Gontran le Rich; umbes 930 – 973 või 990) oli 1160. aastail koostatud Muri kloostri kroonika Acta Murensia andmetel esimene Habsburgide suguvõsa eelkäija.\n\nGuntram oli Švaabimaa aadlik ning teda on hüütud ka Muri isandaks (herr zu Muri). Guntram oli krahv Breisgaus, lisaks kuulusid talle valdused Alam-Elsassis ning Muri piirkonnas Aargaus. Tema kohta on teada, et keiser Otto I võttis talt 952. aastal osa valduseid käest, sest kahtlustas teda reetmises, ent hiljem sai Guntram oma valdused tagasi.\n\nGuntrami isaks on arvatud Nordgaust Elsassist pärinevat krahvi Hugot, kelle isa oli krahv Eberhard III. Nõnda võis Guntram kuuluda Eberhardide dünastiasse, mis oli Eticho suguvõsa üks harusid; see suguvõsa läks tagasi 7. sajandil elanud Elsassi hertsogi Etichoni. Guntrami ema nimeks oli Hildegard. Guntrami pojaks oli Lanzelin (ka Kanzelin) ning tema pojapoeg oli Radbot, kes ehitas Habsburgi linnuse, mille järgi dünastia endale hiljem nime võttis.\n", "id": "ekk_Latn_209346"}
{"text": "Otto II von Habsburg\n\nOtto II von Habsburg (surnud 1111) oli Werner I Habsburgi vanim poeg, kes võttis oma suguvõsa kohta oletatavasti esimesena kasutusele nime Habsburg (oma pearesidentsi, Habsburgi linnuse järgi). Seega võib teda lugeda esimeseks tõeliseks Habsburgiks. Tema järglased hakkasid end nimetama Habsburgi krahvideks (Graf von Habsburg).\n", "id": "ekk_Latn_209347"}
{"text": "George VI\n\nGeorge VI (Albert Frederick Arthur George; 14. detsember 1895 – 6. veebruar 1952) oli Windsori dünastiast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ja meretaguste Briti dominioonide kuningas 1936–1952, viimane Iirimaa kuningas 1936–1949 ja India keiser 1936–1947. Ta sai kuningaks pärast oma venna Edward VIII troonist loobumist 1936. aastal ning valitses surmani.\n", "id": "ekk_Latn_209348"}
{"text": "Carl XVI Gustaf\n\nCarl XVI Gustaf (eesti keeles ka Karl XVI Gustav; sündinud 30. aprillil 1946) on Rootsi kuningas alates 15. septembrist 1973. Ta on eelmise kuninga Gustaf VI Adolfi pojapoeg. Tema Hannoveri dünastiast pärit vanaisa ja Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast pärit ema olid Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja Briti India keisrinna Victoria kauged sugulased. Rootsi troonipärimisjärjekord algab Carl XVI Gustafi tütrest, kroonprintsess Victoriast.\n", "id": "ekk_Latn_209349"}
{"text": "James Hetfield\n\nJames Alan Hetfield (sündinud 3. augustil 1963 USA California osariigis Downeys) on heavy metal'i bändi Metallica laulja ja rütmikitarrist.\n\nJames Hetfield asutas Metallica 28. oktoobril 1981 koos Lars Ulrichiga ning on koos temaga bändis tegutsenud tänini.\n\n2001–2002 viibis Hetfield alkoholi võõrutusravil ning et sel ajal oli bändist lahkunud ka bassist Jason Newsted, oli käes hetk, mil tundus, et Metallica läheb laiali. Pärast võõrutusravilt naasmist suutsid Ulrich ja Hetfield bändi jätkamise osas siiski kokku leppida ning salvestada kõigepealt albumi \"St. Anger\" ja 2008. aastal albumi \"Death Magnetic\".\n", "id": "ekk_Latn_209350"}
{"text": "Louis XV\n\nLouis XV (15. veebruar 1710 Versailles – 10. mai 1774 Versailles) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1715. aastast kuni surmani.\n\nLouis XV sai kuningaks viieaastaselt ja tema täisealiseks saamiseni (1723. aastal) valitses regendina Louis XIV vennapoeg Orléansi hertsog Philippe II.\n\nRiigivalitsemisest Louis XV täisealisena eriti osa ei võtnud, teda mõjutasid tugevalt tema soosikud ja armukesed (Madame de Pompadour). Ta on läinud ajalukku temale omistatud lausega: \"Pärast meid tulgu või veeuputus!\" Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma positsiooni aegamööda kaotama. Suurenes (valgustuse mõjul) rahulolematus feodaalkorraga. Louis XV suri rõugetesse.\n", "id": "ekk_Latn_209351"}
{"text": "Abdaalid\n\nAbdaalid 'asendajad' (araabia keeles abdāl, ainsus badīl) on islami folklooris 70 (või 7) salapärast olendit, kelle ülesandeks on hoolitseda selle eest, et elu ja maailm alles püsiks.\n\nAinult Allah teab, kes nad on ja mis on nende salanimed. Kui üks abdaalidest sureb, määrab Allah salaja uue.\n\nSufismi järgi on abdaalid 40 pühakut. Teise versiooni järgi on nad vaimud, kellel on ingellik loomus. Teised inglid ei tea, kes nad on.\n\nAbdaalideks nimetatakse ka mitmeid muslimite (eriti Iraani dervišite) rühmi.\n\nLaulude, tantsude ja muusika ning psühhedeelsete uimastitega viisid derviš-abdaalid end ekstaatilistesse seisunditesse. Enamasti liikusid nad ringi gruppidena. Nad olid peaaegu täielikult raseeritud (juuksed, habe ja kulmud) ja riietusid nahkadesse. Eriti austatud olid nad 14. ja 15. sajandil Väike-Aasias.\n", "id": "ekk_Latn_209352"}
{"text": "Afriidid\n\nAfriidid (araabia keeles ainsuses 'Afrīt (عفريت), mitmuses 'Afārīt (عفاريت)) ehk ifriidid ehk efriidid on džinnide rühm araabia mütoloogias. Nimi tähendab 'tolm'.\n\nAfriidid kehastavad tule elementi. Uskumuse kohaselt peavad nad end kõige kõrgemaks tõuks, sest nad olevat \"esimesena tulnud\". Džinnide viiest klassist on nad tugevuselt teine. Neid peetakse kõige kurjemateks ja ohtlikumateks džinnideks.\n\nAfriidid on loodud tulest. Nad saavad inimeste elu nii heas kui ka halvas suunas mõjutada. Nad on sarvede, lõviküünistega ja eeslikapjatega allmaailmadeemonid (Koraan, 27. suura 39). Sellistena nad ilmuvad mõnikord kõrbekeeristormides.\n\nInimesed on leidnud viisi, kuidas neid maagia abil enda teenistusse rakendada. Oma uhkuse tõttu täidavad nad inimeste korraldusi vastumeelselt ning iroonilise ja pahatahtliku hoiakuga, püüdes võimaluse korral mitte teha seda, mida tegelikult soovitakse.\n\nNad esinevad end sageli üliinimlikult kaunite ja tugevate muskliliste noorte meeste kujul, kellega on väga keeruline tegemist teha.\n\nRahvausundis peetakse afriite ka kättemaksuvaimudeks, kes karistavad mõrtsukaid ja muid kurjategijaid. Afriiti peetakse ka mõrvatu vaimuks, kes naaseb surnuteriigist, et mõrtsukale kätte maksta. Ta ilmub suitsusambana mõrvapaigas. Afriitideks võisid saada ka korralikult matmata jäänud inimesed.\n\nAfriite peetakse üldiselt pahatahtlikeks. Ühes hadiidis öeldakse nii: \"Allahi saadik [ Muhammad ] ütles: \"Eile hakkas üks ifriit džinnide seast mind kiusama, et minu palvet katkestama. Aga Allah lubas mul tema üle võimu saada ja ma kägistasin ta, ma tahtsin siduda ta mošeesamba külge, et te hommikul kõik teda näha saaksite.\"\"\n", "id": "ekk_Latn_209353"}
{"text": "Mati Unt\n\nMati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, Voore vald, Tartumaa – 22. august 2005 Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja.\n\nUnt õppis 1951–1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal.\n\nTa töötas aastatel 1966–1972 Vanemuise teatris ning 1975–1981 Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri kirjandusala juhatajana, 1981–1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatel 1992–2003 töötas Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. 2005. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.\n\nMati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ja sadakond teatrilavastust.\n\n1980. aastal kirjutas ta alla 40 kirjale. Maetud Tallinna Metsakalmistule, teatrirahva kvartalisse.\n", "id": "ekk_Latn_209354"}
{"text": "Abdal\n\nAbdal on avaari, tsahhi ja dargi mütoloogias jahijumal, kaukaasia kaljukitsede, metskitsede ja põtrade kaitsja. Laki mütoloogias vastab talle Avdal.\n\nAbdali on seostatud gruusia jahijumalanna Daliga, keda Dagestani mägilased on arvatavasti austanud. On arvatud, et ta on muutunud meesjumalaks.\n\nKui Abdal ilmub jahimehele valge karu või valge inimese kujul, tähendab see jahimehele ebaõnne. Abdal karistab karmilt jahipiiranguid rikkunud jahimeest.\n\nKui jaht õnnestus, ohverdati Abdalile tapetud looma süda ja maks. Luud jäeti alles ning neid ei põletatud, sest usuti, et Abdal taaselustab looma luude järgi.\n\nAbdal võtab raseda naise üsast sündimata lapse välja, et teha ta kaukaasia kaljukitsede karjaseks.\n", "id": "ekk_Latn_209355"}
{"text": "Avdal\n\nAvdal on laki mütoloogias jahijumal, kes vastab mõningate teiste Dagestani rahvaste jahijumalale Abdalile.\n\nKui enne jahti ei ole Avdali poole palvetatud, siis ei lase Avdal looma tappa, tõrjudes nooled või kuulid kepiga tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_209356"}
{"text": "Eduard Uspenski\n\nEduard Nikolajevitš Uspenski (vene keeles Эдуард Николаевич Успенский; 22. detsember 1937 Jegorjevsk – 14. august 2018 Moskva) oli vene lastekirjanik. Tema tuntumate tegelaste hulgas on ka Eestis armastatud Onu Teodor, krokodill Gena, Potsataja ja Kübaramoor.\n\nUspenski õppis inseneriks, kuid pärast ülikooli lõpetamist asus ta elatist teenima hoopis animafilmide stsenaariume kirjutades. Peale lasteraamatute kirjutas ta ka näidendeid ning avaldas luulet.\n", "id": "ekk_Latn_209357"}
{"text": "Peter Ustinov\n\nSir Peter Alexander Ustinov (16. aprill 1921 – 28. märts 2004 Šveits) oli vene päritolu Briti näitleja, kirjanik ja režissöör.\n\nPeter Ustinov oli oma prantsuse päritolu kunstnikust ema ja vene päritolu ajakirjanikust isa ainus poeg. Õppis mainekas Westminsteri koolis, kuid ei sallinud seda ja lahkus sealt 16-aastaselt. Seejärel sai näitlejakoolitust Londoni Teatristuudios.\n", "id": "ekk_Latn_209358"}
{"text": "Linn Ullmann\n\nLinn Ullmann (täisnimega Karin Beate Ullman; sündinud 9. augustil 1966 Oslos) on norra kirjanik, ajakirjanik ja kirjanduskriitik.\n\nLinn Ullmann õppis New Yorgi ülikoolis inglise kirjandust. 2006. aasta veebruari seisuga töötab ta ajalehes Aftenposten, enne seda oli ta päevalehe Dagbladet ajakirjanik.\n\nLinn Ullmann on Norra filminäitleja Liv Ullmanni ja Rootsi režissööri Ingmar Bergmani tütar.\n\nTa on abielus luuletaja Niels Fredrik Dahliga.\n", "id": "ekk_Latn_209359"}
{"text": "Globaliseerumine\n\nGlobaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majanduse ja ühiskonna üheks globaalseks külaks. Globaliseerumisele on püütud anda erinevaid definitsioone. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Üleilmastumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng.\n\nGlobaliseerimist peetakse pigem tänapäeva nähtuseks, kuid osad autorid on pakkunud selle algusajaks 4.–7. sajandit, kui algas \"usundite globaliseerumine\" ehk kristluse ja islami levik. Samuti on esimesi globaliseerumise nähteid tähendatud juba varem Rooma riigis. Uusajal algas üleilmastumine 19. sajandi lõpul.\n", "id": "ekk_Latn_209360"}
{"text": "‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd\n\n'Abd Allāh ibn 'Abd al-'Azīz Āl Sa'ūd ( عبد الله بن عبد العزيز آل سعود ; 1. august 1924 Er-Rijad – 23. jaanuar 2015 Er-Rijad) oli Saudi Araabia kuningas alates 1. augustist 2005 kuni surmani. Ta tõusis troonile, kui tema poolvend kuningas Fahd suri. Ta oli oma eluajal vanim valitsev monarh.\n\nAbdullah oli Saudi dünastia rajaja kuningas Abdul Aziz ibn Saudi 15. poeg 37 pojast. Ka kõik ülejäänud pärast tolle surma 1953 valitsenud kuningad on olnud ibn Saudi pojad. Ta sai kodukoolituse valitud usuteadlaste ja haritlaste juhtimisel, veetis suure osa noorpõlvest kõrbes, kus lõi tihedad sidemed beduiini hõimupealikega. Hiljem oli ta Meka kuberner ja alates 1963 juhatas 40 000-mehelist Saudi Araabia rahvuskaarti, mis värvatakse tähtsamatest hõimudest ja toimib armee vastukaaluna.\n\nPärast kuningas Faisali mõrvamist Kairos 1975 sai Abdullah teiseks asepeaministriks ning pärast poolvenna kuningas Khalidi surma 1982 kroonprintsiks ja esimeseks asepeaministriks.\n\nAbdullah sai regendiks juba siis, kui Fahdil oli 29. novembril 1995 tõsine rabandus. Pärast seda oli suur osa võimust Abdullah' käes, kuna vend ei taastunud rabandusest täielikult.\n", "id": "ekk_Latn_209361"}
{"text": "Fahd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd\n\nFahd ibn 'Abd al-'Azīz Āl Sa'ūd (20. august 1923 Taifis – 1. august 2005) oli Saudi Araabia kuningas alates 1982. aastast kuni surmani. Ta valitses absolutistlikult, kuid üpris edumeelselt. Fahd oli ka riigi peaminister ja relvajõudude ülemjuhataja.\n\nSündinud Saudi dünastia rajaja kuningas Abdul al-Aziz ibn Saudi 11. pojana, oli Fahd vanim seitsmest pojast, kelle sünnitas ibn Saudi lemmiknaine Hassa ibn Ahmad as-Sudairi. Fahd sai hariduse õukonnas ja välismaa ülikoolides, ta omandas nii ilmaliku kui ka religioosse hariduse. Ta oli kuningas Saudi ajal 1953 alates haridusminister ja alates 1962 välisminister (mõnedel andmetel siseminister), kuningas Faisali ajal aga alates 1967 teine asepeaminister. Fahdi mõju suurenes, kui märtsis 1975 sai kuningaks tema poolvend Khalid. Fahdist sai kroonprints ja esimene aseminister, kelle õlul oli suur osa igapäevasest valitsemisest. Temast sai mõjukas läbirääkija naftahindade ja Lähis-Ida rahu asjus. Augustis 1981 kutsus ta Marokos Fèsi linnas kokku tippkonverentsi. Pärast Khalidi surma juunis 1982 sai Fahdist 13. juunil kuningas. Ta nimetas oma poolvenna, rahvuskaardi ülema Abdul Aziz as-Saudi kroonprintsiks.\n\nNaftahindade langus 1980-ndail põhjustas Saudi Araabia rahavarude vähenemise, mõningase kokkuhoiupoliitika ja erastamiste laine 1990-ndail. Kümnendi algul sattus Fahdi absolutistlik režiim ühelt poolt demokraatlikke valimisi taotlevate liberaalide ja teiselt poolt monarhiavastaste ja šariaadi kehtestamist nõudvate islami fundamentalistlike rühmituste surve alla. Mais 1993 moodustas Muhammad al-Masari juhitud islamiaktivistide rühm Seaduslike Õiguste Kaitse Komitee, et kontrollida, kuidas Fahdi režiim islami põhimõtetest kinni peab. Demokraatia nõudmisele reageerides moodustas kuningas augustis 1993 šuuranõukogu, mille 60 liiget kuulusid eliiti, kuid mitte kuningakotta, ja kehtestas kohalike omavalitsuste süsteemi.\n\nFahd stimuleeris riigi naftarikkuste investeerimist infrastruktuuri ja uutesse tegevusaladesse, näiteks keemiatööstusse, et mitmekesistada majandust ja ehitada üles riigi relvajõud. Kui Iraak tungis augustis 1991 Kuveiti, liitus kuningas Fahd USA ja teiste rahvusvaheliste jõudude sõjalise operatsiooniga Kõrbetorm. Saudi Araabiat kasutati baasina, millest lähtudes veebruaris 1992 vabastati Kuveit. Pärsia lahe sõda läks saudidele maksma 50 miljardit dollarit. Sõja lõppedes nõudis Fahd Iraagilt reparatsioone: Iraani-Iraagi sõja ajal 1980–1988 oli ta viimasele andnud 20 miljardit dollarit.\n\nParaku levis Saudi Araabias Fahdi valitsemisajal ka islamiäärmuslus. Nii näiteks on sealt pärit maailma esiterroristiks peetav al Qaeda juht Osama bin Laden. Fahdist sai USA lähedane liitlane. Tänu naftatuludele kasvas kuningriigi ja rahva rikkus kiiresti. Paljud noored, kes praegu kuuluvad kuningriigi eliidi hulka, said võimaluse õppida USA-s.\n\nNovembris 1995 elas Fahd üle südamerabanduse ja jaanuaris 1996 loovutas ta võimu ajutiselt kroonprintsile Abdullah'le, kes edaspidi koondaski enda kätte suure osa tegelikust võimust.\n\nFahdi isikliku varanduse suuruseks hinnatakse 32 miljardit naelsterlingit, tal olid seitse paleed Saudi Araabias, loss Prantsuse Rivieras, isiklik Boeing 747 ning kaks jahti. Fahdil olid teadaolevalt kolm naist ja 12 last.\n", "id": "ekk_Latn_209362"}
{"text": "Khālid ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd\n\nKhālid ibn 'Abd al-'Azīz Āl Sa'ūd (araabia keeles خالد بن عبد العزيز آل سعود‎; 3. veebruar 1913 – 13. juuni 1982) oli Saudi Araabia kuningas 1975–1982. Ta sai kuningaks pärast tema poolvenna Fayşal ibn 'Abd al-'Azīz Āl Sa'ūdi mõrvamist, tema valitsusaja lõpuks koondas tegeliku võimu enda kätte kroonprints Fahd.\n", "id": "ekk_Latn_209363"}
{"text": "Fayşal ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd\n\nFayşal ibn 'Abd al-'Azīz Āl Sa'ūd (1906 Er-Rijad – 25. märts 1975) oli Saudi Araabia kuningas 1964–1975. Ta sai võimule pärast oma poolvenna Sa'ūd ibn 'Abd al-'Azīz Āl Sa'ūdi kukutamist ning oli üks põhifiguure naftahindade tõstmise taga 1970-ndate alguses.\n\nFaisal oli üks Saudi dünastia rajaja kuningas Abd al-Aziz ibn Saudi 43 pojast. Faisal võitles isa kõrval ja saavutas 1925 võidu Lääne-Araabia piirkonna Hidžazi valitseja Hussein bin Ali vägede üle. Faisal nimetati 1932 Hidžazi asevalitsejaks ning 1940 Saudi Araabia välisministriks. Kui vanem poolvend Saud sai 1953 kuningaks, kuulutati Faisal kroonprintsiks ja ta jätkas algul välisministrina, 1958–1960 ja alates 1962 oli ta peaminister. Ta pooldas järkjärgulist moderniseerumist ja läänestamist. 1960-ndatel sattus ta vastuollu konservatiivsema Saudiga, keda 1964 sunniti loobuma troonist Faisali kasuks.\n\nFaisal valitses ilma peaministrita ja koostas eduka majanduse moderniseerimise programmi. Selleks kasutas ta Saudi Araabia suuri naftasissetulekuid, mis kasvasid 334 miljonilt dollarilt 1960. aastal 22,5 miljardini 1974 (pärast naftahindade neljakordistumist 1973–1974). Ta kehtestas helde sotsiaalhoolekande süsteemi, mis hõlmas tasuta arstiabi ja keskkoolihariduse ning toiduainete, vee, kütuse, elektrienergia ja üüri subsideerimise. Tema eestvõttel kaotati orjus ja muudele araabia maadele anti rahalist abi võitluses Iisraeli vastu.\n\n1975. aastal mõrvas Faisali tema vennapoeg prints Museid. Täpset põhjust pole avalikustatud, kuid mõrvar kuulutati nõrgamõistuslikuks ning hukati samal aastal. Trooni päris Faisali poolvend Khalid.\n", "id": "ekk_Latn_209364"}
{"text": "Sa‘ūd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd\n\nSa'ūd ibn 'Abd al-'Azīz Āl Sa'ūd (15. jaanuar 1902 – 23. veebruar 1969) oli Saudi Araabia kuningas 1953–1964. Ta kukutati tema oma perekonna poolt, kuna tema poolvennad kartsid, et Sa'ūd jagab võimu laiali oma poegade vahel ning jätab nemad võimust ilma. Sa'ūd lahkus eksiili Šveitsi ja suri hiljem Kreekas.\n", "id": "ekk_Latn_209365"}
{"text": "‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd\n\n`Abd al-`Azīz bin Abdul Rahman bin Faisal bin Turki bin Abdullah bin Saud bin Abdul Aziz bin Muhammad as-Sa`ud, tuntud ka Ibn Saudina (15. jaanuar 1875 Ar-Riyāḑ – 9. november 1953), oli Saudi Araabia esimene kuningas aastatel 1932–1953. Ta rajas Saudi Araabia kuningriigi võitluses teiste Araabia poolsaare kõrberiikidega, varem oli ta valitsenud Najdi (Nedždi), mille valitsejaks sai ta 1902. aastal.\n\nVaen brittide toetanud Al-Ḩijāzi poliitilise ja usulise valitseja Ḩusayn ibn 'Alī vastu sundis teda eemale jääma araablaste ülestõusust I maailmasõjas, milles osalesid Ḩusayn ja Faisal I. Ent I maailmasõja järel laiendas Ibn Saud vahhabiitide usulahu abil oma valdused Punase mere rannikuni, hõivas Jiddah' ning muslimite pühad linnad Meka ja Medina (mis ajas rikkaliku sissetuleku palverändajate teenindamisest). 1921. aastaks oli kogu Kesk-Araabia allutatud Ibn Saudi võimule ja 1924. aastal tungis ta edukalt Al-Ḩijāzi, purustades Ḩusayn ibn 'Alī, kes oli 1919. aastal kuulutatud enda kõigi araabia maade kuningaks. Jaanuaris 1926 kuulutati Ibn Saud Al-Ḩijāzi ja Najdi kuningaks, 1927. aastast eksisteeris kaksikmonarhiana Najdi ja Al-Ḩijāz Kuningriik, mis 1932 ühendati ja siis nimetati need territooriumid Saudi Araabia Kuningriigiks. 1934. aastal ründasid Saudi relvajõud Jeemenit ja hõivasid territooriume lõunas, kaasa arvatud Najrani ja Jīzāni linna.\n\n1939. aastal avastati Araabia poolsaarel nafta, naftakontsessioonid anti Briti ja USA kompaniidele ja eksport algas 1946. aastal. Esimese naftabuumi ajal 1947–1952 muudeti endine karjuskuningriik moderniseeruvaks riigiks, kus naftatulem kasvas 10 miljonilt 212 miljoni dollarini aastas. II maailmasõja ajal oli Ibn Saud jäänud neutraalseks, kuid soosinud Ühendkuningriiki ja USA-d. 1945. aastal asutas ta Araabia Liiga, et etendada araablaste ühtsust.\n\nIbn Saudi isa oli Nedždi sultan Faisal, kelle pealinnas Er-Rijadis ta sündis. Al-Saudi perekond oli domineerinud Kesk-Araabia poliitikas alates 18. sajandi keskpaigast, mil temast sai vahhabiitide fundamentalistliku islamiseksti lipukandja. 1891. aastal hõivas Er-Rijadi rivaalitsev Põhja-Araabia Rašiidide dünastia ja Ibn Saud sunniti minema koos isaga pagulusse. Isa loobus troonist poja kasuks, kes kasvatati üles Kuveidis. 1902. aastal vallutas Ibn Saud ülestõusnud beduiinide abil Er-Rijadi tagasi ja taastas oma kuningriigi. 1914. aastal kontrollis ta juba suurt osa endistest Osmanite riigi valdustest Pärsia lahe ääres ja 1915 tunnustasid britid teda Hasa (Ida-Araabia) ja Nedždi emiirina.\n", "id": "ekk_Latn_209366"}
{"text": "Saudi Araabia kuningas\n\nSaudi Araabia kuningas on Saudi Araabia kuningriigi valitseja.\n\nKuninga tiitel võeti kasutusele 1932. aastal, kui riik loodi.\n\nKuningal on absoluutne võim ning traditsiooniliselt on enamik võtmepositsioonidest kas tema või kroonprintsi käes.\n\nKuningriigi rajaja Ibn Saud nimetas 1933. aastal oma vanima poja kroonprintsiks ja viimane sai Ibn Saudi surres 1953. aastal uueks kuningaks. Ta kukutati aga 1964. aastal oma perekonna poolt, kuna tema poolvennad kartsid, et Sa'ūd jagab võimu laiali oma poegade vahel ning jätab nemad võimust ilma. Nii kujunes traditsiooniks, et trooni ei päri mitte eelmise kuninga poeg, vaid tolle vend, kes on ühtlasi esimese kuninga Ibn Saudi poeg. See traditsioon aga kaob peagi, sest Ibn Saudi elusolevad pojad liginevad kõik 80-le või on selle vanuse ületanud ning praegune kuningas on nimetanud uueks kroonprintsiks oma poja.\n", "id": "ekk_Latn_209367"}
{"text": "François I\n\nFrançois I [franssu'aa esimene] (12. september 1494 Charente, Cognac – 31. märts 1547 Rambouillet) oli Prantsusmaa kuningas 1515. aastast surmani. Kuningas kuulus Valois' dünastia Angoulême'i harusse. Ta oli väga võimekas ja väga ambitsioonikas valitseja, kes soovis Prantsusmaa kuningriigist teha Euroopa võimsaima riigi.\n", "id": "ekk_Latn_209368"}
{"text": "Maapäev\n\nMaapäev (saksa keeles Landtag) on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis.\n", "id": "ekk_Latn_209369"}
{"text": "Fernando II (Aragón)\n\nFernando II Katoliiklane (aragoni keeles Ferrando II; hispaania keeles Fernando II \"El Católico\") (Kastiilia valitsejana Fernando V) (10. märts 1452 – 23. juuni 1516) oli Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos oma abikaasa Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja.\n", "id": "ekk_Latn_209370"}
{"text": "Bakteriaalne perikardiit\n\nBakteriaalne perikardiit on bakteriaalse infektsiooni põhjustatud südamepauna seestpoolt katva kelme põletik, mis õigeaegse meditsiinilise sekkumiseta viib hemodünaamilise kollapsi, tamponaadi ja surmani.\n", "id": "ekk_Latn_209371"}
{"text": "Ruprecht (Saksa kuningas)\n\nRuprecht (1352–1410) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas 1400–1410. Ta oli 1398–1410 Ruprecht III nime all Pfalzi kuurvürst, pärinedes Wittelsbachide vanemast liinist.\n\nRuprecht sai Saksa kuningaks pärast kuningas Wenzeli troonilt tõukamist, kuid temast ei saanud kunagi Saksa-Rooma keisrit.\n", "id": "ekk_Latn_209372"}
{"text": "Wenzel (Saksa kuningas)\n\nWenzel (26. veebruar 1361 – 16. august 1419) oli Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas 1378–1400 ja Böömimaa kuningas (Wenceslaus IV või Václav IV, mõnikord hüüti ka \"Joodikuks\") 1378. aastast kuni surmani. Ta oli keiser Karl IV poeg ja keiser Sigismundi vend.\n\nWenzeli isa Karl IV üritas Luksemburgi dünastiast Brandenburgi markkrahvkonda oma suguvõsa valdusse saada. Brandenburgi kuurvürstikoht oleks Luksemburgidel, kellele kuulus juba Böömi kuurvürsti positsioon, aidanud kindlustada Saksa-Rooma riigi keisriksvalimist. 1373. aastal ostis Karl IV Otto V-lt 500 000 kuldna eest Brandenburgi margi. Markkrahviks määras ta oma alaealise poja Wenzeli, kelle nimel ta ise valitsema asus.\n\nWenzel püüdis saada ka Saksa-Rooma keisriks, kuid see ei õnnestunud. Lõpuks kukutati ta rahulolematute Saksa vürstide poolt, kuna ta oli olnud liiga järeleandlik suhetes Prantsuse kuninga Charles VI-ga ning pööranud Böömimaa asjadele rohkem tähelepanu kui Saksamaale. Seetõttu eemaldati ta Saksa-Rooma valitseja troonilt, ehkki ta ise ei tunnistanud kunagi oma järglase Ruprechti troonile saamist.\n\n1410. aastal loobus ta ametlikult kuningatiitlist oma venna Sigismundi kasuks. Böömimaal oli ta pidevas tülis aadlikega ning vastustas ka Jan Husi tegevust. Seetõttu sattus ta pärast viimase põletamist üha suurematesse vastuoludesse tšehhidega, millest tema surma järel kasvasid välja hussiitide sõjad.\n", "id": "ekk_Latn_209373"}
{"text": "Adolf (Saksa kuningas)\n\nAdolf Nassaust (umbes 1255 – 2. juuli 1298 Göllheim) oli Saksa kuningas 5. maist 1292 – 23. juunini 1298. Ta on ainus Saksa kuningas, kes on ametist tagandatud, kui arvestamata jätta need, kes hulluks läksid või kelle paavst kirikuvande alla pani.\n\nAdolf oli Nassau krahv 1276. aastast kuni surmani. Ta päris Nassau krahvkonna trooni oma isalt Walram II-lt ning pärandas selle oma poegadele Gerlach I-le ja Walram III-le. Kuid pärast Saksa kuningaks valimist viibis Adolf Nassaus harva.\n\nAdolf rääkis saksa, prantsuse ja ladina keelt – viimane ei olnud tollal kuigi levinud.\n\nAdolf pärines mõjutust väikeaadlisuguvõsast ja tal endalgi oli väga vähe võimu. Kuurvürstid valisid ta seetõttu, et saada riigile võimalikult nõrka valitsejat, samal põhjusel, miks omal ajal oli valitud Rudolf von Habsburg, ja seekord ei pidanud nad pettuma. Adolf ei suutnud tõepoolest Saksa kuningana eriti midagi saavutada, kaasa arvatud Saksa-Rooma riigi keisriks kroonimist. Lõpuks valisid Saksa vürstid endale uue kuninga: Albrecht von Habsburgi. Adolf ei nõustunud sellega, kuid langes Göllheimi lahingus Albrechti vastu, nii et viimane võis Saksa troonile asuda. Albrecht olevat Adolfi sealjures isiklikult hobuse seljast maha lükanud ja seejärel noaga tapnud.\n", "id": "ekk_Latn_209374"}
{"text": "Ford\n\nFord on ingliskeelne sõna, mis märgib koolmekohta või ka nire.\n\nFord on Ford Motor Company lühendatud nimi. Ford on automark. \"Ford\" on Terminaatori lugu albumilt \"Kuutõbine\". Ford (perekonnanimi) Francis Ford Coppola – ameerika filmirežissöör Gerald Ford – USA president (1974–1977) Harrison Ford – ameerika filminäitleja Henry Ford – ameerika autotööstur Lita Ford – ameerika laulja Oliver Ford – USA kergejõustiklane Richard Ford – ameerika kirjanik (1944–) Thomas Ford – inglise helilooja Tom Ford – ameerika moelooja Ford Prefect, fiktiivne tegelane Douglas Adamsi raamatus Pöidlaküüdi teejuht galaktikasse\n", "id": "ekk_Latn_209375"}
{"text": "Otepää vald (1999)\n\nOtepää vald oli vald Kirde-Valgamaal. Piirnes põhjas Palupera vallaga, kirdes Põlvamaa Valgjärve vallaga, idas Põlvamaa Kanepi vallaga, lõunas Võrumaa Urvaste vallaga, edelas Valgamaa Sangaste vallaga ja läänes sama maakonna Puka vallaga.\n\nVallavanem oli 2017. aastani Kalev Laul.\n", "id": "ekk_Latn_209376"}
{"text": "Valgamaa\n\nValgamaa on ajalooline maakond, mis paiknes Liivimaa kubermangus, enamjaolt praeguse Läti aladel ja oli valdavalt lätikeelne. Vaid Valga linn koos lähiümbrusega ning mõned väikesed alad Sooru ja Paju ümbruskonnas kuuluvad praegu Eestile (olid 20. sajandi alguses eesti-läti segaasustusega).\n", "id": "ekk_Latn_209377"}
{"text": "Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)\n\nHeinrich VII (umbes 1275 – 1313) oli esimene Luksemburgi dünastiast pärinev Saksamaa kuningas 1308–1313, alates 1312 ka Saksa-Rooma keiser, esimene pärast Friedrich II, kes oli surnud 58 aastat tagasi.\n\nTema poeg Johann von Luksemburg sai 1310 Böömi kuningaks (1310–1346), tolle pojast Karlist sai aga nii Böömi kuningas kui ka Saksa-Rooma keiser (1346–1378) Karl IV.\n\nHeinrich püüdis taastada keisri tugevat võimu, taasalustades ka võitlust paavstidega. 1313. aastal viibis ta parajasti Itaalias, kus oli minemas karistama oma vasalli, Napoli kuningat, kui ta ootamatult suri.\n", "id": "ekk_Latn_209378"}
{"text": "Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)\n\nLudwig IV (ka Ludwig Baierist; 1282 – 11. oktoober 1347) oli Wittelsbachi dünastiast pärinev Saksa kuningas alates 1314, alates 1328 ka Saksa-Rooma keiser. Alates 1294 oli ta ka Ülem-Baieri hertsog.\n\nTema ajal jätkusid nii riigisisesed segadused, peale keiser Heinrich VII surma kandideeris tema vastasena ka Saksa-Rooma riigi valitsejaks Friedrich III ning ka probleemid paavstide ja vastupaavstidega.\n\n1316. aastal pidi Ludwig enda kaasvalitsejaks määrama Habsburgide soost Friedrich III Ilusa, kes reaalselt aga võimu ei saanud (oli Saksa kuningas Friedrich III-na 1328–1330). 1328. aastal lasi Ludwig end Roomas ühel senaatoril keisriks kroonida, seejärel pani ta seal võimule vastupaavst Nicolaus V, kuid too kukutati varsti pärast keisri lahkumist linnast.\n\nElu lõpul tahtsid mõned Saksa vürstid Ludwigit asendada Luksemburgi dünastiasse kuuluva Karl IV-ga, kes valiti 1346 Saksa kuningaks.\n\nLudwig suutis oma valitsusajal ühendada Baieri hertsogkonna, mis varem oli jagunenud laiali mitme Wittelsbachi suguvõsa haru vahel.\n", "id": "ekk_Latn_209379"}
{"text": "Friedrich III (Saksa kuningas)\n\nFriedrich III Ilus (1286 või 1289 – 13. jaanuar 1330) oli Habsburgide dünastiasse kuuluv Saksa kuningas 1326–1330 ja Austria hertsog 1308–1330.\n\nTa oli hilisema keisri Ludwig IV sõber, kuid sattus peale keiser Heinrich VII surma tollega konflikti ning kandideeris tema vastasena Saksa-Rooma valitsejaks. Lõpuks valiti kuningaks Ludwig, kuid Friedrich seda ei tunnistanud ning jätkas temaga sõda. 1322. aastal sai ta lüüa ning võeti Ludwigi poolt vangi. 1325 vabanes ta vangist, kuid saabus Saksa kuninga juurde Münchenisse siiski vangina, austades oma vannet tollele. Seepeale otsustas Ludwig oma sõpruse temaga taastada ning teha ta oma kaasvalitsejaks. 1326. aastal sõlmitud leppe kohaselt pidi Friedrichist saama Saksa kuningas ja Ludwigist Saksa-Rooma keiser. Tegelikult loobus Friedrich aga kohe oma võimust Saksa-Rooma riigi üle ning tegutses 4 oma viimast eluaastat peamiselt Austria valitsejana (tema sealne kaasvalitseja, vend Leopold, suri 1326. aastal).\n", "id": "ekk_Latn_209380"}
{"text": "Victoria\n\nVictoria (Suurbritannia kuninglik printsess), Suurbritannia kuninglik printsess ning Saksa keisrinna ja Preisimaa kuninganna Victoria (Rootsi kroonprintsess) Victoria Alexandra, Briti printsess Victoria (Hesseni printsess) Rooma püha Victoria, märter Córdoba püha Victoria, märter Victoria (eesnimi)\n\nVictoria (Gozo), Malta linn Victoria (Hongkong), Hongkongi erihalduspiirkonna keskus Victoria (Rumeenia), Rumeenia linn Victoria (Texas), linn USA-s Texase osariigis Victoria maakonnas\n\nViktooria (Victoria), taimeperekond Victoria (laev), esimene ümbermaailmareisi teinud laev, osales Fernão de Magalhãesi ja Juan Sebastián Elcano ekspeditsioonil Victoria I (Victoria), parvlaev \"Victoria\", Knut Hamsuni raamat \"Victoria\", Jüri Sillarti film\n", "id": "ekk_Latn_209381"}
{"text": "Lanzelin\n\nLanzelin (ka Landolt, võib-olla Kanzelin; surnud augustis 991) oli Švaabimaa aadlik, kes nimetas end Altenburgi, Thurgau ja Klettgau krahviks. Ta oli oletatavasti Guntram Rikka poeg ja Habsburgi linnuse rajanud Radboti isa, seega üks Habsburgide esivanemaid.\n\nLanzelini abikaasa oli kas Thurgau Luitgard või Nellenburgi Liutgard ehk Lütgard. Ta oli arvatavasti TRhurgau krahvi Eberhard III tütar. Võimalik, et Lanzelin vallutas Aargau alad, kuhu tema poeg Radbot lasi rajada Habsburgi linnuse.\n", "id": "ekk_Latn_209382"}
{"text": "Nikolaus\n\nPüha Nikolaus (ka Nikolaus Myrast, püha Nikolai ja Nikolai Imetegija; 270–343) oli Ida-Rooma keisririigi Väike-Aasia poolsaare lõunaküljel asunud Lüükia provintsi Myra linna peapiiskop, kristlik pühak.\n\nAjaloolisi andmeid selle pühaku elu kohta säilinud pole, seetõttu katoliku kirikus tema päeva enam ei tähistata. Legendide järgi oli ta rahumeelne, heasüdamlik ja abivalmis inimene ning tulihingeline kristluse levitaja. Oma nimegi on ta saanud sellest, et võitis piiskopina rahva enda poolele (kreeka keeles nikao 'võitma' + laos 'rahvas').\n\nEestis levis Nikolause kultus keskajal, eriti hansalinnades. Kaks korda aastas, 6. detsembril ja 9. mail, tähistatakse püha Nikolause mälestuspäeva – need on talvine nigulapäev ja kevadine nigulapäev. Õigeusu kirikus on püha Nikolaus üks armastatumaid pühakuid, olles sama tuntud kui Kristus ning neitsi Maarja. On väidetud, et Venemaal pole linna, kus ei leidu temale pühitsetud kirikut või kloostrit.\n\nPüha Nikolause isik ja legendid on osaliselt olnud eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele (ingliskeelsetes maades Santa Claus, mis tuleneb Saint Nicolaus'est).\n", "id": "ekk_Latn_209383"}
{"text": "Vikisõnastik\n\nVikisõnastik (detsembrini 2009 eesti keeles Vikisõnaraamat; inglise keeles Wiktionary) on Wikimedia sihtasutuse projekt, mille eesmärk on luua Vikipeedia põhimõtteid järgiv ja sellega kaasas käiv vaba sõnaraamat ühes sõnaseletuste, tõlgete, häälduste, etümoloogiate ning kõige muu juurdekuuluvaga kõikvõimalike keelte tarvis.\n\nSõnaraamatu eestikeelne osa sai alguse 3. mail 2004.\n\n100 000 artiklit täitus 2. veebruaril 2013. 110 000 artiklit täitus 14. oktoobril 2015. 5. jaanuaril 2022 oli eestikeelses Vikisõnastikus 145 016 märksõna 1520 keeles. 16. oktoobril 2022 täitus 150 000 artiklit.\n", "id": "ekk_Latn_209384"}
{"text": "Lita Ford\n\nLita Rossana Ford (sündinud 19. septembril 1958 Londonis) on ameerika heavy metali laulja, kelle hiilgeajad jäävad 1980. aastatesse.\n\nOlles 16-aastane, liitus ansambliga \"The Runaways\". Peale ansambli lagunemist 1979. aastal jätkas soolokarjääriga.\n", "id": "ekk_Latn_209385"}
{"text": "Vulkaanipurse\n\nVulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.\n\nAktiivselt tegutsevaiks ehk purskavaiks loetakse vulkaane, mille kraatrist paiskub välja auru, laavat või püroklastilist materjali. Praegu tegutsevaks loetakse ka vulkaani, mis hetkel midagi kraatrist välja ei paiska, kuid tegi seda mõned tunnid või päevad tagasi. Vulkaanipurske lõppemise aja saab fikseerida alles tagantjärele. Umbes kümme protsenti vulkaanipursetest kestab vähem kui üks päev, kuid on ka vulkaane, mis on olnud püsivalt aktiivsed juba tuhandeid aastaid. Vulkaanipursete mediaankestuseks on seitse nädalat. Praegu tegutsevaks ei loeta vulkaani, mille aktiivsusest annavad aimu vaid vulkaani nõlvadel olevad fumaroolid. Seega pole igasugune vulkaani tegevus veel piisav, et seda vulkaanipurskeks nimetada.\n", "id": "ekk_Latn_209386"}
{"text": "Geolingvistika\n\nGeolingvistika on keeleteaduse haru, mis tegeleb erinevates geograafilistes piirkondades räägitavate keelte ja dialektide uurimisega.\n\nGeolingvistikat nimetatakse vahel ka territoriaalseks lingvistikaks või keelegeograafiaks.\n", "id": "ekk_Latn_209387"}
{"text": "Sotsiolingvistika\n\nSotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid, sealhulgas keelekasutuse mõju kultuurilistele normidele, ootustele ja kontekstile. Sotsiolingvistika kattub suuresti pragmaatikaga. Ajalooliselt on sotsiolingvistika olnud tihedalt seotud antropoloogilise lingvistikaga, mispärast on nende kahe valdkonna eristamine kahtluse alla seatud.\n\nSotsiolingvistika pöörab tähelepanu keelekasutuse varieeruvusele kindlate sotsiaalsete tunnustega (nt rahvus, religioon, staatus, sugu, haridustase, vanus) ühiskonnagruppide vahel. Samuti huvituvad sotsiolingvistid sellest, kuidas kasutatakse nende reeglite loomist ja järgimist inimeste sotsiaalsetesse või sotsiaalmajanduslikesse kategooriatesse paigutamisel. Kuna keelekasutus varieerub, erineb see ka sotsiaalsetes klassides.\n\nEsimesed tänapäeva mõistes keele sotsiaalsete aspektide uurijad olid 1930. aastatel India ja Jaapani keeleteadlased. 1900. aastate alguses uuris neid küll ka šveitslane Louis Gauchat, kuid ükski tema uuring ei pälvinud Läänes erilist tähelepanu. Teisest küljest on keelemuutuste sotsiaalse motiveerimise uuring 19. sajandi lõpulaine aluseks.\n\nEsimesena kasutas sotsiolingvistika mõistet Thomas Callan Hodson oma 1939. aastal ilmunud artiklis \"Sotsiolingvistika Indias\", mis ilmus antropoloogiaajakirjas Man in India. Läänes kasutasid sotsiolingvistika mõistet 1960. aastatel esimesena lingvistid William Labov Ameerikas ja Basil Bernstein Suurbritannias. Umbes samal ajal tutvustasid lingvistid William Stewart ja Heinz Kloss sotsiolingvistika teooria põhimõisteid, milles kirjeldatakse, kuidas tavakeel varieerub rahvuseti.\n", "id": "ekk_Latn_209388"}
{"text": "Vikipeedia:Vikipeedia infolehekülgede sisukord\n\nSiin on sorteeritud ülevaade abitekstidest, mis peamiselt asuvad nimeruumides Juhend ja Vikipeedia, mõni ka mujal.\n\nNool (→ või ←) tähendab, et leht on ümbersuunamine.\n", "id": "ekk_Latn_209389"}
{"text": "Vikipeedia:Meditsiiniline lahtiütlus\n\nVikipeedias meditsiinilistel teemadel olevates artiklites sisalduv informatsioon ei pruugi olla tõene.\n\nVikipeedia ei taga mitte mingil moel, et meditsiiniteemalistes artiklites esitatav info on tõene ja täpne. Isegi kui öeldu peab paika, ei pruugi see kehtida Teie kohta ja Teie haiguse puhul.\n\nVikipeedias sisalduv meditsiiniline informatsioon on parimal juhul üldise iseloomuga ning ei asenda arsti konsultatsiooni.\n\nVikipeedia kirjutajad, administraatorid, arendajad, sponsorid ega teised Vikipeediaga seotud inimesed ei vastuta siin esitatava informatsiooni kasutamise tagajärgede eest.\n\nMitte ükski osa Vikipeediast või teistest Wikimedia projektidest ei ole mõeldud pakkuma meditsiinilist arvamust või nõuannet ega muudmoodi sekkuma meditsiini praktiseerimisse.\n\nMuidugi olete oodatud kirjutama meditsiini või tervise kohta ja siin leiduvat informatsiooni võite kasutada vabalt Creative Commonsi litsentsi CC-BY-SA 3.0 või GNU FDL tingimuste all.\n\nMeditsiiniline informatsioon\n", "id": "ekk_Latn_209390"}
{"text": "Mall:Ravi\n\nSiin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest. Kategooria:Meditsiinimallid\n", "id": "ekk_Latn_209391"}
{"text": "Aruküla\n\nAruküla on alevik Harju maakonnas, Raasiku valla keskus. Aruküla alevikus elab 2129 elanikku (seisuga 1. jaanuar 2018).\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Arukülas 1965 elanikku, neist eestlasi 1871 (95,2%).\n", "id": "ekk_Latn_209392"}
{"text": "Aruküla Uudised\n\nAruküla Uudised on 2005. aastal asutatud ajaleht, mis kajastab Aruküla aleviku sündmusi ja Raasiku valla noorteelu.\n\nAruküla Uudiste esimene number ilmus 16. aprillil 2005.\n\nAjalehe toimetus asub Aruküla raamatukogus ning tegutseb MTÜ Aruküla Kultuuriselts ringina Henri Reederi juhendamisel, toimetuse tegevust koordineerib Raasiku valla noorteliikumine Minu Eesti Noored. Lehte rahastatakse annetustest. Pärast ajalehe ilmumises kestnud pausi 2010. aasta oktoobris ilmunud numbri tiraaž oli 100 eksemplari.\n\nPaberlehe kõrval teeb Aruküla Uudiste toimetus ka videouudiseid, mis avaldatakse lehe kanalis YouTube'is.\n\n2007. aasta Riigikogu valimiste eel valmis toimetuses poliitiline komöödiafilm \"Poliitika jõuab Arukülla\", milles tegelaskujudena esinesid kohalikud kuulsused kunstnik Andrei Jegorov, mõisnik Peter von Baranoff ning sõjaeelse Eesti Vabariigi peaminister Kaarel Eenpalu, aga ka vallavanem Andre Sepp, peaminister Andrus Ansip ja Mart Laar.\n", "id": "ekk_Latn_209393"}
{"text": "Ookeani keskahelik\n\nOokeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.\n\nOokeani keskaheliku kogupikkus on 84 000 km, olles seega kaugelt kõige pikem mäeahelik planeedil Maa.\n\nOokeani keskahelik pole mitte alati asunud ookeani keskosas. Nimetus tuleb sellest, et kõigepealt avastati ta Atlandi ookeanist, mida ta tõepoolest enam-vähem poolitab. Siis nimetati see Atlandi ookeani keskahelikuks, mida Atlandi ookeanis paiknev osa ookeani keskahelikust kannab siiani.\n\nOokeani keskahelikud on hiiglaslikud riftivööndid, seal toodetakse pidevalt uut ookeanilist maakoort, mis hävib uuesti subduktsioonivööndites. Seetõttu on ookeani keskahelik piltlikult öeldes hiiglasliku konveieri üks osa.\n\nOokeani keskahelik on seismiliselt aktiivne piirkond. Aktiivsed on nad ka vulkaaniliselt, kuid paiknemise tõttu merepõhjas ei ole seda tüüpi vulkanism laiemale avalikkusele kuigi tuntud. Erandiks on näiteks Islandi saar, mis asub täpselt ookeani keskaheliku ja samas ka kuuma täpi kohal, mistõttu on seal võimalus jälgida \"ookeanipõhja\" laienemist kuival maal.\n\nOokeani keskaheliku kõrgus merepõhjast on 1...3 km ning laius umbes 1500 km. Seega on nõlva kalle suhteliselt lauge ning jääks inimsilmale praktiliselt märkamatuks. Esile tuleb ta vaid kui suuremõõtmeline, globaalne geoloogiline struktuur.\n\nKivimiliselt koosnevad ookeani keskahelikud peaaegu eranditult basaldist. Petroloogias nimetatakse ookeani keskahelikule tüüpilist basalti MORB-iks (mid-ocean ridge basalt).\n\nOokeani keskaheliku avastamine 1950. aastatel sillutas teed laamtektoonika teooriale, mis pani aluse tänapäevasele geoloogiale.\n", "id": "ekk_Latn_209394"}
{"text": "Jaani kirik\n\nJaani kirik on mitmete kirikute nimi. Enamasti on need pühitsetud Ristija Johannesele, kuid Haapsalu, Kanepi, Suure-Jaani, Taagepera, Tallinna, Tartu ja Valga kirikud on pühitsetud Evangelist Johannesele ning Saaremaa Jaani kirik Johannes Almuseandjale.\n\nHaapsalu Jaani kirik Cēsise Jaani kirik Kanepi Jaani kirik Narva Jaani kirik aastatel 1734–1944 ehk Narva Ristija Johannese kirik ehk Narva Rootsi Toomkirik Peterburi Jaani kirik (vene Церковь Святого Апостола Иоанна) Pindi Jaani kirik Riia Jaani kirik (läti Rīgas Svētā Jāņa baznīca lv) Saaremaa Jaani kirik Taagepera Jaani kirik Tallinna Jaani kirik Tartu Jaani kirik Valga Jaani kirik Viljandi Jaani kirik Pärnu Jaani kirik\n\nHarju-Jaani kirik Järva-Jaani kirik Suure-Jaani kirik Kolga-Jaani kirik Meeksi Ristija Johannese kirik Tallinna Nõmme Ristija Johannese kirik Loksa Kroonlinna püha õiglase Joanni kirik\n", "id": "ekk_Latn_209395"}
{"text": "Vennaskond. Millennium\n\n\"Vennaskond. Millennium\" on muusikafilm ansamblist Vennaskond.\n\nFilm valmis 1998. aastal.\n\nFilmi režissöör on Tõnu Trubetsky, stsenaristid Tõnu Karro, Tõnu Trubetsky ja Sandra Heidov.\n\nPeategelased on Tõnu Trubetsky, Anti Pathique, Allan Vainola ja Kaspar Jancis. Filmis esinevad veel Mait Vaik, Alar Aigro, Ülari Ollik, Camille Camille, Hindrek Heibre, Rainis Kingu, Kristjan Mäeots, Maret Pärnamets, Reginleif Trubetsky, Teet Tibar, Tamur Marjasoo, Meelis Tauk, Andrus Konotopski, Indrek Tamm, Margus Jõemägi, Juhan Ulfsak, Merle Teinemaa, Riho Baumann, Jaak Joala, Kristi Luik, Marko Tamjärv ja Marko Mägi.\n\nTeksti loeb Aarne Üksküla.\n\nFilmis on kasutatud teiste seas Vladimir Voronovi, Andres Suurevälja, Viktor Koškini, Heldur Eltermaa, Ain Lepa, Veiko Taluste, Leo Saare, Rita Amelkina ja Ilona Vammuse filmitud. Selle monteerisid kokku Hendrik Reindla ja Rainer Kask.\n\nFilmi pikkus on 90 minutit.\n\nFilmi produtsent on Mati Sepping.\n\nFilm valmis firmade Faama Film, Eesti Tõsielufilm ja Trubetsky Pictures koostöös.\n", "id": "ekk_Latn_209396"}
{"text": "Aruküla Põhikool\n\nAruküla Põhikool on põhikool Aruküla alevikus Raasiku vallas Harjumaal.\n\nKooli aadress on Põllu 5. Aruküla Põhikooli direktor on Avo Möls.\n\nSee on valla neljast koolist suurim, koolis on 21 klassikomplekti, kokku 414 õpilast. Koolis töötab 54 inimest, neist pedagooge 32.\n\nKoolil on oma raamatukogu, söökla, võimla ja staadion.\n\nKoolis ilmus ajaleht \"Aruküla kooli uudised\", mida andis välja noorteühendus Aruküla Uudised. Koolis korraldatakse ka suuri ülearukülalisi üritusi, näiteks ehitatakse koostöös MTÜ Aruküla Kultuuriseltsiga igal aastal Aruküla lumelinna. Samuti on üks koolile omapärane üritus \"Aruküla kooli mäng\", kus võistlevad klassid õpetajate määratud ülesannetes.\n", "id": "ekk_Latn_209397"}
{"text": "Raasiku vald\n\nRaasiku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas Tallinnast kagus.\n\nRaasiku vald piirneb põhjas Jõelähtme, idas Anija, lõunas Kose ja läänes Rae vallaga.\n\nPõhimaanteena läbib valda Jüri–Aruküla–Raasiku–Jägala tee. Valla põhjaserva läbib Tallinna–Tapa raudteeliin.\n\nRaasiku vallavanem on Toomas Teeväli.\n", "id": "ekk_Latn_209398"}
{"text": "Aruküla (täpsustus)\n\nAruküla on mitme Eesti koha nimi. Aruküla – alevik Harju maakonnas Raasiku vallas. Aruküla – küla Hiiumaal Hiiumaa vallas. Aruküla – küla Ida-Virumaal Lüganuse vallas. Aruküla – küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas. Aruküla – küla Järvamaal Järva vallas. Aruküla – küla Lääne-Virumaal Vinni vallas. Aruküla – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Aruküla – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas Aruküla – endine küla Tartumaal Tartu valla ja Tartu linna piiril. Aruküla – endine küla Viljandimaal Tuhalaane vallas Aruküla – paik Jõgevamaal Põltsamaa vallas Aruküla – Pärnu maakonnas asuva (varem Lääne maakonnas Lihula vallas asunud) Rootsi-Aruküla nimi kuni 2017. aastani. Aruküla on ka Muksi küla nimevariant.\n\nMõisted, mis sisaldavad nimetust Aruküla: Aruküla hiidrahn – teise nimega Hellamaa kivi asub Arukülas Raasiku vallas Aruküla jõgi – Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi. Aruküla lade – regionaalne kronostratigraafiline üksus, mille stratotüübiks on Aruküla koopad. Aruküla koopad – endise Tartu valla ja Tartu linna piiril olnud küla maadel asuvad liivakivikoopad. Aruküla koobaste kaitseala\n", "id": "ekk_Latn_209399"}
{"text": "Dešifreerimine\n\nDešifreerimine (prantsuse keeles déchiffrer) on tegevus, mille käigus šifreeritud info muudetakse arusaadavaks.\n\nMõnikord mõeldakse dešifreerimise all tundmatute või vähetuntud kirjamärkide väljalugemist.\n", "id": "ekk_Latn_209400"}
{"text": "Šifreerimine\n\nŠifreerimine on tegevus, mille käigus info muudetakse arusaamatuks neile, kelle eest seda varjata püütakse.\n\nÜks võimalus teksti šifreerimiseks on kirjamärkide asendamine tähtedega, numbritega või nende kombinatsioonidega, kasutades teatud koodi (šifrit). Näiteks sõna \"kuu\" võib šifreerimisel omandada kuju \"kk ol ol\" või \"255\" vms.\n", "id": "ekk_Latn_209401"}
{"text": "2002. aasta Saksamaa parlamendivalimised\n\n2002. aasta Saksamaa parlamendivalimised olid Saksamaa Liidupäeva valimised, mis toimusid 22. septembril 2002.\n", "id": "ekk_Latn_209402"}
{"text": "Vulkaaniline plokk\n\nVulkaaniline plokk ehk vulkaaniline kild on vulkaanist väljapaiskunud ja tahke kehana maapinnale langenud nurgeline kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm.\n\nVulkaaniline kild kuulub püroklastide hulka.\n\nVulkaaniline kild on tahke keha juba vulkaanist väljalendamise hetkel. See eristab teda ümarama kujuga vulkaanilisest pommist.\n", "id": "ekk_Latn_209403"}
{"text": "Gonosoom\n\nGonosoom ehk sugukromosoom (inglise keeles gonosome) on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo.\n\nEnamikul loomadel ja osal taimedel on kromosoomistikus üks paar gonosoome, mida tähistatakse tähtedega (X ja Y või Z ja W). XY-soomääramistüüp on kindlaks tehtud inimesel ja teistel imetajatel, samuti äädikakärbsel, ZW-soomääramissüsteem aga peamiselt lindudel, ka mõningatel putukatel (liblikatel) ja mõnedel roomajatel.\n\nImetajatel (sealhulgas inimesel) määrab isendi soo Y-kromosoomi olemasolu (isane) või selle kromosoomi puudumine (emane). Seega on emasel sugukromosoomid XX ja isasel XY.\n\nZW-soomääramissüsteemis on emastel kaks erinevat kromosoomi (WZ) ja isastel kaks sarnast kromosoomi ehk homoloogilised kromosoomid (ZZ).\n\nSee sugukromosoom, mis esineb mõlemal sugupoolel (X või Z), sisaldab mitmesuguseid vegetatiivseid tunnuseid määravaid geene. See gonosoom, mis ei esine (Y või W) mõlemal sugupoolel, sisaldab tavaliselt märksa vähem geene. Näiteks on Y-kromosoomi sugumäärav funktsioon seotud ainult ühe geeniga – testiste kujunemist määravat tegurit (TDF) määrava geeniga (SRY geen). Samas on teada, et Y-kromosoom sisaldab ka vegetatiivseid geene, näiteks kolmes korduses RPS4Y geeni, mis kodeerib ribosoomivalke.\n\nSugupoolt, millel on ühesuguste gonosoomide paar, nimetatakse homogameetseks (emasimetajad ja isaslinnud), erinevate gonosoomide paariga sugupoolt nimetatakse aga heterogameetseks (isasimetajad ja emaslinnud).\n\nPeale nende kahe süsteemi esineb ka muid soomääramissüsteeme, kus konkreetsed sugukromosoomid puuduvad. Enamikul taimedel pole sugukromosoome ja selle tõttu on need taimed hermafrodiitsed. Erandiks on mõned kahekojalised liigid, millel on avastatud sugukromosoomidega sarnased kromosoomid. Näiteks pusurohul (Silene latifolia) on kirjeldatud XY-süsteemi sugukromosoomid ja hõlmikpuul (Ginkgo biloba) WZ-süsteemi sugukromosoomid.\n\nOsal selgroogsetest määrab soo väliskeskkonna temperatuur, see on iseloomulik näiteks kilpkonnadele ja krokodillidele. Kiletiivalistel on sugu määratud organismi kromosoomide kordsusega (ploidsusega). Diploidsest embrüost (viljastatud munarakust) areneb emane mesilane (kas siis emamesilane või töömesilane) ja haploidsest embrüost (viljastamata munarakust) areneb isane mesilane ehk lesk.\n", "id": "ekk_Latn_209404"}
{"text": "Erastvere lahing\n\nErastvere lahing peeti 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29. detsembril 1701) Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel Põlvamaal Erastvere lähedal. Lahing oli esimene venelaste välilahingus saavutatud võit Põhjasõjas.\n", "id": "ekk_Latn_209405"}
{"text": "Raasiku valla lipp\n\nRaasiku valla lipp on Harju maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Raasiku valla lipp.\n\nLipp on kinnitatud 24. jaanuaril 1996.\n", "id": "ekk_Latn_209406"}
{"text": "Raasiku valla vapp\n\nRaadiku valla vapp on Harju maakonnas asuva Eesti haldusüksuse Raasiku valla vapp.\n\nVapp on kinnitatud 24. jaanuaril 1996.\n", "id": "ekk_Latn_209407"}
{"text": "Gustav Ernesaks\n\nGustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila, Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht.\n\nGustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud. Neist \"Mu isamaa on minu arm\" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku säilivuse sümboliks. Üks tema tuntumaid koorilaule on ka \"Hakkame, mehed, minema\". Ernesaksa loomingusse kuulub ka viis ooperit.\n", "id": "ekk_Latn_209408"}
{"text": "MUD\n\nSee artikkel on arvutimängust. Teisi tähendusi vaata artiklist mud (täpsustus).\n\nMUD (inglise keeles Multi-User Dungeon; kõnekeeles ka muda) on tekstipõhine mitme mängija internetimängude liik, mis ühendab rollimänge, \"hack and slash\"-stiilis mänge ja jututube. Mängimiseks kasutatakse üldjuhul kas telneti klienti või mõnd muud tekstipõhist programmi, leidub ka brauseripõhiseid rakendusi. Mängijad loevad ruumide, objektide, sündmuste, teiste tegelaste (nende hulgas arvuti juhitud tegelaste ehk NPC'de) jne kirjeldusi virtuaalmaailmas. Suhtlus teiste tegelaste ja ümbrusega toimub inimkeelt meenutavaid, tavaliselt ingliskeelseid käske sisestades.\n\nAkronüümi MUD tähenduse kohta on mitu arvamust, kolm peamist nendest on Multi-User Dungeon, Multi-User Dimension, ja Multi-User Domain. Arvatavasti oli esialgne variant Multi-User Dungeon, kuna esimene MUD oli mitmikmängija versioon PDP-10 mängust Dungeon.\n\nMUDid olid eriti populaarsed 1990. aastate alguses, enne graafiliste mängude loomist ja nende algusajal. Tänapäeval on nende populaarsus vähenenud, kuid tänini on säilinud mitmed tol ajal loodud mängud. Mitmes suhtes olid MUDid moodsate MMORPG-de eelkäijad.\n\nEhkki mõnedki tuntumad MUDid põhinevad kirjandusest või filmist tuntud fantaasiamaailmadel (nt MUME põhineb J. R. R. Tolkieni teostel), segunevad enamikus MUDidest eri teoste, ulmestiilide ja ajastute motiivid. Suuremas osas MUDidest harrastatakse suuremal või vähemal määral rollimängu, kus mängijad kehastuvad oma tegelasteks, püüavad käituda ja kõnelda rollisiseselt. Samas on paljudes mängudes on vähemalt sama olulised ka seiklused, võitlus vaenulike tegelaskujudega ja ülesannete lahendamine. MUDid on mõjutanud tugevalt nii fantaasiapõhiseid kui ka arvutirollimänge, samuti ulmekirjandust ja -filme.\n\nMUDe on kasutatud muukski otstarbeks peale mängimise, kuna olemuselt on need jututubade sarnased kommunikatsioonivahendid. Näiteks on mudasid loodud teadusuuringute tarbeks. Ka MUDe endid on teaduslikult uuritud, keskendudes peamiselt mängijate psühholoogiale ja kommunikatsioonile.\n", "id": "ekk_Latn_209409"}
{"text": "CSI kriminalistid\n\nTV3 on seda näidanud alates 2004. aasta sügisest. 29. augustil 2005 hakati näitama uusi osi alates kolmanda hooaja osast \"High and Low\" (esmaeeter CBS-is 12. detsembril 2002).\n", "id": "ekk_Latn_209410"}
{"text": "Bänd\n\nBändiks nimetatakse levimuusikat (eriti rokk- või popmuusikat) esitavat orkestrit või ansamblit. Tüüpilise bändi kõlakoosluse moodustavad meloodia (võib esitada vokaalsolist, soolokitarr või muu sooloinstrument, klahvpill), harmoonia (võib esitada rütmikitarr, klahvpill), bass (tavaliselt basskitarr) ja rütmisaade (trummikomplekt, muud löökpillid). Sõltuvalt bändi koosseisust või taotlustest võib mõni neist kõlakomponentidest ka puududa või neid lisatakse elektrooniliselt.\n", "id": "ekk_Latn_209411"}
{"text": "Raagremmelgas\n\nRaagremmelgas (Salix caprea) on pajuliste sugukonda paju perekonda kuuluv heitlehine puu või põõsas.\n", "id": "ekk_Latn_209412"}
{"text": "Ott Arder\n\nOtt Arder (26. veebruar 1950 Tallinn – 26. juuni 2004 Kassari) oli eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija.\n\nTa oli Harri Lehiste Kodanik Männikese lugude tegelase Otu prototüüp.\n\nOtt Arder leiti surnult 26. juunil 2004 Kassari supelrannast.\n", "id": "ekk_Latn_209413"}
{"text": "Punaroheline koalitsioon (Norra)\n\nPunaroheline koalitsioon oli Norra erakondade koalitsioon, mille moodustasid 2005. aastal Norra Tööpartei, Sotsialistlik Vasakpartei ja Keskpartei.\n\nKoalitsioon loodi 2005. aasta parlamendivalimiste eel, et pakkuda alternatiivi Norra parempoolsele valitsusele, kuhu kuulusid Kristlik Rahvapartei, Høyre ja Venstre. Koalitsioon kestis aastani 2013 ehk kaks valitsusperioodi, mis oli tollase Norra poliitika ajaloos harv nähtus. 2013. aastal tuli võimule konservatiivide valitsus, eesotsas Erna Solbergiga.\n\nPeaministriks sai Tööpartei juht Jens Stoltenberg. Stoltenbergi valitsus oli Norra ajaloos esimene, mille ministrite enamiku moodustasid naised, ning mille üks ministritest oli mittelääne päritolu ja kes kuulus moslemite sekka.\n\nNagu näitas ka enamik arvamusküsitlusi, võitis see koalitsioon 2005. aasta parlamendivalimised. Nad said Stortingis 87 kohta, mis on rohkem kui parempoolsed (senised valitsusparteid ja neid tingimustega toetanud Progressipartei kokku (81). Tööpartei üksinda sai rohkem kohti kui senised valitsusparteid kokku.\n\nKoalitsioon oli ajalooline mitmetel põhjustel. Tööpartei ei olnud kunagi osa võtnud mitme erakonnaga koalitsioonivalitsustest, välja arvatud Einar Gerhardseni vahevalitsuses 1945. aastal. Sotsialistlik Vasakpartei ei olnud kunagi osalenud valitsuses, sest ei soovinud olla koalitsioonis Tööparteiga. Keskpartei jaoks oli see esimene kord koaleeruda vasakpoolsetega. Keskpartei oli eelnevalt valitsuse moodustanud Kristlike Demokraatide (Kristlik Rahvapartei) ja Konservatiividega (Høyre).\n\nPunarohelise Koalitsiooni kriitikud on nimetanud seda koalitsiooni sotsialistlikuks, kuigi Sotsialistlik Vasakpartei pidas neist ainsana ennast sotsialistideks. Revolutsiooniline sotsialistlik Punane Valimisliit arvas, et koalitsiooni kirjeldamiseks ei sobi punane roos, ja seepärast kasutasid nad roosat. Keskkonnapartei Rohelised leidis omakorda, et need kolm erakonda ei vääri rohelist värvi.\n\nKoalitsiooni lahkarvamused puudutasid Euroopa Liitu astumist, mida Tööpartei on aastakümnete jooksul toetanud, teised aga mitte. Lahkarvamusi oli ka nafta ja gaasi ammutamise ning NATO liikmesusega seotud küsimustes.\n", "id": "ekk_Latn_209414"}
{"text": "Isiksus\n\nIsiksus on psühholoogiline fenomen, mis lähtub inimese sisemisest subjektiivsest olemusest, kuid ilmneb tema tunde-, mõtte- ja käitumismustrites ning määrab tema käitumise elulistest olukordades. Inimese isiksuslik alge kujundab inimese vajadusi, temperamenti, võimeid, harjumusi, eluhoiakut ja väärtushinnanguid.\n\nMitte kõik inimesed ei ole alustanud isiksusliku arengu teed. Isiksuslik areng algab võimest vaadata ennast kõrvalt ja hinnata enda käitumist erapooletult. Kui inimene saab aru, et on olemas põhjuse-tagajärje seos, siis avab see tee uurivale vaimule ja soovile mõista ümbritsevat maailma.\n\nIsiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Iseloomu mõiste hõlmab ka moraalset aspekti ning on seetõttu isiksuse mõistega võrreldes laiem, kuigi neid sõnu kasutatakse sageli sünonüümidena.\n", "id": "ekk_Latn_209415"}
{"text": "Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord\n\nKustutamiseks saab artikli märkida igaüks. Kustutamise võimalus on ainult Vikipeedia administraatoritel.\n\nReeglina eelneb artikli kustutamisele arutelu kustutamise põhjendatuse osas, mis toimub vastava artikli aruteluleheküljel. Mõnikord korraldatakse spetsiaalsel lehel hääletus. Ilmse vandalismi tagajärjel tekkinud või kogemata loodud artiklid võidakse kustutada ilma aruteluta (administraatorid võivad selliseid artikleid kustutada ka ilma kustutusmärkuseta).\n", "id": "ekk_Latn_209416"}
{"text": "Närimiskumm\n\nNärimiskumm ehk näts (varem ka närimiskummi) on kergelt vormitav, sageli magus, vahepeal ka hapukas mass, mida saab mõnda aega hammastega närida, enne kui see kõlbmatuks muutub. Tavaliselt on närimiskummis ka maitseaineid.\n", "id": "ekk_Latn_209417"}
{"text": "Adam Ludwig Lewenhaupt\n\nAdam Ludwig Lewenhaupt (rootsi keeles Leijonhufvud) (15. aprill 1659 Kopenhaagen – 12. veebruar 1719 Moskva, Venemaa) oli Rootsi väejuht, 1706. aastast jalaväekindral.\n", "id": "ekk_Latn_209418"}
{"text": "Eesti nimi\n\nEesti nime algupära on sageli nähtud aestide nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis Rooma ajaloolane Tacitus oma raamatus \"Germania\" (kujul Aestiorum gentes, Aestii, umbes 98. aastal), hilisemates allikates esines see nimi kujul Hestis (Cassiodorus, 523–526), Aesti (Jordanis, 551), Aisti (Einhard, 830), Esto, Estum (Wulfstan, 887), Iste (Widsith, 10. saj). Aeste peetakse tavaliselt balti rahvasteks või konkreetsemalt mõneks preislaste hõimuks, kuna mitmed aestide kirjeldused osutavad selgelt nende asualale, praegusele Kaliningradi piirkonnale. Samas on mitmed autorid oletanud, et aestide all võidi mõelda ka kõiki Läänemere idakalda elanikke – nime üheks võimalikuks etümoloogiliseks allikaks ongi peetud germaani tüve ost- (öst-, est-), tähendusega \"ida\". Aja jooksul võis nime kasutusala kitseneda ja lõpuks püsima jääda vaid praeguse Eesti ala ning selle asukate tähistajana.\n\nSelles tähenduses oli nimi esimesena käibel ilmselt skandinaavlastel, kes kasutasid saagades (kirja pandud alates 13. sajandist, aga kirjeldavad sündmusi alates 1. aastatuhande keskpaigast) nimekujusid Aistland (Gutasaga) ja Eistland (Ynglingrite saaga, Saaga Harald Kaunisjuuksest, Olaf Trygvessoni saaga, Saaga Olaf Pühast, Svirrerasaaga, Örvar-Oddri saaga). Ühel 11. sajandil Rootsi ruunikivil on kirjas i estlatum, \"Eesti maadel\". Umbes 1216. aastal valminud Saxo Grammaticuse kroonikas on tarvitusel nimekujud Hestia ja Estia ning etnonüüm Esto (mitmuses Estones). Sama tähendusega võib olla ka Al-Idrisi 1154. aastal kasutatud Astalānda. Skandinaavlastelt kandus nimi üle alamsaksa (pika algvokaaliga Ehstland) ja ladina keelde (nt 13. sajandi alguse Henriku Liivimaa kroonikas Estonia, teoses Descriptiones terrarum ka Hestonia). Ladina keele kaudu levis nimi hiljem omakorda edasi vene (Эстония) ja teistesse keeltesse. Mõnes neist varastest, kuni 13. sajandi allikatest tähistab see nimi selgelt enam-vähem tänase Eestiga kattuvat territooriumit, teistes on selle tähendus ebamäärasem või vastab ainult osale praegusest Eestist.\n\nVanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (\"eestlased\"). Need nimetused käisid praeguse Eesti põhjaosa (tolleaegse Eestimaa provintsi ja kubermangu) kohta), kuid 15.–17. sajandil eristub ka Päris-Eesti (Estonia Propria) Liivi lahe ja Võrtsjärve vahel. Kujunevasse eesti kirjakeelde laenati nimi (algselt Estimah, Esthi Mah) alamsaksa või idaskandinaavia keelekujust 17. sajandil. Eestlaste asuala hakati sõnaga Eesti(maa) tähistama alates 19. sajandi keskpaigast. Samal ajal võeti kasutusele ka sõna eestlased ja eesti keel, mis asendasid varasemad omanimetused maarahvas ja maakeel. 1918. aastal sai see Eesti riigi nimeks.\n", "id": "ekk_Latn_209419"}
{"text": "Rate.ee\n\nRate.ee või Rate ([reit], slängis ka kirjapildis reit) on Eesti suhtlusvõrgustik.\n\nNimi tuleb ingliskeelsest sõnast to rate, mis tähendab \"hindama\" ja Eesti ülemdomeenist .ee. Kasutajad saavad oma ankeeti ehk profiili lisada oma kirjelduse, laadida üles pilte ning vaadata teiste pilte, neid hinnata ja kommenteerida. Lisaks saavad kasutajad üksteisele kirjutada sõnumeid, on olemas foorum ja jututuba. Lisaks nendele tasuta võimalustele tuleb mõnede tegevuste eest maksta SMS-sõnumiga (näiteks 10 punktiga hindamine maksab 10 krooni).\n\nPortaali peamine autor ja algataja on Andrei Korobeinik, kes avas selle 1. mail 2002. aastal.\n\nRate.ee haldaja ja Rate kaubamärgi omanik on firma Serenda Invest OÜ, millest 49% kuulus Korobeiniku firmale Rate Solutions OÜ ning 51% telekommunikatsioonifirmale EMT, kes ostis selle osaluse 2006. aasta märtsi alguses veidike vähem kui 40 miljoni krooni eest. 2012. aastal ostis Korobeinik EMT-lt Rate.ee tagasi. Portaali külastatavus langenud rohkem kui 400 tuhandelt (nädal 08/2008) umbes 27 tuhandeni (nädal 49/2016).\n", "id": "ekk_Latn_209420"}
{"text": "Punkt (matemaatika)\n\nPunkt on elementaargeomeetrias objekt, mida näitlikustatakse mõõtmeteta ruumiosana. Geomeetria aksiomaatilises käsitluses on punkt üks algmõisteid.\n\nMistahes meetrilise ruumi või üldiselt topoloogilise ruumi elemente nimetatakse punktideks.\n\nGeomeetrias nimetatakse hulka, mille elementideks on punktid, punktihulgaks või ka kujundiks.\n", "id": "ekk_Latn_209421"}
{"text": "Magnus Stenbock\n\nMagnus Stenbock (12. mai 1664 Stockholm – 23. veebruar 1717 Kopenhaagen) oli Rootsi väepealik ja krahv.\n\nMagnus Stenbock sündis Gustaf Otto Stenbocki ja Christina Catharina De la Gardie pojana. Hariduse sai ta Uppsalas ja Pariisis. Otsustanud valida sõjaväelasekarjääri, siirdus ta 1683 Hollandi sõjaväkke. Sealt naasnult astus ta Rootsi armeesse.\n\n1687. aastal oli ta Otto Vellingki rügemendis kapten ja 1688. aastal Nils Bielke rügemendis major. Ta teenis Rootsi vägedes Madalmaades ja Reini ääres. Pfalzi pärilussõja ajal näitas ta üles suurt vaprust, eriti 1690. aastal Fleurusi lahingus.\n\n1699. aastal ülendati ta ooberstiks ning määrati Kalmari rügemendi pealikuks.\n\n1700. aastal sai temast Dalarna rügemendi ülem. Samal aastal osales ta oma rügemendiga Narva lahingus, kus rootslased saavutasid suure võidu. 1702. aastal võttis ta osa Kliszówi lahingust ning 1703. aastal Pułtuski lahingust.\n\n1704. aastal ülendati ta kindralleitnandiks. 1705. aastal sai ta jalaväekindraliks ja Skåne kindralkuberneriks. 1710 sai ta riiginõunikuks ja 1712 ülendati feldmarssaliks, maavägede ülemjuhatajaks. Samal aastal vallutas ta 9000 mehega Mecklenburgi ja saavutas hiilgava võidu Gadebuschi lahingus. 6. mail 1713 kapituleerus Tönningi kindlus ja taanlased võtsid Magnus Stenbocki vangi. Teda hoiti Kopenhaagenis Fredrikshavni kindluses, kus ta 1717. aastal suri.\n\nMagnus oli Kiiu ja Kõnnu mõisa omanik Eestimaal ning Vapnö, Kjellstorpi ka Rånäsi mõisa omanik Rootsis.\n", "id": "ekk_Latn_209422"}
{"text": "Bukarest\n\nBukarest (rumeenia București [bukur'eštj]) on Rumeenia pealinn.\n\nElanike arv on 2 082 000 (2005, arvestuslikult).\n\nAsulat on esmamainitud 1459. aastal. Rumeenia pealinn on Bukarest alates 1862. aastast.\n\n2002. aasta andmetel oli Bukaresti elanikest rumeenlasi 97,03%, mustlasi 1,42%, ungarlasi 0,30%, juute 0,13%, türklasi 0,13%, sakslasi 0,12%, kreeklasi 0,08% ja venelasi 0,06%.\n\nBukarestis asuvat Nicolae Ceaușescu ehitada lastud Parlamendipaleed peetakse Pentagoni järel maailma suuruselt teiseks hooneks (üldpindala 350 000 m²).\n\nBukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam asub Otopenis, 16,5 km Bukarestist põhja pool.\n", "id": "ekk_Latn_209423"}
{"text": "Transilvaania\n\nTransilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.\n", "id": "ekk_Latn_209424"}
{"text": "Salaühing\n\nSalaühing on ühing, mille liikmeskond, eesmärgid, praktikad ja/või tegevuse muud aspektid on osaliselt või täielikult avalikkuse eest varjatud ning teada üksnes kõigile või osadele salaühingu enda liikmetele. Salaühingud on eksisteerinud hiljemalt sumeritel, vanaaja Egiptuses, Indias, Pärsias, Kreekas ja Roomas ning neid tegutseb ka tänapäeval. Salaühinguid on olnud usulise või esoteerilise taustaga, kuid ka revolutsioonilise või kriminaalse iseloomuga. Salaühingu liikmeks vastu võtmine võib toimuda teatud erilise initsiatsiooniriitusena, kus uustulnuk pühendatakse ühingu saladustesse ning kohustatakse vaikima sellest, mida ta saladuskatte all näeb ja kuuleb.\n\nPaljude salaühingutega on seotud vandenõuteooriad.\n", "id": "ekk_Latn_209425"}
{"text": "Ladislaus Postumus\n\nLadislaus Postumus ehk Ladislaus Posthumus (22. veebruar 1440 Komárno – 23. november 1457 Praha) oli Böömimaa kuningas (Ladislav I, tšehhi keeles Ladislav Pohrobek), Ungari kuningas (László V või László VI) ja Austria ertshertsog.\n\nTa oli Habsburgide soost Saksa kuninga Albrecht II poeg.\n\nTa sündis neli kuud pärast oma isa surma, mistõttu on tema lisanimeks saanud Postumus ('postuumne'). Et ta oli mitme riigi valitseja, on tema nimi käibel ladinakeelsena. Hiljem on teda nooruse pärast hüütud ka Habemetuks.\n\nTema ema oli viimase Luksemburgi dünastiast pärit Saksa-Rooma keisri Sigismundi tütar ja pärijanna Luksemburgi Elisabeth. Ladislaus päris seega sünniga kõik oma isa senised valdused – Böömimaa kuningriigi, Ungari kuningriigi ja Austria hertsogkonna. Ta sai kohe Austria hertsogiks ja Habsburgide suguvõsa peaks ja mõne aja pärast Böömimaa kuningaks. Saksa kuningaks (Friedrich IV) valiti tema kauge sugulane, Steiermargi hertsog Friedrich V, hilisem Saksa-Rooma keiser Friedrich III, kes määrati ka tema alade regendiks.\n\nKuigi Ladislaus oli sünnijärgselt Böömimaa ja Ungari kuningas ja tema ema Elisabeth võitles tema õiguste eest, valiti Ungari kuningaks Jagelloonide soost Poola kuningas Władysław III (Ulászló I nime all). Elisabethi õuedaamil Helene Kottanneril õnnestus seikluslikel asjaoludel Püha Istváni kroon selle valvuritelt Visegrádis varastada ning viia see Wiener Neustadti. Legendi järgi on rist kroonil sellepärast viltu, et ta sai transportimisel kannatada. Ladislause ema sundis priimast Ladislause 15. mail 1440 Székesfehérváris kroonima.\n\nBöömimaal tunnustas suurem osa aadlist küll Ladislause õigust troonile, kuid tema kuningaks kroonimise tingimusena nõudis seisustekogu, et ta kasvatataks üles Prahas sealse õukonna mõju all.\n\nEnt Friedrich V hoidis noort Ladislaust tema ema palvel Orthi lossis vangis, valitsedes samal ajal ise Austriat. Ka Austria seisustekogu nõudis, et Ladislaus kasvaks üles nende mõju all. Friedrich soovis rohkem oma mõju alla saada ka Böömimaad ja Ungarit ega lubanud teda seetõttu kummassegi riiki.\n\n10. novembril 1444 sai Władysław Türgi-vastases sõjas surma, langedes Varna lahingus. Nüüd valis Ungari seisustekogu (kaugeltki mitte üksmeelselt) Ladislause kuningas ning saatis Viini saatkonna, kes tegi Friedrichile ettepaneku laps ja kroon välja anda. Friedrich keeldus. Ungaris sai kohapealseks regendiks János Hunyadi, Böömimaal Jiří Poděbradyst.\n\nAlates 1450. aastast muutusid Austria seisuste nõudmised Ladislaus vabastada üha tungivamaks. Aastal 1452 ühinesid nad Ulrich von Eyczingi ja Celje Ulrichi juhtimisel Mailbergi liiduks ning vabastasid Ladislause väevõimuga. Celje Ulrichil, kes oli poisi ema nõbu, õnnestus saada tema eestkostjaks ning ta hakkas poissi kasvatama. See tegi ta ka Austria ertshertsogiriigi faktiliseks valitsejaks. Aastal 1453 sai Ladislaus koos Friedrichi ja Tirooli Sigismundiga Austria ertshertsogiks.\n\n28. oktoobril 1453 krooniti 13-aastane Ladislaus Böömimaa kuningaks. Seal tunnustati teda suhteliselt probleemitult. Sestsaadik viibis ta põhiliselt Prahas ja Viinis.\n\nUngaris läks Ulrich Celjest varsti Hunyaditega tülli. Üks tähtis põhjus oli see, et Hunyadid kandsid Türgi-vastase võitluse pearaskust, Ulrich (ja Ladislaus), jäid aga selles asjas pealtvaatajateks. Aastal 1456, kui János Hunyadi suri, sai Ungari tegelikuks valitsejaks Ulrich Celjest, kelle Ladislaus Futtaki riigipäeval oktoobris 1456 määras ungari kuberneriks. Juba samal aastal, pärast Belgradi piiramist, aga tappis Ulrichi 9. novembril 1456 László Hunyadi, makstes kätte katse eest teda ennast tappa. Ladislaus taotles Hunyadi hukkamist ning 16. märtsil 1457 raiuti tal pea maha. See tekitas aga sellise pahameeletormi, et noor kuningas pidi Ungarist Prahasse põgenema. Seal veetis ta oma elu viimase aasta, surres ootamatult 17-aastaselt 1457, veidi aega enne oma kavas olnud abiellumist.\n\nTihti on kahtlustatud, et ta mürgitati, et ennetada tema abiellumist Prantsusmaa kuninga Charles VII tütre Madeleine'iga, kuid 20. sajandil läbi viidud uuringud on näidanud, et tõenäoliselt suri ta leukeemiasse. Selle haiguse olemasolust tol ajal ei teatud.\n\nLadislaus oskas saksa, ungari, tšehhi, ladina, poola ja prantsuse keelt.\n", "id": "ekk_Latn_209426"}
{"text": "Märjamaa\n\nMärjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.\n\nAlevi peamiseks vaatamisväärsuseks on Märjamaa kirik koos Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas hukkunutele püstitatud kirikuvärav-monumendiga. Aleviks nimetati Märjamaa aastal 1945. Aastatel 1950–1962 oli ta Märjamaa rajooni keskus.\n\n1931–1968 oli Märjamaal Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee jaam.\n\nMärjamaal tegutseb ragbiklubi Märjamaa Vikat.\n", "id": "ekk_Latn_209427"}
{"text": "Annual Gulf Breeze UFO Conference\n\nAnnual Gulf Breeze UFO Conference on iga-aastane üritus, mida korraldab organisatsioon MUFON (Mutual UFO Network) USA-s Florida osariigis mõnes Gulf Breeze'i piirkonnas olevas linnas.\n\nGulf Breeze on sagedane ufonähtuste toimumise piirkond. See võib olla seotud sellega, et lähedal asuvad sõjaväebaasid, kust saadetakse välja õhusõidukeid, sealhulgas alles katsetatavaid.\n", "id": "ekk_Latn_209428"}
{"text": "Annual International UFO Conference\n\nAnnual International UFO Conference ('Rahvusvaheline ufoteemaline aastakonverents'; mitteametlik nimetus International UFO Congress 'Rahvusvaheline ufoteemaline kongress') on paranormaalsete ja ufonähtuste konverents, mis toimub igal aastal Ameerika Ühendriikides (alates 2011. aastast Arizona osariigis Phoenixi linnas ning mis varem toimus Nevada osariigis Laughlini linnas).\n\nEsimene konverents toimus 1992. aastal 50 osavõtjaga. 2003. aasta kongressil oli 900 osalejat ja 27 esinejat ning festivali programmis oli 11 filmi.\n\n15. kongress koos filmifestivaliga toimus 26. veebruarist 4. märtsini 2006.\n", "id": "ekk_Latn_209429"}
{"text": "Koduloom\n\nKoduloom on loomaliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretusega geneetiliselt arendanud.\n", "id": "ekk_Latn_209430"}
{"text": "Carl Magnus von der Pahlen\n\nVabahärra Carl Magnus von der Pahlen, vene keeles Матвей Иванович фон дер Пален (2. märts (19. veebruar vkj) 1779 Tallinn – 1. juuni (20. mai vkj) 1863 Palmse), oli baltisakslasest Venemaa sõjaväelane, riigitegelane ja mõisaomanik.\n", "id": "ekk_Latn_209431"}
{"text": "Köpetdag\n\nKöpetdag (türkmeeni; pärsia کپه داغ (Koppeh Dāgh)) on mäestik Aasias Türkmenistani ja Iraani piirialal, Türkmeeni-Khorāsāni mäestiku kirdeosa.\n\nKulgeb loode-kagu suunas. Kirdes piirneb Karakumi kõrbega. Kõrgus kuni 3117 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_209432"}
{"text": "Tõlge\n\nTõlge on algse tekstiga samatähenduslik tekst mõnes teises keeles või märgisüsteemis.\n\nTõlge on tõlkimise tulemus. Kirjaliku tõlke loojat nimetatakse tõlkijaks.\n\nTõlked on sama vanad kui inimkultuur. Tõlked võimaldavad sõnumite, ideede, mõtete, tekstide (jne) liikumist üle keelepiiride ning aitavad säilitada keelelist mitmekesisust.\n\nTavaliselt nimetatakse tõlgeteks keelepiire ületavaid tekste. Kuivõrd mõistet \"keel\" kasutatakse mitmes tähendusmahus, siis nimetatakse (mõne käsitluse järgi) tõlgeteks ka tõlkeid ühest murdest, murrakust, žargoonist, erialakeelest, slängist, idiolektist jmt teise keelde või alamkeelde. Nii näiteks on tõlgitud võru keelest eesti keelde ja vastupidi. Žargoonide, erialakeelte, slängide jmt puhul piirdutakse tavaliselt vaid eripäraste terminite tõlkega. Näiteks ragbist rääkides lisatakse mõistetavuse huvides paralleelseid jalgpalli termineid vms.\n\nÜlekantud tähenduses nimetatakse vahel tõlgeteks ka teisendusi ühest kunstiliigist teise: näiteks romaanide dramatiseeringuid teatri, filmikunsti, kuuldemängu vms jaoks; kujutava kunsti teostest lähtuvaid muusikateoseid jne. Tartu-Moskva semiootikakoolkond näiteks käsitleb keelt kui primaarset modelleerivat süsteemi ning kunste kui sekundaarseid modelleerivaid süsteeme, milliste vahel toimub analoogiline tõlketegevus.\n", "id": "ekk_Latn_209433"}
{"text": "Katrina (orkaan)\n\nKatrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks 23.–31. augustil 2005. Eriti tugevalt sai kannatada New Orleans.\n\nTa põhjustas väga suurt kahju USA kaguosale, olles arvatavasti riigi ajaloo suurim loodusõnnetus. Orkaani tekitatud kahjusid on hinnatud 172,5 miljardi USA dollari juurde (2021. aasta vääringus).\n\nOrkaanis ja selle põhjustatud üleujutustes hukkus vähemalt 1836 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_209434"}
{"text": "Keelefilosoofia\n\nKeelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.\n\nAnalüütilises keelefilosoofias (ehk keelelises filosoofias) samastatakse keelefilosoofia tähendusteooriaga. Näiteks Michael Dummetti arvates pole sõna \"keelefilosoofia\" tarvis, sest piisab \"tähendusteooriast\" kui \"keele toimimise üldisest kirjeldusest\".\n\nKeelefilosoofia ja keeleteaduse vahel pole selget piiri.\n", "id": "ekk_Latn_209435"}
{"text": "Helme vald\n\nHelme vald oli vald Lõuna-Eestis Valga maakonnas.\n\n21. oktoobril 2017 moodustati Helme valla, Tõrva linna, Põdrala valla, Hummuli valla ja Puka valla Soontaga küla ühinemisel uus omavalitsus nimega Tõrva vald.\n\nHelme vald piirnes lõunas Lätiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala valla ja lääneloodes Viljandi maakonna Karksi vallaga.\n", "id": "ekk_Latn_209436"}
{"text": "Briti idealism\n\nBriti idealism oli filosoofiasuund Suurbritannias 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni.\n\nSelle suuna juhtivad esinejad olid esimeses põlvkonnas Thomas Hill Green (1836–1882), Francis Herbert Bradley (1846–1924) ja Bernard Bosanquet (1848–1923). Teise põlvkonna väljapaistvamad kujud olid John McTaggart Ellis McTaggart, H. H. Joachim, J. H. Muirhead ja G. R. G. Mure. Reaktsioonina briti idealismile panid noored Cambridge'i filosoofid George Edward Moore ja Bertrand Russell aluse analüütilisele filosoofiale.\n\nKuigi briti idealistide vaated olid omavahel üsnagi erinevad, võib välja tuua teatud ühisjooned. Nad uskusid Absoluudisse (ainsasse ja kõikehõmavasse reaalsusse). Nad omistasid tähtsa koha mõistusele, mille abil saab Absoluuti taibata ja mis on omane ka Absoluudile endale. Nad ei tunnistanud mõtlemise ja objekti lahutamist, vaid pidasid mõtlemist ja objekti reaalsuses ühtseks tervikuks.\n\nBriti idealism on välja kasvanud saksa klassikalisest filosoofiast ning seda võib pidada absoluutse idealismi erikujuks. Eriti olulised on briti empirismile Kant ja Hegel, kelles Thomas Hill Green nägi briti filosoofia päästjat väidetavalt allakäivast empirismist. Igatahes vastustasid briti idealistid filosoofiasuunda, mille esindajad olid John Locke, David Hume, John Stuart Mill ja Henry Sidgwick, sealhulgas utilitarismi. Kuigi kõik briti idealistid poleks möönnud näiteks Hegeli mõju, peetakse briti idealismi leviku oluliseks soodustajaks James Hutchinson Stirlingi raamatut \"Hegeli saladus\".\n\nVähemalt üldistes joontes on Hegeli filosoofia briti idealismi kindlasti mõjutanud, samuti on briti idealistid Hegelilt üle võtnud termineid ja ideid. Peale Absoluudi mõiste on hegellik ka näiteks õpetus sisemistest suhetest, tõe koherentsiteooria ja konkreetse universaali mõiste. Näiteks Bradleyl võib leida ka midagi Hegeli dialektika sarnast. Hegeli filosoofiat tervikuna ega ka Hegeli loogikat briti idealistid siiski ei aktsepteerinud.\n\nPoliitilises filosoofias püüdsid briti idealistid kummutada individualismi Herbert Spenceri vaimus. Nad pidasid inimest loomupäraselt ühiskondlikuks olendiks. Nad ei asjastanud riiki. Näiteks Greeni järgi saab väärtus olla ainult indiviidis ning riigi olemasolu on õigustatud ainult niivõrd, kui ta aitab kaasa väärtuse elluviimisele indiviidide elus.\n\nKui Bertrand Russellist ja George Edward Moore'ist said briti idealismi vastased, siis selle positsioon Suurbritannias nõrgenes. Briti filosoofia hakkas metafüüsika vastu mässama. Hiljem tuli selle juurde tagasi Robin George Collingwood, kuid tema mõju ei olnud kuigi suur. Tänapäeva briti filosoofide seas on tuntuim absoluutse idealismi pooldaja arvatavasti Timothy L. S. Sprigge.\n\nBritish idealismi mõju USA-s jäi mõnevõrra piiratuks. Uushegellik oli Josiah Royce'i varajane filosoofia. Ameerika ratsionalist Brand Blanshard oli nii tugevalt Bradley, Bosanqueti ja Greeni mõju all, et teda võiks peaaegu pidada briti filosoofiks.\n", "id": "ekk_Latn_209437"}
{"text": "Thomas Hill Green\n\nThomas Hill Green (7. aprill 1836 Yorkshire'i West Riding, Birkini küla – 26. märts 1882) oli briti idealistide hulka kuuluv inglise filosoof, poliitiline radikaal ja karskusliikumise reformija.\n\nNagu kõik briti idealistid, oli ta mõjutatud Hegeli filosoofiast. Ta soovitas oma kaasmaalastel lugeda John Stuart Milli ja Herbert Spenceri asemel Kanti ja Hegelit.\n", "id": "ekk_Latn_209438"}
{"text": "Vanavalgevene keel\n\nVanavalgevene keel (старабеларуская мова) ehk vanaukraina keel (староукраїнська мова) ehk läänevene keel (западнорусский язык) on keel, mis käibis Leedu suurvürstiriigis kirjakeelena.\n\nVanavalgevene keel eristus vanavene keelest 14. sajandil.\n\nRzeczpospolita koosseisu läinud Leedu suurvürstiriigis kaotas vanavalgevene keel ametliku staatuse 1696. aastal.\n\nVanavalgevene keelest pärinevad valgevene, ukraina ja russiini keel.\n", "id": "ekk_Latn_209439"}
{"text": "California Osariigi Seadusandlik Kogu\n\nCalifornia Osariigi Seadusandlik Kogu (inglise keeles California State Legislature) on USA California osariigi seadusandlik organ.\n\nSeadusandliku kogu istungid toimuvad California osariigi pealinnas Sacramentos.\n", "id": "ekk_Latn_209440"}
{"text": "Iraagi põhiseadus (2005)\n\nPärast Iraagi sõda koostas Iraagi ajutine valitsus okupatsioonijõudude kaasabil 2005 Iraagi põhiseaduse eelnõu.\n\nIraagis faktilise põhiseadusena kehtiva Iraagi Riigi üleminekuperioodi haldusseaduse kohaselt tuleb hiljemalt 15. oktoobril 2005 läbi viia põhiseadusreferendum.\n\nPõhiseaduse teksti valmimise tähtaeg lükkus neli korda edasi. 28. augustil 2005 loeti see ette Iraagi Rahvuskogule.\n\nIraagi Riiki nimetatakse seal demokraatlikuks föderaalseks esindusvabariigiks (artikkel 1). Võimude lahusus lükatakse edasi uue parlamendi kokkutulemiseni. Artikkel 2, ütleb, et islam on \"riigi ametlik religioon\" ja \"seadusandluse põhiallikas\". Artikkel 3 näeb ette paljurahvuselise, paljuusundilise ja paljusektilise riigi.\n\nHoolimata sellest, et islam kuulutatakse riigiusuks, kuulutatakse allpool kõik iraaklased, nii mehed kui ka naised, seaduse ees võrdseteks ega lubata õiguslikku diskrimineerimist soo ega etnilise päritolu alusel.\n\nEelnõu koostanud komisjoni 15 sunniidist liikmest viibis eelnõule allakirjutamise tseremoonial ainult kolm ning ükski neist ei kirjutanud sellele alla. Sunniitide liidrid kutsuvad üldiselt üles 15. oktoobri referendumil eelnõu tagasi lükkama. Kui riigi 18 provintsist (millest neljas arvatakse olevat sunniitide enamus) kolmes lükatakse eelnõu vähemalt kahe kolmandiku häältega tagasi, siis tuleb Rahvuskogu laiali saata, korraldada uued valimised ning hakata eelnõu koostamisega otsast peale.\n", "id": "ekk_Latn_209441"}
{"text": "Eesti Koonderakond\n\nEesti Koonderakond (lühend KE) oli Eesti partei, mis eksisteeris aastatel 1991–2002.\n\nErakonna liidriteks olid Jaak Tamm, Tiit Vähi, 1997–1999 Mart Siimann ja 1999–2000 Andrus Öövel. Koonderakonna viimaseks esimeheks oli Märt Kubo.\n\nErakonna deklareeritud väärtused olid isiklik vabadus ja isiklik vastutus. Sellega deklareeriti oma parempoolset seisukohta sotsiaalküsimustes.\n\nErakonda peeti paremtsentristlikuks liberaalseks parteiks. Partei oli Liberaalse Internatsionaali vaatlejaliige alates 1998. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_209442"}
{"text": "Duniit\n\nDuniit on ultraaluseline peamiselt oliviini sisaldav süvakivim.\n\nRahvusvahelise geoloogiaühingu tardkivimite klassifikatsiooni kohaselt on duniit kivim, milles oliviini, pürokseeni ja küünekivi koguhulgast moodustab oliviin enam kui 90%.\n\nDuniit kuulub peridotiitide hulka. Ülejäänud peridotiitsed kivimid on hartsburgiit, lertsoliit ja verliit. Nende koostises on rohkem pürokseeni ja amfiboole, kuid vähem oliviini kui duniidis.\n\nKui duniidi definitsioonile vastava kivimi koostisse kuuluva spinelli rühma mineraaliks on peamiselt magnetiit, siis nimetatakse teda duniidi asemel oliviniidiks.\n\nDuniit on vahevöö kivim, mis maapinnalähedastesse tingimustesse satub suhteliselt harva. Duniiti esineb mõningal määral ka Kuul.\n\nNumbrid on keskmistatud 93 analüüsitud duniiditüki alusel.\n\nKivimile andis Duni mägede (Dun mountains Uus-Meremaal) järgi nimetuse Ferdinand von Hochstetter 1859. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209443"}
{"text": "Islami Da‘wa Partei\n\nIslami Da'wa Partei (araabia حزب الدعوة الاسلامية‎ Ḩizb ad-Daʿwah al-Islāmīyah) on Iraagi erakond, üks peamisi šiiitide parteisid.\n\n2005. aasta parlamendivalimistel osales ta koos Iraagi Islamirevolutsiooni Ülemnõukogu ja teiste šiiidi rühmitustega valimisblokis Ühinenud Iraagi Allianss.\n\nPartei esimees on peaminister Nūrī al-Mālikī. Enne teda oli parteijuht eelmine peaminister arst Ibrāhīm al-Ja'farī. Praegu on tegemist suurima šiiidi parteiga Iraagi parlamendis.\n\nPartei rajas 1950ndate lõpus rühm šiiitide liidreid eesotsas Muqtadā aş-Şadri onu Muḩammad Bāqir aş-Şadriga. Partei eesmärk oli võidelda tol ajal Iraagis tõusuteel oleva ateistliku kommunismi ja Ba'athi araabia sotsialismi vastu. Kuigi partei rajajad olid šiiidid, tegi ta tihedat koostööd sunniitlike rühmitustega ning partei liikmete seas oli märkimisväärne sunniitlik vähemus.\n\nDa'wa Partei muutus oluliseks 1970ndatel, kui ta pidas Iraagi valitsuse vastast relvastatud võitlust, nimetades SEda režiimi terroriorganisatsiooniks. Ta toetas Iraani islamirevolutsiooni ning sai omakorda tuge Iraani valitsuselt, eriti Iraani-Iraagi sõja ajal. Siiski kavandas aş-Şadr märgatavalt teistsugust islamiriiki kui ajatolla Khomeynī oma. Kui Khomeynī ja Iraagi Islamirevolutsiooni Ülemnõukogu pooldasid võimu kuulumist ulimā''le, siis Da'wa Partei pooldas võimu kuulumist ummah'le.\n", "id": "ekk_Latn_209444"}
{"text": "Ultraaluseline kivim\n\nUltraaluseline kivim on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus on alla 45% (massiprotsent).\n\nUltraaluselisteks kivimiteks võivad olla või on pikrobasalt, basaniit, tefriit, foidiit, kimberliit, peridotiit, duniit, pürokseniit jms.\n\nUltraaluselised kivimid on värvuselt mustad või rohekad.\n\nMaa vahevöö koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest.\n", "id": "ekk_Latn_209445"}
{"text": "Brøndby IF\n\nBrøndby IF (ametlikult Brøndbyernes Idrætsforening, lühend BIF) on 1964. aastal asutatud Taani jalgpalliklubi, mille kodulinn on Kopenhaageni eeslinn Brøndby. Klubi kodustaadion on Brøndby staadion (taani Brøndby Stadion).\n\nEsindusmeeskond mängib Taani kõrgliigas Superligaen ning on tulnud kümnel korral riigi meistriks ja võitnud kuuel korral karika.\n\nKlubi värvid on sinine ja kollane.\n", "id": "ekk_Latn_209446"}
{"text": "Krakówi Wisła\n\nKrakówi Wisła (ametlikult Wisła Kraków Spółka Akcyjna) on 1906. aastal asutatud Poola jalgpalliklubi, mille kodulinn on Kraków ja -väljak Wisła staadion (poola Stadion TS Wisła Kraków).\n\nEsindusmeeskond mängib Poola kõrgliigas Ekstraklasa. Tulnud 12 korda Poola meistriks ja võitnud neli Poola karikat.\n", "id": "ekk_Latn_209447"}
{"text": "Dinaburg FC\n\nDinaburg FC (läti Futbola klubs \"Dinaburg\") on 1996. aastal asutatud Läti jalgpalliklubi, mille kodulinn on Daugavpils ja -väljak Celtnieka stadions.\n\nEsindusmeeskond mängib Läti tugevuselt teises liigas (1. līga).\n", "id": "ekk_Latn_209448"}
{"text": "Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus\n\nAstangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on tööealistele erivajadustega inimestele rehabilitatsiooniteenuseid ning töö- ja kutseõppe kursusi pakkuv keskus Astangul.\n\nKeskus asutati 1995. aastal Astangu Toimetulekukeskusena. A-korpuses alustati tegevust märtsis 1996. B-korpuses (avati juunis 2001) on puidutöökojad ning metallitöö ja puhastusteeninduse õpperuumid. C-korpuses (avati 2002) on õpilaskodu ja söökla. D-korpuses (avati 2004) on spordisaal ja ujula.\n\nKeskus on Euroopa Rehabilitatsiooniplatvormi (European Platform for Rehabilitation) assotsieerunud liige. Keskus korraldab ka kutserehabilitatsiooni alaseid koolitusi.\n", "id": "ekk_Latn_209449"}
{"text": "Lihtõisik\n\nLihtõisik on õisik, kus õied kinnituvad peateljele (õisikuraole) vahetult või õierao abil.\n\nLihtõisikud on näiteks kobar, urb, tõlvik, (liht)sarikas, nutt, korvõisik.\n", "id": "ekk_Latn_209450"}
{"text": "Tähk\n\nTähk ehk pea (spica) on õisik, kus õied kinnituvad peateljele õieraagudeta.\n\nPraktikas nimetatakse kõrrelistel peaks ka liitpead ehk liittähka, s.o õisikut, mille peateljele kinnituvad raotud pähikud.\n\nTähaga analoogne õisikutüüp on urb, mille painduvale või rippuvale peateljele kinnituvad samuti raotud õied.\n\nTähk esineb käpalistel, teelehelistel, lõikheinalistel.\n", "id": "ekk_Latn_209451"}
{"text": "Øksfjordjøkelen\n\nØksfjordjøkelen (põhjasaami keeles Ákšovuonjiehkki) on liustik Norras Finnmargi maakonna Loppa valla ja Tromsi maakonna Kvænangeni valla piiril (koordinaatidega: 70°10′N 22°3′E). Ta on saanud nime Øksfjordeni järgi, mille läänekaldal ta asub. Liustikust läänes on Langfjorden, lõunas Jøkelfjorden ning Isfjorden.\n\nLiustiku pindala on 41 km². Ta on suuruselt Norra mandriosas 9. kohal.\n\nLiustik on kõrgeimas osas 1204 meetrit merepinnast kõrgemal. Seal asub ka Finnmargi kõrgeim punkt. Madalaimas osas ulatub ta vaid 330 meetrit üle merepinna.\n\nØksfjordjøkelen on Euroopa mandri viimane mereni ulatuv jääliustik.\n\nLähim asula on Saltnes Jøkelfjordeni kaldal.\n", "id": "ekk_Latn_209452"}
{"text": "Nutt (botaanika)\n\nNutt (capitulum) on õisik, mille laienenud õiepõhjale kinnituvad õieraotud või väga väikese õieraoga õied.\n\nNuti alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse üldkatiseks.\n\nNutt esineb liblikõielistel, uniohakalistel, sarikalistel jt.\n", "id": "ekk_Latn_209453"}
{"text": "Juurekael\n\nJuurekael on taime juure üleminekukoht võsuks. Tavaliselt asub mulla piiril.\n\nLisajuurestikuga taimedel esineb ebajuurekael, mille asukoht sõltub istutussügavusest. Kuivendatud turvasmuldadel võib juurekaela asukoht asuda maapinnast tunduvalt kõrgemal, tuiskliivadel aga olla mattunud liiva alla.\n", "id": "ekk_Latn_209454"}
{"text": "Peremees\n\ntaluperemees\n\nBioloogias on \"peremees\" (ka peremeesorganism) teatav organism, kelle sees või kehapinnal elab teine organism, keda üldjuhul vaadeldakse kui parasiiti. Vaheperemees ...\n", "id": "ekk_Latn_209455"}
{"text": "Võrsumine\n\nVõrsumine taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel, tavaliselt maapinna lähedastest või maa-alustest pungadest. Võrsumine on iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedele.\n", "id": "ekk_Latn_209456"}
{"text": "Børselv\n\nBørselv (kveeni Pyssyjoki) on umbes 250 elanikuga Norra asula Finnmargi maakonnas Porsangeri vallas, umbes 42 km kaugusel Lakselvist. Asulat läbib Børselva jõgi. Läheduses tegutseb kveeni keele ja kultuuri keskus – Kainun institutti.\n", "id": "ekk_Latn_209457"}
{"text": "Villem Sikk\n\nVillem Sikk (18. märts 1865 Pakaste mõis – 6. aprill 1921) oli esimene Jõgeva alevivanem aastail 1919–1920.\n\nTema isa oli Pakaste mõisas viinameister. Isa suri varakult ning ema kolis koos lastega Härjanurme valda Jõunesse. Villem Sikk õppis Jõune külakoolis ja lõpetas Kursi kihelkonnakooli. Pärast kihelkonnakooli lõpetamist hakkas ta Jõunes koolmeistriks.\n\n1913. aastal valiti Sikk vastasutatud Jõgeva Rahvahariduse Seltsi aseesimeheks. Ta oli ka Jõgevale tuletõrjeseltsi asutamise ja seltsimaja ehitamise eestvedaja. Jõgeva Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi esimesel, 1908. aastal toimunud üldkoosolekul valiti Sikk seltsi esimeheks ja ta jäi sellesse ametisse kuni 1920. aastani.\n\n1914. aastal korraldas Jõgeva Rahvahariduse Selts Jõgeval oma esimese laulupäeva, millest võtsid osa ümbruskonna laulukoorid. Villem Sikk oli kooride peajuht.\n\n1915. aastal läks Villem Sikk kooliõpetaja ametist pensionile ja asus elama Jõgevale, kus pidas seltsimaja einelauda kuni oma surmani 1921. aasta aprillis. Ta maeti Kursi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_209458"}
{"text": "Kainun institutti\n\nAsutuses on Norra Kuningriigi palgal kuus töötajat. Juhataja on Hilde Skanke.\n\nInstituudi juhatuses on ühe häälega esindatud nii Norske Kveners Forbund / Ruijan kveeniliitto, Porsangeri omavalitsus, Pyssyjokilaiset ja Ruijan Kväänit, Tromsø ülikool kui ka Finnmargi Ülikooli Kolledž.\n\nSamas tegutseb ka 2007. aastal asutatud Kveeni keele nõukogu. .\n", "id": "ekk_Latn_209459"}
{"text": "Pigment\n\nPigment on keemiline värvaine, mis neelab valikuliselt valgust. Pigmente kasutatakse laialdaselt paljudes tööstusharudes, sealhulgas kunstis, kosmeetikas, toiduainetööstuses, trükkimises, tekstiilitööstuses ja paljudes teistes valdkondades. Pigmendid võivad erineda keemilise struktuuri, päritolu ja värvi poolest.\n\nBioloogias on pigmendid looduslikud värvained, mis annavad koele või muule struktuurile värvuse. Paljud neist omavad ka biokeemilisi või teisi funktsioone, neid nimetatakse kaaspigmentideks. Kaaspigmente on leitud paljude autotroofide kloroplastidest ja tsüanobakteritest. Keemias ja kunstis räägitakse värvipigmentidest, mis võivad päritolult olla nii orgaanilised kui ka anorgaanilised.\n", "id": "ekk_Latn_209460"}
{"text": "Paul Jürmann\n\nPaul Rudolf Jürmann (11. august 1876 Põltsamaa – 18. aprill 1946 Põltsamaa) oli Jõgeva ärimees, alevivolikogu ja linnavolikogu esimees aastail 1928–1939 ja 1937–1941 Jõgeva tuletõrjedivisjoni pealik.\n\nTa kaotas kogu oma varanduse 1941. aastal tulekahjus ja suri 1946 Põltsamaal.\n", "id": "ekk_Latn_209461"}
{"text": "Lateks\n\nLateks on üldnimetus polümeersetest peenosakestest vesikeskkonnas moodustunud stabiilsele pihussüsteemile (emulsioonile). Päritolult võivad lateksid olla nii looduslikud kui sünteetilised.\n\nLateks ehk piimmahl on botaanikas teatud taimedes olev piimjas vedelik. Lateks on mingist kautšukipuust (näiteks brasiilia heveast) eritunud vedelik (emulsioon), mis koaguleerudes muutub kautšukiks. Lateks on sünteetiline kautšukitaoline ühend, mida kasutatakse paberitööstuses.\n", "id": "ekk_Latn_209462"}
{"text": "Pistik\n\nPistik on paljundamise eesmärgil emataime küljest eraldatud lehe-, varre- või juureosa, mis sisaldab kõiki taimekudesid ja on seetõttu võimeline soodsas kasvukeskkonnas regenereerima puuduolevad organid. Puuduvad elundid taastuvad pistikule arenevatest lisajuurtest või lisapungadest. Pistikutega paljundamine on vegetatiivse paljundamise meetod.\n\nPistik on esialgu, kuni moodustuvad juured, väga haavatav.\n\nPistikutega paljundatakse paljusid aia- ja metsataimi.\n\nPistikutega paljundamise hulka loetakse ka paljundamine pistvaiade, haljaspistikute ja juurepistikutega.\n", "id": "ekk_Latn_209463"}
{"text": "Polaarsus\n\nPolaarsus on mingi süsteemi, keha vm omadus, mis võimaldab neil eristada vastaspooli või -suundi.\n\nTermin on kasutusel mitmes valdkonnas: Polaarsus on füüsikas kahe eristatava vastassuuna või pooluse (nt magnetpooluse, elektrilise pooluse) olemasolu. Bioloogias on polaarsus mingi taimeorgani (tavaliselt on selleks võsu) vastastipuosade erinev füsioloogiline talitlus või selle potentsiaal. Molekuli polaarsus keemias.\n", "id": "ekk_Latn_209464"}
{"text": "Phil Hellmuth\n\nPhillip Jerome Hellmuth, Jr (sündinud 16. juulil 1964 Madisonis Wisconsini osariigis) on USA elukutseline pokkerimängija.\n\nTal on 2018. aasta juuli seisuga rekordarv (15) World Series of Pokeri (WSOP) käevõrusid. Ta on 1989. aasta WSOP peaturniiri võitja ehk pokkeri maailmameister. Tema käevõrudest 13 on võidetud Texas Hold'emis, kaks seitsme kaardiga razzis. 2016. aastaks on ta live-turniiridelt võitnud üle 19,3 miljoni USA dollari ning ta on sellega kõige aegade tabelis seitsmendal kohal.\n", "id": "ekk_Latn_209465"}
{"text": "Poor\n\nPoor (ka urve) on mingil kehal või selle sees olev väike ava või õõs. Nähtust, kus mingil kehal esineb palju poore, nimetatakse poorsuseks ehk urbsuseks.\n", "id": "ekk_Latn_209466"}
{"text": "Lisajuur\n\nLisajuur on juur, mis areneb mõnedel taimeliikidel varrest või isegi lehtedest, kui need satuvad niiskesse keskkonda.\n", "id": "ekk_Latn_209467"}
{"text": "Lisapung\n\nLisapungad ehk adventiivpungad on pungad, mis tekivad mõnede taimede juurtel või puude vanematel okstel ja juurekaelal.\n\nJuurtel tekkinud lisapungadest arenevad juurevõsud, mille abil taim vegetatiivselt paljuneb. Selliseid pungi moodustavad näiteks vaarikas, astelpaju ja osad ploomi- ja kirsipuu sordid.\n\nPuude vanematel okstel arenevad lisapungadest vesivõsud ja juurekaelalt kännuvõsud.\n", "id": "ekk_Latn_209468"}
{"text": "Evolutsiooniline progress\n\nEvolutsiooniline progress (ka aromorfoos, arogenees, anagenees) on organismirühma(de) evolutsiooniline kvalitatiivne edasiminek, mis avaldub peaasjalikult organisatsioonitüübi täiustumises ja seeläbi keskkonda paremini sättudes.\n\nAromorfoosiks võib nimetada näiteks hulkraksuse teket.\n", "id": "ekk_Latn_209469"}
{"text": "Progress\n\nProgress on millegi edu, areng, muutuva süsteemi kindlasuunaline kvalitatiivne teisenemine (arenemine).\n\nSageli eristatakse tehnilist progressi, majanduslikku progressi ja ühiskondlikku progressi.\n\nProgressiidee on uusaja maailmavaadet iseloomustav mõiste.\n", "id": "ekk_Latn_209470"}
{"text": "Proliferatsioon\n\nProliferatsioon on mingi koe rakkude vohamine, kiire paljunemine. Proliferatsioonist saab rääkida näiteks embrüogeneesi ja vähkkasvaja koe või muu kasvajakoe juhul.\n", "id": "ekk_Latn_209471"}
{"text": "New Haven\n\nNew Haven on linn Ameerika Ühendriikide Connecticuti osariigis, mis on ühtlasi New Haveni maakonna halduskeskus. Linn asub Long Islandi väina kaldal Milli ja Quinnipiaci jõe suudmes.\n\nLinnas asub Yale'i Ülikool.\n\nNew Havenis on sündinud Ameerika Ühendriikide 43. president George W. Bush.\n", "id": "ekk_Latn_209472"}
{"text": "Nõmm\n\nNõmm (ka kanarbikunõmm) on lage või väheste kadakate ja mändidega ala, millele on iseloomulik toitainetevaestel kuivadel liivastel leetmuldadel kasvav taimekooslus, milles harilikult domineerivad puhmarinde moodustavad kanarbikud. Nõmmed on sageli tekkinud hävinud nõmmemetsa asemele.\n", "id": "ekk_Latn_209473"}
{"text": "Radioloogia\n\nRadioloogia on teadusharu, mis tegeleb ja uurib ioniseeriva kiirguse kasutamist paljudes teadusvaldkondades, näiteks meditsiinis, bioloogias, põllumajanduses.\n\nRadioloogia on arstiteaduse haru ja eriarstiabi valdkond, mis hõlmab haiguste diagnoosimist ja ravi, kasutades ioniseerivat või mitteioniseerivat kiirgust, lahtisi kiirgusallikaid või ultraheli, ja haiguste ravimist kasutades menetlusradioloogia võtteid või lahtisi kiirgusallikaid. Radioloogia tegeleb haiguste diagnoosimise ja raviga kasutades erinevaid visualiseerimismeetodeid.\n", "id": "ekk_Latn_209474"}
{"text": "Hannah Montana film\n\nFilmi produtsendid on David Blocker, Billy Ray Cyrus, Alfred Gough, Miles Millar, Steven Peterman ja Michael Poryes. Filmis osalevad Miley Cyrus, Emily Osment, Mitchel Musso, Jason Earles, Moises Arias, Lucas Till, Vanessa L. Williams, Billy Ray Cyrus jt.\n\nFilmimine kestis 2008. aasta aprillist juulini. Suurem osa filmimisest toimus Columbias ja Los Angeleses. Film esilinastus Ameerika Ühendriikides ja Kanadas 10. aprillil 2009.\n", "id": "ekk_Latn_209475"}
{"text": "Nokk\n\nNokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest. Lindude nokk on sõltuvalt eluviisist ja süstemaatilisest rühmast eriomane ja väga varieeruv.\n", "id": "ekk_Latn_209476"}
{"text": "Børselva\n\nBørselva (kveeni keeles Pyssyjoki, põhjasaami keeles Bissojohka) on tuntud lõhejõgi Norra Finnmargi maakonnas Porsangeri vallas.\n", "id": "ekk_Latn_209477"}
{"text": "Claes Tott\n\nKrahv Claes Åkesson Tott (Claudius Tott, soome Klas Åkenpoika Tott; 14. august 1630 Ekolsund, Uppland – 15. juuli 1674 Pariis) oli Rootsi poliitik ja diplomaat.\n\nTa sai 20. märtsil 1652 Rootsi krahvtiitli (nr 16) ja Karleborgi (soome Kaarlepori ehk Uusikaarlepyy) krahvkonna Pohjanmaal, oli ülemkammerhärra (10. juuli 1653), riiginõunik (3. oktoober 1653), kaardiväe kaptenmajor (\"grand capitaine\") (12. oktoober 1653), saadik Pariisis 1661–1662, Stockholmi ülemkomandant 1664, feldmarssal (26. juuli 1665), 27. oktoobrist 1665 Liivimaa kindralkuberner ja 1672. aastast erakorraline saadik Prantsusmaal Pariisis.\n\n1671. aastal andis krahv Tott välja politseikorralduse, millega siinsed aadlikud said Rootsi riigivõimu heakskiidu sunnismaisusele.\n\nTa oli Carlborgi krahv, Siundby vabahärra, Mälareni järve äärse Ekolsundi, Läänemaal Lihula linnuselääni, ning Soomes Liuxala ja Gerknäsi härra.\n\nTalle kuulusid muu hulgas Läänemaal isalt päritud Lihula kihelkonna Lihula (Leal) ja Karuse kihelkonna Matsalu (Matzal) mõis, ning Kirbla kihelkonna Keskküla mõis.\n\nKrahv Tott suri lastetuna Pariisis ja on maetud Jädersi kirikusse Södermanlandis. Tema Läänemaal asunud mõisad päris tema onu, vabahärra Sten Bielke (surnud 1684).\n", "id": "ekk_Latn_209478"}
{"text": "Hiiukirik\n\nHiiukirikud (soome keeles jätinkirkko, metelinkirkko, pirunkirkko, jatulinkirkko jm) on hiliskiviajast umbes 3000–2000 e.m.a pärinevad enamasti nelinurksed või ümmargused kiviehitised Pohjanmaal ja mujal Perämere põhjaosa muinasrannal. Suurim neist on 60-meetrine Raahen Kastelli.\n\nNeid on kunagi omistatud saamidele, neid on peetud hülgeliha jääkambreiks, elumaja vundamentideks, kindlusteks ja ulukite tarandikkudeks. Oulu ülikooli korraldatud väljakaevamistel aga ei leitud püsiasustuse jälgi ning kaitseotstarbeks ei sobi nad oma paljude müüriavauste ega väiksuse tõttu. Megaliitilisi sõõrkaevikuid ehk rondeleid, Stonehenge'i ja teisi taolisi ehitisi on seostatud ka ürgsete põllumeeste vajadusega ajaarvamise järele.\n", "id": "ekk_Latn_209479"}
{"text": "Mimees (bioloogia)\n\nMimees ehk mimetism on loomade kaitsekohastumuse tüüp, mis väljendub nende käitumise ja välimuse sarnanemisega mingi elutu (näiteks kiviga) või elus objektiga (teise loomaga). Looma, kellel see kaitsekohastumus avaldub, nimetatakse mimeediks, vastava eeskuju andnud objekti aga modelliks.\n\nMimeesi erivorm on mimikri.\n", "id": "ekk_Latn_209480"}
{"text": "Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit\n\nDemobiliseeritud Sõjaväelaste Liit oli Vabadussõja veteranidest koosnev Eesti poliitiline organisatsioon aastail 1921–1925.\n\nLiit asutati 1921. aasta jaanuaris Tartus. 1922. aastal oli liidul 148 osakonda 44 000 liikmega. 1923. aastal valiti liidu esindajana II Riigikogu liikmeks Heinrich Laretei. Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit likvideerus pärast Kaitseliidu tegevuse taastamist 1925. aastal.\n\nDemobiliseeritud sõjaväelaste ühingud kuulusid kaitsepolitsei poolt jälgitavate organisatsioonide hulka.\n", "id": "ekk_Latn_209481"}
{"text": "Mimikri\n\nMimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teise liigi tunnustega, keskkonnaelemendiga või kummagi üldistusega. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on paralleelselt kasutusel mimeesi mõiste, millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga.\n\nMimikri tüüpidena eristatakse Bates'i mimikrit, Mülleri mimikrit, agressiivset mimikrit, reproduktiivset mimikrit ja teisi. Batesi mimikri puhul sarnaneb ohutu või kaitsetu organism teise liigiga, kes on mürgine või söödamatu. Mülleri mimikri ehk Mülleri konvergentsi korral sarnanevad üksteisega kaks mürgist, söödamatut või muu kaitsekohastumusega liiki (näiteks on eri liiki liblikatel sarnane tiivamuster). Agressiivse mimikri puhul on teise liigiga, keskkonnaelemendiga või kummagi üldistusega sarnanev organism kiskja (see tüüp on levinud näiteks ämblikel). Reproduktiivse mimikri puhul osaleb kohastumus organismi paljunemisel või levimisel.\n\nMõned autorid peavad mimikri all silmas kõiki loomade kuju ja värvusega seotud kaitsekohastumusi, sel juhul hõlmab see ka mimeesi ja varjevärvusi.\n\nEestis tegeleb mimikri uurimisega Timo Maran.\n", "id": "ekk_Latn_209482"}
{"text": "Simuna (Laukaa)\n\nSimuna on küla Soomes Kesk-Soome maakonnas Laukaa valla idaserval muust asustusest eemal Tarvaala ja Lankamaa vahel.\n\nKüla on tuntuks saanud Soome presidendi Urho Kekkose ja tema Laukaalt pärit ihuarsti Rikhard Sotamaa kalastusretkedest Simuna kosele. Lievestuorelt läheb Simunale Saarilampi kaudu nõelsirge tee, mis riigistati eraomanikult 1960. aastatel.\n", "id": "ekk_Latn_209483"}
{"text": "Moone (bioloogia)\n\nMoone ehk metamorfoos ehk metaboolia on organismide arengu käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus. Moonet reguleerivad hormoonide vahendusel organismisisesed keerukad füsioloogilised protsessid.\n\nMoondega organismid on paljud selgrootud ja osa selgroogseid (kalad, kahepaiksed).\n\nPutukail eristatakse vaegmoonet ehk hemimetabooliat ja täismoonet ehk holometabooliat.\n", "id": "ekk_Latn_209484"}
{"text": "Metamorfoos\n\nMetamorfoos on millegi muundumine, kujumuutus, moone.\n\nZooloogias on metamorfoos sama mis moone. Botaanikas on metamorfoos taime mingi osa kuju ja talitluse muundumine. \"Metamorfoos\" on Franz Kafka novell. ...\n", "id": "ekk_Latn_209485"}
{"text": "Üheksavöölane\n\nÜheksavöölane (Dasypus novemcinctus) on loom vöölaste sugukonda rüüvöölase perekonda kuuluv imetaja.\n\nÜheksavöölane on vöölaste hulgas kõige arvukam liik. Ta elas looduslikult Kesk-Argentinast põhja pool kuni Mehhikoni. Inimtegevuse tulemusena pole tema levila vähenenud, vaid hoopis laienenud, sest talunikud näevad teda kahjurputukate hävitajana. Nii elab üheksavöölane tänapäeval Ameerika Ühendriikides kuni Kansase, Tennessee ja Lõuna-Carolina osariigini. Oletatakse, et ta suudab oma levilat laiendada kuni Indiana, Ohio, Pennsylvania ja New Jersey osariigini.\n\nÜheksavöölane elab metsades ja põõsastikes. Ta kaevab urge vooluveekogude kaldaisse, alati puude-põõsaste lähedusse. Urg koosneb ühest sirgest käigust. Sellesse viib mõnikord 2–8 sissepääsutunnelit, mis on kuni 7 m pikad ja 15–20 cm laiad. Uru lõpus on pesakamber, mida vooderdavad kuivad lehed ja rohi. Loom vahetab vooderdist sageli, eriti pärast vihma. Niimoodi kogunevad uruava juurde kõdunevad lehed.\n\nKui ilm on palav, siis läheb üheksavöölane toidujahile õhtuti, aga kui jahe, siis päeval. Sealjuures liigub ta siksakiliselt kiirusega umbes 1 km/h, sest peatub alatasa mõne ussi või putuka väljakaevamiseks. Viimaseid tajub ta kuni 20 cm sügavuselt maa alt.\n\nKui üheksavöölast jälitada, läheb ta sibavalt kõnnilt üle galopile ja püüab põgeneda urgu. Urust on teda väga raske kätte saada, sest ta kiilub end rüü ja käppade abil sinna kinni. Saba on tal libe ja kooniline ning sellest on teda samuti tülikas haarata.\n\nJõgesid suudab üheksavöölane ületada kahel viisil. Kõigepealt suudab ta kuni 6 minutit hinge kinni hoida: see kohastumus on tal tekkinud käikude kaevamiseks. Nõnda võib ta veekogu põhja laskuda ja mööda põhja teisele kaldale joosta. Teiseks suudab üheksavöölane nii palju õhku alla neelata, et ta muutub veest kergemaks, ja siis kohmakalt ujuda.\n\nTavaliselt paarituvad üheksavöölased juulis. Pärast viljastumist peatub munaraku areng umbes 14 nädalaks. Looted jätkavad arengut alles oktoobris-novembris ja emasloom poegib 4 kuud hiljem, veebruaris-märtsis. Juba Alfred Brehm kirjeldas brasiillaste uskumust, et üheksavöölasel sünnib alati 4 ühest soost poega. Hiljem selgus, et see on tõsi: üheksavöölasel sünnivad ühemunanelikud, kes just selle pärast ongi alati samast soost. Vastsündinud vöölased on hästi arenenud, nägijad ja pehme rüüga. Ema toidab neid paar nädalat. Kuue kuu pärast on nad juba täiskasvanu suurused.\n\nÜheksavöölane toob loodusele kasu sellega, et tühjadesse üheksavöölaseurgudesse saavad elama asuda teised loomad, näiteks skungid, rotthamstrid, kivikakud ja lõgismaod.\n\nÜheksavöölast kütitakse hõrgu valge liha pärast. Luurüüd kasutatakse karbi või korvina, kusjuures looma saba seotakse peakilbise külge ja nii moodustub mugav sang. Selliseid korve vooderdatakse seest siidiga ja müüakse turistidele suveniirina. Vöölaste rüüdest valmistatakse ka muusikariistu, näiteks charango'sid.\n\nÜheksavöölane on USA Texase osariigi tunnusloom. Sealjuures laiendas ta oma levilat Texaseni alles 1800. aasta paiku.\n", "id": "ekk_Latn_209486"}
{"text": "Enn Nõu\n\nEnn Nõu (sündinud 2. oktoobril 1933 Tallinnas) on eesti kirjanik ja arstiteadlane. Tema isa oli Joosep Nõu.\n\nEnn Nõu õppis Tallinna 28. algkoolis. 1944. aastal põgenes ta koos perega Rootsi. Aastatel 1953–1961 õppis ta Uppsala Ülikooli arstiteaduskonnas; 1978. aastal sai meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ja dotsendina Uppsala Ülikoolis.\n\nTa on oma teostes käsitlenud muuhulgas ka Vabariigi Valitsuse eksiilis tegevust.\n\nEnn Nõu valiti 1966., 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.\n", "id": "ekk_Latn_209487"}
{"text": "Mantel (täpsustus)\n\nMantel on rõivaese.\n\nMantel on limuste, käsijalgsete ja vääneljalaliste keha väljakasve, mis täidab kattefunktsiooni ja mis eritab nende koja või karapaksi. Mantel (ka tuunika) on mantelloomade väliskest.\n\nMantel (lad pallium) on selgroogsete loomade suurajukoor koos tema all paikneva valgeainega.\n\n\"Mantel\", Puccini ooper\n", "id": "ekk_Latn_209488"}
{"text": "Hiiukirn\n\nHiiukirn on kaljupinnasesse jääaegse liustikualuse või liustikupealse kose uuristatud lõõr. Veekeerises ringlevad jahvekivid on kulutanud kivimisse sümmeetrilisi siledaid uurdeid. Vool on pidanud olema piisavalt tugev pisemate kivide eemaleuhtmiseks ja küllalt sügav, et suuremad kivid saaksid kõrvalt mööduda.\n\nOn arvatud, et hiiukirnud on alguse saanud liustiku pinnal voolanud sulaveest, mis on jääprakku laskudes hakanud pöörlema. Kohati sadade meetrite kõrguselt langenud vesi on puurinud augu aluskivimini. Kivid ja kruus toimisid käiakividena.\n\nHiiukirn võib olla mitu meetrit sügav, väiksemad aga ainult detsimeetrise läbimõõduga. Mõne põhjas on näha jahvekive tänaseni.\n\nHiiukirnu uuristavad kivid peavad olema sama kõvad või kõvemad kui kirnu serva moodustavad kivimid. Kõige kõvemad kivid Maal on teemandid ja näiteks Lõuna-Aafrikas ongi hiiukirnude põhjast teemante leitud. See seletab ka mõne hiiukirnu nime (Bourke's Luck Potholes – Bourke'i õnneaugud).\n\nHiiukirne on vähe uuritud. Puuduvad täielikud hiiukirnude nimestikud. Arvatakse, et hiiukirne uurides saab teavet liustiku kohta, milles need hiiukirnud moodustusid.\n\nNorra suurim hiiukirn on Helvetet i Espedalen Opplandi maakonna Gausdali vallas: 40-meetrise läbimõõduga ja 100 meetrit sügav . Huvitavad hiiukirnud on Tømmerelva ääres Sørreisa vallas . Kvinesdali Heksegryten ning Farå ja Otra hiiukirnud meelitavad hulgaliselt suplejaid, kuid on olnud ka surmajuhtumeid.\n\nŠveitsis Luzerni lähedal Gletschergartenis on 32 hiiukirnu, millest suurima läbimõõt on 8 meetrit ja sügavus 9,5 meetrit.\n\nHiiukirnud võivad moodustuda kärestikulistesse jõgedesse, sealhulgas koskede alla.\n\nVahel on hiiukirnuks nimetatud ka muid moodustisi, näiteks Jalasjärve Pirunpesä, mis on tekkinud hoopis murenemise tagajärjel.\n", "id": "ekk_Latn_209489"}
{"text": "Mätas\n\nMätas on väikesel maa-alal (mikroreljeefil) taimedest vm. moodustunud väike kõrgend.\n\nSõltuvalt sellest, millest mätas on moodustunud, saab rääkida eri mättatüüpidest. Neist harilikuimad on samblakamarast (samblamätas) ja puhmikkõrrelistest (rohumätas) moodustunud mätas.\n", "id": "ekk_Latn_209490"}
{"text": "Lõu tuletorn\n\nLõu tuletorn (ka Lõu tulepaak) on tuletorn Saaremaal Saaremaa vallas Sõrve poolsaare läänerannikul Lõu lahe kirderannikul.\n\nMoodustab Anseküla tuletorniga sihi 103,1°, kus Lõu tuletorn on sihi alumine.\n\nTuletorn on laternaruumi ja rõduga valge betoontorn. Kõrgus on jalamist 9 meetrit ja merepinnast 11 meetrit.\n\nValge tule sektor on 102°–106°, nähtavuskaugus on 7 meremiili.\n\nPunase tule sektor on 106°–192.3°, nähtavuskaugus on 3 meremiili.\n\nRohelise tule sektor on 13.9°–102°, nähtavuskaugus on 3 meremiili.\n", "id": "ekk_Latn_209491"}
{"text": "Peajuur\n\nPeajuur on juur, mis areneb seemne idujuurest. Taimel saab olla ainult üks peajuur ja sedagi ainult siis, kui ta areneb seemnest. Peajuurest lähtuvaid külgmisi juuri nimetatakse külgjuurteks.\n", "id": "ekk_Latn_209492"}
{"text": "Põlvkonnavaheldus\n\nPõlvkonnavaheldus on erisuguste paljunemis- (sigimis-) viisidega arengujärkude vaheldumine arengutsükli jooksul.\n\nTaimede põlvkondade vaheldumine avaldub sporofaasi ehk sporofüüdi ja gametofaasi ehk gametofüüdi vaheldumisega. Need etapid vältavad erinevatel taimerühmadel neile iseloomuliku kestusega. Nii domineerib sammaltaimedel gametofaas, samal ajal kui kõrgemate taimede elutsüklis on esikohal sporofaas.\n\nLoomade põlvkondade vaheldumine võib väljenduda suguta ja sugulise põlvkonna vaheldumisega, seda kutsutakse metageneesiks, esineb näiteks ainuõõssetel (polüüp ja meduus). Mõnedel loomarühmadel on täheldatud ka heterogooniat, mis tähendab erisuguste suguliste sigimisviiside vaheldumist, seda esineb näiteks keriloomadel.\n", "id": "ekk_Latn_209493"}
{"text": "Oga\n\nOga on kattekoe ja selle all asuvate kudede rakkudest tekkinud tugev torkav väljakasve (emergents) taimedel.\n\nTaime vartel on ogad kujunenud koorel olevatest karvadest. Neid saab oksalt eemaldada ilma puitu vigastamata. Erinevalt asteldest pole ogadel kunagi pungi.\n\nOgad esinevad näiteks vaarika ja karusmarja vartel. Samuti hobukastani ja ogaõuna viljakestal.\n", "id": "ekk_Latn_209494"}
{"text": "Ülo Valk (poksija)\n\nÜlo Valk (12. aprill 1935 Vaivara kihelkond, Virumaa – 1. august 2018 Tallinn) oli eesti poksija ja poksitreener.\n\nTa poksis aastatel 1948–1960 Jõhvi ja Tallinna Kalevis. Ta pidas 151 kohtumist ja võitis neist 111. Ta oli I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) kolmekordne Eesti NSV meister (1957–1959).\n\nTa oli Jõhvis ja hiljem Tallinnas poksitreener, tema õpilastest on kuulsaim Priidik Kippar. Ta tegutses ka poksikohtunikuna.\n", "id": "ekk_Latn_209495"}
{"text": "Juuru kihelkond\n\nJuuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_209496"}
{"text": "Rootsi feldmarssalite loend\n\nRootsi sõjaväes said 77 sõjaväelast feldmarssali auastme. Tänapäeval ei ole auaste enam kasutuses.\n", "id": "ekk_Latn_209497"}
{"text": "Pirunkirkko\n\nPirunkirkko'ks (eesti keeles 'kuradikirik') on Soomes nimetatud eri päritolu kivi- ja aluspõhjamoodustisi.\n\nPirunkirkko võib olla näiteks Z-kujuline kaljulõhe. Need on tuntud kohalikus pärimuses muuhulgas Isoviha aegsete pelgupaikadena. Üks tuntumaid - Koli pirunkirkko on sündinud maavärinate ja jääaja koostoimel.\n", "id": "ekk_Latn_209498"}
{"text": "Akne\n\nAkne (ladina keeles acne vulgaris) ehk vinnpõletik ehk vinnlööve ehk vinnid ehk vistrikud on nahahaigus, mida põhjustab rasunäärmete ummistumine ja põletik.\n\nPuberteedieas rasu tootmine näol, seljal ja rinnapiirkonnas suureneb. Suurenenud rasutootmine toob kaasa rasunäärmete ummistumise. Tulemuseks on avatud komedoonid, milles võib tekkida põletik ning mis võivad seejärel muutuda vistrikeks ja suletud komedoonideks.\n\nAkne on üks sagedasemaid nahahaiguseid, esinedes kuni 85 % noortel vanuses 12-24, kuid on levinud probleem ka 30.-40. eluaastates täiskasvanutel. Esimesed akne märgid ilmuvad enamasti puberteedieas ja kaovad tavaliselt umbes 25. eluaastaks.\n", "id": "ekk_Latn_209499"}
{"text": "Isoviha\n\nIsovihaks nimetavad Soome ajaloolased Põhjasõja aegset vene okupatsiooni aastatel 1713–1721, mis lõppes Uusikaupunki rahulepinguga. Kaasaegsete kirjutistes nimetatakse seda vene ülemvõimu ajaks .\n", "id": "ekk_Latn_209500"}
{"text": "Kolin Pirunkirkko\n\nKolin Pirunkirkko on üks paljudest Koli koobastest. Pirunkirkko on 34 meetrit pikk ja 1–7 meetrit kõrge maavärina tagajärjel tekkinud ja osaliselt kivivaringuga kaetud kaljulõhe. Rahvajutu järgi on ta ainult päris Kuradikiriku eeskoda. Koopa tagaseina praost on vilksamisi nähtud kuradi pisikest kirikusaali ja istepinke. Kolil on elutsenud võimsad vaimud \"Kolin korkeat isännät, Mustarinnan murhat miehet\". Paljudest koopas nõu ja väge nõudmas käinud nõidadest on tuntuim Ukko Kinolainen, kelle lähenedes allikad olevad hakanud pulbitsema. Koopast on saanud innustust ka kunstnikud ja luuletajad. Eero Järnefelti kirjutatud punases kirjas salm on juba tuhmunud.\n", "id": "ekk_Latn_209501"}
{"text": "Aivar Otsalt\n\nAivar Otsalt (sündinud 11. aprillil 1964 Tartus) on endine politseiprefekt.\n\nLõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi, Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna (1988) ja Sisekaitseakadeemia uurimise erialal.\n\nTöötanud Keskuurimisbüroo eriti tähtsate asjade uurija ning Valga ja Tartu politseiprefektina, oli ka Lõuna Politseiprefektuuri prefekt.\n\nOtsalt avalikustas 2005. aastal justiitsminister Ken-Marti Vaheri plaani püüda korrumpeerunud ametnikke piirarvude kaupa. Sellest tekkinud skandaali järel vabanes ametist nii Ken-Marti Vaher kui astus tagasi ka peaminister Juhan Parts. Pärast Partsi valitsuse kukkumist sai uueks peaministriks Andrus Ansip.\n\n2009. aastal mõistis kohus Otsalti korruptsioonis süüdi ning talle määrati kaks aastat ja kümme kuud tingimisi vangistust katseajaga kolm aastat .\n", "id": "ekk_Latn_209502"}
{"text": "Puula\n\nPuula ehk Puulavesi on Mäntyharju väila suurim järv Kymi jõe vesikonnas Hirvensalme, Kangasniemi ja Mikkeli vallas Soomes.\n\nVarem läbi Sysmä väila Päijänne järve suubunud Puula ühendati 1854. aastal 1,1 kilomeetri pikkuse Kissakoski kanali kaudu Mäntyharju väilaga, mispeale Puula veetase langes ligi 2,5 meetrit. Puula voolab Suonsalmi kaudu Liekune järve ja Kissakoski kanalit mööda Vahvajärve.\n", "id": "ekk_Latn_209503"}
{"text": "Julma Ölkky\n\nJulma Ölkky (ka Julma-Ölkky, Julmaölkky) on 42 meetrit sügav kanjonijärv Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas Kuusamo ja Suomussalme valla piiri lähedal, umbes 47 kilomeetrit Kuusamost lõunas. Järve geograafilised koordinaadid on .\n\nKitsukese kanjoni enda sügavus koos veepealse osaga on 100 meetrit. Järve veetase on 243,8 meetrit üle merepinna ja pikkus üle kolme kilomeetri. Peaaegu püstloodis kaljukaldad kerkivad üle 50 meetri veepinna kohale.\n\nJärv suubub lõunas Ala-Ölkky järve, mille veetase on 234,5 meetrit üle merepinna.\n\nJärve äärde pääseb autoga, Hossast matkarada pidi või paadiga. Suviti korraldatakse seal paadimatku.\n", "id": "ekk_Latn_209504"}
{"text": "Antonio Valencia\n\nLuis Antonio Valencia Mosquera (sündinud 4. augustil 1985 Lago Agrios) on Ecuadori jalgpallur, kes mängib Manchester Unitedis. Ta mängib ka Ecuadori jalgpallikoondises.\n\nHooajal 2011–12 valiti ta fännide poolt Manchester Unitedi hooaja parimaks mängijaks.\n", "id": "ekk_Latn_209505"}
{"text": "Pakasaivo\n\nPakasaivo on umbes kilomeetri pikkune Soome kanjonijärv Muonio vallas.\n\nSee asub kitsas mannerjää sulamisvete uhutud aluspõhja murrangulõhesse tekkinud kanjonis, mille väga järsud kaldakaljud kerkivad veepinna kohal kuni 50 meetri kõrgusele. Järve põhjaosa moodustab Soome suurim hiiukirn Lapi Põrgu (soome keeles Lapin Helvetti). Ülaservast mõõtes võib sügavust olla koguni 130 meetrit. Lõunakaldad on madalad ja lauged. Jõgesid järve ei suubu. Tema vesi pärineb järvepõhja allikaist.\n\nLapin vesi- ja ympäristöpiiri uuringute põhjal on Pakasaivo Soomes väga haruldane meromiktiline järv. See tähendab, et temas puudub täielikult nii sügisene kui kevadine ringvool, mis sunniks eri veekihte segunema. 12,5 meetri sügavuseni on ta täidetud tavalise järveveega. Sügavamal muutub see väga järsult hapnikuvaeseks ja väävelvesiniku sisaldus suureneb märgatavalt. See pärsib orgaanilise aine lagunemist, mistõttu aastatuhandete jooksul järve uppunud paadid, puud ja muu selline risu katab järve põhja umbes 50 meetri sügavusel paksu kihina. 1977. aastal üritati asjatult järve sügavust mõõta, kuid kindla põhjani ei jõutudki. Hinnangud vahelduvad 60-st 90 meetrini.\n\nNimi pärineb saamidelt soome keelde laenatud põhjaallikat tähistavast sõnast saivo. Laplased olevad käinud järve ääres ohverdamas ja lähedasel künkal seida sammast austamas.\n\nPakasaivost umbes 1 km lääne pool asuva Pakajärve kaldal on kena järsuseinaline mäehari (kohalikus pruugis tieva), mis on tipus ainult 1,5 m laiune.\n\nPakasaivo ääres on Soome Metsähallituse hooldatav puhkepaik ja parkla, kuhu pääseb sõites Muoniost 21. maanteed mööda 40 km lõunasse ja Äkäslompolost veel umbes 25 km Hannukaise poole. Viida juurest viib järvele 14 km pikkune tee. Tee äärses on puhkemaja Valkeajoen leimauskämppä, kunagine metsatööliste tare.\n", "id": "ekk_Latn_209506"}
{"text": "Jüri Pärni\n\nJüri Pärni (7. jaanuar 1939 Rakvere – 22. juuni 2009) oli eesti tõlkija ja orkestrijuht.\n\nÕppis Rakvere Lastemuusikakoolis viiuli eriala ja lõpetas kooli 1956. aastal.\n\nAastatel 1957–1968 töötas Jüri Pärni orkestrijuhina.\n\n1968–1974 õppis ta Moskvas Maksim Gorki nimelises Kirjandus­insti­tuudis.\n\n1972. aastast oli ta vabakutseline. Ta tõlkis vene keelest paarkümmend ilukirjandusteost ja filmisubtiitreid.\n\nTa suri ajukasvaja tagajärjel.\n", "id": "ekk_Latn_209507"}
{"text": "Nikolai Muravjov\n\nNikolai Jerofejevitš Muravjov (1724–1770), Vene riigitegelane ja kirjanik, Liivimaa kindralkuberner ? Nikolai Nikolajevitš Muravjov (1768–1840), eelmise poeg, vene kindralmajor Nikolai Nikolajevitš Muravjov-Karski (1794–1866), eelmise poeg, Vene sõjaväelane ja riigitegelane Nikolai Nazarovitš Muravjov (1775–1845), Vene riigitegelane Nikolai Nikolajevitš Muravjov-Amurski (1809–1881), Vene riigitegelane ja diplomaat Nikolai Valerjanovitš Muravjov (1850–1908), Vene riigitegelane, justiitsminister Nikolai Muravjov-Uralski (sündinud Vladimir Mihhailovitš Muravjov; 1882–1961), vene usutegelane, Nikolai Saveljevitš Muravjov (1920–1945), Vene sõjaväelane ja Nõukogude Liidu kangelane\n", "id": "ekk_Latn_209508"}
{"text": "Karl von Below\n\nKarl Friedrich von Below (vene Карл Андреевич Беллау; 3. juuni 1794 Määri mõis – 15. juuli 1867 Ehmja mõis) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.\n\nTa oli major, tõeline riiginõunik, Eestimaa kubermangu asekuberner 20. märtsist 1842 kuni 11. juulini 1852 ja Ehmja mõisnik Martna kihelkonnas Läänemaal.\n", "id": "ekk_Latn_209509"}
{"text": "Merike Viilup\n\nMerike Viilup (sündinud 19. juulil 1954 Tallinnas) on eesti ajakirjanik ja meediakonsultant, treener.\n\nTa lõpetas 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuri alal ja 1984.–1986. aastal õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis ajakirjandust. Viilup on läbinud toimetaja- ja produtsendikoolitused Bornholmi Baltic Media Centeris.\n\nAastatel 1986–2001 töötas Merike Viilup Eesti Televisiooni vastutava sekretäri ja meelelahutussaadete peatoimetajana. Aastatel 2001–2005 oli ta Eesti Ajakirjanike Liidu tegevdirektor. Ta valiti aastateks 2005–2008 ning taas 2017. ja 2020. aastal Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liikmeks. 2006. aastal valiti Viilup Ajakirjanike Liidu sektsiooni Naistoimetajate Ühendus esimeheks. Merike Viilup on 2009. aastal asutatud MTÜ Eesti Naistoimetajad asutajaliige ja eesistuja, 2010. aastast treener Tondi Maneežis, 2020. aastast Kodumaa Kapitali HLÜ nõukogu liige.\n\nTa on teinud kaastööd ajalehtedele Noorte Hääl, Eesti Päevaleht, Hiiu Leht ja Meie Maa, ajakirjadele Kodutohter, Elukiri ja Oma Hobu ning Eesti Raadiole.\n", "id": "ekk_Latn_209510"}
{"text": "Isobuteen\n\nIsobuteen ehk isobutüleen ehk 2-metüülpropeen (CH₃)₂C=CH₂ on küllastamata süsivesinik (isoolefiin), mis omab suurt tähtsust keemiatööstuses. Standardtingimustel on isobuteen värvitu kergesti põlev gaas: tema keemistemperatuur on −6,9 ºC, vees ei lahustu. Tavaliselt säilitatakse seda balloonides. Suure lenduvuse tõttu võib kergesti põlema plahvatada.\n\nTööstuslikult toodetakse isobuteeni isobutaanist selle katalüütilisel dehüdrogeenimisel 500–600 ºC juures. Naftatöötlemise gaasilistest produktidest saab isobuteeni eraldada reaktsioonil väävelhappega. Seda võib saada ka isobutanooli dehüdrateerimisel.\n\nHappeliste katalüsaatorite juuresolekul astub isobuteen kergesti elektrofiilse liitumise reaktsioonidesse, millest tööstuslikult on olulisemad polümerisatsioon (ka kopolümerisatsioon) ja alküülimine (aromaatsete ühenditega, alkaanidega, alkeenidega, alkoholidega ja teiste ühenditega).\n", "id": "ekk_Latn_209511"}
{"text": "Tsüklohekseen\n\nTsüklohekseen (ka tetrahüdrobensool; keemiline valem C₆H₁₀) on tsükloalkeenide klassi kuuluv orgaaniline ühend.\n\nTsüklohekseen on normaaltingimustes värvitu terava lõhnaga vedelik. Selle tihedus on 0,8110 g/cm³, sulamistemperatuur −103,8 °C, keemistemperatuur 82,98 ºC, vees lahustub 250 g/l. Küllastunud auru rõhk on temperatuuril +20 °C 8,93 kPa ja temperatuuril +25 °C 11,9 kPa. Leektemperatuur on −12 °C ja isesüttimistemperatuur +244 °C. Molaarmass on 82,143 g/mol. Ta ei ole väga stabiilne, sest pikaajalisel hoidmisel valguse ja õhu käes moodustab ta peroksiide. Kriitiline temperatuur on +287,2 °C (560,4 K).\n\nKeemilises mõttes reageerib ta kaksiksideme osavõtul nagu alkeenid.\n\nTsüklohekseeni kasutatakse keemiatööstuses mitmete protsesside lähteainena.\n\nTsüklohekseeni võib saada tsükloheksanooli happelisel dehüdrateerimisel. Tekkiv tsüklohekseen eraldatakse destilleerimise abil. Reaktsiooni katalüsaatoriks on hape, näiteks fosforhape. See on tüüpiline tudengite praktikumi töö:\n", "id": "ekk_Latn_209512"}
{"text": "Tiina Mölder\n\nTiina Mölder (sündinud 9. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti kaasaegse tantsu koreograaf, etendaja, tantsija ja lavalise liikumise õpetaja.\n\nTiina Mölder on ZUGA ühendatud tantsijate asutajaliige.\n", "id": "ekk_Latn_209513"}
{"text": "Spiika\n\nSpiika (α Vir, α Virginis, Alpha Virginis) on Neitsi tähtkuju heledaim täht ja tähistaeva heleduselt 16. täht.\n\nAsub 260 valgusaasta kaugusel Maast. Spiika on muutliku heledusega sinine hiid (spektriklass B1 V). Näiv tähesuurus kõigub +0.92 ja +1.04 vahel perioodiga 4,0142 päeva.\n\nEestis on Spiika hästi näha kevadel.\n", "id": "ekk_Latn_209514"}
{"text": "Jiepmaluokta\n\nJiepmaluokta (põhjasaami keeles) ehk Hjemmeluft (norra keeles) on laht Norra Troms og Finnmargi maakonna Alta vallas. See sai tuntuks nüüdseks UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Alta kaljujooniste esimese ja tähtsaima leiupaigana. 1972. aasta sügisel avastati esimesed joonised umbes 4 kilomeetri kaugusel Alta keskusest. Hiljem on neid leitud Alta lähikonnast mujaltki, kokku umbes 5000. Neist üle kolme tuhande on ikkagi Jiepmaluoktas, mis on jäänud ainsaks külastajaile avatud leiukohaks. 1991. aastal kolis sinna ka Alta muuseum.\n\nHjemmeluft on ilmekas näide põliste saami nimede asendamisest mõttetute norrakeelsete vastetega. Saamikeelne Jiepmaluokta tähendab \"hülgelahte\", samas kui norrakeelne kõlaline vaste Hjemmeluft tähendab \"koduõhku\": -luft (õhk) tuleb saami nimisõna luokta (laht) akusatiivi ja genitiivi kujust \"luovtta\", mis hääldub \"luofta\". hjemme- (kodu) võib pärineda varasemast nimekujust Jiemmaluokta. Jiemmaluokta nimeline koht on olemas Finnmargi Kvalsundi vallas; nime norrakeelne vaste on seal Saraby. Jiepma on (hülge) genitiiv.\n", "id": "ekk_Latn_209515"}
{"text": "Museum of Hoaxes\n\nMuseum of Hoaxes on Ameerika Ühendriikide veebisait, kus analüüsitakse ja paljastatakse pettusi ja linnalegende.\n\nSaidi lõi Alex Boese 1997. aastal San Diegos Californias. Boese on pettuste ja linnalegendide teemal avaldanud ka kaks raamatut.\n", "id": "ekk_Latn_209516"}
{"text": "Robert von Rosen\n\nParun Robert Gottlieb von Rosen (vene Роман Романович фон Розен; 24. detsember 1790 Sõtke – 22. veebruar 1867) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.\n\nTa oli leitnant, riiginõunik, Eestimaa kubermangu asekuberner 20. juulist 1852 kuni 12. detsembrini 1858 ja tõeline riiginõunik.\n", "id": "ekk_Latn_209517"}
{"text": "Ballstadi kalmeväli\n\nKaks suuremat kivikangrut on liitunud T tähe kujuliselt. Hoonete asemed pole rohus kuigi nähtavad. Kalmeväli on osaliselt metsa kasvanud - osalt heinamaa. Sealt avaneb kaunis vaade ümbritsevatele metsadele, mägedele ja Tjeldsundi lahele. Muistised on kõige kergemini leitavad kevadel, kui rohi on alles madal.\n\nKivikalmest väljakaevamistel leitud kuldaare viidi Tromsø muuseumi. Aardeleiu ja Kongsviki kohanime põhjal on oletatud, et kalmistule on maetud kohalikke ülikuid. Kongsvik tähendab nimelt /Kuningalahte/.\n", "id": "ekk_Latn_209518"}
{"text": "Orion (tähtkuju)\n\nOrion on taevaekvaatori lähedal asuv tähtkuju, mis on üks tähistaeva kirkamaid ja nähtav kogu maailmas. See on üks tuntumaid ja lihtsamini leitavaid tähtkujusid. See on pindalalt 26. tähtkuju, kattes 594 ruutkraadi.\n\nTähtkuju on nime saanud kreeka mütoloogiast tuntud küti Orioni järgi, kelle Artemis tappis.\n\nHeledaim täht on sinakasvalge Rigel (ka Riigel, β Ori). Heledad tähed on veel umbes 650 valgusaasta kaugusel asuv punakas Betelgeuse, α Orionis., Bellatrix, Mintaka, Alnilam, Alnitak ja Saiph.\n\nTähtkujus asuvad Orioni gaasudu ja Hobusepea udukogu.\n\nOktoobris on Orioni tähtkujus võimalik näha Orioniidide meteoriidivoolu.\n\nEesti rahvaastronoomias asus Orioni kohal tähtkuju nimega Koot ja Reha.\n", "id": "ekk_Latn_209519"}
{"text": "Voldemar Karing\n\nVoldemar Nikolai Karing VR II/3 (4. juuli 1895 Kodasoo vald, Harjumaa – 29. juuni 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).\n\nVoldemar Karing lõpetas 1914. aastal Tallinnas Aleksandri gümnaasiumi ja astus Vladimiri sõjakooli, mille lõpetas 1915. aastal. Esimese maailmasõja ajal teenis Vene Keiserlikus armees. Eesti Vabadussõja tegi kaasa alamkapteni auastmes 5. jalaväepolgu koosseisus.\n\n1929. aastal lõpetas Kõrgema sõjakooli. Pärast seda oli lektoriks kõrgemas sõjakoolis. Hiljem oli majori auastmes Kaitseliidu Tartu maleva pealikuks, kust määrati 1934. aastal Valga sõjaväeringkonna staabiülemaks. 1934. aastal määrati Sõjavägede Staap 3. osakonna ülemaks.\n\n1939. aastal nimetati ta Eesti majandusministri abiks.\n\nTa hukati Venemaal.\n", "id": "ekk_Latn_209520"}
{"text": "August Ratiste\n\nAugust Ratiste VR II/3 (25. detsember 1893 Audru, Pärnumaa – 10. aprill 1961 Buenos Aires) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).\n", "id": "ekk_Latn_209521"}
{"text": "Johann Mahlapuu\n\nJohann Mahlapuu (ka Johannes; 3. märts 1888 Lõve vald, Viljandimaa – 11. juuni 1954 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\n24. veebruaril 1938 ülendati ta majorist kolonelleitnandiks.\n\n20. veebruaril 1939 sai ta Kontkaristi IV klassi teenetemärgi.\n", "id": "ekk_Latn_209522"}
{"text": "Ants Lõhmus\n\nAnts Lõhmus VR I/3 ja VR II/3 (kuni 2.05.1936 Antoni (Ants), ka Anton) (8. oktoober 1885 Sangaste vald, Tartumaa – 3. jaanuar 1968 Sangaste) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).\n", "id": "ekk_Latn_209523"}
{"text": "Jaan Org\n\nJaan Org VR I/3 (23. märts 1895 Viljandi – 3. september 1943 Norillag, Krasnojarski krai) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\nSündis põllutöölise pojana. Aastatel 1912–1916 õppis Tartu Õpetajate Seminaris.\n", "id": "ekk_Latn_209524"}
{"text": "Hengo Tulnola\n\nHengo Tulnola VR I/3 (kuni 1922. aastani Hugo Tschuhna; 1922–1936 Hugo Tulnola; 16. oktoober 1897 Navi, Aleksandri vald, Võrumaa – 17. jaanuar 1986 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (major) ja taarausuline, ajaloolane, kodu-uurija ja genealoog.\n\n1941. aastal langes ta Saksa sõjavangi, oli 10. oktoobrist 1944–1954 Nõukogude Liidus vangis.\n\n2017. aastal avati Pärnus Laatsareti tänav 4, Tulnola kunagise kodumaja seinal mälestustahvel.\n", "id": "ekk_Latn_209525"}
{"text": "Feliks Jänes\n\nFeliks Jänes VR II/3 (3. märts 1898 Rannu, Tartumaa – 29. juuni 1942 Norilsk, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (major, 1938).\n\nRatsarügemendi adjutant, 8. augustil 1940 määratud Ratsarügemendi ülemaks.\n\nTema isa oli Valga linnasekretär ja linnaarhiivi direktor Jaan Jänes (1865–?).\n\nArreteeriti NKVD poolt 14. juunil 1941, hukati Venemaal.\n", "id": "ekk_Latn_209526"}
{"text": "Hans Vanaveski\n\nHans Vanaveski VR I/3 (9. november (vkj) / 21. november 1888 Mõisaküla, Juuru vald, Harjumaa – 13. jaanuar 1976 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), fotograaf, tõlkija ja koduloolane.\n\nOma sõjaväelist karjääri alustas ta teenimisega Riia 115. jalaväepolgu koosseisus esimeses maailmasõjas. Hiljem osales ta Vabadussõja lahingutes ja jõudis viimaks 1919. aastal tankideklassi- ja pataljoni ülemaks. Teise Nõukogude okupatsiooni järel viidi ta polkovniku auastmes üle Punaarmee 22. territoriaal-laskurkorpuse finantsosakonna ülemaks. Ta pääses küll 1941. aasta repressioonidest, kuid alandati ametikohalt 140. laskurpolgu majandusülemaks. Sama polgu koosseisus sattus ta juulis 1941 Porhovi all Saksa vägede kätte vangi, kus aasta lõpul kõik eesti päritolu sõjavangid vabastati. Aastatel 1950–1956 viibis ta mitmes vangilaagris Eestis ja Irkutski oblastis.\n\nFotograafiaga hakkas ta tegelema juba kooliajal ning oli lühikest aega tööl ka kopeerijana päevapiltnik Alex Jurichi kunstfotoateljees. Sõdadest naasnuna astus ta Eesti Foto Klubi liikmeks ja osales fotovõistlustel. Tema loomingus domineerisid maastikuvaated ja aktid, mis tõid talle auhindu. Hiljem kujunes temaatikaks Tallinna vanalinn, loodusvaated ja Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise tegevus. Vanaveski oli Tallinna Fotoklubi auliige.\n", "id": "ekk_Latn_209527"}
{"text": "Mustamäe linnaosa linnaehituslik kujunemine\n\nMustamäe linnaosa linnaehituslik kujunemine on valdavalt toimunud aastatel 1960–1970, mil rajati tänased Mustamäe linnaosa Mustamäe asumi üheksa elurajooni (mikrorajooni). Alates 1960 teisest poolest ehitati korterelamuid ka Sääse ja Siili piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_209528"}
{"text": "Juhan Järver\n\nJuhan Järver VR I/3 (19. mai 1886 Jõgeveste vald, Viljandimaa – 28. juuli 1941 Muravijevo küla, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).\n\nJuhan Järver viibis aastatel 1904–1914 Kaukaasia eesti asundustes. Aastatel 1914–1917 teenis Esimeses maailmasõjas Vene keisririigi armees.\n\nAastatel 1918–1920 osales Vabadussõjas, 1919 aasta novembris teenis leitnandi auastmes 2. Jalaväepolgus. Ülendati 7. novembril 1919 kiiduväärt teenistuse eest alamkapteniks, vanusega 1. märtsist 1919. teenis ka 1. ja 2. diviisi staabi käsundusohvitserina.\n\nAastatel 1920–1921 teenis Tallinnas sõjaväeringkonna staabiülemana, aastatel 1924–1929 Kindralstaabi Valitsuse ja Kaitsevägede Staabi V (mobilisatsiooni)osakonna ülem, 1929–1934 Kindralstaabi ülema abi, 1927. aastast Kõrgema Sõjakooli lektor.\n\nHarju Kaitseringkonna ülem 1934–1939 Harju sõjaväeringkonna ülem, 1939. aastal Sõjaministri käsundusohvitser, 1940. aasta Sõjavägede Staabi reservis. 1940. aastal ülendati koloneliks.\n\n1941. aastast Nõukogude Punaarmees, hukkus õhurünnakul Verentjevi küla juures .\n", "id": "ekk_Latn_209529"}
{"text": "Ferdinand Võsu\n\nFerdinand Võsu (1. detsember 1909 Peterburi – 6. jaanuar 1987 Toronto) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).\n\nLõpetas 1940 Kõrgema Sõjakooli, teenis 3. Suurtükiväegrupis.\n", "id": "ekk_Latn_209530"}
{"text": "Villem Saarsen\n\nVillem Leopold Saarsen (29. september 1891 Viljandi – 29. jaanuar 1982 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Eesti sõjaväeluure viimane ülem (1939–1940).\n", "id": "ekk_Latn_209531"}
{"text": "Ralf Tõnurist\n\nRalf Leonid Tõnurist (1938. aastani Ralf Leonid Tennorist; 18. oktoober 1899 Jõhvi vald, Virumaa – 1. november 1964 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (major).\n\nTa oli Kindralstaabi II osakonna A-jaoskonna ülema kohustes aastatel 1926–1929, seejärel B-osakonna ülema kohustes ja 1930. aastast jaoskonna ülem.\n", "id": "ekk_Latn_209532"}
{"text": "Årsteinen\n\nÅrsteinen on saar Norras Nordlandi maakonna Lofootide saarestiku Vågani vallas, Lofoote Hinnøyast eraldava Raftsundi väina sissepääsust idas. Saarekese keskusse Årsteini pääseb Hinnøya lõunatipu Digermuleni külast pinnaskattega teed mööda üle pisikese kanali.\n\nMerepinnast 530 meetri kõrguselt Stortindeni tipust avanevad vaated naabersaartele ja Vestfjordi taha mandrile meelitasid 19. sajandi lõpu suvedel Saksa keisrit Wilhelm II oma matkaseltskonnaga sinna ikka-jälle tagasi tulema. Neid käike on jäänud meenutama tagasihoidlik mälestuskivi ja rahvamatk .\n\nÅrsteinen on umbes 4,5 km pikk ja 2,6 km lai, pindalaga 10,5 km².\n", "id": "ekk_Latn_209533"}
{"text": "Leo Poska\n\nLeo Poska (12. detsember 1901 Väike-Lähtru küla, Martna vald, Läänemaa – 24. aprill 1945 NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (vanemleitnant).\n\nHukati Nõukogude võimu poolt.\n", "id": "ekk_Latn_209534"}
{"text": "Rudolf Lints\n\nRudolf Johannes Lints VR I/3 (22. märts 1891 Tallinn – 24. aprill 1942 Sverdlovsk, hukati) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\nTa oli Kaitseliidu Saaremaa maleva ja Kaitseliidu Tallinna Maleva pealik.\n", "id": "ekk_Latn_209535"}
{"text": "Karl Soo\n\nKarl Mihkel Soo VR I/3 (1. detsember 1895 Urvaste, Võrumaa – 2. veebruar 1941 Leningrad) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\nVabadussõja lõpus, 1920. aasta alguses teenis 6. Jalaväepolgus. Ülendati 12. veebruaril 1920 alamkaptenist kapteniks vanusega 16. oktoobrist 1919.\n\n1925. aastast Kaitseliidu Petseri maleva pealik, 1927. aastast Petseri Kaitseväeringkonna ülem.\n\nÕppis Kõrgemas Sõjakoolis 1936 kuni 1938 juhtimise ja staabiteenistuse erialal. 24. veebruaril 1936 ülendati kolonelleitnandiks.\n\n1939. aasta lõpus viidi ta üle Kaitseliidu Tartu maleva pealikuks.\n\nRepresseeriti Nõukogude Liidu võimude poolt. Mõisteti surma ja lasti maha 2. veebruaril 1941 kinnipidamiskohas Leningradis (tänapäeval Peterburi).\n", "id": "ekk_Latn_209536"}
{"text": "August Jakobson (sõjaväelane)\n\nAugust Jakobson (24. detsember 1901 – 20. mai 1979 Borås, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kapten).\n\nTeenis Kaitseliidu Harju Malevas.\n", "id": "ekk_Latn_209537"}
{"text": "Ants Rehtlane\n\nAnts Rehtlane (kuni 1919 Hans Rehtlane; 24. november 1884 Vändra – 24. jaanuar 1942 Ussollag) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).\n\nHariduse omandas Hans Rehtlane Eesti Aleksandrikoolis, mille lõpetas 1903. aastal. 1903–1904 õppis ta Tallinnas pedagoogilistel kursustel ja omandas algkooliõpetaja kutse. Töötas aastatel 1904–1905 õpetajana Kõpu kihelkonnakoolis ja 1. oktoobrist 1905 kuni 15. veebruarini 1916 Stavropoli kubermangus Allmäe eesti asunduses.\n\nTa astus Vene sõjaväkke 20. aprillil 1916. 2. veebruaril 1917 lõpetas ta lipnikekooli ja ülendati lipnikuks. Võttis osa I maailmasõjast Riia väerindel 19. Siberi kütipolgu koosseisus 1917. aasta septembrist kuni detsembrini.\n\n1919. aasta alguses oli ta 1. Diviisi tagavarapataljoni koosseisus. Sama aasta 2. novembril ülendati ta Tallinna tagavarapataljonis alamleitnandiks (väljateenitud aja eest vene sõjaväes). 1924. aasta veebruaris viidi ta leitnandina üle 10. Jalaväerügemendist SVÜÕA-sse, kust märtsis Sõjavägede Staapi. Sama aasta novembris ülendati ta kapteni auastmesse.\n\n1927. aasta veebruaris sai ta majoriks. Alates 1929. aasta juulist oli ta Sõjavägede staabi IV osakonna ülem. 1935. aastal ülendati ta kolonelleitnandiks ning 1940. aastal sai ta koloneli auastme.\n\n1. juulil 1941 arreteeriti ta NKVD poolt Tallinnas ning saadeti Solikamski vangilaagrisse, kus suri järgmise aasta 24. jaanuaril.\n", "id": "ekk_Latn_209538"}
{"text": "Eduard Lillak\n\nEduard Lillak (17. jaanuar 1891 Viljandi vald, Viljandimaa – 4. veebruar 1942 Irkutski vangla) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).\n\n1936. aastal sai ta Kotkaristi III klassi teenetemärgi, olles Sõjaväe Varustusvalitsuse ehitus-korteriosakonna ülema kohusetäitja.\n\n1940. aastal ülendati ta koloneliks.\n\nTa arreteeriti NKVD poolt 29. juulil 1941 Tallinnas.\n\nTema vend Arnold Lillak oli samuti sõjaväelane.\n", "id": "ekk_Latn_209539"}
{"text": "Aleksander Uuk\n\nAleksander Uuk VR II/3 (17. jaanuar 1897 Läänemaa – 29. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (major, 1940).\n\n1919 aasta novembris teenis lipniku auastmes 1. Jalaväepolgus. Ülendati 7. novembril 1919 kiiduväärt teenistuse eest alamleitnandiks, vanusega 21. aprill 1919.\n\nHiljem teenis 1. Jalaväerügemendis, arreteeriti 21. septembril 1940, hukati.\n", "id": "ekk_Latn_209540"}
{"text": "Johannes Raudmäe\n\nJohannes Raudmäe VR II/3 (kuni 1936. aastani Johannes Eisenberg, 22. aprill 1891 Tagatõnu talu, Kuimetsa vald (Juuru kihelkond), Harjumaa – 29. detsember 1973 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\nTa oli Vabadussõja alguses soomusrongide ülemjuhataja kapten Karl Partsi adjutant ja seejärel alates märtsist 1919 kuni Vabadussõja lõpuni Soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni 1. roodu ülem. Peale Vabadussõda aastatel 1926-1928 Kaitseliidu Järvamaa maleva pealik ja aastatel 1928-1940 Kaitseliidu Sakalamaa maleva pealik. Teises maailmasõjas 1944. aasta veebruarist kuni septembrini 5. piirikaitserügemendi ülem.\n", "id": "ekk_Latn_209541"}
{"text": "Aleksander Kulgver\n\nAleksander Kulgver VR I/3 (kuni 1937. aastani Aleksander Kulbusch, 1. (vkj) / 13. september 1888 Uue-Vändra vald, Pärnumaa – 27. detsember 1941 Sevurallag) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1937).\n", "id": "ekk_Latn_209542"}
{"text": "Richard Aks\n\nRichard Johannes Aks VR I/3 (20. november 1894 Tartu – 18. aprill 1942 Vjatlag, Kirovi vangla, Kirovi oblast; hukati) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\nSündis Tartu linnas Krüüdnerist pärit nahaparkali Mart Aksi pojana. Õppis Tartu linnakoolis aastail 1909–1913.\n\nTeenis Venemaa tsaariarmees aastail 1916–1917, lõpetas Pihkva lipnikekooli. Viimane Venemaa auaste alamleitnant (podporutšik)\n\nEesti ohvitserina teenis aastail 1918–1940. Osales Vabadussõjas, sai raskelt haavata (VR I/3 kavaler). Läbis ohvitserikursused aastail 1922–1923 ning õppis Kõrgemas Sõjakoolis aastail 1936–1938.\n\nTeenis 3. jalaväepolgus ja 3. üksik jalaväepataljonis aastail 1920–1932, sh kompaniiülemana.\n\nTeenis Kaitseliidu Tartu maleva pealikuna (1938–1939).\n\nSai kolonelleitnandi auastme 24. veebruaril 1939.\n\nTa hukati Venemaal.\n", "id": "ekk_Latn_209543"}
{"text": "Peeter Kangro\n\nPeeter Kangro (26. jaanuar 1901 – 6. mai 1990 Norrahammar, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kapten).\n\nTeenis Sakala Üksikus Jalaväepataljonis ja Vabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjonis.\n", "id": "ekk_Latn_209544"}
{"text": "Evald Kangro\n\nEvald Kangro (31. oktoober 1913 – 10. juuli 1941 Ostrovi lähistel) oli Eesti sõjaväelane (nooremleitnant).\n\nTeenis 7. Jalaväerügemendis.\n", "id": "ekk_Latn_209545"}
{"text": "Voldemar Aasoja\n\nVoldemar Aasoja (kuni 1936. aastani Voldemar Ambos, 27. aprill 1907 – 13. august 1943 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).\n\nTeenis Auto-Tankirügemendis. 1. septembrist 1939 oli ta 1. Tankitõrjekompanii ülem. Alates detsembrist 1941 Saaremaa politseiprefekt. Mõrvati.\n", "id": "ekk_Latn_209546"}
{"text": "Oskar Pajusoo\n\nOskar Pajusoo VR II/3 (kuni 1936. aastani Oskar Pajusson; 4. oktoober 1895 Tallinn – 29. oktoober 1942 Norillag) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).\n\nTa lõpetas 1915. aastal Tallinna Reaalkooli ja osales Vabadussõjas.\n\n7. Jalaväerügemendi ja Lääne-Saare Sõjaväeringkonna ülem.\n", "id": "ekk_Latn_209547"}
{"text": "Voldemar Aaviste\n\nVoldemar Otto Aaviste VR II/3 (kuni 16. märtsini 1936 Voldemar Avotin; 3. jaanuar 1893 Sece vald, Kuramaa – 14. detsember 1941 Kirov, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1939).\n", "id": "ekk_Latn_209548"}
{"text": "Johannes Vellerind\n\nJohannes August Vellerind VR I/3 (kuni 1923. aastani Johannes August Viitmann; 22. august 1891 Koeru, Väinjärve vald, Järvamaa – 1. juuli 1941 Viljandi) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1937).\n", "id": "ekk_Latn_209549"}
{"text": "Dietrich Buxhoeveden\n\nDietrich Friedrich Guido Reinhold Buxhoeveden (16. juuli 1883 Kargi mõis – 12. mail 1960) oli Eesti keemik, sõjaväelane, inseneriväe inspektor, Saaremaa rüütelkonna esimees 1948–1957.\n", "id": "ekk_Latn_209550"}
{"text": "Eduard Melts\n\nEduard Kristjan Melts VR I/3 (20. aprill 1893 Lasva vald – 22. juuli 1955 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1939).\n\nÜldhariduse omandas Võru linnakoolis ja Pihkva kubermangu Bõstretsovo põllutöökoolis, sõjalise hariduse Oranienbaumi lipnikekoolis, mille lõpetas 1916. aastal. Teenis ohvitserina 21. Siberi kütipolgus ja 4. Vidzeme Läti kütipolgus. Ülendati alamleitnandiks. Võttis osa Vabadussõjast (VR I/3).\n\nTeenis 1. Jalaväerügemendis, 2. Diviisis ja Sõjaministeeriumis.\n\n1940. aasta septembrist oli Eduard Melts 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpuse tagalaosakonna ülem. 1941.a. jaanuarist aga Sõjaväe Tehnikakooli ülema asetäitja majanduse alal. II maailmasõja ajal augustis 1941 evakueerus koos kooliga Nõukogude Liitu Tjumenisse.\n", "id": "ekk_Latn_209551"}
{"text": "Paul Hinno\n\nPaul Hinno VR I/3 (23. märts 1893 Aleksandri vald, Põlva kihelkond, Võrumaa – 5. september 1981 Uppsala, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n", "id": "ekk_Latn_209552"}
{"text": "Ümaralehine huulhein\n\nÜmaralehine huulhein (Drosera rotundifolia) on huulheinaliste sugukonda kuuluv putuktoiduline õistaim.\n", "id": "ekk_Latn_209553"}
{"text": "Paul Triik\n\nPaul Villiam Triik VR II/3 (11. jaanuar 1896 Tallinn – 27. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1930).\n\nEesti Vabadussõja ajal teenis 3. jalaväepolgus alamkapteni ja kaptenina (09.12.1919). 7. jaanuarist 1920, aastal 8. jalaväepolgu ülemana.\n\n1926. aastast 1. diviisi staabiülem ja 1934. aastast Narva kaitseringkonna ülem (koloneli auastmes), alates 1. juunist 1936 Võru-Petseri kaitseringkonna ülem. 9. jaanuaril 1940 määrati ta väeosaülemate aukohtu liikmeks.\n\n1940. aasta augustist oli Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse komandör (polkovniku auastmes).\n\nTa arreteeriti Nõukogude okupantide poolt Tapal 1. oktoobril 1940, mõisteti surma ja hukati.\n", "id": "ekk_Latn_209554"}
{"text": "Mati Karge\n\nMati Karge (kuni 1935. aastani Mathias Axel Egbert Grenzup (13. mai 1893 Tartu – 24. august 1972 Stuttgart) oli Eesti sõjaväelane (major).\n\nTa lõpetas Tallinna Reaalkooli 1913. aastal.\n\nEsimesest maailmasõjast võttis ta osa 12. tragunipolgu koosseisus. Teda austati 1916. aastal Georgi mõõgaga. Vene kodusõja ajal teenis ta Loodearmees ratsajäägripolgus eskadroni ülemana. Pärast selle likvideerimist astus Eesti kaitseväkke.\n\n1924. aastal ülendati ta majoriks, 1924. aastast teenis 1. Diviisi Suurtükiväes, 1930. aastast 2. Suurtükiväegrupis, 1936. aastast 5. Suurtükiväegrupi ülema ajutine kt, 1940. aastani teenis tegevteenistusest vabastamiseni 1. Suurtükiväegrupis.\n\nTeisest maailmasõjast võttis ta osa Saksa armee koosseisus.\n\nKarge on maetud Leinfelden-Echterdingeni kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_209555"}
{"text": "Albert Pesur\n\nAlbert Pesur VR III/3 (Albert Pessor; 26. juuli 1903 Tallinn – 24. detsember 1966 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten, 1935).\n", "id": "ekk_Latn_209556"}
{"text": "Tentaakel\n\nTentaakel on tundlik liikumisvõimeline näärmekarv putuktoidulistel taimedel. Tavaliselt koosneb ümarast peast, piklikust jalast ja alt laienevast alusest.\n", "id": "ekk_Latn_209557"}
{"text": "Rego Varsamaa\n\nRego Varsamaa (18. märts 1941 Tallinn – 16. oktoober 2007 Suure-Jaani vald) oli eesti poksija.\n\nVarsamaa poksis aastatel 1957–1963 Tallinna Dünamos, tema treener oli Nigul Maatsoo. Ta pidas 29 kohtumist ja võitis neist 24.\n\nVarsamaa oli raskekaalus (üle 81 kg) aastatel 1960–1962 kolmekordne Eesti NSV meister.\n\nTa osales aastatel 1960–1962 kaks korda Eesti NSV - Soome sõpruskohtumistel. Ta võitis raskekaalus (üle 81 kg) oma kohtumise 1960. aastal ja 1961. aastal.\n\nTa sai Dinamo üleliidulistel noorte meistrivõistlustel raskekaalus (üle 81 kg) 1958. aastal 2. koha ning 1960. aastal esikoha.\n\nVarsamaa töötas hiljem restauraatorina.\n", "id": "ekk_Latn_209558"}
{"text": "Dark Thrones and Black Flags\n\n\"Dark Thrones and Black Flags\" on Norra black metal'i bändi Darkthrone'i kolmeteistkümnes album.\n\nAlbum anti välja 30. oktoobril 2009 ning see sarnaneb paljuski Darkthrone'i eelmise albumiga \"F.O.A.D.\". Laulusõnade ja muusika autorid on Nocturno Culto ja Fenriz.\n", "id": "ekk_Latn_209559"}
{"text": "Vahelmine huulhein\n\nVahelmine huulhein (Drosera intermedia) on huulheinaliste sugukonda kuuluv putuktoiduline õistaim.\n\nTa on levinud peamiselt Lääne-Eesti rabades ja siirdesoodes.\n\nLehed on kujult äraspidimunajad kuni talbjad. Õied on valged. Taime õisikuvars on 3–7 cm pikk, ega ulatu peaaegu üle lehtede. Õitseb juulis-augustis. Vili on vaoline kupar.\n", "id": "ekk_Latn_209560"}
{"text": "Ludwig von Löwenstern\n\nHeinrich Karl Ludwig von Löwenstern (vene Лев Павлович Левенштерн 1783 – 1843) oli baltisaksa päritolu tõlkija ja Venemaa riigitegelane.\n\nTa oli tõeline riiginõunik, saatkonna tõlkija Pariisis 1801–1810 ja Eestimaa kubermangu asekuberner 17. veebruarist 1816 kuni 20. märtsini 1842.\n", "id": "ekk_Latn_209561"}
{"text": "Apomiksis\n\nApomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest.\n\nApomiksis on aluseks pisiliikide kujunemisele. Apomiktilised pisiliigid esinevad näiteks võililledel, hunditubakatel, kortslehtedel, tuhkpuudel, kibuvitstel, silmarohtudel.\n", "id": "ekk_Latn_209562"}
{"text": "Homeri vaenlane\n\n\"Homeri vaenlane\" (Homer's Enemy) on Simpsonite 8. hooaja 23. jagu, mis jõudis ekraanile 4. mail 1997.\n", "id": "ekk_Latn_209563"}
{"text": "Tants telefoni ümber\n\n\"Tants telefoni ümber\" (\"Lost Verizon\") on \"Simpsonite\" 20. hooaja 2. jagu, mis jõudis ekraanile 5. oktoobril 2008. See oli pühendatud Paul Newmanile.\n", "id": "ekk_Latn_209564"}
{"text": "Velenje Rudar\n\nVelenje Rudar (ametlikult Nogometni Klub Rudar Velenje) on 1948 asutatud Sloveenia jalgpalliklubi, mille kodulinn on Velenje ja -väljak Ob Jezeru.\n\nVõitnud korra Sloveenia karika.\n", "id": "ekk_Latn_209565"}
{"text": "Heinrich Johann von Wrangell\n\nHeinrich Johann von Wrangell (vene Гейнрих Иоган (Андрей Иванович) Врангель; 9. detsember 1736 – 23. mai 1813 Sompa) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Andja vabahärra.\n\nTa oli kindralleitnant (1791), riiginõunik, Tallinna asehaldurkonna asekuberner 13. oktoobrist 1783 kuni 23. septembrini 1786, Tallinna asehaldur 23. oktoobrist 1786 kuni 28. novembrini 1796.\n\nTalle kuulusid Virumaal Sõmeru, Sompa, Tärivere ja Uhe, ning Tartumaal Sangaste kihelkonna Väike-Puka mõis.\n", "id": "ekk_Latn_209566"}
{"text": "Fjodor Raskolnikov\n\nFjodor Fjodorovitš Raskolnikov (vene Фёдор Фёдорович Раскольников, tegelikult Fjodor Fjodorovitš Iljin (Фёдор Фёдорович Ильин); 28. jaanuar 1892 Peterburi — 12. september 1939 Nice, Prantsusmaa) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, diplomaat, sõjaväelane, kirjanik ja ajakirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_209567"}
{"text": "Karl Gustav von Cahdeus\n\nKarl Gustav von Cahdeus (ka Cadaeus ja Cadens) (suri 14. (ukj 25. aprillil) 1768 Tallinnas) oli Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.\n", "id": "ekk_Latn_209568"}
{"text": "Georg Friedrich von Grotenhielm\n\nGeorg Friedrich von Grotenhielm (Venemaal tuntud kui Georgi Jevstafjevitš, vene keeles Георгий Евстафьевич фон Гротенгельм) (19. oktoober 1721 – 8. september 1798) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.\n", "id": "ekk_Latn_209569"}
{"text": "Lindsey Vonn\n\nLindsey Caroline Vonn (sünninimi Kildow; sündinud 18. oktoobril 1984 Minnesotas St. Paulis) on endine USA mäesuusataja, kelle parimad tulemused olid saavutatud kiirusaladel.\n\nVonni isa Alan Kildow kuulus USA juunioride koondisse mäesuusatamises, enne kui ta 18-aastaselt sai põlvevigastuse, mis lõpetas tema sportlastee. Lindsey hakkas suusatama 2-aastaselt ja isa toetas tema karjääri tugevalt. Lindseyga samast Saint Pauli eeslinnast Apple Valleyst pärines ka kolmekordne USA olümpiakoondislane Kristina Kosnick, mõlemad harjutasid kodulähedasel Buck Hillil.\n\nEsimest korda osales Vonn maailma karikasarja etapil 16-aastaselt Utah' osariigis Park Citys 16.–18. novembril 2000.\n\n2002. aasta taliolümpiamängudel USA-s Salt Lake Citys osales ta slaalomis ja Alpi kahevõistluses. Viimases tuli ta 6. kohale.\n\n4. märtsil 2003 võitis ta Prantsusmaal Puy Saint-Vincentis juunioride maailmameistrivõistlustel kiirlaskumises hõbemedali.\n\n2006. aasta taliolümpiamängudel Itaalias Torinos kukkus ta 13. veebruaril treeningul rängalt ja viidi sealtsamast haiglasse. Siiski võistles ta järgmisel päeval kiirlaskumises ja saavutas 8. koha. Sellise käitumise eest anti talle Olümpiavaimu auhind, mis määratakse kõige paremini olümpiavaimu väljendanud USA sportlasele.\n\nVonn sai hõbemedali kiirlaskumises ja suurslaalomis Åres 2007. aasta maailmameistrivõistlustel. Kaks aastat varem Bormios toimunud 2005. aasta MM-il oli ta kiirlaskumises ja Alpi kahevõistluses neljas. 2009. aasta MM-il, mis peeti Val-d'Isère'is, tuli ta maailmameistriks ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises.\n\n2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Vancouveris võitis ta kiirlaskumise 0,56-sekundilise, seega suure eduga oma kaasmaalase Julia Mancuso ees, tulles esimeseks ameeriklannaks, kes tulnud olümpiavõitjaks kiirlaskumises. Ta tuli ülisuurslaalomis kolmandaks Andrea Fischbacheri (Austria) ja Tina Maze (Sloveenia) järel. Alpi kahevõistluses ta juhtis pärast kiirlaskumist, kuid slaalomis kukkus. Ta tegi kaasa ka kõik ülejäänud kolm ala, kuid katkestas need. Sealjuures suurslaalomis ta kukkus ja murdis nimeta sõrme, aga võistles sellest hoolimata ka viimasel alal.\n\n2014. aasta taliolümpiamängudest Sotšis jäi ta vigastuse tõttu eemale.\n\n2018. aasta taliolümpiamängudel Pyeongchangis võitis ta kiirlaskumises pronksmedali. Ülisuurslaalomis jäi ta jagama kuuendat kohta ja Alpi kahevõistluse katkestas.\n\nMaailma karikasarjas võitis Vonn 82 etappi ja on sellega enim etapivõite saavutanud naismäesuusataja. Neist 43 võitis ta kiirlaskumises ja 14 nendest Kanadas Lake Louise'is. Lisaks oli ta MK-etappidel poodiumil veel 55 korral. Ta võitis 2008 maailma üldkarika ja kiirlaskumise karika. 2009 võitis ta uuesti maailma üldkarika ning lisaks kiirlaskumise ja ülisuurslaalomi karika. 2010 võitis ta nii üldkarika kui ka ülisuurslaalomi, kiirlaskumise ja Alpi kahevõistluse karika. Hooajal 2014–2015 võitis ta maailma karika kiirlaskumises ja ülisuurslaalomis.\n\nHooajal 2015–2016 võitis ta 20. kristallgloobuse, kui tuli kiirlaskumises hooaja üldvõitjaks. Ta sai sellega kõige edukamaks mäesuusatajaks. Talle järgneb 19 kristallgloobust võitnud rootslane Ingemar Stenmark. Veebruaris toimunud etapil Andorras Soldeus vigastas ta aga põlve, mistõttu pidi ta hooaja pooleli jätma, kuid saavutas sellele vaatamata hooajal üldarvestuses teise koha.\n\nTema viimasteks tiitlivõistlusteks jäid 2019. aasta maailmameistrivõistlused Åres, kus ta võitis kiirlaskumises pronksmedali.\n", "id": "ekk_Latn_209570"}
{"text": "Lembit Eelmäe\n\nLembit Eelmäe (26. september 1927 Holdre vald – 2. juuli 2009 Tartu) oli eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 1951. aastal Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi, töötas aastatel 1951–1957 Endlas ja alates 1957. aastast Vanemuises.\n\nTema tipprollideks olid osatäitmised Jaan Toominga lavastustes \"Veli Joonatan\" (1976), \"Põrgupõhja uus Vanapagan\" (1976), \"Polonees 1945\" (1976), \"Kauka jumal\" (1977), \"Tõde ja õigus\" (1978) ja \"Kihnu Jõnn\" (1980).\n", "id": "ekk_Latn_209571"}
{"text": "Lampivaara ametüstikaevandus\n\nLampivaara ametüstikaevandus on üks väheseid kaevandusi kogu maailmas, mis on külastajaile avatud. Ta tegutseb Pyhä-Luosto tundruahelikku kuuluval Lampivaara tundrul, kuhu viib Ukko-Luosto tundru juurest 2,5 km pikkune jalgrada, mis jõuab 3 kilomeetri järel tagasi maanteele Rykimäkero juurde parklasse .\n\nKülastajaid tutvustatakse ametüsti tekkelooga; räägitakse selle kalliskivi osast mitmete rahvaste uskumustes; lõpuks võib iga külastaja ise kaevata endale õnnekivi, mille võib endaga kaasa viia. .\n", "id": "ekk_Latn_209572"}
{"text": "Stian Aarstad\n\nStian Aarstad (sündinud 1976) on Norra pianist ja süntesaatorimängija, kelle hiilgeaeg oli aastatel 1993–1997, mil ta mängis black metal'i bändis Dimmu Borgir klaverit ja süntesaatorit.\n", "id": "ekk_Latn_209573"}
{"text": "Bonnier\n\nBonnier on 1804. aastal asutatud Rootsi kirjastuskontsern. See sai alguse, kui Gerhard Bonnier asutas Kopenhaagenis raamatukaupluse.\n\n1837. aastal asutati Stockholmis raamatukirjastus Albert Bonniers Förlag. 1924. aastal ostis perekond Bonnier Rootsi päevalehe Dagens Nyheter enamusosaluse, 1929. aastal tollase Rootsi suurima ajakirjade kirjastaja Åhlén & Åkerlunds. 1944. aastal asutas Bonnier õhtulehe Expressen, millest sai edukas väljaanne.\n\n1950. aastal hakkas Bonnier kirjastama koomikseid ja 1965. aastal välja andma huvialaajakirju.\n\n1973. aastal laienes perefirma filmiärisse, ostes suurima Rootsi filmitootmisettevõtte SF. 1976. aastal alustas tegevust perekond Bonnierile kuuluv majandusleht Dagens Industri. 1984. aastal hakkas Bonnier kirjastama ajakirja Science Illustrated. 1989. aastal asutas Bonnier ajalehe Äripäev.\n\nAlates 1997. aastast on Bonnier omandanud järk-järgult aktsiaid Rootsi suurimas telekanalis TV4, 2009. aasta seisuga kuulub Bonnierile ligi 99% firma aktsiatest. 2005. aastal ostis Bonnier Soome telekanali MTV3 ja raadiojaama Radio Nova. 2006. aastal ostis Bonnier osaluse USA kirjastuses World Publication, mis annab välja umbes 50 ajakirja ning peab käigus ligi pooltsada veebisaiti.\n\nTänapäeval on Bonnier esindatud 25 riigis, kokku on kontsernil osalus 175 ettevõttes üle maailma. Bonnier on senini perefirma.\n", "id": "ekk_Latn_209574"}
{"text": "AS Äripäev\n\nAS Äripäev (varasema nimega Äripäeva Kirjastuse AS) on Eesti ettevõte, mis kirjastab ajalehti Äripäev, Delovõje Vedomosti ja Meditsiiniuudised ning kuukirja RP (Raamatupidaja). Peale ajalehtede ja ajakirjade annab AS Äripäev välja käsiraamatuid ja infolehti, kirjastab majandusteemalisi raamatuid, korraldab majandusteemalisi seminare, konverentse ja koolitusi ning toodab hulgaliselt informatsiooni internetis.\n\nAlates 1997. aasta maist on Bonnier Äripäeva ainuomanik.\n\nAlates 2010. aasta novembrist kirjastab AS Äripäev kuukirja Imeline Teadus ning alates 2011. aasta oktoobrist kuukirja Imeline Ajalugu. 2016. aasta maikuus võttis AS Äripäev üle kuukirja National Geographic Eesti kirjastamise, mida seni oli teinud Leedu raamatukirjastus Alma Littera. AS Äripäeva peadirektor on alates septembrist 2007 varasem Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov.\n", "id": "ekk_Latn_209575"}
{"text": "Meelis Mandel\n\nMeelis Mandel (sündinud 13. aprillil 1971) on eesti ajakirjanik.\n\nMandel on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis ja Estonian Business Schoolis.\n\n1993. aastal asus ta tööle Õhtulehes reporterina, 1994. aastal siirdus ajalehte Äripäev. Seal töötas Mandel alul reporteri, seejärel arvamustoimetaja ning 1996. aastast uudistetoimetajana. 2005. aastal sai temast uudistetoimetuse juht ning septembrist 2007 Äripäeva peatoimetaja sellel kohal 1992. aastast olnud Igor Rõtovi asemel.\n\nMeelis Mandel on aastate vältel esinenud nii Äripäevas kui ka teistes meediakanalites ajakirjanduse, majanduse, poliitika jt teemadel. Muuhulgas on ta toetanud ettevõtete läbipaistvust ja aastaaruannete tõhusamat avalikustamist, kaitsnud Eesti ajakirjandust korruptsioonisüüdistuste eest ja vastustanud sookvoote.\n\nMandel on Eesti Ajalehtede Liidu nõukogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_209576"}
{"text": "Igor Rõtov\n\nIgor Rõtov (sündinud 14. septembril 1963) on eesti ajakirjanik, ärijuht ja maletaja.\n\nRõtov õppis Tallinna Tehnikaülikoolis majandust ja Tartu Ülikoolis ajakirjandust, mõlemad on tal jäänud lõpetamata.\n\nEnne ajakirjandusse tulekut oli ta elukutseline malemängija ja -treener. 1990–91 töötas Rõtov reporterina Rahva Hääles, 1992. aastal siirdus reporteriks ajalehte Äripäev. 1992. aasta sügisel sai temast Äripäeva peatoimetaja ja tegevjuht, septembrist 2007 on ta AS-i Äripäev peadirektor.\n\nRõtov kuulub Euroopa majanduslehtede liidu täitevkomiteesse.\n", "id": "ekk_Latn_209577"}
{"text": "Johannes Lippus\n\nJohannes Lippus VR II/3 (31. detsember 1891 Adavere, Viljandimaa – 15. august 1948 Taišetlag, Taišet, Irkutski oblast) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\nSkouts Üksiku Jalaväepataljoni, alates 20. novembrist 1939 Lahingukooli ülem.\n", "id": "ekk_Latn_209578"}
{"text": "Verner Trossi\n\nVerner Ernst Harald Trossi VR I/3 ja II/3 (11. juuli 1890 Paide – 19. juuni 1953 Narva) oli Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (kolonel).\n\nLõpetas 1907. aastal Tallinna Reaalkooli.\n\n1919. aasta novembris teenis kapteni auastmes 9. Jalaväepolgus. Ülendati 7. novembril 1919 kiiduväärt teenistuse eest alampolkovnikuks, vanusega 1. november 1919.\n\n1924. aastast Sakala jalaväerügemendi ülem, 1926. aastast Sõjakooli ülem, 1930. aastast 9. Üksiku Jalaväepataljoni ülem\n\nVõru-Petseri kaitseringkonna, Võru-Petseri Sõjaväeringkonna (1934–1936), Valga (1. juuni 1936–1939) ja Viru-Järva (1939) sõjaväeringkonna ülem. Vabastati tegevteenistusest 8. novembril 1939.\n\n1940. aasta augustist oli Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse 21. laskurpolgu komandör.\n\nArreteeriti 25. septembril 1950. Suri Narva vangilaagris.\n", "id": "ekk_Latn_209579"}
{"text": "Emil Kursk\n\nEmil Aleksander Kursk VR I/3 (31. august 1893 Tallinn, Eestimaa – 19. detsember 1944 Berliin, Saksamaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1929).\n\nTa lõpetas 1911. aastal Tallinna Reaalkooli.\n\nEmil Kursk alustas sõjaväelase karjääri Venemaa keisririigi armees, kus teenis välja alamkapteni auastme.\n\nEesti Vabadussõja alguses tegutses E. Kursk Kaitseliidu organiseerimisel, 1919. aasta märtsis määrati ta Soomusrongide Divisjoni Tagavarapataljoni ülemaks ja jätkas ka divisjoni ümbernimetamisel Soomusrongide Diviisi Tagavarapataljoni ülemana.\n\nPärast Vabadussõja lõppu jätkas E. Kursk teenistust Eesti Rahvaväes ja kaitseväes, 1. Diviisi Staabiülemana 1. veebruarini 1925, siis Eeski sõjaväe esindajana Venemaal.\n\n1927. aastal nimetati E. Kursk 2. Soomusrongirügemendi ülemaks. E. Kursk juhtis 2. Soomusrongirügementi kuni 1934. aastani.\n\n1934. aastast nimetati E. Kursk Lääne-Saare Sõjaväeringkonna ülemaks, 1936. aasta 1. juunist kuni 1939. aastani oli ta Narva Sõjaväeringkonna ülem ja 1939. aastal Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkonna ülem.\n\nLahkus 1939. aasta oktoobris sõjaväeteenistusest, vabastati Eesti kodakondsusest ning siirdus koos perega Saksamaale. Sõja puhkemise järel võeti Saksa armeesse ning võitles idarindel.\n\nSuri 19. detsembril 1944 Berliin-Weissensee haiglas tiisikusse. Matmispaik teadmata.\n\nE. Kursk oli tasemel maletaja. Tuli aastal 1933 Eesti meistrivõistlustel hõbemedalile.\n", "id": "ekk_Latn_209580"}
{"text": "Paul Hanson\n\nPaul Hanson VR II/3 (30. august 1893 Kahkva vald, Võrumaa – 17. juuli 1942 Stupino) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1940).\n\nTeenis aastatel 1936-1940 Võru-Petseri Sõjaväeringkonna staabis, staabiülema kohusetäitjana.\n\nArreteeriti NKVD poolt 14. juunil 1941. Hukati.\n", "id": "ekk_Latn_209581"}
{"text": "Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen\n\nVabahärra Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen (vene бар. Богдан Васильевич (Готтард Вильгельм) Будберг; 28. juuni 1766 Riia — 29. juuli 1832 Riia) oli baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.\n\nTa oli salanõunik, kammerhärra ja Eestimaa kuberner 23. detsembrist 1818 kuni 27. juulini 1832.\n\nTalle kuulus Volmari kreisis Turaida kihelkonnas Vidriži (saksa Widdrisch; läti Vidrižu muiža) mõis.\n", "id": "ekk_Latn_209582"}
{"text": "Paul Villemi\n\nPaul-Aleksander Villemi VR II/3 (14. oktoober 1897 Mooste vald, Põlva kihelkond, Võrumaa – 28. aprill 1942 Vjatlag, Kirovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\nTa oli Vabadussõjas laiarööpmelise soomusrongi nr 1 luurajate komando ülem ning mitme ajaloolise teose autor või koostaja.\n", "id": "ekk_Latn_209583"}
{"text": "Mihkel Uudla\n\nMihkel Uudla (kuni 1935. aastani Mihkel Lossmann; 24. oktoober 1907 – 5. oktoober 1956 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten, 1940).\n", "id": "ekk_Latn_209584"}
{"text": "Mihkel Hennoste\n\nMihkel Hennoste (kuni 1935. aastani Mihkel Endrikson, 10. oktoober 1905 Pärnu – 10. aprill 2002 Queensland) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).\n", "id": "ekk_Latn_209585"}
{"text": "August Hint\n\nAugust Hint (11. august 1902 Kavastu vald, Tartumaa – 24. märts 1944 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten).\n\nTeenis 2. Suurtükiväegrupis. August Hint kaotas Tallinna pommitamisel Nõukogude lennukite poolt parema käe ja suri haavadesse.\n", "id": "ekk_Latn_209586"}
{"text": "Adolf Herm\n\nAdolf Herm (18. november 1909 Tartu – 5. veebruar 1945 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (leitnant, 1934).\n\n9 aastaselt läks kooli, 1926. aastani õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Samal aastal asus õppima Sõjakooli, mille lõpetas 1929, auastmelt nooremleitnant. 1934-1936 õppis Kõrgemas Sõjakoolis, peale seda asus tööle Võru-Petseri sõjaväeringkonna 1. osakonna ülema abina, kus teenis 1940. aastani. 20. juulil 1941 asus Saksa SD üksusesse. 1943 astus omal soovil Eesti Leegioni.\n\nArreteeriti 30. novembril 1944 NKVD poolt, mõisteti süüdi KrK § 581b järgi ja hukati. 1992 veebruaris rehabiliteeriti A. Herm postuumselt.\n", "id": "ekk_Latn_209587"}
{"text": "Karl Kool\n\nKarl Aleksander Kool VR I/3 (20. märts 1891 Tartu – 1. november 1934 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).\n\nKarl Kool alustas sõjaväelase karjääri Venemaa keisririigi armees, kus ta omandas suurtükiväelase eriala.\n\nK. Kool osales suurtükiväelasena Ukraina Rahvavabariigi relvajõududes ja Eesti Vabadussõjas, 1919. aasta veebruarist 2. Suurtükiväepolgus, patarei nr. 2 patareiülemana.\n\n1921. aasta oktoobrini oli Sõjakooli suurtükipatarei ülem ja 1921. aasta oktoobrist kuni 1923. aasta juulini oli Karl Kool Soomusrongide brigaadi ülema abi. Aastatel 1925–1927 õppis ta Kõrgemas Sõjakoolis.\n\n1928. aasta jaanuarist detsembrini oli ta 1. Soomusrongirügemendi ülema kohusetäitja.\n\nKaitseväe varustusvalitsuse tehnilise asjanduse juhataja kolonel Karl Kool hukkus 1. novembril 1934 õnnetusjuhtumi tagajärjel Tallinnas (sai kodus relva puhastades surma) ning on maetud Tartu Peetri koguduse vanale kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_209588"}
{"text": "Aleksander Häelme\n\nAleksander Häelme VR I/3 (30. märts 1891 Ropka, Tartumaa – 20. juuli 1942 Norilsk, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\n3. Üksiku Jalaväepataljoni ülem.\n\nArreteeriti NKVD poolt 15. juunil 1941 Elvas. Surmaotsus, hukati.\n", "id": "ekk_Latn_209589"}
{"text": "Äkässaivo\n\nÄkässaivo on Soome mandrijää ihutud kanjonijärv Saivonsuvanto jõe lähedal Muonio vallas. See on Pakasaivo järve sarnane, kuid laugemate kallastega. Äkässaivo rannal kõrgub umbes 20 meetri kõrgune seidakivi.\n\nJärve äärde minekuks tuleb sõita umbes kolm kilomeetrit mööda Äkäskero teed, pöörata ristmikul paremale ja siis liikuda veel umbes üks kilomeeter edasi. Sinna pääseb ka mööda tähistatud Saivonkierrose matkarada ja Äkässaivo loodusrajalt, mis algab Äkäslompolo-Kittilä teelt Äkäsjoki silla juurest.\n\nSaamidele on järv olnud püha paik, mistõttu julgesid seda vaatama minna vaid vähesed.\n", "id": "ekk_Latn_209590"}
{"text": "Heinrich Laretei\n\nHeinrich Laretei VR II/3 (4. jaanuar 1892 Õisu, Kaarli vald, Viljandimaa – 3. aprill 1973 Stockholm) oli Eesti diplomaat, poliitik ja sõjaväelane (kapten).\n", "id": "ekk_Latn_209591"}
{"text": "Ljudmila Zõkina\n\nLjudmila Zõkina (vene Людмила Георгиевна Зыкина) (10. juuni 1929 Moskva – 1. juuli 2009 Moskva) oli vene laulja ja näitleja, NSV Liidu rahvakunstnik (1973).\n", "id": "ekk_Latn_209592"}
{"text": "Karl Prees\n\nKarl Eduard Prees (kuni 1935. aastani Karl Eduard Preisberg; 4. jaanuar 1893 Paldiski – 21. august 1969 Olympia, Washingtoni osariik, USA) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1935).\n\nKarl Eduard Preisberg omandas algkooli hariduse Tallinnas, kus jätkas samas ka õpinguid gümnaasiumis.\n\n1912. aastal siirdus ta Venemaa keisririigi sõjaväeteenistusse sundaega teenima, lõpetades sõjaväeteenistuse lipniku auastmes. Võttis osa Esimesest maailmasõjast 7. kütipolgu koosseisus, Poolas, Galiitsias ja Rumeenias, kus ta staabikapteni aukraadis tegutses pataljoniülemana.\n\n1917. aasta detsembris tuli staabikapten Preisberg Eestisse rahvusväeosadesse, Eesti polku Viljandisse. Võttis osa Vabadussõjast.\n\nPeale Vabadussõja lõppu määrati ta Tallinna Vahipataljoni ülema kohale, millisel ametkohal ta püsis kuni 1925. aastani, mil ta määrati pataljoni ülemaks Tallinna Kalevi üksikusse jalaväepataljoni.\n\nAlates 1. mai 1928. aastast kuni 1940. aastani Kaitseliidu Järva maleva pealik.\n", "id": "ekk_Latn_209593"}
{"text": "Joachim von Sievers\n\nVabahärra Joachim Christian von Sievers (Venemaal tuntud kui Jefim Hristianovitš, vene keeles Ефим (Иоахим) Христианович фон Сиверс) (6. aprill (vkj) 1719 Moskva – 29. detsember (vkj) 1778 Tallinn) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane.\n", "id": "ekk_Latn_209594"}
{"text": "Hans Wachtmeister\n\nHans Wachtmeister (surnud 1590), Aunaku mõisnik, Rootsi feldmarssal ning vägede ülemjuhataja Eestimaal Hans Wachtmeister (1609–1652), eelmise pojapoeg, Björkö vabahärra, Eestimaa maanõunik, ratsaväekindralmajor ja riiginõunik. Hans Wachtmeister (1641–1714), eelmise poeg, Johannishusi krahv, Lagedi mõisnik, kindraladmiral. Hans Wachtmeister, eelmise vennapoeg, Mälsåkeri krahv, kindraladjutant.\n", "id": "ekk_Latn_209595"}
{"text": "Moskva-Leedu sõda (1507–1508)\n\nMoskva-Leedu sõda oli aastatel 1507–1508 toimunud sõda ühelt poolt Moskva suurvürstiriigi ja teiselt poolt Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahel, kes oli personaalunioonis Poola Kuningriigiga.\n", "id": "ekk_Latn_209596"}
{"text": "Speleoloogia\n\nSpeleoloogia ehk koopateadus (kreeka keeles σπήλαιον 'koobas') on geoloogia haru, mis uurib koopaid, nende tekkimist, arenemist, ehitust, otsimist ja elustikku.\n", "id": "ekk_Latn_209597"}
{"text": "Kiviõli FC Irbis\n\nKiviõli FC Irbis on 1998 asutatud Eesti jalgpalliklubi, mille kodulinn on Kiviõli ja -väljak Kiviõli linnastaadion. Kuni 2012. aasta hooaja lõpuni oli klubi nimeks Kiviõli Tamme Auto. 2012. aasta hooaja lõpul kuulutati välja, et Kiviõli Tamme Auto meeskond ühineb kohaliku noorteklubiga FC Irbis ning hakkab tulevikus kandma ka nende nime.\n", "id": "ekk_Latn_209598"}
{"text": "Merike Vardja\n\nMerike Vardja (sündinud 7. mail 1969 Viljandis) on eesti kirjandusteadlane ja koolitaja.\n\nMerike Vardja lõpetas aastal 1993 Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal cum laude. Aastal 2002 omandas ta filosoofialitsentsiaadi kraadi ja 2006 filosoofiadoktori kraadi Soomes Jyväskylä Ülikoolis. Tema väitekirja teema oli \"Tegelaskategooriad ja tegelase kujutamise vahendid Väinö Linna romaanis \"Tundmatu sõdur\"\".\n\nAastail 1993–2006 õpetas ta Tallinna Ülikoolis eesti kirjandust ja kultuurilugu ning soome keelt ja kirjandust. Aastast 2009 vabakutseline, FIE.\n", "id": "ekk_Latn_209599"}
{"text": "Rakvere JK Tarvas\n\nRakvere JK Tarvas on Lääne-Virumaa suurim ja ühtlasi maakonna edukaim Eesti jalgpalliklubi pärast vabariigi iseseisvuse taastamist. Klubi kodulinn on Rakvere ja koduväljak Rakvere linnastaadion, kevad- ja sügisperioodil toimuvad kohtumised Rakvere kunstmurustaadionil.\n\nAsendus- ja treeninguväljakuna on kasutust leidnud ka Vinni-Pajusti staadion. 2016. aasta hooajal mängis JK Tarva esindusmeeskond Premiumi liigas lõpetades rohkem kui 50 aastat kestnud pausi, millal viimati mõni võistkond Lääne-Virumaalt oli riigi kõrgeimas sarjas esindatud (Punane Kunda, 1962).\n", "id": "ekk_Latn_209600"}
{"text": "TJK Legion\n\nTallinna JK Legion (ametlikult Tallinna Jalgpalli Klubi Legion) on 2008 asutatud Eesti jalgpalliklubi, mille kodulinn on Tallinn ja -väljak Wismari staadion. Võitnud Esiliiga 2019. aasta hooaja, mängib klubi 2020. aasta hooajal Meistriliigas.\n\nKlubi moodustati 2008. aastal Tallinna Jalgpalli Klubi ja Tallinna SK Legion ühinemisel.\n", "id": "ekk_Latn_209601"}
{"text": "Malta jalgpallikoondis\n\nMalta jalgpallikoondis on Malta jalgpalluritest moodustatud riigi esindusmeeskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Malta Jalgpalliliit. Peamine kodustaadion on Attardis asuv Ta' Qali staadion.\n\nPole kordagi pääsenud maailma- ega Euroopa meistrivõistlustele. Kõige edukamates valiktsüklites on kogutud üks võit ja kaks viiki (2008. aasta EM-i valiktsükkel ja 2022. aasta MM-i valiktsükkel).\n\nAlates 2019. aastast on Malta koondise peatreener Devis Mangia.\n", "id": "ekk_Latn_209602"}
{"text": "Sisekaitse Operatiivrügement\n\nSisekaitse Operatiivrügement ehk SOR oli Eesti Vabariigi sõjaväestatud politseiüksus Siseministeeriumi valitsemisalas, mis tegutses ajavahemikul 1. detsember 1991 – 1997.\n\nAsus Jõelähtme vallas Koogi kasarmutes. Märtsis 1992 koliti Tallinna Rahumäe tee 6, kus varem asus Eestis asunud NSV Liidu Siseministeeriumi sisevägede 357. konvoipolk ja seejärel Narva-Jõesuu kasarmutes, Narva piirkonna turvalise tagamisel ning Tallinnas.\n\nRügemendi komplekteerimisel kasutati ajateenijaid, selle isikkoosseis ulatus kuni 300 meheni.\n\nSOR likvideeriti, kuna selle käigushoidmine ja väljaõpe oli kallis ning ajateenijate kasutamine igapäevase sisekorra tagamisel ei ole Euroopa õigusruumis levinud.\n\nSOR-i esimene ülem oli Georg Ambach, kes lahkus ülema kohalt 1992. aasta lõpus\n\nAlates 1993. aastast kuni rügemendi likvideerimiseni juhtisid Sisekaitse Operatiivrügementi rügemendiülem Peet Kall ja rügemendiülema asetäitja Arne Sirel. Juhtkonda kuulusid veel ka Andres Seepter, Erki Nelis, Rein Laid, Vladimir Meri, Viljar Leisalu ja Enn Kask.\n\nAjateenijate kasutamine Siseministeeriumi valitsemisalas olevas Sisekaitse Operatiivrügemendis lõpetati 1. novembrist 1997. aastal ja Sisekaitse Operatiivrügement liideti Tallinna Politseiprefektuuriga.\n", "id": "ekk_Latn_209603"}
{"text": "Õhutõrjepataljon\n\nÕhutõrjepataljon on Eesti kaitseväe maaväe õhutõrjeväeosa (pataljon), mis asub Tapal ja kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Varem kandis väeosa õhutõrjedivisjoni nime ja kuulus Kirde kaitseringkonna koosseisu.\n\nÕhutõrjepataljon on Eesti kaitseväe ainus õhutõrjeüksus. Kaitseväe õhutõrje kasutab oma ülesannete täitmiseks maapealsetesse relvasüsteemidesse kuuluvaid rakette ja kahureid. Lisaks kasutatakse ka radareid, mille abil antakse ülevaade õhuruumis toimuvast.\n", "id": "ekk_Latn_209604"}
{"text": "Deadache\n\n\"Deadache\" on soome ansambli Lordi neljas stuudioalbum, mille andis Soomes välja 29. oktoobril 2008 plaadifirma BMG Finland Oy. Album ilmus sama nädala jooksul umbes 30 riigis. Plaadiesitluskontsert toimus 31. oktoobril Helsingis Tavastia klubis.\n\nEsimene singel \"Bite It Like A Bulldog\" sellelt albumilt ilmus 3. septembril 2008. Novembri lõpuks oli plaati müüdud Ameerika Ühendriikides 1700 eksemplari.\n\nLaulu \"Missing Miss Charlene\" jaoks on salvestatud lastekoori laul, mille lõpus kuuleb laulmas väikest last, kes kuuleb laulmas 1986. aastal 12-aastast Mr. Lordit.\n", "id": "ekk_Latn_209605"}
{"text": "Kirp (Sirbi lisaleht)\n\nKirp oli aastatel 2006–2007 kultuurilehe Sirp lisana ilmunud huumorileht. Selle peatoimetaja oli Raul Sulbi.\n\nSirbi peatoimetaja Kaarel Tarandi sõnul oli lisalehe eesmärk anda noortele, andekatele ja hea huumoritajuga inimestele võimalus oma annet teiste inimestega jagada.\n", "id": "ekk_Latn_209606"}
{"text": "Hendrik Vosman\n\nHendrik Vosman sündinud 12. novembril 1982) on eesti ajakirjanik.\n\nLõpetas 2001. aastal Tallinna Inglise Kolledži ja 2007. aastal Tartu Ülikooli politoloogia erialal. Alates 2007. aastast töötab ta ajalehes Postimees välisuudiste toimetajana. Kirjutanud uudiseid ja artikleid peamiselt Ameerika Ühendriikide ja rahvusvahelise poliitika teemadel.\n\nAlates 2002. aastast kuulub Hendrik Vosman Eesti Üliõpilaste Seltsi.\n", "id": "ekk_Latn_209607"}
{"text": "Mets-seahernes\n\nMets-seahernes (Lathyrus sylvestris) on seaherne perekonda kuuluv taimeliik.\n\nTaime kõrgus on 50–150 cm. Lehed on ühe paari sulglehtedega. Abilehed on väiksed, süstjad ja poolkuujad; varred kahe laia tiivaga. Õied on roosad või punakaslillad. Õitseb juulis-augustis. Kaunad on kuni 6 cm pikad ja sisaldavad keskmiselt 10 seemet .\n\nEestis on hajusalt levinud hõredamates metsades, nõlvadel, metsasihtidel ja raiesmikel, vahel ka mererannal.\n", "id": "ekk_Latn_209608"}
{"text": "Aas-seahernes\n\nAas-seahernes (Lathyrus pratensis) on seaherne perekonda kuuluv taimeliik.\n\nTaime kõrgus on 20–70 cm.\n\nOn ainus looduslik kollaste õitega seahernes. Õitseb maist septembrini, harvem kauemgi. Kollased õied on 5–9 kaupa hõredas kobaras.\n\nLehed ühepaari lehekestega ja tipul köitraagutega. Lehe alusel on noolekujuline abileht, mis on lehekesest tavaliselt suurem.\n\nEestis esineb sageli niitudel ja teeservades.\n", "id": "ekk_Latn_209609"}
{"text": "Hernelehine seahernes\n\nHernelehine seahernes (Lathyrus pisiformis) on seaherne perekonda kuuluv taimeliik.\n\nTaim on punakate õitega ja 30–100 cm kõrgune.\n\nLääne- ja Põhja-Eestis esineb harva loometsades, sarapikes, nõlvadel.\n", "id": "ekk_Latn_209610"}
{"text": "Soo-seahernes\n\nSoo-seahernes (Lathyrus palustris) on seaherne perekonda kuuluv taimeliik.\n\nTaimed köitraagudega, varred nõrgad ja tiivulised. Õied sinakaslillad. Lehekesed kitsad, piklikud ja terava tipuga.\n\nEestis on tavaline taim soodes, niisketel niitudel ja rannaniitudel.\n", "id": "ekk_Latn_209611"}
{"text": "Must seahernes\n\nMust seahernes (Lathyrus niger) on seaherne perekonda kuuluv taimeliik.\n\nTaim on 20–70 cm kõrge ja ilma köitraagudeta. Lehekesed on 5–12 mm laiad, ümara tipuga ja kuivades lähevad mustaks. Õied on roosad.\n\nEestis esineb paiguti leht- ja segametsades, niiduservades.\n", "id": "ekk_Latn_209612"}
{"text": "Käärdi Arendusselts\n\nMTÜ Käärdi Arendusselts on asutatud 2008. aasta septembris. Seltsi põhikirjaline eesmärk on säilitada ja edendada Käärdi elukeskkonda ning tugevdada Käärdi elanike piirkondlikku identiteeti.\n\nKäärdi arendusseltsi initsiatiivil hakati koostama aleviku arengukava, mis valmis 2009. aasta kevadel. Projekti toetas Kohaliku omaalgatuse programm.\n\nArengukava koostamise projekti käigus saadi konkursi korras alevikule ka vapp, mille kavandi autor on Mulgimaa graafik Tõnu Kukk ning mis on ka Käärdi aleviku lipul. Konkursi korras saadi logo ka seltsile ning valmis koduleht, millele koondatakse käärdilastele oluline info.\n\n23. juunil 2009 oli Käärdil külastuspäev, kus EELK Rõngu Mihkli koguduse õpetaja Andres Aaste ja Elva koguduse õpetaja Vallo Ehasalu pühitsesid Käärdi aleviku lipu ja jätsid esimese sissekande seltsi külalisteraamatusse.\n", "id": "ekk_Latn_209613"}
{"text": "Rand-seahernes\n\nRand-seahernes (Lathyrus maritimus) on liblikõieliste sugukonda seaherne perekonda kuuluv rohttaimeliik.\n\nTaime varred on tiivutud ja lamavad. Elliptilisi lehekesi on 3–5 paari. Abilehed on munajad. Õied on roosad kuni lillad ja asetsevad 4–7 kaupa.\n\nEsineb liivastel mererandadel. On III kategooria kaitsealune taim.\n", "id": "ekk_Latn_209614"}
{"text": "Mägi-seahernes\n\nMägi-seahernes (Lathyrus linifolius) on liblikõieliste sugukonna seaherne perekonda kuuluv rohttaimeliik.\n\nTaimed on väikeste ümarate juuremugulatega. Varred on kitsatiivulised. Lehekesi on 2 või 3 paari; need on 10–50 mm pikad ja 3–15 mm laiad. Õied algul punakaslillad, hiljem sinakad.\n\nMägi-seahernes on väga haruldane. Esineb Lääne- ja Põhja-Eesti kuivadel metsaservadel.\n", "id": "ekk_Latn_209615"}
{"text": "Volodõmõr Lõtvõn\n\nVolodõmõr Lõtvõn (ukraina Володимир Михайлович Литвин; sündinud 9. aprillil 1956) on Ukraina poliitik ja riigiametnik.\n", "id": "ekk_Latn_209616"}
{"text": "Seapähkel\n\nSeapähkel (Lathyrus tuberosus) on seaherne perekonda kuuluv taimeliik.\n\nTaimed on juuremugulatega. Varred tiivutud. Piklikeliptilised lehekesed on 2–5 cm pikkad ja 8–15 mm laiad, tömbid ja ogatipuga. Punased või roosad õied on 3–10 kaupa kobarais.\n\nEestis esineb harva, tulnukana põldudel ja elamute ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_209617"}
{"text": "Frank-Walter Steinmeier\n\nFrank-Walter Steinmeier (sündinud 5. jaanuaril 1956 Detmoldis) on Saksamaa poliitik, alates 19. märtsist 2017 Saksamaa president.\n\nSteinmeier oli välisminister aastatel 2005–2009 ja asekantsler 2007–2009. Alates 2013. aasta 17. detsembrist kuni 27. jaanuarini 2017 oli Steinmeier taas Saksamaa välisminister. 12. veebruaril 2017 valiti Frank-Walter Steinmeier Saksamaa Liitvabariigi presidendiks ja 13. veebruaril 2022 valiti ta sellesse ametisse tagasi.\n\nSteinmeier oli Sotsiaaldemokraatide kandidaat liidukantsleri ametikohale 2009. aasta üldvalimistel.\n", "id": "ekk_Latn_209618"}
{"text": "Sparta kasvatus\n\nAgōgē (vanakreeka keeles ἀγωγή) ehk Sparta kasvatus oli kõigi Sparta poiste kasvatamise ja treenimise režiim.\n\nRiigi huvidele suunatud totaalne Sparta kasvatus põhines autoritaarsusel, ratsionaalsusel ja kollektiivsusel. Oluline oli kasvatada tulevastes sõjameestes ühtsust, lojaalsust ja ohvrimeelsust Sparta ees.\n\nGeruusia liikmed vaatasid kõik sündinud poisslapsed üle. Vigased, haiged ja liiga nõrgad lapsed jäeti mäenõlvale surema või visati kaljult alla.\n\n7-aastaseks saanud poisid võeti vanematelt ära ja neid kasvatati koolides. Eeldati, et nad on lojaalsed mitte oma perele ja sugulastele, vaid pigem koolile. Alates 12. eluaastast anti neile üks riietusese aastas – punane hõlst. Nad magasid asemetel, mille valmistasid pilliroost ise; roogu korjasid nad paljakäsi, ilma noata. Poisid olid sihilikult alatoidetud, et nad harjuksid näljaga sõjaretkede ajal. Neid julgustati ise endale süüa varastama, aga kui nad sellega vahele jäid, siis karistati neid rängalt.\n\nLapsi õpetati rääkima lühidalt ja konkreetselt. Seda nimetatakse lakooniliseks kõneks.\n", "id": "ekk_Latn_209619"}
{"text": "Raimond Auling\n\nRaimond Auling (28. detsember 1920 Tartu – 21. märts 1979 Tartu) oli eesti jurist ja kommunistliku partei tegelane.\n\nRaimond Auling osales Teises maailmasõjas Punaarmeesse mobiliseerituna. Lõpetas TRÜ 1950. aastal juristina. 1953–1964 oli ta TRÜ riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedri vanemõpetaja (dotsent). 1954–1957 oli TÜ ajalehe toimetaja . Seejärel töötas 1963–1979 Eesti Ajalooarhiivi (tollal ENSV RAKA) direktorina .\n\nAuling tegeles nooruses ujumisega ja veepalliga ning püstitas ka mõne Eesti rekordi; 1959–1963 kuulus Ujumisföderatsiooni presiidiumi. Tegutses ka ujumiskohtunikuna (üleliiduline kategooria; 1961)\n\nRaimond Aulingu abikaasa oli tõlkija Evi Auling.\n", "id": "ekk_Latn_209620"}
{"text": "Alfred Jarry\n\nAlfred Jarry (8. september 1873 Laval (Mayenne) – 1. november 1907 Pariis) oli prantsuse kirjanik, sürrealistide eelkäijaid.\n\nTema tuntuim teos on \"Kuningas Ubu\" (Ubu Roi), samuti on ta kirjutanud romaani \"Patafüüsik Doktor Faustrolli tegemised ja arvamised\" (\"Gestes et opinions du docteur Faustroll pataphysicien\") ning loonud oma \"teaduse\" – patafüüsika.\n", "id": "ekk_Latn_209621"}
{"text": "Hans Björnsson Lejon\n\nHans Björnsson Lejon (rootsi Hans Björnsson till Lepas-släkten; soome Hannu Björninpoika Lejon) (umbes 1530 Lepaa, Tyrväntö, Häme – 1572 Tallinn) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.\n\nTa sai hariduse Rostocki ja Wittenbergi ülikoolis. 13. juulil 1561 löödi ta kuningas Erik XIV kroonimispidustuste ajal Stockholmi asehalduri ametis olles rüütliks.\n\nTa oli lossiametnik (Slottslåfven) Olavinlinnas (Nyslott), 20. jaanuarist 1565 pealik ja lossifoogt Tallinna linnuses, Liivimaa maahärra, 29. septembrist 1570 Tallinna linnuse asehaldur ja riiginõunik. Liivi sõja ajal 1570 alanud Johan III ja Ivan IV vahelises sõjas tõrjus ta koos Henrik Klasson Horniga venelaste rünnakuid Tallinna vastu.\n\nSoomes oli ta Ylä-Satakunta ja Sääksmäki kihelkonnakohtunik ning talle kuulusid Lepaa ja Gammalgårdi mõis.\n", "id": "ekk_Latn_209622"}
{"text": "Arved Väikmeri\n\nArved Väikmeri (sündinud 5. veebruaril 1941 Iru vallas (praegu Maardu)) on eesti poksija.\n\nVäikmeri poksis aastatel 1958–1965 Tallinna Tööjõureservides, tema treener oli Martin Linnamägi. Ta pidas 136 kohtumist ja võitis neist 123.\n\nVäikmeri oli II keskkaalus (kuni 75 kg) Eesti NSV meister 1962. aastal. Ta osales kaks korda Eesti NSV – Soome sõpruskohtumisel ning kaotas oma kohtumise 1962. ja võitis oma kohtumise 1965. aastal.\n\nVäikmeri sai Tööjõureservide üleliidulistel noorte meistrivõistlustel I keskkaalus (kuni 71 kg) esikoha (1960) ning täiskasvanute meistrivõistlustel II keskkaalus (kuni 75 kg) III koha (1965).\n", "id": "ekk_Latn_209623"}
{"text": "Peter Graves\n\nPeter Graves (õieti Peter Aurness; 18. märts 1926 – 14. märts 2010) oli USA näitleja.\n\nGraves oli ärimees Rolf Aurnessi ja ajakirjanik Ruth Aurnessi (sündinud Duesler) poeg. Isapoolne vanaisa oli sündinud Aursnesi nime all, kuid 1887. aastal USA-sse emigreerudes muutis nimekuju.\n\nGraves lõpetas 1944. aastal keskkooli ja teenis kaks aastat USA lennuväes. Hiljem õppis ta Minnesota ülikoolis.\n\nGraves alustas filmikarjääri 1942, aga pidevalt hakkas ta filmides näitlema alates oma teisest filmirollist 1951. aastal. Ta oli pikk, blond ja kena välimusega ning mängis paljudes filmides peaosa. A-kategooria filmidesse ta ei pääsenud, vaid jäigi B-kategooria filmide näitlejaks. Talle olid tüüpilised osad õudusfilmides, näiteks \"Killers from Space\" (1954), \"The Night of the Hunter\" (1955), \"It Conquered the World\" (1956), \"Beginning of the End\" (1957), \"The Mysterious Monsters\" (1976), \"The Clonud Horror\" (1979), \"Addams Family Values\" (1993) ja \"House on Haunted Hill\" (1999).\n\nGravesi kõige tuntum roll on organisatsiooni Impossible Missions Force juht Jim Phelps sarjas \"Võimatu missioon\" (1967–1973). Selle eest pälvis ta 1971. aastal Kuldgloobuse ning oli selle seriaali teistel hooaegadel nomineeritud Kuldgloobuse ja Emmy auhinnale.\n\nViimane seriaal, kus tal oli läbiv roll, oli \"7th Heaven\" (11 osa 1996–2007).\n\nGraves suri südamerabandusse oma koduaias perekonna juuresolekul.\n", "id": "ekk_Latn_209624"}
{"text": "Slettnesi tuletorn\n\nSlettnesi tuletorn asub Slettnesis Gamviki vallas Norras Gamviki külast umbes 3 km põhja poole.\n\nSlettnesi majakas on mandriala maailma kõige põhjapoolsem majakas.\n\nMajakas hakkas tööle 15. septembril 1905. aastal.\n\nMajakas on 39 m kõrge ja tema valgusti ulatub 44 meetrit üle merepinna. Oma kõrgusega kuulub Slettnesi majakas Norra 5 kõrgema majaka hulka. Majakal on 9 korrust ja 130 trepiastet.\n\nMajakatule heledus on 1 706 000 kandelat ja tuli paistab 32,6 km kaugusele.\n", "id": "ekk_Latn_209625"}
{"text": "Tormide rand\n\n\"Tormide rand\" on Gustav Ernesaksa ooper Juhan Smuuli libretole. Ooper on proloogi ja kahe vaatusega.\n\nHinnatud helilooja parimaks ooperiks ning ühtlasi ka eesti ooperiliteratuuri väljapaistvamaks teoseks. Paistis silma oma heade kooristseenide poolest. Esietendus 29. septembril 1949 Tallinnas teatris Estonia ja sai publiku vaimustatud vastuvõtu osaliseks.\n", "id": "ekk_Latn_209626"}
{"text": "Vorm\n\nVorm (ladina keeles forma) on mitmetähenduslik sõna. Vorm on kuju. Vorm on matemaatikas homogeenne polünoom. Vorm on bioloogias liigisisene takson. Vorm on filosoofias mateeriat kujundav alge. Vorm ehk blankett ehk plank ehk täiteleht on halduses osaliselt ettetrükitud tekstiga leht andmete sisestamiseks. Vorm on kirjanduses liik, tüüp või žanr. Vorm on teatud toit. Vorm on muusikas väljendusvahendite kogumina realiseeruv helitöö ülesehitus, selle mõtte- ja tundesisu struktuur Vorm on inimesele kindlas olukorras kandmiseks ette nähtud riietus. Vorm on spordis inimese füüsiline seisund (fitness). Vorm on võitluskunstis liigutuste järjekord, näiteks kata, hyeong või tao. Vorm on hariliku angervaksa rahvapärane nimetus. Trükivorm on trükitehnoloogias trükipilti edastav element. Vorm on valuvormi kest, mis annab vedelale materjalile selle kivistumisel kuju.\n", "id": "ekk_Latn_209627"}
{"text": "Avatud aktsiaselts\n\nAvatud aktsiaseltsiks (vene keeles открытое акционерное общество, lühend OAO) nimetatakse Venemaal aktsiaseltsi, mille aktsionärid võivad oma aktsiatega vabalt kaubelda teiste aktsionäride nõusolekust sõltumata.\n\nMinimaalne põhikapital on 100 000 rubla.\n\nAvatud aktsiaseltsile vastandub suletud aktsiaselts (vene keeles закрытое акционерное общество, lühend ЗАО).\n", "id": "ekk_Latn_209628"}
{"text": "Viktor Tšernomõrdin\n\nViktor Stepanovitš Tšernomõrdin (vene keeles Виктор Степанович Черномырдин; 9. aprill 1938 Tšornõi Otrog, Tškalovi oblast – 3. november 2010 Moskva) oli Venemaa poliitik ja diplomaat.\n\nViktor Tšernomõrdin alustas karjääri valitsusorganites 1982. aastal Nõukogude Liidu Ministrite Nõukogus gaasitööstuse ministri asetäitjana. 1983. aastal sai temast ühtlasi Tjumengazpromi juht. Aastatel 1985–1989 oli Tšernomõrdin Nõukogude Liidu gaasitööstuse minister. Aastatel 1989–1992 oli ta riikliku gaasikontserni Gazprom juhatuse esimees. 1992. aasta mais määrati Tšernomõrdin Venemaa valitsusjuhi asetäitjaks kütuse- ja energeetikakompleksi küsimustes.\n\nAastatel 1992–1998, president Boriss Jeltsini ajal, oli Tšernomõrdin Venemaa valitsusjuht (1992–1993 Venemaa Föderatsiooni Ministrite Nõukogu esimees, edasi Venemaa Föderatsiooni Valitsuse esimees). Ta vabastati ametist 1998. aasta märtsis. Pärast rahanduskriisi puhkemist Venemaal püüdis Boriss Jeltsin teda augustis peaministri ametisse tagasi tuua, kuid Riigiduuma ei kinnitanud presidendi otsust.\n\n1995. aastal moodustas ta poliitilise bloki Meie Kodu On Venemaa, mis kogus parlamendivalimistel 10% häältest.\n\n1999. aastal tegutses Venemaa presidendi eriesindajana Jugoslaavia kriisi reguleerimisel.\n\n1999–2001 Venemaa Riigiduuma liige Jamali-Neenetsi autonoomsest ringkonnast.\n\n1999–2000 Gazpromi direktorite nõukogu esimees.\n\n2001–2009 oli ta Venemaa Föderatsiooni suursaadik Ukrainas. Pärast suursaadiku ametikohalt vabastamist oli Tšernomõrdin presidendi nõunik ja eriesindaja majanduskoostöö alal SRÜ riikidega.\n", "id": "ekk_Latn_209629"}
{"text": "Karl Kalkun\n\nKarl-Kustav Kalkun (9. aprill 1927 Tartu – 21. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 1946. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1956. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.\n\nTa tuli 1948. aastal ülikooli spordiklubi meeskonnas korvpallis Eesti NSV meistriks.\n\nSuri 21. veebruaril 1990 Eesti Televisiooni stuudios saate \"Teemaõhtu\" salvestamise ajal südame rütmihäiretest põhjustatud äkksurma.\n", "id": "ekk_Latn_209630"}
{"text": "Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend\n\nKotkaristi teenetemärgi kavaleride loendis on isikuid, kes on saanud Kotkaristi teenetemärgi.\n\nKaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend (1928–1936) Konstantin Pätsi aegsete Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend (1936–1940)\n", "id": "ekk_Latn_209631"}
{"text": "Hiirehernes\n\nHiirehernes (Vicia) on oalaadsete seltsi liblikõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.\n\nTeaduslikult kirjeldas hiireherneid esimesena Linnaeus. Hiireherneid on umbes 140 liiki. Minevikus eraldati põlduba (Vicia faba) sageli omaette perekonda, kuhu kuulus üksainus liik. Tänapäeval seda üldjuhul ei tehta, kuid selline eraldus on ajaloolise tähtsusega, sest selle järgi on ladinakeelse nime saanud sellised suured talimerühmad nagu oalaadsed (Fabales) ja liblikõielised (Fabaceae).\n\nHiireherneste kõige lähemad sugulased tänapäevaste perekondade seas on lääts ja hernes.\n\nLooduslikult kasvavad nad kõikjal maailmas peale Austraalia ja Okeaania ning Antarktika.\n", "id": "ekk_Latn_209632"}
{"text": "Lebesby kirik\n\nLebesby kirik on kirik Lebesby vallas Norras.\n\nKirik valmis 1962 aastal ja selle arhitektuurse projekti tegi Odd Borgrud Pedersen.\n\nKirik valmistatud puidust ja selles on 170 istekohta.\n\nVarasem Lebesby kirik oli klassikalise kiriku kujuga ja kivist.\n", "id": "ekk_Latn_209633"}
{"text": "Arnold Talvet\n\nArnold Talvet (kuni 1936. aastani Arnold Tallenhof, 25. veebruar 1907 Riia – 5. märts 1996 Tallinn?) oli Eesti sõjaväelane (leitnant, 1937).\n\nTeenis Soomusrongirügemendis, alates 1. detsembrist 1935 Auto-Tankirügemendis, lõpetas Sõjakooli.\n", "id": "ekk_Latn_209634"}
{"text": "Ristik\n\nRistik (Trifolium L.) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Ristiku rahvapärane nimetus on härjapea.\n\nRistiku perekonda kuulub umbes 300 liiki. Suur osa liikidest kasvab põhjapoolkeral, kuid on kaLõuna-Ameerikas ja Aafrikas kasvavaid liike.\n", "id": "ekk_Latn_209635"}
{"text": "Anton Saluste\n\nAnton Saluste (kuni 1935. aastani Anton Schäfer, 31. jaanuar 1904 Tallinn – 19. juuli 1969 Kingston, New Yorgi osariik) oli Eesti sõjaväelane (kapten).\n\nAnton Schäfer teenis Pioneerpataljonis, õppis Sõjakoolis, mille lõpetas 1926. aasta ja Kõrgemas Sõjakoolis\n\nTeise maailmasõja ajal teenis Anton Saluste Kindralinspektuuris osakonnajuhatajana ning hiljem 1942. aastal määrati Petseri-Irboska prefektiks, kus teenis kuni 1943. aastani.\n\n1944. aastal põgenes Eestist, hiljem kolis Ameerika Ühendriikidesse, kus ka 1969. aastal Kingstonis New Yorgi osariigis suri.\n", "id": "ekk_Latn_209636"}
{"text": "Artur Normak\n\nArtur Bernhard Normak (24. august (vkj)/ 5. september 1895 Püssi vald, Lüganuse kihelkond, Virumaa – 27. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja diplomaat.\n\nTa õppis Tallinna Nikolai Gümnaasiumis, mille lõpetas 1913. aastal kevadel hõbemedaliga ja samal aastal siirdus Kiievisse, et jätkata õpinguid sealses polütehnikumis ehituse alal. 1914. aastal alanud Esimese maailmasõja tõttu välja kuulutatud üldmobilisatsiooniga kutsuti ta 1915. aasta kevadel sõjaväeteenistusse ja saadeti Petrogradi Nikolai inseneriväekooli, mille lühendatud kursuse ta lõpetas 1916. aastal. Nikolai inseneriväekooli, järel lõpetas ta Petrogradis asuva ohvitseride õhusõidu (lennu-) kooli ja mereõhusõidu kooli Tallinnas. Võttis osa Esimese maailmasõja lahingutest aerostaatide roodu ülemana.\n\n1917. aastal laskis ta end üle tuua Eesti rahvusvägedesse ja oli 1. Eesti diviisi Eesti Inseneriroodu ülem alamkapteni auastmes. 1917. aasta lõpul lahkus ta Eesti sõjaväeteenistusest, et jätkata poolelijäänud õpinguid Kiievi Polütehnikumis. Kiievis olles võttis ta osa Ukraina Eestlaste Keskkomitee ja Kiievi Eesti Seltsi tegevusest. Alates 1918. aasta jaanuarist võttis osa võitlustest Kiievi kommunistide vastu kuni sakslaste tungimiseni Ukrainasse.\n\nAastatel 1929–1934 oli Normak Eesti sõjaväeline esindaja Prantsusmaal ja Belgias. Normak täiendas end aastatel 1930–1932 Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis. 20. veebruaril 1939 lähetati Normak ja Välisministeeriumi atašee H. Malvet Hispaaniasse Franco valitsuse juurde.\n\n1935. aasta 1. mail avaldas kolonel Normak (M. Minise trükk Narvas) 115-leheküljelise raamatu \"Šifri käsiraamat\". Tsitaat eessõnast: \"Käesolev töö on kohandatud Kõrgema Sõjakooli I õppeaasta ning Sideülemate kursuste kavadele šifrite alal.\" Käsiraamatut sai tellida Sidepataljoni staabist. Tõenäoliselt on tegemist esimese omakeelse krüptograafiateemalise raamatuga.\n\nAlates 8. novembrist 1939 Inseneriväe Inspektuuri inspektor.\n\nArreteeriti NKVD poolt 21. septembril 1940 ja hukati.\n", "id": "ekk_Latn_209637"}
{"text": "Vello Muruma\n\nVello Muruma (kuni 1935. aastani Vladimir Munner, 4. jaanuar 1903 Kuigatsi vald, Valgamaa – 6. oktoober 1942 Norilsk, Krasnojarski krai, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kapten, 1935).\n\nArreteeriti NKVD poolt 26. juunil 1941. Surmaotsus, lasti maha.\n", "id": "ekk_Latn_209638"}
{"text": "Jooksjarohi\n\nJooksjarohi (Ononis) on oalaadsete seltsi liblikõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede ja põõsaste perekond.\n\nJooksjarohud sisaldavad eeterlikke õlisid, flavonoide, glükosiide ja tanniine.\n\nRahvameditsiinis kasutatakse jooksjarohtusid neeru- ja põiehaiguste raviks.\n", "id": "ekk_Latn_209639"}
{"text": "Kurt Mollin\n\nKurt Benno Aksel Mollin (8. august 1894 Kolga vald, Harjumaa – 19. juuli 1983 Lauffen am Neckar, Saksamaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n", "id": "ekk_Latn_209640"}
{"text": "Mihkel Kattai\n\nMihkel Kattai (12. juuli 1893 Põlva vald, Võrumaa – 5. oktoober 1950 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).\n\nVabadussõja Ajaloo Komitee töökomisjoni juht.\n", "id": "ekk_Latn_209641"}
{"text": "Mõttetalgud\n\nMõttetalgud on Eestis kasutusel kahes tähenduses.\n\nRahvakeeles on tegu üldnimetusega mitmesuguste ühise mõttetöö teadlike vormide (mõttetalgute meetod, rotaator, ajurünnak, mõttesõel, avatud ruumi meetod, ODI mäng, Delfi meetod) ning spontaanselt kujunenud arutluste kohta. Sõna on kasutusel alates 1980. aastate lõpust. Populaarseks sai mõttetalgute nimetus 2009. aastal seoses Minu Eesti korraldatud üldrahvaliku projektiga, milles oli kasutusel avatud ruumi meetod.\n\nSamuti kasutatakse sõna \"mõttetalgud\" mõttetalgute meetodile viitamiseks, mille puhul on tegemist ühise mõttetöö (mõttetegevuse) korraldamise võttega, mis põhineb Georgi Petrovitš Štšedrovitski organisatsioonilis-tegevuslikul mängul.\n\nSelles artiklis on täpsemalt juttu mõttetalgute meetodist ning Minu Eesti projektist välja kasvanud Talgujatest.\n", "id": "ekk_Latn_209642"}
{"text": "Aeduba\n\nAeduba (Phaseolus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.\n\nEestis võib kohata peamiselt ilutaimena kasvatatavat õisuba (Phaseolus coccineus) ja levinud aedvilja harilikku aeduba (Phaseolus vulgaris).\n", "id": "ekk_Latn_209643"}
{"text": "Esparsett\n\nEsparsett (Onobrychis) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.\n\nPerekonda kuulub umbes 130 liiki. Nad kasvavad Euroopas, Põhja-Aafrikas, Väike-Aasias ja Kesk-Aasias. Euroopas 23 liiki.\n", "id": "ekk_Latn_209644"}
{"text": "Sarikas\n\nSarikad on katuse kandekonstruktsiooni detailid, mis moodustavad viilu või viilud ja kannavad katusekatet.\n\nSarikad valmistatakse tänapäeval peamiselt prussidest, varem aga ümarpuidust.\n\nSarikad toetuvad enamasti välisseintele, mõnikord ka laetaladele. Sarikate ülemised otsad seotakse omavahel paarideks. Suurema sildeavaga ja kõrge harjaga katuse ehitamise korral seotakse sarikapaarid omavahel tavaliselt penniga ja/või toestatakse postidega. Sageli kasutatakse ka pärlinit, rõhttala sarikate all ja postide peal, mis ühendab ühe katuse külje sarikad ja postid. Naabersarikad võidakse katuse pikisuunalise jäikuse suurendamiseks ühendada diagonaalidega.\n\nSarikatele kinnitatakse roovlatid ja nendele omakorda kinnitatakse laudis ja/või katusekattematerjal.\n\nEestis kasutatakse sarikate valmistamiseks kõige rohkem 5×15 cm ristlõikega okaspuidust saematerjali.\n", "id": "ekk_Latn_209645"}
{"text": "Pyongyangi metroo\n\nPyongyangi metroo (korea 평양 지하철) on Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis alates 1973. aastast töötav metroo. Pyongyangi metrool on 2 liini ja 17 jaama.\n\nMetroo kogupikkus on 22 km.\n", "id": "ekk_Latn_209646"}
{"text": "Niels Järverand\n\nNiels Järverand (kuni 1939. aastani Niels Jürgenson, 17. november 1915 – 13. september 1941 Beglovo lähistel) oli Eesti sõjaväelane (lipnik, 9. juulist 1940 nooremleitnant).\n\nTa lõpetas 1936. aastal Tallinna Reaalkooli.\n", "id": "ekk_Latn_209647"}
{"text": "Kiievi metroo\n\nKiievi metroo (ukraina Київський метрополітен, vene Киевское метро) on Kiievis alates 1960. aastast töötav metroo. Kiievi metrool on 3 liini ja 52 jaama. Metroo kogupikkus on 67,56 kilomeetrit. Päevas kasutab metrood üle 1,32 miljoni reisija, mis on 42,5% Kiievi 3,25 miljonist inimesest.\n\nKiievi metroosüsteemis asuv peatus Arsenalna on maailma kõige sügavamal asuv metroopeatus, asudes 105,5 meetri sügavusel allpool maapinda.\n", "id": "ekk_Latn_209648"}
{"text": "Wilhelm von Ulrich (1605−1661)\n\nWilhelm von Ulrich (1605 – 1661) oli Rootsi riigitegelane.\n\nWilhelm von Ulrich oli 1649. aastast Tartu õuekohtu asepresident, Eestimaa maanõunik, kuningliku Tallinna linnusekohtu assessor ja president ning Tallinna asehaldur 1652–1659. Tallinna asehaldurina oli ta kuberneri puudumisel ka Eestimaa kuberneri ametis aastail 1653, 1655 ja 1656–1659.\n\nTa oli Harjumaal Ruila, Lohu ja Tuhala, Tartumaal Reola ja Toykala mõisa pärushärra ning Laitse ja Ohukotsu härra.\n\nTema matusetseremoonia toimus 7. jaanuaril 1662 Tallinna Toomkirikus.\n", "id": "ekk_Latn_209649"}
{"text": "Kukehari\n\nKukehari (Sedum L.) on kivirikulaadsete seltsi paksuleheliste sugukonda kuuluv taimeperekond.\n\nKukeharjad on mitmeaastased, harvem üheaastased taimed, mis on levinud peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. Perekonda kuulub 400 liiki. Perekonnas on nii ronitaimi kui põõsaid.\n\nLehed on lihakad, lamedad või ruljad ja munajad. Perekonnas on ka sukulente, mis säilitavad oma lehtedes vett.\n\nÕied on enamasti 5, harvem 4 või 6 kroonlehega. Tolmukaid on tüüpiliselt poole rohkem kui kroonlehti. Õied on tavaliselt kollased, harvem valged või punased.\n\nKukeharjade vili on kukkur, seemned on väikesed.\n\nMitmed liigid sisaldavad mürgiseid alkaloide. Mõne lehti kõlbab jällegi salatina süüa.\n\nKukeharjad on levinud ilutaimed kiviktaimlates. Kukeharjad on üldiselt vastupidavad, aga leidub nii külma- kui kuumaõrnaid liike.\n\nMitu kukeharjaliiki on liblikate tähtsad toidutaimed.\n\nEsimesena kirjeldas kukeharja teaduslikult Carl von Linné 1753.\n", "id": "ekk_Latn_209650"}
{"text": "Kivirik\n\nKivirik (Saxifraga L.) on kivirikuliste sugukonda kuuluv taimeperekond.\n\nKivirik on kivirikuliste sugukonna suurim perekond, kuhu kuulub umbes 440 liiki. Kiviriku perekonna esindajad kasvavad arktilis-alpiinsetes ökosüsteemides põhjapoolkeral. Enamuse liikide levilaks on lähisarktiline kliimavööde.\n", "id": "ekk_Latn_209651"}
{"text": "Sõstar\n\nSõstar (Ribes L.) on sõstraliste sugukonna ainus perekond. Mõned autorid paigutavad sõstra kivirikuliste sugukonda.\n\nSõstra perekonda kuulub umbes 150 liiki . Eesti flooras esineb neist 5 liiki . Ogadega kaetud liike nimetatakse tavaliselt karusmarjadeks ehk tikriteks ning ogadega katmata liike sõstardeks.\n\nMõnesid liike ja sorte kasvatatakse marjapõõsastena, mõnesid ilupõõsastena.\n", "id": "ekk_Latn_209652"}
{"text": "Kukerpuu (perekond)\n\nKukerpuu (Berberis L.) on kukerpuuliste sugukonda kuuluv heitlehiste ja igihaljaste mitmeaastaste põõsaste perekond.\n\nEestis on pärismaisena levinud ainult harilik kukerpuu (Berberis vulgaris L.).\n\nIlupuuna on levinud Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii DC.) sordid.\n", "id": "ekk_Latn_209653"}
{"text": "Kuslapuu\n\nKuslapuu (Lonicera) on uniohakalaadsete seltsi kuslapuuliste sugukonda kuuluv põõsaste perekond.\n\nTeaduslikult kirjeldas kuslapuud esimesena Carl von Linné. Ladinakeelse nime sai ta saksa botaaniku Adam Lonitzeri (1528–1586) järgi, kes avaldas oma teosed ladina keeles nime Adamus Lonicerus all.\n\nMaailmas kasvab umbes 180 liiki kuslapuid, neist sadakond Hiinas. Euroopas, Indias ja Põhja-Ameerikas kasvab igaühes looduslikult umbes 20 liiki kuslapuid.\n\nMitut liiki kuslapuid kasvatatakse ilutaimena. Eriti mõjusad on nad rühmades, näiteks alleena.\n\nMõned kuslapuud on muutunud invasiivseks, kui neid on viidud kasvama väljapoole looduslikku levilat, näiteks Põhja-Ameerikasse või Uus-Meremaale. Niisugused on näiteks jaapani, Maacki, Morrow' ja tatari kuslapuu.\n\nKuslapuu (harilik kuslapuu ja sinine kuslapuu) oli Eesti 2016. aasta puu.\n\nLonicera (3-õieline ebasarikas, lehed alusel kokkukasvanud) Chamaecerasus (2-õielne ebasarikas)\n", "id": "ekk_Latn_209654"}
{"text": "Atlas (mütoloogia)\n\nAtlas on vanakreeka mütoloogias üks titaanidest. Algselt oli Atlas tuntud taevast toetavate sammaste valvurina, kuid hiljem seostati teda taeva enda hoidmisega.\n\nTa etendas olulist osa Titanomahhias – kümneaastases sõjas titaanide ja olümposlaste vahel. Atlasest sai titaanide juht, kui Kronos lahingutest väsis. Kuigi Atlase püüdis titaanide jõude koondada, said Zeusi juhitud olümposlased lõpuks oma paremate relvade ja koletu jõuga vanadest jumalatest võitu. Atlase venda Menoitist tabas lahingus välgunool ja ta langes Tartarosse. Enamik ellujäänud titaanidest heideti Tartarose sügavikku, kus neid valvasid sajakäelised koletised hekatonheirid.\n\nÜhe legendi järgi tekkisid tema järgi nime saanud Atlase mäed Põhja-Aafrikas, kui Perseus näitas Atlasele gorgo Medusa pead ning Atlas muutus kiviks. Pärast seda jaksas Atlas taevast toetada.\n", "id": "ekk_Latn_209655"}
{"text": "Murakas\n\nMurakas (Rubus L.) on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.\n\nMuraka perekonda kuulub umbes 400 liiki. Eestis kasvab looduses kuus liiki: lisaks harilikule vaarikale Lääne-Eestis levinud põldmari ehk põldmurakas, harva esinev kitsemurakas, rabamurakas, haruldane mesimurakas ja lillakas. Põhja-Ameerikas kasvav mustade viljadega mägimurakas (Rubus allegheniensis) on väga lähedane liik Eesti põld- ja kitsemurakale. Mägimurakast aretatud kultuursorte nimetatakse aedmurakaks ehk pampliks.\n", "id": "ekk_Latn_209656"}
{"text": "Gryllefjord\n\nGryllefjord on kaluriküla Norras Troms og Finnmargi maakonnas Senja saarel, endise Torskeni valla halduskeskus. Küla paikneb Gryllefjordeni fjordi lõunakaldal.\n\n2009. aastal elab külas 379 inimest.\n\nÜhendus mandriga on meritsi ja mööda 86. maanteed. Maantee on järskude tõusude-langustega ja mägiteedele omaste järskude kurvidega ning kohati nii kitsas, et ainult üks auto saab sel korraga liikuda, mistõttu talviti võib liiklus sellel teel olla oluliselt raskendatud.\n", "id": "ekk_Latn_209657"}
{"text": "Ernst Sebastian von Manstein\n\nErnst Sebastian von Manstein (vene Себастьян Эрнст фон Манштейн; surnud 1747) oli sõjaväelane Peeter I teenistuses.\n\nTa teenis välja kindralleitnandi (kindralporutšik) auastme ja oli Vene-Türgi sõja ajal Tallinna komandant (Befehlshaber in Reval) ning kuberneri puudumisel aastail 1736–1738 Eestimaa kuberneri kohusetäitja.\n\nTa rentis vürst Aleksandr Menšikovilt 1727. aastal ära võetud Lagedi ja Saha kroonumõisa Harjumaal, mille rentnikuks peale tema surma jäi kuni 1757. aastani lesk Dorothea Manstein (sünd von Dittmar) ja mis seejärel 1758 keisrinna Jelizaveta Petrovna ja senati ukaasiga Tallinna kubernerile Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrichile igaveseks valduseks kingiti.\n", "id": "ekk_Latn_209658"}
{"text": "Heino Villum\n\nHeino Villum (5. veebruar 1931 Tallinn – 22. oktoober 1988 Elva) oli eesti poksija ja poksitreener.\n\nVillum poksis aastatel 1947–1958. Ta alustas poksimist Tartus kutsekoolis õppides, kus tema treener oli Enno Laineste. Pärast kooli lõpetamist 1949. aastal poksis ta Tallinna Tööjõureservides, kus tema treener oli Vello Aedmäe ning hiljem Dünamos, kus tema treener oli Nigul Maatsoo.\n\nVillum oli II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) kolmekordne Eesti NSV meister (1952,1953 ja 1956) ja I keskkaalus (kuni 71 kg) Eesti NSV meister (1957).\n\nVillum sai Tööjõureservide üleliidulistel noorte meistrivõistlustel sulgkaalus (kuni 57,2 kg) esikoha (1947). Ta sai Dinamo üleliidulistel meistrivõistlustel II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) esikoha (1955 ja 1956).\n\nVillum sai NSV Liidu meistrivõistlustel II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) IV koha (1955). Ta sai 1956. aastal Nõukogude Liidu meistersportlaseks.\n\nVillum oli hiljem Tallinna Dünamos poksitreener.\n\nTa suri oma kodumajas Elvas 1988. aastal vingumürgistusse.\n", "id": "ekk_Latn_209659"}
{"text": "Rajalt maas\n\n\"Rajalt Maas\" on Gunnar Grapsi 2003. aasta album. Albumi tootis MFM Records. See oli viimane Grapsi eluajal ilmunud album.\n\nAlbumi lugude muusika ja sõnade autor oli Gunnar Graps, neid esitas koos Magnetic Bandiga (Erki Sepp – kitarrid, Jüri Roosa – basskitarr, Raimond Vahter – löökriistad).\n\nKõik albumi lood olid varem salvestamata. Mitu laulu on Graps kirjutanud oma Ameerikas elamise perioodil. Üks lugu valmis 1970. aastate alguses. Albumilt ilmus singel \"Kaotan\". Plaadiesitluskontserdid toimusid 2004. aasta alguses Tartus, Viljandis, Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_209660"}
{"text": "Gryllefjorden\n\nGryllefjorden on fjord Norra läänerannikul Troms og Finnmargi maakonnas.\n\nFjordi suudmest Ravnerevna ja Juldagsneseti vahel kuni fjordi sisemaaotsani (Gryllefjordbotn) on 7,5 km. Suudmest kulgeb fjord põhja poole ja umbes 1 km järel pöörab järsult itta.\n\nFjordi lõunakaldal suudme lähedal asub Gryllefjordi kaluriküla. Fjordi lõuna-, ida- ja põhjakaldal kulgeb maantee nr 86.\n", "id": "ekk_Latn_209661"}
{"text": "Muul (loom)\n\nMuul (Equus asinus × caballus; Equus mulus) on emase hobuse (-mära) ja isase eesli (-täku) järglane.\n\nHobune ja eesel on erineva kromosoomide arvuga liigid. Eeslitel on 62 kromosoomi, hobustel 64. Muulal on 63 kromosoomi.\n\nMuula tuleks eristada hobueeslist, mis on eeslimära ja hobusetäku ristand. Siiski nimetatakse kõnekeeles muulaks igasugust hobuse ja eesli värda.\n\nMuulad on reeglina suguvõimetud. Sellepärast on nende saamiseks vaja alaliselt pidada hobust ja eeslit. Siiski on läbi aegade teada mitukümmend juhtumit, kus emane muul on poeginud. Isased muulad ruunatakse sageli, et muuta nad rahulikumaks ja vähem tujukateks veoloomadeks.\n\nMuul ei häälitse täpselt hobuse ega eesli moodi. Üldiselt sarnaneb tema hääl pigem eesli omaga, aga ta võib ka hobuse moodi hirnuda. Sageli juhtub, et tema häälitsus algab hobuse hirnumise moodi, aga lõpeb eesli ii-aaga. Mõnikord muulad niutsuvad.\n\nMuula eelised seisnevad selles, et ta on sama vähenõudlik kui eesel, aga tubli hobuse jõuga. Tänapäeval kasutatakse Pakistani armees muulasid, kes vastavalt määrustikule peavad olema võimelised kandma 72 kg raskust koormat ilma puhkamata 26 km. Üldreeglina suudab muul kanda 20% oma kehamassist \"surnud koormat\", aga hobune 30% oma massist \"elusat koormat\", näiteks ratsanikku. Kuid muul on hobusest vastupidavam ja vajab vähem toitu kui sama suur hobune. Muul on suure koorma kandmisel kannatlikum kui hobune, tema nahk on kõvem ja vähem tundlik, mistõttu muul talub paremini vihma ja päikesepaistet. Nende kabjad on tugevamad kui hobustel ning nad on vastupidavamad haigustele ja putukatele. Savisel pinnasel on muulad ka künniloomadena paremad kui hobused.\n\nMuul oli tuntud juba Homerose ajal. Minevikus oli muulakasvatus eriti heal järjel Prantsusmaal, Kreekas, Itaalias, Ees-Aasias ja Lõuna-Ameerikas, kus neid kasvatati miljoneid.\n\n2003. aastal oli maailmas kõige rohkem muulasid Hiinas (4 194 000). Järgnesid Mehhiko ja Brasiilia, neljandal-viiendal kohal olid Colombia ja Maroko, kuuendal-seitsmendal Peruu ja India, kaheksandal Etioopia.\n", "id": "ekk_Latn_209662"}
{"text": "Sõnastik\n\nSõnastik on andmebaas, mis sisaldab tähestikulises järjestuses või muu reegli järgi järjestatud või elektroonselt otsitaval kujul sõnu või muid keelendeid ning nende tähendusi sõnaseletustena või tõlkevasteid.\n\nRaamatukujuline sõnastik on sõnaraamat.\n", "id": "ekk_Latn_209663"}
{"text": "Aguuti\n\nAguuti (Dasyprocta) on näriliste perekond aguutilaste sugukonnast.\n\nNad on levinud Lõuna-Ameerika põhjaosas, Kesk-Ameerikas, sealhulgas Lääne-Indias (Kariibi mere saartel). Nende algne levila ulatub Lõuna-Mehhikost Põhja-Argentinani.\n\nNende kehapikkus on kuni 42–62 cm ja kaal 1,5–4 kg.\n\nNad elavad olenevalt liigist troopilises vihmametsas või savannis ning viimasel ajal ka põldudel.\n\nAguutid on põhiliselt taimtoidulised loomad, kes ei ole toidu suhtes eriti valivad. Nad söövad puuvilju, pähkleid, lehti, varsi ja ka juuri. Neid on nähtud söömas ka linnumune ja mererannas koorikloomi.\n\nAguutide tiinus kestab kolm kuud.\n", "id": "ekk_Latn_209664"}
{"text": "Hinggan\n\nHinggan on aimakk (2. järgu haldusüksus) Hiina Rahvavabariigis Sise-Mongoolia autonoomses piirkonnas. Asub piirkonna idaosas, piirneb läänes Mongooliaga.\n\nAimakk on nime saanud Suur-Hingani mäestiku järgi, mis läbib aimakki kirdest edelasse.\n", "id": "ekk_Latn_209665"}
{"text": "Hulunbuir\n\nHulunbuir (hiina 呼伦贝尔) on 2. järgu haldusüksus (ringkonna õigustega linn) Hiinas Sise-Mongoolias. Piirneb idas Mongooliaga ja põhjas Venemaa Taga-Baikali kraiga. Hulunbuir on pindalalt maailma suurim linn.\n\nHaldusüksuse keskus on Hailari linnarajoon.\n\nHulunbuiris asub Hulun Nuri järv ja osaliselt Bujr nuuri järv, mille suurem osa jääb Mongooliasse.\n", "id": "ekk_Latn_209666"}
{"text": "Türi Ganvix JK\n\nTüri Ganvix JK on 2004 asutatud Eesti jalgpalliklubi, mille kodulinn on Türi.\n\nGanvix on Paide Linnameeskonna tütarklubi.\n", "id": "ekk_Latn_209667"}
{"text": "Elmar Järvesoo\n\nElmar Järvesoo (kuni 1935. aastani Elmar Gerberson, 22. märts 1909 Saarde vald, Pärnumaa – 7. detsember 1994 Ormond Beach, Florida) oli Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_209668"}
{"text": "Pariisi metroo\n\nPariisi metroo (prantsuse Métro de Paris) on metroo Pariisis.\n\nMetroo avati 19. juulil 1900. See on vanuselt neljas metroo maailmas.\n\nPariisi metrool on 16 liini ning kokku 384 jaama. Metroo kogupikkus on 213 km. Pariisi metroos tehakse päevas üle 9 miljoni sõidu.\n\nMetroo on avatud kella 5-st hommikul kuni südaööni.\n", "id": "ekk_Latn_209669"}
{"text": "Aleksei Belov\n\nAleksei Belov (sündinud 4. märtsil 1992 Tallinnas) on Eesti jalgpallur (ründaja).\n\nTa mängib Eesti klubis JK Tallinna Kalev.\n", "id": "ekk_Latn_209670"}
{"text": "Londoni metroo\n\nLondoni allmaaraudtee (inglise keeles London Underground, ka the Tube ja the Underground) on metroovõrgustik, mis teenindab Londoni linna ja mõnda külgnevat maakonda.\n\nSee on maailma vanim allmaaraudtee. Selle esimene liin avati 10. jaanuaril 1863.\n\nLondoni metrool on 11 liini ja 273 jaama ning on jagatud 6 tsooniks. Tänapäeval teenindab Londoni metroo kuni 5 miljonit reisijat päevas.\n\n1. jaanuaril 1948 Londoni metroo riigistati.\n", "id": "ekk_Latn_209671"}
{"text": "Harilik kukehari\n\nHarilik kukehari (Sedum acre) on paksuleheliste sugukonda kukeharja perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Samasse perekonda kuulub veel umbes 53 liiki.\n", "id": "ekk_Latn_209672"}
{"text": "Talvik (Norra)\n\nTalvik (kveeni keeles Talmulahti, põhjasaami keeles Dálbmeluovta) on küla Norras Troms og Finnmargi maakonnas Alta vallas.\n\nKüla paikneb Altafjordeni läänekaldal Altast linnulennul umbes 20 km loodes (mööda maanteed 36 km).\n\n2006. aastal elas Talvikis 452 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_209673"}
{"text": "Harilik talvik\n\nHarilik talvik (Chimaphila umbellata) on taimeliik kanarbikuliste sugukonnast talviku perekonnast.\n\nHarilik talvik on Eestis ainuke oma perekonna esindaja.\n\nTa kasvab Eestis hajusalt palumetsades.\n", "id": "ekk_Latn_209674"}
{"text": "Turu lennujaam\n\nTuru lennujaam (soome Turun lentoasema, rootsi Åbo flygplats) on lennujaam Soomes Turus.\n\nSee asub umbes 8 km Turu kesklinnast põhja pool.\n\nLennujaam teenindab aastas umbes 350 000 reisijat ja on seega suuruselt neljas lennujaam Soomes.\n", "id": "ekk_Latn_209675"}
{"text": "Gustaf Banér\n\nGustav Axelsson Banér (1547 Djursholmi loss, Danderyd, Uppland – 20. märts 1600 Linköping) oli Rootsi riigitegelane.\n\nTa oli riiginõunik (1570), Tallinna ja Eestimaa asehaldur aastatel 1588–1590.\n\nTa mõrvati Linköpingi veresauna ajal, kui hukati Stångebro lahingus vangistatud Karl IX vastased aadlikud, ning maeti Uppsala katedraali.\n\n9. augustil 1582 kinkis kuningas Johan III talle Uexküllide Virtsu vasallilinnuse ümbruses asunud Virtsu (Werder) mõisa Hanila kihelkonnas Läänemaal.\n", "id": "ekk_Latn_209676"}
{"text": "Keelutsoon\n\nKeelutsoon ehk keeluala ehk keelupiirkond on territoorium, millele on julgeoleku- või muudel kaalutlustel ligipääs piiratud.\n", "id": "ekk_Latn_209677"}
{"text": "Lappeenranta lennujaam\n\nSee on Soome vanim praegugi töötav lennujaam, alustas tegevust aastal 1918. Aastal 2011 läbis lennujaama umbes 116 000 reisijat. Lennujaamas on ka Karjala lennundusmuuseum.\n\n2009–2010 teenindas liini Tallinn–Lappeenranta airBaltic.\n", "id": "ekk_Latn_209678"}
{"text": "Trieste\n\nTrieste on linn ja vald Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas Sloveenia piiri ning Aadria mere Trieste lahe ääres. See on Trieste provintsi keskus.\n\nElanike arv on 204 338 (1. jaanuar 2018).\n", "id": "ekk_Latn_209679"}
{"text": "Tartu ühistranspordiliinid\n\nTartu ühistranspordiliinid on 2020. aasta seisuga valdavalt bussiliinid. Vähesel määral toimub linnasisest liiklust ka Tartu piiresse jääva Aardla/Kirsi raudteepeatuse ja Tartu raudteejaama vahel, kuid see ei moodusta eraldi transpordiliine. Linnasisest regulaarset laevaliiklust ei toimu ning trammiliinide rajamine Tartusse on olnud küll korduvalt arutusel, end kindla plaani ja ajakavata.\n", "id": "ekk_Latn_209680"}
{"text": "Hermann von Radingh\n\nHermann Gustav von Radingh (ka Rading; vene Герман Иванович фон Радинг 14. veebruar 1753 – 10. märts 1827 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.\n\nTa oli riiginõunik (1799), Eestimaa kubermangu asekuberner 11. septembrist 1797 kuni 6. jaanuarini 1809, tõeline riiginõunik, Minski tsiviilkuberner 1810. aastast kuni 21. maini 1813 ja Vene-Ameerika kompanii nõukogu liige 1826–1828.\n", "id": "ekk_Latn_209681"}
{"text": "Dmitri Glinka\n\nDmitri Glinka (vene Дмитрий Фёдорович Глинка; 1749 – 20. jaanuar 1808) oli Venemaa keisririigi riigitegelane.\n\nTa oli alampolkovnik, Voznesenski asehaldurkonna asekuberner 1795, tõeline riiginõunik (5. aprill 1795), Eestimaa kubermangu asekuberner 30. maist kuni 10. septembrini 1797, Arhangelski tsiviilkuberner 31. augustist 31. detsembrini 1797, Novgorodi tsiviilkuberner 5. aprillist 22. detsembrini 1798 ja Peterburi tsiviilkuberner 22. detsembrist 1798 kuni 2. märtsini 1800. 17. märtsil 1800 sai ta salanõunikuks ja senaatoriks.\n\nTa oli abielus, kuid järglasi ei saanud.\n", "id": "ekk_Latn_209682"}
{"text": "Džavahhethi\n\nPiirkonna armeenlased kurdavad diskrimineerimise ja alaesindatuse üle avaliku elu kõigis sfäärides ja vähemalt osa neist taotleb autonoomiat.\n\nEsimest korda mainiti Džavahhethit 785 eKr Urartu kuninga Argišti I dokumentides Zabahha nime all.\n\n11.–13. sajandil kuulus Džavahhethi Gruusiale. See oli majandusliku tõusu periood, kus ehitati sildu, kirikuid, kloostreid ja losse. Seejärel Gruusia keskvõim nõrgenes ja riik killustus.\n\n16. sajandil vallutas ja liidendas Džavahhethi Osmanite riik. Vallutusega kaasnes etniline puhastus ja paigalejäänud elanike usuvahetus. 19. sajandi alguses vallutas js liidendas selle piirkonna Venemaa.\n", "id": "ekk_Latn_209683"}
{"text": "Mihhail Golitsõn\n\nVürst Mihhail Nikolajevitš Golitsõn (vene кн. Михаил Николаевич Голицын; 1756 – 20. jaanuar 1827) oli Venemaa riigitegelane. Keiser Aleksander I lähedase sõbra, 1. klassi tõelise salanõuniku, vürst Aleksander Golitsõni (1773–1844) poolvend.\n\nTa oli riiginõunik, Jaroslavli asekuberner 23. detsembrist 1793 kuni 30. jaanuarini 1797, Eestimaa kubermangu asekuberner 30. jaanuarist kuni 30. maini 1797, Jaroslavli tsiviilkuberner 10. juunist 1801 kuni 12. jaanuarini 1817 ja tõeline riiginõunik.\n", "id": "ekk_Latn_209684"}
{"text": "Betty White\n\nBetty Marion White (17. jaanuar 1922 Oak Park, Illinois – 31. detsember 2021 Los Angeles, California) oli USA näitleja ja saatejuht.\n\nTema kõige tuntum roll on Rose Nylund komöödiasarjas \"Kullakesed\" aastatel 1985–1992. Ta mängis muu hulgas ka Elka Ostrovskyt seriaalis \"Kaunitarid Clevelandis\".\n\nTa pälvis viis Emmy auhinda ning arvati 2013. aastal kõige pikema televisioonikarjääriga naisena Guinnessi rekordite raamatusse. Alates 1995. aastast kuulus ta televisioonikuulsuste halli.\n\nBetty White oli esimene naine, kes produtseeris omaenda situatsioonikomöödia (\"Life with Elizabeth\").\n", "id": "ekk_Latn_209685"}
{"text": "Daniel Woodrell\n\nDaniel Woodrell (sündinud 4. märtsil 1953 Springfieldis Missouri osariigis) on USA kirjanik.\n\nDaniel Woodrelli loetakse noir-kriminaalromaani viljelejaks. Noir-romaanides pole peategelane mitte roima uurija, vaid selle sooritaja, ohver, kahtlustatav. Woodrelli romaane liigitatakse nn kantri-noir'iks ja teda peetakse koguni selle žanri loojaks.\n\nDaniel Woodrell elab Missouri osariigi lõunaosas 11 000 elanikuga West Plainsi linnas keset Ozarki mägismaad. Tema esivanemad olid jõudnud sinna juba enne Ameerika Ühendriikide kodusõda. Sündinud on ta West Plainsis 4. märtsil 1953. Et ta isa kaotas töö, oli pere sunnitud kolima tööotsinguil Missouri loodeossa Kansas City linnastusse. Sealne elu tüütas Danieli ära, ta jättis kooli pooleli ja läks 17aastaselt merejalaväkke.\n\nMerejalaväes tekkisid Woodrellil pahandused ning Vietnami sõdima ta ei jõudnudki, ehkki ta sinna soovis. Selle asemel jätkas ta õpinguid, omandas 27aastaselt Kansase Ülikoolis bakalaureusekraadi ja lõpetas seejärel Iowa Ülikooli kirjanike seminari kaunite kunstide meistrina. Seminaris tutvus ta oma tulevase abikaasa ja romaanikirjaniku Katie Estilliga. Ta võitis üheks aastaks James A Micheneri stipendiumi, mis on mõeldud kirjutavatele üliõpilastele.\n\nDaniel Woodrell on tänaseks kirjutanud kaheksa romaani, esimene neist ilmus 1986. Teine romaan oli 1987. aastal trükivalgust näinud \"Häda ellujäänuile\" (\"Woe to Live On\") – Woodrelli loomingus erandlik, sest kirjanik siirdub Ameerika Ühendriikide kodusõja aega ning kujutab sissivõitlusi Missouris. Selles naturaalsete stseenidega romaanis pole häid ega pahasid, vaid on ehk pisut rohkem ja veidi vähem pöörased – julm ja armutu võitlus on kallutanud kõigi selles osalejate mõtlemist. Daniel on öelnud, et ta kirjutas romaani, et tunnetada ja mõista, millised asjaolud just viisid Lawrence'i veretööni (1863).\n\nKaks järgmist teost ei leidnud tunnustust, kuid 1996 ilmunud \"Give Us a Kiss: A Country Noir\" (\"Suudle meid: maanoir\") kujunes menukaks. Eriti hästi hakkas Daniel Woodrellil minema siis, kui lavastaja Ang Lee otsustas teha romaani \"Häda ellujäänuile\" põhjal filmi, mis valmis 1999 ja sai pealkirjaks \"Ride with the Devil\". Film oli Woodrellile nii rahalisest kui ka moraalsest küljest tugev turgutus. Ehkki sellest ei saanud teatud põhjustel kassahitti, väärivad märkimist näitlejate hea töö, ehtsad lahingustseenid, romantiliste hetkede esiletoomine kesk julma tegelikkust. Eestis on filmi levitatud pealkirja \"Kuradiga sadulas\".\n\n1999 sai Woodrell romaani \"Tomato Red\" (\"Tomatpunane\") eest USA PENi ilukirjandusauhinna, 2000 esitati ta Dublini IMPACi rahvusvahelise kirjandusauhinna kandidaadiks. 2008 oli ta Ameerika kriminaalkirjanike Edgari preemia nominent lühijutuga \"Uncle\" (\"Onu\").\n\n55-aastasel Daniel Woodrellil olevat pilkumatu silmavaade ning ta vältivat avalikku tähelepanu. Woodrell leiab, et tema koht on just väikelinnas Ozarki mägismaal, ega plaani sealt kuhugi mujale elama siirduda.\n", "id": "ekk_Latn_209686"}
{"text": "Jadranka Kosor\n\nJadranka Kosor (sündinud 1. juulil 1953 Pakracis) on Horvaatia ajakirjanik ja poliitik, alates 6. juulist 2009 kuni 23. detsembrini 2011 oli ta Horvaatia peaminister ning ühtlasi esimene iseseisva Horvaatia naispeaminister.\n", "id": "ekk_Latn_209687"}
{"text": "Inturist\n\nInturist (vene keeles Интурист, lühend sõnadest 'иностранный турист') on Venemaa turismiagentuur.\n\nAgentuuri asutas 1929. aastal ÜK(b)P KK peasekretär Jossif Stalin, töötajaskond oli seotud OGPU-NKVD-KGB-ga ja see organiseeris suurema osa välisturistide liikumisi Nõukogude Liidus.\n\nErastati 1992. aastal. Kuulub 66 protsendi ulatuses holdingkompaniile Sistema.\n", "id": "ekk_Latn_209688"}
{"text": "Ruslan Hasbulatov\n\nRuslan Hasbulatov (vene Руслан Имранович Хасбулатов; 22. november 1942 Groznõi – 3. jaanuar 2023) oli tšetšeeni päritolu Venemaa majandusteadlane ja endine poliitik, viimane Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu esimees 1991–1993.\n\nSündis 1942 Grožnõi lähedal Doikur-Aulis. 1944. aasta tšetšeenide ja inguššide küüditamisega viidi Kesk-Aasiasse. Lapsepõlv ja noorus möödusid Kasahstanis. 1962 asus ümber Moskvasse, lõpetas 1965 Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna; 1970 lõpetas sama ülikooli majandusteaduskonnas (välisriikide majanduse kateedris) aspirantuuri.\n\nJuunis 1990 sai Hasbulatov Boriss Jeltsini soovitusel Ülemnõukogu esimeseks aseesimeheks. Pärast Jeltsini valimist Venemaa presidendiks juulis 1991 sai Hasbulatovist Ülemnõukogu esimehe kohusetäitja ning sama aasta oktoobris esimees.\n\n1991. aasta augustiputši päevil oli Hasbulatov Jeltsini liitlane, kel oli oluline roll putši lämmatamisel. Peagi sai temast presidendi põhioponent, kes süüdistas teda avalikult joomarluses. Hasbulatovist sai üks olulisemaid tegelasi 1992.–1993. aasta konstitutsioonilises kriisis, mil Jeltsin püüdis riiki valitseda dekreetidega ning Ülemnõukogu ignoreerida, samas kui Ülemnõukogu üritas reformikurssi pidurdada ja Jeltsini volitusi vähendada. 1993. aasta oktoobris lõppes kriis tankirünnakuga parlamendihoonele, Hasbulatovit hoiti veebruarini eeluurimisisolaatoris ja vabastati seejärel Riigiduuma amnestiaga.\n\nNaasis akadeemilise tegevuse juurde. Tegi 1994. ja 1995. aastal mõned edutud katsed organiseerida Venemaa võimude ja Džohhar Dudajevi vahelisi läbirääkimisi.\n", "id": "ekk_Latn_209689"}
{"text": "Thomas Drenteln\n\nThomas von Drenteln (maetud 1657 Tallinnas) oli Tallinna kodanik, kaupmees, Mustpeade vennaskonna liige 1606, Tallinna raehärra ja bürgermeister (1647–1657).\n\nThomas Drenteln sündis kaupmees Carsten Drentelni ja Gertrud Boismanni pojana.\n\n1633. aastal asutas ta kaubafirma, mis hiljem sai nimeks Thomas Clayhills & Son.\n", "id": "ekk_Latn_209690"}
{"text": "Kiudpilved\n\nKiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast. Nad on valged või valkjad pilved tavaliselt kiulise ehitusega ega põhjusta pilvevarjusid. Kiudpilved on eelkõige ilmamuutuse tunnuseks (seda seoses pilvisuse tihenemisega). Kui kiudpilved hakkavad tihenema, võivad nad areneda kiudkihtpilvedeks, mis võib tähendada juba suuremat vihma ja pilvitust.\n\nEt sellel kõrgusel on õhutemperatuur alati alla 0 °C, siis nad koosnevad jääkristallidest ja on puhtad jääpilved. Isegi kui kiudpilved annavad sademeid, ei jõua need enamasti maapinnani.\n\nKiudpilved paistavad väikeste isoleeritud säravvalgete siidiselt kumavate õrnade niitide või kitsaste paeltena. Nende ääred enamasti narmendavad jugavoolude toimel.\n\nKiudpilved esinevad sageli koos kiudrünkpilvede või kiudkihtpilvedega. Sel juhul on oodata sooja fronti.\n", "id": "ekk_Latn_209691"}
{"text": "Estonian Literary Magazine\n\nEstonian Literary Magazine (ELM) on eesti kirjanduse teemaline ingliskeelne ajakiri, mida annab alates 1995. aastast välja Eesti Instituut.\n\nKaks korda aastas (kevadel ja sügisel) ilmuv ajakiri tutvustab välislugejale eesti kirjanikke ja luuletajaid ning uusi raamatuid.\n\nAjakirja levitatakse rahvusvahelistel kirjandusmessidel ja Eesti välisesindustes, Eestis on väljaanne saadaval suuremates raamatukogudes ja Eesti Instituudi Tallinna-büroos (Suur-Karja 14).\n\nAjakirja toimetaja on Berit Kaschan. Toimetuskolleegiumi kuuluvad Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit), Adam Cullen (Eesti Kirjanike Liit), Ulla Saar (Eesti Lastekirjanduse Keskus), Ilvi Liive (Eesti Kirjanduse Teabekeskus), Helena Läks (Eesti Kirjanike Liit), Mart Meri (Eesti Instituut) ja Piret Viires (Tallinna Ülikool).\n", "id": "ekk_Latn_209692"}
{"text": "Estonian Art\n\nEstonian Art on eesti kunsti teemaline ingliskeelne ajakiri, mida annab 1997. aastast välja Eesti Instituut.\n\nKaks korda aastas ilmuv ajakiri kajastab tänapäevaseid suundumusi Eesti kujutavas kunstis ja arhitektuuris, lisaks on leida kunstiajaloolisi kõrvalepõikeid.\n\nAjakirja toimetaja on Stacey Koosel.\n\nToimetuskolleegiumi kuuluvad Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Katrin Maiste (Eesti Instituut), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Kadri Laas (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), Kadi Polli (Kumu), Triin Ojari (Arhitektuurimuuseum), Elnara Taidre, Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone).\n\nAjakirja levitatakse rahvusvaheliste kunstiinstitutsioonide vahendusel ja Eesti välisesindustes enam kui 20 riigis, Eestis on väljaanne saadaval kunstiasutustes ja Eesti Instituudi Tallinna-büroos (Suur-Karja 14).\n", "id": "ekk_Latn_209693"}
{"text": "Shanghai World Financial Center\n\nShanghai World Financial Center (hiina 上海环球金融中心 Shànghǎi huánqiú jīnróng zhōngxīn) on pilvelõhkuja Hiinas Shanghais, mis valmis 2008. aastal. Sel on 101 korrust, katus asub 487,4 m kõrgusel ja koos antennidega on hoone kõrgus 494,4 m.\n\nShanghai World Financial Center asub Pudongi linnaosa Lujiazui linnaosas. Selle projekteeris USA arhitektibüroo Kohn Pedersen Fox. Ehitama hakati 1997. aastal ja arvatav maksumus oli 1,2 miljardit USD.\n\nHoones asuvad bürooruumid, kauplused ja Shanghai Park Hyatti hotell. Seal on ka kolm vaateplatvormi, millest kõrgeim asub 474 m kõrgusel 100. korrusel.\n\nPõrandapinda on 377 300 m².\n", "id": "ekk_Latn_209694"}
{"text": "Tiina Randviir\n\nTiina Randviir (Tiina Laats; sündinud 12. augustil 1952) on eesti tõlkija ja ajakirjatoimetaja.\n\nTa lõpetas aastal 1971 Tallinna 7. Keskkooli ja aastal 1976 Tartu Riikliku Ülikooli inglise keele ja kirjanduse erialal.\n\nTa on tõlkinud kirjandust itaalia keelest eesti keelde, samuti tõlgib eesti keelest inglise keelde. Ta on ajakirjade Estonian Literary Magazine ja Trames toimetaja.\n\nTema isa oli Jüri Randviir. Ta oli abielus Alar Laatsiga, abielust sündis kaks poega.\n", "id": "ekk_Latn_209695"}
{"text": "Trames\n\nAjakiri asutati 1997. aastal, kui liideti Tartu Ülikooli toimetiste humanitaarteaduste sari Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) – Humaniora (asutatud 1893) ja Teaduste Akadeemia toimetiste humanitaar- ja sotsiaalteaduste sari (asutatud 1952).\n\nAjakirja Trames nime tähendus ladina keeles on rada, teerada või jõe voolusäng.\n\nAjakiri Trames avaldab artikleid paljudest humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondadest, eelistades laiema teoreetilise hoiaku ja interdistsiplinaarse lähenemisega töid. Trames ei avalda töid, mis ei ole suunatud laiemale lugejaskonnale, mis on spetsiifilised ja/või kohalikud juhtumipõhised uuringud või meetodite adaptatsioonid ja lokalisatsioonid. Samuti ei avaldata uurimusi, milles uuritakse lasteaialapsi, kooliõpilasi, üliõpilasi või nende vanemaid.\n\nAjakiri Trames ilmub neli korda aastas. Kõik ilmunud kaastööd läbivad kahekordse topeltpimeda eelretsenseerimise. Saabunud kaastööde tagasilükkamise protsent on 94.\n\nAjakirja kajastavad teadusveeb Clarivate Web of Science, Scopus, EBSCO jpt. Ajakirja Trames sisu on vabalt kasutatav vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International Licence CC BY 4.0.\n", "id": "ekk_Latn_209696"}
{"text": "Jüri Randviir\n\nJüri Randviir (28. mai 1927 – 8. august 1996) oli Eesti maletaja ja maleajakirjanik.\n\nAastatel 1947, 1949, 1950 ja 1954 tuli ta Eesti meistriks males.\n", "id": "ekk_Latn_209697"}
{"text": "Piimhappebakterid\n\nPiimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas süsivesikute käärimisel annavad piimhappe.\n\nPiimhappebakterid põhjustavad piima hapnemist.\n\nPiimatööstuses kasutatakse peamiselt piimhappebaktereid Lactobacillus lactis, Lactobacillus bulgaricus ja Lactobacillus casei.\n\nPiimhappebakterid toimivad leivatainas, hapukurgis ja -kapsas ning silos.\n\nNad moodustavad seltsi Lactobacillales.\n", "id": "ekk_Latn_209698"}
{"text": "Suislepa vald (1935–1939)\n\nSuislepa vald oli vald Viljandimaal aastail 1935–1939.\n\nSuislepa vald moodustati Vana-Suislepa ja Uue-Suislepa valla ühendamisega siseministri 1935. aasta 11. aprilli otsusega, millele eelnes Viljandi ajutise maavalitsuse otsus 25. veebruarist 1935. Ühinemine jõustus 1. mail 1935.\n\n1939. aasta valdade reformiga läks valla maa-ala uue Suislepa valla koosseisu, välja arvatud Väike-Sälgu ja Väike-Vooru külade ning Musti, Karuküla, Lahastiku, Kaubi, Jüri, Kuru, Lepiku, Vana-Saarde, Nopsi, Varese ja Tuuri talude maa-alad, mis läksid Põdrala valda.\n", "id": "ekk_Latn_209699"}
{"text": "Suislepa vald\n\nSuislepa vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Suislepa valla maa-alast, välja arvatud Väike-Sälgu ja Väike-Vooru külade ning Musti, Karuküla, Lahastiku, Kaubi, Jüri, Kuru, Lepiku, Vana-Saarde, Nopsi, Varese ja Tuuri talu maa-alad.\n\n1939. aastal oli vallas 2062 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Herman Seemen. 26. jaanuaril 1940 kinnitas siseminister uueks vallavanemaks Johan Nurme.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 64. valimisringkonda, kust oli valitud Mihkel Hansen.\n", "id": "ekk_Latn_209700"}
{"text": "Paistu vald (1939)\n\nPaistu vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Paistu valla maa-alast, välja arvatud Rahetsema veski maa-ala.\n\n1939. aastal oli vallas 2157 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Hans Ulk (valiti tagasi 6. detsembril 1939, kinnitatud 19. jaanuaril 1940).\n\nVald kuulus Riigivolikogu 62. valimisringkonda, kust oli valitud Tõnis Kint.\n", "id": "ekk_Latn_209701"}
{"text": "Karksi vald (1939)\n\nKarksi vald oli vald Viljandimaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Karksi valla maa-alast; senise Polli valla maa-alast; senise Pöögle valla maa-alast.\n\n1939. aastal oli vallas 4777 elanikku.\n\nEsimene vallavanem oli Johan Palu, kes valiti 15. aprillil 1939 ka Viljandi maavolikogu liikmeks. Kuna oktoobris 1939 valitud vallavolikogu ei suutnud vallavanemat valida, määras siseminister 19. jaanuaril 1940 uueks vallavanemaks Hans Kõiva.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 62. valimisringkonda, kust oli valitud Tõnis Kint.\n\nVald kuulus algul Abja, alates 1940. aastast Paistu põllumeeste konvendi tegevuspiirkonda.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Polli külanõukogu, Pöögle külanõukogu, Sudiste külanõukogu ja Äri külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_209702"}
{"text": "Valjala vald (1939)\n\nValjala vald oli vald Saaremaa maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Valjala külas.\n\nVald moodustati senise Valjala valla maa-alast, välja arvatud Ranna küla ja Rõõsa asunduse piirkonnad; senise Pihtla valla Võrsna küla piirkonnast.\n\nEsimene vallavanem oli August Ots. Valjala vald kuulus Riigivolikogu 40. valimisringkonda, kust oli valitud Otto Pukk.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Kallemäe külanõukogu, Sassi külanõukogu ja Valjala külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_209703"}
{"text": "Oskar Metsavaht\n\nOskar Metsavaht (sündinud 1961 Caxias do Sulis) on eesti päritolu Brasiilia arst ja moelooja ning Eesti aukonsul Rio de Janeiros.\n\nOskar Metsavahi vanaisa Oskar Leonhard oli Rakvere kandis tegutsenud optik. Ta lahkus Eestist 20. sajandi esimesel poolel ja jõudis koos oma venna Jakob Johannesega Brasiiliasse 1925. aastal.\n\nOskar Metsavahi isa Renato oli aastaid Brasiilia arstide liidu president. Tema ema Maria on Itaalia päritolu psühholoogiaprofessor. Oskari vend Leonardo on arst, õde Ana Amelia kunstnik ja disainer ning õde Henriette ülikoolis kunstiõpetaja.\n\nOskar Metsavaht on lõpetanud Rio de Janeiro ülikooli arstiteaduskonna ja töötanud enne moeloojaks hakkamist spordiarstina.\n\nOskar Metsavaht on loonud ülemaailmset menu nautiva moebrändi Osklen, mis esitleb tippversiooni cariocade lume- lainelaua- ja rulakultuurist.\n\nOskar Metsavaht on olnud Brasiilia esindaja UNESCO-s ja on aastast 2008 Eesti aukonsul Rio de Janeiros. Peale tema on aukonsulid ka Jüri Saukas São Paulo ja Paraná osariikides Flemming Patrick Rickfors Santoses ning Almir Maestri Santa Catarina ja Rio Grande do Suli osariikides.\n\n2011. aasta kevadel avaldas USA juhtivate äriajakirjade hulka kuuluv Fast Company avaldas nimekirja \"100 kõige loomingulisemat inimest äris\", kus 73. kohale on paigutatud Oskar Metsavaht.\n", "id": "ekk_Latn_209704"}
{"text": "Kihelkonna vald (1939)\n\nKihelkonna vald oli vald Saaremaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Kihelkonna külas.\n\nVald moodustati senise Kihelkonna valla maa-alast, välja arvatud Kuusiku ja Kõõru külade ning Kõnnu asunduse maa-alad ja osa Pidula asunduse maa-alast; senise Lümanda valla Tammiku, Lillepa, Audako ja Vahtrasoo talude maa-aladest.\n\nEsimene vallavanem oli Konstantin Sepp, ta vabastati ametist ja tema asemele määrati ajutiseks vallavanemaks Priidu Tamm. 20. detsembril 1939 valiti vallavanemaks Jaan Pank. 1939. aasta detsembris määrati vallavanema palgaks 50 krooni.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 41. valimisringkonda, kust valiti August Mälk.\n\nVald kuulus Kihelkonna põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n1940/41. aasta eelarve oli tasakaalus 24 182 krooni, millest tuluna kogukonnamaksu oli ette nähtud 1334 krooni. Kogukonnamaksu maksjaid oli vallas 1424, maksu suurus oli 5–20 krooni.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Kihelkonna külanõukogu ja Tagamõisa külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_209705"}
{"text": "Beatrice Arthur\n\nBeatrice Arthur (ka Bea Arthur; sünninimi Bernice Frankel; 13. mai 1922 New York – 25. aprill 2009 Los Angeles) oli juudi päritolu USA näitleja ja laulja.\n\nTema tuntumad rollid olid komöödiasarjas \"Maude\" aastatel 1972–1978 ja Dorothy Zbornaki roll sarjas \"Kullakesed\" aastatel 1985–1992.\n", "id": "ekk_Latn_209706"}
{"text": "Snæfellsnesi maakond\n\nSnæfellsnesi maakond (Snæfellsnes- og Hnappadalssýsla, Snæfellsnessýsla) on maakond Islandi lääneosas Vesturlandi piirkonnas Norðvesturkjördæmi valimisringkonnas.\n\nSee maakond hõlmab suurema osa Snæfellsnesi poolsaarest.\n\nMaakonna pindala on 1468 või 2163 km² ja elanike arv oli 2006. aasta andmetel 4003.\n\nMaakonna keskus on Stykkishólmur.\n\nHnappadalur asub Mýrari maakonna Borgarbyggði vallas (varem Kolbeinsstaðiri vallas).\n\nSuuremad asulad on Stykkishólmur, Grundarfjörður ja Ólafsvík.\n", "id": "ekk_Latn_209707"}
{"text": "August Kivi\n\nAugust Kivi (15. oktoober 1891 Lohusuu – 21. september 1974 Edmonton, Kanada) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).\n\n6. Üksiku Jalaväepataljoni ülem.\n", "id": "ekk_Latn_209708"}
{"text": "Svante Stålarm\n\nSvante Eriksson Stålarm (surnud 1585 või 1589) oli Rootsi riigitegelane.\n\nTa teenis Erik XIV ihukaitses ja oli hiljem Tallinna (1580–1581) ja Stockholmi asehaldur. 28. maist 1582 Viiburi asehaldur ja 1583 aastast esimene rootslasest Koporje linnuse ja lääni asehaldur Ingerimaal.\n", "id": "ekk_Latn_209709"}
{"text": "Aral\n\nAral (haldusüksusena uiguuri قاراماي شەھرى (Aral Xahiri), hiina 阿拉尔市 (Ālā'ěr Shì)) on maakonna (allringkonna) õigustega linn (linnaks nimetatav haldusüksus) Hiinas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas. Asub Tian Shani lõunanõlval Tarimi jõe ülemjooksul.\n\nValdav osa elanikest on hiinlased, vähemusrahvusi on 5,3%.\n\nLinna haldusalas on 3 paisjärve kogupindalaga 248,8 km². Aral on põllumajanduspiirkonna keskus, linna lähedal kasvatatakse puuvilla, nisu ja puuvilju.\n", "id": "ekk_Latn_209710"}
{"text": "John Wiley & Sons\n\nJohn Wiley & Sons (sageli lihtsalt Wiley) on rahvusvaheline kirjastus, mis on spetsialiseerunud akadeemilisele kirjandusele.\n\nKirjastus loodi 1807. aastal New Yorgis. Tänapäeval asub kirjastuse peakorter Hobokeni linnas New Jersey osariigis Ameerika Ühendriikides.\n\nKirjastus on avaldanud 350 Nobeli auhinna laureaadi teoseid.\n", "id": "ekk_Latn_209711"}
{"text": "Tarass Ševtšenko\n\nTarass Ševtšenko (ukraina keeles Тарас Григорович Шевченко; 9. märts 1814 (25. veebruar vkj) Morõntsi, Kiievi kubermang (tänapäeval Tšerkassõ oblast) – 10. märts 1861 Peterburi) oli ukraina kirjanik ja kunstnik, tänapäevase ukraina kirjanduse rajaja.\n", "id": "ekk_Latn_209712"}
{"text": "Kaarma vald (1939)\n\nKaarma vald oli vald Saaremaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Kaisvere külas.\n\nVald moodustati senise Loona valla maa-alast, välja arvatud Metsa talude maa-alad; senise Mustjala valla Järise küla Otti talu maa-aladest.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 40. valimisringkonda, kust valiti Otto Pukk.\n\nVald kuulus Kuressaare põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\nEsimene vallavanem oli Juhan Tiik.\n\n1940/41. aasta eelarve oli tasakaalus 24 751,03 krooni, millest tuluna kogukonnamaksu oli ette nähtud 11 900 krooni. Kogukonnamaksu maksjaid oli vallas 1274, maksu suurus oli 5–20 krooni.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Aste külanõukogu, Eikla külanõukogu ja Kaarma külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_209713"}
{"text": "Laimjala vald (1939)\n\nLaimjala vald oli vald Saaremaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Laimjala külas.\n\nVald moodustati senise Laimjala valla maa-alast ja senise Valjala valla Ranna küla ja Rõõsa asunduse piirkondadest.\n\nEsimene vallavanem oli Joosep Tumma. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Aleksei Küng. Vald kuulus Riigivolikogu 39. valimisringkonda, kust valiti Aleksander Rei.\n\nVald kuulus Pöide põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n1. aprillil 1939 oli vallas 2019 elanikku.\n\n13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Audla külanõukogu ja Laimjala külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_209714"}
{"text": "Laiuse vald\n\nLaiuse vald (saksa keeles Lais) oli vald Tartumaal aastatel 1866–1950. Tänapäeval jääb kunagise valla maa-ala Jõgevamaale Jõgeva valla territooriumile. Vallamaja asus tänapäeva Laiuse aladel Sootaga külas.\n", "id": "ekk_Latn_209715"}
{"text": "Helmi Kaber\n\nHelmi Kaber (1923–1927 Helmi Suits, 1934–1935 Helmi Kuurmann, 2/15. mai 1901 Vao vald, Virumaa – 17. september 1969 São Paulo) oli eesti advokaat.\n\nÕppis 1921–1926 (lõpetas cum laude) Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, Filiae Patriae vilistlane.\n\n1926–1928 vandeadvokaat Ferdinand Karlsoni abi Tartus, 1928–30 vandeadvokaat Theodor Rõugu abi Tallinnas, 1930–1931 Tapal. Alates 1931 vandeadvokaat Tapal. Abiellus 1934 Anton Kuurmanniga. Tapa linnavolikogu juhataja, 1938. aasta Vabariigi Presidendi valimiste valijamees, Naiskodukaitse liige.\n\nViimane elukoht Tallinnas Aia tän. 5–2. Põgenes 1943 Rootsi. Tunnustati teadmata äraolijaks ja sellekohane tunnistus anti välja tema abikaasale Anton-Eduard Kaber'ile 19. märtsil 1948 (Eesti NSV Teataja Lisa, 1948, 3).\n", "id": "ekk_Latn_209716"}
{"text": "Anton Kaber\n\nAnton Kaber, ka Anton Eduard Kaber (kuni 1935. aastani Anton Eduard Kuurmann, 9. juuni 1901 Vihula vald – 2. august 1989) oli eesti advokaat.\n\nÕppis 1922–1924 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas, 1924–1930 ja 1937–1940 õigusteaduskonnas, Ugala vilistlane.\n\nOli kaugesõidutüürimees, abiellus 1934 Helmi Kaberiga, kelle neiupõlvenime ta endale 1935. aastal võttis.\n\nMobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, osales Teises maailmasõjas. Alates 1945. aastast advokaat Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_209717"}
{"text": "Alli Süvalepp\n\nAlli Süvalepp (31. oktoober 1912 Talli vald – 17. oktoober 1988 Tallinn) oli eesti botaanik.\n\nTa lõpetas 1940. aastal Türi aianduskeskkooli ja 1959. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia.\n\n1972. aastal sai ta põllumajanduskandidaadi kraadi.\n\nTa töötas pikka aega Tallinna botaanikaaias.\n\nAlates 1979. aastast oli ta Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi auliige.\n", "id": "ekk_Latn_209718"}
{"text": "Uno Vunk\n\nUno-Georg Vunk (11. september 1930 Tallinn – 17. november 2012 Tallinn) oli eesti poksija.\n\nVunk poksis aastatel 1946–1958 Spartakis, kus tema treener oli Evald Seepere.\n\nVunk oli kärbeskaalus (kuni 50,8 kg) Eesti NSV meister (1949), kukk-kaalus (kuni 53,5 kg) Eesti NSV meister (1950) ja sulgkaalus (kuni 57 kg) viiekordne Eesti NSV meister (1952–1956).\n\nVunk sai Spartaki üleliidulistel noorte meistrivõistlustel kärbeskaalus (kuni 50,8 kg) II koha (1949).\n", "id": "ekk_Latn_209719"}
{"text": "Vaike Paju\n\nVaike Paju (9. detsember 1930 – 11. mai 2012) oli eesti botaanik.\n\nTa töötas pikka aega Tallinna botaanikaaias.\n\nTa on maetud Järva-Jaani.\n", "id": "ekk_Latn_209720"}
{"text": "Saalomoni Saarte vapp\n\nSaalomoni Saarte vapp on Saalomoni Saarte riigivapp. Vapp võeti kasutusele aastal 1978.\n\nVapikilpi hoiavad krokodill ja hai. Kilbil on kujutatud kotkas, fregattlinnud, kilp, odad ja nooled ning kilpkonnad.\n\nKilbi kohal on kaunistustega kiiver ja tõusev päike. Allservas on lint rahvusliku deviisiga \"To lead is to serve\" ('juhtida tähendab teenida').\n", "id": "ekk_Latn_209721"}
{"text": "Toomas Aro\n\nNatan-Toomas Aro (sündinud 1951) on eesti kirurg ja kardioloog.\n\nTa on laste südamekirurg ning Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiokirurgia osakonna juhataja.\n\n2023. aastal tunnustati teda Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga.\n", "id": "ekk_Latn_209722"}
{"text": "Aral (Kasahstan)\n\nAral on linn Kasahstanis Kõzõlorda oblastis, Arali rajooni keskus. Asus varem Araali mere ääres, kuid nüüd on 12 km kaugusel veepiirist.\n\n2005. aastal valminud tammi valmimiseni oli veepiir üle 100 km kaugusel.\n\nAsula tekkis Orenburgi–Taškendi raudtee äärde 1905. aastal, linnaks sai 1938. aastal.\n\nNõukogude ajal oli Aralis 3 sõjaväelinnakut.\n", "id": "ekk_Latn_209723"}
{"text": "Kirisamblik (perekond)\n\nKirisamblik (Graphis) on samblike perekond.\n\nEestis kasvab üks liik – harilik kirisamblik (Graphis scripta).\n\nKokku on perekonnas 386 liiki.\n", "id": "ekk_Latn_209724"}
{"text": "Harilik kirisamblik\n\nHarilik kirisamblik (Graphis scripta) on liik samblikke kirisambliku perekonnast.\n\nTa kasvab lehtpuude siledal koorel – varjukamates metsades, lepa, kase, pihlaka, pärna, saare, vahtra tüvedel.\n\nSambliku viljakehad on nähtavad peente tumedate joontena heledamal puukoorel. Kuna nad meenutavad veidi kirjatähti, on samblik nimetatud kirisamblikuks.\n", "id": "ekk_Latn_209725"}
{"text": "Aral AG\n\nAral AG on Saksamaa kütuseettevõte, millel on kogu Saksamaal üle 2500 tankla.\n\nEttevõte asutati 28. novembril 1898 Bochumis ja kandis alguses nime Westdeutsche Benzol-Verkaufsvereinigung. Arali kaubamärk võeti kasutusele 1924. aastal. Alates 2002. aastast on see BP tütarettevõte.\n\nArali hüüdlause on \"Alles super\".\n", "id": "ekk_Latn_209726"}
{"text": "Sede do BankBoston\n\nSede do BankBoston on pilvelõhkuja Brasiilias São Paulos.\n\nEhitis valmis aastal 2002. Pilvelõhkuja kõrgus on 145 meetrit ja sellel on 35 korrust.\n", "id": "ekk_Latn_209727"}
{"text": "Kadrioru staadion\n\nKadrioru staadion on 1926. aastal avatud Tallinna staadion, kus peetakse peamiselt jalgpalli- ja kergejõustikuvõistlusi. Staadionil on erinevatel andmetel istekohti 4700–5000 pealtvaatajale.\n\nKadrioru staadioni puittribüün valmis 1923. aasta kevadel VIII üldlaulupeo laululavaks. Arhitekt Karl Burmani projekti järgi rajatigi laululava sellisena, et teda oli kerge kasutada sporditribüünina. Puittribüün püsis 1936. aastani, siis hakati tegema ettevalmistusi raudbetoontribüüni ehitamiseks.\n\n13. juunil 1926 avas staadioni 15 000 pealtvaataja ees riigivanem Jaan Teemant. Toimusid kergejõustikuvõistlused ning esimene jalgpallimäng Eesti ja Leedu vahel, mis lõppes Eesti 3:1 võiduga. Avavärava lõi 48. minutil Eduard Eelma.\n\nKadrioru staadion oli Eesti jalgpallikoondise kodustaadion 2001. aastani, kui avati A. Le Coq Arena. Viimane koondisemäng peeti 3. septembril 2000 Portugali vastu. FCI Levadia kodustaadion oli ta 2018. aastani. Samuti pidas siin 2008. aasta hooaja lõpuni kodumänge Meistriliiga meeskond FC TVMK, kes majandusraskuste tõttu lõpetas oma tegevuse.\n\nEesti NSV ajal kandis staadion nime Dünamo staadion.\n\nStaadioni kompleksi kuulub ka kergejõustiku harjutusväljak ja jalgpalli harjutusväljak.\n\nStaadioni tribüün on 1997. aastast kultuurimälestis.\n", "id": "ekk_Latn_209728"}
{"text": "Lotus\n\nLotus Cars on Suurbritannia sportautode ja võidusõiduautode tootja.\n\nEttevõtte asutasid 1952. aastal Lotus Engineering Ltd. nime all insenerid Colin Chapman ja Colin Dare, kes mõlemad lõpetasid Londoni ülikooli kolledži, kuid Lotuse alguseks loetakse 1948. aastat, kui Chapman ehitas garaažis oma esimese võidusõiduauto. Logo keskel olevad neli tähte tähistavad ettevõtte asutaja Anthony Colin Bruce Chapmani initsiaale.\n\nChapman suri 1982 54-aastaselt südamerabandusse. 1986 ostis Lotuse General Motors. 27. augustil 1993 müüs General Motors Lotuse Bugatti omanikule Romano Artiolile kuuluvale Luksemburgi ettevõttele. Alates 1996 kuulub Lotus Malaisia ettevõttele Proton.\n\nLotuse peakorter on Inglismaal Norfolkis Hethelis.\n\nAastatel 1958–1994 osales Lotus Team Lotuse nime all Vormel 1 sarjas. Meeskond võitis kokku 7 konstruktorite tiitlit ja 6 individuaalset meistritiitlit. Esimesed neist võitis ta 1963 ja 1965 ning mõlemal juhul oli meeskonna esisõitja Jim Clark, kes on ka ainsana Lotuse eest kaks korda maailmameistriks tulnud. Viimased maailmameistritiitlid võitis Lotus 1978, kui maailmameistriks tuli Mario Andretti.\n\n2010. aastal naasis Team Lotus Vormel 1 sarja Malaisia lipu all, sõitjad olid Jarno Trulli ja Heikki Kovalainen, meeskonda juhtis Malaisia ärimees Tony Fernandes. Samas koosseisus sõideti ka järgmisel aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209729"}
{"text": "Kreektürn\n\nKreektürn (Ziziphus) on taimeperekond türnpuulised sugukonnast.\n\nEnamik liike on madalakasvulised puud või põõsad, söödavate viljadega. Eestis selle perekonna liike pärismaisena ei kasva.\n", "id": "ekk_Latn_209730"}
{"text": "Budogoštš\n\nBudogoštš on alev Venemaal Leningradi oblastis Kiriši rajoonis, Budogoštši valla keskus. Asub Ptševža jõe ääres.\n\nTekkis 1914 seoses Mgad Rõbinskiga ühendava Mga-Rõbinski raudtee ehitusega. Aleviks sai 1930. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209731"}
{"text": "Vassili Riis\n\nVassili Riis (31. august 1910 Pöide vald, Saaremaa – 28. veebruar 1998 Pärnu) oli Nõukogude julgeolekuasutuste töötaja, riigiametnik ja inimsusvastaste kuritegude toimepanija Saaremaal (vt juuniküüditamine).\n", "id": "ekk_Latn_209732"}
{"text": "Valge kukehari\n\nValge kukehari (Sedum album) on paksuleheliste sugukonda kukeharja perekonda kuuluv taimeliik.\n\nValge kukehari kasvab Lõuna- ja Kesk-Euroopas, Lõuna-Skandinaavias, Türgis ja Armeenias.\n\nTaimel on rohelised või punakad, ruljad, veidi laienevad või tömbi tipuga lehed. Väikestel võsudel on lehed tihedamalt kui õitseval varrel. Lehed on 7–20 mm pikad ja paiknevad vahelduvalt.\n\nÕied on tsentraalsümmeetrilised, 2–4 mm pikad, asuvad õieraagude otsas, on valged ja moodustavad hõreda õisiku. Valge kukehari õitseb juunist augustini. Taime kõrgus võib olla 7–20 cm.\n\nEestis on liik levinud paiguti, peamiselt Loode- ja Lääne-Eesti loodudel ja hõreda taimestikuga paekivistel kohtadel.\n\nTaime välimus sõltub tugevalt kasvutingimustest. Heades tingimustes, piisavalt vett ja toitaineid saanud taim kasvab märksa suuremaks kui halbades tingimustes kasvanud taim. Viletsais tingimustes tõmbub taim punakaks: veepuuduse tõttu peab ta sünteesima karotenoide, et kaitsta end fotoinhibitsiooni eest. Halbades tingimusets avanevad taime õhulõhed üksnes öösiti, kui temperatuur on madalam ja järelikult aurumine väiksem.\n\nValge kukehari on tähtis toidutaim paljude liblikate jaoks. Nende hulka kuuluvad Cynthia cardui, koerliblikas (Aglais urticae), Melitaea didyma, Melanargia galathea, Aphantopus hyperantus, Coenonympha pamphilus, Thecla betulae, Satyrium acaciae, Satyrium spini, Fixsenia pruni, Lycaena phlaeas, Tyta luctuosa, Typhonia beatricis, Scopula marginepunctata ja punalaik-apollo (Parnassius apollo).\n", "id": "ekk_Latn_209733"}
{"text": "Suremuskordaja\n\nSuremuskordaja on mis tahes kordaja ehk koefitsient, millega iseloomustatakse suremuse intensiivsust.\n\nLevinuim suremuskordaja on suremuse üldkordaja.\n", "id": "ekk_Latn_209734"}
{"text": "Lilleküla raudteepeatus\n\nLilleküla raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis. Peatus asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres, 2 km kaugusel Balti jaamast. Järgmine raudteepeatus on Tondi. Jaama juures jaguneb raudtee kaheks – lääne- ja idasuunaliseks. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.\n\nÜmberistumisvõimalus on Tulika tänaval bussipeatuses Lilleküla jaam bussiliinidele 17 (J. Sütiste tee – Bussijaam), 17A (J. Sütiste tee – Juhkentali) ning 23 (Kadaka – Bussijaam). Tehnika ja Väike-Ameerika tänavalt samas bussipeatuses bussiliinile 32 (Männiku–Kopli).\n\nKaheteelise raudtee ääres asub kaks madalat 550 mm kõrgust täispikka perrooni. Uued perroonid avati koos jalakäijate tunneliga aastal 2012.\n\nPeatuses peatuvad kõik Elroni Tallinnast Keilasse, Paldiskisse, Turbasse ja Kloogaranda sõitvad elektrirongid.\n\nRaudteejaam Väike-Ameerika tänava otsas avati liikluseks aastatel 1928–1929. Algselt kandis see nime Ameerika, mis hiljem muudeti ümber Lillekülaks. Jaamahoone oli tagasihoidliku arhitektuuriga puitmaja, mis 1997. aasta detsembris lammutati.\n\nLilleküla raudteepeatusest põhja jääb Taksopargi ristmik (Endla ja Tulika tänava ning Sõpruse puiestee ristumiskoht), Kristiine Keskus ja Endla viadukt. Lõunas asub jalgpallistaadion A. Le Coq Arena.\n", "id": "ekk_Latn_209735"}
{"text": "Rahvusvaheline lastepäev\n\nRahvusvaheline lastepäev; ka ülemaailmne lastepäev on paljudes riikides 20. novembril tähistatav päev, mil 1959. aastal võeti vastu lapse õiguste deklaratsioon. Samal päeval 1989. aastal võeti ÜRO peaassamblees vastu lapse õiguste konventsioon, mis kohustab kõikide maade valitsusi tagama lastele hea elu.\n\nÜleskutse tähistada lastepäeva esitas ÜRO Peaassamblee aga juba 1954. aastal. Sealjuures jäeti igale riigile vabadus ise valida lastepäeva tähistamise viis ja kuupäev. Eestis tähistatakse konventsiooni aastapäeva lapse õiguste nädalaga, mil korraldatakse mitmesuguseid temaatilisi üritusi.\n\nSelle päevaga tähistatakse ülemaailmset lastevahelist vennaskonda ja tegevust maailma laste heaolu edendamise nimel.\n", "id": "ekk_Latn_209736"}
{"text": "Punane leeder\n\nPunane leeder (Sambucus racemosa) on leedri perekonda kuuluv taimeliik (põõsas või puu).\n\nKasvab hajusalt ka Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_209737"}
{"text": "Hageri vald\n\nHageri vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Hageris.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Hageri valla maa-alast, välja arvatud osa Põrso küla maast, mis läks Saue valla koosseisu.\n\n1939. aastal oli vallas 2313 elanikku, territooriumi suurus oli 16 984,54 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Kustav Jänes. Vald kuulus Riigivolikogu 14. valimisringkonda, kust valiti Oskar Suursööt.\n", "id": "ekk_Latn_209738"}
{"text": "Harku vald (1939)\n\nHarku vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Harku valla maa-alast, välja arvatud Lehmja asunduse maa-ala; senise Vääna valla maa-alast, välja arvatud Mõhku ja Türisalu külade ning Peetri karjamõisa maatükkide nr. A-31, A-32 ja A-33 maa-alad.\n\n1939. aastal oli vallas 3715 elanikku, territooriumi suurus oli 18 049,72 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Peeter-Voldemar Kaps. Vald kuulus Riigivolikogu 14. valimisringkonda, kust valiti Oskar Suursööt.\n\nVald kuulus Keila põllumeeste konventi.\n", "id": "ekk_Latn_209739"}
{"text": "Iru vald\n\nIru vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Nehatu valla maa-alast; senise Viimsi valla maa-alast; senise Jõelehtme valla Kostivere mõisa järgi oleva Ületee nr 9 talu ja Männiku rabast põhja pool asuvate heinamaade maa-aladest.\n\n1939. aastal oli vallas 4598 elanikku. Territooriumi suurus oli 137,07 km² (13 707,21 ha).\n\nEsimene vallavanem oli Konstantin Jüssi.\n\nVabariigi Valitsuse otsusega 11. aprillist 1940 tunnustati asulaks AS-i Eesti Fosforiit poolt valda rajatav Maardu kaevanduse ja vabriku asupaik ja lähem ümbrus.\n\n21. augustil 1940 oli Irul esimene Eesti naisvallavanem Alide Sommerling.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 18. valimisringkonda, kust valiti Kustav Kurg.\n\nValla aukodanik oli Johan Laidoner.\n\nSeadlusega 2. märtsist 1945 liideti Iru valla Pirita, Merivälja, Iru-Lepiku ja Kose asula Tallinna linnaga.\n", "id": "ekk_Latn_209740"}
{"text": "Juuru vald (1939)\n\nJuuru vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Juuru valla maa-alast, välja arvatud Röa ja Purila-Ülejõe külade maa-alad; senise Ingliste valla Lauküla ja Ingliste asunduse maa-aladest; senise Rapla valla Seli asunduse juures asuva Härgküla metsandiku ja Keila jõest Juuru pool asuvate Hagudi küla heinamaade maa-aladest; senise Kohila valla Kärevere küla maa-alast.\n\n1939. aastal oli vallas 3109 elanikku, territooriumi suurus oli 20 092,65 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Johannes Raspel. Vald kuulus Riigivolikogu 15. valimisringkonda, kust valiti Valter Kadarik.\n", "id": "ekk_Latn_209741"}
{"text": "Järvakandi vald (1939)\n\nJärvakandi vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Purku külas.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Järvakandi valla maa-alast ja senise Kehtna valla lahusosast – Terasoo nr. A-27 talu maa-alast.\n\n1939. aastal oli vallas 2142 elanikku, territooriumi suurus oli 16 243,86 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Aleksander Siimer. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Jaan Ojamaa.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 15. valimisringkonda, kust valiti Valter Kadarik.\n", "id": "ekk_Latn_209742"}
{"text": "Jõelähtme vald (1939)\n\nJõelähtme vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Jõelähtme külas.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Jõelehtme valla maa-alast, välja arvatud Kostivere mõisa järgi oleva Ületee nr. 9 talu, Männiku rabast põhja pool asuvate heinamaade, Kostivere mõisa järgi oleva Parasmaa raba nr. A-52 ja sama mõisa järgi olevate lahus-heinamaatükkide (kuni talude nr. 19 ja 25 piirini) maa-alad; senise Kodasoo valla Rammu saare ja Kääniku küla Kääniku, Reie, Kadaka ja Upsi talude maa-aladest; senise Raasiku valla Kostivere ja Haljava mõisade järgi olevate kruntide nr. A-96, A-97, A-98, 14, 15 ja 19 ning Paasiku mõisa järgi olevate kruntide nr. 1 ja 4 maa-aladest.\n\n1939. aastal oli vallas 2336 elanikku, territooriumi suurus oli 8884,71 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Johannes Kuuskmäe. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Artur Saks.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 18. valimisringkonda, kust valiti Kustav Kurg.\n", "id": "ekk_Latn_209743"}
{"text": "Kehtna vald (1939)\n\nKehtna vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kehtna valla maa-alast, välja arvatud Haakla küla, osa Lelle aleviku, Otimatsi nr. 7, Sinikse nr. 5, Lassi nr. 6, Pelgulinna nr. 7-a ja Valdeki nr. 5-a talude ning valla lahusosa – Terasoo nr. A-27 talu maa-alad; senise Ingliste valla Palu küla ja Mäetaguse asunduse maa-aladest.\n\n1939. aastal oli vallas 2068 elanikku, territooriumi suurus oli 14 831,78 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Eduard Saar.\n\n21. augustil 1941 nimetas Kehtna Omakaitse ülem vallavanemaks Mats Tambergi.\n", "id": "ekk_Latn_209744"}
{"text": "Keila vald (1939)\n\nKeila vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Keila linnas.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Keila valla maa-alast, välja arvatud talude nr A-156, A-155, A-34, A-71–A-74 ja A-142, talude nr A-96–A-99, 19 ja 20 lahustükkide, Tallinna metskonna Klooga metsandiku kvartaalide nr 32 ja 36, Vääna metskonna Klooga metsandiku kvartaali nr 29 ning senise Laitse valla piires asuva Keila valla lahusosa – Jõgisoo mõisa järgi olevate heinamaatükkide maa-alad; senise Laitse valla Vähepereveski nr A-149 talu maa-alast; senise Kloostri valla Margareta Saub maatüki, Põllküla asundustalude nr A-30 ja Vanaasema nr A-31, Tallinna–Keila raudteest põhja pool asuvate Põllküla asunduse heinamaade ja Klooga aedlinna osa maa-aladest; senise Vääna valla Türisalu ja Mõhku külade ja Peetri karjamõisa maatükkide nr A-31, A-32, A-33 maa-aladest.\n\n1939. aastal oli vallas 4038 elanikku, territooriumi suurus oli 26 760,78 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Eduard-Voldemar Peanberg. 11. jaanuaril 1940 valiti vallavanemaks Juhan Avamägi.\n", "id": "ekk_Latn_209745"}
{"text": "Kernu vald (1939)\n\nKernu vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus tänapäeva Kohatu küla aladel.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kernu valla maa-alast; senise Laitse valla Mäe ja Vansi külade maa-aladest ning Laitse asunduse maa-alast kuni Ruila metsandiku kvartaalide nr. 10 ja 11 maa-aladeni, viimased kaasa arvatud.\n\n1939. aastal oli vallas 1713 elanikku, territooriumi suurus oli 13 918,64 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Gustav-Aleksander Reintam\n\nVald kuulus Riigivolikogu 13. valimisringkonda, kust valiti Julius Voolaid.\n", "id": "ekk_Latn_209746"}
{"text": "Kohila vald (1939)\n\nKohila vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Kohilas.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kohila valla maa-alast, välja arvatud Kärevere küla ja Kirdalu asunduse maa-alad; senise Juuru valla Röa küla maa-alast; senise Rapla valla Seli asunduse maa-alast, välja arvatud Härgküla metsandiku maa-ala.\n\n1939. aastal oli vallas 3415 elanikku, territooriumi suurus oli 15 271,26 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Aleksander Starkopf, kes suri 11. mail 1940. 11. juunil 1940 valiti vallavanemaks Rudolf Timmermann.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 18. valimisringkonda, kust valiti Kustav Kurg.\n\n1939. aasta põllumajandusloenduse järgi oli vallas 501 talundit kogupindalaga 13 648,9 hektarit ja 2077 elanikuga.\n", "id": "ekk_Latn_209747"}
{"text": "Kolga vald\n\nKolga vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Kolga külas.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kolga valla maa-alast, välja arvatud Suurekõrve küla maa-ala ja Hara küla idapoolse osa maa-ala kuni Juurika taluni, viimane kaasa arvatud; senise Kiiu valla Kõrveveski ja Tõrrepõhja küla piirkonnast ja osa Anija metsandiku maa-alast.\n\nValla pindala oli 25 966,22 ha (259,66 km²), elanikke 3343 (1940).\n\nEsimene vallavanem oli Jakob Kalle.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 17. valimisringkonda, kust valiti Jakob Kalle, ja Kuusalu põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n24. augustil 1941 valiti vallavanemaks Konstantin Tomingas.\n", "id": "ekk_Latn_209748"}
{"text": "Kuimetsa vald\n\nKuimetsa vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kaiu valla maa-alast, välja arvatud Tammistu nr. 19 ja 19-a talude, Riigi tagavaramaa ja Väätsa metskonna Selja metsandiku kvartaalide nr. 39–41, 50–55, 59–61 ja 81–84 maa-alad; senise Kuimetsa valla maa-alast, välja arvatud Habaja mõisa järgi olevate heinamaatükkide maa-alad; senise Vahastu valla maa-alast, välja arvatud kirdepoolne metsa maa-ala kuni Vahastu ja Väätsa mõisade piirini ning Väätsa metskonna Selja metsandiku kvartaali nr. 62 ja heinamaatüki nr. 25 maa-alad; senise Ingliste valla Loosalu talu nr. XVIII ja Loosalu raba maa-aladest.\n\n1939. aastal oli vallas 2728 elanikku, territooriumi suurus oli 24 124,83 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Jüri Vilsoo.\n\n1940–1941 oli valla täitevkomitee esimees Karl Pressel, kes oli olnud ka Kuimetsa valla täitevkomitee esimees aastail 1917–1918. Ta evakueerus Tatari ANSV-sse ja suri seal 1943. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_209749"}
{"text": "Kuivajõe vald\n\nKuivajõe vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Kuivajõe valla maa-alast, välja arvatud valla põhjapiiril asuvad lahus-heinamaatükkide maa-alad; senise Tuhala valla maa-alast, välja arvatud Raudsepa nr. A-32 ja Sagari nr. A-33 talude ja seniste Nabala ja Rae valdade vahel asuvate lahus-heinamaatükkide maa-alad.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 16. valimisringkonda, kust valiti Mihkel Jüris. Vald kuulus Kose põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n1939. aastal oli vallas 2174 elanikku, territooriumi suurus oli 14 728,17 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Alfred Aassalu. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Jaan Tomson.\n", "id": "ekk_Latn_209750"}
{"text": "Kuusalu vald (1939)\n\nKuusalu vald oli vald Harjumaal aastail 1939–1950.\n\nKuusalu vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kiiu valla maa-alast, välja arvatud Kõrveveski ja Tõrrepõhja külade piirkond ja osa Anija metsandiku maa-ala; senise Kodasoo valla maa-alast, välja arvatud Rammu saare ja Kääniku küla Kääniku, Reie, Kadaka ja Upsi talude maa-alad.\n\n1939. aastal oli vallas 2412 elanikku, territooriumi suurus oli 10 758,79 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Josep Muru.\n", "id": "ekk_Latn_209751"}
{"text": "Kõnnu vald (1939)\n\nKõnnu vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Kolgakülas.\n\nKõnnu vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kõnnu valla maa-aladest, senise Kolga valla Hara küla idapoolse osa maa-alast, senise Aaspere valla ja Palmse valla maa-aladest.\n\nEsimene vallavanem oli Kaarel Heinver.\n\n13. augustil 1941 valiti vallavanemaks Arved Heinsoo, kellele valla täitevkomitee esimees Valter Eslon asjaajamise ja kassa üle andis.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 17. valimisringkonda, kust oli valitud Jakob Kalle.\n", "id": "ekk_Latn_209752"}
{"text": "Kõue vald (1939)\n\nKõue vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Rava külas.\n\nVald moodustati senise Triigi valla maa-alast, välja arvatud Paunküla küla ja Paunküla asunduse maa-alad; senise Ravila valla Tagametsa, Kõrvenõmme, Varbse (Varblase) ja Oostevõhma talude maa-aladest; senise Kuimetsa valla Habaja mõisa järgi olevate heinamaatükkide maa-aladest; senise Albu valla Kautla, Kautlasaare, Vahtrasaare, Palgisaare ja Kunglajärve talude ning Triigi metskonna Ravila metsandiku kvartaali nr. 42 ja Triigi metskonna Paunküla metsandiku kvartaali nr. 33 maa-aladest.\n\n1939. aastal oli vallas 2409 elanikku, territooriumi suurus oli 23 567,24 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Jaan Tärne. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Artur Kasera.\n", "id": "ekk_Latn_209753"}
{"text": "Naissaare vald (1939)\n\nNaissaare vald oli vald Naissaarel Harjumaal aastail 1939–1950. Vallamaja asus Lõunakülas.\n\nVald moodustati senise Naissaare valla piires.\n\n1939. aastal oli vallas 404 elanikku, territooriumi suurus oli 1526,39 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Osvald-Julius Rosen. 1939. aasta detsembris valiti vallavanemaks Fridolf Ambrosen.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 18. valimisringkonda, kust valiti Kustav Kurg.\n", "id": "ekk_Latn_209754"}
{"text": "Nissi vald (1939)\n\nNissi vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Riisipere valla maa-alast, välja arvatud Terjatu maakoha maa-ala; senise Laitse valla maa-alast, välja arvatud Laitse asunduse maa-ala kuni Ruila metsandiku kvartaalideni nr. 10 ja 11, viimased kaasa arvatud, Mäe ja Vansi külade ning Vähepereveski nr. A-149 talu maa-alad; senise Keila valla lahusosa – Jõgisoo mõisa järgi olevate heinamaatükkide maa-aladest; senise Varbola valla Rahula küla maa-alast; senise Kloostri valla heinamaatükkide nr. 40, A-18 ja A-30 maa-aladest.\n\n1939. aastal oli vallas 3262 elanikku, territooriumi suurus 23 850,66 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Johannes Ney.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 13. valimisringkonda, kust valiti Julius Voolaid.\n\nVald kuulus Padise põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n23. oktoobril 1944 arreteeriti Koplimetsa talus Nissi vallas end seal varjanud Sõjavägede Ülemjuhataja Jaan Maide, Rahaminister Hugo Pärtelpoeg ja Eesti Panga pearaamatupidaja Ferdinand End.\n", "id": "ekk_Latn_209755"}
{"text": "Budapesti X ringkond\n\nBudapesti X rajoon (ungari keeles Budapest X. kerülete) on linnarajoon Budapestis, mis asub kesklinnast idas. Rajoon kasutab ka nime Kőbánya ('kivimurd').\n\nRajoon on nime saanud seal kunagi asunud paekivimurru järgi, kust saadi paasi Buda linna majade ehitamiseks. 1896 rajati sinna üks Kesk-Euroopa suuremaid vanglaid. 19. sajandi lõpus kujunes Kőbánya tööstusrajooniks. Tänapäeval asuvad seal farmaatsiatehased ja õlletehas. Rajoonis asub suur Népligeti park.\n\nKőbányas asub Kőbánya-Kispesti metroo lõpp-peatus ja samanimeline raudteejaam.\n", "id": "ekk_Latn_209756"}
{"text": "Nõva vald (1939)\n\nNõva vald oli vald Harjumaal aastail 1939–1950.\n\nNõva vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Vihterpalu valla, Nõva valla aladest.\n\n1939. aastal oli vallas 1910 elanikku, territooriumi suurus oli 23 884,71 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Aleksander Söödermann.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 13. valimisringkonda, kust valiti Julius Voolaid.\n", "id": "ekk_Latn_209757"}
{"text": "Padise vald (1939)\n\nPadise vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950.\n\nPadise vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Kloostri valla maa-alast, välja arvatud Margareta Saub maatüki, Põllküla asundustalude nr. A-30 ja Vanaasema nr. A-31, põhja pool Tallinna-Keila raudteed asuvate Põllküla asunduse heinamaade, Klooga aedlinna osa, valla lahusosa – Valgeristi mets nr. 61 talu – ja heinamaatükkide nr. 40, A-18 ja A-30 maa-alad; senise Keila valla talude nr. A-156, A-155, A-34, A-71–A-74 ja A-142, talude nr. A-96–A-99, 19 ja 20 lahustükkide, Tallinna metskonna Klooga metsandiku kvartaalide nr. 32 ja 36 ning Vääna metskonna Klooga metsandiku kvartaali nr. 29 maa-aladest.\n\n1939. aastal oli vallas 4736 elanikku. Valla territooriumi suurus oli 328,74 km² (32 874,66 ha), see oli Harjumaa suurim vald.\n\nEsimene vallavanem oli Jakob Hiietamm.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 13. valimisringkonda, kust valiti Julius Voolaid.\n", "id": "ekk_Latn_209758"}
{"text": "Pakri vald\n\nPakri vald oli vald Pakri saartel Harjumaal aastail 1939–1947. Vallamaja asus tänapäeva Paldiski linna territooriumil, Väike-Pakri saarel Suurkülas.\n\nPakri vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Pakri valla piires.\n\n1939. aastal oli vallas 329 elanikku, territooriumi suurus oli 2547,72 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Erik Rosenborg.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 13. valimisringkonda, kust valiti Julius Voolaid.\n\n30. detsembril 1947 Pakri vald likvideeriti seoses elanike väikse arvuga. Valla koosseisu kuulunud Suur-Pakri ja Väike-Pakri saar allutati administratiiv-territoriaalselt Paldiski Linna Töörahva Saadikute Nõukogule.\n", "id": "ekk_Latn_209759"}
{"text": "Peningi vald\n\nPeningi vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus tänapäeva Peningi küla aladel.\n\nPeningi vald moodustati 1939. aasta vallareformiga senise Peningi valla ja Alavere valla aladest.\n\n1939. aastal oli vallas 2222 elanikku, territooriumi suurus oli 16 751,90 ha.\n\nEsimene vallavanem oli Otto Puusepp.\n\n1939. aastal kuulusid Peningi valla koosseisu Igavere, Kalesi, Igavere-Sauna ja Kalesisauna, Kalesi asundus, Perila, Silmsi, Kasakaotsa ja Metsnurga külad, Peningi, Rätla, Perila asundus ja Härma asundused, Salu, Urvaste, Seli, Kivioja, Andi, Mallavere, Suurevälja külad ja Suursoo asundus, Liivaaugu, Kiviloo, Kaugemäe, Kännu, Juurika, Rooküla ja Lükati külad, Kiviloo asundus ja Nõmbra asundus.\n", "id": "ekk_Latn_209760"}
{"text": "Prangli vald\n\nPrangli vald (saksa keeles Wrangelsholm) oli vald Jõelähtme kihelkonnas. Vallamaja asus tänapäeva Idaotsa küla aladel.\n\nVald moodustati 1866. aastal.\n\n1. märtsil 1916 nimetati vald ümber Ostrovi (ka Ostrovnaja) vallaks. 1917. aastal ennistati varasem nimi: Prangli vald. Aastatel 1926–1939 kandis vald nime Pranglisaarte vald.\n\n1939. aasta valdade reformiga taasloodi samades piirides uus Prangli vald, mis eksisteeris kuni 1950. aastani.\n\n1939. aastal oli vallas 438 elanikku. Territooriumi suurus oli 670,78 ha, millega see oli väikseim Harjumaa valla territoorium.\n\nEsimene vallavanem pärast 1939. aasta valdade reformiga oli Evald-Valentin Pendis. Johannes Sumberg oli vallavanem nii enne kui pärast 21. juunit 1940, seejärel täitevkomitee esimees. 12. septembril 1941 nimetati ta tagasi vallavanemaks.\n", "id": "ekk_Latn_209761"}
{"text": "Kasepää vald (1939)\n\nKasepää vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1949. Vallamaja asus Kasepää külas.\n\nVald moodustati senise Kasepää valla maa-alast; senise Pala valla Saare metskonna Halliku metsandiku osa ja Halliku mõisa järgi olevate talude nr. 24, 25, 32, 33, 38 ja 46 heinamaatükkide maa-aladest; senise Ranna valla Omedu ja Hansu külade piirkonnast ning osa Saare metskonna Halliku metsandiku ja osa Ranna ja Roela mõisade järgi olevate talude heinamaatükkide maa-aladest.\n\nJaanuaris 1940 nimetati vallavanemaks Johannes Vooder.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 48. valimisringkonda, kust valiti August Jürima.\n\nVald kuulus Alatskivi põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.\n\n8. juunil 1949 vald likvideeriti ja ühendati Saare vallaga.\n", "id": "ekk_Latn_209762"}
{"text": "Kavastu vald\n\nKavastu vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 51. valimisringkonda, kust valiti Jüri Uluots.\n\nVald moodustati senise Kavastu valla maa-alast, välja arvatud Kavastu asunduse, Sooranna ja Mõisanurga talude ning Peipsi järve ääres asuvate kinnistusüksuste Varnja nr. 21, Paju nr. A-101, Õigeusu koguduse kirikumaa, Jakobi nr. A-102, Jussi nr. A-103, Maksi nr. A-104 ja Sirge nr. A-105 maa-alad; senise Alatskivi valla Kirepi, Sipelga, Vene ja Sahvka külade, Väänastu metsavahi, Piiri metsavahi, Kasepää, Puiandi ja Kõnnu talude maa-aladest ning Metsakivi küla maa-alast, välja arvatud Kärdi nr. 94 talu maa-ala; senise Tammistu valla Lepiku küla ja Põrgunurga piirkonnast; senise Kastre-Võnnu valla Praaga küla maa-alast; mitmete valdade lahus-heinamaatükkide maa-aladest põhja pool Emajõge.\n", "id": "ekk_Latn_209763"}
{"text": "Kiidjärve vald\n\nKiidjärve vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald moodustati senise Vastse-Kuuste valla maa-alast; senise Kambja valla Voore asunduse piirkonnast ning Tigase nr. 67, Rumaski nr. 66, Sojo nr. 61, Kangro nr. 62, Kõrve nr. 63, Kõrve nr. 64, Inso nr. 65, Lalli nr. 68, Serumetsa nr. 69 ja Soosaare nr. 45 talude maa-aladest; senise Vana-Kuuste valla Laane raudteejaama ja Klaose, Pärna ning Pullikese talude piirkonnast; senise Karilatsi valla Voorepalu, Karilatsi ja Kikka külade ning Kirissaare asunduse piirkonnast; senise Valgjärve valla, Põdra, Puusepa, Tuutska, Rootsi, Koivo ja Kangro talude ning Tõdu metsavahikoha piirkonnast.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 52. valimisringkonda, kust valiti Henn Treial.\n\n1939. aasta aprillist oli Kiidjärve vallavanem August Nukk. Pärast 1939 oktoobris toimunud vallavolikogude valimisi ei suutnud volikogu kahel korral järjest vallavanemat valida, mistõttu nimetas siseminister vallavanemaks Eduard Hintseri..\n\n1940. aasta augustist oli vallavanem Taaniel Velman.\n\nEesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 13. septembri 1945 seadlusega moodustati Kiidjärve valla koosseisus kaks külanõukogu – Kiidjärve ja Vastse-Kuuste külanõukogu.\n\nEesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlusega Kiidjärve vald likvideeriti ja selle territoorium arvati Põlva rajooni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_209764"}
{"text": "Konguta vald (1939)\n\nKonguta vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nVald kuulus Riigivolikogu 55. valimisringkonda, kust valiti Mart Rõigas.\n\nVald moodustati senise Konguta valla maa-alast; senise Aru valla maa-alast; senise Meeri valla Verevi küla piirkonnast; senise Kirepi valla talude nr. 48 ja A-108 ning osa Konguta metskonna maa-aladest.\n\n16. detsembril 1939 valiti vallavanemaks K. Kütt.\n", "id": "ekk_Latn_209765"}
{"text": "Kudina vald\n\nKudina vald oli vald Tartumaal aastail 1939–1950.\n\nEsimene Kudina vallavanem oli Mihkel Selgis.\n\nVald moodustati senise Kudina valla maa-alast, välja arvatud Maardla ja Aruküla küla, Kaitsemõisa küla talude nr. A-158, Savikoda nr. 77, Kongimetsa nr. 79 ja Sulla nr. 78 maa-alad ning osa Kaiavere ja Vara metsandike maa-aladest; senise Elistvere valla Igavere, Jõusa, Puiatu küla, osa Kaitsemõisa küla ning Nigula, Toolamaa ja Juula asunduse maa-aladest.\n", "id": "ekk_Latn_209766"}
{"text": "Mirante do Vale\n\nMirante do Vale on pilvelõhkuja Brasiilias São Paulos, riigi kõrgeim hoone 2014. aastani.\n\nEhitis valmis aastal 1960. Pilvelõhkuja kõrgus on 170 meetrit ja sellel on 51 korrust. 1988. aastani oli selle nimi Palácio Zarzur Kogan – hoone arhitektide Waldomiro Zarzuri ja Aron Kogani järgi, kes olid eluaegsed sõbrad juba ülikooli ajast, kuni 1960. aastani, mil Kogan mõrvati.\n\n2010. aasta seisuga on Mirante do Vale Lõuna-Ameerika kõrguselt 15. hoone.\n\nKohalikud ei tea tihtipeale, et Mirante do Vale on São Paulo kõrgeim hoone. Nimelt asub see all-linnas orus ja sageli peetakse kõrgemateks hooneteks Edifício Itáliat ja Altino Arantes Buildingut. Mirante do Vale ei ole avalik külastusobjekt, kuid selle katusele pääsemiseks saab erilube.\n\nHoonel on kolm sissepääsu, igaüks ise tänaval.\n\nMõnel aastal on hoone tipus paiknenud metallkonstruktsioon ja sellel suurte neoontähtedega mõne ettevõtte reklaam. Nii on reklaamitud näiteks Fantat ja Sharpi.\n\n2014. aastal, kui valmis Millennium Palace, kaotas hoone Brasiilia kõrgeima hoone staatuse.\n", "id": "ekk_Latn_209767"}
{"text": "Aba (Ungari)\n\nValla pindala on 88,05 km².\n\n2004. aastal oli vallas hinnanguliselt 4596 elanikku, rahvastikutihedus oli 52 in/km². 2009. aastal oli seal hinnanguliselt 4657 elanikku.\n\nAsulat on esmamainitud 1138. aastal (Oba) või 1334. aastal (Aba). Aastatel 1994–2012 oli see Aba väikepiirkonna keskus.\n", "id": "ekk_Latn_209768"}
{"text": "Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis\n\nBosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis on Bosnia ja Hertsegoviina jalgpalluritest moodustatud riigi esindusmeeskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Bosnia ja Hertsegoviina Jalgpalliliit (bosnia Nogometni Savez Bosne i Hercegovine, NSBiH; serbia Фудбалски савез Босне и Херцеговине, ФСБиХ; horvaadi Nogometni Savez Bosne i Hercegovine, NSBiH). Peamised kodustaadionid Asim Ferhatović Hase staadion Sarajevos ja Bilino Polje staadion Zenicas.\n\nJalgpalli maailmameistrivõistlustele pääses Bosnia ja Hertsegoviina rahvusmeeskond esimest korda 2014. aastal. 2014. aasta jalgpalli MMil kaotas koondis Argentinale (1:2) ja Nigeeriale (0:1), viimases alagrupimängus aga alistati Iraani 3:1. Bosnia ja Hertsegoviina sai F-alagrupis 3. kohta ja väljalangemismängudele ei pääsenud.\n\nKõige rohkem koondisemänge on pidanud Emir Spahić (87 kohtumist) ja parimaks väravakütiks on Edin Džeko (45 väravat).\n", "id": "ekk_Latn_209769"}
{"text": "Győr-Moson-Soproni komitaat\n\nGyőr-Moson-Soproni komitaat on 1. järgu haldusüksus Ungari loodeosas. Piirneb põhjas Slovakkiaga ja läänes Austriaga.\n\nKomitaadi halduskeskus on Győr, teised suuremad linnad on Sopron, Mosonmagyaróvár, Kapuvár ja Csorna.\n\nKomitaat loodi 1950. aastal Győri komitaadi ja Moson-Soproni komitaadi liitmise teel.\n", "id": "ekk_Latn_209770"}
{"text": "Suur-Holmi sadam\n\nSuur-Holmi sadam (Grand Holm Marina) on eravalduses väikesadam Haapsalus aadressil Westmeri tänav 3.\n\nSadama geograafilised koordinaadid on\n\nSadama valdaja on AS Evore ja operaator Ankrupoi OÜ.\n", "id": "ekk_Latn_209771"}
{"text": "Abda\n\nAbda on küla ja vald Ungaris Győr-Moson-Soproni komitaadis. Asub Győrist 5 km läänes.\n\nValla pindala on 19,02 km².\n\n2008. aastal oli vallas 3126 elanikku. Rahvastikutihedus oli 164 in/km².\n\nAsulat on esmamainitud 13. sajandil (kui Obada). 2012. aastani kuulus vald Győri väikepiirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_209772"}
{"text": "Győri väikepiirkond\n\nGyőri väikepiirkond (ungari Győri kistérség) oli 1. jaanuarini 2013 Ungaris Győr-Moson-Soproni komitaadis asunud territoriaalne ja statistiline üksus. Selle pindala oli 742,54 km² ja rahvaarv 178 582 (2007).\n", "id": "ekk_Latn_209773"}
{"text": "Mika Keränen\n\nMika Arto Juhani Keränen (pseudonüümid Mihkel Kera ja Tommi Turunen; sündinud 24. novembril 1973 Helsingis) on Soome päritolu Eesti lastekirjanik.\n\nMika Keränen lõpetas 1992. aastal Kitee gümnaasiumi. Õpingud Ilomantsi aiandustehnikumis ja Eesti põllumajandusülikoolis jäid pooleli, ta lõpetas Tartu ülikooli (eriala eesti keel võõrkeelena) 1999. aastal.\n\nAastatel 2002–2006 töötas ta Soomes Eesti Instituudis. Alates 2006. aastast elab ja töötab ta Eestis Tartus.\n\nTa on töötanud viis aastat haridusministeeriumis välissuhete talituse nõunikuna ja seejärel kuni jaanuarini 2021 eesti keele ja kirjanduse õpetajana Luunja keskkoolis.\n\nMika Keränen on avaldanud luulekogu \"Tähelepanekuid noorusaastatest\" ning lasteraamatud \"Varastatud oranž jalgratas\", \"Peidetud hõbedane aardelaegas\", \"Vana roosa maja\", \"Salapärane lillenäppaja\", \"Professor Must\", \"Kuldne Lurich\", \"Küttepuuvargad\", \"Jõmmu\", \"Fantoomrattur\" \"Soome Pitsa\" ja \"Vanemuise Väits\". Tema lastekrimkade sarja tegevus toimub Tartus Supilinnas. Selle linnaosa teemal on ta avaldanud kirjastuse Petrone Print \"Minu\"-sarjas ka raamatu \"Minu Supilinn\". Tema teoseid on tõlgitud soome, vene ja läti keelde.\n\n2011. aastal asutas Keränen oma kirjastuse Keropää, mis annab välja tema enda lasteraamatuid.\n\nKeränen on tõlkinud soome keelde muu hulgas Mehis Heinsaare, Luule Viilma, Andrus Kivirähki, Hasso Krulli, Veiko Märka ja Wimbergi loomingut.\n\nKeränen on kirjutanud ka soome keeles. 2014. aastal ilmus tema sulest noorsooromaan Maaliviivalla\" (kirjastus WSOY).\n\n2015. aasta mais esilinastus Keräneni lasteraamatute põhjal valminud film \"Supilinna salaselts\".\n\nTa on Soome kodanik aga identifitseerib ennast pigem karjalasena.\n", "id": "ekk_Latn_209774"}
{"text": "Georg Schenking\n\nGeorg Schenking (ka Jerzy, George, Georgi Schencking; surnud 10. november 1605) oli Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Võnnu linnuskonna kastellaan ja Tartu ökonoom. Võnnu piiskop Otto Schenkingi vend.\n\n1588 andis Poola kuningas Zygmunt III talle Vana-Antsla mõisa, kus ehitas sealsest vasallilinnusest kaitsemüüri ja valliga kastell-tüüpi kindluse, mis Poola-Rootsi sõja (1600–1611) ajal purustati. Mõisa andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1625 aastal kammerjunkur Åke Tottile, kelle poeg Claes Tott selle hiljem 14 500 riigitaalri eest maha müüs.\n", "id": "ekk_Latn_209775"}
{"text": "Varkause lennujaam\n\nVarkause lennujaam (soome Varkauden lentoasema) on väike lennujaam Soomes Joroineni vallas, 16 km Varkausest lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_209776"}
{"text": "Bournemouthi lennujaam\n\nBournemouthi lennujaam (enne Hurni lennujaam ja Bournemouthi rahvusvaheline lennujaam) on lennujaam Lõuna-Inglismaal Bournemouthi linnas, Dorseti krahvkonnas. See avati 1. augustil 1941.\n", "id": "ekk_Latn_209777"}
{"text": "Pearl Harbor\n\nPearl Harbor on Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus O'ahu saarel, Hawaii osariigi pealinnast Honolulust lääne pool. Tõlkes tähendab nimi \"pärlisadamat\".\n\nSuurema osa sadamast ja seda ümbritsevast alast võtab enda alla USA mereväebaas, kus asub ühtlasi USA Vaikse Ookeani Laevastiku staap. Mereväebaas rajati piirkonda 1887. aastal vastavalt Ameerika Ühendriikide ja Hawaii kuningriigi koostöölepingule aastast 1875. Pärast Hawaii annekteerimist Ühendriikide poolt 1899. aastal laiendati sadamat ja baasi märkimisväärselt.\n\n7. detsembril 1941 korraldas Jaapani keiserlik merevägi Pearl Harbori mereväebaasile üllatusrünnaku, hävitades suure osa Vaikse Ookeani Laevastikust ja sundides Ameerika Ühendriike astuma Teise maailmasõtta.\n", "id": "ekk_Latn_209778"}
{"text": "Gennadi Tšeburanov\n\nGennadi Tšeburanov (sündinud 1938) on Eesti poksija. Ta poksis Tallinna Kalevis.\n\nTšeburanov oli II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) Eesti NSV meister (1962).\n\nTšeburanov ja tema vastane Priidik Kippar diskvalifitseeriti I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) 1963. aasta Eesti NSV meistrivõistluste finaalis ja sel aastal jäi selles kaalus Eesti NSV meistri tiitel välja andmata.\n\nTšeburanov osales Eesti NSV – Soome maavõistlusel (1961) ja võitis oma kohtumise.\n\nTšeburanov sai Dinamo üleliidulistel meistrivõistlustel I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) III koha (1964). Ta sai 1962. aastal Nõukogude Liidu meistersportlase aunimetuse.\n", "id": "ekk_Latn_209779"}
{"text": "V üldtantsupidu\n\nV üldtantsupidu (tollase nimetusega rahvakunstiõhtu) toimus 20.–21. juulini 1955 Tallinnas Kalevi Keskstaadionil. Alates sellest on kõik üldtantsupeod peetud Kalevi staadionil. V üldtantsupidu oli esimene kahe etendusega tantsupidu.\n\nOsalejaid oli 3040, seega rohkem kui kõigil varasematel tantsupidudel.\n\n05 Üldtantsupidu\n", "id": "ekk_Latn_209780"}
{"text": "Tondi raudteepeatus\n\nTondi raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi asumis.\n\nPeatus asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres 3,7 km kaugusel Balti jaamast Lilleküla ja Järve raudteepeatuse vahel.\n\nPeatuses peatuvad kõik Elroni Tallinnast Keilasse, Paldiskisse, Riisiperre ja Kloogaranda või Pääskülla sõitvad elektrirongid. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.\n\nÜmberistumisvõimalus on Tondi tänaval Tondi bussipeatuses bussiliinidele 23 (Kadaka–Bussijaam ja 28 (Väike-Õismäe–Veerenni). Tondile sõidavad trammiliinid number 3 (Kadriorg–Tondi) ja 4 (Lennujaam–Tondi).\n\nKaheteelise raudtee ääres on kaks 167 meetri pikkust perrooni.\n", "id": "ekk_Latn_209781"}
{"text": "Eesti jahtklubide loend\n\nEesti jahtklubide loend koondab Eestis minevikus tegutsenud ja tänapäeval tegutsevaid jahtklubisid ning purjetamisühendusi.\n\nEestis tegutsevaid jahtklubisid ühendab katusorganisatsioonina Eesti Jahtklubide Liit, millesse kuuluvad 2024. aasta aprillikuu seisuga lisaks 16 jahtklubile veel purjespordikoolid (Haapsalu Purjespordikool, Rein Ottosoni Purjespordikool, Noblessneri Purjetamiskool, Tallinna Purjelauakool, Uku Kuusk Purjespordikool, Maardu Purjespordikool ja Saaremaa Sailing Academy), mitmed klassiliidud ning viis seltsi.\n\nTänapäeval väljaspool Eestit tegutsevatest ja tegutsenud purjetamisühendustest on Eestiga seotud Saksamaal 1940. aastal asutatud Balti Purjetamisühing (Baltische Segler-Vereinigung), mille loomisel osalesid Eesti ja Läti jahtklubide 1939.–1940. aastal ümber asunud liikmed, ning Rootsis 1978. aastal asutatud väliseesti jahtklubi Nautici.\n", "id": "ekk_Latn_209782"}
{"text": "Heino Elleri Suur Auhind\n\nHeino Elleri Suur Auhind oli Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi poolt välja antav pisiskulptuur, mille on valmistanud kunstnik Jaan Pärn.\n\nMuuseum kui Heino Elleri pärandi hoidja ning autoriõiguste omanik asutas Elleri Suure Auhinna 2007. aastal helilooja 120. sünniaastapäeva puhul.\n\nEsimese Heino Elleri Suure auhinna sai dirigent Neeme Järvi.\n", "id": "ekk_Latn_209783"}
{"text": "Väike Laugasjärv\n\nVäike Laugasjärv on järv Ida-Virumaal, kuulub Kurtna järvestikku.\n\nJärve pindala on 0,2 ha.\n\nJärve vesi on suure rauasisaldusega.\n\nJärve kallastel esineb õõtsik, kaldataimestikus esinevad rabataimed. Laugasjärve põhja katab laugastele iseloomulik turbamudakiht, kaldaid ääristavad turbasambla mättad, millel kasvab muu hulgas huulhein.\n\nTuule ja vee koostoimel võib osa laukakaldast lahti murduda. Lahti murdunud kaldaosast tekib ujuv saareke, mille tuule põhjustatud kerge lainetus eemale lükkab. Väikesel Laugasjärvel silmabki tähelepanelikul vaatlemisel saart.\n\nAastaid tagasi kattis järve vesiroosipärg. Veetaseme tõusu tõttu on järve ökoloogiline seisund paranenud ja vesiroosid taandunud; laugasjärv on saanud tagasi oma näo.\n", "id": "ekk_Latn_209784"}
{"text": "Juri Antonov\n\nJuri Mihhailovitš Antonov (vene Юрий Михайлович Антонов; sündinud 19. veebruaril 1945 Таškendis) on vene estraadilaulja ja helilooja, Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik (1997).\n", "id": "ekk_Latn_209785"}
{"text": "Burgasi lennujaam\n\nBurgasi lennujaam (bulgaaria Летище Бургас) on lennujaam Bulgaarias Burgasis. Asub 10 km kaugusel Burgasi kesklinnast.\n", "id": "ekk_Latn_209786"}
{"text": "Kulpjärv\n\nKulpjärv on järv Ida-Virumaal Kurtna järvestikus Vasavere küla juures.\n\nKulpjärv on umbjärv, paikneb siirdesoos Konnajärvest umbes 1 km põhja pool.\n\nJärve pindala on 0,6 ha.\n", "id": "ekk_Latn_209787"}
{"text": "Sofia lennujaam\n\nSofia lennujaam või Vraždebna (bulgaaria Летище София) on lennujaam Bulgaaria pealinnas Sofias. Asub kesklinnast 10 km ida pool.\n", "id": "ekk_Latn_209788"}
{"text": "Hans Mitt\n\nHans Mitt (11. detsember 1884 Voltveti vald, Pärnumaa – 8. detsember 1937 Pärnu) oli Eesti põllumees ja poliitik.\n\nVoltveti vallavanem ja Põllutöökoja liige.\n", "id": "ekk_Latn_209789"}
{"text": "August Ambrosius\n\nAugust Ambrosius (16/28. detsember 1842 Omedu küla – 27. oktoober 1936 Tartu) oli eesti kõrtsmik.\n\nTa oli kõrtsmik Tormas, Saarel ja Nuustakul, Alatskivi mõisa aidamees ja Vara mõisa karjamõisa rentnik.\n", "id": "ekk_Latn_209790"}
{"text": "Võte\n\nVõte võib tähendada mitut asja. Võte on võtmisel kujunenud seong või kinnihoidmisseisund, näiteks maadluses, tantsimisel jm. Võte ehk meetod on kindel moodus või viis millegi tegemiseks. Võte (ka ülesvõte) on foto, röntgenogramm, helisalvestus, videosalvestus.\n", "id": "ekk_Latn_209791"}
{"text": "Moldova jalgpallikoondis\n\nMoldova jalgpallikoondis on Moldova jalgpalluritest moodustatud riigi esindusmeeskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Moldova Jalgpalliliit (rumeenia Federația moldovenească de fotbal). Peamine kodustaadion on Chișinăus asuv Zimbru staadion.\n\nPole kordagi pääsenud maailma- ega Euroopa meistrivõistlustele.\n\nKõige rohkem koondisemänge on pidanud Radu Rebeja (74), enim väravaid on löönud Serghei Clescenco (11). Koondise peatreener on 2007. aastast Igor Dobrovolski.\n", "id": "ekk_Latn_209792"}
{"text": "Kasahstani jalgpallikoondis\n\nKasahstani jalgpallikoondis on Kasahstani jalgpalluritest moodustatud riigi esindusmeeskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Kasahstani Jalgpalliliit (kasahhi Қазақстанның Футбол Федерациясы, vene Федерация Футбола Казахстана). Peamine kodustaadion on Almatõs asuv keskstaadion.\n\nKasahstan kuulus varem Aasia Jalgpalli Konföderatsiooni, kuid lahkus sealt ja on 2002. aastast UEFA liige.\n\nPole kordagi pääsenud maailma- ega Euroopa meistrivõistlustele.\n\nKõige rohkem koondisemänge on pidanud Ruslan Baltijev (64), enim väravaid on löönud Viktor Zubarev (12). Koondise peatreener on 2009. aastast Bernd Storck.\n\nAastail 2006–2008 juhendas kasahhe Arno Pijpers, kelle abi oli Janno Kivisild.\n", "id": "ekk_Latn_209793"}
{"text": "Walesi jalgpallikoondis\n\nWalesi jalgpallikoondis on Walesi jalgpalluritest koostatud maa esindusmeeskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Walesi Jalgpalliliit (inglise Football Association of Wales, kõmri Cymdeithas Bêl-droed Cymru). Peamine kodustaadion on Cardiffis asuv Millennium Stadium.\n\nWalesi jalgpalliliit on maailmas vanuselt kolmas, esimene sõpruskohtumine peeti 1876. aastal Šotimaaga.\n\nKoondis on pääsenud kaks korda maailmameistrivõistlustele. 1958. aastal) jõuti välja veerandfinaali, kuid 2022. aastal piirduti alagrupiturniiriga. Euroopa meistrivõistlustele kvalifitseerusid kõmrid esimest korda 2016. aastal ning jõudsid välja poolfinaali, kus kaotasid Portugali jalgpallikoondisele 0:2.\n\n2018. aastal määrati koondise peatreeneriks Ryan Giggs, kuid alates 2020. aastat novembrist asendab teda Rob Page.\n", "id": "ekk_Latn_209794"}
{"text": "Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis\n\nEkvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis on Ekvatoriaal-Guinea jalgpalluritest koostatud riigi esindusmeeskond, mille liikmed valib välja koondise peatreener ning mida haldab Ekvatoriaal-Guinea Jalgpalliliit (hispaania Federación Ecuatoguineana de Fútbol). Peamine kodustaadion on Malabos asuv Nuevo Estadio de Malabo.\n\nPole kordagi pääsenud maailmameistrivõistlustele. Ekvatoriaal-Guinea korraldas 2012. aastal Gaboniga kahasse Aafrika rahvaste karikavõistlusi, mis oli Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondise jaoks ühtlasi esimene osavõtt nendest maailmajao tiitlivõistlustest.\n", "id": "ekk_Latn_209795"}
{"text": "PH (täpsustus)\n\nPH või Ph või pH võib tähendada mitut asja. pH ehk vesinikeksponent näitab lahuse happelisust Ph on fenüülrühma lühend. .ph on Filipiinide interneti tippdomeen.\n", "id": "ekk_Latn_209796"}
{"text": "Mälestusmärk\n\nMälestusmärk ehk monument (ladinakeelsest sõnast monumentum 'mälestusmärk') on ajaloolise sündmuse või isiku, ka looma, eseme või tegelaskuju mälestuse jäädvustamiseks loodud rajatis. Kitsamas tähenduses on mälestusmärgid ka mälestussambad ja ausambad.\n\nTavaliselt koosneb mälestusmärk arhitektuurilisest ja skulpturaalsest osast ning on arhitekti ja skulptori ühislooming. Mälestusmärk võib olla ka abstraktne.\n\nMälestusmärgid on avaliku ruumi mõtestatud korrastajad, sageli täidavad need väljaku või muu avaliku ruumi visuaalse keskme ülesannet.\n", "id": "ekk_Latn_209797"}
{"text": "Kunstiteos\n\nKunstiteos ehk taies (ladina keeles opus artis; prantsuse keeles œuvre d'art; inglise keeles work of art) on loomingulise tegevuse tulemusel valminud teos, millega taotletakse esteetilist veetlust. See võib olla heliteos, kirjandusteos, lavastus, film, skulptuur, maal jne.\n\nTraditsioonilisi visuaalseid kunstiteoseid luuakse kalligraafias, fotograafias, puunikerduses, iluaianduses, keraamikas, maalimisel, graafikas, skulptuuris, joonistamisel, arhitektuuris.\n\nKunstiteose loomisel lähtutakse enamasti valitud kunstimeetodist. Eriti õnnestunud teoseid nimetatakse meistriteosteks.\n", "id": "ekk_Latn_209798"}
{"text": "Edward S. Crocker\n\nEdward S. Crocker (täisnimega Edward Savage Crocker II; 20. detsember 1895 – aprill 1968) oli Ameerika Ühendriikide diplomaat.\n\nTa sündis Fitchburgi linnas Massachusettsi osariigis. Osales Esimeses maailmasõjas, teenis aastatel 1917–1919 USA mereväes. Lõpetas hiljem Princetoni Ülikooli ja siirdus tööle Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu. 1920. aastate teisest poolest kuni 1930. aastate alguseni oli esmalt asjur ja seejärel teine sekretär Ühendriikide saatkonnas Rootsis.\n\nTöötas alates 1935. aastast Ameerika Ühendriikide saatkonna teise sekretärina Jaapanis. Teise maailmasõja algusaastatel oli samas saatkonnas ametis esimese sekretärina. Crocker oli väidetavalt esimene ameeriklane, kelleni jõudis teave Jaapani kavandatavast rünnakust Pearl Harbori mereväebaasile. Edastas selle informatsiooni 28. jaanuaril 1941 oma ülemustele Washingtoni, kuid Ühendriikide mereväeluure ei pidanud taolise rünnaku toimumist tõenäoliseks.\n\nEdward Crocker oli see, kellele loeti 8. detsembril 1941 ette Jaapani ametlik sõjakuulutus Ameerika Ühendriikidele. Pärast sõja puhkemist jätkas ta tööd Tōkyōs, sest saatkonna töötajatel ei olnud lubatud riigist lahkuda. Pääses koos kolleegidega kodumaale tagasi alles augustis 1942 kahepoolse diplomaatide vahetuse tulemusel.\n\nCrocker oli novembrist 1942 augustini 1944 esimene sekretär ja konsul Ühendriikide saatkonnas Portugalis. Pärast sõda töötas saatkonnas Poolas.\n\n28. septembril 1948 nimetati Ameerika Ühendriikide suursaadikuks Iraagis. Esitas oma volikirjad 12. märtsil 1949 ja lahkus Iraagist 1. juunil 1952. Oli järjekorras teine Ühendriikide diplomaatiline esindaja selles riigis ja esimene suursaadik – tema eelkäija George Wadsworth oli saadiku ametikohal.\n\nEdward Crocker oli abielus Lispenard Seabury Crockeriga (1902–1984). Abielust sündis üks tütar, samuti Lispenard, kes abiellus 1942 tuntud diplomaadi ja Ida-Aasia küsimuste eksperdi Marshall Greeniga (1916–1998).\n", "id": "ekk_Latn_209799"}
{"text": "Teravmägede seemnepank\n\nTeravmägede seemnepank (bokmål Svalbard globale frøhvelv, inglise Svalbard Global Seed Vault) on maailma kultuurtaimede seemnete tagavara sisaldav hoidla Norras Lääne-Teravmägede saarel.\n\nÜlemaailmse seemnepanga eesmärk on hoida looduslikku mitmekesisust ning säilitada võimalikult paljude taimeliikide seemnevarusid, tagades liikide säilimise näiteks looduskatastroofide, sõdade ja taimehaiguste korral.\n\nSeemnepank asub umbes 1 km kaugusel Longyearbyeni lennujaamast. Hoidla geograafilised koordinaadid on .\n\nSeemnepank paikneb 130 meetri kõrgusel merepinnast. Hoidla koosneb kolmest eraldi kambrist, mida ühendab sissepääsuga umbes 100 meetri pikkune tunnel.\n\nNurgakivi panemisel 19. juunil 2006 osalesid Norra, Islandi, Taani, Rootsi ja Soome peaministrid. Rajatise ehitanud firma Leonhard Nilsen & Sønner sai selle eest Norra 2008. aasta parima ehitise auhinna. Ehitust finantseeris Norra riik.\n\nEsimesed seemned hoiustati jaanuaris 2008. Seemnepank avati ametlikult 26. veebruaril 2008.\n\nIgikeltsa sisse kaljusse on raiutud kolm säilituskambrit, kus hoitakse temperatuuri −18 °C. Ümbritseva igikeltsa temperatuur on −3...−4 °C. Kokku mahutavad hoiukambrid 4,5 miljonit seemnenäidist.\n\nSeemned on pakitud neljakordsesse hermeetilisse ja soojusisoleeritud pakendisse.\n\nSäilituspinda on kokku umbes 1000 m².\n\nTegevust haldavad ja rahastavad ÜRO, mitme riigi, sihtasutuse, uurimisasutuse ja ettevõtte moodustatud sihtasutus Global Crop Diversity Trust, Norra valitsus ja Põhjamaade geenivaramu NordGen. Aastal 2008 maksis seemnepanga ülalpidamine umbes 50 miljonit Norra krooni. Koha peal ei ole ühtki püsivat töötajat.\n\nSeemned kuuluvad sellele, kes nad hoiule andis. Keegi peale omaniku seemnetele ligi ei pääse. Hoiustamine on tasuta. Maailmas on sadu seemnevarude hoidlaid, kuid suuremat osa neist ohustavad ebasoodsad looduslikud või poliitilised tegurid.\n\nÜks NordGeni eelkäijaid Põhjamaade geenipank hakkas juba 1984. aastal seemnete säilitamiseks kasutama mahajäetud söekaevandust Longyearbyeni lähedal. Seemnete hea säilimine Teravmägede igikeltsas andiski idee globaalse seemnepanga loomiseks. Katsed tõestasid, et seemnete idanevus igikeltsas seistes praktiliselt ei muutunud. NordGeni seemnevaru hoiti hermeetilistes klaasnõudes puitkastides ja metallkonteineris. Need pakitakse nüüd vastavalt uutele nõuetele ümber ja kolitakse seemnepanka. Hoiustatavad seemned peavad olema kuivatatud umbes viieprotsendilise niiskussisalduseni. Transpordiks pakitakse nad hermeetilistesse alumiiniumkotikestesse ning saadetakse standardses metallkastis koos elektroonilise andmekandjaga Teravmägedele. Seal kantakse nad andmebaasi ning pannakse hoiule.\n\n2009. aasta algul sisaldas hoidla rohkem kui 400 000 taimesordi seemneid, mille olid hoiule andnud 25 eri institutsiooni. Märtsis 2010 oli hoiustatud vähemalt 500 000 seemnenäidist ning mais 2016 oli see arv üle 880 tuhande.\n\nMais 2017 anti teada plaanidest tugevdada lao ehitust, et vähendada üleujutuste võimalust. Nimelt oli varasem talv rekordiliselt soe ja nii lekkis igikeltsa sulamise tõttu seemnepanka viivasse tunnelisse vett.\n", "id": "ekk_Latn_209800"}
{"text": "Järve raudteepeatus\n\nJärve raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Kristiine linnaosas Järve asumis. Asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres, 5 km kaugusel Balti jaamast. Jaam on Tondi ja Rahumäe raudteepeatuse vahel. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.\n\nJärve raudteejaama pöörmed likvideeriti 2017. aastal ja raudteejaamast sai rongide peatuskoht.\n\nPeatuses kesklinna sõidusuunal väljuvad inimesed satuvad Virve tänava kaudu Laine tänavale. Keila sõidusuunal väljuvad inimesed satuvad Alajaama tänavale.\n\nÜmberistumisvõimalus on Pärnu maanteel Järve bussipeatuses bussiliinidele 5 (Männiku–Metsakooli tee), 18 (Viru keskus – Laagri), 32 (Männiku–Kopli), 36 (Väike-Õismäe – Viru) ja 57 (Raudalu–Kalev).\n\nKaheteelise raudtee ääres on kaks 150 meetri pikkust perrooni. Peatuses peatuvad Elektriraudtee Tallinnast Keilasse, Paldiskisse, Riisiperre ja Kloogaranda sõitvad elektrirongid.\n", "id": "ekk_Latn_209801"}
{"text": "Talviki kirik\n\nTalviki kirik on kirik Norras Troms og Finnmargi maakonnas Alta vallas Talviki külas.\n\nTalviki kiriku ajalugu algab kiriku rajamisega Årøya saarele 1694. aastal. Kirik rajati Årøya saarele seal oleva vana kaitserajatise asemele. Kuid juba mõne aja pärast hakati kirikut üle viima Talvikisse ja 1705. aastal alustas see seal tegevust. Hooldusprobleemide tõttu kirik lagunes, mistõttu alustati uue kiriku ehitamist, mis valmis 1734. aastal. Kirik valmistati puidust ja seal oli 220 istekohta ja 80 seisukohta. Kirik teenis inimesesi peaaegu poolteist sajandit. 1882. aasta 16. jaanuari ööl purustas tugev torm kiriku, nii et alles jäi ainult kirikukell ja üht-teist sisustusest. Üsna pea ehitati uus kirik, mis pühitseti sisse 17. oktoobril 1883. See kirik tegutseb tänapäevani. Kirikus on 410 istekohta.\n\nKiriku juures asub mälestuskivi kohalikule mehele Helge Helgesenile, kes varjas end ja relvi Teise maailmasõja ajal sakslaste eest. Kuid 7. novembril 1944 Saksa patrull siiski avastas Helge ja ta sõbrad ning põgenemise käigus sai Helge surmavalt haavata.\n", "id": "ekk_Latn_209802"}
{"text": "Årøya (Alta)\n\nÅrøya (saami keeles Ladnesuolu) saar asub Alta vallas Finnmargi maakonnas Norras. Saare geograafilised koordinaadid on . Saar asub Altafjordeni fjordi idaosas.\n\nSaare pindala on 5 km² ja kõrgeim punkt üle merepinna 133m asub Ørnsaksa's (paikkond saare kirdeosas).\n\n1694. aastal rajati saarele kirk, mida võib lugeda Talviki kiriku eelkäijaks. Kirik viidi üle Talvikisse 1705. aastal.\n\nKuningas Christian IV ehitas saarele kaitseks Rootsi riigi vastu aastatel 1610 - 1611 väikese kaitserajatise, mille asemel ehitatigi sama sajandi lõpus kirik.\n", "id": "ekk_Latn_209803"}
{"text": "Narita rahvusvaheline lennujaam\n\nNarita rahvusvaheline lennujaam (jaapani 成田国際空港 Narita Kokusai Kūkō; kuni 2004. aastani New Tokyo International Airport) on lennujaam Jaapanis Narita linnas, Chiba prefektuuris. Lennujaam paikneb Suur-Tōkyō idaosas, 60 km Tōkyō kesklinnast.\n", "id": "ekk_Latn_209804"}
{"text": "Vello Veski\n\nVello Veski (5. veebruar 1912 Mäetaguse – 4. august 1977 Tallinn) oli eesti botaanik ja aiandusteadlane.\n\nTa lõpetas Tartu Ülikooli 1946. aastal ning töötas seejärel TA Bioloogia Instituudis (1947–1949), TRÜ botaanikaaias (1949–1957), TA Eksperimentaalbioloogia Instituudis dekoratiivaianduse sektori juhatajana (1957–1961) ning Tallinna botaanikaaias maastikuarhitektuuri ja haljastamise sektori juhatajana (1961–1977).\n\nTa tegeles rooside ja nende kasvatamise uurimisega. Ta on olnud Eesti peamisi roosiaretajaid. Tema aretatud on roosisordid 'Tibiroos', 'Tiiu', 'Koit'.\n", "id": "ekk_Latn_209805"}
{"text": "Koit (roos)\n\n'Koit' on roosisort. See on floribundroos.\n\nTa on tumeroosade õitega ja Eesti oludes külmakindel roos.\n\nSelle aretas Vello Veski. Sordiks tunnustatud 1978.\n", "id": "ekk_Latn_209806"}
{"text": "Manuel Roxas\n\nManuel Acuña Roxas (1. jaanuar 1892 – 15. aprill 1948) oli Filipiinide poliitik, aastatel 1946–1948 Filipiinide president.\n\nAastatel 1941–1945 osales ta jaapanlaste vastu peetud vabadusvõitluses, kuigi pärast vangilangemist 1942. aastal oli sunnitud nendega formaalselt koostööd tegema. 1945 valiti ta Filipiinide Senati esimeheks – see ametikoht oli kaotatud pärast Manuel Quezóni valimist presidendiks 1935. aastal ja nii sai Roxasest teine parlamendi esimees riigi ajaloos.\n\n23. aprillil 1946 võitis ta 54 protsendi häältega presidendivalimised ja vannutati sama aasta 28. mail ametisse.\n\nTema ametiajal kuulutati 4. juulil 1946 välja täielikult iseseisev Filipiini Vabariik, millega lõppes Ameerika Ühendriikidest sõltuvuses olnud Filipiini Ühenduse eksistents.\n\nRoxas jätkas siiski tihedat koostööd Ameerika Ühendriikidega, sõlmides 1947 viimasega sõprus- ja koostöölepingu. Analoogne leping sõlmiti samal aastal ka Hiina Vabariigiga.\n\n15. aprillil 1948 Clarki õhujõudude baasis peetud kõne ajal sai ta südamerabanduse ja suri. Uueks presidendiks sai senine asepresident Elpidio Quirino.\n\nManuel Roxase järgi on nimetatud hulgaliselt linnu ja omavalitsusi Filipiinidel, millest tuntuim on ilmselt Roxas City Capizi provintsis.\n\nTema poeg Gerardo Roxas ja pojapoeg Mar Roxas on samuti osalenud Filipiinide poliitikas.\n", "id": "ekk_Latn_209807"}
{"text": "Tallinna mälestusmärkide ja skulptuuride loend\n\n''Siin loetletakse Tallinna mälestusmärke ja skulptuure, mis asuvad või on kunagi asunud avalikus linnaruumis.\n", "id": "ekk_Latn_209808"}
{"text": "Ela Kogerman-Lepp\n\nEla Kogerman-Lepp (sündinud Ela Isis Kogerman, 26. juuli 1924 Tartu – 12. november 2014) oli eesti arstiteadlane, anatoom.\n\nTa lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna 1952. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vilistlane.\n\nTa on olnud TRÜ anatoomia kateedri juhataja (1964–1969) ning seejärel anatoomia osakonna juhataja (1969–1989).\n\nTa on hoidnud ja arendanud August Rauberi tööd ja traditsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_209809"}
{"text": "Varessaare\n\nVaressaare on talu ja matkaonn Muraka raba põhjaservas.\n\nTaluna rajatud arvatavasti 1849. Peale tühjaksjäämist 1965. aastal on talu peahoone olnud kasutusel matkaonnina.\n\nVaressaare on saanud tuntuks Edgar Kase kirjutiste kaudu, kellele see paik oli pikka aega peatuskohaks.\n", "id": "ekk_Latn_209810"}
{"text": "Elpidio Quirino\n\nElpidio Quirino (16. november 1890 – 29. veebruar 1956) oli Filipiinide poliitik, aastatel 1946–1948 Filipiinide asepresident ja välisminister ning 1948–1953 president.\n\nTa vannutati presidendiks 17. aprillil 1948 (teistel andmetel 18. aprillil), kaks päeva pärast president Manuel Roxase ootamatut surma. 1949 valiti ta Liberaalse Partei kandidaadina nelja-aastaseks ametiajaks uuesti presidendiks.\n\nJätkas oma eelkäija Manuel Roxase poliitikat, tehes tihedat koostööd Ameerika Ühendriikidega. Filipiinid said tema ametiajal oma majanduse ülesehitamiseks ulatuslikku majandusabi Ameerika Ühendriikidelt ja toetasid vastutasuks Ameerika Ühendriikide välispoliitilisi eesmärke. Muuhulgas saatis Quirino 1950. aastal 7450 Filipiinide sõdurit võitlema Korea sõtta.\n", "id": "ekk_Latn_209811"}
{"text": "Single Ladies (Put a Ring on It)\n\n\"Single Ladies (Put a Ring on It)\" on Ameerika R&B laulja Beyoncé Knowles'i teine singel albumilt I Am... Sasha Fierce. Loo on kirjutanud Knowles, Christopher Stewart, Terius Nash ja Kuk Harrell.\n", "id": "ekk_Latn_209812"}
{"text": "Hämarik (skulptuur)\n\n\"Hämarik\" on Tallinnas Viru väljakul asuv Mare Mikoffi loodud naise skulptuur.\n\nSkulptuur paigaldati 2004. aastal. Arhitektid Vilen Künnapu ja Ain Padrik, kes on tegelenud Viru väljaku planeerimisega, otsustasid paigutada sinna palja naise skulptuuri, et tasakaalustada kaubakeskuse \"maskuliinset arhitektuuri\". Skulptuuri eest tasus Tallinna linnavalitsus 155 000 krooni.\n", "id": "ekk_Latn_209813"}
{"text": "Emilio Aguinaldo\n\nEmilio Aguinaldo (22. märts 1869 – 6. veebruar 1964) oli Filipiinide vabadusvõitleja, sõjaväelane ja poliitik, aastatel 1899–1901 tunnustamata Filipiini Vabariigi esimene president.\n\nAastast 1897 juhtis ta Hispaania koloniaalvõimude vastast ülestõusu, toetudes seejuures Ameerika Ühendriikide abile, kes pidasid samal ajal Hispaania–Ameerika sõda.\n\n12. juunil 1898 kuulutati Filipiinid iseseisvaks ja Aguinaldost sai diktaatori volitustega riigipea.\n\nAguinaldo kavandas Filipiinide lipu, mida kasutab riigilipuna ka tänapäevane Filipiini Vabariik.\n\nKui 21. jaanuaril 1899 loodi esimene Filipiini Vabariik, sai Aguinaldost riigi president. Juba sama aasta 4. veebruaril puhkes aga Filipiini–Ameerika sõda, kus ameeriklastel oli selge ülekaal. Pärast kaks aastat kestnud võitlust tabati Aguinaldo ameeriklaste poolt 23. märtsil 1901. 1. aprillil oli ta sunnitud vanduma truudust Ameerika Ühendriikidele ja tunnustama nende ülemvõimu saartel. Filipiinidest sai USA asumaa.\n\nAguinaldo jäi poliitikast ja ühiskonnaelust kõrvale kuni Jaapani okupatsiooni alguseni 1941. aastal. Sõja ajal tegi ta koostööd jaapanlastega ja kuulus aastatel 1942–1944 okupatsioonivõimude poolt kontrollitava Filipiinide Riiginõukogu koosseisu.\n\nPärast sõda tõmbus ta taas poliitikast tagasi, kuid nägi ära iseseisva (teise ja rahvusvaheliselt tunnustatud) Filipiini Vabariigi väljakuulutamise 4. juulil 1946. Kui 1962 kuulutati Filipiinide ametlikuks iseseisvuspäevaks 12. juuni, siis osales 93-aastane Aguinaldo uue iseseisvuspäeva esimesel paraadil Manilas ja kandis Filipiinide lippu.\n", "id": "ekk_Latn_209814"}
{"text": "Richard Eckersley\n\nRichard Jon Eckersley (sündinud 12. märtsil 1989 Salfordis) on endine Inglismaa jalgpallur (kaitsja).\n\nTa alustas klubikarjääri Manchester Unitedis. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 24. jaanuaril 2009 Inglismaa karikamängus Tottenham Hotspuri vastu. Inglismaa kõrgliigas tegi ta debüüdi kolm päeva hiljem mängus West Bromwich Albioni vastu.\n\n2009. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Inglismaa kõrgliiga klubiga Burnley. Burnley meeskonnas sai ta mänguaega ainult Inglismaa karikavõistlustel ja liigakarikavõistlustel. Hooaja 2009–10 lõpus mängis ta laenul Inglismaa esiliiga klubis Plymouth Argyle. Hooajal 2010–11 oli ta laenul Inglismaa tugevuselt neljanda liiga klubis Bradford City ja tugevuselt kolmanda liiga klubis Bury.\n\nAastatel 2011–2013 mängis ta Major League Socceri klubis Toronto FC. 2014. aastal mängis ta New York Red Bullsis. Tema klubikarjääri viimaseks klubiks jäi 2015. aastal Inglismaa tugevuselt kolmandasse liigasse kuulunud Oldham Athletic.\n\nTema vanem vend Adam Eckersley oli samuti jalgpallur.\n", "id": "ekk_Latn_209815"}
{"text": "Louis Gerhard De Geer\n\nVabahärra Louis Gerhard De Geer (18. juuli 1818 – 24. september 1896) oli Rootsi poliitik ja kirjanik, aastatel 1876–1880 esimene Rootsi peaminister.\n\nAastatel 1858–1870 ja 1875–1879 oli ta Rootsi kohtuminister.\n\nDe Geeri algatusel muudeti Riksdag 1866. aastal ühekojalisest seisuste esindusest kahekojaliseks parlamendiks (Riksdag).\n\nAastatel 1881–1888 oli De Geer Lundi Ülikooli ja Uppsala Ülikooli kantsler.\n", "id": "ekk_Latn_209816"}
{"text": "Jujuub\n\nJujuub on hariliku kreektürni (jujuubipuu) (Ziziphus jujuba) söödav vili.\n\nSee on ovaalne luuvili, mis toorelt on roheline, sileda pinnaga ning õunasarnase konsistentsi ja maitsega, küpsenult pruun kuni lillakasmust ning datlisarnaselt kortsus pinnaga.\n\nVilju kasutatakse toiduks ja rahvameditsiinis. Värskeid või kuivatatud vilju süüakse suupistena või koos kohviga.\n\nKultiveeritud esmalt Indias, kasvatatakse ka Koreas, Hiinas, Taiwanil.\n", "id": "ekk_Latn_209817"}
{"text": "Harilik kreektürn\n\nHarilik kreektürn ehk jujuubipuu (Ziziphus jujuba) on madalakasvuliste puude liik kreektürni perekonnast türnpuuliste sugukonnast.\n\nLevinud Lõuna-Aasias. Lõuna-Euroopas kasvab võõrliigina.\n\nHariliku kreektürni vili on jujuub.\n", "id": "ekk_Latn_209818"}
{"text": "Engelbrekt Engelbrektsson\n\nEngelbrekt Engelbrektsson (millalgi 1390. aastatel – 4. mai 1436) oli saksa päritolu Rootsi aadlik, 1434–1436 toimunud talurahvamässu ehk Engelbrekti ülestõusu juht.\n\nTaani, Norra ja Rootsi kuninga Eriku haldus- ja maksupoliitika vallandas suvel 1434 kaevurite ja talunike rahutused, mille etteotsa tõusis Dalarnast pärit aadlik ja kaevanduseomanik Engelbrekt. 1435. aastal valiti ta Arboga linnas kogunenud esinduskogu poolt Rootsi vägede ülemjuhatajaks ehk riigi peameheks (rikshövitsman). Legendi järgi seostub see sündmus Rootsi seisuste esinduse Riksdagi asutamisega.\n\nEngelbrekt pidi siiski pidevalt konkureerima teiste Rootsi aristokraatidega, kes tahtsid ülestõusu oma huvides ära kasutada. Ta suruti peatselt tagaplaanile ja mõrvati 4. mail 1436 Hjälmareni järve ääres kohaliku aadlimehe Måns Bengtssoni poolt. Pikemas perspektiivis viis Engelbrekti ülestõus 1439. aastal kuningas Eriku kukutamiseni.\n\nHilisemas Rootsi ajaloos on Engelbrektile omistatud rahvuskangelase staatus ja seostatud tema juhitud ülestõusu rootslaste \"rahvusliku ärkamisega\", mis tipnes 16. sajandil Gustav I Vasa saavutustega. Ajaloolased on siiski rõhutanud, et Engelbrektil endal taolisi arusaamu ja ambitsioone ei olnud.\n", "id": "ekk_Latn_209819"}
{"text": "Hans Axel von Fersen\n\nKrahv Hans Axel von Fersen (4. september 1755 – 20. juuni 1810) oli Rootsi aadlik, sõjaväelane ja diplomaat, tuntud ka kui Prantsuse kuninganna Marie Antoinette'i väidetav armuke. Ta põlvnes Eestiga seotud Fersenite aadlisuguvõsast.\n\nHans Axel von Fersen sündis Rootsi feldmarssali, riigimarssali ja riiginõuniku Fredrik Axel von Ferseni (1719–1794) ja Hedvig Catharina De la Gardie (1732–1800) pojana.\n\nAstus 1779 Prantsusmaa teenistusse ja osales Ameerika Ühendriikide iseseisvussõjas, kus paistis 1781. aastal silma Yorktowni piiramise ajal. Aastal 1785 ülendati koloneliks.\n\n1771. aastast oli tuttav Prantsusmaa tulevase kuninganna Marie Antoinette'iga, olles väidetavalt hiljem, 1780. aastatel viimase armuke.\n\n1784–1788 viibis Rootsis kuningas Gustav III teenistuses, osales 1788 Vene-Rootsi sõjas. Saadeti Gustav III usaldusmehena sama aasta lõpus uuesti Pariisi. 1791. aastal valmistas ta ette Prantsuse kuningaperekonna põgenemise Pariisist Montmédysse. 21. juunil toimunud põgenemiskatse ebaõnnestus ja kuninglik perekond tabati 24 tundi hiljem Varennes'is.\n\nHiljem osales diplomaatilistel missioonidel Austrias ja Belgias, Rootsisse pöördus tagasi alles 1794. aastal. 1796 Gustav IV troonile tõustes naasis õukonda, nimetati 1799. aastal Uppsala Ülikooli kantsleriks ja ülendati 1801. aastal riigimarssaliks.\n\n1810 hukkus ta Stockholmis puhkenud rahvarahutustes – raevunud inimesed tapsid ta populaarse troonipärija Carl Augusti matuseprotsessiooni ajal, süüdistades teda (ilmselt täiesti alusetult) printsi mõrvamises.\n", "id": "ekk_Latn_209820"}
{"text": "Biohermeneutika\n\nBiohermeneutika on teadusharu, mis käsitleb elussüsteeme kui tõlgendavaid (interpreteerivaid) süsteeme. See on hermeneutika laiendus bioloogiasse.\n\nBiohermeneutikat vaadeldakse tänapäeval enamasti kui biosemiootika osa. Tuntumad biohermeneutikaga tegelevad teadlased on Anton Markoš, Sergei Tšebanov, jt. Ka Jakob von Uexkülli peetakse biohermeneutikuks (Chang 2004; Clément jt. 1997).\n", "id": "ekk_Latn_209821"}
{"text": "Hiiu raudteepeatus\n\nHiiu raudteepeatus on raudteepeatus Tallinnas Nõmme linnaosas Hiiu asumis. Asub laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres, 9 km kaugusel Balti jaamast. Peatus jääb Nõmme ja Kivimäe raudteepeatuse vahele.\n\nRaudteepeatuses kesklinna sõidusuunalt väljuvad reisijad satuvad Raudtee tänavale, Keila sõidusuunalt väljuvad reisijad satuvad Pärnu maanteele.\n\nÜmberistumisvõimalus on Pärnu maanteel (bussipeatus Hiiu jaam) bussidele number 10 (Väike-Õismäe – Vana-Pääsküla), 27 (Harkujärve – Laagri alevik) ja 33 (Männiku–Kopli). Liini 33 bussid peatuvad ka Raudtee ja Hiiu tänaval jaamahoone juures.\n\nKaheteelise raudtee ääres on kaks 146 meetri pikkust perrooni. Peatuses peatuvad Elroni Tallinnast Keilasse, Paldiskisse, Riisiperre ja Kloogaranda sõitvad elektrirongid. Piletihinnalt kuulub peatus I tsooni, mille piires liiklemine on tallinlasele tasuta.\n", "id": "ekk_Latn_209822"}
{"text": "Sergei Tšebanov\n\nSergei Tšebanov (Сергей Викторович Чебанов, ka Sergey Chebanov) (sündinud 20. märtsil 1953 Leningradis) on vene bioloog ja semiootik.\n\nTa on lõpetanud Leningradi Ülikooli bioloogina. Töötanud Balti Tehnikaülikooli professorina Peterburis. Alates 2012. aastast töötab ta professorina Peterburi Ülikoolis. Ta tegeleb klassifitseerimise teooria, biohermeneutika ja biosemiootikaga.\n", "id": "ekk_Latn_209823"}
{"text": "Haldussüsteem\n\nHaldussüsteem on mitmetahuline juhtimissüsteem ühiskonnas toimivate protsesside suunamiseks elanikkonna ühishuvide realiseerimisel ning mille kõige üldisemaks ülesandeks on ühiskonna sujuv ja stabiilne funktsioneerimine.\n\nKohalik omavalitsus esindab haldussüsteemi madalaimat valitsustasandit.\n", "id": "ekk_Latn_209824"}
{"text": "Alexander von Uexküll\n\nParun Alexander Rudolf Karl von Uexküll (enamasti lihtsalt Alexander von Uexküll; 1829–1891) oli baltisaksa poliitik ja Tallinna linnapea, 1878–1883.\n\nTa oli 1878–1883 Tallinna linnapea. Talle kuulus Haimre mõis.\n\nTa on maetud Vana-Vigala mõisa parki.\n", "id": "ekk_Latn_209825"}
{"text": "Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee\n\nEuroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA, inglise keeles Parliamentary Assembly of the Council of Europe) on üks Euroopa Nõukogu kahest peamisest organist, mis koosneb 47 riigi parlamendidelegatsioonidest.\n", "id": "ekk_Latn_209826"}
{"text": "Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee\n\nEuroopa Nõukogu Ministrite Komitee on Euroopa Nõukogu otsuseid langetav organ, mis koosneb kõigi liikmesriikide välisministritest või nende riikide alalistest diplomaatilistest esindajatest Strasbourgis.\n", "id": "ekk_Latn_209827"}
{"text": "Seitsmes väike vennake\n\n\"Seitsmes väike vennake\" (ungari keeles \"A hetedik testvér\", inglise keeles \"The Seventh Brother\", saksa keeles \"Bobo und die Hasenbande\") on Ungari, Saksa ja USA stuudiote koostöös 1991. aastal valminud joonisfilm.\n\nFilm räägib koera ja jäneste sõprusest.\n\nFilmi näidati Eestis 16. oktoobril 2008 6. Tartu ungari filmipäevade \"Ungari kino\" raames.\n", "id": "ekk_Latn_209828"}
{"text": "Eesti taimestik\n\nEesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum.\n\nEristatakse pärismaist taimestikku ja introdutseeritud taimestikku.\n\nEestis kasvab pärismaisena ligikaudu 1440 liiki soontaimi ja 583 liiki sammaltaimi.\n\nIntrodutseeritud floora liikide arv pole teada, kuid see ületab pärismaist floorat hulk kordi. Introdutseeritud on peamiselt soontaimi.\n", "id": "ekk_Latn_209829"}
{"text": "Animalistika\n\nAnimalistika on loomade kujutamine kunstiteostes.\n\nAnimalistikat võib õigusega nimetada maailma vanimaks kunstižanriks. Loomi on kujutatud juba koopamaalidel ning kaljujoonistel, meieni on säilinud kiviaegsed luunikerdused ning merevaigust amuletid, mis kõik kujutavad loomi. Loomade kujutusviisis peegeldub eri ajastute maailmapilt, loodus- ja humanitaarteaduste ning kunsti areng. Animalistika teemadeks on ka erinevad loomadega seotud elualad: karja- ja põllupidamine, tõuaretus, jaht, sport jne. See maaližanr haarab kõige erinevamaid materjale, tehnikaid ning formaate.\n\nLäbi aegade on animalistikat viljelenud suur hulk kunstnikke. Eesti tuntumad animalistid on Paul Burman (1888–1934), Jaan Koort (1883–1935), jt.\n", "id": "ekk_Latn_209830"}
{"text": "Uexküll\n\nUexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.\n\nUexküllide nime ja suguvõsa lähet seostatakse Üksküla (Ikšķile) nimega, kus piiskop Albert rajas Üksküla piiskopkonna ja läänistas piirkonnas alad suguvõsa esivanemale, Johan de Bardewisile. Baltisakslasest ajaloolane Michael von Taube esitas genealoogiauuringute tulemusel väite, et Jersika vürstiriigilt 1224. aastal suure osa maid lääniks saanud Konrad von Meyendorff (Conradus de Meyendorpe) abiellus Vissevalde tütrega ning K. von Meyendorffi surma järel abiellunud Vissevalde tütar rüütel Johan de Bardewisiga (u 1260 – u 1312), kes oli Uexküllide suguvõsa esiisa.\n\nÜxküllide suguvõsas oli ligi 10 suguvõsaliini (Vigala I ja II, Paadrema I ja II, Päärdu, Mõniste, Kasti, Kerguta, Velise, Lümandu jt) ja aja jooksul põhiliinist eraldunud suguvõsaharud: 1625. aastal kanti Rootsi rüütelkonda, kuningas Karl IX õuemarssal ja Östergötlandi hertsog Magnuse väimees Wolmar Yxkull (surn. 1627), kes sai naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti 1625 Rootsi rüütelkonda \"Yxkull\" nime all (nr 76).. Uexküll-Gyllenbandid eraldusid Uexküllide suguvõsa haruna Rootsis 23. augustil 1648, kui Rootsi kuninganna Kristiina aadeldas Härgla mõisniku, sõjanõuniku, Eestimaa ja Ingeri kindralkomissari Otto von Uexkülli (maetud 1653) ja tema vennapojad oobersti ja Eestimaa maanõuniku Reinhold Johann von Uexkülli (maetud 1672) ja Conrad von Uexkülli (maetud 1663) Paadrema vabahärradeks ning immatrikuleeriti 1652 Rootsi rüütelkonda vabahärrasuguvõsana nr 30. Samas võeti kaksiknimi Yxkull-Gyllenband. Uexküll-Meyendorfid eraldusid pärast 16. aprilli 1679, kui Vaeküla mõisnik kindralleitnant Jakob Meijendorff von Yxkull, ooberst Otto Johann Meijendorff von Yxkull, Angerja mõisnik rittmeister Wolter Reinhold Meijendorff von Yxkull ja Lage von Uexküll said Rootsi vabahärra tiitli ja immatrikuleeriti 1680. aastal Meijendorff von Yxkull nime all Rootsi rüütelkonda vabahärrade suguvõsana nr 74. 1746. aastal immatrikuleeriti nr 38 all Eestimaa rüütelkonda, 1747. aastal nr 29 all Liivimaa rüütelkonda ja nr 233 all ka Kuramaa rüütelkonda.\n", "id": "ekk_Latn_209831"}
{"text": "Uexküll-Güldenband\n\nUexküll-Güldenband (ka Üxküll-Gyllenband, Yxkull-Gyllenband, Uexkull-Gyllenband, Uxkull-Gyllenband, Uexküll-Gyldenband) on baltisaksa vabahärrasuguvõsa.\n\nSuguvõsaliin eraldus Uexküllide suguvõsa haruna kui 23. augustil 1648, kui Rootsi kuninganna Kristiina aadeldas Härgla mõisniku, sõjanõuniku, Eestimaa ja Ingeri kindralkomissari Otto von Uexkülli (maetud 1653) ja tema venna Johanni pojad oobersti ja Eestimaa maanõuniku Reinhold Johann von Uexkülli (maetud 1672) ja Conrad von Uexkülli (maetud 1663) Paadrema vabahärradeks ning immatrikuleeriti 1652 Rootsi rüütelkonda vabahärrasuguvõsana Nr.30. Samas võeti kaksiknimi Yxkull-Gyllenband, hilisemalt saksapäraselt von Üxküll-Güldenband.\n\n9. oktoobril 1790 sai Württembergi hertsogiriigi salanõunik, ülemõuemarssal ja Mömpelgardi krahvkonna kuberner Carl Gustav Friedrich von Üxküll-Güldenband (1716–1801) krahvidiplomi.\n", "id": "ekk_Latn_209832"}
{"text": "Nikolai Korndorf\n\nNikolai Sergejevitš Korndorf [kornd'orf] (Николай Сергеевич Корндорф; 23. jaanuar 1947 Moskva – 30. mai 2001 Vancouver) oli vene helilooja ja dirigent.\n", "id": "ekk_Latn_209833"}
{"text": "Mstislav Rostropovitš\n\nMstislav Rostropovitš (vene Мстислав Леопольдович Ростропович, 27. märts 1927 Bakuu – 27. aprill 2007 Moskva) oli vene helilooja, tšellist ja Nõukogude-aegne vabadusvõitleja.\n\nRostropovitš oli üks armastatumaid Venemaa kultuuritegelasi, kes pälvis nii kodumaal kui ka mujal tunnustustust Nõukogude ajal kodanikuõiguste eest võitlemisega. Näiteks kaitses ta häälekalt Andrei Sahharovi ja Aleksandr Solženitsõnit. Kui ta 1978. aastal välismaal oli, võtsid võimud temalt \"ebapatriootliku tegevuse\" eest kodakondsuse. Selle sai ta tagasi 1990. Viimastel eluaastatel elas Rostropovitš koos ooperilauljast abikaasa Galina Višnevskajaga vaheldumisi Venemaal, USA-s ja Prantsusmaal.\n", "id": "ekk_Latn_209834"}
{"text": "Eesti Maaülikooli audoktorite loend\n\nEesti Maaülikooli audoktorite loend\n\nJärgnevalt on loetletud Eesti Maaülikooli audoktorid tiitli saamise aasta järgi.\n", "id": "ekk_Latn_209835"}
{"text": "Armin Karu\n\nArmin Karu (sündinud 31. juulil 1965) on eesti ettevõtja.\n\nKaru kuulub Olympic Entertainment Groupi suuromanikuna Eesti rikkaimate eraisikutest aktsionäride hulka. Talle kuulub ka hulk väikseid kinnisvara- ja muid ettevõtteid. Ajaleht Äripäev hindas 2015. aastal tema vara väärtuseks 152 miljonit eurot ja pidas teda sellega Eestis rikkuselt 6. inimeseks. 2016. aastal oli tema varade väärtus Äripäeva hinnangul 157 203 925 eurot ning ta paigutus sellega edetabelis 7. kohale.\n", "id": "ekk_Latn_209836"}
{"text": "Vjatšeslav Maksarov\n\nViacheslav Maksarov (Максаров Вячеслав Викторович; sündinud 26. septembril 1954) on tehnikateadlane.\n\nTa on sündinud Leninsk-Kuznetski linnas sakslaste asunduses. Ta lõpetas 1976.a. Leningradi Polütehnilise Instituudi. Alates aastast 2000 töötab ta Loode-Venemaa Riikliku tehnikaülikooli masinaehitustehnoloogia kateedri juhatajana.\n\nTa on olnud Eesti Maaülikooli külalisprofessor aastast 2006. Aastal 2008 valiti ta Maaülikooli audoktoriks.\n", "id": "ekk_Latn_209837"}
{"text": "Fylkesvei 888\n\nFylkesvei 888 (2009. aastani Riksvei 888) on maantee Norras Troms og Finnmargi maakonnas.\n\nMaantee algab Ifjordist ja lõpeb Mehamnis.\n\nMaantee pikkus on 101,8 km. Enamik maanteed on väga hea kvaliteediga ja paljudes kohtades on lubatud piirkiirus 90 km/h (Norra linnavälistel teedel tavaline 80 km/h).\n\nSelleks et takistada põhjapõtrade sattumist maanteele, on paljudel teelõikudel kilomeetritepikkused tõkked (üldiselt selliseid tõkkeid Põhja-Norra maanteedel pole ja põhjapõdrad saavad vabalt teedel liikuda).\n", "id": "ekk_Latn_209838"}
{"text": "Jaak Vaabel\n\nJaak Vaabel (18. aprill 1885 Karksi vald – 6. november 1936 Tartu) oli Eesti kohtunik ja notar.\n\nTa oli alates 1919. aastast Jõhvi, hiljem Narva rahukohtunik, alates 1929. aastast Narva notar.\n", "id": "ekk_Latn_209839"}
{"text": "Jaak Varik\n\nJaak Varik (19. august 1882 Tarvastu kihelkond – 9. juuli 1941 Jõhvi) oli eesti vaimulik.\n\nTa oli Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja aastail 1922–1941 ja Narva-Alutaguse praost aastail 1923–1941.\n\nAlates 1931. aastast oli Jaak Varik ka Eesti Kiriku peatoimetaja. 1939. aastal oli ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku hooldaja.\n\n1941. suvel varjas ta end Jõhvi lähedal asuvas talus, sest teda süüdistati salakuulamises sakslaste kasuks. Ta perekond, abikaasa ja tütar arreteeriti. J. Varik andis end vabatahtlikult üles ja ta hukati 1941. aastal suvel hävituspataljonlaste poolt.\n\nJaak Varik koos pojaga, Jaak Varik nooremaga maeti Rakvere Kolmainu kalmistule 22. augustil 1941. Jaak Varikule (seenior) on paigaldatud mälestustähis ja -pink Jõhvi kirikusse.\n", "id": "ekk_Latn_209840"}
{"text": "Jaan Varik\n\nJaan Varik (3. oktoober 1912 Tartu – 7. aprill 1997) oli eesti vaimulik.\n\nVarik ordineeriti 31. mail 1936. Ta oli kirikuõpetaja Rakveres (1936–1989) ning Viru praost.\n\nTa oli Uku Masingu ja Jaan Kiiviti õpingukaaslane.\n", "id": "ekk_Latn_209841"}
{"text": "Albert Valdman\n\nAlbert Valdman (sündinud 1931 Pariisis) on ameerika lingvist.\n\nTa on lõpetanud Pennsylvania Ülikooli romaani keelte alal ning Cornelli Ülikooli prantsuse keeleteaduse alal. 1960. aastast on tal doktorikraad.\n\nAlates 1960. aastast töötab ta Indiana Ülikoolis.\n\nTa on uurinud prantsuse keelel põhinevaid kreoolkeeli.\n", "id": "ekk_Latn_209842"}
{"text": "Trollibuss\n\nTrollibuss ehk troll on kontaktliini kaudu toidetav rööpmevaba elektri-tänavasõiduk, mida kasutatakse linnatranspordis.\n", "id": "ekk_Latn_209843"}
{"text": "Enn Veldi\n\nEnn Veldi (sündinud 20. oktoobril 1955) on eesti keeleteadlane, leksikograaf.\n\nTa on lõpetanud 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ning täiendanud end USAs Indiana Ülikoolis (Albert Valdmani juures). Filoloogiateaduste kandidaat (1988, TRÜ; võrdustatud doktorikraadiga). Kandidaadiväitekirja teema oli \"Inglise-eesti paralleelid onomatopöas\".\n\n1978. aastast töötab ta Tartu Ülikooli õppejõuna (1991. aastast dotsendina), 2015. aastast on seal maailma keelte ja kultuuride kolledži inglise keele ja angloameerika keeleteaduse dotsent.\n\nTa on mitme sõnaraamatu (\"Eesti-inglise keeleteaduse sõnastik\" 2003 ja 2012; \"Inglise-eesti eksitussõnastik\" 2005, \"Inglise-eesti ja eesti-inglise turismisõnastik\" 2006, \"Soome-eesti ja eesti-soome turismisõnastik\" 2010, \"Vene-eesti turismi- ja puhkesõnastik\" 2005) kaasautor.\n", "id": "ekk_Latn_209844"}
{"text": "Nikolai von Bünting\n\nNikolai von Bünting (vene keeles Николай Георгиевич фон Бюнтинг; 15. juuli 1861 Peterburi – 2. märts 1917 Tver) oli Venemaa keisririigi riigitegelane.\n\nTa oli keiser Nikolai II aegne tseremooniameister (1896), Kurski asekuberner 26. septembrist 1897 kuni 15. veebruarini 1903, kammerjunkur (1898), tõeline salanõunik (1902), Arhangelski kuberner 10. maist 1904 kuni 8. novembrini 1905, Eestimaa kuberner 8. novembrist 1905 kuni 21. jaanuarini 1906 ning viimane Venemaa Keisririigi Tveri kubermangu tsiviilkuberner 15. aprillist 1906 kuni mõrvamiseni veebruarirevolutsiooni esimestel päevadel Tveris 1917. aastal.\n\nTalle kuulus Petserimaal Irboska juures asunud Halahhalnja (Усадьба \"Халахальня\") mõis.\n", "id": "ekk_Latn_209845"}
{"text": "Pjotr Bašilov\n\nPjotr Petrovitš Bašilov (vene keeles Пётр Петрович Башилов; 1857 – 1919) oli Venemaa keisririigi riigitegelane.\n\nTa oli keiser Nikolai II aegne tõeline riiginõunik, Eestimaa tsiviilkuberner 21. jaanuarist 1906 kuni 11. juulini 1907, Novgorodi tsiviilkuberner 13. juulist 1907 kuni 28. veebruarini 1911 ja viimane Venemaa Keisririigi Ufaa kubermangu tsiviilkuberner 28. veebruarist 1911 kuni 1917.\n", "id": "ekk_Latn_209846"}
{"text": "Kalev Saar\n\nKalev Saar (sündinud 27. mail 1969) on eesti muusik, ansambli Lehmakommionud laulja ning trummar.\n\nAnsamblite- ja püromuusikafestivali \"Tuleristsete\" korraldaja.\n\nAastatel 2009–2012 töötas ta Viira kooli direktorina.\n", "id": "ekk_Latn_209847"}
{"text": "Izmail Korostovets\n\nIzmail Vladimirovitš Korostovets (vene keeles Измаил Владимирович Коростовец) (1. juuli (vkj)/ 13. juuli 1863 – 19. märts 1933 Poznań) oli Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant) ja riigitegelane. Aastatel 1907−1915 oli ta Eestimaa kuberner.\n", "id": "ekk_Latn_209848"}
{"text": "Sokrat Dirin\n\nSokrat Nikolajevitš Dirin (vene Сократ Николаевич Дирин; 24. juuni 1849 Demjansk – 1924 Staraja Russa) oli Venemaa keisririigi riigitegelane.\n\nTa oli tõeline riiginõunik, Eestimaa asekuberner 8. juunist 1892 kuni aprill 1903, Novgorodi asekuberner 12. aprillist 1903 kuni 1914 ja salanõunik.\n\nTalle kuulus Novgorodi kubermangus Demjanski vallas asunud Zaselje (Усадьба \"Заселье\") mõis.\n", "id": "ekk_Latn_209849"}
{"text": "Jukums Vācietis\n\nJukums Vācietis (vene keeles Иоаким Иоакимович Вацетис; 23. november (11. november vkj) 1873 Jaunlutriņi, Kuramaa – 28. juuli 1938 Moskva) oli Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (2. järgu armeekomandör), rahvuselt lätlane.\n\nJukums Vācietis kutsuti 1891 Venemaa sõjaväkke, 1897 lõpetas Vilno sõjakooli ja 1909 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia.\n\nTa võitles Esimeses maailmasõjas, oli 1915. aastast polkovnik, 1916. aasta oktoobris määrati ta 6. Zemgale läti kütipolgu komandöriks.\n\nOktoobrirevolutsiooni ajal läks Vācietis koos oma lätlastest koosneva polguga nõukogude võimu toetajate poolele ja vastavalt 12. armees moodustatud sõjarevolutsioonikomitee ülesandele osales Valga linna hõivamisel, mis oli Ajutise Valitsuse vägede valduses. Samuti osales ta Ajutise Valitsuse vägede Mogiljovis asunud Kõrgema Ülemjuhatuse peakorteri hõivamises ja likvideerimises, sest see ei allunud Nõukogude Venemaa Rahvakomissaride Nõukogu korraldustele.\n\n1917. aasta detsembris sai Vācietis Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri juures asuva Revolutsioonilise Välistaabi operatiivosakonna ülemaks, 1918 astus Punaarmeesse. Aprillist 1918 oli ta Läti kütidiviisi ülem, kelle juhtimisel suruti Moskvas 6.–7. juulil 1918 maha vasakesseeride ülestõus.\n\n18. juulist kuni 28. septembrini 1918 Saksamaa Keisririigi ja Vene SFNV vahel alanud sõjategevuses oli Vācietis Idarinde juhataja, 6. septembrist 1918 8. juulini 1919 Nõukogude Vabariigi Relvajõudude ülemjuhataja (Главнокомандующий вооружёнными силами Республики).\n\n1919. aasta juulis vahistati Vācietis kahtlustatuna osalemises valgekaartlikus vandenõus, oktoobris aga vabastati Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi otsusega, \"kuna ei olnud alust kahtlustada endist ülemjuhatajat kontrrevolutsioonilises tegevuses\", kuid kõrvaldati sõjaväge juhatamisest. 1919. aasta oktoobrist oli ta Revolutsioonilise Sõjanõukogu käsutuses eriti tähtsate ülesannete täitmiseks.\n\n1921. aastast oli Vācietis Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Sõjaväeakadeemias (alates 1925 M. V. Frunze nimeline Sõjaväeakadeemia) sõjaajaloo õppejõud, professor ja teaduskonna vanemjuhendaja. 1934. aastast oli ta NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi käsutuses.\n\nVācietis vahistati 29. novembril 1937. Süüdistatuna spionaažis ja kontrrevolutsioonilises terroritegevuses mõisteti ta 28. juulil 1938 surma ja lasti samal päeval maha. Rehabiliteeriti 1957.\n", "id": "ekk_Latn_209850"}
{"text": "Vilno sõjakool\n\nVilno sõjakool (kuni 1910 Vilno Jalaväe Junkrukool; vene keeles Виленское военное училище) oli aastatel 1864–1917 tegutsenud Venemaa Keisririigi sõjaväeline õppeasutus, mis andis militaarharidust jalaväe allohvitseridele ja nooremohvitseridele.\n\nSõjakoolid Vilnos ja Moskvas asutati 29. oktoobril 1864 keiser Aleksander II käsul. Vilno sõjakool hakkas tööle Aleksandri kadetikorpuse varasemates ruumides, vastavalt sõjakooli vajadustele neid laiendati.\n\nAlgul oli sõjakoolis 200 junkrukohta, 1874. aastal suurendati õppekohtade arv 300-ni. Õppetöö toimus nooremas ja vanemas astmes.\n\n1901. aastal reorganiseeriti kool kolmeaastase õppeajaga kooliks ning koolilõpetajad said alamporutšiku auastme. Aastail 1904–1905 suurendati sõjakooli õppurite arvu 400-ni, kes olid jagatud 4 roodu. 1906. aastal võimaldati kooli astuda ka podporutšikutel ja praporštšikel, kes olid ülendatud sellele auastmele isikliku vapruse eest sõjategevuses.\n\nPärast Esimese maailmasõja algust hakkasid koolis toimuma neljakuulised kiirendatud kursused ja kooli isikkoosseis suurendati 500-lt kuni 900 junkruni. Sõjategevuse käigus evakueeriti sõjakool 1915. aastal Poltavasse, ametlikult lõpetas kool tegevuse 2. jaanuaril 1918.\n", "id": "ekk_Latn_209851"}
{"text": "Aleksandr Jevreinov (1873−1928)\n\nAleksandr Aleksandrovitš Jevreinov (vene Александр Александрович Евреинов; 7. jaanuar 1873 – 27. mai 1928) oli Venemaa keisririigi riigitegelane.\n\nTa oli riiginõunik, hiljem tõeline riiginõunik, Eestimaa kubermangu asekuberner 22. märtsist 1910 kuni 29. novembrini 1914 ja Pensa tsiviilkuberner 29. novembrist 1914 kuni 29. aprillini 1917.\n\nPärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni emigreerus Prantsusmaale.\n", "id": "ekk_Latn_209852"}
{"text": "Seattle (pealik)\n\nSeattle (ka Sealth, Seathle, Seathl või See-ahth, umbes 1786 – 7. juuni 1866) oli suquamishi ja duwamishi indiaanihõimude juht praeguse Ameerika Ühendriikide Washingtoni osariigi alal. Tema järgi on nimetatud Seattle'i linn.\n\nUmbes 1854. aastal pidas ta oma kuulsaks saanud kõne. Selle algversioon ei ole säilinud, praegu levinud versioon kirjutati 1960. aastail telesaate jaoks. Dr. Henry A. Smithi poolt kirjapandud versioon tänab valgeid nende heatahtlikkuse eest, nõuab, et indiaanlastele oleks tagatud ligipääs nende matmispaikadesse ning mainib kontraste kristluse ja indiaani filosoofia vahel. Üldiselt on viidatud, et tema kõne sisaldas ka tugevat palvet põlislooduse hoidmiseks, kuigi selle kohta puuduvad tõendid.\n", "id": "ekk_Latn_209853"}
{"text": "Aleksei Vassilevski\n\nAleksei Petrovitš Vassilevski (vene Алексей Петрович Василевский; 1841 – 1893) oli Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane.\n\nTa õppis Peterburis õigusteadust, oli kammerjunkur, riiginõunik, Volõõnia kubermangu asekuberner 12. juunist 1874 kuni 19. aprillini 1882, Tšernigivi kubermangu asekuberner 19. aprillist 1882 kuni 19. detsembrini 1885, tõeline riiginõunik ja Eestimaa kubermangu asekuberner 19. detsembrist 1885 kuni 4. aprillini 1891.\n", "id": "ekk_Latn_209854"}
{"text": "Adolf Tillo\n\nAdolf Andrejevitš Tillo (vene Адольф Андреевич Тилло; 11. november 1846 – oktoober 1918 Saratov) oli Venemaa riigitegelane.\n\nTa oli kolleegiuminõunik, Eestimaa kubermangu asekuberner 28. märtsist 1885 kuni 19. detsembrini 1885, riiginõunik, Saraatovi kubermangu asekuberner 19. detsembrist 1885 kuni 24. novembrini 1888, tõeline riiginõunik, Stavropoli kubermangu asekuberner 24. novembrist 1888 kuni 18. veebruarini 1893.\n", "id": "ekk_Latn_209855"}
{"text": "Andrus Ausmees\n\nAndrus Ausmees (16. oktoober 1960 – 26. detsember 2008 Rootsi) oli eesti füüsik.\n\nTa lõpetas 1979. aastal Kingissepa keskkooli ja 1984. aastal Tartu ülikooli tahkisefüüsikuna. Seejärel läks ta tööle Teaduste Akadeemia füüsika instituuti. Tema esimese teadustöö teemaks oli elektronemissiooni ergastusspektrite uurimine ja elektron-foononrelaksatsiooni arvutimodelleerimine. Aastal 1989 võttis ta osa eksperimendiseeriast Lundi Ülikooli sünkrotronkiirguse laboris MAX-lab. 1991. aastal kaitses Ausmees doktoritöö teemal \"Röntgenelektronemissioon ja elektron-foonon-vastastikmõju leelishalogeniidkristallides\", mis oli esimene füüsikaalane doktoritöö taasiseseisvunud Eestis. 1992. aastal asus ta tööle Uppsala ülikooli, kus ta jätkas eksperimente sünkrontonkiirguse laboris Max-lab.\n\nAusmees andis oma teadusliku tegevusega märkimisväärse panuse röntgenikiirguse resonantse mitteelastse mittekiirgusliku (Auger-Ramani1) hajumise uuringutesse. Tsiteerimiste indeksi Web of Science3 järgi on Andrus Ausmees 1986–2001 ilmunud kuuekümne teadusartikli kaasautor.\n\nTa on maetud Kudjape kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_209856"}
{"text": "Einar Tammur\n\nEinar Tammur (1960 Tartu – 4. märts 2004 Tartu) oli eesti ornitoloog ja looduskaitsja.\n\n1978. aastal lõpetas ta Kanepi gümnaasiumi.\n\nTa õppis Luua metsanduskoolis ja Eesti Põllumajandusakadeemias metsandust. Tegeles kotkaste ja toonekurgede kaitsega.\n\nTa oli looduskaitseühingu Kotkas asutaja ja juhataja, Alam-Pedja looduskaitseala loomise ettepaneku tegija ja kaitseala juhataja 1994–2004.\n", "id": "ekk_Latn_209857"}
{"text": "EAA\n\nEAA on mitmetähenduslik lühend. Eesti Ajalooarhiiv (praegune Rahvusarhiiv) Eesti Arhiiv Austraalias Eesti Agraarökonomistide Assotsiatsioon Euroopa kergejõustikuliit ...\n", "id": "ekk_Latn_209858"}
{"text": "ICarly\n\n\"iCarly\" on Ameerika Ühendriikide telesari kanalil Nickelodeon.\n\nSari räägib Carly Shayst – tüdrukust, kes teeb koos sõbranna Sam Pucketti ja sõber Freddie Bensoniga veebisõud. Carly elab koos oma vanema venna Spencer Shayga. Spencer on skulptor, kellel on alailma pööraseid ideid, näiteks kahemeetrise kohvitassi ehitamine.\n\nSam on Carly parim sõbranna, kellele meeldib inimesi kiusata ning süüa sinki, veiseliha ja ribi. Freddie on poiss, kes on terve oma elu olnud Carlysse armunud. Nad elavad ühes kortermajas ja on naabrid. Nende sõus võib näha kõike, näiteks üritatakse teha maailma pikima sõu maailmarekordit, mistõttu sõu peaks kestma 24 tundi ja 8 minutit. Kui oli täis juba 24 tundi, tuli elektrikatkestus ja ettevõtmine luhtus.\n", "id": "ekk_Latn_209859"}
{"text": "Marie Voore\n\nMarie Voore (kuni 1922. aastani Marie Ilves, 1922–1926 Marie Vormansik; 12. oktoober 1896 Taevere vald, Viljandimaa – juuni 1974) oli eesti keemik ja õpetaja.\n\nÕppis aastatel 1917–1918 Tartu Ülikooli füüsika-matemaatika- ja aastatel 1919–1923 matemaatika-loodusteaduskonnas, lõpetas 1923. aastal keemiamagistrina (mag chem). Akadeemiliselt oli ta EÜS Põhjala liige.\n\n1923–1926 Tallinna Kaarli gümnaasiumi loodusloo õpetaja, alates 1926 Kloostri algkooli õpetaja. Kloostri põllumeeste konvendi liige, Rahvuskogu esimese koja ainus naiskandidaat (12. valimisringkonnas).\n", "id": "ekk_Latn_209860"}
{"text": "August Vaigo\n\nAugust Vaigo (kuni 1935. aastani August Vassil, 16. oktoober 1908 Jõgeva mõis, Tartumaa – 21. jaanuar 1988 Bingley) oli eesti jurist.\n\nÕppis 1931–1932 ja 1940–1941 Tartu Ülikooli põllumajandus- ja 1932–1936 (lõpetas cum laude) õigusteaduskonnas, mag. jur. 1939 (Eesti põllutööliskonna tööõnnetus- ja haigusvastane kindlustus), D. Soc. Sc. 1964 (Leedsi ülikool; The Organization and Control of Public Enterprise in Scandinavia), EÜS Põhjala vilistlane.\n\n1932–1935 töötas Belgia asekonsulaadis Tartus, 1935–1936 Teedeministeeriumis, alates 1936. aastast Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja peasekretär ja Tariifinõukogu liige.\n\nPõgenes 1944 Saksamaale, 1947 siirdus Inglismaale.\n", "id": "ekk_Latn_209861"}
{"text": "Rudolf Rokk\n\nRudolf Rokk VR II/3 (16. juuli 1892 – 17. veebruar 1930 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (major).\n\nTeenis 1. Jalaväerügemendis ja Skouts Üksikus Jalaväepataljonis, oli viimase ülema kohusetäitja.\n", "id": "ekk_Latn_209862"}
{"text": "Verner Püss\n\nVerner Püss (1. mai 1905 Virumaa – 25. aprill 1981 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kapten).\n\nTeenis 1. Suurtükiväegrupis ja Sõjavägede Staabis. Arreteeriti 28. juunil 1941.\n", "id": "ekk_Latn_209863"}
{"text": "Valdeko Aalperk\n\nValdeko Aalperk (aastani 1929 Valdeko Alberg, aastani 1936 Valdeku Aalberg, 22. märts 1907 Sauevälja küla, Vao vald, Virumaa – 9. juuli 1944 Taišetlag, Taišet, Irkutski oblast) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).\n\nValdeko Aalperk sündis küla sepa Jüri Aalbergi pojana.\n", "id": "ekk_Latn_209864"}
{"text": "Kompimine\n\nKompimine ehk kompimismeel (ingl. k. touch või tactition) on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust ja mehaanilisi omadusi. Sarnaselt kuulmisega eeldab kompimismeel mehaaniliste stiimulite detekteerimist ning arvatakse seetõttu mehhanosensatsiooni alla. Traditsiooniliselt peetakse kompimist üheks viiest klassikalisest meelest.\n", "id": "ekk_Latn_209865"}
{"text": "Robert Tuisk\n\nRobert Tuisk (31. oktoober 1896 Narva – 1. oktoober 1982 Nõmme) oli Eesti sõjaväelane (major, 1940) ja arst.\n\nTa õppis aastail 1915–1916 Peterburi ülikooli keemiaosakonnas, 1918. aastal Tartu ülikooli keemiaosakonnas ja 1919–1925 (lõpetas) arstiteaduskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_209866"}
{"text": "Rudolf Rosimannus\n\nRudolf Rosimannus (2. september 1906 – 7. juuli 1982 Göteborg) oli Eesti sõjaväelane (vanemleitnant).\n\nTeenis Merejõudude Staabis.\n", "id": "ekk_Latn_209867"}
{"text": "Meeled\n\nMeeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni meeleelundite (näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas) kaudu, mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks. Meeleelundite vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele.\n\nTraditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Nüüdisaegses teaduskirjanduses käsitletakse kompimist somatosensoorse meele modaalsusena. Lisaks kompimisele kuulub somatosensoorse meele modaalsuste hulka veel valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv.\n\nOluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt joonist \"Taju ja meelelise informatsiooni töötlus\"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele.\n", "id": "ekk_Latn_209868"}
{"text": "Johannes Till\n\nJohannes Voldemar Till (12. oktoober 1897 Viljandimaa – 8. mai 1942 Ussollag) oli Eesti sõjaväelane (major, 1940).\n\nTa lõpetas 1915. aastal Tallinna Reaalkooli.\n\nTeenis Viru-Järva Sõjaväeringkonna staabis. Arreteeriti 2. juulil 1941 ja hukati.\n", "id": "ekk_Latn_209869"}
{"text": "Słubice\n\nSłubice (saksa keeles Dammvorstadt) on linn Poolas Lubuszi vojevoodkonnas, Słubice maakonna ja Słubice valla keskus. Linn asub Oderi (Odra) jõe vasakkaldal.\n\nKuulub alates 1999. aastast Lubuszi vojevoodkonda, aastatel 1975–1998 kuulus Gorzów Wielkopolski vojevoodkonda.\n\n30. juunil 2011 oli linnas 18 148 elanikku.\n\n2014. aasta oktoobris püstitati Słubices maailma esimene mälestusmärk Wikipediale (Wikipedia mälestusmärk).\n", "id": "ekk_Latn_209870"}
{"text": "George William Russell\n\nGeorge William Russell (10. aprill 1867 Lurgan, Armagh' krahvkond – 17. juuli 1935 Bournemouth, Inglismaa) oli iiri kirjanik, kriitik, toimetaja, maalikunstnik ja rahvuslane, kes on tuntud eelkõige luuletajana.\n\nTa kasutas pseudonüüme Æ, AE, A.E. ja Æon.\n", "id": "ekk_Latn_209871"}
{"text": "Sootaguse (Alutaguse)\n\nSootaguse oli küla Puujala küla kõrval Iisaku kihelkonnas, praegu osa Puhatu külast Alutaguse vallas.\n\nSootaguse on vana küla, kandes algselt nime Saientack. Pärast Liivi sõda (1586) oli külal 1/2 adramaad. Praegune küla asukoht paikneb 5 kilomeetri kaugusel Kuremäest. Nime on saanud küla Soompea külast lähtudes. Soompeale järgneb soo, sellele küla ja nimeks Sootaguse. Külas leidub muistseid kääpaid. 1938. aastal elas külas 138 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_209872"}
{"text": "Alexander Giers\n\nAlexander Giers (vene Aleksandr Nikolajevitš Giers, Александр Николаевич Гирс; 2. jaanuar vkj / 14. jaanuar 1861 – 1920) oli rootsi päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.\n\nTa oli kammerjunkur, Astrahani asekuberner 24. juunist 1899 kuni 14. veebruarini 1901, kolleegiuminõunik, Novgorodi asekuberner 14. veebruarist 1901 kuni 12. aprillini 1903, Eestimaa asekuberner 13. aprillist 1903 kuni 12. augustini 1906, tõeline riiginõunik (1907), Jenissei tsiviilkuberner 5. augustist 1906 kuni 30. juunini 1909, kammerhärra (1908) ja Tallinn-Haapsalu rahukogu aukohtunik.\n", "id": "ekk_Latn_209873"}
{"text": "Elav teadus\n\n\"Elav teadus\" oli Eesti Kirjanduse Seltsi poolt aastail 1932–1941 välja antud populaarteaduslike raamatute sari.\n\nIlmar Tõnisson kirjutas 1932. aastal (sarja esimese köite ilmumise järel): \"Kas tõesti toimkonna liikmetena \"Elava teaduse\" seeria väärtust garanteerivad mehed, nagu prof. Konik, rektor Kõpp, dir. Lang, dir. Roos, prof. Uluots – ja ka prof. Treiberg ja Fr. Tuglas sallivad, et \"populaarteaduse\" ja \"poliitilise haridustöö\" nime all riigi varade abil paisatakse rahva sekka säärast kõige labasemat sotsialistlikku propagandat, kõige asjatundmatumat väärkäsitust ühiskondlikust elust ja ajaloost, kõige ülbemat riikluse ja rahvusluse õõnestamist?\"\n", "id": "ekk_Latn_209874"}
{"text": "Aadlisuguvõsa\n\nAadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.\n\nAadlisuguvõsa liikmed võivad olla kantud või mitte kantud aadlimatriklisse.\n", "id": "ekk_Latn_209875"}
{"text": "Alexei Giers\n\nAlexei Giers (vene Aleksei Fjodorovitš Giers, Алексей Федорович Гирс; sündinud 17. märts vkj / 29. märts 1871 — 11. veebruar 1958 Pariis) oli rootsi päritolu Venemaa keisririigi riigitegelane.\n\nTa oli kolleegiuminõunik (1905), Eestimaa asekuberner 12. augustist 1906 kuni 18. maini 1908, riiginõunik, kammerhärra (1908), Kiievi tsiviilkuberner 18. maist 1908 kuni 17. detsembrini 1912, tõeline riiginõunik (1911), Minski tsiviilkuberner 26. novembrist 1912 kuni 1915, Nižni Novgorodi tsiviilkuberner 1915 kuni 1917.\n", "id": "ekk_Latn_209876"}
{"text": "Sergei Šidlovski\n\nSergei Aleksejevitš Šidlovski (Schidlowski, vene Сергей Алексеевич Шидловский; 2. oktoober vkj / 14. oktoober 1864 – 1922) oli valgevene päritolu Venemaa riigitegelane. II Riigiduuma liige Mogiljovi kubermangust.\n\nTa oli riiginõunik (hiljem tõeline riiginõunik), Mogiljovi kubermangu asekuberner 30. juunist 1907 kuni 27. augustini 1912, Voroneži kubermangu asekuberner 27. augustist 1912 kuni 19. novembrini 1914, Eestimaa kubermangu asekuberner 29. novembrist 1914 kuni 1917 ja Liivimaa tsiviilkuberner 20. veebruarist kuni 18. märtsini 1917.\n\nTa oli 820 tessatini suuruse valduse maaomanik.\n", "id": "ekk_Latn_209877"}
{"text": "Ruben Lagus\n\nErnst Ruben Lagus (12. oktoober 1896 – 15. juuli 1959) oli Soome kindralmajor.\n\nLagus oli jäägrite hulgas, kes said väljaõppe Esimese maailmasõja ajal Saksamaal. Talvesõja ajal vastutas ta Karjala kannasel võitlevate vägede varustamise eest.\n\nJätkusõjas juhtis ta kõigepealt Jäägribrigaadi ja 1942. aastast Soomusdiviisi. Ta oli esimene sõjaväelane, keda autasustati Mannerheimi ristiga.\n\nLagus suri 15. juulil 1959 ja on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_209878"}
{"text": "Aleksander Eisenschmidt\n\nAleksander Jakob Peeter Eisenschmidt (14. august 1876 Käärdi talu, Uderna vald – 6. august 1914 Tartu lähedal) oli eesti põllumajandusteadlane ja ajakirjanik, üks esimesi eesti soost doktorikraadiga põllumehi.\n\nTöötas aastatel 1899–1902 Kiidjärve mõisavalitsejana.\n\nEisenschmidt õppis 1903–1905 Königsbergi ülikoolis, kus 1911. aastal kaitses doktoriväitekirja väikepõllupidamisest Tartu maakonnas. Asutas 1906. aastal nädalalehe Põllutööleht, mille vastutav toimetaja ta oli kuni 1910. Aastatel 1907–1910 ka kuukirja Aiatööleht vastutav toimetaja.\n\nÜhtlasi kutsuti ta sama aasta 1. septembrist Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi (TEPS) kaubandusosakonna asjaajajaks ja tegevjuhiks. Siin hakkas ta looma otseseid ühendusi paremate välismaa vabrikutega, tellides põllutöö-tarbeaineid otseteed välismaistelt tootjatelt.\n\nSuvel 1907 otsustas TEPS koosolek kutsuda ellu vastastikuse vastutuse alusel töötava ostu-müügi ühisuse. 31. augustil 1908 kinnitati uue ühisuse – Tartu Eesti Majanduse Ühisuse – põhikiri ja 1. jaanuarist 1909 läks kaubandusosakonna tegevus uue ühisuse kätte, mille direktoriks valiti A. Eisenschmidt. Tema juhatusel kujunes Tartu Eesti MÜ paari aastaga Eesti kõige elujõulisemaks põllutöötarbeainete müügikohaks. Ta tegi maailma paremate vabrikute saadused ilma vahetalitajateta põllumeestele kättesaadavaks, seadis sisse teadusliku kontrolli kunstsõnnikute ja seemnete alal, korraldas kindla kava järele aastate jooksul väärtuskatseid tegevpõllumeeste juures; tutvustas uusi maaharimisriistu, seadis sisse ühispiimatalitusi maal jne.\n\n1907 asutas Eisenschmidt Tartus Aiavilja-Ühisuse, mis pidi tulevikus välja arenema suureks aedviljakonservide ja alkoholita jookide valmistamise tööstuseks Eestis.\n\nEisenschmidt tegi kodumaal algust ka tindivalmistamisega, asutades nn Ronga Ühisuse ja võttis korduvalt sõna postiolude parandamiseks maal.\n\nEisenschmidt abiellus 1909. aasta sügisel Ülenurme mõisa rentniku Lehnbaumi tütre Margot Luisega. 1910. aasta 12. juunil sündis neil poeg Uno ja 1914. aasta kevadel tütar.\n\n6. augustil 1914 hukkusid Tartus oma kodu lähedal liivakarjääris liivavaringus Aleksander Eisenschmidt, tema isa ja 4-aastane poeg.\n", "id": "ekk_Latn_209879"}
{"text": "Pearahakütt\n\nPearahakütt on isik, kes otsib tagaotsitavaid, kelle õiguskaitsjatele ülesandmise eest makstakse tasu ehk pearaha. See tegevus on legaalne USA-s ja Filipiinidel.\n\nTuntumaid pearahakütte oli inglanna Domino Harvey. Tema elu põhjal tehti film \"Domino\" (2005), kus peaosa mängib Keira Knightley.\n", "id": "ekk_Latn_209880"}
{"text": "Domino Harvey\n\nDomino Harvey (7. august 1969 – 27. juuni 2005) oli inglise pearahakütt.\n\nTa sai tuntuks tänu filmile \"Domino\", mis põhineb tema elul, peaosa mängib Keira Knightley. Domino tegi ka modellitööd, tema ema Paulene Stone on endine modell. Tema isa Laurence Harvey (1. oktoober 1928 – 25. november 1973) oli Leedu juurtega näitleja, kes mängis nii ameerika kui ka briti filmides.\n\nDominole pandi nimi Domino Dervali järgi, kes oli nn Bondi tüdruk. Domino Dervalit kehastas Claudine Auger. Harveyl oli vanem poolõde Sophie, kes oli Paulene'i tütar, abielust Tony Norrisega. Domino ristiisa oli Peter Evans, kes oli kirjanik ja ajakirjanik. Peter oli see, kes tutvustas Domino vanemaid teineteisele.\n", "id": "ekk_Latn_209881"}
{"text": "Andrei Širinski-Šihmatov\n\nVürst Andrei Aleksandrovitš Širinski-Šihmatov (vene кн. Андрей Александрович Ширинский-Шихматов; 10. jaanuar 1868 – 2. veebruar 1927) oli Venemaa riigitegelane.\n\nTa oli kolleegiumiassessor, Eestimaa kubermangu asekuberner 18. maist 1908 kuni 22. märtsini 1910, Simbirski kubermangu asekuberner 22. märtsist 1910 kuni 4. märtsini 1913 ja Saraatovi tsiviilkuberner 4. märtsist 1913 kuni 1915. aastani\n", "id": "ekk_Latn_209882"}
{"text": "Kultuurkarjamaa\n\nKultuurkarjamaa on karjamaa, millel on külvatud rohustu.\n\nKultuurkarjamaade harimisel kasutatakse tihti ka väetamist ja kastmist.\n", "id": "ekk_Latn_209883"}
{"text": "Looduslik karjamaa\n\nLooduslik karjamaa on karjamaa, mis on kujundatud pärismaise elustikuga kooslusele karjatamise ja metsavööndis ka puude eemaldamise teel.\n\nLooduslikud karjamaad on pärandkooslused. Ka enamik puiskarjamaid on looduslikud karjamaad.\n", "id": "ekk_Latn_209884"}
{"text": "Kultuurniit\n\nKultuurniit on külviga rajatud niit.\n\nKultuurniitude rajamisel kasutatakse tavaliselt paljuliigilist heinaseemet.\n\nKultuurniite eristatakse põldheina põldudest, mis rajatakse küntud maale ning enamasti 1–3 liigilisena.\n", "id": "ekk_Latn_209885"}
{"text": "Looduslik niit\n\nLooduslik niit on pärismaise elustikuga alale regulaarse niitmise mõjul kujunenud niit.\n\nLooduslik niit on looduslike karjamaade kõrval peamine looduslike rohumaade tüüp, mis on mõlemad ühtlasi pärandkooslused.\n\nLooduslike niitude hulka kuuluvad ka puisniidud.\n", "id": "ekk_Latn_209886"}
{"text": "Gamviki lennuväli\n\nGamviki lennuväli oli Norra põhjaosas asuva Gamviki valla esimene lennuväli, mis rajati 1971. aastal. Pärast Mehamni lennujaama avamist kasutatakse Gamviki lennuvälja ainult hädaabi osutamise vajadusel. Lennurada asub Gamviki külast paari kilomeetri kaugusel. Lennurada on kagu–loodesuunaline.\n\nKuna Gamviki lennuväljalt ei lähtu enam regulaarliine, ei ole lennuväljal ei ICAO ega IATA koodi.\n", "id": "ekk_Latn_209887"}
{"text": "Kubuntu\n\nKubuntu on Ubuntu alusel koostatud operatsioonisüsteem, mille peamine erinevus Ubuntust on, et Ubuntus kasutatava töölaua Unity või Gnome asemel kasutatakse töölauda KDE Plasma Desktop.\n", "id": "ekk_Latn_209888"}
{"text": "Arseni Sajankin\n\nArseni Sajankin (sündinud 13. mail 1947 Varnjas, praegu Peipsiääre vald, Tartumaa) on eesti poksija ja poksitreener.\n\nSajankin poksis aastatel 1961–1975 Kohtla-Järve Kalevis, tema treener oli Hans Kaiva.\n\nSajankin oli kergekaalus (kuni 60 kg) kolmekordne Eesti NSV meister (1970, 1971 ja 1974). Ta sai X Roman Kuura mälestusvõistlustel esikoha (1971). Ta sai II ja V Nigul Maatsoo mälestusvõistlustel esikoha (1969 ja 1972) ja IV võistlusel II koha (1971). Ta oli 1971. aasta Eesti NSV parim poksija.\n\nSajankin sai NSV Liidu meistrivõistlustel (NSV Liidu rahvaste spartakiaadi raamides) kergekaalus (kuni 60 kg) III koha (1969). Ta sai 1969. aastal Nõukogude Liidu meistersportlaseks.\n\nSajankin töötas hiljem Sillamäel poksitreenerina, 1996. aastast töötab Ida-Eesti Päästekeskuse Sillamäe tugikomandos päästjana.\n", "id": "ekk_Latn_209889"}
{"text": "Kieran Gibbs\n\nKieran James Ricardo Gibbs (sündinud 26. septembril 1989) on endine Inglismaa jalgpallur (vasakkaitsja).\n\nAastatel 2007–2017 mängis Gibbs Arsenalis ja seejärel 2017–2021 West Bromwich Albionis. Tema klubikarjääri viimaseks klubiks jäi Major League Socceri (MLS) klubi Inter Miami, kus ta mängis kuni 2022. aasta hooaja lõpuni.\n", "id": "ekk_Latn_209890"}
{"text": "Hønefoss BK\n\nHønefoss BK (ametlikult Hønefoss Ballklubb) on 1895 asutatud Norra jalgpalliklubi, mille kodulinn on Hønefoss ja -väljak Hønefoss Idrettspark.\n\nEsindusmeeskond mängib Norra kõrgliigas.\n", "id": "ekk_Latn_209891"}
{"text": "Lvivi FK Karpatõ\n\nLvivi FK Karpatõ (ametlikult ФК «Карпати» Львів) on 1963 asutatud Ukraina jalgpalliklubi, mille kodulinn on Lviv ja -väljak Ukraina staadion.\n\nEsindusmeeskond mängib Ukraina jalgpalli kõrgliigas.\n\n1969 võitis NSV Liidu karika.\n", "id": "ekk_Latn_209892"}
{"text": "James Clark Ross\n\nSir James Clark Ross (15. aprill 1800 London – 3. aprill 1862 Aylesbury) oli inglise maadeavastaja ja meresõitja.\n", "id": "ekk_Latn_209893"}
{"text": "Friedrich Waismann\n\nFriedrich Waismann (21. märts 1896 – 4. november 1959) oli Austria matemaatik, füüsik ja filosoof.\n\nTa kuulus Viini ringi ning oli olulisemaid loogilise positivismi teoreetikuid.\n\nRaamatus \"Sissejuhatus matemaatilisse mõtlemisse\" (1936) väidab Waismann, et matemaatilised tõed on tõesed pigem kokkuleppeliselt kui tõestatavalt.\n", "id": "ekk_Latn_209894"}
{"text": "Daniil Harms\n\nDaniil Harms (kodanikunimi Daniil Ivanovitš Juvatšov (vene Даниил Иванович Ювачёв / Даниил Хармс); 30. detsember 1905 Peterburi – 2. veebruar 1942 Leningrad) oli vene kirjanik, sürrealist, vene absurdikirjanduse klassik.\n\nKasutas kirjanikuna erinevaid pseudonüüme, lisaks Harmsile Harms-Šardam, Hharms, Dandan, Chams. Lastekirjanikuna oli ta Karl Ivanovitš Šusterling või Vanja Mohhov. Nimi Harms on segu prantsuse charm'ist ja inglise harm'ist.\n", "id": "ekk_Latn_209895"}
{"text": "Jüri Rebane\n\nJüri Rebane (22. august 1941 Troitsk, Tšeljabinski oblast – 13. veebruar 1992 Moskva) oli eesti matemaatik.\n", "id": "ekk_Latn_209896"}
{"text": "Karl Rebane\n\nKarl Rebane (11. aprill 1926 Pärnu – 4. november 2007) oli eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1961). 1973–1990 oli Eesti Teaduste Akadeemia president.\n", "id": "ekk_Latn_209897"}
{"text": "Toomas Rebane\n\nToomas Rebane (sündinud 13. aprillil 1930 Pärnus) on eesti füüsik.\n\nTa lõpetas Leningradi Ülikooli 1954. Ta on töötanud Moskvas ja Leningradis.\n", "id": "ekk_Latn_209898"}
{"text": "Jakob Sõnajalg\n\nJakob Sõnajalg (3. november 1887 Mäo vald – 4. mai 1947 Paide) oli Eesti poliitik.\n\nJakob Sõnajalg õppis Paide linnakoolis ja H. Treffneri eragümnaasiumis. 1909. aastast sai Jakob Sõnajalg kodukülas kooliõpetaja koha. 1917. aastal oli ta Järva maakonna miilitsakomitee abiesimees ja esimeste omavalitsuste valimiste järele Järva maakonnanõukogu liige ning maakonnavalitsuse sekretär. 1918 aasta algul oli ta enamlaste käes vangis, algul Naissaarel, pärast Krestõ vanglas Petrogradis. Vabaks sai Bresti rahulepingu põhjal ja Eestisse pääses 1918. aasta aprillikuus.\n\n1918. aastal asus tööle Järva maakonnavalitsuses. Sõjaminister Konstantin Pätsi erilisel volitusel organiseeris Järvamaa kaitsepataljoni ja võttis osa pataljoni esimestest lahingutest enamlastega.\n\nTa oli 1919–1935 Järva maakonnavalitsuse ja maavalitsuse esimees, Asutava Kogu liige Eesti Tööerakonna rühma liikmena ning alates 2. augustist 1936 Konstantin Koniku asemel V Riigikogu liige. Ta oli ka Paide linnavolinik. 1936. aastal valiti ta Paide põllumeeste konvendi liikmeks.\n\n29. jaanuaril 1934 teatas Uudisleht, et Järva Maavalitsuse esimees Jakob Sõnajalg on end oma kabinetis üles poonud. Teade ei vastanud tõele.\n\n16. mail 1938 määras Rakvere ringkonnakohus talle karistuseks omastamise, raiskamise ja võltsimise eest 8 aastat sunnitööd.\n", "id": "ekk_Latn_209899"}
{"text": "Aleksandr Manjos\n\nAleksandr Aleksejevitš Manjos (vene Александр Алексеевич Манжос; 1846 — 1910. aastad) oli Venemaa riigitegelane.\n\nTa oli keiser Aleksander II ja Aleksander III aegne kammerhärra, riiginõunik, Eestimaa kubermangu asekuberner 11. aprillist 1875 kuni 28. märtsini 1885, tõeline riiginõunik ja Kuramaa kubermangu asekuberner 28. märtsist 1885 kuni 20. aprillini 1890.\n", "id": "ekk_Latn_209900"}
{"text": "Shanghai Shenhua\n\nShanghai Shenhua (hiina Shànghhǎi Shēnhuā Zúqiú Jùlèbù 上海申花足球俱乐部) on 1993 asutatud Hiina jalgpalliklubi, mille kodulinn on Shanghai ja -väljak Hongkou staadion.\n\nTulnud kaks korda Hiina meistriks (1995, 2003) ja kolm korda teiseks (2005, 2006, 2008).\n", "id": "ekk_Latn_209901"}
{"text": "Käärdi lipp\n\nKäärdi lipp on Käärdi aleviku lipp, mille kavandas Tõnu Kukk ja mis pühitseti sisse 23. juunil 2009.\n\nEt \"käärd\" tähendas vanas Tartumaa murdes silmust, siis on lipukavandi autor kujutanud lipul silmusristi ehk Hansu risti. Erksad värvid tähistavad aleviku uut ja ärksamat tulevikku, kuldsed mäed vapimärgi allosas aga Käärdi künklikku reljeefi.\n\nKuna Käärdi asub Elva linna ja Elva valla piiril, siis olid lippu pühitsema palutud EELK Rõngu Mihkli Koguduse õpetaja Andres Aaste ja EELK Elva Koguduse õpetaja Vallo Ehasalu.\n\nLipp valmis MTÜ Käärdi Arendusseltsi initsiatiivil.\n", "id": "ekk_Latn_209902"}
{"text": "Karl Friedrich von Rehbinder\n\nKrahv Karl Friedrich von Rehbinder (10. november 1764 Saue mõis – 18. november 1841 Saue mõis) oli baltisaksa päritolu Saku, Saue, Rahula ja Jälgimäe mõisnik. Ta rajas oma Saku mõisa õllekoja, millest kujunes Saku Õlletehas.\n", "id": "ekk_Latn_209903"}
{"text": "Kalle Käsper\n\nKalle Käsper (sündinud 1952 Tallinnas) on eesti kirjanik.\n\nKalle Käsperi tuntumad teosed on epopöa \"Buridanid\" ja \"Taani prints Hamlet, nuhk\". Käsper on avaldanud kultuuri- ja ühiskonnaeluartikleid ajakirjanduses.\n", "id": "ekk_Latn_209904"}
{"text": "Yıldız Tilbe\n\nYıldız Tilbe (sündinud 4. juulil 1966) on kurdi laulja. Yıldız on Türgi üks populaarsemaid lauljaid, kelle plaate on müüdud üle 2 miljoni.\n", "id": "ekk_Latn_209905"}
{"text": "Villa\n\nVilla tähendab tänapäevases mõistes luksuslikku ning eksklusiivset eramut või suvilat. Neid on ehitatud enamasti uusrikaste tarbeks kuurortidesse või looduskaunitesse paikadesse, sageli maaliliste veekogude või hea vaatega mäenõlvade vahetusse lähedusse. Villade juurde võivad kuuluda hooldatud iluaiad kui ka jahisadamad.\n\nVäga jõukates paikades võib esineda ka villade linnakuid, nagu näiteks Hollywoodi lähistel.\n", "id": "ekk_Latn_209906"}
{"text": "Rohland\n\nRohland (vene keeles Роланд) on Liivimaa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad Rohlandid Saksamaal.\n", "id": "ekk_Latn_209907"}
{"text": "Leo Theodor von Rohland\n\nLeo Theodor von Rohland (10/22. veebruar 1811 Tartu – 1. september 1877 Aakre) oli Riia arst (Dr. med.) ja 1862. aastast Aakre mõisnik.\n\nTa oli Tartu raehärra Ernst Johann Rohlandi poeg.\n\n13/25. aprillil 1863 sai ta aadlikuks. Tema pojad Leo Ernst von Rohland ja Woldemar von Rohland immatrikuleeriti pärast tema surma, 1889. aastal, Liivimaa rüütelkonda.\n", "id": "ekk_Latn_209908"}
{"text": "Kuramaa kuberneride loend\n\nSiin on loetletud Kuramaa Põhjasõja-aegsed kubernerid ning Venemaa keisririigi Kuramaa kubermangu kindral-, tsiviil- ja viitsekubernerid.\n", "id": "ekk_Latn_209909"}
{"text": "Pjotr Nekljudov\n\nPjotr Petrovitš Nekljudov (vene Пётр Петрович Неклюдов; 30. mai 1854 Saratovi kubermang – 7. juuni 1934 Ogre) oli Venemaa riigitegelane.\n\nTa oli tõeline riiginõunik, Kaunase asekuberner 21. juunist 1890 kuni 13. juulini 1902 ja Liivimaa asekuberner 13. juulist 1902 kuni 27. juunini 1905.\n", "id": "ekk_Latn_209910"}
{"text": "Eino Alt\n\nEino Alt (18. juuli 1921 Narva – 5. november 1980 Tallinn) oli eesti näitekirjanik.\n\nTa õppis Narva I Progümnaasiumis ja hiljem alates 1939. aastast Tallinna Tehnikumis masinaehitusosakonnas. Alt tegutses mitmetel tehnilistel aladel ning tema hobiks oli tehnikaalaste teoste tõlkimine.\n\n1941. aastal võeti Alt Punaarmeesse. Ta sai Velikije Luki lahingus haavata ning suunati tööle Jegorjevski õppekombinaati. 1944. aastal töötas ta Moskvas projekteerijana, hiljem Tallinnas töökaitseinspektorina ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuses. 1945. aastal lõpetas Alt Tallinna Elektromehaanika Tehnikumi.\n\n1962. aastal lavastati Eesti Draamateatris tema draama \"Pime-mees\", mida peeti tolle aja parimaks algupärandiks. Seda on lavastatud ka Lätis, Venemaal ja Moldovas.\n\nEino Alt on maetud Pärnamäe kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_209911"}
{"text": "Heino Anto\n\nHeino Anto (ka Hindrik Anto; 13. oktoober 1882 Rahuste küla, Torgu vald, Saaremaa – 13. september 1955 Tallinn) oli eesti näitekirjanik, teatritegelane, ajakirjanik, tõlkija ja poliitik (II Riigikogu liige), purjetaja.\n\nTa õppis aastatel 1893–1898 Kuressaare linnakoolis. Ta omandas posti- ja telegraafiametniku kutse ning töötas sel alal aastatel 1902–1914 ja 1917–1924 (olles 1917–1921 Tallinna peapostkontori ülem). Esimese maailmasõja ajal oli ta sõjaväeametnik, aastatel 1924–1925 ajakirja Meie Turg ja 1926–1939 Kaubandus-Tööstuskoja Teataja toimetaja.\n\nOli aastast 1921 Tallinna Jahtklubi liige, 1921–23 asekommodoor, tehnilise komisjoni liige.\n\nAastatel 1925–1926 (sai liikmeks 5. juunil 1925 tagandatud Peeter Lindau asemele) oli ta Riigikogu liige (Töörahva Ühise Väerinna koosseisus).\n\nAastatel 1907–1916 (vaheaegadega) oli ta dramaturg ja näitleja Estonias ning lavastaja karskusseltsis Valvaja ja Lutheri vabriku rahvamaja näitetrupis.1910–1915 oli ta Valvaja seltsi juhatuse liige. Ta oli aastal 1916 Draamateatri asutajaid ning aastatel 1918–1924 (postiametniku töö kõrvalt) seal dramaturg ja näitleja. Aastal 1917 tegutses ta Tallinna Tööliste Teatris. Ta kirjutas näidendeid ning tõlkis vene, saksa ja prantsuse autorite teoseid.\n\nTa maeti 17. septembril 1955 Rahumäe kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_209912"}
{"text": "Bruno Berg\n\nBruno Berg (kodanikunimi Oskar Brunberg; 17. veebruar 1866 Võhmuta– 12//25. september 1907 Ülemiste raudteejaam) oli eesti näitekirjanik, ajakirjanik ja tõlkija.\n", "id": "ekk_Latn_209913"}
{"text": "Arkadi Kelepovski\n\nArkadi Ippolitovitš Kelepovski (poola Arkadiusz Kelepowski ; vene Аркадий Ипполитович Келеповский; 1870 – 1925 Novi Sad) oli Venemaa riigitegelane.\n\nTa oli riiginõunik, Vladimiri asekuberner 29. juulist 1906 kuni 30. juunini 1909, Liivimaa asekuberner 30. juunist 1909 kuni 16. maini 1912, tõeline riiginõunik, Lublini tsiviilkuberner 16. maist 1912 kuni 1914, Liivimaa tsiviilkuberner 1914 kuni 1915, Pihkva tsiviilkuberner 1915 kuni 1916 ja Harkivi tsiviilkuberner juulist 1916 kuni 1917.\n", "id": "ekk_Latn_209914"}
{"text": "Candan Erçetin\n\nCandan Erçetin (sündinud 10. veebruaril 1963) on türgi laulja. Candan on Türgis üks populaarsemaid lauljaid.\n", "id": "ekk_Latn_209915"}
{"text": "Nikolai Lavrinovski\n\nNikolai Nikolajevitš Lavrinovski (vene Николай Николаевич Лавриновский; 6. jaanuar 1875 Stremutka, Pihkva vald – 24. mai 1930 Riia) oli Venemaa riigitegelane. III Riigiduuma liige Pihkva kubermangust.\n\nTa oli õuenõunik (kolleegiuminõunik), Voroneži asekuberner 23. maist 1911 kuni 27. augustini 1912, riiginõunik, Mogiljovi asekuberner 27. augustist 1912 kuni 1913, kammerhärra (6. detsember 1913), Tauria tsiviilkuberner 1913 kuni 1914, Tšernigivi tsiviilkuberner 1914 kuni 1915, tõeline riiginõunik, Liivimaa tsiviilkuberner 1915–1917 ja salanõunik (8. veebruar 1917).\n\n1922. aastal emigreerus ta Läti Vabariiki ja sai Läti kodakondsuse.\n\nTa on maetud Pokrova kalmistule (läti Pokrova kapi; vene Покровское кладбище) Riias.\n", "id": "ekk_Latn_209916"}
{"text": "Jakov Bologovski\n\nJakov Dmitrijevitš Bologovski (vene Яков Дмитриевич Бологовский); 14. november 1863 – pärast 1913) oli Venemaa keisririigi riigitegelane.\n\nTa oli riiginõunik, Astrahani asekuberner 30. maist 1902 kuni 20. veebruarini 1904, Liivimaa asekuberner 27. juunist 1905 kuni 30. juunini 1909, tõeline riiginõunik, Jenissei tsiviilkuberner 30. juunist 1909 kuni 12. juunini 1913 ja Vologda tsiviilkuberner juulist novembrini 1913.\n", "id": "ekk_Latn_209917"}
{"text": "Vallo Ehasalu\n\nVallo Ehasalu (sündinud 10. jaanuaril 1973 Elvas) on eesti vaimulik ja teoloog.\n\nTa on lõpetanud 1991. aastal Elva Keskkooli ja 1999. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna teoloogia magistrina ning täiendanud end Saksamaal Tübingeni Eberhard Karli Ülikooli evangeelses usuteaduskonnas, 1999/2000 EELK Usuteaduse Instituudi pastoraalseminaris. Ordineeriti 19. mail 1999 diakoniks, 29. augustil 2000 õpetajaks. Tal on pooleli Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö, mille teema on Clemensi kiri korintlastele.\n\nEhasalu oli aastatel 2003–2008 EELK Valga praostkonna praosti kohusetäitja ja 2008–2017 praost. 2017. aastast on ta Valga abipraost , EELK Elva koguduse õpetaja ning Tartu Teoloogia Akadeemia õppejõud. Ta on ka Hargla, Karula, Puhja, Otepää ja Valga koguduse hooldajaõpetaja. Lisaks on ta hooldanud Rannu ja Rõngu kogudust.\n\n2023. aasta alguse seisuga on ta Valga praostkonna abipraost, Elva koguduse õpetaja ning Hargla ja Rõngu koguduse hooldajaõpetaja.\n\nAlates aprillist 2006 on ta Martin Lutheri Ühingu esimees.\n\n2023. aasta alguse seisuga on ta ka EELK Usuteaduse Instituudi Vana ja Uue Testamendi teaduse ja heebrea ning kreeka keele lektor, EELK Konsistooriumi jumalateenistuselu komisjoni jutluseperikoopide abimaterjali töörühma kaastöötaja ja Eesti Keele Instituudi ususõnastiku töörühma konsultant.\n", "id": "ekk_Latn_209918"}
{"text": "Laut\n\nLaut on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa).\n\nTaludes on peetud eri liiki loomi laudas ühes ruumis. Kui laut on mõeldud üht liiki loomade jaoks, võidakse lauda kohta kasutada täpsemaid nimetusi, näiteks tall (hobustele), lehmalaut (veistele), lambalaut (lammastele), sigala (sigadele), kanala (kodulindudele).\n\nEristatakse puhaslautu, kust sõnnik eemaldatakse rennide ja sagedase puhastamisega, ja sõnnikulautu, kus loomad elavad sõnnikukihil.\n", "id": "ekk_Latn_209919"}
{"text": "Veis\n\nKoduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.\n", "id": "ekk_Latn_209920"}
{"text": "Karlo Funk\n\nKarlo Funk (sündinud 1971) on eesti ajakirjanik ja filmikriitik.\n\nTa on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu ja filosoofiat. Ta olnud töötanud kultuuriajakirjanikuna (ajalehtedes Noorte Hääl, Päevaleht ja Eesti Ekspress) ning teinud filmisaateid televisioonis ja raadios.\n\nAastatel 1999–2000 töötas ta reklaamifirmas Tank, 2001–2006 Eesti Filmi Sihtasutuses välissuhete juhina ja 2006–2013 peaeksperdina. Aastatel 2013–2016 oli ta Eesti Instituudi direktor. Seejärel töötas lühikest aega Telia digi-TV hankejuhina ja Eesti Rahvusringhälingus. Alates 2020. aasta kevadest on ta Eesti Filmimuuseumi kuraator.\n", "id": "ekk_Latn_209921"}
{"text": "Vuspjurt-Tšuratšiki\n\nVuspjurt-Tšuratšiki ehk Vuspürt Tšuratšok (vene Вуспюрт-Чурачики, tšuvaši Вуспӳрт Чурачӑк) on küla Venemaal Tšuvaššias Tšeboksarõ rajoonis Išlei külaasunduses. Asub 34 km kaugusel Tšeboksarõst.\n\nKüla asutati 18. sajandi lõpus Tšuratšiki külast ümberasujate poolt. 1795 oli külas 10 talu 28 mehe ja 26 naisega. 1897 oli külas 168 elanikku, 1939. aastal 203 elanikku ja 2002. aastal 37 majapidamist ning 113 elanikku.\n\nElanikud on peamiselt tšuvašid.\n", "id": "ekk_Latn_209922"}
{"text": "Liköör (kakaomass)\n\nLiköör (ingl k liquor) on kakaopuu viljade töötlemise tulemusel tekkinud mass.\n\nFermenteerunud kakaooad (millelt on koored juba eraldatud) jahvatatakse vedelaks massiks, mida töödeldakse kemikaalidega (eri vahekordades ja temperatuuridel). Liköörist valmistatakse kakaopulbrit ja mitmeid muid šokolaaditooteid.\n", "id": "ekk_Latn_209923"}
{"text": "Stanislaw Tillich\n\nStanislaw Rudi Tillich (sündinud 10. aprillil 1959 Kamenzi linna lähedal Neudörfelis (Saksamaa)) on sorbi rahvusest Saksamaa poliitik (CDU). Alates 28. maist 2008 kuni 12. detsembrini 2017 oli ta Saksimaa (Sachsen) peaminister.\n", "id": "ekk_Latn_209924"}
{"text": "Haute-Vienne'i departemangu haldusüksuste loend\n\nSelles loendis on ära toodud Haute-Vienne'i departemangu haldusüksused (ringkonnad, kantonid ja vallad). Lisaks on toodud ka INSEE kood.\n", "id": "ekk_Latn_209925"}
{"text": "Sten Tamkivi\n\nSten Tamkivi (sündinud 3. märtsil 1978 Tartus) on Eesti ettevõtja, kes tegutseb peamiselt infotehnoloogia valdkonnas.\n\nTamkivi olnud aktiivne osaline Eesti tehnoloogiasektori arengut saatvas ühiskondlikus diskussioonis, mis puudutab tarkade töökohtade loomise soodustamist, reaalainete ja arvutiteaduste hariduse edendamist, välistalentide meelitamist Eestisse ja ühiskonna suuremat avatust ja tolerantsi. Ta on olnud ka Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese nõunik, juhtinud Eesti IT Akadeemia juhtkomiteed, kuulunud IT ja Telekomifirmade Liidu juhatusse.\n", "id": "ekk_Latn_209926"}
{"text": "Drôme'i departemangu haldusüksuste loend\n\nDrôme'i departemangu haldusüksuste loend toob ära kõik departemangu haldusüksused (alldepartemangud, kantonid ja vallad). Lisaks on toodud ka INSEE kood. Vallad Crest, Montélimar, Romans-sur-Isère ja Valence on jagatud mitme kantoni vahel. Igasse kantonisse mille vahel on vald jagatud kuulub ka kindel territoriaalne osa vallast.\n", "id": "ekk_Latn_209927"}
{"text": "Puistlastilaev\n\nTänapäeval moodustavad puistlastilaevad 40% maailma kaubalaevastiku kandevõimest. Puistlastilaev võib olla üsna väike ja ühe laadruumiga, suurimad on aga kandevõimega kuni 400 000 tonni. Sõltuvalt sageli veetavast lastist või sihtsadamatest ehitatakse ka eriotstarbelisi puistlastilaevu: mõnel on pardal lossimisseadmed, mõnel on võimalik lossitud last kottidesse pakkida. Enamasti sõltuvad puistlastilaevad siiski sadama laadimis- ja lossimisseadmetest.\n\nPuistlast võib olla väga tihke, sööbiv või abrasiivne. See on ohtlik: laadungi nihkumine, iseeneslik süttimine ja laadungi küllastumine võivad laeva ohustada. Uued rahvusvahelised regulatsioonid on viinud laevade konstruktsiooni parandamiseni, tõhustatud on laevade päästevahendeid ja -organisatsiooni ning laevakontrolli.\n", "id": "ekk_Latn_209928"}
{"text": "Veniamin Kaverin\n\nVeniamin Aleksandrovitš Kaverin (vene Вениамин Александрович Каверин; sünninimi Veniamin Abelevitš Zilber, vene Вениамин Абелевич Зильбер; 19. aprill (6. aprill vkj) 1902 Pihkva – 2. mai 1989 Moskva) oli vene kirjanik.\n\nTema tuntuim romaan on \"Kaks kaptenit\" (1944).\n", "id": "ekk_Latn_209929"}
{"text": "Georg Johannes Hesse\n\nGeorg Johannes Hesse (24. november 1885 Rõngu – 14. jaanuar 1944 Posen) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.\n\nTa sai koduõpetust ja lõpetas aastal 1904 Tallinna Nikolai I Gümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1909 arsti astme väärilisena, olles aastatel 1904–1905 tudeerinud Königsbergi Ülikooli arstiteaduskonnas. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni Estonia.\n\nAastatel 1908–1909 oli ta subassistendiks professor Werner Zoege von Manteuffeli juures kirurgias. 1909–1913 töötas ta Greiffenhageni erakliinikus assistendina ja 1913–1916 sekundaararstina. Aastast 1916 oli ta Greiffenhageni erakliiniku direktor. Ta täiendas end 1912 Berliinis professor Bieri juures ja 1914 Heidelbergis professor Czerny juures. Ta osales nii Esimeses maailmasõjas kui ka Vabadussõjas arstina. Ta oli aastast 1910 Praktiseerivate Arstide Seltsi liige ja aastast 1919 eestseisuse liige. Aastast 1921 kuulus ta Saksa Kirurgide Seltsi Berliinis. Temalt on ilmunud ka trükis mõned tööd. Töö kõrval erakliinikus avas ta ka erapraksise haavahaiguste alal ja töötas Tallinnas aastani 1939 kirurgina.\n\nAastal 1939 asus ta koos abikaasaga elama Saksamaale, kus ta 14. jaanuaril 1944 Posenis suri.\n", "id": "ekk_Latn_209930"}
{"text": "Moselle'i departemangu haldusüksuste loend\n\nSiin on ära toodud kõik Moselle'i departemangu haldusüksused (ringkonnad, kantonid ja vallad). Lisaks on toodud ka INSEE kood.\n", "id": "ekk_Latn_209931"}
{"text": "Lõuna-Baden\n\nLõuna-Baden (saksa Südbaden), mis moodustati detsembris 1945 endise Badeni vabariigi lõunaosast, oli Prantsuse okupatsioonitsoonis asuv liidumaa sõjajärgsel Saksamaal. Liidumaa nimetati 1946 ümber Badeniks ja sai 1949. aastal Saksa Föderatiivse Vabariigi (Lääne-Saksamaa, tänapäeval lihtsalt Saksamaa) asutajaks. Aastal 1952 sai Baden Saksamaa Baden-Württembergi liidumaa osaks.\n", "id": "ekk_Latn_209932"}
{"text": "Kirikulaht\n\nKirikulaht on järv Hiiumaal Hiiumaa vallas. Järvel on kitas ja maakerke tõttu ahenev ühendus merega, mistõttu võib teda seni pidada ka merelaheks.\n\nJärve veepeegli pindala on 114 ha.. Järve laius ja pikkus on üle 2 km.\n", "id": "ekk_Latn_209933"}
{"text": "Kuressaare laht\n\nKuressaare laht (ka Tori laht) on laht Saaremaa lõunaosas.\n\nLahe keskosas asub Laimadal (pindala 7,8 ha). Lahte suubub Põduste jõgi.\n\nLahe idarannikul on Kuressaare linn ja Roomassaare sadam.\n", "id": "ekk_Latn_209934"}
{"text": "Kakumäe pank\n\nKakumäe pank on pank Tallinnas Kakumäe poolsaare tipus.\n\nPangal paljanduvad Alam-Kambriumi Tiskre ja kohati Lükati kihistu kivimid.\n\nPank vabanes vee alt umbes 4000 aastat tagasi, pärast Litoriinamere taandumist.\n", "id": "ekk_Latn_209935"}
{"text": "Kakumäe paljand\n\nKakumäe paljand on paljand Kakumäe poolsaare idarannikul Rocca al Mares.\n\nKakumäe paljand on Tiskre kihistu Kakumäe kihistiku stratotüüp.\n", "id": "ekk_Latn_209936"}
{"text": "Kaugatuma pank\n\nPank võeti kaitse alla 1973. aastal. Praegu on see osa Kaugatoma-Lõo maastikukaitsealast.\n\nPanga pikkus on 1125 m ja kõrgus 2,5 m, millest aluspõhjalist osa 2,0 m. Pangal paljanduvad Kaugatuma lademe Äigu kihid. Pank ja seal asuv puurauk on Kaugatuma lademe stratotüübiks.\n\nPanga ülemise osa moodustab kollakashall jämedateraline krinoidlubjakivi, alumise osa aga rohekashall muguljas lubjakivi.\n", "id": "ekk_Latn_209937"}
{"text": "Kirbla astang\n\nKõrgendik ulatub u 33 meetrit üle merepinna.\n\nKirbla piirkonnas esineb aluspõhja kõvik, mille biohermne lääne-loodeserv on vastu pidanud jää kulutusele ning nii on kõviku taha kuhjunud kruusadest ja liivadest koosnev nooljat tüüpi maasäär kõrgusega kuni 4,5 m. Loode–kagusuunalise maasääre pikkus on 3,2 km, laius kuni 300 m; see aheneb ja madaldub kagusse kõrguseni 15 m üle merepinna. Seda kõvikut vaadeldakse ka kaljuvoorena, mis madaldub kagu suunas, kuhupoole liikus neid kujundanud mandrijää.\n\nKaljuvoore põhiosa põhja-, loode- ja lääneserv väljendub astanguna. Loodes tõuseb astangu peal maapind 32,8 meetrini, kuna jalam asub seal ligikaudu 25 m kõrgusel. Selgepiirilise astangu pikkus on olnud ligikaudu 1,1 km.\n\nAstang võeti kaitse alla 1959. aastal 50-hektarilise alana. Praegu jääb see Matsalu rahvuspargi territooriumile. Hoolimata kaitsealusest seisundist on astangut inimtegevusega tugevasti kahjustatud.\n", "id": "ekk_Latn_209938"}
{"text": "Kirjurahu\n\nKirjurahu (ka Kerju, Kerjurahu) on Liivi lahes olev 5,2 hektari suurune saar, mis jääb Abrukast 4 kilomeetrit kagusse. Saare rannajoone pikkus on 2 kilomeetrit.\n\nSaar on sirpja kujuga ja liivane. Saarel on 11 m kõrgune tulepaak.\n\nRahu on looduskaitse all, see on hallhüljeste poegimisala.\n", "id": "ekk_Latn_209939"}
{"text": "Kloostrikivid\n\nKivid võeti kaitse alla juba 1937. aastal nime all \"Rändrahnude rühm Palmses\". Praegu jäävad kivid Lahemaa rahvuspargi alale.\n\nKividest 6 rahnu on üle 5 m läbimõõduga ja 8 rahnu 3–5 m läbimõõduga. Suurima rahnu ümbermõõt on 22,6 m.\n", "id": "ekk_Latn_209940"}
{"text": "Simone Aaberg Kærn\n\nSimone Aaberg Kærn (sündinud 17. aprillil 1969 Kopenhaagenis) on taani kunstnik.\n\nTema tuntumad teosed on dokumentaalfilm \"Smiling in a War Zone\" (2007) lennust Kabuli sõja ajal ja Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseni portree.\n\nAastatel 1993–1998 õppis ta Taani Kunstiakadeemias. Rööbiti õppis ta Londoni õppeasutuses Goldsmith College of Fine Art ning sai Suurbritanniast erapiloodi paberid.\n\nNooruses oli ta aktivist ja skvottija.\n", "id": "ekk_Latn_209941"}
{"text": "Silverton\n\nSilverton on linn USA-s Colorados Silverton on linn USA-s Ohios Silverton on küla USA-s Oregonis Silverton on linn USA-s Texases ...\n", "id": "ekk_Latn_209942"}
{"text": "Lopa koobas\n\nLopa koobas ehk Lopa põrgu on koobas Sakala kõrgustiku edelaosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas Atika külas. Koobas on tekkinud Lopa paljandisse ja asub Halliste jõkke suubuva Pöögle oja (tuntud ka kui Lopa oja) parempoolses kaldas.\n\nKoobas on Eesti üks suurimaid sufosioonilise tekkega koopaid. Koopa pikkus on 37 m (mõõdetud aastal 1997).\n", "id": "ekk_Latn_209943"}
{"text": "Søren Kelstrup\n\nSøren Kelstrup (sündinud 1961) on Taani diplomaat, Taani suursaadik Eestis aastail 2012–2017.\n\nTa lõpetas 1992. aastal Aarhusi ülikooli politoloogia alal.\n\nAastatel 2001–2005 oli ta Taani esindaja Genfis Maailma Kaubandusorganisatsiooni juures.\n\nAastatel 2006–2012 töötas ta Taani välisministeeriumi kaubanduspoliitika osakonna juhatajana.\n", "id": "ekk_Latn_209944"}
{"text": "Taani-Eesti Selts\n\nTaani-Eesti Selts (taani keeles Dansk-Estisk Selskab) on Taanis tegutsev mittetulundusorganisatsioon, mille eesmärk on arendada suhteid Taani ja Eesti vahel.\n\nSelts asutati 1990. aastal.\n\nSelts annab välja ajakirja DES-Nyt ja korraldab oma liikmetele mitmesuguseid üritusi.\n\nSeltsi juhatuse esimees on krahv Ulrich Holstein-Holsteinborg.\n\nTaani-Eesti Seltsi liikmeteks võivad astuda nii eraisikud kui ka organisatsioonid.\n", "id": "ekk_Latn_209945"}
{"text": "Otto Borch\n\nOtto Rose Borch (1. september 1921 Aarhus – 21. märts 2013) oli Taani diplomaat.\n\nAastatel 1944–1945 osales ta vastupanuliikumises ning oli illegaalse ajalehe Fri Presse toimetaja.\n\nPärast Saksa okupatsiooni lõppemist asus Otto Borch õppima ja sai 1948. aastal juristi diplomi. Aastatel 1948–1949 õppis ta New Yorgis Columbia ülikoolis.\n\nAastal 1949 asus ta tööle Taani välisministeeriumi. Ta töötas mitmes ametis ministeeriumis, saatkonna sekretärina Bonnis, nõunikuna Taani esinduses NATO juures, Taani esindajana ÜRO juures ning Kuuepäevase sõja ajal Taani esindajana ÜRO Julgeolekunõukogu juures ja hiljem Brüsselis suursaadikuna NATO juures.\n\nAastatel 1974–1976 oli ta Taani välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja, seejärel kuni 1983. aastani Taani suursaadik Washingtonis. Aastatel 1988–1991 oli ta Taani suursaadik Stockholmis.\n\nPärast seda, kui taastati diplomaatilised suhted Taani ja Eesti vahel, sai Otto Borchist 26. augustil 1991 esimene Taani suursaadik Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_209946"}
{"text": "Katrin Kivi\n\nKatrin Kivi (sündinud 18. juulil 1967 Kärdlas) on Eesti diplomaat.\n\nKatrin Kivi lõpetas 1990. aastal Tartu Ülikooli saksa keele ja kirjanduse erialal. Ta on ennast täiendanud Mannheimi ja Bonni ülikoolis.\n\nAastatel 2009–2011 oli Kivi välisministeeriumi Euroopa Liidu osakonna üldasjade büroo direktor ja 2011–2015 Eesti suursaadik Taanis. 2015–2019 oli ta Eesti alaline esindaja Euroopa Nõukogu juures.\n\n2019–2021 oli Kivi Eesti suursaadik Singapuris.\n", "id": "ekk_Latn_209947"}
{"text": "Anthony Carmona\n\nAnthony Thomas Aquinas Carmona (sündinud 7. märtsil 1953) on Trinidadi ja Tobago poliitik, kes oli 18. märtsist 2013 kuni 19. märtsini 2018 Trinidadi ja Tobago president.\n\nTa on hariduselt jurist. 11. märtsist 2012 kuni presidendiks saamiseni oli ta Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunik.\n", "id": "ekk_Latn_209948"}
{"text": "Jüri Kahn\n\nJüri Kahn (sündinud 16. detsembril 1953 Tallinnas) on Eesti diplomaat.\n\nJüri Kahn lõpetas aastal 1972 Tallinna 2. Keskkooli ja 1977. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika erialal.\n\nAastatel 1992–1995 oli ta Eesti suursaadik Moskvas ning 1996–2001 suursaadik Taanis, alates 2000. aastast ühtlasi Norras. Ta oli ka suursaadik Islandil. Aastatel 2004–2006 oli ta suursaadik Rootsis.\n\nTa töötab välisministeeriumis välismajanduse ja arengukoostöö osakonna vanemnõunikuna.\n", "id": "ekk_Latn_209949"}
{"text": "Eesti Kodu\n\nEesti Kodu on Taanis tegutsev ühendus, mis koondab Kopenhaageni piirkonnas elavaid eestlasi ja Eesti vastu huvi tundvaid inimesi.\n\nEesti Kodu aitab Taanis elavatel ja õppivatel eestlastel omavahel sidet pidada, vahendab kontakte ning korraldab ühenduse liikmetele ekskursioone, piknikke, pidusid, spordi- ja kultuuriüritusi.\n\nÜhendus asutati 1922. aastal. Sõja ajal tegevus soikus. Pärast sõda oli Taanis palju eesti põgenikke ning 1948. aastal otsustati seltsi tegevust jätkata. Seltsil oli tollal 71 liiget. Koos tähistati näiteks väliseestlaste päeva novembri viimasel pühapäeval ja Eesti Vabariigi aastapäeva. Taani eestlased tegid tihedat koostööd Lõuna-Rootsi eesti kogukonnaga, näiteks osaleti Lundi Eesti Maja ostmisel ja rajamisel.\n\nÜhendus toetab Kopenhaageni Eesti Pühapäevakooli ja eesti laste klubi tegevust. 2007. aastast tegutseb eestlaste laulukoor.\n", "id": "ekk_Latn_209950"}
{"text": "Kopenhaageni Eesti Pühapäevakool\n\nKopenhaageni Eesti Pühapäevakool on Taani pealinnas Kopenhaagenis tegutsev eesti kool.\n\nKoolis õpetatakse eesti keelt, kirjandust, ajalugu ja kodulugu. Õpilased käivad koos korra kahe nädala tagant.\n\nKool alustas tegevust õppeaastal 2002/2003. Esialgu õpetati ainult vanemate klasside õpilasi. Aastast 2011 lisandusid ka 7–11-aastased.\n\nKooli õpetaja on Mae Veskis Hove.\n", "id": "ekk_Latn_209951"}
{"text": "Leo Karpin\n\nLeo Karpin (19. august 1946 – 3. november 2014) oli eesti tele- ja filmirežissöör.\n\nTa õppis aastatel 1963–1967 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu.\n\nEesti Televisioonis alustas Karpin tööd 1960. aastatel uudistesaate \"Aktuaalne kaamera\" assistendina. Tegi muuhulgas kaastööd Kesktelevisioonile (\"Kutsuv tuluke\") ning oli paljude muusikafilmide ja -saadete režissöör. 1972. aastal oli Karpin üks ETV saatesarja \"Kaks takti ette\" algatajaid ja aastatel 1993–2002 lõi kaasa Eurovisiooni lauluvõistluse saadete tegemisel. Teletöö lõpuperioodil oli ta saatesarja \"Klaver põõsas\" režissöör.\n\nKarpin töötas Eesti Televisioonis 2002. aastani, hiljem oli eraettevõtja.\n", "id": "ekk_Latn_209952"}
{"text": "Laulumäe kivi\n\nRahnu pikkus on 16,3 m, laius 13,7 m, kõrgus 4,5 m ja ümbermõõt 43,7 m ja maapealse osa maht 317 m³.\n\nPüstiste seintega, loodesuunas astmeliselt madalduva laega rahn. Loodeserval alusel sujuvalt pinnasesse laskuv, mistõttu põhiplaan pole siin täpselt kontuuritav. Rahn pinnalt üsna murenenud, lääneküljel mitmete kinnislõhedega, millesse juurduvad rohttaimed ja mõned põõsadki. Rahnu lõunanurgal moodustub lõhepindadest väike astmelaadne jalamieend.\n\nRahnu ebatavaline kuju, eriti tema lõunapoolsem kõrgem osa meenutavat laululava, mistõttu ka kivil selline nimi.\n\nRahn on alates 1941. aastast üksikobjektina looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_209953"}
{"text": "Krei allikad\n\nKrei allikad on kaitsealused allikad Harju maakonnas Kose vallas Ahisilla külas Krei küla lähistel.\n\nAllikad asuvad Pirita jõe oruga ühenduses olevas moldorus, kus 0,3 ha suurusel alal avaneb aasta ringi 7 allikat ja perioodiliselt veel mitmed.\n", "id": "ekk_Latn_209954"}
{"text": "Atjaševo rajoon\n\nAtjaševo rajoon on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Mordva Vabariigis. Piirneb idas Uljanovski oblastiga.\n\nRajoonis on 1 linna- ja 21 külaasundust.\n\n84,2% elanikest on ersad, 14,6% venelased ja 0,6% mokšad.\n\nRajooni tähtsaim majandusharu on põllumajandus. Kasvatatakse teravilja ja suhkrupeeti. Rajoonis tegutseb lihakombinaat.\n", "id": "ekk_Latn_209955"}
{"text": "Insari rajoon\n\nInsari rajoon on haldus- ja omavalitsusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Mordva Vabariigis. Piirneb lõunas Penza oblastiga.\n\nRajoon jaguneb 1 linna- ja 15 külaasunduseks. Halduskeskus on Insari linn.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 12 863.\n", "id": "ekk_Latn_209956"}
{"text": "Kurisu-Jaani allikas\n\nKurisu-Jaani allikas (ka: Kurisu Jaaniallikas, Jaaniallikas) on allikas Rapla maakonnas Märjamaa vallas Rangu karstialal. Rangu karstiala kaitseks on moodustatud Rangu loodusala.\n\nSuurema osa ajast on see \"allikas\" kurisu, mis neelab sinna kraavist (vooluhulk üle 10 l/s) tulevat vett. Allikast saab rääkida aga kevadise suurvee ajal, mil kurisu ajab vett välja, moodustades \"keeva\" allika.\n", "id": "ekk_Latn_209957"}
{"text": "Kütiorg\n\nKütiorg (ka Holsta org, Kolereinu org ja Tohkri org) on org Võru maakonnas Võru vallas.\n\nOrg on tähtis turismi- ja talispordipiirkond.\n", "id": "ekk_Latn_209958"}
{"text": "Laanemägi\n\nLaanemägi on kõrgendik Otepää kõrgustiku idaosas, halduslikult jääb Põlva maakonna Kanepi valda.\n\nMäe absoluutne kõrgus on 212,3 m üle merepinna, suhteline kõrgus 40 m.\n\nMäel on ajalooliselt olnud triangulatsioonitorn, millest on säilinud torni alus koos reeperiga.\n", "id": "ekk_Latn_209959"}
{"text": "Mädapea tammiku maastikukaitseala\n\nMädapea tammiku maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.\n\nSeal kaitstakse muu hulgas Mädapea tammikut, mis võeti kaitse alla 1958. aastal.\n\nKaitseala pindala on 71,7 ha. Ala kuulub ka Natura-alade sekka – Mädapea loodusala.\n", "id": "ekk_Latn_209960"}
{"text": "Andsu järvede maastikukaitseala\n\nAndsu järvede maastikukaitseala on maastikukaitseala Võru maakonnas Võru vallas. Seal kaitstakse muu hulgas Andsu järvesid, millest kaks võeti kaitse alla 1962. aastal. Kaitseala pindala on 52 ha.\n", "id": "ekk_Latn_209961"}
{"text": "Ebavere maastikukaitseala\n\nEbavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Kaitseala pindala on 39 ha.\n", "id": "ekk_Latn_209962"}
{"text": "Elva-Vitipalu maastikukaitseala\n\nElva-Vitipalu maastikukaitseala on maastikukaitseala Tartu ja Valga maakonna territooriumil. Kaitseala loodi 1992. aastal ja selle pindala on 899,2 ha.\n\nEELISe järgi on kaitseala põhieesmärk \"Illipalu, Udernapalu ja Vitipalu (fluvioglatsiaalsete) liivaalade maastikulise kompleksi ja siin leiduvate ohustatud elupaikade ja liikide kaitse\".\n", "id": "ekk_Latn_209963"}
{"text": "Mäenõunik\n\nMäenõunik (rootsi keeles bergsråd, soome keeles vuorineuvos) on riiklik tiitel, mida Rootsis andis aastatel 1713–1857 kaevandusnõukogu (Bergskollegium) ning tänapäeval Soomes annab Soome Vabariigi president.\n\nSoomes on mäenõuniku tiitel saanud alguse Rootsi ajast, kui see oli seotud kaevandustööstusega ning seda andis riiklik kaevandusnõukogu. Soomes antakse tiitel tööstuse ja kaubanduse tippjuhtidele. Soome riik maksustab tiitli andmise 48 400 euro suuruse riigilõivuga, mida maksab tiitlit taotlenud ettevõte või organisatsioon.\n\nSoomes on mäenõuniku tiitel antud rohkem kui 300 isikule. Rootsi ajal 1700. aastate lõpus on tiitel antud viiele soomlasele, Soome Kindralkubermangu ajal 19 isikule. Iseseisva Soome Vabariigi esimeseks mäenõunikuks sai 17. juulil 1918 vabahärra Fridolf Hisinger.\n\nAntti Ahlström, Jorma Ollila ja Pekka Herlin ei ole soovinud, et neile antaks mäenõuniku tiitel.\n", "id": "ekk_Latn_209964"}
{"text": "Kaali maastikukaitseala\n\nKaali maastikukaitseala on maastikukaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas. Kaitseala peaeesmärk on Kaali meteoriidikraatrite ja seda ümbritseva maastiku kaitse. Kaitseala pindala on 83 ha.\n", "id": "ekk_Latn_209965"}
{"text": "Viljandi maastikukaitseala\n\nViljandi maastikukaitseala on maastikukaitseala, mis hõlmab osa Viljandi linnast ja Viljandi valla alast. Kaitseala pindala on 366,8 ha, sellest maismaad 210,9 ha ja veeosa 155,9 ha.\n", "id": "ekk_Latn_209966"}
{"text": "Üügu maastikukaitseala\n\nÜügu maastikukaitseala on maastikukaitseala Muhu saarel. Ala loodi Üügu panga ja sealse allikasoo (Üügu allikad) kaitseks. Kaitseala loodi 1959. aastal. Kaitseala pindala on 10 ha.\n", "id": "ekk_Latn_209967"}
{"text": "Jõepere veskiallikate kaitseala\n\nJõepere veskiallikate kaitseala (ka: Kalevipoja allikate kaitseala) asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas. Kaitseala pindala on 3 ha. Kaitseala moodustati 1978. aastal, et kaitsta sealse piirkonna karstiallikaid (nt Jõepere allikad).\n", "id": "ekk_Latn_209968"}
{"text": "Jäneda allikad\n\nJäneda allikad on allikad Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas.\n\nAllikate kaitseks moodustati 1981. aastal Jäneda allikate kaitseala (pindala 6 ha).\n\nAllikad asuvad Jägala–Tartu maantee poolitatud Jäneda Allikajärves rühmiti. Allikate suurimad vooluhulgad ületavad 500 l/s.\n", "id": "ekk_Latn_209969"}
{"text": "Jõempa kurisud\n\nJõempa kurisud on kurisud Saaremaal.\n\nKurisute kaitseks loodi 1973. aastal Jõempa kurisute kaitseala (pindala 10 ha).\n\nKurisud asuvad Kaarmise-Jõempa karstialal; sealt saab alguse Kärla jõgi. Karstialal paiknevate kurisute laius on u 5 m ja sügavus 0,5–1 m.\n", "id": "ekk_Latn_209970"}
{"text": "Kiigepüha\n\nKiigepüha ehk munapüha on maausuliste püha, mida tähistatakse igal aastal esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. See püha võib olla vahemikus 23. märtsist kuni 26. aprillini. Kiigepühaga kaasneb hulk muistseid kombeid, mis meil tihtipeale on ühised teiste Euroopas elavate või soome-ugri rahvastega. Väidetavasti oli kiigepüha vanadele eestlastele maagiline aeg.\n", "id": "ekk_Latn_209971"}
{"text": "Lepakõrve ja Küdema kurisute kaitseala\n\nLepakõrve ja Küdema kurisute kaitseala on karstikaitseala Saaremaal Saaremaa vallas.\n\nLepakõrve ja Küdema kurisud asuvad Litoriinamere ja Antsülusjärve luitestunud rannavallide vahel.\n\nKaitseala moodustati 1959. aastal ja selle pindala on 13 ha.\n", "id": "ekk_Latn_209972"}
{"text": "Lepakõrve kurisud\n\nLepakõrve kurisud on kurisud Saaremaal Saaremaa vallas.\n\nKurisud asuvad Litoriinamere ja Antsülusjärve luitestunud rannavallide vahel.\n\nLepakõrve ja 3 km kaugusel paiknevate Küdema kurisute kaitsmiseks moodustati 1959. aastal Lepakõrve ja Küdema kurisute kaitseala (pindala 13 ha).\n", "id": "ekk_Latn_209973"}
{"text": "Küdema kurisud\n\nKüdema kurisud on kurisud Saaremaal Saaremaa vallas.\n\nKurisud asuvad Litoriinamere ja Antsülusjärve luitestunud rannavallide vahel.\n\nLepakõrve ja 3 km kaugusel paiknevate Küdema kurisute kaitsmiseks moodustati 1959. aastal Lepakõrve ja Küdema kurisute kaitseala (pindala 13 ha).\n", "id": "ekk_Latn_209974"}
{"text": "Willem-Alexander\n\nWillem-Alexander Claus George Ferdinand van Oranje-Nassau (sündinud 27. aprillil 1967 Utrechtis) on Madalmaade kuningas. 30. aprillil 2013 võttis Willem-Alexander oma emalt Beatrixilt üle Madalmaade kuningriigi monarhi ameti. Ta külastas kroonprintsina 17.–18. juunil 2002 ja kuningana 12.-13. juunil 2018 Eestit.\n\nWillem-Alexander on ka Oranje prints, Oranje-Nassau prints ja tiitlita Amsbergi aadliperekonna liige.\n", "id": "ekk_Latn_209975"}
{"text": "Urbepüha\n\nUrbepüha ehk urbepäev on maausuliste püha, mis on eraldatud kristlikest palmipuudepühadest.\n\nSee on püha, kus karja viljaõnne taotlemiseks viiakse pajuurbi lauta, põllule ja tuuakse tuppa. Nõnda soovitakse täita igipõlist kommet, mis õnne ja elujõudu toob, haigusi ja kurja peletab.\n\nPajuurvaoksad muretseti varakult valmis, et neid pühapäeva varahommikul kasutada. Hommikul vara löödi magajaid unepealt pajuurbadega, et virkust ja edu majja tuua. Urbimise reegel: urbida sobib nii kaua, kuni urbitav lubab luna anda. Selleks sobivad kõige paremini värvitud munad, mis tuleb järgmisel pühapäeval lihavõtte ajal urbijale kätte anda. Urbepüha hommikul käivad poisid pajuurbadega tüdrukuid äratamas, et siis selle tasuks pühade ajal mune saada. Kes aga urbadega äratamas ei käi, sel ei ole ka õigust mune saada. Usutakse ka, et urbadega löömine toob tervist terveks aastaks ja kaitseb nakkushaiguste eest. Käidi urbimas ka naabrite juures, lauldes või lugedes sinna juurde maagilise sisuga tekste. Urbimas on käidud ka kiigepüha hommikul.\n", "id": "ekk_Latn_209976"}
{"text": "Odalätsi maastikukaitseala\n\nOdalätsi maastikukaitseala on maastikukaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas. Kaitseala pindala on 163,1 ha.\n\nKaitseala ajalugu sai alguse 1959. aastal, mil kaitse alla võeti Odalätsi luited ja Odalätsi allikad.\n", "id": "ekk_Latn_209977"}
{"text": "Lihavõttekriis\n\nLihavõttekriis oli põhiseaduslik kriis Taanis 1920. aastal, mis mõjutas oluliselt Taani konstitutsioonilise monarhia arengut Taanis. Selle vallandas kuningas Christian X, kasutades talle konstitutsiooniga antud võimu, kui ta tagandas valitud valitsuse. Kriisi tulemusel viidi konstitutsiooni täpsustused: uute valimiste väljakuulutamisel jäi eelmine valitsus kuni uue hääletuse lõpuni ametisse, kuid kuninga õigus valitsust tagandada säilis.\n", "id": "ekk_Latn_209978"}
{"text": "Metsanurga allikad\n\nMetsanurga allikad on kaitsealused allikad Pandivere kõrgustiku lõunaosas, halduslikult Järva maakonnas Järva vallas. Allikad jäävad Endla looduskaitsealale.\n\nAllikad moodustavad Oostriku jõest mõlemal pool 300 m pikkuse allikaala.\n", "id": "ekk_Latn_209979"}
{"text": "Mihka-Jüri allikad\n\nMihka-Jüri allikad on kaitsealused allikad Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna asula edelaserval.\n\nAllikad moodustavad 30 m pikkuse allikaala, kus on nii lange- kui tõusuallikaid.\n", "id": "ekk_Latn_209980"}
{"text": "Neitsipere allikad\n\nNeitsipere allikad (ka Neitsijärve allikad) on kaitsealused allikad Rapla maakonnas Märjamaa vallas Lümandu mõisa lähedal.\n\nAllikad moodustavad 20 meetri pikkuse ja 30 meetri laiuse allikaala, kust alguse saav oja suubub Lümandu ehk Konnaveski ojja.\n", "id": "ekk_Latn_209981"}
{"text": "Marie de France\n\nMarie de France (1160–1210) oli keskaegne prantsuse luuletaja. Ta oli esimene tuntud naine, kes kirjutas prantsuskeelset luulet.\n\nTa sündis ja kasvas arvatavasti küll Prantsusmaal, kuid veetis suurema osa elust Inglismaal. Marie de France'i mugandatud Aisopose valme loeti ning imiteeriti 12.–18. sajandini. Romantism taasavastas 19. sajandil tema vanaprantsuskeelsed värssjutustused anglonormanni käsikirjadest.\n\nMarie de France kuulus ka rüütlikirjanduse autorite hulka, mugandades bretooni (nim. ka briti ainestiku) legende, mis muidu vaid suuliselt levisid.\n", "id": "ekk_Latn_209982"}
{"text": "Väärtkirjandus\n\nVäärtkirjandus (saksa keeles Höhenkammliteratur, ka Hochliteratur) on kirjanduses väärtushinnang, millega peetakse silmas asjatundjate, teadlaste ja koolisüsteemi poolt väärtuslikuks tunnistatud kirjandust, mis vastandub triviaalkirjandusele. Väärtkirjanduse hulka kuulub ka klassikaline kirjandus.\n", "id": "ekk_Latn_209983"}
{"text": "Cheyenne'i maakond (Colorado)\n\nCheyenne'i maakond (Cheyenne County) on maakond USA-s Colorado osariigis. Geograafilised koordinaadid on 38°82' N, 102°59' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Cheyenne Wells.\n\nMaakonna pindala on 4614 km². Veepindala on 0 km².\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 1836. Aastal 2000 oli elanikke 2231.\n", "id": "ekk_Latn_209984"}
{"text": "Flora Danica\n\n\"Flora Danica\" on aastatel 1761–1883 ilmunud põhjalik botaanikaatlas, mis sisaldab kõigi teada olnud tollase Taani kuningriigi aladel pärismaisena kasvanud soontaimede pilte.\n\n\"Flora Danica\" koosneb 51 vihikust ja kolmest lisast, mis sisaldavad 3240 vasegravüüri. See on taani, saksa ja ladina keeles.\n\nAtlas on arvatud Taani kultuurikaanoni koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_209985"}
{"text": "Kiowa maakond (Colorado)\n\nKiowa maakond (Kiowa County) on maakond USA-s Colorado osariigis. Geograafilised koordinaadid on 38°43' N, 102°74' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Eads.\n\nMaakonna pindala on 4625 km². Veepindala on 38 km².\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 1398. Aastal 2000 oli elanikke 1622.\n", "id": "ekk_Latn_209986"}
{"text": "Erich Girgensohn\n\nErich Girgensohn (16. august 1878 Karksi – 30. juuli 1940 Hohenkrug, Pommeri) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.\n\nTa lõpetas Tallinna Reaalkooli 1894. aastal ja õppis aastatel 1896–1901 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas arsti astme väärilisena.\n\nTa omandas naiste- ja sisehaiguste eriala ning töötas Peterburis Aleksandra Instituudis ja Peterburi Evangeeliumi Haiglas naistearstina, samuti Narva-Jõesuus naisteosakonna ordinaatorina. Aastal 1921 opteerus ta Eestisse ja töötas siis Tallinnas eraarstina naiste- ja sisehaiguste erialal.\n\nAastal 1939 repatrieerus ta koos perega Saksamaale, kus ta aastal 1940 Hohenkrugis Stettini lähedal Pommeris suri (praegu Szczecini Zdunowo linnaosa, Lääne-Pomorze vojevoodkonnas Poolas).\n", "id": "ekk_Latn_209987"}
{"text": "Flora Danica (serviis)\n\nFlora Danica on aastail 1790–1802 Kopenhaageni kuninglikus portselanivabrikus valminud serviis. Selle tellis Taani kroonprints Frederik, et kinkida see Venemaa keisrinnale Katariina II-le. Kingitus jäi üle andmata, sest keisrinna suri 1796. aastal.\n\nFlora Danica serviisil on kujutatud täpsed koopiad Flora Danica atlase joonistest ning need maalis portselanimaalija Johann Christoph Bayer. Ta alustas tööd 1790. aastal ja see kestis 12 aastat. Kokku maalis ta 1802 eset.\n\nServiis jäi Taani ja esimest korda kasutati seda kuninga sünnipäevapeol 29. jaanuaril 1803. Sellest alates on serviisi kasutatud ainult ametlikel tseremooniatel – kuningakoja sünnipäevade, pulmade, kuninglike visiitide ja bankettide puhul.\n\n60 aastat hiljem valmistati uus serviis Taani kuninga Christian IX tütre printsess Alexandra ja Walesi printsi Edward VII pulmakingiks. Taimede valikut oli originaaliga võrreldes laiendatud. See on Elizabeth II valduses.\n", "id": "ekk_Latn_209988"}
{"text": "Piusa koopad\n\nPiusa koopad on inimese rajatud koopad Võru maakonnas Võru vallas Piusa raudteejaama lähedal.\n\nKoopad tekitati aastatel 1922–1966, mil sealt kaevandati klaasiliiva. Kaevandamiste käigus rajati käike u 20 km pikkuses.\n\nAastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal.\n\nKoobaste ja seal elavate nahkhiirte kaitseks on loodud Piusa koobastiku looduskaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_209989"}
{"text": "Piusa koobastiku looduskaitseala\n\nPiusa koobastiku looduskaitseala eesmärk on kaitsealuste nahkhiirte ja nende talvitumiseks vajalike koobaste kaitse, uurimine ja tutvustamine.\n\nKaitstavaks elupaiga tüübiks on vanad loodusmetsad ning kaitstavateks taime- ja loomaliikideks tiigilendlane, harivesilik, palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge.\n\n1945. avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. Nende arvukus suurenes pidevalt ja Põlva RSN TK 30. septembri 1981 otsusega nr 180 moodustati kaitseala (idapoolsed koobastikud) ning laiendati Põlva Maavalitsuse 15. jaanuari 1992 määrusega nr 16 lahustükiga (läänepoolsed koobastikud). Eesmärk oli kaitsta Baltimaade suurimat talvituvate nahkhiirte kolooniat. Nüüdseks on leitud kõik Eestis talvituvad liigid (kokku seitse), kellest kaks on väga haruldased (habelendlane, leitud kaks isendit, ning Nattereri lendlane, leitud ühel korral). Praegu loendatatakse Piusas ligikaudu 3000 isendit.\n\nNahkhiirte koondumispaikade, eriti talvituspaikade-koobaste osa, on nende loomade kaitses väga suur. Koobaste sobivus nahkhiirte talvitumiseks oleneb kindlatest tingimustest, millest tähtsaimad on temperatuur ja niiskus, vaikus, pimedus, koopa mõõtmed, avade mõõtmed, pragude olemasolu koopas, koopa ümbruse maastiku iseloom. Piusa koobaste tingimused on püsinud nahkhiirtele soodsad pikka aega ja see ongi võimaldanud suure talvituskoloonia tekkimise.\n", "id": "ekk_Latn_209990"}
{"text": "Benti maakond\n\nBenti maakond (Bent County) on maakond USA-s Colorado osariigis. Geograafilised koordinaadid on 37°95' N, 103°08' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Las Animas.\n\nMaakonna pindala on 3991 km². Veepindala on 70 km².\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 6499. Aastal 2000 oli elanikke 5998.\n", "id": "ekk_Latn_209991"}
{"text": "Aruküla koobaste kaitseala\n\nAruküla koobaste kaitseala on kaitseala Tartu linnas. Kaitseala pindala on 1 ha.\n\nKaitseala moodustati 1959. aastal, et kaitsta Aruküla koopaid, kus asub devoniaegsete fossiilsete rüükalade leiukoht, ja kaitsta sealseid nahkhiiri.\n", "id": "ekk_Latn_209992"}
{"text": "Tori põrgu\n\nTori põrgu on koobas Pärnu jõe vasakul kaldal, halduslikult Pärnu maakonnas Tori vallas.\n\nKoopa pikkus on 7 m (või 7,4 m), kõrgus 3 m (või 2 m), koopasuu laius on 3 m.\n\nKoopa ning Kesk-Devoni liivakivipaljandi kaitseks on moodustatud Tori põrgu kaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_209993"}
{"text": "Tori põrgu kaitseala\n\nTori põrgu kaitseala on kaitseala Pärnu maakonnas Tori vallas. Kaitseala pindala on 2,1 ha.\n\nKaitseala moodustati 1959. aastal, et kaitsta Kesk-Devoni liivakivipaljandit ja koopaid (sh Tori põrgut).\n", "id": "ekk_Latn_209994"}
{"text": "Aula karstikaitseala\n\nAula karstikaitseala on karstikaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas Aula-Vintri külas.\n\nKaitseala loodi 1973. aastal Aula karstiala kaitseks. Kaitseala pindala on 4 ha.\n", "id": "ekk_Latn_209995"}
{"text": "Hageri karstiala\n\nHageri karstiala on karstiala Rapla maakonnas Kohila vallas Hageri alevikus. Karstiala tuumikosa (2,5 ha) on aastast 1959 kaitse all (Hageri karstikaitseala).\n\nKarstiala tuumikosa on 2,5 ha suurune karstihäil. Häilu sügavus on 2 m ja selle põhjas on palju karstilehtreid. Karstihäilust lõunasse jääb veel kuus karstilehtrit.\n", "id": "ekk_Latn_209996"}
{"text": "Emmelie de Forest\n\nEmmelie Charlotte-Victoria de Forest (sündinud 28. veebruaril 1993) on taani poplaulja.\n\nEmmelie de Forest esindas lauluga \"Only Teardrops\" Taanit 2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Malmös. Laul valiti Eurovisiooni lauluvõistluse Taani eelvooru lauluvõistluse Dansk Melodi Grand Prix kümne eelvalikus sõelale jäänud laulu seast. Ta pääses Eurovisiooni poolfinaalist edasi ja võitis 281 punktiga Eurovisiooni lauluvõistluse.\n\nTa kasvas üles Mariageris, hakkas varakult laulma ja tegi juba 14-aastaselt Šoti muusiku Fraser Neilliga kaasa Taani ringreisi. Ringreisil esitasid nad nii endi laule kui ka Nirvana ja Johnny Cashi loomingut bluusi- ja folkmuusikatöötluses. Oluline osa tema lavasõus on kingadel või siis nende puudumisel.\n", "id": "ekk_Latn_209997"}
{"text": "Prowersi maakond\n\nProwersi maakond (Prowers County) on maakond USA-s Colorado osariigis. Geograafilised koordinaadid on 37°96' N, 102°40' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Lamar.\n\nMaakonna pindala on 4259 km². Veepindala on 10 km².\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 12 551. Aastal 2000 oli elanikke 14 483.\n", "id": "ekk_Latn_209998"}
{"text": "Württemberg-Baden\n\nWürttemberg-Baden on endine Saksa Föderatiivse Vabariigi liidumaa. See loodi aastal 1945 Ühendriikide okupatsioonijõudude poolt pärast endiste Badeni ja Württembergi jagamist Ameerika ja Prantsuse okupatsioonitsoonide vahel. Selle pealinn oli Stuttgart. Aastal 1952 ühendati Württemberg-Baden, Württemberg-Hohenzollern ja Baden Baden-Württembergi liidumaaks.\n", "id": "ekk_Latn_209999"}
{"text": "Summerfield (Texas)\n\nSummerfield on asula Ameerika Ühendriikides Texase osariigis Castro maakonna kirdeosas.\n\nSummerfield asub 1200 meetri (3937 jala) kõrgusel üle merepinna.\n\nSummerfield asutati hillistel 1890-ndatel ja algselt oli asula nimi Boom. Nime muudeti maamõõtja John Summerfieldi järgi 1907, kuna nimega Boom oli Texases üks teine koht juba olemas.\n", "id": "ekk_Latn_210000"}
{"text": "Zimone\n\nZimone on vald Itaalias Piemonte maakonnas Biella provintsis.\n\nZimone kõrgus merepinnast on keskmiselt 465 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210001"}
{"text": "Tallinna SK Legion\n\nTallinna SK Legion on Eesti endine jalgpalliklubi. 2008. aasta alguses loodi Tallinna SK Legioni ja Tallinna JK põhjal uus klubi TJK Legion.\n", "id": "ekk_Latn_210002"}
{"text": "Villanova Biellese\n\nVillanova Biellese on vald Itaalias Piemonte maakonnas Biella provintsis.\n\nVillanova Biellese kõrgus merepinnast on keskmiselt 232 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210003"}
{"text": "Kuimetsa maastikukaitseala\n\nKuimetsa maastikukaitseala on maastikukaitseala Rapla maakonnas Rapla vallas. Kaitseala ilmestab eriti Kuimetsa karstiala.\n\nKaitseala pindala on 46,15 ha.\n", "id": "ekk_Latn_210004"}
{"text": "Torrazzo\n\nTorrazzo on vald Itaalias Piemonte maakonnas Biella provintsis.\n\nTorrazzo kõrgus merepinnast on keskmiselt 622 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210005"}
{"text": "Tollegno\n\nTollegno on vald Itaalias Piemonte maakonnas Biella provintsis.\n\nTollegno kõrgus merepinnast on keskmiselt 495 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210006"}
{"text": "Kuimetsa karstiala\n\nKarstiala asub 33 hektaril ja on võetud kaitse alla (Kuimetsa maastikukaitseala). Kuimetsa karstiala on Eesti kõige ulatuslikum karstikoobastik. Karstialal on võimalik tutvuda haruldaste stalagmiitide, nahkhiirte, avarate koobastega. Kuimetsa karstialal on näha mitmeid karstivorme: langatusorge, lehtreid, lohke, kanaleid ja koopaid.\n\nOsaliselt kamardunud karst on arenenud loopealsetel Ordoviitsiumi ladestu Porkuni lademe lubjakivides. Salajõe pikkus on 5-6 km. Kuimetsa karstialal on geoloogiline, maastikuline, ökoloogiline (koopafauna, lootaimestik) ja veekaitseline tähtsus.\n", "id": "ekk_Latn_210007"}
{"text": "Pae karstiala\n\nPae karstiala on karstiala Rapla maakonnas Kehtna vallas. Karstiala on võetud kaitse alla (Pae maastikukaitseala).\n", "id": "ekk_Latn_210008"}
{"text": "Paeala karstiala\n\nKarstiala võeti kaitse alla 1968. aastal [Paeala karstikaitseala; pindala 2,3 ha (või 3 ha)].\n\nKarstialal on arvukalt karstilohukesi, mille läbimõõt 0,6 m ja sügavus kuni 0,5 m. Samuti on seal arvukalt ida–lääne-sihilisi karstilõhesid.\n", "id": "ekk_Latn_210009"}
{"text": "Sandigliano\n\nSandigliano on vald Itaalias Piemonte maakonnas Biella provintsis.\n\nSandigliano kõrgus merepinnast on keskmiselt 323 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210010"}
{"text": "Occhieppo Superiore\n\nOcchieppo Superiore on vald Itaalias Piemonte maakonnas Biella provintsis.\n\nOcchieppo Superiore kõrgus merepinnast on keskmiselt 465 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210011"}
{"text": "Occhieppo Inferiore\n\nOcchieppo Inferiore on vald Itaalias Piemonte maakonnas Biella provintsis.\n\nOcchieppo Inferiore kõrgus merepinnast on keskmiselt 416 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210012"}
{"text": "Palamulla karstiala\n\nPalamulla karstiala on karstiala Rapla maakonnas Rapla vallas. Karstiala kaitseks loodi 1973. aastal Palamulla karstikaitseala (pindala 7 ha).\n\nKarstiala asub Palamulla soosaarel, mida minevikus ümbritses Balti jääpaisjärv. Soosaar on geoloogiliselt Juuru lademe rõngaspaest aluspõhjakõrgendik.\n", "id": "ekk_Latn_210013"}
{"text": "Gaglianico\n\nGaglianico on vald Itaalias Piemonte maakonnas Biella provintsis.\n\nGaglianico kõrgus merepinnast on keskmiselt 353 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210014"}
{"text": "Komandandi tee\n\nKomandandi tee on tänav Tallinna kesklinnas Harjumäel, mis ühendab Toompea tänavat Vabaduse väljakuga.\n\nTeisel pool Toompea tänavat kulgeb samas suunas edasi Falgi tee. Vabaduse väljakuga ühendab Komandandi teed Mayeri trepp. Enne 2008. aastal valminud Vabadussõja võidusamba ehitust kulges Komandandi tee praeguse võidusamba asukohas kaarega lõunasse, lõppedes treppidega jalakäijate tunneli suu juures.\n\nKomandandi teest põhja poole jäävad Komandandi aed ja suurtükitorn Kiek in de Kök, lõunasse Harjumäe pargiala.\n\nTänav on nime saanud Toompea tänava nurgal asuva Tallinna komandandimaja järgi.\n", "id": "ekk_Latn_210015"}
{"text": "Royal Copenhagen\n\nRoyal Copenhagen on portselanesemeid valmistav ettevõtte Taanis Kopenhaagenis.\n\nPortselanimanufaktuuri asutas Frantz Heinrich Müller 1775. aastal nime Den Kongelige Porcelænsfabrik (eesti keeles 'kuninglik portselanivabrik') all. See avati 1. mail 1775.\n\nRoyal Copenhageni tuntuim toode on Flora Danica serviis.\n\nDetsembris 2012 ostis Soome firma Fiskars Royal Copenhageni.\n", "id": "ekk_Latn_210016"}
{"text": "Desana\n\nDesana on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nDesana kõrgus merepinnast on keskmiselt 131 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210017"}
{"text": "Vellavere Külajärv\n\nJärv võeti aastal 1964 kaitse alla (Vellavere Külajärve kaitseala; pindala 7 ha).\n\nGeoloogiliselt on järv termokarstilise tekkega ja järve põhjas on palju allikaid. Järve suurim sügavus on 25 m, keskmine aga u 7 m.\n", "id": "ekk_Latn_210018"}
{"text": "Formigliana\n\nFormigliana on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nFormigliana kõrgus merepinnast on keskmiselt 157 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210019"}
{"text": "Ghislarengo\n\nGhislarengo on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nGhislarengo kõrgus merepinnast on keskmiselt 206 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210020"}
{"text": "Lenta\n\nLenta on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nLenta kõrgus merepinnast on keskmiselt 219 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210021"}
{"text": "Lignana\n\nLignana on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nLignana kõrgus merepinnast on keskmiselt 139 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210022"}
{"text": "Mollia\n\nMollia on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nMollia kõrgus merepinnast on keskmiselt 880 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210023"}
{"text": "Albert Vahtramäe\n\nAlbert Vahtramäe (1938. aastani Albert Vahtram; 20. jaanuar 1885 – 23. veebruar 1965) oli eesti teatrikunstnik.\n\nTa õppis Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis.\n", "id": "ekk_Latn_210024"}
{"text": "Olcenengo\n\nOlcenengo on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nOlcenengo kõrgus merepinnast on keskmiselt 149 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210025"}
{"text": "FCF Tallinna Ülikool\n\nFCF Tallinna Ülikool on Eesti jalgpalliklubi, mis on loodud koostöös Tallinna Ülikooli ja FC Floraga.\n", "id": "ekk_Latn_210026"}
{"text": "Pertengo\n\nPertengo on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nPertengo kõrgus merepinnast on keskmiselt 122 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210027"}
{"text": "Pezzana\n\nPezzana on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nPezzana kõrgus merepinnast on keskmiselt 117 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210028"}
{"text": "Auguste ja Louis Lumière\n\nAuguste Marie Louis Nicolas Lumière (19. oktoober 1862 Besançon – 10. aprill 1954 Lyon) ja Louis Jean Lumière (5. oktoober 1864 Besançon – 6. juuni 1948 Bandol), ka vennad Lumiere'd, olid prantsuse filmipioneerid.\n\nNende nimi lumière tähendab prantsuse keeles valgust.\n\nNende auks on nimetatud asteroid 775 Lumière.\n", "id": "ekk_Latn_210029"}
{"text": "Don Keefer\n\nDonald H. \"Don\" Keefer (18. august 1916 Highspire, Pennsylvania – 7. september 2014 Los Angeles, California) oli Ameerika Ühendriikide näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_210030"}
{"text": "Roger Ebert\n\nRoger Joseph Ebert (18. juuni 1942 – 4. aprill 2013) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, filmikriitik ja telesaatejuht.\n", "id": "ekk_Latn_210031"}
{"text": "Ühiselu\n\nÜhiselu oli Eesti trükikoda.\n\nTrükikoja juured ulatuvad 1633. aastasse, kui Rootsi kuningas läkitas Eestisse trükkal Christoph Reusneri ja asutati Tallinna gümnaasiumi trükikoda.\n\n1829. aastast kandis trükikoda nime \"Lindforsi pärijad\". 1922. aastal omandas trükikoja kirjastusühisus Ühiselu, mis natsionaliseeriti 1940. aastal.\n\nEesti NSV ajal oli trükikoja toodete hulgas olid ajakirjad Looming, Loomingu Raamatukogu, Noorus ja Sotsialistlik Põllumajandus, ajalehed Sovetskaja Estonija ja Noorte Hääl; trükiti raamatuid, brošüüre ja pakendeid. 1973. aastast kuulus trükikoda tootmiskoondisse Eesti Trükitööstus. 1979. aasta seisuga töötas trükikojas 192 töötajat.\n\nTrükikoda Ühiselu erastati aastal 1997. 2005. aastal ühinesid Ühiselu ja Prisma Print ning hakkasid tegutsema Eesti ühe suurima kirjastajatest sõltumatu trükikojana nime all AS Reusner. Prisma Print oli AS Ühiselu enamusosanik juba 2002. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_210032"}
{"text": "Jalgsema hoiuala\n\nJalgsema hoiuala on hoiuala Järva maakonnas Järva vallas. Hoiualal asuvad Jalgsema karstijärved. Karstijärved võeti kaitse alla 1991. aastal (Jalgsema karstijärvede kaitseala; pindala 37 ha).\n", "id": "ekk_Latn_210033"}
{"text": "Keema järvede kaitseala\n\nKeema järvede kaitseala oli kaitseala Võru maakonnas Antslast 6 km idas.\n\nKaitseala moodustati 1962. aastal, et kaitsta Keema järvi ja neid ümbritsevat maastikku. 2017. aastal kaitseala kaotati.\n", "id": "ekk_Latn_210034"}
{"text": "Kisejärve maastikukaitseala\n\nKisejärve maastikukaitseala on maastikukaitseala Võru maakonnas Rõuge vallas. Kaitseala pindala on 665 ha. Kaitseala loodi 1983. aastal, et kaitsta Kisejärve järvestikku, Kisejärve sood ning sealses piirkonnas pesitsevat kalakotkast.\n", "id": "ekk_Latn_210035"}
{"text": "Valerian Kuibõšev\n\nValerian Vladimirovitš Kuibõšev (vene keeles Валериан Владимирович Куйбышев; 6. juuni (vkj 25. mai) 1888 Omsk – 25. jaanuar 1935 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane. Ta oli NLKP Poliitbüroo liige 19. detsembrist 1927 kuni surmani. Ta juhtis sundkollektiviseerimist Nõukogude Liidus. Teda peetakse vastutavaks Ukraina näljahäda eest.\n", "id": "ekk_Latn_210036"}
{"text": "Vee tänav\n\nVee tänav on tänava nimi mitmetes Eesti asulates.\n\nVee tänav on Haapsalus Vee tänav on Hummuli alevikus Vee tänav on Kadrina alevikus Vee tänav on Lavassaare alevis Vee tänav on Lihulas Vee tänav on Misso alevikus Vee tänav on Märja alevikus Vee tänav on Narvas Vee tänav on Paides Vee tänav on Pärnus Vee tänav on Rakveres Vee tänav on Raplas Vee tänav on Risti alevikus Vee tänav on Sindis Vee tänav on Tallinnas Kesklinna linnaosas Luite asumis Vee tänav on Valgas Vee tänav on Virtsu alevikus Vee tänav on Võrus Vee tänav on Vändra alevis\n", "id": "ekk_Latn_210037"}
{"text": "Karula Pikkjärve maastikukaitseala\n\nKarula Pikkjärve maastikukaitseala on maastikukaitseala Valga maakonnas Valga vallas. Kaitseala pindala on u 360 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1959 (teistel andmetel 1964), mil kaitse alla võeti Karula Pikkjärv ja seda ümbritsev mets (Pikkjärve kaitseala).\n", "id": "ekk_Latn_210038"}
{"text": "Baca maakond\n\nBaca maakond (Baca County) on kõige lõunapoolsem maakond USA-s Colorado osariigis. Geograafilised koordinaadid on 37°32' N, 102°56' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Springfield.\n\nMaakonna pindala on 6623 km². Veepindala on 4 km².\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 3788. Aastal 2000 oli elanikke 4517.\n", "id": "ekk_Latn_210039"}
{"text": "Eva Dimas\n\nEva María Dimas Fontanals (sündinud 18. märtsil 1973 San Salvadoris) on El Salvadori endine naistõstja ja -kergejõustiklane.\n\nTa oli 2008. aasta suveolümpiamängudel El Salvadori lipukandja.\n\nVarem oli Dimas ka kettaheitja, ta osales 1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel, kus saavutas 31. koha.\n", "id": "ekk_Latn_210040"}
{"text": "Laagri nahkhiirte püsielupaik\n\nLaagri nahkhiirte püsielupaik on nahkhiirte püsielupaik Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus.\n\nAla paikneb 20. sajandi I poolel rajatud Peeter Suure merekindluse maa-alustes käikudes, mida ka nõukogude ajal laiendati.\n\nAla võeti kaitse alla 1989. aastal (Laagri kaitseala ehk Laagri nahkhiirte talvitumispaiga kaitseala). Kaitseala pindala on 56,5 ha.\n", "id": "ekk_Latn_210041"}
{"text": "Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaik\n\nVääna-Posti nahkhiirte püsielupaik on nahkhiirte püsielupaik Harju maakonnas Saue vallas.\n\nAla võeti kaitse alla 1989. aastal (Vääna-Posti kaitseala). Kaitseala pindala on u 58 ha.\n\nNahkhiirte püsielupaik asub Peeter Suure merekindluse maa-alustes käikudes.\n\n2018. aasta detsembrist kuni 2021. aasta suveni parandab Eestimaa Looduse Fond Vääna-Postil projekti \"Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis\" raames tiigilendlaste talvitusolusid.\n", "id": "ekk_Latn_210042"}
{"text": "Vääna-Viti nahkhiirte püsielupaik\n\nVääna-Viti nahkhiirte püsielupaik on nahkhiirte püsielupaik Harju maakonnas Harku vallas.\n\nAla võeti kaitse alla 1989. aastal (Vääna-Viti kaitseala). Kaitseala pindala on u 21 ha (teistel andmetel 33 ha) .\n\nNahkhiirte püsielupaik asub Peeter Suure merekindluse maa-alustes käikudes.\n", "id": "ekk_Latn_210043"}
{"text": "Vääna maastikukaitseala\n\nVääna maastikukaitseala on maastikukaitseala Harju maakonnas Harku vallas. Kaitseala pindala on 407 ha.\n\nKaitseala moodustati 1991. aastal, kui kaitse alla võeti Loode-Eestile iseloomulike põõsasmarana-loopealsed, Tõlinõmme järv ja Tõlinõmme raba. Kaitsealal asub ka Tõlinõmme kurisu.\n\nLäänes ja lõunas ümbritseb kaitseala Vääna hoiuala.\n", "id": "ekk_Latn_210044"}
{"text": "Väike-Palkna maastikukaitseala\n\nVäike-Palkna maastikukaitseala on maastikukaitseala Võru maakonnas Rõuge vallas Läti piiri ääres. Kaitseala pindala on 25 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1979, kui Väike-Palkna järv ja seda ümbritsev loodusmets võeti kaitse alla Paganamaa maastikukaitseala lahustükina.\n", "id": "ekk_Latn_210045"}
{"text": "IOS 6\n\niOS 6 on versioon iOS-i mobiilseadme operatsioonisüsteemist Apple Incilt. Viimane versioon iOS 6-st on 6.1.3. Enne seda oli väljas iOS 5.\n", "id": "ekk_Latn_210046"}
{"text": "Kose mõis (Jõelähtme)\n\nKose poolmõis (saksa keeles Kosch) oli poolmõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõisa süda Tallinna territooriumile, Kose tee ja Vabaõhukooli tee ristumiskoha juurde (Kose tee 55, 57; Vabaõhukooli tee 1 ja 3).\n", "id": "ekk_Latn_210047"}
{"text": "Game Boy\n\nGame Boy on pihukonsool, mis anti välja videomängufirma Nintendo poolt 1989. aastal.\n\nOriginaalne Game Boy oli rohelise ekraaniga ning kasutas toiteks 4 AA-patareisid või seinatoidet. Originaalkonsoole Game Boy tehti kuus aastat, kuni tuli välja Game Boy Pocket, mis oli väiksem, kuid parema ja suurema ekraaniga ning mille toiteks oli 2 AA-patareid. Game Boy mängud anti välja ROM-kassettide vormis.\n\n1998. aastal anti välja kaks uut versiooni: Game Boy Light ja Game Boy Color. Game Boy Light tuli välja Jaapanis. Sellel oli taustavalgustus. Game Boy Coloril oli värviline ekraan. Game Boy Color oli ainus Game Boy, millel oli infrapunaliides.\n\n2001. aastal tuli välja Game Boy Advance, millel oli 32-bitise värviulatusega ekraan, kuid sellel polnud ikka veel taustavalgustust. Selle toiteks oli 2 2xAA-patareid. 2003. aastal tuli välja Game Boy Advance SP, millel oli laetav aku ja taustavalgustus. 2005. aastal tuli välja Game Boy Micro, mis oli väike ja taustavalgustusega ning toetas ainult Game Boy Advance'i kassette.\n", "id": "ekk_Latn_210048"}
{"text": "Kabjamägi\n\nAastal 1968 võeti mägi kaitse alla (Kabjamäe kaitseala; pindala 10 ha). Kaitse alla võeti mägi pigem kultuuriloolise tähtsuse pärast, vähem geoloogilise tähtsuse pärast.\n", "id": "ekk_Latn_210049"}
{"text": "Werner Arthur Wolfgang Plath\n\nWerner Arthur Wolfgang Plath (8. oktoober 1902 Käina – 8. aprill 1996 Hamburg) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.\n\nTa lõpetas aastal 1921 Tallinna toomkooli. Ta õppis aastatel 1921–1926 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, mille lõpetas arsti astme väärilisena cum laude. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni Estonia.\n\nTa oli aastal 1927 volontäärassistendina tegev Kaitseväe Keskhaigla haavaosakonnas Tallinnas. Aastatel 1928–1930 oli ta Tallinnas Diakonisside Asutise haigla assistendiks. Aastal 1930 siirdus ta Saksamaale ja oli Betheli kliiniku kirurgiaosakonna arst ning aastal 1931 Göttingeni ülikooli kõrvakliiniku assistent. Aastal 1932 tuli ta tagasi Eestisse ja töötas aastatel 1932–1938 Narva kalevivabriku arstina ja haigla juhatajana. Aastal 1939 siirdus uuesti Tallinna Diakonisside Asutise arsti kohale ja töötas samaaegselt kõrva-nina-kurguhaiguste eraarstina Tallinnas.\n\nAastal 1939 repatrieerus ta koos perekonnaga Saksamaale. Aastatel 1940–1945 töötas ta erapraktikuna kõrva-nina-kurguarstina Hohensalzas (praegu Inowrocław, Inowrocławi maakond, Kujawy-Pomorze vojevoodkond, Poola). Aastatel 1945–1949 oli ta arstiks Pössneckis Saale-Orla kreisis Tüüringis, aastatel 1949–1972 Düsseldorfis, pärast seda jäi ta pensionile, elades Düsseldorfi lähedal Hildenis.\n\nDr. Werner Plath suri aastal 1996 Hamburgis.\n", "id": "ekk_Latn_210050"}
{"text": "Kalevipoja künnivagu\n\nKalevipoja künnivagu on sälkorg Tartu maakonnas Kastre vallas.\n\nSälkorg võeti aastal 1964 kaitse alla (Kalevipoja künnivao kaitseala; pindala 11 hektarit).\n\nSälkoru pikkus on 0,9 km ja sügavus kuni 22 meetrit. Sälkorg jätkub Poka-Luutsma ürgoruna.\n", "id": "ekk_Latn_210051"}
{"text": "Vahtrepa maastikukaitseala\n\nKaitseala eesmärk on hoida ordoviitsiumi lubjakivipaljandit (Vahtrepa pank), loo- ja rannakooslusi, sealset traditsioonilist pärandkultuurmaastikku.\n", "id": "ekk_Latn_210052"}
{"text": "Kanahaua sulglohk\n\nKanahaua sulglohk on sulglohk Tartu maakonnas Elva vallas.\n\nSulglohk võeti 1964. aastal kaitse alla (Kanahaua sulglohu kaitseala; pindala 5,5 ha).\n\nSulglohk on geoloogiliselt termokarstilise tekkega ja selle sügavus on 25 (vanematel andmetel 21 m). Läbimõõt ida-lääne suunal 300 m, põhja-lõuna suunal 250 m. Servast umbes 3 m allpool on 15–20 m laiused terrassid. Lohu põhjas, kus puudub äravool, on väike lage madalsoo. Järskudel 25–30-kraadise kallakuga nõlvadel kasvab mets. Lõunaveerel on asunud suusahüppetorn, mis on nüüdseks täielikult hävinud. Suusahüppetornini on omal ajal rajatud tee. Sulglohu terrassile suundub jalutusala.\n", "id": "ekk_Latn_210053"}
{"text": "Türisalu maastikukaitseala\n\nTürisalu maastikukaitseala on maastikukaitseala Harju maakonnas Harku ja Lääne-Harju vallas. Kaitseala pindala on 96,7 ha.\n\nKaitseala loodi 1991. aastal, kui kaitse alla võeti muu hulgas Türisalu pank, põõsasmarana looalad, mitmed liigid (nt eesti soojumikas).\n", "id": "ekk_Latn_210054"}
{"text": "Gerhard Rall\n\nGerhard Rall (21. juuli 1896 Paide – 27. veebruar 1990 Neustadt in Holstein) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.\n\nTa sai kõigepealt koduõpetust kirikumõisas ja lõpetas aastal 1914 Tallinna toomkooli. Aastatel 1914–1918 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, seejärel siirdus Saksamaale ja lõpetas aastal 1920 Greifswaldi ülikooli arsti astme väärilisena. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni Estonia. Ühtlasi promoveerus ta aastal 1920 Greifswaldi ülikooli juures, omandades dr. med. kraadi.\n\nAastatel 1920–1922 oli ta Greiffenhageni kliinikus volontäärassistent. Aastal 1924 täiendas ta end Viini ortopeediakliinikus ja oli aastast 1924 ortopeedia eriala eraarst Tallinnas, olles ühtlasi arst ka Greiffenhageni kliinikus. Aastal 1929 täiendas ta ennast ortopeedia alal Stockholmis, aastal 1933 Helsingis, aastal 1936 Königsbergis ja jätkas siis Tallinnas eraarstina luu- ja liigestehaiguste erialal. Ta oli Gesellschaft Praktischer Aerzte zu Reval liige ja Eesti Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Seltsi liige aastast 1935.\n\nAastal 1939 repatrieerus ta perekonnaga Saksamaale. Aastatel 1939–1945 töötas ta arstina Posenis ning seejärel Neustadt in Holsteinis (Ostholsteini kreisis Schleswig-Holsteini liidumaal). Seal ta ka suri.\n", "id": "ekk_Latn_210055"}
{"text": "Lauri Suurmaa\n\nLauri Suurmaa (sündinud 15. jaanuaril 1975) on eesti kultuuriajaloolane.\n\nAlates 2003. aastast õpib ta Tallinna Ülikooli doktorantuuris.\n\n2004. aastast on ta Akadeemilise Ajalooseltsi liige.\n\n2007–2018 töötas ta Grenaderi kirjastuses ajalootoimetajana.\n", "id": "ekk_Latn_210056"}
{"text": "Aino Asszonyi\n\nAino Asszonyi (sünninimi Aino Pori; 1962–1970 Aino Meel; 11. juuni 1939 Tallinn – 10. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti arhitekt ja laskesportlane.\n\nTa lõpetas 1957. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1964. aastal ERKI arhitektina.\n\nTa tuli Eesti meistriks väikepüssiharjutustes aastatel 1959–1965 kaks korda individuaalselt ja neli korda võistkonna koosseisus ning püstitas ühe individuaalse Eesti rekordi ja osales üheksa võistkondliku rekordi püstitamisel.\n\nAastatel 1968–1973 oli ta Põlva rajooni arhitekt. Ta projekteeris muu hulgas Põlva siselasketiiru ja aitas kaasa Elva laskebaasi ehitamisele. Aastatel 1978–1987 töötas ta Ehituskomitee osakonnajuhatajana ja 1987–1990 Arhitektide Liidu vastutava sekretärina.\n", "id": "ekk_Latn_210057"}
{"text": "Uhtju looduskaitseala\n\nUhtju looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas. Kaitseala pindala on 2429 ha.\n\nKaitseala praegused piirid ja staatus on aastast 2001.\n\nKaitsealal hoitakse muu hulgas Uhtju saari, piirkonda asustavaid hall- ja viigerhülgeid.\n", "id": "ekk_Latn_210058"}
{"text": "Robert Friedrich Wilhelm Rinne\n\nRobert Friedrich Wilhelm Rinne (14. jaanuar 1872 Reigi – 23. aprill 1944 Bromberg) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.\n\nTa lõpetas Tartu Kubermangugümnaasiumi ja astus aastal 1895 Kiievi ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1898 arsti astme väärilisena.\n\nAastal 1899 töötas ta Peterburis Coongelinni erahaiglas, aastal 1900 oli ta arstiks Dünamünde 25. diviisi haiglas ja oli aastatel 1901–1919 Peterburi Evangeelse Haigla ordinaatoriks, lisaks oli ta aastatel 1902–1906 Püha Olga haigla ordinaatoriks. Aastatel 1919–1921 oli ta Eesti Vabadussõjas 1. evakuatsioonihospitali arst. Aastatel 1922–1939 oli ta Kohtla-Järve Riigi Põlevkivitööstuse ambulatooriumis arstiks.\n\nAastal 1939 repatrieerus ta koos abikaasaga Saksamaale. Aastatel 1939–1944 töötas ta arstina Brombergis (praegu Bydgoszcz, Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas).\n\nDr. Robert Rinne hukkus 23. aprillil 1944 Brombergis.\n", "id": "ekk_Latn_210059"}
{"text": "Verhuulitsa käpaliste püsielupaik\n\nVerhuulitsa käpaliste püsielupaik on Võru maakonnas Setomaa vallas asuv käpaliste kaitseala (püsielupaik). Seal kaitstakse Värska oja lammil kasvavaid käpalisi. Kaitseala pindala on 19,55 ha.\n\nVarem kaitsti sealseid taimi (pms käpalised) Verhuulitsa liigikaitseala kaudu. See kaitseala moodustati 1989.\n\nSeal kasvab Russowi sõrmkäpp.\n", "id": "ekk_Latn_210060"}
{"text": "Tõstamaa liigikaitseala\n\nTõstamaa liigikaitseala on endine liigikaitseala Pärnu maakonnas Pärnu linnas, Ermistu ja Pärakülas. Kaitseala pindala on 24,5 (või 25 ha).\n\nKaitseala moodustati 1958, et kaitsta merikotkast ja tema elupaika. Samuti oli alal leitud seeneliik taiga‑peenpoorik.\n\n2020. aastal arvati see ala riikliku kaitse alt välja.\n", "id": "ekk_Latn_210061"}
{"text": "Oja liigikaitseala\n\nOja liigikaitseala on liigikaitseala Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Kaitseala moodustati 1992. aastal, et kaitsta väike-konnakotkast (I kategooria liik); seal pesitseb ka metsis (II kategooria liik). Kaitseala pindala on 80 ha.\n", "id": "ekk_Latn_210062"}
{"text": "Lümandu maastikukaitseala\n\nLümandu maastikukaitseala on maastikukaitseala Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas ning Harju maakonnas Saue vallas Tagametsa külas ja Saue vallas Kohatu külas. Kaitseala pindala on 106,3 ha.\n\nMaastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi (Lümandu allikad) ja 1988. aastal loodud Lümandu botaanilise kaitseala baasil. Kaitsealalt saab alguse Vasalemma jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_210063"}
{"text": "Loomeprotsess\n\nLoomeprotsess (inglise keeles creative process, saksa keeles kreativer Prozess), ka looming, on originaalse tulemuseni jõudmine.\n\nLoomeprotsess rajaneb loovusel.\n\nLoomeprotsessi tulemus on looming.\n\nLoomeprotses kujutab endast tavaliselt sihipärast uute materiaalsete ja vaimsete väärtuste loomist.\n\nLoomeprotsessi võib mõista sammude ahelana, mis on vajalik probleemi lahendamiseks. Kuna neid samme läbitakse tavaliselt mitu korda, räägitakse loomeprotsessist ka kui iteratiivsest protsessist.\n\nLoomeprotsessi tulemuseks on tavaliselt mõistuse abil tunnetatav stabiilne tulemus, mille saavutamine toimub tavaliselt vertikaalse ehk konvergentse mõtlemise (kord, eesmärgid, reeglid, arvestused, loogika) ja lateraalse ehk divergentse mõtlemise (kaos, vabadus, juhus, spontaansus) koosmõjus.\n\nLoomeprotsess on seotud tegelikkuse või nähtumuse tunnetuse ja kujutlusega. Loomeprotsess võib esineda kõikides inimtegevuse valdkondades.\n\nPlaton käsitles loomeprotsessi kui \"jumalikku ekstaasi\", Friedrich Schelling ja Eduard Hartmann kui \"teadvusetu elustavat hingust\", Henri Bergson kui \"müstilist intuitsiooni\", Sigmund Freud kui \"instinktide avaldumist\". Loomeprotsessist võtavad osa inimese kõik vaimsed jõud, eriti kujutlusvõime, selles esinevad ka õppimise ja mängu elemendid. Loomeprotsessi on subjektiivselt kirjeldatud ka matemaatiku Henri Poincaré poolt, kuid nende süstematiseerimise ja võrdlemiseni on jõutud palju hiljem.\n", "id": "ekk_Latn_210064"}
{"text": "Alu liigikaitseala\n\nAlu liigikaitseala on liigikaitseala Pärnu maakonnas Pärnu linnas. Kaitseala moodustati 1976. aastal, et kaitsta käpalist kaunist kuldkinga (II kategooria liik) Kaitseala pindala on 3,7 ha.\n", "id": "ekk_Latn_210065"}
{"text": "Munandid\n\nMunandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.\n\nMunandite areng, anatoomia, asend, närvid, sooned (arterid, veenid, lümfisooned), morfoloogia, funktsioonid, hormoonid ja histoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.\n", "id": "ekk_Latn_210066"}
{"text": "Kaansoo mesimuraka kasvuala\n\nKaansoo mesimuraka kasvuala (varem ka: Kaansoo liigikaitseala) asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas. Kaitseala moodustati 1991, et kaitsta mesimuraka ehk soomuraka (II kategooria liik) kasvukohti. Kaansoo on Eesti suurim ja vanim mesimuraka kasvuala. Kaitseala pindala on 102 ha, mis on 8 lahustükina.\n", "id": "ekk_Latn_210067"}
{"text": "Kivisaare liigikaitseala\n\nKivisaare liigikaitseala on liigikaitseala Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Kaitseala loodi 1992. aastal, et kaitsta sealseid ohustatud loomaliike, nt väike-konnakotkast (I kategooria liik). Kaitseala pindala on 70 ha. Alal asub ka muinsuskaitse all olev muistne asulapaik.\n", "id": "ekk_Latn_210068"}
{"text": "Zähringid\n\nZähringid on vana Saksa aadlisuguvõsa, kes asutas suurel arvul linnu, mis tänapäeval asuvad Šveitsis ja Baden-Württembergis. Nimi tuleneb Zähringi lossist, nüüd varemetes, samanimelises külas, tänapäeval linnaosa Freiburg im Breisgaus, mille hertsogid asutasid aastal 1120. Kui noorem liin, mis saavutas esmalt tiitli Zähringi hertsog, Badeni dünastia kõrvalharu, hääbus aastal 1218, siis vanem liin jäi elama ja kasutab praegu tiitlit Badeni markkrahv, Zähringi hertsog.\n", "id": "ekk_Latn_210069"}
{"text": "Sämi maastikukaitseala\n\nSämi maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas. Kaitseala pindala on 941,1 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1981. aastal kaitse asutatud Sämi-Kuristiku sookaitseala baasil.\n", "id": "ekk_Latn_210070"}
{"text": "Piiumetsa maastikukaitseala\n\nPiiumetsa maastikukaitseala on maastikukaitseala Järva ja Rapla maakonnas. Kaitseala pindala on 1130 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1981. aastal loodud Piiumetsa sookaitseala baasil.\n", "id": "ekk_Latn_210071"}
{"text": "Württembergi krahvkond\n\nWürttembergi krahvkond (saksa keeles Grafschaft Württemberg) oli ajalooline territoorium, mis sai alguse Württembergi dünastia valdustest, vana Švaabimaa hertsogkonna südamest aastal 1083. Stuttgart oli selle pealinn. 12. sajandist aastani 1495 oli see krahvkond Saksa-Rooma riigis. Hiljem sai sellest hertsogkond ja seoses Saksa-Rooma riigi kadumisega kuningriik.\n", "id": "ekk_Latn_210072"}
{"text": "Audru liigikaitseala\n\nAudru liigikaitseala on liigikaitseala Pärnu maakonnas Pärnu linnas. Kaitseala loodi 1958. aastal, et kaitsta käpalise kauni kuldkinga (II kategooria liik) kasvukohta. Kaitseala pindala on u 26,8 ha.\n", "id": "ekk_Latn_210073"}
{"text": "Närska botaaniline mikrokaitseala\n\nNärska botaaniline mikrokaitseala on kaitseala Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Kaitseala pindala on 10 ha.\n\nKaitseala moodustati 1990. aastal, et kaitsta mitmeid kaitsealuseid taimeliike, nt suur käopõll, ahtalehine ängelhein.\n", "id": "ekk_Latn_210074"}
{"text": "Ülase tänav\n\nÜlase tänav, tänav Aespa alevikus Ülase tänav, tänav Antslas Ülase tänav, tänav Audru alevikus Ülase tänav, tänav Jõgeval Ülase tänav, tänav Järvakandi alevis Ülase tänav, tänav Kambja alevikus Ülase tänav, tänav Kehras Ülase tänav, tänav Keilas Ülase tänav, tänav Kose alevikus Ülase tänav, tänav Kuressaares Ülase tänav, tänav Kohtla-Järvel Sompa linnaosas Ülase tänav, tänav Käärdi alevikus Ülase tänav, tänav Märjamaa alevis Ülase tänav, tänav Paldiskis Ülase tänav, tänav Pärnus Ülase tänav, tänav Põltsamaal Ülase tänav, tänav Pärnu-Jaagupi alevis Ülase tänav, tänav Raasiku alevikus Ülase tänav, tänav Rakveres Ülase tänav, tänav Räpinas Ülase tänav, tänav Saku alevikus Ülase tänav, tänav Sääse alevikus Ülase tänav, tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Ülase tänav, tänav Tartus Veeriku linnaosas Ülase tänav, tänav Valgas Ülase tänav, tänav Vastseliina alevikus Ülase tänav, tänav Vinni alevikus Ülase tänav, tänav Võrus Ülase tänav, tänav Võsu alevikus\n", "id": "ekk_Latn_210075"}
{"text": "Kopenhaageni Ülikooli botaanikaaed\n\nKopenhaageni Ülikooli botaanikaaed (taani keeles Botanisk Have) on Kopenhaageni Ülikoolile alluv botaanikaaed Taani pealinnas Kopenhaagenis.\n\nBotaanikaaed asub Kopenhaageni kesklinnas kümnehektarilisel alal. Selle geograafilised koordinaadid on .\n\nBotaanikaaed moodustab osa Taani loodusloomuuseumist, mis omakorda allub Kopenhaageni ülikooli loodusteaduste teaduskonnale.\n\nÜlikooli botaanikaaia eelkäija rajati 1600. aastal. Praeguses asukohas tegutseb botaanikaaed alates 1870. aastast.\n\nBotaanikaaial on 27 kasvuhoonet, sealhulgas tähelepanuväärne 3000-ruutmeetrine 1874. aastal valminud palmimaja. Esindatud on üle 13 000 liigi. Vanim puu on 1806. aastast pärinev väikeseokkaline sooküpress.\n\nKopenhaageni Ülikooli botaanikaaias on Taani suurim elavate taimede kollektsioon ning ainus pärismaiste taimede geenipank. Botaanikaaiale kuulub üks maailma suurimaid herbaariume.\n\nBotaanikaaed on avatud aasta ringi ja sissepääs on tasuta.\n", "id": "ekk_Latn_210076"}
{"text": "Søren Vinterberg\n\nSøren Vinterberg (sündinud 13. novembril 1944) on taani ajakirjanik, kirjandus-, filmi- ja koomiksikriitik ning tõlkija.\n\nVinterberg lõpetas gümnaasiumi aastal 1963 ja hiljem ajakirjanduse eriala. Kopenhaageni Ülikoolis õppis ta kirjandust. Ta on töötanud kõnekirjutajana Taani Kultuuriministeeriumis ja näiteks ajakirjas NB. Aastal 1990 hakkas ta kirjandustoimetajaks.\n\nTema kirjutatud raamat poliitiliste karikatuuride kohta ilmus 2009. aastal.\n\nTa on Thomas Vinterbergi isa. Ta töötab päevalehe Politiken kriitikuna.\n", "id": "ekk_Latn_210077"}
{"text": "Alexis Kagame\n\nAlexis Kagame (15. mai 1912 Kiyanza – 2. detsember 1981 Nairobi) oli Rwanda filosoof, keeleteadlane, ajaloolane, luuletaja ja vaimulik.\n\nTa tegeles peamiselt etnofilosoofiaga ja oli muu hulgas Rwanda ülikooli teoloogiaprofessor.\n\nTa uuris põhjalikult Rwanda rahvaste suulist pärimust, traditsioone ja kirjandust ning kirjutas neil teemadel mitu raamatut nii prantsuse kui ka ruanda keeles. Ta kirjutas ka luuletusi, mis ilmusid mitme kogumikuna.\n\nAlexis Kagame oli ka poliitiliselt aktiivne ning alates 1940. aastatest oli ta üks tutsi kultuuri eestkõnelejaid ja tutside õiguste eest võitlejaid.\n", "id": "ekk_Latn_210078"}
{"text": "Kiyanza\n\nKiyanza on asula Burundis Kirundo provintsis.\n\nKiyanzas sündis Rwanda filosoof, keeleteadlane, ajaloolane, luuletaja ja vaimulik Alexis Kagame.\n", "id": "ekk_Latn_210079"}
{"text": "Paria laht\n\nParia laht (inglise keeles Gulf of Paria, hispaania keeles Golfo de Paria) on laht Kariibi meres, mis piirneb Venezuela ranniku ja Trinidadi saarega.\n\nLahe pindala on 7800 km², maksimaalne sügavus 22 m. Ülejäänud Kariibi merega ühendab lahte põhjas asuv Bocas del Dragóni väin, lõunas paikneb Boca del Serpiente väin, mis ühendab lahte läbi Kolumbuse kanali Atlandi ookeaniga.\n\nLahe avastas 15. sajandil Hispaania maadeavastaja Christoph Kolumbus, andes sellele nimeks Golfo de la Ballena (eesti keeles 'Vaalalaht'). Praegune nimi pärineb tõenäoliselt 19. sajandist, mil ulatusliku vaalapüügi tulemusel lahe vaalapopulatsioon hävis, ja tuleneb lahte ulatuva Paria poolsaare nimest. 18. sajandi kaartidel on laht leitav ka Golfo Triste nime all (eesti keeles 'Kurb laht').\n", "id": "ekk_Latn_210080"}
{"text": "Varbla laidude looduskaitseala\n\nVarbla laidude looduskaitseala (varem Varbla laidude maastikukaitseala) on looduskaitseala Pärnu maakonnas. Kaitseala pindala on 71,7 ha (varasema maastikukaitseala pindala oli ha).\n\nKaitseala on moodustatud 1976. aastal kaitse alla võetud kümne laiu (Varbla laiud) (aastal 1991 reorganiseeriti Varbla laidude kaitsealaks) alusel. Varbla laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse määrus 2007.aastal)\n", "id": "ekk_Latn_210081"}
{"text": "Varesemägede maastikukaitseala\n\nVaresemägede maastikukaitseala on maastikukaitseala Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Taari külas.\n\nKaitseala asub Sakala kõrgustiku põhjaosa läbivas Tääksi-Välgita-Kehklase ürgorus.\n\nKaitseala pindala on 23 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1964. aastal. Ala peaeesmärk on kaitsta sealset lavaoosi (Varesemäed).\n", "id": "ekk_Latn_210082"}
{"text": "Verijärve maastikukaitseala\n\nVerijärve maastikukaitseala on maastikukaitseala Võru maakonnas Võru vallas. Kaitseala pindala on 77,7 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1962. aastal. Ala peaeesmärk on kaitsta Verijärve ja seda ümbritsevat maastikku.\n", "id": "ekk_Latn_210083"}
{"text": "Viitna maastikukaitseala\n\nViitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ja Haljala vallas. Kaitseala pindala on 311,6 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1971. aastal ja algul oli see Lahemaa rahvuspargi koosseisus, 1997. aastal moodustati eraldi Viitna maastikukaitseala. Ala peaeesmärk on kaitsta Viitna järvi ning säilitada, kaitsta ja tutvustada järvi ümbritsevat maastikku.\n", "id": "ekk_Latn_210084"}
{"text": "Õisu maastikukaitseala\n\nÕisu maastikukaitseala on maastikukaitseala Viljandi maakonnas Mulgi vallas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal asus see Halliste ja Karksi vallas. Kaitseala pindala on 595,5 ha, sellest maismaad 399,7 ha ja veeosa 195,8 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1959. aastal. Alal kaitstakse Õisu parki, Õisu ümbruse geoloogilisi vaatamisväärsusi ja kaitsealuseid liike.\n", "id": "ekk_Latn_210085"}
{"text": "Kullamäe maastikukaitseala\n\nKullamäe maastikukaitseala on maastikukaitseala Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jakobimõisa külas. Kaitseala pindala on 5,4 ha.\n\nKaitseala eesmärk on kaitsta Tarvastu jõe kaldal asuvat Kullamäe liivakivipaljandit, seal asuvaid Kullamäe koopaid ning neid ümbritsevat maastikku..\n\nKaitseala loodi 1964. aastal Kullamäe liivakivipaljandi kaitseks. 1998. aastal laiendati kaitseala paljandi, koobaste ja ümbritseva maastiku tõhusamaks kaitseks.\n\nKullamäe maastikukaitseala kuulub Kullamäe loodusala nime all Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku.\n", "id": "ekk_Latn_210086"}
{"text": "Kõpu looduskaitseala\n\nKõpu looduskaitseala on looduskaitseala Hiiumaal Kõrgessaare vallas. Kaitseala pindala on 3064 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1962, kui kaitse alla võeti Ristna rannik ja mitmed kaitsealused taimeliigid. Aastal 1973 võeti kaitse alla ka Linnaru mäed. Aastal 1999 organiseeriti ala ümber Kõpu maastikukaitsealaks. Praegused piirid ja staatus aastast 2007.\n\nKaitseala koosseisus on aastast 2007 ka endine Rattagu looduskaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_210087"}
{"text": "Las Animase maakond\n\nLas Animase maakond (Las Animas County) on kõige suurem maakond USA-s Colorado osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Trinidad.\n\nMaakonna pindala on 12 368 km². Veepindala on 7 km².\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 15 507. Aastal 2000 oli elanikke 15 207.\n", "id": "ekk_Latn_210088"}
{"text": "Anumägi\n\nAnumägi on kõrgendik Valga maakonnas Valga vallas.\n\nAnumägi moodustab koos lähedaloleva Prigendimäega ühtse pinnavormi. Mõlemad mäed olid 1958. aastast looduskaitse all. Anumäe kaitstava ala pindala oli 9,3 ha. 2015. aastal arvati mäed looduskaitseväärtuse kadumise tõttu looduskaitse alt välja.\n", "id": "ekk_Latn_210089"}
{"text": "Argiasjust pühapäeval\n\n\"Argiasjust pühapäeval\" oli Eesti Televisiooni päevakajalise sisuga publitsistikasaatesari aastatel 1978–1989. Sel oli ka meelelahutuslik pool,kus esinesid Eesti ansamblid ja lauljad, kes esitasid vaatajate soovilugusid.\n\nSaatesarja esimene osa oli eetris 15. oktoobril 1978. Esialgu oli saatejuht Juhan Hindov, 1979. aastast Peeter Eelsaare, 1981. aastal Olav Osolin. Aastatel 1982–1989 oli saatejuht Feliks Undusk.\n", "id": "ekk_Latn_210090"}
{"text": "Hageri-Sutlema rannamoodustised\n\nHageri-Sutlema rannamoodustised on endisaegse Balti jääpaisjärve metsaga kattunud rannavall, mis asub Rapla maakonnas Kohila vallas.\n\nRannamoodustised on aastast 1973 kaitse all (Hageri-Sutlema rannamoodustiste kaitseala).\n", "id": "ekk_Latn_210091"}
{"text": "Nevada kummituslinnade loend\n\nSiin on Nevadas asuvate kummituslinnade loend. Enamik linnu hüljati pärast kaevanduste sulgemist.\n", "id": "ekk_Latn_210092"}
{"text": "Sookalduse kollase nartsissi kasvukoht\n\nSookalduse kollase nartsissi kasvukoht on kollase nartsissi kasvukoht Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Sookalduse külas. Kasvukoht jääb Aovere–Kallaste–Omedu maanteel sõitjate nägemisulatusse.\n\nAastatel 1964–2021 oli kasvukoht looduskaitse all. Kaitseala pindala oli 0,3 ha.\n\nKollane nartsiss metsistub ehk hakkab looduslikult levima väga harva. Liik jõudis Eestisse Tartu Ülikooli botaanikaaia vahendusel 1807. aastal. Kokkuleppeliselt kulub taimeliigi naturaliseerumiseks ehk looduslikes kooslustes inimese abita iseseisvalt levimiseks 250 aastat. Kuna Sookalduse nartsissid pole selles kohas kasvanud üle 250 aasta, siis ei loeta nende kasvukohta looduslikuks.\n\nLegendi kohaselt käis Sookalduse Singli talu perepoeg Peep 1880. aastate lõpul või 1890. aastate algul tööl Saare mõisas ja armus sealsesse mõisapreilisse. Kui mõisapreili isa sellest kuulis, jäi Peep töökohast ilma, kuid mõisapreili kinkis poisile armastuse ja kiindumuse märgiks ühe nartsissisibula, öeldes, et nii kaua, kuni nartsissid õitsevad, püsib nende armastus. Peep pistis nartsissisibula talu akna alla mulda ja see hakkas paljunema. Nartsiss kohanes uue elupaigaga niivõrd hästi, et kasvas edasi isegi siis, kui talu uus elumaja teise paika ehitati ja vana aeda enam ei hooldatud.\n", "id": "ekk_Latn_210093"}
{"text": "Suurekivi tee\n\nSuurekivi tee on tänav Rae vallas Peetri alevikus.\n\nTänav saab alguse Kuldala tee lõpu lähedalt (aga Kuldala teega puudub autoga läbitav ühendus) ja lõpeb ristumisel Küti teega, olles ligikaudu 560 meetrit pikk (koos tänavalt algavate nimetute tupikute ja ringteega 1130 meetrit).\n\nTänav on eraomanduses ega ole seetõttu avalikuks liikluseks avatud. Ehitaja ei ole tänavat projektikohaselt välja ehitanud (on oluliselt kitsam, puudub tänavavalgustus).\n", "id": "ekk_Latn_210094"}
{"text": "Küti tee\n\nKüti tee on tänav Rae vallas Peetri alevikus.\n\nTänav saab alguse Vana-Tartu maanteelt endise Tammiku talu kõrvalt ja lõpeb ristumisel Mõigu teega, olles ca 1100 meetrit pikk.\n\nTänava algus on tänava muust osast kitsam ja sillutataud freesasfaldiga; ülejäänud tänav on sillutatud mustkatte või asfaldiga. Küti tee ääres asub Peetri kooli staadion.\n", "id": "ekk_Latn_210095"}
{"text": "Pueblo maakond\n\nPueblo maakond (Pueblo County) on maakond USA-s Colorado osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Pueblo.\n\nMaakonna pindala on 6210 km². Veepindala on 23 km².\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 159 063. Aastal 2000 oli elanikke 141 472.\n", "id": "ekk_Latn_210096"}
{"text": "Vägeva tee\n\nVägeva tee on tänav Rae vallas Peetri alevikus.\n\nTänav saab alguse Tartu maanteelt, ristub Lepiku teega, Peetri teega, Uusmaa teega ja lõpeb Küti teel, olles ca 1,58 km pikk.\n\nTänav on Peetri alevikus üks pikimaid ja läbib eriilmelisi piirkondi - tänava alguses on ärihooned, seejärel järgnevad paarismajad ja korterelamud, tänava lõpuosas on eramajad. Tänav möödub Peetri pargist.\n\nTänava nimi tuleneb Vägeva talu nimest.\n", "id": "ekk_Latn_210097"}
{"text": "Kuningvere kaitseala\n\nKaitseala on moodustatud 1964. aastal, et kaitsta Kuningvere järve ja järve läänekaldal asuvat kaasikut.\n", "id": "ekk_Latn_210098"}
{"text": "Kurgja-Linnutaja kaitseala\n\nKurgja-Linnutaja kaitseala (ka: Kurgja-Linnutaja talu maade kaitseala) on kaitseala Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas. Kaitseala pindala on 103,8 ha. Kaitseala plaanitakse muuta Kurgja-Linnutaja maastikukaitsealaks.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1961, mil ala võeti kaitse alla Kurgja pargina. Aastal 1964 ala laiendati ja see nimetati ümber Kurgja-Linnutaja kaitsealaks.\n\nKaitseala piiresse jäävad Carl Robert Jakobsonile kuulunud talumaad (Kurgja talu); alal on peamiselt kultuurilooline tähtsus.\n", "id": "ekk_Latn_210099"}
{"text": "Lustimägi\n\nLustimägi asub Tartu maakonnas Elva vallas.\n\nMägi võeti 1964. aastal kaitse alla (Lustimäe kaitseala; pindala 3 ha).\n", "id": "ekk_Latn_210100"}
{"text": "Rasketööstus\n\nRasketööstus on tooret töötlevate ja tootmisvahendeid tootvate tööstusharude kogum.\n\nRasketööstuse põhiharudeks loetakse masina- ja metallitööstust, kuid see hõlmab tegelikult kogu hankivat tööstust ning suurt osa töötlevast tööstusest. Nii kuuluvad rasketööstuse hulka ka näiteks mäetööstus, ehitusmaterjalitööstus, keemiatööstus ja energeetika.\n", "id": "ekk_Latn_210101"}
{"text": "Metsapoole botaanilis-zooloogiline kaitseala\n\nKaitseala on moodustatud 1991. aastal, et kaitsta sealset rannamaastikku, linnustikku ja rannaniite.\n", "id": "ekk_Latn_210102"}
{"text": "Koiva-Mustjõe maastikukaitseala\n\nKoiva-Mustjõe maastikukaitseala on maastikukaitseala, mis jääb Valga maakonna Valga valla ja Võru maakonna Rõuge valla alale. Kaitseala pindala on u 3179 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1957. Praegused piirid ja staatus 2005. aastast. Kaitseala hõlmab ka 1975. aastal eraldi moodustatud Koiva männikute kaitseala, mille pindala oli 179 ha. Samuti 1976. aastal eraldi moodustatud Parmu männikute kaitseala, mille pindala oli 5 ha. Aastal 2005 ühendati kaitseala koosseisu ka Valgemäe kaitseala (pindala 7 ha), mis oli moodustatud 1964.\n", "id": "ekk_Latn_210103"}
{"text": "Laiksaare männik\n\nLaiksaare männik on kaitsealune männik Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.\n\nMännik võeti kaitse alla 1991. aastal (Laiksaare männiku kaitseala). Kaitseala pindala on 1,5 ha.\n", "id": "ekk_Latn_210104"}
{"text": "Malluste männikud\n\nMalluste männikud on kaitsealused männikud Valga maakonnas Valga vallas Koiva külas.\n\nMännik võeti kaitse alla 1974. aastal (Malluste männiku kaitseala; pindala 82,4 ha).\n", "id": "ekk_Latn_210105"}
{"text": "Harilik saagrai\n\nHarilik saagrai (Pristis pristis) on kõhrkalade klassi kuuluv kalaliik.\n\nSaagrai pikal saagi meenutaval ninamikul paikneb 15-20 hambataolist kida, \"Saagi\" kasutab ta enesekaitseks ja kalaparvede ründamiseks.\n\nHarilik saagrai elutseb Atlandi ja Vaikse ookeani rannavööndis 45° põhjalaiuse ja 17° lõunalaiuse vahel. ning suudab elada ka riim- ja magevees. Neid on leitud Amazonase jõest 750 km suudmest ülesvoolu. Euroopas leidus saagraid Portugali rannikumeres ja Vahemeres, kuid tänapäeval on ta sealt hävitatud. Lääne-Aafrika ranniku asurkonna seisund on ebaselge. Kala on kantud kriitilises seisundis liikide nimekirja.\n\nTa toitub kaladest ja merepõhja selgrootutest.\n\nHarilik saagrai võib kasvada 5,6 m pikkuseks ja elada kuni 30 aastat. Ta paljuneb ovovivipaarselt.\n", "id": "ekk_Latn_210106"}
{"text": "Oore männikud\n\nOore männikud on kaitsealused männikud Valga maakonnas Valga vallas Laanemetsa külas.\n\nMännik võeti kaitse alla 1976. aastal (Oore männiku kaitseala). Kaitseala pindala on 3 ha.\n", "id": "ekk_Latn_210107"}
{"text": "Custeri maakond (Colorado)\n\nCusteri maakond (Custer County) on maakond USA-s Colorado osariigis. Geograafilised koordinaadid on 38°09' N, 105°36' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Westcliffe. Suurim linn on Silver Cliff.\n\nMaakonna pindala on 1916 km². Veepindala on 3 km².\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 4255. Aastal 2000 oli elanikke 3503.\n", "id": "ekk_Latn_210108"}
{"text": "Custeri maakond\n\nCusteri maakond Colorados Custeri maakond Idahos Custeri maakond Lõuna-Dakotas Custeri maakond Montanas Custeri maakond Nebraskas Custeri maakond Oklahomas\n", "id": "ekk_Latn_210109"}
{"text": "Riidaja männikud\n\nRiidaja männikud on kaitsealused männikud Valga maakonnas Tõrva vallas.\n\nMännikud võeti kaitse alla 1976. aastal (Riidaja männikute kaitseala; pindala 25 ha).\n", "id": "ekk_Latn_210110"}
{"text": "Koiluoto\n\nKoiluoto (vene keeles Койлуото) on väike 0,02 km² suurune saareke Soome lahe idaosas Virolahtis Virolahti vallas.\n\n200 meetri pikkust ja 110 meetri laiust madalat saart läbib Soome ja Venemaa riigipiir. See on teadaolevalt maailma väikseim meresaar, mis jaguneb kahe riigi vahel. Umbes sama väike on Märket Soome läänetipul.\n", "id": "ekk_Latn_210111"}
{"text": "Uulu rannamännikud\n\nUulu rannamännikud (ka Surju rannametsad) on kaitsealused männikud Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas rannamaastikul.\n\nMännikud võeti kaitse alla 1958. aastal (Uulu rannamännikute kaitseala; pindala 307 ha). 2017. aastast on männikud Uulu-Võiste maastikukaitseala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_210112"}
{"text": "Harilik hiidsuu\n\nHarilik hiidsuu (Chauliodus sloani) on nõelsuulaste sugukonda kuuluv kala.\n\nHarilik hiidsuu kasvab 20–35 cm pikkuseks. Tema pea pikkus on umbes 2 cm ja hammaste pikkus on sellest veidi üle poole. Tema hambad on nii pikad, et saagi neelamiseks peab ta suu vertikaalselt avama.\n\nHarilik hiidsuu on levinud troopilistes ja subtroopilistes meredes kuni 2500 m sügavuses. Öisel ajal tõuseb umbes 600 m sügavusse, kus leidub rohkem toitu. Ta toitub väikestest kaladest.\n", "id": "ekk_Latn_210113"}
{"text": "Žygimantas Kęstutaitis\n\nŽygimantas Kęstutaitis (~1350 Trakai – 1440) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1432–1440.\n\nŽygimantas Kęstutaitis alustas pärast suurvürstiks saamist suurvürstiriigis suurvürsti ainuvõimu kindlustamist repressioonidega vasallide vastu, mille tulemusel vasallid organiseerisid vandenõu ja tungisid Leedu suurvürsti Žygimantas Kęstutaitise residentsi Trakai linnusesse ning tapsid ta lossis.\n", "id": "ekk_Latn_210114"}
{"text": "Uusmaa tee\n\nUusmaa tee on tänav Rae vallas Peetri alevikus.\n\nTänav piirneb Pargi tee ja Vana-Tartu maanteega, ristudes Vägeva tee, Salu tee ja Kopli teega. Tänava pikkus on 670 meetrit.\n\nTänavalõik on valdavalt ääristatud korter- ja terrassmajadega.\n", "id": "ekk_Latn_210115"}
{"text": "Salu tee\n\nSalu tee on tänav Rae vallas Peetri alevikus.\n\nTänav saab alguse Uusmaa teelt, ristub Küti teega ja lõpeb Suurekivi teel, olles ligikaudu 770 meetrit pikk.\n\nRistumisel Küti teega on ligikaudu 70 meetri pikkune nihe tänava kulgemises, st Salu tee ühelt lõigult teisele sõitmiseks tuleb vahepeal sõita mööda Küti teed.\n\nTänav on ääristatud peamiselt eramajadega, tänava lõpuosas on ka paar kortermaja. Pääs Salu tänavalt Suurekivi teele on autoliikluse jaoks tõkestatud betoonplokkidega (kuna Suurekivi tee on eraomanduses).\n", "id": "ekk_Latn_210116"}
{"text": "Vahtra tee\n\nVahtra tee on 240 meetri pikkune tupiktänav Rae vallas Peetri alevikus. Tänav on ääristatud kortermajadega.\n", "id": "ekk_Latn_210117"}
{"text": "Pargi tee\n\nPargi tee on tänav Rae vallas Peetri alevikus.\n\nTänav saab alguse Peetri teelt Peetri pargi kõrvalt ja lõpeb ristumisel Küti teega, olles ca 480 meetrit pikk.\n\nTänava idapoolsel küljel paikneb Peetri lasteaed-põhikool ja Peetri kooli staadion.\n", "id": "ekk_Latn_210118"}
{"text": "Liāna Langa\n\nLiāna Langa (kodanikunimega Liāna Bokša; sündinud 23. veebruaril 1960 Riias) on läti luuletaja ja tõlkija.\n\nTa on õppinud Läti Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonnas ning töötanud kirjandusajakirja Latvju Teksti toimetajana.\n\nEestis on ta esinenud enne 2013. aasta Tallinna Raamatumessi ka 2010. aastal Prima Vistal.\n", "id": "ekk_Latn_210119"}
{"text": "Telefoninumber\n\nTelefoninumber on numbrikombinatsioon, mis tähistab telefonikasutaja kasutuses olevat telefoniliini ning mida kasutatakse teistelt liinidelt (numbritelt) sellele liinile helistamiseks. Vahepeal nimetatakse ka a-numbriks ehk abonendinumbriks.\n\nTelefoninumbris on informatsioon, mis võimaldab üheselt identifitseerida kõne sihtpunktiks oleva liini. Iga telefoninumber telefonivõrgus peab olema unikaalne.\n\nÜhele telefoniliinile võib ühendada ka mitu telefoniaparaati, millel on seega sama number.\n\nKui telefoninumbrid kasutusele võeti, olid need väga lühikesed, üks, kaks või kolm numbrit. \"Numbri valimiseks\" tuli see öelda operaatorile, kes ühendas vajalikud liinid.\n", "id": "ekk_Latn_210120"}
{"text": "Johan Unenge\n\nJohan Olof Unenge (sündinud 9. mail 1963 Stockholmis) on rootsi kirjanik ja kunstnik.\n\nTa loob karikatuure ja illustreerib raamatuid. Näiteks on ta illustreerinud Måns Gahrtoni lasteraamatu \"Kaevame vanaema üles!\"\n\nTa määrati 2011. aastal Rootsi lugemise saadikuks ja on alates 2009. aastast Rootsi Lasteraamatute Akadeemia liige.\n", "id": "ekk_Latn_210121"}
{"text": "Ilumetsa kuusik\n\nIlumetsa kuusik (ka Sügavhaua kuusik) on kuusik Põlva maakonnas Räpina vallas.\n\nKuusik võeti kaitse alla 1981. aastal (Ilumetsa kuusiku kaitseala; pindala 2 ha).\n", "id": "ekk_Latn_210122"}
{"text": "Vaitka männik\n\nVaitka männik on kaitsealune männik Valga maakonnas Valga vallas Koiva külas.\n\nMännik võeti kaitse alla 1976. aastal (Vaitka männiku kaitseala; pindala 3 ha).\n", "id": "ekk_Latn_210123"}
{"text": "Vanamõisa männik\n\nVanamõisa männik on kaitsealune männik Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.\n\nMännik võeti kaitse alla 1971. aastal (Vanamõisa männiku kaitseala; pindala 19,5 ha).\n", "id": "ekk_Latn_210124"}
{"text": "Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool\n\nsuunaTallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium#Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool\n", "id": "ekk_Latn_210125"}
{"text": "Atla raba\n\nRaba on kaitse alla võetud 1981. aastal (Atla raba kaitseala); praegu on see Mahtra looduskaitseala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_210126"}
{"text": "Ihamaru ürgmets\n\nIhamaru ürgmets on ürgmets Põlva maakonnas Kanepi ja Põlva vallas.\n\nÜrgmets võeti kaitse alla 1981. aastal (Ihamaru ürgmetsa kaitseala; 154 ha); praegu on ürgmets Ihamaru maastikukaitseala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_210127"}
{"text": "Pila\n\nPila on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nPila kõrgus merepinnast on keskmiselt 686 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210128"}
{"text": "Prarolo\n\nPrarolo on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nPrarolo kõrgus merepinnast on keskmiselt 117 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210129"}
{"text": "Rive\n\nRive on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nRive kõrgus merepinnast on keskmiselt 126 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210130"}
{"text": "Kinomaja\n\nKinomaja, ka Tallinna Kinomaja, on maja Tallinna vanalinnas aadressil Uus 3, kus tegutseb Eesti Kinoliit.\n\nPoola restauraatorite restaureeritud maja avati Kinomajana 26. jaanuaril 1981. Sündmust kajastas Tallinnfilmi ringvaade \"Nõukogude Eesti\".\n", "id": "ekk_Latn_210131"}
{"text": "Ronsecco\n\nRonsecco on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nRonsecco kõrgus merepinnast on keskmiselt 145 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210132"}
{"text": "Rossa\n\nRossa on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nRossa kõrgus merepinnast on keskmiselt 813 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210133"}
{"text": "Salasco\n\nSalasco on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nSalasco kõrgus merepinnast on keskmiselt 148 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n\nSalascos asub Selve asula.\n", "id": "ekk_Latn_210134"}
{"text": "Sali Vercellese\n\nSali Vercellese on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nSali Vercellese kõrgus merepinnast on keskmiselt 139 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210135"}
{"text": "Civiasco\n\nCiviasco on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nCiviasco kõrgus merepinnast on keskmiselt 716 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210136"}
{"text": "Caresanablot\n\nCaresanablot on vald Itaalias Piemonte maakonnas Vercelli provintsis.\n\nCaresanabloti kõrgus merepinnast on keskmiselt 135 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210137"}
{"text": "Õhtu tänav\n\nÕhtu tänav Kilingi-Nõmmes Õhtu tänav Kohilas Õhtu tänav Mõisakülas Õhtu tänav Narvas Õhtu tänav Puhjas Õhtu tänav Pärnus Õhtu tänav Pärnu-Jaagupis Õhtu tänav Tallinnas Õhtu tänav Tartus Õhtu tänav Valgas\n", "id": "ekk_Latn_210138"}
{"text": "Premijer liga (Bosnia ja Hertsegoviina)\n\nBosnia ja Hertsegoviina Premijer liga (bosnia keeles BH Telecom Premijer liga Bosne i Hercegovine / БХ Телеком Премијер лига Босне и Херцеговине) on Bosnia ja Hertsegoviina jalgpalli kõrgeim liiga.\n", "id": "ekk_Latn_210139"}
{"text": "Wennemar Mey\n\nWennemar Mey (ka Wolmar, Wilmar või Welmar Mey) oli Tartu toomhärra 16. sajandil ning Liivimaa piiskoppide saadik Saksa-Rooma riigi valitseja juurde 1519–1521.\n\nMey oli pärit Riiast. 1480. aastal immatrikuleeriti Mey (kui Welmarus Meyg) Rostocki ülikooli, mille ta lõpetas 1481. või 1482. aastal bakalaureuse ning 1483. või 1484. aastal kunstide magistri (magister artium) kraadiga. 1499. aastal nimetati teda esimest korda Riias tegutsevaks vikaariks ning 1500. aastal üheks toomkiriku preestritest. 1503–1504 oli ta Riia linnakirjutaja ning 1505–1516 linna prokuraator. Viimatimainitud ametite kõrval jäi Mey ka kuni 1527. aastani Riia toomkiriku preestriks ja vikaariks, mille pealt ta teenis vaimulikke sissetulekuid (prebende).\n\n1519. aastal on Meyd esimest korda nimetatud Tartu toomhärraks ja kantoriks, sama aasta sügisel siirdus ta Kölni, hiljem Madalmaadesse ning 1520–1521 oli ta Wormsis, kus toimus Saksa-Rooma riigipäev. Seal saavutas ta Liivimaa piiskoppide (Riia peapiiskopi ning Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa ja Tallinna piiskopi) esindajana nendele riigivürsti regaaliate (valitsemisõiguste) läänistamise, mis andis neile rohkem tegevusvabadust ja sõltumatust paavstist.\n\nPärast Liivimaale naasmist jätkas Mey esialgu Tartu toomkantori ametis, 1523. aastal oli ta aga toomskolastik. Viimast korda on teda Tartu toomhärrana mainitud 1527. aasta augustis.\n", "id": "ekk_Latn_210140"}
{"text": "Hyde Park\n\nHyde Park on üks suuremaid Londoni kesklinna parke ning see moodustab ühe osa Londoni Kuninglikest parkidest. Hyde Parki teeb iseäranis kuulsaks selles paiknev Speakers' Corner ('kõnepidajate nurk', 'kõnenurk'), kus pühapäeviti võib iga soovija oma kõnega esineda.\n\nAegade jooksul on seal aset leidnud palju üritusi ja sündmusi. 1851. aastal toimus Hyde Parkis 1851. aasta maailmanäitus, mille puhuks ehitati pargi lõunaserva arhitekt Joseph Paxtoni projekteeritud Kristallpalee.\n\nPark on protestimiitingute traditsiooniline toimumiskoht. Seal on meelt avaldanud tšartistlikust liikumisest osavõtjad, Reform League'i toetajad, naisõiguslased ja Iraagi sõja vastased. 2002. aastal alustasid tuhanded uue jahiseaduse eelnõu vastased just nimelt Hyde Parkist oma protestimarssi.\n\n20. juulil 1982 said Hyde Parkis ja Regent Parkis sõjaväelise tseremoonia ajal toimunud kahes pommiplahvatuses, mille korraldamist seostati Ajutise Iiri Vabariikliku Armeega, surma Household Cavalry ja jalaväerügemendi Royal Green Jacket kaheksa liiget ning seitse ratsahobust.\n\nSerpentine'i järv (tuntud ka Serpentine'i jõena) jagab pargiala kaheks. Hyde Park piirneb Kensingtoni aedadega (Kensington Gardens), mida sageli peetakse Hyde Parki osaks. Tegelikult on Kensingtoni aiad siiski eraldiseisev ala alates 1728. aastast, mil kuninganna Caroline võttis vastu otsuse jagada pargiala kaheks. Hyde Parki ja Kensingtoni aedade pindala on vastavalt 1,42 km² ja 1,11 km² , moodustades kokku 2,53 km² ning olles seega suurem Monaco Vürstiriigist (1,95 km²), ent väiksem kui New Yorgi Central Park 3,41 km²). Hyde Parki piiridest väljaspool kagus on teederistmikuna tuntud Hyde Park Corner. Päevasel ajal sulanduvad kaks pargiala üheks suureks pargiks, ent õhtu saabudes Kensingtoni aiad suletakse. Seevastu samas kõrval asetsev Hyde Park on avatud aasta läbi iga päev alates kella 5.00st hommikul kuni südaööni.\n\nHyde Park on suurim neljast pargist, mis üheskoos moodustavad kesklinna rohelise pargivööndi. See algab Kensingtoni palee aedadest ja Hyde Parkist, lookleb läbi Hyde Park Corneri ja Green Parki (19 ha) ning möödudes Buckinghami paleed ümbritsevast rohealast ulatub läbi Saint James Parki (23 ha) kuni Horse Guards Parade'ini Whitehallis.\n", "id": "ekk_Latn_210141"}
{"text": "Habemenuga\n\nHabemenuga on käänispeaga nuga, millega aetakse habet ja raseeritakse lõuga.\n\nHabemenuga oli kunagi põhiline habemeajamisvahend, nüüdseks on selle välja vahetanud žilett ehk terapardel, millele kinnitatakse asendatavad žiletiterad. 1950. aastatest on hakatud aina enam eelistama elektripardleid. Sellele vaatamata on habemenoad säilitanud teatud turuosa ning kasutajad võivad habemenuge, õppematerjale ja soovitusi hankida mitmetest foorumitest ja tootjatelt. Nii Euroopas, Aasias (eriti Jaapanis) kui ka Põhja-Ameerikas leidub endiselt habemenugade valmistajaid. Samuti ostetakse-müüakse vanu habemenuge.\n\nHabemenoa teritamine luisu või teritamisrihmaga eeldab kasutajalt märkimisväärset vilumust ja sellega habeme ajamine nõuab ettevaatlikkust. Nende oskuste omandamine moodustas kunagi suure osa juuksurite-habemeajajate koolide õppekavast.\n", "id": "ekk_Latn_210142"}
{"text": "Kasteheina tänav\n\nKasteheina tänav on ida-läänesuunaline tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Pääsküla asumis Kadaka puiestee ja Sisaski tänava vahel.\n\nTänava pikkus on 200 meetrit.\n\nTänav paikneb endise Peetri aedlinna maa-alal. Kasteheina tänav sai nime 13. novembril 1925. Tänava venekeelne nimi oli Духовная улица.\n", "id": "ekk_Latn_210143"}
{"text": "Forged from the Love of Liberty\n\n\"Forged from the Love of Liberty\" on Trinidadi ja Tobago riigihümn.\n\nLaulu meloodia ja sõnade autor on Patrick Castagne, kes kirjutas selle 1962. aastal lühikest aega eksisteerinud Lääne-India Föderatsiooni hümniks. Algul kandis laul pealkirja \"A Song for Federation\". Kui föderatsioon mais 1962 laiali saadeti, sai laulust Trinidadi ja Tobago iseseisvumisel augustis 1962 selle riigi hümn.\n", "id": "ekk_Latn_210144"}
{"text": "Aripo mägi\n\nAripo (hispaaniapäraselt ka El Cerro del Aripo, inglise keeles Mount Aripo) on mägi Trinidadi Põhjaahelikus, Arima linnast kirdes. Mäe kõrgus on 940 m. See on Trinidadi ja Tobago kõrgeim punkt.\n\nMäetippu viib rada lähedalasuvast Aripo külast. Mäe vihmametsades elab saare endeem pugal-parukhoko (pawi), mäe lubjakivisse tekkinud urgetes ja süvendites aga öise eluviisiga õlilinnud ehk guahaarod.\n", "id": "ekk_Latn_210145"}
{"text": "1851. aasta maailmanäitus\n\n1851. aasta maailmanäitus, ka kõikide rahvaste tööstusnäitus (inglise keeles Great Exhibition), mõnikord nimetatud ka Kristallpalee näituseks, oli esimene maailmanäitus, mis toimus Londonis Hyde Parkis 1. maist kuni 15. oktoobrini 1851. Maailmanäitus sai avalöögiks järgmistele kultuuri- ja tööstusteemalistele maailmanäitustele, mis võitsid 19. sajandil suure populaarsuse.\n\nMaailmanäitus korraldati Henry Cole'i ja kuninganna Victoria abikaasa prints Alberti eestvedamisel. Näitust külastas arvukalt oma aja nimekaid persoone, sealhulgas loodusteadlane Charles Darwin, leiutaja ja ärimees Samuel Colt, kuningliku Orleansi perekonna liikmed ning kirjanikud Charlotte Brontë, Charles Dickens, Lewis Carroll, George Eliot ja luuletaja lord Alfred Tennyson.\n\nNäitus avati kõigile ühiskonnaklassidele, mis tõi kaasa kõrgklassi protesti. Prints Albert jäi oma arvamusele kindlaks. Siiski seati algne piletihind kõrgeks – esimesel kahel päeval maksis päevapilet 1 naela, edasi kuni 22. maini 5 šillingit, sealt edasi juba 1 šilling, välja arvatud reeded – kui pilet maksis kaks šillingit ja kuus penni, ning laupäeva piletihind jäi 5 šillingi peale.\n", "id": "ekk_Latn_210146"}
{"text": "Herbert Tomberg\n\nHerbert Tomberg (ka Herbert Thomberg; 1. veebruar 1906 Jõelähtme – 31. detsember 1956 Burladingen) oli eesti-baltisaksa päritolu eesti arst.\n\nTa lõpetas aastal 1924 Tallinna toomkooli ja astus samal aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1930 arsti astme väärilisena.\n\nTa registreeriti kutseõigusliku arstina mais 1930 Tallinnas, kus ta töötas aastani 1933 Diakonisside Asutise haiglas assistendina, mil ta asus Türile ja töötas seal erapraktiseeriva sisehaiguste arstina.\n\nAastal 1939 rändas ta Saksamaale, aastal 1940 elas ta Hochstüblaus (praegu Zblewo Starogard Gdański maakonnas Pomorze vojevoodkonnas). Ta suri aastal 1956 Burladingenis Zollernalbi kreisis Tübingeni ringkonnas Baden-Württembergi liidumaal.\n", "id": "ekk_Latn_210147"}
{"text": "Pierre-sur-Haute'i sõjaväeraadiojaam\n\nPierre-sur-Haute'i sõjaväeraadiojaam (prantsuse keeles Station hertzienne de Pierre-sur-Haute) on Prantsuse sõjaväe 1961. aastal rajatud raadiosidejaam. See asub 30 hektari suurusel alal Prantsusmaal Sauvaini ja Jobi vallas, jaama läbib Rhône-Alpes'i ja Auvergne'i piirkondade vaheline piir. Telekomifirma Télédiffusion de France on rajanud alale ka tsiviilotstarbelise raadiorelee.\n\n2013. aasta aprillis tõmbas raadiojaamale tähelepanu Prantsuse siseluureagentuur Direction centrale du renseignement intérieur (DCRI), kui nõudis jaama artikli eemaldamist prantsuskeelsest Vikipeediast. Juhtumi tulemusel tekkinud Streisandi efekti tõttu sai raadiojaama artiklist prantsuskeelse Vikipeedia enim loetud lehekülg, 6.–7. aprillil 2013 vaadati seda rohkem kui 120 000 korda. Artikkel tõlgiti paljudesse keeltesse.\n", "id": "ekk_Latn_210148"}
{"text": "August Leopold Lezius\n\nAugust Leopold Lezius (5. september 1864 Nõo – 28. juuli 1945 Potsdam) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.\n\nTa õppis Blumbergi eelkoolis Tartus ja lõpetas aastal 1881 Tartu Kroonugümnaasiumi. Töötas aastatel 1881–1882 kodukooliõpetajana. Astus aastal 1882 Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1888 arsti astme väärilisena.\n\nTa oli aastast 1890 Tartu linnahospitali ülikooli osakonna assistent. Aastal 1891 täiendas ta ennast Berliinis ja oli siis pool aastat valvearstiks Peterburi Nadežda sünnitusmajas. Aastal 1892 alustas ta Tartus erapraksist ja oli aastast 1893 ka Tartu vangla arst. Tema erialadeks jäid sise- ja naistehaigused ning sünnitusabi, ta töötas Tartus aastani 1939 peamiselt eraarstina.\n", "id": "ekk_Latn_210149"}
{"text": "Trapetsiaalsed hauaplaadid\n\nTrapetsiaalsed hauaplaadid on Euroopas ajavahemikust 7. sajandist 14. sajandi alguseni pärinevad kivist hauatähised, mis on peatsist laiemad ja jalutsist kitsamad. Nende massilise kasutuse aeg langeb 11.–13. sajandisse.\n", "id": "ekk_Latn_210150"}
{"text": "Andorra Jalgpalliliit\n\nAndorra Jalgpalliliit (FAF) (katalaani keeles Federació Andorrana de Futbol) on 1994 asutatud Andorra mittetulundusühing, mis korraldab kohalikke jalgpallimeistrivõistlusi (sh Primera Divisió), haldab eri koondisi (sh esinduskoondist)\n", "id": "ekk_Latn_210151"}
{"text": "Patronüüm\n\nPatronüüm on täisnime komponent, mis põhineb isiku isa, vanaisa või isegi varasema meessoost esivanema eesnimel. Ema või varasema naissoost esivanema eesnimel baseeruv nimi on matronüüm. Nii patronüümi kui ka matronüümi abil antakse edasi isiku päritolu. Patronüüme kasutatakse ka tänapäeval; mitmel pool maailmas on nende kasutamine kohustuslik, kuigi suurel määral on need asendunud perekonnanimedega.\n", "id": "ekk_Latn_210152"}
{"text": "Laimantas Jonušys\n\nLaimantas Jonušis (sündinud 18. juunil 1957) on leedu tõlkija ja kirjanduskriitik.\n\nTa on leedu keelde tõlkinud näiteks Salman Rushdie, Vladimir Nabokovi, John Updike'i teoseid.\n", "id": "ekk_Latn_210153"}
{"text": "August Friedrich Spindler\n\nAugust Friedrich Spindler (26. oktoober 1867 Harju-Madise – 7. aprill 1941 Litzmannstadt) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.\n\nTa lõpetas Kuressaares gümnaasiumi. Seejärel astus ta Königsbergi ülikooli, kus algul õppis usuteadust ja ajalugu, kuid läks üle arstiteaduskonda. Hiljem õppis ta arstiteadust Müncheni ülikoolis ja lõpetas 1894. aastal arsti astme väärilisena Breslau ülikooli.\n\n1902. aastal täiendas ta ennast Berliinis ja oli seejärel aastatel 1902–1906 arst Rõbinskis, olles aastatel 1904–1905 mobiliseeritud Vene-Jaapani sõtta. Aastatel 1908–1909 töötas ta Preisimaal. 1909. aastal naasis Eestisse ja töötas aastatel 1909–1910 Paides kreisiarstina. Aastatel 1910–1939 pidas eraarstipraksist Tallinnas, erialalt oli ta naha- ja suguhaiguste arst. Aastatel 1914–1918 oli ta taas mobiliseeritud sõjaväearstiks ning teenis Peterburi sõjaväehospitalis ja Riia rindel.\n\n1939. aastal repatrieerus ta Saksamaale, kus 1941. aastal Litzmannstadtis (praegu Łódź) suri.\n", "id": "ekk_Latn_210154"}
{"text": "Huerfano maakond\n\nHuerfano maakond (Huerfano County) on maakond USA-s Colorado osariigis. Geograafilised koordinaadid on 37°69' N, 104°96' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim on Walsenburg.\n\nMaakonna pindala on 4126 km². Veepindala on 6 km².\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 6711. Aastal 2000 oli elanikke 7862.\n", "id": "ekk_Latn_210155"}
{"text": "Voldemar Engelhardt Rosenstein\n\nVoldemar Engelhardt Rosenstein (22. september 1865 Aruküla – 11. detsember 1946 Freising) oli baltisaksa päritolu Eesti arst.\n\nTa õppis aastatel 1876–1878 Tallinna Linna Algkoolis, aastatel 1879–1881 Tallinna Kreiskoolis ja aastatel 1883–1887 Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Astus aastal 1887 Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1896 arsti astme väärilisena.\n\nTa töötas aastatel 1897–1900 Odessa evangeeliumi luteri koguduse haiglas ülemarst Fickneri juures arstina. Aastatel 1900–1908 oli ta erapraktiseeriv arst Lõuna-Venemaal. Aastatel 1909–1914 oli ta Vene Punase Risti teenistuses Kišinjovis ja aastatel 1914–1918 sõjaväelaatsareti ülemarstiks. Aastatel 1919–1936 oli ta Järva-Jaanis jaoskonnaarstiks ja Kaitseliidu Järva malevkonna arstiks. Järva-Jaani jaoskonnaarstiks jäi ta aastani 1940. Ta kuulus ka aastast 1920 Eesti Jaoskonnaarstide Seltsi ja Järva-Jaani Vabatahtlikku Tuletõrje Ühingusse.\n\nTa lahkus aastal 1940 sakslaste järelrepatrieerumise käigus Saksamaale. Ta suri aastal 1946 Freisingis Baieris.\n", "id": "ekk_Latn_210156"}
{"text": "Montana kummituslinnade loend\n\nSiin on mittetäielik Montanas asuvate kummituslinnade loend. Montanas on arvukalt kummituslinnu, mis annavad elavaid pilguheite Vana Lääne elust. Alates ajast, kui esimest korda leiti kulda Gold Creekis 1852. aastal kuni esimese suurema kullapalaviku buumi vallandumiseni Bannackis juulis 1862 on Montana mägedes välja pestud miljonite dollarite väärtuses kulla-, hõbede-, vase-, tsingi- jm maake. Mõnede tuntumate kaevanduslinnade hulka kuuluvad sellised kohad nagu Virginia City ja Nevada City Alderi mäekurus; Bannack, kus sai alguse esimene kullapalavik ja asus esimene territoriaalne kongressi hoone; Elkhorn ja Comet, kus on säilinud palju vanu ehitisi; Butte, mis ei ole küll kummituslinn, aga on pika kaevandus ajalooga.\n", "id": "ekk_Latn_210157"}
{"text": "Aama Elwe-Oja\n\nAama Elwe-Oja (eesnimi ka Ama; sündinud 21. oktoobril 1949 Tallinnas) on eesti tõlkija ja kirjanik.\n\nTa lõpetas aastal 1968 Tallinna 1. Keskkooli ja aastal 1978 inglise filoloogina Tartu Ülikooli. On töötanud õpetaja ning raamatukoguhoidjana. Peale elama asumist Rootsi õppis Boråsi Raamatukoguülikoolis ja 1999. aastal omandas rahvusvahelise esperanto keele õpetaja diplomi. Elwe-Oja on tegev nii kohalikus Itaalia Kultuuri Ühingus kui ka ühingus \"Eesti Kodu\".\n\nTema luuletusi on avaldatud ajakirjanduses ja almanahhides ning ta on osalenud omaaegsetel tõlke- ja kirjanduskonkurssidel. Ta on eestindanud soome lasteluulet ja rootsi proosat.\n\nTemalt on ilmunud kaheköiteline romaan \"Kuhu ma lähen, mu järv?\" (2010) kirjastuses Ilmamaa ning luule- ja pildikogu \"Mina olin keset tuuli\" (2016).\n", "id": "ekk_Latn_210158"}
{"text": "Ooslamaa\n\nOoslamaa (ka Oosla maa, Istemaa, Hoostelaid, Ooslalaid) on 5,17 hektari suurune laid Kaugatoma lahe lääneosas, halduslikult Saare maakonnas Saaremaa vallas Rahuste külas. Saare rannajoone pikkus on 2 kilomeetrit.\n\nOoslamaa asub Sõrve poolsaare looderannikust 1,5 kilomeetrit eemal. Saar on sirpja kujuga, lõunas asub maasäär. Saar on kivise pinnamoega ja rohttaimestikuga.\n\nLaid võeti 1965. aastal (teistel andmetel 1960) looduskaitse alla (Ooslamaa kaitseala), et kaitsta veelindude pesitsuspaiku ja laiu geoloogilist väärtust. Laid on Rahuste looduskaitseala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_210159"}
{"text": "Raeküla männikud\n\nRaeküla männikud on männikud Pärnu linna kagupiiril. Endine Raeküla männikute kaitseala asus endise Pärnu raudteejaama ümbruses ja ulatus kagus Reiu külla, kus naabermännikud jäid endise Reiu männiku kaitseala koosseisu.\n\nMännik võeti kaitse alla 1958. aastal (Raeküla männikute kaitseala; pindala 126 ha). Metsaalal on ka väärtuslik puhke- ja spordipaik. Osa endisest Raeküla männikute kaitsealast, mis jääb Reiu külla, kuulub tänapäeval Pärnu maastikukaitseala koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_210160"}
{"text": "Hans Kammler\n\nFriedrich Karl Franz Kammler (26. august 1901 Stettin – ?) oli SS-Obergruppenführer ja Waffen-SS-i kindral ning tsiviilinsener (Dr.Ing.). Tema ülevaatuse all olid SS-i ehitusprojektid. Teise maailmasõja lõpu poole pandi ta juhtima V2-rakettide ja esimeste reaktiivlennukite (Me 262) tootmise programme.\n", "id": "ekk_Latn_210161"}
{"text": "Reiu männikud\n\nReiu männikud on kaitsealused männikud, mis asuvad Häädemeeste valla territooriumil. Endine Reiu männiku kaitseala asus Pärnu linnast ja endisest Raeküla männikute kaitsealast kagus kahel pool Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed.\n\nMännik võeti kaitse alla 1937. aastal, olles tollal Merimetsa linnukaitseala koosseisus. Uuesti võeti männik kaitse alla 1958 (Reiu männikute kaitseala; pindala 296 ha). Osa männikutest on praegu Pärnu maastikukaitseala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_210162"}
{"text": "Lateraani palee\n\nLateraani palee (itaalia keeles Palazzo Laterano) on palee Rooma kaguosas Lateraani basiilika kõrval. See oli 4. kuni 14. sajandini paavstide residentsiks.\n\nTänapäeval asuvad hoones Rooma dekanaadi (ld k Decanatus) ametiruumid, Rooma piiskopkonna kardinali (Vicario Generale di Sua Santità per la diocesi di Roma) korter, Paavstiriigi ajaloo muuseum ja muud asutused.\n\nLateraani paleel, koos Lateraani basiilika ja teiste kõrvalolevate hoonetega, on ekstraterritoriaalsuse õigus ning see on Püha Tooli täieliku ja välistava jurisdiktsiooni all.\n", "id": "ekk_Latn_210163"}
{"text": "Vabaduspartei (Holland)\n\nVabaduspartei (hollandi keeles Partij voor de Vrijheid) on paremliberaalne partei Hollandis, mis on tuntud oma islamivastasuse poolest.\n\nVabadusparteil on 2013. aasta seisuga Hollandi parlamendi alamkojas 15 ja ülemkojas 10 saadikut. Vabaduspartei liider on karismaatiline poliitik Geert Wilders.\n", "id": "ekk_Latn_210164"}
{"text": "Mõrvaennetajad\n\n\"Mõrvaennetajad\", ka \"Huviorbiidis\" (originaalpealkiri \"Person of Interest\"), on Jonathan Nolani loodud ameerika telesari.\n\nSari esilinastus 2011. aasta 22. septembril. Sarja teine hooaeg esilinastus 2012. aasta 27. septembril. 2013. aasta 27. märtsil pikendas CBS sarja kolmandaks hooajaks, mis esietendus 2013. aasta 24. septembril. Sarja neljanda, 22 jaost koosneva hooaja viimane jagu linastus 5. mail 2015. Sarja viies hooaeg koosnes 13 jaost, viimane jagu linastus 21. juunil 2016.\n\nSarja keskmes on endise CIA agendi ja USA erivägede võitleja John Reese'i (Jim Caviezel) ning eraklikust arvutigeeniusest miljardäri Harold Finchi (Michael Emerson) tegevus raskete ja suure ulatusega kuritegude ennetamisel. Neile on abiks New Yorgi politsei uurijad Lionel Fusco (Kevin Chapman) ja Joss Carter (Taraji P. Henson). Tegevus toimub peaasjalikult New Yorgis.\n", "id": "ekk_Latn_210165"}
{"text": "Anija looduskaitseala\n\nAnija looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Anija vallas. Kaitseala pindala on 72 ha.\n\nKaitseala moodustati 1990, kui kaitse alla võeti ohustatud taimeliigid, väärtuslikud elupaigad ja mitmekesised maastikuelemendid.\n", "id": "ekk_Latn_210166"}
{"text": "Järveküla looduskaitseala\n\nJärveküla looduskaitseala on looduskaitseala Viljandi maakonnas Viljandi vallas. Kaitseala pindala on u 268 ha.\n\nKaitseala moodustati 1990. aastal liigikaitsealana; seal merikotkas (I kategooria liik).\n", "id": "ekk_Latn_210167"}
{"text": "Kurimetsa looduskaitseala\n\nKurimetsa looduskaitseala on looduskaitseala Viljandi maakonnas Mulgi vallas. Kaitseala pindala on 57 ha.\n\nKaitseala moodustati 1998, kui kaitse alla võeti seal pesitsev kalakotkas (I kategooria liik).\n", "id": "ekk_Latn_210168"}
{"text": "Kämbla looduskaitseala\n\nKämbla looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Kose vallas. Kaitseala pindala on 164 ha.\n\nKaitseala on loodud 1991. aastal asutatud Oti botaanilis-zooloogilise kaitseala baasil. Seal kaitstakse haruldasi taime- ja loomaliike koos nende kasvu- ja elupaikadega.\n", "id": "ekk_Latn_210169"}
{"text": "SS-Surnupealuusõrmus\n\nSS-Surnupealuusõrmus (saksa keeles SS-Ehrenring, SS-ausõrmus) oli SS-i autasu kõigile liikmetele, kelle liikmenumber oli alla 5000, ja SS-koolide kiitusega lõpetajatele. See ei olnud riiklik autasu, pigem SS-i juhi Heinrich Himmleri isiklik kingitus. Kokku anti välja ligi 16 000 sõrmust.\n\nSõrmus oli kaetud eriliste ruunidega, millelt loodeti saada üleloomulikku väge. Sõrmuse kavandi tegi müstik ja Himmleri soosik Karl Maria Wiligut.\n\nKui sõrmuse omanik lahkus SS-ist või sai surma, tuli sõrmus tagastada Himmlerile, ning see pandi omaniku mälestuseks välja Wewelsburgi lossis.\n\nKui sõrmuste andmine 1944. aastal peatati, laskis Himmler allesjäänud sõrmused matta Wewelsburgi lossi lähedale mäe sisse. Neid ei ole tänaseni leitud.\n\n1945. aasta jaanuariks oli 14 500 sõrmusest tagastatud 64%. Sõja lõppedes maeti paljud mehed ka koos sõrmusega.\n\nUmber 3500 sõrmust on tänaseni säilinud. Kuna surnupealuusõrmus on väga haruldane kollektsioneeritav ese, on liikvel palju koopiaid ja võltsinguid.\n", "id": "ekk_Latn_210170"}
{"text": "Leigri looduskaitseala\n\nLeigri looduskaitseala on looduskaitseala Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas. Kaitseala pindala on 459 ha.\n\nKaitseala moodustati 1998, kui kaitse alla võeti seal elavad kaitsealused liigid (sookurg, must-toonekurg, vööthuul-sõrmkäpp, suur käopõll, harilik porss, kahelehine käokeel) ja nende elupaigad. Kaitseala piiresse jääb Leigri soo.\n", "id": "ekk_Latn_210171"}
{"text": "Nedrema looduskaitseala\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1991, mil kaitse alla võeti Nedrema puisniit, ühtlasi moodustati Nedrema-Kalli kaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_210172"}
{"text": "Paraspõllu looduskaitseala\n\nParaspõllu looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Raasiku ja Rae valla piiril. Kaitseala pindala on 476,5 ha.\n\nKaitseala moodustati 1999, kui kaitse alla võeti haruldased taimeliigid ja nende kasvukohad.\n", "id": "ekk_Latn_210173"}
{"text": "Parika looduskaitseala\n\nParika looduskaitseala on looduskaitseala Võrtsjärve madalikul, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.\n\nKaitseala pindala on 2193,1 ha, millest maismaaosa on 2087,6 ha ja veeosa 105,5 ha. Kaitseala eesmärk on kaitsealuste ja rändlinnuliikide ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitse.\n\nKaitseala tuumiku moodustab Parika raba koos Parika järvega, kaitseala põhjaosas asub väiksem Särgla raba ning loodeosas kunagisest metsakuivendusest mõjutatud soovikumetsad.\n\nKoos Kuhjavere väike-konnakotka püsielupaigaga kuulub kaitseala Parika loodusala nime all Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku.\n", "id": "ekk_Latn_210174"}
{"text": "Raudna looduskaitseala\n\nRaudna looduskaitseala oli looduskaitseala Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Raudna külas.\n\nKaitseala moodustati 1994. aastal järve linnustiku kaitseks ja ala arvati kaitse alt välja 2019. aastal, kuna seire ei näidanud enam haruldaste koosluste või linnuliikide esinemist.\n\nKaitseala asus Raudna ürgorus, selle koosseisu kuulusid endisesse kruusakarjääri ehitatud Raudna tehisjärv (pindala 16,6 ha, sügavus 1,8 m) ja selle kaldaalad. Kaitseala oli rändepeatuseks ning pesitsus- ja toitumiskohaks II ja paljudele III kategooria kaitsealustele linnuliikidele (loendatud on ligikaudu 26 liiki linde).\n\nKaitseala pindala oli 30,1 ha, sellest maismaa pindala on 14,2 ha ja veekogu pindala 15,9 ha. Kaitseala põhjaosast läks läbi Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee.\n\nKaitsealused loomaliigid olid kühmnokk-luik, väiketüll, tutkas, hallpõsk-pütt, mustviires, väikekajakas, jõgitiir, suurkoovitaja, kaldapääsuke, harilik kärnkonn ja tiigikonn, kaitsealused taimeliigid olid kahkjaspunane sõrmkäpp ja kuradi-sõrmkäpp.\n", "id": "ekk_Latn_210175"}
{"text": "Ortoire jõgi\n\nOrtoire jõgi asub Trinidadi saare idaosas. Jõe pikkus on 50 km, see on Trinidadi ja Tobago pikim jõgi.\n\nJõgi voolab Nariva maakonna ja Mayaro maakonna piiril, suubudes Atlandi ookeani. Selle suudmes asub Ortoire küla, mis on saanud nime jõe järgi.\n", "id": "ekk_Latn_210176"}
{"text": "Ortoire\n\nOrtoire on küla Trinidadi saarel Mayaro maakonnas Ortoire jõe suudmealal. Küla on nime saanud jõe järgi.\n\nKuni 19. sajandi teise pooleni oli Ortoire koos Mayaro külaga ülejäänud Trinidadist praktiliselt eraldatud: seda piirasid jõgi, läbimatud metsad ja Atlandi ookean. Hiljemalt 1880. aastatel hakati külaga ühenduse pidamiseks kasutama jõeparve. Küla asustasid peamiselt kalamehed, kes kasutasid ära selle soodsat asukohta jõe ja mere ääres. Kuigi 19. sajandi lõpul elas külas tõenäoliselt juba mõnisada inimest, ei käsitletud seda 1901. aasta rahvaloendusel eraldi asulana.\n\nKa tänapäeval on tegemist peamiselt kalurikülaga.\n", "id": "ekk_Latn_210177"}
{"text": "Trinidadi ja Tobago president\n\nTrinidadi ja Tobago Vabariigi president (inglise keeles President of the Republic of Trinidad and Tobago) on Trinidadi ja Tobago riigipea ning relvajõudude ülemjuhataja.\n\nPresidendi ametikoht loodi seoses vabariigi väljakuulutamisega 1976. aastal, enne seda oli Trinidadi ja Tobago riigipea kuninganna Elizabeth II. Esimese presidendina vannutati 1. augustil 1976 ametisse senine kindralkuberner Ellis Clarke. Esialgu täitis ta presidendi kohuseid ajutiselt, ametlikult valiti ta sellesse ametisse sama aasta 24. septembril. Esimese presidendi ametisse valimise päeva tähistatakse Trinidadis ja Tobagos vabariigi päevana.\n\nVastavalt 1976. aasta põhiseadusele on Trinidad ja Tobago parlamentaarne vabariik, mis tähendab, et presidendi volitused võimu teostamisel on võrdlemisi piiratud. Tegelik täidesaatev võim riigis kuulub peaministri juhitavale valitsuskabinetile. Presidendi volituste hulka kuulub peaministrikandidaadi ja Senati 9 liikme nimetamine.\n\nPresident valitakse ametisse viieks aastaks valijameeste kogus, mille moodustavad parlamendi mõlema koja liikmed. Presidendikandidaat ei tohi olla noorem kui 35-aastane ja peab olema valimiste ajaks elanud riigis katkematult vähemalt 10 aastat.\n\nAlates märtsist 2023 on Trinidadi ja Tobago president Christine Kangaloo.\n", "id": "ekk_Latn_210178"}
{"text": "Vladimir Sollogub\n\nVladimir Aleksandrovitš Sollogub (vene keeles Владимир Александрович Соллогуб; 20. august (8. august vkj) 1813 Peterburi – 17. juuni (5. juuni vkj) 1882 Bad Homburg vor der Höhe) oli vene kirjanik ja Venemaa riigiametnik.\n", "id": "ekk_Latn_210179"}
{"text": "Aripo\n\nAripo on küla Trinidadis ja Tobagos Trinidadi saare põhjaosas Põhjaahelikus.\n\nKüla on tähtis peamiselt loodusturismi sihtkohana, sest sealt kulgeb tee Trinidadi ja Tobago kõrgeima mäe Aripo otsa. Küla läheduses paiknevad Aripo koopad ja küla läbival Aripo jõel asuv juga ning teisi looduslikke vaatamisväärsusi.\n\nAripo külas elab alla 1000 elaniku.\n\nPeamine tegevusala on põlluharimine. Seal tegutsevad joogakeskus ja katoliiklik kool.\n\nAmetlikult asutati küla 1949. aastal, selle esimesteks elanikeks olid Caura külast ümber asunud inimesed.\n", "id": "ekk_Latn_210180"}
{"text": "Peakomponentide analüüs\n\nPeakomponentide analüüs (Principal component analysis, PCA) ehk peakomponentide meetod on matemaatiline meetod, mis võimaldab suurest hulgast andmetest (andmekogust) saada võimalikult tõene vajalik informatsioon kasutades vaid mittekorreleeruvaid peakomponentide andmeid. Peakomponentide abil saadakse süsteemi iseloomustus, kusjuures kaotatakse minimaalselt informatsiooni. Seega on peakomponentide analüüs efektiivne meetod suurte andmekogude analüüsimiseks, mis sisaldavad ühe vaatluse kohta suurt hulka mõõtmeid/funktsioone, samal ajal säilitades maksimaalse teabehulga, ja võimaldades mitmemõõtmeliste andmete visualiseerimist. Peakomponentide analüüs on kasulik statistiline meetod andmekogumi mõõtmete vähendamiseks. Andmed teisendatakse lineaarse teisendamisega uude koordinaatsüsteemi, kus (enamik) andmete varieerumist saab kirjeldada väiksemate mõõtmetega kui algandmed. Seetõttu kasutatakse seda paljudes uuringutes. Peakomponentide analüüsil on rakendusi paljudes valdkondades, nagu populatsioonigeneetika, mikrobioomiuuringud ja atmosfääriteadus.\n\nReaalse koordinaat ruumi punktide kogumi põhikomponendid on jada p ühikvektorid, kus i-s vektor on joone suund, mis sobib andmetega kõige paremini, olles samas esimesega ortogonaalne i-1 vektorid. Siin määratletakse kõige paremini sobivat joont, mis minimeerib keskmist ruudukujulist risti kaugust punktidest jooneni. Need suunad moodustavad ortonormaalse aluse, milles andmete erinevad individuaalsed mõõtmed on lineaarselt korrelatsioonita. Põhikomponentide analüüs on protsess, mille käigus arvutatakse välja põhikomponendid ja kasutatakse neid andmete aluse muutmiseks, kasutades mõnikord ainult paari esimest põhikomponenti ja ignoreerides ülejäänud. Andmeanalüüsis on komplekti esimene põhikomponent p muutujad, mida eeldatakse ühiselt normaalselt jaotatud, on tuletatud muutuja, mis on moodustatud algsete muutujate lineaarse kombinatsioonina, mis selgitab kõige suuremat dispersiooni. Teine põhikomponent selgitab kõige suuremat erinevust selles, mis jääb alles pärast esimese komponendi mõju eemaldamist, ja me võime jätkata p iteratsioone, kuni kogu dispersioon on selgitatud. PCA-d kasutatakse kõige sagedamini siis, kui paljud muutujad on üksteisega tugevas korrelatsioonis ja on soovitav vähendada nende arvu sõltumatuks hulgaks.\n\nPeakomponentide analüüsi kasutatakse uurimuslikul andmeanalüüsil ja ennustavate mudelite koostamisel. Seda kasutatakse mõõtmete vähendamiseks, projekteerides iga andmepunkti ainult paarile esimesele põhikomponendile, et saada madalama mõõtmega andmeid, säilitades samal ajal võimalikult suure osa andmete varieerumisest. Esimest põhikomponenti saab samaväärselt määratleda suunana, mis maksimeerib projekteeritud andmete dispersiooni.\n\ni-ndat põhiprintsiipkomponenti saab võtta kui suunda, mis on täisnurkne esimesele i-1 põhiprintsiipkomponendile ning maksimeerib projekteeritud andmete varieeruvust.\n\nMõlema eesmärgi puhul on võimalik näidata, et põhikomponendid on andmete kovariatsioonimaatriksi omavektorid. Seega arvutatakse põhikomponendid sageli andmete kovariatsioonimaatriksi omajaotuse või andmemaatriksi ainsuse väärtuse lagunemise teel. Peakomponentide analüüs on tõelistest omavektoripõhistest mitme muutujaga analüüsidest lihtsaim ja on tihedalt seotud faktoranalüüsiga. Faktoranalüüs sisaldab tavaliselt rohkem domeenispetsiifilisi eeldusi alusstruktuuri kohta ja lahendab veidi erineva maatriksi omavektorid. Peakomponentide analüüs on seotud ka kanoonilise korrelatsioonianalüüsiga (CCA). CCA määratleb koordinaatsüsteemid, mis kirjeldavad optimaalselt kahe andmekogumi vahelist rist kovariaati, samas kui peakomponentide analüüs määratleb uue täisnurkse koordinaadisüsteemi, mis kirjeldab optimaalselt ühes andmekogumis dispersiooni.\n", "id": "ekk_Latn_210181"}
{"text": "Kõva ketas\n\n\"Kõva ketas\" on Ivo Linna ja ansambli Rock Hotel stuudioalbum aastast 1999. Plaadi andis välja firma Hitivabrik. Plaat on salvestatud Eesti Raadio stuudios, helirežissöör Teet Kehlmann ja produtsent Margus Kappel.\n", "id": "ekk_Latn_210182"}
{"text": "Białowieża rahvuspark\n\nBialowieza rahvuspark on rahvuspark Kirde-Poolas. Hõlmab 105 km² ala Białowieża ürgmetsast Valgevene piiri ääres.\n\nSinna on taasasustatud euroopa piisoneid.\n", "id": "ekk_Latn_210183"}
{"text": "Battlefield Vietnam\n\n\"Battlefield Vietnam\" on FPS-mäng ja osa \"Battlefieldi\" mängude sarjast, \"Battlefield 1942\" järg. Mängu töötas välja rootsi firma Digital Illusions CE ja selle avaldas Electronic Arts.\n\nMäng leiab aset Vietnami sõja ajal ning mitmed selle kaardid põhinevad ajaloolistel sündmustel nagu Ho Chi Minhi rada, Saigoni langemine, Ia Drangi lahing, Khe Sanhi lahing jne. 15. märtsil 2006 taasavaldas EA mängu kaasajastatud versiooni \"Battlefield Vietnam: Redux\", mis sisaldas uusi sõidukeid, kaarte ja EA loodud Teise maailmasõja modifikatsiooni. 31. märtsil 2014 suleti mitmikmängu peaserverid seoses GameSpy teenuse kinnipanekuga. Mitmikmäng on siiski võimalik, luues otsese ühenduse konkreetse serveriga.\n", "id": "ekk_Latn_210184"}
{"text": "Białowieża laane rahvuspark\n\nBiałowieża laane rahvuspark on rahvuspark Edela-Valgevenes. See asub Bresti ja Hrodna oblastis, pealinnast Minskist ligikaudu 340 km kaugusel.\n\nPark piirneb läänes Poola piiriga, teisel pool piiri asub Poola Białowieża rahvuspark. Rahvuspargi eesmärk on kaitsta mõlemas riigis asuvat Białowieża ürgmetsa, mis on Euroopa suurim ja vanim mets.\n\nBiałowieża laane rahvuspark loodi 1991. aastal 1939. aastal rajatud looduskaitseala baasil.\n\nTänapäeval on rahvuspark kõigile avatud. Alates 2015. aastast on võimalik Białowieża laane rahvusparki külastada Pererov-Beloveža piirivalvepunktist viisavabalt kuni kolm päeva.\n", "id": "ekk_Latn_210185"}
{"text": "Uhuru Kenyatta\n\nUhuru Muigai Kenyatta (sündinud 26. oktoobril 1961 Nairobis) on Keenia poliitik, alates 9. aprillist 2013 kuni 13. septembrini 2022 Keenia president.\n\nUhuru Kenyatta on Keenia esimese presidendi Jomo Kenyatta poeg. Ta on päritolult kikuju. Tema eesnimi tähendab suahiili keeles 'vabadus'.\n\nTa õppis Nairobi katoliku koolis ning seejärel politoloogiat Ameerika Ühendriikides Amhersti kolledžis.\n\nTa on erakonna The National Alliance esimees.\n\n2001. aastal valiti ta esimest korda parlamenti. Aastatel 2001–2002 oli ta haldusminister, seejärel 2003–2007 opositsiooniliider, 2008. aastal uuesti haldusminister, seejärel kaubandusminster ja aastatel 2009–2012 rahandusminister.\n\nOktoobris 2021 mainiti teda Pandora paberite skandaalis.\n", "id": "ekk_Latn_210186"}
{"text": "Happy José (Ching Ching)\n\n\"Happy José (Ching Ching)\" on Mehhiko mõjutustega laul. Lugu avaldati 1962. aastal mitme artisti poolt, neist esitustest on tuntuim Jack Rossi ja tema orkestri esitatud versioon.\n\nLaulule on eestikeelsed sõnad kirjutanud Henno Käo ning see on avaldatud Rock Hoteli 1999. aastal ilmunud plaadil \"Kõva ketas\" pealkirja \"Ching-ching-ching\" all.\n", "id": "ekk_Latn_210187"}
{"text": "Mukri maastikukaitseala\n\nMukri maastikukaitseala on maastikukaitseala Rapla maakonnas Kehtna vallas. Kaitseala pindala on 2147 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1992. aastal, et kaitsta Mukri ja Ellamaa raba ning seal olevaid kaitsealuseid liike.\n", "id": "ekk_Latn_210188"}
{"text": "Mustoja maastikukaitseala\n\nMustoja maastikukaitseala on maastikukaitseala Võru maakonnas Setomaa vallas. Kaitseala pindala on 3488,2 ha .\n\nPoogandi järve ääres kaitseala idaosas asub RMK hallatav laagriplats. Kaitseala läbib kaks RMK matkarada - Laskevälja rattarada ja Peraküla-Ähijärve matkatee.\n", "id": "ekk_Latn_210189"}
{"text": "Muti maastikukaitseala\n\nMuti maastikukaitseala on maastikukaitseala Viljandi maakonnas Viljandi ja Mulgi vallas. Kaitseala pindala on 158,8 ha, millest maismaa pindala on 86,5 ha ja veeosa pindala 72,3 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1990. aastal, et kaitsta mitmekesist maastikku, järvi (Muti järv, Muti Umbjärv) ja kaitsealuseid liike. 2014. aastal lisati kaitseala koosseisu Mäeküla järv.\n", "id": "ekk_Latn_210190"}
{"text": "Naissaare looduspark\n\nNaissaare looduspark on looduspark, mis hõlmab kogu Naissaare. Kaitseala pindala on 1887 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1995. aastal ja selle põhieesmärk on \"Naissaare looduskompleksi, hinnaliste maastikuelementide, kultuuripärandi ja rekreatsiooniväärtuste kaitse\".\n", "id": "ekk_Latn_210191"}
{"text": "My Girl Josephine\n\n\"My Girl Josephine\" (ka \"Hello Josephine\") on Fats Domino ja Dave Bartholomew' kirjutatud laul. Domino salvestas laulu 1960. aastal ja see jõudis Billboardi R&B edetabelis 7. kohale.\n", "id": "ekk_Latn_210192"}
{"text": "Panga maastikukaitseala\n\nPanga maastikukaitseala on maastikukaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas. Kaitseala pindala on 26 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1959. aastal, et kaitsta Panga panka ja sealseid taimekooslusi.\n", "id": "ekk_Latn_210193"}
{"text": "Prangli maastikukaitseala\n\nPrangli maastikukaitseala on maastikukaitseala Harju maakonnas Viimsi vallas. Kaitseala pindala on 131 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1960. aastal, et kaitsta Prangli saare kaguosa metsa. Hiljem on kaitseala koosseisu arvatud ka Aksi saar (vahepeal kaitsti Aksi saart Kolga lahe maastikukaitseala osana).\n", "id": "ekk_Latn_210194"}
{"text": "Shoshone metsakaitseala\n\nShoshone metsakaitseala [šoš'ounii] on metsakaitseala Ameerika Ühendriikides Wyomingi osariigis. Shoshone'i metsakaitseala katab 2 400 000 aakri (9700 km²) suuruse ala. Mets oli esimene föderaalseadusega kaitstud metsakaitseala USA-s.\n\nShoshone'i metsakaitsealal on rikkalik bioloogiline mitmekesisus, registreeritud on umbes 1300 puu- ja rohttaimeliiki ning uusi avastusi tehakse igal aastal. Kaitsealal elab suurem osa USA grislidest, lisaks palju teisi haruldasi loomaliike. Metsa looduslikku tasakaalu ähvardab rikkuda naftapuurimise alustamine.\n\nMetsa külastab aastas üle poole miljoni turisti.\n", "id": "ekk_Latn_210195"}
{"text": "Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala\n\nPõhja-Kõrvemaa looduskaitseala on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas. Kaitseala pindala on 13 086 hektarit.\n\nKaitseala on moodustatud 1991. aastal, et kaitsta Põhja-Kõrvemaa liustikuveetekkelisi pinnavorme, rabamassiive, järvi, kooslusi ja kaitsealuseid liike. Varem oli kaitseala nimetus Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala.\n\nLooduskaitsealale jääb enam kui 30 järve, mille hulgas on ka Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv.\n\nKaitsealale jäävate soode seas on suuremad Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba.\n", "id": "ekk_Latn_210196"}
{"text": "The Way I Walk\n\n\"The Way I Walk\" on Jack Scotti laul 1959. aastast. Lugu jõudis edetabelis Billboard Hot 100 35. kohale ning Suurbritannia singlimüügi edetabelis 20. kohale.\n\nEesti keeles kannab lugu pealkirja \"Tee kus käin\". Sõnade autor on Vello Salumets ning lugu on avaldatud Rock Hoteli 1999. aastal ilmunud heliplaadil \"Kõva ketas\".\n", "id": "ekk_Latn_210197"}
{"text": "Jay Epae\n\nJay Epae (sünninimega Nicholas Epae; 1932 Manaia, Taranaki, Uus-Meremaa – 29. juuli 1994) oli maoori päritolu poplaulja.\n", "id": "ekk_Latn_210198"}
{"text": "San Isabeli metsakaitseala\n\nSan Isabeli metsakaitseala on Ameerika Ühendriikides Colorado osariigi keskosas asuv metsakaitseala. Kaitsealal asub 19 54 fourteener'ist ehk üle 14 000 jala (4300 meetri) kõrguse mäe, sealhulgas Mount Elbert, mis on kõrgeim mägi Colorados.\n\nSan Isabeli metsakaitseala on üks 11 metsakaitsealast Colorados. Kogu territooriumi pindala on 1 120 233 aakrit (4533 km²). Kaitseala laiub 11 maakonna territooriumil.\n", "id": "ekk_Latn_210199"}
{"text": "The Fool\n\n\"The Fool\" on Naomi Fordi ja Lee Hazlewoodi populaarne laul. Loo esmaesitaja oli Sanford Clark. Singel avaldati 1956. aastal ja edetabelis Billboard Hot 100 jõudis see 7. kohale.\n\nHiljem on laulu esitanud veel näiteks Chris Farlowe, Elvis Presley, Billy Craddock, Robert Gordon ja The Animals.\n\nEesti keeles pealkirjaga \"Kui loll ringi käin\" on seda esitanud Rock Hotel ning lugu on salvestatud ka nende 1999. aasta heliplaadile \"Kõva ketas\". Eestikeelsete sõnade autor on Vello Salumets.\n", "id": "ekk_Latn_210200"}
{"text": "Roy Bennett\n\nRoy C. Bennett (tuntud ka kui Roy Brodsky; 12. august 1918 – 2. juuli 2015) oli USA laulukirjutaja. Nii mõnedki tema laulud, mis ta kirjutas koos Sid Tepperiga said tuntuks Elvis Presley esituses. Aastail 1945–1970 avaldasid nad üle 300 laulu.\n", "id": "ekk_Latn_210201"}
{"text": "Red Roses for a Blue Lady\n\n\"Red Roses for a Blue Lady\" on populaarne laul aastast 1948, mille kirjutasid Sid Tepper ja Roy C. Bennett (alias Roy Brodsky). Loo tuntuima versiooni esitajaks on ilmselt Vaughn Monroe. Laulu on esitanud veel Guy Lombardo ja tema Royal Canadians, Vic Dana, Wayne Newton ning Bert Kaempfert.\n\nEesti keeles on laulul kaks teksti, mis on teinud Heldur Karmo: \"Kolm roosi\" ja \"Punased roosid\". Need pealkirjad ja tekstid on vahetevahel ka omavahel vahetuses. Seda on esitanud näiteks Urve Uustalu, Kalju Terasmaa ning Ivo Linna koos ansambliga Rock Hotel.\n", "id": "ekk_Latn_210202"}
{"text": "Marmor, Stein und Eisen bricht\n\n\"Marmor, Stein und Eisen bricht\" (eestikeelse pealkirjaga \"Marmor, klaas ja külm graniit\") on laul aastast 1965, mille muusika kirjutasid Christian Bruhn ja Drafi Deutscher ning sõnad Günther Loose. Laulu originaalesitaja on Drafi Deutscher. Laul jõudis nii Saksamaal kui ka Austrias singlimüügiedetabeli esikohale, laulu ingliskeelne versioon \"Marble Breaks and Iron Bends\" jõudis USA-s 80. kohale.\n\nEestikeelse versiooni laulust võib leida Ivo Linna ja ansambli Rock Hotel plaadilt \"Kõva ketas\".\n", "id": "ekk_Latn_210203"}
{"text": "Arne Jacobsen\n\nArne Emil Jacobsen (11. veebruar 1902 – 24. märts 1971) oli Taani arhitekt ja disainer.\n\nTa oli üks Skandinaavia moodsa arhitektuuri mõjukamaid esindajaid koos Børge Mogenseni ja Hans Wegneriga.\n\nTema arhitektuuriteostest on tuntumad valge funktsionalistlik Bellavista korrusmajade piirkond Klampenborgis (1933–1934) Bellevue teater (1935–1936), Århusi raekoda (1939–1942), Söllerådi raekoda (1940–1942), Söholmi paarismajad Klampenborgis (1950–1954), Rödovre raekoda (1957), Glostrupi raekoda (1958), Munkegårdi kool Kopenhaagenis (1955–1959), SAS Royal Hotel Kopenhaagenis (1958–1960), Tomsi šokolaaditehas Ballerupis (1961), Taani pangamaja (1965) ning St Catherine's College Oxfordis (1964–1966).\n\nMööblidisainerina jäi Jacobseni tuntuimaks mööbliesemeks tool \"Sipelgas\". Tuntud ja auhinnatud toolid on ka \"Muna\" ja \"Luik\", mis on algselt loodud Kopenhaageni hotelli SAS Royal Hotel interjööri osana.\n\nTema kujundatud sööginõude ja söögiriistade hulgast tuuakse esile tavaliselt söögiriistade komplekti Flatware ja nõudekomplekti Cylinda Line.\n", "id": "ekk_Latn_210204"}
{"text": "I Sure Miss You\n\n\"I Sure Miss You\" (eestkeelse pealkirjaga \"Mul puudu oled sa\") on Tex Davise ja Evelyn Bryani kirjutatud laul. Laul sai tuntuks Gene Vincenti ja tema ansambli Blue Caps esituses. Laul avaldati 1957. aasta albumil \"Gene Vincent and The Blue Caps\". 1977. aastal avaldasid loost oma versiooni Robert Gordon ja Link Wray.\n\nEestikeelsed sõnad on laulule kirjutanud Vello Salumets ja selle võib leida näiteks Ivo Linna ja ansambli Rock Hotel plaadilt \"Kõva ketas\".\n", "id": "ekk_Latn_210205"}
{"text": "Tex Davis\n\nTex Davis (ka Sheriff Tex Davis ja täisnimega William Beauregard Davis, õieti aga Wilfred A. Douchette; 14. juuni 1914 Connecticut – 29. august 2007 Nashville, Tennessee) oli USA muusikamanager. Ta on laulude \"Be Bop a Lula\", \"Race With the Devil\", \"Who Slapped John\", \"Important Words\", \"Bop Street\", \"I Sure Miss You\" ning \"Teenage Partner\" kaasautor.\n", "id": "ekk_Latn_210206"}
{"text": "San Juani metsakaitseala\n\nSan Juani metsakaitseala asub Ameerika Ühendriikides Colorado osariigi lääneosas ja hõlmab 7603 km² suuruse ala.\n\nSan Juani metsakaitseala piirneb põhjas Uncompahgre metsakaitsealaga ja idas Rio Grande metsakaitsealaga. Mets katab suurema osa San Juani mägede lõunaosast, mis jääb Ameerika veelahkmeahelikust lääne poole. Metsas asub kolm ürglooduse kaitseala: Lizard Head Wilderness, South San Juan Wilderness ja Weminuche Wilderness. Esimene neist asub osaliselt Uncompahgre metsakaitsealal, kaks ülejäänut asuvad osaliselt Rio Grande metsakaitsealal.\n\nKaitseala keskus asub Durangos. Lisaks sellele on kaitsealal kolm kohalikku kontorit Bayfieldis, Doloresis ja Pagosa Springsis.\n\nKaitseala läbib Durango–Silvertoni kitsarööpmeline raudtee. See on 73 km pikk, seda kasutatakse järjepidevalt alates 1881 ja see on tunnistatud riiklikuks ajaloomälestiseks.\n\nKaitseala kuulutas välja Theodore Roosevelt 3. juunil 1905. 21. septembril 2012 kuulutas Barack Obama osa metsakaitsealast Chimney Rocki rahvusmonumendiks.\n", "id": "ekk_Latn_210207"}
{"text": "Vaimu fenomenoloogia\n\n\"Vaimu fenomenoloogia\" on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiline teos, mis ilmus 1807. aastal. Selles kirjeldatakse teadvuse arenemist dialektiliste üleminekutena. Selle kaudu tekkivat reaalsust nimetab Hegel vaimuks. \"Vaimu fenomenoloogias\" lõpeb üleminekute seeria absoluutses teadmises ehk vaimu teadlikuks saamises iseendast.\n", "id": "ekk_Latn_210208"}
{"text": "C. F. Hanseni medal\n\nC. F. Hansen Medal (taani keeles C. F. Hansens Medaille) on Taani Kuningliku Kunstide Akadeemia kõrgeim ehituskunstialane auraha, mis antakse alates 1830. aastast igal aastal arhitektile, kes on andnud väljapaistva arhitektuurilise panuse. Autasustatavaid võib olla üks või mitu. Medal on nimetatud arhitekt C. F. Hanseni auks.\n", "id": "ekk_Latn_210209"}
{"text": "Gunnisoni metsakaitseala\n\nGunnisoni metsakaitseala on metsakaitseala Ameerika Ühendriikides Colorado osariigis. Kaitseala hõlmab 1 672 136 aakri (6766 km²) suuruse ala.\n\nGunnisoni metsakaitseala asub viie Lääne-Colorado maakonna territooriumil. Piirneb White Riveri metsakaitsealaga läänes, Grand Mesa metsakaitseala ja Uncompahgre metsakaitsealaga läänes, San Isabeli metsakaitsealaga idas ning Rio Grande metsakaitsealaga lõunas.\n\nKaitseala kuulutati välja Theodore Roosevelti poolt 13. juunil 1905 ja nimetati maadeuurija John W. Gunnisoni järgi.\n", "id": "ekk_Latn_210210"}
{"text": "Mälestus\n\nMälestus on mällu jäänud või ka üles tähendatud mälupilt või meenutus mingist sündmusest, asjast või isikust.\n", "id": "ekk_Latn_210211"}
{"text": "I Just Met a Memory\n\n\"I Just Met a Memory\" (eestikeelse pealkirjaga \"Mälestus\") on Robert Gordoni, Scotty Turneri ja Diane Lamperti kirjutatud laul. Laul avaldati esmakordselt Robert Gordoni 1979. aasta albumil \"Rock Billy Boogie\", kus rütmikitarri mängib ka Scotty Turner. Laul on avaldatud veel Gordoni albumitel \"Black Slacks\" (1994), \"Rock Billy Boogie/Bad Boy\" (2001) ja \"Rock Billy Boogie: RCA Years\" (2007).\n\nLaulu eestikeelsed sõnad on kirjutanud Kaari Sillamaa ning lugu on avaldatud Ivo Linna ja ansambli Rock Hotel 1999. aasta albumil \"Kõva ketas\".\n", "id": "ekk_Latn_210212"}
{"text": "Costilla maakond\n\nCostilla maakond (Costilla County) on maakond USA-s Colorado osariigis. Geograafilised koordinaadid on 37°28' N, 105°73' W. Lõunas piirneb maakond New Mexico osariigiga.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on San Luis, kus 2020. aasta seisuga elas 598 inimest. Maakonna ainus teine linn on Blanca (322 elanikku).\n\nMaakonna pindala on 3200 km². Veepindala on 9 km².\n\nElanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 3499. Aastal 2010 oli elanikke 3524 ja 2000. aastal 3663. Costilla maakond on suurima ladinaameeriklaste osatähtsusega maakond osariigis – 2020. aastal moodustasid ladinaameeriklased maakonna elanikkonnast 56,82%.\n", "id": "ekk_Latn_210213"}
{"text": "Württembergi hertsogkond\n\nWürttembergi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Württemberg) oli riik Edela-Saksamaal. Württembergi hertsogkond oli Saksa-Rooma riigi osa aastatel 1495 kui 1806. Hertsogkonna pikaealisus ligi 4 sajandit oli peamiselt tema suuruse tõttu, olles suurem, kui tema vahetud naabrid. Reformatsiooni ajal seisis Württemberg silmitsi tugeva survega Saksa-Rooma riigi poolt jääda liikmeks. Württemberg vastustas korduvaid Prantsuse sissetunge 17. ja 18. sajandil. Württemberg oli otse Prantsuse ja Austria armeede teel, kes tegelesid kauase vastasseisuga Bourbonide ja Habsburgide vahel. Aastal 1803 ülendas Napoleon hertsogkonna Württembergi kuurvürstkonnaks Saksa-Rooma riigis, ja kui ta keisririigi aastal 1806 lõpetas, ülendati kuurvürstkond Württembergi kuningriigiks.\n", "id": "ekk_Latn_210214"}
{"text": "Komposter (augustaja)\n\nKomposter on seade piletite, talongide vms augustamiseks nende märgistamise eesmärgil.\n\nKompostreid kasutatakse näiteks ühissõidukites, et märgistada reisija sõidupilet kasutatuks.\n\nKompostriga augustamist nimetatakse komposteerimiseks ehk mulgustamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_210215"}
{"text": "Børge Mogensen\n\nBørge Mogensen (13. aprill 1914 – 5. oktoober 1972) oli rahvusvaheliselt tunnustatud Taani funktsionalistlik mööblidisainer.\n\nKoos teiste nimekate Taani mööblidisaineritega nagu Arne Jacobsen ja Hans Wegner on Mogesen üks Skandinaavia disaini mõjukamaid esindajaid, kelle töö ja looming tegid taani disaini terves maailmas tuntuks.\n\nBørge Mogensen õppis mööblikujundust Taani Disainikoolis (Danmarks Designskole) Kopenhaagenis aastatel 1936–1938 ja arhitektuuri Taani Kuninglikus Kunstide Akadeemias 1938–1942.\n", "id": "ekk_Latn_210216"}
{"text": "Susanville (Oregon)\n\nSusanville on asula Granti maakonnas Oregoni osariigis Ameerika Ühendriikides.\n\nSusanville oli kullakaevanduslinn, mis asutati 1862. või 1864. aastal ja on nüüd kummituslinn.\n\n1913. aastal leiti Susanville'i lähedal asuvast kaevandusest Armstrongi kullatükk, mis kaalus 80,4 untsi ehk 2,2793 kilogrammi.\n", "id": "ekk_Latn_210217"}
{"text": "Dyersville\n\nDyersville on endine kaevanduslinn ja nüüd kummituslinn Ameerika Ühendriikides Colorado osariigis Summiti maakonnas.\n\nDyersville sai nime metodisti kiriku pea John Lewis Dyeri järgi. Dyersville'is töötas kaevandus aastatel 1883–1908. Dyersville'is asub kümme või kaksteist mahajäetud palkmaja.\n\nDyersville asub 3316 meetrit merepinnast kõrgemal.\n", "id": "ekk_Latn_210218"}
{"text": "!!\n\nsuurepärast käiku males ja kabes kahekordset faktoriaali matemaatikas helitut retrofleksset imihäälikut põhjakhoisani keeltes ja daminis tõeväärtuseks konverteerimise pseudooperaatorit mõnes programmeerimiskeeles loendi elementide toomise operaatorit programmeerimiskeeles Haskell mitmust akadeemilistes organisatsioonides kasutatavates lühendites.\n", "id": "ekk_Latn_210219"}
{"text": "Susanville\n\nSusanville on linn Ameerika Ühendriikides California osariigis, Lasseni maakonna halduskeskus.\n\nLinnas elas 2010. aastal 17 974 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_210220"}
{"text": "!!!Fuck You!!!\n\n\"!!!Fuck You!!!\" on ansambli Overkill EP 1987. aastast (helikassett 1987 ja CD 1990).\n\nSee on praegu väga haruldane, kuid 1996 anti selle materjal uuesti välja albumil \"!!!Fuck You!!! and Then Some\".\n", "id": "ekk_Latn_210221"}
{"text": "Hans Wegner\n\nHans Jørgensen Wegner (2. aprill 1914 – 26. jaanuar 2007) oli Taani mööblidisainer, kelle looming, lisaks Poul Henningseni ja Arne Jacobseni jt omale, tegi taani disaini eelmise sajandi keskpaigas rahvusvaheliselt tuntuks. Tema modernistliku kooli rõhuasetusega funktsionaalset modernistlikku stiili on sageli kirjeldatud kui \"orgaanilist funktsionaalsust\". Antud koolkond tekkis peamiselt Skandinaavia riikides, kus tegutsesid samal alal Poul Henningsen, Alvar Aalto, Arne Jacobsen jt. Oma eluajal kavandas ta üle 500 tooli, millest üle 100 läks masstootmisse ning millest paljud on muutunud äratuntavateks disainiikoonideks. Lisaks mööblile lõi ta lauahõbedat, tapeete ja palju erinevaid valgusteid.\n\nEnne Kopenhaageni Kunsti- ja Käsitöökooli astumist õppis ta tisleritööd. Samas koolis oli ta hiljem 1946–1953 loengupidaja. Alates 1938–1942 töötas ta mööblidisainerina Arne Jacobseni ja Erik Molleri arhitektuuribüroos. Aastal 1943 asutas ta oma praksise Gentoftes ja tegi koostööd Børge Mogenseniga sisekujunduse loomisel, mida eksponeeriti 1946. aastal Kopenhaagenis toimunud mööblinäitusel. Kogu oma pika karjääri jooksul projekteeris ta palju mööblit tuntud Taani mööblitootjatele Johannes Hansenile ja Fritz Hansenile.\n\nWegner on pälvinud olulisi disainiauhindu alates Lunningi auhinnast aastal 1951, Milano Triennale Grand Prix'ist samal aastal, prints Eugeni medalist Rootsis kuni Taani Eckersbergi medalini. 1959. aastal andis Londoni Royal Society of Arts talle kuningliku audoktori nimetuse (Royal designer for industry). Tema loomingut on mitmes mainekas rahvusvahelises disainikogus, sealhulgas New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis ja Müncheni Die Neue Samlungis.\n", "id": "ekk_Latn_210222"}
{"text": "Fuck You\n\n\"Fuck You\", Cee Lo Greeni laul (2010) \"Fuck You\", Lily Alleni laul (2009) \"Fuck You\", Dr. Dre laul (1999) \"Fuck You\", Damageplani laul (2004) \"Fuck You\", Anna Davidi singel (2006) \"Fuck You\", Bad Religioni singel (2012) ...\n\nInimestevahelises suhtlemises \"Fuck You\" (mine) persse! – (roppus (ka tänavaslängis). (interjection) Fuck You! Do it yourself!\n", "id": "ekk_Latn_210223"}
{"text": "!!!Fuck You!!! and Then Some\n\n\"!!!Fuck You!!! and Then Some\" on Overkilli album 1996. aastast.\n\nSellel on uuesti välja antud EP-de \"Overkill\" (1984) ja \"!!!Fuck You!!!\" materjali. Albumil on veel mõned kontsertsalvestised, sealhulgas Black Sabbathi laulu \"Hole in the Sky\" kaver.\n", "id": "ekk_Latn_210224"}
{"text": "!!Destroy-Oh-Boy!!\n\n\"!!Destroy-Oh-Boy!!\" on ansambli New Bomb Turks debüütalbum (1993).\n\nAlbumi materjal salvestati 1992. aastal Brooklynis.\n\nBänd arvas, et nende albumit ei panda tähele ning see vajub unustuse hõlma, kuid tegelikult sai see palju positiivseid arvustusi.\n", "id": "ekk_Latn_210225"}
{"text": "¡¡Que corra la voz!!\n\n\"¡¡Que corra la voz!!\" on ansambli Ska-P viies stuudioalbum (2002).\n\nAlbumi pikkus on 48 minutit ja 16 sekundit.\n", "id": "ekk_Latn_210226"}
{"text": "Sekele keel\n\nSekele keel on põhjakhoisani keelteks nimetatava murdekontiinumi põhjapoolne osa. Sellesse kuulub ka maligo keel.\n\nSekele keel oli kunagi laialt levinud Angola lõunaosas. Praegu kõneleb seda diasporaa Namiibia põhjaosas.\n\nEmakeelena kõnelejate arv oli 2000. aastal ligi 8000.\n", "id": "ekk_Latn_210227"}
{"text": "Luumurd\n\nLuumurd ehk fraktuur (ladina keeles fractura) on vigastus, mille korral luu murdub või on murdunud.\n\nLuumurd võib olla kinnine, sel juhul pole murdunud luud ennast näha. Lahtise luumurru korral on vigastada saanud ka luud katvad koed ja murdunud luu on nähtaval.\n\nLuu võib murduda äkilise ja tugeva jõu või pikaajalise pinge tagajärjel.\n\nLuumurde soodustavad luuhõrenemine ja teised haigused, mis luid nõrgestavad.\n", "id": "ekk_Latn_210228"}
{"text": "Aeg meid muutnud on\n\n\"Aeg meid muutnud on\" on 1995. aastal ilmunud ansambli Rock Hotel stuudioalbum. Plaadi andis välja firma Red Hot Records. Plaadi on masterdanud Mika Jussila Helsingis asuvas stuudios Finnfox Studios. Produtsendiks on Ülari Kirsipuu.\n", "id": "ekk_Latn_210229"}
{"text": "Edu Valem (kool)\n\n\"Edu valem\" on vene õppekeelega erakool Tallinnas.\n\nKool paikneb alates 2012/2013. õppeaastast koolihoones Tartu mnt 23, kus varem on paiknenud vene õppekeelega Tallinna 3. Keskkool ja käesoleva sajandi algul Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium.\n\nKool alustas tööd kahe klassikomplektiga ning plaanib igal aastal uue 1. klassi juurde võtta. Vanal Lasnamäel asub ka lasteaed \"Edu valem\".\n", "id": "ekk_Latn_210230"}
{"text": "Kahekordne hüüumärk\n\nKahekordne hüüumärk (‼) on tüpograafiline märk, mis ühendab kaht hüüumärki.\n\nSelle Unicode'i kood on U+203C (8252).\n", "id": "ekk_Latn_210231"}
{"text": "!?\n\n!? on hüüumärgi ja küsimärgi ühend.\n\nSeda kasutatakse tavaliselt hämmastusevarjundi markeerimiseks küsilause lõpus.\n", "id": "ekk_Latn_210232"}
{"text": "Interrobang\n\nInterrobang (‽) on pealistikku asetatud hüüumärgist ja küsimärgist saadud kirjavahemärk. Mõnikord asendatakse see ühendiga ?! või !?.\n\nSeda kasutatakse mõnes keeles erutust või uskumatust või retoorilist küsimust väljendava küsilause lõpus. Koomiksis väljendab ta sageli üllatust.\n\nMärgi leiutas 1962 Martin K. Speckter, USA reklaamifirma Martin K. Speckter Associates juht. Ta leidis, et üheks kirjavahemärgiks kokkusurumine parandaks reklaami stiili. Ta tegi ettepaneku uue märgi kasutuselevõtuks ajakirjas TYPEtalks avaldatud artiklis ning palus lugejatel pakkuda sellele nime. Speckter valis välja nimetuse interrobang, mis on moodustatud ladina sõnast interrogatio, mis tähendab muu hulgas 'retoorilist küsimust', ning sõnast bang, mis tähendab trükkalite žargoonis 'hüüumärki'.\n\n1960ndatel oli see märk suhteliselt palju kasutusel, kuid sellest pole saanud standardset kirjavahemärki.\n", "id": "ekk_Latn_210233"}
{"text": "¿¡Revolución!?\n\n\"¿¡Revolución!?\" on Québeci ajakirjaniku ja filmimehe Charles Gervais' 2006. aastal valminud poliitiline dokumentaalfilm Venezuela presidendi Hugo Cháveze juhitud Bolívari revolutsioonist Venezuelas.\n\nFilmi produtseeris Télé-Québec. Filmis näidatakse teiste seas Hugo Chávezt, José Vicente Rangeli, Julio Borgest ja Donald Rumsfeldi.\n\nFilmi ajendas aprillis 2005 kuuldud uudis, et Hugo Chávez otsustas venezuelalastele tasuta laiali jagada miljon eksemplari \"Don Quijotet\".\n", "id": "ekk_Latn_210234"}
{"text": "¡A Luchar!\n\n¡A Luchar! oli Colombia vasakpoolne poliitiline liikumine.\n\nSee asutati 1985 Belisario Betancuri valitsuse rahvusliku dialoogi poliitika taustal legaalset väljundit otsinud põrandaaluste liikumiste Rahvuslik Vabastusarmee, Tööliste Revolutsiooniline Partei ja Revolutsiooniline Integratsiooniliikumine – Vaba Isamaa koostöös.\n\n20. juunil 1985 korraldati poliitiline streik Betancuri majanduse liberaliseerimise ja rahuläbirääkimiste poliitika vastu. Aastal 1986 korraldati esimene kongress.\n\nLiikumise eesotsas oli Nelson Berrío.\n", "id": "ekk_Latn_210235"}
{"text": "Shame and Scandal\n\n\"Shame and Scandal\" on populaarne laul, mille originaalesitajaks oli kalüpsolaulja trinidadlane Sir Lancelot (õieti Lancelot Victor Edward Pinard). Laul kuulub kalüpso-, reggae ja ka ska-muusika klassikasse.\n\nLugu kirjutati RKO toodetud Jacques Tourneur' õudusfilmi \"I Walked with a Zombie\" (1943) tarbeks ning kandis pealkirja \"Fort Holland Calypso Song\". Loo autorid on Lancelot Pinard ja filmi stsenarist Ardel Wray. Laulu tekstis kõlab fraas \"Shame and sorrow for the family\". Algne versioon räägib naisest, kes teeb \"seda\" oma vennaga ja kellest saab zombi.\n\nMillalgi ajavahemikul 1943–1946 (täpne aeg teadmata) andis Sir Lancelot loo välja ka heliplaadil koos Gerard Clarki Caribbean Serenadersiga. Lugu erines tunduvalt filmis kasutatust ja kandis pealkirja \"Scandal In The Family\".\n\n1956. aastal andis loo välja USA folkartist Odetta Holmes (Gordon) LP-l \"Sings Ballads And Blues\", pealkirjaks esmakordselt \"Shame And Scandal\".\n\n1962. aastal salvestas loo Trinidadi kalüpsolaulja Lord Melody (õieti Fitzroy Alexander). Lugu kandis pealkirja \"Wau Wau\", aga see versioon on enamasti tuntud pealkirja \"Shame And Scandal In The Family\" all. Sellest ajast saati võib laulu autoritena kohata nimesid Pinard/Alexander (ja nende nimede variatsioone). Selle versiooni refrään on küll sama mis Sir Lancelotil, aga laulu tekst räägib nüüd juba pojast, kes ei saa abielluda, kuna isa teatab talle, et see tüdruk, kellega ta abielluda soovib, on tema õde.\n\n1964. aastal The Kingston Trio kontsertalbumil \"Back In Town\", pealkirjaks \"Ah, Woe, Ah, Me\". 1964. aastal andis loo oma stuudioplaadil välja veel Shawn Elliott (\"Shame And Scandal In The Family\"). Selle laulu autoriteks aga ei ole märgitud ei Pinard ega Alexander, vaid hoopiski tundmatud ja ilmselt väljamõeldud nimed Huon Donaldson ja Slim Henry Brown. Neid nimesid kohtab autorinimedena veel ka väga paljude hilisemate versioonide puhul.\n\nSamuti 1964. aastal ilmus laulust ka The Blues Bustersi versioon (\"Shame And Scandal\"). 1965. aastal avaldasid laulu reggae-muusik Peter Tosh koos The Wailersiga ning briti koomik Lance Percival.\n\n1965. aastal tegi ansambel Cocktail Trio loost hollandikeelse versiooni (\"Groot Schandaal In De Familie\") ja Sacha Distel prantsuskeelse (\"Scandale dans la famille\"). Prantsuskeelsete sõnade autor on Maurice Teze ning seda on hiljem esitanud veel Les Surfs, Dalida, La Compagnie Créole, Bernard Menez ja André Verchuren.\n\n1969. aastal esitas koos Odettaga oma sõus seda lugu Johnny Cash.\n\n1972. aastal avaldas loo austraallane Johnny Chester koos ansambliga Jigsaw ning see esitus jõudis seal maal muusikaedetabelites esikohale.\n\nHiljem on loo salvestanud veel Clint Eastwood & General Saint (1982), Freddie McGregor (1994, Africando (2000, tšatša pealkirjaga \"Scandalo\"), R.L. Burnside (2002, humoristlik jutt pealkirjaga \"He Ain't Your Daddy\" avaldatud CD-l \"Burnside On Burnside, sisu kattub Lord Melody laulu sisuga), David Lindley & Wally Ingram (2003), Relator (2003) ja Madness (2005, ska-pop, selle versiooni puhul kasutatakse enamasti kirjapilti \"Shame & Scandal\").\n\nEestikeelse teksti kirjutas laulule Heldur Karmo ja selle aluseks on Lord Melody esitatud versiooni laulutekst. Loo esitajaks on ansambel Rock Hotel. Laul on ka eesti keeles tuntud kahe pealkirja all, \"Häbi ja skandaal\" ning \"Skandaal perekonnas\".\n", "id": "ekk_Latn_210236"}
{"text": "¡Adiós Amigos!\n\n\"¡Adiós Amigos!\" (1995) on ansambli Ramones neljateistkümnes ja viimane stuudioalbum.\n\nPlaadiümbrise kujundas Kalev Mark Kostabi.\n", "id": "ekk_Latn_210237"}
{"text": "¡Alabadle!\n\n\"¡Alabadle!\" on Marcos Witti üheksas album (1994).\n\nMaterjal salvestati avalikul esinemisel Méxicos 5. augustil 1994.\n", "id": "ekk_Latn_210238"}
{"text": "Alarma\n\n\"¡Alarma!\", ansambli Daniel Amos album (1981) Alarma!, Mehhiko ajakiri \"Alarma!\", ansambli 666 singel Alarma!!!, Hispaania ansambel\n", "id": "ekk_Latn_210239"}
{"text": "Trinidadi ja Tobago peaminister\n\nTrinidadi ja Tobago peaminister (inglise keeles Prime Minister of Trinidad and Tobago) on Trinidadi ja Tobago valitsusjuht.\n\nPeaministri ametikoht loodi 1950. aastal, mil Trinidad ja Tobago sai Suurbritannia kolooniana laiendatud omavalitsuse. Saarte esimeseks peaministriks sai Albert Gomes. Kui 1958. aastal moodustati Lääne-India Föderatsioon, säilitas Trinidad ja Tobago selle koosseisus ka kohaliku valitsuskabineti eesotsas peaministriga. Pärast Föderatsiooni lagunemist võttis Trinidad ja Tobago kursi iseseisvusele, mis kuulutati välja 31. augustil 1962. Iseseisva Trinidadi ja Tobago esimeseks peaministriks sai Eric Williams, kes pidas seda ametit oma surmani 1981. aastal. Alates vabariigi väljakuulutamisest 1976. aastal on valitsusjuhi täielik ametinimetus Trinidadi ja Tobago Vabariigi peaminister.\n\nVastavalt 1976. aasta põhiseadusele on Trinidad ja Tobago parlamentaarne vabariik, mis tähendab, et reaalselt kuulub igapäevane täidesaatev võim peaministrile ja tema juhitud valitsuskabinetile. Peaministrikandidaadi esitab parlamendile kinnitamiseks president, olles kohustatud kandidaadiks nimetama parlamendis suurima toetusega erakonna esimehe.\n\nAastatel 2010–2015 oli esimese naispeaministrina ametis Kamla Persad-Bissessar. Alates 2015. aastast on peaminister Keith Rowley.\n", "id": "ekk_Latn_210240"}
{"text": "Loodenina kaitseala\n\nLoodenina kaitseala on kaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas (kuni 2014. aastani Kaarma vallas). Kaitseala pindala on 170 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1965. aastal, et kaitsta veelindude, eriti luikede rändepeatuskohta.\n", "id": "ekk_Latn_210241"}
{"text": "Trinidadi ja Tobago valitsusjuhtide loend\n\nTrinidadi ja Tobago valitsusjuhtide loend esitab Trinidadi ja Tobago peaministrite nimekirja alates selle ametikoha loomisest 1950. aastal.\n\nErakonnad\n\nLIRP – Lääne-India Rahvuslik Partei RRL – Rahva Rahvusliikumine TRL – Taastamise Rahvusliit ÜRK – Ühinenud Rahvuskongress\n", "id": "ekk_Latn_210242"}
{"text": "Angasilla mägi\n\nAngasilla mägi asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas.\n\nMägi võeti 1981. aastal kaitse alla (Angasilla mäe kaitseala; pindala 20 ha).\n", "id": "ekk_Latn_210243"}
{"text": "Tihu looduskaitseala\n\nTihu looduskaitseala on looduskaitseala Hiiu maakonnas. Kaitseala pindala on 1406,9 ha.\n\nKaitsealal asub Õngu soo ehk Tihu soo ning sinna jäävad Tihu järved.\n\nKaitseala ajalugu ulatub 1962. aastasse, mil Tihu järv võeti kaitse alla ornitoloogilise keelualana. Vahepeal kaitsti ala Tihu maastikukaitsealana.\n", "id": "ekk_Latn_210244"}
{"text": "Tikste maastikukaitseala\n\nTikste maastikukaitseala on maastikukaitseala Valga maakonnas Tõrva linnas. Kaitseala pindala on 38 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1964, kui kaitse alla võeti Tikste ürgorg ja Tikste järv.\n", "id": "ekk_Latn_210245"}
{"text": "Tilga maastikukaitseala\n\nTilga maastikukaitseala on maastikukaitseala Hiiu maakonnas. Kaitseala pindala on 40 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1998. aastal, et kaitsta männikut ja männikus kasvavaid kaitsealuseid taimeliike.\n", "id": "ekk_Latn_210246"}
{"text": "Trinidadi ja Tobago põhiseadus\n\n1962. aasta põhiseadus – riigi esimene põhiseadus, mis kehtis 1976. aastani; 1976. aasta põhiseadus – riigi teine ja tänaseni kehtiv põhiseadus, mis pani aluse vabariiklikule riigikorrale.\n", "id": "ekk_Latn_210247"}
{"text": "Como (Colorado)\n\nComo on asula Ameerika Ühendriikides Colorado osariigis Parki maakonnas. Como on ajalooline raudteeasula.\n\nUsutavasti andsid asulale nime seal töötavad kaevurid Itaalia linna Como järgi. Linnas asub palju ajaloolisi hooneid ning linn sarnaneb kummituslinnaga, aga elanikkond on siiski umbes 20.\n\nComo asub 9813 jala (2991 meetri) kõrgusel üle merepinna.\n", "id": "ekk_Latn_210248"}
{"text": "Tilleoru maastikukaitseala\n\nTilleoru maastikukaitseala on maastikukaitseala Põlva maakonnas Ahja jõe ülemjooksu ürgorus. Kaitseala pindala on 145,8 ha\n\nKaitseala on moodustatud 1957, et kaitsta Tilleorgu ja sealset jõeluhta, maastikukaitseala staatuses alates 2014.\n", "id": "ekk_Latn_210249"}
{"text": "Tepripalu kaitseala\n\nTepripalu kaitseala on kaitseala Tartu maakonnas Nõo vallas. Kaitseala pindala on 8 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1964. aastal, et kaitsta võsu-liivsibula (Jovibarba globifera; II kategooria liik) looduslikku kasvukohta ehk Tepripalu männikut. Männiku moodustavad ebaühtlase täiusega 50–65-aastased männid.\n", "id": "ekk_Latn_210250"}
{"text": "Teringi maastikukaitseala\n\nTeringi maastikukaitseala on maastikukaitseala Sakala kõrgustiku lõunaosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas Lilli külas.\n", "id": "ekk_Latn_210251"}
{"text": "RKO Pictures\n\nRKO (Radio-Keith-Orpheum) Pictures on USA filmitootmise ja -levitamise ettevõte. Kui RKO Radio Pictures Inc. kuulus ta Hollywoodi kuldajastul viie suurima filmitootja hulka. Filmistuudio moodustati 1928. aasta oktoobris, kui Radio Corporation of America (RCA) ostis Keith-Albee-Orpheum (KAO) kinoketi ja Joseph P. Kennedy Film Booking Offices of America (FBO) filmistuudio.\n\nFilmistuudio tuntuimad filmid olid \"King Kong\" ja \"Citizen Kane\" (\"Kodanik Kane\").\n\nEsialgne filmistuudio RKO Pictures lõpetas filmitootmise 1957 ja saadeti laiali kaks aastat hiljem. 1981. aastal ringhäälinguettevõte RKO General, kes oli ettevõte õiguste pärija alustas taas filmitootmist tütarettevõttes RKO Pictures Inc. 1989. aastal müüdi äri koos mõnede muu allesjäänud vara, kaubamärkide õiguse ja paljude RKO klassikaliste filmide uuestitootmise õigustega uutele omanikele ning tänapäeval on tegu väikese sõltumatu ettevõttega RKO Pictures LLC.\n", "id": "ekk_Latn_210252"}
{"text": "Sarve maastikukaitseala\n\nSarve maastikukaitseala on maastikukaitseala Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas. Kaitseala pindala on 679 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1973. aastal, et kaitsta haruldasi ja teadusliku väärtusega geoloogilisi objekte (Limneamere rannavallid) ning nendega seotud looduslikke ja poollooduslikke kooslusi.\n", "id": "ekk_Latn_210253"}
{"text": "Tudusoo looduskaitseala\n\nTudusoo looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas. Kaitseala pindala on 4723,6 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1976, mil loodi pruunkarude reservaat. 1978 läksid ühise kaitse alla Tudu-Järvesoo ja Luusaare sookaitseala. Aastal 1997 moodustati Tudusoo maastikukaitseala, mis hiljem organiseeriti looduskaitsealaks.\n", "id": "ekk_Latn_210254"}
{"text": "Rock Hotel (kogumik)\n\n\"Rock Hotel\" on ansambli Rock Hotel kolmest CD-plaadist koosnev kogumikalbum. Albumi andis 2008. aastal välja firma Elwood Muusik.\n", "id": "ekk_Latn_210255"}
{"text": "Initsiaator\n\nInitsiaator on mingi protsessi, tegevuse, sündmuse jm algataja. Ebastabiilse süsteemi keemilise plahvatuse vallandab mingi energia impulss, kas leek, säde, temperatuuri tõus, mehaaniline löök jmt. Keemiliste ahelreaktsioonide käivitamiseks kasutatakse radikaalinitsiaatoreid või katalüsaatoreid. Päikesevalgus käivitab roheliste taimede fotosünteesi reaktsioonid, olles seejuures energiaallikaks. Tuumapommis olev tuumakütuse hulk peab ületama ahelreaktsiooni tekitamiseks vajaliku kriitilise massi, et piisavalt palju tuumalõhustumisel tekkivaid neutroneid algataks uue tuumalõhustumise reaktsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_210256"}
{"text": "Rumbi looduskaitseala\n\nRumbi looduskaitseala on looduskaitseala Järva maakonnas Türi vallas. Kaitseala pindala on 71,6 ha.\n\nKaitseala moodustati 2001. aastal, kui kaitse alla võeti must-toonekure püsielupaik ja ürgmetsailmeline puistu.\n", "id": "ekk_Latn_210257"}
{"text": "Siegfried Taubert\n\nSiegfried Louis Emanuel Taubert (11. detsember 1880 – 13. veebruar 1946) oli Saksamaal Kolmanda Reichi ajal Wewlsburgi kindluseülem ja Haus Wewelburgi SS-Kooli ameti ülem, SS-Obergruppenführer, Waffen-SS kindral ja politsei kindralleitnant.\n", "id": "ekk_Latn_210258"}
{"text": "Sirtsi looduskaitseala\n\nSirtsi looduskaitseala on looduskaitseala Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonna piiril. Kaitseala koosneb 6-st lahustükist, mille kogupindala on 4558 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1967, kui moodustati pruunkarude reservaat. Aastal 1981 võeti kaitse alla Sirtsi soo (Sirtsi sookaitseala). Praegused piirid ja staatus aastast 2001.\n", "id": "ekk_Latn_210259"}
{"text": "Sookuninga looduskaitseala\n\nSookuninga looduskaitseala on looduskaitseala Pärnu maakonnas Saarde vallas. Kaitseala pindala on 5868,6 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1964, kui kaitse alla võeti kaks Jäärja metskonna kvartalit (123 ja 140) ehk Rongu mets. Aastal 1991 moodustati Rongu, Kodaja ja Ruunasoo sookaitseala, mille baasil 1991 moodustati Sookuninga looduskaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_210260"}
{"text": "Suigu looduskaitseala\n\nSuigu looduskaitseala on looduskaitseala Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas. Kaitseala koosneb kahest lahustükist, mille kogupindala on 82 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1976, kui sealse ürgmetsa kaitseks moodustati reservaat. Praegused piirid ja staatus aastast 1999.\n", "id": "ekk_Latn_210261"}
{"text": "Taarikõnnu looduskaitseala\n\nTaarikõnnu looduskaitseala on looduskaitseala Pärnu ja Rapla maakonnas. Kaitseala pindala on 2816,3 ha.\n\nKaitseala moodustati 2001. aastal, kui kaitse alla võeti mitmekesine soomaastik ja kaitsealused liigid.\n\nLooduskaitsealale jäävad Taarikõnnu (Põrguraba), Laianiidu ja Lõo (Aruniidu) raba. Laukarohke Taarikõnnu raba moodustab kaitseala südame. Kaitsealustest liikidest on alal esindatud kaljukotkas, must-toonekurg, metsis, teder, laanepüü ja öösorr.\n", "id": "ekk_Latn_210262"}
{"text": "Santos\n\nSantos on linn Brasiilias São Paulo osariigis. Asub Atlandi ookeani rannikul umbes 80 km kaugusel São Paulost.\n\nLinn asutati 1543. aastal.\n\nSantose sadam on kaubakäibelt Ladina-Ameerika suurim sadam.\n\nSantoses asub Eesti aukonsulaat. Aukonsul on Flemming Patrick Rickfors.\n\nLinnas tegutseb jalgpalliklubi FC Santos.\n", "id": "ekk_Latn_210263"}
{"text": "Tahkuna looduskaitseala\n\nTahkuna looduskaitseala on looduskaitseala Hiiu maakonnas Hiiumaa valla põhjaosas. Kaitseala pindala on 1878,6 hektarit . Kaitsealal asub Hiiumaa ainus loodusreservaat. Kaitseala territoorium paikneb Tareste, Kauste, Kodeste, Lehtma, Meelste ja Tahkuna külas.\n\nTahkuna looduskaitseala eesmärk on inimmõjuta või vähese inimmõjuga põlismetsade, soode ja kinnikasvavate järvede kaitse, luidete ja luitemetsade säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitsealalt on tuvastatud 16 kaitsealust linnuliiki, 21 kaitsealust soontaime liiki ja üks kaitsealune samblaliik (roheline hiidkupar).\n", "id": "ekk_Latn_210264"}
{"text": "Tammiku looduskaitseala\n\nTammiku looduskaitseala oli looduskaitseala Harju ja Rapla maakonnas. Kaitseala koosnes kahest lahustükist, mille kogupindala oli 379 ha.\n\nKaitseala moodustati 1991. aastal, kui kaitse alla võeti neli allikasood, kus kasvab mitmeid haruldasi ja kaitsealuseid liike.\n\nKaitseala kaotati 2014. aastal seoses Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamisega.\n", "id": "ekk_Latn_210265"}
{"text": "Tillniidu looduskaitseala\n\nTillniidu looduskaitseala on looduskaitseala Rapla maakonnas Kehtna vallas. Kaitseala pindala on 37,9 ha.\n\nKaitseala moodustati 2001. aastal, kui kaitse alla võeti ürgmetsailmeline puistu ja seal pesitsev must-toonekurg.\n", "id": "ekk_Latn_210266"}
{"text": "Goiânia\n\nGoiânia on linn Brasiilias, Goiási osariigi pealinn. Asub riigi keskosas, 200 km kaugusel riigi pealinnast Brasíliast.\n\nGoiânia on plaanilinn, mille rajamist alustati 24. oktoobril 1933.\n\n1987 toimus linnas radioaktiivse aine leke, nn Goiânia õnnetus.\n", "id": "ekk_Latn_210267"}
{"text": "Veski looduskaitseala\n\nVeski looduskaitseala on looduskaitseala Põlva maakonnas Kanepi vallas. Kaitseala pindala on 63 ha.\n\nKaitseala moodustati 2001. aastal, kui kaitse alla võeti must-toonekure püsielupaik.\n", "id": "ekk_Latn_210268"}
{"text": "Kasti maastikukaitseala\n\nKasti maastikukaitseala on maastikukaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas. Kaitseala pindala on koos vee- ja maismaaosaga u 193 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 2000. aastal, et kaitsta Lõuna-Saaremaa pärandkultuurmaastikku, rannaniite ja haruldasi taimeliike.\n", "id": "ekk_Latn_210269"}
{"text": "Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala\n\nKaugatoma-Lõu maastikukaitseala (varem Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala) on maastikukaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas. Kaitseala pindala on 589 ha. Selle eesmärk on kaitsta Kaugatoma panka ja Lõo loopealset.\n\nKaitseala ajalugu ulatub 1973. aastasse, kui kaitse alla võeti Kaugatoma pank. Maastikukaitsealaks sai aastal 2000. Algse maastikukaitseala pindala oli 502 ha. 2017. aastal maastikukaitseala suurendati, peamiselt sellega piirneva Kaugatoma-Lõu hoiuala arvelt.\n", "id": "ekk_Latn_210270"}
{"text": "Kirikumäe maastikukaitseala\n\nKirikumäe maastikukaitseala on maastikukaitseala Võru maakonnas Võru vallas. Kaitseala pindala on 367 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1970. aastal, et kaitsta Kirikumäe järve, Järvesuu raba ja reljeefset maastikku.\n\nKaitsealal asub RMK hallatav Kirikumäe matkarada.\n", "id": "ekk_Latn_210271"}
{"text": "Kivinõmme maastikukaitseala\n\nKivinõmme maastikukaitseala on maastikukaitseala Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Kaitseala koosneb kolmest lahustükist, mille kogupindala on 310 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1987. aastal, et kaitsta sealset mõhnastikku, järvi, taimekooslusi (kaitsealustest liikidest lääne-mõõkrohi), metsise elupaika.\n", "id": "ekk_Latn_210272"}
{"text": "Kolga lahe maastikukaitseala\n\nKolga lahe maastikukaitseala on maastikukaitseala Harju maakonnas Kuusalu vallas. Kaitseala pindala on 1924 ha ja sellest 267 ha on maismaaosa.\n\nKaitseala on moodustatud 1990. aastal, et kaitsta Põhja-Eesti väikesaartele iseloomulikke maastikke ja kooslusi. Kaitstav territoorium hõlmab 15 saart ja laidu, millest suurimad on Pedassaar, Rammu, Koipsi, Umblu ja Allu saar.\n", "id": "ekk_Latn_210273"}
{"text": "Kostivere maastikukaitseala\n\nKostivere maastikukaitseala on maastikukaitseala Harju maakonnas Jõelähtme vallas. Kaitseala pindala on 97 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1957. aastal, et kaitsta karstivormide poolest rikast maastikku.. Tänapäevane maastikukaitseala moodustati aastal 1999.\n\nKaitseala maastik on Põhja-Eesti lavamaale tüüpiline hajaasustusega paetasandik, millel asub Kostivere karstiala. Pikaajalise inimtegevuse mõjul on sinna kujunenud alvarid. Kaitsealustest liikidest kasvavad seal Alpi nurmikas (Poa alpina) ja aasnelk (Dianthus superbus).\n", "id": "ekk_Latn_210274"}
{"text": "Käina lahe – Kassari maastikukaitseala\n\nKäina lahe – Kassari maastikukaitseala on maastikukaitseala Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas. Kaitseala pindala on 5652 ha, millest 3189 ha on maismaaosa.\n", "id": "ekk_Latn_210275"}
{"text": "Kübassaare maastikukaitseala\n\nKübassaare maastikukaitseala on maastikukaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas. Kaitseala pindala on u 50,8 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1973. aastal kaitse alla võetud Kübassaare laialehise metsa alusel.\n", "id": "ekk_Latn_210276"}
{"text": "Letipea maastikukaitseala\n\nLetipea maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas. Kaitseala pindala on 601 ha.\n\nKaitseala on moodustatud, et kaitsta seal pesitsevaid ja sealt läbi rändavaid linde, kooslusi ja maastikke.\n\nKaitseala loodi 30. jaanuaril 1992 Marek Vahula ettepanekul ja kolme ööpäevaga ning linnukaitsealana ja seda Kunda sadama nn Letipea variandi sinnaehitamise vastu.\n", "id": "ekk_Latn_210277"}
{"text": "Raadio 3\n\nRaadio 3 ( praegune Retro FM) oli Sky Media raadiogruppi kuuluv Eesti kommertsraadiojaam, mis Raadio 3 nime all läks esimest korda eetrisse 16. mail 2005. Raadio 3 asus tööle senise Super FM European Hit Radio lainepikkusel.\n\nSaatekava oli Eesti oludele ja kohaliku publiku maitsele kohandatud versioon AC- (Adult Contemporary) formaadist, mis kujunes välja 1970. aastate lõpus USAs. Oma sihtrühmana määratles jaam 30–50-aastasi aktiivseid eesti keelt kõnelevaid raadiokuulajaid.\n\nRaadiojaamal on umbes 190 000 kuulajat (2020).\n\n2013. aastast kannab raadiojaam nime Retro FM'''. Jaam on keskendunud 1980. ja 1990. aastate populaarsematele poplugudele. Igal tööpäeval kella 6–10 läheb eetrisse hommikuprogramm \"Retro Hommik\", mida juhivad 2016. aasta meesraadiohääleks nimetatud Rauno Märks ja 2021. aastast ka naissaatejuht Maris Kõrvits. Külalisena lööb kaasa melomaan Olav Osolin, kes tööpäeviti kell 8.40 tutvustab läbi päevaloo rubriigi muusikaajaloo sündmusi ja Vladas Radvilavičius, kes kell 9.05 algavas rubriigis teeb \"Netivalvur Vladasena\" ülevaate kõige kuumemast interneti teemast. Nädalavahetuseti on saatekavas erimuusika saated.\n", "id": "ekk_Latn_210278"}
{"text": "Luidja maastikukaitseala\n\nLuidja maastikukaitseala on maastikukaitseala Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas. Kaitseala pindala on 68 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1962. aastal, et kaitsta aastatel 1904–1908 Karl Ahrensi (Karl Friedrich Wilhelm Ahrens) juhtimisel istutatud liivaluidetel kasvavat sanglepapuistut.\n\nPuistut tuntakse ka Luidja lepiku nime all.\n", "id": "ekk_Latn_210279"}
{"text": "Ontika maastikukaitseala\n\nOntika maastikukaitseala on maastikukaitseala Ida-Viru maakonnas Toila vallas. Kaitseala pindala on 1212 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub 1939. aastasse, kui kaitse alla võeti Saka-Ontika paekallas ja sealne mets. Kaitseala praegused piirid ja staatus on aastast 1996.\n", "id": "ekk_Latn_210280"}
{"text": "Oru pargi maastikukaitseala\n\nOru pargi maastikukaitseala on maastikukaitseala Ida-Viru maakonnas Toila vallas. Kaitseala pindala on 75 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1936, kui Oru pargi kaitsmiseks kehtestati teatud piirangud. Praegused piirid ja staatus aastast 1997.\n", "id": "ekk_Latn_210281"}
{"text": "Pangodi maastikukaitseala\n\nPangodi maastikukaitseala on maastikukaitseala Tartu maakonnas Kambja vallas. Kaitseala pindala on 383 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1964. aastal, et kaitsta sealseid järvi (nt Pangodi järv, Suur Kodijärv ja Väike Kodijärv), neid ümbritsevat mõhnastikku ja Kodijärve parki.\n", "id": "ekk_Latn_210282"}
{"text": "Vaivara maastikukaitseala\n\nVaivara maastikukaitseala on maastikukaitseala Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas. Kaitseala koosneb kolmest lahustükist, millest kaks asub Sinimäel ja üks asub Mustanina külas ning mille kogupindala on 79 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1959, kui Vaivara Sinimäed võeti kaitse alla. Maastikukaitseala staatuse sai piirkond aastal 1998.\n", "id": "ekk_Latn_210283"}
{"text": "Uue-Võidu maastikukaitseala\n\nUue-Võidu maastikukaitseala on maastikukaitseala Viljandi maakonnas Viljandi vallas Karula, Aindu ja Peetrimõisa külas. Kaitseala pindala on 51,7 ha, millest maismaa pindala on 29,6 ha ja veeosa pindala 22,1 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1964. aastal, et kaitsta Karula järve, Karula (Uue-Võidu) mõisa parki ja neid ümbritsevat maastikku.\n", "id": "ekk_Latn_210284"}
{"text": "Smolnitsa maastikukaitseala\n\nSmolnitsa maastikukaitseala on maastikukaitseala Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Kaitseala pindala on 239 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1967. aastal, et kaitsta Smolnitsa luitestikku. Praegused piirid ja staatust aastast 1996.\n", "id": "ekk_Latn_210285"}
{"text": "Sepaste maastikukaitseala\n\nSepaste maastikukaitseala on maastikukaitseala Hiiu maakonnas. Kaitseala pindala on 36,7 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1998. aastal, et kaitsta sealset 100-aastast tammikut; alal kasvab ka mets-õunapuu ja künnapuu (III kategooria liigid).\n", "id": "ekk_Latn_210286"}
{"text": "Rutu maastikukaitseala\n\nRutu maastikukaitseala on maastikukaitseala Viljandi maakonnas Mulgi vallas. Kaitseala pindala on 328,4 ha.\n\nKaitseala moodustati 21. augustil 1990, et kaitsta Rutu mäge (eriti kaevandajate eest, sest mäed koosnevad peamiselt kruusast).\n", "id": "ekk_Latn_210287"}
{"text": "Rava maastikukaitseala\n\nRava maastikukaitseala on maastikukaitseala Järva maakonnas Järva vallas. Kaitseala pindala on 16 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1936, kui osaliselt võeti kaitse alla Rava tammik. Tammiku maa-ala oli riik tasuta andnud Ambla vallavalitsuse omanduseks 30. aprillil 1933. Vallavalitsus müüs metsa maha ja see langetati 1935. aasta kevadel, säilisid umbes 50 tamme endises mõisapargis. 30. aprillil 1935 sõlmis vallavalitsus lepingu ka nende langetamiseks firmaga Liebecki Pabstel & Ko., saades 150 krooni. Selle vältimiseks võeti tammed esimese looduskaitseobjektina Eestis looduskaitse alla ja vallavalitsus pidi saadud raha tagasi maksma. Kaitseala praegused piirid ja staatus kehtestati aastal 2000.\n", "id": "ekk_Latn_210288"}
{"text": "Rakvere tammiku maastikukaitseala\n\nRakvere tammiku maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Rakvere linna edelaosas. Kaitseala pindala on 23 ha.\n\nVabariigi Valitsuse otsusega 27. jaanuarist 1939 (RT 1939, 9, 65) võeti looduskaitse alla ja kanti looduskaitse registrisse Rakvere Tammik terves ulatuses ühes osaga vana palvemaja taga, pindalaga 19,17 ha. Omanik Rakvere linna omavalitsus. Kaitseulatus: Rakvere Tammikus on keelatud igakujuline jahipidamine, linnupesade lõhkumine, uute kraavide kaevamine ja elavate puude raiumine. Maaomanikul on õigus raiuda toorest võsa ja kuivanud puid pargi korraldamise eesmärgiga.\n\nMaastikukaitseala moodustati 1999. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_210289"}
{"text": "Peeter Suure merekindluse peapositsioon\n\nPeeter Suure merekindluse peapositsioon ehk keskpositsioon oli osa Tallinna ja Porkkala ümbrusse ning nendevahelistele saartele aastatel 1912–1918 ehitatud Peterburi merekaitse Peeter Suure merekindluse ehitistest. Peapositsioon on 'Peeter Suure merekindlus' kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses 'Peeter Suure merekindlus' on kõik peapositsioonist lääne poole rajatud hilisemad positsioonid.\n", "id": "ekk_Latn_210290"}
{"text": "Kiigumõisa Külmaallikad\n\nKiigumõisa Külmaallikad on kaitsealused allikad Järva maakonnas Paide linnas. Allikad jäävad Kiigumõisa maastikukaitsealale, varem kaitsti allikaid Kiigumõisa allikate kaitseala piires.\n\nAllikad moodustavad 0,5 km läbimõõduga alal 4 allikarühma. Allikatest alguse saavad ojad suubuvad Jägala jõkke.\n", "id": "ekk_Latn_210291"}
{"text": "Svend Grundtvig\n\nSvend Hersleb Grundtvig (9. september 1824 Kopenhaagen – 14. juuli 1883 Frederiksberg) oli taani kirjandusajaloolane ja etnograaf. Ta oli üks esimesi Taani pärimusmuusika süstemaatilisi kogujaid, eriti huvitasid teda taani rahvalaulud. Isa eeskujul tegeles Svend Hersleb Grundtvig ka islandi ballaadide uurimisega. Ta oli Nikolai Frederik Severin Grundtvigi poeg.\n", "id": "ekk_Latn_210292"}
{"text": "Conejose maakond\n\nConejose maakond (Conejos County) on maakond USA-s Colorado osariigis. Geograafilised koordinaadid on 37°21' N, 106°19' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Conejos ning suurim linn on Manassa.\n\nMaakonna pindala on 3343 km². Veepindala on 9 km².\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 8256. Aastal 2000 oli elanikke 8400.\n", "id": "ekk_Latn_210293"}
{"text": "Silvia Lotman\n\nSilvia Lotman (sündinud 21. septembril 1980) on eesti bioloog ja looduskaitsetegelane.\n\nTa on lõpetanud 2004. aastal Tartu Ülikooli bioloogia erialal.\n\nOli Eestimaa Looduse Fondi juhataja aastatel 2012–2016.\n\n2022. aastal tunnustati tema tegevust Lääneranna valla teenetemärgiga.\n", "id": "ekk_Latn_210294"}
{"text": "Matronüüm\n\nMatronüüm on isiku liignimi, mis põhineb ema, vanaema või varasema naissoost esivanema eesnimel. Isa, vanaisa või varasema meessoost esivanema eesnimel põhinev nimi on patronüüm. Patriarhaalsetes ühiskondades on matronüümidest moodustatud liignimed tunduvalt vähem levinud kui patronüümid. Minevikus kasutati matronüüme tihti vallaslaste puhul. Ka siis, kui naine oli ühiskonnas tuntud või kõrgelt hinnatud, said tema järeltulijad tema nimel põhineva matronüümi.\n", "id": "ekk_Latn_210295"}
{"text": "Tartu Jakobi kirik\n\nJakobi kirik oli kirik Tartus.\n\nSelle kiriku järgi on saanud nime Jakobi tänav Tartus.\n\nKiriku täpne asukoht pole lõplikult selge. See arvatakse olevat olnud Toomemäe nõlval Laia ja Jakobi tänava ristmiku lähedal.\n\nKirik esineb ürikutes esmakordselt 1397. aastal ning viimast korda 1417. aastal. Arvatavasti oli kirik olemas ka hiljem, kuid teise nime all.\n", "id": "ekk_Latn_210296"}
{"text": "Ferenc Feketehalmy-Czeydner\n\nVitéz Ferenc Feketehalmy-Czeydner (sünninimi Ferenc Zeidner; 22. november 1890 Piski – 5. november 1946 Žabalj) oli ungari-saksa päritolu ohvitser Austria-Ungari Keiserlik-Kuninglikus Armees, Kuninglikus Ungari Armees ja Waffen-SS-is. Oma karjääri lõpus oli ta kindralkolonel, SS-Obergruppenführer ja Waffen-SS-i kindral.\n", "id": "ekk_Latn_210297"}
{"text": "Norra allikajärvik\n\nVeekogu läbimõõt on 40–60 m ja sügavus kuni 1 m. Veekogu põhjas on palju väikeseid allikaid (Norra allikad).\n", "id": "ekk_Latn_210298"}
{"text": "FCI Tallinn II\n\nFCI Tallinn II on Eesti jalgpalliklubi FCI Tallinna duubelmeeskond.\n\n2018. aastal, peale põhimeeskonna liitumist FC Levadiaga, mängis klubi III liigas.\n", "id": "ekk_Latn_210299"}
{"text": "Amanda Todd\n\nAmanda Todd (27. november 1996 – 10. oktoober 2012) oli Kanada teismeline, kes sooritas 10. oktoobril 2012 oma kodus Port Coquitlamis Briti Columbias enesetapu.\n\nEnne surma riputas ta Youtube'i video, kus kirjeldab kaartidele kirjutatud teksti abil oma kogemusi kiusamise, väljapressimise ja vägivallaga. Video levis pärast tema surma kulutulena ja sai suure meediatähelepanu osaliseks.\n", "id": "ekk_Latn_210300"}
{"text": "Prandi allikad\n\nPrandi allikad on kaitsealused allikad Järva maakonnas Järva vallas Prandi pargi kõrval. Allikad jäävad Prandi looduskaitsealale.\n\nAllikatest on tuntuim Prandi Suurallikas, mis on tõusuallikalehtritega järvik. Järvikust voolab välja veerikas oja, mis suubub Prandi Allikajärve.\n", "id": "ekk_Latn_210301"}
{"text": "Jenő Oszkár Ruszkay-Ranzenberger\n\nVitéz Jenő Oszkár Ruszkay (ka Eugen Razenberger, Jenő Ratz, Jenő Ruszkay-Razenberger; 1. jaanuar 1887 Budapest – 22. juuni 1946 Budapest) oli ungari-saksa päritolu ohvitser Austria-Ungari Keiserlikus ja Kuninglikus Armees, Kuninglikus Ungari Armees ning Waffen-SS-is. Oma karjääri lõpus oli ta kindralkolonel ning SS-Obergruppenführer ja Waffen-SS kindral.\n", "id": "ekk_Latn_210302"}
{"text": "Purila allikad\n\nPurila allikad on kaitsealused allikad Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nAllikad asuvad Keila jõe kaldal. Allikate seas on nii tõusu- kui langeallikad ja nad moodustavad allikajärviku.\n", "id": "ekk_Latn_210303"}
{"text": "Pähklisaare maastikukaitseala\n\nPähklisaare maastikukaitseala on maastikukaitseala Tartu maakonnas Luunja vallas. Kaitseala pindala on 643 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1964, kui üksikobjektina võeti kaitse alla Pähklisaar ja laugasjärved. Üksikobjektide baasil moodustati 1995 Luunja Laukasoo looduskaitseala, mis maastikukaitseala staatuse ja piirid sai aastal 1999.\n", "id": "ekk_Latn_210304"}
{"text": "Paunküla maastikukaitseala\n\nPaunküla maastikukaitseala on maastikukaitseala Harju maakonnas Kose vallas. Kaitseala pindala on 619 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1981. aastal, et kaitsta Paunküla mägesid ja ümbruse järvi.\n\nMaastikukaitsealal asuvad Kootsjärv, Lindjärv, Paunküla Mustjärv, Punamäe järv, Rahkjärv, Rõõsa järv, Sipelga Linajärv, Suur-Kaksjärv ja Väike-Kaksjärv.\n", "id": "ekk_Latn_210305"}
{"text": "Papioru maastikukaitseala\n\nPapioru maastikukaitseala on maastikukaitseala Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas. Kaitseala pindala on 3,7 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1964. aastal, et kaitsta sügavat järsunõlvalist sälkorgu – Papiorgu, mis tekkis mandrijää sulamisvete setetesse.\n", "id": "ekk_Latn_210306"}
{"text": "Merilen Mentaal\n\nMerilen Mentaal (sündinud 16. jaanuaril 1972) on eesti aiakujundaja.\n\nTa on lõpetanud Inglismaal Oxfordi aiadisaini kolledži.\n\nKui 2011. aastal ilmus kirjastuse Forma Media kaudu tema koostatud raamatuke \"Terrassi- ja rõduaed\", siis paar aastat hiljem juba vägagi mahukas nõuanderaamat \"Aia kujundamine mõtetes ja praktikas\" (Varrak, 2013), kus tema tekste näitlikustavad muude fotode kõrval ka ta enda tehtud pildid.\n\nJuulist 2000 on ta Isamaa ja Res Publica Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_210307"}
{"text": "Rebase ja Tori tammikud\n\nRebase ja Tori tammikud (ka Rebase-Tori tammik) on kaitsealused tammikud Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nTammikud võeti osaliselt kaitse alla 1961. aastal. Kaitseala suurus on 20,6 ha.\n", "id": "ekk_Latn_210308"}
{"text": "Niidiaia tammik\n\nNiidiaia tammik on kaitsealune tammik Rapla maakonnas Märjamaa vallas.\n\nTammikud võeti kaitse alla 1958. aastal (Niidiaia tammiku kaitseala; pindala 8 ha).\n", "id": "ekk_Latn_210309"}
{"text": "Matsi-Kärneri tammik\n\nMatsi-Kärneri tammik on tammik Rapla maakonnas Rapla vallas.\n\nTammik võeti kaitse alla 1992. aastal (Matsi-Kärneri tammiku kaitseala, pindala 3,9 ha) ning arvati kaitse alt välja 2022. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_210310"}
{"text": "Koonga tammik\n\nKoonga tammik on kaitsealune tammik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nTammik võeti kaitse alla 1991. aastal (Koonga tammiku kaitseala; pindala 14 ha) . Tammede vanus on kuni 120 aastat.\n", "id": "ekk_Latn_210311"}
{"text": "Punane telefoniputka\n\nPunane telefoniputka on eeskätt Inglismaale iseloomulik funktsionaalne tarbekunstitaies, mille disainis Sir Giles Scott. Lisaks Ühendkuningriigile kaunistasid punased telefoniputkad ka Malta, Bermuda ja Gibraltari linnade tänavaid.\n\nVaatamata tänavatelefonide hulga vähendamisele aegade jooksul võib traditsioonilist Inglise punast telefonikabiini näha kõikjal Ühendkuningriigis ja nii Briti praegustel ülemereterritooriumidel kui ka endistes asumaades üle kogu maailma. Punast värvi on telefoniputkad eelkõige seetõttu, et need oleksid tänaval kergesti märgatavad.\n", "id": "ekk_Latn_210312"}
{"text": "Robert Edwards\n\nSir Robert Geoffrey Edwards (27. september 1925 – 10. aprill 2013) oli Suurbritannia füsioloog.\n\nTa oli eelkõige üks katseklaasis viljastamise teerajajaid.\n\nTa sai 2010. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_210313"}
{"text": "Agnes Antik\n\nAgnes Antik (sünninimi Agnes Lausten; 31. märts 1903 Taani – 1995) oli taani päritolu Eesti tõlkija.\n\nTa tõlkis eesti keelde nii taani kui ka norra keelest.\n\nTa oli alates 1924. aastast abielus Richard Antikuga.\n", "id": "ekk_Latn_210314"}
{"text": "Elektrisignaal\n\nElektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab informatsiooni, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab töödelda, salvestada ja edastada. Elektrisignaale edastatakse elektrijuhtide kaudu või elektromagnetlainete vahendusel.\n\nElektrisignaali peamised liigid on analoogsignaal, diskreetsignaal ja digitaalsignaal.\n\nAnaloogsignaali pinge muutub katkematult, pidevalt. Analoogsignaaliks on näiteks helisagedussignaal mikrofoni väljundis, mispuhul signaali pinge on igal hetkel võrdeline, s.o analoogne (samaväärne, vastav) seda muutumist põhjustava helirõhu muutumisega. Enamiku ümbritseva maailma sündmuste muutumine on pidev.\n\nAnaloogsignaaliks võib olla aeglaselt muutuv alalispinge, näiteks temperatuurianduri väljundis. Vahelduvpinge korral on signaali informatiivseks parameetriks vahelduvpinge amplituud, sagedus või faas (vt Modulatsioon).\n\nDiskreetsignaal saab muutuda üksnes kindlate astmete kaupa, nii et signaalipingel on lõplik arv järjestikuseid väärtusi. Kui need väärtused väljendatakse kahendkoodis, saadakse digitaalsignaal.\n", "id": "ekk_Latn_210315"}
{"text": "Ajakonstant\n\nAjakonstant on eksponentsiaalselt muutuvat siirdeprotsessi (s.o ühest püsiolekust teise püsiolekusse üleminekut) kirjeldav suurus. Ajakonstant määrab ajavahemiku, mille kestel siirdeprotsessi iseloomustav parameeter muutub e (2,71828…) korda. Ajakonstandi tähis on kreeka täht τ (tau).\n\nElektrotehnikas määrab ajakonstant näiteks selle, kui kiiresti laadub või tühjeneb kondensaator mahtuvusega C läbi jadamisi (järjestikku) ühendatud takisti, mille takistus on R. Niisuguse jadaahela ajakonstant \\tau = R C. Kondensaatori laadimisel suureneb tema pinge vastavalt valemile u(t) = U_\\mathrm{max} \\left(1 - e^{-\\frac{t}{\\tau}}\\right).\n\nKui näiteks laadida kondensaatorit mahtuvusega 1 µF = 10‒6 faradit läbi takistuse 1 MΩ = 10⁶ oomi, siis on ajakonstant τ = 10‒6•10⁶ = 1 sekund. Toiteallika pingel 10 volti laadub kondensaator siis 3 sekundi kestel pingeni u = 10 \\left(1 - e^{-\\frac{3}{1}}\\right ) = 9,5 volti. Tabelis on antud kondensaatori pinge ligikaudsed väärtused protsentides toitepingest (laadimisel) ja laetud kondensaatori algpingest (tühjendamisel).\n", "id": "ekk_Latn_210316"}
{"text": "Rio Grande maakond\n\nRio Grande maakond (Rio Grande County) on maakond USA-s Colorado osariigis. Geograafilised koordinaadid on 37°61' N, 106°39' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Del Norte ja suurim linn on Monte Vista.\n\nMaakonna pindala on 2362 km². Veepindala on 1 km².\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 11 982. Aastal 2000 oli elanikke 12 413.\n\nMaakond sai nime Rio Grande jõe järgi, mis voolab läbi maakonna.\n", "id": "ekk_Latn_210317"}
{"text": "Sumbumus\n\nSumbumus või sumbuvus (sumbetegur, sumbuvustegur, sumbumistegur) on sumbumisega võnkumisvõimelise süsteemi (näiteks pendli, elektrilise võnkeringi) dimensioonita tunnussuurus, mis iseloomustab süsteemi võnkumisel tekkivat energiakadu. Teiste definitsiooni järgi väljendab taː füüsikas ‒ võnkumisvõimelises süsteemis tekkivat energiakadu; tehnikas ‒ sidekanalis või sideaparatuuris leviva elektrisignaali võimsuse või pinge nõrgenemist.\n\nSumbumust mõõdetakse harilikult detsibellides.\n", "id": "ekk_Latn_210318"}
{"text": "Roosna allikad\n\nAllikad asuvad Roosna-Vanaveski paisjärve põhjas, paisjärve kaldal ja paisjärvest idas oja alguses.\n", "id": "ekk_Latn_210319"}
{"text": "Salevere Salumäe allikad\n\nSalevere Salumäe allikad on allikad Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Allikad jäävad Matsalu rahvuspargi territooriumile.\n\nAllikad paiknevad Salevere panga astangus moodustunud koobastes. Allikatest tuntuim on Saluallikas ehk Arstiallikas (ka Salevere ohvriallikas).\n", "id": "ekk_Latn_210320"}
{"text": "Tammemäe allikad\n\nTammemäe allikad on allikad Harju maakonnas Kose vallas.\n\nAllikad paiknevad soises metsas. Neist allikatest suurim moodustab 5 m laiuse veesilma, mille sügavus on 0,3 m, ja selle vooluhulk on kuni u 20 l/s. .\n", "id": "ekk_Latn_210321"}
{"text": "Toomingmäe allikad\n\nTo(o)mingmäe allikad on kaks kaitsealust allikat Harju maakonnas Kose vallas Võlle külas.\n\nAllikad moodustavad oja, mis suubub Pirita jõkke. Allikate vooluhulk on kuni 16 l/s. .\n", "id": "ekk_Latn_210322"}
{"text": "Tuharu allikad\n\nTuharu allikad on allikad Harjumaal Saue vallas Turvastu külas. Allikatest itta jääb Valgejärve maastikukaitseala.\n\nAllikate lähedal saab alguse Kaldamäe oja.\n", "id": "ekk_Latn_210323"}
{"text": "Vilbaste allikad\n\nVilbaste allikad on allikad Järva maakonnas Järva vallas. Allikad jäävad Endla looduskaitsealale.\n\nAllikatest üks tuntumaid on Jõepõhja Siniallikas, mis avaneb Võllingu jões.\n", "id": "ekk_Latn_210324"}
{"text": "Viieristi allikad\n\nViieristi allikad on allikad Saare maakonnas Saaremaa vallas. Allikad jäävad Viieristi looduskaitsealale.\n\nAllikad (täpsemalt langeallikad) paiknevad 13–20 m kõrgusel rannaastangu jalamil. Allikate vooluhulk on tavaliselt väiksem kui 0,5 l/s.\n", "id": "ekk_Latn_210325"}
{"text": "Viidumäe allikad\n\nViidumäe allikad on allikad Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas, halduslikult Saare maakonnas Lümanda vallas. Allikad jäävad Viidumäe looduskaitsealale.\n\nAllikad avanevad Antsülusjärve rannaastangul kas punktallikatena või pindalalise allikaimbena. Enamik allikaid on väikesed (vooluhulk 0,1–1,0 l/s).\n", "id": "ekk_Latn_210326"}
{"text": "Varsaallikad\n\nVarsaallikad on kaitsealused allikad Tallinnas Pirita linnaosas. Varsaallikatest saab alguse Varsaallika oja.\n\nNeed on tüübilt langeallikad. Kui põhjavesi on madalseisus on allikad 2–4, kõrgseisu ajal aga kümne ringis. Allikate maksimaalne vooluhulk on üle 120 l/s, minimaalne alla 1 l/s.\n", "id": "ekk_Latn_210327"}
{"text": "Varangu Siniallikad\n\nSiia suunab märksõna Varangu allikad; Varangu allikas on aga Varangu järve rööpnimi\n\nVarangu Siniallikad on allikad Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Allikad jäävad Varangu looduskaitsealale.\n\nAllikad paiknevad Varangu jõe alguses 300 m pikkusel alal.\n", "id": "ekk_Latn_210328"}
{"text": "Ulmu allikad\n\nAllikad paiknevad Atla jõe kaldal, jõega paralleelses u 400 m lõigus. Allikatest tuntuim on Õrteallikas (nimetatakse ka Örte või Örde allikas).\n", "id": "ekk_Latn_210329"}
{"text": "Rahkla allikad\n\nRahkla allikad on kaitsealused allikad Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas.\n\nAllikad paiknevad paepõhjalises orus u 50 m pikkusel lõigul. Allikatest saab alguse Rahkla oja.\n", "id": "ekk_Latn_210330"}
{"text": "Linnulahe kaitseala\n\nLinnulahe kaitseala on kaitseala Saare maakonnas Kaarma vallas. Kaitseala pindala on 284 ha.\n\nKaitseala moodustati 1927. aastal, et kaitsta Linnulahe linnustikku.\n", "id": "ekk_Latn_210331"}
{"text": "Mihkli Salumägi\n\nMägi on aastast 1976 kaitse all (Mihkli Salumäe kaitseala); praegu kaitstakse mäge Kurese maastikukaitseala osana.\n\nMäe laeosas asub Mihkli Salumäe lookarstiala.\n", "id": "ekk_Latn_210332"}
{"text": "Mügramägi\n\nMügramägi on kõrgendik Tartu maakonnas Nõo vallas. Mügramäe kõrval on Kindralimägi. Need kaks kõrgendikku on tegelikult üks mägi, ent neid lahutab sinna ehitatud tee.\n\nMägi on aastast 1966 kaitse all (Mügramäe kaitseala). Kõrgendiku suhteline kõrgus on 9 m.\n\nKindralimäel asus 1944. aastal Tamsa lahingus hukkunud Pavel Potapovi mälestusmärk.\n", "id": "ekk_Latn_210333"}
{"text": "Andres Paas (muusik)\n\nAndres Paas (sündinud 10. veebruaril 1968 Kingissepas) on pianist, pedagoog, produtsent ja muusikategelane.\n", "id": "ekk_Latn_210334"}
{"text": "Andres Paas\n\nAndres Paas (Vargamäe Andres, rahvasuus Mäe Andres, talunime järgi Eespere Andres) on A. H. Tammsaare romaanisarja \"Tõde ja õigus\" tegelane, üks sarja I osa peategelastest ning V osa kõrvaltegelane, Mäe talu omanik.\n\nAndres on väga tõsine ja kinnine mees, kes räägib vähe ning peab oluliseks kõva töötegemist ja haridust. Ta elab pidevalt justkui tulevikus ja vaatab asju sellisena, nagu need tulevikus olema peaksid, mitte sellisena, nagu need on.\n\nAndres kolib koos oma naise Krõõdaga Vargamäele elama. Uues kodupaigas asub Andres aga kõike ümber korraldama, lähtudes seisukohast, et maa on inimese kasutusse antud ressursside allikas ja inimene võib seal talitada, kuidas aga heaks arvab. Ta on justkui looja ja oma tegevuses loodab ta jumalale, sest arvab, et ta täidab jumala tahet. Samas loeb talle vaid tema enda tahe, ta ei võta arvesse ei teiste inimeste ega ka looduse tahtmist, mistõttu muutub tema algne loometöö justkui võitluseks jumalaga. Nimelt sobib mehele jumala tahe vaid siis, kui see ühtib tema enda omaga. Andres otsib tõde ka Piiblist, kuid mitte jumala tahte täitmiseks, vaid enda õigusele kinnituse saamiseks. Peagi aga saab mehele selgeks, et kõik ei sõltu tema tahtest.\n\nAndresel ja Krõõdal sünnivad esiklastena järjest tütred Liisi, Maret ja Anni (nimetatud ka kui Anna), kuigi Andres igatseb poega. Neljandana sünnibki poeg Andres, kuid Krõõt ei ela sünnitust üle ning sureb. Mõne aja pärast võtab vana Andres uue naise Mari. Neil sünnib poeg Indrek, kes on romaanisarja järgnevates osades peategelane. Abielust Mariga sünnivad veel Ants, Liine, Tiiu ja Kadri ning noorima pojana Sass. Tütar Anni sureb lapseeas kõrihaiguse tagajärjel.\n\nAndrese tegelaskujus on nähtud nii juutide esiisa Aabrahami, Jaakobit kui ka Hiiobit. Ta sümboliseerib eestlaslikku kangust, töökust ja uhkust. Andrese tumedam pool, raskemeelsus ja kalduvus mäletada detailselt kõige hea kõrval ka palju halba, ei jäta teda ka raugaeas. Ta ei lähe vaatamata surma lähedust aimava Oru Pearu palvetele viimase surivoodile, öeldes, et temal pole naabrimehega midagi arutada või leppida. Hoolimata kõigest näeb Andres enne surma ikkagi ära oma unistuse teostumise – Vargamäe jõe süvendamise, mis lubab loota, et soode asemel hakkavad kunagi tõepoolest haljendama metsad ja põllud. Andres väsib pikal koduteel maaparandajate juurest, poeg Indrek kannab teda seljas. Andres heidab ühte heinaküüni ivakeseks puhkama, kuid ei ärka enam. Indrek kannab isa surnukeha kätel koju. Tammsaare kirjutab seejärel, et \"nii palju oligi järele jäänud sellest igavesest inimesest\" ning \"Vargamäe vänged vanamehed olid läinud oma esiisade juurde\".\n\nAndrese prototüüp on Tammsaare isa Peeter Hansen., kes ostis talu Albu mõisalt, Järva-Madise kihelkonnas.\n\n2019. aasta filmis \"Tõde ja õigus\" mängis Andrest Priit Loog.\n", "id": "ekk_Latn_210335"}
{"text": "Karlova Selts\n\nKarlova Selts on Tartus Karlova linnajaos tegutsev asumiselts, mis toetab Karlova kogukonna elu ja arengut.\n\nKarlova Selts korraldab Karlova päevi ja annab sel puhul välja linnaosa lehte Kirev Karlova.\n\nSelts tegutseb aadressil Tähe tänav 20.\n", "id": "ekk_Latn_210336"}
{"text": "Side tänav (Tartu)\n\nSide tänav on tänav Tartus Karlova linnaosas.\n\nSee saab alguse Võru ja Väike Kaare ristist, kulgeb kagusse ja lõpeb Kesk tänaval. Tänava pikkus on 290 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_210337"}
{"text": "Kirev Karlova\n\nKirev Karlova on Tartu Karlova linnaosa ajaleht, mida 2010. aastast toimuvate Karlova päevade puhul annab kord aastas välja kohalik asumiselts Karlova Selts.\n", "id": "ekk_Latn_210338"}
{"text": "Christen Købke\n\nChristen Schiellerup Købke (26. mai 1810 Kopenhaagen – 7. veebruar 1848 Kopenhaagen) oli taani maalikunstnik.\n\nKøbke oli Taani maalikunsti kuldajastu üks tuntumaid kunstnikke. Tema maal \"Efterårsmorgen ved Sortedamssøen\" kuulub Taani kultuurikaanoni koosseisu ja seda eksponeeritakse Ny Carlsberg Glyptotekis.\n", "id": "ekk_Latn_210339"}
{"text": "¡Alarma!\n\n\"¡Alarma!\" on ansambli Daniel Amos album (1981).\n\nTa on ka nelikalbumi \"The ¡Alarma! Chronicles\" esimene album.\n", "id": "ekk_Latn_210340"}
{"text": "Alarma!\n\nAlarma! on kord nädalas ilmuv Mehhiko ajakiri, mis sisaldab reportaaže kuritegudest ja õnnetusjuhtudest. Ilmuvad üksikasjalikud fotod surnukehadest. Ajakiri hakkas ilmuma 1963, keelustati 1986 ning hakkas uuesti ilmuma 1991 El Nuevo Alarma! nime all.\n\nTiraaž on ajakirja enda väitel 15 miljonit.\n", "id": "ekk_Latn_210341"}
{"text": "Väino Kull\n\nVäino Kull (sündinud 8. novembril 1943 Tartus) on Eesti poliitik, Tartu linnapea 11. novembrist 1993 kuni 31. oktoobrini 1996.\n\nTa lõpetas aastal 1969. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikainsenerina.\n\nVäino Kull oli Ta oli 1990. aastate alguses Tartu abilinnapea, seejärel oli lühikest aega Tartu Autovedude peadirektor. 1993–1996 oli ta Tartu linnapea.\n\nVäino Kull andis oma tööga suure panuse Tartu linna õigusliku baasi ning praktilise töökorralduse arengusse. Tema juhtimisel koostati esimene Tartu linna põhimäärus, alustati linna esimese üldplaneeringu ja mitmete arengudokumentide koostamist, viidi läbi maareform ja korterite erastamine ning kaubandus-, toitlustus- ja teenindusettevõtete erastamine. Sel perioodil valmis ka uus laululava, ehitati avaturg ja Kroonuaia sild. Pärast linnapea ametit oli Väino Kull kolme volikogu koosseisu liige, täites nii volikogu esimehe, aseesimehe kui ka mitmete komisjonide liikme ülesandeid.\n\nTa on olnud ka linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees ja kuulunud linna ettevõtete (sh Aura keskuse) nõukogudesse. 1990. teisel poolel juhtis ta valimisliitu \"Tartu 2000\", samuti oli ta Koonderakonna juhatuse liige.\n", "id": "ekk_Latn_210342"}
{"text": "Carl Victor Kupffer\n\nCarl Victor Kupffer (25. veebruar 1819 Mazirbe – 29. aprill 1896 Tartu) oli Tartu linnapea 1877. aastal, Tartu esimene linnapea 19. sajandil.\n\nEnne linnapeade institutsiooni taastamist oli Kupffer Tartu justiitsbürgermeister.\n", "id": "ekk_Latn_210343"}
{"text": "Voldemar Onton\n\nVoldemar Onton (30. august 1899 – 19. märts 1979 Arlingtoni maakond, Virginia, USA) oli eesti arhitekt ja ehitusinsener, Tartu linnainsener (14. jaanuarist 1935) ja linnaarhitekt, 1941–1942 Tartu linnapea kohusetäitja.\n\nOnton oli üks vana Tartu turuhoone projekteerijaist. Enne linnainseneriks valimist oli ta Petseri maainsener.\n", "id": "ekk_Latn_210344"}
{"text": "Martin Varik\n\nMartin Varik (30. juuli 1911 - 1982) oli Eesti NSV ühiskonnategelane, Tartu linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees 1957–1961.\n\nTa oli Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseisu saadik.\n", "id": "ekk_Latn_210345"}
{"text": "Heino Sisask\n\nHeino Sisask (31. detsember 1928 Sirvaste küla, Vastse-Otepää vald Tartumaa – 21. jaanuar 2023) oli Eesti poliitik ja sporditegelane, Tartu rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees 1961–1964.\n\nTöötas 1954–57 Tartu SK treenerina, tegutses 1957–1964 Tartu kergejõustikusektsiooni esimehena. 1952–1957 Tartu linna spordikomitee ja 1964–1974 ENSV Spordikomitee esimees. 1964–1974 NSV Liidu Olümpiakomitee liige. 1964–1974 taastas ja laiendas ta vahepeal katkenud spordisidemed Soome ja teiste Põhjamaadega.\n\nSoome Haridusministeeriumi hõbedane teeneterist (1966). Oli Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati olümpiatule toomise korralduskomitee esimees ning Tōkyō (1964), México (1968) ja Müncheni (1972) olümpiamängudel NSV Liidu spordidelegatsiooni liige.\n\n1984–1995 oli ta Eesti Iluvõimlemise Föderatsiooni esimees, 1995–2001 Eesti Võimlemisliidu asepresident, aastast 2011 auliige. 1992–1999 oli ta EOK liige, aastast 2006 EOK auliige.\n\nOli 1957–1962Tartu linna täitevkomitee esimehe asetäitja ja 1962-1964 esimees ning 1974–1990 ENSV Rahvakontrolli Komitee osakonnajuhataja. 1990–1993 Lääne-Virumaa Väikeettevõtjate Liidu esimees. Aastast 1993 töötanud juristi ja nõunikuna turismi- ja kooliametis, Haridusministeeriumi kutseharidusosakonnas ja Tallinna Meditsiinikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_210346"}
{"text": "Selgise mäed\n\nSelgise mäed on mõhnastik Tartu maakonnas.\n\nMõhnastiku kõrgeim koht on 107 m, pinnavormide suhteline kõrgus kuni 40 m.\n", "id": "ekk_Latn_210347"}
{"text": "Selja mäed\n\nSelja mäed on kõrgendikud Rapla maakonnas Kehtna vallas.\n\nMäed on aastast 1988 kaitse all (Selja mägede kaitseala) .\n", "id": "ekk_Latn_210348"}
{"text": "Arnold Karu (linnapea)\n\nArnold Karu (1922–?) oli Eesti NSV riigitegelane.\n\nTa oli Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees 22. maist 1964 kuni 29. juunini 1973.\n\nTa kuulus Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_210349"}
{"text": "Alta (Colorado)\n\nAlta on väikelinn Ameerika Ühendriikides Colorado osariigis San Migueli maakonnas. Suuremalt jaolt on linnast saanud kummituslinn.\n\nAlta asub Telluride ja Rico linna vahel.\n\nLinna suurim elanike arv oli umbes 100. Kaevandused töötasid aastatel 1877–1948. 1948 põles veski maha ja linn on nüüdseks mahajäetud. Vandalism ja ilm on suurem osa hooneid hävitanud, kuid mõned originaalsed hooned on veel alles.\n", "id": "ekk_Latn_210350"}
{"text": "Alfaro Vive ¡Carajo!\n\nAlfaro Vive ¡Carajo! (AVC) ehk Fuerzas Armadas Populares Eloy Alfaro oli Ecuadori vasakäärmuslik põrandaalune relvastatud organisatsioon, mis tegutses 1983–1991. Ta sai nime Eloy Alfaro järgi.\n", "id": "ekk_Latn_210351"}
{"text": "Roland Ilp\n\nRoland Ilp (sündinud 17. jaanuaril 1932) on Eesti poliitik, majandustegelane ja riigiametnik, Tartu linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees 29. juunist 1973 kuni 26. detsembrini 1979.\n\nTa lõpetas aastal 1957 Eesti Põllumajanduse Akadeemia mehaanikainseneri kvalifikatsiooniga.\n\n29. juunist 1973 kuni 26. detsembrini 1979 oli Roland Ilp Tartu linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees.\n\nRoland Ilp oli Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseisu saadik, EKP Keskkomitee liige.\n\nHiljem on ta olnud Eesti tarbijakaitseameti peadirektor ja toiduainetööstuse liidu tegevdirektor. Ta on kandideerinud aastal 1996 Tallinna Linnavolikokku valimisliidus Rahvuslik koostöö (sai 36 häält) ja Tartu linnavolikokku Keskerakonna nimekirjas (sai 14 häält).\n\nIlp on Tartu seeniormeesteklubi liige.\n\n2016. aastal ilmus kirjastuses Vikram Invest Ilbi koostatud kogumik \"Tartlaste meenutusi ajas\", mis käsitleb Tartu tööstuse, hariduse ja kultuuri ajalugu nõukogude ajal. Raamatusse kirjutasid ülevaateid mitmed Tartu haridustegelased, ettevõtjad ja tippjuhid, nagu Tarmo Kerstna, Vladimir Šokman, Jaak Viller ja Kahro Lukk, samuti raamatu ilmumise aegne linnapea Urmas Klaas.\n", "id": "ekk_Latn_210352"}
{"text": "¡Alfaro Vive, Carajo! (EP)\n\n\"¡Alfaro Vive, Carajo!\" on ansambli At the Drive-In neljas EP (1995). Pealkirjaks on Ecuadori põrandaaluse organisatsiooni Alfaro Vive ¡Carajo! nimi.\n", "id": "ekk_Latn_210353"}
{"text": "Nikolai Preiman\n\nNikolai Preiman (24. august 1933 Leningradi oblast, NSV Liit – 8. november 2012) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.\n\nTa oli lõpetanud Elva Kaugõppe Keskkooli, Helme Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli ning 1970. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemias põllumajanduse ökonoomika ja organiseerimise eriala.\n\nPreiman oli Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees (sisuliselt linnapea) 26. detsembrist 1979 kuni 30. juunini 1987.\n\nTa kuulus aastatel 1959–1990 NLKP ridadesse ning oli ka lõpetanud Leningradi Kõrgema Parteikooli. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu X ja XI koosseisu saadik.\n\nAastast 1995 kuni surmani kuulus Preiman Keskerakonda.\n", "id": "ekk_Latn_210354"}
{"text": "Toomas Mendelson\n\nToomas Mendelson (sündinud 3. aprillil 1951 Türil) on Eesti ettevõtja ja endine poliitik.\n\nTa oli 30. juunist 1987 kuni 17. oktoobrini 1991 Tartu rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees.\n\nÜliõpilasena oli Mendelson Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva (EÜE) peastaabi liige, aastatel 1977–1979 EÜE komandör .\n\n1991. aastast on Toomas Mendelson kinnisvaraettevõtja. Ta on olnud ka Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees .\n", "id": "ekk_Latn_210355"}
{"text": "¡All-Time Quarterback! (EP)\n\n\"¡All-Time Quarterback!\" oli stuudioprojekti ¡All-Time Quarterback! Selle materjal ilmus hiljem albumil \"¡All-Time Quarterback!\".\n", "id": "ekk_Latn_210356"}
{"text": "¡All-Time Quarterback! (album)\n\n\"¡All-Time Quarterback!\" on sooloprojekti ¡All-Time Quarterback! album (2002), mis sisaldab EP \"¡All-Time Quarterback!\" materjali ning osa EP \"The Envelope Sessions materjalist.\n", "id": "ekk_Latn_210357"}
{"text": "¡Allá tú!\n\n\"¡Allá tú!\" on telesaatesarja \"Miljoenenjacht\" (Eestis \"Võta või jäta\") Hispaania versioon. Seda näitas 2004–2008 Telecinco ja 2011. aastast näitab seda Cuatro.\n", "id": "ekk_Latn_210358"}
{"text": "Trepimägi\n\nTrepimägi on kõrgendik Võrtsjärve idakaldal,Tartu maakonnas Elva vallas Vehendi külas, mille absoluutne kõrgus on 50,2 m.\n\nKõrgendikul asub endine Trepimäe Kaitseala 14,3 ha, mis kujutab endast Trepimäe lahte ja kuni 17 meetri kõrgust Võrtsjärve murrutusastangut, millel kasvab 120 aasta vanune luitemännik, mis on aastast 1957 kaitse all. Kaitsealal võib leida III kaitsekategooriasse kuuluvaid järgmisi liike: Buteo buteo (hiireviu) ja Goodyera repens (roomav öövilge). Trepimäe Kaitseala on uuendamata kaitsekorraga ala, mis kaotas kaitsestaatuse 2019 aastal.\n\nTrepimäe põndak on kaldajärsak, mis on murrtuskulbastega devoni liivakivi paljand, mille ette veepiirini on lained ja rüsijää kuhjanud arvukalt rändrahne. 13 m kõrgune rannaastang ja männimetsaga kaetud lainjas luidestunud 400 m pikkune astangu veer, mille kõrgus on järvetasemest kuni 17 meetrit. Astang on kujunenud järve abrasiooni tulemusel vooresse ja jalamil paljandub umbes 1 m ulatuses moreeni all devoni liivakivi. Abrasioon jätkub ka tänapäeval. Kohati on järvejää astangu jalamile moodustanud moreenist väljapestud rahnudest kuhjumeid. Mäeveerule toetuvat suurt rändrahnu kutsutakse Neitsikiviks. Rahvapärimuses seostatakse seda Barbara von Tisenhauseni hukkamiskohaga. Kivi tuntakse ka Kalevi- ehk Paekivina. Sinna sattunudki see tänu Kalevipojale, kes rahnu Tarvastust Tartumaale lennutas. Kivi juures järve kaldas on olnud sügavad koopad, mida kutsuti röövlikoobasteks. Nendes varjanud ennast seitse röövlit, kes Põhjasõja ajal käinud mõisaid röövimas. Ka külaelanikud kaevanud kaldasse koopaid, kuhu sõjaaegadel toiduvarusid ja iseendid peita.\n\nTrepimäe lõunaküljes järve ääres Trepimäe lahes asub Trepimäe puhkeala, mis on üks kaunimaid ja populaarsemaid puhkepaiku Võrtsjärve idakaldal. Rand sobib suplemiseks, rajatud on pikniku- ja lõkkeplatsid, väike telkimisala, võrkpalliplats ja lahtine rannahoone. Kompleks kuulub Elva vallale. Trepimäe kaldajärsakul puhkeala kõrval kasvab 8 meetri kõrgune Vehendi kadakas.\n\nAastakümneid on Trepimägi olnud populaarne pidude ja kokkutulekute paik. Ka esimesed Võrtsjärve mängud toimusid 1969. aastal Trepimäel. Pidude jaoks ehitati 1979. aastal laululava, mille arhitekt oli Vadim Tšentropov ja insener Vello Hüts. Trepimäel tegutses ka Võrtsjärve (Trepimäe) pioneerilaager (1950) ja Eesti NSV Gasifitseerimise peavalitsuse puhkebaas (1976), kus tänapäeval asub Trepimäe Suvekodu.\n", "id": "ekk_Latn_210359"}
{"text": "Amigos (täpsustus)\n\n\"Amigos\", ansambli Santana album \"Amigos\", David Williamsoni näidend \"Amigos\", ansambli Lindisfarne album\n", "id": "ekk_Latn_210360"}
{"text": "Tärivere mägi\n\nTärivere mägi ehk Iisaku mägi (ka: Iisaku oos) on kõrgendik (oos) Ida-Viru maakonnas. See jääb osaliselt Iisaku aleviku ja osaliselt Tärivere küla alale. Mägi on osa Iisaku-Illuka oosistikust ja Uljaste oosi järel maakonna kõrguselt teine looduslik koht.\n\nMäe absoluutne kõrgus on 89,3 m, teistel andmetel 94 m või 93 m, suhteline kõrgus 40 m.\n\nMäge katab Iisaku parkmets.\n\nMäel asub 28 m kõrgune puidust vaatetorn. Iisaku vaatetorni koordinaadid on . Torni lähedal asub ka väike autoparkla.\n", "id": "ekk_Latn_210361"}
{"text": "Šāntideva\n\nŠāntideva (sanskriti keeles śāntideva, umbes 685–763) oli india mahajaana õpetlane, kes on eelkõige tuntud Bodhitšarjāvatāra ja Śikṣāsamuccaya autorina. Oma ideid esitab ta neis peamiselt lähtuvalt madhjamaka prasangika seisukohast.\n\nŠāntideva mütologiseeritud eluloo kohaselt olevat ta sündinud kuningapojana. Hiljem, saanud innustust bodhisattva Mandžušrīlt, astus mungaks ja veetis palju aastaid Nālandā ülikoolis, kus tõenäoliselt kirjutas ka oma peamised teosed.\n\nOsa oma elust elas Šantideva ilmselt erakuna ja mööda Indiat rännates, mille vältel olevat sooritanud hulgaliselt imetegusid Buddha seadmust levitades.\n", "id": "ekk_Latn_210362"}
{"text": "Michael Clemmesen\n\nMichael Hesselholt Clemmesen (sündinud 12. detsembril 1944 Kopenhaagenis) on Taani ajaloolane ja erusõjaväelane.\n\nMichael Clemmesen asus Taani kaitseväe teenistusse 1964. aastal. Aastatel 1965-1968 õppis Taani sõjaväeakadeemias oli seejärel lahinguvägede ohvitser. Aastatel 1973-1974 õppis ta Taani kuninglikus kaitsekolledžis. Alates 1979. aastast oli ta kindralstaabi ohvitser ning läks 2004. aastal erru brigaadikindralina.\n\nAastal 1981 lõpetas ta Kopenhaageni ülikooli ajaloomagistrina.\n\nTa on olnud ÜRO sõjaline vaatleja Indias ja Pakistanis ning sõjandusajaloo õppejõud Taani sõjaväeakadeemias.\n\nAlates 2005. aastast on ta töötanud Taani sõjaväeakadeemia sõjaajaloo keskuses. Ta on kirjutanud Taani sõjaajaloost ja osalenud avalikel kaitsepoliitilistel aruteludel.\n", "id": "ekk_Latn_210363"}
{"text": "Võidumägi\n\nVõidumägi on kõrgendik Võru maakonnas Rõuge vallas.\n\nMäe absoluutne kõrgus on 249,6 m ja suhteline kõrgus 40 m.\n\nMägi on aastal 1962 võetud kaitse alla (Võidumäe kaitseala).\n", "id": "ekk_Latn_210364"}
{"text": "Axel Olrik\n\nAxel Olrik (3. juuli 1864 – 17. veebruar 1917) oli taani folklorist ja keskaegse historiograafia õpetlane, suulise pärimuse metoodilise uurimise pioneer.\n\nOlrik sündis Frederiksbergis, kunstnik Henrik Olriku pojana. Kunstnik Dagmar Olrik, kohtunik Eyvind Olrik, ajaloolane Hans Olrik ja kultuuriloolane Jørgen Olrik olid tema õed-vennad.\n\nAxel Olrik alustas õpinguid Kopenhaageni ülikoolis aastal 1881. Aastal 1886 võitis ta oma essee eest ülikooli kuldmedali. Aastal 1892 sai ta doktorikraadi.\n\nTa avaldas palju artikleid Skandinaavia usu, onomastika ja sellega seotud teemade kohta.\n\nAastal 1911 sai Olrik esimeseks Soome Teaduste Akadeemia külalisliikmeks.\n\nAxel Olrik suri 17. veebruaril 1917 Øverødis pärast kõrvaoperatsiooni kopsupõletikku.\n", "id": "ekk_Latn_210365"}
{"text": "Imbi Ploompuu\n\nImbi Ploompuu (aastani 1958 Imbi Karu; 19. juuli 1926 Tallinn – 4. aprill 2013) oli eesti keraamik ja kunstipedagoog.\n\nTa õppis aastatel 1934–1938 Rahumäe algkoolis, aastast 1938 õppis ta Tallinna tütarlaste kommertskoolis, lõpetas aastal 1945 Tallinna Majandustehnikumi. Jätkas õpinguid aastal 1946 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, mille lõpetas aastal 1952. Ta on olnud aastast 1951 ERKI joonistamise ja plastilise anatoomia õppejõud, sealhulgas aastast 1967 dotsent. Ta oli aastast 1958 Kunstnike Liidu liige.\n\nTa on loonud figuurikompositsioone, seinaplaate ja pannoosid, 1970. aastaist peamiselt kõrgkuumustehnikas õõnesvorme. Viimased vorminud käsitsi, iseloomulikud on plastiline faktuur ja maaliline värvikäsitus, dekooris figuur või loodusmotiivid. Lisaks on ta illustreerinud raamatuid (peamiselt õpikuid), viljelenud pisigraafikat (eksliibrist), joonistust ja akvarelli.\n", "id": "ekk_Latn_210366"}
{"text": "¡Ask a Mexican!\n\n\"¡Ask a Mexican!\" on Gustavo Arellano arvamusveerg USA nädalalehes OC Weekly.\n\nSee hakkas ilmuma 2004. aastal. Arellano vastab igas kolumnis kahele lugejate küsimusele mehhiklaste kohta poliitiliselt mittekorrektsel moel.\n\nKolumni avaldab praegu 37 USA ajalehte kogutiraažiga üle 2 miljoni. Kolumn on saanud mitmeid auhindu.\n", "id": "ekk_Latn_210367"}
{"text": "Seo mind! Ahelda mind!\n\n\"Seo mind! Ahelda mind!\" (hispaania keeles \"¡Átame!\") on 1990. aasta Hispaania must romantiline komöödia. Selle lavastas Pedro Almodóvar, peaosades olid Antonio Banderas ja Victoria Abril.\n", "id": "ekk_Latn_210368"}
{"text": "Nõmme-Harku terviserada\n\nNõmme-Harku terviserada on 15 kilomeetri pikkune valgustatud terviserada, kus saab suusatada, joosta, sõita jalgrattaga ja harrastada kepikõndi.\n", "id": "ekk_Latn_210369"}
{"text": "Ay, Carmela!\n\n\"Ay, Carmela!\" (¡Ay, Carmela!) on José Sanchis Sinisterra näidend, mille tegevustik leiab aset Hispaania kodusõja alguses.\n\nSelle järgi on tehtud Carlos Saura film \"¡Ay Carmela!\".\n", "id": "ekk_Latn_210370"}
{"text": "Minerali maakond (Colorado)\n\nMinerali maakond (Mineral County) on maakond USA-s Colorado osariigis. Geograafilised koordinaadid on 37°69' N, 106°39' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja ainus linn on Creede.\n\nMaakonna pindala on 2274 km². Veepindala on 5 km².\n\nElanike arv on 2015. aasta seisuga arvestuslikult 732. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 712. See on elanike arvult osariigis tagantpoolt teine. Asustustihedus on 0,32 in/km². See on ka osariigi üks kõige väiksema asustustihedusega maakondi.\n", "id": "ekk_Latn_210371"}
{"text": "Minerali maakond\n\nMinerali maakond Colorados Minerali maakond Lääne-Virginias Minerali maakond Montanas Minerali maakond Nevadas\n", "id": "ekk_Latn_210372"}
{"text": "¡Ay Carmela! (film)\n\n\"¡Ay Carmela!\" on 1990. aasta Hispaania film José Sanchis Sinisterra näidendi \"Ay, Carmela\" järgi. Selle lavastas Carlos Saura, peaosades on Carmen Maura (sai Euroopa filmiauhinna), Andrés Pajares ja Gabino Diego.\n", "id": "ekk_Latn_210373"}
{"text": "Ay Carmela\n\n\"Ay Carmela\" ehk \"El Ejército del Ebro\" ehk \"El paso del Ebro\" on Hispaania kodusõja aegne anarhistide laul.\n", "id": "ekk_Latn_210374"}
{"text": "Hrafn Andrés Harðarson\n\nHrafn Andrés Harðarson (sündinud 9. aprillil 1948) on islandi luuletaja ja tõlkija,\n\nTa töötab Kópavoguris raamatukogu direktorina.\n\nTa on Islandi Kirjanike Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_210375"}
{"text": "!Bang!\n\n!Bang! on Ameerika Ühendriikide wrestling'i ettevõte.\n\nSelle asutas 2001. aastal Dory Funk, Jr.. Ettevõtte peakorter asub Ocalas Florida osariigis.\n", "id": "ekk_Latn_210376"}
{"text": "Porkuni maastikukaitseala\n\nPorkuni maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas. Kaitseala pindala on u 1145 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1978, kui kaitse alla võeti Võhmetu-Lemküla-Porkuni karstijärved ja oosid (Võhmetu-Lemküla kaitseala).\n\n17. novembril 2022 valmis Porkuni maastikukaitsealast ja karstijärvedest dokumentaalfilm \"Kohad, mis kardavad maailma...\".\n", "id": "ekk_Latn_210377"}
{"text": "IP-kood\n\nIP-kood (või -kaitseaste, inglise Ingress Protection) on standardiga EVS-EN 60529 \"ÜMBRISTEGA TAGATAVAD KAITSEASTMED (IP-KOOD)\" ja/või IEC 60529 normitud tähis, mis kehtib ümbristega tagatavate kaitseastmete liigituse kohta elektriseadmete arvutuslikul pingel kuni 72,5 kV iseloomustades kaitstust välismõjude, sealhulgas tolmu ja vee eest. Standardi eesmärk on normida\n\na) elektriseadmete ümbristega tagatavate kaitseastmete määratlused, arvestades\n\ninimeste kaitset juurdepääsu eest ümbristes paiknevatele ohtlikele osadele, ümbrises paikneva seadme kaitset tahkete võõrkehade sissetungimise eest, ümbrises paikneva seadme kaitset sissetungiva vee kahjuliku toime eest;\n\nb) kaitseastmete tähised; c) kaitseastmetele esitatavad nõuded; d) katsetused, mis tuleb sooritada, et tõestada ümbriste vastavust käesoleva standardi nõuetele.\n\nÜmbrise kaitseastet tähistatakse IP-koodiga alljärgnevalt kirjeldatud viisil.\n\nIP 2 3 C H\n\n│ │ │ │ │\n\nAlgustähed (International Protection) ────────────┘ │ │ │ │\n\nEsimene tunnusnumber (0 kuni 6 või täht X) ──────────────────────┘ │ │ │\n\nTeine tunnusnumber (0 kuni 9 või täht X) ──────────────────────────────┘ │ │\n\nMittekohustuslik lisatäht (A, B, C või D) ───────────────────────────────────────┘ │\n\nMittekohustuslik täiendtäht (H, S, M või W) ───────────────────────────────────────────────┘\n\nNäiteks kaitseastmele IP22 (lugeda \"kaks–kaks\", mitte \"kakskümmend kaks\") vastavasse elektrivõrgu-pistikupessa ei saa toppida sõrmi ja seda ei kahjusta vertikaalselt langevad piisad.\n", "id": "ekk_Latn_210378"}
{"text": "Võlumäe-Linnamäe maastikukaitseala\n\nVõlumäe-Linnamäe maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas. Kaitseala pindala on 434 ha.\n\nKaitseala moodustati 1986. aastal, et kaitsta sealseid pinnavorme ja puhkemaastikku.\n", "id": "ekk_Latn_210379"}
{"text": "Bang\n\nBang, perekonnanimi Barbro Alving, rootsi ajakirjanik Bang, Kreeka ansambel Bang, USA ansambel Bang, Briti ansambel \"Bang\", James Gangi album \"Bang\", The Jesus Lizardi album \"Bang\", Nightmare of You EP \"Bang\", Rockapella album \"Bang\", Bluri laul \"Bang\", Gorky Parki laul \"Bang\", Rye Rye laul '''\"Bang\", Waka Flocka Flame'i laul ...\n", "id": "ekk_Latn_210380"}
{"text": "Tõstamaa maastikukaitseala\n\nTõstamaa maastikukaitseala on maastikukaitseala Pärnu maakonnas Pärnu linnas. Kaitseala pindala on 1282 ha, millest maismaaosa on 516 ha.\n\nKaitseala ajalugu ulatub aastasse 1976, kui kaitse alla võeti Heinlaid ja Kivilaid ja nende elustik (Tõstamaa laidude kaitseala).\n", "id": "ekk_Latn_210381"}
{"text": "Whale Whores\n\n\"Whale Whores\" on telesarja \"South Park\" 13. hooaja 11. osa (üldse 192. osa). Seda näidati Comedy Centralis 28. oktoobril 2009.\n", "id": "ekk_Latn_210382"}
{"text": "Järve luidete maastikukaitseala\n\nJärve luidete maastikukaitseala on maastikukaitseala Saare maakonnas Saaremaa vallas. Kaitseala pindala on 95 ha.\n\nKaitseala on moodustatud 1959. aastal kaitse alla võetud Järve luitestiku kaitseala baasil.\n", "id": "ekk_Latn_210383"}
{"text": "Bušmanid\n\nBušmanid ehk sanid on sani keeli kõnelevad rahvad Lõuna-Aafrikas.\n\nSanide asualad on Botswanas, Namiibias, Angolas, Sambias, Zimbabwes, Lesothos ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Sanide koguarvu hinnatakse umbes sajale tuhandele, neist üle poole elab Botswanas.\n\nBušmanid on traditsiooniliselt olnud poolrändava eluviisiga kütid-korilased. 20. sajandil läksid nad valitsuse moderniseerimisprogrammide tõttu üle põllupidamisele.\n\nBušmanid on olnud tähtsaks uurimisobjektiks antropoloogidele ja geneetikutele.\n", "id": "ekk_Latn_210384"}
{"text": "Sõltumatud Kreeklased\n\nSõltumatud Kreeklased (kreeka k. Anexartiti Ellines; lühend: ANEL; Ανεξάρτητοι Έλληνες, lühend ΑΝΕΛ) on parempoolne kokkuhoiupoliitikat ja kärpeid vastustav partei Kreekas. Sõltumatud Kreeklased asutati 24. veebruaril 2012 paremtsentristliku Uue Demokraatia (ND) partei endise rahvaesindaja Panos Kammenose poolt. Parteid on iseloomustatud rahvuskonservatiivse, populistliku või ka natsionalistlikuna.\n\nKammenos heideti NDst välja Loukas Papadimose koalitsioonivalitsuse vastu hääletamise eest usaldushääletusel. Asutamisdeklaratsioon avaldati 11. märtsil.\n\nParteisse astus 10 endist ND liiget, nimelt Elena Kountouras, Christos Zois, Kostas Markopoulos, Dimitris Stamatis, Spyros Galinos, Mika Iatridou, Maria Kollia-Tsarouha, Panagiotis Melas ja Mihalis Giannakis\n\nVäike PASOKist lahkulöönud vasakpoolne memorandumivastane partei Ülekreekaline Kodanike Sõjavanker (Πανελλήνιο Άρμα Πολιτών) sõlmis 17. aprillil 2012 valimiskoostöö lepingu Sõltumatute Kreeklastega.\n\nANEL pooldab kriisi eest vastutavate ministrite, parlamendiliikmete ja ametnike puutumatuse kaotamist ja nende karistamist. Rõhutab rahvusliku suveräänsuse kaitsmist, mida ohustavat \"illegaalsed\" memorandumid. Samuti nõutakse Saksamaalt reparatsioone II maailmasõja eest.\n\n2012. aasta juuni parlamendivalimistel võitis ANEL 20 mandaati, sealhulgas 2 Ülekreekalise Kodanike Sõjavankri liiget.\n", "id": "ekk_Latn_210385"}
{"text": "Bang (perekonnanimi)\n\nBang on mitme isiku perekonnanimi.\n\nAsta Bang (1903–2000) taani kirjanik ja ajakiirjanik Carl Bang (1926–1998) taani kirjanik Herman Bang (1857–1912) taani kirjanik\n", "id": "ekk_Latn_210386"}
{"text": "Santa Maria sopra Minerva basiilika\n\nSanta Maria sopra Minerva basiilika (itaalia keeles Basilica di Santa Maria sopra Minerva, ladina keeles Basilica Sanctae Mariae supra Minervam) on kirik Roomas Pigna linnaosas Piazza della Minerval Panteoni lähedal.\n\nSinna on maetud teiste seas Siena Katariina ja Fra Angelico.\n\nKirikuga külgnevas kloostris ütles Galileo Galilei 22. juunil 1633 lahti oma teaduslikest teesidest.\n", "id": "ekk_Latn_210387"}
{"text": "Marduk (ansambel)\n\nMarduk on 1990. aastal asutatud rootsi black metal-bänd. Esimene album anti välja 1991. aastal. Bändi nimi tuleneb Babüloni kaitsejumala nimest.\n", "id": "ekk_Latn_210388"}
{"text": "Türi raadiosaatejaam\n\nTüri raadiosaatejaam oli aastail 1937–1941 Türil töötanud Riigi Ringhäälingu kesklainesaatejaam.\n", "id": "ekk_Latn_210389"}
{"text": "Rosita Raud\n\nRosita Raud (kuni 1984. aastani Rosita Muraškaitė; sündinud 15. septembril 1962 Vilniuses) on Eesti teatrikunstnik, aastast 2017 Eesti Noorsooteatri peakunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_210390"}
{"text": "2013. aasta Euroopa karikavõistlused mitmevõistluses\n\n2013. aasta Euroopa karikavõistlused mitmevõistluses toimusid 29.–30. juunil järgmistes kohtades: Superliiga – Tallinnas Eestis. Esiliiga – Nottwilis Šveitsis. Teine liiga – Ribeira Bravas Portugalis.\n\nEsimest korda liideti ühte meeste kümnevõistluse ja naiste seitsmevõistluse tulemused.\n", "id": "ekk_Latn_210391"}
{"text": "Daniel Kahneman\n\nDaniel Kahneman (5. märts 1934 Tel Aviv – 27. märts 2024) oli juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog, kes pälvis 2002. aastal Nobeli majandusauhinna.\n\nTema peamised uurimisvaldkonnad olid majanduspsühholoogia ja eksperimentaalne majandusteadus. Kuid ta tegi märkimisväärseid uurimusi ka muudes psühholoogia harudes, näiteks käitumisökonoomikas.\n\n2011. aastal paigutas ajakiri Foreign Policy ta ülemaailmsete mõtlejate edetabelis 71. kohale. Samal aastal ilmus tema raamat \"Thinking, Fast and Slow\", mis sai New York Timesi bestselleriks. Selle raamatu eestikeelne tõlge \"Kiire ja aeglane mõtlemine\" ilmus 2013. aastal kirjastuses Tänapäev.\n\nKahneman sündis Tel Avivis, lapsepõlve veetis Pariisis.\n", "id": "ekk_Latn_210392"}
{"text": "Philippe I\n\nPhilippe I (1052–1108) oli Prantsusmaa kuningas aastatel 1060–1108; Philippe I de Croÿ (1435–1511) oli Burgundia aadlik, Porcéani krahv aastast 1475; Philippe I (1640–1701) oli Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg, Orléansi hertsog; Philippe I (sündinud 1960) on Belgia kuningas alates 21. juulist 2013.\n", "id": "ekk_Latn_210393"}
{"text": "Nemo (täpsustus)\n\nNemo on ladinakeelne sõna, mis tähendab \"eikeegi\". See on andnud nime paljudele tegelastele kirjanduses ja filmis, samuti organisatsioonidele, ansamblitele jms.\n\nKapten Nemo on tuntuim selle nime kandja, allveelaeva Nautilus kapten ja tegelane mitmes Jules Verne'i romaanis (eelkõige \"20 000 ljööd vee all\"). Nemo on filmi \"Kalapoeg Nemo\" (\"Finding Nemo\") peategelane, väike kala.\n\nNemo oli Eesti ansambel. Nemo oli Belgia rokkansambel. Nemo oli New Yorgi ansambel. \"Nemo\" on ansambli Nightwish laul.\n\nNemo on USA hokimängija Antti Niemi hüüdnimi.\n\nNemo oli Eesti kaubalaev, mille 1999. aasta veebruaris pidas kinni Prantsuse politsei, leides laevalt 2,5 t hašišit.\n\nNemo on Eesti allveeklubi.\n\nNemo oli Jaan Anvelti pseudonüüm.\n", "id": "ekk_Latn_210394"}
{"text": "Kolorimeetria\n\nKolorimeetria on värvilise ühendi lahuse kontsentratsiooni fotomeetriline määramine lahuse värvuse intensiivse põhjal.\n\nVärvilise komponendi kontsentratsiooni määramiseks tema lahuse värvuse intensiivsuse põhjal kasutatakse seadet, mida nimetatakse kolorimeetriks. Kolorimeetris kas võrreldakse uuritava ja teadaoleva kontsentratsiooniga lahuse värvuse intensiivsusi või mõõdetakse lahust läbiva valguse intensiivsuse vähenemist.\n\nAine väikeste kontsentratsioonide korral (neil juhtudel kehtib Bouguer'-Lamberti-Beeri seadus) saab proovi kontsentratsiooni arvutada analüüsitavat ja võrdluslahust läbinud valguse intensiivsuste erinevusest.\n\nKui uuritav ühend ise lahusele värvust ei anna, siis lisatakse sobivat reaktiivi, mis moodustab määratava komponendiga värvilise ühendi.\n\nKiire ja lihtne värviliste ühendite määramise meetod (kolorimeetria modifikatsioon) on mikrotsoonanalüüs paberil, kus analüüdi (proovi) ja standardi värvusreaktsioone analüüsitakse filterpaberile kantud mikrotsoonide värvuse intensiivsuste võrdlemisel.\n", "id": "ekk_Latn_210395"}
{"text": "Rahvarõivad\n\nRahvarõivad (ka: rahvariided) on laiemas tähenduses seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii pidu- kui ka argipäeviti. Kitsamas mõttes on (Eesti) rahvarõivad eelkõige 19. sajandi pidulikud talupojarõivad. Eesti rahvariided väljendasid teatavas mõttes seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust; lisaks sellele kujutasid nii argi- kui ka piduriided endast keerulist märkide süsteemi, viidates nii kandja sotsiaalsele seisundile, perekonnaseisule kui ka eale.\n\nEesti rahvarõivastel oli rohkesti paikkondlikke erinevusi. Etnoloogilises rõivauurimises on esitatud neli suurt rühma: Lõuna-Eesti Põhja-Eesti Lääne-Eesti Saared Piirkondade raames võib täheldada teatavaid paikkondlikke, eriti kihelkondlikke, kuid isegi külade erijooni. Paikkondlike erisuste kujunemine ja püsimine tulenes suuresti talurahva sunnismaisusest. Liiguti peamiselt oma kodukihelkonna piires. Põhiliseks kohtumispaigaks oli kirik. Eriti selgest ilmnesid kohalike rühmade iseärasused naiste rõivais, meeste rõivaste olid paikkondlikud lahkuminekud hoopis väiksemad.\n\nÜldiselt jaotati rõivad kolme ossa: pidulikud rõivad, mida kanti vaid pidulikel juhtudel, mis pärandati põlvest põlve; käimise rõivad, mida peamiselt kanti vähem pidulikeks käikudeks; igapäevased töörõivad, mis oli tehtud halvemast materjalist ja ilma kaunistusteta Rõivad valmistati peamiselt kodukootud villasest või linasest kangast, suurem osa rõivastusest oli kaua aega värvimata. Villased pealisrõivad olid valdavalt pruunid või mustad ning linased riided pleegitati valgeks, seelikukanga kudumiseks värviti lõngad taimevärvidega (nt punast värvi saadi madarajuurest). Usuti, et vöödel ja kinnastel oli kõige suurem kaitsevõime rõivaesemetest.\n", "id": "ekk_Latn_210396"}
{"text": "Nicholase maakond\n\nNicholase maakond (Nicholas County) on maakond USA-s Lääne-Virginia osariigis. Geograafilised koordinaadid on 38°29' N, 80°80' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Summersville.\n\nMaakonna pindala on 1694 km², millest 16 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 23 223. Aastal 2000 oli elanike arv 26 562.\n", "id": "ekk_Latn_210397"}
{"text": "Nicholase maakond (Kentucky)\n\nNicholase maakond (Nicholas County) on maakond USA-s Kentucky osariigis. Geograafilised koordinaadid on 38°34' N, 84°01' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Carlisle.\n\nMaakonna pindala on 510 km², millest 1 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 7135. Aastal 2000 oli elanikke 6813.\n", "id": "ekk_Latn_210398"}
{"text": "Oldhami maakond (Kentucky)\n\nOldhami maakond (Oldham County) on maakond USA-s Kentucky osariigis. Geograafilised koordinaadid on 38°40' N, 85°44' W.\n\nMaakonna halduskeskus on La Grange.\n\nMaakonna pindala on 509 km², millest 19 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 60 316. Aastal 2000 oli elanikke 46 178.\n", "id": "ekk_Latn_210399"}
{"text": "Lemming (jumal)\n\nLemming on eesti pseudomütoloogia jahijumal.\n\nTa olevat elanud Palmse vallas Loobu jõe ääres Lemmingi-nimelises talus.\n", "id": "ekk_Latn_210400"}
{"text": "Oldhami maakond (Texas)\n\nOldhami maakond (Oldham County) on maakond USA-s Texase osariigis. Geograafilised koordinaadid on 35°40' N, 102°60' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Vega.\n\nMaakonna pindala on 3888 km², millest 3 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 2052. Aastal 2000 oli seal 2185 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_210401"}
{"text": "Tamara Habicht\n\nTamara Habicht (30. juuli 1918–2001) oli eesti etnograaf.\n\nAastatel 1945–1985 töötas ta Eesti Rahva Muuseumis.\n\nTa on uurinud taluehitisi.\n", "id": "ekk_Latn_210402"}
{"text": "Kaalu Kirme\n\nKaalu Kirme (kuni 1940 Kaalu Krisel; 12. november 1928 Tallinn – 15. juuli 2020 Kärdla) oli eesti kunstiteadlane.\n\nTa lõpetas 1948. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja 1954. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi nahkehistöö erialal.\n\n1965. aastal kaitses ta Tartu Riiklikus Ülikoolis kunstiteaduste kandidaadi kraadi väitekirjaga \"Художественная обработка кожи в Эстонской ССР\".\n\nAastatel 1965–1980 töötas ta Ajaloo Instituudis. 1980. aastast oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistuskateedri dotsent, 1992. aastast Tallinna Pedagoogikaülikooli kunstiajaloo professor ning jooniste- ja graafikakateedri juhataja, peale seda oli ta Tallinna Ülikooli emeriitprofessor.\n\nTa on uurinud Eesti rahvakunsti ajalugu, eriti ehete ajalugu.\n", "id": "ekk_Latn_210403"}
{"text": "Kalju Konsin\n\nKalju Konsin (26. jaanuaril 1929 – 31. jaanuar 2023) oli eesti zootehnik, etnograaf ja luuletaja.\n\nTa lõpetas 1947. aastal Tartu 1. Keskkooli. Astus Tartu Riikliku Ülikooli põllumajandusteaduskonda ja pärast selle reorganiseerimist jätkas õpinguid Eesti Põllumajanduse Akadeemias, mille lõpetas 1952. aastal zootehnikateaduskonna I lennuga. 1958. aastal kaitses Tallinnas põllumajandusteaduste kandidaadi teaduskraadi tööga Беконный откорм свиней в Эстонской ССР на местных кормах.\n\nAastatel 1960–1983 töötas ta Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis. Aastatel 1984–1989 osales ta NSV Liidu Kunstide Akadeemia kujutavate kunstide teooria ja ajaloo uurimise instituudi töös. Ta on uurinud rahvakunsti, eriti tekstiili ja naiste käsitööd.\n\nKonsiniga hüvastijätmine toimus 6. aprillil 2023 Tartu Jaani kirikus ja tema tuhaurn sängitati seejärel Võnnu uuele kalmistule perekonna hauaplatsile.\n", "id": "ekk_Latn_210404"}
{"text": "Kesklainesaatja\n\nKesklainesaatja (inglise k. medium wave transmitter) on kesklainel raadiosignaale edastav raadiosaatja.\n\nEesti Raadio lõpetas kesklainel saadete edastamise 1998. aasta suvel, pärast seda kasutasid kõik kohalikud raadiojaamad ligikaudu sajakilomeetrise leviga ultralühilaineala.\n\n2000. aastal püstitas kristlik Pereraadio Tartu lähedale Kavastusse Euroopa kõrgeima kesklainesaatja (250 meetrit) venekeelse programmi edastamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_210405"}
{"text": "Tiina Võti\n\nTiina Võti (18. veebruar 1919 Samara kubermang – 2007) oli eesti etnograaf.\n\nTa lõpetas aastal 1953 Tartu Riikliku Ülikooli.\n\nAastatel 1945–1974 töötas ta Eesti Rahva Muuseumis, aastatel 1975–1980 Tartu kunstimuuseumis.\n\nTa on uurinud eesti talutoa sisustust ja rahvakunsti (eriti meeste käsitööd).\n", "id": "ekk_Latn_210406"}
{"text": "Kesklaine\n\nKesklaine (MW, ingl k Medium Wave) on osa raadiosageduste kesksagedusalast (MF, Medium Frequency), mida kasutatakse amplituudmodulatsiooniga ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja raadiosides.\n\nRinghäälinguvastuvõtjad võimaldavad kesklainealas raadiosignaale vastu võtta Euroopas sagedusvahemikus 526,5 kHz kuni 1606,5 kHz (lainepikkused vastavalt 187 m kuni 570 m) ja USAs 535 kHz kuni 1705 kHz (lainepikkused vastavalt 176 m kuni 561 m).\n\nRinghäälingusaatjate kanalisamm kesklainealas on Euroopas 9 kHz ja USAs 10 kHz.\n", "id": "ekk_Latn_210407"}
{"text": "Por-Bažõni kindlus\n\nPor-Bažõni kindlus (tuva keeles 'mudamaja') oli uiguuride rajatud keskaegne kindlus oma võimu kindlustamiseks hõivatud territooriumil praeguses Venemaa Föderatsioonis Siberi föderaalringkonnas Tõva Vabariigis Ubsunurski moldorus Tere-Holi taigajärve saarel, Mongoolia piiri lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_210408"}
{"text": "Pesakond (koomiks)\n\n\"Pesakond\" on 1994. aastal ajalehes Post ilmuma hakanud absurdikoomiks, mille autor on Madis Ots.\n\nKoomiksid ilmusid Postis algul 2–4 korda nädalas, hiljem juba iga päev, kuni Posti sulgemiseni. Pärast seda avaldati \"Pesakonda\" Õhtulehes ja siis Sõnumilehes. Viimati ilmus \"Pesakond\" aastatel 1998–1999 kümmekond korda Eesti Päevalehe lisas \"Uus Meedia\". 2006. aastal alustati koomiksisarja avaldamist uuesti ajakirjas DI (mis nüüdseks on Klubi). Koomiksit avaldati ka Äripäeva nädalalõpuveergudel.\n", "id": "ekk_Latn_210409"}
{"text": "Aino Voolmaa\n\nAino Voolmaa (5. oktoober 1920 Kurtna, Vao vald, Virumaa – 15. aprill 2000 Tartu) oli eesti etnograaf ja rahvarõivauurija.\n", "id": "ekk_Latn_210410"}
{"text": "Igor Tõnurist\n\nIgor Tõnurist (11. veebruar 1947 Keila – 9. jaanuar 2021 Tallinn) oli eesti etnograaf.\n\nTa lõpetas 1969. aastal Moskva Ülikooli ajaloolase ja etnoloogina.\n\nAastast 1972 töötas ta Ajaloo Instituudis.\n\nTa on olnud rahvamuusikaansambli Leegajus kunstiline juht ja Leegajusest esimese Tallinna seto koorina välja kasvanud seto folkloorirühma Sõsarõ üks eestvedaja.\n\nIgor Tõnurist oli üks hinnatumaid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu konsultante rahvarõivaste valmistamise ja kandmise alal, ta kureeris rahvarõivanäitusi ja koolitas rahvarõivaste valmistajaid. Tegutses rahvamuusiku ning rahvamuusika ja rahvapillide uurijana. Ta oli üks väheseid, kes valdas muu hulgas ka päkarauaga kandlemängu kunsti. Eesti Folkloorinõukogus oli ta rahvakandle töörühma nõustaja, samuti aitas ta Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil 2018. aastal korraldada Brüsselis toimunud eesti rahvapillide näitust. Ta juhendas nii eesti kui ka teiste rahvaste folkloorirühmi. Ta vahendas eesti keelde eesti vanausuliste pärandit ja tõlkis eesti rahvaluule- ja muusikateadlaste töid vene keelde.\n", "id": "ekk_Latn_210411"}
{"text": "Gea Troska\n\nGea Troska (sünninimi Gea Reiman; 10. veebruar 1926 Tallinn – 17. jaanuar 2015) oli eesti etnograaf.\n\nTa lõpetas aastal 1950 Tartu Riikliku Ülikooli. Aastal 1974 kaitses ta väitekirja ja sai ajalookandidaadi kraadi.\n\nAastatel 1953–1960 töötas ta Tallinna Linnamuuseumis, 1960–1971 Eesti Riiklikus Vabaõhumuuseumis ja 1971–1996 Ajaloo Instituudis.\n", "id": "ekk_Latn_210412"}
{"text": "Friedrich Sigismund Stern\n\nFriedrich Sigismund Stern (1812–1889) oli graafik ja maalikunstnik.\n\nAastast 1841 andis ta Kuressaare kreiskoolis joonistusõpetust.\n\nAastal 1859 andis ta välja Saaremaa kohta käiva esimese eesti rahvarõivaste albumi (\"Album Öselscher Bauerntrachten\").\n", "id": "ekk_Latn_210413"}
{"text": "Johannes Kass\n\nJohannes Kass (sündinud 24. mail 1949 Tallinnas) on Eesti poliitik.\n\nTema vanemad olid talupidajad, kes arreteeriti 1948. aastal. Poeg sündis Tallinna Patareis ja kasvas mitmes Venemaa lastekodus. Pärast vanemate amnesteerimist 1956. aastal naasis ta Eestisse ja lõpetas 1966. aastal Pärnu 8. 8-klassilise kooli ja 1970. aastal Tallinna Polütehnikumi raadiotehniku erialal.\n\nTa töötas aastatel 1970–1978 Eesti Vabariiklikus Raadiokeskuses, 1978–1989 kalurikolhoosis Pärnu Kalur raadionavigatsiooni seadmete tehnikuna ja 1989–1990 Matek OÜ-s automaatikuna.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja seal riigikaitsekomisjoni liige. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Ta oli Rahvarinde Pärnumaa volikogu ja kesktoimkonna liige; samuti oli ta Kodanike Komiteede Pärnu Komitee asutajaid ja aseesimees, samuti oli ta Eesti Kongressi liige ja Eesti Komitee I koosseisu liige ning korruptsiooni vastu võitlemise ja avalikustamise toimkonna aseesimees, liikumise Genf-49 Pärnu koordineerija. Lisaks oli ta aastatel 1989–1993 Pärnu linnavolikogu liige.\n\nTa kuulus 9. maist 2000 kuni 1. jaanuarini 2010 Keskerakonda. Selle erakonna ridades kandideeris ta aastatel 2002 ja 2005 Pärnu Linnavolikogu liikmeks, ei osutunud valituks, kuid oli asendusliige 2002–2009.\n\nKaitseliitlane alates 1992 Pärnumaa Malevas.\n\n20. Augusti Klubi liige.\n", "id": "ekk_Latn_210414"}
{"text": "Ādolfs Skulte\n\nĀdolfs Skulte (28. oktoober (15. oktoober vkj) 1909 Kiiev – 20. märts 2000 Riia) oli Läti helilooja ja pedagoog.\n\nAastail 1930–1934 õppis ta Läti konservatooriumis Jāzeps Vītolsi kompositsiooniklassis.\n\nĀdolfs Skulte on maetud Riia metsakalmistule.\n\nĀdolfs Skulte poeg Gvido Skulte oli filmioperaator.\n", "id": "ekk_Latn_210415"}
{"text": "Viienda koalitsiooni sõda\n\nViienda koalitsiooni sõda, võideldud aastal 1809, kus Austria ja Ühendkuningriigi koalitsioon katsus jõudu Napoleoni Prantsuse keisririigi ja Baieri vastu. Suured kokkupõrked peamiste osavõtjate Prantsusmaa ja Austria vahel kandusid aprillist juulini üle kogu Kesk-Euroopa, väga suurte inimkaotustega. Suurbritannia, olles juba Euroopa kontinendil käimasolevas Poolsaare sõjas, saatis ühe ekspeditsiooni, Walchereni ekspeditsiooni, Madalmaadesse, et aidata austerlasi, kuigi sel oli vähe mõju konflikti tulemusele. Pärast kampaaniaid Baieris ja üle Doonau oru, lõppes sõda prantslastele soodsalt pärast verist võitlust Wagrami all juuli alguses.\n\nSõda lõpetav Schönbrunni rahu oli karmimaid, mille Prantsusmaa viimasel ajal Austriale peale surus. Metternich ja ertshertsog Karl säilitasid Habsburgide monarhia kui peamise eesmärgi, ja sel eesmärgil õnnestus esimesel panna Napoleon otsima paju tagasihoidlikemaid sihtmärke vastutasuks Prantsuse-Austria rahu ja sõpruse lubadustele. Siiski, kui enamus pärusmaid jäid Habsburgide territooriumide osaks, sai Prantsusmaa Kärnteni, Kraini ja Aadria mere sadamad, samas Galiitsia anti poolakatele ja Tirooli Salzburgi ala läks baierlastele. Austria kaotas nende territoriaalsete muudatuste tulemusel üle kolme miljoni alama, umbes ühe viiendiku oma kogurahvastikust. Kuigi võitlused Pürenee poolsaarel jätkusid, oli viienda koalitsiooni sõda viimane suur konflikt Euroopa kontinendil, kuni Prantsuse sõjakäik Venemaale aastal 1812 tekitas Kuuenda koalitsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_210416"}
{"text": "Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė\n\nRadvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė (sündinud 2. jaanuaril 1984 Kaunases) on Leedu ja Euroopa Liidu poliitik. 2009–2014 oli ta Euroopa Parlamendi liige.\n\nMorkūnaitė lõpetas Kaunase muusikagümnaasiumi ja 2006. aastal Leedu muusika- ja teatriakadeemia klaveri erialal. 2008 kaitses samas magistritöö kultuuripoliitika erialal. 2005–2008 töötas ta mitme seimiliikme nõunikuna ja seejärel välisminister Vygaudas Ušackase nõunikuna.\n\n2001. aastal astus ta parteisse Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid (TS-LKD) ning on erakonna volikogu ja juhatuse liige. Ta oli Noorte Konservatiivide Liidu esimees (2006–2007).\n", "id": "ekk_Latn_210417"}
{"text": "Gvido Skulte\n\nGvido Skulte (8. jaanuar 1939 Riia – 1. juuli 2013) oli läti filmioperaator.\n\nTa lõpetas 1966. aastal Moskvas Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi.\n\nGvido Skulte on maetud Riia metsakalmistule.\n\nGvido Skulte isa oli helilooja ja pedagoog Ādolfs Skulte.\n", "id": "ekk_Latn_210418"}
{"text": "Kalju Koha\n\nKalju Koha (sündinud 16. augustil 1956 Tartus) on eesti poliitik, omavalitsustegelane ja riigiametnik.\n\nTa lõpetas aastal 1974 Tartu 7. Keskkooli ja aastal 1979 Eesti Põllumajanduse Akadeemia elektriinsenerina.\n\nTa töötas aastatel 1979–1986 \"Avangardi\" kolhoosis elektriinsenerina ja aastatel 1986–1990 peaenergeetikuna.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, kus ta tegutses majanduskomisjonis. Ta kuulus Rahvarindesse, oli selle saadikutekoja liige. Samuti oli ta Põhiseaduse Assamblee liige.\n\nAastatel 1992–1993 oli ta Tartu maavanem, aastatel 1994–2000 Riigikontrolli peakontrolör, Lõuna-Eesti osakonna juhataja. Aastast 2000 on ta Eesti Energia AS Jaotusvõrgu Tartu piirkonna juht.\n\nTa oli aastatel 1984–1990 NLKP liige, ta oli aastal 1990 Eesti Maa-Keskerakonna asutajaliige.\n", "id": "ekk_Latn_210419"}
{"text": "Pendletoni maakond\n\nPendletoni maakond (Pendleton County) on maakond USA-s Kentucky osariigis. Geograafilised koordinaadid on 38°69' N, 84°36' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Falmouth.\n\nMaakonna pindala on 730 km², millest 3 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 14 877. Aastal 2000 oli elanikke 14 390.\n", "id": "ekk_Latn_210420"}
{"text": "Pendletoni maakond (Lääne-Virginia)\n\nPendletoni maakond (Pendleton County) on maakond USA-s Lääne-Virginia osariigis. Geograafilised koordinaadid on 38°68' N, 79°36' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Franklin.\n\nMaakonna pindala on 1808 km². Veekogusid ei ole.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 7695. Aastal 2000 oli elanike arv 8196.\n", "id": "ekk_Latn_210421"}
{"text": "Soome Teadusselts\n\nSoome Teadusselts, ka Societas Scientiarum Fennica (soome keeles Suomen Tiedeseura, rootsi keeles Finska Vetenskaps-Societeten) on Soome vanim teaduste akadeemia. Teadusseltsi asutas Helsingis Venemaa tsaar Nikolai I 1838.\n", "id": "ekk_Latn_210422"}
{"text": "Powelli maakond\n\nPowelli maakond (Powell County) on maakond USA-s Kentucky osariigis. Geograafilised koordinaadid on 37°83' N, 83°83' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Stanton.\n\nMaakonna pindala on 467 km². Veekogusid ei ole.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 12 613. Aastal 2000 oli elanikke 13 237.\n", "id": "ekk_Latn_210423"}
{"text": "Powelli maakond (Montana)\n\nPowelli maakond (Powell County) on maakond USA-s Montana osariigis. Geograafilised koordinaadid on 37°83' N, 83°83' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Deer Lodge.\n\nMaakonna pindala on 6042 km², millest 18 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 7027. Aastal 2000 oli elanike arv 7180.\n", "id": "ekk_Latn_210424"}
{"text": "Deueli maakond\n\nDeueli maakond (Deuel County) on maakond USA-s Lõuna-Dakota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 44°76' N, 96°67' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Clear Lake.\n\nMaakonna pindala on 1649 km², millest 34 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 4364. Aastal 2000 oli elanike arv 4498.\n", "id": "ekk_Latn_210425"}
{"text": "Deueli maakond (Nebraska)\n\nDeueli maakond (Deuel County) on maakond USA-s Nebraska osariigis. Geograafilised koordinaadid on 41°11' N, 102°33' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Chappell.\n\nMaakonna pindala on 1142 km², millest 3 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 1941. Aastal 2000 oli elanike arv 2098.\n", "id": "ekk_Latn_210426"}
{"text": "Su nägu kõlab tuttavalt\n\n\"Su nägu kõlab tuttavalt,\" hiljem ka \"Su nägu kõlab varsti tuttavalt\", on TV3 saade, mille esimene hooaeg oli eetris 2013. aasta kevadhooajal. Saade põhineb Hispaania produktsioonifirma Gestmusic Endemol formaadil \"Tu cara me suena\", millega tehti algust 2011. aastal telekanalis Antena 3. Saate formaat sarnaneb väga Suurbritannia ITV talendisaatega \"Stars in Their Eyes\".\n", "id": "ekk_Latn_210427"}
{"text": "Lühilaine\n\nLühilaine (SW, ingl k Short Wave) on raadiosagedusala mis hõlmab kõrgema osa raadiosageduste kesksagedusalast (MF, Medium Frequency) ja kogu kõrgsagedusala (HF, High Frequency) .\n\nLühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis (elekterravi).\n\nRinghäälinguvastuvõtjad võimaldavad raadiosignaale vastu võtta järgmistes lühilaineribades.\n", "id": "ekk_Latn_210428"}
{"text": "Genzano di Roma\n\nGenzano di Roma on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Lazio maakonnas Rooma provintsis. Genzano di Roma sai linnaõigused paavst Gregorius XVI 1828. aasta 23. septembri motu proprio'ga.\n\nGenzano di Roma kõrgus merepinnast on 435 meetrit, asustustihedus keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210429"}
{"text": "Dewey maakond\n\nDewey maakond (Dewey County) on maakond USA-s Lõuna-Dakota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 45°16' N, 100°88' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Timber Lake.\n\nMaakonna pindala on 6334 km², millest 370 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 5301. Aastal 2000 oli elanike arv 5972.\n\nPeaaegu kogu maakond jääb Cheyenne Riveri indiaanireservaati.\n", "id": "ekk_Latn_210430"}
{"text": "Dewey maakond (Oklahoma)\n\nDewey maakond (Dewey County) on maakond USA-s Oklahoma osariigis. Geograafilised koordinaadid on 35°99' N, 99°00' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Taloga.\n\nMaakonna pindala on 2611 km², millest 21 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 4810. Aastal 2000 oli elanike arv 4743.\n", "id": "ekk_Latn_210431"}
{"text": "Hughesi maakond\n\nHughesi maakond (Hughes County) on maakond USA-s Lõuna-Dakota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 44°39' N, 99°99' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Pierre.\n\nMaakonna pindala on 2073 km², millest 154 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 17 022. Aastal 2000 oli elanike arv 16 481.\n", "id": "ekk_Latn_210432"}
{"text": "Hughesi maakond (Oklahoma)\n\nHughesi maakond (Hughes County) on maakond USA-s Oklahoma osariigis. Geograafilised koordinaadid on 35°04' N, 96°26' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Holdenville.\n\nMaakonna pindala on 2110 km², millest 20 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 14 003. Aastal 2000 oli elanikke 14 154.\n", "id": "ekk_Latn_210433"}
{"text": "Hyde'i maakond\n\nHyde'i maakond (Hyde County) on maakond USA-s Põhja-Carolina osariigis. Geograafilised koordinaadid on 35°41' N, 76°15' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Swan Quarter.\n\nMaakonna pindala on 3688 km², millest 2100 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 5810. Aastal 2000 oli elanike arv 5209.\n", "id": "ekk_Latn_210434"}
{"text": "Aleksander Tõnisson (ettevõtja)\n\nAleksander Tõnisson (24. juuni 1883 Leebiku vald, Helme kihelkond – 16. juuni 1958) oli Eesti ettevõtja.\n\nTõnisson õppis Leebiku vallakoolis seejärel Tallinna õhtukeskkoolis ning tehnilistel kursustel.\n\n1914. aastal omandas ta P. Uusmanniga mehaanika- ja lukksepatöökoja Tallinnas, 1919 koliti ettevõte aadressile Harju tänav 44. Hiljem asus firma kontor aadressil Rüütli tänav 28-30. Ajapikku kujundati töökojast A. Tõnisson & Ko, mis tegeles sanitaartehnika müügi ja malmivaluga, sh valmistas kanalisatsioonitorusid, kaevuluuke ja keskkütteseadmestikku. Ettevõtte järgi hüüti omanikku Toru-Tõnissoniks. Lisaks sanitaartehnikafirmale kuulus Tõnissonile ka Söötevälja talu Lilli külas Anija vallas Harjumaal (talu ostis ta kahe peale sõbra, ehitusettevõtja Villem Hansteiniga).\n\nAleksander Tõnisson oli Väike- ja Kesktööstusettevõtete Ühingu üks asutajaid ja kauaaegne esimees, Tööstusnõukogu ja Riigi Majandusnõukogu liige, samuti üks Kaubandus-Tööstuskoja asutajaist, juhatuse ja suurtööstuse sektsiooni büroo liige (1929–37), Eesti Panga diskontokomisjoni liige, Eesti Töösturite Ühingu esimees ning Tallinna Tehnikumi asutajaliige. Ta oli ka Omakaitse asutajaliige.\n\n1940. aastal ostis ta Sammuli talu Viljandi vallas Viljandi järve kaldal, mis oli suurim talu Viljandimaal, üle 100 hektari, ostuhind 40 000 krooni.\n\nTõnisson arreteeriti ja küüditati Eestist koos kindral Nikolai Reegi abikaasaga. Teistel andmetel suri ta 16. juunil 1958 74-aastaselt kõhunäärmevähki.\n", "id": "ekk_Latn_210435"}
{"text": "Hyde'i maakond (Lõuna-Dakota)\n\nHyde'i maakond (Hyde County) on maakond USA-s Lõuna-Dakota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 44°55' N, 99°48' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Highmore.\n\nMaakonna pindala on 2244 km², millest 15 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 1420. Aastal 2000 oli elanike arv 1671.\n", "id": "ekk_Latn_210436"}
{"text": "Ülase tänav (Tallinn)\n\nÜlase tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Lille allasumis.\n\nTänav algab Kibuvitsa tänavalt, ristub Tulika tänavaga ja lõpeb seejärel Lilleküla tööstuspiirkonnas umbtänavana. Ülase tänav on ligikaudu 170 meetri pikkune.\n\nÜlase tänav sai nime 15. veebruaril 1933., enne seda kandis Ülase tänav Saviaukude tänava nime. Pelgulinna Gümnaasiumi kohal olid aga vanad saviaugud, kust sai toorainet sealne Kopli telliskivivabrik.\n", "id": "ekk_Latn_210437"}
{"text": "Chelsea Manning\n\nChelsea Manning (sündinud Bradley Manning; sündinud 17. detsembril 1987 Crescentis Logani maakonnas Oklahomas) on endine USA sõjaväelane.\n\nTa arreteeriti mais 2010 Iraagis süüdistusega, et on andnud ebaseaduslikult Wikileaksile materjale USA armee kohta. Informatsiooni avaldasid Wikileaks ja Wikileaksi partnerid aprillist oktoobrini 2010.\n\nManning oli vangistatud ilma õigusemõistmiseta (kohtuta) veebruarini 2013. Juulist 2010 kuni aprillini 2011 istus ta isoleerituna, mis põhjustas rahvusvahelise reaktsiooni.\n\nJuulis 2013 mõisteti Manning süüdi 20 süüdistuspunktis, sealhulgas spionaažis. 21. augustil 2013 mõistis USA sõjaväekohus ta 35 aastaks vangi; prokurör oli nõudnud talle vähemalt 60 aastat vangistust. President Obama andis Manningile 17. jaanuaril 2017 armu ning ta vabastati enne tähtaega 17. mail 2017.\n", "id": "ekk_Latn_210438"}
{"text": "VHF-sagedusala\n\nVHF-sagedusala (ingl k Very High Frequency, ülikõrgsagedus) ehk meeterlaineala on raadiosagedusala vahemikus 30 MHz kuni 300 MHz. Nimetus meeterlaineala tuleneb sellest, et lainepikkuste vahemik on 1 meetrist 10 meetrini.\n\nMeeterlainealast kõrgema sagedusega on detsimeeterlaineala (UHF) ja madalama sagedusega dekameeterlaineala (HF, High Frequency, kõrgsagedus), sealhulgas raadioringhäälingu lühilaine ribad.\n", "id": "ekk_Latn_210439"}
{"text": "Aavo Mölder\n\nAavo Mölder (sündinud 30. märtsil 1944 Vasulas) on eesti põllumajandusjuht ja poliitik.\n\nTa lõpetas aastal 1959 Tartu 10. 7-klassilise Kooli, aastal 1962 Väimela Põllumajandustehnikumi ja aastal 1963 Tartu 3. Töölisnoorte Keskkooli. Aastal 1968 lõpetas ta zootehnikuna Eesti Põllumajanduse Akadeemia, aastal 1971 kaitses ta tööga \"Veiste käitumine suurfarmide tingimustes\" põllumajanduskandidaadi väitekirja.\n\nTa oli aastatel 1971–1976 Tartu näidissovhoosi Vorbuse osakonna juhataja; aastatel 1976–1979 oli ta Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi veisekasvatuse osakonnas sektorijuhataja, aastatel 1979–1992 oli ta Laeva katsesovhoosi direktor. 19. veebruarist 1992 22. novembrini 1992 oli ta Eesti Vabariigi põllumajandusminister. Aastast 1993 oli ta Tartu riigimajandi direktor.\n\nTa oli aastatel 1971–1989 NLKP liige, aastast 1990 oli ta Eesti Maaliidu liige, 14. maist 1998 on ta Eestimaa Rahvaliidu/Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseisu, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja VIII Riigikogu (valimisliidu Koonderakond ja Maarahva Ühendus esindajana) liige.\n\nTa on olnud Erastamisagentuuri nõukogu liige ja Riigi Viljasalve haldusnõukogu liige. Tema hobiks on muusika, eriti akordionimäng.\n", "id": "ekk_Latn_210440"}
{"text": "Euroopa Teaduste Akadeemia\n\nEuroopa Teaduste Akadeemia (inglise keeles European Academy of Sciences, ladina keeles Academia Scientiarum Europaea, lühendatult EURASC) on üks Euroopa teadusakadeemiaid. EURASC on rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon, mille eesmärk on edendada tipptasemel teadust ja tehnoloogiat. Asub Belgias Liège'is. Akadeemia asutati 2003. aastal Belgia kuninga dekreediga.\n", "id": "ekk_Latn_210441"}
{"text": "Walworthi maakond\n\nWalworthi maakond (Walworth County) on maakond USA-s Wisconsini osariigis. Geograafilised koordinaadid on 42°67' N, 88°54' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Elkhorn ja suurim linn Whitewater.\n\nMaakonna pindala on 1493 km², millest 55 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 102 228. Aastal 2000 oli elanike arv 93 759.\n", "id": "ekk_Latn_210442"}
{"text": "Walworthi maakond (Lõuna-Dakota)\n\nWalworthi maakond (Walworth County) on maakond USA-s Lõuna-Dakota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 45°43' N, 100°03' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Selby.\n\nMaakonna pindala on 1928 km², millest 94 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 5438. Aastal 2000 oli elanike arv 5974.\n", "id": "ekk_Latn_210443"}
{"text": "Kattega tee\n\nKattega tee on tee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne), kiviparkett või munakivisillutis.\n", "id": "ekk_Latn_210444"}
{"text": "Tyleri maakond\n\nTyleri maakond (Tyler County) on maakond USA-s Texase osariigis. Geograafilised koordinaadid on 30°77' N, 94°38' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Woodville.\n\nMaakonna pindala on 2424 km², millest 34 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 21 766. 2000. aastal oli seal 20 871 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_210445"}
{"text": "Tyleri maakond (Lääne-Virginia)\n\nTyleri maakond (Tyler County) on maakond USA-s Lääne-Virginia osariigis. Geograafilised koordinaadid on 39°47' N, 80°88' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Middlebourne.\n\nMaakonna pindala on 676 km², millest 8 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 9208. Aastal 2000 oli elanike arv 9592.\n", "id": "ekk_Latn_210446"}
{"text": "Ehitusmaterjal\n\nEhitusmaterjal on materjal, mida kasutatakse hoonete vm rajatiste ehitamisel. Levinumad ehitusmaterjalid on puit, kivi, betoon ja tellis. Ehitusmaterjalide valik sõltub suurel määral tehnoloogiast ja on ajaloo jooksul eri kultuurides ja looduskeskkondades palju muutunud, samuti on seda mõjutanud tänapäevane materjaliteadus. Üks võimalik ehitusmaterjalide liigitus on looduslikud (puit, bambus, savi, lehmasõnnik, pilliroog, lumi, liiv) ja tehislikud (betoon, tellis, vineer, plekk, eterniit) materjalid.\n", "id": "ekk_Latn_210447"}
{"text": "Bristoli maakond (Massachusetts)\n\nBristoli maakond (Bristol County) on maakond USA-s Massachusettsi osariigis. Geograafilised koordinaadid on 41°75' N, 71°09' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Taunton ja suurim linn New Bedford.\n\nMaakonna pindala on 1790 km², millest 350 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 548 285. Aastal 2000 oli elanike arv 534 678.\n", "id": "ekk_Latn_210448"}
{"text": "Nakkushaigused\n\nNakkushaigused (ladina keeles morbi contagiosi, ainsuses morbus contagiosus) ehk infektsioonhaigused (ladina keeles morbi infectiosi, ainsuses morbus infectiosus) on haigused või haigustunnusteta kandlusseisundid, mille põhjustab organismi sattunud nakkustekitaja ja mille puhul on võimalik levik inimeselt või loomalt inimesele või loomale otseselt või kaudselt.\n\nNakkushaigusi põhjustavad nakatunult tervele kanduvad tõvestavad ehk patogeensed mikroorganismid (ainuraksed, mikroseened, bakterid, riketsiad) või viirused, laiemas tähenduses on nakkushaigused ka parasitaarhaigused ehk parasitoosid; haigusnähud võivad tuleneda ka mitte vahetult nakkustekitajatest, vaid nende elutegevuse saadustest.\n\nNakkushaiguste ja nende tõkestamise uurimisega tegeleb epidemioloogia.\n\nNakkushaiguste arsti nimetatakse infektsionistiks.\n\nNakkushaiguste leviku tõkestamise põhilised vahendid tänapäeva meditsiinis on hügieen ja vaktsineerimine.\n\nEestis esineb viimasel ajal vaktsiinidega välditavaid nakkushaigusi harva (nt leetrid, punetised, difteeria, teetanus), tuberkuloositõrje programm on saavutanud kontrolli tuberkuloosi üle. Metsloomade vaktsineerimine marutaudi vastu on vähendanud marutõve ohtu ka inimestel. Samas on endiselt kõrge puukidega levivatesse nakkushaigustesse (puukentsefaliiti ja puukborrelioosi) haigestunute arv. Suur probleem on ka HIV-nakkuse levik.\n\nNakkushaiguste valdkonda reguleerib Eestis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Nakkushaiguste seiret ning järelevalvet korraldab Eestis terviseamet.\n", "id": "ekk_Latn_210449"}
{"text": "Norfolki maakond\n\nNorfolki maakond (Norfolk County) on maakond USA-s Massachusettsi osariigis. Maakonna halduskeskus on Dedham ja suurim linn Quincy.\n\nMaakonna pindala on 1150 km², millest 120 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 725 981. Aastal 2010 oli elanikke 670 850 ja 2000. aastal 650 308.\n\nNorfolki maakonnas on sündinud neli USA presidenti (John Adams, John Quincy Adams, John F. Kennedy ja George H.W. Bush).\n\nSissetulekult leibkonna kohta oli Norfolki maakond USA-s 2019. aastal 24. kohal ($107 361) ja osariigis esikohal.\n", "id": "ekk_Latn_210450"}
{"text": "Barry maakond\n\nBarry maakond (Barry County) on maakond USA-s Michigani osariigis. Geograafilised koordinaadid on 42°60' N, 85°31' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Hastings.\n\nMaakonna pindala on 1494 km², millest 54 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 59 173. Aastal 2000 oli elanike arv 56 755.\n", "id": "ekk_Latn_210451"}
{"text": "Barry maakond (Missouri)\n\nBarry maakond (Barry County) on maakond USA-s Missouri osariigi edelaosas. Geograafilised koordinaadid on 36°71' N, 93°83' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Cassville ja suurim linn Monett.\n\nMaakonna pindala on 2048 km², millest 31 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 35 597. Aastal 2000 oli elanikke 34 010.\n", "id": "ekk_Latn_210452"}
{"text": "Atsidotroofne järv\n\nAtsidotroofne järv on väga happelise veega mineraalmaajärv, mis toitub metsa- või sooaladelt tulevast veest.\n\nAtsidotroofsete järvede biomass on väga väike, nende kaldavett asustavad soopihla-soovõha-tarnade kooslused ning turbasamblad. Sellised järved on näiteks Partsi Mustjärv, Koolma järv, Partsi Neitsijärv, Viroste järv, Pikamäe, jt. Põlvamaal. Need järved on unikaalsed kogu maailmas ning väärivad tõhusat kaitset.\n", "id": "ekk_Latn_210453"}
{"text": "Otsego maakond\n\nOtsego maakond (Otsego County) on maakond USA-s New Yorgi osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Cooperstown ja suurim linn Oneonta.\n\nMaakonna pindala on 2629 km², millest 31 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 61 676. Aastal 2000 oli elanike arv 62 259.\n", "id": "ekk_Latn_210454"}
{"text": "Otsego maakond (Michigan)\n\nOtsego maakond (Otsego County) on maakond USA-s Michigani osariigis. Geograafilised koordinaadid on 45°02' N, 84°61' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Gaylord.\n\nMaakonna pindala on 1362 km², millest 30 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 24 164. Aastal 2000 oli elanike arv 23 301.\n", "id": "ekk_Latn_210455"}
{"text": "Renville'i maakond\n\nRenville'i maakond (Renville County) on maakond USA-s Minnesota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 44°72' N, 94°96' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Oneonta.\n\nMaakonna pindala on 2557 km², millest 11 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 15 730. Aastal 2000 oli elanike arv 17 154.\n", "id": "ekk_Latn_210456"}
{"text": "Renville'i maakond (Põhja-Dakota)\n\nRenville'i maakond (Renville County) on maakond USA-s Põhja-Dakota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 48°71' N, 101°66' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Mohall.\n\nMaakonna pindala on 2310 km², millest 44 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 2470. Aastal 2000 oli elanike arv 2610.\n", "id": "ekk_Latn_210457"}
{"text": "Willsi faktor\n\nWillsi faktor ehk antianeemiline faktor on eeldatavasti toiduainetes nagu presspärm (ingl k autolyzed yeast extract marmite) ja toores maksaekstraktis looduslikult leiduv toitumisfaktor, mida on organismidel vaja, et punaseid vereliblesid ehk erütrotsüüte komplekteerida.\n\nFaktori avastas inglise arst Lucy Wills 1930. aastatel India Meditsiiniteenistuses Bombays töötades.\n\nJanet Watson ja William B. Castle nimetasid uue faktori Willsi faktoriks (ingl k Wills' factor).\n", "id": "ekk_Latn_210458"}
{"text": "Anthony Kennedy\n\nAnthony McLeod Kennedy (sündinud 23. juulil 1936 Sacramentos) on Ameerika Ühendriikide kohtunik, aastatel 1988–2018 Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu liige.\n\nAlates 2006. aastast oli Kennedy Ülemkohtus kaalukeeleks. 9-liikmelises kohtus, kus oli 4 liberaalset ja 4 konservatiivset liiget, määras 12 aasta kestel enamasti tsentristist Kennedy hääl, kumb tiib hääletusel enamuse sai.\n\n27. juunil 2018 teatas Kennedy, et lahkub ametist 31. juulil. President Donald Trump nimetas tema asendajaks Columbia ringkonna apellatsioonikohtu kohtuniku Brett Kavanaugh', kelle Senat kinnitas ametisse sama aasta 6. oktoobril.\n", "id": "ekk_Latn_210459"}
{"text": "Criollo\n\nCriollo on hobusetõug. See aretati baguales'test – Argentina pampa taasmetsistunud hobustest.\n\nNeed oma korda pärinesid hispaania mustangidest, kes põgenesid 16. sajandil maadeavastajate juurest või kes jäeti maha.\n\nKuna need hobused on tugevad, väledad ja keskmist kasvu (turja kõrgus 150 cm), siis sobivad nad hästi kauboidele ja polomängijatele.\n", "id": "ekk_Latn_210460"}
{"text": "Ameerika Ühendriikide Ülemkohus\n\nAmeerika Ühendriikide Ülemkohus (inglise keeles Supreme Court of the United States, lühendatult SCOTUS) on Ameerika Ühendriikide kõrgeim kohus.\n\nPeaasjalikult toimib Ülemkohus apellatsioonikohtuna, kuhu saab edasi kaevata alama astme föderaalkohtute otsuseid ja ka osariigi kohtute neid otsuseid, mis puudutavad föderaalseadusi. Samal ajal on Ülemkohus ka Ameerika Ühendriikide konstitutsioonikohus, mis tegeleb riigi seadusandluse tõlgendamise ja järelevalvega. Selle otsuseid ei ole võimalik edasi kaevata.\n\nÜlemkohuse institutsiooni näeb ette Ameerika Ühendriikide põhiseaduse III artikkel ja see loodi põhiseaduse jõustumisega 4. märtsil 1789. Sellel on üheksa liiget, kelle nimetab eluks ajaks ametisse Ameerika Ühendriikide president ja kinnitab Ameerika Ühendriikide Senat. Ülemkohtu hoone asub Washingtonis.\n", "id": "ekk_Latn_210461"}
{"text": "Kuuenda koalitsiooni sõda\n\nKuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku. Pärast hukatuslikku prantslaste sissetungi Venemaale ühinesid Kesk-Euroopa riigid Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali ja Hispaania mässajatega. Oma ümberkorraldatud armeedega ajasid nad aastal 1813 Napoleoni Saksamaalt välja ja tungisid aastal 1814 Prantsusmaale, sundides Napoleoni troonist loobuma ja Bourbonid taastama.\n\nKonfliktis võitles 2,5 miljonit sõdurit ja surmade koguarv oli nii palju kui 2 miljonit, sealhulgas kaotused 1812. aasta Vene kampaanias (mõnede hinnangute kohaselt suri ainuüksi Venemaal üle miljoni). Kuuenda koalitsiooni sõjas olid Lützeni (1813), Bautzeni (1813), Dresdeni (1813) lahingud ja eepiline Leipzigi lahing (1813) (tuntud ka kui Rahvastelahing), mis oli Napoleoni sõdade suurim lahing ja tõepoolest suurim Lääne ajaloos enne Esimest maailmasõda. Lõppkokkuvõttes osutusid Napoleoni varasemad tagasilöögid Venemaal ja Saksamaal tema hukatuse seemneteks ning liitlased hõivasid Pariisi, sundides ta troonist loobuma.\n", "id": "ekk_Latn_210462"}
{"text": "Arenal\n\nArenal on aktiivne kihtvulkaan Costa Rica loodeosas San Josést umbes 90 km loode pool Alajuela provintsis San Carlose kantonis La Fortuna vallas. Selle absoluutne kõrgus on 1633 m. Arenal on koonusekujuline mägi, selle kraatri läbimõõt on 140 meetrit.\n\nGeoloogia seisukohast on Arenal suhteliselt noor vulkaan, selle vanus on alla 7500 aasta. Vulkaani kohta on kasutatud ka nimesid Pan de Azúcar, Canaste, Volcán de Costarrica, Volcán del Río Frío ja Guatusos.\n\nSadu aastaid oli ta uinunud vulkaan, mille tipus oli üks kraater. Vulkaani nõlvad olid kaetud tiheda taimkattega. 1968. aastal toimus ootamatu purse, mille käigus hävis väikelinn Tabacón. Purske tagajärjel tekkis kolm kraatrit vulkaani läänenõlval, üks neist on alles siiani.\n\nAastani 2010 oli Arenal Costa Rica aktiivseim vulkaan ja kuulus maailma kümne aktiivsema vulkaani hulka. Oktoobrist 2010 Arenali vulkaaniline aktiivsus vähenes ja pursked muutusid harvemaks.\n", "id": "ekk_Latn_210463"}
{"text": "Tõnis Kask\n\nTõnis Kask (2. detsember 1929 Tarvastu – 27. august 2016) oli eesti filmi- ja telerežissöör.\n\nTa lõpetas 1949. aastal Viljandi 2. Keskkooli, 1953 GITIS-e eesti stuudio ning oli 1962–1964 täiendõppel sama instituudi kõrgematel kursustel (televisiooniteooria eriala).\n\n1953–1957 töötas ta Tallinna Draamateatri näitlejana ja lavastas isetegevusteatrites. 1957. aastast töötas Eesti Televisioonis, esialgu režissööri assistendina, hiljem oli ta propagandasaadete pearežissöör, alates 1961. aastast Tallinna Televisioonistuudio (ETV) pearežissöör ja kunstiline juht, 1982–1984 ETV režissöör-lavastaja, 1984–1987 režissöör Tallinnfilmis ning 1987–1992 Eesti Telefilmi peatoimetaja, hiljem vabakutseline lavastaja.\n", "id": "ekk_Latn_210464"}
{"text": "Mihkel Poll\n\nMihkel Poll (sündinud 14. augustil 1986 Tallinnas) on eesti pianist.\n\nTa on õppinud Nõmme Muusikakoolis Helve Kuuskmanni juures ning Tallinna Muusikakeskkoolis Ivari Ilja ja Maigi Pakri klassis. Seejärel õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Ivari Ilja klaveriklassis ning Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis Ronan O'Hora juures.\n\n2016. aastal sai ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis õppinult doktorikraadi.\n", "id": "ekk_Latn_210465"}
{"text": "Austraallased\n\nAustraallased on Austraalia põhirahvas, kes on põhiliselt kujunenud 19.–20. sajandil saabunud inglise, iiri ja šoti ümberasujatest. Kõnelevad inglise keele Austraalia varianti. 2006. aasta rahvaloenduse andmetel oli erinevate konfessioonide kristlasi austraallaste hulgas 63.9%, 18,7% ei järginud ühtegi usku ja 11,2% usk oli teadmata.\n\nTänapäeval loetakse austraallasteks kõiki Austraalia kodanikke sõltumata nende etnilisest päritolust või isegi kõiki Austraalia elanikke. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Austraalias 22 906 400 inimest. Lisaks sellele elab välisriikides ligikaudu 1 miljon austraallast.\n\nEestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 35 austraallast, neist Tallinnas 21.\n\nAustraalia kodakondsus eksisteerib alates 26. jaanuarist 1949, enne seda olid Austraalias sündinud inimesed Suurbritannia kodanikud.\n", "id": "ekk_Latn_210466"}
{"text": "Anguillara Sabazia\n\nAnguillara Sabazia on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Lazio maakonnas Rooma provintsis. Anguillara Sabazia sai linnaõigused vabariigi presidendi 2001. aasta 28. detsembri dekreediga.\n\nAnguillara Sabazia kõrgus merepinnast on 195 meetrit, asustustihedus keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210467"}
{"text": "Egon\n\nEgon (Mount Egon, Gunung Egon, mõnikord nimetatakse ka Gunung Namang) on kihtvulkaan Indoneesias Florese saare kaguosas Maumere lahes.\n\n29. jaanuaril 2004 toimunud purske tõttu tekkinud maalihe sundis evakueerima 6000 inimest. 15. aprillil 2008 evakueeriti tuhandeid inimesi vulkaani aktiivsuse tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_210468"}
{"text": "GIGN\n\nGIGN (prantsuse k: Groupe d'Intervention de la Gendarmerie Nationale) on Prantsuse sandarmeeria eriüksus. Üksus loodi 1973. aastal ja sinna kuulub umbes 120 võitlejat. Üksus on oma tegevusaja jooksul kinni pidanud üle 1000 kurjategija, tapnud 14 kahtlusalust ja kaotanud hukkunutena kaks liiget. Suuremate operatsioonide ajal kipub GIGN rivaalitsema Prantsuse riigipolitsei eriüksuse RAIDiga.\n", "id": "ekk_Latn_210469"}
{"text": "Ladispoli\n\nLadispoli on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Lazio maakonnas Rooma provintsis. Ladispoli sai linnaõigused vabariigi presidendi 2011. aasta 12. aprilli dekreediga.\n\nLadispoli kõrgus merepinnast on 2 meetrit, asustustihedus keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210470"}
{"text": "Egon (eesnimi)\n\nEgon on mehenimi, mis tuleb nimest Eugene. Seda kasutatakse palju Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Ungaris, Slovakkias, Rootsis, Madalmaades ja Eestis.\n\nEestis oli 2022. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Egon 478 mehel. Egon oli populaarsuselt 280. mehenimi. Egon oli keskmiselt 41 aasta vanune (mediaanvanus oli 42). Kõige populaarsem on eesnimi Egon vanuserühmas 45–49, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 8,57.\n", "id": "ekk_Latn_210471"}
{"text": "Petra Uberalová\n\nPetra Uberalová (sündinud 11. aprillil 1995 Bratislavas) on Slovakkia tennisist.\n\nKoos Šveitsi esindava Belinda Benciciga jõudis ta 2012. aastal USA lahtistel meistrivõistlustel noorteturniiril paarismängus finaali, kus paar pidi vastu võtma kaotuse USA paarilt Gabrielle Andrews ja Taylor Townsend.\n", "id": "ekk_Latn_210472"}
{"text": "Kiinapuu\n\nKiinapuu (Cinchona L.) on madaraliste sugukonda kuuluvate igihaljaste lehtpuude perekond. Perekonda kuulub ligi 40 liiki.\n", "id": "ekk_Latn_210473"}
{"text": "Agulid\n\nAgulid (endanimetus агулар) on rahvas Dagestanis. Kõnelevad aguli keelt, mis kuulub dagestani keelte lesgi-samuri ehk kagurühma. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 34 160 aguli,, neist Dagestanis 28 054 (0,96% elanikkonnast).\n\nEestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2 aguli, mõlemad Tallinnas.\n\nAgulide asualad paiknevad Dagestani kaguosas mäestikualades. Agulide põhiline tegevusala on olnud loomakasvatus. Karmide looduslike tingimuste tõttu on maaviljelus olnud teisejärguline.\n\nAgulid on islamiusulised (sunniidid). Islami võtsid nad vastu 15.–18. sajandil. Enne seda olid nad kristlased ja vähesel määral ka judaistid.\n\nAguli kirjakeel loodi alles 1990. aastal. Kuni 1952. aastani õppisid aguli lapsed koolis lesgi keeles, alates 1953. aastast toimub õppetöö vene keeles. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas aguli keelt Venemaal 28 054 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_210474"}
{"text": "Isobutaan\n\nIsobutaan ehk metüülpropaan on alkaan (küllastunud süsivesinik), mille molekulis on neli süsinikuaatomit, nagu ka butaanil, kuid mis erineb butaanist molekulistruktuuri poolest. Nimelt paiknevad butaani molekulis süsinikuaatomid sirge ahelana, isobutaanis on need aga hargnenud.\n\nNormaalolekus on isobutaan lõhnatu ja värvitu gaas, selle sulamistemperatuur on −140 °C ja keemistemperatuur −10 °C.\n\nAlates 1993. aastast, mil keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace ja Saksa firma Foron tegid vastava ettepaneku, kasutatakse isobutaani külmikute jahutuselementides freoonide asemel. Isobutaani mõju maakera osoonikihile on minimaalne ja see ei mõjuta kuigivõrd ka globaalset soojenemist. Teisalt võib isobutaan lekke korral süttida. 2009. aastal oli isobutaan kasutusel umbes 300 miljonis külmikus.\n", "id": "ekk_Latn_210475"}
{"text": "Hekseen\n\nHekseen on alkeen (kaksiksidemega küllastumata süsivesinik), milles on kuus süsinikuaatomit (C₆H₁₂). Hekseenil on rida isomeere, sõltuvalt kaksiksideme asukohast struktuuris ja süsinikuahela hargnemisest. Üks levinumaid tööstuslikke isomeere on 1-hekseen (CH2CHCH2CH2CH2CH3).\n", "id": "ekk_Latn_210476"}
{"text": "Fourpeaked\n\nFourpeaked (Fourpeaked Mountain) on kihtvulkaan Põhja-Ameerika loodeosas USAs Alaska osariigis. Selle absoluutkõrgus on 2105 meetrit.\n\nGeoloogide arvates oli see kustunud vulkaan, mis purskas viimati umbes 10 000 aastat tagasi, kuid 17. septembril 2006 hakkas vulkaan uuesti purskama.\n", "id": "ekk_Latn_210477"}
{"text": "Irruputuncu\n\nIrruputuncu vulkaan (Iru Phutunqu) on tegevvulkaan Tšiili ja Boliivia piiril.\n\nSelle absoluutkõrgus on 5163 m. See on suhteliselt väike vulkaan, selle tipus on kaks kraatrit ning lõunapoolsemas kraatris on fumaroolid.\n\nEsimene kaasaegne purse toimus 1995. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_210478"}
{"text": "Kasatochi vulkaan\n\nKasatochi vulkaan (Kasatochi volcano, aleuudi keeles Qanan-tanax) on kihtvulkaan USAs Alaskas Aleuudi saartel. Ta purskas viimati 7. augustil 2008.\n\nVulkaan asub Atka väinas Atka saare läänetipust loode pool ja Bolšoi Sitkini saarest ida pool. Vulkaan moodustab samanimelise asustamata saare pindalaga 5051 km².\n", "id": "ekk_Latn_210479"}
{"text": "Robert Woodward\n\nRobert Burns Woodward (10. aprill 1917 Boston, Massachusetts – 8. juuli 1979 Cambridge, Massachusetts) oli Ameerika Ühendriikide keemik orgaanilise keemia vallas. Aastal 1965 pälvis ta Nobeli keemiaauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_210480"}
{"text": "Podenzana\n\nPodenzana on omavalitsusüksus (comune) Itaalias Toscana maakonnas Massa ja Carrara provintsis.\n\n312 meetri kõrgusel merepinnast asuva Podenzana asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210481"}
{"text": "Aulla\n\nAulla on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Toscana maakonnas Massa ja Carrara provintsis. Aulla sai linnaõigused Itaalia presidendi 2011. aasta 12. aprilli dekreediga. 1. jaanuaril 2014 ühendati Aulla halduspiiridesse naaberomavalitsusüksus Podenzana.\n\nAulla kõrgus merepinnast on 64 meetrit, asustustihedus keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210482"}
{"text": "Põltsamaa aia- ja pargikohvikud\n\nPõltsamaa aia- ja pargikohvikud on Põltsamaa linnas kodanikualgatusena toimuvad aiakohvikute päevad.\n\nKohvikute idee algataja oli Põltsamaa haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni, kes ammutas inspiratsiooni Kärdla ja Türi kohvikute päevadest.\n", "id": "ekk_Latn_210483"}
{"text": "Saint Louise maakond\n\nSaint Louise maakond (St. Louis County) on maakond USA-s Missouri osariigis. Geograafilised koordinaadid on 38°64' N, 90°44' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Clayton ja suurim linn Florissant.\n\nMaakonna pindala on 1357 km², millest 41 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 998 954. Aastal 2000 oli elanike arv 1 016 315.\n", "id": "ekk_Latn_210484"}
{"text": "IZALL.COM\n\nIZALL.COM on osaühing, mis asutati 2004. aastal. Ettevõte tegeleb liikuvate ja dünaamilist suhtlusvaldkonda toetavate lahendustega – kõnekeskuste, videokoosolekute ning traadita arvutivõrgu lahendustega. Kontorid asuvad Tallinnas ja Helsingis.\n", "id": "ekk_Latn_210485"}
{"text": "Saint Louise maakond (Minnesota)\n\nSaint Louise maakond (St. Louis County) on maakond USA-s Minnesota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 47°58' N, 92°46' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Duluth.\n\nMaakonna pindala on 17 767 km², millest 1644 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 200 226. Aastal 2000 oli elanike arv 200 528.\n", "id": "ekk_Latn_210486"}
{"text": "Videokoosolek\n\nVideokoosolek ehk visuaalne kaugkohtumine ehk videokonverents võimaldab mitte samas ruumis viibivatel osavõtjatel reaalajas suhelda, kasutades selleks televiisorit, videokaamerat ja mikrofoni/kõlarit. Esimesed kasutatavad lahendused meenutasid pigem telefonikõnesid, millele oli lisatud videopilt. Videokoosoleku lahendused ilmusid vähe hiljem ning tänaseni püütakse eristada videokõnet ja videokoosolekut. Videokõnel on kaks osapoolt aga videokoosolekul on rohkem kui kaks osapoolt erinevatest asukohtadest.\n\nEsimene äriliselt kasutatav lahendus oli AT&T loodud.\n\nAlates 1990, mil arvutustehnika ja arvutivõrguühendustes võis näha jõudluse ja kiiruse kasvu, on videokoosolekut hakatud enam kasutama. Tolle aja esmased kasutajad olid ülikoolid, haiglad, suurettevõtted ja jõustruktuurid.\n", "id": "ekk_Latn_210487"}
{"text": "Tibor Szamuely\n\nTibor Szamuely (27. detsember 1890 Nyíregyháza – 2. august 1919 Lichtenwörth, Austria) oli juudi rahvusest Ungari kommunistlik poliitik ja ajakirjanik.\n\nTibor Szamuely töötas pangaametniku ja ajakirjanikuna, astus Ungari Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. Langes Esimeses maailmasõjas 1915. aastal venelaste kätte sõjavangi. 1917. aastal lasti ta vangistusest vabaks. Vahepeal oli ta aga omandanud kommunistliku maailmavaate. Ta organiseeris Moskvas koos Béla Kuniga VK(b)P ungari grupi. 1918. aastal sõitis Szamuely Saksamaale, kus osales Spartakistide Liidu tegevuses koos Karl Liebknechti ja Rosa Luxemburgiga.\n\n3. jaanuaril 1919 pöördus Tibor Szamuely Ungarisse tagasi, kus ta valiti Ungari Kommunistliku Partei Keskkomiteesse ja töötas ajakirjanikuna ajalehe Vörös Újság toimetuses.\n\nPärast Ungari Nõukogude Vabariigi kehtestamist 21. märtsil 1919 sai temast üks selle juhte, ta oli mitmetel olulistel ametikohtadel (sealhulgas ka sõjanduse rahvakomissar). Ta pooldas äärmuslikke ja vägivaldseid meetodeid. 1919. aasta mai lõpus käis Tibor Szamuely lennukiga Moskvas, kus kohtus Leniniga ja arutas temaga maailmarevolutsiooni perspektiive.\n\nPärast Ungari Nõukogude Vabariigi kukutamist püüdis Szamuely Austriasse põgeneda, kuid ebaseadusliku piiriületamiskatse käigus lasksid Austria sandarmid ta maha.\n", "id": "ekk_Latn_210488"}
{"text": "Kuninglik Gustav Adolfi Akadeemia\n\nKuninglik Gustav Adolfi Akadeemia, ka Gustav Adolfi Rootsi Rahvakultuuri Kuninglik Akadeemia (rootsi keeles Kungliga Gustav Adolfs Akademien för svensk folkkultur, lühend GAA) on üks Rootsi kuninglikest teadusakadeemiatest.\n\nAkadeemia asutati aastal 1932 Uppsalas, kuningas Gustav II Adolfi 300. surma-aastapäeval.\n\nAkadeemia eesmärk on edendada rootsi rahvakultuurialaseid uuringuid.\n", "id": "ekk_Latn_210489"}
{"text": "Bernalda\n\nBernalda on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Basilicata maakonnas Matera provintsis. Bernalda sai linnaõigused 1735. aasta 21. juunil.\n\nBernalda kõrgus merepinnast on 127 meetrit, asustustihedus keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210490"}
{"text": "Georg Sabler (astronoom)\n\nGeorg Thomas Sabler (Venemaal tuntud kui Jegor Jegorovitš, vene keeles Егор Егорович Саблер) (10. aprill (vkj) 1810 Haljala − 4. detsember (vkj) 1865 Vilno) oli Eesti astronoom.\n", "id": "ekk_Latn_210491"}
{"text": "Pisticci\n\nPisticci on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Basilicata maakonnas Matera provintsis. Pisticci sai linnaõigused presidendi 2001. aasta 21. septembri dekreediga.\n\nPisticci kõrgus merepinnast on 389 meetrit, asustustihedus keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210492"}
{"text": "Claiborne'i maakond\n\nClaiborne'i maakond (Claiborne County) on maakond USA-s Tennessee osariigis. Geograafilised koordinaadid on 36°48' N, 83°66' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Tazewell ja suurim linn New Tazewell.\n\nMaakonna pindala on 1144 km², millest 19 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 32 213. Aastal 2000 oli elanike arv 29 862.\n", "id": "ekk_Latn_210493"}
{"text": "Aivo Blum\n\nAivo Blum (sündinud 13. veebruaril 1966 Tartus) on eesti maalikunstnik ja arvutigraafik.\n\nTa on lõpetanud Tartu kunstikooli skulptorina ning töötanud restauraatorina (sealhulgas kaks aastat Soomes).\n\nSeejärel oli ta autojuht Eesti Suursaatkonnas (1992–1999) ja Läti Suursaatkonnas Helsingis (1999–2003). Blum elabki 1989. aastast Helsingis.\n\nMaalimisega hakkas Blum tegelema töö kõrvalt. Blumide neljatoalise korteri üks ruum oli esialgu sisustatud töötoaks. 1997. aastal asutas ta kunstiteenuseid (arvutigraafikat, maalimist, restaureerimist) osutava väikefirma Blum Artworks.\n", "id": "ekk_Latn_210494"}
{"text": "Claiborne'i maakond (Mississippi)\n\nClaiborne'i maakond (Claiborne County) on maakond USA-s Mississippi osariigis. Geograafilised koordinaadid on 31°97' N, 90°91' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Port Gibson.\n\nMaakonna pindala on 1299 km², millest 38 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 9604. Aastal 2000 oli elanike arv 11 831.\n", "id": "ekk_Latn_210495"}
{"text": "Pontotoci maakond\n\nPontotoci maakond (Pontotoc County) on maakond USA-s Oklahoma osariigis. Geograafilised koordinaadid on 34°72' N, 96°69' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Ada.\n\nMaakonna pindala on 1878 km², millest 13 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 37 492. Aastal 2000 oli elanikke 35 143.\n", "id": "ekk_Latn_210496"}
{"text": "Pontotoci maakond (Mississippi)\n\nPontotoci maakond (Pontotoc County) on maakond USA-s Mississippi osariigis. Geograafilised koordinaadid on 34°23' N, 89°04' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Oneonta.\n\nMaakonna pindala on 1298 km², millest 9 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 29 957. Aastal 2000 oli elanike arv 26 726.\n", "id": "ekk_Latn_210497"}
{"text": "Holti maakond\n\nHolti maakond (Holt County) on maakond USA-s Nebraska osariigis. Geograafilised koordinaadid on 42°46' N, 98°78' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on O'Neill.\n\nMaakonna pindala on 6263 km², millest 13 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 10 435. Aastal 2000 oli elanike arv 11 551.\n", "id": "ekk_Latn_210498"}
{"text": "Holti maakond (Missouri)\n\nHolti maakond (Holt County) on maakond USA-s Missouri osariigi loodeosas. Geograafilised koordinaadid on 40°09' N, 95°21' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Oregon ja suurim linn Mound City.\n\nMaakonna pindala on 1215 km², millest 19 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 4912. Aastal 2000 oli elanikke 5351.\n", "id": "ekk_Latn_210499"}
{"text": "Scotlandi maakond\n\nScotlandi maakond (Scotland County) on maakond USA-s Põhja-Carolina osariigis. Geograafilised koordinaadid on 34°84' N, 79°48' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Laurinburg.\n\nMaakonna pindala on 831 km², millest 5 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 36 157. Aastal 2000 oli elanike arv 35 998.\n", "id": "ekk_Latn_210500"}
{"text": "Scotlandi maakond (Missouri)\n\nScotlandi maakond (Scotland County) on maakond USA-s Missouri osariigi kirdeosas. Geograafilised koordinaadid on 40°45' N, 92°15' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Memphis.\n\nMaakonna pindala on 1138 km², millest 2 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 4843. Aastal 2000 oli elanike arv 4983.\n", "id": "ekk_Latn_210501"}
{"text": "Big Horni maakond\n\nBig Horni maakond (Big Horn County) on maakond USA-s Montana osariigis. Geograafilised koordinaadid on 45°43' N, 107°49' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Hardin.\n\nMaakonna pindala on 12 989 km², millest 52 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 12 865. Aastal 2000 oli elanike arv 12 671.\n", "id": "ekk_Latn_210502"}
{"text": "Big Horni maakond (Wyoming)\n\nBig Horni maakond (Big Horn County) on maakond USA-s Wyomingi osariigis. Geograafilised koordinaadid on 44°53' N, 107°99' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Basin ja suurim linn Lovell.\n\nMaakonna pindala on 8182 km², millest 57 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 11 668. Aastal 2000 oli elanike arv 11 461.\n", "id": "ekk_Latn_210503"}
{"text": "Golden Valley maakond (Põhja-Dakota)\n\nGolden Valley maakond (Golden Valley County) on maakond USA-s Põhja-Dakota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 46°94' N, 103°84' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Beach.\n\nMaakonna pindala on 2595 km². Veekogusid ei ole.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 1680. Aastal 2000 oli elanikke 1924.\n", "id": "ekk_Latn_210504"}
{"text": "Golden Valley maakond (Montana)\n\nGolden Valley maakond (Golden Valley County) on maakond USA-s Montana osariigis. Geograafilised koordinaadid on 46°38' N, 109°17' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Ryegate.\n\nMaakonna pindala on 3046 km², millest 3 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 884. Aastal 2000 oli elanikke 1042.\n", "id": "ekk_Latn_210505"}
{"text": "Wheatlandi maakond\n\nWheatlandi maakond (Wheatland County) on maakond USA-s Montana osariigis. Geograafilised koordinaadid on 46°47' N, 109°84' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Harlowton.\n\nMaakonna pindala on 3699 km², millest 13 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 2168. Aastal 2000 oli elanike arv 2259.\n", "id": "ekk_Latn_210506"}
{"text": "Eddy maakond (New Mexico)\n\nEddy maakond (Eddy County) on maakond USA-s New Mexico osariigis. Geograafilised koordinaadid on 32°47' N, 104°30' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Carlsbad.\n\nMaakonna pindala on 10 873 km², millest 41 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 53 829. Aastal 2000 oli elanike arv 51 658.\n", "id": "ekk_Latn_210507"}
{"text": "Eddy maakond (Põhja-Dakota)\n\nEddy maakond (Eddy County) on maakond USA-s Põhja-Dakota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 47°72' N, 98°90' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on New Rockford.\n\nMaakonna pindala on 1800 km², millest 36 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 2385. Aastal 2000 oli elanike arv 2757.\n", "id": "ekk_Latn_210508"}
{"text": "Policoro\n\nPolicoro on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Basilicata maakonnas Matera provintsis. Policoro sai linnaõigused vabariigi presidendi 1988. aasta 15. septembri dekreediga.\n\nPolicoro kõrgus merepinnast on 25 meetrit, asustustihedus keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210509"}
{"text": "Chautauqua maakond\n\nChautauqua maakond (Chautauqua County) on maakond USA-s New Yorgi osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Mayville ja suurim linn Jamestown.\n\nMaakonna pindala on 3885 km², millest 1134 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 134 905. Aastal 2000 oli elanike arv 139 750.\n", "id": "ekk_Latn_210510"}
{"text": "Chautauqua maakond (Kansas)\n\nChautauqua maakond on maakond Ameerika Ühendriikides Kansase osariigi kaguosas.\n\n2010. aastal elas maakonnas 3669 inimest. Maakonna keskus ja suurim linn on Sedan (1222 elanikku). Suuremad asulad on veel Cedar Val (646) ja Peru (166).\n\nMaakonna pindala on 1670 km², millest 8 km² moodustab veepindala.\n", "id": "ekk_Latn_210511"}
{"text": "Seneca maakond\n\nSeneca maakond (Seneca County) on maakond USA-s Ohio osariigis. Geograafilised koordinaadid on 41°13' N, 83°13' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Tiffin.\n\nMaakonna pindala on 1432 km², millest 5 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 56 745. 2000. aastal oli elanikke 58 683.\n", "id": "ekk_Latn_210512"}
{"text": "Seneca maakond (New York)\n\nSeneca maakond (Seneca County) on maakond USA-s New Yorgi osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Waterloo.\n\nMaakonna pindala on 842 km², millest 171 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 35 251. Aastal 2000 oli elanike arv 33 342.\n", "id": "ekk_Latn_210513"}
{"text": "Pokumaa\n\nPokumaa on Antsla vallas Võrumaal teemapark, mis loodi kunstnik Edgar Valteri idee põhjal pärast tema surma.\n\nSelle aluseks on Valteri raamat \"Pokuraamat\", mis kirjeldab väljamõeldud olevusi – pokusid. Pokude prototüüpideks on tarnamättad.\n\nPokumaad haldab sihtasutus Pokumaa.\n", "id": "ekk_Latn_210514"}
{"text": "Highlandi maakond\n\nHighlandi maakond (Highland County) on maakond USA-s Ohio osariigis. Geograafilised koordinaadid on 39°18' N, 83°60' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Hillsboro.\n\nMaakonna pindala on 1445 km², millest 12 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 43 589. 2000. aastal oli elanikke 40 875.\n", "id": "ekk_Latn_210515"}
{"text": "Highlandi maakond (Virginia)\n\nHighlandi maakond (Highland County) on maakond USA-s Virginia osariigis. Geograafilised koordinaadid on 38°35' N, 79°56' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Monterey.\n\nMaakonna pindala on 1077 km². Veekogusid ei ole.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 2321. Aastal 2000 oli elanike arv 2536.\n\nHighlandi maakond on väiksema elanike arvuga maakond Virginias.\n", "id": "ekk_Latn_210516"}
{"text": "Lucase maakond\n\nLucase maakond (Lucas County) on maakond USA-s Ohio osariigis. Geograafilised koordinaadid on 41°68' N, 83°50' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Toledo.\n\nMaakonna pindala on 1543 km², millest 660 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 441 815. 2000. aastal oli elanikke 455 054.\n", "id": "ekk_Latn_210517"}
{"text": "Lucase maakond (Iowa)\n\nLucase maakond (Lucas County) on maakond USA-s Iowa osariigis. Geograafilised koordinaadid on 41°01' N, 93°19' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Chariton.\n\nMaakonna pindala on 1124 km², millest 9 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 8898. Aastal 2000 oli elanike arv 9422.\n", "id": "ekk_Latn_210518"}
{"text": "Püloon (lennundus)\n\nPüloon on selline konstruktsioonielement, mis võimaldab vähendada lennuaparaadi aerodünaamilist kogutakistust ning aitab säilitada tiiva tõstejõudu. Pülooni abil kinnituvad lennuki, helikopteri vms kere või tiiva kinnituspunktide külge mootorite gondlid ja välised koormad, näiteks lisakütusepaagid, pommid, raketid, relva- (automaatkahuri, juhitamatute rakettide, kobarpommide, napalmi), elektroonika- või optikaseadmete konteinerid; ühtlasi võimaldab see hoida välised koormad eemal lennuki juhtpindadest ning asetada konteinerid lennuki raskuskeskme suhtes soodsalt.\n\nVälise koorma (lisakütusepaagi, raketi vms) äratõukamiseks on püloonid varustatud mehaanilise või pürotehnilise päästikmehhanismiga.\n", "id": "ekk_Latn_210519"}
{"text": "Püloon (arhitektuur)\n\nPüloon on arhitektuuris mõiste, mis tähistab monumentaalset posti või torni millegi sissepääsu markeerijana ja lähtub sõna kunagisest tähendusest väravaehitisena. Levis arhitektuuris hilisbarokis ja klassitsismis, kuid pülooni motiivi on kasutatud ka uuemal ajal. Püloonid võivad asetseda kahel pool pargi, õue, ülikoolilinnaku vm sissekäiku, kuid ka flankeerida näiteks mälestustahvlit või mälestusmärki.\n", "id": "ekk_Latn_210520"}
{"text": "Julia Kantor\n\nJulia Kantor (vene keeles Юлия Зораховна Кантор; sündinud 2. augustil 1972 Leningradis) on Venemaa ajaloolane ja publitsist. Ta uurib peamiselt Suurt Isamaasõda ja Teise maailmasõja eelset perioodi.\n\nJulia Kantor õppis aastatel 1990–1995 A. I. Herzeni nimelises Leningradi Riiklikus Pedagoogilises Instituudis, mille lõpetas 1995. aastal. 2012. aasta seisuga on Kantor Herzeni nimelise Venemaa Riikliku Pedagoogilise Ülikooli üldajaloo kateedri professor. Ta on Ermitaaži direktori nõunik ja juhtiv teaduslik töötaja.\n", "id": "ekk_Latn_210521"}
{"text": "Arvīds Pelše\n\nArvīds Pelše (venepäraselt Arvid Janovitš Pelše (Арвид Янович Пельше); 7. veebruar 1899 Iecava vald, Kuramaa kubermang – 29. mai 1983 Moskva) oli läti päritolu Nõukogude Liidu ja Läti NSV kommunistliku partei ja riigitegelane ning parteiajaloolane.\n", "id": "ekk_Latn_210522"}
{"text": "Liigujoomine\n\nLiigujoomine ehk liigud on vana üleeuroopaline talurahva komme, mis tähendas mingi äritehingu või lepingu kinnitamise või mõne töö valmis saamise puhul alkohoolsete jookide joomist.\n", "id": "ekk_Latn_210523"}
{"text": "Sergei Volkov\n\nSergei Volkov (vene keeles Волков, Сергей Александрович; sündinud 21. mail 1952 Joškar-Olas) on endine Nõukogude Liidu sõjaväelane ja endine Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige.\n\nTa on lõpetanud Mari Pedagoogilise Instituudi, aastal 1978 Kiievi Kõrgema Mereväekooli ja aastal 1990 V. I. Lenini nimelise Sõjalis-Poliitilise Akadeemia.\n\nTa teenis aastast 1974 NSV Liidu sõjalaevastikus. Aastal 1990 oli tema auastmeks 3. järgu kapten. Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, olles selle väliskomisjoni liige. 11. märtsist 1992 lõpetati tema kui võõrriigi sõjaväelase saadikuvolitused (Koos Zijautdin Abdurahmanovi, Goderdzi Ahaladze ja Jevgeni Kotšegaroviga).\n", "id": "ekk_Latn_210524"}
{"text": "Avo Tölpt\n\nAvo Tölpt (vaimuliku nimega Aabraham Tölpt, sündinud 14. novembril 1965 Tallinnas) on eesti ettevõtja, õigeusu vaimulik ja karatekohtunik.\n", "id": "ekk_Latn_210525"}
{"text": "Helgi Viirelaid\n\nHelgi Viirelaid (aastani 1958 Helgi Laanemäe; 27. juuli 1935 Tallinn – 23. august 2017) oli eesti pedagoog ja koolijuht ning poliitik, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige.\n\nTa lõpetas aastal 1954 Tallinna 7. Keskkooli ja aastal 1959 Tallinna Pedagoogilise Instituudi.\n\nTa töötas aastatel 1958–1963 Kohtla-Järve Töölisnoorte Keskkoolis bioloogia-, geograafia- ja keemiaõpetajana ning aastatel 1963–1971 õppealajuhatajana.\n\nTa oli aastatel 1969–1990 NLKP liige.\n\nAastatel 1971–1983 töötas ta Kohtla-Järve 1. Keskkoolis õppealajuhatajana ja aastatel 1983–1990 direktorina. Aastatel 1992–1995 töötas ta Kohtla-Järve linnavalitsuse haridusnõunikuna.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige; 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti Iseseisvuse taastamise poolt. Lisaks oli ta Eesti Kongressi saadik.\n\nTa kandideeris ka 1992. aasta Riigikogu valimistel (valimisliidu Rahvarinne ridades), kuid ta ei osutunud valituks. Samuti kandideeris ta 1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Kohtla-Järvel (valimisliidus Koostöö), kuid ei osutunud valituks.\n\nHelgi Viirelaid suri 23. augustil 2017 ja ta maeti 2. septembril 2017 Metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_210526"}
{"text": "Nüke Karatekool\n\nNüke Karatekool on Eesti karateklubi, kus õpetatakse shotokan karate-do-d. Klubi asutati 1978. aastal Tallinnas. Aastal 1984 keelati Eestis karate harjutamine ning klubi taasloodi aastal 1989.\n\nNüke asutaja ja peainstruktor Herik Tölpt on mitmekordne Eesti meister ja paljude rahvusvaheliste turniiride auhinnavõitja. Klubi kaasasutaja on tema vend Avo Tölpt.\n\nTreeningud toimuvad Vanalinna Hariduskolleegiumi võimlas ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi Kivimurru tänava võimlas.\n", "id": "ekk_Latn_210527"}
{"text": "Herik Tölpt\n\nHerik Tölpt (sündinud 17. detsembril 1966 Tallinnas) on eesti karateka ja Eesti karatekoondise treener.\n\nKoos vend Avo Tölptiga asutas ta 1989. aastal karateklubi Nüke, praeguse Nüke Karatekooli.\n", "id": "ekk_Latn_210528"}
{"text": "Erich Udras\n\nErich Udras (sündinud 14. novembril 1939) on eesti mustkunstnik.\n\nTa on üks Eesti staažikamaid mustkunstnikke.\n\nTa on Eesti mustkunstnike liidu president.\n", "id": "ekk_Latn_210529"}
{"text": "Uno Ugandi\n\nUno Ugandi (kuni 4. jaanuarini 1936 Uno Jürgenson; 22. juuni 1931 Tallinn – 18. mai 2020) oli eesti arst ja poliitik.\n\nTa lõpetas 1951. aastal Tallinna Kehakultuuri Tehnikumi, 1955. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja 1962. aastal arstiteaduskonna raviosakonna.\n\nTa töötas aastatel 1962–1968 Saaremaal kirurgina, aastatel 1968–1977 oli ta Rapla rajooni keskhaigla kirurg (aastast 1973 osakonnajuhataja). Aastatel 1977–1990 oli ta Paide rajooni keskhaigla kirurgiaosakonna juhataja.\n", "id": "ekk_Latn_210530"}
{"text": "Kurekellukas\n\nKurekellukas (Campanula rapunculoides) on kellukaliste sugukonda ja kelluka perekonda kuuluv rohttaimeliik.\n\nKurekellukas on Eestis sage. Ta kasvab tihti asulates, teeservades, leht- ja segametsades.\n", "id": "ekk_Latn_210531"}
{"text": "Nõgeselehine kellukas\n\nNõgeselehine kellukas (Campanula trachelium) on kellukaliste sugukonda ja kelluka perekonda kuuluv rohttaimeliik.\n\nKurekellukas kasvab Eestis hajusalt. Ta kasvab eriti lehtmetsades.\n", "id": "ekk_Latn_210532"}
{"text": "Sabine Lisicki\n\nSabine Katharina Lisicki (sündinud 22. septembril 1989 Troisdorfis) on Saksamaa tennisist.\n\nSabine alustas profitennisisti karjääri 2006. aastal. Ta elab Bradentonis USAs. Tema treenerid on Kim Clijstersi endine treener Wim Fissette ja Richard Lisicki.\n", "id": "ekk_Latn_210533"}
{"text": "Andres Jaaksoo\n\nAndres Jaaksoo (12. mai 1945 Väike-Kareda küla, Koigi vald, Järvamaal – 4. mai 2021) oli eesti tõlkija, kirjastaja, lastekirjandusloolane ja polüglott.\n\nTa õppis aastatel 1952–1959 Koigi 7-klassilises koolis, 1959–1963 Paide Keskkoolis ning eesti filoloogiat Tartu Riiklikus Ülikoolis 1963–1965.\n\nTa rajas 1959 veel kooliõpilasena koolidevahelise õpilasajakirja Noorte Looming, mille väljaandmise pärast oli Paide keskkoolist ajutiselt kõrvaldatud ning TRÜ-st eksmatrikuleeritud.\n\nJaaksoo töötas 1978. aastal UNESCO stipendiaadina Müncheni Rahvusvahelises Noorsooraamatukogus (uurimus \"Sünd ja surm lastekirjanduses\") ja 1979. aastal UNESCO peakorteris Pariisis (uurimus \"Seks ja vägivald noorsookirjanduses\").\n\nTa oli aastatel 1969–1973 ajakirjade Pioneer ja Täheke ühistoimetuses nooremtoimetaja, 1973–1980 ja 1989–1991 kirjastuses Eesti Raamat laste- ja noorsookirjanduse toimetuse juhataja, 1980–1989 samas tõlkelastekirjanduse toimetuse juhataja, 1991–1994 kirjastuse Tiritamm direktor, 1994–1997 Eesti Lasteraamatukogu osakonnajuhataja, 1998–1999 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse tegevdirektor , seejärel aastast 1997 oli ta tegev kirjastuses Steamark; 1999–2001 oli Jaaksoo ajakirja Bookbird Balti regiooni uudiste toimetaja.\n\n1993–2001 oli ta Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti sektsiooni president.\n\nTa on olnud Hans Christian Anderseni auhinna määramise žürii liige (seni ainsa eestlasena) aastatel 1992 ja 1996.\n", "id": "ekk_Latn_210534"}
{"text": "Richard Schiff\n\nRichard Schiff (sündinud 27. mail 1955) on Ameerika Ühendriikide näitleja.\n\n2000. aastal võitis ta Primetime Emmy auhinna Toby Ziegleri rolli eest sarjas \"Presidendi meeskond\".\n", "id": "ekk_Latn_210535"}
{"text": "Urmas Piigert\n\nUrmas Piigert (sündinud 5. aprillil 1978 Türil) on Eesti kaitseliitlane ja noortejuht, vanemseersant.\n\n1998.–1999. aastal oli ajateenija Suurtükiväegrupis, 1999–2001 tegevteenistuses Kaitseväe Keskladudes ja 2001–2004 Kaitseliidu Järva malevas.\n\n2004. aastast töötab Järva maleva noorteinstruktorina. 2006–2007 oli ta Noorte Kotkaste peavanema kohusetäitja.\n\n2009–2012 oli ta Türi Vallavolikogu turvalisuse komisjoni liige, 2012. kuni 2015 oli Türi Vallavolikogu majandus- ja turvalisuskomisjoni liige\n\n2017 kuni 2021 oli ta Türi Vallavolikogu majandus- ja turvalisuskomisjoni liige.\n\n1. aprillist 2018 kuni 31. detsembrini 2022 oli ta Kaitseliidu Türi üksikkompanii pealik.\n\nUrmas Piigert oli Isamaa ja Res Publica Liidu liige 2009–2016.\n", "id": "ekk_Latn_210536"}
{"text": "Juu Jääb\n\n\"Juu Jääb\" on Muhus alates 1997. aastast korraldatav tulevikumuusikafestival.\n\nFestivali peakorraldaja on Villu Veski.\n", "id": "ekk_Latn_210537"}
{"text": "Paul Karrer\n\nPaul Karrer (21. aprill 1889 Moskva – 18. juuni 1971 Zürich) oli Šveitsi orgaaniline keemik. 1937. aastal sai ta koos Walter Norman Haworthiga Nobeli keemiaauhinna karotenoidide, flaviinide, A-vitamiini ja B2-vitamiiniga seotud uurimistöö eest.\n\nTa õppis Zürichi Ülikoolis keemiat. 1911. aastal kaitses ta filosoofiadoktori väitekirja. 1912. aastal töötas ta koos Paul Ehrlichiga Georg Speyer Hausis Frankfurdis (Maini ääres) keemikuna. 1919. aastal anti talle keemiaprofessori kutse ja temast sai Keemiainstituudi direktor.\n", "id": "ekk_Latn_210538"}
{"text": "Pávlos Karrér\n\nPávlos Karrér (kreeka keeles Παύλος Καρρέρ; 12. mai 1829 Zákynthos – 7. juuni 1896 Zákynthos) oli kreeka helilooja.\n\nTänu Kreeka-teemalistele ooperitele \"Márkos Bótsaris\" (1857) ja \"Kyrá Frosýni\" (1869) on teda kõrvuti Spyrídon Xýndasega nimetatud algupärase kreeka ooperi loojaks.\n", "id": "ekk_Latn_210539"}
{"text": "Ain Tähiste\n\nAin Tähiste (sündinud 17. oktoobril 1960 Suuremõisas) on Eesti jurist ja poliitik.\n\nTa lõpetas aastal 1979 Pärnu 2. Keskkooli ja aastal 1984 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.\n\nTa töötas aastatel 1984–1985 Hiiumaa Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitees instruktorina, aastatel 1985–1989 oli ta ajalehe Nõukogude Hiiumaa kultuuriosakonna juhataja ja aastatel 1989–1990 ühingu Hiiukoda esimehena.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, olles keskkonnakaitsekomisjoni sekretär ja saadikueetika komisjoni liige. Ta oli veel Eesti Muinsuskaitse Seltsi volikogu liige, Rahvarinde Hiiumaa volikogu ja Hiiu maakonna Eesti kodanike komitee liige ja Eesti Kongressi saadik. Ain Tähiste on joonistanud ka karikatuure, peamiselt \"Hiiu Lehte\".\n", "id": "ekk_Latn_210540"}
{"text": "Eemu tuulik\n\nEemu tuulik on pukktuulik Muhu saarel Linnuse külas. Tuulik on kohandatud muuseumiks, külastajatele avati see 1980. aastal.\n\nEemu talu juures oleva tuuliku ehitas omaaegsele tuulikuasemele uuesti üles Jüri Ling.\n", "id": "ekk_Latn_210541"}
{"text": "Eesti Piiritusetööstuse Muuseum\n\nEesti Piiritusetööstuse Muuseum on aastal 1971 asutatud muuseum, mis asub Tapa vallas Moe asulas.\n\nMuuseum paikneb Moe mõisale kuulunud 18. sajandil ehitatud viinaköögis.\n\nMuuseumis on ülevaade Eesti piirituse- ja viinatööstuse arengust 500 aasta jooksul.\n", "id": "ekk_Latn_210542"}
{"text": "Raudtee- ja Sidemuuseum\n\nRaudtee- ja Sidemuuseum on aastal 1979 asutatud muuseum Haapsalus, üks kuuest SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juurde kuuluvast muuseumist (varem Läänemaa Muuseumide filiaal).\n\nMuuseumis on ekspositsioon Eesti side ajaloost. Eksponeeritud on telefoni, telegraafi, televisiooni, raadioside ja postisidega seonduvat. Muuseumis on võimalik tutvuda sajanditaguse postkontori tööga, uudistada töötavat kommutaatorit ja näha perfolindi kasutamist infovahetuses. Näitusel on väljas ka raadioaparaate ja televiisoreid ringlevi algaegadest Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_210543"}
{"text": "Enn Tupp\n\nEnn Tupp (sündinud 30. oktoobril 1941 Vohnja vallas Virumaal) on eesti pedagoog, sporditegelane, poliitik ja sõjaväelane.\n", "id": "ekk_Latn_210544"}
{"text": "Juhan Telgmaa\n\nJuhan Telgmaa (sündinud 3. jaanuaril 1946 Juurus) on Eesti põllumajandustegelane, poliitik, ühiskondliku looduskaitse edendaja. Juhan Telgmaa on Eesti Rooma Klubi liige.\n", "id": "ekk_Latn_210545"}
{"text": "Suureõiene kellukas\n\nSuureõiene kellukas (Campanula persicifolia) ehk kurekatel on kellukaliste sugukonda ja kelluka perekonda kuuluv rohttaimeliik.\n\nSuureõiene kellukas kasvab Eestis sageli.\n", "id": "ekk_Latn_210546"}
{"text": "Tulp (täpsustus)\n\nTulp tähendab mitut asja: Tulp on liilialiste hulka kuuluv sibullillede perekond (Tulipa) Tulp on maasse kinnitatud tugev püstine post Tulp on kohakuti üksteise alla paigutatud numbrite, sõnade vms rida \"Tulp\" on Nõukogude Liidus valmistatud liikurmiinipilduja Tulp on perekonnanimi\n", "id": "ekk_Latn_210547"}
{"text": "Chang'an\n\nChang'an (Cháng'ān; lihtsustatud hiina kirjas 长安; traditsioonilises hiina kirjas 長安) oli rohkem kui kümne dünastia vältel muistse Hiina pealinn. Tänapäeval asub Changani asukohal Xi'ani linn.\n\nVanahiina keeles tähendab Chang'an kestvat rahu. Xini dünastia ajal oli linna nimi lühikest aega samahäälduslik Changan tähendusega 'muutumatu rahu' (Cháng'ān; 常安), mis saavutati esimese märgi 長/长 'pikk, kestev' asendamisega samahääldusliku märgiga 常 cháng 'muutumatu, pidev'. Pärast Xini dünastia kukutamist 23. aastal taastati vana nimi. Mingi dünastia ajal sai linna uueks, tänapäevani kasutatavaks nimeks Xi'an (西安; Xī'ān), mis tähendab lääne rahu.\n", "id": "ekk_Latn_210548"}
{"text": "Läti Teaduste Akadeemia\n\nLäti Teaduste Akadeemia (läti keeles Latvijas Zinātņu akadēmija, ladina keeles Academia Scientiarum Latviensis, lühendatult LZA) on Läti riiklik teadusasutus, mis ühendab rohkem kui 300 Läti Vabariigi ja teiste riikide (välisliikmetena) teadlasi loodus-, inseneri-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondadest. Akadeemiat finantseerib ja toetab riik. Akadeemia asub Riias Akadeemia väljak 1.\n\nLäti TA on Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA liige.\n", "id": "ekk_Latn_210549"}
{"text": "Rakvere–Kunda raudteelõik\n\nRakvere–Kunda raudteelõik on pea 20 kilomeetri pikkune laiarööpmeline tööstusraudtee, mis avati 26. novembril 1896.\n\nRaudteelõik rajati, et teenindada 1870. aastal loodud Kunda tsemenditehast.\n\n1930. aastatel olid raudteel käigus ka reisirongid.\n\nKoos haruteedega on raudtee kogupikkus tänaseks 37 km ja see kuulub ettevõttele AS Kunda Trans.\n\n2019. aasta suvel kerkis meedias esile idee müüa teelõik AS Eesti Raudteele ning taastada Rakvere–Kunda vaheline reisirongiliiklus.\n", "id": "ekk_Latn_210550"}
{"text": "Taylor Wilson\n\nTaylor Ramon Wilson (sündinud 7. mail 1994) on USA tuumafüüsika huviline ja teaduse populariseerija.\n\n2008. aastal lõi ta kõigest 14-aastaselt töötava tuumasünteesi tootva masina. 2011. aastal võitis ta aga noorteadlase auhinna enda loodud kiirgusdetektori eest, mis on analoogsetest seadmetest ligi tuhat korda odavam.\n\nTa on tutvustanud ka sulasoolareaktoreid, kui ohutut ja efektiivset energiatootmise viisi.\n", "id": "ekk_Latn_210551"}
{"text": "Hula mustkõht\n\nHula mustkõht (Latonia nigriventer) on kahepaikne ja ainus elusolev liik perekonnast Latonia. Liigi elupaigad hävisid 1950. aastatel ja seda peeti väljasurnuks kuni taasavastamiseni 2011. aastal. Hula mustkõht on endeemne liik Hula järve soodes Iisraelis.\n\nKonna elupaikade hävimist Hula järve ja seda ümbritsevate soode kuivendamise tõttu 1950. aastatel peeti selle konnaliigi väljasuremise põhjuseks. Enne järve kuivendamist oli leitud ainult viis isendit. Tõenäoliselt ilmusid konnad uuesti välja, kuna keskkonnatingimused Hula järve ääres paranesid.\n", "id": "ekk_Latn_210552"}
{"text": "Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts\n\nEesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS; varem Eesti Arstiüliõpilaste Liit) on arstiteaduse üliõpilaste ühendus, mis loodi 1989–1991. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi nime kannab see 26. jaanuarist 1999.\n\nSeltsis tegutseb üheksa töögruppi: rahvatervise, seksuaaltervise, rahu ja inimõiguste, hariduse, kliinilise välisvahetuse, teaduse, spordi ja jätkusuutlikkuse töögrupp. EAÜS annab välja ajakirja Curare. Seltsi keskus asub Tartus. 2011. aastal kuulus seltsi umbes 200 üliõpilast.\n\n2011. aastast on EAÜS Eesti Arstide Liidu assotsieerunud liige ning rahvusvahelise arstitudengite liidu (International Federation of Medical Students' Associations, IFMSA) liige.\n", "id": "ekk_Latn_210553"}
{"text": "Eesti Rahva Muuseumi endine näitusemaja\n\nEesti Rahva Muuseumi näitusemaja on Tartus asuv endine Eesti Rahva Muuseumi hallatud hoone, kus oli avatud püsinäitus ja korraldati mitmesuguseid üritusi.\n\nPüsinäitus tutvustas \"eestlaste ja teiste Eestis elanud rahvaste igapäevaelus toimunud muutusi\". Peale püsinäituse toimusid hoones ekskursioonid, filmiõhtud, perepäevad, õpitoad, kontserdid ja mitmed programmid, mis tutvustasid vanemat ja moodsamat rahvakultuuri.\n\nHoones paiknes Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi kontor.\n\nHoone valmis 1962. aastal Tartu Raudteelaste Klubi hoonena, selle arhitekt oli Ain Amjärv.\n", "id": "ekk_Latn_210554"}
{"text": "Eesti Rahva Muuseumi endine peamaja\n\nEesti Rahva Muuseumi endine peamaja on hoonekompleks Tartus aadressil Veski tänav 32.\n\nKohtuhoonest ja arestimajast koosnev uusrenessanss-stiilis kompleks ehitati 19. sajandi lõpus arhitekt Vladimir Lunski projekti järgi Tartu–Võru rahukohtu (esimese astme kohtu) jaoks.\n", "id": "ekk_Latn_210555"}
{"text": "Miinimuuseum\n\nMiinimuuseum on aastal 2002 avatud muuseum, mis asub Tallinnas, Uus tänav 37; Eesti meremuuseumi filiaal.\n\nMuuseum asus unikaalses 1748. aastal valminud püssirohukeldris, hiljem (aastal 2012) viidi miinimuuseum Tallinna vesilennukite angaaridesse.\n\nMuuseumis saab näha Saksa, Vene, Soome, Briti, Prantsuse ja Eesti päritolu meremiine; neid on ühtekokku peaaegu 50.\n", "id": "ekk_Latn_210556"}
{"text": "Eesti lipu muuseum\n\nEesti lipu muuseum on aastal 1996 asutatud muuseum, mis asub Otepääl EELK Otepää Maarja koguduse pastoraadis.\n\nMuuseumi asukohas pühitseti 4. juunil 1884 Eesti Üliõpilaste Seltsi sini-must-valge lipp.\n\nMuuseumi mõtte käis välja tollane Otepää Maarja koguduse õpetaja Jüri Stepanov.\n\nMuuseumist leiab põhjaliku ülevaate Eesti lipu saamisloost.\n", "id": "ekk_Latn_210557"}
{"text": "Haamerite näitusemaja\n\nHaamerite näitusemaja oli Eerik Haameri eramuuseum, mis tegutses aastatel 2005-2011 Kuressaares aadressil Vallimaa tänav 15a.\n\nMaja on ehitatud kolme tuntud saarlase – insener Eugen Haameri, pastor Harri Haameri ja kunstnik Eerik Haameri – kunagise sünnikodu krundile. Idee näitusemaja avada tekkis kunstnik Eerik Haameri ja tema venna, vaimulik Harri Haameri lastel, kes otsustasid ehitada 1980. aastatel lammutatud maja asemele uue, rootsipunase ja funktsionaalse hoone, et näidata Eerik Haameri töid \"kunstile soodsas, ent ühtaegu inimeselegi mugavas igapäevases elukeskkonnas\". Majas näidati valikut Eerik Haameri peamiselt Rootsis maalitud teostest, sh \"Kalevipoja\" eeposele tehtud illustratsioone.\n\nMaja projekteeris Aino ja Oskar Kallase vanema tütre Virve poeg Viljar Päss. See valmis 2004. aasta septembris, galerii avati 2005. aastal. Elamu kujundamisel seati eesmärgiks, et seal toimuksid näitused ja salongi­õhtud. Alumisel korrusel oli kunstigalerii, ülemisel korrusel elas Eerik Haameri tütar Liina Haamer Waller, kes juhatas ka galeriid. 2011. aastal otsustas Liina Haamer Waller tagasi Rootsi oma pere juurde kolida ja näitusemaja suleti külastajatele.\n\n2013. aastal omandas hoone raadioajakirjanik ja kunstikoguja Tõnis Kipper, kes lubas säilitada maja senise funktsiooni. Muuseum küll suleti, kuid maja galeriiosa on siiski võimalik soovijail külastada. Seal on eksponeeritud osa Tõnis Kipperi erakunstikogust (sh Sally von Kügelgeni \"Pianist Sophie Menteri (1846–1918) portree\".\n", "id": "ekk_Latn_210558"}
{"text": "Lehtse koduloomuuseum\n\nLehtse koduloomuuseum oli 1991-2012 Tapa valla Lehtse alevikus asunud muuseum.\n\nMuuseum asus omaaegses Lehtse Hoiu-laenuühisuse \"Toetaja\" pangamajas. Aastail 2010-2012 oli Lehtse koduloomuuseum Tapa Muuseumi allüksus.\n\nMuuseumi asutaja ja juhataja (1991-2010) oli Jüri Freimann.\n", "id": "ekk_Latn_210559"}
{"text": "Lihula muuseum\n\nLihula muuseum on aastal 1995 avatud muuseum, mis asub Lihula linnas Lihula mõisa peahoones.\n\nEesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aastal liitusid Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla vald. 1. detsembril 2018 viidi valla muuseumid ühtse juhtimise alla ja sellega loodi Lääneranna Muuseumid, kuhu kuuluvad Lihula muuseum ja August Tampärgi nimeline Hanila Muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_210560"}
{"text": "Kihnu muuseum\n\nKihnu muuseum on aastal 1974 avatud muuseum, mis asub Kihnu saarel.\n\nMuuseumi avamiseks kogus Kihnu kooliõpetaja Anne-Mari Buravkova kaks aastat eksponaate, mille ta sai suuremalt osalt Theodor ja Siinaida Saarelt. Väljapandud üksikobjektid pärinevad aastast 1920 kuni 2020. Muuseum asub omaaegses koolimajas ja tutvustab Kihnuga seotud pärimuskultuuri.\n\nMuuseumi juhataja-varahoidja on Maie Aav.\n", "id": "ekk_Latn_210561"}
{"text": "Walter Norman Haworth\n\nSir Walter Norman Haworth (19. märts 1883 Chorley, Suurbritannia – 19. märts 1950 Birmingham, Suurbritannia) oli inglise keemik, Nobeli auhinna laureaat.\n\nTa on edendanud orgaanilise keemia arengut. Tema panuseks loetakse selliste optiliselt aktiivsete suhkrute nagu maltoos, tsellobioos, laktoos, gentobioos, melibioos, gentianose, raffinoos, tselluloos, glükogeen, inuliin, tärklis, xylan jpt struktuuri kindlaksmääramist ning sellealaseid uurimistöid.\n\nTa pälvis 1937. aastal süsivesikuid ja C-vitamiini käsitlevate uurimuste eest Nobeli keemiaauhinna. Samal aastal sai keemiaauhinna ka Šveitsi keemik Paul Karrer.\n", "id": "ekk_Latn_210562"}
{"text": "Rob Gonsalves\n\nRob Gonsalves (1959 Toronto – 14. juuni 2017) oli mustlaspäritolu Kanada kunstnik, kes töötas maagilise realismi stiilis.\n\nGonsalves lõi maale, graafikat ja raamatuillustratsioone. Pärast kolledži lõpetamist töötas ta mõnda aega arhitektina. Pärast edukat esinemist tänavakunsti näitusel Torontos 1990. aastal, pühendas Gonsalves end täielikult maalikunstile. Tema töödele on tugevat mõju avaldanud René Magritte'i ja M. C. Escheri looming. Gonsalvese maagiline realism on katse näidata vaatajale, et see, mis näib võimatu olevat, võib osutuda siiski võimalikuks.\n", "id": "ekk_Latn_210563"}
{"text": "Talumaa\n\nTalumaa ehk vallamaa (saksa keeles Bauernland) oli ajalooliselt Baltimaades mõisa territooriumile jääv ala, mida kasutasid talupojad..\n", "id": "ekk_Latn_210564"}
{"text": "Nõo koduloomuuseum\n\nMuuseumis saab ülevaate Nõo kihelkonna ja Nõo valla minevikust ja kultuuriloost.\n\nMuuseumi eestvõttel on sarjast \"Lehekülgi Nõo ajaloost\" välja antud kolm osa.\n", "id": "ekk_Latn_210565"}
{"text": "Ruhnu muuseum\n\nRuhnu muuseum on aastal 1990 asutatud muuseum, mis asub Ruhnu saarel; Rannarootsi muuseumi filiaal.\n\nMuuseumis saab näha ruhnlaste töö- ja tarbeesemeid, fotosid ja tekste Ruhnu saare ajaloo ja looduse teemal.\n", "id": "ekk_Latn_210566"}
{"text": "Võrtsjärve järvemuuseum\n\nVõrtsjärve järvemuuseum on aastal 2006 asutatud muuseum, mis asub Elva vallas Vehendi külas.\n", "id": "ekk_Latn_210567"}
{"text": "Sompa raudteejaam\n\nSompa raudteejaam oli raudteejaam Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Sompa külas, raudteetsi 4 km kaugusel Jõhvist. Läbi Sompa kulgeb laiarööpmeline Tallinn–Narva raudtee. Naaberjaam Tallinna suunal oli Kohtla ja Narva suunal Jõhvi raudteejaam.\n\nSompa jaamahoone ehitati 1876 aastal, praeguseks on jaamahoone hävinud.\n", "id": "ekk_Latn_210568"}
{"text": "Jacek Yerka\n\nJacek Yerka (kodanikunimi Jacek Kowalski; sündinud 1952 Toruńis) on poola kunstnik.\n\nYerka on lõpetanud 1976. aastal Toruńi Mikołaj Koperniku Ülikooli, kus ta õppis kujutava kunsti teaduskonnas graafikat.\n\n1980. aastast loob ta põhiliselt õlimaale. Kriitikud liigitavad Jacek Yerka loomingu realistliku sürrealismi ja fantaasia stiili alla. Tema teoseid on eksponeeritud Poolas, Saksamaal, Prantsusmaal, Monacos ja Ameerika Ühendriikides.\n", "id": "ekk_Latn_210569"}
{"text": "Rein Kirsipuu\n\nRein Kirsipuu (sündinud 30. juunil 1933 Tartus) on eesti jalgrattatreener ja endine jalgrattur.\n\nTa lõpetas 1952. aastal Tartu 6. Keskkooli ja on õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis kehakultuuri.\n\nTa oli aastatel 1972–1988 Eesti maanteekoondise vanemtreener.\n\nTema õpilaste seas on olnud Aavo Pikkuus, Riho Suun, Toomas Kirsipuu ja Jaan Kirsipuu.\n", "id": "ekk_Latn_210570"}
{"text": "Colini\n\nColini, ka Vojen Wilhelm Cech-Colini; kodanikunimega Vojen Wilhelm Čech (1924 Kolín, Tšehhoslovakkia – 2010) oli Tšehhi maalikunstnik. Colini töötas välja unikaalse stiili, millise kaubamärgiks tänapäeval on Colini. Tema piltidel loodud maagilist maailma on hakatud nimetama Colini kummastavaks maailmaks (Haunting World of Colini).\n\nPärast teist maailmasõda elas Colini Šveitsis, Prantsusmaal ja Venezuelas. Venezuelast emigreerus ta Kanadasse, kus toimus tema esimene maalinäitus Torontos. Hiljem kolis Colini Ameerika Ühendriikidesse, kus elas pikemat aega New Yorgis, kuid igal aastal külastas ta Euroopat, et eksponeerida seal oma loomingut. Selle elukestva reisi jooksul puutus Colini kokku paljude kultuuride ja keeltega, mistõttu tema maalid sisaldavad rikkalikult sümbolismi. Tema kodulehel on väidetud, et \"He brings to visual art, what Umberto Eco brings to literature\" (\"on toonud kujutavasse kunsti sama, mille Umberto Eco on toonud kirjandusse\").\n", "id": "ekk_Latn_210571"}
{"text": "Canterbury Augustinus\n\nCanterbury Augustinus (6. sajandi esimene kolmandik, Rooma – arvatavasti 26. mai 604, Canterbury) oli benediktiini munk, kellest sai 597. aastal esimene Canterbury peapiiskop.\n\nTa oli mungakloostri prior Roomas, kui paavst Gregorius Suur saatis ta 595. aastal misjonäride juhina Inglismaale, et ristida kuningas Æthelberht ja tema alamad, paganlikud anglosaksid. Kenti kuningriik valiti sihtkojaks seetõttu, et Æthelberhti naine Bertha oli kristlane, Frangi kuninga Charibert I tütar, kellelt oodati abikaasale mõju avaldamist. Æthelberht pöördus ristiusku, lubas misjonäridel vabalt usku levitada ja andis maad kloostri ehitamiseks. Augustinus ristis palju kohalikke, sealhulgas tuhanded 597. aasta 25. detsembril, jõulupühal.\n\nPärast surma kuulutati ta pühakuks.\n", "id": "ekk_Latn_210572"}
{"text": "Wadō-ryū\n\nWadō-ryū (jaapani keeles 和道流 wadō-ryū; wa 'rahu, harmoonia', dō 'tee, rada', ryū 'koolkond, stiil') on karate koolkond. Nimetus viitab põhimõttele, et sageli on rohkem abi järeleandmisest kui toorest jõust.\n", "id": "ekk_Latn_210573"}
{"text": "Suur Hiina kanal\n\nSuur Hiina kanal (hiina keeles 大運河, lihtsustatud kirjas 大运河) on kanal Hiinas Pekingi ja Hangzhou linna vahel. Kanal ühendab Kollase jõe Jangtse jõega.\n\nSuur Hiina kanal on maailma pikim kanal, selle pikkus on 1776 km.\n\nKanali vanimad osad ehitati 5. sajandil e.m.a., kuid lõplikult ühendati kanali osad alles Sui dünastia (581–619 pKr) ajal.\n", "id": "ekk_Latn_210574"}
{"text": "Agrigento\n\nAgrigento on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Sitsiilia maakonnas, samanimelise provintsi keskus.\n\nAgrigento asutamisajaks peetakse aastat 580 eKr ning see oli Magna Graecia üks olulisemaid linnu. Agrigento on Empedoklese ja Pirandello sünnilinn.\n\nAgrigento kõrgus merepinnast on 230 meetrit, asustustihedus keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210575"}
{"text": "Eelija\n\nEelija (ka Eelijas) oli Vana Testamendi 1. ja 2. Kuningate raamatus mainitud prohvet, kes ennustas ette põuda ning läks viimaks tulise vankriga taevasse.\n\nKristlikus mütoloogias omistatakse talle äikesevanker, äikesejumalusena kummardati teda ka mordva rahvausundis. Mormoonide õpetuse kohaselt tuli ta tagasi, et anda pitseerimisväe võtmed mormonismi loojatele Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle.\n\nEesti rahvakalendris on Eelijale pühendatud eelijapäev 20. juulil.\n\nEelija järgi on levinud mehenimed Elias, Elijah ja Ilja.\n", "id": "ekk_Latn_210576"}
{"text": "Tartu Hansapäevad 2009\n\nTartu Hansapäevad 2009 toimusid 17.–19. juulil 2008 ning kandsid alapealkirja \"Tarkus on enam kui rikkus\". Need olid 14. Tartu hansapäevad.\n\nTartu 2008. aasta hansapäevade korraldustoimkonda juhtis muusik Ants Johanson.\n", "id": "ekk_Latn_210577"}
{"text": "Tartu Hansapäevad 2010\n\nTartu Hansapäevad 2010 (ka Tartu Helisevad Hansapäevad) toimusid 16.–18. juulil 2010. Need olid 15. Tartu hansapäevad.\n\nTartu 2010. aasta hansapäevade korraldustoimkonda juhtis muusik Ants Johanson.\n\nTartu Hansapäevadega samal ajal, 14.–18. juulil toimus Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival \"Mürtsub pill\".\n", "id": "ekk_Latn_210578"}
{"text": "Ignatius\n\nIgnatius on ladina päritolu nimi.\n\nIgnatius (kirjutati ka kujul Egnatius) oli Vana-Rooma suguvõsanimi. Etümoloogiliselt on seda nime seostatud ladinakeelse sõnaga ignis ('tuli') ja arvatud, et see võiks tähendada 'tuline'.\n\nHilisemal ajal on see olnud kasutusel nii mehenime kui ka perekonnanimena. Eesnimena hakkas see laiemalt levima kristlaste seas 1. sajandil elanud Antiookia piiskopi Ignatiuse järgi.\n\nNime kreekapärane kuju on Ignátios (Ιγνάτιος) ja venepärane kuju Ignati (Игнатий). Ka nende mõlema nime kandjaid on eesti traditsioonis vahel nimetatud Ignatiusteks.\n", "id": "ekk_Latn_210579"}
{"text": "Rakvere Näitustemaja\n\nRakvere Näitustemaja on sihtasutuse Virumaa Muuseumid hoone, mida sihtasutus kasutab näitusteks.\n\nHoone valmis 1786. aastal.\n\nPikemat aega on näitustemajas eksponeeritud Rakvere rentei (teatav rahaasutus) teemalist näitust.\n", "id": "ekk_Latn_210580"}
{"text": "Rakvere Linnakodaniku Majamuuseum\n\nMuuseumis saab näha 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse linnakodaniku eluolu.\n", "id": "ekk_Latn_210581"}
{"text": "Breda\n\nBreda on vald Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandi provintsis. Detsembris 2012 elas Bredas 178 280 inimest.\n\nNimi \"Breda\" arenes väljendist brede Aa ('lai Aa'), mis viitas Aa ja Marki jõe ühinemiskohale.\n", "id": "ekk_Latn_210582"}
{"text": "Kunda tsemendimuuseum\n\nKunda tsemendimuuseum (nimetatud ka Kunda muuseum) on Lääne-Viru maakonnas Kundas 1967. aastal asutatud muuseum.\n\nMuuseum asub endise Kunda tsemendivabriku kontorihoones, mis on ehitatud 1898. aastal ja kantud Eesti kultuurimälestiste registrisse. Tsemendimuuseumi aadress on Jaama tänav 11.\n\nMuuseum tutvustab tsemendi leiutamist ja kasutamist ja tsemendi tootmisprotsessi, samuti on ülevaade Kunda tsemendivabriku ajaloost.\n\nMuuseum on selles hoones olnud 1967. aastast, 2004. aastal läks see üle sihtasutusele Virumaa Muuseumid ja muuseumi nimeks sai Kunda tsemendimuuseum. 2010. aastal läks sihtasutuselt tagasi Kunda linnale.\n", "id": "ekk_Latn_210583"}
{"text": "Evald Okase muuseum\n\nEvald Okase muuseum on aastal 2003 asutatud muuseum, mis asub Haapsalus.\n\nMuuseumis on välja pandud püsiekspositsioon eesti kunstniku Evald Okase teostest.\n\nMuuseum asub 19. sajandi keskpaigas algselt kõrtsiks ehitatud hoones.\n", "id": "ekk_Latn_210584"}
{"text": "Põlluotsa talumuuseum\n\nPõlluotsa talumuuseum on muuseum, mis asub Lääne-Nigula vallas Perakülas Põlluotsa talus.\n\nMuuseumi moodustab nii Põlluotsa talu hooned kui ka muu hulgas eraldi näitus 19. sajandi talutööriistadest.\n", "id": "ekk_Latn_210585"}
{"text": "Peri koduloomuuseumituba\n\nPeri koduloomuuseumituba on aastal 1999 avatud muuseumiruum Peri raamatukogu-külakeskuses.\n\nMuuseumitoas on välja pandud Peri piirkonna inimeste eluolu kajastavaid esemeid, mis koguti Eesti NSV ajal, kui piirkonnas oli Eduard Vilde nimeline kolhoos.\n", "id": "ekk_Latn_210586"}
{"text": "Räpina koduloo- ja aiandusmuuseum\n\nRäpina koduloo- ja aiandusmuuseum on muuseum, mis asub Räpina linnas.\n\nMuuseum tutvustab Räpina kihelkonna ja linnaga seotud ajalugu, aianduskooli ning aiandust. Muuseumis on näitus ka Räpina paberivabrikust.\n", "id": "ekk_Latn_210587"}
{"text": "Villem Raid (kirjanik)\n\nVillem Raid (pseudonüüm Villem Raidla; 13. oktoober 1884 Valgjärve vald – 14. mai 1937 Tartu) oli eesti kaupmees ja kirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_210588"}
{"text": "Saatse muuseum\n\nSaatse muuseum on muuseum Setomaa vallas Samarina külas. Alates 2019. aastast kuulub muuseum Setomaa Muuseumide koosseisu, varem oli see Seto talumuuseumi filiaal.\n\nMuuseumi asutas 1974. aastal Satserinna kooli direktor Viktor Veeber. Muuseum asub koolimajas.\n\nMuuseumi püsinäitus tutvustab Saatse küla ja lähiümbruse ajalugu.\n", "id": "ekk_Latn_210589"}
{"text": "Richard Kuhn\n\nRichard Johann Kuhn (3. detsember 1900 Viin, Austria-Ungari – 1. august 1967 Heidelberg, Saksamaa) oli austria-saksa biokeemik, kes 1938. aastal pälvis oma töö eest vitamiinide ja karotenoidide alal Nobeli keemiaauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_210590"}
{"text": "Tõnu Saarman\n\nTõnu Saarman (sündinud 16. mail 1948 Kuldres) on eesti poliitik ja agronoom.\n\nTa lõpetas aastal 1963 Kuldre 8-klassilise Kooli ja aastal 1967 Antsla sovhoostehnikumi. Aastal 1972 lõpetas ta agronoomina Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja aastal 1978 samas mullateaduse alal aspirantuuri.\n\nTa töötas aastatel 1972–1975 insenerina \"Eesti Põllumajandusprojektis\", aastatel 1975–1983 Eesti Põllumajanduse Akadeemias assistendina ja aastatel 1983–1990 Adavere näidissovhoosi asedirektorina.\n\nAastatel 1976–1982 oli ta ELKNÜ Keskkomitee Noorte Teadlaste ja Spetsialistide Nõukogu ja ELKNÜ Tartu Linnakomitee juures asuva Noorte Teadlaste ja Spetsialistide Nõukogu liige.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, olles maaelukomisjoni sekretär. Ta osales maaelu käsitlevate seaduseelnõude ja programmide koostamises. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt.\n\nAastatel 1993–1994 oli ta Eesti Põllumajandusülikooli poolt määratud Ülenurme Õppekatsemajandi viimane direktor. Samal perioodil määrati ta ka loodava Eerika Õppemajandi direktoriks, kus ta töötas kuni Eerika Õppemajandi reorganiseerimiseni Eerika Õppetaluks.\n\nHiljem on ta töötanud Võru Autorem OÜ-s tegevdirektorina ja aastatel 2002–2010 Sangaste valla abivallavanemana.\n\nTa oli aastatel 1978–1990 NLKP liige; 18. septembrist 1991 on ta Keskerakonna liige. Ta on aastast 1988 Tartu Põllumeeste Seltsi liige. 1991.aastal oli ta Põhiseadusliku Assamblee EV ülemnõukogu valimiskomisjoni esimees. 1992. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta samuti Riigikogusse (valimisliidu Rahvarinne nimekirjas, 9. ringkonnas (Jõgeva ja Viljandi maakonnas), kuid ta ei osutunud valituks. 2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Ülenurme valla volikokku (Keskerakonna nimekirjas), kuid ta ei osutunud valituks. 2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Sangaste valla volikokku (valimisliidu \"Sangaste\" nimekirjas), ta osutus valituks ja ta sai uuesti Sangaste abivallavanemaks. 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Sangaste valla volikokku (Sotsiaaldemokraatlik Erakonna nimekirjas), ta osutus valituks ja ta sai Sangaste vallavolikogu aseesimeheks ja vallavolikogu eelarvekomisjoni esimeheks.\n\nTa on Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige, Eesti Rukki Seltsi liige, 20. Augusti Klubi liige\n", "id": "ekk_Latn_210591"}
{"text": "Seljametsa muuseum\n\nSeljametsa muuseum on aastal 2001 asutatud muuseum, mis asub Pärnu linnas Seljametsa külas.\n\nMuuseumis saab näha Paikuse vallaga seotud pärandkultuuri, mis pärineb 19. ja 20. sajandist.\n", "id": "ekk_Latn_210592"}
{"text": "Varbla muuseum\n\nVarbla muuseum on aastal 2002 asutatud muuseum, mis asub Lääneranna vallas Arukülas.\n\nMuuseub paikneb Uue-Varbla mõisa härrastemaja saalis. Püsinäitusel leiab muu hulgas infot Varbla vallaga seotud ajaloo kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210593"}
{"text": "Auxerre\n\nAuxerre [o'serr] on linn Prantsusmaal, Yonne'i departemangu keskus ja suuruselt neljas linn Burgundia piirkonnas. Linn on viie kantoni keskuseks.\n\nLinna territoorium asub 93–217 meetri kõrgusel üle merepinna.\n", "id": "ekk_Latn_210594"}
{"text": "Kaali külastuskeskuse meteoriitika- ja paekivimuuseum\n\nKaali külastuskeskuse meteoriitika- ja paekivimuuseum on Saaremaal 2005. aastal valminud Kaali külastuskeskuses asuv muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_210595"}
{"text": "Kaitseväe Akadeemia muuseum\n\nKaitseväe Akadeemia muuseum on 1990ndate keskel asutatud muuseum Tartus, mis kuulub Kaitseväe Akadeemia koosseisu. Muuseumi peaülesandeks on muu hulgas Eesti sõjandusliku hariduse ajalooga seotud ainese väljaselgitamine, kogumine, säilitamine, uurimine ja üldsusele vahendamine.\n\nMuuseumi ekspositsioon keskendub Eesti kaitsejõudude tutvustamisele nii esimesel kui teisel iseseisvusperioodil. Seal on lai valik sõjaväelist sümboolikat ning mitmesuguseid relvi. Muude eksponaatide seas leiab Kaitseväe Akadeemia muuseumist näiteks Jakob Hurda tõlgitud käsiraamatu eesti noorsõduritele Vene armees, Ants Laaneotsale kuulunud 1992. aasta Vabariigi aastapäeva paraadiks valmistatud välivormi ainueksemplari ja Vabadussõjas võidelnud Põhja-Läti brigaadi mütsimärgi.\n", "id": "ekk_Latn_210596"}
{"text": "Olustvere muuseum\n\nOlustvere muuseum on aastal 1960 asutatud muuseum, mis asub Olustvere asulas Olustvere mõisahoones.\n\nMuuseumis on väljapanekud piirkonna ajaloost: muinasajast tänapäevani. Omaette on näitus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kohta, mis asub koolimajas. Muuseumis on ka Ilmar Tilga linnu-, looma- ja kalakaavikute kollektsioon, kus on u 170 topist ja 500 liiki putukaid.\n", "id": "ekk_Latn_210597"}
{"text": "Kodanikesaal\n\nKodanikesaal on Tallinna raekoja teise korruse – peakorruse – kõige suurem ruum. Diele-dornse süsteemi kohaselt täidab kodanikesaal diele ehk kütmata eeskoja rolli. Eeskoda (vorhus) oli ka kodanikesaali algne nimetus. Kodanikesaal on kunstiajalooline termin, mis pärineb alles 19. sajandi publikatsioonidest.\n\nRaekoja peasissekäigust viib trepp otse üles kodanikesaali. Saali põhjaseinas asub viis kõrget ristkülikukujulist tinaraamidega akent, mis avanevad raekoja esisele platsile. Lõunaseinas asub kaks akent, mis avanevad raekojatagusele Raekoja tänavale. Et tegemist on n-ö hoovipoolsete akendega, on need tunduvalt väiksemad, kuid asetsevad piisavalt kõrgel, et püüda päikesevalgust üle ümbritsevate majade katuste. Lääneseinas asub kaks veidi suuremat akent. Seega on kodanikesaalis kokku 9 akent, mis muudavad ruumi väga valgusküllaseks, avarust lisavad sihvakad tsistertslaste mõjutusega piilarid, millele toetub võlvitud lagi. Kahevõlviline ruum on seitsme konsooliga jagatud kuueks võlvikuks. Keskajal oli põrnad laotud erisuurusega paekiviplaatidest, täna on plaadid ühetaolised. Konsoolid ja piilarid on kaetud kolmevärvilise kalasabamustriga, mis on taastatud läänepoolsel piilaril säilinud fragmendi eeskujul. Valmimisaegne kodanikesaal ei olnud siiski arvatavasti nii avar kui tänapäeval. Visuaalselt kitsendasid ruumi taimeväädimotiivilised maalingud, mis katsid võlvikuid. Ornamendiga olid kaetud ka aknapalestikud. Kodanikesaaali idaseinal olid säilinud aga fragmendid tulekeeli kujutavast maalingust. Tegemist võis olla 1433. aasta tulekahju laastavate tulemuste kujutamisega. Maali saatis tõenäoliselt mingisugune teemakohane manitsus.\n\nKodanikesaali lõunaseina idanurgas asuvad kaks väikest keskaegset käimlat profatti, üks meestele ja üks naistele. Saali idaseina läbiv portaal ühendab ruumi raesaaliga. Portaali kohal paikneb nišš, mille algne sisu on teadmata. 1651. aastast seisab nišis aga ladinakeelne manitsustahvel raehärradele.\n\nKodanikesaali seintel hoitakse ka 1547. aastal Hollandist Enghieni linnast rae poolt tellitud piltvaipu, mis kujutavad stseene kuningas Saalomoni elust.\n\nKodanikesaalis võeti vastu tähtsaid külalisi, linna saabunud rändmuusikuid ja näitlejaid ning korraldati uhkeid pidusööminguid, mis tihti algasid kell 10 hommikul ja lõppesid kell 23 õhtul. Ka tänapäeval täidab kodanikesaal esinduslikku rolli. Just kodanikesaalis toimuvad vastuvõttude tseremooniatoimingud nagu seda on kingituste vahetamine või kõnede pidamine. Veel ajal, mil Kaitseväe ülemjuhataja oli Tarmo Kõuts, said vanemohvitserid oma auastmed kätte kodanikesaalis.\n", "id": "ekk_Latn_210598"}
{"text": "Jaan Aru\n\nJaan Aru (sündinud 21. novembril 1984) on eesti neuroteadlane (ajuteadlane).\n\nJaan Aru on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor ning tähelepanupsühholoogiat ja teadvuseteadust käsitleva raamatu \"Tähelepanu ja teadvus\" kaasautor, populaarteaduslike \"Ajast ja arust\" ning \"Loovusest ja logelemisest\" raamatute autor. Tartu Ülikoolis annab ta 2022. aasta sügissemestrist ainet nimega \"Tehislik ja loomulik mõistus\".\n", "id": "ekk_Latn_210599"}
{"text": "ENTRUM\n\nENTRUM on koolinoorte ettevõtlikkusideede konkurss ja arenguprogramm, mis on kutsutud ellu Eesti Energia poolt 2010. aastal. ENTRUM on mõeldud 13–19-aastastele noortele.\n", "id": "ekk_Latn_210600"}
{"text": "Tõnis Mets\n\nTõnis Mets (sündinud 26. detsembril 1938 Lihula vallas) on eesti agronoom, poliitik ja omavalitsustegelane.\n\nTa on lõpetanud 1959. aastal Lihula Keskkooli ja 1969. aastal Olustvere sovhoostehnikumi agronoomina.\n\nTa oli lapsena (1941. aastal) küüditatud. Aastal 1956 asutas ta põrandaaluse Eesti Vabadusvõitlejate Liidu, arreteeriti aastal 1959, oli seejärel kuus aastat Mordva ANSVs vangistuses.\n\nTa töötas aastatel 1968–1990 Haapsalu Maaparandusvalitsuses.\n\nTa osales paljudes poliitilistes meeleavaldustes, alates Hirvepargi miitingust. Ta oli ka Rahvarinde aktivist.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, tegutsedes rahvussuhete komisjonis. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Ta oli ka Eesti Kongressi saadik.\n\nTa on olnud Lihula linnapea.\n\n1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Lihula vallavolikogusse (valimisliidu \"Lihula Tulevik\" ridades) ja osutus valituks. 1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Lihula vallavolikogusse (valimisliidu \"Ühtne Lihula\" ridades) ja osutus valituks. 1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta Lihula vallavolikogusse (valimisliidu \"Ühtne Lihula\" ridades) ja ta osutus valituks.\n\nTa kandideeris 1995. aasta Riigikogu valimistel (Parempoolsete nimekirjas) ka Riigikogusse, kuid ei osutunud valituks.\n", "id": "ekk_Latn_210601"}
{"text": "Bà Rịa-Vũng Tàu provints\n\nBà Rịa-Vũng Tàu provints on 1. järgu haldusüksus Vietnamis, riigi kagurannikul.\n\nLisaks mandriosale kuuluvad provintsi Côn Sơni saared.\n\nProvintsi keskus on Bà Rịa.\n\nProvints on jagatud kaheksaks haldusüksuseks (5 piirkonda ja kolm linna).\n", "id": "ekk_Latn_210602"}
{"text": "Kapellskär\n\nKapellskär on neem Rootsis Norrtälje vallas. See asub umbes 100 km Stockholmist kirdes.\n\nKapellskäris asub Kapellskäri sadam.\n", "id": "ekk_Latn_210603"}
{"text": "Kurortoloogia\n\nKurortoloogia on meditsiini haru, mis käsitleb looduslikke ravitegureid, nende toimet inimorganismile ja rakendamist kuurordis.\n\nEesti kurortoloogia rajajaks peetakse Carl Abraham Hunniust, kes oli Haapsalu kreisiarst ning hakkas patsientide ravimisel katsetama Haapsalu ümbruse lahtede mudaga. Ta töötas välja mudaravi metoodika ja muda kasutamise näidustused. Esimese mudaravila asutas ta 1825. aastal, mida loetakse ka Haapsalu kuurordi tegevuse alguseks.\n", "id": "ekk_Latn_210604"}
{"text": "Eesti Kohtuekspertiisi Instituut\n\nEesti Kohtuekspertiisi Instituut (lühend: EKEI) on riiklik ekspertiisiasutus. Instituut tegeleb peamiselt kohtuekspertiisidega. EKEI loodi 1. jaanuaril 2008 Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo ning Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ühinemisel. Instituudi direktor oli 2008–2020 Üllar Lanno.\n", "id": "ekk_Latn_210605"}
{"text": "Władysław Gomułka\n\nWładysław Gomułka (6. veebruar 1905 Krosno – 1. september 1982 Konstancin-Jeziorna) oli Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane, Poola kommunistlik liider aastatel 1956–1970.\n\nWładysław Gomułka oli pärit töölisperekonnast. Ta omandas ainult alghariduse ning tööle läks ta juba 14-aastaselt 1919. aastal. Poola Kommunistlikku Parteisse astus Gomułka 1926. aastal. 1932. aastal mõisteti ta kommunistliku tegevuse eest neljaks aastaks vangi, kuid haiguse tõttu vabastati ta vangistusest juba 1934. aastal. Seejärel suundus ta Moskvasse, kus õppis aastatel 1934–1935 Rahvusvahelises Leninlikus Akadeemias. Gomułka pöördus 1935. aastal Poolasse tagasi, kus ta vangistati ning vabanes alles Teise maailmasõja alguses 1939. aastal. Aastatel 1939–1942 elas ta Białystokis ja Lvivis. 1942. aastal saabus ta illegaalina Varssavisse, kus temast sai Poola Töölispartei Keskkomitee liige. 1943. aasta novembrist sai temast sama partei esimene sekretär. 1944. aasta juulis saabus ta Lublinisse, kus temast sai Poola Rahvusliku Vabastamise Komitee liige. 1944. aasta detsembrist kuulus ta valitsusse peaministri asetäitjana ja \"tagastatud alade\" ministrina. 1948. aastal jäi ta võimuvõitluses Stalini soosikule Bolesław Bierutile alla. 1949. aastal jaanuaris eemaldati Gomułka kõigilt riiklikelt ametikohtadelt, sama aasta novembris heideti aga Poola Ühendatud Töölisparteist välja. 1951. aasta juulis ta arreteeriti ning viibis vangistuses kuni 1954. aastani.\n\n1956. aasta augustis taastati tema liikmesus Poola Ühendatud Töölisparteis, sama aasta 21. oktoobril valiti ta aga sama partei esimeseks sekretäriks. Oma võimuperioodi algul oli Gomułka küllaltki populaarne. Ta pooldas niinimetatud \"Poola teed sotsialismile\". 1960. aastatel muutus ta aga Nõukogude Liidu surve all üha vanameelsemaks.\n\n1968. aasta märtsis päästeti Gomułka juhtimisel valla \"sionismivastane kampaania\". Umbes 17 000 juudi rahvusest Poola kodanikku võtsid vastu väljasõiduviisa ja lahkusid maalt.\n\nWładysław Gomułka astus parteijuhi ametikohal tagasi 20. detsembril 1970 seoses Gdanskis ja mujal Põhja-Poolas puhkenud töölisrahutustega.\n", "id": "ekk_Latn_210606"}
{"text": "Edward Adelbert Doisy\n\nEdward Adelbert Doisy (3. november 1893 Hume, Edgari maakond, Illinois – 23. oktoober 1986 Saint Louis, Missouri) oli Ameerika Ühendriikide biokeemik.\n\n1943. aastal pälvis ta K-vitamiini keemilise koostise avastamise eest Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Samal aastal sai füsioloogia- või meditsiiniauhinna ka taani biokeemik Carl Peter Henrik Dam.\n\nEdward Adelbert Doisy oli aastail 1943–1945 The American Society For Biochemistry and Molecular Biology president.\n\nAastal 1945 valiti ta Ameerika Biokeemikute Ühingu (American Society of Biological Chemists) presidendiks.\n", "id": "ekk_Latn_210607"}
{"text": "Vietnamlased\n\nVietnamlased (endanimetus Viet) on rahvas Indohiina, Vietnami põhirahvas. Kõnelevad austroaasia keelte hulka kuuluvat vietnami keelt.\n\nVietnamlaste üldarv maailmas on ligikaudu 77 miljonit, sellest Vietnamis 74 miljonit (86% elanikkonnast).\n\nEestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 8 vietnamlast, kõik Tallinnas.\n\nAntropoloogiliselt kuuluvad vietnamlased lõuna-aasia rassi.\n\nVietnamlaste hulgas on budiste, taoiste, konfutsianiste, katoliiklasi ja protestante. Valitseb usuline sallivus, erinevad usundid on omavahel põimunud.\n", "id": "ekk_Latn_210608"}
{"text": "Tanel Mällo\n\nTanel Mällo (sündinud 12. aprillil 1980) on eesti psühholoog ja isikuandmete uurija.\n\nAlates 2018. aastast on ta Aalto Ülikooli arvutiteaduste osakonna teadur. Tema uurimisteema on isikuandmete isiklik kasutamine.\n\nAastatel 2009–2018 oli Tanel Mällo raamatusarja \"Transpersonaalse psühholoogia varamu\" toimetaja. Sari kajastab transpersonaalse psühholoogia temaatikat ja sellega seonduvaid distsipliine.\n", "id": "ekk_Latn_210609"}
{"text": "Edward Gierek\n\nEdward Gierek (6. jaanuar 1913 Porąbka (tänapäeval Sosnowiec) – 29. juuli 2001 Cieszyn) oli Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane, Poola kommunistlik liider aastatel 1970–1980.\n\nEdward Gierek oli pärit kaevuri perekonnast. Ta oli 4-aastane, kui ta isa tööõnnetuses hukkus. 1923. aastal asus ta koos oma emaga elama Prantsusmaale, kus ta aastatel 1926–1934 töötas söekaevandustes. 1931. aastal astus Gierek Prantsusmaa Kommunistlikku Parteisse. 1934. aastal arreteeriti ta streigis osalemise eest ja saadeti Poolasse, kus ta varsti seejärel võeti armeeteenistusse. 1937. aastal emigreerus Edward Gierek Belgiasse, kus ta töötas söekaevanduses. 1937. aastal astus ta Belgia Kommunistlikku Parteisse. Saksa okupatsiooni ajal 1940–1944 osales ta põrandaaluses vastupanuliikumises.\n\n1948. aastal pöördus ta Poolasse tagasi, kus töötas Poola Töölispartei Keskkomitee aparaadis. Aastatel 1949–1954 oli Gierek parteitööl Sileesias. 1954. aastal valiti ta Poola Ühendatud Töölispartei Keskkomitee liikmeks. 1956–1964 oli ta Poola Ühendatud Töölispartei sekretär, 1957–1970 Katowice vojevoodkonna Poola Ühinenud Töölispartei Komitee esimene sekretär.\n\n1970. aasta 20. detsembril sai Edward Gierek Poola Ühendatud Töölispartei esimeseks sekretäriks. 1970. aastate algul õnnestus Gierekil Poola elanike elatustaset tunduvalt tõsta, kuid seda suurel määral tänu välislaenude võtmisele. Üldiselt Giereki algatatud majandusreformid siiski ei õnnestunud.\n\n1980. aasta 6. septembril astus Gierek parteijuhi ametikohalt tagasi. Tema asemel sai uueks parteijuhiks Stanisław Kania. Pärast sõjaseisukorra kehtestamist Poolas 1981. aasta detsembris heideti Edward Gierek parteist välja ning ta oli lühiajaliselt vahistatud. Hiljem ta poliitikaga enam ei tegelenud, elas tagasitõmbunult provintsis ja kirjutas mälestusi.\n", "id": "ekk_Latn_210610"}
{"text": "William Parry Murphy\n\nWilliam Parry Murphy (6. veebruar 1892 Stoughton, Wisconsin – 9. oktoober 1987) oli Ameerika Ühendriikide arst. 1934. aastal pälvis ta koos George Richards Minot' ja George Hoyt Whipple'iga Nobeli meditsiiniauhinna uurimuste ning makrotsütaarse aneemia (eriti pernitsioosse aneemia) ravi leiutamise eest.\n", "id": "ekk_Latn_210611"}
{"text": "Varnja Elava Ajaloo Muuseum\n\nVarnja Elava Ajaloo Muuseum on Peipsiääre vallas Varnja külas asuv muuseum, mis tutvustab 19. sajandi lõpu – 20. sajandi alguse vanausuliste elulaadi.\n\nMuuseum avati 2002. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_210612"}
{"text": "Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon\n\nValga isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon SA on Valgas asuv muuseum, kus eksponeeritakse Eesti piirivalve, kaitseväe, Kaitseliidu, kaitsepolitsei ja politsei ajalugu ja tänapäeva.\n\nEkspositsioon avati 2000. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_210613"}
{"text": "Helme koduloomuuseum\n\nHelme koduloomuuseum on muuseum Tõrva vallas Kirikukülas. Muuseum tutvustab Helme piirkonnaga seotud pärandkultuuri.\n\nMuuseum avati 1975. aastal. Aastast 1979 asub muuseum Helme kiriku pastoraadis.\n", "id": "ekk_Latn_210614"}
{"text": "Hellenurme vesiveski\n\nHellenurme vesiveski on endisaegne Hellenurme mõisa territooriumil asuv vesiveski, mis tänapäeval on kohandatud muuseumiks.\n\nVesiveski on ehitatud 1880. aastatel, sisustus (jahu- ja tangutootmismasinad) pärineb 1930. aastatest.\n", "id": "ekk_Latn_210615"}
{"text": "Karksi külamuuseum\n\nKarksi külamuuseum on Mulgi vallas Karksi külas asuv muuseum.\n\nKülamuuseumis on kolm ruumi: kolhoosituba, memme-taadi kamber ja koolituba. Kolhoositoas on eksponeeritud Karksi kolhoosi aegseid lippe, vimpleid, aukirju ja fotosid. Memme-taadi kambris on üles pandud püsinäitus 20. sajandi algupoole Mulgimaa talu memme-taadi toast.\n", "id": "ekk_Latn_210616"}
{"text": "Mõisaküla muuseum\n\nMõisaküla muuseum on Viljandi maakonnas Mulgi vallas Mõisakülas asuv muuseum.\n\nMuuseumi ekspositsioon \"annab põhjaliku ülevaate Mõisaküla ajaloost, asula tekkimisest, siinsete ettevõtete toodangust, haridus- ja kultuurielust ning sporditegevusest\".\n\nMuuseum asutati 1970. aastal Valter Ilisoni ja ettevõtte Talleks ühisel ettevõtmisel. 1992. aastal andis Talleks muuseumi varad üle Mõisaküla linnale. Kuni 2001. aastani asus muuseum AS ET Mõisaküla ruumides. Aastast 2001 asub muuseum 1932. aastal valminud hoones, mis on üks vähestest Mõisaküla hoonetest, mis säilis 1941. aasta sõjatulekahjus. Hoone kuulus Eesti Vabariigi ajal jaamakorraldaja Peeter Karrole.\n", "id": "ekk_Latn_210617"}
{"text": "Vastseliina koduloomuuseum\n\nVastseliina koduloomuuseum on Võru vallas Vastseliina asulas asuv muuseum, mis tutvustab kohalikku kultuuripärandit.\n\nMuuseum asub 1883. aastal valminud kihelkonnakooli hoones. Muuseumis säilitatakse ja eksponeeritakse majapidamis- ja põllutööriistu, tarbeesemeid, vana käsitööd, dokumente ja fotosid.\n", "id": "ekk_Latn_210618"}
{"text": "Saksa Teaduste Akadeemiate Liit\n\nSaksa Teaduste Akadeemiate Liit (saksa keeles Union der deutschen Akademien der Wissenschaften, lühend Akademienunion) on Saksamaa teadusakadeemiate ühendus.\n\nAkadeemiate Liit on katusorganisatsiooniks kaheksale akadeemiale. Põhiülesandeks on teha koostööd ja edendada ühiseid teadushuvisid. Erilist tähelepanu osutatakse interdistsiplinaarsele teaduskoostööle. Liitu kuuluvate akadeemiate liikmeskonda kuulub kokku rohkem kui 1900 teadlast erinevatelt teadusdistsipliinidelt.\n\nLiit kannab praegust nime 1999. aastast. Enne seda kandis Saksamaa teadusakadeemiate ühendus nime Saksamaa Liitvabariigi Teaduste Akadeemiate Konverents (Konferenz der deutschen Akademien der Wissenschaften).\n\nSaksa Teaduste Akadeemiate Liit on Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA liige.\n", "id": "ekk_Latn_210619"}
{"text": "Vitali Menšikov\n\nVitali Menšikov (sündinud 22. novembril 1946 Kurgani oblastis) on Eesti keemiainsener ja poliitik.\n\nTa sündis Kataiskis Kurgani oblastis. Ta lõpetas aastal 1971 Uurali Polütehnilise Instituudi (asukohaga Sverdlovskis).\n\nTa töötas aastatel 1971–1979 Sillamäe Keemiametallurgia Tootmiskoondises meistri, vanemmeistri ja vahetuseülemana; aastatel 1979–1990 samas osakonnajuhataja asetäitjana.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, olles õiguskomisjoni liige ja Ülemnõukogu Presiidiumi liige.\n\nTa oli aastatel 1989–1993 Sillamäe linnavolikogu liige ja novembrist 1992 kuni jaanuarini 1996 Sillamäe linnapea.\n\nTa on 8. oktoobrist 1994 Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (ja selle eelkäija) liige. Ta oli ka Vene Demokraatliku Liikumise (asutatud augustis 1992) kaasesimees. 1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kandideeris ta üksikkandidaadina Sillamäe linnavolikogusse, sai 55 häält ega osutunud valituks.\n", "id": "ekk_Latn_210620"}
{"text": "Vao tornlinnus-muuseum\n\nVao tornlinnus-muuseum on Vao tornlinnuses paiknev muuseum. Muuseum avati 1991. aastal. Muuseumis on peale Vao tornlinnuse ehitiste ka Vao mõisa ja küla ajaloo näitus.\n", "id": "ekk_Latn_210621"}
{"text": "Edward Ochab\n\nEdward Mieczysław Ochab (16. august 1906 Kraków – 1. mai 1989 Varssavi) oli Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane. 1956. aasta märtsist oktoobrini oli ta Poola kommunistlik liider.\n\nEdward Ochab astus Poola Kommunistlikku Parteisse 1929. aastal. Teise maailmasõja ajal viibis Nõukogude Liidus. Aastatel 1950–1954 oli ta Poola Ühendatud Töölispartei Keskkomitee Organisatsioonibüroo sekretariaadi liige, 1950–1956 ka Poola Ühendatud Töölispartei Keskkomitee sekretär. 1954–1968 oli ta Poola Ühendatud Töölispartei Keskkomitee Poliitbüroo liige.\n\nPärast Bolesław Bieruti ootamatut surma valiti Edward Ochab 20. märtsil 1956 Poola Ühendatud Töölispartei Keskkomitee esimeseks sekretäriks. 21. oktoobril lahkus ta Poolas aset leidnud protestide ja rahutuste tõttu esimese sekretäri ametist.\n\n1957–1959 oli ta Poola põllumajandusminister. 1961–1964 oli Ochab Riiginõukogu esimehe asetäitja ja 1964–1968 Riiginõukogu esimees (formaalselt riigipea).\n", "id": "ekk_Latn_210622"}
{"text": "Vallakirjutaja\n\nVallakirjutaja on palgaline vallasekretär, kas ajab vallavalitsuse asju ja teeb raamatupidamistööd. Eesti alal tekkis vallakirjutaja amet pärast 1866. aasta . Vallakirjutajad täitsid enamasti ka valla kohtukirjutaja rolli.\n", "id": "ekk_Latn_210623"}
{"text": "Balti landesraat\n\nBalti landesraat (ka Balti maakogu, Baltimaade Ühendatud Maanõukogu, saksa keeles Der Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga) oli Liivimaa maapäeva otsusel 22. märtsist 1918 ja Eestimaa maapäeva otsusel 28. märtsist 1918 12. aprillil 1918 moodustatud seisuslik esinduskogu, kuhu kuulusid kõigi elanikkonna kihtide ja rahvusrühmade esindajad. Samas ei olnud maanõukogu liikmete arv proportsioonis nende esindatavate gruppide arvulise suurusega. Esmakordselt kuulus Baltimaade esinduskogusse Petserimaa esindaja.\n\nMaanõukogusse kuulusid: Liivimaa rüütelkonna, mõisnike, vallavanemate, vaimulikkonna ja linnade (välja arvatud Riia) esindajad; Saaremaa rüütelkonna, mõisnike, vallavanemate, Kuressaare ja vaimulike esindajad; Tartu ülikooli professorite esindaja; Petserimaa esindaja; Riia linna esindajad (linnavolinikud, Börsikomitee esindaja, tööstuse esindaja, Polütehnikumi haldusnõukogu esindaja ja vaimulikkonna esindaja); Eestimaa rüütelkonna, mõisnike, vallavanemate, vaimulike ja linnade esindajad.\n\nMaanõukogu töökeelteks oli saksa, eesti ja läti keel.\n\nMaanõukogu saatis 12. aprillil 1918 telegrammi teel palve Saksa keisrile ja Preisi kuningale, ühendamaks Baltimaad Saksa riigiga personaaluniooni kujul, ning valis delegatsiooni temale maanõukogu otsuste esitamiseks. Delegatsiooni juhiks valiti Eduard Dellingshausen.\n\n8. novembril 1918 valis maanõukogu Balti regendinõukogu eesotsas Adolf Pilar von Pilchauga.\n", "id": "ekk_Latn_210624"}
{"text": "Asehaldur\n\nAsehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.\n", "id": "ekk_Latn_210625"}
{"text": "Kalkun\n\nKalkun ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun on kalkuni perekonda kuuluv kodulind.\n\nKodukalkun on metskalkuni kodustatud vorm. Kalkun kodustati Kesk-Ameerikas (tänapäeva Mehhiko aladel) vähemalt 2000 aastat tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_210626"}
{"text": "Jevgeni Kotšegarov\n\nJevgeni Kotšegarov (vene keeles Кочегаров, Евгений Петрович; 2. jaanuar 1945 Derbent Dagestani ANSV – ) oli Nõukogude Liidu piirivalvur ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik.\n\nTa sündis Derbentis, Dagestani ANSV-s. Aastal 1962 lõpetas ta Chișinăus keskkooli, seejärel õppis ta aastatel 1962–1964 Chișinău ülikooli filoloogiateaduskonnas, lõpetas aastal 1972 Moskvas kõrgema sõjaväeõppeasutuse juristina.\n\nTa oli aastast 1964 sõjaväeteenistuses piirivalvevägedes. Aastatel 1972–1979 teenis ta Kaug-Idas, aastast 1979 teenis ta Eestis, muuhulgas Balti piirivalvepiirkonna vägede ülema asetäitjana. Aastal 1990 oli tema auastmeks polkovnik, hiljem kindralleitnant.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, olles selle õiguskomisjoni liige. 11. märtsist 1992 lõpetati tema kui võõrriigi sõjaväelase saadikuvolitused (koos Zijautdin Abdurahmanovi, Goderdzi Ahaladze ja Sergei Volkoviga).\n\nTa oli aastatel 1985–1986 Rakvere Linna Töörahva Saadikute Nõukogu liige ning aastatel 1987–1989 Harju rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu ja aastast 1989 Harju maavolikogu liige.\n\n6. septembril 1991 määras Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov ta Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigi vaheliste läbirääkimiste delegatsiooni koosseisu.\n\nPärast Nõukogude Armee Eestist lahkumist viidi Jevgeni Kotšegarov teenima Moskvasse, kus temast sai NSV Liidu RJK Piirivalvevägede asjadevalitseja. Arvatavasti suri ta aastal . Surma täpne aeg ega koht ei ole teada.\n", "id": "ekk_Latn_210627"}
{"text": "Kuubalased\n\nKuubalased (endanimetus Cubanos) on Kuuba põhirahvus. Kuubalasteks peetakse kõiki Kuuba kodanikke, sõltumata nende etnilisest päritolust või rassilisest kuuluvusest. Kõnelevad hispaania keelt. Traditsiooniliselt on kuubalased olnud katoliiklased.\n\nKuubas elas 2012. aasta rahvaloenduse andmetel 11 163 934 inimest. Mujal maailmas elab kuubalasi arvukalt Ameerika Ühendriikides, kus 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas neid 1 785 547.\n\nEestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel kuus kuubalast, neist viis Tallinnas.\n\nKuubalased on kujunenud hispaania (ja vähesel määral ka teiste Euroopa riikide) sisserändajatest ning Aafrikast toodud neegritest. 2002. aasta Kuuba rahvaloenduse andmetel oli Kuuba elanikest valgeid (kreoole) 65,05%, mulatte 23,84%, neegreid 10,08% ja asiaate 1,02%.\n", "id": "ekk_Latn_210628"}
{"text": "Ants Käärma\n\nAnts Käärma (sündinud 4. aprillil 1942 Võitra, Soontaga vald, Pärnumaa) on eesti agronoom ja poliitik.\n\nTa küüditati aastal 1949 koos emaga Siberisse (Krasnojarski kraisse, Krasnoturanski rajooni), naasis kodumaale aastal 1956. Lõpetas aastal 1957 7. klassi Tallinna 44. 7-klassilises koolis (varem õppis Moissejevka 7-klassilises koolis), aastal 1961 lõpetas Jäneda sovhoostehnikumi agronoomina ja aastal 1969 agronoomina Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA).\n\nTa töötas aastatel 1968–1971 EPA Ülenurme majandi rohumaade agronoomina ja aastatel 1971–1972 osakonnajuhatajana. Aastatel 1972–1990 töötas ta Aravete kolhoosis peaagronoomina.\n\nTa oli aastatel 1972–1990 NLKP liige.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, olles maaelukomisjoni aseesimees. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. On sellega seotult 20. Augusti Klubi liige.\n\nAastatel 1992–1995 oli ta VII Riigikogu liige (Maaliidu Ühenduses); aastatel 1995–1999 VIII Riigikogus (valimisliidu Koonderakond ja Maarahva Ühendus nimekirjas), seal oli ta 13. märtsist 1997 14. märtsini 1999 Riigikogu I aseesimees; aastatel 1999–2003 oli ta IX Riigikogus (oli Riigikogus Eesti Koonderakonna nimekirjas). Ta kandideeris ka 2003. aasta Riigikogu valimistel (Eestimaa Rahvaliidu nimekirjas), ta sai 1015 häält, kuid ta ei osutunud valituks.\n\nAnts Käärma oli Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees alates 2004. aasta aprillist, kui koja eelmine juht Ester Tuiksoo põllumajandusministriks sai.\n\nAastatel 1991–2000 oli ta Eesti Maaliidu liige, olles ka selle aseesimees, hiljem oli ta Eestimaa Rahvaliidu ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige. Heideti erakonnast välja seoses 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel erakonna vastu kandideerimisega.\n", "id": "ekk_Latn_210629"}
{"text": "Marjorie Estiano\n\nMarjorie Estiano (sünninimi Marjorie Dias de Oliveira; sündinud 8. märtsil 1982 Curitibas) on Brasiilia näitleja ja poplaulja.\n", "id": "ekk_Latn_210630"}
{"text": "Helme Suuk\n\nHelme Suuk (sündinud 15. novembril 1947 Tamsalu vallas) on eesti mägironija ja mägimatkaja. Ta on esimene naine Eestis ja ka Baltimaades, kes pälvis aunimetuse \"Lumeleopard\".\n", "id": "ekk_Latn_210631"}
{"text": "Resolutsioon\n\nResolutsioon (ladina keeles 'lahendus' vt ka Resolutio ja Solutio) on mitmetähenduslik sõna\n\nResolutsioon on koosolekul, kongressil või mujal teatud küsimus(t)es vastu võetud otsus, mida järgitakse edaspidises tegevuses. Resolutsioon on juhtiva töötaja või muu otsustaja pealdis dokumendil Resolutsioon on kohtuotsuse viimane osa Resolutsioon on toortõlge inglise keelest, selle asemel otsi ning vaata Lahutusvõime ja Eraldusvõime ...\n", "id": "ekk_Latn_210632"}
{"text": "Kohvikute päev\n\nKohvikute päev on mingis asulas, piirkonnas või suurema linna asumis korraldatav päev, mille käigus eraisikud peavad oma kodus või õues ajutisi kohvikuid, pakkudes külalistele tasulist söögi- ja joogipoolist. Mõnel pool võib kohvikute päev olla iga-aastane, teisal on see pigem ühekordne üritus.\n\nEestis said kohvikute päevad alguse Kärdlast 2007. aastal. Kärdla inimesi on juba ammust ajast kutsutud kohvilähkriteks. Kohvilähkrite nime pookisid Kärdla rahvale külge naaberkülade inimesed. Nad võtsid kodust kaugemale tööle minnes lähkriga hapupiima või kalja kaasa ja naersid vabrikurahvast, kelle igapäevaseks joogipooliseks peeti kohvi.\n\nEestis on kohvikute päevi korraldatud näiteks Arukülas, Elvas, Haapsalus, Keilas, Kiiul, Kärdlas, Peetris, Põltsamaal, Sauel, Setumaal, Soomaal, Tõrvas ja Türil, Tallinnas aga Uues Maailmas Uue Maailma päevade raames ning Kalamajas Kalamaja päevade raames.\n", "id": "ekk_Latn_210633"}
{"text": "Homo floresiensis\n\nHomo floresiensis ehk Florese inimene on liik inimese perekonnast.\n\n2003. aastal leidsid arheoloogid Indoneesiast Florese saarelt täiskasvanud naise luustiku, mis arvatakse olevat 18 000 aasta vanune. Florese inimene oli mitu korda väiksema ajuga, rohkem tänapäevase šimpansi mõõtu, kuid ta kasutas kivist tööriistu, tegi tuld ja käis jahil.\n\nLiigi leidsid Austraalia arheoloogid Liang Bua koopast 5,9 meetri sügavuselt.\n", "id": "ekk_Latn_210634"}
{"text": "Arvo Junti\n\nArvo Junti (sündinud 17. aprillil 1953 Türil) on eesti jurist ja poliitik.\n\nTa on lõpetanud 1971. aastal Vändra Keskkooli ja 1976. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (õigusteaduskonnas).\n\nTa töötas aastatel 1989–1990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklikus Plaanikomitees / Majandusministeeriumis.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige. 20. augustil 1991 hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Ta oli ka Eesti Kongressi saadik ja Eesti Komitee I koosseisu liige.\n\nAastatel 1992–1995 oli ta VII Riigikogu liige (valimisliidu Rahvarinne nimekirjas); 1995–1999 VIII Riigikogus (Keskerakonna nimekirjas), seal oli ta 20. aprillist 1995 kuni 14. märtsini 1996 Riigikogu I aseesimees.\n\nRiigikogus paistis Junti silma obstruktsiooniga ehk oskusega istungeid lakkamatute küsimuste, paranduste ja sekkumistega venitada. Tema nime järgi sai obstruktsioon endale sünonüümiks juntimine.\n\n1981 - 2019 kuulus ta vandeadvokaadina Eesti Advokatuuri. Ta oli Advokaadibüroo Arvo Junti juhataja.\n\nTa on töötanud õppejõuna Mainori Majandusinstituudis, Audentese Ülikoolis ja Akadeemias Nord.\n", "id": "ekk_Latn_210635"}
{"text": "Hans von Euler-Chelpin\n\nHans Karl August Simon von Euler-Chelpin ka Hans von Euler-Chelpin ka Hans von Euler(15. veebruar 1873 Augsburg – 6. november 1964 Stockholm) oli Saksa päritolu Rootsi biokeemik. Aastal 1929 pälvis ta suhkrute alkohoolse kääritamise ja protsessis osalevate ensüümide uurimise eest Nobeli keemiaauhinna.\n\nSamal aastal sai keemiaauhinna ka inglise biokeemik Arthur Harden.\n", "id": "ekk_Latn_210636"}
{"text": "Ignati\n\nIgnati (vene Игнатий) on vene mehenimi.\n\nNimi on vene keelde tulnud kreeka keelest, kus seda tunti kujul Ignatios (Ignátios). Algupäraselt on tegemist ladina nimega Ignatius.\n\nTavakasutuses on Ignati Venemaal alati olnud harvaesinev eesnimi. Kõige enam on seda kasutanud vaimuliku nimena õigeusu mungad. Eestis oli 2019. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Ignati 16 mehel.\n\nIgnati (u 1540 – u 1620) oli kreeka päritolu õigeusu vaimulik, aastatel 1605–1606 Moskva ja kogu Venemaa patriarh; Ignati I (surnud 1288) oli vene õigeusu vaimulik, aastatel 1262–1288 Rostovi piiskop; Ignati II (surnud 1364) oli õigeusu vaimulik, aastatel 1356–1364 Rostovi piiskop; püha Ignati (Brjantšaninov) (1807–1867) oli vene õigeusu teoloog, aastatel 1857–1861 Kaukaasia piiskop; Ignati (Deputatov) (sündinud 1977) on vene õigeusu vaimulik, alates 2011. aastast Šahtõ piiskop.\n", "id": "ekk_Latn_210637"}
{"text": "Ignati (Moskva patriarh)\n\nIgnati (ka Ignatius, vene Игнатий; u 1540 – u 1620 Vilnius) oli kreeka päritolu õigeusu vaimulik, aastatel 1605–1606 Moskva ja kogu Venemaa patriarh.\n\nIgnati sai patriarhiks Vale-Dmitri I võimule tulles ja tagandati ametist tema tapmise järel. Vene Õigeusu Kirik ei pea Ignatit legitiimseks patriarhiks ning seetõttu puudub ta sageli ametlikes Moskva patriarhide loendites.\n", "id": "ekk_Latn_210638"}
{"text": "J-vitamiin\n\nJ-vitamiin (ka C₂-vitamiin või J-faktor) on eeldatavasti antipneumoonilise toimega looduslikult leiduv toitumisfaktor, ka vitamiinilaadne faktor.\n\nJ-faktori avastajaks peetakse Hans Karl August Simon von Euler-Chelpini ja Mai Malmbergi (1934).\n\nFaktori antipneumaatilise toime avastamise aluseks olid katsed noorte merisigadega, kes spontaansel kokkupuutel pneumokokkidega haigestusid raskesti kopsupõletikku. Kuid kui iga päev lisati toiduratsiooni mitut liiki marjade mahla (kokku 5 ccm), siis nakkust ei tuvastatud. Hiljem edasi uurides leidsid nad, et nimetatud aine esineb tihti koos C-vitamiiniga sidrunites ja marjades, eriti mustades sõstardes, leedri- ja pihlakamarjades.\n", "id": "ekk_Latn_210639"}
{"text": "Medina maakond\n\nMedina maakond (Medina County) on maakond USA-s Ohio osariigis. Geograafilised koordinaadid on 41°12' N, 81°90' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Medina ja suurim linn Brunswick.\n\nMaakonna pindala on 1096 km², millest 4 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 172 332. 2000. aastal oli elanikke 151 095.\n", "id": "ekk_Latn_210640"}
{"text": "Medina maakond (Texas)\n\nMedina maakond (Medina County) on maakond USA-s Texase osariigis. Geograafilised koordinaadid on 29°35' N, 99°11' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Hondo.\n\nMaakonna pindala on 3458 km², millest 18 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 46 006. Aastal 2000 oli seal 39 304 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_210641"}
{"text": "Kennis & Kennis\n\nKennis & Kennis on kunstistuudio Hollandis Arnhemis, kus töötavad paleokunstnikud ja skulptorid Adrie ja Alfons Kennis, hollandlastest kaksikvennad.\n\nKenniste põhitegevuseks on väljasurnud loomaliikide rekonstrueerimine. Kennis & Kennis on tuntuks saanud eelkõige hominiidide rekonstruktioonidega. Nende loomingu põhitellijaiks on muuseumid, samuti on nende töid avaldatud korduvalt National Geographicu esikaanel.\n", "id": "ekk_Latn_210642"}
{"text": "John Gurche\n\nJohn Gurche on ameerika kunstnik. Ta sai tuntuks oma eelajaloolise elu teemaliste maalide ja skulptuuridega, eriti töödega dinosaurustest ja hominiididest.\n\nGurche'i loomingut on eksponeeritud Ameerika Loodusmuuseumis, Fieldi Loodusmuuseumis ja mitmes Smithsonian Institutioni muuseumis. Ta on loonud ka illustratsioone National Geographicule.\n", "id": "ekk_Latn_210643"}
{"text": "Tartu Mill Triathlon 2013\n\nTartu Mill Triathlon 2013 oli 20.–21. juulil 2013 Tartu linnas toimuv triatlonivõistlus.\n\nTriatloni käigus ujutakse Emajões, rattatrass läbib kesklinna ja Supilinna tänavaid ning jõuab korraks ka linnast välja. Jooksudistants kulgeb Emajõe kaldapealsel.\n\nTartu Mill Triathlon 2013 on Tartu teine linnatriatlon, esimest korda toimus triatlon Tartus 21.–22. juulil 2012 (Tartu Mill Triathlon 2012).\n\nVõistluse kesklinna toomise idee tuli New Yorgi ja Lon­doni linnatriatlonidest. Lõpliku tõuke andis Tristar 2011 triatlonil osalenud Tartu linnapea Urmas Kruuse ettepanek korraldada triatlonivõistlus ka Tartu kesklinnas. 2012. aastal oli Tartu linnatriatloni peakorraldaja Ain-Alar Juhanson.\n", "id": "ekk_Latn_210644"}
{"text": "Noise rock\n\nNoise rock on rokkmuusika suund, mis sai alguse 1980. aastate alguses Inglismaal ja USAs ning muutus populaarseks järgmisel kümnendil. Koosneb sellistest stiilidest nagu grunge, noisecore, math rock, shoegaze ja noise pop.\n", "id": "ekk_Latn_210645"}
{"text": "Punasilm-liidrik\n\nPunasilm-liidrik (Erythromma najas) on liidriklaste hulka kuuluv kiililine.\n\nTa on Eesti liikide seas sinise kehaga liidriklaste hulgas ainus, kel on punased silmad.\n", "id": "ekk_Latn_210646"}
{"text": "Kummikeks\n\nKummikeks on kastikeksuga sarnanev hüplemismäng, kus kasutatakse pikka otstest kokkuseotud kummipaela (pesukummi).\n\nKaks mängijat astuvad kummipaela sisse ja eemalduvad teineteisest, kuni kumm on pingul, jäädes näod vastamisi seisma. Ühe või mõlema hoidja puudumisel pannakse asenduseks üks või kaks tooli. Kumm võib asetseda pahkluu, sääre, põlve, reie, puusa kõrgusel või isegi kõrgemal (need on järjestikused klassid, mis tuleb hüppajal läbida). Kummi hoidjad võivad seista jalad koos või õlgade laiuselt. Kolmas mängija hakkab kummi kohal läbi hüplema kindlaks määratud elemente. Vea tegemist elemendi sooritamisel nimetatakse apsuks. Apsu korral läheb hüppekord järgmisele mängijale.\n\nMäng oli populaarne koolitüdrukute hulgas eriti 1970.–1980. aastatel.\n", "id": "ekk_Latn_210647"}
{"text": "Morrow' maakond\n\nMorrow' maakond (Morrow County) on maakond USA-s Ohio osariigis. Geograafilised koordinaadid on 40°53' N, 82°80' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Mount Gilead.\n\nMaakonna pindala on 1055 km², millest 3 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 34 827. 2000. aastal oli elanikke 31 628.\n", "id": "ekk_Latn_210648"}
{"text": "Élisabeth Daynès\n\nÉlisabeth Daynès (sündinud 1960 Béziers's) on prantsuse skulptor ja ürgobjekte kujutav kunstnik. Ta on spetsialiseerunud hominiidide rekonstrueerimisele.\n\nDaynès asutas 1984. aastal oma stuudio Atelier Daynès. Tema töid leidub muuseumides üle kogu maailma, sealhulgas Prantsusmaal Tende'i vallas Musée des Merveilles's, Chicago Fieldi loodusloomuuseumis, Lõuna-Aafrika Vabariigis Pretorias Transvaali muuseumis ja Stockholmi loodusloomuuseumis. Üks tema silmapaistvaimaid teoseid on skulpturaalne kompositsioon neandertaliperekonnast, mis on eksponeeritud Krapina Neandertalimuuseumis Põhja-Horvaatias. Selle loomiseks rekonstrueeris Daynès leitud jäänuste põhjal seitseteist pere liiget.\n", "id": "ekk_Latn_210649"}
{"text": "Kollatähn-loigukiil\n\nKollatähn-loigukiil ehk kollane loigukiil (Sympetrum flaveolum) on loigukiili perekonda kuuluv kiililine.\n\nTema iseloomulikuks tunnuseks on suur kollakas laik tagatiibade kannaosas. Emaste keha pruunikaskollane, isastel punane.\n", "id": "ekk_Latn_210650"}
{"text": "Krusensterni riff\n\nKrusensterni riff (inglise Krusenstern Reef) on müütiline saarestik Vaikses ookeanis Midway atollist lõunas. Selle avastas 11. oktoobril 1805 Juri Lisjanski ja see on nimetatud Adam Johann von Krusensterni auks. Rifi nime järgi nimetati Loode-Hawaii Krusensterni saarteks ehk Krusensterni rifiks (inglise Krusenstern Islands ehk Krusenstern Reef). Märgiti kaartidele koordinaatidega või . Kaartidelt kustutati pärast 1923. aastat.\n", "id": "ekk_Latn_210651"}
{"text": "David Servan-Schreiber\n\nDavid Servan-Schreiber (21. aprill 1961 Neuilly-sur-Seine – 24. juuli 2011 Fécampi vald) oli prantsuse arst ja neuroteadlane.\n\nServan-Schreiber lõpetas aastal 1984 Lavali Ülikooli Kanadas Quebecis psühhiaatria erialal. Aastal 1988 rajas ta Pittsburghi Ülikoolis kognitiivse neuroteaduse labori. Koos kolleegidega asutas Servan-Schreiber 1991. aastal organisatsiooni Piirideta Arstid USA osakonna. Aastal 1997 rajas ta Pittsburghi Ülikooli Meditsiinikeskuses integratiivse meditsiini keskuse.\n\nServan-Schreiber on töötanud õppejõuna Lyoni ülikoolis Université Claude Bernard Lyon 1 ja kliinilise psühhiaatria professorina Pittsburghi ülikoolis.\n\nDavid Servan-Schreiber on kirjutanud mitu raamatut, neist aastal 2007 ilmunud \"Anticancer: Prévenir et lutter grâce à nos défenses naturelles\" (eesti keeles \"Vähi vastu. Uus eluviis\", 2009), sai bestselleriks ning on tõlgitud paljudesse keeltesse. Neli aastat hiljem (2011) avaldas ta oma viimase raamatu \"On peut se dire au revoir plusieurs fois\" (\"Võib palju kordi öelda \"hüvasti\"\"), seda juba koos tuntud ajakirjaniku Ursula Gauthier'ga.\n\nPärast 20-aastast võitlust kasvajaga suri David Servan-Schreiber ajuvähki Normandias 24. juulil 2011. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_210652"}
{"text": "Vene-Rootsi sõda (1495–1497)\n\nVene-Rootsi sõda (1495–1497) oli sõda Moskva suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel valduste pärast Soomes ja Karjalas aastatel 1495–1497.\n\nSoome territoorium Lõuna-Soomes, ajaloolised piirkonnad: Päris-Soome, Uusimaa, Satakunta, Häme, Savo, Pohjanmaa olid vallutatud Rootsi poolt 13. sajandil. Idapoolse territooriumi Karjala hõivamisel ning edasitungil ida poole põrkusid Rootsi kuningriigi huvid Loode-Venemaal valitsenud ja Ingerisse laienenud Novgorodi vabariigi huvidega. Rootsi edasitungil idasuunal toimus 1240. aastal Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud Novgorodi vägedega Ižora jõe Neevasse suubumiskohas toimunud Neeva lahing.\n\n1295. aastal tungisid rootslased Käkisalmi ning alustasid seal Käkisalmi linnuse ehitamist, kuid vasturünnakuga hävitasid Novgorodi väed Rootsi väesalga ja vallutasid linnuse. Rootsi ja Novgorodi vahelised piirisõjad lõpetas 1323. aasta 12. augustil Pähkinälinnas sõlmitud Pähkinäsaari rahu. Piirijoon valduste vahel märgiti Soome lahest mööda Sestra jõge, põhja pool Saima järveni ja seejärel loodes kuni Põhjalaheni.\n\nRootsi valdustesse Karjalas jäid Karjala kannasel ja Laadogast põhjas Äyräpää (Огребу), Jääski (Яаски, rootsi Jäskis) ja Savo (Севилакша, rootsi Savolax) pogostid.\n\nMoskva suurvürsti Ivan III poolt ellu viidud \"Venemaa taasühendamise\" käigus allutas Moskva suurvürstiriik 1478. aastal Novgorodi vabariigi ning liitis suurvürstiriigiga Novgorodi valdused.\n\nSõjaliste ettevalmistustena alustas Ivan III 1492. aastal Narva jõe keskjooksul Jaani linnuse ehitamist ning 1493. aastal liitus Rootsi vaenlase Norra ja Taani kuningriigi kuninga (1481–1513) ja Kalmari uniooni monarhi Hansuga.\n\n1495. aastal ründas Venemaa taanlaste poolt mahitatuna Rootsi kuningriigi valdusi Soomes. 30. novembril 1495 saavutasid end kaitsnud soomlased Viiburi linnuse ülema Knut Posse juhtimisel Moskva vägede üle võidu.\n\n1496. aastal uuesti rünnanud moskvalased jõudsid läbi Karjala ja Savo Hämeni. Rootsi abi venis sisetülide tõttu. Kui see aga ükskord kohale jõudis, asusid Rootsi väed sõjaretkele ning purustasid 1496. aasta suvel Narva jõe äärse moskvalaste Jaani linnuse. Rootsi väepealikud Svante Nilsson Sture ja Knut Posse maabusid 70 laevaga Ivangorodi alla ning kindluse pommitamise järel, vallutasid selle.\n\n1497. aastal sõlmiti Rootsi-Vene vaherahu. 1497 pagendati Soome ka taanlaste poolt alistuma sunnitud Sten Sture Vanem, kus tal küll keelati omada suuremaid ja tähtsamaid kindlusi.\n", "id": "ekk_Latn_210653"}
{"text": "Krusensterni saared\n\nKrusensterni saared on saarestik Middendorffi lahest loode pool Kara meres Tsentralnõi ja Pervomaiski saarte vahel. Saared said oma nime Otto Paul von Krusenstern järgi.\n", "id": "ekk_Latn_210654"}
{"text": "Alice Roberts\n\nTa töötab 2012. aastast Birminghami Ülikooli professorina (Professor of Public Engagement in Science – 'avalikkuse teadusse kaasamise professor'). Tema peamised uurimisvaldkonnad on osteoarheoloogia ja paleopataloogia.\n\nTa on olnud telesaadete saatejuht ja teadusdokumentalistika autor, muuhulgas on ta käsitlenud ka eelajaloolise inimese arengulugu.\n", "id": "ekk_Latn_210655"}
{"text": "Corpus iuris civilis\n\nCorpus iuris civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile.\n\nRooma õiguse kodifitseerimise võttis ette Bütsantsi keiser Theodosius II aastal 429. Üks hilisantiikaja suurimaid probleeme oli päritud õigusliku materjali hiiglaslik maht ja ühtse süsteemi puudumine. Konstantinoopolis hakkas tegutsema 9-meheline komisjon, kelle töö küll peatati ning seda jätkas uus komisjon. Töö lõpetati 438. aastal, mil valmis 16-köiteline Codex Theodosianus, mis sisaldas keiserlikke seadusi aastast 313 kuni 497.\n\nTheodosiuse koodeks oli märkimisväärne saavutus, kuid ei lahendanud probleeme, mis tolle aja juristidel ilmnesid. Theodosiuse koodeks püsis keiserliku õiguse alusena kuni Justinianuseni, kuid see oli ajast maha jäänud. Keisrid olid uusi seadusi väljastanud ning seadusandlus oli muutunud. Samuti sisaldas Theodosiuse koodeks keiserlikke seadusi ainult alates Constantinusest, varasemate keisrite määrused olid koodeksist välja jäetud.\n\n528. aastal andis tollane Bütsantsi keiser Justinianus I käsu koostada uus koodeks, mis hõlmaks tervet keiserlikku seadusandlust, mis oli kirja pandud nii enne kui pärast Constantinuse valitsusperioodi (306–337).\n\nJustinianus I edule aitas suuresti kaasa tema andekas minister Tribonianus, kes juhtis Rooma õiguse kodifitseerimist aastatel 529–534.\n\nJustinianuse koodeks kirjutati ja seda levitati peaaegu täielikult ladina keeles, mis oli impeeriumi ametlik keel, kuigi kaupmeeste, talupoegade, meremeeste ja teiste Rooma keisririigi elanike peamine kõnekeel oli kreeka keel.\n\nNimetus Corpus iuris civilis võeti kasutusele 1583. aastal.\n\nRooma õiguse kodifikatsioon, 16. sajandil saanud nimetuse Corpus iuris civilis, on ühtlasi ka selle peamine allikas tänapäeval.\n", "id": "ekk_Latn_210656"}
{"text": "Evengid\n\nEvengid (vana nimetus tunguusid) on tunguusi-mandžu rahvas Venemaal Siberis ja Kaug-Idas, Hiinas ning Mongoolias. Evenkide asualad on väga laialdased, ulatudes Jenissei jõest kuni Ohhoota mere ja Põhja-Jäämereni.\n\nEvenkide üldarv maailmas on ligi 80 000. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 37 843 evenki (neist Sahha Vabariigis 21 008, Krasnojarski krais 4372, Habarovski krais 4101, Amuuri oblastis 1481, Taga-Baikali krais 1387 ja Irkutski oblastis 1271) Hiinas elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 39 534 evenki (enamik nendest Sise-Mongoolias). Mongoolias elas 1995. aastal 1000 evenki.\n\nAntropoloogiliselt kuuluvad evengid mongoliidse rassi baikali ehk paleosiberi rühma.\n\nEvengi keel kuulub tunguusi-mandžu keelte põhjarühma. Venemaal on enamik evenke läinud üle vene või jakuudi keelele. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal evengi keelt ainult 4802 inimest. Ka Hiinas on evengi keel ohustatud.\n\nEvengid on lähtunud Baikalimaalt, kust nad alates II aastatuhandest on laiali rännanud. Varem olid nad tüüpilised rändeluviisiga põhjapõdrakasvatajad ja kütid. 20. sajandil on nad suuremalt jaolt üle läinud paiksele eluviisile. Juba 17. sajandil võtsid evengid formaalselt vastu õigeusu, kuid kuni 20. sajandi alguseni jäi valdavaks šamanism. Hiinas on evenkide hulgas levinud ka budism.\n\nEveenid on evenkide lähisugulased, kuid tegemist on eri rahvastega.\n", "id": "ekk_Latn_210657"}
{"text": "Maitse\n\nMaitse on ainete omadus, mis kutsub inimesel või loomal esile maitsmisaistingut.\n\nMaitsmisaisting tekib, kui suus olev aine reageerib keemiliselt keelel olevate maitsmispungade retseptoritega.\n", "id": "ekk_Latn_210658"}
{"text": "Herbert McLean Evans\n\nHerbert McLean Evans (23. september 1882 Modesto, California – 6. märts 1971 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide anatoom (embrüoloog), endokrinoloog, toitumisteadlane, teratoloog ja bibliofiil.\n", "id": "ekk_Latn_210659"}
{"text": "Pojeng\n\nPojeng (ka 'pujeng'; ladina keeles Paeonia) on õistaimede perekond, ainus perekond pojengiliste (Paeoniaceae) sugukonnas. Praegu aktsepteeritakse 36 liiki. Pojengid on levinud Aasias, Lõuna-Euroopas ja Põhja-Ameerika lääneosas.\n\nEesti aedadesse levisid esimesed pojengid mõisatest,eriti 20. sajandi alguses. Taimed on vastupidavad ja on tihti vanades talukohtades säilinud. Ühel kasvukohal võib pojeng kasvada oma sada aastat. Üks enim ja kauem Eestis kasvatatud pojengisorte on varajase pojengi (Paeonia officinalis) sort 'Rubra Plena'.Valgeõielistest sortidest peetakse meil tavalisimaks valgeõielise pojengi (Paeonia lactiflora) sorti 'Festiva Maxima' (Mielles, 1851). Roosadest sortidest levinuim on 'Edulis Superba' (Lemon, 1824). Eesti aedades on ühtlasi levinud ahtalehine pojeng (Paeonia tenuifolia).\n\nSorte on aretatud umbes 10 000, kuid registreeritud on pooled neist. Eriti intensiivne on olnud aretustöö Hiinas, kus see on kestnud tuhandeid aastaid. Seal populaarsed puispojengid (Paeonia x suffruticosa) on meil vähe levinud, Läänes on see-eest aretatud palju rohtseid pojengisorte valgeõielisest pojengist (Paeonia lactiflora). Põõsaspojengi sordid pole meie kliimas vastupidavad, küll on aga täiesti külmakindel üks teine puispojengiliik, Rocki pojeng (Paeonia rockii). Väidetavalt on külmakindlaks osutunud nende kahe liigi kollaseõieline hübriid 'High Noon'. Ametlikku registrit pojengisortide üle peab Ameerika Pojengide Ühing (American Peony Society, asutatud 1903).\n\nPojengi kõik osad, eriti juured, on mürgised ja sisaldavad paeonooli. Sellegipoolest on pojengid kasutust leidnud nii ravim- kui ka toidutaimedena. Näiteks on anomaalse pojengi ja põõsaspojengi juurepreparaate kasutatud valu, põletiku ja kõrge vererõhu korral.\n\nHiinas on põõsaspojeng jõukuse ja ilu sümbol ning ühtlasi Hiina rahvuslill. Kolmetine pojeng on Serbia rahvuslilleks.\n\nLõikeõite võtmisel tuleks enne uuelt taimelt varre lõikamist lõikevahendit desinfitseerida, et vältida viiruse levikut.\n", "id": "ekk_Latn_210660"}
{"text": "Semjon Tšeljuskin\n\nSemjon Tšeljuskin (vene keeles Семён Иванович Челюскин; u 1700 – november 1764) oli vene polaaruurija.\n\nTa sündis arvatavasti Kaluuga kubermangu Peremõšli maakonna Borištševo külas.\n\n1714. aasta sügisel astus ta Matemaatiliste ja navigatsiooniliste teaduste kooli Moskvas. 1720. aastatel teenis ta Balti laevastiku laevades navigaatori, tüürimehe abi ja alltüürimehena.\n\n1733–1743 osales Semjon Tšeljuskin suurel põhjaekspeditsioonil. Aastatel 1735–1736 oli ta Vassili Prontšištševi ekspeditsioonil \"Jakutski\" tüürimees. 1736. aasta septembris sai ta haigestunud Prontšištševi asemel laeva kapteniks ja viis selle Faddei lahest Olenjoki jõe suudmealasse. 1736. aasta detsembris sõitis ta koos geodeet Nikifor Tšekiniga kelkudega tagasi Jakutskisse. Aastatel 1738–1739 osales ta Hariton Laptevi ekspeditsioonil. Aastatel 1741–1742 uuris ta Taimõri poolsaare läänerannikut, Hatanga, Pjassina ja Jenissei jõe suudmealasid ning avastas Euraasia mandriosa põhjapoolseima punkti, mis sai hiljem tema auks nime Tšeljuskini neem.\n\n1742. aasta sügisel läks tagasi Peterburisse, kus sai lipnikuks ja teenis edasi Balti laevastikus. 1751. aastal sai leitnandiks ja 1754. aastal kaptenleitnandiks. 18. detsembrist 1756 läks ta erri 3. astme kapteni auastmes.\n\nSemjon Tšeljuskini haua koht pole täpselt teada.\n", "id": "ekk_Latn_210661"}
{"text": "Sada päeva\n\nSada päeva (ka seitsmenda koalitsiooni sõda) on perioodi keiser Napoleon I maapaost Elbal Pariisi tagasitulekust 20. märtsil 1815 kuni kuningas Louis XVIII teise restauratsioonini 8. juulil 1815 (111 päeva). Sellesse periood jäid Waterloo kampaania ja Napoli sõda. Fraasi les Cent Jours kasutas esimesena Pariisi prefekt Gaspard de Chabrol oma tervituskõnes kuningale.\n\nNapoleon tuli tagasi, kui Viini kongress oli kogunenud. 13. märtsil, seitse päeva enne Napoleoni jõudmist Pariisi, kuulutasid suurriigid Viini kongressil ta lindpriiks, ja 25. märtsil, viis päeva pärast tema saabumist Pariisi, sidusid Seitsmenda koalitsiooni liikmed Austria, Preisimaa, Venemaa ja Suurbritannia end kokkuleppega panna igaühe poolt välja 150 000 meest tema võimu kukutamiseks. See pani aluse viimasele konfliktile Napoleoni sõdades, Napoleoni võitmisele Waterloo lahingus, Prantsuse monarhia taastamisele teist korda ja Napoleoni saatmisele maapakku kaugele Saint Helena saarele, kus ta mais 1821 suri.\n", "id": "ekk_Latn_210662"}
{"text": "Kategooria:Raadiolained\n\nRaadiolainetele vastavate sageduste kohta vaata artiklit Raadiosagedus. Füüsikaline selgitus on toodud artiklis Elektromagnetiline kiirgus.\n", "id": "ekk_Latn_210663"}
{"text": "Evansi sinine\n\nEvansi sinine ka T-1824 on pulbriline värvaine ka asovärv, mida kasutatakse ka tänapäeval diagnostilistel eesmärkidel, süstelahusena manustatuna, nii inimeste kui ka katseloomade vereplasma parameetrite kindlaks määramisel kolorimeetriliselt.Aine on lõhnatu, rohelist, sinakat ja/või pruuni ning musta värvi.\n\nIUPAC-i nimetus on tetrasoodium (6E,6'E)-6,6-[(3,3'-dimethylbiphenyl-4,4'-diyl)di(1E)hydrazin-2-yl-1-ylidene]bis(4-amino-5-oxo-5,6-dihydronaphthalene-1,3-disulfonate)\n\nEvansi sinise tähised värvainete indeksis on C.I. DB53 (Direct Blue 53) ja C.I. 23860.\n", "id": "ekk_Latn_210664"}
{"text": "Avinurme kirik\n\nAvinurme kirik on ühelööviline kirik Mustvee vallas aadressil Võidu 4. Kirikut kasutab Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Avinurme kogudus. Avinurme kirik on alates 13. novembrist 1997 kultuuriministri määrusega kaitse all kultuurimälestisena.\n", "id": "ekk_Latn_210665"}
{"text": "Ku-riba\n\nKu laineala kasutatakse laialdaselt satelliitringhäälingus.\n\nTähis Ku tuleneb saksakeelsest fraasist Kurz-unten, mis viitab lainealale vahetult enne K-riba.\n", "id": "ekk_Latn_210666"}
{"text": "Morrow' maakond (Oregon)\n\nMorrow' maakond (Morrow County) on maakond USA-s Oregoni osariigis. Geograafilised koordinaadid on 45°42' N, 119°57' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Heppner.\n\nMaakonna pindala on 5302 km², millest 41 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 11 173. Aastal 2000 oli elanike arv 10 995.\n", "id": "ekk_Latn_210667"}
{"text": "Portage'i maakond\n\nPortage'i maakond (Portage County) on maakond USA-s Ohio osariigis. Geograafilised koordinaadid on 41°17' N, 81°20' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Ravenna ja suurim linn Kent.\n\nMaakonna pindala on 1306 km², millest 4 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 161 419. 2000. aastal oli elanikke 152 061.\n", "id": "ekk_Latn_210668"}
{"text": "Portage'i maakond (Wisconsin)\n\nPortage'i maakond (Portage County) on maakond USA-s Wisconsini osariigis. Geograafilised koordinaadid on 44°48' N, 89°50' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Stevens Point.\n\nMaakonna pindala on 2132 km², millest 41 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 70 019. Aastal 2000 oli elanike arv 67 182.\n", "id": "ekk_Latn_210669"}
{"text": "Pottawatomie maakond\n\nPottawatomie' maakond (Pottawatomie County) on maakond USA-s Oklahoma osariigis. Geograafilised koordinaadid on 35°20' N, 96°94' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Shawnee.\n\nMaakonna pindala on 2055 km², millest 14 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 69 442. Aastal 2000 oli elanike arv 65 521.\n", "id": "ekk_Latn_210670"}
{"text": "Pottawatomie maakond (Kansas)\n\nPottawatomie maakond on maakond Ameerika Ühendriikides Kansase osariigis.\n\n2010. aastal elas maakonnas 21 604 inimest. Maakonna keskus on Westmoreland (643 elanikku). Suurim asula on Wamego (4224).\n\nMaakonna pindala on 2233 km², millest 46 km² moodustab veepindala.\n", "id": "ekk_Latn_210671"}
{"text": "Crooki maakond\n\nCrooki maakond (Crook County) on maakond USA-s Oregoni osariigis. Geograafilised koordinaadid on 44°13' N, 120°36' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Prineville.\n\nMaakonna pindala on 7736 km², millest 21 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 20 978. Aastal 2000 oli elanike arv 19 182.\n", "id": "ekk_Latn_210672"}
{"text": "Crooki maakond (Wyoming)\n\nCrooki maakond (Crook County) on maakond USA-s Wyomingi osariigis. Geograafilised koordinaadid on 44°59' N, 104°56' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Sundance.\n\nMaakonna pindala on 7436 km², millest 31 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 7083. Aastal 2000 oli elanike arv 5887.\n", "id": "ekk_Latn_210673"}
{"text": "Eveenid\n\nEveenid (vana nimetus lamuudid) on tunguusi-mandžu rahvas Venemaal Kirde-Siberis.\n\n2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 22 383 eveeni. Neist elas Sahha Vabariigis 15 071, Magadani oblastis 2635, Kamtšatka oblastis 1872, Tšuktši autonoomses ringkonnas 1392 ja Habarovski krais 1128.\n\nUkrainas elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 104 eveeni.\n\nAntropoloogiliselt kuuluvad eveenid mongoliidse rassi baikali ehk paleosiberi rühma. Võrreldes evenkidega on nad lühemat kasvu ja heledama nahaga.\n\nEveeni keel kuulub tunguusi-mandžu keelte põhjarühma. Tänapäeval ei räägi ligikaudu 3/4 eveene enam eveeni keelt, vaid on üle läinud vene või jakuudi keelele. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal eveeni keelt ainult 5656 inimest.\n\nTõenäoliselt on eveenid kujunenud tunguusi ja jukagiiri hõimude segunemise tulemusel aastasadade jooksul. Varasemal ajal olid eveenid rändleva eluviisiga põhjapõdrakasvatajad ja kütid, rannikualadel ka kalurid ja mereloomakütid. 20. sajandil on eveenid suures osas omaks võtnud paikse eluviisi.\n\nEveenid on evenkide lähedane sugulasrahvas, kuid nad on siiski eri rahvad.\n\nTuntud eveene on maailmameister maadluses Viktor Lebedev, \"legendaarne eveenitar\" Dolguntša ning kirjanik ja ühiskonnategelane Andrei Krivošapkin.\n", "id": "ekk_Latn_210674"}
{"text": "Sidney Crosby\n\nSidney Patrick Crosby (sündinud 7. augustil 1987 Cole Harbouris, Nova Scotias) on Kanada jäähokimängija. Ta mängib 2005. aastast NHL-i klubis Pittsburgh Penguins ja on meeskonna kapten.\n\nTa valiti 2005. aasta NHL-i draft'is esimesena. Esimesel hooajal NHL-is kogus ta 102 punkti ja oli sellega liigas kuues. Hooajal 2006/2007 võitis ta resultatiivseimale mängijale antava Art Ross Trophy, kui kogus hooajaga 120 punkti. Ta sai sellega kõige nooremaks mängijaks, kes mõnes Põhja-Ameerika kõrgliigas resultatiivseima mängija auhinna võitnud. Samal hooajal sai Crosby ka liiga kõige väärtuslikumale mängijale antava Hart Memorial Trophy ja kõige silmapaistvamale mängijale antava auhinna Ted Lindsay Award. Sellega sai ta seitsmendaks mängijaks NHL-i ajaloos, kes on ühel hooajal kõik need kolm auhinda võitnud.\n\nHooaega 2007/2008 alustas ta Penguinsi kaptenina ja juhtis meeskonna Stanley karika finaali, kus kaotati Detroit Red Wingsile. Penguins kohtus Red Wingsiga finaalseerias ka järgmisel hooajal, kuid suutis nüüd selle võitja. Crosby sai kõige nooremaks kapteniks NHL-i ajaloos, kes Stanley karika võitnud.\n\nHooajal 2009/2010 lõi ta 51 väravat, mis tema suurim ühe hooaja jooksul löödud väravate arv. Ta jagas koos Steven Stamkos sellega liiga suurimale väravalööjale antavat Maurice \"Rocket\" Richard Trophyt. Crosby kogus hooajaga kokku 109 punkti ja oli nii liigas teisel kohal. Hooajaväliselt sai ta Mark Messier Leadership Awardi auhinna.\n\nHooajal 2010/2011 saadud vigastuse tõttu pidi ta kümme ja pool kuud väljakult kõrvale jääma.\n\nHooajal 2013/2014 pälvis ta oma karjääri teise nii Hart Memorial Trophy kui ka Art Ross Trophy.\n\nHooajal 2015/2016 oli ta liiga kolmas suurim väravalööja ja oli Penguinsi kapteniks 2016. aasta Stanley karika finaalis, kus alistati San Jose Sharks. Ta pälvis Stanley karika playoffde kõige väärtuslikumale mängijale antava Conn Smythe Trophy.\n\n2017. aastal valiti ta NHL-i ajaloo 100 läbi aegade parima mängija sekka. Esimese mängijana pärast Mario Lemieux'd võitis ta teist korda järjest Conn Smythe Trophy.\n\nNHL-i hooaja esimesesse sümboolsesse koosseisu (NHL First All-Star Team) on ta valitud kokku neljal korral.\n\nCrosby on esindanud Kanadat nii noorte kui ka täiskasvanute koondises. 2010. ja 2014. aastal on ta Kanada koondisega tulnud olümpiavõitjaks. 2015. aastal tulid maailmameistriks.\n", "id": "ekk_Latn_210675"}
{"text": "Daunia\n\nDaunia (kreeka keeles Δαυνία), tuntud ka kui Capitanata, on ajaloolis-geograafiline piirkond Lõuna-Itaalias Põhja-Apuulias, umbes tänapäeva Foggia provintsi piirides. Daunia, koos Peucetia ja Messapiaga, moodustas japüügide järgi nime saanud Japüügia.\n", "id": "ekk_Latn_210676"}
{"text": "Foresti maakond\n\nForesti maakond (Forest County) on maakond USA-s Wisconsini osariigis. Geograafilised koordinaadid on 45°67' N, 88°78' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Crandon.\n\nMaakonna pindala on 2710 km², millest 84 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 9304. Aastal 2000 oli elanike arv 10 024.\n", "id": "ekk_Latn_210677"}
{"text": "Foresti maakond (Pennsylvania)\n\nForesti maakond (Forest County) on maakond USA-s Pennsylvania osariigis. Geograafilised koordinaadid on 41°52' N, 79°24' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Tionesta.\n\nMaakonna pindala on 1116 km², millest 8 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 7716. Aastal 2000 oli elanike arv 4946.\n", "id": "ekk_Latn_210678"}
{"text": "Brunswicki maakond\n\nBrunswicki maakond (Brunswick County) on maakond USA-s Põhja-Carolina osariigis. Geograafilised koordinaadid on 34°04' N, 78°22' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Bolivia.\n\nMaakonna pindala on 2719 km², millest 505 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 107 431. Aastal 2000 oli elanike arv 73 143.\n", "id": "ekk_Latn_210679"}
{"text": "Brunswicki maakond (Virginia)\n\nBrunswicki maakond (Brunswick County) on maakond USA-s Virginia osariigis. Geograafilised koordinaadid on 36°76' N, 77°86' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Lawrenceville.\n\nMaakonna pindala on 1474 km², millest 8 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 17 434. Aastal 2000 oli elanike arv 18 149.\n", "id": "ekk_Latn_210680"}
{"text": "Diferentsiaaltakistus\n\nDiferentsiaaltakistus ehk dünaamiline takistus on elektrotehnikas takistus, mis väljendab elektrivoolu muutuse sõltuvust pinge muutusest. Diferentsiaaltakistus on vajalik mittelineaarse pinge-voolu karakteristikuga ehk tunnusjoonega elektronseadiste takistuse väljendamiseks muutuva pinge või vooluga elektriahelates, sealhulgas ka nõrga vahelduvsignaali ahelates.\n\nKui vool elektriahelas sõltub pingest lineaarselt, siis on vool pingega võrdeline (näiteks kui püsitakistil pinge suureneb kahekordselt, siis ka vool suureneb kaks korda). Pinge-voolu tunnusjooneks on sel juhul sirge, mis algab koordinaatide nullpunktist (joonisel sirge B) ja kehtib Ohmi seadus, mille kohaselt R = U/I. (Kõrvalolevail graafikuil on pinge tähiseks V.)\n\nMittelineaarse pinge-voolu tunnusjoone korral aga on jagatis U/I iga pinge-voolu paari jaoks erisugune ja seadise või elektriahela takistust ei saa väljendada mingi ühe takistusväärtusega. Väikeses pingemuutuse ulatuses valitud tööpunkti (A) ümbruses võib U-I-sõltuvuse siiski lugeda lineaarseks. Selles piiratud ulatuses on voolu sõltuvus pingest määratud sirgega C, mis on tunnusjoone puutuja punktis A. Diferentsiaaltakistuse määrab selle sirge kaldenurk pingetelje suhtes: mida suurem nurk, seda väiksem takistus.\n\nKui pinge-voolu tunnusjoonel on langev osa (punane tunnusjoone lõik alumisel graafikul), siis selles osas on diferentsiaaltakistus negatiivne, s.t pinge suurenemisel vool väheneb (ja vastupidi). Niisugune langev osa on näiteks tunneldioodi U-I-karakteristikul.\n\nValitud tööpunkti A ümbruses (vastavalt punkt P negatiivse diferentsiaaltakistuse graafikul) saab arvutada diferentsiaaltakistuse pingete ja voolude vahede järgi valemiga r =\\frac{ \\Delta U}{\\Delta i}=\\frac{U_2 - U_1}{i_2 - i_1}, kus ΔU on pingemuutus vahemikus U₁ ‒ U₂ ja Δi on vastav voolumuutus vahemikus i₁ ‒ i₂.\n\nNiisiis on diferentsiaaltakistus seotud teatud kindlate voolu või pinge vahemikega. Näiteks kui stabiliseerimisdioodi läbivale voolule 8 mA vastab pinge 5,98 V ja voolu tugevnemisel 32 mA-ni mõõdetakse pingeks 6,04 V, siis ΔU = 6,04 ‒ 5,98 = 0,06 V ning ΔI = 32 ‒ 8 = 24 mA = 0,024 A ja diferentsiaaltakistus r = 0,06/0,024 = 2,5 Ω. See takistus on palju väiksem kui pinge ja voolu mõõtepaaride järgi arvutamisel saadav tulemus.\n", "id": "ekk_Latn_210681"}
{"text": "Metsmesindus\n\nMetsmesindus ehk metsamesindus on mee korjamine puuõõnsustes pesitsevatelt mesilastelt.\n\nAjalooliselt kujutab metsmesindus endast üleminekuvormi meejahilt tarumesindusele.\n\nMetsmesinduse puhul kasutatakse kasvavaid puid, mille puuõõnsus on suuremaks uuristatud või tehislik. Puud võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Selliseid puid on kutsutud mesipuudeks või tarupuudeks. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu peremärgiga.\n\nEestis hakkas metsmesindus aeglaselt asenduma kodumesindusega 16. sajandil, kadudes kasutuselt valdavalt 19. sajandil. Üksikutes kohtades jätkus see ka 20. sajandil. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija Ferdinand Linnus leidis kasutusel olevaid tarupuid (tarupettäid) 1920. aastail Lõuna-Eestist. Üksikuid kasutusel olnud tarumände on leidunud Kaika ja Ähijärve külas veel 20. sajandi teisel poolel.\n", "id": "ekk_Latn_210682"}
{"text": "Nekrutikohustus\n\nNekrutikohustus oli Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid.\n\nEesti alal kehtestati see pärast asehalduskorra likvideerimist Eesti- ja Liivimaal, 1796. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_210683"}
{"text": "Mecklenburgi maakond\n\nMecklenburgi maakond (Mecklenburg County) on maakond USA-s Põhja-Carolina osariigis. Geograafilised koordinaadid on 35°25' N, 80°83' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Charlotte.\n\nMaakonna pindala on 1414 km², millest 52 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 919 628. Aastal 2000 oli elanike arv 695 454.\n\nMaakond on elanike arvult ja rahvastikutiheduselt Põhja-Carolina suurim.\n", "id": "ekk_Latn_210684"}
{"text": "Mecklenburgi maakond (Virginia)\n\nMecklenburgi maakond (Mecklenburg County) on maakond USA-s Virginia osariigis. Geograafilised koordinaadid on 36°68' N, 78°37' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Boydton.\n\nMaakonna pindala on 1759 km², millest 142 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 32 727. Aastal 2000 oli elanike arv 32 280.\n", "id": "ekk_Latn_210685"}
{"text": "Dunni maakond\n\nDunni maakond (Dunn County) on maakond USA-s Wisconsini osariigis. Geograafilised koordinaadid on 44°95' N, 91°90' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Menomonie.\n\nMaakonna pindala on 2238 km², millest 31 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 43 587. Aastal 2000 oli elanike arv 39 858.\n", "id": "ekk_Latn_210686"}
{"text": "Organogeensed mullahorisondid\n\nOrganogeensed ehk orgaanilised mullahorisondid on mullahorisondid, mis sisaldavad üle 30 massiprotsendi (umbes 60 mahuprotsendi) orgaanilist ainet.\n\nOrganogeensete mullahorisontide hulka kuuluvad metsakõdu- ja rohukuluhorisondid, huumushorisont ning turbahorisont.\n", "id": "ekk_Latn_210687"}
{"text": "Dunni maakond (Põhja-Dakota)\n\nDunni maakond (Dunn County) on maakond USA-s Põhja-Dakota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 47°36' N, 102°62' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Manning ja suurim linn Killdeer.\n\nMaakonna pindala on 5392 km², millest 189 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 3536. Aastal 2000 oli elanike arv 3600.\n", "id": "ekk_Latn_210688"}
{"text": "Germogen\n\nGermogen (ka Hermogen või Hermogenes; vene keeles Гермоген, ka Ермоген ; u 1530 – 27. veebruar (vkj 17. veebruar) 1612) oli õigeusu vaimulik, aastatel 1606–1612 Moskva ja kogu Venemaa patriarh.\n\nGermogen valitses niinimetatud segaduste ajal. Ta valiti patriarhiks pärast Vale-Dmitri I tapmist ja Vassili Šuiski võimuletulekut. Pärast Moskva langemist Poola võimu alla 1610. aastal nõustus ta esialgu tunnistama Poola printsi Vladislavi Venemaa seadusliku valitsejana, kuid kui Vladislav keeldus õigeusku üle minemast ja Poola vägesid Venemaalt välja viimast, võttis oma õnnistuse tagasi. Poolakad vangistasid Germogeni 1611. aasta alguses ja lasid tal vangistuses nälga surra.\n\n1913. aastal kuulutas Venemaa õigeusu kirik patriarh Germogeni pühakuks.\n", "id": "ekk_Latn_210689"}
{"text": "Wardi maakond (Põhja-Dakota)\n\nWardi maakond (Ward County) on maakond USA-s Põhja-Dakota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 48°22' N, 101°55' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Minot.\n\nMaakonna pindala on 5325 km², millest 111 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 61 675. Aastal 2000 oli elanike arv 58 975.\n", "id": "ekk_Latn_210690"}
{"text": "Magasivili\n\nMagasivili ehk magasinivili oli talupoegade vili, mis asus ühises aidas (magasiaidas). Magasivilja kasutati ikalduse ja nälja korral.\n", "id": "ekk_Latn_210691"}
{"text": "Tartu Ülikooli raamatupood\n\nTartu Ülikooli raamatupood oli Tartu Ülikoolile kuulunud raamatupood Tartus Ülikooli tänav 11, Werneri kohviku kõrval.\n\nAadressil Ülikooli 11 tegutsesid raamatupoed juba 19. sajandi lõpust, mil samas avati E. A. Justi raamatu- ja kivitrükiäri. 1929. aastast 1940. aastate alguseni müüs samas raamatuid Akadeemiline Kooperatiiv. 1940. aastatest 1950. aastate alguseni tegutses seal kauplus Akadeemiline Raamat, 1964. aastani kandis pood nime Raamatukauplus nr 2 ja 1964–1983 Raamatukauplus \"Ülikooli\". 2. oktoobril 1983 toimus hoones tulekahju, misjärel maja seisis viis aastat tühjana. 1. juunil 1988 alustas hoone renoveerimist Poola restaureerimisfirma.\n\nTartu Ülikooli raamatupood avati Ülikooli 11 hoones 13. mail 1996. Ehkki suure osa ülikooli raamatupoe pinnast täitsid ülikooli enda kirjastuse väljaanded ja teaduskirjandus laiemalt, müüdi poes ka kõikvõimalikku muud kirjandust, sealhulgas antikvaarset, kirjatarbeid ja Tartu Ülikooli meeneid. Samuti toimusid poes raamatuoksjonid ning erialaste väliskirjastuste näitusmüügid.\n\n2010. aastal müüs ülikool kahjumis püsinud raamatupoe raamatukauplusele Krisostomus. Ülikooli raamatupoe kaubamärgi kasutamiseks sõlmiti litsentsileping, mis kehtis 6. märtsini 2018. Postimehe teatel oli poe kahjum poe 2009. aastal 813 000 krooni, 2010. aasta esimesel poolaastal 336 000 krooni; ostusumma võis olla 500 000 krooni.\n\nÜlikooli otsus kauplus sulgeda tekitas mõningat protesti, muuhulgas loodi Facebookis lehekülg \"Ülikooli raamatupood ja kirjastus peavad jääma\".\n\nÜlikooli tänaval tegutsenud Tartu Ülikooli raamatupood lõpetas tegevuse 30. juunil 2012, Tartu Ülikooli kirjastus jätkab raamatute müügiga internetis. Poe ruumidesse kolisid Soome Instituut ja Tartu linnavalitsuse mõned struktuuriüksused.\n\n2012. aasta juulist kuni märtsini 2018 kasutas vastavalt litsentsilepingule nimetust \"Ülikooli raamatupood\" OÜ Raamatukauplus Krisostomus aadressil Raekoja plats 11\n", "id": "ekk_Latn_210692"}
{"text": "Wardi maakond (Texas)\n\nWardi maakond (Ward County) on maakond USA-s Texase osariigis. Geograafilised koordinaadid on 31°51' N, 103°10' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Monahans.\n\nMaakonna pindala on 2165 km², millest 3 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 10 658. Aastal 2000 oli seal 10 909 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_210693"}
{"text": "Saksastumine\n\nSaksastumine on kellegi sakslaseks saamine oma rahvusest loobumise hinnaga. Abstraktsemalt ka millegi saksapäraseks muutumine.\n", "id": "ekk_Latn_210694"}
{"text": "Lunenburgi maakond\n\nLunenburgi maakond (Lunenburg County) on maakond USA-s Virginia osariigis. Geograafilised koordinaadid on 36°95' N, 78°24' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Lunenburg.\n\nMaakonna pindala on 1119 km², millest 3 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 12 914. Aastal 2000 oli elanike arv 13 146.\n", "id": "ekk_Latn_210695"}
{"text": "Talude päriseksostmine\n\nTalude päriseksostmine oli 19. ja 20. sajandil Eesti- ja Liivimaa kubermangus nähtus, kus talurahvas ostis seni mõisnikele kuulunud mõisamaad.\n\n1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus Liivimaa kubermangus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum talude päriseksostmine. See sõltus aga suurel määral mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid talupoegade omanduses.\n\nEnne seda olenes talude omandamine, konkreetse mõisniku volist. Esimesi talusi müüdi aga ka enne üldkehtiva seaduse vastuvõtmist, 1823. aastal Luunja vallas.\n\nPõhja-Eestis, Eestimaa kubermangus sai talude päriseks ostmise aluseks 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus. Esimese 20 aasta jooksul osteti Eestimaa kubermangus päriseks ca 1500 talu.\n\n1851/1852. aastal oli talupoegade omanduses 0,07 % taludest, raharendil oli 13,88 %, segarendil oli 4,2 % ja teorendil oli 81,83 % taludest. 1867/1868. aastal oli talupoegade omanduses 14,26 %, raharendil 80,71 %, segarendil 3,59 % ja teorendil 1,42 % talundit.\n\n1916. aasta põllumajandusloenduse andmeil oli Eestimaal mõisnikke (nende seas oli ka eestlasi ja teistest rahvustest inimesi) koos perekonnaliikmetega loendatud u. 4000, mis moodustas 0,7% põllumajandusega tegelevast rahvastikust, maarahvastikust u. 0,5% Eesti mõisamajapidamiste omanduses oli üle poole kogu maast ja seal oli tööjõuna hõivatud üle 100 000 inimese.\n", "id": "ekk_Latn_210696"}
{"text": "Prince Edwardi maakond\n\nPrince Edwardi maakond (Prince Edward County) on maakond USA-s Virginia osariigis. Geograafilised koordinaadid on 37°22' N, 78°44' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Farmville.\n\nMaakonna pindala on 917 km², millest 3 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 23 368. Aastal 2000 oli elanike arv 19 720.\n", "id": "ekk_Latn_210697"}
{"text": "Viljakümnis\n\nViljakümnis oli feodaalkorral kehtinud naturaalmaks (teatud kümnis), mida talupoeg pidi maa kasutamise eest maksma mõisale. Algul oli viljakümnise suurus 1/10 vilja saagist.\n", "id": "ekk_Latn_210698"}
{"text": "Gleimuld\n\nGleimuld ehk Gleysol on muld, milles kaua aega toimub gleistumine pideva liigniiskusega tingimustes. Gleimulla tunnuseks on rohked gleilaigud ja roosteplekid või katkemata gleihorisont.\n", "id": "ekk_Latn_210699"}
{"text": "Pearahamaks\n\nPearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksma maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja Liivimaa kubermangus kehtestati see 1783. aastal.\n\nMaksu ei pidanud tasuma aadlikud, vaimulikud, õpetlased ja riigiametnikud.\n\nPearahamaksu määr oli selle asutamisest 1724. aastal Peeter I poolt 70 kopikat hingelt, 1794. aastal tõstis Katariina II tasu määra 1 rublale.\n", "id": "ekk_Latn_210700"}
{"text": "Rahva Raamat\n\nRahva Raamat on raamatute jae- ja hulgimüügiga tegelev kaubandusettevõte ja raamatukaupluste kett, millel on kaksteist kauplust ja üks restoran kaheksas Eesti linnas ning e-pood.\n\nEttevõte on saanud nime Tallinnas Pärnu mnt 10 tegutsenud kaupluse Rahva Raamat järgi, millele pandi see nimi 1962. aastal (varem oli poe nimi Raamatukauplus nr 1). Kuna samas kohas on raamatupoed tegutsenud juba 1912. aastast, mil avati Gustav Pihlakase raamatu- ja kantseleitarvete kauplus, arvestab praegune Rahva Raamat AS oma vanust samuti 1912. aastast.\n\nErastamise käigus, 6. mail 1997 müüs Erastamisagentuur AS KV Gruppiga sõlmitud ostu-müügilepinguga 49% seni riikliku aktsiaseltsina toiminud Rahva Raamatu aktsiatest ja ülejäänud 51% aktsiatest erastati 2001. aasta veebruaris.\n\nEkspress Grupi kontserni suuromanik Hans H. Luik ostis Rahva Raamatu 2004. aasta oktoobris. Kauplused kuulusid Ekspress Grupile 2010. aastani, mil need müüdi 33 miljoni krooniga OÜ-le Raamatumaja, mille omanikud olid poe tegevjuhid Viljar Ots, Gertti Kogermann ja ICE Credit Groupi juhatuse esimees, endine Ekspress Grupi õigusnõunik Ülar Maapalu.\n\n2017. aastal alustas tegevust Rahva Raamatu Kirjastus. 2017. aasta detsembris avas Rahva Raamat Rocca al Mare Kaubanduskeskuse I korrusel oma esimese kingipoe, mille interjööri autor on sisearhitekt Mari Koger.\n\n2019. aasta alguses avas uksed Rahva Raamatu esimene restoran ja pood Telliskivi Kvartalis I-hoones, restorani peakokk on Konstantin Jeremejev. 2020. aasta mais sai Telliskivi Rahva Raamatu kohvikust ja poest restoran Literaat.\n\n2022. aasta märtsis võitis Viru Keskuse Rahva Raamatu pood Londoni raamatumessi välja antava maailma parima raamatupoe auhinna International Excellence Award.\n\nBaltCap teatas 2022. aasta oktoobris, et ostab pärast konkurentsiameti luba Rahva Raamatu.\n", "id": "ekk_Latn_210701"}
{"text": "Usuvahetusliikumine\n\nUsuvahetusliikumine (uuemas ajalookirjutuses ka kirikuvahetusliikumine, rahvapäraselt keisri usku minek) oli 1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel aset leidnud sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus siirdus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku.\n\nUsuvahetusliikumise peamiseks motiiviks on peetud eesti ja läti talupoegade lootusi parandada oma majanduslikku olukorda, omandades maad ja saavutades mõisakoormiste kergendamise. Samuti väljendus liikumises protest baltisaksa mõisnike (\"sakste\") kontrolli all olnud luterliku kiriku vastu. Mitmes piirkonnas kaasnes usuvahetusliikumisega ka väljarändamisliikumine – katsed rännata maa omandamiseks välja Venemaa hõredalt asustatud piirkondadesse.\n\nUsuvahetuse aktiivseimal perioodil 1845–1848 läks Pühima Valitseva Sinodi andmetel Liivimaa kubermangus õigeusku üle 110 222 talupoega, neist 62 898 lätlast ja 47 324 eestlast – kokku umbes 17% kubermangu elanikkonnast.\n\n1865. aastal ühendati Riia piiskopkonnaga Eestimaa kubermangu õigeusu kogudused. 1866. aastal asutati Riia piiskopkonnas Tallinna vikaarpiiskopkond. Narva õigeusu kogudused jäid kuni Eesti iseseisvumiseni Peterburi piiskopkonda.\n\nKui usuvahetusliikumine soovitud tulemusi ei andnud ja maaomanike tagakiusamine usku vahetanud talupoegade suhtes pigem kasvas, pöördus osa usku vahetanuid tagasi luterlusse. Seda protsessi nimetatakse rekonversiooniks. Kui esialgu toimus see mitteametlikult ja varjatult, sest õigeusust lahkumist takistasid Venemaa seadused, siis pärast 1905. aasta usuvabaduse dekreeti toimus see juba ametlikult.\n", "id": "ekk_Latn_210702"}
{"text": "Florence'i maakond\n\nFlorence'i maakond (Florence County) on maakond USA-s Lõuna-Carolina osariigis. Geograafilised koordinaadid on 34°02' N, 79°71' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Florence.\n\nMaakonna pindala on 2082 km², millest 10 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 136 885. Aastal 2000 oli elanike arv 125 761.\n", "id": "ekk_Latn_210703"}
{"text": "Kreiskool\n\nKreiskool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumile.\n\n1802. aastal loodi Venemaa Rahvahariduse Ministeerium ja korraldati ümber kogu Venemaa keisririigi haridussüsteem. Ministeerium töötas välja uued koolikorralduse alused ja 5. novembril 1804 kinnitatud ülikoolidele alluvate õppeasutuste põhimäärus nägid ette igas kubermangulinnas ja maakonnalinnas, maakonna- ehk kreiskooli asutamise.\n\nVenemaa keisri 4. veebruari (vkj. 24. jaanuari 1803) ukaasi alusel jaotati Venemaa õpperingkondadeks eesotsas kuraatoritega. Tartu õpperingkonda kuulusid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kubermang ja kuni 1812. aastani ka Viiburi kubermang. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai Tartu ülikool; selle eesotsas seisis Peterburis resideeriv kuraator. Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas Peterburis, seejärel aga aastatel 1835–70 ja 1876–86 Tartus ning 1870–76 ja 1886–1915 Riias. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangugümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid ja eraõppeasutused. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet talurahvakoolide üle, 1873 allutati talle Vene õigeusutunnistusse üle läinud talupoegade laste talurahvakoolid ja 1885 ka luteri talurahvakoolid.\n\nKreiskoolid reorganiseeriti 1872. aasta määruse alusel linnakoolideks ja 1913. aastal kõrgemateks algkoolideks.\n", "id": "ekk_Latn_210704"}
{"text": "Ajalooallikad\n\nAjalooallikad on ehitised, esemed, kirja pandud tekstid ja suulised mälestused, millest on võimalik saada teadmisi mineviku sündmuste kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210705"}
{"text": "Florence'i maakond (Wisconsin)\n\nFlorence'i maakond (Florence County) on maakond USA-s Wisconsini osariigis. Geograafilised koordinaadid on 45°85' N, 88°40' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Florence.\n\nMaakonna pindala on 1288 km², millest 24 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 4423. Aastal 2000 oli elanike arv 5088.\n", "id": "ekk_Latn_210706"}
{"text": "Alepõllundus\n\nAlepõllundus ehk aleviljelus (inglise keeles slash-and-burn, slash-and-burn cultivation, shifting cultivation) on algeline põllundusviis; maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga. Algselt põletati kasvavaid puid, hiljem langetatud metsa. Maad kasutatakse mõned aastad, jäetakse seejärel maha ja lastakse võssa kasvada. Kui maa viljakus on taastunud, võidakse see uut alet tehes uuesti kasutusele võtta. Tänapäeval kasutusel rohkem Lõuna riikides.\n", "id": "ekk_Latn_210707"}
{"text": "Tasandikujõgi\n\nTasandikujõgi on jõgi, mis osaliselt või tervikuna voolab tasandikul. Väikese langu tõttu on tavaliselt selle jõe voolukiirus üsna väike. Enamasti voolab ta laias jõeorus (lammorus), kus ülekaalus on nõlvade kulutavad protsessid (küljeerosioon). Tasandikujõed sageli looklevad ehk meandeeruvad.\n\nJõgedel on sageli ülemjooksud mägijõed, aga kesk- ja alamjooksul on nad tasandikujõged.\n", "id": "ekk_Latn_210708"}
{"text": "Arheoloogilised väljakaevamised\n\nArheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mulla- ja/või prügikihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.\n", "id": "ekk_Latn_210709"}
{"text": "Feodaalne killustatus\n\nFeodaalne killustatus oli keskajal olukord, kus puudus tugev keskvõim (kuningavõim) ja domineeris feodaalide sõltumatu valitsemine.\n\nSel perioodil muutusid suurfeodaalide valdused omavahel sõdivateks \"riikideks riigis\".\n", "id": "ekk_Latn_210710"}
{"text": "Viktor Jermolajev\n\nViktor Jermolajev (vene keeles Ермолаев Виктор Вячеславович; sündinud 6. jaanuaril 1953 Gorkis) on Eesti meremees ja poliitik.\n\nTa lõpetas 1968. aastal Gorkis ja 1972. aastal Tallinna Kalatööstusliku Merekooli, 1984. aastal Kaliningradi Tehnikainstituudi ja 1990. aastal Leningradi Kõrgema Parteikooli.\n\nTöötas aastatel 1972–1979 tootmiskoondises Eesti Kalatööstus masinisti ja mehaanikuna, 1979–1983 komsomolisekretäri asetäitjana ja sekretärina ning 1983–1990 parteikomitee sekretäri asetäitjana ja sekretärina.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, kuuludes algul väliskomisjoni ja hiljem rahvussuhete komisjoni. Kuni augustiputšini kuulus ta saadikurühma Kommunistlik fraktsioon (pärast augustiputši otsustasid saadikurühmad Virumaa, Võrdsete õiguste eest, Koostöö ja Kommunistlik fraktsioon laiali minna).\n\nTa oli aastatel 1979–1991 NLKP liige. Ühtlasi oli ta 1991. aastani Eestimaa Kommunistliku Partei (NLKP) Keskkomitee ja selle büroo liige. Aastatel 1985–1989 oli ta Tallinna Kalinini Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_210711"}
{"text": "Parasvöötme okasmets\n\nParasvöötme okasmets ehk taiga on bioom, millele kuuluvad Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötmes paiknevad okasmetsad.\n", "id": "ekk_Latn_210712"}
{"text": "Ristsõnad\n\nRistsõnad ehk ristsõnamõistatus on Inglismaalt pärit hariv sõnamõistatus. Eesmärk on vastata küsimustele õigete sõnadega, kirjutades need vasakult paremale või ülalt alla. Tihti on ristsõnadel õige lahenduse korral tumedamates ruutudes vastus.\n", "id": "ekk_Latn_210713"}
{"text": "Pavel Jermoškin\n\nPavel Jermoškin (sündinud 7. detsembril 1943 Vologda oblastis) on Eesti kaevandustööline ja poliitik.\n\nTa lõpetas 1961. aastal Narva 1. Internaatkooli.\n\nTa töötas aastatel 1961–1963 ja 1973–1990 tootmiskoondises Eesti Põlevkivi ning aastatel 1963–1973 kombinaadis Vorkutaugol ekskavaatorijuhi ja brigadirina.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, ta on kuulunud sotsiaal- ja keskkonnakomisjoni. Ta oli ka Põhiseaduse Assamblee liige.\n\nTa oli aastatel 1988–1991 NLKP liige, ta on olnud Eestimaa Kommunistliku Partei (NLKP) Keskkomitee liige ning Töökollektiivide Ühendnõukogu Kohtla-Järve presiidiumi liige.\n", "id": "ekk_Latn_210714"}
{"text": "Juri Jevstignejev\n\nJuri Jevstignejev (sündinud 1. oktoobril 1947 Leningradis) on Eesti ühiskonnategelane ja poliitik.\n\nTa lõpetas aastal 1963 Sillamäe 2. Keskkooli, seejärel Leningradi 38. kutsekooli raadioaparatuuri lukksepa ja monteerija erialal ning aastal 1978 ökonomistina Tallinna Polütehnilise Instituudi.\n\nTa töötas aastatel 1965–1988 Sillamäe Keemiametallurgia Tootmiskoondises. Aastatel 1988– oli ta Sillamäe linnapea.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, olles haldusreformikomisjoni liige ja kuuludes saadikurühma \"kodanikuleppimus\".\n", "id": "ekk_Latn_210715"}
{"text": "Pavel Grigorjev\n\nPavel Grigorjev (sündinud 3. aprillil 1941 Kotlõs Kingissepa rajoonis Leningradi oblastis) on Eesti insener ja poliitik.\n\nTa lõpetas aastal 1964 Leningradi Merekooli, aastal 1966 Leningradi Külmutusseadmete tehnikumi ja aastal 1976 Kaliningradi Kalatöötlemisinstituudi.\n\nTa töötas aastatel 1964–1967 Murmanskis laevamehaanikuna ja aastatel 1967–1990 kalurikolhoosis Oktoober peainsenerina.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige. Ta on olnud ka Kohtla-Järve Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee liige.\n", "id": "ekk_Latn_210716"}
{"text": "Paraad\n\nParaad on sõjaväe, sportlaste vm organiseeritud inimrühma pidulik ülevaatus, mis harilikult toimub avalikul väljakul, marsimuusika saatel ning rongkäigu kujul. Paraadiks võidakse nimetada ka maa- või veesõidukite sarnast ülevaatust, näiteks jõe-, mereväe- või autode paraadi.\n\nInimeste paraadi korral kannavad osalised tihtipeale vormirõivast. Sõjaväestatud organisatsioonidel on enamasti selliseks otstarbeks eraldi vorm, mida nimetatakse paraadmundriks.\n\nParaadiga võidakse tähistada pidulikke sündmusi, riigi- ja rahvuspühi või omavalitsuste tähtpäevi. Eestis on tavaks korraldada igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeval (24. veebruaril) Eesti kaitseväe ja võidupühal (23. juunil) Eesti Kaitseliidu paraad. Nõukogude Liidus toimusid paraadid mai- ja oktoobripühade ajal, samuti Teise maailmasõja võidu tähistamiseks 9. mail.\n", "id": "ekk_Latn_210717"}
{"text": "Keskkonnamürgid\n\nKeskkonnamürgid on tööstusest pärit ained, mis kogunevad toiduahela kõrgematesse lülidesse ja toimivad aeglaselt.\n", "id": "ekk_Latn_210718"}
{"text": "Karskusliikumine\n\nKarskusliikumine on ühiskondlik liikumine, mis võitleb alkoholi liigjoomise vastu ja propageerib alkoholivastast mõtteviisi. Liikumist viljelevad nt karskusseltsid.\n", "id": "ekk_Latn_210719"}
{"text": "Enesehinnang\n\nEnesehinnang on huvitav sotsiaalpsühholoogiline konstruktsioon, kuna seda kasutatakse erinevate tulemuste edukaks ennustamiseks, nagu näiteks akadeemiline võimekus, õnnelikkus, rahuldustunne abielus ja suhetes, ja kriminaalne käitumine. Enesekindlus võib kasutada konkreetsetes olukordades (näiteks: \"Ma usun, et olen hea kirjanik ja ma olen selle üle õnnelik\") või ka laiemas mõistes (näiteks: \"Ma usun, et olen halb inimene ja see tekitab mulle üldist halba arvamust endast\"). Psühholoogid arvavad, et enesehinnang on püsiv isiku tunnusjoon, kuigi see võib ka lühiajaliselt kõikuda.\n", "id": "ekk_Latn_210720"}
{"text": "Karskusselts\n\nKarskusselts on organisatsioon, mis võitleb alkoholi liigjoomisega ning propageerib ühiskonnas alkoholivastast mõtteviisi (karskusliikumine).\n", "id": "ekk_Latn_210721"}
{"text": "Kallur\n\nKallur, ka kallurauto (ingl.k. tipper) on kallutatava veokastiga veoauto, mida kasutatakse erinevate puistmaterjalide (masskaupade) veoks. Peamisteks veetavateks puistmaterjalideks on pinnas ja ehitusmaterjalid (liiv, kruus, graniit- ja paekivikillustik, paetuhk jms). Kalluri terasest valmistatud, tugevat ja jäika veokasti kallutatakse (tõstetakse) hüdraulika abil.\n", "id": "ekk_Latn_210722"}
{"text": "Aleksandr Gussev\n\nAleksandr Gussev (sündinud 23. oktoobril 1950) on Eesti insener, tippjuht ja poliitik.\n\nTa lõpetas aastal 1968 Kuibõševi oblastis Žiguljovski linnas keskkooli ja aastal 1974 Kuibõševi Lennundusinstituudi raadiotehnikainseneri erialal.\n\nTa töötas aastatel 1973–1988 Tallinna Raadioelektroonika Tootmiskoondises, algul konstrueerimisinsenerina, siis jaoskonna- ja tsehhiülemana, peadirektori asetäitjana tootmise alal ning peadirektorina.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, ta osales selle majanduskomisjoni töös. Kuni augustiputšini kuulus ta saadikurühma Kommunistlik fraktsioon (pärast augustiputši otsustasid saadikurühmad Virumaa, Võrdsete õiguste eest, Koostöö ja Kommunistlik fraktsioon minna laiali).\n\nTa oli aastatel 1980–1991 NLKP liige. 1988–1991 oli ta EKP Tallinna Mererajooni Komitee I sekretär ja 1990–1991 Eestimaa Kommunistliku Partei (NLKP) Keskkomitee sekretär.\n", "id": "ekk_Latn_210723"}
{"text": "Elulised vajadused\n\nElulised vajadused on need, mida rahuldamata ei saa inimene elada. Vajadus- normaalseks elutegevuseks ja arenguks vajalike tingimuste mittepiisavuse tajumine, mis ajendab puuduva poole püüdlema. Inimesel on füsioloogilised, materiaalsed, vaimsed, emotsionaalsed vajadused. Inimlikud vajadused on asjad ja nähtused, mida iga inimene vajab normaalseks eluks ja arenguks.\n\nIga päev rahuldab inimene mitmesuguseid vajadusi. Kui eluliselt olulised vajadused on rahuldatud, s.t kõht on täis ja riie seljas, asub inimene uurima oma ümbrust ja uusi teadmisi omandama. See on tunnetusvajadus, mida rahuldatakse kõigi meeltega.\n\nInimene kasvatab köögivilju ja puuvilju oma toidu vajaduste rahuldamiseks. Tänapäeva ühiskonnas toimetulemiseks on väga vajalik raha, mille abil saab tagada mitmeid elulisi vajadusi. Oluliseks vajaduseks on inimesel pere, kes teda toetab ja on abiks. Ilma pereta või lähedaste inimesteta on väga keeruline toime tulla.\n\nInimesel elulised vajadused kasvavad järjest enam ühiskonna kiire edasiliikumise tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_210724"}
{"text": "Tahtejõud\n\nTahtejõud on jõud ennast sundida.\n\nSelleks, et sihikindlalt tegutseda, on vaja tahtejõudu. Tahtejõuline inimene teab, mis on tema tegevuse eesmärk ega lase ennast raskustest heidutada.\n", "id": "ekk_Latn_210725"}
{"text": "Ryan Nugent-Hopkins\n\nRyan Jeremy Noel Nugent-Hopkins (sündinud 12. aprillil 1993 Burnabys Briti Columbia provintsis) on Kanada jäähokimängija, keskmängija.\n\nTa mängib 2011. aastast NHL-i klubis Edmonton Oilers. Ta on klubi meeskonna asekapten.\n\nAastal 2011 valis Oilersi ta endale NHL-i draft'is esimesena. Enne NHL-i karjääri algust mängis ta Western Hockey League'i (WHL) klubis Red Deer Rebels. Hooajal 2009–10 pälvis ta WHL-i parimale uustulnukale antava Jim Piggott Memorial Trophy.\n\n2015. aastal valiti ta NHL-i tähtede mängule.\n\nTa on kuulunud Kanada jäähokikoondisse 2012. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_210726"}
{"text": "Aleksandr Ovetškin\n\nAleksandr Mihhailovitš Ovetškin (vene keeles Александр Михайлович Овечкин; sündinud 17. septembril 1985 Moskvas) on Venemaa jäähokimängija, vasakäär. Ta mängib 2005. aastast NHL-i klubis Washington Capitals. Alates 2010. aastast on ta klubi meeskonna kapten.\n\nTema ema Tatjana Ovetškina oli korvpallur ja ta on kahekordne olümpiavõitja. Tema isa Mihhail oli jalgpallur.\n\nOvetškin alustas karjääri Venemaa kõrgliiga klubis Moskva Dünamos.\n\nAastal 2004 valiti ta esimesena NHL Draftis. NHL-is alustas ta karjääri hooajal 2005–06. Samal hooajal lõi ta liigas 52 väravat ja andis 54 resultatiivset söötu ning võitis hooajale parimale uustulnukale antava Calder Memorial Trophy.\n\n2018. aastal võitis ta Capitalsiga Stanley karika.\n\nNHL-i tähtede mängule on ta valitud seitsmel korral.\n\nVenemaa jäähokikoondise koosseisus ta tulnud kahel korral maailmameistriks ning võitnud maailmameistrivõistlustelt veel viis medalit. Taliolümpiamängudel on ta osalenud kokku kolmel korral.\n", "id": "ekk_Latn_210727"}
{"text": "Genik Israeljan\n\nGenik Israeljan (sündinud 23. detsembril 1938 Hmelnitski oblastis) on Eesti ajakirjanik ja poliitik.\n\nTa sündis Šepetovkas Hmelnitski oblastis sõjaväelase perekonnas. Ta lõpetas aastal 1956 Tallinna 33. Keskkooli, õppis aastatel 1961–1962 TPI-s, lõpetas aastal 1968 Leningradi Ülikooli ajakirjandusteaduskonna ja aastal 1972 Leningradi Kõrgema Parteikooli trükindusosakonna.\n\nTa töötas aastatel 1956–1958 Tallinna Masinaehitustehases treialina, aastatel 1961–1963 Tallinna Elektrotehnika Tehases katseelektrikuna. Aastatel 1963–1968 töötas ta ELKNÜ Keskkomitees instruktori ja sektorijuhatajana, aastatel 1968–1970 tootmiskoondises \"Ookean\" kapteniabina. Aastatel 1972–1991 töötas ta EKP Tallinna Linna Kalinini Rajooni Komitees ja EKP Tallinna Linnakomitees.\n\nAastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige. Kuni augustiputšini kuulus ta saadikurühma \"Kommunistlik fraktsioon\" (pärast augustiputši otsustasid saadikurühmad \"Virumaa\", \"Võrdsete õiguste eest\", \"Koostöö\" ja \"Kommunistlik fraktsioon\" minna laiali).\n\nTa oli aastatel 1962–1991 NLKP liige.\n", "id": "ekk_Latn_210728"}
{"text": "Mai Kolossova\n\nMai Kolossova (aastani 1963 Mai Pärda; sündinud 19. mail 1937 Tartus) on eesti agronoom, pedagoog, parteitöötaja ja poliitik.\n\nTa lõpetas aastal 1955 Tartu 2. Keskkooli ja aastal 1960 agronoomina Eesti Põllumajanduse Akadeemia, ta on õppinud kaugõppe teel Tartu Riiklikus Ülikoolis keemiat ja bioloogiat.\n\nTa töötas aastatel 1960–1963 Vändras, Toris ja Pärnu Põlluvalitsuses agronoomina. Aastatel 1963–1972 töötas ta Pärnus bioloogia- ja keemiaõpetajana.\n", "id": "ekk_Latn_210729"}
{"text": "Winona maakond\n\nWinona maakond (Winona County) on maakond USA-s Minnesota osariigis. Geograafilised koordinaadid on 43°98' N, 91°77' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Winona.\n\nMaakonna pindala on 1662 km², millest 40 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 51 461. Aastal 2000 oli elanike arv 49 985.\n", "id": "ekk_Latn_210730"}
{"text": "Jeffersoni maakond (Alabama)\n\nJeffersoni maakond (Jefferson County) on maakond USA-s Alabama osariigis. Geograafilised koordinaadid on 33°35' N, 86°52' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Birmingham.\n\nMaakonna pindala on 2911 km², millest 29 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 658 466. Aastal 2000 oli elanike arv 662 047.\n\nMaakond on elanike arvult Alabama suurim.\n", "id": "ekk_Latn_210731"}
{"text": "Madisoni maakond (Alabama)\n\nMadisoni maakond (Madison County) on maakond USA-s Alabama osariigis. Geograafilised koordinaadid on 34°45' N, 86°33' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Huntsville.\n\nMaakonna pindala on 2105 km², millest 21 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 334 811. Aastal 2000 oli elanike arv 276 700.\n", "id": "ekk_Latn_210732"}
{"text": "Mobile'i maakond\n\nMobile'i maakond (Mobile County) on maakond USA-s Alabama osariigis. Geograafilised koordinaadid on 30°47' N, 88°12' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Mobile.\n\nMaakonna pindala on 4258 km², millest 1064 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 412 992. Aastal 2000 oli elanike arv 399 843.\n", "id": "ekk_Latn_210733"}
{"text": "Madisoni maakond\n\nMadisoni maakond Alabama osariigis Madisoni maakond Arkansase osariigis Madisoni maakond Florida osariigis Madisoni maakond Georgia osariigis Madisoni maakond Idaho osariigis Madisoni maakond Illinoisi osariigis Madisoni maakond Indiana osariigis Madisoni maakond Iowa osariigis Madisoni maakond Kentucky osariigis Madisoni vald Louisiana osariigis Madisoni maakond Mississippi osariigis Madisoni maakond Missouri osariigis Madisoni maakond Montana osariigis Madisoni maakond Nebraska osariigis Madisoni maakond New Yorgi osariigis Madisoni maakond Ohio osariigis Madisoni maakond Põhja-Carolina osariigis Madisoni maakond Tennessee osariigis Madisoni maakond Texase osariigis Madisoni maakond Virginia osariigis\n", "id": "ekk_Latn_210734"}
{"text": "Yavapai maakond\n\nYavapai maakond (Yavapai County) on maakond USA-s Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid on 34°33' N, 112°32' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Prescott.\n\nMaakonna pindala on 21 051 km², millest 12 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 211 073. Aastal 2000 oli elanike arv 167 517.\n", "id": "ekk_Latn_210735"}
{"text": "Šeloni viiendik\n\nŠeloni viiendik (vene keeles Шело́нская пяти́на) oli Ingerimaa territoorium Novgorodi vabariigis ja hiljem Moskva suurvürstiriigis ja Moskva tsaaririigis.\n\nŠeloni viiendik asus Luga jõe, Soome lahe ranna, Narva jõe ja Lovati jõe vahelisel alal.\n\n1617. aastal loovutas Moskva tsaaririik piirkonna Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud Stolbovo rahulepingu alusel Rootsi kuningriigile, mille koosseisus kuulus see Rootsi Ingeri koosseisu.\n\nAastatel 1700–1721 toimunud Põhjasõja tulemusel vallutas Venemaa Peeter I juhtimisel piirkonna uuesti ning liitis lõplikult Venemaaga. Piirkond liideti moodustatud Ingerimaa kubermanguga.\n", "id": "ekk_Latn_210736"}
{"text": "Maricopa maakond\n\nMaricopa maakond (Maricopa County) on maakond USA-s Arizona osariigi lõunaosas. Geograafilised koordinaadid on 34°33' N, 112°32' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Arizona pealinn Phoenix, mis on USA suuruselt viies linn.\n\nMaakonna pindala on 23 891 km², millest 55 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 3 817 117, mis on riigi suuruselt neljas Los Angelese, Cooki ja Harrise maakonna järel. 2000. aastal oli seal 3 072 149 elanikku.\n\nMaakonnas asub viis indiaanlaste reservaati.\n", "id": "ekk_Latn_210737"}
{"text": "Coconino maakond\n\nCoconino maakond (Coconino County) on maakond USA-s Arizona osariigi põhjaosas. Geograafilised koordinaadid on 35°38' N, 112°6' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Flagstaff.\n\nMaakonna pindala on 48 332 km², millest 113 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 134 421. Aastal 2000 oli elanike arv 116 320.\n\n18 498,8 km² maakonna osast moodustavad indiaanlaste reservaadid.\n", "id": "ekk_Latn_210738"}
{"text": "Alamporutšik\n\nAlamporutšik (ka podporutšik, vene подпоручик) oli ohvitseride madalaim auaste Venemaa keisririigi sõjavägedes alates 1703. aastast. Vastab lipniku või nooremleitnandi auastmele.\n", "id": "ekk_Latn_210739"}
{"text": "Võõrkeel\n\nVõõrkeel on inimese emakeelest erinev keel, mida inimene õpib kas õppeasutuses või iseseisvalt.\n\nEesti koolides õpetatakse võõrkeeltena inglise, prantsuse, saksa, hispaania, soome ja teisi keeli, eesti õppekeelega koolides on võõrkeeleks ka vene keel.\n", "id": "ekk_Latn_210740"}
{"text": "Robert Rooba\n\nRobert Rooba (sündinud 2. septembril 1993 Tallinnas) on eesti jäähokimängija, kes mängib Soome kõrgliigaklubis Jyväskylä JYP ründajana vasakäärel. Ta on klubi meeskonna kapten.\n\nHooajal 2007–08 debüteeris Rooba Eesti Meistriliiga klubis HC Purikad.\n\n2008. aastal liitus ta Soome klubiga Espoo Blues. Soome kõrgliigas debüteeris ta Espoo Bluesi meeskonnas hooajal 2011–12.\n\n2016. aasta aprillis sõlmis ta esmakordselt lepingu JYP-iga. 2018. aastal võitis ta klubiga Jäähoki Meistrite Liiga. Samal hooajal lõi Rooba Soome kõrgliigas esimest korda vähemalt kümme väravat. Hooajal 2018–19 lõi ta Soome kõrgliigas 17 värvat ja andis kaheksa väravasöötu. Hooaeg 2020–21 oli tema jaoks Soome kõrgliigas seni edukaim, kui lõi liigas 30 väravat ja oli sellega liigas Sebastian Wännströmi järel teisel kohal. Lisaks oli ta Rooba sel hooajal JYP-i resultatiivseim mängija (30+11).\n\n2021. aasta mais sõlmis ta üheaastase lepingu KHL-i klubiga Tšerepovetsi Severstal. Hooajal 2021/22 sai ta KHL-is 39 põhihooaja mänguga kirja viis väravat ja kaks väravasöötu.\n\n2022. aasta mais naasis ta JYP-i, kellega sõlmis kaheaastase lepingu.\n\nAlates 2010. aastast on Rooba mänginud Eesti jäähokikoondises.\n", "id": "ekk_Latn_210741"}
{"text": "Jonathan Toews\n\nJonathan Bryan Toews (sündinud 29. aprillil 1988 Winnipegis Manitoba provintsis) on Kanada jäähokimängija. Ta mängib 2007. aastast NHL-i klubis Chicago Blackhawks.\n\nAastal 2006 valiti ta NHL Draftis.\n", "id": "ekk_Latn_210742"}
{"text": "Teramo\n\nTeramo on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Abruzzo maakonnas, samanimelise provintsi keskus.\n\n265 meetri kõrgusel merepinnast asuva Teramo asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210743"}
{"text": "Lauanuga\n\nLauanuga on üks vanemaid söögiriistu. Tänapäeval kasutatakse seda enamasti koos kahvliga. Nuga tarvitatakse enamasti toidu tükeldamisel ja kahvlile lükkamisel; täpsem kasutus sõltub konkreetse piirkonna lauakommetest.\n\nAlgselt tarvitati söögilauas tavalisi teravaid nuge, et tükeldada tahket toitu, mis pandi suhu käega. Kahvlid levisid Euroopas alles keskajal. Nüüdisajal on lauanoad ohutuse huvides enamasti nürid või kergelt sakilise servaga.\n\nLauanoa kõrval pruugitakse söömisel ka mitmesuguseid spetsiifilisemaid nuge nagu võinuga ja juustunuga.\n", "id": "ekk_Latn_210744"}
{"text": "Coop Ühiskaubandusmuuseum\n\nCoop Ühiskaubandusmuuseum (varem ETK Ühiskaubandusmuuseum) on Coop Eesti alluvusse kuuluv muuseum, mis tutvustab ühiskaubanduse tekkimist ja arengut Eestis. Muuseum asub Coop Eesti Logistikakeskuse hoones Rae valla Soodevahe külas.\n\nMuuseum asutati 1974.\n", "id": "ekk_Latn_210745"}
{"text": "Jaan Poska muuseum\n\nJaan Poska muuseum on Tallinnas asuv muuseum.\n\nMuuseum loodi Jaan Poska Mälestusfondi eestvõttel ja uksed avas see 2008. aastal. Muuseum asub majas, kus elas Jaan Poska.\n", "id": "ekk_Latn_210746"}
{"text": "Kalevi martsipanituba\n\nKalevi martsipanituba on Tallinnas aadressil Pikk 16 asuv, Maiasmoka kohviku juurde kuuluv muuseum, mis annab ülevaate martsipani ajaloost. Muuseum asutati 2000. aastal.\n\nMuuseumitoa eelkäija oli Kalevi Maiustustemuuseum, mis asus aadressil Pärnu mnt 139a. Pärast selle hoone müüki viidi muuseumieksponaadid aadressile Pikk 16, kus asub Kalevi martsipanituba.\n", "id": "ekk_Latn_210747"}
{"text": "Premier Restaurants Eesti AS\n\nPremier Restaurants Eesti AS on Eesti toitlustusettevõte, mis haldab frantsiisilepingu alusel McDonald'si kiirtoidukohti Eestis. Firma tegutseb 1995. aastast, mil Tallinnas avati Eesti esimene McDonald'si hamburgerirestoran.\n\n2012. aastal oli Premier Restaurantsil Eestis kokku kümme restorani, neist kuus Tallinnas, kaks Tartus, üks Narvas ja Pärnus. 2011. aastal sai firma 257 288 eurot kasumit, 2010. aastal oli ettevõte 293 927 euroga kahjumis. 2011 töötas ettevõttes keskmiselt 503 inimest, kellele maksti töötasuks kokku 2,8 miljonit eurot. 2012. aastal nimetas majandusministeerium Premier Restaurantsi üheks Eesti turismisektori kolmest suurimast ettevõttest (teised kaks olid OÜ TLG Hotell ja OÜ TEZ Tour).\n\n2007. aasta detsembrist kuulub Premier Restaurants Eesti AS Läti firmale Premier Restaurants Latvia SIA. Kõiki McDonald'si harusid Baltimaades haldab Malta ettevõtja Melo Hili juhitud Premier Capital Ltd.\n", "id": "ekk_Latn_210748"}
{"text": "Baltic Restaurants Estonia\n\nBaltic Restaurants Estonia AS (varem Fazer Amica Eesti AS ja Fazer Food Services AS) on Eesti toitlustusettevõte. Baltic Restaurants Estonia haldab mitmeid söögikohti, tegeleb asutuste, ettevõtete ja koolide toitlustamisega ning pakub toitlustusteenust üritustel.\n\n1993. aastal Eestis alustanud firma tegutses algselt Fazeri kontserni (OY Karl Fazer AB) tütarettevõttena Eestis nime all Fazer Amica Eesti AS, 2001. aastal laieneti ka Lätti. 2010. aastal sai ettevõtte uueks nimeks Fazer Food Services AS. 2011. aastal müüs Fazer Grupp Fazeri toitlustusärid Eestis ja Lätis Fazer Food Servicese Läti juhtkonnale. Tehing ei hõlmanud Fazer Grupi teeninduskööki Tallinnas, mis muutus Soome Fazer Food Servicese osaks. Müügi eesmärk Fazeri jaoks oli keskenduda pagaritoodete ja maiustuste tootmisele. Sama aasta septembris võtsid uued omanikud firma nimeks Baltic Restaurants Estonia AS. 2011. aastal oli firmas 620 töötajat, neist 420 Eestis ja 200 Lätis.\n", "id": "ekk_Latn_210749"}
{"text": "Konstantin Pätsi Muuseum\n\nKonstantin Pätsi Muuseum on Tallinnas asuv mittetulundusühinguna tegutsev muuseum, mis annab ülevaate Konstantin Pätsi elust.\n\nPõhikirja järgi muuseum \"kogub, säilitab, uurib, populariseerib ja eksponeerib president Konstantin Pätsi elu ja tööd, Eesti Vabariigi riigivanemate ning teiste riigimeestega seotud materjale teaduslikel, hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel\".\n\nMuuseumi eelkäija oli 1990. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi Kloostrimetsa klubi asutatud Konstantin Pätsi memoriaaltuba, mis asus Tallinna Botaanikaaias. MTÜ registreeriti 28. veebruaril 1996.\n", "id": "ekk_Latn_210750"}
{"text": "Fazer Eesti AS\n\nFazer Eesti AS on Soome kontserni OY Karl Fazer AB tütarettevõte Eestis, mis tegeleb kondiitri- ja pagaritoodete turustamisega. Firma asutati 1993. aastal, kui Tallinnas Kadakal (Kadaka tee 70D) avati leivatehas. 2014. aastal Tallinna tehas suleti ning tootmisliinid viidi üle Fazeri Ogre ja Kaunase tehastesse.\n", "id": "ekk_Latn_210751"}
{"text": "Katharine Scott Bishop\n\nKatharine Scott Bishop (neiupõlvenimi Katharine Scott, 23. juuni 1889 New York – 20. september 1975) oli Ameerika Ühendriikide anatoom, arst ja histoloog.\n", "id": "ekk_Latn_210752"}
{"text": "Kolme Sõsara Hõrgutised\n\nKolme Sõsara Hõrgutised (setu keeles Kolme Sõsarõ Hõrgutisõ) on kaubamärk, mille all tegutseb Võru maakonna toitlustusettevõte OÜ Alternatura, kolme õe – Kadri, Kerti ja Triin Visseli – perefirma.\n\nKolme Sõsara Hõrgutised toitlustab Waldorfi kooli Johannese Kool Rosmal, haldab Piusa koobaste külastuskeskuse kohvikut ning pakub toitlustusteenust üritustel. Ettevõtte omapära on kohalikku päritolu toorainetest mahetoit, milles ei kasutata poolfabrikaate. Toitlustusega tegelevad õed Visselid 2007. aasta Seto Kuningriigi päevadest saati.\n\nFirma võitis toiduainekonkursi \"Kuldne maius 2010\".\n", "id": "ekk_Latn_210753"}
{"text": "Majandusajaloo muuseum\n\nMajandusajaloo muuseum oli Tallinnas asuv muuseum, mis tutvustas paljude majandusharude (nt tööstuse, ehituse, energeetika, transpordi) temaatikat. Põhjalikumalt käsitles muuseum Eesti endiste kaubandusorganisatsioonide ja ettevõtete tegevust. Enamik materjalidest pärines alates 1944. aastast.\n\nMuuseum asutati 1974. aastal. Selle eelkäijaks oli kaubandusajaloo muuseum. Muuseumi kauaaegne eestvedaja oli Leonid Gordejev.\n\nMuuseum likvideeriti 2016. aastal, museaalid anti üle riigiarhiivile ja muuseumidele.\n", "id": "ekk_Latn_210754"}
{"text": "Kiek in de Köki kindlustustemuuseum\n\nKiek in de Köki kindlustustemuuseum on Tallinna Linnamuuseumi filiaal, kuhu kuuluvad lisaks Kiek in de Köki suurtükitornile veel Neitsitorni muuseum-kohvik, kummituslugudega kuulsaks saanud Tallitorn ja Lühikese jala väravatorn.\n\nLisaks tornidele kuuluvad kindlustustemuuseumisse ka Ingeri ja Rootsi bastionide alused bastionikäigud. Käikudes asub ka raidkivimuuseum.\n\nKiek in de Köki ekspositsioon annab ülevaate kunagisest sõjapidamisest, katkust ja näljahädadest ning tutvustab kuritegusid ja karistusi keskaegses linnas.\n\nNeitsitorni vanalinnavaatega kohvik pakub nii ajaloolist kui kaasaegset menüüd. Ekspositsioon võlvkeldris tutvustab Taani rahvuslipu Dannebrogi legendi Eesti kunstis ja Taani sümboleid Eesti heraldikas.\n\nBastionikäigud ehitati 17.–18. sajandil. Bastionikäikude ekspositsioon tutvustab kaitserajatiste ajalugu ja tähtsamaid sõjalisi sündmusi. Seal asub ka rikkalik raidkivide ekspositsioon.\n", "id": "ekk_Latn_210755"}
{"text": "Kolga muuseum\n\nKolga muuseum on Kuusalu vallas Kolga alevikus Kolga mõisahoones asuv muuseum, mis tutvustab endise Kuusalu kihelkonna kultuuripärandit.\n\nMuuseum avati 1994. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_210756"}
{"text": "Pima maakond\n\nPima maakond (Pima County) on maakond USA-s Arizona osariigi lõunaosas. Geograafilised koordinaadid on 32°03' N, 111°49' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Tucson.\n\nMaakonna pindala on 23 800 km², millest 5 km² moodustab veepindala. Lõunas piirneb maakond Mehhiko Sonora osariigiga.\n\nElanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 1 043 433. Aastal 2010 oli elanikke 980 263 ja 2000. aastal 843 746. Elanike arvult on Pima maakond Arizona osariigis teisel kohal.\n\nLigi 95 protsenti maakonna elanikest elab maakonna idaosas, kus asub Tucsoni linnastu. Maakonna keskosa linnastust läänes hõlmab Tohono O'odhami indiaanlaste reservaat (Tohono O'odham Indian Reservation), mis ulatub üle maakonna piiri Maricopa ja Pinali maakonda. Tohono O'odhami reservaadi hulka kuulub ka Tucsonist lõunasse jääv väiksem San Xavieri reservaat, kus asub 18. sajandi lõpus hispaanlaste rajatud misjon ja kolm indiaanikasiinot. Lisaks asub San Xavieri reservaadist põhjas Pasqua Yaqui hõimu reservaat.\n", "id": "ekk_Latn_210757"}
{"text": "Kassari ekspositsioonimaja\n\nKassari ekspositsioonimaja on Hiiumaal Hiiumaa vallas Kassari mõisa valitsejamajas asuv muuseum, Hiiumaa Muuseumi filiaal.\n\nVarem asus majas 1967. aastal loodud Hiiumaa Muuseum. Maja tutvustab Hiiumaa ajalugu kiviajast 1990. aastateni.\n", "id": "ekk_Latn_210758"}
{"text": "Cochise'i maakond\n\nCochise'i maakond (Cochise County) on maakond USA-s Arizona osariigi kaguosas. Geograafilised koordinaadid on 31°52' N, 109°45' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Bisbee ja suurim linn Sierra Vista.\n\nMaakonna pindala on 16 107 km², millest 128 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 131 346. Aastal 2000 oli elanike arv 117 755.\n", "id": "ekk_Latn_210759"}
{"text": "Mohave maakond\n\nMohave maakond (Mohave County) on maakond USA-s Arizona osariigi loodeosas. Geograafilised koordinaadid on 35°40' N, 113°51' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Kingman ja suurim linn Lake Havasu City.\n\nMaakonna pindala on 34 886 km², millest 409 km² moodustab veepindala. Maakond on pindalalt Arizona teine ja USA viies maakond. Elanike arv on arvestuslikult 2015. aasta seisuga 204 737. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli elanikke 200 186. Asustustihendus on 5,87 in/km².\n\nSuur kanjon jagab maakonna kaheks osaks, mille vahel puudub maismaad pidi ühendus. Põhjaosa on hõredalt asustatud ja moodustab Arizona Stripi lääneosa ning piirneb Utah' ja Nevada osariigiga. Pindalalt suurem lõunaosa piirneb Colorado jõge pidi Nevada ja California osariigiga. Lõunaosas paikneb Mojave kõrb. Maakonda läbivad kaks USA kiirteede süsteemi kiirteed: Interstate 15 ja Interstate 40, ning ajalooline Route 66.\n\nMaakonnas asuvad Kaibabi, Fort Mojave ja Hualapai indinaalaste reservaat.\n", "id": "ekk_Latn_210760"}
{"text": "Ljaano\n\nLjaano (hispaania keeles Los Llanos – \"tasandikud\") on tasane troopiline rohtla (ilmeliselt sarnane savanniga) Lõuna-Ameerika loodeosas Andidest ida pool Colombias ja Venezuelas, peamiselt Orinoco jõgikonnas. See on troopiliste ja lähistroopiliste rohtlate, savannide ja põõsastikute bioomi ökoregioon.\n", "id": "ekk_Latn_210761"}
{"text": "La Pazi maakond\n\nLa Pazi maakond (La Paz County) on maakond USA-s Arizona osariigi lääneosas. Geograafilised koordinaadid on 33°50' N, 113°56' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Parker, kus elas 2020. aasta rahvaloenduse andmetel 3417 inimest. Teine maakonnas asuv linn on 2413 elanikuga Quartzsite.\n\nMaakonna pindala on 11 690 km², millest 40 km² moodustab veepindala. Läänes piirneb maakond California osariigiga.\n\nElanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 16 557. Aastal 2010 oli elanikke 20 489 ja 2000. aastal 19 715.\n\nMaakonna lääneosas asub Colorado jõe indiaanireservaat (Colorado River Indian Reservation), kus elavad nelja hõimu indiaanlased: mohaved, tšemehuevid, hopid ja navahod. Ka maakonna halduskeskus Parker asub reservaadis, olles korraga ka reservaadi halduskeskuseks. Indiaanireservaat jääb osaliselt ka California osariigi alale.\n", "id": "ekk_Latn_210762"}
{"text": "Washingtoni maakond (Arkansas)\n\nWashingtoni maakond (Washington County) on maakond USA-s Arkansase osariigi loodeosas. Geograafilised koordinaadid on 36°00' N, 94°13' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Fayetteville.\n\nMaakonna pindala on 2476 km², millest 16 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 203 065. Aastal 2000 oli elanikke 157 715.\n", "id": "ekk_Latn_210763"}
{"text": "Erisoodustus\n\nErisoodustus on kaup, teenus või rahaliselt hinnatav kingitus, mida tööandja oma töötajale võimaldab. Tegemist on töötajale antava lisatuluga, millelt peab tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu.\n", "id": "ekk_Latn_210764"}
{"text": "Pulaski maakond (Arkansas)\n\nPulaski maakond (Pulaski County) on maakond USA-s Arkansase osariigis. Geograafilised koordinaadid on 34°44' N, 92°17' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Little Rock.\n\nMaakonna pindala on 2092 km², millest 96 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 382 748. Aastal 2000 oli elanike arv 361 474.\n\nPulaski maakond on elanike arvult Arkansase suurim.\n", "id": "ekk_Latn_210765"}
{"text": "Andreas (eesnimi)\n\nAndreas on mehenimi. See tuleneb kreekakeelsest genitiivivormist ἀνδρός andros (algvorm ἀνήρ anēr 'mees').\n\nNime tavaline naissoo vorm on Andrea (mõnel pool võib ka see olla mehenimi).\n", "id": "ekk_Latn_210766"}
{"text": "Pulaski maakond\n\nPulaski maakond Arkansase osariigis Pulaski maakond Georgia osariigis Pulaski maakond Illinoisi osariigis Pulaski maakond Indiana osariigis Pulaski maakond Kentucky osariigis Pulaski maakond Missouri osariigis Pulaski maakond Virginia osariigis\n", "id": "ekk_Latn_210767"}
{"text": "Turje oja\n\nTurje oja on oja Harjumaal Kuusalu vallas Soorinna, Muuksi ja Tsitre külas.\n\nTsitre klindisaare serva üleminekul moodustab oja Turjekeldri juga.\n", "id": "ekk_Latn_210768"}
{"text": "El Dorado maakond\n\nEl Dorado maakond (El Dorado County) on maakond USA-s California osariigis Sierra Nevadas ajaloolise Goldi maakonna alal. Geograafilised koordinaadid on 38°78' N, 120°53' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Placerville ja suurim linn South Lake Tahoe.\n\nMaakonna pindala on 4631 km², millest 200 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 181 058. Aastal 2000 oli elanike arv 156 299.\n", "id": "ekk_Latn_210769"}
{"text": "Olimpi Korzjukov\n\nOlimpi Korzjukov (15. detsember 1928 Mustvee, Tartumaa – 12. aprill 1971 Tallinn) oli Eesti ajaloolane.\n\nTa oli Eesti Vabaõhumuuseumi üks asutajaid ja ühtlasi muuseumi esimene direktor (1957–1971).\n\nOlimpi Korzjukov maeti 16. aprillil 1971 Metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_210770"}
{"text": "Shasta maakond\n\nShasta maakond (Shasta County) on maakond USA-s California osariigi põhjaosas.\n\nMaakonna halduskeskus on Redding.\n\nMaakonna pindala on 3847 km², millest 161 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 177 223. Aastal 2000 oli elanike arv 163 256.\n", "id": "ekk_Latn_210771"}
{"text": "Selma Lätt\n\nSelma Lätt (kuni 1937 Selma Kutti; 9. mai 1909 Õisu vald – 18. juuli 1969 Tartu) oli eesti folklorist. Ta on uurinud rahvakalendrit ja selleteemalisi töid avaldanud.\n\nTa õppis aastatel 1929–1935 (ei lõpetanud) Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.\n\nAastatel 1937–1969 töötas Lätt Eesti Rahvaluule Arhiivis.\n", "id": "ekk_Latn_210772"}
{"text": "Ilmari Manninen\n\nIlmari Justus Andreas Manninen (2. september 1894 Viiburi – 14. juuni 1935 Helsingi) oli soome etnograaf. Teda peetakse eesti etnograafiaalase uurimis- ja muuseumitöö alusepanijaks.\n\nManninen õppis aastatel 1912–1916 Helsingi ülikoolis ja sai 1922. aastal doktorikraadi väitekirjaga \"Die dämönistischen krankheiten im finnischen volksaberglauben\" (\"Deemonlikud haigused soome rahvausundis\").\n\nKuna Eestis ei olnud tol ajal etnograafilise eriharidusega inimesi, kutsus arheoloogiaprofessor Aarne Michaёl Tallgren Mannise Eestisse, et Eesti Rahva Muuseumi töö uutele teaduslikele alustele viia ja alustada Tartus eestikeelset etnograafiaalast õppetööd.\n\n1922. aastal Eestisse kolinud Manninen õppis kiiresti ära eesti keele ning töötas aastatel 1922–1928 Eesti Rahva Muuseumi direktorina, kus ta algatas senise kvantitatiivse vanavara kogumise asemel muuseumi kollektsioonide plaanipärase täiendamise nii sisuliste kui ka geograafiliste lünkade likvideerimiseks, avaldas 1925. aastal esimese erialase sõnastiku (\"Etnograafiline sõnastik\") ning alustas samal aastal ka Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatu väljaandmist. Muuseumi töös pidas ta oluliseks peaasjalikult ainelisele kultuurile keskendumist, milleks materjali kogumisel tuli lisaks esemetele endile koguda ka nende detailseid etnograafilisi kirjeldusi.\n\nAastatel 1924–1928 töötas Manninen lisaks muuseumile ka Tartu ülikoolis etnograafiadotsendina, kus tema käe all õppis Eestis esimene põlvkond etnograafe (Helmi Kurrik, Aliise Moora, Ferdinand Linnus, Gustav Ränk, Eerik Laid jt). Kui ta Eestist 1928. aastal lahkus, jäi etnograafia õppetooli juhi koht 1930. aastate lõpuni vakantseks.\n\n1929. aastast töötas Manninen Soome Rahvusmuuseumi etnograafiaosakonna juhatajana ja aastatel 1929–1931 ka Helsingi ülikooli soome-ugri rahvateaduse professori kohusetäitjana.\n\nIlmari Manninen on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_210773"}
{"text": "Aliise Moora\n\nAliise Johanna Moora (neiuna Aliise Johanna Karu; 4. detsember 1900 Tallinn – 8. mai 1996 Järvakandi) oli eesti etnograaf, kelle peamised uurimisteemad olid Ida-Eesti rahvakultuur ja Eesti rahvapärane toit.\n", "id": "ekk_Latn_210774"}
{"text": "Kerni maakond\n\nKerni maakond (Kern County) on maakond USA-s California osariigi lõunaosas.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Bakersfield.\n\nMaakonna pindala on 21 140 km², millest 80 km² moodustab veepindala. See on pindalalt California kolmas maakond. Maakond hõlmab Central Valley lõunaosa. Maakonna idaosas asuvad Sierra Nevada mäestiku lõunanõlv ja Mojave kõrb.\n\nElanike arv on 2015. aasta seisuga arvestuslikult 882 176. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 839 631. Asustustihendus on 41,7 in/km².\n\nPõhilised tegevusalad on põllumajandus ja nafta ammutamine. Maakonnas asuvad California suurimad naftaväljad.\n\nMaakonnas asub Edwardsi õhujõudude baas.\n", "id": "ekk_Latn_210775"}
{"text": "Tsitre klindisaar\n\nTsitre klindisaar asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Tsitre kohal, Soorinna ja Muuksi küla territooriumil. See on osa Põhja-Eesti klindist. Klindisaarelt lähtub Turje oja, mis klindi servast üleminekul moodustab Turjekeldri juga.\n", "id": "ekk_Latn_210776"}
{"text": "Türi muuseum\n\nTüri muuseum on Türi linnas asuv muuseum, mis tutvustab Türi pärandkultuuri.\n\nMuuseum avati 1995. aastal.\n\nMuuseumi püsinäitus kajastab Türi arengut kuni II maailmasõjani.\n\nMuuseum asub Eesti Ringhäälingumuuseumiga samas majas.\n", "id": "ekk_Latn_210777"}
{"text": "Türi valla ja Türi tehnika- ja maamajanduskooli muuseum\n\nMuuseum asub endise Särevere mõisa härrastemajas, mis ehitati 1850–1860.\n\nMuuseum avati 1988. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_210778"}
{"text": "Avinurme koduloomuuseum\n\nAvinurme koduloomuuseum on Mustvee vallas Avinurme asulas asuv muuseum, mis tutvustab Avinurme kultuuripärandit.\n\nMuuseum avati 1990. aastal pastoraadis.\n", "id": "ekk_Latn_210779"}
{"text": "Jürimardi talumuuseum\n\nJürimardi muuseum on Järva vallas Metsla külas Jürimardi talu maal asuv muuseum. Aastast 2012 haldab muuseumi MTÜ Jürimardi talumuuseum.\n\nPalju muuseumi eksponaate pärineb 1875. aastal rajatud Jürimardi talust.\n", "id": "ekk_Latn_210780"}
{"text": "Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi vanatehnika varjupaik\n\nVanatehnikast on esindatud muu hulgas Eesti NSV aegsed sõidukid, põllutöö-, teetöömasinad, tuletõrjetehnika.\n", "id": "ekk_Latn_210781"}
{"text": "Harjuoru võimla\n\nHarjuoru võimla on hoone Tallinna kesklinnas aadressil Toompea 3.\n\nJuugendstiilis Toomkooli spordihoone projekteeris 1907. aastal insener Arthur von Hoyningen-Huene.\n", "id": "ekk_Latn_210782"}
{"text": "Mädajärve org\n\nMädajärve org (ka Vanajärve org) on soine org Pudisoo külas Kalda talust põhja pool. Sealsest soost lähtub lõuna poole nimeta Pudisoo jõe kõrvaloja ja põhja poole Sääsepauna oja.\n", "id": "ekk_Latn_210783"}
{"text": "Sigarillo\n\nSigarillo (hispaania sõnast cigarrillo (algne tähendus 'sigarike')) on suitsetatav tubakatoode, mis kujutab endast tubakalehe sisse keeratud tubakapuru. Sigarillod on väiksemad ja lahjemad kui sigarid, ent suuremad ja kangemad kui tavasigaretid.\n", "id": "ekk_Latn_210784"}
{"text": "Hara oja\n\nHara oja (keskjooksul ka Ohrpa oja, ülemjooksul ka Sääsepauna oja) on oja Harjumaal Kuusalu vallas Pudisoo ja Pedaspea külas. Oja algab Pudisoo külas Mädajärve orust, kust voolub põhja suunas Hara teeni Pedaspea külas, mille juures pöörab tagasi lõunasse. Oja suubub Pudisoo külas Pudisoo jõkke.\n", "id": "ekk_Latn_210785"}
{"text": "Meejaht\n\nMeejahti tunti juba kiviajal, millest annavad tunnistust muistsed kaljujoonised. Cuevas de la Araña koobastikus Valencia lähedal Hispaanias on koopa seinal kujutatud inimest, kes liaanide küljes rippudes võtab mesilaspesast välja meekärgi. Kaljujoonise vanus on umbkaudu 8000 aastat.\n", "id": "ekk_Latn_210786"}
{"text": "Käkisalmi lään\n\nKäkisalmi lään (soome keeles Käkisalmen lääni, rootsi keeles Kexholms län, vene keeles Кексгольмский лен, Корельский уезд) oli haldusterritoorium Rootsi kuningriigis ida-Soomes aastatel 1634–1721. Lääni keskus oli Käkisalmi (vene keeles Корела) ja Käkisalmi kindlus.\n\nKarjala piirkond kuulus 1323. aasta Pähkinäsaari rahulepinguga Novgorodi vabariigi valdustesse.\n\nVene-Rootsi Kahekümneviieaastase sõja ajal vallutas Pontus De la Gardie Ingerimaal Jami, Koporje ja Ivangorodi linna (koos neid ümbritsevate maakondadega) ja Karjalas Käkisalmi lääni. Pljussa vaherahuga määratleti Rootsi ja Moskva alade piirijõeks Koporje maakonda ja Orehhovo maakonda eraldav Strelna jõgi.\n\n1590.–1595. aasta Vene-Rootsi sõda oli Moskva tsaaririigile edukas. 1595. aastal sõlmitud Täyssinä rahulepinguga loovutas Rootsi Ingerimaa koos sealsete linnuste ja linnadega (Jaanilinn, Jam, Koporje, Schlüsselburg) ning Käkisalmi lääni, mis olid kõik saadud Pljussa vaherahuga.\n\n1609. aastal Segaduste ajal, Venemaale trooninõudlejale Vassili Šuiskile esialgu appi kutsutud Rootsi armee Jakob De la Gardie juhtimisel okupeeris järk-järgult Loode-Venemaa alad Käkisalmi läänist Novgorodini (samuti Staraja Russa, Porhovi, Laadoga ja Oudova).\n\nIngeri sõja lahingutegevuse käigus Rootsi ja Vene vägede vahel Soome lahe idaosa valdamise pärast toimunud nn. Ingerimaa sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaa koos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-Karjalaga Käkisalmi lääni, mille tõttu kaotasid venelased täielikult ühenduse Soome lahele ja Läänemerele.\n\nStolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 1656–1658. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga seda piiri muudeti, kuid taastati Kärde rahuga 1661. aastal ja kehtis kuni Põhjasõjani\n", "id": "ekk_Latn_210787"}
{"text": "Nenad Vučinić\n\nNenad Vučinić (serbia kirillitsas Ненад Вучинић; sündinud 7. aprillil 1965 Belgradis) on Serbia korvpallitreener ja endine korvpallur.\n\nTa oli aastatel 2008–2010 BC Kalev/Cramo peatreener. Tema juhendamisel võitis klubi 2008. aastal Eesti karikavõistlused ja 2009. aastal Korvpalli Meistriliiga.\n", "id": "ekk_Latn_210788"}
{"text": "Veselin Matić\n\nVeselin Matić (serbia kirillitsas Веселин Матић; sündinud 21. juulil 1960 Belgradis) on Serbia korvpallitreener.\n\nTa oli aastatel 2006–2008 BC Kalev/Cramo peatreener. Tema juhendamisel võitis klubi 2007. ja 2008. aastal Eesti karika.\n", "id": "ekk_Latn_210789"}
{"text": "Mariposa maakond\n\nMariposa maakond (Mariposa County) on maakond USA-s California osariigi lääneosas Sierra Nevadas.\n\nMaakonna halduskeskus on Mariposa.\n\nMaakonna pindala on 3788 km², millest 30 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 18 251. Aastal 2000 oli elanikke 17 130.\n", "id": "ekk_Latn_210790"}
{"text": "Umetarō Suzuki\n\nUmetarō Suzuki (jaapani keeles 鈴木 梅太郎 ; 7. aprill 1874 Shizuoka prefektuur – 20. september 1943) oli Jaapani teadlane. Teda peetakse vitaminoloogia rajajaks Jaapanis.\n\nSuzuki lõpetas Tōkyō Ülikooli põllumajanduskolledži. 1900. aastal pärast tema määramist sama kolledži abiprofessoriks suundus ta esmalt Zürichi ETH-sse (Šveits) ja hiljem Saksamaale. Aastatel 1901–1906 töötas Umetarō Suzuki saksa keemiku Emil Fischeri laboratooriumis Berliini ülikoolis. See järel määrati ta Morioka Põllumajanduse kõrgkooli professoriks. 1920. aastal oli ta Sankyo teadusnõustaja. Umetarō Suzuki töötas ka RIKEN-is keemiadivisjoni direktorina.\n", "id": "ekk_Latn_210791"}
{"text": "Amadori maakond\n\nAmadori maakond (Amador County) on maakond USA-s California osariigis Sierra Nevadas. Geograafilised koordinaadid on 38°48' N, 120°66' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Jackson ja suurim linn Ione.\n\nMaakonna pindala on 1566 km², millest 30 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 38 091. Aastal 2000 oli elanike arv 35 100.\n", "id": "ekk_Latn_210792"}
{"text": "Calaverase maakond\n\nCalaverase maakond (Calaveras County) on maakond USA-s California osariigis. Geograafilised koordinaadid on 38°21' N, 120°55' W.\n\nMaakonna halduskeskus on San Andreas ja suurim linn Rancho Calaveras.\n\nMaakonna pindala on 2685 km², millest 43 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 45 578. Aastal 2000 oli elanike arv 40 554.\n", "id": "ekk_Latn_210793"}
{"text": "Alameda maakond\n\nAlameda maakond (Alemeda County) on maakond USA-s California osariigis. Geograafilised koordinaadid on 37°65' N, 121°91' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Oakland.\n\nMaakonna pindala on 2126 km², millest 216 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv on 2015. aasta seisuga arvestuslikult 1 638 215. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli elanikke 1 510 271. Alameda maakond on elanike arvult osariigi seitsmes maakond.\n", "id": "ekk_Latn_210794"}
{"text": "Sacramento maakond\n\nSacramento maakond (Sacramento County) on maakond USA-s California osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus Sacramento on ühtlasi osariigi pealinn.\n\nMaakonna pindala on 2578 km², millest 77 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 1 418 788. Aastal 2000 oli elanike arv 1 223 499.\n", "id": "ekk_Latn_210795"}
{"text": "Fresno maakond\n\nFresno maakond (Fresno County) on maakond USA-s California osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Fresno.\n\nMaakonna pindala on 15 570 km², millest 140 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 1 008 654. Aastal 2010 oli elanikke 930 450 ja 2000. aastal oli elanike arv 799 407.\n\nFresno maakond on elanike arvult California osariigi kümnes ja pindalalt kuues maakond.\n", "id": "ekk_Latn_210796"}
{"text": "Santa Clara maakond\n\nSanta Clara maakond (Santa Clara County) on maakond USA-s California osariigis. Maakonna halduskeskus ja suurim linn on San Jose, mis rahvaarvult osariigi kolmas ja riigi 11. linn.\n\nMaakonna pindala on 3380 km², millest 40 km² moodustab veepindala. Maakonna pindala on 3380 km². Maakond asub San Francisco lahe lõunarannikul.\n\nElanike arv oli 2020. aasta rahvaloenduse järgi 1 936 259. Aastal 2010 oli elanike 1 781 642. ja 2000. aastal oli elanike arv 1 682 585. See on elanike arvult osariigi kuues maakond ning Põhja-California kõige rahvarohkeim maakond. Asustustihendus on 570 in/km².\n\nMaakonnas asub maailma kõrgtehnoloogiakeskus Silicon Valley. 2016. aastal oli Santa Clara maakond keskmise sissetuleku poolest leibkonna kohta riigis viiendal ja läänerannikul esimesel kohal.\n", "id": "ekk_Latn_210797"}
{"text": "Kampo\n\nKampo (hispaania keeles campos – \"põllud\") on troopilised ja lähistroopilised rohtlad Lõuna-Ameerika kaguosas Argentinas, Brasiilias, Uruguays ja Paraguays.\n\nMinevikus oli kampo kaetud tiheda taimkattega. Praegu on seal põllud, istandused (soja, tubakas, mais, suhkruroog, viinamari, puuviljad) ja karjamaad.\n", "id": "ekk_Latn_210798"}
{"text": "San Mateo maakond\n\nSan Mateo maakond (San Mateo County) on maakond USA-s California osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Redwood City ja suurim linn Daly City.\n\nMaakonna pindala on 1919 km², millest 756 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 718 451. Aastal 2000 oli elanike arv 707 161.\n", "id": "ekk_Latn_210799"}
{"text": "Sonoma maakond\n\nSonoma maakond (Sonoma County) on maakond USA-s California osariigi põhjarannikul.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Santa Rosa.\n\nMaakonna pindala on 4579 km², millest 498 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 483 878. Aastal 2000 oli elanike arv 458 614.\n", "id": "ekk_Latn_210800"}
{"text": "Taylor Hall\n\nTaylor Strba Hall (sündinud 14. novembril 1991 Calgarys Albertas) on Kanada jäähokimängija, kes mängib NHL-i klubis Boston Bruins ründajana vasakäärel.\n\nAastatel 2007–2010 mängis ta Ontario Hockey League'i klubis Windsor Spitfires.\n\n2010. aastal valis Edmonton Oilers ta NHL-i draftis esimese valikuna. Oilersis mängis ta aastatel 2010–2016 kokku kuus hooaega.\n\n2016. aasta juunis liitus ta New Jersey Devilsiga. 2019. aasta detsembris siirdus ta Arizona Coyotesi. 2020. aasta oktoobris sõlmis ta üheaastase lepingu Buffalo Sabresiga. 2021. aasta aprillis liitus ta Bruinsiga.\n\nKanada jäähokikoondise koosseisus on ta tulnud kahel korral maailmameistriks. 2015. aasta maailmameistrivõistlustel, kus ta lõi seitse väravat ja andis viis väravasöötu, valiti ta turniiri sümboolsesse koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_210801"}
{"text": "John Tavares\n\nJohn Tavares (sündinud 20. septembril 1990 Missisaugas Ontario provintsis) on Kanada jäähokimängija.\n\nTa mängib 2018. aastast NHL-i klubis Toronto Maple Leafs. Ta on klubi meeskonna asekapten.\n\nAastal 2009 valiti ta NHL Draftis New York Islandersi poolt esimesena. Enne seda mängis ta noorteliiga Ontario Hockey League'i klubides Oshawa Generals ja London Knights. 2006. aastal valiti ta Canadian Hockey League'i (CHL) hooaja uustulnukaks ja 2007. aastal CHL-i hooaja parimaks mängijaks.\n\nIslandersis mängis ta aastatel 2009–2018 kokku üheksal hooajal, 2013–2018 oli klubi meeskonna kapten. Hooajal 2014–15 valiti ta liiga hooaja sümboolsesse koosseisu (First All-Star Team).\n\nTavares on NHL-i tähtede mängule valitud viiel korral (aastatel 2012, 2015, 2016, 2017, 2018).\n\nKanada jäähokikoondise koosseisus võitis ta 2014. aasta taliolümpiamängudel kuldmedali.\n", "id": "ekk_Latn_210802"}
{"text": "Põhja-Euroopa korvpalliliiga (1998–2003)\n\nPõhja-Euroopa korvpalliliiga (inglise keeles North European Basketball League ehk NEBL) oli 1998. aastal asutatud regionaalne korvpalliliiga.\n\nLiiga loomise eestvedajaks oli Šarūnas Marčiulionis.\n\nRiho Soonik oli aastatel 1998–2003 Põhja-Euroopa korvpalliliiga (NEBL) asepresident.\n", "id": "ekk_Latn_210803"}
{"text": "Steven Stamkos\n\nSteven Christopher Stamkos (sündinud 7. veebruaril 1990 Markhamis Ontario provintsis) on Kanada jäähokimängija. Ta on NHL-i klubi Tampa Bay Lightning kapten.\n\nEnne NHL-iga liitumist mängis ta Ontario Hockey League'i klubis Sarnia Sting, mille koosseisus lõi ta kahe hooaja jooksul üle 100 värava.\n\nAastal 2008 valis Lightning ta NHL draftis esimesena.\n\nHooaegadel 2009–10 ja 2011–12 on ta pälvinud hooaja resultatiivseimale mängijale antava Maurice \"Rocket\" Richard Trophy. 2011–12 põhihooajal lõi ta liigas 60 väravat, millega kuulub talle Tampa Bay Lightningu rekord.\n\nNHL-i tähtede mängule on ta valitud kokku viiel korral (aastatel 2011, 2012, 2015, 2016, 2018).\n\nKanada jäähokikoondise koosseisus võitis ta 2009. aasta maailmameistrivõistlustel hõbemedali.\n", "id": "ekk_Latn_210804"}
{"text": "Joel Pohjanpalo\n\nJoel Julius Ilmari Pohjanpalo (sündinud 13. septembril 1994 Helsingis) on Soome jalgpallur, kes mängib ründajana Itaalia esiliigaklubis Venezia ja Soome jalgpallikoondises.\n\nSoome jalgpallikoondises debüteeris Pohjanpalo 14. novembril 2012 mängus Küprose vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 5. märtsil 2014 sõprusmängus Ungari vastu.\n\n2021. aasta Euroopa meistrivõistluste esimeses alagrupimängus 12. juunil lõi ta värava Taani vastu.\n", "id": "ekk_Latn_210805"}
{"text": "Paul György\n\nPaul György (7. aprill 1893 Nagyvárad, Ungari – 1. märts 1976 Morristown, New Jersey) oli ungari päritolu USA mikrobioloog, biokeemik, toitumisteadlane ja pediaater.\n\nPaul György pälvis USA presidendilt teadusmedali National Medal of Science kolme vitamiini – B2‑vitamiin, B6‑vitamiin ja biotiini – avastamise ja nendega seotud uurimistöö eest.\n", "id": "ekk_Latn_210806"}
{"text": "Selli-Sillaotsa õpperada\n\nSelli-Sillaotsa õpperada asub Tartumaal Tartu vallas Alam-Pedja looduskaitsealal.\n\nÕpperada algab Laeva–Palupõhja teelt Sellilt, läbib suure kaarega Laeva soo lõunaosa ja selle ümbritseva soometsa- ja palumetsavööndi ning lõpeb jälle Laeva–Palupõhja teel Sillaotsas. Kaar läbi soo on 3,5 km pikk, ringtee tagasi Sellini lisab 1,2 km kruusateed.\n", "id": "ekk_Latn_210807"}
{"text": "Campobasso\n\nCampobasso on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Molise maakonnas, samanimelise provintsi ja Molise maakonna keskus.\n\n701 meetri kõrgusel merepinnast asuva Campobasso asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_210808"}
{"text": "Altja kõrts\n\nAltja kõrts (ka: Altja Mäekõrts) on Lahemaa rahvuspargis Haljala vallas Altja külas asuv kõrts. Tallinnast on Altja kõrtsini umbes 90 kilomeetrit, Rakverest 32 kilomeetrit. 2002. aastast on Altja kõrts koos Palmse mõisaga SA Virumaa Muuseumid filiaal.\n\nKõrts pakub külastajatele lihtsat rannarahva toitu.\n\nKõrtsil lähedal asuvad minevikus kasutatud Altja võrgukuurid.\n", "id": "ekk_Latn_210809"}
{"text": "Eesti Juudi Muuseum\n\nEesti Juudi Muuseum on Tallinnas, Karu tänav 16 asuv muuseum, mis tutvustab Eestis elanud ja elavate juutide ajalugu ja kultuuri.\n\nEesti Juudi Muuseum avati 17. detsembril 2008 selle direktori Mark Rõbaki algatusel. Muuseum tegutseb aadressil Karu tänav 16. Sissepääs muuseumi on tasuta.\n", "id": "ekk_Latn_210810"}
{"text": "Eesti Pimedate Muuseum\n\nEesti Pimedate Muuseum on Tartus aadressil Ringtee 1 (varem Era tänav 2) asuv 1983. aastal asutatud muuseum, mis tutvustab nägemisvaegusega seonduvat. Muuseum on ühtlasi Eesti esimene ja (2013. a seisuga) ainus invamuuseum.\n\nMuuseumi eesmärk on \"nägemisvaegurite ajaloo materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine ja eksponeerimine\". Seda haldab 1998. aastal loodud MTÜ Eesti Pimedate Muuseum, muuseumi kogu kuulub Eesti Pimedate Liidule. Pikka aega juhtis muuseumi Aldo Kals.\n\n1987. aastast alates korraldab Eesti Pimedate Muuseum iga-aastasi muuseumipäevi ja autobussimatku.\n", "id": "ekk_Latn_210811"}
{"text": "Gustav Wulff-Õie Muuseum\n\nGustav Wulff-Õie Muuseum on Otepää vallas Nüpli külas asuv muuseum, mis tutvustab eesti luuletaja Gustav Wulff-Õie pärandit; Eesti Kirjandusmuuseumi filiaal.\n", "id": "ekk_Latn_210812"}
{"text": "Hageri muuseum\n\nHageri muuseum on Kohila vallas Hageri alevikus asuv muuseum, mis tutvustab endisaegse Hageri kihelkonna kultuuripärandit.\n\nMuuseum avati 1988. aastal ja see asub Hageri apteegihoones.\n", "id": "ekk_Latn_210813"}
{"text": "Heino Lubja kaalumuuseum\n\nHeino Lubja kaalumuuseum on muuseum Mustvees.\n\nMuuseumis on eksponeeritud üle 120 kaalu, ligi 60 margapuud ja arvukalt kaaluvihte.\n\nMuuseumi on asutanud Heino Lubja.\n", "id": "ekk_Latn_210814"}
{"text": "Torbjørn Falkanger\n\nTorbjørn Falkanger (8. oktoober 1927 Trondheim – 16. juuli 2013) oli norra suusahüppaja.\n\n1952. aasta taliolümpiamängudel andis Falkanger sportlaste esindajana olümpiatõotuse. Samadel mängudel võitis ta normaalmäe suusahüpetes hõbemedali.\n\n1950. aasta maailmameistrivõistlustel Lake Placidis sai ta viienda koha ja 1954. aasta maailmameistrivõistlustel Falunis kuuenda koha.\n\nAastal 1952 autasustati ta Holmenkolleni medaliga. Sel aastal said autasu veel Stein Eriksen, Heikki Hasu ja Nils Karlsson.\n", "id": "ekk_Latn_210815"}
{"text": "Altja võrgukuurid\n\nAltja võrgukuurid on Haljala vallas Altja külas asuvad võrgukuurid. Võrgukuure haldab ja hooldab asutus Virumaa Muuseumid.\n", "id": "ekk_Latn_210816"}
{"text": "Sigaretifilter\n\nSigaretifilter on vatitükk, mis on keeratud ühte sigareti otsa, et suitsetamisel põletatav tubakapuru ei satuks suitsetaja suhu. Tänapäeval on filter juba enamusel sigarettidest, kuna paljudele ei meeldi suitsetada filtrita sigarette.\n", "id": "ekk_Latn_210817"}
{"text": "Castropignano\n\nCastropignano on vald Itaalias Molise maakonnas Campobasso provintsis.\n\n590 meetri kõrgusel merepinnast asuva Castropignano asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n\nCastropignano halduspiirides asub Roccaspromonte asula.\n", "id": "ekk_Latn_210818"}
{"text": "Helmi Viires\n\nHelmi Viires (21. jaanuar 1919 Võhmuta vald – 3. märts 1984 Tallinn) oli eesti keeleteadlane.\n\nAastast 1947 töötas ta ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudis.\n\nTa on uurinud eesti murdeid ja sõnavara.\n\nHelmi Viires suri 3. märtsil 1984 Tallinnas ja ta maeti 6. märtsil 1984 Pärnamäe kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_210819"}
{"text": "Linda Niinemets\n\nLinda Niinemets (sündinud 1935) on eesti rahvatantsujuht, koreograaf ja lavastaja.\n\nAastatel 1955–1964 tantsis ta ENSV Riikliku Filharmoonia tantsuansamblis.\n\nTa on lavastanud mitmeid Harjumaal toimunud piirkondlikke tantsupidusid. Ta on olnud Eesti üldtantsupidudel pealavastaja assistent.\n", "id": "ekk_Latn_210820"}
{"text": "Hildegard Must\n\nHildegard Must (3. oktoober 1913 Tallinn – 18. aprill 1995 Valparaiso, Indiana, USA) oli eesti keeleteadlane.\n\nAastal 1944 lahkus ta Eestist.\n\nTa on töid avaldanud nt onomastika ja soome-ugri alalt.\n", "id": "ekk_Latn_210821"}
{"text": "Gustav Must\n\nGustav Must (2. veebruar 1908 Esna vald, Järvamaa – 14. mai 1991 Valparaiso, Indiana, USA) oli eesti keeleteadlane.\n\nAastal 1944 lahkus ta Eestist.\n\nTa oli tuntud murdekoguja, olles aastatel 1933–1938 ja 1940 Emakeele Seltsi stipendiaat. Murdelist materjali kogus ta eriti Harjumaalt ja Viljandimaa põhjaosast.\n", "id": "ekk_Latn_210822"}
{"text": "Campolieto\n\nCampolieto on vald Itaalias Molise maakonnas Campobasso provintsis.\n\n734 meetri kõrgusel merepinnast asuva Campolieto asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta.\n\nKolmekümne aasta (1961–1990) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +3,6 °C) ja kõige soojem kuu august (keskmine temperatuur +22,5 °C).\n", "id": "ekk_Latn_210823"}
{"text": "Merle Leppik\n\nAastatel 1959–1997 töötas ta Eesti Keele Instituudis ja aastast 1978 ühtlasi sealsamas soome-ugri keelte sektori vanemteadur.\n\nTa on uurinud läänemeresoome keelte fonoloogiat.\n", "id": "ekk_Latn_210824"}
{"text": "Karl Kont\n\nKarl Kont (15. detsember 1923 Nepste küla, Laiksaare vald, Saarde kihelkond, Pärnumaa – 8. mai 2005) oli eesti keeleteadlane.\n\nTa lõpetas 1953. aastal Tartu Riikliku Ülikooli soome-ugri keelte alal. Filoloogiakandidaat 1960.\n\nAastatel 1954–1992 töötas ta Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ja ühtlasi aastast 1961 sealsamas soome-ugri keelte sektori vanem teaduslik töötaja.\n\nTa on uurinud muu hulgas läänemeresoome keelte grammatikat ja uurali keelte sõnavara.\n", "id": "ekk_Latn_210825"}
{"text": "Paul Kokla\n\nPaul Kokla (17. august 1929 Kärdla – 16. mai 2020) oli eesti keeleteadlane ning eesti, soome, mari ja ungari keele uurija.\n", "id": "ekk_Latn_210826"}
{"text": "Eesti etümoloogiasõnaraamat\n\n\"Eesti etümoloogiasõnaraamat\" on 2012. aastal Eesti Keele Instituudi väljaandel ilmunud sõnaraamat, kus on esitatud eesti sõnatüvede etümoloogia ehk päritolu.\n\nSõnaraamatu on koostanud visanud, toimetanud Iris Metsmägi (peatoimetaja), Meeli Sedrik ja Sven-Erik Soosaar.\n\nSõnaraamat pälvis 2012. aasta keeleteo rahvaauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_210827"}
{"text": "2013. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis\n\n2013. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis (ametliku nimega FIBA EuroBasket 2013) olid 38. Euroopa meistrivõistlused korvpallis.\n\nFinaalturniir 24 meeskonna osavõtul toimus 4.–22. septembril 2013 Sloveenias.\n", "id": "ekk_Latn_210828"}
{"text": "Lasseni maakond\n\nLasseni maakond (Lassen County) on maakond USA-s California osariigi kirdeosas.\n\nMaakonna halduskeskus on Susanville.\n\nMaakonna pindala on 12 225 km², millest 422 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 34 895. Aastal 2000 oli elanike arv 33 828.\n", "id": "ekk_Latn_210829"}
{"text": "David Chalmers\n\nDavid John Chalmers (sündinud 20. aprillil 1966 Sydneys) on austraalia ja USA filosoof ja kognitiivteadlane.\n\nDavid Chalmersi uurimistööd on seotud vaimufilosoofia ja sellega piirnevate filosoofia teiste valdkondade ja kognitiivteadusega. Erilist huvi pakub Chalmersile teadvus, kuid ta on huvitatud ka muude vaimu- ja keelefilosoofia, metafüüsika ja epistemoloogia küsimuste lahendamisest ning kognitiivteaduse alusteadmiste uurimisest.\n\nChalmers on Australian National University filosoofia auprofessor (Distinguished Professor of Philosophy) ja ülikooli teadvuseuuringute keskuse (Centre for Consciousness) direktor. Ühtlasi on ta ka New Yorgi Ülikooli filosoofiaprofessor ning vaimu-, aju- ja teadvuseuuringute keskuse (Center for Mind, Brain, and Consciousness) kaasdirektor.\n", "id": "ekk_Latn_210830"}
{"text": "Sutteri maakond\n\nSutteri maakond (Sutter County) on maakond USA-s California osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Yuba City.\n\nMaakonna pindala on 608 km², millest 15 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 94 737. Aastal 2000 oli elanike arv 78 930.\n", "id": "ekk_Latn_210831"}
{"text": "Hermann Diels\n\nHermann Alexander Diels (18. mai 1848 Wiesbaden-Biebrich/Nassau hertsogiriik – 4. juuni 1922 Berlin-Dahlem) oli saksa klassikaline filoloog, filosoofialoolane ja usunditeadlane.\n\nTema koostatud ja toimetatud teoste hulgast on tuntuimad \"Doxographi Graeci\" (1879), \"Commentaria in Aristotelem Graeca\" (1882–1909) ning eriti \"Die Fragmente der Vorsokratiker\" (1903).\n", "id": "ekk_Latn_210832"}
{"text": "Fairfieldi maakond (Connecticut)\n\nFairfieldi maakond (Fairfield County) on maakond USA-s Connecticuti osariigi edelaosas. Geograafilised koordinaadid on 41°23' N, 73°37' W.\n\nMaakonna halduskeskus puudub. Kuni 1960. aastani oli selleks Bridgeport.\n\nMaakonna pindala on 2168 km², millest 547 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 916 829. Aastal 2000 oli elanike arv 882 567.\n", "id": "ekk_Latn_210833"}
{"text": "Hartfordi maakond\n\nHartfordi maakond (Hartford County) on maakond USA-s Connecticuti osariigis. Geograafilised koordinaadid on 41°81' N, 72°73' W.\n\nMaakonna halduskeskus puudub. Suurim linn on Hartford.\n\nMaakonna pindala on 1944 km², millest 39 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 894 014. Aastal 2000 oli elanike arv 857 183.\n\nHartfordi maakond on elanike arvult Connecticuti teine maakond.\n", "id": "ekk_Latn_210834"}
{"text": "New Haveni maakond\n\nNew Haveni maakond (New Haven County) on maakond USA-s Connecticuti osariigi keskosas. Geograafilised koordinaadid on 41°35' N, 72°90' W.\n\nMaakonna halduskeskus puudub. Suurim linn on New Haven.\n\nMaakonna pindala on 2233 km², millest 664 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 862 477. Aastal 2000 oli elanike arv 824 008.\n", "id": "ekk_Latn_210835"}
{"text": "Kenti maakond (Delaware)\n\nKenti maakond (Kent County) on maakond USA-s Delaware'i osariigis. Geograafilised koordinaadid on 39°10' N, 75°50' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Dover.\n\nMaakonna pindala on 2072 km², millest 545 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 162 310. Aastal 2000 oli elanike arv 126 697.\n", "id": "ekk_Latn_210836"}
{"text": "Sussexi maakond (Delaware)\n\nSussexi maakond (Sussex County) on maakond USA-s Delaware'i osariigi lõunaosas. Geograafilised koordinaadid on 38°68' N, 75°34' W.\n\nMaakonna halduskeskus on Georgetown.\n\nMaakonna pindala on 3097 km², millest 668 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 197 145. Aastal 2000 oli elanike arv 156 638.\n", "id": "ekk_Latn_210837"}
{"text": "Alexander Robertus Todd\n\nSir Alexander Robertus Todd (2. oktoober 1907 Cathcart, Glasgow – 10. jaanuar 1997 Oakington, Cambridgeshire) oli šoti ja inglise biokeemik. 1957. aastal pälvis ta nukleosiidide, nukleotiidide ja nukleotiidi koensüümide struktuuri ja sünteesi eest Nobeli keemiaauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_210838"}
{"text": "Prantsuse revolutsioonisõjad\n\nPrantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel. Märgistatuna Prantsuse revolutsioonilise innukuse ja sõjaliste uuendustega nägid kampaaniad Prantsuse revolutsiooniarmeed võitmas arvukalt vastase koalitsioone. Selle tulemuseks oli Prantsuse laiendatud kontroll Madalmaade, Itaalia ja Reinimaa üle. Sõjad sõltusid väga suurest arvust sõduritest, keda värvati moodsa üldmobilisatsiooniga.\n\nPrantsuse revolutsioonisõjad jagatakse tavaliselt nendeks, mis olid Esimese koalitsiooniga (1792–1797), ja nendeks, mis olid Teise koalitsiooniga (1798–1801). Prantsusmaa oli Suurbritanniaga pidevalt sõjas aastatel 1793–1802. Sõjategevus Suurbritanniaga lakkas Amiens'i rahuga aastal 1802, kuid konflikt algas varsti taas Napoleoni sõdadega. Amiens'i rahu peetakse tavaliselt Prantsuse revolutsioonisõdade lõpuks; siiski on ajaloolased Napoleoni sõdade alguspunktiks välja pakkunud muid sündmusi enne ja pärast 1802. aastat.\n", "id": "ekk_Latn_210839"}
{"text": "Narva-Jõesuu Nikolai kirik\n\nNarva-Jõesuu Nikolai kirik oli luterlik kirik Virumaal, Narva-Jõesuus, mis hävis Teises maailmasõjas 1944. aastal.\n\nNarva-Jõesuu kui kuurordi väljaehitamise tulemusel tekkis tarvidus pidada kohapeal ka jumalateenistust. Alates 1888. aastast peeti jumalateenistusi kohalikus palvemajas, kirikuhoone saigi alguse 1897. aastal ning lõppes uue kiriku pühitsemisega Nikolai kirikuks 15. juulil 1900. Kirikuhoone oli gooti stiili sugemete ja teravatipulise paekivist torniga.\n\nNarva-Jõesuu kiriku koguduse liikmed olid Jõesuu ja Auga supeluskohtade suvitajad ja Kudruküla ja Riigiküla elanikud. Kogudus oli nii eesti- kui ka saksakeelne. 1920. aasta kogudusenõukogu koosoleku protokollis on märgitud koguduse suuruseks üle 2000 hinge.\n", "id": "ekk_Latn_210840"}
{"text": "Prantsusmaa tütarvabariik\n\nOma Euroopa naaberosade hõivamise kestel Prantsuse revolutsioonisõdade ajal asutas Prantsusmaa nendel territooriumidel vabariiklikud režiimid. Prantsusmaa Vabariik väitis, et toetab vabariiklike printsiipide laiendamist Euroopas, kuid enamus nendest tütarvabariikidest olid tegelikult okupeeritud maade kontrollivahend Prantsuse ja kohaliku segatud kontrolli kaudu.\n", "id": "ekk_Latn_210841"}
{"text": "Martin Litchfield West\n\nMartin Litchfield West (23. september 1937 London – 13. juuli 2015) oli Suurbritannia klassikaline filoloog. Ta oli Briti Akadeemia liige (FBA), Göttingeni Teaduste Akadeemia korrespondentliige ning Academia Europaea liige.\n\nWesti on nimetatud oma generatsiooni väljapaistvaimaks ja produktiivseimaks vanakreeka keele ja kultuuri valdkonnas tegutsevaks õpetlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_210842"}
{"text": "Koper\n\nKoper (itaalia keeles Capodistria) on linn Sloveenia edelaosas Aadria mere rannikul. Asub Itaalia piiri lähedal, ja seetõttu räägitakse Koperis palju ka itaalia keelt.\n", "id": "ekk_Latn_210843"}
{"text": "Seenekübar\n\nSeenekübar ehk kübar (ladina keeles pileus) on varrest laiem, üldjuhul horisontaalne või ümar moodustis kübarseente viljakeha ülaosas.\n", "id": "ekk_Latn_210844"}
{"text": "Lucy Wills\n\nLucy Wills (10. mai 1888 Sutton Coldfield – 26. aprill 1964) oli inglise arst, hematoloog ja toitumisteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_210845"}
{"text": "Annepäev\n\nEesti rahvakalendris on selle tähtpäeva kohta teateid 17. sajandist, kui sel päeval olla ohverdatud lambaid.\n", "id": "ekk_Latn_210846"}
{"text": "Jaagupipäev\n\nJaagupipäev (ka Jakobi päev, jakobipäev) on 25. juulil. Kirikukalendris on see apostel Jaakobuse mälestuspäev.\n\nEesti rahvakalendri järgi tähistas see päev kesksuve (kesksuvepüha), kui heinatööd lõppesid ja algas viljalõikus.\n", "id": "ekk_Latn_210847"}
{"text": "Paavo Ravila\n\nPaavo Ilmari Ravila (5. juuli 1902 Laukaa – 16. aprill 1974 Helsingi) oli fennougrist ja Soome akadeemik.\n\nPaavo Ravila oli Helsingi ülikooli soome-ugri keeleteaduse professor aastail 1949–1956 ja ülikooli rektor 1953–1956. Ta oli Soome Akadeemia liige aastail 1956–1963 ja akadeemia esimees aastal 1963.\n\n1963–1968 oli Paavo Ravila Helsingi ülikooli kantsler.\n\nTema on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_210848"}
{"text": "Poolkõrbevöönd\n\nPoolkõrbevöönd on loodusvöönd, mis hõlmab poolkõrbe ja paikneb rohtla- ja kõrbevöötme vahel parasvöötmes ning savanni- ja kõrbevöötme troopikavöötmes.\n", "id": "ekk_Latn_210849"}
{"text": "Kõrbevöönd\n\nKõrbevöönd on loodusvöönd, mis hõlmab kõrbe ja paikneb parasvöötmes ja troopikavöötmes poolkõrbe- ja Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöötme vahel.\n", "id": "ekk_Latn_210850"}
{"text": "Orange'i maakond (Florida)\n\nOrange'i maakond (Orange County) on maakond USA-s Florida osariigis. Geograafilised koordinaadid on 28°31' N, 81°19' W.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Orlando.\n\nMaakonna pindala on 2598 km², millest 259 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 1 145 956. Aastal 2000 oli elanike arv 896 344.\n", "id": "ekk_Latn_210851"}
{"text": "Heino Prosti põllutöömasinate muuseum\n\nHeino Prosti põllutöömasinate muuseum on Nõo vallas Vissi külas Variku talus asuv muuseum, mis tutvustab muu hulgas Eesti alal kasutatud ajaloolisi põllutöömasinaid.\n\nMuuseumi asutas 1954. aastal tehnikahuviline ja vanavarakoguja Heino Prost.\n\nMuuseumis saab näha rehepeksumasinaid, traktoreid, majapidamismootoreid ja mitmesuguseid põllumajandusriistasid, mida on kasutatud taludes, kolhoosides ja sovhoosides .\n", "id": "ekk_Latn_210852"}
{"text": "Lake'i maakond (Florida)\n\nLake'i maakond (Lake County) on maakond USA-s Florida osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Tavares ja suurim linn Clermont.\n\nMaakonna pindala on 2995 km², millest 526 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 297 052. Aastal 2000 oli elanike arv 210 528.\n\nMaakonnas asub Florida poolsaare kõrgeim koht Sugarloaf Mountain (95 meetrit üle merepinna).\n", "id": "ekk_Latn_210853"}
{"text": "Alachua maakond\n\nAlachua maakond (Alachua County) on maakond USA-s Florida osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus ja suurim linn on Gainesville.\n\nMaakonna pindala on 2510 km², millest 246 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 247 336. Aastal 2000 oli elanike arv 217 955.\n", "id": "ekk_Latn_210854"}
{"text": "Johann Köleri kodukoht-muuseum\n\nJohann Köleri kodukoht-muuseum on Põhja-Sakala vallas Ivaski külas asuv muuseumiks kohandatud Lubjassaare talu hoone, kus lapsepõlves elas maalikunstnik Johann Köler.\n", "id": "ekk_Latn_210855"}
{"text": "Jõhvi kindluskiriku muuseum\n\nJõhvi kindluskiriku muuseum on Jõhvis Jõhvi Mihkli kirikus, Rakvere tänav 6 asuv muuseum. Muuseumi haldab Jõhvi Muuseumi Selts.\n\nMuuseum paikneb kiriku altarialustes võlvkeldrites.\n\nMuuseumis eksponeeritakse muu hulgas mitmeid arheoloogilisi leide, sh Jäbara kalmetest pärinevaid Eesti vanimaid raudesemeid.\n", "id": "ekk_Latn_210856"}
{"text": "Pinellase maakond\n\nPinellase maakond (Pinellas County) on maakond USA-s Florida osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Clearwater ja suurim linn St. Petersburg.\n\nMaakonna pindala on 1574 km², millest 849 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 916 542. Aastal 2000 oli elanikke 921 482.\n", "id": "ekk_Latn_210857"}
{"text": "Jäneda muuseum\n\nJäneda muuseum on Tapa vallas Jäneda külas Jäneda mõisahoones asuv muuseum, mis tutvustab Jäneda küla ajalugu, sealhulgas mõisaga seotut.\n\nMuuseumi tähelepanuväärne väljapanek on mõisa parunessi Maria Zakrevskaja-Benckendorff-Budbergi skandaalsest elust.\n", "id": "ekk_Latn_210858"}
{"text": "Jürissaare talumuuseum\n\nJürissaare talumuuseum on Mustvee vallas Võtikvere külas Jürissaare taluhoones asuv muuseum, mis tutvustab piirkonna talurahva majapidamist ja eluolu 20. sajandi alguses.\n\nMuuseum avati 1988. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_210859"}
{"text": "Kabala villaveski\n\nKabala villaveski on Rapla vallas asuv endisaegne villaveski, mis on tänapäeval kohandatud muuseumiks.\n\nVillaveski masinad on üle 100 aasta vanad.\n", "id": "ekk_Latn_210860"}
{"text": "Kalevipoja muuseum\n\nKalevipoja muuseum on Mustvee vallas Kääpa külas asuv muuseum, kus eksponeeritakse muu hulgas Kalevipojaga seotud materjale. Muuseumi haldab SA Kalevipoja Koda.\n\nMuuseum asutati 2001. aastal ja avati 2002. aastal. Muuseum asub omaaegses Saare koolimajas.\n", "id": "ekk_Latn_210861"}
{"text": "Kardinapuu (film)\n\n\"Kardinapuu\" on USA-s 1909. aastal valminud komöödiafilm. Koopia tummfilmist eksisteerib tänini. Film valmis 1909. aastal Fort Lees (New Jersey).\n", "id": "ekk_Latn_210862"}
{"text": "Narva-Jõesuu kirik\n\nNarva-Jõesuu Nikolai kirik ehk Niguliste kirik oli luterlik kirik, mis hävis 1944. aastal; Narva-Jõesuu Püha suurvürst Vladimiri kirik on õigeusu kirik. Tänane kirik toodi Narva-Jõesuusse üle 1948. aastal Merikülast.\n", "id": "ekk_Latn_210863"}
{"text": "Kardinapuu\n\nKardinapuu on puidust või muust materjalist tavaliselt varva või liistu kujuline ese, mille külge riputatakse kardin või kardinad. Kardinapuu kinnitatakse tavaliselt seina külge.\n", "id": "ekk_Latn_210864"}
{"text": "Saatuse narrid\n\n\"Saatuse narrid\" on USA-s 1909. aastal valminud draamafilm. Koopia filmist eksisteerib tänini Kongressi raamatukogu filmiarhiivis..\n", "id": "ekk_Latn_210865"}
{"text": "Harilik peniseen\n\nHarilik peniseen ehk tava-peniseen (Mutinus caninus) on tanuseeneliste sugukonda kuuluv seeneliik, mis kasvab Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerika idaosas. Eestis esineb väga harva. Üldiselt ei peeta peniseent söödavaks.\n\nNoor viljakeha on 2-4 cm kõrgune nahkjas muna. Nahkjas koor rebeneb ning viljakeha kasvab 8–12 cm kõrguseks. Valkjas kuni kollakaspruun jalg on seest õõnes, viljakeha ülaosa on koonusjas oranži tipuga, seda katab oliivroheline lima.\n", "id": "ekk_Latn_210866"}
{"text": "Lissaboni Teaduste Akadeemia\n\nTeaduste akadeemia kui riiklik institutsioon loodi aastal 1779 Lissabonis algse nimega Lissaboni Kuninglik Teaduste Akadeemia.\n\nAkadeemia eesmärgiks on soodustada teaduslikke uuringuid, edendada akadeemilist arengut, julgustada portugali keele- ja kirjandusalaseid uuringuid ning arendada Portugali ajaloo ja rahvusvaheliste suhete uurimist.\n\nAkadeemia teeb tihedat koostööd akadeemiatega, mille ametlik töökeel on portugali keel.\n\nLissaboni TA on Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA liige.\n", "id": "ekk_Latn_210867"}
{"text": "Mustkunst\n\nMustkunst on etenduskunst, mis kuulub \"lavakunstide sugukonda\" ja selle peaeesmärk on meelelahutus, ning olemus seisneb illusioonide loomises ja publiku muutunud teadvuse seisundi esile kutsumises. Mustkunst seisneb põhiliselt selles, et Mustkunstnik teeb miskit, millel on oma tagajärg, kuid siis juhtub midagi erakordset ja tihtilugu isegi võimatut ning publiku silmis on juhtunud \"IME\" ehk \"illusioon\" on tulnud avalikuks. Illusiooni taga on tegelikult peidus \"saladus\" ehk see, kuidas \"vaataja\" jaoks \"näitemäng\" on lavastatud ning üles ehitatud, arvestades seejuures inimkäitumise mustreid ja psühholoogiat. Tegelikult suunab mustkunstnik vaataja tähelepanu kindlatele asjaoludele hetkes ja siis toimetab salaja omad liigutused ning väga ägedad ja nn \"võimatud\" asjad juhtuvadki.\n", "id": "ekk_Latn_210868"}
{"text": "Kolmekuningapäev\n\nKolmekuningapäev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris on see päev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid Jeesuslapse.\n\nEesti rahvakalendris tähistas see jõuluaja lõppu, olles ühtlasi jõuluaja viimane püha. Sel päeval eestlased tõid veel õlgi tuppa, sõid pühade aja toite ja täitsid muid jõulukombeid.\n", "id": "ekk_Latn_210869"}
{"text": "Insolubiilid\n\nInsolubiilid (ladina insolubilia) on valetaja paradoksi ja selletaoliste paradokside rühm, mida uuriti skolastikas. Need arvati \"sofismide\" hulka.\n", "id": "ekk_Latn_210870"}
{"text": "Küünlapäev\n\nKüünlapäev (ka: küünlamaarjapäev, Lääne-Eestis ka: pudrupäev) on 2. veebruaril ning kirikukalendris on see neitsi Maarja puhastamise püha. Läänemaal ja Saaremaal tähistas see päev jõulude lõppu (mujal Eesti alal lõppesid jõulud juba kolmekuningapäeval). Keedetakse rituaalseid toite.\n", "id": "ekk_Latn_210871"}
{"text": "Lauritsapäev\n\nLauritsapäev on 10. augustil ja kirikukalendris on see Püha Laurentiuse mälestuspäev.\n\nEesti rahvakalendris oli selle päevaga seotud tuletegemise tabud. Põhja-Eestis tähistas see päev ka kiikumisaja lõppu. Lõuna-Eestis oli lauritsapäev sokutapmise päev, samuti alustati sel päeval rukkikülvi.\n", "id": "ekk_Latn_210872"}
{"text": "Luutsinapäev\n\nEesti rahvakalendris on seda päeva tähistatud eriti Eesti rannarootslaste asustatud piirkonnas. Luutsipäeva ööd peeti aasta kõige pikemaks ja Juliuse kalendri järgi see nii ka on. Sel päeval valmistati jõuluehteid.\n\nEesti rannarootslaste aladel ja saartel tähistamisel jooksid ringi luutsid ehk kostümeeritud sandid, kes kontrollisid, kas kodudes on kõik korras ja puhas. Vastasel korral ergutati laisku vitstega.\n\nPõhjamaades oli luutsinapäev jõule sissejuhatav päev, sel päeval koristati tube, süüdati küünlad ja korraldati rongkäike, kus kõnnib valges kleidis Luciaks kostümeeritud neiu, küünaldest kroon peas.\n", "id": "ekk_Latn_210873"}
{"text": "Vincenzo Cerami\n\nVincenzo Cerami (2. november 1940 Rooma – 17. juuli 2013 Rooma) oli itaalia filmistsenarist.\n\nCerami tegi tihedalt koostööd itaalia filmilavastaja ja -näitleja Roberto Benigniga. Ta kirjutas stsenaariumi filmile \"Elu on ilus\" (\"La vita è bella\"), millega kandideeris stsenaristina Oscarile.\n", "id": "ekk_Latn_210874"}
{"text": "Macbeth (Itaalia film 1909)\n\n\"Macbeth\" on William Shakespeare'i näidendi \"Macbeth\" alusel Itaalias 1909. aastal valminud tummfilm.\n\nPeaosades olid Dante Cappelli, Maria Caserini, Amleto Palormi ja Ettore Pesci.\n", "id": "ekk_Latn_210875"}
{"text": "Ghost Town (Adam Lamberti laul)\n\n\"Ghost Town\" on USA laulja Adam Mitchel Lamberti esitatud laul, mis anti välja singli ja muusikavideona.\n", "id": "ekk_Latn_210876"}
{"text": "Tuulevaikus (film)\n\n\"Tuulevaikus\" on 1970. aastal valminud Tallinnfilmi mängufilm. Filmi stsenaarium põhineb Einar Maasiku romaanil \"Tuisu Taavi seitse päeva\". Film on mustvalge.\n", "id": "ekk_Latn_210877"}
{"text": "Casewolde\n\nCasewolde oli Eestimaa vasallisuguvõsa.\n\n1342. aastal on mainimist leidnud Harjumaa vasall Tylo de Casewolde.\n\nSuguvõsa valdus oli Kassu küla (Dorf Kasso). Taani hindamisraamatu koostamise ajal kuulus see (kazwold xii) Hælfile, 1496. aastal Lohu vakusesse Ruila mõisas Tallinna komtuurkonnas, 20. sajandil Tohisoo mõisale Hageri kihelkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_210878"}
{"text": "Die Estlandliste des Liber Census Daniae\n\nDie Estlandliste des Liber Census Daniae on 1933. aastal Tallinnas ilmunud Paul Johanseni raamat.\n\nRaamat on üks olulisemaid Taani hindamisraamatut käsitlevaid uurimusi. Ta sisaldab muuhulgas Eestimaa suure ja väikese nimistu faksiimile, Taani hindamisraamatus mainitud külade nimekirja, nende ajaloo ja vasallide sugupuud.\n", "id": "ekk_Latn_210879"}
{"text": "Adam (Regneri poeg)\n\nAdam filius Regneri oli Eestimaa vasall 13. sajandil. Talle kuulus Taani hindamisraamatu järgi uvænnæ xii, 12-adramaaline Vandu küla (Dorf Wando) Toruestæuæræ kihelkonnas Virumaal (20. sajandil kuulus küla Neeruti mõisale Kadrina kihelkonnas). Küla ei olnud talle läänistanud Taani kuningas (non a rege), vaid ilmselt Mõõgavendade ordu.\n\nTa võib olla samane Ojamaa kaupmehe Adamiga 1229. aastal. Eesnime sarnasuse järgi võib Eestimaa vasall 1318. aastal Adeke Hansson olla tema järglane. Tartu kodanik Claus Wandes koos kahe õe ja emaga 1432. aastal võis pärineda Vandu külast.\n\nPaul Johanseni arvates ei ole Taani hindamisraamatu originaalsissekandes uvænnæ xii victæ x sisalduv victæ teise küla nimi, vaid Vandu küla adramaade ümardatud ja naaberküladega ühtlustatud maakasutusüksuste (\"vikatite\") nimetus. Vandu naaberkülade adramaade arv jaguneb 5-ga, nii on Coskius (Neeruti mõis) 5-, Metapae (Mädapea mõis) 5-, Hullia (Hulja mõis ja küla) 50-, Paiunalus (Päri karjamõis 20-, Lagenæl (?) 20- ja ainult Eghøntakæ (Jõetaguse karjamõis) 24-adramaaline.\n", "id": "ekk_Latn_210880"}
{"text": "Aggmal\n\nAggmal oli Eestimaa vasalliperekond.\n\nPerekonna valdus oli Atsalama küla Virumaal. Taani hindamisraamatu koostamise ajal kuulus see 9-adramaaline küla (Aggimal) kuningale.\n\n1345. aastal on mainitud Nicholaus filius Brendescini de Aggmal, kes oli Rosenite järelvasall.\n", "id": "ekk_Latn_210881"}
{"text": "Alwen\n\nAlwen oli Eestimaa vasalliperekond.\n\nPerekonna valdus vähemalt aastail 1306–1422 oli Alu mõis Harjumaal. Taani hindamisraamatu koostamise ajal kuulus see (Alafæ) Thidericus puer Odwardile.\n\nPerekonna vapil on kujutatud kaks ristatud palmilehte.\n\ndominus Albertus de Alfen, rüütel (miles) 1306\n\nLippoldus de Alwen, 1325 vasall Harjumaal, 1345 Rosenite järelvasall Rapla kihelkonnas, 1346 meeskohtunik Robekinus de Alwen et frater eius (ja tema vend) 1326, Robertus de Alwen, meeskohtunik, maanõunik 1346 Martinus de Alwen, 1338\n\nSanderus de Alwen, vicarius, 1370 Hinko (Hinke), Tallinnas, 1366–1373\n\nMagnus, 1416 õppis Leipzigi, 1418/1419 Viini ülikoolis, 1419 Oleviste koguduse preester Tallinnas, 1422 avalik notar samas.\n", "id": "ekk_Latn_210882"}
{"text": "Westerplatte poolsaar\n\nWesterplatte on poolsaar Poolas Gdańskis.\n\nPoolsaart hakati aktiivselt kasutama 19. sajandi keskpaigas, kui sinna rajati kuurort.\n\nAastatel 1926–1939 paiknes poolsaarel Poola sõjaväegarnison, mis oli Gdanski vabalinnast eraldatud ja maismaaga ühendatud vaid maakitsusega.\n\nPoolsaar on tuntud 1939. aastal toimunud Westerplatte lahingu järgi, mis oli Teise maailmasõja esimene lahing Euroopas. Lahingu ning abivägedest äralõigatud Poola sõjaväeüksuse mitmepäevase vastupanu mälestuseks on Westerplattele rajatud mälestussammas, lisaks on seal muidki mälestusmärke. Ehkki säilinud on Westerplatte saksakeelne nimi, on see nimi ühtlasi saanud Poolas vabadusvõitluse sümboliks.\n", "id": "ekk_Latn_210883"}
{"text": "Nausikaa\n\nNausikaa oli vanakreeka eeposes \"Odüsseia\" kirjeldatud muinasjutuliselt õnneliku rahva faiaakide kuninga Alkinoose tütar. Kui Odysseus jõudis faiaakide saarele Scheriale, aitas Nausikaa tal linna jõuda.\n", "id": "ekk_Latn_210884"}
{"text": "Ogygia\n\nOgygia oli vanakreeka eeposes \"Odüsseia\" kirjeldatud saar, millel elas titaan Atlase tütar nümf Kalypso. Eepose peakangelane Odysseus veetis saarel seitse aastat, enne kui jumalad käskisid Kalypsol ta vabastada.\n", "id": "ekk_Latn_210885"}
{"text": "Marek Peeba\n\nMarek Peeba (sündinud 5. juulil 1992 Tallinnas) on eesti veemotosportlane.\n\n2013. aastal sai ta klassis F-125 Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali. Juunis 2015 Itaalias peetud maailmameistrivõistlustel tuli ta klassi O-125 maailmameistriks.\n", "id": "ekk_Latn_210886"}
{"text": "Peetriturg\n\nPeetriturg on tänav Tartus.\n\nTänav ümbritseb platsi, kus varem tegutses Peetri turg.\n\nTänav algab Mäe tänavalt, teeb täisnurkse pöörde, ristub Peetri tänavaga, teeb täisnurkse pöörde ning jõuab uuesti Mäe tänavale.\n", "id": "ekk_Latn_210887"}
{"text": "Peetri tiik\n\nPeetri tiik ehk Peetrituru tiik on tiik Tartus Raadi-Kruusamäe linnaosas.\n\nTiik asub Peetri tänava ääres Peetrituru platsi lähedal.\n\nTiik kasvas 2000. aastail võrdlemisi tihedalt suuri veetaimi täis.\n", "id": "ekk_Latn_210888"}
{"text": "Euroopa puupealinn\n\nEuroopa puupealinn ehk Euroopa puude linn (European City of the Trees) on auhind, mida Euroopa Puuhoolduse Nõukogu (EAC) annab alates 2007. aastast igal aastal välja ühele Euroopa linnale, mis on silma paistnud rikkaliku haljastuse poolest.\n", "id": "ekk_Latn_210889"}
{"text": "Moodul:Available\n\nmw.wikibase.sitelink( frame.args[i] ) .. \"]]\" else link_available = link_available .. .. label .. end end return link_available end\n\nreturn p\n", "id": "ekk_Latn_210890"}
{"text": "Glaukon\n\nGlaukon (kreeka Γλαύκων; 5.–4. sajand eKr) oli Sokratese lähikondlane, kes tegutses Ateenas, aga oli tõenäoliselt pärit Kollytose deemist Atikas. Ilmselt oli ta Platoni vend, seega Aristoni ja Periktione poeg ning pärit kõrgest suguvõsast (ema poolt Soloni enda järeltulija).\n\nGlaukon on peamiselt tuntud Platoni dialoogide tegelase, Sokratese vestluspartnerina, eelkõige \"Riigis\", aga ka \"Parmenideses\" ja \"Pidusöögis\". Kuulsa koopa võrdpildi esitab Platoni \"Riigi\" VII raamatu alguses Sokrates just Glaukonile. Lisaks Platonile on Glaukoni mainitud ka Xenophoni teoses \"Mälestusi Sokratesest\" ja Aristotelese \"Poeetikas\".\n\nGlaukoni elukutse ei ole teada ning võimalik, et ülikuna ta ei pidanudki töötama. Platoni \"Riigi\" III raamatus viitab Sokrates asjaolule, et Glaukon on muusik, kuid see võib lihtsalt tähendada seda, et Glaukon oli saanud üldhariduse hulgas ka teatava muusikahariduse.\n", "id": "ekk_Latn_210891"}
{"text": "Eesti Naistoimetajad\n\nEesti Naistoimetajad on mittetulundusühing, mis on välja kasvanud Eesti Ajakirjanike Liidu naistoimetajate sektsioonist.\n\n2009. aastal loodud mittetulundusühing korraldab igal sügisel seminari \"Kära meedia pärast\" ja annab välja Hea sõna auhinda. Eesti Naistoimetajad on Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liige.\n", "id": "ekk_Latn_210892"}
{"text": "Penijõe mõis\n\nPenijõe mõis (saksa keeles Pennijöggi) oli rüütlimõis Lihula kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb mõis Pärnu maakonda Lääneranna valda.\n\nMõis rajati 17. sajandi algul.\n\nMõis kuulus 20. sajandi algul Wetter-Rosenthalidele ja viimane (1919. aastal) omanik oli Johannes von Wetter-Rosenthal.\n\nTänapäeval on mõisa peahoone muudetud Matsalu looduskaitseala keskuseks, kus on ka looduskaitseala tutvustav muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_210893"}
{"text": "Sausti mõis\n\nSausti mõis, varem Kaarepere mõis (saksa keeles Sauß) oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Kiili valda.\n\nMõisat on esimest korda mainitud 1453. aastal.\n\nXVII sajandil kuulus mõis Scharenbergidele.\n\nXVII sajandil eraldati Sausti mõisast Saue mõis (tollase nimega Väike-Sausti mõis) ja vana ehk Sausti mõisat hakati nimetama Suure-Sausti mõisaks (Groß-Sauß).\n", "id": "ekk_Latn_210894"}
{"text": "Patandžali\n\nPatandžali (sanskriti पतञ्जलि (Patañjali) [pʌtʌɲʤʌlɪ]) oli India õpetlane ja traditsioonilise jooga alusteksti \"Joogasuutra\" autor, mistõttu teda nimetatakse ka jooga isaks.\n\nIndia traditsioon omistab talle ka ühe grammatikateose ja ühe kirjutise ajurveedast, kuid on vaieldav, kas need on ühe autori kirjutatud.\n", "id": "ekk_Latn_210895"}
{"text": "Armistamine\n\nArmistamine (ka armistusmoonutamine) on püsiv inimkeha muutmine, mis hõlmab kraapimist, lõikamist, söövitamist, põletamismärgistamist või naha pinda lõigatud kujundeid, pilte või sõnu. Keha armistamise käigus luuakse armid, lõigates või põletades erinevatel meetoditel nahka. Mõnikord kasutatakse lisaks ka kindla intervalliga paranemist raskendavaid meetodeid, näiteks ärritamist, eesmärgiga mõjutada haava paranedes mitte vähem, vaid rohkem armistuma. Armistamist on vahel nimetatud ka cicatrization (prantsuse cicatrisation, 'armistumine').\n", "id": "ekk_Latn_210896"}
{"text": "Niidu-sinepiliblikas\n\nNiidu-sinepiliblikas (Leptidea juvernica) on põualibliklaste sugukonda kuuluv päevaliblika liik.\n", "id": "ekk_Latn_210897"}
{"text": "Antoine Chalvin\n\nAntoine Chalvin (sündinud 3. jaanuaril 1966) on prantsuse tõlkija ja õppejõud.\n\nTa töötab Pariisi Ida keelte ja kultuuride instituudis, kus on spetsialiseerunud eesti ja soome keelele ja kirjandusele.\n\nTa on tõlkinud eesti keelest prantsuse keelde. Muuhulgas on ta tõlkinud eesti rahvuseepose \"Kalevipoeg\".\n\n2005. aastal anti talle Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk, tunnustades tema tööd tõlkijana ja Eesti kirjanduse tutvustajana Prantsusmaal.\n\nChalvin algatas 2002. aasta augustis eestikeelse Vikipeedia ja oli selle esimene kaastööline.\n", "id": "ekk_Latn_210898"}
{"text": "Pedro López Quintana\n\nPedro López Quintana (sündinud 27. juulil 1953) on hispaania katoliku vaimulik.\n\nTa on 2014. aasta märtsist nuntsius ehk Vatikani suursaadik Eestis, Lätis ja Leedus.\n", "id": "ekk_Latn_210899"}
{"text": "Clementa C. Pinckney\n\nClementa Carlos Pinckney (30. juuli 1973 Beaufort – 17. juuni 2015 Charleston) oli USA metodistivaimulik ja Lõuna-Carolina osariigi senaator.\n\nTa sündis aastal 1973 Beaufortis Lõuna-Carolina osariigis. Ta oli pärit religioossest perekonnast, tema emapoolses suguvõsas oli palju Aafrika Metodisti Episkopaalkiriku vaimulikke. Ta hakkas Beaufortis kodukoguduses jutlustama 13-aastaselt, 18-aastaselt sai ta pastoriks. Ta lõpetas aastal 1995 bakalaureusena mustanahaliste Alleni ülikooli (Columbias), aastal 1999 magistrina (MPA, Master of Public Administration) Lõuna-Carolina Ülikooli (Columbias), seejärel omandas ta teoloogiamagistri (Master of Divinity) kraadi Lõuna Luterlikust Usuteaduslikust Seminarist (Columbias). Ta õppis ka doktoriõppes Wesley Teoloogilises Seminaris (Washingtonis).\n\nPinckney hukkus 17. juunil 2015 Charlestoni kirikutulistamises.\n", "id": "ekk_Latn_210900"}
{"text": "Jemaah Islamiyah\n\nJema'ah Islamiyah' (araabia ‏الجماعة الإسلامية‎, DMG al-Ǧamāʿa al-Islāmiya' Islami Kogukond; lühend JI) on 1993. aastal Abu Bakar Bashiri asutatud äärmuslik islamistlik terroriorganisatsioon Indoneesias.\n\nRühmitus sai avalikkusele tuntuks 2002. aasta oktoobris Balil toimunud terrorirünnakuga, millega tapeti 202 inimest.\n\nAlates 2000 aastast on rühmitus korraldanud mitmeid terroritegusid: 24. detsembril 2000 – koostöös Al-Qaidaga pommiplahvatus Indoneesias (18 surnut). Vahistatud Abu Bakar Bashir suutis end vabaks rääkida. 12. oktoobril 2002 – Indoneesiale kuuluval Bali saarel toimunud autopommiplahvatusega tapeti 202 ja vigastati üle 209 inimese. Abu Bakar Bashir sai vanglakaristuse riigireetmises, kolm peamist korraldajat hukati 8. novembril 2008. 5. augustil 2003 – enesetapja autopommi plahvatuses Marriotti Hotellis Jakartas hukkus 12 ja vigastada sai 150 inimest. Abu Bakar Bashiri mõisteti 2,5 aastaks vangi. 1. oktoobril 2005 – enesetapjate pommiplahvatustes Bali linnades (Jimbaran, Kuta) sai surma 20 inimest, palju oli ka vigastatuid.\n", "id": "ekk_Latn_210901"}
{"text": "Džuudopoisid\n\n\"Džuudopoisid\" on Janno Põldma lasteraamat, mis sisaldab 6 juttu.\n\nRaamatu esmatrükk ilmus 1985. aastal.\n\nSelle raamatu nimiloo põhjal on tehtud telelavastus \"Džuudopoisid\".\n", "id": "ekk_Latn_210902"}
{"text": "Džuudopoisid (telelavastus)\n\n\"Džuudopoisid\" on 1987. aasta Eesti Televisiooni telelavastus.\n\nTelelavastus valmis Janno Põldma lasteraamatu \"Džuudopoisid\" nimiloo põhjal. Lavastaja Ivo Eensalu, režissöör Virve Koppel, helilooja Igor Garšnek, laulusõnad Ott Arder, toimetaja Katrin Seppel.\n", "id": "ekk_Latn_210903"}
{"text": "Varssavi jaam (Gattšina)\n\nVarssavi raudteejaam on raudteejaam Leningradi oblastis Gattšinas. See on linna üks kolmest raudteejaamast, teised on Balti jaam ja Balti kaubajaam.\n\nJaam jääb Peterburi–Varssavi raudteetrassile ja see avati 1. novembril 1853.\n", "id": "ekk_Latn_210904"}
{"text": "Jaanus Rooba\n\nJaanus Rooba (sündinud 20. detsembril 1968) on Eesti haridustegelane ja luuletaja, 1998. aastast Tartu Maarja Kooli juht.\n", "id": "ekk_Latn_210905"}
{"text": "Jean Helleu\n\nJean Helleu (26. juuni 1885 Pariis – 30. mai 1955 Pariis) oli Prantsuse poliitik ja diplomaat.\n\n1936–1939 oli ta Prantsusmaa saadik Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_210906"}
{"text": "Toomas Lepp\n\nToomas Lepp (sündinud 10. märtsil 1950 Karaganda oblastis) on Eesti telerežissöör ja produtsent, endine Eesti Televisiooni peadirektor.\n\nTa lõpetas 1968. aastal Tartu 1. Keskkooli . Aastatel 1968–1970 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keele erialal ja 1970–1972 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris. Aastatel 1973–1978 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis ning lõpetas selle lavastaja-näitejuhi diplomiga.\n\nToomas Lepp töötas Eesti Televisioonis 1974. aastast režissööri assistendina. Aastatel 1978–1989 oli ta ETV muusikasaadete ja Eesti Telefilmi režissöör, 1989–1991 ETV meelelahutustoimetuse peatoimetaja,1989 .aastast ka ETV reklaamiprogrammi \"Kanal+1\" juht.. Aastatel 1997–2000 oli ta Eesti Televisiooni peadirektor.\n\nAastatel 1992–1995 oli ta eratelekanali RTV (Reklaamitelevisioon) programmijuht, 1995–1997 TV3 peatoimetaja, 2001–2004 Kanal 2 uudistetoimetuse juht, 2007–2009 OÜ Eesti Spordikanal peatoimetaja, 2012–2016 Tallinna Televisiooni juhatuse liige.\n\nToomas Lepp on Eesti Kinoliidu ja Eesti Ajakirjanike Liidu liige. Ta on paljude telesaadete ja dokumentaalfilmide autor ja režissöör.\n", "id": "ekk_Latn_210907"}
{"text": "Toomas Lepp (ettevõtja)\n\nToomas Lepp (sündinud 26. augustil 1970 Tartus) on Eesti ettevõtja, Tartu firmade Metec ja Tarmetec juht ja osanik.\n\nAastail 1977–1988 õppis Lepp Tartu 15. Keskkoolis (hilisem Tartu Descartes'i Lütseum), mille lõpetas hõbemedaliga. 1988–1993 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis aparaadiehitusinseneriks mehhatroonika erialal. Isa (Andres Lepp) juhendamisel on ta tegelenud mudellennundusega.\n\nAastast 1992 OÜ Tarmetec omanik ja juhatuse liige.\n\nToomas Lepp on Tartu Mudellennuklubi juhatuse liige 1999. aastast ja Tartu Toome Rotary klubi liige 2015. aastast. Aastail 2004–2010 oli ta Eesti Masinaehitusliidu juhatuse ning 2008–2010 Tartu Kutsehariduskeskuse nõukogu liige.\n\nToomas Lepp on Eesti Maaülikooli kuratooriumi liige.\n", "id": "ekk_Latn_210908"}
{"text": "Olga Einasto\n\nOlga Einasto (neiupõlves Pavlova; sündinud 14. novembril 1965 Venemaal Magadani oblastis) on Eesti raamatukogundustegelane, giid ja kultuuritegelane.\n\nOlga Einasto lõpetas 1986. aastal Moskva Riikliku Kultuuriinstituudi raamatukogunduse ja bibliograafia erialal (cum laude). 2005. aastal sai ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi kultuurikorralduses tööga \"Ülikooli raamatukogu teenuse kvaliteedi monitooring kasutaja tolerantsustsoonis\". 2016. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal \"Academic Library E-service Quality and Working User: Conceptual Model / Raamatukogu e-teenuse kvaliteet ja kasutaja: kontseptuaalne mudel\".\n\n2000. aastast on Olga Einasto Tartu Ülikooli Raamatukogu teenindusosakonna juhataja.\n\nTa on ka Tartu linna giid ja Tartu Giidide Ühingu juhatuse liige, Prima Vista kirjandusfestivali venekeelse programmi koordinaator ja Tartu vene kultuurielu edendaja. Ta on osalenud Tartu parima teenindaja konkursi korraldustöös.\n", "id": "ekk_Latn_210909"}
{"text": "Lingvist (programm)\n\nLingvist on veebis olev keeleõppe platvorm, mille arendustegevus toimub muu hulgas Eestis. Platvormi avalik beetaversioon on kättesaadav 2014. aastast.\n\nLingvistis saab 2015. aasta juunist õppida inglise ja prantsuse keelt. Alates 2016. aasta septembrist on kasutajatel võimalus tutvuda hispaania- ja vene keele prooviversioonidega.\n\nProgrammi üks loojaid on füüsik Mait Müntel.\n", "id": "ekk_Latn_210910"}
{"text": "Ülle Kuusik\n\nÜlle Kuusik (sündinud 1956) on eesti eripedagoog ja lasteaiajuht.\n\n2021. aasta seisuga on ta Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse logopeed.\n", "id": "ekk_Latn_210911"}
{"text": "Lorentz Creutz\n\nLorentz Creutz (1615 Tartu – 1. juuni 1676) oli Rootsi vabahärra, riigitegelane, kuberner.\n\nAastatel 1655–1662 oli ta Dalarna lääni kuberner (rootsi landshövding).\n\nAastal 1676 oli ta Rootsi mereväe juht.\n", "id": "ekk_Latn_210912"}
{"text": "Luigi Bonazzi\n\nLuigi Bonazzi (sündinud 19. juunil 1948) on Itaalia päritolu katoliku vaimulik.\n\nTa oli 2009. aasta märtsist kuni 18. detsembrini 2013 nuntsiusena Eestis, Lätis ja Leedus.\n\n2013–2020 oli ta nuntsius Kanadas ja alates 10. detsembrist 2020 töötab ta nuntsiusena Albaanias.\n", "id": "ekk_Latn_210913"}
{"text": "Martin Carayol\n\nMartin Carayol (sündinud 1981) on prantsuse teadlane ja tõlkija.\n\nTa on tõlkinud kirjandust eesti keelest prantsuse keelde. Koos Eva Toulouze'i ja Antoine Chalviniga on ta tõlkinud näiteks prantsuse keelde Kristiina Ehini teoseid.\n", "id": "ekk_Latn_210914"}
{"text": "Isand (film)\n\n\"Isand\" on Eesti 2015. aasta animafilm. Filmi režissöör on Riho Unt ja tootja OÜ Nukufilm.\n\nFilm on tehtud Friedebert Tuglase novelli \"Popi ja Huhuu\" ainetel.\n\nFilm pälvis 2015. aasta filmiauhinna Neitsi Maali.\n\n2017. aastal pälvis film Brasiilias toimunud rahvusvahelisel animafilmide festivalil Lanterna Mágica nii parima filmi, parima režissööritöö kui ka parima stsenaariumi auhinna .\n", "id": "ekk_Latn_210915"}
{"text": "Sten Priinits\n\nSten Priinits (sündinud 10. novembril 1987) on eesti vehkleja. Euroopa meistrivõistluste hõbemedalivõitja.\n\nTa sai 2015. aasta Euroopa meistrivõistlustel Montreuxis meeskondlikult hõbemedali koos Nikolai Novosjolovi, Marno Allika, Peeter Turnauga.\n\nKuulunud a-st 2009 Eesti epeekoondisse. Tegutsenud Haapsalus vehklemisklubis En Garde treenerina, sh olnud maailmameister Kristina Kuuse nõustaja (treenerina 6. kutsetase, 2022).\n\nLäänemaa parim meessportlane 2014, 2015 ja 2021.\n", "id": "ekk_Latn_210916"}
{"text": "Šoori keel\n\nŠoori keel on turgi keelte uiguuri-oguusi rühma kuuluv keel, mida kõnelevad Venemaal Kemerovo oblastis ja naaberaladel elavad šoorid. Tänapäeval on enamus šoorisid läinud üle vene keelele, 2010. aasta rahvaloenduse andmetel valdas Venemaal šoori keelt 2839 inimest.\n\nŠoori kirjakeel loodi 1927. aastal kirillitsa alusel, 1929–1938 kasutati ladina tähestikku. 1938. aastal võeti jälle kasutusele kirillitsa. Kuigi alates 1980. aastate lõpust on püütud šoori kirjakeelt taaselustada, ei ole see praegusel ajal praktiliselt peaaegu üldse kasutusel, šoorid kasutavad kirjekeelena vene keelt ja vähesel määral ka hakassi keelt.\n", "id": "ekk_Latn_210917"}
{"text": "Thomas Haynes Bayly\n\nThomas Haynes Bayly (ka Bayley; 13. oktoober 1797 Bath, Somerset, Inglismaa – 22. aprill 1839 Cheltenham, Inglismaa) oli inglise luuletaja, laulukirjutaja, näite- ja romaanikirjanik ning publitsist.\n\nThomas Bayly sündis Bathi mõjuka kodaniku Nathaniel Bayly ainsa lapsena. Tema emapoolsete lähedaste sugulaste seas olid Stamfordi ja Warringtoni krahvid ning paruness Le Despencer. Juba väga väiksena ilmutas Bayly luuleannet, kaheksa-aastaselt dramatiseeris ta ühe loo oma juturaamatuist. Winchesteri koolis lõbustas ta end, avaldades nädalalehte, mis kajastas kooli juhataja ja õpilaste tegemisi. Seitsmeteistkümneseks saades asus ta tööle oma isa kontoris, kavatsedes õppida juurat, kuid pühendus peatselt ajakirjadele humoorikate artiklite tõlkimisele ning avaldas raamatukese \"Rough Sketches of Bath\" (\"Rohmakaid visandeid Bathist\"). Otsides tõsisemat tööd, tahtis ta hakata vaimulikuks. Isa toetas Thomase kavatsusi ning lasi tal astuda St Mary Halli Oxfordi Ülikoolis. Ent kuigi noormees jäi ülikooli kolmeks aastaks, ei keskendunud ta oma jõupingutustes akadeemilistele õpingutele. Lohutamaks end pärast varajast õnnetut armastust, reisis Bayly Šotimaale ning külastas seejärel Dublinit. Ta liikus Iirimaa pealinna kõrgseltskonnas, kus paistis silma erateatrietendustel ning saavutas esimese edu ballaadiautorina.\n\n1824. aasta jaanuaris naasis Bayly Londonisse. Selleks ajaks oli ta loobunud vaimulikukarjääri plaanidest ning otsustanud saavutada kuulsuse luuletajana. 1826. aastal abiellus ta Benjamin Hayesi tütrega Marble Hillist Corki krahvkonnas. Bayly kirjanikutöö osutus tollal väga tulusaks ning naise kaasavara kasvatas ta sissetulekut veelgi. Kui noorpaar peatus lord Ashtowni villas Chessel Southamptoni jõe ääres, kirjutas Bayly romantilistel asjaoludel laulu \"I'd be a Butterfly\" (\"Oleksin liblikas\"), mis sai kiiresti populaarseks. Peagi ilmus temalt kolmeköiteline romaan \"The Aylmers\", jutustus \"A Legend of Killarney\" (\"Killarney legend\"), mille oli kirjutanud toda Iirimaa piirkonda külastades, ning arvukalt laule ja ballaade, mis ilmusid kogumikes \"Loves of the Butterflies\" (\"Liblikate armud\") ja \"Songs of the Old Château\" (\"Vana lossi laulud\").\n\nLoobunud elust Bathis, kolis Bayly Londonisse. Seal pühendus ta ballaadide ja näitemängude kirjutamisele, millest mõnigi kohe populaarseks sai. Sama saatus ei saanud siiski osaks ta näidendile \"Perfection\" (\"Täiuslikkus\"), mida tänapäeval peetakse ta parimaks draamateoseks. Bayly kritseldas selle väikese komöödia oma märkmikku, reisides tõllaga Bathist Londonisse. Mitu teatrijuhti lükkas näidendi tagasi, kuni lõpuks avastas selle voorused tuntud näitlejanna Madame Vestris, kes ka ise lavastuses osaledes palju kiitust pälvis. Esietendusel viibinud lord Chesterfield kuulutas, et ta pole kunagi näinud paremat farssi. Näidend kujunes erateatrite lemmikuks ning kord esitas seda isegi trupp, millesse kuulusid Londonderry markkrahvinna, lord Castlereagh ja Sir Roger Griesly. \"Perfectioni\" järel kirjutas Bayly rea populaarseid draamasid.\n\n1831. aastal sattus Thomas Bayly rahalistesse raskustesse. Ta oli investeerinud oma osa abieluvarast söekaevandustesse, mis ei osutunud tulusaiks. Tema naise vara Iirimaal haldav agent ei suutnud anda sellest rahuldavat ülevaadet. Hiljem leiti siiski teine agent, kes muutis omandi taas tulusaks, kuid vahepeal langes Bayly masendusse ning kaotas mõneks ajaks kerguse ja nõtkuse, mis olid ta luule nii populaarseks muutnud.\n\nSamuti sai kannatada Bayly tervis, ehkki lühike reis Prantsusmaale aitas tal võita tagasi suurema osa oma varasemast vaimsest paindlikkusest. Sel ajal kirjutatud luuletus \"The Bridesmaid\" (\"Pruutneitsi\") pälvis meelitava kiituskirja Sir Robert Peelilt ning andis teema ühe tollase kuulsa kunstniku silmapaistvale maalile. Pärast varanduse kaotamist kirjutas Bayly hoolsalt lavatükke ning lühikese ajaga valmis tal suisa 36 näidendit. 1837. aastal ilmus tema raamat \"Weeds of Witchery\" (\"Nõiakunsti umbrohud\"), mida arvustades nimetas üks prantsuse kriitik teda \"Inglise romansi Anakreoniks\". Ajupalaviku hoog raskendas tal teoste kirjutamist, mille asjus Baylyl oli kokkulepe kirjastaja Richard Bentleyga. Bayly täitis tellimuse, kirjutades veel puruhaigena kolmeosalise humoorika romaanisarja \"Naiste headus\", mis ilmus 1837. aastal. Sari koosneb kaksikromaanist \"Kate Leslie\" ja iseseisvast jutustusest \"David Dumps ehk Eksisammude virvarr\" (\"David Dumps, Or: the Budget of Blunders\"; eesti keeles 2015 Kalevi Kvelli tõlkes). Ent paranemisele järgnesid vaid uued, vaevalisemad haigused. Bayly lootis veel taastuda, kuid kollatõvele järgnes ödeem ning 1839. aastal kirjanik suri. Ta maeti Cheltenhami, epitaafi kirjutas Bayly sõber Theodore Hook.\n\nBayly tuntumate laulude seas on \"Old House at Home\", \"I'd Be a Butterfly\", \"Oh No, We Never Mention Her\", \"She Wore a Wreath of Roses\", \"The Mistletoe Bough\" ja \"Long, Long Ago\". Viimane neist elas läbi uuestisünni, kui sellele 1939. aastal kirjutati uued sõnad. See versioon sai tuntuks 1942. aastal Glenn Milleri esituses hittloona \"Don't Sit Under the Apple Tree (With Anyone Else but Me)\". NSV Liidus tehti sellest ka pioneerilaul, mida Eesti NSV-s lauldi sõnadega: Kõlava lauluga läheb me rühm, püsti on pead, sirged on read. Meiega, sõbrake, pea sammu üht, nõnda on marssida hea.\n\nMe lapsed Lenini, me lapsed Stalini, on meile lahti kõik maailma teed...''\n", "id": "ekk_Latn_210918"}
{"text": "Sisyphos\n\nSisyphos oli vanakreeka mütoloogias Korinthose linna rajaja ja kuningas, kes ei hoolinud jumalatest ega surmast. Ta oli tuntud oma auahnuse ja salakavaluse poolest. Kui Thanatos (surm) tuli Zeusi käsul teda Hadesesse viima, aheldas Sisyphos Thanatose ning pääses ise vabadusse. Thanatose vangistus tähendas, et inimesed enam ei surnud. Selle peale pahandas sõjajumal Ares, kelle võitlused kaotasid oma võlu, kuna keegi ei saanud surma. Ares vabastas Thanatose, kes viis Sisyphose uuesti allilma. Hadeses kavaldas Sisyphos surma uuesti üle ning sai loa naasta elavate sekka. Kui pettus ilmsiks tuli, pidi Sisyphos surnuteriiki tagasi minema ning talle määrati ränk karistus: veeretada ülesmäge hiiglaslikku kivikamakat, mis mäetipust alati uuesti alla varises, ning Sisyphos pidi tehtud tööd lõpmatuseni kordama.\n\nEssees \"Sisyphose müüt\" analüüsib prantsuse filosoof Albert Camus Sisyphose loole tuginedes inimeksistentsi absurdsust.\n", "id": "ekk_Latn_210919"}
{"text": "Charmides\n\nCharmides (kreeka Χαρμίδης; 5. sajand eKr) oli vanakreeka poliitik, kes oli pärit Ateena linnast Atikas. Charmides on peamiselt tuntud Sokratese lähikondlase ning Platoni dialoogide tegelasena.\n\nCharmides pärines kõrgest soost ning oli Platoni ema Periktione vend. Pärast Charmidese isa Glaukoni surma asus Charmidese eest hoolitsema lellepoeg Kritias. Xenophoni ja Diogenes Laertiose väitel oli Sokrates see, kes soovitas Charmidesele poliitilist karjääri, olles täheldanud tema osavust antud valdkonnas.\n\nCharmidesel on läbiv roll omanimelises dialoogis ning ta esineb veel \"Protagorases\" ja \"Pidusöögis\". Lisaks Platonile on ta läbiv tegelane Xenophoni teoses \"Pidusöök\" ning esineb veel Xenophoni teostes \"Mälestusi Sokratesest\" ja \"Kreeka ajalugu\"\n", "id": "ekk_Latn_210920"}
{"text": "Louis Nicot\n\nLouis Nicot (26. märts 1877 – 2. märts 1934 Tallinn) oli Eesti trükivärvitööstur.\n\nTa pidas suurt värvitööstust ja varustas peaaegu kõiki Eesti suuremaid trükikodasid trükivärvidega.\n", "id": "ekk_Latn_210921"}
{"text": "Sõjamuuseum\n\nSõjamuuseum ehk sõjandusmuuseum ehk militaarmuuseum ehk sõjaajaloomuuseum on sõjanduse ja sõjaajaloo temaatikale keskenduv muuseum.\n\nSõjandusalaseid eksponaate võib sageli leida ka ajaloo-, lennundus-, merendus- ja koduloomuuseumite kogudest.\n\nEestis omavad sõjandusalast ekspositsiooni Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum, Kaitseliidu muuseum, Eesti Vabadusvõitluse Muuseum, KVÜÕA muuseum, Vaivara Sinimägede Muuseum, Eesti Lennundusmuuseum, Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon, Viljandi Muuseum, Saaremaa Sõjavara Muuseum, Sõrve militaarmuuseum, Hiiumaa militaarmuuseum ja Jõgewa Muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_210922"}
{"text": "Üksküürkaamel\n\nÜksküürkaamel ehk dromedar (Camelus dromedarius) on sõraliste seltsi kaameli perekonda kuuluv kaameliliik.\n\nDromedar eksisteerib vaid koduloomana. Tema esivanemaks peetakse Protylopus't.\n", "id": "ekk_Latn_210923"}
{"text": "Islandi Teadusselts\n\nIslandi Teadusselts (islandi keeles Vísindafélag Íslendinga, ladina keeles Societas Scientiarum Islandica) on Islandi teadlaste assotsiatsioon, mis loodi edendamaks teaduse arengut riigis.\n\nIslandi Teadusselts on Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA liige.\n\nTeadusselts asutati Islandi Ülikooli õppejõudude eestvedamisel 1. detsembril 1918, kus juhtrollis olid professorid Ágúst H. Bjarnason ja Sigurðar Nordal (viimane sai hiljem Harvardi Ülikooli professoriks). 19. jaanuaril 1919 valiti seltsi esimene juhatus. Presidendiks valiti Ágúst Bjarnason, sekretäriks Einar Arnórsson ja laekuriks Guðmundur Finnbogason. Esialgne liikmeskond koosnes 13-st ülikooli õppejõust. Põhikirja järgi oli lubatud liikmete arvuks 36.\n", "id": "ekk_Latn_210924"}
{"text": "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust\n\n\"Kaks päeva Viktor Kingissepa elust\" on 1981. aastal valminud Eesti Telefilmi kahejaoline telemängufilm.\n", "id": "ekk_Latn_210925"}
{"text": "Zwei Beter\n\n\"Zwei Beter\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1998. aastal loodud teos naiskoorile. Muusikateose pikkus on 5 minutit. Teose kandis esimest korda ette 2. septembril 2000 Hannoveris Hannoveri tütarlastekoor (dirigent Gudrun Schröfel-Gatzmann).\n", "id": "ekk_Latn_210926"}
{"text": "Zwei slawische Psalmen\n\n\"Zwei slawische Psalmen\" (\"Kaks slaavi psalmi\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 1984. aastal (teine versioon 1997) loodud teos vokaalansamblile. Teos on pühendatud Wilfried Benneckele. Muusikateose pikkus on 8 minutit. Teose kandis esimest korda ette 28. aprillil 1984 Saksamaal Wittenis Collegium Vocale.\n", "id": "ekk_Latn_210927"}
{"text": "The Woman with the Alabaster Box\n\n\"The Woman with the Alabaster Box\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1997. aastal loodud teos segakoorile. Muusikateose pikkus on 7 minutit. Teose kandis esimest korda ette 18. oktoobril 1997 Rootsis Karlstadi katedraalis ansambel Erik Westberg Vocal Ensemble.\n", "id": "ekk_Latn_210928"}
{"text": "Which Was the Son of ...\n\n\"Which Was the Son of ...\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2000. aastal loodud teos segakoorile. Teos on pühendatud dirigent Thorgerdur Ingólfsdóttirile. Muusikateose pikkus on 8 minutit.\n\nTeose kandis esimest korda ette 26. augustil 2000 Islandil Reykjavikis Hallgrímuri kirikus Voices of Europe 2000 (dirigent Thorgerdur Ingólfsdóttir).\n", "id": "ekk_Latn_210929"}
{"text": "Wenn Bach Bienen gezüchtet hätte ...\n\n\"Wenn Bach Bienen gezüchtet hätte ...\" (\"Kui Bach oleks mesilasi pidanud ...\") on eesti helilooja Arvo Pärdi teos klaverile, puhkpillikvintetile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele. Muusikateose pikkus on 6-7 minutit. Teose algversiooni esiettekanne oli 27. oktoobril 1976, aga helilooja orkestreeris 1984. aastal selle ümber täna kehtivaks versiooniks. Hiljem on seda mitmel korral vähemal määral ümber töötatud (2001, 2019, 2020). Teoses on läbivalt kasutatud Bachi nimemotiivi (b–a–c–h) ja Bachi h-moll prelüüdi muusikat \"Hästitempereeritud klaviiri\" I vihikust.\n", "id": "ekk_Latn_210930"}
{"text": "Maailma samm\n\n\"Maailma samm\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1961. aastal loodud oratoorium. Teos on kirjutatud Enn Vetemaa sõnadele.\n\n1962. aastal tõi see oratoorium koos lastekantaadiga \"Meie aed\" Pärdile esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel.\n", "id": "ekk_Latn_210931"}
{"text": "Musica syllabica\n\n\"Musica syllabica\" (ka \"Opus 12\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 1964. aastal loodud teos 12 instrumendile.\n", "id": "ekk_Latn_210932"}
{"text": "Viis laulu lastele\n\n\"Viis laulu lastele\" (ka \"Opus 6\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 1960. aastal (teistel andmetel 1956–1964) loodud viis laulu lastekoorile.\n\nViie laulu kogupikkus on 5 minutit.\n\nViis laulu kanti esimest korda ette 1960. aastal Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_210933"}
{"text": "Josefstadti teater\n\nJosefstadti teater (saksa Theater in der Josefstadt) on teater Austria pealinnas Viinis Josefstadti linnaosas.\n\nTeater on asutatud 1788. aastal ja on vanim Viinis tänini tegutsev teater.\n", "id": "ekk_Latn_210934"}
{"text": "Veijo Meri\n\nVeijo Väinö Valvo Meri (31. detsember 1928 Viiburi – 21. juuni 2015 Helsingi) oli soome kirjanik.\n\nTa lõpetas Hämeenlinnas lütseumi ja õppis Helsingi Ülikoolis ajalugu.\n\nTema esimene novellikogu \"Ettei maa viheriöisi\" ilmus 1954. ja esimene romaan \"Manillaköysi\" 1957. aastal. Romaan ilmus 1966. aastal pealkirjaga \"Manillaköis\" Harald Lepiku tõlkes eesti keeles. Veel ilmusid aastal 1975 \"Aleksis Stenvalli elu\" (originaalis \"Aleksis Stenvallin elämä\", 1973; tõlkija Endel Mallene), 1978 eesti keeles novelli- ja romaanikogumik \"Saja meetri kõrgused tähed\" (Tiiu Kokla, Harald Lepiku, Tiiu Allikvee ja Endel Mallese tõlkes) ning 1997 \"Soome marssal C. G. Mannerheim\" (Endel Mallese tõlkes, originaal aastast 1988 \"C. G. Mannerheim – Suomen marsalkka\").\n", "id": "ekk_Latn_210935"}
{"text": "Georg Jarno\n\nGeorg Jarno (3. juuni 1868 Budapest – 25. mai 1920 Wrocław) oli Ungari helilooja ja dirigent.\n\nMuusikahariduse sai ta Ferenc Liszti nimelisest Muusikaakadeemiast.\n\nGeorg Jarno on kirjutanud operetid \"Metsaülema tütar\" (esmaettekanne 17. detsembril 1907 Josefstadti teatris) ja \"Moosekandi tütar\" (esmaettekanne 12. veebruaril 1910 Josefstadti teatris).\n\nGeorgi vanem vend Josef Jarno oli teatrinäitleja ja -lavastaja ning Josefstadti teatri direktor aastail 1899–1923.\n", "id": "ekk_Latn_210936"}
{"text": "Helmuth Lohner\n\nHelmuth Lohner (24. aprill 1933 Viin – 23. juuni 2015 Viin) oli Austria näitleja ja teatridirektor.\n\nLohner oli aastail 1997–2006 Josefstadti teatri direktor.\n", "id": "ekk_Latn_210937"}
{"text": "Sotsiokraatia\n\nSotsiokraatia on valitsemisvorm, milles üksikisikud (indiviidid) kasutavad nõusolekul põhinevat otsustamise meetodit ja asutuse (organisatsiooni) struktuur tugineb küberneetilistele põhimõtetele. Kaasaegse sotsiokraatia väljaarendaja on Gerard Endenburg. Selline sotsiokraatlik valitsemisvorm on kasutusel paljudes erinevates avalikes, mittetulunduslikes ja eraorganisatsioonides.\n", "id": "ekk_Latn_210938"}
{"text": "Läti Kunstiteater\n\nLäti Kunstiteater (läti keeles Dailes teātris; ka Riia Kunstiteater) on draamateater Riias. Teater on asutatud 19. novembril 1920, praeguses hoones aadressil Brīvības bulvāris 75 tegutseb alates 1977. aastast.\n\nNõukogude korra ajal oli teatri nimi J. Rainise nim. Läti NSV Riiklik Akadeemiline Kunstiteater (J. Raiņa Latvijas PSR Valsts Akadēmiskais Dailes teātris).\n\nLäti Kunstiteatri direktor on Andris Vītols ja peanäitejuht oli aastatel 2012–2019 Dž. Dž. Džilindžers. Alates 2020. aastast on teatri peanäitejuht ja kunstiline juht Viesturs Kairišs.\n", "id": "ekk_Latn_210939"}
{"text": "Lev Kasso\n\nLev Aristidovitš Kasso, õigemini Léon Victor Constantin Casso (vene keeles Лев Аристидович Кассо; 18. juuni 1865 Pariis – 9. detsember 1914 Peterburi) oli vene õigusteadlane ja poliitik.\n\nAastail 1910–1914 oli ta Venemaa rahvaharidusminister.\n\nAastal 1892 sai ta Tartu ülikooli dotsendiks, keskendudes kanoonilise õiguse õpetamisele.\n", "id": "ekk_Latn_210940"}
{"text": "Piers Bohl\n\nPiers Bohl (23. oktoober 1865 (ukj) Valga – 25. detsember 1921 Riia) oli baltisaksa matemaatik. Ta uuris muu hulgas taevamehaanikat, diferentsiaalvõrrandeid.\n\n1884-1997 õppis ta Tartu ülikoolis füüsika-matemaatikateaduskonnas. 1886 sai ta kuldmedali oma töö (\"Theorie und Anwendung der Invarianten linearer Differentialgleichungen\") eest. 1893 alustas ta Tartu ülikoolis magistriõpinguid. Hiljem on ta olnud ka Tartu ülikoolis õppejõud.\n", "id": "ekk_Latn_210941"}
{"text": "Sõrmkäpp\n\nSõrmkäpp (Dactylorhiza) on käpaliste sugukonda kuuluv perekond taimi.\n\nVarem arvati sõrmkäpad perekonda käpp (Orchis), ent eraldati juurmugulate ehituse iseära põhjal. Käppadel on juurmugulad ümarad, sõrmkäppadel aga sõrmjate harudega.\n", "id": "ekk_Latn_210942"}
{"text": "Käpp (perekond)\n\nKäpp (Orchis) on käpaliste sugukonda kuuluv perekond taimi.\n\nVarem kuulusid sellesse perekonda ka sõrmkäpad (Dactylorhiza), ent eraldati juurmugulate ehituse iseära põhjal. Käppadel on juurmugulad ümarad, sõrmkäppadel aga sõrmjate harudega.\n", "id": "ekk_Latn_210943"}
{"text": "2015. aasta Thbilisi üleujutus\n\n2015. aasta Thbilisi üleujutuseks nimetatakse 13. juuni ööl vastu 14. juunit 2015 toimunud Vere jõe üleujutust, mille tulvaveed tabasid Thbilisi linna ja purustasid Thbilisi loomaaia.\n\nPiirkonda tabanud äikesetorm, tunde kestnud tugevad vihmasajud ja rahe muutsid pinnase püdelaks, mudavool tõkestas Vere jõevee loomuliku voolamise Akhaldaba küla lähistel (umbes 20 km Thbilisist edelas).\n\nÜleujutustes hukkus vähemalt 19 inimest, nende hulgas kolm loomaaiatöötajat, kes olevat püüdnud loomi päästa neid puuridest vabastades.\n\nKesklinnas oli häiritud liiklus, kuna peateed olid purunenud, ühistranspordist töötas üksnes metroo, kuid selleni oli jala raske jõuda.\n", "id": "ekk_Latn_210944"}
{"text": "Carl Maximowicz\n\nCarl Johann Maximowicz (vene Карл Иванович Максимович; 23. november 1827 Tula – 16. veebruar 1891 Peterburi) oli baltisaksa päritolu vene botaanik ja taksonoom.\n\nTa sai keskhariduse Peterburi Anna koolis (saksa Annenschule). Ta õppis aastatel 1845–1850 Tartu ülikoolis arstiteadust ja botaanikat, lõpetas ülikooli Alexander Georg von Bunge õpilasena.\n\nPärast ülikooli lõpetamist määrati ta tööle Tartu Ülikooli Botaanikaaia direktori abiks, kuid 1852. aastal läks ta tööle Peterburi botaanikaaeda konservaatoriks.\n", "id": "ekk_Latn_210945"}
{"text": "Tadeusz Zieliński\n\nTadeusz Stefan Zieliński (14. aprill 1859 Skriptšintsi, Kanivi maakond, Kiievi kubermang – 8. mai 1944 Schondorf am Ammersee, Baieri) oli poola klassikaline filoloog, tõlkija.\n\nTa sündis Skriptšinsis Kanivi maakonnas Kiievi kubermangus (praeguse haldusjaotuse järgi Korsun-Sevtšenko rajoonis Tšerkassõ oblastis). Ta kaotas nelja-aastaselt ema, seejärel asus ta elama Peterburi. Ta õppis aastatel 1869–1876 Peterburi Anna gümnaasiumis ning 1876–1881 Leipzigi, Müncheni ja Viini Ülikoolis.\n\n1887 kaitses ta Tartu ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Tema töö pealkiri oli \"Die Gliederung der altattischen Komödie\".\n", "id": "ekk_Latn_210946"}
{"text": "Patrioot (Pratchett)\n\n\"Patrioot\" on Terry Pratchetti 21. Kettamaailma romaan ja neljas romaan, mis räägib Ankh-Morpoki Linnavahtkonnast. Pratchetti inspireeris seda romaani kirjutama Ferdinandea saare juhtum.\n", "id": "ekk_Latn_210947"}
{"text": "Varamu (raamatusari)\n\n\"Varamu\" on aastail 1972–1983 kirjastuse Eesti Raamat väljaandel ilmunud maailmakirjanduse raamatusari. Sarja kujundas Heino Kersna.\n\nEsimene valik Gustave Flaubert, Tundekasvatus. Ühe noormehe lugu. Tõlkinud Paul Viires. 1972. August Strindberg, Punane tuba. Kirjeldusi kunstnike ja kirjanike elust. Rootsi keelest tõlkinud Henrik Sepamaa. 1972. William Faulkner, Hälin ja raev. Tõlkinud Enn Soosaar. 1972. François Mauriac, Thérèse Desqueyroux. Öö lõpp. Tõlkinud Henno Rajandi. 1972. Oscar Wilde, Dorian Gray portree. Inglise keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare. 1972. Jonas Lie, Gilje pere. Maisa Jons. Tõlkinud Henrik Sepamaa. 1973. Joaquim Maria Machado de Assis, Dom Casmurro. Tõlkinud Aita Kurfeldt. 1973. Ivan Turgenev, Suits. Uudismaa. Tõlkinud Helgi Limberg, Hans Luik ja Armand Tungal. 1973. Marcel Proust, Swanni armastus. Tõlkinud Leili-Maria Kask. 1973. Leonid Leonov, Varas. Vene keelest tõlkinud Otto Samma. 1973. Emily Jane Brontë, Vihurimäe. Tõlkinud Ester Jaigma. 1974. Herman Melville, Moby Dick ehk Valge vaal. Tõlkinud Juhan Lohk ja Ülo Poots. 1974. Frans Eemil Sillanpää, Noorena uinunud. Inimelu võlu ja vaev. Soome keelest tõlkinud Mart Lepik ja Harald Lepik. 1975. Fjodor Dostojevski, Idioot. Vene keelest tõlkinud Marta Sillaots. 1975. Panass Mõrnõi, Libu. Tõlkinud Lii ja Jüri Ojamaa. 1975. Mór Jókai, Kuldaväärt mees. Ungari keelest tõlkinud Edvin Hiedel. 1975. Henryk Sienkiewicz, Ristirüütlid. Poola keelest tõlkinud Ruth Karemäe. 1976. Italo Svevo, Zeno südametunnistus. Tõlkinud Aleksander Kurtna. 1976. Hermann Hesse, Klaaspärlimäng. Magister Ludi Josef Knechti eluloo kirjeldamise katse koos Knechti järelejäänud kirjatöödega. Tõlkinud Ain Kaalep ja Helga Kross, värsid tõlkinud Ain Kaalep. 1976. Henry James, Daami portree. Tõlkinud Henno Rajandi. 1977.\n\nTeine valik Nikolai Gogol, Surnud hinged. Poeem. Vene keelest tõlkinud Henrik Sepamaa. 1977. Aleksander Malõškin, Kolkarahvas. Vene keelest tõlkinud Otto Samma. 1977. Jakub Kolas, Teelahkmeil I, II. Valgevene keelest tõlkinud Olev Jõgi. 1977. Leon Kruczkowski, Poola keelest tõlkinud Gunnar Kaarend. 1978. Alejo Carpentier, Kaotatud rajad. Hispaania keelest tõlkinud Aita Kurfeldt. 1978. Gottfried Keller, Roheline Heinrich. Saksa keelest tõlkinud Toivo Tasa ja Helgi Loik. 1979. Konstantin Fedin, Vennad. Vene keelest tõlkinud Väino Ilus. 1979. Benito Pérez Galdós, Osatu. Tõlkinud Aita Kurfeldt. 1979. Alexander Kielland, Garman & Worse. Kipper Worse. Norra keelest tõlkinud Henrik Sepamaa. 1979. Jakob Wassermann, Caspar Hauser ehk Südameleigus. Tõlkinud Helmi Silvet. 1979. Karel Čapek, Hordubal. Meteoor. Tavaline elu. Esimene päästesalk. Tšehhi keelest tõlkinud Lembit Remmelgas. 1979. Ivan Gontšarov, Oblomov. Vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare. 1979. Juri Janovski, Ratsanikud. Laevameister. Ukraina keelest tõlkinud Ludmila Raudtits. 1980. Yasunari Kawabata, Mäe hääl. Jaapani keelest tõlkinud Agu Sisask ja Ülle Udam. 1980. Martin A. Hansen, Jonatani teekond. Valetaja. Taani keelest tõlkinud Arvo Alas. 1981. Nathaniel Hawthorne, Tulipunane kirjatäht. Tõlkinud Lydia Mölder. 1981. Marguerite Yourcenar, Opus nigrum. Prantsuse keelest tõlkinud Merike Riives. 1982. Gyula Krúdy, Punane postitõld. Päevalill. Ungari keelest tõlkinud Edvin Hiedel. 1982. George Eliot, Veski Flossi jõel. Tõlkinud Valda Raud. 1983.\n", "id": "ekk_Latn_210948"}
{"text": "Ringlihas\n\nRinglihas on silinderjas lihas, mis tavaliselt säilitab kokkutõmmet keha avauses või käigus ning vabastab selle vajaduse korral normaalseks füsioloogiliseks toimimiseks. Ringlihaseid on paljudel loomadel; inimkehas on üle 60 ringlihaste tüübi, mõned neist mikroskoopilised, eriti miljonid prekapillaarsed ringlihased. Surma järel ringlihased lõdvestuvad ning võivad sellega väljutada organismist vedelikke.\n", "id": "ekk_Latn_210949"}
{"text": "Nirmala Joshi\n\nNirmala Joshi, tuntud kui õde Nirmala (23. juuli 1934 Rānchi – 23. juuni 2015 Kolkata), oli india päritolu roomakatoliku nunn.\n\nPärast ema Teresa surma 1997. aastal juhtis ta heategevusorganisatsiooni Missionaries of Charity. 25. märtsil 2009 läks ta pensionile.\n", "id": "ekk_Latn_210950"}
{"text": "Timaios Lokrosest\n\nTimaios Lokrosest (kreeka Τίμαιος ὁ Λοκρός; umbes 420 – umbes 380 eKr) oli pütaagorlasest vanakreeka filosoof, kes oli pärit Suur-Kreeka lõunarannikult Lokrose linnast (kreeka Ἐπιζεφύριοι Λοκροί), tänapäeva Itaalias.\n\nTimaiosest on väga vähe teada ning põhiline sellest tugineb Platoni dialoogidel, peamiselt \"Timaiosel\", aga ka \"Kritiasest\". Cicero laseb oma dialoogis \"Riigist\" Scipiol väita, et Timaios oli Platoni oluliseks vestluskaaslaseks, kui too tuli Itaaliasse pütaagorlaste õpetustega tutvuma. Samas on väidetud, et tegemist on Platoni välja mõeldud tegelasega, keda tegelikult ei eksisteerinud.\n", "id": "ekk_Latn_210951"}
{"text": "Biograafiad (Ja)\n\nBiograafiad (Ja) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Ja\".\n", "id": "ekk_Latn_210952"}
{"text": "Wallfahrtslied\n\n\"Wallfahrtslied\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1984. aastal loodud teos. Teos on pühendatud Grigori Kromanovile. Muusikateose pikkus on 9 minutit. Teos kanti esimest korda ette 1984 Berliinis.\n", "id": "ekk_Latn_210953"}
{"text": "Colemak\n\nColemak on klaviatuuri ehk sõrmistiku klahvipaigutus. Colemaki töötas välja Shai Coleman alternatiiviks QWERTY-paigutusele ja see väljastati 2006. aastal.\n\nColemaki paigutus põhineb QWERTY-paigutusel, kuid sellel on muudetud 17 klahvi asukohta. Muutmata on jäetud enamiku mitte-tähemärkide ja paljude levinud kiirklahvide asukohad. Seetõttu on QWERTY kasutajatel Colemaki paigutust lihtsam omandada kui Dvoraki paigutust. Colemakil puudub ka suurtähelukk, selle asemel on täiendav tagasilükkeklahv.\n\nColemaki disainimisel on eesmärgiks võetud kasutaja sõrmede koormuse vähendamine ja tihedamini kasutatavate klahvide asetamine kodureale.\n\nColemaki paigutus on mõeldud ameerikapärase 104-klahvilise sõrmistiku jaoks ja ei ole ühilduv Eesti paigutuse jaoks kasutusel oleva rahvusvahelise 105-klahvilise sõrmistikuga.\n", "id": "ekk_Latn_210954"}
{"text": "Edelweiss (pornostaar)\n\nEdelweiss (vene keeles Еделвайс ja bulgaaria keeles Еделвайс; kasutanud ka näitlejanime Oxana; sündinud 1. septembril 1977 Tjumenis Venemaal) on vene päritolu Bulgaaria näitleja, saatejuht, erootikamodell, endine pornostaar ja naftaettevõtte juht.\n\nPornokarjääri ajal oli Edelweiss 165 cm pikk ja kaalus 53 kg.\n", "id": "ekk_Latn_210955"}
{"text": "Claudia Shotz\n\nClaudia Shotz (sündinud 25. septembril 1992) on Bulgaaria pornonäitleja.\n\nShotz on 170 cm pikk ja kaalub 48 kilo. Ta elab Hispaanias.\n", "id": "ekk_Latn_210956"}
{"text": "Mór Jókai\n\nMór Jókai (ungari keeles ka Jókay Móric; väljaspool Ungarit ka Mauritius Jókai ja Maurus Jokai; 18. veebruar 1825 Komárno, Austria keisririik – 5. mai 1904 Budapest, Austria-Ungari) oli ungari kirjanik.\n\nTa sündis Komárnos Ungari kuningriigis ungari aadliperekonnas ungari-slovaki keelepiiri alal (praeguse haldusjaotuse järgi Komárno ringkonnas Nitra maakonnas Slovakkias).\n", "id": "ekk_Latn_210957"}
{"text": "Von Angesicht zu Angesicht\n\n\"Von Angesicht zu Angesicht\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2005. aastal loodud teos. Muusikateose pikkus on 4 minutit.\n", "id": "ekk_Latn_210958"}
{"text": "Virgencita\n\n\"Virgencita\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2012. aastal loodud teos segakoorile. Muusikateose pikkus on 6 minutit. Teose kandis esimest korda ette 18. oktoobril 2012 Mehhikos Teatro del Bicentenarios Eesti Filharmoonia Kammerkoor (dirigent Tõnu Kaljuste).\n", "id": "ekk_Latn_210959"}
{"text": "Tantsud muusikast lastenäidenditele\n\n\"Tantsud muusikast lastenäidenditele\" (saksa \"Vier leichte Tanztücke\") on eesti helilooja Arvo Pärdi aastatel 1956–1957 neli klaverile loodud muusikapala, mida on esitatud ühtse teosena. Muusikateose pikkus on 6 minutit. Teos kanti esimest korda ette 1959. aastal Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_210960"}
{"text": "ProMED-mail\n\nProMED-mail ehk the Program for Monitoring Emerging Diseases on veebipõhine elektrooniline teavitussüsteem, milles kogutakse, töödeldakse ja edastatakse informatsiooni inimeste seas levivate nakkushaiguste puhangute ja epideemiate kohta, aga ka teavet mürgistuste ja toksiinide kohta, mis võivad mõjutada inimeste, samuti inimtoiduks kasvatatavate loomade ja taimede tervist.\n\nProMED-mail asutati 1994. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_210961"}
{"text": "Genfi konventsioonid\n\nGenfi konventsioonid koosnevad neljast 1949. aastal sõlmitud rahvusvahelisest lepingust ja nende kolmest, 1977. ja 2005. aastal sõlmitud lisaprotokollist, mis sätestavad normid ja piirangud, mis reguleerivad vaenupoolte käitumist relvastatud konflikti ajal.\n\nGenfi konventsioonid jõustusid 21. oktoobril 1950 ning on ratifitseeritud 194 riigi poolt, mis tähendab, et need on universaalselt kohaldatavad.\n", "id": "ekk_Latn_210962"}
{"text": "Nikita Bulgaria\n\nNikita Bulgaria (kodanikunimega Viktoria Radina; sündinud 1. jaanuaril 1989 Pazardžikis Bulgaarias) on Bulgaaria pornonäitleja.\n\nBulgaria on 165 cm pikk ja kaalub 53 kg.\n", "id": "ekk_Latn_210963"}
{"text": "Patoo Abraham\n\nPatoo Abraham (sündinud 1966) on Nigeeria prostituut ja seksitöötajate õiguste eest võitlev aktivist, kes pooldab seksitöö legaliseerimist Nigeerias ning prostituutide dekriminaliseerimist.\n\n2014. aastal juhtis ta Aafrika Seksitöötajate Liitu (African Sex Workers Alliance, ASWA) Nigeerias. Ta on ka naisõiguslaste organisatsiooni Women of Power Initiative (WOPI) president; see on valitsusväline organisatsioon, mis parandab Nigeeria seksitöötajate elu- ja töötingimusi. Ta on korraldanud rea proteste pealinna Lagose tänavail seksitöötajate jõhkra kohtlemise ja nende kaebuste tähelepanuta jätmise vastu.\n", "id": "ekk_Latn_210964"}
{"text": "Felix Reda\n\nFelix Reda (varem Julia Reda; sündinud 30. novembril 1986 Bonnis Saksamaal) on Saksamaa teadlane ja poliitik.\n\nTa oli aastatel 2014–2019 Euroopa Parlamendi liige, muu hulgas ka Euroopa Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni asepresident.\n\nAastatel 2002–2009 oli ta Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei liige ja aastatel 2009–2019 Saksamaa Piraadipartei liige. Ta on ka poliitilise ühenduse Euroopa Noored Piraadid (Young Pirates of Europe) president.\n", "id": "ekk_Latn_210965"}
{"text": "Tootsi mõis\n\nTootsi mõis (saksa keeles Süderhof) oli karjamõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal.\n\nEsimesed kirjalikud märkmed Tootsi mõisa kohta pärinevad 1790. aasta Viluvere mõisa kaardilt. Mõis paiknes Viluvere valla lõunatipus ning selle lõunapiiriks oli Mustjõgi (Sauga jõe lisajõgi).\n\nViluvere mõisa juurde rajatud Tootsi karjamõis oli väike põllumajandusmõis, mille toodanguga (teravili, piim ja liha) varustati Pärnu linna. Mõisa maad olid suhteliselt kesised – niisked ja kivised. Mõisahoonetest on tänapäevaks säilinud vaid maakividest lauda varemed, mis ehitati 20. sajandi alguses. Tootsi karjamõis tegutses Pärnu linna rendimõisana kuni 1940. aastani.\n", "id": "ekk_Latn_210966"}
{"text": "Veni creator\n\n\"Veni creator\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2006. aastal loodud teos segakoorile ja orelile. Muusikateose pikkus on 3 minutit. Teose kandsid esimest korda ette 28. septembril 2006 Saksamaal Fulda katedraalis laulukoor Capella Cathedralis Fulda ja Hans-Jürgen Kaiser (orel), dirigeeris Franz-Peter Huber.\n", "id": "ekk_Latn_210967"}
{"text": "Aarne Valmis\n\nAarne Valmis (sündinud 14. aprillil 1960) on eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees.\n\nTa on lõpetanud 1978. aastal Tallinna 4. Keskkooli, seejärel Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise erialal ja 1990. aastal kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse erialal.\n\nTa on töötanud Tamsalu kultuurimajas, olnud aastatel 1986–1988 Kadrina EPT komsomolisekretär ja 1988. aastal ELKNÜ Rakvere Rajooni Komitee II sekretär.\n\nAarne Valmis on olnud ansamblite Jam (1994–2005), Push Up, Smilers ja All Stars ning Eda-Ines Etti mänedžer. 1997. aastast on ta OÜ Hitivabrik omanik ja juht, 2005. aastast Vana Baskini Teatri majandusdirektor. Ta on üks roheliste rattaretke korraldajaid.\n", "id": "ekk_Latn_210968"}
{"text": "Vater unser\n\n\"Vater unser\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2005. aastal loodud teos sopranile ja klaverile. Muusikateose pikkus on 3 minutit. Teose kandsid esimest korda ette 11. juulil 2005 Austrias Ossiachis Johannes Forster (sopran) ja Arvo Pärt (klaver).\n", "id": "ekk_Latn_210969"}
{"text": "Variatsioonid Ariinuška tervenemise puhul\n\n\"Variatsioonid Ariinuška tervenemise puhul\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1977. aastal loodud teos klaverile. Muusikateose pikkus on 4 minutit. Teose kandis esimest korda ette 16. novembril 1977 Tallinnas Estonia kontserdisaalis (Rein Rannap).\n", "id": "ekk_Latn_210970"}
{"text": "Trivium\n\n\"Trivium\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1976. aastal loodud teos orelile. Muusikateose pikkus on 7 minutit. Teose kandis esimest korda ette Rolf Uusväli 27. oktoobril 1976 Tallinnas Estonia kontserdisaalis.\n", "id": "ekk_Latn_210971"}
{"text": "Okmok\n\nOkmok on tegevvulkaan USA loodeosas Umnaki saarel. Vulkaani kõrgus on 1073 m. Okmok koosneb basaldist, laavavoolude keskmine kiirus on 8 m/s.\n\nViimase 30 aasta jooksul on vulkaan pursanud kaks korda – 1992. ja 2008. aastal. Viimane purse algas 12. juulil 2008 ilma hoiatuseta, tuhapilv tõusis õhku 15 000 m kõrgusele. Vulkaanipurse lõppes augustis 2008.\n", "id": "ekk_Latn_210972"}
{"text": "Trisagion (Pärt)\n\n\"Trisagion\" (originaalpealkiri \"Introductory Prayers\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 1992. aastal loodud teos keelpilliorkestrile. Teos on pühendatud Ilomantsi Prohvet Eliase kogudusele selle 500. aastapäevaks. Muusikateose pikkus on 12 minutit. Teose kandis esimest korda ette Ensemble XXI (dirigent Lygia O'Riordan) 18. juulil 1992 Soomes Ilomantsis.\n", "id": "ekk_Latn_210973"}
{"text": "Triodion\n\n\"Triodion\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1998. aastal loodud teos segakoorile. Muusikateose pikkus on 15 minutit.\n\nTeose kandis esimest korda ette 30. aprillil 1998 Londonis Westminister Abbeys Lancing Chapel Choir (dirigent Nicholas Cox).\n", "id": "ekk_Latn_210974"}
{"text": "Mors\n\nMors ehk Morsø on väike saar Taanis Limfjordeni väinas. Selle pindala on 367,7 km² ja rahvaarv 2010. aasta 1. jaanuari seisuga oli 21 800 inimest. Saare keskasula on Nykøbing Mors. Geoloogilise ehituse poolest on Mors ainulaadne saar, see on tuntud oma diatomiidivarude poolest.\n", "id": "ekk_Latn_210975"}
{"text": "Tribute to Caesar\n\n\"Tribute to Caesar\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1997. aastal loodud teos segakoorile. Muusikateose pikkus on 7 minutit. Teose kandis esimest korda ette 18. oktoobril 1997 Rootsis Karlstadi katedraalis Erik Westberg Vocal Ensemble.\n", "id": "ekk_Latn_210976"}
{"text": "Andrija Mohorovičić\n\nAndrija Mohorovičić (23. jaanuar 1857 – 18. detsember 1936) oli Horvaatia meteoroloog ja seismoloog. Tema auks on nimetatud Mohorovičići eralduspind ja teda peetakse kaasaegse seismoloogia üheks rajajaks.\n", "id": "ekk_Latn_210977"}
{"text": "These Words ...\n\n\"These Words ...\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2008. aastal loodud teos kammerorkestrile. Muusikateose pikkus on 10–15 minutit. Teose kandis esimest korda ette 22. mail 2008 Kopenhaagenis Taani Raadio kontserdisaalis Taani Raadio Sümfooniaorkester (dirigent Tõnu Kaljuste).\n", "id": "ekk_Latn_210978"}
{"text": "Te Deum (Pärt)\n\n\"Te Deum\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1985. aastal loodud teos. Teos on pühendatud Alfred Schleele. Muusikateose pikkus on 30 minutit. Teose kandsid esimest korda ette 19. oktoobril 1985 Saksamaal Kölnis Kölni Raadio koor ja orkester (dirigent Dennis Russell Davies).\n", "id": "ekk_Latn_210979"}
{"text": "Tabula rasa (Pärt)\n\n\"Tabula rasa\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1977. aastal loodud kontsert kahele viiulile, ettevalmistatud klaverile ja kammerorkestrile. Muusikateose pikkus on 27 minutit. Teos on pühendatud Leedu Kammerorkestri asutajale ja dirigendile Saulius Sondeckisele.\n\n\"Tabula rasa\" salvestas Manfred Eicheri plaadifirma ECM Records 1984. aastal sarjas \"New Series\". See oli ECMi esimene Pärdi muusikaga plaat. Plaadil kõlab Kölni Lääne-Saksa Raadio salvestus Bonnis aset leidnud \"Tabula rasa\" ettekandest. See esitus on saanud teose kõlapildi standardiks. Esitajad: Gidon Kremer (viiul), Tatjana Grindenko (viiul), Alfred Schnittke (klaver), Leedu Kammerorkester (dirigent Saulius Sondeckis).\n", "id": "ekk_Latn_210980"}
{"text": "Simmias Teebast\n\nSimmias Teebast (kreeka Σιμμίας; 5.–4. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, Sokratese lähikondlane, kes oli pärit Teeba linnast Boiootias. Simmias on peamiselt tuntud Platoni teoste läbi, kus teda on põgusalt nimetatud XIII kirjas, \"Phaidroses\" ja \"Kritonis\" ning on koos oma Teeba kaaslase Kebesega Sokratese vestluspartner \"Phaidonis\".\n\nKuigi väidetavasti Simmias kirjutas palju, nimelt Diogenes Laertios loetleb oma teoses \"Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest\" II raamatus Simmiasele pühendatud lühikeses peatükis koguni 23 dialoogi ja Sokrates viitab Platoni dialoogis \"Phaidros\" Simmiase produktiivsusele, siis ei ole tema teosed säilinud ning tema õpetustest pole kuigi palju teada. Simmiase õpetuse ja dialoogide sisu kohta võib teha oletusi Platoni dialoogi \"Phaidoni\" arutlustele tuginedes, kuid selles kontekstis on raske eristada Simmiase enda tegelikke väiteid ning Platoni kirjanduslikke täiendusi.\n\nPlatoni dialoogis \"Kriton\" on väidetud, et Simmias ja Kebes soovisid tasuda tarviliku summa Sokratese vangistusest vabastamiseks..\n", "id": "ekk_Latn_210981"}
{"text": "Laul armastatule\n\n\"Laul armastatule\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1972. aastal loodud kantaat koorile ja orkestrile. Teose sõnade autor on Gruusia keskaja kirjanik Šotha Rusthaveli.\n", "id": "ekk_Latn_210982"}
{"text": "Raul Vicente Zafra\n\nRaul Vicente Zafra, ka Raul Vicente, (sündinud 23. novembril 1979) on Hispaania päritolu Eesti arvutiteadlane ja neuroteadlane.\n", "id": "ekk_Latn_210983"}
{"text": "Viktor Turp\n\nViktor Turp (28. veebruar 1905 Aidu vald, Viljandimaa – 19. oktoober 1989 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja karikaturist.\n", "id": "ekk_Latn_210984"}
{"text": "Jakovlev Jak-9\n\nJakovlev Jak-9 (vene keeles Як-9) oli NSV Liidu hävituslennuk.\n\n1942. aasta detsembris rindele jõudnud Jak-9 sai Jakovlevi konstrueerimisbüroo arvukaimaks hävituslennukiks. Ehitati 16 769 lennukit Jak-9 paljudes modifikatsioonides.\n\nJak-9 konstruktsiooni aluseks sai Jak-7B, mille tiiva puidust kandekonstruktsioon asendati metall-konstruktsiooniga. Seda võimaldas Ameerika Ühendriikidest abi korras täiendavalt saadud duralumiinium. Selle tagajärjel vähenes lennuki kaal 135 kg võrra. Tiivaulatust vähendati veidi, seniselt 10 meetrilt 9,74 meetrini. Võib arvata, et tiiva laiust lisati ligi 3 cm võrra, sest tiiva pindala jäi samaks – 17,15 m².\n\n1943. aasta lõpul pandi lennukile peale 1650-hobujõuline mootor VK-107A. Lennuk sai tähiseks Jak-9U ja tehasekatsetustel olevat see saavutanud kiiruse 700 km/h. Lennukit ehitati suurseeriana, rindeoludes ei arendanud Jak-9 mootor sellist võimsust nagu ette nähtud, lennuki kiirus jäi ka välispinna halva viimistluskvaliteedi tõttu lubatust tublisti allapoole.\n\nLevinumalt oli Jak-9 relvastuses läbi propelleri reduktorivõlli tulistav 20 mm automaatkahur ŠVAK ja 2 tiivas asuvat 12,7 mm UBS kuulipildujat.\n\n1943. aastal valmistati Moskva kaitseks suures kõrguses lendava kõrgusmootoriga M-105PD hävituslennuk Jak-9PD, mille lennulagi küündis 13,1–13,5 km-ni. Selle lennuki tiivaulatust suurendati 1m võrra ja kogu lennuki kaalu kergendati mitmesuguste võtetega. Sama aasta juulis tõrjus Punaarmee piloot Jak-9PD-ga Moskva taevast minema Saksa kõrgusluurelennuki Ju-86 R-1.\n\n1944. aastal ehitati kütusepaake lisades kaks suure lennukaugusega hävituslennuki modifikatsiooni, neist Jak-9D lennukaugusega 1330 km ja Jak-9DD koguni 1800 km.\n\nÜks tuntumaid Jak-9 piloote oli NSV Liidu diktaatori Jossif Stalini poeg, lennuväe polkovnik (hiljem kindralleitnant) Vassili Stalin.\n", "id": "ekk_Latn_210985"}
{"text": "Summa (Pärt)\n\n\"Summa\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1977. aastal loodud teos. Muusikateose pikkus on 5-6 minutit. Teosest on Pärt hiljem (näiteks 1991) teinud mitmeid versioone.\n", "id": "ekk_Latn_210986"}
{"text": "Stabat Mater (Pärt)\n\n\"Stabat Mater\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1985. aastal loodud teos. Muusikateose pikkus on 20-25 minutit. Teos kanti esimest korda ette Viini kontserdimajas Austrias 30. oktoobril .\n", "id": "ekk_Latn_210987"}
{"text": "Sonatiinid (Pärt)\n\n\"Sonatiinid\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1958. aastal (\"Sonatiin nr 1\" ehk \"Opus 1\") ja 1959. aastal (\"Sonatiin nr 2\" ehk \"Opus 2\") loodud teosed (sonatiinid) klaverile. Mõlemad sonatiinid on pühendatud professor Bruno Lukile. Mõlema sonatiini pikkus on 6 minutit.\n", "id": "ekk_Latn_210988"}
{"text": "Solfedžo (Pärt)\n\n\"Solfedžo\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1963. aastal loodud teos segakoorile. Muusikateose pikkus on 5-6 minutit. Teose kandis esimest korda ette Koorijuhtide Segakoor (dirigent Arvo Ratassepp) Estonia kontserdisaalis 6. jaanuaril 1987.\n", "id": "ekk_Latn_210989"}
{"text": "Silouans Song\n\n\"Silouans Song\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1991. aastal loodud teos keelpilliorkestrile. Muusikateose pikkus on 5-6 minutit.\n\nTeose kandis esimest korda ette Siljani Kammerorkester (dirigent Karl-Ove Mannberg) 4. juulil 1991 Rättvikis Rootsis.\n", "id": "ekk_Latn_210990"}
{"text": "Silhouette (Pärt)\n\n\"Silhouette\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2009. aastal loodud teos kammerorkestrile. Teose tellija oli Orchestre de Paris ja see on austusavaldus Gustave Eiffelile (prantsuse \"Hommage à Gustave Eiffel\"). Muusikateose pikkus on 7 minutit. Teose kandis esimest korda ette Orchestre de Paris (dirigent Paavo Järvi) Pariisis 4. novembril 2010.\n", "id": "ekk_Latn_210991"}
{"text": "Psalom\n\n\"Psalom\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1985. aastal loodud teos keelpilliorkestrile. Muusikateose pikkus on 4-7 minutit.\n", "id": "ekk_Latn_210992"}
{"text": "Darf ich ...\n\n\"Darf ich ...\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1995. aastal (teine versioon 1999. aastal) loodud teos. Muusikateose pikkus on kolm minutit. Teos kanti esimest korda ette 8. augustil 1995 Menuhini muusikafestivalilGstaadis Šveitsis.\n", "id": "ekk_Latn_210993"}
{"text": "Georgica\n\n\"Georgica\" on Vergiliuse teos.\n\nSee on neljast raamatust koosnev didaktiline poeem põlluharimisest, mille Vergilius kirjutas ajavahemikus 37–29 eKr.\n", "id": "ekk_Latn_210994"}
{"text": "I-16\n\nI-16 oli Nõukogude Liidu esimene seeriatootmises olnud vabaltkandva alltiivaga, sissetõmmatava telikuga monoplaan hävituslennuk.\n\nSelle peakonstruktor oli Nikolai Polikarpov. Lennuki puitkonstruktsiooniga monokok-kere spoonikihtidest vineerkate oli kokku liimitud nii, et kere esiosas oli vineeri paksus 4 mm ja sabaosas 2,5 mm. Mootoriks oli esialgu vana äraproovitud tähtmootor M-22, mis oli jõuseadmeks I-5 seerialennukeil. Selle mootori 480 hj andsid monoplaanile maapinna lähedal kiiruseks 359 km/h ja 3 km kõrgusel 325 km/h. Seerialennukina sai I-16 peale võimsama mootori, alates 700 hj 1934. aastal ja lõpetades 930 hj 1939. aastal.\n\n1940. aastani ehitati 9450 I-16, mis moodustasid valdava osa hävituslennukitest, millega NSV Liit teise maamasõja algul võitlusesse astus. Enamik I-16 hävis Saksamaa rünnaku käigus kohe sõja algul. Säilinud hävituslennukid I-16 olid kasutusel kuni 1943. aastani, siis lammutati needki relvastusest mahavõetuna pilbasteks ja kasutati kütteks. Lennuki tähistuses olev I tulenes vene keelest 'Istrebitel (истребитель – hävitaja). Seda tüüpi lennukiga lendas ka Jossif Stalini poeg Vassili Stalin.\n", "id": "ekk_Latn_210995"}
{"text": "Diagrammid (Pärt)\n\n\"Diagrammid\" (ka \"Opus 11\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 1964. aastal loodud teos klaverile. Muusikateose pikkus on 4 minutit. Teose kandis esimest korda ette 1964. aasta oktoobris Tartus Mart Lille (klaver).\n", "id": "ekk_Latn_210996"}
{"text": "Sonatiin\n\nSonatiin ('väike sonaat') on muusikažanr, millel ei ole ühte kindlaks määratud vormi, enamasti on see sonaadivormis, kuid lühem ja lihtsakoelisem kui sonaat. Muusikateoste pealkirjana on see kasutusel hiljemalt hilisbarokist. Tavaliselt on sonatiin pala sooloklaverile, kuid sonatiine on kirjutatud ka näiteks viiulile ja klaverile või harvem ka teistele pillidele.\n", "id": "ekk_Latn_210997"}
{"text": "Jean-Marie Cavada\n\nJean-Marie Cavada (sündinud 24. veebruaril 1940 Épinalis Vosges'i departemangus Prantsusmaal) on Prantsuse poliitik, Euroopa Parlamendi liige (20. juulist 2004) Île-de-France'i ringkonnast, endine ajakirjanik. 3. detsembrist 2011 on ta Euroopa Liikumise Prantsuse haru president.\n\nCavada kuulus endisse Prantsuse Demokraatia Liitu, mis oli osa ALDEst. Edela-Prantsusmaa saadikuna Euroopa Parlamendis asus ta juhtima europarlamendi inimõiguste, justiits- ja siseasjade komiteed; ta on ka asendusliige majandus- ja rahanduskomitees ning kuulus ELi-Rumeenia ühisesse parlamendikomiteesse 2004–2009.\n\nPärast Prantsuse Demokraatliku Liikumise (MoDem) sündi, mis asendas Prantsuse Demokraatia Liidu, asutas ta omaenda partei Kodanikuliit Demokraatia Eest Euroopas. 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel oli ta presidentaalse enamusega Uue Tsentri (UMP/NC/LGM) nimekirjas kolmas liige. Ta kuulub ALDE fraktsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_210998"}
{"text": "José Giménez\n\nJosé María Giménez de Vargas (sündinud 20. jaanuaril 1995 Toledos) on Uruguay jalgpallur. Ta mängib Uruguay rahvuskoondises ja Hispaania kõrgliiga klubis Madridi Atlético keskkaitsjana.\n\nGiménez alustas klubikarjääri Uruguay kõrgliiga klubis Danubio. 2013. aasta aprillis suundus ta Hispaania kõrgliiga klubisse Madridi Atlético, kellega sõlmis lepingu viieks aastaks. Debüüdi tegi ta klubis 14. septembril liigamängus Almeríaga. Esimese värava lõi ta klubi meeskonnas 6. detsembril 2014 Elche vastu.\n", "id": "ekk_Latn_210999"}
{"text": "Raivo Kaer\n\nRaivo Kaer (4. aprill 1981 Rae vald – 2. juuli 2016 Pariis ) oli eesti ettevõtja.\n\nKaer korraldas 2000. aastal Rakveres tormiohvrite heaks kontserdi, mille järel ei maksnud esinejatele kokkulepitud tasu. Õhtulehe hinnangul sai ta sellega \"kurikuulsaks\".\n\n2007. aastal korraldas Raivo Kaer Tallinnas geiparaadi, kus varem väljareklaamitud muusikud siiski ei esinenud.\n\nOlles sattunud politsei uurimisorbiiti seoses alaealiste teenuseid pakkuva eskortfirma pidamisega, lahkus Kaer Eestist ning jäi pidama Prantsusmaale.\n\nPariisis enda sõnul seitse kuud kodutuna elanud Kaer avaldas 2014. aastal kirjastuse Hea Tegu raamatu \"Varjatud elu\", mille Harju maakohus käskis muusik Mart Sanderi hagi alusel müügilt kõrvaldada. Kohus kohustas Kaera lõpetama Mart Sanderit puudutava info levitamise \"mistahes kujul ja kanalites\", tunnistades raamatus toodud andmed ebaõigeteks. Kaer keeldus maksmast Sanderile põhjustatud mittevaralise kahju eest kohtus välja mõistetud 4000 eurot ning avaldas raamatu muudetud kujul 2015. aastal kirjastuses Kentaur pealkirja all \"Suurem kui elu\".\n", "id": "ekk_Latn_211000"}
{"text": "Søren Norby\n\nSøren Norby (ka Severin Norbi; surnud märtsis 1530) oli Taani mereväejuht ning ametnik kuningas Hansu ja Christian II teenistuses.\n\nNorby pärines Fyni saare aadli seast ja ta sündis tõenäoliselt ajavahemikus 1460. aastate lõpust kuni 1480. aastate alguseni. Tema kohta on esimene teade 1504. aastast, mil Norby teenis Rootsi regenti Svante Nilssoni (hiljem nimetatud ka Svante Stureks). 1507. aastal oli ta aga Taani kuninga Hansu teenistuses ja rüüstas sõjas Rootsiga Ahvenamaad. Ta jätkas edukat teenistust Taani laevastikus kogu sõja vältel Rootsi ja Lübecki vastu (aastani 1512), sooritades muuhulgas kuninga volikirja alusel rünnakuid igasuguste vastasriikide aluste vastu, mistõttu Rootsis on Norbyt käsitletud piraadina.\n\nChristian II valitsusaja alguses saadeti Norby appi tulevasele Karl V-le sõjas Gelderniga (1514). Seejärel oli Norby Islandi (1515–1517) ning 1517. aastast Ojamaal asuva Visborgi linnuse (Visby linnas) haldur. Visborgi sai ta 1518. aastal eluaegseks lääniks. 1517–1520 sõjas Rootsiga oli Norby Taani laevastiku juht ning osaliselt tänu tema tegevusele (aastast 1518 korraldas tegeles ta taas kuninga volitatud piraatlusega) õnnestus Christian II-l 1520. aastal Rootsi troonile tõusta. Norby hõivas sõja ajal Ölandil asuva Borgholmi linnuse ja sai selle haldajaks. Samuti aitas ta Stockholmi veresauna ajal vangistada Rootsi aadlikke, kuid olevat mõned neist ka päästnud, viies nad oma laevadele. Seejärel sai Norby enda valdusse ka Kalmari linnuse.\n\n1521. aasta järel, kui Rootsi kuningaks sai Gustav Vasa, kaotas Norby oma valdused Ölandil, kuid vallutas endale alasid Soome ja Põhja-Rootsi rannikul. 1523. aastal, kui Christian II kaotas riigipöörde järel Taani trooni ning võimule tõusis Frederik I, oli Norby ainus Taani suurnik, kes jäi eelmisele kuningale ustavaks. Kuna tema vastu tegutsesid nii Rootsi, Taani kui ka Lübeck, siis kaotas Norby peagi Kalmari ning valdused Soomes ja Põhja-Rootsis, kuid kindlustas end Ojamaal. Ta müntis seal ka oma raha, et sõduritele palka maksta. Pärast keerukaid läbirääkimisi õnnestus Norbyl Ojamaa enda valdusse jätta, kuid 1525. aasta kevadel alustas ta Christian II toetuseks Blekinges mässu. Tema katsed Skånes kanda kinnitada aga ebaõnnestusid, sest Frederik I väejuht Johan Rantzau lõi ta väed puruks. Seejärel alustas Norby taas läbirääkimisi, mis lõppesid sellega, et ta loovutas Ojamaa, kuid sai vastutasuks valduseid Blekinges. Esialgu soovis Taani kuninga nõunik Otto Krumpen Norbyt alt vedada ja lasta ta Lübecki vägedel vangistada, kuid see plaan ebaõnnestus, kuna Visby garnison jäi Norbyle ustavaks. Seetõttu sai ta oma valdused Blekinges kätte. Kuid ka Blekinges jätkas Norby kaapersõda Rootsi ja Taani vastu ning toetas jätkuvalt Christian II. Seetõttu ründasid Rootsi, Taani ja Lübecki ühisväed teda 1526. aasta augustis ning sama aasta sügisel pidi ta Blekingest põgenema. Ta jõudis Liivimaale ning liikus seejärel Moskva suurvürstiriiki.\n\n1528. aastal jõudis Norby Madalmaadesse ning kohtus seal eksiilis oleva Christian II-ga. Kuna kuningal sel hetkel raha ja vägesid ei olnud, siis astus Norby 1529. aastal Karl V teenistusse ning osales 1530. aasta alguses Firenze piiramises, mille ajal ta varsti pärast 12. märtsi suri.\n", "id": "ekk_Latn_211001"}
{"text": "MVA-MERS-S\n\nMVA-MERS-S on lähis-Ida ägeda respiratoorse sündroomi kandidaatvaktsiin, mille töötas välja Sutteri töörühm koos kolleegidega Marburgi ülikoolist ja Rotterdamis asuvast Erasmuse meditsiinikeskusest.\n\nMVA-MERS-S baseerub Modified Vaccinia virus Ankara'l (MVA) - vaktsiinia viirus nõrgestatud vaktsiinil (kanaembrüo fibroblastrakkudel (CEF)), mis arvatakse toimivat MERS-CoVide immunogeense antigeenina millel on võimekus võõrvalke sünteesida.\n\nSelles kandidaatvaktsiinis kasutasid uurijad MERS-CoVile spetsiifilist spike glycoprotein'i (protein S) (Si S1 vahendab seondumist DPP4-ga). Kui rakud neid valke ekspresseerivad siis peaksid need muutuma immuunsüsteemi rakkudele tunnistatavateks ja võimalik et annavad ka lisastimulatsiooni antikehade tootmiseks ja T-rakkude aktivatsiooniks.\n\nEsialgsed tulemused näitavad, et MVA-MERS-S indutseerib hiiremudelis (hiiri oli eelnevalt geneetiliselt igati sobivaks muundatud) immuunsuse MERS-CoVi vastu.\n\nVaktsineeritud laborihiirte organism tootis suurtes kogustes MERS-CoVi neutraliseerivaid antikehi. MVA-MERS-S on valmis kliinilisteks testideks inimkatsealustel.\n", "id": "ekk_Latn_211002"}
{"text": "Veok\n\nVeok, ka veovahend (ingl. k. cargo vehicle) on jõuallikaga iseliikuv sõiduk, millel on laadimisosa ehk koormaruum või veoplatvorm ja/või mis veab veoühikuid. Veovahendiks võivad olla veoauto, vedukauto (sadulauto), vedukauto koos poolhaagisega, veoauto täishaagisega jms. Veovahend koosneb kahest funktsionaalsest osast – iseliikuvast tehnilisest osast ja laadimisosast.\n\nVastavalt sellele, kas veok veab kaupa oma raamile ehitatud platvormil, kastis või kaubaruumis (furgoonis), osaliselt raamile toetatuna poolhaagisega ja/või järelveetava täishaagisega, jaotatakse need omakorda veoautodeks ja vedukautodeks.\n", "id": "ekk_Latn_211003"}
{"text": "Roberto Firmino\n\nRoberto Firmino Barbosa de Oliveira (sündinud 2. oktoobril 1991 Maceiós) on Brasiilia jalgpallur. Ta mängib Brasiilia rahvuskoondises ja Saudi Araabia kõrgliiga klubis Al Ahli ründaja või äärepoolkaitsjana.\n\n2018. aastal valiti ta parimaks Euroopas mängivaks Brasiilia jalgpalluriks.\n", "id": "ekk_Latn_211004"}
{"text": "Õmblemine\n\nÕmblemine on esemete kinnitamine või ühendamine pistetega, mis tehakse õmblusnõela ja niidi (lõnga, nööri vms) abil.\n\nÕmblemine on üks vanimaid tekstiilitöö liike. Enne ketruse ja kangakudumise leiutamist õmblesid kiviaja inimesed Euroopas ja Aasias loomanahast rõivaid, kasutades luust, sarvest või elevandiluust nõelu ja mitmesugust loomset päritolu \"niiti\" (kõõlused, sooled, veresooned).\n\nTuhandeid aastaid õmmeldi vaid käsitsi. Õmblusmasin leiutati 19. sajandil. 20. sajandil sai alguse õmmeldud esemete masstootmine, kuid käsitsi õmblemist praktiseeritakse siiski ikkagi kõikjal maailmas. Oskuslik käsitsi õmblemine on au sees kvaliteetsete ja isikupäraste esemete valmistamisel ning tekstiilikunstnike ja käsitööharrastajate loomingulise väljundina.\n", "id": "ekk_Latn_211005"}
{"text": "Tainas\n\nTainas (varasem eelistermin taigen) on kokanduses paks vormitav segu jahust ja vedelikust (vesi, piim, muna vms).\n\nTainas võib vastavalt retseptile sisaldada ka mitmesuguseid muid toiduaineid (nt soola, suhkrut, pärmi, rasva). Jahu on enamasti teraviljajahu, kuid kasutatakse ka kaunviljadest vm jahvatatud jahu.\n\nTaina valmistamine ja vormimine kuulub paljude küpsetiste, näiteks leiva, saia, pirukate, küpsiste, kookide, pasta, pitsa jne valmistamisprotsessi.\n\nTainas tehakse enamasti keskmise konsistentsiga, kuid mõnda liiki küpsetiste (nt pannkookide ja vahvlite) tainas võib olla ka üsna vedel.\n\nLeiva, saia, pirukate ja kookide puhul valatakse tainas vormi, küpsiste puhul võidakse tainas rullida ning küpsisevormidega sealt soovitud kujundid välja lõigata. Pasta valmistamiseks kasutatakse spetsiaalseid masinaid, mille vormimisavadest tainas läbi surutakse.\n", "id": "ekk_Latn_211006"}
{"text": "Partita\n\n\"Partita\" (ka \"Partiita\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 1958. aastal loodud teos klaverile. Muusikateose pikkus on 8 minutit.\n\nTeose kandis esimest korda ette 11. veebruaril 1959 Tallinnas Estonia kontserdisaalis Bruno Lukk (klaver).\n", "id": "ekk_Latn_211007"}
{"text": "Meie aed\n\n\"Meie aed\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1959. aastal loodud kantaat lastekoorile ja orkestrile. Muusikateose pikkus on 10-15 minutit. Teose kandsid esimest korda ette 25. detsembril 1959 Estonia kontserdisaalis Lastekoor Ellerhein ja Eesti Raadio Sümfooniaorkester (dirigent Roman Matsov).\n", "id": "ekk_Latn_211008"}
{"text": "Nekroloog (Pärt)\n\n\"Nekroloog\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1960. aastal loodud teos orkestrile. Muusikateose pikkus on 10 minutit. Teose kandis esimest korda ette 1961. aasta märtsis Moskvas Moskva Raadio Sümfooniaorkester (dirigent Roman Matsov).\n", "id": "ekk_Latn_211009"}
{"text": "Perpetuum mobile (Pärt)\n\n\"Perpetuum mobile\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1963. aastal loodud teos sümfooniaorkestrile. Teos on pühendatud Luigi Nonole. Muusikateose pikkus on 5-6 minutit. Teose kandis esimest korda ette 13. detsembril 1963 Tallinnas Eesti Raadio Sümfooniaorkester (dirigent Neeme Järvi).\n", "id": "ekk_Latn_211010"}
{"text": "Bikrami jooga\n\nBikrami jooga on 26 joogapoosist (asana'st) ja 2 hingamisharjutusest (pranayama'st) koosnev joogaseeria, mis pärineb traditsioonilisest hatha-joogast. Kõik Bikrami jooga tunnid kestavad 90 minutit ning iga poosi korratakse kaks korda.\n\nSelle joogastiili teeb eriliseks see, et harjutuste seeriat tehakse kuumas ja niiskes ruumis. Saali temperatuur on üldjuhul umbes kuni 40 °C ja õhuniiskus 40%. Eesmärk on imiteerida jooga sünnimaa India kliimat.\n\nBikrami jooga on nimetatud selle looja, õpetaja Bikram Choudhury järgi. Kõiki ametlikke joogatunde annavad sertifitseeritud õpetajad, kes on lõpetanud Choudhury kinnitatud üheksanädalase koolituse. Sertifitseeritud Bikrami jooga õpetajatele on õpetatud standarddialooge, mida klassis kasutada, kuid neid julgustatakse arendama ka oma õpetamisoskusi. Selle tulemuseks on eri väljendusviisid ja isikupärased õpetamisstiilid.\n", "id": "ekk_Latn_211011"}
{"text": "Jeremy Brett\n\nJeremy Brett (sünninimi Peter Jeremy William Huggins; 3. november 1933 – 12. september 1995) oli inglise teatri-, tele- ja filminäitleja. Ta on tuntud eelkõige Sherlock Holmesina neljast telesarjast aastatel 1984–1994 (kokku 41 jagu). Brett olevat öelnud: \"Holmes on raske osa – raskem kui Hamlet või Macbeth\".\n", "id": "ekk_Latn_211012"}
{"text": "August Kiiss\n\nAugust Kiiss (20. mai 1882 Alatskivi – 15. juuni 1965 Woonsocket, Providence, Rhode Island, USA) oli eesti muusikaõpetaja ja helilooja.\n\nTema õpilane oli Eduard Tubin.\n\nKiiss lõi 1931. aastal mugandatud sõnadega versiooni laulule \"Mutionu pidu\", lühendades ühtlasi selle teksti 18 salmilt kuuele. Kiissi versioon on ka tänapäeval tuntum ja laialt kasutatav. Ta oli ka laulu esimese viisi autor.\n", "id": "ekk_Latn_211013"}
{"text": "Sergei Lepmets\n\nSergei Lepmets (sündinud 5. aprillil 1987 Tallinnas) on Eesti endine jalgpallur (väravavaht). Ta mängis viimati Eesti Premium liiga klubis Nõmme Kalju. 2022. aastast elab ja töötab ta treenerina Venemaal Novgorodis.\n", "id": "ekk_Latn_211014"}
{"text": "Martin Remmelg\n\nMartin Remmelg (sündinud 23. detsembril 1989 Kärdlas) on eesti laskesuusataja. Ta on kuulunud Eesti laskesuusatamiskoondisse.\n", "id": "ekk_Latn_211015"}
{"text": "Nõo raamatukogu\n\nNõo raamatukogu on rahvaraamatukogu Nõo vallas Tartu maakonnas. Raamatukogu asub Nõo vallamajas aadressil Voika 23.\n\nSamas majas asub ka Nõo Noortekeskus ja Nõo Koduloomuuseum.\n\nRaamatukogu kasutab e-kataloogi URRAM.\n", "id": "ekk_Latn_211016"}
{"text": "Johann George Tromlitz\n\nJohann George Tromlitz (8. november 1725 Reinsdorf – 4. veebruar 1805 Leipzig) oli saksa flötist, helilooja ja muusikainstrumentide valmistaja.\n\nTromlitzi lapselapsed olid tuntud pianist Clara Schumann ja helilooja Woldemar Bargiel.\n", "id": "ekk_Latn_211017"}
{"text": "Vladimir Kunitsõn\n\nVladimir Kunitsõn (sündinud 13. juulil 1987 Tallinnas) on Eesti allveesportlane ja treener.\n\n2013. aastal sai poiujumises maailmameistrivõistlustel pronksmedali.\n\nTa on 2005–2015 Eesti meistrivõistlustel võitnud kiirusaladel 7 ja allveeorienteerumises 37 kulda, sealhulgas tulnud 9 korda (2005–2013) mitmevõistluses Eesti meistriks.\n\n2005-2007 ja 2009-2014 valiti ta aasta parimaks allveeorienteerujaks.\n", "id": "ekk_Latn_211018"}
{"text": "Illa Raudik\n\nIlla Raudik (sündinud 10. jaanuaril 1944 Vastseliinas) on Eesti allveesportlane.\n\nTa lõpetas 1963. aastal Vändra Keskkooli.\n\n1973. aastal võitis ta maailmameistrivõistlustel allveeorienteerumises 2 kuld- ja 2 hõbemedalit.\n\n1968–1975 tuli ta 13 korda kiirusaladel ja 12 korda allveeorienteerumises Eesti NSV meistriks, sealhulgas 4 korda (1970, 1972, 1974, 1975) absoluutseks meistriks.\n", "id": "ekk_Latn_211019"}
{"text": "Luke raamatukogu\n\nLuke raamatukogu on rahvaraamatukogu Lukel Nõo vallas Tartu maakonnas. Raamatukogu asub aadressil Vanajärve 2.\n\nRaamatukogu kasutab e-kataloogi URRAM.\n", "id": "ekk_Latn_211020"}
{"text": "Ulila raamatukogu\n\nUlila raamatukogu on rahvaraamatukogu Elva vallas Tartu maakonnas. Raamatukogu asub endise Ulila põhikooli ruumides aadressil Pargi 1.\n\nRaamatukogu kasutab e-kataloogi URRAM.\n", "id": "ekk_Latn_211021"}
{"text": "Kvintetiino\n\n\"Kvintetiino\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1964. aastal loodud teos puhkpillikvintetile. Muusikateose pikkus on 5 minutit. Teose kandis esimest korda ette 1964. aastal Tallinnas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia puhkpillikvintett.\n", "id": "ekk_Latn_211022"}
{"text": "Kollaaž teemal B-A-C-H\n\n\"Kollaaž teemal B-A-C-H\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1964. aastal loodud teos kammerorkestrile. Muusikateose pikkus on 8 minutit. Teose kandis esimest korda ette Tallinna Kammerorkester (dirigent Eri Klas) 4. novembril 1964 Tallinnas Estonia kontserdisaalis.\n", "id": "ekk_Latn_211023"}
{"text": "Viies elevant\n\n\"Viies elevant\" on Terry Pratchetti 24. Kettamaailma romaan ja viies romaan, mis räägib Ankh-Morpoki Linnavahtkonnast. Raamatus tutvustatakse esmakordselt klakse ehk Kettal sidepidamiseks kasutatavat semaforisüsteemi.\n", "id": "ekk_Latn_211024"}
{"text": "Kebes\n\nKebes Teebast (kreeka Κέβης; 5.–4. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, Sokratese lähikondlane, kes oli pärit Teeba linnast Boiootias. Kebes on peamiselt tuntud Platoni teoste läbi, kus teda on põgusalt nimetatud XIII kirjas ja \"Kritonis\" ning ta on koos oma Teeba kaaslase Simmiasega Sokratese vestluspartner \"Phaidonis\".\n\nKebese kohta pole palju teada ning ilmselt ta ka kirjutas vähe. Diogenes Laertios loetleb oma teose \"Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest\" Kebesele pühendatud peatükis kolme Kebese kirjutatud dialoogi. Sama kinnitab ka Suda. Need dialoogid on \"Tahvel\" (kreeka Πίναξ), \"Seitsmes päev\" (kreeka Ἑβδόμη) ja \"Phrynichos\" (kreeka Φρύνιχος). Seejuures on \"Tahvel\" säilinud, kuid tänapäeval arvatakse, et selle autor ei olnud Sokratese lähikondlane Kebes ning tekst pärineb 1. sajandist pKr. Kebese õpetuse ja arutlusstiili kohta võib teha oletusi Platoni dialoogi \"Phaidonile\" tuginedes, kuid selles kontekstis on raske eristada Kebese enda tegelikke väiteid ning Platoni kirjanduslikke täiendusi.\n\nPlatoni dialoogis \"Kriton\" on väidetud, et Teebast pärit sõbrad Simmias ja Kebes soovisid tasuda tarviliku summa Sokratese vangistusest vabastamiseks..\n", "id": "ekk_Latn_211025"}
{"text": "Pro et contra\n\n\"Pro et contra\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1966. aastal loodud teos tšellole ja orkestrile. Teos on pühendatud Mstislav Rostropovitšile. Muusikateose pikkus on 9 minutit. Teose kandsid esimest korda ette Toomas Velmet (tšello) ja Eesti Raadio Sümfooniaorkester (dirigent Neeme Järvi) 3. novembril 1967 Tallinnas Estonia kontserdisaalis.\n", "id": "ekk_Latn_211026"}
{"text": "Kanon pokajanen\n\n\"Kanon pokajanen\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1996. aastal loodud a cappella teos segakoorile.\n\nSelle tekstiks on kirikuslaavikeelne \"Patukahetsuse kaanon meie Issandale Jeesusele Kristusele\". Teose tellis KölnMusic GmbH Kölni katedraali 750. aastapäeva tähistamiseks. See on pühendatud Tõnu Kaljustele ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorile. Teose viimase osa \"Palve pärast kaanonit\" pühendas helilooja 1997. aasta veebruaris lahkunud Eesti õigeusu preestri Vladimir Zalipski mälestusele.\n\nMuusikateose pikkus on 90–110 minutit. Teose kandis esimest korda ette Eesti Filharmoonia Kammerkoor (dirigent Tõnu Kaljuste) 17. märtsil 1998 Saksamaal Kölni katedraalis.\n", "id": "ekk_Latn_211027"}
{"text": "Dopo la vittoria\n\n\"Dopo la vittoria\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1996. aastal loodud kantaat segakoorile. Muusikateose pikkus on 12 minutit. Teose kandis esimest korda ette Rootsi Raadio koor (dirigent Tõnu Kaljuste) 6. detsembril 1997 Itaalias Milanos Basilica di San Simpliciano kirikus.\n", "id": "ekk_Latn_211028"}
{"text": "Como cierva sedienta\n\n\"Como cierva sedienta\" (originaalpealkiri \"Como anhela la cierva\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 1998. aastal loodud teos sopranile või koorile ja sümfooniaorkestrile. Muusikateose pikkus on 30 minutit.\n\nTeose esmaettekanne oli 15. Kanaari saarte muusikafestivali lõppkontsertil 3. veebruaril 1999 Teatro Guimerás Santa Cruzis Tenerifel, kus seda esitasid sopran Patricia Rozario ja Kopenhaageni Filharmooniaorkester dirigent Okko Kamu juhendamisel.\n\n1999. aastal loodi ka samanimeline muusikadokumentaal Arvo Pärdi teose \"Como cierva sedienta\" esitamisest Estonia kontserdisaalis 29. märtsil 1999.\n\nEesti Muusika Infokeskuse andmetel oli teose esmaettekanne Eestis küll hoopis 30. märtsil 1999, kui Vanemuise kontserdimajas esitasid seda sopran Patricia Rozario ja Tallinna Kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste juhendamisel.\n", "id": "ekk_Latn_211029"}
{"text": "Cantique des degrés\n\n\"Cantique des degrés\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1999. aastal loodud teos segakoorile ja orkestrile. Muusikateose pikkus on 7 minutit. Teose kandsid esimest korda ette Monte Carlo Ooperiteatri koor ja Monte Carlo Filharmooniaorkester (dirigent Tõnu Kaljuste) 19. novembril 1999 Itaalias Monte Carlo katedraalis.\n", "id": "ekk_Latn_211030"}
{"text": "I Am the True Vine\n\n\"I Am the True Vine\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1996. aastal loodud teos segakoorile. Pärt kirjutas muusikateose Suurbritannia Norwichi katedraali 900. aastapäevaks. Muusikateose pikkus on 6-8 minutit. Teose kandis esimest korda ette Norwichi katedraali koor (dirigent David Dannett) 22. juunil 1996 Suurbritannias Norwichi katedraalis.\n", "id": "ekk_Latn_211031"}
{"text": "Missa brevis\n\n\"Missa brevis\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2009. ja 2010. aastal loodud teos. Muusikateose pikkus on 9 minutit. Teose kandis esimest korda ette Tšellooktett Amsterdam 29. augustil 2010 Rakvere kirikus.\n", "id": "ekk_Latn_211032"}
{"text": "Nate Ruess\n\nNathaniel Joseph Ruess (sündinud 26. veebruaril 1982 Iowa Citys) on USA laulja, ansambli fun. asutaja ja solist.\n\nJuunis 2015 ilmus tema sooloalbum \"Grand Romantic\".\n", "id": "ekk_Latn_211033"}
{"text": "Fun.\n\nfun. on Ameerika Ühendriikide ansambel, mis tegutseb 2008. aastast.\n\nBändi liikmed on Nate Ruess (asutaja ja solist), Andrew Dost ja Jack Antonoff.\n\nAnsambli debüütalbum \"Aim and Ignite\" ilmus 2009. aastal.\n\nTeine stuudioalbum \"Some Nights\" ilmus 2012. aasta veebruari lõpus. Albumi esimene singel \"We Are Young\" valmis koostöös Janelle Monáe'ga ja tõusis mitmete riikide edetabelite tippu, sh USAs ja Suurbritannias. 2013. aasta Grammy auhindade jagamisel võitis lugu aasta parima loo auhinna ja bänd uustulnuka Grammy-auhinna. Raadio 2 Aastahiti 2012. aasta muusikaküsitlusel valiti laul 11. kohale ja laul \"Some Nights\", mis oli selle albumi teine singel, 27. kohale.\n", "id": "ekk_Latn_211034"}
{"text": "Viktor Sinjukajev\n\nViktor Sinjukajev (vene Виктор Николаевич Синюкаев; sündinud 9. septembril 1941) on Eestis tegutsev kunstnik ja raamatukujundaja.\n\nTa on Eesti Kunstnike Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_211035"}
{"text": "Delta Force (videomäng)\n\n\"Delta Force\" on 1998. aastal avaldatud FPS-mängu tüüpi taktikaline arvutimäng, mille on loonud NovaLogic. Mängija astub USA eriüksuse Delta Force sõduri rolli, kelle ülesandeks on sooritada erinevaid missioone. Mängus on kokku 40 missiooni, mis sisaldavad näiteks militaarkonvoide varitsemist, vaenlase baasi ründamist ja vaenlase liidri(te) mõrvamist.\n", "id": "ekk_Latn_211036"}
{"text": "Carole King\n\nCarole Joan King (sündinud 9. veebruaril 1942 New Yorgis Manhattanil) on USA laulja ja paljude tuntud laulude autor.\n\n1990. aastal lisati ta koos abikaasa Gerry Goffiniga Rock'n'rolli Kuulsuste Halli. Aastal 2013 pälvis ta Grammy elutööauhinna.\n\nEnne lauljakarjääri algust kirjutas Carole King kahasse Goffiniga palju edetabeleid vallutanud laule. Näiteks tüdrukutebänd The Shirelles laulis tuntuks laulu \"Will You Love Me Tomorrow\", Bobby Vee laulu \"Take Good Care of My Baby\", Little Eva loo \"The Loco-Motion\". Ühtekokku kirjutasid nad ligi 100 edetabelihitti.\n", "id": "ekk_Latn_211037"}
{"text": "Paul Lettens\n\nPaul Lettens (3. oktoober 1927 – 14. september 1981 Tallinn) oli Eesti insener ja filatelist.\n\nTa lõpetas 1943. aastal Tallinna 2. Gümnaasiumi. Peale kooli lõpetamist astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1952. aastal tööstuse ökonoomika erialal.\n\nTa tegi ka filateeliaalaseid saateid Eesti Raadios.\n", "id": "ekk_Latn_211038"}
{"text": "Paul Lettens (diplomaat)\n\nPaul Lettens (sündinud 22. jaanuaril 1949 Tallinnas) on Eesti diplomaat ja arst.\n\nTa lõpetas 1967. aastal Tallinna 22. Keskkooli ja 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. Seejärel töötas ta muuhulgas Tallinna Vabariiklikus Haiglas.\n\n1994. aastal suundus Lettens tööle Eesti välisteenistusse.\n\n2002–2006 oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Ukrainas. 2003. aastast oli ta ühtlasi Eesti suursaadik Moldovas ja 2004. aastast Eesti suursaadik Gruusias.\n\n2022. aastal andis Lettens välja raamatu \"SUURSAADIKU MEMO. 70 AASTAT RAHU KOOS NATOGA\".\n", "id": "ekk_Latn_211039"}
{"text": "Pari intervallo\n\n\"Pari intervallo\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1976. aastal loodud teos. Muusikateose pikkus on 6 minutit. Teose kandis esimest korda ette 27. oktoobril 1976 Estonia kontserdisaalis Rolf Uusväli (orel).\n", "id": "ekk_Latn_211040"}
{"text": "Rolands Freimanis\n\nRolands Freimanis (sündinud 21. jaanuaril 1988) on läti korvpallur.\n\n2014-2015 mängis ta Eesti klubis Kalev/Cramo. Aastast 2015 mängib ta klubis Kaasani UNICS\n", "id": "ekk_Latn_211041"}
{"text": "Mikk Mäe\n\nMikk Mäe (sündinud 19. augustil 1996 Tallinnas) on eesti poplaulja.\n\nMikk Mäe lõpetas 2015. aastal Tallinna 21. Kooli, kus tema muusikaõpetaja oli Lydia Rahula. Lydia Rahula käe all laulis ta aastaid ka Tallinna Poistekooris, kus oli vahel ka solist.\n\nSama aasta sügisel jätkas ta õpinguid Tallinna Ülikoolis informaatika erialal.\n\n2015. aastal osales ta telesaates \"Eesti otsib superstaari\", kus jäi neljandaks. Sügisel 2015 osales ta ka telesaates \"Su nägu kõlab tuttavalt\".\n\n2022. aasta kevadel lõpetas Mikk Mäe Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) nüüdismeedia magistriõppekava telemooduli suuna.\n", "id": "ekk_Latn_211042"}
{"text": "Slavoonia\n\nSlavoonia (horvaadi Slavonija) on Dalmaatsia, Kesk-Horvaatia ja Istria kõrval üks neljast Horvaatia ajaloolisest piirkonnast. Asudes riigi idaosas, kattub see laias laastus viie Horvaatia maakonnaga: Brodi-Posavina, Osijeki-Baranja, Požega-Slavoonia, Virovitica-Podravina ja Vukovari-Srijemi, kuigi maakondade territoorium hõlmab ka Baranja, ja Slavoonia kui piirkonna läände ulatumise definitsioon varieerub. Maakonnad katavad 12 556 km² või 22,2% Horvaatiast, seal elab 806 192 inimest – 18,8% Horvaatia rahvastikust. Suurim linn piirkonnas on Osijek, järgnevad Slavonski Brod ja Vinkovci. Slavoonia paikneb Pannoonia madalikul, ümbritsetuna laias laastus Doonau, Drava ja Sava jõest. Läänes koosneb piirkond Sava ja Drava orgudest ja mägedest, mis ümbritsevad Požega orgu, ja idas on tasandikud. Slavoonias on mõõdukas mandriline kliima, suhteliselt väheste sademetega.\n\nPärast Rooma langust, mis valitses tänapäeva Slavoonia ala 5. sajandini, kontrollisid idagoodid ja langobardid ala enne avaaride ja slaavlaste saabumist, kui 7. sajandil loodi Pannoonia Horvaatia vürstkond. See liidendati hiljem Horvaatia kuningriiki ja pärast viimase langust valitseti kuningriiki personaalunioonis Ungariga. Osmanite Slavoonia-vallutus leidis aset aastatel 1536–1552. Aastal 1699, pärast Suur Türgi sõda, anti Slavoonia üle Habsburgidele. Keisririigi reform läbi 1867. aasta kompromissi määras selle riigi Ungari osasse ja aasta hiljem Horvaatia-Slavoonia kuningriiki. Aastal 1918, kui Austria-Ungari lagunes, oli Slavoonia osa lühiealisest Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste riigist, mis omakorda muutus hiljem Jugoslaaviaks ümber nimetatud kuningriigi osaks. Horvaatia iseseisvussõja ajal toimusid Slavoonias ägedad võitlused – sealhulgas Vukovari lahing.\n\nSlavoonia majandus põhineb suuresti töötleval tööstusel, kaubandusel, transpordil ja tsiviilehitusel. Põllumajandus on selle majanduse tähtis osa: Slavoonias on 45% Horvaatia põllumajandusmaast ja ta moodustab olulise osa Horvaatia loomakasvatusest ja püsikultuuride toodangust. Slavoonia 5 maakonna sisemajanduse koguprodukt (SKP) on väärt 6 454 miljonit eurot või 8 005 eurot inimese kohta – 27,5% alla riigi keskmist. 5 maakonna SKP moodustab 13,6% Horvaatia SKP-st.\n\nSlavoonia kultuuriline pärand on segu ajaloolistest mõjutustest, eriti 17. sajandi lõpust, kui Slavoonia hakkas taastuma Osmanite sõdadest, ja pärimuskultuurist. Slavoonia aitas kaasa Horvaatia kultuurile kunsti, kirjanike ja poeetide kaudu ning kunsti eestkoste kaudu. Pärimusmuusikas on Slavoonia eristuv Horvaatia piirkond ja pärimuskultuuri säilitatakse folkloorifestivalide kaudu, tähtsustades tamburitsa muusikat ja bećaraci – rahvamuusika vormi, mis on UNESCO poolt tunnistatud vaimseks kultuuripärandiks. Slavoonia köök peegeldab mitmekesiseid mõjutusi – rahvuslike ja võõramaiste elementide segu. Slavoonia on üks Horvaatia veinipiirkondi, Ilok ja Kutjevo on tunnustatud veinitootmise keskused.\n", "id": "ekk_Latn_211043"}
{"text": "Paul Kangur\n\nPaul Kangur (29. november 1926 – 23. mai 2015) oli eesti arhitekt.\n\nTa õppis mitmes koolis, kuid lõpetas aastal 1945 Tallinna 2. Keskkooli. Seejärel astus ta Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas aastal arhitektina.\n\nPärast Instituudi lõpetamist läks ta aastal 1952 sundsuunamist eirates Tartusse, kus asus tööle RPI Eesti Projekti Tartu osakonnas vanemarhitekti ametikohale. Tema töölaual valmisid kauplus-söökla, lasteaed-sõim, staadion ning administratiivhooned üle Eesti. Võites Eesti Projektis usalduse, sai ta Tartu Kliinilise Haigla projekteerijaks. Kuna aastal 1966 pakuti talle EKE Projekti Tartu osakonna juhataja ametikohta, jäi haigla projekti lõpetamine arhitekt Maie Hansmannile. EKE Projekti Tartu osakonnas töötas Kangur pensionile jäämiseni, aga pensionipõlves lõi kaasa Tareke Projekti töödes, koostades peamiselt eramute projekte. Lisaks oli Kangur väga hea fotograaf.\n\nTa oli kirglik sportlane, eriti südamelähedased olid talle suusatamise alad – murdmaa, slaalom ja mäehüpped, veel vanas eas sõitis ta Kuutsemäel slaalomit.\n\nPaul Kangur suri 23. mail 2015 ja ta maeti 13. juunil 2015 Pärnamäe kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_211044"}
{"text": "Lõhnav madar\n\nLõhnav madar (Galium odoratum) on madara perekonda kuuluv rohttaim.\n\nLõhnava madara levila hõlmab enamiku Euroopast: Hispaaniast ja Iirimaast kuni Venemaani, sh Lääne-Siber. Seda leidub ka Türgis, Iraanis, Hiinas ja Jaapanis. Seda on introdutseeritud ka mõnda kohta USA-s ja Kanadas.\n\nLõhnav madar kasvab 30–50 cm pikkuseks, tihti lamab maas või toetub teistele taimedele.\n", "id": "ekk_Latn_211045"}
{"text": "Bias\n\nBias Prienest (kreeka Βίας ὁ Πριηνεύς; 6. sajand eKr) oli vanakreeka mõtleja, kes oli pärit Priene linnast Joonias. Biast on tavapäraselt nimetatud seitsme targa hulgas.\n\nBiasest ei ole kuigi palju teada ning olemasolevastki teabest moodustab suure osa Diogenes Laertiose kirjutatu teoses \"Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest\", mille I raamatus on Biasele pühendatud eraldi peatükk, milles on esitatud mitmeid Biasega seotud anekdoote. Muuhulgas on väidetud, et Bias oli väga osav kohtukaitsmisel ning seejuures kasutas oma annet heade eesmärkide saavutamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_211046"}
{"text": "Egiptuse keel\n\nEgiptuse keel on Vana-Egiptuses kasutatud keel. (Mõnikord arvatakse egiptuse keele alla ka kopti keel, mida kasutavad jumalateenistustel koptid (Egiptuse kristlased).)\n\nEgiptuse keel koos kopti keelega (Egiptuse keeled) moodustavad haru afroaasia keelte seas. Egiptuse keele kirjalikud mälestised pärinevad umbes 5000 aasta pikkusest ajavahemikust; selle pikkuse poolest on egiptuse keel esikohal.\n\nKopti keelest on mälestisi kuni uusajani välja, koptieelne egiptuse keel aga sai loetavaks alles tänu 1799. aastal leitud Rosetta kivile. See on suur steel, millel on kirjas ühe Ptolemaioste dünastia dekreet vanakreeka keeles kreeka kirjas ning egiptuse keeles hieroglüüfkirjas ja demootses kirjas. Neid tekste võrreldes pani Jean-François Champollion aluse egiptuse keele mõistmisele.\n", "id": "ekk_Latn_211047"}
{"text": "Nieharełaje\n\nNieharełaje (valgevene Негарэлае, transkribeerituna Negarelaje, poola keeles Niehorele) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Minski oblastis Dziaržynski rajoonis Nieharełaje külanõukogus. Asulas on jaam Minski ja Baranavičy vahelisel raudteel.\n\nAsulas valmistatakse tarusid ja mööblit. Nieharełajes on keskkool ja muusikakool, tegutsevad kino ja raamatukogu. Aastast 1988 asub aastal 1871 valminud raudteejaama hoones muuseum, säilinud on ka teisi XIX sajandist pärinevaid hooneid.\n", "id": "ekk_Latn_211048"}
{"text": "Enierhietykaŭ\n\nEnierhietykaŭ (transkribeerituna Energetõkav) on alevik Valgevenes Minski oblastis Dziaržynski rajoonis, Nieharełaje külanõukogu halduskeskus. Asulas on Enerhietyki peatus Minski ja Baranavičy vahelisel raudteel. Alevik asub Pieratući jõe kaldal. Alevikus on õigeusu kirik.\n", "id": "ekk_Latn_211049"}
{"text": "Tallinna piiramine (veebruar-märts 1223)\n\nTallinna piiramine toimus 1223. aasta veebruaris või märtsis, mil saarlased koos seni Taani kuninga võimu all olnud läänemaalaste, varbolaste, virulaste ja järvalastega piirasid Toompea linnust, taanlaste tugipunkti Eestimaal. Pärast pikka piiramist tungisid linnuse kaitsjad eestlaste väele kallale ja lõid selle põgenema.\n\nLahingut on kirjeldatud Henriku Liivimaa kroonikas.\n", "id": "ekk_Latn_211050"}
{"text": "Tallinna piiramine (sügis 1223)\n\nTallinna piiramine toimus 1223. aasta sügisel, mil Vladimiri-Suzdali, Novgorodi ja Pihkva vürstiriigi väed koos nendega liitunud eestlastega piirasid neli nädalat edutult Toompea linnusesse varjunud Taani vägesid.\n\nLahingut on kirjeldatud Henriku Liivimaa kroonikas ja Novgorodi esimeses kroonikas.\n", "id": "ekk_Latn_211051"}
{"text": "Bias (täpsustus)\n\nBias, vanakreeka mõtleja Bias, vanakreeka mütoloogia tegelaskuju Bias, vald Landes'i departemangus Prantsusmaal Bias, vald Lot-et-Garonne'i departemangus Prantsusmaal\n", "id": "ekk_Latn_211052"}
{"text": "Nõgiaru raamatukogu\n\nNõgiaru raamatukogu on rahvaraamatukogu Nõgiarus Nõo vallas Tartu maakonnas. Raamatukogu asub aadressil Nõo tn 4.\n\nRaamatukogu kasutab e-kataloogi URRAM.\n", "id": "ekk_Latn_211053"}
{"text": "Hanna Knjazeva-Minenko\n\nHanna Knjazeva-Minenko (sündinud 25. septembril 1989 Perejaslav-Hmelnõtskõis) on Iisraeli kergejõustiklane (kolmik- ja kaugushüppaja).\n\nKuni 2013. aastani esindas ta rahvusvahelistel võistlustel Ukrainat. 2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlustel võitis ta Kaire Leibaku järel hõbemedali. 2012. aasta suveolümpiamängudel saavutas ta kolmikhüppes tulemusega 14.56 m neljanda koha.\n\n2013. aasta alguses kolis ta Iisraeli ja sai Iisraeli kodakondsuse. 2013. aasta juulis püstitas ta Iisraeli meistrivõistlustel kolmikhüppes riigi rekordiks 14.50 m. Hiljem samal kuul saavutas ta Teemantliiga etapil Londonis kolmikhüppes tulemusega 14.29 m kolmanda koha. 2013. aasta septembris saavutas IAAF World Challenge'il Zagrebis kolmikhüppes tulemusega 14.38 m teise koha.\n\n2014. aasta Iisraeli meistrivõistlustel võitis ta esikoha kaugushüppes, hüpates rahvusrekordiks 6.52 m. 2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Prahas võitis ta kolmikhüppes pronksmedali. Tulemus 14.49 m oli Iisraeli siserekord. 2015. aasta Euroopa mängudel võitis ta võistkondlike Euroopa meistrivõistluste raames kolmikhüppes esikoha. Pekingi maailmameistrivõistlustel võitis ta hõbemedali, püstitades Iisraeli rekordiks 14.78 m.\n\n2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis võitis ta 14.51-ga hõbemedali. 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros jäi ta 14.68-ga viiendaks.\n\n2017. aasta maailmameistrivõistlustel Londonis saavutas ta kolmikhüppes tulemusega 14.42 neljanda koha.\n\nTa on abielus Iisraeli endise kümnevõistleja Anatoli Minenkoga. Tema treener on Alex Merman, kes on treeninud varem Iisraeli kõrgushüppajat Konstantin Matusevitši.\n", "id": "ekk_Latn_211054"}
{"text": "Kukavka\n\nKukavka (ukraina keeles Кукавка) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Mogõliv-Podilskõi rajoonis. Elanike arv on 1281. Pindala on 2,6 km².\n", "id": "ekk_Latn_211055"}
{"text": "Manfred Vainokivi\n\nManfred Vainokivi (sündinud 10. jaanuaril 1964 Tallinnas) on eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik.\n\nVainokivi õppis 1971–1978 Tallinna 1. keskkoolis, 1979–1982 Tallinna Spordiinternaatkooli Otepää filiaalis (tegi kahevõistlust) ja 1998–2001 Eesti Kunstiakadeemias kujunduskunsti.\n\nVainokivi töötas 1982–1988 Eesti Telefilmis operaatori assistendina ja kombineeritud võtete operaatorina, 1989–1991 Stuudio B-s animafilmide režissöörina (tegi kolm osa joonisseriaalist \"Ohtlikud lennud\"), 1991–1998 Manfred Tuisk Stuudios produtsendi, operaatori ja kunstnikuna.\n\nTa illustreeris Peeter Sauteri 1997 ilmunud arenguromaani \"Luus\".\n", "id": "ekk_Latn_211056"}
{"text": "Neeme Lüdimois\n\nNeeme Lüdimois (sündinud 8. jaanuaril 1955 Tartus) on eesti kunstnik.\n\nTa lõpetas aastal 1973 Tartu 1. Keskkooli.\n\nTa on õppinud Tartu Ülikoolis füüsikat.\n", "id": "ekk_Latn_211057"}
{"text": "Projekt 657 PTS\n\nProjekt 657 (laiemalt tuntud kui PTS; vene keeles ПТС, Приёмно-транспортное судно Prijomno-Transportnoje Sudno) oli Nõukogude Liidus arvukalt toodetud väike kalapüügilaev.\n", "id": "ekk_Latn_211058"}
{"text": "Aleksander Litwinowicz\n\nAleksander Litwinowicz (27. veebruar 1879 Peterburi – 14. jaanuar 1948 Szczecin) oli Poola sõjaväelane (brigaadikindral), insener.\n\n1935. aastal autasustati teda Kotkaristi II klassi teenetemärgiga.\n", "id": "ekk_Latn_211059"}
{"text": "Czesław Święcicki\n\nCzesław Święcicki (5. oktoober 1894 Maliszewo – 29. november 1952 London) oli Poola sõjaväelane, Poola Kaardiväe major.\n\nTa sündis Maliszewos (praeguse haldusjaotuse järgi Lipno maakonnas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas).\n\n1930. aastal anti talle Kotkaristi III klassi teenetemärk.\n", "id": "ekk_Latn_211060"}
{"text": "Timaios\n\n\"Timaios\" on üks Platoni dialoogidest. Teos on kirjutatud umbes aastal 360 eKr.\n\nTeos koosneb peamiselt pikast monoloogist, mida peab Timaios Lokrosest. Teised tegelased on Sokrates, Hermokrates ja Kritias.\n\nTegemist on esimese osaga oletatavast triloogiast, mille teiseks osaks on Kritias. Triloogia kolmandaks osaks oleks hüpoteetiline Hermokrates, mille kohta pole aga teada, kas Platon selle ka tõepoolest kirja pani. Mitmed antiikautorid on oletanud, et tegemist on plagiaadiga ja Platon kasutas äras Philolause poolt Pütagorase kohta kirjutatud raamatus olevaid materjale.\n\nDialoog leiab aset õiglase riigikorra kohta käinud vestluse järel. Platoni teostest esineb selline jutuajamine Politeias, seega peaks dialoog aset leidma sellele järgnenud päeval. Sokrates soovib kuulda oma ideaalse riigikorra suhetest seoses mõne teise maaga ja nii lubab Kritias rääkida Atlantisest, mis kaotas sõja ideaalse riigikorraga Ateena vastu. Ta teeb sellest lühikokkuvõtte, rääkides ka Atlantise hukust, andes seejärel sõna Timaiosele, et Atlantisest pikemalt omanimelises dialoogis rääkida.\n\nTimaios räägib oma dialoogis asjade saamisloo. Ta väidab, et maailm on loodud ühe Jumala poolt ja on ka ise jumalik olend, milles asuvad vähemad jumalad, mis on seotud taevakehadega. Kaduvad asjad on omakorda loodud nende vähemate jumalate poolt. Esimesed on sarnasemad algse loojaga, kes on olev ja ei muutu, sellal kui nende olemus on muutuv ja liikuv nagu maailmas olevatel asjadelgi. Nii on nad võimelised seda looma. Russel Gmirkin on oletanud, et Timaiose loomislugu on mõjutanud Esimeses Moosese raamatus esinevat loomislugu ja et see sai lõpliku kuju aastal 273 eKr.\n\nSelleks, et esmane loodu oleks loojale sarnasem, kasutas Jumal ära kogu olemasoleva materjali, nii et universum on ainus ja ei suhestu välisega.\n\nEdasi arutleb Timaios algelementide üle. Ta esitab küsimuse, kas see, et me näeme vett tahkestumas ja auramas, sellal kui õhust tekib tuli, mitte seda, et algelemendid on üks. Sel juhul ei oleks kohane kasutada neist rääkides sõnu \"see\" või \"too\", vaid õige vorm oleks \"säärane nagu\". Timaios võrdleb seda pidevalt vormitava kullaga, millel võib olla arvukalt kujusid. Kui küsida, mis see on, siis on õige vastus alati kuld. Kui me aga tahame rääkida hetkevormist, siis peame ütlema, et see on \"säärane nagu\" mis iganes kujul see antud hetkel esineb.\n\nTimaios leiab siiski, et elemendid on erinevad. Ta leiab, et tule aatomid on püramiidjad, sest tetraeeder on kõige teravamate nurkadega. Õhu aatomi kujuks on oktaeeder, vee aatomiks ikosaeeder ja maa aatomiks kuup. Dodekaeeder, mis ei jagune nii hõlpsasti kolmnurkadeks kui teised, ei ole aatomite aluseks, kuid Timaios leiab, et sel võib olla oma koht kosmose struktuuris.\n\nTaoline nägemus sarnaneb Demokritose õpetusele aatomitest, kuid Platon tuletab oma aatomid ühest, kolmnurgast, mis on aluseks kõigile aatomite eri vormidele, sellal kui Demokritose aatomid on ise jagamatuks aluseks. Epikuros pidas Platoni geomeetrilist aatomiteooriat aga naeruväärseks.\n\nJõud taandab Timaios liikumisele, mis täidab tühjasid kohtasid. Aktiivseid tõmbejõude Timaios ei tunnista. Suure osa dialoogist võtab enda alla elementide interaktsioonide kirjeldus ja nende eri vormid, samuti see, kuidas need mõjuvad nägemisele ning lõhnameelele.\n\nEdasi pajatab Timaios inimesest (mehest) ja inimkehast, samuti sellest, kuidas erinevate elementide rikutud tasakaal haigusi põhjustab ja vananemise põhjustest. Ta eristab kolme tüüpi hing, millest olulisim asub peas, teine rinnas ja kolmas kõhus. Kui inimene ei järgi piisavalt tähtsaimat hinge, vaid alistub teistele, või ei suuda maailma asjadest piisavalt hästi aru saada, siis kujuneb ta ümber, pannes aluse naistele ja muudele loomadele.\n\nDialoogi idee seisneb selles, et näidata, kuidas kosmoses kõik ühtsele ja lihtsale korrale taandub. Tõenäoliselt oli see mõeldud sissejuhatuseks kahele järgnevale dialoogile, kus Kritiases pidi käsitletama suhteid mütoloogilisel ajal, sellal kui Hermokritos pidi kajastama Platoni aja suhteid.\n\nDialoogist on levinud ka ladinakeelne versioon. Esimesena tõlkis dialoogi osaliselt ladina keelde Cicero (umbkaudu aastal 45 eKr), kuid ta jättis välja dialoogi alguse ja lõpu ning piirdus üksnes kosmoloogilise osaga.\n", "id": "ekk_Latn_211061"}
{"text": "Novõi Zagoriv\n\nNovõi Zagoriv on küla Ukrainas Volõõnia oblastis Lokatšõnskõi rajoonis. Külas on 529 elanikku.\n\nKüla rajati 1567. aastal.\n\n15. sajandist pärinevad esimesed teated külas oleva kloostri kohta. Klooster valmis lõplikult 1570. aastaks.\n\n1943. aasta septembris toimus kloostri territooriumil lahing Ukraina Ülestõusuarmee ja Saksa vägede vahel. Lahingu käigus purustati kloostri kirik, mis on tänaseni varemetes.\n", "id": "ekk_Latn_211062"}
{"text": "Jerzy Brzozowski\n\nJerzy Brzozowski (1899 Kaunas – 1974 Brüssel) oli Poola poliitik, diplomaat.\n\n1937. aastal autasustati teda Valgetähe II klassi teenetemärgiga.\n", "id": "ekk_Latn_211063"}
{"text": "Jerzy Englisch\n\nJerzy Marian Englisch (18. detsember 1889 Lviv – 3. veebruar 1974) oli Poola sõjaväelane.\n\n1935. aastal autasustati teda Kotkaristi III klassi teenetemärgiga.\n", "id": "ekk_Latn_211064"}
{"text": "Władysław Rusin\n\nWładysław Rusin (13. juuni 1885 Lviv – 1949 Brasiilia) oli Poola sõjaväelane.\n\n1930. aastal autasustati teda Kotkaristi III klassi ja 1932. aastal Kotkaristi II klassi teenetemärgiga.\n", "id": "ekk_Latn_211065"}
{"text": "Simmias\n\nSimmias Teebast, vanakreeka filosoof, Sokratese lähikondlane (5.–4. sajand eKr) Simmias Makedooniast, Aleksander Suure sõjaväelasi Simmias Rhodoselt, vanakreeka luuletaja ja grammatik (4. sajand eKr) Simmias Sürakuusast, vanakreeka filosoofiaõpilane, Stilponi õpilasi (3. sajand eKr) Simmias, maadeavastaja Ptolemaios III ajal (3. sajand eKr)\n", "id": "ekk_Latn_211066"}
{"text": "Fratres\n\n\"Fratres\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1977. aastal loodud teos ansamblile. Muusikateose pikkus on 10 minutit. Teose kandis esimest korda ette Hortus Musicus 29. oktoobril 1977 Riias.\n", "id": "ekk_Latn_211067"}
{"text": "Missa syllabica\n\n\"Missa syllabica\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1977. aastal (teine versioon 1996. aastal) loodud teos. Muusikateose pikkus on 13-16 minutit.\n", "id": "ekk_Latn_211068"}
{"text": "Tore Janson\n\nTore Janson (sündinud 12. veebruaril 1936 Stockholmis) on rootsi keeleteadlane.\n\nTa oli ladina keele professor ja hiljem Aafrika keelte professor Göteborgi ülikoolis. 2001. aastal jäi ta pensionile, kuid on pärast seda olnud seotud Stockholmi ülikooliga.\n\nTa on pühendanud suure osa oma ajast keelte muutumise ning keelte ja ühiskonna seoste uurimisele.\n", "id": "ekk_Latn_211069"}
{"text": "Kleobulos\n\nKleobulos (kreeka Κλεόβουλος; 6. sajand eKr) oli vanakreeka mõtleja, kes oli pärit Lindose linnast Rhodose saarel, ühe väite kohaselt aga hoopis Kaariast. Kleobulost on tavapäraselt nimetatud seitsme targa hulgas.\n\nKleobulosest ei ole kuigi palju teada ning olemasolevastki teabest moodustab suure osa Diogenes Laertiose kirjutatu teoses \"Väljapaistvate filosoofide eludest, õpetustest ja ütlustest\", mille I raamatus on Kleobulosele pühendatud eraldi peatükk Muuhulgas on väidetud, et Kleobulos oli tähelepanuväärselt ilus ja tugev ning oli õppinud Egiptuse filosoofiat. Kleobulos lõi mõistatusi, millest mõned Diogenes Laertios oma teoses ka esitab.\n\nKleobulose teostest ei ole midagi säilinud ning Diogenes Laertiosegi esitatud Kleobulose kiri Solonile on ilmselt hilisem filosoofiline harjutus ja mitte Kleobulose enda looming. Kleobulosel oli ilmselt tütar Kleobuline, kes oli samuti mõistatuste looja ja luuletaja.\n", "id": "ekk_Latn_211070"}
{"text": "Jaak Aru\n\nJaak Aru (sündinud 26. juunil 1957 Tartus) on eesti arst (kardioloog) ja arstiteadlane.\n\nTa lõpetas aastal 1975 Tartu 8. Keskkooli ja 1983. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna cum laude.\n\n1985. aastal pälvis Jaak Aru esitatud ettekanne II üleliidulisel (Nõukogude Liidu) noorteadlaste konverentsil \"Südame- ja veresoonkonna haiguste diagnoosimine ja kirurgiline ravi\" auhinna.\n\n1988. aastal kaitses ta Tartu Riiklikus Ülikoolis meditsiinikandidaadi kraadi. Kandidaadiväitekirja \"Intra-aortaalne kontrapulsatsioon aortokoronaarse šunteerimise korral\" (\"Внутриаортальная баллонная контрапульсация при операциях аортокоронарного шунтирования\") juhendajaks oli Toomas Sulling. Varsti pärast promotsiooni käis Aru Tartu Riikliku Ülikooli lähetusel stažeerimas Saksamaa Liitvabariigis, kus osales südamesiirdamise operatsioonidel Münchenis Großhaderni haiglas.\n\nJaak Aru ja Forseliuse kooli (Tartu 8. keskkool) vilistlaste eestvõttel asutati 1997. aastal legendaarse kirjandusõpetaja Vello Saage sihtkapital.\n\n1996. aastal lõpetas ta ärijuhtimise kaugõppe Eesti Majandusjuhtide Instituudis. Diplomitöö \"Tervishoiu kui majandusharu seadusandlikest alustest Eesti Vabariigis\" on avaldatud ajakirjas Akadeemia.\n\nAastatel 1998–2004 oli Jaak Aru aktiivne e-meditsiini arendaja osaühingu Doctus juhatajana. Selle tegevusega seoses on olnud E-Health Code of Ethics asutajaliige ja esinenud korduvalt ettekannetega TEPR-i ja TEHRE üritustel. 2005-2023 töötas Saksamaal arsina, alates 2011 geriaatrina.\n", "id": "ekk_Latn_211071"}
{"text": "Juhan Aru\n\nJuhan Aru (sündinud 24. juulil 1986) on eesti matemaatik ja luuletaja.\n\nTa on ETH Zürichi matemaatika osakonna järeldoktor ja ühtlasi 2017. aastast samas matemaatika lektor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on juhuslik geomeetria ja stohhastilised protsessid\n\nTa on populaarse \"Matemaatika õhtuõpiku\" üks autoreid.\n\nLuuletajana on ta avaldanud kaks luulekogu (2015. ja 2017. aastal) ning kirjutanud koos Eeva Talsiga albumitäie laule (CD ilmus 2016. aastal).\n", "id": "ekk_Latn_211072"}
{"text": "Salomėja Nėris\n\nSalomėja Nėris (sünninimi Salomėja Bačinskaitė, kodanikunimi alates 1936. aastast Salomėja Bačinskaitė-Bučienė; 17. november 1904 Kiršiai – 7. juuli 1945 Moskva) oli leedu luuletaja.\n\nSalomėja Nėris oli pärit talupoja perekonnast. 1928. aastal lõpetas ta Kaunases Vytautas Suure Ülikooli. Ülikooli lõpetamise järel töötas ta kuni 1931. aastani õpetajana Lazdijais. 1931–1934 elas Salomėja Nėris Kaunases, kus andis tunde ja töötas toimetajana. 1934–1936 oli ta gümnaasiumiõpetaja Panevėžysis. 1936. aasta lõpus abiellus ta arhitekt Bernardas Bučasega ja elas kuni 1937. aastani Pariisis. Kaunasesse tagasipöördumise järel töötas gümnaasiumiõpetajana.\n\nJuba alates 1928. aastast oli Salomėja Nėrisel kontakte vasakpoolsete poliitiliste jõududega, 1931. aastal sai temast Kominterni sidepidaja. 1940. aastal kuulus ta Leedu Rahvaseimi saadikute delegatsiooni, kes käis Moskvas taotlemas Leedu vastuvõtmist Nõukogude Liitu. 1941. aasta jaanuaris valiti Salomėja Nėris NSV Liidu Ülemnõukogu saadikuks.\n\n1941. aasta juunis evakueerus ta Nõukogude tagalasse, kus elas Ufas, Pensas ja Moskvas. Suri Moskvas haiglas maksavähki.\n", "id": "ekk_Latn_211073"}
{"text": "Dieter Nattkemper\n\nDieter Nattkemper on saksa neuroteadlane ja psühholoog.\n\n1976. aastal lõpetas Dieter Nattkemper Münsteri ülikooli psühholoogia erialal. Doktorikraad psühholoogias aastast 1988.\n\nNattkemper on töötanud Bielefeldi Ülikoolis ja aastatel 1990–1997 Max Plancki Aju-uuringute Instituudis.\n\nAlates 1998. aastast töötab Nattkemper Berliini Humboldti Ülikoolis eluteaduste teaduskonna psühholoogia instituudis.\n", "id": "ekk_Latn_211074"}
{"text": "Lucia Melloni\n\nLucia Melloni, ka Lucia Melloni Buljevic on USA ja Saksa neuroteadlane.\n\nLucia Melloni on Max Plancki Aju-uuringute Instituudi vanemteadur ja kuulub uurimisrühma Singer Emeritus Group.\n\nÜhtlasi on ta New Yorgi Ülikooli School of Medicine neuroloogiaosakonna research assistant professor ja kaastegev teadurina Columbia ülikooli kolledžis College of Physicians and Surgeons.\n\nLucia Melloni teadustöö on keskendunud teadvuse, elektrofüsioloogia, meditatsiooni, tajulise õppimise ja ennustava kodeerimise uurimisele.\n\nTa on käinud ka Eestis ja külastanud Tallinnas Professor Talis Bachmanni laborit.\n\nMelloni oli koos Wolf Singeriga Jaan Aru 2014. aastal kaitstud doktoritöö juhendaja.\n", "id": "ekk_Latn_211075"}
{"text": "Dorothea Lange\n\nDorothea Lange (26. mai 1895 Hoboken, New Jersey osariik – 11. oktoober 1965 San Francisco) oli mõjukas USA fotograaf ja fotoajakirjanik, kelle pildid ülemaailmse majanduskriisi ajast mõjutasid oluliselt fotodokumentalistika arengut.\n", "id": "ekk_Latn_211076"}
{"text": "Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp\n\nTartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp, ka Tartu Ülikooli arvutusliku ajuteaduse uurimisgrupp, on arvutusliku neuroteaduse valdkonnas tegutsev teadlaste töörühm Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis.\n\nUurimisgrupp loodi 2013. aastal ja seda juhib Raul Vicente Zafra.\n\nUurimisgruppi kuuluvad Jaan Aru, Kristjan Korjus, Ardi Tampuu, Kristjan-Julius Laak, Ilja Kuzovkin ja Taivo Pungas.\n", "id": "ekk_Latn_211077"}
{"text": "Arvutuslik neuroteadus\n\nArvutuslik neuroteadus, ka arvutuslik ajuteadus, on interdistsiplinaarne teadusvaldkond, mis uurib aju matemaatiliste mudelite abil ja üritab välja selgitada neid arvutuslikke põhimõtteid, mille põhjal aju töötab.\n\nIngliskeelse termini computational neuroscience võttis 1985. aastal kasutusele ameerika arvuti- ja neuroteadlane Eric Schwartz.\n\nEestis tegeldakse arvutusliku ajuteadusega Tartu Ülikoolis, kus on loodud arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp.\n", "id": "ekk_Latn_211078"}
{"text": "2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Toshkendi valikturniir\n\nsuuna 2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Taškendi valikturniir\n", "id": "ekk_Latn_211079"}
{"text": "Ilmatsalu raamatukogu\n\nIlmatsalu raamatukogu on rahvaraamatukogu Ilmatsalus Tartu linnas Tartu maakonnas. Raamatukogu asub Ilmatsalu Põhikoolis aadressil Kooli tee 5.\n\nRaamatukogu kasutab e-kataloogi ESTER.\n", "id": "ekk_Latn_211080"}
{"text": "Ülenurme raamatukogu\n\nÜlenurme raamatukogu on rahvaraamatukogu Tartu maakonnas Kambja vallas Ülenurmel. Raamatukogu asub aadressil Pargi 7.\n\nRaamatukogu kasutab e-kataloogi URRAM.\n", "id": "ekk_Latn_211081"}
{"text": "Tõrvandi Raamatukogu\n\nTõrvandi raamatukogu on rahvaraamatukogu Tõrvandis Kambja vallas Tartu maakonnas. Raamatukogu asub Ülenurme Gümnaasiumi algkooli osaga samas majas, aadressil Ringtee 1.\n\nRaamatukogu kasutab e-kataloogi URRAM.\n", "id": "ekk_Latn_211082"}
{"text": "Hain Kinks\n\nHain Kinks (20. oktoober 1941 Põltsamaa – 26. juuni 2015 Tallinn) oli eesti suusataja ja suusatreener.\n\nTa lõpetas aastal 1960 Tartu 1. Keskkooli ja aastal 1964 Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.\n\nTa hakkas sportima Tartu 1. Keskkoolis õpetaja Endel Arandi innustusel. Suusatreeninguid alustas ta aastal 1957 Tartu Laste ja Noorte Spordikoolis, teda juhendasid treenerid Herbert Abel, Hans Gross, Boriss Bõstrov, Juri Tšarkovski ja Odd Skildheim. Ta võitis aastal 1968 Nõukogude Liidu meistrivõistlustel 4 x 10 km teatesõidus hõbemedali (ja samal aastal maratonis neljanda koha) ning aastal 1970 Nõukogude Liidu ametiühingute meistrivõistlustel 50 km sõidus hõbemedali. Lisaks võitis ta aastal 1969 Tartu maratoni. Eesti NSV meistrivõistlustel sai ta aastatel 1960–1974 2 kuldmedalit, 7 hõbemedalit ja 11 pronksmedalit.\n\nTa töötas aastatel 1965–1976 spordiühingus Kalev instruktorina, aastatel 1977–1992 oli ta Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli ja ühtlasi Eesti NSV ja Eesti koondise (meessuusatajate) vanemtreener, aastatel 1992–1993 Eesti meessuusatajate koondise treener ja aastatel 1994–2006 koondise konsultant. Osales Eesti koondise treenerina aastal 1992 Albertville'i olümpiamängudel. Tema õpilased olid Arne Sirel, Uno Leist, Mati Albert, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Elmo Kassin, Andrus Veerpalu, Raul Olle. Ta tegutses Suusaspordiföderatsiooni presiidiumis ja tegi kaastööd Spordilehele.\n", "id": "ekk_Latn_211083"}
{"text": "Vaclovas Krutinis\n\nVaclovas Krutinis (27. september 1948 Vilnius – 30. oktoober 2013 Vilnius) oli leedu skulptor.\n\nTa oli Leedu Kunstnike Liidu esimees aastail 1998–2008.\n", "id": "ekk_Latn_211084"}
{"text": "Hans Jörg Schelling\n\nHans Jörg Schelling (sündinud 27. detsembril 1953 Hohenemsis Dornbirni ringkonnas Vorarlbergi liidumaal) on austria ettevõtja ja poliitik; 1. septembrist 2014 kuni 18. detsembrini oli ta Austria rahandusminister.\n\nTa lõpetas aastal 1972 Feldkirchis gümnaasiumi. Seejärel õppis ta ärijuhtimist Linzi ülikoolis, mille lõpetas aastal 1978 Magister rer.soc.oec kraadiga (tööga \"Die Absatzchancen von Silhouette Modellbrillen\"). Aastal 1981 sai ta doktorikraadi väitekirjaga \"Möglichkeiten zur Förderung des Exports von Klein- und Mittelbetrieben\" ('Kuidas edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete eksporti'). Ta töötas aastani 1996 Linzi ülikoolis õppejõuna.\n\nAastal 1981 alustas ta juhtimiskonsultandina tööd Rudolf Leiner&kika mööblimajas, aastal 1988 sai ta ettevõtte tegevdirektoriks. Aastal 1990 asutas ta juhtimise nõustamise firma Schelling GesmbH.\n\nTa oli aastast 2001 Austria Rahvapartei liikmena Sankt Pölteni volikogu liige. 1. veebruarist 2007 28. oktoobrini 2008 oli ta Austria Parlamendi alamkoja Nationalrati liige. 1. septembril 2014 vannutati ta Austria rahandusministriks (kui Michael Spindelegger 26. augustil 2014 teatas oma tagasiastumisest).\n", "id": "ekk_Latn_211085"}
{"text": "Fragile\n\n\"Fragile\" on ansambli Yes 1971. aastal ilmunud neljas stuudioalbum.\n\nSinglina ilmus plaadilt laul \"Roundabout\".\n", "id": "ekk_Latn_211086"}
{"text": "Professor Talis Bachmanni labor\n\nProfessor Talis Bachmanni labor, ka Talis Bachmanni laboratoorium, ka BachmannLab, on kognitiivse neuroteaduse valdkonnas tegutsev teadlaste töörühm Tallinnas.\n\nTalis Bachmanni labor loodi 1990. aastate keskel ja seda juhib professor Talis Bachmann. Praegu asub labor Tallinnas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ruumides, Teatri väljak 3 II korrusel.\n\nTalis Bachmann on ühtlasi Tartu Ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor ja kuulub Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna Tallinna haru koosseisu ning on ühtlasi õppeülesannete täitja ja kraadiõppurite juhendaja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis.\n\nBachmanni laboratoorium kuulub Tartu Ülikooli sotsiaalteaduse valdkonna õigusteaduskonna karistusõiguse osakonda ning teeb koostööd Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia osakonna ja neuropsühhofarmakoloogia osakonnaga.\n\nBachmanni labor on keskendunud teadvuse, tähelepanu ja taju mehhanismide ja tajufenomenide uurimisele, samuti kohtupsühholoogia ja -psühhofüsioloogiale.\n", "id": "ekk_Latn_211087"}
{"text": "Michael Spindelegger\n\nMichael Spindelegger (sündinud 21. detsembril 1959 Mödlingis) on Austria poliitik; ta oli aastatel 2008–2013 Austria välisminister, 2011–2014 Austria asekantsler ja 2013–2014 Austria rahandusminister.\n\nTa sündis Mödlingis Alam-Austria liidumaal. Põhikoolis õppis ta Hinterbrühlis (Alam-Austria liidumaal), gümnaasiumis Mödlingis. Seejärel teenis ta aastatel 1977–1978 Bundesheeris (Austria relvajõududes), auastmelt ülemleitnant (Oberleutnant). Seejärel õppis ta Viini Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetamise järel sai ta õigusteaduse doktoriks.\n\nAastatel 1982–1983 töötas ta Viini Ülikooli õigusteaduskonnas teadurina, 1983–1984 Viini kohtutes assistendina. Aastatel 1984–1987 töötas ta Alam-Austria liidumaa maavalitsuses teenistujana. Aastatel 1987–1990 töötas ta Austria kaitseministri sekretariaadis. Ta on töötanud paljudes suurfirmades, sealhulgas Siemensis.\n\nTa on Austria Rahvapartei liige. Ta oli aastatel 1992–1993 Austria Föderaalnõukogu liige, 1992–1993 oli ta Austria Parlamendi alamkoja Nationalrati liige ja 1995–1996 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 2. detsembrist 2008 kuni 16. detsembrini 2013 oli ta Austria välisminister. 14. aprillil 2011 valiti ta Austria Rahvapartei esimeheks. 21. aprillil 2011 asus ta Austria asekantsleri ametipostile. 16. detsembril 2013 asus ta Austria rahandusministri ametikohale, erru läks 1. septembril 2014.\n", "id": "ekk_Latn_211088"}
{"text": "Port El Kantaoui terroriakt\n\nPort El Kantaoui terroriakt oli terrorirünnak Tuneesias Sousse'i lähedal Port El Kantaouis 26. juunil 2015. Selle käigus hukkus 39 inimest ja sai vigastada 39 inimest.\n\nTunnistajate ütluste järgi avas püssimees tule Soviva ja Imperial Marhaba hotelli vahel rannas aega veetnud turistide pihta.\n\nMitmed Tuneesia riigiametnikud on teo kvalifitseerinud terroriaktiks.\n\nHukkunute seas oli välisturiste Suurbritanniast (30), Portugalist (1), Iirimaalt (3), Saksamaalt (1) ja Belgiast (1), lisaks kaks tundmatut päritolu kodanikku.\n\nHukkunute hulka on arvatud ka Tuneesia päritolu tulistaja Rezgui, kes olevat Kalašnikovi automaadi saanud kaasosalistelt.\n", "id": "ekk_Latn_211089"}
{"text": "Öövahtkond (Pratchett)\n\nÖövahtkond on 29. Kettamaailma romaan ja kuues romaan, mis räägib Ankh-Morpoki Linnavahtkonnast.\n", "id": "ekk_Latn_211090"}
{"text": "Chris Squire\n\nChristopher Russell Edward Squire (4. märts 1948 London Kingsbury – 27. juuni 2015 Phoenix) oli inglise muusik, ansambli Yes asutajaliige.\n", "id": "ekk_Latn_211091"}
{"text": "Sarah Was Ninety Years Old\n\n\"Sarah Was Ninety Years Old\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1977. aastal loodud teos. Teose 1976. aastal valminud algvariant kandis pealkirja \"Modus\" ja see oli pühendatud Helle ja Andres Mustonenile. Muusikateose pikkus on 25 minutit. Teose algvariandi kandis esimest korda ette vanamuusikaansambel Hortus Musicus 27. oktoobril 1976 Estonia kontserdisaalis.\n", "id": "ekk_Latn_211092"}
{"text": "Arbos\n\n\"Arbos\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1977. aastal loodud teos. Teos on pühendatud Andres Mustonenile. Muusikateose pikkus on 3 minutit. Teose kandis esimest korda ette vanamuusikaansambel Hortus Musicus 29. oktoobril 1977 Riias.\n", "id": "ekk_Latn_211093"}
{"text": "Lubań (Valgevene)\n\nLubań (ka Ljuban) on linn Valgevenes Minski oblastis, Lubańi rajooni halduskeskus. Linn asub pealinnast Minskist 152 kilomeetri kaugusel.\n\nHaridust annavad kolm keskkooli, spordikool ja muusikakool. Linnas on kaks raamatukogu ja kultuurimaja.\n\nLubańis on kergetööstus ja toiduainetetööstus, valmistatakse ehitusmaterjale ja töödeldakse lina. Linnas on ka kalamajand.\n\nLinnas on muuseum. Vaatamisväärsusteks on veel XX sajandi alguses ehitatud pühaku maja ja sünagoog (viimases asub praegu muusikakool).\n", "id": "ekk_Latn_211094"}
{"text": "Tim Kuypers\n\nTim Kuypers on hollandi bariton.\n\nTa omandas ooperimagistri kraadi Amsterdami konservatooriumis ja täiendas ennast Baieri riigiooperi stuudios Münchenis.\n\nPärast õpingute lõpetamist on ta esinenud Luzerni festivalil Šveitsis, Dartingtoni suvefestivalil Inglismaal, Berliini kontserdimajas, Théâtre de Champs Elysée's Pariisis ja Royal Concertgebouw's Amsterdamis. Ta on esinenud koos selliste dirigentidega nagu Marco Armiliato, Fabio Luisi, Zubin Mehta, Kirill Petrenko, Bertrand de Billy, Paolo Carignani, Kent Nagano, Ádám Fischer, Lothar Koenigs, Friedrich Haider, Asher Fisch, Henrik Nánási, Constantinos Carydis, Eivind Gullberg Jensen, Mihhail Tatarnikov, Carlo Montanaro, Daniele Callegari, Dan Ettinger, Oksana Lyniv, Marc Piollet, Emmanuel Villaume, Karl Mark Chichon, Francesco Angelico ja Richard Egarr ning teinud koostööd lavastajatega nagu Richard Jones, Krzysztof Warlikowski, Andreas Kriegenburg, David Böschi, Carlus Padrissa, Christiane Pohle, Immo Karaman ja Aernout Mik.\n\nTema rollide hulka kuuluvad Hermann Offenbachi ooperist \"Hoffmanni lood\", Marullo Verdi ooperist \"Rigoletto\", Lovec Dvoraki ooperist \"Russalka\", Fiorello Rossini ooperist \"Sevilla habemeajaja\" (Il barbiere di Siviglia), Mittenhofer Hans Werner Henze ooperist \"Eleegia noorele armastajale\" (Elegie für Junge Liebende), Einäugige Richard Straussi ooperist \"Varjuta naine\" (Die Frau ohne Schatten), Ping Puccini ooperist \"Turandot\", Harasta Leoš Janáčeki ooperist \"Väike rebane\" (Příhody lišky Bystroušky), Silvio Leoncavallo ooperist \"Pajatsid\", krahv Almaviva Mozarti ooperist \"Figaro pulm\", Wolfram Richard Wagneri ooperist \"Tannhäuser\", Isa Engelbert Humperdincki ooperist \"Hansuke ja Greteke\" (Hänsel und Gretel), Sid Benjamin Britteni ooperist \"Albert Herring\", Belcore Gaetano Donizetti ooperist \"Armujook\" (Elisir d'amore) ja Pantalon Sergei Prokofjevi ooperist \"Armastus kolme apelsini vastu\" (L'Amour des trois oranges).\n\nLisaks ooperirollidele kuuluvad tema repertuaari Gustav Mahleri laulutsüklid \"Surnud laste laulud\" (Kindertotenlieder), \"Rändava selli laulud\" (Lieder eines fahrenden Gesellen), \"Rückerti laulud\" (Rückert-Lieder) ja \"Poisi võlusarv\" (Des Knaben Wunderhorn), Franz Schuberti \"Talvine teekond\" (​Winterreise), Frank Martini \"Kuus Igamehe monoloogi\" (\"6 Monologe aus Jedermann\"), Robert Schumanni \"Lauluring\" (Liederkreis) op. 39 ja \"Kerneri laulud\" (Kerner-Lieder) ning Johannes Brahmsi Laulud op. 32.\n\nTa on teinud kaasa ka paljude vokaalsümfooniliste suurvormide, nagu Mendelssohni oratooriumi \"Elias\", Händeli oratooriumi \"Messias\", Brahmsi, Fauré, Duruflé reekviemide ning Carl Orffi lavalise kantaadi \"Carmina Burana\" ettekannetel.\n", "id": "ekk_Latn_211095"}
{"text": "Rückerti laulud\n\nRückerti laulud (Rückert-Lieder) on austria helilooja Gustav Mahleri poolt saksa poeedi Friedrich Rückerti tekstile loodud laulutsükkel.\n\nMahler viisistas aastatel 1901–1904 kokku kümme Friedrich Rückerti luuletust, millest viis on koondatud nimetatud kogumikku. Üks viiest laulust jäi orkestreerimata, kuid selle töö tegi ära Leipzigi muusik Max Puttmann. Kontsertidel kantakse seda tavaliselt ette koos ülejäänud sama kogumiku lauludega. Ülejäänud viis laulu moodustavad tsükli \"Surnud laste laulud\" (\"Kindertotenlieder\").\n\n1901. aastal Gustav Mahler haigestus ja peaaegu suri suure stressi tõttu oma kõrgel positsioonil Viini Riigiooperi juhi ja peadirigendina. Pärast mitmenädalast eemalviibimist ta siiski toibus. Tema tervenemisele aitas kaasa kohtumine Alma Schindleriga, kellesse Mahler armus, kirjutades talle oma 20-leheküljelise armastuskirja. Samal aastal ta abiellus Almaga ja kirjutas oma kuulsad laulutsüklid \"Surnud laste laulud\" ja \"Rückerti laulud\".\n\nRückerti surmaihalusest ja rahust rääkiv luule liigutas Mahlerit sedavõrd, et ta püüdis poeediga samastuda nii kõnepruugis kui ka oma teoste teemades. Sestpeale ongi tema vokaallooming seotud Rückerti luulega. Rückerti laulude hulka kuulus algselt neli laulu. Pärast Almaga abiellumist kirjutas Mahler veel lisaks laulu \"Liebst du um Schönheit\" kui deklaratsiooni armastusest oma naise vastu.\n\nNeli esimest teost tulid esmaettekandele Viinis 29. jaanuaril 1905.\n", "id": "ekk_Latn_211096"}
{"text": "Hüdropürolüüs\n\nHüdropürolüüs on orgaaniliste ühendite lagunemine kõrgel temperatuuril vee juuresolekul.\n\nViimasel ajal arvatakse, et fossiilkütuste moodustumine kõrgmolekulaarsetest ühenditest maapõues kõrge rõhu all toimub vee osalusel väiksema temperatuuri tõusu tingimustes ja efektiivsemalt.\n", "id": "ekk_Latn_211097"}
{"text": "Exclusive Stone OÜ\n\nExclusive Stone OÜ on Harjumaal Rae külas asuv ettevõte, mille põhitegevusala on pressgraniidi ja -marmori töötlemine.\n\nEttevõtte tegevjuht on Edita Piekute.\n\n2014. aastast toimub osa nende tööst tootmishoones Vana-Vigala külas.\n", "id": "ekk_Latn_211098"}
{"text": "Kuus Igamehe monoloogi\n\n\"Kuus Igamehe monoloogi\" (saksa Sechs Monologe aus Jedermann) on Šveitsi helilooja Frank Martini 1946. aastal loodud laulutsükkel.\n\nKui helilooja sõber, bariton Max Christmann, palus heliloojal kirjutada talle mõned laulud, ei suutnud Martin kohe leida talle sobivat luuleteksti. Kuna ta oli aga plaaninud kirjutada ooperi Hugo von Hofmannsthali igal aastal Salzburgi festivalil etenduva näidendi \"Igamees\" (Jedermann) ainetel, siis otsustas ta võtta näidendi tekstist kuus monoloogi.\n\nNäidend \"Igamees\" räägib mehest kui inimkonna koondportreest, kes seisab surma hetkel silmitsi oma Loojaga. Ei sõbrad, sulased, raha ega kuld aita tal otsustada, kas tema tee läheb taevasse või põrgusse. Vaid tema ise on see, kes otsustab oma heade ja halbade tegude ning saatuse üle. Teoses käsitletavatel alandlikkuse ja vastutuse teemadel on tähtis koht ka tänapäeva tihti kergemeelses maailmas. Martini muusika ilulemise või mõttetute \"kaunistusteta\", ühest küljest lihtne, kuid teisalt vägagi kompleksne helikeel sunnib kuulajat mõtisklema kunsti sügavamate väärtuste üle.\n", "id": "ekk_Latn_211099"}
{"text": "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks\n\n\"Cantus Benjamin Britteni mälestuseks\" (ingliskeelne pealkiri \"Cantus in Memory of Benjamin Britten\", kasutatakse ka ladinakeelset pealkirja \"Cantus in memoriam Benjamin Britten\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 1977. aastal (teine versioon 1980) loodud teos, mille ta kirjutas inglise helilooja Benjamin Britteni mälestuseks.\n\nMuusikateose pikkus on 6 minutit. Teose kandis esimest korda ette Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (dirigent Eri Klas) 7. aprillil 1977 Estonia kontserdisaalis.\n", "id": "ekk_Latn_211100"}
{"text": "Liina Kersna\n\nLiina Kersna (neiupõlvenimi Liina Lepik; sündinud 3. aprillil 1980 Tallinnas) on eesti ajakirjanik, poliitik ja riigiametnik. Ta oli Kaja Kallase esimese valitsuse haridus- ja teadusminister (2021–2022).\n", "id": "ekk_Latn_211101"}
{"text": "Paavstlik Teaduste Akadeemia\n\nPaavstlik Teaduste Akadeemia, ka Vatikani paavstlik teaduste akadeemia, ka Paavsti teaduste akadeemia (ladina keeles Pontificia Academia Scientiarum) on Vatikani teaduste akadeemia, üks paavstlikke akadeemiaid.\n\nPaavstliku teadusakadeemia asutas 1936. aastal paavst Pius XI eesmärgiga edendada matemaatika, füüsika- ja loodusteaduste arengut ning epistemoloogiliste probleemidega seotud uuringuid.\n\nPaavstliku teadusakadeemia eelkäija oli 1847. aastal paavst Pius IX asutatud Accademia Pontificia dei Nuovi Lincei.\n\nPaavstliku teadusakadeemia peakorter asub Vatikani aedades paiknevas Casina Pio IV hoonekompleksis. Samas kompleksis asuvad ka kaks teist paavstlikku akadeemiat – Paavstlik Sotsiaalteaduste Akadeemia ja Püha Thomas Aquinase Paavstlik Akadeemia.\n", "id": "ekk_Latn_211102"}
{"text": "Andres Metsoja\n\nAndres Metsoja (sündinud 25. novembril 1978 Vändras) on eesti poliitik, Riigikogu liige.\n\nTa lõpetas aastal 1997 Järvakandi Gümnaasiumi ning aastal 2004 Audentese Ülikooli ärikorralduse erialal. Ta õpib magistriõppes Tartu Ülikoolis strateegilise juhtimise erialal.\n\nTa oli aastatel 2002–2007 Kaisma vallavanem. Aastatel 2007–2010 oli ta Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees. Aastatel 2010–2015 oli ta Pärnu maavanem.\n\nTa kuulus 5. aprillist 2004 Erakonda Res Publica (pärast erakondade ühinemist kuulub ta Isamaa ja Res Publica Liitu). Ta oli aastatel 1999–2007 Kaisma vallavolikogu liige. 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel valiti ta Erakond Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas (1009 häälega) Pärnu linnavolikogu liikmeks. Kuni 1. märtsini 2024 oli ta Pärnu volikogu esimees. 2015. aasta Riigikogu valimistel valiti ta Erakond Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 2207 häälega Riigikogu XIII koosseisu liikmeks.\n\n13. mail 2017 valiti ta Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimeheks ja 26. augustil 2023 partei uueks peasekretäriks.\n\n2021. aastal pälvis Andres Metsoja aasta märkimisväärselt keskkonnavaenuliku teo või suhtumise eest keskkonnakirve. Talle heideti ette looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamist, millega tehti ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd – selle ulatust vähendataks praeguselt kuni 200 meetrilt vaid 20 meetrini. Selline muudatus mõjutaks oluliselt nii randade ja kallaste hapraid ökosüsteeme, veekogude veekvaliteeti kui ka avalikkuse ligipääsu veekogude äärde.\n", "id": "ekk_Latn_211103"}
{"text": "Martin Repinski\n\nMartin Repinski (sündinud 6. augustil 1986 Kohtla-Järvel) on Eesti ettevõtja, taksojuht ja poliitik.\n\nTa oli Jõhvi vallavanem aastatel 2018–2019. Ta oli XIII Riigikogu liige 2015–2018 ja XIV Riigikogu liige 2019–2023.\n\nTa sai maaeluministriks Jüri Ratase esimeses valitsuses, kuid otsustas mitmesuguste skandaalide tõttu peagi ametist tagasi astuda, millega temast sai Eesti iseseisvuse taastamise järgse aja lühima ametiajaga minister kuni 2019. aasta aprillini, mil väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Marti Kuusiku ametiajaks jäi kaks päeva.\n\nMartin Repinski on aastast 2012 Eesti Kitsekasvatajate Liidu juhatuse esimees, aastast 2013 Eesti Piimakäitlemistalude Liidu juhatuse liige ja aastast 2014 MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige. 19. jaanuarist 2017 kuni 27. septembrini 2018 oli Martin Repinski Rahvusooperi Estonia nõukogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_211104"}
{"text": "Põhjapõdrakasvatus\n\nPõhjapõdrakasvatus ehk porokasvatus on põhjapõtrade kasvatamine.\n\nPõhjapõdrakasvatus on põhjarahvaste vana eluala Põhja-Euraasias.\n\nTuntumad põhjapõdrakasvatajad on saamid.\n", "id": "ekk_Latn_211105"}
{"text": "Poiss\n\nPoiss ehk poisslaps ehk poeglaps on meessoost laps.\n\nNimetust 'poiss' kasutatakse ametinimetustes, kus see väljendab ametitäitja (suhtelist) noorust või õpilaseks olekut, nt ajalehepoiss, jooksupoiss, kooripoiss, õpipoiss, aga ka täiskasvanud mehe kohta, kui mingil põhjusel rõhutatakse tema poisilikke omadusi, nt poissmees ehk vanapoiss.\n", "id": "ekk_Latn_211106"}
{"text": "Purilend\n\nPurilend ehk purilendamine (inglise gliding, saksa keeles Segelflug) on mootorita vabalend õhust raskemal lennuaparaadil purilennukil, kasutades selleks kõiki tõusvate õhuvoolude liike. Ka linnud, sagedamini röövlinnud, kured ja kajakad, lendavad energia kokkuhoiuks purilennu põhimõttel, kattes niiviisi lennates pikki vahemaid. Purilend on mitmekülgne ja huvitav harrastus. Purilennus peetakse võistlusi, ka maailmameistrivõistlusi.\n\nEesti purilennukeskus asub Lõuna-Eestis Võru maakonna ja Põlva maakonna piiril Ridali Lennuklubis (Ridali lennuväli), kus purilennuks on Eesti kõige soodsamad tingimused. Purilennuga tegeletakse mingil määral (juhu- ja huvilennud) ka Tallinna Aeroklubi Kuusiku lennuväljal Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_211107"}
{"text": "Must surm\n\nMust surm oli inimajaloo üks kõige laastavamaid katkupandeemiaid, mille põhjustajaks peetakse katkubakterit.\n\nMusta surma katkuepideemia sai alguse arvatavasti Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu Konstantinoopolisse, Indiast Krimmini ja 1347. aastal Veneetsiasse, Genovasse ja Sitsiiliasse.\n\nSelle tagajärjel suri katku hinnanguliselt 75–200 miljonit inimest. Euroopas, kus pandeemia tippaeg oli aastatel 1346–1353, suri sellesse 30–60% elanikkonnast.\n", "id": "ekk_Latn_211108"}
{"text": "Vigala Meeskvintett\n\nVigala Meeskvintett on eesti ansambel. Esimest korda astuti nelja mehega rahva ette 19. detsembril 1997, alates 2001. aastast esinetakse viiekesi.\n", "id": "ekk_Latn_211109"}
{"text": "Lohu linnuse piiramine\n\nLohu linnuse piiramine toimus 1223./1224. aasta talvel pärast jõulupühi, kui riialaste (Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi) vägi ründas end Lohu linnuses (või Keava linnuses) kaitsvaid harjulasi. Pärast kahenädalast piiramist andsid seesolijad alla.\n\nLahingut on kirjeldatud Henriku Liivimaa kroonikas.\n", "id": "ekk_Latn_211110"}
{"text": "Donbassi sõja kronoloogia (2015. aasta juuli–september)\n\nUkrainas Euromaidani liikumise, Ukraina revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise järel alanud Donbassi sõja (Vene-Ukraina \"hübriidsõja\") kronoloogia, sündmused alates 2015. aasta 1. juulist. Varasema aja sündmused on kajastatud artiklites 2014. aasta märtsi–juuni, juuli–septembri ja oktoobri–detsembri kohta ning 2015. aasta jaanuari–märtsi ja aprilli–juuni kohta.\n", "id": "ekk_Latn_211111"}
{"text": "Natalia saatuse lained\n\n\"Natalia saatuse lained\" (hispaania keeles \"Natalia del Mar\") on Venezuela seriaal, mis jooksis Venezuela televisioonis 28. juunist 2011 kuni 12. märtsini 2012. Eestis näitas sarja Kanal 2 alates 12. veebruarist 2015.\n\nProtagoniste mängivad Sabrina Salvador ja Manuel Sosa. Víctor Cámara, Fedra López, Rosalinda Serfaty ja Juliet Lima on selle seriaali antagonistide rollis.\n", "id": "ekk_Latn_211112"}
{"text": "Otto Arnold von Paykull\n\nOtto Arnold von Paykull (1662 – 4(Rootsi kalendri järgi)/14. veebruar 1707 Stockholm) oli Eestimaa päritolu Saksi sõjaväelane (kindralmajor). Teda peetakse ka üheks ainukeseks alkeemikuks, kellel õnnestunud muuta suvalisi metalle kullaks, mitte kasutades seatina.\n\nTema vanemad olid oletatavasti (vermutlich) Järve mõisnik Johann Friedrich von Paykull ja Elisabeth von Lode (surnud 1668).\n\nAlates 1677. aastast teenis ta Saksi sõjaväes ja abiellus 1686. aastal kindralleitnant Minckowitzi tütrega. Ta osales 1700. aastal Riia piiramises, 1705. aastal langes Varssavi lahingus rootslaste kätte vangi, mõisteti Karl XII käsul reetmise eest surma ja hukati.\n", "id": "ekk_Latn_211113"}
{"text": "Annum per annum\n\n\"Annum per annum\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1980. aastal loodud teos orelile. Muusikateose pikkus on 8 minutit. Teose kandis esimest korda ette Leo Krämer 12. oktoobril 1980 Saksamaal Speyeris.\n", "id": "ekk_Latn_211114"}
{"text": "Teadmata kadunud isik\n\nTeadmata kadunud isik on õigustermin, mida kasutatakse inimese kohta, kelle elusoleku või surma ja/või asukoha kohta puudub tõepärane teave.\n\nEesti õiguses (tsiviilseadustiku üldosa seadus, § 17) loetakse teadmata kadunud isikuks \"isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes.\"\n\nVarasema tsiviilkoodeksi kohaselt pidi isik olema kadunud neli aastat, et teda võiks teadmata kadunuks tunnistada. Estonia huku järel tunnistasid kohtud 1995. aasta algul teadmata kadunud isikuteks lihtsustatud korras neid hukkunuid, kelle kohta polnud andmeid pääsemise kohta ega olnud leitud ka nende surnukehi.\n\nJärelevalvet Rahvusvahelise konventsiooni kõigi teadmata kadunud isikute kaitseks täitmise üle teostab ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Ameti haldusalas olev \"Teadmata kadumiste komitee\" (inglise The Committee on Enforced Disappearances (CED)).\n\nRahvusvahelist kadunud inimeste päeva tähistatakse igal aastal 30. augustil.\n", "id": "ekk_Latn_211115"}
{"text": "De profundis\n\n\"De profundis\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1977. aastal loodud teos. Teos on pühendatud Gottfried von Einemile. Muusikateose pikkus on 7 minutit. Teose kandis esimest korda ette Vokalensemble Kassel (dirigent Klaus Martin Ziegler) 25. aprillil 1981 Saksamaal Kasselis Martinskirche kirikus.\n", "id": "ekk_Latn_211116"}
{"text": "Daugavpilsi ja Rēzekne piiskopkond\n\nDaugavpilsi ja Rēzekne piiskopkond (Daugavpils un Rēzeknes eparhija, ) on Läti Õigeusu Kiriku piiskopkond Läti idaosas.\n\nPiiskopi residents on Daugavpilsis ja katedraaliks on Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal. Piiskop on Aleksandr (Matrjonin).\n\nDaugavpilsi ja Rēzekne piiskopkond asetseb Lätis riigi idaosas. Piiskopkonda kuuluvad Balvi, Baltinava, Rugāji, Viļaka, Cibla, Kārsava Ludza Zilupe, Gulbene, Aknīste, Jēkabpilsi, Krustpilsi, Sala, Viesīte, Rēzekne, Viļāni, Līvāni, Preiļi, Riebiņi, Vārkava, Cesvaine, Ērgļi, Lubāna, Madona, Varakļāni, Ilūkste, Daugavpilsi, Dagda ja Krāslava piirkond.\n\nPraegusel Daugavpilsi piiskopkonna territooriumil asutati aastal 1913 Połacki piiskopkonna vikariaat. Vikaarpiiskopi residentsiks jäi Połack. Vikariaat lõpetas tegevuse aastal 1920.\n\n6. juulil 1989 loodi Daugavpilsi vikariaat taas, seekord Riia piiskopkonna osana. 12. märtsist 2013 on vikariaat iseseisev piiskopkond.\n\nAastail 1913–1920 oli vikaarpiiskopiks Panteleimon (Rožnovski). 23. juulist 1989 kuni 27. oktoobrini 1990 oli piiskopiks Aleksandr (Kudrjašov). Praegune piiskop on ametis 19. augustist 2006, kuni aastani 2013 oli ta vikaarpiiskop.\n", "id": "ekk_Latn_211117"}
{"text": "Passio\n\n\"Passio\" (täispealkirjaga \"Passio Domini nostri Jesu Christi secundum Joannem\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 1982. aastal loodud passioon. Muusikateose pikkus on 75 minutit. Teos kanti esimest korda ette 27. novembril 1982 Saksamaal Münchenis.\n", "id": "ekk_Latn_211118"}
{"text": "Misty Copeland\n\nMisty Danielle Copeland (sündinud 10. detsembril 1982 Kansas Citys) on Ameerika Ühendriikide balletitantsija.\n\nTa alustas balletiõpinguid 13-aastaselt Los Angeleses San Pedros. Aastal 2001 sai temast New Yorgi balletiteatri American Ballet Theatre tantsija, 2007. aastast balletisolist.\n\nJuunis 2015 sai Misty Copeland balletiteatri American Ballet Theatre esimeseks afroameerika päritolu esitantsijaks.\n\nAjakiri Time valis ta 2015. aastal saja mõjukaima inimese nimekirja Time 100.\n", "id": "ekk_Latn_211119"}
{"text": "Vikipeedia:Panoraamivabadus 2015\n\n__NOTOC__\n\n. 2015\n\nVikipeedia vajab fotosid nüüdisaegsetest hoonetest.\n\nTäieliku panoraamivabaduse puudumine tähendab, et vabalt kasutatavas Vikipeedias pole võimalik paljusid objekte vajalikul tasemel illustreerida.\n\nJuba enam kui kümme aastat on vabatahtlikud kogunud loendamatul hulgal fakte ning panustanud miljoneid töötunde Vikipeedia loomisesse. Fotograafid on artiklite illustreerimiseks annetanud sadu tuhandeid fotosid.\n\nEnamikus Euroopa Liidu riikides võib Vikipeedia vabalt kasutada fotosid avalikust ruumist, kuna neis kehtib täielik panoraamivabadus. See on autoriõiguse säte, mis lubab inimestel piiramatult luua ja kasutada fotosid avalikest kohtadest, kaitstes samas arhitekti või kunstiteose autori õigusi.\n\nEuroopa Parlamendi hiljutine ettepanek on seadnud ohtu paljude selliste kujutiste vaba kasutamise. Kui ELi autoriõiguse reformi käigus peaks vastu võetama Õiguskomisjoni pakutud piirava sisuga tekst, ei oleks sajad tuhanded Vikipeediasse lisatud pildid enam vabalt kasutatavad ning need tuleks Vikipeediast eemaldada. Loe lähemalt →\n\nKirjuta Euroopa Parlamendi saadikule\n", "id": "ekk_Latn_211120"}
{"text": "Marsi talu kalmistu\n\nMarsi talu kalmistu on kalmistu Stukolova külas Laura vallas Setumaal. Tänapäeval asub see Venemaa territooriumil ning on sealse haldusjaotuse järgi Pihkva oblasti Petseri rajooni Laura valla Stukolova külas.\n", "id": "ekk_Latn_211121"}
{"text": "Miko Haljas\n\nMiko Haljas (sündinud 20. jaanuaril 1967) on Eesti diplomaat.\n\nMiko Haljas lõpetas 1994. aastal Tallinna Tehnikaülikooli keemiainsenerina. 1995. aastal lõpetas ta Eesti Diplomaatide Kooli. Ta on täiendanud end Clingendaeli Rahvusvaheliste Suhete Instituudis Haagis (lõpetas 1998) ja NATO Kaitsekolledžis Roomas (lõpetas 2003).\n\nAastatel 1995–2016 töötas Miko Haljas välisministeeriumis. Ta alustas diplomaadikarjääri lauaülemana, töötas seejärel 1999–2002 teise sekretärina Eesti saatkondades Soomes ja Ameerika Ühendriikides. Aastatel 2003–2006 töötas Haljas välisministeeriumi julgeolekupoliitika büroo direktorina. Seejärel oli ta 2006–2010 suursaadik Ungaris, Horvaatias ja Sloveenias, 2010–2012 Välisministeeriumi julgeolekupoliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna peadirektor, 2012–2016 suursaadik Türgis, Aserbaidžaanis ja Liibanonis.\n\n1. veebruarist 2016 kuni 1. märtsini 2017 oli Haljas kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler.\n\nKaitseministeeriumist suundus Haljas tagasi välisministeeriumisse, kus ta oli aastatel 2017–2019 julgeolekupoliitika ja transatlantiliste suhete büroo direktor. Mais 2019 nimetati ta suursaadikuks Egiptuses, oktoobris 2019 ühtlasi suursaadikuks Jordaanias ja Liibanonis. Egiptuses andis ta oma volikirjad üle septembris 2019. Aastal 2022 kutsus president Alar Karis ta tagasi suursaadiku kohalt Egiptuses ja nimetas ta 30. mail 2022 suursaadikuks Poola Vabariigis. Miko Haljas andis oma volikirja Poola presidendile Andrzej Dudale üle 15. septembril 2022.\n\nMiko Haljas on abielus. Ta valdab eesti, inglise, vene ja soome keelt.\n", "id": "ekk_Latn_211122"}
{"text": "Eurominority\n\nEurominority (lühendault ka EuroM) on oma riigita Euroopa vähemusrahvusi ühendav organisatsioon. Organisatsioon asutati 1999. aastal Mikael Bodlore-Penlaez eestvõttel.\n\nOrganisatsioon haldab veebilehte eurominority.eu, kus on infot Euroopa vähemusrahvuste kohta. Veebilehel on tutvustatud ka võrukesi.\n", "id": "ekk_Latn_211123"}
{"text": "Rahvuslik Kultuuripalee\n\nRahvuslik Kultuuripalee (bulgaaria keeles Национален дворец на културата, lühend НДК) on mitmeotstarbeline konverentsi- ja näitusekeskus Bulgaaria pealinnas Sofias. See on suurim omataoline Kagu-Euroopas. See avati 1981. aastal Bulgaaria riigi 1300. aastapäeva auks.\n\nKeskuse rajamiseks andis idee kommunistliku juhi Todor Živkovi tütar Ljudmila Živkova. Hoone projekteeris bulgaaria ja välismaa arhitektide meeskond, keda juhtis Alexander Georgiev Barov. Teine meeskond kujundas keskuseesise väljaku. Sisekujunduselt on kultuuripalee ühtse stiiliga, kasutades kaheksanurkseid motiive ja raskeid tumedaid värve. Saalide seinu katavad suured ajaloolisi isikuid ja sündmusi kujutavad maalingud. Kaheksakorruselises hoones (lisaks kolm korrust maa all) on põrandapinda 123 000 m². Suurim saal mahutab üle 3000 inimese.\n\nKultuuripalees korraldatakse kontserte, mitmekeelseid konverentse, näitusi ja etendusi. Seal toimub ka Sofia rahvusvaheline filmifestival.\n", "id": "ekk_Latn_211124"}
{"text": "Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)\n\nJuunis 2014 algas Iraagis sõjategevus. Sunniitlikud Iraagi ja Levandi Islamiriigi (ISIL) võitlejad vallutasid Põhja-Iraagis ligi kahe miljoni elanikuga Mosuli linna. ISIL alustas seejärel pealetungi lõunasse Bagdadi suunal ja hõivas peagi ka vähemalt osaliselt Tikriti. Kuu lõpul kuulutati välja islamikalifaat ning organisatsioon viis läbi nimevahetuse – ISIList sai lihtsalt Islamiriik (IR). Takfiri liikmeskond on Süürias ja Iraagis eduka sõjategevuse tulemusel mitmekordistunud kuni 30 000 liikmeni. Islamiriigi käes olev ala on pindalalt suurem kui Suurbritannia ning ainuüksi Iraagis Mosulis on umbes 5000 võitlejat.\n\nIraagi armee sunniitlik osa andis sunniitlikule Islamiriigile kiiresti alla. Ši-iitlik osa, mida toetab Iraani armee aga kaitseb jätkuvalt Bagdadi piirkonda.\n\nKalifaadi väljakuulutamisega andis IR ära oma sõjalise eelise, hajutatus ja nähtamatus. Nüüd on IRil maa-ala, mida tuleb kaitsta. IR on sisemine killustatus eri huvigruppide vahel muudavad IRi ründamise lihtsamaks. USA ja Euroopa Liit toetavad Iraagi armeed ja kurde. Iraan andis kurdidele vajalikku relvastust.\n\nAugustist 2014 on IR võitlejad USA õhurünnakute märklauaks. Iraagi sõjavägi ja šiiade vabatahtlikud on asunud vasturünnakule.\n", "id": "ekk_Latn_211125"}
{"text": "Max Plancki Aju-uuringute Instituut\n\nMax Plancki Aju-uuringute Instituut (saksa keeles Max-Planck-Institut für Hirnforschung; lühend MPIH) on Max Plancki Ühingu egiidi all tegutsev teadusuurimisinstituut.\n\nMax Plancki Aju-uuringute Instituut asutati 1914. aastal, algselt Berliinis nimega Keiser Wilhelmi Aju-uuringute Instituudi (Kaiser-Wilhelm-Institut für Hirnforschung). Alates 1948. aastast kannab instituut praegust nime.\n\nAlates 1962. aastast asub instituut Frankfurdis. 2013. aastal kolis instituut uude hoonesse Riedbergi linnaosas.\n\nSarnaselt mõne teise Max Plancki instituudiga täitsid ka Aju-uuringute instituudi direktori ülesandeid osakondade direktorid järgemööda paariaastaste perioodide kaupa.\n\nAlates 2014. aastast on instituudi direktor Moritz Helmstaedter.\n", "id": "ekk_Latn_211126"}
{"text": "Islamiriigi kodusõdade kronoloogia (2014. aasta juunist)\n\nsuuna Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)\n", "id": "ekk_Latn_211127"}
{"text": "Anton Jassinski\n\nAnton Jassinski (vene keeles Анто́н Ники́тич Яси́нский; 4. oktoober (vkj. 22. september) 1864 Mežiritš, Kiievi kubermang – 13. november 1933 Moskva) oli vene ajaloolane.\n\n28. novembrist 1896 oli ta Tartu ülikoolis erakorraline ajalooprofessor. Detsembrist 1901 oli ta Tartu ülikooli üldajaloo kateedris korraline professor.\n\n1908–1915 juhtis ta enda asutatud Tartu Kõrgemaid Naiskursusi.\n", "id": "ekk_Latn_211128"}
{"text": "Carl Eugen Mercklin\n\nCarl (Karl) Eugen Mercklin (19. aprill 1821 Riia – 9. detsember 1904 Peterburi) oli baltisaksa botaanik-füsioloog, paleobotaanik. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1864).\n\nTa õppis aastatel 1831–1835 Cēsise lähedal asuvas Bērzaine Maagümnaasiumis (Livländisches Landesgymnasium zu Birkenruh bei Wenden) ja aastatel 1836–1839 Riia Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1840–1844 õppis ta Tartu ülikoolis botaanikat.\n", "id": "ekk_Latn_211129"}
{"text": "Adam Rudnicki\n\nAdam Rudnicki (16. märts 1897 – 1964) oli Poola sõjaväelane ja ühiskonnategelane.\n\n1938 anti talle Kotkaristi III klassi teenetemärk.\n", "id": "ekk_Latn_211130"}
{"text": "Lõplikult moodustatud Abeli rühm\n\nLõplikult moodustatud Abeli rühm on Abeli rühm (G,+), mis on lõplikult moodustatud rühm.\n\nLõplkult moodustatud Abeli rühmade fundamentaalteoreem annab nende rühmade täieliku klassifikatsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_211131"}
{"text": "Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister\n\nEttevõtlus- ja infotehnoloogiaminister oli Vabariigi Valitsuse liige, kes juhis koos majandus- ja taristuministriga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi.\n\nEttevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonnas oli kaubanduse, teenuste, tooteohutuse, tööstuse, ettevõtluse korraldamine ja arengu toetamine; ekspordiarengu korraldamine; kapitalile ligipääsu ja investeeringute kaasamine; tehnoloogilise arendustegevuse, innovatsiooni, turismi, metroloogia, standardimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade ja majandustegevusteadete, registrite, tarbijakaitse, informaatika, telekommunikatsiooni, postside ja riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; meediateenuste osutamise riiklik korraldamine ja selle üle riikliku järelevalve teostamine; samuti majanduse arengukavade väljatöötamine ja elluviimine eelnimetatud valdkondades.\n\nEttevõtlus- ja infotehnoloogiaministri haldusalasse kuulusid Riigi Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Eesti Akrediteerimiskeskus, Eesti Interneti Sihtasutus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus, Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, Tartu Teaduspark, Nordic Institute for Interoperability Solutions, Metrosert, Eesti Post.\n\nMinistri nimetas ametisse ja vabastas ametist Vabariigi President peaministri ettepanekul. Minister astus ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.\n", "id": "ekk_Latn_211132"}
{"text": "Injektiivne funktsioon\n\nInjektiivse funktsiooni sihthulgal ei saa olla väiksem võimsus kui lähtehulgal, sest muidu ei jätkuks sihthulgas kõigi lähtehulga elementide jaoks elemente.\n\nInjektiivse funktsiooni kujutis \\{f(x)|x\\in X\\} võib olla sihthulga Y pärisalamhulk. Teiste sõnadega, võib olla elemente y\\in Y, mis ei ole kujutised f(x), (nii on ka joonisel). Selle poolest erineb injektiivne funktsioon bijektiivsest funktsioonist, mille puhul peale injektiivsuse nõutakse veel, et sihthulga iga element on kujutis f(x).\n", "id": "ekk_Latn_211133"}
{"text": "Es sang vor Iangen Jahren\n\n\"Es sang vor Iangen Jahren\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1984. aastal loodud teos. Teos on pühendatud Diether de la Mottele. Muusikateose pikkus on 4 minutit. Teos kanti esimest korda ette 17. novembril 1984 Saksamaal Hannoveris.\n", "id": "ekk_Latn_211134"}
{"text": "Hümn suurele linnale\n\n\"Hümn suurele linnale\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1984. aastal (teine versioon 2004. aastal) loodud teos ansamblile. Muusikateose pikkus on 5 minutit. Teose kandsid esimest korda ette Joel Sachs (klaver) ja Cheryl Seltzer (klaver) 10. märtsil 1984 New Yorgis Alice Tully Hallis.\n", "id": "ekk_Latn_211135"}
{"text": "Festina lente (Pärt)\n\n\"Festina lente\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1988. aastal (teine versioon 1990. aastal) loodud teos keelpilliorkestrile. Teos on pühendatud Manfred Eicherile. Muusikateose pikkus on 6-9 minutit. Teose kandis esimest korda ette Bonni Beethovenhalle orkester (dirigent Dennis Russell Davies) 26. juunil 1988 Saksamaal Bonnis.\n", "id": "ekk_Latn_211136"}
{"text": "7 Magnificat-Antiphonen\n\n\"7 Magnificat-Antiphonen\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1988. aastal (teine versioon 1991. aastal) loodud teos segakoorile. Muusikateose pikkus on 15 minutit. Teose kandis esimest korda ette RIAS Kammerkoor (dirigent Marcus Creed) 11. oktoobril 1988 Saksamaal Berliinis.\n\n2008 lõi Pärt teosest versiooni \"O-Antiphonen\", mis oli 8 tšellole. O-Antiphonen kanti esimest korda ette 21. oktoobril 2008 Amsterdamis.\n", "id": "ekk_Latn_211137"}
{"text": "Gaas (riie)\n\nGaas ehk gaasriie on üldnimetus väga kergetele poolläbipaistvatele algselt siidist, tänapäeval ka muust materjalist kangastele, millel on eriline sidus ja võrkjas struktuur.\n\nGaasriiet iseloomustab eriline sidusetüüp, punumis- ehk gaassidus. Kudumisel põimitakse kaks lõimelõnga ühe koelõngaga, ilma et neid tihendataks. Lõngadevaheliste vahede tõttu on gaaskangas õrn ja poolläbipaistev. Gaaskoelised kangad on tarlatan, marli, etamiin, markisett.\n\nNimetust, mis pärineb prantsuse keelest (gaze), seostatakse Gaza linnaga, kus seda riiet esimest korda valmistati ja kust seda 1561. aastal Euroopasse viidi. Laenuallikaks peetakse araabia keele sõna qazz ('toorsiid'), mis pärineb linna nimest.\n\n19. sajandi lõpus olid moes gaasriidest ballikleidid atlass- või satäänalusega.\n\nTänapäeval kasutatakse gaasriiet põhiliselt dekoratiivkangana, eriti pulmade puhul.\n", "id": "ekk_Latn_211138"}
{"text": "Frankfurdi süvauuringute instituut\n\nFrankfurdi süvauuringute instituut (inglise keeles Frankfurt Institute for Advanced Studies, akronüüm FIAS) on interdistsiplinaarne uurimisinstituut Saksamaal Frankfurdis.\n\nFrankfurdi süvauuringute instituut asutati 2003. aastal. FIAS koondab teadlasi füüsika, matemaatika, aju-uuringute, eluteaduste ja arvutiteaduse valdkonnast. Instituudis töötab umbes 200 teadlast 25 riigist.\n\n2005. aastal alustas tööd instituudi juures rahvusvaheline kraadiõppurite kool Frankfurt International Graduate School for Science (akronüüm FIGSS).\n\n2007. aastal kolis instituut uude hoonesse Riedbergi linnaosas asuvas Frankfurdi Goethe ülikooli linnakus.\n", "id": "ekk_Latn_211139"}
{"text": "Gaasgangreen\n\nGaasgangreen ehk gaasödeem ehk gaasflegmoon ehk anaeroobne gangreen ehk gaasroiskkärbus ehk roiskgangreen on anaeroobse bakteri (tavaliselt Clostridium perfringens) põhjustatud haavanakkus.\n\nGaasgangreen on eluohtlik haigus, mis nõuab viivitamatut arstiabi.\n", "id": "ekk_Latn_211140"}
{"text": "Gaasianalüsaator\n\nGaasianalüsaator on seade (mõõteriist), millega määratakse gaasisegu kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis (tehakse gaasianalüüs).\n\nEristatakse käsitsi kasutatavaid ja automaatseid gaasianalüsaatoreid. Esimeste seas on kõige levinumad niisugused absorptsioonigaasianalüsaatorid, milles gaasisegu komponente absorbeerivad järjest eri reagendid. Automaatsed gaasianalüsaatorid mõõdavad pidevalt gaasisegu või selle üksikute komponentide mingit füüsikalist või füüsikalis-keemilist karakteristikut.\n", "id": "ekk_Latn_211141"}
{"text": "Gaasidünaamika\n\nGaasidünaamika on aerodünaamika haru, mis uurib gaasi liikumise seaduspärasusi, arvestades gaasi kokkusurutavust (tiheduse sõltuvust rõhust).\n\nErinevalt klassikalisest aerodünaamikast tegeleb gaasidünaamika ülesannetega, mille puhul gaasi kokkusurutavus mõjutab oluliselt gaasi käitumist. Need on eeskätt ülesanded gaasivoogude liikumise kohta kiirustel, mis on lähedased helikiirusele gaasis või ületavad selle, mistõttu tekib suur rõhulang ja lööklaine. Teiseks näiteks on need gaasikeskkonnas toimuvad protsessid, millega kaasnevad eksotermilised (põlemine, plahvatus) või endotermilised (elektrolüütiline dissotsiatsioon) keemilised reaktsioonid: gaasi keskmise molekulmassi muutumise ja energia eraldumise tõttu ei ole ideaalse gaasi mudel neil juhtudel rakendatav.\n", "id": "ekk_Latn_211142"}
{"text": "Üllar Võrno\n\nÜllar Võrno (sündinud 13. aprillil 1955) on eesti valgustuskunstnik.\n\nTa on õppinud ja end täiendanud Moskva Väikses Teatris (vene keeles Малый театр) ja Soome Rahvusteatris. Võrno on töötanud Rakvere Teatris ja Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis ning teinud koostööd teiste seas Mikk Mikiveri ja Evald Hermakülaga.\n", "id": "ekk_Latn_211143"}
{"text": "Gaasimootor\n\nGaasimootor on sisepõlemismootor, mis kasutab gaaskütust, st kasutab kütusena vedelgaasi (propaani ja butaani segu) või maagaasi (metaan). Gaasimootor töötab Otto tsükli põhimõttel, soojust viiakse töötava keha juurde konstantse ruumala juures. Sama tsükliga töötavate bensiinimootoritega võrreldes on surveaste kõrgem (umbes 17). Asi on selles, et kasutatavatel gaasidel on suurem oktaanarv kui bensiinil.\n", "id": "ekk_Latn_211144"}
{"text": "Tartu vojevood\n\nTartu vojevood (poola wojewoda dorpacki, wojewoda derpski) oli Poola-Leedu haldusüksuse Tartu vojevoodkonna valitseja.\n\n1589–1598 Tartu presidentkonna president Jan Abramowicz (surnud 1602) 1598–1600 vojevood Jan Abramowicz (surnud 1602) 1598 Gerard Denhoff (Gerhard Dönhoff; u. 1550–1598) 1600–1602 Marcin Kurcz (surnud 1602) 1609–1617 Teodor Dadźbog Karnkowski (1573–1617) 1617–1627 Mikołaj Kiszka (u. 1588–1644)\n\n26. augustil 1625 kapituleerus Tartu Poola garnison Rootsi vägedele, vojevoodkonna ala läks Rootsi Kuningriigi võimu alla, kuid Poola jätkas vojevoodide fiktiivset ametisse nimetamist kuni Oliwa rahuni 1660. aastal.\n\n1627–1634 Kasper Denhoff (Caspar Dönhoff; u.1588–1645) 1634–1640 Gothard Jan Tyzenhauz (surn.1640) 1641–1651 Andrzej Leszczyński (u.1606–1651) 1651–1651 Enoch Kolenda 1651–1654 Teodor Denhoff (surnud 1654) 1654–1654 Zygmunt Opacki (surnud 1654) 1654–1658 Olbracht Opacki (u.1621–1680) ?\n\nVene-Rootsi sõja (1656–1661) tõttu Moskva tsaaririigi võimkonnas.\n\n?–1657 Aleksander Ludwik Wolff 1657–1658 Zygmunt Wybranowski 1658–1660 Przecław Paweł Leszczyński (1605–1670) 1670–1676 Samuel Leszczyński (1637–1676) ?\n", "id": "ekk_Latn_211145"}
{"text": "Gaasipõleti\n\nGaasipõleti on gaaskütusega (näiteks atsetüleen, maagaas või propaan) seade (põleti) peamiselt kuumutamiseks vajaliku leegi tekitamiseks.\n\nMõned põletid segavad kütust välisõhuga, et tagada täielik põlemine. Atsetüleeni kasutatakse tavaliselt koos dihapnikuga.\n\nGaasipõletite rakenduste seas on jootmine ja keevitamine. Viimase korral kasutatakse õhu asemel hapnikku, et saada terase sulatamiseks vajalik kuumem leek. Laboris kasutatakse Bunseni põletit, mille kütuseks on maagaas. Et sulatada metalle sulamistemperatuuriga kuni 1100 °C, näiteks vask, hõbe ja kuld, kasutatakse loomuliku õhutõmbega propaanpõletit.\n", "id": "ekk_Latn_211146"}
{"text": "Academia Europaea\n\nAcademia Europaea on valitsusväline assotsiatsioon, mis tegutseb rahvusvahelise teadusakadeemiana.\n\n\"Euroopa akadeemia\" kontseptsioon esitati 1985. aastal Pariisis Euroopa teadusministrite kohtumisel. Seejärel korraldas Kuninglik Selts 1986. aastal Londonis teadlaste, ühiskonnategelaste ja poliitikute osavõtul kokkusaamise, kus akadeemia loomise idee leidis lõpliku heakskiidu.\n\nAkadeemia asutamiskoosolek toimus 1988. aasta septembris Cambridge'is. Assotsiatsioon sai nimeks Academia Europaea. Presidendiks valiti Briti teadusjuht Arnold Burgen. Esimene plenaaristung peeti Londonis 1989. aasta juunis.\n", "id": "ekk_Latn_211147"}
{"text": "Gaasimask\n\nGaasimask ehk gaasitorbik on individuaalne keemiakaitsevahend hingamiselundite, silmade ja näo naha kaitsmiseks radioaktiivse tolmu, mürgiste aurude ja gaaside (sealhulgas ründemürkide), suitsu ja bakterite eest.\n\nFiltreeriv gaasimask filtreerib sissehingatavat välisõhku vahetatava kurnaga. See kaitseb teatud mürkainete eest.\n\nIsoleeriv gaasimask isoleerib välisõhust ja annab hingamiseks gaasisegu ning absorbeerib süsihappegaasi.\n\nVoolikuga gaasimaski korral antakse gaasitorbikusse õhku 10–40 m kaugusel paiknevast kompressorist. Seda kasutatakse tavaliselt tootmises kinnistes ruumides, näiteks tsisternvagunite puhastamisel.\n\nAnttik- ja keskajal kasutati gaasimaski asemel käsna või hingati läbi märja riide. Respiraatori leiutas 1785 Prantsusmaa lennunduspioneer Jean-François Pilâtre de Rozier. Esimesena võttis selle praktilisse kasutusse Alexander von Humboldt 1799 Preisimaa kaevanduses, kus töötas kaevandusinsenerina.\n\nTänapäevase gaasimaski eelkäija leiutas 1847 ja patenteeris 1849 ameeriklane Louis Haslett. See võimaldas hingata nina ja suu kaudu läbi sibulakujulise filtri ning suunas väljahingatava õhu atmosfääri tagasi. Pole teada, et seda oleks kasutama hakatud. Gaasimaski leiutasid ka šotlased John Stenhouse 1854 ja John Tyndall 1870. aastatel.\n\nMasskasutusse võeti gaasimaskid Esimese maailmasõja ajal, sest selles sõjas hakati kasutama keemiarelvi.\n\nAdolf Hitler hakkas kandma väikeseid ninaaluseid vuntse Esimese maailmasõja ajal. Varem olid tal suured kikkvuntsid, kuid sõduritel keelati nende kandmine, sest suurte vuntsidega oli ebamugav gaasimaski pähe tõmmata.\n", "id": "ekk_Latn_211148"}
{"text": "Gaavial\n\nGaavial ehk gangese gaavial (Gavialis gangeticus) on krokodilliliste seltsi gaaviali perekonna ainus tänapäeval elav (retsentne) liik. Tänapäeval veel ainult Nepalis ja India põhjaosas elavad asurkonnad on kriitiliselt ohustatud ning liik on seetõttu kantud IUCNi punasesse nimestikku.\n\nGaavial on gaaviallaste sugukonna tüüpliik. Malaisias ja Indoneesia põhjaosas elavat gaavialkrokodilli ei peeta traditsiooniliselt gaaviali lähedaseks sugulaseks, vaid ta paigutatakse krokodillaste sugukonda. Krokodilliliste fülogeneesi molekulaargeneetilised uuringud näitavad aga, et gaavialkrokodill on gaavialiga lähemas suguluses kui kõigi teiste retsentsete krokodillilistega, mistõttu tuleb ka teda arvata gaaviallaste hulka.\n", "id": "ekk_Latn_211149"}
{"text": "Da Da Da\n\n\"Da Da Da\" (saksakeelse täieliku pealkirjaga \"Da Da Da ich lieb dich nicht du liebst mich nicht aha aha aha\"; ingliskeelse täispealkirjaga \"Da Da Da I Don't Love You You Don't Love Me Aha Aha Aha\") on Saksa ansambli Trio laul nende omanimeliselt debüütalbumilt.\n\n1981. aastal avaldatud singlit müüdi üle maailma enam kui 13 miljonit eksemplari ja see jõudis plaadimüügitabelites esikohale Austrias, Šveitsis, Uus-Meremaal ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Saksamaa ja Briti edetabelites jõudis singel teisele kohale.\n", "id": "ekk_Latn_211150"}
{"text": "Kristjan Kõljalg\n\nKristjan Kõljalg (sündinud 26. detsembril 1982 Paides) on PMT OÜ müügijuht ning endine Eesti poliitik, sh endine Riigikogu liige.\n\nTa lõpetas aastal 2001 Paide Ühisgümnaasiumi. 2019. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureusekraadiga. Ta on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.\n\nTa töötas aastatel 2004–2005 majandus- ja kommunikatsiooniministri abina. Aastatel 2005–2007 töötas ta OÜ Faarup tegevjuhina ja aastatel 2007–2015 Koigi vallavanemana.\n\nTa on 7. augustist 2002 Reformierakonna liige. Ta oli aastatel 2002–2009 ja 2017-2018 Paide Linnavolikogu liige. Aastatel 2009–2015 oli ta valitud Koigi vallavolikogu liikmeks, kuid täitis sellel perioodil vallavanema ülesandeid. 9. aprillil 2015 sai ta Riigikogu XIII koosseisu (Jürgen Ligi) asendusliikmeks.\n\nTa oli aastatel 2007–2014 MTÜ Järva Arengu Partnerid (programmi \"Leader\" tegevusgrupi) juhatuse liige; aastatel 2007–2013 Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige ja aastatel 2013–2015 esimees. Aastatel 2008–2013 oli ta SA Järvamaa Arenduskeskuse nõukogu esimees.\n", "id": "ekk_Latn_211151"}
{"text": "Magnus Ernst Dönhoff\n\nMagnus Ernst von Dönhoff (10. detsember 1581 – 18. juuni 1642 Wielewo) oli Rzeczpospolita riigi- ja sõjategelane.\n\n1635–1640 oli ta Pärnu kastellaan. 1640–1642 oli ta Pärnu vojevood. Ta on olnud ka Tartu staarost.\n", "id": "ekk_Latn_211152"}
{"text": "Tomasz Sapieha\n\nTomasz Sapieha (enne 1598 – 1646) oli Leedu suurvürstiriigi sõja- ja riigitegelane.\n\n1641–1643 oli ta Võnnu vojevood. 1643–1646 oli ta Novogorodoki vojevood.\n", "id": "ekk_Latn_211153"}
{"text": "Teodor Denhoff\n\nTeodor Denhoff (?–1654) oli Rzeczpospolita riigitegelane.\n\nAastatel 1651–1654 oli ta Tartu vojevood.\n", "id": "ekk_Latn_211154"}
{"text": "Kasper Denhoff\n\nKasper (Caspar) Denhoff (saksa keeles Kaspar von Dönhoff, 1588–1645) oli Rzeczpospolita riigitegelane Dönhoffide suguvõsast.\n\n1627–1634 oli ta Tartu vojevood.\n\nTa oli Saksa-Rooma riigivürst.\n", "id": "ekk_Latn_211155"}
{"text": "Modulor\n\nModulor on šveitsi päritolu prantsuse arhitekti ja maalikunstniku Le Corbusier' (1887–1965) aastatel 1942–1955 välja arendatud proportsioonisüsteem, mille eesmärgiks oli anda arhitektuurile inimese mõõtudel põhinev matemaatiline alus. Idee arhitektuuri aluseks olevast proportsioonisüsteemist esineb juba Vitruviusel.\n\n1948. aastal avaldatud Modulori võib pidada arhitektuuri ajaloo ja teooria üheks märkimisväärsemaks saavutuseks. 1955. aastal täiustas Corbusier proportsioonisüsteemi nii, et see sai kogu tema hilisema arhitektuuriloomingu aluseks.\n", "id": "ekk_Latn_211156"}
{"text": "Big Rigs: Over the Road Racing\n\n\"Big Rigs: Over the Road Racing\" on 2003. aastal loodud võidusõidumäng, mille on loonud Stellar Stone ja välja andnud GameMill Publishing. Mäng on saanud suure kriitika osaliseks ning seda on korduvalt nimetatud kõige kohutavamaks mänguks läbi aegade.\n", "id": "ekk_Latn_211157"}
{"text": "Czesław Jarnuszkiewicz\n\nCzesław Jarnuszkiewicz (27. august 1888 Kochoń – 19. juuni 1988 London) oli Poola sõjaväelane (brigaadikindral).\n\nTa sündis Kochońis (praeguse haldusjaotuse järgi Lipno maakonnas Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas).\n\n1935. aastal autasustati teda Kotkaristi II klassi teenetemärgiga, tunnustades tema tööd Varssavi korpuse ülemana.\n", "id": "ekk_Latn_211158"}
{"text": "Wojciech Trąmpczyński\n\nWojciech Stefan Trąmpczyński (8. veebruar 1860 – 2. märts 1953 Poznań) oli Poola poliitik.\n\nAastatel 1922–1927 oli ta Poola Seimi marssal.\n\n1925. aastal anti talle III liigi 1. järgu Vabadusrist.\n", "id": "ekk_Latn_211159"}
{"text": "Kārlis Goppers\n\nKārlis Goppers (21. märts/2. aprill 1876 – 25. märts 1941 Ulbroka) oli Läti sõjaväelane ja skaudiliikumise tegelane.\n\nTa oli Läti Skautide ja Gaidide Keskorganisatsiooni asutaja ja president.\n\n1932. aastal autasustati teda Kotkaristi II klassi teenetemärgiga.\n", "id": "ekk_Latn_211160"}
{"text": "Dmitri Dmitrijev\n\nDmitri Dmitrijev (sündinud 17. juunil 1982 Kiviõlis) on Eesti poliitik, XIV Riigikogu liige.\n\nTa lõpetas 2000. aastal Kiviõli Vene Gümnaasiumi ja 2005. aastal Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse erialal. Aastast 2010 õpib Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis riigiteaduste magistriõppes.\n\nTa oli aastatel 2006–2007 Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ juhatuse liige ja ASi Mäetehnika müügispetsialist-projektijuht.\n\nAastatel 2012–2015 oli ta SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus nõukogu liige; aastatel 2014–2015 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige; aastatel 2014–2018 Ida-Virumaa Spordiliidu juhatuse liige. Alates 2017. aastast on ta LC Kiviõli asutajaliige ja LC Kohtla-Järve liige.\n\nAastatel 2019–2020 oli ta OÜ Järve Biopuhastus nõukogu liige ja alates 2018. aastast on Tagatisfondi nõukogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_211161"}
{"text": "Tadeusz Schaetzel\n\nTadeusz Schaetzel de Merzhausen (12. märts 1891 Brzeżany – 26. juuni 1971 London) oli Poola diplomaat ja poliitik.\n\nTa sündis Brzeżanys (praeguse haldusjaotuse järgi Ternopili oblastis Ukrainas).\n\n1933. aastal anti talle Kotkaristi II klassi teenetemärk.\n", "id": "ekk_Latn_211162"}
{"text": "Wacław Stachiewicz\n\nWacław Stachiewicz (19. november 1894 Lviv – 12. november 1973 Montréal) oli Poola sõjaväelane (brigaadikindral).\n\n1937. aastal anti talle Kotkaristi I klassi teenetemärk.\n", "id": "ekk_Latn_211163"}
{"text": "Karol Koźmiński\n\nKarol Koźmiński (21. mai 1888 Rożenek – 2. oktoober 1967 Varssavi) oli Poola kirjanik, ajakirjanik, illustraator.\n\n1935. aastal autasustati teda Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I astmega, tunnustades tema tööd Poola sõjaministeeriumi pressijaoskonna juhatajana.\n", "id": "ekk_Latn_211164"}
{"text": "Presskann\n\nPresskann on lihtne kohvi valmistamise seade, mis koosneb silindrikujulisest kannust, kaanest ja varda abil selle külge kinnitatud ja üles-alla liigutatavast kannu läbilõike suurusest restist. Kann on tavaliselt valmistatud klaasist, plastmassist või metallist. Rest on tavaliselt nailonist.\n\nPresskannu patenteeris itaallane Attilio Calimani 1929. aastal.\n\nKohvi valmistamiseks pannakse kannu sobiv kogus kohvipuru ning valatakse peale kuum vesi. Kannule asetatakse peale kaas, kuid rest on ülemises asendis. Kohvil lastakse mõned minutid tõmmata, seejärel vajutatakse rest alla, et see hoiaks kohvipuru kannu põhjas joogist eraldi, ja valatakse jook välja.\n\nPresskannu võib kasutada ka tee valmistamiseks, pannes kannu kohvipuru asemel teepuru, teelehed või muu teesegu.\n", "id": "ekk_Latn_211165"}
{"text": "Mikołaj Kiszka\n\nMikołaj Kiszka (1588–1644) oli Leedu suurvürstiriigi ja Rzeczpospolita riigi- ja sõjategelane.\n\n1617–1627 oli ta Tartu vojevood.\n", "id": "ekk_Latn_211166"}
{"text": "Liivimaa konföderatsioon\n\nLiivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.\n\nKonföderatsiooni alguseks peetakse 1435. aastat, kui sai alguse Valga konföderatsioon.\n\nLiivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim oli Liivimaa maapäev, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Maapäevad toimusid tihti kas Valgas või Volmaris ning vastavalt kohale on kasutatud ka nimesid Valga maapäev ja Volmari maapäev.\n", "id": "ekk_Latn_211167"}
{"text": "Poppo von Osterna\n\nPoppo von Osterna (umbes 1200 – 9. juuni 1267) oli Saksa ordu tegelane.\n\n1244-1246 oli ta Preisi ordu maameister. 1252-1256 oli ta Saksa ordu kõrgmeister.\n", "id": "ekk_Latn_211168"}
{"text": "Tartu Mill Triathlon\n\nTartu Mill Triathlon on Tartus toimuv linnatriatloni võistlus. Esimene Tartu Mill Triathlon korraldati 2012. aastal. Triatloni käigus ujutakse Emajões, rattatrass läbib kesklinna ja Supilinna tänavaid ning jooksudistants kulgeb Emajõe kaldapealsel. Võistlus sündis New Yorgi ja Londoni linnatriatloni eeskujul.\n\nVõistluste raames toimub ka lastetriatlon, põhivõistlus on ühtlasi Eesti ja Balti karikavõistluste etapp.\n\nVõistluse nimes kajastub peasponsori – Tartu ettevõtte Tartu Milli nimi.\n", "id": "ekk_Latn_211169"}
{"text": "Heino Sampu\n\nHeino Sampu (10. veebruar 1932 Paldiski – 30. juuni 2015) oli eesti raamatugraafik.\n\nTa sündis 1932. aastal Paldiskis politseikonstaabli perekonnas. Ta lõpetas 1951. aastal Tallinna 9. Töölisnoorte Keskkooli. 1952. aastal astus ta Eesti NSV Riiklikusse Kunstiinstituuti, lõpetas selle 1958. aastal graafika erialal.\n\nTa töötas aastatel 1960–1980 Tallinna Pedagoogilises Instituudis vanemõpetajana, seejärel tegutses vabakunstnikuna. Ta oli 1964. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_211170"}
{"text": "OS X El Capitan\n\nOS X El Capitan on operatsioonisüsteemi Mac OS X väljalase, mis ilmus 30. septembril 2015.\n\nOS X El Capitan on OS X Yosemite järglane ja sellest järgmine versioon on macOS Sierra.\n", "id": "ekk_Latn_211171"}
{"text": "Glükogeen\n\nGlükogeen on polüsahhariid, mille abil säilitatakse loomorganismides glükoosivarusid.\n\nGlükogeeni nimetatakse ka loomseks tärkliseks. Organismis asub glükogeen peamiselt maksas ja lihastes.\n", "id": "ekk_Latn_211172"}
{"text": "Ene Pikk\n\nEne Pikk (aastani 1945 Ene Ravaraja; 8. aprill 1925 Tallinn – 22. juuni 2015) oli eesti raamatugraafik.\n\nTa sündis aastal 1925 Tallinnas teenistuja perekonnas. Ta õppis aastatel 1933–1938 Tallinna 14. algkoolis, lõpetas aastal 1944 Tallinna tütarlaste kommertskooli. Asus samal aastal õppima Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, lõpetas selle aastal 1950.\n\nTa töötas aastatel 1950–1953 Kunstitoodete Kombinaadi dekooriateljees, 1952–1959 Eesti Riiklikus Kirjastuses ja Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastuses (mittekoosseisulise kunstnikuna) ning 1960–1981 ajakirja Täheke toimetuses. Aastast 1981 tegutses vabakunstnikuna. Ta oli aastast 1961 Eesti Ajakirjanike Liidu ja aastast 1967 Eesti Kunstnike Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_211173"}
{"text": "Milvi Torim\n\nMilvi Torim (28. mai 1944 Tallinn – 15. juuni 2015) oli eesti graafik.\n\nTa lõpetas 1963. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja hakkas 1968. aastal õppima ERKI-s, mille lõpetas 1974. aastal graafika erialal.\n\nMilvi Torim töötas aastail 1964–1966 kummitoodete vabrikus Tegur töölisena, 1966–1968 kombinaadis Bit insenerina ja 1974–1986 kirjastuses Eesti Raamat kunstilise toimetajana; alates 1986. aastast tegutses vabakunstnikuna. Ta astus 1978. aastal Eesti Ajakirjanike Liitu ja 1987. aastal Eesti Kunstnike Liitu.\n\nMilvi Torimi illustratsioonid paistavad silma vaba kompositsiooni, värvikuse ja natuuriläheduse poolest. Ta on loonud ka serigraafiat ja akvarelle ning ekspressiivsete loodusmotiividega väikegraafikat.\n", "id": "ekk_Latn_211174"}
{"text": "Johann Christoph Clare\n\nJohann Christoph Clare (1692 Weißenfels – 14. november 1743 Otepää) oli saksa päritolu eesti pastor ja keelemees.\n\nTa sündis aastal 1692 Weißenfelsis (praeguse haldusjaotuse järgi Burgenlandkreisis Saksi-Anhalti liidumaal). Ta on õppinud (immatrikuleeriti 9. mail 1713) Halle ja (immatrikuleeriti 10. mail 1719) Jena ülikoolis. Ordineeriti 23. augustil 1723 õpetajaks.\n\nTa oli aastatel 1723–1743 Otepää Maarja koguduse õpetaja.\n\nTa koostas muu hulgas tartu murde grammatika, mida kasutas August Wilhelm Hupel oma teoses \"Esthnische Sprachlehre\".\n", "id": "ekk_Latn_211175"}
{"text": "Arno Sild\n\nArno Sild (sündinud 26. aprillil 1947 Rammukal) on eesti jurist, põllumajandusjuht ja poliitik.\n\nTa lõpetas 1966. aastal Misso Keskkooli ja 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.\n\nTa töötas aastatel 1971–1979 Võhandu kolhoosis aseesimehe-juristina. Aastatel 1979–1985 töötas ta Mõniste sovhoosi direktorina; aastatel 1985–1990 S. M. Kirovi nimelise kolhoosi (Kääpal) esimehena. Aastatel 1990–2004 oli ta Võrumaa Tootjate Liidu tegevdirektor.\n\n3. augustist 1994 on ta Eesti Maarahva Erakonna / Eestimaa Rahvaliidu / Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige. Ta oli aastatel 1996–2013 Lasva vallavolikogu liige, ta on olnud Lasva vallavolikogu esimees. 2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridades Riigikokku, ta osutus valituks XIII Riigikogu liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_211176"}
{"text": "Viktor Smeds\n\nViktor Reinhold Smeds (18. september 1885 Petolahti – 22. veebruar 1957 Helsingi) oli soome võimleja, 1908. aasta suveolümpiamängude pronksmedalimees, hilisem olümpiaaktivist.\n\nOlümpiamängudel Londonis osales ta vaid meeskondlikus arvestuses ning sai Soome meeskonna liikmena pronksmedali.\n\nPärast aktiivse sportlaskarjääri lõppu oli ta olümpiaaktivist ja juhatas aastatel 1930–1952 Rahvusvahelist Maadlusliitu.\n", "id": "ekk_Latn_211177"}
{"text": "Love, Friendship, and the Self: Intimacy, Identification, and the Social Nature of Persons\n\nsuuna Love, Friendship, and the Self\n", "id": "ekk_Latn_211178"}
{"text": "Love, Friendship, and the Self: Intimacy, Identification, and the Social Nature of Persons\n\nsuuna Love, Friendship, and the Self\n", "id": "ekk_Latn_211179"}
{"text": "Da pacem Domine\n\n\"Da pacem Domine\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2004. aastal loodud teos. Muusikateose pikkus on 6 minutit. Teos kanti esimest korda ette 1. juulil 2004 Hispaanias Barcelonas.\n", "id": "ekk_Latn_211180"}
{"text": "Lamentate\n\n\"Lamentate\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2003. aastal loodud teos klaverile ja orkestrile. Pärt lõi selle austusavaldusena Anish Kapoorile ja tema skulptuurile \"Marsyas\". Muusikateose pikkus on 35–40 minutit. Teos kanti esimest korda ette 7. veebruaril 2003 kaasaegse kunsti galeriis Tate Modern Londonis.\n", "id": "ekk_Latn_211181"}
{"text": "Magnificat (Pärt)\n\n\"Magnificat\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1989. aastal loodud teos segakoorile. Muusikateos on pühendatud esiettekandjatele. Muusikateose pikkus on 7 minutit. Teose kandis esimest korda ette Staats- und Domchor Berlin (dirigent Christian Grube) 24. mail 1990 Stuttgardis Saksamaal.\n", "id": "ekk_Latn_211182"}
{"text": "Naima Ebrok\n\nNaima Ebrok (14. juuli 1921 – 29. aprill 1992) oli eesti rahvatantsujuht.\n\n1964. aastal asutas ta rahvatantsuansambli Kajakas ja oli selle juht. Kui 1992. aastal asutati rahvuskultuuri selts Kajakas, oli tema üks selle asutajaid.\n", "id": "ekk_Latn_211183"}
{"text": "Berliini missa\n\n\"Berliini missa\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1990. aastal loodud teos (missa). Muusikateose pikkus on 25 minutit. Teose kandsid esimest korda ette Süddeutsches Vokalensemble ja Wernecki lossi kammerorkester (dirigent Ulf Klausenitzer) 18. detsembril 1991 Saksamaal Erlangenis Markuskirches.\n", "id": "ekk_Latn_211184"}
{"text": "Miserere (Pärt)\n\n\"Miserere\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1989. aastal loodud teos. Pärt pühendas selle teose Paul Hillierile ja Hilliard Ensemble'ile. Muusikateose pikkus on 30-35 minutit. Teose kandis esimest korda ette Hilliard Ensemble (dirigent Paul Hillier) 17. juunil 1989 Prantsusmaal Rouenis.\n", "id": "ekk_Latn_211185"}
{"text": "Nunc dimittis\n\n\"Nunc dimittis\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2001. aastal loodud teos segakoorile. Muusikateose pikkus on 7 minutit. Teose kandis esimest korda ette Edinburghi Püha Maria katedraali koor (dirigent Matthew Owens) 15. augustil 2001 Edinburghi Püha Maria katedraalis.\n", "id": "ekk_Latn_211186"}
{"text": "Bogoroditse Djevo\n\n\"Bogoroditse Djevo\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1990. aastal loodud teos segakoorile. Muusikateose pikkus on 1 minut. Teose kandis esimest korda ette Cambridge'i Kuningliku Kolledži koor (dirigent Stephen Cleobury) 24. detsembril 1990 Cambridge'is Suurbritannias.\n", "id": "ekk_Latn_211187"}
{"text": "Helmer Avasalu\n\nHelmer Avasalu (6. november 1908 Martna – 31. august 2000 Södertälje) oli eesti õpetaja ja kunstnik Rootsis.\n\nLäänemaalt Martnast pärit Helmer Avasalu lõpetas Tallinna Õpetajate Seminari. Rootsis töötas ta õpetajana ja oli kunagise Södertälje Eesti Täienduskooli juhataja.\n", "id": "ekk_Latn_211188"}
{"text": "Raivo Põldaru\n\nRaivo Põldaru (sündinud 29. mail 1951 Põltsamaal) on eesti õpetaja, koolijuht ja poliitik.\n\nTa lõpetas aastal 1969 Põltsamaa Keskkooli ja aastal 1974 Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonna matemaatik-matemaatikaõpetaja kvalifikatsiooniga.\n\nTa töötas aastatel 1974–1975 Põltsamaa Keskkoolis matemaatikaõpetajana. Uuesti töötas ta pedagoogina aastatel 1999–2004 ja 2006–2010 Saduküla põhikooli direktorina ning aastatel 2010–2013 Saduküla Lasteaed-Algkooli direktorina. Ta oli aastatel 2004–2006 Puurmani Gümnaasiumi direktor.\n\nAastatel 1975–1976 oli ta ELKNÜ Jõgeva Rajooni Komitee kooliosakonna juhataja ja aastatel 1976–1977 II sekretär. Aastatel 1977–1979 töötas ta EKP Jõgeva Rajoonikomitees. Aastatel 1981–1983 töötas ta teeninduskombinaadis \"Jõgeva\" direktori asetäitjana maateeninduse alal ning aastatel 1984–1999 Jõgeva Valvekeskuse direktorina.\n\nTa on alates 31. maist 2000 Eestimaa Rahvaliidu, praeguse nimega Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige. Ta on olnud erakonna juhatuse liige ja aseesimees. Ta oli aastatel 2005–2009 ja 2011–2013 Puurmani vallavolikogu liige. 2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridades Riigikokku ning osutus valituks XIII Riigikogu liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_211189"}
{"text": "Biosemiotics (raamatusari)\n\n\"Biosemiotics\" on kirjastuse Springer poolt välja antav biosemiootikaalane raamatusari.\n\nSari ilmub alates aastast 2007. Sarja toimetajad olid algul Marcello Barbieri ja Jesper Hoffmeyer, alates aastast 2014 Jesper Hoffmeyer, Kalevi Kull ja Aleksei Šarov. Alates aastast 2020 on sarja toimetajateks Kalevi Kull, Aleksei Šarov, Claus Emmeche ja Donald Favareau.\n", "id": "ekk_Latn_211190"}
{"text": "Inglite Joanna (film)\n\n\"Inglite Joanna\" on 1960. aastal valminud Poola mängufilm. Filmi stsenaarium põhineb Jarosław Iwaszkiewiczi samanimelisel jutustusel. Jutustus on kirjutatud Prantsusmaal 1634. aastal Loudoni kloostris aset leidnud sündmuste ainetel, kuid tegevuspaik on toodud Poolasse.\n", "id": "ekk_Latn_211191"}
{"text": "Joosu kool\n\nJoosu kool oli Põlva kihelkonnas Joosu mõisas (hiljem Aleksandri vallas) tegutsenud kool. Koolist on säilinud koolimaja, mis asub Suurkülas.\n\nOn teada, et kool oli olemas 1813. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211192"}
{"text": "Pikakannu Põhikool\n\nPikakannu kool oli Võru maakonnas Võru vallas Pikakannu külas asunud kool. See oli teadaolevalt vanim kool endise Lasva valla territooriumil.\n\nKool asutati 18. sajandi esimesel poolel Pindi mõisniku Lipsdorffi eestvedamisel. Kirjalikult on kooli esimest korda mainitud 1736.\n\n2007. aastal pidas kool oma 135. aastapäeva.\n\nKool suleti 2019. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211193"}
{"text": "Põlva kihelkonnakool\n\nPõlva kihelkonnakool oli Põlva kihelkonnas alates 1833. aastast tegutsenud kihelkonnakool.\n\nSee kihelkonnakool oli 1688. aastal asutatud Põlva köstrikooli järeltulija ning Põlva Ühisgümnaasiumi eelkäija. Kooli on lõpetanud või seal on õppinud teiste seas Jakob Hurt (õppis 1849–1852), Johannes Käis (õppis 1897–1899).\n\nKool asus nagu ka Põlva köstrikool Mammastes Köstrimäel ja andis ettevalmistuse kreiskooli astumiseks. Esimene koolmeister oli aastatel 1833–1863 David Donner. Koolis õpiti kolm aastat. 1908. aastal toodi kihelkonnakool Mammastest Põlvasse ja 1911. aastaks oli koolis juba 89 õpilast ja kaks kutselist õpetajat: Toomas Toiger ja Daniel Siilats. Õppeaeg koolis oli siis neli aastat ja kogu õppetöö oli venekeelne.\n\n1920. aastal nimetati kool ümber 6-klassiliseks algkooliks.\n", "id": "ekk_Latn_211194"}
{"text": "Tartu gümnaasium (1630–1632)\n\nTartu gümnaasium oli 1630–1632 tegutsenud Eesti esimene luteri usu gümnaasium. 1632 muudeti gümnaasium Academia Gustaviana'ks (praeguse nimega Tartu ülikool).\n\nKoolis õpetati seitsme vaba kunsti aineid, klassikalisi keeli, usu-, õigus- ja arstiteadust. Kooli esimene rektor oli Uppsala ülikooli professor Johan Raicus (suri 1631).\n", "id": "ekk_Latn_211195"}
{"text": "Väike murdesõnastik\n\n\"Väike murdesõnastik\" on eesti murdesõnu sisaldav kaheköiteline sõnastik, mis ilmus 1989. aastal. Sõnastikus on ka palju võru ja setu keele sõnu. Sõnastiku andis välja Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Sõnastiku toimetas Valdek Pall. Raamatu 5-440-00612-5.\n", "id": "ekk_Latn_211196"}
{"text": "Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset\n\n\"Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset\" on 1973. aastal valminud Nõukogude Liidu mängufilm. Filmi stsenaarium põhineb Mihhail Bulgakovi näidendil \"Ivan Vassiljevitš\".\n", "id": "ekk_Latn_211197"}
{"text": "Skandinavistika\n\nSkandinavistika on teadusharu, mis uurib Skandinaavia keeli, kirjandust ja kultuuri.\n\nEestis õpetatakse skandinavistikat Tartu Ülikooli skandinavistika osakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_211198"}
{"text": "Aivars Aksenoks\n\nAivars Aksenoks (sündinud 24. mail 1961 Riias) on Läti poliitik.\n\nAastatel 2005–2007 oli ta Riia linnapea.\n\n2005. aastal anti talle Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk.\n", "id": "ekk_Latn_211199"}
{"text": "Aleksander Lednicki\n\nAleksander Lednicki (14. juuli 1866 Minski kubermang – 11. august 1934 Varssavi) oli vene ja poola ühiskonnategelane ja poliitik, advokaat, filantroop, ajakirjanik.\n\n1931. aastal anti talle Kotkaristi II klassi teenetemärk.\n", "id": "ekk_Latn_211200"}
{"text": "Daniel Konarzewski\n\nDaniel Konarzewski (21. august 1871 Peterburi – 3. aprill 1935 Varssavi) oli Vene ja Poola sõjaväelane.\n\n1933. aastal autasustati teda Kotkaristi I klassi teenetemärgiga.\n", "id": "ekk_Latn_211201"}
{"text": "Alma Adamkienė\n\nAlma Adamkienė (neiupõlvenimi Alma Nutautaitė; 10. veebruar 1927 – 21. mai 2023) oli Leedu ühiskonnategelane, filoloog ja filantroop, endise Leedu presidendi Valdas Adamkuse abikaasa.\n", "id": "ekk_Latn_211202"}
{"text": "William Tyrrell\n\nWilliam Tyrrell (17. august 1866 – 14. märts 1947) oli Suurbritannia diplomaat, parun.\n\n1925. aastal anti talle Vabadusristi III liigi 1. järgu teenetemärk.\n", "id": "ekk_Latn_211203"}
{"text": "Coulomb'i barjäär\n\nCoulomb'i barjäär (ka energiabarjäär) on aatomituuma ümber asuv barjäär, mis tekib tuumas asuva prootoni või prootonite positiivsete elektrilaengute tõttu. See sfäärilise kujuga tuuma energiabarjäär on piir, millest väljapoole jääb teiste positiivselt laetud osakeste suhtes tõukuv ala, sissepoole aga nukleone kokku siduv, kooshoidev tuumajõu ala. Nähtus on nimetatud prantsuse füüsiku Charles Augustin de Coulomb'i järgi.\n\nCoulomb'i barjäär takistab aatomituumasid (positiivselt laetud osakesi) üksteisele lähenemast sellise kauguseni, kus hakkaks mõjuma aatomituumasid ühendav jõud, tuumajõud. See jõud on teadaolevalt maailma võimsaima jõu, tugeva vastastikmõju üks ilmingutest, aga selle jõu mõjuulatus on väga väike. Tuumajõud ei ulatu aatomituumast väljapoole. Seega selleks, et positiivselt laetud osakesed kokku viia ja elektromagnetilise vastastikmõju tekitatud barjäär ületada, on tarvis väga suurt energiat. Planeedi Maa looduses selliseid suure energiaga positiivselt laetud nukleone pole ja sellepärast on siin iseeneslik tuumade liitumine Coulomb'i barjääriga takistatud. Nii määratleb Coulomb'i barjäär Maa biosfääri piirides ulatuse, millisel määral aatomid saavad üksteisega kokku puutuda – üksnes keemiliste sidemete kaudu. Piisav energia Coulomb'i barjääri ületamiseks on aga tähtede sees, kus toimuvad aatomituumade ühinemisel termotuumareaktsioonid.\n\nÜksik neutron suudab energiabarjääri läbida, sest sellel elektrilaeng puudub.\n", "id": "ekk_Latn_211204"}
{"text": "Juri Jakovlev (kirjanik)\n\nJuri Jakovlev (pseudonüüm; õieti Juri Jakovlevitš Hovkin; 26. juuni 1922 Petrograd – 29. detsember 1995 Moskva) oli vene lastekirjanik ja multifilmide stsenarist.\n\n1952. aastal lõpetas ta Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi.\n", "id": "ekk_Latn_211205"}
{"text": "Julija Peresild\n\nJulija Sergejevna Peresild (vene keeles Юлия Сергеевна Пересильд; sündinud 5. septembril 1984 Pihkvas) on vene näitleja.\n\nKeskkooli lõpetamise järel õppis ta ühe aasta Pihkva Riiklikus Pedagoogilises Instituudis vene filoloogiat, seejärel astus Venemaa Teatrikunsti Akadeemiasse, mille lõpetas 2006. aastal.\n\n2007. aastast töötab ta Moskvas Riikliku Rahvaste Teatri näitlejana, aga on mänginud teisteski Moskva teatrites. Alates 2003. aastast on ta mänginud rohkem kui 40 filmis.\n", "id": "ekk_Latn_211206"}
{"text": "Riia piiskopkond (õigeusu kirik)\n\nRiia piiskopkond (läti keeles Rīgas eparhija) on Läti Õigeusu Kiriku piiskopkond Läti lääneosas.\n\nPiiskopi residents on Riias ja katedraaliks on Riia Kristuse Sündimise katedraal. Lisaks asuvad piiskopkonna aladel veel Liepāja Püha Nikolai katedraal ning Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal. Piiskop on Riia ja kogu Läti metropoliit Aleksandr (Kudrjašov) (ametis 27. oktoobrist 1990).\n\nRiia piiskopkond asetseb Lätis riigi lääneosas. Aastani 2013 kuulus sinna terve Läti, kuid siis eraldati sellest Balvi, Baltinava, Rugāji, Viļaka, Cibla, Kārsava, Ludza, Zilupe, Gulbene, Aknīste, Jēkabpilsi, Krustpilsi, Sala, Viesīte, Rēzekne, Viļāni, Līvāni, Preiļi, Riebiņi, Vārkava, Cesvaine, Ērgļi, Lubāna, Madona, Varakļāni, Ilūkste, Daugavpilsi, Dagda ja Krāslava piirkonda kuuluvad alad, millest moodustati Daugavpilsi ja Rēzekne piiskopkond.\n", "id": "ekk_Latn_211207"}
{"text": "OMI\n\nOmar Samuel Pasley; tuntud kui OMI (sündinud 3. septembril 1986 May Penis) on Jamaica reggae-muusik ja -laulja.\n\nTema tuntuim lugu on \"Cheerleader\", mis ilmus 2012. aastal. Aastal 2014 tegi saksa muusikaprodutsent ja DJ Felix Jaehn loost uue versiooni, mis tõusis paljude riikide muusikaedetabelite tippu.\n", "id": "ekk_Latn_211208"}
{"text": "Felix Jaehn\n\nFelix Jaehn (õieti Felix Kurt Jähn; sündinud 28. augustil 1994 Hamburgis) on saksa DJ ja muusikaprodutsent.\n", "id": "ekk_Latn_211209"}
{"text": "Aleksandr Demjanenko\n\nAleksandr Demjanenko (vene Александр Сергеевич Демьяненко; 30. mai 1937 Sverdlovsk – 22. august 1999 Peterburi) oli vene näitleja.\n\nKeskkooli lõpetamise järel õppis Aleksandr Demjanenko pool aastat Sverdlovski Juriidilises Instituudis, kuid sai aru, et juristi elukutse talle ei sobi. Ta asus õppima Lunatšarski-nimelises Riiklikus Teatriinstituudis (GITIS), mille lõpetas 1959. aastal.\n\nAastatel 1959–1961 töötas Aleksandr Demjanenko Moskva Vladimir Majakovski nimelises Akadeemilises Teatris. Esimese filmirolli mängis ta 1958. aastal. 1962. aastal asus ta filminäitlejana tööle filmistuudios Lenfilm. Ta sai laialdaselt tuntud Šuriku rolliga filmides \"Operatsioon \"Õ\" ja teised Šuriku seiklused\" (1965) ja \"Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused\" (1966). Aastal 1973 mängis ta Leonid Gaidai filmis \"Ivan Vassiljevitš vahetab elukutset\" ja 1978. aastal filmis \"Tänaval kummutit veeti\".\n\n1988–1995 oli Aleksandr Demjanenko Akimovi-nimelise Draamateatri näitleja, 1995–1999 töötas ta teatris Prijut Komedianta.\n\nAleksandr Demjanenko oli hinnatud ka filmide dubleerijana.\n\nDemjanenko on maetud Peterburi Serafimovskoje kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_211210"}
{"text": "Riia Kristuse Sündimise katedraal\n\nRiia Kristuse Sündimise katedraal (läti keeles Rīgas Kristus Piedzimšanas pareizticīgo katedrāle) on Läti Õigeusu Kiriku Riia piiskopkonna katedraal Lätis Riia linnas Centrsi asumis aadressil Brīvības bulvāris 23.\n", "id": "ekk_Latn_211211"}
{"text": "Kaubanduskeskus Zeppelin\n\nKaubanduskeskus Zeppelin on Tartu kesklinnas aadressil Turu tänav 14 tegutsev kaubamaja, mis avati 28. septembril 2001. Zeppelin paikneb Teaduskeskuse Ahhaa, Tigutorni ja Aura Keskuse lähedal.\n\nKahekorruselise hoone arhitekt on Vahur Sova, ehituse peatöövõtja oli AS KMG Ehitus. Postimehe hinnangul maja \"kas meeldib või ei meeldi, ent ei jäta kedagi külmaks\". \"Mina tahtsin hoida Zeppeliniga sellist mahajäetud tööstusmaastiku lõhna,\" on Sova ise oma loomingut iseloomustanud.\n", "id": "ekk_Latn_211212"}
{"text": "And One of the Pharisees ...\n\n\"And One of the Pharisees ...\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1992. aastal loodud teos meeskoorile a cappella. Teos on kirjutatud Paul Hillierile. Muusikateose pikkus on 10 minutit. Teose kandis esimest korda ette Theatre of Voices (dirigent Paul Hillier) 9. veebruaril 1992 USA-s Davises.\n", "id": "ekk_Latn_211213"}
{"text": "Mozart-Adagio\n\n\"Mozart-Adagio\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1992. aastal loodud teos triole. Muusikateose pikkus on 6 minutit. Teos kanti esimest korda ette 6. septembril 1992 Helsingis Helsingi festivalil.\n", "id": "ekk_Latn_211214"}
{"text": "Litany\n\n\"Litany\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1994. aastal loodud teos. Muusikateose pikkus on 25-30 minutit. Teose kandis esimest korda ette Hilliard Ensemble, Oregoni Bachi Festivali koor ja orkester (dirigent Helmuth Rilling) 24. juunil 1994 USA-s Oregonis.\n", "id": "ekk_Latn_211215"}
{"text": "Littlemore Tractus\n\n\"Littlemore Tractus\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2000. aastal loodud teos segakoorile ja instrumendile. Muusikateose pikkus on 6 minutit. Teose kandis esimest korda ette Choir of St Martin-in-the-Fields (dirigent Paul Stubbings) 21. veebruaril 2001 Oxfordis Littlemore'i kirikus.\n", "id": "ekk_Latn_211216"}
{"text": "Cecilia, vergine romana\n\n\"Cecilia, vergine romana\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2000. aastal loodud teos. Teos on pühendatud Myung-Whun Chungile ja Accademia Nazionale di Santa Cecilia koorile ja orkestrile. Muusikateose pikkus on 17-19 minutit. Teose kandis esimest korda ette Accademia Nazionale di Santa Cecilia koor ja orkester (dirigent Myung-Whun Chung) 19. novembril 2000 Itaalias Roomas.\n", "id": "ekk_Latn_211217"}
{"text": "Beatitudines\n\n\"Beatitudines\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2001. aastal loodud teos segakoorile ja instrumendile. Teos on pühendatud esiettekandjatele. Muusikateose pikkus on 7 minutit. Teose kandis esimest korda ette Cappella Musicale del Duomo di Monza (dirigent Giovanni Barzaghi) ja Matteo Riboldi (orel) 24. juunil 2002 Itaalias Monzas Pietro Martire kirikus.\n", "id": "ekk_Latn_211218"}
{"text": "The Beatitudes\n\n\"The Beatitudes\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1990. aastal loodud teos segakoorile ja instrumendile. Teos on pühendatud Hildegard Curthile. Muusikateose pikkus on 7 minutit. Teose kandis esimest korda ette Theatre of Voices (dirigent Paul Hillier) 25. mail 1990 Berliinis Nathanaelkirches.\n", "id": "ekk_Latn_211219"}
{"text": "Peace upon You, Jerusalem\n\n\"Peace upon You, Jerusalem\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2002. aastal loodud teos naiskoorile a cappella. Pärt kirjutas selle teose Aarne Saluveerile ja ETV tütarlastekoorile. Muusikateose pikkus on 5 minutit. Teose kandis esimest korda ette ETV tütarlastekoor (dirigent Aarne Saluveer) 12. veebruaril 2003 New Yorgis.\n", "id": "ekk_Latn_211220"}
{"text": "Most Holy Mother of God\n\n\"Most Holy Mother of God\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2003. aastal loodud teos. Pärt kirjutas selle teose Hilliard Ensemble'ile. Muusikateose pikkus on 5 minutit. Teose kandis esimest korda ette Hilliard Ensemble 15. oktoobril 2003 Suurbritannias Durhami Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_211221"}
{"text": "Regina (film)\n\n\"Regina\" on 1990. aastal valminud Tallinnfilmi mängufilm. Filmi stsenaarium põhineb Aimée Beekmani romaanil \"Valikuvõimalus\".\n", "id": "ekk_Latn_211222"}
{"text": "Peatänav\n\nPeatänav on asula või selle osa keskne, tavaliselt keskmisest suurema liiklusega tänav, tihti ka põhiline kaubandustänav, mis viib asula keskväljakule. Harilikult paiknevad peatänava ääres esinduslikumad hooned ning kohaliku omavalitsuse või riigiasutused.\n", "id": "ekk_Latn_211223"}
{"text": "Kevad Oderil (film)\n\n\"Kevad Oderil\" on 1967. aastal valminud Nõukogude Liidu mängufilm. Filmi stsenaarium põhineb Emmanuil Kazakevitši samanimelisel romaanil.\n", "id": "ekk_Latn_211224"}
{"text": "Murõt ei olõ\n\n\"Murõt ei olõ\" on ansambli Ilves, Pulk ja Rahman 2006. aastal ilmunud album. Albumil on 12 võrukeelset laulu.\n", "id": "ekk_Latn_211225"}
{"text": "Barzdai\n\nBarzdai on alev Leedus Šakiai rajoonis, Barzdai valla halduskeskus.\n\nAlevis on põhikool, kultuurimaja ja raamatukogu. Vaatamisväärsuseks on aastal 1934 valminud katoliku kirik.\n", "id": "ekk_Latn_211226"}
{"text": "Üü tulõk\n\n\"Üü tulõk\" on muusik Mari Kalkuni esimene album, mis ilmus CD-na 2007. aastal. Albumil on 4 võru-, 1 setu-, 6 eestikeelset laulu ning 3 instrumentaalpala. Albumi tootis Õunaviks.\n", "id": "ekk_Latn_211227"}
{"text": "Liiso\n\nLiiso on Tallinna Võru Seltsi juures tegutsev ansambel.\n\n2006. andis ansambel välja albumi \"Sa olõt illos, Võromaa\".\n", "id": "ekk_Latn_211228"}
{"text": "Tuksam ja sõbrad\n\nTuksam ja sõbrad on eesti ansambel. Ansambel on muu hulgas esitanud võrukeelseid lugusid.\n\nAastal 2000 ilmus ansamblilt album \"Meelega\", mis on salvestatud Kirjanike Maja kontserdil ja millel laulavad ja mängivad Jaak Tuksam (laul, kitarr), Riho Sibul (laul, kitarr), Tõun (laul, elektrikitarr, slide), Robert Jürjendal (kitarr, mandoliin) ja Arvo Urb (löökriistad).\n", "id": "ekk_Latn_211229"}
{"text": "Kriūkai\n\nKriūkai on alev Leedus Šakiai rajoonis, Kriūkai valla halduskeskus. Alev asub Nemunase kaldal Panemunė regionaalpargi territooriumil. Asula on rajatud kahele tasapinnale, vanem osa paikneb Nemunase orus, aga oru nõlval asub Joginiskiai küla kõrval alevi uuem osa.\n\nAlevis on raamatukogu; sealne keskkool asub naaberkülas Joginiškiais. Vaatamisväärsuseks on arhitektuurimälestisena kaitse all olev magasiait.\n", "id": "ekk_Latn_211230"}
{"text": "Tuuli Tubin McGinley\n\nTuuli Tubin McGinley (sündinud 16. juunil 1980) on eesti performance´i- ja tekstiilikunstnik.\n\nTa on lõpetanud Viljandi kultuurikolledži talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala (õppejõud Anu Raud), Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja kultuuriantropoloogia magistriõppe ning Helsingi Teatriakadeemia Live Art and Performance Studies magistriõppe.\n\nAvaldanud 2009. aastal Võrumaa labakindakirjadest raamatu \"Kirä' Võromaalt. Kindä'\".\n\nTa töötab ERMi Heimtali muuseumis programmijuhina.\n", "id": "ekk_Latn_211231"}
{"text": "Cassi maakond (Texas)\n\nCassi maakond (Cass County) on maakond USA-s Texase osariigis.\n\nMaakonna halduskeskus on Linden.\n\nMaakonna pindala on 2486 km², millest 60 km² moodustab veepindala.\n\nElanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse järgi 30 464.\n", "id": "ekk_Latn_211232"}
{"text": "Elizabeth Blackburn\n\nElizabeth Helen Blackburn (sündinud 26. novembril 1948 Hobartis Tasmaanias) on Austraalia päritolu Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog, Nobeli auhinna laureaat.\n\nTema töökohaks on California Ülikool San Franciscos, kus ta uurib telomeere. Ta oli telomeraasi kaasavastajaks. Ta sai koos Carol Greideri ja Jack W. Szostakiga 2009. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_211233"}
{"text": "Horvaatia kuningriik (keskaegne)\n\nHorvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Kraljevina Hrvatska, Hrvatsko Kraljevstvo) oli keskaegne kuningriik Kesk-Euroopas, koosnedes enamasti sellest, mis praegu on Horvaatia (ilma enamuse Istriata ja mõne Dalmaatsia rannikulinnata), samuti tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina osadest. Kuningriik eksisteeris kui suveräänne riik peaaegu kaks sajandit. Selle olemasolu iseloomustasid erinevad konfliktid ja rahuajad või liidud bulgaarlaste, bütsantslaste, ungarlastega ja konkurents Veneetsiaga kontrolli eest Aadria mere idaranniku üle. Eesmärgi edendada slaavi keelt jumalateenistusel võttis esimesena kasutusele 10. sajandi piiskop Grgur Ninski, mis andis tulemuseks konflikti paavstiga, kes hiljem tema poolt kukutati. 11. sajandi teisel poolel õmmestus Horvaatial kindlustada enamus Dalmaatsia rannikulinnu, kui Bütsantsi kontroll nende üle kokku varises. Sel ajal jõudis kuningriik oma haripunkti, kui valitsesid kuningad Petar Krešimir IV (1058–1074) ja Dmitar Zvonimir (1075–1089).\n\nRiiki valitses aastani 1091 enamasti Trpimirovići dünastia. Siit alates koges riik päriluskriisi ja pärast kümmet aastat konflikte trooni pärast ja pärast Gvozdi mäe lahingut läks kroon Árpádi dünastiale, kui kuningas Kálmán krooniti aastal 1102 Biogradis \"Horvaatia ja Dalmaatsia kuningaks\", ühendades kaks kuningriiki ühe krooni alla. Täpsed mõisted kahe riigi vahelistest suhetest muutusid vaidlusküsimuseks 19. sajandil. Suhte loomus vaheldus läbi aja, Horvaatia säilitas suurel määral sisemise autonoomia, samas jäi tegelik võim kohaliku aadli kätte. Tänapäeva Horvaatia ja Ungari historiograafid näevad suhteid Horvaatia kuningriigi ja Ungari kuningriigi vahel aastast 1102 enamasti personaaluniooni vormina, s.t et neid ühendas ühine kuningas.\n", "id": "ekk_Latn_211234"}
{"text": "Horvaatia kuningriik\n\nHorvaatia kuningriik (925–1102) Horvaatia kuningriik (1102–1526) Horvaatia kuningriik (1527–1868) Horvaatia-Slavoonia kuningriik (1868–1918)\n", "id": "ekk_Latn_211235"}
{"text": "Natalja Seleznjova\n\nNatalja Seleznjova (vene Наталья Игоревна Селезнёва; sünninimi Natalja Polinkovskaja, vene Наталья Игоревна Полинковская; sündinud 19. juunil 1945 Moskvas) on vene näitleja.\n\n1966. aastal lõpetas ta Moskva Štšukini-nimelise Teatrikõrgkooli ja asus näitlejana tööle Moskva Akadeemilises Satiiriteatris.\n\nNatalja Seleznjova esimene filmiroll oli 1953. aastal, kui ta mängis filmis \"Aljoša Ptitsõn kasvatab iseloomu\" Sašenka rolli. Filminäitlejana sai ta laiemalt tuntuks 1965. aastal Lida rolliga filmis \"Operatsioon Õ ja Šuriku teised seiklused\".\n\nÜhtekokku on Natalja Seleznjova mänginud 46 filmis, 21 teatrilavastuses ja 16 telelavastuses.\n", "id": "ekk_Latn_211236"}
{"text": "VI noorte laulu- ja tantsupidu\n\nVI noorte laulu- ja tantsupidu oli noorte laulu- ja tantsupidu, mis toimus 3.–5. juulil 1987 Tallinnas.\n\nLaulupidu kandis pealkirja \"Rahu ja sõpruse vikerkaar\" ja tantsupidu \"Aastaring tantsuringis\". Laulupidu toimus Tallinna lauluväljakul, tantsupeo etendused Komsomoli staadionil.\n\nNii laulu- kui ka tantsupeol oli mitu etteastet pühendatud Oskar Lutsu 100. sünniaastapäevale.\n\nLaulupeo aujuhid olid Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Alfred Raadik. Tantsupeo üldjuht-pealavastaja oli Mait Agu. Laulu- ja tantsupeo korraldasid ENSV Haridusministeerium koostöös Õpetajate Täiendusinstituudi, ENSV Rahvaloomingu Maja ja Eesti Kooriühinguga.\n", "id": "ekk_Latn_211237"}
{"text": "Rebasemõisa Tornimägi\n\nRebasemõisa Tornimägi (ka Rebasejärve Tornimägi) on Valga vallas Rebasemõisa külas asuv mägi; ühtlasi Karula kõrgustiku kõrgeim mägi (137,8 m), suhteline kõrgus 32 meetrit.\n\nMäe tipus asus puust torn.\n", "id": "ekk_Latn_211238"}
{"text": "Žvirgždaičiai\n\nŽvirgždaičiai on alev Leedus Šakiai rajoonis, Žvirgždaičiai valla halduskeskus.\n\nAlevis on põhikool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on vana ja uus kirikuhoone (vanem valmis aastal 1958 aastal 1944 maha põlenud kiriku koopiana; uus valmis aastal 2012.\n\nAastal 1901 sündis Žvirgždaičiais leedu sõjaväelane polkovnik Jonas Liorentas. Asulast sai aastal 1917 kihelkonna keskus; toona püstitati sinna ka Paluobiai külast toodud puidust kirikuhoone.\n", "id": "ekk_Latn_211239"}
{"text": "Žemoji Panemunė\n\nŽemoji Panemunė on alev Leedus Šakiai rajoonis Kriūkai vallas. Alev asub Nemunase kaldal Panemunė regionaalpargi territooriumil.\n\nVaatamisväärsusteks on linnamägi, millel asuvad ka ristisõdijate kindluse varemed, mõisakompleks ja aastal 1877 püstitatud kirik. Sealses mõisas on viibinud Adam Mickiewicz, kohalikus koolis oli aga õpetajaks tänapäevasele leedu keelele aluse pannud Jonas Jablonskis.\n", "id": "ekk_Latn_211240"}
{"text": "Passacaglia (Pärt)\n\n\"Passacaglia\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2003. aastal loodud teos duole. Muusikateose pikkus on 5 minutit. Teos kanti esimest korda ette 11. oktoobril 2003 Saksamaal Hannoveris Hannoveri rahvusvahelisel viiuldajate konkursil.\n", "id": "ekk_Latn_211241"}
{"text": "Rahvusvahelise Õiguse Instituut\n\nRahvusvahelise Õiguse Instituut (ametlik nimi prantsuse keeles Institut de Droit international, lühend IDI) on organisatsioon, mis tegeleb rahvusvahelise õiguse uurimise ja arendamisega. Selle liikmeteks on maailma tuntumad rahvusvahelise õigusega tegelevad juristid.\n\nInstituut asutati 8. septembril 1873 Gentis.\n\n1904. aastal anti organisatsioonile Nobeli rahuauhind. See oli esimene organisatsioon, mis Nobeli rahuauhinna pälvis.\n", "id": "ekk_Latn_211242"}
{"text": "Rahvusvaheline Alaline Rahubüroo\n\nRahvusvaheline Alaline Rahubüroo (inglise keeles International Peace Bureau, lühend IPB, prantsuse keeles Bureau International de la Paix) on üks vanemaid rahvusvahelisi rahuorganisatsioone. See asutati 1891. aastal.\n\n1910. aastal anti organisatsioonile Nobeli rahuauhind.\n\nAlates 1992. aastast annab Rahubüroo välja Seán MacBride'i rahuauhinda.\n", "id": "ekk_Latn_211243"}
{"text": "Anthem of St. John the Baptist\n\n\"Anthem of St. John the Baptist\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2004. aastal loodud teos segakoorile ja instrumendile. Muusikateose pikkus on 5 minutit.\n\nTeose kandis esimest korda ette 18. märtsil 2004 Oxfordi Ülikooli Püha Neitsi Maarja kirikus Oxfordi St. John's College'i koor (dirigent Duncan Whitmore).\n", "id": "ekk_Latn_211244"}
{"text": "La Sindone\n\n\"La Sindone\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2005. aastal loodud teos sümfooniaorkestrile. Teos on pühendatud Enzo Restagnole. Muusikateose pikkus on 14 minutit. Teose kandis esimest korda ette 15. veebruaril 2006 Torino toomkirikus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (dirigent Olari Elts).\n", "id": "ekk_Latn_211245"}
{"text": "Für Anna Maria\n\n\"Für Anna Maria\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2006. aastal loodud teos klaverile. Muusikateose pikkus on 1-1,15 minutit. Teose kandis esimest korda ette Arvo Pärt klaveril 4. augustil 2006 Naissaarel Omari küünis.\n", "id": "ekk_Latn_211246"}
{"text": "Morning Star\n\n\"Morning Star\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2007. aastal loodud teos segakoorile. Muusikateose pikkus on 3 minutit. Teose kandis esimest korda ette 10. detsembril 2007 Londonis St. Martin-in-the-Fieldsis Durhami Ülikooli koor (dirigent Jeremy Dibble).\n", "id": "ekk_Latn_211247"}
{"text": "Scala cromatica\n\n\"Scala cromatica\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2007. aastal loodud teos triole. Muusikateose pikkus on 2 minutit. Teose kandis esimest korda ette 29. novembril 2007 Austrias Viinis Wiener Klaviertrio.\n", "id": "ekk_Latn_211248"}
{"text": "Fredehelmus Poyg\n\nFredehelmus Poyg ehk Fredehelmus Poch, 1213. kuni 1226. aastani ajalooallikates esinev Kagu-Saksamaa ministeriaalisoo esindaja.\n\nHenriku Liivimaa kroonika teatel osales ta 1224. aastal ristisõdijate juhi ja foogtina Tartu piiramisel. Tema ettepanekul otsustati linnus vallutada sellele tormi joostes ja seesolijatele erinevalt tavapärasest praktikast mitte armu heites. Teda on tunnistajana nimetatud ka mitmetes samal aastal Liivimaal koostatud dokumentides.\n", "id": "ekk_Latn_211249"}
{"text": "Sei gelobt, du Baum\n\n\"Sei gelobt, du Baum\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2007. aastal loodud teos. Muusikateose pikkus on 2 minutit. Teos kanti esimest korda ette 27. veebruaril 2009 Šveitsis Willisaus.\n", "id": "ekk_Latn_211250"}
{"text": "Habitare fratres in unum\n\n\"Habitare fratres in unum\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2012. aastal loodud teos. Teos on pühendatud Josef Stanislaw Durekile. Muusikateose pikkus on 2 minutit. Teose kandis esimest korda ette Vox Clamantis (dirigent Jaan-Eik Tulve) 17. novembril 2012 Pariisis.\n", "id": "ekk_Latn_211251"}
{"text": "In spe (Pärt)\n\n\"In spe\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2010. aastal loodud teos. Selle pikkus on 9 minutit. Teose kandis esimest korda ette BBC Walesi Rahvusorkester (dirigent Tõnu Kaljuste) 9. septembril 2010 Suurbritannias Walesi Millennium Centre'is.\n", "id": "ekk_Latn_211252"}
{"text": "Sümfoonia nr 1 (Pärt)\n\n\"Sümfoonia nr 1\" (ka \"Polüfooniline\") on eesti helilooja Arvo Pärdi 1963. aastal loodud sümfoonia. Teos on pühendatud Heino Ellerile. Selle pikkus on 16 minutit. Teose kandis esimest korda ette Eesti Raadio Sümfooniaorkester (dirigent Neeme Järvi) 7. veebruaril 1964 Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_211253"}
{"text": "Sümfoonia nr 2 (Pärt)\n\n\"Sümfoonia nr 2\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1966. aastal loodud sümfoonia. Muusikateos koosneb 3 osast ja selle kogupikkus on 14 minutit. Teose kandis esimest korda ette Eesti Raadio Sümfooniaorkester (dirigent Eri Klas) 13. oktoobril 1967 Estonia kontserdisaalis.\n", "id": "ekk_Latn_211254"}
{"text": "Sümfoonia nr 3 (Pärt)\n\n\"Sümfoonia nr 3\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 1971. aastal loodud sümfoonia. Teos on pühendatud Neeme Järvile. Muusikateosel on 3 osa ja teose pikkus on 21 minutit. Teose kandis esimest korda ette Eesti Raadio Sümfooniaorkester (dirigent Neeme Järvi) 21. septembril 1972 Estonia kontserdisaalis.\n", "id": "ekk_Latn_211255"}
{"text": "Karbimadala tuletorn\n\nKarbimadala tuletorn (varem Karbimadala tulepaak) on tulepaak Soome lahes Karbimadalal.\n\nTulepaagi geograafilised koordinaadid on .\n\nVarem moodustas sihi Tammneeme päevamärgiga ning oli sihi alumine märk.\n", "id": "ekk_Latn_211256"}
{"text": "Muuga alumine tulepaak\n\nMuuga sihi alumine tulepaak on tulepaak Harjumaal Viimsi vallas Muuga sadamas.\n\nTulepaagi geograafilised koordinaadid on .\n\nTulepaak moodustab sihi Muuga ülemise tulepaagiga. Märkide vahekaugus on 501 meetrit ja sihi asimuut 217,8°.\n", "id": "ekk_Latn_211257"}
{"text": "Sorgu tuletorn\n\nSorgu tuletorn on tuletorn Pärnumaal, mis on Pärnu linna halduses oleval Sorgu saarel.\n\nTuletorni geograafilised koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_211258"}
{"text": "Vahemadala tuletorn\n\nVahemadala tuletorn (varem Vahemadala tulepaak) on tuletorn Tallinna lahes Vahemadalal Suurest Paljassaarest 3 km loodes.\n\nTuletorni geograafilised koordinaadid on .\n", "id": "ekk_Latn_211259"}
{"text": "The Deer's Cry\n\n\"The Deer's Cry\" on eesti helilooja Arvo Pärdi 2007. aastal loodud teos segakoorile. Muusikateose pikkus on 4 minutit. Teose kandis esimest korda ette 13. veebruaril 2008 Iirimaal Drogheda Püha Peetri kirikus Segakoor Latvia (dirigent Fergus Sheil).\n", "id": "ekk_Latn_211260"}
{"text": "Võro-Seto tähtraamat\n\n\"Võro-Seto tähtraamat\" on võru- ja setukeelne tähtraamat (teatud kalender), mis ilmub alates 1990. aastast igal aastal.\n\nRaamatus on kirjas võru ja setu rahvakalendri tähtpäevi, samuti lugusid, luuletusi, laule, vanarahva tarkusi jne nendes kahes keeles.\n\nRaamatut on välja andnud teise seas Võru Keele ja Kultuuri Fond, Võrovaimu Selts, Võru Instituut.\n", "id": "ekk_Latn_211261"}
{"text": "Koli-ramat\n\n\"Koli-ramat\" ('Kooliraamat') oli Liivimaa haridustegelase Johann Georg Schwartzi 1852-1861 ilmunud eestikeelne neljaosaline (Koli-ramat I, II, III, IV) õpikusari.\n\nKolmanda, neljanda ja viienda jao teine trükk ilmus 1860. Mõnesid jagusid kasutati kauem ja neist ilmus kuni 6 trükki.\n", "id": "ekk_Latn_211262"}
{"text": "Koli-ramat (Carl Eduard Körber)\n\n\"Koli-ramat\" ('Kooliraamat') oli 1854. aastal anonüümselt ilmunud eestikeelne neljaosaline õpikusari, mille oli toimetanud Carl Eduard Körber.\n\nKategooria:Eesti raamatusarjad Kategooria:Eesti haridus Kategooria:19. sajand Eestis\n", "id": "ekk_Latn_211263"}
{"text": "Süvauuringute instituut\n\nEesti Teaduste Akadeemia Süvauuringute Instituut (ametlik ingliskeelne nimetus Institute for Advanced Study, Estonian Academy of Sciences; akronüüm SUI) on Eesti Teaduste Akadeemia juurde loodud akadeemiline asutus.\n\nEesti Teaduste Akadeemia Süvauuringute Instituut asutati 24. aprillil 2013 Eesti TA üldkogu otsusega.\n\nSUI põhiülesandeks on läbi viia kõrgekvaliteedilist teadustööd, et tugevdada Eesti TA koostöövõimet riigi ja ühiskonnaga ning toetada akadeemiat tema seadusest tulenevate nõustamis- ja analüüsiülesannete täitmisel.\n", "id": "ekk_Latn_211264"}
{"text": "Dana Reizniece-Ozola\n\nDana Reizniece-Ozola (neiuna Dana Reizniece; sündinud 6. novembril 1981 Kuldīgas) on Läti poliitik, malefunktsionäär ja maletaja, naiste suurmeister (2001).\n\nTa oli aastast 2014 Läti majandusminister (Laimdota Straujuma teises valitsuses) ning oli 11. veebruarist 2016 kuni 23. jaanuarini 2019 Māris Kučinskise valitsuses Läti rahandusminister.\n\nJaanuaris 2021 määrati Reizniece-Ozola Rahvusvahelise Maledöderatsiooni (FIDE) tegevdirektoriks. Ühtlasi on ta FIDE juhatuse aseesimees (esimehe ametis on FIDE president Arkadi Dvorkovitš).\n\nTa sündis ja kasvas Kuldīgas, kus sai keskhariduse. Seejärel õppis ta Ventspilsi Ülikooli Kolledžis.\n", "id": "ekk_Latn_211265"}
{"text": "Kaarma lahing\n\nKaarma lahing oli 1261. aastal Saaremaal toimunud lahing Liivi ordu vägede, Saare-Lääne ja Tartu piiskopi vägede ning nende vastu sõdivate saarlaste vahel. Lahing oli üks saarlaste vastuhakke 1260.–1261. aasta ülestõusu jooksul.\n\n1261. aasta algul tungisid orduväed üle merejää Saaremaale, kus üritasid vallutada Kaarma maalinnust. Esialgu rünnak ebaõnnestus, ent järgnenud välilahingus (tõenäoliselt Uduveres) saarlased kaotasid, ja orduvägedel õnnestus pärast seda maalinnusesse tungida.\n", "id": "ekk_Latn_211266"}
{"text": "Rakvere lahing (1268)\n\nRakvere lahing oli 18. veebruaril 1268 tõenäoliselt Kunda jõe (Kegola jõgi) ääres toimunud lahing Novgorodi ja teiste vene vägede ning Taani, Liivi ordu ja Tartu piiskopi vägede vahel.\n\nLahingus said mõlemad pooled suuri kaotusi ja esimene lahing lõppes sellega, et taanlased ja sakslased pidid taanduma Rakvere linnusesse. Teine lahing lõppes venelaste kaotusega. Ühes nendes lahingutes hukkus teiste seas Tartu piiskop Alexander.\n", "id": "ekk_Latn_211267"}
{"text": "Ametkond\n\nAmetkond on mingi haldusala keskasutus koos oma kõikide allasutustega. Eestis on ametkond nt Eesti Maksu- ja Tolliamet. Üldisemalt on ametkond ministeeriumide, peavalitsuste, ametite jms üldnimetus.\n", "id": "ekk_Latn_211268"}
{"text": "Ametkond (keskaeg)\n\nAmetkond oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale.\n\nAmetkondade ees olid ametimehed, kelle ülesannete seas oli ka korra tagamine talupoegade suhtes (politsei roll).\n\nSaaremaal, mis oli keskajal ja hiljemgi Taani valduses, funktsioneerisid ametkonnad 17. sajandi keskpaigani.\n", "id": "ekk_Latn_211269"}
{"text": "Armuõigus\n\nArmuõigus ehk arm oli Vana-Liivimaal privileeg, mille aadel sai anda vasallile läänivalduste pärimisõiguse kohta. Pärast 1397. aastat (Jungingeni armukiri) laienes armuõigus peale otsese meessoost läänijärglaste ka naissoost järglastele ja külgsugulastele.\n", "id": "ekk_Latn_211270"}
{"text": "Sigismund Augusti privileeg\n\nSigismund Augusti privileeg (ladina Privilegium Sigismundi Augusti) oli Liivi ordu aadlite palvekiri, mille nad 1561. aastal alistatutena esitasid Poola kuningale Sigismund Augustile ja mille kuningas ka rahuldas. Privileeg oli osa 1561. aasta Vilniuse lepingust. Privileeg kehtis 1561–1582, Liivimaa hertsogkonnas, pärast seda hakkasid kehtima Liivimaa konstitutsioonid.\n\nPrivileegi järgi muu hulgas muutusid läänimõisad alloodideks, aadlikud säilitasid talupoegade sunnismaistamise ja piiramatu kohtuvõimu talupoegade üle.\n", "id": "ekk_Latn_211271"}
{"text": "Aleksandra Tšudina\n\nAleksandra Tšudina (vene keeles Александра Георгиевна Чудина; 6. november 1923 – 28. oktoober 1990 Moskva) oli Nõukogude Liidu kergejõustiklane, võrkpallur ja maahokimängija.\n", "id": "ekk_Latn_211272"}
{"text": "Liivimaa konstitutsioonid\n\nLiivimaa konstitutsioonid (ladina Constitutiones Livoniae) oli Liivimaa hertsogkonna haldamist reguleeriv seadus, mis kehtestati 1582. Enne seda seadust kehtis Poolale kuuluval Liivimaal Sigismund Augusti privileeg (1561). Liivimaa konstitutsioonide muutmisi on nimetatud Liivimaa ordinatsioonideks.\n\nSeaduse järgi sai kõrgeimaks kohalikuks ametiisikuks administraator kui kuninga asemik. Ühtlasi jaotati Liivimaa Võnnu, Pärnu ja Tartu presidentkonnaks, ja igasse presidentkonda asutati provintsiaalkonvent (ka maapäev) ja maakohus.\n", "id": "ekk_Latn_211273"}
{"text": "Liivimaa ordinatsioonid\n\nLiivimaa ordinatsioonid (ladina Ordinationes Livoniae) olid Poola-Leedu seimi tehtud täiendus- ja muutmisotsused Liivimaa konstitutsioonide kohta.\n", "id": "ekk_Latn_211274"}
{"text": "Little Boy\n\nLittle Boy oli koodnimi aatomipommile, mis heideti 6. augustil 1945 Jaapani linnale Hiroshimale.\n\nSee oli esimene tuumapomm, mida kasutati sõjapidamises. Little Boy heitis Hiroshimale pommitaja Boeing B-29 Superfortress, mille piloodid olid kolonel Paul Tibbets ja kapten Robert Lewis. Pommi võimsus vastas 13 kilotonnile trotüülile ning selle plahvatuses hukkus kohe umbes 75 000 inimest ja hävis enamik linna hoonetest.\n\nLittle Boy arendas Manhattani projekti raames välja ülemleitnant Francis Birchi uurimisrühm. Pomm sisaldas 64 kg rikastatud uraani. Pomm kaalus umbes 4 tonni ning oli 3 meetrit pikk. Little Boy komponendid toodeti kolmes erinevas tehases, et ühelgi tehasel poleks terve pommi plaane.\n\nLittle Boy tüüpi aatomipommid eemaldati relvastusest 1951. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211275"}
{"text": "Johannes Appelderinist\n\nJohannes Appelderinist, 1202., 1218. ja 1224. aastal ajalooallikates mainitud rüütel, Riia piiskopi Alberti vend.\n\nHenriku Liivimaa kroonika järgi osales ta 1224. aastal Tartu vallutamisel ja oli esimene, kes linnusele tormi joostes mööda linnusevalli üles ronima hakkas.\n", "id": "ekk_Latn_211276"}
{"text": "Virve Põldsam\n\nVirve Põldsam (neiuna Aoveer, 1954–1957 Roolaid; sündinud 2. novembril 1933 Pankjavitsa külas Petserimaal) on eesti kergejõustiklane.\n\n1954. aasta Euroopa meistrivõistlustel võitis ta Nõukogude Liidu koondises võisteldes odaviskes tulemusega 49.94 hõbemedali. Kulla võitis siis Tšehhoslovakkia esindaja Dana Zátopková maailmarekordiga 52.91.\n", "id": "ekk_Latn_211277"}
{"text": "Loukás Papadímos\n\nLoukás Papadímos (kreeka keeles Λουκάς Παπαδήμος; sündinud 11. oktoobril 1947 Ateenas) on Kreeka poliitik. 11. novembrist 2011 kuni 16. maini 2012 oli ta Kreeka peaminister.\n\nTa sündis 1947. aastal Ateenas. 1966. lõpetas ta kolledži Ateenas ja 1970. aastal Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi USA-s füüsikateaduse bakalaureuse kraadiga. 1972. aastal sai ta sealsamas magistrikraadi elektrotehnikas ja 1977. aastal samas majandusteaduse doktori kraadi.\n\nTa töötas aastatel 1973–1975 assistendina Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis, aastatel 1975–1977 assistendina Columbia ülikoolis ja aastatel 1977–1984 dotsendina Columbia ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_211278"}
{"text": "Alexandra Popp\n\nAlexandra Popp (sündinud 6. aprillil 1991 Wittenis) on Saksamaa jalgpallur.\n\nTa mängib klubijalgpalli VfL Wolfsburgis ja Saksamaa naiste koondises.\n\nTa on Saksamaad esindanud koondises 2011. ja 2015. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_211279"}
{"text": "Dana Zátopková\n\nDana Zátopková (neiupõlvenimi Ingrová; 19. septembril 1922 – 13. märts 2020 Praha) oli Tšehhoslovakkia kergejõustiklane, odaviskaja.\n\nTema abikaasa oli mitmekordne olümpiavõitja pikamaajooksja Emil Zátopek, kellega ta sündis samal päeval.\n", "id": "ekk_Latn_211280"}
{"text": "Kim Kiyosaki\n\nKim Kiyosaki (sünninimi Kim Meyer) on ettevõtja, raamatute \"Rich Woman\" ja \"Good Deal Bad Deal\" autor, kinnisvarainvestor, raadiosaatejuht ja brändi Rich Woman looja.\n\nKim Kiyosaki on miljonärist ettevõtja, investori ja mitme raamatu autori Robert Kiyosaki abikaasa. Kim Kiyosaki jagab oma õpetustes nippe, kuidas saada edukaks investoriks, kuidas alustada ettevõtlust ilma stardikapitalita ja kuidas jõuda finantsilise vabaduseni.\n", "id": "ekk_Latn_211281"}
{"text": "Eric Edmeades\n\nEric Edmeades (sündinud 18. märtsil 1970) on Kanada ettevõtja ja koolitaja.\n\nEdmeades keskendub oma koolitustel peamiselt sellele, kuidas luua jõukust läbi oma ettevõtte ja kuidas saavutada ettevõtlusvabadus. Ta on lava jaganud tuntud koolitajatega nagu Richard Bransoni ja Anthony Robbinsiga.\n\nEdmeades on üles ehitanud mitmeid ettevõtteid nii, et tema enda kohalolek pole vajalik. Ta on ostnud, kasvatanud ja müünud ettevõtteid erinevates valdkondades, nende seas mobiilindus, meditsiiniline treening, 3D kaamerate projekteerimine ja omanud Hollywoodi eriefektide stuudiot, kus valminud filmide nagu \"Kariibi mere piraadid\", \"Transformers\" ja \"Raudmees\" efektid.\n\n4.–8. novembrini 2019 toimus Saku Suurhallis konverents Better You, kus esines ka Eric Edmeades.\n", "id": "ekk_Latn_211282"}
{"text": "Sintautai\n\nSintautai on alev Leedus Šakiai rajoonis, Sintautai valla halduskeskus. Alev asub Penta jõe kaldal.\n\nAlevis on põhikool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on aastal 1995 valminud katoliku kirik (selle kõrval seisab vana puidust pastoraadihoone, mis oli kirikuna kasutusel Teisest maailmasõjas kuni uue kiriku valmimiseni), samuti kiriku juures asuv Antanas Tatarė muuseum, Pranas Vaičaitise muuseum ja Juozas Pikčilingise muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_211283"}
{"text": "Griškabūdis\n\nGriškabūdis on alev Leedus Šakiai rajoonis, Griškabūdise valla halduskeskus.\n\nAlevis on raamatukogu, kultuurikeskus ja keskkool. Vaatamisväärsusteks on radiaalplaneeringuga vana (põhiliselt XIX sajandist pärinev) alevi osa, aastal 1796 ehitatud kirik ja selle aastal 1933 valminud kellatorn.\n", "id": "ekk_Latn_211284"}
{"text": "Elvīra Ozoliņa\n\nElvīra Ozoliņa (sündinud 8. oktoobril 1939 Leningradis) on Läti kergejõustiklane, odaviskaja. Võistlustel esindas Nõukogude Liitu.\n\nRooma olümpiamängudel 1960 võitis ta odaviskes olümpiarekordiga 55.98 kuldmedali. Hõbemedali võitis Dana Zátopková, pronksi leedulane Birutė Kalėdienė.\n\nPeafavoriidina Tōkyō olümpiamängudel 1964 võitis ta odaviskes 5. koha. Tal ebaõnnestusid neli viimast katset. Pärast ebaedu Tokyo olümpiamängudel lasi ta oma pea kiilaks ajada.\n\nAastatel 1961, 1962, 1964, 1966 ja 1973 tuli ta Nõukogude Liidu meistriks.\n\nTema abikaasa Jānis Lūsis oli odaviskaja, nagu ka poeg Voldemārs Lūsis, kes osales olümpiamängudel 2000. ja 2004. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211285"}
{"text": "Efkleídis Tsakalótos\n\nEfkleídis Tsakalótos (kreeka keeles Ευκλείδης Τσακαλώτος; sündinud 1960 Rotterdamis) on kreeka poliitik; 6. juulist 2015 kuni 28. augustini 2015 ja 23. septembrist 2015 kuni 9. juulini 2019 oli ta Kreeka rahandusminister (vasakradikaalse erakonna SYRIZA liige) Aléxis Tsíprase valitsuses.\n\nTa sündis aastal 1960 Rotterdamis. Ta õppis majandust, politoloogiat ja filosoofiat Oxfordi Ülikoolis ja Sussexi Ülikoolis. Aastal 1989 kaitses ta filosoofiadoktori väitekirja Oxfordi Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_211286"}
{"text": "Mihaela Peneș\n\nMihaela Peneș (sündinud 22. juulil 1947 Bukarestis) on Rumeenia kergejõustiklane, odaviskaja.\n\nTema isiklik rekord odaviskes on 60.68 (1967).\n", "id": "ekk_Latn_211287"}
{"text": "Matti Järvinen\n\nMatti Henrikki Järvinen (18. veebruar 1909 Tampere – 22. juuli 1985 Helsingi) oli soome odaviskaja.\n\nTema vanem vend Akilles Järvinen oli mitmevõistleja, kes võitis kaks olümpiamängude hõbemedalit.\n", "id": "ekk_Latn_211288"}
{"text": "Marie-Louise Meilleur\n\nMarie-Louise Fébronie Meilleur (sünninimi Chassé; 29. august 1880 Kamouraska, Québec – 16. aprill 1998 Corbeil, Ontario) oli Kanada prantslasest ülipikaealine, kes oli maailma vanim elav inimene alates Jeanne Calmenti surmast 4. augustil 1997 kuni enda surmani.\n\n1900. aastal abiellus ta Étienne Leclerciga. Neil sündis neli last. Marie-Louise'i vanemad ja abikaasa surid 1911. ja 1912. aastal.\n\n1915. aastal abiellus ta Hector Meilleuriga. Neil sündis kuus last. Pärast abikaasa surma 1972. aastal elas Marie-Louise algul tütre juures ja hiljem hooldekodus.\n\nSurres oli ta 117 aastat ja 230 päeva vana.\n", "id": "ekk_Latn_211289"}
{"text": "Samuel Onno\n\nSamuel Onno (19. jaanuar vkj /1. veebruar 1911 ukj, Navi küla, Võrumaa – 11. juuni 1992 Võru) oli eesti muusikapedagoog ja orkestridirigent.\n\nLapsepõlves õppis eraviisiliselt viiulit, hiljem ka puhkpille. Õppis aastatel 1925–1931 Võru Õpetajate Seminaris ja Läänemaa Õpetajate Seminaris.\n\nPärast õpinguid töötas õpetajana, sealhulgas muusikaõpetajana. 1944. aastast oli Samuel Onno Võru puhkpilliorkestri dirigent. 1949. aastal küüditati perega Siberisse Irkutski oblastisse. Rehabiliteeriti 1957. aastal.\n\nPärast Siberist naasmist töötas ta 1957. aastast Võru Lastemuusikakoolis viiuli- ja puhkpilliõpetajana ning jätkas tööd Võru puhkpilliorkestri dirigendina kuni 1973. aastani.\n\n1961. aastal asutas ta Võru sümfooniaorkestri ja oli selle peadirigent 1966. aastani.\n\nTema õpilasi on Kait Tamra ja Indrek Kalda.\n\nSamuel Onno on maetud Võru linnakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_211290"}
{"text": "Joachim Jungiuse Teadusühing\n\nJoachim Jungiuse Teadusühing (saksa keeles Joachim-Jungius-Gesellschaft der Wissenschaften) oli Saksamaa teadusselts, mis tegutses teaduskadeemiana eelkõige Hamburgis ja Schleswig-Holsteinis, alates 1990. aastast ka Mecklenburg-Vorpommernis.\n\nJoachim Jungiuse Teadusühing asutati 1947. aastal Hamburgi Ülikooli juhtivteadlaste eestvedamisel. Oma nime sai ühing Joachim Jungiuse järgi.\n\nAastatel 1978–1982 ja 1996–1997 ja 1998–1999 oli Joachim Jungiuse Teadusühingu president Otto Kraus, saksa arhanoloog. Alates 2000. aastast oli teadusühingu president Kurt Pawlik, Austria ja Saksamaa psühholoog, Hamburgi Ülikooli emeriitprofessor.\n", "id": "ekk_Latn_211291"}
{"text": "Eesti NSV rahvaarhitekt\n\nEesti NSV rahvaarhitekt on Eesti NSVs välja antud aunimetus.\n\nEesti NSV rahvaarhitekti aunimetuse kehtestas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium 1989. aastal. Aunimetust andis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium \"arhitektidele, kellel on Eesti NSV teenelise arhitekti aunimetus, suurte teenete eest eesti nõukogude arhitektuuri arendamisel ning ühiskondlike, tsiviil- ja tööstusehitiste rajamisel linnas või maal.\"\n", "id": "ekk_Latn_211292"}
{"text": "Eesti NSV teeneline ansambel\n\nEesti NSV teeneline ansambel oli Eesti NSVs välja antud aunimetus.\n\nAunimetust andis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium tantsu- ja muusikaansamblitele eriti kõrge taseme, loomingulise tegevuse ja suurte teenete eest eesti nõukogude tantsu- ja muusikakultuuri arendamisel.\n\nEesti NSV teenelise ansambli aunimetust anti välja 1965. aastast. 1987. aasta alguseks oli selle aunimetuse saanud 10 ansamblit.\n", "id": "ekk_Latn_211293"}
{"text": "Carli Lloyd\n\nCarli Anne Lloyd (sündinud 16. juulil 1982 USA New Jersey osariigis Delrani vallas) on USA jalgpallur. Ta mängib USA kõrgliiga klubis Sky Blue poolkaitsjana.\n\nUSA koondises mängis ta aastatel 2005–2019. 2008. ja 2012. aastal tuli ta olümpiavõitjaks, lüües mõlemal korral finaalis võiduvärava.\n\n2015. aasta maailmameistrivõistlustel lõi ta finaalis Jaapanile 15 minutiga kübaratriki. Ta lõi turniiri jooksul kokku kuus väravat ja valiti turniiri parimaks mängijaks.\n", "id": "ekk_Latn_211294"}
{"text": "Lucas Biglia\n\nLucas Rodrigo Biglia (sündinud 30. jaanuaril 1986 Mercedeses) on Argentina jalgpallur, kes mängib Türgi kõrgliigaklubis İstanbul Başakşehir poolkaitsjana.\n\nBiglia alustas klubikarjääri Argentina klubis Argentinos Juniors. 2005. aasta liitus ta klubiga Independiente. 2006. aasta juulis sõlmis ta Belgia kõrgliigaklubiga Anderlecht. Ta on tulnud klubiga neljal korral Belgia meistriks ning võitnud ühe karika ja neli superkarikat.\n\nAastatel 2013–2017 mängis ta Lazios. 2017. aastal sõlmis ta kolmeks aastaks lepingu Milaniga. 2020. aastal liitus ta äsja Türgi kõrgliigasse tõusnud Fatih Karagümrükiga.\n", "id": "ekk_Latn_211295"}
{"text": "Elva kirik\n\nElva kirik on luteriusu kirik Elva linnas Pargi tänaval. Kirikut kasutab EELK Elva kogudus, hoone projekteeris Tartu linnaarhitekt Arved Eichhorn (1879–1922).\n\nArhitekt Arved Eichhorni projekti järgi valminud kirik sai katuse alla enne Esimest maailmasõda, sisetööd lõpetati 1920. Gootikast inspireeritud väikest punastest tellistest hoonet ilmestab väheldane oktagonaalne telkkiivriga konsooltorn. Peasissepääsu ehisviiluga kroonitud teravkaarse portaali kaarevälja kaunistab roosakna imitatsioon. Pikiseinu liigendavad teravkaarsed aknad ja nendevahelised liseenid. Lõunaosas liitub pikihoonega väheldane ristkülikukujuline koor, mille kahel pool tillukesed abiruumid. Silindervõlvilise puitlaega ülilihtsa interjööri aktsendiks on vitraaž altariosas.\n\nEesti-saksa päritolu vitraažikunstnik Dolores Hoffmann (sündinud 1937) on spetsiaalselt Elva kirikule valmistanud vitraažakna 1995. a. Valgustatud vitraaž asub altari tagaseinas. Vitraažil kujutatakse kuningate kummardamist vastsündinud Kristuse ees. Pildi allosas on kujutatud Elva kirikut.\n", "id": "ekk_Latn_211296"}
{"text": "Alfred Döblin\n\nBruno Alfred Döblin (10. august 1878 Stettin – 26. juuni 1957 Emmendingen) oli juudi rahvusest Saksa kirjanik ja arst.\n", "id": "ekk_Latn_211297"}
{"text": "Lihula piiskop\n\nLihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea.\n\nLihula piiskopi ametikoht loodi 1211. aastal Riia piiskopi Albertil poolt ja esimeseks piiskopiks määras ta Daugavgrīva kloostri abti Theoderichi. Kuna Riia piiskopil sel ajal kontroll Eestimaa, sh piiskopkonna keskuseks kavandatud Lihula üle veel puudus, siis uus piiskop reaalselt ametisse asuda ei saanud. Pärast Theoderichi langemist Lindanise lahingus 1219. aastal nimetas Albert uueks Lihula ehk Eestimaa piiskopiks oma venna Hermanni. Reaalselt sai Hermann omale piiskopkonna 1224. aastal, kuid Lihula jäi selle piiridest välja ja keskuseks määrati hoopis Tartu. 1235. aastal nimetatigi Hermann ümber Tartu piiskopiks.\n", "id": "ekk_Latn_211298"}
{"text": "Jüri Kõrgema\n\nJüri Kõrgema (21. detsember 1948 – 2. august 1992) oli eesti kitarrist ja laulusõnade autor.\n\n1960. aastatel mängis kitarri ansamblites Virmalised ja Baltika, oli üks ansambli Lüürikud käivitajatest.\n\nKirjutanud laulusõnu eesti heliloojate viisidele ja eestindanud rahvusvaheliste poplaulude tekste. Jüri Kõrgema on mitmete Marju Läniku poolt tuntuks lauldud lugude sõnade autor, sealhulgas \"Karikakar\", \"Päikesemaa\", \"Suvekuninganna\" ja \"Taas löövad kellad\". Kirjutas laulutekste ka Gunnar Grapsile.\n\nJüri Kõrgema on maetud Rahumäe kalmistule.\n\nTema abikaasa oli Vello Viisimaa tütar Maris Viisimaa.\n", "id": "ekk_Latn_211299"}
{"text": "Rihards Kozlovskis\n\nRihards Kozlovskis (sündinud 26. mail 1969 Riias) on läti jurist ja poliitik; ta oli 25. oktoobrist 2011 kuni 23. jaanuarini 2019 Läti siseminister. Teist korda on ta siseminister alates 15. septembrist 2023.\n\nTa on õppinud Riia 69. Keskkoolis, ta lõpetas aastal 1987 Murjāņi Spordiinternaatkooli. Aastatel 1987–1993 õppis ta Läti Kehakultuuriinstituudis, mille lõpetas spordipedagoogi kvalifikatsiooniga. Aastatel 1995–2005 õppis ta Läti Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas juristi kvalifikatsiooniga.\n\nTa alustas tööd veebruaris 1991 Siseministeeriumi esimeses politseipataljonis nooreminspektorina, sama aasta maikuus sai ta samas inspektoriks; aasta lõpus sai temast inspektor valitsuse turvateenistuses (kus töötas aastani 1993). Aastatel 1994–1996 töötas ta vaneminspektorina Riigi Majandusliku Sõltumatuse Kaitse osakonnas. Aastatel 1996–2005 töötas ta Läti Kaitsepolitseis osakonnajuhataja asetäitjana. Aastatel 2005–2007 töötas ta nõunikuna Läti kaitseministeeriumis, ta juhtis aastal 2006 toimunud NATO riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel Riias julgeolekuohutuse ettevalmistamise ja läbiviimise koordineerimise osakonda. Aastatel 2007–2011 töötas ta advokaadina firmas BBF Consulting.\n\nAastal 2011 kandideeris ta Zatlersi Reformipartei nimekirjas 11. Seimi koosseisu, kuid ta ei osutunud valituks. 25. oktoobril 2011 asub ta siseministri kohale Valdis Dombrovskise kolmandasse valitsusse. Ta oli siseminister ka Laimdota Straujuma esimeses valitsuses ja on siseministriks praeguses, Laimdota Straujuma teises valitsuses. Ta oli aastatel 2011–2014 Zatlersi Reformipartei liige ja on aastast 2014 erakonna Ühtsus liige.\n", "id": "ekk_Latn_211300"}
{"text": "Hendrik Juurikas\n\nHendrik Juurikas (17. juuni 1921 Tali vald Pärnumaa – 21. veebruar 2005 Võru) oli eesti muusikapedagoog, helilooja ja dirigent.\n\nEnne sõda õppis ta Väimelas põllumajandust. 1945. aastast töötas Võru kultuurimaja Kannel kunstilise juhi ja kammeransambli orkestrandina. Aastatel 1946–1963 juhatas Võru kultuurimaja estraadiorkestrit, 1947–2001 Võru puhkpilliorkestrit, 1963–1968 Võru bigbändi. Mängis Võru sümfooniaorkestris tšellot ja klarnetit, aastatel 1972–1994 oli ta sümfooniaorkestri peadirigent.\n\n1950. aastate alguses töötas ka Võru III 7-klassilise kooli muusikaõpetajana. 1956. aastal oli ta üks Võru Lastemuusikakooli asutajatest. Ta oli lastemuusikakooli esimene direktor, töötades sellel ametikohal 25 aastat, kuni 1981. aastani. Tema õpilasi on Peeter Saan ja Viljar Jõe.\n\n1961. aastal lõpetas ta kaugõppes Tartu Muusikakooli klarneti eriala (Armond Pajo klassi). 1967. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi puhkpillide dirigeerimise erialal (Elmar Peäske klassis).\n\nHeliloojana on ta kirjutanud sümfoonilised teosed \"Mälestusmägi\" ja \"Legend Verijärvest\", teinud üle 400 orkestreeringu sümfoonia-, puhkpilli- ja estraadiorkestrile ning seadeid vokaalansamblitele.\n\nHendrik Juurikas oli Võrumaa laulupidude organisaator ja üldjuht.\n\nHendrik Juurikas on maetud Võru linnakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_211301"}
{"text": "Jānis Dūklavs\n\nJānis Dūklavs (sündinud 24. novembril 1952 Ķegumsis) on läti poliitik. Ta oli Läti põllumajandusminister aastatel 2009–2011 (Valdis Dombrovskise esimeses ja teises valitsuses) ja oli uuesti 22. jaanuarist 2014 kuni 23. jaanuarini 2019 põllumajandusminister (Laimdota Straujuma esimeses ja teises valitsuses ning Māris Kučinskise valitsuses).\n\nTa lõpetas aastal 1971 Jaunjelgava Keskkooli. Aastal 1976 lõpetas Läti Põllumajanduse Akadeemia metsandusteaduskonna metsandusinseneri kvalifikatsiooniga.\n\nAastatel 1975–1991 töötas ta \"Piebalga\" kolhoosis.\n", "id": "ekk_Latn_211302"}
{"text": "2015. aasta CONCACAF Gold Cup\n\n2015. aasta CONCACAF Gold Cup olid 13. CONCACAF-i korraldatavad jalgpallivõistlused, millest võtsid osa CONCACAF-i kuuluvad jalgpallikoondised. Võistlused toimusid USA-s ja Kanadas 7.–26. juulini.\n\nMehhiko kvalifitseerus play-off mängule USA-ga (2013. aasta turniiri võitja). Mängu võitja pääses 2017. aasta konföderatsioonide karikavõistlustele. Kui USA oleks turniiri võitnud, oleks ta otse konföderatsioonide karikavõistlustele pääsenud. Play-off mäng toimus 9. oktoobril 2015 ning selle võitis Mehhiko tulemusega 3:2\n", "id": "ekk_Latn_211303"}
{"text": "Melanokortiin-1 retseptor\n\nMelanokortiin-1 retseptor ehk melanotsüüte stimuleeriva hormooni retseptor (lüh MC1R) on melanotsüütide plasmamembraani G-valguga seotud retseptor, mis seob mitmeid ajuripatsi peptiidhormoone melanokortiine ja sünteesib melaniini.\n\nMC1R osaleb imetajate naha ja karvastiku pigmentatsiooni regulatsioonis, määrates ära ka melanosoomides sünteesitava melaniini liigi (kas lülituda eumelaniini või feomelaniini sünteesimisele).\n\nMc1r geenimutatsioonid võivad põhjustada üldkehakatte värvimuutusi mitmetel loomaliikidel nagu näiteks hiirtel, lehmadel, hobustel, kanadel, koertel, rebastel, sigadel ja lammastel – dominantsed geenivariandid võivad karvastiku tumedamaks ja retsessiivsed karvkatte kas kollaseks või punaseks muuta.\n\nMc1r on kandidaatgeen osade roomajate, sh madude soomuste, melanistliku värvuse kujundamisel.\n\nAmeerika Ühendriikides esineb ligi 25%-l rahvastikust retsessiivset MC1R geenimutatsiooni, mida seostatakse loodusliku punapäisusega.\n\nSeda retseptorit kodeeriva geeni muteerunud vorme seostatakse ka perekondlikku soodumusega maliigse melanoomi väljakujunemisega.\n", "id": "ekk_Latn_211304"}
{"text": "Johannes Lossius\n\nJohannes Valentin Lossius (19. jaanuar 1842 Kodavere pastoraat – 26. veebruar 1882 Tartu) oli Liivimaa ajaloolane ja raamatukoguhoidja.\n\nJohannes Losius õppis 1861–1868 Tartu ülikoolis arstiteadust ja ajalugu, 1869 grad. stud.\n\nTa oli Tallinna toomkooli õpetaja ja Revaler Zeitungi kaastööline, 1871–1882 Tartu ülikooli raamatukoguhoidja abi.\n\nLossius oli Tartu Ülikooli Raamatukogus ja Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogus raamatukoguhoidja, tegeldes käsikirjaliste materjalide korraldamise ja avaldamisega ja Christian Kelchi kroonika (\"Liefländische Historia\") trükivalmis seadmisega.\n\nTa avaldas ka raamatu \"Die Urkunden der Grafen de Lagardie in der Universitätsbibliothek zu Dorpat\" (1882).\n", "id": "ekk_Latn_211305"}
{"text": "Robert Looga\n\nRobert Looga (17. mai 1921 Tartu – 6. juuli 2015) oli eesti arstiteadlane ja Tartu Ülikooli professor.\n\nTa õppis aastatel 1929–1935 Tartu 16. algkoolis, aastatel 1935–1938 Tartu 3. Progümnaasiumis ja lõpetas aastal 1941 Hugo Treffneri Gümnaasiumi kiitusega. Gümnaasiumis õppimise ajal võttis ta osa vaatlustest Tartu Tähetornis Aksel Kipperi juhendamisel.\n\nAastal 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus viibis alguses tööpataljonides ja oli aastatel 1942–1945 Eesti Laskurkorpuses. Aastal 1945 astus ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1951 arstina cum laude.\n\nPärast ülikooli lõpetamist jäi ta aastatel 1951–1954 TRÜ füsioloogia kateedri juurde aspirantuuri, kus tal valmis kandidaadiväitekiri teemal \"Südamesageduse reflektoorsetest muutustest punnetuste puhul\", mille ta kaitses 26. novembril 1954, omandades meditsiinikandidaadi kraadi. Pärast kandidaadikraadi kaitsmist töötas ta lühikest aega TRÜ anatoomia kateedris assistendina ja aastast 1955 TRÜ patoloogilise füsioloogia ja sisehaiguste kateedri vanemõpetajana. Aastal 1961 sai ta dotsendiks.\n\nAastal 1970 valmis tal doktoriväitekiri teemal \"Влияние обёма легких и кровотока в малом круги на регуляцию системного кровообращения и дыхания\", mida kaitses 18. juunil 1970 Leningradi Riikliku Arstide Täiendusinstituudi Nõukogu ees. Väitekiri kinnitati 12. märtsil 1971 ja ta omandas meditsiinidoktori kraadi. Aastal 1972 sai ta professoriks. Pärast iseseisva patoloogilise füsioloogia kateedri moodustamist määrati ta aastal 1973 selle kateedri professoriks. Patoloogilise füsioloogia kateedri professorina tegutses ta aastani 1984, pärast seda jätkas ta aastani 1994 konsultant-professorina ja erakorralise professorina. Aastast 1994 oli ta emeriitprofessor. Lisaks oli ta aastatel 1959–1961 TRÜ arstiteaduskonna prodekaan.\n", "id": "ekk_Latn_211306"}
{"text": "Marcos Rojo\n\nFaustino Marcos Alberto Rojo (sündinud 20. märtsil 1990 La Platas) on Argentina jalgpallur, kes mängib Argentina rahvuskoondises ja Argentina Primera División klubis Boca Juniors kaitsjana.\n", "id": "ekk_Latn_211307"}
{"text": "Juan Camilo Zúñiga\n\nJuan Camilo Zúñiga Mosquera (sündinud 14. detsembril 1985 Chigorodós) on endine Colombia jalgpallur, kaitsja.\n\nZúñiga alustas klubikarjääri Colombia klubis Atlético Nacional. Aastatel 2005 ja 2007 tuli ta klubiga Colombia meistriks. 2008–2009 hooajal suundus ta Itaalia klubisse Siena. 2009. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu teise Itaalia klubiga Napoli. 2016. aastal liitus ta laenulepingu alusel Inglismaa klubiga Watford. Karjääri lõpetas ta 2018. aastal kodumaal Atlético Nacionalis.\n\nZúñiga esindas Colombiat U20-koondises 2005. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel neljas mängu. Colombia jõudis turniiril kaheksandikfinaali. 2005–2015 mängis ta Colombia rahvuskoondises. Esimese värava lõi ta rahvuskoondises 2012. aasta 7. septembril 2014. aasta maailmameistrivõistluste valikmängus Uruguay vastu.\n\nTa esindas Colombiat rahvuskoondises 2014. aasta maailmameistrivõistlustel ja kolmedel Copa América meistrivõistlustel.\n\n2014. aasta maailmameistrivõistluste veerandfinaalis põhjustas ta vigastuse Brasiilia mängijale Neymarile, kes jäi seetõttu ülejäänud turniirist eemale. Zúñiga palus hiljem teo eest vabandust.\n", "id": "ekk_Latn_211308"}
{"text": "Miranda (jalgpallur)\n\nJoão Miranda de Souza Filho (sündinud 7. septembril 1984 Paranavaís) on endine Brasiilia jalgpallur (keskkaitsja).\n\nMiranda alustas klubikarjääri Brasiilia klubis Coritiba. 2005. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Prantsusmaa klubiga Sochaux, kuid naasis peagi Brasiiliasse ja mängis aastatel 2006–2011 Brasiilia kõrgliigaklubis São Paulo. Aastatel 2006, 2007 ja 2008 tuli ta São Pauloga Brasiilia meistriks.\n\n2011. aasta juulis suundus ta Hispaania klubisse Madridi Atlético. Klubis tegi ta debüüdi Euroopa Liiga 2011–2012 väljalangemismängus, kus kohtuti Portugali Vitória klubiga. Debüüdi La Ligas tegi ta 10. septembril mängus Valenciaga. Esimese värava lõi ta klubis 11. märtsil 2012 mängus Granadaga.\n\n2013. aasta märtsis pikendas ta Madridi Atléticoga lepingut kuni 2016. aastani. 2013. aasta Hispaania karikavõistluste finaalis Madridi Realiga lõi ta võiduvärava. See oli Atlético esimene võit Reali üle pärast 1999. aastat. Hooajal 2013–2014 tuldi klubiga ka Hispaania meistriks.\n\n2015. aasta juunis suundus ta 15 miljoni euro eest Itaalia klubisse Internazionale.\n\n2021. aasta märtsis naasis Miranda São Paulosse, mis jäi ühtlasi tema klubikarjääri viimaseks klubiks. Jalgpallurikarjääri lõpetamisest teatas Miranda 2023. aasta jaanuaris.\n\nMiranda kutsuti Brasiilia rahvuskoondise juurde juba 2007. aasta augustis, kuid tegi debüüdi alles 2009. aasta 1. aprillil 2010. aasta maailmameistrivõistluste valikmängus Peruuga.\n\nDunga juhendamise all pääses ta koondises põhikoosseisu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 6. septembril 2016 MM-i valikmängus Colombia vastu. Ta esindas Brasiiliat koondises 2009. aasta konföderatsioonide karikavõistlustel, 2015. aasta Copa Américal, 2016. aasta Copa América Centenariol, 2018. aasta maailmameistrivõistlustel ning 2019. aasta Copa Américal. Brasiilia koondises mängis ta aastatel 2008–2021 kokku 58 korda ja lõi kolm väravat.\n", "id": "ekk_Latn_211309"}
{"text": "Keshorn Walcott\n\nKeshorn Walcott (sündinud 2. aprillil 1993 Tocos) on Trinidadi ja Tobago kergejõustiklane, odaviskaja.\n\nWalcott võitis odaviskes kuldmedali 2012. aasta Londoni olümpiamängudel tulemusega 84.58, mis oli ühtlasi ka Trinidadi ja Tobago rahvusrekord.\n\nSamal 2012. aastal võitis ta veel kulla juunioride maailmameistrivõistlustel Barcelonas tulemusega 78.64.\n\nMoskva maailmameistrivõistlustel 2013 ta valikvõistluselt edasi ei pääsenud. Tulemus 78.78 tagas 19. koha.\n\n2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis ei pääsenud ta taas valikvõistluselt edasi, saades 26. koha tulemusega 76.83.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta tulemusega 85.38 pronksmedali. 2016. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial kandis ta Trinidadi Ja Tobago lippu.\n\n2017. aasta maailmameistrivõistlustel Londonis sai ta tulemusega 84.48 seitsmenda koha.\n\nTema isiklik rekord ning ühtlasi ka Trinidadi ja Tobago rahvusrekord odaviskes on juulis 2015 Lausanne'i Teemantliiga etapil visatud 90.16. Varem oli tema tippmark 86.43 (2015).\n", "id": "ekk_Latn_211310"}
{"text": "Jonni Myyrä\n\nJoonas Myyrä (13. juuli 1892 Savitaipale – 22. jaanuar 1955 San Francisco) oli soome kergejõustiklane, odaviskaja.\n\nMyyra võitis odaviskes kuldmedali 1920. aasta Antwerpeni olümpiamängudel ja 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel.\n\n1912. aasta olümpiamängudel Amsterdamis võitis ta odaviskes 8. koha.\n\nPärast Pariisi olümpiamänge emigreerus Ameerika Ühendriikidesse ja oma sünnimaale ta enam ei naasnud.\n", "id": "ekk_Latn_211311"}
{"text": "EAÕK Tartu piiskopkond\n\nEAÕK Tartu piiskopkond on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku üks kolmest piiskopkonnast (teised kaks on Tallinna peapiiskopkond ning Pärnu ja Saare piiskopkond), mille keskus asub Tartus.\n\nPiiskopkonna peakirik on Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirik.\n\nPiiskopkonda juhib 10. jaanuarist 2009 piiskop Eelija.\n", "id": "ekk_Latn_211312"}
{"text": "EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkond\n\nEAÕK Pärnu ja Saare piiskopkond on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku üks kolmest piiskopkonnast (teised kaks on Tallinna peapiiskopkond ning Tartu piiskopkond), mille keskus asub Pärnus.\n\nPiiskopkond moodustati 21. oktoobril 2008. Selle katedraalkirik on Pärnu Issandamuutmise kirik.\n\nPiiskopkonda juhib 12. jaanuarist 2009 piiskop Aleksander.\n", "id": "ekk_Latn_211313"}
{"text": "Aleksandri vald\n\nAleksandri vald (saksa keeles Alexandershof) oli vald Võrumaal Põlva kihelkonnas ja Võru maakonnas aastatel 1892–1939.\n\n1939. aasta vallareformiga moodustati Aleksandri ja Põlgaste valla aladest Laheda vald, Võru ning Aleksandri valla aladest moodustati Võru vald. Suur osa valla maa-alast läks Laheda valla koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_211314"}
{"text": "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia\n\n\"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia\" on 2010. aastal Eesti Entsüklopeediakirjastuses välja antud ravimtaimede entsüklopeedia, millesse Tartu Ülikooli farmakognoosia õppejõud Ain Raal on kogunud valiku ravimtaimedest.\n\n\"Maailma ravimtaimede entsüklopeedias\" on kokku 712 taimeartiklit, milles on kirjeldatud 740 taime.\n\nRavimtaimede entsüklopeedia on järjestatud ladinakeelsete taimenimetuste järgi (sisukord on eestikeelsete nimetuste järgi), igas artiklis käsitletud põhitaime nimetus aga on eesti, ladina, inglise ja vene keeles.\n\nIga ravimtaime artikkel sisaldab taime lühikest botaanilist iseloomustust, andmeid leviku, kultiveeritavuse ja keemilise koostise kohta; ravimtaimest valmistatud ja kasutatava droogi kirjeldust; teavet, kas juured, juurikad, mugulad, ürdid, lehed, õied, õisikud, viljad, koor või muud osad evivad farmakoloogilist toimet valdavalt inimorganismile; näidustusi nii teadusliku meditsiini kui ka rahvameditsiini seisukohast, vastunäidustusi ja ohtlikkust ning muid kasutusviise (nt toidutaimena, vürtsina, kosmeetikatööstuses jm).\n\nEntsüklopeedia on toimetanud kauane Eesti Looduse toimetaja bioloog Ann Marvet, keeletoimetaja on Anneliis Lember ning nimetoimetajad Aili Saks ja Eha Voog, konsultandid Toomas Kukk ja Urmas Laansoo.\n\nEntsüklopeedias on kasutatud illustratsioone ka raamatutest \"Flora von Deutschland Österreich und der Schweiz\" (1885) ja \"Köhler's Medizinal-Pflanzen\" (1887) jm.\n", "id": "ekk_Latn_211315"}
{"text": "Eesti Suursaatkond Washingtonis\n\nEesti Suursaatkond Washingtonis on Eesti diplomaatiline esindus Ameerika Ühendriikides Washingtonis. Suursaatkond asub aadressil 2131 Massachusetts Av., NW.\n\nEesti saatkond Washingtonis tegutses aastatel 1923–1925. Saatkond taastati Välisministeeriumi koosseisus alates 1. aprillist 1940 (saadik; I sekretär, ühtlasi konsul New-Yorgis ja ametnik (ühtlasi New-Yorgis), kuid okupatsiooni tõttu ei jõudnud see tegevust alustada. Praeguse saatkonnahoone soetas Eesti riik aastal 1994.\n", "id": "ekk_Latn_211316"}
{"text": "Jānis Lūsis\n\nJānis Lūsis (19. mai 1939 Jelgava – 29. aprill 2020) oli Läti odaviskaja.\n\nVõistlustel esindas ta Nõukogude Liitu.\n\nAastal 2014 valiti Lūsis IAAFi kuulsuste halli.\n\nJānis Lūsis võitis odaviskes pronksmedali 1964. aasta Tokyo olümpiamängudel, kuldmedali 1968. aasta México olümpiamängudel ja hõbemedali 1972. aasta Müncheni olümpiamängudel. 1976. aasta Montréali olümpiamängudel võitis ta odaviskes 8. koha.\n\nTuli Euroopa meistriks aastatel 1962, 1966, 1969 ja 1971 ja Nõukogude Liidu meistriks aastail 1962–1966, 1968–1973 ja 1976.\n\nTema abikaasa on 1960. aasta olümpiavõitja odaviskes Elvīra Ozoliņa. Poeg Voldemārs Lūsis on samuti odaviskaja, ta esindas Lätit 2000. ja 2004. aasta olümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_211317"}
{"text": "Tohisoo mõis\n\nTohisoo mõis (saksa keeles Tois) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Rapla maakonda Kohila valda.\n\nMõis asutati tõenäoliselt 17. sajandil ja siis kuulus see Burtidele. Pärast Põhjasõda kuulus mõis Bellingshausenitele, Bockidele, Essenitele ja Korffidele. 1744 omandas mõisa Berend Johann von Wrangell. Wrangellidele kuulus mõis kuni 1919. aasta mõisate võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik Benita von Wrangell (1878–1967) abiellus 1928. aastal rootslase Carl Mothanderiga. Nende kätte jäi osa mõisasüdamest kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Carl Mothander on kirjutanud balti aadlike elust raamatu \"Parunid, eestlased ja enamlased\", mis ilmus eesti keeles 1997. aastal.\n\nMõisast on säilinud muu hulgas suur park.\n\nMõisa peahoones tegutseb Kohila Koolituskeskus. Mõisaparki on rajatud keraamikakoda. Mõisa viinaköögi hoones tegutseb Tohi Distillery.\n", "id": "ekk_Latn_211318"}
{"text": "Jõgisoo mõis\n\nJõgisoo mõis, ka Jõgisuu mõis (saksa keeles Joeggis) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal Keila jõe vasakul kaldal.\n\nNüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Saue valda, tänapäeva Jõgisoo küla lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_211319"}
{"text": "Kautjala mõis\n\nKautjala (linna)mõis (saksa keeles Kautel) oli linnamõis Jüri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Rae valda.\n\nMõis asutati 17. sajandi lõpul Rae mõisast eraldatud maatükist. Mõis kuulus kuni 1919. aasta mõisate riigistamiseni Tallinnale.\n\nMõisa ühekorruseline kivist peahoone ehitati 1850. aastatel.\n", "id": "ekk_Latn_211320"}
{"text": "Tarcona\n\nAktsiaselts Tarcona on Tallinnas tegutsev IT-teenuste pakkuja ja Guvnori kontserni osa, kes korraldab nafta ja naftasaaduste logistikat SRÜ riikides, Euroopas ja Ameerikas.\n\nAsutatud 2000. aastal.\n\nFirma saavutas 2012. aastal Äripäeva parimate palgamaksjate edetabelis esikoha.\n", "id": "ekk_Latn_211321"}
{"text": "Humala mõis\n\nHumala mõis (saksa keeles Hummala, Humblaküll) oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Harku valda, tänapäeva Humala küla lähedale.\n", "id": "ekk_Latn_211322"}
{"text": "Pallaste mõis\n\nPallaste mõis (saksa keeles Pallas) oli Leetse mõisa kõrvalmõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_211323"}
{"text": "Nikolai Thamm\n\nNikolai Thamm vanem (Johann Nicolai Thamm, 1834–1907) oli Eesti arhitekt Nikolai Thamm noorem (Nikolai Ludwig Jakob Thamm, 1867–1948) oli Eesti arhitekt\n", "id": "ekk_Latn_211324"}
{"text": "Peetri mõis (Keila)\n\nPeetri mõis (saksa keeles Peterhof) oli Vääna mõisa kõrvalmõis (sisuliselt karjamõis) Keila kihelkonnas Harjumaal.\n\nNüüdisajal jääb mõisasüda Harju maakonda Saue valda Kiia külla ,\n\nMõis asutati 18. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_211325"}
{"text": "Nikolai Thamm vanem\n\nJohann Nicolai Thamm (3. aprill 1834 Tallinn – 5. august 1907 Tallinn) oli Eesti arhitekt.\n\nTa õppis Peterburi Tehnoloogiainstituudis ja lõpetas 1860. aastal Peterburi Kunstiakadeemia.\n\nTa tegutses alates 1872. aastast arhitektina Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_211326"}
{"text": "Suru mõis\n\nSuru mõis (saksa keeles Surro) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõisasüda Harju maakonda Kuusalu valda Suru külla.\n\nMõis asutati 1780. aastatel Kihlevere mõisast eraldatud osast. Asutamise ajast alates vahetas ta üle 50 aasta pidevalt omanikku: seda on omanud Helwigid, Bremenid, Stenbockid, Nierothid, Tollid, Brevernid ja teised. 1840 sai mõisa omanikuks Adolf von Klugen. 1879–1919 kuulus mõis Stackelbergidele.\n", "id": "ekk_Latn_211327"}
{"text": "Erik Lundqvist\n\nErik Hjalmar Lundqvist (29. juuni 1908 – 7. jaanuar 1963) oli rootsi odaviskaja.\n\nTa tuli 1928. aastal Amsterdamis olümpiavõitjaks.\n", "id": "ekk_Latn_211328"}
{"text": "Work Bitch\n\n\"Work Bitch\" (stiliseeritult Work B**ch!) on USA poplaulja Britney Spearsi esitatud ja kirjutatud (kaasautorina) laul, mis anti välja singli ja muusikavideona.\n", "id": "ekk_Latn_211329"}
{"text": "Jaime Morey\n\nJaime García Morey (16. juuni 1942 Alicante – 7. juuli 2015 Madrid) oli Hispaania laulja.\n\nJaime Morey esindas lauluga \"Amanece\" Hispaaniat 1972. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Edinburghis. Laul saavutas 18 osaleja seas 10. koha.\n", "id": "ekk_Latn_211330"}
{"text": "Cy Young\n\nCyrus J. Young juunior (23. juuli 1928 Modesto – 6. detsember 2017 Modesto) oli USA kergejõustiklane, odaviskaja. 1952. aastal tuli ta odaviskes olümpiavõitjaks, püstitades 73,78 meetriga ka uue olümpiarekordi.\n\nTa on ainus USA meessportlane, kes sel alal olümpiavõitjaks on tulnud.\n", "id": "ekk_Latn_211331"}
{"text": "Nikolai Thamm noorem\n\nNikolai Ludwig Jakob Thamm, (ka Nikolai Tamm; 31. mai/13. juuni 1867 Peterburi – 21. detsember 1948 Aschersleben, Saksi-Anhalt) oli Eesti arhitekt.\n\n1887. aastal lõpetas ta Tallinna Peetri Reaalkooli ja 1895. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia.\n\n1895–1907 töötas ta Eestimaa kubermanguvalitsuse ehitusosakonnas nooreminsenerina ja ühtlasi Peetri reaalkooli õpetajana, aastast 1913 riiginõunikuna. Aastatel 1917–1919 tegutses Thamm Venemaal ja 1921–1927 töötas ta Tallinnas Kaitseministeeriumi ehitus- ja korteriosakonnas arhitektina.\n", "id": "ekk_Latn_211332"}
{"text": "Kaheaastane kuningakepp\n\nKaheaastane kuningakepp (varasem nimetus rapontika) (Oenothera biennis) on taimeliik pajulilleliste sugukonna kuningakepi perekonnast.\n", "id": "ekk_Latn_211333"}
{"text": "Manfred Weber\n\nManfred Weber (sündinud 14. juulil 1972 Niederhatzkofenis Landshuti kreisis Alam-Baieris) on Saksamaa poliitik, Euroopa Parlamendi liige. 2014. aastast on ta Euroopa Rahvapartei/Euroopa Demokraatide fraktsiooni juht.\n\nTa on Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) liige.\n", "id": "ekk_Latn_211334"}
{"text": "Kvalitatiivne analüüs\n\nKvalitatiivne analüüs on uurimismeetod, mis erineb kvantitatiivsest analüüsist põhimõtete poolest. Kvalitatiivset analüüsi kasutades sõnastatakse uurimisküsimusi (näiteks miks, milleks, kas jne), et saadud tulemusi kirjeldada, aga neid ei mõõdeta numbriliste näitajate ehk arvudega.\n\nKvalitatiivne analüüs leidis laiemat tuntust ja kasutamist pärast 1952. aastat, mil ajakirjas The Public Opinion Quarterly ilmus Siegfried Kracaueri artikkel \"Kvalitatiivse sisuanalüüsi väljakutse\". Kvalitatiivne analüüs võimaldab keskenduda teksti peamistele ja olulistele tähendustele ning võimaldab analüüsida allteksti ehk autori varjatut sõnumit, et näha teksti ja autori mõtteavalduste terviklikku mustrit või struktuuri.\n\nVanim, tuntum ja enim kasutatum tekstianalüüsi meetod on standardiseeritud kontentanalüüs, mis käsitleb nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset analüüsimeetodit. Peamiselt kasutatakse seda meetodit küsitluse avatud küsimuste vastuste kodeerimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_211335"}
{"text": "Kuningakepiõli\n\nKuningakepiõli (Oenotherae biennis oleum, Oleum Oenotherae Biennis) on kaheaastase kuningakepi (Oenothera biennis) küpsenud seemnetest heksaaniga ekstraheerides või külmpressides valmistatud rasvõli, mis liigitatakse taimsete droogide hulka ja mida kasutatakse inimkeha eriotstarbelisteks vajadusteks, aga ka ravimitööstuses.\n\nEuroopa farmakopöa järgi on õli tihedus 0,923; murdumisnäitaja 1,478.\n", "id": "ekk_Latn_211336"}
{"text": "Testreaktsioon\n\nTestreaktsioon ehk keemiline test on kiire ja lihtne kvalitatiivne või poolkvantitatiivne analüütiline protseduur, milles kasutatakse probleemist tulenevalt teatud spetsiifilist reagenti.\n\nTestreaktsioone jagatakse anorgaanilised, orgaanilised ja biokeemilised testid ning need võimaldavad mingi aine või ainete klassi (funktsionaalrühma) esinemise või puudumise kindlakstegemist. Test peab olema võimalikult tundlik ja selektiivne.\n", "id": "ekk_Latn_211337"}
{"text": "Loïc Rémy\n\nLoïc Alex Teliére Hubert Rémy (sündinud 2. jaanuaril 1987 Rillieux-la-Pape'is) on Prantsusmaa jalgpallur, kes mängib Türgi kõrgliiga klubis Çaykur Rizespor ründajana.\n\nVarem mängis Rémy muuhulgas Prantsusmaal Lyonis, Lensis, Nice'is, Marseille's ja Lille'is ning Inglismaa klubides Queens Park Rangers, Newcastle United ja Londoni Chelsea.\n\nDebüüdi Londoni Chelseas tegi Rémy 13. septembril 2014 Swansea City vastu ja lõi viimase Chelsea värava 4-2 võidus.\n", "id": "ekk_Latn_211338"}
{"text": "Dönhoff\n\nDönhoff (poolapäraselt Denhoff, Doenhoff, Donhoff) oli aadlisuguvõsa.\n\nSuguvõsa pärines Marki ja Vestfaali krahvkonnast ja sealt tuli rüütel Herman Dönhoff 1320. aastal Kuramaale.\n\nAlates 17. sajandist olid Dönhoffid Poola alamad.\n", "id": "ekk_Latn_211339"}
{"text": "Henryk von Dönhoff\n\nHenryk von Dönhoff (umbes 1585–1659) oli Rzeczpospolita riigi- ja sõjategelane.\n\n1644–1646 oli ta Tartu kastellaan. 1646–1659 oli ta Pärnu vojevood.\n", "id": "ekk_Latn_211340"}
{"text": "Víctor Cáceres\n\nVíctor Javier Cáceres Centurión (sündinud 25. märtsil 1985 Asunciónis) on Paraguay jalgpallur. Ta mängib Paraguay rahvuskoondises ja Paraguay kõrgliiga klubis Cerro Porteño kaitsva poolkaitsjana.\n\nCáceres alustas klubikarjääri Atlántida noorteklubis. 2004. aastal tegi ta debüüdi Libertadi põhimeeskonnas. Klubiga tuli ta 2006. aastal Paraguay meistriks ja jõudis Copa Libertadorese poolfinaali. Hiljem tuli ta klubiga veel neljal korral Paraguay meistriks.\n\n2012. aasta juulis sõlmis ta lepingu Brasiilia klubiga Flamengo. 2013. aastal võitis klubiga Brasiilia karikavõistlused Copa do Brasil ja 2014. aastal Rio de Janeiro osariigi meistrivõistlused Campeonato Carioca.\n\nAastatel 2015–2017 mängis ta Kataris Al-Rayyani ridades.\n\nDebüüdi Paraguay rahvuskoondises tegi ta 5. juunil 2007 sõprusmängus Mehhikoga. Esimese värava lõi ta rahvuskoondises 6. juunil 2014 sõprusmängus Prantsusmaaga.\n\nTa on koondises mänginud 2010. aasta maailmameistrivõistlustel ning 2011. ja 2015. aasta Copa Américal.\n", "id": "ekk_Latn_211341"}
{"text": "Raúl Bobadilla\n\nRaúl Marcelo Bobadilla (sündinud 18. juuni 1987 Buenos Aireses) on Paraguay jalgpallur, kes mängib Argentina kõrgliiga klubis Argentinos Juniors ründajana.\n", "id": "ekk_Latn_211342"}
{"text": "Premier League'i hooaeg 2015–2016\n\nPremier League'i hooaeg 2015–2016 oli Inglismaa Premier League'i 24. hooaeg. Hooaeg algas 8. augustil 2015 ja lõppes 15. mail 2016. Leicester tuli esimest korda meistriks, tiitlikaitsja Chelsea jäi 10. kohale.\n", "id": "ekk_Latn_211343"}
{"text": "Hamburgi Teaduste Akadeemia\n\nHamburgi Teaduste Akadeemia (saksa keeles Akademie der Wissenschaften in Hamburg) on üks Saksamaa teadusakadeemiaid. Asub Hamburgis.\n\nAkadeemia asutati 2004. aastal ja selle peakorter asub Hamburgi Ülikooli linnakus.\n\nHamburgi TA kuulub Saksa Teaduste Akadeemiate Liitu.\n\nAkadeemia annab välja Hamburgi TA teadusauhinda. Auhinnaga kaasneb 100 000-eurone auhinnaraha.\n\nAlates 2013. aastast on akadeemia president Edwin Kreuzer, mehaanikateadlane ja Hamburgi tehnikaülikooli endine rektor.\n", "id": "ekk_Latn_211344"}
{"text": "Christina Obergföll\n\nChristina Obergföll (sündinud 22. augustil 1981 Lahris) on saksa endine kergejõustiklane, odaviskaja.\n\nTema isiklik rekord odaviskes on 70.20 (2007)\n\nAastal 2013 valiti Obergföll Saksamaa aasta naissportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_211345"}
{"text": "Aleksandr Bõvšev\n\nAleksandr Bõvšev (sündinud 18. aprillil 1972; vene keeles Александр Михайлович Бывшев) on Orjoli oblastist pärit Venemaa õpetaja ja luuletaja. Ta pälvis tähelepanu 2014. aastal Ukrainat toetava luule avaldamisega.\n", "id": "ekk_Latn_211346"}
{"text": "TNMK\n\nTNMK (ukraina Танок на майдані Конґо, Tanok na Maidani Kongo, 'Tants Kongo väljakul') on Ukraina hiphopi ansambel. Sellesse kuuluvad Fagot, Fozzi, Kotja, Jarik, Oleksandr Šõmanskõi, Vitold ja TonIk. TNMK nime all alustas ansambel tegevust 1998. aastal ilmunud albumiga \"Зроби мені хіп-хоп\".\n", "id": "ekk_Latn_211347"}
{"text": "Katkubakter\n\nKatkubakter (Yersinia pestis) on bakteriliik Enterobacteriaceae sugukonna Yersinia perekonnast.\n\nBakter võib põhjustada mitmetel loomaliikidel (sh inimesel) katku haigestumist.\n", "id": "ekk_Latn_211348"}
{"text": "Steffi Nerius\n\nSteffi Nerius (sündinud 1. juulil 1972) on Saksamaa kergejõustiklane, odaviskaja.\n\nNerius võitis odaviskes hõbemedali 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuldmedali 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Berliinis ja kolm pronksi maailmameistrivõistlustelt 2003, 2005 ja 2007.\n\nTema isiklik rekord odaviskes on 68.34 (2008).\n\nAastal 2009 valiti ta Saksamaa aasta naissportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_211349"}
{"text": "Lekėčiai\n\nLekėčiai on alev Leedus Šakiai rajoonis, Lekėčiai valla halduskeskus. Alevi juures asub Leedu pindalalt kolmas metsamassiiv, Lekėčiaist neli kilomeetrit edelas on aga Novaraistise ornitoloogiline kaitseala.\n\nAlevis on raamatukogu, kultuurimaja ja keskkool. Vaatamisväärsusteks on metsandusmuuseum, aastal 1843 ehitatud kirik ja selle aastal 1906 valminud kellatorn ning alevi juures metsas asuv Lekėčiai allikas.\n", "id": "ekk_Latn_211350"}
{"text": "Lukšiai\n\nLukšiai on alev Leedus Šakiai rajoonis, Lukšiai valla halduskeskus. Alev asub Siesartise jõe kaldal.\n\nLukšiais on piimatööstus, seal valmistatakse ka juustu. Alevis on firma Gahlert tekstilė tekstiilivabrik ja firma Vinkšna puidutööstus.\n\nLukšiais on gümnaasium, kultuurikeskus ja raamatukogu. Kooli juures asub muuseum, vaatamisväärsusteks on veel aastal 1877 ehitatud kirik (selle messingist kell valmis aastal 1786) ja alevi kaguservas paiknev Zypliai mõisa hoonetekompleks (peahoone asub küll Tubeliai külas).\n", "id": "ekk_Latn_211351"}
{"text": "Alexander Guillemot de Villebois\n\nAlexander Guillemot de Villebois (vene Александр Никитич Вильбоа; 1716 Neuschottland/ Nowe Szkoty, Danzig/ Gdańsk − 9. veebruar (29. jaanuar vkj) 1781 Tartu) oli Venemaa sõjaväelane – kindral (Generalfeldzeugmeister, 1762–1765), Püha Andrease ordeni kavaler, Kurista ja Sarakuste mõisnik.\n\nTa on maetud Võnnu vanale kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_211352"}
{"text": "Disainiöö\n\nDisainiöö on festival, mille on ellu kutsunud Eesti Disainerite Liit eesmärgiga teha Eesti disain nähtavaks ning aidata üldsusel lahti mõtestada disaini olemust.\n\nDisainiöö kavasse kuuluvad tavapäraste näituste ja moeetenduste kõrval ka harivad seminarid, loengud ja töötoad. Soov on demonstreerida, kuidas loovust ja disaini saab rakendada parema füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonna loomisel. Esimene Disainiöö festival toimus 2006. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211353"}
{"text": "Väike-Tjuka saar\n\nVäike-Tjuka ehk Lilltjuka (ka Väike-Tiuka) on 7,45 hektari suurune saar Lääne-Eestis Lääne maakonnas Vormsi vallas Norrby küla alal.\n\nSaar asub Vormsist kirdes Voosi kurgus. Saare rannajoone pikkus on 1,9 kilomeetrit.\n\nSaare kõrgus on kirdeosas kuni 3,4 meetrit. Saar on liivase pinnamoega ja kaetud rohttaimestikuga.\n\nSaar kuulub Väinamere hoiuala koosseisu ja on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_211354"}
{"text": "Peter Kürten\n\nPeter Kürten (26. mai 1883 Mülheim am Rhein – 2. juuli 1931 Köln) oli Saksamaa sarimõrvar, kes oli tuntud ka Düsseldorfi vampiiri ja Düsseldorfi koletisena.\n\nKürten sündis Mülheimis, ent tema 13-liikmeline perekond kolis peagi Düsseldorfi, kus nad elasid ühetoalises korteris. Kürteni isa oli alkohoolik ja vägivaldne, millest Kürten kiiresti eeskuju võttis. Oma esimesed mõrvad sooritas ta enda sõnul üheksa-aastaselt, uputades kaks mängukaaslast Reini jõkke.\n\nEdaspidi pani ta toime mitmesuguseid kuritegusid, muuhulgas vargusi, väljapressimisi, kehavigastuste tekitamisi ja süütamisi. 1913. aastal tappis ta sissemurdmise käigus üheksa-aastase tüdruku. Aastatel 1925–1929 pani ta toime kokku 24 süütamist. Veebruarist novembrini 1929 sooritas ta Düsseldorfis ja selle ümbruses mitmeid mõrvu ja seksuaalrünnakuid.\n\n22. aprillil 1931 mõisteti ta Düsseldorfis mõrvade eest üheksakordselt surma ning lisaks 15 aastaks sunnitööle seitsme mõrvakatse eest. Kürten giljotineeriti sama aasta 2. juulil ning tema aju kasutati teadusuuringutes. Pärast teist maailmasõda sattus Kürteni kolp USAsse ning on tänapäeval eksponeeritud kurioosumite muuseumis.\n", "id": "ekk_Latn_211355"}
{"text": "Sofja Aleksejevna\n\nSofja Aleksejevna (vene keeles Со́фья Алексе́евна; täisnimi Sofja Aleksejevna Romanov; 17. september/27. september 1657 Moskva – 3. juuli/14. juuli 1704 Novo-Devitši klooster) oli Moskva tsaaririigi regent aastatel 1682–1689. Ta valitses oma poolvenna Peeter I ja venna Ivan V eest.\n\nTa oli tsaar Aleksei I Mihhailovitši ja tema esimese naise Maria Miloslavskaja kolmas täiskasvanueani elanud tütar. Ta oli õdedest ainus, keda õpetas Polotski Simeon, troonipärijatest vendade Aleksei ja Fjodori õpetaja.\n\nIsa Aleksei surma järel sai 1676. aastal tsaariks Fjodor, kuna vanem vend Aleksei oli juba surnud. Pärast Fjodori surma 1682. aastal kuulutas Bojaaride Duuma patriarh Joakimi toetusel Fjodori poolvenna, 10-aastase Peetri tsaariks, minnes mööda Peetri vanemast poolvennast Ivanist, kes oli haiglane, poolpime ja nõrgamõistuslik. Ent peagi algasid streletside rahutused (hovanštšina), mille provotseerisid Miloslavskid Sofja Aleksejevna juhtimisel. Streletside mässu ajal 1682. aastal tapeti alaealise Peetri silme all paljud tema sugulased (Narõškinid).\n\nNii kuulutati tsaarideks mõlemad vennad – Peeter ja Ivan, kusjuures Ivan kuulutati \"vanemaks\" tsaariks. Regendiks sai aga Sofja Aleksejevna, kes oli faktiliselt täie võimuga valitseja ning kõrvaldas Peetri ema Natalja Kirillovna täielikult riigi juhtimise juurest. Sofja Aleksejevna valitsemise ajal elas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobraženskojes. Hõõrumised Moskva ja Preobraženskoje \"õukonna\" vahel jätkusid.\n\nAastal 1689 hakkas Sofja Aleksejevna ette valmistama uut streletside ülestõusu, et kõrvaldada Peeter võimult ja kindlustada oma positsiooni ainuvalitsejana. Ent Peetril ja tema pooldajatel õnnestus Sofja Aleksejevna regendistaatusest ilma jätta. Ta vangistati Novo-Devitši kloostrisse.\n", "id": "ekk_Latn_211356"}
{"text": "Teadusajakiri\n\nTeadusajakiri (inglise scientific journal) on ajakiri, milles avaldatakse teadusartikleid mingis teadusvaldkonnas või mingil erialal.\n\nTeadusajakirjade oluliseks eripäraks on neis avaldatavate artiklite retsenseerimine enne avaldamist ehk eelretsenseerimine.\n\nTeadusajakirjade teadusliku taseme näitajaks loetakse tänapäeval nn mõjutegurit, ehkki selle vastane kriitika on 21. sajandi alguses muutunud üha tugevamaks, päädides nn San Francisco teaduse hindamise deklaratsiooniga.\n\nEestis kasutatakse teadusajakirjade puhul Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) publikatsioonide klassifikaatorit ning teaduskirjastuste puhul ETISe tunnustatud kirjastuste loetelu.\n", "id": "ekk_Latn_211357"}
{"text": "Sabrina Salvador\n\nSabrina Salvador Busca (sündinud 6. septembril 1980 Anzoátegui osariigis Venezuelas) on Venezuela telesaatejuht, näitleja ja modell.\n", "id": "ekk_Latn_211358"}
{"text": "Tulym\n\nTulym (ukraina Тулим) on Ukraina hiphopiansambel, mille asutasid 2008. aastal Kiievis pseudonüüme KyLЯ ja RYLEZ kasutavad artistid. Ansambel on avaldanud kaks täispikka albumit ning ilmumas on kolmas.\n\n14. juunil 2014 oli ansambel Tallinnas klubis Ulme toimunud üritusel Rap Ruckuzel peaesineja.\n", "id": "ekk_Latn_211359"}
{"text": "Keskaegse Võitluse Raudliiga\n\nKeskaegse Võitluse Raudliiga on Eesti Ajaloolise Mõõgavõitluse Liidu loodud täiskontaktse keskaegse võitluse Eesti võistlusliiga.\n\nIgal aastal toimub Raudliiga turniiride seeria ning aasta lõpus kuulutatakse välja võistlushooaja võitja.\n\nRaudliiga reeglid põhinevad suures osas rahvusvahelistel HMB (Historical Medieval Battle) profivõitluse kategooria reeglitel, mille järgi on võitluses lubatud peaaegu kõik võtted peale relvaga torkamise ja ohtlikumate valuvõtete. Profivõitluste kontakt on äärmiselt raske ning meenutab kõige enam MMA võitlust raudrüüdes ning relvastatud võistlejate vahel. Inglise keeles kasutatakse ka terminit HMMA (Historical Mixed Martial Arts).\n", "id": "ekk_Latn_211360"}
{"text": "Kariljon\n\nKariljon (prantsuse quadrillon, 'neli kella') ehk kellamäng (saksa Glockenspiel) on erinevatele helikõrgustele häälestatud kellukakujulistest pronkskelladest koosnev löökpill (idiofon), mida mängitakse käsitsi klaviatuuri abil ja mis asub harilikult kiriku või raekoja kellatornis. On olemas ka liikuvkariljoneid, mida saab sõidutada ühest kohast teise, ja isemängivaid kariljoneid, mis mängivad trumlile salvestatud muusikat.\n", "id": "ekk_Latn_211361"}
{"text": "Nicolas Malebranche\n\nNicolas Malebranche (6. august 1638 Pariis – 13. oktoober 1715 Pariis) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja füüsik, keda tuntakse tänapäeval eelkõige okasionalismi pooldajana – see on filosoofiline õpetus, mille kohaselt pole kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel otseseid põhjuslikke seoseid, nendevahelise kooskõla loob Jumal kooskõlastab neid igakordse sekkumisega.\n\nMalebranche'i vaated arvatakse olevat mõjutanud Inglise idealistlikku filosoofi George Berkeleyt.\n\nFüüsikas oli Malebranche algselt kartesiaanlikel positsioonidel, kuid taandus neist järk-järgult Isaac Newtoni uue füüsikatooria mõjul. Tema ja ta õpilased, kellest üks tuntumaid oli markii d'Hospital, rajasid 18. sajandi algul tee njutoniaanluse levikule Prantsusmaal 1730. aastail.\n", "id": "ekk_Latn_211362"}
{"text": "Henry Power\n\nHenry Power (1623 – 23. detsember 1668 London) oli inglise arst ja füüsik, üks esimestest Londoni Kuningliku Seltsi valitud liikmetest.\n\nPower astus Christ's College'isse Cambridge'i Ülikooli 1641 ning lõpetas bakalaureusekraadiga 1644. Ta pidas regulaarset teaduslikku kirjavahetust Sir Thomas Browne'iga, kes elas 1633-1635 Halifaxis. Powerkaitses magistrikraadi vabades kunstides 1648 ja meditsiinis 1654 või 1655. Ta praktiseeris algul West Yorkshire'is Halifaxis, kuid kolis siis Ellandi lähedale New Halli. 1. juulil 1663 valiti Power Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks koos sir Justinian Ishamiga.\n\nHenry Power suri New Hallis ning maeti Kõigi Pühakute kirikusse Wakefieldis. Teda mälestab keskmise kantsli põrandal pronksplaat ladinakeelse kirjaga.\n\nPoweri ainus trükitud teos oli kolmeköiteline \"Experimental Philosophy\" (1663). Selle köited käsitlevad: 1) mikroskoopiat ja kospuskulaarteooriat; 2) Evangelista Torricelli eksperimente; 3) vaakumit ning vastuväiteid jesuiit Jacobus Grandamicuse (Jacques Grandami, 1588–1672) teostes esitatud seisukohtadele.\n", "id": "ekk_Latn_211363"}
{"text": "Valentina Hein\n\nValentina Hein (neiuna Valentina Sommer, aastatel 1953–1959 Valentina Tünder; 24. veebruar 1921 Orajõe vald – 22. juuni 2015) oli eesti laulja (metsosopran).\n\nTa sündis Ikla lähedal, Läti piiri ääres. Ta käis koolis Iklas, Treimanis ja Metsapooles. 1930. aastate lõpus oli ta talutöödel Viljandimaal, aastal siirdus ta Viljandisse, kus jätkas haridusteed ja õppis Silja Turviste juures sealses muusikakoolis.\n\nAastatel 1950–1952 alustas ta teatriteed Estonia teatri kooris, aastatel 1952–1957 laulis ta Eesti Raadio segakooris Jüri Variste käe all. Aastal 1957 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi Linda Sauli lauluklassis.\n\nPärast konservatooriumi lõpetamist suunati ta Vanemuise teatrisse, kus tema kolleegideks olid Lehte Mark, Linda Köögard, Aino Breede ja Helju Koppa. Vanemuise teatris töötas ta aastani 1976. Seejärel tegutses ta hääleseadjana Tartu Pedagoogilises Koolis\n\nValentina Hein suri 22. juunil 2015 ja ta maeti 7. juulil 2015 Rahumäe kalmistule (poeg Toomas Tünderi kõrvale).\n", "id": "ekk_Latn_211364"}
{"text": "Karksi kirik\n\nKarksi Peetri kirik on kirik Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi-Nuias.\n\nKirikut kasutab EELK Karksi Peetri kogudus.\n\nPraegune kirik on ehitatud aastatel 1773–1778 Karksi ordulinnuse varemete idaküljele, seal olnud väikese võlvitud kabeli kohale; kirik pühitseti. Kiriku ehitamisel kasutati ära osa linnusemüüri, mis jäi kiriku üheks seinaks. Kirikusaalile liitub barokse kiivriga viltune torn, idaküljele on lisatud käärkamber.\n\nKristlik kirik tegutses Karksi kihelkonnas juba 13. sajandil ja siis asus apostel Peetrusele pühitsetud kabel Karksi ordulinnuse pealinnuses, Karksi linnus hävis 1708. aastal Põhjasõjas.\n\nKirikus on 1770. aastatel Carl Gottlob Appelbaumi valmistatud rokokoomotiividega hilisbarokne altar. Altaril on kujutatud Kristuse ülestõusmine.\n\nAastal 1848 sai kirik omale Ernst Carl Kessleri valmistatud oreli. See on üks väheseid selle firma säilinud pille.\n", "id": "ekk_Latn_211365"}
{"text": "AS TV Play Baltics\n\nAS TV Play Baltics (enne Viasat AS) on Balti riikides tegutsev ettevõte, mille põhitegevusalaks on era- ja äriklientidele digitaalsete telekanalite edastamine satelliitside vahendusel. Kasvava tähtsusega tegevusvaldkonnaks on telekanalite müük Baltikumi televisiooniteenuse osutajatele. Satelliittelevisiooni pakutakse brändi Home3 alt.\n\nEttevõte kuulub investeerimiskontsernile Providence Equity Partners, olles 100% All Media Balticsi tütarettevõte Eestis. Lätis tegutsemiseks on loodud AS TV Play Balticsi filiaal ning Leedus osutatakse teenust püsiva tegevuskoha kaudu.\n", "id": "ekk_Latn_211366"}
{"text": "Morgiana\n\n\"Morgiana\" on 1972. aastal valminud Tšehhoslovakkia mängufilm. Filmi stsenaarium põhineb Aleksandr Grini romaanil \"Jessie ja Morgiana\".\n", "id": "ekk_Latn_211367"}
{"text": "Juhus (film)\n\n\"Juhus\" on 1981. aastal valminud Poola mängufilm. Film keelati valmimise järel Poola ametivõimude poolt ja linastus alles 1987. aasta jaanuaris.\n", "id": "ekk_Latn_211368"}
{"text": "Tõškivka\n\nTõškivka (ukraina keeles Тишківка) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Gaissõni rajoonis. Elanike arv on 226. Pindala on 1,296 km².\n", "id": "ekk_Latn_211369"}
{"text": "Hang (muusika)\n\nHang on idiofonide hulka liigitatav muusikainstrument. Selle leiutasid Felix Rohner ja Sabina Schärer aastal 2000 Bernis Šveitsis.\n\nInstrumendi nimetus \"hang\" tähendab saksa keele berni murdes kätt. Tihti kasutatakse selle kohta ka nimetust \"hangtrumm\" (hang drum), mis on aga eksitav ja võib leiutajate arvates põhjustada mitte ainult vääritimõistmist, vaid viia ka instrumendi füüsilise kahjustamiseni.\n\nInstrument koosneb kahest servapidi kokku kleebitud kumerast metallplaadist ning meenutab välimuselt ufot. See toimib Helmholtzi resonaatorina.\n\n2014. aastast seda instrumenti enam ei toodeta.\n", "id": "ekk_Latn_211370"}
{"text": "Naddnistrjanske\n\nNaddnistrjanske (ukraina keeles Наддністрянське) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Murovani Kurõlivtsi rajoonis. Elanike arv on 899. Pindala on 3,301 km².\n", "id": "ekk_Latn_211371"}
{"text": "Hlõnske (Nemõrivi rajoon)\n\nHlõnske (ukraina keeles Глинське) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Nemõrivi rajoonis. Elanike arv on 47. Pindala on 0,397 km².\n", "id": "ekk_Latn_211372"}
{"text": "Tartu Ülikooli staadion\n\nTartu Ülikooli staadion on kergejõustiku- ja jalgpallistaadion Tartus Ülejõe linnaosas.\n\nStaadion asub Staadioni tänava, Puiestee tänava ja Liiva tänava vahel.\n", "id": "ekk_Latn_211373"}
{"text": "Šakiai rajoon\n\nŠakiai rajoon (leedu keeles Šakių rajono savivaldybė) on 2. järgu haldusüksus (rajoon) endise Marijampolė maakonna aladel Leedus. Rajoon piirneb läänes Venemaa Kaliningradi oblastiga.\n\nRajoonis on 14 omavalitsust, selle pindala on 1453 km² ja elanike arv oli 2014. aastal 30852 inimest.\n\nSuurim asula on halduskeskus Šakiai (5864 inimest). Rajoonis on veel Gelgaudiškise ja Kudirkos Naumiestise linn. Lisaks asuvad rajoonis Barzdai, Griškabūdise, Kriūkai, Lekėčiai, Lukšiai, Sintautai, Žemoji Panemunė ja Žvirgždaičiai alev. 2011. aasta seisuga olid elanikest 98,78% leedulased, 0,36% venelased, 0,1% valgevenelased, 0,09% poolakad, 0,08% ukrainlased, 0,06% sakslased ja 0,5% oli teistest rahvustest.\n\nRajooni suurim jõgi on põhjapiiril voolav Nemunas. Teised tähtsamad jõed on Rajooni läänepiiril voolav Šešupė ja selle lisajõed Nova, Siesartis ja Jotija. Rajoon asub Šešupė madalikul, kõrgeim koht (78 meetrit) asub Kaunase rajooni piiri ääres. Madalaim koht (10 meetrit) asub rajooni loodetipus Nemunase ääres.\n\nŠakiai rajooni territooriumile jääb osaliselt Panemunė regionaalpark.\n", "id": "ekk_Latn_211374"}
{"text": "Muusikaline ohver\n\n\"Muusikaline ohver\" (saksa keeles \"Musikalisches Opfer\") on Johann Sebastian Bachi heliteos oopusenumbriga BWV 1079. Muusikaline ohver on kontrapunktiliste teoste kogumik Preisimaa kuninga Friedrich II teemale.\n\nTeos koosneb kahest ritšerkaarist (\"Ricercar a 3\" ja \"Ricercar a 6\"); fuugast, mille kaks ülemist häält on läbi viidud kaanonis (\"Fuga canonica in Epidiapente\"); kaanonitest (\"Canon a 2 cancrizans\", \"Canon a 2 Violini in unisono\", \"Canon a 2 per Motum contrarium\", \"Canon a 2 per Augmentationem, contrario Motu\", \"Canon a 2 per Tonos\", \"Canon perpetuus super Thema Regium\", \"Canon perpetuus\", \"Canon a 2\" ning \"Canon a 4\"); triosonaadist traaversflöödile, viiulile ja basso continuo'le, mille neljas osas leidub korduvalt teema läbiviimist kaanonis.\n\nTeos kuulub koos \"Goldbergi variatsioonide\" ja \"Fuugakunstiga\" Johann Sebastian Bachi hiliste teoste hulka. Johann Sebastian Bach kirjutas teose kolm aastat enne surma.\n", "id": "ekk_Latn_211375"}
{"text": "Iga (linn)\n\nIga on linn Jaapanis Mie prefektuuris. Asub sisemaal.\n\nPraegustes piirides on linn alates 11. novembrist 2004, kui liideti Iga ja Ueno linn ning mitu valda (küla).\n\nUenos on sündinud Matsuo Bashō.\n", "id": "ekk_Latn_211376"}
{"text": "Kameyama\n\nKameyama on linn Jaapanis Mie prefektuuri põhjaosas.\n\nKameyama on linn alates 1954. aastast. 2005 liideti Kameyamaga Seki linn.\n", "id": "ekk_Latn_211377"}
{"text": "Jaboatão dos Guararapes\n\nJaboatão dos Guararapes on linn Brasiilias Pernambuco osariigis. Asub Atlandi ookeani rannikul Recifest vahetult lõunas.\n\nLinn on jaotatud 5 linnaosaks.\n", "id": "ekk_Latn_211378"}
{"text": "Erik Kalda\n\nErik Kalda (sündinud 13. mail 1969) on Eesti ajakirjanik.\n\nErik Kalda on ajalehe Põhjarannik tegevtoimetaja.\n", "id": "ekk_Latn_211379"}
{"text": "Nicolaus IV\n\nNicolaus IV (Girolamo Masci, ka Girolamo Massi, Girolamo Massio, Girolamo Massei, Girolamo Mascius, Girolamo Mascio, Girolamo d'Ascoli; 30. september 1227 – 4. aprill 1292) oli paavst 1288–1292. Ta oli 191. paavst ja esimene frantsisklane, kes sai paavstiks.\n\nGirolamo Masci sündis Ascoli Piceno lähistel Liscianos ametniku peres. Ta liitus frantsisklaste orduga, kus õppis algul Bonaventura juures ja seejärel Perugia ülikoolis teoloogiat ning sai doktorikraadi. Hiljem oli ta Roomas teoloogiaprofessor ja sai juunis 1272 frantsisklaste provintsiaaliks Dalmaatsias. Gregorius X saatis ta oktoobris 1272 saadikuna Konstantinoopolisse, kus ta kutsus õigeusu vaimulikke osalema Lyoni II kirikukogul.\n\nMasci sai 20. mail 1274 frantsisklaste ordukindraliks, 1276 valiti ta ametisse tagasi ja pidas seda maini 1279. Ta osales 1274 II Lyoni oikumeenilisel kirikukogul. Innocentius V saatis ta mais 1276 legaadiks Konstantinoopolisse. 15. oktoobril 1276 oli ta legaat Prantsusmaal.\n\nNicolaus III määras Masci 12. märtsil 1278 Santa Pudenziana kardinalpreestriks. Ta andis paavstile 1279 nõu bulla \"Exiit qui seminat\" koostamisel. Juulis 1280 vahendas ta Sitsiilia kuninga Charlesi ja Saksa kuninga Rudolf I vahelisi läbirääkimisi. Martinus IV määras Masci 12. aprillil 1281 Palestrina kardinalpiiskopiks ja saatis 7. septembril 1283 legaadiks Viterbosse.\n\nKardinal Masci osales 3 paavsti valimistel 1280–1288.\n", "id": "ekk_Latn_211380"}
{"text": "Sõjaväe Majandusühisus\n\nSõjaväe Majandusühisus (lühend SMÜ) oli ühistegelikul alusel tegutsev sõjaväelaste ettevõte, asutatud 1920. Selle ülesandeks oli sõjaväelaste varustamine tarbeesemete ja ainetega, samuti oma kaubandusvõrgu arendamine ning väiketööstuse edendamine.\n\n1938. aastal kuulusid ühisuse juhatusse esimees kindralmajor Tõnis Rotberg, kolonel August Kasekamp, kolonel Mart Tuisk ja kolonel Karl Laurits.\n\nÜhisusel olid kauplused Tallinnas (4), Tartus, Võrus, Rakveres, Pärnus, Narvas ja Viljandis ning rätsepa-, kingsepa- ja pesutöökoda.\n", "id": "ekk_Latn_211381"}
{"text": "Autorikaitseühing\n\nAutorikaitseühing (AKÜ) oli eesti kirjanike ja heliloojate kutsehuve kaitsev ning kodu- ja välismaiste autorite teoste ettekandehonorare kasseeriv keskkoondis.\n\nÜhing asutati aastal 1932. Aastal 1938 oli ühingul üle 140 liikme, sealhulgas üle 80 kirjaniku ja üle 60 helilooja.\n\nAKÜ esimees oli Juhan Jaik, hiljem August Mälk.\n", "id": "ekk_Latn_211382"}
{"text": "Ühekroonine meenemünt (2008)\n\nÜhekroonine meenemünt vermiti 2008. aastal Eesti riigi 90. aastapäeva auks. See lasti ringlusse 9. juunil 2008. Münte vermiti kokku 20 miljonit.\n", "id": "ekk_Latn_211383"}
{"text": "Eesti Loomakaitseliit\n\nEesti Loomakaitseliit oli Eesti loomakaitseorganisatsioon.\n\nLiitu kuulus 22 loomakaitseseltsi ja -ühingut. Esimees oli Bernhard Methusalem.\n\nLiidu häälekandja oli Eesti Loomasõber.\n\nLiit andis teenetemärgina Rohelist Risti.\n\n4. oktoobril 2010 asustatud Eestimaa Loomakaitse Liit peab end Eesti Loomakaitseliidu õigusjärglaseks.\n", "id": "ekk_Latn_211384"}
{"text": "Parapolski Dol\n\nParapolski Dol (vene keeles Парапольский дол) on madalik Kamtšatka poolsaare põhjaosas, kus on Kamtšatkat ülejäänud mandriga ühendav maakitsus. Ta paikneb Penžina aheliku ja Korjaki mägismaa vahel. Pikkus 425 km, laius 93 km, kõrgus kuni 200 m.\n\nMadalikul voolavad Palmatkina, Kujuli ja Pustaja jõgi. Piirkonnas on palju soid ja järvi. Ülekaalus on tundra taimkate, esineb kääbusseedermänni tihendikke. Esineb igikelts.\n\nAlates 13. septembrist 1994 on madaliku osa endises Korjaki autonoomses ringkonnas pindalaga 1 200 000 ha ja koordinaatidega 61º37' N 165º47' E kaitse all ning kuulub Ramsari konventsiooni nimistusse.\n", "id": "ekk_Latn_211385"}
{"text": "Lopatka neem\n\nLopatka neem (vene keeles мыс Лопатка) on neem Kamtšatka poolsaarel. Neeme tipus on poolsaare lõunapoolseim punkt. Selle geograafilised koordinaadid on .\n\nNeemel asuvad piirivalvepunkt ja ilmajaam, asulad on maha jäetud. Piirkonnas on tasane pinnamood ja tundrataimkate. Aastaringselt puhuvad tugevad tuuled ja sajab, päikepaistelist ilma on harva.\n\nNeemest edelasse jääb Kuriilide põhjapoolseim saar Šumšu, mida eraldab Lopatka neemest Esimene Kuriili väin.\n", "id": "ekk_Latn_211386"}
{"text": "Herman Hansson\n\nHerman Hansson (26. juuni (vkj)/ 8. juuli 1887 Viljandi – 12. jaanuar 1945 Tallinn) oli eesti vaimulik.\n\nTa lõpetas Pärnus gümnaasiumi. Õppis aastatel 1912–1916 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.\n\nOli prooviaastal Tallinna Püha Vaimu ja Suure-Jaani Johannese koguduses. Ordineeriti 28. mail 1917 õpetajaks.\n\nOli aastal 1917 Tallinna Püha Vaimu koguduse adjunktõpetaja, aastatel 1917–1924 Tallinna Jaani koguduse 2. pihtkonna õpetaja. Aastatel 1927–1929 oli ta Tallinna Peeteli koguduse õpetaja, aastatel 1929–1931 Lääne-Nigula Püha Nikolause koguduse õpetaja. Aastatel 1931–1944 oli ta rändjutlustaja. Aastatel 1944–1945 oli ta Tallinna Jaani koguduse 1. pihtkonna asetäitja õpetaja\n", "id": "ekk_Latn_211387"}
{"text": "Kuri silm\n\nKuri silm (murdekeeles kaetis) on paljudes kultuurides ja usundites, sh eesti rahvausundis esinev kujutelm – teatud inimestel usutakse olevat võime kahjustada oma pilguga teisi inimesi (eriti väikseid lapsi), koduloomi või muud.\n", "id": "ekk_Latn_211388"}
{"text": "Kinect\n\nKinect ehk Kinect for Xbox 360 (algne koodnimi Project Natal) on Microsofti puldita välisseadmete komplekt, mille abil kasutaja saab suhelda mängukonsooliga ning tulevikus võib-olla operatsioonisüsteemi Windows 8 kasutavate personaalarvutitega, ilma et ta peaks midagi käes hoidma või katsuma. Juhtimiseks ja suhtlemiseks saab kasutada kehaliigutusi, häält ning esemete ja piltide näitamist.\n\nKinect töötati välja selleks, et mängukonsooli Xbox 360 ostaksid ka need, keda arvuti- või konsoolimängud ei huvita.\n\nKinecti konkurendid on Wii Remote, Wii MotionPlus ja PlayStation Move, mis kuuluvad mängukonsoolide Wii ja PlayStation 3 juurde.\n\nKinect tuli müügile USA-s ja Kanadas 4. novembril 2010, Euroopas 10. novembril 2010, Austraalias, Uus-Meremaal ja Singapuris 18. novembril 2010 ning Jaapanis 20. novembril 2010.\n\nMüügil on ka Kinecti komplektid konsoolimänguga \"Kinect Adventures\" või 4- või 250-gigabaidise konsooliga Xbox 360 ning mänguga \"Kinect Adventures\".\n\nDetsembris 2010 selgus, et Microsoft laiendab Kinecti kasutusala ka personaalarvutitele, kui Korea mänguarendusfirma GamePrix teatas, et nende MMORPG \"Divine Souls\" saab olema üks esimesi mänge, mis kasutab sisendseadmena Kinecti.\n", "id": "ekk_Latn_211389"}
{"text": "Vjatskije Poljanõ\n\nVjatskije Poljanõ on linn Venemaal Kirovi oblastis, Vjatskije Poljanõ rajooni keskus. Asub Vjatka paremal kaldal.\n\nVjatskije Poljanõ küla on teada 1596. aastast. 1915 ehitati läbi küla Moskva-Jekaterinburgi raudtee. 1938 sai aleviks. 1942 toodi sinna üle relvatehas Moskva oblastist Zagorskist ja alev sai linnaõigused.\n\n2007 avati autosild üle Vjatka jõe, mis ühendab linna vastaskaldal asuva Sosnovka linnaga.\n", "id": "ekk_Latn_211390"}
{"text": "Vasabi\n\nVasabi ehk wasabi (jaapani keeles 山葵) ehk Jaapani mädarõigas on heleroheline teravamaitseline maitseaine, mida kasutatakse Jaapani köögis.\n\nVasabit valmistatakse jaapani vasaabia (Wasabia japonica) taime risoomist, mida riivitakse.\n\nVasabit müüakse pasta või pulbrina. Kasutatakse koos sojakastmega tempura kõrvale, toore kala ehk sashimi kõrvale ja suši maitsestamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_211391"}
{"text": "Jaapani vasaabia\n\nJaapani vasaabia (Wasabia japonica, ka Eutrema japonicum) on ristõieliste sugukonda vasaabia perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mida kasvatatakse köögiviljana. Suurt mungalille meenutava taime lihavad lehed sarnanevad kapsalehtedega. Jaapani vasaabia on haruldane taim.\n\nTaime risoomi kasutatakse ürdina. Jaapani vasaabiale on omane eriti mõrkjas maitse, mis sarnaneb sinepi omaga. Esimesed allikad Jaapani vasaabia kasutamisest toiduks pärinevad Nara prefektuurist.\n", "id": "ekk_Latn_211392"}
{"text": "Oleg Kašin\n\nOleg Kašin (Олег Кашин; sündinud 17. juunil 1980) on Venemaa ajakirjanik.\n\nTa on olnud\n\n2003–2005 Kommersandi korrespondent; 2005 Izvestija korrespondent; 2005–2007 ajakirja Ekspert kommentaator; 2007–2009 ajakirja Русская жизнь peatoimetaja asetäitjana; 2009. aastast Kommersandi kaastööline.\n\n2010. aasta oktoobris ei lubanud Venemaa presidendi pressiteenistus Kašinit presidendi kohtumisele muusikutega, põhjendades seda sellega, et Kašin on seoses arreteerimisega 2007. aasta mittenõustujate marsil kantud musta nimekirja.\n\n2010. aasta 6. novembril rünnati Kašinit Moskvas kodu lähedal. Murti mõlemad sääreluud, purustati sõrmed. Kolju sai vigastada. Arstid viisid haiglasse toimetatud Kašini kunstlikkusse koomasse. Algatati mõrvakatse uurimine, president Medvedev palus peaprokurör Juri Tšaikal ja siseminister Rašid Nurgalijevil uurimist isiklikult juhtida.\n\nRünnaku põhjuseks peetakse Kašini ajakirjanduslikku tegevust. Võimalikuks ajendiks peetakse muuhulgas seda, et Kašin kajastas Himki metsa kiirtee rajamise vastaseid proteste.\n", "id": "ekk_Latn_211393"}
{"text": "535.–536. aasta kliimakatastroof\n\n535.–536. aasta kliimakatastroof oli järsk lühiajaline keskmise temperatuuri langus põhjapoolkeral, mis osutus viimase 2000 aasta kõige rängemaks ja pikema järelmõjuga lühiajaliseks ilmastikumuutuseks.\n\nSelle põhjuseks oli ulatuslik atmosfääri tolmuloor, mis tulenes ühe või mitme vulkaani võimsast purskest troopikas või Maa kokkupõrkest suure meteoriidiga. Kõige tõenäolisemaks on peetud Krakatau vulkaani purset.\n\nKatastroofi laiaulatuslik mõju põhjustas maailma erinevais paigus umbes 540. aastani kestnud ilmastiku halvenemist ning sellest tingitud ikaldusi ja näljahädasid.\n\nSoojemal ajaperioodil poleks sündmuse mõju ilmnenud nii märgatavalt, suurelt ja kestvalt, kuid seekordne kliimakatastroof võimendas juba eelnevalt alanud, parajasti kulgevat ja süvenevat Suure rahvasterändamise aja kliimapessimumi. Seega on kliimakatastroofi mõju käsitletav samaaegse 1500-aastase kliimatsükli miinimumaja ja selle läheneva külmima keskme ühismõjuna. Eelneva Rooma kliimaoptimumi ajal oli Rooma laienenud Suurbritanniani, sellele järgnenud jahenemise ajal oli see teisenenud Bütsantsiks, mille tuumalaks oli Itaalia asemel Väike-Aasia.\n", "id": "ekk_Latn_211394"}
{"text": "Vanasadama Jahisadam\n\nVanasadama jahisadam on 2010. aasta mais avatud väikelaevade sadam Tallinnas Admiraliteedi basseinis. Vanasadama jahisadam kuulub ASile Tallinna Sadam kui osa Vanasadamast.\n\nVanasadama jahisadam piirneb Kai, Kuunari ja Laeva tänavaga ning Tallinna lahega.\n\nJahisadamas on väikelaevadele 110 kaikohta. Ujuvkai kõrgus veepinnast on 0,6 m. Ujuvkaide äärde mahuvad kuni 18 m pikkused laevad süvisega kuni 4 m. Admiraliteedi basseini kaide äärde mahuvad kuni 50 m pikkused laevad süvisega kuni 4,3 m.\n\nNavigatsioonihooaeg algab 1. mail ja lõpeb 31. oktoobril, kuid need piirid võivad muutuda sõltuvalt jää- ja ilmastikuoludest.\n\n2010. aasta sügisel pälvis jahisadam auhinna \"Tallinna turismitegu 2010\".\n\nVanasadama jahisadama postiaadress on Kai tänav 6, 10111, Tallinn. Tallinna Sadama jahisadama kontor asub aadressil Sadama tänav 25/4, 10111 Tallinn.\n\n2015. aastast planeeritakse Vanasadama jahisadama äärde Kai tänav 4, Kaljase tänav 4, Kaljase tn 6 // Poordi tänav 4, Laeva tn 3, Kuunari tänav 3, Kuunari tn 5, Kuunari tn 7, Kaljase tänav // Koge tänav ja Laeva tänava piirkonda elamu- ja ärihoonete Porto Franco kvartalit.\n\nVanasadama ja Vanasadama jahisadama äärde planeeritakse üle Admiraliteedi basseini kanali viivat jalakäijate tõstesilda.\n", "id": "ekk_Latn_211395"}
{"text": "Muuga tööstuspark\n\nMuuga Tööstuspark asub Muuga sadamas ning kuulub riigiettevõttele AS Tallinna Sadam. Tööstuspargi kogupindala on 75 ha, mis on jaotatud kruntideks suurusega 0,3–21 ha.\n\nTööstuspark on mõeldud ettevõtetele, millel on oluline paikneda sadama lähedal. Need ettevõtted saavad sõlmida pikaajalised maakasutuslepingud vabatsoonis. Tööstuspargis on rajatud kõik vajalikud kommunikatsioonid kruntide piirideni.\n\nLisaks Muuga Tööstuspargile kuulub Tallinna Sadama omandusse ka Paldiski Lõunasadama tööstuspark.\n", "id": "ekk_Latn_211396"}
{"text": "Toponüümika\n\nToponüümika ehk toponüümia (ka toponomastika) on teadusharu, onomastika osa, mis tegeleb kohanimede ehk toponüümide uurimisega.\n\nToponüümika uurib kohanimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut. Toponüümika püüab ka korrastada tänapäeva kohanimekasutust.\n\nEestis on toponüümika kõigist onomastika osadest kõige väljaarendatum. Eesti kohanimesid kogutakse süstemaatiliselt alates 1922. aastast.\n\nToponüümikaga tegelevad nii keeleteadlased kui geograafid, see on oluline ka ajaloolastele.\n\nToponüümika märgib ka mingi keele või piirkonna kohanimede kogumit.\n", "id": "ekk_Latn_211397"}
{"text": "Viktor Pihlak\n\nViktor Pihlak (15. detsember 1886 Sammuli mõis, Viljandimaa – 10. juuli 1967 Tallinn) oli eesti arhitekt, insener ja tööstur.\n", "id": "ekk_Latn_211398"}
{"text": "Peeter Sisask\n\nPeeter Sisask VR I/3 (20. oktoober 1885 Õisu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 5. november 1969 Stockholm) oli Eesti insener ja sõjaväelane (leitnant).\n\nSündis talupidaja pojana. Õppis Õisu valla- ja Paistu kihelkonnakoolis, omandas keskhariduse Tartu reaalkoolis ning kõrghariduse Riia Polütehnilises Instituudis, mille lõpetas 1911. aastal ehitusinsenerina. Oli Üliõpilasselts Liivika asutajaliige.\n\nOli Vene sõjaväes teenistuses Helsingis, hiljem Viiburis, kus juhatas militaarehitiste rajamist. Vabadussõja ajal oli Eesti Kaitseväe ehituse- ja korteriosakonna juhataja. Juhtis hiljem Tallinna Juhkentali sõjaväehaigla uue peahoone ning uute kasarmute ehitamist Tapale, Rakverre ja Võrru.\n\nTa oli Tallinna linnanõunik ja ehituskomisjoni esimees.\n\n1944. aastal siirdus perega pagulusse Rootsi, kus oli Uppsalas arhiivitöötaja.\n", "id": "ekk_Latn_211399"}
{"text": "Konstantin Zeren\n\nKonstantin Karl Zeren (30. august 1883 Vaivara vald, Virumaa – 2. juuli 1944 Rapla) oli Eesti ehitusinsener ja tööstur.\n\nZeren oli Üliõpilasselts Liivika asutajaliige.\n", "id": "ekk_Latn_211400"}
{"text": "Anton Lembit Soans\n\nAnton Lembit Soans (17. september 1885 Oranienbaum, Venemaa – 26. november 1966 Tallinn) oli eesti arhitekt, linnaplaneerija ja õppejõud. Eesti Arhitektide Ühingu üks asutajaliikmetest.\n", "id": "ekk_Latn_211401"}
{"text": "Paldiski Lõunasadama tööstuspark\n\nPaldiski lõunasadama Tööstuspark on tööstuspark Tallinnast umbes 50 km lääne pool asuvas Paldiski Lõunasadamas, suuruselt kolmandas Tallinna Sadama viiest sadamast.\n\nTööstuspargi kogupindala on 21 ha. Paldiski Lõunasadama tööstuspark on mõeldud ettevõtetele, millel on oluline paikneda sadama lähedal.\n\nPaldiski lõunasadama põhitegevus on Eesti eksport-, import- ja transiitkaupade käitlemine. Sadamas käideldakse peamiselt veeremlasti, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Arenev tegevusvaldkond on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Sadamast on tänaseks saanud oluline Läänemere ro-ro-laevaliinide peatuspaik, millel on otseühendus paljude Lääne-Euroopa sadamatega.\n\nMärkimisväärne osa Tallinna Sadama investeeringutest suunatakse Paldiski Lõunasadama ning sellega piirnevate maaüksuste (sh tööstuspargi) arendamisse.\n\nLisaks Paldiski lõunasadama Tööstuspargile kuulub Tallinna Sadamale ka Muuga tööstuspark.\n", "id": "ekk_Latn_211402"}
{"text": "Sami Hyypiä\n\nSami Tuomas Hyypiä (sündinud 7. oktoobril 1973 Porvoos) on soome jalgpallitreener ja endine jalgpallur.\n\nTa on mänginud klubides Voikkaan Pallo-Peikot (1989), Kuusankosken Kumu (1990–1991), MyPa (1992–1995), Willem II (1995–1999) ja Liverpool FC (1999–2009). 2009-2011 mängis ta Saksamaa klubis Bayer Leverkusen. Tema positsioon oli keskkaitsja.\n\nAlates 1. aprillist 2012 Bayer Leverkuseni treener.\n\nHyypiä on võitnud Soome karika 1992 ja 1995, Inglismaa karika 2001 ja 2006, Inglismaa liigakarika 2001, UEFA karika 2001, UEFA Meistrite liiga 2005, Euroopa superkarika 2001 ja 2005.\n\nAastal 2001 valiti ta Soome aasta sportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_211403"}
{"text": "World of Warcraft\n\n\"World of Warcraft\" (lühend WoW) on Blizzard Entertainmenti loodud väga paljude mängijatega online-rollimäng (MMORPG).\n\nMängu tegevus toimub Azerothi fantaasiamaailmas.\n\nEesti mängijaid on \"World of Warcraftis\" mitmeid kogukondi, millest suurimad on Hüljatud Outlandi serveris Alliance'i poolel ning Kalevlased Al'akiri serveris Horde'i poolel. Suurim \"World of Warcraft Classicu\" mängijate kogukond Hüljatud paikneb Gehennase serveris, Horde'i poolel. 2017. aastal otsustas kogukond Hüljatud moodustada oma tegevuse toetuseks MTÜ GG Estonia. MTÜ korraldab kogukonna ühisüritusi.\n", "id": "ekk_Latn_211404"}
{"text": "Aleksander Kivilaan\n\nAleksander Kivilaan (kuni 1935 Kustasson; 7. juuli (vkj)/20. juuli 1906 Jäärja vald, Saarde kihelkond, Pärnumaa – 28. detsember 1997 East Lansing, Inghami maakond, Michigan) oli Eesti ja Ameerika Ühendriikide põllumajandusteadlane.\n\nTa lõpetas 1927. aastal Pärnu Linna Eraõhtuühisgümnaasiumi. Ta õppis aastatel 1928–1932 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta Üliõpilasselts Liivika liige alates 1928. aastast. Ta kaitses 1935. aastal magistriväitekirja \"Viljapuuseenvähk (Nectria galligena B res.), selle esinemisest Lõuna-Eestis ja tõrjest\" ning sai põllumajandusmagistri kraadi.\n\nTa täiendas end Tartu Ülikooli stipendiaadina aastatel 1936–1938 Berliini Põllumajandusülikoolis aianduse ala ning aastatel 1938–1939 Zürichi Tehnikaülikoolis. Ta õppis 1950. aastatel Michigani Ülikoolis, kaitses seal 1957. aastal doktoriväitekirja välistegurite ja viirushaiguste mõjust pelargooniumi tüvepõletiku arengule ning sai doktorikraadi.\n\nTa töötas aastatel 1932–1935 Tartu Ülikooli aianduse katsejaamas ja oli aastatel 1940–1944 ülikoolis õppejõud. Ta läks 1944. aastal Saksamaale ja 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse.\n\nTa õppis ja oli õppejõud Michigani Ülikoolis kuni 1977. aastani. Pensionärina jätkas ta oma seniseid uurimistöid. Tema uurimisalad olid aiandus, taimekaitse ja taimefüsioloogia; ta on ka käsitlenud rakuseina füsioloogiat, keemiat, geneetilist transformatsiooni, alkaloidide sünteesi ning seemnete puhkeseisundi füsioloogiat.\n", "id": "ekk_Latn_211405"}
{"text": "August Reinart\n\nAugust Reinart (21. august 1895 Särevere vald, Järvamaa – 22. november 1972 Winnipeg, Kanada) oli eesti agronoom, toiduainekeemik ja majandustegelane.\n\nTa lõpetas 1924. aastal eksternina Tallinna Reaalkooli ja 1928. aastal agronoomina Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna, õppis aastatel 1928–1934 TÜ-s ja 1930–1931 Berliini Ülikoolis majandust. Ta oli Üliõpilasselts Liivika liige alates 1927. aastast.\n\nTa osales esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas, töötas põllutööministeeriumis. Aastatel 1927–1932 oli ta põllumajandusosakonna põllutöö ja taimekasvu eriteadlane, 1932–1934 abidirektor, 1934–1935 direktori kohusetäitja, 1935–1936 majandusministri abi, 1936–1944 ühistegelike piimaühingute keskliidu \"Võieksport\" esimees.\n\nAastal 1944 põgenes ta Rootsi, 1950 asus Kanadasse ja oli 1950–1963 Winnipegis Manitobas piimandusosakonna teadur.\n", "id": "ekk_Latn_211406"}
{"text": "Arnold Jürgens\n\nArnold Johannes Jürgens VR I/3 (3. oktoober (vkj)/ 15. oktoober 1892 Rakke küla, Simuna kihelkond, Virumaa – 13. aprill 1918 Helsingi, Soome) oli Eesti vabadusvõitleja.\n\nTa lõpetas 1910. aastal Tartu Reaalkooli ja õppis edasi Riia Polütehnilises Instituudis kaubandust. Lõpetas instituudi, kui kool tegutses juba evakueerituna Moskvas. Oli Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi (REÜS) liige alates 1914. aastast.\n\nEesti Spordiselts Kalevi esimees 1917. aastal ja Eesti Sõjaväelaste Büroo liige.\n\nHukkus Jüri Vilmsi missioonil Soome.\n", "id": "ekk_Latn_211407"}
{"text": "Jaan Naaris\n\nJaan Naaris (4. mai 1893 Laatre vald, Pärnumaa – 15. jaanuar 1919 Lehtse) oli Eesti sõjaväelane.\n\nTa oli Üliõpilasselts Liivika liige alates 1914. aastast.\n\n17. jaanuaril 1919 otsustas Eesti Ajutine Valitsus \"...lahingus saadud haavadesse ärasurnud Jaan Naaris'e hauale Ajutise Valitsuse nimel pärg panna.\"\n", "id": "ekk_Latn_211408"}
{"text": "Abyei\n\nAbyei on ala Sudaani lõunaosas, halduslikult ringkond Lõuna-Kordofani provintsis. Asub Mugladi basseinis, kus paiknevad suured naftamaardlad. Läbi piirkonna kulgeb Suur Niiluse naftajuhe. Sudaani kodusõja ajal käis seal pidev lahingutegevus.\n\nPeamine jõgi on loodest kagusse voolav Baḩr al-Ghazāli lisajõgi Baḩr al-Arab.\n\nAbyei suuremad etnilised rühmad on lõunaosas dinkade ngoki hõim ja neist põhja pool araabia keelt kõnelevad nomaadid, messiria-d. Suurim asula on Abyei linn.\n\n1905. aastal liideti dinkade asustatud Abyei alad Inglise-Egiptuse Sudaani Kordofani provintsiga.\n\n2004. aasta detsembris sõlmiti Abyei protokoll, mille järgi kuulutati Abyei üleminekualaks Põhja- ja Lõuna-Sudaani vahel ja mis sai osaks 2005. aasta vaherahulepingust. Loodi rahvusvaheline komisjon (Abyei Borders Commission - ABC), mis 2005. aastal määras kindlaks Abyei piirid. Põhjapiir kulges mööda põhjalaiust 10°22′30″, 87 km Abyei linnast põhja pool. Sudaani valitsus seda otsust ei aktsepteerinud, sest see jättis mitu suurt naftamaardlat Abyei piiridesse.\n\nMais 2008 puhkesid piirkonnas taas lahingud Sudaani armee ja Sudaani Rahvavabastusarmee vahel. Abyei linn purustati ja umbes 25 000 elanikku põgenes lõuna poole. Juunis 2008 otsustasid vaenupooled küsimuse Haagi Alalisse Vahekohtusse viia. 22. juulil 2009 tegi kohus lõpliku ja siduva otsuse, millega määrati kindlaks Abyei piirid. Otsuse kohaselt nihutati Abyei põhjapiiri tunduvalt lõuna poole põhjalaiuseni 10°10′00\", mistõttu mitu suurt naftavälja jäid Abyeist väljapoole. Samuti muudeti ida- ja läänepiiri nii, et Abyei pindala vähenes 10460 km²-ni. Otsusega nõustusid kõik konflikti osapooled. Naftast saadava tulu jaotust lepe ei puudutanud. Uute lahingute puhkemise ennetamiseks paigutas ÜRO UNMISi rahuvalveväed Abyeisse.\n\n2011. aasta Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumil pidid Abyei elanikud eraldi rahvahääletusel otsustama, kas Abyei jääb Põhja- või Lõuna-Sudaani osaks, kuid referendum lükati määramata ajaks edasi.\n\n2011. aasta suvest viibivad Abyeis ÜRO rahuvalveväed, mis koosnevad peamiselt Etioopia sõduritest.\n", "id": "ekk_Latn_211409"}
{"text": "Stone\n\n\"Stone\" on 1974. aastal linastunud Austraalia film, nimiosas Ken Shorter \"Stone\" on 2010. aastal linastunud Ameerika Ühendriikide põnevusfilm, peaosades Robert De Niro, Edward Norton ja Milla Jovovich Stone on Soome thrash-metali bänd Stone (perekonnanimi) Angie Stone (sündinud 1961), USA R&B laulja Emma Stone (sündinud 1988), USA näitleja Irving Stone (1903–1989), USA kirjanik Jesse Stone (1901–1999), USA muusik Oliver Stone (sündinud 1946), USA filmistsenarist ja -lavastaja Sharon Stone (sündinud 1958), USA näitleja Stone (eesnimi) Stone Gossard (sündinud 1966), ansambli Pearl Jam kitarrist\n", "id": "ekk_Latn_211410"}
{"text": "Erich Friedrich Carl Walter\n\nErich Friedrich Carl Walter (31. juuli/12. august 1894 Peterburi – 8. juuli 1981 Eichwalde) oli Eesti vaimulik.\n\nÕppis aastatel 1904–1912 Peterburi Peetri koolis ja 1912–1913 Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1913–1916. Prooviaastal oli ta Peterburis. Ordineeriti 12. novembril 1917 Peterburis õpetajaks.\n\nOli 1917. aastal Peterburi Maarja koguduse adjunktõpetaja ja usuõpetaja ning ümbruskonna saksa kolooniate vikaarõpetaja. 1918. aastal oli ta Narva Johannese koguduse vikaarõpetaja ja usuõpetaja. Aastatel 1919–1939 oli ta Tallinna Oleviste koguduse õpetaja ning Tallinna toomkooli ja Elisekooli (Elisenschule) usuõpetaja.\n\n1939. aastal kolis Saksamaale. Oli aastatel 1939–1945 luterlik vaimulik Posenis, pidades vahel teenistusi ka Riia toomkirikus. Aastatel 1945–1951 oli ta õpetaja Güstrow' toomkirikus. Aastatel 1953–1963 oli õpetaja Schwerinis. Jäi 1963. aastal emerituuri, suri Eichwaldes (Königs Wusterhauseni lähedal Dahme-Spreewaldi kreisis Brandenburgi liidumaal).\n\nOli jaanuaris 1930 IV Riigikogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_211411"}
{"text": "Stone (film 2010)\n\n\"Stone\" on 2010 aastal linastunud Ameerika Ühendriikide film. Põneviku režissöör on John Curran ning peaosades mängivad Robert De Niro, Edward Norton ja Milla Jovovich. Filmivõtted toimusid Michigani osariigis.\n\nEsilinastused toimusid 10. septembril 2010 Toronto rahvusvahelisel filmifestivalil ning 24. septembril 2010 USAs Texase osariigis Austinis \"Fantastic Festil\".\n\nMPAA (The Motion Picture Association of America) määras filmile R-reitingu ehk alla 17-aastased võivad filmi vaadata täiskasvanu juuresolekul.\n", "id": "ekk_Latn_211412"}
{"text": "Kultuurimaa\n\nKultuurimaa oli Eesti ajaleht, mis ilmus 4. septembrist 1996 kuni 18. märtsini 1998.\n\nVäljaanne ilmus kord nädalas kolmapäeviti.\n\nAjalehe toimetajad olid Olev Remsu, Paul-Eerik Rummo ja Sirje Normet.\n\nAjalehe omanik oli Tallinna Keskturu juht Mati Kebina, kes hiljem abikaasa tapmise pärast vangi mõisteti. Tegemist oli ainukese eraisikule kuuluva kultuurinädalalehega Eestis ning arvatavasti kogu Euroopas.\n", "id": "ekk_Latn_211413"}
{"text": "Georg Karl Christian Hoffmeister\n\nGeorg Karl Christian Hoffmeister (23. mai/4. juuni 1836 Lazdona – 22. august/3. september 1887 Narva) oli eesti vaimulik.\n\nHoffmeister õppis aastatel 1852–1855 Tartus gümnaasiumis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1856–1860. Töötas seejärel koduõpetajana. Oli aastatel 1863–1864 prooviaastal Kanepi Jaani koguduses. Ordineeriti 24. juunil/6. juulil 1864 Tartus õpetajaks.\n\nOli aastal 1864 Tartu Maarja koguduse adjunktõpetaja. Sai 23. juunil/5. juulil 1868 Narva Johannese koguduse õpetajaks. Oli ka Peterburi kubermangu Jamburgi ja Oudova pastor ning aastast 1876 Narva vene reaalprogümnaasiumi ja tütarlaste kirikukooli usuõpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_211414"}
{"text": "Tamme puiestee\n\nTamme puiestee on tänav Tartus Tammelinnas.\n\nTamme puiestee algab Tamme staadioni eest ning kulgeb suures osas kahe eraldatud sõiduteena (need liituvad Soinaste tänava ja Raja tänava vahel) üle Aardla tänava. Tänava pikkus on ühtepidi umbes 2,3 km.\n\nTamme puiestee, Kesk kaare ja Suur kaare tänava vahel asub Tamme Kool.\n\nTänava äärde jääb Tamme kooli tiik.\n", "id": "ekk_Latn_211415"}
{"text": "Kaupo Järviste\n\nKaupo Järviste (sündinud 8. augustil 1942) on eesti bioloogiaõpetaja ja endine koolijuht.\n\nTa on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina. Aastail 1989–1999 oli ta Tartu Tamme Gümnaasiumi direktor. 7. jaanuaril 2010 Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu üldkoosolekul valiti Kaupo Järviste seltsi auliikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_211416"}
{"text": "Helve Raik\n\nHelve Raik (14. juuli 1932 Rakvere – 12. september 2020 Tallinn) oli eesti geograafiaõpetaja ja koolijuht.\n\nHelve Raigi lapsepõlvekodu asus Kantkülas. Kooliteed alustas ta 1940. aastal Rägavere algkoolis, kus tema ema töötas õpetajana.\n\n1955. aastal lõpetas Helve Raik Tartu Riikliku Ülikooli geograafiaosakonnna. Seejärel töötas ta kuus aastat Tartu 2. ja 3. Keskkoolis geograafiaõpetajana. Aastatel 1961–1972 oli ta Tartu 5. Keskkoolis õppealajuhataja ja 1972–1988 Tartu 5. Keskkooli direktor.\n\nHelve Raik oli NLKP liige ning Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseisu saadik (1975–1979) ja NSV Liidu Ülemnõukogu saadik (1979–1988).\n", "id": "ekk_Latn_211417"}
{"text": "Ants Raik\n\nAnts Raik (4. juuni 1931 Kadrina – 5. november 1994 Tartu) oli eesti klimatoloog.\n\nTa töötas Tartu Riikliku Ülikooli geograafia kateedris. Oli aastatel 1966–1969 ja 1972–1975 Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan.\n", "id": "ekk_Latn_211418"}
{"text": "Väike kaar\n\nVäike kaar on tänav Tartus Tammelinnas.\n\nVäike kaar algab Võru tänavalt, kulgeb vaid kergliiklejatele läbitavana üle neljast raudtee rööpapaarist ja seejärel ristub Raudtee tänavaga. Edasi kulgeb Väike kaar Lembitu tänavani. Umbes 50 m paremal pool jätkub ta teisel pool Lembitu tänavat kuni Tervishoiu tänavani. Tänava jätk teisel pool Tervishoiu tänavat kannab Lehola tänava nime.\n\nVäikese kaare pikkus on umbes 1850 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_211419"}
{"text": "Kesk kaar\n\nKesk kaar (saksa keeles Mittlere Linie) on tänav Tartus Tammelinnas.\n\nTänav algab Raudtee tänavalt ning lõppeb Riia tänaval (jätkudes teisel pool Ludvig Puusepa tänavana). Kesk kaarega ristuvad Kungla, Kaare, Rästa, Tammekuru, Ränikivi, Räni tänav, Tamme puiestee, Kirde, Elva ja Loode tänav.\n\nTänava pikkus on 1030 m.\n", "id": "ekk_Latn_211420"}
{"text": "Suur kaar\n\nSuur kaar on tänav Tartus Tammelinnas.\n\nTänav ühendab Riia tänavat Raudtee tänavaga, ja on paralleelne Kesk kaarega. Ta on 1,2 km pikk.\n\nRiia tänavast lääne poole (Veeriku linnaossa) jääv, varem samuti Suur kaare nime kandnud tänavaosa kannab nimesid N. Lunini tänav ja Vitamiini tänav.\n\nTänava äärde jääb Tamme puiestee ristil Tamme gümnaasiumi tiik.\n", "id": "ekk_Latn_211421"}
{"text": "Suur-Kaare tänav\n\nSuur-Kaare tänav on tänav Paides. Tänav algab Pärnu tänavalt, pöörab kaarega paremale ja lõpeb 180 meetri pärast ristumisel Ristiku tänavaga. Pärast ristmikku jätkub samas suunas Lai tänav.\n", "id": "ekk_Latn_211422"}
{"text": "Kesk-Kaare tänav\n\nKesk kaar - tänav Tartu linnas Kesk-Kaare tänav Viljandi linnas Kesk-Kaare tee Pärnamäe külas Viimsi Vallas\n", "id": "ekk_Latn_211423"}
{"text": "Tallinna Arte Gümnaasium\n\nTallinna Arte Gümnaasium (varem Tallinna 49. keskkool) on Tallinnas Mustamäel 1981. aastal asutatud kool. Kooli aadress on Vilde tee 62, Tallinn 13421.\n", "id": "ekk_Latn_211424"}
{"text": "Mario Frick (jalgpallur)\n\nMario Frick (sündinud 7. septembril 1974 Churis) on Šveitsist pärit Liechtensteini jalgpallikoondise endine ründaja.\n\nAastatel 2018–2022 oli ta Liechtensteini jalgpalliklubi FC Vaduzi peatreener. Alates 2022. aastast juhendab ta Šveitsi kõrgliiga klubi FC Luzern.\n", "id": "ekk_Latn_211425"}
{"text": "Konsulaarsuhete Viini konventsioon\n\nKonsulaarsuhete Viini konventsioon on 1963. aastast pärinev rahvusvaheline lepe, mis määratleb sõltumatute riikide vaheliste konsulaarsuhete raamistiku. Konventsioon jõustus 1967. aastal.\n\n2010. aasta 19. novembri seisuga oli leppega ühinenud 173 riiki.\n\nEesti ratifitseeris konventsiooni 21. oktoobril 1991.\n", "id": "ekk_Latn_211426"}
{"text": "Saka mõis\n\nSaka mõis (saksa keeles Sackhof) oli rüütlimõis Lüganuse kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval asub endine mõisasüda Ida-Virumaal Toila vallas Saka külas.\n", "id": "ekk_Latn_211427"}
{"text": "Lihhoslavl\n\nLihhoslavl on linn Venemaal Tveri oblastis, Lihhoslavli rajooni keskus. Asub Tverist 41 km loodes Peterburi–Moskva raudtee ääres.\n\nAsula tekkis Ostaškovo küla ja Lihhoslavli mõisa juurde ja 1849 rajatud raudtee äärde. 1907 said raudteejaam ja selle juurde tekkinud alev nimeks Lihhoslavl. Linnaõigused sai 1925. aastal.\n\n1937–1939 oli Lihhoslavl Karjala rahvusringkonna halduskeskus.\n\nPeamised tööstusharud on aparaadi-, kerge- ja toiduainetetööstus.\n\nAastal 1997 loodi tverikarjalaste rahvuslik-kultuuriline autonoomia keskusega Lihhoslavlis. Antakse välja ajalehte Karielan Šana (paar korda aastas, tiraaž 500 eksemplari).\n", "id": "ekk_Latn_211428"}
{"text": "Solnetšnõi\n\nSolnetšnõi (varem tuntud ka kui Ostaškov-3) on kinnine alev Venemaal Tveri oblastis. Asub Seligeri järve Gorodomlja saarel Ostaškovi linna lähedal.\n\nAlevis asub Roskosmose tehase Zvezda filiaal, mis toodab güroskoope rakettide jaoks. Praeguse nime ja kinniseks alaks sai asula 1995. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211429"}
{"text": "Sultan\n\nSultan on valitseja tiitel islamimaades (araabia keeles سلطان‎ Sulṭān). Sultani valitsetavat riiki nimetatakse sultanaadiks (araabia keeles سلطنة‎).\n\nTiitlil on mitu ajaloolist tähendust. Algselt oli see araabia keeles abstraktne nimisõna, mis tähendas \"jõudu\", \"võimu\" ja \"valitsemist\" ning tulenes verbaalnoomenist سلطة sulṭah, mis tähendas \"võimu\". Hiljem muutus see niisuguste valitsejate tiitliks, kes kuulutasid end valitsemises praktiliselt peaaegu sõltumatuks, kuid ei pretendeerinud kogu kalifaadile; samuti nimetati nii kalifaadi provintsi võimsat asevalitsejat.\n\nEsimesena kandis sultani tiitlit Ghazni valitseja Mahmud Ghaznawi (valitses 998-1030) Afganistanis. Hiljem sai \"sultanist\" tavapärane valitsejatiitel Seldžukkide riigis ja Osmanite riigis ning Aijubiidide ja Mamelukkide Egiptuses. Tiitli usulisi seoseid näitab tõik, et Kairos resideeriv varikaliif andis 1383. aastal sultanitiitli Osmanite riigi kolmandale valitsejale Murad I-le; tema eelkäijad olid vaid beid või emiirid.\n\nTänapäeval on sultanid Bruneis ja Omaanis. Indoneesias on Yogyakarta eripiirkonna sultan selle provintsi kuberner. Malaisia üheksast riigist seitsme (Johor, Kedah, Kelantan, Pahang, Perak, Selangor ja Terengganu) valitsejad kannavad samuti sultani tiitlit.\n", "id": "ekk_Latn_211430"}
{"text": "Eddie Montgomery\n\nEddie Montgomery (sünninimi Gerald Edward Montgomery; sündinud 30. septembril 1963 Danville'is) on USA kantrilaulja.\n\nEddie Montgomery koos Troy Gentry'ga moodustas kantriduo Montgomery Gentry.\n\nTema vend John Michael Montgomery on samuti tuntud kantrilaulja.\n", "id": "ekk_Latn_211431"}
{"text": "Andrus Blok\n\nAndrus Blok (sündinud 3. juunil 1961) on Eesti poliitik.\n\nTa lõpetas 1979. aastal Rakke Keskkooli ja seejärel lõpetas Tallinnas Tehnikakool nr 19 autoremondi erialal.\n\nOli seejärel Nõukogude sõjaväes ajateenistuses (Valgevene NSV-s). Seejärel töötas ta aastaid Koeru autoremonditehases autoremondilukksepana ning hiljem turustusjuhina. Ettevõtjana on ta pidanud kahte toidupoodi Rakkes ja Koerus.\n\nAastal 1999 sai temast Rakke vallavolikogu esimees, hiljem vallavanem.\n\n20. novembrist 2010 kuni 28. maini 2011 oli ta Rahvaliidu esimees.\n", "id": "ekk_Latn_211432"}
{"text": "Hillar Kohv\n\nHillar Kohv (sündinud 9. augustil 1966) on eesti ajalehtede, ajakirjade ja portaalide kohalik kirjasaatja.\n\nHillar Kohv elab Pärnu maakonnas Tori vallas Rätsepa külas. Kuna paikkonna nimi on Viinahaua, siis on ta tuntud ka kui Hillar Kohv Viinahaualt.\n\nEsimene Hillar Kohvi lugejakiri avaldati ajalehes 1986. aastal. Laiemalt tutvustati tema tegemisi 1997. aastal, kui Vesta Reest kirjutas temast ajalehes Eesti Ekspress ja Indrek Treufeldt tegi temaga intervjuu Eesti Televisiooni saates \"Suures plaanis\".\n\nAastatel 1997–1999 oli Hillar Kohv ajalehe Nelli Teataja püsikolumnist. Aastatel 1997–1998 oli tal oma püsirubriik ka ajalehes Kuller (Liivimaa Kuller).\n\nKanal 2 saadetes \"Wigla show\" ja \"Wremja\" parodeeriti Hillar Kohvi aastatel 1998–2001. Hillar Kohvi nime kandvat tegelaskuju mängis näitleja Jan Uuspõld.\n\nHillar Kohv on üks Eesti suurimatest Anne Veski fännidest. Jan Uuspõllu saates \"Kokk tuleb\" külastas Veski ka isiklikult Kohvi ja nad laulsid koos meeleoluka ja ülimenuka singli \"Jätke võtmed väljapoole\".\n\nHillar Kohv on teinud kaastööd paljudele raadiosaadetele, kus on tema kirju ette loetud. 2006. aastal oli Hillar Kohvil mõnda aega oma saatelõik telekanali CiTV saates \"Pimp TV\".\n\nTa on viiel korral kandideerinud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel üksikkandidaadina Tori vallavolikokku, kuid ei ole mitte kordagi osutunud valituks. 1999. aastal kogus ta 34 häält, 2002. aastal 34 häält, 2009. aastal 26 häält, 2017. aastal 46 häält ja 2021. aastal 58 häält.\n\nOnu Bella on teinud Hillar Kohvist portreefilmi \"Pööripäevad Viinahaual\". Hillar Kohv on mänginud ka Arbo Tammiksaare filmis \"Magusad unelmad\" (2001).\n\nHillar Kohv ei loe raamatuid. Ta ei ole kunagi lennukiga lennanud.\n\n2006. aasta 2. septembri hilisõhtul tehti show'd, Hillar Kohv \"abiellus\" Arnold Oksmaaga. Uhket pulma \"Eesti moodi\" viis läbi pulmavanem Onu Bella. Pulmatseremoonial esinesid uues koosseisus Nightlight Duo, Apelsin, Ane ja Gunnar Loho, ning pulmavanem Onu Bella bändiga. Valges pulmakleidis Arnold Oksmaa tuli pealavale Hillar Kohvi käevangus, noorpaar andis tõotused ja suudles Onu Bella käes olnud hõberisti. Oli ka paar intsidenti, \"vastabiellunud\" paari ründas puuhalgudega nende eribussis kolm teismelist vanuses 16–18 eluaastat.\n", "id": "ekk_Latn_211433"}
{"text": "Montgomery Gentry\n\nMontgomery Gentry oli Ameerika Ühendriikide kantriduo, mille moodustasid Eddie Montgomery ja Troy Gentry.\n", "id": "ekk_Latn_211434"}
{"text": "Rauaaja kliimapessimum\n\nRauaaja kliimapessimum ehk rauaaja uusjäätumine oli külm periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas umbes 900–300 eKr. Kliimapessimumi külmim osa oli 450. aasta paiku eKr.\n\nKliimapessimumile järgnes Rooma kliimaoptimum (umbes 200 eKr – 300 pKr).\n\nRauaaja kliimaoptimum oli Holotseeni ajal juba seitsmendat korda esinenud valdavalt Atlandi ookeani põhjaosa piirkonna kliimas tuvastatud 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg.\n", "id": "ekk_Latn_211435"}
{"text": "Krista Räni\n\nKrista Räni (varem Krista Läänemets; sündinud 1962) on eesti tõlkija.\n\nTa on tõlkinud peamiselt filosoofilist kirjandust saksa keelest eesti keelde. Ta on eestindanud ka Stefan Kleini teoseid.\n", "id": "ekk_Latn_211436"}
{"text": "Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee\n\nEestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee (Временный Ревком Эстонии) oli Nõukogude Venemaal Petrogradis 15. oktoobril 1918 VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee poolt moodustatud organiseerimisgrupp.\n\nPetrogradis moodustatud Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee ülesandeks oli ette valmistada ja koordineerida Eesti bolševike tegevust Nõukogude Venemaal vastavate maailmarevolutsiooni levikut ettevalmistvate ametkondadega, eesmärgiga Nõukogude vägede poolt läbiviidava interventsiooni tulemusena (taas)kehtestada iseseisvunud Eestis kommunistlik riigikord.\n\nVastavalt Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo juhistele valmistas komitee ette Punaarmee ja Eestis asunud illegaalsete eesti kommunistlike organisatsioonide koostööd Eesti vallutamisel. Eestis asusid põrandaalusel illegaalsel õõnestustegevusel R. Vakman, R.Vennikas, J.Rästas, M.Likemets, V. Kingissepp, M.Koolmeister, A. Koni, R. Majak, H. Vennikas jt. 17. oktoobril 1918 sõitis Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee tuumik Eesti piiri äärsesse Jamburgi, kust liiguti koos Punaarmee vägedega Eestimaale, kus 28. novembril 1918 kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun.\n\nPärast EARK tuumiku lahkumist Petrogradist, jäi sinna EARK Petrogradi büroo, kuhu kuulusid: Jaan Sihver, Jaan Ikmelt ja G. Vaino. Pärast Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutamist liitusid ka nemad revolutsioonikomitee ülejäänud liikmetega. Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu liikmete Ikmelti ja Vaino ülesanneteks oli sidepidamine Põhjapiirkondade Kommuuni valitsusasutustega ja sealse juhtiva parteiorganiga, täpsemalt Petrogradis asunud ÜK(b)P Petrogradi komitee juhi Grigori Zinovjeviga.\n\nEestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee lõpetas oma tegevuse pärast eesmärgi osalist saavutamist ning Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutamist Punaarmee ja Eesti kommunistlike kütipolkude poolt hõivatud Narva linnas 29. novembril 1918.\n", "id": "ekk_Latn_211437"}
{"text": "Jüri-Ott Salm\n\nJüri-Ott Salm (sündinud 21. märtsil 1976) on eesti keskkonnakaitse-aktivist.\n\nSalm on õppinud Tartu Ülikoolis inimgeograafiat. 2012. aastal kaitstud doktoritöös uuris ta seitsmes Eesti soos kogutud 4500 gaasiproovi ning jõudis järeldusele, et Eestis pooleldi ammendatud 100 ruutkilomeetrit turbamaardlaid tuleks kaevandada lõpuni või ennistada taimestik ja veerežiim. Vähemalt 2000 hektaril tasuks tema hinnangul turba kaevandamist jätkata, ammendades maardla mineraalsete seteteni, näiteks savikihini, et kõrgsoo loomulik teke samal kohal võiks taas alata.\n\nTa oli 2004–2012 Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht ja juhatuse liige.\n\nTa valiti 2013. aastal valimisliidu Vabakund ridades Tartu linna volikokku.\n", "id": "ekk_Latn_211438"}
{"text": "Paradiisivares\n\nParadiisivares (Lycocorax pyrrhopterus) on linnuliik paradiisilindlaste sugukonnast. Paradiisivares on Maluku saarte endeem. Pikkus on umbes 34 cm. Sulestik on tume, pehme ja siidjas. Nokk on must, silmad karmiinpunased. Emaslind on isasest natuke väiksem. Häälitsus sarnaneb koera haukumisega. Elab metsades ja toitub peamiselt puuviljadest ja lülijalgsetest. Paradiisivares on üks väheseid monogaamseid paradiisilindlasi.\n", "id": "ekk_Latn_211439"}
{"text": "Kadri Allikmäe\n\nKadri Allikmäe (sündinud 5. augustil 1981) on eesti keskkonnaaktivist.\n\nTa on olnud üks aktsiooni \"Teeme ära!\" peakorraldajaid.\n", "id": "ekk_Latn_211440"}
{"text": "Marje Üksine\n\nMarje Üksine (sündinud 18. mail 1945 Tallinnas) on Eesti graafik.\n\nTa lõpetas 1963. aastal Tallinna 7. Keskkooli ja õppis 1964–1970 ERKI-s graafika erialal.\n\nTa alustas omapärases tehnikas kuivnõelagravüüridega, millel kujundid moodustuvad paralleeljoontest. Aastast 1985 viljeleb ta peamiselt koloreeritud värvilitograafiat. Vanema loomingu osa moodustavad vaated, millest enamikul on kesksel kohal Tallinna motiiv või loetavad vihjed vanalinna keskaegsele arhitektuurile.\n\nNäitustel hakkas Üksine esinema 1970. aastal, esimene isikunäitus oli tal 1974. aastal. Oma karjääri jooksul on ta osalenud paljudel rahvusvahelistel graafikanäitustel, sealhulgas korduvalt Ljubljana, Fredrikstadi, Krakówi ja Banska-Bystrica näitustel, Frecheni, Firenze, Baden-Badeni, Maastrichti ja Varna graafikabiennaalidel ning Jyväskylä, Chamaliersi ja Sofia triennaalidel.\n\nTema teoseid leidub peale kodumaiste kunstimuuseumide ka mitmes nimekas maailma kunstikollektsioonis, sealhulgas Tretjakovi Galeriis, Semipalatinski Kunstimuuseumis (nüüdses Semejs), Ludvig-Forum für internationale Kunstis Aachenis Saksamaal; New Orleansi Kunstimuuseumis USA-s ja Sakima kunstimuuseumis Okinawas Jaapanis.\n\nEesti Kunstnike Liidu liige 1974. aastast ning alates 1992. aastast Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Akvarellistide Ühenduse liige.\n", "id": "ekk_Latn_211441"}
{"text": "Rooma kliimaoptimum\n\nRooma aja kliimaoptimum oli soe periood Põhja-Atlandi piirkonnas 250 eKr – 450 pKr.\n\nSellele järgnenud jahedamat aega Põhja-Atlandi kliimas nimetatakse Suure rahvasterändamise aja kliimapessimumiks.\n\nPaikkonniti oli kliimaoptimumi kulg ja vältus erinev. Aastatel 250 eKr – 450 pKr on tuvastatud seda Pürenee poolsaarel. Põhjapoolsematel aladel on selle kulgu hinnatud lühemaks (paikkonniti 200 eKr – 300 pKr, 150 eKr – 270 pKr ja veel lühemad perioodid).\n\nNüüdisaegsete aerofotode analüüside põhjal on leitud Lõuna-Inglismaalt, mis oli roomlaste valduses 1. sajandist eKr kuni 4. sajandini pKr, seitse Rooma kliimaoptimumi ajast pärinevat viinamarjakasvatuskohta, üks neist eriti suur (umbes 4000 taime) Samuti on Vana-Rooma autor Columella märkinud 1. sajandil ära nii viinamarjade kui ka oliivide leviala laienemist põhja poole\n", "id": "ekk_Latn_211442"}
{"text": "Kuning-paradiisilind\n\nKuning-paradiisilind (Paradisaea raggiana) on linnuliik paradiisilindlaste sugukonnast.\n\nKuning-paradiisilindu on kujutatud Paapua Uus-Guinea lipul.\n\nPikkus on umbes 34 cm.\n", "id": "ekk_Latn_211443"}
{"text": "Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum\n\nSuure rahvasterändamise aja kliimapessimum oli külm periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas umbes 450–900 pKr.\n\nSellele eelnes Rooma kliimaoptimum ja järgnes keskaegne soe periood.\n\nTegu oli Holotseeni ajal juba kaheksandat korda esinenud valdavalt Põhja-Atlandi ookeani piirkonna kliimas tuvastatud 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg.\n\nPessimumiperiood vastas ajale, mis algas pärast Lääne-Rooma riigi lõppu umbes 480 pKr ja Justinianuse katku (541–542) ja mida tuntakse ka pimeda aja nime all. Selle pessimumi ajal toimus tagasiminek põllumajanduses (nii loomakasvatuses kui ka maaviljeluses). See viis omakorda suurtel Kesk-Euroopa ja Skandinaavia aladel metsa taastumisele.\n\nKliimapessimumi lõppedes algas Lääne-Euroopa ärkamine, põllumajanduse edenemisele tuginev majanduskasv ja heaolu tõus.\n\nAastarõngaste ja Norra mere pinnatemperatuuri muutuste jälgede põhjal on tuvastatud järsku jahtumist. See oli ka järvede veetaseme, rabade kasvu ja järvede valglate erosiooni tõusuperiood.\n", "id": "ekk_Latn_211444"}
{"text": "Curriculum vitae\n\nCurriculum vitae ehk elulookirjeldus (lühend CV) on tavaliselt mingil ametlikul otstarbel esitatav isiku õpingute ja tööalase elukäigu lühikirjeldus.\n", "id": "ekk_Latn_211445"}
{"text": "Sergei Markov\n\nSergei Markov (Сергей Александрович Марков; sündinud 18. aprillil 1958 Dubnas) on Venemaa politoloog, ajakirjanik ja poliitik.\n\nTa kuulus aastatel 2007–2011 Ühtse Venemaa esindajana Venemaa Riigiduumasse.\n\nMarkov on politoloogiateaduste kandidaat, Moskva Riikliku Ülikooli riigipoliitika teaduskonna dotsent, Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi politoloogiateaduskonna professor, Poliitiliste Uuringute Instituudi direktor. Ta on Venemaa presidendi Vladimir Putini usaldusisik.\n\nSergei Markov oli 2012. aastani ka 15. mail 2009 Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi initsiatiivil loodud Venemaa huvide kahjuks ajaloo võltsimise katsete vastase komisjoni liige.\n", "id": "ekk_Latn_211446"}
{"text": "Švaabimaa\n\nŠvaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.\n\nSellel piirkonnal puuduvad selged piirid, riigiti on need määratud erinevalt.\n\nMõned arvavad, et see piirkond on ainult Saksamaa territooriumil, teiste arvates kuuluvad sinna ka Prantsusmaa ja Šveitsi saksa keelt rääkivate elanikega alad.\n\nPrantsusmaal ja Šveitsis nimetatakse švaabideks sageli kõik sakslasi.\n", "id": "ekk_Latn_211447"}
{"text": "See on teie abikaasa, Homer Simpson\n\n\"See on teie abikaasa, Homer Simpson\" on Ameerika Ühendriikide joonissarja \"Simpsonid\" 17. hooaja 15. osa.\n\nSee oli üldjärjestuses 371. osa ning läks eetrisse 26. märtsil 2006.\n", "id": "ekk_Latn_211448"}
{"text": "Švaabimaa hertsogkond\n\nŠvaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas. Teised hõimuhertsogkonnad olid Baieri, Frangimaa, Lotring ja Saksimaa.\n\nŠvaabimaa on nime saanud sueebide hõimult. Seda nime kasutati hõimuhertsogkonna olemasolu kestel kõrgkeskajal sageli vaheldumisi Alemannia'''ga. Lähtudes Reini ja Doonau moodustatavast nurgast ühinesid nad teiste hõimudega ja neid kutsuti alemannideks kuni umbes 11. sajandini, kui Švaabimaa välja kujunema hakkas.\n\nBurchard II kuulutas hertsogkonna välja aastal 917. Burchard oli liidus kuningas Konrad I-ga ja alistas oma võistlejad Alemannia valitsemisele Wahlwiesi lahingus aastal 915.\n\nKõige tuntum perekond Švaabimaad valitsemas olid Hohenstaufenid, kes valitsesid seda, lühikese vaheajaga, aastatel 1079–1268. Enamuse sellest ajast olid Hohenstaufenid ka Saksa-Rooma keisrid.\n\nHertsogkond kestis aastani 1268, lõppedes viimase Švaabimaa hertsogi Konradini hukkamisega. Kuningas Rudolf I püüdis aastal 1273 taaselustada Švaabimaa hertsogi tiitlit, kinkides selle oma nooremale pojale, hilisemale Rudolf II-le, kes pärandas selle oma pojale Johann Parricidale. Johann suri aastal 1312 või 1313 pärijateta, tähistades \"taaselustatud\" tiitli lõppu.\n\nBadeni markkrahvkond eraldas end hertsogkonnast 12. sajandil. Teised järglasriigid olid Württembergi krahvkond, Burgundia hertsogkond ja Vana Šveitsi Konföderatsioon. Tänapäeval asuvad endise hertsogkonna territooriumil Lõuna-Saksamaa, Alsace, saksakeelne Šveits, Vorarlberg ja Liechtenstein.\n", "id": "ekk_Latn_211449"}
{"text": "Schleswigi hertsogkond\n\nSchleswigi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schleswig, taani keeles Hertugdømmet Slesvig, anglosaksi keeles Sliaswic) oli Taani kuninga vasallriik 1866. aastani, Jüüti poolsaare lõunaosas. Taani ajalookirjanduses nimetatud ka Lõuna-Jüütimaa hertsogiriigiks ehk hertsogkonnaks.\n", "id": "ekk_Latn_211450"}
{"text": "Haljand Hallismaa\n\nHaljand Hallismaa (kuni 1936 Anneljas; 13. november 1931 Kehtna vald, Rapla kihelkond, Harjumaa – 1. aprill 2000 Tallinn) oli eesti sporditegelane, -ajaloolane ja -pedagoog ning koolijuht.\n\nTa lõpetas 1952. aastal Tallinna Kehakultuuritehnikumi ja 1969. aastal TPedI kehakultuuriteaduskonna.\n\nSportima hakkas ta Tallinna 21. Keskkoolis Bernhard Lillemäe juhendamisel. Spordiühingus Jõud harrastas ta raskejõustikku, aga ka käsipalli.\n\nOli aastatel 1952–1959 Jõu kesknõukogu sportmängude instruktor, oli käsipalli (tollal väravpalli nime all) aluselepanijaid Eestis. Oli aastatel 1959–1970 Jõu organiseerimisosakonna ja kaadriosakonna juhataja ning aastatel 1970–1972 Jõu Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kooli esimene direktor. Aastatel 1973–1979 oli ta Eesti NSV Spordikomitee mitme ala vanemtreener. Tegutses tõstekohtunikuna (1971 üleliiduline kategooria).\n\nHallismaa töötas mitmel pool kehalise kasvatuse õpetajana – praeguses Eesti Kunstiakadeemias, aastatel 1979–1982 Tallinna 24. Keskkoolis ja 1982–1985 Tallinna 4. Keskkoolis. Ta oli aastatel 1985–1992 Tallinna 54. Keskkooli/Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor ja 1992–1997 Tallinna Haridusameti koolide inspektor.\n\nTa oli Eesti Kongressi liige.\n", "id": "ekk_Latn_211451"}
{"text": "Avatša laht\n\nAvatša laht (vene keeles Авачинский залив) on Vaikse ookeani laht Kamtšatka poolsaare kaguosas.\n\nAvatša lahte suubuvad Avatša, Paratunka ja Nalõtševi jõgi.\n\nLahes paiknevad Krašeninnikovi saar ja Staritškovi saar, mis on tuntud veelindude kolooniate järgi ja on looduskaitsealad.\n", "id": "ekk_Latn_211452"}
{"text": "Gerhard von Scharnhorst\n\nGerhard Johann David von Scharnhorst (12. november 1755 Bordenau – 28. juuni 1813 Praha) oli Preisi sõjaväelane (kindralleitnant).\n", "id": "ekk_Latn_211453"}
{"text": "Petuški\n\nPetuški (vene Петушки) on linn Venemaal Vladimiri oblastis, Petuški rajooni keskus.\n\nPetuški asub Kljazma jõe kaldal, 67 km Vladimirist läänes. Linna läbivad Moskva ja Nižni Novgorodi vaheline raudtee ja maantee.\n\nPetuški tekkis 1861 rajatud raudteejaama juurde. Linnaõigused sai 1965. aastal.\n\nElanike arv oli 2010. aastal 15 200.\n\nVenedikt Jerofejev on kirjutanud teose \"Moskva–Petuški\".\n", "id": "ekk_Latn_211454"}
{"text": "Galina Starovoitova\n\nGalina Starovoitova (Галина Васильевна Старовойтова; 17. mai 1946 Tšeljabinsk – 20. november 1998 Peterburi) oli Venemaa poliitik ja inimõiguslane.\n\nLõpetas 1971. aastal Leningradi Riikliku Ülikooli psühholoogiateaduskonna. Aastatel 1973. kuni 1976. Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia Etnograafiainstituudis aspirantuuris.\n\n1977–1991 teadustöötaja; 1989–1991 Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi liige, valitud Armeeniast; 1990. aastast Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi liige, Ülemnõukogu inimõiguste komisjoni liige; 1991–1992 Vene NFSV presidendi nõunik rahvustevaheliste suhete küsimustes; 1995. aastast Riigiduuma liige, 1996. aasta jaanuaris Riigiduuma ühiskondlike organisatsioonide ja usuühenduste komisjoni liige.\n\n1996. aasta jaanuaris loodi initsiatiivgrupp Galina Starovoitova kandidatuuri ülesseadmiseks Venemaa presidendi kohale, kuid aprillis keeldus Keskvalimiskomisjon kandidatuuri registreerimast.\n\n1998. aasta aprillis sai Starovoitovast partei Demokraatlik Venemaa esimees. Ta kavatses kandideerida sama aasta detsembris Peterburi Seadusandlikusse kogusse.\n\nStarovoitova tapeti 1998. aasta 20. novembri õhtul Peterburis oma kodumaja trepikojas. Teda saatnud abi sai raskelt vigastada.\n\nPalgamõrva organiseerijana mõisteti 2006. aastal süüdi endine GRU töötaja Juri Koltšin, täideviijana Vitali Akinšin. Kaks kohtualust mõisteti õigeks, kaks süüdi vaid telefonikõnede pealtkuulamises.\n\n2008. aastal kinnitas Ülemkohus süüdimõistvad otsused Vjatšešlav Leljavini (mõrva kaasosaline) ja Pavel Stehnovski (relvade vahendamine ja omandamine) suhtes.\n", "id": "ekk_Latn_211455"}
{"text": "Narr (taro)\n\nNarr on tarokaart. See kuulub Suure Arkaani kaartide hulka. Tavaliselt on see pakis esimene ja kannab numbrit 0 (mõnes pakis 21 või 22), tähistades seda, et see kaart sisaldab kõiki inimkonna vastuolusid ja võtab kokku kõik ülejäänud kaardid.\n\nNarr sümboliseerib uut algust, värskeid väljakutseid ja muretut tegutsemist.\n", "id": "ekk_Latn_211456"}
{"text": "Maag (taro)\n\nMaag on tarokaart, mis kuulub Suure Arkaani kaartide hulka ja kannab numbrit 1.\n\nMaag sümboliseerib vajalike otsuste vastuvõtmist ning ratsionaalset tegutsemist. Maag soovitab loota vaid enda jõule ja oskustele.\n", "id": "ekk_Latn_211457"}
{"text": "Marika Priske\n\nMarika Priske (sündinud 5. oktoobril 1966 Pärnus) on Eesti riigiametnik.\n\nTa lõpetas aastal 1990 Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal.\n\nMarika Priske töötas aastatel 1990–1994 Pärnu linnavalitsuse arendusosakonna majanduskonsultandina, 1994–1996 Hoiupanga Pärnu linnakontori laenujuhina, 1996–1999 Hoiupanga/Hansapanga Pärnu linnakontori juhatajana ning 1999–2000 Eesti Krediidipanga Pärnu filiaali juhatajana.\n\nAastal 2000 sai ta tollase ministri Mihkel Pärnoja ettepanekul majandusministeeriumi kantsleriks.\n\n17. novembril 2010 esitati talle kahtlustus konkurentsi kahjustava tee-ehituse kokkuleppe sõlmimises ning 18. novembril peatas valitsus tema teenistussuhte kantslerina. Tema vastu algatatud distsiplinaarasjas süütegu ei tuvastatud ning alates 24. detsembrist ennistati ta tööle.\n\nAlates 14. juulist 2014 oli ta sotsiaalministeeriumi kantsler. Seoses probleemidega vaktsineerimise korraldamisel koroonapandeemia ajal kutsuti ta augustis 2021 ametist tagasi.\n\nAlates 20. märtsist 2023 on ta MTÜ Slava Ukraini juhatuse liige, kuni 9. maini oli ta kaheliikmelises juhatuses koos Johanna-Maria Lehtmega, kes kutsuti juhatusest tagasi seoses kahtlustega annetatud raha väärkasutamises.\n", "id": "ekk_Latn_211458"}
{"text": "Folsomi vangla\n\nFolsomi vangla (Folsom State Prison) on vangla Ameerika Ühendriikides California osariigis Sacramento maakonnas.\n\nSee asub osariigi pealinnast Sacramentost umbes 30 km kirde pool Folsomis. Vangla asub American Riveri kaldal Folsomi järve ääres. Selle geograafilised koordinaadid on .\n\nSee on keskmise turvatasemega, osariigile alluv vangla.\n\nVangla asub 40-aakrisel maa-alal. See on ehitatud umbes 2000 kinnipeetule, kuid tegelikult on neid umbes 3500. Vanglas on veidi üle tuhande töötaja. Vangla aastaeelarve eelarveaastal 2009/2010 oli 118 miljonit dollarit.\n\nVangla peavärava vastas on väike muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_211459"}
{"text": "Springfield (täpsustus)\n\nLinnad USA-s Springfield, Illinois' osariigi pealinn Springfield, linn Colorado osariigis, Baca maakonna keskus Springfield, linn Georgia osariigis, Effinghami maakonna keskus Springfield, linn Kentucky osariigis, Washingtoni maakonna keskus Springfield, linn Massachusettsi osariigis, korvpalli sünnipaik Springfield, linn Missouri osariigis Springfield, linn Ohio osariigis, Clarki maakonna keskus Springfield, linn Oregoni osariigis Springfield, linn Tennessee osariigis, Robertsoni maakonna keskus\n\nVäljamõeldud linn Springfield on linn kus toimub joonissarja \"Simpsonid\" tegevus\n", "id": "ekk_Latn_211460"}
{"text": "Helju Jüssi\n\nHelju Jüssi (sünninimi Helju Martins; 15. juuli 1935 Päinurme küla, Koigi vald – 28. mai 2006) oli eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja.\n\nTa lõpetas 1959. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia ja ajakirjanduse alal. Aastatel 1959–1993 töötas ta Eesti Raadio kultuuritoimetajana.\n", "id": "ekk_Latn_211461"}
{"text": "IBBY Eesti osakond\n\nRahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond ehk IBBY Eesti osakond on Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu osakond Eestis, mis tegeleb laste- ja noorsookirjanduse tutvustamise, kirjastamise ja levitamisega nii Eestis kui ka välismaal.\n\nIBBY Eesti osakond annab 2004. aastast välja Paabeli Torni auhinda, mille eesmärk on tõsta esile head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastuste tööd.\n", "id": "ekk_Latn_211462"}
{"text": "Jean-Baptiste Grange\n\nJean-Baptiste Grange (sündinud 10. oktoobril 1984 Saint-Jean-de-Maurienne'is) on Prantsusmaa mäesuusataja, kahekordne maailmameister ja maailma karika võitja.\n", "id": "ekk_Latn_211463"}
{"text": "Abraham Zapruder\n\nAbraham Zapruder (15. mai 1905 Kovel, Volõõnia kubermang – 30. august 1970 Dallas, Texas) oli ameerika rõivafirma omanik, kes filmis oma amatöörfilmikaameraga 22. novembril 1963 Dallases president John F. Kennedy korteeži möödasõitu, ootamatult jäädvustades presidendi mõrva.\n\nAbraham Zapruder sündis juudi perekonnas Kovelis Ukrainas. 1920. aastal asus Zapruderite perekond elama Ameerika Ühendriikidesse New Yorki. 1941. aastal kolis Zapruder Dallasesse. Oma rõivafirma asutas ta 1954. aastal.\n\nZapruderi kontor asus Dal-Tex'i hoones. Kui ta 1963. aasta 22. novembri hommikul tööle tuli, siis veenis tema sekretär Lillian Rogers teda koju minema amatöörfilmikaamerat tooma. Zapruder läkski koju ja tõi kaamera oma kontorisse. Algselt oli ta uskunud, et presidendi korteeži koguneb vaatama nii palju inimesi, et filmida pole nagunii võimalik.\n\nKui president John F. Kennedy korteež läbi Dallase kesklinna sõitis, siis seisis Abraham Zapruder koos oma firma töötaja Marilyn Sitzmaniga Dealey Plazal kõnnitee äärest veidi eemal betoonestakaadil ja filmis presidendi möödasõitu. Kui kõlasid lasud, ei lõpetanud vapustatud Zapruder filmimist seni, kuni presidendi auto raudteeviadukti alla kadus.\n\nZapruder oli toimunust sedavõrd vapustatud, et ei kasutanud juhtunu järel enam kordagi filmikaamerat.\n\nAbraham Zapruderi poolt jäädvustatud 26-sekundiline film on tuntud kui Zapruderi film.\n", "id": "ekk_Latn_211464"}
{"text": "Paabeli Torni auhind\n\nPaabeli Torni auhind on Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakonna väljaantav tõlkelastekirjanduse auhind.\n\nAuhind asutati 2004. aastal eesmärgiga tõsta esile head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastuste tööd. Auhind, täpsemalt Paabeli torni audiplom, antakse parimale tõlgitud lasteraamatu autorile, selle eesti keelde tõlkijale ja raamatu kirjastajale Eestis. Tõlkija saab lisaks diplomile rahalise preemia, mille suurus sõltub IBBY Eesti osakonna rahalistest võimalustest. Auhinna rahastamist toetab Eesti Kultuurkapital. Hinnatakse nii algteose kunstilist väärtust kui ka tõlke kvaliteeti. Alates 2016. aastast antakse peale juturaamatu eraldi auhind ka parima tõlgitud pildiraamatu eest.\n\nAuhind antakse võitjatele üle iga aasta novembri keskel IBBY Eesti osakonna sügisõhtul. Välisautorile saadetakse audiplom posti teel.\n", "id": "ekk_Latn_211465"}
{"text": "Folsom\n\nFolsom on linn USA-s California osariigis Sacramento maakonnas.\n\nLinn tekkis California kullapalaviku ajal California esimese raudtee 1856 avatud lõppjaama juurde.\n\nFolsomist vahetult kirdes asub Folsomi järv.\n\nLinnas asub Folsomi vangla.\n", "id": "ekk_Latn_211466"}
{"text": "Pronksiaja kliimaoptimum\n\nPronksiaja kliimaoptimum ehk hilispronksiaja kliimaoptimum oli soe aeg Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas sõltuvalt kohast 1500–1150 eKr kuni 1350–1250 eKr.\n\nTinneri jt artiklis on öeldud: \"Hilispronksiaja optimumi ajal umbes 1350–1250 eKr oli Aletschi liustik (Alpide mäestiku suurim) umbes 1000 m võrra lühem kui tänapäeval. (...) \"ajavahemik umbes 1450–1250 eKr oli ka teiste Alpide ja põhjapoolkera andmete järgi kuum ja kuiv aeg.\" Pärast seda hakkas liustik jaheda ja külma ilmastiku ajal taas kasvama ja see kestis kuni Rooma optimumi (umbes 200 eKr – 50 pKr) alguseni. Gorneri liustiku (Šveitsi Alpides suuruselt teine) ja Alam-Grindelwaldi liustiku (Berni Alpides) kohta käivaid andmed näitavad, nagu ka Holzhauseri artikkel, et need liustikud ja Aletschi liustik on kogu uuritava aja jooksul peaaegu sünkroonselt kahanenud.\n\nAletschi liustiku pikkuse kõikumiste ja atmosfääri süsinik-14 jäägi võrdlus toetab hüpoteesi, et Päikese aktiivsuse muutused on olnud uuritud viimasel 3500 Holotseeni aastal oluliselt mõjutanud kliimakõikumisi Lääne- ja Kesk-Euroopas.\n\nHilispronksiaja optimumi lõpu üheks piirjooneks peetakse oluliselt kliimat mõjutanud Hekla vulkaani purset umbes 1159 eKr. Pärast seda aset leidnud kliima jahenemine läks alles 900. aasta paiku eKr üle Rauaaja kliimapessimumiks.\n", "id": "ekk_Latn_211467"}
{"text": "Sergei Magnitski\n\nSergei Magnitski (Сергей Леонидович Магнитский; 8. aprill 1972 Odessa – 16. november 2009 Moskva) oli Venemaa jurist, kes suri eeluurimisvangistuses, kuhu (kolleegide sõnul) sattus pahatahtlikult väljamõeldud süüdistuste alusel.\n\nMagnitski oli Briti firma Firestone Duncan maksu- ja auditiosakonna juht ning esindas fondi Hermitage Capital Management. 2008. aasta oktoobris andis Magnitski kohtuasja raames tunnistuse, milles osutab, et uurimisorganite poolt arestitud dokumente ja pitsateid kasutati pärast arestimist mitme Hermitage'ile kuulunud firma ümberregistreerimiseks uutele omanikele ning maksupettuseks 5,4 miljardi rubla ulatuses. Magnitski sõnul oli samasugusel skeemil teisigi ohvreid, kusjuures ohvriks valitud ärimehed saadeti valesüüdistuste alusel vanglasse. Kuriteo toimepanijatena osutas Magnitski siseministeeriumi, prokuratuuri, maksuorganite ja kohtutöötajatele.\n\n24. novembril Magnitski vahistati süüdistatuna selles, et aitas Hermitage'il maksudest kõrvale hoida. Kolleegide sõnul nõuti Magnitskilt jõustruktuuride töötajate vastu antud tunnistuste tagasivõtmist.\n\nMagnitskit hoiti eeluurimisvangistuses ligi aasta, kuni tema surmani Butõrka eeluurimisvangla haiglas. Selle aja jooksul kuulati Magnitskit üle neli või viis korda. Juulis diagnoositi Magnitskil sapikivid, kuid arstiabi ega ravimeid talle ei võimaldatud.\n\nUSA välisministeerium on kehtestanud Magnitski surmaga seotud ametnikele viisakeelu, sanktsioone kaaluvad teisedki riigid. Venemaa valitsus peab seda riigi siseasjadesse sekkumiseks. 2011. aasta oktoobris teatas Venemaa välisministeerium, et kannab vastuseks musta nimekirja nimetamata Ameerika Ühendriikide ametnikud, kes olid seotud terrorismis kahtlustatavate röövimise, Guantánamo lahe vangla kinnipeetavate piinamise, Iraagi ja Afganistani tsiviilisikute tapmise ning venelaste röövimise ja kiusamisega USAs.\n\nVene uurijad on esitanud seoses Magnitski surmaga süüdistuse kahele vanglaarstile.\n\n2011. aasta suvel teatas prokuratuur, et avab uuesti maksudest kõrvalehoidmise süüasja Magnitski vastu, kuigi too on surnud.\n\nRahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ning Euroopa Parlament, on riike üles kutsunud kehtestama sanktsioone Sergei Magnitski juhtumi ja samalaadsete juhtumitega seotud isikute suhtes. Inimõiguste rikkujate suhtes on riigisiseseid meetmeid, sealhulgas sissesõidukeelu, kehtestanud USA, Kanada, Ühendkuningriik, Eesti, Läti ja Leedu.\n", "id": "ekk_Latn_211468"}
{"text": "Tiritamm\n\nTiritamm on Eesti kirjastus, mis annab välja laste- ja noorsookirjandust.\n\nKirjastus asutati 1. oktoobril 1991.\n\nTiritamm on kirjastuse Eesti Raamat laste- ja noorsookirjanduse toimetuse õigusjärglane.\n\nKirjastus on välja andnud näiteks Aino Perviku Paula raamatute sarja, J. R. R. Tolkieni \"Sõrmuste Isanda\" triloogia, Tove Janssoni muumilugude sarja, Hannu Mäkelä Härra Huu raamatute sarja ja muinasjuttude sarja \"Saja rahva lood\".\n", "id": "ekk_Latn_211469"}
{"text": "Narr\n\nNarr ehk pajats on kesk- ja renessansiajal olnud palgaline Euroopa kuninglikus õukonnas, kelle ülesanne oli naljalugusid rääkida ja õukonna meelt muul kombel lahutada.\n", "id": "ekk_Latn_211470"}
{"text": "Küberkaitseliit\n\nKüberkaitseliit (KKL) on Kaitseliidu allüksus, mis on 2010. aastal loodud Eesti küberruumi kaitsmiseks. Küberkaitseliidu liikmeteks on vabatahtlikud IT-spetsialistid.\n\nKüberkaitseliidu üksused asuvad Kaitseliidu Tallinna ja Tartu maleva juures. KKL Tallinna üksuse pealik on Jaan Priisalu, Tartu üksuse pealik Kuido Külm.\n", "id": "ekk_Latn_211471"}
{"text": "Vladimir Stojković\n\nVladimir Stojković (sündinud 28. juulil 1983 Loznicas) on Serbia jalgpallur, Serbia kõrgliiga klubi FK Partizani väravavaht.\n\nSerbia jalgpallikoondises mängis ta aastatel 2006–2018 kokku 84 korda.\n\n2017. aastal valiti ta Serbia aasta jalgpalluriks.\n", "id": "ekk_Latn_211472"}
{"text": "Mikrokontroller\n\nMikrokontroller (algse nimega ühekiibi mikroarvuti) on mikrokiip, milles on peale keskprotsessori veel komponente, näiteks mälu.\n\nVõrreldes mikroprotsessoriga on mikrokontroller komplektsem. Mikrokontrollerile on toimiva arvuti koostamiseks vaja lisada vähem komponente kui mikroprotsessorile.\n\nMikrokontrollereid kasutatakse peamiselt automaatjuhtimisseadmetes ja mehhatroonilistes süsteemides.\n", "id": "ekk_Latn_211473"}
{"text": "Pronksiaja kollaps\n\nPronksiaja kollaps oli umbes ajavahemikuga 1206–1150 eKr alanud Lähis-Ida ja idapoolsete Vahemere maade ülemineku algus varajasse rauaaega. Kollaps puudutas hävitavalt ka Viljaka Poolkuu ala maid. Nimetus on pandud ajaloolaste poolt, kes nägid seda aega selle vägivaldsest, ootamatust ja kultuuriliselt lõhkuvast küljest.\n\nHilisele pronksiajale omane Egeuse kultuuri ja Anatoolia paleemajandus asendus pärast vapustust tumedale ajajärgule omase olnud isoleeritud külakultuuriga. Varisesid kokku ka Viljaka Poolkuu ala vanad riigid ja said alguse uued. Kollaps sarnanes oma põhijoontelt ja tulemustelt hilisema Lääne-Rooma riigi kokkuvarisemisega: äärmuslikes looduslikes oludes või isegi nende sunnil ründasid migreeruvad hõimud oma teele ettejäävaid paikseid tsivilisatsioone, milles neid algselt kokku sidunud sisemine solidaarsus oli juba asendumas individualismi, lõhenemise ja killustumisega. Robert Drews on kirjeldanud seda kui \"vanaaja ajaloo halvimat katastroofi, mis oli isegi hävitavam kui Lääne-Rooma kollaps.\" Selle ajaga seostub kultuurimällu jäänud ja hiljem antiikautorite kaudu käibele läinud mõiste \"kuldaja kaotus\".\n", "id": "ekk_Latn_211474"}
{"text": "Üliõpilasseltside Liit\n\nÜliõpilasseltside Liit (lühend ÜL) on akadeemilisi üliõpilasseltse ühendav katusorganisatsioon.\n\nÜliõpilaskonna omavalitsuse algusaeg ulatub 1920. aastatesse kui seoses edustuse valimistega tekkis vajadus tegutseda ka väljaspool akadeemilisi organisatsioone.\n\n17. detsembril 1924 loodud kõiki üliõpilasseltse ühendav Eesti Üliõpilasseltside Liit lagunes juba 1925. aastal seltsidevaheliste vastuolude ja konflikti tõttu ülikooli valitsusega.\n\n12. märtsil 1926 asutati Üliõpilasseltside Liit, kuhu kuulusid ÜS Raimla, ÜS Liivika, EÜS Põhjala, ÜS Concordia, Eesti Naisüliõpilaste Selts (ENÜS), ENÜS Ahava, EYS Veljesto ja EÜS Ühendus. Põhikiri võeti vastu 26. aprillil 1926. Selle järgi oli ÜL akadeemilistes küsimustes ühiselt tegutsev nn väikseid seltse ühendav katusorganisatsioon.\n\nMõnda aega pärast väikeseltside taasasutamist ja üksinda arenemist hakati otsima kontakte ja koostöövõimalusi teiste seltsidega. Nii tekkiski idee taasasutada 1926. aastal loodud Üliõpilasseltside Liit.\n\n5. veebruaril 1996 toimunud taasasutamise arutelust võtsid osa EÜS Põhjala, ENÜSi, EYS Veljesto ja ÜS Raimla esindajad. 1997. aasta kevadel liitus ka ÜS Liivika. Tegevuse aluseks võeti vana põhikiri, mida hakati oludele vastavaks kohandama. Kõrvale jäi korporatiivse sisestruktuuriga Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS).\n\nÜliõpilasseltside Liidu tegevust juhib Esindajate Kogu, kus igal seltsil on kaks esindajat ning igal esindajal on üks hääl. Igal semestril vahetub eesistuja selts vanuselise rotatsiooni järgi (EÜS Põhjala, ÜS Liivika, ENÜS, ÜS Raimla). EYS Veljesto ei osale praegu ÜLi tegevuses.\n\nÜLi eesmärgiks on ühendada ja lähendada seltside liikmeid, edendada omavahelist suhtlust ja koostööd ning toetada üliõpilaste süvenemist kultuuri ja ühiskonna probleemidesse. ÜLi tegevus on suunatud eelkõige sissepoole, seltside liikmete omavahelisele suhtlusele ja tegevusele. Lisaks aastapäeva tähistamisele on kujunenud traditsioonilisteks üritusteks suvepäevad, jõulude ja emakeelepäeva tähistamine, volbriüritustejärgne 1. mai piknik ja vastlaliu laskmine. Toredaks traditsiooniks on ka ettekandeõhtud, kus iga liikmesseltsi esindaja teeb ettekande varem kindlaksmääratud teemal.\n", "id": "ekk_Latn_211475"}
{"text": "Eduard von Fock\n\nPaul Alexander Eduard von Fock (5. jaanuar 1799 (vkj 25. detsember 1798) Tapa mõis – 29. juuni (vkj 17. juuni) 1884 Sagadi mõis) oli Eestimaa aadlik, Sagadi mõisnik.\n\nEduard von Fock õppis õigusteadust Tartus ja Heidelbergis.\n\nEduard von Fock teenis 1820–1839 Eestimaa Rüütelkonna sekretärina ja 1839–1883 Eestimaa maanõuniku, Tallinna toomkiriku konvendi presidendi ja Eestimaa ülemmaakohtu presidendina. Ta sai salanõuniku teenistusastme.\n\nOli 1839. aastal Eestimaa Põllumajanduse Seltsi asutaja koos Otto Magnus von Grünewaldti ja dr Karl Hueckiga (1811−1889).\n\nSagadi mõisnikuks sai ta oma isa surma järel 1827. aastal.\n\nEduard von Fock lasi 1845. aastal rajada Esku kabeli, mille juures olevale surnuaiale on ta ka ise maetud.\n", "id": "ekk_Latn_211476"}
{"text": "Cosa nostra\n\nCosa nostra ('meie asi') ehk Sitsiilia maffia on Itaalias Sitsiilia saarel tekkinud maffiaorganisatsioon.\n\nKoos itaallaste emigratsiooniga Ameerika Ühendriikidesse 20. sajandi algul, levis Cosa Nostra kuritegelik organisatsioon ka Põhja-Ameerikasse. Kuigi Ameerika Cosa Nostra juured pärinevad Itaaliast, on rühmituse USA \"harukontorist\" saanud täiesti sõltumatu ja iseseisvalt tegutsev kuritegelik organisatsioon.\n\nCosa nostra tekkis Itaalias, mandrist eraldatud Sitsiilia saarel umbes poolteist sajandit tagasi 1860. aastatel Palermo ümbruses, kus maffia omandas suure kontrolli valitsusasutuste ja ühiskonna üle, kasutades ähvardusi ja mõrvu.\n\nCosa nostra organisatsioon on püramiidisarnane organisatsioonistruktuur, millel on pealik ehk don ning oma organisatsioonisisesed käitumisreeglid, nn maffia \"10 käsku\".\n\nTeise maailmasõja ajal sõlmis USA valitsus kokkuleppe Cosa Nostra harudega USA-s, mille eesmärgiks oli võitlus natsismiga. Itaalia maffia pidi oma sidemete kaudu kodumaaga tagama ameeriklaste sõjalise edu Sitsiilias ja Itaalias tervikuna.\n\nSitsiilia maffia peamine tuluallikas on jätkuvalt narkokaubandus, kuid rühmitus otsib taas kontakte Itaalia-Ameerika organiseeritud kuritegelike perekondadega, et leida rahategemise võimalusi muudes valdkondades nagu internetikasiinod ja mängupõrgud. Organisatsioon tegeleb veel relvakaubanduse, ökomaffia, liigkasuvõtmise, väljapressimise, rahapesu, lepingutesse sisseimbumise ja kunstiteostega kauplemisega.\n", "id": "ekk_Latn_211477"}
{"text": "MRAP\n\nMRAP (Mine Resistant Ambush Protected – miini- ja varitsuskindel soomusauto) on tänapäevane soomusauto.\n\nMRAP ja HMMWV esimesed prototüübid loodi 1970, aastate alguses. HMMWV (High Mobility Multipurpose Wheeled Vehicle – suure liikumisvõimega mitmeotstarbeline ratassõiduk) sai laiema tuntuse osaliseks 1990ndate alguses Lahesõja päevil.\n\n1978 hakati tootma MRAP-tüüpi masinad. Neid aga ei kasutatud mitte USA-s, vaid hoopis Lõuna-Aafrika Vabariigis. See tähendab, et MRAP tuli masstootmisse enne HMMWV-d. Viimaste (HMMWV) masstootmiseks sõlmis USA armee lepingu 1981. aastal ja esimesed 55 tuhat masinat saadi kätte aastal 1985.\n\nTänu V-kujulisele põhjale annab MRAP efektiivse kaitse maamiinide eest, samuti suudab soomus piisavalt kaitsta meeskonda improviseeritud lõhkekeha rünnaku puhul.\n", "id": "ekk_Latn_211478"}
{"text": "Petronas\n\nPetronas on Malaisia nafta- ja gaasikompanii. Ettevõtte omanikuks on täies ulatuses riik. Fortune andmetel oli Petronas 2009. aastal käibe suuruselt 80. ning kasumlikkuselt 13. ettevõte maailmas, Aasia ettevõtetest aga kasumlikkuselt esimene. 2010. aastal oli ta käibe suuruse järgi 107. kohal\n\nPetronas asutati 1974. aasta 17. augustil riikliku naftakompaniina.\n\nEttevõtte järgi on nime saanud Kuala Lumpuri pilvelõhkuja Petronas Towers.\n", "id": "ekk_Latn_211479"}
{"text": "Ülempreestrinna (taro)\n\nÜlempreestrinna on tarokaart, mis kuulub Suure Arkaani kaartide hulka. Tavaliselt kannab see numbrit 2.\n\nMarseille' tarokikaartide pakis on ülempreestrinnat kujutatud paavsti tiaaraga kroonituna, kaardi nimeks on selle jaluses märgitud La Papesse (prantsuse keeles \"naispaavst\").\n\nÜlempreestrinna tähistab intuitiivset tunnetust, alateadvust, loomingulisust ja okultseid teadmisi, samuti diplomaatilisust ja paindlikkust. Seda peetakse üheks kõige naiselikumaks kaardiks.\n", "id": "ekk_Latn_211480"}
{"text": "San Juan\n\nSan Juan on Puerto Rico pealinn.\n\nLinn asutati 1521. aastal nimega San Juan Bautista de Puerto Rico. Nimi on pandud Ristija Johannese järgi. San Juan Bautista oli algselt Puerto Rico saare nimi, mille sellele 1493 pani Christoph Columbus, kes saare oma teisel Ameerika-retkel avastas.\n", "id": "ekk_Latn_211481"}
{"text": "Keskmise pronksiaja külm ajajärk\n\nKeskmise pronksiaja külm ajajärk oli jahe periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas umbes 1800 eKr kuni 1500 eKr. Sellele järgnes hilispronksiaja kliimaoptimum.\n\nSellel tavalist 1500-aastase kliimatsükli tõusu katkestaval ajal on tuvastatud tugevaid vulkaanipurskeid. Ajajärgu ühe tõsisema külmenemise toonud kliimakatastroofi põhjustas umbes 1627 eKr toimunud Minose purske nime kandev vulkaan Thíra purse. Ajaliselt selle läheduses toimusid ka Avellino purske nimeline Vesuuvi purse umbes 1703–1617 eKr ja Alaskal kaldeera tekitanud Aniakchaki purse (umbes 1645 eKr).\n\nThera vulkaani purskega seostatakse Minose kultuuri esimeste paleede hävingut.\n\nVulkaanide pursked tingisid umbes sajandi väldanud jahedama ajajärgu. Järske kliima jahenemisi on tuvastatud aastarõngaste põhjal.\n", "id": "ekk_Latn_211482"}
{"text": "Folsomi järv\n\nFolsomi järv on paisjärv Ameerika Ühendriikides California osariigis Folsomi linnast vahetult kirdes.\n\nJärv asub Placeri, El Dorado ja Sacramento maakonna alal. Selle geograafilised koordinaadid on .\n\nFolsomi järv rajati 1955. aastal American Riveri ülespaisutamise teel Folsomi paisu abil. Järve maksimaalne pindala on 46,3 km² ja maht 1,25 km³.\n\nJärve ümbritseb kaitsealune puhkeala.\n\nFolsomi järve ääres asub Folsomi vangla.\n", "id": "ekk_Latn_211483"}
{"text": "Carl Gustav Wiedemann\n\nCarl Gustav Wiedemann (1773 Haapsalu – 1839 Haapsalu) oli Haapsalu raehärra.\n\nTa oli Johann Christian Wiedemanni ja Johanna Charlotta Laguse poeg.\n\n15/26. augustil 1791 sai ta Haapsalu kodanikuks, oli kübarsepp ja kaupmees. 4/16. märtsist 1819 kuni 25. juulini/6. augustini 1824 oli ta Haapsalu raehärra, seejärel kuni surmani kohtufoogt.\n\n4/15. juulil 1792 abiellus ta Ridalas Catharina Anna Sophia Frischmanniga.\n", "id": "ekk_Latn_211484"}
{"text": "Johann Daniel Karstens\n\nJohann Daniel Karstens (1763 – 29. september / 11. oktoober 1803) oli Haapsalu raehärra ja linnapea.\n\nTa oli pärit Saksamaalt, esimest korda on teda mainitud 1782. aastal Haapsalus. 22. detsembril 1787 / 2. jaanuaril 1788 sai ta Haapsalu kodanikuks. Ta oli raehärra 27. augustist / 7. septembrist 1790 kuni 1792. aastani ja teist korda 22. jaanuarist / 3. veebruarist 1801 kuni surmani. Linnapea oli ta 1793–1797 ja kirikueestseisja 1800–1803.\n\nTa hukkus laevaõnnetuses.\n", "id": "ekk_Latn_211485"}
{"text": "Ernst Hingstberg\n\nErnst Hingstberg (4./15. aprill 1756 Lübeck – 21. märts/2. aprill 1838 Haapsalu) oli Haapsalu bürgermeister ja Haapsalu linnapea.\n\nTema vanemad olid Wiebe Hingstberg ja Elsabe Selcken.\n\nTa oli kaupmees, Haapsalu bürgermeister 1787–1789 ja Haapsalu linnapea 1789–1792.\n", "id": "ekk_Latn_211486"}
{"text": "Rein Undusk\n\nRein Undusk (sündinud 22. juulil 1968 Tallinnas) on eesti kirjandusteadlane.\n\nTa lõpetas 1986. aastal Tallinna 21. Keskkooli ning 1996. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia eriala kirjandusteaduse eriharu.\n\nTa on Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadur.\n", "id": "ekk_Latn_211487"}
{"text": "Friedrich Baumühl\n\nFriedrich Baumühl (surnud 1710) oli Haapsalu raehärra.\n\nTa sai Haapsalu kodanikuks pärast 1692. aastat, oli seal kaupmees. 16/27. juulil 1700 sai ta raehärraks. Ta suri katku ja maeti 9/20. detsembril 1710 Haapsalus.\n\n27. augustil / 6. septembril 1691 abiellus ta Sophia Elisabeth Jobbega (11/21. september 1673 Haapsalu – 1710 Haapsalu; suri katku).\n", "id": "ekk_Latn_211488"}
{"text": "Peeter Lilleväli\n\nPeeter Lilleväli (sündinud 24. aprillil 1965 Jõhvis) on eesti ajakirjanik ja fotograaf.\n\nPeeter Lilleväli on ajalehe Põhjarannik fotoajakirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_211489"}
{"text": "Külmking\n\nKülmking on eesti ja liivi rahvausundis (Eestis eelkõige Saaremaal, Muhus ja osalt Hiiumaal) tuntud üleloomulik pahatahtlik olend. On usutud, et külmking on rahutu pahatahtlik vaim, mis halvast ja/või eriliste omadustega inimesest pärast surma maa peale uitama ja kahju tegema jääb. Külmkinga on vahel eristatud kodukäijast: nimelt ei lähe külmking mitte oma endisesse koju, vaid liigub n-ö avalikes kohtades. On ka arvatud, et külmkingaks saab teatud maagiliste taigade abil käia elus inimene või et külmking on nõia valmistatud ja pahategudele saadetud olend või nähtus.\n\nKülmkingi oli oln. Nee eeti siuksed inimesed oln, keda's vööta pörgu vastu; kis nii pailu paha olid maabel tein, et pörgu änam pole vöötud. Sii pidand siis oma pahategude rahviks niikaua mööda maad ümber hulkuma, kui hunt ta kolm korda oli ära murdand ning köu kolm korda surnuks löön. Siis saan oma hulkumisest lahti. (ERA II 8, 659/60 < Karja khk., Purtsa k. - Mihkel Tooms < Hendrik Tuuling, s. 1862 (1928))\n\nKülmking on vaim, mis on metsas ja sois. Püiab eriti väheseid lapsi, kui need huilgavad metsas ja karjuvad. Külmkingal on inimese pia ja hobuse kere. Vilistamise piale tuleb külmking juure.\n", "id": "ekk_Latn_211490"}
{"text": "Ametimõis\n\nAmetimõis (saksa keeles Amt) oli ajalooline majandusüksus, mis haldas läänistamata maid ja kogus makse.\n\nAmetimõisad toimisid enamasti ühe kihelkonna piires ja jagunesid vakusteks.\n", "id": "ekk_Latn_211491"}
{"text": "Piirideta Arstid\n\nPiirideta Arstid (prantsuse keeles Médecins Sans Frontières ehk MSF) on humanitaarabiorganisatsioon, mis pakub erakorralist meditsiiniabi enam kui 70 riigis, millest enamik on arengumaad. Tema peakorter asub Šveitsis Genfis.\n\nPiirideta Arstid asutati 1971. Selle esimene missioon toimus tänapäeva Nigeerias Biafras.\n\nPiirideta Arstide asutajaliikmete hulgas oli vasakpoolne poliitik Bernard Kouchner, kellest hiljem sai Prantsusmaa tervishoiuminister ja välisminister.\n\nMSF tegeleb peamiselt patsientide taastusraviga haiglates ning vaktsineerimis-, sanitaar- ja puhta vee programmidega. Lisaks töötab MSF eraldatud piirkondades asuvates tervishoiukeskustes ja slummides ning koolitab välja kohalikku meditsiinipersonali. Riikides, kus meditsiiniline infrastruktuur on ebapiisav, teeb Piirideta Arstid koostööd riigiorganitega. Tegevuse eesmärk on tervishoiusüsteemi arendamine vastuvõetava tasemeni. Lisaks on MSF võtnud endale eesmärgiks tõsta avalikkuse teadlikkust kriisipiirkondades toimuvast.\n\nPiirideta Arstid sai 1999 Nobeli rahuauhinna. Auhinna võttis vastu Piirideta Arstide tollane president James Orbinski. Enne seda pälvis ta 1996 Sŏuli rahupreemia, olles selle läbi aegade kolmas laureaat.\n", "id": "ekk_Latn_211492"}
{"text": "Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)\n\nTartu rahu (soome Tarton rauha, rootsi Fredsfördraget i Dorpat, vene Тартуский мирный договор) oli Soome Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 14. oktoobril 1920 allakirjutatud rahuleping, mis lõpetas sõjaseisukorra Nõukogude Venemaa ja Soome vahel.\n\nLeping allkirjastati Eesti Üliõpilaste Seltsi majas Tartus.\n\nLisaks sõjaseisukorra lõpetamisele määras rahuleping kindlaks kahe riigi vahelise piiri, mis üldjoontes järgis kuni 1917. aastani kehtinud autonoomse Soome suurvürstiriigi ja Venemaa keisririigi vahelist piiri. Erandiks oli Soomele 1864. aastal lubatud Petsamo piirkond, mis sai Soomele.\n", "id": "ekk_Latn_211493"}
{"text": "Teravili\n\nTeravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_211494"}
{"text": "Istumine\n\nIstumine on keha olek puhkeasendis, kus toetutakse peamiselt tuharatele või puusadele ja ülakeha on rohkem või vähem vertikaalses asendis.\n", "id": "ekk_Latn_211495"}
{"text": "Mellunkylä\n\nMellunkylä (rootsi Mellungsby) on linnaosa Helsingis. Piirneb põhjas Vantaaga.\n\nMellunkyläs on umbes 37 000 elanikku ja ligi 4000 töökohta.\n", "id": "ekk_Latn_211496"}
{"text": "Johannes Oskar von Falck\n\nJohannes Oskar von Falck (19. mai / 31. mai 1859 Tambov – 2. märts 1933 Bad Cranz) oli Eesti ja Saksamaa vaimulik.\n\nTa õppis aastatel 1873–1877 Tallinna Kubermangugümnaasiumis ja 1878–1882 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli seejärel prooviaastal Hageri Lambertuse koguduses Alexander Anton Hörschelmann juures ja Valga Jaani koguduses Heinrich Christian Gustav Kupfferi juures. Ordineeriti 18. detsembril / 30. detsembril 1884 Valgas õpetajaks.\n\nOli aastatel 1884–1918 Kanepi Jaani koguduse õpetaja, oli veel aastatel 1903–1918 Võru praostkonna praost.\n\nTa oli Kanepis kihelkonnas tuntud väga saksameelse isikuna. Eriti paistis see välja Saksa esimese okupatsiooni ajal, kui ta tegi koostööd okupatsioonivõimudega. Seetõttu põgenes ta okupatsiooni lõppedes 1919. aastal Saksamaale.\n\nOli aastatel 1919–1929 luterlik vaimulik Jesaus (praegu Južnõi Kaliningradi oblasti Bagrationovski rajoonis). Jäi 1929. aastal emerituuri, elas seejärel Bad Cranzis (praegu Zelenogradsk).\n", "id": "ekk_Latn_211497"}
{"text": "Sisustus\n\nSisustus on mööbel, seadmed (valgustus, kodumasinad), tekstiilid (kardinad, vaibad), kunsti- ja tarbeesemed ruumis.\n", "id": "ekk_Latn_211498"}
{"text": "Lake of the Woods\n\nLake of the Woods on järv Põhja-Ameerikas Kanada Ontario ja Manitoba provintside ning Ameerika Ühendriikide Minnesota osariigi piiril.\n\nJärves on 14 552 saart. Suuremad on Big Island, Bigsby Island, Oak Island, Flag Island ja Penasse Island.\n\nLake of the Woodsist voolab välja Winnipegi jõgi, mis suubub Winnipegi järve.\n\nJärvel pesitseb rikkalikult linde, sealhulgas sarvnokk-pelikane.\n\nJärve läänekaldal asuv USAle kuuluv eksklaav Northwest Angle on ülejäänud riigist veega eraldatud. Sinna pääseb maismaad mööda vaid Kanada kaudu.\n", "id": "ekk_Latn_211499"}
{"text": "Heinikulised\n\nHeinikulised (Tricholomataceae) on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv seente sugukond.\n\nSelle sugukonna seentel esineb suhteliselt sageli bioluminestsentsi.\n\nSugukonda kuulub 100 perekonda umbes 2500 liigiga.\n\nVarem arvati heinikulised heinikulaadsete seltsi.\n", "id": "ekk_Latn_211500"}
{"text": "Uusaegne maksimum\n\nUusaegne maksimum on nüüdisaegne 1900. aasta paiku alanud kõrgenenud Päikese aktiivsuse periood.\n\nSel on olnud tipp 1950. ja 1990. aastatel.\n\nUusaegne maksimum on üks paljudest tuvastatud Päikese aktiivsuse kõikumistest. 2003. aastal avaldas Ilja Ussoskin (Oulu Ülikool) koos kaasautoritega uurimuse, milles näidati aastarõngaste põhjal, et arvatav päikeseplekkide sagedus on alates 1940. aastast suurem kui eelneva 1150 aasta jooksul.\n", "id": "ekk_Latn_211501"}
{"text": "Aleksander Ferdinand Mägis\n\nAleksander Ferdinand Mägis (5. juuli 1891 Tallinn – 27. oktoober 1957 USA) oli eesti vaimulik.\n\nMägis õppis aastatel 1901–1910 Tallinnas gümnaasiumis. 1910. aastal õppis ta Tartu ülikoolis õigusteadust ja aastatel 1912–1916 usuteadust. Ordineeriti 30. juulil 1917 õpetajaks.\n\nTa töötas aastatel 1917–1919 Tallinna Toompea Kaarli koguduse adjunktõpetajana ning 1919–1939 Simuna Siimona ja Juuda koguduse õpetajana. 1934. aastal kandideeris ta Avanduse vallavolikogu valimistel vapside nimekirjas.\n\n1941. aastal põgenes Saksamaale. Seejärel oli politseipataljoni Ostland liige (nagu ka tema kaks poega). Aastatel 1943–1945 oli ta luterlik vaimulik Ostrovo kreisis (praegu on see Ostrów Wielkopolski maakond Suur-Poola vojevoodkonnas). 1945. aastal oli ta Ülem-Frangimaal Baieri liidumaal Helmbrechtsis vikaarõpetaja, teenides Baierimaal elavaid eestlasi.\n\n1955. aastast elas Ameerika Ühendriikides, kus ta 1957. aastal ka suri.\n", "id": "ekk_Latn_211502"}
{"text": "Aleksander Ellam\n\nAleksander Ellam (28. september 1897 Kahutsi, Laimjala vald Saaremaa – 24. oktoober 1933 Kapra küla, Laimjala vald) oli eesti kommunist (illegaalse Eestimaa Kommunistliku Partei Saaremaa organisaator).\n", "id": "ekk_Latn_211503"}
{"text": "Magdalena de Guzmán, markiis del Valle\n\nMagdalena de Guzmán, markiis del Valle (umbes 1570 – 1621) oli Hispaania õukondlane.\n\nTa oli algselt peaminister Lerma hertsogi protežee. Too muretses talle kuningas Felipe III abikaasa kuninganna Margarete õuedaami koha.\n\nNovembris 1601 määrati ta infanta Ana guvernandiks. Samuti asendas ta oma ülemuse Gandía hertsoginna haiguse ajal teda kuninganna majapidajana.\n\nKuni 1603. aastani jäi ta Lerma hertsogi nuhiks, kuid hakkas tasapisi välja kujundama oma kontaktide võrgustikku õukonnas. Kui tal kujunes kuningannaga sõprus, hakkas ta palujaid vastu võtma ning edastas palved koos kuningannaga kuningale. Kui markii de Montesclaros sai palutud ametikoha Mehhikos, tänas ta markiis del Vallet ja kuningannat.\n\nLõpuks nägi Lerma hertsog markiis del Valles ohtlikku võistlejat ja hakkas kartma oma soosingu kadumist kuninga juures. Oktoobris 1603 kästi tal õukonnast lahkuda ning ta vangistati süüdistatuna ametikoha kuritarvitamises. Vahistati ka tema erasekretäriks olnud sugulane Ana de Mendoza ning mõlemad paigutati 4. oktoobril 1604 koduaresti Logronosse. Kuigi markiis del Valle kaotas ametikoha, sai ta Lerma hertsogi korraldusel ka vangis ja pagenduses viibides tasu.\n\nNad vabastati 1608, kuid õukonda neid tagasi ei lubatud. Nad naasid sinna alles pärast Felipe III surma ja Felipe IV troonile astumist. Markiis del Valle suri varsti pärast seda õukonnas.\n", "id": "ekk_Latn_211504"}
{"text": "Chloe (film)\n\n\"Chloe\" on 2009. aastal linastunud erootiline triller.\n\nAtom Egoyani lavastatud teos on uusversioon Anne Fontaine'i 2004. aastal valminud filmist \"Nathalie...\".\n\nPeaosi mängivad Julianne Moore, Liam Neeson ja Amanda Seyfried.\n\nFilmivõtted toimusid Torontos.\n", "id": "ekk_Latn_211505"}
{"text": "Sliven\n\nSliven on linn Bulgaaria kaguosas, Sliveni piirkonna keskus. Asub Stara planina lõunanõlva jalamil.\n\nLinna on esmamainitud 1153. aastal kui al-Idrīsī.\n\n1834. aastal rajati linna Bulgaaria esimene tekstiilivabrik.\n\n19. sajandil toimus linnas lahinguid Osmanite riigi vägede ja haidukkide vahel.\n\nSliveni elanikest on bulgaarlasi ligikaudu 80% ja mustlasi ligikaudu 15%.\n\nSlivenist on pärit filosoof Julia Kristeva.\n\nLinnas on kergetööstusettevõtteid ja korporatsiooni 3M tehas, mis toodab metallilõikemasinaid.\n", "id": "ekk_Latn_211506"}
{"text": "Ultuna\n\nUltuna on Helsingi linnaosa linna idaosas. Piirneb Vantaa ja Sipoo vallaga.\n\nUltuna liideti Helsingiga 2009. aasta alguses. Enne seda oli osa Sipoo vallast. Linnaosa sai nime 8. detsembril 2008 seal asuva talu järgi, mis oli saanud nime Uppsala linnaosa järgi.\n\nUltuna jaguneb Landbo ja Puroniitty asumiks.\n", "id": "ekk_Latn_211507"}
{"text": "Aylesbury\n\nAylesbury on linn Inglismaal, Buckinghamshire'i krahvkonna ja Aylesbury Vale'i ringkonna keskus. Linnas on Kennel Clubi kontor.\n", "id": "ekk_Latn_211508"}
{"text": "Ababdad\n\nAbabdad on Egiptuses ja Põhja-Sudaanis Niiluse ja Punase mere vahel elav bedžade hõim. Nad on nomaadid. Ababdade üldarv on hinnanguliselt 250 000.\n\nAbabdad räägivad bedža keele ababda murret. Paljud räägivad ka araabia keelt.\n", "id": "ekk_Latn_211509"}
{"text": "Mihkel Laid\n\nMihkel Laid (enne eestistamist Mihkel Ostrov; ka Mihkel Alfred Laid); 27. oktoober 1899 Porhovi maakond, Pihkva kubermang – 1945 Tallinn) oli Eesti vaimulik ja ühiskonnategelane.\n\nLaid sündis arsti perekonnas. Ta lõpetas aastal 1918 Tartu Aleksandri gümnaasiumi. Ta võttis osa Vabadussõjast, lõpetas Sõjakooli suurtükiväelasena (lipnik). Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas aastatel 1918 ja 1921–1925. Ordineeriti 13. detsembril 1925 õpetajaks.\n\nOli aastatel 1925–1939 Sangaste ja Laatre Püha Laurentsiuse koguduse õpetaja. Aastatel 1939–1941 oli ta Viljandi Jaani koguduse õpetaja. Aastal 1944 oli ta Nõmme Rahu koguduse abiõpetaja.\n\nOli Vabadussõjalaste Liidu liige. 1941. aastal astus vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke.\n\nArreteeriti NKVD poolt 28. novembril 1944 Nõmmel. 21. märtsil 1945 mõistis tribunal ta fabritseeritud süüdistuste alusel §58-1a järgi surma kui \"riigireeturi\". Kohtuotsus viidi täide 1945 Tallinna vanglas nr 1 (Patarei vanglas). Pärast järjekordset läbi terve öö kestnud ebainimlikku piinamist ja peksu oli ta öelnud vangikongis minestusest ärgates oma kongikaaslastele, et lihtsalt ei suutnud enam kannatada ja kirjutas alla kõigele, mida NKVD timukad nõudsid.\n", "id": "ekk_Latn_211510"}
{"text": "Andrei Piontkovski\n\nAndrei Piontkovski (Андрей Андреевич Пионтковский; sündinud 30. juunil 1940 Moskvas) on Ameerika Ühendriikides elav Venemaa poliitik, politoloog ja publitsist.\n\nLõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli mehaanika-matemaatikateaduskonna, füüsika-matemaatikateaduste kandidaat. Avaldanud üle saja teadusartikli ja mõned monograafiad juhtimisteooriast, globaalsest modelleerimisest ja tuumastrateegiast. Venemaa Teaduste Akadeemia süsteemianalüüsi instituudi vanemteadur. Ameerika Matemaatikaühingu liige.\n\nPoliitilise ajakirjandusega tegeleb 1998. aastast. Rahvusvahelise PEN-klubi liige.\n\n2004–2010 oli Jabloko partei liige. Lahkus Jablokost pärast seda, kui partei kongressil otsustati keelata liikmete kuulumine teistesse poliitilistesse organisatsioonidesse. Ta valiti liikumise Solidarnost («Солидарность») poliitilise nõukogu liikmeks.\n\nPiontkovski oli 2008. aastal Vladimir Bukovski presidendikandidaadiks esitamise initsiatiivgrupi liige.\n\nTa oli 2010. aasta märtsis levitatud internetipöördumise \"Putin peab lahkuma\"(«Путин должен уйти») üks autoreid.\n\n2012. aasta oktoobris valiti Piontkovski Venemaa opositsiooni koordinatsiooninõukogu liikmeks, kus ta oli radikaalse fraktsiooni üks liidreid. 4. aprillil 2013 teatas ta oma lahkumisest koordinatsiooninõukogust.\n\n9. aprillil 2013 teatas Piontkovski oma lahkumisest liikumisest Solidarnost. Oma artiklis \"Boriss, sul pole õigus\" («Борис, ты не прав») kritiseeris ta Rahva Vabaduse Parteid (Партия народной свободы) ja selle Solidarnosti tiiba, mida juhtis Boriss Nemtsov, edasise osalemise eest \"režiimi etteteada sulilikus valimisšõus\".\n\nPeaaegu kuu enne Krimmi referendumit, 21. veebruaril 2014 teatas Piontkovski usutluses Leedu rahvusliku raadio ja televisiooni internetiportaalile, et \"Kreml püüab jagada Ukrainat ja annekteerida Krimmi, kuid Lääs ei saa Venemaad tagasi hoida, kuna Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama poliitika on sama selgrootu kui Euroopa Liidu oma...\"\n\n14. märtsil 2014 teatas Piontkovski artiklis \"Viimane staadium\" («Последняя стадия»), et \"Putini Krimmi anneksiooni tehnoloogia ja propaganda on õpipoisilikult maha kirjutatud Hitleri Sudeedi käekirjast...\"\n\n27. jaanuaril 2016 oli Piontkovski sunnitud Venemaalt lahkuma, kui Venemaa peaprokuratuur leidis, et tema kirjutatud ja Ehho Moskvõ uudisteportaalis avaldatud artikkel \"Pomm, mis on valmis plahvatama\", sisaldab ekstremismi tunnuseid.\n\n2022. aasta Venemaa agressiooni ajal Ukrainasse esines Piotkovski regulaarselt oma analüüsidega ukrainameelsetes blogides.\n", "id": "ekk_Latn_211511"}
{"text": "David Gilmour\n\nDavid Jon Gilmour (sündinud 6. märtsil 1946 Cambridge'is) on Suurbritannia muusik, kes on tuntud eelkõige bändi Pink Floyd kitarrimängija, laulukirjutaja ja peamise solistina. Ajakiri Rolling Stone on Gilmouri nimetanud üheks andekamaks kitarristiks rokkmuusika ajaloos.\n", "id": "ekk_Latn_211512"}
{"text": "Arnold Friedrich Küssner\n\nArnold Friedrich Küssner (6/18. märts 1882 Tallinn – 28. märts 1951 Düsseldorf) oli Eesti ja Saksamaa vaimulik.\n\nTa õppis aastatel 1892–1902 Tallinna Nikolai Gümnaasiumis ja 1902–1910 Tartu ülikooli usuteaduskonnas (õppeaastal 1906/1907 õppis Leipzigi Ülikoolis). Oli prooviaastal Haapsalu Püha Johannese koguduses. Ordineeriti 20. veebruaril / 4. märtsil 1911 Tallinnas õpetajaks.\n\nOli aastatel 1912–1921 Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetaja. 1921. aastal põgenes Saksamaale, kus oli aastatel 1921–1945 Düsseldorfis haiglavaimulik. 1945. aastal jäi emerituuri.\n", "id": "ekk_Latn_211513"}
{"text": "Soome ajalugu\n\nSoome ajalugu on ülevaade tänapäeva Soome ajaloost.\n\nSoome ajalugu loetakse algusega 12. sajandist, sest sellest ajast on pärit esimesed kirjalikud dokumendid Soome kohta, kus 1150. aastail Edela-Soomes toimus esimene ristiretk. Sellele eelnenud aega aga nimetatakse Soome eelajalooks, suurem osa Soome riigi koosseisu kuuluvast territooriumist kuulus keskajast kuni Põhjasõjani Rootsi kuningriigi koosseisu. Aastatel 1809–1917 kuulus Soome Venemaa keisririigi koosseisu autonoomse Soome suurvürstiriigina. Soome iseseisvus 1917. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211514"}
{"text": "Carl Theodor Knüpffer\n\nCarl Theodor Knüpffer (12. november/24. november 1823 Väike-Maarja – 27. november/9. detsember 1871 Väike-Maarja) oli Eesti vaimulik.\n\nAlgõpetuse sai Knüpffer kodust, õppis seejärel aastatel 1836–1842 Tartus gümnaasiumis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1843–1846. Oli seejärel prooviaastal Väike-Maarja koguduses. Ordineeriti 9. novembril/21. novembril 1847 õpetajaks.\n\nOli aastatel 1847–1852 Väike-Maarja koguduse adjunktõpetaja. Sai sama koguduse õpetajaks 20. oktoobril/2. novembril 1852. Konsistooriumi assessoriks sai 11. augustil/23. augustil 1865. Haigestus aastal 1868 ja võttis endale abiks adjunktõpetaja. Oli oma asutatud abipiibliseltsi (1848 aastal) juhataja.\n", "id": "ekk_Latn_211515"}
{"text": "Carl Knüpffer\n\nCarl Magnus Johann Knüpffer, Eesti vaimulik (1781–1808) Carl Theodor Knüpffer, Eesti vaimulik (1823–1871)\n", "id": "ekk_Latn_211516"}
{"text": "Alpha Condé\n\nAlpha Condé (sündinud 4. märtsil 1938) on Guinea poliitik, kes oli 21. detsembrist 2010 kuni 5. septembrini 2021 Guinea president.\n\nTa on partei Rassemblement du Peuple Guinéen liider.\n\nTa osales 1993. ja 1998. aasta presidendivalimistel, kuid kaotas mõlemal korral Lansana Contéle. Pärast 1998. aasta valimisi süüdistati teda riigi julgeoleku ohustamises ja president Contéle atentaadi planeerimises ning mõisteti 2000. aastal viieks aastaks vangi. Mais 2001 andis president talle armu tingimusel, et ta ei osale poliitikas. Pärast vabanemist asus Condé elama Prantsusmaale. Kodumaale tagasi pöördus ta 2005. aastal.\n\nAlpha Condé on muu hulgas töötanud Pariisi ülikoolis politoloogiaprofessorina.\n\n7. novembril 2010 peetud presidendivalimiste teises voorus oli Alpha Condé vastamisi endise peaministri Cellou Dalein Dialloga ja võitis 52,52 protsendiga häältest.\n\n11. oktoober 2015 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks. Ta kogus 57,85% häältest ja vastaskandidaat Diallo 31,44% häältest.\n\n5. septembril 2021 kukutati Alpha Condé riigipöördega ja paigutati koduaresti.\n\n9. detsembril 2022 avaldas USA rahandusministeerium nimekirja enam kui neljakümnest isikust, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid korruptsiooniaktide ja inimõiguste rikkumiste eest. Välisvarade kontrolli büroo (OFAC) sihtmärkide hulgas on rahandusosakonna finantskontrolli organ Alpha Condé..\n", "id": "ekk_Latn_211517"}
{"text": "Cato Vanem\n\nMarcus Porcius Cato Vanem (234 eKr Tusculum – 149 eKr) oli Vana-Rooma suurkuju, kes on tuntud samavõrd nii riigitegelase kui ka kirjamehena. Tema hüüdnimi oli Censorius ('tsensor'). Teda on eristatud sama nime kandvast pojapojapojast Cato Nooremast ja teistest samanimelistest sugulastest ka lisanimega Sapiens ('tark'), Priscus ('muistne') või Major ('suurem; vanem'). Eesti keeles kasutatakse selleks lisanime Vanem.\n\nCato pärines plebeidest Porciuste soost, kelle esiisa kasvatas arvatavasti sigu (porcus). Rooma aristokraatia hulka pääses ta tänu hiilgavale sõjaväelisele ja tsiviilkarjäärile. Cato Vanem taotles vanade Rooma kommete säilitamist ning võitles poliitikuna mitteroomalike eluviiside, luksuse ja kreeka mõjude vastu.\n\nCato jõulises ja keelelt rikkas stiilis oli Itaalia folkloor põimunud kreeka kõnekunstiga. Oma \"Algetega\" (\"Origines\") pani ta aluse ladinakeelsele historiograafiale ja oli ladina proosa rajajaks. Ta mittesäilinud traktaat \"Poeg Marcusele\" olevat olnud isalikest manitsustest saadetud väike tollaste teadmiste entsüklopeedia. Ta tuntuim ja ainsana tervikuna säilinud töö on traktaat \"Põlluharimisest\" (\"De agri cultura\"), mis on ka varajasim täielikult säilinud ladinakeelne proosateos. Selles kasutatakse ka esimest korda sõna cultura, millest pärineb sõna \"kultuur\". See 170. aastatel eKr kirjutatud teos sai koos Kartaagost selle hävitamise aastal 146 eKr ära toodud ja tõlgitud Mago töödega juhiseks suurorjanduslike latifundiumite ülesehitamiseks, millel oli oma osa senise talupoegliku kultuuri laostamises ja proletaarse (varatute) kihi tekkes.\n", "id": "ekk_Latn_211518"}
{"text": "Parasiitsõna\n\nParasiitsõnad ehk nugisõnad on tihti korratavad tähendusvähesed täitesõnad kõnekeeles.\n\nParasiitsõnu kasutatakse harjumusest. Tüüpilised parasiitsõnad on \"eks ju\", \"tead\", \"tähendab\", \"mingi\", \"noh\", \"nagu\", \"ehk-et\", \"onju\" jms.\n", "id": "ekk_Latn_211519"}
{"text": "Kõnekeel\n\nKõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.\n\nKõnekeel on kirjakeelega võrreldes vabam ja normilõdvem ning ta ei taotle teadus- või ametikeele täpsust.\n\nArgikeele puhul kasutatakse rohkesti fraseologisme, slängisõnu.\n\nKõnekeelel on palju varjundeid, mis on tingitud kõneleja haridustasemest, vaimulaadist, murdetaustast, emotsionaalsest seisundist, suhtluspartnerist ja vestlussituatsioonist.\n", "id": "ekk_Latn_211520"}
{"text": "Indrek Schwede\n\nIndrek Schwede (sündinud 16. augustil 1962) on eesti spordiajakirjanik.\n\nIndrek Schwede lõpetas 1980. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja 1989. aastal Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Ta õpib alates 2010. aastast Tartu Ülikooli ajaloo doktoriõppes, uurimistöö teema on \"Jalgpalli marginaliseerumise käik ja põhjused Eesti NSV-s\" (juhendaja Tiit Rosenberg).\n\nIndrek Schwede oli 1992. aastal ajakirja Sporditäht asutajaid ja aastani 1998 selle peatoimetaja, aastatel 1998–1999 oli ta Pühapäevalehe, 1999–2001 Eesti Päevalehe nädalalõpulisa Pluss peatoimetaja, 2003–2006 taas Sporditähe peatoimetaja. Aastast 2007 on ta ajakirja Jalka peatoimetaja.\n\nIndrek Schwede on kuulunud Eesti Spordiajakirjanike Ühenduse juhatusse. Ta on Rahvusvahelise Spordiajakirjanike Liidu liige. Olnud 2005–2012 Eesti Curlingu Liidu president. Ta on ka Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi asutajaliige (1995), Eesti parima jalgpalluri valimise algataja (1992) ning lauamängude \"Jalgpall\" (1994) ja \"Täringujalgpall\" (1998) autor.\n", "id": "ekk_Latn_211521"}
{"text": "Paul Kenkmann\n\nPaul Kenkmann (23. detsember 1945 Võhmuta vald, Järvamaa – 19. september 2001 Tartu) oli eesti sotsiaalteadlane, uuema sotsioloogia ja sotsioloogia õpetamise rajaja Eestis ning esimene sotsioloogia professor Tartu Ülikoolis. Ta pani alguse esimesele sotsiaalteaduslikule ajakirjale Estonian Social Science Online (ESSO).\n", "id": "ekk_Latn_211522"}
{"text": "Coop Pank\n\nCoop Pank on Eesti kapitalil põhinev pank. Panga ametlik nimi on Coop Pank AS.\n\nPanga tooteportfelli kuuluvad hoiused, äri- ja eralaenud, liising, pangakaardid, arveldusteenused, kaardimaksete vastuvõtt, faktooring, akreditiiv, privaatpangandus, kaubanduse finantseerimine ja kindlustusteenus. Coop pank omab 4% Eesti hoiuste ja pangalaenude turust ja 9% krediidiandjate turust.\n\nCoop Pank kuulub Coop Pank kontserni, kuhu kuuluvad ka Coop Liising AS, Coop Finants AS, Coop Kindlustusmaakler AS ja SIA Prana Property (kinnisvaraalane tegevus Lätis).\n\nPangal on Eestis 15 kontorit ja 17 pangapunkti. Väljaspool Eestit kontoreid ja pangapunkte ei ole. Lisaks on klientidel võimalik raha välja võtta ja hoiustada gruppi kuuluvas ligi 330 kaupluses üle Eesti. Kauplustes pangaga suhtlemise võimalus loob eelduse, et pank võib olla populaarsem just eeskätt maapiirkondades, kuna toob pakutava teenuse klientidele lähemale. Coop pangal on internetipank ja mobiilipank. Coop Panga peakontor asub Tallinnas.\n\nPank on liitunud Eesti Panga arendatava välkmaksete süsteemiga RT1, mis annab klientidele välkmakse tegemise võimaluse. Välkmakse on Euroopa makse, mille saaja pank on liitunud välkmaksete süsteemiga. Makse summas kuni 100 000 € jõuab saajani peaaegu kohe sõltumata nädalapäevast ja kellaajast.\n\nCoop Panga aktsiad on alates 2019. aasta detsembrist noteeritud Tallinna börsi põhinimekirjas.\n\nAastatel 1992–2017 kandis ettevõte nime Eesti Krediidipank.\n", "id": "ekk_Latn_211523"}
{"text": "Tsirkoon\n\nTsirkoon on saarsilikaatide hulka kuuluv silikaatne mineraal.\n\nTsirkooni idealiseeritud keemiline valem on ZrSiO₄, kuid praktikas on tsirkoonile väga omased asendumised, mille käigus on osa tsirkooniumist asendunud teiste elementidega, kõige tüüpilisemalt hafniumi, uraani ja tooriumiga. Hafnium on tsirkooni kristallis alati esindatud (hafniumi ja tsirkooniumi aatomite suhe on tavaliselt 0,02...0,04).\n\nTsirkoon on magmalise tekkega, kristalliseerudes varakult, mistõttu on kristallidel tavaliselt ruumi kasvada iseloomuliku kujuga piklikeks nelinurkseteks prismadeks, mille otstes on madalad püramiidid. Ehkki tsirkoon ei ole tema koostisse kuuluvate elementide väikse leviku tõttu mahuliselt kuigi oluline mineraal, on ta ometi lisaks paljudele tardkivimitele olemas peaaegu alati ka terrigeenseis setteis ja settekivimeis. Põhjuseks on tsirkooni väga hea vastupidavus murenemisprotsessidele. Tsirkoon on uraani- ja tooriumisisalduse tõttu radioaktiivne, mistõttu on tal kalduvus aja jooksul iseenda kristallstruktuuri sisemise kiirguse abil lõhkuda. Seda protsessi nimetatakse metamiktiseerumiseks.\n\nRadioaktiivsete isotoopide poolestusaegade teadmine annab võimaluse määrata tsirkoonikristalli vanust, mistõttu on tsirkooni geoloogias väga laialdaselt kasutatud kivimite absoluutse vanuse määramisel.\n\nTsirkoon on peamine tsirkooniumi allikas. Tsirkooni kaevandatakse rasketest mineraalidest rikastunud liivast. Enamasti on tsirkoonikristallid ülipeente liivaterade mõõtmetega, kuid mõnikord esineb ka suuremaid kristalle, mis on läbipaistvuse korral hinnatud vääriskividena. Seda eelkõige tsirkooni kõrge murdumisnäitaja tõttu, mis teeb ta mõnevõrra sarnaseks teemandiga.\n", "id": "ekk_Latn_211524"}
{"text": "Georg Magnus Knüpffer\n\nGeorg Magnus Knüpffer (26. aprill (15. aprill vkj) 1785 Juuru – 13. aprill (1. aprill vkj) 1863 Väike-Maarja) oli Eesti vaimulik\n", "id": "ekk_Latn_211525"}
{"text": "Staniitsa\n\nStaniitsa (vene keeles станица, ukraina keeles станиця) on ühest või mitmest asustusüksusest koosnev administratiivüksus kasakate maadel.\n\nVenemaal on 2006. aasta seisuga staniitsasid Krasnodari krais (192), Stavropoli krais (32), Rostovi oblastis (67), Volgogradi oblastis (40), Orenburgi oblastis, Adõgees (6), Inguššias, Kabardi-Balkaarias (5), Karatšai-Tšerkessias (6), Põhja-Osseetias (7), Dagestanis ja Tšetšeenias.\n", "id": "ekk_Latn_211526"}
{"text": "Georg Knüpffer\n\nGeorg Magnus Knüpffer, Eesti vaimulik (1785–1863) Georg Martin Knüpffer, Eesti vaimulik (1850–1902)\n", "id": "ekk_Latn_211527"}
{"text": "Slangerup\n\nSlangerup on väikelinn Taanis Sjællandi saarel Frederikssundi vallas.\n\n1. jaanuaril 2010 elas linnas 6735 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_211528"}
{"text": "Muqaddimah\n\n\"Muqaddimah\" ehk \"Al-Muqaddimah\" (المقدّمة‎ ; 'Sissejuhatus') ehk \"Muqaddimah ibn Khaldūn\" (araabia keeles مقدمة ابن خلدون) ehk \"Prolegomena\" (kreeka keeles Προλεγόμενα) on Põhja-Aafrika ajaloolase Ibn Khaldūni 1377. aastal kirjutatud raamat, mis esitab varajase vaate üldajaloole.\n\nIbn Khaldūn kirjutas oma töö eessõnana või esimese raamatuna oma kavandatud maailmaajaloole (\"Kitāb al-'ibar ('Raamat arengust')), kuid juba tema eluajal hakati seda sissejuhatustki käsitlema iseseisva tööna.\n\nMõned tänapäeva mõtlejad on seda vaadelnud ka esimese tööna, mis tegeleb ajaloofilosoofiaga või sotsiaalteadustega (sotsioloogia, demograafia, historiograafia, kultuurilugu, majandusteadus). \"Muqaddimah\" käsitleb ka islami teoloogiat, politoloogiat ning loodusteadustest bioloogiat ja keemiat.\n", "id": "ekk_Latn_211529"}
{"text": "Rändkarplased\n\nRändkarplased (Dreissenidae) on limuste hõimkonda kuuluv väikeste mageveekarpide sugukond.\n\nRändkarplaste esindajad kinnituvad kividele või teistele kõvadele substraatidele kiuste ehk büssusniitide abil.\n", "id": "ekk_Latn_211530"}
{"text": "Aeroobne lagunemine\n\nAeroobne lagunemine on orgaanilise aine lagunemine mikroorganismide toimel aeroobses keskkonnas. Seda toimet või selle ärakasutamist nimetatakse aeroobseks lagundamiseks.\n\nAeroobseid lagundamisprotsesse kasutatakse ära näiteks teatud reoveepuhastusetappides.\n", "id": "ekk_Latn_211531"}
{"text": "ʻAşabīyah\n\nʻAşabīyah (araabia keeles عصبية) on sotsiaalse solidaarsusena ilmnev inimestevaheline koosluste ja kaasluste aluseks olev seotus, suhestatus ja sidusus.\n\nMõiste oli tuttav juba islami eelsel ajal, kuid sai tuntuks Ibn Khaldūni teosest \"Muqaddimah\", kus seda on esitatud inimühiskonna põhilise sidemena ja peamise ajalugu liikuma paneva motiveeriva jõuna. ʻAşabīyah ei pea tingimata olema nomaadne ega põhinema veresidemetel, pigem sarnaneb see Vana-Rooma klassikalise vabariikluse filosoofiaga ja on seotud lojaalsusega.\n\nSee sotsiaalse ühtekuuluvusega seotud side tagab ühtsuse ja grupi eneseteadvuse. Sel juhul saab rääkida neile omastest üldistest ühiselu vormidest. Ühestes ilmingutes on see ilmnev algselt nii kogukonnavaimuna kui hõimlusena, kuid arenenumal kujul ka kaasaegse rahvuslusena (natsionalismi). Samuti on sellele lähedane kommunitarismi mõiste, mis toob esile vajaduse tasakaalustada üksikisiku õigused ja huvid ühenduse kui terviku omadega. Väites, et üksikud inimesed (või kodanikud) on kujundanud kultuure ja väärtusi läbi oma kogukondade.\n\nTänapäeval on mõiste üldiselt analoogne solidaarsuse mõistega. Mõistel on ka negatiivne varjund, sest see võib viidata grupi lojaalsusele, mis ei sõltu asjaoludest. Seda seoses nii kuritegevuse, rahvusliku terroristliku vabadusvõitluse kui ka partisanisõjaga.\n", "id": "ekk_Latn_211532"}
{"text": "Georg Knüpffer (1850–1901)\n\nGeorg Martin Knüpffer (3. august / 15. august 1850 Väike-Maarja – 21. detsember 1901 / 2. jaanuar 1902 Tallinn) oli Eesti vaimulik.\n\nÕppis aastatel 1863–1869 Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Tartu ülikoolis õppis ta aastatel 1870–1872 ajalugu ja 1872–1877 usuteadust. Ordineeriti 4. aprillil / 16. aprillil 1877 Peterburis õpetajaks.\n\nKnüpffer oli 1877. aastal Peterburi Jaani koguduse adjunktõpetaja. Kutsuti 15. juunil / 27. juunil 1877 Ambla Maarja koguduse õpetajaks, introdutseeriti ametisse 11. septembril / 23. septembril 1877. Jäi veebruaris 1891 emerituuri, elas seejärel Tallinnas.\n\nTa oli uues kirjaviisis välja antud Uue Testamendi korrektor. Pidas 1879. aastal II üldlaulupeol kõne, mis on koos veel kolme kõnega ära trükitud.\n", "id": "ekk_Latn_211533"}
{"text": "Valdis Dombrovskise valitsus\n\nValdis Dombrovskis on juhtinud kolme Läti valitsust.\n\nValdis Dombrovskise esimene valitsus Valdis Dombrovskise teine valitsus Valdis Dombrovskise kolmas valitsus\n", "id": "ekk_Latn_211534"}
{"text": "Valdis Dombrovskise teine valitsus\n\nValdis Dombrovskise teine valitsus oli 3. novembril 2010 Läti Vabariigi Seimi kinnitatud Valdis Dombrovskise juhitud kahe valimisliidu koalitsioonivalitsus.\n", "id": "ekk_Latn_211535"}
{"text": "Friedrich Knüpffer\n\nFriedrich Gustav Knüpffer (16. (vkj)/27. oktoober 1745 Kuusalu – 28. märts (vkj)/8. aprill 1790 Juuru) oli Eesti vaimulik.\n\nFriedrich Gustav Knüpffer õppis Tallinna toomkoolis ja aastatel 1764–1768 Halle ülikoolis. Ordineeriti 21. detsembril/1. jaanuaril 1771/1772 õpetajaks.\n\nFriedrich Gustav Knüpffer oli aastatel 1771–1790 (kutsuti 25. oktoobril/3. novembril 1771) Juuru Mihkli koguduse õpetaja. Sai Eestimaa konsistooriumi assessoriks 27. jaanuaril/7. veebruaril 1785.\n\nAastal 1779 ilmunud \"Jutluse Ramatus\" on temalt mitu eestikeelset jutlust.\n", "id": "ekk_Latn_211536"}
{"text": "Mauro-Giuseppe Lepori\n\nMauro-Giuseppe Lepori (sündinud 18. märtsil 1959 Luganos) on tsistertslaste kindralabt alates 2010. aastast.\n\n16. mail 1994 valiti ta Hauterive'i kloostri abtiks ja 2. septembril 2010 tsistertslaste kindralabtiks.\n", "id": "ekk_Latn_211537"}
{"text": "Hagi Šein\n\nHagi Šein (ka Hagi Shein; sündinud 13. septembril 1945 Tallinnas) on juudi päritolu Eesti ajakirjanik, meediajuht ja teleõppejõud.\n", "id": "ekk_Latn_211538"}
{"text": "Artis Pabriks\n\nArtis Pabriks (sündinud 22. märtsil 1966 Jūrmalas) on Läti poliitik, jaanuarist 2019 Läti kaitseminister.\n\nTa oli kaitseminister ka 2010–2014 ja enne seda 2004–2007 Läti välisminister. 1. juulist 2014 kuni 5. novembrini 2018 oli Pabriks Euroopa Parlamendi liige. Ta kuulus 2018. aastani erakonda Ühtsus. 2018 lahkus ta erakonnast ja kandideeris 2018. aasta seimi valimistel valimisiidu Arengu eest/Poolt! nimekirjas ning osutus valituks.\n", "id": "ekk_Latn_211539"}
{"text": "Helsingi Eesti Maja\n\nHelsingi Eesti Maja (soome keeles Viro-keskus) on Eesti Maja Soome pealinnas Helsingis. See asub aadressil Sörnäisten rantatie 22.\n\nHelsingi Eesti majas tegutsevad Eesti-Soome kultuuri-, haridus-, turismi- ja majandussuhteid korraldavad organisatsioonid. Hoonesse koliti 2010. aastal. Enne Sörnäisten rantatiele kolimist asus Eesti maja Helsingis Ma­riankatul.\n\nEesti Maja asub Helsingi vanas elektrijaamas, mis ehitati aastail 1908–1913. Majas on kasulikku pinda 624 m². Majas asub suurim eestikeelne raamatukogu väljaspool Eestit. Tuglase seltsi Balti raamatukogus on 33 000 eestikeelset, 1200 lätikeelset ja 800 leedukeelset teost.\n", "id": "ekk_Latn_211540"}
{"text": "Heiki Lindpere\n\nHeiki Lindpere (sündinud 8. jaanuaril 1949 Tallinnas) on eesti õigusteadlane.\n\nTa lõpetas 1968. aastal Tallinna Merekooli tehnik-laevajuhina. Aastal 1976 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli juristina; aastal 1984 kaitses õigusteaduste kandidaadi kraadi Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia Riigi ja Õiguse Instituudis.\n\nHeiki Lindpere on töötanud muu hulgas Eesti Merelaevanduses tüürimehena, Eesti NSV Teaduste Akadeemia teadussekretärina, Eesti Merelaevanduse peajuristina, Tartu Ülikooli õigusinstituudi direktori ja mereõiguse professorina, Eesti Mereakadeemia teadusprorektori ja mereõiguse professorina ning Akadeemia Nord õigus- ja rahvusvaheliste suhete instituudi direktorina.\n\nTa on Haagi Alalise Vahekohtu liige ning lepitaja ja vahekohtunik riikidevahelistes mereõiguse alastes vaidlustes.\n\nAlates juulist 2010 töötab ta Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna õiguse instituudis tehnoloogiaõiguse õppetooli teadurina.\n\n24. novembril 2010 valiti ta Eesti Mereakadeemia rektoriks. Rektori viieaastane ametiaeg algas 1. jaanuaril 2011. Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo vallandas mereakadeemia rektori Heiki Lindpere 28. novembril 2012 koolis järelevalve käigus tuvastatud olematu personalipoliitika, eelarve- ja finantsdistsipliini rikkumiste tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_211541"}
{"text": "Arnold Johann Knüpffer\n\nArnold Johann Knüpffer (17. detsember/28. detsember 1707 Jõelähtme – 19. detsember/30. detsember 1755 Kuusalu) oli Eesti vaimulik.\n\nKnüpffer immatrikuleeriti 6. septembril 1729 Halle ülikooli, 30. oktoobril 1730 Jena ülikooli. Ordineeriti õpetajaks 3. detsembril/14. detsembril 1735.\n\nOli aastatel 1735–1755 (kutsuti 10. detsembril/21. detsembril 1734) Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_211542"}
{"text": "August Vares\n\nAugust Vares (16. juuni 1899 Vana-Võidu vald, Viljandimaa – 26. oktoober 1985 London) oli Eesti sõjaväelane (kaptenmajor).\n", "id": "ekk_Latn_211543"}
{"text": "Apolo Nsibambi\n\nApolo Robin Nsibambi (27. oktoober 1940 – 28. mai 2019) oli Uganda poliitik ja politoloog.\n\n5. aprillist 1999 kuni 25. maini 2011 oli ta Uganda peaminister.\n\nTa õppis Londoni Ülikoolis majandusteadust ja Chicago Ülikoolis politoloogiat ning kaitses Nairobi Ülikoolis doktorikraadi.\n\nAastatel 1978–1983 ja 1985–1987 oli ta Makerere ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan ning seejärel kuni 1990. aastani politoloogiaosakonna juhataja.\n\nAastatel 1996–1998 oli ta avalike teenuste minister ja 1998–1999 haridus- ja spordiminister.\n\nTa kuulub erakonda Rahvuslik Vastupanuliikumine.\n", "id": "ekk_Latn_211544"}
{"text": "Arend Johann Knüpffer\n\nArend Johann Knüpffer (1673 Märjamaa – 17. august/28. august 1713 Kuusalu) oli Eesti vaimulik.\n\nÕppis Tallinna gümnaasiumis. Immatrikuleeriti 15. septembril 1691 Tartu-Pärnu ülikooli, siis 5. septembril 1692 Wittenbergi ülikooli, kus sai 16. oktoobril 1694 magistriks, immatrikuleerus aastal 1698 veel Leipzigi ülikooli. Ordineeriti 22. oktoobril 1700 õpetajaks.\n\nOli aastatel 1700–1713 Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja. Kuid 1710 aasta alguses põgenes Tallinna, ent oli aasta lõpus (pärast katku ja vene sõjaväe laastamistööd) tagasi Jõelähtmes, teenides siis ka Kuusalu, Harju-Jaani, Jüri ja Hageri kogudust. Aastatel 1711–1713 teenis veel Kuusalu Laurentsiuse kogudust.\n", "id": "ekk_Latn_211545"}
{"text": "Andreas Knüpffer\n\nAndreas Knüpffer (1635 Greiz, Vogtland – veebruar 1705 Märjamaa) oli Eesti vaimulik.\n\nAndreas Knüpffer sündis Greizis (praeguse haldusjaotuse järgi Tüüringi liidumaal). Ta immatrikuleerus aastal 1656 Leipzigi ülikooli ning aastal 1662 Jena ülikooli. Ordineeriti 25. juunil 1671 õpetajaks.\n\nOli aastatel 1671–1674 Märjamaa Maarja koguduse adjunktõpetaja, aastatel 1674–1705 oli sama koguduse õpetaja. Sai mais 1692 Maa-Lääne praostkonna praostiks. Tema pani aluse Knüpfferite suguvõsale Eestimaal.\n", "id": "ekk_Latn_211546"}
{"text": "Jüri Georg Kimmel\n\nJüri Georg Kimmel (11. mai/23. mai 1899 Palamuse – 18. juuli 1982 Põlva) oli eesti vaimulik\n\nKimmel õppis Mõisamaa vallakoolis, Palamuse köstrikoolis ja Kaarepere ministeeriumikoolis. Aastal 1914 astus ta Hugo Treffneri Gümnaasiumi, ent sõjaolukorra tõttu oli ta sõjaolukorra tõttu sunnitud õppima Riia Nikolai I Gümnaasiumis. Samuti võttis ta osa Vabadussõjast Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseisus. Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetas ta aastal 1920. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1920–1927. Ülikooli ajal oli ta Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi asutajaliige ja esimees aastal 1923, Eesti Kristliku Üliõpilasühingu abiesimees ja Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.\n\nJuba aastal 1922 töötas ta usuõpetajana. Kimmel tegutses koos Tallmeistri, Kuljuse ja Tennmanniga Protestantlikus Ühingus. Prooviaastale läks ta aastal 1924 Viru-Nigula kogudusse Aleksander Alveri juurde. Ent kõigest kaheks kuuks. Lahkumise põhjuseks toob ta \"tollekordsed hingelised vastuolud ja pettumused\". Aleksander Alver (6. augustil 1924) kirjutas tema kohta: \"Tal paistab umbrohtu ja nisu mõlemaid hinges hästi palju olevat – ja on raske teada, kumb ülekaalu viimaks oma kätte võtab\". Kimmel töötas vahepealse aja mitmes koolis usuõpetajana, aastal 1933 jätkas ta prooviaastat Tartu Peetri kogudus Gustav Rutopõllu juures. 2. septembril 1934 ordineeriti ta Tallinna Toomkirikus õpetajaks.\n\nAastatel 1934–1937 oli ta Tartu praostkonna vikaarõpetaja, aastatel 1937–1939 oli ta Tartu Ülikooli koguduse õpetaja Johan Kõpu isiklik adjunkt. Aastatel 1940–1945 oli ta Tartu Ülikooli ja Tartu Jaani koguduse õpetaja, aastal 1946 oli ta Tartu Ülikooli koguduse hooldajaõpetaja. Aastatel 1945–1982 oli ta Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja, hooldades aastal 1945 Kanepi Jaani kogudust. Ta oli aastatel 1944–1949 Lõuna-Eesti kirikuelu korraldaja ja aastatel 1945–1949 konsistooriumi assessor.\n\nAlates sügisest 1937 kuni kevadeni 1940 ta arendab nende Evald Saagi abil heebreakeelse ja kreekakeelse Piibli seletamist, \"et saaks jumalasõnale lähemale\". Talle anti tegeliku usuteaduse alal magistrikraad. Ta oli aastatel 1941–1949 Usuteaduse Instituudi dotsent.\n\nJüri Kimmel suri 18. juulil 1982 Põlva kirikus, kui ta valmistus pühapäevaseks jumalateenistuseks.\n", "id": "ekk_Latn_211547"}
{"text": "Karplik murre\n\nKarplik murre ehk karpjas murre on amorfsetele tahkistele ja puuduva või halva lõhenevusega mineraalidele omane viis mehaanilisel purunemisel jaguneda siledate kõverjooneliste ja läikivate pindadega fragmentideks. Karplikuks murdeks nimetatakse nii vastava murdepinna tekkimist kui ka murdepinda ennast.\n\nKarpliku murdega on näiteks purunenud klaasi teravad servad. Karplikku murret võib näha ka tahke pigitüki purustamisel. Samasugune murdepind on omane ka mõnedele mineraalidele, mille kristallstruktuuris pole nõrku tasandeid, mida mööda eelistatult lõheneda. Selliste mineraalide tuntuim esindaja on kvarts.\n\nKarplikuks nimetatakse vastavat murdepinda seetõttu, et sageli on ta kaarjas ehk võib meenutada kujult karbi ühe poolme jäljendit.\n\nMõned karplikku murret omavad materjalid olid eelajaloolisel ajal teravate lõikavate servade tõttu hinnatud tööriistade tegemise materjalina. Selliste materjalide hulka kuuluvad ränikivi ja obsidiaan ehk vulkaaniline klaas.\n\nKuna materjalidel, millel esineb karplik murre, puuduvad eelistatud lõhenemistasandid, siis saab murde järgi kindlaks teha, kui suured jõud on murde põhjustanud. Insenerid kasutavad selliseid materjale, et välja selgitada, kui suured ja mis suunalised jõud mõjusid mingile kehale selle purunemise ajal. See on võimalik sellepärast, et karplik murre tekib üksnes mehaanilise jõu mõjul, aga mitte näiteks suure külma käes.\n", "id": "ekk_Latn_211548"}
{"text": "Kairi Kasearu\n\nKairi Kasearu (sündinud 29. veebruaril 1980) on eesti sotsioloog.\n\nTema peamised uurimisteemad jagunevad perekonnasotsioloogia, militaarsotsioloogia ja sotsiaalse ebavõrdsuse valdkondade vahel. Ta on avaldanud töid perekonna muutuste, perestruktuuri, põlvkondadevaheliste suhete, NEET-noorte, militaarperede, ajateenistuse mõjude ning reservväelaste kaitsetahte teemadel.\n", "id": "ekk_Latn_211549"}
{"text": "Kuštšovskaja\n\nKuštšovskaja on staniitsa Venemaal Krasnodari krais, Kuštšovskaja rajooni ja Kuštšovskaja külaasunduse keskus. Asub umbes 180 km Krasnodarist põhja pool Jeja jõe ääres.\n\nStaniitsa rajasid Musta mere kasakad 1794. aastal.\n\nStaniitsa lähedal asub sõjaväelennuväli.\n", "id": "ekk_Latn_211550"}
{"text": "Vihased koprad\n\n\"Vihased koprad\" on Ameerika Ühendriikide Annie auhinna võitnud joonissari, mille autor on Mitch Schauer. Seriaal valmis aastatel 1997–2001 filmiettevõttes Nickelodeon Animation Studios.\n\nEestis on seda sarja näidanud TV1 ja TV3. Eestikeelset teksti loeb Meelis Sepp.\n\nJoonissarja peategelasteks on kaks kopra venda Norbert ja Dagget.\n", "id": "ekk_Latn_211551"}
{"text": "Tsüklomorfoos\n\nTsüklomorfoosiks nimetatakse hüdrobioloogias vees hõljuvatele organismidele (plankteritele) omast eri põlvkondade kehakuju aastaajalist muutumist. Neid erineva kehakujuga isendite põlvkondi nimetatakse temporaalvariatsioonideks.\n\nTsüklomorfoosi esineb keriloomadel, mitmetel vetikatel, vesikirbulistel jt.\n\nTsüklomorfoosi esinemine mingil liigil on geneetiliselt fikseerunud ja see sõltub vee temperatuurist jm ökoloogiliste tegurite aastaajalisest varieeruvusest.\n", "id": "ekk_Latn_211552"}
{"text": "Piimjas planaar\n\nPiimjas planaar (Dendrocoelum lacteum) on lameusside hõimkonda kuuluv liik ripsusside klassist. Ta on laialt levinud paljudes madalike järvedes ja jõgedes, sealhulgas Eestis.\n\nPiimja planaari keha on lai ja selgmiselt-kõhtmiselt (dorsoventraalselt) lamendunud. Keha on kuni 25 mm pikkune. Tema keha on väga kleepuv.\n", "id": "ekk_Latn_211553"}
{"text": "Harjasliimukas\n\nHarjasliimukas (Hediste diversicolor) on sugukonda Nereidae kuuluv hulkharjasussiliik.\n\nTema keha pikkus on kuni 120 mm pikkune ja see on natuke lamendunud. Kehalülide arv on üle 100.\n\nHarjasliimukas elab enamasti jõesuudmete liivas ja mudas. Eestis esineb teda Läänemeres, kus on tavaline.\n", "id": "ekk_Latn_211554"}
{"text": "Avatša abajas\n\nAvatša abajas (vene keeles Авачинская бухта ehk Авачинская губа) on aastaringselt jäävaba laht Vaikse ookeani idaosas Kamtšatka poolsaare kagurannikul, Avatša lahe siseosa. Selle pikkus on 24 km, suurim laius 3 km, pindala 215 km² ja sügavus kuni 26 meetrit. See on suuruselt teine abajas maailmas. Sinna mahuks kogu maailma laevastik.\n\nAvatša abajasse suubuvad Avatša ja Paratunka jõgi. Abaja rannikul paiknevad Petropavlovsk-Kamtšatski ja Viljutšinsk. Petropavlovsk-Kamtšatskis on kala- ja kaubasadam ning mereväebaasid.\n\nAvatša abaja omapäraseks sümboliks on abaja suudmealas paiknevad kaljud \"Kolm venda\" (\"Три брата\"). Legendi järgi olid need kaljud muinasajal kohalike hõimude noormehed. Elanikele tõi suurt kahju tsunamid, mille eest vennad otsustasid oma rahvast kaitsta. Nad seisid abaja suudmesse ega lubanud hiidlainetel randa jõuda. Niimoodi seisavadki nad siiani.\n\nVenelased avastasid Avatša abaja 1703. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211555"}
{"text": "George Washington (laev)\n\nGeorge Washington (täisnimega USS George Washington (CVN-73) on Ameerika Ühendriikide sõjalaevastiku kuues Nimitz-klassi lennukikandja.\n\n\"George Washingtoni\" ehitamiseks sõlmiti 27. detsembril 1982 ettevõttega Newport News Shipbuilding. Sellele pandi kiil 25. augustil 1986. Laeva ristis 21. juulil 1990 Barbara Bush, kes sel ajal oli esimene leedi. USA merevägi võttis laeva kasutusele 4. juulil 1992.\n\nLaeva kodusadam on Yokosuka mereväebaas Jaapanis.\n\nLennukikandja on nime saanud esimese USA presidendi George Washingtoni järgi. 15. novembril 1781 kirjutas ta: «Ilma otsustava mereväeta ei saa me teha midagi otsustavat, ent koos sellega saame kõike auväärset ja otsustavat.» Need sõnad on graveeritud laeva kvartertekil olevale mälestustahvlile.\n", "id": "ekk_Latn_211556"}
{"text": "36 strategeemi\n\n\"36 strategeemi\" ehk \"36 sõjakavalust\" (hiina keeles traditsioonilises kirjas 三十六計, lihtsustatud kirjas 三十六计 (Sānshíliù jì) on Hiina kirjutis elus toimetulekuks kasutatavatest 36 salaplaani tüübist.\n", "id": "ekk_Latn_211557"}
{"text": "Luule Tull\n\nLuule Tull (sündinud 16. oktoobril 1942 Eismal) on eesti mootorrattasportlane.\n\nTa lõpetas 1960. aastal Rakvere 1. Keskkooli.\n\nAastatel 1966–1991 võitis Luule Tull NSV Liidu meistrivõistlustel ringraja-, hipodroomi-, krossi- ja mitmepäevasõidus kokku 21 kuld-, 7 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti meistriks on ta tulnud 42 korda.\n\nTa on muu hulgas töötanud Rakvere EPT-s autojuhina ja pidanud Eisma rannas kalapüügifirmat.\n", "id": "ekk_Latn_211558"}
{"text": "Sõja seadused\n\n\"Sõja seadused\" (hiina keeles Sūnzǐ Bīngfǎ, lihtsustatud hiina kirjas 孙子兵法, traditsioonilises hiina kirjas 孫子兵法) on Hiina esimene ja kõige tähtsam sõjandusalane kanooniline teos, mille autoriks peetakse arvatavasti 6. sajandil eKr Kevadete-sügiste ajajärgul elanud Sunzid. Rööpnimena on arvatava autori järgi teose kohta käibel ka \"Sunzi\".\n\nHiina vahetut ja elulist mõttelaadi pole huvitanud üldiste seaduste ja eritunnuste määratlemine. Juba nende hieroglüüfkirjastki nähtub, et nad on püüdnud piiritleda elu üheste kujude ühiseid vorme. Nende kaanonid pole mõeldud niisama lugemiseks vaid süvenemiseks ja päheõppimiseks. Kaanonit tähistav sõna jing viitab elu enese lõputu vormipaljususe ja loovuskülluse ühismustri kirjanduslikule kujundile (metafoor). See ei sisalda ideid ega loogilist mõistete süsteemi, kuna ei taanda elutäiust mõistusele omastele kalduvustele. See õpetab vahetut ja terviklikku tunnetust, et anda inimesele elu sündmustevoolus tõene suund. Ta ei kuuluta ja nimeta, vaid suunab ja viitab.\n\nKoos Yi Jingi ning Laozi ja Kong Fuzi töödega iseloomustab Sunzi teos parimal viisil hiinaliku mõtte eripära.\n", "id": "ekk_Latn_211559"}
{"text": "Moritz von Wrangel\n\nMoritz von Wrangel (ka Mauritius von Wrangel; mõnikord kasutati tema nime ka ilma aadliseisusele viitava partiklita \"von\") oli Tallinna piiskop (täpsemalt elekt ehk valitud piiskop) aastatel 1558–1560.\n\nMoritz pärines Wrangeli aadlisuguvõsast ja oli sündinud Tartu piiskopkonnas. Tema nooruse ja ülikooliõpingute kohta pole aga midagi teada. 1546. aastaks oli temast aga saanud juba Tartu toomkapiitli dekaan ning 1549. aastal on teda esimest korda mainitud Tartu toompraostina. 1550. aasta esimesel poolel on teda aga taas mainitud dekaanina, kuid aasta lõpus oli temast uuesti saanud toompraost. Tõenäoliselt oli see ametikohtade vahetus seotud Tartu piiskopi Jodokus von der Recke viimastel valitsusaastatel toimunud segadustega piiskopkonna valitsemises; näib, et eelmine toompraost Johann von Stackelberg keeldus 1549. aastal ametist lahkumast ning seetõttu saigi Wrangel end lõplikult praostikohal sisse seada alles aasta hiljem.\n\nWrangelil olid tihedad seosed ka Tallinna piiskopkonnaga. Tõenäoliselt sai temast 1557. aastal või isegi varem piiskop Friedrich von Ampteni koadjuutor. Kuid et sellele ei õnnestunud hankida paavsti toetust, oli tema koadjuutoripositsioon kanoonilise õiguse koha pealt siiski õigustühine. Ampten suri tõenäoliselt 1557. aasta oktoobris ning seejärel valis Tallinna toomkapiitel Wrangeli uueks piiskopiks. Pole selge, millal see täpselt juhtus, Wrangelit on esimest korda elektina mainitud 1558. aasta märtsis. Paavsti kinnitust oma piiskopikohale ta ei saanudki.\n\n1560. aastal, kui Ivan IV oli ligi pool Liivimaad vallutanud ning Liivi ordu osutus võimetuks vastupanu osutama, otsustas Wrangel oma piiskopikoha Kuramaa ja Saare-Lääne piiskopi Johann von Münchhauseni eeskujul hertsog Magnusele maha müüa. Et tegemist oli ainult vaimuliku ametikohaga ja Magnus kunagi Tallinna ei jõudnud, on kaheldav, et ta tegelikult Tallinna piiskopina tegutses. Wrangel siirdus aga Magnuse juurde Kuressaarde, kus teda on mainitud veel 1562. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211560"}
{"text": "Carl Magnus Johann Knüpffer\n\nCarl Magnus Johann Knüpffer (16. mai / 27. mai 1781 Kuusalu – 24. november / 6. detsember 1808 Tallinn) oli Eesti vaimulik.\n\nÕppis Jena ülikoolis, immatrikuleerus 4. augustil / 16. augustil 1807 Tartu ülikooli. Ordineeriti 4. augustil / 16. augustil 1807 õpetajaks.\n\nOli aastatel 1807–1808 Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_211561"}
{"text": "Ühepäeviklased\n\nÜhepäeviklased (Ephemeridae) on putukate klassi ühepäevikuliste seltsi kuuluv sugukond.\n\nÜhepäeviklasi on kirjeldatud umbes 150 liiki kõikjal maailmas peale Austraalia ja Okeaania ning Antarktika.\n\nNeed on kuni 3,5 cm pikkused putukad, ühepäeviklaste kohta suhteliselt suured. Neil on kaks või kolm sabaniiti ja omapärase mustriga tiivad.\n\nÜhepäeviklaste vastsed on pikliku silinderja keha ja tugevate kaevejalgadega . Nad kaevavad käike aeglase vooluga jõgede savises põhjas . Vastsed on peamiselt lihatoidulised ja kas röövputukad või raipesööjad. Mõned söövad ka detriiti.\n", "id": "ekk_Latn_211562"}
{"text": "Christian Georg Magnus Knüpffer\n\nChristian Georg Magnus Knüpffer (21. veebruar / 3. märts 1752 Kuusalu – 24. detsember / 5. jaanuar 1806/1807 Kuusalu) oli Eesti vaimulik.\n\nKnüpffer õppis Greifswaldi ja Göttingeni ülikoolis. Ordineeriti õpetajaks 2. aprillil / 13. aprillil 1777.\n\nTa oli aastatel 1777–1806 (kutsuti 16. märtsil / 27. märtsil 1777, introdutseeriti 14. mail / 25. mail 1777) Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja. Ülemapellatsioonikohtu liige 29. jaanuarist / 9. veebruarist 1789, Eestimaa konsistooriumi assessor 26. jaanuarist / 6. veebruarist 1798.\n", "id": "ekk_Latn_211563"}
{"text": "Lundi peapiiskopkond\n\nLundi peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond, mis moodustati 1103. aastal. Taani kuningriigile kuulunud Lõuna-Skandinaavias Skåne maakonnas asunud Lundi peapiiskopkond allus otse Rooma paavstile ning oli Eestimaale ristiusu levitamise keskus 12. sajandil ning ka vaimulik võimukeskus. Pärast Tallinna, Lihula ja Virumaa piiskopkonna asutamist allusid Põhja-Eesti alad ja piiskopkonnad kuni 1561. aastani Lundi peapiiskopkonnale ja Lundi peapiiskopile.\n\nRistiusu levitamine Taani ja Rootsi aladel algas 9. sajandil Prantsusmaa kirdeosas asuvast Reimsi peapiiskopkonnast. Nii näiteks tegelesid sellega Reimsi peapiiskop Ebbo ja Hamburgi-Bremeni peapiiskopkonnast peapiiskop Ansgar, kes levitasid ristiusku isiklikult ning ka misjonäride abiga, kuid ilma erilise eduta seni valitsenud paganlusega võitlemisel. Ristiusu levitajate – misjonäride - tegevusel oli kandepinda vaid Jüüti poolsaarel, Schleswigis, Ribes ja Århusis, kus asutati 946. aastal Hamburgi-Bremeni sufragaanpiiskopkonnad.\n\nValitsevaks riigiusuks sai ristiusk Taanis alles kuningas Svend Harkhabeme (960–1014) ja tema poja Knut Suure (1014–1035) valitsemisajal. Svend ja Knut Suur olid Põhja-Euroopat ja Inglismaad hõlmava Taani impeeriumi valitsejad, Svendi ajal ehitati ka Lundi esimene kirik.\n\nKuningas Knut Suure kavade kohaselt pidi Lundist saama Skandinaavia metropol vastukaaluks Inglismaal asuvale Londonile. Lund oli kuningate residents ning tal oli suurem tähtsus kui teistel tolleaegsetel Taani linnadel Roskildel ja Ringstadil. Lundis peeti 1177. aastal Taani kuninga Knut VI pulmapidustused Heinrich Lõvi tütre Saksi Gertrudega; krooniti Taani kuningas Valdemar II Võitja 1202. aastal ja 1409. aastal sõlmiti Pommeri Eriku (kes oli Kalmari uniooni ja Rootsi ja Norra kuningas) abielu Inglismaa Philippaga.\n\n12. sajandil oli Lundi linn Skandinaavia maade keskus, (metropolis Daniæ, caput ipsius regni), kuid pärast 1172., 1234., 1263., 1287., 1678., 1711. aasta sõjakahjustusi ning eriti 1452. aasta Rootsi kuninga Karl Knutssoni põhjustatud hävingut kaotas linn oma kunagise tähtsuse ja mõjuvõimu, mis kadus lõplikult pärast seda, kui Roskilde rahulepingu alusel 1658. aastal loovutas Taani Lõuna-Rootsi piirkonnad Skåne, Hallandi ja Blekinge Rootsi kuningriigile.\n\nEsimeseks Lundi piiskopiks määras Knut Suur 1022. aastal Bernardi, kes oli varem tegutsenud viis aastat Islandil. Seejärel määras Knut omal valikul Inglismaal Canterbury peapiiskopi pühitsetud kirikuteenistujad (Roskilde piiskopi Gerbrandi jt), rikkudes sellega Hamburgi peapiiskopi Libentius II (1029–1032) õigust määrata ametisse Skandinaavia maade tekkiva kirikuorganisatsiooni juhte. Lund hakkas omandama vaimuliku keskuse tähtsust aga alles pärast seda, kui Svend Estridsen eraldas Skåne piirkonna kogudused Roskilde piiskopkonnast (1048) ning loodi eraldi Lundi ja Dalby piiskopkonnad, mis 1060. aastal ühendati Lundi piiskopkonnaks. 1065. aastal moodustati Taanis viimased Viborgi ja Börglumi piiskopkonnad. Taanis ja Lõuna-Rootsis asutatud piiskopkonnad allusid siiski veel Hamburgi-Bremeni peapiiskopkonnale, mille peapiiskoppideks olid Adalbert Bremenist (–1072) ja Liemar (1072–1101).\n", "id": "ekk_Latn_211564"}
{"text": "Kodanikupäev\n\nKodanikupäev on tähtpäev Eesti Vabariigis, mida tähistatakse igal 26. novembril, ja mis on ellu kutsutud teadvustamaks kodanikustaatust. Ühtlasi soovitakse selle tähtpäevaga tõsta kodanikuuhkust.\n\nKodanikupäev on orienteeritud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijaile sõltumata rahvusest. Kodanikupäev on üleriigiline ning toetub eelkõige kohalikule initsiatiivile ning on enamjaolt teabepäev.\n\nKodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta (Maanõukogu määrus Eesti demokratilise vabariigi kodakondsuse kohta).\n\nKodanikupäeva tähistatakse alates 1998. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_211565"}
{"text": "Oskar Gerhard Guido Meder\n\nOskar Gerhard Guido Meder (24. veebruar/8. märts 1885 Perm – 10. detsember 1947 Leipzig) oli Eesti ja Saksamaa vaimulik.\n\nMeder sündis Venemaal, Permis inseneri pojana. Õppis Tartus gümnaasiumis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1903–1908. Prooviaastal oli ta Tartus ja Vändra Martini koguduses. Ordineeriti 14. septembril 1910 Tallinnas õpetajaks.\n\nOli aastatel 1910–1911 Eestimaa vikaarõpetaja. Oli aastatel 1911–1926 Märjamaa Maarja koguduse õpetaja, olles aastatel 1920–1921 veel Maa-Lääne praostkonna praost. Aastatel 1926–1930 oli Tallinnas Diakonissiasutuse rektoriks. Lahkus aastal 1930 Saksamaale. Oli suvel 1930 tööl Leipzigi Diakonissiasutuses. Oli aastatel 1930–1947 õpetajaks Leipzigi Thomaskirches.\n\nTa asutas aastal 1912 Märjamaale esimese lasteaia. Lasteaednikuks sai Kasti külast Karu sauna perest noorema tütre Mari Karu, kes sai koguduse kulul Tallinnas väljaõppele.\n", "id": "ekk_Latn_211566"}
{"text": "Võrgendehmeslased\n\nVõrgendehmeslased (Polycentropodidae) on ehmestiivaliste seltsi kuuluv putukate sugukond.\n\nEestis on vähemalt seitse liiki: Polycentropus flavomaculatus (harilik võrgendehmeslane) Holocentropus picicornis Plectrocnemia conspersa (suurpea-ehmeslane) Neureclipsis bimaculata (täppehmeslane) Cyrnus flavidus (harilik konksehmeslane) Cyrnus trimaculatus Holocentropus dubius (harilik sooehmeslane)\n", "id": "ekk_Latn_211567"}
{"text": "Jõe-ehmeslased\n\nJõe-ehmeslased (Hydropsychidae) on ehmestiivaliste seltsi kuuluv putukate sugukond.\n\nEestis on vähemalt viis liiki: Hydropsyche pellucidula (harilik jõe-ehmeslane) Hydropsyche contubernalis (hele jõe-ehmeslane) Hydropsyche angustipennis (tume jõe-ehmeslane) Hydropsyche siltalai (väike jõe-ehmeslane) Cheumatopsis lepida (karvapea)\n", "id": "ekk_Latn_211568"}
{"text": "Must sõstar\n\nMust sõstar (Ribes nigrum) kuulub sõstraliste sugukonda kuuluvasse perekonda sõstar. Tegu on varaviljuva kergesti paljundatava marjakultuuriga, mille vilju (marju) hinnatakse suure C-vitamiini sisalduse poolest. Must sõstar on pärismaine Kesk- ja Põhja-Euroopas ning Põhja-Aasias. Eestis tavaline aiataim ka ravimtaim. Musta sõstart kultiveeriti 11. sajandil Venemaa kloostrites, linnades ja asundustes. Kasvatus Euroopas algas arvatavasti 17. sajandist.\n", "id": "ekk_Latn_211569"}
{"text": "Desulfaatijad bakterid\n\nDesulfaatijad bakterid on kemoorganotroofsed bakterid, kes saavad eluks vajaliku energia desulfatatsiooniprotsessist. Neid on teada vähemalt 7 perekonda, tuntumad neist on Desulforomonas ja Desulfovibrio.\n\nDesulfaatijad bakterid elavad ainult anaeroobsetes tingimustes ja on seega obligaatanaeroobid.\n", "id": "ekk_Latn_211570"}
{"text": "Ostuvaba päev\n\nOstuvaba päev on rahvusvaheline konsumerismi kriitilisusele üles kutsuv päev. Ostuvaba päev on USA-s ja Kanadas novembri viimasel reedel, mis tavaliselt on tänupühale järgnev päev, ning mujal maailmas novembri viimasel laupäeval.\n\nEsimest korda peeti ostuvaba päeva Vancouveris 1992. aasta septembris, Eestis aga 2002. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211571"}
{"text": "Käsna-Kalle Kantpüks\n\n\"Käsna-Kalle Kantpüks\" on ameerika joonissari, mille autor on merebioloog Stephen Hillenburg. Seriaali hakkas 1999. aastal tootma Nickelodeon Animation Studios.\n\nSari on võitnud Emmy.\n\nEestis näitasid/näitavad sarja TV3, Kanal 2 ja Nickelodeon. Eestikeelset teksti on lugenud Ardo Ran Varres.\n", "id": "ekk_Latn_211572"}
{"text": "Desulfatsioon\n\nDesulfatsioon on anaeroobse hingamise tüüpe, mida kasutavad desulfaatijad bakterid. Desulfatatsioonil kasutatakse elektronide lõppaktseptorina sulfaati (SO₄²⁻) või viimase redutseerimisel saadud vaheühendeid, nt sulfitit (SO₃²⁻) ja tiosulfaati (S₂O₃²⁻). Protsessi lõppsaadused on elementaarväävel (S₂) ja vesiniksulfiid (H₂S) .\n", "id": "ekk_Latn_211573"}
{"text": "Sulfaatijad bakterid\n\nSulfaatijad bakterid on kemolitotroofsed bakterid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia sulfatsiooniprotsessist.\n\nTuntuimad sulfaatijad bakterid on perekonnast Thiobacillus.\n", "id": "ekk_Latn_211574"}
{"text": "Vee kvaliteet\n\nVee kvaliteet on vee koostise ja omaduste sobivuse aste teatud otstarbeks.\n\nVee kvaliteedi määramiseks tehakse sageli kindlaks vee keemilised, füüsikalised ja bioloogilised omadused ning saadud kvaliteediandmete põhjal otsustatakse selle sobivus mingiks kindlaks otstarbeks (nt sobivus joogiveeks).\n", "id": "ekk_Latn_211575"}
{"text": "Pelobiondid\n\nPelobiondid on veeorganismid, kes asustavad ainult veekogu mudast põhja. Kui pelobiondid elavad ainult mudasel põhjal, siis pelofiilid eelistavad asustada mudast põhja, kuid neid võib harvem leida ka teistelt settetüüpidelt.\n", "id": "ekk_Latn_211576"}
{"text": "Pelofiilid\n\nPelofiilid on veeorganismide (täpsemalt põhjaelustiku) ökoloogiline rühm, kes eelistavad elada veekogu mudasel põhjal, kuid neid võib harvem leida ka teistelt settetüüpidelt. Ainult mudasel põhjal elutsevad organismid on pelobiondid.\n", "id": "ekk_Latn_211577"}
{"text": "Mudaelustik\n\nMudaelustik ehk pelon ehk pelos veekogu bentaali mudaseid piirkondi asustavate veeorganismide kogum. Mudaelustiku organisme kutsutakse limikoolideks.\n\nLimikoolid, kes elavad sette pinnal, moodustavad epipeloni, ja mudasette sees elavad moodustavad endopeloni.\n\nMudaelustiku moodustavad peamiselt pelobiondid, ubikvistid ja pelofiilsed veeorganismid. Et veekogu põhjamudas on sageli hapnikuolud halvad, siis need organismid taluvad enamasti hästi hapniku vähesust, mõned ka lahustunud hapniku täielikku puudumist.\n\nMudaelustiku tüüpilised esindajad on mitmesugused bakterid, protistid, keriloomad, väheharjasussid), teatud putukavastsed (eriti surusääsklaste vastsed) jmt.\n", "id": "ekk_Latn_211578"}
{"text": "EOD\n\nEOD (ingliskeelsest nimetusest eBook on Demand – \"e-raamat nõudmisel\") on teenus, millega pakutakse raamatukogude lugejatele võimalust tellida autoriõiguste kaitse alt vabast raamatust kvaliteetne PDF-vormingus digitaalkoopia ehk e-raamat.\n\nEuroopa raamatukogud säilitavad miljoneid aastatel 1500–1900 välja antud raamatuid, millega nende väärika ea ja harulduse tõttu saab sageli tutvuda ainult raamatukogus. EOD-teenuse eesmärk on digiteerida lugejate soove arvestades miljonid trükised ning teha need e-raamatu failidena kättesaadavaks.\n\nEOD juhtlause on \"Kingi raamatule uus elu!\"\n", "id": "ekk_Latn_211579"}
{"text": "Kompostimine\n\nKompostimine ehk komposteerimine on orgaanilise aine, näiteks aia- või toidujäätmete, sihipärane aeroobne lagundamine mikro- ja makroorganismide abil. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine bioloogiline lagundamine ja stabiliseerimine. Kompostimine tagab ebameeldiva lõhnata, huumusrikka ja stabiilse lõppsaaduse ehk komposti. Üldistatud kompostimise võrrand on järgmine:\n\nOrgaaniline aine + O₂ → huumuseline aine + CO₂ + H₂O + soojus + mineraalsed saadused.\n", "id": "ekk_Latn_211580"}
{"text": "Wujingqishu\n\nSeitse Sõjakaanoni raamatut ( traditsiooniline Hiina : 武經七書; lihtsustatud hiina : 武经七书; pinyin : Wǔjīngqīshū; Wade-Giles : Wu Ching ch'i shu) on Vana Hiina seitse tähtsat sõjalist klassikalist teksti. Nende seas ka Sunzi Sõjakunst. Tekstid kanoniseeriti selle nime alla 11. sajandil pKr ja alates Songi dünastia ajast kuulusid need enamusse sõjalistesse entsüklopeediatesse. Nii nagu kõikidel bürokraatidel tuli õppida ja teada Konfutsiuse töid, oli impeeriumi ohvitseridele kohustuslik, kas mõnede või kõikide nende tööde lugemine ja tundmine.\n", "id": "ekk_Latn_211581"}
{"text": "Sotsiaalne sidusus\n\nSotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Mõistet kasutatakse sotsiaalpoliitikas, sotsioloogias ja politoloogias, kirjeldamaks sidemeid või \"liimi\", mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega.\n\nSidusus tugineb sotsiaalsele usaldusele, kindlustundele, vastastikusele abistamisele, jagatud väärtustele ja võrdsetele võimalustele. Sellega on seotud sotsioloogilised struktuurse funktsionalismi ja poliitilise konservatismi teooriad.\n", "id": "ekk_Latn_211582"}
{"text": "Politseivalitsus (Venemaa)\n\nKubermangulinnade Korra- ehk Politseivalitsus (vene Управа Благочиния, saksa Polizeiverwaltung) oli Vene keisririigis 1782. aastal loodud halduspiirkondade korrakaitseasutused. Politseivalitsused kuulusid Venemaa keisririigi halduspiirkondade – kubermangude kubermanguvalitsuste koosseisu ning tegelesid korrakaitse- ja heakorraküsimustega.\n", "id": "ekk_Latn_211583"}
{"text": "Taimetoiteained\n\nTaimetoit(e)ained ehk toitesoolad (vene keelest otse tõlgituna ka biogeenid) on taimede (sh vetikate) kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad taimele vajalikke toiteelemente. Hüdrobioloogilises kirjanduses ka lihtsalt toiteained (aga mitte toitained).\n\nTähtsamad taimetoiteained on mitmed fosfori- ja lämmastikuühendid (eriti nende soolad), ammooniumiühendid jt.\n\nFosfori- ja lämmastikuühendite liiasus mingis veekogus võib põhjustada veeõitsenguid ja hilisemat eutrofeerumist, nende vähesus aga piirab eeskätt fütoplanktoni ja -bentose kui olulisimate esmasprodutseerijate hulka vees.\n", "id": "ekk_Latn_211584"}
{"text": "Kuvšinovo\n\nKuvšinovo on linn Venemaa Tveri oblastis, Kuvšinovo rajooni keskus. Asub Tverist 120 km lääne pool Ussuga jõe ääres.\n\nKuvšinovo kohal asunud Kamennoje küla on esmamainitud 1624. aastal. 1799. aastal rajati külla paberivabrik. 1910. aastal rajati küla lähedale raudteejaam, mis sai nimeks Kuvšinovo Moskva kaupmehe järgi, kellele kuulus paberivabrik.\n\n1938. aastal ühendati Kamennoje küla raudteejaama juurde tekkinud asulaga Kuvšinovo linnaks.\n\nKuvšinovos on sündinud keeleteadlane Sergei Ožegov.\n", "id": "ekk_Latn_211585"}
{"text": "Zapadnaja Dvina\n\nZapadnaja Dvina on linn Venemaa Tveri oblastis, Zapadnaja Dvina rajooni keskus. Asub Tverist 320 km edelas Daugava ülemjooksul.\n\nZapadnaja Dvina on asutatud 1900. aastal raudteejaama juurde. 1927 sai aleviks. Linnaõigused sai 1937. aastal.\n\nAsub Moskva-Riia maantee ääres.\n", "id": "ekk_Latn_211586"}
{"text": "Leediklased\n\nLeediklased (Pyralidae) on liblikaliste seltsi kuuluv putukate sugukond. Siia sugukonda kuulub liblikaliike, kes vastsestaadiumi veedavad vees.\n", "id": "ekk_Latn_211587"}
{"text": "Siiltsesalpiinia\n\nSiiltsesalpiinia (Caesalpinia echinata Lam., sünonüüm Guilandina echinata (Lam.) Spreng.) on tsesalpiinia perekonda kuuluv liblikõieline puuliik.\n\nSiiltsesalpiinia on levinud puu Brasiilias.\n", "id": "ekk_Latn_211588"}
{"text": "Marjakultuur\n\nMarjakultuuridena käsitletakse väikeste ja enamasti mahlaste viljadega puuviljakultuure sõltumata nende botaanilisest viljatüübist. Erinevalt õuna- ja luuviljalistest pole nad seotud kindla sugukonnaga.\n\nEnamikul marjakultuuridel on taime keskseks osaks peamiselt mullas paiknev risoom. Sellest kasvavad välja teised taimeosad: lisajuured ja liigile omased võsud. Kuna marjakultuuride pungad asuvad maa-alusel risoomil, on need märksa paremini kaitstud pakase eest ja seega on marjakultuurid näiteks puuviljakultuuridest talvekindlamad.\n\nEestis kultuuris kasvavatest liikidest on marjakultuurid sõstrad, astelpaju, aroonia, vaarikas, maasikas, karusmari, jõhvikas, mustikas, viinapuu.\n\nOn ka söödavate marjadega ilupuid ja -põõsaid, näiteks kukerpuu, mahoonia, hõbepuu, lodjapuu, leeder, mooruspuu, sidrunväändik ja aktiniidia.\n", "id": "ekk_Latn_211589"}
{"text": "Kihulased\n\nKihulased (Simuliidae) on sääseliste alamseltsi kuuluv putukate sugukond.\n\nKihulaste vastsete pikkus on kuni 10 mm.\n\nKihulaste vastsed on vooluveekogudes laialt levinud, mitmeid liike esineb ka Eestis.\n\nKihulasi on üle 2200 liigi, neist üle 1800 kuuluvad perekonda Simulium. Palju kihulaseliike toitub verest, olles näiteks Põhja-Ameerikas ja Šotimaal ka inimestele nuhtluseks. Eestis on inimesi ründavad kihulased haruldased, kuid on levinud ka näiteks Põhja-Soomes.\n", "id": "ekk_Latn_211590"}
{"text": "Luuviljalised\n\nLuuviljalised on viljapuud, mille viljas on üks seeme, mida katab viljakesta siseosadest arenenud tugev luu. Sellist vilja kutsutakse luuviljaks.\n\nEesti põhikultuuride hulka kuuluvad luuviljalised on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonnast. Erinevalt õunviljalistest on luuviljaliste õis ühe emakasuudmega ja ülemise sigimikuga, millest areneb paljasvili.\n", "id": "ekk_Latn_211591"}
{"text": "Ubikvist\n\nUbikvist on elupaiga või kasvukoha suhtes vähevaliv looma- või taimeliik.\n\nUbikvistidel on omane väga lai ökoamplituud abiootiliste tegurite suhtes. Ubikvistid on nt inimkaaslejad loomad (kodurott, kodutuvi) ja umbrohud (võilill).\n", "id": "ekk_Latn_211592"}
{"text": "Aleksandr Ivaškevitš\n\nAleksandr Ivaškevitš (sündinud 27. aprillil 1960 Gruusias) on Eesti näitleja, stepptantsija ja koreograaf.\n\nAleksandr Ivaškevitš õppis aastatel 1978–1982 Harkivi kunstiinstituudis kino- ja teatrinäitleja erialal. 1993. aastal õppis ta New Yorgis Woodpeckersi stepptantsukeskuses ning 1996–1997 Broadway tantsukeskuses.\n\n1985. aastast töötab Aleksandr Ivaškevitš Eestis Vene Draamateatris. Enne seda on ta töötanud Harkivi Vene Teatris, Harkivi Riiklikus Teatris, Läti Balti Laevastiku Leatris ja Kaliningradi Teatris.\n\n1993. aastal asutas ta stepptantsustuudio Duff Tap Studio, kus ta ise on tantsuõpetaja.\n\nAleksandr Ivaškevitš on teinud koreograafia muusikalidele \"No, No, Nanette\", \"Crazy for you\" ja \"Chicago\".\n\nTa on mänginud mitmes Venemaal lavastatud mängufilmis. Näiteks mängib ta peaosa 2010. aastal esilinastunud mängufilmis \"Jaroslav\".\n\n2000. aastal tunnistas Eesti Teatriliit ta vürst Mõškini kehastamise eest lavastuses \"Idioot\" aasta parimaks meesnäitlejaks. 2001. aastal võitis ta Tartu festivalil \"Draama 2001\" auhinna Raudne Roos.\n", "id": "ekk_Latn_211593"}
{"text": "Edward Hopper\n\nEdward Hopper (22. juuli 1882 Nyack, New Yorgi osariik – 15. mai 1967 New York) oli 20. sajandi alguse Ameerika kujutava kunsti realistliku suuna esindaja.\n\nHopper andis oma teostes edasi nägemust kaasaegsest Ameerika elust. Tema unikaalsus seisneb värvi- ja vormikasutuses ning ta andis edasi urbanistliku ühiskonna mõju indiviidile.\n", "id": "ekk_Latn_211594"}
{"text": "Heinrich Bochmann\n\nHeinrich Bochmann (23. jaanuar / 3. veebruar 1776 Pärnu – 19. juuni / 1. juuli 1835 Audru) oli Liivimaa vaimulik.\n\nBochmann õppis Königsbergi ülikoolis.\n\nTa oli aastatel 1798–1808 Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja ja 1808–1835 Audru Püha Risti koguduse õpetaja ning 1828–1835 ühtlasi Pärnu praostkonna praost.\n", "id": "ekk_Latn_211595"}
{"text": "Draakonikütid\n\n\"Draakonikütid\" on 2006. aastal Prantsusmaa ja Taiwani koostöös valminud joonissari, mille autor on Arthur Qwak ja tootja Futurikon. Eestis on sarja näidanud Eesti Televisioon ja ETV2. Eestikeelset teksti loeb peale Toomas Kreen.\n\nJoonissarja peategelasteks on draakonikütid Gwizdo ja Lian-Chu ning väike kodustatud draakon Hector. Kaks sõpra tunnevad teineteist juba lapsepõlvest saati, kuna nad kasvasid koos üles lastekodus nimega Ema Hubbardi Farm. Seltskond peatub Norskava Draakoni külalistemajas. Saarte vahel liikumiseks kasutavad nad aiakärutaolist Püha Jüri nimelist õhusõidukit.\n", "id": "ekk_Latn_211596"}
{"text": "Mets-õunapuu\n\nMets-õunapuu (Malus sylvestris) on roosõieliste sugukonda õunapuu perekonda kuuluv puu.\n\nTa on põhjapoolseima loodusliku levialaga õunapuu liik Euroopas. Eestis kasvab ta harva (rohkem läänerannikul ja saartel) tugevakasvulise puuna ja on looduskaitse all. Kõige sagedamini Saaremaal.\n\nErinevalt Sieversi õunapuust ja aed-õunapuust on mets-õunapuul paljad (karvadeta) oksad, pungad ja lehed. Viljad on enamasti rohelised ja teravhapud.\n", "id": "ekk_Latn_211597"}
{"text": "Rondellus\n\nRondellus on keskaja muusikas kahe- või kolmehäälne conductust meenutav ringtantsulaul, mille häälte vahel toimus meloodiamotiivide vahetus. Kirjanduses on nimetatud seda ka kleerikute tantsulauluks, millega kloostrikoolide õpilased meelt lahutasid.\n", "id": "ekk_Latn_211598"}
{"text": "Fermo provints\n\nFermo provints on provints Itaalias Marche maakonnas. Provintsi keskuseks on Fermo linn.\n\nProvints loodi 2009. aastal Ascoli Piceno provintsi põhjaosast.\n", "id": "ekk_Latn_211599"}
{"text": "Rusthavi 2\n\nRusthavi 2 (gruusia keeles რუსთავი 2) on Gruusia telekanal.\n\nEttevõte asutati 1994. aastal Rusthavis, kuid tegutseb nüüd Thbilisis. Uudistetoimetuse bürood ning kaastöölised paiknevad lisaks suuremates Gruusia linnades (Khuthaisi, Bathumi, Gori, Phothi, Zugdidi). Kanalil on väliskorrespondendid Moskvas ja Washingtonis.\n\nTelekanali leviala ulatub 85 protsendini riigi elanikkonnast ning kanal on satelliidi vahendusel jälgitav ka Euroopas, sealhulgas Venemaa Euroopa-osas, ning Lähis-Idas.\n\nEttevõte on eraomanduses. Telekanalit peetakse valitsusmeelseks.\n", "id": "ekk_Latn_211600"}
{"text": "Kargopol\n\nKargopol on linn Venemaal Arhangelski oblastis, Kargopoli rajooni keskus. Asub Onega jõe ääres.\n\nKargopoli on esmamainitud 1447. aastal, kuid arvatakse, et Kargopol oli tähtis kaubanduskeskus juba 13. sajandist.\n\nLinnaõigused sai 1784. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211601"}
{"text": "Jaapani ebaküdoonia\n\nJaapani ebaküdoonia ehk näsaline ebaküdoonia ehk madal ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) on roosõieliste sugukonda ebaküdoonia perekonda kuuluv heitlehine põõsas.\n", "id": "ekk_Latn_211602"}
{"text": "Ignoratio elenchi\n\nIgnoratio elenchi ('vastuväite (elenchos) mitteteadmine') on loogikaviga, mille puhul esitatakse argument kõneks olevast väitest erineva väite kasuks. Seejuures pole oluline, kas argument esitab kehtiva arutluse. Tegemist on asjasse mittepuutuvast rääkides suitsukatte tegemisega.\n\nAutoriteetse allika viga jäetakse enamasti kahe silma vahele. Loogikaveaks on siin ka see, et teine väide võib osutuda ise seeläbi küsimuseks. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer (1788-1860), kirjeldades vaidluses ja kõnes kasutatavaid 38t retoorilist nippi, käsitleb sedalaadseid vigu seoses esimese kolme retoorikanipiga.\n", "id": "ekk_Latn_211603"}
{"text": "Leie jõgi\n\nAjalooliselt väga saastatud jõgi, mis on tingitud Põhja-Prantsusmaa ja Belgia suurest asustustihedusest ja industrialiseeritusest, on viimastel aastatel märgatavalt paranenud, osaliselt tänu põhitööstuse, lina ketramise ja kudumise langusele. Leie piirkond (Deinze ja Genti vahel) oli 20. sajandi esimesel poolel tuntud paljude maalikunstnike lemmikpaigana.\n\nJõel on toimunud kolm Liitlaste ja Saksa armee vahelist lahingut. Esimese maailmasõja ajal toimus 1918. aastal Esimene Lysi lahing, mis oli osa Saksa kevadrünnakust, ning hiljem samal aastal Teine Lysi lahing, mis oli osa Liitlaste Sajapäevasest rünnakust. Teise maailmasõja ajal oli Lysi lahing osa 1940. aasta Saksa rünnakust Flandrias La Manche'i suunas.\n", "id": "ekk_Latn_211604"}
{"text": "Barletta-Andria-Trani provints\n\nBarletta-Andria-Trani provints on provints Itaalias Apuulia maakonnas. See moodustati 2004. aastal Bari ja Foggia provintsi osadest.\n", "id": "ekk_Latn_211605"}
{"text": "Unstoppable\n\n\"Üheksa elu\" (\"Unstoppable\"; Euroopas pealkirjaga \"9 Lives\"), 2004. aasta märul Wesley Snipesiga peaosas \"Pidurdamatu\" (\"Unstoppable\"), 2010. aasta märul-põnevik, Denzel Washingtoni ja Chris Pine'iga peaosades\n", "id": "ekk_Latn_211606"}
{"text": "Sami Jauhojärvi\n\nSami Olavi Jauhojärvi (sündinud 5. mail 1981 Ylitornios) on endine Soome murdmaasuusataja.\n\nVarem kuulus ta klubidesse Alatornion Pirkat ja Aavasaksan Urheilijat, 2006. aastast võistles klubis Vuokatti Ski Team liikmena. Tema treener oli Reijo Jylhä.\n\nJauhojärvi esindas Soomet Slovakkias Štrbske Plesos toimunud 2000. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel murdmaasuusatamises, kus ta tuli 25. jaanuaril 7. kohale 10 km vabastiilis ja 30. jaanuaril samuti 7. kohale 30 km klassikastiilis.\n\nJärgmisel aastal esindas ta Soomet Poolas Karpacz-Szklarskas toimunud juunioride MM-il. Avadistantsil 30 km ühisstardist vabastiilis sõidus tuli ta 30. jaanuaril maailmameistriks. 1. veebruaril saavutas ta 10 km klassikastiilis kolmanda koha. 3. veebruaril peeti 1 km vabastiilis sprint, kus ta oli kvalifikatsioonis 6. ja finaalis 4. Samal aastal osales ta kahel maailma karikasarja etapil, aga edutult: ta oli Rootsis Borlänges 10 km vabastiilis 57. ja Rootsis Falunis 15 km klassikas 46.\n\nAasta hiljem osales Jauhojärvi samuti kahel maailma karikasarja etapil, nimelt Tšehhimaal Nove Mestos. 12. jaanuaril tuli ta 10 km vabastiilis 33. kohale (võitis Fabio Maj Jaak Mae ees) ja järgmisel päeval pälvis esimesed maailma karikasarja punktid, tulles 6×1,5 km paarissprindis koos Sami Pietiläga 6. kohale, olles siiski Soome kolmest meeskonnast viimane (kaksikvõit läks Itaaliasse).\n\nHooaeg hiljem võistles Jauhojärvi kaheksal maailma karikasarja etapil. Individuaalselt tuli ta punktikohale ühe korra: 23. novembril 2002 Rootsis Kirunas 10 km vabatehnika 27. kohaga. 1. detsembril sõideti Soomes Kuusamos segateatesõit (2 naist + 2 meest), kus Jauhojärvi võitis viimase vahetuse ja tõstis oma võistkonna 6. kohalt teiseks Soome I järel.\n\nJärgmisel hooajal võistles ta 13 MK-etapil. Parimaks individuaalkohaks jäi 28. novembril 2003 Kuusamos sõidetud 15 km klassikaetapil saavutatud 27., kusjuures ta oli parim Soome suusataja.\n\n15. jaanuaril 2005 parandas ta elu parimat individuaaltulemust, kui sai Nove Mestos 15 km vabastiilis 22. koha., kusjuures taas oli ta parim soomlane. Ta arvati Soome koondisse Saksamaal Oberstdorfis toimunud maailmameistrivõistlustele, kus sõitis neli distantsi. 17. veebruaril oli ta 15 km vabastiilis Soome sportlastest viimane ja sai 44. koha. 20. veebruaril seevastu saavutas ta karjääri seni parima tulemuse, olles 15+15 km suusavahetusega sõidus parima soomlasena 11. 24. veebruaril sõitis ta Soome 4×10 km teatemeeskonnas viimast vahetust ja sai seal 9. koha, aga meeskond sai kõigest 12. koha (Eesti oli 9.). 27. veebruaril sõideti ühisstardist 50 km klassikalises stiilis, kus Norra sai kolmikvõidu Andrus Veerpalu ees ja Jauhojärvi oli parima soomlasena 14.\n\nMaailma karikasarja uue hooaja avaetapil Norras Beitostølenis jõudis Jauhojärvi 19. novembril 2005 esimest korda individuaalselt esikümnesse, olles 15 km klassikadistantsil 4. (Norra sai kaksikvõidu). 26. novembril lisandus Kuusamost 6. koht 15 km klassikas ja tagas pääsu 2006. aasta taliolümpiamängudele Itaalias Torinos. Sealgi sõitis ta neli distantsi. 12. veebruaril oli ta 15+15 km suusavahetusega sõidus parima soomlasena 20. otse Kaspar Koka järel. 17. veebruaril oli ta 15 km klassikas ainsa esikolmekümnesse tulnud soomlasena 9. (võitis Andrus Veerpalu, 5. Jaak Mae). 19. veebruaril saavutas ta 4×10 km teatesõidus avavahetuses 5. koha, aga meeskonnakaaslased ei suutnud seda hoida ja lõpetasid 10. kohal (Eesti oli 8.). 22. veebruaril jäi ta 1,4 km vabatehnikasprindis alles 61. kohale, kaotades kõigile eestlastele.\n\nJärgmine hooaeg edenemist ei toonud. Maailmameistrivõistlused toimusid Jaapanis Sapporos. Taas osales Jauhojärvi neljal distantsil. 23. veebruaril jäid Jauhojärvi ja Ville Nousiainen paarissprindis 9. kohale, esimesena finaali ukse taha (Peeter Kümmel ja Priit Narusk said 8. koha). Juba järgmisel päeval sõideti 15+15 km suusavahetusega ning Jauhojärvi ja Nousiainen oli parimate soomlastena vastavalt 16. ja 24. 2. märtsil sõideti 4×10 km teade. Nousiainen võitis avavahetuse, aga Jauhojärvi sai teises vahetuses 6. aja ja lõpetas 5. kohal. Meeskond oli lõpuks 6. 4. märtsil sõideti ühisstardist 50 km klassikat, mille Jauhojärvi lõpetas 13. kohal.\n\nSuurvõistluseta hooajal tuli Jauhojärvi kahel korral esikolmikusse. 8. detsembril 2007 oli ta Šveitsis Davosis 15 km klassikas 3., olles esikolmekümnes ainus soomlane. 17. veebruaril 2008 oli ta Liberecis koos Nousiaisega 6×1,4 km paarissprindis kahe Norra paari vahel teine.\n\nEnne Liberecis toimunud maailmameistrivõistlusi tuli Jauhojärvi veel kahel MK-etapil kolmandaks: 30. novembril Kuusamos ja 13. detsembril 2008 Davosis, mõlemal juhul 15 km klassikas. Jämijärvil peetud Soome meistrivõistlustel saavutas ta kaks esikohta: 10. jaanuaril 15 km klassikas, edestades hõbedale tulnud Matti Heikkist enam kui minutiga, ja 11. jaanuaril 15 km vabatehnikas jälitussõidus, edestades hõbedale tulnud Tero Similät kolmveerand minutiga. MM-il sõitis Jauhojärvi taas neli distantsi. 20. veebruaril oli ta 15 km klassikas, mille võitis Andrus Veerpalu, 12. (Heikkinen sai pronksi, Jaak Mae oli 5.). 22. veebruaril oli ta 15´km vabastiilis jälitussõidus 8., edestades parima soomlasena Heikkist mõne sekundiga. 25. veebruaril saavutasid Jauhojärvi ja Nousiainen 6×1,6 km paarissprindis pronksmedali, kaotades kulla võitnud Norrale 0,5 sekundiga ja hõbeda võitnud Saksamaale fotofinišiga. 27. veebruaril saavutas ta 4×10 km teatesõidus teise pronksmedali, sealjuures võitis Jauhojärvi teise vahetuse ja tõstis meeskonna 5. kohalt teiseks. Pärast maailmameistrivõistlusi sai Jauhojärvi oma seni ainsa maailma karikasarja etapivõidu Norras Trondheimis 50 km ühisstardiga klassikasõidus 14. märtsil 2009, edestades järgmisi enam kui 20 sekundiga.\n\nOlümpiahooajal toimusid Soome meistrivõistlused Keuruus. Jauhojärvi osales kahel distantsil ja sai kaks medalit. 22. jaanuaril 1,2 km klassikasprindis oli ta kvalifikatsioonis 4., aga finaali võitis. 24. jaanuaril toimus 19,8 km suusavahetusega jälitussõit, milles Jauhojärvi pälvis hõbemedali 9,2-sekunilise kaotusega Nousiaisele. 2010. aasta taliolümpiamängud toimusid Kanadas Vancouveris ja need ei kulgenud Jauhojärvile nii edukalt kui eelmised maailmameistrivõistlused. 17. veebruaril toimunud 1,5 km klassikasprindis saavutas Jauhojärvi kvalifikatsioonis 21. ja finaalis 12. koha. 20. veebruaril katkestas ta 15+15 km suusavahetusega sõidu. 24. veebruaril võitis Jauhojärvi 4×10 km teatesõidu avavahetuse, aga meeskond lõpetas 5. kohal. 28. veebruaril sõideti klassikalises stiilis ühisstardist 50 km ja Jauhojärvi sai 20. koha, olles siiski edukaim soomlane.\n\n2011. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused toimusid Oslos. Jauhojärvi osales kolmel distantsil. 1. märtsil tuli ta 15 km klassikas 5. kohale (Matti Heikkinen võitis). 2. märtsil saavutasid Jauhojärvi ja Nousiainen paarissprindis 5. koha. 4. märtsil toimus 4×10 km teatesõit, kus Jauhojärvi saavutas teises vahetuses parima aja ja tõstis Soome 9. kohalt 4. kohale. Juha Lallukka võitis kolmandagi vahetuse ja tõstis Soome liidriks, aga Heikkinen sõitis viimases vahetuses välja 4. aja ja samale kohale langes Soome kokkuvõtteski. Pärast maailmameistrivõistlusi saavutas Jauhojärvi Soome meistrivõistlustel Kuopios 25. märtsil 1,4 km vabatehnikasprindis kvalifikatsioonis 7. ja finaalis 4. koha.\n\n27. jaanuaril võitis Jauhojärvi Soome meistrivõistlustel Keuruus 3,75 km klassikadistantsi. Järgmisel päeval sõideti vabatehnikas 15 km jälitussõit, millega Jauhojärvi langes 7. kohale. 23. märtsil peeti Imatras Soome meistrivõistlused 1,36 km sprindis klassikalises tehnikas, kus Jauhojärvi oli kvalifikatsioonis teine Mathias Strandvalli järel ja finaalis parim Strandvalli ees.\n\n2014. aasta taliolümpiamängudel võitis ta koos Iivo Niskaneniga sprinditeates kuldmedali. Samal aastal valiti ta koos Iivo Niskaneniga Soome aasta sportlaseks.\n\n2017. aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis võitis ta sprinditeates koos Niskaneniga pronksmedali.\n\n2017. aasta aprillis teatas, et lõpetab tippsportlaskarjääri.\n\nTa on tulnud Soome meistriks 31 korral. Temast enam on Soome meistrivõistlustel esikohti võitnud ainult Marja-Liisa Kirvesniemi (34).\n", "id": "ekk_Latn_211607"}
{"text": "Mandžuuria kandidaat\n\n\"Mandžuuria kandidaat\" (inglise \"The Manchurian Candidate\") on Richard Condoni poliitiline põnevik.\n\nRomaan ilmus aastal 1959, väljaandjaks McGraw-Hill.\n", "id": "ekk_Latn_211608"}
{"text": "Avatša jõgi\n\nAvatša jõgi (vene keeles Авача) on jõgi Kamtšatka poolsaare kaguosas. Ta suubub Vaikse ookeani Avatša abajasse.\n\nJõe pikkus on 122 km, valgala pindala 5090 km².\n\nDetsembri lõpust (suudmealas novembrist) märtsini on kaetud jääga. Talvel on jääummistused ja jääsulud. Avatša jõe jõgikonnas on kuumi ja külmi mineraalveeallikad. Jões koevad lõhelised.\n\nAvatša jõe kaldal paikneb Jelizovo linn, mis on Kamtšatka krai Jelizovo rajooni halduskeskus.\n", "id": "ekk_Latn_211609"}
{"text": "Siracusa provints\n\nSiracusa provints oli provints Itaalias Sitsiilia maakonnas. Provintsi keskus oli Siracusa linn.\n\nSiracusa provints jagunes 21 vallaks. Suuremad omavalitsused olid Siracusa, Augusta ja Avola.\n", "id": "ekk_Latn_211610"}
{"text": "Trapani provints\n\nTrapani provints oli provints Itaalias Sitsiilia maakonnas. Ta hõlmas Sitsiilia läänetipu, Egadi saared ja Pantelleria. Provintsi keskus oli Trapani linn.\n", "id": "ekk_Latn_211611"}
{"text": "Olbia-Tempio provints\n\nOlbia-Tempio provints oli provints Itaalias Sardiinia maakonnas. Ta hõlmas Sardiinia põhjaosa ja väikesaared Sardiinia kirderannikul, sealhulgas Maddalena saare. Provintsi keskused olid Olbia ja Tempio Pausania. 2016. aastal liideti provints Sassari provintsiga.\n", "id": "ekk_Latn_211612"}
{"text": "Küünraprintsiip\n\nKüünraprintsiip (inglise keeles arm's length principle) on avalikus halduses osapoolte sõltumatuse põhimõte, mida rakendab oma poliitikate elluviimisel enamik lääneriike. Küünraprintsiip ilmneb juba enamiku riikide põhiseaduslikus seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahususes, aga seda rakendatakse ka näiteks keskvõimu ja kohaliku omavalitsuse, riigi ja ajakirjanduse suhetes või ka näiteks kaunite kunstide rahastamisel.\n", "id": "ekk_Latn_211613"}
{"text": "Ogliastra provints\n\nOgliastra provints oli provints Itaalias Sardiinia maakonnas. Provintsi keskus oli Tortolì linn.\n\nProvints asus Sardiinia idarannikul. Lääneosas asus Gennargentu massiiv.\n\nProvintsi pindala oli 1854 km² ja rahvaarv 58 000 (2009). Rahvaarvult oli see Itaalia väikseim provints. Rahvastiku tihedus oli 31,3 inimest/km², mis oli samuti Itaalia provintsidest väikseim.\n\nProvints loodi 2001 (de facto 2005). 2016. aastal liideti Nuoro provintsiga kõik Ogliastra provintsi vallad peale Seui, mis liideti Lõuna-Sardiinia provintsiga.\n", "id": "ekk_Latn_211614"}
{"text": "Carbonia-Iglesiase provints\n\nCarbonia-Iglesiase provints oli provints Itaalias Sardiinia maakonnas. Provintsi keskused olid Carbonia ja Iglesias.\n\nHõlmas Sardiinia edelaosa ning San Pietro ja Sant'Antioco saare Sardiinia edelarannikul (Sulcise saarestik).\n\n2016. aasta 4. veebruari seadusega liideti provints Lõuna-Sardiinia provintsiga, mille koosseisus on veel endine Cagliari provintsist (välja arvatud Cagliari suurlinnapiirkonna alale jäävad 17 omavalitsusüksust) ja endine Medio Campidano provints.\n", "id": "ekk_Latn_211615"}
{"text": "Medio Campidano provints\n\nMedio Campidano provints oli provints Itaalias Sardiinia maakonnas.\n\n2016. aasta 4. veebruari seadusega liideti provints Lõuna-Sardiinia provintsiga, mille koosseisu kuulub veel endine Cagliari provintsist (välja arvatud città metropolitana di Cagliari alale jäävad 17 omavalitsusüksust) ja endine Carbonia-Iglesiase provints.\n", "id": "ekk_Latn_211616"}
{"text": "American Gangster\n\n\"Ameerika gangster\" (\"American Gangster\"), Ridley Scotti film aastast 2007 \"American Gangster\", Jay-Z album (inspireeritud Ridley Scotti filmist) \"American Gangster\", dokumentaalseriaal Ameerika tuntuimatest gangsteritest \"The American Gangster\", USA 1992. aasta dokumentaalfilm 20. sajandi Ameerika gangsteritest\n", "id": "ekk_Latn_211617"}
{"text": "Käigultvahetus\n\nKäigultvahetus (inglise keeles hot swapping 'kuumvahetus') on arvuti komponentide vahetamine ilma arvutisüsteemi välja lülitamata. Täpsemalt tähendab käigultvahetus arvutikomponentide vahetamist, ilma et see tooks kaasa suuremaid häireid arvuti töös. Käigult lisamine tähendab arvuti süsteemile komponentide lisamist, ilma et esineks suuremaid häireid arvuti töös. Kui vastav tarkvara on arvutisse paigaldatud, võib kasutaja ühendada ja lahti ühendada komponente ilma taaskäivituseta. Üks väga tuntud näide on universaalne jadasiin (USB), mis võimaldab kasutajatel lisada või eemaldada selliseid lisaseadmeid nagu arvutihiir, klaviatuur või printer. Veel tuntud väljendeid on \"külmvahetus\" (arvuti tuleb välja lülitada, et komponendi vahetamine saaks toimuda) ja \"hoiatusvahetus\" (niinimetatud soe vahetus – voolutarne seadmele jätkub ja operatsioonisüsteemi välja ei lülitata, aga kõik operatsioonid selle seadmega lõpetatakse või peatatakse; see on parem lahendus kui külmvahetus, aga halvem kui käigultvahetus).\n", "id": "ekk_Latn_211618"}
{"text": "Lüofiilsus\n\nLüofiilsus on aine (keha) ja vedeliku tugev vastastikmõju. Tugeva vastastikmõju tõttu märguvad lüofiilsed ained hästi ja võivad vedelikus lahustuda või punduda. Lüofiilsuse vastandnähtus on lüofoobsus.\n\nKui ainel on tugev vastastikmõju veega, nimetatakse seda ainet hüdrofiilseks, kui aga õliga, siis oleofiilseks aineks.\n", "id": "ekk_Latn_211619"}
{"text": "Lüofoobsus\n\nLüofoobsus on nähtus, kus vedeliku ja aine (keha) vahel vastastikmõju puutub.\n\nLüofoobsed ained ei märgu. Ained, mis ei oma vastastikmõju veega, nimetatakse hüdrofoobseteks. Lüofoobsuse vastandnähtus on lüofiilsus.\n", "id": "ekk_Latn_211620"}
{"text": "Rossiya\n\nRossiya ehk Rossiya Airlines (vene keeles Федеральное государственное унитарное предприятие «Государственная транспортная компания «Россия»», teenindab kui Rossiya — Russian Airlines) on Venemaa teine rahvuslik lennukompanii Aerofloti kõrval. Firma peakorter asub Peterburis. Lennukompanii loodi 2006. aastal, kui liideti Moskvas asunud Rossiya Airlines ja Venemaa suuruselt kolmas lennukompanii Pulkovo Aviation Enterprise. 2010. aasta veebruaris teatas Venemaa valitsus soovist liita Aeroflot ja Rossiya.\n", "id": "ekk_Latn_211621"}
{"text": "Metaanitank\n\nMetaanitank (ka metaantank; metaankääritustank; mädandi) on terasest või raudbetoonist valmistatud mahuti, mida kasutatakse reoveepuhastusel tekkinud või muu orgaanikarikka sette (muda) anaeroobseks kääritamiseks.\n\nProtsessi kiirendamiseks orgaanikarikast ainet segatakse ja hoitakse kindlal temperatuuril, tavaliselt kas 33 °C (mesofiilne režiim) või 53 °C (termofiilne režiim). Käärimissaadusena eraldub palju gaasi (mahuprotsentides ca 70% metaani ja 30% CO2) ning seda saab kasutada näiteks kütmiseks.\n", "id": "ekk_Latn_211622"}
{"text": "Niisk\n\nNiisk on isaskala (nimetatakse ka niisakala) päraku kaudu vette heidetav seemnesari seemnerakkudega. Enamasti on kaladel seemnesari pehme koostisega ja paariline elund. Vees viljastavad seemnerakud emaskala marjaterad.\n\nSageli on kalade niisk valge.\n", "id": "ekk_Latn_211623"}
{"text": "Püknomeeter\n\nPüknomeeter on kindla ruumalaga kolb (harilikult klaasist), millega saab kindlaks teha uuritava aine tihedust.\n", "id": "ekk_Latn_211624"}
{"text": "Kilevesi\n\nKilevesi ehk kelmevesi (ka kirmevesi, nõrgalt seotud vesi) on vahetult kivimi- ja mullaosakeste hügroskoopsusvee peal asuv nõrgalt kinnitunud vesi, mis püsib seal elektrostaatiliste ja molekulaarjõudude mõjul.\n\nKilevee paksus võib olla mõnisada molekuli.\n", "id": "ekk_Latn_211625"}
{"text": "Surulased\n\nSurulased (Sphingidae) on sugukond liblikaliste seltsis.\n\nSugukonda kuulub umbes 1200 liiki. Enamik neist elab troopilistel aladel.\n\nEnamik neist on suured, jämeda keha ning piklike tiibadega ööliblikad. Surulased on head lendajad. Nad toituvad õite kohal paigal lennates ehk \"surudes\", millest ka nende eestikeelne nimetus.\n", "id": "ekk_Latn_211626"}
{"text": "Meeskohus\n\nMeeskohus (saksa keeles Manngericht) ehk vasallikohus oli Eestimaal ja Liivimaal tegutsenud kohtuasutus.\n\nAastal 1315 said Harju-Viru vasallid nn Valdemar-Eriku lääniõiguse. Just siis anti osale vasallidest – vasallikohtu liikmetele (iudex vasallorum; Mannsrichter) – kaelakohtuõigus, st õigus rakendada surmanuhtlust. Selline õigus oli Lääne-Euroopas ainult maahärradel ehk kõrgematel läänivaldajatel, mitte aga tavalistel rüütlitel.\n\nVasallikohtud loodi Harju-Virus kohe pärast Valdemar-Eriku lääniõiguse andmist 1315, Riia peapiiskopkonnas 1356, Tartu piiskopkonnas 1409 ja Saare-Lääne piiskopkonnas 1445. Saksa ordu Liivi haru territooriumil loodi teadaolevalt vasallikohtud 1459 Järvamaal, 1471 Kuramaal ning 16. sajandi algul Võnnus.\n\nMeeskohus arutas algselt ainult vasallide ja rüütlite süütegusid. Kuna maahärra ei saanud vasallide üle kohut mõista, esindas selliste süütegude arutamisel meeskohtunik maahärrat, kaasistujad aga vasalkonda.\n\nMeeskohtu kompetentsi kuulusid esialgu maakonna vabade elanike tsiviilasjad. 1630. aasta reform laiendas meeskohtu pädevust ning meeskohtule anti menetlemiseks esimese instantsina talupoegade kriminaalasjad. Alates 1636. aastast hakkas kohtuliikmeid (meeskohtunik ja kaks kaasistujat) valima kohalik rüütelkond kolmeks aastaks.\n\nAastatel 1653 ja 1664 anti osa aadlike tsiviilasju ülemmaakohtu kompetentsi. Meeskohtute lahendada jäid piiritülid, võla-, konkursi- ja pärandinõuded, kinnis- ja vallasvara müügi asjad ning talupoegade ja mitteaadlike kriminaalasjad. Meeskohtute otsused kinnitas ülemmaakohus.\n\nTallinna ja Riia asehalduskorra ajal aastatel 1783–1797 tegutsesid meeskohtute asemel kreisikohtud ja alammaakohtud.\n\nPärast meeskohtute likvideerimist 1889. aastal läksid meeskohtute funktsioonid edasi Vene Eestimaa kubermangu rahukohtutele ja ringkonnakohtutele.\n", "id": "ekk_Latn_211627"}
{"text": "48 võimuseadust\n\n\"48 võimuseadust\" (\"The 48 Laws of Power\") on Robert Greene'i 1998. aastal ilmunud raamat. Raamat on mõjutusi saanud 36 strategeemist ja selle kommentaaridest. Seda on võrreldud Sunzi \"Sõja seadustega\" ning osaliselt kattub ka Niccolò Machiavelli \"Vürstiga\".\n\nRaamat õpetab läbi nägema võimumänge, kuid ka seda, kuidas võimu võita ja säilitada ning kaitsta end nende eest, kes elu ohustavad. Teos on siiani Amazoni bestsellerite nimekirja sotsiaalfilosoofiliste raamatute esiotsas. Isegi kümme aastat pärast avaldamist oli see ameerika vangide hulgas populaarne, olles nende jaoks kui juhend enese ülestöötamiseks.\n\nGreen kasutab kogu maailma ja eri aegade allikatest pärit lugusid, esitades neid ladusalt ja lühidalt enda kirjeldatud seaduste näitlikustamiseks. Nende hulgas on lausa anekdootlikke lugusid ja kilde Louis XIV-st, Talleyrandist, Otto von Bismarckist, Mao Zedongist ja mitmest tuntud suurpetturist. Näilise muretusega avab ta võimu ja argielu kulissidetagust, jättes eetilisuse lugeja enese otsustada. Sealjuures üldistab teos Machiavelli, Sunzi, Karl von Clausewitzi ja teiste suurte mõtlejate filosoofilisi tõekspidamisi.\n", "id": "ekk_Latn_211628"}
{"text": "2010.–2011. aasta maailma karikasari suusahüpetes\n\n2010.–2011. aasta maailma karikasari suusahüpetes on 32. ametlik maailma karikasarja hooaeg, mis algas 27. novembril 2010 Kuusamos Soomes. Hooaja jooksul hüpati 26 individuaal- ja viiel meeskondlikul etapil. Viimane etapp toimus 20. märtsil 2011 Planicas Sloveenias.\n", "id": "ekk_Latn_211629"}
{"text": "Natalja Andreitšenko\n\nNatalja Andreitšenko (vene Наталья Эдуардовна Андрейченко; sündinud 3. mail 1956 Moskvas) on vene filminäitleja.\n\nAastail 1973–1977 õppis ta Üleliidulises Kinematograafiainstituudis filminäitleja erialal. Tema juhendajateks olid Sergei Bondartšuk ja Irina Skobtseva.\n\nTema läbimurre filmimaailmas toimus aastatel 1978–1979, kui ta mängis Andrei Kontšalovski filmis \"Siberiaad\". Samuti on ta mänginud Leonid Kvinihidze muusikafilmis \"Hüvasti, Mary Poppins\" ja Pjotr Todorovski filmis \"Sõjaväljaromaan\".\n\nNatalja Andreitšenko oli abielus Austria näitleja ja filmilavastaja Maximilian Schelliga. Neil on tütar Nastassja Schell.\n", "id": "ekk_Latn_211630"}
{"text": "Euroopa karusmari\n\nKarusmari ehk euroopa karusmari (Ribes uva-crispa), rahvapärase nimetusega tikker, on sõstraliste sugukonda sõstra perekonda kuuluv põõsaliik.\n\nKarusmarjale kõige lähedasem taim on must sõstar ja leitud on nende kahe liigi hübriide.\n", "id": "ekk_Latn_211631"}
{"text": "Freundel Stuart\n\nFreundel Jerome Stuart (sündinud 27. aprillil 1951) on Barbadose poliitik, kes oli 23. oktoobrist 2010 kuni 25. maini 2018 Barbadose peaminister.\n\nTa on õppinud Lääne-India ülikoolis politoloogiat ja õigusteadust ning töötanud seejärel alates 1984. aastast juristina.\n\nFreundel Stuart kuulub Demokraatlikku Tööparteisse. Ta valiti parlamenti 1994. aastal. Järgmistel valimistel aastal 1999 kaotas ta oma koha. Aastal 2003 valiti ta senaatoriks. Pärast 2008. aasta valimisi sai Freundel Stuartist asepeaminister ja siseminister, pärast peaminister David Thompsoni haigestumist mais 2010 peaministri kohusetäitja ning pärast Thompsoni surma oktoobris 2010 peaminister kuni 2012. aastal toimunud valimisteni.\n", "id": "ekk_Latn_211632"}
{"text": "Briti Sõltumatu Filmiauhind\n\nBriti Sõltumatu Filmiauhind ehk BIFA (inglise The British Independent Film Awards) on filmiauhind, mida antakse välja 1998. aastast, et väärtustada sõltumatult rahastatud Briti filme ja filmitegijaid.\n", "id": "ekk_Latn_211633"}
{"text": "Dean Barrow\n\nDean Oliver Barrow (sündinud 2. märtsil 1951) on Belize'i poliitik, kes oli alates 8. veebruarist 2008 kuni 12. novembrini 2020 Belize'i peaminister. Ta on ühtlasi rahandusminister.\n\nTa on Ühendatud Demokraatliku Partei esimees.\n\nDean Barrow on hariduselt jurist.\n\nAastatel 1993–1998 oli ta asepeaminister ja välisminister ning seejärel kuni 2008. aasta valimisvõiduni opositsiooniliider.\n", "id": "ekk_Latn_211634"}
{"text": "Rutiil\n\nRutiil on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO₂).\n\nLooduses on rutiilis alati ligi 15% teiste mineraalide jääke (eriti rauda, kuid ka tantaali, nioobiumi, kroomi ja tina).\n\nRutiilile on iseloomulik punakaspruun värvus, väga kõrge kaksikmurdumine (0,286...0,296) ja suur tihedus (4,23–5,5 g/cm³).\n\nRutiil esineb väikeste teradena peamiselt keskmise ja aluselise koostisega tardkivimeis, mõnes moondekivimis, mineraalsetes lõhedes, pegmatiidis ja setetes. Rutiil võib esineda nii eraldi kristallidena kui ka nn rutiili nõeltena, st piklike ja peenikeste kristallidena peamiselt kvartsi kristalli sisemuses. Rutiil on tavaline mineraal liiva raskete mineraalide fraktsioonis ning mõnes kohas rutiili kui titaani toorainet kaevandataksegi liivast. Suurim tootja on Austraalia.\n", "id": "ekk_Latn_211635"}
{"text": "Taavi Pirk\n\nTaavi Pirk (sündinud 2. jaanuaril 1979 Pala vallas) on Eesti poliitik.\n\nTa õppis aastatel 1986–1994 Pala Põhikoolis, aastatel 1994–1998 Räpina Kõrgemas Aianduskoolis. Õpib aastast 2005 Tartu ülikoolis majandust.\n\nTa peab Kadrina külas toitlustusasutust.\n\nTa on Pala vallavolikogu liige ja Rahvaliidu noorteorganisatsiooni juht. Eestimaa Rahvaliidu juhatuse koosolekul 28. oktoobril 2010 valiti ta erakonna peasekretäriks.\n\nTema huviala on vigursaagimine. Ta valmistub Kadrinasse eesti muinasjuttude tegelastega parki rajama.\n", "id": "ekk_Latn_211636"}
{"text": "Silmiklased\n\nSilmiklased (Satyrinae) on alamsugukond (varasema taksonoomia järgi sugukond, siis Satyridae) koerlibliklaste (Nymphalidae) sugukonnas, kuhu kuulub 3000 liiki. Eestist on leitud 19 liiki silmiklasi. Silmiklasi tunneb ära tiiva kannal olevate paksenenud tiivasoonte ja tiibadel paiknevate nn silmtähnide järgi. Tähne leidub nii tiiva üla- kui ka alaküljel.\n\nLõuna-Ameerikast võib leida silmiklasi, kelle tiivad on muutunud läbipaistvateks, kuid silmtähnid on säilinud.\n\nEestis on üks sagedaseim silmiklane rohusilmik (Aphantopus hyperantus). Silmiklaste röövikud talvituvad. Röövikutele on iseloomulik kooniline kahe terava tipmega tagakeha. Silmiklaste röövikud toituvad öösiti kõrrelistel ja talvituvad lõikheinalistel. Mõnikord kestab röövikustaadium ka mitu aastat (näiteks tõmmusilmikutel (Erebia)). Nukud on lühikesed ja jässakad ning arenevad diapausita.\n", "id": "ekk_Latn_211637"}
{"text": "Biokommunikatsioon\n\nBiokommunikatsioon on kommunikatsioon organismide vahel või organismi sees, kus vähemalt üks kommunikatsioonis osaleja ei kasuta keelt.\n", "id": "ekk_Latn_211638"}
{"text": "Proloog\n\nProloog (kreeka keeles prologos \"eeskõne, sissejuhatus\") on kirjandusteose algusosa, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või episood või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi.\n", "id": "ekk_Latn_211639"}
{"text": "Proletaarne kirjandus\n\nProletaarne kirjandus (ld proletarius 'Vana-Rooma vaesema rahvakihi liige') on marksistlikule klassivõitluse ja töölisliikumise ideoloogiale tuginev kirjandus.\n\nProletaarne kirjandus tekkis 20. sajandi alguses ning on lähedane ühiskonnakriitilisele realismile.\n\nProletaarse kirjanduse nimekamad esindajad on Martin Andersen Nexø ja Maksim Gorki, Eestis Juhan Lilienbach, Hans Pöögelmann, Villem Buk, Vassili Mölder, Otto Münther, Jaan Anvelt (kirjanikunimega Eessaare Aadu), Johannes Lauristin (kirjanikunimega Juhan Madarik).\n", "id": "ekk_Latn_211640"}
{"text": "Pleonasm\n\nPleonasm (kreeka keeles pleonasmos \"üleliigsus\", \"liiasus\") on sama või lähedase tähendusega sõnade tarbetu kordamine.\n\nNäiteks \"nägin seda isiklikult omaenda silmaga pealt\" või \"kõrge pilvelõhkuja\".\n", "id": "ekk_Latn_211641"}
{"text": "Polüloog\n\nPolüloog (kreeka keeles poly \"palju\" ja logos \"sõna, kõne\") on mitme tegelase vaheline kõnelus näidendis ja eepilistes žanrides.\n\nPolüloog on dialoogi erijuhtum.\n", "id": "ekk_Latn_211642"}
{"text": "Trento provints\n\nTrento provints ehk Trentino on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas. Provintsi keskus on Trento linn.\n\nProvintsi jääb Garda järve põhjaosa.\n", "id": "ekk_Latn_211643"}
{"text": "Plagiaat\n\nPlagiaat (ladina keeles plagiarus \"inimeseröövija, orjakaupmees\") ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine enda omadena. Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta.\n\nKõige sagedamini esineb plagiaati koolitöödes. Kõrgkoolides loetakse plagiaat akadeemiliste tavade rängaks rikkumiseks, mille eest võidakse üliõpilane eksmatrikuleerida. Sõltuvalt sellest, kuidas õpilane teksti käsitleb, on erinevaid plagiaadi liike. Kõige levinumad on remiksimine (autor võtab sisu erinevatest allikatest ja parafraseerib seda) ja eneseplagiaat (autor võtab oma teksti ja kasutab seda korduvalt, ilma seda viitamata), mashup ( erinevate allikate kopeerimine, viitamata ühelegi neist.)\n\nTekstilisel kujul olevate teoste puhul on võimalik plagiaati tuvastada spetsiaalsete programmide abil, mis võrdlevad etteantud teksti mingisuguses andmebaasis olevate tekstidega. Üldjuhul on andmebaasiks mõne interneti otsingumootori (Google, Yahoo!, Bing) poolt indekseeritud veebilehed. Võimalik on ka näiteks ühe õppeaine õpilaste töödest luua andmebaas, mille piires programm püüab tuvastada sarnaseid töid. Tuntuim plagiaadituvastust võimaldav veebileht on turnitin.com. Tegemist on tasulise programmiga, mis võrdleb etteantud teksti enam kui 15 miljardi veebilehega. WCopyFind on vabavaraline programm, mis võimaldab võrrelda etteantud tekste (näiteks õpilaste esitatud referaate) omavahel. Tasuta ja spetsiaalselt eestikeelsete tekstide jaoks on mõeldud Tallinna Tehnikakõrgkoolis loodud plagiaadituvastusvahend.\n", "id": "ekk_Latn_211644"}
{"text": "Polükarbonaadid\n\nPolükarbonaat ehk kihtplast on plast, mida kasutatakse tööstuses ja ehituses selle heade omaduste tõttu. Polükarbonaadil on suur löögitaluvus, väike väsimustegur ja suur kulumiskindlus. Plasti põhilised koostisained on polükarbonaadid: rühm termoplastilisi orgaanilisi polümeere, mille nimetus tuleneb sellest, et need on polüümid ja sisaldavad karbonaatide gruppi (-O-(C=O)-O-). Üks tarbijale nähtavaid polükarbonaadi kasutusi on andmekandjate CD, DVD ja BD valmistamisel.\n", "id": "ekk_Latn_211645"}
{"text": "Bolzano provints\n\nBolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas. Piirneb põhjas Austriaga. Provintsi keskus on Bolzano linn.\n\nSeni Austria-Ungarile kuulunud lubati Itaaliale 1915. aastal Londoni paktiga ehk rahulepinguga, et Itaalia asuks I maailmasõjas Antandi poolele. 1918. aasta novembris Itaalia kuningriik selle ala okupeeris. Provints moodustati 1926. aastal ja liideti Venezia Tridentina maakonnaga.\n\n21. oktoobril 1939 sõlmisid Hitler ja Mussolini Lõuna-Tirooli küsimuse lepingu (Option in Südtirol/Opzioni in Alto Adige), millega anti piirkonna saksakeelsetele elanikele kuni aasta lõpuni valikuvõimalus, kas nad kolivad Saksamaale või jäävad Itaaliasse ja italiseeritakse, kaotades vähemuste õigused. Ligi 85–90% otsustas kolida Saksamaale, neid kutsuti Optanten, jääda otsustanuid kutsuti Dableiber. 1943. aastaks olid ligi 75 000 optanti Lõuna-Tiroolist lahkunud, kellest 50 000 tulid pärast sõda tagasi.\n\n1943. aastal pärast Cassibile vaherahu, mis sisuliselt tähendas Itaalia kapituleerumist Saksamaa-vastasele koalitsioonile, okupeeris ala Saksamaa ja kuni sõja lõpuni 1945. aastal jäi ala de facto Saksamaa koosseisu. 5. septembril 1946 sõlmisid Itaalia peaminister Alcide de Gasperi ja Austria välisminister Karl Gruber lepingu, millega jäi provints Itaalia koosseisu, uues Trentino-Alto Adige maakonnas ja sai autonoomia. Dableiberid võisid kasutada endisi saksa nimesid. Optandid pidid end ja oma lapsed registreerima ja sünnitunnistuse abil tõestama nende õigust Itaalia kodakondsusele.\n\nKuna aga Trentino-Alto Adige maakond oli endiselt itaallaste enamusega ning Bolzano provintsi saabus palju teisi itaalia keelt kõnelevaid immigrante, jäi rahulolematus Itaalia võimuga endiselt kestma ning kohalik poliitik Sepp Kerschbaumer lõi Lõuna-Tirooli Vabastuskomitee (BAS, Befreiungsausschuss Südtirol), mis pani 1950.-1960. aastatel toime terrorirünnakuid. Seepeale sõlmisid 1971. aastal Itaalia ja Austria uue lepingu, millega sai provints veelgi suurema autonoomia ja Austria kohustus Lõuna-Tirooli siseasjadesse mitte sekkuma. Autonoomia vähendas pingeid ning terrorirünnakud lõppesid.\n\n1972. aastast on Bolzano provintsil autonoomia. 1998. aastast kuulub euroregiooni Tirool-Lõuna-Tirool-Trentino.\n\nProvintsi rahvaarv oli 2015. aasta 31. detsembril 520 891. Ligi 2/3 elanikest räägib emakeelena saksa keelt.\n", "id": "ekk_Latn_211646"}
{"text": "Strategeem\n\nStrategeem (vanakreeka στρατήγημα 'sõjaline kavalus') on tegevuste jadana arvestatud tegevuskava (käitumise algoritm) mingi ülesande lahendamiseks. See on suunatud varjatud sihi saavutamiseks ja selle tingimatuks osaks on esmalt arvestamine vastaspoole psüühiliste omadustega, asendi ja seisundiga ning teisalt olukorraga.\n\nKavala plaanina on see originaalne tee militaarsete, tsiviilsete, poliitiliste, ökonoomiliste ja isiklike sihtide saavutamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_211647"}
{"text": "Uim\n\nUimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust. Uimed esinevad näiteks kaladel, kahepaiksetel, mõnedel tigudel.\n\nKõrgemate loomade jäsemed on evolutsiooni käigus arenenud ürgkalade uimedest.\n", "id": "ekk_Latn_211648"}
{"text": "Aort\n\nAordiks (ladina keeles aorta, kreeka keeles ἀορτή – aortē) nimetatakse inimese ja paljude loomade kehas asuvat suurimat arterit.\n\nAort esineb kõigil amniootidel (imetajad, linnud ja roomajad). Kaladel on kaks aorti. Üks neist viib verd südamest lõpustesse ning teine lõpustest ülejäänud kehasse. Need kaks aorti on omavahel ühendatud väiksemate veresoontega, mis kulgevad läbi lõpuste.\n\nKahepaiksetel on olemas kaks paralleelset aordikaart. Aordikaares asuvad retseptorid, mis registreerivad vererõhku, vere happesust ja süsinikdioksiidi taset veres, ning edastavad näitajad ajju.\n\nAordi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.\n", "id": "ekk_Latn_211649"}
{"text": "Paleolimnoloogia\n\nPaleolimnoloogia on teadusharu, mis on tihedalt seotud limnoloogia ja paleoökoloogiaga. Paleolimnoloogiliste uuringute eesmärk on sageli rekonstrueerida siseveekogude (peamiselt järvede ja jõgede) endisaegne seisund ning määratleda minevikus toimunud muutused järve ontogeneesis, mida on põhjustanud eriti kliima muutumine, inimmõju (nt eutrofeerumine ja hapestumine) ja muud veekogu seisundit mõjutavad tegurid.\n\nPaleolimnoloogiliste uuringute käigus uuritakse eriti põhjasetteid ja neis leiduvaid organismide jäänuseid (näiteks ränivetikate pantsereid (diatomeeanalüüs), karpvähiliste ja limuste kodasid, õietolmu (õietolmuanalüüs), surusääsklaste vastsete kitiinseid osi).\n\nPaleolimnoloogia temaatikat käsitlev nimekaim väljaanne on Journal of Paleolimnology.\n", "id": "ekk_Latn_211650"}
{"text": "Ülenev aort\n\nÜlenev aort on inimese aordi piirkond südamest aordikaareni ehk aordi lõik, mille jooksul see liigub ülespoole. Üleneva aordi eesmärk on varustada südamelihast verega, mis toimub kahe sellest hargneva pärgarteri kaudu.\n", "id": "ekk_Latn_211651"}
{"text": "Stepan Jarts\n\nStepan Jarts (sündinud 15. augustil 1978).\n\nTa on lõpetanud Tallinna Majaka Teeninduskooli koka erialal ja W. Kandulski Euroopa kutseliste kondiitrite kooli Poolas.\n", "id": "ekk_Latn_211652"}
{"text": "Frederick Loewe\n\nFrederick Loewe (10. juuni 1901 Berliin – 14. veebruar 1988 Palm Springs) oli USA helilooja.\n\nAlates 1924. aastast elas ta Ameerika Ühendriikides.\n\nFrederick Loewe on näiteks populaarsete muusikalide \"Minu veetlev leedi\" ja \"Camelot\" muusika autor.\n", "id": "ekk_Latn_211653"}
{"text": "Erireostus\n\nErireostus on veereostuse suurus teatava üksikreostaja (nt elaniku, karilooma) või ka toodangu- või tooraineühiku kohta. Tavaliselt väljendatakse erireostust inimekvivalentides.\n", "id": "ekk_Latn_211654"}
{"text": "Eriveekulu\n\nEriveekulu on vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühiku valmistamiseks. Sageli väljendatakse eriveekulu liitrit ööpäevas (l/d).\n", "id": "ekk_Latn_211655"}
{"text": "Metaani oksüdeerivad bakterid\n\nMetaani oksüdeerivad bakterid ehk metanotroofid ehk metanotroofsed bakterid on bakterid, kes saavad süsinikku ja energiat ainult metaanist. Metanotroofid on peaaegu alati obligaatsed ehk nad vajavad elutegevuseks metaani.\n\nMetanotroofia on metülotroofia erijuht. Metülotroofid on prokarüoodid, kes suudavad kasvada süsinikuallikatel, milles on üks või enam süsiniku aatomit, kuid milles ei esine süsinik-süsinik sidemeid (metaan, metanool, metüülamiin, dimetüülamiin jne).\n\nMetanotroofid on mitmekesine rühm gramnegatiivseid baktereid. Nad võivad kasvada nii aeroobses kui anaeroobses keskkonnas. Metanotroofid jagatakse kolme rühma erinevate metanaali assimileerimiseks kasutatavate radade ja muude füsioloogiliste ja morfoloogiliste tunnuste alusel. Aeroobsetes tingimustes moodustavad nad esmalt mittetäielikul põlemisel hapnikust ja metaanist metanaali. Reaktsiooni viib läbi ensüüm metaani monooksügenaas (MMO). Metanaali ehk formaldehüüdi kasutavad nad seejärel erinevates sünteesiradades orgaaniliste molekulide tootmiseks.\n\nMetaani monooksügenaas esineb kahe vormina. Membraaniseoseline pMMO (particulate methane monooxygenase) on aktiivne enamikul aeroobsetest metanotroofidest ning asub tsütoplasmamembraanis. Teiseks esinemisvormiks on vaba ensüüm, sMMO (soluble methane monooxygenase), mis paikneb tsütoplasmas. sMMO aktiivsust omavad tüüp II aeroobsed metanotroofid.\n\nMetanotroofide poolt kõrvaldatakse märkimisväärne osa metaanist, mis maapinnast atmosfääri vabaneb. Seega on nad olulised kasvuhoonegaaside hulga vähendajad. Biotehnoloogias kasutatakse metaani oksüdeerivaid baktereid maagaasist valgu valmistamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_211656"}
{"text": "Veekaitse\n\nVeekaitse on juriidilised, majanduslikud, tehnilised, maaparandus-, tervishoiu- jms meetmed mere-, põhja- ja pinnavee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks.\n\nEestis on veekaitse olulisimaks dokumendiks \"Veeseadus\", mis sätestab veekaitse juriidilised alused.\n\nEesti veekaitse olulisemaid rajajaid on tehnikateadlane Harald-Adam Velner\n", "id": "ekk_Latn_211657"}
{"text": "Und\n\nUnd on elussöödaga õngpüünis, millel on nööri külge kinnitatud üks kuni kolm konksu.\n\nEestis olid kasutusel harkund ja ketasund ning unnapüük toimus enamasti talvel jääaugust. Unnaga püüti eelkõige haugi, koha, lutsu ja ahvenat nii merel kui sisevetel. Talvel kinnitati und jääaugu kohale kepi külge, suvel kaldavaia külge. Avaveepüügil varustati und ujukiga, mis kinnitati ankruga veekogu põhja. Pikk kanepi- või linanöör on keriti unnahargile või unnakettale, millelt see kala näkkamisel kergesti maha jooksis. Unnakonksusid võeti kaasa ja hoiti unnatuusti küljes, mis oli nööriga kinni seotud õletuust. Talvel otsiti unda ja tõmmati ta jää alt välja unnakoogu abil.\n\n20. sajandi alguses unnapüük vähenes, nüüd tegelevad sellega vaid harrastuskalurid.\n", "id": "ekk_Latn_211658"}
{"text": "Kalamaksaõli\n\nKalamaksaõli on kalade (peamiselt turskade) maksast saadav helekollane läbipaistev vedelik. Kalamaksaõlil on omapärane lõhn ja maitse. Et kalamaksaõli sisaldab A- ja D2-vitamiini ning mitmeid olulisi mikroelemente, kasutatakse seda laialdaselt meditsiinis.\n", "id": "ekk_Latn_211659"}
{"text": "Liebigi reegel\n\nLiebigi reegel ehk miinimumreegel on seaduspärasus, mille kohaselt taimede kasvu piirab eelkõige see taimetoiteelement, mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim.\n\nSeaduspärasuse sõnastas küll oma põllumajandusteemalistes töödes Carl Sprengel (1828), kuid laiema tähelepanu alla tõi selle seaduspärasuse Justus von Liebig.\n\nHiljem on Liebigi reeglit oluliselt täiendatud (Mitscherlichi reegel, Shelfordi reegel).\n", "id": "ekk_Latn_211660"}
{"text": "Nigel Farage\n\nNigel Paul Farage [fəˈrɑːʒ] (sündinud 3. aprillil 1964 Londonis) on Briti poliitik.\n\nTa oli Suurbritannia Iseseisvuspartei juht. Nigel Farage oli Brexitini Euroopa Parlamendi liige ning Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsiooni kaaspresident (EFD).\n", "id": "ekk_Latn_211661"}
{"text": "Édouard Manet\n\nÉdouard Manet (23. jaanuar 1832 Pariis – 30. aprill 1883 Pariis) oli prantsuse maalikunstnik.\n\nÉdouard Manet' tuntuimad teosed on \"Eine murul\" ja \"Olympia\". Need tekitasid kunstniku eluajal palju kõneainet ja mõjutasid tugevalt noori kunstnikke, kes kujundasid välja impressionismi. Manet ise ei pidanud end impressionistiks, kuid tänapäeval käsitletakse teda tavaliselt koos teiste impressionistidega.\n", "id": "ekk_Latn_211662"}
{"text": "Sami Lotila\n\nSami Lotila (sündinud 1965 Jyväskyläs) on soome ajakirjanik.\n\nOktoobrist 2009 märtsini 2011 oli ta Soome kõmu­ajakirja Hymy peatoimetaja. Eestis on Lotila tuntud kui Eesti Päevalehe ja Õhtulehe kolumnist, kelle väljaütlemised Eesti elu ja eestlaste kohta on äratanud palju tähelepanu.\n\nFilosoofiamagistri haridusega Sami Lotila on õppinud Tartu, Varna ja Krakówi ülikoolis.\n\n2010. aasta novembris avaldas näitleja Peeter Oja avalikult oma arvamust Lotila kirjutiste sisu kohta (süüdistades ka Õhtulehe peatoimetajat Väino Koorbergi) nii Postimehes, kui ka TV3 saates \"Kolmeraudne\". Kirglikud avaldused tekitasid vastakaid arvamusi ja seisukohti.\n\n25. novembril 2010 esilinastus Kanal 2-s saade \"Miks Sami Lotila Eestit vihkab?\", mille autor on Krister Kivi.\n", "id": "ekk_Latn_211663"}
{"text": "Alfred Sisley\n\nAlfred Sisley (30. oktoober 1839 Pariis – 29. jaanuar 1899 Moret-sur-Loing, Prantsusmaa) oli inglise impressionistlik maalikunstnik.\n\nTeda tuntakse kui kõige järjepidavamat impressionismiviljelejat, kes pühendus eelkõige vabas õhus maalimisele. Ta ei maalinud kunagi inimesi ning erinevalt näiteks Camille Pissarrost ja Auguste Renoir'st ei arvanud kunagi, et impressionism ei suuda tema kõiki kunstilise eneseväljenduse vajadusi rahuldada.\n\nSisley sündis Pariisis mõjukate inglastest vanemate pojana. Tema isa William oli siidikaupmees, ema Felicia (sündinud Sell) oli haritud muusikaasjatundja.\n\n1857, kui Sisley oli 18-aastane, saadeti ta Londonisse äri õppima, aga ta jättis selle 1861 pooleli ja tuli Pariisi tagasi.\n\nAlates 1862 õppis ta Pariisis Kaunite kunstide koolis Šveitsi kunstniku Marc-Charles-Gabriel Gleyre'i ateljees. Seal tutvus ta Frédéric Bazille'i, Claude Monet' ja Auguste Renoir'ga. Nad maalisid koos maastikke pigem vabas õhus kui stuudios, et realistlikult kujutada päikesevalguse efekte. See lähenemine oli omas ajas uuenduslik. Niimoodi sündinud maalid olid värvilisemad ja rohmakamalt maalitud kui publik oli harjunud. Sellepärast oli Sisleyl ja tema sõpradel esialgu vähe võimalusi oma teoseid müüa. Pariisi kõige tähtsama iga-aastase kunstinäituse salongi kuraatorid ei võtnud tavaliselt nende teoseid vastu. Siiski oli Sisley 1860. aastatel oma kaaslastest natuke paremal majanduslikul järjel, sest isa toetas teda.\n\n1866 alustas Sisley suhet Pariis elava bretooni Eugénie Lesouezeciga (1834–1898). Neil sündis kaks last: 1867 poeg Pierre ja 1869 tütar Jeanne. Sel ajal ei elanud Sisley kuigi kaugel Clichy avenüüst ja Guerbois' kohvikust, mis tollal oli paljude kunstnike kohtumispaik.\n\n1868 võeti Sisley pildid lõpuks Salongi vastu, aga näitus ei toonud talle rahalist edu ja kriitikudki ei arvanud tema teostest hästi. Edu ei toonud järgmisedki näitused.\n\n1870 puhkes Prantsuse-Preisi sõda, milles 28-aastane Bazille hukkus. Sõja tulemusena varises Sisley isa äri kokku ja nüüd jäi Alfredi ainsaks sissetulekuallikaks oma maalide müümine. Kogu ülejäänud elu elas ta vaesuses, sest kuni surmani ei toonud tema maalid palju raha sisse. Aeg-ajalt siiski leidis ta patroone, kes teda toetasid, ja nii sai ta muuhulgas teha paar sõitu Inglismaale.\n\nSisley esimene Inglismaa-reis toimus 1874, varsti pärast impressionistide esimest sõltumatut näitust. Ta veetis mõned kuud Londoni lähedal ja tal valmis kakskümmend maali Thamesist Molesey lähedal, mis asub umbes 20 km kaugusel Londonist.\n\nKuni 1880 elas Sisley oma perega Pariisist läänes Moret-sur-Loingis Fontainebleu metsa lähedal, kus paarkümmend aastat varem olid töötanud Barbizoni koolkonna kunstnikud. Sealne maastik oma pidevalt muutuva õhustikuga sobis Sisleyle hästi. Ta ei pidanud vajalikuks otsida mässava mere dünaamikat ega Prantsuse Riviera eredaid värve.\n\n1881 tegi Sisley teise reisi Inglismaale.\n\n1897 reisisid Sisley ja Lesouezec Walesi. Seal Cardiffis abiellusid nad 5. augustil lõpuks ametlikult. Cardiffi külje all olevas Penarthis valmis Sisleyl vähemalt 6 õlimaali merest ja rannakaljudest. Augusti keskel kolisid nad Langland Bay lähedale hotelli, kus valmis veel vähemalt 11 õlimaali ümbruskonnast. Prantsusmaale sõitsid nad alles oktoobris.\n\n1898 taotles Sisley Prantsusmaa kodakondsust. Palve lükati tagasi. Järgmisel aastal esitas ta uue taotluse. Seekord politsei toetas seda, aga haigus tuli vahele ja nii jäigi Sisley surmani Suurbritannia kodanikuks. Kunstnik suri Moret-sur-Loingis 29. jaanuaril 1899, mõni kuu pärast oma naise surma.\n\nSisley tudengiaja teosed on kaduma läinud. Tema varaseim teadaolev teos, \"Allee väikese linna lähedal\", on usutavasti valminud 1864. aasta paiku. Tema esimesed maastikumaalid on sünged, maalitud tumepruunide, roheliste ja kahvatusinistega. Sageli valmisid need Marlys või Saint-Cloud's, mõlemad Pariisi külje all.\n\nTeiste impressionistide hulgas jääb Sisley Claude Monet' varju, kuigi kõige rohkem sarnanevad tema teosed Pissarro omadega.\n\nNice'i kunstimuuseumis olevat Sisley maali \"Moret' papliallee\" on varastatud kolm korda. Esimene vargus toimus 1978, kui see oli laenatud Marseille'sse, ja maal avastati mõne päeva pärast linna kanalisatsioonitorustikust. Teine vargus toimus 1998 ning selle eest mõisteti muuseumi kuraator varguses süüdi ja talle määrati 5 aastat vangistust. Kolmandat korda varastati maal 2007. aasta augustis ja see leiti 4. juunil 2008 koos veel 3 varastatud maaliga Marseille' lähedalt kaubikust.\n", "id": "ekk_Latn_211664"}
{"text": "Heinrich Bruiningk\n\nHeinrich Bruiningk (7. juuli 1675 Narva – 24. jaanuar 1736 Riia) oli Eesti vaimulik, Liivimaa kindralsuperintendent.\n\nBruiningk õppis 13 aastat Narva ladina koolis ja alates 7. märtsist 1689 Riia lütseumis. Immatrikuleerus augustis 1690 Tartu ülikooli ja 25. septembril 1693 Kieli ülikooli, õppis ka Halle ja Leipzigi ülikoolis (ei immatrikuleeritud). Wittenbergi ülikooli immatrikuleerus 21. aprillil 1696, magistrina mainitud 22. augustil 1696; Uppsala ülikoolis õppis aastal 1698. Bruiningk nimetati 10. veebruaril 1699 Stockholmis Ingerimaa kuberneri Otto Vellingki kodupastoriks. Ordineeriti 20. oktoobril 1699 õpetajaks.\n\nBruiningk oli aastatel 1699–1701 Narva Johannese koguduse abiõpetaja, 1701–1710 sama koguduse õpetaja ja Narva konsistooriumi assessor ning aastast 1702 Narva sinodi eesistuja. Oli aastal 1700 vabahärra kindral Otto Vellingki juures Rootsi armee staabipastor. Pärast Vene vägede vallutust aastal 1704 leidis Peeter I juures soosingu, Narva elanikkonna küüditamisel aastal 1708 oli ta kohale jäetud elanikkonna ainus lubatud pastor linnas. Valiti 21. detsembril 1710 Liivimaa kindralsuperintendendiks, kinnitati 5. jaanuaril 1711 ning astus ametisse 4. juulil 1711. Oli Liivimaa ülemkonsistooriumi president, Riia Peetri koguduse ülemõpetaja (1712–1736) ning Riia linnakonsistooriumi assessor. Peeter I kutsus teda mitmel korral Peterburi jutlustama. Ta oli hea jutlustaja ja administraator, samuti kooliasjade arendaja. Ta tundis muret ebakõlblate vaimulike pärast, kurtes selle kohta aastal 1727 Liivimaa maanõunike kogule.\n", "id": "ekk_Latn_211665"}
{"text": "Antwone Fisher\n\nAntwone Quenton Fisher (sündinud 3. mail 1959 Clevelandis Ohio osariigis) on USA filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik.\n\nTema 2001. aastal ilmunud autobiograafiline teos \"Finding Fish\" oli New York Timesi bestseller.\n\n2002. aastal lavastas Denzel Washington tema elust rääkiva filmi \"Antwone Fisher\", mille stsenarist on Fisher ise.\n", "id": "ekk_Latn_211666"}
{"text": "Olympia (täpsustus)\n\nOlympia on mitme asja nimi. Olympia on Washingtoni osariigi pealinn USA-s. Olympia on kirjastus. \"Olympia\" on Édouard Manet' maal. Olympia on kontserdisaal Pariisis. \"Olympia\" on Bryan Ferry album Larissa Olympia on korvpallpalliklubi Larissast Opel Olympia 582 Olympia, väikeplaneet Olympia (printsess Napoléon) Olympia oli parvlaeva Princess Anastasia endine nimi.\n", "id": "ekk_Latn_211667"}
{"text": "Fotograaf\n\nFotograaf (kõnekeeles ka piltnik) on inimene, kes teeb fotoaparaadiga fotosid ehk pildistab.\n\nKutseline fotograaf on enamasti saanud vastava erihariduse kutse- või kõrgkoolis või erialakursustel ning töötab fotograafina, esineb näitustel ja tema teoseid avaldatakse mitmesugustes väljundites. Kutseliste fotograafide seas on näiteks albumeid välja andvaid fotokunstnikke, moe-, reklaami-, loodus-, pressifotograafe jne.\n\nHarrastusfotograaf pildistab peamiselt oma lõbuks.\n", "id": "ekk_Latn_211668"}
{"text": "Giljotiin\n\nGiljotiin on masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega.\n", "id": "ekk_Latn_211669"}
{"text": "Loodusfotograaf\n\nLoodusfotograaf on fotograaf, kes on spetsialiseerunud looduse pildistamisele – loodusfotograafiale.\n\nEesti tuntumate loodusfotograafide hulka kuuluvad näiteks Arne Ader, Tiit Hunt, Toomas Ili, Jarek Jõepera, Fred Jüssi, Alari Kivisaar, Tiit Leito, Ingmar Muusikus, Jaak Põder, Avo Põlenik, Remo Savisaar, Sven Začek ja Urmas Tartes.\n", "id": "ekk_Latn_211670"}
{"text": "Loodusfotograafia\n\nLoodusfotograafia on looduse pildistamisele keskenduv fotograafia alaliik.\n\nLoodusfotograafia eesmärk on kuvada erinevaid looduse elemente, nagu näiteks maastikku, metsloomi ja taimi. Erinevalt dokumenteerivast fotograafiast pannakse loodusfotograafias rohkem rõhku pildi esteetilisele väärtusele.\n\nSeda ala viljelevaid fotograafe nimetatakse loodusfotograafideks. Nende loomingut nimetatakse loodusfotodeks.\n", "id": "ekk_Latn_211671"}
{"text": "Mart Külvik\n\nMart Külvik (sündinud 20. detsembril 1960) on eesti geograaf ja looduskaitsebioloog.\n\nTa töötab Eesti Maaülikoolis.\n\nOn olnud Eesti Kongressi ja Tartu Linnavolikogu liige; Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Rohelise Liikumise asutajaliige. Mitmekordne Eesti meister orienteerumises.\n\nTa on olnud Tartu linnaökoloog.\n", "id": "ekk_Latn_211672"}
{"text": "Kalaramp\n\nKalaramp on vooluveekokku paisu juurde rajatud kare kaldpind, mis võimaldab veeorganismidel liikuda üle paisu.\n\nKalarampi peetakse looduslähedaseks kalapääsuks. Väliselt meenutab kalaramp suuresti tehiskoske (kalapääs), kuid erinevalt tehiskosest on kalarambil ainult osa paisu nõlvusest muudetud karedaks.\n", "id": "ekk_Latn_211673"}
{"text": "Aivar Leito\n\nAivar Leito (24. august 1954 – 21. september 2018) oli eesti ornitoloog.\n\nTa lõpetas 1972. aastal Haapsalu 1. Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna.\n\nTöötas Eesti Maaülikoolis juhtivteadurina.\n\nTema põhilisteks uurimissuundadeks olid laglede ja sookurgede bioloogia.\n\nOn avaldanud ligikaudu 200 teaduslikku ja populaarteaduslikku kirjutist ning on kolme ornitoloogilise raamatu autor ja populaarteadusliku filmi \"Valgepõsk-lagle\" (Tallinnfilm, 1993) käsikirja autor.\n", "id": "ekk_Latn_211674"}
{"text": "Indrek Rohtmets\n\nIndrek Rohtmets (sündinud 18. juulil 1953) on eesti bioloog, tõlkija ja teadusajakirjanik.\n\nTa oli aastatel 1989–2001 ja 2014–2015 ajakirja Horisont peatoimetaja.\n\nRohtmets on teinud mitmes maailma paigas loodusvideoid Eesti Televisiooni saatesarja \"Osoon\" tarbeks.\n\nTema algatusel on loodud Eesti Teadusajakirjanike Selts, ta oli ka seltsi esimene esimees.\n", "id": "ekk_Latn_211675"}
{"text": "Ervin Pihu\n\nErvin Pihu (15. veebruar 1930 – 14. detsember 2020) oli eesti ihtüoloog.\n\nTa lõpetas 1955. aastal Tartu ülikooli bioloog-zooloogina ja töötas sellest ajast Zooloogia ja Botaanika Instituudis. 1961. aastast töötas ta Võrtsjärve Limnoloogiajaamas. Ta uuris Eesti kalu ning peamisi uurimisvaldkondi oli kalade bioloogia: kasvutempo, sigimine, toitumine, arvukusdünaamika ja selle reguleerimine.\n\nTa töötas Eesti Maaülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_211676"}
{"text": "Tiit Maran\n\nTiit Maran (sündinud 9. oktoobril 1959) on eesti zooloog, XV Riigikogu liige.\n\nTa on lõpetanud 1983. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Bioloogiadoktor (2007), uurinud euroopa naaritsa bioloogiat.\n\n1983. aasta 10. oktoobril läks tööle Tallinna Loomaaeda naaritsaprojekti raames. 1993. aastast oli ta Tallinna Loomaaia teadussekretär ja 2007. aastast ka teadusliku liigikaitse labori juhataja.\n\n24. oktoobrist 2016 kuni 5. aprillini 2023 oli ta Tallinna Loomaaia direktor.\n", "id": "ekk_Latn_211677"}
{"text": "Kaja Lotman\n\nKaja Lotman (sündinud 10. mail 1960) on eesti zooloog ja looduskaitsetegelane.\n\nTa lõpetas 1985. aastal Tartu Riiklik Ülikooli bioloogina.\n\nTöötab Keskkonnaametis looduskaitse nõunikuna.\n", "id": "ekk_Latn_211678"}
{"text": "Harilik viigipuu\n\nHarilik viigipuu (Ficus carica) on mooruseliste sugukonda viigipuu perekonda kuuluv heitlehine puuliik.\n", "id": "ekk_Latn_211679"}
{"text": "Liigveelase\n\nLiigveelase on vesiehitis, mis võimaldab liigset tulvavett juhtida paisust mööda või paisust üle. Liigveelaset võidakse kasutada ka suurvee möödajuhtimiseks.\n\nPaisust mööda lastakse tulvavesi tavaliselt kas kiirvoolu või treppveelaskme kaudu. Üle paisu lastakse vesi aga harilikult ülevooluavade kaudu ning sellist paisu, millest vesi üle voolab nimetatakse ülevoolupaisuks.\n", "id": "ekk_Latn_211680"}
{"text": "Lewis (telesari)\n\n\"Lewis\" on Briti kriminaalsari, \"Inspektor Morse'i\" (1987–1992) jätkusari.\n\nSeriaal põhineb Colin Dexteri teostel, stsenaristid ja režissöörid on jagude kaupa varieerunud. Sarja muusika on kirjutanud Barrington Pheloung.\n\nPeategelast peainspektor Robbie Lewist kehastab Kevin Whately, tema abilist seersant James Hathawayd Laurence Fox.\n\nEestis on telesarja näidanud Eesti Televisioon.\n", "id": "ekk_Latn_211681"}
{"text": "Ploomilehine õunapuu\n\nPloomilehine õunapuu ehk hiina õunapuu ehk kitaika (Malus prunifolia) on külmakindel ja saagikas õunapuuliik. Arvatavasti on liik tekkinud mariõunapuude ja aed-õunapuuliikide korduval ristumisel. Viljad väikesed, pika varrega.\n\nRahvasuus kutsutakse ploomilehise õunapuu vilja sageli paradiisiõunaks. See nimetus on eksitav, sest paradiisi-õunapuu on üks madala õunapuu sorte, mis kannab aed-õunapuu viljadega sarnanevaid täismõõdus õunu.\n", "id": "ekk_Latn_211682"}
{"text": "Lakk (karvad)\n\nLakk on pikem karvastik imetaja kaelal ja seljal.\n\nKõige tuntum on kabjaliste, näiteks hobuste ja sebrade lakk. Kuid lakk esineb väga erinevatel imetajatel, kes ei ole omavahel kuigivõrd sugulased. Sõralistest on lakk näiteks tüügasseal, gnuul, kaelkirjakul ja piisonil. Kiskjalistest on lakk lõvil ja hüäänil, aga lakkhunt on oma nimegi laka järgi saanud. Lakk võib esineda esikloomalistel, näiteks paavianil, ja isegi loivalistel, näiteks merilõvil.\n\nLakk esineb sagedamini isasloomal ja on üks silmatorkavaimaid soolise dimorfismi tunnuseid.\n\nEri liiki loomadel on lakk erisuguse kujuga, näiteks lõvil ümbritseb see tihedalt kogu pead, seevastu hobusel kulgeb pealaelt kitsa ribana mööda kaela ja selgroogu tahapoole.\n\nInimese juuksed on samuti väga laka moodi, aga traditsiooniliselt neid lakaks ei nimetata.\n", "id": "ekk_Latn_211683"}
{"text": "Kiirvool\n\nKiirvool on suure langu ja käreda vooluga kanal või renn, mille kaudu liigvesi juhitakse paisust mööda või viiakse kanal järsust nõlvast alla . Et kiirvoolus on voolaval veel suur energia, siis on see põhja- ja küljeerosiooni vältimiseks tugevasti kindlustatud (nt voolusäng on betoonist).\n", "id": "ekk_Latn_211684"}
{"text": "Koresööt\n\nKoresööt on kuiv taimne loomasööt, mis sisaldab palju toorkiudu. Koresöödas peab olema kuivainet 75–85% ja kiudu 15–45%.\n\nKariloomade peamine koresööt on hein, kuid koresöödana tarvitatakse ka rohukuiviseid, põhku, aganaid jms.\n", "id": "ekk_Latn_211685"}
{"text": "Vesiehitus\n\nVesiehitus on ehitustegevus, mis hõlmab vesiehitiste rajamist veekogudesse.\n\nVesiehituse ja veekaitse hüdrotehnikainseneri kutsestandardile vastavat haridust on Eestis võimalik omandada ainult Eesti Maaülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_211686"}
{"text": "Veejuhe\n\nVeejuhe on ehitis, mille kaudu saab vett juhtida ühest kohast teise. Veejuhe on näiteks kanal ja torustik.\n\nIsevoolset (gravitatsioonijõul liikuva veega) veejuhet, millega tuuakse vett kaugest allikast, nimetatakse samuti veejuhtmeks.\n", "id": "ekk_Latn_211687"}
{"text": "Mägi-õunapuu\n\nMägi-õunapuu ehk Sieversi õunapuu (Malus sieversii) on looduslik õunapuuliik.\n\nMägi-õunapuu kasvab Kesk-Aasia mägedes, nimelt Lõuna-Kasahstanis, Usbekistani, Kõrgõzstani ja Tadžikistani idaosas, Põhja-Afganistanis ja Hiinas Xinjiangi provintsis.\n\nMägi-õunapuu kasvab 5–12 m kõrgeks. Tema vili on suurem kõigi teiste metsikute õunaliikide viljadest, kuni 7 cm läbimõõdus. Ka väliselt võib mägi-õunapuu vilja kergesti pidada mõne aed-õunapuu sordi viljaks. Kuid puude erinevus on selles, et 62,2% puudel lähevad lehed sügisel enne varisemist punaseks, aga aed-õunapuul juhtub see kõigest 2,8% puudest.\n\nLooduses kasvab ta enamasti 1200–1800 meetri kõrgusel merepinnast. Välimuselt on mägi-õunapuud mitmekesised: nii kõrged kui madalad, viljadki erinevad kujult, suuruselt, värvilt ja valmimisajalt. Mägi-õunapuud peetakse aed-õunapuu esivanemaks.\n\nMägi-õunapuud kirjeldas teaduslikult esimesena Carl Friedrich von Ledebour pärast oma Altai-ekspeditsiooni, mis toimus aastatel 1826–1827. Selle käigus avastas ta üle 400 taime. Ta kirjeldas mägi-õunapuud 1833. aastal, pani sellele nimeks Pyrus sieversii ja paigutas selle perekonda pirnipuu. Hiljem eraldati õunad pirnidest eraldi perekonda. Puule pani ta liiginime Johann Sieversi (1762–1795) järgi, kes avastas selle 1793. aastal Alaköli järve suubuva Urdžari jõe orus Kasahstanis.\n\nTänapäeval on mägi-õunapuu ohustatud liik. Tema metsade kogupindala on üksnes 110 km². Kõige suuremat ohtu kujutab endast ebaseaduslik metsaraie. Mägi-õunapuumetsi raiutakse selleks, et teha ruumi karjamaadele ja elamutele. Näiteks Almatõ rahvaarv on aastail 1959–2009 suurenenud 2,9 korda. Mõningane probleem on ka ristumine aed-õunapuuga.\n\nPalju aastaid on uuritud aed-õunapuu põlvnemist. Hiljuti selgus, et kõige suurema panuse aed-õunapuu geenidesse on andnud tänapäevani säilinud asurkond, mis kuulub mägi-õunapuu liiki ja kasvab Ili jõe orus Tjan-Šani põhjanõlvul Loode-Hiinas ja Kasahstanis. Kuid ka mets-õunapuu on andnud oma panuse aed-õunapuu genoomi. On oletatud, et aed-õunapuu kujunemises on osalenud ka Malus baccata, aga selle kohta pole andmeid.\n\nTänapäeval kasutatakse mägi-õunapuud aretusprogrammides, mille abil loodetakse saada selliseid õunapuusorte, mis kasvavad aed-õunapuule praegu sobimatutes tingimustes. Peamiselt tähendab see õunapuu külmakindluse suurendamist. Samuti kasutatakse mägi-õunapuud teistsugustes aretusprogrammides, mille abil loodetakse suurendada aed-õunapuu vastupidavust haigustele.\n\nKasahstani suurim linn Almatõ on nime saanud õunte järgi, mis kasahhi keeles on алма. Linn asub mägi-õunapuu loodusliku levila keskel ja tema nime tõlgitakse sageli kui 'õunu täis'. Nõukogude võimu ajal kandis see linn nime Alma-Ata, mis kasahhi keeles tähendab 'õunte isa'. Alma tähendab õunu teisteski turgi keeltes, samuti ungari keeles.\n", "id": "ekk_Latn_211688"}
{"text": "Volodõmõr Klõtško\n\nVolodõmõr Volodõmõrovõtš Klõtško [volod'õõmõr klõtšk'oo] (ukraina keeles Володимир Володимирович Кличко, saksapäraselt Wladimir Klitschko, venepäraselt Vladimir Klitško; sündinud 25. märtsil 1976 Semej's Kasahstanis) on Ukraina poksija.\n", "id": "ekk_Latn_211689"}
{"text": "Vaikne Don\n\n\"Vaikne Don\" (vene keeles Тихий Дон) on Mihhail Šolohhovi romaan.\n\nŠolohhov alustas \"Vaikse Doni\" kirjutamist Vjošenskaja staniitsas, kuhu ta aastal 1926 elama asus.\n\nRomaan ilmus neljas köites (1928 (1. ja 2. köide), 1932 (3. köide), 1940 (4. köide)).\n\nRomaanil on perekonnakroonika ja ajaloolise epopöa sugemeid. See käsitleb realistlikus võtmes Doni kasakate elu maailmasõjaeelsest ajast kuni kodusõjani. Vaikselt voolav Don on elu jätkuvuse sümbol. Šolohhov pöörab palju tähelepanu Grigori ja tema abikaasa Aksinja armastusele. Kirjaniku muu looming jääb kunstiliselt kvaliteedilt sellele teosele tunduvalt alla .\n\nNõukogude kriitikud heitsid romaanile ette endiste aegade ja mässuliste kasakate ülistamist. Tsensuur kimbutas teda, sest peategelane otsustas valgete kasuks.\n\nAastal 1965 sai Šolohhov \"Vaikse Doni\" eest Nobeli kirjandusauhinna.\n\nAlates ilmumisest on teos olnud üks 20. sajandi vene kirjanduse suuri mõistatusi ja vaidlusobjekte. Romaani ja selle autorsust on ümbritsenud teravate ideoloogiliste heitluste tulevärk, risti vastandlike tõlgenduste, oletuste ja legendide tihe padrik. 1920. aastate lõpul räägiti Moskvas salapärasest eidekesest, kes käivat mööda toimetusi kaebamas, et tema punaste poolt tapetud poja käsikiri on avaldatud Šolohhovi nime all. Esimesed raamatud teose autorsuse kohta ilmusid 1970. aastate keskel Pariisis. Kirjandusteadlane Irina Medvedjeva-Tomaševskaja pakkus romaani autoriks unustatud kirjanikku, Doni kasakate elu suurepärast tundjat Fjodor Krjukovit (1870–1920), seda versiooni toetas oma saatesõnas Aleksandr Solženitsõn.\n\nÜhe usaldusväärsema uurijana paistab silma USA slavist Herman Ermolaev, kes on mitmeid plagiaaditeooriaid väga asjalikult arvustanud (raamat \"Mihhail Šolohhov ja tema looming\", 2000). Ameerika kriitik Ernest Simmens on öelnud, et \"Vaikne Don\" on vaatamata poliitika üleküllusele eeskätt \"suur ja liigutav armastuse lugu, võib-olla ainus tõeline armastusromaan nõukogude kirjanduses\".\n", "id": "ekk_Latn_211690"}
{"text": "Ultrafiltratsioon\n\nUltrafiltratsioon ehk ultrafiltrimine ehk ultrafiltreerimine on nähtus, kus vedelik liigub läbi poolläbilaskva (semipermeaabli) bio- või tehismembraani.\n\nUltrafiltratsioon erineb osmoosist selle poolest, et osmoos on iseeneslik protsess, aga ultrafiltratsioonis rakendatakse hüdrostaatilist survet.\n", "id": "ekk_Latn_211691"}
{"text": "Investituuritüli\n\nInvestituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.\n\nRooma paavsti soovile olla ka Saksamaal asuva katoliku kiriku absoluutne juht seisis vastu Saksa-Rooma riigi keiser, kes soovis allutada oma riigis olevad katoliku kirikud ilmalikule võimule ning määrata riigi vaimulikud oma äranägemise järgi, luues ilmalikust võimust sõltuva saksa reichskirche.\n\nTüli tekkimise aluseks olid paavst Gregorius VII (1073–1085) nõuded, et ilmalik võim lõpetaks sekkumise vaimulikesse asjadesse ja tunnistaks, et vaimulik võim on ilmalikust kõrgem, sest paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim ning ilmalikud valitsejad on troonil jumala armust, jumala esindaja on aga Rooma paavst.\n\nSaksa-Rooma riigi keiser aga läänistas vaimulikele mittepärilikke lääne, sai vaimulikud oma vasallideks ja kindlustas nii nende lojaalsuse riigile. Vaimulikud allusid otse Saksa keisrile (nn riigivaimulikud), mitte hertsogitele või paavstile. Vaimulikud said riigiametid ja muutusid riigivõimu tugevdavaks ametkonnaks, kellel oli täielik immuniteet (vabahärrast kirikufoogtil oli ka kohtuvõim), mille eest pidid piiskopid tasuma koormisi (2/3 riigi sõjaväest ja maksudest). Kirikust sai Saksamaa ühtsuse tagaja. Väljajagatud ja tühjaks jäänud kirikulääne ei pidanud keiser uuesti läänistama, vaid hoidis neid enda käes ja sai nii endale ka lääni tulud.\n", "id": "ekk_Latn_211692"}
{"text": "Planktoniammuti\n\nPlanktoniammuti on tööriist, mida kasutatakse planktoniorganismide arvu määramiseks soovitud sügavuselt kindla ruumalaga veeproovi kohta.\n", "id": "ekk_Latn_211693"}
{"text": "Planktonivõrk\n\nPlanktonivõrk on vahend, mille abil saab koguda veekogu planktonit ja määrata liigilist koosseisu.\n\nPlanktonivõrk koosneb koonusekujulisest siidvõrgust ja selle põhjal olevast otsikust ehk kannist, mis on kraaniga avatav.\n\nPlanktonivõrk lastakse nööri või trossi otsas soovitud sügavusele ja tõstetakse aeglaselt käsitsi või mehaaniliselt veesõidukile.\n\nSuletava planktonivõrguga saab võtta ka kvantitatiivseid veeproove.\n", "id": "ekk_Latn_211694"}
{"text": "Kalakaitse\n\nKalakaitse on teaduslikul alusel põhinev kalade, teiste veeloomade ja -taimede ning töönduspüügi reguleerimine.\n\nEestis reguleerib kalapüüki kalapüügiseadus.\n", "id": "ekk_Latn_211695"}
{"text": "Kalamürgid\n\nkalamürgid ehk ihtüotsiidid, mürkained, millega hävitatakse veekogudes soovimatuid kalu kalamürgid, mürgid, mida kalad toodavad enda kaitseks kalamürgid, kalatoodete või kala riknemisel tekkinud mürgid\n", "id": "ekk_Latn_211696"}
{"text": "Kalapaat\n\nKalapaat on veesõiduk, mida kasutatakse ranna lähedal ja siseveekogudel kalapüügiks.\n\nMaailmas on kasutusel väga palju erinevaid kalapaaditüüpe, mis on tingitud peaasjalikult eri püügiviisidest ja püütava piirkonna suurusest.\n", "id": "ekk_Latn_211697"}
{"text": "Kalaparasiidid\n\nKalaparasiidid ehk kalanugilised on kalade kehas, kehapinnal, lõpustel või silmades elavad üherakulised või hulkraksed parasiidid, kes toituvad kala kudedest. Valdav osa kalaparasiite on üherakulised protistid. Parasiite on kolme peamist tüüpi: Clonorchis sinensis (trematood/lest), Anisakis (nematood/ümaruss) ja Diphyllobothrium (tsestood/paeluss).\n\nParasiidid võivad olla sisemised (endoparasiidid) või välised (ektoparasiidid). Kalade kaitsemehhanismid haiguste vastu on spetsiifilised ja mittespetsiifilised. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid hõlmavad nahka ja soomuseid, samuti eritatavat limakihti, mis püüab mikroorganisme kinni ja pärsib nende kasvu. Kui patogeenid rikuvad neid kaitsemehhanisme, võivad kaladel tekkida põletikulised reaktsioonid, mis suurendavad verevoolu nakatunud piirkondadesse ja toovad kohale valgeid vereliblesid, mis üritavad patogeene hävitada. Spetsiifilised kaitsemehhanismid mida nimetatakse ka adaptiivsek immuunvastuseks on teatud reaktsioonid patogeenidele, mille kala organism ära tunneb.\n", "id": "ekk_Latn_211698"}
{"text": "Triloogia\n\nTriloogia (kreeka keeles tri- \"kolm, kolmik\" ja logos \"mõiste, käsitlus\") on kolmest iseseisvast teosest koosnev tervik.\n", "id": "ekk_Latn_211699"}
{"text": "Tetraloogia\n\nTetraloogia (kreeka keeles tettares \"neli\" ja logos \"mõiste, käsitlus\") on neljast iseseisvast teosest koosnev tervik.\n\nTetraloogiaks nimetatakse ka Vana-Kreekas kolmest tragöödiast ja ühest satüüridraamast koosnevat näidendite gruppi, mida esitati Dionysose pidustustel.\n\nTetraloogia on näiteks Anatoli Rõbakovi romaan \"Arbati lapsed\" koos teiste romaanidega \"1935 ja järgmised aastad\" (1989), \"Hirm\" (1990) ning \"Tuhk ja tolm\" (1994).\n", "id": "ekk_Latn_211700"}
{"text": "Riigimehed\n\n\"Riigimehed\" oli Eesti teleseriaal, poliitiliseks satiiriks liigitatav draama.\n\nTootja firma oli Catapult Films. Sarja näitas Eesti Televisioon esimest korda alates 31. oktoobrist 2010 kuni 31. oktoobrini 2013.\n\n\"Riigimeeste\" stsenaristid olid Ott Sepp ja Õ-Fraktsioon, lavastaja Kaaren Kaer ning produtsendid Tõnis Leht ja Gerli Veermäe.\n", "id": "ekk_Latn_211701"}
{"text": "Diloogia\n\nDiloogia (kreeka keeles di(s) \"kaks korda\" ja logos \"mõiste, käsitlus\") ehk kaksikteos, on kahest iseseisvast osast koosnev tervik.\n\nDiloogiat iseloomustavad ühised tegelased ja ühine teema või tegevusaeg minevikus.\n", "id": "ekk_Latn_211702"}
{"text": "Jõgiromaan\n\nJõgiromaan on romaaniseeria, milles iga üksikteos on omaette tervik ning samal ajal seotud ühiste tegelaste, teema või kujutatava ajastu kaudu.\n\nJõgiromaane hakati kirjutama 19. sajandil. Tuntud on näiteks Honoré de Balzaci \"Inimlik komöödia\", mis koosneb ligi sajast teosest. Balzaci jõgiromaan kujutab Prantsusmaa kõigi kihtide elu ajavahemikul 1815–1848 ning selles on mitmeid teosest teosesse korduvaid tegelasi.\n\nJõgiromaane on kirjutanud ka John Galsworthy (\"Forsyte'ide saaga\") ja Romain Rolland (10-osaline arenguromaan \"Jean Christophe\").\n", "id": "ekk_Latn_211703"}
{"text": "Kadunud sugupõlv\n\nKadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation \"kadunud põlvkond\") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda.\n\nTuntud on Erich Maria Remarque'i romaan \"Läänerindel muutuseta\".\n", "id": "ekk_Latn_211704"}
{"text": "Dialoog\n\nDialoog ehk kahekõne (kreeka keeles dialogos 'vestlus') on kahe või enama isiku omavaheline vestlus.\n\nDialoog on näitekirjanduse põhikomponent. Dialoogi kasutatakse sageli ka proosakirjanduses tegelaste otsese kõnena.\n", "id": "ekk_Latn_211705"}
{"text": "Duoloog\n\nDuoloog (ladina sõnast duo 'kaks' ja kreeka sõnast logos 'sõna, kõne') on kahe tegelase vaheline kõnelus näidendis ja eepilistes žanrides.\n\nDuoloog on dialoogi erijuhtum.\n", "id": "ekk_Latn_211706"}
{"text": "Arnold Annebat\n\nArnold Annebat (ka Arnoldus või Arnold Anebat või Arnold von Anneberg; suri 19. jaanuaril 1551) oli katoliiklik Tallinna piiskop aastatel 1536–1551.\n\nArnold Annebat oli pärit Tallinnast, tema isa Gert tuli 1490. aastal Mustpeade gildi liikmena Tallinna. Et sinna kuulusid enamasti vallalised mehed, sündis Annebat tõenäoliselt pärast seda. Annebati ema oli Katharina Hunnynckhusen.\n\nVõimalik, et Annebat oli juba 1508. aastal preester Narvas (seal tegutses her Arnold). Esimene kindel teade temast on aga 1517. aastast, mil ta oli piiskop Johann Blankenfeldi sekretär. Selles ametis oli ta kuni 1523. aastani, mil Blankenfeld nimetas ta Tallinna toomkapiitli dekaaniks. Selles ametis oli ta kuni 1536. aastani, mil ta Johannes Roterdi surma järel Tallinna piiskopiks valiti. See toimus tõenäoliselt 1536. aasta suvel, sest sama aasta 5. septembril kinnitas paavst Annebati Tallinna piiskopiks. Annebat suri 1551. aasta alguses, misjärel järgmiseks Tallinna piiskopiks sai tema koadjuutor Friedrich von Ampten.\n\nArnold Annebat maeti Rakvere Püha Mihkli kloostri kirikusse. Tema hauaplaat avastati kloostri varemeist 19. sajandil ja paigutati Rakvere Kolmainu kirikusse, kus see on tänini.\n", "id": "ekk_Latn_211707"}
{"text": "Monoloog\n\nMonoloog (vanakreeka sõnadest mono 'ainus' ja logos 'kõne') ehk ainukõne ehk ühekõne on näidendis või kirjandusteoses pikem üksikkõne endamisi või dialoogi osana.\n\nMonoloogi sisuks võib olla tegelase lüüriline eneseväljendus, pihtimus, pöördumine publiku poole, jutustus laval näitamata sündmustest, refleksioon ja hinnang toimunule.\n\nMonoloog võib olla ka tegelase sisedialoog küsimuste-vastuste kujul, nagu Hamleti kuulus monoloog \"Olla või mitte olla\".\n\nMonoloogi algatajaks peetakse vanakreeka tragöödiakirjanikku Euripidest.\n\nMonoloogi soositi klassitsismi ja romantismi perioodil. 19. sajandil realistlikus draamas kasutati seda vähem. Uuesti hakati seda rohkem viljelema 20. sajandi ekspressionistlikus näidendis (täpsemalt: ad spectatores).\n\nTervenisti monoloogile on üles ehitatud monodraama. Monoloog on oluline väljendusvorm dramaatikas. Monoloogi esineb ka lüürikas ja eepikas.\n", "id": "ekk_Latn_211708"}
{"text": "Vitali Klõtško\n\nVitali Volodõmõrovõtš Klõtško [vit'aali klõtšk'oo] (ukraina keeles Віталій Володимирович Кличко, saksapäraselt Vitali Klitschko, venepäraselt Vitali Klitško; sündinud 19. juulil 1971 Belovodskojes Kõrgõzstanis) on Ukraina poliitik ja endine poksija. Ta on Ukraina Demokraatliku Reformialliansi juht ja Kiievi linnapea.\n", "id": "ekk_Latn_211709"}
{"text": "Samuel Hinds\n\nSamuel Archibald Anthony Hinds (sündinud 27. detsembril 1943) on Guyana poliitik, alates 11. augustist 1999 kuni 20. maini 2015 Guyana peaminister.\n\nTa kuulub Progressiivsesse Rahvaparteisse. Ta oli peaminister ka 9. oktoobrist 1992 kuni 6. märtsini 1997 ja 19. detsembrist 1997 kuni 9. augustini 1999.\n\n6. märtsist kuni 19. detsembrini 1997 oli ta Guyana president.\n", "id": "ekk_Latn_211710"}
{"text": "Rahvusvaheline lasteraamatupäev\n\nRahvusvaheline lasteraamatupäev on 2. aprillil Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) ja selle rahvuslike sektsioonide poolt tähistatav päev.\n\nPäeva tähistatakse 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval.\n", "id": "ekk_Latn_211711"}
{"text": "Käsmu kirik\n\nKäsmu kirik (ka Käsmu kabel) on luteri kirik Lääne-Virumaal Käsmus. Ajalooliselt jäi kirik Haljala kihelkonda.\n\nKäsmu kirikut kasutab EELK Käsmu kogudus.\n\nPuitkirik valmis aastatel 1863–1864 ning siin on Tallinna Rootsi-Mihkli kirikust pärinev orel, mille tõenäoliselt ehitas 1813. aastal orelimeister Johann Andreas Stein.\n\nKirikut ümbritseb Käsmu kalmistu.\n", "id": "ekk_Latn_211712"}
{"text": "Benedict Witte\n\nBenedict Witte (25. aprill/6. mai 1768 Tallinn – 17. oktoober/29. oktoober 1822 Moskva) oli Eesti vaimulik.\n\nWitte immatrikuleeriti 23. septembril 1785 Jena ülikooli, oli kohal veel aastal 1788. Ordineeriti õpetajaks 2. oktoobril/13. oktoobril 1799.\n\nTa oli aastatel 1799–1813 (kutsuti 17. augustil/28. augustil 1799) Ambla Maarja koguduse õpetaja. Lahkus ametist mais 1813.\n", "id": "ekk_Latn_211713"}
{"text": "Autograaf\n\nAutograaf (kreeka keeles autos 'ise' ja graphō 'kirjutan') on omakäeline kirjutus.\n\nAutograaf võib olla kiri, käsikiri, aga ka pühendus raamatus.\n\nAutograafidel on nii teaduslik kui ka kogumisväärtus.\n", "id": "ekk_Latn_211714"}
{"text": "Vahelihas\n\nVahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.\n\nVahelihase äärmine osa on lihaseline, keskosa kõõluseline. Kõõluseline osa on lihaselise osa jätk ning koosneb omavahel põimuvatest kõõluskiududest.\n\nVahelihas muudab võimalikuks hingamise: selle pinguldumisel liigub diafragma külgmine osa allapoole, suureneb rindkere ruumala (selles suurenemises osalevad ka välimised roidevahelihased) ning kopsudesse voolab õhk. Selle käigus surutakse kõhuõõne elundid allapoole ning kõht kummub väljapoole. Vahelihase lõdvestumisel liigub see kõhulihaste suurenenud toonuse mõjul üles, rindkere maht väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. Väljahingamisel osalevad ka sisemised roidevahelihased.\n\nVahelihasel on oma roll ka oksendamise, defekatsiooni ja urineerimise korral, sest ta avaldab teatud elunditele survet.\n", "id": "ekk_Latn_211715"}
{"text": "Kamassi keel\n\nKamassi keel on väljasurnud samojeedi keel, mida rääkisid Lääne-Siberis Sajaanides elanud kamassid. Kamassi keel kuulub koos sölkupi ja matori keelega lõunasamojeedi keelerühma. Kamassi keele dialektid on kamassia ja koibali.\n\nKamassi keelt uurisid Matias Aleksanteri Castrén ja Kai Donner. Donner kogus 20. sajandi alguses materjali, mille publitseeris Aulis Joki. 20. sajandi alguses oli keel juba välja suremas. Seda rääkis vaid mõni pere Abalakovo külas (tänapäeval Krasnojarski krai Sajanski rajooni Malinovski külanõukogus). Suurem osa kamasse läks üle hakassi või vene keelele. 1963. aastal leiti Ablakovo külast veel mõned vanurid, kes mäletasid lapsepõlves räägitud keelt. Kamassi keele viimane kõneleja Klavdija Plotnikova suri 1989. aastal.\n\nEestis on kamassi keelt uurinud Ago Künnap. Ta kaitses Helsingi ülikoolis aastal 1971 filosoofiadoktori väitekirja teemal \"System und Ursprung der kamassischen Flexionssuffixe\" ning aastal 1974 Tartu Ülikoolis filoloogiadoktori väitekirja teemal \"Pööramine ja käänamine samojeedi keeltes\" (\"Склонение и спряжение в самодийских языках (сравнительно-исторический анализ первичных словоизменительных суффиксов)\").\n", "id": "ekk_Latn_211716"}
{"text": "He Got Game\n\n\"He Got Game\" (eestikeelse pealkirjaga \"Pall on tema käes\") on 1998. aasta spordidraama; filmi lavastas Spike Lee, peaosas Denzel Washington. \"He Got Game\" on Public Enemy 1998. aasta album, mis oli selle filmi soundtrack-album. \"He Got Game\" on Jay Tee 2005. aasta mixtape-album.\n", "id": "ekk_Latn_211717"}
{"text": "Giljotineerimine\n\nGiljotineerimine ehk giljotiinimine on hukkamine giljotiini abil.\n\nÜks esimesi, kes giljotineeriti, oli Prantsusmaa kuningas Louis XVI.\n", "id": "ekk_Latn_211718"}
{"text": "Saprolegnia\n\nVesihallik (Saprolegnia) on heterokontide hõimkonda kuuluvate magevee-eluliste organismide perekond. Traditsiooniliselt on neid peetud seenteks. Tüüpiliselt on nad valged. Enamasti võib neid kohata kasvamas organismide kudedel (nt surnud kalade peal).\n", "id": "ekk_Latn_211719"}
{"text": "Termotuumarelv\n\nTermotuumarelv, tuntud ka kui vesinikupomm ja termotuumapomm, on massihävitusrelv, milles kasutatakse relva hävitava jõu saavutamiseks termotuumareaktsiooni ehk tuumasünteesireaktsiooni, kus kergete aatomituumade ühinemisel (tuumasüntees) vabaneb plahvatuslikult väga suur kogus energiat.\n\nTermotuumalaenguna kasutatakse vesiniku isotoope deuteeriumi (²H) ja triitiumi (³H). Vesinikupomm on tavaliselt koostatud kahejärgulisena: termotuumareaktsiooni esilekutsumiseks kasutatakse uraan-235 lõhustamise või plutooniumi ahelreaktsiooni tulemusena vabanenud energiat. Raskete aatomituumade (uraan-235) või plutooniumi lagunemine (tuumalõhustumine) on seega aatomidetonaatoriks, millest saadud energia arvel saavutatakse termotuumareaktsiooniks (²H + ³H → ⁴He + n) vajalik ülikõrge temperatuur (umbes 10 MK) ja rõhk.\n", "id": "ekk_Latn_211720"}
{"text": "Tõrva kõrtsihoone\n\nTõrva kõrtsihoone on ajalooline maakivist ehitis Lõuna-Eestis Tõrva linnas. Seda peetakse Tõrva üheks esimeseks tänaseni säilinud ehitiseks ning linna sümboliks. Kõrtsihoone ehitati esmakordselt Pärnu–Tartu ja Viljandi–Valga maantee ristumiskohale 1834. aastal.\n\nAlgselt oli hoone valmistatud puidust ning see kuulus tollase Patküla mõisa omandisse. 1890. aasta sügisel põles vana puidust kõrtsihoone maha ning hoone ehitati taas üles maakivist. Kõrtsihoones tegutses kõrts ning tall.\n\nÜmberehitatuna oli kõrtsihoone pikk krohvimata dekoratiivselt laotud maakivihoone, mis kaetud poolkelpkatusega. Uste ja akende avad olid historitsismile omaselt markeeritud valgete krohviraamistustega. Enamus hoone algsest väljanägemisest on restaureeritult säilinud tänaseni.\n\n19. sajandi viimasel veerandil oli kõrtsihoone omanik ja kõrtsipidaja ning hobupostijaama ülem tollal Tõrva lähistel asuva Riiska talu omanik Hugo Wecram. Sajandi lõpus ostis kõrtsihoone läti rahvusest ärimees Zakrits, kes tellis uue kõrtsipidajana seniste savi- ja puunõude asemele klaaskannud ja fajansstaldrikud, mille alla oli varguste ennetamiseks graveeritud \"Tõrva kõrtsist varastatud\".\n\nPärast Teist maailmasõda tegutsesid hoones einelaud ja Tõrva Tarbijate Kooperatiivi kauplused.\n\nAastatel 1998–2000 renoveeriti Tõrva linna omandisse kuuluv kõrtsihoone, mille käigus vahetati välja hoone sarikad, laoti uus kivikatus ning restaureeriti hoone maakividest müüritis.\n\n2017. aasta seisuga tegutsevad hoones infopunkt, kaks lillepoodi, postkontor, juuksur, bussijaam ja Musta Kõutsi Kõrts (bistroo), suletud on varem samas tegutsenud Swedbanki harukontor.\n", "id": "ekk_Latn_211721"}
{"text": "Johannes Roterd\n\nJohannes Roterd (ka Johannes Rotert; surnud 1536) oli Tallinna piiskop aastatel 1531–1536.\n\nRoterd pärines Tallinna kodanikkonnast. 1501. aastal immatrikuleeriti ta Rostocki ülikooli, kuid tema teaduskraadi kohta teateid pole. 1511. aastal nimetati teda Niguliste kirikhärraks, kuid pole selge, kas ta oli ka Tallinna toomhärra. Ühetähenduslikult kapiitli liikmena on teda mainitud 1512. aastal. 1524. aastal on teda mainitud toomkiriku fabrikaatorina.\n\nRoterd valiti Tallinna piiskopiks pärast Georg von Tiesenhauseni surma 1530. aasta oktoobris. Seetõttu on võimalik, et tema ametiaeg algab veel selle aastaga. Paavsti kinnituse sai ta aga alles 1531. aasta 30. augustil. Roterd suri enne 1536. aasta septembrit, kuna siis kinnitas paavst järgmiseks Tallinna piiskopiks Arnold Annebati.\n", "id": "ekk_Latn_211722"}
{"text": "Christian Czernekow\n\nChristian Czernekow (surnud 1514) oli Tallinna piiskop aastatel 1513–1514.\n\nCzernekow pärines Danzigi kodanike hulgast. 1476. aastal immatrikuleeriti ta Rostocki ülikooli ning arvatavasti 1478. või 1479. aastal omandas ta samast bakalaureusekraadi. Hiljem omandas Czernekow ka magistrikraadi. Liivimaale saabus ta arvatavasti kohe pärast seda ning 1487. aastal on teda mainitud Tallinna raesekretärina. Seda ametit pidas ta 20 aastat ning uuesti aastatel 1512–1513.\n\nCzernekow oli Tallinna toomhärra, teda on sellena esmamainitud 1495. aastal. 1510. aastal on teda lisaks nimetatud ka Saare-Lääne toomhärraks, lisaks Tallinna piiskopi Gottschalk Hageni kirjutajaks. Samal ajal nimetati teda ka Schwerini diötseesist pärinevaks vaimulikuks ja notariks, mis läheb mõneti vastuollu teiste andmetega, mis kinnitavad tema pärinemist Danzigist.\n\nTõenäoliselt 1513. aasta oktoobris valiti Czernekow Tallinna piiskopiks. Juba novembris asus ta teele Rooma, et paavsti käest kinnitus saada. Teekond venis pikaks ja paavsti käest õnnestus tal kinnitus piiskopikohale saada alles 6. veebruaril 1514. Seejärel asus ta tagasiteele. Sama aasta juuli alguses on teda elusolevana mainitud siis toimunud Liivimaa maapäeval.Akten und Rezesse der livländischen Ständetage. 3, 1494–1535. Nr. 57, punkt 41. Czernekowi surmaajaks võis olla 16. juuli, ta oli maetud Tallinna toomkirikusse.\n\nPärast Czernekowi surma valis toomkapiitel uueks Tallinna piiskopiks Christian Bomhoweri, kuid paavst kinnitas piiskopiks Johann Blankenfeldi.\n", "id": "ekk_Latn_211723"}
{"text": "PureVideo\n\nNvidia PureVideo on graafikakaardi riistvaraline lahendus, mille eesmärk on arvuti CPU vabastada video dekodeerimise protsessidest ja video järeltöötlusest, viies need protsessid üle NVIDIA graafikaprotsessorisse (GPU). Purevideo on kasutusel Nvidia GeForce 6, GeForce 7, GeForce 8, GeForce 9, GeForce 200, GeForce 400, GeForce M seeria (varem tuntud kui GeForce Go) ja Nvidia Quadro seeria GPU seeriates. PureVideo on loodud töötama koos vastava meedia esitamise tarkvaraga. NVIDIA seadme draiverid Windows XP, Windows Vista ja Windows 7 jaoks on PureVideo toega, see tähendab, et vastava (PureVideo toega) rakendustarkvaraga NVIDIA draiver kasutab automaatselt mistahes riistvaralist kiirendust, mis on kättesaadav NVIDIA kuvaadaptril.\n\nKõik tarkvaralised HD DVD / Blu-ray-mängijad, samuti enamik DVD-esitamise tarkvarast arvutitele on PureVideo toega. NVIDIA PureVideo tehnoloogia tuge omavad ka Microsofti Windows Media Player ja Windows Media Center. NVIDIA müüb ka omavalmistatud PureVideo dekodeerimise tarkvara (see tekitab aga segadust, sest seda dekodeerimise tarkvara ei ole vaja ja samas ka ei kasuta kolmanda osapoole meediamängijad), mis töötab omamoodi DVD-mängijana, omades tänapäevaseid video järeltöötluse võimalusi. PureVideo võimete tase varieerub sõltuvalt generatsioonist.\n\n14. novembril 2001 lasi NVIDIA välja beetaversiooni suletud lähtekoodiga seadmedraiveri ja avatud lähtekoodiga API ehk VDPAU (Video Decode and Presentation API for Unix – video dekodeerimise ja esitamise API Unixile) PureVideo toetusega Linuxile, FreeBSD-le ja Solarisele.\n", "id": "ekk_Latn_211724"}
{"text": "Linnastumise määr\n\nPiirkonna linnastumise määr ehk linnastumise aste on linnades elavate inimeste (linnarahvastiku) osatähtsus piirkonna rahvastikus.\n\nArenenud riikides toimus kõige suurem muutus linnastumise määras 19. sajandil tööstusliku pöörde tõttu. Näiteks Inglismaal suurenes see 17 protsendilt 1801. aastal 72 protsendile 1891. aastal. Kogu maailma rahvastikust elas 1900. aastal linnades 15%. 2007. aastal oli kogu maailma linnastumise määr umbes 50%.\n\nEnnustatakse, et aastaks 2050 on arenenud maades linnastumise määr 86% ja arengumaades 64%.\n", "id": "ekk_Latn_211725"}
{"text": "Ali Afshar\n\nAli Afshar (tuntud ka kui Alex Dodd, Alexander Dodd, Alex Todd) on USA filminäitleja ja elukutseline võidusõitja.\n\nTa vanemad on põllumajandusärimees Eskandar Afshar ja pärsia poeet Leila Kasra.\n", "id": "ekk_Latn_211726"}
{"text": "Vesineitsiklased\n\nVesineitsiklased (Calopterygidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.\n\nSugukonda kuulub 17 perekonda kokku umbes 150 liigiga. Euroopas esineb ainult üks liik. Liigirikkamad perekonnad on Hetaerina – 37 liiki Calopteryx – 29 liiki Mnesarete – 22 liiki\n\nKeha on neil metalselt helkiv, tiivad värvilised ja laiad. Tiivad on puhkeolekus asetatud kas selja kohale või veidi avatuna kaldu keha külgedele.\n", "id": "ekk_Latn_211727"}
{"text": "Kõrsiklased\n\nKõrsiklased (Lestidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.\n\nKõrsiklaste hulka kuulub 9 perekonda kokku 153 liigiga.\n\nEuroopas elab selle sugukonna 9 liiki.\n", "id": "ekk_Latn_211728"}
{"text": "Ojasääriklased\n\nOjasääriklased ehk säärikliidriklased (Platycnemididae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.\n", "id": "ekk_Latn_211729"}
{"text": "Tondihobulased\n\nTondihobulased (Aeshnidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.\n\nSellesse seltsi kuuluvad suhteliselt suured kiilid.\n\nPõhja-Ameerikas elab neid 41 liiki, Saksamaal 14 liiki.\n", "id": "ekk_Latn_211730"}
{"text": "Johannes Heinrich Felicius vanem\n\nJohannes Heinrich Felicius (23. september 1742 Flensburg – 21. detsember 1819/2. jaanuar 1820 Harju-Jaani) oli Eesti vaimulik.\n\nFelicius sündis Flensburgis, praeguse haldusjaotuse järgi Schleswig-Holsteini liidumaal. Ta immatrikuleerus 24. aprillil 1760, oli kohal veel aastal 1763; Helmestadti ülikooli immatrikuleerus 28. aprillil 1763. Ordineeriti õpetajaks 2. juulil/13. juulil 1770\n\nOli aastatel 1770–1819 (kutsuti adjunktõpetajaks 4. märtsil/15. märtsil 1770, õpetajaks introdutseeriti 13. juunil/24. juunil 1770) Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse õpetaja, Ida-Harju praostkonna praostiks sai 15. jaanuaril/26. jaanuaril 1798, Eestimaa Konsistooriumi assessoriks sai 21. jaanuaril/1. veebruaril.\n", "id": "ekk_Latn_211731"}
{"text": "Vesikiillased\n\nVesikiillased (Libellulidae) on kiililiste seltsi kuuluv putukate sugukond.\n\nSellesse seltsi kuulub kokku ligi 1000 liiki.\n", "id": "ekk_Latn_211732"}
{"text": "Juhan Raudsepp\n\nJuhan Raudsepp (10. detsember 1896 Lugaži vald, Läti – 15. detsember 1984 Tallinn) oli eesti skulptor.\n", "id": "ekk_Latn_211733"}
{"text": "Kolmetine leht\n\nKolmetine liitleht on kolmest lehekesest koosnev liitleht.\n\nKolmetine leht on näiteks maasika perekonda kuuluvatel liikidel.\n", "id": "ekk_Latn_211734"}
{"text": "Siege\n\nSiege on USA hardcore-punkbänd \"The Siege\" (eestikeelse pealkirjaga \"Sõjaseisukord\") on 1998. aasta film, mille režissöör on Edward Zwick ning peaosi mängivad Denzel Washington, Bruce Willis, Annette Bening ja Tony Shalhoub.\n", "id": "ekk_Latn_211735"}
{"text": "Nerehta\n\nNerehta [n'erehta] on linn Venemaal Kostroma oblastis, Nerehta rajooni keskus.\n\nAsub Nerehta jõe ääres.\n\nLinn sai alguse merjalaste asulast ja seda on kroonikas mainitud 1214. aasta all. Linnaõigused sai 1776.\n\n19. sajandil kujunes tekstiilitööstuse keskuseks.\n\nLinnal on raudteeühendus Jaroslavli, Kostroma ja Ivanovoga.\n", "id": "ekk_Latn_211736"}
{"text": "Sõjaseisukord\n\nSõjaseisukord on riigis või selle osas erakorralistel asjaoludel (näiteks sõda, loodusõnnetused, massirahutused) kõrgeima võimuteostaja poolt kehtestatud eriolukord, mille jooksul valitsetakse sõjaaja seaduste järgi.\n", "id": "ekk_Latn_211737"}
{"text": "Ronald Fisher\n\nRonald Aylmer Fisher (17. veebruar 1890 – 29. juuli 1962) oli inglise matemaatik ja evolutsiooniteoreetik.\n\nTa formaliseeris loodusliku valiku teooria ja formuleeris loodusliku valiku teoreemid. Ta tegeles statistiliste meetoditega ning arendas katse planeerimise teooriat.\n\n1930. aastal esitas Ronald Fisher runaway hüpoteesi ehk Fisheri hüpoteesi (inglise keeles Fisherian runaway), millega saab seletada ühe tunnuse eelistamist isastel emaste poolt (vt Suguline valik#Fisheri hüpotees).\n", "id": "ekk_Latn_211738"}
{"text": "Sulgjas leht\n\nSulgjas leht on liitleht, mille lehekesed kinnituvad pearootsule enamasti vastakuti paarikaupa.\n\nSulgjad lehed võivad olla nii paaritusulgjad kui ka paarissulgjad.\n", "id": "ekk_Latn_211739"}
{"text": "Vahelduv leheseis\n\nVahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.\n", "id": "ekk_Latn_211740"}
{"text": "Männaseline leheseis\n\nMännaseline leheseis on leheseis, mille korral lehed asetsevad ühel kõrgusel (männasena) ümber varre.\n", "id": "ekk_Latn_211741"}
{"text": "Kaarroodne leht\n\nKaarroodne leht on leht, mille lehelaba aluselt kulgeb lehetippu mitu enam-vähem ühetugevust kaarjat leheroodu.\n", "id": "ekk_Latn_211742"}
{"text": "Crimson Tide\n\nCrison Tide\n\n\"Crimson Tide\" on Richard P. Henricki põnevusromaan. \"Crimson Tide\" (eestikeelse pealkirjaga \"Punane oht\") on selle raamatu põhjal 1995. aastal valminud film; režissöör Tony Scott, peaosades Denzel Washington ja Gene Hackman. Alabama Crimson Tide on USA Alabama Ülikooli spordivõistkondade nimi. Crimson tide on Mehhiko lahele iseloomulik vee õitsemine Crimson Tide on kokteil, mille koostisosadeks on vodka ja granaatõunamahl. Crimson tide on ka ingliskeelne eufemism, mis tähendab menstruatsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_211743"}
{"text": "Dannii Minogue\n\nDanielle Jane Minogue [mɨˈnoʊɡ] (sündinud 20. oktoobril 1971 Melbourne'is) on Austraalia laulja, näitleja, moelooja ja modell. Ta on laulja Kylie Minogue'i noorem õde.\n", "id": "ekk_Latn_211744"}
{"text": "Taolistiivalised\n\nTaolistiivalised (Zygoptera) on kiililiste seltsi alamselts.\n\nTeine kiililiste alamselts on eristiivalised. Taolistiivalised on tavaliselt veidi väiksemad kui eristiivalised ning nende tiivad asetsevad puhkeolekus koos keha tagaosa lähedal, kui eristiivalised hoiavad tiibu külgedel kehaga risti.\n\nTaolistiivaliste hulka kuuluvad vesineitsiklased, kõrsiklased ja liidriklased (kokku 23 liiki Eestis elavaist 63 kiililiigist).\n", "id": "ekk_Latn_211745"}
{"text": "Eristiivalised\n\nEristiivalised (Anisoptera) on kiililiste seltsi alamselts.\n\nRühma nimetus tuleneb sellest, et eristiivalistel on tagatiibade kuju (tiiva alus) erinev eestiibade kujust. Eristiivalised kiilid on ka enamasti suuremad kui taolistiivalised.\n\nTeiseks kiililiste alamseltsiks taolistiivalised. Neil on ees- ja tagatiivad kuju poolest võrdlemisi sarnased.\n", "id": "ekk_Latn_211746"}
{"text": "NEC\n\nNEC (jaapani 日本電気株式会社, Nippon Denki Kabushiki Kaisha) on Jaapani infotehnoloogiaettevõte.\n\nEttevõte asutati 1899. aastal ning algul tootis see telefone ja lüliteid.\n\n1983. aastani kasutas ettevõte rahvusvaheliselt nime Nippon Electric Company, Limited.\n", "id": "ekk_Latn_211747"}
{"text": "Domeikava\n\nDomeikava on küla Leedus endise Kaunase maakonna aladel Kaunase rajoonis, Domeikava valla keskus. Asub 10 km Kaunasest põhja pool.\n\nDomeikava on elanike arvult Leedu suurim küla. Seal on nii gümnaasium kui ka raamatukogu. Vaatamisväärsuseks on Kaunase kindluse Domeikava fordi varemed.\n", "id": "ekk_Latn_211748"}
{"text": "Politseivalitsus\n\nPolitseivalitsus oli Eesti politsei keskasutus aastatel 1934–1938.\n\nSiseministeeriumi Politseivalitsus asutati Politsei Peavalitsuse reorganiseerimise teel.\n", "id": "ekk_Latn_211749"}
{"text": "Sõrmhõlmine leht\n\nSõrmhõlmine leht on hõlmine leht, mille lehelaba on aluse poole suunatud väljalõigete abil sõrmjalt lõhestunud.\n", "id": "ekk_Latn_211750"}
{"text": "Pelikani memorandum\n\n\"Pelikani memorandum\" on John Grishami 1992. aastal ilmunud kriminaalromaan.\n\nAvalikkust šokeerinud kahe ülemkohtu kohtuniku mõrva tagamaid asub uurima New Orleansist pärit õigusteaduskonna naistudeng Darby Shaw. Tema koostatud Pelikani memorandum viitab külmaverelisele palgamõrvale. Pärast dokumendi jõudmist Valgesse Majja algab paanika ja tõe varjamiseks otsustatakse Darby Shaw tappa. Sellest algab tudengineiu ja teda abistava kohtuasjade reporteri Gray Granthami tabamiseks üleriigiline ajujaht.\n\nEesti keelde tõlkis romaani Urmas Rattus ning see ilmus 1995. aastal kirjastuse Kuldsulg väljaandena sarjas \"Meisterdetektiivid\".\n\n1993. aastal valmis romaani alusel samanimeline film, mille peaosades mängisid Julia Roberts ja Denzel Washington.\n", "id": "ekk_Latn_211751"}
{"text": "William Wordsworth\n\nWilliam Wordsworth (7. aprill 1770 – 23. aprill 1850) oli inglise luuletaja, romantismi esindaja.\n", "id": "ekk_Latn_211752"}
{"text": "Luuletaja\n\nLuuletaja (luuleline sünonüüm poeet; naissoost poetess) on kirjanik, kes loob luule vormis kirjandusteoseid.\n", "id": "ekk_Latn_211753"}
{"text": "Mihkel Maurer\n\nMihkel Maurer (29. juuni 1882 Käru vald (Vändra kihelkond) – 31. jaanuar 1936) oli Eesti metsavaht.\n\nTa astus Käru mõisa Saare vahtkonna metsavahiks 1. mail 1911, millises vahtkonnas teenis kuni surmani. Ta kuulus Kaitseliitu ja Eesti Metsateenijate Ühingu Käru osakonda. Mihkel Maurer maeti 8. veebruaril 1936 Käru kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_211754"}
{"text": "Helene (Nassau printsess)\n\nHelene Wilhelmine Henriette Pauline Marianne von Nassau-Weilburg (18. august 1831 Wiesbaden – 28. oktoober 1888) oli Nassau printsess ja Waldecki ja Pyrmonti vürsti Georg Viktori abikaasa.\n\nTa oli Nassau vürst Willemi (1792–1839) ja tema teise naise Württembergi printsessi Pauline (1810–1856) üheksas laps. Nii tema ema kui isa olid Suurbritannia kuninga George II järeltulijad.\n\nPrintsess Helena abiellus Georg Viktoriga 26. septembril 1853 Wiesbadenis. Neil sündis seitse last: Sophie Nikoline (27. juuli 1854 – 5. august 1869) Pauline (19. oktoober 1855 – 3. juuli 1925) Marie (23. mai 1857 – 30. aprill 1882) Emma (2. august 1858 – 20. märts 1934) Helena (17. veebruar 1861 – 1. september 1922) Friedrich (20. jaanuar 1865 – 26. mai 1946) Elisabeth (6. september 1873 – 23. november 1961)\n", "id": "ekk_Latn_211755"}
{"text": "Rauavaegusaneemia\n\nRauavaegusaneemia on aneemia vorm, mille põhjuseks on raua vähesus veres, mille tõttu organism ei saa toota piisavalt palju hemoglobiini (raud on hemoglobiini oluline koostisosa). See on kõige sagedasem aneemialiik, esinedes ligikaudu 20% naistest, 50% rasedatest ja 3% meestest.\n", "id": "ekk_Latn_211756"}
{"text": "Kroonilisest haigusest tingitud aneemia\n\nKroonilisest haigusest tingitud aneemia ehk kroonilise haiguse aneemia on aneemia vorm. See kujutab endast vere hemoglobiinitaseme langust, mida põhjustab mingi infektsioon või krooniline haigus. Tavaliselt lühendab haigus või infektsioon punaliblede eluiga ja vähendab punaliblesid tootva luuüdi aktiivsust, mille tagajärjel tekib kerge või mõõdukas aneemia.\n", "id": "ekk_Latn_211757"}
{"text": "Benedictus XI\n\nBenedictus XI (Niccolò Boccasini, ka Niccolò Boccasio või Niccolò Boccasino; 1240 – 7. juuli 1304) oli paavst 1303–1304. Ta oli 194. paavst ja teine dominiiklane, kes sai paavstiks. Enne teda oli dominiiklastest saanud paavstiks Innocentius V. Hiljem said dominiiklastest paavstiks veel Pius V ja Benedictus XIII.\n\nBoccasini sündis Trevisos notari Boccasio ja tema abikaasa Berarda peres. Ta õppis esmalt oma onu Sant'Andrea preestri juures ning astus teismelisena 1254 dominiiklaste ordusse. Ta õppis 1262–1267 Milanos teoloogiat, sai magistriks ja pidas Veneetsias ja Trevisos teoloogialoenguid. Ta kirjutas Psalmide, Iiobi raamatu, Matteuse evangeeliumi ja Johannese Ilmutuse kommentaarid.\n\nBoccasini määrati alamprioriks ja kahel korral Treviso prioriks. Ta valiti 1286 dominiiklaste provintsiaaliks Lombardias ja 12. mail 1296 orduülemaks, jäädes sellesse ametisse 14. jaanuarini 1299.\n\nBoccasini pälvis Bonifatius VIII poolehoiu, taunides mässulisi Colonnasid ja frantsiskaani spiritualiste. Paavst saatis ta jaanuaris 1297 vahendama rahuläbirääkimisi Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ning määras ta 4. detsembril 1298 Santa Sabina kardinalpreestriks. Boccasini lahendas ka dominiiklaste ja frantsisklaste vahelist tüli. Bonifatius VIII määras ta 2. märtsil 1300 Ostia kardinalpiiskopiks ning saatis ta 13. mail 1301 legaadina Poolasse ja Ungarisse, et toetada kuningana Károly I-t, kuid riigi siseprobleemide tõttu kehtestas kardinal Ungarile interdikti. Ta naasis Ungarist 10. mail 1303 ja oli üks kardinalidest, kes jäi septembris 1303 Bonifatius VIII lähikonda Anagnis.\n", "id": "ekk_Latn_211758"}
{"text": "1936. aasta Nõukogude Liidu põhiseadus\n\n1936. aasta NSV Liidu konstitutsioon ka Stalini konstitutsioon, mis võeti vastu VII Erakorralisel NSV Liidu nõukogude kongressil, oli NSV Liidu toimimise ning kodanike põhiõiguste ja -kohustuste alusdokument alates 5. detsembrist 1936.\n", "id": "ekk_Latn_211759"}
{"text": "Johann Heinrich Jürgens\n\nJohann Heinrich Jürgens (28. oktoober/8. november 1719 Tallinn – 3. mai/14. mai 1782 Pöide) oli Eesti vaimulik.\n\nJürgens immatrikuleeriti 8. augustil 1739 Jena ülikooli ja 6. juulil 1742 Halle ülikooli. Pärast ülikooli lõpetamist töötas eraõpetajana Jelgavas. Aastatel 1754–1762 oli ta Ventspilsi linnakooli rektor. Ordineeriti 17. septembril/28. septembril 1763 õpetajaks.\n\nOli aastatel 1763–1782 (introdutseeriti 28. septembril/9. oktoobril 1763) Pöide Maarja koguduse õpetaja, oli aastast 1775 veel konsistooriumi assessor.\n", "id": "ekk_Latn_211760"}
{"text": "Sirprakuline aneemia\n\nSirprakuline aneemia (anaemia meniscocytica) on autosoom-retsessiivne pärilik haigus, mille korral organismi toodetava ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud. Punalibled on sirprakulist aneemiat põdeva inimese organismis poolkuukujulised (normaalsed punalibled on ümarad ja lapikud). Vigaste punaliblede eluiga on lühenenud.\n", "id": "ekk_Latn_211761"}
{"text": "Whistleri ema\n\nWhistleri ema kirjade järgi ei tulnud modell maalimise ajaks kohale, mille peale kunstnik olevat teinud oma emale ettepaneku hoopis teda maalida.\n\nMaali mõõdud on 144,3 cm × 162,4 cm. Maali ostis 1891. aastal Prantsuse riik ning tänapäeval hoitakse seda Pariisis Orsay muuseumis.\n\nMaal oli põhiteemaks 1997. aasta filmis \"Bean - Täitsa lõpp film\".\n", "id": "ekk_Latn_211762"}
{"text": "Boris Tuch\n\nBoris Tuch (vene keeles Борис Исаакович Тух; sündinud 23. novembril 1946 Tallinnas) on venekeelne Eesti kultuuriajakirjanik, tõlkija ja kirjanik.\n\nTema harva kasutatav kirjanduslik pseudonüüm on Richard Klooster.\n\nBoris Tuch on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli vene keele erialal (1969). Ta on nii Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu ja Kuningliku Shakespeare'i Ühingu kui ka Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse liige.\n", "id": "ekk_Latn_211763"}
{"text": "Rikošett (täpsustus)\n\nRikošett on kuuli, mürsu või muu lendava keha tagasipõrkumine pinnalt.\n\n\"Rikošett\" (\"Ricochet\"), 1991. aasta triller; režissöör Russell Mulcahy, peaosas Denzel Washington\n\nRikošett, kombinatsiooniline löök rahvusvahelises kabes\n", "id": "ekk_Latn_211764"}
{"text": "Rikošett (kabe)\n\nRikošett (ehk rikošettlöök) on rahvusvahelises kabes peamiselt klassikalistes seisudes esinev kombinatsiooniline idee. Idee on saanud nimetuse selle järgi, et kabendite löömistrajektoorid meenutavad rikošetti.\n\nDiagrammil 1 olev seis tekib mängulauale pärast avakäike 33-28 (18-23) 39-33 (12-18) 44-39 (17-21) 31-27 (20-25?). Ja nüüd järgneb rikošettlöök 27-22 (18x27) 34-30 (25x34) 40x18 (13x22) 28x26.\n", "id": "ekk_Latn_211765"}
{"text": "Krista Kerge\n\nKrista Kerge (sündinud 7. novembril 1952) on eesti keeleteadlane.\n\nTa lõpetas aastal 1971 Tallinna 2. Keskkooli ja aastal 1979 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna filoloogi, eesti keele ja kirjanduse õpetaja kvalifikatsiooniga.\n\nTa on Tallinna Ülikooli rakenduslingvistika professor, alates 2020. aastast emeriitprofessor .\n", "id": "ekk_Latn_211766"}
{"text": "Pealisvee sukeldumine\n\nPealisvee sukeldumine (inglise downwelling; eesti keeles pole soovitatav kasutada terminit \"daunvelling\") on maailmameres pindmise veekihi vajumine sügavamale. Pealisvee sukeldumise vastandnähtus on süvaveekerge.\n\nPealisvesi võib sukelduda, kui tuule jõul liigub ja kuhjub pinnavesi piki rannikut.\n", "id": "ekk_Latn_211767"}
{"text": "Tähistaevas (maal)\n\n\"Tähistaevas\" või \"Tähisöö\" (hollandi keeles \"De sterrennacht\") on hollandi postimpressionisti Vincent van Goghi õlimaal. Maal valmis 1889. aastal.\n\nPildil kujutatakse van Goghi öist vaadet läbi tema sanatooriumiakna, kusjuures see on maalitud päeval mälu järgi.\n\nAlates 1941. aastast asub maal New Yorgi moodsa kunsti muuseumis.\n\nMaalist ning Vincent van Goghi elust ja surmast on inspireeritud Don McLeani laul \"Vincent\".\n", "id": "ekk_Latn_211768"}
{"text": "Dr. Gachet' portree\n\nDr. Gachet' portree on hollandi postimpressionisti Vincent van Goghi 1890. aastal loodud õlimaal.\n\nMaalil on kujutatud doktor Paul Gachet, kes Auvers-sur-Oise'is van Goghi eest kunstniku viimastel elunädalatel hoolt kandis. Van Gogh maalis doktorist kaks ühesuguse kompositsiooniga, kuid värvilahenduse poolest kergesti eristatavat versiooni, millest teine asub Orsay muuseumis Pariisis.\n\nPortreel istub doktor Gachet laua taga. Tema keha ja nägu on pööratud kõrvale, vaataja suunas. Arsti parema käe küünarnukk toetub lauale ja põsk parema käe rusikale. Maali esimesel versioonil on laual vaas sõrmkübaraga, teisel versioonil hoiab ta sõrmkübarat käes. Sõrmkübar on ravimtaim, mida kasutatakse südamehaiguste raviks, ja see võib viidata Gachet' elukutsele.\n\n1890. aastal kirjutas Vincent van Gogh oma vennale Theole: \"Mul on valminud M. Gachet' portree melanhoolse ilmega, mis võib vaatajale tunduda grimassina ... Kurb, aga õrn, siiski selge ja intelligentne – niisugused peaksid olema paljud portreed ... On olemas moodsaid portreesid, mida võib vaadata kaua aega ja millele võib-olla võib tagasi vaadata veel sada aastat hiljemgi.\"\n", "id": "ekk_Latn_211769"}
{"text": "Johannes Heinrich Felicius\n\nJohannes Heinrich Felicius (18. märts / 29. märts 1787 Tallinn – 22. oktoober / 3. november 1850 Tallinn) oli Eesti vaimulik.\n\nFelicius õppis Tallinna toomkoolis. Tartu ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1805–1809. Ordineeriti 22. jaanuaril / 3. veebruaril 1811 õpetajaks.\n\nOli aastatel 1811–1819 Harju-Jaani Ristija Johannese koguduse adjunktõpetaja, aastatel 1819–1845 sama koguduse õpetaja. Lahkus 1. veebruaril / 13. veebruaril 1845 haiguse tõttu ametist, vaevles aastaid valude käes.\n\nTa kirjutas tolleaegsetes ajakirjandusväljaannetes Ostsee-Provinzen Blatt ja Inland huvitavatel ja kasulikel teemadel, nagu rookatused, kuidas tarvitada külmunud kartuleid jms. Ta pidas huvitavat kirikukroonikat. Tema koostatud Balti aadli vapiraamatud sisaldasid kujundatuna umbes 2400 vapijoonist (suurem osa köiteid on säilinud Eesti Ajaloomuuseumis).\n", "id": "ekk_Latn_211770"}
{"text": "Korvõisik\n\nKorvõisik on õisik, mille laienenud lamedale või kumerale põhjale on tihedalt kinnitunud raotud keel- ja putkõied või ainult ühed neist.\n\nÕisiku serval asuvaid õisi (enamasti keelõisi) nimetatakse äärisõiteks. Korvõisikut väljastpoolt ümbritsevat kõrglehtedest katet nimetatakse üldkatiseks.\n\nKorvõisik meenutab mõnevõrra teiste lillede õisi ja sellepärast nimetatakse seda kõnekeeles õieks.\n\nKorvõisik on iseloomulik korvõieliste sugukonnale.\n", "id": "ekk_Latn_211771"}
{"text": "Reobiont\n\nReobiont on organism, kes elab ainult kiirevoolulises veekogus (tavaliselt jões).\n\nEt kiirele voolule vastu panna on reobiontidel mitmeid kohastumusi. Neist levinuimad on lame keha, mitmesugused konksjad kehajätked, tugev kinnitumine substraadile, taimedel nt pikad lintjad lehed.\n\nReobionte leidub näiteks ripsusside, tigude, putukate (eriti nende vastsed), kalade jt seas.\n", "id": "ekk_Latn_211772"}
{"text": "Amfibiont\n\nAmfibiont on organism, kes võib elada nii veekeskkonnas kui ka maismaal (nt pilliroog) või kes mingi eluperioodi veedavad vees ja teise perioodi maismaal (nt kahepaiksed, mitmed putukavastsed).\n\nMõnikord nimetatakse amfibiondiks ka mereranna loodete vööndi (eulitoraali) organisme.\n", "id": "ekk_Latn_211773"}
{"text": "Anderlecht\n\nAnderlecht on kohaliku omavalitsuse üksus (vald) Belgias Pealinna Brüsseli piirkonnas.\n\nAnderlechti asumid on Veeweyde, Aa, Het Rad, Vogelzang, Meylemeersch, Neerpede, Vlasendaal, Bon Air, Broeck, Scherdemaal, Peterbos, Klein Eiland ja Scheut.\n\nAnderlechti läbib Brüsseli metroo 5. liin.\n", "id": "ekk_Latn_211774"}
{"text": "Mihkel Kampmaa\n\nMihkel Kampmaa (kuni aastani 1936 Kampmann; 28. märts 1867 Sauga vald, Pärnumaa – 30. september 1943 Tartu) oli eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog, kelle neljaköiteline teos \"Eesti kirjandusloo peajooned\" (1912–36) pani aluse eesti kirjanduse ajaloo põhjalikumale uurimisele.\n\nTa on avaldanud värsikogu \"Kandle hääled\" (Viljandi 1896) ja rohkesti populaarseid koolilugemikke, mida avaldati paljudes kordustrükkides.\n\n20. oktoobril 1933 valiti ta Tartu Õpetajate Seltsi auliimeks.\n", "id": "ekk_Latn_211775"}
{"text": "Tuigutuled\n\n\"Tuigutuled\" on Maian Kärmase debüütalbum, mille 2003. aastal andis välja Hitivabrik. Album ilmus CD-l ja helikassetil.\n\nSalvestatud Eesti Raadios 2003\n", "id": "ekk_Latn_211776"}
{"text": "Suudlus (Klimt)\n\n\"Suudlus\" (saksa keeles \"Der Kuss\") on Gustav Klimti õlimaal. Ta maalis selle aastatel 1907–1908. See on tõenäoliselt tema kuulsaim teos.\n\nPildil kujutatakse meest suudlemas naist.\n", "id": "ekk_Latn_211777"}
{"text": "Õnneleid\n\n\"Õnneleid\" on 2010. aastal välja antud Maian Kärmase teine album.\n\nSalvestatud oktoobris ja novembris 2009 ning jaanuaris 2010 Viljandi Muusikakooli orkestrimajas.\n", "id": "ekk_Latn_211778"}
{"text": "Passionaarne tõuge\n\nPassionaarne tõuge on Lev Gumiljovi passionaarse etnogeneesi teoorias mikromutatsioon, mis kutsub populatsioonis esile passionaarse tunnuse ja viib uute etniliste süsteemide tekkele sellest mõjutatud piirkondades. See on Maal jälgitav ribade kujul, mis on laiusega 200–400 km ja pikkusega umbes 0,5 planeedi ümbermõõdust. Need kulgevad meridiaanide ja paralleelide suhtes eri nurkade all. Analüüsides erinevaid eeldusi passionaarsete tõugete päritolu kohta, kaldus L. N. Gumilev hüpoteesi kasuks, mille kohaselt tõuked on kosmilise päritoluga (kiirgus avakosmosest), sest ühegi maise põhjusega ei õnnestunud tal seletada nende lineaarset vormi ja suurt ulatust maapinna suhtes. Seejuures on nende liinilaadne kuju suuresti oletuslik, sest etniliste süsteemide tekke aeg ega koht pole enamasti täpselt teada.\n", "id": "ekk_Latn_211779"}
{"text": "Laguvili\n\nLaguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristsuunas üheseemnelisteks osadeks.\n", "id": "ekk_Latn_211780"}
{"text": "Waris Dirie\n\nWaris Dirie (sündinud 1965) on Somaaliast pärit modell, filminäitleja ja naiste õiguste eest võitleja.\n\nEesti keeles ilmus romaan 2000. aastal Karin Suursalu tõlkes kirjastuses Sinisukk.\n\nRomaani põhjal valmis 2010. aastal samanimeline film, kus Waris Diried kehastab Liya Kebede. Film võitis San Sebastiani filmifestivalil publiku auhinna kui aasta parim Euroopa film.\n\nMärtsis 2005 sai ta Austria kodakondsuse.\n", "id": "ekk_Latn_211781"}
{"text": "Passionaarsus\n\nPassionaarsus on Lev Gumiljovi etnogeneesi teooria järgi elusaine biokeemilise energia ülejääk, mis tekitab eneseohverdust ja seda tihti illusoorsete eesmärkide pärast. See on vastupandamatu püüdlus mingite eesmärkide teostamisele suunatud tegevustele. Selle eesmärk on passionaarsele isikule hinnalisem ta enese elust ning seda enam ta kaasaegsete ja kaasmaalaste õnnest. Sel pole pistmist eetikaga ja see genereerib sama kergelt nii kangelastegusid kui ka kuritegusid. Passionaarsus välistab vaid ükskõiksuse, kuid ei tee inimest rahvahulki juhtivaks kangelaseks, sest enamik passionaaridest on osa rahvast, määrates selle potentsiaalsuse selles või teises etnose arengu epohhis.\n", "id": "ekk_Latn_211782"}
{"text": "Egon Schiele\n\nEgon Schiele [ˈʃiːlə] (12. juuni 1890 Tulln – 31. oktoober 1918 Viin) oli austria kunstnik. Ta oli Gustav Klimti protežee.\n\nSchiele oli üks 20. sajandi juhtivaid figuurijoonistajaid ja Austria ekspressionismi juhtkujusid. Ta oli märkimisväärne joonistaja, kes kasutas väljendusvahendina peenikest teravat joont ja tegi palju autoportreesid. Ta on tuntud oma teoste intensiivsuse, graafilise stiili ning väändunud figuuride poolest, mis panevad proovile klassikalise ilu mõiste.\n\nTema lühikest elu saatsid konfliktid ja skandaalid, mis kajastusid tema kunstis erootika ja psühholoogilise pingena. Kuigi Schiele tegutses Viinis ajal, mil seal viljeleti Viini juugendstiili, on tema teosed ekspressionistlike tunnustega: figuuride moonutamine, väljakutsuvad vaatepunktid ja erksad värvid. Värvid ongi Schiele jaoks kõige ekspressiivsem vahend maalikunstis.\n", "id": "ekk_Latn_211783"}
{"text": "Assami keel\n\nAssami keel on peamiselt Indias Assami osariigis räägitav indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv india keel. Assami keelt räägib emakeelena üle 15 miljoni inimese.\n\nAssami keelt kirjutatakse bengali kirjale väga sarnases assami kirjas.\n\nLähemad sugulaskeeled on bengali ja oria keel. Keelt on kõige rohkem mõjutanud Tiibeti-Birma keeled ja Austroaasia keeled.\n", "id": "ekk_Latn_211784"}
{"text": "Celle kreis\n\nCelle on kreis (Landkreis) Saksamaal Alam-Saksi liidumaal.\n\nKreisi pindala on 1554 km². 31. detsembril 2015 elas seal 177 971 inimest.\n\nSellega külgnevad (põhjast ja päripäeva) Uelzeni kreis, Gifhorni kreis, Hannoveri regioon ja Heidekreisi kreis.\n", "id": "ekk_Latn_211785"}
{"text": "Andrei Kuzmenko\n\nAndrei Kuzmenko (sündinud 10. novembril 1972 Bakuus) on Venemaa sõjaväelane, kindralpolkovnik (2023).\n", "id": "ekk_Latn_211786"}
{"text": "Küprose advokatuur\n\nKüprose advokatuur on Küprose Vabariigi advokaatide kutseühing.\n\n2023. aasta märtsikuu seisuga on neil üle 4500 liikme.\n\nKüprose advokatuur loodi 1960. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211787"}
{"text": "Küprose Ülikool\n\nKüprose Ülikool (kreeka keeles Πανεπιστήμιο Κύπρου Panepistímio Kýprou, türgi keeles Kıbrıs Üniversitesi, inglise keeles University of Cyprus (UCY)) on ülikool Nikosias ja ühtlasi Küprose suurim ülikool.\n", "id": "ekk_Latn_211788"}
{"text": "Elle Kask\n\nElle Kask (sündinud 1. oktoobril 1958) on Eesti jurist, kohtunik.\n\n1977. aastal lõpetas Tallinna 20. keskkooli. 1985. aastal sai diplomi Leningradi Ülikooli õigusteaduskonnast.\n\n1985–1993 töötas Elle Kask Tallinnas Oktoobri rajooni prokuratuuris (alates 1990 Tallinna linna prokuratuur). Algul oli ta prokuröri abi, hiljem prokurör.\n\n5. oktoobril 1993 nimetas Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul Elle Kase esimese astme kohtunikuks Tallinna Halduskohtusse.\n", "id": "ekk_Latn_211789"}
{"text": "Dean Spielmann\n\nDean Spielmann (sündinud 26. oktoobril 1960 Luxembourgis) on Luksemburgi jurist.\n\n1988. aastal sai ta Leuveni katoliiklikust ülikoolist litsentsiaadikraadi õigusteaduses ning jätkas õpinguid Cambridge'i ülikooli Fitzwilliami kolledžis, mille lõpetas 1990. aastal magistrikraadiga.\n\n1989–2004 oli Spielmann Luksemburgi advokatuuri kuuluv advokaat ja töötas lisaks ülikoolis kriminaalõiguse, inimõiguste ning Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluse õppejõuna. 1991–1997 oli ta Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis teadustöö assistent ning aastatel 1996–2006 Luksemburgi ülikooli kaaslektor. 1997–2009 oli ta ka Nancy II ülikooli õppeülesande täitja ning aastatel 2017–2018 Pariisi riigiteaduste instituudi õppejõud.\n\nTa määrati 2000. aastal Luksemburgis asuva inimõiguste nõuandekomisjoni liikmeks ja sellena tegutses ta kuni 2004. aastani. Aastatel 2002–2004 oli ta ka Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) inimõiguste komitee ja kriminaalõiguse komitee liige ning lisaks sellele kuulus ta Euroopa Liidu põhiõiguste valdkonna sõltumatute ekspertide võrgustikku.\n\nSpielmann nimetati 2004. aastal Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuks, temast sai 2011. aastal koja president, 2012. aastal selle kohtu asepresident ning 2012–2015 oli ta EIK president.\n\nSpielmann nimetati Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunikuks 13. aprillil 2016 ja koja presidendi ülesandeid on ta täitnud alates 30. septembrist 2019.\n\nDean Spielmann on arvukate teoste ja artiklite autor ning mitme õigusalase perioodikaväljaande teadusnõukogu ja toimetuse liige.\n", "id": "ekk_Latn_211790"}
{"text": "Tšehhi Vabariigi Ülemhalduskohus\n\nTšehhi Vabariigi Ülemhalduskohus on Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus haldusasjades.\n", "id": "ekk_Latn_211791"}
{"text": "Ánna Markoullí\n\nÁnna Markoullí (Άννα Μαρκουλλή, sündinud 1974 Nikosias) on Küprose jurist.\n\n1995. aastal sai ta East Anglia Ülikoolist diplomi õigusteaduses ja 1996. aastal Bristoli ülikoolist magistrikraadi õigusteaduses.\n\n1997. aastal võeti Markoullí Küprose advokatuuri liikmeks ning aastatel 1998–2008 töötas ta Küprose Vabariigi õigustalituse Euroopa Liidu õiguse osakonnas.\n\n2005. aastal asus ta tööle Euroopa Ühenduste Kohtusse liikmesriigi lähetatud eksperdina analüüsi ja dokumentatsiooni direktoraadis, kus ta töötas kuni 2007. aastani. Seejärel töötas ta aastatel 2008–2016 Euroopa Komisjoni õigustalituses. 2012. aastal osales ta õigusnõunikuna Küprose Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olekuga seotud töö korraldamises.\n\n13. aprillil 2016 nimetati Ánna Markoullí Euroopa Liidu Üldkohtu kohtunikuks. Kaaskohtunikud valisid ta 30. septembril 2019 teise koja presidendiks.\n", "id": "ekk_Latn_211792"}
{"text": "Fredrik Schalin\n\nFredrik Schalin (sündinud 1964 Nikosias) on Rootsi jurist.\n\n1991. aastal sai ta Stockholmi Ülikoolist diplomi õigusteaduses.\n\nFredrik Schalini esimene erialane ametikoht oli Södertälje esimese astme kohus, kus ta aastatel 1991–1993 töötas nõunikuna. 1994–1995 oli ta nõunik Svea apellatsioonikohtus. Aastatel 1995–1996 oli ta Gotlandi esimese astme kohtus ja Norrtälje esimese astme kohtu kohtunik ning seejärel aastatel 1996–1997 Svea apellatsioonikohtu kohtunik.\n\n1997. aastal asus Schalin tööle Rootsi rahandusministeeriumi parlamendikomisjoni aseesimehena ning 1999. aastal nimetati ta Rootsi välisministeeriumi Euroopa asjade õigusnõunikuks.\n\n1998. aastal asus Schalin Euroopa Kohtu teenistusse kohtunik Hans Ragnemalmi õigusnõunikuna ning aastatel 1999–2006 oli ta kohtunik Stig von Bahri õigusnõunik.\n\nPärast Rootsi naasmist töötas Schalin aastatel 2006–2008 juristina. 2008. aastal võeti ta Stockholmi advokatuuri liikmeks, misjärel ta töötas advokaadina. Kohtusüsteemi asus ta uuesti tööle 2009. aastal, mil temast sai Södertörni esimese astme kohtu kohtunik ja hiljem koja president. Sellel ametikohal töötas ta kuni 2016. aastani.\n\nSchalin on samuti tegutsenud õppejõuna, olles aastatel 2006–2008 Stockholmi ülikooli lektor. Alates 2011. aastast on ta õppejõud Rootsi kohtunike akadeemias (Domstolsakademinis).\n\nFredrik Schalin nimetati Üldkohtu kohtunikuks 8. juunil 2016 ja seejärel 19. septembril 2022 koja presidendiks ning sellel ametikohal on ta tänase päevani.\n", "id": "ekk_Latn_211793"}
{"text": "Michal Bobek\n\nMichal Bobek (sündinud 30. augustil 1977 Chrudimis) on Tšehhi jurist.\n\n2011. aastast on tal doktorikraad õigusteaduses.\n\n2015–2021 oli ta esimene jurist Tšehhi Vabariigist, kes on nimetatud Euroopa Kohtu kohtujuristiks.\n\n2022. aastast on ta Tšehhi Vabariigi Ülemhalduskohtu kohtunik.\n", "id": "ekk_Latn_211794"}
{"text": "There are unknown unknowns\n\n\"There are unknown unknowns\" (eestikeelses vabatõlkes \"On olemas teadmata mitteteadmised\" või \"On olemas tundmatud tundmatud\") on fraas repliigist, mille Ameerika Ühendriikide tollane kaitseminister Donald Rumsfeld andis pressikonverentsil esitatud küsimusele 12. veebruaril 2002.\n\nSuurbritannia liikumine Plain English Campaign kuulutas Rumsfeldi repliigi 2003. aasta \"Foot in Mouth\" auhinna laureaadiks. Auhinda antakse igal aastal kõige hämmastavamatele ja seletamatutele avaliku elu tegelaste väljaütlemistele.\n", "id": "ekk_Latn_211795"}
{"text": "PM-43\n\n120-mm polgu miinipilduja mudel 1943 (PM-43) oli 120 mm Nõukogude Liidu Punaarmee relvastuses olnud miinipilduja.\n\nMiinipilduja mudel 1943 (PM-43) oli Nõukogude miinipilduja PM-38 edasiarendusmudel.\n", "id": "ekk_Latn_211796"}
{"text": "Lõuna-Eesti Postimees\n\nLõuna-Eesti Postimees on Eesti ajaleht.\n\nAjaleht ilmub selle nime all alates aastast 2017, sagedusega kolm korda nädalas.\n\nLõuna-Eesti Postimehele eelnes 110 aasta jooksul Valgas ilmunud ajaleht paljude erinevate nimedega. Nimevahetuse puhul kirjutas 2017. aastal Sirli Homuha, lehe peatoimetaja: \"5. novembril saanuks järjest Valgamaalase nime all ilmumisest 29 aastat. Eelnevalt ilmus leht 26 aastat Kommunisti nime all, enne seda 10 aastat Valga Kommunisti, kaks aastat Valga Bolševiku ja kuus aastat vahepeal Valgamaalase nimega. Veelgi varem on ajaleht kandnud veel Valga Teataja, Valga Enamlase, Lõuna-Eesti ja Rajalase nime, päris algusaegadel aga Kodumaa Uudiste ja Sõna nime.\"\n", "id": "ekk_Latn_211797"}
{"text": "Ukraina nimi\n\nNime Ukraina (ukraina keeles Україна, latiniseeritult Ukraina, Вкраїна, latiniseerituna: Vkraina) kasutati esimest korda Kiievi-Vene territooriumi osa kohta 12. sajandil. Seda nime on kasutatud mitmel moel alates 12. sajandist, viidates arvukatele maadele Poola ja Kiievi-Vene või selle järglasriikide piiril ning alates 16. sajandist konkreetselt ukrainlastega asustatud maade kohta. Ukraina valitsus ja paljud ingliskeelsed meediaväljaanded on sõna \"the Ukraine\" kasutamise ametlikult tauninud.\n\nUkraina on riigi ametlik täisnimi, nagu on märgitud iseseisvusdeklaratsioonis ja põhiseaduses; ametlikku alternatiivset pikka nime pole. Aastatel 1922–1991 oli Ukraina Nõukogude Liidu koosseisus asuva Ukraina NSV mitteametlik nimi (Saksamaa annekteerituna aastatel 1941–1944 Ukraina Riigikomissariaat). Pärast Vene revolutsiooni aastatel 1917–1921 olid seal lühiajaline Ukraina Rahvavabariik ja Ukraina riik, mida 1918. aasta alguses tunnistati koosnevana üheksast endise Venemaa Keisririigi kubermangust (ilma Tauria kubermangu Krimmi poolsaareta), lisaks Chełmi ja Venemaa lõunaosa Hrodna kubermang.\n", "id": "ekk_Latn_211798"}
{"text": "John Carr\n\nJohn Carr (perenimi ka Karr; mai 1849 (ristimine 20. mai 1849) Preston, Lancashire, Inglismaa – 22. mai (vkj)/ 4. juuni 1911 Tallinn) oli Eesti ettevõtja.\n\nTa töötas Inglismaal puuvillatööstuse juhina.\n\n1878. aastast oli ta Kreenholmi manufaktuuri direktori asetäitja ja 1892. aastast tehniline direktor.\n\nTa kolis 1899. aastal Tallinna ning hakkas seal juhtima Balti puuvillavabrikut ja köievabrikut.\n\nTa suri Tallinnas oma kodus (vabrikute direktori elamus) ja maeti 7. juunil (25. mail vkj) 1911 Tallinna Kopli kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_211799"}
{"text": "Oskar Punga\n\nOskar Punga (sündinud 26. mail 1994) on eesti näitleja.\n\nTa on lõpetanud 2020. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 29. lennu näitlejana. Sama aasta suvest alates töötab ta Ugala teatris.\n", "id": "ekk_Latn_211800"}
{"text": "Neelupõletik\n\nNeelupõletik e kurgupõletik e farüngiit, on neelu limaskesta äge põletik.\n\nNeelupõletik on Eesti külmas kliimas üks kõige sagedamini levinumaid põhjuseid arsti juurde pöördumiseks. Haigus esineb igas vanuses inimestel, põhiliselt külmadel aastaaegadel. Kurgupõletikku tuleb eristada angiinist e kurgumandlite põletikust, kuna kaebused on mõlema haiguse puhul väga sarnased. Äge neelupõletik on üldine neelu limaskesta põletik ja võib esineda ka siis, kui mandlid on ära opereeritud. Tavaliselt kestab farüngiit 5-10 päeva.\n\nÄgedat neelupõletikku põhjustab kõige sagedamini viirus, aga vahel võivad tekitajateks olla bakterid. Bakterid ja viirused tekitajad levivad õhu kaudu ja satuvad sissehingamisel neelu limaskestale põhjustade seal põletiku.\n\nÄgeda neelupõletiku puhul esinevad üldsümptonid nagu palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus ja isutus. Üldsümptomid on iseloomulikud peaaegu kõikidele ägedatele põletikkudele. Lisaks esineb veel kurguvalu ja valulikkus neelamisel. Sageli kaasneb ka nohu ja köha, mis viitab just viiruslikule põletikule. Kaela lümfisõlmed võivad olla suurenenud ja valulikud, mis on tingitud sellest, et inimese immuunsüsteem võitleb põletiku tekitajaga.\n\nPõhiline diagnoosimise meetod on vaatlus, mille käigus vaadeldakse neelu, surudes spaatliga keel kergelt alla. Kurgulima külv näitab, millised mikroobid kasvavad neelus. See uuring võidakse teha sellisel juhul, kui tekib kahtlus, et põletiku tekitajaks on hoopis bakter.\n\nKuna põhiliselt on põletiku tekitajateks viirused, on vajalik vaid üldine toetav ja sümptomaatiline ravi: piisav puhkamine ja palaviku alandamine, vajadusel võtta ka paratsetamooli. Neelu valu leevendavad paikselt kasutatavad aerosoolid nt. hexoral sprei, taruvaigu ja saialille aerosool ja soojad joogid. Tablettravi antibiootikumidega osutub vajalikuks sellisel juhul, kui tegemist on bakteriaalse põletikuga. Esmavaliku ravimiks on penitsilliin või amoksitsilliin. Ravikuuri kestuseks on 7-10 päeva.\n", "id": "ekk_Latn_211801"}
{"text": "Prima ballerina assoluta\n\nPrima ballerina assoluta (itaalia keelest 'absoluutne esibaleriin') on nimetus, mida on antud kõige väljapaistvamatele balletitantsijannadele. See on haruldane auavaldus, mis on traditsiooniliselt antav ainult oma põlvkonna kõige erakordsematele tantsijatele.\n\nAlgselt inspireeritud vararomantilise balleti itaalia ballettmeistritest, mis sõna otseses mõttes tähendas absoluutset esibaleriini, anti aunimetus priimabaleriinile, keda peeti erakordselt talendikaks ja kelle taset peeti teiste juhtivate baleriinide omast kõrgemaks.\n\nTänapäeval kasutatakse seda austavat nimetust väga harva ja hiljutised sedalaadi auavaldused on olnud tavaliselt sümboolsed, kas tunnustuseks mainekale rahvusvahelisele karjäärile või erakordse teenistuse eest konkreetsele balletikollektiivile. Puuduvad universaalsed protseduurireeglid selle nimetuse määramiseks. Tavaliselt annab sellise nimetuse balletikollektiiv, kuid mõnele tantsijatarile on valitsus või riigipea selle nimetuse ametlikult heaks kiitnud, mõnikord pigem poliitilistel kui kunstilistel põhjustel.\n", "id": "ekk_Latn_211802"}
{"text": "Mustand:BMW N73\n\nBMW N73 on vabalthingav V12 bensiinimootor, mis asendas BMW M73 ja mida toodeti aastatel 2003–2016. Seda kasutati BMW 7. seeria ja Rolls-Royce Phantomi mudelites.\n\nN73 oli maailmas esimene seerias toodetud V12 mootor, mis kasutas bensiini otsesissepritset.\n\nVõrreldes eelkäijaga M73-ga on N73-l kaks ülanukkvõlli (DOHC), topelt-VANOS (muutuv klapiajastus) ja valvetronic (muutuv klapitõste).\n", "id": "ekk_Latn_211803"}
{"text": "Salvkaev\n\nSalvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis rajatakse maapinda, käsitsi labidaga kaevates või ekskavaatoriga. Tavaliselt on salvkaevu sügavus 5–10 meetrit, kuigi mõned kaevud võivad olla ka sügavamad. Salvkaevu läbimõõt on umbes meeter. Salvkaevu rajamiseks kasutatakse selleks ettenähtud masinaid (nt traktor või kopp) ja ehitusmaterjalidena võib kasutada raudkive, betoonrõngaid või muud.\n", "id": "ekk_Latn_211804"}
{"text": "Jarmak\n\nOleksandr Jarmak (ukraina keeles Олександр Валентинович Ярмак, sündinud 24. oktoobril 1991) on Ukraina hiphop muusik. Jarmak esitab laule nii vene kui ukraina keeles. Tema laulude teemad ulatuvad huumorist ja armastusest sotsiaalse ebaõigluseni. Jarmak on ilmunud ka sarjas Yak hartuvavsya Style.\n", "id": "ekk_Latn_211805"}
{"text": "2B9 Vassiljok\n\n2B9 Vassiljok on Nõukogude Liidu ja Venemaa relvastuses olev 82 mm automaatmiinipilduja. GRAU indeks 2B9.\n", "id": "ekk_Latn_211806"}
{"text": "Donetski akadeemiline piirkondlik draamateater\n\nDonetski akadeemiline piirkondlik draamateater (ukraina keeles Донецький академічний обласний драматичний театр) oli teater Lõuna-Ukrainas Mariupolis. Kaasaegne teater ehitati 1960. aastal endise Maarja-Magdaleena kiriku ligikaudsesse asukohta. Teater hävis suures osas Venemaa õhurünnakutes 16. märtsil 2022, mille tagajärjel hukkus umbes 600 teatris varjunud tsiviilisikut.\n\nTeater oli enne akadeemilise staatuse andmist 2007. aasta novembris tuntud kui Donetski piirkondlik draamateater.\n", "id": "ekk_Latn_211807"}
{"text": "Kõikehõlmav ja Progressiivne Leping Vaikse Ookeani Üleseks Partnerluseks\n\nKõikehõlmav ja Progressiivne Leping Vaikse Ookeani Üleseks Partnerluseks (inglise Comprehensive and Progressive Agreement for Trans-Pacific Partnership), eesti keeles tuntud ka oma ingliskeelse lühendi CPTPP järgi ning oma eelkäija järgi kui Vaikse ookeani vabakaubandusleping, on rahvusvaheline majandusblokk India ja Vaikse ookeani piirkonnas. Lepe sõlmiti 2018. aasta märtsis 11 riigi vahel: Austraalia, Brunei, Kanada, Tšiili, Jaapan, Malaisia, Mehhiko, Uus-Meremaa, Peruu, Singapur ja Vietnam. Vabakaubanduslepingu eesmärk on vähendada kaubandustariife liitunute vahel ning see sisaldab lubadust kaotada või vähendada kaubandustasusid 95 protsendi ulatuses. Praeguseks moodustab blokk turu, mis hõlmab pool miljardit elanikku ja 13,5 protsenti maailma majandusest.\n", "id": "ekk_Latn_211808"}
{"text": "Vaikse ookeani ülese Partnerluse Kõikehõlmav ja Progressiivne Lepe\n\nsuuna Kõikehõlmav ja Progressiivne Leping Vaikse Ookeani Üleseks Partnerluseks\n", "id": "ekk_Latn_211809"}
{"text": "Võrguprotsessor\n\nVõrguprotsessor on integraallülitus (ingl k integrated circuit), mille põhifunktsionaalsus on suunatud võrgutoimingute töötlemisele. See kuulub rakenduspõhiste integraallülituste hulka (ingl k Application-specific integrated circuit, lühend ASIC).\n\nVõrguprotsessorid on suures osas erinevad arvuti üldise otstarbega protsessoritest, mida kasutatakse laialdaselt erinevates elektroonikaseadmetes. Võrguseadmetes on võrguprotsessor arvuti emaplaadiprotsessori analoog.\n\nEnamasti on võrguprotsessori puhul tegemist tarkvaraliselt programmeeritava seadmega, mida on optimeeritud andmepakettide töötlemiseksSellist funktsionaalsust on vaja anmepakette töötlevas seadmes, mis peab suutma kiiresti andmeid vastu võtta ja edastada. Võrguprotsessorid on kasutusel erinevates võrguseadmetes, näiteks ruuterites ja kommutaatorites.\n", "id": "ekk_Latn_211810"}
{"text": "Reegel\n\nReegel (saksa keeles Regel) on juhis, mis on tuletatud teatud seaduspärasustest, kogemustest ja teadmistest, kehtestatud kokkuleppega ning on konkreetse valdkonna esindajate jaoks siduv.\n", "id": "ekk_Latn_211811"}
{"text": "Haisnes\n\nHaisnes on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nEndine söekaevanduslinn, nüüdne kergetööstus- ja põllumajandusvald asub u. 14 km Béthune'ist idas ja 26 km Lille'ist edelas, teede D163 ja D947 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_211812"}
{"text": "57 mm tankitõrjekahur M1943 (ZiS-2)\n\n57 mm tankitõrjekahur M1943 (ZiS-2) (vene keeles 57-мм противотанковая пушка образца 1941/1943 (ЗиС-2)) oli Nõukogude Liidu 57-millimeetrine tankitõrjekahur. Lühend \"ZiS\" märkis tootjat: Stalini-nimelist 92. suurtükitehast. GRAU indeks 52-P-271.\n", "id": "ekk_Latn_211813"}
{"text": "Ham-en-Artois\n\nHam-en-Artois on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub u. 14 km Béthune'ist loodes ja 45 km Lille'ist läänes, teede D91 ja D94 ristumiskoha ümbruses. Läbi valla voolab kaks väikest oja: Guarbecque ja Fauquethun.\n", "id": "ekk_Latn_211814"}
{"text": "Hermin\n\nHermin on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nVäike põllumajandusküla asub u. 23 km Arrasist loodes, teede D72 ja D341 ristumiskoha ümbruses. Läbi valla voolab väike Hermini oja.\n", "id": "ekk_Latn_211815"}
{"text": "Passaaž (muusika)\n\nPassaaž on muusikas peamiselt astmelist liikumist sisaldav figuratsioon.\n\nItaalias 16. sajandi lõpust 18. sajandini oli passaaž nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas põhiliselt improviseeritud astmelist liikumist sisaldav figuratsioon. Varabarokkmuusikas võis see sõna viidata ka ornamentikale üldiselt, sealhulgas ornamentidele, nagu triller ja grupeto, aga ka diminutsioonile.\n\nMõlemad tähendused ilmuvad juba Rognoni raamatus \"Selva de varii passaggi\" (1620). Rousseau (Dictionnaire de musique, 1767) tõlkis itaaliakeelse passaggio prantsuskeelseks vasteks passage, märkides, et passažide laulmine oli itaalia lauljate seas tavalisem kui prantsuse lauljate seas.\n\nTänapäeval mõistetakse passaaži all nii vokaalset kui ka instrumentaalset, tihti efektset ja virtuoosset mängu- või lauluvõtet, mis seisneb hulga kiirete helide esitamises meloodia kahe põhiheli vahel. Passaažid võivad olla, kuid ei pea olema meetrilise struktuuri osad. Tänapäeval võivad passaažid lisaks astmelisele liikumisele sisaldada ka suuremad hüppeid, mis lähendab passaaži arpedžole.\n", "id": "ekk_Latn_211816"}
{"text": "Tõukejõud\n\nÜhenimeliste ehk samamärgiliste laengutega (st kahele positiivse laenguga või kahele negatiivse laenguga) osakesele või kehale) osakestele või kehadele mõjub vastastikune tõukejõud.\n", "id": "ekk_Latn_211817"}
{"text": "Tõmbejõud\n\nErinimeliste ehk vastasmärgiliste laengutega osakestele või kehadele (st ühele positiivse laenguga osakesele või kehale ning ühele negatiivse laenguga osakesele või kehale) mõjub vastastikku tõmbejõud\n", "id": "ekk_Latn_211818"}
{"text": "Ljubov Pantšenko\n\nLjubov Mõhhailivna Pantšenko (ukraina keeles Любов Михайливна Панченко; 2. veebruar 1938 – 30. aprill 2022) oli Ukraina visuaalkunstnik ja moelooja. Ta oli Ukraina Naisliidu liige. Ta kuulus kunstnike rühma Kuuekümnendate inimesed, kes taaselustasid Ukraina kultuuri Hruštšovi sula ajal.\n", "id": "ekk_Latn_211819"}
{"text": "Fugaato\n\nFugaato (itaalia keeles fugato) on muusikas homofoonilisse heliteosesse põimitud fuugataoline, enamasti lühike kontrapunktiline fragment.\n\nKuigi fugaato meenutab fuugat, ei toimu selle puhul tavaliselt teema läbiviimist kõigis häältes. Fugaatod võivad sageli olla ka vaid mõne takti pikkused.\n\nFugaato näiteid leidub enamikus Bachi klavessiinikontsertides ja -partiitades, Brandenburgi kontsertide nr 2 ja 5 lõpuosades, Prantsuse avamängude kiiretes keskosades ja orkestrisüitide esimestes osades. Händel on fugaatot oskuslikult kasutanud oratooriumi \"Messias\" \"Halleluuja\" kooris. Mozart on sümfoonia \"Jupiter\" viimasesse ossa kirjutanud põneva fugaato. Laialdaselt tuntuks on saanud ka Beethoveni 9. sümfoonias ja Bruckneri 5. sümfoonias leiduvad fugaatod. Šostakovitši 4. sümfoonias viib fugaato esimese osa kulminatsioonini.\n", "id": "ekk_Latn_211820"}
{"text": "Ivankivi ajaloo- ja koduloomuuseum\n\nMuuseumi kogusse kuulusid kunstnik Marija Prõmatšenko tööd ning Hanna Verese ja tema tütre Valentina tekstiilikunst. Prõmatšenko karjäär sai alguse Ivankivi tikkimisühistute ühingust. Muuseumi kogus oli ka loodusteaduslikke eksemplare ja arheoloogilisi esemeid. Muuseumi hävimine viis potentsiaalselt üle kahekümne kunstnik Marija Prõmatšenko teose kaotuseni.\n", "id": "ekk_Latn_211821"}
{"text": "Kõlu\n\nKõlu oli küla Harjumaal, Harju-Jaani kihelkonnas, Anija mõisa maal. Küla jääks tänapäeval Anija valda, Lilli ja Kuusemäe külade piirile, Jägala jõe äärde. Küla kadus 19. sajandi lõpuks. Lähedale jääb ka ajalooline Pirsu küla, mis on samuti tänapäeval Lilli osa.\n\nTaani hindamisraamatus on kohta nimetatud kui Køhoy, ning tegemist oli ühe suurima külaga ümbruskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_211822"}
{"text": "Jan Teevet\n\nJan Teevet (sündinud 11. jaanuaril 1994 Saaremaal) on eesti lavastaja ja dramaturg.\n\nJan Teevet on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 28. lennu (juhendajad Mart Koldits ja Anne Türnpu) lavastajana.\n\nTa oli Paide teatri asutaja ja kunstiline juht aastatel 2018–2022.\n\n2023. aastal asutas koos lavastusdramaturg Oliver Issakuga Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi.\n", "id": "ekk_Latn_211823"}
{"text": "Kuindži kunstimuuseum\n\nKuindži kunstimuuseum (ukraina keeles Художній музей імені Куїнджі) oli kunstimuuseum, mis asus Ukrainas Mariupoli linnas. Linnas sündinud kunstniku Arhip Kuindži elu ja loomingu muuseum avati 30. oktoobril 2010.\n\nMuuseum hävis õhurünnakus 21. märtsil 2022 Mariupoli piiramise ajal. Kuindži kolme originaalteost muuseumis sel ajal ei olnud, küll aga oli seal teiste kunstnike teoseid.\n", "id": "ekk_Latn_211824"}
{"text": "Ritšerkaar\n\nRitšerkaar (itaalia keeles ricercare, otsima) on muusikas imitatsioonil põhinev mitmehäälne polüfooniline muusikažanr, mis omas olulist rolli fuuga kujunemisel.\n", "id": "ekk_Latn_211825"}
{"text": "Tenor (partii)\n\nTenor (ladina keeles tenere, hoidma) on keskaja ja renessanssmuusikas polüfoonilise faktuuri nö kandev partii, millega suhtes loodi muud partiid.\n\nKuna umbes 1300. aastal kirjeldas Johannes de Grocheio tenorit kui polüfoonia põhihäält, mis ei olnud laenatud gregooriuse koraalist, annab see põhjust arvata, et enne 1300. aastat nimetati partiid tenoriks ainult siis, kui see ei olnud pärit gerogooriuse koraalist või kui gregooriuse koraal ei olnud teada.\n\nSeevastu 14. sajandi allikates märgiti iga kandev hääl tenoriks, kui see liikus pikemates helivältustes ning selle helide helikõrgused olid laenatud varasemast gregooriuse koraalist, mida nimetati ka cantus firmus'''eks. 15. sajandil oli selline arusaam muutunud üldlevinuks.\n\nKuna keskaja- ja renessansspolüfoonias enne aastat 1400 ja sageli ka pärast seda loodi kontrapunkt kõigis teistes häältes tavaliselt struktuurselt fundamentaalse tenori suhtes, siis kõik oma aja kontrapunkti käsitlevad tekstid puudutasid eelkõige diskantuse (discantus) suhet tenoriga. 15. sajandil säilitas peaaegu kogu polüfoonia diskantuse ja tenori kindlalt \"lahutatud\" suhte isegi siis, kui faktuur sisaldas juba mitmeid teisi tenorist nii kõrgemaid kui ka madalamaid partiisid.\n\nKuigi 16. sajandil tenor-diskantus kontrapunktilise paari hegemoonia lagunes, sest täielikult imitatsioonline polüfoonia arendas välja oma nõuded ja reeglid, jäid paljud vanad reeglid siiski kehtima ja endiselt jätkus traditsioon anda nimetus \"tenor\" igale cantus firmust esitavale häälele .\n\nTänapäeval on kahtluse alla seatud varasem kauaaegne oletus, et 13. sajandi muusikud nimetasid polüfoonilise faktuuri alumist partiid \"tenoriks\", kuna see justkui \"hoidis\" juba olemasolevat gregooriuse koraali. Selline arusaam põhines lõigul Johannes de Garlandia 13. sajandi teisel ​​veerandil loodud teosest \"De mensurabili musica\", kus viites kahele polüfoonilisele partiile, primus cantus ja secundus cantus öeldakse, et \"tenori\" partii on see, mida nimetatakse primus cantus (a parte tenoris, qui dicitur primus cantus). Tõenäoliselt on antud lause tegelik tähendus selles, et esimest rida, mille helilooja polüfoonilises faktuuris kirjutas, nimetati tenoriks, kuna see \"hoidis\" või \"toetas\" kontrapunkti harmoonilist struktuuri. Sellise tähenduse annavad ka kaks hilisemat traktaati, Kölni Franco \"Ars cantus mensurabilis\" (ca 1250) ja umbes 30 aastat hiljem ilmunud anonüümne traktaat St Emmeramist. Viimane võrdsustab mõiste tenor aluse ehk fundamentumi mõistega. Arvestades asjaolu, et peaaegu kõik varajase polüfoonia häälte nimetused tulenevad tegelikult muusika loomeprotsessist, vrd. näiteks 14. sajandi alguses kasutsele tulnud kontratenor kui tenori vastupartii või 15. sajandi lõpu basis-tenor ehk tenor, mis toimib alusena, on sõna 'tenor' algse tähenduse selgitus täiesti usutav.\n\n14. sajandi lõpus ja 15. sajandi alguses seostati polüfoonias iga tenoripartii peaaegu alati kontratenori partiiga. Need kaks liini, mis tessituuriliselt tihti kattuvad, jagasid nii harmoonilise vundamendi kui ka ühtlustava partii funktsioone. Kontratenorit nimetati vahel ka sõnaga concordans, mis prantsuse keeles püsis veel kuni 19. sajandini baritonipartii nimetusena.\n\n15. sajandi lõpul arenes kolmehäälsusest välja neljahäälsus. Kompositsioonis võeti kasutusele contratenor bassus, mis võttis endale harmoonilise vundamendi rolli. Seejärel eristusid tenor ja kontratenor üksteisest selgemini ning vana kontratenor sai tuntuks kui contratenor altus. See kippus olema ulatuselt veidi kõrgem kui tenor ning seetõttu hakkas sõna 'tenor' üha enam viitama hääleulatusele.\n\n14. sajandi lõpus ja 15. sajandil kasutati prantsuse sõna tenoriste või tenoristre ja itaalia tenorista kõrgelt kvalifitseeritud laulja kohta, kes oli võimeline esitama nii polüfoonilises faktuuris nii kontratenori kui ka tenorist allapoole jäävaid partiisid. Sõna 'tenor' kippus aegamööda kinnistuma nimetusena silmapaistvamatele lauljatele, kellest mõned näivad olevat tegutsenud ka koorijuhina. 15. sajandi lõpus, kui neljahäälne polüfoonia muutus normiks, anti mõnele lauljale sellised tiitlid nagu tenorista basso, controriste, contro alto või lihtsalt contro. Sellest terminoloogilisest segadusest tekkis aga järk-järgult sõna tenore'', mis kinnistus tenoriparii mõiste nimetusena selgelt koos partiiraamatute ilmumisega.\n", "id": "ekk_Latn_211826"}
{"text": "Muusikaline kuulmine\n\nMuusikaline kuulmine on inimese võime ja oskus tajuda helide vältus-, kõrgus-, valjus- ja tämbrisuhteid.\n\nHelikõrguste tajumisel eristatakse suhtelist ja absoluutset kuulmist.\n\nMuusikalist kuulmist uuritakse eelkõige kui kognitiivset taju, võimet pidada heli objektiivseks füüsikaliseks nähtuseks ja uurides selle muutumist närviimpulssideks. Kognitiivse lähenemise korral uuritakse, kuidas närviimpulsse konstrueeritakse helikeskkonna representatsioonina.\n\nMuusikalise kuulmise puhul tuleb arvestada, millist tähelepanu kuulaja helidele pöörab, sest kuulaja valib välja muusikalise struktuuri elemendid, mis talle tunduvad muusikasse kuuluvat, jättes tähelepanuta ümbritsevad mürad ja muud helid, millel tema mõttelise konstruktsiooni kohaselt muusikaline tähendus puudub. Näiteks võib laulu kuulaja jätta tähelepanuta sõnade tähenduse, kuid mitte nende prosoodia, alliteratsiooni või rütmi, sest need osalevad muusikas.\n\nMuusikalist kuulmisega on tegeldud nii filosoofias (Diderot, Husserl), muusikateaduses kui ka kognitiivteadustes.\n\nMuusikapedagoogikas tegeldakse muusikalise kuulmise arendamisega, kuulates tähelepanelikult helisalvestisi, harjutadades õpilasi eristama muusikalisi struktuure.\n", "id": "ekk_Latn_211827"}
{"text": "Ehitise kasutusluba\n\nEhitise kasutusluba (ingl use permit) on kohaliku omavalitsuse (KOV) nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ettenähtud nõuetele ja ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile ning valminud ehitist või selle osa võib kasutada vastavalt otstarbele.\n\nKOV alustab menetlust ja määrab komisjoni koosseisu hoone ülevaatuseks. Komisjoni koosseisu kuulub Päästeameti esindaja. Päästeasutus ei vii kasutusloa menetlustes ise läbi haldusmenetlust, vaid annab oma heakskiidu või keeldub selle andmisest omavalitsuse menetluses.\n\nEhitise kasutusluba tuleb taotleda peale ehitustegevuse lõppu ja enne ehitise kasutamisele asumist ehitusseadustiku lisas 2 sätestatud juhtudel. Ehitise kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda.\n\ntõendada ehitise nõuetele vastavust kasutusloa andmise ajal; lubada ehitist kasutada kasutusloa taotluses märgitud eesmärgil; määrata ehitise kasutamise otstarve.\n\nEhitisele kehtivad selle kasutusotstarbest tulenevad nõuded. Ehitise kasutamise otstarvete loetelu kehtestatakse ministri määrustega.\n", "id": "ekk_Latn_211828"}
{"text": "Muusikaline materjal\n\nMuusikaline materjal (saksa keeles musikalisches Material) on muusikavormi paarismõiste, mille all tänapäeval tavaliselt peetakse silmas helisid, millest muusika koosneb.\n\nSarnaselt skulptuuriga, milles kivi on skulptori materjal, on muusikaline materjal \"heli, millega helilooja töötab\".\n\nMuusikalise materjali mõiste võttis esimesena kasutusele Adorno oma 1920. aastate ajaloofilosoofilistes kirjutistes.\n", "id": "ekk_Latn_211829"}
{"text": "Kaivere\n\nKaivere oli küla Harjumaal, Kose kihelkonnas, Alavere mõisa maal. Küla jääks tänapäeval Anija valda, umbes Alavere, Rooküla ja Uuearu külade piiride kohtumispaika, Jõelähtme jõest põhja poole.\n\nTaani hindamisraamatus on kohta nimetatud kui Kaipiaveræ. 1871. aasta kaardil on koha nimeks olnud Kaëwer. Külas on ajalooliselt asunud kõrts.\n", "id": "ekk_Latn_211830"}
{"text": "Mõisaaseme (Kose)\n\nMõisaaseme oli küla Harjumaal Kose kihelkonnas Alavere mõisa maal (tänapäevase haldusjaotuse järgi Anija valla Rasivere küla keskosas). Külas asus karjamõis.\n\nTaani hindamisraamatus on arvatavasti kohta nimetatud kui Coriakiuæ, kuna 17. sajandist on teateid Kivikurgu talust Mõisaaseme külas. 1467. aastal kutsuti piirkonda aga Mäekülaks (Meckull). Küla maad liideti Rasiverega 1977. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211831"}
{"text": "Tabloited\n\nTabloited on aastast 2016 tegutsev Eesti punkansambel. Bänd on tuntud DIY-suhtumise, ühiskonnakriitilise lüürika, muusikavideote ning erinevate külalissolistide kaasamise poolest. Tabloitedi tuntuimad lood on Helina Risti lauldud \"Hipsterid öös\" ja \"Blondie\" ning Laura Põldvere lauldud \"Zeitgeist\". Tabloitedi muusika remikse kasutas USA kunstnik Andrea Stanislav aastal 2022 Narva Kunstiresidentuuri näituse \"\"You Cant't Get There On A Goat\" helikujunduseks.\n\nMart Niineste - vokaal ja kitarr\n\nSander Päeren - kitarr ja vokaal\n\nKarl Lomp - bass ja vokaal\n\nHenrik Heinmets - trummid\n\n\"Vabaduse puiestee\" (2016, videosingel)\n\n\"Tee ise paremini\" (2017)\n\n\"Kontsert, mida polnud\" (2020)\n", "id": "ekk_Latn_211832"}
{"text": "Klondike (film)\n\n\"Klondike\" (ukraina keeles Клондайк) on 2022. aasta Ukraina draamafilm, mille kirjutas, lavastas ja monteeris Marõna Er Gorbatš. Filmis mängib Oksana Tšerkašõna rasedat naist, kes elas Vene-Ukraina sõja ja Malaysia Airlinesi lend 17 alla tulistamise ajal Ukraina-Vene piiri lähedal.\n\n\"Klondike\" esilinastus 21. jaanuaril 2022 Sundance'i filmifestivalil, kus see võitis Maailma kinodraama Režissööri auhinna. Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil saavutas see Panorama publikuauhinna kategoorias teise koha. See film valiti esindama Ukrainat 95. Oscarite jagamisel parima rahvusvahelise mängufilmi kategoorias.\n", "id": "ekk_Latn_211833"}
{"text": "Väike noon\n\nVäike noon on intervall, mille astmeline suurus on 9 ja tooniline suurus 6½ tooni.\n\nVäikese nooni enharmooniline intervall on suurendatud oktav.\n\nVäike noon on dissoneeriv intervall.\n", "id": "ekk_Latn_211834"}
{"text": "Suur noon\n\nSuur noon on intervall, mille astmeline suurus on 9 ja tooniline suurus 7 tooni.\n\nSuur noon on dissoneeriv intervall.\n", "id": "ekk_Latn_211835"}
{"text": "Radeon RX 6000 seeria\n\nRadeon RX 6000 seeria on AMD graafikaprotsessorite seeria, mis tuli välja peale Radeon RX 5000 seeriat ja enne Radeon RX 7000 seeriat. Uus graafikaprotsessorite seeria avalikustati 28. oktoobril 2020 ning esimesed kaardid läksid müüki 18. novembril 2020. Radeon RX 6000 seeria graafikaprotsessori peamised konkurendid on Nvidia GeForce 30 seeria ja ka Inteli Arc Alchemisti seeria.\n", "id": "ekk_Latn_211836"}
{"text": "Pikolotrompet\n\nPikolotrompet on muusikas trompeti perekonna väikseim liige, mille tessituur on oktavi võrra kõrgem kui tavalisel B- või A-trompetil.\n", "id": "ekk_Latn_211837"}
{"text": "Pikoloklarnet\n\nPikoloklarnet kuulub klarneti perekonda. Transponeeriva instrumendina kõlab see tavaliselt väike sekst kõrgemalt kui kirjutatud (pikoloklarnet in As).\n", "id": "ekk_Latn_211838"}
{"text": "Sopransaksofon\n\nSopransaksofon on saksofoni perekonda kuuluv suuruselt kolmas puupuhkpill. Transponeeriva muusikainstrumendina kõlab sopransaksofon in B kirjutatust suur sekund madalamal.\n", "id": "ekk_Latn_211839"}
{"text": "Rumcajs\n\nRumcajs on tšehhi lastekirjaniku Václav Čtvrteki väljamõeldud tegelane, kingsepp-röövel.\n\nRumcajsi näidati Tšehhoslovakkia lasteekraani-programmil Vecernicek aastatel 1967-1984, kokku 52 jagu. 1970. aastal kirjutas Ctvrtek Rumcajsist ka raamatu.\n\nLegendi kohaselt oli Rumcajs Jicini linna kingsepp, kes pidi tegema kord jalavarjud linnapea Humpalile, kes oli uhke oma suurte jalgade üle. Kuid kui Rumcajs ütles, et oli kord Hradecis näinud veelgi suuremat jalga, sai Humpal vihaseks ning pagendas ta Raholeci metsa. Nõnda sai Rumcajsist Robin Hoodi taoline röövel. Rumcajs elas metsas koopas, tal oli habe metsmesilaste sülemiga ja tammetõrudega laetud püstol. Tema vaenlasteks on linnapea, vürstiisand, vürstinna ja isegi ka Austria keiser.\n\nRumcajsi lugude tegevusaega ei ole teada, kuid on arvatud, et see toimub umbes 19. sajandi keskel, sest raamatus mainitakse \"kral (kuningas) Fricek\"it, kelleks on Preisi kuningas Friedrich Wilhelm IV (valitses 1840-1861), lisaks on mainitud keisrinna Betkat, kelleks on ilmselt Austria keisrinna Elisabeth. Lisaks on mainitud äsjast raudtee jõudmist Jicinisse.\n", "id": "ekk_Latn_211840"}
{"text": "Järgnevus (muusika)\n\nJärgnevus ehk suktsessiivsus (ladina keeles successio) on muusikas objektide omadus paikneda või toimuda üksteise järel.\n\nNäiteks pulsi eeldus on löökide järgnevus, rütmi eeldus on helivältuste järgnevus, meloodia eeldus on helide järgnevus, harmoonia eeldus on akordijärgnevus.\n\nJärgnevuse vastandmõiste on üheaegsus.\n", "id": "ekk_Latn_211841"}
{"text": "Üheaegsus (muusika)\n\nÜheaegsus ehk samaaegsus ehk simultaansus (ladina keeles simul, koos, üheskoos) on muusikas objekti omadus toimuda samal ajahetkel.\n\nNäiteks akordi eelduseks on helide üheaegsus.\n\nMuusikas üheaegsuse vastandmõiste on järgnevus.\n", "id": "ekk_Latn_211842"}
{"text": "Kordus (muusika)\n\nKordus on muusikas vormi kujundav kompositsioonimeetod.\n\nKorduda võib üksik heli (repetitsioon), meloodia, akord või muu muusikaline struktuur.\n\nKordus võib olla regulaarne või mitteregulaarne.\n\nKordus võib olla täpne või varieeritud.\n", "id": "ekk_Latn_211843"}
{"text": "Kontrast (muusika)\n\nKontrast on muusikas vormi kujundav kompositsioonimeetod, mis seisneb vastandlike omadustega muusikalise materjali kõrvutamises.\n\nKontrast võib olla näiteks rütmiline, meloodiline, harmooniline või tämbriline.\n", "id": "ekk_Latn_211844"}
{"text": "Intel Turbo Boost\n\nIntel Turbo Boost on Inteli poolt välja töötatud tehnoloogia, mis võimaldab protsessoril ajutiselt tõsta oma taktsagedust jõudluse suurendamiseks, lastes endiselt protsessoril töötada tavaolekus baastaktsagedusel. See võimaldab saavutada madalamat energiatarvet, mis tuleb kasuks protsessori jahutamisel ja sülearvutites aku kasutusaja pikendamisel. Kui vajatakse rohkem jõudlust, suurendab Intel Turbo Boost Technology dünaamiliselt protsessori taktsageduse kuni Max Turbo Frequency-ni, tagades protsessorile turvalise temperatuuri ja energiatarbe. See võimaldab suurendada jõudlust programmides mis kasutavad nii ühte kui mitut tuuma. Max Turbo Frequency on taktsagedus, mida protsessor üritab saavutada koormatud olekus. See, kas antud taktsagedus saavutatakse oleneb protsessori koormusest ja protsessori jahutusvõimekusest. Intel Turbo Boost on seda võimaldavatel protsessoritel vaikimisi sisse lülitatud. Kasutaja saab Intel Turbo Boost'i välja lülitada BIOS-i seadetest. Intel Turbo Boost töötab automaatselt ja kasutajapoolne seadistamine pole võimalik.\n\nSeda, kas protsessor toetab Intel Turbo Boost'i saab järgi vaadata Inteli tooteinfo andmebaasist.\n", "id": "ekk_Latn_211845"}
{"text": "Precision Boost Overdrive\n\nPrecision Boost Overdrive (PBO) on AMD poolt välja töötatud tehnoloogia, mis võimaldab Ryzen ja Threadripper protsessoritel sobivate tingimuste korral automaatselt tõsta oma taktsagedust üle ettenähtud piiri, pakkudes seeläbi kasutajale paremat jõudlust ilma stabiilsust ohverdamata. PBO tugineb juba olemasolevatele Precision Boost 2 ja eXtended Frequency Range 2 (XFR2) tehnoloogiatele, mis lubavad protsessori taktsagedust suurendada üle ettenähtud taseme. See funktsionaalsus toimib kõige paremini olukorras, kus on kasutusel premium-klassi emaplaat, mis tagab stabiilse toite ning piisavalt hea jahutus, mis suudab hoida protsessori temperatuuri igas olukorras kontrolli all. Precision Boost Overdrive kasutamine tähendab seda, et protsessor kaotab AMD poolse garantii.\n", "id": "ekk_Latn_211846"}
{"text": "SpeedStep\n\nSpeedStep (Algupäraselt koodnimega Geyserville, hiljem ka Enhanced Intel SpeedStep Technology, lühidalt EIST) on Inteli arendatud toitehaldustehnoloogia. Tehnoloogia on sisse ehitatud Inteli protsessoritele alates aastast 2000, ning võimaldab tarkvara abil muuta dünaamiliselt protsessori taktsagedust ning voolutarvet. Taktsageduse muutmine korreleerub protsessori töökiirusega ja võimaldab seega protsessori efektiivsema kasutamise. Tänu SpeedStep tehnoloogiale on Inteli protsessorid omanud märgatavalt paremat energiasäästlikust võrreldes konkurentide protsessoritega.\n", "id": "ekk_Latn_211847"}
{"text": "Ooterežiim\n\nOoterežiim (inglise Standby mode või Power on Suspend) on vanem unerežiim, mida kasutati varasemates arvutites ja seadmetes. Selles režiimis protsessor on madala energiatarbega olekus ja enamik komponendid peale muutmälu mis säilitab hetkeolekut on välja lülitatud. Ooterežiim ei ole nii energiatõhus kui muutmälule peatamine ja kettale peatamine. On ka olemas \"CPU on Suspend\" millel on protsessor ka välja lülitatud.\n", "id": "ekk_Latn_211848"}
{"text": "Hesdigneul-lès-Béthune\n\nVäike põllumajandusküla asub umbes 4,8 km Béthune'ist edelas, teede D181 ja D941 ristumiskoha ümbruses, 1,6 km Autoroute A26 liiklussõlmest 6.\n", "id": "ekk_Latn_211849"}
{"text": "Hinges\n\nHinges on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub u. 4,8 km Béthune'ist põhjas, teede D182 ja D180 ristumiskoha ümbruses. Canal d'Aire kulgeb valla kirdeosas.\n", "id": "ekk_Latn_211850"}
{"text": "Houchin\n\nHouchin on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nPõllumajandusküla asub u. 4,8 km Béthune'ist lõunas, teede D72 ja D171 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_211851"}
{"text": "Kuopio piirkond\n\nKuopio piirkond on piirkond Soomes Põhja-Savo maakonnas.\n\nSoome piirkondadest on Kuopio rahvaarvu poolest 7. kohal.\n", "id": "ekk_Latn_211852"}
{"text": "Riistvaraline kiirendamine\n\nRiistvaraline kiirendamine (ing Hardware acceleration) on arvutitehnika valdkonnas kasutatav meetod teatud arvutusoperatsioonide kiiremaks ja tõhusamaks täitmiseks spetsiaalse riistvara abil. See toob kaasa parema jõudluse ja efektiivsuse paljudes operatsioonides. Enamik operatsioone saab täita keskprotsessoril (CPU-l), kuid see võib olla aeglane ja ebaefektiivne. Mõningaid operatsioone saab teha oluliselt kiiremini ja efektiivsemalt spetsiaalse riistvara abil.\n\nDigitaalarvutite maailmas on protsessoreid alates üldotsparbelitest protsessoritest täielikult kohandatud riistvarani. Üldotstarbelise protsessori valimine pakub tavaliselt kasutajale lihtsamat ja kasutajasõbralikumat kogemust tänu laiemale ühilduvusele ja tarkvaratoele. Ent samal ajal võib see kaasa tuua halvema tõhususe ja arvutusvõime võrreldes spetsiaaliseeritud või kohandatud lahendustega. Kasutajad peavad tasakaalustama mugavuse ja jõudluse vahel, valides vastavalt oma vajadustele ja eesmärkidele sobiva protsessori.\n\nEnamus arvuteid kasutab riistvaralist kiirendamist mingil moel. Personaalarvutites on CPU enamus protsesside jaoks ja graafikaprotsessor (GPU) pildi näitamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_211853"}
{"text": "Houdain\n\nHoudain on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nEndine söekaevanduslinn, nüüdne kergetööstus- ja põllumajanduslinn asub u 4,8 km Béthune'ist lõunas, teede D86, D301 ja D341 ristumiskoha ümbruses. Valla territooriumil ühinevad väikesed jõed Lawe ja Blanche.\n", "id": "ekk_Latn_211854"}
{"text": "Kirde-Savo piirkond\n\nKirde-Savo piirkond on majanduspiirkond Soomes Põhja-Savo maakonnas.\n\nKirde-Savos tõi aastatel 2008–2010 äkilised struktuurimuutused kaasa piirkonna suure tööandja Stromsdali pankrotti minek.\n", "id": "ekk_Latn_211855"}
{"text": "Varkause piirkond\n\nVarkause piirkond on piirkond Soomes Põhja-Savo maakonnas.\n\nSinna kuuluvad Joroineni vald, Leppävirta vald ja Varkause linn.\n\nEnne 2021. aastat kuulus Joroineni vald Pieksämäki piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_211856"}
{"text": "GeForce 40 seeria\n\nGeForce 40 seeria on Nvidia graafikaprotsessorite põlvkond, mis järgneb GeForce 30 seeriale. Uus generatsioon avalikustati 20. septembril 2022 Nvidia poolt nende GPU tehnoloogia konverentsil (GTC 2022). Esimesena ilmus turule RTX 4090 12. oktoobril 2022. RTX 4080 jõudis turule 16. novembril 2022, RTX 4070 Ti ilmus 5. jaanuaril 2023 ning RTX 4070 ilmus 13. aprillil 2023.\n", "id": "ekk_Latn_211857"}
{"text": "Poolkadents\n\nPoolkadents (inglise keeles imperfect cadence, half cadence, half close, semi-cadence, prantsuse keeles cadence suspendue, saksa keeles Halbschluss, itaalia keeles cadenza sospesa ) on muusikas kadents, mis peatub dominandil.\n", "id": "ekk_Latn_211858"}
{"text": "Täiskadents\n\nTäiskadents on muusikas kadents, mis lõpeb toonikaga.\n\nÜldiselt peetakse täiskadentsiks autentset kadentsi (prantsuse keeles cadence parfaite, cadence authentique; saksa keeles Ganzschluss, vollkommene Kadenz; itaalia keeles cadenza perfetta, cadenza intera) V-I, kusjuures mõlema akordid puhul eeldatakse, et põhiheli on bassis.\n\nVahel on täiskadentsi mõistet laiendatakse ka plagaalsele kadentsile (prantsuse keeles cadence plagale; saksa keeles plagale Kadenz; itaalia keeles cadenza plagale) IV-I.\n", "id": "ekk_Latn_211859"}
{"text": "Brendan Fraser\n\nBrendan James Fraser (sündinud 3. detsembril 1968 Indianapolises) on Kanada-USA näitleja, kes saavutas tuntuse komöödiates ja koomilistes seiklusfilmides nagu \"Koopamees\" (\"Encino Man\", 1992), \"Džungli George\" (\"George of the Jungle\", 1997), \"Muumia\" ja selle järjed. Filmi \"Vaal\" (2022) peaosa täitmise eest pälvis ta parima meespeaosatäitja Oscari.\n\n1998–2007 oli ta abielus näitlejanna Afton Smithiga. Neil on kolm poega.\n\nFraseri emapoolne onu, George Genereux, tuli Kanada eest võisteldes 1952. aastal olümpiavõitjaks jahilaskmise kaevikrajal.\n", "id": "ekk_Latn_211860"}
{"text": "C-SPAN\n\nKaabel-satelliitlevivõrk (inglise keeles Cable-Satellite Public Affairs Network, lühend C-SPAN) on 1979. aastal kaabeltelevisioonisektori poolt mittetulundusliku avalik-õigusliku teenusena loodud Ameerika Ühendriikide kaabel- ja satelliittelevisioonivõrk. See edastab Ameerika Ühendriikide valitsuse menetlusi ja muid avalik-õiguslikke programme. C-SPAN on eraõiguslik, mittetulunduslik organisatsioon, mida rahastavad kaabeltelevisiooni- ja satelliitsideoperaatorite tütarettevõtted. Peamiselt avaliku poliitika teemadele keskenduv C-SPAN ei edasta üheski oma võrgus ega raadiojaamas reklaami, ega küsi ka rahalisi annetusi ega toetusi. C-SPAN tegutseb sõltumatult; kaabeltelevisiooni sektor ja kongress ei kontrolli C-SPANi programmide sisu.\n", "id": "ekk_Latn_211861"}
{"text": "Deljatõn\n\nDeljatõn (ukraina keeles Делятин) on alev Ukrainas Ivano-Frankivski oblastis Nadvirna rajoonis, Deljatõni valla keskus. Deljatõn asub Pruti jõe ääres.\n\nAsulat on esmamainitud 1400. aastal. 1645. aastal ehitati Deljatõnisse loss. 17. sajandil algas asulas soolatootmine. Esimene Poola jagamise tulemusel läks asula 1772. aastal Habsburgide Austria keisririigi võimu alla.\n\nEsimese maailmasõja ajal oli Deljatõn aastatel 1914–1915 lühiajaliselt Vene vägede poolt okupeeritud. Austria-Ungari kokkuvarisemise järel oli asula Lääne-Ukraina Rahvavabariigi võimu all ja alates 1919. aasta maist Poola koosseisus. 1939. aasta septembris hõivas Deljatõni Punaarmee ja koos ülejäänud Lääne-Ukrainaga inkorporeeriti Deljatõn seejärel Nõukogude Liidu koosseisus. Saksa olupatsioon keskus Deljatõnis 1941. aasta juunist kuni 1944. aasta juulini.\n", "id": "ekk_Latn_211862"}
{"text": "Adrianna Sułek\n\nAdrianna Sułek (sündinud 3. aprillil 1999 Bydgoszczis) on poola kergejõustiklane, seitsmevõistleja.\n\n2022. aasta maailmameistrivõistlustel Eugene'is sai Adrianna Sułek seitsmevõistluses Poola rahvusrekordit tähistava 6672 punktiga neljanda koha. Teda edestasid Nafissatou Thiam, Anouk Vetter ja Anna Hall.\n\n2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel Münchenis võitis ta 6532 punktiga hõbemedali. Euroopa meistriks tuli tulemusega 6628 Nafissatou Thiam.\n\n2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel İstanbulis võitis ta viievõistluse Poola rahvusrekordiga 5014 hõbemedali. Kulla võitis viievõistluse maailmarekordiga 5055 Nafissatou Thiam. Mõlema tulemus oli parem 2012. aastast Natalja Dobrõnskale kuulunud rekorditulemusest 5013.\n", "id": "ekk_Latn_211863"}
{"text": "Konventsioon\n\nKonventsioon (ingl.k. convention) on konverentsi osaliste poolt koostatud multilateraalne kirjalik kokkulepe (dokument), millega lepitakse kokku, et konverentsil osalejad täidavad edaspidi vastavalt kokkulepitule teatud reegleid või lähtuvad oma tegevuses teatud põhimõtetest.\n\nKonventsioon on kokku lepitud, seaduses sätestatud või üldtunnustatud standardite, ühiskondlike normide või muude kriteeriumide kogum, mis sageli eksisteerib tavana.\n\nFüüsikas nimetatakse teatud arvulisi väärtusi nagu konstante või mõõtühikuid kokkuleppelisteks, kui need ei esinda looduslikku mõõdetavat omadust, vaid pärinevad teadlaste kokkuleppest, mis tuleneb näiteks paljude mõõtmiste keskmisest.\n", "id": "ekk_Latn_211864"}
{"text": "GeForce 20 seeria\n\nGeForce 20 seeria on Nvidia graafikaprotsessorite põlvkond, mis järgneb GeForce 10 seeriale ja on eelkäija GeForce 30 seeriale. Uus generatsioon avalikustati 20. augustil 2018 Nvidia poolt Gamescomil. Esimesed graafikakaardid jõudsid tavakasutajateni 20. septembril. Seerial oli ka teine suur väljaanne nimega GeForce RTX 20 Super, mis avalikustati 2. juuli 2019 ning nendest esimesed jõudsid tavakasutajateni 9. juuli.\n", "id": "ekk_Latn_211865"}
{"text": "Isbergues\n\nIsbergues asub u. 16 km Béthune'ist loodes ja 47 km Lille'ist läänes, teede D186, D187 ja D91 ristumiskoha ümbruses, Canal d'Aire kallastel.\n\n1. jaanuaril 1996 liideti endised vallad Molinghem, Berguette ja Isbergues üheks vallaks ja sai nimeks Isbergues.\n", "id": "ekk_Latn_211866"}
{"text": "Labeuvrière\n\nLabeuvrière on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nSuur põllumajandus- ja kergetööstusküla asub u. 6,4 km Béthune'ist läänes ja 32 km Lille'ist edelas, maantee D181e5 ääres, valda läbib Autoroute A26.\n", "id": "ekk_Latn_211867"}
{"text": "Labourse\n\nLabourse on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nSuur põllumajandus- ja kergetööstusküla asub u. 4,8 km Béthune'ist kagus ja 35 km Lille'ist edelas, teede D65 ja D943 ristumiskoha ümbruses. Valda läbib ka Autoroute A26.\n", "id": "ekk_Latn_211868"}
{"text": "Ewa Trzebińska\n\nEwa Trzebińska (sünninimi Ewa Nelip; sündinud 1. mail 1989 Katowices) on poola epeevehkleja.\n\nEwa Trzebińska võitis Belgradis toimunud 2009. aasta suveuniversiaadil epee individuaalarvestuses kuldmedali.\n\nIndividuaalarvestuses on ta veel võitnud 2017. aasta vehklemise maailmameistrivõistlustel Leipzigis hõbemedali ja 2019. aasta Euroopa meistrivõistlustel Düsseldorfis pronksmedali.\n", "id": "ekk_Latn_211869"}
{"text": "Brunette\n\nBrunette (kodanikunimega Elen Jeremjan, armeenia Էլեն Երեմյան; sündinud 27. mail 2001 Jerevanis) on armeenia laulja.\n\nTa esindas 2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Armeeniat. Tema esitatav ingliskeelne laul kandis pealkirja \"Future Lover\". Laul tuli 11. mail 2023 peetud teises poolfinaalis kuuendale kohale, pääses finaali ja sai seal 14. koha.\n", "id": "ekk_Latn_211870"}
{"text": "Slovo maja\n\nSlovo maja (ukraina keeles Будинок «Слово») on korruselamu Harkivis Ševtšenkivski rajoonis. Hoone on ukraina keeles C kujuga, mis tuleneb sõnast слово (slovo). Hoone kuju sümboliseeris selle ehitamist silmapaistvatele Ukraina kirjanikele, kes elasid seal enam kui kuuekümnes korteris. 1920. aastate lõpus ehitatud hoonesse mahtusid ukraina kirjanikud ja luuletajad, kellest paljud hukati kommunistliku võimu poolt Karjalas Sandarmohhis. Tänapäeval on nad tuntud kui \"Hukatud renessanss\".\n", "id": "ekk_Latn_211871"}
{"text": "José María Aznar\n\nJosé María Alfredo Aznar López (sündinud 25. veebruaril 1953 Madridis) on Hispaania poliitik, kes oli 1996–2004 Hispaania peaminister. Ta juhtis 1990–2004 paremtsentristlikku Rahvaparteid.\n\nAastatel 1989–1996 oli ta opositsiooniliider.\n", "id": "ekk_Latn_211872"}
{"text": "Alma Allika\n\nAlma Allika (9. aprill 1904 Oonurme, Virumaa – 26. märts 1984 Rasivere) oli eesti õpetaja ja koolijuht.\n\n1928. aastal lõpetas ta Tartu Õpetajate Seminari.\n\n1924. aastast töötas Tammiku algkooli õpetajana, aastatel 1950–1960 sama kooli juhataja.\n", "id": "ekk_Latn_211873"}
{"text": "Apple TV\n\nApple TV on Apple'i toodetud digitaalne meediumipleier. See väike kaardipaki suurune riistvaraseade võimaldab kasutajatel voogesitada oma multimeedia sisu otse telerisse või mõnda muude väljundseadmesse. Kõige uuem Apple TV riistvara on Apple TV 4K mis toetab 4K eraldusvõimet, HDR-i ja Dolby Atmose heli. Selle on ka A12 Bionic kiip, mis tagab parema jõudluse ja kiirema rakenduste laadimisaja. Apple TV-l puuduvad integreeritud juhtnupud, selle asemel on seadet võimalik juhtida puldi või Siri häälkäskluste abil. Lisaks on Apple TV-l mängimise jaoks olemas Bluetoothi ja AirPlay tugi.\n", "id": "ekk_Latn_211874"}
{"text": "Alfred Serreqi\n\nAlfred Engjell Serreqi (sündinud 24. septembril 1938 Shkodëris) on Albaania poliitik (Albaania Demokraatlik Partei) ja arst.\n\nAlfred Serreqi lõpetas Tirana Ülikooli arstiteaduskonna 1960. aastal ja töötas seejärel kuni 1990. aastani arstina. 1991–1992 oli ta Albaania tervishoiuministri asetäitja.\n\nAlfred Serreqi oli 13. aprillist 1992 kuni 11. juulini 1996 Albaania välisminister.\n", "id": "ekk_Latn_211875"}
{"text": "2023. aasta Soome parlamendivalimised\n\n2023. aasta Soome parlamendivalimised olid Soome parlamendi Eduskunna 39. koosseisu valimised, mis toimusid 2. aprillil 2023. Eelhääletamine toimus 22.–28. märtsil.\n\nValimistel osales 23 erakonda ja valimisliitu.\n\n2424 kandidaadi seast valiti 13 valimisringkonnas 200 parlamendiliiget, sealhulgas üks Ahvenamaa esindaja.\n\nValimiste tulemusena moodustati parempoolne koalitsioon (Rahvuslik Koonderakond, Põlissoomlased, Rootsi Rahvapartei ja Kristlikud Demokraadid), peaministriks sai Petteri Orpo (Koonderakond).\n", "id": "ekk_Latn_211876"}
{"text": "Radeon RX 5000 seeria\n\nRadeon RX5000 seeria on AMD graafikaprotsessorite põlvkond, mis järgnes RX Vega seeriale. See seeria põhineb RDNA (Radeon DNA) arhitektuuril ja toetab PCIe 4.0 standardit. Esimesed kaardid seeriast, Radeon RX 5700 ja RX 5700 XT, avalikustati E3 2019 messil ja jõudsid turule 7. juulil 2019. Hiljem järgnesid Radeon RX 5500, Radeon RX 5600 ja Radeon RX 5700M ning samuti mitmed muud mudelid, mis on optimeeritud erinevatele kasutusaladele. AMD Radeon 5000 seeria on mõeldud kasutamiseks nii mängurite kui ka professionaalsete kasutajate jaoks.\n", "id": "ekk_Latn_211877"}
{"text": "Ewa Różańska\n\nEwa Różańska (sündinud 22. detsembril 2000) on poola vasaraheitja.\n\n2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel Münchenis võitis ta isikliku rekordiga 72.12 hõbemedali. Euroopa meistriks tuli tulemusega 72.72 rumeenlanna Bianca Ghelber.\n\nTema isiklik rekord vasaraheites on 72.12.\n", "id": "ekk_Latn_211878"}
{"text": "Oskar Savik\n\nOskar Savik (13. jaanuar (vkj)/ 25. jaanuar 1890 – 7. juuni 1985 Tallinn) oli Austraalia ja Eesti aednik ja aiandustegelane.\n\nTa läks 1926. aastal Austraaliasse. Töötas maalri ja kingsepana, hiljem rajas orhideekasvanduse.\n\nTema paarikümne-aastase tegevuse tulemus oli suur orhideekollektsioon. Ta hakkas 1950. aastate lõpul võtma ühendust Eesti NSV aiandustegelastega, tema kollektsioonist saadud paljundusainesest rajati 1960. aastate esimesel poolel Tallinna Botaanikaaia orhideekollektsioon.\n\nPärast oma teise abikaasa surma 1964. aastal Austraalias ning suureneva orhideekasvatuse konkurentsi tõttu USA-s likvideeris ta oma kasvanduse, võttis kaasa oma parima paljundusainese ning repatrieerus 1966. aastal Eesti NSV-sse.\n\nTa töötas alates 1967. aastast Tallinna Botaanikaaias vanemaednikuna ja orhideekasvatamise konsultandina.\n", "id": "ekk_Latn_211879"}
{"text": "Tantsuteater\n\nTantsuteater on teatrižanr, kus tantsu kasutatakse peamise väljendusvahendina lavastuse loomisel. Tantsuteater on väga mitmekesine ja hõlmab eri tantsustiile. Seda teatrit peetakse koreograafia ja näitlejakunsti sünteesiks.\n\nTantsu kui inimese tunnete ja emotsionaalse seisundi väljendamise vahendit ei kasutata ainult koreograafi oma loomingus, vaid seda esineb ka teatris. Tänapäeval on tantsuteatril väga lai tähendus, mida saab sõnastada nii tehnilise baasi taseme, rikkaliku tantsusõnavara, süžee ja tegelaste sisemaailma kaudu, andes võimaluse vaatajale teost analüüsida süvitsi.\n\nKontseptsiooni leidmine ja loomine tantsuteatris on keeruline ülesanne, sest see peab teosega sobituma ning ka edendajatele istuma. Tantsuteatri mõiste on ka veidi meelega lahtiseks jäänud, et koreograafil ja lavastajal oleks laiem ampluaa kujundada oma teost ning mõiste jätab talle vabaduse leida endale koht kaasaegses ühiskonnas. Tantsuteater moodustab tantsu ja teatri piiriala ning ühendab kujundlikkust, tundeid ja kujutlusvõimet.\n\nNorbert Servos on rahvusvahelises tantsuteatri sõnaraamatus andnud tantsuteatrile universaalse mõiste, märkides, et saksa Tanztheater on tantsu-ja teatrilavatehnikate kombinatsiooni esitus, mis loob uue, ainulaadse tantsuvormi ja eristub klassikalisest balletist oma erilise suunaga tegelikkusele.\n\nLavastuse konseptsiooniline valik mängib tantsuteatris väga olulist rolli, kus igal teosel on reeglina oma algne süžee, tegelased, pöördelised sündmused ja võtmehetked, millel lavastaja põhineb. Koreograaf peab suutma vaatajale õigesti väljendada tegelase elulugu ja etendama seda liikumise kaudu.\n", "id": "ekk_Latn_211880"}
{"text": "Eneida\n\n\"Eneida\" (ukraina keeles Енеида) on ukrainakeelne burleskpoeem, mille kirjutas Ivan Kotljarevskõi aastal 1798. Seda pilakangelaslikku luuletust peetakse esimeseks täielikult tänapäevases ukraina keeles avaldatud kirjandusteoseks. Kuigi ukraina keel oli Ukrainas miljonite inimeste jaoks igapäevane keel, keelati ametlikult keiserliku Venemaa kontrolli all olevas piirkonnas selle kirjanduslik kasutamine.\n\nEneida on Vergiliuse \"Aeneise\" paroodia, kus Kotljarevskõi muutis Trooja kangelased Zaporižžja kasakateks. Kriitikud usuvad, et see on kirjutatud Zaporižžja Sitši hävitamise valguses Katariina Suure käsul. Luuletus on kirjutatud romantismi ja rahvusluse kujunemise ajal Euroopas. Sel ajal oli osadel Ukraina eliidist nostalgia kasakate riigi järele, mille Venemaa 1775–1786 likvideeris.\n\nLuuletuse kolm esimest osa avaldati autori teadmata 1798. aastal Peterburis. Kogu Eneida ilmus pärast Kotlijarevski surma 1842. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211881"}
{"text": "Georgi Dimitrovi mausoleum\n\nGeorgi Dimitrovi mausoleum (bulgaaria keeles Мавзолей на Георги Димитров) oli mausoleum Sofia kesklinnas, kus aastatel 1949–1990 hoiti Bulgaaria kommunistliku partei- ja riigitegelase Georgi Dimitrovi palsameeritud surnukeha.\n\nGeorgi Dimitrov suri 2. juulil 1949 Moskva lähedal Barvihha sanatooriumis. 3. juulil 1949 võttis Bulgaaria Kommunistliku Partei Keskkomitee vastu otsuse mausoleumi rajamise kohta. Mausoleumihoone ehitati valmis mõne päevaga ja Dimitrovi palsameeritud surnukeha paigutati sinna 10. juulil 1949.\n\nHoone projekteeris arhitekt Georgi Ovcharov koostöös Racho Ribarovi ja Ivan Danchoviga.\n\n17. juulil 1990 otsustas Bulgaaria valitsus Georgi Dimitrovi surnukeha mausoleumist eemaldada. Surnukeha kremeeriti ja maeti Sofia Keskkalmistule.\n\nGeorgi Dimitrovi mausoleumi hoone lammutati 1999. aasta augustis.\n", "id": "ekk_Latn_211882"}
{"text": "Yeşil Sol Parti\n\nYeşil Sol Parti (Roheline Vasakpartei) ehk YSP on 25. novembril 2012 asutatud Türgi erakond.\n\nErakonna sümboliks on puu, mille lilla tüvi moodustab inimfiguuri, kroon koosneb üksikutest rohelistest lehtedest ja kollane päike moodustab inimfiguuri pea krooni keskel.\n\nErakonna kaasesimehed on Çiğdem Kılıçgün Uçar ja İbrahim Akın.\n", "id": "ekk_Latn_211883"}
{"text": "Ilja Repini Peterburi Kunstiakadeemia\n\nIlja Repini Peterburi Kunstide Akadeemia, ka Ilja Repini Peterburi Kunstiakadeemia (vene keeles Санкт-Петербургская академия художеств имени Ильи Репина) on Peterburis tegutsev Venemaa suurim kõrgem kunstiõppeasutus. Alates 2015. aastast asub Venemaa Föderatsiooni Kultuuriministeeriumi haldusalas.\n", "id": "ekk_Latn_211884"}
{"text": "Keiserliku Kunstide Akadeemia juures asuv Kõrgem Kunstikool\n\nKeiserliku Kunstide Akadeemia juures asuv Kõrgem Kunstikool (vene keeles Высшее художественное училище при Императорской Академии художеств) oli Keiserlikul Venemaal Peterburis Keiserliku Kunstide Akadeemia juures aastatel 1894–1918 tegutsenud kõrgem kunstiõppeasutus.\n", "id": "ekk_Latn_211885"}
{"text": "Musta mere teravilja algatus\n\nUkraina sadamatest pärit teravilja ja toiduainete ohutu transportimise algatus, mida nimetatakse ka Musta mere teravilja algatuseks, on Venemaa ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti Türgi ja ÜROga 2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse.\n\nVeebruaris toimunud Venemaa sissetung Ukrainasse peatas täielikult Ukrainast pärit teraviljasaadetiste meretranspordi, mis oli varem suur eksportija Musta mere kaudu. Selle tulemuseks oli toiduainete maailmaturuhindade tõus ja näljaoht madalama sissetulekuga riikides. Selle probleemi lahendamiseks algasid aprillis arutelud, mida korraldas Türgi (kes kontrollib Musta mere mereteid) ja mida toetas ÜRO. Sellest tulenev leping allkirjastati Istanbulis 22. juulil 2022 ja selle kehtivus oli 120 päeva.\n\nJuulikuu kokkuleppega loodi protseduurid teravilja ohutuks eksportimiseks teatud sadamatest, et püüda lahendada 2022. aasta toidukriisi. Türgis loodi ühine koordineerimis- ja inspekteerimiskeskus, mille sekretariaadi rolli täitis ÜRO. Esialgne leping pidi lõppema 19. novembril 2022. Venemaa peatas oma osalemise lepingus mitmeks päevaks seoses droonirünnakuga Vene mereväe laevadele mujal Mustal merel, kuid liitus pärast vahendusmenetlust uuesti. 17. novembril 2022 teatasid ÜRO ja Ukraina, et lepingut pikendati veel 120 päeva võrra.\n\n2023. aasta veebruari alguseks oli Ukraina sadamatest edukalt väljunud enam kui 715 laeva, millega veeti üle 20 miljoni tonni teravilja ja muid toiduaineid. Sama aasta märtsis teatasid Türgi ja ÜRO, et lepiti kokku ka teine ajapikendus veel vähemalt 60 päevaks.\n", "id": "ekk_Latn_211886"}
{"text": "Anna Kuvõtško\n\nAnna Kuvõtško (vene keeles Анна Александровна Кувычко; sündinud 26. juunil 1979 Volgogradis) on Vene poliitik (Ühtne Venemaa) ja jurist.\n\nKuvõtško lõpetas Volgogradi Riikliku Ülikooli 2002. aastal mänedžmendi erialal ja 2003. aastal õigusteaduse erialal. Aastatel 2001–2003 töötas ta advokaadi abina ja alates 2003. aastast advokaadina. 2004. ja 2008. aastal valiti ta Volgogradi Linnaduuma liikmeks. 2013. aastal valiti ta Volgogradi oblasti Duumasse.\n\n18. septembrist 2016 kuni 11. oktoobrini 2021 oli ta Riigiduuma liige.\n\n16. mail 2022 määrati ta Volgogradi linnapea asetäitjaks sotsiaalküsimuste alal.\n\n2017. aasta novembris laadis telekanal \"Novosti-Volgograd\" YouTube'i video, milles Anna Kuvõtško koos Volgogradi 44. kooli kadetiklasside õpilastega esitas laulu \"Дядя Вова, мы с тобой\" (\"Onu Vova, me oleme sinuga\").\n", "id": "ekk_Latn_211887"}
{"text": "Lisbeth Zwerger\n\nLisbeth Zwerger (sündinud 26. mail 1954 Viinis) on Austria lasteraamatute illustraator.\n\nAastail 1971–1974 õppis ta Viini Tarbekunsti Akadeemias, kuid õpingud jäid pooleli.\n\nLisbeth Zwergeri esimene illustreeritud raamat ilmus 1977. aastal. Selleks oli E. T. A. Hoffmanni \"Das Fremde Kind\".\n\nEesti keeles on tema illustratsioonidega tõlkeraamatutest ilmunud L. Frank Baumi \"Võlur Oz\" (1998, tõlkija Peedu Haaslaava, kirjastus Avita) ja Wilhelm Hauffi \"Kääbus Nina\" (1998, tõlkija Tiit Matsulevitš, Avita).\n", "id": "ekk_Latn_211888"}
{"text": "Surikovi-nimeline Moskva Riiklik Akadeemiline Kunstiinstituut\n\nsuuna Surikovi-nimeline Moskva Kunstiinstituut\n", "id": "ekk_Latn_211889"}
{"text": "NSV Liidu Kunstide Akadeemia\n\nNSV Liidu Kunstide Akadeemia (vene keeles Академия художеств СССР) oli Nõukogude Liidus 1947. aastal asutatud juhtiv teadusasutus kujutava kunsti ja kunstihariduse valdkonnas, ühendas ka kui personaalakadeemia juhtivad kujutava kunsti tegelasi. Venemaa Kunstide Akadeemia eelkäija.\n\nAkadeemiat peeti Keiserliku Kunstide Akadeemia klassikaliste traditsioonide järgijaks, kuid samal ajal oli akadeemia eesmärk edendada sotsialistliku realismi põhimõtete järgimist loomingulises arengus.\n", "id": "ekk_Latn_211890"}
{"text": "Venemaa Kunstide Akadeemia\n\nVenemaa Kunstide Akadeemia (vene keeles Российская академия художеств, akronüüm RAH) on Venemaa Föderatsiooni riiklik teadusakadeemia, ka juhtiv kultuuriasutus kujutava kunsti valdkonnas. NSV Liidu Kunstide Akadeemia õigusjärglane.\n\nAlates 1997 aastast on Venemaa Kunstide Akadeemia president Zurab Tsereteli. RAH-i kõrgeim organ on akadeemia tegevliikmete ja korrespondentliikmete üldkogu.\n", "id": "ekk_Latn_211891"}
{"text": "Helena Kottler Vurnik\n\nHelena Vurnik (sündinud Kottler; 1882–1962) oli Austria-Ungari impeeriumis sündinud Sloveenia kunstnik, kes on tuntud oma dekoratiivmaalide poolest Ühistute äripanga hoone fassaadil ja interjööris.\n", "id": "ekk_Latn_211892"}
{"text": "Śnieżniki mäestik\n\nŚnieżniku mäestik (poola keeles Masyw Śnieżnika, tšehhi keeles Králický Sněžník, saksa keeles Glatzer Schneegebirge) on mäemassiiv Ida-Sudeetides Tšehhi ja Poola piiril. Poola poolel katab seda suures osas kaitseala nimega Śnieżniki maastikupark.\n", "id": "ekk_Latn_211893"}
{"text": "Oumuamua\n\nOumuamua on 2017. aastal avastatud päikesesüsteemi läbiv interstellaarne objekt, mille kataloogitunnus on 1I/2017 U1. Selle avastas Kanada astronoom Robert Weryk Hawaii Haleakalā observatooriumi vaatlusandmeid töödeldes 19. oktoobril 2017. Oumuamua oli seniks juba läbinud oma trajektoori periheeli ja eemaldus Päikesest. Oumuamua on mitmes mõttes iseäralik taevakeha. Selle vanus ja päritolu on teadmata. Sellele, kuidas tekib niisugune objekt ja saavutab nii suure kiiruse, mis viib ta oma tekke planeedisüsteemist välja, puudub seletus.\n\nOumuamua sisenes päikesesüsteemi Veega suunalt kiirusega umbes 26 km/s ja läbis periheeli 9. septembril. Selle taevakeha trajektoor on tugevalt hüperboolne ja orbiidi ekstsess 1.20, mis välistab, et see võiks olla pärit päikesesüsteemist. Päikese gravitatsiooniline tõmme kasvatas Oumuamua kiiruse 87.7 kilomeetrini sekundis ja muutis lennusuunda rohkem kui 90 kraadi. Oumuamua lahkub päikeseüsteemist Pegasuse tähtkuju suunas. Päikesele lähim kaugus oli 0.255 astronoomilist ühikut. Trajektoori periheelis oli Oumuamua Päikesele lähemal kui ükski päikesesüsteemi planeet. Eemaldudes jõudis Oumuamua Jupiteri orbiidini 2018. aasta mais, Saturni orbiidini jaanuaris 2019 ja Neptuuni orbiidini 2022. aastal.\n\nKuigi Oumuamua möödus Päikesest väga lähedalt, ei olnud sellel komeedile omast helendavat saba. Selle taevakeha liikumiskiiruse muutused ei ole seletatavad ainult gravitatsiooniga, täiendavat mõju avaldas kas kiirgusrõhk või mittehelenduv gaasi väljavool või need mõlemad.\n\nOumuamua oli vaadeldav 80 päeva. Avastamise ajal oli selle heledus umbes 23 tähesuurust ja detsembri keskpaigaks kahanes heledus nii väikeseks, et see polnud enam vaadeldav ka kõige võimsamate maapealsete teleskoopidega.\n\nOumuamua on piklik või kettakujuline punakas tahke keha pikkuse ja läbimõõdu suhtega rohkem kui 5:1, mis pöörleb umbes 8-ööpäevase perioodiga, aga pöörlemistelg ei ühti ühegi selle keha põhiteljega. Oumuamua pikkus (ketta läbimööt?) on vahemikus 100 kuni 1000 m ja läbimööt (ketta paksus?) 35 kuni 167 meetrit. Peegeldusomadustelt sarnaneb see päikesesüsteemi asteroididele.\n\nOumuamua on esimene teadaolev tähtedevahelisest ruumist saabunud ja siis uuesti lahkunud taevakeha.\n", "id": "ekk_Latn_211894"}
{"text": "Mikkeli piirkond\n\nMikkeli piirkond on majanduspiirkond Soomes Lõuna-Savo maakonnas.\n\nSinna kuuluvad Hirvensalmi vald, Kangasniemi vald, Mikkeli linn, Mäntyharju vald, Pertunmaa vald ja Puumala vald.\n", "id": "ekk_Latn_211895"}
{"text": "Pieksämäki piirkond\n\nPieksämäki piirkond on majanduspiirkond Soomes Lõuna-Savo maakonnas.\n\nSinna kuuluvad Juva vald ja Pieksämäki linn.\n\n2011. aastast läks Rantasalmi vald üle Savonlinna piirkonda ning 2021. aastal läks Joroineni vald üle Varkause piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_211896"}
{"text": "Sukeljahutus\n\nSukeljahutus, tuntud ka kui vedelikkümblusjahutus (inglise keeles Immersion cooling), on arvutite, akude ja mootorite jahutamiseks kasutatav tehnika, mille puhul elektroonilised komponendid on sukeldatud osaliselt või täielikult elektrit mitte juhtivasse dielektrilisse vedelikku, nagu mineraalõli või tehisvedelikud. Sukeljahutus võimaldab luua energiasäästlikumaid süsteeme elektroonikaseadmete jahutamiseks, kuna vedelik juhib soojust palju tõhusamalt kui õhk. Lihtsam näide selleks on tavalise õhkjahutusega arvuti riistvara mineraalõlisse uputamine. Kuna õli ei ole elektrit juhtiv, siis ei kujuta see elektroonikale ohtu. Vedeliku valimisel ei saa lähtuda ainult selle soojusjuhtivusest. Keemiline kokkusobivus kiipide ja ülejäänud komponentidega on ülimalt oluline, mistõttu peetakse üldiselt kõige sobivamateks fluorosüsivesinikvedelikke (nt FC-72, FC-86, FC-77).\n", "id": "ekk_Latn_211897"}
{"text": "Savonlinna piirkond\n\nSavonlinna piirkond on majanduspiirkond Soomes Lõuna-Savo maakonnas.\n\nSinna kuuluvad Enonkoski vald, Rantasalmi vald, Savonlinna linn ja Sulkava vald.\n", "id": "ekk_Latn_211898"}
{"text": "Reiley\n\nRani Petersen (lavanimega Reiley; sündinud 24. novembril 1997 Tórshavnis) on Fääri saartelt pärit electropop-muusikat viljelev laulja ja mõjutaja, kes osaleb ühismeedias. Esimese fäärlasena võitis ta Dansk Melodi Grand Prix', mida korraldati esimest korda Næstvedis. Võistluslooga \"Breaking My Heart\" esindab ta Taanit seega 2023. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel, mida korraldatakse Liverpoolis Ühendkuningriigis.\n\nTa on kontsertidel esinenud 2019. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_211899"}
{"text": "Lambres\n\nPõllumajandusküla asub u. 16 km Béthune'ist loodes ja 48 km Lille'ist läänes, teede D90 ja N43 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_211900"}
{"text": "Lapugnoy\n\nLapugnoy on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nVäike põllumajandus- ja metsandusküla asub u. 8 km Béthune'ist läänes ja 53 km Lille'ist edelas, maantee D70 ääres, Clarence'i kallastel, valda läbib Autoroute A26.\n", "id": "ekk_Latn_211901"}
{"text": "Pseudojuhuslik müra\n\nPseudojuhuslik müra on müraga sarnanev signaal. Esmapilgul võib tunduda, et pseudojuhuslik müra on täiesti suvaline, aga tegelikult koosneb see kindla pikkusega korduvast signaalist. Seejuures võib tavakasutusel signaali kordumiseni minna mitmeid aastaid. Digitaalses andmesides kasutatakse mõistet pseudojuhuslik kood (:en:pseudo-random-noise code), mis sarnaneb suvalisele bitijadale, aga koosneb kindlast bitijärjestusest.\n", "id": "ekk_Latn_211902"}
{"text": "Naiste suguelundite moonutamine\n\nNaiste suguelundite moonutamine (naiste ümberlõikamine, ing k Female Genital Mutilation, FGM) on tavaliselt 4–10-aastaste tüdrukute väliste suguelundite kultuurilistel või muudel mittemeditsiiniliste põhjustel moonutamine ja kahjustamine. Seda võidakse õigustada traditsioonide ja kultuuriliste põhjendustega, kuid ennekõike kontrollitakse sel moel naiste seksuaalsust. Tütarlaste sel moel sandistamine rikub nende inimõigusi ja tervist. Eestis karistatakse tütarlapse suguelundite sandistava moonutamise või tema sellesse sundimise eest kuni viieaastase vangistusega.\n", "id": "ekk_Latn_211903"}
{"text": "Nuvoton M480\n\nNuvoton NuMicro M480 on mikrokontrollerite seeria, mis on ehitatud Arm® Cortex®-M4F tuuma ümber. Seda toodab Taiwani ettevõte Nuvoton Technology Corporation. NuMicro M480 seeria mikrokontrollerid sisaldavad suures hulgas liideseid, millest märkimisväärsemad on riistvaraline krüptograafia, ethernet, turvameetmetega püsimälu regioonid ning kauguuenduste tugi. Toetatud on taktsagedus kuni 192 MHz ning võimalik on rakendada madalat dünaamilist energiatarbimist, mis ulatub suurusjärguni kuni 130 μA/MHz. RTC võimsus on alla 500 nA ja tehases eellaaditud mask-ROM võimaldab turvalise käivitamise funktsionaalsust, et kaitsta püsivara terviklikkust rünnakute eest.\n", "id": "ekk_Latn_211904"}
{"text": "Andres Oja (trummar)\n\nAndres Oja (sündinud 11. aprillil 1958 Tallinnas) on eesti muusik ja saatejuht.\n\nAndres Oja on muusikahuviline olnud lapsest peale, mänginud trumme ansamblites Deemon (1973-1975), Sfinks (1975-1976), Vello Orumets ja ERFIA (1979-1983), Vitamiin (1984-1989), Magnetic Band (1990) ja Kolumbus Kris (alates 1990). Ta on teinud kaastööd raadiotele Kuku, B3, Raadio Maania ja Vikerraadio. Vikerraadios on varem eetris olnud saade \"Õhtublues\". Ta tegi lisaks pärastlõunaprogrammile 2020-2023 saadet \"Heli nälg\".\n\nAndres eelistab rokki diskole ja kala lihale, on eluaegne tallinlane, juurtega Järvamaalt.\n\nAndres Oja on raamatute \"Tsepeliini triumf\" (2016), \"Trammiga Moskvasse\" (2018) ja \"Väikesed imed, suured imelised ja kõige rokenrollimad mehed\" (2022 kõik kirjastus \"Tänapäev\") autor.\n", "id": "ekk_Latn_211905"}
{"text": "Palais-Royal\n\nPalais-Royal (prantsuse keelest 'kuninglik loss') on väljak, loss ja park Pariisis Louvre'i põhjatiiva vastas.\n\nLoss on ehitatud aastatel 1630–1639 arhitekt Pierre Fontaine'i projekti järgi.\n\nLossiansamblisse kuulub ka 1790. aastal valminud teatrihoone Salle Richelieu Comédie-Française'i jaoks.\n", "id": "ekk_Latn_211906"}
{"text": "Salle Richelieu\n\nSalle Richelieu (prantsuse keelest 'Richelieu saal') on Pariisis Palais-Royalis asuv teatritrupi Comédie-Française'i teatrihoone (koduteater).\n\nTeatrihoone ehitati aastatel 1786–1790 arhitekt Victor Louis' projekti järgi.\n\nTeatrisaalis on 862 istekohta.\n", "id": "ekk_Latn_211907"}
{"text": "Comédie-Française\n\nComédie-Française, tuntud ka kui Théâtre-Français on teater Pariisis, üks väheseid riigile kuuluvaid teatreid Prantsusmaal.\n\nTeater on asutatud 1680. aastal. Comédie-Française on vanim tegutsev teatritrupp maailmas. Alates 1799. aastast mängitakse põhiliselt koduteatris Salle Richelieus (asub Palais-Royalis).\n", "id": "ekk_Latn_211908"}
{"text": "Calakmul\n\nCalakmul on maiade tsivilisatsiooni arheoloogiline leiukoht, mis asub Mehhikos Campeche osariigis. Seda peetakse üheks kõige olulisemaks lõunamaiade kultuuri asupaigaks. Calakmul oli jõulise Kaani dünastia pealinn hilisel klassikalisel perioodil umbes 600.–700. aastal.\n\nPaik on arvatud UNESCO maailmapärandi nimistusse.\n", "id": "ekk_Latn_211909"}
{"text": "NMC-aku\n\nNMC-aku on liitiumioonaku, mille positiivne elektrood koosneb liitiumi, nikli, mangaani ja koobalti oksiididest. Nende oksiidide kombinatsiooni lühendina on kasutusel ka Li-NMC, LNMC ja NCM; neid lühendeid kasutavad eri tootjad selle akutüübi nimetustes. Kuna aku kuulub liitiumioonakude rühma, on vaadeldaval akuelemendil samasugune struktuur ja sama tööpõhimõte nagu kõigil liitiumioonakudel. Erinevus seisnebki peamiselt positiivse elektroodi keemilises koostises. NMC-akusid saab valmistada ka liitiumpolümeerakudena ja võimalikud on kõik levinud konstruktsioonivariandid.\n\nNMC-akuelemendi nimipinge jääb vahemikku 3,6 V kuni 3,7 V (sõltub oksiidikomponentide vahekorrast). Laadimispinge sõltub teatud määral elektrolüüdi koostisest ja on umbes 4,2 V. Konkreetse rakenduse jaoks vajaliku pinge, voolutugevuse ja võimsuse saamiseks ühendatakse NMC-elemendid järjestikku ja/või paralleelselt akupatareiks (inglise keeles battery pack).\n", "id": "ekk_Latn_211910"}
{"text": "LFP-aku\n\nLFP-aku (lühend inglise keele sõnadest lithium ferrophosphate, liitiumraudfosfaat) ehk liitiumraudfosfaataku on liitiumioonaku versioon, mille elemendi pinge on vahemikus 3,2–3,3 V. Positiivne elektrood koosneb liitiumraudfosfaadist (LiFePO₄). Negatiivne elektrood koosneb grafiidist, milles on interkaleeritud liitium. Elektroode eraldab elektrolüüdiga immutatud separaator.\n", "id": "ekk_Latn_211911"}
{"text": "Gatis Eglītis\n\nGatis Eglītis (sündinud 4. detsembril 1978 Dobeles) on Läti majandusteadlane, riigiametnik ja poliitik, ta kuulub Uue Konservatiivse Partei ridadesse. Ta oli 3. juunist 2021 kuni 14. detsembrini 2022 sotsiaalminister Arturs Krišjānis Kariņši esimeses valitsuses.\n\nTa lõpetas Dobeles gümnaasiumi. Kõrghariduse omandas Riia Majanduskoolis, Viini Diplomaatide Akadeemias ja Hopkinsi Ülikoolis Itaalias. Ta on õppinud ka Taanis.\n\nPärast õpingute lõpetamist töötas ta Läti välisministeeriumis, tegeledes välismajanduskoostöö ja julgeoleku (NATO) küsimustega. Aastal 2005 asus ta tööle Brüsselis Euroopa Komisjonis, kus ta tegeles Läti majandus-, finants- ja eelarvejärelevalve küsimustega.\n\nAastal 2015 sai Gatis Eglītisest peaminister Laimdota Straujuma majandusnõunik ja aastal 2016 majandusminister Arvils Ašeradensi majandusnõunik.\n\nTa oli ainsa lätlasena Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi Läti laenuprogrammi (2008–2012) eksperdimeeskonnas ning ainuke lätlane, kes osales Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga ametlikul hindamisel eurole üleminekul.\n\nTa astus aastal 2017 Uue Konservatiivse Partei liikmeks ja valiti 2018. aasta Läti parlamendivalimistel Seimi liikmeks. Seimis töötas ta eelarve- ja rahanduskomisjonis ning Euroopa asjade komisjonis selle esimehena.\n\nJuunis 2021, kui Arturs Krišjānis Kariņši esimeses valitsuses vahetati välja mitu ministrit, kinnitati ta sotsiaalministriks (Ramona Petraviča asemele).\n\nTa kandideeris seimi ka 2022. aasta Läti parlamendivalimistel, kuid kuna Uus Konservatiivne Partei ei ületanud valimiskünnist, ei pääsenud ta Seimi. Seejärel astus Jānis Bordāns Uue Konservatiivse Partei juhi ametikohalt tagasi ja asemele valiti Gatis Eglītis.\n", "id": "ekk_Latn_211912"}
{"text": "Martin Cooper (leiutaja)\n\nMartin Cooper, tuntud ka kui Marty Cooper (sündinud 26. detsembril 1928 Chicagos) on Ameerika insener ja leidur. Tal on traadita side valdkonnas 11 patenti. 1973. aasta 3. aprillil tegi ta New Yorgis mobiiltelefoniga esimese kõne.\n", "id": "ekk_Latn_211913"}
{"text": "Margus Rava\n\nMargus Rava (sündinud 17. mail 1964) on eesti diplomaat.\n\nRava oli aastatel 2006–2010 Eesti suursaadik Prantsusmaal ja Eesti alaline esindaja UNESCO juures ning 2013–2018 Eesti suursaadik Kreekas, Küprosel ja Albaanias. Alates 2022. aastast on ta Eesti suursaadik Kanadas.\n", "id": "ekk_Latn_211914"}
{"text": "Richard Peramets\n\nRichard Peramets (3. märts 1922 – 25. jaanuar 1974) oli eesti näitleja ja administraator.\n\nPeramets sai Tallinnas gümnaasiumihariduse ja õppis aastatel 1946–1948 Riikliku Draamateatri õpperühmas.\n\nAastatel 1942–1946 oli ta Draamateatri lavatööline ja 1946–1948 inspitsient, seejärel 1954. aastani Tallinna tööstuskooperatiivi isetegevusteatri näitleja. Aastatel 1954–1965 oli Peramets Eesti NSV Riikliku Filharmoonia näitleja, 1965. aastal asus ta tööle Eesti NSV Riiklik Noorsooteatri peaadministraatorina (töötas ka näitlejana) ja 1968. aastal Tallinnfilmi vanemadministraatorina.\n\nRichard Peramets oli Eesti NSV Teatriühingu liige aastatel 1954–1972.\n", "id": "ekk_Latn_211915"}
{"text": "Jerevani ajaloomuuseum\n\nJerevani ajaloomuuseum (armeenia keeles Երևանի Պատմության Թանգարան) on Armeenia pealinna Jerevani ajaloomuuseum. Muuseum asutati 1931. aastal kommunaalmuuseumina. Praegu asub muuseum Jerevani raekoja juurde kuuluvas hoones. Hoone arhitekt oli Jim Torosyan.\n", "id": "ekk_Latn_211916"}
{"text": "Laventie\n\nVäike põllumajandus- ja kergetööstusküla asub u. 16 km Béthune'ist kirdes ja 19 km Lille'ist läänes, teede D166, D173 ja D174 ristumiskoha ümbruses. Kuulus oma kirsside poolest.\n", "id": "ekk_Latn_211917"}
{"text": "Artemis 2\n\nArtemis 2 (ametlikult Artemis II) on NASA Artemise programmi teine missioon, mis on planeeritud toimuma septembris 2025.\n\nSee on Artemise programmi esimene mehitatud missioon ning esimene missioon pärast 1972. aastal toimunud missiooni Apollo 17, mis suundub Kuule. Artemis 2 möödub plaani kohaselt Kuust umbes 8900 km kauguselt ning naaseb seejärel Maale.\n\nNASA nimetas missiooni meeskonna aprillis 2023.\n", "id": "ekk_Latn_211918"}
{"text": "Lespesses\n\nLespesses on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nVäike põllumajandusküla asub u. 16 km Béthune'ist loodes ja 53 km Lille'ist läänes, teede D185 ja D185e1 ääres, Nave'i jõe kallastel. Autoroute A26 jagab valla pooleks.\n", "id": "ekk_Latn_211919"}
{"text": "Jeremy Hansen\n\nJeremy Roger Hansen (sündinud 27. jaanuaril 1976) on Kanada õhuväelane ning Kanada Kosmoseagentuuri (CSA) astronaut.\n\nHansen valiti CSA astronaudiks 2009. aastal koos David Saint-Jacquesiga. Valituks osutumisel teenis ta lendurina kuninglikus õhuväes ning oli määratud Cold Lake'i õhuväebaasi. Hiljem on ta ülendatud koloneliks.\n\nAprillis 2023 teatas NASA Hanseni määramisest missioonile Artemis 2, mis toimub 2024. aastal ja suundub Kuu orbiidile. Hansenist saab esimene kanadalane ja esimene mitte-ameeriklasest astronaut, kes on käinud Kuu orbiidil.\n", "id": "ekk_Latn_211920"}
{"text": "Maarja Soomre\n\nMaarja Soomre (sündinud 11. septembril 1987) on eesti laulja, muusik ja pedagoog. Ta laulab ansamblites RÜÜT ja Päri Päri.\n", "id": "ekk_Latn_211921"}
{"text": "Rudolf Nurejev\n\nRudolf Nurejev, ka Rudolf Noureev, ka Rudolf Nureyev (tatari keeles Nuriev Rudolf Xämit (Möxämmät) ulı; 17. märts 1938 Irkutski oblast – 6. jaanuar 1993 Pariis) oli tatari päritolu Prantsusmaa ja Suurbritannia balletitantsija, koreograaf, ballettmeister ja teatrijuht, kes Nõukogude Liidu balletitantsijana olles juunis 1961 Pariisis külalisetendustel, ei pöördunud tagasi Nõukogude Liitu.\n", "id": "ekk_Latn_211922"}
{"text": "Erik Naissaar\n\nErik Naissaar on sündinud 12.04.1999 Tallinnas. Praegune elupaik on suvepealinnas, Pärnus. Naissaar arendab Pärnumaa spordielu ja kalisteenikasporti, ta on spordiklubi Striidikool asutaja, Eesti Kalisteenika ja Tänavaspordi Liidu president ning spordifestivali \"Kevad Battles\" peakorraldaja.\n\nErik Naissaaar on 2015. aastast arendanud Eestis kalisteenikasporti, suunates iga aasta tuhandeid noori välijõusaalidesse, käies koolides töötubasi andmas, rajades välijõusaale ning korraldades suuremat kõlapinda kõnetavaid rahvusvahelisi tänavaspordi üritusi. Ta on pannud aluse spordiklubile Striidikool ning Eesti Kalisteenika ja Tänavaspordi Liidule. Striidikoolis käib paarsada spordisõpra ning saab tõdeda, et tegemist on Pärnumaa ühe enim kiiremini kasvanud spordiorganisatsiooniga. Eestis on tänaseks rajatud ca 500 välijõusaali, mis on võrdlemisi suur arv arvestades Eesti rahvaarvu.\n", "id": "ekk_Latn_211923"}
{"text": "Kõik kõikjal ja korraga\n\n\"Kõik kõikjal ja korraga\" (\"Everything Everywhere All at Once\") on 2022. aasta Ameerika Ühendriikide draamakomöödia, mille lavastasid Daniel Kwan ja Daniel Scheinert, kes produtseerisid teose koos Anthony ja Joe Russo ning Jonathan Wangiga. Film räägib loo Hiina immigrandist USAs Evelyn Quan Wangist (Michelle Yeoh), keda auditeerib maksuamet, kuid kes avastab samal ajal, et ta peab ühinema enda paralleeluniversumite alternatiivsete versioonidega selleks, et peatada võimast olendit hävitamast multiversumit. Teistes suuremates rollides mängivad Stephanie Hsu, Ke Huy Quan, Jenny Slate, Harry Shum Jr., James Hong ja Jamie Lee Curtis.\n", "id": "ekk_Latn_211924"}
{"text": "Stuudio Kvartal 95\n\nStuudio Kvartal 95 (ukraina keeles Сту́дія «Кварта́л-95») on avalik-õiguslik televisiooni meelelahutus ettevõte, mis tegutseb Ukrainas alates 2003. aastast. Ettevõtte asutasid praegune Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja tema koolisõbrad. Ettevõte toodab vene ja ukraina keeles audio- ja visuaalset sisu (näiteks filmid, telesarjad ja formaadid) ning korraldab kontserte.\n", "id": "ekk_Latn_211925"}
{"text": "Gundega Muzikante\n\nGundega Muzikante (sündinud 15. novembril 1964 Riias) on läti illustraator.\n\nTa on Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Läti osakonna aktiivne liige.\n\nGundega Muzikante õppis aastail 1984–1990 Läti Kunstiakadeemias graafika erialal, 2009. aastal sai magistrikraadi.\n\nOma esimese raamatu illustreeris ta 1990. aastal ja juba samal aastal võitis ta lasteraamatute illustraatorina Indrikis Zeberiņši auhinna. Sellest ajast peale on ta illustreerinud või kujundanud igal aastal vähemalt ühe raamatu.\n\nPaljude teiste seas on Gundega Muzikante illustreerinud Juhani Püttseppa lasteraamatu \"On kuu kui kuldne laev\" (Tammerraamat, 2020), mis sai 2020. aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse Aasta Rosina auhinna ja 2022. aastal ilmunud \"Pauline unistuste mets\".\n", "id": "ekk_Latn_211926"}
{"text": "Nalivka\n\nNalivka on marjadel või puuviljadel hoitud piiritusest valmistatud poolkuiv või magus alkohoolne jook alkoholisisaldusega 15–35%. Kõige sagedamini valmistatud kirsist, aga ka murakast, mustikast või ploomist, Eestis on levinud ka mustsõstrast ning arooniast valmistatud nalivka.\n\nNalivka valmistamiseks hoitakse piiritust värsketel või külmutatud marjadel 1–6 kuud, seejärel marjad kurnatakse ning piiritusesegule lisatakse vajadusel magustamiseks suhkrut või alkoholisisalduse alandamiseks vett (suhkru saab kindlaks kujunenud retsepti puhul lisada ka protsessi alguses). Piiritusena kasutatakse kõige sagedamini teraviljapiiritust, aga ka viinamarja-, kirsi- või õunapiiritust.\n\nNalivka tööstuslikuks valmistamiseks kasutatakse ka marjakontsentraate, sel juhul jääb marjade piirituses leotamise protsess ära. Marjakontsentraadist valmistatud nalivka erineb enda maitse poolest marjade leotamise teel saadud nalivkast.\n\nNalivka on levinud jook Poolas, Ukrainas, Balkanil ja teistes Ida-Euroopa maades.\n", "id": "ekk_Latn_211927"}
{"text": "Ševtšenko riiklik auhind\n\nAuhind on nimetatud Ukraina rahvusliku taaselustamise inspireerija Tarass Ševtšenko järgi. See on üks viiest Ukraina riiklikust auhinnast, mida antakse välja tähelepanuväärsete saavutuste eest eri valdkondades.\n", "id": "ekk_Latn_211928"}
{"text": "Sõnumilühend\n\nSõnumilühend on andmetest tuletatud lühike väärtus, näiteks räsi või kontrollsumma.\n\nNäiteks saab sõnumilühendi abil kontrollida, kas andmed on edastatud muutmata kujul, võrreldes omavahel saatja ja vastuvõtja poolel räsifunktsiooniga arvutatud räsi.\n", "id": "ekk_Latn_211929"}
{"text": "Egert Belitšev\n\nEgert Belitšev (sündinud 6. detsembril 1984) on Eesti piirivalve ja migratsioonivaldkonna kõrge politseiametnik, aastast 2023 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor.\n\nEgert Belitšev alustas avalikku teenistust Kodakondsus- ja Migratsiooniametis migratsioonijärelevalve valdkonnas. Pärast PPA loomist jätkas ta Eesti migratsioonivaldkonna arendamist ja õigusloomes osalemist ning esindas Eestit Euroopa Liidu Nõukogu rände töögruppides. 2016. aastal sai temast justiits- ja siseasjade nõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures, Brüsselis. Belitšev vastutas piirivalve, tagasisaatmise ja politseikoostöö teemade eest, sh juhtrollis Eesti Euroopa Liidu eesistumise perioodil 2017. aasta teisel poolel.\n\n2020. aasta 8. mail allkirjastas Jüri Ratase teise valitsuse siseminister Mart Helme PPA põhimääruse muudatuse, millega loodi ameti sees piirivalveosakond ning Egert Belitšev asus PPA peadirektori asetäitja ametikohale piirivalve alal.\n\nEgert Belitšev on viimastel aastatel juhtinud mitmete kriiside lahendamist. Ta vastutas COVID-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirikontrolli taastamise eest ja juhtis põgenikega seotud hädaolukorra lahendamist Vene Föderatsiooni Ukraina-vastase sõjalise agressiooni algusperioodil. Ta on olnud üks Eesti idapiiri väljaehitamise eestvedajaid.\n\nAlates 24. märtsist 2023 täitis ta pärast Elmar Vaheri ametist kõrvaldamist Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ülesandeid. Kaja Kallase teine valitsus nimetas Egert Belitševi PPA peadirektori ametikohale alates 3. maist 2023.\n", "id": "ekk_Latn_211930"}
{"text": "Hiilgav Pippa\n\nHiilgav Pippa (sündinud 2016) on kollane eesti ratsaponi, kellega Joosep Tikk on käinud kagupiiril piirivalve patrullis.\n\nTa on osalenud pikkadel matkadel ning saanud kogemuse nii ratsakoolis, kolmevõistluses kui ka ratsaorienteerumises.\n\nHiilgav Pippa on teinud rolli Nedsaja küla bändi muusikavideos \"Seda veel ei tea\".\n", "id": "ekk_Latn_211931"}
{"text": "Takistustraat\n\nTakistustraat on traat, mis on mõeldud takistite tegemiseks. Takistustraadi valmistamiseks kasutatakse erinevaid sulameid, mis toimivad kütteelemendina, et reguleerida elektrivoolu. Efektiivsem on kasutada sulamit, millel on kõrge temperatuuritegur ja korrosioonikindlus, mis võimaldab kasutada lühemaid traate. Vajadusel on takistustraat isoleeritud keraamilise pulbriga ja kaetud mõne teise sulamiga.\n", "id": "ekk_Latn_211932"}
{"text": "Nõukogude okupatsiooni muuseum (Thbilisi)\n\nNõukogude okupatsiooni muuseum (gruusia keeles: საბჭოთა ოკუპაციის მუზეუმი) on Gruusias Thbilisis asuv ajaloomuuseum, mis dokumenteerib Nõukogude võimu Gruusias seitset aastakümmet (1921–1991) ja on pühendatud Gruusia okupatsioonivastase, rahvusliku vabanemisliikumise ajaloole ja Nõukogude poliitiliste repressioonide ohvritele. kogu selle perioodi jooksul. See asutati 26. mail 2006. Muuseum on osa Gruusia rahvusmuuseumist (GNM).\n", "id": "ekk_Latn_211933"}
{"text": "Nõukogude okupatsiooni päev (Gruusia)\n\nNõukogude okupatsiooni päev (gruusia keeles საბჭოთა ოკუპაციის დღე) on Gruusia mälestuspäev. Seda peetakse igal aastal 25. veebruaril, et mälestada Punaarmee sissetungi Gruusiasse 1921. aastal. Püha kehtestati 2010. aastal ja esimene mälestamine oli 2011. aastal.\n\n1921. aasta veebruaris sisenes Punaarmee pärast 1917. aasta järgset segadust Taga-Kaukaasias Gruusiasse, mis oli tollal menševike kontrolli all olnud Gruusia Demokraatlik Vabariik. Gruusia menševike armee sai lüüa ja valitsus põgenes riigist. 25. veebruaril 1921 sisenes Punaarmee pealinna Thbilisisse ja kehtestas kommunistliku valitsuse, mida juhtis Gruusia bolševik Filipp Maharadze. Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik loodi 25. veebruaril 1921. Järgmised 68 aastat tähistati 25. veebruari ametliku pühana, Nõukogude võimu kehtestamise päevana Gruusias.\n\n21. juulil 2010 kuulutas Gruusia 25. veebruari Nõukogude okupatsiooni päevaks, et meenutada Punaarmee sissetungi Gruusiasse 1921. aastal. Gruusia parlament hääletas valitsuse algatuse poolt. Gruusia parlamendi poolt ühehäälselt heaks kiidetud otsusega anti valitsusele ülesandeks korraldada igal 25. veebruaril mälestusüritusi ja heisata riigilipud, et mälestada, nagu otsuses öeldakse, sadu tuhandeid kommunistide poliitiliste repressioonide ohvreid. töörežiim.\n", "id": "ekk_Latn_211934"}
{"text": "Läti Vabariigi okupeerimise päev\n\nLäti Vabariigi okupatsiooni päev (läti keeles Latvijas Republikas okupācijas diena) on Lätis ametlik mälestuspäev ja seda peetakse 17. juunil. Sel päeval mälestatakse Nõukogude okupatsiooni Lätis 1940. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_211935"}
{"text": "Tessie Camilleri\n\nTessie Camilleri (6. jaanuar 1901 – 2. oktoober 1930) oli esimene naissoost lõpetaja Malta ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_211936"}
{"text": "Iseseisvuse park (Šõmkent)\n\nIseseisvuse park (kasahhi keeles Тәуелсіздік саябағы, Täuelsızdık saiabağy) on linnapark Kasahstanis Šõmkenti linnas.\n\nPark avati 2011. aasta oktoobris iseseisvuspäeva 20. aastapäeva auks. Pargi keskne sissepääs on kaunistatud kaarega ja territooriumi sees on laulev purskkaev ja arvukalt lillepeenraid mille jaoks on taimed toodud Hollandist. Keskel on Kasahstani rahva ühtsust esindav Altyn Shanyraqi monument, mis on loodud 137 metallelemendist, mis sümboliseerivad 137 Kasahstani Vabariigi territooriumil elavat rahvust. Parki on paigaldatud suur lipuvarras kõrgusega 50 meetrit. Suur rauast jalakäijate sild ühendab parki Al Farabi väljakuga, mis sümboliseerib üleminekut linna ajaloolisest minevikust tänapäeva.\n", "id": "ekk_Latn_211937"}
{"text": "Põlvnemise tuvastamine kohtus\n\nPõlvnemist kui perekonnaõiguslikku õigussuhet on võimalik tuvastada lasta kohtul.\n\nPerekonnaseaduse kohaselt võib isaduse tuvastada kohus, kui lapse sünni ajal ei olnud lapse ema abielus või kui isadust ei ole ükski mees omaks võtnud. Kohus võib isaduse tuvastada ka juhul, kui varasem isadus on vaidlustatud ning kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Isaduse tuvastamine on niisiis võimalik vaid juhul, kui kedagi ei ole veel lapse isana rahvastikuregistrisse kantud. Kui rahvastikuregistris on aga isakanne olemas, tuleb isaduse tuvastamiseks eelnevalt vaidlustada eelnev kanne.\n\nOlenevalt sellest, kas põlvnemist tuvastatakse elavast või surnud isikust, käib põlvnemise tuvastamine kohtus hagimenetluse või hagita menetlusena. Olemuslikult on tegu mõlemal puhul kujundushagiga, kuivõrd kohus loob tuvastamise tulemusena õigussuhte, mis eelnevalt puudus.\n\nRiigikohus on leidnud, et samadel põhimõtetel on võimalik tuvastada põlvnemist ka emast. Küll aga ei ole võimalik kaheastmeline põlvnemise tuvastamine, st põlvnemise tuvastamine vanavanemast.\n\nKa ei saa tuvastada lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_211938"}
{"text": "Lestrem\n\nVäike põllumajandus- ja kergetööstuslinn asub u. 13 km Béthune'ist põhjas ja 31 km Lille'ist läänes, teede D122, D178 ja D975 ristumiskoha ümbruses, Lawe jõe kallastel.\n", "id": "ekk_Latn_211939"}
{"text": "Lières\n\nLières asub u. 16 km Béthune'ist loodes ja 53 km Lille'ist läänes, teede D185 ja D91 ristumiskoha ümbruses, Nave'i jõe kallastel.\n", "id": "ekk_Latn_211940"}
{"text": "Julius Jürgenson\n\nJulius Jürgenson (31. mai 1892 – 13. oktoober 1927) oli Eesti, Venemaa ja Ukraina sõjaväelane, esimene Eesti sõjaline esindaja Lätis.\n", "id": "ekk_Latn_211941"}
{"text": "Hennapunane\n\nHennapunane on pruuni poole kalduv punakas värvitoon, mille värvust seostatakse taimse värvaine hennaga värvitud naha või juuste värvusega.\n\nHennapunasena võidakse kirjeldada juuksevärvust.\n", "id": "ekk_Latn_211942"}
{"text": "Manšuk Mametova\n\nManšuk Mametova (kasahhi keeles Мәншүк Жиенғалиқызы Мәметова Mänšük Žiengalikõzõ Mämetova; vene keeles Маншук Жиенгалиевна Маметов; 23. oktoober 1922 – 15. oktoober 1943) oli Teise maailmasõja ajal Kalinini rindel 3. löögiarmee 21. kaardiväe laskurdiviisi 100. laskurbrigaadi kuulipildur.\n\nTemast sai esimene kasahhi naine, kellele on antud Nõukogude Liidu kangelase aunimetus (NSV Liidu Ülemnõukogu andis selle talle postuumselt 1. märtsil 1944).\n", "id": "ekk_Latn_211943"}
{"text": "Yvette Chauviré\n\nYvette Chauviré (22. aprill 1917 Pariis – 19. oktoober 2016 Pariis) oli prantsuse balletitantsija, kes ühena vähestest pälvis austava nimetuse prima ballerina assoluta. Elas 99-aastaseks.\n\nPärast Pariisi Rahvusooperi Balletikooli lõpetamist võeti Chauviré 1934. aastal tantsijana Serge Lifari juhitud Pariisi Ooperi balletitruppi. 1938. aastal sai ta trupi juhtivaks solistiks ja 1941. aastal 24-aastaselt étoile'iks. Ta jätkas trupis tantsimist (vaheaegadega) kuni 1963. aastani. Tema tantsupartneriks on olnud teiste seas Rudolf Nurejev.\n\nLavakarjääri lõpetas Chauviré 1974. aastal Opéra Garnier' laval. Hiljem töötas ta balletipedagoogi ja koreograafina.\n", "id": "ekk_Latn_211944"}
{"text": "Nõukogude okupatsiooni muuseum (Kiiev)\n\nNõukogude okupatsiooni muuseum (ukraina keeles Музей радянської окупації) Kiievis Ukrainas on pühendatud Nõukogude režiimi kuritegude kujutamisele Ukrainas aastatel 1917–1991. Selle asutas 2001. aasta novembris Memorial ühing Vassõl Stus filiaali näitusena \"Ei tohi unustada: Kommunistliku inkvisitsiooni kroonika.\" Aastatel 2001–2007 kasvas ekspositsioon täisväärtuslikuks muuseumiks. 30. mail 2007 sai see oma praeguse nime.\n", "id": "ekk_Latn_211945"}
{"text": "Cyprus Broadcasting Corporation\n\nOrganisatsioon asutati 1953. aastal Cyprus Broadcasting Service nime all ja kannab oma praegust nime alates 1960. aastast. CyBC edastab kolme tele- ja nelja raadioprogrammi, mida edastatakse maapealselt VHF või UHF/VHF kaudu ja otseülekandena interneti kaudu. Programmid edastatakse kreeka, türgi ja inglise keeles, ülekaalus on kreeka keel. Türgi keeles edastatakse 11 tundi päevas.\n", "id": "ekk_Latn_211946"}
{"text": "Claude Bessy\n\nClaude Bessy (sünninimi Claude Jeanne Andrée Durand; sündinud 21. oktoobril 1932 Pariisis) on prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja endine balletitantsija.\n\nAastatel 1942–1946 õppis Bessy Pariisi Rahvusooperi Balletikoolis. Pärast selle lõpetamist 1946. aastal 13 aasta vanuses võeti ta tantsijana Pariisi Ooperi balletitruppi, kus ta alustas rühmatantsijana. 1952. aastal sai ta trupi juhtivaks solistiks ja 1956. aastal 24-aastaselt étoile'iks. Lavakarjääri lõpetas Bessy 1975. aastal.\n\nAastatel 1970–1971 oli Bessy Pariisi Ooperi Balleti kunstilise juhi kohusetäitja ja 1972–2004 École de danse de l'Opéra national de Paris' direktriss. Tema õpilased olid näiteks Patrick Dupond, Manuel Legris, Laurent Hilaire, Marie-Claude Pietragalla ja Agnès Letestu.\n", "id": "ekk_Latn_211947"}
{"text": "Läti okupatsioonimuuseum\n\nLäti okupatsioonimuuseum (läti keeles Latvijas Okupācijas muzejs) on muuseum ja ajalooline õppeasutus, mis asub Lätis Riias. See asutati 1993. aastal esemete eksponeerimiseks, dokumentide arhiveerimiseks ja avalikkuse harimiseks 20. sajandi 51-aastase perioodi kohta, mil Lätit okupeeris NSV Liit 1940–1941, seejärel Natsi-Saksamaa 1941–1944 ja seejärel taas NSVL aastatel 1944–1991. Teiste riikide tipptasemel esindajate Läti visiitide ametlikud programmid sisaldavad tavaliselt Okupatsioonimuuseumi külastust.\n\nAsutus korraldab ka näitusi Nurgamajas – endises KGB peakorteris Riias.\n\nPärast 10 aastat kestnud rekonstrueerimistööd avati 1. juunil 2022 avalikkusele uus püsinäitus. Näituse avapäeval osalesid ka Läti president Egils Levits ja kultuuriminister Nauris Puntulis.\n", "id": "ekk_Latn_211948"}
{"text": "Mrs. Miniver\n\n\"Mrs. Miniver\" on 1941. aasta Ameerika Ühendriikide draama- ja sõjafilm, mille lavastas William Wyler. Film põhineb Jan Strutheri 1939. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Teose produtseeris Sidney Franklin ja stsenaariumi kirjutasid Arthur Wimperis, George Froeschel, James Hilton ja Claudine West. Peaosades mängivad Greer Garson, Walter Pidgeon, Teresa Wright, Dame May Whitty, Reginald Owen, Henry Travers, Richard Ney ja Henry Wilcoxon. Film räägib tavalisest maal elavast Briti kodunaisest ning kuidas teda mõjutab teine maailmasõda.\n\nTegemist on 1942. aastal enim piletitulu teeninud filmiga. Teos nomineeriti 12le Oscari auhinnale, millest pälvis viis, k.a parima filmi Oscari. Wyler võitis parima lavastaja, Garson parima naispeaosatäitja ja Wright parima naiskõrvalosatäitja Oscari. \"Mrs. Miniver\" on esimene teist maailmasõda kujutav film, mis võitis parima filmi kategoorias, ning esimene film, mis pälvis viis nominatsiooni näitlejatöö eest.\n", "id": "ekk_Latn_211949"}
{"text": "Guram Odišaria\n\nGuram Odišaria (sündinud 23. novembril 1951 Suhhumis) on gruusia kirjanik ja ühiskonnategelane.\n\nTa elab Thbilisis.\n\nAlates 25. oktoobrist 2012 kuni 23. juulini 2014 oli Guram Odišaria Gruusia kultuuri- ja spordiminister.\n\nEesti keeles on ilmunud tema romaan \"Presidendi kass\" (Korela Film OÜ 2017, tõlkija Toomas Kall, illustraator Guram Odišaria)\n\nGuram Odišaria on kirjandusfestivali Prima Vista raames külastanud 2017. aastal ka Eestit.\n", "id": "ekk_Latn_211950"}
{"text": "Melba\n\nMelba on aed-õunapuu (''Malus domestica) sort.\n\nSee õunasort on keskmise suurusega, ümar või ümarkooniline, rohekaskollase ja kaetud triibulise karmiinpunaga koorega õun. Viljaliha on magushapu, hästi mahlane ja hea maitsega. Melba õunasort on keskmisekasvuline. Sellest õunasordist saab teha mahla ja magustoite. Puu on keskmise kasvuga, ümara võraga, hakkab varakult ja rikkalikult kandma. Vastuvõtlik kärntõvele ja puuviljamädanikule. Talvekindel. Külmhoones säilib vaid paar nädalat. Kasvukoha suhtes ei ole väga nõudlik. Kannab praktiliselt igal aastal. Tolmu annavad \"Liivi kuldrenett\", \"Pärnu tuviõun\".\n\nKoristusaeg on augusti teine dekaad, säilib hoidlas kuni kaks nädalat. Kasvukoht peab olema päikeseline kuni nõrgalt varjuline, parasniiske, vett läbilaskev, viljakas muld. Talvekindlus on hea. Haiguskindlus: nõrgapoolne või keskpärane, tabab tihti tugevasti nii kärntõbi kui ka puuviljamädanik. Melba istiku suurus on 120-150 cm, kilepott 6L. Kõrgus on 350-400 cm ja laius on 150-200 cm. Suured viljad on üle 150 g. Melba töötas välja WT Macoun Ottawas Central Experimental Farmis 1898. aastal. 1924. aastal ilmus see kaubanduslikult ja kolm aastat hiljem sai see Ameerika Pomoloogiaühingult Silver Wilderi medali. Melba vanemad on McIntosh ja Liveland Raspberry. Melba järglased on: Caravel , Silva , Beverly Hills , Jamba 69 , Ranger , Pirja. Liveland Raspberry, tuntud ka kui madalvaarikas või punane põsk, on varajase hooaja õun, mis pärineb Leedu Livelandi provintsist. Nüüd on see haruldane, kuid see toodi Ameerika Ühendriikidesse 1883. aastal. Kui McIntosh aitab kaasa Melba lõhnavale, magushapukale maitsele, siis Liveland Raspberry mõjutab selle varajast küpsust ning annab selle õrna viljaliha ja õhukese naha. Avastatud: 1898, Kanada. Vanemad: McIntosh x Liveland Raspberry.\n", "id": "ekk_Latn_211951"}
{"text": "V12-mootor\n\nV12-mootor on 12 silindriga sisepõlemismootor, mille kaks kuuest silindrist koosnev pank on paigutatud V-kujuliselt ümber ühise väntvõlli. V12-mootorid on vähem levinud kui V8-mootorid, kuid tavalisemad kui V10-mootorid. Esimene V12-mootor ehitati 1904. aastal võidusõidupaadis kasutamiseks ning hiljem levisid need luksusautode, paatide, lennukite ja tankide kasutusse tänu oma tasakaalustatud olemusele ja sujuvale jõuülekandele.\n\nV12-mootoreid on kasutatud nii laevamootoritena, raudteevedurites, suure paigalseisva võimsusena kui ka mõnes Euroopa sport- ja luksusautos. V12-mootori iga pank toimib sisuliselt sirge kuue mootorina, millel on iseenesest täiuslik primaar- ja sekundaarmootori tasakaal.\n\nV12-mootorite puudused hõlmavad lisakulusid, keerukust, hõõrdekadusid ning välist suurust ja kaalu, võrreldes vähem silindreid sisaldavate mootoritega. Mootorites, mille V-nurk on 60, 120 või 180 kraadi, on ühtlane tulistamisjärjekord. Mõned V12-mootorid kasutavad kahe silindripalga vahel 60-kraadist V-nurka.\n\nV12-mootori kolm silindrit on igal ajahetkel jõukäigul, mis suurendab jõuülekande sujuvust, kõrvaldades lüngad jõuimpulsside vahel. 180-kraadise V-nurgaga V12-mootorit nimetatakse sageli kaheteistkümneaastaseks mootoriks.\n\nV12-mootorite kasutamine autorallis on aga 21. sajandil haruldane. Teoreetiliselt võiksid V12-võidusõidumootori pöörlevad osad olla kergemad kui sarnase töömahuga risttasapinnalisel V8-mootoril, kuna V12-mootor ei vaja väntvõllile vastukaalu ega hoorattale nii palju inertsmassi. Lisaks on V12-mootori väljalaskesüsteem palju lihtsam kui risttasapinnalise V8-mootori oma, et saavutada heitgaaside impulsshäälestus.\n", "id": "ekk_Latn_211952"}
{"text": "Ivan Tertel\n\nIvan Tertel (valgevene keeles Іван Станіслававіч Тэртэль (Церцель), vene keeles Иван Станиславович Тертель; sündinud 8. septembril 1966 Pryvałkis Hrodna rajoonis Hrodna oblastis) on aastast 2020 Valgevene KGB ülem.\n\nTertel on Valgevene Vabariigi Julgeolekunõukogu liige.\n\nTa õppis põhikoolis Przewałkas, kuid keskkooli lõpetas Druskininkais. Nõukogude armees teenis ta aastast 1984 Tulas, aastal 1989 lõpetas ta Rjazani Kõrgema Õhudessantvägede Kooli. Aastal 1994 lõpetas ta Valgevene Vabariigi Rahvusliku Julgeoleku Akadeemia, aastal 1996 Hrodna Ülikooli ja aastal 2017 Valgevene Presidendi juures oleva Juhtimise Akadeemia.\n\nAastatel teenis ta Valgevene Vabariigi piiriteenistuses, oli Valgevene Vabariigi piiriväe 16. piiriüksuse operatiivosakonna teabe- ja analüütilise rühma juht.\n\n24. novembrist 2008 kuni 16. detsembrini 2013 - Valgevene Vabariigi riikliku julgeolekukomitee majandusjulgeoleku tagamise ja korruptsioonivastase võitluse aseesimees. 16. detsembrist 2013 kuni 4. juunini 2020 - Valgevene Vabariigi riikliku julgeolekukomitee aseesimees. Ta oli Valgevene Vabariigi Julgeolekunõukogu alluvuses sõjalis-tehnilise koostöö ja ekspordikontrolli ning majandusvaldkonna julgeoleku ametkondadevaheliste komisjonide liige.\n\n4. juunil 2020 määrati ta Valgevene Vabariigi riikliku kontrollikomitee esimeheks. Samal ajal arvati ta omal soovil ajateenistusest reservi sõjaväevormi ja sümboolika kandmise õigusega.\n", "id": "ekk_Latn_211953"}
{"text": "Sörwema - Sõrvemaa\n\nSörwema - Sõrvemaa on MTÜ Sörvemaa Pärimuse Seltsi tõlgitud ja avaldatud Sõrvemaast jutustavad peatükid Martin Körberi raamatust \"Oesel einst und jetzt\" (Saaremaa enne ja nüüd).\n", "id": "ekk_Latn_211954"}
{"text": "Vene sõjalaev, käi persse!\n\n\"Vene sõjalaev, käi persse!\" (vene keeles Русский военный корабль, иди нахуй, otsetõlge \"Vene sõjalaev, mine munni!\") oli lause, mille ütles 24. veebruaril 2022 üks Ukraina piirivalvuritest Venemaa rünnaku ajal Ukraina territoriaalvetes asuvale Maosaarele Vene raketiristlejale Moskva. Fraas ja selle tuletised võeti laialdaselt kasutusele 2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse puhkenud protestidel ja meeleavaldustel üle maailma. Nädalapäevad hiljem märgiti see fraas Ukraina postiteenistuse Ukrposhta postmargile.\n", "id": "ekk_Latn_211955"}
{"text": "Beth Chatto\n\nBessie Diana \"Beth\" Chatto (27. juuni 1923 Essex – 13. mai 2018 Essex) oli tuntud inglise aednik, õppejõud ja aiakujundaja.\n\nBeth Chatto on tuntud oma mitmete aiakujunduste poolest, teda on nimetatud ka aiakujunduse grand old lady'ks. Inspiratsiooni oma aedade jaoks sai ta peamiselt Jaapani kuivaedadest.\n", "id": "ekk_Latn_211956"}
{"text": "Järviseutu piirkond\n\nJärviseutu piirkond on majanduspiirkond Soomes Lõuna-Pohjanmaa maakonnas.\n\nPiirkonda kuuluvad Alajärvi linn, Evijärvi vald, Lappajärvi vald, Soini vald ja Vimpeli vald.\n", "id": "ekk_Latn_211957"}
{"text": "Kuusiokunnati piirkond\n\nKuusiokunnati piirkond on majanduspiirkond Soomes Lõuna-Pohjanmaa maakonnas.\n\nNimi \"Kuusiokunnat\" tähendab soome keeles \"kuus valda\". See tähistab seda, mitu valda oli piirkonnas, kui see algselt loodi. Tänapäeval kuulub sinna ainult kolm valda.\n", "id": "ekk_Latn_211958"}
{"text": "Seinäjoki piirkond\n\nSeinäjoki piirkond on majanduspiirkond Soomes Lõuna-Pohjanmaa maakonnas.\n\nPiirkonnas elab 131 000 inimest ning see on Soome 8. piirkond rahvaarvu poolest.\n", "id": "ekk_Latn_211959"}
{"text": "Suupohja piirkond\n\nSuupohja piirkond on majanduspiirkond Soomes Lõuna-Pohjanmaa maakonnas.\n\nPiirkonda kuuluvad Isojoki vald, Karijoki vald, Kauhajoki linn ja Teuva vald.\n", "id": "ekk_Latn_211960"}
{"text": "Liettres\n\nLiettres asub u. 19 km Béthune'ist loodes ja 51 km Lille'ist läänes, teede D186e2 ja D186 ristumiskoha ümbruses, valda piirab Autoroute A26.\n", "id": "ekk_Latn_211961"}
{"text": "Ljudmõla Nemõrja\n\nLjudmõla Ivanivna Nemõrja (sünninimi Ljudmõla Torjanõk; ukraina keeles Людмила Іванівна Немиря; sündinud 6. mail 1975 Jenakijeves Donetski oblastis Ukraina NSV-s) on ukraina produtsent, ajakirjanik ja telesaatejuht.\n\nLjudmõla Nemõrja on internetitelekanali Ukrlife.TV peaprodutsent ja telesaatejuht.\n", "id": "ekk_Latn_211962"}
{"text": "Ligny-lès-Aire\n\nLigny-lès-Aire on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nLigny-lès-Aire asub u. 21 km Béthune'ist loodes ja 58 km Lille'ist läänes, teede D341, D90e ja D90 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_211963"}
{"text": "Kuldpruun\n\nKuldpruun (prantsuse keeles mordoré) on kullaka varjundiga soojatooniline, pigem heledam pruun värvus.\n\nValdavalt meeldiva konnotatsiooniga värvinimetust kasutatakse silmavärvuse ja jume kirjeldamiseks, ka näiteks toidu värvuse kirjeldamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_211964"}
{"text": "Donetsi kõrgendik\n\nDonetsi kõrgendik' on mägismaa, mis on Donetsi kõrgustiku kirdeosa kõrgeim koht. Seljahari asub Donetski ja Luhanski oblastis ning on osaliselt Rostovi oblastis (Venemaa). Kõrgeim punkt kõrgendikul on Mohõla Metšetna mägi (367 m).\n\nTeine mägi Savur-Mohõla (278 m) oli Donbassi sõjas tähelepanuväärne koht.\n", "id": "ekk_Latn_211965"}
{"text": "Eurorack\n\nEurorack on modulaarsete süntesaatorite standard mis sai enda alguse 1996ndal aastal firmalt Doepfer. Modulaarsed süntesaatorid olid olemas ka varem, kuid eurorack standard võimaldas eraldiseisvate moodulite asemel paigutada moodulid kõik ühte standard raamistiku komplekti ehk \"racki.\" Euroracki raam koosneb standardiseeritud mõõtmetest mis määravad moodulite sobivuse paigaldamisel. Sobivad mooduleid saab paigaldada nendele ettenähtud radade (ing. keeles rails) peale , ja kinnitada moodulitele sobivate kruvidega, mis on üldiselt M3 suurusjärgus. Euroracki standard raamistik pakub võimaluse paigaldada erinevaid toite allikaid moodulitele, raami külge.\n", "id": "ekk_Latn_211966"}
{"text": "Kroomkollane (värvus)\n\nKroomkollane on soojatooniline erk kollane värvitoon, mis vastab värvipigmendi kroomkollase värvusele.\n\nVärvinimetust on kasutatud ilukirjanduses, aga ka näiteks sahhalini paju ühe sordi lehtede värvuse kirjeldamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_211967"}
{"text": "2023. aasta Bremeni parlamendivalimised\n\n2023. aasta Bremeni parlamendivalimised toimusid 14. mail 2023, et valida Bremeni liidumaa 21. parlament (Bremische Bürgerschaft).\n\nErinevalt teistest liidumaadest valitakse Bremeni parlament 5 aasta asemel 4 aastat, valimised peavad toimuma pühapäeval või riigipühal eelmise koosseisu mandaadi viimasel kuul. Eelmised valimised toimusid 26. mail 2019, valimiste eel on võimul puna-puna-roheline koalitsioon (SPD, rohelised ja Vasakpartei) linnapea Andreas Bovenschultega (SPD).\n\nBremeni liidumaa koosneb kahest linnast: Bremenist ja Bremerhavenist. Parlamendivalimised toimuvad avatud valimisnimekirjadega proportsionaalse süsteemi alusel (Sainte-Laguë meetodiga) mõlemas linnas. Kummaski linnas rakendub eraldi 5% valimiskünnis, mandaate on Bremenil 72 ja Bremerhavenil 15. Igal valijal on viis häält, iga hääle saab anda kas tervele nimekirjale või nimekirja individuaalse(te)le kandidaadi(te)le, ühele kandidaadile või nimekirjale on lubatud ka anda korraga mitu häält. Mõlemas linnas valitakse samaaegselt ka linnavolikogu, Bremeni linna 72 parlamendiliiget on korraga ka linnavolikogu liikmed, Bremerhavenil on eraldi linnavolikogu, mille liikmed erinevad parlamendiliikmetest.\n\nValimisõigus on kõigil vähemalt 16-aastastel Saksamaa kodanikel, kes on elanud Bremeni liidumaal vähemalt kolm kuud. Samas Bremeni linnavolikogu valimistel võivad osaleda ka linnas vähemalt kolm kuud elanud Euroopa Liidu kodanikud (samadel tingimustel), kuid nende hääled loevad ainult linnavolikogu, mitte parlamendi valimistel. Seetõttu võivadki linnavolikogu ja parlamendi valimistulemused varieeruda.\n\nValimisõiguslikke kodanikke Bremeni liidumaal oli 460 778 (Bremenis 381 421 ja Bremerhavenis 79 357), valimas käis 262 099 ehk 56,88%, kellest Bremenis 227 160 (59,56%) ja Bremerhavenis 34 939 (44,03%).\n\nMärtsis 2023 diskvalifitseeriti AfD valimistelt, kuna partei esitas kaks nimekirja, mis olid omavahel vasturääkivad ja kohus ei suutnud langetada otsust, kumb nimekiri oli õige, seega kaotas partei kõik 2019. aastal võidetud 5 mandaati (4 Bremenis ja 1 Bremerhavenis).\n\nValimiste ainsaks suuremaks kaotajaks olid rohelised, kaotades 5.5% häältest. AfD valimistelt kõrvalejäämise tõttu suurenes märgatavalt parempopulistliku kohaliku BiW (Bürger in Wut, vihased kodanikud) tulemus, Bremerhavenis tuli partei koguni SPD järel ja CDU ees teiseks. Kuigi Bremerhavenis jäid napilt peale parempoolsed parteid (BiW, CDU, FDP), siis lõppkokkuvõttes jäi enamus siiski puna-puna-rohelisele koalitsioonile, mis kaotas ühe koha. 25. juunil 2023 teatati koalitsiooni jätkamisest.\n", "id": "ekk_Latn_211968"}
{"text": "2023. aasta Hesseni parlamendivalimised\n\n2023. aasta Hesseni parlamendivalimised peeti 8. oktoobril Saksamaa liidumaa Hesseni Maapäeva (Hessischer Landtag) 21. koosseisu valimiseks, samal päeval toimusid Maapäeva valimised ka naaberliidumaal Baieris. Valimiste eel oli võimul CDU-roheliste valitsus Boris Rheini (CDU) juhtimisel.\n\nHesseni põhiseaduse artikkel 79 kohaselt valitakse Maapäev viieks aastaks, valimised peavad toimuma pühapäeval või riigipühal enne valimisperioodi lõppu. Kuna senine Maapäev astus ametisse 18. jaanuaril 2019, oli hiliseim lubatud päev valimiste korraldamiseks 14. jaanuar 2024. 17. jaanuaril 2023 kinnitas Rheini kabinet valimispäevaks 8. oktoobri 2023, järgides traditsiooni, mille kohaselt valimised toimuvad kolm kuud enne valimisperioodi lõppu.\n\nValimised toimuvad segasüsteemi alusel, igal valijal on kaks häält: esimene hääl läheb kohaliku valimisringkonna lemmiknimekirja kandidaadile, teine hääl läheb valija lemmiknimekirjale liidumaal. Nimekirjahäälte alusel jagatakse proportsionaalsed mandaadid (Hare-Niemeyeri valemiga). Maapäeva minimaalne kohtade arv on 110, lihthäälteenamusega valitakse 55 kohta. Valimiskünniseks on 5%.\n\nValimisvõimelisi kodanikke Hessenis oli 4 332 235, valimas käis 2 858 313 ehk 65.98%.\n\nSarnaselt samal päeval toimunud Baieri Maapäeva valimistega võidutsesid ka Hesses parempoolsed parteid. Kaotused said osaks kolmele Olaf Scholzi föderaalvalitsuse parteile: SPD 15,09% oli partei nõrgim tulemus liidumaa ajaloos, partei ei võitnud ühtegi ühemandaadilist kohta isegi senises kantsis liidumaa põhjaosas. Kaotus oli eriti valus, kuna partei esinumber Nancy Faeser oli föderaalne siseminister ja ta ei võitnud isegi oma kohalikus valimisringkonnas (Main-Taunus I, Frankfurdist loodes), tulles seal kolmandaks. Ka rohelised kaotasid 5 protsendi võrra, FDP ületas napilt vähem kui 1000 häälega valimiskünnise. Vasakpartei langes peale 15 aastat Maapäevast välja, parempopulistlik AfD tõusis CDU järel teiseks.\n\nKuigi ametisoleval CDU-roheliste koalitsioonil olnuks endiselt 8-kohaline enamus, teatas Hesse peaminister Boris Rhein, et otsustas pidada koalitsioonikõnelusi nii senise koalitsioonipartneri Rohelistega kui ka SPD ja FDP-ga. 10. novembril teatas ta, et otsustas koalitsiooni rohelistega lõpetada ja moodustada suure koalitsiooni SPD-ga. Uus valitsus astus ametisse 18. jaanuaril 2024.\n", "id": "ekk_Latn_211969"}
{"text": "Dmõtro Budorin\n\nDmõtro Budorin on Ukraina IT-ettevõtja ja üks juhtivaid aktiviste Ukraina kübersõjas Venemaa vastu. 2017. aastal asutas ta Tallinnas tehnoloogiaettevõtte Hacken.\n", "id": "ekk_Latn_211970"}
{"text": "Vees hõljuv torutunnel\n\nVees hõljuv torutunnel (SFT) on kontseptsioon tunnelist, mis võimaldaks sügavate veetakistuste ületamist ja toimiks Archimedese seadusele põhinedes.\n", "id": "ekk_Latn_211971"}
{"text": "Gero Kartau\n\nGero Kartau (sündinud 12. mail 1946) on endine Eesti politseiametnik ja ENSV miilitsatöötaja.\n\nAlates 1970. aastast ENSV korrakaitseorganites töötanud Kartau oli aastail 1991–1992 Tartu abiprefekt ja 1992–1995 siseministeeriumi kantsler. 1994. aasta jaanuarist aprillini täitis ta ajutiselt ka Politseipeadirektori ülesandeid.\n\nAastatel 1995–1998 töötas Kartau Politseiameti peadirektori nõunikuna ning jaanuarist 1998 kuni märtsini 2002 Järvamaa politseiprefektina.\n\nSamuti on ta olnud Eesti siseministeeriumi atašee Peterburis 1995–1997.\n\nPärast politseitöölt lahkumist sai temast Tartu Ülikooli turvajuht, ohutustalituse juhataja.\n\nViimastel aastatel on ta olnud Tartu linna 6. valimisjaoskonna juhataja asetäitja.\n", "id": "ekk_Latn_211972"}
{"text": "Veskijärv (Valka)\n\nVeskijärv (läti keeles Zāģezers, ka Zāģu ezers, Dzirnavu ezers, Kalndzirnavu ezers) on paisjärv Lätis Valka linna territooriumil.\n", "id": "ekk_Latn_211973"}
{"text": "Force Publique\n\nMonaco Force Publique'i kohta vaata artiklit Force Publique (Monaco).\n\nForce Publique (prantsuse keelest Avalik Vägi; hollandi keeles Openbare Weermacht) oli sandarmeeria ja sõjavägi tänapäeva Kongo Demokraatliku Vabariigi aladel aastast 1885 (kui seal asus Kongo Vaba Riik) aastani 1960 (kui seal lõppes Belgia Kongo aeg). Pärast Kongo Demokraatliku Vabariigi iseseisvumist nimetati Force Publique ümber Kongo rahvusarmeeks.\n", "id": "ekk_Latn_211974"}
{"text": "Küprose president\n\nAlates 2023. aastast on Küprose president Níkos Christodoulídis.\n\nPresident valitakse otsesel rahvahääletustel viieks aastaks. Kui ükski kandidaat ei saa üle poole häältest, toimub kahe suurima häälte arvu saanud kandidaadi vahel teine valimisvoor.\n\nEuroopa Liidu liikmesriikide seas ainulaadselt on Küprosel riigipea ja valitsusjuhi roll kombineeritud, mistõttu on Küpros ainus ELi riik, kus valitsemine on täielikult presidentaalne.\n", "id": "ekk_Latn_211975"}
{"text": "Veskijärv\n\nVeskijärv on mitme järve nimi.\n\nPõhinimi \"Veskijärv\" Arula Veskijärv, järv Valga maakonnas Otepää vallas Jäneda Veskijärv, järv Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Krabi Veskijärv, järv Võru maakonnas Rõuge vallas Kubija Veskijärv, järv Võru maakonnas Võru linnas Laatre Veskijärv, järv Valga maakonnas Valga vallas Leevijõe Veskijärv, järv Põlva maakonnas Põlva vallas Nõmme Veskijärv, järv Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Nõva Veskijärv, järv Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Palamuse Veskijärv, järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Pärsti Veskijärv, järv Viljandi maakonnas Viljandi vallas Sokari Veskijärv, järv Võru maakonnas Rõuge vallas Veskijärv (Valga), järv Valga maakonnas Valga vallas Veskijärv (Valka), järv Lätis Valka linnas\n\nNimevariant \"Veskijärv\" Kaarepere paisjärv, järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kabala järv, järv Rapla maakonnas Rapla vallas Jupri järv, järv Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Puurmani paisjärv, järv Jõgevamaal Põltsamaa vallas Roosna-Alliku Vanaveski järv, järv Järvamaal Paide linnas Tõrva veskijärv, järv Valga maakonnas Tõrva vallas\n", "id": "ekk_Latn_211976"}
{"text": "Hopakk\n\nHopakk (ukraina keeles гопак) on Ukraina rahvatants, mis sai alguse Zaporižžja kasakate meestantsuna, kuid tänapäeval tantsivad seda ka paarid, meessolistid ja tantsijate segarühmad. Kõige sagedamini esitavad seda iseseisva tantsunumbrina Ukraina kutselised ja harrastustantsuansamblid, aga ka teised rahvatantsu esitajad. Hopakki on kasutatud ka suuremate kunstiliste oopuste (nt ooperid, balletid ja teater) osana.\n\nHopakki nimetatakse sageli Ukraina rahvustantsuks ja see on Poolas väga populaarseks saanud. Kreekas Leroses on sarnaseid folkloorseid tantsulugusid tuntud nimetuse sirmpa all.\n", "id": "ekk_Latn_211977"}
{"text": "2022. aasta Saarimaa parlamendivalimised\n\n2022. aasta Saarimaa parlamendivalimised toimusid 27. märtsil 2022, et valida Saksamaa liidumaa Saarimaa Maapäeva (Landtag) 17. koosseis. Valimiste eel oli võimul CDU-SPD nn suur koalitsioon Tobias Hansi (CDU) juhtimisel.\n\nMaapäeva 51 liiget valiti proportsionaalselt (d'Hondti meetodiga) kinniste valimisnimekirjadega. 42 mandaati jagati kolmes valimisringkonnas (Saarbrückenis 12, Saarlouisis 14, Neunkirchenis 16), 9 liidumaa tasandil. Valimiskünnis oli 5%.\n\nKuigi Saarimaa on Saksamaa liidumaadest suuruselt teise väikseima elanike arvuga, olid valimised testvalimiseks kantsler Scholzi valitsuse tegevusele ja CDUle uue juhi, Friedrich Merzi all. Kuni juulini 2021 juhtis arvamusküsitlustes CDU, kuid peale CDU kaotust septembris toimunud Liidupäeva valimistel asus SPD juhtima, kasuks tuli ka pikaaegse asepeaminister Anke Rehlingeri populaarsus.\n\nValimisõiguslikke kodanikke Saarimaal oli kokku 746 307. Valimas käis 458 113 inimest ehk 61,38% valijaskonnast.\n\nSPD esines valimistel vägagi hästi, saavutades absoluutenamuse kohtade arvust ja tuli igas vallas esimeseks. Viimasena oli ühelgi Saksamaa liidumaal nii edukas CSU Baieris 2013. aastal. Rohelised jäid Maapäevast väga napilt välja, puudu jäi vaid 22 häält, et parlamenti pääseda. Ka FDP jäi alla valimiskünnise, puudu jäi umbes 1000 häält. Valimiskünnise tõttu oli kaotsiläinud häälte arv erakordselt suur - 22.27%.\n\nPeaminister Tobias Hans tunnistas allajäämist ja võttis vastutuse CDU valimiskaotuse eest. Kuna SPD võitis absoluutenamuse, teatas Rehlinger soovist valitseda ilma koalitsioonita. 25. aprillil valiti ta Saarimaa peaministriks 32 häälega 51st.\n", "id": "ekk_Latn_211978"}
{"text": "Isadus\n\nIsadus on seisund, kus meessoost isik on lapsevanem.\n\nkes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.\n\nÜldiselt kehtib seaduse järgi abikaasa isaduse eeldus ehk lapse isa on mees, kellega lapse ema oli lapse sünni ajal abielus, kuid isadust on võimalik omaks võtta ka mehel, kes polnud lapse sünni ajal lapse emaga abielus. Lisaks on võimalik isadust tuvastada ning vaidlustada kohtus. Siiski ei saa lapse isaks olla mees, kellest laps põlvneb kunstliku viljastamise tõttu.\n\nEesti õiguses reguleerivad isadust perekonnaseaduse §-d 84–95.\n", "id": "ekk_Latn_211979"}
{"text": "Elina Valtonen\n\nElina Maria Valtonen (2009–2021 Lepomäki; sündinud 23. oktoobril 1981 Helsingis) on Soome poliitik, alates 20. juunist 2023 Soome välisminister.\n\nTa on Rahvuslikust Koonderakonnast valituna parlamenti kuulunud 2014. aastast. Valtonen on varem töötanud rahandusala juhina ja mõttekoja Libera uurimisjuhina. Ta on diplomeeritud insener (diplomi-insinööri) ja majandusmagister.\n\n2023. aasta parlamendivalimistel sai ta 32 562 häält Helsingi valimisringkonnas ehk üleriigiliselt kolmanda häältesaagi.\n", "id": "ekk_Latn_211980"}
{"text": "Türgi sissetung Küprosele\n\nTürgi sissetung Küprosele oli Türgi rünnak Küprose Vabariigi vastu 20. juulil 1974 pärast Küprose Rahvuskaardi poolt Makarios III vastu sooritatud riigipööret, mis lõppes Küprose saare põhjaosa okupeerimisega rahvusvahelist õigust rikkudes. Põhja-Küprose Türgi Vabariiki, mis kuulutati välja 15. novembril 1983, tunnustab rahvusvaheliselt ainult Türgi.\n", "id": "ekk_Latn_211981"}
{"text": "Vikipeedia:Eesti olümpiasportlased\n\nArtiklivõistlus \"Artikkel letti – medal netti\" toimus 2023. aastal 10. aprillist kuni 22. maini.\n\nArtiklivõistlust korraldavad MTÜ Wikimedia Eesti ning Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum. Võistlust toetab Eesti Olümpiakomitee.\n\nOsalemiseks kliki artiklivõistluse reklaamlehe allosas asuvale valgele nupule \"Võistlusele registreerimine\".\n", "id": "ekk_Latn_211982"}
{"text": "Avessalom Podvodnõi\n\nAleksandr Georgijevitš Kamenski (vene keeles Александр Георгиевич Каменский, pseudonüüm Avessalom Podvodnõi Авессалом Подводный; 11. mai 1953 Moskva – 5. märts 2018) oli vene esoteerik, psühholoog ja astroloog.\n\nPodvodnõi lõpetas 1974. aastal Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli matemaatika erialal. 1977. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja. Töötas programeerijana ja rakendusmatemaatikuna. 1980. aastatel eemaldus matemaatika temaatikast ja keskendus humanitaarvaldkonnale.\n\nTal on ilmunud üle 40 raamatu, sealhulgas üldise, kabalistliku ja sünastrilise astroloogia õpikute sari, ka hulk raamatuid psühholoogia, filosoofia ja alternatiivmeditsiini valdkonnast.\n\n2002. aastal lõi ta internetikoolituse \"Inimene inimeste seas\".\n", "id": "ekk_Latn_211983"}
{"text": "Artemis 3\n\nArtemis 3 (ametlikult Artemis III) on kavandatud NASA Artemise programmi esimeseks mehitatud maandumismissiooniks Kuule ja Starship HLS maanduri esimeseks mehitatud lennuks. Artemis 3 mille start on planeeritud 2025. aasta detsembrisse, on plaanide kohaselt teine ​​meeskonnaga Artemise missioon ja esimene mehitatud maandumine Kuule pärast 1972. aasta detsembrit kui Kuul maandus Apollo 17.\n", "id": "ekk_Latn_211984"}
{"text": "Interferentsfilter\n\nInterferentsfilter (ka dikroiline filter (inglise dichroic filter), õhukese-kihi filter) on laialdaselt kasutatav valgusfiltri liik, mis laseb läbi osa valguse lainepikkustest, ja peegeldab ülejäänud. Sõna \"dikroiline\" on tuletatud kreeka keelest, tähendades \"kahe-värvilist\". Laiemalt mõistame selle all erinevaid optilisi seadmeid, mis lahutavad valguse kaheks erineva lainepikkusega vooks. Interferentsfiltri oluline omadus on väga väike valguse neeldumine, mistõttu saab seda kasutada nii nõrkade valgusvoogude (nt mikroskoopias); kui ka suure võimsusega valgusvoo filtreerimiseks, nt laserseadmed, filmiprojektorid, teatriprožektorid jm.\n\nFilter koosneb mitmest erineva murdumisnäitajaga õhukesest dielektriku- või metallikihist, mis on sageli klaasi pinnale vaakumsadestatud. Kihtide piirpinnal valguslaine sagedusest sõltuvalt murdub ja peegeldub, interferentsi nähtuse tõttu liitub teiste valguslainetega, neid selektiivselt võimendades või kustutades. Kihtide valikuga saab kujundada madalpääsfiltreid, kõrgpääsfiltreid, ribapääsfiltreid või ribatõkkefiltreid. Et interferentsfiltrit iseloomustab väga väike neeldumine, valgus kas pääseb läbi või peegeldub, siis võime me rakendusest sõltuvalt rääkida kas interferentsfiltrist või -peeglist.\n", "id": "ekk_Latn_211985"}
{"text": "Sotsialistlik Riigipartei\n\nSotsialistlik Riigipartei (saksa keeles Sozialistische Reichspartei, SRP, mõnikord ka ka Saksamaa Sotsialistlik Riigipartei) oli Lääne-Saksamaa algusaastatel tegutsenud partei, mille moodustas 1949. aastal rahvuskonservatiivsest Saksa Paremparteist eraldunud neonatsistlik element.\n", "id": "ekk_Latn_211986"}
{"text": "National Women's Hall of Fame\n\nNational Women's Hall of Fame ('riiklik naiste kuulsuste hall') on USA-s New Yorgi osariigis Seneca Fallsis asuv institutsioon, mille eesmärk on tunnustada Ameerika Ühendriikide kuulsate naiste elutööd ja saavutusi.\n\nSee asutati 1969. aastal. Seneca Falls valiti institutsiooni asukohaks seetõttu, et seal toimus 1848. aastal naiste õiguste konverents, mis oli esimene naiste õiguse ja feminismialaline konverents USA-s.\n\nNational Women's Hall of Fame'i liikmeteks valitakse naised, kes on oma tegevusega mõjutanud Ameerika Ühendriikide või kogu maailma ühiskonna sotsiaalseid, majanduslikke või kultuurilisi aspekte.\n", "id": "ekk_Latn_211987"}
{"text": "Lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte\n\nLapse huvi ülimuslikkuse põhimõte (ka lapse parimate huvide esikohale seadmise põhimõte) on perekonnaõiguse ja ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni üldpõhimõte, mille järgi peavad riiklikud või erasotsiaalhoolekandeasutused, kohtud ja täidesaatvad ning seadusandlikud organid igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes alati esikohale seadma lapse parimad huvid (ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lõige 1). See tähendab, et lapsi puudutavas asjas tuleb esmalt välja selgitada kõik erinevad lapse huvid ja seejärel hinnata, milline lahendus on lapse jaoks kindlal juhul kõige parem. Näiteks tuleb lapse huvi hinnata olukorras, kus vanemate tegevus on lapsele ohtlik või kahjulik. Sellisel juhul on lapse huvides nii vanematega koos elamine kui ka ohutus keskkonnas viibimine. Kui vanemate juures viibimine ei ole lapsele turvaline, tulebki kaaluda, kas lapse huve silmas pidades on parem laps vanematest eraldada ja turvalisse keskkonda paigutada või võimaldada lapsel elada vanematega koos tõenäoliselt ebaturvalises keskkonnas. Lapse huvide esikohale seadmine ei tähenda aga, et kõrvale tuleb jätta teiste puudutatud isikute või avalikkuse huvid, vaid et lapse parimaid huvisid tuleb alati arvesse võtta ning neile otsuste tegemisel oluline kaal anda.\n", "id": "ekk_Latn_211988"}
{"text": "Lillers\n\nVäike põllumajandus- ja kergetööstuslinn asub umbes 15 km Béthune'ist loodes ja 40 km Lille'ist läänes, teede D185, D182 ja D69 ristumiskoha ümbruses. Linnast mööduvad tee N43 põhja pool ja Autoroute A26 lõuna pool.\n\nClarence'i jõgi voolab läbi linna.\n", "id": "ekk_Latn_211989"}
{"text": "Linghem\n\nLinghem on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nLinghem asub umbes 19 km Béthune'ist loodes ja 55 km Lille'ist läänes, maantee D90 ääres. Autoroute A26 moodustab valla läänepiiri.\n", "id": "ekk_Latn_211990"}
{"text": "Locon\n\nLocon asub u. 8 km Béthune'ist põhjas ja 39 km Lille'ist läänes, teede D945 ja D178 ristumiskoha ümbruses. Lawe jõgi voolab läbi valla idaosa.\n", "id": "ekk_Latn_211991"}
{"text": "Lorgies\n\nLorgies on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nLorgies asub u. 19 km Béthune'ist kirdes ja 21 km Lille'ist edelas, teede D168 ja D72 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_211992"}
{"text": "Harald Hardrada\n\nHarald Sigurdsson III (vanapõhja keeles Haraldr Sigurðarson, ka Hardrada (norra keeles Hardråde 'karm juht'); 1015 Ringerike, Norra ­– 1066 Stamford, Inglismaa) valitses Norra kuningriiki 1046.–1066. aastal. Teda kutsuti viimaseks Norra viikingiks. Ta sõdis koos oma poolvenna Olafiga Stiklestadi lahingus 1030. aastal, mille nad kaotasid.\n\nTa teenis Bütsantsi armees ja sai selle juhiks. Teda saatis seal edu ja see võimaldas tal tagasi tulla, et saada Norra troon, mille ta ka sai 1046. aastal. Ta valitses algul trooni koos oma vennapoja Magnus Heaga, aga vähem kui aasta pärast, mil Magnus suri, sai Harald trooni täielikult endale. Sealt edasi üritas ta saada ka Taani kuningriiki, aga edutult. Siis ta proovis ka saada Inglismaad, aga see lõppes tema surmaga aastal 1066.\n", "id": "ekk_Latn_211993"}
{"text": "Lozinghem\n\nLozinghem asub u. 11 km Béthune'ist läänes ja 53 km Lille'ist edelas, teede D188 ja D183 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_211994"}
{"text": "Kiiviroheline\n\nKiiviroheline on üks rohelistest värvitoonidest, kergelt soojatooniline heleroheline värvus, mis sarnaneb kiivi viljaliha värvusega.\n\nEestikeelsetes allikates alates 1990. aastatest. Värvinimetust on kasutatud moe ja sisekujunduse kontekstis, samuti tekstiilide ja käsitöö- ning kunstitarvete värvuse kirjeldamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_211995"}
{"text": "Mario Paiste\n\nMario Paiste (sündinud 3. september 1989. a, Kuressaares) on Eesti korvpallur, kes mängib 2022/23 hooajal Tallinna Kalev (korvpalliklubi) meeskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_211996"}
{"text": "Linavalge\n\nLinavalge ehk linakarva on kahvatu valkjas värvitoon, haritud lina värvi, kollaka varjundiga valge.\n\nVärvinimetust kasutatakse sageli juuksevärvuse kirjeldamiseks (linalakk, linakarva juuksed).\n", "id": "ekk_Latn_211997"}
{"text": "Hortõtsja\n\nHortõtsja (ukraina keeles Хортиця) on Dnepri jõe suurim saar, mille pikkus on 12,5 km ja laius kuni 2,5 km. Saar on osa Hortõtsja riiklikust loodusreservaadist. See ajalooline koht asub Zaporižžja linna piirides Ukrainas.\n\nSaarel on olnud oluline roll Ukraina ajaloos, eriti Zaporižžja kasakate ajaloos. Saarel on ainulaadne taimestik ja loomastik, sealhulgas tammesalud, kuusemetsad, niidud ja stepid. Saare põhjaosa on väga kivine ja kõrge (tõuseb 30 meetrit üle jõesängi). Lõunaosa on madal ja sageli üleujutatud Dnepri veest.\n", "id": "ekk_Latn_211998"}
{"text": "Atis Slakteris\n\nAtis Slakteris (sündinud 21. novembril 1956 Code vallas (tänapäeval Bauska piirkond)) on Läti endine poliitik (Roheliste ja Talurahva Liit, Rahvapartei).\n\nAtis Slakteris lõpetas 1980. aastal Läti Põllumajanduse Akadeemia mehhaniseerimisteaduskonna. Töötas aastatel 1980–1989 Bauska rajoonis \"Code\" kolhoosis mehhaaniku ja peainsenerina. 1989–1990 oli ta riigiettevõtte \"Bauskas Lauktehnika\" juhataja esimene asetäitja. 1990–1994 oli ta Bauska rajooni põllumajandusosakonna peainsener ja 1994–1996 Bauska rajooni põllumajanduse konsultatsioonibüroo juhataja. Aastatel 1996–1997 oli ta kooperatsiooniminister. Alates 1998. aastast oli Atis Slakteris Läti Seimi liige. Aastatel 2000–2002 oli ta Läti põllumajandusminister.\n\nAastatel 2002–2006 oli Atis Slakteris Rahvapartei esimees.\n\n20. detsembrist 2007 kuni 12. märtsini 2009 oli Atis Slakteris Läti rahandusminister.\n\nPoliitikast lahkumise järel tegutses Slakeris põllumajandusettevõtjana.\n", "id": "ekk_Latn_211999"}
{"text": "Henry Bacon\n\nHenry Bacon (28. november 1866 Watseka, Illinois – 16. veebruar 1924 New York) oli ameerika arhitekt.\n\nBacon projekteeris Washingtoni tsentrumis püstitatud Lincolni memoriaali (ehitatud 1914–1922).\n", "id": "ekk_Latn_212000"}
{"text": "Buckminster Fuller\n\nRichard Buckminster Fuller (12. juuli 1895 Milton, Massachusetts – 1. juuli 1983 Los Angeles) oli ameerika arhitekt, disainer, leiutaja ja futuroloog.\n\nFuller sai rahvusvaheliselt tuntuks 1967. aastal Montrealis näitusel EXPO-67 Ameerika Ühendriikide paviljonis püstitatud geodeetilise kupliga (Montreali biosfäär).\n", "id": "ekk_Latn_212001"}
{"text": "George Fletcher Babb\n\nGeorge Fletcher Babb (1835–1915) oli ameerika arhitekt, kes töötas peamiselt USA New Jersey ja New Yorgi osariigis.\n\nBabb töötas arhitektibüroos Babb, Cook & Willard vanempartnerina. Ta osales Manhattanil püstitatud De Vinne Press Buildingu projekteerimisel (ehitatud 1885–1886). Hoone projekteeriti uusromaani stiilis.\n", "id": "ekk_Latn_212002"}
{"text": "Peter Blume\n\nPeter Blume (27. oktoober 1906 Smargon, Grodna kubermang – 30. november 1992 New Milford, Connecticuti osariik) oli Ameerika maalikunstnik, kelle tööd liigituvad peamiselt realismi, kubismi, purismi ja sürrealismi kunstivooludesse.\n\nBlume oli pärit juudi perekonnast. 1912. aastal emigreerus ta koos perega Ameerika Ühendriikidesse.\n", "id": "ekk_Latn_212003"}
{"text": "Philip Johnson\n\nPhilip Johnson (8. juuli 1906 Cleveland – 25. jaanuar 2005 New Canaan, Fairfieldi maakond) oli ameerika arhitekt. Elas 98-aastaseks.\n\nJohnson viljeles peamiselt modernistlikku ja postmodernistlikku arhitektuuristiili. Tema tuntumaid projekte on New Canaanis ehitatud Glass House (valmis 1949) ja Orange'i maakonnas Orange'is püstitatud Christ Cathedral (valmis 1980).\n", "id": "ekk_Latn_212004"}
{"text": "Maisnil-lès-Ruitz\n\nMaisnil-lès-Ruitz on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nMaisnil-lès-Ruitz asub u. 8 km Béthune'ist lõunas ja 56 km Lille'ist edelas, teede D72, D301 ja D179 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_212005"}
{"text": "Frank Capra\n\nFrank Capra (18. mai 1897 Bisacquino, Sitsiilia – 3. september 1991 La Quinta, California osariik, USA) oli itaalia päritolu Ameerika filmirežissöör ja produtsent.\n\nCapra sündis Sitsiilias. 1903. aastal emigreerus ta koos perega Ameerika Ühendriikidesse. 1926. aastal alustas ta tummfilmi režissöörina.\n\nCapra kujunes 1930. aastatel üheks Ameerika Ühendriikide mõjukaimaks filmilavastajaks, kui võitis kolmel korral parima lavastaja Oscari. Üks tema silmapaistvamaid 1930. aastate filme oli \"See juhtus ühel ööl\" (\"It Happened One Night\"; 1934), mis oli esimene film, mis võitis viis kõige tähtsamat Oscarit, sh parima filmi Oscari ja tõi Caprale tema esimese Oscari. Tema teised tuntumad 1930. aastate filmid olid \"Mr. Deeds Goes to Town\" (1936; teine parima lavastaja Oscar) \"Sa ei vii kõike endaga kaasa\" (\"You Can't Take It With You\"; 1938; kolmas parima lavastaja Oscar) ja \"Härra Smith läheb Washingtoni\" (\"Mr. Smith Goes to Washington\"; 1939).\n\n1946. aastal lavastas ta fantaasiasugemetega draamafilmi \"See imetabane elu\" (\"It's a Wonderful Life\"), mida peetakse tänapäeval üheks kõigi aegade parimaks filmiks. Capra oli selle filmi režissöör, produtsent ja kaasstsenarist. Film nomineeriti 1947. aastal Oscarile viies kategoorias. Film Oscarit küll ei saanud, kuid Capra pälvis samal aastal Kuldgloobuse filmirežii eest.\n\nAastatel 1935–1939 oli ta Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia president ning aastatel 1938–1941 ja 1959–1961 Directors Guild of America president.\n", "id": "ekk_Latn_212006"}
{"text": "Pedele veskijärv\n\nPedele veskijärv (läti keeles Pedeles dzirnavezers, ka Pedeles ezers, Dzirnezers, Dzirnavnieku dzirnavu ezers, Dzirnavnieku dzirnavezers) on paisjärv Pedeli jõel Lätis Valka piirkonnas Pedele küla juures.\n\nPaisjärv rajati 1904. aastal. Vahemikus 1962–1983 oli järv kuivaks lastud, et läbi viia metsamaaparandust. 1969. aastal lõhuti projektis mittenõutud lüüsi künnis. 1998. aasta võeti paisul kasutusse Dzirnavnieku hüdroelektrijaam võimsusega 40 kW.\n\nPedele veskijärve pindala on 13,7 hektarit, keskmine sügavus 1,2 m ja suurim sügavus 2,3 m. Järve põhi on mudane, leidub vettevajunud puutüvesid ja ka üleujutatud puid, kuna järve rajades seda kogu ulatuses taimestikust ei puhastatud. Kaldad on lauged ja madalad. Läbi järvesängi kuni paisu lüüsini on kaevatud kanal. Järve ääres on endise Pedele mõisa hooned.\n\nJärv jääb Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealale. Taimestikus leidub pilliroogu, järvekõrkjat ja hundinuia, kaladest ahvenat, haugi, latikat ja särge.\n", "id": "ekk_Latn_212007"}
{"text": "Norman Foster\n\nNorman Foster (sündinud 1. juunil 1935 Reddishis Suur-Manchesteris) on Briti arhitekt. Briti peer (Baron Foster of Thames Bank, 1999).\n\nFoster on high-tech'i arhitektuuri esindaja. Tema tuntumaid projekte selles arhitektuuristiilis on Hongkongis püstitatud HSBC-i peakorter (valmis 1985).\n", "id": "ekk_Latn_212008"}
{"text": "Depressive black metal\n\nDepressive black metal (DBM) ehk depressive suicidal black metal (DSBM) on black metal'i alamžanr.\n", "id": "ekk_Latn_212009"}
{"text": "Gregory Wiseman\n\nGregory Reid Wiseman (sündinud 11. novembril 1975) on Ameerika Ühendriikide insener, mereväelane ja NASA astronaut.\n\nWiseman lõpetas 1997. aastal Rensselaeri Polütehnilise Instituudi. Pärast instituudi lõpetamist asus ta teenima mereväkke, kus sai mereväelenduriks. 2006. aastal lõpetas ta Johns Hopkinsi Ülikooli. Wiseman valiti astronaudiks juunis 2009. Tema esimene kosmoselend toimus 2014. aastal kui ta kuulus Rahvusvahelise Kosmosejaama 40. ja 41. ekspeditsiooni.\n\n2023. aastal valiti Wiseman missiooni Artemis 2 komandöriks. Artemis 2 missiooniga saab temast esimese Kuule orbiidile suunduva missiooni komandör pärast Eugene Cernanit, kes oli 1972. aastal toimunud missiooni Apollo 17 komandör.\n", "id": "ekk_Latn_212010"}
{"text": "Perekonnaelu kaitse\n\nPerekonnaelu kaitse on inimese põhiõigus perekonnale ja selle puutumatusele, kaitstes perekonda riigi ülemäärase sekkumise eest. See tähendab, et avalik võim ei tohi põhjendamatult takistada pereliikmete kooselu ja sel on kohustus luua asjakohased tingimused ja kaitsemehhanismid perekonnaelu tagamiseks.\n\nEestis on perekonna ja perekonnaelu kaitse peamisteks alusteks põhiseaduse § 26 ja § 27 lg 1, samuti ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8.\n", "id": "ekk_Latn_212011"}
{"text": "Mari Hunt\n\nMari Hunt (sündinud 1986. aastal Tallinnas) on Eesti arhitekt.\n\nMari Hunt on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas 2013. aastal.\n\nMari Hunt on arhitektuuribüroo b210 juhtiv partner ja üks asutajatest.\n", "id": "ekk_Latn_212012"}
{"text": "Starship HLS\n\nStarship HLS või Starship Human Landing System on kosmoselaeva Starshipi variant, mis on projekteeritud maandama astronaute Kuule ja tooma nad tagasi. Laeva projekteerib ja ehitab NASA tellimusel SpaceX ning see on Artemise programmi oluline komponent.\n\nPlaanide kohaselt viib Starship HLSi Maa orbiidile Super Heavy kiirendi ning seejärel tangivad seda mitu tanker-Starshipi. Starship HLS lendab seejärel Kuu orbiidile, kus põkkub mehitatud kosmoselaevaga Orion. Kaks astronauti asuvad seejärel Orionilt ümber HLSi pardale ning laskuvad Kuu pinnale. Astronaudid viibivad Kuu pinnal umbes 7 päeva ning kõnnivad viis või enam korda Kuu pinnal, misjärel suunduvad HLSiga tagasi Kuu orbiidile.\n\nStarship HLSi esimeseks mehitatud missiooniks on planeeritud Artemis 3, mis peaks toimuma detsembris 2025. Eelnevalt sooritab kosmoselaev mehitamata katselennu, mille raames maandub see ka Kuul.\n", "id": "ekk_Latn_212013"}
{"text": "Marles-les-Mines\n\nMarles-les-Mines on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nNagu nimigi ütleb, tegemist on endise söekaevanduslinnaga, kus nüüd tegeletakse kergetööstuse ja põllumajandusega. See asub u. 8 km Béthune'ist edelas ja 58 km Lille'ist edelas, teede D70 ja D188 ristumiskoha ümbruses. Clarence'i jõgi voolab läbi valla. Vis-à-Marles'i raudteejaam teenindab kohalikke ronge liinil Saint-Pol-sur-Ternoise'ist Béthune'i ja Lille-Flandres'i.\n", "id": "ekk_Latn_212014"}
{"text": "Vis-à-Marles'i raudteejaam\n\nVis-à-Marles on raudteejaam Prantsusmaa Marles-les-Mines'i vallas (Pas-de-Calais' departemang).\n\nJaam teenindab Transport express régional liini Saint-Pol-sur-Ternoise'ist Béthune'i ja Lille-Flandres'i.\n", "id": "ekk_Latn_212015"}
{"text": "Robert Telus\n\nRobert Telus (sündinud 18. aprillil 1969 Opocznos) on Poola insener, põllumees ja poliitik, ta on erakonna Õigus ja Õiglus liige. Ta on 6. aprillist 2023 Poola põllumajanduse ja maaelu arengu minister (Mateusz Morawiecki teises valitsuses).\n\nTa on lõpetanud Tadeusz Kościuszko nimelise Krakowi Tehnikaülikooli sanitaar- ja veetehnika teaduskonna.\n\nTa liitus Õiguse ja Õigluse erakonnaga, kus temast sai ringkonna presiidiumi liige ja ringkonnavõimude esimees. 2007. aasta Poola parlamendivalimistel sai ta (Piotrkówi rajoonis) 8748 häält ja ta sai Seimi liikmeks. Seimis olles kuulus ta põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis ning riiklikus kontrollikomisjonis.\n\n2011. aasta Poola parlamendivalimistel sai ta 11 305 häält. Ta kandideeris ka 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kuid edutult.\n\n2015. aasta Poola parlamendivalimistel sai ta 18 670 häält, 2019. aasta Poola parlamendivalimistel sai ta 27 254 häält; mõlemal korral valiti ta tagasi seimi.\n\n6. aprillil 2023 määras president Andrzej Duda ta Poola põllumajanduse ja maaelu arengu ministriks.\n", "id": "ekk_Latn_212016"}
{"text": "Evika Siliņa\n\nEvika Siliņa (sündinud 3. augustil 1975 Riias) on Läti jurist ja poliitik (Ühtsus), alates 15. septembrist 2023 Läti peaminister.\n\nEvika Siliņa lõpetas Läti Ülikooli bakalaureuseastme õigusteaduse alal 1997. aastal. Magistrikraadi õigusteaduse, rahvusvahelise õiguse ja Euroopa õiguse alal sai ta 2001. aastal Riia Juriidilises Kõrgkoolis.\n\n1995. aasta jaanuarist kuni 1999. aasta augustini töötas ta juriidilise nõustajana. 1998. aasta novembrist kuni 2003. aasta detsembrini oli ta advokaadibüroos ZVAB Lata advokaadi abi. 2003. aasta detsembrist kuni 2012. aasta aprillini töötas vandeadvokaadina. 2011. aasta novembrist kuni 2012. aasta aprillini oli ta siseministri koosseisuväline nõunik. 2013. aasta jaanuarist kuni 2019. aasta jaanuarini töötas ta Läti Siseministeeriumi parlamentaarse sekretärina. 2019. aasta jaanuarist kuni 13. detsembrini 2022 oli ta Läti Riigikantseleis peaministri parlamentaarne sekretär. 1. novembrist 2022 kuni 13. detsembrini 2022 oli ta Läti Seimi liige.\n\n14. detsembrist 2022 15. septembrini 2023 oli Evika Siliņa Läti sotsiaalminister.\n", "id": "ekk_Latn_212017"}
{"text": "Valgevene köök\n\nValgevene köök on valgevene toiduvalmistamise traditsioon.\n\nValgevene köögil on palju ühist vene, leedu, ukraina, poola ja juudi köögiga. Ülemklassi ja talupoegade toitumine oli pikka aega väga erinev. Šlahta köök oli saksa ja poola köögi tugeva mõju all. Linnakodanikud ja käsitöölised võtsid paljuski üle juudi köögi. Talupojad aga säilitasid kuni 20. sajandi alguseni vanad toiduvalmistamise traditsioonid, mis ulatusid 13. sajandini ja kaugemalegi.\n\nValgevene köögile on iseloomulik toiduainete keeruline ja pikaajaline töötlemine.\n\nPalju valmistatakse kartulitoite. Kartuleid serveeritakse liha- ja kalatoitude kõrvale, tarvitatakse iseseisvate toitude valmistamiseks ning taignatesse panemiseks või otse kartulitaignana. Kartul jõudis Valgevenesse 1670. aastatel. Tõenäoliselt kõige tuntum valgevene kartulitoit on kartulipannkoogid draniki.\n\nLihatoite valmistatakse põhiliselt sealihast.\n\nLaialdaselt kasutatakse köögivilju ja seeni.\n\nErinevalt naaberrahvaste köökidest valmistatakse valgevene köögis vähe piimatoite ja magustoite.\n", "id": "ekk_Latn_212018"}
{"text": "Kohtla-Uueküla\n\nKohtla-Uueküla on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kohtla-Järve linna ja Kohtla-Nõmme alevi vahelisel 2,5 km² suurusel alal.\n\nKüla moodustati 1. aprillil 2023 seni Kohtla-Nõmme alevi ja Roodu küla alla kuulunud maa-aladest.\n", "id": "ekk_Latn_212019"}
{"text": "Hevsurethi\n\nHevsurethi (varem ka Hevsureti, gruusia keeles ხევსურეთი) on ajalooline piirkond Gruusia idaosas. Hevsurethi asub Kaukasuse mägedes Venemaa (Tšetšeeni Vabariigi) piiri ääres.\n\nTänapäeval kuulub Hevsurethi Mtshetha-Mthianethi piirkonda.\n\nHevsurethi tähtsaim asula on Šatili küla, mis asub merepinnast 1400 meetri kõrgusel.\n\nPiirkonna põliselanikud on grusiinide etniline rühm hevsurid. Minevikus olid hevsurid vabastatud kõigist maksudest, nende ülesanne oli Gruusia põhjapiiri kaitse. Hevsurid kuuluvad Gruusia kirikusse, kuid neil on säilinud ka eelkristlikke traditsioone. 1950. aastatel asustati paljud hevsurid tasandikule ja mitmed mägikülad jäid tühjaks.\n", "id": "ekk_Latn_212020"}
{"text": "Mazinghem\n\nMazinghem on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nMazinghem asub u. 19 km Béthune'ist loodes ja 53 km Lille'ist läänes, teede D943 ja D186 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_212021"}
{"text": "Mont-Bernanchon\n\nMont-Bernanchon on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nMont-Bernanchon asub u. 8 km Béthune'ist põhjas ja 43 km Lille'ist läänes, teede D937 ja D184 ristumiskoha ümbruses. Läbi valla, mida katavad suur metsaala ja mitmed järved, voolavad Clarence'i jõgi ja Canal d'Aire.\n", "id": "ekk_Latn_212022"}
{"text": "Hrõhori Skovoroda\n\nHrõhori Skovoroda (ladina keeles Gregorius Scovoroda; ukraina keeles Григорій Савич Сковорода; vene keeles Григорий Саввич Сковорода; 3. detsember 1722 – 9. november 1794) oli Ukraina kasakate päritolu filosoof, kes elas ja töötas Venemaa Keisririigis. Ta oli luuletaja, õpetaja ja liturgilise muusika helilooja.\n\nTema märkimisväärset mõju oma kaasaegsetele ja järgnevatele põlvkondadele ning tema eluviisile peeti üldiselt sokraatseks ning teda kutsuti sageli \"Sokrateseks\". Skovoroda töö andis panuse nii tänapäeva Ukraina kui ka Venemaa kultuuripärandisse, mistõttu mõlemad riigid väidavad, et ta on nende põlispoeg.\n\nTa omandas hariduse Kiievis Collegium Mohileanumis. Mõjutatuna maistest ja vaimsetest jõududest, elas filosoof rändmõtleja-kerjusena. Tema traktaatides ja dialoogides kattuvad piibliprobleemid nendega, mida Platon ja stoikud varem käsitlesid. Skovoroda esimene raamat anti välja pärast tema surma 1798. aastal Peterburis. Skovoroda tervikteosed ilmusid esimest korda Peterburis 1861. aastal. Enne seda väljaannet eksisteerisid paljud tema teosed vaid käsikirjalisena.\n", "id": "ekk_Latn_212023"}
{"text": "Montmartre'i kalmistu\n\nMontmartre'i kalmistu (prantsuse keeles cimetière de Montmartre; ametliku nimega Cimitière du Nord) on surnuaed Prantsusmaal Pariisis. Hõlmab 11 hektari suuruse ala Pariisi põhjapoolses osas. Asub Pariisi XVIII ringkonnas. Ajaloomälestis.\n\nKalmistu avati 1. jaanuaril 1825 Pariisi lähistel. 1860. aastast jääb Pariisi linna piiresse. Tänapäeval on Montmartre'i kalmistul 20 000 hauda. Aastas korraldatakse umbes 500 matust.\n", "id": "ekk_Latn_212024"}
{"text": "Nœux-les-Mines\n\nNœux-les-Mines on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nNœux-les-Mines asub u. 6,4 km Béthune'ist lõunas ja 40 km Lille'ist edelas, teede D937 ja D65 ristumiskoha ümbruses. Nagu linna nimest võib järeldada, loodi see söekaevanduskeskusena, kuid piirkonna kaevandustööstuse allakäiguga on Nœux-les-Mines muutunud kergetööstus- ja põllumajanduslinnaks.\n", "id": "ekk_Latn_212025"}
{"text": "Neuve-Chapelle\n\nNeuve-Chapelle asub u. 13 km Béthune'ist kirdes ja 26 km Lille'ist edelas, teede D947 ja D171 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_212026"}
{"text": "Antti Häkkänen\n\nAntti Edvard Häkkänen (sündinud 16. jaanuaril 1985 Mäntyharjus) on Soome poliitik, kes kuulub Rahvuslikku Koonderakonda. Parlamendi liige 2015. aastast. Aastatel 2017–2019 oli ta Soome justiitsminister, 20. juunist 2023 on ta Soome kaitseminister.\n\nAastatel 2012–2013 oli ta Koonderakonna noorteorganisatsiooni juht ja vedas eest kampaaniat \"Koli oma ettevõte Eestisse\" (\"Siirrä yrityksesi Viroon\"), mis taotles Soomes ettevõtte tulumaksu muutmist sarnaseks Eesti omaga.\n\n2016. aastast on ta Rahvusliku Koonderakonna aseesimees.\n\n5. maist 2017 kuni 6. juunini 2019 oli ta justiitsminister Juha Sipilä valitsuses.\n\n2019. aasta parlamendivalimistel sai ta 20 234 häält ehk üleriigiliselt kolmanda häältesaagi. 2023. aasta parlamendivalimistel sai ta 21 378 häält ehk üleriigiliselt viienda häältesaagi.\n\nHäkkänen on abielus ja tal on tütar.\n", "id": "ekk_Latn_212027"}
{"text": "Carl Magnus Stuart\n\nCarl Magnus Stuart (1650–1705) oli Rootsi sõjaväelane ja kuningas Karl XII lähikondlane, kes osales Põhjasõjas. Ta oli tuntud fortifikatsiooniekspert. Vabahärra.\n", "id": "ekk_Latn_212028"}
{"text": "Thušethi\n\nThušethi (varem ka Tušeti, gruusia keeles თუშეთი) on ajalooline piirkond Gruusia idaosas. Thušethi asub Kaukasuse mägedes Venemaa (Tšetšeeni Vabariigi ja Dagestani) piiri ääres.\n\nTänapäeval kuulub Thušethi Kahhethi piirkonna Ahmeta rajooni koosseisu. Thušethi on Gruusia üks kõige raskemini ligipääsetavamaid alasid.\n\nThušethi keskuseks loetakse Omalo küla.\n\nPiirkonnas asub Thušethi rahvuspark.\n", "id": "ekk_Latn_212029"}
{"text": "Ballets Russes\n\nBallets Russes, ka Djagilevi Vene ballett (vene keeles Русский балет Дягилева) oli antreprenöör Sergei Djagilevi asutatud balletitrupp, millega ta gastroleeris aastatel 1909–1929 paljudes riikides. Suurt edu saavutas trupp eelkõige Prantsusmaal ja Suurbritannias.\n\nBallets Russesi peakorter asus Monte Carlos.\n\nDjagilev kutsus truppi terve rida andekaid tantsijaid ja koreograafe: Wacław Niżyński, Leonid Mjassini, Mihhail Fokini, Serge Lifari, George Balanchine'i. Djagilevi lavastustele lõid dekoratsioone ja kostüüme Léon Bakst ja Aleksandr Benois. Djagilev tegi koostööd ka Pablo Picasso, Andre Deraini, Coco Chaneli, Henri Matisse'i, Jean Cocteau ja teiste kunstnikega.\n\nTrupp läks laiali pärast Sergei Djagilevi surma 1929. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212030"}
{"text": "Omalo\n\nOmalo (gruusia keeles ომალო) on küla Gruusias Kahhethi piirkonnas Ahmeta rajoonis. Küla asub Venemaa (Dagestani) piirist 8 km kaugusel.\n\nOmalot peetakse ajaloolise Thušethi piirkonna keskuseks.\n", "id": "ekk_Latn_212031"}
{"text": "Šatili\n\nŠatili (gruusia keeles შატილი) on küla Gruusias Mtshetha-Mthianethi piirkonnas Dušethi rajoonis. Küla asub Kaukasuse peaaheliku põhjanõlval, Venemaa (Tšetšeeni Vabariigi) piirist 2 km kaugusel.\n\nŠatilit peetakse ajaloolise Hevsurethi piirkonna keskuseks.\n\nŠatili kindlusküla kuulub UNESCO maailmapärandi nimistu eelnimekirja.\n", "id": "ekk_Latn_212032"}
{"text": "Hevi\n\nHevi (gruusia keeles ხევი) on ajalooline piirkond Gruusia kirdeosas. Hevi paikneb Kaukasuse mäestiku peaaheliku põhjanõlval Venemaa (Osseetia ja Inguššia) piiri ääres.\n\nHevi piirkonnas asub üle 5000 meetri kõrgune Kazbeki mägi.\n\nTänapäevase haldusjaotuse järgi kuulub Hevi Mtshetha-Mthianethi piirkonna Kazbegi rajooni. Hevi keskuseks peetakse Tereki jõe ääres asuvat Stephantsminda alevit.\n\nHevi piirkonda läbib Gruusia sõjatee.\n", "id": "ekk_Latn_212033"}
{"text": "Johannes Lamparter\n\nJohannes Lamparter (sündinud 8. novembril 2001 Hall in Tirolis) on Austria kahevõistleja.\n\nTema läbimurdehooaeg oli 2018.–2019. aasta maailma karikasarjas, mil ta jõudis kahel etapil poodiumile. 2021. aasta FIS-i põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel saavutas ta suurepäraseid tulemusi: võitis kaks kuldmedalit, ühe individuaalses suuremäe võistlusel ja teise Paarissprindivõistlus suur mägi HS 137 + 2×7,5 km|võistkondlikus sprindis. Veel võitis ta teatesõidus pronksmedali.\n", "id": "ekk_Latn_212034"}
{"text": "Kaja Kallase kolmas valitsus\n\nKaja Kallase kolmas valitsus on 53. Eesti Vabariigi valitsus, mis astus ametisse 17. aprillil 2023. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Valitsuse moodustas Reformierakonna esimees Kaja Kallas 2023. aasta Riigikogu valimiste järel. Valitsuserakondadel on Riigikogus 60 kohta.\n", "id": "ekk_Latn_212035"}
{"text": "Ballet du XXe Siècle\n\nBallet du XXe Siècle (prantsuse keelest '20. sajandi ballett') oli tantsutrupp, mille asutas 1960. aastal Brüsselis Maurice Béjart ja mis tegutses paljude aastate vältel omaette institutsioonina Théâtre Royal de la Monnaie koosseisus. Trupp viljeles balletti ja nüüdistantsu.\n\nTrupi repertuaar koosnes peamiselt Béjart'i loomingust. Trupp sai kuulsaks suurejooneliste etendustega, milles kasutati rahvamasse ning multimeediumlikku teatraalsust.\n\nBallet du XXe Siècle'i esitantsijaid olid näiteks Suzanne Farrell ja Jorge Donn. Külalisesinejatena tegid trupis kaasa teiste seas Rudolf Nurejev, Maia Plissetskaja ja Vladimir Vassiljev.\n\nTrupp läks laiali 1987. aastal pärast Béjart'i lahkhelisid La Monnaie direktoriga. Varsti pärast seda asutas Béjart Lausanne'is uue trupi (Béjart Ballet Lausanne).\n", "id": "ekk_Latn_212036"}
{"text": "Béjart Ballet Lausanne\n\nBéjart Ballet Lausanne on tantsutrupp, mille 1987. aastal Šveitsis Lausanne'is asutas Maurice Béjart.\n\nPärast Béjart'i surma 2007. aastal sai trupi kunstiliseks juhiks varem trupis tantsinud Gil Roman.\n", "id": "ekk_Latn_212037"}
{"text": "Norrent-Fontes\n\nNorrent-Fontes asub umbes 16 km Béthune'ist loodes ja 53 km Lille'ist läänes, teede D94 ja D91 ristumiskoha ümbruses. Valda läbib Autoroute A26.\n", "id": "ekk_Latn_212038"}
{"text": "Noyelles-lès-Vermelles\n\nNoyelles-lès-Vermelles on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nNoyelles-lès-Vermelles asub u. 8 km Béthune'ist kagus ja 42 km Lille'ist edelas, teede D943 ja D166 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_212039"}
{"text": "School of American Ballet\n\nSchool of American Ballet (inglise keelest 'Ameerika balletikool') on New Yorgis Lincoln Center's tegutsev balletikool, assotsieerunud balletitrupi New York City Ballet'ga. Tegemist on Ameerika Ühendriikide tuntuima balletikooliga.\n\nBalletikooli asutasid 1934. aastal koreograaf George Balanchine (1904–1983) ja impressaario Lincoln Kirstein.\n", "id": "ekk_Latn_212040"}
{"text": "Ryūichi Sakamoto\n\nRyūichi Sakamoto (jaapani keeles 坂本龍一 Sakamoto Ryūichi; 17. jaanuar 1952 – 28. märts 2023) oli jaapani helilooja, näitleja ja muusik. Ta oli tuntud peamiselt filmimuusika loojana.\n\n1970. aastatel oli ta ansambli Yellow Magic Orchestra liikmena üks elektroonilise muusika pioneere.\n\nTa kirjutas muusika Nagisa Ōshima filmile \"Merry Christmas, Mr. Lawrence\" ning mängis selles David Bowie kõrval üht peaosa. 1987. aastal valminud filmi \"Viimane keiser\" muusika eest pälvis ta Oscari.\n\n2014. aastal raviti tal söögitoruvähki. 2021. aastal teatas ta, et tal ravitakse jämesoolevähki.\n\nSakamoto pälvis elu jooksul BAFTA auhinna, kaks Kuldgloobuse auhinda ja Grammy auhinna.\n", "id": "ekk_Latn_212041"}
{"text": "Leopoldov\n\nLeopoldov (kuni 1948. aastani Mestečko, saksa keeles Leopold-Neustadtl, ungari keeles Lipótvár, Újvároska) on linn Slovakkias Trnava maakonnas Hlohoveci ringkonnas.\n\nLeopoldov rajati omanitürklaste vastase kindlusena aastatel 1665–1669 Habsburgide Austria valduste valitseja ja Saksa-Rooma keisri Leopold I initsiatiivil. Sama valitseja järgi sai Leopoldov nime. Linnaõigused anti Leopoldovile 1668. aastal.\n\nLinnas asub 1855. aastal kindlusest ümberehitatud Leopoldovi vangla.\n", "id": "ekk_Latn_212042"}
{"text": "Rebreuve-Ranchicourt\n\nRebreuve-Ranchicourt asub u. 13 km Béthune'ist edelas ja 58 km Lille'ist edelas, teede D341 ja D57 ristumiskoha ümbruses. Vald loodi 1971. aastal, kui liideti endised vallad Rebreuve-sous-les-Monts ja Ranchicourt.\n", "id": "ekk_Latn_212043"}
{"text": "Hurbanovo\n\nHurbanovo (kuni 1948. aastani Stará Ďala, ungari keeles Ógyalla, saksa keeles Altdala) on linn Slovakkias Nitra maakonnas Komárno ringkonnas. Hurbanovo asub Ungari piirist 15 km kaugusel.\n\nAsulat on esmamainitud 1329. aastal.\n\nLinna slovakikeelne nimi muudeti 1948. aastal Hurbanovoks slovaki kirjaniku, ajakirjaniku ja poliitiku Jozef Miloslav Hurbani (1817–1888) auks.\n\nSlovakkia 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli Hurbanovo elanikest slovakke 50,62 %, ungarlasi 40,69%, mustlasi 2,4% ja tšehhe 0,37%.\n\nLinnas asub pruulikoda Zlatý Bažant.\n", "id": "ekk_Latn_212044"}
{"text": "Lunar Gateway\n\nLunar Gateway on Kuu orbiidile plaanitav rahvusvaheline kosmosejaam.\n\nJaama arenduses osalevad NASA, Euroopa Kosmoseagentuur, JAXA ja Kanada Kosmoseagentuur. Plaanide kohaselt oleks Lunar Gateway esimene kosmosejaam Kuu orbiidil.\n\nJaama plaanitakse kasutada vahepeatusena Kuule pinnale suunduvatel mehitatud ja mehitamata missioonidel ning erinevateks teadustöödeks. Lunar Gateways plaanitakse teha uurimistööd planetoloogias, astrofüüsikas, Maa vaatlemisel, heliofüüsikas ja kosmosebioloogias. Jaama ehitus on planeeritud 2020. aastatesse. Gatewayd pole plaanis püsivalt mehitada, kuid see saab olema mehitatud vähemalt korra aastas. Mehitamata oleku ajal on jaam kaugjuhtimisel.\n", "id": "ekk_Latn_212045"}
{"text": "Sobrance\n\nSobrance (ungari keeles Szobránc, saksa keeles Sobranz) on linn Slovakkias Košice maakonnas, Sobrance ringkonna halduskeskus. Sobrance asub Ida-Slovakkia alamikul, Ukraina piirist 11 km kaugusel.\n\nSobrance on kõige idapoolsem Slovakkia linn.\n\nAsulat on esmamainitud 1344. aastal.\n\nSlovakkia 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sobrance elanikest slovakke 78,01%, mustlasi 16,82%, ukrainlasi 1,75%, tšehhe 0,51%, russiine 0,49% ja ungarlasi 0,29%. Rahvus oli teadmata 1,82%-l elanikest.\n", "id": "ekk_Latn_212046"}
{"text": "Nováky\n\nNováky (ungari keeles Nyitranovák, saksa keeles Anfänger) on linn Slovakkias Trenčíni maakonnas Prievidza ringkonnas. Nováky asub Nitra jõe ääres.\n\nAsulat on esmamainitud 1113. aastal. Nováky sai linnaõigused 1961. aastal.\n\nNováky on üks Slovakkia pruunsöetootmise keskusi. Nováky lähedal Zemianske Kostoľany külas asub Nováky soojuselektrijaam.\n", "id": "ekk_Latn_212047"}
{"text": "Suzanne Farrell\n\nSuzanne Farrell (sündinud 16. augustil 1945 Cincinnatis) on ameerika balletipedagoog ja endine balletitantsija.\n\nFarrell lõpetas 1961. aastal School of American Ballet's. Aastatel 1961–1969 tantsis ta New York City Ballet's ja 1969–1975 Brüsselis Maurice Béjart'i trupis Ballet du XXe Siècle. 1975. aastal naasis ta New Yorki, et töötada koreograaf George Balanchine'iga (koostöö kestis kuni viimase surmani 1983. aastal).\n\nPärast lavakarjääri lõpetamist 1989. aastal, tegutses Farrell balletipedagoogina (sealhulgas New York City Ballet's). 2000. aastal asutas ta Washingtonis Kennedy Center's balletitrupi Suzanne Farrell Ballet, mis eksisteeris kuni 2017. aastani.\n", "id": "ekk_Latn_212048"}
{"text": "Rakendus-spetsiifiline integraallülitus\n\nRakendusspetsiifiline integraallülitus (ingl k Application Specific Integrated Circuit, lühend ASIC) on integraallülitus, mis ei ole üldotstarbeline, vaid omab kindlat eesmärki.\n\nTegemist on väga keeruliste kiipidega, mis kasutavad üle 100 miljoni loogikalülituse. ASIC kiibid on tihti süsteemikiibid, mis koosnevad suurtest plokkidest nagu mikroprotsessorid ja mälud. Nende funktsionaalsuse defineerimiseks kasutatakse tihti riistvarakirjelduse keeli nagu näiteks VHDL või Verilog. Kuna eesmärgipärased integraallülitusi on kulukas toota kasutatakse prototüüpimisel enamasti FPGA-sid. Alles seadme masstootmisel muutub efektiivsemaks eesmärgipärase integraallülituse kasutamine.\n", "id": "ekk_Latn_212049"}
{"text": "Rely\n\nRely on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nRely asub umbes 19 km Béthune'ist läänes ja 55 km Lille'ist edelas, teede D341 ja D90 ristumiskoha ümbruses. Valda läbib Autoroute A26.\n", "id": "ekk_Latn_212050"}
{"text": "Mõhhailo Ostrohradskõi\n\nMõhhailo Vassõljovõtš Ostrohradskõi (ukraina keeles Михайло Васильович Остроградський; 24. september 1801 – 1. jaanuar 1862) oli Ukraina kasakate päritolu Ukraina matemaatik, mehaanik ja füüsik. Ostrohradskõi oli Timofei Ossipovski õpilane ja teda peetakse Leonhard Euleri jüngriks, kes oli tuntud keiserliku Venemaa ühe juhtiva matemaatikuna.\n", "id": "ekk_Latn_212051"}
{"text": "Jorge Donn\n\nJorge Raúl Itovich Donn (25. veebruar 1947 Ciudad Jardín, Buenos Airese provints – 30. november 1992 Lausanne) oli Argentina päritolu balletitantsija.\n\nDonn õppis balletitantsijaks Buenos Aireses Teatro Colóni balletikoolis. 1963. aastal siirdus ta Brüsselisse, et astuda Maurice Béjart'i balletitruppi Ballet du XXe Siècle. Varsti edutati ta seal solistiks. Tema lavapartneriteks olid tuntud baleriinid, näiteks Suzanne Farrell, Maia Plissetskaja, Jekaterina Makarova ja Natalija Makarova.\n\nJorge Donn oli aastatel 1980–1987 Ballet du XXe Siècle kunstiline juht. Alates 1990. aastast töötas ta taas Béjart'iga, nüüd juba tema uues trupis Béjart Ballet Lausanne.\n\nDonn suri novembris 1992.\n", "id": "ekk_Latn_212052"}
{"text": "Marija Zankovetska\n\nMarija Zankovetska (ukraina keeles Марія Заньковецька; 4. august 1854 – 4. oktoober 1934) oli Ukraina teatrinäitleja. Mõned allikad dateerivad tema sünniks 3. august 1860.\n\nTema lavanimi Zankovetska tulenes tema sünniküla nimest (tema sünninimi oli Marija Adasovska).\n\nZankovetska repertuaaris oli rohkem kui 30 rolli. Hääleliigilt oli ta metsosopran. Ta esitas ka ukraina rahvalaule.\n", "id": "ekk_Latn_212053"}
{"text": "Peenike sinine joon\n\nPeenike sinine joon on Rootsi draamasari Malmö politseinike rühma tööst ja igapäevaelust. Sarja on loonud Cilla Jackert ja tootnud Anagram SVT jaoks. Esimene hooaeg koosneb kümnest osast ja see esilinastus 17. jaanuaril 2021. Teine hooaeg esilinastus 18. septembril 2022.\n", "id": "ekk_Latn_212054"}
{"text": "Jens Lurås Oftebro\n\nJens Christian Lurås Oftebro (sündinud 21. juulil 2000) on Norra kahevõistleja.\n\n2017. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel võistles ta kolmel alal, saavutades individuaalselt 17. ja võistkondlikus arvestuses 6. koha. 2018. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel saavutas ta 5 kilomeetris 10. koha ja võitis teatevõistluses pronksmedali.\n\nTa tegi kontinentaalkarikasarja debüüdi 2017. aasta jaanuaris Høydalsmos ja saavutas oma esimese poodiumikoha 2018. aasta jaanuaris Renas. 2019. aastal võitis ta Klingenthalis kaks osavõistlust. Maailma karikasarja debüüdi tegi ta 2018. aasta märtsis Holmenkollenis, lõpetades 27. kohal.\n\n2019. aasta juunioride MM-il võitis ta lisaks võistkondlikule hõbemedalile individuaalselt sprindis pronksmedali. Seejärel saavutas ta 2018/2019 hooaja lõpetuseks Holmenkollenis maailma karikasarja etapil kuuenda koha.\n\n2019/2020 hooaega alustas ta kolme kolmanda kohaga Rukal ja tuli Ruka minituuril võistlustel teiseks, mille võitis tema kaasmaalane Jarl Magnus Riiber. Sel talvel oli ta veel kolmel korral poodiumil, üldarvestuses oli ta hooaja lõpus neljandal kohal.\n\n2020/2021 hooaja esimesel MK-etapil Rukal võitis ta 29. novembril kolmanda võistluse.\n\nTa kuulub spordiklubisse IL Jardar1. Ta on Einar Lurås Oftebro noorem vend.\n", "id": "ekk_Latn_212055"}
{"text": "Disainiteaduskond\n\nEesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond (algselt tööstuskunsti kateeder) on Eesti Kunstiakadeemia suurim teaduskond, mis loodi Bruno Tombergi juhtimisel 1966. aastal. Disainiteaduskonna dekaan on alates 2021. aasta augustist Ruth-Helene Melioranski.\n\nSee on Eesti suurim disaini- ja tarbekunsti pädevuskeskus, mis annab haridust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. Lisaks hariduse andmisele tegeleb disaini ja taju arendamise ning mõtestamisega. Disainiteaduskonna eesmärk on koolitada laia silmaringiga, ühiskondlikult aktiivseid, professionaalselt pädevaid ning kunstiliselt kõrgel ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel disainereid ja loovisikuid. Disainiteaduskond kujundab ja mõjutab ühiskonda disainile ja loomevaldkonnale omaste vahenditega, analüüsib ja kontekstualiseerib vastavaid protsesse ja nende mõju.\n\nEKA disainiharidus tegeleb nii kaasaegsete disainiprobleemide lahendamisega kui ka disainipärandi mõtestamisega. Alates 2022. aasta sügisest annab disainiteaduskond välja digitaalset disainiajakirja Leida. Leida peatoimetaja on Taavi Hallimäe. Tudengeid õpetavad eesti ja rahvusvahelised spetsialistid järgmistel erialadel:\n", "id": "ekk_Latn_212056"}
{"text": "The Byrds\n\nThe Byrds oli USA folkroki ansambel, mis asutati 1964. aastal Los Angeleses.\n\nAsutajaliikmed olid kitarristid ja lauljad Roger McGuinn, David Crosby ja Gene Clark, basskitarrist Chris Hillman ja trummar Michael Clarke.\n\n1965. aastal ilmunud albumi \"Mr. Tambourine Man\" nimilugu on Bob Dylani kirjutatud \"Mr. Tambourine Man\", milles ansambel segas edukalt folkmuusikat rokkmuusikaga. Albumiga kujunes The Byrds üheks folkroki pioneeriks. \"Mr. Tambourine Man\" sai ansambli läbilöögilooks tõustes nii USA kui Briti edetabelites esikohale.\n\n1967. aastal lahkus ansamblist David Crosby ning asutas ansambli \"Crosby, Stills, Nash & Young\". The Byrds läks laiali 1973. aastal.\n\n1991. aastal lisati ansambel Rock'n'rolli Kuulsuste Halli.\n", "id": "ekk_Latn_212057"}
{"text": "Väike teene\n\nVäike teene (inglise keeles \"A Simple Favor\") on Ameerika Ühendriikide kirjaniku ja eelkooliõpetaja Darcey Belli (sündinud 1981) debüütromaan – triller, mille kirjastus HarperCollins andis välja 2017. aastal.\n\nRomaani peategelaseks on emmeblogi pidaja Stephanie, kes on otsustanud oma sõbranna Emily ootamatut kadumist uurima hakata. Teose sündmustik antakse edasi Stephanie, Emily ja Seani, Emily abikaasa, silme läbi. Raamat on jagatud kolmeks osaks ning lugu jutustatakse tegelaste ja Stephanie blogi kaudu.\n\n2018. aastal valmis Paul Feigil teosel \"Väike teene\" põhinev samanimeline film. Filmis mängivad peaosi Anna Kendrick, Blake Lively ja Henry Golding.\n\nEesti keeles ilmus teos 2018. aastal Tammerraamatu kirjastuselt Jüri Kolgi tõlkes.\n", "id": "ekk_Latn_212058"}
{"text": "Päikesetsükkel\n\nPäikesetsükkel, ka päikese magnetilise aktiivsuse tsükkel või päikeselaikude tsükkel, on ligi 11 aastat kestev, enam-vähem ühtlase rütmi järgi kulgev muutuste järgnevus Päikese aktiivsuses, mida hinnatakse päikeselaikude hulga järgi Päikese pinnal.\n\nPäikesetsükli jooksul toimuvad muutused nii päikesekiirguse tasemes, päikese laikude hulgas (hindamisel kasutatakse Wolfi arvu) ja suuruses kui ka filamentide, loidete ja krooniaukude esinemise sageduses, kõik need nähtused esinevad sünkroonses vaheldumises, liikudes miinimumaktiivsusega perioodist maksimumaktiivsuse perioodi ja jälle tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_212059"}
{"text": "Ben Ferencz\n\nBenjamin Berell Ferencz (11. märts 1920 Csolt – 7. aprill 2023 Boynton Beach, Florida) oli Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide jurist.\n", "id": "ekk_Latn_212060"}
{"text": "Eesti Teatriliidu eriauhind\n\nEesti Teatriliidu eriauhind on üks Eesti teatri aastaauhindadest.\n\nAuhinnaga kaasneb klaasikunstnik Ivo Lille loodud Theodori silm (rahastab Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium) ja stipendium, mida rahastab Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.\n", "id": "ekk_Latn_212061"}
{"text": "Eesti Teatriliidu etenduskunsti auhind\n\nEesti Teatriliidu etenduskunsti auhind on üks Eesti teatri aastaauhindadest.\n\nAuhinnaga kaasneb klaasikunstnik Ivo Lille loodud Theodori silm (rahastab Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium) ja stipendium, mida rahastab Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.\n", "id": "ekk_Latn_212062"}
{"text": "Lina Kostenko\n\nLina Vassõlivna Kostenko (ukraina keeles Ліна Василівна Костенко; sündinud 19. märtsil 1930) on Ukraina luuletaja, ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja ja endine Nõukogude teisitimõtleja. 1960. aastate inimeste luuleliikumise asutajat ja juhtivat esindajat Kostenkot on kirjeldatud kui üht Ukraina silmapaistvamat luuletajat ning talle omistatakse ukrainakeelse lüürika taaselustamist.\n\nKostenkole on antud arvukalt aunimetusi, sealhulgas Kiievi Mohõla Akadeemia auprofessor, Lvivi ja Tšernivtsi Ülikooli audoktor ning Ševtšenko riiklik auhind ja Auleegioni orden.\n", "id": "ekk_Latn_212063"}
{"text": "Manoeli teater\n\nManoeli teater (malta keeles It-Teatru Manoel) on teatri- ja kontserdimaja Malta pealinnas Vallettas. See on Malta Filharmooniaorkestri (Orkestra Filarmonika Nazzjonali) koduteater.\n\nManoeli teater asub aadressil Triq it-Teatru l-Antik.\n\nTeater kannab Malta ordu suurmeistri António Manoel de Vilhena nime, kelle tellimusel ja rahastamisel 1731. aastal nn avaliku teatri ehitusega alustati. Kuni 1873. aastani kandis teater nime Teatro Pubblico ja Teatro Reale.\n\nTeater valmis 10 kuuga ja see avati 19. jaanuaril 1732 Scipione Maffei tragöödiaga \"Merope\". Mõningate allikate andmetel toimus teatri avamine 9. jaanuaril 1732.\n\nManoeli teater on üks Euroopa vanimaid järjest tegutsevaid teatreid.\n", "id": "ekk_Latn_212064"}
{"text": "Gertrude Vakar\n\nGertrude Flora Vakar (sündinud Gertrude Clafton, 1904 Tallinn – 1973) oli tõlkija.\n\nTa oli peamisi Lev Võgotski tööde tõlkijaid vene keelest inglise keelde.\n", "id": "ekk_Latn_212065"}
{"text": "National Medal of Arts\n\nNational Medal of Arts (inglise keelest 'riiklik kunstimedal') on Ameerika Ühendriikide teenetemärk väljapaistva panuse eest kunstivaldkonnas.\n\nAutasu asutas 1984. aastal Ameerika Ühendriikide Kongress.\n\nTeenetemärgi annab üle Ühendriikide president valitsuse nimel.\n", "id": "ekk_Latn_212066"}
{"text": "60ndate inimesed\n\n60ndate inimesi eristasid liberaalsed ja antitotalitaarsed vaated ning romantism, mis leidis elavat väljendust muusikas ja kujutavas kunstis. Kuigi enamik 60ndate inimesi uskus kommunistlikke ideaale, olid nad Stalini režiimis ja selle põhiliste kodanikuvabaduste represseerimises tugevalt pettunud.\n\nPärast perestroika ja glasnosti poliitika algust (1980ndate lõpus – 1990ndate alguses) kasutati terminit \"60ndate inimesed\" ka uue põlvkonna kommunistliku eliidi esindajate kohta, kelle poliitilised vaated kujunesid välja 1950. aastate lõpus – 1960. aastate alguses. Nende hulka kuuluvad poliitikud Mihhail Gorbatšov, O. Jakovlev, filosoofid Aleksandr Zinovjev, Merab Mamardašvili, Juri Levada, politoloogid Aleksandr Bovin, F. Burlatski, massimeedia toimetajad Vitali Korotõtš, E. Jakovlev, Sergei Zalõgin ja paljud teised.\n\nMõningaid paralleele võib tõmmata 60ndate inimeste ja uusvasakpoolsete ning lääne hipiliikumiste vahel, kuid veelgi lähemaid sarnasusi võib leida intellektuaalsema suunitlusega Rütmi põlvkonnaga.\n", "id": "ekk_Latn_212067"}
{"text": "Vjatšeslav Kobrin\n\nVjatšeslav \"Slavka\" Kobrin (11. aprill 1958, Tšerepovets, Venemaa – 23. aprill 2016, Costa Rica) oli vene kitarrist ja laulukirjutaja. Ta sai tuntuks ansamblites Magnetic Band (1983–1984) ja Ultima Thule (1986–1990)\n\nKobrin sündis Venemaal Tšerepovetsis muusikute peres. Tema isa oli filharmoonia direktor ja ema koormeister. Muusikakoolis õppis Kobrin flööti. 1979. aastal asutas Kobrin Tšerepovetsis rokkbändi Rok-Sentyabr.\n", "id": "ekk_Latn_212068"}
{"text": "Ruka\n\nRuka on 490 meetri kõrgune mägi ja suusakuurort Kuusamos, Soomes. Peale mäesuusatamise on seal üle 500 km murdmaasuusarada. Samuti saab rentida mootorsaane, et nautida piirkonna 600 km pikkust mootorsaanimarsruute (millest 100 km on safarikorraldajate eramarsruudid). Ruka on ka Karhunkierrose (soome k. karu ring, mis on Kirde-Soomes Sallast Kuusamosse kulgev matkarada) matkaraja lõunapoolne ots. Kokku on Ruka ja Kuusamo piirkonna radu: 160 km matkaradu, 605 km rattamarsruute, 350 km klassifitseeritud aerutamismarsruute (sealhulgas 1.–4. aerutamisklass) ja 100 km paadimarsruute.\n\n1954. aasta talvel avati esimene nõlv, mis nüüd kannab nime \"Eturinne\" (\"Esiosa\"). Praegune nõlvade arv on 29, mida juhitakse 20 suusatõstukiga. Peaaegu 90 lumepkahurit ja 5 hooldajat teevad tõhusat lumevalmistamist kõigil nõlvadel.\n\nRukast on saanud mitmekesine turismikeskus, mille aastaringne kasutus kasvab. Talvel toimuvad näiteks põhjasuusatamise MK-võistlused murgmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes FIS-i põhjaalade hooaeg algab igal aastal Rukal (Nordic Opening). Iga-aastased üleriigilised võistlused toimuvad ka mäesuusatamises ja freestyle-suusatamises ning nendel spordialadel on peetud rahvusvahelisi võistlusi.\n\nRukal on üks pikimaid suusahooaegu Euroopas, mis algab tavaliselt oktoobris ja lõpeb juunis. Põhihooajal on suusaliftid avatud iga päev 9.30-19. Öösuusatamine toimub ka reedeti kella 19–23 (tavaliselt detsembrist aprilli keskpaigani).\n", "id": "ekk_Latn_212069"}
{"text": "Hanah Lahe\n\nHanah Lahe (sündinud 8. juulil 1999) on Eesti kliimaaktivist ja poliitik, XV Riigikogu liige ning Eesti Reformierakonna liige.\n", "id": "ekk_Latn_212070"}
{"text": "Maksatihha\n\nMaksatihha (vene Максатиха) on alev Venemaal Tveri oblastis, Maksatihha rajooni keskus. Asub Mologa jõe ääres, 117 km Tverist põhja pool.\n\nMaksatihhat on esmamainitud 1545. aastal. 1928 sai aleviks.\n\nAlevis on 1870. aastast raudteejaam Rõbinski-Bologoje-Pihkva liinil.\n\n2021. aastal oli alevis 7620 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_212071"}
{"text": "Forsüütia\n\nForsüütia (Forsythia) on taimeperekond õlipuuliste sugukonnast.\n\nPerekonda kuulub umbes 11 liiki, millest suurem osa on levinud Ida-Aasias, kuid pärismaisena esineb üks liik Kagu-Aasias.\n\nEestis selle perekonna liike pärismaisena ei kasva, kuid parkides ja aedades leidub varakevadel õitsevaid kollaste õitega põõsaid, kultivare rühmast Forsythia x intermedia (värdforsüütia), vahel ka teisi liike.\n\nPerekond on saanud nime šoti botaaniku William Forsythi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_212072"}
{"text": "TINA (programm)\n\nTINA (inglise keeles Toolkit for Interactive Network Analysis, lühend TINA) on arvutiprogramm, mis hõlmab vooluringide skemaatilist disainimist, analoogsete ja digitaalsete vooluringide simuleerimist, PCB disainimist ning muid elektroonika disainimise ja simuleerimise vahendeid.\n", "id": "ekk_Latn_212073"}
{"text": "Robecq\n\nRobecq asub u. 11 km Béthune'ist loodes ja 50 km Lille'ist edelas. Läbi valla voolavad Canal d'Aire ning Clarence'i ja Busnes'i jõed.\n", "id": "ekk_Latn_212074"}
{"text": "Renata Lukk\n\nRenata Lukk (sündinud 10. juunil 1994) on Eesti noorpoliitik. Alates 2023. a maist on ta välisminister Margus Tsahkna poliitiline nõunik ning alates 2023. a juunist Eesti 200 Tallinna piirkonna juhatuse liige.\n", "id": "ekk_Latn_212075"}
{"text": "Rombly\n\nRombly on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nRombly asub u. 18 km Béthune'ist loodes ja 50 km Lille'ist läänes, maantee D186 ääres.\n", "id": "ekk_Latn_212076"}
{"text": "Ruitz\n\nRuitz on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nTrompetist Alexis Demailly sündis Ruitzis 1980. aastal.\n\nRuitz asub u. 8 km Béthune'ist edelas ja 58 km Lille'ist edelas, teede D72 ja D86e ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_212077"}
{"text": "Kõnnitavus\n\nKõnnitavuseks nimetatakse linnaplaneerimises linnapiirkonna sobivust jalgsi liikumiseks.\n\nKõnnitavas linnaruumis on inimestel võimalik liikuda jalgsi hõlpsasti ja ohutult sihtpunkti ning kõnnitav linnaruum on mugav elamiseks, ostlemiseks või lihtsalt vaba aja veetmiseks. Kõnnitavuse hindamisel on olulised tegurid lühikesed vahemaad ja avaliku ruumi olemasolu kas parkide või kogunemiskohtade näol, mis annavad inimesele põhjuse jalgsi linnas ringi liikuda. Oluline on ka pilkupüüdev arhitektuur ja jalakäijakeskne tänavadisain, mis muudab liikumise huvitavaks, turvaliseks ja mugavaks.\n", "id": "ekk_Latn_212078"}
{"text": "Maakorraldustoimingud\n\nMaakorraldustoimingud (ingl land managament operations) on maaga tehtavad toimingud, mille viib läbi Maa-amet. Maakorraldus on tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorraldustoimingud teostatakse maakorralduskava alusel. Maakorralduskava on ümberkruntimiskava, kinnisasja vahetus-, jagamis-, liitmis- või piiri muutmise plaan.\n\nLihtsad maakorraldustoimingud on: kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine; kinnisasja jagamine ja liitmine; kinnisomandi kitsenduste selgitamine; kinnisasja piiri kindlakstegemine. Lihtsad maakorraldustoimingud viiakse läbi korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel. Lihtsaid maakorraldustoiminguid võib läbi viia isik, kellele on maakatastriseaduse kohaselt väljastatud kehtiv maakorraldustööde tegevuslitsents.\n\nMaakorraldustoimingud jagunevad kaheks: eraõigusliku kokkuleppe alusel ning avaliku halduse poolt läbiviidavateks toiminguteks. Eraõigusliku kokkuleppe alla kuuluvad kinnisasja jagamine, kinnisasjade liitmine, kinnisasjade osade vahetamine, kinnisasja piiri muutmine ning piiri kindlaks tegemine. Avaliku halduse läbiviidavate toimingute hulka kuuluvad riigi maakorraldus, piiride kindlakstegemine ja ümberkruntimine.\n", "id": "ekk_Latn_212079"}
{"text": "Ukraina kilp\n\nGeoloogias on Ukraina kilp ehk Ukraina kristallmassiiv Ida-Euroopa platvormi edelaosas asuv kilp. Ukraina kilp ja Voroneži massiiv koosnevad edelas ja idas 3,2–3,8 Ga arheilisest maakoorest ning 2,3–2,1 Ga varaproterosoikumi orogeensetest vöönditest. Ukraina kilp on u 1000 km pikk ja kuni 250 km lai.\n", "id": "ekk_Latn_212080"}
{"text": "Girona FC\n\nGirona Futbol Club, S.A.D. on Hispaania jalgpalliklubi, mis tegutseb Kataloonias Gironas. See mängib Hispaania jalgpalli kõrgliigas La Liga.\n\nKlubi on asutatud 23. juulil 1930. Hooajal 1934/35 mängis Girona esmakordselt Hispaania esiliigas. Hispaania kõrgliigasse kindlustati pääs esimest korda alles 2017. aastal, mil Hispaania esiliigas saadi teine koht. Vahepealsetel aastatel mängiti Hispaania tugevuselt 2.–5. liiga vahel. Esimesel hooajal Hispaania kõrgliigas (2017/18) saavutas Girona 10. koha. Järgmisel hooajal langeti liigast välja. Hispaania kõrgliigasse tõusti tagasi 2022. aastal.\n\n2017. aasta augustis ostis 44,3% klubist City Football Group.\n\nKlubi kodustaadion on Estadi Montilivi, mis mahutab 11 810 pealtvaatajat. See on olnud klubi kodustaadion alates 1970. aastast.\n\nGirona jalgpalliklubi on tuntud seotuse poolest Katalaani rahvuslusega.\n", "id": "ekk_Latn_212081"}
{"text": "Kenshi Yonezu\n\nKenshi Yonezu (jaapani keeles 米津 玄師, Yonezu Kenshi; sündinud 10. märtsil 1991 Tokushimas Jaapanis) on Jaapani meeslaulja, produtsent, muusik ja illustraator.\n", "id": "ekk_Latn_212082"}
{"text": "Vassõl Slipak\n\nVassõl Jaroslavovõtš Slipak (ukraina keeles Василь Ярославович Сліпак, 20. detsember 1974 – 29. juuni 2016) oli Ukraina baritonist ooperilaulja. Alates 1994. aastast esines ta sageli Prantsusmaal sellistes kohtades nagu Pariisi Ooper ja Opéra Bastille. Slipak pälvis oma ooperilavastuse eest mitmeid auhindu, sealhulgas \"Parima meessoost esituse\" Toreadori laulu eest. Ukraina sõjaväe vabatahtlik Slipak hukkus Donbassi sõja ajal Bahmuti oblastis Luhanske küla lähedal Vene snaipri poolt. Ta pälvis vabatahtliku sõdurina tehtud töö eest postuumselt Ukraina kangelase tiitli.\n", "id": "ekk_Latn_212083"}
{"text": "Interkalatsioon (keemia)\n\nInterkalatsioon (ladina keeles intercalare vahele paigutama) tähendab keemias molekulide, ioonide (harvemini aatomite) ladestamist keemilistes ühendites, ilma et ühendi struktuur seejuures märkimisväärselt muutuks.\n\nAnorgaanilises keemias tähendab interkalatsioon aatomite, ioonide või väikeste molekulide sisestamist kihiliste kristallide kristallivõre tasapindade vahele, näiteks leelismetalli interkalatsiooni grafiiti (nagu näidatud pildil). Saadud ühendeid nimetatakse interkalatsioonikompleksideks.\n\nSelleks, et kristallistruktuur saaks moodustada interkalatsiooniühendeid, peavad interaktsioonijõud kihtide sees olema suured ja külgnevate kihtide vahel väikesed. Kihtvõre ja sisestuskomponentide vahel peab olema võimalikult tugev interaktsioon. Interkalatsioonireaktsiooni soodustab kihtidevaheliste katioonide solvatatsioon. See sõltub sisestatava komponendi keemilistest omadustest ja ka kihtvõre keemilisest olemusest. Lisaks puhtale Van der Waalsi interaktsioonile avaldavad sageli mõju Lewise happe–aluse interaktsioonid.\n\nKihtvõre keemiline olemus võib olla väga erisugune, näiteks kvaasimetalli kihid grafiidis või siirdemetalli kihid sulfiidides NbS₂ või TaS₂, samuti pooljuhtsüsteemides TiS ₂ ja SnS₂ ning mittejuhtivates ühendites, nagu savimineraalid (nt kaoliniit).\n\nPaljud kihtvõred kannavad loodulikku negatiivset kihtlaengut, nt vilgukivi-taolised kihtsilikaadid. Elektriliselt neutraalsed kihtvõred on üsna haruldased, näiteks on niisune ülalmainitud kaoliniit. Mõned \"neutraalsed\" kihtvõred on võimelised moodustama interkalatsioonikomplekse alles pärast tugevate redutseerivate ainete kasutamist. Mõnel juhul võib ladestumist võimaldada ka mittestöhhiomeetriliste preparaatide kasutamine. Mittestöhhiomeetria saavutatakse seejuures redutseerija abil või elektrokeemilise redutseerimisega, rakendades tsüklovoltamperomeetriat, elektrogravimeetriat ja galvanostaatikat.\n\nKirjeldatud tüüpi reaktsioonide praktiliste ja tehniliste rakenduste valdkondadeks on akud jt keemilised vooluallikad; geokeemia ja keskkonnakeemia (sh muldade resorbtsiooniomadused); ravimite, väetiste, taimekaitsevahendite tööstuslik tootmine ja pakendamine.\n", "id": "ekk_Latn_212084"}
{"text": "Dopeerimine\n\nDopeerimine ehk dopeering (inglise keeles doping) tähendab pooljuhttehnoloogias võõraatomite sisestamist sihtmaterjalisse (alusmaterjalisse), näiteks integraallülituse kihti. Selle protsessi käigus sisestatav kogus on sihtmaterjaliga võrreldes väga väike (vahemikus 0,1 kuni 100 ppm). Võõraatomid muudavad spetsiifiliselt sihtmaterjali omadusi, s.t elektronide käitumist ja seega ka elektrijuhtivust. Isegi väike lisandisisaldus võib põhjustada väga suure elektrijuhtivuse muutuse.\n\nOn mitmesuguseid dopeerimismeetodeid, näiteks difusioon, elektroforees, resublimatsioon või ioonimplantatsioon (suure energiaga osakestega pommitamine vaakumis) jt.\n", "id": "ekk_Latn_212085"}
{"text": "ETIAS\n\nETIAS (European Travel Information and Authorisation System, Euroopa reisiteabe ja -lubade süsteem) on planeeritud 2025. aastast käivituv Euroopa Liidu ja Schengeni ala elektrooniline viisasüsteem. ETIAS-es osalevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peale Iirimaa ning Šveits, Norra, Island ja Euroopa kääbusriigid. Süsteemi käivitamisele järgneb kuuekuuline üleminekuperiood, mil reisiloa olemasolu ei nõuta. Üleminekuperioodile järgneb kuuekuuline nn tähtajapikendus, mil reisija saab erandolukorras ületada ühe korra piiri ilma kehtiva ETIAS reisiloata.\n\nETIAS sarnaneb USA-s kasutatava ESTA-ga, lisaks sarnastele Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa süsteemidele. Süsteemi käikuminekul on vaja ETIAS-e viisat Schengeni alasse ning Bulgaariasse, Rumeeniasse ja Küprosele sisenemiseks.\n\nEsmakordselt käis elektroonilise viisa idee Euroopa Komisjon välja 2016. aastal ja ametlikult loodi 12. septembril 2018.\n\nReisiloa saamiseks tuleb täita internetis avaldus, hinnaks 7 eurot (tasuta alla 18- ja üle 70-aastastele). Tavaliselt peaks süsteem andma vastuse automaatselt, kuid mõnedel piiratud juhtudel võib võtta kuni 30 päeva. Aktsepteeritud ETIAS annab loa programmis osalevatesse riikidesse sisenemiseks kuni 90 päevaks 180 päeva jooksul, kehtivusega kuni kolm aastat või reisidokumendi aegumiseni, kumb iganes juhtub varem.\n", "id": "ekk_Latn_212086"}
{"text": "Kodumaa monument\n\nKodumaa monument (ukraina keeles Батьківщина-Мати) on hiigelsuur mälestusmärk Ukraina pealinnas Kiievis. See on osa Ukraina Teise maailmasõja ajaloo riiklikust muuseumist.\n", "id": "ekk_Latn_212087"}
{"text": "Masinkruustangid\n\nMasinkruustangid on mehaaniline seade, mis on ette nähtud töödeldavate detailide paigalhoidmiseks töötlemistoimingute ajal – masikruustangid võivad toimida käsitsi komponendina või töötlemisseadmena. Paljud tüüpilised tootmisrajatised kasutavad väikese tolerantsuse ja suure töötlemistäpsusega kruustange. Kuigi käsikruustangidel on palju eeliseid, sobivad töötlemiskruustangid tihti paremini töödeldava detaili paigalhoidmiseks kiirete töötlustoimingute ajal.\n", "id": "ekk_Latn_212088"}
{"text": "Álki Zéi\n\nÁlki Zéi (kreeka keeles Άλκη Ζέη; 15. detsember 1925 – 27. veebruar 2020) oli Kreeka romaani- ja lastekirjanik\n", "id": "ekk_Latn_212089"}
{"text": "Kybéli Adrianoú\n\nKybéli (kreeka keeles Κυβέλη) (13. juuli 1888 – 26. mai 1978) oli kuulsa kreeka näitleja Kybéli Adrianoú (kreeka keeles Κυβέλη Αδριανού) lavanimi.\n\nTa sündis 13. juulil 1888 abielu väliselt paarile Smyrnas ja veetis kaks esimest eluaastat Ateena lastekodus. Kahe ja poole aastaselt adopteerisid ta Anastasis ja Maria Andrianoú. Tolleaegse kuulsa Ateena advokaadi perekond, kes oli hiljuti kaotanud oma ainsa lapse, aitas Kybéli lapsendajaid rahaliselt. 1901. aastal, 13-aastaselt, sai ta oma esimese auhinna oma lavaesinemise eest.\n", "id": "ekk_Latn_212090"}
{"text": "Venemaa Föderaalne Julgestusteenistus\n\nVenemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgestusteenistus ehk Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Valveteenistus (vene keeles Федеральная служба охраны Российской Федерации, lühend FSO) on Venemaa täitevvõimu organ riikliku julgeoleku valdkonnas. Tegeleb tähtsate objektide ja isikute kaitsega. FSO on sõjaväestatud organisatsioon, ühtlasi on see riigi üks eriteenistusi (FSB, SVR, GRU kõrval).\n\nFöderaalne Julgeolekuteenistus julgestab presidenti, peaministrit, Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu spiikrit, välis- ja kaitseministrit, FSB direktorit, presidendi administratsiooni juhti ja tema asetäitjaid, keskvalimiskomisjoni esimeest. Teistele ametnikele võidakse määrata FSO ihukaitsjad alles pärast vastavat presidendi erimäärust.\n\nKokku on riikliku kaitse all umbes 40 nn \"föderaalisikut\". FSO julgestas ka endisi presidente Mihhail Gorbatšovi ja Boriss Jeltsinit.\n\nVenemaa presidendi julgestuseks ja kaitseks on FSO struktuuris eriallüksus Venemaa presidendi julgestusteenistus.\n", "id": "ekk_Latn_212091"}
{"text": "Ümardamata madal eesvokaal\n\nÜmardamata madal eesvokaal ehk illabiaalne madal eesvokaal (IPA täht a, X-SAMPA sümbol a, Kirshenbaumi sümbol a) on täishääliku tüüp.\n", "id": "ekk_Latn_212092"}
{"text": "Gleb Karakulov\n\nGleb Olegovitš Karakulov (vene keeles Глеб Олегович Каракулов; sündinud 12. novembril 1987 Buinakskis Dagestani ANSV-s) on endine Venemaa eriteenistusväelane, kapten.\n\nGleb Karakulov suunati 2009. aastal pärast Možaiski Kosmose-Sõjaväeakadeemia lõpetamist teenima Venemaa Föderaalsesse Julgestusteenistusse.\n\nTema viimase aja töökohustusi oli vastutus Venemaa presidendi Vladimir Putini väliskomandeeringutel olles eriside tagamise eest. 14. oktoobril 2022, olles tööalases lähetuses Kasahstanis, põgenes ta Türki.\n\n2023. aasta aprillis avaldati Mihhail Hodorkovski YouTube'i kanalil intervjuu Gleb Karakuloviga.\n", "id": "ekk_Latn_212093"}
{"text": "Peter Achinstein\n\nPeter Achinstein (sündinud 30. juunil 1935) on USA filosoof. Ta töötab peamiselt teadusfilosoofia alal, põigates ka teadusajalukku.\n\nTa on majandusteadlase Asher Achinsteini poeg. Ta sai Harvardi ülikoolist bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi 1961 tööga Rudolf Carnapi tõenäosuse teooriast. Teadusfilosoofast huvitus ta tänu aastatel 1953–1954 Harvardis külas olnud Carl Hempelile. Aastal 1959 õppis ta Peter Strawsoni juhendamisel Oxfordi ülikoolis ning käis seal kuulamas Gilbert Ryle'i, Alfred Ayeri ja John Langshaw Austini seminare ja loenguid.\n\nAchinstein on kaua aega õpetanud Johns Hopkinsi Ülikoolis, kus ta on Kriegeri-Eisenhoweri professor. Kevadest 2009 kevadeni 2011 oli ta Yeshiva Ülikooli Jay ja Jeanie Schottensteini filosoofia ülikooliprofessor.\n\nTema õpilaste seas on Alexander Rosenberg, Kent Staley ja Helen Longino.\n", "id": "ekk_Latn_212094"}
{"text": "Možaiski Kosmose-Sõjaväeakadeemia\n\nMožaiski Kosmose-Sõjaväeakadeemia (vene keeles Военно-космическая академия имени А. Ф. Можайского) on Peterburis asuv Venemaa vanimaid sõjalisi õppeasutusi.\n\n1955. aastal nimetati akadeemia kontradmiralist leiduri Aleksandr Možaiski (1825–1890) järgi.\n\nAkadeemia loeb enda asutamisaastaks 1712. aastat.\n\nAkadeemia koolitab lennundusspetsialiste Venemaa õhu- ja kosmosejõududele.\n", "id": "ekk_Latn_212095"}
{"text": "Mustand:Ehitusgeodeesia\n\nEhitusgeodeesia (ingl construction geodesy) ehk ehitusmõõdistamine on viitepunktide ja märkide esiletoomine ning loomine, mis on aluseks uute ehitiste (hoonete või teede) ehitusel.\n\nEhitusgeodeetilise mõõdistamise eesmärk on koguda vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks, ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.\n\nEhitusgeodeetilised tööd algavad ehitise jaoks planeeritud maa-ala mõõdistamisega ja täpse topograafilise plaani koostamisega, mis on projekteerijate töö aluseks. Peale ehitusprojekti valmimist märgib geodeet ehitise loodusesse ja teeb kogu ehitustöö ajal vajalikke märkimistöid ja kontrollmõõtmisi. Geodeet peab oskama reaalselt teha välimõõtmisi ning sellele järgnevat andmetöötlust. Geodeesia ei tunne riigipiire, seega sellealased teadmised ja oskused kehtivad igal pool. Täna on geodeedid eriti nõutud just kiirelt arenevates piirkondades ning Eesti geodeedid on leidnud rakendust üle terve maailma paiknevatel vastutusrikastel ehitusobjektidel.\n", "id": "ekk_Latn_212096"}
{"text": "Marátha, Santalárise ja Alóda veresaun\n\n2. septembril 1974 leidsid Türgi sõjaväelased Marátha lähedal asuvast massihauast 84/89 veresauna ohvri surnukeha. Ohvrite arvu kinnitasid ÜRO missiooni Rootsi ohvitserid. Enne rünnakut oli Maráthas 93 elanikku. Üks ellujäänu dateeris rünnaku 14. augustile 1974. Kuna Marátha massihaudade avastamisega samal ajal leiti ka Santalárise (Sandallar) ja Alóda (Atlılar) külade lähedalt massihaudasid (37 hukkunut), nimetatakse neid kolme veresauna ka ühiselt Marátha, Santaláris ja Alóda veresaunaks (126 hukkunut), mille mälestuspäevaks on Põhja-Küprose Türgi Vabariigis kuulutatud 14. august.\n", "id": "ekk_Latn_212097"}
{"text": "Ehitusgeodeesia\n\nEhitusgeodeesia (ingl construction geodesy) ehk ehitusmõõdistamine on viitepunktide ja märkide esiletoomine ning loomine, mis on aluseks uute ehitiste (hoonete või teede) ehitusel. Ehitusgeodeetilise mõõdistamise eesmärk on koguda vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks, ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks.\n\nEhitusgeodeetiliste tööde esimeses etapis mõõdistavad geodeedid ehitise jaoks planeeritud maa-ala ja koostavad topograafilise plaani, mille alusel joonestavad projekteerijad ehitusprojekti. Seejärel märgib geodeet ehitise loodusesse ja teeb kogu ehitustöö ajal vajalikke märkimistöid ja kontrollmõõtmisi. Geodeet peab oskama teha välimõõtmisi ning sellele järgnevat andmetöötlust.\n", "id": "ekk_Latn_212098"}
{"text": "Sailly-Labourse\n\nSailly-Labourse on vald Põhja-Prantsusmaal Pas-de-Calais' departemangus.\n\nSailly-Labourse on suur põllumajandus- ja kergetööstusküla, asub u. 4,8 km Béthune'ist kagus ja 39 km Lille'ist edelas, teede D943 ja D65 ristumiskoha ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_212099"}
{"text": "Hans Heinrich von Liewen (1664–1733)\n\nHans Heinrich von Liewen (1664–1733) oli Rootsi sõjaväelane, Liivimaa õuekohtu president ja Liivimaa jalaväepataljoni ülem, kes osales Põhjasõjas.\n", "id": "ekk_Latn_212100"}
{"text": "Esilaadur\n\nEsilaadur on ehituses, põllumajanduses ja muudes valdkondades kasutusel olev rasketehnika masin, mida kasutatakse materjalide nagu muld, kivid, liiv, ehitusjäägid jne teisaldamiseks või laadimiseks teist tüüpi masinatesse. Esilaadureid on mitmeid tüüpe, mida olenevalt konstruktsioonist ja rakendusest ka nimetatakse erinevalt.\n\nEsilaadur on tavaliselt ratastel või harvem roomikutel sõitev masin, mille esiotsa on paigaldatud hüdrauliliselt liigutatav, kahe poomi külge kinnituv kallutatav kopp. Laadur võib olla eemaldatav või sõidukile püsivalt paigaldatud. Sageli saab koppa asendada muude seadmete või tööriistadega, näiteks kahvlite või hüdrauliliselt juhitava kopaga.\n\nEsilaadureid kasutatakse peamiselt materjalide veoautodesse laadimiseks, torude paigaldamiseks ja kaevamiseks. Kaevamiseks ei ole esilaadur kõige tõhusam, sest konstruktsioonist tulenevalt ei ole võimalik esiratastest väga palju allapoole kaevata. Võrreldes buldooseriga, mis kasutab liikumiseks roomikuid, on ratastel sõitvad esilaadurid parema manööverdamisvõimega ja neid on võimalik kasutada ka asfaltteedel.\n", "id": "ekk_Latn_212101"}
{"text": "Sorbett\n\nSorbett on külmutatud magustoit, mis on valmistatud jääst koos puuviljamahla, puuviljapüree või muude koostisosadega, näiteks veini, likööri või meega. Üldiselt ei sisalda sorbett piimatooteid, samas kui serbetid sisaldavad.\n", "id": "ekk_Latn_212102"}
{"text": "Pavieł Łatuška\n\nPavieł Paŭłavič Łatuška (valgevene keeles Павел Паўлавіч Латушка; vene keeles Павел Павлович Латушко Pavel Pavlovitš Latuško; sündinud 10. veebruaril 1973 Minskis Valgevene NSV-s) on Valgevene diplomaat ja opositsioonipoliitik.\n\nŁatuška võeti 1995. aastal pärast Valgevene Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist diplomaatilisele tööle. 1996. aastal lõpetas ta ka Minski Riikliku Lingvistikainstituudi (võõrkeeltest valdab Łatuška inglise ja poola keelt).\n", "id": "ekk_Latn_212103"}
{"text": "Ingrid Mänd\n\nIngrid Mänd (kuni 2023 Ingrid Roose, sündinud 14. oktoobril 1990 Kuressaares) on eesti dirigent.\n\nTa on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (Ingrid Kõrvitsa klassis) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureuseõppe koorijuhtimise erialal Hirvo Surva juhendamisel. 2016. aasta sügissemestril täiendas ta end Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis. 2017. aastal kaitses ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias magistrikraadi orkestridirigeerimise erialal professor Jüri Alperteni juhendamisel.\n\nTa on pälvinud I koha Euroopa Kooriühingu korraldatud 9. rahvusvahelisel noorte dirigentide konkursil Pariisis (2019) ja eripreemia dirigeerimiskonkursil \"Choeur de l'orchestre de Paris\" (2019).\n\n2013. aasta kevadel asutas ta neidudekoori Kammerhääled. 2018. aasta sügisest kuni 2022. aasta suveni oli ta segakoori HUIK! peadirigent. Ta on juhatanud lastekoore 2017. aasta laulupeol \"Mina jään\" ning naiskoore 2019. aasta peol \"Minu arm\". 2019. aasta detsembris dirigeeris ta Eesti Rahvusmeeskoori jõulukontserte \"Talvevärvid\" Tartus, Valgas ja Tallinnas.\n\n2017. aasta jaanuarist kuni 2021. aasta detsembrini töötas ta Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestri dirigendi ning dirigeerimise ja partituuri õppejõuna.\n\nTa on juhatanud Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestrit, Stockholmi Kuningliku Muusikakõrgkooli sümfooniaorkestrit, Uppsala Kammerorkestrit (Nya Kammarorkestern i Uppsala), Tallinna Kammerorkestrit ja Järvi Akadeemia sümfooniaorkestrit.\n\n20. mail 2021 valiti ta kolmeks ja pooleks aastaks Orchestre de Paris' koori abidirigendiks. Tema ametiaeg algas 1. jaanuaril 2022.\n", "id": "ekk_Latn_212104"}
{"text": "Jaan Kelder (arst)\n\nJaan Kelder (29. august 1869 Kooraste vald, Võrumaa – 3. juuli 1937 Petseri) oli eesti arst ja omavalitsustegelane.\n", "id": "ekk_Latn_212105"}
{"text": "Sõdurivanne\n\nSõdurivanne on vanne, mis antakse sõduriks saamisel.\n\nEestis annavad sõdurivannet ajateenistusse astujad ja kaitseväe tegevteenistusse astujad.\n\n«Mina, (ees- ja perekonnanimi), tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab.»\n", "id": "ekk_Latn_212106"}
{"text": "Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond\n\nTartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond (ingliskeelne ametlik nimetus Faculty of Arts and Humanities) on üks neljast Tartu Ülikoolis akadeemilisi struktuuriüksusi koondavast valdkonnast.\n\nValdkond loodi 1. jaanuaril 2016 Tartu Ülikooli struktuuri reformi käigus.\n", "id": "ekk_Latn_212107"}
{"text": "Tom Kühnhackl\n\nTom Kühnhackl (sündinud 21. jaanuaril 1992 Landshutis) on Saksamaa jäähokimängija, kes mängib Rootsi kõrgliiga klubis Skellefteå ründajana vasakäärel.\n\nTa alustas klubikarjääri kodulinna klubis Landshut Cannibals, mille meeskonnas debüteeris ta hooajal 2008–09 Saksamaa esiliigas. Saksamaa kõrgliigas tegi ta debüüdi järgmisel hooajal Augsburger Panther.\n\n2010. aastal valis Pittsburgh Penguins ta NHL-i draftis 110. valikuna.\n\n2010. aastal suundus Kühnhackl Põhja-Ameerikasse, mängides kaks hooaega Ontario Hockey League'is. 2011. aasta märtsis sõlmis ta Penguinsiga kolmeaastase lepingu. Aastatel 2012–2015 mängis ta põhiliselt American Hockey League'is (AHL) Penguinsi noorteklubis Wilkes-Barre/Scranton Penguins.\n\nNHL-is debüteeris ta Penguinsi meeskonnas hooajal 2015–16. Esimese värava lõi ta liigas 20. veebruaril 2016 mängus Tampa Bay Lightningi vastu. 2016. aasta märtsis pikendas ta Penguinsiga lepingut kahe aasta võrra. Samal hooajal võitis ta klubiga Stanley karika. Kühnhackl sai sellega pärast Uwe Kruppi ja Dennis Seidenbergi kolmandaks Saksamaal sündinud jäähokimängijaks, kes on Stanley karika võitnud. Stanley karika võitis ta Penguinsiga ka 2017. aastal.\n\n2018. aasta juulis liitus ta New York Islandersiga. 2021. aasta jaanuaris sõlmis ta üheaastase lepingu AHL-i klubiga Bridgeport Sound Tigers.\n\n2021. aasta augustis naasis Kühnhackl pärast 11 hooaega Põhja-Ameerikas Euroopasse, sõlmides kaheaastase lepingu Rootsi kõrgliiga klubiga Skellefteå AIK.\n\nTema isa Erich Kühnhackl on endine jäähokimängija.\n\nSaksamaa jäähokikoondise koosseisus osales Kühnhackl 2021. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_212108"}
{"text": "Mart Mägi\n\nMart Mägi (sündinud 6. novembril 1971 Kehras) on eesti ärijuht, alates 10. maist 2021 AS-i Eesti Post juhatuse esimees.\n", "id": "ekk_Latn_212109"}
{"text": "Moritz Seider\n\nMoritz Seider (sündinud 6. aprillil 2001 Zellis) on Saksamaa jäähokimängija, kes mängib kaitsjana NHL-i klubis Detroit Red Wings.\n\nTa alustas klubikarjääri Saksamaa klubis Mannheimi Adler, mille meeskonnas debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas hooajal 2017–18. Hooajal 2018–19 sai ta Saksamaa kõrgliigas kirja kaks väravat ja neli väravasöötu. Samal hooajal jõudis ta klubiga Saksamaa meistrivõistlustel finaali, kus võideti Müncheni EHC Red Bulli. Samal hooajal valiti Seider Saksamaa kõrgliiga hooaja uustulnukaks.\n\n2019. aastal valis Detroit Red Wings ta NHL-i draftis kuuenda valikuna. 2019. aasta juulis sõlmis ta klubiga kolmeaastase lepingu. Hooajal 2019–20 mängis ta American Hockey League'is Red Wingsi noorteklubis Grand Rapids Griffins, saades kirja kaks väravat ja 20 väravasöötu.\n\n2020. aasta oktoobris asus ta laenulepingu alusel mängima Rootsi kõrgliiga klubis Rögle. Hooajal 2020–21 lõi ta Rootsi kõrgliigas seitse väravat ja andis 21 väravasöötu ning oli selle resultatiivseim noormängija liigas. Röglega jõudis ta samal hooajal Rootsi meistrivõistlustel finaalil, kus kaotati Växjö Lakersile. Seider valiti hooaja lõpus liiga hooaja parimaks kaitsemängijaks.\n\nNHL-is debüteeris Seider 14. oktoobril 2021 mängus valitseva Stanley karika võitja Tampa Bay Lightningi vastu ja andis selles mängus kaks väravasöötu. Esimese värava lõi ta NHL-is sama aasta 6. novembril mängus Buffalo Sabresi vastu, tuues lisaajal Red Wingsile 4:3 võidu.\n\nSeider osales Saksamaa jäähokikoondise koosseisus 2019. aasta maailmameistrivõistlustel, kus lõi kaks väravat. 2020. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel jäi ta Saksamaa võistkonnaga oma alagrupis viimaseks. 2021. aasta maailmameistrivõistlustel valiti Seider turniiri parimaks kaitsemängijaks ja turniiri sümboolsesse koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_212110"}
{"text": "Marco Rosa\n\nMarco Rosa (sündinud 15. jaanuaril 1982 Scarborough's Ontario provintsis) on Kanadas sündinud Itaalia jäähokimängija, kes mängib keskründajana Alpide Jäähokiliiga klubis Asiago Hockey 1935.\n\nAastatel 200–2004 mängis ta USA-s Merrimack College'i jäähokimeeskonnas.\n\n2001. aastal valis Dallas Stars ta NHL-i draftis 255. valikuna, kuid NHL-is ei ole ta kunagi mänginud. Aastatel 2005–2012 mängis ta põhiliselt American Hockey League'i klubides.\n\nHooajal 2012–13 mängis ta Soome kõrgliiga klubis Espoo Blues. Aastatel 2013–2016 mängis ta Saksamaa kõrgliiga klubis Wolfsburgi Grizzlys. Hooajal 2016–17 mängis ta Saksamaa kõrgliigas Krefeld Pinguine'i meeskonnas.\n\nAlates hooajast 2017–18 on ta mänginud Asiagos. 2018. aastal tuli ta klubiga Alpide Jäähokiliiga võitjaks.\n\nItaalia jäähokikoondise koosseisus on Rosa osalenud 2019. ja 2021. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_212111"}
{"text": "Stefano Giliati\n\nStefano Giliati (sündinud 7. oktoobril 1987 Montréalis) on Kanadas sündinud Itaalia jäähokimängija, kes mängib Austria kõrgliiga klubis HC Bolzano ründajana vasakäärel.\n\nKlubikarjääri jooksul on ta muuhulgas mänginud American Hockey League'i klubides Toronto Marlies ja Norfolk Admirals, Soome kõrgliiga klubides SaiPa ja Espoo Blues, KHL-i klubis Zagrebi Medveščak, Šveitsi kõrgliiga klubides HC Davos ja SCL Tigers, Saksamaa kõrgliiga klubis Schwenninger Wild Wings. Bolzanos mängib ta alates hooajast 2019–20.\n\nItaalia jäähokikoondise koosseisus osaleb Giliati 2021. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_212112"}
{"text": "Browning M1917\n\nBrowning M1917 on Ameerika Ühendriikide raskekuulipilduja, mis oli Ameerika Ühendriikide relvajõudude teenistuses esimeses ja teises maailmasõjas ning Korea sõjas. See on olnud ka teiste riikide sõjavägede teenistuses. Relva juhtimiseks oli vaja eraldi meeskonda, relv oli lintsööturiga ja vesijahutusega ning oli teenistuses paralleelselt kergema kuulipildujaga Browning M1919. Raskekuulipildujat M1917 kasutati pataljoni tasemel ning see pandi tihti mõne sõiduki (nt džiibi) peale. Relvast oli kaks põhilist varianti: M1917 (mida kasutati esimeses maailmasõjas) ja M1917A1 (mida kasutati pärast esimest maailmasõda). Browning M1917 oli kasutusel nii õhusõidukitel kui ka jalaväeüksustes, selle laskekiirus on 450 lasku minutis. Variandi M1917A1 laskekiirus on 450–600 lasku minutis.\n", "id": "ekk_Latn_212113"}
{"text": "Keutschach am See\n\nVald asub Wörthersee järve ja Pyramidenkogeli mäe (põhjas) ning Sattnitzi mäestiku tippude (lõunas) vahelises liustikuorus. See asub Keutschacher See idakaldal, u. 15 km Klagenfurtist läänes. Teised naaberjärved on Hafnersee, Baßgeigensee ja Rauschelesee. Suured oruosad moodustavad 1970. aastast maastikukaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_212114"}
{"text": "Lunden\n\nLunden, vanainglise nimi, mida kandis London Lunden, Schleswig-Holsteini asula Dithmarscheni kreisis Lunden, Göteborgi linnaosa Örgryte'i asum Lunden ÖBK, Göteborgis tegutsev jalgpalliklubi Lundeni raudteejaam, mis asub Aurlandi vallas Lunden (perekonnanimi)\n", "id": "ekk_Latn_212115"}
{"text": "Úsov\n\nÚsov (saksa keeles Mährisch Aussee) on linn Tšehhis Olomouci maakonnas Šumperki ringkonnas. Úsov asub Šumperkist umbes 18,5 km lõunas ja Olomoucist ligikaudu 28 km põhjaloodes.\n\nÚsovit on esmamainitud 1260. aastal.\n\nLinna tähtsaim vaatamisväärsus on 13. sajandi keskel rajatud ja 15. sajandi lõpus ümber ehitatud Úsovi loss.\n", "id": "ekk_Latn_212116"}
{"text": "Sorin Cîmpeanu\n\nSorin Mihai Cîmpeanu (sündinud 18. aprillil 1968 Bukarestis) on Rumeenia poliitik ja põllumajandusteadlane. Ta oli aastatel 2014–2015 Rumeenia haridusminister. Lisaks oli ta aastal 2015 Rumeenia peaministri kohusetäitja. Teist korda sai ta Rumeenia haridusministriks 23. detsembril 2020.\n\nTa lõpetas aastal 1991 Bukaresti Agronoomiateaduste ja Veterinaarmeditsiini Ülikooli maaparandus- ja keskkonnatehnika teaduskonna.\n\nPärast ülikooli lõpetamist töötas ta Bukaresti Agronoomiateaduste ja Veterinaarmeditsiini Ülikooli maaparandus- ja keskkonnatehnika teaduskonnas, aastal 2006 sai ta PhD kraadi, samast aastast sai tast professor maaparandus- ja keskkonnatehnika teaduskonnas. Aastatel 2004–2008 oli ta teaduskonna prodekaan, aastatel 2008–2012 dekaan. Seejärel oli ta märtsist 2012 kuni detsembrini 2014 Bukaresti Agronoomiateaduste ja Veterinaarmeditsiini Ülikooli rektor.\n\nTa oli 17. detsembrist 2014 kuni 17. novembrini 2015 Rumeenia haridusminister. Lisaks oli ta 5. novembrist 2015 kuni 17. novembrini 2015 Rumeenia peaministri kohusetäitja.\n\nTeist korda sai ta Rumeenia haridusministriks 23. detsembril 2020.\n", "id": "ekk_Latn_212117"}
{"text": "Jahor Šaranhovič\n\nJahor Aliaksandravič Šaranhovič (valgevene keeles Ягор Аляксандравіч Шаранговіч; sündinud 6. juunil 1998 Minskis) on Valgevene jäähokimängija, kes mängib keskründajana NHL-i klubis Calgary Flames.\n\nValgevene kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2016–17 Valgevene kuni 20-aastaste võistkonnas. Järgmisel hooajal debüteeris ta KHL-is Minski Dinamo meeskonnas. Hooajal 2017–18 lõi ta KHL-is neli väravat ja andis kaheksa väravasöötu.\n\n2018. aastal valis Devils ta NHL-i draftis 141. valikuna. 2018. aasta juulis sõlmis ta Devilsiga kolmeaastase lepingu. Aastatel 2018–2020 mängis ta kaks hooaega American Hockey League'is New Jersey Devilsi noorteklubis Binghamton Devils.\n\n2020. aasta juulis naasis ta laenulepingu alusel Minski Dinamo. 34 liigamänguga lõi ta hooajal 2020–21 KHL-is 17 väravat ja andis kaheksa väravasöötu.\n\nNHL-is debüteeris Šaranhovič 14. jaanuaril 2021 mängus Boston Bruinsi vastu. Esimese värava lõi ta oma teises mängus 16. jaanuaril, kui kohtuti taas Bruinsiga. Hooajal 2020–21 lõi ta NHL-is kokku 16 väravat, millega oli sel hooajal Devilsi paremuselt kolmas väravakütt. Esimese kübaratriki tegi ta NHL-is 2. aprillil 2022 mängus Florida Panthersi vastu. Hooaeg 2021/22 on NHL-is olnud tema seni resultatiivseim (24+22).\n\n2023. aasta juunis kaubeldi Šaranhovič Tyler Toffoli ja tulevase drafti valiku vastu Devilisist Calgary Flamesi. Seejärel sõlmis Šaranhovič Flamesiga kaheaastase lepingu.\n\nValgevene jäähokikoondise koosseisus on Šaranhovič osalenud kolmedel maailmameistrivõistlustel, esmakordselt 2017. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212118"}
{"text": "Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat\n\nEesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat oli 1940. aastal, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Konstitutsiooni § 48 moodustatud vabariiklik rahvakomissariaat, mis allus oma tegevuses vahenditult Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogule.\n\nENSV Tervishoiu Rahvakomissariaat allus oma tegevuses ENSV Konstitutsiooni (Põhiseaduse) §49 eeskirja kohaselt ENSV Rahvakomissaride Nõukogule ja ka NSVL Tervishoiu Rahvakomissariaadile.\n", "id": "ekk_Latn_212119"}
{"text": "Žulová\n\nŽulová (kuni 1948. aastani Frýdberk, saksa keeles Friedberg) on linn Tšehhis Olomouci maakonnas Jeseníki ringkonnas. Žulová asub Poola piirist umbes 6,5 km kaugusel, Jeseníkist ligikaudu 12 km põhjaloodes.\n\nŽulová asub merepinnast 357 meetri kõrgusel.\n\nŽulovát on esmamainitud 1358. aastal. 10. oktoobril 2006 sai Žulová vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_212120"}
{"text": "Visegrádi mäestik\n\nVisegrádi mäestik (ungari Visegrádi-hegység, saksa keeles ka Plintenburger Gebirge) on mäestik Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest, täpsemalt Põhja-Ungari keskmäestikust.\n\nMäestik asub Pesti ja Komárom-Esztergomi komitaadis. Mäestiku põhja- ja idapiiriks on Doonau jõe org, mis eraldab seda Börzsöny mäestikust, mäestikust lõunas paikneb aga Pilis. Kuna geograafiliselt on need kaks mäestikku lähedased, siis paigutab osa autoreid Visegrádi mäestiku Ungari keskmäestiku alla, samas erinevad need kaks mäestiku geoloogiliselt. Visegrádi mäestik on geoloogilises mõttes Börzsöny mäestiku jätkuks, olles nagu Põhja-Ungari keskmäestikki vulkaanilise tekkega, sellal kui Pilis koosneb nagu ülejäänud Ungari keskmäestiku osadki settekivimitest.\n\nKõrgus kuni 699 meetrit (Dobogókő). Mäestik on nime saanud Visegrádi linnalt.\n\nKeskajal oli mäestik kuninglikuks jahipiirkonnaks. XIX sajandil kujunes see turismipiirkonnaks.\n\nTaimestikuliselt moodustab mäestik koos Pilise mäestikuga Pannoonia taimkatteprovintsis iseseisva taimkatterajooni, millele on omased lubjalembesed taimed ja suur liigirikkus. Seal kasvab ligi 60 looduskaitsealust taimeliiki. Metsades kasvavad puudest valdavalt tammed ja pöögid.\n\nImetajatest elavad seal metsnugis, metskass, metskits, metssiga, punahirv ja muflon.\n", "id": "ekk_Latn_212121"}
{"text": "Eesti veemotosport\n\nEsimene teadaolev mootorpaatide võistlus Eestis peeti 17. mail 1925 Tartus, kui Emajõel võistles 13 paati (tänapäeva mõistes rahvapaati).\n\nAlates 6. aprillist 1950 hakati esimestena Eesti NSV-s teadlikult veemotospordiga tegelema Tartus. Esimesed Eesti NSV esivõistlused peeti 1957. aastal, esimesed ametliku nimega Eesti NSV meistrivõistlused 1958. aastal. Alates 1992. aastast peetakse Eesti Vabariigi meistrivõistlusi, mis alates 1994. aastast peetakse üldjuhul lahtiste meistrivõistlustena. Kõige selle tõttu on olemas erinevaid Eesti meistrivõistluste järjekorraarvestusi ja -loetelusid.\n\nEestis on veemotot harrastatud üldjuhul suurtel siseveekogudel, mistõttu harrastuskohti pole kuigi palju. Tartus sõidetakse Emajõel, Tallinnas Harku järvel (pikka aega on kavandatud veemotokeskust Männiku järvedele), Pärnus Pärnu jõel ning Viljandis Viljandi järvel.\n\nVarem on veemotot harrastatud ka Loksal, Narvas (kuna Narva veehoidla on praegu piiriveekogu, siis on seal veemotoharrastus peaaegu lakanud) ja Võrus Tamula järvel.\n\nMuudes kohtades (Otepää, Põltsamaa, Põlva, Valga, Vastseliina, Virtsu) pole selge, kas veemotot on harrastatud kohapeal või on harrastajad lihtsalt olnud kohapealsed elanikud ja tegevus on tegelikult toimunud suuremates veemotokeskustes.\n\nEestis juhib ja koordineerib veemototegevust Eesti Veemoto Liit (EVL).\n\nEestis on veemotot harrastatud üle poole sajandi. Eesti võidusõitjad on tulnud maailma- ja Euroopa meistriteks, püstitatud on maailmarekordeid. Eestis on läbi viidud mitmeid maailma- ja Euroopa meistrivõistlusi.\n", "id": "ekk_Latn_212122"}
{"text": "Lab-on-a-chip\n\nLab-on-a-chip (LOC) on seade, mis integreerib ühe või mitu labori funktsiooni ühele integreeritud vooluahelale (mida tavaliselt nimetatakse \"kiibiks\"), mis on vaid millimeetri kuni mõne ruutsentimeetri suurune, et saavutada automatiseerimine ja suure läbilaskevõimega sõelumine. LOC-d suudavad töödelda väga väikeseid vedeliku mahtusid, mis jäävad alla pikoliitri. Lab-on-a-chip-seadmed on mikroelektromehaaniliste süsteemide (MEMS) seadmete alamharu ja neid nimetatakse mõnikord \"mikro-totaalanalüüsisüsteemideks\" (µTAS). LOC-des võib kasutada mikrofluidikat, mis on füüsika, manipuleerimine ja pisikeste vedelikukoguste uurimine. Rangelt võttes tähendab \"lab-on-a-chip\" siiski üldiselt ühe või mitme laboriprotsessi skaleerimist kuni kiibiformaadini, samas kui \"µTAS\" on pühendatud laboriprotsesside kogujärjekorra integreerimisele keemilise analüüsi teostamiseks. Termin \"lab-on-a-chip\" võeti kasutusele, kui selgus, et µTAS-tehnoloogiaid saab kasutada mitte ainult analüüsi eesmärgil.\n", "id": "ekk_Latn_212123"}
{"text": "Aggteleki karst\n\nAggteleki karst (ungari Aggteleki-karszt) on piirkond Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest.\n\nGeopoliitiliselt ja geograafiliselt on see Põhja-Ungari keskmäestikust. Geoloogiliselt ja orograafiliselt on see osa Slovaki maagimäestikust, olles sealse Slovaki karsti jätkuks Ungari aladel. Tegemist on Ungari alade kõige jahedama piirkonnaga.\n\nMäestiku alal paikneb 1985. aastal moodustatud Aggteleki rahvuspark. 1995. aastast on see koos Slovaki karstiga UNESCO maailmapärandi nimistus. Piirkonda jääb ka 26 kilomeetri pikkune Baradla koobas.\n\nPiirkond on olnud pikka aega asustatud. Intensiivne inimtegevus on täielikult hävitanud algse taimkatte, ent ühtlasi on see muutnud ka sealse maastiku mosaiikseks. Metsade puudumine on muutnud ala väga mitmekesise mikrokliimaga piirkonnaks, kus vahe varjatud lohkude ja põikesepoolset nõlvade kasvutingimuste vahel on väga suur. Nõnda on ala kujunenud üheks Ungari liigirikkamaks piirkonnaks. Karst on Ungari suurima metsistepopulatsiooni elupaik.\n\nImetajatest on seal levinumad nahkhiired, kes leiavad sealsetest koobastest ohtralt sobivaid elupaiku. Suurematest imetajatest on sinna asustatud hunti ja ilvest, juhukülalistena satuvad sinna ka pruunkarud.\n", "id": "ekk_Latn_212124"}
{"text": "Pilníkov\n\nPilníkov (saksa keeles Pilnikau) on linn Tšehhis Hradec Králové maakonnas Trutnovi ringkonnas. Pilníkov asub Poola piirist 15 km kaugusel, Trutnovist ligikaudu 7,5 km lääneedelas ja Hradec Královést umbes 36 km põhjas.\n\nPilníkovi on esmamainitud 1357. aastal, linnaõigused sai 1514. aastal.\n\n12. aprillil 2007 sai Pilníkov vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_212125"}
{"text": "Miks Indrašis\n\nMiks Indrašis (sündinud 30. septembril 1990 Riias) on Läti jäähokimängija, kes mängib Saksamaa kõrgliigaklubis Schwenninger Wild Wings ründajana paremäärel.\n\nLäti kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2005–06 Liepājas Metalurgsi meeskonnas.\n\nHooajal 2010–11 debüteeris ta Venemaa noorteliigas HK Rīga võistkonnas. KHL-is tegi ta Riia Dinamo meeskonnas debüüdi hooajal 2011–12. Regulaarselt hakkas ta Riia Dinamo meeskonnas mängima hooajal 2012–13 ning lõi sel hooajal liigas 14 väravat ja andis 12 väravasöötu. Individuaalselt on Indrašisi seni parim hooaeg KHL-is olnud 2017–18 (21 väravat ja 21 väravasöötu). 2018. aastal valiti ta KHL-i tähtede mängule.\n\nAastatel 2018–2020 mängis ta KHL-is Moskva Dinamo ridades. 2020. aasta juulis naasis ta Riia Dinamosse. 2021. aasta mais sõlmis ta üheaastase lepingu HK Vitjaziga. Hooajal 2021/22 mängis ta lisaks Vitjazile veel ka Vladivostoki Admiralis ja Šveitsi kõrgliigaklubis EHC Biel.\n\nLäti jäähokikoondise koosseisus osales Indrašis maailmameistrivõistlusel esmakordselt 2012. aastal. Maailmameistrivõistlustel on parimaks tulemuseks veerandfinaali jõudmine 2018. aastal. Individuaalselt on tema edukamad olnud 2019. aasta maailmameistrivõistlused, mil ta lõi turniiril kolm väravat ja andis neli väravasöötu. Läti jäähokikoondise koosseisus osales ta ka 2014. ja 2022. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212126"}
{"text": "Mirotice\n\nMirotice (saksa keeles Mirotitz) on linn Tšehhis Lõuna-Tšehhi maakonnas Píseki ringkonnas. Mirotice asub Písekist umbes 16,5 km ja České Budějovicest ligikaudu 60 km põhjaloodes.\n\nMiroticet on esmamainitud 1254. aastal, linnaõigused olid juba 1291. aastal.\n\nMirotices on sündinud tšehhi maalikunstnik Mikoláš Aleš (1852–1913).\n", "id": "ekk_Latn_212127"}
{"text": "Wörthi järv\n\nWörthi järv (Wörthersee, sloveeni Vrbsko jezero) on järv Lõuna-Austrias Kärnteni liidumaal. Populaarne suplusjärv on suviti peamine turismisihtkoht.\n\nWörthi järv on Kärnteni suurim järv. See on piklik, umbes 16,5 km pikk ja 1,5 km lai ning ulatub Kärnteni pealinnast Klagenfurdist idas Veldeni laheni läänes. Klagenfurdi nõos paiknedes külgnevad selle kaldad põhjas ja lõunas Gurktali Alpide ja Karawankide jalamiga, mis on kaetud tihedate metsadega, mille kohal on näha lumiseid Alpide tippe. Järve vesi on iseloomulikku sinirohelist värvi ja läbipaistev.\n\nWörthi järve ja selle nõo Kärnteni keskosa jalamil moodustasid viimasel jääajal suuresti liustikud. Järv on mitme saare ja poolsaarega kolme ossa liigendatud. Lääneosa ulatub Veldenist Pörtschachini, keskmine osa ulatub Pörtschachist Maria Wörthini ja idaosa ulatub Maria Wörthist Klagenfurdini. Järve suubub arvukalt ojasid; selle ainus väljavool on tehislik Glanfurdi oja idas, mis suubub Glani ja Gurki lisajõgede kaudu lõpuks Drava (Drau) jõkke.\n\nPõhjakallas on peamiste kuurortlinnade Krumpendorfi, Pörtschachi ja Veldeni poolt tihedalt täis ehitatud. Kiirtee Süd Autobahn ja raudteeliin hõivavad järskude küngaste ja kalda vahelise kitsa riba. Lõunakallas on vaiksem ja vähemarenenud.\n\nVeepind (epilimnion) võib suviti tõusta kuni 25 °C-ni. Talviti on piirkond sageli kaetud lumega ja umbes iga 10 aasta järel külmub järv üleni, meelitades ligi arvukalt uisutajaid. Wörthi järve loomastikus domineerivad tavaliselt alpijärvedes leiduvad kalad. Tavalisimad liigid on haug (Esox lucius) ja merisiig (Coregonus lavaretus).\n", "id": "ekk_Latn_212128"}
{"text": "Rožďalovice\n\nRožďalovice (saksa keeles Rozdalowitz) on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Nymburki ringkonnas. Rožďalovice asub Nymburkist umbes 16,5 km põhjakirdes ja Praha kesklinnast ligikaudu 57 km idakirdes.\n\nRožďalovicet on esmamainitud 1223. aastal, linnaõigused sai 1340. aastal. 23. jaanuaril 2009 sai Rožďalovice vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.\n\nRožďalovices asub Klassikalise raamatuköitmise muuseum (Muzeum klasického knihařství).\n", "id": "ekk_Latn_212129"}
{"text": "Zonta International\n\nZonta International (ZI) on rahvusvaheline heategevusorganisatsioon, mis toetab soolist võrdõiguslikkust ning tegeleb naiste ja laste vastu suunatud vägivalla ennetamisega. Zontad pühendavad oma aega, oskusi ja annavad majanduslikku tuge Zonta kohalike ja rahvusvaheliste teenindusprogrammide läbiviimiseks ja vahendavad infot rahvusvaheliste stipendiumide taotlemise kohta.\n\nEesti ja Soome klubid kuuluvad Zonta Internationali 20. piirkonda, kus Eesti moodustab omaette 6. alapiirkonna (ZI District 20 Area 6) alates 2000. aastast. Eesti alapiirkonda kuuluvad Tartu, Tallinna, Pärnu ja Viljandi klubid.\n", "id": "ekk_Latn_212130"}
{"text": "Pyramidenkogel\n\nPyramidenkogel on mägi Austria Kärnteni liidumaal. See paikneb Wörtherseest lõunas ja on Maria Wörthi linna lähedal, piirkonnas, mis on piiriks saksa ja sloveeni keele kõnelejate vahel. Sloveenias on mägi tuntud kui Jedvovca. Mägi on olnud turismisihtkoht vähemalt 19. sajandi lõpust. Vaadet selle tipust on mainitud Karl Baedekeri 1879. aasta Ida-Alpide reisijuhis.\n", "id": "ekk_Latn_212131"}
{"text": "Oloví\n\nOloví (saksa keeles Bleistadt) on linn Tšehhis Karlovy Vary maakonnas Sokolovi ringkonnas. Oloví asub Saksamaa piirist 12 km kaugusel, Sokolovist umbes 11 km põhjaloodes ja Karlovy Varyst ligikaudu 22,5 km läänes.\n\nAsulat on esmamainitud 1523. aastal, kuningliku kaevanduslinna staatuse sai Oloví 1561. aastal. 19. sajandil arenes Olovís klaasitööstus. Klaasivalmistamise traditsioon jätkub Olovís tänapäevalgi. 23. jaanuaril 2007 sai Oloví vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_212132"}
{"text": "Keutschachi järv\n\nKeutschachi järv (Keutschacher See, sloveeni Hodiško jezero) on järv Austrias Kärnteni liidumaal. See on Kärntenis suuruselt kuues. Seal on neoliitikumi asulakoht, mille 1864. aastal avastas Ferdinand von Hochstetter.\n\nJärv asub samanimelises nõos, mille moodustas Draugletscheri lisajõgi, mis järgib tektoonilist riket. Järv oli minevikus palju suurem, nagu tõendavad ulatuslikud sood järvest idas ja põhjas.\n\nJärv on pikliku ovaalse kujuga. Läänes asub laht, millesse suubuvad lisajõed. Idas on kitsas poolsaar, mis ulatub u. 400 m järve. Järve keskel on madalik, kus vesi on ainult 1,6 m sügav, kuid läheduses saavutab järv maksimaalse sügavuse 15,6 m. Poolsaar ja madalikud on osa kaljuharjast, mis kulgeb järve põhjas edela-kirde suunas.\n\nJärve läänekaldal on ulatuslikud setted, osa Hafnersee poole ulatuvast liivasest nõmmest, mis kaetud tarna ja pillirooga. Seal on ka väike tiik, Moorteich.\n\nJärve valgla pindala on 28,4 km². Sellest u 54% on metsane, 30% põllumajandusmaa, 6% veekogud ja ülejäänu arendatakse asulateks või puhkealadeks.\n", "id": "ekk_Latn_212133"}
{"text": "Adolf Edur\n\nAdolf Edur (25. august (vkj)/ 7. september 1912 Tartu – 6. juuli 1985 Tartu) oli Eesti veemotosportlane, spordikohtunik ja -tegelane.\n\nTa hakkas sportima 1928. aastal Tartu Kalevis, mängis jääpalli ja tegi jalgrattasporti.\n\nTeise maailmasõja ajal teenis Saksa sõjaväes \"Narva\" pataljonis allohvitserina.\n\nTöötas hiljem sadulsepa ja peenmööblivalmistajana kombinaadis Ars.\n\nOli Eesti veemotospordile üks alusepanijaid. Valmistas 1954. aastal Tartus Eesti esimese vabaklassi päramootoriga võidusõidupaadi (projekteeris Georg Vanamölder). Võistles aastatel 1954–1959, sai 1957. aastal esimestel Eesti NSV esivõistlustel päramootoriga sportpaatide võistlusklassis 250 cm³ (S-250; kaassõitja Richard Tammeloo) hõbemedali.\n\nTegutses spordikohtunikuna (Eesti NSV vabariiklik kategooria jalgrattaspordis 1947, suusatamises 1950 ja ka kiiruisutamises). Oli 1946–1948 Eesti NSV Jalgrattaspordisektsiooni presiidiumi esimees.\n", "id": "ekk_Latn_212134"}
{"text": "Rauschelesee\n\nRauschelesee on järv Keutschacher See lähedal Austria Kärnteni liidumaa Keutschachi linnas. Järve kasutatakse kalastuseks ja supluseks.\n", "id": "ekk_Latn_212135"}
{"text": "Köttmannsdorf\n\nKöttmannsdorf asub Klagenfurdist edelas Sattnitzi mägedes. Valla kõrgeim punkt on Sabalahöhe (921 m) läänes ja madalaim punkt on Ferlachi veehoidla (441 m). Rekabach voolab läänest itta läbi valla.\n", "id": "ekk_Latn_212136"}
{"text": "Heikki Koort\n\nHeikki Koort (1. märts 1955 Tallinn – 21. mai 2021) oli eesti näitleja, diplomaat, karateka ja sporditegelane.\n\nKoort mängis 1970 filmis \"Agu Sihvka annab aru\" nimiosa ja tegi kaasa Eesti kultusfilmis \"Kevade\", kus mängis Petersoni tegelaskuju. Lõpetas 1973 Tallinna 47. Keskkooli ja 1977 Tallinna pedagoogilise instituudi kultuurharidusteaduskonna.\n\nKoort harrastas aastast 1964 Kalevi korvpallikoolis Avo Jansi, Heino Krevaldi ja Tarmo Velleste juhendamisel korvpalli. Aastast 1973 jätkas Mart Rossmanni käe all Tallinna pedagoogilise instituudi karatesektsioonis, võitis 1975–1983 Eesti meistrivõistlustel medaleid. Koort töötas 1979–1983 Kalevis, oli 1980–1984 ja 1988–1991 karatetreener. Kuulus 1988–1992 Karateföderatsiooni juhatusse ja oli 1992–2000 selle president. Tegutses 1980–2000 karatekohtunikuna (A-kategooria) ja aastast 2008 ka jalgpallikohtunikuna (III kat).\n\nKoort avaldas kirjutisi Spordilehes, Kehakultuuris, Päevalehes ja Sporditähes. Oli Eesti Punase Risti juhatuse liige (1998–2000) ja Lions-klubide Organisatsiooni Eesti Piirkonna juhatuse liige (2013–2017).\n\nKoort töötas 1991–2007 Välisministeeriumi nõunikuna, sealhulgas 1995–1997 Moskvas ja 2000–2003 Ankaras. 2009–2011 oli Koort Tallinna Kommunaalameti peaspetsialist.\n", "id": "ekk_Latn_212137"}
{"text": "Maniža\n\nManiža (Maniža Dalerovna Hamrojeva; sündinud 8. juulil 1991 Dušanbes) on tadžiki päritolu vene levilaulja. Maniža esindas Venemaad 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga \"Russian Woman\", saavutades 9. koha.\n", "id": "ekk_Latn_212138"}
{"text": "Renato Molinari\n\nRenato Molinari (sündinud 27. veebruaril 1946; Nesso vald, Como provints, Lombardia maakond) on Itaalia endine veemootorisportlane.\n\nTa alustas veemotospordiga tegelemist 1964. aastal.\n\nTa on erinevates võistlusklaasides kokku 18-kordne maailmameister ja 11-kordne Euroopa meister, lisaks on ta veel Roueni 24 tunni võidusõidu neljakordne võitja.\n\nTa oli Vormel 1 võidusõidupaatide esimeste maailmameistrivõistluste võitja 1981. aastal ning võitis sama tiitli veel aastatel 1983 ja 1984.\n", "id": "ekk_Latn_212139"}
{"text": "Dzmitry Pinievič\n\nDzmitry Pinievič (valgevene kirillitsas Дзмітрый Леанідавіч Піневіч; sündinud 17. oktoobril 1967 Ilijas Vilejka rajoonis Minski oblastis) on Valgevene riigitegelane, arst ja tervishoiujuht. Ta on 27. novembrist 2020 Valgevene tervishoiuminister.\n\nTa sündis aastal 1967 Ilijas Vilejka rajoonis Minski oblastis kooliõpetajate perekonnas. Pärast keskkooli kuldmedaliga lõpetamist asus ta õppima S. M. Kirovi nimelisse Sõjameditsiini Akadeemiasse, mille lõpetas aastal 1990 ravi erialal kiitusega, saades punase diplomi ja kuldmedali.\n\nAastatel 1990–1992 teenis ta sõjaväearstina 642. kaardiväe hävituslennuväe Bratislava kaardiväepolgus, asukohaga Ukraina NSV-s Mõkolajivi oblastis Voznessenskis.\n\nAlates 2002. aastast töötas ta administratiivsetel ametikohtadel. 2002. aasta jaanuarist kuni juunini oli ta Valgevene Vabariigi riikliku kontrollikomitee tervishoiu-, sotsiaalkaitse-, spordi- ja turismiasutuste kontrolliosakonna juhataja, kes kontrollis sotsiaalvaldkondade tööd. Aastatel 2002–2011 juhtis ta Minski linna täitevkomitee tervishoiukomiteed.\n\n2005. aastal lõpetas ta Valgevene Vabariigi Presidendile alluva Juhtimisakadeemia ärijuhtimise erialal. Aastatel 2011–2020 oli ta Valgevene tervishoiuministri esimene asetäitja. 24. augustil 2020 pärast tervishoiuminister Vladimir Karaniku tagasiastumist, nimetati ta Valgevene tervishoiuministri kohusetäitjaks.\n\n27. novembrist 2020 on ta Valgevene tervishoiuminister.\n", "id": "ekk_Latn_212140"}
{"text": "2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused\n\n2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused olid 85. jäähoki maailmameistrivõistlused. Võistlused toimusid 21. maist 6. juunini 2021 Lätis Riias. Osales 16 meeskonda. Maailmameistriks tuli Kanada alistades finaalis valitseva maailmameistri Soome lisa-aja järel 3:2.\n\nAlgselt pidi turniiri korraldama Läti koos Valgevenega, kuid 18. jaanuaril 2021 otsustas IIHF, et Valgevenes mänge ei toimu. Otsuse põhjuseks oli Euroopa Parlamendi liikmete, Läti valitsuse ja mitmete organisatsioonide protest seoses 2020. aasta Valgevene meeleavaldustega.\n\nNõrgemasse divisjoni langejaid sel aastal ei selgitatud. Esimest korda pärast praeguse võistlusformaadi kasutusele võtmist ei pääsenud veerandfinaali Rootsi koondis.\n", "id": "ekk_Latn_212141"}
{"text": "Basra vilajett\n\nBasra vilajett (osmanitürgi keeles ولايت بصره, latiniseeritult Vilâyet-i Basra) oli Osmanite riigi esmajärguline haldusüksus Lähis-Ida keskosas aastatel 1875–1880 ja 1884–1918. See hõlmas ala, mis ulatus An-Nāşirīyah'st ja Al-'Amārah'ist põhjas kuni tänapäeva Kuveidini lõunas. Vilajeti pealinn oli Basra.\n", "id": "ekk_Latn_212142"}
{"text": "Rotte\n\nRotte on jõgi Hollandis, mis asub Reini-Maasi-Scheldti deltas. Jõgi lähtub Moerkapelle'i lähistelt ja suubub läbi Rotterdami kanalite Nieuwe Maasi. Nimi Rotte (mille tähendus on 'mudajas vesi') on linna eponüüm. Linn asutati 13. sajandil, kui jõe äärde rajati tamm.\n", "id": "ekk_Latn_212143"}
{"text": "Måneskin\n\nMåneskin (taani keeles 'kuuvalgus') on Roomast pärit itaalia rokkansambel, mis loodi aastal 2016. Bänd võitis 2021. aasta Sanremo laulufestivali ja 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse looga \"Zitti e buoni\".\n\nBänd kogus kuulsust pärast seda, kui sai 2017. aastal itaalia talendisaate X Factor üheteistkümnendal hooajal teise koha.\n", "id": "ekk_Latn_212144"}
{"text": "Immuunianalüüs\n\nImmuunianalüüs on biokeemiline test, mis mõõdab makromolekuli või väikese molekuli olemasolu või kontsentratsiooni lahuses antikeha (tavaliselt) või antigeeni (mõnikord) abil. Immuunianalüüsi abil tuvastatud molekuli nimetatakse sageli \"analüüdiks\" ja sageli on see valk, kuigi see võib olla ka muud liiki molekulid, mis on erineva suuruse ja tüübiga, kui on välja töötatud sobivad antikehad, millel on analüüsiks vajalikud omadused. Bioloogilistes vedelikes, näiteks seerumis või uriinis olevaid analüüte mõõdetakse sageli immunoanalüüside abil meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel.\n\nImmunoanalüüsid on saadaval mitmes erinevas formaadis ja variatsioonis. Immunoanalüüsid võivad toimuda mitmes etapis, kusjuures reaktiivid lisatakse ja pestakse ära või eraldatakse analüüsi eri punktides. Mitmeastmelisi määramisi nimetatakse sageli eraldusimmuunianalüüsideks või heterogeenseteks immuunianalüüsideks. Mõned immunoanalüüsid saab läbi viia lihtsalt reaktiivide ja proovi segamise ning füüsikalise mõõtmise teel. Selliseid analüüse nimetatakse homogeenseteks immunoanalüüsideks või harvemini eraldamata immunoanalüüsideks.\n\nImmunoanalüüsides kasutatakse sageli kalibraatorit. Kalibraatorid on lahused, mis teadaolevalt sisaldavad kõnealust analüüdi ja mille kontsentratsioon on üldiselt teada. Analüüsi reaktsiooni võrdlemine reaalse proovi ja kalibraatorite abil saadud reaktsiooni vahel võimaldab tõlgendada signaali tugevust seoses analüüdi olemasolu või kontsentratsiooniga proovis.\n", "id": "ekk_Latn_212145"}
{"text": "Külgvoolutest\n\nKülgvoolutestid (LFT), mida nimetatakse ka külgvoolu-immuunkromatograafilisteks testideks või kiirtestideks, on lihtsad seadmed, mille eesmärk on tuvastada sihtaine olemasolu vedelas proovis ilma spetsiaalsete ja kulukate seadmeteta. Neid teste kasutatakse laialdaselt meditsiinidiagnostikas koduseks testimiseks, hoolduspunktis või laboratooriumis. Näiteks kodune rasedustest on LFT, mis tuvastab teatud hormooni. Need testid on lihtsad, ökonoomsed ja näitavad tulemusi tavaliselt umbes viie kuni 30 minutiga. Paljud laboratoorsed rakendused suurendavad lihtsate LFTde tundlikkust, kasutades selleks spetsiaalseid lisaseadmeid.\n\nLFT-d töötavad samadel põhimõtetel kui ensüümiga seotud immunosorbentanalüüsid (ELISA). Sisuliselt jooksevad need testid vedelikuprooviga mööda padjakese pinda koos reaktiivsete molekulidega, mis annavad visuaalselt positiivse või negatiivse tulemuse. Tampoonid põhinevad kapillaarkihilidel, näiteks poorse paberi, mikrostruktuuriga polümeeri või paagutatud polümeeri tükkidel. Iga selline padjake on võimeline vedelik (nt uriin, veri, sülg) spontaanselt transportima.\n\nProovipadi toimib nagu käsn ja hoiab endas liigset proovivedelikku. Kui vedelik on imbunud, voolab see teise konjugaatpadjandisse, kuhu tootja on salvestanud külmkuivatatud bioaktiivsed osakesed, mida nimetatakse konjugaatideks (vt allpool) sool-suhkurmaatriksis. Konjugaatpad sisaldab kõiki reagente, mis on vajalikud optimeeritud keemiliseks reaktsiooniks sihtmolekuli (nt antigeeni) ja selle keemilise partneri (nt antikeha) vahel, mis on immobiliseeritud osakese pinnale. See tähistab sihtmärgi osakesi, kui need läbivad padjakese ja jätkavad oma teekonda katse- ja kontrolljoonele. Katseliin näitab signaali, sageli värvi, nagu rasedustestides. Kontrolljoon sisaldab afiinsusliigandit, mis näitab, kas proov on läbi voolanud ja kas konjugaatpadjal olevad biomolekulid on aktiivsed. Pärast nende reaktsioonitsoonide läbimist siseneb vedelik viimasesse poorsesse materjali, nõelasse, mis toimib lihtsalt jäätmekonteinerina.\n\nLFT-d võivad toimida kas konkureerivate või võileivahinnangutena.\n", "id": "ekk_Latn_212146"}
{"text": "Mazozoli vald\n\nMazozoli vald (läti keeles Mazozolu pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Meņģele ja Taurupe vallaga, Madona piirkonna Ērgļi vallaga ning Cēsise piirkonna Zaube ja Kaive vallaga.\n\nValla pindala on 97 km². 2011. aasta seisuga elas seal 562 inimest. Valla keskuseks on Līčupe küla. Vallamaja asub aadressil Rīgas iela 5, vallavanem on Dzintars Žvīgurs.\n", "id": "ekk_Latn_212147"}
{"text": "Taeyong\n\nLee Tae-Yong (korea keeles: 이태용 teatud Taeyongi nime all; sündinud 1. juulil 1995 Seoulis) on Lõuna-Korea räppar, laulja, tantsija ja laulukirjutaja. Teda teatakse NCT liikme ja liidrina. 2016 aastal tegi ta debüüdi grupi esimese allüksuses NCT U's. Ta sai NCT teise allüksuse NCT 127 liidriks 2016. aasta lõpus. 2019 aastal liitus ta SM Entertainment'i supergrupi SuperM'iga. Ta on aidanud kirjutada üle 30 laulu neljas keeles.\n", "id": "ekk_Latn_212148"}
{"text": "Kirishitan\n\nKirishitan (jaapani keeles 吉利支丹, 切死丹, きりしたん, キリシタン) on 16.–17. sajandil tekkinud roomakatoliku kristluse vool Jaapanis. Seda sõna kasutatakse nii usundi enda kui ka selle järgijate tähistamiseks. Termin tuleneb portugalikeelsest sõnast cristão, mis tähendab kristlust.\n\nSõnaühend kakure kirishitan (隠れキリシタン, カくレキリシタン) tähistab varjatud, sala- või krüptokristlust, millega viidatakse eelkõige kristlusele 17.–19. sajandi Jaapanis – ajal, mil see oli põrandaaluse religioonina keelatud (sõna 隠れる (kakureru) tähendus jaapani keeles on peitu pugema).\n\nTeistele Jaapanis levinud kristluse vormidele viidates kasutatakse üldiselt inglise keelest üle võetud terminit kirisuto (jaapani keeles キリスト).\n", "id": "ekk_Latn_212149"}
{"text": "Meņģele vald\n\nMeņģele vald (läti keeles Meņģeles pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mazozoli, Madliena ja Taurupe vallaga, Madona piirkonna Sausnēja vallaga ning Aizkraukle piirkonna Bebri ja Irši vallaga.\n\nValla pindala on 90 km². 2011. aasta seisuga elas seal 570 inimest. Valla keskuseks on Meņģele küla. Vallavanem on Ieva Jermacāne.\n", "id": "ekk_Latn_212150"}
{"text": "Dudince\n\nDudince (kuni 1927. aastani Ďudince, ungari keeles Gyűgy, saksa keeles Dudintze) on linn Slovakkias Banská Bystrica maakonnas Krupina ringkonnas. Dudince asub Ungari piirist ligi 13 km kaugusel, Krupinast umbes 25 km ja Banská Bystricast 67 km lõunaedelas.\n\nDudince on kuurortlinn, seal asuvad mineraalveeallikad ja kuumaveeallikad.\n\nAsulat on esmamainitud 1284. aastal.\n\nDudince on kõige väiksema elanike arvuga linn Slovakkias.\n", "id": "ekk_Latn_212151"}
{"text": "Jean-Léon Gérôme\n\nJean-Léon Gérôme (11. mai 1824 Vesoul – 10. jaanuar 1904 Pariis) oli prantsuse maalikunstnik ja skulptor, kes viljeles akadeemilist kunsti. Tema maale reprodutseeriti nii laialt, et ta oli \"1880. aastaks vaieldamatult maailma kuulsaim elav kunstnik\". Tema looming hõlmas ajaloolist maalikunsti, vanakreeka mütoloogiat, orientalistikat, portreesid ja muid teemasid, viies akadeemilise maalitraditsiooni kunstilisse haripunkti. Teda peetakse selle akadeemilise perioodi üheks olulisemaks maalikunstnikuks. Ta oli ka kunstiõpetaja, kellel oli mitmeid kuulsaid õpilasi.\n", "id": "ekk_Latn_212152"}
{"text": "Taurupe vald\n\nTaurupe vald (läti keeles Taurupes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mazozoli, Madliena, Meņģele ja Ķeipene vallaga ning Cēsise piirkonna Zaube vallaga.\n\nValla pindala on 126 km². 2011. aasta seisuga elas seal 833 inimest. Valla keskuseks on Taurupe küla. Vallamaja asub aadressil Bērzu iela 6, vallavanem on Jānis Stafeckis.\n", "id": "ekk_Latn_212153"}
{"text": "Dubá\n\nDubá (saksa keeles Dauba) on linn Tšehhis Libereci maakonnas Česká Lípa ringkonnas. Dubá asub Česká Lípast umbes 16 km lõunas, Liberecist ligikaudu 43 km lääneedelas ja Praha kesklinnast 52 km põhjas.\n\nDubát on esmamainitud 1253. aastal. Linnaõigused sai Dubá 1843. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212154"}
{"text": "Sasuke Sarutobi\n\nSasuke Sarutobi on Jaapani kirjandusest pärit väljamõeldud tegelane. Oma kirjandusliku tausta järgi oli ta ninja, kes teenis oma elu jooksul samurai Yukimura Sanada teenistuses ja juhtis sel ajal ka kümnest ninjast koosnevat gruppi nimega Sanada Kümme Vaprat (真田十勇士, Sanada Jūyūshi, tuntud ka kui Sanada Kümme Kangelast).\n\nTema nimi \"Sarutobi\" tähendab \"hüppavat ahvi\" ning on talle väidetavalt antud Yurkimura Sanada poolt. See nimi viitab Sasuke akrobaatilisele võimekusele võideldes.\n", "id": "ekk_Latn_212155"}
{"text": "Surm Jaapani usundites\n\nKuigi nii shintō't kui ka budismi on käsitletud siin ainult ühe riigi raames, on need usundid teineteisest väga erinevad: alates surma enda mõistmisest lõpetades surijaga käitumisega. Viimaste maailmapanga andmete kohaselt (2019) elab Jaapanis 126,3 miljonit inimest. 80 miljonit inimest neist on shintō'istid, kuid ka budiste on Jaapanis 80 miljonit. Seetõttu võib järeldada, et vähemalt mingi osa Jaapani elanikkonnast usuvad nii shintō'ismi kui ka budismi. Sellest võib omakorda järeldada, et näiteks on inimene oma nime saamise ning abielu sõlmimise või lahutamise kaudu seotud shintō'ismiga, kuid talle võidakse korraldada budistlik elust ära saatmine ning matused.\n", "id": "ekk_Latn_212156"}
{"text": "Līčupe\n\nLīčupe (vanasti ka Braki) on küla (vidējciems) Lätis Ogre piirkonnas, Mazozoli valla halduskeskus. Asula asub merepinnast 125 meetri kõrgusel Līčupe jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest Ogrest 62 ning Riiast 98 kilomeetri kaugusele.\n\nKülas on põhikool, kultuurimaja, postkontor ja raamatukogu. Sinna jääb Līčupe bussipeatus.\n\nAsula tekkis nõukogude perioodil Līčupe raudteepeatuse ja endise Līčakrogsi kõrtsi juurde kui külanõukogu halduskeskus ja Oškalnsi (aastast 1989 Līčupe) sovhoosi keskasula. Aastal 1937 rajati küla aladele Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudteele Līčupe raudteepeatus, mis suleti aastal 2009.\n\nLooduskaitse all on Rozase tamm ümbermõõduga 4,5 meetrit ja tamm ümbermõõduga 4,3 meetrit.\n\nAastal 2008 oli külas 310 elanikku, aastal 2018 oli elanikke 283. Aastal 2021 oli elanikke 261.\n", "id": "ekk_Latn_212157"}
{"text": "Krumpendorf am Wörthersee\n\nKrumpendorf asub piki Wörthersee põhjakallast, mis on Kärnteni suurim suplusjärv. Pindalalt on vald väikseim Kärntenis. Idas külgneb see liidumaa pealinna Klagenfurdiga. Krumpendorfi võib jõuda läbi kahe liiklussõlme Süd Autobahnilt (A2) Viinist Villachisse ja Itaalia piirile.\n\nVallaosad on Pritschitz (Pričiče), Krumpendorf, Drasing ja Gurlitsch II.\n", "id": "ekk_Latn_212158"}
{"text": "Saigō Takamori\n\nSaigō Takamori (Takanaga) (jaapani keeles 西鄕 隆盛 (隆永; 23. jaanuar 1828 – 24. september 1877) oli Jaapani samurai, kes mängis tähtsat rolli Meiji restauratsioonis ja šogunivõimu languses. Ta läks ajalukku 1877. aasta Satsuma mässuga, mille käigus ta ka suri. Teda nimetatakse viimaseks samuraiks.\n", "id": "ekk_Latn_212159"}
{"text": "Nieuwe Maas\n\nNieuwe Maas (hollandi keeles 'Uus-Maas') on praegune Reini jõe ja endine Maasi jõe harujõgi, mis voolab Lõuna-Hollandi provintsis. See kulgeb Noordi ja Leki jõgede kokkuvoolust läbi Rotterdami, suubudes linnast läänes Oude Maasi ('Vana-Maas'). Vlaardingeni linna juures moodustavad need Het Scheuri. Nieuwe Maasi kogupikkus sinnani on umbes 24 kilomeetrit.\n", "id": "ekk_Latn_212160"}
{"text": "Oude Maas\n\nOude Maas (hollandi keeles 'Vana-Maas') on praegune Reini jõe ja endine Maasi jõe harujõgi, mis voolab Lõuna-Hollandi provintsis. See algab Dordrechti linna juurest, kus Beneden Merwede'i jõgi jaguneb Noordi jõeks ja Oude Maasiks. See lõpeb Nieuwe Maasiga ('Uus-Maas') kokkuvoolul, moodustades Het Scheuri.\n", "id": "ekk_Latn_212161"}
{"text": "Go A\n\nGo_A on Ukrainast pärit folktroonikaansambel, mis loodi aastal 2012. Bänd kombineerib oma loomingus Ukraina rahvaluulet, elektroonilist muusikat ja akustilisi instrumente. Aastal 2016 ilmus nende debüütalbum \"Іди на звук\" (stiliseeritud kui #Ідиназвук, eesti keeles \"Mine heli poole\").\n\nBänd osales 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel, esindades Ukrainat looga \"Шум\" (Šum, \"Müra\"). Nad said finaalis viienda koha, kuid telehääletusel jäid nad teiseks. Go_A pidi Ukrainat esindama juba 2020. aasta Eurovisioonil looga \"Соловей\" (Solovei, \"Ööbik\"), kuid võistlus jäeti tollal koroonapandeemia tõttu ära.\n\nGo_A on esinenud mitmes riigis, sealhulgas ka Eestis - 2021. aasta Viru Folgil.\n", "id": "ekk_Latn_212162"}
{"text": "Raman Pratasevitš\n\nRaman Dzmitrõjevitš Pratasevitš (valgevene Раман Дзмітрыевіч Пратасевіч; vene Роман Дмитриевич Протасевич; sündinud 5. mail 1995) on Valgevene ajakirjanik ja poliitiline aktivist.\n", "id": "ekk_Latn_212163"}
{"text": "Isad ja pojad\n\n\"Isad ja pojad\" (vene keeles \"Отцы и дети\") on vene kirjaniku Ivan Turgenevi romaan, mida on nimetatud ka esimeseks vene nüüdisromaaniks. Romaani kirjutas Turgenev aastatel 1860-61 ning see ilmus 1862. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212164"}
{"text": "AbC-19 antikehade kiirtest\n\nAbC-19 antikehade kiirtest on Suurbritannia kiirtestide konsortsiumis välja töötatud ja Abingdon Health'is toodetud immunoloogiline test COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV-2 viirusega kokkupuute tuvastamiseks. See kasutab külgvoolutesti, et teha kindlaks, kas inimesel on IgG antikehad SARS-CoV-2 viiruse vastu. Test kasutab ühte tilka verd, mis on saadud sõrmeotsaga ja annab tulemuse 20 minutiga.\n", "id": "ekk_Latn_212165"}
{"text": "Liberty Tower\n\nLiberty Tower, endine Sinclair Oil Building, on 33-korruseline elamu Financial Districti naabruskonnas New Yorgis. Kõrghoone asub aadressil 55 Liberty Street, asudes viimase ja Nassau Street ristmiku loodenurgal. Varajane pilvelõhkuja ehitati aastatel 1909–1910 ärihoonena. Selle projekteeris uusgooti stiilis arhitekt Henry Ives Cobb.\n", "id": "ekk_Latn_212166"}
{"text": "Medellíni kartell\n\nMedellini kartell () oli Colombiast Medellíni linnast pärit narkokartell ja terroriorganisatsioon, mille asutas ja mida juhtis Pablo Escobar. Narkokartell tegutses aastatel 1972–1993 Boliivias, Colombias, Panamas, Kesk-Ameerikas, Peruus, Ameerika Ühendriikides (linnades nagu Los Angeles ja Miami) ning Kanadas. Ehkki organisatsioon alustas tegevust 1970. aastate alguses salakaubaveo võrgustikuna, siis 1976. aastal mindi üle kokaiinikaubandusele. Tegevuse haripunktis smugeldas Medellíni kartell igal nädalal mitu tonni kokaiini ja teenis iga päev kuni 60 miljonit USA dollarit kasumit.\n\nEhkki organisatsioon domineeris pikalt rahvusvahelist kokaiinikaubandust, iseloomustavad kartelli viimaseid aastaid vägivalla kasutamine poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja asümmeetrilisi vahendeid Colombia valitsuse vastu peamiselt pommitamiste, inimröövide, valimatute tapmiste ja poliitiliste mõrvadega. Medellíni kartell oli enda tipphetkel maailma suurim narkokartell ja smugeldas kolm korda rohkem kokaiini kui nende peamine konkurent, Colombia Valle del Cauca departemangus asunud Cali kartell. Sel ajal teenis Medellíni kartell üle 20 miljardi dollari aastas.\n", "id": "ekk_Latn_212167"}
{"text": "COVAX\n\nCOVID-19 Vaccines Global Access, lühendatult COVAX, on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on tagada võrdne juurdepääs koroonavaktsiinidele. Seda juhivad Gavi, Vaccine Alliance (endine Global Alliance for Vaccines and Immunization ehk GAVI), Coalition for Epidemic Preparedness Innovations (CEPI) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). See on üks kolmest sambast koroona vastu võitlemise vahenditele juurdepääsu kiirendis, mis on 2020. aasta aprillis WHO, Euroopa Komisjoni ja Prantsusmaa valitsuse poolt koroonapandeemiale reageerimiseks käivitatud algatus. COVAX koordineerib rahvusvahelisi ressursse, et võimaldada väikese ja keskmise sissetulekuga riikidele võrdset juurdepääsu koroonatestidele, ravimeetoditele ja vaktsiinidele. 2020. aasta 15. juuliks oli COVAXiga liitunud 165 riiki, mis esindavad 60% maailma rahvastikust. Kuid 11. aprilli 2021. aasta seisuga jäi COVAX oma eesmärgist maha, olles tarninud 38,5 miljonit doosi, hoolimata eesmärgist 100 miljonit märtsikuu lõpuks.\n", "id": "ekk_Latn_212168"}
{"text": "Magdalensberg\n\nMagdalensberg asub Klagenfurdi nõos madalamas Gurki orus Magdalensbergi jalamil. Gurk ja Raba voolavad läbi omavalitsuse.\n\nOmavalitsuse osad on Zinsdorf, Reigersdorf, Ottmanach, Wutschein, Gammersdorf, Schurianhof, Timenitz, Vellach, Freudenberg, Portendorf, Zeiselberg, Lassendorf, St. Thomas. Kõigil küladel on ka sloveeni nimed.\n", "id": "ekk_Latn_212169"}
{"text": "Maria Rain\n\nMaria Rain asub Rosentalis, 8 km Klagenfurdist lõunas Sattnitzi massiivi ja Drau vahel, mis on siin Ferlachi veehoidla moodustamiseks paisutatud.\n", "id": "ekk_Latn_212170"}
{"text": "Otto Johannes Kiisel\n\nOtto Johannes Kiisel (kuni 1936. aastani Otto Johannes Kiesel; 20. oktoober 1886 Tallinn – 7. juuli 1967 Minnesota osariik Ameerika Ühendriigid) oli Eesti pedagoog ja koolidirektor.\n", "id": "ekk_Latn_212171"}
{"text": "Raivo Peetsmann\n\nRaivo Peetsmann (19. september 1991 Tartu – 29. juuni 2014 Chodzież, Suur-Poola vojevoodkond) oli eesti veemotosportlane.\n\nTa alustas veemotoga tegelemist 2011. aastal, tema treener oli Üllar Põvvat. Ta sai 2012. aastal Eesti karikavõistlustel OSY-400 võistlusklassis hõbemedali.\n\nTa hukkus 29. juunil 2014 Poola linnas Chodzieżis võistlusklass OSY-400 maailmameistrivõistluste võistlussõidul.\n", "id": "ekk_Latn_212172"}
{"text": "Krape vald\n\nKrape vald (läti keeles Krapes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Madliena ja Lēdmane vallaga, Aizkraukle piirkonna Aizkraukle, Bebri, Skrīveri ja Koknese vallaga.\n\nValla pindala on 72,5 km². 2011. aasta seisuga elas seal 695 inimest. Aastal 2022 oli elanikke 594. Valla keskuseks on Krape küla. Vallavanem on Inese Sandore.\n", "id": "ekk_Latn_212173"}
{"text": "Krape\n\nKrape (ka Veckrape) on küla (vidējciems) Lätis Ogre piirkonnas, Krape valla halduskeskus. Asula asub merepinnast 90 meetri kõrgusel Lobe jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest Ogrest 44 ning Riiast 80 kilomeetri kaugusele.\n\nKülas on põhikool, rahvamaja, postkontor ja raamatukogu. Sinna jäävad Krape kalmistud. Külas on Krape bussipeatus.\n\nNii Krape õigeusu kirik kui ka Krape luteri kirik on regionaalse kaitse all olevad muinsusmälestised. Looduskaitse all on pärn ümbermõõduga 3,79 meetrit.\n\nAsula rajati nõukogude perioodil Krape mõisa lähistele vallakooli ja kirikute juurde kui külanõukogu halduskeskus ja Lenini kolhoosi keskasula.\n\nVarem nimetati Krape külaks Lobe küla. Krape oli siis vastavalt Veckrape (Vana Krape).\n\nAastal 2018 oli külas 177 elanikku, aastal 2021 oli elanikke 172.\n", "id": "ekk_Latn_212174"}
{"text": "Lobe järv\n\nLobe järv (ka Viskāļi järv, läti keeles Lobes ezers) on järv Lätis Ogre piirkonna Krape vallas. Järv piirneb Aizkraukle piirkonna Bebri ja Koknese vallaga.\n\nJärv on eutrofeerunud ja peaaegu täielikult kinni kasvanud. Kolmandikku järvest katab kõrge veetaimestik: kaislad, pilliroog ja kõrkjad. Talvisel ajal põhjustab lagunev taimestik veekogu ummuksisse jäämist, mistõttu järv ei ole kaladele hea elupaik.\n\nJärve põhja katab mitme meetri paksune mudakiht, mille all lasub ligi 3,5 meetri paksuse kihina sapropeel. Kevadel tõuseb järve veetase kuni kahe meetri võrra. Järvest voolab välja Lobe jõgi, mille väljavoolu reguleeriti aastail 1926–1927 ja 1951–1953. Selle tagajärjel alanes järve veetase ja vähenes ka järve pindala. Kaldad on madalad ja paljudes kohtades soostunud.\n", "id": "ekk_Latn_212175"}
{"text": "Tokugawa Ieyasu\n\nTokugawa Ieyasu (sünninimega Matsudaira Takechiyo; 31. jaanuar 1543 – 1. juuni 1616) oli Jaapani šogun ja Tokugawa šogunaadi asutaja, mis valitses Jaapanit 1603. aastast kuni Meiji restauratsioonini. Koos oma endiste isandate Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshiga oli ta üks Jaapani suurtest ühendajatest.\n", "id": "ekk_Latn_212176"}
{"text": "Guido Cappellini\n\nGuido Cappellini (sündinud 7. septembril 1959 Lombardia maakonna Como provintsi Mariano Comense vallas) on Itaalia auto- ja veemootorisportlane.\n\nTa tegeles autospordiga, oli aastatel 1981–1982 kartautode võidusõidus mitme mootoriklassi Itaalia ja Euroopa meister. 1982. aastal hakkas ta sõitma Vormel 3 autoga.\n\nKüllaltki heast autosportlasekarjäärist hoolimata loobus ta võidusõiduautodest ning alustas 1983. aastal tegelemist veemotospordiga.\n\nTa debüteeris 1986. aastal Vormel 1 võidusõidupaatide võistlustel. Ta tulnud Vormel 1 võidusõidupaadil kümme korda maailmameistriks (aastatel 1993–1996, 1999, 2001–2003, 2005 ja 2009) ning võitnud ka kaks hõbe- ja kaks pronksmedalit.\n\nNende saavutustega on ta kõigi aegade edukaim Vormel 1 võidusõidupaatide maailmameistrivõistlustel osaleja.\n\nPärast Vormel 1 võidusõidupaatide sarjast loobumist on ta võistelnud avamere mootorpaatide (off-shore) eri võistlusklassides.\n", "id": "ekk_Latn_212177"}
{"text": "Madliena vald\n\nMadliena vald (läti keeles Madlienas pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Krape, Taurupe, Laubere, Ķeipene, Meņģele ja Lēdmane vallaga ning Aizkraukle piirkonna Bebri vallaga.\n\nValla pindala on 168 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1750 inimest. Valla keskuseks on Madliena küla. Vallavanem on Jānis Siliņš.\n", "id": "ekk_Latn_212178"}
{"text": "Vetterli M1870\n\nVetterli M1870 on Itaalia vintpüss, mis oli aastatel 1870–1887 Itaalia sõjaväe teenistusvintpüss. See asendati sama relva mudeliga Vetterli-Vitali M1870/87.\n\nM1870 on ühelasuline poltlukustusega vintpüss, mis kasutab 10,4 mm Vetterli kesktulepadruneid. Algul kasutati musta püssirohtu, hiljem suitsuta püssirohtu. Itaalia M1870 valmistati Šveitsi Vetterli kadetivintpüssi eeskujul. Šveitsi Vetterli kasutas kesktulepadrunite asemel ääretulepadruneid.\n", "id": "ekk_Latn_212179"}
{"text": "Nathela Thurnava\n\nNathela Thurnava (gruusia keeles ნათელა თურნავა; sündinud 19. oktoobril 1968 Moskvas) on Gruusia majandusteadlane ja poliitik. Ta on alates 18. aprillist 2019 Gruusia majandus- ja säästva arengu minister.\n\nTa sündis aastal 1968 Moskvas. Ta lõpetas aastal 1985 kuldmedaliga Thbilisi 56. Keskkooli. Aastal 1990 lõpetas ta Thbilisi Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna.\n\nTa on alates 18. aprillist 2019 Gruusia majandus- ja säästva arengu minister.\n", "id": "ekk_Latn_212180"}
{"text": "Toyotomi Hideyoshi\n\nToyotomi Hideyoshi (17. märts 1537 – 18. september 1598) oli Jaapani samurai ja daimjo. Teda loetakse teiseks kolmest Jaapani \"suurest ühendajast\".\n", "id": "ekk_Latn_212181"}
{"text": "Ari-Pekka Liukkonen\n\nAri-Pekka Liukkonen (sündinud 9. veebruaril 1989 Pieksämäel) on Soome ujuja ja Euroopa meister 50 m vabaujumises. Ta on sel distantsil Soome rekordiomanik ajaga 21,58. Tema nimel on ka 100 m vabaujumise Soome rekord ajaga 49,44. 2016. aasta olümpiamängudel osales ta 50 ja 100 m vabaujumises. 208 sentimeetri pikkune Liukkonen kuulub Espoost pärit Cetuse klubisse.\n\nLiukkonen oli 32-aastane, kui ta võitis oma esimese suurvõistluste kuldmedali. Budapestis tuli ta 2021. aastal 50 meetri vabaujumises Euroopa meistriks. 23. mail 2021 ujus ta finaalis aja 21,61.\n\n2. veebruaril 2014 teatas Liukkonen Yle intervjuus, et ta on gei. Ta on esimene Soome tippsportlane, kes on oma homoseksuaalsuse ise avalikustanud.\n\n2015. aasta novembris teatas Liukkonen oma ajaveebis, et talle tehti südameoperatsioon astmauuringutel leitud südame elektrolüüsihäire tõttu. Enne operatsiooni osales ta lühirajal Soome meistrivõistlustel, samuti lühiraja Euroopa meistrivõistlustel, mille käigus ta hospitaliseeriti arütmiate tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_212182"}
{"text": "Ryanairi lend 4978\n\nRyanairi lend 4978 (FR4978) oli rahvusvaheline regulaarreisilend Ateenast Vilniusesse. Ryanairi lennuk Boeing 737-8AS startis pühapäeval 23. mail 2021 kell 10.29 Ateena lennujaamast Kreekas, et lennata Vilniuse lennujaama Leedus. Valgevene õhuruumist lahkumisel (83 km Vilniuse lennujaamani ja 170 km Minski lennujaamani) sunniti lennuk väidetava pommiähvarduse tõttu Valgevene võimude poolt maanduma Minski lennujaamas, kus peeti kinni kaks reisijat: opositsiooniline aktivist ja ajakirjanik Raman Pratasevitš ja tema elukaaslane Sofia Sapega. Lennukist lahkus ka kolm kaasa reisinud oletatavat Valgevene KGB töötajat. Lennuki läbiotsimisel pommi ei leitud.\n", "id": "ekk_Latn_212183"}
{"text": "2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste koosseisud\n\nSiin on toodud 2021. aasta jäähoki maailmameistrivõistlustel osalenud koondiste koosseisud.\n", "id": "ekk_Latn_212184"}
{"text": "Akustiline impedants\n\nAkustiline impedants ehk akustiline näivtakistus on heli levimise keskkonna kompleksne akustiline takistus, mis avaldub helirõhu kompleksse amplituudi ja keskkonna osakeste kiiruse jagatisena. Akustiline impedants iseloomustab mehaanilist takistust, mida keskkond avaldab võnkuvale pinnale (näiteks valjuhääldi membraanile).\n\nAnaloogselt elektrilise impedantsiga saab akustilise impedantsi esitada kujul Z_a = R_a + iX_a , kus i on imaginaarühik.\n\nTakistuse reaalosa R_a – aktiivne akustiline takistus – on tingitud energia hajumisest akustilises süsteemis endas ja heli kiirguskadudest. Imaginaarosa X_a – reaktiivne akustiline takistus – on tingitud akustilise süsteemi elastsusest või/ja selle massi inertsist.\n\nAkustilise impedantsi mõõtühik on njuuton·sekund kuupmeetri kohta (N·s/m³). Seda ühikut on nimetatud ka akustiliseks oomiks.\n\nPraktikas aitab akustiliste impedantside arvutus valida heli kiirgurite ja vastuvõtjate konstrueerimisel nende ehitust ja osade materjale nii, et helienergia kaod oleksid võimalikult väikesed.\n", "id": "ekk_Latn_212185"}
{"text": "Akustiline tagasisidestus\n\nAkustiline tagasisidestus on audiosignaali võimendamise süsteemis tekkiv nähtus, kui süsteem hakkab tekkiva positiivse tagasiside tõttu genereerima iseloomulikku, sageli läbitungivalt kõrgetoonilist vilet. Positiivse tagasiside ahel tekib harilikult võimendi sisendisse ühendatud mikrofoni kaudu, kui sellesse jõuab heli sama helisüsteemi kõlari(te)st, s.t toimub akustoelektrilise süsteemi endaergutus. Võimendis hakkab helisignaal eksponentsiaalselt kasvama kuni piirini, mille määrab võimendi ülekoormuskaitse. Sellise parasiitvõnkumise sagedus on suuresti määratud ruumi resonantsiomadustega.Niisiis on tagasiside(stus) tegelikult ainult vaadeldava nähtuse põhjus, kuigi sellega tähistatakse nähtust ennast.\n\nAkustilise tagasisidestuse tekkimise võimalusi saab vähendada mikrofonide ja kõlarite paigutusega ja suunakarakteristikute valikuga, heli tekitajate (laulja, muusikainstrumendi) ja mikrofoni omavahelise paigutusega, ruumipiirete osalise akustilise summutamisega, resoneerimisohtlike sageduste võimenduse vähendamisega ekvalaiseri abil. On ka seadmeid, mis määravad automaatselt kindlaks sagedused, millel tagasisidestus võib kõige kergemini tekkida.\n\nEnamasti tekib positiivne tagasisidestus soovimatult, kuid seda kasutatakse ka soovitud heliefektide loomiseks muusikariistades, näiteks elektrikitarris.\n", "id": "ekk_Latn_212186"}
{"text": "Rudolf Meijel\n\nRudolf Meijel (11. aprill (vkj)/ 24. aprill 1914 Tartu – 26. detsember 2006 Tallinn) oli eesti veemootorisportlane ja sporditegelane.\n\nLõpetas 1935. aastal Tartu tööstusmajanduse kooli.\n", "id": "ekk_Latn_212187"}
{"text": "Witte Huis\n\nWitte Huis (hollandi keeles 'valge maja') on Rotterdamis asuv 42 meetri kõrgune ehitis. Seda peetakse esimeseks kõrghooneks (hoogbouw) Euroopas ehkki üheks esimeseks pilvelõhkujaks (wolkenkrabber) Euroopas peetakse Antwerpenis asuvat Boerentorenit. 1940. aastal oli see üks väheseid hooneid kesklinnas, mis pidas vastu Rotterdami pommitamisele. 1990. aastatel renoveeriti selle fassaadid ja katus võimalikult algsel kujul.\n", "id": "ekk_Latn_212188"}
{"text": "Paul Gnadeberg\n\nPaul Gnadeberg (4. märts 1935 – 5. september 1981) oli eesti veemootorisportlane.\n\nTa võistles aastatel 1965–1972 Loksa ja 1973–1978 Harju rajooni eest. Tuli 1972. aastal vabapaatide 350 cm³ normaalmootoriga võistlusklassis (OBN) Eesti NSV meistriks ning sai aastatel 1966–1973 vabapaatidel (võistlusklass O) veel kokku neli hõbemedalit.\n", "id": "ekk_Latn_212189"}
{"text": "Gasser M1870\n\nGasser M1870 on Austria-Ungari revolver, mis kasutab padrunit 11.3×36 mm R. See võeti Austria-Ungari ratsaväes kasutusele aastal 1870. Revolver oli tootmises 1919. aastani ning seda kasutati piiratud määral ka esimeses maailmasõjas. Nime on M1870 saanud enda konstruktori Leopold Gasseri järgi.\n", "id": "ekk_Latn_212190"}
{"text": "Oda Nobunaga\n\nOda Nobunaga [織田 信長; sünninimi Kichihoshi; hiljem Saburo; 3. juuli 1534 – 21. juuni 1582) oli Jaapani daimjo ja üks Sengoku perioodi juhtfiguure. Teda peetakse esimeseks Jaapani kolmest \"suurest ühendajast\": Oda Nobunaga, seejärel Toyotomi Hideyoshi ja viimasena Tokugawa Ieyasu, kes viis Jaapani sõdade perioodist lõplikult välja.\n", "id": "ekk_Latn_212191"}
{"text": "2 mm Kolibri\n\n2 mm Kolibri (ka 2.7 mm Kolibri Car Pistol või 2.7×9mm Kolibri) oli maailma väikseim kaubanduslikus tootmises olev kesktulepadrun. Selle patenteeris aastal 1910 ning tõi müüki aastal 1914 Austria kellassepp Franz Pfannl, kes sai rahastust Georg Grabnerilt. Padrun oli mõeldud Kolibri poolautomaatsetele ja ühelasulistele püstolitele, mida turustati enesekaitserelvadena.\n\nRelva nimi tuleneb koolibri, kes on maailma väiksemaid linde, saksakeelsest nimest.\n", "id": "ekk_Latn_212192"}
{"text": "Webley-Fosbery Automatic Revolver\n\nWebley-Fosbery Self-Cocking Automatic Revolver (inglise keelest 'Webley-Fosbery isevinnastav automaatrevolver') on tagasilöögi jõul ümberlaadiv Suurbritannia automaatrevolver, mille konstrueeris kolonelleitnant George Fosbery. Revolvrit tootis aastatel 1901–1924 relvatootja Webley & Scott. Revolvri iseloomulikuks tunnusjooneks on salve peal olevad siksakid.\n", "id": "ekk_Latn_212193"}
{"text": "Boerentoren\n\nBoerentoren (ametlikult KBC-toren) on Antwerpenis asuv 112,5 meetri kõrgune hoone. See valmis aastatel 1929–1932, olles Edificio Telefónica järel kõrguselt teine pilvelõhkuja Euroopas.\n", "id": "ekk_Latn_212194"}
{"text": "Mauser 1914\n\nMauser 1914 on Saksa poolautomaatpüstol, mida tootis Mauser. See valmistati .25 ACP moona kasutava püstoli Mauser 1910 eeskujul, 1914. aasta variant kasutab moona .32 ACP. Aastal 1934 hakati tootma uuenduslikumat püstolit Mauser 1934. Mauser 1914 ja Mauser 1934 olid Saksamaa relvajõududes ja politseis kasutusel mõlemas maailmasõjas.\n", "id": "ekk_Latn_212195"}
{"text": "Avo Jans\n\nAvo Jans (4. mai 1939 Tartu – 13. aprill 2006 Tallinn) oli eesti korvpallur.\n\nTa lõpetas 1961. aastal TÜ Kehakultuuriteaduskonna. Avo Jansi pikkus oli 191 cm. Tema treenerid olid Atko Viru, August Sokk, Ernst Ehaveer, Ilmar Kullam, Heino Krevald.\n\nTa tuli kahel korral Nõukogude Liidu noortemeistriks (1956 ja 1957), Eesti meistriks on tulnud eri klubide koosseisus viiel korral, lisaks võitnud seitsmel korral hõbe– ja pronksmedaleid. NSV Liidu rahvaste spartakiaadil 1967. aastal sai Eesti meeskonnaga hõbemedali, NSV Liidu meistrivõistlustel osales Tartu Kalevi koosseisus, saavutades mitu 5. ja 6. kohta. Kuulus 1957–1968 Eesti koondisse, meistersportlane 1958, aumeistersportlane 1963.\n\nTöötas hiljem Tallinna Autoremondi Katsetehases ja tehases Estoplast.\n", "id": "ekk_Latn_212196"}
{"text": "Howdah' püstol\n\nHowdah püstol oli suurekaliibriline, tihti kahe- või neljaraudne käsipüss, mida kasutati Briti impeeriumi ajal 19. sajandi algusest 20. sajandi esimese pooleni Aafrikas ja Indias. See oli mõeldud enesekaitseks lõvide, tiigrite ja muude ohtlike metsloomade eest. Mitmeraudsed tagantlaetavad howdah püstolid olid hiljem paljudest kaasaegsetest revolvritest eelistatumad, kuna nende laske- ja laadimiskiirus oli parem.\n", "id": "ekk_Latn_212197"}
{"text": "Edificio Telefónica\n\nEdificio Telefónica on büroopindadega kõrghoone Hispaania pealinnas Madridis. Pärast kolme aastat kestnud tarindustöid, 1929. aastal valminud ehitis on 89 meetrit kõrge ja sellel on 14 korrust.\n\nHoone projekteeris arhitekt Ignacio de Cárdenas. See asub Gran Vía ääres.\n", "id": "ekk_Latn_212198"}
{"text": "Ara Ajvazjan\n\nAra Ajvazjan (armeenia keeles Արա Հենրիի Այվազյան; sündinud 20. märtsil 1966 Jerevanis) on Armeenia poliitik ja diplomaat. Ta on 18. novembrist 2020 Armeenia välisminister.\n\nTa sündis aastal 1966 Jerevanis. Ta astus aastal 1986 Jerevani Riikliku Ülikooli orientalistika teaduskonna araabia osakonda. Aastatel 1987–1989 teenis ta Nõukogude armee ridades. Pärast seda jätkas ta õpinguid ülikoolis, mille lõpetas 1993. aastal. Aastal 1994 lõpetas ta Beirutis olevas Haigaziani Ülikoolis politoloogia teaduskonna.\n\nDiplomaadikarjääri alustas ta 1994. aastal, kui temast sai Armeenia Vabariigi välisministeeriumi Euroopa teise osakonna atašee kolmas sekretär. 1996. aastal sai temast Argentinas Armeenia saatkonna teine ​​sekretär. 1997. aastal oli ta Armeenia välisministeeriumi Ameerika osakonna Kesk- ja Lõuna-Ameerika osakonna juhataja ametikohal. Järgmisel aastal töötas ta Armeenia välisministeeriumi sekretariaadi juhatajana.\n\nAastatel 1996–2006 oli ta Armeenia suursaadik Argentinas ja Tšiilis ning 2000–2006 suursaadik Uruguays. Aastatel 2006–2011 oli ta Armeenia suursaadik Taanis, 2006–2012 - suursaadik Norras, 2006–2013 - suursaadik Rootsis ja 2006–2014 - suursaadik Soomes. 2011. aasta oktoobris määrati ta Armeenia suursaadikuks Leedus. Aastatel 2012–2016 oli ta samaaegselt suursaadik Lätis ja Eestis.\n\n18. novembril 2020 nimetas Armeenia president Armen Sargsjan Ajvazjani Armeenia välisministriks\n", "id": "ekk_Latn_212199"}
{"text": "Pavel Karnauhhov\n\nPavel Andrejevitš Karnauhhov (vene keeles Па́вел Андре́евич Карнау́хов; sündinud 15. märtsil 1997 Minskis) on Valgevenes sündinud Venemaa jäähokimängija, kes mängib KHL-i klubis Moskva CSKA ründajana vasakäärel.\n\nAastatel 2014–2016 mängis ta Western Hockey League'i klubis Calgary Hitmen. 2015. aastal valis Calgary Flames ta NHL-i draftis 136. valikuna.\n\nAlates hooajast 2016–17 on Karnauhhov mänginud Moskva CSKA-s. 2019. aastal võitis ta CSKA-ga Gagarini karika.\n\n2017. aastal võitis Karnauhhov Venemaa kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel pronksmedali. Venemaa jäähokikoondise koosseisus osales ta 2021. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_212200"}
{"text": "Colt Model 1903 Pocket Hammerless\n\nMitte segi ajada Colt Model 1903 Pocket Hammeriga ega M1903 Springfieldiga.\n\nColt Model 1903 Pocket Hammerless on kaliibriga .32 ACP iselaadiv Ameerika Ühendriikide poolautomaatpüstol, mille konstrueeris John Browning ning mida tootis Hartfordis Connecticutis ettevõte Colt's Manufacturing Company. Viis aastat hiljem toodi turule Colt Model 1908 Pocket Hammerless, mille kaliiber on .380 ACP. Hoolimata sõnast \"hammerless\" (inglise keelest 'haamrita'), on püstolil haamer olemas. See on peidetud kelgu alla, mis tähendab, et püstolit on lihtne taskusse panna ning taskust välja võtta.\n", "id": "ekk_Latn_212201"}
{"text": "Marek Ďaloga\n\nMarek Ďaloga (sündinud 10. märtsil 1989 Zvolenis) on Slovakkia jäähokimängija, kes mängib kaitsjana Tšehhi kõrgliiga klubis Brno Kometa.\n\nZvoleni HKM-i meeskonnas debüteeris ta Slovakkia kõrgliigas hooajal 2006–07. Klubikarjääri jooksul on ta mänginud veel Slovakkia kõrgliiga klubis HK Spišská Nová Ves, Tšehhi kõrgliiga klubides HC Pardubice ja Praha Sparta, KHL-i klubides Kaasani Ak Bars, Bratislava Slovan, Kunluni Red Star ja Riia Dinamo ning Rootsi kõrgliiga klubis Mora IK. Brno Kometaga liitus ta 2021. aasta mais.\n\nSlovakkia jäähokikoondise koosseisus osales Ďaloga maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2013. aastal. Lisaks kuulus ta Slovakkia koondisse 2018. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212202"}
{"text": "Martin Gernát\n\nMartin Gernát (sündinud 11. aprillil 1993 Košices) on Slovakkia jäähokimängija, kes mängib kaitsjana Šveitsi kõrgliiga klubis Lausanne.\n\nTa alustas jäähoki mängimist Slovakkia klubis HC Košice.\n\n2011. aastal valis Edmonton Oilers ta NHL-i draftis 122. valikuna. Aastatel 2011–2013 mängis ta Western Hockey League'i klubis Edmonton Oil Kings. 2013. aasta aprillis sõlmis ta Oilersiga kolmeaastase lepingu. Järgmisel kolmel hooajal mängis ta American Hockey League'i klubides Oklahoma City Barons, Bakersfield Condors ja San Diego Gulls, kuid NHL-is debüüti teha tal ei õnnestunud.\n\nHooajal 2016–17 mängis ta Tšehhi kõrgliiga klubis Praha Sparta. Hooajal 2017–18 mängis ta Košices ja Šveitsi kõrgliiga klubis Lausanne HC.\n\nAastatel 2018–2021 mängis Gernát Třineci Ocelářis. Aastatel 2019 ja 2021 tuli ta klubiga Tšehhi meistriks. Hooajal 2020–21 oli ta Tšehhi kõrgliigas resultatiivseim kaitsemängija (13+28).\n\n2021. aasta juulis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Lausanne'iga.\n\nSlovakkia jäähokikoondise koosseisus on Gernát osalenud 2017. ja 2021. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_212203"}
{"text": "Teesalu\n\nTeesalu on eesti perekonnanimi.\n\n2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Teesalu 365 inimesel: 167 mehel ja 198 naisel. Perekonnanimede levikult on Teesalu meeste puhul 398. kohal ja naiste puhul 352. kohal. Nimi on levinuim Saare maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 5,66.\n", "id": "ekk_Latn_212204"}
{"text": "Craig Ramsay\n\nCraig Edward Ramsay (sündinud 17. märtsil 1951 Torontos) on Kanada jäähokitreener ja endine mängija (vasak ääreründaja).\n\n1971. aastal valis Buffalo Sabres ta NHL-i draftis 19. valikuna. Sabresis mängis ta kogu oma NHL-i karjääri jooksul (1971–1985). 1976. aastal valiti ta NHL-i tähtede mängule. 1985. aastal pälvis ta Frank J. Selke Trophy.\n\nPärast mängijakarjääri lõppu alustas ta treenerikarjääri. Hooajal 1986–87 oli ta Sabresi ajutine peatreener. Aastatel 2000–2001 oli ta Philadelphia Flyersi ja 2010–2011 Atalanta Trashersi peatreener. Lisaks on ta olnud mitme NHL-i klubi abitreener.\n\nAlates 2017. aastast on Ramsay Slovakkia jäähokikoondise peatreener.\n", "id": "ekk_Latn_212205"}
{"text": "Békásmegyer\n\nBékásmegyer (saksa keeles Krottendorf) on Budapesti III. ringkonna põhjapoolseim naabruskond. See koosneb kahest erinevast piirkonnast: paneelmajadest ja vanemate majadega Ófalust ('vanakülast'). Seda ühendab Budaga pendelrongiliin Szentendrei HÉV.\n", "id": "ekk_Latn_212206"}
{"text": "Miai\n\nMiai (見合い) või omiai (お見合い) on Jaapani tava, mille kohaselt tutvustatakse mees ja naine teineteisele abielu eesmärgil. Pooled tuuakse omavahel kokku vahendaja abiga, kellele on ajalooliselt selleks huvi üles näidanud isiku perekond ja peretuttavad, tänapäeval võib see olla ka inimene ise.\n", "id": "ekk_Latn_212207"}
{"text": "Szentendrei HÉV\n\nSzentendrei HÉV (aruandlusmärgina H5) on üks Budapesti äärelinna pendelrongi viiest liinist. See avati 1888. aastal ja ühendab Budapesti (täpsemalt Batthyány väljakut) Szentendrega.\n", "id": "ekk_Latn_212208"}
{"text": "Batthyány väljak\n\nBatthyány väljak (ungari keeles Batthyány tér) asub Doonau kaldapealsel Budapesti I. ringkonnas. See on oluline ühistranspordi sõlmpunkt, kust saab näiteks alguse Szentendrei HÉV (H5)‎. Väljak on nime saanud peaminister Lajos Batthyány järgi, sealt võib leida ka tema mälestusmärgi.\n", "id": "ekk_Latn_212209"}
{"text": "Rahvuslik Ülikool Ostrogi Akadeemia\n\nRahvuslik Ülikool Ostrogi Akadeemia (ukraina keeles Національний університет «Острозька академія») on ülikool Ukrainas.\n", "id": "ekk_Latn_212210"}
{"text": "Sávvas Angelídis\n\nSávvas Angelídis (kreeka keeles Σάββας Αγγελίδης; sündinud 26. jaanuaril 1974 Nikosias) on Küprose poliitik. Ta oli 1. märtsist 2018 kuni 29. juunini 2020 Küprose kaitseminister.\n\nTa on õppinud õigusteadust Birminghami Ülikoolis.\n\nTa oli 1. märtsist 2018 kuni 29. juunini 2020 Küprose kaitseminister Níkos Anastasiádise teises valitsuses.\n", "id": "ekk_Latn_212211"}
{"text": "Uusanimism\n\nUusanimism on animismi kaasajastatud mõiste, mis kirjeldab, kuidas olla lugupidav hingede suhtes ning püüda mõista maailmavaateid ja eluviise, mis erinevad meie igapäevaelust. Õpetada lugupidavat suhtumist teistesse olenditesse, olgu siis need inimlikud või mitteinimlikud. Läbi selle püütakse mõista maailmavaateid ja eluviise, mis erinevad meie igapäevaelust.\n", "id": "ekk_Latn_212212"}
{"text": "Nieuwe Waterweg\n\nNieuwe Waterweg (hollandi keeles 'uus veetee') on Hollandi linnast Maassluisist läänes asuv laevakanal, mis Reini-Maasi-Scheldti delta haruna Het Scheurist ulatub Hoek van Hollandi juures Põhjamereni. Maasmondiks nimetatakse piirjoont, kus Nieuwe Waterweg ühendub merekaeviku Maasgeuliga, mis on Eurogeuli pikendus. Kokkuvõtteks võib öelda, et see on Reini jõe tehislik suue.\n", "id": "ekk_Latn_212213"}
{"text": "Murati piiripunkt\n\nMurati piiripunkt oli piiripunkt Riia-Pihkva maanteel Võru maakonnas Eesti-Läti piiril.\n\nMurati-Veclaicene Eesti-Läti piiripunkt lõpetas oma tegevuse 2002. aastal.\n\nEsimene piirikordon Muratis asus Peeter Plukki ehitatud ja talle kuuluvas hoones (hilisemal ajal asusid seal pood ja kool), mis anti Eesti piirivalvele rendile. Väikeses toas esimesel korrusel oli piirikordoni kantselei. Maja ülejäänud ruumides elasid piirikordoni ülemad laste ja naistega. Esimene piirikordon lõpetas oma tegevuse pärast II maailmasõda 1945. aastal.\n\nEesti iseseisvuse taastamise järel valvasid piirivalvurid piiri soojakutes. Murati piiripunkt oli üks vana talukoht. 1991. aasta 21. mail ja 23. mai rünnati piiripunkti Riia OMONi poolt. Hiljem koliti piiripunkt endise Murati-Veclaicene piiripunkti hoonesse.\n\nEesti-Läti piiril asusid veel ka Valga-1 piiripunkt, Valga-2 piiripunkt, Valga-3 piiripunkt ja Vana-Ikla, Vastse-Roosa, Mõisaküla, Lilli ja Holdre piiripunktid.\n\n2017. aasta oktoobris avati Murati / Veslicenese endises piiripunktis SuperAlko kauplus.\n", "id": "ekk_Latn_212214"}
{"text": "Cali kartell\n\nCali kartell () oli narkokartell, mille keskus asus Lõuna-Colombias, Cali linna ja Valle del Cauca departemangu ümbruses. Selle asutajad olid vennad Gilberto Rodríguez Orejuela ja Miguel Rodríguez Orejuela ning José Santacruz Londoño. Nad lahkusid Pablo Escobarist ja tema Medellíni kartellist 1980. aastate lõpus, kui Hélmer \"Pacho\" Herrera liitus Cali kartelli juhatusega.\n\nCali kartelli kõrgajal aastatel 1993–1995 väideti, et nende kontrolli all oli üle 80% maailma kokaiiniturust. 1990. aastate keskpaigaks tõi Cali kartelli rahvusvaheline narkokaubandusimpeerium sisse 7 miljardit dollarit aastas.\n", "id": "ekk_Latn_212215"}
{"text": "Eurogeul\n\nEurogeul ehk Euromaasgeul, mille rannikupoolne lõik kannab Maasi jõe järgi nime Maasgeul, on Põhjamerre kaevatud laevatatav süvend, mis ühildub Rotterdami sadamaga. Selle pikkus on 57 km ja sügavus 23 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_212216"}
{"text": "IJgeul\n\nIJgeul ehk IJ-geul on Põhjamerre kaevatud navigatsioonikanal, mis võimaldab laevade ligipääsu IJmuideni ja Amsterdami sadamateni Noordzeekanaali ääres.\n", "id": "ekk_Latn_212217"}
{"text": "Marcel Noebels\n\nMarcel Noebels (sündinud 14. märtsil 1992 Tönisvorstis) on Saksamaa jäähokimängija, kes mängib keskründajana Saksamaa kõrgliiga klubis Berliini Eisbären.\n\nHooajal 2009–10 debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas Krefeld Pinguine'i meeskonnas.\n\nAastatel 2010–2012 mängis ta Western Hockey League'i klubides Seattle Thunderbirds ja Portland Winterhawks.\n\n2011. aastal valis Philadelphia Flyers ta NHL-i draftis 118. valikuna. Kahel hooajal mängis ta Flyersi noorteklubis Adirondack Phantoms American Hockey League'is.\n\nAlates hooajast 2014–15 on ta mänginud Eisbärenis. Hooajal 2019–20 lõi ta Saksamaa kõrgliigas 23 väravat ja andis 26 väravasöötu. Noebels valiti sel hooajal Saksamaa kõrgliiga hooaja parimaks mängijaks ja parimaks ründajaks. Hooajal 2020–21 andis ta Saksamaa kõrgliigas kõikidest mängijatest enim väravasööte (36) ning valiti taas Saksamaa kõrgliiga hooaja parimaks mängijaks ja parimaks ründajaks. Lisaks tuli ta hooajal 2020–21 Eisbäreniga Saksamaa meistriks.\n\n2018. aasta taliolümpiamängudel võitis Noebels Saksamaa jäähokikoondise koosseisus hõbemedali. Jäähoki maailmameistrivõistlustel osales ta esmakordselt 2013. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212218"}
{"text": "Kaidi Ruusalepp\n\nKaidi Ruusalepp (sünninimi Kaidi Oone; sündinud 12. jaanuaril 1976) on Eesti ettevõtja ja jurist, 2022. aasta märtsist Eesti presidendi diginõukoja liige.\n", "id": "ekk_Latn_212219"}
{"text": "Kharálambos Petrídis\n\nKharálambos Petrídis (kreeka keeles Χαράλαμπος Πετρίδης; sündinud 19. oktoobril 1974 Nikosias) on Küprose poliitik.\n\nTa sündis kinnisvaraarendajate pojana\n\nTa on 29. juunist 2020 Küprose kaitseminister.\n", "id": "ekk_Latn_212220"}
{"text": "Dolní Poustevna\n\nDolní Poustevna (saksa keeles Niedereinsiedel) on linn Tšehhis Ústí maakonnas Děčíni ringkonnas. Dolní Poustevna asub Saksamaa piiri ääres, Děčínist ligikaudu 24 km põhjas.\n\nDolní Poustevna asub merepinnast 298 meetri kõrgusel.\n\nAsulat on esmamainitud 1241. aastal. Linnaõigused sai Dolní Poustevna 1918. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212221"}
{"text": "Fred Karu\n\nFred Karu (sündinud 8. märtsil 1993 Tallinnas) on endine eesti ujuja. Aastatel 2009–2014 kuulus Eesti koondisse. Ta lõpetas 2011. aastal Tallinna 21. Kooli. Aastatel 2013–2015 õppis ta Drury ülikoolis Missouri osariigis, USA-s bioloogiat. 2017. aastas on ta Orca Swim Clubis ujumistreener.\n\nFred alustas ujumisega 2001. aastal Kalevi Ujumiskoolis Enn Lepiku õpilasena, hiljem jätkas treeninguid Siiri Põlluveeri juhendamisel Kalevi Ujumiskoolis, aastatel 2004–2009 Järveotsa gümnaasiumi spordiklubis ja 2009. aastast Audentese spordiklubis. Aastatel 2013–2015 kuulus ta Drury ülikooli ujumiskoondisse, treenides Brian Reynoldsi juhendamisel.\n", "id": "ekk_Latn_212222"}
{"text": "Alfred Timmo\n\nAlfred Timmo (sündinud 12. aprillil 2000 Tallinnas) on Eesti käsipallur. Lõpetanud aastal 2019 Põlva Gümnaasiumi.\n", "id": "ekk_Latn_212223"}
{"text": "Karl Ludwig von Krüdener\n\nKarl Ludwig von Krüdener (17. juuni 1737 Virtsu – 18. oktoober 1778) oli Liivimaa mõisnik.\n\nKarl Ludwig von Krüdener põlvnes Krüdeneride suguvõsast ning sündis Virtsu ja Tarvastu mõisa rentniku Johann Friedrich von Krüdeneri (1695–1755) ning Helene Juliane von Patkuli (1708–1750) pojana.\n\nOmandas abielludes Vändra mõisa.\n\nOli Pärnu maakohtu assessor.\n", "id": "ekk_Latn_212224"}
{"text": "Meduza\n\nMeduza (Медуза) on Venemaa interneti- ja sotsiaalmeediaväljaanne, mida juhitakse Riiast. Väljaande asutas Galina Timtšenko, kes oli varem Lenta.ru peatoimetaja.\n\n2021. aastal klassifitseeriti väljaanne Venemaal välismaiseks mõjuagendiks.\n", "id": "ekk_Latn_212225"}
{"text": "Rita Haak\n\nRita Haak (kuni 1961 Margarita Lušpa, perekonnanimi aastatel 1961–1969 Muhhina; sündinud 3. mail 1937; Almatõ, Kasahhi NSV) on eesti endine veemootorisportlane.\n\nTa on lõpetanud 1954. aastal Tapal Balti Raudtee 18. Keskkooli ja 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsika erialal.\n", "id": "ekk_Latn_212226"}
{"text": "NSV Liidu aumeistersportlane\n\nNSV Liidu aumeistersportlane (lühend PMS; vene keeles Почётный мастер спорта СССР, lühend ПМС) oli NSV Liidu sportlastele antud nimetuse rööpväljend.\n\nAmetlik nimetus oli \"NSV Liidu meistersportlase aumärk\" (vene keeles «Почётный знак \"Мастер спорта СССР\"»), seda hakati andma 1959. aastal ning selle andmine lõpetati 26. juunil 1986. Ehkki nimetus \"NSV Liidu aumeistersportlane\" polnud ametlik, on seda peale tavakeele laialdaselt kasutatud ka spordikirjanduses ja -ajakirjanduses.\n\nAumärgi saamiseks tuli eelnevalt NSV Liidu meistersportlaseks saanud sportlasel täita järgneval viiel aastal meistersportlase järgunorm või järgunõuded. Aumeistersportlaseks nimetamisega sai sportlane rinnamärgi ja tunnistuse.\n", "id": "ekk_Latn_212227"}
{"text": "Hoštka\n\nHoštka (saksa keeles Gastorf) on linn Tšehhis Ústí maakonnas Litoměřice ringkonnas. Hoštka asub Litoměřicest umbes 15,5 km idakagus ja Ústí nad Labemist ligikaudu 28 km kagus.\n\nHoštka asub merepinnast 184 meetri kõrgusel.\n\nAsulat on esmamainitud 1266. aastal. Linnaõigused sai Hoštka 1853. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212228"}
{"text": "Matthias Plachta\n\nMatthias Plachta (sündinud 16. mail 1991 Freiburg im Breisgaus) on Saksamaa jäähokimängija, kes mängib ründajana Saksamaa kõrgliiga klubis Mannheimi Adler.\n\nMannheimi Adleri meeskonnas debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas hooajal 2009–10. Klubi põhikoosseisu kuulus ta alates hooajast 2010–11. 2015. aastal tuli ta Adleriga Saksamaa meistriks.\n\nHooajal 2015–16 mängis ta Põhja-Ameerikas American Hockey League'is klubides Springfield Falcons ja Wilkes-Barre/Scranton Penguins.\n\nAlates hooajast 2016–17 mängib ta taas Adleris. 2019. aastal tuli ta klubiga taas Saksamaa meistriks.\n\n2018. aasta taliolümpiamängudel võitis Plachta Saksamaa jäähokikoondise koosseisus hõbemedali. Jäähoki maailmameistrivõistlustel osales ta esmakordselt 2014. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212229"}
{"text": "Mathias Niederberger\n\nMathias Niederberger (sündinud 26. novembril 1992 Düsseldorfis) on Saksamaa jäähokimängija, kes mängib väravavahina Saksamaa kõrgliiga klubis Berliini Eisbären.\n\nSaksamaa kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2010–11 DEG Metro Starsi meeskonnas.\n\n2011. aastal siirdus ta Põhja-Ameerikasse, liitudes Ontario Hockey League'i klubiga Barrie Colts. Hooajal 2013–14 mängis ta American Hockey League'i klubis Manchester Monarchs ja ECHL-i klubis Ontario Reign.\n\nHooajal 2014–15 mängis ta Saksamaa kõrgliigas Eisbäreni meeskonnas. Seejärel mängis ta kuus hooaega Düsseldorfer EG-i meeskonnas. Hooajal 2015–16 valiti Niederberger Saksamaa kõrgliiga hooaja parimaks väravavahiks. Hooajal 2018–19 oli ta Saksamaa kõrgliigas parima tõrjeprotsendiga väravavaht (92,9%). Hooajal 2019–20 oli ta Saksamaa kõrgliigas taas parima tõrjeprotsendiga väravavaht (93%), lisaks lasi ta kõikidest väravavahtidest keskmiselt endale lüüa kõige vähem väravaid mängus (2,05) ja valiti taas Saksamaa kõrgliiga hooaja parimaks väravavahiks.\n\n2020. aasta märtsis naasis ta Eisbäreni. 2021. aastal tuli ta klubiga Saksamaa meistriks.\n\nSaksamaa jäähokikoondise koosseisus osales Niederberger jäähoki maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2018. aastal. 2019. aasta maailmameistrivõistlustel oli ta tõrjeprotsendi poolest paremuselt kolmas väravavaht (94,17%).\n\nTema isa Andreas Niederberger oli samuti jäähokimängija.\n", "id": "ekk_Latn_212230"}
{"text": "Ülo Laumets\n\nÜlo Laumets (7. juuni 1936 Tartumaa – 20. juuni 2004 Harjumaa) oli eesti korvpallur.\n\nTa lõpetas 1958. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (kehakultuuriteaduskonnas). Ülo Laumetsa pikkus oli 178 cm. Tema treenerid olid Viktor Laats, Ilmar Kullam jt.\n\nLaumets tuli Eesti meistriks eri klubide koosseisus neljal korral, lisaks võitis üheksal korral hõbe- ja pronksmedaleid. NSV Liidu rahvaste spartakiaadil 1967. aastal sai Eesti meeskonnaga hõbemedali, NSV Liidu meistrivõistlustel osales Tartu Kalevi (Eesti esindusmeeskond) koosseisus, kellega võitis mitu 5. ja 6. kohta. Kuulus 1954–1967 Eesti koondisse, kapten oli aastatel 1960–1967, meistersportlaseks sai 1958, aumeistersportlaseks 1963.\n\nTöötas hiljem töötas mõnda aega korvpallitreenerina.\n", "id": "ekk_Latn_212231"}
{"text": "British Bull Dog (revolver)\n\nBritish Bull Dog (inglise keelest 'Briti buldog') on Suurbritannia revolver. Relva töötas välja ja tõi 1872. aastal turule Birminghami ettevõte Webley & Scott ning see sai kiiresti populaarseks.\n\nRelva koopiaid hakati valmistama Ameerika Ühendriikides ja mitmes Euroopa riigis. British Bull Dogil on 64-millimeetrine raud, viielasuline trummsalv ning see laseb padruneid .442 Webley või .450 Adams. Webley tootis hiljem ka väiksemaid, .320 ja .380 revolvreid, kuid need ei kandnud British Bull Dogi nime.\n\nCharles J. Guiteau tegi 1881. aastal selle relvaga USA presidendile James Garfieldi atentaadi. Garfield elas rünnaku üle, kuid suri hiljem veremürgistusse.\n", "id": "ekk_Latn_212232"}
{"text": "Sonora kartell\n\nSonora kartell, tuntud ka kui Caro Quintero organisatsioon, oli Mehhiko kuritegelik kartell. Kartelli lagunemisel liideti see Tijuana ja Sinaloa kartellidega.\n\n2007. aastal said Sonora kartellist, Colima kartellist ja Milenio kartellist Sinaloa kartelli harud. 2010. aastaks oli Sonora kartell laiali läinud.\n", "id": "ekk_Latn_212233"}
{"text": "Laubere vald\n\nLaubere vald (läti keeles Lauberes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Suntaži, Madliena, Ķeipene, Lēdmane ja Rembate vallaga.\n\nValla pindala on 80 km². 2011. aasta seisuga elas seal 667 inimest. Aastal 2022 oli elanikke 568. Valla keskuseks on Laubere küla. Vallamaja asub aadressil Ozolu iela 3, vallavanem on Andris Misters.\n", "id": "ekk_Latn_212234"}
{"text": "Markus Eisenschmid\n\nMarkus Eisenschmid (sündinud 22. jaanuaril 1995 Marktoberdorfis) on Saksamaa jäähokimängija, kes mängib ründajana Saksamaa kõrgliiga klubis Mannheimi Adler.\n\nHooajal 2012–13 debüteeris ta Saksamaa esiliigas ESV Kaufbeureni meeskonnas. Seejärel suundus Põhja-Ameerikasse ja mängis kaks hooaega Western Hockey League'i klubis Medicine Hat Tigers.\n\nAastatel 2015–2017 mängis ta American Hockey League'i klubis St. John's IceCaps ja hooajal 2017–18 samasse liigasse kuuluvas klubis Laval Rocket.\n\n2018. aasta juunis naasis Eisenschmid Saksamaale ja liitus Adleriga. 2019. aastal tuli ta Adleriga Saksamaa meistriks.\n\nSaksamaa jäähokikoondise koosseisus osales Eisenschmid maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2018. aastal.\n\nTema õed Tanja ja Nicola on kuulunud Saksamaa naiste jäähokikoondisse.\n", "id": "ekk_Latn_212235"}
{"text": "François-Édouard Picot\n\nFrançois-Édouard Picot (10. oktoober 1786 Pariis – 15. märts 1868 Pariis) oli prantsuse maalikunstnik, kes maalis mütoloogilisi, religioosseid ja ajaloolisi teemasid.\n", "id": "ekk_Latn_212236"}
{"text": "Ķeipene vald\n\nĶeipene vald (läti keeles Ķeipenes pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Suntaži, Madliena, Laubere ja Taurupe vallaga, Sigulda piirkonna Mālpilsi vallaga ning Cēsise piirkonna Zaube vallaga.\n\nValla pindala on 87 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1038 inimest. Aastal 2022 oli elanikke 835. Valla keskuseks on Ķeipene küla. Vallavanem on Vilnis Sirsonis.\n", "id": "ekk_Latn_212237"}
{"text": "Beretta M1915\n\nBeretta M1915 on Itaalia poolautomaatpüstol, mida tootis Beretta. Selle konstrueeris ettevõtte peainsener Tullio Marengoni asenduseks püstolile Glisenti M1910, mis oli keerulise ja ebatöökindla ehitusega. Tegu oli Beretta esimese poolautomaatse püstoliga ning see väljastati esimeses maailmasõjas Itaalia armee sõduritele. Kokku toodeti aastatel 1915–1918 umbes 15 670 püstolit M1915 ning 56 000 püstolit M1915/1917. Mõned nendest olid kasutuses ka teises maailmasõjas. M1915 sarnaneb ehituse poolest teistele Beretta püstolitele, nt M1923, M1934, M1935, M1951, 70, 92, Cheetah ja M9.\n", "id": "ekk_Latn_212238"}
{"text": "Ķeipene\n\nĶeipene on küla (lielciems) Lätis Ogre piirkonnas, Ķeipene valla halduskeskus. Asula asub merepinnast 140 meetri kõrgusel ja jääb piirkonna keskusest Ogrest 44 ning Riiast 77 kilomeetri kaugusele.\n\nKülas on põhikool, rahvamaja, postkontor ja raamatukogu. Sinna jääb Ķeipene bussipeatus.\n\nKüla on tekkinud endise Jaunķeipene mõisa (Neu-Keipen) keskuse juurde. Arenema hakkas see pärast sealse raudteejaama avamist. Nõukogude perioodil rajati sinna Ķeipene sovhoosi keskasula. Aastal 2004 avati sealses jaamahoones kommunikatsioonikeskus ja kinomuuseum, mis on pühendatud Sergei Eisensteinile. Aastal 2000 valmis ka jaama juures olev tuletorni illustratsioon, mille juurde püstitati postkastid Jan Švankmajerile, Otar Iosselianile, Jean-Luc Godardile, Jos Stellingule, Luis Buñuelile ja teistele kinematograafia suurkujudele.\n\nKlētnieki muinaskalmed on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.\n\nLooduskaitse all on tamm ümbermõõduga 4,73 meetrit, pärn ümbermõõduga 3,67 ja kõrgusega 18 meetrit, raagremmelgas ümbermõõduga 2,19 ja kõrgusega 11 meetrit, tamm ümbermõõduga 4,07 ja kõrgusega 18 meetrit, tamm ümbermõõduga 4,34 ja kõrgusega 18 meetrit, Dauuria lehis ümbermõõduga 3,43 ja kõrgusega 14 meetrit, Dauuria lehis ümbermõõduga 3,07 ja kõrgusega 18 meetrit, Ķeipene hiidtamm ja Ķeipene park.\n", "id": "ekk_Latn_212239"}
{"text": "Laubere\n\nLaubere on küla (vidējciems) Lätis Ogre piirkonnas, Laubere valla halduskeskus. Asula asub merepinnast 85 meetri kõrgusel Abze jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest Ogrest 32 ning Riiast 68 kilomeetri kaugusele.\n\nKülas on põhikool, kultuurimaja, postkontor ja raamatukogu. Sinna jääb Laubere bussipeatus.\n\nLohukivi hiiepaik on kohaliku kaitse all olev muinsusmälestis.\n\nLooduskaitse all on pärn ümbermõõduga 3,87 ja kõrgusega 22 meetrit.\n\nLauberet on esmamainitud 1567. aastal (Loburen). Tänapäevane asula rajati Nõukogude perioodil Ozolmuiža mõisa (Absenau) keskuse juurde kui samanimelise sovhoosi keskasula, sellal kui endine Laubere mõis jääb tänapäeval Krodzinieki külla.\n", "id": "ekk_Latn_212240"}
{"text": "Mikkel Bødker\n\nMikkel Bødker (sündinud 16. detsembril 1989 Brøndbys) on Taani jäähokimängija, kes mängib Rootsi kõrgliigaklubis HV71 ründajana paremäärel.\n\n2005. aastal liitus ta Rootsi klubiga Frölunda HC, mille meeskonnas debüteeris ta Rootsi kõrgliigas hooajal 2006–07. Seejärel siirdus ta Põhja-Ameerikasse, liitudes Ontario Hockey League'i klubiga Kitchener Rangers, kellega tuli hooajal 2007–08 liiga meistriks.\n\n2008. aastal valis Phoenix Coyotes ta NHL-i draftis kaheksanda valikuna. Coyotesi meeskonnas debüteeris ta NHL-is hooajal 2008–09. Esimese värava lõi ta NHL-is 12. oktoobril 2008 mängus Anaheim Ducksi vastu. Debüüthooajal lõi Bødker liigas 11 väravat ja andis 17 väravasöötu.\n\nCoyotesis mängis Bødker kokku kaheksal hooajal. Individuaalselt oli tema edukaim hooaeg 2013–14, mil ta lõi NHL-is 19 väravat ja andis 32 väravasöötu. Hooaja 2012–13 esimeses pooles toimunud NHL-i tööseisaku ajal mängis Bødker Soome kõrgliigaklubis Lukko.\n\n2016. aasta veebruaris siirdus Bødker Colorado Avalanche'i, kus mängis vaid hooaja lõpuni. Seejärel mängis ta kaks hooaega San Jose Sharksi (2016–2018) ja kaks hooaega Ottawa Senatorsi (2018–2020) ridades.\n\n2020. aasta mais sõlmis ta kaheaastase lepingu Šveitsi kõrgliigaklubiga HC Lugano. 2022. aasta juunis sõlmis ta üheaastase lepingu HV71-ga.\n\nTaani jäähokikoondise koosseisus osales Bødker 2022. aasta taliolümpiamängudel. jäähoki Maailmameistrivõistlustel osales ta Taani koondise koosseisus esmakordselt 2009. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212241"}
{"text": "Bodeo M1889\n\nBodeo M1889 (itaalia keeles Pistola a Rotazione, Sistema Bodeo, Modello 1889) on Itaalia revolver, mis sai nime Itaalia tulirelvakomisjoni juhi Carlo Bodeo järgi. Seda toodeti aastatel 1889–1931 paljudes Itaalia ja Hispaania relvatehastes. Bodeo revolver oli Itaalia armees kasutusel esimeses maailmasõjas, sõdadevahelise perioodi koloniaalsõdades ning teises maailmasõjas. Revolvrist on kaks varianti ning need erinevad üksteisest vaid väliselt.\n", "id": "ekk_Latn_212242"}
{"text": "Markus Lauridsen\n\nMarkus Holton Lauridsen (sündinud 28. veebruaril 1991 Gentoftes) on Taani jäähokimängija, kes mängib kaitsjana Rootsi kõrgliiga klubis Malmö Redhawks.\n\nAastatel 2010–2012 mängis ta United States Hockey League'i klubis Green Bay Gamblers. Hooaja 2012–13 esimeses pooles mängis ta Central Hockey League'i klubis Denver Cutthroats. Seejärel liitus ta American Hockey League'i klubiga Lake Erie Monsters, kus mängis kuni hooaja 2014–15 lõpuni.\n\nHooajal 2015–16 mängis Lauridsen Rootsi esiliiga klubis AIK IF, hooajal 2016–17 Rootsi kõrgliiga klubis Leksands IF ja hooajal 2017–18 Saksamaa kõrgliiga klubis EHC München. 2018. aastal tuli ta Müncheniga Saksamaa meistriks. Aastatel 2018–2020 mängis ta Rootsi kõrgliigas kaks hooaega HV71 ridades. Seejärel liitus ta Redhawskiga.\n\nTaani jäähokikoondise koosseisus osales Lauridsen jäähoki maailmameistrivõistlustel esimest korda 2013. aastal.\n\nTema vanem vend Oliver Lauridsen on samuti jäähokimängija.\n", "id": "ekk_Latn_212243"}
{"text": "Suntaži vald\n\nSuntaži vald (läti keeles Suntažu pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ogresgalsi, Laubere, Ķeipene, Tīnūži ja Rembate vallaga, Ropaži piirkonna Ropaži vallaga ning Sigulda piirkonna Mālpilsi vallaga.\n\nValla pindala on 160 km². 2011. aasta seisuga elas seal 1938 inimest. Aastal 2022 oli elanikke 1633. Valla keskuseks on Suntaži küla. Vallavanem on Valdis Ancāns.\n", "id": "ekk_Latn_212244"}
{"text": "Hrotovice\n\nHrotovice (saksa keeles Hrottowitz) on linn Tšehhis Vysočina maakonnas Třebíči ringkonnas. Hrotovise asub Třebíčist umbes 17 km ja Jihlavast ligikaudu 47 km kagus.\n\nHrotovice paikneb merepinnast 417 meetri kõrgusel.\n\nHrotovicet on esmamainitud 1228. aastal.\n\nHrotovices on sündinud tšehhi kunstnik František Bohumír Zvěřina (1835–1908).\n", "id": "ekk_Latn_212245"}
{"text": "Sebastian Dahm\n\nSebastian Dahm (sündinud 28. veebruaril 1987 Kopenhaagenis) on Taani jäähokimängija, kes mängib väravavahina Austria kõrgliiga klubis Klagenfurt AC.\n\nAastatel 2005–2008 mängis Dahm Ontario Hockey League'is. Hooajal 2008–09 mängis ta American Hockey League'i klubis Syracuse Crunch ja ECHL-i klubis Johnstown Chiefs. Hooajal 2009–10 mängis ta ECHL-i klubis Alaska Aces ja International Hockey League'i klubis Bloomington PrairieThunder.\n\nAastatel 2011–2015 mängis Dahm Taani kõrgliiga klubis Rødovre Mighty Bulls. Hooajal 2014–15 oli Dahm Taani kõrgliigas parima tõrjeprotsendiga väravavaht (92,7%). Aastatel 2015–2017 mängis ta Austria kõrgliiga klubis Graz99ers ning oli mõlemal hooajal liigas parima tõrjeprotsendiga väravavaht (vastavalt 93,1% ja 93,3%). 2017. aastal liitus ta Saksamaa kõrgliiga klubiga Iserlohn Roosters, kus mängis kaks hooaega. Hooajal 2019–20 mängis ta Saksamaa kõrgliigas Berliini Eisbäreni ridades.\n\n2020. aastal liitus ta Klagenfurtiga. 2021. aastal tuli Dahm klubiga Austria meistriks. Hooajal 2020–21 oli ta Austria kõrgliigas parima tõrjeprotsendiga värvavaht (93,1%) ja lasi kõikidest väravavahtidest endale lüüa keskmiselt kõige vähem väravaid mängus (1,81). Dahm valiti hooaja väärtuslikumaks mängijaks ja hooaja sümboolsesse koosseisu.\n\nTaani jäähokikoondise koosseisus osales jäähoki maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2009. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212246"}
{"text": "Het Scheur\n\nHet Scheur on Reini-Maasi-Scheldti delta haru Lõuna-Hollandis, mis voolab Oude Maasi ja Nieuwe Maasi harude ühinemiskohast mööda Rozenburgi ja Maassluisi linnu läände. See jätkub Nieuwe Waterwegina, kuni suubub Põhjamerre.\n", "id": "ekk_Latn_212247"}
{"text": "Borchardt C93\n\nBorchardt C93 on Saksa poolautomaatpüstol, mille 1893. aastal konstrueeris Hugo Borchardt, kes lähtus Maximi kuulipilduja ehitusest. Borchardt arendas enda püstolile ka padruni 7.65×25 mm Borchardt. Väidetavalt oli oma osa püstoli väljatöötamisel ka Borchardti abilisel Georg Lugeril. Berliini tehas Deutsche Waffen- und Munitionsfabriken tootis sõjaväe tellimuste ootuses tuhandeid C93 püstoleid. Tegu oli esimese masstoodetud poolautomaatpüstoliga.\n", "id": "ekk_Latn_212248"}
{"text": "Emil Kristensen\n\nEmil Løjborg Kristensen (sündinud 20. septembril 1992 Esbjergis) on Taani jäähokimängija, kes mängib kaitsjana Saksamaa kõrgliiga klubis Schwenninger Wild Wings.\n\nTa alustas klubikarjääri kodulinna klubis Esbjerg EfB Ishockey, mille meeskonnas debüteeris ta Taani kõrgliigas hooajal 2009–10.\n\nAastatel 2013–2015 mängis ta Rootsi esiliiga klubis Oskarshamn IK. Hooajal 2015–16 mängis ta Rootsi kõrgliiga Rögle BK-i ja hooajal 2016–17 Linköpingsi meeskonnas. Aastatel 2017–2019 mängis ta Soome kõrgliiga klubis KooKoo. Hooajal 2019–20 mängis ta Šveitsi esiliigas EVZ Academy võistkonnas. 2020. aastal liitus ta Schwenninger Wild Wingsiga.\n\nTaani jäähokikoondise koosseisus osales Kristensen jäähoki maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2014. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212249"}
{"text": "Ogresgalsi vald\n\nOgresgalsi vald (läti keeles Ogresgala pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ogre ja Ķegumsi linnaga ning Tīnūži, Tome, Rembate ja Suntaži vallaga.\n\nValla pindala on 93,5 km². 2011. aasta seisuga elas seal 3315 inimest. Aastal 2022 oli elanikke 3070. Valla keskuseks on Ogresgalsi küla. Vallamaja asub aadressil Bumbieru iela 9, vallavanem on Ilze Čiščakova.\n", "id": "ekk_Latn_212250"}
{"text": "Jaapan Esimeses maailmasõjas\n\nJaapan osales Esimeses maailmasõjas aastatel 1914–1918 Antanti poolel koos Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritanniaga. Nende vastu sõdisid Kolmikliiduga Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaaliaga.\n\nJaapanil oli Esimeses maailmasõjas oluline roll mereteede kindlustamisel Vaikse ookeani lääneosas ja India ookeanis Saksa mereväe vastu. Poliitiliselt kasutas Jaapan võimalust laiendada oma mõjusfääri Hiinas ning taotles tunnustust sõjajärgse geopoliitika suure jõuna. Esimese maailmasõja esimestel nädalatel andis Jaapan Ühendkuningriigile lubaduse, et ta astub sõtta, kui tal õnnestub seeläbi haarata Saksamaa territooriumid Vaikses ookeanis. Ning nagu mainitud, siis mängis sõtta astumisel rolli soov kasutada võimalust laiendada Jaapani mõju Hiinas.\n\n7. augustil saatisiski Briti valitsus Jaapanile abipalve, et nad hävitaksid Saksamaa mereväe üksused, kes on Hiina vetes. Jaapan saatis 15. august 1914 Saksamaale ultimaatumi ning kuna sellele ei vastatud, siis 23. augustil kuulutas Jaapan Saksamaale sõja keiser Taisho juhtimisel.\n", "id": "ekk_Latn_212251"}
{"text": "Nichlas Hardt\n\nNichlas Hardt (sündinud 6. juulil 1988 Rødovres) on Taani jäähokimängija, kes mängib ründajana Taani kõrgliiga klubis Rungsted Seier Capital.\n\nHooajal 2007–08 debüteeris ta Taani kõrgliiga klubis Herlev Hornets. Samal hooajal mängis ta ka Soome kõrgliiga klubis Tappara.\n\nAastatel 2008–2011 mängis Rootsi esiliiga klubis Malmö Redhawks. Aastatel 2011–2014 mängis ta Soome kõrgliiga klubis Jokerit.\n\nAastatel 2014–2020 mängis Hardt Rootsi kõrgliigas, mängides esmalt kaks hooaega Linkopingsis (2014–16), kolmel hooajal Redhawksis (2016–19), hooaja 2018–19 teises pooles Växjö Lakersis ning hooajal 2019–20 Oskarshamnis ja Linkopingsis. 2020. aastal naasis ta Taani kõrgliigasse, liitudes Rungstediga.\n\nTaani jäähokikoondise koosseisus osales ta jäähoki maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2008. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212252"}
{"text": "Julian Jakobsen\n\nJulian Jakobsen (sündinud 11. aprillil 1987 Aalborgis) on Taani jäähokimängija, kes mängib keskründajana Taani kõrgliiga klubis Aalborg Pirates.\n\nAalborg Piratesi meeskonnas debüteeris ta Taani kõrgliigas hooajal 2004–05. Aastatel 2007–2009 mängis Taani kõrgliigas Odense Bulldogsi ridades.\n\n2009. aastal liitus ta Rootsi klubiga Sodertalje SK, kellega mängis kaks esimest hooaega Rootsi kõrgliigas ja hooajal 2011–12 Rootsi esiliigas.\n\nAastatel 2012–2017 mängis Jakbosen Saksamaa kõrgliiga klubis Hamburg Freezers. Hooajal 2016–17 naasis ta Aalborg Piratesi. Hooajal 2017–18 tuli ta Piratesiga Taani meistriks. Samal hooajal oli ta Taani kõrgliigas Soome mängija Toni Kallela kõrval enim väravasööte andnud mängija (39), lisaks valiti Jakbosen sel hooajal liiga hooaja parimaks mängijaks ja hooaja sümboolsesse koosseisu.\n\nTaani jäähokikoondise koosseisus osales Jakbosen jäähoki maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2009. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212253"}
{"text": "Evy Laamann Kalbus\n\nEvy Laamann Kalbus (26. november 1922, Võru – 5. jaanuar 2021, Bowie linn, Marylandi osariik, USA) oli Eesti vabadusvõitleja ja raamatukogutegelane.\n\n2018. aasta septembris püstitati Järvamaale Amblasse ausammas Artur Sirgule ja selles oli suur roll just Evy Laamannil ning tema raamatul \"Tõde ei põle tuleski\".\n", "id": "ekk_Latn_212254"}
{"text": "Ogresgals\n\nOgresgals (ka Kārļi) on küla (lielciems) Lätis Ogre piirkonnas, Ogresgalsi valla halduskeskus. Asula asub merepinnast 40 meetri kõrgusel paigas, kus Ranka jõgi Ogresse suubub. Küla jääb piirkonna keskusest Ogrest 9 ning Riiast 46 kilomeetri kaugusele.\n\nKülas on põhikool, rahvamaja, apteek, postkontor ja raamatukogu. Küla koosseisu kuuluvad ka Ogre suvilakooperatiiv ja Dārziņi piirkond. Seal asuvad D/s Dārziņi, Gāršase, Jaunzāģeri, Kārļi, Truči, Lībieškalnsi, Lielstaldāti, Ogresgala skola ja Ogresgalsi bussipeatused.\n\nLooduskaitse all on Zāģeri künnapuu, Truči tammed, Spārīši künnapuu, Lapsiņase tamm, Kalda künnapuu, Vīteri tamm, Brīviņi tamm, Ogresgalsi kalmistu mänd, tamm ümbermõõduga 4,61 ja kõrgusega 18 meetrit, robiinia ümbermõõduga 2,6 ning kõrgusega 17 meetrit, elupuu ümbermõõduga 1,5 ja kõrgusega 15 meetrit, elupuu ümbermõõduga 1,52 ning kõrgusega 14 meetrit, tamm ümbermõõduga 4,19 ja kõrgusega 20 meetrit, kaks tamme ümbermõõduga 4 meetrit ja tamm ümbermõõduga 4 ning kõrgusega 25 meerit.\n\nOgresgals kujunes endise Vārma mõisa aladele vallakooli ja vallamaja juurde. Nõukogude perioodil asusid seal Ogre aianduslik katsemajand ja kolhoosi Kopdarbs osakonnakeskus. Sealses kultuurimajas alustas oma tegevust ansambel Odis.\n", "id": "ekk_Latn_212255"}
{"text": "August Kõrgma\n\nAugust Kõrgma (kuni 1935. aastani August Korkmann; 2. detsember 1891 Prümli küla, Ambla kihelkond, Järvamaa – 11. mai 1966 Stockholm, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (major) ja piirivalvur.\n\nOmandas algkooliõpetaja kutse ja mobiliseeriti Esimese maailmasõja ajal Vene sõjaväkke. Lõpetas sõjaaegse lipnike kursuse.\n\nVabadussõja puhkedes oli Paide omakaitse ülem. Viidi üle 9. Jalaväepolku, kus oli ratsakomando ülem ja võttis osa paljudest lahinguist nii lõuna- kui ka Narva rindel.\n\n1923. aastal läks üle piirivalve koosseisu, kus algul oli rajooniülem Kuressaares ja siis Plüssa kordoni ülem Narva jaoskonnas. Hiljem tegutses Irboskas Petseri jaoskonnas õpperajooni ja piirivalvurite kooli juhatajana. 1939. aastal määrati Narva piirivalvejaoskonna ülemaks. Teenis sel ametikohal kuni Eesti piirivalve likvideerimiseni. 1939. aasta 8. oktoobri hommikul avas just tema Nõukogude vägede sissetulekuks Narva piiril värava.\n\nJuunis 1940 määrati ta Petseri piirivalvejaoskonna ülemaks. Eesti piirivalve likvideerimise järel jäeti August Kõrgma Nõukogude piirivalvevägede koosseisu. Arreteeriti NKVD poolt 1941. aasta juunis, kuid vabastati tänu sellele, et oli töötanud NKVD piirivalvevägedes. Seejärel varjas ta end Läänemaal.\n\nSaksa okupatsiooni ajal alustas Narvas piirivalveüksuse moodustamist, see aga liideti 185. Eesti Julgestusgrupiga. Kuna see kavatseti saata Venemaale valveteenistusse, siis lahkus teenistusest. Oli aastatel 1943–1944 Haapsalus Omakaitse Lääne maleva ülem.\n\nRootsis elas Södertäljes. Oli pikka aega Eesti Rahvusfondi (ERF) sealse osakonna esimees ning kuulus ka ERFi juhatusse. Osales muudegi Södertälje eestlaste organisatsioonide töös.\n", "id": "ekk_Latn_212256"}
{"text": "Maria Saal\n\nMaria Saal (sloveeni: Gospa Sveta) on vald ja alev Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurdi ringkonnas. See asub ajaloolise Zollfeldi tasandiku (Gosposvetsko polje) idaosas, mis on Glani jõe lai org. Valla osad on Kading, Karnburg, Möderndorf, Possau ja St. Michael am Zollfeld.\n", "id": "ekk_Latn_212257"}
{"text": "Velký Šenov\n\nVelký Šenov (saksa keeles Groß-Schönau in Böhmen) on linn Tšehhis Ústí maakonnas Děčíni ringkonnas. Velký Šenov asub Saksamaa piirist 3,5 km kaugusel, Děčínist ligikaudu 27 km põhjakirdes.\n\nVelký Šenov asub merepinnast 357 meetri kõrgusel.\n\nAsulat on esmamainitud 1404. aastal. Linnaõigused sai Šenov 1907. aastal. 3. juunil 1914 sai linn nimeks Velký Šenov.\n", "id": "ekk_Latn_212258"}
{"text": "Xian H-20\n\nXian H-20 (hiina keeles 轰-20) on radarile vähemärgatav Hiina Rahvavabastusarmee Õhujõudude allahelikiiruseline arendamisjärgus strateegiline vaidtiib pommituslennuk (sarnaneb USA lennkile B-2), mis võiks plaanitavalt lennata vahetankimisteta 8000 km kaugusele.\n", "id": "ekk_Latn_212259"}
{"text": "Rickard Rakell\n\nRickard Lars Gunnar Roland Rakell (sündinud 5. mail 1993 Sollentunas) on Rootsi jäähokimängija, kes mängib NHL-i klubis Pittsburgh Penguins ründajana vasakäärel.\n\n2010. aastal siirdus ta Rootsi klubist AIK IF Põhja-Ameerikasse, asudes mängima Ontario Hockey League'i klubis Plymouth Whalers.\n\n2011. aastal valis Anaheim Ducks ta NHL-i draftis 30. valikuna. 2012. aasta juulis sõlmis ta klubiga kolmeaastase lepingu. NHL-is debüteeris Rakell 19. jaanuaril 2013 mängus Vancouver Canucksi vastu. Esimese värava lõi ta liigas 25. aprillil 2014 Stanley karika väljalangemismängus Dallas Starsi vastu. Alates hooajast 2014–15 on Rakell kuulunud Ducksi põhikoosseisu.\n\n2016. aasta oktoobris pikendas Rakell Ducksiga lepingut kuue aasta võrra. Individuaalselt on tema seni edukaim hooaeg olnud 2017–18 (34 väravat, 35 väravasöötu). 2018. aastal valiti ta NHL-i tähtede mängule. 2022. aasta märtsis kaubeldi Rakell Pittsburgh Penguinsi.\n\n2012. aastal tuli Rakell Rootsi kuni 20-aastaste koondise koosseisus juunioride maailmameistriks. 2018. aastal tuli ta maailmameistriks Rootsi jäähokikoondisega. 2018. aasta maailmameistrivõistlustel oli Rakell Rootsi resultatiivseim mängija (6+8).\n", "id": "ekk_Latn_212260"}
{"text": "Budistlik arhitektuur\n\nBudistlikus arhitektuuris on kõige levinum mälestis stuupa. Stuupad olid algselt Buddha ja tema õpilaste kääpad, need on vanaaegsete kääbaste kujulised. Varsti said neist Buddha nirvaanasse mineku sümbolid ning meditatsiooni- ja palveobjektid. Hiljem hakati stuupadesse paigutama säilmete asemel ärakantud mungarüüsid, pokaale või pühakirju. Neid saab käsitada ka monumentaalsete kosmosekujutistena. Ašoka laskis ehitada palju stuupasid, aga enamik neist on hävitatud või oluliselt ümber ehitatud. Kõige vanematest stuupadest on kõige tuntumad Bharhuti stuupa (alustatud umbes 200 eKr) ja Sanchi stuupa (umbes 2. sajand eKr – 3. sajand pKr). Suur Sanchi stuupa on tüüpilise India stuupa näide. Poolkerakujuline ehitis on ümbritsetud balustraadiga, millel on neli portaali, mis on pööratud nelja ilmakaarde. Kupli peal on nelinurkne käsipuu, mille keskel on torn. Torni küljes on üksteise kohal mitu kividest sirmi.\n\nTeised budistlikud ehitustüübid on tšaitja (tempel) ja vihaara (klooster). Tšaitjas on tavaliselt väiksem stuupa või Buddha kuju templisaali tagaplaanil. Vihaaras on kokkuehitatud mungakongid, mis ümbritsevad ühise usulise tegevuse kohta.\n\nVanimad säilinud kloostrid ja templid on raiutud kaljuseintesse alates umbes 3.–2. sajandist eKr kuni umbes 650. aastani pKr. Neid on muu hulgas on Bhajas, Karlis ja Elloras. Kõige tuntumad on 29 kaljukoobast Ajantas (Ajanta kaljutemplid). Nende arhitektuur näitab, et nende eeskujuks olid vabad puitehitised.\n", "id": "ekk_Latn_212261"}
{"text": "Hinduistlik arhitektuur\n\nKa paljud varajased hästi säilinud hinduistlikud templid on raiutud kaljuseintesse, sealhulgas Kailāsa tempel Elloras (8. sajand) ja selle kaasaegsed Šiva templid Elephantas. Need on rikkalikult kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega.\n\nVanimad säilinud hinduistlikud kivitemplid pärinevad 5.–8. sajandist (Aihole ja Badami) järgivad lihtsat põhiplaani, mille keskmes on pühamu ise, väike pime ruum garbhagriha, kus elab jumalus, kellele tempel on pühendatud. Enam-vähem samasugune põhiplaan on hilisematel hinduistlikel templitel. Pühamu kõrval üks või mitu eri otstarbega saali (mandapat), näiteks natamandapas tantsitakse rituaalseid tantse. Pühamu kohal on torn. Portaalid on sageli toretsevad. Templit käsitatakse kosmose peegeldusena, kus templitorn vastab maailmamäele Merule, mis on universumi kese.\n\nPõhja- ja Lõuna-Indial templiarhitektuuril on märgatavad stiilierinevused, eelkõige tornide ja portaalide kujus. Templitornid on põhjastiilis kõrged ja ümarad (śikhara), lõunastiilis madalamad ja püramiidjad (vimāna). Põhja-Indias on templitorn domineeriv element. Lõuna-Indias jättis püramiidjas portaal (gopura) hiljem templitorni varju. Islami 11. sajandi sissetungilained katkestasid Põhja-India templitraditsiooni (palju templeid ka hävitati), Lõuna-India templiarhitektuur arenes edasi. Põhja-India kuulsad templid on Lingaraja tempel (11. sajand) Bhubaneswaris, Khajuraho templid (10.–11. sajand), mis on rikkalikult kaunistatud tantristlike erootiliste skulptuuridega, ja Konarak (13. sajand) ja Jagannatha tempel (umbes 1100) Puris. Arvukate Lõuna-India templite seas on olulisemad rannatempel umbes 700. aastast Mahabalipuramis, Šiva tempel (11. sajand) Tanjore'is, Minakshi tempel (17. sajand) Madurais ja Hoyshalesvara tempel (12. sajand) Halebidis.\n", "id": "ekk_Latn_212262"}
{"text": "Sanskritikeelne kirjandus\n\nIndia kirjanduse vanima kihistuse moodustavad veedade usundi religioossed tekstid. Olulisimate sanskritikeelsete teoste hulka kuuluvad veedad (1300–500 eKr), upanišadid (umbes 700–500 eKr) ja kaks mahukat eepost \"Mahābhārata\" ja \"Rāmājana\". Tekstid käsitlevad hinduismi mütoloogiat ja usundiga seotud teemasid. Lisaks loodi sanskriti keeles palju muid olulisi teoseid religiooni, filosoofia, poliitika ja teaduse alal.\n\nVeedakirjanduse tuum on neli veedat. Tähtsaim neist on Rigveda, mille vanimad osad pärinevad tõenäoliselt 15.–13. sajandist eKr. See koosneb rohkem kui tuhandest hümnist, milles aarja preesterluuletajad ülistavad vägevaid jumalaid ja nende tegusid või kutsuvad neid appi.\n\nVeedadele lisanduvad braahmanad, milles räägitakse veedade usundi keerulistest ohvritalitustest.\n\nAranjakad ja upanišadid sisaldavad ohverdamismüstikat ning esoteerilisi ja filosoofilisi vaateid.\n\nVeedakirjandusele lisandusid suutrad – käsiraamatud, mis aforismide või väga lühikeste reeglite kujul käsitlevad preestrite tarbeks eriteadusi, näiteks foneetikat, grammatikat ja rituaale.\n\nVeedade ajastu lõpus umbes 6. sajandil eKr toimusid suured poliitilised, ühiskondlikud ja usulised muutused, millest sai alguse hinduism. Veedade usund jäi tagaplaanile ja veedatekstid kaotasid oma algse tähtsuse, kuigi need jäid hinduismi pühakirjadeks. Hinduismis omandasid tähtsuse nii varajase hinduismi ajal tekkinud tekstid kui ka need, mis loodi hiljem hinduismi eri suundade raames. Veedakirjandusele kõige lähemal on dharmašaastrad, mis käsitlevad muu hulgas eri seisuste usulisi ja ühiskondlikke kohustusi, kuninga ülesandeid, kohtumõistmist ja poliitikat. Tähtsaim dharmašaastra on \"Manu seadmuseraamat\", mis praegu tuntud kujul pärineb arvatavasti 2. sajandist pKr. Väga populaarne on ulatuslik tekstide rühm puraanad, mille tekkeaeg on 4.–14. sajand pKr.\n\nKui veedakirjandus peegeldab preestrite valitsevat rolli, siis kaks suurt eepost \"Mahābhārata\" ja \"Rāmājana\" annavad tunnistust ühiskonna struktuuri muutumisest. Nendes on esiplaanil kuningavõim ja sõdalastest aadel. \"Mahābhārata\" on tekkinud ajavahemikus 3. sajandist eKr 3. sajandini pKr. See on jutustus hõimuvaenust, mille tegevusse on sisse põimitud jutustusi kuningatest ja kangelastest. Üheks selle osaks on kuulus õpetuspoeem \"Bhagavadgītā\". \"Rāmājana\", mille peategelane on jumalik kangelane Rāma, omandas lõpliku kuju tõenäoliselt 1. sajandil pKr. Need kaks eepost on India mahukaimad luuleteosed ning kuuluvad hinduistliku mütoloogia tähtsaimate allikate hulka.\n\nValmide ja muinasjuttude kogumikke koostati usuliseks otstarbeks juba ammu. Samuti loodi neid meelelahutuslikel eesmärkidel või selleks, et anda õpetust riigiasjades. Kuulsaim India valmikogumik on \"Pantšatantra\", mis pärineb arvatavasti esimestest sajanditest pKr. Sel teosel on olnud suur mõju ka Euroopa valmidele. \"Pantšatantra\" üks hilisem töötlus on \"Hitopadeša\". Üks tuntumaid muinasjutukogumikke on \"Šukasaptati\".\n\nIndialastel on iidsest ajast olnud tung oma vaimseid tegevusi süsteemi panna. Sellest kalduvusest on sündinud käsiraamatud veedade usundi preestritele. Klassikalisel ajajärgul tegutsesid koolid, mis süstemaatiliselt tegelesid kõigi teadmisharudega, nagu näiteks grammatika, poeetika, õigusteadus, filosoofia, poliitika, erootika (tuntud on Vātsjājana \"Kaamasuutra\") ja loodusteadused.\n\nÜks sanskritikeelse klassikalise kunstluule eeldusi oli keelenormide fikseerimine. Klassikalise sanskriti kodifitseerimisel etendas tähtsaimat osa grammatik Pānini (umbes 6. sajand eKr), kes oma grammatikas analüüsis geniaalse valemisüsteemi abil läbi keele kõik küljed. Muidugi analüüsiti ka luulekunsti. Kuulsaimad luuleteoreetikud olid Bhāmaha (7. sajand), Dandin (7.–8. sajand) ja Ānandavardhana (umbes 850). India klassikalise esteetika kaks põhimõistet on rasa (õieti 'maitse', siin 'meeleolu') ja alaṃkārā 'kaunistus'. Rasa tähistab meeleolusid, mis tuleb lugejal või vaatajal esile kutsuda, et ta elaks sisse tunnetesse, mida luuletuses või näidendis väljendatakse. \"Kaunistusi\" ehk stiili- ja kõnekujundeid kirjeldatakse teoreetilistes töödes väga üksikasjalikult. Tähtsamate kujundite seas on võrdlus (upamā), metafoor (rūpaka), hüperbool (atiśayokti) ja sõnamäng (śleṣa).\n\nIndialased peavad \"Rāmājanat\" oma esimeseks kunsteeposeks. Seal kasutatakse palju stiilikujundeid, mis on hilisemas kunstluules väga olulised. Esimene oluline eepik on budistlik luuletaja Ašvaghoša (2. sajand). Hinnatuim sanskriti ilmalik luuletaja (eepik ja lüürik) ja näitekirjanik, klassikalise ajajärgu suurim kirjanik on Kālidāsa (3.–4. sajand), kelle luule on tuntud oma tundlike loodus- ja armastuskirjeldustega. Tema näidenditest on säilinud ainult kolm: \"Mālavikāgnimitram\", \"Vikramorvaśīyam\" ja \"Abhijñānaśākuntalam\", mis põhineb \"Mahābhārata\" jutustusel. Paljud Kālidāsast hilisemad eepikud panid liiga palju rõhku teoreetikute täpsele järgimisele, mis ei tulnud kunstilisest küljest kasuks. Suured eepikud pärast Kālidāsat olid Kumāradāsa ja Bhatti, kes elasid 7. sajandi paiku. Nende eepilise luule aines on Rāma legend. Samal ajal tegutsesid Bhāravi ja Māgha, kes kasutasid \"Mahābhārata\" ainest.\n\nTähtsamad lüürikud pärast Kālidāsat olid Bhartrihari (7. sajand), Amaru (8. sajand) ja Bilhana (11. sajand). Džajadeva (12. sajand) teos \"Gītagovinda\" on lüürika ja dramaatika vahepealne.\n\nKlassikalised sanskritikeelsed romaanid on proosateosed, mis on stiililiselt lähedased eepilisele luulele. Nende sisu ei ole aga enamasti võetud mitte religioossest pärimusest, vaid muinasjuttudest. Tähtsamad autorid on Dandin, Subandhu (7.–8. sajand) ja Bānabhatta (7. sajand).\n\nKlassikalise India näitekirjanduse žanreid tegelasi, süžeesid jms on põhjalikult käsitletud teoreetilistes teostes. Tuntuim õpik on Bharata Muni \"Nāṭyaśāstra\", mis praegusel kujul pärineb arvatavasti 6. sajandist. Tähtsamad näitekirjanikud on Bhāsa (4. sajand või varem), Kālidāsa, Harša (7. sajand) ja Bhavabhūti (7.–8. sajand).\n", "id": "ekk_Latn_212263"}
{"text": "Ħalfa Rock\n\nĦalfa Rock on 0,48 hektari suurune saar Maltas Gozo idarannikul. Saare maltakeelne nimekuju on Il-Ġebla tal-Ħalfa (tõlkes Vandumiskalju). Saar koosneb lubjakivist.\n", "id": "ekk_Latn_212264"}
{"text": "Henrik Tömmernes\n\nJoakim Henrik Tömmernes (sündinud 28. augustil 1990 Karlstadis) on Rootsi jäähokimängija, kes mängib kaitsjana Rootsi kõrgliigaklubis Frölunda.\n\nRootsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2008–09 Frölunda meeskonnas.\n\n2011. aastal valis Vancouver Canucks ta NHL-i draftis 210. valikuna. Canucksiga sõlmis ta lepingu 2013. aastal. Hooajal 2013–14 asus ta mängima American Hockey League'is Canucksi noorteklubis Utica Comets, kuid NHL-is tal Canucksi meeskonnas debüüdi teha ei õnnestunud. 2015. aasta jaanuaris naasis Tömmernes Euroopasse, mängides hooaja lõpuni Soome kõrgliigaklubis Tappara. Samal hooajal jõudis ta Tapparaga Soome meistrivõistlustel finaali, kus kaotati Oulun Kärpätele.\n\nAastatel 2015–2017 mängis Tömmernes taas Frölundas. Aastatel 2016 ja 2017 võitis ta klubiga Jäähoki Meistrite Liiga. Hooajal 2015–16 oli Tömmernes Meistrite Liigas resultatiivseim kaitsemängija (3+7). 2016. aastal tuli ta Frölundaga ka Rootsi meistriks. Hooajal 2016–17 oli Tömmernes Rootsi kõrgliigas resultatiivseim kaitsemängija (8+31) ning ta valiti liiga hooaja parimaks kaitsjaks.\n\n2017. aasta mais sõlmis ta lepingu Genève-Servette'iga. 2023. aastal tuli ta Genève-Servette'iga Šveitsi meistriks. 2020–2023 valisid ajakirjanikud Tömmernesi neljal hooajal järjest Šveitsi kõrgliiga hooaja parimaks kaitsjaks. Hooajal 2021/22 valiti ta kogu liigahooaja väärtuslikumaks mängijaks. Hooaegadel 2021/22 ja 2022/23 oli ta Šveitsi kõrgliigas resultatiivseim kaitsemängija.\n\nHooaja 2023/24 eel naasis Tömmernes Frölundasse.\n\nRootsi jäähokikoondise koosseisus osales Tömmernes maailmameistrivõistlustel esimest korda 2021. aasta maailmameistrivõistlustel ning oli sel turniiril koondise kapten. Aasta hiljem kuulus ta Rootsi koondisse taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212265"}
{"text": "Journal of Ethnology and Folkloristics\n\nJournal of Ethnology and Folkloristics (JEF) on ingliskeelne Eesti teadusajakiri, mis avaldab akadeemilisi originaaluurimusi etnoloogia, kultuuriantropoloogia, folkloristika, museoloogia ja nendega seotud valdkondade alal kogu maailma teadlastelt. Antakse välja ka teemanumbreid (enamasti koostöös külalistoimetajatega) ning erialaste raamatute arvustusi. Ajakiri on eelretsenseeritav ja rahvusvaheliselt indekseeritav, ilmub kaks korda aastas (nii paberkandjal kui veebis) ning selle väljaandjateks on Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum ja Tartu Ülikool. 2016. aastast alates ilmub JEF kirjastuse Sciendo (De Gruyter Open), maailma suuruselt teise vaba ligipääsuga (open access) akadeemilise kirjastuse platvormil. 2021. aasta seisuga on ajakirja peatoimetaja Art Leete, toimetajad Maarja Kaaristo, Pille Runnel, Taive Särg ja Ergo-Hart Västrik. Tegevtoimetaja on Helen Kästik ning keeletoimetaja Daniel Edward Allen.\n\nAjakiri asutati 2007. aastal kolme väljaande ühinemisel. Nendeks olid Eesti Rahva Muuseumi välja antud ajakiri Pro Ethnologia (19 numbrit 1993–2005), Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna jätkuväljaanne Studies in Folklore and Popular Religion (3 numbrit, 1996–1999) ja TÜ etnoloogia osakonna Studies in Folk Culture (5 numbrit, 2003–2005).\n", "id": "ekk_Latn_212266"}
{"text": "Cärol Ott\n\nCärol Ott (sündinud 25. augustil 1995) on eesti moekunstnik ja brändi carolxott looja.\n\nTa looming on inspireeritud Põhja-Eesti saarte eluolust läbi ajaloo ja loodusest. Läbi vormide ja tekstuuride mängu annab Ott etnilistele lugudele modernse väljundi.\n\n2018. aastal võitis Cärol Ott kollektsiooniga \"KÕIK ON TROIS!\" rahvusvahelise noorte disainerite konkursi (International Young Designers Contest).\n\n2020. aastal pälvis Cärol Ott Tallinn Fashion Weekil Hõbenõela auhinna.\n", "id": "ekk_Latn_212267"}
{"text": "Karmeli Mäe Jumalaema basiilika\n\nKarmeli Mäe Jumalaema basiilika (malta keeles Bażilika Santwarju tal-Madonna tal-Karmnu, inglise keeles Basilica of Our Lady of Mount Carmel) on katoliku kirik Malta pealinnas Vallettas.\n", "id": "ekk_Latn_212268"}
{"text": "NRW.Global Business\n\nNRW.Global Business on Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaa (North Rhine-Westphalia ehk NRW) väliskaubanduse ja investeeringute edendamise agentuur, mille peakontor asub Düsseldorfis. Agentuur on loodud kahest endisest ettevõttest NRW.INVEST ja NRW.International riigi väliskaubanduse edendamise tegevuse ühtlustamiseks.\n\nKui see asutati 1960. aastal, tellis Nordrhein-Westfaleni liidumaa tolleaegse \"Rheinisch-Westfälische Industrieförderungsgesellschaft mbH\", et värvata kriisi sattunud söe- ja terase järeltööstused.\n\nNordrhein-Westfaleni liidumaa valitsus, keda esindab majandus-, innovatsiooni-, digiteerimis- ja energiaminister, on ainuaktsionär. Nordrhein-Westfaleni liidumaa 100% tütarettevõttena vastutab NRW.Global Business riigi väliskaubandustegevuse operatiivse rakendamise eest ja on väliskaubanduspartnerite organisatsioonide keskne kontaktpunkt. Rahvusvahelises asukohaturunduses reklaamib NRW.Global Business Nordrhein-Westfaleni välismaal, eriti uudsete ja tulevikku suunatud tehnoloogiate ja teenustega.\n", "id": "ekk_Latn_212269"}
{"text": "Adrian Kempe\n\nMichael Adrian Kempe (sündinud 13. septembril 1996 Kramforsis) on Rootsi jäähokimängija, kes mängib ründajana NHL-i klubis Los Angeles Kings.\n\nRootsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2013–14 Modo Hockey meeskonnas.\n\n2014. aastal valis Kings ta NHL-i draftis 29. valikuna. Hooaja 2014–15 lõpus debüteeris ta American Hockey League'is (AHL) Kingsi noorteklubis Manchester Monarchs, kellega võitis samal hooajal Calder Cup'i. Hooajal 2015–16 asus ta AHL-is mängima Ontario Reigni võistkonnas.\n\nNHL-is debüteeris Kempe 16. veebruaril 2017 mängus Arizona Coyotesi vastu. Esimese värava lõi ta liigas sama aasta 11. märtsil mängus Washington Capitalsi vastu. 19. veebruaril 2017 tegi ta mängus Montreal Canadiensi vastu oma NHL-i karjääri esimese kübaratriki. 2019. aasta septembris pikendas ta Kingsiga lepingut kolme aasta võrra.\n\n2018. aastal tuli Kempe Rootsi jäähokikoondisega maailmameistriks.\n\nTema vanem vend Mario Kempe on samuti jäähokimängija.\n", "id": "ekk_Latn_212270"}
{"text": "Ulrich Andresen\n\nUlrich Andresen (24. märts 1931 Pariis, Prantsusmaa – 22. august 2001 Tartu) oli Eesti veemootorisportlane, treener ja spordikohtunik.\n\nTa töötas ujumis- ja veepallitreenerina Tartu Kalevis.\n\nOli 1950. aastatel Eesti veemootorispordile üks alusepanijaid Tartus. Ta on harrastanud tollase Eesti NSV erinevaid paadiklasse (nii sport- kui ka vabapaate, mõlemas liigis nii pära- kui ka sisemootoriga). Võistles aastatel 1957–1969, võitis 1957. aastal esimestel Eesti NSV esivõistlustel sisemootoriga kaatrite võistlusklassis E-3 (kaassõitja Edgar Tiits) esikoha. Tuli 1962. aastal sportpaadil (võistlusklass SA) veel Eesti NSV meistriks ning sai aastatel 1960–1969 Eesti NSV meistrivõistlustel lisaks kokku kaks hõbe- ja kuus pronksmedalit.\n\nHiljem tegutses veemootorispordi kohtunikuna. Töötas mudelsepana, ehitas võistluspaate, muuhulgas ka tollase NSV Liidu esimese proprider-kerega võistluspaadi.\n", "id": "ekk_Latn_212271"}
{"text": "Sisemootor\n\nSisemootor on laevanduses väiksema aluse (mootorpaat, kaater vms) jõuseade.\n\nErinevalt päramootorist, mis asub aluse kerest väljaspool, on sisemootor kere sees ja on kere läbivalt (harilikult jäiga veovõlliga, aga ka Z-käigukastiga vms abil) ühendatud sõukruviga.\n\nSisemootorina võib mõista ka suurte aluste sisepõlemismootoril põhinevat jõuseadet, sealhulgas peamasinat.\n", "id": "ekk_Latn_212272"}
{"text": "Vitali Ionov\n\nVitali Ionov (24. märts 1937 – 30. november 2018 Tallinn) oli eesti veemootorisportlane.\n\nTa võistles aastatel 1961–1993 peamiselt 500 cm³ vabapaatide võistlusklassis (OC). Tuli aastatel 1965–1979 kokku seitse korda Eesti NSV meistriks ning sai veel aastatel 1972–1990 kokku viis hõbemedalit.\n\nTa sai NSV Liidu veemotospordi meistrivõistlustel 1982. aastal 250 cm³ vabapaatide võistlusklassis (OA) pronksmedali.\n", "id": "ekk_Latn_212273"}
{"text": "Hrob\n\nHrob (saksa keeles Klostergrab) on linn Tšehhis Ústí maakonnas Teplice ringkonnas. Hron asub Saksamaa piirist 6,5 km kaugusel, Teplicest ligi 8 km ja Ústí nad Labemist umbes 23 km läänes.\n\nHrob paikneb merepinnast 356 meetri kõrgusel.\n\nHrobi on esmamainitud 1282. aastal, kuningliku kaevanduslinna õigused sai 1594. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212274"}
{"text": "Ken André Olimb\n\nKen André Olimb (sündinud 21. jaanuaril 1989 Oslos) on Norra jäähokimängija, kes mängib Saksamaa kõrgliiga klubis Düsseldorfer EG ründajana vasakäärel.\n\nNorra kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2006–07 Vålerenga meeskonnas. Hooajal 2006–07 tuli ta Vålerengaga ka Norra meistriks. Aastatel 2008–2010 mängis ta Norra kõrgliigas Frisk Askeri võistkonnas.\n\n2010. aastal liitus ta Rootsi esiliiga klubiga Leksands IF. Hooajal 2012–13 mängis ta Rootsi esiliiga klubis BIK Karlskoga.\n\n2013. aastal siirdus Olimb Saksamaale, mängides kolm hooaega Düsseldorfer EG-s. Aastatel 2016–2018 mängis ta Rootsi kõrgliiga klubis Linköpings HC. Seejärel naasis ta Düsseldorfer EG-sse.\n\nNorra jäähokikoondise koosseisus osales Olimb maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2010. aastal. Ta on kuulunud Norra koondisse ka 2014. ja 2018. aasta taliolümpiamängudel.\n\nTema vanem vend Mathis Olimb on samuti jäähokimängija.\n", "id": "ekk_Latn_212275"}
{"text": "Markus (perekonnanimi)\n\nMarkus on perekonnanimi.\n\nSeisuga 1. jaanuar 2021 oli Eestis perekonnanimi Markus 340 inimesel (160 mehel ja 180 naisel). Perekonnanimede levikult oli Markus meeste puhul 422. ja naiste puhul 397. kohal. Perekonnanimi Markus oli levinuim Hiiu maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 25,22.\n", "id": "ekk_Latn_212276"}
{"text": "Mathis Olimb\n\nMathis Olimb (sündinud 1. veebruaril 1986 Oslos) on Norra jäähokimängija, kes mängib keskründajana Norra kõrgliiga klubis Vålerenga.\n\nNorra kõrgliigas debüteeris Olimb hooajal 2002–03 Vålerenga meeskonnas. Hooajal 2003–04 mängis ta Norra kõrgliigas Manglerudi võistkonnas.\n\nHooajal 2004–05 mängis Olimb Põhja-Ameerikas Ontario Hockey League'i klubides London Knights ja Sarnia Sting. Seejärel naasis ta Vålerengasse. Aastatel 2006 ja 2007 tuli ta Vålerengaga Norra meistriks. Hooajal 2006–07 oli Olimb Norra kõrgliigas enim väravasööte andnud mängija (43).\n\nKlubikarjääri jooksul on Olimb mänginud veel Saksamaa kõrgliiga klubides Augsburger Panther ja Wolfsburgi Grizzlys, Rootsi kõrgliiga klubides Frölunda HC, Linköping HC ja Skellefteå AIK, American Hockey League'i klubis Rockford IceHogs, KHL-i klubis Jokerit ning Šveitsi kõrgliiga klubis EHC Kloten. Hooajal 2014–15 jõudis ta Frölundaga Jäähoki Meistrite Liiga finaali, kus kaotati Luleå HF-ile. Samal hooajal oli Olimb Meistrite Liigas kõige resultatiivseim mängija (26 punkti) ning ta valiti Meistrite Liiga hooaja väärtuslikumaks mängijaks.\n\n2021. aastal naasis Olimb pärast 14 aastat Vålerengasse.\n\nNorra jäähokikoondise koosseisus osales Olimb maailmameistrvõistlustel esmakordselt 2007. aastal. Ta on kuulunud Norra koondisse ka 2010., 2014. ja 2018. aasta taliolümpiamängudel.\n\nTema noorem vend Ken André Olimb on samuti jäähokimängija.\n", "id": "ekk_Latn_212277"}
{"text": "Trei\n\nTrei on eesti perekonnanimi.\n\nSeisuga 1. jaanuar 2021 oli Eestis perekonnanimi Trei 362 inimesel (171 mehel ja 191 naisel). Perekonnanimede levikult oli Trei meeste puhul 385. ja naiste puhul 366. kohal. Perekonnanimi Trei oli levinuim Saare maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 13,69.\n", "id": "ekk_Latn_212278"}
{"text": "Organogenees\n\nOrganogenees on protsess embrüo arengus, kus gastrula lootelehtedest arenevad välja mitmed organid ja muud koed.\n", "id": "ekk_Latn_212279"}
{"text": "Ravikindlustuseta inimesed Eestis\n\nRavikindlustuseta inimeste täpne arv Eestis ei ole teada. Rahvaarvu ja ravikindlustatud inimeste arvu järgi tuletades oli Sotsiaalministeeriumi andmetel 2021. aasta alguses ravikindlustuseta 64 467 inimest ehk 4,8% elanikkonnast.\n\nVarem on andmed ravikindlustuseta inimeste hulga kohta oluliselt lahknenud, näiteks 2008. aastal oli Eestis Sotsiaalministeeriumi andmetel ravikindlustuseta inimesi 56 811, Õiguskantsleri Kantselei korraldatud uuringu (ilmunud 2009) kohaselt 89 313.\n\nRavikindlustuseta jäämine on Eestis puudutanud sadu tuhandeid inimesi - aastatel 2007 - 2017 oli vähemalt ühel kuul kindlustuseta hinnanguliselt 380 000 inimest, st ligi pooled tööealistest.\n\n2005. aastal ütles õiguskantsler Allar Jõks, et ravikindlustuseta inimeste õigused ei ole tagatud.\n\nRiikliku ravikindlustuse ostmine on võimalik teatud tingimustel, selle hind on aasta-aastalt tõusnud. 2023. aasta septembri seisuga on riikliku nn vabatahtliku ravikindlustuse aastamakse 2629,20 eurot (aasta varem 2414,40 eurot).\n\nRavikindlustuseta inimeste olukorda Eestis on omajagu uuritud ja selle üle arutatud, kaalutud on üldise ravikindlustuse kehtestamist, mis tagaks ravile ligipääsu kogu elanikkonnale.,\n\n2019. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel töörühm, mille eesmärgiks on ravikindlustuse laiendamine elanikkonnas.\n\n2020. aastal korraldati ravikindlustuseta inimestele koroonaravi.\n\n2021. aastast kutsutakse ravikindlustuseta inimesi vähi sõeluuringutele.\n\nRiigikogu võttis vastu Sotsiaalministeeriumis välja töötatud rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030, kus üheks prioriteediks on seatud kindlustuskaitse laiendamine elanikkonnas.\n\n15. augustil 2022 alustas Eesti Kunstnike Liit tähtajatut meeldetuletuskampaaniat \"Ravikindlustus kõigile!\", millega liitusid ka teised loomeliidud.\n", "id": "ekk_Latn_212280"}
{"text": "Takeshirō Kanokogi\n\nTakeshirō Kanokogi (jaapani keeles 鹿子木 孟郎 Kanokogi Takeshirō; 9. november 1874 – 3. aprill 1941) oli Jaapani maalikunstnik.\n\nTakeshirō Kanokogi sündis Okayama prefektuuris ja õppis Tokyos maalikunstnike Matsubata Sangoro ja hiljem Koyama Shōtarō juures. Ta sõitis mitu korda Pariisi Prantsusmaale, esimest korda 26-aastaselt. Ta veetis seal umbes seitse aastat, sel ajal õppis ta Académie Juliani nimelises kunstikoolis Jean-Paul Laurensi ja Émile-René Ménardi juures.\n\nTa on tuntud lääne stiilis portree-, figuuri-, maa- ja meremaalide poolest.\n", "id": "ekk_Latn_212281"}
{"text": "Leonhard Pföderl\n\nLeonhard Pföderl (sündinud 1. septembril 1993 Bad Tölzis) on Saksamaa jäähokimängija, kes mängib Saksamaa kõrgliiga klubis Berliini Eisbären ründajana paremäärel.\n\nSaksamaa kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2012–13 Thomas Sabo Ice Tigersi meeskonnas. Hooajal 2017–18 lõi ta Saksamaa meistrivõistluste väljalangemismängudes kümme väravat ja oli sellega kahe teise mängija kõrval suurim väravakütt.\n\n2019. aasta aprillis liitus ta Eisbäreniga. 2021. aastal tuli ta klubiga Saksamaa meistriks.\n\n2018. aasta taliolümpiamängudel võitis Pföderl Saksamaa jäähokikoondise koosseisus hõbemedali. Jäähoki maailmameistrivõistlustel osales ta esmakordselt 2019. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212282"}
{"text": "Moritz Müller\n\nMoritz Müller (sündinud 19. novembril 1986 Frankfurt am Mainis) on Saksamaa jäähokimängija, kes mängib kaitsjana Saksamaa kõrgliiga klubis Kölner Haie. Ta on klubi meeskonna kapten.\n\nKölner Haie meeskonnas debüteeris ta Saksamaa kõrgliigas hooajal 2003–04. Klubi põhikoosseisu on ta kuulunud alates hooajast 2004–05. Hooaegadel 2007–08, 2012–13 ja 2013–14 on ta klubiga jõudnud Saksamaa meistrivõistlustel finaali, kuid kõigil kordadel on seal kaotatud.\n\n2018. aasta taliolümpiamängudel võitis Müller Saksamaa jäähokikoondise koosseisus hõbemedali. Jäähoki maailmameistrivõistlustel osales ta esmakordselt 2009. aastal. Maailmameistrivõistlustel on Saksamaa koondisega parimaks tulemuseks veerandfinaali jõudmine kolmel korral.\n", "id": "ekk_Latn_212283"}
{"text": "Silvio Schembri\n\nSilvio Schembri (sündinud 21. mail 1985 Luqas) on Malta poliitik, ta on Malta Tööpartei liige. Ta on 15. jaanuarist 2020 Malta majandus- ja tööstusminister.\n\nTa on lõpetanud Malta ülikooli.\n\nTa on 15. jaanuarist 2020 Malta majandus- ja tööstusminister.\n", "id": "ekk_Latn_212284"}
{"text": "Lasgo\n\nLasgo on Belgia elektroonilise muusika ansambel.\n\n1999. aastal moodustatud kollektiiv koosneb vokalist Jelle Van Daelist (pärast Evi Goffini lahkumist 2008. aastal) ning plaadiprodutsentidest Peter Luts ja Jef Martensist (viimane tuli ansamblisse pärast asutajaliikme Dave McCulleni lahkumist).\n\nPeter Luts kinnitas 2008. aastal Belgia raadios, et Evi Goffin ei naase bändi, sest on otsustanud pühenduda pereelule. Luts teatas umbes samal ajal, et otsib bändi uut vokalisti. Koos Belgia telejaamaga JIMtv korraldas ta uue vokalisti teleotsingu (sarnaselt talendisaadetega nagu \"Idols\"), kes valis lauljaks Van Daeli.\n\nKogu oma karjääri jooksul on Lasgo müünud rohkem kui viis miljonit albumit \"Some Things\" ja \"Far Away\" ning nende albumite singleid.\n\nLasgo debüütsingel \"Something\" ilmus 2001. aasta suvel ja sellest sai hitt ka mitmes muus Euroopa riigis, näiteks Belgias oli see 5. kohal ja Ühendkuningriigi singlite edetabelis 4. kohal. 2001. aasta novembris andis Lasgo välja singli \"Alone\", mis on pärit Lasgo debüütalbumilt \"Some Things\", mis ilmus 19. novembril 2001. Muusikavideo \"Alone\" jaoks filmiti Saksamaal Berliinis.\n", "id": "ekk_Latn_212285"}
{"text": "Kadaka turg\n\nKadaka turg oli turg Tallinnas Mustamäe linnaosas, mis tegutses aastatel 1992–2002. Kadaka turgu ja kaubanduskeskust haldas AS Combinent.\n\n1992. aastal, kui Tallinna Aiandussovhoos Laki I kvartalis oma tegevuse lõpetas, ostis sovhoosis võlgade katteks korraldatud oksjonil kasvuhooned viimase Tallinna Aiandussovhoosi direktori Hugo Leinemanni perekond. Aktsiaselts Kadaka Turg erastas 1992. aasta sügisel seal asunud Tallinna Aiandussovhoosi ühe klaaskasvuhoone ja kaks kilekasvuhoonet koos õigusega osta ka neid ümbritsev maa.\n\nAktsiaseltsi Kadaka Turg omanikud olid Aivar Leinemann, Hugo Leinemann, Andrus Leinemann Aleksander Drell ja lisaks neile neljale oli aktsionär Mati Kebina. Turg alustas tegevust 17. detsembril 1992. Turul tegutses ligi 550 kauplejat, 1200 müügikohal. Turu omanduses oli on 4,2 hektarit maad, millest müügipinda on 10 000 ruutmeetrit. Tallinna Politseiprefektuuri endine politseijuht Peet Kall töötas 1996. aastast algul valveteenistuse ülemana, hiljem sai temast Kadaka turu direktor.\n\nOsal aiandussovhoosi territooriumi Mustamäe tee ja Kadaka tee vahel, Rabaküla ja Aiandi tänava piirkonnas jätkas tegevust Kadaka Aiandi AS.\n\n1997. aasta investeeriti 45 miljonit krooni uude kaubanduskeskusse ja 15 miljonit selle inventari. Kadaka turu territoorium jaotati kaheks: Kadaka turu kõrvale moodustati Kadaka kaubanduskeskus. Kadaka turul avatud uue kaubanduskeskuse toiduosakonnas oli 160 ja tööstuskaubamüüjatel tuhatkond müügikohta..\n\nKadaka turg on tuntud kui üks soome turistide meelisostukohti ning turu ja Tallinna reisisadama vahet sõitis iga päev turismibusse. Aastaid oli see ka üks peamisi piraatkaupade müügikohti.\n\n2002. aastal avati Mustika Keskuses Prisma hüpermarket. Uue keskuse pindalaks kavandati neli hektarit. Müügiletid ja -telgid kaubanduskeskuse ümbrusest likvideeriti ning nende asemele ehitatakse parkimisplats 350–400 autole ja lisaks sama suurusega parkimiskoht rajatati ka kaupluse alla.\n", "id": "ekk_Latn_212286"}
{"text": "Maria Wörth\n\nMaria Wörth on vald Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurdi maaringkonnas. Kuurortlinna keskus asub Wörthersee lõunakalda poolsaarel. Idas külgneb vald Kärnteni pealinna Klagenfurdiga. Vallaosad on Maria Wörth ja Reifnitz.\n", "id": "ekk_Latn_212287"}
{"text": "Ailsa Craig\n\nAilsa Craig (šoti keeles Ailsae Craig, gaeli keeles Creag Ealasaid) on 99 hektari suurune saar Šotimaal Clyde'i lahe välimises osas Girvani saarest umbes 16 km läänes. Ailsa Craig on tardkivimitest koosnev kaljusaar. 16. sajandil pagesid sinna šoti reformatsiooni ajal katoliiklased. Tänapäeval on saar asustamata. Saarel on suur põhjasuulade ja põhjalunnide koloonia.\n\nSaare järgi on nimetatud sibulasort.\n", "id": "ekk_Latn_212288"}
{"text": "Huot Automatic Rifle\n\nHuot Automatic Rifle (inglise keelest 'Huoti automaatvintpüss') oli Kanada kergekuulipilduja projekt. Aastatel 1917–1918 toodeti vähemalt viis sellist relva.\n", "id": "ekk_Latn_212289"}
{"text": "Sanda saar\n\nSanda saar (inglise keeles Sanda Island, gaeli keeles Sandaigh) on väike saar Argyll and Bute'i regioonis Šotimaal. See asub Kintyre'i poolsaare lõunatipu lähistel.\n", "id": "ekk_Latn_212290"}
{"text": "Ram Mohan Roy\n\nRadža Ram Mohan Roy ehk Rammohan Roy (bengali keeles রাম মোহন রায়, Rām Mohan Rāy; 22. mai 1772 Radhanagore, praegune Lääne-Bengal – 27. september 1833 Bristol, Inglismaa) oli India usuline ja sotsiaalne reformaator ning bengali kirjanik.\n\nRoy oli pärit bengali braahmanisuguvõsast. Ta õppis tundma kristlust ja teisi usundeid ning jõudis järeldusele, et igavene tõde on kõigis usundeis, kuid ilmneb kõige selgemalt India traditsioonis. Ta algatas 1828 hinduismi reformiliikumise Brahmo Samaj.\n\nKirjanikuna rajas ta bengali modernse proosastiili.\n", "id": "ekk_Latn_212291"}
{"text": "Vaarandi\n\nVaarandi on eesti perekonnanimi.\n\n2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Vaarandi 5 mehel ja alla viiel naisel.\n", "id": "ekk_Latn_212292"}
{"text": "Mart Haruoja\n\nMart Haruoja (18. oktoober 1948 Tallinn – 10. jaanuar 2011 Tallinn) oli eesti allvee- ja veemotosportlane ning triatleet.\n\nLõpetas 1967. aastal Tallinna 21. Keskkooli ning 1972. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetika- ja 1990. aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna. Majandusmagister (1997).\n", "id": "ekk_Latn_212293"}
{"text": "Flešš\n\nFlešš (prantsuse keeles flèche 'nool') on lihtsam kivi- või muldkindlustis, millel on kaks terava nurga alla lõikuvat tiiba.\n\nFleši peamine erinevus redaanist on just tiibade teravnurkne lõikumine (redaanil tihti ka täis- või nürinurkne lõikumine). Fleši gorž on üldjuhul lahtine.\n", "id": "ekk_Latn_212294"}
{"text": "Elsevier\n\nElsevier (), kuni 2015. aastani Reed Elsevier, on Hollandis asuv teadus-, tehnika- ja meditsiiniteemalisi teoseid, peamiselt teadusartikleid, kirjastav ettevõte.\n\nElsevier avaldab igal aastal 2500 ajakirjas enam kui 500 000 artiklit. Elsevieri arhiivides on üle 17 miljoni dokumendi ja 40 tuhat e-raamatut. Aastane allalaadimiste arv ületab 1 miljardit.\n", "id": "ekk_Latn_212295"}
{"text": "Buddha Air\n\nBuddha Air on 1996. aastal asutatud Nepali lennufirma, mille peakontor asub Kathmandus Tribhuvani rahvusvahelises lennujaamas.\n\nLennufirma pakub Nepalis ja Indias nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi lende. Buddha Air pakub lende 18 sihtkohta, millest 12 on riigisisesed ja 6 rahvusvahelised. Buddha Air oli 2018. aastal reisijate arvu poolest suurim kodumaine lennuettevõte.\n", "id": "ekk_Latn_212296"}
{"text": "Chauchat\n\nChauchat (prantsuskeelne hääldus \"šouša\", [ʃoʃa]) on Prantsusmaa kergekuulipilduja. See oli esimeses maailmasõjas Prantsuse armee standardne kergekuulipilduja või \"automaatvintpüss\". Selle ametlik indeks oli Fusil Mitrailleur Modele 1915 CSRG ('Automaatvintpüss Mudel 1915 CSRG'). Alates 1916. aasta juunist hakati seda Prantsuse jalaväeüksuste teenistusse tooma ning sõdurite seas sai see tuntuks nime FM Chauchat järgi, kuna selle konstruktsiooni eestvedaja oli kolonel Louis Chauchat. Padrunile 8×50 mm R Lebel ehitatud Chauchat oli aastatel 1917–1918 laialdaselt kasutuses ka Ameerika Ekspeditsioonijõududes. Detsembrist 1915 novembrini 1918 toodeti kokku 262 000 Chauchat' kuulipildujat, see tegi Chauchat'st esimese maailmasõja toodetuima automaatrelva. Esimese maailmasõja ajal ning pärast seda kasutasid kuulipildujat Chauchat laialdaselt veel kaheksa riiki: Belgia, Soome, Kreeka, Itaalia, Poola, Rumeenia, Serbia ja Venemaa.\n\nChauchat oli esimesi kergeid automaatseid vintpüssi kaliibriga relvi, mis oli mõeldud ühele laskjale ning tema abile ning mille opereerimiseks ei olnud vaja tervet meeskonda ega rasket harkjalga. See oli eeskujuks mitmetele hilisematele 20. sajandi projektidele, kuna see on mobiilne, kuid siiski võimas ning automaatne ning seda oli odav väga suurtes kogustes toota. Chauchat'l on püstolkäepide, laad, eemaldatav salv ning valikulise tulerežiimi võimekus, kuid see on siiski ühele sõdurile kandmiseks jõukohane (9 kg). Peale selle on seda võimalik lasta puusalt või kõndides (marsituli).\n\nPõhja-Prantsusmaa mudased kaevikud paljastasid Chauchat' ehituses mitmeid nõrkusi. Konstruktsiooni oli lihtsustatud, et võimaldada paremat masstootmist, kuid see viis metallosade madala kvaliteedini. Suureks murekohaks olid salved, mis põhjustasid umbes 75% relva tõrgetest, need olid valmistatud õhukesest metallist ning ühelt poolt lahti nii et muda ja tolm pääsesid salve sisse. Relva oli ülekuumenenuna võimatu kasutada. Selle tulemusel hakkasid Prantsusmaal tegutsevad Ameerika Ekspeditsioonijõud Chauchat' kuulipildujaid juba kaks kuud enne sõja lõppu M1918 BAR-idega asendama. Pärast esimest maailmasõda asendas Prantsuse armee Chauchat' kuulipildujaga Mle 1924. Chauchat'd tootsid esimese maailmasõja ajal kaks ümberehitatud tsiviiltehast: Gladiator ja Sidarme. Peale 8 mm Lebel padruni versiooni toodeti Chauchat' kuulipildujaid ka padrunitele .30-06 Springfield ja 7.65×53 mm Mauser (vastavalt Ameerika Ekspeditsioonijõudude ja Belgia armee tarbeks). Belgia armee variandil nii palju tõrkeid ei olnud ning see jäi teenistusse 1930. aastate alguseni, sama oli Poola sõjaväe relvadega. Vastupidi sellele olid USA-le tehasest Gladiator tarnitud relvad fundamentaalselt defektsed ning need eemaldati teenistusest kiiresti. Relval oli nii mõneski ringkonnas halb maine ja mõned eksperdid hindavad seda sõjanduse ajaloo halvimaks kuulipildujaks. Siiski, kui relv tuua kaevikute mudastest tingimustest eemale, on seda lihtne käsitleda, sellel on selge sihikupilt ning kui tulistada puhastes tingimustes, on see üldiselt üsna töökindel.\n", "id": "ekk_Latn_212297"}
{"text": "Ailsa Craigi tuletorn\n\nAilsa Craigi tuletorn (inglise keeles Ailsa Craig Lighthouse) on siiani funktsioneeriv 19. sajandi tuletorn, mis asub Ailsa Craigi saarel Clyde'i lahe välises osas. Šotimaa rannikult Lõuna-Ayrshire'is Girvani lähedalt on selleni 16 kilomeetrit.\n", "id": "ekk_Latn_212298"}
{"text": "Sanda tuletorn\n\nSanda tuletorn (inglise keeles Sanda Lighthouse) on siiani funktsioneeriv 19. sajandi tuletorn, mis asub Sanda saarel Clyde'i lahe välises osas. Šotimaa rannikult Argyll and Bute'is Kintyre'i poolsaarelt on selleni 6 kilomeetrit.\n", "id": "ekk_Latn_212299"}
{"text": "Henrik Haukeland\n\nHenrik Haukeland (sündinud 6. detsembril 1994 Fredrikstadis) on Norra jäähokimängija, kes mängib väravavahina Saksamaa kõrgliigaklubis Düsseldorfer EG.\n\nNorra kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2012–13 Stjerneni meeskonnas.\n\n2015. aastal liitus ta Rootsi esiliiga klubiga Leksands IF. Hooajal 2016–17 mängis ta klubiga Rootsi kõrgliigas. Hooajal 2017–18 mängis ta Rootsi esiliigas Timrå IK-i võistkonnas. Hooajal 2017–18 oli Haukeland Rootsi esiliigas parima tõrjeprotsendiga väravavaht (92,9%) ning lasi endale lüüa keskmiselt kõige vähem väravaid mängu kohta (1,72). Samal hooajal valiti ta ka Rootsi esiliiga hooaja parimaks väravavahiks.\n\nHooajal 2018–19 mängis Haukeland Soome kõrgliigas TPS-i ja hooajal 2019–20 KooKoo meeskonnas. 2020. aasta aprillis liitus ta Rootsi kõrgliigaklubiga Färjestad BK.\n\n2022. aasta jaanuaris siirdus ta Saksamaa kõrgliigaklubisse EHC München. Hooajal 2022/23 oli Haukeland parima tõrjeprotsendiga väravavaht (94,5%) ning lasi endale lüüa keskmiselt kõige vähem väravaid mängu kohta (1,41). 2022. aasta juulis sõlmis ta lepingu Düsseldorferiga. Hooajal 2022/23 valiti Haukeland Saksamaa kõrgliiga hooaja parimaks väravavahiks.\n\nNorra jäähokikoondise koosseisus osales Haukeland maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2017. aastal. Ta kuulus Norra koondisse ka 2018. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212300"}
{"text": "Fusil Automatique Modèle 1917\n\nFusil Automatique Modèle 1917 (prantsuse keelest 'Automaatvintpüss Mudel 1917'; ka RSC M1917) on gaasiga ümberlaadiv Prantsusmaa poolautomaatvintpüss. See jõudis Prantsuse armee teenistusse esimese maailmasõja lõpus. RSC M1917 kasutab padrunit 8×50 mm R Lebel, mis oli esimese maailmasõja ajal Prantsuse jalaväeüksuste standardlaskemoon. Kokku toodeti Prantsuse relvatehastes, peamiselt Manufacture d'armes de Saint-Étienne'is ja Manufacture Nationale d'Armes de Tulle'is, 86 000 RSC vintpüssi. Tootmine lõpetati 1918. aasta novembri lõpus. 2020. aasta seisuga on säilinud väga vähesed töökorras eksemplarid ning need on kollektsionääride seas väärtuslikud.\n", "id": "ekk_Latn_212301"}
{"text": "Martin Røymark\n\nMartin Nikolai Røymark (sündinud 10. novembril 1986 Oslos) on Norra jäähokimängija, kes mängib ründajana Norra kõrgliiga klubis Vålerenga.\n\nNorra kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2002–03 Manglerudi meeskonnas. Aastatel 2005–2009 mängis ta Norra kõrgliigas Sparta Warriorsi ridades.\n\nHooaja 2008–09 lõpus liitus Rootsi kõrgliiga klubiga Frölunda HC. Aastatel 2010–2012 mängis ta Rootsi kõrgliigas Timrå IK-i ja 2012–2016 Färjestadi meeskonnas. 2014. aastal kaotas ta Färjestadiga Rootsi meistrivõistluste finaalis Skellefteåle.\n\nHooajal 2016–17 mängis Røymark Soome kõrgliiga klubis Tappara, kellega tuli 2017. aastal Soome meistriks, ja hooajal 2017–18 Rootsi esiliiga klubis Modo Hockey. Seejärel liitus ta Vålerengaga.\n\nNorra jäähokikoondise koosseisus osales Røymark maailmameistrivõistlustel esmakordselt ka 2008. aastal. Ta kuulus Norra koondisse ka 2010., 2014. ja 2018. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212302"}
{"text": "Abitreener\n\nAbitreener on peatreeneri abi, kelle ülesanne on tegelda asjadega, mille jaoks pole peatreeneril aega. Peatreeneril on palju raskeid ja tähtsaid ülesandeid ehk kui midagi jääb unarusse, siis sellega tegeleb abitreener. Eri aladel on eri abitreenerid, näiteks jalgpalli abitreener ja korvpalli abitreener.\n", "id": "ekk_Latn_212303"}
{"text": "Brian Kidd\n\nBrian Kidd (sündinud 5. mail 1949) on Inglise jalgpalli kõrgliiga klubi Manchester City abitreener. Ta aitab peatreener Pep Guardiolat. Noorena oli Kidd profijalgpallur. Karjääri lõppedes 1984 otsustas ta alustada oma treenerikarjääri. 1991 sai ta ametikõrgendust Manchester Unitedis Alex Fergusoni abitreenerina ning oli seal kuni 1998. Pärast seda proovis ta ise peatreeneri rolli eri klubides. 2009 naasis ta Manchesteri, kuid seekord Manchester City klubisse Roberto Mancini abitreeneriks. Manchester City abitreenerina töötab ta siiani, kuid peatreenerid on vahetunud. Manchester City on samuti võitnud seitse kodust tiitlit viimase 10 aasta jooksul. See on väga hea tulemus klubi kohta. 2021 võib klubi võita veel mitu tiitlit, sest on Inglise kõrgliigas esimene ja poolfinaalis Euroopa meistrite liigas.\n", "id": "ekk_Latn_212304"}
{"text": "Viini värav\n\nViini värav (ungari keeles Bécsi kapu, saksa keeles Wiener Tor) asub Budapesti I. ringkonnas Buda kindluslinnakus samanimelisel väljakul. Selle kaudu oli võimalik pääseda Viini suunduvalt maanteelt Buda paleesse.\n", "id": "ekk_Latn_212305"}
{"text": "Viini värava väljak\n\nViini värava väljak (ungari keeles Bécsi kapu tér on avalik ala Budapesti I. ringkonnas Buda kindluslinnakus. See asub tänavate Ostrom utca, Táncsics Mihály utca ja Nándor utca ristmikul. Väljakul paiknevad Viini värav, Ungari Rahvusarhiivi hoone, Budavári luterlik kirik ja viinamarjaistandus.\n", "id": "ekk_Latn_212306"}
{"text": "Bankim Chandra Chattopadhyay\n\nBankim Chandra Chattopadhyay ehk Bankim Chandra Chatterjee ehk Bankim Chandra Chatterji (bengali keeles বঙ্কিম চন্দ্র চট্টোপাধ্যায, Baṅkima Candra Caṭṭopādhyāẏa; 27. juuni 1838 Naihati, praegune Lääne-Bengal – 8. aprill 1894 Kolkata) oli India bengalikeelne kirjanik.\n\nTa arendas bengali proosastiili ja teda peetakse bengalikeelse romaani isaks. Tema ajaloolised romaanid on mõjutatud Walter Scottist. Ta kirjutas ka ühiskonnakriitilisi romaane ja India vabadusvõitlust inspireerinud rahvuslikke romaane. Tema tuntuim romaan on \"Anandamath\" (আনন্দমঠ, Anondomôţh 'Õndsuse klooster'; 1882), mis sisaldab ka sanskritikeelset luuletust \"Vande Mātaram\", millest sai vabadusvõitlejate võitluslaul.\n", "id": "ekk_Latn_212307"}
{"text": "Jonas Holøs\n\nJonas Holøs (sündinud 27. augustil 1987 Sarpsborgis) on Norra jäähokimängija, kes mängib kaitsjana Rootsi kõrgliiga klubis Linköping HC.\n\nNorra kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2003–04 Sparta Warriorsi meeskonnas. Aastatel 2008–2010 mängis ta Rootsi kõrgliiga klubis Färjestad BK. 2009. aastal tuli ta Färjestadiga Rootsi meistriks.\n\n2008. aastal valis Colorado Avalanche ta NHL-i draftis 170. valikuna. 2010. aasta mais sõlmis ta Avalanche'iga kaheaastase lepingu. Avalanche'i meeskonnas mängis ta NHL-is ainult hooajal 2010–11, saades 39 liigamänguga kirja kuus väravasöötu.\n\n2011. aastal naasis ta Rootsi kõrgliigasse, liitudes Växjö Lakersiga. Aastatel 2013–2015 mängis ta KHL-is Jaroslavli Lokomotivi ridades. Aastatel 2015–2017 mängis ta taas Färjestadis.\n\n2017. aasta mais sõlmis Holøs kaheaastase lepingu Šveitsi kõrgliiga klubiga HC Fribourg-Gottéron. 2019. aasta juunis naasis ta jällegi Rootsi kõrgliigasse, sõlmides kaheaastase lepingu Linköpingiga.\n\nNorra jäähokikoondise koosseisus osales Holøs maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2006. aastal. Norra koondises osales ta ka 2010., 2014. ja 2018. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212308"}
{"text": "Villar Perosa M1915\n\nVillar Perosa M1915 on kaasaskantav Itaalia automaattulirelv. Selle arendas esimese maailmasõja ajal ettevõte Officine di Villar Perosa.\n\nAlgselt oli M1915 mõeldud lennuki teise meeskonnaliikme või sihturi kasutusse, kuid hiljem väljastati seda ka jalaväeüksustele. Maist novembrini 1916 väljastati üks M1915 igale Itaalia armee jalaväepataljonile, mais 1917 suurendati relvade arvu pataljoni kohta kolmeni.\n\nVillar Perosa M15 kasutab 9-millimeetrist püstolimoona, seda peetakse esimeseks tõeliseks püstolkuulipildujaks.\n", "id": "ekk_Latn_212309"}
{"text": "Jüri Jürgenson\n\nJüri Jürgenson (26. oktoober 1937 – 21. detsember 2020) oli eesti vaimulik, Tartu Salemi Baptisti Koguduse kõige pikaaegsem pastor.\n\nTa oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, sündis kaluri pojana, pere viienda lapsena. Tema isa oli õigeusklik, ema baptist. Isa ja vanem vend põgenesid 1944. aasta sügisel Vene sõjaväe tulekul Rootsi.\n\nÕppis Tahkuranna algkoolis, Pärnu keskkoolis ja Tartus EPA Veterinaaria teaduskonnas.\n\nTa ristiti 7. juulil 1956 Pärnu koguduses koos Jüri Ratase isa Rein Ratase, Meego Remmeli isa Aamo Remmeli (1936–2023) ja teiste tollaste noortega.\n\nTöötas mõne aasta Pärnus leivatööstuses. Aitas ka jõudumööda Pärnu baptistikogudust. Seal töötades tuli talle kutse tulla tööle Tartu Salemi kogudusse, kuna sealse kauaaegse pastori Paul Himma tervis jäi kehvaks.\n\nAastal 1972 valitigi Jüri Jürgenson Tartu Salemi baptistikoguduse pastoriks – temast sai koguduse ametliku tegutsemisaja kõige kauem töötanud vaimulik – ligi kolmkümmend aastat hingekarjase ametit, kuni 2001. aastani. Edaspidi jätkas ta koguduse juures jutlustajana, juhatuse liikmena, hingehoidjana.\n\nÜheks tema elutööks on praeguse Salemi kiriku ehituse innustamine ja eestvedamine. Kirikut hakati ehitama 1992, peasaali õnnistati sisse 11. juunil 2000. Koguduse töös osalevad ka Jürgensoni lapsed ja lapselapsed.\n", "id": "ekk_Latn_212310"}
{"text": "Ronalds Ķēniņš\n\nRonalds Ķēniņš (sündinud 28. veebruaril 1991 Riias) on Läti jäähokimängija, kes mängib Šveitsi kõrgliiga klubis Lausanne HC ründajana vasakäärel.\n\nHooajal 2008–09 debüteeris ta Šveitsi esiliigas GC Küsnacht Lionsi võistkonnas. Šveitsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2011–12 ZSC Lionsi meeskonnas. Aastatel 2012 ja 2014 tuli ta Lionsiga Šveitsi meistriks.\n\n2013. aasta juulis sõlmis ta lepingu NHL-i klubiga Vancouver Canucks. Põhja-Ameerikasse suundus ta hooajal 2014–15, asudes esialgu mängima America Hockey League'is Canucksi noorteklubis Utica Comets. NHL-is debüteeris ta 30. jaanuaril 2015 mängus Buffalo Sabresi vastu. Esimese värava lõi ta liigas oma teises mängus 1. veebruaril Minnesota Wildi vastu. Hooajal 2014–15 sai Ķēniņš NHL-is kirja neli väravat ja kaheksa väravasöötu. Samal hooajal jõudis ta Canucksiga Stanley karika väljalangemismängudele, kuid esimese ringi mängus kaotati Calgary Flamesile. Väljalangemismängudes jäi Ķēniņši arvele üks värav ja üks väravasööt. Hooajal 2015–16 pääses NHL-is väljakule vaid kaheksas mängus.\n\n2016. aasta augustis naasis ta ZSC Lionsi, kellega sõlmis kaheaastase lepingu. 2018. aastal tuli ta Lionsiga kolmandat korda oma karjääri jooksul Šveitsi meistriks.\n\n2018. aasta aprillis siirdus ta Lausanne'i, sõlmides klubiga kolmeaastase lepingu.\n\nLäti jäähokikoondise koosseisus osales Ķēniņš maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2011. aastal. Ta kuulus Läti koondisse ka 2014. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212311"}
{"text": "Meyer (Lizums)\n\nMeyer a. d. H. Lysohn (ka Meijer) oli Liivimaa aadlisuguvõsa.\n\nSuguvõsa põlvnes Riia käsitöölistest.\n\n7. augustil 1645 tõsteti Rootsi sõjaväelane Valentin Meyer aadliseisusse ning suguvõsa introdutseeriti 1647. aastal Rootsi rüütelkonda (nr. 329).\n\nKeisrinna Katariina I Diplom [03.05 – 31.12.1725] (\"offene Diploma\") Rootsi armee teenistusest erru läinud major Gustav Meyerile, läks erru 30.aprillil 1723, Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse kandmise kohta nimega \"von Meyercrantz\". Avaldus oli esitatud 03.mail 1725, mis paraku jäi allkirjastamata, diplomi originaal on hävinud. Üks viidetest kogumikust \" Дворянские дипломы XVIII века в России ( XVIII sajandi aadlidiplomid Venemaal ) \" 1999. – lk. 188–189, autor Khoruzhenko O.I. (märkus: selle raamatu originaal asub Michigani Ülikoolis). Meyercrantzi vapi kirjeldus – helepunase kilbi keskel on poolpärg kuldsete loorberilehtedega. Selle kohal ja all asetsevad horisontaalselt kuldsete käepidemetega sirbid, millest ülemise teravots on suunatud paremale ja alumise teravots vasakule. Hari: kaks kotka tiiba, nende vahel kuldse käepidemega sirp, mille teravots on suunatud paremale. Mantel: on kasutatud helepunast- ja kullavärvi.\n\nKindralmajor Valentin von Meyeri järeltulijad immatrikuleeriti 1733. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse (nr. 85).\n\nXVII-XVIII sajandil kuulusid suguvõsale Nabe mõis (Nabben), Lizumsi mõis (Lysohn), Druviena mõis (Druween), Apeltiene mõis (Appelthien), Väike-Soldina ja Suur-Soldina mõis. Samuti Vändra mõis (Fennern), Pähu mõis (Pähho), Plānupe mõis (Planup) ja Võduvere mõis (Woddofer)\n\nSuguvõsa viimane meesliige Lizumsis ja Druvienis oli Valentin Burchard von Meyer, kes suri 1781. aastal. Viimane naisliige Lizumsis ja Druvienis oli Johanna Margaretha von Meyer, kes suri 1804. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212312"}
{"text": "Wechselapparat\n\nWechselapparat (saksa keelest 'Vahetusaparaat') on Saksa leegiheitja. See võeti kasutusse esimese maailmasõja ajal aastal 1916 asenduseks varasemale Kleinflammenwerferile. Wechselapparatil on sõõrikukujuline seljaskantav kütusepaak, mille keskel on ümmargune sütik. Enne teist maailmasõda kujundust uuendati ning sellest sai Flammenwerfer 35. Leegiheitja M35 konstruktsiooni peeti liiga hapraks ning varsti võeti selle asemel kasutusse uus Flammenwerfer 41, mis oli ehituselt lihtsam ning mille kütusepaak oli silindrikujuline.\n\nSõõrikukujulise disaini võtsid teise maailmasõja ajal üle britid, kes ehitasid enda leegiheitja nimega Flamethrower, Portable, No 2.\n", "id": "ekk_Latn_212313"}
{"text": "Paul-Jacques-Aimé Baudry\n\nPaul-Jacques-Aimé Baudry (7. november 1828 17. jaanuar 1886) oli prantsuse maalikunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_212314"}
{"text": "José Ferraz de Almeida Júnior\n\nJosé Ferraz de Almeida Júnior (8. mai 1850 Itu – 13. november 1899 Piracicaba), üldtuntud kui Almeida Júnior, oli Brasiilia kunstnik ja disainer. Ta oli üks esimesi Lõuna-Ameerikas, kes maalis Gustave Courbet' ja Jean-François Millet' realistlikus stiilis. Tema sünnipäeva tähistatakse Brasiilia kunstnike päeval (Dia do Artista Plástico).\n", "id": "ekk_Latn_212315"}
{"text": "Heidelberg (täpsustus)\n\nHeidelberg, linn Saksamaal Heidelberg (Lääne-Kapimaa), linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis Heidelberg (Gauteng), linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Gautengi provintsis\n", "id": "ekk_Latn_212316"}
{"text": "Kyniska\n\nKyniska (kreeka keeles Κυνίσκα, sünd. 442 eKr) oli vanakreeka sportlane, esimene naissoost olümpiavõitja.\n\nKyniska oli Sparta printsess, Arhidamos II tütar ja Agesilaos II õde. Ta soovis juba nooruses saada olümpiavõitjaks.\n\nErinevalt ülejäänud Kreeka linnriikidest oli Spartas naiste elu vabam, kuna kodused tööd olid jäetud helootidele. Ka julgustati sealseid naisi spordiga tegelema, kuna usuti, et tugevamad naised annavad ka tugevamaid järglasi. Antiikolümpiamängud olid mõeldud üksnes meessoost isikutele. Abielus naistel oli keelatud isegi mänge vaadata, rääkimata neil osalemisest.\n", "id": "ekk_Latn_212317"}
{"text": "Tankgewehr M1918\n\nTankgewehr M1918 (lühendatult T-Gewehr; ehk Mauseri 13-mm tankitõrjevintpüss) on Saksa tankitõrjevintpüss. See oli esimene vintpüss, mille ainus eesmärk oli hävitada soomustatud sihtmärke ning esimese maailmasõja ainuke tankitõrjevintpüss. Kokku toodeti umbes 15 800 relva.\n", "id": "ekk_Latn_212318"}
{"text": "Gustav von Meyer\n\nCarl Gustav von Meyer (sündinud 1676) oli Rootsi ja Vene sõjaväelane (major), Vändra ning Pähu mõisnik.\n\nSeptembris 1696 teenis ta relvurina (rustmästare) oma sugulase kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis Tartus. 31. oktoobril 1698 ning 28. septembril 1699 teenis ta förare auastmes samas väeosas. Pataljoni munsterrolli järgi oli ta väeosaga liitunud aprillis 1695.\n\n12.juulil 1702. aastal ülendati ta leitnandiks.\n\nSkytte pataljoni koosseisus kuulus Meyer Tartu kaitsjate hulka 1704. aasta piiramise ajal. Skytte on päevaraamatus välja toonud seiga, kus vahetult enne piiramise algust saadeti Pärnust Tartusse kolmsada koormat linnaseid, mis olid iga hetk sihtkohta jõudmas. Et voor Vene eelvägede kätte ei langeks, saatis komandant Skytte leitnant Gustav Meyeri ühes salga sõduritega seda linna toimetama. Meyeri ülesanne õnnestus, kuna Tartu alla polnud jõudnud veel piisaval hulgal tsaari vägesid, et rootslasi rünnata.\n\n1708. aastal leitnandi auastmes.\n\n30. aprillil 1723. aastal läks ta erru Rootsi armee teenistusest majori auastmes.\n\n03. mail 1725. aastal esitas ta taotluse enda kandmise kohta Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse – \"Keisrinna Katariina I Diplom [03.05 – 31.12.1725] (\"offene Diploma\")\" Rootsi armee teenistusest erru läinud major Gustav Meyerile Liivimaa hertsogkonna aadlimatriklisse kandmise kohta nimega \"von Meyercrantz\". Paraku jäi see taotlus allkirjastamata ent diplom kanti Vene impeeriumi kinnitamata aadlimatriklite nimekirja. Diplomi originaal on hävinud, koopia asub Venemaal.\n", "id": "ekk_Latn_212319"}
{"text": "Robin Hanzl\n\npisi|Robin Hanzl 2019. aastal Spartaki meeskonnas Robin Hanzl (sündinud 10. jaanuaril 1989 Ústí nad Labemis) on Tšehhi jäähokimängija, kes mängib ründajana Rootsi kõrgliiga klubis Timrå.\n\nTšehhi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2010–11 HC Litvínovi meeskonnas. 2015. aastal tuli ta klubiga Tšehhi meistriks. Tšehhi kõrgliiga hooaja 2014–15 väljalangemismängudes oli Hanzl resultatiivseim mängija (5+10).\n\n2017. aastal liitus ta KHL-i klubiga Nižnekamski Neftehimik, kus mängis ühe hooaja. Aastatel 2018–2021 mängis ta Moskva Spartakis.\n\n2021. aasta juunis sõlmis ta üheaastase lepingu Rootsi kõrgliiga klubiga Timrå.\n\nTšehhi jäähokikoondise koosseisus osales Hanzl maailmameistrivõistlustel esimest korda 2017. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212320"}
{"text": "Tudor Ulianovschi\n\nTudor Ulianovschi (sündinud 26. mail 1983 Floreștis) on Moldova poliitik ja diplomaat. Ta oli 18. jaanuarist 2018 kuni 8. juunini 2019 Moldova välis- ja eurointegratsiooniminister.\n\nTa sündis 1983. aastal Floreștis. Ta on lõpetanud 2005. aastal Moldova Rahvusvahelise Vaba Ülikooli ja Viini Diplomaatia Akadeemia.\n\nAastatel 2005–2007 oli ta Moldova välis- ja integratsiooniministeeriumis Ameerika, Aasia, Lähis-Ida ja Aafrika direktoraadis II sekretäri, III sekretäri ja atašeena. Aastatel 2007–2010 töötas ta Moldova Vabariigi suursaatkonnas Ameerika Ühendriikides Washingtonis. Aastatel 2011–2013 oli ta Moldova Vabariigi välis- ja eurointegratsiooniministeeriumi Ameerika, Aasia, Lähis-Ida ja Aafrika direktoraadi juht. Aastatel 2013–2014 oli ta ametis Kataris Moldova Vabariigi saatkonnas. Aastatel 2014–2016 oli ta Moldova Vabariigi välis- ja eurointegratsiooniministeeriumi aseminister, ta oli vastutav majandusdiplomaatia, rahvusvaheliste majandussuhete ja kahepoolsete suhete eest.\n\nAastatel 2016–2018 oli ta Moldova Vabariigi alaline esindaja ÜRO Genfi kontoris, Maailma Kaubandusorganisatsioonis ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides Genfis. Lisaks oli ta Moldova Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Šveitsi Konföderatsioonis ja Liechtensteini Vürstiriigis, asukohaga Genfis.\n\nTa oli 18. jaanuarist 2018 kuni 8. juunini 2019 Moldova välis- ja eurointegratsiooniminister.\n", "id": "ekk_Latn_212321"}
{"text": "Vibuõng\n\nVibuõng ehk lihtõng (ka ussõng, vaglaõng) koosneb konksust, nöörist ja vibust ehk õngeridvast..\n\nÕng on vanimaid kalapüügiriistu, Eesti ala varasemad asukad kasutasid luust õngekonkse juba 9. aastatuhandel eKr.\n\nNöör tehti keeratud jõhvist, ka linast või kanepist, nööri küljes olid kork ja tina. Konksud valmistati raudtraadist. Kork kinnitati nöörile puust või sulerootsust kiiluga, tina paigutati õngekonksu lähedale. Õngenööri pikkust reguleeriti vastavalt sellele, kui sügav oli vesi. Õngeritv oli õnge käepidemeks, selle külge kinnitati nöör konksuga. Vibuõngega püüti nii veesõidukist kui ka kaldaäärsest veest või kalda pealt.\n\nPeale vibu ja nööriga käsiõnge kasutatakse teatud kalade püüdmiseks ka mitmesuguseid spetsiaalõngi (käekook tursa, lant haugi, lutsumänd lutsu, sikuti ahvena ja siia jne püügiks). 20. sajandi II poolel kaotas õngepüük tööstusliku tähtsuse ning jäi harrastuskalameeste tegevuseks.\n", "id": "ekk_Latn_212322"}
{"text": "Voldemar Särak\n\nVoldemar Särak (15. oktoober (vkj)/ 28. oktoober 1911 Kudina vald, Maarja-Magdaleena kihelkond, Tartumaa – 3. juuni 1947 Tallinn) oli Eesti murdmaasuusataja, politseinik, vabadusvõitleja ja metsavend.\n\nLõpetas 1925. aastal Harku algkooli ja 1928. aastal Politseikooli. Töötas politseinikuna Harju-Tallinn prefektuuris ja aastatel 1940–1941 Pärnu suusavabrikus.\n\nPõgenes märtsis 1943 Soome. Läks 1. aprillil 1943 Soome sõjaväkke, osales Jätkusõjas. Oli rindel Rajajoel III/JR47-s, seejärel väljaõppel peastaabi luureosakonnas. Astus Haukka gruppi. Juulis 1944 toimetati salaja Eestisse, oli metsavend Virumaal Haukka grupi punkris.\n\nLanges 21. detsembril 1944 Järtu küla kandis Virumaal vangi. Põgenes koos Harri Sepikuga 25. septembril 1945 kohtumajast Tallinnas, kus talle oli mõistetud 20 aastat vangistust.\n\nOli uuesti metsavend Harjumaal. Tabati juunis 1947 haarangul Anija kandis, sai põgenemisel raskelt haavata. Suri operatsioonil 3. juunil 1947 vangla haiglas. Tema matmispaik ja haud pole tänaseni teada, arvatavasti asub see mõnel Nõukogude repressiivorganite erikalmistul Tallinna lähistel.\n", "id": "ekk_Latn_212323"}
{"text": "Kölnbreini pais\n\nKölnbreini pais on pais, mis asub Kärtenis Austrias. Paisu ehitati aastatel 1971–1979 ja see on Austria kõrgeim pais.\n\nSelle veehoidla on põhiliseks allikaks kolmefaasilisele pumpelektrijaamale, mis koosneb üheksast paisust ja neljast hüdroelektrijaamast. Seda kompleksi omab firma Verbund, mida kutsutakse Malta-Reissecki elektrijaamade grupiks. Grupi iga-aastane elektritoodang on 1216 gigavatt-tundi (4380 teradžauli).\n\nVeehoidlat täites avastati mõrad paisu konstruktsioonis. Pärast parandustöid, mis kestsid üle kümne aasta, hakkas pais töötama täisvõimsusel.\n", "id": "ekk_Latn_212324"}
{"text": "Valentin von Meyer\n\nValentin von Meyer (1601 – 9. märts 1674 Jērkule mõis) oli baltisaksa päritolu Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) ja mitmete mõisate omanik Liivi- ja Eestimaal.\n\nValentin Meyer sündis 1601. aastal Riia kullassepa Eberhard Meyeri ja tema abikaasa Anna Molleri pojana. Oma nime sai ta emapoolselt vanaisalt Valentin Mollerilt, kes oli samuti Riia kullassepp.\n\n5. veebruaril 1629 oli ta leitnandi auastmes. 1632 oli Rootsi administraator (amtsverwalter) Halles. 1635 oli ooberstvahtmeistri auastmes.\n\nOsales Sinise rügemendi (Blå regementet) ooberstleitnandina Kolmekümneaastase sõja Breitenfeldi lahingus.\n\nOsales 30-aastases sõjas ning tõusis 1646. aastaks oobersti aukraadi ning ühe saksa rügemendi ülemaks. 19. juulil 1646 määrati Bröckwörde komandandiks, ning 1648. aastal Vestfaalis Mindeni komandandiks.\n\nTõsteti 7. augustil 1645 Rootsi aadliseisusse.\n\nSai 1658. aastal kindralmajori auastme ning oli 1658–1659 Riia komandant. 1659 määrati Miitavi ülemkomandandiks.\n\n1651. aastal omandas riigisekretär Lars Grubbe pärijatelt 10 000 taalri ja 100 tukati eest Lemsalu kihelkonna Nabe mõisa. 16. augustil 1653 omandas ta Tirza kihelkonna Lizumsi ja Druviena mõisa ning Cesvaine kihelkonna Apeltiene mõisa.\n\nEestimaal kuulusid talle Vaivara kihelkonnas Suur- ja Väike-Soldina mõis.\n\nValentin von Meyer suri 9. märtsil 1674 Jērkule mõisas ning maeti 23. veebruaril 1675 Riia Jakobi kirikusse.\n\nValentin von Meyeri portreemaal on eksponeeritud Rundāle lossis.\n", "id": "ekk_Latn_212325"}
{"text": "Kristaps Sotnieks\n\nKristaps Sotnieks (sündinud 29. jaanuaril 1987 Riias) on Läti jäähokimängija, kes mängib kaitsjana KHL-i klubis Riia Dinamo.\n\nTa alustas klubikarjääri Läti klubis HK Riga 2000, mille meeskonnas debüteeris ta hooajal 2004–05.\n\n2008. aastal liitus ta samal aastal loodud Riia Dinamoga ning debüteeris hooajal 2008–09 klubiga KHL-is.\n\nAastatel 2016–2018 mängis ta kaks hooaega Togliatti Lada ridades, naastes seejärel Riia Dinamosse. Hooajal 2018–19 oli Sotnieks Maksim Tšudinovi kõrval KHL-is enim lööke blokeerinud mängija (99).\n\nLäti jäähokikoondise koosseisus osales Sotnieks maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2009. aastal. Ta kuulus Läti koondisse ka 2010. ja 2014. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212326"}
{"text": "1.59-inch Breech-Loading Vickers Q.F. Gun, Mk II\n\n1.59-inch Breech-Loading Vickers Q.F. Gun, Mk II (inglise keelest '1,59-tolline Tagantlaetav Vickersi Q.F, Püss, Mk II') on Suurbritannia kergsuurtükk, mis konstrueeriti esimese maailmasõja ajal. Algselt oli relv mõeldud kaevikusõjas kasutamiseks, kuid siis hakati katsetama selle õhk-õhk ja õhk-maa võimekust lennukitel. Kuigi sellega lasti mürske ning sellel ei olnud rakettide heitmise võimekust, tuntakse seda laialdaselt nimega Vickers-Crayfordi raketipüss.\n", "id": "ekk_Latn_212327"}
{"text": "Chrístos Staïkoúras\n\nChrístos Staïkoúras (kreeka keeles Χρήστος Σταϊκούρας; sündinud 12. augustil 1973 Lamías) on Kreeka poliitik ja majandusteadlane, erakonna Uus Demokraatia liige. Ta on 9. juulist 2019 Kreeka rahandusminister.\n\nTa sündis 1973. aastal Lamías. Ta lõpetas 1996. aastal bakalaureuseõpingud Ateena Rahvuslikus Tehnikaülikoolis mehaanikainsenerina. Aastatel 1996–1997 omandas ta magistrikraadi (MBA) Imperial College Londonis. Aastatel 1997–2001 omandas ta doktorikraadi (PhD) panganduse alal väitekirjaga \"European banking industry: Sources of income and profitability\", mida ta kaitses Londoni Linnaülikoolist.\n\n9. juulist 2019 on ta Kreeka rahandusminister.\n", "id": "ekk_Latn_212328"}
{"text": "Beckeri kahur\n\nBeckeri kahur (saksa keeles Becker-Kanone; Beckeri Tüüp M2 20-mm kahur) on Saksa automaatkahur. See konstrueeriti enne esimest maailmasõda ajal Beckeri Terasevabrikus. Kahur jõudis masstootmisesse 1916. aastal ning seda kasutati paljudel erinevatel lennukitel. Tegu on ainsa Saksa automaatkahuriga, mida esimese maailmasõja ajal õhus kasutati.\n\nBeckeri kahur oli eeskujuks Šveitsis toodetud kahurile Oerlikon 20 mm, mis on teenistuses tänapäevani. Lisaks saadi Beckerilt eeskuju teises maailmasõjas Luftwaffe kasutuses olnud kahuri MG FF ehitamisel.\n", "id": "ekk_Latn_212329"}
{"text": "Oskars Cibuļskis\n\nOskars Cibuļskis (sündinud 9. aprillil 1988 Riias) on Läti jäähokimängija, kes mängib kaitsjana KHL-i klubis Riia Dinamo.\n\nLäti kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2004–05 SK Riga 18 võistkonnas.\n\nHooajal 2008–09 mängis ta Austria kõrgliiga klubis Salzburgi EC Red Bull.\n\n2009. aasta augustis liitus ta Riia Dinamoga. Seal mängis ta kokku kaheksa hooaega.\n\nAastatel 2017–2020 mängis Cibuļskis Tšehhi kõrgliiga klubis Mountfield HK. Hooajal 2020–21 mängis ta HC Litvínovis. 2021. aasta mais naasis ta Riia Dinamosse.\n\nLäti jäähokikoondise koosseisus osales Cibuļskis maailmameistrivõistlustel esmakordselt 2011. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212330"}
{"text": "BL 1.2-inch\n\nOrdnance BL 9.2-inch howitzer (inglise keelest Ordnance'i BL 9,2-tolline haubits) on Suurbritannia raske piiramishaubits. Haubits oli esimeses maailmasõjas Prantsusmaal teeninud Briti üksuste põhiline kaudtule vastase tule element, see kuulus paljude Royal Garrison Artillery üksuste relvastusse. Haubits jäi teenistusse teise maailmasõja alguseni.\n", "id": "ekk_Latn_212331"}
{"text": "Vladimir Heinrichsen\n\nVladimir Heinrichsen (4. jaanuar 1929 Tallinn – 29. jaanuar 2009 Tallinn) oli eesti raadioinsener ja tehnikateadlane.\n", "id": "ekk_Latn_212332"}
{"text": "Sisley\n\nCFEB Sisley, rohkem tuntud kui Sisley Paris, on sõltumatu prantsuse luksuskosmeetika-, nahahooldus-, juuksehooldus- ja parfüümifirma. Ettevõte arendab taimedest saadud toimeainetel põhinevaid ja erinevatele nahatüüpidele sobivaid niisutamise, vananemisvastaseid, päikesekaitsevahendi või meigi tooteid.\n\nFirma lõid Jean-François Laporte ja Roland de Saint-Vincent aastal 1972. Hubert d'Ornano omandas selle aastal 1976, nimetades selle ümber prantsuse impressionisti Alfred Sisley järgi.\n\nFirma fookus on fütokosmeetika viljelemisel.\n", "id": "ekk_Latn_212333"}
{"text": "Jodie Harsh\n\nJames Allen Clarke (sündinud 1985), tuntud kui Jodie Harsh, on Londonis elav DJ, muusikaprodutsent ja promootor.\n", "id": "ekk_Latn_212334"}
{"text": "Académie des Beaux-Arts\n\nAcadémie des Beaux-Arts (Kaunite Kunstide Akadeemia) on Prantsusmaa akadeemiline organisatsioon, üks viiest Institut de France'i akadeemiast.\n\nAkadeemia loodi 1816. aastal, kui liideti Académie de peinture et de sculpture (Maalimise ja skulptuuri akadeemia; loodud 1648), Académie de musique (Muusikaakadeemia; loodud 1669) ja Académie d'architecture (Arhitektuuri akadeemia; loodud 1671).\n", "id": "ekk_Latn_212335"}
{"text": "Sanna Aaslav-Kaasik\n\nSanna Aaslav-Kaasik (sündinud 11. jaanuaril 2001 Tallinnas) on eesti veemootorisportlane.\n\nTa lõpetas 2019. aastal Kuusalu Keskkooli. Harrastas kooliajal kergejõustikku ja jalgpalli.\n\nVeemotospordiga hakkas ta tegelema 2012. aastal Tallinna Veemotoklubis oma isa Uku Aaslav-Kaasiku juhendamisel.\n\nSanna on tulnud paadiklassis F-125 kolmel korral (2018, 2019 ja 2021) Eesti meistriks ja ühel korral (2018) Balti meistriks.\n\nEuroopameistrivõistlustel sai F-125 klassis 2019. aastal hõbemedali.\n\nMaailmameistrivõistlustel võitis Sanna F-125 klassis 2021. aastal kuldmedali ning 2019. aastal hõbeda. Juunioride paadiklassis GT-15 sai 2016. aastal pronksmedali.\n", "id": "ekk_Latn_212336"}
{"text": "Viilork\n\nViilork (ka tuulamishark, küüsik) on kühvlitaoline 5–9 laia puupiiga hark teravilja tuulamiseks.\n\nViilorki kasutati 19. sajandil peamiselt Saaremaal ja Muhus, aga ka Lätis Kuramaal. Mandril oli tuulamiseks kasutusel hõreda põhjaga sari. Viilorgiga visati vili rehealuse avatud värava kohale üles - tuul kandis aganad eemale, terad langesid alla. Lõuna-Eestis tõsteti sarnase kujuga (rehe)käpa abil vilja tuulamise ajaks sarja sisse.\n", "id": "ekk_Latn_212337"}
{"text": "Neoliitikumi pikkmaja\n\nNeoliitikumi pikkmaja on neoliitikumis ehk 4.–2. aastatuhandel eKr Euroopa esimeste talupidajate seas populaarne olnud elamutüüp. Hoone olemasolu on kindlaks tehtud siiani maapinnas olevate vundamendiaukude põhjal.\n", "id": "ekk_Latn_212338"}
{"text": "Jistebnice\n\nJistebnice (saksa keeles Jistebnitz) on linn Tšehhis Lõuna-Tšehhi maakonnas Tábori ringkonnas. Jistebnice asub Táborist 13 km loodes, České Budějovicest umbes 56 km põhjas ja Praha kesklinnast ligikaudu 67 km lõunas.\n\nJistebnice paikneb merepinnast 578 meetri kõrgusel.\n\nJistebnicet on esmamainitud 1262. aastal.\n\nJistebnice olulisemad vaatamisväärsused on aastatel 1380–1385 ehitatud gooti stiilis Püha Miikaeli kirik, 1864. aastal valminud koolihoone, 1555. aastal ehitatud raekoda, 16. sajandi teisel poolel rajatud väike loss, kivist purskkaev aastast 1729 ja inglise pargiga loss (ehitatud aastatel 1876–1882).\n", "id": "ekk_Latn_212339"}
{"text": "Leo Eentalu\n\nLeo Eentalu (kuni 1938 Leo Sommer; 5. mai 1930 Kolgaküla, Kõnnu vald, Kuusalu kihelkond, Harjumaa – 25. detsember 2006 Harju maakond) oli eesti veemootorisportlane.\n\nTa võistles aastatel 1962–1971 Loksa eest. Tuli 1968. aastal sportpaatide 250 cm³ võistlusklassis (AU) Eesti NSV meistriks ning sai 1966. aastal Eesti NSV meistrivõistlustel sportpaatide 250 cm³ võistlusklassis (UA) hõbemedali.\n", "id": "ekk_Latn_212340"}
{"text": "Horní Jelení\n\nHorní Jelení (saksa keeles Ober Jeleni) on linn Tšehhis Pardubice maakonnas Pardubice ringkonnas. Horní Jelení asub Pardubicest ligikaudu 23 km idas.\n\nHorní Jelenít on esmamainitud 1472. aastal. Horní Jelení sai linnaõigused 1912. aastal. 2006. aastal anti Horní Jeleníle vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_212341"}
{"text": "Bagdadi ejalett\n\nBagdad ejalett (osmanitürgi keeles ایالت بغداد) oli Osmanite Iraagi ejalett, mille keskmes oli Bagdad. See kestis aastatel 1535–1864, kuigi aastatel 1623–1638 okupeeris seda Safavidi riik.\n", "id": "ekk_Latn_212342"}
{"text": "Antigeeni kiirtest\n\nAntigeeni kiirtest (inglise rapid antigen test ehk RAT, ka RADT) ehk kiirtest on kiirdiagnostiline test, mis sobib ravipunktis tehtavaks testimiseks ja mis tuvastab otseselt antigeeni olemasolu või puudumise. Seda kasutatakse tavaliselt SARS-CoV-2, COVID-19 põhjustava viiruse tuvastamiseks. Kiirtestid on valku tuvastavate külgvoolutestide liik, mis eristab seda teistest meditsiinilistest testidest, mis tuvastavad antikehasid (antikehade testid) või nukleiinhappeid (nukleiinhappe testid), kas laboratoorselt või ravipunktis. Kiirtestid annavad tavaliselt tulemuse 5 kuni 30 minutiga, nõuavad minimaalset koolitust või infrastruktuuri ning neil on märkimisväärsed kulueelised.\n", "id": "ekk_Latn_212343"}
{"text": "Uku Aaslav-Kaasik\n\nUku Aaslav-Kaasik (sündinud 18. juunil 1974 Tallinnas) on eesti veemotosportlane.\n\nVeemotospordiga hakkas ta tegelema 1984. aastal oma isa Lembit Aaslav-Kaasiku juhendamisel.\n\nOli 250 cm³ sportpaatide võistlusklassis (SA või S-250) aastatel 1985–1989 6-kordne Eesti NSV noortemeister ja 1989. aastal NSV Liidu noortemeister.\n\nTuli erinevates võistluklassides aastatel 1994–2012 6 korda Eesti ja 5 korda Balti meistriks.\n\nSai 2008. aastal maailmameistrivõistlustel 500 cm³ vormelpaatide võistlusklassis (F-500) pronksmedali.\n", "id": "ekk_Latn_212344"}
{"text": "Týnec nad Labem\n\nTýnec nad Labem (varem Labská Týnice või Týnec na Hůrkách, saksa keeles Elbeteinitz) on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Kolíni ringkonnas. Týnec nad Labem asub Elbe (Laba) jõe ääres, Kolínist umbes 11 km ja Praha kesklinnast ligikaudu 67 km idas.\n\nAsulat on esmamainitud 1110. aastal. Linnaõigused sai Týnec nad Labem 1600. aastal.\n\nTýnec nad Labemi vanalinn on alates 1. septembrist 2003 ajalooline linnakaitseala.\n\nLinna on maetud Austria väejuht Michael von Melas (1729–1806).\n", "id": "ekk_Latn_212345"}
{"text": "Rotterdam–Haagi suurlinnapiirkond\n\nRotterdami–Haagi suurlinnapiirkond (hollandi keeles Metropoolregio Rotterdam Den Haag) on 2014. aastal asutatud suurlinnapiirkond, mis hõlmab Rotterdami ja Haagi linnasid ning veel 21 omavalitsust. Piirkonnas elab 1130 km² ulatuses ligikaudu 2,7 miljonit elanikku. Selle piires asub Euroopa suurim sadam ja paljud rahvusvahelised organisatsioonid.\n", "id": "ekk_Latn_212346"}
{"text": "Budyně nad Ohří\n\nBudyně nad Ohří (saksa keeles Budin an der Eger) on linn Tšehhis Ústí maakonnas Litoměřice ringkonnas. Budyně nad Ohří asub Ohře jõe ääres, Litoměřicest ligikaudu 15 km ja Ústí nad Labemist umbes 29 km lõunas ning Praha kesklinnast 42 km põhjaloodes.\n\nBudyně nad Ohřít on esmamainitud 1173. aastal. Linnaõigused sai Budyně nad Ohří 24. oktoobril 1996.\n\nBudyně nad Ohří vanalinn on alates 10. septembrist 1992 ajalooline linnakaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_212347"}
{"text": "Solnice\n\nSolnice (saksa keeles Solnitz) on linn Tšehhis Hradec Králové maakonnas Rychnov nad Kněžnou ringkonnas. Solnice asub Poola piirist 17,5 km kaugusel, Rychnov nad Kněžnoust umbes 5 km põhjaloodes ja Hradec Královést ligi 29 km idas.\n\nSolnicet on esmamainitud 1321. aastal, linnaõigused sai 1386. aastal. Vahepeal kaotatud linnaõigused anti Solnicele tagasi 5. juunil 1991.\n", "id": "ekk_Latn_212348"}
{"text": "Loovkirjutamine\n\nLoovkirjutamist (inglise keeles creative writing) vastandatakse laiemas tähenduses teadustekstide kirjutamisele, kitsamalt mõistetakse loovkirjutamise all eri liiki poeetiliste tekstide loomist. Loovkirjutamise mõistet defineeritaksegi seetõttu tavaliselt olenevalt kontekstist.\n\nLoovkirjutamise kontseptsioon sai alguse 1970. aastatel USA-s psühhoteraapia valdkonnas, kust ideed kandusid kiirelt ka teistele aladele. Tänapäeval kasutatakse loovkirjutamise mõistet nii meditsiinis, psühhoteraapias kui ka hariduses.\n", "id": "ekk_Latn_212349"}
{"text": "Belinda Bauer\n\nBelinda Bauer (sündinud 24. detsembril 1962) on Briti kriminaalkirjanik.\n\nTa kasvas üles Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas ning kolis hiljem Walesi, kus töötas Cardiffis kohtureporterina. Juba ajakirjanikuna kirjutas ka filmistsenaariume, millest \"The Locker Room\" pälvis BAFTA eriauhinna (Carl Foremani Briti noore stsenaristi auhinna).\n\nBaueri debüütromaan \"Blacklands\" võitis 2010. aastal Briti kriminaalromaanikirjanike assotsiatsiooni Kuldse Pistoda auhinna parima kriminaalromaani eest. Nii \"Blacklandsi\" kui ka tema teise romaani \"Darkside\" (2011) ja kolmanda romaani \"Finders Keepers\" (2012) tegevus toimub Somersetis Exmoori ümbruses. 2014. aastal võitis tema romaan \"Rubbernecker\", mille tegevus toimub Cardiffis ja Breconis, Theakston's Old Peculier aasta kriminaalromaani auhinna.\n", "id": "ekk_Latn_212350"}
{"text": "Valgevene Vabariigi Sõjaväeakadeemia\n\nValgevene Vabariigi Sõjaväeakadeemia (valgevene Ваенная акадэмія Рэспублікі Беларусь; vene Военная академия Республики Беларусь) on kõrgem sõjaline õppeasutus Valgevenes.\n", "id": "ekk_Latn_212351"}
{"text": "Nová Včelnice\n\nNová Včelnice (kuni 1950. aastani Nový Etynk-Včelnice, saksa keeles Neuötting Vtschelnitz) on linn Tšehhis Lõuna-Tšehhi maakonnas Jindřichův Hradeci ringkonnas. Nová Včelnice asub Jindřichův Hradecist 11,5 km põhjakirdes, Jihlavast umbes 41 km lääneedelas ja České Budějovicest ligi 52 km idakirdes.\n\nAsulat on esmamainitud 1320. aastal. Linnaõigused sai Nová Včelnice 1884. aastal. 1. juunil 1998 anti Nová Včelnicele vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_212352"}
{"text": "Kuno Tammearu\n\nKuno Tammearu (sündinud 23. septembril 1974 Abja-Paluojal) on Eesti riigiametnik, aastast 2023 Sisekaitseakadeemia rektor.\n\nTammearu on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia, omandanud magistrikraadi haldusjuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis magistrikraadi ettevõtte strateegilise juhtimise valdkonnas.\n\nTammearu alustas päästjana tööd 1992. aastal ning on edasi liikunud päästevaldkonna erinevatel spetsialisti ja juhi tasanditel. 1997–2011 oli Tammearu Tallinna tuletõrje ja päästeameti kustutus- ja päästetööde juhtimiskeskuse operatiivteenistuste direktor, seejärel direktori asetäitja operatiivteenistuse alal, Harjumaa päästeteenistuse direktori asetäitja päästetööde alal, päästeameti operatiivteenistuse osakonna juhtaja ning päästetööde osakonna juhataja.\n\n2012–2013 oli ta Päästeameti peadirektori asetäitja päästetöö alal ning aastatel 2013–2023 Päästeameti peadirektor.\n\nSiseminister Lauri Läänemets allkirjastas 27. veebruaril 2023 töölepingu Kuno Tammearuga, kes asub 5. juunist Sisekaitseakadeemia uue rektori ametisse.\n", "id": "ekk_Latn_212353"}
{"text": "Pálháza\n\nPálháza on linn Ungaris Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis Sátoraljaújhelyi kreisis. Pálháza asub Slovakkia piirist 4,5 km kaugusel, Sátoraljaújhelyst 14 km loodes ja Miskolcist ligikaudu 68 km kirdes.\n\nPálháza on asutatud 1320. aastatel, küla on esmamainitud 1389. aastal.\n\nPálháza sai linnaõigused 2005. aastal. Pálháza on kõige väiksema elanike arvuga linn Ungaris.\n", "id": "ekk_Latn_212354"}
{"text": "Juhan Ploompuu\n\nJuhan Ploompuu (ka Johan või Johann; 4. august 1867 Võllaskatku, Anija vald – 11. detsember 1943 Rahula talu, Kadaka küla) oli eesti põllumees ja poliitik.\n\nJuhan Ploompuu isa Juhan kolis perega juba järgmisel aastal peale poja sündi Koitjärvele, kus ostis omale hiljem Laane talu. Noor Juhan õppis kolm aastat Hirvli külakoolis, oli seejärel maamõõtja juures tööl, kus paistis silma usinusega. Kutsuti Saku mõisa aedniku abiliseks, kus õppis selgeks aednikutöö ning raamatupidamise. Töötas seejärel kaks aastat Tartumaa mõisades, 1890. aastal läks Venemaale Novgorodi kubermangu aednikuks, hiljem sai mõisavalitsejaks.\n\n1904. aastal abiellus Haabersti koolmeistri tütre Olga Tassoniga. Sai kaasavaraks Tallinna külje all Kadaka külas 25 hektarit maad ning rajas sinna Rahula talu. Talust kujunes eeskujulik majapidamine, kus oli hulk põllutöömasinaid. Juhan Ploompuu tegi oma talus ise palju katseid ning juhatas ka Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi katseasjandust. Väljapanekute eest seltsi näitustel sai korduvalt kõrgema ja I järgu auhindu. Ta oli Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi liige alates 1910. aastast ja auliige 1922. aastast, seltsi abiesimees aastail 1920–1925.\n\nJuhan Ploompuu alustas poliitilist tegevust 1905. aastal, võttes osa Tartu Aulakoosolekust. 1917. aastal oli ta Ajutise Maanõukogu liige. 1919. aastal valiti Eesti Rahvaerakonna esindajana Asutava Kogu liikmeks. 1925. aastal oli ta II Riigikogu asendusliige. Ta oli Keila põllumeeste konvendi ja Põllutöökoja täiskogu liige.\n\nJuhan Ploompuu oli ka Harku vallavolikogu ja Harju maavolikogu liige, kuulus Põllumeeste Keskpanga ja Tallinna Eesti Majandusühisuse asutajate hulka. Ta oli Harku valla aukodanik.\n", "id": "ekk_Latn_212355"}
{"text": "Eurojaapani lehis\n\nEurojaapani lehis (Larix × marschlinsii), ka värdlehis või hübriidlehis, on Euroopa lehise (Larix decidua) ja Jaapani lehise (Larix kaempferi) hübriid.\n\nHübriid saadakse euroopa lehise õietolmuga tolmeldatud jaapani lehise käbialges (emasõisikus) arenenud seemnest.\n\nSee arvatakse olevat kõige kiirema juurdekasvuga okaspuu Eestis. 2006. aastal Söe arboreetumis mõõdetud 30-aastased eurojaapani lehised olid 21,3–23,3 m kõrged.\n", "id": "ekk_Latn_212356"}
{"text": "Petersi projektsioon\n\nPetersi projektsioon on õigepindne silindriline kaardiprojektsioon, mis kasutab kahte standardparalleeli. Projektsiooni tuntakse ka nimega Gall-Petersi projektsioon.\n", "id": "ekk_Latn_212357"}
{"text": "Zalakaros\n\nZalakaros on linn Ungaris Zala komitaadis Nagykanizsa kreisis. Zalakaros asub Nagykanizsast ligi 15 km kirdes ja Zalaegerszegist umbes 39 km lõunakagus.\n\nZalakaros on kuurortlinn, seal asuvad kuumaveeallikad.\n\nAsulat on esmamainitud 1254. aastal. 1962. aastal avastati Zalakarosis kuuma mineraalvee allikad. Esimene spaa avati 1965. aasta septembris. Zalakaros sai linnaõigused 1997. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212358"}
{"text": "7,7-cm välisuurtükk 96 n.A.\n\n7,7-cm välisuurtükk 96 n.A. (saksa keeles 7,7-cm-Feldkanone 96 neuer Art, '7,7-cm uut liiki välisuurtükk') on Saksa välisuurtükk, mida kasutati esimeses maailmasõjas.\n", "id": "ekk_Latn_212359"}
{"text": "Moosburg (Austria)\n\nSee asub Klagenfurdi nõos B 95 Turracher Straße kiirteel, liidumaa pealinnast loodes. Lõunas külgneb Moosburg Pörtschachi ja Krumpendorfi vallaga, mis mõlemad on populaarsed supluskuurordid Wörthersee põhjakaldal. Lähedalasuvale Süd Autobahnile (A2) saab jõuda Pörtschachi ja Krumpendorfi liiklussõlmede kaudu. Vanakõrgsaksakeelne nimi moos (\"soo\") viitab mitmele soole ja tiigile asula ümber, mis on jäänukid viimasest jääajast ja täna kaitseala.\n\nVallaosad on Bärndorf, Gradenegg, Kreggab, Moosburg, Sankt Peter, Seigbichl (Žihpolje), Tigring (Tigrče) ja Tuderschitz (Tudrešiče).\n", "id": "ekk_Latn_212360"}
{"text": "QF 1-naelane pom-pom\n\nMitte segi ajada QF 2-naelase merekahuriga, mida tunti ka nimega pom-pom.\n\nQF 1-naelane (inglise keeles QF 1 pounder; tavaliselt tulistamishääle järgi lihtsalt pom-pom) on 37-millimeetrine Suurbritannia automaatkahur, maailma esimene omataoline. See oli paljudes riikides kasutuses, algselt jalaväe- ning hiljem õhutõrjekahurina.\n", "id": "ekk_Latn_212361"}
{"text": "Mercedes 37/95\n\nMercedes 37/95 on sõiduauto, mida toodeti 1910. aastate esimeses pooles. Sellel on suur Daimleri neljasilindriline 9,5-liitrine mootor, millel on 90–95 hobujõudu. Mootor liigutab kettülekande abil auto esirattaid ning sõiduk võib arendada kiirust kuni 115 km/h.\n", "id": "ekk_Latn_212362"}
{"text": "Airco DH.10 Amiens\n\nAirco DH.10 Amiens oli Suurbritannia kahemootoriline raskepommitaja, mis konstrueeriti ning mida ehitati esimese maailmasõja lõpus. See oli kuninglikus õhuväes lühikest aega kasutusel ka pärast sõda.\n", "id": "ekk_Latn_212363"}
{"text": "Balatonföldvár\n\nBalatonföldvár (saksa keeles Földwahr) on linn Ungaris Somogyi komitaadis Siófoki kreisis. Balatonföldvár asub Balatoni järve lõunakaldal, Siófokist ligi 16 km lääneedelas ka Kaposvárist umbes 55 km põhjas.\n\nBalatonföldvár on populaarne puhkekeskus ja turismisihtkoht.\n", "id": "ekk_Latn_212364"}
{"text": "Hiram Maxim\n\nSir Hiram Stevens Maxim (5. veebruar 1840 – 24. november 1916) oli Ameerikas sündinud Briti leiutaja, keda tuntakse peamiselt esimese automaatkuulipilduja – Maximi kuulipilduja – leiutajana. Maxim patentis mitmesuguseid mehaanilisi seadmeid, alates hiirelõksust ja lokitangidest kuni militaartehnikani. Maxim pretendeeris ka elektripirni leiutamisele.\n\nMaxim kolis Ameerika Ühendriikidest Ühendkuningriiki 41-aastaselt, sai Suurbritannia kodakondsuse 1899. aastal ning rüütliseisuse (knighthood) 1901. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212365"}
{"text": "Pirmako järv\n\nPirmako järv ehk Pirmaku järv asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Prangli külas Pirmaku soos.\n\nVeekogu pindala on 0,18 ha. Kaldajoone pikkus on 225 meetrit. Järv asub 131 meetri kõrgusel merepinnast.\n", "id": "ekk_Latn_212366"}
{"text": "LZ 62\n\nLZ 62 (ehk Tsepeliin L 30) oli Saksa Keisririigi esimene R-klassi \"supertsepeliin\". See oli esimese maailmasõja edukaim tsepeliin: tehti 31 luure- ning 10 pommituslendu kokku 23 305 kg pommidega. Esimesed pommitamised viidi läbi Inglismaal, viimased neli Liivimaal ja Saaremaal. Valmimise ajal oli see maailma suurim ning kiireim tsepeliin. Sellel oli kuus mootorit ning selle tippkiirus oli üle 100 km/h.\n\nLZ 62 ehitati Friedrichshafenis tehases Luftschiffbau Zeppelin. See oli esimene tsepeliin, millel olid külgedel kaitsepuurid. Tsepeliin oli keiserliku mereväe teenistuses aastast 1916 kuni aastani 1917, kui see teenistusest eemaldati. LZ 62 elas esimese maailmasõja üle ning sõjajärgsete reparatsioonide raames anti see Belgiale. Selle külgpuurid on maailma ainsad säilinud sõjatsepeliini külgpuurid ning need asuvad Kuninglikus relvajõudude ja militaarajaloo muuseumis Brüsselis.\n\nKuulus foto, millel Ferdinand von Zeppelin on LZ 62 pardal tehti tõenäoliselt enne selle valmimist aastal 1916.\n", "id": "ekk_Latn_212367"}
{"text": "Albatros D.III\n\nAlbatros D.III oli Saksa hävitusbiplaan, mis oli Luftstreitkräftes kasutusel esimeses maailmasõjas. Litsentsi alusel toodeti neid ka Austria-Ungari lennuüksustele. D.III oli mitmete Saksa lennuässade nagu Wilhelm Frankli, Erich Loewenhardti, Manfred von Richthofeni, Karl Emil Schäferi, Ernst Udeti ja Kurt Wolffi ning Austria-Ungari lennuässade, näiteks Godwin von Brumowski, lennukiks. Albatros D.III lennukid olid 1917. aastal Saksa õhuvõimekuse (verine aprill) tähtsaks osaks.\n", "id": "ekk_Latn_212368"}
{"text": "Baruj Benacerraf\n\nBaruj Benacerraf (29. oktoober 1920 – 2. august 2011) oli Venezuela päritolu Ameerika Ühendriikide immunoloog.\n\nBenacerraf sai 1980. aastal koos Jean Dausset ja George Davis Snelliga Nobeli meditsiiniauhinna geneetiliselt määratud raku pindstruktuuride avastamise eest, mis juhivad immunoloogilisi reaktsioone.\n", "id": "ekk_Latn_212369"}
{"text": "George Snell\n\nGeorge Davis Snell (19. detsember 1903 – 6. juuni 1996) oli Ameerika Ühendriikide geneetik ja immunoloog.\n\n1980. aastal sai ta koos Baruj Benacerraf'i ja Jean Dausset'ga Nobeli meditsiiniauhinna geneetiliselt määratud raku pindstruktuuride avastamise eest, mis juhivad immunoloogilisi reaktsioone.\n", "id": "ekk_Latn_212370"}
{"text": "Püha Laatsaruse kirik\n\nPüha Laatsaruse kirik (kreeka keeles Ιερός Ναός Αγίου Λαζάρου) on 9. sajandi lõpul rajatud kirik Küprosel Larnacas. See kuulub Küprose Õigeusu Kirikule.\n", "id": "ekk_Latn_212371"}
{"text": "Poggersdorf\n\nPoggersdorf asub Klagenfurdi tasandiku (saksa: Klagenfurter Feld, sloveeni: Celovško polje) kesk-idaosas, u. 10 km Klagenfurdist (Celovec) idas. Põhjas ja läänes moodustab valla piiri Gurk (Krka) ning lõunas Gurker Brücke/Muta ja Kreuthi/Rute vaheline Packi viiv maantee. 1920. aastal Kärnteni lõunaosade kuuluvuse referendumi puhul kas Austriale või äsjaloodud riigile (hilisem Jugoslaavia) tähistas Gurki/Krka jõgi hääletustsoonide A ja B piiri (mälestustahvlid on pandud kahele sillale), kus tsooni A, mis koosnes Poggersdorfist (Pokrče), peeti suures osas sloveenikeelseks.\n\nVallaosad on Leibsdorf (Ličja vas), Linsenberg (Lečja gora), Pubersdorf (Pobreže) ja St. Michael ob der Gurk (Slovenji Šmihel).\n", "id": "ekk_Latn_212372"}
{"text": "Pierce-Arrowi soomustatud õhutõrjeauto\n\nPierce-Arrowi soomustatud õhutõrjeauto (inglise keeles Pierce-Arrow armoured AA lorry) oli Suurbritannia õhutõrjesoomuk. Sellel oli QF 2-naelane merekahur ning kuninglik merejalavägi kasutas seda esimeses maailmasõjas.\n", "id": "ekk_Latn_212373"}
{"text": "Jacobus Henricus van 't Hoff\n\nJacobus Henricus \"Henry\" van 't Hoff Jr. (30. august 1852 – 1. märts 1911) oli Hollandi füüsikalise keemiaga tegelev keemik, kes pälvis 1901. aastal üldse esimese Nobeli keemiaauhinna töö eest, mis puudutas keemilist dünaamikat ja osmootse rõhu seaduste avastamist.\n", "id": "ekk_Latn_212374"}
{"text": "John Vane\n\nJohn Robert Vane (29. märts 1927 – 19. november 2004) oli Suurbritannia farmakoloog, kes pälvis 1982. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna prostaglandiinide ja nendega sarnaste bioloogiliselt aktiivsete ainetega seotud avastuste eest.\n", "id": "ekk_Latn_212375"}
{"text": "Janovice nad Úhlavou\n\nJanovice nad Úhlavou (saksa keeles Janowitz an der Angel) on linn Tšehhis Plzeňi maakonnas Klatovy ringkonnas. Janovice nad Úhlavou asub Úhlava jõe ääres, Klatovyst 8 km edelas ja Plzeňist ligikaudu 45 km lõunas.\n\nJanovice nad Úhlavou paikneb merepinnast 412 meetri kõrgusel.\n\nAsulat on esmamainitud 1290. aastal.\n\nJanovice nad Úhlavous asus sõjaväelinnak, mis suleti 2004. aasta oktoobris.\n", "id": "ekk_Latn_212376"}
{"text": "Meziměstí\n\nMeziměstí (saksa keeles Halbstadt) on linn Tšehhis Hradec Králové maakonnas Náchodi ringkonnas. Meziměstí asub Poola piiri ääres, Náchodist ligikaudu 24 km põhjas.\n\nMeziměstí asub merepinnast 432 meetri kõrgusel.\n\nMeziměstít on esmamainitud 1408. aastal, linnaõigused sai 1992. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212377"}
{"text": "Karolinka\n\nKarolinka (kuni 1951. aastani Karolinina Huť, saksa keeles Charlottenhütte) on linn Tšehhis Zlíni maakonnas Vsetíni ringkonnas. Karolinka asub Slovakkia piirist 6 km kaugusel, Vsetínist ligikaudu 19,5 km idas.\n\nKarolinka asub merepinnast 483 meetri kõrgusel.\n\nKarolinka tekkis klaasivabriku tööliste asulana 1861. aastal. Kuni 1949. aastani oli Karolinka Nový Hrozenkovi linna koosseisus, seejärel sai eraldi asulaks. Linnaõigused sai Karolinka 1998. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212378"}
{"text": "Níki Keraméos\n\nNíki Keraméos (sündinud 18. juulil 1980 Thessaloníkis) on Kreeka jurist ja poliitik, ta on erakonna Uus Demokraatia liige. Ta on 9. juulist 2019 Kreeka haridus- ja usuasjade minister.\n\nTa sündis aastal 1980 Thessaloníkis. Ta on õppinud õigusteadust Harvardi ülikooli õigusteaduskonnas ja Pariisi 2. Ülikoolis.\n\nTa on 25. jaanuarist 2015 Kreeka parlamendi liige.\n\n9. juulist 2019 on ta Kreeka haridus- ja usuasjade minister.\n", "id": "ekk_Latn_212379"}
{"text": "MTJ (ansambel)\n\nMTJ on Eesti ansambel. Ansambli alguseks loetakse 1981. aasta sügist, mil Tõrvandi EPT-s (Eesti Põllumajandustehnika koondises) alustasid ansambliproove töödejuhatajate ja traktoristidena ametis olnud isetegevuslased Lembit Tähepõld, Toomas Vatsar, Aivar Kõivistik ja Andres Trumm. Algusaegadel mängis ansambel vaid eestikeelset \"paaristantsu muusikat\".\n\nAastate jooksul on ansambli koosseis palju muutunud. 1995. aastal jagunes ansambel kaheks: lihtsat muusikat mängiv Mini-MTJ ja \"gurmaanlusele kalduv\" Chick 'N' Band. Suvistes projektides esineti 1998. aastani koos.\n", "id": "ekk_Latn_212380"}
{"text": "Andris Džeriņš\n\nAndris Džeriņš (sündinud 14. veebruaril 1988 Aiviekstes) on Läti jäähokimängija, kes mängib keskründajana Austria kõrgliiga klubis EHC Linz.\n\nLäti kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2004–05 HK Riga 2000 võistkonnas.\n\nAastatel 2007–2009 mängis ta Põhja-Ameerikas Ontario Hockey League'i klubis Kingston Frontenacs.\n\nHooajal 2009–10 debüteeris Džeriņš KHL-is Riia Dinamo meeskonnas.\n\nAastatel 2016–2018 mängis ta kaks hooaega Tšehhi kõrgliigas klubis Mountfield HK. Seejärel naasis ta Riia Dinamosse, kus mängis kuni hooaja 2020–21 lõpuni. 2021. aasta septembris liitus ta EHC Linziga.\n\nLäti jäähokikoondise koosseisus osales Džeriņš esmakordselt maailmameistrivõistlustel 2010. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212381"}
{"text": "Roueni 24 tunni võidusõit\n\nRoueni 24 tunni võidusõit (prantsuse keeles 24 Heures motonautiques de Rouen) on veemotospordi kestvusvõistlus, mis toimub igal aasta alates 1964. aastast Prantsusmaal, Seine-Maritime'i departemangus, Roueni linnas Seine'i jõel.\n\nSeda on võrreldud võidusõiduautode Le Mansi 24 tunni võidusõiduga ehk siis Roueni võidusõit on \"Le Mans vee peal\".\n\nVõistluse korraldaja on Prantsusmaa Veemoto Liit (FFM), see toimub Rahvusvaheline Veemoto Liidu egiidi all. Võistluse rekord on 1993. aastast 24 tunni jooksul läbitud 3 182 km (võistlusklassi pole teada). Alates 2018. aastast sõidetakse kahes võistlusklassis, 2020. aastal jäeti võistlus ära.\n\nÜldiselt on sõidetud paatide ja päramootoritega, mis meenutavad 850 cm³ vormelpaatide võistlusklassi (F-4). Võistkonnas on neli inimest ning need on klubi-, mitte riigipõhised – nt 2019. aastal võistlusklassi S-2 võitnud Team Abu Dhabi võistkonnas olid Shaun Torrente (USA; 2019. aasta Vormel 1 maailmameister), Rashed Al Qemzi (AÜE), Rashed Al Tayer (AÜE) ja Tullio Abbate (Itaalia).\n", "id": "ekk_Latn_212382"}
{"text": "TREV\n\nTREV ehk Teede Remondi ja Ehituse Valitsus\n\nHaapsalu Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Harju Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Hiiumaa Teede ja Remondi ja Ehituse Vanemtöödejuhataja Jaoskond Jõgeva Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Kohtla-Järve Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Paide Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Põlva Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Pärnu Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Rakvere Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Rapla Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Saaremaa Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Tartu Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Valga Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Viljandi Teede Remondi ja Ehituse Valitsus Võru Teede Remondi ja Ehituse Valitsus\n", "id": "ekk_Latn_212383"}
{"text": "Bohušovice nad Ohří\n\nBohušovice nad Ohří (saksa keeles Bauschowitz an der Eger) on linn Tšehhis Ústí maakonnas Litoměřice ringkonnas. Bohušovice nad Ohří asub Ohře jõe ääres, Litoměřicest umbes 5,5 km lõunas.\n\nBohušovice nad Ohřít on esmamainitud 1057. aastal. Linnaõigused sai Bohušovice nad Ohří 30. märtsil 1920. Teise maailmasõja ajal võtsid Saksa okupatsioonivõimud linnaõigused ära ära. Bohušovice nad Ohří linnaõigused taastati 6. oktoobril 1998.\n", "id": "ekk_Latn_212384"}
{"text": "Klobouky u Brna\n\nKlobouky u Brna (saksa keeles Klobouk) oli linn Tšehhis Lõuna-Morava maakonnas Břeclavi ringkonnas. Klobouky u Brna asub Břeclavist umbes 27 km põhjas ja Brno kesklinnast ligikaudu 29 km lõunakagus.\n\nAsulat on esmamainitud 1207. aastal, linnaõigused sai Klobouky u Brna 1298. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212385"}
{"text": "Nové Hrady\n\nNové Hrady (saksa keeles Gratzen) on linn Tšehhis Lõuna-Tšehhi maakonnas České Budějovice ringkonnas. Nové Hrady asub Austria piiri ääres, České Budějovicest ligikaudu 30 km kagus.\n\nNové Hradyt on esmamainitud 1279. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212386"}
{"text": "Õhtukinnas\n\nÕhtukindad on pikad kindad, mida naised kannavad piduliku rõivastuse, tavaliselt õhtukleidi või pulmakleidi aksessuaarina. Nende seas nimetatakse kõige pikemaid õhtukindaid \"ooperikinnasteks\". \"Küünarnukini ulatuv või pikem\" osa on võti; kindaid, mis katavad märkimisväärse osa küünarvarrest, kuni küünarnukini, võib õigusega nimetada \"pikkadeks\" või \"õhtukinnasteks\", kuid mitte kunagi \"ooperikinnasteks\". Sel juhul on terminil \"ooper\" ilmselt rohkem pistmist pikkuse kui juhusega, nagu on näha ka \"ooperi pikkusega kindad\" ja \"ooperi pikkuse pärlid\".\n\nPaljud lääneriikide pidulikud kleidid on saadud kristlikest rituaalsetest kostüümidest, eriti katoliku kirikus, mis on suurim kristlik konfessioon, kus rituaale rangelt distsiplineeritakse, ja see oli vajalik naha kokkupuute vähendamiseks. Vastuseks sellele suundumusele tuleb läänemaailmas lühikeste varrukatega või varrukateta kleite, nagu öine riietuskood, kanda ametlikel üritustel ja kõrgema klassi suhtlusringides pikkade kinnastega kuni küünarnukini. Seetõttu on sellel pidulikus ja ranges kohas piduliku kleidina tugev tähendus ning väidetavalt on see korraliku ja puhta daami kogenud kleit.\n\nNaiste kindad pidulikuks ja poolametlikuks rõivastuseks on naistel kolmes pikkuses: randme-, küünarnuki- ja ooperikõverad (üle küünarnuki, ulatudes tavaliselt biitsepsini, kuid mõnikord ka kogu käe pikkuseni). Kõige üllamad ooperipikkused kindad on valmistatud valgest lapsenahast. Ooperi pikkusega kinnaste valmistamisel kasutatakse paljusid muid nahatüüpe, enamasti pehmeid lehmanahka; lakknahk ja seemisnahk on eriti populaarsed alternatiivina nahanahale ja on sageli taskukohasemad kui poissnahk. Satäänist ja venivast satäänist materjalid on ülipopulaarsed ning leidub ka sorteeritud sorte. Ebatavalisemate kindamaterjalide hulka kuuluvad lõhe, püütoni ja nõelast valmistatud nahad.\n", "id": "ekk_Latn_212387"}
{"text": "Rokytnice nad Jizerou\n\nRokytnice nad Jizerou (saksa keeles Rochlitz an der Iser) on linn Tšehhis Libereci maakonnas Semily ringkonnas. Rokytnice nad Jizerou asub Poola piirist 6,5 km kaugusel, Semilyst ligi 17 km põhjakirdes.\n\nRokytnice nad Jizerou on talispordikeskus.\n\nAsula on rajatud 1574. aasta paiku.\n\nRokytnice nad Jizerous on sündinud saksa kirjanik Franz Fühmann (1922–1984).\n", "id": "ekk_Latn_212388"}
{"text": "Bolat Zakarjanov\n\nBolat Kabõkenovitš Zakarjanov (Болат Кабыкенович Закарьянов; sündinud 1977 Tselinogradis (praegune Kasahstani pealinn Nur-Sultan), Kasahhi NSV-s) on kasahhi päritolu Venemaa riigiametnik, Musta mere ääres Idokopase neemel asuvat nn Putini paleed haldava ettevõtte Indokopas direktor.\n", "id": "ekk_Latn_212389"}
{"text": "Drury ülikool\n\nDrury ülikool, endine Drury kolledž ja algselt Springfieldi kolledž, on eraõiguslik vabade kunstide kolledž Springfieldis Missouri osariigis . Ülikool võtab kuues magistriõppes vastu kokku umbes 1700 bakalaureuse- ja kraadiõppurit ning täiendõppe kolledžis 1279 üliõpilast. 2013. aastal võitis Drury Panthersi meeste korvpallimeeskond NCAA meeste II divisjoni meistrivõistlused korvpallis. Drury meeste ja naiste Pantrid on enne NCAA-sse kolimist kogunud omavahel 22 NCAA II divisjoni rahvusmeistrivõistlust, lisaks arvukalt NAIA tiitleid.\n\nDrury asutati Springfieldi kolledžina 1873. aastal kongregatsionalistlike kiriku misjonäride poolt teiste kongregatsionalistlike ülikoolide, näiteks Dartmouthi kolledži ja Yale'i ülikooli näol. Nathan Morrison, Samuel Drury ning James ja Charles Harwood andsid kooli esialgse sihtkapitali ja korralduse; Samuel Drury kingitus oli rühmast suurim ja Drury hiljuti surnud poja auks nimetati kool peagi ümber. Varases õppekavas rõhutati hariduslikke, religioosseid ja muusikalisi tugevusi. Üliõpilased tulid uude kolledžisse laiast piirkonnast, sealhulgas Oklahoma India aladelt. Esimeses lõpetajate klassis oli neli naist. Kui klassid 1873. aastal algasid, toimusid need ülikoolilinnaku ühes hoones, mis hõlmas vähem kui 1 + 1⁄2 aakrit (0,61 ha). 25 aastat hiljem hõlmas 40 aakri suurune (16,2 ha) ülikoolilinnak Kivikabelit, presidendi maja ja kolm akadeemilist hoonet. Praegu asub ülikool 115 aakri (46,5 ha) ülikoolilinnakus, sealhulgas algsed ajaloolised hooned. 28. aprillil 1960. aastal oli Drury College NBC-i filmis \"The Ford Show\" episood, mille peaosas oli Tennessee Ernie Ford. Tennessee Ernie Ford laulis oma kaubamärki \"Sixteen Tons\" ja hümni \"Take My Hand, Precious Lord\" (Võta mu käsi, kallis isand).\n", "id": "ekk_Latn_212390"}
{"text": "Culiacán\n\nCuliacán (ametlikult Culiacán Rosales) on linn Mehhiko loodeosas, Sinaloa osariigi ja Culiacáni omavalitsusüksusee keskus ning suurim linn. Selle asutasid 29. septembril 1531 Hispaania vallutajad Lázaro de Cebreros ja Nuño Beltrán de Guzmán Villa de San Migueli nime all, mis viitas selle kaitsepühakule peaingel Miikaelile.\n\nCuliacán on hästi tuntud oma kultuuri ja pidustuste poolest. Selle linna oluliste vaatamisväärsuste hulka kuuluvad ajalooline keskus, Las Riberase park ja mitu kirikut. Tänapäevane Tres Ríose piirkond on tuntud oma hoonete, väljakute, hotellide, parkide, restoranide, koolide jne poolest.\n\nLinn asub orus Lääne-Sierra Madre mäestikus, Tamazula ja Humaya jõe liitumiskohas, kus need ühinevad Culiacáni jõeks.\n", "id": "ekk_Latn_212391"}
{"text": "Medellín\n\nMedellín () on Bogotá järel Colombia suuruselt teine linn ja Antioquia departemangu pealinn. See asub Lõuna-Ameerikas Andide keskosas Aburrá orus. 2018. aasta rahvaloenduse andmetel oli Medellíns elanikke hinnanguliselt 2 508 452. Ümbritseva piirkonnaga, kuhu kuulub veel üheksa linna, on Medellíni linnastu üle 3,7 miljoni inimesega elanikkonna ja majanduse poolest suuruselt teine linnastu Colombias.\n\nMedellíni linnastu annab 67% Antioquia departemangu SKPst ja 11% Colombia majandusest. Piirkond on oluline ülikoolide, akadeemiate, kaubanduse, tööstuse, teaduse, tervishoiuteenuste, lillekasvatuse ja festivalide poolest.\n", "id": "ekk_Latn_212392"}
{"text": "Luže\n\nLuže (saksa keeles Lusche) on linn Tšehhis Pardubice maakonnas Chrudimi ringkonnas. Luže asub Chrudimist ligikaudu 18 km idakagus ja Pardubicest umbes 24 km kagus.\n\nLužet on esmamainitud 1349. aastal. 23. jaanuaril 2007 sai Luže vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.\n\nLuže vanalinn on alates 1990. aasta novembrist ajalooline linnakaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_212393"}
{"text": "Kunštát\n\nKunštát (saksa keeles Kunstadt) on linn Tšehhis Lõuna-Morava maakonnas Blansko ringkonnas. Kunštát asub Blanskost ligi 19 km põhjaloodes ja Brno kesklinnast umbes 36 km põhjas.\n\nKunštáti on esmamainitud 1280. aastal. Alevi staatuse sai Kunštát 14. sajandi keskel ja linnaõigused 1994. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212394"}
{"text": "Bristol F.2\n\nBristol F.2 Fighter (tihti lihtsalt Bristol Fighter või hüüdnimedega Brisfit või Biff) oli kahekohaline Suurbritannia hävitus- ja luurebiplaan. Seda kasutati esimeses maailmasõjas ning selle konstrueeris Bristol Aeroplane Companys Frank Barnwell.\n\nKuigi Bristoli lennuk oli algselt mõeldud asenduseks sõja eel kasutuses olnud hävitajale Royal Aircraft Factory B.E.2, oli Rolls-Royce Falconi V12-mootor piisavalt võimas, et teha sellest kahekohaline lennuk.\n\nKuigi lennuk ei olnud alguses kuigi paljutõotav, oli F.2B versioon piisavalt manööverdatav, et võistelda üheistmeliste hävitajatega. Tänu robustsele konstruktsioonile jäi Bristol F.2 Fighter teenistusse 1930. aastateni. Pärast seda anti mõned ülejäänud masinad tsiviilkasutusse, kus nad samuti populaarseteks said.\n", "id": "ekk_Latn_212395"}
{"text": "Dolní Bousov\n\nDolní Bousov (saksa keeles Nieder Bausow) on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Mladá Boleslavi ringkonnas. Dolní Bousov asub Mladá Boleslavist umbes 15,5 km idas ja Praha kesklinnast ligikaudu 64 km kirdes.\n\nAsulat on esmamainitud 1318. aastal. Dolní Bousov sai alevi staatuse 1497. aastal ja linnaõigused 1560. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212396"}
{"text": "Vejprty\n\nVejprty (saksa keeles Weipert) on linn Tšehhis Ústí maakonnas Chomutovi ringkonnas. Vejprty asub Saksamaa piiri ääres, Chomutovist umbes 27 km läänes.\n\nVejprty asub merepinnast 725 meetri kõrgusel.\n\nVejprtyt on esmamainitud 1506. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212397"}
{"text": "Kruusimäe kõrts\n\nKruusimäe kõrts (saksa Klingenberg) oli kõrts Kadrinas, mis kuulus Hulja mõisa alla.\n\nEsimene teade kõrtsist oli 1698. aastast. On arvatud, et kõrtsi asutaja võis olla Gustav Christian von der Pahlen. Viimased teated kõrtsi tegevusest on 1893. aastast, kuid tegelik tegevuse lõpetamine võis olla järgmise sajandi algul, kui 1900. aastal suleti riikliku viinamonopoli kehtestamisega Eestis kõik kõrtsid.\n\n1900. aastal olevat kohaliku karskusseltsi nõudel suletud Kadrinas kolm kõrtsi ning Kruusimäe kõrtsist sai teemaja. Hoone lõunaotsa vastu ehitati 1912. aastal saal Kadrina Hariduse Seltsile ning juurdeehitis oli kasutusel 1930. aastani, mil see lammutati, et selle asemele ehitada uus seltsimaja (Kadrina rahvamaja). Kõrtsihoone lammutati sama aasta sügisel.\n\nTeised suuremad Kadrinas tegutsenud kõrtsid olid Päri ja Trahteri kõrts.\n\nFotode põhjal saab arvata, et Kruusimäe kõrtsihoonel oli sambad, õlgkatus ja tahutud palkidest seinad. Osad seinad olid ka krohvitud.\n", "id": "ekk_Latn_212398"}
{"text": "Trahteri kõrts\n\nTrahteri kõrts (saksa Trachteri) oli kõrts Kadrinas.\n\nEduard Leppik kirjutas, et sammastega Trahteri kõrtsi rajas Viitna tee äärde Undla mõis.\n\nRichard Tammiku andmeil nimetati kõrtsi 1830ndail Trahteri kõrtsiks, aga ka Kirikukõrtsiks, hiljem lihtsalt trahteriks. Kuigi 1878. aastal kõrtside nimistu järgi võiks arvata, et see oli suletud, siis on teada, et kõrts siiski töötas.\n\nTeised suuremad Kadrinas tegutsenud kõrtsid olid Päri ja Kruusimäe kõrts.\n\nVene-Jaapani sõja ajal olevat seal olnud laatsaret, kuhu toodi ravile sõdureid. 1905–1931 töötas aga hoones apteek ja nõnda tunti hoonet rahvasuus veel aastaid hiljemgi \"vana apteegi\" nime pidi. Alates 1931. aastast kasutati hoonet eluruumina ning 1960ndatel lammutati hoone põhjaots (tõllakuur). Hoone ehitati ümber kahekorruseliseks ning sinna said korterid Kadrina Keskkooli õpetajad. Hiljem seisis hoone aastaid tühjana ja lammutati 2008. aastal.\n\nTänapäeval asub selles kohas Tristvere kohvik. Samas tegutseb ka autohooldustöökoda.\n", "id": "ekk_Latn_212399"}
{"text": "C-klassi dirižaabel\n\nC-klassi dirižaabel (inglise keeles C-class blimp) oli Ameerika Ühendriikide patrulldirižaabel, mis arendati USA mereväe poolt välja pärast esimest maailmasõda. See oli eelnevast B-klassi dirižaablist tubli edasiminek, B-klass oli väljaõppeks hea, kuid praktikas patrulltööks sobimatu. C-klassi dirižaablid olid suuremad ning neil oli kaks mootorit, mis tagas parema vastupidavuse. Tootmine toimus ettevõtetes Goodyear ja Goodrich ning kokpitid valmisid Curtiss Aeroplane and Motor Company tütarettevõttes Burgess Company. Merevägi tellis alguses 30 C-klassi õhulaeva, kuid tellimus vähendati 10 laeva ehitamiseks, kuna novembris 1918 sõda lõppes. Kõik kümme valmisid 1918. aasta lõpuks ning teenisid 1918–1922 kõikides mereväe õhulaevabaasides. Aastal 1921 sai laevast C-7 maailma esimene heeliumiga täidetud dirižaabel. Aastal 1922 eemaldas merevägi kaks viimast C-klassi laeva, C-7 ja C-9, teenistusest.\n", "id": "ekk_Latn_212400"}
{"text": "Valmar\n\nValmar on eesti eesnimi, mis on kasutusel mehenimena.\n\n1. jaanuari 2021 seisuga oli Eestis eesnimi Valmar 183 mehel. Valmar on Eestis populaarsuselt 477. mehenimi.\n\nKõige populaarsem oli eesnimi Valmar vanuserühmas 45–49, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 2,95 ning Saare maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 3,57. Vaiko oli keskmiselt 44 aasta vanune (mediaanvanus oli 45).\n", "id": "ekk_Latn_212401"}
{"text": "Jasper (eesnimi)\n\nJasper on mehenimi. Nime on pandud ka eestlastele.\n\n1. jaanuari 2021 seisuga oli Eestis eesnimi Jasper 429 mehel. Jasper oli Eestis levikult 298. mehenimi.\n\nKõige populaarsem oli eesnimi Jasper vanuserühmas 0–4, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 24,16 ning Saare maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 4,76. Jasper oli keskmiselt 8 aasta vanune (mediaanvanus oli 5).\n", "id": "ekk_Latn_212402"}
{"text": "Caproni Ca.5\n\nCaproni Ca.5 oli Itaalia raskepommitaja, mida kasutati esimeses maailmasõjas ja pärast seda. See oli lennukiteseeria, mis algas 1914. aastal lennukiga Caproni Ca.1 viimane mudel.\n", "id": "ekk_Latn_212403"}
{"text": "Pörtschach am Wörther See\n\nPörtschach asub merepinnast 446–702 m kõrgusel Wörthersee põhjakaldal, u 14 km Kärnteni pealinnast Klagenfurdist läänes. Vallaosad on Pörtschach ja Sallach.\n", "id": "ekk_Latn_212404"}
{"text": "Anton Lundell\n\nAnton Olof Lundell (sündinud 3. oktoobril 2001 Espoos) on Soome jäähokimängija, kes mängib NHL-i klubis Florida Panthers. Lundell on keskründaja. Lundelli on peetud oma vanuserühma üheks lootustandvamaks mängijaks.\n", "id": "ekk_Latn_212405"}
{"text": "Sankt Margareten im Rosental\n\nVald asub Rosentali kaguosas Hochobiri jalamil. Põhjas moodustab valla piiri Drau, idas Freibach ning lõunas ja läänes Karawanki ja Inzegrabeni lisajõed.\n", "id": "ekk_Latn_212406"}
{"text": "Eesti erikoolide loend\n\nEesti erikoolide loend'is on loetletud praegusi ja endisi Eesti erikoole.\n\nKutsekoole loetletakse Eesti kutseõppeasutuste loendis ja kõrgkoole Eesti kõrgkoolide loendis.\n", "id": "ekk_Latn_212407"}
{"text": "Georg Oselein\n\nGeorg Oselein (23. jaanuar 1892 Taagepera vald, Viljandimaa – 3. september 1937 Vääna, Harjumaa) oli eesti agronoom ja riigiametnik.\n\nGeorg Oselein lõpetas 1913. aastal Valga reaalkooli ja asus õppima Riia Polütehnikumi põllumajandusteaduskonnas. 1918. aasta sügisel lahkus polütehnikumist ning asus Võru alampõllutöökooli talvekursuse õpetajaks. Enamlaste pealetungi tõttu oli sunnitud Võrust lahkuma. 22. detsembril 1918 astus Tallinnas vabatahtlikult Kalevlaste Malevasse ja sõitis juba 8. jaanuaril 1919 rindele, võttes osa maleva kõigist lahingutest kuni 20. veebruarini 1919.\n\nVabanes eriteadlasena sõjaväeteenistusest ja määrati põllutööministri käskkirjaga 20. märtsist 1919 põllutööministeeriumi maakorralduse osakonna mõisade kontroll- ja hoolekande toimkonna juhatajaks. 12. maist 1920 määrati Viljandimaa riigimaade ülemaks. 12. maist 1924 maakorralduse peavalitsuse juhataja abiks riigimaade valitsemise alal. 8. mail 1925 nimetati riigimaade ameti juhatajaks (ühtlasi direktori asetäitjaks). Teenis sel ametikohal kuni surmani. Oli üks maareformi läbiviimise tegelikke juhte.\n", "id": "ekk_Latn_212408"}
{"text": "Gran Sasso e Monti della Laga rahvuspark\n\nGran Sasso ja Monti della Laga rahvuspark on 1991. aastal asutatud looduspark, mis asub peamiselt Itaalia Abruzzo maakonnas. Selle pindala on 2014 km² ja see asub peamiselt Teramo, L'Aquila ja Pescara provintsides ja väiksemal määral ka Rieti ja Ascoli Piceno provintsis. Maastik on valdavalt mägine ja kõrgete tasandikega.\n\nSeda haldab Ente Parco Nazionale Gran Sasso e Monti della Laga, mille peakorter asub Assergis, L'Aquila provintsis.\n", "id": "ekk_Latn_212409"}
{"text": "Lennuvälja tee (Pärnu)\n\nLennuvälja tee on tänav Pärnus Ülejõe linnaosas Pärnu lennujaama lähistel. See moodustab Pärnu läänepoolse ümbersõidu ja on osa Pärnu–Lihula maanteest.\n\nLennuvälja tee algab Ehitajate tee ja Tallinna maantee ristmikult ja lõpeb Papsaare külas Haapsalu maanteel. Tänav ristub veel Piirikivi tänava (vasakult), Härma tänava (paremalt), Saugamõisa tee ja Nurme teega (vasakult).\n\nTänav avati liiklusele 2012. aastal ja see on ligikaudu 2,8 kilomeetrit pikk, millest umbes 460 meetrit on Papsaare külas ja 2,4km Pärnu linnas. Lennuvälja teel asub ka Sauga sild, mis viib tänava üle Sauga jõe.\n", "id": "ekk_Latn_212410"}
{"text": "Päri kõrts\n\nPäri kõrts (saksa Perri) oli kõrts Kadrinas, mis kuulus Udriku mõisa alla.\n\nRichard Tammiku andmetel võib Päri kõrtsi algusajaks pidada 1732. aastat ning kõrts asus Päri veski läheduses. Täna jääb see ala Kadrina edelaossa, kuid siis arvati see Paiunaluse küla koosseisu.\n\n1739. aastal oli Päri kõrtsmikuks olnud Perry Mats ja samal ajal Päri möldriks keegi Hans, kes olevat olnud ühtlasi vaba mees.\n\nKui 1900. aastal Kadrina kihelkonnas kõrtsid suleti, siis rajasid isa ja poeg Karl ning Juhan Saar kõrtsihoonesse nahaparkimistöökoja. Töökojahoone põles maha 14. mail 1956, kuid see taastati 1970ndatel ja seal tegutses seejärel algul toolipõhjade polsterdamise töökoda ning 1990ndatel mõned aastad ka toidupood. 1956. aasta tulekahjus põlesid maha ka kõrvalasunud Karl Saare elamu ja teisel pool Tapa teed asunud endine vallamaja.\n\nTeised suuremad Kadrinas tegutsenud kõrtsid olid Kruusimäe ja Trahteri kõrts.\n", "id": "ekk_Latn_212411"}
{"text": "Schiefling am Wörthersee\n\nSee asub piki madalat Sattnitzi mäestikku Wörthersee (põhjas) ja Drava oru (lõunas) vahel. Schieflingi vallaosad on ka St. Kathrein (Podjerberk) ja Techelweg (Holbiče). 2001. aasta rahvaloenduse andmetel olid 5,8% rahvastikust kärnteni sloveenid.\n", "id": "ekk_Latn_212412"}
{"text": "Lamberti konformne kooniline projektsioon\n\nLamberti konformne kooniline projektsioon on kooniline kaardiprojektsioon, mida kasutatakse lennunduskaartide, riikliku lennukikoordinaatide süsteemi osade ning paljude riiklike ja piirkondlike kaardistamissüsteemide jaoks. See on üks seitsmest projektsioonist, mille Johann Heinrich Lambert võttis kasutusele oma 1772. aasta trükises \"Anmerkungen und Zusätze zur Entwerfung der Land- und Himmelscharten\".\n\nKontseptuaalselt asetab projektsioon koonuse üle Maa sfääri ja projitseerib pinna konformselt koonusele. Koonus rullitakse lahti ja sfääri puudutanud paralleelile määratakse mõõtühik. Seda paralleeli nimetatakse võrdlusparalleeliks või standardparalleeliks. Saadud kaardi mõõtkavas saab määrata kahele paralleelile ühiku skaala, kusjuures skaala väheneb kahe paralleeli vahel ja suureneb väljaspool neid. See annab kaardile kaks standardset paralleeli. Nii saab minimeerida kõrvalekalde ühiku skaalast huvipakkuva piirkonna piires, mis jääb suuresti kahe standardparalleeli vahele. Erinevalt teistest koonilistest projektsioonidest pole projektsiooni tõelist sekundaarset vormi olemas, kuna sekundaarse koonuse kasutamine ei anna mõlema standardparalleeli ulatuses sama skaalat.\n\nKontseptuaalselt asetab projektsioon koonuse üle Maa sfääri ja projitseerib pinna konformselt koonusele. Koonus rullitakse lahti ja sfääri puudutanud paralleelile määratakse mõõtühik. Seda paralleeli nimetatakse võrdlusparalleeliks või standardparalleeliks.\n\nSaadud kaardi mõõtkavas saab määrata kahele paralleelile ühiku skaala, kusjuures skaala väheneb kahe paralleeli vahel ja suureneb väljaspool neid. See annab kaardile kaks standardset paralleeli. Nii saab minimeerida kõrvalekalde ühiku skaalast huvipakkuva piirkonna piires, mis jääb suuresti kahe standardparalleeli vahele. Erinevalt teistest koonilistest projektsioonidest pole projektsiooni tõelist sekundaarset vormi olemas, kuna sekundaarse koonuse kasutamine ei anna mõlema standardparalleeli ulatuses sama skaalat.\n", "id": "ekk_Latn_212413"}
{"text": "Zell (Kärnten)\n\nZell asub kõrvalorus Karawankidest põhjas Sloveenia piiril umbes 20 km Klagenfurdist lõunas ja 6 km Ferlachist lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_212414"}
{"text": "Carrie Symonds\n\nCarrie Johnson (neiupõlvenimega Symonds; sündinud 17. märtsil 1988) on Briti poliitiline aktivist, konservatiiv, 29. maist 2021 Ühendkuningriigi peaministri Boris Johnsoni abikaasa. Ta oli esimene aadressil Downing Street 10 elanud peaministri elukaaslane, kes ei olnud ministriga abielus.\n", "id": "ekk_Latn_212415"}
{"text": "Lína Mendóni\n\nLína (Stylianí) Mendóni (kreeka keeles Λίνα (Στυλιανή) Μενδώνη; sündinud 1. aprillil 1960 Ateenas) on Kreeka arheoloog ja poliitik, 2010. aastast Kreeka kultuuri- ja spordiminister.\n\nTa on lõpetanud 1984. aastal Ateena ülikooli arheoloogina ja kaitsnud 1988. aastal samas doktoriväitekirja arheoloogia alal.\n\n9. juulist 2019 on ta Kreeka kultuuri- ja spordiminister.\n", "id": "ekk_Latn_212416"}
{"text": "Kenesa (Kiiev)\n\nKiievi kenesa on Ukraina pealinna endine kenesa (karaiimi sünagoog). See asub aadressil Jaroslaviv Val tänav 7, Kuldvärava lähedal. Seda peetakse Kiievi üheks tähelepanuväärsemaks arhitektuuriteoseks, kuigi sellelt on kadunud templile omane kuppel.\n\nTänapäeval tegutseb ehitises selts Ukraina Näitlejate Maja.\n", "id": "ekk_Latn_212417"}
{"text": "Władysław Horodecki\n\nWładysław Horodecki (sünninimega Leszek Dezydery Horodecki, 23. mai 1863 Šoludkõ Podoolia kubermang – 3. jaanuar 1930 Teheran Iraan) oli poola arhitekt, kes tegutses põhiliselt Venemaa Keisririigis ja hiljem Teises Poola Vabariigis. Teda tuntakse kõige paremini oma panuse eest Kiievi linnaarendusse, kus ta projekteeris sellised ehitised nagu Kimääridega maja, Püha Nikolause katedraali, Kiievi kenesa ja Ukraina Riikliku Kunstimuuseumi.\n\nTa lõpetas 1890. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia ja suundus seejärel Kiievisse, kuhu jäi kuni 1920. aastani. Kiievis töötas Horodecki sageli koos Milanost pärit skulptori Emilio Salaga, kes oli Kiievi Linnakolledži juhendaja.\n\n1928. aastal kolis ta Teherani, kus ta projekteeris muuhulgas Teherani raudteejaama hoone. Et Horodecki suri juba 1930. aastal, siis lõpetas jaamahoone Knud Tangaard Seest, kes aga muutis projekti suures ulatuses.\n\nTa on maetud Doulabi kalmistule Teheranis.\n", "id": "ekk_Latn_212418"}
{"text": "Kirde-Euroopa\n\nKirde-Euroopa on kirdes asuvate Euroopa osade territoriaalne mõiste, mis on vastavalt kontekstile määratletud erinevalt. Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppes viidatakse sellele kui Uuralitest lääne poole jääva Venemaa Föderatsiooni põhjaosale. Mõnes kontekstis võidakse kaasata ka Soomet ja Balti riike.\n", "id": "ekk_Latn_212419"}
{"text": "Fokker Dr.I\n\nFokker Dr.I (Dreidecker saksa keeles triplaan; tihti lihtsalt Fokkeri triplaan) oli Saksa hävituslennuk, mida kasutati esimeses maailmasõjas. Lennukit tootis Fokker-Flugzeugwerke. Lennukit Dr.I kasutati kõige laialdasemalt 1918. aasta kevadel. Fokker Dr.I oli lennuk, millega Manfred von Richthofen sai enda viimased 19 võitu ning milles ta 21. aprillil 1918 hukkus.\n", "id": "ekk_Latn_212420"}
{"text": "Ehrhardt E-V/4\n\nE-V/4 Panzerkraftwagen Ehrhardt oli Saksa soomusauto. See oli tüüpilise Saksa soomusauto kujunduse, mida kasutati politseis kuni teise maailmasõja alguseni, esimesi näiteid. Masin kaalus umbes 7 tonni, meeskonda kuulus kaheksa kuni üheksa inimest ning kuni kolm kuulipildujat.\n", "id": "ekk_Latn_212421"}
{"text": "Kiievi Püha Nikolause kirik\n\nPüha Nikolause kirik (ukraina keeles Костел свято́го Микола́я в Києві, poola keeles Kościół Świętego Mikołaja w Kijowie) on Ukraina pealinna Kiievi vanuselt teine roomakatoliku kirik. See jagab oma sakraalhoonet Rahvusliku Oreli- ja Kammermuusika Majaga.\n\nSee tarindati arhitekt Władysław Horodecki ja skulptor Emilio Sala projekti järgi uusgooti stiilis aastatel 1899–1909. Uut kirikut vajati kohaliku katoliiklastest poola kogukonna tarvis, mis oli ehituse ajal rohkem kui kahekordistunud.\n", "id": "ekk_Latn_212422"}
{"text": "Roberts Bukarts\n\nRoberts Bukarts (sündinud 27. juunil 1990 Jūrmalas) on Läti jäähokimängija, kes mängib ründajana Tšehhi kõrgliiga klubis Ridera HC Vítkovice\n\nRiia Dinamo meeskonnas debüteeris ta KHL-is hooajal 2009–10.\n\nAastatel 2015–2018 mängist ta Tšehhi kõrgliiga klubis PSG Zlin. Hooajal 2017–18 oli Bukarts Tšehhi kõrgliigas kõige resultatiivseim välismängija (21+28). Hooajal 2018–19 mängis ta Tšehhi kõrgliigas Třineci HC Ocelářis ja Praha HC Spartas ning hooajal 2019–20 Vítkovices.\n\nHooaja 2020–21 alguses mängis Bukarts KHL-is Tšerepovetsi Severstali võistkonnas. 2020. aasta detsembris naasis ta Riia Dinamosse, kus mängis kuni hooaja lõpuni. 2021. aasta mais siirdus ta tagasi Tšehhi kõrgliigasse, liitudes taas Vítkovicega.\n\nLäti jäähokikoondise koosseisus osales Bukarts esmakordselt maailmameistrivõistlustel 2011. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212423"}
{"text": "David Hunter Hubel\n\nDavid Hunter Hubel (27. veebruar 1926 – 22. september 2013) oli Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide neurofüsioloog.\n\nHubel lõpetas 1947. aastal McGilli Ülikooli matemaatika ja füüsika erialal. Samal aastal asus ta McGilli ülikooli õppima meditsiini. 1954. aastal asus ta tööle Johns Hopkinsi Ülikooli, kust ta võeti maaväkke sõjaväearstiks. 1958. aastal naasis ta Hopkinsisse, kus alustas koostööd Torsten Wieseliga. 1959. aastal asus ta tööle Harvardi Ülikooli.\n\nHubel uuris nägemise eest vastutava ajukoore struktuuri ja toimimist. 1981. aastal sai ta koos Wieseliga Nobeli meditsiiniauhinna nägemise infotöötlusega seotud avastuste eest. Nad jagasid auhinda Roger Sperry'ga.\n", "id": "ekk_Latn_212424"}
{"text": "Torsten Wiesel\n\nTorsten Nils Wiesel (sündinud 3. juunil 1924) on Rootsi neurofüsioloog.\n\nWiesel lõpetas 1954. aastal Karolinska Instituudi meditsiini erialal. 1955. aastal kolis ta Ameerika Ühendriikidesse, et asuda tööle Johns Hopkinsi Ülikooli. Johns Hopkinsis kohtus ta David Hubeliga, kellega tegi koostööd üle kahekümne aasta. 1959. aastal asusid nad koos tööle Harvardi Ülikooli. 1983. aastal asus ta tööle Rockefelleri Ülikooli.\n\nWiesel sai 1981. aastal koos Hubeliga Nobeli meditsiiniauhinna nägemise infotöötlusega seotud avastust eest. Nad jagasid auhinda Roger Sperry'ga, kes sai selle ajupoolkerade uurimise eest.\n", "id": "ekk_Latn_212425"}
{"text": "Dzmitryj Koraboŭ\n\nDzmitryj Nikalajevič Koraboŭ (valgevene keeles Дзмітрый Мікалаевіч Корабаў; sündinud 12. märtsil 1989 Navapołackis) on Valgevene jäähokimängija, kes mängib kaitsjana KHL-i klubis Minski Dinamo.\n\nValgevene kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2006–07 HK Homieli võistkonnas.\n\nHooajal 2008–09 debüteeris ta KHL-is Minski Dinamo meeskonnas.\n\n2012. aasta augustis sõlmis ta kaheaastase lepingu NHL-i klubiga Tampa Bay Lightning. Hooajal 2012–13 mängis American Hockey League'is Lightningi noorteklubis Syracuse Crunch. Hooajal 2013–14 sai Koraboŭ NHL-is Lightningi meeskonnas kirja kolm mängu.\n\nValgevene jäähokikoondise koosseisus osales Koraboŭ esmakordselt maailmameistrivõistlustel 2009. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212426"}
{"text": "Kryscijan Chienkieĺ\n\nKryscijan Andrejevič Chienkieĺ (valgevene keeles Крысціян Андрэевіч Хенкель; sündinud 7. novembril 1995 Minskis) on Valgevene jäähokimängija, kes mängib kaitsjana KHL-i klubis Kaasani Ak Bars.\n\nHooajal 2012–13 debüteeris ta Valgevene kõrgliigas Minski Junosti meeskonnas. Hooajal 2013–14 mängis ta Põhja-Ameerikas Western Hockey League'i klubis Lethbridge Hurricanes, seejärel naasis Valgevenesse. 2016. aastal tuli ta Junostiga Valgevene meistriks. Hooajal 2015–16 valiti Chienkieĺ Valgevene kõrgliiga hooaja parimaks kaitsemängijaks.\n\nKHL-is debüteeris Chienkieĺ HK Minski Dinamo meeskonnas hooajal 2016–17. 2019. aasta mais siirdus ta Ak Barsi.\n\nAastatel 2019 ja 2020 oli ta valitud KHL-i tähtede mängule.\n\nValgevene jäähokikoondise koosseisus osales Chienkieĺ maailmameistrivõistlustel esimest korda 2016. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212427"}
{"text": "Michail Stefanovič\n\nMichail Iharavič Stefanovič (valgevene keeles Міхаіл Ігаравіч Стэфановіч; sündinud 27. novembril 1989 Minskis) on Valgevene jäähokimängija, kes mängib Valgevene kõrgliiga klubis Minski Junost ründajana paremäärel.\n\nHooajal 2006–07 debüteeris ta Valgevene kõrgliigas HK Homieli meeskonnas. Aastatel 2007–2010 mängis ta Põhja-Ameerikas Quebec Major Junior Hockey League'i klubis Quebec Remparts.\n\n2008. aastal valis Toronto Maple Leafs ta NHL-i draftis 98. valikuna. Maple Leafsiga sõlmis ta lepingu 2009. aasta juunis. Hooaja 2010–11 alguses mängis ta ECHL-i klubis Reading Royals ja American Hockey League'i klubis Toronto Marlies, kuid NHL-is jäi debüüt tegemata.\n\n2010. aasta novembris asus Stefanovič mängima KHL-is Minski Dinamo meeskonnas. Aastatel 2011–2013 mängis ta jällegi Valgevene kõrgliigas Homieli ridades. Aastatel 2015–2015 mängis ta Venemaa tugevuselt teises liigas VHL. Hooajal 2015–16 mängis ta Põhja-Ameerikas ECHL-i klubis Rapid City Rush.\n\nAastatel 2016–2018 mängis ta Valgevene kõrgliiga klubis Hrodna Njoman ja hooajal 2018–19 Minski Junostis. Aastatel 2017 ja 2018 tuli ta Valgevene meistriks Njomaniga ning 2019. aastal Junostiga. Hooajal 2018–19 oli Stefanovič Valgevene kõrgliigas suurim väravakütt (32 väravat) ja resultatiivseim mängija (57 punkti). Hooajal 2019–2020 mängis Stefanovič taas KHL-is Minski Dinamo ridades ning naasis seejärel Junostisse. Junostiga on ta hiljem tulnud Valgevene meistriks 2020 ja 2021. aastal.\n\nValgevene jäähokikoondise koosseisus võistles Stefanovič esimest korda maailmameistrivõistlustel 2009. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212428"}
{"text": "Müjdat Gezen\n\nMüjdat Gezen (sündinud 29. oktoobril 1943 Fatihis İstanbulis) on türgi näitleja ja kirjanik.\n\nTa sündis aastal 1943 Fatihis İstanbulis. Ta lõpetas aastal 1960 Vefa keskkooli, kus sai sõpradeks Uğur Dündari ja Kemal Sunaliga. Aastal 1961 astus ta Istanbuli omavalitsuse konservatooriumi teatriosakonda.\n\nTa oli algselt teatreis Münir Özkuli ja Muammer Karaca juhendamisel. Ta on töötanud näitlejana mitmetes teatrites. Aastal 1962 esines ta oma esimeses filmis. Aastal 1975 kirjutas ta oma esimese raamatu. Türgi 1980. aasta sõjaväelise riigipöörde tagajärjel oli ta umbes kakskümmend päeva vangis ja tema raamat kommunistlikust Nâzım Hikmetist keelati Türgis.\n", "id": "ekk_Latn_212429"}
{"text": "Hansen (perekonnanimi)\n\nHansen on perekonnanimi.\n\n2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Hansen 603 inimesel (286 mehel ja 317 naisel). Perekonnanimede levikult on Hansen meeste puhul 158. ja naiste puhul 160. kohal. Levinuim on see Rapla maakonnas, kus seda on 10 000 elaniku kohta 9,58.\n", "id": "ekk_Latn_212430"}
{"text": "Taavet (eesnimi)\n\nTaavet on mehenimi.\n\n2021. aasta alguse seisuga oli Taavet Eestis esinemissageduselt 508. mehenimi, eesnimi Taavet oli 162 mehel. Taavet oli keskmiselt 26 aasta vanune (mediaanvanus oli 25). Kõige populaarsem oli eesnimi Taavet vanuserühmas 25–29, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 3,47.\n", "id": "ekk_Latn_212431"}
{"text": "Edmond Fischer\n\nEdmond Henri Fischer (6. aprill 1920 Shanghai – 27. august 2021 Seattle) oli Ameerika Ühendriikide biokeemik. Talle ja tema kaastöötajale Edwin Krebsile anti 1992. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind selle eest, et nad kirjeldasid, kuidas pöörduv fosforüülimine toimib lülitina valkude aktiveerimiseks ja mitmesuguste rakuprotsesside reguleerimiseks.\n\nAastatel 2007–2014 oli ta Maailma Kultuurinõukogu aupresident.\n\nTa oli 101-aastaselt Rita Levi-Montalcini järel vanuselt teine Nobeli auhinna laureaat.\n", "id": "ekk_Latn_212432"}
{"text": "Loode-Euroopa\n\nLoode-Euroopa on täpselt määratlemata Euroopa alamregioon, mis kattub Põhja- ja Lääne-Euroopaga. need on riigid Madalmaad Belgia Luksemburg Saksamaa Ühendkuningriik Iirimaa Island Taani Norra Rootsi Soome\n\nGeofraafiliselt koosneb Loodee-Euroopa tavaliselt Ühendkuningriigist, Irimaa, Belgia, Madalmaad, Luksemburg, Põhja-Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Island. Benelux, Skandinaavia,Põhjameri, Läänemeri, Botnia laht, Soome laht, Skagerak ja Kattegat\n", "id": "ekk_Latn_212433"}
{"text": "Stanley Prusiner\n\nStanley Benjamin Prusiner (sündinud 28. mail 1942) on Ameerika neuroloog ja biokeemik.\n\nTa on San Franciscos asuva California ülikooli neurodegeneratiivsete haiguste instituudi (UCSF) direktor.\n\nPrusiner avastas prioonid. Ta pälvis 1994. aastal Albert Laskeri preemia ja 1997. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna priooniuuringute eest, mille kallal tema ja ta töörühm (David E. Garfin, D. P. Stites, W. J. Hadlow, C. W. Eklund) on alates 1970. aastate algusest töötanud.\n", "id": "ekk_Latn_212434"}
{"text": "Ivanovice na Hané\n\nIvanovice na Hané (saksa keeles Eiwanowitz in der Hanna) on linn Tšehhis Lõuna-Morava maakonnas Vyškovi ringkonnas. Ivanovice na Hané asub Vyškovist ligi 8 km ja Brno kesklinnast umbes 30 km idakirdes.\n\nAsulat on esmamainitud 1183. aastal. Linnaõigused sai Ivanovice na Hané 1909. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212435"}
{"text": "Jack Szostak\n\nJack William Szostak (sündinud 9. novembril 1952) on Kanada-Ameerika bioloog, Nobeli auhinna laureaat ja Harvardi meditsiinikooli geneetikaprofessor.\n\nSzostak on andnud märkimisväärse panuse geneetika valdkonda. Tema saavutus aitas teadlastel kaardistada geenide asukohta imetajatel ja töötada välja tehnikaid geenidega manipuleerimiseks. Tema uurimistulemused selles valdkonnas on olulised ka Inimese Genoomi Projekti jaoks. Koos Elizabeth Blackburni ja Carol Greideriga sai ta 2009. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna selle avastamise eest, kuidas telomeerid kromosoome kaitsevad.\n", "id": "ekk_Latn_212436"}
{"text": "Jevgeni Detjonõšev\n\nJevgeni Detjonõšev (sündinud 11. märtsil 1947) on eesti endine veemootorisportlane.\n\nTa võistles aastatel 1981–1980 peamiselt Tallinna ja Nõukogude mereväe jahtklubi eest sisemootoriga vabapaatide võistlusklassides (R-klass). Tuli aastatel 1976–1977 kokku 8 korda Eesti NSV meistriks.\n", "id": "ekk_Latn_212437"}
{"text": "Slušovice\n\nSlušovice (saksa keeles Sluschowitz) on linn Tšehhis Zlíni maakonnas Zlíni ringkonnas. Slušovice asub Zlínist umbes 10 km idas.\n\nAsulat on esmamainitud 1261. aastal, linnaõigused sai Slušovice 1446. Vaheapeal kaotatud linnaõigused sai Slušovice tagasi 1996. aastal.\n\nAastatel 1952–2012 tegutses Slušovices põllumajanduskooperatiiv (Jednotné zemědělské družstvo) JZD Slušovice, mis oli sotsialismi ajal üks Tšehhoslovakkia kuulsamaid ja edukamaid ühismajandeid.\n", "id": "ekk_Latn_212438"}
{"text": "Lamberti õigepindne silindriline projektsioon\n\nLamberti õigepindne silindriline projektsioon on õigepindsete silindriliste projektsioonide perre kuuluv kaardiprojektsioon, milles on standardparalleelina kasutatud ekvaatorit. Projektsiooni lihtsustatud nimetused on õigepindne silindriline projektsioon ja isosilindriline projektsioon.\n", "id": "ekk_Latn_212439"}
{"text": "Tammiste tee\n\nTammiste tee on tänav Pärnus Rääma ja Tammiste linnaosas.\n\nTammiste tee algab Rääma tänava ja Niidu tänava ristmikult ning lõpeb linnapiiril. Tammiste tee ristub veel Niidupargi (vasakult), Jaama (vasakult) ja Kaasiku (vasakult) tänavaga ning Uuemetsa teega (paremalt). Tammiste teelt pääseb Ehitajate teele ja Oja tänavale Papiniidu silla juures oleva liiklussõlme kaudu.\n\nTänav läbib Niidu maastikukaitseala ja selle äärde jääb Niidu park.\n\nTammiste tee on ligikaudu 2,8 kilomeetri pikkune.\n\nPapiniidu silla liiklussõlmest kuni linnapiirini on Tammiste tee osa Pärnu–Rakvere–Sõmeru maanteest.\n", "id": "ekk_Latn_212440"}
{"text": "Väino Leok\n\nVäino Leok (28. märts 1939 Sõmerpalu vald, Võrumaa – 25. juuli 2007 Võru maakond) oli Eesti veemotosportlane ja sporditegelane.\n\nTa õppis Osula koolis ja lõpetas Narva-Jõesuu sanatoorse kooli.\n\n1960. aastatel hakkas harrastama motosporti. Ta tuli veemotospordis (Võru esindajana) 1969. aastal 500 cm³ päramootoriga sportpaatide võistlusklassis (CU) 3 x 5 miili sõidus Eesti NSV meistriks ja võitis 2 x 5 miili sõidus hõbemedali.\n\nTa oli 1965. aastal asutatud Sõmerpalu Motoklubi üks asutajaid ja Sõmerpalu motokrosside korraldaja. Ta oli oma motosportlastest poegade Aivari, Arvo ja Avo Leoki treener.\n", "id": "ekk_Latn_212441"}
{"text": "Aerusurf\n\nAerusurf ehk suppamine (ingl SUP – stand up paddleboard) on Hawaiist pärit veesport, mis on populaarseks saanud alates 2000. aastast. Aerusurfaja seisab aerulaua peal ja kasutab enda mööda veepinda edasilükkamiseks mõla. Aerusurfi omapära on, et see ei vaja laineid. Aerusurfiga tegeletakse turismis, fitnessitrennides, joogas, võidusõitudes, kalanduses ja muudes vaba aja tegevustes.\n", "id": "ekk_Latn_212442"}
{"text": "Podivín\n\nPodivín (saksa keeles Kostel, ka Podiwin) on linn Tšehhis Lõuna-Morava maakonnas Břeclavi ringkonnas. Podivín asub Austria piirist ligi 12 km kaugusel, Břeclavist umbes 8 km põhjas.\n\nPodivín on üks Morava vanemaid linnu, ürikutes on Podivíni lossi esmamainitud 1067. aastal. Linnaõigused sai Podivín 1222. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212443"}
{"text": "Raba tänav (Pärnu)\n\nRaba tänav on tänav Pärnus Rääma linnaosas.\n\nRaba tänav algab Rääma tänavalt ja lõpeb tupikuna endise Rääma prügila juures. Tänav ristub veel Ilvese (vasakult), Oja, Tamme (paremalt), Rohu, Pihlaka (paremalt), Ehitajate tee, Kibuvitsa (vasakult), Nelgi (vasakult) ja Savi tänavaga.\n\nLisaks külgneb tänav Rääma pargiga. Aadressil Raba tänav 3 tegutseb Pärnu Rääma Põhikool.\n\nRaba tänav on ligikaudu 1,74 km pikk.\n", "id": "ekk_Latn_212444"}
{"text": "Muhtar Tileuberdi\n\nMuhtar Beskenulõ Tileuberdi (kasahhi keeles Muhtar Beskenūly Tıleuberdı, Мұхтар Бескенұлы Тілеуберді; sündinud 30. juunil 1968 Aksukendis) on Kasahstani diplomaat ja poliitik. Ta on 18. septembrist 2019 Kasahstani välisminister.\n\nTa sündis aastal 1968 Aksukendis (aastani 2001 Belõje Vodõ) Sairami rajoonis Tšimkendi oblastis. Ta lõpetas aastal 1990 Kirovi nimelise Kasahhi Riikliku Ülikooli (praegu Al-Farabi nimeline Kasahhi Riiklik Ülikool) filosoofiateaduskonna.\n\nTa oli aastatel 1993–1996 Kasahstani välisministeeriumi atašee ja Aasia riikide kantselei kolmas sekretär. Aastatel 1996–1999 oli ta Kasahstani Korea Vabariigi suursaatkonna kolmas ja teine ​​sekretär. Aastatel 1999–2001 oli ta Kasahstani välisministeeriumi Aasia, Lähis-Ida ja Aafrika osakonna esimene sekretär, kahepoolse koostöö osakonna juhataja; lisaks oli ta Kasahstani presidendi administratsiooni rahvusvaheliste suhete riigisekretäri nõunik. Aastatel 2001–2003 oli ta Kasahstani suursaatkonna nõunik Iisraelis. Juulist 2003 kuni augustini 2004 oli ta Kasahstani asevälisminister. Aastatel 2004–2009 oli ta Kasahstani suursaadik Malaisias, lisaks oli ta aastatel 2005–2009 Kasahstani suursaadik Indoneesias, Bruneil ja Filipiinidel. Aastatel 2009–2016 oli ta Kasahstani suursaadik Šveitsis, olles samaaegselt Kasahstani suursaadik Liechtensteinis ja Vatikanis. Aastatel 2016–2019 oli ta Kasahstani välisministri esimene asetäitja.\n\n18. septembrist 2019 on ta Kasahstani välisminister.\n", "id": "ekk_Latn_212445"}
{"text": "Gotha G.IV\n\nGotha G.IV oli Saksa raskepommitaja. Seda kasutas esimeses maailmasõjas Luftstreitkräfte ning see oli maailma esimene masstoodetud suurlennuk.\n", "id": "ekk_Latn_212446"}
{"text": "Ždírec nad Doubravou\n\nŽdírec nad Doubravou (kuni 1950. aastani Ždírec, saksa keeles Zdiretz an der Doubrawa) on linn Tšehhis Vysočina maakonnas Havlíčkův Brodi ringkonnas. Ždírec nad Doubravou asub Havlíčkův Brodist umbes 20 km idakirdes ja Jihlavast ligikaudu 37 km põhjakirdes.\n\nKüla on esmamainitud 1399. aastal. 9. mail 1945 pommitasid Nõukogude lennukid asulat, mille tagajärjel suur osa hoonetest hävis või sai kahjustada. Teise maailmasõja järel algas asula kiire areng. Linnaõigused sai Ždírec nad Doubravou 19. jaanuaril 2000.\n", "id": "ekk_Latn_212447"}
{"text": "Günter Blobel\n\nGünter Blobel (21. mai 1936 – 18. veebruar 2018) oli Sileesia päritolu Saksa-Ameerika bioloog. Ta sai 1999. aastal Nobeli auhinna avastuse eest, et valkudel on sisemised signaalid, mis reguleerivad nende transporti ja asukohta rakus.\n", "id": "ekk_Latn_212448"}
{"text": "Niegosławice (Lubusz)\n\nNiegosławice () on küla Lääne-Poolas Lubuszi vojevoodkonnas Żagańi maakonnas. See on Gmina Niegosławice halduspiirkonnas ning asub ligikaudu 28 kilomeetrit Żagańist ida pool ja 42 km Zielona Górast lõunas.\n\nKülas elab 930 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_212449"}
{"text": "Brendan Gallagher\n\nBrendan Gallagher (sündinud 6. mail 1992 Edmontonis) on Kanada jäähokimängija, kes mängib NHL-i klubis Montreal Canadiens ründajana paremäärel. Ta on klubi meeskonna asekapten.\n\nAastatel 2008–2012 mängis ta Western Hockey League'i klubis Vancouver Giants.\n\n2010. aastal valis Canadiens ta NHL-i draftis 147. valikuna.\n\nHooaja 2012–13 esimeses pooles toimunud NHL-i tööseisaku ajal mängis ta American Hockey League'i klubis Hamilton Bulldogs. NHL-i hooaja alguses debüteeris ta 2013. aasta jaanuaris Canadiensi meeskonnas. Esimese värava lõi ta NHL-is 27. jaanuaril 2013 mängus New Jersey Devilsi vastu. Debüüthooajal lõi Gallagher NHL-is 14 väravat ja andis 13 väravasöötu ning valiti uustulnukate sümboolsesse koosseisu (NHL All-Rookie Team).\n\n2016. aastal tuli Gallagher Kanada jäähokikoondise koosseisus maailmameistriks.\n", "id": "ekk_Latn_212450"}
{"text": "Eric Staal\n\nEric Craig Staal (sündinud 29. oktoobril 1984 Thunder Bays, Ontarios) on Kanada jäähokimängija, kes mängib keskründajana NHL-i klubis Florida Panthers.\n\nAastatel 2000–2003 mängis ta Ontario Hockey League'i klubis Peterborough Petes.\n\n2003. aastal valis Carolina Hurricanes ta NHL-i draftis teise valikuna.\n\nOma debüüthooajal 2003–04 sai Staal NHL-is kirja 11 väravat ja 20 väravasöötu. Hooajal 2004–05 toimunud NHL-i tööseisaku ajal mängis ta American Hockey League'i (AHL) klubis Lowell Lock Monsters. 2005–06 põhihooajal sai ta kokku 100 resultatiivsuspunkti (45+55) – see on jäänud ühtlasi tema resultatiivsemaks hooajaks. Samal hooajal võitis Staal Hurricanesiga Stanley karika ning oli väljalangemismängudes kõige resultatiivseim mängija (9+19). Hurricanesis mängis Staal kokku kaheteistkümnel hooajal. Ta on Hurricanesi ajaloo resultatiivsuselt teine mängija (775 punkti) ja teine suurim väravalööja (322 väravat). Ta on Hurricanesi mängijatest teinud enim kübaratrikke (13) ja löönud arvulises vähemuses olles enim väravaid (16).\n\nHooaja 2015–16 lõpus mängis ta New York Rangersis. Aastatel 2016–2020 mängis ta neli hooaega Minnesota Wildis. Hooajal 2017–18 lõi ta NHL-is 42 väravat, mis oli pärast hooaega 2005–06 tema paremuselt teine näitaja NHL-is.\n\n2020. aasta septembris siirdus ta Buffalo Sabresi, kes müüs tema mängijaõigused 2021. aasta märtsis Montreal Canadiensile. Hooajal 2021/22 ta ühegi NHL-i klubiga lepingut ei sõlminud, kuid mängis 2022. aasta taliolümpiamängude eel AHL-i klubis Iowa Wild. 2022. aasta oktoobris sõlmis ta üheaastase lepingu Florida Panthersiga.\n\nNHL-i tähtede mängule on Staal valitud kuus korda (2007, 2008, 2009, 2011, 2018, 2020). 2008. aastal pälvis ta NHL-i tähtede mängul väärtuslikuma mängija auhinna.\n\nKanada jäähokikoondise koosseisus tuli Staal 2010. aastal olümpiavõitjaks ja 2007. aastal maailmameistriks.\n\nStaal on üks väheseid jäähokimängijaid, kes on karjääri jooksul võitnud Stanley karika ning tulnud nii olümpiavõitjaks kui ka maailmameistriks.\n\nTal on kolm venda (Marc Staal, Jordan Staal ja Jared Staal), kes kõik on samuti NHL-is mänginud.\n", "id": "ekk_Latn_212451"}
{"text": "Université Paris-Dauphine\n\nUniversité Paris-Dauphine on avalik teadusülikool Prantsusmaal Pariisis. See on ainus asutus Prantsusmaal, mis on nii grande école kui ka ülikool. Dauphine asutati majandus- ja juhtimisteaduskonnana 1968. aastal endises NATO peakorteris Pariisi lääneosas 16. linnaosas.\n\nDauphine on tuntud finantside, majanduse, matemaatika, õiguse ja äristrateegia õpetamise poolest.\n", "id": "ekk_Latn_212452"}
{"text": "Maailma krimiklassika\n\n\"Maailma krimiklassika\" on kirjastuse Varrak 2013.–2014. aastal ilmunud raamatusari.\n\nSarja anti välja Eesti Päevalehe laupäevalehega LP\n\nKokku ilmus 40 raamatut.\n", "id": "ekk_Latn_212453"}
{"text": "Dan Stevens\n\nDaniel Jonathan Stevens (sündinud 10. oktoobril 1982 Londonis) on Suurbritannia näitleja.\n\nSaavutas tuntuse Matthew Crawley rolliga sarjas \"Downton Abbey\" aastatel 2010–2012. Aastatel 2017–2019 mängis sarjas \"Legion\" David Hallerit.\n\n2009. aastal abiellus ta Lõuna-Aafrika päritolu džässlaulja Susie Harietiga. Näitleja Rebecca Hall on ta tütre Willow' ristiema.\n", "id": "ekk_Latn_212454"}
{"text": "Ants Pihelgas\n\nAnts Pihelgas (21. mai 1937 Narva – 27. detsember 1994 Narva) oli Eesti veemotosportlane, spordikohtunik ja -tegelane.\n\nLõpetas mehaanikuna merekooli Tallinnas.\n\nOli veemotospordi üks eestvedajaid Narvas. Ise võistles ta aastatel 1963–1980, sai aastatel 1972–1976 Eesti NSV meistrivõistlustel 500 cm³ päramootoriga vabapaatide võistlusklassis (O-500 või OC) kokku kolm pronksmedalit. Püstitas 1969. aastal võistlusklassis KB Eesti rekordi.\n\nTegutses aastatel 1963–1994 treenerina Narvas, tema õpilasi oli ka Kalev Tõll. Hiljem tegutses veemotokohtunikuna, üleliidulise kategooria kohtunikuna kuulus ta NSV Liidu Veemotoföderatsiooni kohtunike kolleegiumi. Aastatel 1978–1991 oli ta Eesti NSV Veemotoföderatsiooni presiidiumi liige. Tegutses Narvas ka mootorrattaspordi korraldamisega.\n\nTegutses edukalt harrastusnäitlejana Narva Rahvateatris.\n", "id": "ekk_Latn_212455"}
{"text": "Siimusti oja\n\nSiimusti oja (ka Kurista peakraav) on kraav Jõgeva vallas.\n\nKraavi pikkus koos lisaharudega on 9,7 km. Kraav algab Kurista küla territooriumilt ja suubub Härjanurmes vasakult poolt Kaave jõkke. Kraavi valgala suuruseks on hinnatud 10–25 km². Kraavi kasutatakse Siimusti reoveepuhasti heitveesuublana.\n", "id": "ekk_Latn_212456"}
{"text": "Erik Gustafsson (sündinud 1992)\n\nCarl Erik Gustafsson (sündinud 14. märtsil 1992 Nynäshamnis) on Rootsi jäähokimängija, kes mängib kaitsjana NHL-i klubis New York Rangers.\n\nTa alustas klubikarjääri Rootsi klubis Djurgårdens IF. Rootsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2011–12. Aastatel 2013–2015 mängis ta Rootsi kõrgliigas Frölunda ridades. Hooajal 2014–15 jõudis ta Frölundaga Jäähoki Meistrite Liiga finaali, kus kaotati teisele Rootsi klubile, Luleåle 2:4. Hooajal 2014–15 oli Gustafsson Meistrite Liigas resultatiivseim kaitsjamängija (5+12).\n\n2012. aastal valis Edmonton Oilers ta NHL-i draftis 93. valikuna. 2015. aasta aprillis sõlmis ta lepingu NHL-i klubiga Chicago Blackhawks. Hooaja 2015–16 alguses mängis ta American Hockey League'is Blackhawksi noorteklubis Rockford IceHogs. NHL-is debüteeris ta Blackhawksi meeskonnas 2016. aasta jaanuaris. Hooajal 2016–17 mängis ta ainult Rockford IceHogsis. Uuesti pääses ta Blackhawksi meeskonda hooajal 2017–18 ja lõi 20. jaanuaril 2018 mängus New York Islandersi vastu oma esimese värava NHL-is.\n\nHooaja 2019–20 lõpus mängis ta Calgary Flamesis. 2020. aasta oktoobris sõlmis ta üheaastase lepingu Philadelphia Flyersiga. 2021. aasta aprillis müüdi tema mängijaõigused Montreal Canadiensile.\n\n2022. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Washington Capitalsiga. 17. detsembril 2022 tegi ta mängus Toronto Maple Leafsi vastu oma esimese kübaratriki NHL-is. Kuna Capitals oli sel hooajal siiski väljalangemismängudest välja jäämas, kaubeldi Gustafsson 2023. aasta veebruaris Toronto Maple Leafsi. Hooaja 2022/23 väljalangemismängudes pääses Gustafsson Maple Leafsi koosseisu vaid kahes mängus ning lõi teise ringi kolmandas mängus värava Florida Panthersi vastu (Maple Leafs kaotas Panthersi vastu seeria 1:4).\n\n2023. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu New York Rangersiga.\n\n2018. aastal tuli Gustafsson Rootsi jäähokikoondisega maailmameistriks.\n", "id": "ekk_Latn_212457"}
{"text": "Ahelloend\n\nMitte segamini ajada Ahelaloendiga.\n\nAhelloend on arvutiteaduses lineaarne andmestruktuur, mille elementide järjekord ei sõltu füüsilisest paigutusest mälus, selle asemel osutab iga element järgmisele . Ahelloend koosneb sõlmede kogumist, mis koos esindavad järjestust. Kõige põhilisemal kujul sisaldab iga sõlm andmeid ja viidet (teisisõnu linki) järjestuse järgmisele sõlmele. See struktuur võimaldab elementide tõhusat sisestamist või eemaldamist järjestuse igast positsioonist iteratsiooni abil. Keerukamad variandid lisavad täiendavaid linke, võimaldades meelevaldsetes kohtades sõlmede tõhusamat sisestamist või eemaldamist. Ahelloendi puuduseks on see, et juurdepääsuaeg on lineaarne. Kiirem juurdepääs, näiteks juhuslik juurdepääs, pole teostatav. Massiividel on parem vahemälu asukoht ahelloendiga võrreldes.\n\nAhelloendid kuuluvad kõige lihtsamate ja levinumate andmestruktuuride hulka. Neid saab kasutada mitmete teiste levinud abstraktsete andmetüüpide (loendite, pinude, järjekordade, assotsiatiivsete massiivide ja S-avaldiste) rakendamiseks.\n\nAhelloendi peamine eelis tavapärase massiivi ees on see, et loendi elemente saab hõlpsalt lisada või eemaldada ilma kogu struktuuri ümberjaotamata või ümber korraldamata, kuna andmeüksusi ei pea mälus ega kettal järjestikku salvestama. Ahelloendid võimaldavad sõlmede sisestamist ja eemaldamist loendi mis tahes punktis ning võimaldavad seda teha pideva arvu toimingutega.\n\nTeiselt poolt, kuna lihtsad ahelloendid ei võimalda iseenesest juhuslikku juurdepääsu andmetele ega mis tahes vormis tõhusat indekseerimist, mille järelduseks enamik põhitoimingud – loendi viimase sõlme hankimine, antud andmeid sisaldava sõlme või uue sõlme sisestamiskoha leidmine – võivad vajada enamiku või kõigi loendielementide itereerimist. Ahelloendite kasutamise eelised ja puudused on toodud allpool. Ahelloendid on dünaamilised, nii et pikkus võib vastavalt vajadusele suureneda või väheneda. Iga sõlm ei pruugi füüsiliselt mälus eelmist järgida.\n", "id": "ekk_Latn_212458"}
{"text": "Hulk (andmestruktuur)\n\nHulk on arvutiteaduses abstraktne andmestruktuur, mis suudab salvestada unikaalseid väärtusi ilma kindla järjekorrata. Hulk on arvutisse rakendatud lõplik matemaatiliste mõistete kogum. Erinevalt enamikust teistest andmestruktuuridest testitakse konkreetse elemendi kättesaamise asemel tavaliselt liikmelisuse väärtust, kas element kuulub hulka või mitte.\n\nStaatilised hulgad võimaldavad nendel elementidel teha ainult päringuoperatsioone - kontrollida, kas antud väärtus on hulgas, loendada väärtused mingis suvalises järjekorras. Hulgad, mida nimetatakse dünaamilisteks, võimaldavad ka elementide sisestamist ja kustutamist hulgast.\n", "id": "ekk_Latn_212459"}
{"text": "Deep Blue\n\nDeep Blue on malet mängiv arvuti, mille on välja töötanud IBM. Deep Blue oli esimene arvuti, mis võitis valitseva maailmameistri (1997. aastal), mängides malemängu tavareeglite järgi.\n", "id": "ekk_Latn_212460"}
{"text": "Mike Reilly\n\nMichael J. Reilly Jr. (sündinud 13. juulil 1993 Chicagos) on USA jäähokimängija, kes mängib kaitsjana NHL-i klubis New York Islanders.\n\n2011. aastal valis Columbus Blue Jackets ta NHL-i draftis 98. valikuna, kuid Blue Jackestiga ta lepingut ei sõlminud. Aastatel 2012–2015 mängis ta Minnesota Ülikooli jäähokimeeskonnas.\n\n2015. aasta juulis sõlmis ta kaheaastase lepingu NHL-i klubiga Minnesota Wild. Hooaja 2015–16 alguses mängis ta American Hockey League'is Minnesota Wildi noorteklubis Iowa Wild. NHL-is tegi Reilly debüüdi 9. jaanuaril 2016 mängus Dallas Starsi vastu. Esimese värava lõi ta NHL-is sama aasta 13. veebruaril mängus Bruinsi vastu.\n\n2018. aasta veebruaris müüdi tema mängijaõigused Montreal Canadiensile. 2020. aasta jaanuaris siirdus ta Ottawa Senatorsi, kes müüs tema mängijaõigused omakorda 2021. aasta aprillis Boston Bruinsile.\n\n2023. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Florida Panthersiga. Sama aasta novembris liitus ta New York Islandersiga.\n\n2013. aastal tuli Reilly USA kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. USA jäähokikoondise koosseisus võitis ta 2015. aasta maailmameistrivõistlustel pronksmedali.\n\nTema isa valiti 1977. aastal NHL-i draftis, kuid NHL-is ei mänginud ta kunagi.\n", "id": "ekk_Latn_212461"}
{"text": "Nick Ritchie\n\nNicholas Ritchie (sündinud 5. detsembril 1995 Orangeville'is Ontario provintsis) on Kanada jäähokimängija, kes mängib Saksamaa kõrgliigaklubis Iserlohn Roosters ründajana vasakäärel.\n\nAastatel 2011–2015 mängis ta Ontario Hockey League'i klubis Peterborough Petes, hooaja 2014–15 lõpus ka Sault Ste. Marie Greyhoundsis.\n\n2014. aastal valis Anaheim Ducks ta NHL-i draftis kümnenda valikuna. 2014. aasta augustis sõlmis ta klubiga kolmeaastase lepingu. Hooaja 2015–16 alguses asus ta mängima American Hockey League'is Ducksi noorteklubis San Diego Gulls. 2016. aastal valiti ta AHL-i tähtede mängule. NHL-is debüteeris Ritchie 16. novembril 2015 mängus Carolina Hurricanesi vastu. Esimese värava lõi ta NHL-is 14. märtsil 2016 mängus New Jersey Devilsi vastu. Ducksi põhikoosseisu kuulus Ritchie alates hooajast 2016–17. Hooajal 2016–17 lõi ta NHL-is 14 väravat.\n\n2020. aasta veebruaris müüs Ducks tema mängijaõigused Boston Bruinsile. Hooajal 2020–21 lõi Ritchie NHL-is 15 väravat, mis oli tema seni parim tulemus.\n\n2021. aasta juulis sõlmis Ritchie kaheaastase lepingu Toronto Maple Leafsiga. 2022. aasta veebruaris kaubeldi ta Maple Leafsist Arizona Coyotesi.\n\n2023. aasta märtsis kaubeldi Ritchie Coyotesist Brett Ritchie ja Connor Mackey vastu Calgary Flamesi. See oli Põhja-Ameerika profispordis üldse teine kord pärast 2008. aasta NBA tehingut, kui vennad üksteise vastu kahe klubi vahel vahetati.\n\n2023. aasta novembris sõlmis ta üheaastase lepingu Soome kõrgliigaklubiga Oulun Kärpät. Sama aasta 29. detsembril määrati Ritchiele HC TPS-i mängija Markus Nurmi pähe löömise eest kaheksamänguline võistluskeeld. 2024. aasta jaanuaris lõpetas Kärpat Ritchiega lepingu. Seejärel liitus ta Iserlohn Roostersiga.\n\n2013. aastal tuli Ritchie Kanada kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks ja 2015. aastal kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks.\n\nTema vanem vend Brett Ritchie on samuti jäähokimängija.\n", "id": "ekk_Latn_212462"}
{"text": "Amadeus (Jõhvi kino)\n\nAmadeus on kino, mis asub Jõhvi kontserdimaja hoones, aadressil Pargi tänav 40.\n\nKino kannab nime Amadeus alates 2005. aastast – asukoha tõttu kontserdimajas ja ka seetõttu, et 2006. aastal oli Wolfgang Amadeus Mozarti 250. sünniaastapäev. Kinosaal paikneb kontserdimaja kammersaalis, selles on 170 istekohta.\n\nKinos kehtivad vaid kino enda kinkekaardid ja Piletilevi kinkekaardid. Vastavalt vanusele varieeruvad pileti hinnad 3 eurost kuni 12 euroni, millest viimane on perepilet. Kinos on ka liikumispuuetega inimestel võimalik filme vaadata, olemas on ratastoolikohad.\n", "id": "ekk_Latn_212463"}
{"text": "Saue Riigigümnaasium\n\nSaue Riigigümnaasium (lühend SRG) on Harjumaal Saue vallas Laagris 1. septembrist 2022 tööd alustanud riigigümnaasium. Saue Riigigümnaasiumi koolihoone asub Saue vallas Laagris aadressil Veskitammi 24.\n\nKooli direktor on Taavi Vilba, kes kinnitati 20. mail 2021 Saue Riigigümnaasiumi esindusõiguslikuks isikuks.\n", "id": "ekk_Latn_212464"}
{"text": "Saulius Mikoliūnas\n\nSaulius Mikoliūnas (sündinud 2. mail 1984 Vilniuses) on Leedu jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Leedu kõrgliiga klubis Vilniuse FK Žalgiris ja Leedu jalgpallikoondises. Ta on koondise kapten.\n\nAastatel 2002–2003 mängis ta Leedu klubis Vilniuse Šviesa. 2003. aasta hooajal mängis ta Leedu kõrgliiga klubis FK Ekranas. Seejärel liitus ta FBK Kaunasega, kellega tuli 2004. aastal Leedu meistriks ning võitis samal aastal Leedu karika ja Leedu superkarika.\n\nAastatel 2005–2009 mängis ta Šotimaa klubis Hearts. 2006. aastal võitis ta klubiga Šotimaa karika.\n\nAastatel 2009–2012 mängis ta Ukraina kõrgliigas Kiievi Arsenali ridades. Aastatel 2012–2013 mängis ta Ukraina klubis FK Sevastopol.\n\nAastatel 2014–2015 mängis ta Valgevene kõrgliiga klubis Saligorski Šahtjor.\n\nAlates 2016. aastast on ta mänginud Žalgirises. Aastatel 2016 ja 2020 on ta klubiga tulnud Leedu meistriks. 2020. aastal valiti Mikoliūnas Leedu kõrgliiga ja Žalgirise hooaja parimaks mängijaks.\n\nLeedu jalgpallikoondises debüteeris Mikoliūnas 2004. aastal. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 2. juunil 2007 EM-i valikmängus Gruusia vastu.\n", "id": "ekk_Latn_212465"}
{"text": "Koroonapandeemia Peruus\n\nKoroonapandeemia Peruus on osa 2019. aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud ülemaailmsest koroonapandeemiast.\n\nEsimese positiivne koroonaproov saadi 25-aastaselt Hispaanias, Prantsusmaal ja Tšehhis reisinud meesterahvalt 6. märtsil 2020.\n\n2021. aasta juuni alguse seisuga oli Peruus enim koroonasurmi miljoni elaniku kohta (2103) maailmas ehk kaks korda enam kui näiteks Brasiilias.\n", "id": "ekk_Latn_212466"}
{"text": "Pentagoni ufovideod\n\nPentagoni ufovideod on kolm infrapunavideot, mille on filminud Ameerika Ühendriikide mereväe hävituslendurid 2004. ja 2015. aastal. Videod lekitati internetti 2017. aasta detsembris. Praegu arvatakse Pentagoni ufovideote hulka veel kaks videot ja kolm fotot, mis on 2019. aastal salvestatud samuti USA mereväes.\n\nAmeerika Ühendriikide kaitseministeerium (sünonüümne ministeeriumi peahoone nimega Pentagon) kinnitas 2020. aastal esimese kolme lekkinud video autentsust, seletamatust ja avalikustas need ka ise. 2021. aastal kinnitas Pentagon ka 2019. aastal tehtud salvestiste autentsust ja seletamatust.\n\nEsimesed kolm videot lekitas internetti Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi endine töötaja Christopher Mellon, kes tsiviilisikuna hankis need varjatult endise kaitseministeeriumi töötaja Luis Elizondo käest.\n\nVideote lekkimine püüdis Ameerika Ühendriikide Kongressi tähelepanu. Kongress andis detsembris 2020 Pentagonile käsu koostada 180 päevaga raport, mis lahkab tundmatute õhusõidukite olemust ja nende potentsiaalset ohtu. Raport avalikustati 25. juuni 2021. Selles kinnitatakse tuvastamata õhufenomenide ohtu lennundusele ja võimalikku väljakutset Ameerika Ühendriikide rahvuslikule julgeolekule. Dokumendis lahatud 144 nähtusest 143, sh kõnealused kolm videot, on määratletud \"seletamatuks\" (ingl unexplained).\n", "id": "ekk_Latn_212467"}
{"text": "Liigsuremus\n\nLiigsuremus (inglise keeles excess mortality) on populatsiooni suremuse määra ajutine ülemäärane tõus aastate lõikes. Tavaliselt on põhjustajaks välismõjurid nagu näiteks äärmuslikud ilmastikutingimused (kuuma- või külmalaine), epideemia, pandeemia, nälg, sõda vms.\n", "id": "ekk_Latn_212468"}
{"text": "Althofen\n\nLinn asub umbes 15 km Sankt Veit an der Glanist põhjas ja 30 km liidumaa pealinnast Klagenfurdist põhjas Gurktali Alpide (läänes) ja Lavanttali Alpide (idas) vahel Krappfeldi orus. Linnaosad on Treibach, Althofen ja Töscheldorf.\n", "id": "ekk_Latn_212469"}
{"text": "Kenny Agostino\n\nKenneth Tyler Agostino (sündinud 30. aprillil 1992 Morristownis, New Jerseys) on USA jäähokimängija, kes mängib Saksamaa kõrgliigaklubis Düsseldorfer EG ründajana vasakäärel.\n\nAastatel 2010–2014 mängis ta Yale'i Ülikooli jäähokimeeskonnas. 2013. aastal tuli ta Yale'i Ülikooli võistkonnaga USA ülikoolide meistriks.\n\n2010. aastal valis Pittsburgh Penguins ta NHL-i draftis 140. valikuna. 2013. aasta märtsis müüs Penguins Agostino mängijaõigused Calgary Flamesis. 2014. aasta märtsis sõlmis ta Flamesiga kaheaastase lepingu. NHL-is debüteeris ta 21. märtsil 2014 mängus Nashville Predatorsi vastu. Esimese värava lõi ta liigas sama aasta 4. aprillil mängus Florida Panthersi vastu. Hooajal 2015–16 mängis ta põhiliselt American Hockey League'is (AHL) Flamesi noorteklubis Stockton Heat, saades samal hooajal Flamesi meeskonnas NHL-is jääle vaid kahes mängus.\n\n2016. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu St. Louis Bluesiga. Ka hooajal 2016–17 mängis Agostino põhiliselt AHL-is, seekord Bluesi noorteklubis Chicago Wolves. AHL-is oli ta resultatiivseim mängija (24+59) ning pälvis John B. Sollenberger Trophy ja hooaja kõige väärtuslikumale mängijale antava Les Cunningham Award. Samal hooajal valiti ta AHL-i tähtede mängule ja liiga sümboolsesse koosseisu. Bluesi meeskonnas mängides jäi tema arvele seitsme mänguga üks värav ja kaks väravasöötu.\n\n2017. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Boston Bruinsiga. Sarnaselt kahe eelneva hooajaga sai Agostino hooajal 2017–18 enam mänguaega AHL-is ja Bruinsis jäi tema arvele viis mängu. Hooajal 2018–19 mängis Agostino NHL-is Montreal Canadiensi ja New Jersey Devilsi ridades ning sai neis klubides kirja vastavalt 2+9 ja 4+9. 2019. aasta juunis sõlmis ta lepingu Toronto Maple Leafsiga. Aastatel 2019–2021 mängis ta enamus ajast AHL-is Toronto Marliesi võistkonnas. NHL-is sai ta Maple Leafsis meeskonnas väljakule vaid ühes mängus.\n\n2021. aasta juunis sõlmis ta lepingu KHL-i klubiga Nižni Novgorodi Torpedo. Seal mängis ta kaks hooaega.\n\n2023. aasta augustis sõlmis ta lepingu Rootsi kõrgliigaklubiga Skellefteå, kuid kuna Agostino oli otsustanud jääda KHL-i ka pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, tühistati tema leping mõni aeg hiljem.\n\n2023. aasta septembris sõlmis ta üheaastase lepingu Saksamaa kõrgliigaklubiga Düsseldorfer EG.\n\nAgostino kuulus USA jäähokikoondisse 2022. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212470"}
{"text": "Sebastian Wännström\n\nSebastian Wännström (sündinud 3. märtsil 1991 Gävles) on Rootsi jäähokimängija, kes mängib Šveitsi kõrgliiga klubis HC Ajoie ründajana paremäärel.\n\nTa alustas jäähoki mängimist Rootsi klubis Brynäs IF, mille meeskonnas debüteeris ta Rootsi kõrgliigas hooajal 2009–10. 2012. aastal tuli ta Brynäsiga Rootsi meistriks.\n\n2010. aastal valis St. Louis Blues ta NHL-i draftis 44. valikuna.\n\nAastatel 2012–2015 mängis ta Põhja-Ameerikas American Hockey League'i klubides Peoria Rivermen ja Chicago Wolves ning ECHL-i klubides Evansville IceMen ja Kalamazoo Wings, kuid NHL-i ta ei jõudnud.\n\n2015. aastal naasis Wännström Rootsi kõrgliigasse, liitudes Röglega, kus mängis kaks hooaega. Aastatel 2017–2019 mängis ta Rootsi kõrgliigas HV71 ja hooajal 2019–20 Leksandsi võistkonnas.\n\nHooajal 2020–21 mängis ta Soome kõrgliiga Ässät. Ta lõi sel hooajal 33 väravat, millega oli liigas suurim väravakütt, kuid ei suutnud Ässätega väljalangemismängudele jõuda.\n\n2021. aasta aprillis sõlmis ta lepingu KHL-i klubiga Riia Dinamo. Riia Dinamos lõi ta kümne liigamänguga ühe värava. 2021. aasta oktoobris liitus ta HC Ajoiega.\n", "id": "ekk_Latn_212471"}
{"text": "Jakob Lilja\n\nJakob Tobias Lilja (sündinud 23. juulil 1993 Limhamnis) on Rootsi jäähokimängija, kes mängib KHL-i klubis Nur-Sultani Barõs ründajana vasakäärel.\n\nHooajal 2011–12 debüteeris ta Rootsi esiliigas Rögle võistkonnas. Hooajal 2012–13 mängis ta klubiga Rootsi kõrgliigas.\n\n2019. aasta juunis sõlmis ta üheaastase lepingu NHL-i klubiga Columbus Blue Jackets. Hooajal 2019–20 sai ta NHL-is 37 liigamänguga kirja kaks väravat ja kolm väravasöötu.\n\n2020. aasta juunis sõlmis ta lepingu Barõsiga. Hooajal 2020–21 oli ta KHL-is Barõsi suurim väravakütt, kui lõi 20 väravat.\n", "id": "ekk_Latn_212472"}
{"text": "A. M. Cassandre\n\nAdolphe Jean-Marie Mouron (kunstnikunimega A. M. Cassandre; 24. jaanuar 1901 Harkiv – 17. juuni 1968 Pariis) oli graafiline disainer, litograaf, tüpograaf, dekoraator ja maalikunstnik. Ta oli üks olulisemaid prantsuse reklaamplakatite kujundajaid, kes lõi originaalse stiili. Kuigi ta oli üldiselt inspireeritud 20. sajandi esimese poole kunstisuundadest, oli tema isikupäraseks jooneks art déco.\n", "id": "ekk_Latn_212473"}
{"text": "Viipsik\n\nViipsik (ka viipsipuu ) on lõnga poolilt vihti kerimise (ehk viipsimise) vahend, haspli eelkäija.\n\nViipsiku valmistamiseks saeti umbes küünrapikkune kaheharuliselt lõppev sirge puuoks ning selle ühte otsa kinnitati lühem põikpuu (ehk räsa). Hoides ühe käega viipsiku varre keskelt kinni, mähiti teise käega lõng ümber hargi ja vaheldumisi ümber põikpuu kummagi otsa.\n", "id": "ekk_Latn_212474"}
{"text": "Viislaid\n\nViislaid on Eesti põhjaranniku suurim lahtine merepaat.\n\nVanemal ajal ehitati paadi kumbki külg viiest lauast ehk laiast. Viislaiu pikkus oli 6–7,5 meetrit ja laius kuni 2,5 meetrit. Hiiumaal nimetati samasugust paati jahlaks.. Paadil oli kaks masti ja kolm paari aere ning selle pardaid võis kõrgendada lisalaudadega (nimetati varad). Viislaiuga tehti 19. sajandil ka pikemaid mereretki: sõideti Soome rannikule kalapüügile või veeti Tallinna kalu, küttepuid ja kive.\n", "id": "ekk_Latn_212475"}
{"text": "Cunard Building\n\nCunard Building on seitsmekorruseline büroohoone Suurbritannias Liverpoolis. Hoone projekteerisid uusrenessanss-stiilis arhitektid William Edward Willink ja Philip Coldwell Thicknesse. See ehitati Briti-Ameerika aurulaevade käitusfirma Cunard Line peakontoriks Briti saartel. Hoone asub White Star Line'i kunagise peakontori Albion House'i, Port of Liverpool Buildingu ja Royal Liver Buildingu kõrval.\n", "id": "ekk_Latn_212476"}
{"text": "Surju õigeusu kalmistu\n\nSurju õigeusu kalmistu on Pärnu kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Ilvese külas Saarde vallas Pärnu maakonnas asuv kalmistu.\n", "id": "ekk_Latn_212477"}
{"text": "Eesti matus\n\n\"Eesti matus\" on Andrus Kivirähki näidend.\n\nSelle põhjal on loodud samanimeline film.\n\nPriit Pedajase loodud lavastus esietendus 8. juunil 2002 Eesti Draamateatri suures saalis ning see oli teatri mängukavas 19 aastat. Viimane etendus toimus Tammsaare muuseumis Vargamäel 9. juulil 2021, see oli \"Eesti matuse\" 284. etendus. 2021. aasta 30. juuni seisuga oli lavastust näinud 111 843 vaatajat.\n", "id": "ekk_Latn_212478"}
{"text": "Jesper Fast\n\nJesper Fast (sündinud 2. detsembril 1991 Nässjös) on Rootsi jäähokimängija, kes mängib NHL-i klubis Carolina Hurricanes ründajana paremäärel.\n\nTa alustas klubikarjääri Rootsi klubis HV71, mille meeskonnas debüteeris ta hooajal 2009–10 Rootsi kõrgliigas. Hooajal 2012–13 lõi Fast Rootsi kõrgliigas 17 väravat ja andis 18 väravasöötu. Samal hooajal valiti ta Rootsi kõrgliiga kõige spordimehelikumaks mängijaks.\n\n2010. aastal valis New York Rangers ta NHL-i draftis 157. valikuna. 2012. aasta mais sõlmis ta Rangersiga kolmeaastase lepingu. Hooaja 2012–13 lõpus debüteeris ta American Hockey League'is (AHL) Rangersi noorteklubis Connecticut Whale. NHL-is debüteeris Fast 3. oktoobril 2013 mängus Phoenix Coyotesi vastu. Suurem osa hooajast 2013–14 mängis ta AHL-is Hartford Wolf Packi võistkonnas, kus ta lõi 48 mänguga 17 väravat ja andis 17 väravasöötu. Rangersi põhikoosseisu murdis Fast hooajal 2014–15. Esimese värava lõi ta NHL-is 29. novembril 2014 mängus Philadelphia Flyersi vastu. 2014–15 põhihooajal jäi tema arvele kuus väravat ja kaheksa väravasöötu. Samal hooajal jõudis ta Rangersiga Stanley karika poolfinaali, kus kaotati Tampa Bay Lightningile mängudega 3:4. Väljalangemismängudes sai Fast kirja 3+3. Rangersis mängis Fast kuni hooaja 2019–20 lõpuni. Individuaalselt oli tema edukaim hooaeg Rangersis 2017–18, mil ta lõi 13 väravat ja andis 17 väravasöötu.\n\n2020. aasta oktoobris sõlmis ta kolmeaastase lepingu Hurricanesiga.\n", "id": "ekk_Latn_212479"}
{"text": "Halberstadt CL.II\n\nHalberstadt CL.II oli kahekohaline Saksa eskorthävitaja või ründelennuk. Seda kasutati esimese maailmasõja ajal aastatel 1917–1918 Luftstreitkräftes suurtes kogustes.\n", "id": "ekk_Latn_212480"}
{"text": "Cekule\n\nCekule on küla (vidējciems) Lätis Ropaži piirkonna Stopiņi vallas. Küla asub valla idaosas endise Riia–Ērgļi raudtee ääres merepinnast 12 meetri kõrgusel Nabiņurga jõe kaldal.\n\nCekule jääb piirkonna keskusest Ulbrokast 10 ja Riia keskusest 21 kilomeetri kaugusele. Asula on tekkinud sõjaväelinnakuna endiste laskemoonaladude juurde. Algselt kasutasid seda Läti sõjajõud, hiljem Nõukogude ja Saksa väeosad. Sealsed laskemoonalaod olid kasutusel aastail 1920–1995. Küla koosneb sõjaväelinnaku korterelamutest ja nende ümbruskohta ehitatud individuaalelamutest. Külla jääb Cekule bussipeatus. Külas asus varem Cekule raudteepeatus.\n\n2021. aastal oli külas 198 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_212481"}
{"text": "Upeslejas\n\nUpeslejas on küla (lielciems) Lätis Ropaži piirkonna Stopiņi vallas. Küla asub valla idaosas endise Riia—Ērgļi raudtee ääres merepinnast 9 meetri kõrgusel Mazā Jugla jõe kaldal.\n\nUpeslejas jääb piirkonna keskusest Ulbrokast 7 ja Riia keskusest 19 kilomeetri kaugusele. Külas on Jugla sanatoorne internaatkool, postkontor ja tuberkuloosihaigla. Upeslejase keskuse moodustavad korterelamud, ent jõe paremale kaldale jäävad individuaalelamute ja väikeste aiandukooperatiivide tsoonid Daktermuiža ja Ābeles. Külas asuvad bussipeatused Tuberkulozes slimnīca ja Upeslejas.\n\nAsula on tekkinud endise Stopiņi mõisa juurde, mis XVI sajandil kuulus Riia linnaarstile Zacharias Stopiusele. Tuberkuloosihaigla juures asub ka Stopiusele püstitatud mälestusmärk.\n\nLooduskaitse all on Tuberkuloosihaigla pärnad (esimese ümbermõõt 4,2 ja kõrgus 17 meetrit, teise ümbermõõt 3,9 ja kõrgus 18 meetrit, kolmanda ümbermõõt 3,51 ja kõrgus 18 meetrit), Tuberkuloosihaigla esimene mänd ümbermõõduga 2,7 ja kõrgusega 18 meetrit, Laube hiidtamm ümbermõõduga 4,69 meetrit, tamm ümbermõõduga 4,53 meetrit ja pärn ümbermõõduga 3,63 meetrit. Sealne raudteesild üle Mazā Jugla jõe on regionaalse kaitse all olev muinsusmälestis.\n\nAastal 2021 oli külas 1281 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_212482"}
{"text": "Kureoja\n\nKureoja on oja Jõgeva vallas, Pedja lisajõgi.\n\nKureoja lähe asub Väljaotsa külas ja ta suubub paremalt poolt Pedjasse Jõune külas. Oja pikkus on 5,1 km ja valgala suurus 11,3 km². Oja läbib Kureoja tiiki.\n", "id": "ekk_Latn_212483"}
{"text": "Regina Tambek\n\nRegina Tambek (sündinud 2. augustil 1996), esinejanimega Regina, on Tallinnast pärit laulja, laulukirjutaja, produtsent ja vokaaltehnika pedagoog.\n\nRegina Tambek on õppinud 8 aastat Kiili Kunstide Koolis laulmist ja klaverit, lõpetanud WAF Laulukoolis nii laulja kui vokaalpedagoogika kursused ning õppinud Tallinna Muusika- ja Balletikoolis muusikaproduktsiooni erialal.\n\nAastal 2013 loodi bänd nimega Regina & Band, pärast seda esineb Regina nii bändiga kui iseseisva artistina.\n\nRegina Tambek kirjutab paljud oma lood ise, produtseerib ja miksib neid oma pisikeses kodustuudios. Kõigi muusika toimetuste juures aitab teda artisti mänedžer Andra Nevski.\n\nRegina tegeleb igapäevaselt muusikaloome, laulmise, sotsiaalmeedia ning WAF Laulukooli noorteakadeemia vokaaltehnika tundide läbi viimisega.\n", "id": "ekk_Latn_212484"}
{"text": "Regina&Band\n\nRegina&Band on eesti bänd, mis sai alguse aastal 2013 Tallinnas. Bändi liikmed on laulja Regina Tambek, klaveril/trummidel Indrek-Eliel Tambek, kitarril Aimar Tuul, bassil Tiina Laineste.\n", "id": "ekk_Latn_212485"}
{"text": "Saurieši\n\nSaurieši on küla (lielciems) Lätis Ropaži piirkonna Stopiņi vallas. Küla asub valla idaosas endise Riia—Ērgļi raudtee ääres merepinnast 15 meetri kõrgusel.\n\nSaurieši jääb piirkonna keskusest Ulbrokast 5 ja Riia keskusest 16 kilomeetri kaugusele. Külas on Stopiņi põhikool, raamatukogu ja päevakeskus. Seal asub ettevõtte Knauf kipsitööstus. Külas asub Saurieši raudteejaam. Sinna jäävad bussipeatused Dzelzceļa pārbrauktuve, Pagrieziens uz Sauriešiem, Saurieši ja Sauriešu ciems.\n\nKülas kasvav Saurieši Atzari tamm on looduskaitse all.\n\nAastal 2021 oli külas 1815 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_212486"}
{"text": "Vālodzes\n\nVālodzes on küla (lielciems) Lätis Ropaži piirkonna Stopiņi vallas. Küla asub valla keskosas endise Riia–Ērgļi raudtee ääres merepinnast 10 meetri kõrgusel Piķurga jõe kaldal.\n\nVālodzes jääb piirkonna keskusest Ulbrokast 2 ja Riia keskusest 13 kilomeetri kaugusele. Külas on Ulbroka keskkool ja Ulbroka spordikompleks. Sinna jäävad bussipeatused Āvas, Mazkājas, Skola ja Ulbrokas vidusskola.\n\nAsula rajati Teise maailmasõja järel kui individuaalelamute piirkond. Nõukogude perioodil kandis asula nime Progress, sellal kui piirkond, mis kandis nime Vālodzes, jäi tänapäeva Ulbroka territooriumile. Lätti taasiseseisvumise järel oli piirkond pikka aega sisuliselt nimeta. Asula sai nime ja selle piirid määratleti Stopiņi piirkonna detailplaneeringuga.\n\nKülas kasvav mänd ümbermõõduga 2,8 meetrit on looduskaitse all.\n\n2021. aastal oli külas 924 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_212487"}
{"text": "Lavanttali Alpid\n\nMäed on saanud nime keskse Lavanttali oru ja seal voolava Lavanti jõe järgi. Ajalooliselt vaadati neid ka koos naabruses asuvate Gurktali Alpidega suuremate \"Noriki Alpide\" osana, kuid sellisel rühmitamisel ei olnud geoloogilist alust.\n", "id": "ekk_Latn_212488"}
{"text": "Līči (Stopiņi piirkond)\n\nLīči on küla (lielciems) Lätis Ropaži piirkonna Stopiņi vallas. Küla asub valla kirdeosas merepinnast 5 meetri kõrgusel Mazā Jugla jõe kaldal.\n\nLīči jääb piirkonna keskusest Ulbrokast 4,7 ja Riia keskusest 16 kilomeetri kaugusele. Külas on kohvik. Seal asub puidutööstusfirma Marko, salatitsehh, autoteenindus ja Latvenergo tütarettevõte Sadales tīkls. Külla jäävad Ceļu meistarsi ja Līči bussipeatus.\n\n1905. aastal rajati jõele Jugla vesiveski, kus toodeti elektrit. Esimese maailmasõja ajal jooksis mööda Mazā Jugla jõge rindejoon; säilinud on sealsed sakslaste kaevikud.\n\nLooduskaitse all on Lejaskulpji mänd ja Grīva tamm ümbermõõduga 4,5 meetrit.\n\n2021. aastal oli külas 1002 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_212489"}
{"text": "Timo Meier\n\nTimo Meier (sündinud 8. oktoobril 1996 Herisaus) on Šveitsi jäähokimängija, kes mängib NHL-i klubis San Jose Sharks ründajana paremäärel.\n\n2013. aastal suundus ta Šveitsist Põhja-Ameerikasse, liitudes Quebec Major Junior Hockey League'i klubiga Halifax Mooseheads.\n\n2015. aastal valis Sharks ta NHL-i draftis üheksanda valikuna. 2015. aasta juulis sõlmis ta Sharksiga kolmeaastase lepingu. Hooaja 2016–17 alguses asus ta mängima American Hockey League'is Sharksi noorteklubis San Jose Barracuda. NHL-is debüteeris Meier 16. detsembril 2016 mängus Montreal Canadiensi vastu ja lõi selles mängus ka värava. Sharksi põhikoosseisu murdis ta hooajal 2017–18. Hooajal 2018–19 lõi ta NHL-is 30 väravat ja andis 36 väravasöötu. Samal hooajal jõudis ta Sharksiga Stanley karika poolfinaali, kus kaotati hilisemale Stanley karika võitjale St. Louis Bluesile. Hooaja 2018–19 vääljalangemismängudes jäi Meieri arvele 5+10.\n\n2019. aasta juulis pikendas Meier Sharskiga lepingut nelja aasta võrra. 28. detsembril 2019 tegi ta mängus Philadelphia Flyersi vastu oma NHL-i karjääri esimese kübaratriki. 17. jaanuaril 2022 sai ta mängus Los Angeles Kingsi vastu viiendaks mängijaks 21. sajandil, kes on NHL-is ühes mängus löönud viis väravat. Meier sai ühtlasi läbi aegade esimeseks Sharksi mängijaks, kes on ühes mängus viis väravat löönud.\n\n2022. aastal valiti ta NHL-i tähtede mängule.\n\n2018. aasta maailmameistrivõistlustel võitis Meier Šveitsi jäähokikoondise koosseisus hõbemedali.\n", "id": "ekk_Latn_212490"}
{"text": "Dzidriņas\n\nDzidriņas on küla (lielciems) Lätis Ropaži piirkonna Stopiņi vallas. Küla asub valla keskosas merepinnast 18 meetri kõrgusel. Sinna jäävad Filču rūpnīca ja Saveļi bussipeatus.\n\nDzidriņas moodustati 2004. aastal. Külas puuduvad ühiskondlikud ja administratiivsed asutused; terve asula koosneb männimetsa ehitatud eramutest.\n\n2021. aastal oli külas 1213 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_212491"}
{"text": "Dreiliņi küla\n\nDreiliņi on küla (lielciems) Lätis Ropaži piirkonna Stopiņi vallas. Küla asub valla loodeosas endise Riia–Ērgļi raudtee ääres merepinnast 10 meetri kõrgusel Piķurga jõe kaldal.\n\nDreiliņi jääb piirkonna keskusest Ulbrokast 3 ja Riia keskusest 9 kilomeetri kaugusele. Seal asuvad bussipeatused Radiocentrs, Ozolu iela, Noliktavu iela, Liepziedi, Ērgļu iela, Dreiliņu veikals, Dreiliņu pasts, Cidoniju iela, Saulīši ja Strazdiņu iela.\n\nAsula kujunes Teise maailmasõja järel endise Dreiliņi valla maadele. Hiljem on sellega liidetud individuaalelamute piirkonnad Jaundbrunava ja Saulīšu ciems. Küla hakkas kasvama aastast 2000, mil Riia ümbruses algas aktiivne individuaalelamute ehitamise periood.\n\nKülas kasvav männid ümbermõõtudega 2,8 meetrit, 3,22 meetrit ja 3,09 meetrit on looduskaitse all.\n\nKülas asub mälestusmärk paigas, kus Nõukogude väed alustasid 13. oktoobril 1944 rünnakut Riiale.\n\nAastal 2021 oli külas 2777 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_212492"}
{"text": "Jean-Baptiste Santerre\n\nJean-Baptiste Santerre (23. märts 1651 – 21. november 1717) oli Prantsuse maalikunstnik baroki ja varajase rokokoo ajastul.\n", "id": "ekk_Latn_212493"}
{"text": "Rumbula küla\n\nRumbula (vanasti ka Gaisma) on küla (skrajciems ehk hajaküla) Lätis Ropaži piirkonna Stopiņi vallas. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 15 meetri kõrgusel Riia–Daugavpilsi raudtee ja maantee A6 ääres.\n\nRumbula jääb nii piirkonna keskusest Ulbrokast kui ka Riia keskusest 13 kilomeetri kaugusele. Küla piirneb Riia Rumbula linnaosaga. Seal asub Rumbula raudteepeatus. Külla jäävad bussipeatused Gaismas internātpamatskola, Rožkalni ja Veldres iela.\n\nRumbulal puudub ühtne keskus. Asula põhjaosa on tööstuspiirkond, maantee ääres asuvad kütusefirmad ja toitlustusettevõtted. Rumbula kagupiiril asuvad väikesed aianduskooperatiivid. Rumbula idaosas asub Getliņi prügimägi, mille tipp asub 40 meetrit üle merepinna.\n\nKülas kasvav männid ümbermõõtudega 2,55 meetrit ja 2,58 meetrit on looduskaitse all.\n\nAastal 2021 oli külas 473 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_212494"}
{"text": "Andreas Choringius\n\nAndreas Choringius (ka Anders Churingius ja Andreas Andreæ, Aboensis; 1662 Turu– 1. august 1753 Vändra) oli soome päritolu Liivimaa vaimulik, Vändra Martini koguduse õpetaja 1699–1728 ning Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja alates 1711. aastast.\n\nSündis Turu kodaniku pojana. On mainitud 12. märtsil 1679 Turu toomkooli õpilasena, 1689. aastal Turu ülikooli ning 22. juulil 1697 Tartu ülikooli üliõpilasena. Oli stipendiant 13. aprillil 1698.\n\nPühitseti kirikuõpetajaks Pärnus 7. detsembril 1700.\n\nVabastati õpetajaametist 1728. aastal ebasobivate elukommete tõttu.\n\nVändra koguduse surmameetrika andmeil suri 95-aastaselt (mis annaks sünniaastaks 1658) ja maeti Vändra Martini kirikusse.\n", "id": "ekk_Latn_212495"}
{"text": "Hansa-Brandenburg G.I\n\nHansa-Brandenburg G.I oli Saksa pommituslennuk. Austria-Ungari lennuüksused kasutasid seda esimeses maailmasõjas. Tegu oli võrdlemisi tavalise ehitusega kolmekohalise biplaaniga. Piloot ja pommitaja istusid lennuki esiosas, sihtur tiibade taga. Lennuki kaks mootorit ei olnud mitte tiibade küljes nagu tollel ajal tavaks, vaid lennukikere küljes. Selline paigutus lisas masinale märgatavalt kaalu ning pani kere lennu ajal värisema.\n\nEsimene partii (kuus tk) lennukeid tarniti märtsis 1917, kuid need eemaldati varsti pärast seda teenistusest, kuna tootja ja keiserliku lennuarsenali vahel tekkisid lepingulised vaidlused. Kui tülid lahendati, ehitas lennuarsenal tarnitud lennukid ümber ning vähendas tellimuse suurust. Valminud lennukid saadeti Divača lennuväljale Itaalia rindele. Kaksteist G.I pommitajat tootis ka Budapestis asunud ettevõte Ufag ning need erinesid natuke Saksa ettevõtte Hansa-Brandenburgi omadest.\n\nG.I jõudis lõpus kolme eskadroni kasutusse, kuid pilootide arvamused lennukist olid pigem negatiivsed: eelistati äsja kättesaadavaks saanud lennukeid Gotha G.IV. Hansa-Brandenburgi lennukid viidi kiiresti kasutusse väljaõppes. Kolme teenistuskuu jooksul jõudsid G.I lennukid läbi viia vaid ühe õnnestunud rünnaku. G.I lennukeid kasutati, et katsetada suurekaliibriliste kahurite kasutamist lennukitel, Škoda 50- ja 70-millimeetriste relvade kasutamist lennukininal ja 37-millimeetrise Škoda kahuri kasutamist tagumise sihturi kohal.\n", "id": "ekk_Latn_212496"}
{"text": "Chaim Herzog\n\nChaim Herzog (17. september 1918 – 17. aprill 1997) oli Iisraeli poliitik, sõjaväelane, jurist ja kirjanik, 5. maist 1983 kuni 13. maini 1993 kuues Iisraeli president (kaks ametiaega). Tema poeg Isaac Herzog valiti 2021. aasta juuni alguses Iisraeli 11. presidendiks.\n", "id": "ekk_Latn_212497"}
{"text": "Reto Berra\n\nReto Berra (sündinud 3. jaanuaril 1987 Bülachis) on Šveitsi jäähokimängija, kes mängib väravavahina Šveitsi kõrgliiga klubis HC Fribourg-Gottéron.\n\nŠveitsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2005–06 ZSC Lionsi meeskonnas. Hooajal 2008–09 tuli ta Šveitsi meistriks HC Davosiga. Aastatel 2009–2013 mängis ta Šveitsi kõrgliiga klubis EHC Biel esiväravavahi kohal. Hooaegadel 2011–12 ja 2012–13 valiti Berra Šveitsi kõrgliiga hooaja parimaks väravavahiks.\n\n2006. aastal valis St. Louis Blues ta NHL-i draftis 106. valikuna. Põhja-Ameerikasse suundus ta mängima hooajal 2013–14. NHL-is mängis ta aastatel 2013–2018 kokku neljas klubi: Calgary Flames, Colorado Avalanche, Florida Panthers ja Anaheim Ducks. Lisaks mängis ta viies American Hockey League'i klubis. 16. jaanuaril 2015 lõi ta Lake Erie Monstersis mängides värava Chicago Wolvesi vastu.\n\nAlates hooajast 2018–19 mängib ta Fribourg-Gottéronis. Hooaegadel 2019/20 ja 2021/22 valiti Berra Šveitsi kõrgliiga hooaja parimaks väravavahiks ja liigahooaja sümboolsesse koosseisu.\n\nAastatel 2013 ja 2018 võitis ta Šveitsi jäähokikoondise koosseisus hõbemedali. Taliolümpiamängudel on ta osalenud Šveitsi koondises 2014. ja 2022. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212498"}
{"text": "Nurlan Jermekbajev\n\nNurlan Baiuzaquly Jermekbajev (kasahhi keeles Nurlan Baıuzaquly Ermekbaev, Нұрлан Байұзақұлы Ермекбаев; sündinud 1. jaanuaril 1963 Šõmkendis) on Kasahstani poliitik, diplomaat ja sõjaväelane (kindralleitnant). Ta on 7. augustist 2018 Kasahstani kaitseminister.\n\nTa sündis aastal 1963 Šõmkendis. Ta õppis aastal 1980–1981 Moskva Keemiatehnika Instituudis. Kevadel 1981 kutsuti ta Nõukogude armeesse, ta asus õppima Sõjaväe Võõrkeelte Instituudi idateaduskonda, mille lõpetas aastal 1986 kiitusega kvalifikatsiooniga hiina ja inglise keelt valdav ohvitser.\n\nAastatel 1984–1985 oli ta komandeeringus NSV Liidu sõjalise missiooni raames Angola Rahvademokraatlikus Vabariigis.\n", "id": "ekk_Latn_212499"}
{"text": "Bill Nelson\n\nClarence William Nelson II (sündinud 29. septembril 1942) on Ameerika Ühendriikide advokaat, poliitik ja endine astronaut.\n\nAastatel 2001 kuni 2019 oli Nelson Ameerika Ühendriikide Senati liige ja aastatel 1979 kuni 1991 Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige. Jaanuaris 1986 sai temast Jake Garni järel Ühendriikide teine ametis olev poliitik, kes on käinud kosmoses kui ta osales laadungi spetsialistina missioonil STS-61-C.\n\n19. märtsil 2021 teatas president Joe Biden, et nimetab Nelsoni NASA peadirektoriks. Senat kiitis Nelsoni kandidatuuri 29. aprillil heaks ning 3. mail vannutas asepresident Kamala Harris Nelsoni NASA 14. peadirektoriks.\n", "id": "ekk_Latn_212500"}
{"text": "Tšernõševskoje\n\nTšernõševskoje (vene keeles Чернышевское, saksa keeles Eydtkuhnen või Eydtkau, leedu keeles Eitkūnai, poola keeles Ejtkuny) on asula Venemaa Föderatsiooni hallatava Kaliningradi oblasti idaosas Nesterovski rajoonis. Leedu piiri lähedane küla on ajalooliselt olnud tähtis raudteetranspordisõlm.\n", "id": "ekk_Latn_212501"}
{"text": "Compagnie Internationale des Wagons-Lits\n\nCompagnie Internationale des Wagons-Lits (eesti keeles kui 'Rahvusvaheline Magamisvagunite Kompanii') on 1872. aastal belglase Georges Nagelmackersi asutatud rahvusvaheline hotellindusele ja reisilogistikale keskendunud ettevõte. See on eriti tuntud rongide toitlustuse ja magamiskohtade teenuste poolest. See oli samuti Pariisist lähtunud Idaekspressi, Lõunaekspressi ja Põhjaekspressi ajalooline operaator.\n", "id": "ekk_Latn_212502"}
{"text": "Georg Vanamölder\n\nGeorg Vanamölder (23. aprill (vkj)/ 6. mai 1915 Tallinn – 11. detsember 1978 Tartu) oli eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane.\n\nLõpetas 1934. aastal Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumi. Õppis aastatel 1934–1938 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna majandusosakonnas. Akadeemiliselt oli ta EÜS Põhjala liige.\n\nOli aastatel 1937–1941 \"Shell Co\" laovalitseja ja peakontori ametnik Tallinnas, aastatel 1941–1942 \"Ostland Öl GmbH\" laovalitseja Narvas ja 1942–1944 Võrus. Aastatel 1944–1945 oli ta Tartu Naftabaasi direktori asetäitja ja 1945–1946 Haapsalu Naftabaasi direktor.\n\nOli aastatel 1946–1948 Tartu Riikliku Ülikooli sportmängude kateedri assistent ja õpetaja, 1948–1949 kehakultuuri ja spordi kateedri vanemõpetaja ning 1949–1951 kehakultuuriteaduskonna õppebaaside juhataja.\n\nTöötas mööbliartellis \"Puit\". Juhtis pikka aega Tartu Pioneeride Maja mudellaevandusringi. On olnud Tartu Jahtklubi ülem.\n\nAvaldas ajakirjanduses artikleid paatide ja mootorite ehitamisest ning sõidutaktikast, vahendas veemotouudiseid.\n", "id": "ekk_Latn_212503"}
{"text": "Gregg Semenza\n\nGregg Leonard Semenza (sündinud 12. juulil 1956) on ameerika pediaater ja geneetilise meditsiini professor.\n\nTa on rakutehnoloogia instituudi vaskulaarse programmi direktor. Ta on tuntud HIF-1 avastamise tõttu, mis võimaldab vähirakkudel kohaneda hapnikuvaeses keskkonnas. Ta jagas 2019. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda William Kaelin juuniori ja Peter J. Ratcliffe'iga \"avastuste eest, kuidas rakud tajuvad hapniku kättesaadavust ja kohanevad sellega\".\n", "id": "ekk_Latn_212504"}
{"text": "Karl Jõgi\n\nKarl Jõgi (vene keeles Карл Эгги; 30. mai 1893 Imara, Abruka vald – 28. jaanuar 1957 Leningrad) oli eesti päritolu Nõukogude Liidu laevakapten (polaarkapten). Juhtis 1928. aastal jäämurdjat Krassin Umberto Nobile polaarekspeditsiooni päästmisel.\n", "id": "ekk_Latn_212505"}
{"text": "Austro-Daimler\n\nAustro-Daimler oli Austria-Ungari autotootja, mis tegutses aastatel 1899–1934. See oli 1909. aastani Saksa ettevõtte Daimler Motoren Gesellschaft tütarettevõte.\n", "id": "ekk_Latn_212506"}
{"text": "Andres Ambühl\n\nAndres Ambühl (sündinud 14. septembril 1983 Davosis) on Šveitsi jäähokimängija, kes mängib Šveitsi kõrgliiga klubis HC Davos ründajana paremäärel.\n\nHC Davosi meeskonnas debüteeris Ambühl Šveitsi kõrgliigas hooajal 2000–01. Klubi põhikoosseisus mängis ta alates järgmisest hooajast. Aastatel 2002, 2005, 2007 ja 2009 tuli ta Davosiga Šveitsi meistriks.\n\nHooajal 2009–10 mängis ta American Hockey League'i klubis Hartford Wolf Pack.\n\nAastatel 2010–2013 mängis ta Šveitsi kõrgliigas ZSC Lionsi ridades. 2012. aastal tuli ta Lionsiga Šveitsi meistriks. Alates hooajast 2013–14 on ta mänginud taas Davosis. 2015. aastal tuli Ambühl Davosiga viiendat korda oma karjääri jooksul Šveitsi meistriks. Hooajal 2014–15 valiti Ambühl lisaks Šveitsi kõrgliiga hooaja väärtuslikumaks mängijaks.\n\nŠveitsi jäähokikoondise koosseisus osales Ambühl esmakordselt maailmameistrivõistlustel 2004. aastal. 2013. aasta maailmameistrivõistlustel võitis ta Šveitsi koondisega hõbemedali. Ta on kuulunud Šveitsi koondisse ka neljadel taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212507"}
{"text": "Christoph Bertschy\n\nChristoph Bertschy (sündinud 5. aprillil 1994 Le Mouret's) on Šveitsi jäähokimängija, kes mängib keskründajana Šveitsi kõrgliiga klubis Lausanne HC.\n\nŠveitsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2011–12 SC Berni meeskonnas. 2013. aastal tuli ta Berniga Šveitsi meistriks.\n\n2014. aastal valis Minnesota Wild ta NHL-i draftis 158. valikuna. 2015. aasta aprillis sõlmis ta Wildiga kolmeaastase lepingu. Aastatel 2015–2018 mängis ta põhiliselt American Hockey League'is Minnesota Wildi noorteklubis Iowa Wild. NHL-is sai Bertschy kolme hooaja jooksul Minnesota Wildi meeskonnas kirja vaid üheksa mängu.\n\n2018. aasta aprillis naasis ta Šveitsi kõrgliigasse, sõlmides nelja-aastase lepingu Lausanne'iga.\n\nŠveitsi jäähokikoondise koosseisus osales Bertschy esmakordselt maailmameistrivõistlustel 2019. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212508"}
{"text": "Ulla (eesnimi)\n\nUlla on naisenimi. See on saksa keeleruumis tekkinud lühivariant nimest Ursula või Skandinaavias nimest Ulrika.\n\n2021. aasta seisuga oli Ulla Eestis esinemissageduselt 734. naisenimi. 1. jaanuari 2021 seisuga oli Eestis eesnimi Ulla 108 naisel. Ulla oli keskmiselt 43 aasta vanune (mediaanvanus oli 45). Kõige populaarsem oli eesnimi Ulla vanuserühmas 50–54, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 1,75.\n\nNime Ulla nimepäev Eestis on 21. oktoober, Soomes 4. juuli.\n", "id": "ekk_Latn_212509"}
{"text": "Raphael Diaz\n\nRaphael Salvador Diaz (sündinud 9. jaanuaril 1986 Baaris) on Šveitsi jäähokimängija, kes mängib kaitsjana Šveitsi kõrgliiga klubis HC Fribourg-Gottéron.\n\nŠveitsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2003–04 EV Zugi meeskonnas.\n\n2011. aasta mais sõlmis ta lepingu NHL-i klubiga Montreal Canadiens. NHL-is debüteeris ta sama aasta 6. oktoobril mängus Toronto Maple Leafsi vastu ja lõi 18. oktoobril mängus Buffalo Sabresi vastu oma esimese värava NHL-is. 2014. aasta veebruaris kaubeldi ta Vancouver Canucksi ja juba kuu aega hiljem New York Rangersi. Hooajal 2014–15 mängis Diaz Calgary Flamesi ridades. 2015. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu Rangersiga, kuid 2015–16 põhihooajal mängis vaid American Hockey League'is Rangersi noorteklubis Hartford Wolfpack, saades Rangersi meeskonnas NHL-is väljakule vaid ühes väljalangemismängude mängus.\n\nHooajal 2016–17 naasis Diaz EV Zugi. 2021. aastal tuli ta Zugiga Šveitsi meistriks.\n\n2021. aasta jaanuaris sõlmis ta nelja-aastase lepingu Fribourg-Gottéroniga, kus hakkab mängima alates hooajast 2021–22.\n\nAastatel 2013 ja 2018 võitis Diaz Šveitsi jäähokikoondise koosseisus hõbemedali. 2011. aasta maailmameistrivõistlustel lõi ta kaitsemängijatest enim väravaid (3). 2016. aasta maailmameistrivõistlustel andis ta kaitsemängijatest enim väravasööte (6). Lisaks kuulus ta Šveitsi koondisse 2010., 2014. ja 2018. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212510"}
{"text": "Lõunaekspress\n\nLõunaekpress (prantsuse keeles Sud-Express, hispaania ja portugali keeles Sud Expresso) oli Prantsusmaalt Edela-Euroopasse kulgev raudteeliin, mida algselt haldas Compagnie Internationale des Wagons-Lits. 1887. aastal avatud marsruut ühendas Pariisi Madridi kaudu Lissaboniga.\n", "id": "ekk_Latn_212511"}
{"text": "Laforey-klass\n\nLaforey-klass (inglise keeles Laforey-class; alates oktoobrist 1913 L-klass (L-class)) oli Suurbritannia mereväe laevaklass, millesse kuulus 22 torpeedopaatide hävitajat. Kakskümmend nendest ehitati 1912.–1913. aasta Mereväeprogrammi raames, ülejäänud kaks 1914. aasta Teise sõja eriolukorra programmi alusel. Tegu oli eelviimase esimese maailmasõja eelse Briti hävitajaklassiga (viimane oli 1913–1914 ehitatud M-klass). Kõik 22 laeva teenisid esimeses maailmasõjas, kus neist kolm hukkus. Sõja üle elanud 19 lammutati aastatel 1921–1923.\n", "id": "ekk_Latn_212512"}
{"text": "Joël Vermin\n\nJoël Vermin (sündinud 5. veebruaril 1992 Frauenkappelenis) on Šveitsi jäähokimängija, kes mängib ründajana Šveitsi kõrgliigaklubis SC Bern\n\nŠveitsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2008–09 SC Berni meeskonnas. 2013. aastal tuli ta Berniga Šveitsi meistriks.\n\n2013. aastal valis Tampa Bay Lightning ta NHL-i draftis 186. valikuna. 2013. aasta septembris sõlmis ta Lightningiga kolmeaastase lepingu. Hooaja 2013–14 lõpus debüteeris Vermin American Hockey League'is Lightningi noorteklubis Syracuse Crunch. Lightningi meeskonnas debüteeris Vermin NHL-is 19. novembril 2015 mängus New York Rangersi vastu. Aastatel 2015–2017 sai ta Lightningi meeskonnas NHL-is kokku 17 mängu. Hooajal 2016–17 jõudis ta Crunchis mängides Calder Cup'i finaali, kus kaotati Grand Rapids Griffinsile.\n\nAastatel 2017–2020 mängis ta Šveitsi kõrgliigas Lausanne'i võistkonnas. 2020. aasta septembris liitus ta Genève-Servette'iga, kus mängis kaks hooaega. Alates hooajast 2022/23 on ta mänginud taas SC Bernis.\n\n2018. aasta maailmameistrivõistlustel võitis Vermin Šveitsi jäähokikoondise koosseisus hõbemedali.\n", "id": "ekk_Latn_212513"}
{"text": "Jonas Siegenthaler\n\nJonas Siegenthaler (sündinud 6. mail 1997 Zürichis) on Šveitsi jäähokimängija, kes mängib kaitsjana NHL-i klubis New Jersey Devils.\n\nŠveitsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2013–14 ZSC Lionsi võistkonnas.\n\n2015. aastal valis Washington Capitals ta NHL-i draftis 57. valikuna. 2015. aasta juulis sõlmis ta klubiga kolmeaastase lepingu. Hooajal 2015–16 debüteeris ta American Hockey League'is Capitalsi noorteklubis Hershey Bears. NHL-is debüteeris ta Capitalsi meeskonnas 9. novembril 2018 mängus Columbus Blue Jacketsi vastu. Hooajal 2019–20 sai ta NHL-is Capitalsi meeskonnas kirja kaks väravat ja seitse väravasöötu.\n\n2021. aasta aprillis müüs Capitals tema mängijaõigused Devilsile.\n\nŠveitsi jäähokikoondise koosseisus osaleb Siegenthaler 2021. aasta maailmameistrivõistlustel.\n\nTema isa on pärit Šveitsist ja ema Taist. Siegenthaler on esimene Tai päritolu jäähokimängija, kes on NHL-is mänginud.\n", "id": "ekk_Latn_212514"}
{"text": "Mirco Müller\n\nMirco Müller (sündinud 21. märtsil 1995 Winterthuris) on Šveitsi jäähokimängija, kes mängib kaitsjana Šveitsi kõrgliiga klubis HC Lugano.\n\nHooajal 2011–12 debüteeris ta Šveitsi kõrgliigas Kloten Flyersi meeskonnas. Aastatel 2012–2014 mängis ta Põhja-Ameerikas Western Hockey League'is klubis Everett Silvertips.\n\n2013. aastal valis San Jose Sharks ta NHL-i draftis 18. valikuna. 2013. aasta septembris sõlmis ta Sharksiga kolmeaastase lepingu. Hooajal 2013–14 debüteeris ta American Hockey League'is (AHL) San Jose Sharksi noorteklubis Worcester Sharks. NHL-is tegi Müller Sharksi meeskonnas debüüdi hooajal 2014–15, kuid järgnevatel hooaegadel ei suutnud ta kohta klubi põhikoosseisus kindlustada, mistõttu mängis enamasti AHL-i klubis San Jose Barracuda.\n\n2017. aasta juunis müüs Sharks tema mängijaõigused New Jersey Devilsile. Devilsi meeskonnas mängis Müller kuni hooaja 2019–20 lõpuni.\n\n2021. aasta veebruaris sõlmis ta lepingu Rootsi kõrgliiga klubiga Leksands IF. 2021. aasta mais sõlmis ta kuueaastase lepingu Luganoga.\n\n2018. aasta maailmameistrivõistlustel võitis Müller Šveitsi jäähokikoondisega hõbemedali.\n", "id": "ekk_Latn_212515"}
{"text": "Stereograafiline projektsioon\n\nStereograafilise projektsiooni (ka konformne asimutaalne projektsioon) puhul on kartograafias tegemist tasandilise, radiaalse projitseerimise viisiga, kus projitseeritavate pindade kujusid kujutatakse valdavalt tõetruuna (v.a polaaraspekti korral kaardi servad, kus esinevad ulatuslikud moonutsed).\n", "id": "ekk_Latn_212516"}
{"text": "Yits'ẖak Hertzog\n\nYits'ẖak Hertzog (heebrea keeles ‏יצחק הרצוג; sündinud 20. septembril 1960 Tel Avivis) on Iisraeli poliitik ja riigitegelane, hariduselt jurist. Ta valiti 2021. aasta 2. juunil Iisraeli 11. presidendiks ning astus ametisse 9. juulil.\n\nTema isa, Chaim Herzog, oli Iisraeli kuues president, kaks ametiaega aastatel 1983–1993.\n", "id": "ekk_Latn_212517"}
{"text": "Grégory Hofmann\n\nGrégory Hofmann (sündinud 13. novembril 1992 Bielis) on Šveitsi jäähokimängija, kes mängib ründajana Šveitsi kõrgliigaklubis EV Zug.\n\nŠveitsi kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2009–10 HC Ambrì-Piotta meeskonnas.\n\n2011. aastal valis Carolina Hurricanes ta NHL-i draftis 103. valikuna.\n\nAastatel 2012–2015 mängis ta Šveitsi kõrgliigas HC Davosi (Šveitsi meister 2015) ja 2015–2019 HC Lugano ridades. Hooajal 2017–18 oli Hofmann Šveitsi meistrivõistluste väljalangemismängude suurim väravakütt (14 väravat), kuid finaalseerias kaotati ZSC Lionsile mängudega 3:4. 2018–19 põhihooajal oli ta samuti suurim väravakütt (30 väravat).\n\nAastatel 2019–2021 mängis Hofmann Šveitsi kõrgliigaklubis EV Zug. Aastatel 2021 ja 2022 on ta tulnud klubiga Šveitsi meistriks. 2021. aasta finaalseeria kolmandas ja otsustavas mängus võideti Genève-Servette'i tulemusega 5:1 ning Hofmann lõi selles mängus kaks väravat.\n\n2021. aasta juunis sõlmis ta üheaastase lepingu NHL-i klubiga Columbus Blue Jackets. NHL-is debüteeris ta 14. oktoobril 2021 mängus Arizona Coyotesi vastu. Esimese värava lõi ta liigas 25. oktoobril mängus Dallas Starsi vastu.\n\n2021. aasta detsembris suundus ta oma esimese lapse sünni puhul Šveitsi, otsustades Põhja-Ameerikasse enam mitte naasta. Blue Jackets lõpetas temaga lepingu ning Hofmann asus pärast seda taas mängima Zugis.\n\n2018. aasta maailmameistrivõistlustel võitis Hofmann Šveitsi jäähokikoondisega hõbemedali. Ta kuulus Šveitsi koondisse ka 2018. ja 2022. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212518"}
{"text": "Purmsāti raudteepeatus\n\nPurmsāti raudteepeatus oli raudteepeatus Bajorai–Priekule raudteel. Jaam asus Lõuna-Kuramaa piirkonnas Virga vallas Purmsāti külas. Jaam asus Riia keskraudteejaamast 270 kilomeetri kaugusel.\n\nJaam avati aastal Esimese maailmasõja ajal 1. oktoobril 1915 koos raudteeliiniga kui Pormsāte raudteepeatus. Aastal 1920 see suleti. Uuesti avati see aastal 1928 kui Purmsāte raudteepeatus. Tänapäevast nime kannab peatus alates Teisest maailmasõjast. Peatus suleti 20. sajandi lõpus seoses rongiliikluse lõpetamisega sellel raudteelõigul.\n", "id": "ekk_Latn_212519"}
{"text": "Niina Kuusik\n\nNiina Kuusik (aastast 1956 Kurvits, aastast 1975 Gitševa; 12. juuni 1924 Tallinn – 14. juuni 1984 Plovdiv, Bulgaaria) oli eesti tantsija ja balletipedagoog.\n\nTa õppis Eugenia Litvinova balletistuudios, lõpetas Tallinna Inglise Kolledži ja 1952 balletipedagoogika erialal Leningradi konservatooriumi.\n\nElas aastast 1973 Bulgaarias, töötas 1976–1984 Plovdivi muusikakoolis ja Veliko Târnovo muusikateatris.\n", "id": "ekk_Latn_212520"}
{"text": "Georges Nagelmackers\n\nGeorges Lambert Casimir Nagelmackers (24. juuni 1845 Liège – 10. august 1905 Villepreux) oli Compagnie Internationale des Wagons-Litsi asutaja, mille alla kuulus ka hotellikett Compagnie Internationale des Grands Hotels.\n\nTa osales 1900. aasta Pariisi suveolümpiamängudel neljahobusekaariku võidusõidus, mille ta võitis. See oli ainuke kord, kui see ala oli olümpiamängude kavas.\n", "id": "ekk_Latn_212521"}
{"text": "Apule raudteepeatus\n\nApule raudteepeatus oli raudteepeatus Bajorai-Priekule raudteel. See asus Lõuna-Kuramaa piirkonnas Kalēti vallas. Peatus asus Priekule raudteejaamast 13 kilomeetri kaugusel.\n\nPeatus avati aastal 1937. Teisest maailmasõja ajal see suleti ja hiljem seda uuesti ei avatud.\n", "id": "ekk_Latn_212522"}
{"text": "Kalēti raudteepeatus\n\nKalēti raudteepeatus oli raudteepeatus Lätis Bajorai-Priekule raudteel. See asus Lõuna-Kuramaa piirkonnas Kalēti vallas Ozoli külas. Peatus asus Riia keskraudteejaamast 270 kilomeetri kaugusel.\n\nKalēti avati aastal Esimese maailmasõja ajal koos raudteeliiniga kui Reinshageni raudteejaam. Aastail 1919-1920 kandis see nime Ozolmuiža raudteejaam. Seejärel jaam suleti. Uuesti avati see aastal 1925 kui Kalēti raudteejaam; see oli ka piirijaam. Aastail 1927-1927 ehitati sinna arhitekt V. Ozoliņši projekti järgi uus jaamahoone, mis aga Teise maailmasõja ajal hävis. Jaamas oli üks tee ja üks platvorm. Piiri kadumisel kujunes see peatuseks. Peatus suleti 20. sajandi lõpus seoses rongiliikluse lõpetamisega sellel raudteelõigul.\n", "id": "ekk_Latn_212523"}
{"text": "Pärnu Pank\n\nPärnu Vastastikune Krediit-Ühisus, alates 1920. aastast Pärnu Pank oli aastatel 1906–1940 (1944) tegutsenud krediidiasutus.\n", "id": "ekk_Latn_212524"}
{"text": "Sergei Bobrovski\n\nSergei Andrejevitš Bobrovski (vene keeles Серге́й Андреевич Бобровский; sündinud 20. septembril 1988 Novokuznetskis) on Venemaa jäähokimängija, kes mängib väravavahina NHL-i klubis Florida Panthers.\n\nTa alustas klubikarjääri Novokuznetski Metallurgis, mille meeskonnas debüteeris ta hooajal 2006–07 Venemaa kõrgliigas.\n\n2010. aasta mais sõlmis ta kolmeaastase lepingu NHL-i klubiga Philadelphia Flyers. Hooajal 2010–11 mängis ta Flyersi esiväravavahi kohal, saades kirja 28 võitu ja 13 kaotust.\n\nHooaja 2012–13 esimeses pooles toimunud NHL-i tööseisaku ajal mängis Bobrovski KHL-i klubis Peterburi SKA.\n\nAastatel 2013–2019 mängis ta NHL-is seitse hooaega Columbus Blue Jacketsi põhiväravavahi kohal. Hooaegadel 2012–13 ja 2016–17 pälvis Bobrovski NHL-i hooaja parimale väravavahile antava Vezina Trophy. Samadel hooaegadel valiti ta lisaks liiga hooaja sümboolsesse koosseisu (NHL First All-Star Team). Hooajal 2016–17 oli ta NHL-is parima tõrjeprotsendiga väravavaht (93,1%). Hooajal 2018–19 sai ta NHL-is väravavahtidest kirja enim nullimänge (9). 2017. aastal osales ta NHL-i tähtede mängul.\n\n2019. aasta juulis sõlmis ta seitsmeaastase lepingu Panthersiga.\n\n2014. aastal tuli Bobrovski Venemaa jäähokikoondisega maailmameistriks ning valiti samadel maailmameistrivõistlustel turniiri parimaks väravavahiks. Lisaks on ta maailmameistrivõistlustel võitnud veel ühe hõbemedali ja ühe pronksmedali.\n", "id": "ekk_Latn_212525"}
{"text": "Marble Hill\n\nMarble Hill on New Yorgi linnaosa Manhattani põhjapoolseim naabruskond. See on üle sajandi asunud maismaal, seda eraldavad Manhattani saarest tehisveekogu Spuyten Duyvil Creek ja looduslik jõgi Harlem River.\n", "id": "ekk_Latn_212526"}
{"text": "Impulsskoste\n\nImpulsskoste (inglise keeles impulse response) on signaalitöötluses süsteemi väljundsignaal, kui sisendsignaaliks on lühike impulss. Üldisemalt saab öelda, et impulsskoste kirjeldab süsteemi reaktsiooni või väljundit ajas muutuva funktsioonina. Näiteks ruumi impusskostet saab kujutada ja mõõta, kui tekitada ruumis lühike helisignaal ja see koos järelkõla signaaliga salvestada. Teades algsignaali sagedust ja pikkust, saabki leida ruumi impulsskoste.\n\nImpulsskostet peetakse lineaarsete nihkeinvariantsete süsteemide üheks omaduseks.\n", "id": "ekk_Latn_212527"}
{"text": "Märkus\n\nMärkus (ingl k reprimand) on koolis kasutatav suuline või kirjalik tagasisidevorm eksimuste, ebakohase käitumise vmt puhul. Märkusi kasutab õpetaja koolis õpilasele antavas tagasisides väljendamaks, et teatud käitumisilmingud on vastuvõetamatud; õpetaja teeb suulisi või kirjalikke märkusi.\n\nKlassijuhataja käsiraamatus tuuakse välja, et sõnaga \"märkus\" kaasneb negatiivne varjund, sest märkus tähendab midagi kriitilist.\n\nDeci-Ryani isemääramisteooria kohaselt toimivad märkused välise motivatsiooniallikana. Õpetaja märkuste tõlgendamist mõjutab viis, kuidas õpetaja neid märkusi teeb. Tervise Arengu Instituudi 2011. aastal välja antud juhendmaterjalis tuuakse välja, et märkuste kasutamisel on oluline meeles pidada õpilase enesehinnangu valemit: ühe negatiivse märkuse kohta tuleks teha viis positiivset märkust. Enesehinnangu tõstmiseks peaks seda kahekordistama − ühe märkuse kohta kümme kiitust.\n\nNagu igasuguste koju vanemateni jõudvate kommentaaride puhul (päevik, märkus, kiri, tunnistus) sõltub nende väärtus andja (õpetaja) ja saaja (õpilase) vahelise suhte kvaliteedist.\n\n2019. aasta lõpust on Instagramis avatud konto, kus õpilased saavad jagada neile kirjutatud märkusi.\n", "id": "ekk_Latn_212528"}
{"text": "Wilhelm von Patkul\n\nWilhelm von Patkul oli Liivimaa aadlik ja Rootsi ning Venemaa sõjaväelane (major).\n\nWilhelm von Patkul põlvnes Patkulite suguvõsast ning sündis Lakstene (Hohenheyde) ja Patkule (Gilsen) mõisniku rittmeister Ewold Emmerich von Patkuli ja tema abikaasa Maria Elisabeth von Ungerni pojana.\n\nTeenis Rootsi vägede koosseisus Hollandis, seejärel rügemendi kortermeistrina kuningliku ihukaardiväe tragunirügemendis. Teistel andmetel teenis ta 1687. aastal kortermeistrina Oranje prints Willemi ihukaardiväerügemendis.\n\n10. juulil 1701 on teda mainitud sekund-rittmeistrina Uusimaa ja Häme ratsarügemendis. Sõjaväeteenistuse lõpuks oli ta saanud majoriks.\n\nTalle kuulusid Lakstene ja Patkule mõis Liivimaal.\n\n13. juulil 1710 kinnitas oma pitseriga Liivimaa rüütelkonna truudusvande tsaar Peeter I-le.\n", "id": "ekk_Latn_212529"}
{"text": "Maie-Ann Raun\n\nMaie-Ann Raun (sündinud 7. detsembril 1938) on eesti klaasikunstnik, klaasiajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige.\n\nTema loomingus on esindatud erinevad tehnoloogilised võtted ja teemakäsitlused ning ta on loonud nii geomeetrilisi kui orgaanilisemaid teoseid. Tema töid leidub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Kunstifondi, Tallinna Linnamuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi kogudes ning erakogudes Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Šotimaal, Austraalias ja USA-s.\n", "id": "ekk_Latn_212530"}
{"text": "John Randel noorem\n\nJohn Randel noorem (3. detsember 1787 Albany New Yorgi osariik – 2. august 1865 sealsamas) oli Ameerika Ühendriikide maamõõtja, kartograaf, ehitusinsener ja leiutaja.\n\nTa viis aastatel 1808–1817 läbi Manhattani saare täieliku uuringu, mis teenis Komisjonäride 1811. aasta planeeringu huve. Otsustati, et saar paigutatakse sirgjoonelistesse tänavate võrku.\n\nTa osales ka Chesapeake'i ja Delaware'i kanali rajamisel.\n", "id": "ekk_Latn_212531"}
{"text": "Livensi müüser\n\nLivensi müüser (inglise keeles Livens Projector) oli lihtsa ehitusega Suurbritannia müüsritaoline relv, millega sai lasta suuri, süttiva või mürgise sisuga trumleid.\n\nLivensi müüsrist sai esimeses maailmasõjas Briti armee gaasirünnakute standardviis ning relv jäi kasutusse kuni teise maailmasõja algusaastateni.\n", "id": "ekk_Latn_212532"}
{"text": "Hans Vissor\n\nHans Vissor (6. september 1946 Tartu – 14. märts 2006 Tartu) oli Eesti veemotosportlane.\n\nLõpetas 1965. aastal Tartu 8. Keskkooli ja õppis aastatel 1966–1968 Tartu Riiklikus Ülikoolis majandust.\n\nHakkas 1956. aastal harrastama suusatamist (treener Mai Luik) ja 1960. aastal moodsat viievõistlust. Harrastas ka poksi ja mootorrattasporti ning võistles aastatel 1973–1975 autorallis.\n\nVeemotospordiga tegeles aastatel 1976–1995 Karl Kivastiku ja Nikolai Põvvati juhendamisel.\n\nTuli aastatel 1977–1989 14 korda Eesti NSV meistriks ja aastatel 1982–1989 9 korda NSV Liidu meistriks.\n\nPüstitas aastatel 1984. aastal 1000 cm³ sisemootoriga vabapaatide võistlusklassis (R-1000 või R-1) maailmarekordi.\n", "id": "ekk_Latn_212533"}
{"text": "Sampo Ranta\n\nSampo Ranta (sündinud 31. mail 2000 Naantalis) on Soome jäähokimängija, kes mängib ründajana NHL-i klubis Colorado Avalanche.\n\nHooajal 2015–16 mängis ta Austrias Salzburgi EC Red Bulli noortevõistkonnas. Seejärel suundus Ranta Põhja-Ameerikasse. Aastatel 2016–2018 mängis ta United States Hockey League'i klubis Sioux City Musketeers. Hooajal 2018–19 asus ta mängima Minnesota Ülikooli jäähokimeeskonnas.\n\n2018. aastal valis Avalanche ta NHL-i draftis 78. valikuna. 2021. aasta aprillis sõlmis ta Avalanche'iga kolmeaastase lepingu. Seejärel asus ta mängima American Hockey League'is Avalanche'i noorteklubis Colorado Eagles, saades 14 liigamänguga kirja neli väravat ja kolm väravasöötu. NHL-is debüteeris Ranta 30. mail 2021 Stanley karika teise ringi kohtumises Vegas Golden Knightsi vastu.\n\n2018. aastal tuli Ranta Soome kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks. 2020. aastal sai ta Soome kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistrivõistlustel neljanda koha.\n", "id": "ekk_Latn_212534"}
{"text": "Devon Toews\n\nDevon Toews (sündinud 21. veebruaril 1994 Abbotsfordis, Briti Columbias) on Kanada jäähokimängija, kes mängib kaitsjana NHL-i klubis Colorado Avalanche.\n\nAastatel 2011–2013 mängis ta British Columbia Hockey League'i klubis Surrey Eagles ja 2013–2016 Quinnipiaci Ülikooli jäähokimeeskonnas.\n\n2014. aastal valis New York Islanders ta NHL-i draftis 108. valikuna. 2016. aasta aprillis sõlmis ta Islandersiga kolmeaastase lepingu. Hooajal 2016–17 asus ta mängima American Hockey League'is (AHL) Islandersi noorteklubis Bridgeport Sound Tigers. Hooajal 2016–17 valiti Towes AHL-i hooaja uustulnukate sümboolsesse koosseisu ja 2017. aastal AHL-i tähtede mängule. NHL-is debüteeris Toews Islandersi meeskonnas 23. detsembril 2018 mängus Dallas Starsi vastu. Esimese värava, milleks oli lisaajal löödud võiduvärav, lõi ta liigas 3. jaanuaril 2019 mängus Chicago Blackhawksi vastu.\n\n2020. aasta oktoobris sõlmis ta nelja-aastase lepingu Avalanche'iga.\n", "id": "ekk_Latn_212535"}
{"text": "Ryan Graves\n\nRyan Graves (sündinud 21. mail 1995 Yarmouthis, Nova Scotias) on Kanada jäähokimängija, kes mängib kaitsjana NHL-i klubis New Jersey Devils.\n\nAastatel 2011–2015 mängis ta Quebec Major Junior Hockey League'is.\n\n2013. aastal valis New York Rangers ta NHL-i draftis 110. valikuna. Aastatel 2015–2018 mängis ta American Hockey League'is (AHL) Rangersi noorteklubis Hartford Wolf Pack, kuid NHL-is tal Rangersi meeskonnas debüüti teha ei õnnestunud. 2016. aastal valiti Graves AHL-i tähtede mängule.\n\n2018. aasta veebruaris kaubeldi ta Colorado Avalanche'i. Avalanche'i meeskonnas debüteeris Graves hooajal 2018–19. Esimese värava lõi ta NHL-is 4. jaanuaril 2019 mängus Rangersi vastu. 2021. aasta juulis siirdus ta Devilsi.\n", "id": "ekk_Latn_212536"}
{"text": "Valeri Nitšuškin\n\nValeri Ivanovitš Nitšuškin (vene keeles Валерий Иванович Ничушкин, sündinud 4. märtsil 1995 Tšeljabinskis) on Venemaa jäähokimängija, kes mängib NHL-i klubis Colorado Avalanche ründajana paremäärel.\n\nHooajal 2012–13 debüteeris ta KHL-is Tšeljabinski Traktori meeskonnas. Samal hooajal jõudis ta Traktoriga Gagarini karika finaali, kus kaotati Moskva Dinamole. Väljalangemismängudes jäi Nitšuškini arvele 6+3.\n\n2013. aastal valis Dallas Stars ta NHL-i draftis kümnenda valikuna. Hooajal 2013–14 murdis ta kohe Starsi põhikoosseisu. Esimese värva lõi ta NHL-is 3. oktoobril 2013 mängus Ottawa Senatorsi vastu. Debüüthooajal jäi tema arvele NHL-is 14 väravat ja 20 väravasöötu. Hooaeg 2014–15 jäi tal vigastuse tõttu suuresti vahele.\n\nAastatel 2016–2018 mängis ta KHL-is Moskva CSKA ridades. 2017. aastal valiti ta KHL-i tähtede mängule. Hooajal 2018–19 mängis ta NHL-is taas Starsi meeskonnas, kuid 57 liigamänguga ei suutnud ta sel hooajal ühtegi väravat lüüa.\n\n2019. aasta augustis sõlmis ta lepingu Avalanche'iga.\n\n2017. aasta maailmameistrivõistlustel võitis Nitšuškin Venemaa jäähokikoondise koosseisus pronksmedali. Ta kuulus Venemaa koondisse ka 2014. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_212537"}
{"text": "Jaccob Slavin\n\nJaccob Scott Slavin (sündinud 1. mail 1994 Erie's Colorados) on USA jäähokimängija, kes mängib kaitsjana NHL-i klubis Carolina Hurricanes. Ta on klubi meeskonna asekapten.\n\nAastatel 2010–2013 mängis ta United States Hockey League'i klubis Chicago Steel. Aastatel 2013–2015 mängis ta Colorado College'i jäähokimeeskonnas. Hooajal 2013–14 valiti Slavin ülikooliliiga hooaja parimaks uustulnukaks.\n\n2012. aastal valis Hurricanes ta NHL-i draftis 120. valikuna. 2015. aasta juulis sõlmis ta Hurricanesiga kolmeaastase lepingu. Hooaja 2015–16 alguses mängis ta American Hockey League'is Hurricanesi noorteklubis Charlotte Checkers. NHL-is debüteeris Slavin 2015. aasta novembris. Debüüthooajal jäi tema arvele NHL-is kaks väravat ja 18 väravasöötu. 2017. aasta juulis sõlmis ta Hurricanesiga uue seitsmeaastase lepingu. 2020. aastal valiti Slavin NHL-i tähtede mängule.\n", "id": "ekk_Latn_212538"}
{"text": "Lennundus Esimese maailmasõja ajal\n\n1914. aastal oli lennundus alles astumas esimesi samme. Esimese maailmasõja ajal lennukite kasutamine muutus ja arenes kiiresti. Tehnoloogia areng lisas koosseisu luurelennukite kõrvale ka hävitus- ja pommilennukid.\n", "id": "ekk_Latn_212539"}
{"text": "Matt Grzelcyk\n\nMatthew Grzelcyk (sündinud 5. jaanuaril 1994 Bostonis) on USA jäähokimängija, kes mängib kaitsjana NHL-i klubis Boston Bruins.\n\nAastatel 2012–2016 mängis ta Bostoni Ülikooli jäähokimeeskonnas.\n\n2012. aastal valis Bruins ta NHL-i draftis 85. valikuna. Bruinsiga sõlmis ta lepingu 2016. aasta aprillis. Suurem osa hooajast 2016–17 mängis ta American Hockey League'is Boston Bruinsi noorteklubis Providence Bruins. NHL-is debüteeris ta 14. detsembril 2016 mängus Pittsburgh Penguinsi vastu. Boston Bruinsi põhikoosseisu liikmeks sai ta hooajal 2017–18. Esimese värava lõi ta liigas 24. novembril 2017 mängus Pittsburgh Penguinsi vastu. Hooajal 2018–19 jõudis ta Bruinsiga Stanley karika finaali, kus kaotati St. Louis Bluesile.\n\n2012. aastal tuli Grzelcyk USA kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks. 2014. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel jõudis ta USA kuni 20-aastaste koondisega veerandfinaali. 2014. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel oli Grzelcyk resultatiivseim kaitsemängija (2+4).\n", "id": "ekk_Latn_212540"}
{"text": "Ryan Pulock\n\nRyan Pulock (sündinud 6. oktoobril 1994 Dauphinis, Manitobas) on Kanada jäähokimängija, kes mängib kaitsjana NHL-i klubis New York Islanders.\n\nAastatel 2010–2014 mängis ta Western Hockey League'i klubis Brandon Wheat Kings.\n\n2013. aastal valis Islanders ta NHL-i draftis 15. valikuna. 2013. aasta septembris sõlmis ta Islandersiga kolmeaastase lepingu. Hooajal 2013–14 lõpus debüteeris ta American Hockey League'is (AHL) Islandersi noorteklubis Bridgeport Sound Tigers. Hooajal 2014–15 valiti Pulock AHL-i uustulnukate sümboolsesse koosseisu. 2016. aastal osales ta AHL-i tähtede mängul.\n\nNHL-is debüteeris Pulock Islandersi meesonnas 28. veebruaril 2016 mängus Edmonton Oilersi vastu. Esimese värava lõi ta liigas sama aasta 17. märtsil mängus Nashville Predatorsi vastu. Islandersi põhikoosseisus mängib Pulcok alates hooajast 2017–18.\n\n2012. aastal võitis Pulock Kanada kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistrivõistlustel pronksmedali. Kanada jäähokikoondise koosseisus osales ta 2018. aasta maailmameistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_212541"}
{"text": "MAS (paat)\n\nMotoscafo armato silurante (itaalia keelest 'torpeedoga relvastatud kaater; lühendatult MAS) oli Itaalia torpeedokaatrite klass, mida kuninglik merevägi kasutas nii esimeses kui teises maailmasõjas. Algselt tähendas nimi MAS motobarca armata SVAN (ehk 'SVAN-i relvastatud mootorpaat', millest SVAN omakorda tähendas Società Veneziana Automobili Navali ('Veneetsia meresõidukite ühing')).\n\nMAS-i veeväljasurve oli 20–30 tonni, meeskonna suurus 10 inimest ning kaater oli relvastatud kahe torpeedo, mitme raskekuulipilduja ja vahel 37- või 20-mm kahuriga.\n", "id": "ekk_Latn_212542"}
{"text": "Paulus Arajuuri\n\nPaulus Verneri Arajuuri (sündinud 15. juunil 1988 Helsingis) on Soome jalgpallur, kes mängib keskkaitsjana Küprose kõrgliiga klubis Famagusta Anorthosis ja Soome jalgpallikoondises.\n\nTa alustas klubikarjääri Soomes, mängides sellistes klubides nagu FC Espoo, FC Honka, Klubi 04 ja IFK Mariehamn.\n\nAastatel 2009–2013 mängis ta Rootsi kõrgliiga klubis Kalmar FF. 2014. aasta jaanuaris liitus ta Poola kõrgliiga klubiga Poznańi Lech. Hooajal 2014–15 tuli ta klubiga Poola meistriks. Aastatel 2017–2019 mängis ta Taani kõrgliiga klubis Brøndby.\n\nAastatel 2019–2021 mängis ta Küprose kõrgliiga klubis Pafos. 2021. aasta juunis sõlmis ta üheaastase lepingu Famagusta Anorthosisega.\n\nSoome jalgpallikoondises tegi Arajuuri debüüdi 18. jaanuaril 2010 sõprusmängus Lõuna-Korea vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 11. oktoobril 2015 EM-i valikmängus Põhja-Iirimaa vastu. Ta kuulus Soome koondisse 2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_212543"}
{"text": "Leo Väisänen\n\nLeo Väisänen (sündinud 23. juulil 1997 Helsingis) on Soome jalgpallur, kes mängib keskkaitsjana Rootsi kõrgliiga klubis IF Elfsborg ja Soome jalgpallikoondises.\n\nSoome kõrgliigas debüteeris ta 2016. aasta aprillis Helsingi JK meeskonnas. 2016. aasta teises pooles mängis ta Soome kõrgliigas Helsingi JK-st laenul PK-35 Vantaas. Aastatel 2017–2018 mängis ta Soome kõrgliigas RoPS-i võistkonnas.\n\n2018. aasta augustis sõlmis ta lepingu Hollandi esiliiga klubiga FC Den Bosch. 2020. aasta augustis siirdus ta IF Elfsborgi, kellega sõlmis kolme ja poole aasta pikkuse lepingu.\n\nSoome jalgpallikoondises tegi Väisänen debüüdi 11. juunil 2019 EM-i valikmängus Liechtensteini vastu. Ta kuulub Soome koondisse 2020. aasta Euroopa meistrivõistlustel.\n\nTema vanem vend Sauli Väisänen on samuti jalgpallur.\n", "id": "ekk_Latn_212544"}
{"text": "Mašťov\n\nMašťov (saksa keeles Maschau) on linn Tšehhis Ústí maakonnas Chomutovi ringkonnas. Mašťov asub Chomutovist ligikaudu 24 km lõunaedelas.\n\nMašťov asub merepinnast 375 meetri kõrgusel.\n\nMašťovit on esmamainitud 1196. aastal. 23. oktoobril 2007 sai Mašťov vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_212545"}
{"text": "Újfehértó\n\nÚjfehértó (saksa keeles Ratzfert) on linn Ungaris Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis Nyíregyháza kreisis. Újfehértó asub Nyíregyházast ligikaudu 17 km lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_212546"}
{"text": "Taive Särg\n\nTaive Särg (neiupõlvenimega Viiding; sündinud 17. jaanuaril 1962) on eesti folklorist ja etnomusikoloog.\n\n2005. aastal kaitses Särg Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja \"Eesti keele prosoodia ning teksti ja viisi seosed regilaulus\".\n\nTa töötab 2000. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis, kus algul oli teadur ja 2005. aastast on vanemteadur.\n\nTema ema oli kirjanik Ine Viiding ja isa luuletaja Bernhard Viiding.\n", "id": "ekk_Latn_212547"}
{"text": "Pajupill\n\nPajupill on pajukoorest valmistatud ja sõrmeavadeta või 3–4 sõrmeavaga karjasepill.\n\nPajupill on tuntumaid vilepille, mis on peamiselt lastepillina tänini kasutatav. Pajupill tehti kevadel mähiajal, kui puudel oli koor lahti, siledast sõrmejämedusest pajuoksast. Puhumisotsast 2–3 cm kaugusele lõigati sisse hammas(sälk), oksa koor klopiti lahti ning keerati pealt ära. Huulikuks mõeldud otsale tehti viltu lõige ning see suleti väljakeeratud puust tehtud puupulgaga, millel pealmine kumerus oli ära lõigatud, nii et tekkis väike pilu. Pilusse puhudes tekkis heli. Teise otsa pandi punn, mis oli mõnikord liikuv ja sellega sai muuta heli kõrgust.\n\n\"Pajupill\" on ka Juhan Jaigi lastejuttude kogumiku pealkiri.\n", "id": "ekk_Latn_212548"}
{"text": "Georges Jean Franz Köhler\n\nGeorges Jean Franz Köhler (17. aprill 1946 München – 1. märts 1995 Freiburg) oli saksa bioloog, Nobeli auhinna laureaat.\n\nKoos César Milsteini ja Niels Kaj Jernega pälvis Köhler 1984. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna \"immuunsüsteemiga seotud töö ja monoklonaalsete antikehade tootmise eest\". Milsteini ja Köhleri tehnika monoklonaalsete antikehade tootmiseks pani aluse antikehade kasutamisele diagnostikas, ravis ja paljudes muudes teaduslikes rakendustes.\n", "id": "ekk_Latn_212549"}
{"text": "Marija Golubeva\n\nMarija Golubeva (sündinud 28. juunil 1973) on Läti politoloog ja poliitik.\n\nTa lõpetas Läti Ülikooli 1994. aastal inglise filoloogia erialal. Magistrikraadi ajaloo alal omandas ta Kesk-Euroopa Ülikoolis 1995. aastal ja Cambridge'i Ülikooli doktorikraadiga ajaloo alal 2000. aastal.\n\nTa töötas aastatel 1999–2001 Läti Kultuuriakadeemias õppejõuna, 2001–2002 Riia Stradiņši Ülikoolis õppetooli juhatajana ja 2002–2003 Vidzeme Kõrgkoolis uurimiskeskuse juhatajana. 2003–2004 oli ta Läti Riigikantseleis konsultant. 2004–2012 töötas ta sotsiaalpoliitika keskuses PROVIDUS juhtiva uurijana ja 2013–2014 firmas ICF GHK vanemkonsultandina. 2014–2016 oli ta mõttekoja PROVIDUS arengudirektor ja migratsioonipoliitika uurija. Alates 2017. aastast kuulub ta erakonna Arengule/Poolt! juhatusse. Alates 2018. aastast oli ta Läti Seimi liige ja erakonna Arengule/Poolt! fraktsiooni esimees.\n\nAlates 3. juunist 2021 kuni 16. maini 2022 oli ta Läti siseminister.\n", "id": "ekk_Latn_212550"}
{"text": "Anita Muižniece\n\nAnita Muižniece (neiupõlvenimega Anita Škutāne; sündinud 27. novembril 1987) on Läti õpetaja ja poliitik.\n\nTa lõpetas 2010. aastal Riia Rahvusvahelise Majanduse ja Ärijuhtimise Kooli. 2018. aastal sai ta Läti Ülikoolist bakalaureusekraadi pedagoogika alal ja 2019. aastal magistrikraadi kasvatusteaduste alal. 2009 –2012 töötas ta erasektoris juhatuse liikmena, ettevõtjana, turundusspetsialistina ja büroojuhatajana. 2012. aastal oli ta Elizabete hotelli asedirektor. 2014–2019 oli ta inglise keele õpetaja Daugmale põhikoolis ja 2016–2017 Ķekava keskkoolis. Alates 2018. aastast oli ta Läti Seimi liige. 2019. aastal oli ta Läti Haridus- ja Teadusministeeriumi parlamendisekretär.\n\nAlates 3. juunist 2021 kuni 14. detsembrini 2022 oli ta Läti haridus- ja teadusminister.\n", "id": "ekk_Latn_212551"}
{"text": "Võru linnavolikogu\n\nVõru linnavolikogu on 21-liikmeline esindusorgan, mille ülesanne on Võru linna elu korraldamine vastavasisuliste otsuste vastuvõtmise teel. Otsuste täideviimine on delegeeritud Võru linnavalitsusele.\n\nLinnavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobri kolmandal pühapäeval toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Volikogu liikmed on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.\n\nAlates 2021. aasta sügisest on Võru linnavolikogu esimees Anti Haugas.\n\nLinnavolikogu praeguses koosseisus sõlmisid koalitsioonilepingu 24. oktoobril 2017 Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond.\n", "id": "ekk_Latn_212552"}
{"text": "Võru linnavalitsus\n\nVõru Linnavalitsus on Võru linna omavalitsuse täitevorgan asukohaga Jüri tänav 11, Võru linnas.\n\nLinnavalitsuse juht on linnapea, lisaks sellele on linnavalitsuses kaks abilinnapead. Alates 2023. aastast on Võru linnapea olnud Kalvi Kõva (SDE). Abilinnapead on Sixten Sild ja Raul Tohv ning samuti kuulub linnavalitsusse Kersti Kõosaar.\n\nLinnavalitsuse struktuuri kuuluvad linnakantselei, juriidiline osakond, rahandusosakond, sotsiaaltööosakond, linnamajanduse osakond ning haridus- ja kultuuriosakond.\n", "id": "ekk_Latn_212553"}
{"text": "Royal Liver Building\n\nRoyal Liver Building on kaitsealune ehitis Inglismaa sadamalinnas Liverpoolis. See asub Pier Headi ääres ning koos naabruses asuvate Cunard Buildingu ja Port of Liverpool Buildinguga moodustavad linna nii-öelda kolm graatsiat. Need on osa UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast mereäärsest kaubanduslinnast.\n\nHoone, mis on linna üks tuntumaid maamärke, tornitippudes asuvad niinimetatud Liveri linnud. Legend ütleb, et kui need kaks minema lendaksid, siis linn lakkaks olemast. See oli ka üks esimesi hooneid, mis tarindati raudbetoonist.\n", "id": "ekk_Latn_212554"}
{"text": "Valdur Raudvassar\n\nValdur Raudvassar (sündinud 30. juulil 1939 Noodaskülas Lasva vallas Võrumaal) on Eesti vabadusvõitleja, kooliõpetaja, päästeametnik, kodu-uurija, Kaitseliidu-, muinsuskaitse- ja omavalitsustegelane.\n", "id": "ekk_Latn_212555"}
{"text": "Madis-Tõnu Lambin\n\nMadis-Tõnu Lambin (10. detsember 1935 Tallinn – 7. veebruar 2011 Tallinn) oli Eesti veemotosportlane, -treener, spordikohtunik ja -tegelane.\n\nLõpetas 1954. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1960. aastal mööblitehnoloogina Läti Põllumajanduse Akadeemia Jelgavas.\n\nHakkas veemotosporti harrastama 1963. aastal Narvas, võistles aastatel 1965–1972, sellest alates 1966. aastast Tallinna eest. Sai aastatel 1967–1971 Eesti NSV meistrivõistlustel erinevates võistlusklassides kokku viis hõbemedalit.\n\nTöötas treenerina Nõukogude mereväe Tallinna Jahtklubis, tema õpilasi oli Lembit Aaslav-Kaasik, Jevgeni Detjonõšev, Vjatšeslav Volkov, Toomas Mets.\n\nOli aastatel 1967–1984 Tallinna veemotospordi juht ja Eesti NSV Veemotoföderatsiooni presiidiumi liige.\n\nSai 1976. aastal üleliidulise kategooria kohtunikuks, oli samal aastal NSV Liidu meistrivõistluste peakohtunik.\n", "id": "ekk_Latn_212556"}
{"text": "Leland Hartwell\n\nLeland Harrison (Lee) Hartwell (sündinud 30. oktoobril 1939 Los Angeleses Californias) on Washingtoni osariigis Seattle'is asuva Fred Hutchinsoni vähiuuringute keskuse endine president ja direktor. Ta jagas Paul Nurse'i ja Tim Huntiga 2001. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda, rakkude jagunemist kontrolliva valgu molekulide avastamise eest.\n\nPärmiga töötades tuvastas Hartwell kontrollpunktide põhirolli rakutsükli kontrollis ja CDC geenid, näiteks CDC28, mis kontrollib tsükli algust – progresseerumist läbi G1.\n", "id": "ekk_Latn_212557"}
{"text": "Špindlerův Mlýn\n\nŠpindlerův Mlýn (saksa keeles Spindlermühle) on linn Tšehhis Hradec Králové maakonnas Trutnovi ringkonnas. Špindlerův Mlýni kesklinn asub Poola piirist 4,5 km kaugusel.\n\nŠpindlerův Mlýn on suusaspordikeskus.\n\nAsulat on esmamainitud 1676. aastal.\n\n1922. aasta veebruaris viibis Špindlerův Mlýnis kirjanik Franz Kafka. Ta alustas siin oma romaani \"Loss\" kirjutamist.\n", "id": "ekk_Latn_212558"}
{"text": "Swakopmund\n\nSwakopmund on linn Namiibias, Erongo ringkonna halduskeskus. Swakopmund asub Atlandi ookeani rannikul, Swakopi jõe suudmes.\n\nSwakopmund on asutatud 1892. aastal. Swakopmund sai linnaõigused 1909. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212559"}
{"text": "Gobabis\n\nGobabis on linn Namiibias, Omaheke ringkonna halduskeskus ja suurim asula.\n\nGobabis on asutatud 1856. aastal misjonijaamana.\n", "id": "ekk_Latn_212560"}
{"text": "Vysoké nad Jizerou\n\nVysoké nad Jizerou (saksa keeles Hochstadt an der Iser) on linn Tšehhis Libereci maakonnas Semily ringkonnas. Vysoké nad Jizerou asub Poola piirist 10 km kaugusel.\n\nVysoké nad Jizerou paikneb merepinnast 692 meetri kõrgusel.\n\nAsulat on esmamainitud 1352. aastal. Linnaõigused sai Vysoké nad Jizerou 1354. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212561"}
{"text": "James Bennet\n\nJames Bennet (ka Jakob; suri 1690 Vändras) oli šoti päritolu Rootsi sõjaväelane (major), Vändra mõisnik.\n\nJames Bennet sündis Fife'is Monimaili ja hilisema Edinburghi Püha Kolmainsuse kiriku (Trinity College Kirk) õpetaja William Benneti ja tema abikaasa Jean Bonari pojana. Ka tema vanaisa Andrew Bonar oli olnud Monimaili kirikuõpetaja. James Benneti vendadest koguni kolm pidasid vaimuliku ametit.\n\nLahkus Šotimaalt 1640. aastatel ning asus Rootsi teenistusse 1650. aasta paiku. Esmakordselt on temast kindlaid andmeid Rootsi teenistuses jaanuaris 1655, mil ta teenis Bremen-Verdenis leitnandina kindralleitnant Christopher Delphicus zu Dohna (1628–1668) värvatud rügemendi kapten Cornelius van den Broucksi kompaniis.\n\n1657. aastal oli kapten kuninglikus ihukaardiväerügemendis. Kapteni ja kompaniiülemana teenis ta Kuninganna ihukaardiväe jalaväerügemendis veel juulis 1659 Dirschaus. Osales Rootsi-Poola sõjas. 1662. aastal oli kuningliku kaardiväe kapten Riias. Seejärel kapten Malmö garnisonis ning major Turu lääni ratsaväerügemendis.\n\n7. septembril 1675 sai Rootsi aadlitiitli ning Bennetid introdutseeriti Rootsi rüütelkonda suguvõsana nr. 831.\n\nAbielludes omandas Vändra mõisa Pärnumaal.\n", "id": "ekk_Latn_212562"}
{"text": "Elizabeth Stuart\n\nElizabeth Stuart (19. august 1596 – 13. veebruar 1662) oli Pfalzi kuurvürsti Friedrich V abikaasana Pfalzi kuurvürstinna ja abikaasana Böömimaa konsort-kuninganna. Kuna Friedrichi valitsusaeg Pfalzis ja Böömimaal kestis vaid ühe talve, kutsutakse Elizabethi tihti Talvekuningannaks.\n\nElizabeth oli Šotimaa ning hiljem Inglismaa ja Iirimaa kuninga James VI ja I ning tema abikaasa Taani Anne'i teine laps ja vanim tütar. Kui 1714. aastal suri viimane Stuartite dünastiasse kuuluv monarh, kuninganna Anne, sai troonile Elizabethi lapselaps George I, kes pani aluse Hannoveri dünastiale.\n", "id": "ekk_Latn_212563"}
{"text": "Rovensko pod Troskami\n\nRovensko pod Troskami (saksa keeles Rowensko bei Turnau) on linn Tšehhis Libereci maakonnas Semily ringkonnas. Rovensko pod Troskami asub Semilyst umbes 9 km lõunaedelas ja Liberecist ligikaudu 29 km lõunakagus.\n\nAsulat on esmamainitud 1374. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212564"}
{"text": "Železnice\n\nŽeleznice (saksa keeles Eisenstadtel) on linn Tšehhis Hradec Králové maakonnas Jičíni ringkonnas. Železnice asub Jičínist umbes 4,5 km põhjakirdes ja Hradec Královést ligikaudu 46 km põhjaloodes.\n\nŽeleznice asub merepinnast 321 meetri kõrgusel.\n\nŽeleznicet on esmamainitud 1318. aastal. Železnice sai alevi staatuse 1599. aastal ja linnaõigused 1911. aastal.\n\nŽeleznice vanalinn on alates 1. novembrist 1990 ajalooline linnakaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_212565"}
{"text": "Kašperské Hory\n\nKašperské Hory (saksa keeles Bergreichenstein, varem ka Reichenstein) on linn Tšehhis Plzeňi maakonnas Klatovy ringkonnas. Kašperské Hory asub Saksamaa piirist ligi 16 km kaugusel, Klatovyst umbes 34 km lõunakagus ja Plzeňist 68 km lõunas.\n\nKašperské Hory asub merepinnast 758 meetri kõrgusel.\n\nAsulat on esmamainitud 1337. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212566"}
{"text": "Friesach\n\nFriesachi pindala on 120,83 km² ja selle keskmine kõrgus merepinnast on 631 m. See asub Kärnteni põhjaosas Steiermargi liidumaa piiri ääres, u 40 km Klagenfurdist põhjas.\n\nFriesachi linnaosad on Friesach, St. Salvator ja Zeltschach.\n", "id": "ekk_Latn_212567"}
{"text": "Viskel\n\nViskel oli puukühvel, millega visati teravilja selle puhastamise eesmärgil.\n\nPikavarrelise viskliga visati aganasegune vili üles tuulamiseks. Lühivarrelise viskliga sai vilja lõplikult puhastada ja sorteerida. Viskaja istus sel juhul madalal järil viljahunniku kõrval ja viskas viskliga vilja laias kaares. Rasked viljaterad lendasid kõige kaugemale, kergemad langesid veidi lähemale, puru ja aganad langesid viskaja lähedusse.\n\nVisklit kasutati peamiselt Kagu- ja Kirde-Eestis. Viskliga vilja puhastamine oli üldine ka Ida-Lätis ning kogu Leedus.\n", "id": "ekk_Latn_212568"}
{"text": "Mšeno\n\nMšeno (saksa keeles Mscheno, varem Wemschen) on linn Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Mělníki ringkonnas. Mšeno asub Mělníkist ligi 15 km kirdes ja Praha kesklinnast umbes 42 km põhjakirdes.\n\nMšeno asub merepinnast 358 meetri kõrgusel.\n\nMšenot on esmamainitud 1306. aastal, linnaõigused sai 1367. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212569"}
{"text": "Julgeolekuasutus\n\nJulgeolekuasutus on Eesti valitsusasutus, mille eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil ning julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine.\n\nKaitsepolitseiameti ülesanded on: 1) riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldse muutmise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine; 2) riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamine ja tõkestamine, sealhulgas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras (vastuluure), välja arvatud Julgeolekuasutuste seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel; 2-1) terrorismi ja selle rahastamise ning toetamise ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine; 2-2) riigi julgeolekut ohustava korruptsiooni ärahoidmine ja tõkestamine ning selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine; 3) nende kuritegude tõkestamine, mille kohtueelne uurimine on Kaitsepolitseiameti pädevuses, välja arvatud Julgeolekuasutuste seaduse § 7 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel; 4) seadusega ettenähtud juhtudel kuritegude kohtueelne uurimine.\n", "id": "ekk_Latn_212570"}
{"text": "Aksel Kuuse\n\nAksel Karl Kuuse (5. september (vkj)/ 18. september 1911 Sipa vald, Kullamaa kihelkond, Läänemaa – 27. aprill 1942 Tšebarkul, Tšeljabinski oblast, Vene NFSV) oli eesti kergejõustiklane (kõrgushüppaja).\n\nÕppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis, lõpetas 1933 Kaarli Koguduse Gümnaasiumi, õppis aastatel 1933–1937 Tartu ülikooli loomaarsti-, majandus- ja õigusteaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta ÜS Liivika liige.\n\nOsales 1928. aastal esimest korda võistlustel. Ületas 1933. aastal riivates 1.95 (parandas aastaga oma parimat tulemust 12 cm võrra) ning jagas Euroopa hooaja edetabeli 2. ja 3. kohta.\n\nOli aastatel 1933 ja 1935–1937 Eesti kõrgushüppemeister, sai aastatel 1934 ja 1939 Eesti mängudelt hõbemedali. Parandas 5 korda Eesti rekordit. Kuulus 11 korda Eesti koondisse.\n\n1936. aasta Berliini olümpiamängudel oli ta tulemusega 1.90 jagamas 10.–11. kohta.\n\nTöötas alates 1937. aastast Maapangas. Mobiliseeriti 1941. aastal Punaarmeesse. Pärast 7-kuulist viibimist tööpataljonis saabus märtsis 1942 Tšebarkuli Punaarmee 249. Eesti Laskurdiviisi 917. laskurpolgu formeerimisele, haigestus ja suri kõhutõppe.\n", "id": "ekk_Latn_212571"}
{"text": "Hella Tedder\n\nHella Tedder (aastani 1943 Hella Liima; 11. juuni 1921 Juuru alevik, Harjumaa – 21. oktoober 2002 Tallinn) oli eesti kirikumuusik, koorijuht ja helilooja.\n", "id": "ekk_Latn_212572"}
{"text": "Inwood (Manhattan)\n\nInwood on New Yorgi linnaosa Manhattani põhjapoolsemaid naabruskondasid, mida eraldab maismaal paiknevast Marble Hillist Spuyten Duyvil Creek ja Harlem River.\n", "id": "ekk_Latn_212573"}
{"text": "228th Street\n\n228th Street on Ameerika Ühendriikides New Yorgi linna Manhattani linnaosa põhjapoolseim nummerdatud tee. See asub Marble Hilli naabruskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_212574"}
{"text": "Mtwara piirkond\n\nMtwara piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Tansaanias. Piirkond asub riigi kaguosas, piirnedes lõunas Mosambiigiga ja idas India ookeaniga.\n", "id": "ekk_Latn_212575"}
{"text": "227th Street\n\n227th Street on New Yorgi keskse linnaosa Manhattani üks põhjapoolsemaid nummerdatud teid. See asub Marble Hilli naabruskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_212576"}
{"text": "225th Street\n\n225th Street on New Yorgi keskse linnaosa Manhattani üks põhjapoolsemaid nummerdatud teid. See asub Marble Hilli naabruskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_212577"}
{"text": "Port of Liverpool Building\n\nPort of Liverpool Building on kaitsealune ehitis Inglismaa sadamalinnas Liverpoolis. See asub Pier Headi ääres ning koos naabruses asuvate Cunard Buildingu ja Royal Liver Buildinguga moodustavad linna nii-öelda kolm graatsiat. Need on osa UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast mereäärsest kaubanduslinnast.\n", "id": "ekk_Latn_212578"}
{"text": "Inseneripedagoogika\n\nInseneripedagoogika on pedagoogika interdistsiplinaarne haru, mille tuumaks on Klagenfurti, Praha ja Dresdeni inseneripedagoogika koolkondade teaduslik alus. Inseneripedagoogika tegeleb insenerivaldkonna, sh STEM (Science, Technolgy, Engineering, Mathematics) valdkonna õppeainete mõjusa õpetamise pedagoogiliste probleemide, hariduskorralduse, uurimismeetodite, õppekavateooria, didaktika (sh metoodika) ja praktikaga, aga ka inseneripedagoogika ajalooga ning mõtestatud õppimise toetamisega.\n\nInseneripedagoogika on üks paljudest pedagoogika nüüdisaegsetest harudest, nagu näiteks andragoogika, eelkooli-, kooli-, militaar-, muuseumi-, meditsiini-, interpretatsiooni-, muusika-, elamus-, kunsti-, ettevõtlus-, spordi-, religiooni-, sotsiaalpedagoogika jpt.\n", "id": "ekk_Latn_212579"}
{"text": "Mara piirkond\n\nMara piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Tansaanias. Piirkond piirneb põhjas Keeniaga ja läänes ning loodes Victoria järvega, mille teisel kaldal asub Uganda\n", "id": "ekk_Latn_212580"}
{"text": "Shinyanga piirkond\n\nShinyanga piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Tansaanias. Piirkond asub riigi põhjaosas.\n", "id": "ekk_Latn_212581"}
{"text": "Ruvuma piirkond\n\nRuvuma piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Tansaanias. Piirkond asub riigi lõunaosas, piirnedes lõunas Mosambiigiga ja läänes Njassa järvega, mille teisel kaldal on Malawi.\n", "id": "ekk_Latn_212582"}
{"text": "Remte vald\n\nRemte vald (läti keeles Remtes pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Blīdene, Ciecere ja Gaiķi vallaga ning Tukumsi piirkonna Zante, Jaunpilsi ja Viesatase vallaga.\n\nValla pindala on 156 km². 2011. aasta seisuga elas seal 733 inimest. Aastal 2011 elas vallas 683 lätlast, 12 venelast, 9 valgevenelast, 6 ukrainlast, 3 poolakat ja 17 leedulast. Valla keskuseks on Remte küla. Vallavanem on Krišjānis Valters.\n\nValla aladel asusid Kaulice mõisa (Gut Kaulitzen), Remte mõisa (Gut Remten), Smukase mõisa (Gut Schmucken) ja Vikstraute mõisa (Gut Wixtrauten) maad. Aastal 1935 oli valla pindala 128,6 km² ja seal oli 1643 elanikku.\n\nAastal 1945 moodustati vallas Smukase ja Remte külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Remte külanõukoguga Smukase külanõukogu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2001–2021 kuulus vald Brocēni piirkonda.\n\nValda jääb Remte järv pindalaga 75,5 hektarit.\n\nKultuurimälestistest on riikliku kaitse all Valteri muinaskalmed ja Remte mõisa hoonetekompleks, sealhulgas tallid, mõisaomanike suguvõsa matmisplats, park, häärber, terrassipiirded ja reljeefid.\n\nLooduskaitse all on Ābulase vaher, Kaziņi tamm, Birznieki tamm, Remte Armastuse tammed, Remte pargi lehis ja Šmīdrēni hiidmänd, lisaks veel neli nimetut põlispuud. Valda jääb Dulbji silma soo hoiuala pindalaga 6 hektarit.\n\nVallas on neli küla. Valla keskuses Remtes (vidējciems) oli 2015. aastal 343 elanikku. Üks küla on staatusega skrajciems: Stūrīši 6 elanikuga aastal 2015. Muud külad on staatusega mazciems: Kaulaci ligikaudu 37 elanikuga aastal 2006 ja Smukas ligikaudu 10 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.\n", "id": "ekk_Latn_212583"}
{"text": "VANTAs\n\nVertikaalselt joondatud süsiniknanotorude massiivid (VANTA) on süsiniknanotorudest koosnev mikrostruktuur, mille pikiteljed on orienteeritud risti põhimiku pinnaga. Need VANTAd säilitavad tõhusalt üksikute süsiniknanotorude unikaalsed anisotroopsed omadused ja sageli rõhutavad neid ning nende morfoloogia on täpselt kontrollitav. VANTAd on seega laialdaselt kasutatavad mitmesugustes praegustes ja potentsiaalsetes seadme rakendustes.\n", "id": "ekk_Latn_212584"}
{"text": "Njombe piirkond\n\nNjombe piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Tansaanias. Piirkond asub riigi lõunaosas, piirnedes läänes ja edelas Njassa järvega, mille teisel kaldal on Malawi.\n", "id": "ekk_Latn_212585"}
{"text": "Simiyu piirkond\n\nSimiyu piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Tansaanias. Piirkond asub riigi põhjaosas, piirnedes loodes Victoria järvega.\n", "id": "ekk_Latn_212586"}
{"text": "Pwani piirkond\n\nPwani piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Tansaanias. Piirkond asub riigi idaosas, piirnedes idas India ookeaniga.\n", "id": "ekk_Latn_212587"}
{"text": "Songwe piirkond\n\nSongwe piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Tansaanias. Piirkond asub riigi edelaosas, piirnedes lõunas Sambia ja Malawiga. Suurim veekogu piirkonnas on Rukwa järv.\n\nSongwe piirkond moodustati 29. jaanuaril 2016 Mbeya piirkonna lääneosast.\n", "id": "ekk_Latn_212588"}
{"text": "Paul Maxime Nurse\n\nSir Paul Maxime Nurse (sündinud 25. jaanuaril 1949) on inglise geneetik, Kuningliku Seltsi endine president ning Francis Cricki Instituudi tegevjuht ja direktor. Talle anti 2001. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind koos Leland Hartwelli ja Tim Huntiga rakutsüklit kontrollivate valgurakkude avastamise eest.\n", "id": "ekk_Latn_212589"}
{"text": "Rukwa piirkond\n\nRukwa piirkond on 1. järgu haldusüksus (piirkond) Tansaanias. Piirkond asub riigi lääneosas, piirnedes lõunas Sambiaga ja läänes Tanganjika järvega, mille teisel kaldal on Kongo Demokraatlik Vabariik.\n\nPiirkond on saanud nime Rukwa järve järgi.\n", "id": "ekk_Latn_212590"}
{"text": "Gaiķi vald\n\nGaiķi vald (läti keeles Gaiķu pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Remte, Ciecere, Šķēde, Lutriņi, Salduse ja Jaunlutriņi vallaga ning Tukumsi piirkonna Vāne ja Zante vallaga.\n\nValla pindala on 109 km². 2011. aasta seisuga elas seal 679 inimest. Aastal 2011 elas vallas 605 lätlast, 20 venelast, 14 valgevenelast, 6 ukrainlast, 2 poolakat ja 26 leedulast. Valla keskuseks on Satiķi küla.\n\nValla aladel asusid Gaiķi mõisa (Gut Gaiken), Sūbri mõisa (Gut Subern), Vecsatiķi mõisa (Gut Alt-Saticken) ja Lielsatiķi mõisa (Gut Groß-Satticken) maad. Nende baasil moodustati Gaiķi, Vecsatiķi ja Lielsatiķi mõisavallad. Hiljem kujunes neist kaks valda, mille ühendamisel moodustus Gaiķi-Satiķi vald. Aastal 1935 oli Gaiķi valla pindala 104 km² ja seal oli 1958 elanikku.\n\nAastal 1945 moodustati vallas Gaiķi ja Satiķi külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Satiķi külanõukoguga likvideeritav Gaiķi külanõukogu. Aastal 1961 nimetati see ümber Gaiķi külanõukoguks. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2007–2021 kuulus vald Brocēni piirkonda.\n\nKultuurimälestistest on riikliku kaitse all Gaiķi linnamägi ja Gaiķi luteri kirik, sealhulgas tallid, kantsel, altar ning orelirõdu maalingud. Kohaliku kaitse all on Lielsatiķi mõisa kabel.\n\nLooduskaitse all on Brīči mänd, hiidkask Mārutka, Lielsatiķi Moltke pärn, Zaļkalni ehk Imula pärn, Sīļi kadakas, Vecsatiķi mõisa allee, Zeltiņi tamm, Lielauši hõberemmelgas, Dzejnieki tamm, Avenāji tamm, Välgutamm, Võsatamm, Piiritamm, Vaaditamm, Lehetamm, Stipri Pügatud tamm, Pügatud ja põletatud tamm, Kaksikutammed, Suur Vend, Īsā Kännutamm, Kuppeltamm, Lehmatamm, Egīlsi tamm, Metumi tamm, Ozolnieki tamm, Paksuks muutunud tamm, Haljas tamm, Süüdatud tamm, Rezgaļi tamm, Koopatamm, Cyprianuse tamm, Vīganti tamm, Ohvritamm, Āmariņi tamm, Branci metsa mänd, Spundiņi tamm, Piecīšu Vadonis ja Cepļi saar, lisaks veel kolm nimetut põlispuud.\n\nVallas on neli küla. Valla keskuses Satiķis (vidējciems) oli 2021. aastal 298 elanikku. Teine sama staatusega küla on Gaiķi 53 elanikuga aastal 2021. Üks küla on staatusega skrajciems: Muižciems 17 elanikuga aastal 2015. Muud külad on staatusega mazciems: Lielsatiķi 5 elanikuga aastal 2021 ja Vecgaiķi 43 elanikuga aastal 2021. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.\n", "id": "ekk_Latn_212591"}
{"text": "Klatovy\n\nKlatovy (saksa keeles Klattau) on linn Tšehhis Plzeňi maakonnas, Klatovy ringkonna halduskeskus. Klatovy asub Saksamaa piirist umbes 22 km kaugusel, Plzeňist ligikaudu 39 km lõunas, Úhlava jõe kaldal.\n\nKlatovy on asutatud 1260. aastal. 16. sajandil oli Klatovy üks Tšehhi kuningriigi jõukamaid linnu. Kolmekümneaastase sõja järel linna majanduslik tähtsus vähenes.\n\nAlates 1992. aasta septembrist on Klatovy vanalinn ajalooline linnakaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_212592"}
{"text": "Poběžovice\n\nPoběžovice (varem Ronšperk, saksa keeles Ronsperg) on linn Tšehhis Plzeňi maakonnas Domažlice ringkonnas. Poběžovice asub Saksamaa piirist 11,5 km kaugusel, Domažlicest umbes 12 km loodes ja Plzeňist ligikaudu 48 km lääneedelas.\n\nPoběžovice asub merepinnast 435 meetri kõrgusel.\n\nAsulat on esmamainitud 1359. aastal, linnaõigused sai 16. sajandi alguses.\n", "id": "ekk_Latn_212593"}
{"text": "Švihov\n\nŠvihov (saksa keeles Schwihau) on linn Tšehhis Plzeňi maakonnas Klatovy ringkonnas. Švihov asub Klatovyst umbes 9,5 km põhjas ja Plzeňist ligikaudu 30 km lõunas, Úhlava jõe kaldal.\n\nŠvihovit on esmamainitud 1245. aastal.\n\nLinna olulisim vaatamisväärsus on aastatel 1480–1489 ehitatud Švihovi loss.\n", "id": "ekk_Latn_212594"}
{"text": "Radnice\n\nRadnice (saksa keeles Radnitz) on linn Tšehhis Plzeňi maakonnas Rokycany ringkonnas. Radnice asub Rokycanyst umbes 13 km põhjas ja Plzeňist ligikaudu 21 km kirdes.\n\nRadnicet on esmamainitud 1336. aastal. Alevi staatuse sai Radnice 1418. aastal ja linnaõigused 1570. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212595"}
{"text": "Vroutek\n\nVroutek (saksa keeles Rudig) on linn Tšehhi Ústí maakonnas Louny ringkonnas. Vroutek asub Podbořanyst umbes 5,5 km lõunas ja Lounyst ligikaudu 36 km lääneedelas.\n\nVroutek asub merepinnast 332 meetri kõrgusel.\n\nVroutekit on esmamainitud 1227. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212596"}
{"text": "Sankt Veit an der Glan\n\nLinn asub Glani jõe orus Gurktali Alpides. Seal jõuab Glan Kesk-Kärnteni Zollfeldi tasandikule ning voolab lõuna suunas Maria Saali ja liidumaa pealinna Klagenfurti.\n\nLinnaosad on Galling, Hörzendorf, Niederdorf, Projern, Sankt Donat ja Tanzenberg.\n", "id": "ekk_Latn_212597"}
{"text": "Canadian Pacific Railway\n\nCanadian Pacific Railway (aruandlusmärkidena CP, CPAA, MILW ja SOO) on raudteevõrk, mis opereerib põhiliselt Kanadas ning vähem ka Ameerika Ühendriikides. 1881. aastast tegutseva kompanii peakorter asub Calgary's Albertas.\n\nRaudteevõrk ulatub Montréalist Vancouverisse.\n", "id": "ekk_Latn_212598"}
{"text": "Ceramic (laev 1913)\n\nCeramic oli White Star Line'i jaoks aastatel 1912–1913 Belfastis ehitatud ookeaniliinilaev, mis opereeris Liverpooli ja Austraalia vahelisel liinil. Ceramic oli suurim marsruuti teenindav laev, kuni P&O tutvustas Mooltanit aastal 1923.\n\n1934. aastal võttis Shaw, Savill & Albion Line teenuse üle ja omandas Ceramicu. See osales samuti mõlemas maailmasõjas sõjaväelaevana. 1942. aastal natside u-paat uputas selle, jättes pardal olnud 656 inimesest ellu vaid ühe inimese.\n\nSee oli esimene kahest laevast, mida nimetati Ceramic. Teine oli Shaw, Savill & Albion Line'i külmutus-aurulaev, mis ehitati Inglismaal 1948. aastal ja lammutati 1972. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212599"}
{"text": "Zealandic (laev 1911)\n\nZealandic oli White Star Line'i jaoks aastal 1911 Belfastis valminud ookeaniliinilaev, mis opereeris Liverpooli ja Wellingtoni vahelisel liinil. Seda kasutati reisilaevana ja kaubalaevana, see teenis ka mõlema maailmasõja ajal sõjalaevana.\n\n3. juunil 1941 riivas see Cromeri lähistel uppunud vrakki. Lisaks torpedeeris seda E-paat.\n", "id": "ekk_Latn_212600"}
{"text": "Zollfeld\n\nSee on 400 m kuni 2 km lai ja umbes 18 km pikk, kõrgusega 450–455 m merepinnast. See asub Kesk-Ida-Alpide suuremas Klagenfurdi nõos ja ulatub piki Glani jõge Klagenfurdist põhjas Sankt Veit an der Glanini.\n", "id": "ekk_Latn_212601"}
{"text": "Red Star Line\n\nEttevõte kuulutas pankroti välja aastal 1934. See töötas kuni 1935. aastani, mil lõpetas kauplemise. Selle varad müüdi lõpuks Holland America Line'ile.\n\nAntwerpenis tegutseb 2013. aasast Red Star Line'i muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_212602"}
{"text": "Blīdene vald\n\nBlīdene vald (läti keeles Blīdenes pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Remte, Ciecere ja Zvārde vallaga ning Dobele piirkonna Biksti, Lielauce ja Zebrene vallaga.\n\nValla pindala on 138 km². 2011. aasta seisuga elas seal 775 inimest. Aastal 2011 elas vallas 688 lätlast, 32 venelast, 12 valgevenelast, 6 ukrainlast, 4 poolakat ja 21 leedulast. Valla keskuseks on Blīdene küla. Vallavanem on Ligita Berga.\n\nValla aladel asusid Dūre mõisa (Gut Duhren), Stūri mõisa (Stuhrhof), Pilsblīdene mõisa (Gut Blieden), Mazblīdene mõisa (Gut Klein-Blieden) ja Lielblīdene mõisa (Gut Groß-Blieden) maad. Aastal 1935 asus seal Blīdiena vald, selle pindala 133,2 km² ja seal oli 2082 elanikku.\n\nAastal 1945 moodustati vallas Blīdene ja Stūri külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Blīdene külanõukoguga Stūri külanõukogu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2001–2021 kuulus vald Brocēni piirkonda.\n\nValla suurim jõgi on Bērze.\n\nKultuurimälestistest on kohaliku kaitse all muinaskalmed Zaķukalni farmi juures.\n\nLooduskaitse all on Līdumi tamm, Vecšķietnieki tamm, Vecšķietnieki Teetamm, Birznieki tamm ja Stūri park, lisaks veel kaheksa nimetut põlispuud. Valla lõunaossa jääb osaliselt Zvārde hoiuala.\n\nVallas on neli küla. Valla keskuses Blīdenes (vidējciems) oli 2015. aastal 351 elanikku. Mazblīdene küla on staatusega skrajciems. Kolm küla on staatusega mazciems: Blīdenes mežniecība, Pilsblīdene 19 elanikuga aastal 2021 ja Stūri 36 elanikuga aastal 2021. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.\n", "id": "ekk_Latn_212603"}
{"text": "Peeter Ello\n\nPeeter Ello (11. veebruar 1955 Tallinn – 17. märts 1997 Tallinn) oli Eesti poliitik.\n\nTa lõpetas 1973. aastal Tallinna 4. Keskkooli ja 1978. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonna.\n\nTa oli VII Riigikogu liige ja Riigi Kodakondsusameti peadirektor.\n", "id": "ekk_Latn_212604"}
{"text": "Southampton Water\n\nSouthampton Water on Inglismaal Solenti väinast ja Wighti saarest põhja pool asuv loodete kujundatud suudmeala. Selle põhjapoolseimas punktis, Itcheni ja Testi jõe vahel, asub Southamptoni linn.\n", "id": "ekk_Latn_212605"}
{"text": "American (laev 1895)\n\nAmerican oli aurulaev, mis valmis Belfastis aastal 1895. See ehitati Harland & Wolffi laevatehases ning see oli kombineeritud nii kauba- kui ka reisilaevaks West India and Pacific Steamship Company käsutuses. 1900. aastal omandas laeva Fredrick Leyland & Company. 1904. aastal omandas laeva White Star Line, ja see nimetati ümber Cufic-iks. 1923. aastal müüdi see Itaaliasse, kus kandis nimesid Antartico (1924–1927) ja Maria Guilia (1927–1932). Laev lammutati 1932. aastal Genovas.\n", "id": "ekk_Latn_212606"}
{"text": "Ciecere vald\n\nCiecere vald (läti keeles Cieceres pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Brocēni ja Salduse linnaga ning Gaiķi, Remte, Blīdene, Zvārde, Salduse ja Novadnieki vallaga.\n\nValla pindala on 88 km². 2011. aasta seisuga elas seal 950 inimest. Aastal 2011 elas vallas 872 lätlast, 21 venelast, 17 valgevenelast, 1 ukrainlane, 1 poolakas ja 26 leedulast.\n\nValla aladel asusid Lemzere mõisa (Gut Lemzern), Mazciecere mõisa (Gut Klein-Zezern) ja Lielciecere mõisa (Gut Groß-Zezern) maad. Nende baasil moodustati kaks valda. 1927. aastal oli Brocēni valla pindala 44,79 km², Ciecere valla pindala aga 65,23 km². Aastal 1930 need liideti, ühinenud vald hakkas algselt kandma nime Brocēni vald, juba järgmisel aastal nimetati see aga ümber Ciecere vallaks. Aastal 1935 oli Ciecere valla pindala 120 km² ja seal oli 2020 elanikku.\n\nAastal 1945 moodustati vallas Brocēni, Ciecere ja Ezeri külanõukogu, aga aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1950 sai Brocēni töölisasula staatuse ja sellega osa Brocēni külanõukogust kui Brocēni maapiirkond. Aastal 1956 liideti sellega likvideeritav Ciecere külanõukogu. Aastal 1992 sai Brocēnist linn. Aastal 1999 liideti osa Brocēni maapiirkonnast Salduse linnaga. 2001. aastast kuulub valla ala Brocēni piirkonda. Aastal 2010 moodustati Brocēni maapiirkonnast Ciecere vald. 2021. aastast kuulub vald Salduse piirkonda.\n\nKultuurimälestistest on riikliku kaitse all Ciecere linnamägi.\n\nSuurim jõgi on Ciecere jõgi, teine suurem jõgi on selle lisajõgi Vēršāda. Suuremad järved on Ciecere järv, Brocēni järv (43,6 ha) ja Baltezers (35 ha).\n\nLooduskaitse all on Asarīši pärn, Graviņase Kõveraoksane tamm, Graviņase Kõveratüvene tamm, Graviņase Ilus tamm, Paurēni Rebasetamm, Paurēni Kõveratüvene tamm, Paurēni Piiritamm, Paurēni Tiigikalda tamm, Līdumi haab, Čunkase künnapuu, Revolutsionääride tamm, Ciecere veski Kaldatamm, Braki Jäme tamm, Braki Kõveratüvene tamm, Braki Kraaviotsa tamm, Braki Majatamm, Braki poolmurdunud tamm, Grīvase tamm ja Graudupji kolmeoksane tamm, lisaks kasvab vallas veel kakskümmend nimetut põlispuud. Valda jääb Ciecere saare hoiuala pindalaga 15 hektarit.\n", "id": "ekk_Latn_212607"}
{"text": "European (laev 1896)\n\nEuropean oli aurulaev, mis valmis Belfastis aastal 1896. Selle ehitas firma Harland & Wolff ja see oli kombineeritud nii kauba- kui ka reisilaevaks West India and Pacific Steamship Company käsutuses. 1900. aastal omandas laeva Fredrick Leyland & Company. 1904. aastal omandas laeva White Star Line, ja see nimetati ümber Tropic-iks. 1923. aastal müüdi see Itaaliasse, kus kandis nimesid Artico (1924–1927) ja Transilvania (1927–1933). Laev lammutati 1933. aastal Genovas.\n", "id": "ekk_Latn_212608"}
{"text": "Straßburg (Austria)\n\nStraßburg ([ˈʃtraːsbʊrk]) on linn Austria Kärnteni liidumaa Sankt Veit an der Glani ringkonnas.\n\nLinn asub Põhja-Kärntenis Gurktalis Nocki mägede ja Gurki jõe vahel.\n\nLinnaosad on St. Georgen, Straßburg-Land ja Straßburg-Stadt.\n", "id": "ekk_Latn_212609"}
{"text": "Baltic (laev 1903)\n\nBaltic (prefiksiga RMS ehk Royal Mail Steamer, 'kuninglik postiaurik') oli White Star Line'i ookeaniliinilaev, mis seilas aastatel 1904–1933. See ehitati Harland & Wolffi laevatehases Belfastis. 23 876 brutotonniga oli see kuni 1905. aastani maailma suurim laev. See sõitis marsruudil Liverpool–New York.\n\nLaev lammutati Ōsakas Jaapanis aastal 1933.\n", "id": "ekk_Latn_212610"}
{"text": "Satiķi\n\nSatiķi (vanasti ka Vecsatiķi) on küla (vidējciems) Lätis Salduse piirkonnas, Gaiķi valla halduskeskus. Küla asub merepinnast 115 meetri kõrgusel valla põhjaosas Imula jõe kaldal. Asula jääb piirkonna keskusest Brocēnist 18 ning Riiast 133 kilomeetri kaugusele.\n\nKülas on rahvamaja, apteek, postkontor ja raamatukogu. See tekkis Vecsatiķi mõisa (Alt-Satticken) keskuse juurde ja ehitati Teise maailmasõja järel välja kui kohaliku kolhoosi keskasula. Aastal 1981 rajati sinna ka Gaiķi külanõukogu halduskeskus. Aastail 2001-20021 kuulus küla Brocēni piirkonda.\n\nAastal 2021 oli külas 298 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_212611"}
{"text": "Blīdene\n\nBlīdene (vanasti ka Lielblīdiene või Blīdiene) on küla (vidējciems) Lätis Salduse piirkonnas, Blīdene valla halduskeskus. Küla asub merepinnast 105 meetri kõrgusel maantee A9 ääres Blīdene jõe kaldal. Asula jääb piirkonna keskusest Brocēnist 15 ning Riiast 96 kilomeetri kaugusele.\n\nKülas on kultuurimaja, põhikool ja raamatukogu. See tekkis Lielblīdene mõisa (Groß-Blieden) keskuse ja vallamaja juurde ja ehitati Teise maailmasõja järel välja kui kolhoosi Padomju Latvija keskasula. Hiljem sai sellest Blīdene sovhoosi keskasula. Aastail 2001-20021 kuulus küla Brocēni piirkonda.\n\nAsula järgi on nime saanud Keila lademe Blīdene kihistu.\n\nAastal 2021 oli külas 351 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_212612"}
{"text": "Adriatic (laev 1906)\n\nAdriatic (prefiksiga RMS ehk Royal Mail Steamer, 'kuninglik postiaurik') oli White Star Line'i ookeaniliinilaev, mis seilas aastatel 1907–1935. See ehitati Harland & Wolffi laevatehases Belfastis. See sõitis marsruutidel Liverpool – New York ja Southampton – New York.\n\nLaev lammutati Onomichis Jaapanis 1935. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212613"}
{"text": "Laurentic (laev 1908)\n\nLaurentic oli White Star Line'i ookeaniliinilaev, mis seilas aastatel 1909–1917. See ehitati Harland & Wolffi laevatehases Belfastis. See sõitis marsruudil Liverpool–Québec–Montréal. Esimese maailmasõja ajal kasutas seda Kuninglik Merevägi.\n\nLaev hukkus Iiri vetes pärast kokkupõrget kahe saksa meremiiniga 25. jaanuaril 1917. Kuigi selle meeskond pääses uppumisest, suri 354 neist alajahtumise tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_212614"}
{"text": "Paswan\n\nPaswanid on India idaosast pärit \"Gehlot Rajput\" kogukond. Paswan, tuntud ka kui Dusadh, on Ida- Indiast pärit dalitide kogukond. Neid leidub peamiselt Bihari osariikides, Uttar Pradeshis ja Jharkhandis . Urdu sõna Paswan tähendab ihukaitsjat või \"seda, kes kaitseb\". Sõna päritolu peitub kogukonna veendumuste kohaselt nende osalemises lahingus Briti Ida-India ettevõtte korraldusel Bengali Nawabi Siraj-ud-daulah vastu, misjärel neid premeeriti Chowkidarsi ametikohaga. ja lathi wielding maksukoguja jaoks Zamindars . Nad järgivad teatavaid rituaale, näiteks tulel kõndimist, et kinnitada oma vaprust.\n", "id": "ekk_Latn_212615"}
{"text": "Megantic\n\nMegantic oli White Star Line'i ookeaniliinilaev, mis seilas aastatel 1909–1933. See ehitati Harland & Wolffi laevatehases Belfastis.\n", "id": "ekk_Latn_212616"}
{"text": "Traffic (laev 1911)\n\nTraffic (aastail 1934–1941 Ingenieur Reibell) oli laevakompaniile White Star Line kuulunud tenderaurik, mis valmis Harland & Wolffi laevatehases Põhja-Iiri pealinnas Belfastis 27. aprillil 1911.\n\nLaeva kodusadamaks oli Cherbourg Prantsusmaal. See ehitati teeninduslaevaks Olympicu ja Titanicu tarvis, et vajadusel sadamates kolmanda klassi reisijaid ja nende pagasit ning postisaadetisi reisilaevadele vedada. See lammutati sealsamas natside poolt aastal 1941.\n\nSelle sõsarlaev oli Nomadic.\n", "id": "ekk_Latn_212617"}
{"text": "Oja tänav (Pärnu)\n\nOja tänav on tänav Pärnus Rääma ja Ülejõe linnaosas. Oja tänav on üks Rääma linnaosa tähtsamaid tänavaid.\n\nTänav algab Tallinna maanteel ja lõpeb Ehitajate teed ja Tammiste teed ühendavas liiklussõlmes. Oja tänav ristub veel Piiri, Rohelise, Ülase (paremalt), Mooni (paremalt), Kaevu, Lepa, Kirsi, Muraka (vasakult), Raba, Männi, Õuna, Lina, Kuu, Pirni, Ploomi (paremalt), Tähe, Liblika, Niidu, Niidumõisa (paremalt), Pikanõmme tee ja Ristiku (vasakult) tänavaga.\n\nOja tänav on ligikaudu 4,3 km pikk.\n", "id": "ekk_Latn_212618"}
{"text": "Ocean Village (Southampton)\n\nOcean Village on segakasutusega elamu-, äri- ja vabaajaarendus Inglismaa lõunarannikul Southamptonis Itcheni jõe suudmes. Seal asusid 19. sajandil linna esimesed dokid. See ala arendati aga 1986. aastal ümber ja sellest sai tänapäeva mõistes vaba aja veetmise koht ja jahisadam. Pärast 2000. aastate lõpu majanduslangusega seiskunud arenguperioodi läbis see mitmeid ümberehituse projekte. Sinna hulka kuuluvad kino, kohvikud, veinibaarid ja restoranid.\n", "id": "ekk_Latn_212619"}
{"text": "Niidu tänav (Pärnu)\n\nNiidu tänav on tänav Pärnus Rääma linnaosas.\n\nNiidu tänav algab Rääma tänava ja Tammiste tee ristmikult ja lõppeb Pärnu elektrijaama juures. Niidu tänav ristub veel Oja, Rohu, Ehitajate tee, Kodara (vasakult), Savi (vasakult), Kase ja Vana-Savi (vasakult) tänavaga.\n\nTänav on ligikaudu 1,56 km pikk.\n\nTänava lõunaosa lähistele jäävad ka Niidu maastikukaitseala ja Niidu oja.\n", "id": "ekk_Latn_212620"}
{"text": "Canopic\n\nCanopic oli White Star Line'i ookeaniliinilaev, mis seilas aastatel 1900–1925. See ehitati Harland & Wolffi laevatehases Belfastis ja lasti vette Commonwealthi nime all.\n\nAlgselt kuulus see Dominion Line'ile, kuid müüdi aastal 1903. Aurulaev sõitis kuni 1904. aastani marsruudil Liverpool–Boston, pärast seda suunati Vahemerd teenindama. 1917–1919 kasutati seda sõjalaevana, seejärel teenindas see kuni 1925. aastani marsruuti Liverpool–Montréal.\n\nLaev lammutati Walesi väikelinnas Briton Ferrys.\n", "id": "ekk_Latn_212621"}
{"text": "Gallic (laev 1894)\n\nGallic oli sõuratastega aurulaev, mis ehitati 1894. aastal John Scott & Co laevatehases Kinghornis Šotimaal. Algse nime Birkenhead all kuulus see Birkenhead Corporationile, kes kasutas seda parvlaevana Mersey jõel. White Star Line omandas laeva 1907. aastal, kasutades seda tenderaurikuna reisijate vedamiseks ookeaniliinilaevadele. Hiljem, kui laev osutus liiga väikeseks, vedas see vaid pagasit.\n\nSee lammutati 1913. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212622"}
{"text": "Baltic (laev 1871)\n\nBaltic oli Harland & Wolffi laevatehases Belfastis aastal 1871 valminud aurulaev, mida opereeris White Star Line.\n", "id": "ekk_Latn_212623"}
{"text": "Birkenhead\n\nBirkenhead on linn Inglismaal Merseyside'i krahvkonnas. See asub Wirrali poolsaarel, Mersey jõe vasakkaldal, Liverpooli linna vastas. Lisaks praamiühendusele on linnad ühendatud veealuse tunneliga (Queensway Tunnel).\n", "id": "ekk_Latn_212624"}
{"text": "Dodge 30-35\n\nDodge 30-35 on auto, mida Ameerika Ühendriikide ettevõte Dodge tootis Detroitis. Auto tuli turule 14. novembril 1914.\n\nAutol on 3,5-liitriline neljasilindriline ridamootor, mille võimsus on 35 hj (25,7 kW). Dodge 30-35 on tagaveoline ning sellel on kolmekäiguline käigukast.\n\n2016. aasta juulis asendati 30-35 mudeliga Dodge 30. Selleks ajaks oli valmistatud 116 400 masinat, millest 150 läks Ameerika Ühendriikide armeele.\n", "id": "ekk_Latn_212625"}
{"text": "Kingsway Tunnel\n\nKingsway Tunnel (või Wallasey Tunnel) on tasuline sõiduteetunnel, mis ulatub Mersey jõe alt Liverpoolist Wallasey'sse. Selle pikkus on 2,4 kilomeetrit.\n", "id": "ekk_Latn_212626"}
{"text": "Queensway Tunnel\n\nQueensway Tunnel on tasuline sõiduteetunnel, mis ulatub Mersey jõe alt Liverpoolist Birkenheadi. Selle pikkus on 3,24 kilomeetrit.\n", "id": "ekk_Latn_212627"}
{"text": "Mersey\n\nMersey on 112 kilomeetri pikkune jõgi Loode-Inglismaal. See lähtub Tame'i ja Goyti jõe kokkuvoolust ning suubub Liverpooli lahte.\n", "id": "ekk_Latn_212628"}
{"text": "NSU Motorenwerke\n\nNSU Motorenwerke AG (või NSU) oli Saksamaa auto-, mootorratta- ja jalgrattatootja, mis asutati aastal 1873. Aastal 1969 omandas selle Volkswagen AG ning liitis Audi Unioniga Audi NSU Auto Union AG-ks, millest hiljem sai lihtsalt Audi. Nimi NSU on ettevõtte kodulinna Neckarsulmi lühend.\n", "id": "ekk_Latn_212629"}
{"text": "Manchesteri laevakanal\n\nManchesteri laevakanal (inglise keeles Manchester Ship Canal) on inimtekkeline veetee, mis ühendab Manchesteri linna Iiri merega. See järgib enamasti Mersey ja Irwelli jõgede algseid sänge.\n", "id": "ekk_Latn_212630"}
{"text": "Wallasey\n\nWallasey on linn Inglismaal Merseyside'i krahvkonnas. See asub Wirrali poolsaarel, Mersey jõe vasakkaldal, Liverpooli linna vastas. Linnad on omavahel ühendatud veealuse tunneliga (Kingsway Tunnel).\n", "id": "ekk_Latn_212631"}
{"text": "Wirrali poolsaar\n\nWirrali poolsaar (tuntud ka kui lihtsalt Wirral) on ligikaudu ristkülikukujuline poolsaar Loode-Inglismaal. Seda piiravad Dee jõgi läänes, Iiri meri põhjas ja Mersey jõgi idas. See on umbes 24 km pikk ja 11 km lai. Poolsaare soistelt aladelt algab Inglismaa piir Walesiga.\n\nSelle suurim linn on Birkenhead, mis asub Liverpooli vastas.\n", "id": "ekk_Latn_212632"}
{"text": "Garston\n\nGarston on piirkond Liverpoolis Mersey jõe idakaldal kesklinnast kagus. See piirneb teiste Liverpooli eesasumitega Grassendale, Allerton ja Speke.\n\nTänapäeval on Garston tuntud peamiselt oma kaubasadama tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_212633"}
{"text": "Garford-Putilov\n\nGarford-Putilov oli Venemaa soomusauto, mida toodeti esimese maailmasõja ajal. Soomuk ehitati Ameerika Ühendriikidest imporditud Garford Motor Truck Co. veokite šassiile.\n\nKuigi kasutajate hinnangul oli tegu tugeva ja töökindla masinaga, oli Garford-Putilov väga alajõuline. Kuna soomuk kaalus kuni 11 tonni ning selle mootor oli vaid 30 hj (22 kW), oli auto tippkiiruseks u 19 km/h. Suure kaalu tõttu puudus Garford-Putilovi soomukil praktiline maastikuvõimekus.\n\nSoomuki relvastusse kuulus tagaosas asuvas tornis paiknev 76,2-millimeetrine kahur, mille pöördeulatus oli 270 kraadi ning kaks või kolm 7,62-millimeetrist kuulipildujat. Kaks kuulipildujat asus soomuki esiosas kasematitaolistel kinnititel, kuid need ei olnud piisavad väiksel distantsil täielikku katet pakkuma.\n\nAastatel 1915–1916 toodeti Putilovi tehases 48 sellist soomukit ning need olid kasutuses nii esimeses maailmasõjas kui Venemaa kodusõjas. Garford-Putilovi soomukid olid enda ajastu ja klassi kohta võimsa relvastuse ning piisava soomusega. Hoolimata vähesest liikuvusest olid need soomukid lahingus efektiivsed ja jäid pikaks ajaks teenistusse.\n", "id": "ekk_Latn_212634"}
{"text": "Põhjaekspress\n\nPõhjaekspress (prantsuse ja saksa keeles Nord-Express, vene keeles Норд-Экспресс) oli Mandri-Euroopat läbiv raudteeliin, mida haldas Compagnie Internationale des Wagons-Lits (CIWL). Rongid sõitisid Pariisist Peterburi. Esimese maailmasõja järel lakkas otseühendus Peterburiga. Liini marsruuti muudeti nii, et vagunitest osa sõitis Varssavisse ja osa Riiga. Teise maailmasõja järel kulges Põhjaekspressi liin Pariisist hoopis Hamburgi ja Kopenhaageni kaudu Stockholmi ja Oslosse.\n", "id": "ekk_Latn_212635"}
{"text": "Loo (poolsaar)\n\nLoo on poolsaar Harju maakonnas Viimsi vallas Prangli saare loodeosas ja jääb Kelnase küla territooriumile.\n\nPoolsaare tipus Rouendi otsal asub Prangli loode tulepaak.\n\nPoolsaare põhjaküljel asuvad (alates põhjast) Liivalougas, Ristilougas ja Liimeneeme lougas.\n\nPoolsaarest lõunasse jääb madalas meres asuv Seinakari.\n", "id": "ekk_Latn_212636"}
{"text": "Matatiele\n\nMatatiele on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Ida-Kapimaa provintsis Alfred Nzo ringkonnas, Matatiele valla halduskeskus. Linn asub Lesotho piirist ligi 20 km lõunas.\n\nMatatiele asub Draakonimägede lõunaosas.\n\nMatatiele sai linnaõigused 1904. aastal.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Matatiele elanikest mustanahalisi aafriklasi 83,45%, värvilisi 9,47%, valgeid 4,06%, India või Aasia päritolu inimesi 2,60% ja teisi 0,42%. Koosa keelt pidas emakeeleks 48,26%, sotho keelt 23,50%, inglise keelt 14,33%, afrikaani keelt 7,54%, suulu keelt 2,11% ja viipekeelt 1,07%.\n", "id": "ekk_Latn_212637"}
{"text": "Ellison Onizuka\n\nEllison Shoji Onizuka (24. juuni 1946 – 28. jaanuar 1986) oli Ameerika Ühendriikide aeronautikainsener, katselendur ja NASA astronaut. Ta valiti astronaudiks 1978. aastal ja ta osales missiooni spetsialistina kahel Space Shuttle'i missioonil. Onizuka esimene missioon oli STS-51-C, mille ajal sai ta esimeseks Jaapani päritolu inimeseks kosmoses ja teine missioon oli STS-51-L, mis lõppes Challengeri katastroofiga.\n", "id": "ekk_Latn_212638"}
{"text": "Väike Asalaid\n\nVäike Asalaid (ka Pisike Asalaid) oli saar (laid) Pärnu maakonnas Kihnu vallas Liivi lahes. Saar on 2015 seisuga kokku kasvanud Suure Asalaiuga.\n", "id": "ekk_Latn_212639"}
{"text": "Lusikisiki\n\nLusikisiki on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Ida-Kapimaa provintsis OR Tambo ringkonnas Ngquza Hilli vallas.\n\nKuni 1994. aastani kuulus Lusikisiki Transkei bantustani koosseisu.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Lusikisiki elanikest mustanahalisi aafriklasi 93,99%, värvilisi 1,94%, India või Aasia päritolu inimesi 1,84%, valgeid 0,67% ja teisi 1,56%. Koosa keelt pidas emakeeleks 81,28%, inglise keelt 8,32%, suulu keelt 2,16%, viipekeelt 0,61%, ndebele keelt 0,50% ja afrikaani keelt 0,47%.\n", "id": "ekk_Latn_212640"}
{"text": "Libode\n\nLibode on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Ida-Kapimaa provintsis OR Tambo ringkonnas Nyandeni vallas.\n\nLibode kuulus kuni 1994. aastani Transkei bantustani koosseisu.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Libode elanikest mustanahalisi aafriklasi 98,88%, värvilisi 0,96%, India või Aasia päritolu inimesi 0,15% ja teisi 0,02%. Koosa keelt pidas emakeeleks 92,26% inimesi, inglise keelt 2,70%, pedi keelt 0,90%, suulu keelt 0,83% ja viipekeelt 0,83%.\n", "id": "ekk_Latn_212641"}
{"text": "Somerset East\n\nSomerset East (afrikaani keeles Somerset-Oos) on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Ida-Kapimaa provintsis Sarah Baartmani ringkonnas.\n\nSomerset East on asutatud 1825. aastal. Linn on saanud nime Charles Somerseti järgi, kes oli aastatel 1814–1826 Kapi koloonia kuberner.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Somerset Easti elanikest mustanahalisi aafriklasi 59,8%, värvilisi 32,2%, valgeid 7,2%, India või Aasia päritolu inimesi 0,4% ja teisi 0,5%. Koosa keelt pidas emakeeleks 51,8% inimesi, afrikaani keelt 42,9%, inglise keelt 3,7% ja teisi keeli 1,6%.\n", "id": "ekk_Latn_212642"}
{"text": "Veia paisjärv\n\nVeia paisjärv (ka Oolejärv) on järv Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Veia külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1198 m.\n", "id": "ekk_Latn_212643"}
{"text": "Odivere tiik\n\nOdivere tiik on järv Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Odivere külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 550 m.\n", "id": "ekk_Latn_212644"}
{"text": "Palamuse paisjärv\n\nPalamuse paisjärv on järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Palamuse alevikus. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1079 m.\n\nJärv on paisutatud Amme jõele. Järvest ülesvoolu asub Palamuse Veskijärv.\n", "id": "ekk_Latn_212645"}
{"text": "Lutikajärv\n\nLutikajärv (ka Saare Lutikajärv) on järv Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Saarjärve külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 285 m.\n", "id": "ekk_Latn_212646"}
{"text": "Kaarepere paisjärv\n\nKaarepere paisjärv (ka Pikkjärve paisjärv, Veskijärv) on paisjärv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Pikkjärve külas. Veekogu pindala on 2,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 805 m. Järve läbib Nava oja.\n", "id": "ekk_Latn_212647"}
{"text": "Palamuse Veskijärv\n\nPalamuse Veskijärv (ka Veskijärv) on järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Palamuse alevikus ja Järvepera külas. Veekogu pindala on 1,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1061 m.\n\nJärv on paisutatud Amme jõele. Järvest allavoolu asub Palamuse paisjärv.\n", "id": "ekk_Latn_212648"}
{"text": "Kudina järv\n\nKudina järv (ka Kudina paisjärv) on järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kudina külas. Veekogu pindala on 3,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1152 m.\n", "id": "ekk_Latn_212649"}
{"text": "Kogrijärv\n\nKogrijärv (ka Ristimurru Kogrijärv, Ristimuru Kogrijärv, Ristimuru järv) on järv Tartu maakonnas Tartu vallas Uhmardu külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 441 m.\n", "id": "ekk_Latn_212650"}
{"text": "Kiisli paisjärv\n\nKiisli paisjärv (ka Kiisli järv) on järv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kokanurga külas ja Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Halliku külas. Veekogu pindala on 0,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 140 m.\n", "id": "ekk_Latn_212651"}
{"text": "Haavakivi paisjärv\n\nHaavakivi paisjärv on järv Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Kiisli külas. Veekogu pindala on 0,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 115 m.\n", "id": "ekk_Latn_212652"}
{"text": "Tuha veskijärv\n\nTuha veskijärv on järv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vea külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 476 m.\n", "id": "ekk_Latn_212653"}
{"text": "Lannu lomp\n\nLannu lomp on järv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Nõva külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 496 m.\n", "id": "ekk_Latn_212654"}
{"text": "Savastvere järv\n\nSavastvere järv on järv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Savastvere ja Sudemäe külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2205 m.\n", "id": "ekk_Latn_212655"}
{"text": "Vilajärv\n\nVilajärv on järv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Alasoo külas. Veekogu pindala on 1,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 659 m.\n", "id": "ekk_Latn_212656"}
{"text": "Pärsikivi paisjärv\n\nPärsikivi paisjärv on järv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kallaste linnas ja Tedrekülas. Veekogu pindala on 0,9 ha ja kaldajoone pikkus on 578 m.\n", "id": "ekk_Latn_212657"}
{"text": "Puurmani kalatiigid\n\nPuurmani kalatiigid on tiigid Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Puurmani alevikus. Veekogude pindala on 0,6 ha. Veekogude kaldajoone pikkus on 496 m. Järves on üks saar.\n", "id": "ekk_Latn_212658"}
{"text": "Puurmani paisjärv\n\nPuurmani paisjärv on järv Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Puurmani alevikus. Veekogu pindala on 7,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 3085 m. Järves on üks saar.\n", "id": "ekk_Latn_212659"}
{"text": "Pikknurme järv\n\nPikknurme järv (ka Pikknurme paisjärv) on järv Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Pikknurme külas. Veekogu pindala on 2,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 596 m.\n", "id": "ekk_Latn_212660"}
{"text": "Pearston\n\nPearston on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Ida-Kapimaa provintsis Sarah Baartmani ringkonnas.\n\nPearston asutati 1859. aastal ja sai linnaõigused 1894. aastal. Linn on saanud nime piirkonnas tegutsenud vaimuliku John Pearsi järgi.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Pearstoni elanikest värvilisi 59,3%, mustanahalisi aafriklasi 37,4%, valgeid 1,9%, India või Aasia päritolu inimesi 0,6% ja teisi 0,8%. Afrikaani keelt pidas emakeeleks 67,6%, koosa keelt 27,9%, inglise keelt 2,5% ja teisi keeli 2,0%.\n", "id": "ekk_Latn_212661"}
{"text": "Härjanurme paisjärv\n\nHärjanurme paisjärv (ka Härjanurme veskijärv) on järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Pakaste ja Jõune külas. Veekogu pindala on 4,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2446 m.\n", "id": "ekk_Latn_212662"}
{"text": "Tõrve paisjärv\n\nTõrve paisjärv on järv Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tõrve külas. Veekogu pindala on 6,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 3434 m. Järves on kaks saart.\n", "id": "ekk_Latn_212663"}
{"text": "Võisiku järv\n\nVõisiku järv (ka Võisiku paisjärv) on järv Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Võisiku külas. Veekogu pindala on 6,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1843 m. Järves on üks saar.\n", "id": "ekk_Latn_212664"}
{"text": "Kamari järv\n\nKamari järv (ka Kamari paisjärv) on järv Põltsamaa jõel Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas. Veekogu pindala on 22,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2795 m. Järves on neli saart.\n\nJärve äärde on rajatud puhkeala kahe paadisilla, rannajalgpalli- ja -võrkpalliväljaku, duširuumi, tualettide, pinkide, väikelaste kiikede ja liumäega. Ujumisala on piiratud poidega ja rajatud on ka laste ujumisala.\n", "id": "ekk_Latn_212665"}
{"text": "Kamari veskijärv\n\nKamari veskijärv on järv Põltsamaa jõel Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 920 m. Järves on üks saar.\n", "id": "ekk_Latn_212666"}
{"text": "Möksi veskijärv\n\nMöksi veskijärv (ka Möksi paisjärv, Mõksi veskijärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Ihamaru külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 466 m.\n", "id": "ekk_Latn_212667"}
{"text": "Pupastvere järv\n\nPupastvere järv on järv Tartu maakonnas Tartu vallas Kastli külas. Veekogu pindala on 18,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2614 m. Järves on üks saar.\n", "id": "ekk_Latn_212668"}
{"text": "Valgeanso paisjärv\n\nValgeanso paisjärv on järv Tartu maakonnas Tartu vallas Puhtaleiva külas. Veekogu pindala on 1,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 900 m. Järves on kaks saart.\n", "id": "ekk_Latn_212669"}
{"text": "Puhtaleiva järv\n\nPuhtaleiva järv (andmebaasides nimega Puhtaleiva) on tehisjärv Tartu maakonnas Tartu vallas Puhtaleiva külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 593 m.\n", "id": "ekk_Latn_212670"}
{"text": "Palalinna järv\n\nPalalinna järv on järv Tartu maakonnas Tartu vallas Sootaga külas. Veekogu pindala on 2,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 615 m.\n", "id": "ekk_Latn_212671"}
{"text": "Keressaare Umbjärv\n\nKeressaare Umbjärv (ka Umbjärv) on järv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Sookalduse külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 521 m.\n", "id": "ekk_Latn_212672"}
{"text": "Koosa paisjärv\n\nKoosa paisjärv on järv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Koosa külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 660 m.\n", "id": "ekk_Latn_212673"}
{"text": "Nursi veskijärv\n\nNursi veskijärv (ka Nursi paisjärv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Nursi külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 606 m.\n", "id": "ekk_Latn_212674"}
{"text": "Voore paisjärv\n\nVoore paisjärv on järv Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Voore külas Kullavere jõel.\n\nVeekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1202 m.\n", "id": "ekk_Latn_212675"}
{"text": "Pupastvere Umbjärv\n\nPupastvere Umbjärv (ka Umbjärv, Suur Umbjärv) on järv Tartu maakonnas Tartu vallas Pupastvere külas. Veekogu pindala on 1,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1260 m.\n", "id": "ekk_Latn_212676"}
{"text": "Stutterheim\n\nStutterheim on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Ida-Kapimaa provintsis Amathole ringkonnas, Amahlathi valla halduskeskus.\n\nStutterheim sai linnaõigused 1879. aastal.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Stutterheimi elanikest mustanahalisi aafriklasi 90,69%, valgeid 4,46%, värvilisi 4,37%, India või Aasia päritolu inimesi 0,16% ja teisi 0,32%. Koosa keelt pidas emakeeleks 87,41%, afrikaani keelt 5,76%, inglise keelt 5,05% ja viipekeelt 0,60%.\n", "id": "ekk_Latn_212677"}
{"text": "Kiirgusseirevärav\n\nKiirgusseirevärav (inglise keeles Radiation Portal Monitors) on inimeste, transpordivahendite, lasti või muude allikate läbivaatuseks kasutatav radioaktiivse kiirguse allikate avastamise seade.\n\nSeadet kasutatakse muu hulgas tuuma- ja radioaktiivse materjaliga ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise eesmärgil.\n", "id": "ekk_Latn_212678"}
{"text": "Martfeld\n\nMartfeld on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis umbes 36 km Bremenist kagus.\n\nValla pindala on 35,06 km². 31. detsembril 2015 elas seal 2681 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Bruchhausen-Vilsen.\n", "id": "ekk_Latn_212679"}
{"text": "Adra paisjärv\n\nAdra paisjärv on järv Tartu maakonnas Tartu vallas Vasula külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 554 m.\n", "id": "ekk_Latn_212680"}
{"text": "Schwarme\n\nSchwarme on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nVald paikneb Mittelweserregionis umbes 30 km Bremenist lõunas. Kaugus Achimist, Verdenist ja Bruchhausen-Vilsenist on umbes 15 km.\n\nValla pindala on 24,29 km². 31. detsembril 2015 elas seal 2534 inimest.\n\nSchwarme kuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Bruchhausen-Vilsen.\n", "id": "ekk_Latn_212681"}
{"text": "Kõrveküla paisjärv\n\nKõrveküla paisjärv on järv Tartu maakonnas Tartu vallas Kõrveküla alevikus. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 544 m.\n", "id": "ekk_Latn_212682"}
{"text": "Liitesaarõ lomp\n\nLiitesaarõ lomp on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Meerapalu külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 834 m.\n", "id": "ekk_Latn_212683"}
{"text": "Hutita veskijärv\n\nHutita veskijärv (ka Utita veskijärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Hutita külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1588 m. Järves on kaks saart.\n", "id": "ekk_Latn_212684"}
{"text": "Rüütle järv\n\nRüütle järv (ka Annemõisa paisjärv, Rüütle paisjärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Lilli-Anne külas. Veekogu pindala on 7,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1516 m.\n", "id": "ekk_Latn_212685"}
{"text": "Räägu veskijärv\n\nRäägu veskijärv on järv Võru maakonnas Võru vallas Alapõdra ja Hutita külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 941 m. Järves on üks saar.\n", "id": "ekk_Latn_212686"}
{"text": "Osula Kivijärv\n\nOsula Kivijärv (ka Kivijärv, Osula paisjärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Osula külas. Veekogu pindala on 1,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 836 m.\n", "id": "ekk_Latn_212687"}
{"text": "Koogi järv\n\nKoogi järv (ka Koogi paisjärv) on järv Tartu maakonnas Tartu vallas Koogi külas. Veekogu pindala on 3,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1796 m. Järves on üks saar.\n", "id": "ekk_Latn_212688"}
{"text": "Vedu paisjärv\n\nVedu paisjärv (ka Vedu veehoidla) on järv Tartu maakonnas Tartu vallas Vedu külas. Veekogu pindala on 7,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1872 m.\n", "id": "ekk_Latn_212689"}
{"text": "Viitina Karijärv\n\nViitina Karijärv (ka Karijärv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Järvekülä külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 211 m.\n", "id": "ekk_Latn_212690"}
{"text": "Külitse paisjärv\n\nKülitse paisjärv (ka Nigula paisjärv, Kikka paisjärv) on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Külitse külas. Veekogu pindala on 3,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 947 m.\n", "id": "ekk_Latn_212691"}
{"text": "Rahinge järv\n\nRahinge järv (ka Rahinge paisjärv) on järv Tartu maakonnas Tartu linna halduspiirkonnas Rahinge külas. Veekogu pindala on 11,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 3101 m. Suurim sügavus on 2,9 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_212692"}
{"text": "Rämsi järv\n\nRämsi järv (ka Rämsi veskijärv) on järv Tartu maakonnas Elva vallas Rämsi ja Mõisanurme külas. Veekogu pindala on 2,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 863 m.\n", "id": "ekk_Latn_212693"}
{"text": "Kukulinna järv\n\nKukulinna järv (ka Kukulinna paisjärv) on järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Rääbise külas. Veekogu pindala on 3,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1410 m.\n", "id": "ekk_Latn_212694"}
{"text": "Torma järv\n\nTorma järv (ka Torma paisjärv) on järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Torma alevikus. Veekogu pindala on 2,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 700 m.\n", "id": "ekk_Latn_212695"}
{"text": "Vaiatu järv\n\nVaiatu järv (ka Vaiatu paisjärv) on järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Vaiatu külas. Veekogu pindala on 1,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 760 m. Järves on üks saar.\n", "id": "ekk_Latn_212696"}
{"text": "Rääbise veehoidla\n\nRääbise veehoidla on järv Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Rääbise külas. Veekogu pindala on 5,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1948 m.\n", "id": "ekk_Latn_212697"}
{"text": "Tarakvere paisjärv\n\nTarakvere paisjärv on järv Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Tarakvere ja Jaama külas. Veekogu pindala on 2,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1059 m.\n", "id": "ekk_Latn_212698"}
{"text": "Ilmatsalu paisjärv\n\nIlmatsalu paisjärv on järv Tartu maakonnas Tartu linna halduspiirkonnas Ilmatsalu alevikus ja Tüki külas. Veekogu pindala on 3,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1454 m. Järves on üks saar.\n", "id": "ekk_Latn_212699"}
{"text": "Bahrenborstel\n\nBahrenborstel on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 31,27 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1134 inimest.\n\nVald asub Dümmeri looduspargi ja Steinhuderi looduspargi vahel ning umbes Bremeni ja Mindeni vahepeal. Umbes 7 km kogukonnast lõunas on Großes Moor. Mõni kilomeeter loodes jookseb Große Aue lõik.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Kirchdorf.\n", "id": "ekk_Latn_212700"}
{"text": "Haage järv\n\nHaage järv (ka Haage paisjärv, Loku veehoidla) on järv Tartu maakonnas Tartu linna halduspiirkonnas Haage, Pihva ja Kambja vallas Külitse külas. Veekogu pindala on 8,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2620 m. Järves on üks saar.\n", "id": "ekk_Latn_212701"}
{"text": "Venterstad\n\nVenterstad on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Ida-Kapimaa provintsis Joe Gqabi ringkonnas Walter Sisulu vallas.\n\nVenterstad on asutatud 1875. aastal, linnaõigused sai 1895. aastal. Venterstad on saanud nime Johannes J. T. Venteri järgi, kellele kuulunud maadele asula rajati.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Venterstadi elanikest mustanahalisi aafriklasi 64,9%, värvilisi 33,4%, valgeid 0,8%, India või Aasia päritolu inimesi 0,4% ja teisi 0,5%. Koosa keelt pidas emakeeleks 60,3%, afrikaani keelt 34,6%, sotho keelt 2,1% ja teisi keeli 2,9%.\n", "id": "ekk_Latn_212702"}
{"text": "Barenburg\n\nBarenburg on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 16,38 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1242 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Kirchdorf.\n", "id": "ekk_Latn_212703"}
{"text": "Freistatt\n\nFreistatt on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 12,53 km². 31. detsembril 2015 elas seal 632 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Kirchdorf.\n", "id": "ekk_Latn_212704"}
{"text": "Kirchdorf (Diepholz)\n\nKirchdorf on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis umbes 30 km Diepholzist idas ja 35 km Mindenist põhjas.\n\nValla pindala on 47,74 km². 31. detsembril 2015 elas seal 2145 inimest.\n\nKirchdorfis on ka valdade ühenduse Samtgemeinde Kirchdorf keskus.\n", "id": "ekk_Latn_212705"}
{"text": "Varrel\n\nVarrel on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 43,83 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1504 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Kirchdorf.\n", "id": "ekk_Latn_212706"}
{"text": "Wehrbleck\n\nWehrbleck on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 27,93 km². 31. detsembril 2015 elas seal 787 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Kirchdorf.\n", "id": "ekk_Latn_212707"}
{"text": "Barver\n\nBarver on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 25,9 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1049 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Rehden.\n\nBarver paikneb poolel teel Bremeni (54 km põhjakirdes) ja Osnabrücki (52 km edelas) vahel, Dümmeri ja Rehdener Geestmoori loodusparkidest kirdes ning Wildeshausen Geesti looduspargist lõunas. Küla asub Kellenbergi harjast (77 m) idas ja Hunte edelapoolse lisajõe Wagenfelder Aue läänekaldal.\n\nEsimene kirjalik tõend Barverist pärineb 1219. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_212708"}
{"text": "Novera Ahmed\n\nNovera Ahmed (bengali keeles নভেরা আহমেদ; 29. mai 1939 Sundarbans – 5. mai 2015 Pariis) oli Bangladeshi modernistlik skulptor ja maalikunstnik. Bangladeshi valitsus autasustas teda Ekushey Padaki auhinnaga. Kunstnik Zainul Abedin on öelnud tema tööde kohta: \"See, mida Novera praegu teeb, võtab meilt kaua aega, et aru saada - ta on seda tüüpi kunstnik\".\n", "id": "ekk_Latn_212709"}
{"text": "Dickel\n\nDickel on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 16,96 km². 31. detsembril 2015 elas seal 462 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Rehden.\n", "id": "ekk_Latn_212710"}
{"text": "Rõhu paisjärv\n\nRõhu paisjärv on järv Tartu maakonnas Tartu linna halduspiirkonnas Rõhu külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 421 m.\n\nPaisjärve läbib Rõhu oja.\n", "id": "ekk_Latn_212711"}
{"text": "Lammassoo tiik\n\nLammassoo tiik on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Ülenurme alevikus. Veekogu pindala on 0,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 185 m.\n", "id": "ekk_Latn_212712"}
{"text": "Tamme järv\n\nTamme järv (ka Tammejärv, Tammiku järv, Tammjärv) on järv Tartu maakonnas Kastre vallas Sarakuste ja Tigase külas. Veekogu pindala on 4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 800 m.\n", "id": "ekk_Latn_212713"}
{"text": "Olli järv\n\nOlli järv (ka Olli paisjärv) on järv Tartu maakonnas Kastre vallas Tammevaldma külas. Veekogu pindala on 1,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 636 m.\n", "id": "ekk_Latn_212714"}
{"text": "Kaikjärv\n\nKaikjärv (ka Kaika järv) on järv Tartu maakonnas Kastre vallas Sudaste külas. Veekogu pindala on 2,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 661 m.\n", "id": "ekk_Latn_212715"}
{"text": "Kägari Kaanjärv\n\nKägari Kaanjärv (ka Kaanjärv, Mälitsjärv, Mustjärv) on järv Tartu maakonnas Kastre vallas Mäletjärve külas. Veekogu pindala on 0,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 124 m.\n", "id": "ekk_Latn_212716"}
{"text": "Äijärv\n\nÄijärv (ka Kalli Äijärv, Umbjärv) on järv Tartu maakonnas Kastre vallas Ahunapalu külas. Veekogu pindala on 10,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1230 m.\n", "id": "ekk_Latn_212717"}
{"text": "Hemsloh\n\nHemsloh on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 26,77 km². 31. detsembril 2015 elas seal 563 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Rehden.\n", "id": "ekk_Latn_212718"}
{"text": "Vara paisjärv\n\nVara paisjärv (ka Kuusiku-Papiaru paisjärv) on järv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Papiaru külas. Veekogu pindala on 1,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 647 m.\n", "id": "ekk_Latn_212719"}
{"text": "Metsakivi järv\n\nMetsakivi järv (ka Kirepi järv, Kirepi paisjärv, Koosa paisjärv) on järv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Metsakivi külas. Veekogu pindala on 6,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2049 m.\n", "id": "ekk_Latn_212720"}
{"text": "Kalsoni tiik\n\nKalsoni tiik on järv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Vanaussaia külas. Veekogu pindala on 1,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 522 m.\n", "id": "ekk_Latn_212721"}
{"text": "Alajõe paisjärv\n\nAlajõe paisjärv on järv Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Alajõe külas. Veekogu pindala on 4,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2736 m. Järves on üks saar.\n", "id": "ekk_Latn_212722"}
{"text": "Kiidjärve veskijärv\n\nKiidjärve veskijärv (ka Kiidjärve paisjärv) oli paisjärv Põlva maakonnas Põlva vallas Kiidjärve külas.\n\nVeekogu pindala oli 3,2 ha ja kaldajoone pikkus on 2549 m.\n\nAhja jõele enne 1914. aastat rajatud tamm lammutati 2015. aastal ja sellega kadus ka paisjärv.\n", "id": "ekk_Latn_212723"}
{"text": "Charlotte'i Douglase rahvusvaheline lennujaam\n\nLennujaam on American Airlinesi suuruselt teine kodulennujaam. Lennujaama läbis 2017. aastal peaaegu 46 miljonit reisijat. Lennujaamal on neli lennurada, millest pikim, 18C/36C, on 3048 meetrit pikk.\n", "id": "ekk_Latn_212724"}
{"text": "Asu järv\n\nAsu järv (ka Leevijõe Asu järv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Vastse-Kuuste alevikus ja Leevijõe külas. Veekogu pindala on 5,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1376 m.\n", "id": "ekk_Latn_212725"}
{"text": "Leevijõe Veskijärv\n\nLeevijõe Veskijärv (ka Veskijärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Leevijõe ja Karilatsi külas. Veekogu pindala on 6,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2061 m. Järves on kaks saart.\n", "id": "ekk_Latn_212726"}
{"text": "Kidy Tour\n\nKidy Tour on rahvusvaheline puhkusereiside korraldaja.\n\nEttevõte Kidy Tour, mis tegutseb Leedus, Lätis, Eestis ja Venemaal, kuulub lennunduse valdkonnas Ida-Euroopa suurima äriettevõtete grupi Avia Solutions Group koosseisu, mille aktsiad on noteeritud Varssavi väärtpaberite börsil.\n\nKidy Tour on perereiside ekspert, kes korraldab reise Antalyasse (Türgi) ja Hurghadasse (Egiptus). Ettevõtte korraldatavaid reise saab broneerida enam kui 350 reisibüroos Leedus, Lätis, Eestis ja Venemaal.\n", "id": "ekk_Latn_212727"}
{"text": "Rehden\n\nRehden on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis umbes 8 km Diepholzist idas.\n\nValla pindala on 33,38 km². 31. detsembril 2015 elas seal 2055 inimest.\n\nRehdenis on ka valdade ühenduse (Samtgemeinde) Rehden keskus.\n", "id": "ekk_Latn_212728"}
{"text": "Wetschen\n\nWetschen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 26,77 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1758 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Rehden.\n", "id": "ekk_Latn_212729"}
{"text": "Affinghausen\n\nAffinghausen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 12,26 km². 31. detsembril 2015 elas seal 832 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Schwaförden.\n", "id": "ekk_Latn_212730"}
{"text": "Ehrenburg\n\nEhrenburg on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 48,96 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1510 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Schwaförden.\n", "id": "ekk_Latn_212731"}
{"text": "Neuenkirchen (Diepholz)\n\nNeuenkirchen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 14,66 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1163 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Schwaförden.\n", "id": "ekk_Latn_212732"}
{"text": "Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei\n\nSaksamaa Liberaaldemokraatlik Partei (saksa keeles Liberal-Demokratische Partei Deutschlands (lühend LDP või LDPD)) oli Saksa DV poliitiline partei.\n\nSaksamaa Liberaaldemokraatlik Partei moodustati Ida-Berliinis Nõukogude okupatsioonitsoonis 5. juulil 1945.\n\nEsialgu astus Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei välja eraomanduse säilimise, turumajanduse ja sõltumatu õigussüsteemi poolt, nagu ka sellele vastavad liberaalsed erakonnad läänetsoonides ja erinevalt CDUst, mille liidrite seas pooldasid sel ajal mitmed veel kristlikku sotsialismi. Nõukogude sõjaline administratsioon püüdis Saksamaa Liberaaldemokraatliku Partei tegevust segada ja takistada. Pärast Saksa DV moodustamist 7. oktoobril 1949 muutus Nõukogude sõjalise administratsiooni ja Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei poliitika SLP suhtes veelgi karmimaks. Palju Saksamaa Liberaaldemokraatliku Partei liikmeid vahistati ja mitmed koguni hukati. 15. oktoobril 1950 oli Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei sunnitud nn. blokiparteide hulka astuma. Nüüd kuulusid kõik kandidaadid hoolimata nende parteilisest kuuluvusest Saksa DV Rahvusrinde ühisesse nimekirja.\n\n18. märtsil 1990 toimunud esimestel ja ainsatel Saksa DV Rahvakoja demokraatlikel valimistel osales Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei valmisliidus Vabade Demokraatide Liit (Bund Freier Demokraten). Vabade Demokraatide Liit kogus 5,3% häältest ja sai Rahvakojas 25 mandaati.\n\n11. augustil 1990 ühines Saksamaa Liberaaldemokraatlik Partei Vaba Demokraatliku Parteiga ja lakkas iseseisva parteina olemast.\n", "id": "ekk_Latn_212733"}
{"text": "Sur'a järv\n\nSur'a järv (ka Eensalu paisjärv, Eensalu veehoidla) on järv Võru maakonnas Võru vallas Luhte külas. Veekogu pindala on 5,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1647 m. Järves on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_212734"}
{"text": "Pedäjämäe lump\n\nPedäjämäe lump (ka Pedjamäe tiik, Kaagu tiigid) on järv Võru maakonnas Võru vallas Kaagu külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 619 m.\n", "id": "ekk_Latn_212735"}
{"text": "Veriora järv\n\nVeriora järv (ka Veriora paisjärv) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Veriora alevikus. Veekogu pindala on 4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1077 m.\n", "id": "ekk_Latn_212736"}
{"text": "Leevi veskijärv\n\nLeevi veskijärv (ka Leevi paisjärv) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Leevi külas. Veekogu pindala on 2,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1857 m.\n", "id": "ekk_Latn_212737"}
{"text": "Vimbland\n\nVimbland on järv Võru maakonnas Võru vallas Hannuste külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 235 m.\n", "id": "ekk_Latn_212738"}
{"text": "Väimela paisjärv\n\nVäimela paisjärv on järv Võru maakonnas Võru vallas Väimela alevikus. Veekogu pindala on 1,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1417 m.\n", "id": "ekk_Latn_212739"}
{"text": "Vellavere Kogrejärv\n\nVellavere Kogrejärv (ka Kogrejärv) on järv Tartu maakonnas Elva vallas Vellavere külas. Veekogu pindala on 4,2 ha ja kaldajoone pikkus 801 m. Järve pikkus on 280 m, laius 230 m ning suurim sügavus 5,5 m.\n", "id": "ekk_Latn_212740"}
{"text": "Nõmme Veskijärv\n\nNõmme Veskijärv (ka Veskijärv, Nõmme järv, Nõmme paisjärv) on järv Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Nõmme külas. Veekogu pindala on 5,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1798 m. Järves on kolm saart.\n", "id": "ekk_Latn_212741"}
{"text": "Elva paisjärv\n\nElva paisjärv (ka Pulga veehoidla) on järv Tartu maakonnas Elva linnas ja Uderna külas. Veekogu pindala on 2,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1252 m.\n", "id": "ekk_Latn_212742"}
{"text": "Põksi veehoidla\n\nPõksi veehoidla on järv Tartu maakonnas Elva vallas Kalme külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 390 m.\n", "id": "ekk_Latn_212743"}
{"text": "Tatra veskijärv\n\nTatra veskijärv on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Tatra külas. Veekogu pindala on 0,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 154 m.\n", "id": "ekk_Latn_212744"}
{"text": "Kambja järv\n\nKambja järv on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Kambja alevikus. Veekogu pindala on 2,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 805 m.\n", "id": "ekk_Latn_212745"}
{"text": "Kitseküla järv\n\nKitseküla järv (ka Kitse järv) on järv Tartu maakonnas Kastre vallas Kitsekülas. Veekogu pindala on 2,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1105 m.\n", "id": "ekk_Latn_212746"}
{"text": "Igevere paisjärv\n\nIgevere paisjärv on järv Tartu maakonnas Kastre vallas Igevere külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 889 m.\n", "id": "ekk_Latn_212747"}
{"text": "Ojasaare järv\n\nOjasaare järv on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Sirvaku külas. Veekogu pindala on 1,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 652 m.\n", "id": "ekk_Latn_212748"}
{"text": "Issaku järv\n\nIssaku järv (ka Issaku paisjärv) on järv Tartu maakonnas Kastre vallas Hammaste külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 507 m.\n", "id": "ekk_Latn_212749"}
{"text": "Võnnu paisjärv\n\nVõnnu paisjärv on järv Tartu maakonnas Kastre vallas Võnnu alevikus. Veekogu pindala on 2,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 817 m.\n", "id": "ekk_Latn_212750"}
{"text": "Kõõvomõtsa järv\n\nKõõvomõtsa järv (ka Rookse paisjärv) on järv Tartu maakonnas Kastre vallas Kurista külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 440 m.\n", "id": "ekk_Latn_212751"}
{"text": "Tsõõrikjärv\n\nTsõõrikjärv (ka Lootvina Tsõõrikjärv, Lootvina Särgjärv, Särikjärv, Virga järv, Sõrgjärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Lootvina külas. Veekogu pindala on 3,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 702 m.\n", "id": "ekk_Latn_212752"}
{"text": "Aardla poldri järv\n\nAardla poldri järv (ka Pori järv, Reola bassein) on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Reola külas. Veekogu pindala on 1,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 581 m.\n", "id": "ekk_Latn_212753"}
{"text": "Ahja Keskmine järv\n\nAhja Keskmine järv (ka Keskmine järv, Ahja tiigid) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Ahja alevikus. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 715 m.\n", "id": "ekk_Latn_212754"}
{"text": "Lootvina Pikkjärv\n\nLootvina Pikkjärv (ka Pikkjärv, Lootsina Pikkjärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Lootvina külas. Veekogu pindala on 2,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1355 m.\n", "id": "ekk_Latn_212755"}
{"text": "Palo tiik\n\nPalo tiik (ka Härmä tiik) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Parapalu külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 523 m.\n", "id": "ekk_Latn_212756"}
{"text": "Sika lomp\n\nSika lomp (ka Sikakurmu tiik) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Sikakurmu külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 660 m.\n", "id": "ekk_Latn_212757"}
{"text": "Kenni lomp\n\nKenni lomp on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Jõepera külas. Veekogu pindala on 2,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 997 m.\n", "id": "ekk_Latn_212758"}
{"text": "Mudalaht\n\nMudalaht (ka Muda laht) on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Pangodi külas. Veekogu pindala on 1,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 494 m.\n", "id": "ekk_Latn_212759"}
{"text": "Reinu tiigid\n\nReinu tiigid on tiigid Tartu maakonnas Kambja vallas Visnapuu külas. Veekogude pindala on 0,5 ha. Veekogude kaldajoone pikkus on 380 m.\n", "id": "ekk_Latn_212760"}
{"text": "Mädäjärv\n\nMädäjärv (ka Saluala Mädäjärv, Mädajärv) on järv Tartu maakonnas Otepää vallas Lutike külas. Veekogu pindala on 6,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2336 m. Järves on kolm saart.\n", "id": "ekk_Latn_212761"}
{"text": "Hellenurme järv\n\nHellenurme järv (ka Hellenurme paisjärv) on järv Tartu maakonnas Elva vallas Hellenurme ja Urmi külas. Veekogu pindala on 5,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1892 m. Järves on kaks saart.\n", "id": "ekk_Latn_212762"}
{"text": "Neeruti järv\n\nNeeruti järv on järv Tartu maakonnas Otepää vallas Neeruti külas. Veekogu pindala on 1,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 519 m.\n", "id": "ekk_Latn_212763"}
{"text": "Rebäsemäe lomp\n\nRebäsemäe lomp on järv Valga maakonnas Otepää vallas Vana-Otepää külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 803 m.\n", "id": "ekk_Latn_212764"}
{"text": "Neeruti Vahejärv\n\nNeeruti Vahejärv (ka Vahejärv, Kitsejärv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Vana-Otepää ja Neeruti külas. Veekogu pindala on 5,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1128 m.\n", "id": "ekk_Latn_212765"}
{"text": "Kolmjärv\n\nKolmjärv (ka Loodi järv, Kastolatsi Kolmjärv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Kastolatsi ja Pedajamäe külas. Veekogu pindala on 1,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 497 m.\n", "id": "ekk_Latn_212766"}
{"text": "Tõukajärv\n\nTõukajärv on järv Valga maakonnas Otepää vallas Pedajamäe külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 420 m.\n", "id": "ekk_Latn_212767"}
{"text": "Ahunajärv\n\nAhunajärv (ka Ahvenajärv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Pedajamäe külas. Veekogu pindala on 0,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 233 m.\n", "id": "ekk_Latn_212768"}
{"text": "Majasoo tiik\n\nMajasoo tiik on järv Valga maakonnas Otepää vallas Otepää külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 501 m.\n", "id": "ekk_Latn_212769"}
{"text": "Peku järv\n\nPeku järv on järv Valga maakonnas Otepää vallas Mägestiku külas. Veekogu pindala on 1,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 693 m.\n", "id": "ekk_Latn_212770"}
{"text": "Äidu Kaanjärv\n\nÄidu Kaanjärv (ka Kaanjärv, Pekujärv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Arula ja Mägestiku külas. Veekogu pindala on 2,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 596 m.\n", "id": "ekk_Latn_212771"}
{"text": "Tseema järv\n\nTseema järv on järv Valga maakonnas Otepää vallas Vana-Otepää külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 369 m.\n", "id": "ekk_Latn_212772"}
{"text": "Kaarasuu järv\n\nKaarasuu järv (ka Valli lomp, Kaarasoo järv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Kaagvere külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 184 m.\n", "id": "ekk_Latn_212773"}
{"text": "Vihtjärv\n\nVihtjärv on järv Valga maakonnas Otepää vallas Vana-Otepää külas. Veekogu pindala on 2,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 547 m.\n", "id": "ekk_Latn_212774"}
{"text": "Haukajärv\n\nHaukajärv (ka Hauka järv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Nüpli külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 227 m.\n", "id": "ekk_Latn_212775"}
{"text": "Juhani lomp\n\nJuhani lomp on järv Valga maakonnas Otepää vallas Pilkuse külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 662 m.\n", "id": "ekk_Latn_212776"}
{"text": "Alevijärv\n\nAlevijärv (ka Kellamehe järv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Otepää külas. Veekogu pindala on 2,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 780 m.\n", "id": "ekk_Latn_212777"}
{"text": "Mäha järv\n\nMäha järv (ka Otepää Mäha järv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Mäha külas. Veekogu pindala on 13 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1744 m.\n", "id": "ekk_Latn_212778"}
{"text": "Männiku lomp\n\nMänniku lomp (ka Pilkuse tiigid) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Pilkuse külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 436 m.\n", "id": "ekk_Latn_212779"}
{"text": "Kovata järv\n\nKovata järv on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Kaagvere külas. Veekogu pindala on 2,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1095 m.\n", "id": "ekk_Latn_212780"}
{"text": "Otepää Kärnjärv\n\nOtepää Kärnjärv (ka Kärnjärv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Mäha ja Sihva külas. Veekogu pindala on 6,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 957 m.\n", "id": "ekk_Latn_212781"}
{"text": "Märi lomp\n\nMäri lomp on järv Valga maakonnas Otepää vallas Pilkuse külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 316 m.\n", "id": "ekk_Latn_212782"}
{"text": "Rängä järv\n\nRängä järv on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Kaagvere külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 482 m.\n", "id": "ekk_Latn_212783"}
{"text": "Jursa järv\n\nJursa järv (ka Kavandi Väikejärv, Kavandu järv, Kävandu Väikejärv, Kavandu Väikejärv) on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Kavandu külas. Veekogu pindala on 2,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 616 m.\n", "id": "ekk_Latn_212784"}
{"text": "Peeda järv\n\nPeeda järv (ka Peeda paisjärv, Peedu paisjärv) on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Kavandu külas. Veekogu pindala on 1,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 835 m.\n", "id": "ekk_Latn_212785"}
{"text": "Matsi järv\n\nMatsi järv (ka Kavandi Suurjärv, Kõvandu Suurjärv, Matsijärv, Kapajärv, Kävandu Suurjärv, Kavandu Suurjärv) on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Kavandu ja Pangodi külas. Veekogu pindala on 4,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1016 m.\n", "id": "ekk_Latn_212786"}
{"text": "Pugu järv\n\nPugu järv (ka Pugujärv, Iduste järv) on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste ja Riiviku külas. Veekogu pindala on 2,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 497 m.\n", "id": "ekk_Latn_212787"}
{"text": "Irda lomp\n\nIrda lomp (ka Maaritsa tiik nr. 2) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Krüüdneri ja Maaritsa külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 909 m.\n", "id": "ekk_Latn_212788"}
{"text": "Villemi lomp\n\nVillemi lomp on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Vissi külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 776 m.\n", "id": "ekk_Latn_212789"}
{"text": "Ivaste Savijärv\n\nIvaste Savijärv (ka Savijärv, Lutika Savijärv, Müta järv) on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas. Veekogu pindala on 1,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 486 m.\n", "id": "ekk_Latn_212790"}
{"text": "Maaritsa Alajärv\n\nMaaritsa Alajärv (ka Alajärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Vissi külas. Veekogu pindala on 3,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1073 m.\n", "id": "ekk_Latn_212791"}
{"text": "Ivaste Pikkjärv\n\nIvaste Pikkjärv (ka Pikkjärv, Lutika Pikkjärv) on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 719 m.\n", "id": "ekk_Latn_212792"}
{"text": "Maaritsa järv\n\nMaaritsa järv (ka Maaritsa tiik nr. 1) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Maaritsa külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 833 m.\n", "id": "ekk_Latn_212793"}
{"text": "Krüüdneri Kogrejärv\n\nKrüüdneri Kogrejärv (ka Kogrejärv või Orajärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Krüüdneri külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 288 m.\n\nJärv on kraavi kaudu ühenduses Leevi jõkke suubuva Sulaojaga. Lähim talu, mille maal järv ühtlasi asub, on Ora talu.\n", "id": "ekk_Latn_212794"}
{"text": "Kalalomp\n\nKalalomp (ka Kitseoja veehoidla) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Pikareinu külas. Veekogu pindala on 5,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2261 m.\n", "id": "ekk_Latn_212795"}
{"text": "Kutsika järv\n\nKutsika järv on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 462 m.\n", "id": "ekk_Latn_212796"}
{"text": "Tedre järv\n\nTedre järv on järv Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas. Veekogu pindala on 1,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 679 m.\n", "id": "ekk_Latn_212797"}
{"text": "Ristikerkujärv\n\nRistikerkujärv (ka Ristijärv, Ristikiriku järv, Pusa järv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Abissaare külas. Veekogu pindala on 1,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 663 m.\n", "id": "ekk_Latn_212798"}
{"text": "Herrmani lomp\n\nHerrmani lomp (ka Valgjärve tiigid) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Pikareinu külas. Veekogu pindala on 1,1 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212799"}
{"text": "Kuksina järv\n\nKuksina järv (ka Nõoste järv, Neoste järv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Abissaare külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 394 m.\n", "id": "ekk_Latn_212800"}
{"text": "Tomorrowland 2018\n\nTomorrowland 2018 on festival Tomorrowlandi 14. tegevusaasta. 2018. aasta Tomorrowlandi teema oli \"The Story of Planaxis\". Festival toimus 20.-22. juuli 2018 ja 27.-29. juuli 2018. Enne iga festivalinädala algust toimus ka Tomorrowlandi telkla ehk Dreamville'i inimestele The Gathering (eesti keeles kogunemine). Kahe festivalinädala peale oli festivalialal kokku 17 lava. Festivali oli ka võimalik vaadata ka otsepildi vahendusel Tomorrowlandi kodulehelt.\n\nIga festivalinädala keskel ehk teisel päeval toimus ka Tomorrowland UNITE. Tomorrowland UNITE on otsepildi ühendus Tomorrowlandi pealavaga ja Tomorrowland UNITE-i laval toimuvad samaaegselt samad efektid, mis ka Tomorrowlandi pealaval. 2018. aastal toimus Tomorrowland UNITE seitsmes riigis (Araabia Ühendemiraadid, Hispaania, Itaalia, Liibanon, Malta, Mehhiko ja Taiwan). Tomorrowland UNITE on toimunud ka Saksamaal, Indias, Colombias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Jaapanis, Iisraelis ja Lõuna-Koreas.\n\nTomorrowland 2018 festivali külastas rohkem kui 400 000 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_212801"}
{"text": "Lõokese lomp\n\nLõokese lomp on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Abissaare külas. Veekogu pindala on 1,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 821 m. Järves on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_212802"}
{"text": "Matu veskijärv\n\nMatu veskijärv on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Palutaja ja Abissaare külas. Veekogu pindala on 1,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1132 m. Järves on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_212803"}
{"text": "Tikutaja järv\n\nTikutaja järv (ka Tamme Palujärv) on järv Tartu maakonnas Otepää vallas Lutike ja Neeruti külas. Veekogu pindala on 1,4 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212804"}
{"text": "Kula järv\n\nKula järv (ka Kula tiigid) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Sulaoja külas. Veekogu pindala on 2,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 919 m.\n", "id": "ekk_Latn_212805"}
{"text": "Lambaniidü lomp\n\nLambaniidü lomp on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Puugi külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 630 m.\n", "id": "ekk_Latn_212806"}
{"text": "Alapikä järv\n\nAlapikä järv (ka Alapika järv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Vana-Otepää külas. Veekogu pindala on 5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1745 m. Järves on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_212807"}
{"text": "Kõiviksuu lomp\n\nKõiviksuu lomp on järv Valga maakonnas Otepää vallas Vana-Otepää külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 656 m.\n", "id": "ekk_Latn_212808"}
{"text": "Turu järv\n\nTuru järv (ka Turujärv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Vana-Otepää külas. Veekogu pindala on 2,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 799 m.\n", "id": "ekk_Latn_212809"}
{"text": "Matu lomp\n\nMatu lomp on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Kooli ja Puugi külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1125 m.\n", "id": "ekk_Latn_212810"}
{"text": "Valka linnateater\n\nValka linnateater (läti keeles Valkas pilsētas teātris) on Lätis Valkas tegutsev teater.\n\nTeatri alguseks võib lugeda 10. maid 1871, kui Valkas kanti esimest korda ette lätikeelne teatrietendus. Teatrit edendasid tugevasti Cimze seminari õpilased.\n\nTeater on Valkas aastast 1996 toimuva rahvusvahelise teatrifestivali Tālvils üks eestvedajaid.\n", "id": "ekk_Latn_212811"}
{"text": "Weenen\n\nWeenen on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis KwaZulu-Natali provintsis uThukela ringkonnas Inkosi Langalibalele vallas.\n\nWeenen asutati 1839. aastal kohale, kus 1838. aastal olid suulud toime pannud voortrekkerite massimõrva. 'Weenen' tähendab hollandi keeles 'nutma'.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Weeneni elanikest mustanahalisi aafriklasi 83,43%, valgeid 7,04%, India või Aasia päritolu inimesi 6,40%, värvilisi 2,78% ja teisi 0,38%. Suulu keelt pidas emakeeleks 80,41% inimesi, inglise keelt 11,56%, afrikaani keelt 4,23% ja ndebele keelt 1,26%.\n", "id": "ekk_Latn_212812"}
{"text": "Rookdale\n\nRookdale on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis KwaZulu-Natali provintsis.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Rookdale'i elanikest mustanahalisi aafriklasi 99,48%, India või Aasia päritolu inimesi 0,15%, värvilisi 0,11%, valgeid 0,04% ja teisi 0,24%. Suulu keelt pidas emakeeleks 93,54% inimesi, sotho keelt 3,85%, inglise keelt 0,82%, ndebele keelt 0,78% ja viipekeelt 0,34%.\n", "id": "ekk_Latn_212813"}
{"text": "Ekuvukeni\n\nEkuvukeni on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis KwaZulu-Natali provintsis uThukela ringkonnas.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ekuvukeni elanikest mustanahalisi aafriklasi 99,54%, India või Aasia päritolu inimesi 0,27%, valgeid 0,10%, värvilisi 0,06% ja teisi 0,04%. Suulu keelt pidas emakeeleks 92,29% inimesi, viipekeelt 2,09%, ndebele keelt 1,94%, inglise keelt 1,50%, tsvana keelt 1,02% ja afrikaani keelt 0,48%.\n", "id": "ekk_Latn_212814"}
{"text": "Máti\n\nMáti (kreeka keeles Mάτι) on küla Kreekas Atika piirkonnas, 29 km Ateenast ida pool Egeuse mere kaldal. Küla on populaarne turismisihtkoht.\n\n23. juulil 2018 puhkenud metsatulekahju levis külla ning hävitas selle pea täielikult. Hukkus 87 inimest ja üle 172 sai vigastada.\n", "id": "ekk_Latn_212815"}
{"text": "Läti loodusmuuseum\n\nLäti loodusmuuseum (läti keeles Latvijas Dabas muzejs) on Lätis Riias asuv loodusmuuseum. Muuseum on Läti keskkonnakaitse- ja regionaalarenguministeeriumi (läti keeles Latvijas Republikas Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija) alluvuses. See muuseum on Baltimaade üks vanimaid loodusteaduslikke muuseumeid.\n\nMuuseum asutati 1845.\n", "id": "ekk_Latn_212816"}
{"text": "Wembezi\n\nWembezi on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis KwaZulu-Natali provintsis uThukela ringkonnas.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Wembezi elanikest mustanahalisi aafriklasi 99,76%, värvilisi 0,14%, valgeid 0,07% ja India või Aasia päritolu inimesi 0,03%. Suulu keelt pidas emakeeleks 98,53% inimesi, sotho keelt 0,29% ja koosa keelt 0,26%.\n", "id": "ekk_Latn_212817"}
{"text": "Goodhome\n\nGoodhome on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis KwaZulu-Natali provintsis.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Goodehome'i elanikest 99,49%, värvilisi 0,18%, valgeid 0,04%, India või Aasia päritolu inimesi 0,02% ja teisi 0,25%. Suulu keelt pidas emakeeleks 95,07% inimesi, ndebele keelt 1,31% ja inglise keelt 1,03%.\n", "id": "ekk_Latn_212818"}
{"text": "Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium\n\nVana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium oli gümnaasium Tallinnas aadressil Vana-Kalamaja tänav 9. Kool tegutses 2004–2016, misjärel see liideti Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiga.\n", "id": "ekk_Latn_212819"}
{"text": "Scott Kelly\n\nScott Joseph Kelly (sündinud 21. veebruaril 1964) on Ameerika Ühendriikide insener ning endine mereväelane ja NASA astronaut. Ta valiti astronaudiks 1996. aastal ning on osalenud neljal missioonil. Kelly oli 26., 45. ja 46. ekspeditsiooni ajal Rahvusvahelise Kosmosejaama komandör.\n\nKelly lendas esimest korda kosmosesse detsembris 1999 kui ta oli missiooni STS-103 ajal Discovery piloot. See oli Hubble'i kosmoseteleskoobi kolmas teenindusmissioon. 2007. aastal oli ta missiooni STS-118 komandör ja novembris 2010 sai ta 26. ekspeditsiooni komandöriks.\n\nNovembris 2012 valiti Scott Kelly ja Mihhail Kornijenko Aasta kosmoses missioonile, mille raames veetsid nad 340 päeva Rahvusvahelises Kosmosejaamas. Nende missioon algas 27. märtsil 2015 kui algas 43. ekspeditsioon ja lõppes 29. veebruaril 2016, kui Kelly andis jaama juhtimise üle 47. ekspeditsiooni komandörile, Timothy Koprale. Kelly naasis Maale 1. märtsil 2016.\n\nScottil on kaksikvend Mark, kes on samuti endine astronaut ning nad on ainsad kosmoses käinud vennad. 12. märtsil 2016 teatas Kelly, et lõpetab astronaudikarjääri ja lahkub NASA-st.\n", "id": "ekk_Latn_212820"}
{"text": "Vana-Kalamaja gümnaasium\n\nVana-Kalamaja gümnaasium oli gümnaasium Tallinnas aadressil Vana-Kalamaja tänav 9. Kool tegutses 1946–2004, misjärel see korraldati ümber Tallinna Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumiks.\n", "id": "ekk_Latn_212821"}
{"text": "Võivaku tiik\n\nVõivaku tiik (ka Kallaku veehoidla, Kallaku tiik ja Mudiste tiik) on tiik Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Võivaku külas.\n\nTiik asub Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee ja endise maanteetrassi vahelisel alal 87 m kõrgusel merepinnast. Tiigist voolab välja kraav, mis suubub umbes 700 m kaugusel Pelda ojasse.\n\nPuhastatud tiik avati supluskohana 2009. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212822"}
{"text": "Hibberdene\n\nHibberdene on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis KwaZulu-Natali provintsis Ugu ringkonnas. Linn asub India ookeani rannikul Mzimayi jõe suudmes.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Hibberdene'i elanikest mustanahalisi aafriklasi 67,10%, valgeid 29,43%, India või Aasia päritolu inimesi 1,81%, värvilisi 1,21% ja teisi 0,45%. Suulu keelt pidas emakeeleks 60,92%, inglise keelt 18,13%, afrikaani keelt 15,76% ja koosa keelt 3,18%.\n", "id": "ekk_Latn_212823"}
{"text": "Tallinna linna valimiskomisjon\n\nTallinna linna valimiskomisjon on valimiskomisjon, mis tegutseb Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 7. Komisjon korraldab Tallinna kohalikke valimisasju, mis on seotud kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu ja Euroopa parlamendi valimistega või rahvahääletustega. Komisjon täidab ühtlasi ka Harju maakonna valimiskomisjoni ülesandeid. Komisjoni esimees on Toomas Sepp.\n", "id": "ekk_Latn_212824"}
{"text": "Valimiskomisjon\n\nValimiskomisjon on organ (komisjon), mis organiseerib valimiste korraldust ja hääletamist valimisjaoskonnas.\n\nEestis korraldavad riiklikul tasemel valimistega seonduvat Vabariigi valimiskomisjon ja Riigi valimisteenistus. Peale selle tegutsevad ka kohalikud valimiskomisjonid, näiteks Tallinna linna valimiskomisjon.\n", "id": "ekk_Latn_212825"}
{"text": "Nabe mägi\n\nNabe mägi on neem ja kõrgendik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Lohusalu poolsaare läänetipus. Nabe mäel on asunud pelgupaik, mis on arheoloogiamälestis.\n", "id": "ekk_Latn_212826"}
{"text": "Dundee (LAV)\n\nDundee on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis KwaZulu-Natali provintsis uMzinyathi ringkonnas.\n\nDundee on kaevanduslinn, kus tegeldakse kivisöe kaevandamisega.\n\nAsula on rajatud 1835. aastal\n\nLinnaõigused sai Dundee 1882. aastal.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Dundee elanikest mustanahalisi aafriklasi 81,20%, valgeid 7,16%, India või Aasia päritolu inimesi 7,05%, värvilisi 4,11% ja teisi 0,48%. Suulu keelt pidas emakeeleks 76,29% inimesi, inglise keelt 15,57%, afrikaani keelt 4,47% ja ndebele keelt 1,00%.\n", "id": "ekk_Latn_212827"}
{"text": "Scholen\n\nScholen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 20,41 km². 31. detsembril 2015 elas seal 808 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Schwaförden.\n", "id": "ekk_Latn_212828"}
{"text": "Reino Sepp\n\nReino Sepp (23. juuli 1926 Kuressaare – 21. veebruar 1992 Stockholm) oli eesti tööstuskeemik, spordiajaloolane ja -statistik.\n", "id": "ekk_Latn_212829"}
{"text": "Schwaförden\n\nSchwaförden on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 25,96 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1523 inimest. Vald paikneb umbes 40 km Bremenist lõunas.\n\nSchwafördenis on ka valdade ühenduse Samtgemeinde Schwaförden keskus.\n", "id": "ekk_Latn_212830"}
{"text": "Sudwalde\n\nSudwalde on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 27,15 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1056 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Schwaförden.\n", "id": "ekk_Latn_212831"}
{"text": "Peggy Whitson\n\nPeggy Annette Whitson (sündinud 9. veebruaril 1960) on Ameerika Ühendriikide biokeemik ja endine NASA astronaut. Ta valiti astronaudiks 1996. aastal ja tema esimene missioon toimus 2002. aastal kui ta kuulus Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) 5. ekspeditsiooni. Whitsoni teine missioon toimus 2007. aastal kui ta sai 16. ekspeditsiooni komandöriks, mis tegi temast ISS-i esimese naiskomandöri. Aastatel 2016-2017 kuulus Whitson 50., 51. ja 52. ekspeditsiooni meeskonda.\n\n51. ekspeditsiooni ajal sai ta esimeseks naisastronaudiks, kes kaks korda olnud Rahvusvahelise Kosmosejaama komandör. Whitson naasis Maale 3. septembril 2017, olles kosmoses veetnud kokku 665 päeva, mis teeb temast NASA kogenuima astronaudi. Ta sai 57-aastaselt maailma vanimaks naisastronaudiks.\n\n15. juunil 2018 teatas Whitson, et lahkub NASA-st ning tema lahkumisavaldus jõustus samal päeval.\n", "id": "ekk_Latn_212832"}
{"text": "Borstel (Diepholz)\n\nBorstel on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 27,15 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1249 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Siedenburg.\n", "id": "ekk_Latn_212833"}
{"text": "Maasen\n\nMaasen on vald Saksamaal Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 18,69 km². 31. detsembril 2015 elas seal 469 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Siedenburg.\n", "id": "ekk_Latn_212834"}
{"text": "Mellinghausen\n\nMellinghausen on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 24,41 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1075 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Siedenburg.\n", "id": "ekk_Latn_212835"}
{"text": "Läti sümbolid\n\nLäti sümboolika on Läti riigi ja lätlastega seotud sümboolika.\n\nLäti ametlikud sümbolid on lipp, vapp ja hümn. Peale nende on ka teisi sümboleid: rahvuslind on linavästrik, rahvuspuud on pärn ja tamm, rahvuskivim (läti keeles nacionālais minerāls) on merevaik. Läti vabaduse, iseseisvuse ja suveräänsuse sümbol on Vabadussammas.\n", "id": "ekk_Latn_212836"}
{"text": "Siedenburg\n\nSiedenburg on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 14,22 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1278 inimest. Vald paikneb umbes 20 km Nienburgist läänes.\n\nSiedenburgis on ka valdade ühenduse Samtgemeinde Siedenburg keskus.\n", "id": "ekk_Latn_212837"}
{"text": "Staffhorst\n\nStaffhorst on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Diepholzi kreisis.\n\nValla pindala on 14,61 km². 31. detsembril 2015 elas seal 533 inimest.\n\nKuulub valdade ühendusse Samtgemeinde Siedenburg.\n", "id": "ekk_Latn_212838"}
{"text": "Riia toomkool\n\nRiia toomkool (läti keeles Rīgas Doma skola) oli toomkool Riias, mis tegutses Riia toomkiriku juures, tänapäeval Palasta ja Mazā skola iela tänava nurgal. See on Liivimaa vanim õppeasutus (asutati 1211).\n\nKool asutati 1211. Kool oli hiljem nii Riia rae toomkool, akadeemiline gümnaasium kui ka kreiskool.\n\nViimane toomkooli rektor oli kuni 1804. aastani August Albanus.\n", "id": "ekk_Latn_212839"}
{"text": "Verlag Georg Reimer\n\nVerlag Georg Reimer oli Saksamaal Berliinis aastatel 1817–1918 tegutsenud kirjastus, mis peaasjalikult andis välja õppe- ja teaduskirjandust.\n\nKirjastuse rajas raamatukaupmees, kirjastaja ja kunstikollektsionäär Georg Andreas Reimer (1776–1842), kes sai aja jooksul Saksamaa üheks suuremaks kirjastajaks.\n\nPärast Georg Andreas Reimeri surma 1842. aastal juhtis kirjastust tema poeg Georg Ernst Reimer (eluaastad 1804–1885), seejärel viimase poeg Ernst Heinrich Reimer (1833–1897). 1897. aastal ostis kirjastuse Walter de Gruyter (1862–1923), kes 1918. aastal asutas selle kirjastuse baasil omanimelise kirjastuse Verlag Walter de Gruyter & Co.\n", "id": "ekk_Latn_212840"}
{"text": "Pratt & Whitney R-1690 Hornet\n\nPratt & Whitney R-1690 Hornet (mootori Pratt & Whitney R-1860 Hornet B kohta vt. Pratt & Whitney R-1860) oli 9-silindriline õhkjahutusega tähtmootor, mis töötati välja Ameerika Ühendriikides 1926. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212841"}
{"text": "Nuubia\n\nNuubia aladel eksisteeris Aafrika vanimaid tsivilisatsioone Kerma kultuur (umbes 2500 eKr). Hiljem on Nuubias olnud mitu impeeriumi, neist tähtsam oli 785. aastal eKr rajatud Kuši riik (keskus Napata, hiljem Meroe).\n\n4. sajandil meie ajaarvamise järgi vallutas suurema osa Nuubiast Aksumi kuningriik ning sinna hakkas levima kristlus. 9. sajandil hakkasid Nuubiasse rändama araablased ja islamiseerisid selle seejärel järk-järgult.\n\nNuubiast sai Egiptus kulda, elevandiluud, viirukit ja eebenipuud, seal toodi ka palgasõdureid ja orje.\n", "id": "ekk_Latn_212842"}
{"text": "Jurjev-Polski\n\nJurjev-Polski (vene Юрьев-Польский) on linn Venemaal Vladimiri oblastis, Jurjev-Polski rajooni keskus. Asub 68 km Vladimirist loodes Kolokša jõe kaldal. Jurjev-Polski on üks Kuldse ringi linnadest.\n\nJurjev-Polski asutas Juri Dolgoruki 1152. aastal. Tema käsul rajati ringikujulise põhiplaaniga kindlus, mida ümbritsesid kuni 7 m kõrgused muldvallid. Linna nimi tuleb Juri Dolgoruki kaitsepühaku püha Jüri nimest ning täiend Polski tuleb sõnast поле (põld), et eristada seda metsade vahel olnud Jurjevist, mis oli tänapäeva Tartu kohal asunud kindluse venekeelne nimi.\n\n1212. aastast oli linn Jurjev-Polski vürstkonna keskus, seda valitses Vsevolod Suurpesa poeg Svjatoslav. Tema valitsusajal ehitati linna Peaingel Miikaeli klooster. 1234 valmis Püha Georgi katedraal.\n\n1340. aastal läks Moskva suurvürstiriigi alluvusse.\n\nAastatel 1238, 1382 ja 1408 rüüstasid linna mongolite väed. 1612 rüüstasid linna Poola väed.\n\n1778. aastal sai maakonnalinnaks Vladimiri kubermangus.\n\n2010. aastani kuulus Jurjev-Polski Venemaa ajalooliste linnade loendisse.\n\nTänapäeval on linn põllumajandusliku piirkonna keskus, kus on toiduainetetööstuse ettevõtted,\n\n2017. aastal oli linnas 18 600 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_212843"}
{"text": "Sven Lidman\n\nSven Fredrik Lidman (11. detsember 1784 Norrköping – 9. märts 1845 Linköping) oli rootsi vaimulik, parlamendi liige ja uurimisreisija.\n\n1800. aastal astus ta Uppsala Ülikooli. Sai sealt 1807. aastal filosoofiamagistri kraadi. 1811. aastal määrati ta Uppsala ülikooli araabia kirjanduse õppejõuks. Samal aastal sai temast ka vaimulik. Aastatel 1811–1817 töötas ta jutlustajana Rootsi diplomaatilises esinduses İstanbulis.\n", "id": "ekk_Latn_212844"}
{"text": "Sanddrif\n\nSanddrif on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Põhja-Kapimaa provintsis Namakwa ringkonnas Richtersveldi vallas. Linn asub Oranje jõe vasakul kaldal, Namiibia piiri ääres.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sanddrifi elanikest värvilisi 78,53%, mustanahalisi aafriklasi 17,37%, valgeid 3,29%, India või Aasia päritolu inimesi 0,22% ja teisi 0,59%. Afrikaani keelt pidas emakeeleks 78,24% inimesi, koosa keelt 12,86%, inglise keelt 1,90% ja tsvana keelt 1,12%.\n", "id": "ekk_Latn_212845"}
{"text": "Otto von Richter\n\nOtto Magnus Johann von Richter (7. september 1755 – 15. detsember 1826 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa kubermangupoliitik, maanõunik. Ta kuulus Richterite aadlisuguvõssa.\n\nTa sai 1789. aastal Eestimaa ülemmaakohtu assessoriks. Aastatel 1797–1826 oli ta Liivimaa rüütelkonna Maanõunike kolleegiumi liige. Aastal 1797 täitis ta Liivimaa aadlimarssali ja aastatel 1822–1824 Liivimaa maamarssali kohuseid.\n\nTa oli kahe mõisa omanik Liivimaal.\n", "id": "ekk_Latn_212846"}
{"text": "Vabatahtlik Atleetide Klubi\n\nVabatahtlik Atleetide Klubi (ka Tallinna Vabatahtlik Atleetide Klubi) oli Tallinnas tegutsenud spordiorganisatsioon. See on ühtlasi esimene teadaolev eestlaste spordiorganisatsioon (registreeriti 1893).\n\nKlubist on teateid alates 1888, kui Gustav Boesbergi juures Heeringa tänaval (tänapäeval Turu tänav) kogunesid raskejõustiklased. Klubi registreeriti ametlikult 1893. Peale Boesbergi juhtis klubi ka Adolf Andruškevitš.\n\nKlubi lõpetas tegevuse 1918.\n\nKlubi liikmete seas olid paljud nimekad eesti raskejõustiklased, nende seas Georg Lurich, Georg Hackenschmidt, Aleksander Aberg.\n", "id": "ekk_Latn_212847"}
{"text": "Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus\n\nEesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus on Tallinnas tegutsev vabadusvõitlejaid ühendav organisatsioon. Ühendus on Eesti Vabadusvõitlejate Liidu liige. Ühenduse kontor asub aadressil Vene tänav 31.\n\nÜhendus asutati 1992.\n\n2004 kuulus ühendusse 988 liiget.\n\nÜhenduse häälekandja on Infoleht, mis ilmub aastast 1998.\n", "id": "ekk_Latn_212848"}
{"text": "Carle Vernet\n\nAntoine Charles Horace Vernet, ka Carle Vernet, (14. august 1758 Bordeaux – 17. november 1836 Pariis) oli prantsuse maalikunstnik, litograaf, animalist, karikaturist ja batalist.\n\nTa õppis maalimist isa käe all. 17-aastaselt sai ta Prix de Rome'i väikese auhinna, 23-aastaselt juba suure auhinna, millega kaasnes võimalus elada kolm kuni viis aastat Roomas auhinna patrooni kulul ja ennast kunstivaldkonnas arendada.\n\nTema paljud teosed on Napoleoni armee (Suur Armee) teemal.\n\n1822. aastal lõi Tartu kunstnik Karl August Senff gravüüri baltisakslasest orientalisti Otto Friedrich von Richteri (1792–1816) portreega, mille Tartu ülikooli rektor Gustav von Ewers lasi avaldada samal aastal Berliinis ilmunud Richteri raamatu \"Wallfahrten im Morgenlande\" frontispissil. Senffi gravüüri aluseks on olnud Carle Vernet' maalitud Richteri portree.\n", "id": "ekk_Latn_212849"}
{"text": "Eesti Vabadussõja muuseum\n\nEesti Vabadussõja muuseum (ka Vabadussõja muuseum) oli Eesti Vabadussõjaga seonduvat eksponeeriv muuseum Tallinnas Vene tänaval. Muuseum eksisteeris 1919-1940.\n\nMuuseumi asutati 1919 sõjavägede ülemjuhataja korraldusel.\n\nKui muuseum 1940 suleti, siis selle kogud läksid ENSV Riiklikule Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumile.\n", "id": "ekk_Latn_212850"}
{"text": "Iskelmä\n\nIskelmä on Soome raadiojaam, mis alustas tegevust 2000. aastal.\n\nKanalil mängitakse uuemat ja vanemat soomekeelset muusikat.\n\nSelle omanik on Bonnier. Kanalit kuuleb Helsingis (96,2 MHz) ja mujal Soomes.\n", "id": "ekk_Latn_212851"}
{"text": "Liina\n\nLiina on naisenimi.\n\n1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Liina 2609 naisel. Liina on Eestis populaarsuselt 56. naisenimi.\n\nKõige populaarsem on eesnimi Liina vanuserühmas 30–34, kus neid on 10 000 elaniku kohta 47,16, ning Saare maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 25,64. Liina on keskmiselt 38 aasta vanune (mediaanvanus on 35).\n", "id": "ekk_Latn_212852"}
{"text": "Emslandi kreis\n\nEmslandi kreis on kreis Saksamaal Alam-Saksi liidumaal. See on nime saanud Emsi jõe järgi.\n\nEmsland külgneb (põhjast ja päripäeva) Leeri, Cloppenburgi ja Osnabrücki kreisiga, Nordrhein-Westfaleni liidumaaga (Steinfurti kreis), Grafschaft Bentheimi kreisiga ning Hollandiga (Drenthe ja Groningeni provints).\n\nKreisi pindala on 2881 km². 31. detsembril 2015 elas seal 319 488 inimest. Kreisikeskus on Meppen.\n\nSuurem osa kreisist on tasane maapiirkond. Ainsad kõrgustikud on Hümmlingis, mis on künklik metsamaa Emsist idas.\n", "id": "ekk_Latn_212853"}
{"text": "Jussoni lomp\n\nJussoni lomp (ka Kriisa tiik) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Kooli ja Valgjärve külas. Veekogu pindala on 1,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 927 m.\n", "id": "ekk_Latn_212854"}
{"text": "Toru lomp\n\nToru lomp (ka Valgjärve tiigid) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Pikareinu külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 428 m.\n", "id": "ekk_Latn_212855"}
{"text": "Madalmaade koolkond\n\nMadalmaade koolkond (inglise keeles ka Franco-Flemish School, Netherlandish School, Burgundian School, Low Countries School, Flemish School, Dutch School või Northern School), ka franko-flaami koolkond on muusikastiil, mis ühendab aastatel 1420–1620 loodud renessanssmuusikat ja seda kirjutanud heliloojaid.\n\nMadalmaade koolkonna keskuseks olid Burgundia Madalmaad ehk piirkond, mis osaliselt kattus tänapäeva Belgia, Hollandi, Luksemburgi ja Põhja-Prantsusmaaga. Aja jooksul levis Madalmaade koolkond ka mujal Euroopas.\n\nMadalmaade koolkonna heliloojad kirjutasid eelkõige vaimulikku polüfoonilist vokaalmuusikat.\n\nMadalaamade koolkonna põhilised muusikažanrid olid missa, motett ja ilmalik laul, mida Prantsusmaal nimetati šansooniks, Itaalias madrigaliks, Inglismaal song'iks ja Saksamaal Lied'iks.\n", "id": "ekk_Latn_212856"}
{"text": "Saarelomp\n\nSaarelomp (ka Toru Saarelomp, Valgjärve tiigid) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Pikareinu külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 546 m. Järves on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_212857"}
{"text": "Peeter Juhalain\n\nPeeter Juhalain (kuni 1935. aastani Peeter Johanson) (15. märts 1904 Abja vald, Viljandimaa – 6. detsember 1984 Seabrook, New Jersey, Ameerika Ühendriigid) oli Eesti sõjaväelane (major).\n", "id": "ekk_Latn_212858"}
{"text": "Emsland\n\nEmsland on piirkond Emsi jõe ääres Alam-Saksimaa lääneosas ja Nordrhein-Westfaleni põhjaosas. See jaguneb niinimetatud Hannoveri ja Vestfaali Emslandiks.\n", "id": "ekk_Latn_212859"}
{"text": "Pikajärv\n\nPikajärv (ka Pikkjärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Pikajärve külas. Veekogu pindala on 9,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1953 m.\n", "id": "ekk_Latn_212860"}
{"text": "Kiisla lomp\n\nKiisla lomp on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Pikajärve külas. Veekogu pindala on 1,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 527 m.\n", "id": "ekk_Latn_212861"}
{"text": "Väike-Keebi järv\n\nVäike-Keebi järv on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Hauka külas. Veekogu pindala on 0,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 128 m.\n", "id": "ekk_Latn_212862"}
{"text": "Keebi järv\n\nKeebi järv on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Hauka külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 392 m.\n", "id": "ekk_Latn_212863"}
{"text": "Tallilomp\n\nTallilomp (ka Aiaste Tallilomp, Tallijärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Aiaste külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 569 m.\n", "id": "ekk_Latn_212864"}
{"text": "Albre järv\n\nAlbre järv (ka Aiaste Albre järv, Kriisa tiik) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Aiaste külas. Veekogu pindala on 1,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 929 m.\n", "id": "ekk_Latn_212865"}
{"text": "Jeruski lomp\n\nJeruski lomp (ka Keebi järv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Valgjärve külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 341 m.\n", "id": "ekk_Latn_212866"}
{"text": "Piigandi Kogrõjärv\n\nPiigandi Kogrõjärv (ka Kogrõjärv, Piigandi Kogrejärv, Mõntsiküla järv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Heisri külas. Veekogu pindala on 2,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 581 m.\n", "id": "ekk_Latn_212867"}
{"text": "Sulõndu järv\n\nSulõndu järv (ka Piigandi tiik) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Piigandi külas. Veekogu pindala on 1,1 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212868"}
{"text": "Lilu järv\n\nLilu järv (ka Lillu järv, Lillo järv, Heinjärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Prangli külas. Veekogu pindala on 1,5 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212869"}
{"text": "Unsajärv\n\nUnsajärv (ka Unsa järv, 1. Veskimõisa järv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Veski külas. Veekogu pindala on 0,6 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212870"}
{"text": "Tsähknä veskijärv\n\nTsähknä veskijärv (ka Tsähkna paisjärv, Tsähkna järv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Häätaru ja Piigaste külas. Veekogu pindala on 0,5 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212871"}
{"text": "Poka veskijärv\n\nPoka veskijärv (ka Poka veehoidla) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Piigaste ja Veski külas. Veekogu pindala on 1,1 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212872"}
{"text": "Osõtsuu järv\n\nOsõtsuu järv (ka Osetsoo järv, Otsesu järv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Krootuse külas. Veekogu pindala on 1,4 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212873"}
{"text": "Sinikahja järv\n\nSinikahja järv (ka Sinikajärv, Sinikaela järv, Soeoru järv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Krootuse külas. Veekogu pindala on 0,4 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212874"}
{"text": "Hanitiik\n\nHanitiik (ka Krootuse veehoidla) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Krootuse külas. Veekogu pindala on 2 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212875"}
{"text": "Piigandi Mustjärv\n\nPiigandi Mustjärv (ka Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Heisri külas. Veekogu pindala on 15 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212876"}
{"text": "Kalmatjärv\n\nKalmatjärv (ka Kalmetu järv, Kalmetjärv, Hurmi järv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Hurmi külas. Veekogu pindala on 5,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1310 m.\n", "id": "ekk_Latn_212877"}
{"text": "Saia järv\n\nSaia järv (ka Põlgaste paisjärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Põlgaste külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 362 m.\n", "id": "ekk_Latn_212878"}
{"text": "Magari järv\n\nMagari järv (ka Magari paisjärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Magari külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 403 m.\n", "id": "ekk_Latn_212879"}
{"text": "Erne järv\n\nErne järv (ka Padari paisjärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Mustakurmu ja Padari külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 840 m.\n", "id": "ekk_Latn_212880"}
{"text": "Mooste Linnajärv\n\nMooste Linnajärv (ka Linnajärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Säässaare külas. Veekogu pindala on 2,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 692 m.\n", "id": "ekk_Latn_212881"}
{"text": "Sikuti järv\n\nSikuti järv (ka Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Kaaru külas. Veekogu pindala on 3,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1002 m.\n", "id": "ekk_Latn_212882"}
{"text": "Latõrna järv\n\nLatõrna järv (ka Soe järv, Miiaste turbakarjäär) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Miiaste külas. Veekogu pindala on 1,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 988 m.\n", "id": "ekk_Latn_212883"}
{"text": "Vihatjärv\n\nVihatjärv on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Kanassaare külas. Veekogu pindala on 2,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 669 m.\n", "id": "ekk_Latn_212884"}
{"text": "Paklajärv\n\nPaklajärv (ka Kauksi Külajärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Kanassaare ja Kauksi külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 441 m.\n", "id": "ekk_Latn_212885"}
{"text": "Kanassaare järv\n\nKanassaare järv (ka Kanasaare järv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Kanassaare külas. Veekogu pindala on 1,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 634 m.\n", "id": "ekk_Latn_212886"}
{"text": "Rehäjärv\n\nRehäjärv (ka Rihajärv) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Ruusa külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 342 m.\n", "id": "ekk_Latn_212887"}
{"text": "Viira järv\n\nViira järv on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Himmaste ja Vanakülas. Veekogu pindala on 3,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 842 m.\n", "id": "ekk_Latn_212888"}
{"text": "Himmaste turbatiik\n\nHimmaste turbatiik on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Himmaste külas. Veekogu pindala on 1,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1138 m.\n", "id": "ekk_Latn_212889"}
{"text": "Sanksaarõ järv\n\nSanksaarõ järv (ka Suursoo Saarjärv, Suursoo järv, Sänksaare järv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Himmaste ja Vanakülas. Veekogu pindala on 1,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 581 m.\n", "id": "ekk_Latn_212890"}
{"text": "Kiisa järv\n\nKiisa järv (ka Holvandi Kiisajärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Kiisa külas. Veekogu pindala on 1,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 719 m.\n", "id": "ekk_Latn_212891"}
{"text": "Lutsu Palojärv\n\nLutsu Palojärv (ka Palojärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Lutsu külas. Veekogu pindala on 4,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1103 m.\n", "id": "ekk_Latn_212892"}
{"text": "Uibo Linajärv\n\nUibo Linajärv (ka Kastjärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Uibujärve külas. Veekogu pindala on 0,5 ha ja kaldajoone pikkus 269 m.\n", "id": "ekk_Latn_212893"}
{"text": "Kastijärv\n\nKastijärv (ka Kalajärv, Mudajärv, Kolajärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Partsi ja Uibujärve külas. Veekogu pindala on 1,1 ha ja kaldajoone pikkus 431 m.\n", "id": "ekk_Latn_212894"}
{"text": "Virosi järv\n\nVirosi järv (ka Viroste järv, Viruste järv, Viiruste järv) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Võiardi külas. Veekogu pindala on 11,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 3023 m.\n", "id": "ekk_Latn_212895"}
{"text": "Partsi Mõisajärv\n\nMõisajärv (ka Partsi Mõisajärv, Partsi järv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Partsi külas. Veekogu pindala on 2 ha ja kaldajoone pikkus 874 m.\n", "id": "ekk_Latn_212896"}
{"text": "Kõrdsijärv\n\nKõrdsijärv (ka Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Partsi Kõrtsijärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Partsi külas ja pindala 3,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 808 m.\n", "id": "ekk_Latn_212897"}
{"text": "Pikämäe järv\n\nPikämäe järv (ka Pikamäe järv, Partsi külajärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Partsi külas. Veekogu pindala on 7,4 ha ja kaldajoone pikkus 1738 m. Järvest voolab läbi Lutsu jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_212898"}
{"text": "Partsi Neitsijärv\n\nNeitsijärv (ka Partsi Neitsijärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Uibujärve külas. Veekogu pindala on 0,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 281 m..\n", "id": "ekk_Latn_212899"}
{"text": "Paabu lomp\n\nPaabu lomp (ka Meelva paisjärv) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Meelva ja Mägiotsa külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 309 m.\n", "id": "ekk_Latn_212900"}
{"text": "Kõrvõ lomp\n\nKõrvõ lomp (ka Naha tiik) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Naha külas. Veekogu pindala on 0,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 249 m.\n", "id": "ekk_Latn_212901"}
{"text": "Tsuura lomp\n\nTsuura lomp (ka Räpina poldri tiik) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Raigla külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 996 m.\n", "id": "ekk_Latn_212902"}
{"text": "Määrästü turbatiik\n\nMäärästü turbatiik on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Saarekülas. Veekogu pindala on 2,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 963 m.\n", "id": "ekk_Latn_212903"}
{"text": "Voki järv\n\nVoki järv on järv Valga maakonnas Otepää vallas Koigu külas. Veekogu pindala on 16,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2599 m.\n", "id": "ekk_Latn_212904"}
{"text": "Sinikejärv\n\nSinikejärv (ka Sinike järv, Sinikjärv, Sinika järv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Koigu ja Truuta külas. Veekogu pindala on 0,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 388 m.\n", "id": "ekk_Latn_212905"}
{"text": "Lubjaahujärv\n\nLubjaahujärv (ka Lubjajärv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Koigu ja Truuta külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 608 m.\n", "id": "ekk_Latn_212906"}
{"text": "Kuhamu järv\n\nKuhamu järv on järv Valga maakonnas Otepää vallas Kaurutootsi ja Vidrike külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 419 m.\n", "id": "ekk_Latn_212907"}
{"text": "Koigu Kogrõjärv\n\nKogrõjärv (ka Koigu Kogrõjärv, Koigu Kogrejärv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Koigu külas. Veekogu pindala on 1,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 559 m.\n", "id": "ekk_Latn_212908"}
{"text": "Laatrõjärv\n\nLaatrõjärv (ka Ruusa järv, Laatre järv) on järv Võru maakonnas Antsla vallas Koigu külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 328 m.\n", "id": "ekk_Latn_212909"}
{"text": "Ploomi lump\n\nPloomi lump on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Karste külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 273 m.\n", "id": "ekk_Latn_212910"}
{"text": "Marana lump\n\nMarana lump on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Mügra külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 335 m.\n", "id": "ekk_Latn_212911"}
{"text": "Perätsjärv\n\nPerätsjärv (ka Peratsjärv, Peratjärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Jõksi külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 446 m.\n", "id": "ekk_Latn_212912"}
{"text": "Lõo järv\n\nLõo järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Mäessaare külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 237 m.\n", "id": "ekk_Latn_212913"}
{"text": "Liinu järv\n\nLiinu järv (ka Liinujärv, Liinajärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Kooraste külas ja Valga maakonnas Otepää vallas Truuta ja Koigi külas. Veekogu pindala on 4,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1004 m.\n", "id": "ekk_Latn_212914"}
{"text": "Laanõperä lump\n\nLaanõperä lump on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Kooraste külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 883 m.\n", "id": "ekk_Latn_212915"}
{"text": "Linnõjärv\n\nLinnõjärv (ka Erastvere Linajärv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Erastvere külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 353 m.\n", "id": "ekk_Latn_212916"}
{"text": "Kooraste Linajärv\n\nLinajärv (ka Kooraste Linajärv, Väike järv) on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Kooraste külas. Veekogu pindala on 3,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 673 m.\n", "id": "ekk_Latn_212917"}
{"text": "Kooraste paisjärv\n\nKooraste paisjärv on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Kooraste külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 573 m. Järves on kaks saart.\n", "id": "ekk_Latn_212918"}
{"text": "Üüvjärv\n\nÜüvjärv on järv Põlva maakonnas Kanepi vallas Rebaste külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 222 m.\n", "id": "ekk_Latn_212919"}
{"text": "Vardja järv\n\nVardja järv (ka Aleksandri järv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Vardja ja Pragi külas. Veekogu pindala on 1,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 600 m.\n", "id": "ekk_Latn_212920"}
{"text": "Tilsi Kõrbjärv\n\nKõrbjärv (ka Tilsi Kõrbjärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Tilsi külas. Veekogu pindala on 11,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1632 m.\n", "id": "ekk_Latn_212921"}
{"text": "Kundsa järv\n\nKundsa järv on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Pragi külas Orajõel. Veekogu pindala on 2,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1555 m.\n", "id": "ekk_Latn_212922"}
{"text": "Vana-Koiola järv\n\nVana-Koiola järv (ka Koiola järv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Vana-Koiola külas. Veekogu pindala on 7,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1312 m.\n", "id": "ekk_Latn_212923"}
{"text": "Suujärv\n\nSuujärv (ka Vana-Koiola Suujärv, Vana-Koiola Soojärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Vana-Koiola külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 575 m.\n", "id": "ekk_Latn_212924"}
{"text": "Tinapuu järv\n\nTinapuu järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Tagakülas. Veekogu pindala on 1,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 618 m.\n", "id": "ekk_Latn_212925"}
{"text": "Aurora (LAV)\n\nAurora on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis West Coasti ringkonnas Bergrivieri vallas.\n\nLinn on asutatud 1906. aastal ja on saanud nime Vana-Rooma koidujumalanna Aurora järgi.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Aurora elanikest värvilisi 67,47%, valgeid 31,49%, mustanahalisi aafriklasi 0,52% ja India või Aasia päritolu inimesi 0,35%. Afrikaani keelt pidas emakeeleks 92,31% ja inglise keelt 6,41%.\n", "id": "ekk_Latn_212926"}
{"text": "Pütäljärv\n\nPütäljärv on järv Võru maakonnas Võru vallas Loosu külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 421 m.\n", "id": "ekk_Latn_212927"}
{"text": "Oha järv\n\nOha järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Navi külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 487 m.\n", "id": "ekk_Latn_212928"}
{"text": "Kogõrjärv\n\nKogõrjärv (ka Tsopa Kogõrjärv, Tsopa Kogrejärv, Kogerjärv, Navi järv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Navi külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 424 m.\n", "id": "ekk_Latn_212929"}
{"text": "Võrumõisa Mustjärv\n\nMustjärv (ka Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv) on järv Võru maakonnas Võru linnas. Veekogu pindala on 1,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 708 m.\n", "id": "ekk_Latn_212930"}
{"text": "Hola lump\n\nHola lump (ka Võrumõisa tiik) on järv Võru maakonnas Võru vallas Võrumõisa külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 983 m.\n", "id": "ekk_Latn_212931"}
{"text": "Sika järv\n\nSika järv on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Andre külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 509 m.\n", "id": "ekk_Latn_212932"}
{"text": "Peri järv\n\nPeri järv (ka Tromsi veehoidla) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Peri külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 606 m.\n", "id": "ekk_Latn_212933"}
{"text": "Metste järv\n\nMetste järv on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Metste külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 888 m.\n", "id": "ekk_Latn_212934"}
{"text": "Kunna järv\n\nKunna järv (ka Tännassilma paisjärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Tännassilma külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 683 m.\n", "id": "ekk_Latn_212935"}
{"text": "Leevi Mustjärv\n\nMustjärv (ka Leevi Mustjärv) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Leevi külas. Veekogu pindala on 2,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 684 m.\n", "id": "ekk_Latn_212936"}
{"text": "Viinakuajärv\n\nViinakuajärv (ka Leevi Viinakuajärv, Viinakoja järv) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Leevi külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 582 m.\n", "id": "ekk_Latn_212937"}
{"text": "Annõ järv\n\nAnnõ järv (ka Tsolgo Annõ järv, Annejärv, Plaado järv, Anne-Peetri järv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Pille külas. Veekogu pindala on 0,5 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212938"}
{"text": "Tsolgo Kogrõjärv\n\nKogrõjärv (ka Tsolgo Kogrõjärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Pille külas. Veekogu pindala on 0,2 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212939"}
{"text": "Tsolgo Pikkjärv\n\nPikkjärv (ka Tsolgo Pikkjärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Tsolgo külas. Veekogu pindala on 9 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212940"}
{"text": "Tsolgo Kõverjärv\n\nKõvvõrjärv (ka Tsolgo Kõvvõrjärv, Tsolgo Kõverjärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Tsolgo külas. Veekogu pindala on 1,6 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212941"}
{"text": "Kääpa Palojärv\n\nPalojärv (ka Kääpa Palojärv, Kääpa Palujärv, Linaleo järv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Kääpa külas. Veekogu pindala on 0,4 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212942"}
{"text": "Riebeek West\n\nRiebeek West (afrikaani keeles Riebeek-Wes) on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis West Coasti ringkonnas Swartlandi vallas.\n\nRiebeek West on asutatud 1858. aastal.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Riebeek Westi elanikest värvilisi 83,63%, valgeid 10,48%, mustanahalisi aafriklasi 5,08%, India või Aasia päritolu inimesi 0,62% ja teisi 0,18%. Afrikaani keelt pidas emakeeleks 93,53% inimesi, inglise keelt 4,15%, sotho keelt 0,87% ja koosa keelt 0,60%.\n", "id": "ekk_Latn_212943"}
{"text": "Plotina järv\n\nPlotina järv (ka Kahkva tiik) on järv Võru maakonnas Setomaa vallas Kahkva külas. Veekogu pindala on 1,9 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212944"}
{"text": "Riebeek-Kasteel\n\nRiebeek-Kasteel on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis West Coasti ringkonnas Swartlandi vallas.\n\nRiebeek-Kasteel on asutatud 1861. aastal.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Riebeek-Kasteeli elanikest värvilisi 70,9%, valgeid 15,2%, mustanahalisi 12,4%, India või Aasia päritolu inimesi 0,8% ja teisi 0,7%. Afrikaani keelt pidas emakeeleks 83,6% inimesi, koosa keelt 6,8%, inglise keelt 6,5% ja teisi keeli 3,1%.\n", "id": "ekk_Latn_212945"}
{"text": "Now You're Gone – The Album\n\nNow You're Gone – The Album on Basshunter stuudioalbum. Albumi andis välja Hard2Beat 14. juuli 2008.\n", "id": "ekk_Latn_212946"}
{"text": "Libateisik\n\nLibateisik või libakaksik (saksa keeles Doppelgänger 'topeltkäija') on inimese mittebioloogiline teisik või kaksik, mida on väidetavalt näinud inimene ise või teised inimesed. Seda paranormaalset nähtust peetakse kummituslikuks ja õnnetust ettekuulutavaks. Mõnes muistendis samastatakse viirastuvat olendit kaksikkurjusega, tänapäeval kasutatakse ka sõna võõrkaksik.\n\nÜks tuntumaid libateisiku juhtumeid on seotud prantslanna Emilie Sagéega, kes oli 1845. aastal 32-aastaselt Liivimaa kubermangus kooliõpetaja. Erinevatel andmetel oli ta juba vähemalt tosin korda kooli vahetanud. Volmari lähistel Pensionat von Neuwelckes olid kümned kooliõpilased tunnistajaks tema samaaegsele kaksikule. Juhtumi ainsaks informandiks oli Kuressaarest pärit Julie von Güldenstubbe, kes 1859. aastal Pariisis rääkis sellest detailselt Ameerika poliitikule ja diplomaadile Robert Dale Owenile. Lugu ilmus juba järgmisel aastal Londonis ja Philadelphias tema teoses \"Footfalls on the Boundary of Another World\", kust see on levinud üle maailma.\n\nOma libateisikuid või libakaksikuid olevat näinud ja kirjeldanud ka Elizabeth I, Katariina II, Johann Wolfgang von Goethe, Percy Bysshe Shelley, Abraham Lincoln jt.\n\nSõna doppelgänger on inglise keeles hakatud sageli kasutama üldisemas ja neutraalsemas tähenduses (eriti slängis), et kirjeldada isikut, kes füüsiliselt või käitumuslikult sarnaneb teise inimesega.\n\nTurundusmaastikul kasutatakse sõna doppelgänger kirjeldamaks olukorda, mille puhul tarbijad seavad kahtluse alla kaubamärgi autentsuse ja tegutsemismotiivid ning loovad selle ilmestamiseks kaubamärgi antikampaania, viidates seejuures kaubamärgi puudustele või ebaaususele. Näiteks 2008. aastal toimus viraalne veebikampaania FUH2, mille eesmärk oli vastanduda General Motorsi Hummeri linnamaasturi (SUV) reklaamikampaaniale \"Like Nothing Else\". Kui General Motorsi kampaania peasõnum oli rõhutada Hummeri suurust ja võimsust, millele ei saa miski vastu, siis FUH2 doppelgänger-kampaania naeruvääristas Hummeri loojaid ja omanikke, kuna selle mudeli kasutamiseks on vaja tarbida suurtes kogustest kütust, mis on äärmiselt keskkonnavaenulik käitumine.\n", "id": "ekk_Latn_212947"}
{"text": "Teisik\n\nTeisik on kellegagi või millegagi välimuselt väga sarnane olend või ese, keegi või miski teine samasugune (ka ehituselt, kujult, vaateilt, iseloomult).\n", "id": "ekk_Latn_212948"}
{"text": "Aglona leivamuuseum\n\nAglona leivamuuseum (läti keeles Aglonas maizes muzejs) on eramuuseum Lätis Preiļi piirkonnas Aglona külas. See on Baltimaade ainus muuseum, kus käsitletakse teraviljakasvatuse ja leivaga seotud ajalugu. Muuseumi omanik ja giid on Vija Kudiņa.\n", "id": "ekk_Latn_212949"}
{"text": "Saron\n\nSaron on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis Cape Winelandsi ringkonnas Drakensteini vallas.\n\nLinn on saanud alguse 1848. aastal rajatud misjonijaamast. Linnaõigused sai Saron 1929. aastal.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Saroni elanikest värvilisi 97,28%, mustanahalisi aafriklasi 1,85%, India või Aasia päritolu inimesi 0,23%, valgeid 0,08% ja teisi 0,56%. Afrikaani keelt pidas emakeeleks 96,84% inimesi ja inglise keelt 0,96%.\n", "id": "ekk_Latn_212950"}
{"text": "Riia Riiklik Tehnikum\n\nRiia Riiklik Tehnikum (läti keeles Rīgas Valsts tehnikums, lühendatult RVT) on tehnikum Riias aadressil Valdemāra iela 1c. RVT rektor on Dagnija Vanaga.\n\nRVT asutati 29. detsembril 1919.\n", "id": "ekk_Latn_212951"}
{"text": "Wilderness\n\nWilderness (afrikaani keeles Wildernis) on linn Lõuna-Aafrika Vabariigis Lääne-Kapimaa provintsis Garden Route'i ringkonnas. Linn asub India ookeani rannikul, George'ist umbes 7 km ida pool.\n\nWilderness on rajatud 1877. aastal.\n\nLõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Wildernessi elanikest värvilised 47,21%, valgeid 38,53%, mustanahalisi aafriklasi 11,96%, India või Aasia päritolu inimesi 0,55% ja teisi 1,75%. Afrikaani keelt pidas emakeeleks 68,53% inimesi, inglise keelt 23,67% ja koosa keelt 4,90%.\n", "id": "ekk_Latn_212952"}
{"text": "Vabaduse kell\n\nVabaduse kell on Tallinnas Vabaduse väljakul asuv mälestussammas. Samba kavandas Leonhard Lapin ja see avati 20. detsembril 2003.\n\nMustal marmoralusel kõrguvad kaks 12-meetrist sammast – sinine metallist ja valge paekivist. Koos sümboliseerivad nad igavikulisust (must), kaasaega (sinine) ja vabadusideaale (valge). Kunstnike ja arhitektide liidud protesteerisid, kuna väljaku planeeringut polnud ikka veel kehtestatud.\n", "id": "ekk_Latn_212953"}
{"text": "Juan Cazares\n\nJuan Ramón Cazares Sevillano (sündinud 3. aprillil 1992 Quinindés) on Ecuadori jalgpallur, poolkaitsja. Ta mängib Brasiilia esiliigaklubis Santos.\n\nCazares alustas klubikarjääri 2009. aastal Ecuadori esiliigaklubis Independiente DV. Aasta hiljem suundus Argentinasse, liitudes River Platega. Läbimurre õnnestus tal teha hooajal 2013–2014 Argentina esiliigaklubis Banfield, kellega ta 2014. ja 2015. aastal hooajal mängis Argentina kõrgliigas.\n\n2015. aasta detsembris sõlmis ta lepingu Brasiilia kõrgliigaklubiga Atlético Mineiro. Debüüdi klubi särgis tegi ta 24. veebruaril 2016 Copa Libertadorese mängus oma kunagise koduklubi Independiente DV vastu. Esimese värava lõi ta klubi meeskonnas sama aasta 17. märtsil Copa Libertadorese mängus Tšiili klubi Colo-Colo vastu. Esimese värava Brasiilia kõrgliigas lõi ta kohe esimeses voorus 15. mail kodumängus Santose vastu. 2016. aasta hooajal oli ta kõikide mängude peale kümne väravaga Atlético Mineiro paremuselt neljas väravakütt. 2018. aastal tegi ta Brasiilia kõrgliigas veelgi parema hooaja, lüües kokku kaheksa väravat.\n\n2020. aasta septembris sõlmis ta lepingu Brasiilia kõrgliigaklubiga Corinthians. 2021. aastal siirdus ta samasse liigase kuuluvasse klubisse Fluminense.\n\n2022. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Ukraina kõrgliigaklubiga Harkivi Metalist. Seoses 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa sissetungiga Ukrainasse läks Cazares 2022. aasta aprillis laenule Argentina kõrgliigaklubisse Independiente, millega liitus ta püsivalt sama aasta juulis. 2023. aasta teises pooles mängis ta Brasiilia kõrgliigaklubis América Mineiro.\n\n2024. aasta jaanuaris sõlmis ta üheaastase lepingu Santosega.\n", "id": "ekk_Latn_212954"}
{"text": "Uus Tare\n\nUus Tare oli Tallinnas tegutsenud elamuehitusühing, mis 1932–1933 ehitas korterelamuid Maasika ja Vaarika tänavale. Sel ajal sellesse piirkonda ehitatud elamud on Eesti ainus näide funktsionalistlikust näidisasumist.\n", "id": "ekk_Latn_212955"}
{"text": "Uljaste Purjetajate Ordu\n\nUljaste Purjetajate Ordu (saksa keeles Orden Kühner Segler) oli Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus, mille asutas 1820 Tallinnas kaupmees Carl Krafft. Ordu asutati eesmärgiga korraldada seltskondlikke lõbusõite ja leida Tallinna lahe juures sobivaid randumispaikasid.\n\nOrdul oli 26 liiget ja neile kuulus 4 purjekat.\n\n1821 lahkus Krafft Tallinnast. Aastast 1822 pole ordu tegevuse kohta enam teateid.\n", "id": "ekk_Latn_212956"}
{"text": "Rahandusministeeriumi kantsler\n\nRahandusministeeriumi kantsler on Eesti avaliku teenistuse tippjuht, kelle ülesanne on juhtida rahandusministeeriumi.\n", "id": "ekk_Latn_212957"}
{"text": "Rahvusvaheline Kabeföderatsioon (IDF)\n\nRahvusvaheline Kabeföderatsioon (inglise keeles International Draughts Federation; lühend IDF; vene keeles Международная федерация шашек) on rahvusvaheline spordiorganisatsioon 64-ruudulise kabe edendamiseks.\n\nIDF asutati 2012. aasta septembris Balčikis Dobriči piirkonnas Bulgaarias. Föderatsiooni peakorter asub Peterburis. Koduleht on kakskeelne (vene ja inglise keeles). Juhatusse kuulub 9 liiget: 7 liiget Venemaalt, 1 liige Valgevenest ja 1 Usbekistanist.\n\nIDF-i liikmeskonda kuulub 25 riiki Euroopast (sealhulgas Eesti), 17 riiki Aasiast, 15 riiki Aafrikast, 5 riiki Ameerikast (sealhulgas USA ja Brasiilia) ning Austraalia.\n\nIDF korraldab üle aasta (paaritutel aastatel) maailmameistrivõistlusi ja paarisaastatel Euroopa meistrivõistlusi. Juunioride ja noorte meistrivõistlused toimuvad igal aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212958"}
{"text": "Ukraina teeneline meistersportlane\n\nUkraina teeneline meistersportlane (ukraina keeles Заслужений майстер спорту України) on nimetus (kuni 2006 aunimetus) spordi valdkonnas Ukrainas.\n\nAunimetus asutati 1992. aastal. Aunimetusega kaasneb rinnamärk. Rinnamärgid on nummerdatud. Märgi number 1 omanikuks sai 1993. aastal Sergi Bubka.\n\n2006. aastal kehtestati Ukrainas ühtne spordiklassifikatsioon.\n\nEnne 1991. aastat kuulus Ukraina Nõukogude Liidu koosseisu ja Ukraina NSV väljapaistvamad sportlased said NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetuse. Nii näiteks ukraina tippkergejõustiklane Sergi Bubka sai selle aunimetuse 1983. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_212959"}
{"text": "Yimmi Chará\n\nYimmi Javier Chará Zamora (sündinud 2. aprillil 1991 Calis) on Colombia jalgpallur, poolkaitsja. Ta mängib Major League Socceri klubis Portland Timbers.\n\nChará alustas klubikarjääri kodumaa klubis Centauros Villavicencio. 2010. aastal liitus ta Colombia kõrgliiga klubiga Deportes Tolima, mille põhikoosseisu murdis ta ennast 2012. aasta hooajal. 2015. aasta alguses liitus ta Mehhiko kõrgliiga klubiga Monterrey. 2015. aasta hooaja teises pooles oli ta laenul kodumaa klubis Atlético Nacional, millega tuli Colombia sügishooaja meistriks. Hooaja 2015–2016 teise poole veetis ta Mehhiko kõrgliiga klubis Dorados de Sinaloa. Hooajal 2016–17 mängis ta taas Monterreys. 2017. aasta juulis suundus ta taas kodumaale, liitudes Atlético Junioriga. 2017. aasta sügishooajal lõi ta Colombia kõrgliigas 11 väravat, millega oli ta koos kolme teise mängijaga liiga suurim väravakütt. Lisaks võideti 2017. aastal Colombia karikas.\n\n2018. aasta juunis sõlmis ta Brasiilia kõrgliiga klubiga Atlético Mineiro lepingu viieks aastaks. Esimese värava klubis särgis lõi ta 22. juulil kohe oma esimeses liigamängus Palmeirase vastu.\n\n2020. aasta jaanuaris liitus ta Portland Timbersiga.\n\nTema vend Diego Chará on samuti jalgpallur.\n", "id": "ekk_Latn_212960"}
{"text": "Eugenio Mena\n\nEugenio Esteban Mena Reveco (sündinud 18. juulil 1988 Viña del Maris) on Tšiili jalgpallur, Kaitsja (jalgpall)kaitsja. Ta mängib Argentina klubis Racing.\n\nMena alustas klubikarjääri 2008. aastal kodumaa klubis Santiago Wanderers. 2010. aastal liitus ta teise Tšiili kõrgliiga klubiga, Club Universidad de Chile. Ta tuli sellega kolmel korral Tšiili meistriks. Lisaks võideti 2011. aastal Lõuna-Ameerika klubide karikavõistlused Copa Sudamericana ja hooajal 2012–2013 Tšiili karikas.\n\n2013. aastal liitus ta Brasiilia kõrgliiga klubiga Santos. Pärast seda mängis on ta mänginud veel mitmes Brasiilia kõrgliiga klubis, liitudes viimasena 2018. aasta jaanuaris Bahiaga. 2018. aasta juulis sõlmis ta lepingu Argentina kõrgliiga klubiga Racing.\n", "id": "ekk_Latn_212961"}
{"text": "Uno Pohrt\n\nUno Pohrt (31. jaanuar 1873 Kuramaa – 31. mai 1927 Viljandi) oli eesti insener ja ettevõtja.\n\nUno Pohrt õppis Miitavi (Jelgava) reaalkoolis, mille järel töötas Kõpus Luisenhütte masinavabrikus õpilase-praktikandina. Seejärel õppis Charlottenburgi tehnikainstituudis (tänapäeval Berliini Tehnikaülikool), mille lõpetas inseneri kutsega.\n\nTöötas Jekaterinoslavi ja Marinopoli vabrikutes insenerina. 1900. aastal naasis Luisenhütte vabrikusse ja töötas seal juhatajana kuni 1903. aastani. Ehitas Viljandisse Kantrekülla Uno Pohrti masinavabriku, mis alustas tööd 1904. aastal. 1910. aastal konstrueeris Pohrti propelleriga mootorsaani, mis tol ajal suurt vastukaja leidis.\n\n1919. aastal tabas Pohrti halvatus, millest ta aegamööda taastus ja jätkas vabriku juhtimist. 1927. aastal tabas teda järgmine halvatus, mille tagajärjel Pohrt suri.\n", "id": "ekk_Latn_212962"}
{"text": "Spordi Arbitraažikohus\n\nSpordi Arbitraažikohus (prantsuse keeles Tribunal arbitral du sport; lühend TAS; inglise keeles Court of Arbitration for Sport; lühend CAS) on rahvusvaheline arbitraažikohus vaidluste lahendamiseks spordi valdkonnas. Peakorter asub Lausanne'is.\n\nSpordiarbitraažikohtu loomise eestvedaja oli Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Juan Antonio Samaranch. 1984. aastal kinnitas ROK loodava kohtu põhikirja.\n", "id": "ekk_Latn_212963"}
{"text": "Uno Pohrti masinavabrik\n\nUno Pohrti masinavabrik oli masinaid tootev vabrik Viljandis Kantrekülas.\n\nVabriku asutas 1904. aastal (teistel andmetel 1905. aastal) insener Uno Pohrt, kes juhtis seda kuni oma surmani. Osa vabriku algsest sisustusest pärines 1903. aastal mahapõlenud Kõpu \"Luisenhütte\" vabrikust, kus Pohrt tehnilise juhatajana töötas. Pärast Pohrti surma 1927. aastal läks ettevõte tema pärijate kätte, sattus raskustesse, pankrotistus 1934. aastal ja likvideeriti 1937. aastal.\n\nVabrik tegeles peamiselt põllumajandustehnika tootmisega, valmistati saeveskite sisustust, lokomobiile, rehepeksumasinaid jms. Vabrikus valmis 1911. aastal esimene isesõitja lokomobiil Venemaa Keisririigis, samuti mootorsaan, mis oli maailmas esimeste hulgas.\n", "id": "ekk_Latn_212964"}
{"text": "Koolikell\n\nKoolikell on kell õppetunni alguse ja lõpu teatamiseks koolis. Koolikella antav märguanne erineb kooliti. See võib olla näiteks sireen, elektroonse kella helin, kellamäng, lühike muusikapala. Koolides, kus õpivad erivajadustega lapsed (näiteks kurdid), täidavad koolikella ülesannet enamasti käega antavad viiped.\n", "id": "ekk_Latn_212965"}
{"text": "Maie\n\nMaie on eesti naisenimi.\n\n2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Maie 3580 naisel. Maie oli populaarsuselt 26. naisenimi. Maie oli keskmiselt 69 aasta vanune (mediaanvanus oli 70). Kõige populaarsem oli eesnimi Maie vanuserühmas 75–79, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 155,90.\n\nMaie nimepäev on 2. mai.\n", "id": "ekk_Latn_212966"}
{"text": "Viimane koolikell\n\nViimane koolikell (vene keeles последний звонок) on abiturientide sündmus, mida enamasti peetakse 25. mail. Sündmus on levinud Venemaa ja teiste Ida-Euroopa riikide keskkoolides. Sündmus toimub pärast õppetöö lõppu ja enne lõpueksameid.\n", "id": "ekk_Latn_212967"}
{"text": "Epp\n\nEpp on eesti naisenimi. Varem on see olnud kasutusel ka mehenimena.\n\n2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Epp 683 naisel. Epp oli populaarsuselt 240. naisenimi. Epp oli keskmiselt 47 aasta vanune (mediaanvanus oli 49). Kõige populaarsem oli eesnimi Epp vanuserühmas 50–54, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 8,65.\n\nEpu nimepäev on 13. oktoober.\n", "id": "ekk_Latn_212968"}
{"text": "Hümmling\n\nHümmling (Homelinghen, hömil – 'väike kivi') on pinnamoreeniga maastik, kuni 73 m üle merepinna, Emslandi piirkonnas Põhja-Saksa madalikul Saksamaa Alam-Saksi liidumaa lääneosas.\n", "id": "ekk_Latn_212969"}
{"text": "Andrew Feustel\n\nAndrew Jay Feustel (sündinud 25. augustil 1965) on Ameerika Ühendriikide geofüüsik ja endine NASA astronaut.\n\nTa valiti astronaudiks juulis 2000 ja tema esimene missioon oli STS-125, mis startis mais 2009. See oli Hubble'i kosmoseteleskoobi viimane hooldusmissioon ning Feustel käis missiooni raames kolm korda avakosmoses. Tema teine missioon oli STS-134, mis oli Space Shuttle'i programmi eelviimane missioon. Feustel valiti 55./56. ekspeditsiooni liikmeks ja ta oli kuni oktoobrini 2018 Rahvusvahelise Kosmosejaama komandör.\n\nFeustel lahkus NASAst juulis 2023.\n", "id": "ekk_Latn_212970"}
{"text": "Jefferson (jalgpallur)\n\nJefferson de Oliveira Galvão (enam tuntud lihtsalt nime all Jefferson; sündinud 2. jaanuaril 1983 São Vicentes) on Brasiilia endine jalgpallur, väravavaht.\n\nJefferson alustas klubikarjääri kodumaa klubis Cruzeiro. Aastatel 2003–2005 oli ta laenul teises Brasiilia klubis, Botafogos. Aastad 2005–2009 mängis ta Türgi kõrgliiga klubides Trabzonspor ja Konyaspor.\n\n2009. aasta augustis naasis ta Botafogosse. Ta tuli klubiga kolmel hooajal Rio de Janeiro osariigi meistriks ning valiti hooaegadel 2011 ja 2014 Brasiilia kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu. Ta lõpetas karjääri 2018. aasta novembris.\n\nTa on Botafogo üks legende, kes on mänginud klubi meeskonnas enam kui 450 ametlikus mängus. Temast enam mänge on Botafogo meeskonnas pidanud ainult Brasiilia 20. sajandi jalgpalli suurlegendid Nílton Santos ja Garrincha.\n", "id": "ekk_Latn_212971"}
{"text": "Leonardo Valencia\n\nLeonardo Felipe Valencia Rossel (sündinud 25. aprillil 1991 Santiagos) on Tšiili jalgpallur, kes mängib poolkaitsjana Tšiili kõrgliiga klubis Colo-Colo.\n\nTa alustas klubikarjääri kodumaa klubis Universidad de Chile. Läbimurde saavutas ta 2012. aastal klubis Unión La Calera.\n\nAastatel 2017–2019 mängis ta Brasiilia kõrgliiga klubis Botafogo.\n", "id": "ekk_Latn_212972"}
{"text": "Emsbüren\n\nEmsbüren on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Emslandi kreisis.\n\nValla pindala on 139,31 km². 31. detsembril 2015 elas seal 9939 inimest. Vald asub Emsi jõe ääres, umbes 15 km Lingenist lõunas ja 15 km Rheinest loodes.\n\nSeal asub Leschede raudteejaam.\n", "id": "ekk_Latn_212973"}
{"text": "Gatito Fernández\n\nRoberto Júnior Fernández Torres (sündinud 29. märtsil 1988 Asunciónis) on Paraguay jalgpallur, väravavaht. Ta mängib Brasiilia kõrgliiga klubis Botafogo.\n\nTema isa Roberto Fernández oli samuti väravavaht ja kuulus enam kui kümme aastat Paraguay koondisse.\n", "id": "ekk_Latn_212974"}
{"text": "Geeste\n\nGeeste on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Emslandi kreisis.\n\nValla pindala on 133,07 km². 31. detsembril 2015 elas seal 11 231 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_212975"}
{"text": "Vahtsõnõ järv\n\nVahtsõnõ järv (ka Verioramõisa Vahtsõnõ järv) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Verioramõisa külas. Veekogu pindala on 0,6 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212976"}
{"text": "Leeväti järv\n\nLeeväti järv (ka Leevati järv, Nohipalu järv, Nohipalojärv) on järv Põlva maakonnas Räpina vallas Nohipalo külas. Veekogu pindala on 3 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212977"}
{"text": "Väikujärv\n\nVäikujärv (ka Kõvera Väikujärv, Kõvera Väikejärv, Mustajärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Riihora külas. Veekogu pindala on 0,9 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212978"}
{"text": "Joosu Savijärv\n\nSavijärv (ka Joosu Savijärv) on järv Põlva maakonnas Põlva vallas Joosu külas. Veekogu pindala on 8,9 ha.\n", "id": "ekk_Latn_212979"}
{"text": "Kuiv seadus\n\nKuiv seadus on alkohoolsete jookide tarbimist, müüki ning tootmist täielikult või osaliselt keelustav seadus.\n", "id": "ekk_Latn_212980"}
{"text": "Andsu Peräjärv\n\nPeräjärv (ka Andsu Peräjärv, Andsu Perajärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas. Veekogu pindala on 1,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 547 m.\n", "id": "ekk_Latn_212981"}
{"text": "Andsu Edejärv\n\nEdejärv (ka Andsu Edejärv, Jaanijärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas. Veekogu pindala on 1,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 532 m.\n", "id": "ekk_Latn_212982"}
{"text": "Kaasjärv\n\nKaasjärv on järv Võru maakonnas Võru vallas Sika külas. Veekogu pindala on 2,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 823 m.\n", "id": "ekk_Latn_212983"}
{"text": "Süväjärv\n\nSüväjärv on järv Võru maakonnas Võru vallas Verijärve külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 180 m.\n", "id": "ekk_Latn_212984"}
{"text": "Viigjärv\n\nViigjärv (ka Viigijärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Sika külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 202 m.\n", "id": "ekk_Latn_212985"}
{"text": "Määräjärv\n\nMääräjärv on järv Võru maakonnas Võru vallas Sika külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 177 m.\n", "id": "ekk_Latn_212986"}
{"text": "Palometsa Pikkjärv\n\nPikkjärv (ka Palometsa Pikkjärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Verijärve külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 235 m.\n", "id": "ekk_Latn_212987"}
{"text": "Vahtsõjärv\n\nVahtsõjärv (ka Palometsa Vahtsõjärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Verijärve külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 207 m.\n", "id": "ekk_Latn_212988"}
{"text": "Kalporo järv\n\nKalporo järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Palometsa külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 214 m.\n", "id": "ekk_Latn_212989"}
{"text": "Puiga järv\n\nPuiga järv (ka Pulga järv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Puiga külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 432 m.\n", "id": "ekk_Latn_212990"}
{"text": "Mäe-Vadsa lump\n\nMäe-Vadsa lump (ka Meliküla tiigid) on järv Võru maakonnas Võru vallas Meeliku külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 367 m.\n", "id": "ekk_Latn_212991"}
{"text": "Ala-Vadsa lump\n\nAla-Vadsa lump (ka Meliküla tiigid) on järv Võru maakonnas Võru vallas Meeliku külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 574 m.\n", "id": "ekk_Latn_212992"}
{"text": "Liinamäe lump\n\nLiinamäe lump on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Tallima külas Võru vallas Nooska külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 720 m. Veekogus on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_212993"}
{"text": "Tallima sulg\n\nTallima sulg on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Tallima külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 512 m.\n\nTallima Sulg on kinni kasvanud. 50 a. tagasi niideti sealt Tammsaare kolhoosile silo tegemiseks heina. Tänapäeval kasvab seal valdavalt võsa.\n", "id": "ekk_Latn_212994"}
{"text": "Soodi järv\n\nSoodi järv (ka Soodijärv, Vodi järv, Vodijärv, Hodijärv, Söödijärv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Soodi ja Kallaste külas. Veekogu pindala on 4,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 817 m.\n", "id": "ekk_Latn_212995"}
{"text": "Tsianahajärv\n\nTsianahajärv (ka Kolepi Mustjärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Kolepi külas. Veekogu pindala on 1,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 625 m.\n", "id": "ekk_Latn_212996"}
{"text": "Lõvaski järv\n\nLõvaski järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Kolepi külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 388 m.\n", "id": "ekk_Latn_212997"}
{"text": "Annjärv\n\nAnnjärv (ka Annejärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Kolepi külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 298 m.\n", "id": "ekk_Latn_212998"}
{"text": "Kallitiik\n\nKallitiik on järv Võru maakonnas Võru vallas Mõksi külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 698 m. Veekogus on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_212999"}
{"text": "Tammsaarõ järv\n\nTammsaarõ järv (ka Tammsaare järv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Kaaratautsa, Kaloga ja Resto külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 392 m.\n", "id": "ekk_Latn_213000"}
{"text": "Mäe-Tilga Kogrõjärv\n\nKogrõjärv (ka Mäe-Tilga Kogrõjärv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Mäe-Tilga külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 275 m.\n", "id": "ekk_Latn_213001"}
{"text": "Mäe-Tilga järv\n\nMäe-Tilga järv (ka Mäetilga järv, Valgejärv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Mäe-Tilga külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 473 m.\n", "id": "ekk_Latn_213002"}
{"text": "Vällämäe Peräjärv\n\nPeräjärv (ka Vällämäe Peräjärv, Vällamäe Perajärv, Väike Peräjärv, Rauba järv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Simula külas. Veekogu pindala on 1,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 723 m.\n", "id": "ekk_Latn_213003"}
{"text": "Vällämäe Vahejärv\n\nVahejärv (ka Vällämäe Vahejärv, Vällamäe Keskjärv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Simula külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 325 m.\n", "id": "ekk_Latn_213004"}
{"text": "Tõugjärv\n\nTõugjärv (ka Küünjärv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Handimiku ja Möldri külas. Veekogu pindala on 4,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 887 m.\n", "id": "ekk_Latn_213005"}
{"text": "Rõuge Kõrbjärv\n\nKõrbjärv (ka Rõuge Kõrbjärv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Soekõrdsi külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 553 m.\n", "id": "ekk_Latn_213006"}
{"text": "Nogu karjäärilump\n\nNogu karjäärilump (ka Nogupalu karjäär, Nogopalu karjäär) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Nogu külas. Veekogu pindala on 1,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1051 m.\n", "id": "ekk_Latn_213007"}
{"text": "Palanujärv\n\nPalanujärv (ka Palanu järv, Väike Tseamäe järv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Palanumäe külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 309 m.\n", "id": "ekk_Latn_213008"}
{"text": "Taltjärv\n\nTaltjärv (ka Tolkjärv, Suur Haanja järv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Haanja külas. Veekogu pindala on 2,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 641 m.\n", "id": "ekk_Latn_213009"}
{"text": "Tali (täpsustus)\n\nTali on küla Saarde vallas Pärnu maakonnas. Tali (tööriist) on tõsteseadeldis. Tali on murdekeelne sõna talve kohta.\n\nTali on ka eesti perekonnanimi. Üks selle tuntumaid kandjaid on Oskar Lutsu romaani \"Kevade\" peategelane Arno Tali.\n", "id": "ekk_Latn_213010"}
{"text": "Tuhkrijärv\n\nTuhkrijärv (ka Tuhkru järv, Väike Haanja järv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Haanja külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 347 m.\n", "id": "ekk_Latn_213011"}
{"text": "Plaani Mudajärv\n\nMudajärv (ka Plaani Mudajärv, Alakäraku järv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Villa külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 431 m.\n", "id": "ekk_Latn_213012"}
{"text": "Plaani Peräjärv\n\nPeräjärv (ka Plaani Peräjärv, Plaani Perajärv, Peratsjärv, Juhkajärv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Kääraku ja Kõomäe külas. Veekogu pindala on 1,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 475 m.\n", "id": "ekk_Latn_213013"}
{"text": "Alaveski järv\n\nAlaveski järv (ka Küti Alaveski järv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Noodaskülas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 447 m.\n", "id": "ekk_Latn_213014"}
{"text": "Mäeveski järv\n\nMäeveski järv (ka Küti Mäeveski järv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Noodaskülas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 469 m.\n", "id": "ekk_Latn_213015"}
{"text": "Korgõsilla sulg\n\nKorgõsilla sulg on järv Võru maakonnas Võru vallas Hellekunnu ja Sutte külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 426 m.\n", "id": "ekk_Latn_213016"}
{"text": "Pukk-kraana\n\nPukk-kraana on rööbasteel liikuv sillaga kraana, mis toetub kahele või enamale tugijalale ning mille lastihaardeseadis on ühendatud piki silda liikuva tõstevankri või taliga.\n\nPukk-kraanasid iseloomustab hea tasakaalustatus. Sageli on need kasutusel kaubasadamates ja laevaehitusel.\n", "id": "ekk_Latn_213017"}
{"text": "Paali järv\n\nPaali järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Mutsu külas. Veekogu pindala on 1,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 757 m.\n", "id": "ekk_Latn_213018"}
{"text": "Mutsu järv\n\nMutsu järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Mutsu külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 789 m. Veekogus on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_213019"}
{"text": "Mäestjärv\n\nMäestjärv (ka Sibula järv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Saaremaa, Koloreino ja Palometsa külas. Veekogu pindala on 3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1131 m.\n", "id": "ekk_Latn_213020"}
{"text": "Väikene Mäestjärv\n\nVäikene Mäestjärv (ka Väike Mäestjärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Saaremaa ja Koloreino külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 426 m.\n", "id": "ekk_Latn_213021"}
{"text": "Kunnaland\n\nKunnaland (ka Sossi Kunnaland, Konnaland, Määsjärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Saaremaa ja Koloreino külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 463 m.\n", "id": "ekk_Latn_213022"}
{"text": "Koloreino Edejärv\n\nEdejärv (ka Koloreino Edejärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Tohkri, Koloreino ja Tootsi külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 310 m.\n", "id": "ekk_Latn_213023"}
{"text": "Hanijärv\n\nHanijärv (ka Küünjärv, Ülemäejärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Holsta külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 494 m.\n", "id": "ekk_Latn_213024"}
{"text": "Prandsumõtsa lump\n\nPrandsumõtsa lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Hinsa külas. Veekogu pindala on 1,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 553 m.\n", "id": "ekk_Latn_213025"}
{"text": "Utra lump\n\nUtra lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Ortuma külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 187 m.\n", "id": "ekk_Latn_213026"}
{"text": "Kassioro järv\n\nKassioro järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Ortuma külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 475 m.\n", "id": "ekk_Latn_213027"}
{"text": "Varsangulump\n\nVarsangulump on järv Võru maakonnas Võru vallas Tsolli külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 201 m.\n", "id": "ekk_Latn_213028"}
{"text": "Kassiniidü järv\n\nKassiniidü järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Indra külas. Veekogu pindala on 1,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 533 m.\n", "id": "ekk_Latn_213029"}
{"text": "Kõrkõnijärv\n\nKõrkõnijärv on järv Võru maakonnas Võru vallas Indra külas. Veekogu pindala on 3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1578 m.\n", "id": "ekk_Latn_213030"}
{"text": "Väikene Kõrbjärv\n\nVäikene Kõrbjärv (ka Väike Kõrbjärv, Ülemäe järv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Uue-Saaluse külas ja Võru vallas Kolepi külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 262 m.\n", "id": "ekk_Latn_213031"}
{"text": "Suur Kõrbjärv\n\nSuur Kõrbjärv on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Uue-Saaluse külas ja Võru vallas Kolepi külas. Veekogu pindala on 1,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 519 m.\n", "id": "ekk_Latn_213032"}
{"text": "Kõovarigu lump\n\nKõovarigu lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Kaagu ja Külaoru külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1042 m. Veekogus on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_213033"}
{"text": "Saarõ sulg\n\nSaarõ sulg on järv Võru maakonnas Võru vallas Indra külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 224 m.\n", "id": "ekk_Latn_213034"}
{"text": "Roodsi sulg\n\nRoodsi sulg on järv Võru maakonnas Võru vallas Külaoru külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1153 m.\n", "id": "ekk_Latn_213035"}
{"text": "Saarõniidü lump\n\nSaarõniidü lump (ka Karatsimäe tiik) on järv Võru maakonnas Võru vallas Külaoru külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 742 m.\n", "id": "ekk_Latn_213036"}
{"text": "Kängämäe sulg\n\nKängämäe sulg on järv Võru maakonnas Võru vallas Külaoru külas. Veekogu pindala on 1,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1012 m. Veekogus on 1 saar.\n\nJärve kõrval asub Kerigumägi, mille kõrgeim punkt ulatub u 191,5 meetrit üle merepinna. Järv ise on 174,5 meetri kõrgusel merepinnast.\n\nJärve lähistel asub ka Vastseliina kirik.\n", "id": "ekk_Latn_213037"}
{"text": "Palandulump\n\nPalandulump on järv Võru maakonnas Võru vallas Külaoru külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 351 m.\n", "id": "ekk_Latn_213038"}
{"text": "Saaluse Kogrõjärv\n\nKogrõjärv (ka Saaluse Kogrõjärv, Saaluse Kogrejärv, Ansumäe järv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Uue-Saaluse külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 307 m.\n", "id": "ekk_Latn_213039"}
{"text": "Piirimäe lump\n\nPiirimäe lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Voki, Mõisamäe ja Tootsi külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 758 m.\n", "id": "ekk_Latn_213040"}
{"text": "Põdramõtsa järv\n\nPõdramõtsa järv (ka Põdrametsa järv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Uue-Saaluse külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 406 m.\n", "id": "ekk_Latn_213041"}
{"text": "Hirmu järv\n\nHirmu järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Voki külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 704 m.\n", "id": "ekk_Latn_213042"}
{"text": "Kolodsi järv\n\nKolodsi järv (ka Kolutse järv, Kolotsi järv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Voki külas. Veekogu pindala on 3,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1285 m. Veekogus on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_213043"}
{"text": "Ubasuu lump\n\nUbasuu lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Kerepäälse külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 273 m.\n", "id": "ekk_Latn_213044"}
{"text": "Tuulõmäe lump\n\nTuulõmäe lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Kapera külas. Veekogu pindala on 1,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 683 m.\n", "id": "ekk_Latn_213045"}
{"text": "Kuasuu lump\n\nKuasuu lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Kapera külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 406 m.\n", "id": "ekk_Latn_213046"}
{"text": "Palandniidü lump\n\nPalandniidü lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Kapera külas. Veekogu pindala on 1,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 889 m.\n", "id": "ekk_Latn_213047"}
{"text": "Ando Palojärv\n\nPalojärv (ka Ando Palojärv, Saaluse Palojärv, Ando järv, Piirijärv, Paloveere järv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Voki külas. Veekogu pindala on 2,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 555 m.\n", "id": "ekk_Latn_213048"}
{"text": "Piirijärv\n\nPiirijärv ehk Ando Palojärv Eestis Võru vallas Piirijärv ehk Kükä järv Eestis Põlva vallas Piirijärv ehk Koorküla Piirijärv Läti-Eesti piiril Härgmäe ja Tõrva vallas\n", "id": "ekk_Latn_213049"}
{"text": "Oroniidü lump\n\nOroniidü lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Juraski külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 170 m.\n", "id": "ekk_Latn_213050"}
{"text": "Kaarniidü lump\n\nKaarniidü lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Juraski külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 276 m.\n", "id": "ekk_Latn_213051"}
{"text": "Oroniidü Alalump\n\nOroniidü Alalump (ka Oroniidü lump) on järv Võru maakonnas Võru vallas Juraski külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 170 m.\n", "id": "ekk_Latn_213052"}
{"text": "Küläoro järv\n\nKüläoro järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Külaoru külas. Veekogu pindala on 1,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 593 m.\n", "id": "ekk_Latn_213053"}
{"text": "Kolmõpinijärv\n\nKolmõpinijärv (ka Juraski tiigid) on järv Võru maakonnas Võru vallas Juraski külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 498 m.\n", "id": "ekk_Latn_213054"}
{"text": "Häälijärv\n\nHäälijärv (ka Külma järv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Külma ja Uue-Saaluse külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 408 m.\n", "id": "ekk_Latn_213055"}
{"text": "Murojärv\n\nMurojärv (ka Külma järv, Mooru järv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Külma külas. Veekogu pindala on 1,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 490 m.\n", "id": "ekk_Latn_213056"}
{"text": "Vakari järv\n\nVakari järv on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Vakari külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 274 m.\n", "id": "ekk_Latn_213057"}
{"text": "Põldalotsõ järv\n\nPõldalotsõ järv (ka Põldalune järv, Soomäe järv, Põldealune järv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Ihatsi ja Saika külas. Veekogu pindala on 2,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 781 m.\n", "id": "ekk_Latn_213058"}
{"text": "Alfred Lillema\n\nAlfred Lillema (sünninimi Alfred Blumberg; 25. juuli 1897 Lepiksaare küla, Avinurme vald – 13. detsember 1965 Tallinn) oli eesti mullateadlane.\n\nTa õppis Mustvee Algkoolis. 1918. aastal lõpetas ta Pihkva Maamõõdu Kooli. 1933. aastal lõpetas Tallinna Kõrgema Tehnikumi alamastme.\n\n1955. aastal kaitses ta põllumajandusteaduste kandidaadi kraadi väitekirjaga \"Eesti NSV mullastik ja mullastiku valdkonnad\".\n\nAastatel 1919–1923 oli ta sõjaväkke mobiliseerituna sõjaväe topograafia-hüdrograafia osakonna joonestaja-kartograaf. Aastatel 1923–1940 oli ta Põllutööministeeriumi vanem-maahindaja, 1940–1941 Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaadi maakorraldaja ja insener, 1941–1943 Põllumajanduse Keskvalitsuse vanem-maahindaja ja mullastiku kaardistaja. 1943–1944 oli ta Tööstuse Uurimise Instituudi geoloogia osakonna vanemtehnik-muldade kaardistaja, 1944–1947 oli ta Eesti NSV Tööstuse Teadusliku Uurimise Keskinstituudi maavarade osakonna vanem teaduslik töötaja, 1947–1952 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Põllumajanduse Instituudi teaduslik töötaja, 1952–1956 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Taimekasvatuse Instituudi teaduslik töötaja, 1956–1960 Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi mullauurimise osakonna juhataja.\n\nTa on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_213059"}
{"text": "Horoski järv\n\nHoroski järv on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Horoski külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 287 m.\n", "id": "ekk_Latn_213060"}
{"text": "Kalda järv\n\nKalda järv on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Horoski ja Mallika külas. Veekogu pindala on 1,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 525 m.\n", "id": "ekk_Latn_213061"}
{"text": "Käpämäe järv\n\nKäpämäe järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Käpa külas. Veekogu pindala on 1,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 662 m.\n", "id": "ekk_Latn_213062"}
{"text": "Käpämäe land\n\nKäpämäe land on järv Võru maakonnas Võru vallas Käpa külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 422 m.\n", "id": "ekk_Latn_213063"}
{"text": "Poksi järv\n\nPoksi järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Voki külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 836 m. Veekogus on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_213064"}
{"text": "Viro land\n\nViro land on järv Võru maakonnas Võru vallas Voki külas. Veekogu pindala on 0,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 255 m.\n", "id": "ekk_Latn_213065"}
{"text": "Varõssõ järv\n\nVarõssõ järv (ka Varese järv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Paloveere külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 366 m.\n", "id": "ekk_Latn_213066"}
{"text": "Leoski järv\n\nLeoski järv on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Leoski külas. Veekogu pindala on 1,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 581 m.\n", "id": "ekk_Latn_213067"}
{"text": "Purka järv\n\nPurka järv on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Purka külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 670 m. Veekogus on kaks saart.\n", "id": "ekk_Latn_213068"}
{"text": "Alasulg\n\nAlasulg (ka Trolla Alasulg) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Trolla külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 459 m.\n", "id": "ekk_Latn_213069"}
{"text": "Linnasjärv\n\nLinnasjärv (ka Kirikumäe Linajärv) on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Mauri külas ja Võru vallas Kirikumäe külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 514 m.\n", "id": "ekk_Latn_213070"}
{"text": "Pundsu Mudajärv\n\nMudajärv (ka Pundsu Mudajärv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Kirikumäe külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 204 m.\n", "id": "ekk_Latn_213071"}
{"text": "Kelläri järv\n\nKelläri järv (ka Kellari järv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Kündja külas. Veekogu pindala on 2,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 713 m.\n", "id": "ekk_Latn_213072"}
{"text": "Luiga lump\n\nLuiga lump (ka Kündja tiik) on järv Võru maakonnas Võru vallas Kündja külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 268 m.\n", "id": "ekk_Latn_213073"}
{"text": "Kaloga järv\n\nKaloga järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Kündja külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 536 m.\n", "id": "ekk_Latn_213074"}
{"text": "Toomõ järv\n\nToomõ järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Vana-Saaluse külas. Veekogu pindala on 0,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 174 m.\n", "id": "ekk_Latn_213075"}
{"text": "Rauba järv\n\nRauba järv on järv Võru maakonnas Võru vallas Jeedaskülas. Veekogu pindala on 2,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1286 m. Veekogus on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_213076"}
{"text": "Kirbu järv\n\nKirbu järv on järv Võru maakonnas Rõuge vallas Hämkoti külas. Veekogu pindala on 2,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 788 m.\n", "id": "ekk_Latn_213077"}
{"text": "Tserebi järv\n\nTserebi järv (ka Tserepi järv, Viitka järv) on järv Võru maakonnas Setomaa vallas Tserebi külas ja Võru vallas Viitka külas.\n\nVeekogu pindala on 2,8 ha.\n\nVeekogu kaldajoone pikkus on 786 m.\n", "id": "ekk_Latn_213078"}
{"text": "Suulätte lump\n\nSuulätte lump (ka Pustuse järv) on järv Võru maakonnas Võru vallas Viitka külas. Veekogu pindala on 2,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 656 m.\n", "id": "ekk_Latn_213079"}
{"text": "Kapstoja lump\n\nKapstoja lump (ka Kapstoja veehoidla) on järv Võru maakonnas Võru vallas Viitka külas. Veekogu pindala on 3,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1353 m. Veekogus on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_213080"}
{"text": "Suur Kasvandulump\n\nSuur Kasvandulump on järv Võru maakonnas Võru vallas Saarde ja Viitka külas. Veekogu pindala on 0,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 636 m.\n", "id": "ekk_Latn_213081"}
{"text": "Väikene Kasvandulump\n\nVäikene Kasvandulump (ka Väike Kasvandulump) on järv Võru maakonnas Võru vallas Viitka külas. Veekogu pindala on 1,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1697 m. Veekogus on neli saart.\n", "id": "ekk_Latn_213082"}
{"text": "Laustoja lump\n\nLaustoja lump (ka Viitka veehoidla) on järv Võru maakonnas Võru vallas Vatsa ja Viitka külas. Veekogu pindala on 4,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1395 m.\n", "id": "ekk_Latn_213083"}
{"text": "Pärgi lump\n\nPärgi lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Vatsa külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 492 m.\n", "id": "ekk_Latn_213084"}
{"text": "Uigumäe lump\n\nUigumäe lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Vatsa külas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 441 m.\n", "id": "ekk_Latn_213085"}
{"text": "Pikässuu lump\n\nPikässuu lump on järv Võru maakonnas Võru vallas Vatsa külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 283 m.\n", "id": "ekk_Latn_213086"}
{"text": "Puustuslump\n\nPuustuslump on järv Võru maakonnas Võru vallas Viitka külas. Veekogu pindala on 1,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1032 m. Veekogus on kaks saart.\n", "id": "ekk_Latn_213087"}
{"text": "Anne Värvimann\n\nAnne Värvimann (sündinud 15. augustil 1977) on eesti vandeadvokaat. Ta sai tuntuks esinemisega duetis Riho Sibulaga 1996. aastal laulus \"See päev on teel\".\n\nVärvimann on kaasa teinud ka teistes lauludes. Ta osales 1996. aastal Eurovisiooni lauluvõitlusel Oslos, kus ta oli taustalaulja Eestit esindanud \"Kaelakee häälele\". 1997. aastal esines ta koos Maarja-Liis Ilusa ja Hanna-Liina Võsaga \"Eurolaulu\" saates, lauldes taustvokaali laulule \"Aeg\".\n\nPeale selle võistles ta 7. veebruaril 1997 19-aastaselt Eesti Televisiooni saates \"Kaks takti ette\".\n\nAdvokatuuri liige on ta alates 18. septembrist 2012 ja vandeadvokaat alates 11. veebruarist 2014.\n", "id": "ekk_Latn_213088"}
{"text": "Vladimiri Püha Dimitri katedraal\n\nVladimiri Dimitri katedraal (vene keeles Дмитриевский собор Dmitrijevski sobor) on kirik Venemaal Vladimiris, arhitektuurimälestis 12. sajandist. Hoone on tähelepanuväärne näide Vladimiri ja Suzdali keskaegsest ehituskunstist, tuntuim element on kiriku rikkalik raiddekoor. Katedraal on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Alates 1919. aastast ei tegutse kirikuna, vaid on omaenda ajaloo muuseum ja turismiobjekt.\n", "id": "ekk_Latn_213089"}
{"text": "Sofja Janovskaja\n\nSofja Aleksandrovna Janovskaja (vene keeles Софья Александровна Яновская; sündinud Неймарк Neumark; 31. jaanuar 1896 Pružany — 24. oktoober 1966 Moskva, NSV Liit) oli vene matemaatik, filosoof, pedagoog ja nõukogude matemaatikafilosoofia koolkonna looja.\n\nJanovskaja on läinud ajalukku eelkõige kahe saavutusega. Ta avastas Karl Marxi matemaatilised käsikirjad, mille vene tõlke ta avaldas 1933. aastal, saades selle eest 1935. aastal doktorikraadi. Sellega rajas ta nõukogude koolkonna matemaatikafilosoofias ning mõjutas ka Hiina matemaatika arengut. Veel olulisem on aga tema panus analüütilisse filosoofiasse: 1935. aastal veenis ta Moskvat külastanud Ludwig Wittgensteini, et see ei asuks elama Nõukogude Liitu, nagu oli algselt kavatsenud. Selle saavutuse tagajärgi filosoofia ajaloole on raske üle hinnata.\n\nMarxi käsikirjade avaldamise ja töö eest nõukogude filosoofia arendamisel autasustati Sofja Janovskajat Lenini ordeniga.\n", "id": "ekk_Latn_213090"}
{"text": "Riigi äriühing\n\nRiigi äriühing on äriühing, mil aktsiaseltsi puhul kuulub riigile kõik aktsiatest või osaühingu puhul on riik ainuosanik.\n\nRiigi äriühingute kõrval eristatakse ka riigi osalusega äriühinguid, millisel juhul kuulub riigile vähemalt üks aktsia või osa.\n", "id": "ekk_Latn_213091"}
{"text": "Nikolai Dilaktorski\n\nNikolai Dilaktorski (26. detsember 1902 – 9. aprill 1983) oli vene rahvusest Eesti geoloog ja tehnikateadlane.\n\n1951. aastal kaitses ta Leningradis geoloogia-mineraloogia doktori kraadi.\n\nTa töötas Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudi osakonnajuhatajana.\n\nTa on maetud Tallinna Metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_213092"}
{"text": "Magnus Johann von Bock\n\nMagnus Johann von Bock (1730–1807 Tartu) oli baltisaksa päritolu Venemaa mõisnik, maanõunik ja riiginõunik ning sõjaväelane.\n\nTema isa oli Saare mõisa mõisnik Otto Wilhelm von Bock ja ema Sophia Helena von Plater. Vanima pojana päris ta Saare mõisa.\n\nRiiginõukogu liikmena pälvis von Bock Venemaa kõrguselt neljanda teenistusastme – tema ekstsellents tegelik riiginõunik.\n\n1780. aastal ostis ta apteeker Lincki krundi Tartus ja ehitas sinna 1780. ja 1790. aastal kaks maja – niinimetatud von Bocki majad, mille saale kasutas Keiserlik Tartu Ülikool taasavamisaktuseks 1802 ja esimestel taasavamisjärgsetel aastatel.\n\n1787. aastal omandas ta ka Kudina mõisa ja Jõe mõisa Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_213093"}
{"text": "FOTIS\n\nFOTIS on Rahvusarhiivi fotoinfosüsteem. Infosüsteemi on koondatud Rahvusarhiivis ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate fotode kirjeldused, seejuures on arvukalt fotosid ka ise infosüsteemis digiteerituna.\n\nRahvusarhiivi vanimad fotod on pärit 19. sajandi teisest poolest ja need on saadud isikute ja seltside arhiividest.\n", "id": "ekk_Latn_213094"}
{"text": "ICOMOSi Eesti komitee\n\nICOMOSi Eesti komitee on Rahvusvahelise Kinnismälestiste Nõukogu (ICOMOS) Eestis tegutsev rahvuslik komitee.\n\nKomitee tegutses alates 1992. aastast seltsinguna. Komitee asutamise üks algatajaid oli Kaur Alttoa, kes 1990. aastatel ka komitee tööd esimehena juhtis (toona nimetati ICOMOSi Eesti Rahvuskomiteeks).\n\n2009. aastal alustati tööd mittetulundusühinguna. Aastatel 2009–2012 oli ICOMOSi Eesti komitee esimees Robert Treufeldt, aastatel 2012–2021 oli Eesti Kunstiakadeemia dotsent Riin Alatalu, alates 2021. aastast on Ave Paulus.\n\nAastatel 1992–2009 oli komitee liige Jevgeni Kaljundi (suri 2011), 1992–2013 Aet Maasik (suri 2013), 1992–2013 Heino Uuetalu (suri 2013), 1992–2013 Jaan Tamm, 1992–2015 Ants Kraut, 1992–2015 Ira Einama, 1992–2015 Hain Toss (suri 2015), 1992–2015 Kaur Alttoa, 2013–2019 Joosep Metslang ja 1993–2021 Kalli-Maia Holland (suri 2021).\n", "id": "ekk_Latn_213095"}
{"text": "Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918)\n\nSaksa okupatsioon Lätis oli Läti ala okupeerimine Esimese maailmasõja käigus. See algas 1915 Saksa vägede sissetungiga Lätti ja lõppes Läti Vabariigi väljakuulutamisega 1918.\n", "id": "ekk_Latn_213096"}
{"text": "Infobalt\n\nInfobalt on registreeritud ühing, mis tegeleb Balti riikide kultuuri vahendamisega Saksamaale. Ühing tegutseb alates 1990. aastast.\n\nÜhingu kontor asub Saksamaal Bremenis.\n\nÜhing korraldab muu hulgas alates 2012. aastast Saksamaal toimuvaid Eesti filmipäevi.\n", "id": "ekk_Latn_213097"}
{"text": "Saksa okupatsioon Leedus (1941–1944)\n\nSaksa okupatsioon Leedus (1941–1944) oli Leedu NSV ala okupeerimine Teise maailmasõja käigus. See algas 1941. aastal Saksa vägede sissetungiga Leedu NSV-sse ja lõppes Punaarmee sissetungi ja Nõukogude okupatsiooni algusega Leedus 1944. aastal .\n\nKategooria:Okupatsioonid Kategooria:20. sajand Leedus\n", "id": "ekk_Latn_213098"}
{"text": "Lohu tänav (Viljandi)\n\nLohu tänav on tänav Viljandis Uueveski linnaosas.\n\nTänav algab Lembitu puiesteelt, suundub kirdesse ja lõppeb Saare tänaval. Tänava pikkus on 327 m.\n", "id": "ekk_Latn_213099"}
{"text": "August Kook (politseinik)\n\nAugust Kook (1907 Tartumaal, Saburi - 1941) oli Eesti jurist ja politseikomissar.\n\nOn töötanud Tartus ja Narvas politseikomissarina. 1940.aastal alandati kaevuriseisundisse ja ta töötas Narvas kaevurina. 1941.aastal 14 juunil, kell kolm öösel, tungis nende koju politruk koos miilitsa ja manukatega. Algas läbiotsimine, perekond (abikaasa Valli Gerta Kook, 4-ja aastane tütar Malle Kook ja 2-aastane poeg Jüri Kook), deporteeriti oma kodust Kiviõlis ja viidi kogumispunkti Narvas. Sealt edasi laaditi ema ja lapsed ühte ja isa- August Kook teise vagunisse ning küüditati Siberisse. Veel selle aasta lõpus, suri August Kook südamepuudulikkuse tagajärjel Uraali kaevanduses. Isata jäi tütar Malle ja poeg Jüri.\n", "id": "ekk_Latn_213100"}
{"text": "Fábio Deivson Lopes Maciel\n\nFábio Deivson Lopes Maciel (mängijanimi Fábio; sündinud 30. septembril 1980 Nobreses) on Brasiilia jalgpallur, väravavaht. Ta mängib Brasiilia kõrgliiga klubis Fluminense.\n\nFábio alustas klubikarjääri União Bandeirantes. 1998. aasta hooajal mängis ta Atlético Paranaenses. Cruzeiroga liitus ta esmakordselt juba 1999. aastal, kuid ta sai klubi meeskonnas mänguaega väga harva. Järgmisel aastal suundus ta Vasco da Gamasse, kus mängis kuni 2004. aastani.\n\nAastal 2005 suundus ta tagasi Cruzeirosse ning oli seejärel 17 hooaega järjest klubi põhiväravavaht. Ta on kõige enam mänge klubi meeskonnas pidanud mängija – kokku 955 mängu. Brasiilia kõrgliigas on ta pidanud üle 596 mängu ja on sellega liiga kõigi aegade rekordiomanik. Aastatel 2013 ja 2014 tuli ta Cruzeiroga Brasiilia meistriks. Hooaegadel 2010 ja 2013 valiti ta Brasiilia kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu.\n\n2022. aasta jaanuaris liitus ta Fluminensega. Fluminense meeskonnas debüteeris ta 4. veebruaril 2022 mängus Audaxi vastu, saades 41 aasta ja 120 päeva vanuselt Fluminense läbi aegade vanimaks mängijaks.\n", "id": "ekk_Latn_213101"}
{"text": "Lutsu tänav 5\n\nLutsu tänav 5 (ka Villa Engelhardt) on elamu ja ehitismälestis Viljandi kesklinnas aadressil Lutsu tänav 5 / Pikk tänav 25.\n\nHeimatstiilis hoone on näide arhitekt Rudolf von Engelhardti loomingust. Hoone on kahekorruseline, esimene korrus on liigendamata ja kaetud pritskrohviga, teine korrus on liigendatud vähvärgiga. Fassaadi kaunistab teisel korrusel asuv kolmnurkviiluga kaetud lodža. Hoone keskne ruum on kaht korrust läbiv trepihall, millest avaneb tänavafassaadile piklike akende rida. Hoonel on ka ühekorruseline abiruumidega osa.\n\nHoones algsest juugendstiilis sisekujundusest on säilinud trepihalli talalagi ja trepipiire, raamuksed, kahhelahjud ja muud pisidetailid.\n\nHoonet on selle endise omaniku, Viljandi linnapea ja hoone arhitekti venna Otto Engelhardti järgi nimetatud ka Villa Engelhardtiks.\n", "id": "ekk_Latn_213102"}
{"text": "Eesti kaunis kodu\n\nEesti kaunis kodu on Eesti Kodukaunistamise Ühenduse korraldatav konkurss, kus selgitatakse Eesti kaunemaid kodusid.\n\nKonkurssi korraldatakse aastast 1999. Aastani 2004 kandis see nime Kaunis kodu. Seejärel 2005–2011 kandis see nime Kaunis Eesti kodu ja aastast 2012 kannab see nime Eesti kaunis kodu.\n\nKonkurssi raames toimub ka alakonkurss nimega Energiasäästlik kaunis kodu (2012–2014 oli see omaette konkurss).\n", "id": "ekk_Latn_213103"}
{"text": "Palivere Laste- ja Noortekodu\n\nPalivere Laste- ja Noortekodu oli aastatel 1994-2013 Lääne maakonnas Taebla vallas Vidruka külas endisaegse Palivere mõisas tegutsenud laste- ja noortekodu.\n\nAastatel 1923-1960 tegutses Palivere mõisas Eesti Lastekaitse Ühingu Palivere lastekodu. Seejärel tegutses sealsamas Palivere Eriinternaatkool.\n\n1990. aastal jäid esimesed internaatkooli lõpetanud, kes muidu oleksid pidanud minema vanadekodusse, kooli juurde edasi. Nad hakkasid tegema majapidamistöid, hoides korras territooriumi ja hoolitsedes koduloomade eest. 1992. aastal tekkis küsimus, kuhu rajada Läänemaa lastekodu. Otsustati taastada õigusjärgne lastekodu Paliveres. Samal aastal toodi esimesed neli last lastekodurühma. Elamine ja toitlustamine toimus internaatkooli kuludega. Töötegijaid noori, st neid, kes olid pärast internaatkooli lõpetamist otsustanud paigale jääda, oli Paliveres sel ajal juba kümmekond. 1993. aastal võeti päevakorda Palivere Laste- ja Noortekodu loomine. Remonditi korterid, kus kasvandikud said perena elada, ja osteti põllumajandustehnikat. 1994. aastal kinnitatigi Palivere Laste- ja Noortekodu põhimäärus.\n\n2012. aastal otsustati Haapsalu Väikelastekodu ning Palivere Laste- ja Noortekodu tegevus eraldi asutustena lõpetada. Nende haldamiseks loodi SA Haapsalu Hoolekandekeskus.\n", "id": "ekk_Latn_213104"}
{"text": "Palivere lastekodu\n\nPalivere lastekodu oli endisaegses Palivere mõisas aastatel 1923–1960 tegutsenud lastekodu.\n\nLastekodu asutas Eesti Lastekaitse Ühing. Esialgu pidi see mahutama 50 last, kui juba 1926. aastal oli kasvandikke 60. 1939. aastal koliti lastekodu Tallinna, sest Palivere mõisas hakati majutama NSV Liidu sõjaväelasi. 1942. aastal avati lastekodu taas.\n\n1960. aastal otsustati Palivere lastekodu sulgeda. Seal elanud lapsed saadeti laiali teistesse Eesti lastekodudesse. Senistesse lastekodu ruumidesse rajati Palivere Eriinternaatkool.\n", "id": "ekk_Latn_213105"}
{"text": "Kuldne Kilpkonn\n\nKuldne Kilpkonn (vene keeles Золотая черепаха; inglise keeles The Golden Turtle) on Venemaal peetav iga-aastane rahvusvaheline interaktiivne metsiku looduse festival.\n\nFestival toimub Venemaa Föderatsiooni kultuuriministeeriumi, Venemaa Föderatsiooni loodusressursside ja ökoloogia ministeeriumi, Ülevenemaalise Looduskaitse Ühingu ja Vene Geograafiaseltsi egiidi all.\n\nFestivali korraldatakse alates 2006. aastast. Toimumiskohaks on kultuurilis-meelelahutuslik kompleks ArtPlay SPb Peterburis. Korraldajate väitel on tegemist esimese sellelaadse festivaliga maailmas. Festivali raames toimuvad loomingulised konkursid, meistriklassid, videoinstallatsioonid, loengud ja kontserdid. Festivali suurim projekt on rahvusvaheline fotograafia-, maalikunsti ja disainikonkurss \"The Golden Turtle\". 10 aasta jooksul on tuhanded autorid 130 riigist konkursile saatnud hindamiseks kokku enam kui 100 000 tööd. 2017. aastal esitasid 2555 autorit 92 riigist konkursile oma tööd, sealhulgas 1895 fotograafi 81 riigist. Osalejate seas osutusid populaarsemateks kategooriad: maastik, loomaportreed ja \"loomade käitumine\".\n", "id": "ekk_Latn_213106"}
{"text": "Bonava\n\nBonava on Põhja-Euroopa elamuarendusettevõte, mis on kasvanud välja Rootsi ehitusettevõttest NCC AB. Ettevõte tegutseb Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Peterburis, Eestis ja Lätis ning selle käive oli 2017. aastal 1,45 miljardit eurot .\n\nRootsi keeles tähendab \"bo\" elamist ja \"nav\" keskust.\n\nBonava aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil Nasdaqi nimekirjas.\n", "id": "ekk_Latn_213107"}
{"text": "Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (aastal 2018)\n\nKohaliku omavalitsuse üksuste liidud (aastal 2018)\n\nKohaliku omavalitsuse üksuste liit (edaspidi liit) on kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse (edaspidi KOLS) § 1 lg 2 kohaselt mittetulundusühing, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust, arvestades KOLS-is ettenähtud erisusi. Liite on võimalik luua kas maakondlikke, piirkondlikke või üleriigilisi. Kohaliku omavalitsuse üksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku või piirkondlikku liitu ja ühte üleriigilisse liitu. Liit ei või keelduda maakondliku või üleriigilise liidu liikmele esitatavatele nõuetele vastava kohaliku omavalitsuse üksuse vastuvõtmisest liidu liikmeks[1]. 27. veebruaril 2018 toimunud Eesti Linnade Liidu üldkoosolekul moodustati uus üleriigiline omavalitsuste liit – Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL). Liidu liikmeteks on hetkel 73 kohalikku omavalitsust. Eesti Linnade ja Valdade Liitu kuuluvates omavalitsustes elab 98% Eesti elanikkonnast. Eesti Linnade ja Valdade Liidu volikogu valis juhatuse esimeheks Tallinna linnapea Taavi Aasa. Liidu volikogu valis juhatuse aseesimeesteks Pipi-Liis Siemanni (Türi vallavanem) ja Mihkel Juhkami (Rakvere linnavolikogu esimees) [2]. Eesti Linnade Liit on tegutsenud vahepealse katkestusega 1920. aastast alates ning taastas oma tegevuse 1990. aastal. Linnade Liit tähistas 2015. aastal oma 95. juubelit. Eesti Maaomavalitsuste Liit on asutatud 20. novembril 1921. Oma tegevuses lähtuvad liidud kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadusest.[1].\n\nEesti Linnade ja Valdade Liidu liikmed 2018. aasta 27. veebruari seisuga. Rahvastikuregistri andmetel (seisuga 01.01.2018) kuuluvad ELVL järgmised vallad: Alutaguse; Anija; Antsla; Elva; Haljala; Harku; Hiiumaa; Häädemeeste; Jõgeva; Jõhvi; Järva; Kambja; Kanepi; Kastre; Kehtna; Kiili; Kohila; Kuusalu; Kose; Luunja; Lääneranna; Lääne-Harju; Lääne-Nigula; Lüganuse; Muhu; Mulgi; Mustvee; Märjamaa; Nõo; Põhja-Pärnumaa; Põhja-Sakala; Pärnu; Põltsamaa; Põlva; Raasiku; Rae; Rakvere; Rapla; Ruhnu; Rõuge; Räpina; Saarde; Saaremaa; Saku; Saue; Setomaa; Tapa; Tartu; Toila; Tori; Tõrva; Türi; Valga; Viimsi; Viljandi; Vinni; Viru-Nigula; Väike-Maarja; Võru Liitu kuuluvad linnad: Haapsalu; Keila; Kohtla-Järve; Loksa; Maardu; Narva; Narva-Jõesuu; Paide; Rakvere; Sillamäe; Tallinn; Tartu; Viljandi; Võru;\n", "id": "ekk_Latn_213108"}
{"text": "Ümarlaud\n\nÜmarlaud (inglise round table) on ümmargune laud, millel sellise kuju tõttu puuduvad küljed. Sellise laua taga istudes pole ühelgi isikul privilegeeritud positsiooni ja kõiki isikuid arvestatakse võrdsetena. Ümarlaua tähendus pärineb kuningas Arthuriga seotud legendist, kus tema Cameloti lossis arutasid rüütlid asju ümarlaua taga.\n\nTänapäeval kasutatakse ümarlaudu näiteks konverentsidel, kus osaleb palju osapooli.\n", "id": "ekk_Latn_213109"}
{"text": "Ilme\n\nIlme on eesti naisenimi.\n\n1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Ilme 1085 naisel. Ilme on Eestis populaarsuselt 172. naisenimi. Kõige populaarsem on eesnimi Ilme vanuserühmas 80–84, kus neid on 10 000 elaniku kohta 39,74 ning Võru maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 19,77. Ilme on keskmiselt 71 aasta vanune (mediaanvanus on 71).\n", "id": "ekk_Latn_213110"}
{"text": "Küberväejuhatus\n\nKüberväejuhatus (KüVJ) on Eesti kaitseväe väejuhatus, mille põhiülesandeks on operatsioonide, seehulgas küberkaitse ja küberründe, läbiviimine küberruumis Kaitseministeeriumi vastutusalas juhtimistoetuse korraldamiseks.\n\nVäejuhatus loodi 1. augustil 2018.\n\nEesti lähtub oma küberväejuhatust arendades maksimaalselt alliansi huvidest ning vajadustest. Kaitseminister Jüri Luik sõnul kavatseb Eesti anda oma kübervõimed vajadusel NATO käsutusse.\n", "id": "ekk_Latn_213111"}
{"text": "Inimõiguste ümarlaud\n\nInimõiguste ümarlaud on Eestis inimõiguste temaatikaga tegelevate valitsusväliste organisatsioonide võrgustik (ümarlaud). Ümarlaua eesmärk on muu hulgas edendada koostööd valdkonnaga tegelevate organisatsioonide vahel.\n\nEsimene ümarlaud toimus 16. veebruaril 2012.\n", "id": "ekk_Latn_213112"}
{"text": "Marge\n\nMarge on naisenimi.\n\n1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Marge 1563 naisel. Ilme on Eestis populaarsuselt 118. naisenimi. Kõige populaarsem on eesnimi Marge vanuserühmas 45–49, kus neid on 10 000 elaniku kohta 38,15 ning Viljandi maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 20,17. Marge on keskmiselt 45 aasta vanune (mediaanvanus on 45).\n", "id": "ekk_Latn_213113"}
{"text": "Põlevkivielektrijaam\n\nPõlevkivielektrijaam on elektrijaam, kus soojusenergia saadakse põlevkivi põletamisest.\n\nEestis asub kaks maailma suurimat põlevkivielektrijaama (Eesti elektrijaam, Balti elektrijaam).\n", "id": "ekk_Latn_213114"}
{"text": "Nõukogude Palee\n\nNõukogude Palee, ka Nõukogude Maja, (vene keeles Дворец Советов) oli NSV Liidu Ülemnõukogu esindushoone projekt, mis jäi ellu viimata.\n\nHiigelhoone Moskvas oli mõeldud NSV Liidu Ülemnõukogu (kuni 1938. aastani NSV Liidu Kesktäitevkomitee) istungjärkude ja massiürituste korralduskohaks. Arhitekt Boriss Jofani projekti järgi pidi kõrghoone koos tipus oleva saja meetri kõrguse Lenini skulptuuriga (autor skulptor Sergei Merkulov) olema 415 meetrit kõrge (toona oli kõrgeim hoone maailmas 381-meetrine Empire State Building). Paleest pidi saama uue nõukogude Moskva keskus ja maailma kõrgeim hoone.\n\n5. detsembril 1931 õhiti Kristus Lunastaja katedraal. Varsti pärast varemetest puhastamist algasid ehitusobjektil eeltööd. Nõukogude Paleed ehitati kuni sõja alguseni, seejärel objekt külmutati.\n", "id": "ekk_Latn_213115"}
{"text": "Tartu elektrijaam\n\nTartu elektrijaam (ka Tartu Elektrijaam) on AS Anne Soojuse kõige olulisem tootmisüksus, liigilt koostootmisjaam.\n\nJaam valmis 2009. Seal saadakse energiat hakkpuidu ja turba põletamisest.\n\nJaama elektriline võimsus on 25 MW ja soojuslik võimsus on 50 MW. Töötajate arv on 73.\n", "id": "ekk_Latn_213116"}
{"text": "Otto von Engelhardt\n\nMoritz Alexander Otto von Engelhardt (11/23. september 1860 Tartu – 7. detsember 1931 Baieri) oli Liivimaa advokaat ja Viljandi linnapea.\n\nEngelhardti isa oli teoloog ja õppejõud Gustav Moritz Constantin von Engelhardt. Otto von Engelhardt lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna aastal 1886, pärast mida kolis Viljandisse, kus tegutses advokaadina.\n\nEngelhardt ehitas Viljandisse elamu \"Villa Engelhardt\" (Lutsu tänav 5), mille projekteeris tema vend Rudolf von Engelhardt.\n", "id": "ekk_Latn_213117"}
{"text": "Panga tamm\n\nPanga tamm on looduskaitsealune tamm, mis asub Pärnumaal Lääneranna vallas Karinõmme külas Oidrema-Lihula teeristil Oidrema Pangamäel.\n\n1936. aastal sai Panga tammest Pärnumaa esimene looduskaitsealune puu. Praeguseks on sel vanust üle 300 aasta. Legendi kohaselt olla tamm sündinud tõrust, mis lendas Pangamäele Rootsi kuninga Karl XII hobuse kabja alt.\n\nLooduskaitse alla võtmise ajal oli Panga tammel Postimehe andmeil rinna kõrgusel 302 cm ümbermõõtu, see asus Nõmme (Karinõmme) külas Kadariku talu maal. Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt oli tamme ümbermõõt 2007. aastal T. Aasma teatel 381 cm (1.3 m kõrgusel) ja kõrgus 14,5 m (40 m), võra läbimõõt 19 m ning seisund rahuldav, kuid halvenemas; maakatastri ja Hendrik Relve teatel oli ümbermõõt samal kõrgusel aga 370 cm ja kõrgus 17 m ning 1998. aasta Eesti põlispuude projekti teatel ümbermõõt 373 cm ja kõrgus 16 m. Tamm asub Panga mäel (eramaal) ning paikneb umbes 20 m kaugusel Lihula-Pärnu maanteest, väiksemal eraldatud rohumaal metsa serval. Panga tamme kirjenumber registris on KLO4000396.\n", "id": "ekk_Latn_213118"}
{"text": "Liise järv\n\nLiise järv (ka Reidle paisjärv, Säre veehoidla) on järv Võru maakonnas Antsla vallas Säre külas. Veekogu pindala on 4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1333 m.\n", "id": "ekk_Latn_213119"}
{"text": "Sulaoja lump\n\nSulaoja lump (ka Oe tiigid) on järv Võru maakonnas Antsla vallas Soome külas. Veekogu pindala on 0,3 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 334 m.\n", "id": "ekk_Latn_213120"}
{"text": "Jaugamõisa järv\n\nJaugamõisa järv on järv Võru maakonnas Antsla vallas Soome külas. Veekogu pindala on 1,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 653 m.\n", "id": "ekk_Latn_213121"}
{"text": "Küüdre järv\n\nKüüdre järv on järv Võru maakonnas Antsla vallas Kaika külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 306 m.\n", "id": "ekk_Latn_213122"}
{"text": "Mõtskonna järv\n\nMõtskonna järv (ka Antsla Mõtskonna järv) on järv Võru maakonnas Antsla vallas Haabsaare külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 704 m. Veekogus on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_213123"}
{"text": "Kõomäe järv\n\nKõomäe järv on järv Võru maakonnas Antsla vallas Soome külas. Veekogu pindala on 0,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 594 m.\n", "id": "ekk_Latn_213124"}
{"text": "Kalme veskijärv\n\nKalme veskijärv (ka Kalme paisjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas Kalme külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1085 m.\n", "id": "ekk_Latn_213125"}
{"text": "Holdre Vanaveski järv\n\nVanaveski järv (ka Holdre Vanaveski järv, Vanaveski paisjärv, Vastseveski paisjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas Holdre külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 707 m. Veekogus on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_213126"}
{"text": "Roobe järv\n\nRoobe järv (ka Roobe paisjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas Roobe ja Kalme külas. Veekogu pindala on 3,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1559 m.\n", "id": "ekk_Latn_213127"}
{"text": "Ritsu järv\n\nRitsu järv (ka Linnaküla paisjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas Linna külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1130 m. Veekogus on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_213128"}
{"text": "Purde järv\n\nPurde järv (ka Purde paisjärv, Jõku paisjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas Puide külas. Veekogu pindala on 1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 747 m.\n", "id": "ekk_Latn_213129"}
{"text": "Puide järv\n\nPuide järv (ka Puide paisjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva vallas Puide külas. Veekogu pindala on 6,4 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 3118 m. Veekogus on kolm saart.\n", "id": "ekk_Latn_213130"}
{"text": "Mäe-Puide järv\n\nMäe-Puide järv on järv Valga maakonnas Tõrva vallas Puide külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 513 m.\n", "id": "ekk_Latn_213131"}
{"text": "Ala-Puide järv\n\nAla-Puide järv on järv Valga maakonnas Tõrva vallas Puide külas. Veekogu pindala on 3,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1103 m.\n", "id": "ekk_Latn_213132"}
{"text": "Äniniidü lump\n\nÄniniidü lump (ka Piiroja paisjärv) on järv Valga maakonnas Valga vallas Lüllemäe külas. Veekogu pindala on 1,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 478 m.\n", "id": "ekk_Latn_213133"}
{"text": "Märdi järv\n\nMärdi järv (ka Otepää Märdi järv, Märdi paisjärv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Märdi külas. Veekogu pindala on 1,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1055 m.\n", "id": "ekk_Latn_213134"}
{"text": "Voki veskijärv\n\nVoki veskijärv (ka Kasemetsa paisjärv, Kassiratta paisjärv, Kasemetsa järv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Sihva külas. Veekogu pindala on 0,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 459 m.\n", "id": "ekk_Latn_213135"}
{"text": "Rannu paisjärv\n\nRannu paisjärv (ka Utu-Kolga paisjärv) on järv Tartu maakonnas Elva vallas Rannu alevikus. Veekogu pindala on 1,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 835 m.\n", "id": "ekk_Latn_213136"}
{"text": "Liivaku järv\n\nLiivaku järv (ka Liivakandi järv) on järv Tartu maakonnas Elva vallas Ervu külas. Veekogu pindala on 1,1 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 742 m.\n", "id": "ekk_Latn_213137"}
{"text": "Saarepeedi karjäär\n\nSaarepeedi karjäär on järv Viljandi maakonnas Viljandi vallas Saarepeedi külas. Veekogu pindala on 3,2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1060 m.\n", "id": "ekk_Latn_213138"}
{"text": "Pikaantsu järv\n\nPikaantsu järv (ka Pika-Antsu paisjärv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Vaalu külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 826 m.\n", "id": "ekk_Latn_213139"}
{"text": "Reinukese järv\n\nReinukese järv (ka Räimekese paisjärv, Kõngi järv) on järv Valga maakonnas Otepää vallas Vaalu külas. Veekogu pindala on 2,9 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 998 m.\n", "id": "ekk_Latn_213140"}
{"text": "Sooru järv\n\nSooru järv (ka Piiri paisjärv, Sooru paisjärv) on järv Valga maakonnas Valga vallas Sooru külas. Veekogu pindala on 2 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 838 m.\n", "id": "ekk_Latn_213141"}
{"text": "Laatre Veskijärv\n\nVeskijärv (ka Laatre Veskijärv) on järv Valga maakonnas Valga vallas Laatre alevikus, Rampe ja Väljakülas. Veekogu pindala on 3,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 1310 m. Veekogus on 1 saar.\n", "id": "ekk_Latn_213142"}
{"text": "Tõrva veskijärv\n\nTõrva veskijärv (ka Matsi paisjärv) on järv Valga maakonnas Tõrva linnas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 349 m.\n", "id": "ekk_Latn_213143"}
{"text": "Paavli tiik\n\nPaavli tiik on järv Viljandi maakonnas Viljandi vallas Ruudikülas. Veekogu pindala on 0,6 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 467 m.\n", "id": "ekk_Latn_213144"}
{"text": "Kõrtsi veehoidla\n\nKõrtsi veehoidla on järv Viljandi maakonnas Viljandi vallas Pirmastu külas. Veekogu pindala on 0,5 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 515 m.\n", "id": "ekk_Latn_213145"}
{"text": "Saksaküla\n\nSaksaküla on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Halliste valda.\n\nMööda küla põhjapiiri kulgeb Kõpu jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_213146"}
{"text": "Päidre\n\nPäidre on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Halliste valda.\n\nKüla edelapiiril voolab Kõpu jõgi, samuti asub külas Päidre järve lõunapoolne osa.\n", "id": "ekk_Latn_213147"}
{"text": "Tilla\n\nTilla on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Halliste valda.\n\nKülast voolab läbi Pale jõgi.\n\n1977. aastal liideti Tilla külaga Hundimaa.\n", "id": "ekk_Latn_213148"}
{"text": "Ants Antson\n\nAnts Antson (11. november 1938 Tallinn – 31. oktoober 2015) oli Eesti kiiruisutaja, olümpiavõitja. Ta on ainuke Eesti kiiruisutaja, kes on olnud nii Eesti meister (1957–1963), Euroopa meister kui ka olümpiavõitja.\n\nAnts Antsoni kiiruisutreener oli Olaf Olmann (1927–2003), hiljem Nõukogude Liidu koondises olümpiavõitja Boriss Šilkov.\n\nKuigi Ants Antson on tuntud olümpiavõitjana kiiruisutamises, on ta elu jooksul olnud edukas ka muudel spordialadel, näiteks jäähokis ja takistusjooksus.\n\n1957. aastal võitis Antson Tallinnas toimunud Eesti meistrivõistlustel üksikaladest 3000 ja 5000 m jooksu. Samal aastal lõpetas Antson 22. keskkooli.\n\nKergejõustiklasena võitis ta Eesti meistrivõistlustel aastatel 1958–1960 3000 meetri takistusjooksus kaks hõbemedalit ja ühe pronksmedali ning tuli 1959. aastal 4 x 1500 meetri teatejooksus Eesti meistriks.\n\n1961. aastal toimunud Kasahhi NSV Ministrite Nõukogu auhinnavõistlusel võitis Antson 1500 meetris esikoha. Samal aastal tuli ta Elvas toimunud mitmevõistlusel Eesti meistriks.\n\nSama aasta märtsi algul toimunud võistluses Lätiga võitis ta kõik üksikdistantsid ja mitmevõistluse.\n\n1962. aastal võitis ta Elvas suures mitmevõistluses esikoha Eesti meistrivõistlustel.\n\n1963. aastal võitis ta Tallinn-Tartu Jõud kolmikmatšil kõik viis esikohta. Eesti-Läti matšil Sillamäel tuli Eesti meistriks, võites kõik kavas olnud distantsid.\n\nSama aasta 24. detsembril püstitas ta Tšeljabinskis kaks Nõukogude Liidu rekordit.\n\n1964. aastal tuli ta 19. jaanuaril Oslos Euroopa absoluutseks meistriks. Antson võitis 1964. aastal Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali.\n\nTa püstitas ühe maailmarekordi – 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 meetri distantsil 4.27,3.\n\nAnts Antson tunnistati 1964. aastal maailma parimaks kiiruisutajaks ja ta pälvis Oscar Mathiseni auhinna. Samal aastal valiti ta Eesti aasta sportlaseks.\n\n1966. aastal esindas ta Eestit Riias, võites ülekaalukalt kõik esikohad.\n\n1968. aastal võitis ta Medeos toimunud Nõukogude Liidu meistrivõistlustel esikoha 5000 meetris.\n\nTa oli aastatel 1962–1970 Kalevi instruktor, 1970–1972 Kalevi treener, 1973–1977 Kalevi velodroomi jalgrattaspordikooli direktor, 1977. aastast Tallinna Oktoobri rajooni (hilisem Läänerajoon) ja Kesklinna spordijuht, 1993–2000 Tallinna Kesklinna Valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik.\n\nAntson kandis 1992. aastal Albertville'i taliolümpiamängude avatseremoonial Eesti lippu.\n\nAntson oli 1997. aastast Eesti Olümpiakomitee auliige.\n", "id": "ekk_Latn_213149"}
{"text": "Alustre\n\nAlustre on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.\n\nKülast voolavad läbi Sanga oja, mis suubub küla idapiiril Kavaku ojasse, ja Kavaku oja, mis suubub küla edelapiiril voolavasse Raudna jõkke. Kavaku ojale on külas paisutatud Alustre-Päärna veehoidla.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Pärsti valda.\n", "id": "ekk_Latn_213150"}
{"text": "Kiini\n\nKiini on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.\n\nKülast läheb läbi Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee.\n\nKülas saab alguse Kõssa oja, ojasse suubuvale kraavile on paisutatud Kõssa paisjärv.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Pärsti valda.\n", "id": "ekk_Latn_213151"}
{"text": "Tohera\n\nTohera on küla Pärnumaal Tori vallas.\n\nTohera küla asub Navesti jõe kaldal. Läbi küla voolab Navesti jõkke suubuv Siberi oja. Tohera küla on aja jooksul väiksemaks jäänud, kuna on loodud uusi külasid.\n\nTohera külas on sündinud sõjaväelane Karl Haas ja põllumajandusteadlane Leida Lepajõe.\n\n1977. aastal liideti Tohera külaga Tahkuse.\n", "id": "ekk_Latn_213152"}
{"text": "Pärsti\n\nPärsti on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Pärsti valda.\n\nKülas asuvad Uue-Pärsti mõisa ja Vana-Pärsti mõisa süda ning Pärsti mõisa kalmistu. Uue-Pärsti mõisa ümber asuv liigirikas põlispuudega Pärsti park on võetud kaitse alla.\n\nKülas asuvad Pärsti Veskijärv, Pärsti järv ja Kuuni järv. Kuuni järvest saab alguse Valuoja, küla lõunaosast Kavaku oja ja põhjapiirilt Pärsti oja. Külas voolab ka Pärsti ojasse suubuv Sihikraav.\n\n1977. aastal liideti Pärsti külaga Kavaku.\n\nPärstist on pärit vaimulik Juhan Reidak, eestirootsi aktivist Sirle Sööt ja odaviskaja Risto Mätas.\n", "id": "ekk_Latn_213153"}
{"text": "Kieli kanal\n\nKieli kanal (saksa keeles Nord-Ostsee-Kanal, varem Kaiser-Wilhelm-Kanal) on 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km) võrreldes teekonnaga ümber Jüüti poolsaare. Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m.\n\nKieli kanal on üks maailma tihedaima liiklusega kanaleid. Tänapäeval ei mahu suuremad laevad enam kanalist läbi.\n\nKanali avas 20. juunil 1895 Saksa keiser Wilhelm II.\n", "id": "ekk_Latn_213154"}
{"text": "Cristofano Allori\n\nCristofano Allori (17. oktoober 1577 Firenze –1. aprill 1621 Firenze) oli itaalia maalikunstnik, kunstnik Alessandro Allori poeg, hilise Firenze koolkonna maneristliku suuna esindaja.\n\nAllori õppis maalimist isa käe all. Seejärel suundus ta õppima Gregorio Pagani juurde, kes oli üks tolleaegse Firenze silmapaistvamaid maalikunstnikke. Hiline Firenze koolkond taotles Veneetsia koolkonna rikkalike värvide ühendamist Firenze koolkonnale omase täpse joonistusega. Nähtavasti õppis Allori ka Lodovico Cardi juures.\n\nCristofano Allori pälvis tuntuse nii oma portreede kui ka dramaatiliste piibli- ja mütoloogiaaineliste maalidega. Tema looming paistab silma looduse täpse järgimise ning selle kujutamise tundlikkuse ja tehnilise täpsuse poolest. Tema tehnilisi oskusi tõendab see, et mitut koopiat, mille ta oli teinud Antonio da Correggio töödest, peeti minevikus Correggio enese tehtud duplikaatideks. Kuid tema suur nõudlikkus piiras tema tööde arvu.\n", "id": "ekk_Latn_213155"}
{"text": "Eisleben\n\nEisleben on linn Saksamaa idaosas Saksi-Anhalti liidumaal.\n\nEislebenit on esmamainitud 994. aastal. Linn on tuntud kui Martin Lutheri sünnilinn. Saksakeelne ametlik nimi on Lutherstadt Eisleben (Lutheri linn Eisleben). Kuulub koos Wittenbergiga UNESCO maailmapärandi nimistusse.\n", "id": "ekk_Latn_213156"}
{"text": "Pius IX\n\nPius IX (Giovanni Maria Giambattista Pietro Pellegrino Isidoro Mastai Ferretti; 13. mai 1792 – 7. veebruar 1878) oli paavst aastatel 1846–1878. Ta oli 255. paavst.\n\nGiovanni Maria Mastai Ferretti sündis 13. mail 1792 Senigallias krahv Girolamo Mastai Ferretti ja Caterina Sollazzi üheksalapselise pere noorima lapsena ning ristiti samal päeval. Ferretti kannatas nooruses langetõvehoogude käes, kuid tervenes hiljem. Saanud esimesed haridusalased teadmised oma emalt, õppis ta 1802–1809 Volterras piaristide kolleegiumis ja 1809–1810 Roomas, kuid pidi poliitilise olukorra tõttu pöörduma tagasi kodukanti. 1814 soovis ta liituda paavsti kaardiväega, kuid teda ei võetud langetõve tõttu vastu. 1814–1818 õppis ta Rooma seminaris teoloogiat, sai detsembris 1818 alamdiakoniks, märtsis 1819 diakoniks ja ordineeriti 10. aprillil 1819 preestriks. Oma esimese missa pidas Ferretti 1819 esimesel ülestõusmispühal. 1831 ülestõusu ajal Spoletos veenis peapiiskop Ferretti ülestõusnuid loovutama relvi. Pius IX on jäänud viimaseks paavstiks, kes pühitseti kardinaliks in pectore. Ta oli frantsisklaste kolmanda ordu ja Jumalaema vagaduse ühingu (Pia Unione Madre del Buon Consiglio) liige.\n", "id": "ekk_Latn_213157"}
{"text": "Pius IX moodustatud piiskopkonnad\n\nPaavst Pius IX moodustatud piiskopkonnad Aafrikas, Aasias, Euroopas, Lõuna-Ameerikas, Põhja-Ameerikas ja Okeaanias.\n", "id": "ekk_Latn_213158"}
{"text": "Kookla\n\nKookla on küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Pärsti valda.\n\nKülast saab alguse Polli oja.\n", "id": "ekk_Latn_213159"}
{"text": "Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (1992)\n\nNõukogude Liidu Kommunistlik Partei (vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза) on registreerimata partei Venemaal, mida juhib Sergei Skvortsov (Скворцов, Сергей Борисович). Partei juhib kommuniste üle endise Nõukogude Liidu. Partei rajati juulis 1992 Puškinos nii-öelda 29. taastaval NLKP kongressil ja sh visati välja Mihhail Gorbatšov. Partei nõuab Nõukogude Liidu taastamist.\n\nPartei propagandaleht on Narodnaja Gazeta (Народная газета). Skvortsov on partei juhina ka Rahvalehe peatoimetaja.\n\nNaltšiki kriisi ajal süüdistas partei Venemaa valitsust ebaregulaarses regioonide probleemide lahendamises sotsiaalpoliitikas, mis pidavat põhjustama terrorismi.\n\nEestis pole partei registreeritud, kuna Eesti valitsus keelustas NLKP 23. septembril 1991. Kui NLKP lagunes, siis keelustati partei ka Nõukogude Liidu territooriumil. Taastamine toimus äärmuslaste juhtimisel (kellel polnud õigust parteid taastada). Partei \"taastamisega\" läks kaasa ka Eestis keelustatud Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP). ja Moldovas (Transnistrias, kus tegutseb selle iseseisev allorganisatsioon Transnistria Kommunistide Partei).\n", "id": "ekk_Latn_213160"}
{"text": "Pavlodar\n\nPavlodar (kasahhi ja vene keeles Павлодар, mitteametlikult ka Кереку) on linn Kasahstanis, Pavlodari oblasti keskus.\n\nPavlodar on tähtis liiklussõlm. Kõigepealt asub ta Irtõši jõe ääres ja jõge mööda sõidavad laevad. Jõe paremat kallast mööda läheb maantee loode suunas Omskisse ja kagu suunas Semej kaudu Hiina poole. Teine maantee läheb läände Jekibastuzi kaudu Astanasse ja Karagandõsse ning itta Venemaale Kulunda kaudu Barnauli. Linna läbib Astana–Barnauli raudtee. Pavlodari lähedal eraldub sellest haru, mida mööda saab sõita Semej kaudu Öskemeni ja Almatõsse.\n", "id": "ekk_Latn_213161"}
{"text": "2000. aasta Sloveenia parlamendivalimised\n\n2000. aasta Sloveenia parlamendivalimised toimusid 15. oktoobril 2000. Need andsid peamiseks tulemuseks pikaajalise dominanterakonna LDS senistest suurima edu. Mõned kuud valitseda saanud koalitsiooni jõud said lüüa. Osales 16 nimekirja ja 7 üksikkandidaati, parlamenti pääses 8 nimekirja; kandidaate oli kokku 1007.\n", "id": "ekk_Latn_213162"}
{"text": "Jekibastuz\n\nJekibastuz on linn Kasahstanis Pavlodari oblastis.\n\nJekibastuz asutati 1948. aastal, 1957. aastal sai linnaõigused.\n\nNõukogude ajal oli seal üks suurimaid GULAGi sunnitöölaagreid.\n", "id": "ekk_Latn_213163"}
{"text": "Kontseptuaalkunst\n\nKontseptuaalkunst (kontseptualism, ideekunst; kontseptsioon 'käsitlus', 'vaadete süsteem') on kunstivool, millele on kõige tähtsam idee.\n\nKunstis on alati hinnatud ka ideid. Kontseptuaalkunstis jõuti aga sinnamaani, kui teoste tegemisest loobuti ja keskenduti ainult teoseideede esitamisele.\n", "id": "ekk_Latn_213164"}
{"text": "Moldaavia ANSV\n\nMoldaavia Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (lühendatult Moldaavia ANSV, rumeenia keeles Republica Autonomă Socialistă Sovietică Moldovenească) oli Nõukogude Liidu haldusüksus (autonoomne vabariik) Ukraina NSV koosseisus. Moldaavia ANSV piirnes läänes Rumeeniaga ning idas Ukraina NSV koosseisu kuuluvate Vinnõtsja ja Odessa oblastiga. Tegemist oli moldovlaste jaoks loodud haldusalaga, mille üks eesmärk oli Moldaavia rahvuse ja kultuuri arendamine Dnestri vasakkaldal ja teine siht survestada Rumeeniat Nõukogude Liidule loovutama Bessaraabia.\n\nMoldaavia ANSV moodustati Ukraina NSV Kesktäitevkomitee otsusega 12. oktoobril 1924 Odessa kubermangu ja Podoolia kubermangu aladest. MANSV eksisteeris kuni 1940. aasta augustini, mil Nõukogude Liit esitas Rumeeniale ultimaatumi Bessaraabia loovutada ja moodustas äsja okupeeritud aladel Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi.\n", "id": "ekk_Latn_213165"}
{"text": "Kontseptualism\n\nKontseptualismiks nimetatakse filosoofias vaadet, mille kohaselt universaalid küll eksisteerivad, kuid üksnes mõistetena vaimus.\n", "id": "ekk_Latn_213166"}
{"text": "2004. aasta Sloveenia parlamendivalimised\n\n2004. aasta Sloveenia parlamendivalimised toimusid 3. oktoobril 2004. aastal. Nende olulisem tagajärg oli enam kui 10 aastat ühe lühikese pausiga kestnud LDS valitsemisaja lõppemine. Osales 20 nimekirja ja 3 üksikkandidaati, parlamenti pääses 7 nimekirja; kandidaate oli kokku 1395.\n", "id": "ekk_Latn_213167"}
{"text": "Aleksander Kunileid\n\nAleksander Kunileid (kodanikunimega Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald – 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks.\n\nKunileid sündis köstriõpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann.\n\nMuusikahariduse omandas ta Valgas Cimze seminaris, lõpetades kooli 1868. aastal.\n\nAleksander Kunileid ja tema vend Friedrich August Saebelmann elasid ja töötasid Paistus sealses kihelkonnakoolis eri aegadel õpetajatena. Aleksander Kunileid aastatel 1865- 1868 ning Friedrich August Saebelmann aastatel 1880 -1911 kuni surmani. Paistuselamise aeg oli tema elu kõrgaeg. Tal oli tolle aja kohta erakordselt kõrge palk, millest sai lahedalt ära elada. Koolimaja juures kirikus oli hea orel, ümberringi ärgas ärkamisaegne seltskond. Paistu perioodil uuenesid Kunileiu ja Jakobsoni sõprussuhted, ta tutvus ka Jannseni ja Koidulaga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduse uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldse erksa suhtumisega ühiskonnaelu probleemidesse. 1867.a. suvel Paistus kirjutas ta oma esimese koorilaulu \"Veel pole kadunud kõik\" (sõnad Jakobson).\n\nTa oli üks I üldlaulupeo juhte. Tema \"Mu isamaa on minu arm\" ja \"Sind surmani\" olid ainsad Eesti helilooja kirjutatud laulud I üldlaulupeo kavas.\n\nAastatel 1871–1873 oli Kunileid köster ja kooliõpetaja Peterburis, Gattšinas ja Kolppanas.\n\n1873. aastal sõitis tervise halvenemisel Ukrainasse. Seal töötas köster-organistina Poltava saksa koguduse koolis elu lõpuni.\n\nSuri 1875. aastal enne 30-aastaseks saamist tiisikuse tagajärjel.\n\nKunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni tekstidele.\n", "id": "ekk_Latn_213168"}
{"text": "Tachov\n\nTachov (saksa Tachau) on linn Tšehhis Plzeňi maakonnas, Tachovi ringkonna halduskeskus.\n\nTachovi vanalinn on alates 10. septembrist 1992 ajalooline linnakaitseala.\n", "id": "ekk_Latn_213169"}
{"text": "Päideroog\n\nPäideroog ehk harilik paelrohi (Phalaris arundinacea) on kõrreliste sugukonda paelrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.\n\nPäideroog kasvab Euraasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas veekogude kallastel ja niisketel avatud aladel, kus ta moodustab ühest liigist koosnevaid taimekooslusi.\n\nPäideroog on niidutaim, mis kasvab tihti niisketel kasvukohtadel. Taimel on 70–150 cm, soodsais oludes kuni 2,5 m kõrgused jämedad varred (kõrred), piklikud pöörised ja arvukad kõrrelehed. Lehed on värskelt sinakasrohelised ja kuivanult õlekarva. Õied asuvad varrel lehtedest palju kõrgemal ja on roosad. Taim õitseb juuni teisel poolel. Seeme valmib juuli keskpaigast kuu lõpuni. Päideroog paljuneb ka vegetatiivselt risoomi kaudu, moodustades ulatuslikke kloone.\n\nSuuri päideroo kogumikke leidub jõeluhtadel ja veekogude kaldail või kaldavees. Seal võivad nad moodustada roostikke. Päideroog sarnaneb mõneti pillirooga, kuid on viimasest väiksem, ja jäneskastikuga, kellest on suurem. Kuigi päideroog armastab vett ja võib kasvada koguni veetaimena, talub ta ka põuda.\n", "id": "ekk_Latn_213170"}
{"text": "Porhov\n\nPorhov (eesti keeles ka Porkva) on linn Venemaal, Pihkva oblastis, Šeloni jõel. Linn asub Pihkvast 56 km idas ja on Porhovi rajooni keskus.\n", "id": "ekk_Latn_213171"}
{"text": "Mulgi\n\nMulgi on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Halliste valda.\n\nSeal asub Mulgi külamuuseum. Külast voolab läbi Pale jõgi.\n\n1977. aastal liideti Mulgi külaga Kirnu ja Võibre. Mulgi küla lõunaosa tuntakse Kosksilla nime all.\n", "id": "ekk_Latn_213172"}
{"text": "Muinasjututüüp\n\nMuinasjututüübiks nimetatakse süžee poolest sarnaseid ja (harilikult) arvatavat ühist algupära rahvajuttude rühma või samasüžeeliste tekstivariantide koondkuju. Muinasjututüüpi tähistatakse üldtuntud nimega (nt \"Polyphemose pimestamine\", \"Tuhkatriinu\", \"Kadunud mehe otsimine\", \"Kaunitar ja koletis\" ja \"Lohetapja\") ja tüübikataloogi numbriga (vastavalt ATU 1137, ATU 510A, ATU 425, ATU 425C ja ATU 300).\n\nMaailma esimese jutukataloogi koostas soome folklorist Antti Aarne, et kirjeldada Soome Kirjanduse Seltsi deponeeritud Jakob Hurda rahvaluulekogu käsikirjades leiduvat eesti muinasjuttude ja muistendite korpust. Selle eeskujul koostatud rahvuslikud tüübikataloogid võttis kokku samuti Antti Aarne koostatud rahvusvaheline Verzeichnis der Märchentypen.\n\nAastakümneid oli kõige tähtsam muinasjuttude tüübikataloog Stith Thompsoni koostatud nn Aarne-Thompsoni kataloog (AT, AaTh), mis oli Aarne kataloogi suuresti täiendatud ingliskeelne redaktsioon.\n\nAastal 2004 ilmus Hans-Jörg Utheri laiendatud rahvusvaheliste muinasjututüüpide kataloog ATU ehk Aarne–Thompson–Utheri klassifikatsioonisüsteem (ATU number), mille järgi uuemates töödes jututüüpe viidatakse.\n", "id": "ekk_Latn_213173"}
{"text": "Eesti Ekspressi Kirjastus\n\nEesti Ekspressi Kirjastuse AS oli Eesti ettevõte, mis andis välja sõltumatut nädalalehte Eesti Ekspress ja kuulus Tallinna börsil noteeritud Ekspress Gruppi.\n\nEttevõte ühines 1. oktoobril 2009 teist Ekspress Gruppi kuuluvat nädalalehte Maaleht välja andva aktsiaseltsiga Maaleht. Ühendamisel sündinud äriühing kannab nime AS Eesti Ajalehed.\n", "id": "ekk_Latn_213174"}
{"text": "Vabatahtlik\n\nVabatahtlik on inimene, kes pakub oma aega, energiat või oskusi vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks.\n\nVabatahtlikuks nimetatakse ka inimest, kes astub sõjaväkke mitte mobilisatsiooni korras, vaid omal algatusel.\n\nVabatahtlik tegevus jaguneb: omaalgatuslikuks ning organisatsioonide juhitud vabatahtlikuks tegevuseks. Omaalgatuslik vabatahtlik tegevus on vabatahtlikuna tegutsemine omal algatusel ja iseseisvalt. Organisatsioonide korraldatud vabatahtlik tegevus on vabatahtlikuna osalemine mõne organisatsiooni algatatud ja korraldatud tegevustes. ühekordseks ning regulaarseks vabatahtlikuks tegevuseks. Ühekordne vabatahtlik tegevus tähendab, et vabatahtlikud abistavad konkreetse tegevuse, ürituse või projekti läbiviimisel või reageerivad väljakutsele. Regulaarne vabatahtlik tegevus tähendab, et vabatahtlikud tegutsevad regulaarselt pikema aja jooksul.\n", "id": "ekk_Latn_213175"}
{"text": "Auguste Herbin\n\nAuguste Herbin (29. aprill 1882 Quiévy – 31. jaanuar 1960 Pariis) oli prantsuse kubist ja hiljem ka abstraktsionistlik kunstnik.\n\nTema teostes on ühendatud kubism ja geomeetriline abstraktsionism. Tema puhtad geomeetrilised kujundid ja rõõmsad värvid mõjutasid tugevalt noori, tulevasi abstraktsioniste.\n", "id": "ekk_Latn_213176"}
{"text": "Dmitri Bruns\n\nDmitri Bruns (, ; 11. jaanuar 1929 Riia – 21. märts 2020 Tallinn) oli vene päritolu Eesti arhitekt ja arhitektuuritegelane.\n\nTema pere tuli 1942. aastal Tallinna. Ta lõpetas 1946. aastal Tallinna 6. Keskkooli ja 1953. aastal Leningradi Ehitusinseneride Instituudi arhitektina.\n\nAastatel 1960–1980 oli ta Tallinna peaarhitekt.\n", "id": "ekk_Latn_213177"}
{"text": "Väike trumm\n\nVäike trumm on ebamäärase helikõrgusega löökpill.\n\nEuroopas kasutati väikest trummi algselt rahva- ja sõjaväemuusikas, 19. sajandil lülitati pill ka sümfooniaorkestri koosseisu. Nagu suurel trummil, katab ka väikese trummi kõlakorpuse mõlemat poolt nahk või sünteetiline materjal, mis on pinguldatud metallvõrudega. Alumise naha välispinnale tõmmatud peened metallspiraalid annavad pillile terava säriseva kõla. Väikest trummi mängitakse kahe tihkest puust pulgaga. Pulkade kujust ja pea suurusest sõltub tämbri varjund.\n", "id": "ekk_Latn_213178"}
{"text": "Kellamäng\n\nKellamäng on löökpill, idiofon.\n\nSee arenes välja ksülofonist, erinevalt viimasest on aga kellamängu plaadikesed metallist, sellest ka kellukeste helinat meenutav kõla. Mängitakse kahe haamrikesega. Kellamängu heliulatus sõltub pilli suurusest.\n", "id": "ekk_Latn_213179"}
{"text": "Vibrafon\n\nVibrafon on löökpill. Esimene teadaolev vibrafon loodi Ameerika Ühendriikides 1921. aastal. Ehituselt meenutab see nii ksülofoni kui ka kellamängu. Vibrafoni metallplaatide alla on aga paigutatud torukujulised resonaatorid, milles õhu paneb võnkuma elektrimootor. Sellest ka omapärane vibreeriv heli.\n\nVibrafon\n", "id": "ekk_Latn_213180"}
{"text": "Karl Burman vanem\n\nKarl Friedrich Burman (Buhrman, Burmann 17. mai 1882 Sumõ, Harkovi kubermang – 10. mai 1965 Tallinn) oli Eesti arhitekt ja akvarellist.\n\nTa oli üks esimesi Eesti kutselisi arhitekte ja ka üks Eesti rahvusliku arhitektuuri alusepanijaid.\n", "id": "ekk_Latn_213181"}
{"text": "Roosiromaan\n\n\"Roosiromaan\" (prantsuse \"Le Roman de la Rose\") on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust.\n", "id": "ekk_Latn_213182"}
{"text": "Jüri Allik\n\nJüri Allik (sündinud 3. märtsil 1949 Tallinnas) on eesti psühholoog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010), Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor.\n\nAllik on uurinud mitmeid psühholoogia valdkondi: nägemistaju, isiksuse psühholoogia ja geneetika, emotsioonid, kultuuride vaheline psühholoogia, neuroteadused ning bibliomeetria. Ta on avaldanud käsitluse Sigmund Freudi loomingu kohta. Eesti keeles on temalt ilmunud raamatud \"Psühholoogia lihtsusest\" , \"Psühholoogia keerukusest\" ja \"Väldi igavaid inimesi ja olukordi\" .\n", "id": "ekk_Latn_213183"}
{"text": "Konkordaat\n\nKonkordaat (ladina keeles: concordare = sobima, kooskõlas olema) on kokkulepe Rooma paavsti ja mõne (harilikult katoliikliku rahvastikuga) riigi valitsuse või riigipea vahel. Konkordaatidega lepiti kokku katoliku kiriku ning ilmaliku võimu suhete osas. Vanim on Wormsi konkordaat (1122).\n", "id": "ekk_Latn_213184"}
{"text": "Ivo Uukkivi\n\nIvo Uukkivi (sündinud 11. oktoobril 1965 Tallinnas) on eesti näitleja ja laulja.\n\nTa on lõpetanud 1980. aastal Tallinna 2. Keskkoolis põhikooli, 1984. aastal Tallinna Polütehnikumi ja 1992. aastal Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri (15. lennus). Pärast seda on töötanud Eesti Draamateatris.\n\nTa on olnud ansambli Velikije Luki laulja esinejanimega Munk.\n", "id": "ekk_Latn_213185"}
{"text": "Ilmjärv (Nava)\n\nIlmjärv on väike järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kaareperest 6 km kagu pool. See asub Vooremaal kahe mäe, Kolsi ja Nava mõisa mäe vahel. Ilmjärv on ainus Vooremaal asuvatest järvedest, mis paikneb edela-kirde suunas, kõik teised järved selles piirkonnas paiknevad loode-kagu suunas. Selle põhjuseks on järve paiknemine vanas mattunud edela-kirdesuunalises orundis.\n", "id": "ekk_Latn_213186"}
{"text": "Kalvre\n\nKalvre on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Halliste valda.\n\nKülas asub RMK Viljandimaa metskonna keskus ja Õisu mõisa kalmistu. Külas asub suurem osa Õisu põrguorust, mööda oru põhja voolab Vidva oja. Oru ülaosa juures on ojale paisutatud Kalvre järv. Küla edelapiiril voolab Kõpu jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_213187"}
{"text": "Niguli\n\nNiguli on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Halliste valda.\n\nKülast voolab läbi Pale jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_213188"}
{"text": "Toosi\n\nToosi on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Halliste valda.\n", "id": "ekk_Latn_213189"}
{"text": "Kaarli (Mulgi)\n\nKaarli on küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Halliste valda.\n\nKülas asus Kaarli raudteejaam. Küla edelapiiril voolab Kõpu jõgi ja kulgeb Õisu järve kallas. Läbi küla voolab Raadi oja ja sellele on rajatud Kaarli hüdroelektrijaam.\n", "id": "ekk_Latn_213190"}
{"text": "Njuuton meetri kohta\n\nNjuuton meetri kohta on SI-süsteemi erinimetusega tuletatud jõu ühiku njuuton \\text {N} ja pikkuse põhiühiku \\text {m} jagatis \\text{N/m}. Seda ühikut kasutatakse juhul, kui soovitakse rõhutada, et tegemist pikkusele mõjuva jõuga.\n\nNäiteks, kui tugevusõpetuses on tegu varda pikkusele mõjuva ühtlase koormusega, märgitakse tema intensiivsust ühikuga \\text{N/m}. Üldiselt on tugevusõpetuses taoliselt mõjuv jõud varda omakaalust tingitud raskusjõud või tema peale toetuva keha raskusjõud, mis mõlemad mõjuvad varda pikkusel.\n\nVedru jäikust võib samuti esitada ühikuga \\text{N/m}, aga kasutatakse ka sama dimensiooniga ühikut \\text{kg/s}^2.\n\nSamuti saab ühikuga \\text{N/m} esitada pindpinevustegurit.\n", "id": "ekk_Latn_213191"}
{"text": "Tesla\n\nTesla on magnetilise induktsiooni SI-süsteemi tuletatud mõõtühik. Ühiku tähis on T. Mõõtühik on nimetuse saanud Nikola Tesla järgi 11. Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsil 1960. aastal.\n\nTesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m² (ruutmeeter), mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm (njuutonmeeter), kui raamis on vool 1 A (amper).\n", "id": "ekk_Latn_213192"}
{"text": "Veeber\n\nVeeber on magnetvoo mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI). Ühiku tähis on Wb. Veeber on nimetatud saksa füüsiku Wilhelm Eduard Weberi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_213193"}
{"text": "Cambridge'i Ülikool\n\nCambridge'i Ülikool on ülikool Cambridge'i linnas Inglismaal. See on ingliskeelsetes maades vanuselt teine ülikool.\n", "id": "ekk_Latn_213194"}
{"text": "Bekrell\n\nBekrell (tähis Bq) on SI-süsteemi mõõtühik radioaktiivse aine aktiivsuse mõõtmiseks. Aine aktiivsus on 1 Bq, kui selles toimub üks aatomituuma lagunemine sekundis.\n\nBekrell on nimetuse saanud Prantsuse füüsiku Henri Becquereli järgi.\n\nKuna 1 Bq on väga madal aktiivsuse tase, kasutatakse praktikas esinevate aktiivsuse arvväärtuste esitamisel kümnendeesliiteid \"mega-\", \"giga-\", \"tera-\".\n", "id": "ekk_Latn_213195"}
{"text": "Elektromagnetiline induktsioon\n\nElektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas. Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool.\n\nElektromagnetilise induktsiooni põhjustatud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks.\n\nIndutseeritud elektromotoorjõud E on Faraday seaduse kohaselt võrdeline magnetvoo Φ muutumise kiirusega, mida diferentsiaalkujul väljendab valem E = - \\frac{\\mathrm d \\Phi}{\\mathrm dt}. Miinusmärk tuleneb Lenzi reeglist, mille järgi elektromagnetilise induktsiooni toime on alati vastassuunaline seda nähtust esilekutsuva muutuse suhtes.\n\nVoolu suuna juhtmes määrab parema käe reegel.\n\nElektromagnetilise induktsiooni erijuhud on eneseinduktsioon ja vastastikune induktsioon.\n\nElektromagnetiline induktsioon on üks elektrotehnika põhialuseid. Sellel rajanevad elektrimootorid, elektrigeneraatorid, paljud mõõteriistad jm elektriseadmed.\n", "id": "ekk_Latn_213196"}
{"text": "Gravitatsioonikonstant\n\nGravitatsioonikonstandi olemus pärineb Isaac Newtoni poolt 1682 avastatud gravitatsiooniseadusest. Viimasest järeldub, et kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside m_1 ja m_2 korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga: F = G\\, \\frac{m_1 \\, m_2}{r^2}. Võrdetegur G selles valemis ongi gravitatsioonikonstant. Gravitatsioonikonstant on universaalne ning kehtib kõikide kehade puhul.\n\nGravitatsioonikonstant näitab jõudu, millega tõmbavad teineteist ühikmassid ühe pikkusühiku kaugusel.\n\nEsimesena mõõdeti gravitatsioonikonstandi väärtus rahuldava täpsusega Henry Cavendishi poolt ja vastavat eksperimenti nimetatakse Cavendishi eksperimendiks.\n", "id": "ekk_Latn_213197"}
{"text": "Rudolf IV (Austria)\n\nRudolf IV Habsburg ehk Rudolf Rajaja (Rudolf der Stifter; 1. november 1339 – 27. juuli 1365) oli Habsburgide valduste (Austria hertsogkond, Kraini, Kärnteni, Steiermargi ja alates 1363. aastast ka Tirooli) valitseja 1358–1365, Albrecht II poeg. Ta on peamiselt tuntud ertshertsogi tiitli loojana.\n\nRudolf oli üliambitsioonikas, võimalik et isegi suurushullustuses valitseja, kes püüdis oma valduste tähtsust igati tõsta. Tema äi, Püha Rooma keiser ja Böömimaa kuningas Karl IV, oli oma kuldbullas Habsburgid ilma jätnud kuurvürsti tiitlist, mis tähendas õiguslikult nende arvamist Püha Rooma keisririigi teisejärguliste valitsejate hulka. Seda olukorda püüdis Rudolf IV parandada, luues ertshertsogi tiitli ja sellega kaasnevad kuurvürstidega võrdsed privileegid. Ta väitis, et neid andsid Austria valitsejatele juba Rooma keisrid. Keiser Karl IV kuulutas selle aga võltsinguks ning ertshertsogi tiitlit aktsepteeris ametlikult alles Habsburgist Saksa-Rooma keiser Friedrich III 1453. aastal.\n\nRudolf IV rajas ka Viini ülikooli (Academia Rudolphina), mis on vanim pidevalt tegutsenud saksa keeleruumis asuv ülikool. See pidi saama võrdväärseks Karl IV asutatud Praha ülikooliga, ent Austria toonane suhteliselt kolklik kultuurielu seda ei võimaldanud.\n\n1363. aastal sai Rudolf Margarethe Maultaschilt leppega Tirooli hertsogkonna, mis Habsburgide valduseid märgatavalt kasvatas. Kuid juba 1365. aastal Rudolf suri ning Habsburgide alad läksid tema vendade Albrecht III ja Leopold III kätte.\n", "id": "ekk_Latn_213198"}
{"text": "Magnetiline konstant\n\nMagnetiline konstant ehk vaakumi magnetiline läbitavus (ingl vacuum magnetic permeability) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega. SIN on jõuühik njuuton ja \\rm A on elektrivoolu tugevuse ühik amper.\n\n\\mu_0 \\varepsilon_0 c^2 = 1\\; ehk \\;\\mu_0 = \\frac {1}{\\varepsilon_0 \\, c^2}, kus c = 299\\,792\\,458 \\;\\frac{\\mathrm{m}}{\\mathrm{s}}.\n\nkus H on henri, m – meeter, V – volt, s – sekund, A – amper, T – tesla , J – džaul, N – njuuton, kg – kilogramm, C – kulon.\n", "id": "ekk_Latn_213199"}
{"text": "Veljo Ranniku\n\nVeljo Ranniku (kuni 1938 Veljo Teinmann; 27. juuni 1934 Võsu, Virumaa – 21. august 2012 Tallinn) oli eesti loodus- ja keskkonnakaitsja, muinsuskaitse- ja ühiskonnategelane.\n", "id": "ekk_Latn_213200"}
{"text": "Michael Faraday\n\nMichael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.\n\n14-aastaselt läks ta raamatuköitja õpilaseks ja huvitus õpipoisi ajal loodusteadusest. Ta pani kirja oma tähelepanekud ainete omaduste ja reaktsioonide kohta ning saatis need Humphry Davyle, kes võttis ta pärast nendega tutvumist oma assistendiks.\n\nFaraday tähtsaimad avastused on seotud elektri ja magnetismiga. Väga hea eksperimentaatorina avastas ta katsete tulemusena 1831. aastal elektromagnetilise induktsiooni nähtuse. Samuti valmistas esimesena elektrivälja varjestava Faraday silindri ja demonstreeris oma katseseadmetega, et elektrivoolu saab muundada pöörlevaks liikumiseks. Selle nn elektromagnetilise rotatsiooni avastamine oli oluline eeldus elektrimootori väljatöötamiseks.\n\nTa sõnastas elektrolüüsiseadused ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs.\n\nFaraday avastas diamagnetismi ja paramagnetismi.\n", "id": "ekk_Latn_213201"}
{"text": "Elektriline konstant\n\nElektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus (ingl vacuum electric permittivity) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega. SI-süsteemi ühikutes avaldub elektriline konstant \\varepsilon_0 järgmiselt: \\varepsilon_0 = 8{,}854\\ 187\\, 8128(13) \\cdot 10^{-12} \\,\\mathrm{\\frac{F}{m}} \\;\\approx\\; \\frac{10^7}{4\\,\\pi\\cdot 299\\ 792\\ 458^2} \\,\\mathrm{\\frac{A\\,s}{V\\,m}}, kus \\rm F on mahtuvuse ühik farad, \\rm m on pikkuse ühik meeter, \\rm A on elektrivoolu tugevuse ühik amper, \\rm V on elektripinge ühik volt ja \\rm s on aja ühik sekund.\n\n\\mu_0 \\varepsilon_0 c^2 = 1\\; ehk \\;\\varepsilon_0 = \\frac {1}{\\mu_0 \\, c^2}, kus c = 299\\,792\\,458 \\;\\frac{\\mathrm{m}}{\\mathrm{s}}.\n", "id": "ekk_Latn_213202"}
{"text": "Britta Soll\n\nBritta Soll (neiupõlvenimi Britta Vahur; sündinud 14. juulil 1984 Tallinnas) on eesti näitleja ja modell.\n\nTa lõpetas 2002. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi hõbemedaliga ja 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXII lennu näitlejana.\n\nTöötanud alates 2006. aastast Eesti Draamateatris.\n", "id": "ekk_Latn_213203"}
{"text": "Njuutonmeeter\n\nNjuutonmeeter on jõumomendi ühik, tähis N·m. Njuutonmeeter võrdub jõumomendiga, mille tekitab jõud 1 njuuton jõu mõjusirgest 1 meetri kaugusel asuva punkti suhtes. Jõumomendi ühik njuutonmeeter on vektoriaalne suurus ja eristub nii töö ja energia ühikust džaul, mida saab väljendada samal kujul (1 njuuton korda 1 meeter). Erinevalt jõumomendi ühikust on töö ja energia ühik džaul (J) skalaarne suurus.\n", "id": "ekk_Latn_213204"}
{"text": "Njuutonsekund\n\nNjuutonsekund on jõuimpulsi ühik. Tähis Ns. Njuutonsekund võrdub jõuimpulsiga, mille tekitab jõud 1 njuuton ühe sekundi jooksul.\n", "id": "ekk_Latn_213205"}
{"text": "Eerik Kumari\n\nEerik Madis Kumari (7. märts 1912 Aru (Vapra) talu, Martna kihelkond, Läänemaa – 8. jaanuar 1984 Tartu) oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1961).\n\n1937. aastani oli tema eesnimi Erik Mathias, perekonnanimi 1938. aastani Sits; ta muutis oma nime Kumari laiu järgi.\n", "id": "ekk_Latn_213206"}
{"text": "Nihik\n\nNihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler, inglise Vernier caliper) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05 mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud.\n", "id": "ekk_Latn_213207"}
{"text": "Peeter Lampson\n\nPeeter A. Lampson (17. veebruar 1819 Toolamaa vald – 7. veebruar 1895 Kursi) oli eesti koolmeister ja muusik.\n\nLampson sündis Räpina kihelkonnas taluniku perekonnas ning õppis ise nii kirjutama kui ka musitseerima. Hiljem oli ta Käreveres ja seejärel Kursis koolmeister. Kursis lõi ta ka laulukoorid ja orkestrid, millega osales esimesel üldlaulupeol. 1880. aastatel lõi Lampson kaasa ka Eesti Aleksandrikooli liikumises ja tegi kaastööd ajalehele Eesti Postimees.\n", "id": "ekk_Latn_213208"}
{"text": "Puidutöötluspink\n\nPuidutöötluspinke ehk puidutööpinke kasutatakse saematerjali, puitdetailide, mööbli, puidust ehitusdetailide ja muude puittoodete valmistamisel.\n", "id": "ekk_Latn_213209"}
{"text": "Peeter Laredei\n\nPeeter Laredei (5. oktoober 1862 Õisu vald – 16. jaanuar 1952 Häädemeeste) oli eesti koolmeister, vaimulik ja rahvusliku liikumise tegelane.\n\nLaredei sündis Õisu vallas koolmeistri peres ning omandas hariduse Tuhalaane apostlik-õigeusu koolis. 1878–1881 õppis ta Tartu õpetajate seminaris ning läks siis koolmeistriks Häädemeeste apostlik-õigeusu kooli. Juhtis Häädemeeste laulukoori, osales Pärnu seltsi \"Endla\" tegevuses ning kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi.\n\n1908 sooritas Laredei preestrieksami ning töötas 1909–1920 Velise Ristija Johannese koguduses õigeusu preestrina. Tegeles ka heliloomingu, luuletamise ja tõlkimisega. Laredei oli üks väheseid rahvusliku liikumise tegelasi, kes jõudis nii elada Eesti Vabariigis kui ka näha ära selle hävingu.\n", "id": "ekk_Latn_213210"}
{"text": "Jüri Lellep\n\nJüri Lellep (1842–1908) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane.\n\nLellep sündis Viljandi kihelkonnas taluniku pojana. Hiljem sai ta koolmeistriks Tänassilmal. Ta juhatas laulukoore, võttis osa üldlaulupidudest, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, Viljandi Koidu seltsi, Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi ja osales Eesti Aleksandrikooli liikumises. Samuti tegi ta kaastööd ajalehele Eesti Postimees.\n", "id": "ekk_Latn_213211"}
{"text": "Eugen Habermann\n\nEugen Habermann (19. oktoober 1884 Tallinn – 22. september 1944 Gdański laht, Poola) oli eesti arhitekt.\n", "id": "ekk_Latn_213212"}
{"text": "Martin Lipp\n\nMartin Lipp (14. aprill 1854 Vooru vald Tarvastu kihelkond Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 8. märts 1923 Nõo) oli eesti vaimulik, rahvusliku liikumise tegelane ja harrastusajaloolane.\n\nLipp sündis Tarvastu kihelkonnas ja õppis sealses kihelkonnakoolis, seejärel ka Valga kreiskoolis ning lõpuks õppis Tartu Ülikoolis usuteadust.\n\nTa oli kirikuõpetaja Paides, Iisakus, Tartus Tartu Jaani kiriku koguduse abipastorina, 1882–1884 Saaremaal Kaarma kiriku kirikuõpetajana, Saaremaa Kaarma õpetajate seminari direktorina ja 1884–1923 Nõo kihelkonna kogudus.\n\nTa kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Üliõpilaste Seltsi, samuti tegi kaastööd Perno Postimehele ja Eesti Postimehele.\n\nLipp oli Jakob Hurda toetaja ja lahkus pärast 1881. aastat Eesti Kirjameeste Seltsist. Lipp tegeles ka muusikaga, tema kirjutatud on populaarse laulu \"Eesti lipp\" sõnad (algselt kandis pealkirja \"Eesti, Eesti, ela sa!\"), sellele luuletusele kirjutas helilooja Enn Võrk viisi 1922. aastal ja Juhan Aavik 1933. aastal.\n\nTa oli ka eesti genealoogia rajajaid, kirjutades mitu suguvõsaloolist raamatut.\n", "id": "ekk_Latn_213213"}
{"text": "Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond\n\nTartu Ülikooli filosoofiateaduskond on teaduskond Tartu Ülikoolis, mis tegeleb tipptasemel keele- ja kirjandusteaduse, filosoofia, ajaloo jne õpetamise ja uurimisega. Asukoht Jakobi tänav 2, Tartu.\n\n1. jaanuaril 2016 ühinesid filosoofiateaduskond, usuteaduskond ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnaks.\n", "id": "ekk_Latn_213214"}
{"text": "Muralismo\n\nMuralismo ehk Mehhiko monumentaalmaal on Mehhikos pärast 1910. aasta revolutsiooni levinud ühiskonnakriitiline kunstiliikumine.\n\nKunstiliikumine pälvis riikliku toetuse ja oli osaliselt ka Mehhiko haridusministri José Vasconcelose 1921. aastal käivitatud seinamaalingute programmi tagajärg.\n\nMuralistide kuulsus kasvas ja varsti hakati tellimusi saama Ameerika Ühendriikidest. Rahvusvaheline tunnustus tuli 1930ndatel.\n", "id": "ekk_Latn_213215"}
{"text": "Metafüüsiline maal\n\nMetafüüsiline maal (itaalia keeles Pittura metafisica) on Itaalias aastatel 1917–1921 levinud kunstivool.\n\nMetafüüsilise maali lähtekohaks oli Giorgio de Chirico, kes oli ka sürrealistide eeskuju. 1910. aastate teisel poolel kujunes metafüüsilise maalisuuna keskseks juhuks liikumisele nime andnud kunstnik Carlo Carrà, kelle loomingust on tuntud eelkõige mannekeenlikke figuure kujutavad maalid. Nende figuuride prototüübiks on liigendnukud, mida kasutati joonistamisel abivahendina. 1918. hakkas ilmuma ajakiri Valori Plastici, mille toimetaja oli Mario Broglio.\n\nSaksamaal avastasid 1910. aastate lõpul metafüüsilise maali enda jaoks Max Ernst, George Grosz, Georg Schrimpf, Heinrich Davringhausen jt. Metafüüsiline maal mõjutas ka osalt uusasjalikkuse allhoovusena kujunenud maagilist realismi.\n", "id": "ekk_Latn_213216"}
{"text": "B.M.P.T.\n\nB.M.P.T. oli prantsuse kunstirühmitus, mis sai nime selle liikmete Daniel Bureni, Olivier Mosset', Michel Parmentier' ja Niele Toroni perekonnanimede esitähtedest.\n\nB.M.P.T. tegutses 1966. aasta detsembrist 1967. aasta detsembrini.\n", "id": "ekk_Latn_213217"}
{"text": "Põikpind\n\nPõikpind ehk ristlõikepind on mõiste tugevusõpetusest ja tähendab pinda, mis ilmub nähtavale ristlõike sooritamisel.\n", "id": "ekk_Latn_213218"}
{"text": "Pöördemoment\n\nPöördemoment on jõumoment, mis iseloomustab pöörleva jäiga keha nurkkiirust muutva välise jõu toimet.\n\nMomendil on pöördliikumise (pöörleva liikumise) korral sama roll mis jõul kulgliikumise korral.\n\nNeed lihtsad valemid kehtivad ühtlase kulgliikumise ja ühtlase pöörlemise korral.\n", "id": "ekk_Latn_213219"}
{"text": "Paine\n\nPaindeks nimetatakse tugevusõpetuses varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub. Kui paindemoment on ainsaks sisejõu komponendiks põikpinnal, siis räägitakse, et tegemist on puhtpaindega. Enamasti aga tekivad varda põikpindadel koos paindemomentidega ka põikejõud. Sel juhul on tegemist põikpaindega. Kui paindemomendi tasand läbib ühte varda põikpinna keskpeatelgedest, siis räägitakse otsepaindest. Vastasel juhul on tegemist vildakpaindega.\n\nOtsepaindel jääb varda telg ka peale varda deformeerumist välisjõudude mõjutasandisse, kuid vildakpainde puhul ei toimu varda kõverdumine väliskoormuse tasandis.\n", "id": "ekk_Latn_213220"}
{"text": "Konsool (tugevusõpetus)\n\nKonsool on ainult ühe otsaga kinnitatud jäik konstruktsioonielement, näiteks tala või sõrestik.\n\nKui rakendada konsoolile omakaal, siis tala kannab koormuse üle toele, kus see võtab vastu paindemomendi ja nihkepinge. Konsoolne konstruktsioon võimaldab teha ripnevaid ehitisi ilma täiendava välise toestuseta, vastupidi konstruktsioonidele, mis on toetatud mõlemast otsast ning kus on koormus rakendatud tugede vahele, nagu võib näha toetatud tala juures tavalist post-sillus meetodit.\n\nKonsoole saab ehitada ka fermidest või paneelidest.\n", "id": "ekk_Latn_213221"}
{"text": "Die Brücke\n\nDie Brücke (eesti keeles 'sild') oli saksa ekspressionistide rühmitus Saksamaal Dresdenis 20. sajandi alguses.\n\nDie Brücke loodi 7. juunil 1905 ja see eksisteeris 1913. aastani.\n\nJuba asutamise aastal korraldas Die Brücke oma esimese näituse.\n\n1906. aastal sõnastas Ernst Ludwig Kirchner ühenduse programmi.\n\n1912. aastal osales Die Brücke rühmituse Der Blaue Reiter teisel näitusel Münchenis. Näitus oli üleval ka Berliinis. Veel eksponeeris ühendus oma teoseid Hamburgis ja osales näitusel \"Sonderbund-Ausstellung\" Kölnis.\n\nRühmituse eesmärgiks oli välja töötada ühtne stiil, leida järgijaid ja korraldada ühisnäitusi.\n\nBrücke maalijate loomingut iseloomustavad moonutatud kehad, killustatud ja perspektiivitu ruum. Värvidest kasutati teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt sinine-oranž), või meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Värvilaigud, mis kanti lõuendile laia pintsliga, olid sageli ümbritsetud tugeva piirjoonega. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni.\n\nDie Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikad olid litograafia ja puulõige.\n", "id": "ekk_Latn_213222"}
{"text": "Riho Mesilane\n\nRiho Mesilane (15. jaanuar 1949 Pärnu – 25. märts 1993 Tartu) oli eesti literaat, humorist, raadioajakirjanik, KGB agent.\n\nTa lõpetas 1966. aastal Pärnu 2. Keskkooli ja 1972. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaariateaduskonna.\n\nTa põgenes 1978. aastal turismigrupist Läände, töötas Vabadusraadios – raadios Vaba Euroopa, naasis veel okupeeritud Eestisse juulis 1991.\n\nEnne põgenemist oli ta Eestis töötanud mitmes meediakanalis (Eesti Raadio, Harju Elu, Eesti Televisioon). Hiljem teinud kaastööd Mulgi Raadiole Viljandis.\n", "id": "ekk_Latn_213223"}
{"text": "Poissoni tegur\n\nPoissoni tegur on pideva keskkonna mehaanikas elastsusmoodul, mis iseloomustab materjali põiksuunalise ja pikisuunalise suhteliste deformatsioonide ehk moonete suhet.\n\nPoissoni tegur on nimetatud Siméon Poissoni järgi.\n\nPoissoni tegur ja normaalelastsusmoodul iseloomustavad täielikult isotroopse materjali elastsusomadusi.\n", "id": "ekk_Latn_213224"}
{"text": "Konsool\n\nKonsool tähendab tugevusõpetuses tala, mis on toestatud ainult ühes otsas kinnise toega. Konsool tähendab arhitektuuris tuge. Mängukonsool Kirjutuspult Konsool on arvuti kasutajaliides käsureal töötamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_213225"}
{"text": "Bernoulli hüpotees\n\nBernoulli hüpoteesi ehk põikpindade tasandilisuse hüpotees on tugevusõpetuses kasutatav eeldus, mille järgi põikpinnad, mis enne varda pikideformeerumist olid tasandilised ja teljega risti, jäävad ka peale varda pikideformeerumist tasandilisteks ja teljega risti.\n", "id": "ekk_Latn_213226"}
{"text": "Deplaneerumine\n\nDeplaneerumiseks nimetatakse tugevusõpetuses mitteümarate varraste kõverdumist väändel. See tähendab, et väändel ei jää mitteümarate varraste põikpinnad tasandilisteks vaid kõverduvad.\n\nKui deplaneerumine ei ole takistatud, siis varda põikpindadel ei teki normaalpingeid. Sellist väänet nimetatakse vabaks väändeks. Vaba vääne esineb vaid siis, kui varda põikpind ja väändemoment on muutumatud ja varda otsad kinnitamata.\n", "id": "ekk_Latn_213227"}
{"text": "Kalestumine\n\nKalestumiseks nimetatakse tugevusõpetuses materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel. Kalestumine on materjali hapramaks muutumise tõttu sageli soovimatu, kuid mõnel juhul, näiteks vahelduvale koormusele allutatud detailides, kalestatakse materjali aga meelega.\n", "id": "ekk_Latn_213228"}
{"text": "Relaksatsioon\n\nRelaksatsioon (ladina keeles relaxatio nõrgenemine, vähenemine) ehk pingete relaksatsioon on tugevusõpetuses keha elastse deformatsiooni muutumine plastseks deformatsiooniks pika aja jooksul. Tulemuseks on pingete suuruse muutumine püsiva kogudeformatsiooni juures. Relaksatsiooni tõttu lõdvestuvad pinguga liited kestval ning pikaajalisel tööl. Kui ping oli liite koostamise hetkel liiga väike siis võib liide relaksatsiooni tõttu muutuda kasutuskõlbmatuks.\n\nÜldisemalt on relaksatsioon füüsikas makroskoopilise süsteemi tasakaalu taastav iseeneslik protsess). Kui tasakaalust kõrvalekalle (häiritus) on väike, siis toimub relaksatsioon harilikult eksponentsiaalse seaduse \\Delta y(t) = \\Delta y_0 \\text{e}^{-t/\\tau} kohaselt, kus \\Delta y(t) on parameetri kõrvalekalle tasakaaluväärtusest hetkel t ja \\tau on relaksatsiooniaeg. Relaksatsiooniaeg oleneb süsteemi parameetritest ja häirituse laadist.\n\nRelaksatsiooni tõttu saabub muutunud välistingimustele vastav tasakaaluolek alati hilinemisega. Kiirete protsesside korral, kui välisolud muutuvad palju kiiremini kui relaksatsiooniaeg ( \\Delta t \\ll \\tau), mõjutab relaksatsioon oluliselt protsessi kulgu, avaldudes näiteks hüstereesina. Seevastu aeglastes protsessides ( \\Delta t \\gg \\tau) ei ole relaksatsioonilist hilinemist märgata.\n", "id": "ekk_Latn_213229"}
{"text": "Triinu Kivilaan\n\nTriinu Kivilaan (sündinud 13. jaanuaril 1989 Viljandis) on eesti laulja ja endine modell. Tuntuks sai ta ansamblis Vanilla Ninja.\n\nTriinu õppis lastemuusikakoolis kaks aastat saksofoni ja neli aastat klaverit.\n\nTa oli mitu aastat modell. 2004. aastal valiti ta konkursil \"Miss Modell 2004\" teiseks printsessiks, sealjuures edestas ta isegi tulevast Miss Estoniat Laura Kõrgemäed, ning oli ka publiku lemmik.\n", "id": "ekk_Latn_213230"}
{"text": "Varutegur\n\nVarutegur on mõiste tehnikast ja tugevusõpetusest, mis tähendab konstruktsiooni või tema üksikosade loomist nii, et lubatud pinged on madalamad piirpingetest (raugepingetest) võrdeliselt varuteguriga. Seega lubatud pinge \\sigma = \\frac{R}{K}, kus\n\nσ on lubatud pinge R – materjali raugepinge K – varutegur.\n\nVarutegurit kasutatakse selleks, et tagada konstruktsiooni ja tema üksikosade ohutut ja kindlat tööd, vaatamata tegelike töötingimuste ebasoodsatele erinevustele arvutuslikega võrreldes.\n\nHabrastele materjalidele loetakse raugepingeks tugevuspiir, plastsetele aga voolavuspiir, sest voolavuspiirist alates hakkab tekkima plastne deformatsioon, mis muudab konstruktsiooni kasutuskõlbmatuks.\n", "id": "ekk_Latn_213231"}
{"text": "Dünaamiline koormus\n\nDünaamiline koormus on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab suure kiirusega muutuvat koormust. Sellise koormusega kaasneb konstruktsiooni ja selle üksikute elementide võnkumine või vibratsioon. Pinged dünaamilisel koormusel ületavad tavaliselt mitu korda pingeid staatilisel koormusel.\n\nKonstruktsioonielementide arvutamine dünaamilisele koormusele on keerukam kui arvutamine staatilisele koormusele. Põhjus seisneb ühest küljest dünaamilise koormuse mõjul tekkivate sisejõudude ja pingete leidmise meetodite ning teisest küljest materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodite suuremas keerukuses dünaamilise koormuse puhul. Näiteks eriti lühikese kestusega koormuse ehk löökkoormuse toimel paljud materjalid, mis staatilisel koormamisel olid plastsed, käituvad habrastena. Paljukordsel dünaamilisel koormusel materjalide tugevus alaneb järsult.\n\nDünaamilisele koormusele arvutamise üldmeetod põhineb teoreetilisest mehaanikast tuntud d'Alemberti printsiibil. Vastavalt sellele printsiibile võib iga liikuvat keha vaadelda hetkelises tasakaalus olevana, kui kehale mõjuvate välisjõududele lisada inertsjõud, mis võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega ning on suunatud vastupidi kiirendusele. Seepärast juhtudel, kui inertsjõud on teada, saab igasuguste kitsendusteta rakendada lõikemeetodit ja määrata sisejõude tasakaalutingimuste abil. Kui aga inertsjõudude leidmine on raskendatud (nagu näiteks löögi puhul), siis kasutatakse dünaamiliste pingete ja deformatsioonide arvutamisel energia jäävuse seadust.\n", "id": "ekk_Latn_213232"}
{"text": "Action painting\n\nAction painting (tegevusmaal, tegevusmaalikunst) on termin, mida kasutas esimesena (1952. aastal) kriitik Harold Rosenberg, iseloomustamiseks kunstistiili, mille puhul on teose loomise protsess võrdselt oluline või olulisemgi lõpptulemusest.\n\nAction painting on tihedalt seotud abstraktse ekspressionismiga. Väga oluline on teose loomise protsess. Ukraina päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik Janet Sobel oli teadaolevalt esimene, kes kasutas tilgutamistehnikat. Jackson Pollocki kaudu sai see aastatel 1946–1947 dripping-tehnika ('tilgutamine') laiemalt tuntuks, mis muutis teoste loomise lausa etenduseks. Tehnika seisneb selles, et värv niristatakse lõuendile. Oma suuremõõtmelisi teoseid luues kinnitas kunstnik, et see, mis lõuendile jõuab, ei ole teos, vaid tegevus.\n", "id": "ekk_Latn_213233"}
{"text": "Tegevuskunst\n\nTegevuskunst on üldnimetus etenduslikkudele kunstivormidele, mis said alguse 1960. aastatel.\n\nMõne kunstistiili (nt 1950. aastatel tekkinud action painting) viljelemist, kus tulemuses on oluline osa teose tekke protsessis, on loetud samuti tegevuskunsti hulka.\n", "id": "ekk_Latn_213234"}
{"text": "Nuhkvara\n\nNuhkvara (inglise keeles spyware) on tarkvara, mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara olemasolu on tavaliselt kasutaja eest peidetud ja seda tuvastada võib olla küllaltki raske. Nuhkvara võib koguda isiklikku laadi infot, talletades kasutaja klahvivajutusi (klahvinuhk, inglise keeles keylogger), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest.\n\nKuigi termin \"nuhkvara\" vihjab tarkvarale, mis eelkõige jälgib pikema aja jooksul kasutaja tegevust, võivad ta funktsioonid ulatuda sellest palju kaugemale. Nuhkvara levitamise eesmärgid võivad samuti olla üsna erinevad: alates kasutaja paroolide ja krediitkaardi numbrite varastamisest kuni külastatud veebiaadresside alusel kasutaja profiili koostamiseni, mille järgi saab kasutajale spetsiaalselt talle suunatud reklaami näidata. Lisaks võib nuhkvara segada ka kasutaja kontrolli arvuti üle, installides lisatarkvara või suunates ümber veebibrausereid. Mõned programmid on võimelised muutma arvuti seadeid, mille tulemus võib kajastuda aeglasemas internetiühenduses, veebibrauserite või muu tarkvara sätete volitamata muutumises.\n\nMõnikord on nuhkvara kaasa pandud autentse tarkvaraga ja tuleb ametlikult tarkvara tootjalt. Vastuseks nuhkvara esilekerkimisele on tekkinud väike majandusharu, mis spetsialiseerub nuhkvaravastase tarkvara loomisele ja täiendamisele. Nuhkvaravastase tarkvara kasutamisest on saanud laialdaselt kasutatav arvutiturbe praktika, eriti Microsoft Windowsiga arvutites. Mitmes riigis on vastu võetud nuhkvaravastased seadused, mis tavaliselt reguleerivad igasugust kasutaja arvutisse varjatult installitud tarkvara.\n", "id": "ekk_Latn_213235"}
{"text": "Dripping\n\nDripping ('tilgutamine'; ka drip painting) on tehnika, mida hakkas esimesena kasutama Ukraina päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik Janet Sobel. Sobelilt sai mõjutusi ja tegi laiemalt tuntuks Jackson Pollock aastatel 1946–1947. Seda tehnikat kasutades sai ta põhjendada oma teoste suuri mõõtmeid ja seda, et see mis lõuendile jõuab, ei ole pilt, vaid tegevus.\n\nTehnika seisneb selles, et värv jõuab lõuendile auklikust kastist välja voolates. Värvi lõuendile kandmiseks kasutatakse tihti ka keppe, nugasid, kellusid või muid esemeid, millega on võimalik värviniresid lõuendile kanda.\n\nPollock kirjeldas tehnikat 1947. aastal nõnda: \"Minu maal ei tule molbertilt. Ma pingutan oma lõuendi enne alustamist harva raamile. Eelistan seda asetada otse seinale või maha. Vajan kõva pinna vastupanu. Maapinnal tunnen end vabamalt, maalile lähemal, tunnen, et osalen selles suuremal määral, sedamööda, kuidas võin kõndida ümber terve maali, töötada selle kallal kõigist neljast küljest ning olla otseses mõttes maali sees. See sarnaneb Lääne indiaanlaste liivamaalingumeetodiga. Hoidun endiselt traditsiooniliste töövahendite – molberti, paleti, pintslite – eest. Ma eelistan keppe, kellusid, nuge ning vedelat värvi, mis tilgub, või siis pakse liivast, klaasikildudest või muudest segatud materjalidest värvikihte.\"\n", "id": "ekk_Latn_213236"}
{"text": "Wii\n\nWii (hääldatakse /'wi:/) on mängukonsool, mille tõi turule Nintendo 19. novembril 2006. Seitsmenda põlvkonna konsoolina võistleb Wii peamiselt Microsofti Xbox 360 ja Sony PlayStation 3-ga. Nintendo väidab, et nende konsool sihib laiemat sihtrühma kui teised kaks. Alates detsembrist 2010 on Wii võrreldes PlayStation 3 ja Xbox 360-ga suurima läbimüügiga konsool üle maailma, purustades veel lisaks 2009. aasta detsembris ühes kuus müüduima konsooli rekordi Ameerika Ühendriikides.\n\nWii eristavaks tunnuseks on tema juhtmeta pult Wii Remote, mida saab kasutada käes hoitava osutusseadmena ja mis tuvastab liikumist kolmemõõtmelises ruumis. Teine erisus, WiiConnect24, on võimalus ooterežiimis üle Interneti sõnumeid ja tarkvaravärskendusi vastu võtta.\n\nWii on Nintendo viies kodukonsool Nintendo GameCube'i otsene järeltulija, mis võimaldab ametlikult ka GameCube'i mänge mängida. Nintendo mainis esimest korda konsooli 2004 E3 pressikonverentsil ja hiljem avalikustas süsteemi 2005. aasta E3 näitusel. Nintendo tegevdirektor Satoru Iwata paljastas puldi prototüübi 2005. aasta septembris Tokyo videomängude näitusel. 2006. aasta E3-l võitis konsool esimese mitmetest auhindadest. 8. detsembriks 2006 oli see välja toodud neljal võtmeturul.\n", "id": "ekk_Latn_213237"}
{"text": "Põikpinna telginertsmoment\n\nPõikpinna telginertsmomendiks nimetatakse tugevusõpetuses teise astme pinnamomenti, milleks on y-telje suhtes põikpinna geomeetriline karakteristik, mis on määratud integraaliga I_y = \\int_{F}{}z^2 dF, analoogiliselt z-telje suhtes I_z = \\int_{F}{}y^2 dF, kus\n\nz on elementaarpinna dF kaugus y-teljest y on elementaarpinna dF kaugus z-teljest.\n", "id": "ekk_Latn_213238"}
{"text": "Traces of Sadness\n\n\"Traces of Sadness\" on Vanilla Ninja teine album. See avaldati 2004. aasta juunis. Album sisaldab singleid \"Tough Enough\", \"Don't Go Too Fast\", \"Liar\" ja \"When the Indians Cry\".\n\nAlbum jõudis Saksamaal albumite edetabelis kolmandale kohale ning sellele järgnes bändi tuntus ka teistes riikides, näiteks Šveitsis ja Austrias.\n", "id": "ekk_Latn_213239"}
{"text": "Onomastika\n\nOnomastika ehk nimeõpetus (ka nimeteadus) on leksikoloogia haru, mis uurib peamiselt isiku- ja kohanimesid ning käsitleb nende algtähendust, päritolu ja muutumist.\n\nÜhtlasi on onomastika ka mingi keele või piirkonna nimede kogum (nt eesti keele onomastika).\n", "id": "ekk_Latn_213240"}
{"text": "Maui\n\nMaui on suuruselt teine saar Hawaii saarestikus, olles 1883 km² suurune. Maui on Ameerika Ühendriikide suuruselt 17. saar. Maui kuulub Hawaii osariigile. Maui on Maui maakonna suurim saar, olles suurem kui Molokai, Lānai ja asustamata Kahoolawe. Saare elanike arv on 144 444 (2010), olles rahvaarvult Hawaii kolmas saar, jäädes alla vaid Oahule ja Hawaiile.\n\nSaar on mägine ja vulkaaniline, kõrgeim tipp on Haleakalā vulkaan (3055 m).\n\nPeamised majandusharud on põllumajandus ja turism.\n\nHawaii saar kuulub Ameerika Ühendriikidele.\n", "id": "ekk_Latn_213241"}
{"text": "Blue Tattoo (album)\n\n\"Blue Tattoo\" on Vanilla Ninja kolmas album. See oli viimane Vanilla Ninja album, mille avaldas Bros Records. Album ei jäänud edukuselt alla bändi eelmisele albumile \"Traces of Sadness\".\n\nAlbum sisaldas mitmeid hittlaule nagu \"Blue Tattoo\", \"I Know\" ja \"Cool Vibes\". Viimane neist oli ka Vanilla Ninja poolt 2005. aasta Eurovisioonil Šveitsi riiki esindanud laul, mis saavutas poolfinaalis 8. koha, finaalis samuti 8. koht.\n\nNii Saksamaal kui ka Šveitsis jõudis album edetabelites 4. kohale, Austrias 7. kohale.\n", "id": "ekk_Latn_213242"}
{"text": "Best Of (Vanilla Ninja)\n\n\"Best Of\" on ansambli Vanilla Ninja kogumikalbum. See avaldati 2005. aasta detsembris.\n\nAlbum sisaldab 13 lugu, mis on võetud albumitelt \"Traces of Sadness\" ja \"Blue Tattoo\". \"Best of Vanilla Ninja\" avaldati mitmetes Kesk-Euroopa riikides, kuid nii Saksamaal kui ka Austrias ei jõudnud see edetabelis saja parema hulka; Šveitsis jõudis see 70. kohale.\n\nSee album oli üsna vastuoluline, kuna see avaldati Bros Recordsi poolt pärast koostöö lõppemist Vanilla Ninjaga. Albumi väljalaskmisel ei konsulteeritud bändi liikmetega ning enne avaldamist ei olnud albumist teadlikud isegi bändi liikmed.\n\nÜldiselt on arvatud, et see oli ansambli endise mänedžeri David Brandesi kiire viis koostöö lõppemisest veel lisaraha teenida; Vanilla Ninja liikmetele see aga ei meeldinud. Näiteks üks ansambli liikmeist Piret Järvis palus fännidel albumit mitte osta, et ei toetataks Bros Recordsit.\n\nAlbumisse, nagu ka nimi ütleb, olid koondatud bändi suurimad hittlood alates 2004. aasta läbimurdest rahvusvahelisele tasandile. Kogumik ei sisalda ühtegi uut lugu. Samuti ei ole albumil ühtegi bändi esimese samanimelise albumi lugu, kuna selle andis välja plaadifirma TopTen, mitte aga Bros Records.\n", "id": "ekk_Latn_213243"}
{"text": "Harilik sibul\n\nHarilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.\n\nHarilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel (vähem Antarktises).\n\nSibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idast.\n\nVaraseimad arheoloogilised andmed sibula kasutamise kohta pärinevad 5000 aasta tagant Surnumere ümbrusest.\n\nSibulat on kasutatud kultus-, toidu-, tarbe-, maitse-, ravim-, ilu-, viljakus-, seltsilis-, mee-, mürk-, juur-, värvi-, komposti-, kontroll-, katse-, doonortaimena, kaubaartiklina ja botaanikaaedades eksponaadina.\n\nKuigi harilik sibul on püsik (geofüüt) kasvatatakse teda kultuuris kahe- ja üheaastase aia- ja põllukultuuri (sh vahekultuuri) taimena.\n", "id": "ekk_Latn_213244"}
{"text": "Albrecht II (Austria)\n\nAlbrecht II Tark ehk Lombakas (Albrecht der Weise ehk Albrecht der Lahme; 12. detsember 1298 – 16. august 1358) oli Austria hertsog 1330–1358. Ta oli Saksa kuninga Albrecht I poeg.\n\nAlbrecht sai Austria valitsejaks pärast oma venna Friedrichi surma koos oma noorema venna Otto Rõõmsaga. 1335. aastal andis keiser Ludwig IV neile Kraini ja Kärnteni. Albrecht oli Austria hertsogite Rudolfi, Friedrichi, Albrechti ja Leopoldi isa.\n", "id": "ekk_Latn_213245"}
{"text": "Juhan Weizenberg\n\nJuhan Weizenberg (10. juuli 1838 Erastvere vald, Võrumaa – 23. oktoober 1877 Narva) oli eesti luuletaja.\n\nWeizenberg sündis Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas Mäe-Jakapi popsikohas kingsepa pojana. Ta õppis Kanepi kihelkonnakoolis, 1854. aastal lõpetas Tartu kreiskooli.\n\nAastatel 1855–1857 oli ta koduõpetaja Torma köstri Adam Jakobsoni peres, puutudes seal kokku Carl Robert Jakobsoniga. 1858–1861 oli ta Alatskivi mõisa- ja vallakirjutaja. Hiljem töötas Narvas ametnikuna.\n\nTa on kirjutanud ligi paarkümmend luuletust, sealhulgas \"Tönnis Laks ehk Eestlase Isamaa\" (1862) ja \"Vana hopmanni Nutu-laul Mõisavalitsust käest ära andes. Jüripäeval 1861\" (1864). Weizenbergi tõsielul põhinevaid uuema rahvalaulu vormis luuletusi peetakse varaseimateks feodalismivastasteks realistlikeks luuletusteks. Ta tegi kaastööd ajalehtedele Perno Postimees ja Eesti Postimees, osales Narva rahvusliku seltsi Ilmarine tegevuses ning kogus rahvaluulet.\n\nMaeti Narva Siivertsi kalmistule, 1977. aastal maeti ümber Kanepi-Mäe kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_213246"}
{"text": "Arnold Looga\n\nArnold Looga (sündinud 6. märtsil 1974) on Tartust pärit muusik ja õpetaja.\n\n1992. aastal lõpetas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja 1997. aastal Tartu Ülikooli loomaökoloogina.\n\nArnold Looga on töötanud Tartu Veevärgis ja Sillaotsa Põhikoolis, Riidaja Põhikoolis, Tõrva Gümnaasiumis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Valga Gümnaasiumis.\n\nMuusikuna on Arnold Looga olnud tegev alates 1995. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_213247"}
{"text": "1973. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXIX NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Vilniuses 12. novembrist 4. detsembrini 1973. aastal. Teist korda tuli NSV Liidu meistriks Anatoli Gantvarg (tema esimene tiitlivõit pärines 1969. aastast)\n\nTurniir\n", "id": "ekk_Latn_213248"}
{"text": "Sulfiidsed mineraalid\n\nSulfiidsed mineraalid ehk kalkogeniidid on anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut metalli või poolmetalli ja väävli aatomit. Sulfiidsed mineraalid sarnanevad metallidega ka omaduste poolest: neil on tihti metalne läige, suur tihedus, hea elektrijuhtivus jne. Enamiku sulfiidide kristallstruktuuri ehitus on võrdlemisi lihtne.\n\nSulfiidide keemilist koostist iseloomustab valem MₐSb, kus M ja S on vastavalt metall ja väävel ning a ja b on täisarvud, mis annavad võimalikeks sulfiidide keemilisteks valemiteks M₂S, MS, M₃S₄ ja MS₂. Olulisemad sulfiidide koostises esinevad metallid on raud, vask, nikkel, plii, koobalt, hõbe ja tsink. Kokku kuulub sulfiidsete mineraalide hulka ligikaudu 500 nimetust. Neist olulisemad on püriit (FeS₂), galeniit (PbS), sfaleriit (ZnS), kinaver (HgS), molübdeniit MoS₂, kalkopüriit (CuFeS₂), markasiit (FeS₂) jne. Suurem osa metallimaakidest on sulfiidsed, mis teeb need mineraalid ja neid sisaldavad kivimid olulisteks maavaradeks.\n\nTekkelt on sulfiidsed mineraalid enamasti hüdrotermaalsed või magmalised, harvem ka diageneetilised.\n\nSulfiidid jaotatakse kolme klassi\n\na) vesiniksulfiidi (HS) soolad, mida loetakse lihtsate sulfiidide hulka;\n\nb) tisulfiidid, mis on hapnikuvabad soolad, kus väävel asendab hapnikku;\n\nTööstuses on sulfiidid peamiseks mitte-rauametallide maagiks, nagu näiteks vask (Cu), tsink (Zn), plii (Pb), elavhõbe (Hg) ja koobalt (Co).\n", "id": "ekk_Latn_213249"}
{"text": "Maarja Kivi\n\nMaarja Meriste-Kivi (sünninimega Maarja Kivi; sündinud 18. jaanuaril 1986 Tallinnas) on eesti muusik ja laulja, endine ansambli Vanilla Ninja liige. Ta on lõpetanud Tallinna Saksa Gümnaasiumi.\n", "id": "ekk_Latn_213250"}
{"text": "Käbi Laretei\n\nKäbi Alma Laretei (14. juuli 1922 Tartu – 31. oktoober 2014 Stockholm) oli eesti päritolu pianist ja kirjanik.\n\nTema isa oli Eesti Vabariigi saadik NSV Liidus ja Rootsi Kuningriigis Heinrich Laretei ning ema Alma Laretei. Käbil oli kaks aastat noorem õde Maimu Laretei.\n\nMuusikaõpinguid alustas Käbi Laretei Tallinnas ja klaveriõpinguid 1936. aastal Aino Kõrbi juures Tallinna Konservatooriumis.\n\nKui Nõukogude Liit okupeeris Eesti Vabariigi 1940. aastal, sõitis Käbi Laretei mõni päev enne seda isa juurde Rootsi. Käbi isa Heinrich Laretei oli sellel ajal Rootsis Eesti Vabariigi suursaadik. Välismaalasena ei õnnestunud Käbil jätkata õpinguid Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias, mistõttu hakkas ta võtma eratunde. Rootsis õppis Käbi Laretei klaverit Gottfried Booni ja Annie Fischeri käe all ning 1947. aastast kuni 1950. aastate keskpaigani muusikateooriat ja kompositsiooni Eduard Tubina juures. Edaspidi jätkusid õpingud Šveitsis ja Saksamaal. Käbi klaveriõpetajad olid ka Maria-Luisa Strub-Moresco, Edwin Fischer ja Anna Hirzel-Langenhan.\n\nKäbi Laretei alustas kontserttegevust 1946. aastal ning esines juba 1952. aastal Londonis Wigmore Hallis. Tema karjääri üheks suursaavutuseks loetakse ülesastumist New Yorgis Carnegie Hallis 1965. aastal. Ta esines pika pianistikarjääri jooksul nii Skandinaavias ja Lääne-Euroopas kui ka Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Ta on andnud kontserte ka Washingtonis Valges Majas ja Londoni Royal Festival Hallis ning salvestanud palju plaate (Mozart, Chopin, Debussy, Schumann, Bartók, Rahmaninov, Hindemith, Grieg, Pärt jpt).\n\n1970. aastail algas Käbi Laretei kirjanikutegevus.\n", "id": "ekk_Latn_213251"}
{"text": "Lilli Promet\n\nLilli-Linda Promet (16. veebruar 1922 Petseri – 16. veebruar 2007 Tallinn) oli eesti ajakirjanik ja kirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_213252"}
{"text": "Santa Rosa saar (California)\n\nSanta Rosa on saar Vaikses ookeanis, üks Ameerika Kanalisaartest.\n\nPindala 215 km². Saar on künklik, kõrgus kuni 498 meetrit.\n\nKuulub Ameerika Ühendriikidele.\n", "id": "ekk_Latn_213253"}
{"text": "Anna Haava\n\nAnna Haava (sünnilt Anna Rosalie Haavakivi (Hawwakiwwi) 15. oktoober (3. oktoober vkj) 1864 Pala vald, Kodavere kihelkond, Tartumaa Haavakivi talu – 13. märts 1957 Tartu) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija.\n", "id": "ekk_Latn_213254"}
{"text": "Enn Kippel\n\nEnn Kippel (aastani 1935 Eduard Ferdinand Kippel; 16. veebruar 1901 Tallinn – 15. veebruar 1942 Leningrad) oli eesti kirjanik.\n\nKippel elas pärast oma isa surma (aastal 1913) Peterburis, kus ta õppis kondiitriks. Aastal 1919 pöördus ta tagasi kodumaale, kuid oli Narvas vangistatud kahtlustatuna Punaarmeesse kuulumises.\n\nTa võeti 1921. aastal Eesti sõjaväkke. Pärast ajateenistust oli ta üleajateenija (veltveebli auastmes) 2. üksikus jalaväepataljonis. Teenistus kestis 1940. aastani, küll kirjutaja, joonestaja, raamatukoguhoidja ja poejuhataja ametis.\n\nEnn Kippeli naine Maret Kippel (sündinud Lätte) oli pärit Jõgevalt, tema isa Jaan Lätte oli üks Jõgeva tuntumaid seppi. Suviti 1925–1935 viibisid Kippelid sageli Jõgeval.\n\nAastal 1935 lõpetas ta Tartu Linna Õhtuse Erakeskkooli. Õhtukoolis õppimise ajal oli ta õpilasühingu humanitaarringi almanahhi \"Rada\" aktiivsemaid kaastöötajaid. Aastatel 1935–1936 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas (ei lõpetanud). Akadeemiliselt kuulus ta üliõpilasseltsi Ühendus.\n\n1940. aastal määrati ta uue võimu poolt 1. diviisi poliitjuhiks (Rakveres), kuid tagandati peatselt. Hiljem oli ta 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ajalehe Nõukogude Kaitsel toimetaja asetäitja ja 1941 kevadest ajakirja Pioneer toimetaja Ta astus 1941. aastal NLKP-sse. Alates põgenemisest Nõukogude Liitu 1941. aasta suvel oli ta Leningradis ajalehe Rahva Hääl toimetuse liige, kus ta Leningradi blokaadi ajal 1942. aastal nälga suri. Ta on maetud ühishauda Piskarjovi kalmistul.\n", "id": "ekk_Latn_213255"}
{"text": "Suur magmaprovints\n\nSuured magmaprovintsid on ulatuslikud piirkonnad, kus levivad massiivsed aluseliste vulkaaniliste kivimite kihid.\n\nSuured magmaprovintsid sarnanevad kuuma täpi nähtusega selle poolest, et erinevalt ookeani keskaheliku ning vulkaanilise kaare vulkanismist ei ole nad seotud laamade aktiivsete äärtega, vaid paiknevad nende suhtes suvaliselt. Kuuma täpi vulkanism on ainus vulkanismi esinemisvorm teistel Päikesesüsteemi taevakehadel, sest seni teadaolevate andmete kohaselt on laamtektoonika esinemine ainult Maale omane nähtus.\n", "id": "ekk_Latn_213256"}
{"text": "Andres Küng\n\nAndres Küng (13. september 1945 – 10. detsember 2002) oli eesti päritolu Rootsi ajakirjanik, ettevõtja ja poliitik.\n\nAndres Küng sündis Ockelbos Gävleborgi läänis eesti põgenike peres. Ta sai kõrghariduse Stockholmi Kaubanduskõrgkoolist. Töötas Rootsi Raadios ja TV1-s väliskommentaatorina.\n\nTa oli aktiivne Balti riikide iseseisvuse pooldaja. Ta on kirjutanud kümneid raamatuid ja tuhandeid artikleid. Ta oli Liberaalse Rahvapartei liige ja selle juhatuse liige 1982–1991. Rootsi parlamendi liige 1982–1983. Ta oli Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutajaliige.\n\nTa oli üks Baltimaade iseseisvuse toetuseks korraldatud Stockholmi esmaspäevamiitingute algatajaid, Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu ja Eesti Kongressi liige.\n\nKüng oli reisibüroo Estlandsresor AB omanik. 1988. aastal rajas ta koos Viktor Siilatsiga firma Eesti Video. 1993. aastal osales ta esimese Eesti eratelekanali EVTV loomises ja oli BNS-i kaasosanik.\n", "id": "ekk_Latn_213257"}
{"text": "Tõnu Raadik\n\nTõnu Raadik (sündinud 15. detsembril 1957) on eesti helilooja ja näitleja.\n\nTa lõpetas 1980. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitlejana (9. lend) ja 1992. aastal sama kooli heliloojana prof Jaan Räätsa juures.\n\nTõnu Raadik on kirjutanud nii kammermuusikat, kui muusikat teatri- ja telelavastustele ning filmidele. Mänginud mitmes ansamblis ning andnud välja 19 autoriplaati.\n", "id": "ekk_Latn_213258"}
{"text": "Lemmejõgi\n\nLemmejõgi on jõgi Pärnumaal. Saab alguse Nigula rabast ja suubub Majaka külas Liivi lahte. Pikkus 23 km, valgla 56,8 km².\n\nVarem tunti jõge Orajõe nime all (1259 Orwaguge). See oli Metsapoole maakonna põhjapoolne piirijõgi.\n\nJõe järgi on nime saanud Siluri Lemme kihistik.\n", "id": "ekk_Latn_213259"}
{"text": "Majaka\n\nMajaka on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.\n\n1923–1975 läbis küla Riisselja–Ikla–Ainaži raudtee, millel asus küla piiril Teaste peatuskoht. Teaste raudteepeatuse lähedal oli puusild üle Lemmejõe. Raudtee kõrval on olnud ka liivakarjäär. 1977. aastal liideti Majaka külaga Loigu.\n", "id": "ekk_Latn_213260"}
{"text": "Arumetsa\n\nArumetsa on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.\n\n1967. aastal puuriti Arumetsa külla puurkaev, milles hakati tootma mineraalvett \"Häädemeeste\".\n", "id": "ekk_Latn_213261"}
{"text": "Orajõe (Häädemeeste)\n\nKüla kohta Põlva vallas vaata Orajõe (Põlva).\n\nOrajõe on küla Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas.\n\nSeal sündis eestlasest prantsuse kirjanik ja katoliku preester Ignace Lepp (1909–1966).\n", "id": "ekk_Latn_213262"}
{"text": "Linnusitamaa\n\nLinnusitamaa on väike laid Saaremaa ranniku lähedal Abrukast kagu pool. Laiu pindala on umbes 0,05 km².\n", "id": "ekk_Latn_213263"}
{"text": "Metsapoole (Häädemeeste)\n\nMetsapoole on Pärnumaal Häädemeeste vallas asuv küla, mis paikneb Liivi lahe kaldal Iklast vahetult põhjas.\n\nSeal asub Metsapoole kaitseala.\n\nMet(h)sepole oli 13. sajandil liivlastega asustatud muinasmaakond, mis hõlmas Liivi lahe idakalda Lätis ja Eestis, ulatudes põhja kuni Orajõe ehk Lemmejõeni ja Laigiste lähedal asuva Lepaninani, aga mõne oletuse kohaselt kuni Pärnu jõeni. 1226 nimetati Lemsalu lähedal kivilinnust castrum Mezepol. Metsapoole on selle maakonna eestistatud nimekuju, mis lähtub liivikeelsest nimest Mõtsa Pūol ja Henriku Liivimaa kroonikas olevast kohanimest Metsepole.\n\nSee paik kuulus Häädemeeste kihelkonda ja Orajõe mõisale, aga küla ise on uus. 1922 mainiti sealkohas olevat Murru küla. Aastal 1923 avati praeguse Metsapoole küla territooriumil Riisselja–Orajõe–Ikla raudteel Orajõe raudteejaam. Sealset kooli nimetati varem Treimani või Karjamaa kooliks. 1935/36. õppeaastal sai ta nimeks Metsapoole kool. Metsapoole küla moodustati alles 1977 Murru küla ning Ikla asundi ja asunduse osadest.\n\nMetsapoolelt on pärit Pille Lill.\n", "id": "ekk_Latn_213264"}
{"text": "Sotsioloog\n\nSotsioloog on sotsiaalteadlane, kes tegeleb sotsioloogiaga.\n\nKõige üldisema liigituse kohaselt jagunevad sotsioloogid nendeks, kes tegelevad teoreetilise sotsioloogiaga, ning nendeks, kes tegelevad empiirilise sotsioloogiaga.\n\nIgal sotsioloogil on tavaliselt ka oma spetsiifilisem uurimisvaldkond (näiteks õigussotsioloogia, lapsepõlvesotsioloogia vmt).\n", "id": "ekk_Latn_213265"}
{"text": "Ranade dünastia\n\nRanade dünastia ehk Rana dünastia moodustasid Rana suguvõsa liikmed, kes 19. sajandi keskpaigast kuni 1951. aastani olid päritaval Nepali peaministri ametikohal, jättes kuningale vaid formaalse võimu.\n\nDünastia rajas Jang Bahadur. Teda hüüti Ranaks, kasutades Põhja-India radžpuutidest vürstide vana tiitlit, mis osutas sõjalisele kuulsusele. Jang Bahaduri järglased võtsid \"Rana\" oma perekonnanimeks. Ranadest valitsejate tiitlid olid \"šri tiin\" ja maharadža.\n\nRana suguvõsa etendas Nepali ühiskondlikus, majanduslikus ja poliitilises arengus suurt osa. Selle liikmed on oma tohutu rikkuse ja võimuga praegugi Nepalis väga mõjukad. Nad on abielude ja äri kaudu tihedalt seotud valitseva Shahi dünastiaga.\n", "id": "ekk_Latn_213266"}
{"text": "Shahi dünastia\n\nShahi dünastia on endine Nepali kuningate dünastia, mis oli võimul 2008. aastani.\n\nPrithvi Narayan (1769–1775) Pratap (1775–1777) Rana (1777–1799) Girvan (1799–1816) Rajendra (1816–1847) Surendra (1847–1881) Prithvi (1881–1911) Tribhuvan (1911–1950) Mahendra (1955–1972) Birendra (1972–2001) Dipendra (2001) Gyanendra (2001–2008)\n", "id": "ekk_Latn_213267"}
{"text": "Eesti Akadeemiline Spordiliit\n\nEesti Akadeemiline Spordiliit (lühend EASL) on vabatahtlikkuse alusel avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgid ja tegevus on suunatud spordi, eelkõige üliõpilasspordi arendamisele ja korraldamisele Eestis. Liit ühendab Eestis üliõpilasspordiga tegelevaid spordiklubisid, -seltse ja -ühendusi ning kõrgkoole üliõpilasspordi edendamiseks ning sellealase ühistegevuse koordineerimiseks.\n\nRiikide üliõpilasspordiliitusid ühendab Rahvusvaheline üliõpilasspordiliit FISU, kuhu kuulub enam kui 100 rahvuslikku üliõpilasspordiliitu kõigilt viielt kontinendilt.\n\nEASL on FISU liige aastast 1993.\n\nFISU korraldusel ja juhtimisel toimuvad kogu maailma üliõpilastele universiaadid; üliõpilaste maailmameistrivõistlused; teaduskonverentsid; FISU foorumid.\n", "id": "ekk_Latn_213268"}
{"text": "1968. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXIV NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Kiievis 1968. aastal. Turniiril jagasid esikohta Anatoli Gantvarg ja Andris Andreiko. Järgmisel aastal Vilniuses peetud järelmatši ja oma neljanda meistritiitli võitis aga Andreiko.\n\nTurniir\n\nJärelmatš\n", "id": "ekk_Latn_213269"}
{"text": "1969. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXV NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Harkovis 1969. aastal. Anatoli Gantvargist sai viies mängija, kes tuli sellel alal NSV Liidu meistriks.\n", "id": "ekk_Latn_213270"}
{"text": "Ilon Wikland\n\nIlon Wikland (sünninimi Maire-Ilon Pääbo; sündinud 5. veebruaril 1930 Tartus) on eesti päritolu Rootsi kunstnik ja illustraator, kes on tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija.\n\nLapsepõlve veetis ta Haapsalus. Õpinguid alustas Tallinnas, kuid aastatel 1939–1944 õppis ta Haapsalu 1. algkoolis.\n\n1944. aastal põgenes ta Nõukogude okupatsiooni eest koos klassiõe perega Rootsi.\n\n1953. aastal soovis ta saada tööd illustraatorina kirjastuses Rabén & Sjögren. Tänu sellele kohtus ta 23-aastaselt Astrid Lindgreniga, kellele tema joonistused meeldisid – sellest sai alguse nende pikk koostöö. Astrid oli just lõpetanud raamatu \"Mio, mu Mio\" kirjutamise ning sai kohe aru, et Wikland suudab joonistada \"muinaslugusid\". Wikland tegi \"Mio, mu Mio\" raamatu jaoks test-joonistused ning see oligi algus nende kahe naise omavahelisele pikale koostööle.\n", "id": "ekk_Latn_213271"}
{"text": "1970. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXVI NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Tallinnas 1970. aastal. Oma viienda meistritiitli võitis Andris Andreiko.\n", "id": "ekk_Latn_213272"}
{"text": "Novoržev\n\nNovoržev on linn Venemaa Pihkva oblastis, Novorževi rajooni keskus. Asub Pihkvast 140 km kagus Bežanitsõ kõrgustikul Rostso ja Oršo järve vahel.\n\nNovoržev sai linnaõigused 1777. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213273"}
{"text": "Boffer\n\nBoffer (sõna pärineb ameerika inglise keelest) on spetsiaalne pehmendatud külmrelva imitatsioon, mida kasutatakse seikluslikus rollimängus (larp). Eesmärgiks on luua ohutu rekvisiit reaalse võitluse imiteerimiseks.\n\nBofri kuju sõltub imiteeritavast relvast või esemest. Harilikult kehtestavad mängude korraldajad oma mängudel bofritele ohutusnõuded. Tihti on reglementeeritud bofri maksimaalne pikkus, mass, valmistamiseks lubatud materjalid ja pehmenduse paksus löögipindadel. Üldpuhkudel imiteerib boffer mõõka, kuid levinud on ka nuiad, pistodad või kirved.\n", "id": "ekk_Latn_213274"}
{"text": "Ržev\n\nRžev on linn Venemaa Tveri oblastis, Rževi rajooni keskus. Asub Tverist 130 km edelas Volga jõe mõlemal kaldal.\n\n2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli seal 62 026 elanikku.\n\nRževi on esmamainitud 1216. aastal. Linnaõigused sai 1775. aastal.\n\nTeise maailmasõja ajal hävis linn rasketes lahingutes täielikult, kuid taastati pärast sõda.\n\nLinn on masinatööstuse keskus ning raudteede ja autoteede sõlmpunkt.\n", "id": "ekk_Latn_213275"}
{"text": "Édith Piaf\n\nÉdith Piaf (kodanikunimi Édith Giovanna Gassion; 19. detsember 1915 Pariis – 10. oktoober 1963) oli prantsuse laulja ja näitleja.\n\nPiafi laulud peegeldasid tema enda elukäiku. Väga tuntud olid tema lauldud šansoonid. Tema kuulsaimad laulud on teiste seas \"La vie en rose\" (1946), \"Hymne à l'amour\" (1949), \"Milord\" (1959), \"Non, je ne regrette rien\" (1960), \"L'Accordéoniste\" (1955), \"Padam, Padam ...\" (1951) ja \"La Foule\" (1957).\n", "id": "ekk_Latn_213276"}
{"text": "Jürgen Ligi\n\nJürgen Ligi (sündinud 16. juulil 1959 Tartus) on Eesti poliitik, VIII–XV Riigikogu liige.\n\nTa on Eesti Reformierakonna aseesimees. Aastatel 2005–2007 oli Jürgen Ligi Eesti kaitseminister ja 2009–2014 rahandusminister. Taavi Rõivase teise valitsuse haridus- ja teadusminister (8. aprillist 2015 12. septembrini 2016) ja seejärel välisminister.\n\nLigi on tuntud otsekohesuse poolest. Maailmavaatelt on Jürgen Ligi liberaal.\n\nJürgen Ligi oli NLKP liige.\n", "id": "ekk_Latn_213277"}
{"text": "Elle Kull\n\nElle Kull (sündinud 5. jaanuaril 1952 Haapsalus) on eesti näitleja ja poliitik.\n\nElle Kulli lapsepõlv möödus Haapsalus. 1970. aastal lõpetas ta Haapsalu 1. Keskkooli (48. lend). 1974. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (6. lend), kursuse juhendajad Grigori Kromanov ja Mikk Mikiver. Pärast konservatooriumi lõpetamist oli ta aastatel 1974–2003 Eesti Draamateatri näitleja.\n\n2003. aastal kandideeris Riigikogu valimistel Res Publica nimekirjas ja sai Riigikogus kultuuri- ja hariduskomisjoni liikmeks. 2007. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Isamaa ja Res Publica (IRL) nimekirjas, kogus 2083 häält ega osutunud valituks. 2009. aastal sai Elle Kullist Taavi Veskimäe asemel Riigikogu asendusliige. Ta kandideeris ka 2011. aasta Riigikogu valimistel ja sai 568 häält ega osutunud valituks.\n\n2013–2017 oli ta Tallinna linnavolikogu liige.\n\n1998–2015 oli Elle Kull UNICEFi Eesti Rahvuskomitee president.\n\nElle Kull on olnud MTÜ Meediastuudio koolitaja (esinemiskursused) ja Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kooli teatristuudio õpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_213278"}
{"text": "Ivar Ivask\n\nIvar Vidrik Ivask (17. detsember 1927 Riia – 23. september 1992 Fountainstown, Iirimaa) oli eesti päritolu USA luuletaja ja kirjandusteadlane.\n\nTa ema oli lätlane, isa eestlane (pärit Rõngust), kodune keel oli saksa keel.\n\nTa põgenes 1944. aastal Saksamaale, kus ta 1946–1949 õppis Marburgi ülikoolis germanistikat. Alates 1949. aastast elas ta Ameerika Ühendriikides ning alates 1991. aastast Iirimaal.\n\nTa sai 1953 Hugo von Hofmannstalist kirjutatud töö eest doktorikraadi.\n\nAastatel 1953–1966 Minnesotas Northfieldis saksa keele ja kirjanduse õppejõud, 1967–1991 Oklahoma ülikooli professor. Uuris peamiselt saksakeelset kirjandust ning tegeles võrdleva kirjandusteaduse ja maailmakirjandusega.\n\nTa oli ajakirja World Literature Today peatoimetaja. Ta oli Wellesto liige.\n", "id": "ekk_Latn_213279"}
{"text": "Immuunsus\n\nImmuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.\n\nImmuunsus avaldub immuunvastuse mehhanismide ja vahendite ning tõenäoliselt ka immuunjärelevalve kaudu.\n\nImmuunsuse ülesanne on tagada organismile stabiilne sisekeskkond ning eristada oma võõrast.\n\nImmuunsuse areng ja mehhanismid, vahendid ning immunopatoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi ja ka arenguastmeti. Immuunsust mõjutavad lisaks ka väliskeskkonna tingimused.\n\nImmuunsus on ka võime neutraliseerida organismile võõraid, kõrgmolekulaarseid, peamiselt valgulisi ühendeid. Immuunsuse aluseks on võõrühendi antigeensus. Kui ühend ei ole piisavalt antigeenne, siis immuunsüsteem ei reageeri võõrühendile.\n", "id": "ekk_Latn_213280"}
{"text": "Ringhalsi tuumaelektrijaam\n\nRinghalsi tuumaelektrijaam on Rootsi suurim elektrijaam, mis kuulub riigifirmale Vattenfall.\n\nSee asub Hallandi läänis Varbergi vallas, umbes 20 km Varbergist põhja pool ja 60 km Göteborgist lõuna pool. Jaamas on neli reaktorit koguvõimsusega 3550 MW. Jaama aastatoodang 24 TWh elektrit vastab umbes 20 protsendile Rootsi aastasest elektrienergiakulust. Jaamas töötab 1300 inimest.\n\nReaktorid pandi tööle aastatel 1975, 1976, 1981 ja 1983.\n\n14. novembril 2006 põles jaamas transformaator ja üks reaktor seiskus.\n\nRinghalsi tuumajaam on kavas sulgeda aastal 2022 ja lammutada seejärel 8 aasta jooksul.\n", "id": "ekk_Latn_213281"}
{"text": "Šõmkent\n\nŠõmkent (kasahhi Шымкент, ladina kirjaviisis Şımkent; varasemad nimed Tšimkent, Tšernjajev, Nedžiket) on linn Kasahstanis, keskalluvusega linn. 2018. aastani oli Lõuna-Kasahstani oblasti keskus.\n\nŠõmkent tekkis 12. sajandil Siiditee äärde. 1864. aastal vallutasid linna vene väed.\n\nLinna läbib Turkestani-Siberi raudtee.\n\nLinna elanikest on 55,7% kasahhid, 15,7% venelased ja 15% usbekid.\n", "id": "ekk_Latn_213282"}
{"text": "Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu\n\nEesti Üliõpilaste Selts on 1870. aastal Tartus asutatud üliõpilasorganisatsioon. Käesolev artikkel räägib EÜS ajaloost.\n", "id": "ekk_Latn_213283"}
{"text": "1971. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXVII NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Taškendis 1971. aastal. Teist aastat järjest ning oma kuuenda tiitli võitis Andris Andreiko.\n", "id": "ekk_Latn_213284"}
{"text": "Viisli\n\nViisli on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nKuulus 1950. aastani Ahja valda, 1945–1954 Laane külanõukogusse, hiljem Rasina külanõukogusse.\n\nAastatel 1991–2017 kuulus küla Mooste valda.\n\nViisli küla maadel asub Arniko kääbaskalmistu.\n", "id": "ekk_Latn_213285"}
{"text": "Kastmekoja\n\nKastmekoja on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nKuulus 1950. aastani Ahja valda, 1945–1954 Laane külanõukogusse, hiljem Rasina külanõukogusse.\n\nAastatel 1991–2017 kuulus küla Mooste valda.\n", "id": "ekk_Latn_213286"}
{"text": "Säässaare\n\nSäässaare on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nAastatel 1991–2017 oli küla Mooste valla koosseisus.\n\nKülas asub Säässaare ristimänd.\n", "id": "ekk_Latn_213287"}
{"text": "Ibaste\n\nIbaste on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nKuulus 1950. aastani Ahja valda, 1945–1954 Laane külanõukogusse, hiljem Rasina külanõukogusse.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Ahja vallas.\n", "id": "ekk_Latn_213288"}
{"text": "Mustakurmu\n\nMustakurmu on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nAastatel 1945–1991 oli küla Ahja külanõukogu koosseisus. 1978. aastal liideti Mustakurmu külaga Musta asundus. Aastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Ahja vallas.\n\nAjalooliselt kuulub küla Võnnu kihelkonda.\n\nKüla läbib Ahja–Vastse-Kuuste tee.\n\nKüla läänepiiril voolab Kotiku oja.\n", "id": "ekk_Latn_213289"}
{"text": "Mõtsküla\n\nMõtsküla on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Ahja vallas.\n", "id": "ekk_Latn_213290"}
{"text": "Kosova\n\nKosova on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Ahja vallas.\n", "id": "ekk_Latn_213291"}
{"text": "Akste\n\nAkste on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Ahja vallas.\n\nKüla territooriumi idapiir kulgeb mööda Ahja jõge. Küla piires voolab Akste orus Akste oja, mis suubub Ahja jõkke. Akste järv ja Akste looduskaitseala jäävad mõlemad külast läände. Valgesoo ja selle kaitseks moodustatud Valgesoo maastikukaitseala asuvad Akstest vahetult lõunas.\n\nAastatel 1945–1954 tegutsenud Akste-Kärsa külanõukogu keskus asus Akstes.\n\nKülas asub kolm arheoloogiamälestiseks arvatud kääbast.\n\nKülas asub kaitsealune Akste ristimänd.\n\nAkste külaosad on Aabukurm edelas ja Nahakülä lõunas.\n", "id": "ekk_Latn_213292"}
{"text": "Vanamõisa (Põlva)\n\nVanamõisa on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nKüla eelkäijaks oli 1920. aastatel endise Vanamõisa karjamõisa põldudele rajatud Vana asundus, mis 1978. aastal nimetati Vanamõisa külaks.\n\nAastatel 1945–1991 oli Ahja külanõukogu koosseisus. Aastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Ahja vallas.\n", "id": "ekk_Latn_213293"}
{"text": "Loko\n\nLoko on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Ahja vallas.\n\nKüla läbib Ahja–Vastse-Kuuste tee.\n", "id": "ekk_Latn_213294"}
{"text": "Kärsa (Põlva)\n\nKärsa on Põlvamaal Põlva vallas asuv küla.\n\nAastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Ahja vallas.\n\nKüla esmamainiti 1582 kujul Kiersakulla. Järgnesid mainimised Kerse (1627), Kerste kylle (1638) ja kärsa kül (1729). Küla asus Võnnu kihelkonnas ja kuulus Ahja mõisale.\n\nKärsa küla koosneb kahest osast: edelapoolsest Mäe-Kärsast ja kirdepoolsest Ala-Kärsast. Rahvas kutsub neid Mäeküläks ja Alaküläks. 1816–1834 olid nende ametlikud nimed Ober-Kersa ja Nieder-Kersa.\n\nKülanimi on ilmselt tekkinud sõnast \"kärss\", mis oli esialgu talupoja lisanimi.\n\nOmaette piirkondadena eristuvad veel Arramäe ja Kahrukurm läänes, Karjamaa edelas, Mäkipäälne ehk Popsikurm lõunas ning popsitaredega Salatski ja Sulbikurm idas. Arramäe kohal oli veel 19. sajandi III veerandil mets. Asulana rajati see 1920. aastatel, varem oli seal 3 popsikohta.\n\nKülas asuvad 1878. aastal ehitatud Kärsa Metodisti Kogudusele kuuluv Kärsa õigeusu kirik, umbes 300 aastat vana Sulbi veski ning 19. sajandi teisest poolest pärinevad Kärsa kõrtsi hooned.\n\nKülas asub Kärsa Kitse ohvriplats, mis on arvele võetud arheoloogiamälestisena.\n", "id": "ekk_Latn_213295"}
{"text": "Vabariiklik Partei\n\nVabariiklik Partei (inglise keeles The Republican Party, tuntud ka nime all Grand Old Party, GOP) on üks kahest peamisest erakonnast Ameerika Ühendriikides.\n\nErakond on asutatud 28. veebruaril 1854. Vabariiklik Partei on eri ajastutel esindanud erinevaid poliitilisi ideoloogiaid, 20. sajandi teisel poolel kujunes ta sotsiaalselt konservatiivseks ja majanduslikult liberaalseks erakonnaks.\n\nVabariiklaste nüüdsed valijad esindavad kõiki Ameerika ühiskonna rühmasid, kuid statistika kohaselt toetatakse neid vähem rahvus- ja seksuaalvähemuste poolt; samuti kalduvad väiksema sissetulekuga valijad eelistama Demokraatlikku Parteid. Vabariikliku Partei positsiooni peetakse eriti tugevaks kristlikes ringkondades ja lõunaosariikide elanike seas, ning peamiselt väljaspool linnu – ka paljud lõunaosariikide suurlinnad (Houston, Dallas, Charlotte, Nashville, Memphis, Miami, New Orleans) eelistavad Demokraatliku Parteid.\n\nAlates 1856. aastast on Vabariiklik Partei osalenud 39 presidendivalimistel, võites neist 24. Viimasest 28 Ameerika Ühendriikide presidendist on 18 kuulunud Vabariiklikusse Parteisse. Siiani viimane Vabariikliku Partei ridadesse kuulunud president oli aastatel 2001–2009 valitsenud George W. Bush. 2016. aastal valiti presidendiks taas Vabariikliku Partei kandidaat (Donald Trump).\n\n2006. aasta valimiste järel jäi Vabariiklik Partei nii Kongressi Esindajatekojas kui ka Senatis vähemusse. 2011. aastast on Vabariiklik Partei taas Esindajatekojas enamuses ning 2015. aastast ka Senatis.\n\nVabariikliku Partei esimees on alates jaanuarist 2011 Reince Priebus. Erakonna peakorter asub Washingtonis.\n", "id": "ekk_Latn_213296"}
{"text": "Ahja\n\nAhja on alevik Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nAastatel 1991–2017 oli alevik Ahja valla keskus.\n\nAhjal on lasteaed, Ahja Kool, Ahja mõisa varemed ja Ahja mõisa kalmistu, Ahja raamatukogu, Ahja kultuurimaja, spordihoone, hooldekodu ja Tuglase Muuseum.\n\nAhjalt on pärit kirjanik Friedebert Tuglas, vaimulik August Janni, poliitik Karin Jaani, metallikunstnik Tiiu Aru, klimatoloog Lembit Int, pianist ja muusikapedagoog Ell Saviauk, ajaloolane Peep Pillak ja jalgpallur Signy Aarna.\n", "id": "ekk_Latn_213297"}
{"text": "Rasina\n\nRasina on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.\n\nKülas kasvab Rasina remmelgas, mis on ühtlasi nii Eesti jämedaim remmelgas kui ka Põlvamaa jämedaim puu.\n\nRasina küla läbib Lutsu jõgi.\n\nAastatel 1765–2005 tegutses Rasina kool.\n\nKüla keskel saavad omavahel kokku Ahja–Rasina tee, Rasina–Meeksi tee, Hammaste–Rasina tee ja Himmaste–Rasina tee. Viimasega liitub küla piirides ka Räpina–Rasina tee.\n\nAastatel 1991–2017 kuulus küla Mooste valda.\n", "id": "ekk_Latn_213298"}
{"text": "Sukulendid\n\nSukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed (hilisladina keeles suculentus 'mahlane') on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett.\n\nSukulendid on üldjuhul kõrbetaimed.\n\nTüüpilised sukulendid on kaktused ja aaloed, kes vett säilitavad vastavalt varres ja lehtedes.\n\nSukulendid ei moodusta ühtset taimerühma. Nende sarnased tunnused tulevad elamisest sarnastes tingimustes.\n\nSukulente kasvatatakse tihti toataimedena, kuna nad vajavad tavalisest vähem hoolt ja kastmist.\n", "id": "ekk_Latn_213299"}
{"text": "Tilsiti rahu\n\nTilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus. Esimene sõlmiti 7. juulil Vene tsaari Aleksander I ja Prantsuse keisri Napoleon I vahel, kui nad kohtusid parvel Nemunase jõe keskel. Teine sõlmiti Preisimaaga 9. juulil. Lepingud lõpetasid neljanda koalitsiooni sõja Preisi kuninga kulul, kes oli rahuga nõustunud juba 25. juunil pärast seda, kui Grande Armée oli surunud ta tema valduste idapiirile, ja Tilsitis loobus ta umbes pooltest oma sõjaeelsetest valdustest. Nendest aladest lõi Napoleon Prantsuse vasallriigid, mis moodustati ja tunnustati Tilsitis: Vestfaali kuningriik, Varssavi hertsogiriik ja Danzigi vabalinn; muud loovutatud alad anti teistele Prantsuse vasallidele ja Venemaale.\n\nNapoleon mitte ainult ei kindlustanud oma kontrolli Kesk-Euroopa üle, vaid sai ka Venemaa ja kärbitud Preisimaa oma liitlasteks kahe ülejäänud vaenlase Suurbritannia ja Rootsi vastu, päästes valla Inglise-Vene ja Soome sõja. Tilsiti rahu vabastas ka Prantsuse väed Hispaania kampaaniaks. Kesk-Euroopa muutus taas lahinguväljaks aastal 1809, kui Austria ja Suurbritannia ründasid Prantsusmaad viienda koalitsiooni sõjas.\n", "id": "ekk_Latn_213300"}
{"text": "Lemming\n\nLemming (Lemmus) on näriliste seltsi hamsterlaste sugukonda kuuluv perekond.\n\nTeaduslikult kirjeldas lemminguid esimesena saksa botaanik Johann Heinrich Friedrich Link 1795.\n\nLemmingute perekonda kuulub viis liiki, kellest kolm on levinud Euraasia tundrates ja metsatundrates ning kaks liiki Põhja-Ameerikas.\n\nLemmingute tüvepikkus on 10–13,5 cm, saba on 18–26 mm pikk. Lemming kaalub 40–112 g. Karvastik on hall või pruun. Erinevalt kabilemmingutest ei vaheta nad talveks karva.\n\nLemmingu tiinus kestab 16–23 päeva. Pesakonnas on 1–13, tavaliselt 7 poega. Noored saavad suguküpseks juba 14 päeva vanuselt. Soodsate tingimuste korral võib see tekitada demograafilise plahvatuse.\n\nEluviisilt sarnanevad lemmingud kabilemmingutega . Hulgipaljunemise aastatel sooritavad nad ulatuslikke rändeid, mille käigus võivad nad ujuda üle jõgede ja isegi üle kitsaste väinade . See on pannud aluse müüdile, justkui sooritaksid lemmingud kogu karjaga enesetapu.\n\nLemmingud ja kabilemmingud moodustavad polaarrebase põhitoidu.\n", "id": "ekk_Latn_213301"}
{"text": "Loviisa tuumaelektrijaam\n\nLoviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool.\n\nElektrijaamas on kaks nõukogude VVER-440-tüüpi surveveereaktorit. Mõlema reaktori võimsus on 490 MW.\n\nLoviisa tuumaelektrijaam hakkas tööle 1977. aastal, kui reaktor Loviisa 1 hakkas elektrit tootma. Nelja aasta pärast, 1981. aastal võeti kasutusele reaktor Loviisa 2.\n\nLoviisa tuumaelektrijaam kuulub energiakontsernile Fortum.\n", "id": "ekk_Latn_213302"}
{"text": "Majaomanikkude Koda\n\nMajaomanikkude Koda (ajakirjanduses ka Majaomanike Koda) oli linnade (kuni 1938. aastani ka alevite) administratiivpiires asuvate kinnisvarade omanike kutsealane omavalitsus Eestis aastail 1935–1940.\n\nKoja seaduse eelnõu esitas Vabariigi Valitsusele 15. detsembril 1934 komisjon, kuhu kuulusid Jaan Masing, Johannes Mürk ja Roman Viederfeldt.\n\nHääleõigus koja valimisel oli umbes 24 000 majaomanikul, koja heaks võeti maksu 1% ulatuses kinnisvaramaksu suurusest.\n\nMajaomanikkude Kojal oli 60 valitavat liiget. Majaomanikkude Kojal oli õigus valida üks Riiginõukogu liige.\n\n22. mail 1940 kinkis koda Tallinna linnavolikogule eebenipuust vasara.\n", "id": "ekk_Latn_213303"}
{"text": "Ojapere\n\nOjapere küla asub Rapla maakonnas Märjamaa valla edelaosas Velise jõe vasakul kaldal. Halduslikult jäävad küla piiresse ka osa kuni Avaste sooni ulatuvatest põldudest ja heinamaadest ning Avaste soo kirdeosas olev jääksoo. Ojapere põhiosa on tugevate arhailise lääne-eestiliku sumbküla tunnustega.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Vigala valda.\n\nTänapäeval on Ojapere külas suhteliselt palju suvilaid. Külas on silmatorkavalt palju hästi säilinud vanu ja korrastatud taluhooneid, mistõttu on tegemist miljööväärtusliku kohaga. Kolhoosiajale viitav arhitektuur Ojaperes puudub. Küla juures rippsilla naabruses asub üks valla olulisematest ujumiskohtadest.\n\nVelise jõgi voolab Ojapere kohal Lääne-Eesti madaliku kohta suhteliselt sügavas moldorus, mille Ojapere-poolne kallas kerkib pikkamisi 2 km kaugusel Avaste mäeks.\n\nAjalooliselt on jagunenud küla kaheks: Mäeküla ja Jõeküla. Osa Mäeküla majadest kuulub nüüdseks Kausi küla piiresse. Aastatel 1977–1996 kuulus Ojapere alla ka Kesu küla.\n", "id": "ekk_Latn_213304"}
{"text": "Pipi Pikksukk\n\nPipi Pikksukk (rootsi keeles Pippi Långstrump) on paljude Astrid Lindgreni raamatute tegelane. Karakteri lõi kirjanik oma tuttava, Sonja Melini põhjal.\n\nTema täielik nimi on Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk (rootsi keeles Pippilotta Viktualia Rullgardina Krusmynta Efraimsdotter Långstrump).\n\nEsimene raamat Pipist ilmus 1945. Selle pealkiri oli \"Pippi Långstrump\" (\"Pipi Pikksukk\") ja selle oli illustreerinud Ingrid Vang Nyman. Eesti keeles ilmus see teos 1968. aastal Vladimir Beekmani tõlkes kirjastuses Eesti Raamat originaalillustratsioonidega. 2016. aastal ilmus eesti keeles teose viies trükk.\n\nPipi elab Rootsi mereäärse väikelinna servas pisikeses majas, Segasumma suvilas. Maja on kunagi ostnud Pipi isa, et vanaduspõlves sinna elama asuda. Pipi elab üksinda, ilma ühegi täiskasvanuta. Tema isa on Eefraim Pikksukk, laeva Keksutaja kapten. Pipi suundub Segasumma suvilasse pärast seda, kui torm on puhunud isa üle parda merele. Pipi on veendunud, et isa ei ole uppunud, vaid lained on kandnud ta ühe väikese lõunamere saare randa ning isast on saanud neegrikuningas. Hiljem selgubki, et Pipi isa on Kurrunurruvutisaare ainuvalitseja kuningas Eefraim I. Pipi ema on surnud siis, kui tüdruk oli alles väga väike. Ise ütleb Pipi oma vanemate kohta nii: \"Minu isa on kuningas ja ema on ingel taevas, mitte igal lapsel ei ole niisugusi vanemaid\".\n\nPipi on silmatorkava välimusega. Tema tulipunased juuksed on seotud kahte patsi nii tugevasti, et need hoiduvad peast eemale. Tema nägu on tedretäppe täis. Jalas kannab ta eri värvi sukki ja tema kingad on mitu numbrit suuremad kui vaja. Kingad ostis Pipile isa, jättes ruumi kasvamise jaoks. Kleidi õmbles Pipi endale ise ja kasutas selleks riidetükke siit ja sealt, sest ainult ühest kangast ei olnud piisanud.\n\nPipi ei käi koolis ega oska sellepärast kuigi hästi kirjutada ega lugeda. Ta suhtleb inimeste väga sirgjooneliselt ja ausalt, ehkki Pipi ei soovi kunagi kedagi solvata. Tänaval kõnnib ta vahel tagurpidi, sest ei viitsi ümber pöörata ning kinnitab, et on käinud maal, kus inimesed kõnnivadki tagurpidi.\n\nPipil on kodus ahv Härra Nilsson ja hobune, kes elab verandal – Pipi sõnul sellepärast, et köögis oleks ta jalus ja magamistoas hobusele ei meeldiks. Kui Pipi hobusega linnakeses kappab, siis teeb ta seda sellise hooga, et kabjaplagin kostab kaugele ning aknaraamid värisevad. Õlgkübarat kandev härra Nilsson on Pipiga alati kaasas, istudes tüdruku õlal.\n\nPipi on koos isaga palju aastaid merd sõitnud ning kogu maailmas külastanud erisuguseid kummalisi paiku ja kohanud inimesi, kes on Pipi sõnul märksa veidramad kui rootslased. Ta pajatab sageli oma mälestusi. Näiteks kõneleb Pipi Shanghai mehest Hai Shangist, kelle kõrvad olid nii suured, et nende alla mahub kogu tema suguvõsa vihmavarju, või ühest Rio poisist, kes kasvas mitu meetrit päevas, kuni ulatus keelega päikest limpsama. Ta kinnitab, et Rootsi lapsed armastavad korrutustabelit ning saavutavad suurepäraseid tulemusi sülitamise võistlustel. Pipi sõnul on selles eriti osav Tommy ja Annika õpetaja, kelle jooksu pealt sülitamisele elab vaimustusega kaasa kogu linnarahvas. Ta räägib, et Argentinas on koolitükkide tegemine rangelt keelatud ning iga laps, kes teab, kui palju on kokku seitse ja viis, pannakse karistuseks nurka seisma. Pipi tunnistab, et ta luiskab ning kinnitab, et valetada on väga inetu. Samas aga nendib Pipi, et tema isa on veel suurem luiskelugude vestja. Hiljem kinnitab isa Eefraim, et nii see tõesti on - tal olevat Kurrunurruvuti saarel valede rääkimise õhtu, ning mida rohkem kuningas Eefraim rahvale valetab, seda kõvemini tema alamad hakkavad taguma trumme.\n\nIsalt päris Pipi kohvri kuldmüntidega ja üleloomuliku füüsilise jõu. Pipi on maailma kõige tugevam tüdruk ning saab hõlpsalt jagu kahest tema koju tunginud vargast, keda ta sunnib öö läbi endaga kammipilli järgi polkat tantsima. Ta võidab tsirkuse jõumeest Kanget Adolfit ja peaaegu võidab oma isagi, nii et ta võib olla maailma kõige tugevam inimene üldse. Hobuse ülestõstmine on talle täiesti tavaline tegu. Kergesti saab ta jagu huligaanide kambast. Vihasel härjal murrab Pipi sarved peast ning laseb end puksida, ise naerdes, et härg lõpetaks tema kõditamise. Pipi suudab vähimatki vigastust saamata alla hüpata kõrgelt kaljult, võidelda näljaste haidega ning sõidab Kurrunurruvuti saarel tünni sees joast alla. Kui kaks politseinikku tulevad teda lastekodusse viima, mängib Pipi nendega katusel turnides kulli ning tõstab nad hiljem värava taha, kuid annab kummalegi tänutäheks omaküpsetatud piparkooke, sest politseinikud on Pipi sõnul pärast rabarbrikreemi parim asi maailmas.\n\nTeos lõpeb talveõhtuga, mil naabermajas elavad sõbrad Tommy ja Annika silmavad Pipit, kes istub üksi Segasumma suvila köögis ja vaatab värelevat küünlaleeki. Lapsed arutlevad, et Pipi paistab väga üksildasena, ja otsustavad talle järgmisel päeval taas külla minna. Siis kustutab Pipi küünla.\n", "id": "ekk_Latn_213305"}
{"text": "Rahva Harta\n\nRahva Harta (inglise keeles People's Charter) oli 1838. aastal Londonis kuuest parlamendiliikmest ja kuuest töölisest koosneva komitee koostatud dokument, mis esitas tööliste nõudmised.\n\nInglismaa töölisklass ei olnud rahul oma õiguste ja töötingimustega. Olukorra muutmise lootuses loodi tööliste ühinguid ja otsustati pöörduda oma nõudmistega parlamendi poole. Harta (inglise keeles charter) järgi sai ka liikumine endale nime - tšartism. Hartale koguti üle miljoni allkirja, kuid parlament lükkas selle ikkagi tagasi. See süvendas veelgi pingeid. Tšartristid kasutasid esialgu oma eesmärkide saavutamiseks demonstratsioone ja massimiitinguid, kuid osa nende juhtidest pooldasid ka vägivaldseid meetodeid. Mitmel pool puhkesidki ülestõusud. Massiliikumine vaibus alles 1840. aastate lõpul. Tšartistide tegevuse tõttu viis valitsus läbi mitmed ümberkorraldused. 1847. aastal sätestati 10-tunnine tööpäev.\n", "id": "ekk_Latn_213306"}
{"text": "Kotkaristi teenetemärk\n\nKotkaristi teenetemärk on 1928. aastal asutatud Eesti (alates 1936. aastast riiklik) teenetemärk, mida antakse sõjaliste ja riigikaitseliste teenete eest.\n", "id": "ekk_Latn_213307"}
{"text": "Paulus VI\n\nPaulus VI (Giovanni Battista Enrico Antonio Maria Montini; 26. september 1897 – 6. august 1978) oli paavst 1963–1978. Ta oli 262. paavst. Teda on nimetatud palverändurist paavstiks. Ta kuulutati 19. oktoobril 2014 õndsaks ja 14. oktoobril 2018 pühakuks.\n\nGiovanni Battista Montini sündis Concesios alamaadlikust advokaadi, hilisema parlamendiliikme ning kohaliku ajalehe toimetaja Giorgio Montini (1861–1943) ja Giuditta Alghisi (1874–1943) kolmelapselise pere teise lapsena. Tema vanemad tutvusid palverännakul Roomas. Montini ristiti 30. septembril 1897, ta sai esimese armulaua 6. juunil 1902 ja konfirmeeriti piiskop Giacomo Corna-Pellegrini poolt 21. juunil 1902. Ta oli viimane paavst, kes pärines aadlisoost.\n\nMontini asus 1903 õppima Cesare Arici jesuiitide kolleegiumis. 1907 käis ta esimest korda Roomas. 1914 ei sooritanud ta eksamit meditsiini alal, mille järel tundis ta kutsumust saada preestriks ja asus 1916 õppima Brescia seminaris, kuid viletsa tervise tõttu ei lubatud tal ööbida seminaris, vaid kodus. Ta jätkas õpinguid Milano seminaris, kus tegi 1918 kaastööd üliõpilaslehele La Fionda ja astus 1919 Itaalia Katoliiklike Ülikoolide Üliõpilaste Föderatsiooni. 1920 siirdus ta Rooma, et jätkata filosoofiaõpinguid Gregoriuse ülikoolis. 1922 asus ta õppima Accademia dei Nobili Ecclesiastici akadeemias ning õppis kirjandust, ajalugu ja kanoonilist õigust Rooma La Sapienza ülikoolis.\n\nMontinile tehti 21. novembril 1919 tonsuur ja ta ordineeriti 29. mail 1920 preestriks. Ta andis Pius X poolt kehtestatud modernismi tauniva vande. Montini oli 1924–1933 seotud Catholic Actioni liikumisega ja oli Itaalia Katoliiklike Ülikoolide Üliõpilaste Föderatsiooni kaplan.\n\nMontini pidi oma esimesest ametikohast Poola nuntsiatuuris lahkuma tervislikel põhjustel. 1931–1937 õpetas ta paavstlikus diplomaatide koolis diplomaatia ajalugu. Mais 1938 osales ta Ungaris rahvusvahelisel armulauakongressil ja 1950 külastas USA-d.\n\nMontini annetas teise maailmasõja ajal suuri summasid juutide päästmiseks ja teatas 18. septembril 1942 Israel Gutmani andmetel Pius XII-le, et juutide represseerimine on võtnud tohutud proportsioonid. Teda on süüdistatud koostöös fašistidega, kellelt ta olevat saanud poliitilisi lubadusi, eriti sidemetes Itaalia välisministri Galeazzo Cianoga ja seotuses juhtivate fašistlike poliitikute põgenemisele kaasaaitamises sõja lõpu eel. Ametlikult kinnitamata andmetel oli Montini kavatsenud aidata Itaalia kroonprintsessi Maria Joséd otsida kontakti USA diplomaatidega, mille eesmärgiks oli sõlmida eraldi rahu Itaaliaga, kuid printsessi kohtumist USA esindajaga ei toimunud.\n\nKinnitamata andmetel oli Pius XII kavatsenud pühitseda Montini 1953 kardinaliks, kuid Montini oli sellest ametist loobunud. Teise versiooni järgi toimis paavst oma sõbranna Pasqualina Lehnerti nõuande järgi ja ei pühitsenud Montinit kardinaliks. Kolmanda versiooni järgi teda paavst Pius XII ei kinnitatud kardinalide nimekirja, kuna paavstile sai teatavaks, et Montini on pidanud läbirääkimisi kommunistliku bloki riikidega ning seetõttu eemaldati ta Rooma kuuriast.\n\nJohannes XXIII olevat teda kord võrrelnud Hamletiga, kuid ametlikud allikad seda väidet ei kinnita.\n", "id": "ekk_Latn_213308"}
{"text": "Protseduur\n\nProtseduur on mitmetähenduslik sõna. Protseduur on protsessi kirjeldus (a procedure outlines how to perform a process). Protseduur võib mõnikord tähistada ka protsessi (näiteks toimingut), mille kohta protseduur on. Protseduur aetakse vahel segamini juhendiga, mis kirjeldab, kuidas toimingut sooritada (a work instruction describes how to perform a task). Protseduur on meditsiinis toiming patsiendiga diagnoosimise või ravi eesmärgil. Protseduur on infotehnoloogias alamprogramm (subroutine, subprogram) või funktsioon (function), vt protseduraalne programmeerimine.\n", "id": "ekk_Latn_213309"}
{"text": "Timpan\n\nTimpan on löökpill. Tema tekitatud heli on madal ja kumisev.\n\nTimpan koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast. Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib. Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla ülemisel äärel on skaala, mis näitab, millisel kõrgusel heli võib pill parasjagu tekitada. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissando'sid – libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil.\n\nTimpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Orkestris kasutatakse tihti 2–5 timpanit.\n\nTimpanid on väga vanad pillid ning nad olid koos tuubadega kuninglikeks pillideks Egiptuses ja Indias. Timpanitega edastati teateid ja tehti sõjakäikudel toonust tõstvaid ähvardushääli. Esimesed pedaaliga timpanid valmisid 19. sajandi lõpul.\n", "id": "ekk_Latn_213310"}
{"text": "Valitsemine\n\nValitsemine, ka valitsus, on võimu teostamine, riigijuhtimise ja elu korraldamine laiemas mõttes.\n\n\"Valitsuse\" all mõeldakse eesti keeles enamasti täidesaatva võimu institutsiooni. Valitsus on valitsemise üks teostaja, kes peab arvestama ametiühingutega, kodanike ühendustega, rahvusvahelisete organisatsioonidega, hargmaiste korporatsioonidega, avaliku arvamusega ja kõige üldisemas mõttes rahvaga. Riigi osakaal valitsemises on aastatega vähenenud, kuid riigile kuulub jätkuvalt keskne roll selles. Valitsemine võib toimuda ka ilma valitsuseta.\n", "id": "ekk_Latn_213311"}
{"text": "Juht\n\nJuht on mõne sõiduki juhtimises seisnev elukutse ja amet, näiteks bussijuht, taksojuht, autojuht, kraanajuht, vedurijuht, laevajuht. Juht (inglise keeles manager) on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada organisatsiooni ettenähtud toimimine. Juht võib füüsikas olla elektrijuht, valgusjuht, lainejuht vms.\n", "id": "ekk_Latn_213312"}
{"text": "Kavandamine\n\nKavandamine (ingl.k. design) on tegevus, mille tulemuseks on kavand või kavandid. Kavanditeks võivad olla joonised, spetsifikaadid, protseduurid, juhendid, juhised, näidised jms.\n\nKavandamiseks on erinevaid metodoloogiaid, metoodikaid ja tehnikaid. Kavandamine on iseseisev distsipliin.\n", "id": "ekk_Latn_213313"}
{"text": "Annely Peebo\n\nAnnely Peebo (neiuna Annely Sarv; sündinud 16. novembril 1971 Võhmas) on eesti päritolu Austria ooperilaulja (metsosopran).\n", "id": "ekk_Latn_213314"}
{"text": "Spetsifikatsioon\n\nSpetsifikatsioon (ladina keeles specificatio määratlemine, loendamine) ehk spetsifikaat, ka eristuskiri, on lepinguõiguses dokument, mis kirjeldab ja määratleb üksikasjalikud nõuded toote, teenuse või protsessi kohta. Esitatatakse harilikult loetelu või tabeli kujul (ka nn tükitabelina).\n", "id": "ekk_Latn_213315"}
{"text": "Labürint\n\nLabürint on kividest või muudest materjalidest ehitatud (või ka mistahes pinnale joonistatud, sisse raiutud või lõigatud) pärimusliku ja kultusliku otstarbega ühes suunas kulgev keerdkäigustik.\n\nSõna labürint tuleb vanakreeka keelest ja on laiemalt usutud tõlgenduse kohaselt tulenev sõnast labrys, mis tähendas muinasaegset kaheteralist kirvest. Kui sellele sõnale lisati kohta tähistav sõnalõpp \"-inthos\", saadi uus sõna labyrinthos, \"kaheteraliste kirveste koht\". Sõna labrys kasutati Väike-Aasias, Lüüdias või Kaarias. Kreetal oli kaheteralise kirve nimetus wao. Mandri-Kreekas kasutati sõna pelekys.\n\nKultusliku ehitisena loodud labürint ei ole eksitavate umbradadega, selles on vaid üks nn väravatest keskmesse viiv ja sealt tagasi toov rada. Vanimad teadaolevad labürindikujutised on 3500–2500 aasta vanused petrolüüfid ehk kaljujoonistused. Neid on leitud näiteks Sardiiniast Val Camonicast, Hispaaniast Pontevedrast ja Cornwallist. Plinius Vanem on maininud nelja antiikset labürinti: Kreeta labürinti, Egiptuse labürinti, Lemnose labürinti ja Itaalia labürinti.\n", "id": "ekk_Latn_213316"}
{"text": "Peep Jänes\n\nPeep Jänes (sündinud 26. detsembril 1936 Rakveres) on eesti arhitekt ja üks olulisemaid modernismi viljelejaid Eesti arhitektuuri ajaloos.\n", "id": "ekk_Latn_213317"}
{"text": "Toyonaka\n\nToyonaka on linn Jaapanis Ōsaka prefektuuris. Asub Ōsakast põhjas.\n\nToyonaka linn moodustati 1936. aastal.\n\nLinnas asub Ōsaka ülikooli kampus ja osa Ōsaka rahvusvahelisest lennujaamast. Toyonakas asub Ōsaka metroo Midōsuji liini lõppjaam.\n\nLinnas on naftakeemia-, masina- ja tekstiilitööstusettevõtted.\n", "id": "ekk_Latn_213318"}
{"text": "Tondabayashi\n\nTondabayashi on linn Jaapanis Ōsaka prefektuuris. Asub Ōsakast kagus.\n\nTondabayashi linn moodustati 1950. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213319"}
{"text": "Erastvere\n\nErastvere on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.\n\nKülas asub Erastvere järv. Järve kagukaldal asuvad Erastvere mõisa süda ja mõisa kalmistu.\n\nErastverega liideti 1977. aastal Kolovere ja 2021. aastal Soodoma.\n", "id": "ekk_Latn_213320"}
{"text": "Jõgehara\n\nJõgehara on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.\n\nKülast voolab läbi Võhandu jõgi, mida sellel lõigul kutsutakse ka Pühäjõeks. Küla piires asuvad Kurvitsa järv ja Hüüdre järv.\n", "id": "ekk_Latn_213321"}
{"text": "Patrick Cleburne\n\nPatrick Ronayne Cleburne (16. märts 1828 Corki krahvkond, Iirimaa – 30. november 1864 Franklin, Tennessee) oli iiri päritolu Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane, kindralmajor (1862).\n", "id": "ekk_Latn_213322"}
{"text": "Soodoma\n\nSoodoma oli küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.\n\nSoodoma naaberkülad olid loodes Erastvere, põhjas Magari, idas Põlgaste, lõunas Närapää ja Peetrimõisa ning edelas Koigera.\n\nKohanimekäändeks on \"Soodomale\" või \"Soodomasse\".\n\nPosti sihtnumber oli 63124.\n", "id": "ekk_Latn_213323"}
{"text": "Põlgaste\n\nPõlgaste on küla Põlva maakonnas Kanepi vallas.\n\nKüla on esmamainitud 1628. aastal (Poelcks). Nõukogude perioodil asus Põlgastes \"Kalevi\" kolhoosi keskus.\n\nPõlgastes asub lasteaed-algkool, pansionaat, raamatukogu ja motokrossirada.\n", "id": "ekk_Latn_213324"}
{"text": "NPC\n\nNPC ehk Non Playable Character (Mitte Mängitav Tegelane) on tehisintellekti poolt juhitav isik tavaliselt seostatud arvutimängudega.\n", "id": "ekk_Latn_213325"}
{"text": "Adolf Linde\n\nAdolf Linde (ka Ado Linde; 22. veebruar (vkj)/ 6. märts 1851 Paemurru talu, Taevere mõisavald, Suure-Jaani kihelkond, Viljandimaa – 1. september (vkj)/ 14. september 1908 Tartu) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane.\n\nTa sündis möldri peres. Õppis Suure-Jaani kihelkonnakoolis ja Cimze seminaris aastatel 1871–1874.\n\nTa oli koolmeister Kodavere ja Vändra kihelkonnas.\n\nTa oli ajalehe Sakala kaastööline, tõlkis saksa, vene ja läti keelest eesti keelde, kirjutas jutte ja koolikirjandust, juhatas laulukoore ning kogus rahvaluulet.\n\nAdolf Linde oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi liige, tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Oli Vändra Põllumeeste Seltsi esimees.\n", "id": "ekk_Latn_213326"}
{"text": "Jaan Lipp\n\nJaan Lipp (30. oktoober 1858 – 20. jaanuar 1924) oli eesti ametnik ja ajakirjanik.\n\nJaan Lipp sündis Tarvastu kihelkonnas Vooru vallas, tema vanem vend oli Martin Lipp. Ta õppis Tarvastu kihelkonna- ja Valga kreiskoolis. Seejärel tegutses ta mitmelpool ametnikuna ning toimetas 1879–1881 Perno Postimeest. Ta tegi kaastööd ka Eesti Postimehele ja Sakalale ning kuulus Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi, \"Endla\" seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi.\n", "id": "ekk_Latn_213327"}
{"text": "Anton Luts\n\nAnton Luts (ka Anton Lutsu; 24. oktoober (vkj, teistel andmetel 24. september) 1853 Are küla, Uuemõisa vald, Pöide kihelkond – 11. november (vkj) 1897) oli eesti rahvusliku liikumise juhte Saaremaal.\n\nLuts sündis Are külas Lutsu talus. Ta õppis Goldingeni õpetajate seminaris ning töötas hiljem Kuressaare Eeskujuliku Kihelkonnakooli juhatajana. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, oli Eesti Aleksandrikooli liikumise aktivist ning kuulus 1881. aastal ajalehe Valgus nõukokku. Ta oli ka üks Kuressaare Eesti Seltsi asutajaid ja selle aktiviste. Luts oli seega üks väheseid aktiivseid rahvusliku liikumise tegelasi Saaremaal.\n\nTa on maetud Tornimäe kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_213328"}
{"text": "Jaan Lõvi\n\nJaan Lõvi (6. november 1853 – 15. september 1939) oli eesti koolmeister.\n\nLõvi sündis Viljandimaal Vana-Võidus. Ta õppis Viljandi kihelkonnakoolis ning oli seejärel koolmeister Türi kihelkonnas Retlas. Ta lõi seal laulu- ja mängukoori ning asutas raamatukogu. Samuti oli ta Eesti Postimehe ja Sakala kirjasaatja ning kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi.\n\n1886. aastal läks ta tülli kohaliku kirikuõpetajaga ja pidi koolmeistri ametist loobuma. Samal aastal surid ka ta naine ja kaks tütart. Lõvi suutis aga saatuselöökidest üle olla ning alustas uut elu, rajades Türile uue koolimaja, kus ta ise juhatajaks hakkas. 1911. aastal rajas ta ka Türi linnasetööstuse. Lõvi lõi kaasa ka Türi seltsielus ning juhatas laulu- ja pasunakoore.\n\nTa on maetud Türi Kesklinna kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_213329"}
{"text": "Saarlouis\n\nSaarlouis (saksa; prantsuse Sarrelouis) on linn Saksamaal Saarimaa liidumaal, Saarlouis' kreisi keskus. Asub Saari jõe ääres, Prantsusmaa piiri lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_213330"}
{"text": "1972. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXVIII NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Riias 1972. aastal. Kui eelmisel korral toimus finaalturniir Lätis (1961), tuli Andris Andreiko NSV Liidu meistriks esimest korda, siis seekord juba seitsmendat korda.\n", "id": "ekk_Latn_213331"}
{"text": "Hella Wuolijoki\n\nHella Wuolijoki (aastani 1908 Ella Marie Murrik; 21. juuli 1886 Ala, Taagepera vald – 2. veebruar 1954 Helsingi) oli eesti päritolu soome kirjanik ja ühiskonnategelane. Tuntud ka pseudonüümi Juhani Tervapää all. Tema tuntuim teos oli näidenditsükkel \"Niskamäe noorperenaine\".\n\n1908. aastal lõpetas ta Helsingi ülikooli, kus oli õppinud folkloristikat, ajalugu ja esteetikat.\n\nSamal aastal abiellus Sulo Wuolijoega (1881–1957), kes oli Lenini lähedane sõber. Nad lahutasid abielu 1923. aastal.\n\nTa on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_213332"}
{"text": "Kerli Kõiv\n\nKerli Kõiv (esinejanimi Kerli; sündinud 7. veebruaril 1987) on eesti laulja. Tema album \"Love Is Dead\" jõudis Ameerika Ühendriikide edetabelisse Billboard 200.\n\nKerli Kõiv on paistnud silma keeruka muusikalise mütoloogia, mitmekesiste isetehtud esinemiskostüümide ja lavašõudega.\n\n25. septembril 2018 Eestit külastanud paavst Franciscus võttis kohtumisel Eesti noortega Tallinna Kaarli kirikus oma kõne aluseks Kerli Kõivu laulu \"Armastus on surnud\", mida Franciscus tsiteeris ja mille sõnumiga ta polemiseeris.\n", "id": "ekk_Latn_213333"}
{"text": "Tšigorini-nimeline maleklubi\n\nMihhail Tšigorini nimeline maleklubi (vene Шахматный клуб имени М. И. Чигорина) on Peterburis asuv maleklubi.\n", "id": "ekk_Latn_213334"}
{"text": "Jiří Paroubeki valitsus\n\nJiří Paroubeki valitsus tuli Tšehhi Vabariigis võimule 25. aprillil 2005 ja lahkus 16. augustil 2006.\n", "id": "ekk_Latn_213335"}
{"text": "Jaan Urvet\n\nJaan Urvet (sündinud 7. septembril 1948 Šunja külas Molotovi oblastis) on Eesti teatri- ja ühiskonnategelane, lavastaja, näitleja ja koolitaja.\n\nJaan Urvet lõpetas 1967. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1971. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi näitejuhtimise erialal. 2004. aastal omandas ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis teatrimagistri kraadi.\n\nAastatel 1974–1977 töötas Urvet Eesti NSV Riiklikus Nukuteatris lavastajana ja näitlejana. Aastatel 1970–1980 oli ta Käpiku ja 1990–1998 Tallinna Toomteatri peanäitejuht. Aastatel 1970–1980 oli Urvet ka Tallinna Toomklubi projektijuht ja 1990–2013 selle direktor. Aastatel 2002–2013 oli ta projektiteatri KATeater kunstiline juht.\n\nUrvet on töötanud Jõhvi Nukuteatris Lepatriinu, Kärdla Nukuteatris, A. H. Tammsaare nimelises Teatris ja Tallinnfilmis. Osalenud lavastustega festivalidel Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Leedus, Lätis, Valgevenes, Poolas, Tšehhis, Hispaanias, Bulgaarias, Venemaal, Kanadas, Jaapanis, Venezuelas, Peruus, Tšiilis, Zimbabwes ja Argentinas.\n\nAastatel 1996–1998 oli ta Tallinna Pedagoogikaülikooli ja 2000–2010 Viljandi Kultuuriakadeemia lektor.\n\nAastatel 1989–2006 oli ta Eesti Harrastusteatrite Liidu esimees ja 1998–1999 Põhja-Euroopa Amatöörteatrite Alliansi (NEATA) asepresident.\n\nJaan Urvet on olnud mitme suurlavastuse projektijuht: \"Circulus\" 1993. aastal koos Merle Karusooga, \"Mahtra sõda\" 1998. aastal koos Aare Laanemetsaga, \"Kevad. Suvi. Sügis. Talv\" 1999. aastal koos Raivo Adlasega, \"Tagaaetav\" (\"Rummu Jüri\") 2000. aastal koos Jaanus Rohumaaga, Euroopa Laste Teatrikohtumine 2001. aastal koos Ain Mäeotsaga.\n\nAlates augustist 2020 on Urvet Rapla Kesklinna Kooli ühiskonnaõpetuse ja vene keele õpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_213336"}
{"text": "Stanislav Grossi valitsus\n\nStanislav Grossi valitsus tuli Tšehhi Vabariigis võimule 4. augustil 2004 ja 25. aprillil 2005.\n", "id": "ekk_Latn_213337"}
{"text": "August Koern\n\nAugust Koern VR II/3 (27. aprill 1900 Liigu talu, Uue-Võidu vald (Viljandi kihelkond), Viljandimaa – 11. jaanuar 1989 Kopenhaagen) oli Eesti diplomaat ja poliitik, välisminister eksiilis 1. märtsist 1964 kuni 3. juunini 1982.\n", "id": "ekk_Latn_213338"}
{"text": "Alfred Dreyfus\n\nAlfred Dreyfus (9. oktoober 1859 Mulhouse – 12. juuli 1935 Pariis) oli juudi päritolu Prantsuse sõjaväelane.\n\nTa mõisteti 5. jaanuaril 1895 väidetava Saksa spioonina eluks ajaks vangi, kuid mõisteti 12. juulil 1906 õigeks.\n", "id": "ekk_Latn_213339"}
{"text": "Richard III\n\nRichard III (2. oktoober 1452 – 22. august 1485) oli Inglismaa kuningas 6. juulist 1483 kuni surmani 1485.\n\nTa oli Yorki dünastia ja Plantagenet dünastia viimane kuningas. Pärast tema surma lõppes Rooside sõda. Ta oli ka viimane Inglismaa kuningas, kes langes lahinguväljal, Bosworth Fieldi lahingus.\n\nKuninga säilmed maeti ümber kunagise lahinguvälja läheduses asuvasse Leicesteri linna katedraali 26. märtsil 2015.\n", "id": "ekk_Latn_213340"}
{"text": "Vladimír Špidla valitsus\n\nVladimír Špidla valitsus tuli Tšehhi Vabariigis võimule 15. juulil 2002 ja lahkus 4. augustil 2004.\n", "id": "ekk_Latn_213341"}
{"text": "Jackson Pollock\n\nPaul Jackson Pollock (28. jaanuar 1912 Cody, Wyoming – 11. august 1956 East Hampton, New York) oli Ameerika Ühendriikide kunstnik, action painting'u tuntuim esindaja.\n", "id": "ekk_Latn_213342"}
{"text": "Karl Wilhelm Naundorff\n\nKarl Wilhelm Naundorff (1785? – 10. august 1845) oli ebaselge päritoluga saksa leidur ja kellassepp, kes väitis end olevat pääsenud Prantsusmaa ja Navarra kuningas Louis XVII.\n\nTema eluloolised andmed enne 1810. aastat pole teada.\n\nTa abiellus 1818. aastal Jeanne Frédérique Einertiga (1803–1888). Nende lapsed olid Amélie (1819–1891) Charles-Édouard (1821–1866), dofään, Charles X Berthe (1823–1825). Marie-Antoinette (1829–1893) Louis-Charles (1831–1899), Normandia hertsog, Charles XI Charles-Edmond (1833–1883), Anjou hertsog Marie-Thérèse (1835–1908) Adelberth (1840–1887), Provence'i krahv Emmanuel (1843–1878), Poitiers' krahv\n", "id": "ekk_Latn_213343"}
{"text": "Miloš Zemani valitsus\n\nMiloš Zemani valitsus tuli Tšehhi Vabariigis võimule 22. juulil 1998 ja lahkus 12. juulil 2002.\n", "id": "ekk_Latn_213344"}
{"text": "Aare Laanemets\n\nAare Laanemets (6. veebruar 1954 Tallinn – 28. oktoober 2000 Tallinn) oli eesti näitleja ja lavastaja.\n", "id": "ekk_Latn_213345"}
{"text": "Miina Härma\n\nMiina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar (vkj 28. jaanuar) 1864 Kõrveküla, Raadi vald – 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist.\n\nTa oli Eesti esimene kutseline naishelilooja.\n", "id": "ekk_Latn_213346"}
{"text": "Kaksteist ahvi\n\n\"Kaksteist ahvi\" (originaalpealkiri \"Twelve Monkeys\") on 1995. aastal USAs valminud ulmefilm, mille põhiteemadeks on ajas rändamine ja vaimne stabiilsus.\n\nFilm on inspiratsiooni saanud Prantsusmaa lühifilmist \"La Jetée\".\n", "id": "ekk_Latn_213347"}
{"text": "Jens Salumäe\n\nJens Salumäe (sündinud 15. märtsil 1981) on eesti endine suusahüppaja ja kahevõistleja, kolmekordne Eesti meister.\n\nTema nimel oli lennumäe Eesti rekord tulemusega 197 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_213348"}
{"text": "Jaan Jüris\n\nJaan Jüris (sündinud 23. juunil 1977) on eesti suusahüppaja.\n\nAastatel 1984–1991 oli tema treener Vladimir Golubev ja 1991–2007 Hillar Hein. Pärast seda treenis ta treenerita.\n\nJüris võistles 2002. ja 2006. aasta taliolümpiamängudel.\n\n2008. aastast on Jaan Jüris Tehvandi spordikeskuse hüppemägede kompleksi juht.\n", "id": "ekk_Latn_213349"}
{"text": "Hillar Hein\n\nHillar Hein (sündinud 19. jaanuaril 1954 Tallinnas) on endine Eesti suusahüppaja ja praegune treener.\n\nTa on Kaarel Nurmsalu treener.\n\nHillar Heina poeg Jouko Hein on samuti suusahüppaja.\n", "id": "ekk_Latn_213350"}
{"text": "Allofoon\n\nAllofoon on foneemi häälduskuju. Allofoonid on sama foneemi foneetiliselt erinevad variandid.\n\nAllofooni häälduses sisaldub vastava foneemi tunnuste miinimumkomplekt (et foneem oleks tajutav), kuid sellele lisanduvad häälduskohast, häälikuümbrusest, kõneleja eripäradest tulenevad variatsioonid.\n\nFoneemid eristavad keeles sõnade tähendusi, allofoonid mitte. Ühe keele eri foneemid võivad aga teises keeles olla sama foneemi allofoonid ja vastupidi.\n", "id": "ekk_Latn_213351"}
{"text": "Kinshasa\n\nKinshasa on Kongo DV pealinn ja suurim linn. Asub Kongo jõe ääres, Brazzaville'i vastaskaldal.\n\nLinn on tekkinud 1881. aastal Henry Morton Stanley rajatud tugipunkti juurde ja nimetati Belgia kuninga Leopold II auks Léopoldville'iks. 1965. aastal sai linn oma tänapäevase nime kunagi läheduses asunud küla järgi.\n\n1898. aastal valmis 366 km pikkune raudteelõik Kinshasast Matadisse.\n\nLinnast kagus asub Ndjili rahvusvaheline lennuväli.\n", "id": "ekk_Latn_213352"}
{"text": "Nikola Tesla\n\nNikola Tesla (serbia Никола Тесла; 10. juuli 1856 Smiljan, Austria keisririik (praegu Horvaatia) – 7. jaanuar 1943 New York) oli serbia päritolu leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik, kes töötas Ameerika Ühendriikides.\n\nTema nime järgi on nimetatud SI-süsteemi magnetilise induktsiooni mõõtühik tesla, mille tähis on T.\n\nNikola Teslat peetakse üheks tähtsamaks panustajaks elektri kasutuselevõttu ärilisel eesmärgil. Samuti on märkimisväärsed paljud tema edasiarendused elektromagnetismi vallas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Tesla patendid ja teoreetiline töö on aluseks nüüdisaegsetele vahelduvvoolu elektrienergia süsteemidele, mille hulka kuuluvad ka mitmefaasiline elektrijaotuse süsteem ja vahelduvvoolu elektrimootor.\n\n1875 asus ta õppima Grazis keiserlikus ja kuninglikus tehnikakõrgkoolis, kuid lahkus sealt 1878 kooli lõpetamata. 1880 astus ta Karli ja Ferdinandi ülikooli Prahas, kus õppis ühe aasta. Seejärel kolis ta Budapesti, 1882 Pariisi ja 1884 USA-sse, kus asus tööle Thomas Alva Edisoni juures. 1891 sai ta USA kodakondsuse.\n\nAastal 1943 tunnistas Ameerika Ühendriikide Ülemkohus Nikola Tesla ametlikult raadio leiutajaks.\n\nKuigi Tesla sissetulekud olid väga suured, suri ta vaesuses. Ta ei olnud ärimees, tema ettevõtted lõppesid sageli pankrotiga. Tesla pillas raha, elades näiteks hotellides kõige kallimates tubades, kui tal raha oli ja isegi kui ei olnud. Ta oli andekas avalik esineja, ehkki talle avalik esinemine ei meeldinud, ja ta suutis paljusid ärimehi veenda oma ettevõtetesse investeerima, ehkki enamik neist raha tagasi ei teeninud.\n\nTema järgi on nime saanud ka elektriautosid tootev Tesla Motors.\n", "id": "ekk_Latn_213353"}
{"text": "Sderot\n\nSderot [sder'oot] (heebrea שׂדרות 'puiestee', araabia سديروت) on linn Iisraelis. Asub Gaza tsooni kirdetipust vahetult idas.\n", "id": "ekk_Latn_213354"}
{"text": "Nico Rosberg\n\nNico Erik Rosberg (sündinud 27. juunil 1985 Wiesbadenis Saksamaal) on endine saksa Vormel 1 piloot. 11 aastat F1 sarjas sõitnud Rosberg teatas mõni päev pärast esimest korda meistriks tulemist, et on otsustanud karjääri lõpetada.\n\nNico isa on 1982. aasta vormel 1 maailmameister Keke Rosberg. Noorena on Nico Rosberg esindanud ka Soomet, kuid kogu Vormel 1 karjääri esindas ta Saksamaad (tal on nii Saksamaa kui Soome kodakondsus). Ta oskab saksa, prantsuse, inglise ja itaalia keelt, aga mitte soome keelt.\n", "id": "ekk_Latn_213355"}
{"text": "Johan Cruijff\n\nHendrik Johannes Cruijff (; väljaspool Hollandit kirjutatakse ka Cruyff; 25. aprill 1947 Amsterdam – 24. märts 2016 Barcelona) oli Hollandi jalgpallitreener ja endine jalgpallur, keda peetakse üheks aegade parimaks jalgpalluriks.\n\nCruijff nimetati kolm korda Euroopa aasta jalgpalluriks (1971, 1973, 1974). Ta aitas Hollandi jalgpallikoondisel jõuda 1974. aasta maailmameistrivõistluste finaali, mille eest võitis ta ka turniiri parima mängija auhinna. Karjääri jooksul võitis ta üheksa korda Hollandi meistriks ja ühe korra Hispaania meistriks.\n\nCruijff oli Amsterdami Ajaxi ja Barcelona peatreener. Ta oli totaalse jalgpalli esindaja, mille loojaks peetakse tema treenerit Rinus Michelsit.\n\nTema juhitud Barcelona meeskonda aastatel 1998–1996 kutsutakse inglise keeles \"Dream Team\" (\"Unistuste meeskond\"). Kataloonia klubi peatreenerina võitis ta 11 karikat, s.h tuli neli korda Hispaania meistriks.\n\nTema järgi pandi nimi karikale Johan Cruijff Schaal.\n", "id": "ekk_Latn_213356"}
{"text": "Messier 87\n\nMessier 87 (ka M87, NGC 4486) on suur elliptiline galaktika, mis asub Neitsi tähtkujus Maast 52 miljoni valgusaasta kaugusel. Galaktikas asub umbes 15 000 kerasparve, võrdluseks Linnuteel on umbes 150 kerasparve. M87 on üks tugevamaid raadiolainete allikaid ning on astronoomide ja amatöörastronoomide seas populaarne vaatlusobjekt.\n\nMessier 87 avastas Prantsuse astronoom Charles Messier 1781. aastal. Galaktika tähed on peaaegu sfääriliselt sümmeetriliselt jaotunud ning galaktika keskmest kaugenedes hakkab nende tihedus vähenema. Galaktika keskel asub ülimassiivne must auk. Musta auku pildistas 2017. aastal Event Horizon Telescope ning foto avaldati 10. aprillil 2019.\n", "id": "ekk_Latn_213357"}
{"text": "Potala\n\nPotala palee (tiibeti keeles པོ་ཏ་ལ) on dalai-laamade residentsiks ehitatud kloosterehitis Tiibetis Lhasas.\n\nDalai-laamade ametliku residentsina kujutas Potala endast ühtaegu nii kloostrit kui valitsushoonet.\n\nDalai-laama elas Potalas kuni 1959, mil seni viimane dalai-laama Tenzin Gyatso põgenes pärast ebaõnnestunud Tiibeti ülestõusu Hiina okupatsiooni vastu välismaale.\n\nTänapäeval toimib palee klooster-muuseumina, kus elavad mungad ja kuhu lubatakse nii palverändureid kui turiste.\n\nPalee ulatus idast läände on 400 m ja põhjast lõunasse 350 m. Seda ümbritsevad müürid on keskmiselt 3 m paksud, aga alusel koguni 5 m paksud. Palees on 13 korrust, üle 1000 toa ja 10 000 altari ning umbes 200 tuhat skulptuuri. Palee kõrgub 117 m kõrgusena Marpo Ri (Punase mäe) tipus, kerkides orupõhjast rohkem kui 300 m kõrgemale.\n", "id": "ekk_Latn_213358"}
{"text": "Juhan Alase dendraarium\n\nJuhan Alase dendraarium asub Saaremaal Kuiste külas. Juhan Alas rajas oma dendraariumi innustatuna Mihkel Ranna tööst aastail 1933–1937. Tema puudekogu sisaldab umbes 80 võõrpuuliiki.\n\nVäga ilus on Jaapanist pärineva küpressilise – hiibapuu eksemplar. Sahhalini nulg ning mandžuuria saar (üle 10 m kõrge) esindavad Kaug-Ida liigirohket taimestikku. Virgiinia kadakas on oma pärislevikualal – Põhja-Ameerikas – parim pliiatsipuit. Fraseri nulu kodumaa on samuti Põhja-Ameerika idaosa jne.\n", "id": "ekk_Latn_213359"}
{"text": "Kadri Mälk\n\nKadri Mälk (aastani 1976 Kadri Sõerd; 27. jaanuar 1958 Tallinn – 1. jaanuar 2023) oli eesti ehtekunstnik ja õppejõud.\n\nMälk oli üks Eesti ehtekunsti koolkonna loojaid ja selle silmapaistev esindaja.\n", "id": "ekk_Latn_213360"}
{"text": "Juhan Alas\n\nJuhan Alas (21. märts 1874 Välta (Pöide vald) – 31. detsember 1963 Kuiste (Valjala vald)) oli eesti dendraariumirajaja.\n\nPärast õpinguid ja töötamist Riias ostis ta augustis 1897 Erna von Essenilt (sündinud Möller) Valjala kihelkonda Sassi mõisa Kuiste külla talu ning abiellus 1903. aastal.\n\nAsutas 1930. aastatel Mihkel Ranna eeskujul dendraariumi.\n\nMaetud Valjala kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_213361"}
{"text": "1974. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXX NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Lvivis 1974. aastal. Kui eelmisel üheksateistkümnel tšempionaadil olid võitnud 5 mängijat, siis nüüd jõudis pjedestaali kõrgeimale astmele kuus mees – Moskva rahvusvaheline meister Vladimir Agafonov, kes oma senisel neljateistkümnel finaalturniiril polnud veel kordagi esikolmikussegi jõudnud.\n", "id": "ekk_Latn_213362"}
{"text": "Tegucigalpa\n\nTegucigalpa on Hondurase pealinn, Francisco Morazáni departemangu halduskeskus ja suurim linn. Asub riigi lõunaosas Choluteca jõe kaldal, 940 m kõrgusel merepinnast.\n", "id": "ekk_Latn_213363"}
{"text": "Paavo Matsin\n\nPaavo Matsin (sündinud 4. aprillil 1970) on eesti õppejõud, kirjanduskriitik ja kirjanik.\n\nTa on õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Eesti Humanitaarinstituudis ja EELK Usuteaduse Instituudis.\n\nTa õpetab Estonian Business Schooli Gümnaasiumis kunsti ja filosoofiat.\n\nMatsin on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Gustav Meyrinki Seltsi liige. Akadeemiliselt kuulub korporatsiooni Fraternitas Liviensis.\n\nEsikromaani \"Sinine kaardivägi\" avaldas ta varjunime Pāvs Matsins all 2013. aastal.\n\n2015. aastal ilmus tal varjunime Paša Matšinov all romaan \"Gogoli disko\", mis pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ja Euroopa Liidu kirjandusauhinna.\n\n2017. aastal andis ta Kreutzmatsini varjunime all välja romaani \"Must päike\".\n\n2019. aastal võitis ta romaaniga \"Kongo tango\" Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse.\n\n2022 ilmus \"Lenini valss\" Paša Matšinovi nime all ja 2024 \"Death Café\" Pawel Graf von Mazini nime all.\n", "id": "ekk_Latn_213364"}
{"text": "1975. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXI NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Vorošilovgradis 1975. aastal. Turniiril jäid esikohta jagama kolm mängijat. Järgmise aasta 13. – 19. jaanuarini sealsamas peetud järelvõistluse võitis aga Andris Andreiko ning jõudis sellega oma kaheksanda meistritiitlini.\n\nFinaalturniir\n\nJärelturniir\n", "id": "ekk_Latn_213365"}
{"text": "Eesti jalgpallikoondis\n\nEesti jalgpallikoondis on Eesti esindusmeeskond jalgpallis. Koondise liikmed valib välja peatreener ning seda haldab Eesti Jalgpalli Liit (EJL). Peamine kodustaadion on A. Le Coq Arena Tallinnas.\n\nEesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, kuid jõudis 2012. aasta EM-i otsustavasse valikringi, kus tuli tunnistada Iirimaa paremust.\n\nAastail 1940–1991 oli Eesti Teise maailmasõja sündmuste ja Nõukogude Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992.\n\nKõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, kes oli selles arvestuses Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini. Enim väravaid (38) on löönud Andres Oper. Koondise peatreener on alates 2021 aasta jaanuarist Thomas Häberli.\n", "id": "ekk_Latn_213366"}
{"text": "Toon (keeleteadus)\n\nToon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.\n\nToon eristab üksikjuhtudel sõnade tähendust ka läti ja leedu keeles.\n", "id": "ekk_Latn_213367"}
{"text": "1976. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXII NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Odessas 13. novembrist 3. detsembrini 1976.\n\nNeljandat korda tuli sellel alal NSV Liidu meistriks Vjatšeslav Štšegolev. Oma eelmisegi meistritiitli oli Štšegolev võitnud 12 aastat varem (1964) just Odessas.\n", "id": "ekk_Latn_213368"}
{"text": "Thanka\n\nThanka ehk thangka ehk tanka on Tiibeti budismis jumaluse piltkujutis.\n\nPaljud thankamaalijad olid esmalt joogid ehk mahasiddhad, kes rituaalide abil kutsusid esile endas nägemuse ehk visualiseerisid jumaluse ja maalisid siis selle kujustamise instruktsioonina teistele mahasiddhadele. Selline on pärimus thankade tekkeloo kohta.\n\nVäga olulisel kohal on jumaluste kujutamisel ja maalimisel nende täpsed proportsioonid ja suhe ümbritsevasse ruumi, mida kujutatakse thankal.\n\nKõigil Tiibeti budismi koolkondadel on olnud traditsiooniks omada isiklikku vastavalt koolkonna panteonile ka proportsioonide kaanonit mis kuulus iga kloostri raamatukogus asuvate tekstide hulka. Neis on täpselt kirjeldatud kõik mõõdud thanka peategelasest kuni ornamendi ja mustriteni välja, mida kasutatakse maalimisel.\n\nSellega hoiti ära traditsiooni muutumine ja valetõlgendused jumaluste edasiandmisel.\n\nThanka ei ole lihtsalt pilt vaid sümboolne jutustus ehk piktogramm, mille abil jutustati konkreetse jumaluse elu ja tegevust.\n\nThankad olid kodus enamikul tiibetlastest, kes olid budistid või bön religiooni järgijad.\n\nMis on põhjuseks, et budistid tarbivad, vajavad, tellivad thankasid (ikoone, pühasid kujutisi)? Peale kujustamise ja jumalale annetuste tegemise, praktiseerimise on veel muid põhjuseid, näiteks\n\n- haigus või õnnetused\n\n- surm perekonnas\n\nVajadus thanka järele oli tihti seotud kindla religioosse rituaaliga. Nagu iga vooruslik tegu, usuti, et ka thanka ehk uue jumaluse kujutise tellimine toob kaasa pälvimusi.\n", "id": "ekk_Latn_213369"}
{"text": "Hildegard Bingenist\n\nBingeni Hildegard (saksa keeles Hildegard von Bingen, ladina keeles Hildegarda Bingensis; 1098 – 17. september 1179) oli katoliku kiriku nunn, prohvet, müstik, teoloog, reformaator, arst, loodusteadlane, luuletaja ja helilooja.\n\nHildegard kirjutas kolm visioonide raamatut: \"Scivias\", \"Liber vitae meritorum\" ja \"Liber divinorum operum\". Ta rajas kaks kloostrit, ühe Rupertsbergis ja teise Eibingenis. Hildegard pidas kirjavahetust muuhulgas mitmete oluliste vaimulike ja ilmalike võimukandjatega alates paavstidest kuni keiser Friedrich I Barbarossani. Hildegardist on tehtud filme ja kirjutatud raamatuid ning paavst Benedictus XVI kuulutas ta 2012. aastal kiriku doktoriks.\n", "id": "ekk_Latn_213370"}
{"text": "1982. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXVIII NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Kiievis 4.–25. märtsini 1982. Ametlikult tähistati turniiriga NSV Liidu asutamise 60. aastapäeva.\n\nOma esimese NSV Liidu meistri tiitli võitis Aleksandr Baljakin.\n", "id": "ekk_Latn_213371"}
{"text": "James Clerk Maxwell\n\nJames Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.\n\nTema tähtsaimate saavutuste seas on Maxwelli võrrandite koostamine – elektromagnetismi ühtse teooria rajamine. Samuti töötas ta välja Maxwelli jaotuse, statistilise vahendi, kirjeldamaks gaaside kineetilist teooriat. Need kaks avastust aitasid teha sissejuhatuse tänapäeva füüsikasse, rajades teed erirelatiivsusteooriale ja kvantmehaanikale.\n\nKui ta oli 14-aastane, kutsuti ta rääkima Edinburghi Kuningliku Seltsi teadlastele oma geomeetriaalastest töödest. 24-aastaselt sai temast Aberdeeni ülikooli professor. Kümme aastat hiljem pühendus ta elektri- ja magnetismiuuringutele. 34-aastaselt sai temast Cambridge'i ülikooli esimene eksperimentaalfüüsika professor ning tema ajal rajati kuulus Cavendishi laboratoorium, mis nimetati Henry ja William Cavendishi järgi.\n\nMõned aastad varem oli Michael Faraday juhtinud tähelepanu sellele, et magnet- ja elektriväljal on \"jõujooned\", mida ta püüdis piltlikult kujutada. Maxwell lõi selle nähtuse seletamiseks matemaatilise teooria. Ta märkis, et kui liigutada magnetit edasi-tagasi, tekivad lained, mis liiguvad üle Faraday jõujoonte.\n\nMaxwell tõestas, et valgus kujutab endast ülikiireid laineid jõujoontel. Laineid hakati nimetama elektromagnetlaineteks. Samuti tõestas ta matemaatiliselt, et peavad eksisteerima teistki laadi lained, mille lainepikkus erineb valguse omast. Paraku suri ta enne, kui jõudis oma katsed lõpuni viia, kuid praegu teame, et raadiolained, mikrolained, infrapunakiired, ultraviolett-, röntgen- ja gammakiired on elektromagnetlained.\n\nJuba paarsada aastat olid teadlased pead murdnud Saturni rõngaste üle: kuidas on võimalik, et need katki ei lähe, planeedist eemale ei triivi või planeedile ei lange? Maxwell kulutas kaks aastat tõestamiseks, et tahkest materjalist rõngad ei oleks stabiilsed, aga vedelikust koosnevates rõngastes tekiksid lainejõud, mille tagajärjel koonduks rõngaste aine suurtesse mullidesse. Seda aga ei täheldata. Maxwell järeldas, et rõngad peavad koosnema tohutust hulgast pisikestest tahketest osakestest, millest igaüks tiirleb ümber planeedi teistest sõltumatult. Selle avastuse eest sai ta 1859. aastal Adamsi auhinna, mida Cambridge'i ülikool annab välja matemaatikaalase teadustöö eest Suurbritannia elanikele ja millega kaasnes auhinnaraha 130 naelsterlingit. 1980. aastal tõestas Voyageri programm, et Maxwellil oli õigus.\n\nJames Clerk Maxwell on tuntud ka esimese värvifoto tegijana (1861).\n\n1857. aastal abiellus Maxwell vaimuliku tütre Katherine Mary Dewariga. Edaspidi töötas Katherine oma abikaasa assistendina ja uuris ise näiteks gaaside viskoossust. James Maxwell oli oma naisest seitse aastat noorem. Neil ei olnud lapsi.\n", "id": "ekk_Latn_213372"}
{"text": "Maxwell\n\nJames Clerk Maxwell (1831–1879), šoti füüsik maksvell (Mx), tema järgi nime saanud magnetvoo mõõtühik CGS-süsteemis Robert Maxwell (1923–1991), tšehhi päritolu briti meediamagnaat \"Maxwell\", 2007. aastal valminud telefilm, mis räägib Robert Maxwellist Maxwell Scherrer Cabelino Andrade (sündinud 1981), tuntud nime Maxwell all, Brasiilia jalgpallur\n", "id": "ekk_Latn_213373"}
{"text": "Kontšog-Džungne\n\nKontšog-Džungne oli tiibeti budistlik õpetlane, Padmasambhava lähim sõber ja õpilane Samje kloostri rajamise päevilt. Kuningas Trisong Detseni minister, kohtunik ja tuntud budistliku rituaal-instrumendi phurbaa käsitleja.\n", "id": "ekk_Latn_213374"}
{"text": "Deformatsioonivõrrand\n\nDeformatsioonivõrrand on tugevusõpetuses kasutatav lisavõrrand, mille koostamiseks kujutatakse konstruktsioon deformeerunult ja määratakse jooniselt konstruktsiooni üksikute osade (varraste) deformatsioonide vahekord. Kuna varraste deformatsioonid on seotud sisejõududega, annab deformatsioonivõrrand täiendavaid andmeid sisejõudude kohta. Deformatsioonivõrrandeid kasutatakse näiteks staatiliselt määramatute ülesannete lahendamisel.\n", "id": "ekk_Latn_213375"}
{"text": "Tsangyang Gyatso\n\nTsangyang Gyatso (1683–1706) oli VI dalai-laama. Sündis Tawang'is tertön Tashi Tenzini peres. Tema ema Tsewang Lhamo oli kuninglikust soost. Legendide kohaselt väidetakse alati, et selliste kõrgete isikute sünni puhul ilmnevad mitmesugused imed. Sama kehtib ka VI dalai-laama sünni puhul. Kui tema ema Tsevang raseduse esimesel kuul käsikiviga otra jahvatas, hakkas viljakasti kogunema vesi.\n\nVeel on legend, mis räägib, et kui Tsewang jõi allikast vett, ilmus allikavette piim.Seda kohta hakati kutsuma Oma-Tsikang.\n\nPoisi sündides pandi talle nimeks Sanje Tenzin. Ta keeldus juba esimesest päevast joomast ema rinnapiima.\n\nHiljem oli juhus, kus Tsangyangi nägu paistetas nii üles, et tal oli võimatu silmi avada. Kohale kutsuti kaks erakut, kes tegid puhastusriituse ja ütlesid, et laps peab saama uue nime. Sellest ajast sai ta endale nimeks Ngawang Gyamtso.\n\nEndeid ja sümboolseid märke tema suursuguse sünni kohta oli unes näinud juba tema vanaisa, kes nägi, et lapsuke on Dorje Dakpa kaitse all. Tema ema nägi kanga kudumise ajal hetkeks suikudes, et suur uhke seltskond saabus nende majja ja viis Ngawang Gyamtso endaga kaasa. Isapoolne vanaema nägi taevas kahte päikest jne.\n\nTsangyang Gyatso toodi Potalasse alles noore poisina, kuna eelneva V dalai-laama surma oli tema regent rahva eest kaua varjanud ja uue kehastuse otsingud algasid seepärast hiljem. Tsangyang Gyatso jõudis Lhasasse alles 13-aastasena ning tema huvi tantrismi ja luule vastu sai talle saatuslikuks.\n", "id": "ekk_Latn_213376"}
{"text": "Nihkepingete paarsuse seadus\n\nNihkepingete paarsuse seadus on seadus tugevusõpetusest, mille kohaselt kahel omavahel ristioleval pinnal mõjuvad arvuliselt võrdsed, kuid vastasmärgiga nihkepinged. Seejuures mõlemad nihkepinged on suunatud kas pindade lõikejoone poole või lõikejoonest eemale. Nihkepingete paarsuse seadus kehtib joonpinguse, tasandpinguse ja ruumpinguse korral.\n", "id": "ekk_Latn_213377"}
{"text": "Gloucesteri hertsog\n\nGloucesteri hertsog (inglise keeles Duke of Gloucester) on kuninglik hertsogitiitel Ühendkuningriigi aadlis.\n\nTiitlit on alates 1385. aastast loodud viis korda, viimati 1928. aastal kuningas George V pojale prints Henryle. Pärast Henry surma 1974. aastal päris tiitli ta poeg prints Richard.\n", "id": "ekk_Latn_213378"}
{"text": "Edward Middlehamist\n\nEdward Middlehamist (ka Edward Plantagenet või Middlehami Edward, inglise Edward of Middleham; 1473 Middlehami linnus – 31. märts või 9. aprill 1484 Middlehami linnus) oli Walesi prints aastast 1483 kuni surmani.\n\nTema vanemad olid Richard III ja kuninganna Anne.\n", "id": "ekk_Latn_213379"}
{"text": "Efektiivne kontsentratsioonitegur\n\nEfektiivne kontsentratsioonitegur on mõiste tugevusõpetusest, mis näitab mingi detaili tugevuse alanemist pingekontsentraatori tõttu. Tugevuse alanemine määratakse pingekontsentraatorita detaili tugevuspiiri ja antud pingekontsentraatoriga detaili tugevuspiiri suhtega. Tähis k. k= \\frac{\\sigma_B}{ \\sigma_{Bk}}, kus \\sigma_B on pingekontsentraatorita detaili tugevuspiir \\sigma_{Bk} on pingekontsentraatoriga detaili tugevuspiir.\n\nKatsed näitavad, et staatilisel koormamisel plastsetest materjalidest detailide jaoks praktiliselt k=1, seega pingekontsentraatori mõju on vaja arvestada ainult habraste, väheplastsete materjalide ning dünaamiliste koormuste puhul.\n", "id": "ekk_Latn_213380"}
{"text": "Tosna\n\nTosna (vene Тосна, soome Tusinajoki, Tuusnanjoki) on jõgi Euroopas Venemaa Leningradi oblastis.\n\nVoolab valdavalt põhja, suubub vasakult Neevasse. Pikkus 127 km.\n\nJõe lähedal asub Krasnõi Bori asula.\n", "id": "ekk_Latn_213381"}
{"text": "Lihhi ahelik\n\nLihhi ahelik ehk Surami ahelik (gruusia ლიხის ქედი (Lihhis khedi)) on mäestik Gruusias. Kulgeb edela-kirde suunas. Kõrgus kuni 1925 meetrit. Ühendab Suur- ja Väike-Kaukasust.\n\nÜle Lihhi aheliku pääseb läbi 949 m kõrgusel asuva Surami kuru, mis ühendab Ida- ja Lääne-Gruusiat.\n", "id": "ekk_Latn_213382"}
{"text": "Sarki saar\n\nSark (inglise keeles; prantsuse keeles Sercq, normanni keele sarki dialektis Sèr, Cerq) on Guernsey koosseisus Briti kroonile kuuluv saar La Manche'i väinas, üks Kanalisaartest.\n\nSarki pindala on 5,15 km². Saar on kaljune, kuni 114 m kõrge. Saarel on umbes 600 elanikku.\n\nSaarel kaotati feodaalkord aastal 2008.\n\nSaarel on keelatud autotransport. Transpordivahenditena kasutatakse traktoreid, jalgrattaid ja mopeede.\n\n2011. aastal tunnistas Rahvusvaheline Tumeda Taeva Ühing saare esimeseks tumeda taevaga saareks.\n\nSark kuulus antiikajal gallialastele, kuni Rooma riik nad 56 eKr allutas. Rooma riigi languse järel kuulus Sark nähtavasti bretoonidele, kuni 933 läks Normandia koosseisu. Kui Normandia vallutas 1066 Inglismaa, läks Sark samuti Inglismaa koosseisu.\n\nAlates 13. sajandist (vaheaegadega) oli Sark mereröövlite keskus. Neist esimene oli munk Eustace, kellele John Maata andis 30 laeva, et see rüüstaks Prantsusmaa rannikut, aga Eustace ei piirdunud üksnes Prantsusmaa rannikuga, vaid ründas ka Inglismaa rannakülasid. Vahepeal oli Sarkil mungaklooster, seejärel oli ta inimtühi. 1565 andis Elizabeth I Hellier de Carteret'le loa asustada saarele 40 peret tingimusel, et nad hoiavad saarelt piraadid eemale.\n\n1844 püüdis Sarki isand Ernest le Pelley asutada saarele hõbedakaevandust ja pantis selleks saare kohalikule ettevõtjale John Allairele. Hõbedat Sarkil ei olnud, kompanii läks pankrotti ja le Pelley ei suutnud võlga tagasi maksta. 1849 müüs tema poeg Pierre Sarki 6000 naelsterlingi eest John Allaire'i tütrele ja pärijale Marie Collingsile, kellest sai järgmine Sarki omanik.\n\nTeise maailmasõja ajal oli Sark, nagu ka ülejäänud Kanalisaared, 1940–1944 Saksamaa poolt okupeeritud.\n", "id": "ekk_Latn_213383"}
{"text": "Sular\n\nSular on elektrotehnikas traadi-, riba- või plaadikujuline õhuke sisselõigetega sulavkaitsme põhiosa, mis liigvoolu või lühise tekkimisel sulab.\n\nSulari ristlõige on arvestatud täpselt seda läbivale nimivoolule ja valmistatakse vastavalt sularite nimireale. Madalpingel kuni 1000 V vahemikus 6–1000 A, kõrgepingel vahemikus 2–400 A.\n\nSularid on valmistatud hõbedast, vasest, tsingist, pliist või mõnest muust kergestisulavast materjalist.\n\nKõnekeeles on \"sular\" sageli kasutusel ka sulavkaitsme enda nimetusena.\n", "id": "ekk_Latn_213384"}
{"text": "Sulavkaitse\n\nSulavkaitse on lihtsaim elektriseadmete kaitse seade, mis katkestab vooluahela sulari nimivoolu ületamisel, peale kestva liigvoolu või lühise tekkimist.\n\nSulavkaitsmed on inertsed elektriahelate kaitsevahendid, sest nende rakendumisaeg on pikk. Nendega kaitstakse üldiselt elektrivarustuse üldahelaid. Elektroonikaseadmete ja kolmefaasiliste elektrimasinate kaitseks nad pika reageerimisaja tõttu ei sobi. Sulavkaitse ei taga kõigi kolme faasiahela üheaegset katkestust.\n", "id": "ekk_Latn_213385"}
{"text": "Elektriajam\n\nElektriajam (saksa Elektroantrieb, soome sähkökäyttö, vene электропривод, rootsi Elektriska drivsystem) on ajam, mis koosneb elektrimootorist koos selle juurde kuuluvate ülekande-, juhtimis-, reguleerimis- ja kaitseseadmetega.\n\nElektriajami liikumise dünaamikat kirjeldava võrrandi saab kirjutada Newtoni II seaduse põhjal või tuletada süsteemi energiabilansist.\n\nJ on koormuse, ülekandemehhanismi ja mootori rootori taandatud inertsimoment,\n\n{T} – teoreetiliselt \"elektriliselt\" arendatav moment ilma mehaaniliste kadudeta,\n\n{T_{t}} – töömasina tekitatav moment (staatiline moment, takistusmoment, koormusmoment) koos mootoris ja ülekandemehhanismis tekkivate mehaaniliste kadudega.\n\nTöömasina tekitatav (staatiline) moment {T_{t}} võib olla ka negatiivse märgiga st. liikumist soodustav (näiteks kraana koorma langetamisel).\n\nVõrrandi (1) paremat poolt nimetatakse dünaamiliseks momendiks.\n\nInertsimomendi J saab ette anda pöördenurga (asendi) funktsioonina.\n", "id": "ekk_Latn_213386"}
{"text": "Vabasti\n\nVabasti on seadis automaatkaitselülitis, mille abil toimub vooluringi ühendavate kontaktide automaatne lahutamine. Elektromagnetiline vabasti on mõeldud kaitseks lühise eest, elektrotermiline aga liigkoormuse eest. Vabasti on automaatkaitselülitite üheks oluliseks osaks.\n", "id": "ekk_Latn_213387"}
{"text": "Reostaatandur\n\nReostaatandur on andur, millega mõõdetakse siirdeid. Neis kasutatakse reostaadi takistuse sõltuvust liuguri asendit määravast mitteelektrilisest suurusest, näiteks vedeliku tase, mingi detaili siire vms.\n", "id": "ekk_Latn_213388"}
{"text": "Soon\n\n\"Soon\" on mitmetähenduslik sõna.\n\nSoon on torukujuline õõneselund, milles voolab veri (veresoon) või lümf (lümfisoon). Soon ehk kaablisoon on kaabli dielektrilise kaitsekihi sees olev üks isoleeritud juhe, mis juhib elektrivoolu. Soon on mingis pinnas või materjalis olev kitsas ning sügav sisselõige, sealhulgas ka kiilusoon, rihvel. Soon on raamatu köitmisel selja ja kaane vahele tekkiv süvisjoon, mille sügavus oleneb köitmisel viisist. Soon on kitsaid kivimilõhesid täitev mineraalimass. Soon on helivaljuse mittesüsteemne ühik. Soon on perekonnanimi.\n", "id": "ekk_Latn_213389"}
{"text": "Kaablisoon\n\nKaablisoon ehk soon on kaabli dielektrilise kaitsekihi sees olev üks isoleeritud juhe, mis on elektrit juhtivast metallist (tavaliselt vask või alumiinium või nende sulamid, erijuhtudel teras, bi- või väärismetall) valmistatud elektrijuht.\n\nKaablisooni liigitatakse elektrijuhi ehituse järgi traat, keerutatud traat ja peenkiud ning neid toodetakse kindlaks määratud ristlõigete nimireaga jõukaablitel ja soone läbimõõduga side-, kontroll- ja eriotstarbelistel kaablitel.\n\nKaablisoonte elektriliseks isoleerimiseks kasutatakse plaste, paberit, kummi, klaaskiudu ja erinevaid kompaunde.\n\nKaablisoonte arv erinevatel kaablitel võib olla väga erinev. Madalpinge jõukaablid – 2–6 soont, vastavalt normeeritud ristlõike nimireale. Kõrgepinge jõukaablid – 3 soont vastavalt normeeritud ristlõike nimireale. Kontrollkaablid – 4–52 soont ristlõikega 0,75–10 mm². Sidekaablid – 2 soont kuni sadadesse ulatuvate soontervuga kaablid. Eriotstarbelised kaablid – soonte arv ja ristlõige konstrueeritakse vastavalt kasutusotstarbele.\n\nKaablite sooned markeeritakse kindlat värvi isolatsioonimaterjali või värvitriibuga.\n", "id": "ekk_Latn_213390"}
{"text": "Kaabel\n\nKaabel on ühe või mitme juhtiva soonega elektrijuht või valgusjuht, mida ümbritseb väliskeskkonna kahjustava toime eest kaitsev hermeetiline kest ehk mantel. Kaabli põhierinevus juhtmest või kiust seisnebki mantli ehk kaitsva kesta olemasolus.\n", "id": "ekk_Latn_213391"}
{"text": "Nöörjuhe\n\nNöörjuhe on vaskkiudsoonega painduv juhe, mida kasutatakse laualampide, elektritriikraudade, -radiaatorite jms. toitejuhtmeteks.\n", "id": "ekk_Latn_213392"}
{"text": "Nine Inch Nails\n\nNine Inch Nails (lühendatult NIN ehk NIИ) on USA ansambel.\n\nNine Inch Nails on sisuliselt Trent Reznori ühemeheprojekt, mida ta alustas 1988. aastal. Ta on teinud koostööd ka teiste muusikute ja bändidega, näiteks isegi Marilyn Mansoniga. NIN-i plaatidel mängib Reznor peaaegu kõiki pille ise. Bändi stiil on olnud aastate lõikes suhteliselt kõikuv, kuid on enamasti mahtunud industrial rock'i piiresse.\n", "id": "ekk_Latn_213393"}
{"text": "Arnold Schwarzenegger\n\nArnold Alois Schwarzenegger (sündinud 30. juulil 1947 Thalis Austrias) on Austria päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja, kulturist ja endine poliitik.\n\nSchwarzenegger sündis Austrias Steiermargi liidumaal, Grazi äärelinnas Thalis politseinik Gustav Schwarzeneggeri (1907-1972) ja Aurelia Jardny (1922-1998) noorema pojana, tal oli aasta vanem vend Meinhard. Isa eelistas Arnoldile Meinhardi, ta kahtlustas, et Arnold ei ole tema bioloogiline poeg. Emaga samas sai Schwarzenegger hästi läbi, nad olid kontaktis kuni ema surmani. Schwarzeneggeri vend Meinhard hukkus 20. mail 1971 24-aastaselt purjuspäi autoga sõites.\n\n1960. aastal hakkas Schwarzenegger tegelema kulturismiga, käies Grazis võimlas. 1965. aastal täitis ta oma aastase sõjaväekohustuse, teenides Grazis tankijuhina. Sõjaväeteenistuse ajal osales ta ka Mister Euroopa juunioride võistlusel, mille ta võitis, kuigi ta oli baastreeningult ilma loata lahkunud ja pidi seetõttu veetma nädala sõjaväevanglas. 1967 ja 1968 võitis ta Mister Universumi võistluse. Oktoobris 1968 kolis ta USAsse, 17. septembril 1983 sai ta kodakondsuse ja sai ka loa Austria kodakondsuse säilitamiseks (Austria seadus tavaliselt ei luba topeltkodakondsust).\n\n17. novembrist 2003 kuni 3. jaanuarini 2011 oli ta 38. California osariigi kuberner.\n\nSchwarzenegger sai esmalt tuntuks kulturistina ning seitsmekordse Mr. Olympiana (1970–1975 ja 1980). Hiljem on Schwarzenegger tunnistanud anaboolsete steroidide kasutamist. Sel ajal oli steroidide kasutamine legaalne ja neid tarvitasid peaaegu kõik kulturistid.\n\nVeelgi suurema tuntuse pälvis ta Hollywoodi märulifilimide näitlejana. Tema tuntuim roll oli robotsõdalane Terminaator, mille järgi hakati teda hiljem, kui ta California kuberneriks sai, Kubernaatoriks kutsuma. Komöödiad, milles ta mängis, ei saavutanud nii suurt menu.\n\nSchwarzenegger pole kordagi kandideerinud Oscarile. Seevastu kandideeris ta seitse korda parima ulmefilmi auhinnale Saturn ja alati peaosas: filmidega \"Terminaator\" (1985), \"Kiskja\" (1988), \"Täielik mäluvahetus\" (1991), \"Terminaator 2: kohtupäev\" (1992), \"Viimane kangelane\" (1994), \"Ausad valed\" (1995) ja \"Kuues päev\" (2001). Ta ei võitnud neist ühtegi.\n\nSchwarzenegger kandideeris kaheksa korda halvima näitleja auhinnale Kuldne Vaarikas: 1983 filmiga \"Barbar Conan\" (peaosas), 1994 \"Viimane kangelane\" (peaosas), 1998 \"Batman ja Robin\" (kõrvalosas), 2000 \"Maailma lõpp\" (peaosas), 2001 \"Kuues päev\" (peaosas, kõrvalosas ja paarina) ning 2005 \"80 päevaga ümber maailma\" (kõrvalosas). Ta ei võitnud neist ühtki. Küll sai ta samal, 2005. aastal Kuldse Vaarika elutöö eest.\n\n2003. aastal valiti Schwarzenegger Vabariikliku Partei kandidaadina California kuberneriks. Ta astus ametisse sama aasta 17. novembril. Ta ei saa kandideerida USA presidendiks, sest ta pole sündinud USA-s. Novembris 2009 teatas ta, et ei kavatse uueks ametiajaks kuberneriks tagasi kandideerida.\n\nSchwarzenegger abiellus 26. aprillil 1986 John Kennedy õe Eunice Kennedy tütre Maria Shriveriga. Neil on neli last: tütar Katherine Eunice (sündis 1989), tütar Christina Maria Aurelia (sündis 1991), poeg Patrick Arnold (sündis 1993) ja poeg Christopher Sargent (sündis 1997). Kõik lapsed on sündinud Los Angeleses. 2011 andis Shriver sisse lahutuse.\n\nPeale vend Meinhardi surma aitas Schwarzenegger ka vennapoeg Patrick Knappil (sündinud 1968) USAsse tulla ülikooli õppima, seda aastal 1987.\n", "id": "ekk_Latn_213394"}
{"text": "L&M\n\nL&M on sigaretimark, mille tõi turule Ameerika Ühendriikide tubakafirma Liggett & Myers Tobacco Company. Varem, aastast 1876, tootis sama ettevõte selle nime all närimistubakat. Aastal 1999 omandas L&M-i kaubamärgi õigused Ameerika Ühendriikide suurim tubakafirma Philip Morris, mis kannab alates 2003. aastast nime Altria Group.\n\nL&M ei ole kodumaal eriti populaarne sigaretimark, kuid see on laialt levinud näiteks Euroopa riikides, sealhulgas Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_213395"}
{"text": "Pavel Bogovski\n\nPavel Bogovski (10. märts 1919 Tartu – 8. märts 2006) oli Eesti onkoloog-patomorfoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1993).\n", "id": "ekk_Latn_213396"}
{"text": "Märt Mitt\n\nMärt Mitt (kirjanduses ka Mart Mitt; 31. oktoober (vkj. 10. oktoober) 1833 – 25. juuli (vkj. 12. juuli) 1912) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane.\n\nMitt sündis Paistu kihelkonnas Holstre mõisavallas. Ta õppis isa juures kodus ning sooritas ka vallakoolmeistri eksami. Oli koolmeister ning sai hiljem mõisavalitsejaks Kanepi kihelkonnas. Seejärel oli samas ka taluperemees.\n\nMärt Mitt oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaid, Eesti Kirjameeste Seltsi liige ning osales Eesti Aleksandrikooli liikumises. Samuti oli ta mitme rahvusliku väljaande, eriti Sakala kaastööline.\n\nMärt Mitt on üks Oskar Kruusi 1986. aastal ilmunud romaani \"Aeg atra seada\" peategelasi.\n\nTa on maetud Kambja kalmistule ja tema haud on arvatud ajaloomälestiseks.\n", "id": "ekk_Latn_213397"}
{"text": "Laualamp\n\nLaualamp on kohtvalgusti, mis enamasti seisab laual.\n\nKirjutus- või lugemislaual seisvad lambid on mõeldud peamiselt lauapinda ja sellel olevat valgustama. Sellised lambid on tavaliselt sellise ehitusega, et nende valgust saaks lihtsasti suunata. Mõned seda liiki laualambid on ilma aluseta, kuid muul viisil kinnitatavad laua lähedale.\n\nLaualamp võib olla ette nähtud ka selleks, et (hämaralt) valgustada kogu ümbritsevat ruumi, luua meeleolu jne. Sellised lambid on tihti kunstiliselt kujundatud, nende valgusallikat varjab osaliselt või täielikult lambivari.\n\nLaualampi on võimalik kergesti teisaldada. Tavaliselt on laualamp ühendatud juhtmega vooluvõrku, see eeldab seinakontakti lähedust ja piisavalt pikka juhet. Lambi lüliti võib olla aluse või juhtme küljes.\n", "id": "ekk_Latn_213398"}
{"text": "Triikraud\n\nTriikraud on seade tekstiilesemete silumiseks. Nüüdisajal töötab tavaliselt elektriga. Varasemal ajal kasutati söega köetavaid triikraudu.\n\nEsimesed triikrauad tulid Euroopas kasutusele 15. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_213399"}
{"text": "Profilograaf\n\nProfilograaf on seade pinnakareduse mõõtmiseks. Profilograaf joonestab pinnakonarustest suurendatud kujutise, mida nimetatakse profilogrammiks. Viimase analüüsimisega tuuakse välja pinnakonaruse mitmesuguseid näitajaid, mille kaudu iseloomustataksegi pinnakaredust.\n", "id": "ekk_Latn_213400"}
{"text": "Jäneda\n\nJäneda on küla Lääne-Virumaal, Tapa vallas. 2021. aasta seisuga oli külas 298 elanikku.\n\nJäneda on tuntud oma mõisa ja laatade poolest.\n\nJäneda küla asub Jänijõe keskjooksul. Külas asuvad kool, ambulatoorium, kultuurimaja. Küla läbib ka Piibe maantee.\n\nJänedale jõuavad välja ka Aegviidust ja Põhja-Kõrvemaalt algavad suusa- ja matkarajad.\n\nJänedal asuvas Jäneda mõisas ja Jäneda Pullitalliteatris toimuvad paljud üritused.\n\nPiibe maantee ääres Jänedal, asub söögikoht Musta Täku Tall.\n", "id": "ekk_Latn_213401"}
{"text": "Hammasliide\n\nHammasliide ka soonliide ja nuutliide on liide, mis kujtab endast samateljeliste detailide ühendust pöördemomendi ülekandmiseks. Seda kasutatakse liistliite asemel kui tuleb üle kanda suurt pöördemomenti, mis nõuaks mitme liistu projekteerimist. Võrreldes liistliitega tagab hammasliide sõlme parema tsentreerimise ja võimaldab liite detaile teineteise suhtes teljesuunaliselt nihutada.\n", "id": "ekk_Latn_213402"}
{"text": "Sfääriline liikumine\n\nSfääriline liikumine on jäiga keha selline liikumine kus üks kehaga muutumatult seotud punkt jääb liikumatuks. Sellise keha liikumisel liiguvad kõik teised punktid sfääri pindadel, mille keskpunktiks on liikumatu punkt. Peale püsivalt liikumatu punkti on sellisel kehal igal ajahetkel hetkeliselt liikumatu sirge, mis läbib liikumatut punkti ja mida nimetatakse hetkeliseks pöörlemisteljeks. Keha liikumist antud hetkel võib vaadelda kui pöörlemist ümber hetkelise pöörlemistelje mingi nurkkiirusega \\bar { \\omega }. Kuna hetkeline pöörlemistelg pidevalt muudab oma asendit ruumis, siis koos sellega muutub ka nurkkiiruse \\bar\n\nKeha nurkkiirendus võrdub nurkkiiruse tuletisega aja järgi. \\bar { \\alpha } = \\bar Selle valemi põhjal võib nurkkiirendust vaadelda kui nurkkiiruse \\bar { \\omega } lõpp-punkti kiirust. Selline tõlgendus ülesannetes võimaldab praktiliselt leida nurkkiirenduse suurust ja suunda.\n\nErijuhul kui \\omega = const, võib kasutada teoreemi konstantse mooduliga vektori tuletisest.\n\nKonstantse mooduliga vektori tuletis aja järgi võrdub vektori hetkelise nurkkiiruse ja vektori enda vektorkorrutisega \\bar { \\alpha } = \\bar { \\omega } , kus \\bar { \\omega_1 } on vektori \\bar { \\omega } pöörlemise nurkkiirus. Valem on õige ainult siis, kui \\omega = const.\n\nSfääriliselt liikuva keha punktide kiirused arvutatakse nagu pöörlemisel ümber hetkelise pöörlemistelje: \\vec {v} = \\vec { \\omega } \\vec {r}, kus kohavektor \\vec {r} on tõmmatud keha kinnituspunktist antud punktini. Punkti kiiruse moodul v= \\omega h, kus h on antud punkti kaugus hetkelisest pöörlemisteljest.\n", "id": "ekk_Latn_213403"}
{"text": "Priima\n\nPriima on Tubakavabriku Leek toodetud filtrita sigareti mark.\n\n1996. aasta alguses ühtlustati välis- ja kodumaiste sigarettide aktsiisid. Priima pakk hakkas poes endise 2,60 krooni asemel maksma 7,60.\n\n2001. aastal oli Priima poehind 10,50–11 krooni.\n", "id": "ekk_Latn_213404"}
{"text": "Ouaddaï piirkond\n\nOuaddaï piirkond on 1. järgu haldusüksus Tšaadis. See asub riigi idaosas ja piirneb Sudaaniga.\n\n2008. aastal eraldati Ouaddaï piirkonnast Sila piirkond.\n\nPiirkond jaguneb Abdi, Assoungha ja Ouara departemanguks.\n\nRahvastiku enamuse moodustavad mabad, zaghavad ja araablased.\n", "id": "ekk_Latn_213405"}
{"text": "Tuletis\n\nTuletis on tuletamise ehk mõttetegevuse abil millegi olemasoleva muutmise ja selle alusel millegi uue loomise tulemus.\n\nTuletis on matemaatikas funktsiooni muudu Δy = f(x + Δx) − f(x) ja argumendi muudu Δx suhte piirväärtus argumendi muudu lähenemisel nullile. Tuletis on sõnatuletuse abil moodustatud sõna. Tuletis ehk tuletatud teos on algsel teosel põhinev uus iseseisev teos.\n", "id": "ekk_Latn_213406"}
{"text": "Adua lahing\n\nAdua lahing toimus 1. märtsil 1896 Itaalia ja Etioopia sõjavägede vahel Adwa linna lähedal Tigrays.\n\n1890. aastail üritasid juba Eritrea ja Somaalia hõivanud itaallased liita oma Põhja-Aafrika valduste hulka ka Etioopiat. Kuigi Etioopia keisril Menelik II-l oli suur arvuline ülekaal, olid mõned tema üksused relvastatud ainult odadega. Itaallased tungisid kindral Oreste Baratieri juhtimisel Tigray provintsi, kuid kohtunud detsembris 1895 Meneliki vägedega Amba Alagi lahingus, taandusid Aduasse. Mõlemal poolel olid varud otsakorral, kui Baratieri võttis 29. veebruaril 1896 lõpuks ette öise rünnaku. Etioopia luurajad olid aga vastase plaanid teada saanud. Lisaks sellele liikusid itaallased väikestes rühmades, kuid pimeduses ja ebaühtlasel maastikul oli sidepidamine sisuliselt võimatu. Öösel lisavägesid saanud Menelik lõi Itaalia üksusi ükshaaval ja saavutas ajaloo suurima Aafrika armee võidu Euroopa armee üle.\n\nEtioopia vägesid juhtis kuningas Menelik II ja Itaalia vägesid kindral Oreste Baratieri. Itaallasi oli 17 700 meest ja etiooplasi hinnanguliselt 80 000 kuni 150 000, enamik teatmeteoseid pakub ümmargust 100 000-t. Suure osa itaalia vägedest moodustasid kogenematud ajateenijad ja Eritreast palgatud askarid.\n\nLahing lõppes etiooplaste võiduga ja sellega kindlustati Etioopia iseseisvus. Surma sai umbes 7000 itaallast, haavata 1500 ja 3000 langes etiooplaste kätte vangi. Sõjavangidelt eemaldati parem käsi ja vasak jalg või nad kastreeriti. Etioopia sõjaväest sai surma 4000–5000 meest, haavata 8000. Itaallased jätsid Eritreasse põgenedes maha kogu oma varustuse.\n\nKategooria:Etioopia ajalugu Kategooria:Lahingud Kategooria:1896 Kategooria:19. sajand Itaalias\n", "id": "ekk_Latn_213407"}
{"text": "Nadar\n\nNadar (kodanikunimi Gaspard-Félix Tournachon; 6. aprill 1820 Pariis – 21. märts 1910 Pariis) oli prantsuse fotograaf ja ajakirjanik, keda tuntakse eelkõige Victor Hugo, Jules Verne'i ja teiste portreede jäädvustajana ning esimese fotograafina, kes pildistas objekte õhust (aerofotograafia) kuumaõhupalli abil. Mõnikord on teda kirjanduses mainitud nime Gaspard Mix Tournachoni all.\n", "id": "ekk_Latn_213408"}
{"text": "Harer\n\nHarer (ka Harar) on linn Etioopias, Hareri osariigi pealinn.\n\nLinnas elavad valdavalt muslimid. Hareris on 99 mošeed ja see on Etioopia muslimite püha linn.\n\nLinnas elas oma elu lõpupoole Arthur Rimbaud.\n", "id": "ekk_Latn_213409"}
{"text": "Pingeteooria\n\nPingeteooria on tugevusõpetuse teooria, mis kirjeldab seoseid mingis punktis erinevatel pindadel mõjuvate pingete vahel.\n", "id": "ekk_Latn_213410"}
{"text": "Koormislõik\n\nKoormislõik on tugevusõpetuses varda selline piirkond, mille ulatuses mõjuvad sisejõud ühe ja sama seaduspära järgi.\n", "id": "ekk_Latn_213411"}
{"text": "Iseloomulik lõige\n\nIseloomulik lõige on tugevusõpetuses keha mõtteline lõige, mis ühtib koormislõigu piiriga (rajaga) ning kuhu on rakendatud koondkoormis või kus algab või lõpeb lauskoormis.\n", "id": "ekk_Latn_213412"}
{"text": "Belomorkanal\n\nBelomorkanal (vene Беломорканал) on nõukogude ja vene paberossimark. Nimi \"Belomorkanal\" on saadud Valge mere – Läänemere kanali (vene keeles Беломоро-Балтийский канал) lühendatud nimest.\n\nEesti kõnekeeles on seda kutsutud bellamoriks.\n\nBelomorkanal oli Nõukogude Liidus levinuim pabeross.\n", "id": "ekk_Latn_213413"}
{"text": "Varda tööseisund\n\nVarda tööseisund on mõiste tugevusõpetusest, mis kujutab endast vardas esinevate sisejõudude ja neile vastavate deformatsioonide hulka. Reaalsetes deformeeruvates varrastes esinevad sisejõud ja deformatsioonid koos ning sageli pole võimalik otsustada, kumb neist on põhjus ning kumb tagajärg. Seepärast on nad ühendatud üheks mõisteks, mida kutsutakse varda tööseisundiks.\n", "id": "ekk_Latn_213414"}
{"text": "Diskreetse Mango Trio\n\nDiskreetse Mango Trio on pärimusmuusikat, peamiselt regilaule, rokivõtmes esitav eesti ansambel. Vaatamata ansambli nimele musitseerib selles kaheksa liiget.\n\nTallinnas 2003. aastast alates tegutsedes on ansambel proovinud leida kontakti kaasaegse rahvakultuuri (levimuusika erinevate vormide) ja pärimusmuusika vahel. on bänd rajanud oma tee regilaulumaailmast kaasaegse roki maailmani. Bändi muusikat on kuulajad ja ajakirjanikud iseloomustanud eelkõige kui värsket, energilist, lõbusat ja kaasahaaravat.\n\n27. novembril 2006 ilmus plaadifirma hyper.records alt Diskreetse Mango Trio esikalbum \"Prigadi-pragadi\". Bänd sai \"Prigadi-pragadi\" eest Eesti Muusikaauhinnad 2007 galal aasta etno-/folkartisti auhinna. Albumi kohta ilmusid positiivsed arvustused kõigis tähtsamates muusikaga seotud Eesti väljaannetes.\n\nBändi värske lähenemine pärimusmuusikale on regilaulu viinud sinna, kus see varem figureerinud pole. Bändi raadiosingleid \"Hobusemäng\" ja \"Must naine\" saatis edu – lood leidsid hulgalist esitamist nii riigi- kui ka eraraadiotes. Raadio 2 edetabelis R2 Top 20 püsisid mõlemad singlid üle 20 nädala.\n\nDiskreetse Mango Trio on andnud Eestis ligi viiskümmend kontserti. Nende hulgas on ka esinemisi nimekatel folk- ja rokkmuusikafestivalidel (Viljandi Folk, MAAjaILM, Regiöö).\n\nÜles on astutud nii ETV (\"Värskelt õhus\", \"Terevisioon\", \"Jõulutunnel\") kui ka TV3 (\"Suveõhtu Pärnus\", \"Kahvel\") eetris. \"Musta naist\" esitleti tunnipikkuse otse-eetrikontserdiga Raadio 2 populaarses saates \"R2 Live\".\n\n2006. aasta sügisel valiti Diskreetse Mango Trio \"Hobusemänguga\" osalema Balti Uue Muusika Edetabelis, mida kajastavad nii Läti kui ka Leedu televisioon ja raadiod.\n", "id": "ekk_Latn_213415"}
{"text": "Camille Corot\n\nCamille Corot (täisnimega Jean-Baptiste-Camille Corot; 26. juuli 1796 Pariis – 22. veebruar 1875) oli prantsuse maalikunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_213416"}
{"text": "Ségolène Royal\n\nMarie-Ségolène Royal (; sündinud 22. septembril 1953 Dakaris) on Prantsusmaa sotsialistlik poliitik.\n\nTa sündis Prantsuse Lääne-Aafrika, tänapäeval Senegali pealinnas Dakaris. Tema vanemad olid Jacques Royal ja Hélène Dehaye. Neil sündis kaheksa aasta jooksul üheksa last: Marie-Odette, Marie-Nicole, Gérard, Marie-Ségolène, Antoine, Paul, Henri ja Sigisbert. Isa oli endine suurtükiväe ohvitser ja Vogeesides asuva Chamagne'i linnapea nõunik.\n\nIsa jättis perekonna maha. Aastal 1972 kaebas 19-aastane Ségolène isa kohtusse, sest see keeldus emast lahutamast ning lastele alimente ja haridustoetust maksmast. Ta võitis kohtuprotsessi 1981. aastal pärast seda, kui isa oli samal aastal kopsuvähki surnud.\n\nSégolène Royal lõpetas riikliku haldusjuhtimise kooli. Ta õppis ühes klassis François Hollande'iga, kellest sai tema elukaaslane aastakümneteks. Nende õpingute ajal loobus ta kasutamast oma eesnime Marie, sest arvas, et selle oli kõigile oma tütardele valinud tema isa, et neid alavääristada ja propageerida aegunud vaadet naiste rollile ühiskonnas.\n\nPärast kooli lõpetamist 1980. aastal töötas ta paar aastat halduskohtus. Aastal 1982 pani Prantsusmaa presidendi François Mitterrandi erinõunik Jacques Attali teda tähele ja värbas ta oma töötajate sekka. Royal töötas asjaajajana kuni 1988. aastani.\n\n1988. aastal otsustas Royal kandideerida rahvuskogusse. Erakond saatis ta kandideerima Deux-Sèvresi departemangus. See oli maapiirkond Lääne-Prantsusmaal, kus elanikud olid põhiliselt katoliiklased ja protestandid, ning ta kandideeris ametis oleva Ühenduse Prantsuse Demokraatia Eest liikme vastu. Konservatiivid olid selles paigas võimul olnud alates teise maailmasõja lõpust. Vastu igasuguseid ootusi Royal võitis. Ta oli selle piirkonna rahvasaadik rahvuskogus aastail 1988–1992, 1993–1997 ja 2002–2007.\n\nRoyal oli keskkonnaminister Pierre Bérégovoy valitsuses 1992–1993 ning haridusminister ja perekonnaminister Lionel Jospini valitsuses 1997–2002. Kaks korda lahkus ta saadikuametist sellepärast, et sai ministriks. Ta saanuks rahvuskogusse naasta kuni 2007. aastani, mil ta otsustas rahvuskogusse tagasi mitte kandideerida.\n\n16. novembril 2006 esitas Prantsuse sotsialistlik partei ta oma kandidaadiks 2007. aasta presidendivalimistel. Presidendikandidaadi valimistel olid tema peamised vastaskandidaadid endised peaministrid Laurent Fabius ja Lionel Jospin, kauaaegne haridus- ja kultuuriminister Jack Lang, endine rahandusminister Dominique Strauss-Kahn ja Royali elukaaslane Hollande. Royal kogus oma erakonna liikmete häältest 60,69%, kõik ülejäänud kandidaadid jäid alla 20% ja Royal võitis oma erakonna 104 piirkonnaorganisatsioonist 101-s. Lõplikult kinnitati Royali kandidatuur sotsialistliku partei kongressil 26. novembril.\n\nPresidendivalimiste esimene voor toimus 21.–22. aprillil 2007 ja Royal saavutas konservatiivse Rahvaliikumise Liidu kandidaadi Nicolas Sarkozy järel teise koha. Nad kogusid vastavalt 25,87% ja 31,18% valijatest. Nende kahe vahel peetud teise vooru hääletuses 5.–6. mail kogus Royal 46,94% ja Sarkozy 53,06% häältest. Prantsusmaa presidendiks sai Sarkozy.\n\nRoyal on Poitou-Charentes'i piirkonna nõukogu president alates 28. märtsist 2004. Valimistel piirkonna nõukogu presidendi kohale võitis ta tollase peaministri Jean-Pierre Raffarini soosikut Élisabeth Morini Raffarini kodukandis, kogudes häältest 55%. 2010. aastal valiti ta sellele kohale tagasi.\n\nAastal 2008 teatas Hollande, et ei kandideeri enam sotsialistliku partei esimeseks sekretäriks tagasi. Royal kandideeris tema asemele ning võitis kaks esimest valimisvooru (kuue kandidaadi seas 29%-ga ja kolme kandidaadi seas 42%-ga), kuid kaotas viimases voorus napilt Martine Aubryle (49,98% 50,02% vastu).\n\nPärast seda ei ole Royal poliitikas kuigi olulist rolli mänginud.\n", "id": "ekk_Latn_213417"}
{"text": "Peapinge\n\nPeapingeks nimetatakse tugevusõpetuses peapinnal mõjuvat normaalpinget.\n\nElementaarristtahuka tahkudel esinevaid peapingeid tähistatakse σ1, σ2 ja σ3. Seejuures suurim peapinge (arvestades märki) on σ1, vähim peapinge on σ3.\n\nOlenevalt mõjuvate peapingete arvust liigitatakse pingusi. Kui nullist erinevad kõik kolm peapinget, siis nimetatakse seda ruumpinguseks, kui nulliga võrdub üks peapingetest, siis räägitakse tasandpingusest, kui nulliga võrdub kaks peapingetest, siis on tegemist joonpingusega.\n", "id": "ekk_Latn_213418"}
{"text": "Marc Chagall\n\nMarc Zakharovich Chagall (sünninimi Мовша Хацкелевич Шагал Movša Hatskelevitš Šagal; 7. juuli 1887 Lozna – 28. märts 1985) oli Vene-Prantsuse kunstnik. Chagall oli fovismi ja kubismi mõjutustega modernistlik kunstnik. Chagalli loomingusse kuulusid maalid, raamatuillustratsioonid (Nikolai Gogoli \"Surnud hingede\" illustraator), vitraažid, lavakujundus, keraamika, seinavaibad ja kunstiväljaanded. Tema kunstiteosed olid tihedalt seotud tema juudi päritoluga.\n", "id": "ekk_Latn_213419"}
{"text": "Elastsuspiir\n\nElastsuspiiriks \\sigma_{el}nimetatakse tugevusõpetuses ja materjaliteaduses suurimat pinget, mille saavutamiseni ei omanda materjal olulisi jääkdeformatsioone. Kokkuleppeliselt loetakse jääkdeformatsioone, mis jäävad piiridesse 0,001...0,005% keha algsest pikkusest mitteolulisteks. Elastsuspiiri määramiseks koormatakse keha teatava piirini, vabastatakse seejärel koormisest ja mõõdetakse jääkdeformatsioon. Katset korratakse erinevate koormustega kuni leitakse normatiivne jääkdeformatsioon. Elastsuspiiri mõõtmine on vajalik sitketel materjalidel.\n", "id": "ekk_Latn_213420"}
{"text": "Tõmbetugevus\n\nTõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurimat pinget, mille korral katsekeha veel ei purune.\n", "id": "ekk_Latn_213421"}
{"text": "Tööriist\n\nTööriist on inimese valmistatud või looduslik abivahend, mis lihtsustab mingi eseme valmistamist või mingit tegevust.\n\nEristatakse käsitööriistu (nt vasar, käärid, meisel, luisk, vikat, multifunktsionaalne tööriist ja reha), pingitööriistu (nt frees, puur, lõiketera, lihvketas ja stants) ja mehhaniseeritud tööriistu (nt elektri-, pneumo- ja hüdrotööriistad).\n", "id": "ekk_Latn_213422"}
{"text": "Rubla\n\nRubla on praegusel Venemaal, Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik. Jaguneb sajaks kopikaks.\n", "id": "ekk_Latn_213423"}
{"text": "Tamm (täpsustus)\n\n\"Tamm\" on mitmetähenduslik sõna.\n\nTamm ehk harilik tamm (Quercus robur) on puuliik. Tamm on puude perekond, kuhu kuulub ka harilik tamm. Tamm ehk kaldavall on looduslik või tehislikult loodud vall veetaseme tõstmiseks jões või järves. Tamm on Eestis suhteliselt levinud perekonnanimi. Tamm on rahvapärane nimetus kabe ehk kahest või enamast kabenupust koosneva kabendi kohta. Tamm on linn Baden-Württembergi liidumaal Saksamaal.\n", "id": "ekk_Latn_213424"}
{"text": "Ohtlik punkt\n\nOhtlikuks punktiks nimetatakse tugevusõpetuses konstruktsioonielemendi punkti, milles tekivad suurimad pinged σₘₐₓ. Ohtlikus punktis arvutatud pinget nimetatakse arvutuspingeks.\n", "id": "ekk_Latn_213425"}
{"text": "Arvutuspinge\n\nArvutuspingeks nimetatakse tugevusõpetuses ohtlikus punktis tekkivat pinget. Teisisõnu on arvutuspinge suurim konstruktsioonielemendile mõjuv pinge.\n\nEhitustarindi vastupidavuse või masinaehituse detaili töökindluse tagamiseks peab olema tagatud teatav tugevusvaru. See tähendab, et arvutuspinged peavad olema piirpingetest palju väiksemad ning seetõttu tuleb alati piirpingeid σlim võrrelda arvutuspingetega σₘₐₓ. Arvutusskeem ei vasta kunagi konkreetsele olukorrale, kuna paljudel kahjulikel teguritel (materjali ebaühtlus, sisepraod jne) on juhuslik iseloom, mida eelnevalt pole võimalik arvesse võtta. Ka koormised võivad kasvada varem ette nägemata põhjustel ning osutuda arutuslikest suuremaks. Seetõttu on võetud kasutusele varuteguri mõiste. Varutegur on konstruktsioonielemendi piirpinge ja arvutuspinge suhe, mida tähistatakse tähega k, harvemini S. k= \\frac { \\sigma_{lim}}{ \\sigma_{max}}. Konstruktsioonielemendi ohutuse tagamiseks peab varutegur olema tunduvalt suurem kui üks. Enamasti jääb varutegur vahemikku 1,5–3, kuid näiteks liftide puhul on varutegurid vahemikus 10–15.\n", "id": "ekk_Latn_213426"}
{"text": "Tugevustingimus\n\nTugevustingimuseks loetakse tugevusõpetuses tingimust, mille kohaselt konstruktsioonielemendi tugevus on piisav, kui arvutuslik varutegur on suurem normatiivides antud nõutavast varutegurist. k= \\frac { \\sigma_{lim}}{ \\sigma_{max}} \\ge [S]. Kõige sagedamini kasutatakse varutegurit piirides 1,5...3. Ülesannetes esitatakse tugevustingimus kujul \\sigma = \\frac {N}{A} \\ge [ \\sigma ], milles [ \\sigma ] = \\frac { \\sigma_{lim}}{k}.\n", "id": "ekk_Latn_213427"}
{"text": "Brainstorm\n\nBrainstorm (ka Prāta Vētra) on Läti poprock-ansambel. Ansambel loodi 1989. aastal Jelgavas. Liikmed on Renārs Kaupers (solist), Jānis Jubalts (kitarr), Māris Mihelsons (klahvpillid) ja Kaspars Roga (löökriistad).\n\nBrainstorm esindas Lätit 2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel lauluga \"My Star\". Finaalkontserdil sai laul 136 punktiga kolmanda koha.\n", "id": "ekk_Latn_213428"}
{"text": "Pitsunda\n\nPitsunda on kuurortlinn Musta mere rannikul Gruusia loodeosas Abhaasias. Linn asub Bzõbi jõe suudmealal.\n\nLinnas asub 10. sajandil Gruusia kuninga Bagrat III ehitatud katedraal.\n\n2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Pitsunda elanikest abhaase 58,7%, venelasi 27,3%, armeenlasi 4,3%, grusiine 3,2%, ukrainlasi 2,2% ja teistest rahvustest inimesi 4,3%.\n", "id": "ekk_Latn_213429"}
{"text": "Verduni lahing\n\nVerduni lahing oli Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vaheline lahing Esimeses maailmasõjas 1916. aastal Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid.\n", "id": "ekk_Latn_213430"}
{"text": "Nihkeelastsusmoodul\n\nNihkeelastsusmoodul ehk nihkemoodul (tähis G) on tugevusõpetuses võrdetegur, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile. Nihkemooduli mõõtühik SI-süsteemis on paskal, praktikas enamasti kasutusel gigapaskal (GPa).\n", "id": "ekk_Latn_213431"}
{"text": "Nostradamus\n\nNostradamus (Michel de Nostredame; sündinud 14. detsember 1503 St-Rémy-de-Provence'is – surnud 2. juuli 1566) oli prantsuse apteeker, arst ja ennustaja.\n\nTa sai tuntuks raamatuga \"Les Propheties\" (\"Ennustused\", 1555). Tihti on teda peetud maailmaajaloolise tähtsusega sündmuste küllaltki täpseks ettekuulutajaks, kuid samas olid tema ennustused ülimalt ebamääraselt tõlgendatavad.\n", "id": "ekk_Latn_213432"}
{"text": "Neoimpressionism\n\nNeoimpressionism oli 19. sajandi lõpus levinud kunstivool, mis lähtus impressionismist, kuid milles domineeris vahetu mulje edastamise üle teaduslikum joone- ja värvikasutus. Neoimpressionismi kontekstis räägitakse ka puäntillismist ja divisionismist, sest neid tehnikaid kasutati varases neoimpressionismis.\n\nNeoimpressionismi alguseks loetakse prantsuse maalikunstniku Georges Seurat' maali \"Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel\" (1884–1886) esitlemist 1886. aastal toimunud Sõltumatute Salongi (Salon des Indépendants) näitusel Pariisis.\n\nTuntumad neoimpressionistid on sellele alusepanijad Georges Seurat ja Paul Signac, aga ka Charles Angrand, Henri-Edmond Cross, Albert Dubois-Pillet, Maximilien Luce, Camille Pissarro, Théo van Rysselberghe ja Giuseppe Pelizza da Volpedo.\n", "id": "ekk_Latn_213433"}
{"text": "Puäntillism\n\nPuäntillism on maalikunstis tehnika, milles pilt luuakse pintsli otsaga täpitades.\n\nTehnika lõid 1886. aastal prantsuse kunstnikud Georges Seurat ja Paul Signac.\n", "id": "ekk_Latn_213434"}
{"text": "Coriolisi teoreem\n\nCoriolisi teoreem on teoreem teoreetilises mehaanikas, mille kohaselt punkti liitliikumisel absoluutne kiirendus võrdub kaasaliikumise kiirenduse, relatiivse kiirenduse ja Coriolisi kiirenduse geomeetrilise summaga.\n", "id": "ekk_Latn_213435"}
{"text": "Robert Andrews Millikan\n\nRobert Andrews Millikan (22. märts 1868 Morrison, Illinois – 19. detsember 1953 San Marino, California) oli Ameerika Ühendriikide füüsik. Ta tõestas aastatel 1909–1912 korraldatud eksperimentidega elementaarlaengu olemasolu.\n", "id": "ekk_Latn_213436"}
{"text": "Elementaarlaeng\n\nElementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng. Iga keha elektrilaeng saab olla elementaarlaengu täisarvkordne. Elementaarlaeng võib olla positiivne või negatiivne. Negatiivne elementaarlaeng -e on näiteks elektronil ja müüonil ning niisama suur positiivne elementaarlaeng +e prootonil ja positronil. Osakestefüüsika standardmudelisse kuuluval kvargil võib küll olla elementaarlaengust väiksem laeng \\pm\\tfrac{1}{3} e või \\pm\\tfrac{2}{3}, kuid neid laenguid kandvad osakesed ei esine eraldi – kvargid moodustavad alati liitosakese, mille laeng on seesama elementaarlaeng e või null, laengu puudumine, nagu on elektriline laeng neutronil.\n\nTeoreetiliselt tõestas elementaarlaengute olemasolu 1881. aastal Saksa füüsik Hermann von Helmholtz. Esimesena sai katselised mõõtmistulemused Ameerika füüsik Robert Andrews Millikan. Ta tõestas elementaarlaengu reaalse olemasolu aastatel 1909–1916. Laengu märk elektronil – ja prootonil + on ajalooliselt väljakujunenud ja seega kokkuleppeline. Samuti nagu on kokkuleppeline elektrivoolu suund, mida loetakse kulgevaks vooluringi positiivselt laetud osast negatiivsesse osasse.\n", "id": "ekk_Latn_213437"}
{"text": "Joseph John Thomson\n\nJoseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester – 30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik. Katsetele tuginedes jõudis ta järeldusele, et aatom pole väikseim osake looduses. Thomson uuris katoodkiiri ja leidis, et neid saab elektrivälja ja magnetväljaga kallutada. Sellest sai ta järeldada, et kiired koosnevad laenguga osakestest. Nende osakeste nimeks sai elektron. Elektronide laeng osutus negatiivseks. Kaudselt määras Thomson ka elektroni massi. Ta leidis, et osake on umbes 1000 korda kergem väikseimast tol ajal tuntud laenguga osakesest, vesiniku ioonist. Seega oli ta avastanud uue osakese, millest aatom koosneb. Elementaarlaengute olemasolu kinnitas ja mõõtis täpsemalt 1912. aastal ameerika füüsik Robert Millikan.\n\nSir J.J.Thomson pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_213438"}
{"text": "Vineer\n\nVineer on kihiline puitmaterjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonide) kokkuliimimisel kihiti üks teise peale. Vineeri paksuse määrab spoonikihtide 1,5–55 mm arv, (eritooted on saadud mitme valmisplaadi kokkuliimimisel, kuni 92 mm). Vineertahvli spoonikihtide arv on paaritu, sest ühesuunalised välimised kihid väldivad tahvli kaardumist.\n\nSpoonid asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti (spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm). Standardkonstruktsioonides on spoonikihtide arv paaritu (kindla paksuse saavutamiseks võib keskel olla lisa spoonikiht). Selline asetus võimaldab tagada vineertahvli tugevuse igas suunas. On võimalikud ka teistsugused konstruktsioonid, näiteks mitu järjestikust spooni asetatud puidusüüga ühes suunas (enamasti kohe pärast pinnaspoone või keskel). See tagab vineeri suurema tugevuse laiuse või pikkuse suunal.\n\nVineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuitu. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu, segavineeris peale kase- ja okaspuule ka haavaspooni. Võimalikud on erinevad kombinatsioonid, näiteks vineer, mille pinnaspoon on kask ja vahespoon okaspuu või vastupidi. Kasevineer on kõige tugevam.\n\nVälitingimustesse sobib niiskus- ja veekindel kasevineer, mille valmistamiseks kasutatakse veekindlaid liime (fenüülformaldehüüdvaiku sisaldavad liimid). Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga.\n\nKui vineerplaadid on soovitud mõõtu lõigatud, tuleb horisontaalpinnad 45-kraadise nurga alla freesida. Fassaadivineerina seda kasutada ei saa, sest puudub ultraviolettkiiri ärapeegeldav kiht. See tähendab seda, et vineer peab küll niiskusele ja temperatuurimuutusele vastu, kuid võib päikese toimel värvi muuta. Selleks, et vineeri hoone fassaadil viimistlusmaterjalina kasutada, tuleb võtta niiskuskindel vineer ja seda eelnevalt tööstuslikult töödelda – katta fenooli- ehk filmikihiga (valmistatakse erineva paksusega ja paljudes värvitoonides) ja vineerplaadi servad värvida ilmastikukindla värviga. Tähtsaim fassaadivineeri kestmise juures on niiskuse mittesattumine vineerikihtide vahele. Vineeri ei tohi objektil enam lõigata ning kruvipeade ja vineeri vahel peaks kasutama kummitihendiga seibe. Paigaldamisel tuleb silmas pidada ka seda, et vineer vajab küllaltki suurt paisumisruumi ja seepärast tuleb plaatide vahele jätta 5–10 mm vuuk. Pärast servade pehmendamist ja vineeri lihvimist võib seda viimistleda peitsi, laki või värviga. Kruvide asemel saab kasutada ka klambreid.\n\nVineerplaatide tavalised pikkused on 1525, 1500, 1250 ja 1200 mm. Plaatide levinumad laiused on 1200, 1500, 1800, 2400, 2500, 3000, 3050 ja 3600 mm. Vineerplaatide pikkust määratakse puidusüü pikisuunas! Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peab olema kuni 200 mm diameetriga ja pikkusega 1...2 m.\n", "id": "ekk_Latn_213439"}
{"text": "Harilik tamm\n\nQuercus accessiva Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus accomodata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus acutiloba Borbás Quercus aesculus Boiss. Quercus aestivalis Steven Quercus afghanistanensis K.Koch Quercus alligata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus altissima Petz. & G.Kirchn. Quercus amoenifolia Gand. (õigesti trükis avaldamata)j Quercus appenina var. cylindracea (Guss. Nyman Quercus appenina var. rumelica (Griseb. & Schenk) Nyman Quercus apula Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus arenaria Borbás Quercus argentea Morogues Quercus assimilis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus asterotricha Borbás & Csató Quercus asturica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus atropurpurea K.Koch Quercus atrosanguinea K.Koch Quercus atrovirens Sm. Quercus aurea K.Koch 1873 mitte Raf. 1838 Quercus australis A.Kern. 1876 mitte Link 1829 Quercus auzin Secondat ex Bosc. Quercus avellanoides Vuk. Quercus axillaris Schur Quercus banatica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus batavica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus bavarica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus bedoi Borbás Quercus belgica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus bellogradensis Borbás Quercus borealis var. pilosa (Schur) Simonk. Quercus brachycarpa Guss. ex Parl. Quercus brevipes A.Kern. Quercus brevipes Borbás Quercus brutia Ten. Quercus bruttia Borbás Quercus castanoides Vuk. Quercus commiserata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus comptoniifolia K.Koch Quercus concordia K.Koch Quercus condensata Schur Quercus coriifolia Vuk. Quercus crispa Vuk. Quercus croatica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus cunisecta Borbás Quercus cuprea K.Koch Quercus cupressoides K.Koch Quercus cupulatus Gilib. (õigesti trükis avaldamata) Quercus cylindracea Guss. ex. Parl. Quercus dacica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus danubialis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus dilatata A.Kern. 1876 mitte Raf. 1838 Quercus discredens Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus dissecta K.Koch Quercus emarginulata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus erucifolia Steven Quercus esthonica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus estremadurensis O.Schwarz Quercus ettingeri Vuk. Quercus extensa (Schur) Schur Quercus falkenbergensis Booth ex Loudon Quercus farinosa Vuk. Quercus fastigiata Lam. Quercus femina Mill. Quercus fennessii A.DC. Quercus filicifolia A.DC. Quercus filipendula Schloss. & Vuk. Quercus foemida Mill. Quercus fructipendula Schrank Quercus frutetorum Gand. not validly published Quercus geltowiensis K.Koch Quercus germanica Lasch Quercus grecescui Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus haas Kotschy Quercus haerens Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus hentzei Petz. & G.Kirchn. Quercus hispanica Willk. 1852 mitte Lam. 1785 Quercus hodginsii Lodd. ex Steud. (õigesti trükis avaldamata) Quercus hohenackeri Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus horizontalis Dippel Quercus hyemalis Steven Quercus imeretina Steven ex Woronow Quercus immodica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus implicata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus kunzei Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus kurdica Wenz. Quercus laciniata Lodd. Quercus lanuginosa Beck 1890 mitte Thuill. 1799 Quercus lasistan Kotschy ex' A.DC. Quercus lentula Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus longaeva Salisb. (õigesti trükis avaldamata) Quercus longiglans Debeaux Quercus longipedunculata Cariot & St.-Lag. Quercus longipes Steven Quercus louettii Dippel Quercus lucorum Vuk. Quercus ludens Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus lugdunensis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus macroloba Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus madritensis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus malacophylla (Schur) Schur Quercus mestensis Bondev & Gancev Quercus microcarpa Lapeyr. Quercus microcarpa Morogues Quercus monorensis Simonk. Quercus montivaga Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus natalis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus nescensis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus nigricans K.Koch Quercus ochracea Morogues Quercus oelandica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus orocantabrica Rivas Mart., Penas, T.E.Díaz & Llamas Quercus paleacea Desf. Quercus palmata Vuk. Quercus parmenteria Mutel Quercus pectinata K.Koch Quercus pedemontana Colla Quercus pedunculata Ehrh. Quercus pedunculata Hoffm. Quercus pedunculiflora K.Koch Quercus pendula (Neill) Lodd. Quercus pendulina Kit. Quercus petropolitana Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus pilosa (Schur) Simonk. Quercus pilosula Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus pinnatipartita (Boiss.) O.Schwarz Quercus plebeia Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus pluriceps Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus pseudopedunculata Vuk. Quercus pseudoschorochensis Boiss. Quercus pseudosessilis Schur Quercus pseudotscharakensis Kotschy ex A.DC. Quercus pulverulenta K.Koch Quercus purpurea Lodd. ex Loudon Quercus pyramidalis C.C.Gmel. Quercus pyrenaica Steven 1813 mitte Willd. 1805 Quercus quaerens Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus racemosa Lam. Quercus robur (Ten.) A. DC. Quercus rossica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus rostanii Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus rubens Petz. & G.Kirchn. Quercus rubicunda Dippel Quercus rumelica Griseb. & Schenk Quercus salicifolia Steud. (õigesti trükis avaldamata) Quercus scandica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus schlosseriana Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus scolopendrifolia K.Koch Quercus scotica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus scythica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus semipinnata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus sessiliflora var. condensata (Schur) Nyman Quercus sessiliflora var. microcarpa (Lapeyr.) Nyman Quercus sessiliflora var. pedemontana (Colla) Nyman Quercus sessiliflora var. tcharachensis Albov Quercus sieboldii Dippel Quercus similata Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus speciensis Dippel Quercus stilbophylla Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus subvelutina Schur Quercus svecica Borbás Quercus tanaicensis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus tardiflora Czern. ex Stev. Quercus tennesi Wesm. Quercus tephrochlamys Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus tetracarpa Vuk. Quercus tholeyroniana Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus thomasii Ten. Quercus tomentosa Ehrh. ex A.DC. (õigesti trükis avaldamata) Quercus tozzae Dippel Quercus transiens Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus tricolor Petz. & G.Kirchn. Quercus tristis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus turbinata Kit. Quercus urbica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus vallicola Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus verecunda Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus versatilis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus vialis Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus viminalis Bosc Quercus virgata Martrin-Donos Quercus volhynica Gand. (õigesti trükis avaldamata) Quercus vulgaris Bubani Quercus welandii Simonk. Quercus wolgensis Gand.(õigesti trükis avaldamata) }} }} Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.\n\nHarilik tamm kasvab suuremas osas Euroopast, Väike-Aasias ja Kaukaasias, kohati ka Põhja-Aafrikas. Tamm ei kasva Põhja-Euroopas ega stepis.\n", "id": "ekk_Latn_213440"}
{"text": "Pike\n\nPike on tugevusõpetuses varda või tala koormisseisund, kus sisejõududena mõjuvad varda telgsihilised jõud ehk pikijõud. Pikke puhul loetakse positiivseks tõmbejõud ning negatiivseks survejõud. Normaalpinged arvutatakse valemiga: \\sigma = \\frac{N}{A}, kus N tähistab sisejõudu, antud juhul siis pikijõudu ning A on vaadeldava keha ristlõike pindala.\n\nVarda absoluutne pikenemine avaldub seosega \\Delta l= \\frac {Nl}{AE}, kus \\Delta l on varda absoluutne pikenemine, N on normaalpinge, l pikkus, A ristlõike pindala ning E normaalelastsusmoodul ehk pikielastsusmoodul. Selle valemigaon võimalik arvutada absoluutset pikenemist, kui vardal on üks koormislõik ning ta pole astmeline.\n", "id": "ekk_Latn_213441"}
{"text": "Josef Tošovský valitsus\n\nJosef Tošovský valitsus tuli Tšehhi Vabariigis võimule eelnenud koalitsiooni lagunedes 2. jaanuaril 1998 ja lahkus 17. juulil samal aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213442"}
{"text": "Karl Karlson\n\nKarl Karlson (9. november 1901 Pikknurme, Puurmani vald, Kursi kihelkond, Tartumaa – 26. jaanuar 2005 Tallinn) oli eesti vaimulik, EELK kirikuõpetaja.\n\n1923. aastal lõpetas ta Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi ja asus tööle kooliõpetajana. Ta õppis aastatel 1923–1924 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ja aastatel 1924–1926 põllumajandusteaduskonnas. Akadeemiliselt kuulus ta ÜS Concordiasse.\n\nTöötas kooliõpetajana Koigis, Vaivaras, Udeval, Karedal ja Albus. 1944. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke.\n\nPärast sõda õppis Usuteaduse Instituudis, ordineeriti õpetajaks 20. veebruaril 1961.\n\nOli EELK Roosa Jakobi koguduse õpetaja aastatel 1961–1990.\n", "id": "ekk_Latn_213443"}
{"text": "Václav Klausi teine valitsus\n\nVáclav Klausi teine valitsus tuli Tšehhi Vabariigis võimule 1996. aasta valimiste järel 4. juulil 1996 ning lahkus 2. jaanuaril 1998.\n", "id": "ekk_Latn_213444"}
{"text": "Václav Klausi esimene valitsus\n\nVáclav Klausi esimene valitsus tuli Tšehhi Vabariigis võimule juba enne vormilist iseseisvaks riigiks saamist 1992. aasta 2. juulil ja asendus uute valimiste järel Václav Klausi teise valitsusega 4. juulil 1996.\n", "id": "ekk_Latn_213445"}
{"text": "John Howard\n\nSee artikkel on Austraalia poliitikust; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge John Howard (täpsustus)\n\nJohn Winston Howard (sündinud 26. juulil 1939 Sydneys, Uus-Lõuna-Walesis) on endine Austraalia poliitik. 11. märtsist 1996 kuni 3. detsembrini 2007 oli ta Austraalia peaminister. Tema 11 aastat kestnud ametiaeg on Austraalia ajaloo pikkuselt teine ametiaeg ning temast kauem on ametis olnud ainult Robert Menzies.\n\nHoward sündis Sydneys ja õppis Sydney Ülikoolis õigust. Ta praktiseeris enne parlamenti valituks osutumist advokaadina. 1968. aastal kandideeris ta Uus-Lõuna-Walesi osariigi parlamenti, kuid ei osutunud napilt valituks. 1974. aasta föderaalvalimistel osutus ta Bennelongi esindajana valituks. 1977. aastal sai ta valitsuskabineti liikmeks ja määrati järgmisel aastal rahandusministriks.\n\nHoward oli rahandusminister kuni 1983. aastani, mil Liberaalne Partei kaotas föderaalvalimised. 1985. aastal sai ta partei juhiks, kuid 1987. aastal kaotas Liberaalne Partei föderaalvalimistel taas Tööparteile. 1989. aastal tagandati Howard partei juhi kohalt, kuid ta jäi erakonnas mõjuvõimsaks ning valiti 1995. aastal uuesti juhiks. 1996. aastal võitis partei ülekaalukalt föderaalvalimised ning Howardist sai Austraalia 25. peaminister.\n\nPeaministrina karmistas Howard relvaseadusi vastusena Port Arthuri veresaunale, kehtestas föderaalse tulumaksu, reformis immigratsiooniseadusi ning võttis vastu mitmed vastuolulised tööstusreformid. Tema ametisoleku ajal osales Austraalia Afganistani ja Iraagi sõdades ning Ida-Timori rahuvalvemissioonil. 2007. aastal kaotas Liberaalne Partei föderaalvalimised ning uueks peaministriks sai Kevin Rudd. Howard sai Stanley Bruce'i järel Austraalia ajaloo teiseks ametis olevaks peaministriks, kes on valimistel oma koha parlamendis kaotanud. Pärast kaotust otsustas Howard poliitikast lahkuda, kuid on poliitilistes aruteludes endiselt aktiivne.\n", "id": "ekk_Latn_213446"}
{"text": "Slytherin\n\nSlytherin on J. K. Rowlingu raamatus \"Harry Potter\" üks Sigatüüka majadest, kus õpib näiteks Draco Malfoy, samuti on seal õppinud Severus Snape ja Lord Voldemort. Need kolm olid Harry Potteri suurimad vaenlased.\n\nSlytherini maja on asutanud Salazar Slytherin. Tema väärtustas ambitsioonikust ja edasipüüdlikust. Samuti oli Salazar Slytherinile oluline, et tema õpilased oleksid puhtaverelised. Just Slytherini eelistuste pärast ja tema kindlast veendumusest, et võluriharidust tohib anda vaid puhastverd õpilastele, tekkiski nelja asutajaliikme vahel tüli. Selle tulemuseks olidki erinevad majad, kuhu õpilasi võeti iga asjutajaliikme eelistust mööda.\n\nSlytherini majast on tulnud kõige enam halbu võlureid, tuntum neist muidugi Voldemort (Tom Marvolo Riddle), samuti kuulusid sinna majja need, kellest hiljem said Voldemorti käsilased – Surmasööjad. Kuna Slytherinis väärtustati eriti puhtaverelisust, õppisid seal vaid puhastverd õpilased. Sõltumata Slytherini maja halvast maskist pole aga tegemist halva majaga. Slytherinis õppis ka Harry Potteri kuuenda klassi võlujookide õpetaja Horace Slughorn, Nymphadora Tonksi ema Andromeda Tonks, Regulus Black, kelle peamiseks huviks oli Voldemort hävitada, ning Merlin isiklikult.\n\nSlytherini maja sümboliks on madu, värvideks hõbe ja roheline ning element on vesi. Majavaim on Verine Parun, majavanem aga Severus Snape, kes ka ise kuulus kooliajal Slytherini majja. Veel kuulusid Slytherini majja sellised tuntud puhtaverelised perekonnad nagu Malfoy, Black(va Sirius Black) Crabbe ja Goyle.\n\nKui Harry tuli Sigatüükasse, kaalus sõõlamiskübar tema Slytherini saatmist, kuid otsustas tänu poisi palumisele ta siiski Gryffindori saata. Ka Harry poja Albus Severus Potteri suurim hirm kooli minnes oli sattuda Slytherini. Lõpuks saatiski Sõõlamiskübar Harry poja Albus Severus Potteri Slytherini.\n", "id": "ekk_Latn_213447"}
{"text": "Hufflepuff\n\nHufflepuff on üks Sigatüüka kooli majadest J. K. Rowlingu fantaasiaromaanide sarjas noorest võlurist Harry Potterist.\n\nHufflepuffi õpilased on raamatutes tuntud õiglustunde, lojaalsuse ja töökuse poolest. Maja rajas Helga Hufflepuff, keskaegne nõid, kelle kohta on raamatute autor J. K. Rowling oma veebilehel öelnud, et ta oli osav toiduga seotud nõidustes. Paljud Sigatüüka peolaual traditsioonilised toidud pärinevat tema retseptidest. Raamatu lugejatele on teada üks kindlalt Hufflepuffile kuulunud ese: väike, kahe peenelt töödeldud sangaga kuldne karikas, millele on graveeritud mäger. Mäger on Hufflepuffi vapiloom, mida võib näha ka Sigatüüka vapil. Dumbledore ja Harry Potter kahtlustavad, et Lord Voldemort on teinud sellest oma varikätki, eseme, milles ta hoiab tükikest oma hingest.\n\nHufflepuffi maja vaimu nimi on Paks Kloostrivend, keda on kirjeldatud kui lõbusa iseloomuga kummitust.\n\nHufflepuffi majavanem on professor Pomona Sprout, taimeteaduse õpetaja.\n\nHufflepuffi kuulus ka Cedric Diggory.\n", "id": "ekk_Latn_213448"}
{"text": "Süntesaator\n\nSüntesaator (sõna on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai < synthesis (συντίθεται < σύνθεσις), kõnekeeles ka sünt, on muusikas muusikainstrument, mille abil on võimalik luua signaaligeneraatori abil looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub.\n\nSüntesaatori töö põhineb helisünteesil.\n\nSüntesaatorid jagunevad riistvaralisteks ja tarkvaralisteks ehk virtuaalseteks süntesaatoriteks. Riistvaralised süntesaatorid jagunevad analoog- ja digitaalsüntesaatoriteks.\n\nSüntesaatori kontrollerina kasutatakse enamasti klaviatuuri, juhtnuppudega paneeli, lintkontrollerit, hiirt või arvuti klaviatuuri. Klaviatuur võib olla süntesaatoriga integreeritud või ka eraldi aparaat, mis võib olla ühendatud ühe või mitme süntesaatori või arvutiga MIDI-, USB- või FireWire-ühenduse abil.\n", "id": "ekk_Latn_213449"}
{"text": "Józef Oleksy valitsus\n\nJózef Oleksy valitsus tuli Poolas võimule 7. märtsil 1995, kuid vahetati 7. veebruaril 1996 välja Włodzimierz Cimoszewiczi valitsusega (põhjuseks skandaal senise peaministri ja KGB ohvitseri sõpruse pärast).\n", "id": "ekk_Latn_213450"}
{"text": "John Howard (täpsustus)\n\nJohn Howard (surnud 1485) oli Inglismaa aadlik, esimene Norfolki hertsog John Howard (1726–1790) oli briti filantroop ja vanglareformaator John Howard (1912–1999) oli briti sõdur, kes paistis silma Normandia lahingus 1944 John Howard (1913–1995) oli Ameerika Ühendriikide filminäitleja John Howard (1952–) on Austraalia teatri- ja filminäitleja John Eager Howard (1752–1827) oli Ameerika Ühendriikide poliitik, kandidaat 1816. aasta presidendivalimistel John Galen Howard (1864–1931) oli Ameerika Ühendriikide arhitekt John Melbourne Howard (1913–1982) oli Suurbritannia konservatiivne poliitik John Winston Howard (1939–) on Austraalia poliitik, peaminister aastatel 1996 – 2007\n", "id": "ekk_Latn_213451"}
{"text": "Waldemar Pawlaki valitsus\n\nWaldemar Pawlaki valitsus ¹ tuli Poolas võimule 26. oktoobril 1993 ja lahkus 6. märtsil 1995 (seimi umbusaldusavaldus häältega 285 - 5, 127 mittehääletajat 1. märtsil).\n", "id": "ekk_Latn_213452"}
{"text": "Tantsusammud\n\nTantsusammud on kindlad jalgade, käte ja keha liikumisviisid, mis esinevad paljudes tantsudes ja teatud võimlemise stiilides. Paljudel tantsudel on oma iseloomulik põhisamm. Kui samm üldises tähenduses on keharaskuse üleviimine teisele jalale, siis üks tantsusamm koosneb sageli mitmest sammust.\n\nSeltskonnatantsus kasutatakse tihti tantsusammude rahvusvahelisi ingliskeelseid ja inglise keele kaudu teistest keeltest tulnud nimetusi (whisk, rock step, grapevine, drunken sailor, hockey stick, chicken walk jt). Klassikalise tantsu (balleti) sammude nimetused on prantsuskeelsed (ronde, jeté, plié, chassé).\n\nA-samm – vaheldumisi astutakse ette-kokku ja taha harki. Kasutatakse sageli aeroobikas. Vaata ka V-samm. Adagio – balletis lüüriline duett-tants. Tavaliselt aeglane osa, milles palju toetusega liigutusi (nt. jalatõsteid (arabesk, attitude jms). Arabesque (arabesk) – asend, milles keharaskus langeb kõverdatud (pliés) tugijalale, teine jalg on sirutatud sirgelt taha, tavaliselt 45°, 90° või suurema nurga all. astak Attitude – asend, keharaskus on ühel jalal, teine, põlvest 120° all kõverdatud jalg on sirutatud ette, taha või kõrvale. Ball Change – kaheoaline samm, milles esimesel osal kantakse keharaskus osaliselt tugijala kõrval või taga oleva jala päkale, teisel osal tehakse teisest jalast samm. Teine osa langeb tavaliselt muusika rõhulisele löögile, nii et tekib sünkopeeritud rütm. Ball-Flat – vahelduv samm, milles ühe jalaga astutakse päkale, teisega täistallale Ball-Heel – vahelduv samm, milles ühe jalaga astutakse päkale, teisega kannale Brush – samm peamiselt stepptantsus, milles vabajalaga libistatakse mööda maad. Vt ka shuffle Brush Tap – samm peamiselt steptantsus, milles vabajalaga libistatakse mööda maad, millele järgneb päkalöök vastu maad. Change of Weight – raskuse ülekandmine teisele jalale Charleston – tšaarlstoni põhisamm, milles ühel jalal tvistides heidetakse teist jalga sääretõstega ette-taha. Ees ja taga puudutab vabajalg päkaga maad ja osa raskust kantakse korraks sellele jalale. Chassé – igasugune samm, milles järgnevad kõrvale-juurde-kõrvale sammud. Selliselt ka libisev vahetussamm: üks jalg libiseb eest ära, kokkutoomiseks libistatakse nad kokku. Balletis tähistab tavaliselt paigal või liikumises (nagu galopis) hüppeid, milles hüppe ajal kohtuvad koos jalad õhus. Dos-à-dos (dosadoo) – samm, milles rinnati seisvad tantsijad liiguvad teineteisest mööda jäädes seljakuti ning seejärel taas tagasi rinnati. Kumbki tantsija ei muuda kogu sammu vältel oma suunda (näit püsib üks tantsija kogu aeg näoga ringi keskme suunas). Kasutatakse sageli kantritantsudes. eesti polka galopp – sammuga hüpak teise jala juurdetoomisega õhus, maandumine juurdetoodud jalale. harkihüpe – hüpe maandumisega harkseisu Heel Stomps – rõhulised sammud kannaga, milles keharaskus toetub tööjala päkale ning kand surutakse rõhuga vastu maad. Kasutatakse eriti stepptantsus. hüpaksamm hüplev polka hüppetantsu samm jalalöök jalgade esimene positsioon – (balletis) jalgade asend, milles jalad asuvad täistallal vastu maad, kannad vastamisi, varbad suunatud väljapoole. Ideaaljuhul moodustub jalgade sisekülgedest varbast varbani sirge joon, aktsepteeritav on ka väga avatud V-kujuline jalgade asend. jalgade teine positsioon – jalgade asend, milles varbad on suunatud väljapoole nagu esimeses asendis, aga kannad on teineteisest umbes ühe jala kaugusel. jalgade kolmas positsioon – asend, milles jalad on sarnaselt viienda positsiooniga, aga eesmise jala kand ei asu mitte tagumise jala suure varba, vaid tallavõlvi keskkoha kohal. jalgade neljas positsioon – asend, milles sarnaselt viienda asendiga asuvad jalad teineteise ees, aga erinevalt viiendast on jalgade vahel vahe umbes ühe jala jagu. Kui jalad on nii palju ristis, et kannad asuvad vastakuti, nimetatakse seda asendit ka \"avatud neljandaks\". jalgade viies positsioon – (balletis) jalgade asend, milles jalad asuvad täistallal vastu maad paralleelselt teineteise taga nii, et eesmise jala väliskülg on vastu tagumise jala sisekülge. Eestvaates näivad jalad olevat ristis. jalgade kuues positsioon – asend, milles jalad asuvad paralleelselt kõrvuti vastamisi, varbad on suunatud ettepoole. jooksusamm – kergelt kõverdatud jalgadega liikumine, mille korral on maaga kontaktis ainult üks jalg korraga. juurdevõtusamm – kahelöögiline samm, mille korral esimesel löögil viiakse jalg ette (või taha, kõrvale), teisel löögil tuuakse teine jalg esimese juurde. kandhüpe – hüpe, mille maandumisel asetatakse vabajalg kannale. kand-varvas astak kargussamm kiiksamm (rock step) on samm, mille korral jalgade omavahelist asendit muutmata kõigutatakse keharaskust ühelt jalalt teisele, tavaliselt on üks jalg ees, teine taga. Kui keharaskus on esimesel jala, võib vabajalg pisut maast õhku tõusta. kiikumissamm – samm, milles jalad on harkis ning keharaskust kantakse ühelt jalal teisele. Samm sooritatakse läbi plié, vabajalg sirutatakse tavaliselt varbale. kolmesammupolka kõnnisamm kõrvalastesamm käärhüpe – hüpe, mille ajal õhus kääritatakse jalgu. käärsamm külgsamm labajalavalsisamm libliksamm luiskheite samm luisksamm lukusamm löökhüpe lülisamm madalhüpaksamm mambo – neljale löögile jaotatud samm, milles esimesel on paus, teisel astutakse samm ette, kõrvale, taha või risti, kolmandal kantakse keharaskus teisele jalale ning neljandal tuuakse jalg tagasi juurde. marsisamm – kõrge põlvetõstega samm pendelhüpe – hüpe jalatõstega kõrvale. pendelhüplemine – hüplemine, milles hüppe ajal viiakse vaheldumisi üks jalg kõrvale ning maandutakse teisele. pivot-pööre – mambo pöördega 180° polkasamm põlvetõstesamm – kahele löögile jaotatud samm, milles esimesel löögil tõstetakse põlv, teisel liigutakse tugijalaga samm edasi. päkapuudutus pöiapolka pöördhüplemine e tvisthüplemine – hüplemine koos jalgadega, puusapöördega. reinlenderi samm ristsamm (grapevine) – neljale löögile jaotatud samm, esimesel paus, teisel astutakse kõrvale, kolmandal ette-risti või taha-risti, neljandal tuuakse jalg juurde. ruutsamm – rumba põhisamm, astutakse ette-kõrvale-juurde, taha-kõrvale-juurde. Raskus kantakse igal sammul üle teisele jalale. rõhksamm seljati (asend), (Back To Back Position) – asend, milles partnerid on seljad vastamisi. Shuffle – stepptantsus samm, milles vabajala pöida libistatakse kiiresti edasi-tagasi vastu põrandat. Vt ka brush sulghüpe – hüpe koos jalgadega svivel sääretõstesamm – kahele löögile jaotatud samm, milles esimesel löögil tõstetakse säär, teisel liigutakse tugijalga samm edasi. tallapolka Tap – päkapuudutus, jalg puudutab korraks maad ilma keharaskuse ülekandeta; stepptantsus üksik löök päkarauaga vastu maad. tšatša uisusamm – edasilibisemine tugijalal. V-samm – vaheldumisi astutakse taha kokku ja ette harki. Kasutatakse sageli aeroobikas. Vaata ka A-samm vahetussamm valsisamm\n\nvisk\n", "id": "ekk_Latn_213453"}
{"text": "Kütteväärtus\n\nKütteväärtus (kütuse eripõlemissoojus) on ühe massi- või mahuühiku kohta kütuse täielikul põlemisel eralduv soojushulk.\n\nKütteväärtus iseloomustab kütuse põletamisel saadavat maksimaalset energiahulka. Seda mõõdetakse tavaliselt tahke- ja vedelkütuste korral kilokalorites ühe kilogrammi kütuse kohta (kcal/kg) ja gaaskütuste korral kuupmeetri kohta (kcal/m³). SI-süsteemi vastavad ühikud oleksid džaulides: kJ/kg ja kJ/m³. Kokkuleppeliselt on kalori väärtuseks defineeritud 4,1868 J.\n\nAlumise kütteväärtusena mõistetakse põlemisel eralduvat soojushulka, eeldusel, et tekkiv vesi eraldub auruna. Ülemise kütteväärtuse puhul võetakse arvesse ka veeauru kondensatsioonisoojus.\n\nKütteväärtust määratakse harilikult kalorimeetri abil.\n", "id": "ekk_Latn_213454"}
{"text": "Kiilmehhanism\n\nKiilmehhanism (inglise straight-wedge mechanism või edge effecting linear motion) on mehhanismide ja masinate teoorias mehhanism, mille vedav ja veetav lüli liiguvad translatoorselt ning kiiruste ja kiirenduste suhe on püsiv.\n\nKiilmehhanisme kasutatakse rakistes, stantsides, puhvrites jne.\n", "id": "ekk_Latn_213455"}
{"text": "PzKpfw V Panther\n\nPzKpfw V Panther ehk Panzerkampfwagen V Panther (tänapäevaselt ka Panzer V Panther või siis lihtsalt Panther) olid Saksamaal, aastatel 1943–1945 toodetud keskmised tankid, mis olid relvastatud 75 mm kahuriga. Põhiehituse järgi asus nende mootor taga, keskel oli torn relvastuse ja laskemoonaga, ees juhi ja kuulipilduri vahel asus käigukast. Mootor ja käigukast olid omavahel ühenduses piki tanki põhja kulgeva kardaaniga, käigukastist oli jõuülekanne esiteljele ja esitelg koos esiratastega oligi vedav. Tanki toodeti põhiliselt kolmes variandis (D, A ja G) ning valmimisjärgus olid ka F-mudel ja Panther II.\n\nMasin oli tootmises 11. jaanuarist 1943 kuni 23. aprillini 1945 ning selle ajaga jõuti valmis ehitada kokku 5996 masinat. Pantheri tootmisega tegeles firma Henschel und Sohn septembrini 1943, MNH (Maschinenfabrik Niedersachsen Hannover) märtsini, Daimler-Benz aprillini ning MAN (Maschinenfabrik Augsburg-Nürnberg) aprilli lõpuni 1945, kes valmistas ka kokku kõige rohkem – 2048 tanki.\n", "id": "ekk_Latn_213456"}
{"text": "Elastne järelmõju\n\nElastne järelmõju on mõiste tugevusõpetusest, mis tähendab elastse deformatsiooni muutumist ajas.\n\nKõrge sulamistemperatuuriga materjalides on toatemperatuuril elastne järelmõju sisuliselt olematu ning sellega ei arvestata. Seevastu aga orgaanilise päritoluga ainete elastne järelmõju võib olla üsnagi suur ning sellega peab arvestama.\n\nMida homogeensem on materjal, seda väiksem on selle elastne järelmõju.\n", "id": "ekk_Latn_213457"}
{"text": "Midway saared\n\nMidway saared ehk Midway atoll (ka Midway saar) on Vaikses ookeanis asuvad saared, mille pindala on 6,2 ruutkilomeetrit.\n\nVarem asus seal USA õhu- ja mereväebaas. Tänapäeval on saared looduskaitseala.\n\nMidway avastati 5. juulil 1859 ja sai nime asukoha järgi, mis on Aasiast ja Ameerikast võrdsel kaugusel.\n\nSeal toimus 4. juunil 1942 Midway lahing.\n", "id": "ekk_Latn_213458"}
{"text": "Thích Nhất Hạnh\n\nThích Nhất Hạnh (11. september 1926 – 22. jaanuar 2022) oli vietnami päritolu buda munk, kirjanik ja rahuaktivist.\n\nTema sünninimi on Nguyễn Xuân Bảo. Thích on vietnami buda munkade ja nunnade tiitel. Läänes kasutatakse tavaliselt nimekujusid Thich Nhat Hanh ja Nhat Hanh.\n\n1960. aastatel rajas ta Saigoni organisatsiooni School of Youth for Social Services (SYSS), mis ehitas uuesti üles hävitatud külasid, rajas koole ja haiglaid ning asustas kodutuid elanikke Vietnami sõja ajal ümber. Ta külastas korduvalt USA-d, muu hulgas palus Martin Luther Kingil avalikult Vietnami sõda hukka mõista. King esitas ta 1967. aasta Nobeli rahuauhinna kandidaadiks. Nhất Hạnh juhtis budistlikku delegatsiooni Pariisi rahukõnelustel. Ta on olnud aastaid Vietnamist välja saadetud, kodumaad lubati tal külastada 2005. aastal. 2018. aasta veebruaris lubati tal Vietnami tagasi pöörduda.\n\n1982. aastal rajas Nhất Hạnh Lõuna-Prantsusmaal vihaara Plum Village, millest sai üks suuremaid budistlikke keskusi läänemaailmas.\n\nNhất Hạnh oli üks tuntumaid budismi õpetajaid Läänes. Tema õpetused sisaldavad joogatšaara ja zeni elemente mahajaana budismi traditsioonidest. Ta pidas vajalikuks sügava tähelepanelikkuse (paali keeles sati, sanskriti keeles smṛti, inglise keeles mindfulness) arendamist meditatsiooni abil (anapanasati, satipatthana) ning läänemaailmas võeti see mõiste (mindfulness) praktikas kasutusele just tänu temale.\n", "id": "ekk_Latn_213459"}
{"text": "Sogyal Rinpoche\n\nSogyal Rinpoche (1947 – 28. august 2019) oli tiibeti dzogtšeni õpetaja, ühe tuntuma budismi ja mõtlust tutvustava teose \"Tiibeti raamat elust ja surmast\" autor.\n", "id": "ekk_Latn_213460"}
{"text": "Henepola Gunaratana\n\nHenepola Gunaratana (sündinud 7. detsembril 1927) on Sri Lanka päritolu buda munk, ühe tuntuma budismi ja mõtlust tutvustava ingliskeelse teose \"Mindfulness in Plain English\" autor.\n", "id": "ekk_Latn_213461"}
{"text": "Kaitseklapp\n\nKaitseklapp on seade, mille ülesandeks on vältida töötavas seadmes või torustikus keskkonna ülerõhku. Kui rõhk tõuseb üle lubatud piiri, avab kaitseklapi sulgur keskkonnale väljapääsu, rõhu vähenemisel aga sulgeb selle. Normaalolekus on kaitseklapi sulgur suletud.\n", "id": "ekk_Latn_213462"}
{"text": "Hugo Raudsaar\n\nHugo Raudsaar (14. jaanuar 1923 Leevi – 17. november 2006) oli eesti astronoom ja astronoomia populariseerija.\n", "id": "ekk_Latn_213463"}
{"text": "Kiirendus\n\nKiirendus (tähis \\vec {a}) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on LT–2, kus L on pikkus ja T aeg. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta (m/s² ehk m·s–2),\n\nKiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse ka aeglustuseks.\n\nKiirendust mõõdetakse kiirendusanduriga.\n", "id": "ekk_Latn_213464"}
{"text": "Meeter sekundi ruudu kohta\n\nMeeter sekundi ruudu kohta on kiirenduse ühik SI-süsteemis. See on tuletatud ühik, mis on moodustatud SI-süsteemi põhiühikutest meeter ja sekund. Seda ühikut võib tähistada mitmel moel: m/s², m·s−2 või m s−2.\n\nÜks meeter sekundi ruudu kohta on kiirendus, mille korral kiirus muutub 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra.\n", "id": "ekk_Latn_213465"}
{"text": "Kuumustugevus\n\nKuumustugevus on vastupidavus mehaanilistele koormustele kõrgel temperatuuril. Kuumustugevad terased peavad olema ka kuumuspüsivad.\n", "id": "ekk_Latn_213466"}
{"text": "Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor\n\nEurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor on võistlus, mille võitja pääseb osalema Eurovisiooni lauluvõistlusele. Eesti eelvoor kannab alates 2009. aastast pealkirja \"Eesti Laul\", aastatel 1993–2008 oli see \"Eurolaul\" (varem ka \"Eesti eurolaul\").\n", "id": "ekk_Latn_213467"}
{"text": "Soojushulk\n\nSoojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab termilise energia kandumist ühelt termodünaamiliselt süsteemilt teisele.\n\nSoojushulga tähis on Q ja mõõtühik džaul.\n", "id": "ekk_Latn_213468"}
{"text": "Igiliikur\n\nIgiliikur ehk perpetuum mobile on kujutletav masin, mis liigub või teeb tööd igavesti. Tõelist igiliikurit pole võimalik füüsikaseaduste rikkumiseta valmistada.\n\nEsimest liiki igiliikur teeb tööd eimillegi arvelt ehk väljastab rohkem energiat, kui on vaja masina käigushoidmiseks. Vastavalt energia jäävuse seadusele ja termodünaamika esimesele seadusele on esimest liiki igiliikuri loomine võimatu.\n\nTeist liiki igiliikur muundab kogu soojusenergia mehaaniliseks tööks. Vastavalt termodünaamika teisele seadusele ei ole see võimalik. Keha, mille soojusenergia arvelt midagi tehakse, ise jahtub ja mõni teine keha peab selle soojusenergia arvelt soojenema.\n\nKolmandat liiki igiliikuri all mõeldakse tavaliselt keha, mille liikuvate osade vahel puudub hõõre. Kuigi on võimalik teha väga väikese hõõrdeteguriga laagreid, tekib alati teatud hõõrdumine ja liikumine peatub mõne aja pärast. \"Kolmas liik\" ei tähenda, et sellise igiliikuri võimatus tuleneb termodünaamika kolmandast seadusest.\n", "id": "ekk_Latn_213469"}
{"text": "Ludwig Boltzmann\n\nLudwig Boltzmann (20. veebruar 1844 Viin – 5. september 1906) oli Austria füüsik, üks molekulaarkineetilise teooria rajajaid. Tema suurimad saavutused olid statistilise mehaanika arendamine ja termodünaamika teise seaduse statistiline selgitus. 1877. aastal esitas ta entroopia praeguse määratluse.\n\nStatistilises mehaanikas kirjeldatakse, kuidas makroskoopilised vaatlused (näiteks temperatuur ja rõhk) on seotud mikroskoopiliste parameetritega, mis kõiguvad keskmise ümber.\n\nBoltzmann arendas edasi Maxwelli elektromagnetväljateooriat ja aitas seda populariseerida. Ta kaitses kirglikult molekulaarkineetilist teooriat ning kandis peamist koormat võitluses molekulide olemasolu eitavate teadlaste seisukohtadega.\n\nTema auks on nimetatud Boltzmanni konstant k= 1,38 \\cdot 10^{-23} \\frac {J}{K}.\n", "id": "ekk_Latn_213470"}
{"text": "Joseph Louis Gay-Lussac\n\nJoseph Louis Gay-Lussac (kuni 1803. aastani oli ta perekonnanimi Gay; 6. detsember 1778 Saint-Léonard-de-Noblat – 10. mai 1850 Pariis) oli prantsuse keemik ja füüsik.\n\nTa uuris katseliselt gaasi ruumala sõltuvust temperatuurist. Tema järgi on nimetatud Gay-Lussaci seadus.\n", "id": "ekk_Latn_213471"}
{"text": "Ideaalne gaas\n\nIdeaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.\n\nFüüsikas ja füüsikalises keemias nimetatakse ideaalgaasiks reaalgaasi matemaatilist mudelit, milles eeldatakse, et masspunktidena käsitatavad osakesed liiguvad korrapäratult, olles mõjutatud ainult omavahelistest põrgetest ja põrgetest seinaga. Kuigi see mudel on suur lihtsustus ka võrreldes reaalseks gaasiks nimetatava mudeliga, on selle abil võimalik mõista ja kirjeldada paljusid termodünaamilisi protsesse.\n\nIdeaalne gaas on lõpmatult kokkusurutav ja teda ei ole võimalik veeldada.\n\nKvantmehaanikas eristatakse ideaalset Bose gaasi ja ideaalset Fermi gaasi.\n", "id": "ekk_Latn_213472"}
{"text": "Skalaarne suurus\n\nSkalaarne suurus ehk skalaar ehk skaalar on suurus, mida saab täielikult iseloomustada üheainsa arvuga (füüsikas koos mõõtühikuga). Skalaarsed füüsikalised suurused on näiteks temperatuur, mass, energia. Kui suuruse täielikuks kirjeldamiseks on lisaks arvväärtusele vajalik ka suund, näiteks jõu ja kiiruse korral, siis kasutatakse selleks vektorit.\n\nÜldisemalt on skalaar suurus, mille väärtus ei sõltu koordinaadistiku valikust. Lineaaralgebras defineeritakse skalaari kui vektorruumi korpuse elementi. Tensorarvutuses käsitletakse skalaari nullindat järku tensorina.\n", "id": "ekk_Latn_213473"}
{"text": "Tiibeti budistlik panteon\n\nTiibeti budistlik jumaluste panteon on suur. Jumalused jagatakse põhiliselt kahte klassi: rahulikud ja raevukad. Jumalused on sambhoga-kāja juurde kuuluvad arhetüüpsed mõttekujundid. Nende rahulikud ja raevukad aspektid tähistavad vastandeid. Nirmāna-kājas vastanduvad nad kokkupõrgetena inimtasandil, kuid sambhoga-kājas on nad ühes ja samas kujus ühendatud positiivne ja negatiivne alge. See vastab psühholoogilisele kogemusele, mida väljendas ka Lao-zi \"Daodejingis\" – pole midagi ilma selle eituseta. \"Kui puu kasvab taevasse, ulatuvad ta juured põrgu\", ütles Friedrich Nietzsche. Tegelikkuse selge nägemine osutab eelkõige arenenud teadvusele. Läänes üldiselt peetakse siiani alateadvust ebareaalsuseks. Psühholoogiliselt tähendab see, et mida enam rõhku me alateadlikele protsessidele asetame, seda enam ütleme lahti ihade meeltele allutatud olemisest ja eraldatud vastandite maailmast – seda lähemale jõuame alateadvuse seisundile koos selle ühtsuse, samastumise ja ajatuse omadustega. See on tõeline enda vabastamine püüdlemise ja kannatuste köidikuist. \"Selle abil mõistetakse oma teadvust. Alateadvuse mõistmine on üks meie ülimaid ülesandeid. Budismis on jumalused need kes aitavad meil mõista nii ennast kui meid ümbritsevat maailma. Nad on sümbolid.\n", "id": "ekk_Latn_213474"}
{"text": "Magnetilise induktsiooni joon\n\nMagnetilise induktsiooni joon ehk magnetvälja jõujoon on joon, mille igas punktis ühtib tema siht magnetilise induktsiooni vektori \\vec B sihiga.\n\nSirgvoolu korral, mis esineb näiteks pikas elektrijuhtmes, on magnetilise induktsiooni jooned ringjooned, mille tasand on voolu suunaga risti ja mille keskpunktid paiknevad juhi teljel. Magnetilise induktsiooni suunda saab sellisel juhul määrata järgmise reegli abil. Kui vaadata piki juhet voolu positiivsete laengute liikumise suunas (voolu suunas), siis näitab magnetilise induktsiooni vektor kellaosuti liikumise suunda. Kui aga vool on suunatud vaatleja poole siis on magnetilise induktsiooni joonte suund kellaosuti liikumise suunale vastupidine.\n", "id": "ekk_Latn_213475"}
{"text": "Elektriväli\n\nElektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektriväli on tihedalt seotud magnetväljaga ning need koos moodustavad elektromagnetvälja. Elektrivälja tekitavad elektriliselt laetud osakesed (elektrilaengud) ja samuti ajas muutuv magnetväli. Viimasel juhul nimetatakse välja pööriselektriväljaks.\n\nElektrivälja saab kirjeldada mõjuga proovilaengule (proovilaeng on idealiseeritud elektriliselt laetud punktikujulisele proovikeha, mis ise ei mõjuta uuritavat välja). Elektrivälja levimiskiirus on nagu elektromagnetväljalgi vaakumis võrdne valguse kiirusega, kuid aines on kiirus väiksem.\n\nElektriväli on vektorväli, mida iseloomustab igas tema punktis ja igal hetkel vektori väärtus, seega tema suurus ja suund.\n\nVastavalt sellele, kas elektrivälja tekitab liikumatu ja ajas muutumatu laeng või liikuv laeng, eristatakse elektrostaatilist ja elektrodünaamilist välja.\n\nElektrivälja mõiste pakkus esimest korda välja Michael Faraday 19. sajandil.\n", "id": "ekk_Latn_213476"}
{"text": "Elektrostaatiline vastastikmõju\n\nElektrostaatiliseks vastastikmõjuks ehk kulooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse seisvate elektrilaengute vastastikust mõju.\n", "id": "ekk_Latn_213477"}
{"text": "Elektriliselt isoleeritud süsteem\n\nElektriliselt isoleeritud süsteem on füüsikas süsteem, kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on elektrilaengu jäävuse seaduse kohaselt muutumatu suurus.\n", "id": "ekk_Latn_213478"}
{"text": "Vadžrapani\n\nVadžrapani (tiibeti keeles Chana Dorje, phyag.na rdo.rje) on mahajaana ja vadžrajaana budismi üks varasemaid (ja vadžrajaana üks tähtsamaid) bodhisattvasid. Üldiselt mainitakse mahajaanas Vadžrapanit harva, vadžrajaanas aga peetakse teda Avalokitežvara ja Mandžushri kõrval üheks tähtsamaks bodhisattvaks. Ta on buda Akshobhja emanatsioon. Vadžrapani tähendab sanskriti keeles välgunoolt või teemanti (vadžra) hoidvat kätt. Vadžrapani sümboliseerib jõudu ja väge. Vadžrapani on üks Buddha kolmest ilmingvormist (tiibeti k. riksum gonpo), mille ta võtab tantraid õpetades. Ta sümboliseerib Buddha võimsust ja jõudu. Teised analoogilised Buddha vormid on Mandžušri, kes sümboliseerib budalikku tarkust, ja Avalokitešvara, kes sümboliseerib budalikku kaastunnet. Vadžrapanit seostatakse ka Buddha Shakjamuni õpilasega, kes teda kõikjal truult saatis ja järgis. Tema kohta kasutati nime Mahasthamaprapta ('tugev nagu elevant', tiibeti k. Thuchenthop).\n\nVadžrapani kuulus iidsetel aegadel kaitsejumaluste klassi Purindara ('linnapurustaja'), mis hiljem muutus mõisteks Purinda ('linnahoidja'). Äärmuslikus ilmingus on Vadžrapani raevukas usukaitsja. Sellisena kujutatakse teda tavaliselt võitlusvalmis sõjamehe ja vibulaskja poosis (pratayalidha) vadžraga paremas ülestõstetud käes. Vasakus käes on tal lasso, millega ta püüab deemoneid ja teisi olendeid. Peas on Vadžrapanil kolpadest kroon, näol tavaliselt hirmuäratav ja ähvardav ilme ning keset otsmikku tigedalt vaatav kolmas silm. Kaela ümber on Vadžrapanil madudest kaelakee ja tema riietuseks on tiigrinahk, mille pea ripub parema põlve juures.\n\nTantraid õpetades võtab Vadžrapani Mahatšakra Vadžrapani vormi. Mahatšakra Vadžrapani funktsiooniks on olendites peituva nõmeduse ja juhmuse hävitamine. Tal on budistlikus ikonograafias kuus kätt. Kaks kõhu peal asuvat kätt on asendis, mis näitab, et ta hakkab käsi plaksutama. Seda poosi nimetatakse meeleplekkide puhastamise mudraks. Järgmises käepaaris on tal kaks madu, kelle sabasid ta hoiab suus. Kolmandas käepaaris on tal ühes käes vadžra ja teine käsi on ähvarduse poosis.\n\nNyingma koolkonna budistliku legendi kohaselt peamine raevukas kaitsejumalus Rāhu võitles Vadžrapaniga ja varastas jumalate poolt Vadžrapani kätte hoiule antud Meru mäel asuva pudeli igavese elu eliksiiri amritaga. Vadžrapani taastas lõpuks siiski rahu maailmas ja sai endale lisaülesande valvata Rāhu tegevuse järgi siin ilmas.\n\nBudistlikus mütoloogias on Vadžrapani ka naagade kaitsja ning vihma ja äikesepilvede valitseja ja käskija. Usutakse, et ta käsutab vihmatoovaid draakoneid; tema poole on pöördutud palvetega põuaajal. Vadžrapanit seostatakse Indraga, kes oli India vanas veedade religioonis vihma- ja äikesejumal. Vadžrapani seostele naagade ja ilmakaare kaitsjatega viitab ka Nyingma koolkonnas tuntud Parishodhana tantra, mille juurde kuulub naagadega mandala.\n", "id": "ekk_Latn_213479"}
{"text": "Valge Tārā\n\nValge Tārā ehk Sitatārā tiib.(Sgrol-dkar [dol-kar] mong.k. (Цагаан-Дара-ехе) on üks kahekümne ühest eri nimega Tārāst, endise Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi varjunimi.\n\nmantra ; OM. TARE TUTARE TURE. MAMA AYUR PUNYE JNANA PUSHTIM KURU, SWAHA\n", "id": "ekk_Latn_213480"}
{"text": "Laminaarne voolamine\n\nLaminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane. Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel.\n\nVedeliku või gaasi laminaarset voolamist võib kujutleda paljude õhukeste vedelikukihtide libisemisena üksteise peal. Need kihid ei segune.\n", "id": "ekk_Latn_213481"}
{"text": "Turbulents\n\nTurbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristsuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks.\n\nNagu laminaarse voolamise puhul on ka turbulentsel voolamisel vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest.\n", "id": "ekk_Latn_213482"}
{"text": "Drossel (hüdrotehnika)\n\nDrossel on reguleeritav või mittereguleeritav voolava vedeliku, auru või gaasi voolu ristlõike pindala muutev hüdrauliline takistus (nt ventiil, klapp (drosselklapp), diafragma, düüs).\n\nDrosseli kasutamist nimetatakse drosseldamiseks ehk muljumiseks.\n", "id": "ekk_Latn_213483"}
{"text": "Juurimine\n\nJuurimine ehk juurimistehe on tehe, mille abil antud astme ja astendaja kaudu leitakse astme alus.\n\nTehtemärki nimetatakse juuremärgiks ehk radikaaliks. Komponentide nimetused on juuritav, juurija ja juur. Näiteks tehte \\sqrt[5]{32}=2 puhul on arv 32 juuritav, arv 5 juurija ning arv 2 juur. Loetakse viies juur kolmekümne kahest on kaks.\n", "id": "ekk_Latn_213484"}
{"text": "Coulomb'i seadus\n\nCoulomb'i [kul'ooni] seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q_1 ja q_2 mõjutavad teineteist jõuga F_e, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga. Kui keskkond on vaakum, siis kehtib valem F_e = k \\frac {\\left|q_1\\right| \\left|q_2\\right|}{r^2}, kus k on võrdetegur, mida tuntakse Coulomb'i konstandiina.\n\nSeaduse avastas prantsuse füüsik Charles Augustin de Coulomb 1785. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213485"}
{"text": "Algordinaat\n\nSirge algordinaat on selle sirge ja y-telje lõikepunkti ordinaat. Teisisõnu on algordinaat sirge ja y-telje lõikepunkti y väärtus.\n", "id": "ekk_Latn_213486"}
{"text": "Tõusunurk\n\nSirge tõusunurgaks nimetatakse matemaatikas nurka abstsisstelje positiivse suuna ja sirge vahel. Nurk võetakse abstsisstelje kellaosuti liikumise vastassuunas.\n", "id": "ekk_Latn_213487"}
{"text": "Juurvõrrand\n\nJuurvõrrand on võrrand, milles muutuja esineb juuritavas. Näiteks on \\sqrt {12+x}+4=x ja \\sqrt {2x+7}=0 juurvõrrandid.\n", "id": "ekk_Latn_213488"}
{"text": "Tõus (matemaatika)\n\nTõus on arvsuurus, millega iseloomustatakse sirge kallet. Mida suurem on tõusu absoluutväärtus, seda järsem on sirge. Puutuja abil saab defineerida joone tõusu mõiste.\n\nTõusu mõiste on oluline paljudele teadusharudele. Selle abil on võimalik iseloomustada näiteks maapinna kallakut geograafias ja kiirust füüsikas.\n", "id": "ekk_Latn_213489"}
{"text": "Ruutvõrrandisüsteem\n\nRuutvõrrandisüsteemiks nimetatakse algebraliste võrrandite süsteemi, kui võrrandites esinevate muutujate kõrgeim astendaja on kaks. Selliste süsteemide lahendamisel kasutatakse peamiselt asendusvõtet. Tihti kasutatakse liitmis-lahutamisvõtet võrrandite lihtsustamiseks enne astendamist.\n", "id": "ekk_Latn_213490"}
{"text": "Tüvipüramiid\n\nTüvipüramiid on hulktahukas, mis tekib püramiidi lõikamisel põhjaga paralleelse tasandiga.\n\nTüvipüramiidil on kaks põhja. Põhjadevahelist kaugust nimetatakse tüvipüramiidi kõrguseks. Tüvipüramiidi külgtahkudeks on trapetsid. Tüvipüramiidi, mis on saadud korrapärase püramiidi lõikamisel, nimetatakse korrapäraseks tüvipüramiidiks.\n", "id": "ekk_Latn_213491"}
{"text": "Ellips\n\nEllipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.\n\nEllips on ovaalide hulka kuuluv kinnine kõverjoon. See on üks koonuselõikeid.\n\nEllipsi võrrand ristkoordinaadistikus on A x^2 + B xy + C y^2 + D x + E y + F = 0 \\,.\n\nEllipsi mõiste ja sõna ἔλλειψις (élleipsis 'puudujääk') võttis kasutusele Apollonios Pergest. Nimetus on seotud ekstsentrilisusega \\varepsilon < 1.\n\nLooduses esinevad ellipsid häiritusteta Kepleri orbiitidena (ümber Päikese tiirlevate planeetide orbiitidena. Ka aksonomeetrias läheb ellipseid sageli tarvis, sest ringjoon kujutub paralleelprojektsiooni korral üldjuhul ellipsiks.\n", "id": "ekk_Latn_213492"}
{"text": "Matemaatiline pendel\n\nMatemaatiline pendel on pendli idealiseeritud mudel. See koosneb venimatu ja massitu niidi otsa riputatud punktmassist (\"kuulikesest\"), mis liigub etteantud tasandis ja kus puuduvad summutavad jõud.\n", "id": "ekk_Latn_213493"}
{"text": "Ringsagedus\n\nRingsagedus ehk nurksagedus (tähis ω, ühik s–1) on perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul. Nii nagu sagedus f, väljendab ka ringsagedus ω seda, kui kiiresti võnkumine toimub. Erinevalt sagedusest, mis näitab võnkeperioodide T arvu sekundis, väljendab ringsagedus võnkumisel sekundis läbitud faasinurk. Kuna ühele võnkeperioodile (täisringile) vastab faasi nurk 2 \\pi, siis ringsagedus \\omega =2 \\pi f = \\frac {2 \\pi }{T}. Ringsagedust eelistatakse sageli sageduse asemel, sest võimaldab kompaktsemat esitust, eriti trigonomeetriliste funktsioonidega avaldistes, näiteks x(t) = A\\cos\\,\\left(\\omega t - \\varphi\\right), selle asemel et kirjutada x(t) = A\\cos\\,\\left(2\\pi f t - \\varphi\\right).\n\nRingsageduse mõistet rakendatakse füüsikas, elektro- ja raadiotehnikas.\n", "id": "ekk_Latn_213494"}
{"text": "Wake'i saar\n\nWake ehk Wake'i atoll on Ameerika Ühendriikidele kuuluv saar Vaikse ookeani põhjaosas. Korallsaare pindala on 6,5 k² ja rannajoone pikkus 19,3 km. Kõrgus kuni 6 m. Atolli moodustavad Wake'i saar ning väiksemad saared Wilkes ja Peale.\n", "id": "ekk_Latn_213495"}
{"text": "Marge Rull\n\nMarge Rull (sündinud 9. juunil 1969 Pärnus) on eesti aeroobikatreener.\n\nTa on üks vähestest naistest, kes Estonia laevakatastroofist 28. septembril 1994 eluga pääses.\n\nTa on rääkinud on katastroofikogemusest dokumentaalfilmis \"Turvalisuse illusioon\" (1996) ja 2006. aasta veebruaris linastunud osas BBC, Discovery Channeli ja ProSiebe koostöös valminud dokumentaaldraamast \"Surviving Disaster\".\n", "id": "ekk_Latn_213496"}
{"text": "Vatt\n\nVatt (tähis W) on võimsuse, soojusvoo ehk soojusvõimsuse ja kiirgusvoo mõõtühik rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI).\n\nKasutatakse kordseid ühikuid, näiteks 1 mW (millivatt) = 0,001 W 1 kW (kilovatt) = 1000 W 1 MW (megavatt) = 1000 kW = 1 000 000 W 1 GW (gigavatt) = 1000 MW = 1 000 000 000 W\n", "id": "ekk_Latn_213497"}
{"text": "Kulon\n\nKulon (tähis C) on elektrilaengu mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI). Kulon on nime saanud prantsuse füüsiku Charles Augustin de Coulomb'i (1736–1806) järgi.\n\nSeepärast nimetatakse kulonit ka ampersekundiks (tähis A·s ehk As).\n\nElementaarlaengu fikseeritud arvväärtus on 1,602 176 634 · 10–19 kulonit. Selle pöördväärtus annab ühele kulonile vastavaks elementaarlaengute (elektronide) arvuks 1/(1,602 176 634 · 10−19) ≈ 6,241 509 074 · 10¹⁸.\n", "id": "ekk_Latn_213498"}
{"text": "Oom\n\nOom, tähis Ω (oomega) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) elektritakistuse mõõtühik. Oom võrdub elektriahela niisuguse osa takistusega, mille otste vaheline pinge üks volt tekitab selles ahelaosas voolu tugevusega üks amper: \\Omega = \\dfrac{\\mbox{V}}{\\mbox{A}} . Oom on nime saanud saksa füüsiku Georg Simon Ohmi järgi.\n\nTakistuse pöördsuuruse ‒ juhtivuse ‒ mõõtühik on siimens.\n", "id": "ekk_Latn_213499"}
{"text": "Farad\n\nFarad (tähis F) on elektrimahtuvuse mõõtühik SI-ühikusüsteemis. Ühik on nime saanud inglise füüsiku Michael Faraday (1791–1867) järgi.\n", "id": "ekk_Latn_213500"}
{"text": "Shigematsu Sakaibara\n\nShigematsu Sakaibara (酒井原 繁松; 28. detsember 1898 – 18. juuni 1947) oli Jaapani garnisoni ülem Wake'i saarel Teise maailmasõja ajal.\n\nAmeeriklaste invasiooni ja mässu kartuses lasi ta 7. oktoobril 1943 hukata 98 ameerika tsiviilisikut, kes olid vangi võetud 2 aastat varem, kui saar jaapanlastele alistus.\n\n15. oktoobril 1944 sai ta viitseadmirali auastme.\n\n4. septembril 1945 Jaapani garnison alistus. Shigematsu Sakaibara mõisteti sõjakuritegudes surma ja poodi Guamil üles.\n", "id": "ekk_Latn_213501"}
{"text": "Kuniaki Koiso\n\nKuniaki Koiso (jaapani keeles 小磯 國昭 Koiso Kuniaki; 22. märts 1880 Utsunomiya – 3. november 1950 Tōkyō) oli Jaapani kindral, Korea ülemkuberner 1942–1944 ja Jaapani peaminister 22. juulist 1944 7. aprillini 1945.\n\nKoiso isa oli politseinik. Koiso ise oli karjäärisõjaväelane. Ta lõpetas 1900. aastal Keiserliku Jaapani Sõjaakadeemia ja astus samal aastal Kõrgemasse Sõjaakadeemiasse.\n\nTa asus 1901. aasta juunis teenistusse nooremleitnandina ja ülendati 1903. aasta novembris leitnandiks. Vene-Jaapani sõja ajal teenis ta alates 1904. aasta septembrist pataljoni adjutandina ja alates 1905. aasta märtsist kompaniiülemana ning 1905. aasta juunis ülendati ta kapteniks, olles läbinud kogu sõja samas rügemendis. 1910. aasta novembris lõpetas ta Kõrgema Sõjaakadeemia ja määrati järgmisel kuul Keiserliku Jaapani Sõjaakadeemia instruktoriks.\n\n1912. aasta septembris määrati ta Kwantungi armeesse. 1914. aasta augustis ülendati ta majoriks ja pataljoniülemaks. 1915. aasta juunis määrati ta keiserliku Jaapani sõjaväe peastaapi ja ülendati 1918. aasta juulis kolonelleitnandiks. 1921. aasta juunis jätkas ta teenistust Jaapani õhuväes ja ülendati 1922. aasta veebruaris koloneliks. Sama aasta juunis saadeti ta Euroopasse sõjaväeatašeeks. 1923. aasta augustis naasis ta Jaapanisse ja võttis üle 51. jalaväediviisi juhatamise. 1925. aasta mais tuli ta tagasi peastaapi, ülendati 1926. aasta detsembris kindralmajoriks ja 1931. aasta augustis kindralleitnandiks. 1932. aasta veebruaris sai ta Jaapani sõjaministriks ja sama aasta 8. augustil ühtlasi Kwantungi armee ülemjuhatajaks. 5. märtsil 1934 sai ta Hiroshimas asuva 5. jalaväediviisi ülemaks ja 1935. aasta detsembris Jaapani Korea armee ülemjuhatajaks. 1937. aasta novembris ülendati ta kindraliks ja 1938. aasta juulis läks ta taas tööle sõjaväe peastaapi.\n\n1938. aasta juulis läks Koiso sõjaväest erru ning jätkas tegutsemist poliitikuna. 1939. aasta aprillist augustini ja 1940. aasta jaanuarist juulini oli ta Jaapani kolooniate minister. Kunagi varem polnud Jaapani valitsuses sellist ministriportfelli olnud. 15. juunist 1942 kuni 22. juulini 1944 oli ta Korea kindralkuberner. Sellel ajal kuulutas ta välja korealaste üldmobilisatsiooni Jaapani sõjaväkke – see otsus oli Koreas ülimalt ebapopulaarne.\n\n22. juulil 1944 valiti Koiso Jaapani peaministriks, neli päeva pärast Saipani lahingut, mille Jaapan kaotas. Koiso valimine tekitas mitmes ringkonnas vastumeelsust, aga paremat kandidaati ei olnud sõjaaja tõttu võimalik saada ja Koiso osutus kompromisskandidaadiks. Tal oli vähe õigusi, et riigi elu mõjutada, sest teda ei lubatud sõjaliste otsuste tegemise juurde. Sõjalises plaanis tabas Jaapanit seevastu üks kaotus teise järel. Koiso püüdis alustada rahuläbirääkimisi, aga ta ei suutnud leida projekti, mis rahuldaks nii sõjaväge kui ka liitlasvägesid. Ta püüdis saavutada suuremat kontrolli sõjaväe üle, nimetades ennast ka sõjaministriks, aga seda ei saanud ta juriidiliselt korrektselt teha, sest sõjaminister pidi olema sõjaväelane, aga tema oli erru läinud. Niimoodi väljapääsmatusse olukorda sattununa lahkus ta ametist 7. aprillil 1945, samal päeval, mil USA uputas Jaapani sõjalaevastiku lipulaeva \"Yamato\".\n\nPärast Teist maailmasõda mõisteti ta Tokyo protsessil sõjakuritegudes süüdi ja talle määrati eluaegne vanglakaristus. Kohus otsustas, et ta isiklikult küll sõjakuritegusid ei sooritanud, kuid ei teinud ka midagi selleks, et takistada teisi neid toime panemast, kuigi tal oleks selles võimalus olnud. Ta suri Sugamo vanglas 1950. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213502"}
{"text": "Ene Mihkelson\n\nEne Mihkelson (21. oktoober 1944 Imavere vald, Viljandimaa – 20. september 2017) oli eesti prosaist ja luuletaja.\n\nTa õppis aastatel 1952–1953 Rägavere 7-klassilises koolis, 1953–1959 Karitsa 7-klassilises koolis ja 1959–1963 Rakvere Internaatkoolis. Aastatel 1963–1968 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat.\n\nTa töötas aastatel 1968–1969 õpetajana Võnnu Keskkoolis ja 1969–1979 teadurina Eesti Kirjandusmuuseumis. Hiljem oli vabakutseline kirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_213503"}
{"text": "Komparaator\n\nKomparaator (ladina k comparare 'võrdlema') on mõõteseade mõõdetava suuruse võrdlemiseks etalonsuurusega. On olemas optilisi, elektrilisi, pneumaatilisi jne komparaatoreid.\n\nElektroonikas kasutatakse digitaalseid ja analoogkomparaatoreid.\n", "id": "ekk_Latn_213504"}
{"text": "Aku\n\nAkumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku on energia salvestamise seade. Akudesse akumuleeritakse (salvestatakse, laetakse, kogutakse) energiat eesmärgiga seda hiljem kasutada. Sellisesse seadmesse saab pärast tühjendamist korduvalt uuesti energiat salvestada.\n\nKõige rohkem kasutatakse mitut tüüpi elektriakusid. Seetõttu peetakse aku(mulaatori) nimetamisel silmas eelkõige just elektrienergia salvestit.\n", "id": "ekk_Latn_213505"}
{"text": "Elo Viiding\n\nElo Viiding (sündinud 20. märtsil 1974 Tallinnas) on eesti luuletaja, proosakirjanik, tõlkija ja toimetaja. Ta on kasutanud pseudonüümi Elo Vee.\n", "id": "ekk_Latn_213506"}
{"text": "Antonov An-28\n\nAntonov An-28 on NSV Liidus ettevõttes Antonov konstrueeritud kahe turbopropellermootoriga lühikese stardi- ja maandumisteekonna omadustega (STOL – Short Take-Off and Landing) regionaalne transpordi- ja reisilennuk, jätkuarendus kolbmootoritega lennukist Antonov An-14M.\n\nAn-28 esmalend toimus 1969. aasta septembris. Lennuki katsetused lõppesid 1972. aastal. Järgmised eelsarja seda tüüpi lennukid said valmis 1975. 1978 alustati litsentsi alusel AN-28 seeriana ehitamist Poola ettevõttes PZL-Mielec. Lennukid An-28 hakkasid NSV Liidus lendama aastal 1986. Kokku ehitati 1993. aastani 191 lennukit An-28, millest ligi kolmandik (61) on 2006. aasta seisuga veel jätkuvalt käigus. 2015. aasta augustis oli lennuliinidel veel 16 An-28-t. Modifikatsioone valmistati kokku 7, neile lisaks katseeksemplarid, mille telikud olid varustatud suuskadega ja veepinnale maandumiseks pontoonidega.\n\nPärast Eesti taasiseseisvumist kasutasid lennukeid An-28 Eesti lennufirmad Air Livonia ja Enimex.\n\nEestis registreeritud lennukitega An-28 on toimunud kolm õnnetust. 29. novembril 1999 toimus Szczecini lähedal avariimaandumine seiskunud mootoritega; kogu 3- liikmeline lennuki meeskond pääses eluga. 23. novembril 2001 kukkus lennuk registritunnusega ES-NOV lähenemisel Kärdla lennuvälja rajale, lendurite valede juhtimisvõtete tõttu alla; 17 lennuki reisijast hukkus 2. 10. veebruaril 2003 kukkus lennuk ES-NOY pärast Tallinna lennuväljalt õhku tõusmist kohe nina ees alla; lennuki kolmeliikmelisest meeskonnast 2 hukkus.\n", "id": "ekk_Latn_213507"}
{"text": "Wadi Fira piirkond\n\nWadi Fira piirkond on 1. järgu haldusüksus Tšaadis. Asub riigi idaosas, piirneb Sudaaniga.\n\nPiirkond jaguneb kolmeks departemanguks.\n", "id": "ekk_Latn_213508"}
{"text": "Ületava mõistmise südasuutra\n\nSüdasuutra ehk Ületava Mõistmise Südasuutra (sanskriti keeles prajñāpāramitā-hṛdaya-sūtra; tiibeti keeles shes rab kyi pha rol tu phyin pa'i snying po'i mdo; hiina keeles 般若波羅蜜多 ⼼經 banruo boluomiduo xinjing; jaapani keeles hannya haramitta shingyō) on üks lühemaid ja tuntumaid ületava mõistmise suutraid.\n\nSüdasuutral on pikem ja lühem versioon. Mõlemad on loodud umbes 4. sajandi lõpul. Ilmselt tekkis pikem versioon varem, sest seal on edasi antud ka traditsiooniline suutravorm. Teise seisukoha järgi on lühike versioon loodud hoopis Hiinas ja hiljem sanskriti keelde tõlgitud. Pikem versioon on au sees Tiibetis ja lühem Kaug-Ida maades.\n", "id": "ekk_Latn_213509"}
{"text": "Let L-410\n\nLet L-410 Turbolet on kahe turbopropellermootoriga lühimaa (regionaalne) reisi- ja kaubalennuk, mida ehitatakse Tšehhis Let Kunovice lennukitehases. L-410 esmalend toimus 1969. aastal, kõiki lennukivariante on kokku ehitatud üle 1100.\n\nAastal 1992 sai tänapäeva Politsei- ja Piirivalveameti lennusalk (siis Piirivalveameti lennuosakond) Saksamaalt annetusena kaks L-410 lennukit. Üks annetati 2017. aastal Eesti Lennundusmuuseumile ja teine müüdi maha 2018. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213510"}
{"text": "Põhja-Jüütimaa maakond\n\nPõhja-Jüütimaa oli maakond Taanis Jüütimaal.\n\n1. jaanuaril 2007 maakond kaotati ja sellest sai osa Põhja-Jüütimaa piirkonnast.\n", "id": "ekk_Latn_213511"}
{"text": "Christiansø\n\nChristiansø on Taanile kuuluv saar Läänemeres. Asub 20 km Bornholmist kirdes. Saare pindala on 22,3 hektarit, kõrgeim punkt on 22 m üle merepinna. Saarel elab 96 inimest (2008).\n\nSaar allub koos lähedaslasuva Frederiksø ja Græsholmi saarega otse Taani kaitseministeeriumile. 300 m saarest idast asuv Østerskær on Taani idapoolseim punkt.\n\nSaarel asub 1684. aastal rajatud merekindlus.\n", "id": "ekk_Latn_213512"}
{"text": "McDonnell Douglas\n\nMcDonnell Douglas oli Ameerika Ühendriikides paiknev õhu- ja kosmosesõidukite tootja ja kaitsetööstusettevõte. See loodi ettevõtete McDonnell Aircraft ja Douglas Aircraft Company liitmisel 1967. aastal. Ettevõte liideti 1. augustil 1997 Boeinguga.\n", "id": "ekk_Latn_213513"}
{"text": "Otsingumootoritele optimeerimine\n\nOtsingumootoritele optimeerimine (inglise search engine optimization, lühend SEO) on veebilehe või veebisaidi nähtavuse suurendamine otsingumootori otsingutulemustes. Kui inimene otsib mingit märksõna (ehk näitab üles huvi teatud toote/teenuse vastu), siis optimeeritud lehte näidatakse otsingutulemuste seas eespool.\n", "id": "ekk_Latn_213514"}
{"text": "McDonnell Douglas MD-80/MD-90\n\nMcDonnell Douglas MD-80 ja McDonnell Douglas MD-90 on kahemootoriline, reisijatesalongis istmeteridade vahel ühe vahekäiguga reaktiivlennuk. MD-80 esmaesitlus oli 1980. aastal. Hiljem täiustatud - MD-90 1989. aastal, peale Boeing'iga liitumist - Boeing 717 1998. aastal.\n\nAastatel 1980-2001 ehitati kokku 1191 MD-80 ja 117 MD-90. Lennuk maksab ca. 41,5-48,5 miljonit USA dollarit.\n", "id": "ekk_Latn_213515"}
{"text": "Valma\n\nValma (Walmapäh) on küla Viljandimaal Viljandi vallas.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Viiratsi valda.\n\nValma asub Võrtsjärve loodekaldal, Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee ääres 25 km kaugusel Viljandist ning 55 km kaugusel Tartust.\n\nKülast voolab läbi Tänassilma jõgi.\n\nEsimene teade Valmast on aastast 1584 (Walmabe). 1624. aastal kuulus küla (Walma) Viljandi mõisale.\n", "id": "ekk_Latn_213516"}
{"text": "Tusti (Viljandi)\n\nTusti on küla Viljandimaal Viljandi vallas, Tänassilma jõe põhjapoolsel kaldal\n\nKüla asub Viljandist 11 km ida pool. Külas asub kaitsealune Tusti metsapark ja lõunapiiril voolab Tänassilma jõgi. Külast voolab läbi Teraseoja, millele on paisutatud Tusti paisjärv ja mis suubub lõunapiiril Tänassilma jõkke. Külast voolab läbi Tusti oja, mis suubub kirdepiiril Tänassilma jõkke. Külas asub Puujala mets, millest saab alguse Kõveroja.\n\nAastal 2008 loodi MTÜ Tusti, mille eesmärk on arendada Tusti küla elu.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Viiratsi valda.\n\nKülas asus Tusti mõis.\n", "id": "ekk_Latn_213517"}
{"text": "Iirimaa lennukompaniide loend\n\nSee on Iirimaa lennufirmade loend.\n\nAer Arann Aer Lingus AerVenture Air Contractors Cityjet Ryanair Starair\n", "id": "ekk_Latn_213518"}
{"text": "Soome lennukompaniide loend\n\nSee on Soome lennukompaniide loend.\n\nAir Finland Blue1 Copterline Finnair Finncomm Airlines\n", "id": "ekk_Latn_213519"}
{"text": "Uusna\n\nUusna on küla Viljandimaal Viljandi vallas.\n\nKüla paikneb Tänassilma jõe oru lõunaserval, Viljandist 10 km ida poole, jäädes Viljandi-Tartu mnt äärde.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Viiratsi valda.\n\nKüla põhjapiiril voolab Tänassilma jõgi ja idapiiril Ärmä jõgi, mis suubub küla loodenurgas Tänassilma jõkke.\n\nKülas asub Uusna külamaja, mille juures asub korvpalliväljak, külakiik, lastele on ka mänguväljak.\n\nUusna külamajas asub ka Uusna raamatukogu.\n\nKülas asub lastead Uusna Lasteaed Tõruke.\n\nKülas asub ka pood, mis jääb küla läbiva peatee ehk Uusna tee äärde.\n\nLähim kool on Kalmetu põhikool.\n", "id": "ekk_Latn_213520"}
{"text": "Hoorid\n\nHoorid (kreeka Ὧραι, Hōrai 'aastaajad') olid kreeka mütoloogias aastaaegade ja looduslike ajaühikute (tundide ja kuude) jumalannad. Algselt olid nad eri aastaaegade looduse personifikatsioonid, kuid hilisemal ajal peeti neid üldiselt korra ja loomuliku õigluse jumalannadeks. Nad valvasid Olümpose väravaid, hoolitsesid maa viljakuse eest ning liigutasid taevas tähti ja tähtkujusid.\n\nAastaaegade kulgu kujutati hooride tantsuna. Sellele vastavalt omistati neile kevadlillede värskust ja õrnust. Hesiodose \"Töödes ja päevades\" kroonivad hoorid kinkidetooja Pandora lillepärjaga (read 74–75). Samuti riietavad ja austavad hoorid Küprose saare rannal merest tõusnud Aphroditet nn Homerose hümnides (6.5–13). Eepilise teose \"Kypria\" säilinud fragmendi andmeil (fr. 4) kandis Aphrodite hooride tehtud rõivast, mis oli värvitud kevadlilledega, nii nagu nende endigi rõivad.\n", "id": "ekk_Latn_213521"}
{"text": "Vana-Võidu\n\nVana-Võidu on küla Viljandimaal Viljandi vallas Viljandi linnast kirdes.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Viiratsi valda.\n\nKüla paikneb Tänassilma ürgoru lõunaserval, Viljandist 4 km ida pool. Küla põhjaosas asub oru serval Kivistiku metsapark. Mööda küla lääne- ja põhjapiiri voolab Tänassilma jõgi, läänepiiril asub Rutsniku mädajärv ja põhjapiiril Vana-Võidu Mädajärv. Küla idapiiril voolab Ärmä jõgi.\n\nKülas asus Vana-Võidu mõisa keskus. Tänapäeval tegutseb mõisakompleksis Viljandi Kutseõppekeskus.\n\nVana-Võidus asub Viiratsi Saeveski. Külas tegutseb Vana-Võidu raamatukogu.\n\nKülas kasvab kaitsealune Viiralti tamm ehk Tamme-Koori tamm.\n\nKülast viib läbi Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee.\n", "id": "ekk_Latn_213522"}
{"text": "Ülijuhtivus\n\nÜlijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja (seda tuntakse Meissneri efektina).\n\nMaterjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse, nimetatakse ülijuhtideks. Ülijuhis säilib vool energiakadudeta. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. Reaalsed ülijuhid ei ole enamasti absoluutselt ülijuhtivad, vaid neil on siiski väike elektritakistus. Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elektrongaasi ülivoolavust. Ülijuhtivus on makroskoopiline kvantmaailma nähtus ja seda pole võimalik seletada kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata.\n\nLevinumad ülijuhtivad materjalid on NbTi (nioobium-titaan) ja Nb₃Sn (nioobium-tina) sulamid. Tänapäeval rakendatakse ülijuhtivust laialdaselt tuumamagnetresonantsspektromeetrites, tomograafides jms seadmetes.\n", "id": "ekk_Latn_213523"}
{"text": "Elektronvolt\n\nElektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas. Sellega mõõdetakse näiteks elektronide seoseenergiat aatomites ja molekulides. Elektronvolt on elementaarlaengu e ja mõõtühiku volt (V) korrutis, tähis eV.\n\n1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab läbides vaakumis potentsiaalide vahe 1 volt. Elektronvoldi väärtus SI ühikutes (džaulides) 1 \\ \\mathrm{eV} = e \\cdot 1\\ \\mathrm V = 1{,}602\\,176\\,634 \\cdot 10^{-19} \\ \\mathrm J.\n\nElektronvolti kasutatakse ka osakeste massi mõõtühikuna (vastavalt (massi ja energia ekvivalentsusele), mõõtühiku tähis eV/c² ja väärtus kilogrammides 1 \\, \\mathrm{eV}\\!/c^2 \\approx 1{,}783 \\cdot 10^{-36} \\, \\mathrm{kg}. Näiteks on elektroni masss 511 keV/c².\n", "id": "ekk_Latn_213524"}
{"text": "2006. aasta Hollandi parlamendivalimised\n\nHollandi järgmised erakorralised parlamendivalimised toimusid 22. novembril 2006. aastal. Erakorralisus oli tingitud Balkenende II valitsuse langemisest, uue valitsuse moodustamiseni on Hollandis võimul Balkenende III valitsus, millel puudub parlamendienamus.\n", "id": "ekk_Latn_213525"}
{"text": "Tsirkus (maal)\n\n\"Tsirkus\" on neoimpressionist Georges-Pierre Seurat' üks tuntumaid maale.\n\nTeost eksponeeriti mõni päev enne kunstniku surma Sõltumatute Kunstnike Seltsi näitusel 29. märtsil 1891.\n\nTeos on teostatud divisionistlikult (värvipunktid on kantud alusele korrapäraste punktide, laikude või joontena). Vastandvärvide (kollane ja violetne) kasutamine paneb kujutised värelema. Maal rõhub väljendusrikkusele, mitte tegelikkusele (näiteks hobuse võlts galopp).\n\nAutori varase surma tõttu jäi teos lõpetamata.\n", "id": "ekk_Latn_213526"}
{"text": "Pööriselektriväli\n\nPööriselektriväljaks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivälja. Pööriselektriväli (ingl solenoidal electric field) erineb elektrostaatilisest väljast selle poolest, et ta pole vahetult seotud elektrilaengutega. Tema jõujooned on suletud kõverad. Pööriselektrivälja töö laengu liikumisel mööda suletud kõverat võib olla nullist erinev.\n", "id": "ekk_Latn_213527"}
{"text": "Gaaslahendus\n\nGaaslahendus on elektrilaengute suunatud liikumine gaasikeskkonnas ehk elektrivool gaasis. Laengukandjateks on gaasis vabad elektronid ja ioonid. Gaaslahenduse tekkimiseks ja püsimiseks on vajalik elektriväli; gaaslahendusseadistes luuakse see seadise elektroodidele rakendatava elektripingega.\n\nGaaslahenduse avaldumisvorm sõltub gaasi ionisatsiooni tasemest, samuti gaasi rõhust ja koostisest, lahendusvahemiku pikkusest ja kujust.\n\nKui gaaslahendust põhjustab ainult välise ionisaatori mõju (nt ioniseeriv kiirgus), siis nimetatakse lahendust sõltuvaks. Kui aga lahendus jätkub ka ilma väliste ionisaatoriteta, siis on tegemist sõltumatu lahendusega. Sel juhul tekivad lahendust säilitavad laengukandjad gaasis endas peamiselt põrkeionisatsiooni tulemisel gaasi molekulide põrkumisel elektrivälja mõjul liikuvate elektronidega.\n\nSõltuva lahenduse üleminekut sõltumatuks lahenduseksnimetatakse gaasi elektriliseks läbilöögiks ja üleminekupinget süttimispingeks.\n\nSõltumatu gaaslahenduse liigid on huumlahendus, kaarlahendus, koroonalahendus ja sädelahendus. Nende lahendustega kaasneb elektromagnetkiirgus, sealhulgas ka valguskiirgusena.\n\nGaaslahendust rakendatakse mitut liiki gaaslahenduslampides, gaaslaserites, plasmotronides ehk plasmageneraatorites (metallide tehnoloogias), loendurites (Geigeri loendur), osonaatorites jm.\n", "id": "ekk_Latn_213528"}
{"text": "Induktsioonivool\n\nInduktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel. Nähtuse avastas 1831. aastal Michael Faraday.\n\nNäiteks tekib elektrivool paljudest juhtmekeerdudest koosnevas poolis, kui viimase läheduses või sees liigutada püsimagnetit.\n\nInduktsioonivoolu suund kontuuris sõltub sellest, kas magnetvoog läbi kontuuri pinna kasvab või kahaneb, samuti magnetinduktsiooni vektori suunast kontuuri pinna suhtes. Üldise reegli induktsioonivoolu suuna määramiseks andis Emil Lenz 1833. aastal. Lenzi reegli võib sõnastada järgmiselt: \"Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist\".\n", "id": "ekk_Latn_213529"}
{"text": "Lenzi reegel\n\nLenzi reegel on reegel muutuva magnetvälja poolt juhis indutseeritud elektrivoolu – induktsioonivoolu – suuna määramiseks. Reegli sõnastas 1833. aastal Heinrich Friedrich Emil Lenz. Suletud kontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuri pinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist.\n\nReeglit võib lahti seletada järgmiselt. Magnetvälja muutus indutseerib (tekitab) elektrjuhis, näiteks juhtmekeerus (või keerdudest koosnevas induktiivpoolis) elektromotoorjõu ja see põhjustab juhtme otste vahel elektripinge. Juhtmeotste kokkuühendamisel moodustuvas kinnises juhtmekeerus (voolukontuuris) tekitab pinge voolu, mida vaadeldaval juhul nimetatakse induktsioonivooluks. Juhti läbiva vooluga kaasneb alati magnetväli. Induktsioonivool on suunatud nii, et selle magnetväli mõjub vastu esialgse välja muutustele, nõrgendades selle toimet: kui välise magnetvälja mõjul voolukontuuri läbiv magnetvoog tugevneb, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline, aeglustades magnetvoo tugevnemist; kui magnetvoog kontuuri sees nõrgeneb, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline, aeglustades magnetvoo nõrgenemist.\n", "id": "ekk_Latn_213530"}
{"text": "Akustiline resonants\n\nAkustiline resonants on mõiste füüsikast, mis tähendab keha omavõnkesageduse võrdumist helilainete sagedusega. Akustilised resonaatorid on näiteks puhkpillitorud ja oreliviled. Neis on resoneerivaks kehaks torus või viles olev õhusammas.\n", "id": "ekk_Latn_213531"}
{"text": "Haaslava valla vapp\n\nHaaslava valla vapp on Tartu maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Haaslava valla vapp.\n\nVapp kinnitati 24. augustil 1995.\n", "id": "ekk_Latn_213532"}
{"text": "Hostel\n\nHostel on ühiselamulaadne madalama teenindustasemega majutusettevõte. Hosteli eesmärk on pakkuda võimalikult odavat öömaja, ruume tuleb jagada võõrastega. Odavuse tõttu eelistavad hostelit eeskätt noored.\n", "id": "ekk_Latn_213533"}
{"text": "Hertz\n\nIsikud Heinrich Rudolf Hertz, saksa füüsik, kelle järgi on nimetuse saanud sagedusühik herts Gustav Hertz, saksa füüsik, Nobeli auhind 1925 Carl Helmut Hertz, füüsik, eelmise poeg Johannes Hertz, füüsik, Gustav Hertzi poeg Henrik Hertz, taani näitekirjanik Robert Hertz, prantsuse sotsioloog Arne Hertz, Rootsi autoralli kaardilugeja\n\nEttevõtted Hertz Corporation, rahvusvaheline autorendiettevõtte\n\nMuud Hertz, kraater Kuu tagaküljel, saanud nime Heinrich Hertzi järgi Heinrich-Hertz-Turm, Hamburgi teletorn Hertzi doktriin\n", "id": "ekk_Latn_213534"}
{"text": "Akustika\n\nAkustika on mehaanika haru, mis uurib helilainetega seotud nähtusi gaasides, vedelikes ja tahkistes. Seejuures hõlmab akustika tavapärasemate helinähtuste kõrval ka teemasid nagu mehaanilised võnkumised, vibratsioonid, infraheli (sagedus alla 16 Hz) ja ultraheli (sagedus üle 20 kHz).\n\nSõna \"akustika\" tuleneb kreeka sõnast ἀκουστικός (akoustikos), mis tähendab \"kuulmisest või kuulmise jaoks, valmis kuulama\" ja teisalt sõnast ἀκουστός (akoustos), 'kuuldud, kuuldav', mis omakorda tuleneb tegusõnast ἀκούω (akouo), 'mina kuulen'.\n\nMõnikord kasutatakse kõnekeeles väljendit \"hea/suurepärase akustikaga ruum\". Üldiselt mõeldakse sellega, et ruum on ehitatud sellisena, et ruumi akustilised omadused sobivad helisündmuste läbiviimiseks. Vastavat ruumide sobivust ja sobivaks planeerimist käsitleb akustika allharu arhitektuuriakustika ja täpsemalt ruumiakustika.\n", "id": "ekk_Latn_213535"}
{"text": "Infraheli\n\nInfraheli on heli, mille rõhu muutumise sagedus on alla 16 Hz ehk alla keskmise inimese alumist kuuldeläve.\n\nInfraheli võib vastavalt amplituudile inimesele siiski mõju avaldada. Siiki ei tajuta infraheli \"päris helina\". Tugeva infraheliga võib kaasneda peapööritus, valu kõrvades, tugev väsimus ja seletamatu hirmutunne. Ohtlikuks võivad osutuda inimese siseelundite omaresonantssagedusega võrdse sagedusega infraheli.\n", "id": "ekk_Latn_213536"}
{"text": "Tämber\n\nTämber ehk kõlavärv (prantsuse keeles timbre; psühhoakustikas kasutatakse pigem saksakeelse sõna Klangfarbe (inglise keeles tone-colour) vastet 'kõlavärv' ehk 'kõlavärving') on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille eri väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt. Igal muusikainstrumendil või inimhäälel on oma unikaalne tämber.\n\nTämbrit määravateks muusikalisteks parameetriteks on näiteks osahelide arv, osahelide omavahelised suhted, mähisjoone kuju ja formantide paiknemine. Lisaks nendele võivad tämbrit mõjutada näiteks vibraato, juhuslikud mürad, interferents.\n\nTämber on helikõrguse, helitugevuse ja helikestuse kõrval ka üks neljast heli põhiomadustest.\n\nSaksakeelsest sõnast Klangfarbe pärinev tämbrit tähistav sõna \"kõlavärv\" viitab ka sünesteesia ideele.\n", "id": "ekk_Latn_213537"}
{"text": "Kategooria:Viideteta väidetega artiklid\n\n__PEIDETUDKAT__ Siia kategooriasse kuuluvad viitamist vajavate väidetega artiklid ehk artiklid, milles on kasutatud malli .\n", "id": "ekk_Latn_213538"}
{"text": "Mikrofon\n\nMikrofon (kreeka k mikros 'väike' + phone 'heli, hääl') on side- ja helitehnikas kasutatav elektroakustikaseade, mis muundab helirõhu võnkumised elektripinge muutusteks. Vees levivate helilainete elektroakustilist muundurit nimetatakse hüdrofoniks.\n\nElektromehaanilise muunduri tööpõhimõtte järgi jagunevad tänapäeval laialdaselt kasutatavad mikrofonid elektrodünaamilisteks ja elektrostaatilisteks, viimase alaliigid on kondensaatormikrofon ja elektreetmikrofon. Eriotstarbel kasutatakse piesoelektrilisi (kristall-) mikrofone ja elektromagnetilise muunduriga mikrofone.\n", "id": "ekk_Latn_213539"}
{"text": "Tärpentin\n\nTärpentin ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik.\n\nSeda saadakse vaigukäikudest kogutud okaspuuvaigust veeaurdestillatsiooni abil ning puidust ekstraheerides või uttes või puidu keemilise töötluse kõrvalsaadusena. Tärpentini nimetus on tulnud tärpentinipistaatsia ehk õlipistaatsia kreekakeelsest nimetusest τερεβινθίνη.\n\nTärpentini tunti juba antiikajal. Toona valmistati seda okaspuude, eelkõige kuuse ja männi vaigust utmise teel.\n\nHiljem õpiti puidu utmisel lisaks tõrvale koguma ka lenduvat ja tugevasti haisvat tärpentinifraktsiooni. Sel moel toodetud tärpentinil oli oksüdeerivaid omadusi, mil oli oluline osa õlimaalitehnika arengus. Värvipigment segati värnitsa ja tärpentiniga. Tänu tärpentini oksüdeerimisele kuivas värv kiiremini.\n\nSuuremõõduline tärpentinitootmine algas tselluloositööstuse arenedes, kui seda hakati tootma puidujäätmeist. Tärpentini kasutati peamiselt värvitööstuses lahusti ja vedeldajana. Tänapäeval tarvitatakse puutärpentini keemia- ja kosmeetikatööstuses, näiteks kampri, määrdeõlide, lõhnaainete ja vaikude valmistamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_213540"}
{"text": "Isevõnkumine\n\nIsevõnkumine ehk autovõnkumine on sumbumatu võnkumine, mis ei toimu perioodiliselt muutuva välisjõu toimel, vaid süsteemi endasse kuuluva energiaallika arvel. Erinevalt sundvõnkumisest on isevõnkumisel sagedus ja amplituud määratud ainult võnkesüsteemi enda omadustega. Isevõnkumine erineb vabavõnkumisest selle poolest, et isevõnkuva keha amplituud on ajast sõltumatu ja keha on energiaallikaga lühiajalises vastasmõjus.\n", "id": "ekk_Latn_213541"}
{"text": "Laine\n\nLaineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas (levimiskeskkonnas) lõpliku kiirusega (laine levimiskiirus). Ainsana ei vaja keskkonda elektromagnetlained.\n", "id": "ekk_Latn_213542"}
{"text": "Puhkeküla\n\nPuhkeküla on piiratud mahus teenuseid osutav majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks ning parkimiskohad mootorsõidukitele. Puhkekülas võivad olla ka majutushooned.\n\nPuhkekülaga sarnaneb puhkelaager, nende kahe erinevused on väga väikesed.\n", "id": "ekk_Latn_213543"}
{"text": "Tõrv\n\nTõrv on tume viskoosne vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu. Tõrvaks nimetatakse ka naftas ja bitumoidides sisalduvate suure molekulmassiga heteroühendite segu.\n\nTõrv tekib kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (puit, turvas, kivisüsi jm) kuivdestillatsioonil. Tõrv soojendamisel muutub vedelaks ja jahutamisel vähevoolavaks.\n\nVanasti valmistati puutõrva tõrvaaugus või tõrvaahjus. Puid (vanad männikännud) kuumutati õhu juurdepääsuta ja välja valguv vedelik koosnes tõrvast, tärpentinist ja kergematest lenduvatest orgaanilistest ühenditest. Tõrva keedeti, et vedelad koostisosad lenduksid ja tõrv jahtunult tahkuks, et seda oleks võimalik kasutada. Tõrva kasutati paatide ja laevade veekindlaks muutmiseks. Hiljem hakati majade katuseid tõrvama või kaeti katused tõrvapapiga. Puidust elektriposte ja raudteeliipreid immutati kuumas tõrvas, et nad kauem mädanemisele vastu peaksid.\n\nTökat on kasetohust valmistatud tõrv, mida kasutati nii hobuserakmete, nahksaapa- kui vankrimäärdena samuti suuskade tõrvamiseks.\n\nPuit koosneb põhiliselt tselluloosist (30–60%), hemitselluloosist (20-30%) ja ligniinist (20–30%), okaspuudes on ka vaiku. Õli ja tõrva kui sellist pole olemas ei puidus, kivisöes ega põlevkivi kerogeenis – need tekivad kõrgmolekulaarsest orgaanilisest ainest kuumutamisel ilma hapniku juurdevooluta (utmine).\n", "id": "ekk_Latn_213544"}
{"text": "Pikilaine\n\nPikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Pikilaine on ka näiteks helilaine.\n", "id": "ekk_Latn_213545"}
{"text": "Otto Wilhelm Hermann von Abich\n\nOtto Wilhelm Hermann von Abich (11. detsember 1806 Berliin – 1. juuli 1886 Viin) oli saksa geoloog.\n\nAbich sündis Saksamaal ning sai hariduse Berliini Ülikoolis. Peamised uurimissuunad olid seotud mineraloogia ja vulkaanidega. Aastatel 1842–1847 oli ta Tartu Ülikooli korraline mineraloogiaprofessor ja geoloogiakabineti juhataja; ta õpetas geoloogiat, mineraloogiat ja paleontoloogiat. Hiljem uuris ka Kaukasuse mäestiku geoloogilist ehitust.\n\nSuri Viinis 1886. aastal.\n\nTema järgi on nimetatud mineraal abihhiit.\n", "id": "ekk_Latn_213546"}
{"text": "Ristlaine\n\nRistlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad lainete levimise suunaga risti.\n\nRistlained levivad kiirusega 1-4 km/s\n\nRistlained ei levi vedelikes ega gaasides, sest vedelikud ei avalda oma kuju muutmisel vastupanu (nende elastsusmoodul on 0).\n\nElektromagnetlained on ristlained, mis levivad ka vaakumis. Ka valgus on elektromagnetlainetus ja koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter.\n", "id": "ekk_Latn_213547"}
{"text": "Laine murdumine\n\nLaine murdumiseks ehk lainete murdumiseks nimetatakse laine faasikiiruse muutumisest tingitud levimissuuna muutust.\n", "id": "ekk_Latn_213548"}
{"text": "Puhkelaager\n\nPuhkelaager on piiratud mahus teenuseid osutav majutusettevõte, kus on platsid telkide ja/või haagissuvilate jaoks ning parkimiskohad mootorsõidukitele.\n\nPuhkelaagris võivad olla ka majutushooned. Puhkelaagriga sarnaneb puhkeküla, nende kahe erinevused on väga väikesed.\n", "id": "ekk_Latn_213549"}
{"text": "Lainete murdumisseadus\n\nLainete murdumisseadus on füüsika seadus, mille kohaselt langev kiir, murdunud kiir ja kiire langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge on ühes ja samas tasandis; langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade jaoks jääv suurus. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhet nimetatakse suhteliseks murdumisnäitajaks ehk, täpsemalt öeldes, teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes.\n", "id": "ekk_Latn_213550"}
{"text": "Hendrik Bekker\n\nHendrik Bekker (29. detsember 1891 Tartumaa – 22. juuni 1925 Tartu) oli eesti geoloog.\n\nHendrik Bekker õppis Tartu ja Londoni Ülikoolis. Londonis sai ta 1921. aastal ka doktorikraadi.\n\n1922. aastal määrati ta Tartu Ülikooli geoloogiakateedri juhatajaks ning 1924. aastal erakorraliseks professoriks. Ta oli esimene eestlane sel ametipostil.\n\nBekker lõi hulgaliselt eestikeelseid geoloogiatermineid, eraldas stratigraafilisi üksusi ning kirjutas geoloogia- ja geograafiaõpikuid.\n\nTartu Ülikooli geoloogia instituudi suur auditoorium kannab tema auks Bekkeri auditooriumi nime.\n", "id": "ekk_Latn_213551"}
{"text": "Arhat\n\nArahant või arhat (paali keeles arahant; sanskriti keeles arhat, 'väärikas'; tiibeti keeles dgra bcom pa; hiina keeles 阿羅漢 aluohan; jaapani keeles arakan) on budismis inimene, kes on vabanenud kõigist sansaaras hoidvatest köidikutest ning saavutanud lõpliku ja täieliku virgumise ehk nirvaana.\n\nArahant on ka Buddha epiteet. Buddha nimetas ennast korduvalt arahandiks ning kinnitas sadu kordi, et tema antud virgumise tee on arahandi tee (arahatta-magga).\n\nArahandi uuestisünniks puudub põhjus, kuna tema teod ei põhjusta uut karmat. Vaid arahant oskab juhtida teisi õigesti ja tulemuslikult virgumisele, kuna tal on selleks vajalikud kogemuspõhine tarkus ja teadmised.\n\nMahajaana õpetuse järgi on arahant saavutanud šraavakate nirvaana ning jätkab tulevikus oma teed bodhisattvana.\n", "id": "ekk_Latn_213552"}
{"text": "Difraktsioon\n\nDifraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber takistuste või läbib tõkkes oleva väikese ava.. Difraktsioon on eriti märgatav siis, kui tõkke või selles oleva ava mõõtmed on lähedased lainepikkusele. Difraktsiooniline kõrvalekaldumine (paindumine) sirgjoonelisest levimisteest ei tulene peegeldumisest, murdumisest ega hajumisest.\n\nSarnane nähtus esineb ka siis, kui valguslaine levib läbi aine, millel on levimissihis muutuv murdumisnäitaja, või kui helilaine levib läbi muutliku akustilise impedantsiga keskkonna. Difraktsioon esineb iga liiki lainete puhul, k.a helilainete, veelainete, elektromagnetlainete, nagu näiteks nähtava valguse ja raadiolainete korral. Ka füüsilistel objektidel on lainelised omadused (aatomtasandil), difraktsioon esineb ka mateeria korral ning seda uuritakse kvantmehaanika seaduspärasustega. Itaalia teadlane Francesco Maria Grimaldi võttis kasutusele sõna difraktsioon ja oli esimene, kes tegi 1665. aastal selle nähtuse täpsed vaatlustulemused.\n\nRichard Feynman on öelnud, et\n\n\"keegi ei ole kunagi suutnud defineerida interferentsi ja difraktsiooni erinevust rahuldavalt. See on lihtsalt kasutamise küsimus ja nende vahel ei ole mingit kindlat füüsikalist erinevust.\"\n\nTa pakkus välja, et kui katses on ainult kaks allikat nagu Youngi kahe pilu katses, kutsuda nähtust interferentsiks, aga suurema arvu allikate korral difraktsiooniks.\n\nDifraktsiooni nähtused on kõige suuremad siis, kui takistuse/ava suurus on umbes samas suurusjärgus laine lainepikkusega. Kui takistavas objektis on mitu lähedal asuvat ava, siis võivad muutuda pärast selle läbimist laine muster ja intensiivsus. See juhtub superpositsiooni tõttu. Tekib interferents, mille korral erinevad laine osad pärast objekti läbimist jõuavad vaatlejani, pärast erineva teepikkuse läbimist (vt difraktsioonivõre).\n\nDifraktsiooni formalismi saab kirjeldada ka nii, et lained levivad piiratud ulatuses vabas ruumis. Kasutades difraktsiooni võrrandeid, saab uurida laserikiire profiili laienemist, radariantenni kiire kuju ja vaatevälja ning ultraheliandurit.\n", "id": "ekk_Latn_213553"}
{"text": "Puhkemaja\n\nPuhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamisvõimalustega majutushoone üüritakse välja täies ulatuses.\n", "id": "ekk_Latn_213554"}
{"text": "Võnkering\n\nVõnkering on induktiivpoolist ja kondensaatorist koosnev elektriahel, milles on võimalik elektrivõnkumine. Niisuguses ahelas muutub kondensaatori elektrivälja energia perioodiliselt pooli magnetvälja energiaks ja vastupidi. Võnkeringe kasutatakse peamiselt vajaliku sagedusega signaalide selekteerimiseks (väljaeraldamiseks) või nende läbipääsu tõkestamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_213555"}
{"text": "Külaliskorter\n\nKülaliskorter on majutusettevõttele kuuluv toiduvalmistamise võimalusega korter, mis üüritakse välja täies ulatuses.\n", "id": "ekk_Latn_213556"}
{"text": "Elektrostaatiline induktsioon\n\nElektrostaatiline induktsioon on füüsikaline nähtus, kus elektrilaenguga keha mõjutab laengute paiknemist läheduses olevates kehades – neis toimub laengute ruumiline nihe. Elektrijuhtide korral nihkuvad seejuures liikuvad laengukandjad, enamasti elektronid, vastastikuste jõudude tasakaalustamiseks juhi pinnale. Dielektrikus liikuvad laengud puuduvad, küll aga on aatomid ja molekulid võimelised polariseeruma, kusjuures nihkuvad elektrilaengud nendes endis.\n\nElektrostaatiline induktsioon võimaldab seega kehale elektrilaengut ilma vahetu kokkupuuteta üle kanda ehk keha elektriseerida, elektriliselt laadida. Elektrostaatilise induktsiooni on nimetatud ka elektrostaatiliseks influentsiks ja mõjuelektriks.\n\nTeatavast (Coulomb'i seaduse kohaselt) ühenimelised elektrilaengud (+/+ või –/–) tõukuvad üksteisest eemale ja erinimelised laengu (+/–) tõmbuvad üksteise poole. Kui elektrit juhtivale kehale (näiteks joonisel elektroskoobi metallvarda otsas olevale kettale) lähendada klaaspulk, millele on hõõrumise teel antud positiivne laeng, siis tõmbab see metalli juhtivuselektrone kui negatiivse laengu kandjaid enda poole. Tulemusena saab varda ülemine osa negatiivse laengu ja alumine osa muutub seetõttu positiivsemaks (mida näitab fooliumiribade eemaldumine teineteisest). Elektrilise mõjuvälja eemaldamisel paigutuvad laengud ümber, nii et taastub esialgne neutraalne olek.\n\nElektrostaatilise induktsiooni nähtusel põhinevad mitmed elektrotehnika algusaegade staatilise elektrilaengu tekitamise seadmed, nagu näiteks elektrofoor ja elektrostaatilise generaatori mitmed erikujud.\n", "id": "ekk_Latn_213557"}
{"text": "Püriit\n\nPüriit on sulfiidne mineraal.\n\nPüriit koosneb väävlist ning rauast (FeS₂).\n\nPüriit on kõige levinum sulfiidne mineraal. See tekib peamiselt kas hüdrotermaalselt või diageneetiliselt.\n\nPüriit on enamasti kollakat või halli värvi, moodustab kuubilisi kristalle, tihedus 4,9...5,1 g/cm³, metalse läikega. Tüüpilise maakmineraalina on püriit mikroskoobi all läbipaistmatu, tema kõvadus on 6...6,5.\n\nEhkki püriit sisaldab rauda, ei kasutata teda rauamaagina, sest selleks otstarbeks sobivad hematiit ning magnetiit paremini.\n\nPüriiti on aetud segi kullaga, mistõttu nimetatakse teda mõnikord ka kassikullaks. Iroonilisel kombel võib püriit mõnikord esineda koos kullaga. Kullast veelgi rohkem sarnanevad püriidiga markasiit ning kalkopüriit.\n\nPüriiti ja markasiiti esineb Eesti aluspõhja kivimites sageli, kuid hajutatult väikeste terakestena. Silmapaistvas kontsentratsioonis esineb püriiti Alam-Ordoviitsiumis (diktüoneemakilda all), kus püriidikihi paksus ulatub kohati 30 sentimeetrini.\n", "id": "ekk_Latn_213558"}
{"text": "Suhteline dielektriline läbitavus\n\nSuhteline dielektriline läbitavus ehk keskkonna dielektriline läbitavus on dimensioonitu füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis.\n\nAjas muutuva elektrivälja juhul sõltub suhteline dielektriline läbitavus ka sagedusest. Sagedusest sõltuv dielektriline läbitavus on kompleksarvuline suurus, kusjuures dielektrilise läbitavuse argument kirjeldab faasinihkeid.\n", "id": "ekk_Latn_213559"}
{"text": "Termodünaamiline protsess\n\nTermodünaamiline protsess on iga termodünaamilises süsteemis toimuv muutus, mille tulemisena muutub süsteemi olek. Protsessi käigus võib süsteem vahetada keskkonnaga soojust või tööd.\n", "id": "ekk_Latn_213560"}
{"text": "Termodünaamiline süsteem\n\nTermodünaamiline süsteem on reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikaline keha või kehade süsteem, mis on termodünaamilise käsitluse aineks.\n\nSelliseks süsteemiks võib olla näiteks kolbmootoris töötav gaas, organism või planeet.\n\nisoleeritud süsteem ei vaheta ümbrusega ei energiat ega ainet suletud süsteem vahetab ümbrusega energiat, kuid mitte ainet avatud süsteem vahetab ümbrusega nii energiat kui ainet\n\nPiisavalt kauaks omapead jäetud isoleeritud termodünaamilises süsteemis lakkavad kõik makroskoopilised protsessid ja süsteem saavutab termodünaamilise tasakaalu seisundi, kus süsteemi termodünaamiline olek on iseloomustatav teatava hulga olekumuutujatega (näiteks rõhk, temperatuur). Klassikaline termodünaamika tegelebki selliste tasakaaluliste süsteemide ning nendega toimuvate staatiliste protsesside (mis on vaadeldavad kui tasakaaluliste olekute jada) uurimisega.\n\nSuletud termodünaamilise süsteemi näiteks võib olla biosfäär, sest selle ainevahetus oma ümbrusega on suhteliselt väga väike ning selle eksisteerimise jaoks mitteoluline. Samamoodi võib suletud süsteemidena käsitleda ökosüsteeme, mille ainevahetuse bilanss ümbrusega on nullilähedane.\n\nAvatud termodünaamiliste süsteemide tüüpiliseks näiteks on organismid.\n", "id": "ekk_Latn_213561"}
{"text": "Saarkaar\n\nSaarkaar ehk kaarsaarestik on vulkaaniline kaar, mis tekib ühe ookeanilise litosfääri ploki (laama) sukeldumisel (subdutseerumisel) teise ookeanilise litosfääriga laama alla.\n\nSaarkaared on näiteks Aleuudid, Väikesed Antillid ja Kuriilid.\n\nSageli ei eristata saarkaari vulkaanilistest kaartest, mistõttu võidakse saarkaarteks nimetada kõiki vulkaaniliselt aktiivseid ning subduktsiooniga seotud saari ja saarestikke, nagu Jaapan, Filipiinid, Jaava jne, ehkki rangelt võttes ei ole nad saarkaared, sest nad paiknevad mandrilisel maakoorel.\n", "id": "ekk_Latn_213562"}
{"text": "Dielektriline läbitavus\n\nDielektriline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet. Eristatakse suhtelist ja absoluutset dielektrilist läbitavust.\n\nSuhteline dielektriline läbitus näitab, mitu korda on elektrilaengute süsteemi elektriväli selles aines nõrgem kui vaakumis. Elektrivälja nõrgenemist põhjustab elektriline polarisatsioon. Ühesuunaliselt nihkunud positiivsed ja negatiivsed elektrilaengud moodustavad dipoolmomendi, mis mõjub vastu välisele elektriväljale.\n\nSeega aine absoluutne dielektriline läbitavus\n", "id": "ekk_Latn_213563"}
{"text": "Robert Brown\n\nRobert Brown (21. detsember 1773 Montrose (Šotimaa) – 10. juuni 1858 London) oli šoti botaanik.\n\n1827 segas ta vette teraviljade õietolmu ning lehtsammaltaimede ja osja eoseid. Seda segu mikroskoobiga uurides täheldas ta väikeste osakeste lakkamatut mittesuunatud liikumist. Tema esimene hüpotees oli, et liikumine toimub üksnes elusorganismidel, kuid katset tolmuga korrates esines täpselt samasugune liikumine. Kuigi Brown ei pakkunud sellele liikumisele mingisugust selgitust, hakati seda kutsuma Browni liikumiseks. See liikumine oli molekulaarkineetilise teooria üks veenvamaid põhjendusi.\n\nHiljem selgus, et Hollandi teadlane Jan Ingenhousz oli Browni liikumise avastanud juba poolsada aastat varem ning ka avaldanud oma uurimistulemused 1784 ja 1785 vastavalt saksa ja prantsuse keeles.\n\n1831 Linné ühingus esitatud ja 1833 avaldatud töös andis Brown nime rakutuumale. Rakutuumi oli nähtud juba varemgi, võib-olla tegi seda juba mikroskoobi avastaja hollandlane Antoni van Leeuwenhoek 1682. Franz Bauer oli avaldanud oma joonised taimerakkudest juba 1802 ja tema joonistusi Brown ka nimetas, kuid nime andis rakutuumale Brown. Ei Bauer ega Brown ei arvanud, et igal rakul on tuum. Brown seostas rakutuumi üksnes üheidulehelistega.\n\nRobert Browni järgi on nimetatud Austraalia taimeperekond Brunonia ja hulk Austraalia taimeliike, näiteks Eucalyptus brownii, Banksia brownii ja sammal Tetrodontium brownianum, mille ta avastas Edinburghi lähedal Roslinis veel üliõpilasena. See sammal kasvab selles kohas tänapäevani.\n\nTema järgi on nimetatud veel Tasmaanias olev Brownsi jõgi, mille kaldail ta kogus taimi, ja Kanadas Briti Columbias asuv Browni mägi.\n", "id": "ekk_Latn_213564"}
{"text": "Jõulud\n\nJõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27. detsembril.\n\nInimesi, kes tahavad säilitada ühe või teise traditsiooni puhtust, on suhteliselt vähe ning nende seisukohad on tihti ägedalt vastandlikud. Näiteks võivad paganluse pooldajad nimetada jõule vanaks päikesepühaks, mille kristlased alles hiljem üle võtsid (ning see seisukoht on ajalooliselt põhjendatav), samas võidakse jõulude tähistamist halvaks panna nii nende kristliku tausta kui ka kommertsialiseerumise tõttu. Teisalt on kristluses aeg-ajalt peetud jõulude tähistamist paganlikuks kombeks, mis õigele kristlasele kuidagi ei sobi. Uuem, 20. sajandi vältel juurdunud kaubanduslik jõulutraditsioon kipub endasse sulandama aga kõigi teiste tavasid ja sümboolikat.\n\nTihti ongi üksikute tänapäevaste kommete taga eri traditsioonide tavandid, mida tavaline jõulutähistaja ei pruugi enam eristada. Eestis muudab pildi pisut segasemaks ka asjaolu, et siin elab arvukalt venelasi, kes tähistavad kiriklikke jõule Juliuse kalendri järgi alles jaanuaris, Gregoriuse kalendri kolmekuningapäeva aegu. Samuti kaasnevad õigeusu jõuludega mõnevõrra teistsugused kombed.\n", "id": "ekk_Latn_213565"}
{"text": "Vardas mõjuv jõud\n\nVardas mõjuv jõud on mõiste teoreetilisest mehaanikast, mis tähendab jõudu, millega varrast tõmmatakse või surutakse tema otspunktides. Sama suure jõuga mõjub varras kehadele, millega ta on seotud.\n", "id": "ekk_Latn_213566"}
{"text": "Luup\n\nLuup (kõnekeeles ka suurendusklaas) on lihtne optikariist, mis annab lühikese fookuskaugusega kumerläätse (harvemini läätsede süsteemi) fookuse lähedusse asetatud esemest suurendatud näilise kujutise. Luup asetatakse silma suhtes nii, et kujutis tekiks parimal nägemiskaugusel (normaalse silma puhul on see kaugus u 25 cm).\n\nLuupide abil saadavad suurendused küündivad kuni 30-ni.\n", "id": "ekk_Latn_213567"}
{"text": "Kigali\n\nKigali on Rwanda pealinn ja suurim linn. Ta asub riigi keskosas, 1300...1600 m kõrgusel.\n\nKigali asutas 1907 Saksa koloniaalvõim. Alates 1962. aastast on ta iseseisva Rwanda pealinn.\n\nKigali äärelinnas asub Kigali rahvusvaheline lennujaam.\n", "id": "ekk_Latn_213568"}
{"text": "Kiirendatud graafikaport\n\nKiirendatud graafikaport (inglise keeles accelerated graphics port, AGP) on Inteli loodud kiire port, mis on ette nähtud ainult kuvaadapteri (videokaardi) tarbeks.\n\nKiirendatud graafikaport tagab otseühenduse videokaardi ja mälu vahel. Emaplaadil on ainult üks AGP pesa. AGP tuli aeglasema PCI-põhise adapteri asemele ja ühtlasi vabastas ühe PCI pesa, mida saab nüüd kasutada mõne muu välisseadme ühendamiseks. Pruuni värvi AGP pesa on veidi lühem kui valget värvi PCI pesa ja algab mõni sentimeetri võrra kaugemal emaplaadi servast.\n\nAlates 2004 hakkas AGP siini välja vahetama PCI Expressi siin. 2009. aasta seisuga toodetakse AGP toetusega emaplaate endiselt, aga turgu domineerib juba PCI Express.\n", "id": "ekk_Latn_213569"}
{"text": "Värnits\n\nVärnits on keedetud taimeõli (lina-, pähkli- või muu taimeõli), mida kasutatakse sideainena õlivärvide valmistamisel. Kuivamise ning tahkestumise (polümeriseerumise) kiirendamiseks lisatakse värnitsale sikatiive.\n\nVärnitsast saab laki (vernis - lakk prantsuse keeles) lisades täiteks muid komponente (vaiku ja lahustit)\n", "id": "ekk_Latn_213570"}
{"text": "Bituumen\n\nBituumen on üldnimetus looduslikult esinevatele põlevatele tahketele või vedelatele süsivesinike segudele.\n\nPeamiselt bituumenist koosnevad näiteks nafta ja asfalt.\n", "id": "ekk_Latn_213571"}
{"text": "Jan Neruda\n\nJan Nepomuk Neruda (9. juuli 1834 Praha – 22. august 1891 Praha) oli tšehhi kirjanik, ajakirjanik ja kriitik, üks kaasaegse tšehhi luule rajajaid, tšehhi realismi esindaja.\n\nNeruda luuletused on mitmekesise temaatikaga, ta kirjutas nii filosoofisi luuletusi kui ka isamaalisi hümne. Lisaks luuletustele kirjutas ta ka proosat ja näidendeid. Oma satiirilises luules pilkab ta Praha kõrgklassi.\n\n1871. aastal saadeti ta riigist välja ning järgnenud aastatel reisis ta Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Ungaris, Kreekas ja Egiptuses.\n\nTa oli alkohoolik ja elas kogu oma elu viletsuses.\n\nTšiili nobelist Pablo Neruda võttis oma pseudonüümi Jan Neruda auks.\n", "id": "ekk_Latn_213572"}
{"text": "Raio Piiroja\n\nRaio Piiroja (sündinud 11. juulil 1979 Pärnus) on endine Eesti jalgpallikoondise jalgpallur ning praegune ettevõtja ja kalur.\n\n26. novembril 2017 teatati, et Piirojast saab Pärnu JK president.\n", "id": "ekk_Latn_213573"}
{"text": "Asfalt\n\nAsfalt (kreeka keeles άσφαλτος asphaltos 'mäepigi'), maalikunstis pigmendina kannab ka nimetust bituumen (ladina keeles bitumen sõnadest bix humina 'maavaik', 'maatõrv'), on pruunikasmusta värvusega pigitaoline viskoosne looduslik orgaaniline ühend. Koosneb peamiselt süsivesinikest.\n\nMõned käsitlused eristavad looduslikku asfalti, milles moodustavad keeruka segu nii mineraalne kui orgaaniline osis, bituumenist, mis on asfaldi orgaanilisi asineid sisaldav komponent.\n\nVärvainete indeksis kannab asfalt nime NBk6 (Natural Black 6).\n", "id": "ekk_Latn_213574"}
{"text": "Kohila\n\nKohila on alev Rapla maakonnas Keila jõe alles, Kohila valla halduskeskus. Tallinna piirini on Kohilast 27 km ja Raplani 20 km.\n\nKohila territooriumi jäävad Kohila mõisa ja Tohisoo mõisa peahoone. Viimases asub Kohila Kunstide Kool ning samasse mõisaparki on rajatud ka keraamikakoda ning mõisa viinaköögi hoones tegutseb Tohi Distillery. Kohila mõisahoones tegutseb aga Kohila Mõisakool.\n\nKohilas tegutsevad noortekeskus ja noortevolikogu. Tegutsevad ka mitmed kultuuri ja käsitööga seotud ühingud, ühendused ja seltsid.\n\nEnamik Kohila poode asub Vabaduse tänaval. Kohila alevis on palju parke. Vaatamist väärt on ka endine Kohila vesiveski, kus praegu töötab baar. Kohilas on olemas kohalik tervisekeskus, kiirabi (Pärnu Haigla SA Kohila kiirabi), tuletõrje (Raplamaa päästeteenistuse Kohila tugikomando) ja politsei (Lääne politseiprefektuur Rapla politseijaoskonna Kohila konstaablipunkt). Alevi serval paikneb EAÕK Angerja Issanda Taevaminemise kirik.\n\nPiirkonna suurim tööandja oli pikka aega Kohila paberivabrik. Tänapäeval on selleks Kohila Vineer.\n", "id": "ekk_Latn_213575"}
{"text": "Muumia\n\nMuumia on konserveerunud surnukeha.\n\nSõna pärineb ilmselt pärsiakeelsest asfalti või bituumenit tähistavast sõnast mūmuiya. Sõnatüvi mūm tähendab vaha.\n\nSurnukehad on säilinud kas konserveerimise tõttu (palsameerimine) või on nad konserveerunud tänu erilisele keskkonnale (kuivamine kuumas liivas või kõrgmäestikus, äkiline külmumine või sohu uppumine).\n\nSurnukehad palsameeritakse peamiselt rituaalsetel eesmärkidel, kuid mitte ainult. Vanas Egiptuses oli laialt levinud loomade palsameerimine ja Egiptusest on leitud üle miljoni loomamuumia, kellest paljud on kassid. Kuid egiptlased palsameerisid teisigi loomi, isegi krokodille.\n\nJõukad inimesed lasid Vanas Egiptuses kemikaalidega töödeldud surnukeha mässida kangaribadesse, mille kihtide vahele määriti vaike, vaha, tõrva ja/või bituumenit. Vaeseid surnuid ei mähitud kangasse.\n\nTuntuim uusaegne muumia valmistati Vladimir Leninist. See asub Moskvas Lenini mausoleumis.\n\nMuumiatest saab võtta DNA proove. Sellest on olnud hindamatut kasu Vana-Egiptuse ajaloo väljaselgitamisel, sest Egiptuse kuningate ja nende pereliikmete muumiad on sageli säilinud koos mitmesuguste juurdekuuluvate tekstide ja joonistega ning nii on võimalik kindlaks teha nende täpne omavaheline sugulus.\n", "id": "ekk_Latn_213576"}
{"text": "Santa Cruzi saar (California)\n\nSanta Cruz on saar Vaikses ookeanis, üks Kanalisaartest.\n\nPindala 249 km². Saar on künklik, kõrgus kuni 730 meetrit.\n\nKuulub Ameerika Ühendriikidele.\n", "id": "ekk_Latn_213577"}
{"text": "Santa Cruzi saar\n\nSanta Cruzi saari on maailmas mitu: Santa Cruz on üks Kanalisaartest Californias. Santa Cruz on üks Galápagose saartest. Santa Cruz on Ndeni saare nimevariant. Santa Cruzi saared on saarestik Saalomoni Saarte Temotu provintsis, peasaar on Ndeni.\n", "id": "ekk_Latn_213578"}
{"text": "Mumio\n\nMumio on Kesk-Aasia mäestikes leiduv mäevaha, mägivaik ehk mägipalsam, mille koostisse kuulub nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi aineid. Mumio tekkeprotsess on teadmata, kuid hüpoteetiliselt on tegemist lateksit ja/või vaiku sisaldavate taimematerjalide sajanditepikkuse kõdunemisprotsessi produktiga. Puhas mumio on musta või tumepruuni värvi vees täielikult lahustuv aine. Seda kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste krooniliste haiguste (sealhulgas seedimishäirete, neeruprobleemide, allergia, astma, günekoloogiliste haiguste, vaevaliselt paranevate haavade-haavandite korral) ja äkiliste vaevuste (luumurd, migreen, gripp) leevendajana.\n\nKasutamiseks lahustatakse mumio soojas vees (näiteks 2-3 grammi klaasitäie vee kohta) või segatakse meega ja tarvitatakse seespidiselt mitte üle 0,2 grammi ööpäevas. Haava serva võib niisutada mumiolahusesse kastetud vatiga.\n\nSuhkru- ja südamehaigetel ning ka teiste kroonilise haiguste tõttu sünteetilisi ravimed võtvatel inimestel ei soovitata mumioga ise end ravima hakata, sest ravimitel ja mumiol võivad olla ootamatud koosmõjud.\n", "id": "ekk_Latn_213579"}
{"text": "Keha\n\nKeha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju. Keha võib olla tahke, vedel (näiteks veepiisk) või gaasiline (näiteks taevakeha Päike).\n\nKeha mõistet kasutatakse peamiselt teoreetilistes ainekäsitlustes, kus pole vaja arvestada objekti sisemiste eriomadustega. Kui jäetakse arvestamata keha mõõtmed, siis on tegemist punktmassiga. Klassikalises mehaanikas (sh tugevusõpetuses) vaadeldakse keha sageli koosnevana punktmassidest ja siis on keha punktmasside mehaaniline süsteem.\n\nUusaegse loodusteaduse tekkimise ajal (17. saj algupoolel) kirjeldas René Descartes keha kui puht geomeetrilist objekti, mis on määratletud ainult oma mahu ja kujuga. Kehadevaheline mõju pidi avalduma otsese kokkupuute, nt löögi kaudu. Isaac Newton defineeris oma mehaanikas keha kui aineosakeste piiritletud hulka. Taevakehade liikumise ja üldse kehadevaheliste mõjude – jõudude – uurimisel samastas ta keha selle massiga. Kui mehaanika uurimisvaldkond laienes tahkistelt ka vedelikele ja gaasidele, avardus ühtlasi keha mõiste.\n", "id": "ekk_Latn_213580"}
{"text": "Surm Veneetsias\n\n\"Surm Veneetsias\" on Thomas Manni novell, mis ilmus 1912. aastal pealkirjaga \"Der Tod in Venedig\".\n\nTeost peetakse sageli Manni üheks tuntumaks lühijutustuseks.\n", "id": "ekk_Latn_213581"}
{"text": "Keha (täpsustus)\n\n\"Keha\" on mitmetähenduslik sõna.\n\nKeha on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas ruumiline kujund, mida iseloomustavad mõõtmed ja mass. Keha on tugevusõpetuses üksteisele piiramatult lähedal olevatest osakestest moodustunud materiaalne kogum. Keha on matemaatikas kolmemõõtmeline kujund, mida saab iseloomustada piirpindadega. Keha on looma, sealhulgas inimese (Inimkeha) organism kui füüsiline objekt. Keha on mõne elundi keskmine paksem osa. Keha on kangakudumise juures kasutatav riist.\n", "id": "ekk_Latn_213582"}
{"text": "Pöörlemine\n\nPöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget nimetatakse pöörlemisteljeks. Tasandil saab keha pöörelda ümber mõne selle tasandi punkti.\n\nPöörlemine on absoluutselt jäiga keha üks kõige lihtsamaid liikumisi. Jäiga keha pöörlemisel ümber liikumatu telje on keha kõigi punktide liikumisteed paralleelsetel tasanditel paiknevad ringjooned, mille keskpunktid asetsevad nende tasanditega ristuval liikumatul sirgel – pöörlemisteljel. Kuigi tavaliselt käsitletakse selliseid pöörlemisi, mille korral pöörlemistelg läbib keha keskpunkti, ei pea pöörlemistelg üldsegi keha läbima.\n\nPöörlemist tuleb eristada tiirlemisest ehk liikumisest mööda suletud joont. Näiteks Maa pöörleb ümber oma telje, kuid tiirleb ümber Päikese.\n\nPöörlemise teooriat rakendatakse taevamehaanikas, ballistikas ning güroskoopide, mehhanismide ja muude seadmete väljatöötamisel.\n\nPöörlemisel on perioodiks aeg, mille jooksul keha teeb ühe täispöörde ehk läbib pöördenurga 2π rad ümber pöörlemistelje.\n", "id": "ekk_Latn_213583"}
{"text": "Keha tasakaal\n\nKeha tasakaal on mõiste teoreetilisest mehaanikast, mis tähendab olukorda, kus keha on vaadeldava taustsüsteemi suhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.\n", "id": "ekk_Latn_213584"}
{"text": "Ristkülik\n\nRistkülik on tasandiline nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad.\n\nRistküliku vastasküljed on omavahel paralleelsed.\n\nKui tähistada ühe külje pikkus tähega a ning selle kõrval asetsev külje pikkus tähega b, siis ristküliku ümbermõõt on arvutatav valemiga P=2 \\cdot (a+b)\n\nning ristküliku pindala valemiga S=a \\cdot b\n", "id": "ekk_Latn_213585"}
{"text": "Rike (geoloogia)\n\nRike on katkestus kivimkeha pidevuses.\n\nRikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks.\n\nRikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. Lõhe korral on kivimkehad kahel pool lõhet liikunud lõhepinna suhtes mitteparalleelselt. Murrangu puhul on toimunud liikumine paralleelne murrangupinnaga.\n", "id": "ekk_Latn_213586"}
{"text": "Rike\n\nSõnal \"rike\" on mitu tähendust.\n\nRike ehk rikkisolek on masina seisund. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses.\n\nRike oli Slesvigi ja Roskilde piiskop.\n", "id": "ekk_Latn_213587"}
{"text": "Lainepikkus\n\nLainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Siinuslaines on lainepikkuseks näiteks vahemaa kahe lähima laineharja või lainenõo vahel.\n\nLainepikkust tähistatakse kreeka tähega \\lambda (lambda).\n\nHelilainete puhul on levimiskiiruseks helikiirus (õhus umbes 330 \\;\\text{m/s}). Elektromagnetlaine levib vaakumis valguse kiirusega c = 299\\,792\\,458 \\; \\text{m/s}.\n\nNäiteks mikrolaineahjus kasutatakse mikrolaineid sagedusega 2,455 GHz, seega lainepikkus \\lambda = \\frac{299\\,792\\,458}{2,455 \\cdot 10^{9}}=0,122 \\;\\text{m}\\approx 12\\;\\text{cm}.\n", "id": "ekk_Latn_213588"}
{"text": "Lõhe (geoloogia)\n\nLõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud.\n\nErinevalt murrangust ei ole lõhe puhul tegemisikest ning fluididest mineraalide väljakristalliseerumise teel lõhetäited, mis koosnevad sageli hästi väljakujunenud morfoloogiaga kristallidest, mistõttu pakuvad nad huvi gemmoloogidele ning mineraalide kollektsioneerijatele.\n\nMõnikord võivad lõhetäited pakkuda huvi ka maavarade esinemispaigana.\n", "id": "ekk_Latn_213589"}
{"text": "Tambet Seling\n\nTambet Seling (sündinud 15. veebruar 1980 Pärnu) on eesti näitleja.\n\n2003. aastal lõpetas ta Viljandi Kultuurikolledži teatrikateedri 4. lennus.\n\n2003. aastast töötab Endla teatris näitlejana.\n", "id": "ekk_Latn_213590"}
{"text": "Saue küla\n\nSaue on küla Harju maakonnas Saku vallas.\n\n1976. aastast kandis küla nime Kanama. 2014. aastal võeti taas ametlikult kasutusele varasem nimi Saue.\n", "id": "ekk_Latn_213591"}
{"text": "Tammejärve\n\nTammejärve oli küla Harju maakonnas Saku vallas. Ta asus Raku järve ja Tallinna–Rapla–Türi maantee vahelisel alal.\n\n2019. aastal liideti küla asustatud kagunurk Luige alevikuga ning ülejäänud asustamata osa Männiku küla ja Kangru alevikuga.\n", "id": "ekk_Latn_213592"}
{"text": "Tõdva\n\nTõdva on küla Harju maakonnas Saku vallas.\n\nKüla on kuulunud Hageri kihelkonda.\n\nTõdva on saanud nime Tödwenite suguvõsa järgi.\n", "id": "ekk_Latn_213593"}
{"text": "Roobuka\n\nRoobuka on küla Harju maakonnas Saku vallas.\n\nKiisa alevikust lahutab Roobuka küla Keila jõgi, mille ääres asub ka Roobuka paistiik.\n\nKülas on Roobuka raudteepeatus.\n", "id": "ekk_Latn_213594"}
{"text": "Vabad kunstid\n\nVabad kunstid ehk seitse vaba kunsti (ladina keeles [septem] artes liberales) on keskajal välja kujunenud hariduse omandamise süsteem, mille juured on juba antiikajas.\n\nNii antiikajal kui ka keskajal oli kõrgema hariduse omandamine ühiskonna eliidi ehk vabade meeste tegevusala. Dialoogis \"Politeia\" räägib Platon vabade meeste haridusest ning nimetab tähtsuse järjekorras selle osi: aritmeetika, geomeetria (planimeetria, stereomeetria), astronoomia, harmoonia, dialektika. Sellist valdkondade valikut võib pidada aluseks ka vabade kunstide traditsioonile.\n\nVabu kunste vastandati käsitöökunstidele (artes mechanicae, vanakreeka keeles poietikē technē), millega tegelesid käsitöölised, põllupidajad ja karjakasvatajad.\n", "id": "ekk_Latn_213595"}
{"text": "Ravenclaw\n\nRavenclaw on üks Sigatüüka majadest raamatus \"Harry Potter\".\n\nRavenclaw väärtustab intelligentsi, tarkust ja nutikust. Need on ka selle maja tunnused. Ravenclaw maja sümbol on kotkas, värvideks sinine ja pronks. Ravenclaw' majavanem on praeguse seisuga Filius Flitwick. Maja vaim on Hall Daam. Selle maja suurim nõid ja asutaja oli Rowena Ravenclaw. Selle maja element on õhk. Puhketoad asuvad Ravenclaw' tornis. Torn ise asub koolis läänes. Et pääseda Ravenclawi puhkeruumi, tuleb lahendada mõistatus, mille sissekäik sulle annab. Raamatutes on päris harva mainitud Ravenclaw õpilasi. Tuntumad neist peaksid olema Padma Patil, kes on Harry klassiõde ja Parvati kaksikõde, Cho Chang, kes on Harry endine tüdruksõber ja Luna Lovegood, kes on Harryst aasta noorem ja võitles koos temaga viienda raamatu lõpus Ministeeriumis. Ravenclaw' teiseks omaduseks pidi olema ilu. Rowena pidi olema haldjas. Ravenclawlased on mainitult ilusad, ja neil on edu suhetes.(Välja arvatud Luna Lovegood.)\n", "id": "ekk_Latn_213596"}
{"text": "Side (teoreetiline mehaanika)\n\nSidemeks nimetatakse teoreetilises mehaanikas keha liikumist kitsendavaid tingimusi. Tavaliselt moodustab sideme mingi teine keha.\n\nSide on idealiseeritud mõiste teoreetilises käsitluses ning pole praktikas täielikult realiseeritav.\n", "id": "ekk_Latn_213597"}
{"text": "Vaba keha\n\nVaba keha on teoreetilises mehaanikas keha, mis saab vastavalt jõu suunale oma asukohta ruumis vabalt muuta. Vaba keha on tasakaalus siis, kui talle mõjub tasakaalus olev jõusüsteem või talle ei mõju ühtegi jõudu.\n", "id": "ekk_Latn_213598"}
{"text": "Kinemaatika\n\nKinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika). Selleks kasutatakse liikumisvõrrandeid.\n\nKinemaatika üheks põhimõisteks ja põhiliseks suuruseks on aeg. See koosneb hetkedest.\n\nKinemaatika jaguneb jäiga keha kinemaatikaks ja deformeeruva keskkonna kinemaatikaks.\n", "id": "ekk_Latn_213599"}
{"text": "Upanišadid\n\nUpanišadid (sanskriti keeles upaniṣad) on veedakirjanduse ehk šruti osa ning brahmanismis, hinduismis ja vedaantas pühakirjad.\n", "id": "ekk_Latn_213600"}
{"text": "Anateksis\n\nAnateksis on kivimite osaline sulamine.\n\nAnateksise all mõistetakse nii protsessi kui ka selle tulemust. Anateksise tagajärjel moodustunud kivimit nimetatakse migmatiidiks.\n\nEt kivimid ei sula ühtlaselt, vaid kõigepealt hakkab sulama ränirikkam ja heledam komponent, siis koosnevad ka migmatiidid heledamast osast ehk leukosoomist (tardkivim) ning tumedamast osast ehk melanosoomist, milleks on tavaliselt kõrge moondeastme kivim, näiteks gneiss.\n\nAnateksist saab käsitleda kui moondekivimite muutumist magmaks, mis on poolel teel seisma jäänud.\n\nSelline kivimite osaline sulamine toimub mitmekümne kilomeetri sügavusel maakoores. Graniidi anateksis toimub näiteks 15–30 km sügavusel, kus rõhk on 0,5–1 GPa ja temperatuur vähemalt 650 °C.\n\nOrogeneesi ehk mäestike tekke käigus võib see toimuda väiksematel sügavustel ja temperatuuridel, kui kivimid on allutatud suuremale rõhule, ja nii kohtab anateksist mäestikes, näiteks Himaalajas ja Alpides.\n", "id": "ekk_Latn_213601"}
{"text": "Süllogism\n\nSüllogismi mõiste tuleb kreeka keelest syllogismos ja selle tähendus on järeldus.\n\nSüllogismi kui loogilise mõttetehnika võttis esimesena kasutusele Aristoteles.\n\nSüllogism on deduktiivne mõttetehnika.\n", "id": "ekk_Latn_213602"}
{"text": "Süllogistika\n\nSüllogistika (kreeka syllogistikos) tähendab järeldusõpetus.\n\nSüllogistika kui filosoofia ja loogika alusmõiste võttis kasutusele Aristoteles.\n", "id": "ekk_Latn_213603"}
{"text": "Brahma päev\n\nBrahma päev on hinduismi ajaühik, mis kestab 4 320 000 000 surelikku aastat.\n\nSee on ajastu (2160 miljonit aastat), mille jooksul Brahma loob ainelise maailma, olles looduse viljastavaks ja loovaks jõuks. Selle ajastu lõpul maailm hävitatakse tule ja veega, seejärel saabub Brahmā öö, mis kestab sama kaua.\n\nMAHAKALPA ehk Suur Ajastu – Sajand ( Brahma 100 aastat) 311 040 000 000 000 aastat. Brahma aasta on ringjoonele kraadidena paigutatud 360 päeva ja ööd.\n", "id": "ekk_Latn_213604"}
{"text": "Džainism\n\nDžainism (sanskriti sõnast jina ('võitja')) on India usund ja filosoofiakoolkond. Kujunes lõplikult välja üheaegselt budismiga Vārdhamāna Mahāvīra (599 eKr – 527 eKr) juhtimisel protestina brahmanistliku preesterkonna, kastisüsteemi ja ohvrirituaalide vastu.\n\nDžainism säilitas aga rea brahmanistlikke põhimõisteid, nagu näiteks karma ja hingede rändamine. Džainismi dualistliku filosoofia järgi on hinge (dživa) eesmärgiks vabanemine (mokša) materiaalse keha itkest, mis toimub individuaalse, st ilma jumala abita, eetilise enesetäiustumise teel, milles tähtis osa on askeesil. Et kõiki esemeid ja olendeid hingestatuks peetakse, rõhutab džainism ahinsa põhimõttele, millest tuleneb taimetoitluse nõue.\n\nBudismiga seob džainismi veel usukoguduse sangha ja kolme kalliskivi (õige vaade, õige eluviis ja õige teadmine) olemasolu. Ka eksisteerivad džainismis sansaara ja nirvaana mõisted. Budismi bodhisattva on võrreldav džainismi vabanenute (tīrthankāra) ideaaliga. Legendid Mahāvīrast on samuti üsna sarnased Buddha legendidega.\n\nDžainism levis Indias eriti I aastatuhande II poolel, avaldades märgatavat mõju kunstile ja eetikale. Tähelepanuväärne on maailmas esimese modaalse loogika süsteemi – sjadvaada – tekkimine samal ajal. 12. sajandil aga algas džainismi langus. 21. sajandi alguses oli džainasid umbes 4,4 miljonit, sealhulgas 4,2 miljonit Indias.\n", "id": "ekk_Latn_213605"}
{"text": "Punktkoormus\n\nPunktkoormus on teoreetilises mehaanikas kasutatav idealiseering, mis kujutab endast keha ühte punkti rakendatud jõudu.\n", "id": "ekk_Latn_213606"}
{"text": "Adžiivika\n\nAdžiivika (sanskriti keeles ājīvika, paali keeles ājīvaka 'eluviis') oli 1. aastatuhande keskpaigas eKr Indias alguse saanud rändõpetlaste (śramanate) koolkond. Selle rajajaks peetakse Gosāla Maskarīputrat (paali keeles Makkhali Gosāla; suri umbes 484 eKr), kes oli Mahāvīra kaaslane u 6 aastat, kuni lõi oma õpetuse.\n\nErinevalt budismist, džainismist kui ka brahmanistlikest koolkondadest, kus oluliseks peetakse inimese enda jõupingutusi, järgisid adžiivika pooldajad oma õpetustes determinismi ja fatalismi põhimõtteid (sanskriti keeles niyati 'saatus'). Teada on karmid reeglid adžiivikasse astumiseks, askees jpm.\n", "id": "ekk_Latn_213607"}
{"text": "Kehade süsteemi sisejõud\n\nKehade süsteemi sisejõud ehk süsteemi sisejõud on teoreetilises mehaanikas kehade süsteemi kuuluvate osade vahelised jõud.\n", "id": "ekk_Latn_213608"}
{"text": "Chāndogya-upaniṣad\n\nChāndogya-upanišad on üks upanišadidest.\n\nChāndogya-upanišad'i VI osas leidub väga sageli tsiteeritud lõik upanišadide filosoofilise mõtlemise kohta. Seal esitatakse järgmised seisukohad. Muutumine seisneb kõnepruugis, nimeandmises, mis on selgeks osutuseks, et nimi ja nimega tähistatu on mõtteliselt selgelt eristatud. Muutuva kuju ja püsiva olemuse vahel on vahe, näiteks saab savist ja rauast teha erinevaid asju, kuid savi ja raua olemus jääb seejuures muutumatuks. Olematusest ei saa midagi tekkida, midagi saab tekkida ainult olemisest.\n\nEesti keeles on katkendid Chāndogya-upanišadist ilmunud raamatus \"Valik upanišade\" (Loomingu Raamatukogu, 2008, 7/8) Martti Kalda tõlkes.\n", "id": "ekk_Latn_213609"}
{"text": "Ahinsa\n\nAhinsa ehk mittekahjustamine või mittevaenulikkus (ss ahimsa; sanskriti ahiṃsā, sõna hiṃsā eitus) on joogas, džainismis, budismis ja teistes India päritolu õpetustes käitumisreegel, mis seisneb kõigi olendite mitte mingil moel, ajal, kohas ja tingimustes kahjustamises. Tavakeeles vägivaldsusetuse tähenduses.\n\nPatanjali jooga-suutrates (\"Patañjala sūtrani\") (II 30.) on see astanga jooga kahes esimeses osas (yama ja niyama) äratoodud kümnest käitumisreeglist esimene. Vahetu kommentaar \"Vyasa Bhasya\" lisab, et kõik teised käitumisreeglid (ettekirjutised) tulenevad sellest. II.35 suutra toob ära selle tulemuse: mittekahjustamises kinnistumisel kaob ta juuresolekul (läheduses) vaenulikkus. (Näiteks koer ei hakka kassi taga ajama.)\n\nMohandas Gandhi rakendas seda põhimõtet poliitilises võitluses.\n", "id": "ekk_Latn_213610"}
{"text": "Geoloogivasar\n\nGeoloogivasar on spetsiaalse ehituse ning disainiga vasar, mis on suurema osa geoloogide põhiline töövahend välitingimustes.\n\nTraditsiooniliselt nimetatakse seda tööriista eesti keeles just vasaraks, mitte haamriks.\n\nVasaral on üks lame ots nagu tavalisel haamril või vasaral. Seda kasutatakse peamiselt kivide purustamiseks, et otsida näiteks kivistisi või saada värsket murenemata murdepinda, millelt uurida kivimite mineraloogilist koostist. Kivimite mineraalse koostise uurimiseks kasutavad geoloogid teist tüüpilist välitingimustes kaasaskantavat töövahendit luupi. Vasara peenemat otsa kasutatakse mitmel erineval otstarbel, peamiselt kivimite puhastamiseks taimestikust, setteist vms; kildaliste ja kihiliste kivimite paljandist lahti kangutamiseks jne.\n\nGeoloogivasara nii vars kui ka pea, koosneb ühest tükist. See on vajalik, et vasar oleks piisavalt vastupidav, et taluda lööke vastu kõvasid kivimeid. Paljud geoloogid siiski ei kasuta spetsiaalset geoloogi vasarat, vaid suvalist haamrit, mis on enamasti samuti oma ülesannete kõrgusel, kuid nende puuduseks on reeglina just väiksem vastupidavus.\n\nVasar kaalub enamasti 0,5...1,5 kg. See on kompromisslahenduseks, sest kergemast vasarast poleks mingit kasu (purustusjõud sõltub peamiselt vasara kaalust) ning raskemat vasarat on välitingimustes tüütu kaasas kanda. Niinimetatud kõva kivi geoloogid eelistavad üldiselt raskemaid vasaraid.\n\nVasarat kasutatakse tihti ka mõõtkavana fotodel.\n", "id": "ekk_Latn_213611"}
{"text": "Bhagavadgītā\n\n\"Bhagavadgītā\" (sanskriti keeles 'Isanda laul'), tuntud ka lühendnimega \"Gita\", on hinduistlik pühakiri, mida tunnustavad kõik hinduismi peamised suunad.\n\n\"Bhagavadgītā\" on eepose \"Mahābhārata\" osa, kuid seda käsitletakse sageli eraldiseisva religioosse tekstina. Ülesehituselt on \"Gita\" dialoog sõdalase Ardžuna ning Krišna vahel, kes ilmutab ennast ülima jumaluse ja absoluudina. \"Bhagavadgītā\" moodustab 18 peatükki \"Mahābhārata\" kuuendast raamatust \"Bhîshmaparvanist\" ('Bhîshma raamatust').\n", "id": "ekk_Latn_213612"}
{"text": "Mälu\n\nMälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu parandavaid tehnikaid nimetatakse mnemoonikateks.\n\nMälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul.\n\nSelgroogsete loomade mälu anatoomiliseks substraadiks peetakse tänapäeval ajukoort ja neurogliiat.\n", "id": "ekk_Latn_213613"}
{"text": "Kontaktpind\n\nKontaktpind on teoreetilises mehaanikas seesmine side, mis annab edasi selle pinnaga ristsuunalist sisejõudu, mis esineb survejõuna.\n", "id": "ekk_Latn_213614"}
{"text": "Võnkumine\n\nVõnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel. Muutuvaks (võnkuvaks) omaduseks võib olla keha asendit määrav koordinaat (näiteks pendli korral), keskkonna rõhk (näiteks helirõhk), elektripinge (vahelduvvoolu korral), väljatugevus (elektromagnetlaine korral), heledus (näiteks muutlik täht) vms.\n\nMitmesugustel füüsikalistel võnkumistel on palju ühiseid seaduspärasusi lainetega. Nende seaduspärasuste uurimine kuulub võnkumiste ja lainete teooria valdkonda. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Vaadeldes mingi keskkonna üksikut punkti, milles laine levib, toimub selles punktis füüsikalise suuruse perioodiline muutumine ehk võnkumine. Lainete põhimõtteline eripära seisneb selles, et nende levimisega kaasneb energia ülekanne.\n", "id": "ekk_Latn_213615"}
{"text": "Ruumiline kujund\n\nRuumiline kujund on elementaargeomeetrias geomeetriline kujund, mille kõik punktid ei asetse ühel tasandil. Ruumiline kujund on näiteks kuup.\n", "id": "ekk_Latn_213616"}
{"text": "Vukovar\n\nVukovar on linn Horvaatia idaosas, Vukovari-Srijemi maakonna keskus. Asub Doonau paremal kaldal Vuka jõe suudmes. Vukovar on Horvaatia suurim jõesadam ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil elas linna halduspiirkonnas 27 683 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_213617"}
{"text": "I Riigivolikogu\n\nRiigivolikogu I koosseis valiti 24. ja 25. veebruaril 1938. Valitsust toetava Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde kandidaadid said 54 saadikukohta, opositsioon 26 kohta. Hiljem läksid veel 10 opositsiooni saadikut Rahvarindesse üle. I Riigivolikogu koos I Riiginõukoguga moodustas Riigikogu Üldkoosoleku I koosseisu, mida juhatas Riigivolikogu esimees.\n\nKuna igast valimisringkonnast valiti ainult üks liige, siis puudus tal Riigivolikogu koosseisust väljalangemise korral asendaja. Sel juhul tuli korraldada täiendav Riigikogu valimine. Need toimusid: Riigivolikogu täiendav valimine 9. valimisringkonnas 1.–2. oktoober 1939 (Valimiste Peakomitee 5.09.1939 otsus – RT 1939, 76, 609). Põhjuseks Aleksander Abeni väljalangemine Riigivolikogu koosseisust Riigivolikogu juhatuse otsusega 26. august 1939. Valituks osutus Aleksander Jõeäär. Riigivolikogu täiendav valimine 74. valimisringkonnas 28.–29. jaanuar 1940 (Valimiste peakomitee 3.01.1940 otsus – RT 1940, 3, 14). Põhjuseks Karl Selteri väljalangemine Riigivolikogu koosseisust Riigivolikogu juhatuse otsusega 29.11.1939. Valituks osutus Voldemar Jaanus (Valimiste peakomitee 10.02.1940 otsus – RT 1940, 13, 109).\n", "id": "ekk_Latn_213618"}
{"text": "Kõnnumaa\n\nKõnnumaa (ka kõnd ja puustusmaa) on maa-ala, mille floora ja fauna on inimtegevusest puutumata.\n\nKaitseala, mis asub vastaval territooriumil, nimetatakse kõnnu(maa)kaitsealaks.\n", "id": "ekk_Latn_213619"}
{"text": "Andrejs Pumpurs\n\nAndrejs Pumpurs (22. september 1841 – 6. juuli 1902) oli läti kirjanik, läti rahvuseepose \"Lāčplēsis\" (\"Karutapja\") autor.\n", "id": "ekk_Latn_213620"}
{"text": "Schiermonnikoog\n\nSchiermonnikoog on saar ja kohalik omavalitsus Põhjameres, üks Friisi saartest. Kuulub Hollandile.\n\nSaar on 16 km pikk ja 4 km lai. Selle pindala 40 km². Saar on madal.\n\nSaarel asub üks küla ja see kannab saarega sama nime.\n\n2017. aasta seisuga elas saarel 947 inimest. Aastas külastab saart kuni 300 tuhat inimest.\n", "id": "ekk_Latn_213621"}
{"text": "The Nymph\n\nThe Nymph on Eesti alternatiivrokkbänd, mis moodustati 2003. aastal Keilas.\n\nDebüütalbum \"The Nymph\" ilmus 1. augustil 2008.\n", "id": "ekk_Latn_213622"}
{"text": "USS Enterprise (NCC-1701-D)\n\nEnterprise-D on galaktikaklassi laev ja viies Föderatsiooni tähelaev Star Treki universumis, mis kannab nime Enterprise. Enterprise-D on tähelaevastiku lipulaev. Komandöriks on kapten Jean-Luc Picard suurema osa laeva teenistuses.\n\nStar Treki põlvkondade ajal hävitati pärast õdede Durase laevaga laeva stardrive-sektsioon ja taldrikusektsioon maandus planeedi Veridian III pinnale ning tuli sellest loobuda, mille tagajärjel see oli hävitatud.\n", "id": "ekk_Latn_213623"}
{"text": "Mga jõgi\n\nMga on jõgi Venemaal. Voolab ülemjooksul edelasse, alamjooksul valdavalt loodesse. Suubub vasakult Neevasse. Pikkus 77 km. Jõe ääres asub Mga alev.\n", "id": "ekk_Latn_213624"}
{"text": "Hindukuš\n\nHindukuš on mäestik Aasia keskosas. Kulgeb kirde-edela sihis. Kirdeosas külgneb Pamiiri, Karakorami ja Himaalajaga. Kõrgus kuni 7690 meetrit (Tirich Mir).\n", "id": "ekk_Latn_213625"}
{"text": "Seini saar\n\nSein on saar Atlandi ookeanis. Pindala 58 hektarit. Saar on madal, kõrgus kuni 6 meetrit. Kuulub Prantsusmaale.\n", "id": "ekk_Latn_213626"}
{"text": "Rakvere Reaalkool\n\nRakvere Reaalkool, endine Rakvere Reaalgümnaasium ja Rakvere 3. Keskkool, on Lääne-Viru maakonnas Rakveres asuv üldhariduskool.\n", "id": "ekk_Latn_213627"}
{"text": "Doku Umarov\n\nDoku Umarov (ka Dokka Umarov ja Abu Usman; 13. aprill 1964 – 7. september 2013) oli Tšetšeenia sõjaväelane, isehakanud Kaukaasia Emiraadi emiir ja endine Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president. Ta sai presidendiametisse pärast eelmise presidendi Abdul-Halim Sadulajevi tapmist Vene eriüksuste poolt 17. juulil 2006.\n\nUmarov on eitanud oma osalust terrorirünnakutes ja kritiseerinud Šamil Bassajevit. Samas on ta lubanud laiendada sõjategevust ja rünnata sõjaväelisi ja politseisihtmärke Venemaal.\n\n31. oktoobril 2007 tegi ta avalduse, milles kuulutas välja Kaukaasia Emiraadi, mis hõlmab kõik Venemaa Kaukaasia vabariigid.\n\n1. augustil 2010 teatas ta, et astub tagasi. Uueks emiiriks nimetas ta Aslambek Vadalovi.\n\n4. augustil 2010 lükkas ta teate oma tagasiastumisest ümber.\n\nAugustis teatasid rahulolematud välikomandörid Vadalov, Gakajev ja Gazijev, et ei allu enam Umarovile. Septembri lõpus otsustas Umarov, et neil tuleb šariaadikohtu ette astuda. Oktoobris valisid vastalised välikomandörid Gakajevi oma uueks juhiks.\n\n24. jaanuaril 2011 tekitas enesetaputerrorist pommiplahvatuse Moskvas Domodedovo lennujaamas, milles hukkus 35 inimest. Kavkaz Centre'i kodulehele veebruaris üles riputatud videos võttis selle terroriakti eest vastutuse enda peale Doku Umarov.\n", "id": "ekk_Latn_213628"}
{"text": "Māzandarāni provints\n\nMāzandarāni provints 1. järgu haldusüksus (provints) Iraanis. Piirneb põhjas Kaspia merega.\n\nProvintsi lõunapiiril asub Iraani kõrgeim mägi Damāvand.\n", "id": "ekk_Latn_213629"}
{"text": "Everybody\n\n\"Everybody\" oli Eesti eurolaul, mis saavutas 2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esikoha. Autorid olid Ivar Must (viis) ja Maian Kärmas (sõnad). Laul oli inglise keeles ning seda esitasid Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL. Lugu esitati Eurovisiooni lauluvõistlusel kahekümnendana; enne Eestit oli laval Saksamaa laul \"Wer Liebe Lebt\", mida esitas Michelle, järgnes Malta laul \"Another Summer Night\" Fabrizio Faniello esituses.\n\n\"Everybody\" sai 198 punkti, teise koha pälvis 177 punktiga Taani. Laulu sõnad räägivad peole kutsumisest ja rõõmsast tujust, olenemata nädalapäevast (duett laulab \"every night's a Friday night\", eesti keeles \"iga õhtu on reede õhtu\").\n\nLauluvõistluse fännid on kesise edetabelimenu tõttu pidanud \"Everybodyt\" üheks nõrgemaks võitjalauluks, samuti on \"Everybody\" üks ootamatumaid võite Eurovisioonil, kuna hääletusedetabelites ega kihlveokontorites sellele edu ei ennustatud. Teisalt on Eesti võidulaul mitmel põhjusel silmapaistev: üks lauljatest, Dave Benton, oli vanim esikoha saanud osaleja (oli esituse ajal 49-aastane). Samuti oli see esimene Eurovisiooni võidulaul, mida esitas tumedanahaline laulja, ning Eesti oli esimene endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest, kes võitis Eurovisiooni.\n\nEestile andis maksimumi, 12 punkti, kokku 9 riiki (Holland, Prantsusmaa, Türgi, Suurbritannia, Malta, Kreeka, Läti, Leedu ja Sloveenia). Sellest hoolimata jäi laulu menu tagasihoidlikuks, lugu figureeris vaid ühe nädala Saksamaa singlimüügi edetabelis Top 100, mõnevõrra kauem aga Rootsi raadiote edetabelites.\n\nNii nagu varasemagi Eestit esindanud kontrastse dueti \"Kaelakee hääle\" puhul, selgusid ka selle laulu solistid juhuste läbi. Laulu tellis helilooja Ivar Mustalt esmalt hoopis estraadiansambel Laine, kes kogunes isegi stuudiosse lugu salvestama. Laul pidi kõlama eesti keeles Maian Kärmase tekstile. Töö jäi siiski katki ning Must asus uusi esitajaid otsima. Nimesid on ajakirjanduses vähe avaldatud, ent Õhtulehe andmetel tehti enne Padarit ja Bentonit pakkumine Lea Liitmaale ja Kaire Vilgatsile. Kärmas kirjutas pärast lõplike solistide selgumist uue, ingliskeelse teksti, millega salvestasid laulu Padar ja Benton. Eestikeelse teksti refräänis oli fraas \"Sügavale, sügavale südames...\" (fraasi \"Come on, everybody, let`s sing along...\" asemel).\n\nLaulust on teinud kaveri Maarja-Liis Ilus.\n", "id": "ekk_Latn_213630"}
{"text": "Ole Nydahl\n\nOle Nydahl (sündinud 19. märtsil 1941 Kopenhaagenis) on tuntud lääne budist, laama, XVI Karmapa õpilane ja lääne-maailmas tunnustatud budismi propageerija ja õpetaja. Ole Nydahli esimene guru oli Lopon Tsechu Rinpoche kagjü koolkonnast. Vastavalt Ole Nydahli enda väidetele kohtas ta XVI Karmapad Rangjung Rigpe Dorjed oma naise Hannah Nydahliga esimest korda 1969. aasta detsembris ning nad olid tema esimesed õpilased läänemaailmast.\n", "id": "ekk_Latn_213631"}
{"text": "Lõpe\n\nLõpe\n\nLõpe, küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Lõpe, küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Lõpe, küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Lõpe, küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas\n", "id": "ekk_Latn_213632"}
{"text": "Sookatse\n\nSookatse on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Külas püsielanikke ei ole.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.\n", "id": "ekk_Latn_213633"}
{"text": "Paimvere\n\nPaimvere on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.\n\nKohalik hääldus on Paimre, Paimbvere, Paimvere või Paimbre. Varem kandis küla Paimpere nime.\n\nKülas asub muinsuskaitsealune Hiiekoht.\n", "id": "ekk_Latn_213634"}
{"text": "Oidrema\n\nOidrema (ka Oidremaa) on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.\n\nKülas asub ohvriallikas Seaallikas.\n", "id": "ekk_Latn_213635"}
{"text": "Võrungi\n\nVõrungi on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.\n", "id": "ekk_Latn_213636"}
{"text": "Õepa\n\nÕepa on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.\n\nÕepa küla territooriumil asub Lavassaare järv.\n\nKülas asub ohvrikivi.\n", "id": "ekk_Latn_213637"}
{"text": "Rabavere\n\nRabavere on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.\n", "id": "ekk_Latn_213638"}
{"text": "Pikavere (Lääneranna)\n\nPikavere on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.\n\nKülas asub kultuurimälestisena arvele võetud Pikavere vennastekoguduse palvemaja.\n\nSilma paistavad kiviaiad, mis on muinsuskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_213639"}
{"text": "Emmu\n\nEmmu on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.\n", "id": "ekk_Latn_213640"}
{"text": "Võitra\n\nVõitra on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.\n", "id": "ekk_Latn_213641"}
{"text": "Jänistvere\n\nJänistvere on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.\n\nJänistvere on väike küla, kus on säilinud vana katkuaegne surnuaed raba ääres, see on Põhjasõja-eelne. Külas tegeletakse palju talupidamisega: on lüpsifarm, lihaveised, lambakasvatustalu. Noored on aktiivsed, on ka palju lapsi, enamik peresid on lasterohked.\n\nKüla piirneb Irta külaga, nii et olemasolevad töökojad on juba Irtas. Vanasti oli kahe küla vahel põllumaa, praeguseks on kõik kolhoosiaegseid ehitisi täis ehitatud.\n\nVarem oli küla ringikujuline, keskel oli tühi vain. Nüüd on osa talusid kadunud ja ringikujuline struktuur enam ei paista.\n\nErinevalt endise Koonga vallale omastest kiviaedadest on Jänistveres aiad raudkividest.\n", "id": "ekk_Latn_213642"}
{"text": "Veltsa\n\nVeltsa on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.\n", "id": "ekk_Latn_213643"}
{"text": "Ännikse\n\nÄnnikse (Hennekesten) on küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Varbla valda.\n\nKüla on esimest korda mainitud 15. sajandi alguses. Ajalooliselt on Ännikse küla kuulunud Varbla kihelkonda Läänemaal. Vanemates ürikutes on küla tuntud Ennukse või nõukogude ajal ka Ennikse nime all.\n\n1919. aastal ehitati metsamaterjalide väljavedamiseks Vaiste-Kilgi-Ännikse metsaraudtee. Raudteed kasutati kuni 1950. aastani.\n\n19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli külas 18 talu koos 4 popsikohaga. Külas oli tuuleveski, saekaater ja sepikoda. 20 sajandil hakkas küla hääbuma, kui enamik noori kolis linna. Lisaks linnastumisele avaldasid mõju II maailmasõda ning selle järgnenud küüditamislaine ja kulakuteks kuulutamine.\n\n20. sajandi lõpus parandati külakeskuses maad, millega koos kadusid ka osad ahervared ja kiviaiad, mis meenutasid omaaegset hiilgust.\n\nAlates 11. oktoobrist 1996 kannab küla jälle nime Ännikse.\n\n8. märtsil 2007 loodi Ännikse küla ja piirnevate külade aladele Ännikse looduskaitse ala.\n\nLooduskaitse alla kuuluvad Ännikse, Kääbaste ja Põdra sihtkaitsevööndid.\n", "id": "ekk_Latn_213644"}
{"text": "Margaret Thatcher\n\nMargaret Hilda Thatcher, paruness Thatcher (sünninimi Roberts; 13. oktoober 1925 – 8. aprill 2013) oli Suurbritannia Konservatiivse Partei poliitik, aastatel 1979–1990 Suurbritannia peaminister ja 1975–1990 Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees.\n\nThatcher oli 20. sajandi kõige kauem ametis olnud Briti peaminister ja esimene naispeaminister Suurbritannias.\n\nMargaret Thatcher on tuntud ka kui Raudne Leedi – selle hüüdnime andis talle üks Nõukogude ajakirjanik, kes tahtis Thatcherit halvustada tema kindlate seisukohtade tõttu kommunismi suhtes, ent Thatcher pööras selle hoopis enda kasuks, öeldes oma kõnes, et Britannia vajabki Raudset Leedit. Oma peaministriks oleku ajal oli ta selgelt vastu sotsialismile – vähendas ametiühingute mõju riigis, erastas seni pea täielikult riigile kuulunud ettevõtteid (nt BP jt), vähendas makse jne. Tema valitsemisvormi on hiljem hakatud kutsuma thatcherismiks.\n\nMargaret Thatcher töötas keemikuna, seejärel advokaadina. 1959. aastal valiti ta Finchley valimisringkonnast parlamendiliikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_213645"}
{"text": "Lauto\n\nLauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill.\n\nLautol on mitu kuju. Erinevused on suuruses ja keelte arvus. Instrumendi sõrmlaud ehk krihvlaud on jaotatud krihvideks, millel vasaku käega fikseeritakse helikõrgus. Lautol on lühike, iseloomuliku tahapoole pööratud häälestusosaga kael, topeltkeeled ja ümar mandlikujulise kaanega kõlakorpus.\n\nLauto kõlalaud valmistatakse hästi kõlavast puidust, tavaliselt kuusest. Tagakülg valmistatakse kõvast puidust, näiteks vahtrast, kirsipuust, eebenipuust või roosipuust.\n", "id": "ekk_Latn_213646"}
{"text": "Vägilasmuistend\n\nVägilasmuistend ehk hiiumuistend on muistend, mis pajatab hiidude ja vägilaste (Eestis näiteks Kalevipoeg, Suur Tõll, Leiger, Vanapagan; vene folklooris Ilja Muromets jt) tegudest.\n", "id": "ekk_Latn_213647"}
{"text": "Aruküla (Alutaguse)\n\nAruküla on küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Mäetaguse valda.\n\nPiirneb Võide, Rajaküla, Kiikla, Liivakünka ja Kolustre külaga. Küla kunagisest 17 talumajapidamisest on nüüdisajal asustatud kümmekond.\n\nKuulsamaid külaga seotud isikuid on põlevkivi ja muid kütuseid uurinud keemiateadlane emeriitprofessor Leevi Mölder (s 1933).\n\nNõukogude ajal eksisteeris külas Kevade kolhoos.\n", "id": "ekk_Latn_213648"}
{"text": "1981. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXVII NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Leningradis 1981. aastal. Neljandat korda tuli meistriks Anatoli Gantvarg.\n", "id": "ekk_Latn_213649"}
{"text": "Keskmurre\n\nPõhjaeesti keskmurre on eesti keele murre, mida on räägitud Harjumaal (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannas), Virumaa lääneosas (v.a Haljala jm rannas), Lõuna-Järvamaal Peetri kihelkonnas, Põhja-Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas ja Põhja-Tartumaal Laiuse, Kursi, Äksi ja Palamuse kihelkonnas.\n\nViimastel aastasadadel on keskmurde ala laienenud. Keskmurre on eesti kirjakeelele kõige lähedasem eesti keele murre.\n", "id": "ekk_Latn_213650"}
{"text": "Vabadussõjalased\n\nVabadussõjalased ehk lühendatult vabsid (vab.-s.) või vapsid olid Eestis aastail 1929–1934 järjestikku tegutsenud kolme organisatsiooni (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, Eesti Vabadussõjalaste Liit ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumine) liikmed.\n\nPärast Vabadussõja lõppu moodustati Eestis Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit, mis pidi kaitsma Vabadussõja veteranide huve eeskätt maaküsimuse lahendamisel. 1926. aastal asutati Tallinnas vabadussõjalaste liit; niisugused liidud moodustusid sõjajärgsetel aastatel ka teistes linnades.\n", "id": "ekk_Latn_213651"}
{"text": "Suvine peetripäev\n\nSuvine peetripäev ehk peeterpaulipäev on apostlite Peetruse ja Pauluse märtrisurma mälestuspäev, kalendris on see 29. juunil (Juliuse kalendrit järgivates õigeusu kirikutes 12. juulil).\n\nPeetrus löödi pea alaspidi risti ning Paulus hukati mõõgaga.\n", "id": "ekk_Latn_213652"}
{"text": "Riikide pingerida inimarengu indeksi järgi\n\nRiikide pingerida inimarengu indeksi järgi loetleb ÜRO Arenguprogrammi Inimarengu aruandes 2020 hõlmatud riigi inimarengu indeksi järgi langevas järjestuses. Indeksid on arvutatud 2019. aasta andmete järgi.\n", "id": "ekk_Latn_213653"}
{"text": "Naine\n\nNaine on naissoost täiskasvanud inimene (mitte mees soo järgi ning mitte tüdruk ega neiu vanuse järgi). Mõistet naine kasutatakse bioloogilise soo, kultuurilise või sotsiaalse rolli või nende kõigi eristamiseks.\n\nNaised on võimelised lapsi sünnitama ja neid seejärel oma rinnapiimaga toitma.\n\nTavaliselt peetakse naiseks inimest, kellel on sünnil välise vaatluse ja sugukromosoomide järgi määratud sooks naine.\n", "id": "ekk_Latn_213654"}
{"text": "Naised\n\nNaised oli Eesti naisteajakiri, mis ilmus alates 2007. aasta märtsist kuni 2016. aastani igal reedel. Seda andis välja AS Ajakirjade Kirjastus.\n\nAjakiri pakub nii põnevat ja maailma avardavat ajaviitelugemist kui ka nõuandeid, tarbimissoovitusi ja ideid. Ajakiri pöörab tähelepanu kõigile olulistele teemadele, millest naiste elu koosneb, kuid mitte ainult ei rahulda uudishimu, vaid on lugejaile ka selgelt praktilise, abistava ja nõuandva väärtusega.\n\nAjakirjast leiab lugusid nii kuulsatest kui ka erilise elusaatusega naistest, lugusid elust endast, mille lugemise järel saab juurde elurõõmu või eluusku.\n\nTarbijaküljed pakuvad peale uute huvitavate dieetide ning tervisliku toitumise uudiste ka hulgaliselt naiste igapäevaelu hõlbustavaid nõuandeid. soovib säästa naiste aega ja anda juurde võimalusi iseenda elu hõlbustamiseks. mahutab nõuandeid kodu, moe, aksessuaaride, ilu, tehnika ehk kõigi naise igapäevaga haakuvate teemade kohta.\n", "id": "ekk_Latn_213655"}
{"text": "Naissugu\n\nNaissugu on inimese sugu, mille isendid sünnitavad lapsi.\n\nInimesel ja teistel imetajatel määrab soo Y kromosoomi olemasolu. XX kromosoomidega indiviidid on naissoost ja XY indiviidid meessoost.\n\nKeeleteaduses on naissoost teatud liiki sõnad, millel on ühised tunnused grammatika seisukohalt.\n", "id": "ekk_Latn_213656"}
{"text": "Pinnavesi\n\nPinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.\n\nPinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid, mered, liustikud, loodusmaastikus asuvad tehisveekogud, ka lumikatte jne.\n", "id": "ekk_Latn_213657"}
{"text": "Veebilanss\n\nVeebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) ja akumulatsiooni vahekorda iseloomustav näitaja vaadeldavas objektis (veekogus, organismis, mullas, biogeotsönoosis vms). Tavaliselt tuuakse veebilanss välja kuu või aasta lõikes.\n\nEristatakse tasakaalustamata ja tasakaalustatud veebilanssi.\n\nGlobaalses (planetaarses) veebilansis on täheldatud inimese poolt esile kutsutud häireid. See avaldub näiteks jõgede äravoolu vähenemises ja ookeanide veetaseme üldises tõusus.\n", "id": "ekk_Latn_213658"}
{"text": "Puiatu\n\nPuiatu, küla Viljandi vallas Viljandimaal Puiatu, küla Järva vallas Järvamaal Puiatu, küla Paide linnas Järvamaal Puiatu, küla Põltsamaa vallas Jõgevamaal Puiatu, küla Haapsalu linnas Läänemaal\n", "id": "ekk_Latn_213659"}
{"text": "Vadim Zagladin\n\nVadim Valentinovitš Zagladin (vene keeles Вадим Валентинович Загладин; 23. juuni 1927 Moskva – 21. november 2006 Moskva) oli Nõukogude Liidu välissuhete ekspert, ajakirjanik ja NLKP tegelane.\n\nHariduse omandas Vadim Zagladin Nõukogude Liidu Siseministeeriumi alluvuses tegutsenud Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis, lõpetades selle ajaloolasena.\n\nPärast instituudi lõpetamist töötas Vadim Zagladin samas kõrgkoolis õppejõuna ning oli ajakirjanik väljaannetes Novoje Vremja (\"Новое время\") ja Problemõ Mira i Sotsializma (\"Проблемы мира и социализма\").\n\n1964. aastal asus Vadim Zagladin tööle konsultandina välissuhete alal, töötades NLKP Keskkomitee rahvusvaheliste suhete osakonnas. Konsultandi ametikohalt tõusis ta osakonna juhataja esimeseks asetäitjaks. Ühtlasi juhtis ta paljude aastate kestel põhitöö kõrvalt NLKP Keskkomitee Sotsiaalteaduste Instituudi rahvusvahelise töölisliikumise probleemide õppetooli ja oli aastatel 1979–1989 ka Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Liidunõukogu välissuhete komisjoni sekretär.\n\nVadim Zagladin oli Nõukogude Liidu juhtivaid eksperte Euroopa riikide alal. Erilist huvi tundis ta Prantsusmaa vastu. Oma ametikohal suhtles ta vahetult kõigi NLKP KK peasekretäridega alates Leonid Brežnevist, kuni Mihhail Gorbatšovini.\n\nRahvusvaheliste suhete osakonna juhataja asetäitja ametikohalt viidi ta 1988. aastal üle Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Mihhail Gorbatšovi nõunikuks. Hiljem nõustas ta Gorbatšovi kui Nõukogude Liidu presidenti, jäädes ametisse Nõukogude Liidu likvideerimiseni aastal 1991. aastal.\n\n1992. aastal, kui asutati Gorbatšovi Fond, jätkas Zagladin fondis tööd Mihhail Gorbatšovi nõunikuna. Sellel ametikohal oli tema peamiseks tegevussuunaks suhete arendamine Itaalia ja Vatikaniga.\n\nVadim Zagladin oli ajalooteaduse kandidaat, filosoofiadoktor ja Venemaa Teaduste Akadeemia tegevliige. Ta valdas prantsuse, saksa ja inglise keelt. Zagladin avaldas elu jooksul mitu raamatut ja ligi 300 artiklit. Tema isiklik arhiiv, milles sisaldub umbes 500 dokumenti, on kasutatav Gorbatšovi Fondi lugemissaalis Moskvas.\n", "id": "ekk_Latn_213660"}
{"text": "Sigulda piirkond (2009–2021)\n\nSigulda piirkond oli 1. järgu haldusüksus Lätis.\n\nArvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Sigulda piirkonna elanikest lätlasi 86,09%, venelasi 8,95%, valgevenelasi 1,36% ja muudest rahvustest inimesi 3,60%.\n\nPiirkond moodustati 2003. aastal, kui liideti Sigulda linn ning Sigulda ja More vald. Kuulus 2009. aastani Riia rajooni. 2009. aastal liideti piirkonnaga Allaži vald. 2021. aastal moodustati senisest Sigulda piirkonnast, Mālpilsi ja Krimulda piirkonnast ning Inčukalnsi piirkonna Inčukalnsi vallast uus Sigulda piirkond.\n", "id": "ekk_Latn_213661"}
{"text": "Ivolga klooster\n\nIvolga klooster (vene keeles Иволгинский Дацан; burjaadi keeles Тугэс Баясгалантай Улзы номой Хурдын Хиид) on buda klooster Burjaatias Ivolginski rajoonis.\n\nIvolga klooster on burjaatide jaoks budistliku traditsiooni taastamise sümbol.\n", "id": "ekk_Latn_213662"}
{"text": "Manokwari\n\nManokwari on linn Indoneesias, Lääne-Paapua provintsi keskus.\n\nAsub Vogelkopi poolsaarel Vaikse ookeani rannikul.\n\nRajati 1898. aastal Hollandi sõjalise tugipunkti juurde.\n", "id": "ekk_Latn_213663"}
{"text": "Jayapura\n\nJayapura on linn Indoneesias, Paapua provintsi keskus.\n\nAastatel 1910–1962 oli linna nimi Hollandia, 1963–1968 Sukarnapura.\n\n2010. aastal hinnati linna elanike arvuks 234 000 elanikku, kellest 80% olid mujalt Indoneesiast sisserännanud, 20% paapuad.\n", "id": "ekk_Latn_213664"}
{"text": "Bidija Dandaron\n\nBidija Dandaron, (vene keeles Бидия Дандарович Дандарон; 28. detsember 1914 Suarhe, Burjaatia – 26. oktoober 1974) oli burjaadi laama ning orientalist, tibetoloog, mongolist ja budoloog.\n", "id": "ekk_Latn_213665"}
{"text": "Tārā\n\nTārā (\"päästjanna\") on budistlikus mütoloogias bodhisattva, idam ja pradžnja, populaarseim nais-bodhisattva mahajaana budismis.\n\nTārā kultus on levinud Tiibetis, Bhutanis, Sikkimis, Mongoolias, Burjaatias, Tuvas, Kalmõkkias, Nepalis, Hiinas ja mujal.\n\nKokku on 21 erinevat Tārā vormi.\n\nKa Khadiravani Tara kes ilmus Nāgārdžunale tema meditatsiooni ajal Khadiravani pähklipuu (Tectona grandis) metsas loetakse sageli Tarade hulka, mis teeb nende arvuks juba 22.\n\nThankadel ja maalingutel kannavad nad India valitsejannade tüüpilist riietust ja erinevad oma värvuse pooside (asanad) ning käte (mudrad) ja jalgade asendi poolest. Tārā mantra (Om Tare Tuttare Ture Svaha) hääldatakse tavaliselt (\"Om Tare Tu Tare Ture Soha\").\n\nTuntumad Tārādest on Roheline Tārā (Syamatara) ja Valge Tārā (Sitatara).\n\nTārā kultuse tekkeaeg pole teada. Võib oletada, et see oli meie ajaarvamise I aastatuhande esimesel poolel Indias. Esimesed Euroopa misjonärid, kes nägid Tārā kujutist, samastasid teda neitsi Maarjaga.\n\nTiibetis, kuhu Tārā kultus jõudis XI sajandil tänu Atishale ja kulmineerus XIV sajandil, on teada mitu müüti Tārā päritolu kohta. Ühe versiooni järgi sündis Tārā Avalokitešvara pisaraist, kui too nuttis maailma kannatuste pärast.\n\nTeine enam levinud versioon: kunagi paljude kalpade eest elanud printsess, kelles tärkas virgumismeel (bodhicitta). Et budaks saada ütlesid mungad talle, peab ta järgmises elus sündima mehena. Printsess põlgas selle idee ära, teatades, et pole olemas selliseid dharmasid nagu mees ja naine ning seetõttu ei ole tähtsust, millisel kujul sündida. Kõik tahavad mehena jõuda nirvaanasse, kuid väga vähesed tahaksid muuta oma nais-olemust virgumise teostamise vahendiks. Pärast seda suubus ta paljudeks kalpadeks keskendumisse ning lõpuks andis buda Amoghasiddhi ees tõotuse vabastada kõik olendid sansaara vaevadest.\n\nPradzhnjana esineb Tārā koos Avalokitešvara ja Amoghasiddhiga. Tārā poole pöördutakse sageli kui idami poole. Tiibetis usutakse, et Tārā mantra lugemine võib päästa paljudest hädadest.\n\nTārā kehastuseks on peetud mitmeid ajaloolisi isikuid, näiteks Tiibeti valitseja Songtsen Gampo naisi, Nepali printsessi (Bhirkuti, Belsa) peeti Rohelise Tara kehastuseks, teist naist Hiina printsessi Wen-ch'eng (Tib. Gyasa) Valge Tārā (Sgrol-dkar [dol-kar]), kehastuseks. Ka Vene keisrinnat Katariina II peeti Valge Tārā kehastuseks. Mongoolia kaheksanda bogdo-gegeni naist peeti Rohelise Tārā kehastuseks.\n", "id": "ekk_Latn_213666"}
{"text": "Sarasvatī\n\nSarasvatī on hinduismis teadmiste, muusika ja kunsti jumalanna.\n\nMaha-Sarasvati mantra (Om Hrih Mahamayange Mahasarasvatyai namah)\n\nTiibetis tuntakse Yang Chenmo nime all.\n\nSaraswati sünnikohaks peetakse Kashmiri, kust on pärit palju kuulsaid gurusid ja õpetajaid Padmasambhavaga eesotsas.\n\nTeda seostatakse taevase muusika ja helidega.\n\nSaraswati on Brahma ja Devi tytar, tema liikumisvahendiks taevane lind (hamsha) vöi (kinnara)\n\nMaha-Sarasvati mantra (Om Hrih Mahamayange Mahasarasvatyai namah)\n", "id": "ekk_Latn_213667"}
{"text": "Lhukang\n\nLhukang (ka Dzonggyab Lukhang Naga tempel või Draakoni tempel) on Lozang Gyatso V dalai-laama poolt rajatud buda tempel Tiibetis.\n\nLozang Gyatso (1617–1682) rajas templi oma õpetaja Lobsang Choekyi Gyaltseni (1505–1568) soovitusel ja juhtimisel. Tempel asub Potala palee taga (Kuningliku Draakoni) tiigi keskel asuval väikesel saarel. 1654–1692, kui ehitati Potala paleed, võeti ehituse käigus pinnast, millest tekkisid suured sügavad augud, mis täitusid tasapisi veega. Ühe sellise augu saarele ongi tempel ehitatud. Lukhangi tempel vaatab fassaadiga lõunasse, samasse suunda kuhu Potala paleegi. Saarele viib hiina stiilis kivisild. Templi hoone hõlmab 3700 ruutmeetrit. Templi seinad on osaliselt kaetud maalingutega 84 mahasiddha elust ja tegevusest. Tempel on legendi kohaselt pühendatud vees elavatele müstiliste ja salajase tarkuse valvuritele nagadele.\n\n1791 ehitas templi osaliselt ümber VIII dalai-laama, XIII dalai-laama lasi Lukhangi templi täielikult restaureerida. 1984–1985 vahetati restaureerimistööde käigus välja enamik templist.\n\nTempel oli läbi aegade dalai-laamade isiklik paik, kuhu võõrastel polnud võimalust siseneda. Dalai-laamad kasutasid templit oma visualiseerimispraktikate jaoks, et saavutada läbi sisekaemuse ja kujustamise kõrgemat teadmist ja teadvuse seisundeid. Templi rajanud V dalai-laama Lozang Gyatso on kirjutanud seal kogetud imelistest kujustamistest ja nägemustest teksti \"Saladuslikud nägemused\" (gSang-ba,i rnam-thar rgya-can). Seda kutsutakse \"mustaks raamatuks\", kuna kogu tekst on kirjutatud mustale paberile. Raamatus on ka hulgaliselt illustratsioone ja jooniseid.\n", "id": "ekk_Latn_213668"}
{"text": "Lozang Gyatso\n\nNgawang Lozang Gyatso (Blo-bzang Rgya-mtsho; ka Lobsang Gyatso; 1617–1682) oli V dalai-laama.\n\nTa oli esimene dalai-laama, kes haaras enda kätte Tiibetis võimu ja tsentraliseeris selle, toimides gelukpa koolkonna huvides. Tõrjus võimult tol ajal populaarsuse tipul oleva kagjü koolkonna.\n\nTa oli poliitiliselt aktiivne, arukas ja diplomaatiline. Lõi suhted Hiinas Qingi dünastia imperaatori Shunzhiga (15. märts 1638 – 5. veebruar 1661?). Tänu sidemete loomisele Shunzhiga andis imperaator enda kinnituse ja lugupidamise Ngawang Lozang Gyatsole kui \"dalai-laamale lõpmatu kaastunde avaldusele läänes Buddha õpetuse juhile ja Vadzra hoidjale\". Selle kinnituseks anti Pekingist dalai-laamale kuldne pitsat, mis sai traditsiooniks dalai-laamade troonile pühitsemise puhul.\n\n1639 lõi suhted Güshi Khaaniga (päritolult kalmõkk; 1582–1655), kes aitas enda militaarpotentsiaaliga Lozang Gyatsol Tiibetis võimu haarata. Keelas poliitilistel motiividel Tiibetis jonangi pärinevusliini selle populaarsuse ja mõjuvõimu tõttu kloostrites.\n\nTema võttis kasutusele Geshe tiitli filosoofias, mida tol ajal traditsiooni järgi anti väga vähestele.\n\nKuulsa V dalai-laama ajal alustati Potala palee ehitust, mis lõpetati alles pärast tema surma, samuti rajas Lozang Gyatso kuulsa Lukhangi ehk \"Naga templi\", mida kutsutakse veel \"Draakoni templiks\". Idee andis talle tema õpetaja Lobsang Choekyi Gyaltsen (1570–1662), kes koostas visuaalse keelevormi, kuis edasi anda V Dalai laama müstilisi nägemusi, mis pandi kokku eraldi raamatuks (tekstiks) (\"Saladuslikud nägemused\") (gSang-ba,i rnam-thar rgya-can). Kirjutas samuti ajaloolisi ülevaateid ja mingil määral luulet, kuid tuntuks on saanud just enda nägemuste ja kujustamistekstidega. Oli kiindunud tugevalt tantrismi ja lood tema suhetest paljude naistega Lhasas olid rahva hulgas laialt levinud. Väidetakse, et tal oli ka kari lapsi, kuid dokumentaalset tõestust selle kohta pole.\n\nTa suri 1682. aastal, kuid tema surma hoiti 15 aastat ehk 1697. aastani tema peaministri ja regendi Desi Sangay Gyatso poolt avalikkuse eest saladuses. Arvatakse, et Desi Sangay oli üks tema poegi.\n", "id": "ekk_Latn_213669"}
{"text": "Padaemand\n\n\"Padaemand\" (vene keeles Пи́ковая дама) on Pjotr Tšaikovski ooper, mis esietendus 1890. aastal Peterburis.\n\nOoper koosneb kolmest vaatusest ja seitsmest stseenist. Tegevus toimub Peterburis 18. sajandi lõpul. Venekeelse libreto kirjutas helilooja vend Modest Tšaikovski Aleksander Puškini samanimelise lühijutu järgi.\n\nPeategelane Herman laulab kõigis seitsmes stseenis, mis eeldab lauljalt suurt vastupidavust.\n", "id": "ekk_Latn_213670"}
{"text": "1977. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXIII NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Jerevanis 1977. aastal. Ehkki Anatoli Gantvargil aasta varasem turniir ebaõnnestus, tuli ta nüüd kolmandat korda NSV Liidu meistriks.\n", "id": "ekk_Latn_213671"}
{"text": "Gilgit-Baltistan\n\nGilgit-Baltistan (varem Põhjaalad) on Pakistani eriterritoorium, mis moodustab osa vaidlusalusest alast Kashmirist. Piirneb India, Hiina ja Afganistaniga.\n\nKirdeosas asub Karakoram.\n", "id": "ekk_Latn_213672"}
{"text": "Disteghil Sār\n\nDisteghil Sār on mägi Karakorami mäestikus Hispar Muztaghi ahelikus. Asub Pakistanis Kashmiris. Kõrgus 7885 m. See on kõrguselt 19. mäetipp maailmas. Tippu tõusid esimestena 1960. aastal Austria ekspeditsiooni liikmed.\n", "id": "ekk_Latn_213673"}
{"text": "1979. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXV NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Riias 1979. aastal. Esmakordselt nende võistluste ajaloos anti välja kaks kuldmedalit.\n", "id": "ekk_Latn_213674"}
{"text": "Pieter Willem Botha\n\nPieter Willem Botha (12. jaanuar 1916 Paul Roux – 31. oktoober 2006 Wildernis) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, peaminister 1978–1984 ja president aastatel 1984–1989.\n\nTa oli viimane apartheidi pooldav LAV-i president. Siiski leevendas ta oma ametiajal mitmeid mustanahalisi diskrimineerivaid seadusi.\n\nTa hüüdnimi oli Die Groot Krokodil (Suur Krokodill).\n", "id": "ekk_Latn_213675"}
{"text": "Onkogeen\n\nOnkogeen (inglise oncoprotein) on muteerumas/muteerunud protonkogeen ka vähigeen, raku pärilikkusaine geen, mis kodeerib onkoproteiine, kes osalevad rakutsükli ja DNA hüperstimulatsioonis ja tagavad protoonkogeeni muutumise pahaloomulise kasvaja kaastekitajaks.\n\nOnkogeeni produktiks on onkovalk.\n", "id": "ekk_Latn_213676"}
{"text": "Frederik Willem de Klerk\n\nFrederik Willem de Klerk (18. märts 1936 Johannesburg – 11. november 2021) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik.\n\nFrederik Willem de Klerk valiti 1972. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigi parlamenti.\n\nTa oli Lõuna-Aafrika Vabariigi president aastatel 1989–1994. Tema ajal lõpetati LAV-is apartheidipoliitika.\n", "id": "ekk_Latn_213677"}
{"text": "Martin Heinrich Klaproth\n\nMartin Heinrich Klaproth (1. detsember 1743 Wernigerode – 1. jaanuar 1817 Berliin) oli saksa keemik.\n\nTa on tuntud peamiselt kui keemiliste elementide uraani (1789), titaani (1795), telluuri (1798) ja kroomi (1798) avastaja.\n", "id": "ekk_Latn_213678"}
{"text": "Lõhenevus\n\nLõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.\n\nSee, kuidas mineraal lõheneb, sõltub tema kristallstruktuuri ehitusest. Näiteks vilkude kristallstruktuuri ehitus meenutab üliõhukesi üksteise peale asetatud lehti. Lehe sees on tugevamad keemilised sidemed kui lehtede vahel. Seetõttu on vilkudele omane ühesuunaline ülitäiuslik lõhenevus. Kaltsiidis (CaCO₃) on aga kaltsiumi, süsiniku ja hapniku aatomeist moodustatud ühikrakk (väikseim vastavat kristalli esindav osa) romboeedrikujuline, mistõttu lõhenebki kaltsiidi kristall purunemisel väiksemateks romboeedriteks (enamasti pole küll tegemist täiusliku romboeedri, vaid paljude sama orientatsiooniga romboeedrite kogumiga). Kvartsi (SiO₂) kristallstruktuuris esinevad aga vaid tugevad kovalentsed sidemed, mistõttu pole tal eelistatud lõhenevussuunda. Seetõttu ei teki kvartsi kristalli mehaanilisel purustamisel tasapinnalisi lõhenevusjälgi, vaid niinimetatud karplik murre ehk sile, läikiv ja kõverjooneline murdepind.\n\nLõhenevuspinnad ei ole samaväärsed kristalli tahkudega. Nii kaltsiit kui ka kvarts esinevad tihti hästi väljakujunenud morfoloogiaga kristallidena, mis ei sarnane kuidagi vastava mineraali lõhenevuspindadega.\n", "id": "ekk_Latn_213679"}
{"text": "Saareküla (Viljandi)\n\nSaareküla on küla Viljandimaal Viljandi vallas 12 km Viljandist ida pool. See piirneb Ärma jõega.\n\nSaareküla on tüüpiline hajaküla.\n\nKülas on Everti talu kalmistu. Küla idapiiril voolab Mähma oja.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Viiratsi valda.\n", "id": "ekk_Latn_213680"}
{"text": "Raahe linn\n\nRaahe on linn Soomes Põhja-Pohjanmaa maakonnas. Asub 77 km Oulust lõunas Põhjalahe kaldal.\n\nLinna asutas 1649. aastal Per Brahe. Linna algne nimi oli Salo.\n\nRaahel asub Rautaruukki Oyj terasetehas.\n\nLinnaga on halduslikult liidetud Saloineni, Pattijoki ja Vihanti vald.\n\nSõprusvald Eestis on Kullamaa vald.\n", "id": "ekk_Latn_213681"}
{"text": "Pariisi rahukonverents\n\nPariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Saksamaa pidi Versailles' rahulepingus nõustuma kõige raskemate tingimustega, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks.\n\nKuigi rahukonverentsil osalesid paljud riigid, võeti arvesse peamiselt vaid Suure Neliku – Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia, täpsemalt nende esindajate, vastavalt president Woodrow Wilsoni, peaminister David Lloyd George'i, peaminister Georges Clemenceau ja peaminister Vittorio Emanuele Orlando – otsuseid. Kuigi kõik kolm tahtsid rahu, ei olnud nad üksmeelel selle saavutamise osas.\n", "id": "ekk_Latn_213682"}
{"text": "Vladimir Sapožnin\n\nVladimir Sapožnin (26. juuli 1906 Sumõ – 6. detsember 1996 Tallinn) oli vene päritolu Eesti viiuldaja, multiinstrumentalist, estraadiartist ja imitaator.\n", "id": "ekk_Latn_213683"}
{"text": "Sebastian Haffner\n\nSebastian Haffner (kodanikunimi Raimund Pretzel; 27. detsember 1907 Berliin – 2. jaanuar 1999 Berliin) oli saksa ajakirjanik ja kirjanik. Ta kirjutas palju Saksamaa ajaloost.\n\nTa emigreerus 1938. aastal koos oma juudi päritolu kihlatuga Londonisse. Seal töötas ta ajakirjanikuna ning võttis endale pseudonüümi, mille all ta hiljem ka laialdase tuntuse omandas.\n\nHaffner kuulus Golo Manni ja Stefan Zweigi kõrval ühtede edukamate ajaloopopulariseerijate hulka. Tema meelisteemadeks olid Adolf Hitler ja natsionaalsotsialism ning Saksamaa, eriti aga Preisi ajalugu, millest ta kirjutas arvukalt raamatuid. Ühe oma populaarsema raamatu, \"Preisi profiilid\" (\"Preußische Profile\", 1980) kirjutas ta koos ajakirjanik Wolfgang Venohriga.\n", "id": "ekk_Latn_213684"}
{"text": "Verst\n\nVerst (vene keeles верста́, mitmuse omastav вёрст) on vana Vene pikkusühik.\n\nVerst on võrdne 500 süllaga ehk 1066,781 meetriga. Verst vastab 3500-le 20. sajandi alguse Inglise jalale (jalg oli siis praegusest veidi lühem). Versta mainitakse kirjalikes allikates alates 11. sajandist, 17. sajandil asendas see lõplikult Vana-Vene termini поприще.\n\nVersta pikkus on korduvalt muutunud, sõltudes süldade arvust ja sülla enese pikkusest. Venekeelne Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik räägib \"vanast vene verstast\", milles oli 656 sülda ja teisest, milles oli 875 sülda. Veelgi vanem metroloogiline käsiraamat räägib aga \"vanast verstast\", milles oli 700 sülda ja veel vanemast, milles 100 sülda. Tõenäoliselt on Brockhausi ja Efroni koostajad arvutanud varasemad süllad ümber hilisemaks, 48-verssokiliseks süllaks ja tegelikult on juttu 45-verssokilise süllaga 700-süllalisest verstast ja 42-verssokilise süllaga 1000-süllalisest verstast.\n\n1649. aasta koodeksiga kehtestati versta pikkuseks 1000 sülda. Selle ühiku kõrval hakati 18. sajandil kasutama teepikkuse versta pikkusega 500 sülda.\n\nAjalooliselt on Venemaal kasutusel olnud ka piiriverst, mis võrdus kahe verstaga.\n\nSoome verst erineb Vene omast, selle pikkus on 1068,80 meetrit.\n\nNõukogude ajal tuli Volga autotehases kasutusele termin \"VAZ-i verst\", mis võrdus tehase konveieri pikkusega 1433 meetrit. Selle nime all toimuvad siiani erinevad spordiüritused ja termin sümboliseerib autotehase töötajate solidaarsust.\n", "id": "ekk_Latn_213685"}
{"text": "Rahvus\n\nRahvus, ka natsioon (ladina keeles natio, sõnast nasci, 'sündima') on etnose arengustaadium, mida iseloomustab keelel, kultuuril, usul või muudel teguritel põhinev identiteet.\n", "id": "ekk_Latn_213686"}
{"text": "Béla Bartók\n\nBéla Viktor János Bartók (25. märts 1881 Nagyszentmiklós – 26. september 1945 New York) oli ungari helilooja, pianist ja rahvamuusikateadlane.\n\nTa sündis põllumajanduskooli direktori pojana Nagyszentmiklósis (tollal Austria-Ungari, nüüd Rumeenia). Pärast isa surma 1888. aastal kolis ta koos ema ja õe Erzsebetiga Nagyszőlősisse (tänapäeval Võnogradiv Ukrainas) ja seejärel Pozsonyisse (tänapäeval Bratislava Slovakkias). Lapsena oli ta kidurat kasvu ja haiglane ning kannatas kuni viienda eluaastani valuliku lööbe all.\n\nTema muusikaanne ilmnes varakult. Ema sõnul suutis ta eristada tantsurütme, mida ema talle klaveril mängis, veel enne, kui ta täislausetega rääkima õppis. Nelja-aastaselt oskas ta klaveril mängida juba 40 pala. Esimese avaliku kontserdi andis ta 11-aastaselt. Sealjuures esitas ta ka enese kaks aastat varem komponeeritud pala \"Doonau kulg\".\n\nTa õppis alates 1899. aastast Budapesti muusikaakadeemias klaverit ja kompositsiooni. Õpingute ajal tutvus Zoltán Kodályga, kellega koos ta kogus rahvamuusikat.\n\n1908. aastal reisis ta koos Kodályga mööda maad, kogudes vanu ungari rahvalaule. Nende leiud olid üllatuslikud. Ungari rahvamuusikana oli varem esitletud mustlasmuusikat. Klassikaline näide sellest eksitusest on Ferenc Liszti \"Ungari rapsoodiad\" klaverile, mis põhinevad populaarsetel kunstlauludel, mida esitasid mustlasbändid. Seevastu vanad ungari rahvaviisid, mille avastasid Bartók ja Kodály, sarnanevad nendega vähe. Selle asemel avastasid nad, et paljud rahvalaulud põhinevad pentatoonikal, mis meenutab idamaade rahvalaule, näiteks Kesk-Aasia ja Siberi omi.\n\nBartókit mõjutas Richard Straussi muusika.\n\n1909. aastal abiellus ta Márta Ziegleriga. Nende poeg Béla II sündis 1910. aastal. 1911. aastal kirjutas ta oma ainsa ooperi \"Hertsog Sinihabeme loss\" ja pühendas selle abikaasale. 1923 see abielu lahutati. Seejärel abiellus Bartók oma õpilase Ditta Pásztoryga. 1924 sündis Bartóki teine poeg Péter.\n\nTa on kirjutanud ooperi, kaks balletti, klaveri- ja viiulikontserte, koori- ja kammermuusikat. Noorena kirjutas ta peamiselt klaverimuusikat, keskeas lisandus keelpillimuusika. Vanas eas polnud tal lemmikinstrumenti.\n", "id": "ekk_Latn_213687"}
{"text": "Luup (täpsustus)\n\nLuup on suurendusklaas. Luup on purjekas. Luup on elektroakustilises muusikas korduv muusikalõik. Luup on Eestis ilmunud ajakiri. Luup oli Vihula valla võrguajaleht. Luup oli 1990. aastatel tegutsenud arhitektuuribüroo. Luup on eesti perekonnanimi.\n", "id": "ekk_Latn_213688"}
{"text": "Kalvi vasallilinnus\n\nKalvi vasallilinnus asub Virumaal Kalvi külas.\n\n15. sajandil rajatud kastelli tüüpi Kalvi linnust on esmamainitud 1485. aastal. Selle rajas Lodede perekond.\n\nKuigi see oli Virumaa suurim läänilinnus pindalaga 586 m², on üllatav sealete müüride napp paksus – kõigest 0,8–1,25 meetrit. Ehitusmaterjalina on kasutatud nii pae- kui ka raudkivi.\n\nLinnuse sissepääs asub lääneküljel. Kaarja väravaava kohal on säilinud väljapoole kitsenev laskeava. Väikest sisehoovi ümbritsevad kõigist neljast küljest elu- ja majandusruumid. Enamik alumise korruse lagedest on aga kaetud silindervõlviga.\n\nLinnuse ida- ja lõunatiib kui peatiivad on 10–15 meetrit laiad ja neis on sügavuti kaks eraldi ruumi. Linnuse teised tiivad on 5–7 meetri laiused.\n\nLinnuse sisehoovis on säilinud viie meetri sügavune kaev.\n\n18. sajandi lõpul ehitati linnuse idatiib ümber härrastemajaks, mis hävis tulekahjus 1910. aastal. Praegune Kalvi mõisahoone asub linnusest pisut põhja pool.\n", "id": "ekk_Latn_213689"}
{"text": "Yobe osariik\n\nYobe osariik on Nigeeria 1. järgu haldusüksus (osariik) riigi põhjaosas. Piirneb põhjas Nigeriga.\n\nOsariik asub savannivööndis, seetõttu on kliima suurema osa aastast palav ja kuiv.\n\nElanikud tegelevad peamiselt loomakasvatuse ja muu põllumajandusega, kuid kaevandatakse ka kipsi, kaoliini ja kvartsi.\n", "id": "ekk_Latn_213690"}
{"text": "Borno osariik\n\nBorno osariik on 1. järgu haldusüksus (osariik) Nigeeria põhjaosas. Piirneb põhjas Nigeriga ja idas Tšaadiga.\n\nSuurim rahvas on kanurid.\n", "id": "ekk_Latn_213691"}
{"text": "Adamawa osariik\n\nAdamawa osariik on 1. järgu haldusüksus (osariik) Nigeeria idaosas. Piirneb idas Kameruniga.\n\nJaguneb 21 omavalitsusalaks.\n", "id": "ekk_Latn_213692"}
{"text": "Songtsen Gampo\n\nSongtsen Gampo (Srong-btsan Sgam-po) (604–649) oli Tiibeti Yarlungide kuningliku dünastia 33. kuningas.\n\nLhato Tori järglane Songtsen Gampo (Srontsan Gampo) on tuntud ka kui esmane Tiibeti budismi asutaja ja hiljem tunnistati (Tsenresigi) ehk \"Kaastunde Isanda\" Avalokitešvara kehastuseks, kellest hiljem sai Tiibeti kaitsejumal.\n\nSongtsen Gampo tuli troonile 7. sajandi teisel aastakümnel. Ta oli algselt böni usuline kuid tedagi huvitasid tõlkimata raamatud, mis olid toodud Tiibetisse viis põlve tagasi Lhato Tori ajal. Ta saatis õpilasi Indiasse rändama ja tagasi tulles tõlkisid nad mitmed hinduistlikud ja budistlikud pühakirjad tiibeti keelde. Songtsen Gampo oli abielus Nepali printsessiga ja Hiina Wenchengiga (640/642. a). Tol ajastul oli Nepalis ja Hiinas põhiusk budism.\n\nTiibeti ajaloos on Songtsen Gampol väljapaistev koht – ta oli vallutaja, seaduste andja ja oma alamate valgustaja. Kuna Songtsen Gampo isa suri varakult, oli ta sunnitud troonile asuma juba 13-aastaselt.\n\nTiibetis võeti tol perioodil palju üle Hiinast: õukondlikud kombed, aktiivistati ehitustegevust, elamispaigaks sai pealinnana äsja tekkinud Lhasa, ilmus õukonnariietus, siid ja brokaat, kohale jõudis tee, tint. Tiibetis oli tol ajastul väga suur armee, sõjas ja lahingutes värvisid tiibetlased näo ookrimullaga punaseks. Relvastus oli kvaliteetne, armees oli range distsipliin. Desertööridele köideti rebasesabad külge. Tiibetis olid võikad karistused: lõigati ära kehaosi. Hiina allikad räägivad arenenud matmiskommetest. Tavaliselt kuninga surres jäi kaaskond Yarlungi orgu hauda teenindama. Elavate maailmas olid nad justkui surnud. Seal oli mitu meeskonda (mitme surnud printsi puhul). Sinna toodi toitu.\n\nSaatkondade ja hiina vahendusel toodi Tiibetisse riigisüsteem. Loodi esimesed seadused, pandi paika nõunikud, kohtusüsteem. Tiibet jagati viieks territooriumiks, nendel aladel oli ka sõjaline jaotus. Loodi esmane Tiibeti kalender ja esimesed kirjandusteosed (enne seda kirjakultuur puudus). Sellest ajast on pärit mitmed Tiibeti budismi sümbolid: kloostriansambel (pillid), hobuse- või jakisaba, kindralitel koledad (hirmuäratavad) maskid, sarvilised kiivrid, Tiibeti lipp (lõvid sõjaväelipult). Sel ajal jõudis legendi järgi Tiibetisse budism. Songtsen Gampo lõi seadused, et rahvas neid järgiks.\n\nSongtsen Gampo rajas Tiibetisse esimesed budistlikud pühamud. Kõige olulisemaks peetakse tema 13 templi süsteemi. Neist kolmeteistkümnest on kõige tähtsam Lhasas asuv Dzokhangi tempel. Hiina printsessi Wen Zheng Gong Zhu saabudes algasid halvad ajad ja hutumid. Printsess tegeles maagiaga. Tiibeti platoo all lebav hiiglaslik naisdeemon, tema kolm rinda asuvad Lhasa kolme mäe all. Pea ida poole, jalad lääned, jäsemed laiali.\n\nDeemonitari ja temaga koos tegutsevaid võimsaid kurje vaime oli vaja neutraliseerida, kuna nad ei soosinud budismi ja tõid Tiibetisse loodusõnnetusi. Tigeduste rahustamiseks ja lepitamiseks ehitati templeid, millest ka see kolmeteistkümne templi süsteem. Ehitustööde üle pandi valvama Nepali printsess. Yokhangi puitosad ehitati Nepali arhitektuuri stiilis. Üritati kopeerida vastavalt kohalikule arusaamale Indias asuva Vikramašila kloostri ülikooli templi põhiplaani. Yokhangi alla peideti tige-vaimude jaoks aare. Algsest ehitusest on säilinud vaid üksikuid osi. 12 ülejäänud templit Yokhangi ümber pidid deemonitari koos tigeduste seltskonnaga kinni naelutama, Dzokhang otse südame kohalt.\n\nSongtsen Gampo ajal toimus Tiibetis kirja loomine. Kirja oli vaja eelkõige tekstide tõlkimiseks tiibeti keelde. Legendi järgi saatis Songtsen Gampo 16 ministri poega Kashmiri, et nad sealt koos loodud tähestiku ja kirjaga tagasi saabuksid. Tiibeti kirja leiutajaks oli Thonmi Sambhota (leiutas tähestiku Kashmiris), oli üks neist kolmest, kes kogu seltskonnast tagasi jõudis. Eeskujuks India devanaagari tähestik, loodi ka esimesed detailsed sõnaraamatud, kus sanskriti sõna vastas tiibeti sõnale. Sanskriti tõlkimisel kasutati kindlaid vasteid, nii et sanskriti originaali taastamine oleks uuesti lihtne. Legendi järgi hakati tõlkima ka juba esimesi budistlike tekste, Tiibetit olevat sel perioodil külastanud ka esimesed õpetlased.\n\nSongtsen Gampo suri oma võimsuse tipul. Võim läks Gari perekonnast pärit regendi kätte. Algas taas sõda Siiditee oaaside pärast.\n\nSongtsen Gampo surma järel tegi budism arengus sammu tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_213693"}
{"text": "Lihtside\n\nLihtside on teoreetilises mehaanikas side, mis takistab jõu rakenduspunkti liikumist ainult ühes suunas, jättes võimalikuks kõik teised liikumised. Lihtsidemeid on vaid kaks: niit (teoreetilises mehaanikas elastne väikese kaaluga riputusvahend) ja sile tasapind. Niit takistab liikumist piki niidi telje sihti niidi kinnituspunktist eemalduva tõmbejõu suunas. Sile tasapind takistab liikumist tasapinna sisse pinna normaali suunas ehk sile tasapind takistab survejõudu. Seega kumbki lihtside takistab liikumise alghetkel jõu rakenduspunkti liikumise, mille trajektoori mingi punkt satuks poolruumi, mille lahutav pind on risti võimaliku tekkiva toereaktsiooni sihiga.\n\nKombineerides niidi ja sileda tasapinna, saame teoreetilises mehaanikas sideme, mis kannab nimetust varras. Varras võtab vastu nii tõmbe- kui survejõudu. Varras on tinglikult liitside, mis võimaldab liikumist igal liikumise hetkel vaid risti varda teljega, seega tasapinnal mööda ringjoont ning ruumis mööda kerapinda.\n", "id": "ekk_Latn_213694"}
{"text": "1980. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXVI NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Odessas 1980. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213695"}
{"text": "Päri\n\nPäri\n\nPäri, küla Lääne-Nigula vallas Läänemaal Päri, küla Viljandi vallas Viljandimaal Päri, endine küla praeguse Rapla valla (Rapla maakond) territooriumil (liideti 1977)\n\nPäri, perekonnanimi (näiteks Viktor Päri)\n", "id": "ekk_Latn_213696"}
{"text": "Jüri\n\nJüri on alevik Eestis Harju maakonnas, Rae valla keskus. Asub Tallinnast kagus, Tallinna–Tartu maantee ääres.\n\nAlevikus asub Jüri Gümnaasium, Jüri kirik, kalmistu, raamatukogu, kultuurikeskus, hooldekodu ja postkontor. Aleviku lääneservas asus Lehmja mõis (Rosenhagen).\n\nJüris asub Lehmja tammik.\n", "id": "ekk_Latn_213697"}
{"text": "Müstika\n\nMüstika on mitmetes usundites ja filosoofias esinev taotlus saavutada kogemuslik ühendus Jumala või kõrgema/sügavama reaalsusega. Müstikaks nimetatakse ka uskumust, et selline ühendus on võimalik ja soovitav. Ehkki sellise ühenduse olemust on raske mõistusega mõista ja sõnadega kirjeldada, peavad müstikaga tegelejad (müstikud) võimalikuks selle sihipärast saavutamist vaimse enesearendamise ja meeleseisundi muutmise teel või üleloomulike jõudude abiga. Taotletud seisundi (valgustatuse, ekstaasi, pühaduse, ilmutuse vms) saavutamiseks praktiseerivad müstikud mitmeid tehnikaid ja meetodeid nagu askees, palvetamine, meditatsioon, rituaalid jt. Paljud müstikud arvavad, et Jumalat või kõrgemat reaalsust ei saa mõistusega mõista ega sõnadega kirjeldada. Seepärast kasutavad nad oma kogemuste ja uskumuste kirjeldamiseks sümbolite keelt ja tähtsustavad müstilist kogemust ennast enam kui selle kirjeldusi.\n\nFilosoofilise tähenduse kõrval on müstika religioonis samastumine jumaluse või Jumalaga (kristluses – samastumine Jeesusega).\n\nRahvakeeles nimetatakse müstikaks ka ebausku ja salaõpetusi (esoteerikat).\n", "id": "ekk_Latn_213698"}
{"text": "1983. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXIX NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Tallinnas 1983.\n", "id": "ekk_Latn_213699"}
{"text": "1984. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXX NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Arhangelskis 1984. aastal. Teist aastat järjest tuli NSV Liidu tšempioniks Aleksandr Dõbman.\n", "id": "ekk_Latn_213700"}
{"text": "Avaste soo\n\nAvaste soo (ka: Mihkli soo) kuulub ulatuslikku Lihula-Lavassaare soostikku ning selle pindala on 88 ruutkilomeetrit, millega on see üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. Mõningates soo osades leidub ka siirdesooalasid kui ka pisikesi rabastuvaid alasid. Soo asub tugevalt soostunud Lääne-Eesti madaliku lõunaosas. Halduslikult jääb Avaste soo Märjamaa ja Lääneranna valla territooriumile. Soole nime andnud Avaste küla jääb soo keskmest kirdesse.\n\nSoo osad: Allika jõest lõunas Soontagana soo, Soontagana maalinnast loodes Maalinna soo, Soontagana maalinnast idas Kärje soo (aeg-ajalt kasutatud kogu Avaste soo rööpnimena), soo põhjaosa on kitsamas mõttes Avaste soo. Kunagine soo kirdeosas olnud Karusoo kuivendati lõplikult 20. sajandi keskpaigaks ja on kasutatav põllumajandusliku maana. Soos leidub ka soosaari, millest tuntuimad on Maalinna (nüüdseks kuivenduse tõttu poolsaar) ja Kärje mägi. Maalinna soosaar on turismiobjekt, kust soos lähtub ka umbes 1 kilomeetri pikkune laudtee.\n\nSuur osa soo kesk- ja põhjaosast jääb Avaste looduskaitseala territooriumile.\n", "id": "ekk_Latn_213701"}
{"text": "Maalinna soosaar\n\nMaalinna soosaar ehk Soontagana soosaar ehk Maalja soosaar on kunagine soosaar Avaste soo edelaosas, mis kuivenduse tagajärjel muutus 1920. aastatel poolsaareks. Halduslikult kuulub Maalinna soosaar Kurese küla koosseisu. Maalinna soosaarel oli muinasaja lõpul vanade eestlaste linnus (Soontagana maalinn).\n\nSoosaarel oli aastateni 1967 ja 1968 kaks talu (Maalinna talud), kus elanud inimeste, Soontakide, esivanemaid peetakse pärimuse järgi muinasaegseteks kohalikeks ülikuteks.\n\nPeale talude tühjaks jäämist oli soosaar räämas aga korrastati 1990. aastate lõpus Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt turismiobjektiks. Soosaarele on rajatud lõkkepaigad, grillonn, paviljonid, vaatetorn, laudteed ümbritsevasse Avaste soosse ja Kuresele. Hiljem on seal korraldatud ka vabaõhuetendusi.\n", "id": "ekk_Latn_213702"}
{"text": "Jedi\n\nJedi või jedi rüütel on seisus fiktiivses usuorganisatsioonis (mungaordus) George Lucase \"Star Warsi\" filmisaagas. Jedide peamised vaenlased on Sithid.\n", "id": "ekk_Latn_213703"}
{"text": "Johannes Voldemar Veski\n\nJohann(es) Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere – 28. märts 1968 Tartu) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).\n\nTa töötas Tartu Ülikooli eesti keele lektorina aastail 1920–1938, eesti keele professorina aastail 1944–1955, ENSV TA akadeemik aastast 1946, 1914. aastast alates oli ta Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär. Koostas õigekeelsussõnaraamatu.\n\nHugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja.\n\n1914–1922 Eesti Kirjanduse Seltsi teaduslik sekretär.\n\nTartu ülikooli audoktor (Dr. phil. h. c., 1933).\n\nOskuskeele komisjonide loomine Veski osalusel (matemaatika, zooloogia, geograafia jne). 1920–1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku.\n\n1918 avaldati esimene ÕS (170 lehekülge, 20 000 sõna).\n\nJohannes Voldemar Veski oli Sihtasutise M. Varese Toetusraha juhatuse liige.\n\nJohannes Voldemar Veski on maetud Tartu Ülikooli kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_213704"}
{"text": "Jigawa osariik\n\nJigawa osariik on 1. järgu haldusüksus (osariik) Nigeeria põhjaosas. Piirneb põhjas Nigeriga.\n\nOsariik eraldati 27. augustil 1991 Kano osariigi kirdeosast.\n\n90% elanikest on hõivatud põllumajanduses.\n", "id": "ekk_Latn_213705"}
{"text": "Świnoujście\n\nŚwinoujście (saksa keeles Swinemünde) on kuurortlinn Loode-Poolas.\n\nTeise maailmasõja lõpus põgenesid meritsi linna Saksa põgenikud Ida-Preisimaalt. 1945. aasta 12. märtsil pommitas linna Ameerika Ühendriikide õhuvägi, hukkus 23 000 inimest.\n\nKuulub alates 1999. aastast Lääne-Pomorze vojevoodkonda, aastatel 1975–1998 kuulus Szczecini vojevoodkonda.\n", "id": "ekk_Latn_213706"}
{"text": "Marl\n\nMarl on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal. Asub Lippe jõest lõunas, 10 km kaugusel Recklinghausenist.\n", "id": "ekk_Latn_213707"}
{"text": "Narathiwati provints\n\nNarathiwati provints on 1. järgu haldusüksus Tais. Ta asub riigi lõunaosas, piirneb Malaisiaga.\n", "id": "ekk_Latn_213708"}
{"text": "Bang Kho Laem\n\nBang Kho Laem (tai บางคอแหลม) on Bangkoki linnaosa (khet).\n\nElanike arv on 106 500 (2004) ja pindala 10,9 km².\n\nLinnaosa on moodustatud 9. novembril 1989.\n", "id": "ekk_Latn_213709"}
{"text": "Chao Phraya\n\nChao Phraya on jõgi Tais, suurim Tais merre suubuv jõgi.\n\nChao Phraya tekib Nakhon Sawanis Pingi ja Nani jõe ühinemiskohal 25 m kõrgusel merepinnast. Ta voolab üldiselt lõunasse ja suubub Tai lahte. Suudmes asub Bangkok.\n\nJõe valgla suurus on 160 400 km². Valgla jääb täies ulatuses Tai territooriumile. Chao Phraya valgla piir on üsna pikalt Tai ja Laose piiriks ning lühikeselt Tai põhjapiiril ka Tai ja Birma piiriks.\n\nJõgi on 372 km pikk. Kui otsida kaugust suudmest kaugeima lähtejõe lähteni, siis Pingi lähteni on 1030 km ja Nani lähteni 1112 km.\n\nKuigi Chao Phraya on suurim Tais merre suubuv jõgi, pole ta siiski kaugeltki suurim Tai jõgi. Tai põhjapiiril on Tai ja Laose piirijõeks Mekong ning läänepiiril Tai ja Birma piirjõeks Salween. Kuid need kaks ei voola kordagi nõnda, et nende mõlemad kaldad oleksid Tais.\n\nSuuruselt teine Tais suubuv jõgi on Mun, mis suubub ida-Tais Mekongi. Selle keskmine vooluhulk suudmes on 725 m³/s ja valgla on 119 180 km³.\n\nChao Phraya äärset kliimat kujundavad märjad mussoonid. Aasta keskmine sademete hulk on üle 1400 mm ning temperatuurid Bangkokis jäävad tavaliselt vahemikku 24–33 °C.\n\nMinevikus kasvasid kõikjal jõe kallastel troopilised ja lähistroopilised vihmametsad. Tänapäevaks on need peaaegu kõikjal hävitatud ning hulk neis elanud looma- ja taimeliike on välja surnud.\n\nChao Phraya voolab läbi või lähedalt mööda järgmistest Tai provintsikeskustest: Nakhon Sawan, Uthai Thani, Chai Nat, Sing Bun, Ang Thong, Ayutthaya, Pathum Thani, Nonthabun, Bangkok ja Samut Prakan. Need on ka suurimad jõe lähedal olevad asulad ja kolmes viimases neist on üle 100 tuhande elaniku.\n\nJõe keskmine vooluhulk on lähtes 737 m³/s, millest 472 m³/s kuulub Nanile ja 265 m³/s Pingile. Vooluhulk suudmes on keskmiselt 718 m³/s. Suurim mõõdetud vooluhulk on Pingi suudmes 2302 m³/s, Nani suudmes 1522 m³/s ja Chao Phraya suudmes 5960 m³/s.\n\nChai Natis jaguneb jõgi kahte harru. Ida pool voolab põhiline haru, selle kõrval läänes väiksem Tha Chini nimeline väiksem haru. mis suubub Tai lahte 35 km Bangkokist läänes. Suudmes moodustub ulatuslik, mõlemale jõele ühine delta, kus looduslikele jõeharudele lisaks on hulk inimtekkelisi kanaleid, mis on mõeldud nii riisipõldude niisutamiseks kui paadisõiduks.\n\nChao Phraya suurimad lisajõed on Pa Sak (vasakult) ja Sakae Krang (paremalt).\n\nPaljudel vanadel eurooplaste koostatud kaartidel antakse jõe nimeks Menam või Mae Nam. See tuleb taikeelsetest cõnadest me või Mae ('ema') ja nam ('vesi'). Seevastu chao phraya on Tai feodaalne tiitel, mida võiks tõlkida umbkaudu 'suurhertsogiks'. Jõe kohta ei kasutata seda terminit enne 19. sajandit. Eeldatavalt oligi jõe esialgne nimi Menam.\n\nJõe vett kasutatakse ulatuslikult taimekasvatuses niisutamiseks. Lisaks on jõgi läbi aegade olnud tähtis transpordisoon.\n\nJõe ületamiseks on hulgaliselt sildu, kuid tähtis koht on ka praamidel.\n", "id": "ekk_Latn_213710"}
{"text": "Surva\n\nSurva on küla Viljandimaal Viljandi vallas. Küla asub Viljandist 16 km ida poole Tänassilma jõe põhjapoolsel kaldal.\n\nSurva külas on endise riigitegelase Jaan Tõnissoni sünnikoht, Tusti koolimaja ja looduskaitse all olevad Mursi pärnad.\n\nKüla lõuna- ja kagupiiril voolab Tänassilma jõgi. Küla läänepiiril voolab ja suubub Tänassilma jõkke Tusti oja. Küla kirdepiiril voolab ja suubub Tänassilma jõkke Kõveroja.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Viiratsi valda.\n", "id": "ekk_Latn_213711"}
{"text": "Ruudiküla\n\nRuudiküla on küla Viljandimaal Viljandi vallas. Küla asub Viljandist 8 km kagu pool ja piirneb läänes Ärma jõega.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Viiratsi valda.\n", "id": "ekk_Latn_213712"}
{"text": "Vasara\n\nVasara on küla Viljandimaal Viljandi vallas. Küla asub Viljandist 13 km kaugusel Ärma jõe kaldal.\n\nKuni 2013. aastani kuulus küla Viiratsi valda.\n\nKülas on Paju talu kalmistu.\n\nKüla idapiiril saab alguse Mähma oja.\n", "id": "ekk_Latn_213713"}
{"text": "Bone Thugs-N-Harmony\n\nBone Thugs-N-Harmony on 1991. aastal loodud Ameerika Ühendriikide hiphop- ja räppansambel, mis on pärit Clevelandist Ohio osariigis.\n\nAlgselt olid selle liikmed räpparid Layzie Bone, Flesh-n-Bone, Bizzy Bone, Krayzie Bone ja Wish Bone.\n\nBone Thugs-N-Harmony on tuntud oma kiire räppimise ja harmoniseeruvate vokaalide poolest. Ansambli albumeid on müüdud üle 40 miljoni. 1997. aastal võitis ansambel Grammy laulu \"Tha Crossroads\" esituse eest.\n", "id": "ekk_Latn_213714"}
{"text": "Vida Guerra\n\nVida Guerra (sündinud 19. märtsil 1974 Havannas) on Kuuba päritolu USA fotomodell, kes on tuntud oma vormikate tuharate poolest. Teda on pildistatud peamiselt ööpesus ja bikiinides.\n\nTa on 160 cm pikk. Tema mõõtmed on 34C–25–37. Räägib vabalt hispaania ja inglise keelt.\n\nTa töötas laenuametnikuna, enne kui sai tuntuks USA ajakirjas FHM detsembris 2002 avaldatud fotodega, millel ta poseeris aluspesus. Järgmise kuu kirjadest FHMile oli pretsedentitult suur hulk, 70% seotud Guerraga. Hiljem on tema fotosid avaldanud paljud ajakirjad.\n\nFHM nimetas ta 2004. aasta modelliks ning maailma aasta kõige seksikamate naiste valimisel 2005. aastal 26. ja 2006. aastal 21. kohale. Kahel korral on ta saanud ajakirja kõige ilusama tagumiku auhinna.\n\nVäidetavalt häkiti 2005. aasta aprillis Guerra mobiiltelefon lahti ja selles olevad pildid, mida oli tosinate viisi, lekitati Internetti. Nende hulgas oli ka alastipilte. Guerra väitis, et alastipildid ei olnud temast, vaid kellestki teisest naisest, kellele oli tema pea otsa keevitatud . Kuid tema agentuur teatas, et alastipiltidel on Guerra ise ja et ta lekitas need avalikkusele vabatahtlikult, et saada veelgi kuulsamaks . Seepeale vahetas Guerra oma agentuuri.\n\nAjakirja Playboy 2006. aasta juulinumbri jaoks poseeris ta ka alasti. Osalt võttis ta Playboy pakkumise vastu selleks, et ilmarahvale näidata, kuidas ta tegelikult riieteta välja näeb .\n\nGuerra on püüdnud ka lauljana läbi lüüa, saavutamata küll edu. Laulmises nimetas ta enda eeskujuks Beyonce'i ja Jennifer Lopezet . Tema debüütalbumi avalugu \"You got me\" lekitati Internetti 2. novembril 2006.\n", "id": "ekk_Latn_213715"}
{"text": "Carles Puyol\n\nCarles Puyol i Saforcada (sündinud 13. aprillil 1978 La Pobla de Seguris) on Hispaania endine jalgpallur, kaitsja.\n\nTa kuulus kogu karjääri jooksul Barcelona meeskonda, kus mängis 15 aasta jooksul 593 mängu, lõi 18 väravat ja võitis 21 karikat.\n\nAastatel 2000–2013 mängis Puyol rahvuskoondises 100 mängu ja lõi kolm väravat. Hispaaniat esindades võitis ta 2008. aasta Euroopa meistrivõistlused ja 2010. aasta maailmameistrivõistlused, kus ta lõi poolfinaalis Saksamaa vastu peaga võiduvärava.\n", "id": "ekk_Latn_213716"}
{"text": "Fabio Cannavaro\n\nFabio Cannavaro (sündinud 13. septembril 1973 Napolis) on endine Itaalia jalgpallur (keskkaitsja) ja praegune Guangzhou Evergrande peatreener. Suurema osa karjäärist on ta veetnud Itaalias.\n\nTa alustas elukutselise karjääri Napolis enne seitset aastat, mis ta veetis Parmas, kellega ta võitis kahel korral Coppa Italia, 1999 Supercoppa Italiana ja 1999 UEFA Euroopa Liiga. Pärast Inter Milanos ja Torino Juventuses mängitud aega osteti ta (koos treener Fabio Capelloga) 2006. aastal Real Madridi, kus ta võitis aastatel 2007–2008 Primera Divisióni (tuntud ka kui La Liga või La Liga Santander). Pärast Torino Juventusesse üheks hooajaks 2009-10 tagasitulekut suundus ta Al-Ahlisse Dubais, kus ta ka lõpetas 2011. aastal pärast vigastusterohket hooaega oma karjääri.\n\nCannavarot saatis ka edu Itaalia jalgpallikoondisega. Ta kuulus Itaalia U21 meeskonda, mis võitis kaks korda järjest 1994 ja 1996 UEFA Euroopa U21-meistrivõistlused. Pärast enda esimest mängu 1997. aastal Itaalia koondises aitas ta koondise 2000. aastal UEFA Euro finaali, ning Cannavaro märgiti võistluse parimate mängijate hulka, temast sai Itaalia koondise kapten 2002. aastal pärast Paolo Maldini karjääri lõpetamist. Cannavaro viis Itaalia jalgpallikoondise Saksamaal toimunud 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel võidule ning tema kaitsmisoskusi tunnustasid Itaalia fännid hüüdnimega \"Il Muro di Berlino\" ('Berliini müür'), kuna ta suutis viiel korral Itaaliale kindlustada mängud, mille jooksul Itaaliale ühtegi väravat ei löödud, Itaaliale löödi turniiri jooksul ainult kaks väravat. Ta sai auhinnaks hõbepalli (Silver Ball), mis antakse jalgpalli maailmameistrivõistlustel paremuselt teisele mängijale. 2009. aastal sai Cannavarost Itaalia koondises enim mänge mänginud mängija. Ta lõpetas koondisekarjääri 2010. aasta 25. juunil – pärast seda, kui Itaalia koondis ei pääsenud 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele. Itaalia rahvuskoondises mängis ta 136 mängu ja lõi 2 väravat ja osales neljal jalgpalli maailmameistrivõistlusel, kahel UEFA Eurol, 1996. aasta suveolümpiamängudel 2009. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiril. 2020. aasta juuli seisuga on ta mängitud mängude arvu poolest Itaalia koondise teine mängija Gianluigi Buffoni järel.\n\n2006. aastal nimetas FIFA ta maailma aasta parimaks mängijaks, mis tegi temast esimese kaitsja, kes selle auhinna on võitnud. Ta võitis samal aastal Ballon d'Ori, ta oli sellel aastakümnendil esimene kaitsja, kes on selle auhinna saanud, ning kolmas läbi aegade, peale Franz Beckenbaueri ja Matthias Sammeri. 2006. aastal ja 2007. aastal valiti ta FIFA World XI koosseisu. 2007. aastal valis Laureus ta kuuest mehest koosnevasse nimekirja \"Laureusi aasta sportlane\". Ta noorem vend Paolo oli samuti elukutseline jalgpallur ning praegu on ta üks Guangzhou Evergrande treeneritest oma venna Fabio juhendamisel.\n\nPärast sportlaskarjääri lõpetamist sai Fabiost üks Al-Ahli Dubai treeneritest. Aastatel 2011–2013 oli ta peamiselt ülemaailmne suursaadik ja tehniline direktor ja aastatel 2013–2014 oli ta klubi abitreener. 2014. aasta novembris sai temast Hiina klubi Guangzhou Evergrande peatreener. 9. juunil sõlmis ta peatreenerina lepingu Hiina tugevuselt teise liiga klubi Tianjin Quanjian FCga, klubi võitis kohe liiga. Ta taasühines Guangzhou Evergrandega 2017. aastal. 2019. aastal oli ta ka Hiina jalgpallikoondise peatreener.\n", "id": "ekk_Latn_213717"}
{"text": "Timo Simonlatser\n\nTimo Simonlatser (sündinud 17. mail 1986) on Eesti murdmaasuusataja, sprinter.\n\nTimo kuulub Tamsalu AO Suusaklubisse. On kuulunud ka Eesti noorte murdmaakoondise MERKO tiimi (MERKO TEAM).\n\nTimo Simonlatseri treeneriks on Björn Kristiansen. Endine treener Arvo Orupõld.\n", "id": "ekk_Latn_213718"}
{"text": "Pistesääsklased\n\nPistesääsklased (Culicidae) on sugukond sääselisi. Pistesääsklaste sugukonda kuulub umbes 3500 liiki, mis jagunevad 112 perekonda.\n\nEestis arvatakse elavat 32 pistesääsklaste liiki viiest perekonnast. Nende seas on metsasääsed (Aedes), hallasääsed (Anopheles), soomussääsed (Coquillettidia), laulusääsed (Culex) ja linnusääsed (Culiseta).\n", "id": "ekk_Latn_213719"}
{"text": "Abrasioon (geoloogia)\n\nAbrasioon kivimite pinna mehaaniline kulutamine, mille põhjustavad tuule, lainete, vooluvee, liustiku, gravitatsiooni vms poolt kantud setteosakesed. Abrasiooni on defineeritud ka kui \"mehaaniline kulutamine vee, jää või tuule kantud korese hõõrduval toimel\".\n\nAbrasiooni käigus kantakse minema lahtised ja pudedad osakesed. Abrasiooni intensiivsus sõltub terade liikumiskiirusest, massist, kontsentratsioonist ning kõvadusest.\n\nIntensiivne abrasioon toimub mererannas, kus vahelduvad tõus ja mõõn, ning eriti tõusu ajal. Pinnale mõjuvad sel ajal lainete löögid, hõõrdumine kivide ja liivaterade vastu ning lahustumine. Vee all on abrasioon vähem intensiivne. Abrasiooni mõju on täheldatav meredes ja järvedes kuni mitmekümne, aga ookeanis kuni saja meetri sügavusel.\n\nAbrasiooni tõttu on näiteks kivid mererannas ümardunud.\n\nAbrasiooniks nimetatakse ka abrasiooni tulemust.\n", "id": "ekk_Latn_213720"}
{"text": "Mona Lisa\n\n\"Mona Lisa\" ehk \"La Gioconda\" on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503–1519. Praegu asub see Pariisis Louvre'is. Väidetavalt on see maailma kõige kuulsam maal.\n\nTeos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77 × 53 cm.\n", "id": "ekk_Latn_213721"}
{"text": "Port Sudan\n\nPort Sudan on linn Sudaanis, Al-Baḩr al-Aḩmari provintsi pealinn. Asub Punase mere kaldal.\n\nLinn asutati 1905. aastal briti koloniaalvõimu poolt. 1959. aastal leiti linna lähedalt naftat. Linnas asub naftatöötluskombinaat, mis toodab 20 000 barrelit naftatooteid ööpäevas.\n\nPort Sudanis asub Sudaani suurim meresadam.\n\nLinna lähedal asub rahvusvaheline lennujaam.\n", "id": "ekk_Latn_213722"}
{"text": "Umm Durmān\n\nUmm Durmān on linn Sudaanis, riigi suurim linn. Asub Niiluse ääres, Hartumi vastaskaldal.\n\nLinn asutati 1884. aastal, kui Muḩammad Aḩmad (Al-Mahdī) tegi seal asunud külla oma sõjaväe baasi. Tema järglane 'Abdullāhi ibn Muḩammad tegi Umm Durmānist oma pealinna.\n", "id": "ekk_Latn_213723"}
{"text": "Kumbumi klooster\n\nKumbum Jampa-ling (sKu-'bum Byams-pa gling) on Tiibeti budismi gelukpa koolkonna klooster.\n\nAastal 1339 ehitas Tsongkhapa ema koos kohalike budausulistega väikese templi ümber sandlipuu ja püstitasid stuupa. Stuupa seisab seal tänapäevani.Tsongkhapa ema, kes tahtis oma pojaga nii väga kohtuda, laskis tema kodukohta, Tsongkhapa isiklikul soovitusel, ehitada suburgani Seda Tsongkhapa ema ehitatud templit loetakse Kumbumi kloostri esimeseks templiks. 1481. aastal ehitasid kohalikud aadlikud koos lihtrahvaga stuupa kõrvale suurema templi, et teha annetusi püha puu jaoks, mis sellest ajast hakkas muutuma massiliseks kultuse objektiks rahva hulgas.\n\n1560. aastal ehitas tantrist Rinchen-tsondru-gyeltsen (Rin-chen brtson-'grus rgyal-mtshan) sinna väikese klooster-erakla Gonpalungi (dGon-pa lung), et seal mediteerida. Algul oli 7 munka, kuid siis lisandus veel, kokku oli erakla kollektiiv juba 15 erakut.\n\nHooned on eraldatud tänavatega, kus teatud kellaaegadel toimus väga vilgas liiklus Tsongkhapa ema, kes tahtis oma pojaga kohtuda, laskis tema kodukohta, poja soovitusel, ehitada suburgani. Hiljem ehitas sinna üks erak oma onni ning aastaid hiljem ehitati ka tempel. Kloostri rajas 1583. aastal aga III dalai-laama. Kumbumi kloostris oli neli datsangi: üks usuteaduslik, üks arstiteaduslik ja kaks tantristliku.\n\nKhampo oli Kumbumis esimese suurusjärgu isik. Tema käsutas munkade elu ja jagas teaduslike kraade. Ilmalike asju juhtis tsoktse-gekö ehk \"vooruse valitseja.\" Harilikult oli tema ka see, kes Khapo ees suitsuküünlaid kandis, kui viimane oma saatjaskonnaga tänavale ilmus. Ilmalike asjade juhtimine Kumbumis kujutas endast distsipliini järele vaatamist ja muidugi kõikide tüliküsimuste lahendamist, mis kloostri ja ilmalike võimude vahel tekkisid. Kuna tema võim oli väga suur, määrati laama sellele kohale vaid aastaks. Administratiiv võim oli aga kolme ametniku käes. Kõrgeim aste oli väga au sees, kuid võimu sellega ei kaasnenud. Kõike korraldas nn. teine ametnik - Tema valitses kogu kloostri varanduse üle, temale allusid ka talupojad, kes kloostrimaad harisid. Kuna see oli nii tähtis ametikoht, määrasid selle kindlaks Hiina võimud ise. Kumbum paikneb Mongoolia ja Tiibeti karavaniteede ristumiskohal ja see on ühteaegu kohalik kaubanduskeskus. Siitkaudu veeti Tiibetisse hiina ikoone ja jumalakujusid. Tänu kloostri sellisele asukohale on teda külastanud III, IV, V ja VII dalai-laama,\n", "id": "ekk_Latn_213724"}
{"text": "Vesa-Matti Loiri\n\nVesa-Matti \"Vesku\" Loiri (4. jaanuar 1945 Helsingi – 10. august 2022 Helsingi) oli soome näitleja, laulja ja humorist.\n\nTa esines 61 filmis ning hulgas telesarjades ja -saadetes. Tema tuntuim filmiroll on Uuno Turhapuro, keda ta on kehastanud 20 filmis. Enamikus oma filmidest töötas ta koos Spede Pasasega, kes oli Turhapuro-filmide stsenarist ja režissöör. Pasasega koos tegi ta aastaid ka \"Spede Show'd\", kus tuntumad rollid olid Nasse-setä, Jean-Pierre Kusela ja Tyyne.\n\nMuusikuna on Loiri välja andnud hulgaliselt plaate. Ta oskas hästi flööti mängida ja esindas Soomet 1980. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. Tema laul \"Huilumies\" rääkis mehest, kes ei oska oma tundeid sõnadesse panna, küll aga mõistab neid flöödil väljendada. Ta sai 6 punktiga viimase, 19. koha.\n\n1988–1991 oli tal televisioonis autorisaade \"Vesku show\".\n\n1992. aasta filmi \"Aladdin\" dubleerimisel mängis Loiri lambis elavat vaimu, esitades ka selle muusikalised numbrid.\n\nLoiri oli 1994–1999 Soome Piljardiliidu esimees.\n\nLoiri suri vähki 10. augustil 2022.\n", "id": "ekk_Latn_213725"}
{"text": "Titan\n\nTitan (ka Saturn VI) on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Jupiteri kaaslase Ganymedese järel. Päikesesüsteemi planeetide kaaslastest on Titan ainuke, millel teatakse olevat tihe atmosfäär.\n\nLisaks on Titan peale Maa teadaolevalt ainus taevakeha Päikesesüsteemis, mille pinnal on vedelas olekus ainet järvede ja meredena. Sealsed vedelad süsivesinikest koosnevad järved ületavad mahult enam kui sajad korrad maapealsed nafta ja maagaasi varud.\n", "id": "ekk_Latn_213726"}
{"text": "Pegmatiit\n\nPegmatiidid on väga jämedateralised tardkivimid.\n\nPegmatiidid on pegmatoidse struktuuriga tardkivimid, mis tähendab seda, et kivimi koostisse kuuluvate mineraalide läbimõõt ületab vähemalt 20 mm (alternatiivse käsitluse järgi isegi 50 mm). Enamasti on pegmatiidid granitoidse koostisega.\n\nPegmatiite leidub peamiselt suurte batoliitide servaalal, kuhu migreerus veest ning teistest lenduvatest ühenditest rikastunud magma. Pegmatiitide puhul on tegemist magmakambri kõige hilisema kristallisatsiooniproduktiga, mistõttu on nad rikastunud elementidest, mis tavaliste kivimit moodustavate mineraalide kristallstruktuuri hästi ei sobi. Sellised elemendid on liitium, boor, berüllium, fluor, nioobium, tantaal, uraan, lantanoidid jne. Seetõttu sisaldavad pegmatiidid tihti haruldasi mineraale, näiteks spodumeen, berüll, turmaliin jne. Pegmatiidid on mitmete vääriskivide ning haruldaste metallide peamine allikas, mistõttu leiavad pegmatiidid sageli kasutust maavarana.\n\nTerminit \"pegmatiit\" kasutas kirigraniidi sünonüümina esimesena René Just Haüy aastal 1822. Tänapäevase tähenduse andis talle Wilhelm Haidinger aastal 1845.\n", "id": "ekk_Latn_213727"}
{"text": "South Park\n\n\"South Park\" on joonissari, mille peategelasteks on neli poissi, kes elavad Ameerika Ühendriikides Colorados, väikses linnas South Parkis. Peategelased Stan, Cartman, Kyle ja Kenny on ropu suuga üheksa-aastased poisid, kes käivad neljandas klassis. Sarja loojad on Trey Parker ja Matt Stone. Sarja on näidatud kanalil Comedy Central alates 1997. aastast. Joonissari on saanud kultusliku kuulsuse peamiselt maailmas aktuaalsete teemade parodeerimise ja popkultuuri käsitlemise pärast.\n\nAlates sarja esimest osast 13. augustil 1997 on 21 hooaja jooksul loodud 307 osa. Viimastel aastatel on iga hooaeg välja ilmunud sügisel.\n", "id": "ekk_Latn_213728"}
{"text": "Ahven\n\nAhven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.\n\nAhven on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee poolsaar, Itaalia, Island, Šotimaa ja Norra), Taga-Kaukaasias ning Põhja-Aasias. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas ja Kolõma jõest ida pool. Ta elab paljusugustes mage-, riim- ja tumedaveelistes ning happelistes veekogudes. Ahven võib vähendada metaani eritumist järve toitumisahela muutuste kaudu. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult.\n\nBalhašis ei ela harilik ahven, vaid selle sugulasliik balhaši ahven. Põhja-Ameerikas Suure järvistu vesikonnas elab teine sugulasliik kollane ahven, keda on käsitletud ka hariliku ahvena alamliigina.\n\nAhven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume.\n\nAhven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven, kes elab kalda ääres, ja suur süvaveeahven. Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust moodustavad zooplankton ja putukavastsed. Süvaveeahven kasvab kiiremini ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu tundub küürakana.\n\nAhven on tavaliselt kuni 2 kg raskune (üksikud isendid on üle 4 kg raskused) ja kuni 50 cm pikkune. Ta võib elada kuni 20–25-aastaseks. Eestis ahvena alammõõduks loetakse 19 cm kogupikkusest või 16 cm sabauimeni, siseveekogudes alammõõt puudub.. Ahvenat kasvatatakse Euroopas hõrgu maitse pärast.\n\nEmasahven koeb olenevalt suurusest 12–200 tuhat marjatera. Kudemiskoha suhtes pole ahven valiv, kudeda kõlbab enam-vähem ükskõik millisele objektile. Kudu kujutab endast sültjat õõnsat võrkseinaga toru, mis meenutab pitslinti. Väikestel isenditel on see lint 12–40 cm pikkune, suurtel isenditel üle meetri. Pikemad lindid koetakse enamasti sügavamale. Marjaterad paiknevad mõnekaupa ümber \"võrgusilmade\". Nad on umbes 3,5 mm läbimõõduga ja rebus on suur õlitilk. Sültja massi eesmärk on nähtavasti kaitsta mune hallitusseente ja mõne vaenlase eest.\n\nRöövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt, aga harilikult juhtub see 10 cm pikkuselt.\n\nAhvena genoom sisaldab umbes miljard nukleotiidi ja üle 23 000 geeni.\n\nAhven on Soome rahvuskala ja Eesti 2022. aasta kala.\n\nKuna ahven on Eestis laialt levinud püügikala, siis on tal palju murde- ja rahvakeelseid nimetusi, näiteks ahvenas saartel ja Läänemaal, ahun ja ahnik Lõuna-Eestis ning ahve ja ahves idamurdes. Punaste uimede tõttu on kala kutsutud punakalaks või pritsimeheks, kuna tuletõrjujatel olid punased pagunid.\n", "id": "ekk_Latn_213729"}
{"text": "Kiisk\n\nKiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.\n\nKiisk elab Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias, lääne suunas kuni Prantsusmaani. Vahemere maades ja Kaukaasias ta puudub, samuti Amuuri jõgikonnas.\n\nKiisk elab jõgedes ja järvedes. Mageda vee tõttu saab ta elada ka Soome lahes. Põhjapoolseid kiire vooluga jõgesid ta väldib.\n\nKiisa selg on hallikasroheline mustade tähnidega. Küljed on kollakad, kõht valkjas. Selja- ja sabauimel on mustad täpid. Kiisa värvus sõltub elukohast: liivase põhjaga kohtades on ta heledam kui mudase põhjaga kohtades.\n\nKiisa silmad on suured ja pungis. Need on määrdunudlillaka ja mõnikord isegi sinaka vikerkestaga.\n\nKiisal, nagu teistelgi sama perekonna liikidel, on seljauime kõva- ja pehmekiirtega osad liitunud. Peas asuvad suured küljejoonekanalite õõnsused. Hambad lõugadel on harjasetaolised.\n\nKiisk võib kasvada 300 g raskuseks ja 25 cm pikkuseks. Kuid nii suured isendid on harukordsed. Tavaline pikkus on 10–15 cm ja kaal 20–60 g. Suuri isendeid esineb Siberi jõgedes ja Uurali järvedes.\n\nKiisk sööb palju. Ühekorraga võib ta 1 kg kehakaalu kohta 14,4 g toitu, seega 6 korda rohkem kui latikas. Kiisk on ablas ja toitub aasta ringi. Samas elavate töönduskaladele, eriti latikale mõjub kiisk kahjulikult. Lisaks sööb kiisk innukalt teiste liikide marja.\n\nLevila lõunaosas hakkab kiisk kudema juba aprillis, aga Moskva oblastis mai teisest poolest juuli esimese pooleni. Marjatera läbimõõt on umbes 1 mm ja selles on suur õlitilk. Emane koeb mitu portsjonit marja. 8–10 cm pikkused kiisad koevad 4–6 tuhat marjatera, aga 15–18 cm pikkused kuni 100 tuhat.\n\nKoorumise järel sööb kiisapoeg zooplanktonit, aga läheb kiiresti üle toitumisele bentosest. Eriti aktiivne on ta öösiti, kui ta liigub madalamatesse kohtadesse. Öösel sööb kiisk eriti palju.\n\nKiisk saab suguküpseks vara. Ta koeb juba 2-aastaselt. Varane suguküpsus ja suur viljakus tagavad tema arvukuse kiire suurenemise.\n\nMoskva-lähedastes veehoidlates on vanimad kiisad 7–8 aastat vanad, aga Soome lahes elab ta kuni 10 aastat vanaks.\n\nLooduslikes elupaikades on kiisku raske jälgida, sellepärast tehti järgmine katse. Kümmekond kiiska pandi suurde akvaariumi, mille ühes nurgas oli varjend. Akvaariumis oli teisigi kalu. Kiisad ujusid kiiresti akvaariumi nurkadesse laiali, sealhulgas peitsid paar tükki neist end varjendisse. Viimaste vahel algas peatselt võitlus varjendi valdamise pärast. Nad ajasid üksteist sellest välja, lüües vastast ninamikuga, rapsides tema uimi ja rebides soomuseid. Peatselt ühinesid teisedki kiisad kodusõjaga ja aeg-ajalt olid nad kõik korraga varjendis. Võitlus kestis mitu päeva. Lõpuks suutis üks kiiskadest kõik ülejäänud välja ajada. Teised hoidusid akvaariumi nurkadesse ja surid varsti. Ainus alles jäänud kiisk ei käinud varjendist peaaegu üldse väljas, üksnes toitumiseks tegi ta hetkelisi sööste väljapoole. Kuid teiste kalade vastu ei ilmutanud kiisk vaenulikkust. Akvaariumis elanud ahven ronis tema juurde varjendisse ja nad veetsid terveid ööpäevi rahulikult külg külje kõrval. Teistele akvaariumis olnud kaladele (mudamaimule, lepamaimule ja nurule) ei pööranud ta tähelepanu. Aga siis, kui saabus kevad, hakkas kiisk teistegi liikide vastu agressiivseks muutuma. Kui anti toitu, sööstis ta, uimed laiali, varjendist välja, tõrjus kõrvale kõik teised kalad ja hoidis neid eemale, kuni endal kõht täis. Võib-olla ajab kiisk ka looduses teisi kalu toitumiskohtadest minema. Kalapüügi praktikast on teada, et kiisarikastes vetes ei ole peale ahvena teisi kalaliike.\n\nKuigi kiisa liha on maitsev, ei kasutata teda oma väiksuse ja paljude teravate luude tõttu eriti toiduks.\n\nKiisk ei ole töönduskala. Sellepärast on tema arvukuse suurenemine veekogudes ebasoovitatav. Kiisa arvukuse piiramiseks tuleb veekogusse lasta temast toituvaid röövkalu, eeskätt koha. Koelmutel tuleb kiisku intensiivselt püüda.\n", "id": "ekk_Latn_213730"}
{"text": "Arabella, mereröövli tütar (film)\n\n\"Arabella, mereröövli tütar\" on Eesti film aastast 1982.\n\nOma teise pika mängufilmi (pärast \"Ideaalmaastikku\") käsikirja kirjutas Peeter Simm Aino Perviku jutustuse \"Arabella, mereröövli tütar\" põhjal. Muidugi on selles ka romantikat, kuid ennekõike on tegu mitmekihilise, isegi traagilise linateosega hea ja kurja heitlusest.\n\nSealjuures pole headus ja kurjus teineteisest müüriga eraldatud, nagu see enamasti lastefilmides on olnud. Nimitegelase enda lihane isa on julmade ja kurjade mereröövlite pealik. Kapten Taaniel Tina on kaval, salakaval ja julm inimene. Ka oma tütart püüab ta kasvatada endasarnaseks – julmaks ja kurjaks. Nagu tõeline mereröövel, oskab Arabella relva käsitseda ja kakelda ning kõik mereröövlite laeval kardavad teda.\n\nKuid ükskord sattub laevale heasüdamlik rännumees Aadu. Just Aadu toob muutuse Arabella ellu ja õpetab tüdrukut vahet tegema hea ja kurja vahel. Ka mõistma, et elus pole võimsamat asja kui headus.\n\nPeeter Simmi filmis on traditsioonilise lastefilmi kohta tavatult palju rafineeritust ja julmust. Kuid eks ole seda ka Astrid Lindgreni \"Röövlitütar Ronjas\" ja isegi Hans Christian Anderseni \"Lumekuninganna\" röövlitüdrukus. Lavastaja usaldab vaatajat ja usub, et ka laps tahab õppida vahet tegema hea ja halva vahel, mis elus pole hoopiski nii lihtne.\n\nSamas on Simmi film mitmekihiline, sisaldades filosoofilist allteksti ja mõtteainet ka täiskasvanuile. Meie igapäevaelu vastuolude taustal on selles muinasloos hulgaliselt pidepunkte tänapäevaga.\n", "id": "ekk_Latn_213731"}
{"text": "Kukunor\n\nKukunor (tiibeti Co Ngoinbo või Mtsho-sngon-po, hiina 青海湖 Qinghai Hu 'sinine järv') on järv Hiinas (Tiibetis) Qinghai provintsis. Asub Tiibeti kiltmaa idaservas 3205 m kõrgusel merepinnast. Järve pindala on 5694 km².\n\n1960. aastatel suubus järve 108 jõge. 2004. aastal oli 85% nende jõgede suuetest kuivanud, sealhulgas ka suurima lisajõe Buhi suue. Alates 1959. aastast on järve veetase alanenud.\n\nJärve nimi tuleb mongoli keelest ja tähendab sinist järve.\n", "id": "ekk_Latn_213732"}
{"text": "Limpopo\n\nLimpopo on jõgi Aafrikas. Pikkus umbes 1600 km, valgala 413 000 km², vooluhulk suudmes 170 m³/s. Suubub Mosambiigis India ookeani.\n\nJõgi on 640 km ulatuses Lõuna-Aafrika Vabariigi põhjapiiriks Botswana ja Zimbabwega.\n", "id": "ekk_Latn_213733"}
{"text": "South Park: suurem, pikem ja lõikamata\n\n\"South Park: suurem, pikem ja lõikamata\" on 1999. aasta USA täispikk täiskasvanute animafilm, mis põhineb animeeritud telesarjal \"South Park\". Filmi lavastas sarja looja Trey Parker stsenaariumist, mis kirjutati koos sarja kaaslooja Matt Stone'i ja Pam Bradyga; ja peaosades Parker, Stone, Mary Kay Bergman ja Isaac Hayes, kes kõik kordavad oma rolle sarjast, kõrvalosades George Clooney, Eric Idle ja Mike Judge. Süžee järgib Stani, Kyle'i, Cartmani ja Kennyt, kui nad hiilivad alaealistele keelatud filmi seanssile, mille peaosades on Kanada komöödiaduo Terrance ja Phillip, misjärel nad hakkavad ropendama. Vanemad vihastuvad sügavalt ja liites alustavad organisatsiooni terve Kanada riigi vastu,mille järel kuulutab USA Kanadale sõja. Pärast seda võtavad Stan, Kyle ja Cartman enda midagi ette, et päästa Terrance ja Phillip hukkamisest, samas kui Kenny püüab takistada Saatana ja Saddam Husseini plaane pärast sõda maailm vallutada.\n", "id": "ekk_Latn_213734"}
{"text": "Gyantse kumbum\n\nGyantse kumbum (tiibeti keeles Rgyang-rtse) on tempel-stuupa (kumbum) Tiibetis Gyantses.\n\nGyantse asub Lhasast 254 km kaugusel, merepinnast 3977 meetri kõrgusel nn Sõpruse Trassi ehk maantee ääres, mis ühendab omavahel Nepali pealinna Kathmandud ja Tiibeti pealinna Lhasat.\n\nSeda Tiibeti suurimat tempelstuupat (ka Bodhi-stuupa) võib pidada tähelepanuväärseks arhitektuuri tõttu.\n\nStuupa asub Gyantse Dzongi mäe jalamil ja rajati 1268. aastal kohalike valitsejate poolt. Dzong tähendab kindlust.\n\nGyantse kumbumi ehitust alustati 1412. aastal ja see valmis 10 aastat hiljem.\n\nTempel-stuupa (täpsem oleks öelda tempel-stuupa-mandala) esimese korruse pindala on 2200 ruutmeetrit. Stuupa viis alumist korrust on jagatud paljudeks ruumideks, mis on täidetud 3000 skulptuuriga, seintele on maalitud 10 000 budistliku süžeega pilti. Öeldakse, et see sisaldab 100 000 püha kujutist, sellest ka nimetus kumbum. Templi seintele on maalitud budad, bodhisattvad, vadžrad, dharmakuningad, Songtsen Gampo, Trisong Detsen, arhatid, mungad jne. Stuupa sisemuses on 73 templit ja 27 529 jumaluse kujutist.\n\nEhitist nimetatakse ka stuupade müriaadiks, sest selles on 108 püha väravat ehk ust. Suures 20 m läbimõõduga silindrikujulises osas on kaks korrust, igal neist asub 4 suurt templit. Kõige kohal on 13 kooniliselt ahenevat rõngast, mis sümboliseerivad Brahma 13 taevast. See on iseloomulik element kõigi stuupade puhul.\n\nGyantse kumbumi tempel-stuupa on arhitektuuriline mandala. Olles ehitatud vertikaalteljele stuupa sümboolikat järgides, on selle funktsioon kehastada budistlikku maailmamudelit.\n\nTempel-stuupa kuulub Palkhor-chöde (Dpal-hkhor chos-sde) kloostrikompleksi juurde. Klooster asutati 1427. aastal esimese pantšen-laama poolt. Palkhor-chödes on asunud kolme koolkonna – sakja, geluk, kagyu – mungad.\n\nGyantse asub Nyang-chu orus, mis viib välja suuruselt teise Tiibeti linna Shigatseni, kus asub gelukpa tähtsamate kloostrite hulka kuuluv Tashilhunpo klooster.\n\n1903. aastal saabus Briti impeeriumi kolonel Francis Younghusband Gyantsesse Tiibetit okupeerima. Temaga oli kaasas väidetavalt 4000 koormajakki, 10 000 teenrit kahuritega ja 1000 sõdurit. Lahingus Gyantse pärast purustas ta poole Tiibeti armeest, kes püüdis inglaste hästirelvastatud okupatsiooniüksuse vastu sõdida amulettide ja pühapiltide abil, kuna puudusid kaasaegsed relvad ja varustus. Neist lahinguist on siiani säilinud kuulijäljed templi seintel.\n\nFrancis Younghusband vallutas kiirelt Gyantse Dzongi ja liikus edasi Lhasa peale. XIII dalai-laama põgenes kohe Mongooliasse, kui Younghusband seadis oma kahurid ja sõdurid Potala palee ette rivisse. Mõned Francis Younghusbandi Lhasa sõjalise ekspeditsiooni liikmed kirjutasid oma päevikusse ja arvatavasti uskusid ise seda surmani, et Lhasa elanikud tervitasid neid rõõmuga, sest neid võeti vastu suure käteplaksutamisega. Tiibetlased plaksutasid küll, kui Briti impeeriumi okupatsiooniväed Pühasse Linna sisse marssisid, kuid inglased lihtsalt ei teadnud, et Tiibetis ei näita käteplaksutamine heakskiitu ega sõbralikku vastuvõttu, vaid seda kasutatakse kurjade vaimude ja deemonite eemalepeletamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_213735"}
{"text": "Thavisuphlebis moedani\n\nThavisuphlebis moedani (gruusia თავისუფლების მოედნიდა 'vabaduse väljak') on väljak Thbilisi kesklinnas. Nõukogude ajal kandis nime \"Lenini väljak\".\n\nVäljaku ääres asub Thbilisi raekoda ja sealt lähtub Rusthavelis gamziri (Rusthaveli prospekt).\n\nVäljakul asub Vabaduse monument, mis kujutab kuldset püha Jüri tapetud draakoniga. Sammas on 45 m kõrge ja selle autor on Zurab Tseretheli.\n\n23. novembril 2005 osales Eesti president Arnold Rüütel Vabaduse monumendi nurgakivi panekul ja järgmisel aastal president Toomas Hendrik Ilves monumendi avamisel.\n", "id": "ekk_Latn_213736"}
{"text": "Treitera\n\nTreitera on lõikamise tööriist. Treitera koosneb tera peast ehk tera töötavast osast ja tera kehast, mille abil tera kinnitatakse terahoidjasse või mõnda teise kinnitusseadmesse.\n\nTerapea koosneb esitahust, tagatahkudest, lõikeservadest ja teratipust.\n\nEttenihke suuna järgi eristatakse parempoolseid ja vasakpoolseid treiterasid.\n\nParempoolseteks treiteradeks nimetatakse niisuguseid terasid, mille pealõikeserv, kui parema käe peopesaga tera katta nii, et sõrmed oleksid suunatud treitera tipu poole, asuks pöidla suunas. Niisugune tera liigub töötamisel treipingis paremalt vasakule ehk tagumise tsenterpuki poolt spindlikasti poole.\n\nVasakpoolseteks nimetatakse niisuguseid treiterasid, millel pealõikeserv on pööratud pöidla poole, kui terale asetada eelneval viisil käsi.\n", "id": "ekk_Latn_213737"}
{"text": "Laast\n\nLaast on lõiketöötlemisel eralduv peenestatud materjal.\n\nTavaliselt peetakse laastu jäätmeks, mis võidakse ümber töödelda või kasutada kütusena.\n\nLaast võib olla ka lõikeprotsessi saadus, näiteks spooni lõikamisel või puitlaastplaadi tooraine peenestamisel (laastustamisel).\n\nMetallide lõikamisel treipinkides toimub laastuvõtmine spetsiaalse lõikeriista abil. Laastuvõtmise tulemusena antakse toorikule vastav ettenähtud kuju ja mõõtmed.\n", "id": "ekk_Latn_213738"}
{"text": "Metallide lõiketöötlemine\n\nMetallide lõiketöötlemine on keerukas füüsikaline protsess, mille käigus antakse toorikule soovitud kuju ja mõõtmed. Metallide lõikamine võib toimuda treimise, freesimise, puurimise, hõõritsemise, avardamise, lihvimise jne teel.\n\nMetallide lõiketöötlusel esineb nii elastseid kui ka plastseid deformatsioone, millega kaasneb suur hõõre, soojuse eraldumine, terakasvaja tekkimine, laastu keerdumine ja deformeerumine, materjali kalestamine ja tööriista kulumine.\n", "id": "ekk_Latn_213739"}
{"text": "Lääts\n\nLääts on läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks kõverat, harilikult sfäärilist pinda. Pindade ühist sümmeetriatelge nimetatakse optiliseks teljeks.\n\nLäätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus f\\, ja optiline tugevus 1/f , mis iseloomustab valguse koondamise või hajutamise võimet.\n", "id": "ekk_Latn_213740"}
{"text": "Tašilhünpo\n\nTašilhünpo (tiibeti bkra shis lhun po) on klooster Tiibetis Xigazê linnas.\n\nAsub Šigatses ja asutati 1447. aastal I dalai-laama Gedün Tupi (1391–1474) poolt.\n\nTašilhünpo klooster on aastasadu olnud pantšen-laama kodukloostriks.\n", "id": "ekk_Latn_213741"}
{"text": "Tartu Ülikooli õigusteaduskond\n\nTartu Ülikooli õigusteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus õpetatakse õigusteadust. Kui ülikooli asutamise aastatel oli see üks ülikooli neljast algsest teaduskonnast, siis alates 2016. aastast kuulub õigusteaduskond sotsiaalteaduste valdkonda.\n\nTartu Ülikooli õigusteaduskonnas saab õppida nii Tartus (Näituse 20 ja Näituse 13a) kui ka Tallinnas (Kaarli pst 3). Õigusteaduskonna Tallinna osakond loodi 2002. aastal, mil varasem Õigusinstituut liideti Tartu Ülikooliga.\n", "id": "ekk_Latn_213742"}
{"text": "Prantsuse jalg\n\nPrantsuse jalg (prantsuse pied) on pikkusühik. 6 jalga moodustas sülla (toise).\n\nKasutatud on eri pikkusega jalgu. Populaarne pärimus omistab jala pikkuse määramise Karl Suurele. Arvatakse, et see pikkusmõõt on siiski palju vanem. Karolingide kasutatud jalg oli võrdne juba antiikajal kasutatud Druusia jalaga, mis oli 9/8 Rooma jalga ehk u 33,34 cm. Teine pärimus väidab, et Prantsuse jala pikkuseks sai pool kaliif Harun al Rašidi saadetud küünra etalonist.\n\nKuninglik jalg (0,324 839 385 m) oli pikkusühik, mis oli Prantsusmaal kasutusel 1799. aastani, kui kasutusele võeti meetermõõdustik. Prantsuse jalg võrdus 16/15 Inglise jalaga.\n", "id": "ekk_Latn_213743"}
{"text": "Inglise jalg\n\nInglise jalg (foot, lühend ft) on pikkusmõõtühik Inglise mõõtühikute süsteemis. 1 Inglise jalg foot (1 ft) = 12 tolli = 1/3 jardi = 0,3048 meetrit täpselt (1959. aasta rahvusvahelise kokkuleppega)\n", "id": "ekk_Latn_213744"}
{"text": "Hoverla\n\nHoverla (ukraina Говерла, ungari Hóvár) on mägi Ida-Karpaatides Ida-Beskiidides Tšornohora ahelikus. See on Ukraina kõrgeim tipp, kõrgusega 2061 m. Mäetipu ületab Taga-Karpaatia ja Ivano-Frankivski oblasti piir.\n\nGeograafilised koordinaadid on 48° 9′ 36″ N, 24° 30′ 1″ E.\n\nMäe jalami pöögi- ja kuusemetsad asenduvad kõrgemal subalpiinsete niitudega. Tehniliselt on tõus Goverlale lihtne, vaid talvekuudel rohke lumega on raskem ja laviiniohtlik. 6-7 km lääne pool on Ukraina kõrguselt teine mägi Petros (2020 m), mis on looduslikult ilmelt sarnane ja samuti sagedane matkasiht.\n\nHoverla idajalami kaljudelt saab alguse Pruti jõgi.\n\nMäe jalamil on Hoverla küla.\n", "id": "ekk_Latn_213745"}
{"text": "Thbilisi metroo\n\nThbilisi metroo (gruusia თბილისის მეტროპოლიტენი, Thbilisis Metropoliteni) on Gruusia pealinnas Thbilisis asuv metroo. Avati 1966. aastal ja oli neljas metroo Nõukogude Liidu territooriumil. Thbilisi oli üks vähestest linnadest NSV Liidus, kus metroo avati enne selleks vajaliku miljoni elanikuni jõudmist - 1959. aasta rahvaloenduse järgi elas linnas vaid 694 664 inimest, miljonini jõudis linn alles 1979. aasta rahvaloenduseks.\n\nMetrool on 2 liini (Gldani-Varkethili ja Saburthalo liin) kokku 22 jaamaga. Metroo kogupikkus on 26,4 km.\n", "id": "ekk_Latn_213746"}
{"text": "Letsie III\n\nLetsie III (David Mohato Bereng Seeiso; sündinud 17. juuli 1963 Morijas) on Lesotho kuningas 12. november 1990 – 25. jaanuar 1995 ja alates 7. veebruarist 1996. Ta krooniti 31. oktoobril 1997 Maserus. Ta on konstitutsiooniline monarh, kelle kohustused on enamjaolt tseremoniaalsed.\n\nLetsie omandas keskhariduse Suurbritannias Ampleforthi kolledžis ja kõrghariduse juristina Lesotho Rahvusülikoolis. Pärast seda jätkas ta õpinguid Bristoli ülikoolis, Cambridge'i ülikoolis ja Londoni ülikoolis. Pärast õpingute lõpetamist 1989 naasis ta Lesothosse.\n\nTema isa oli kuningas Moshoeshoe II, kes pärast Justin Letzing-Lekhanja sõjaväelist riigipööret põgenes 1990 riigist. Pärast seda sai kuningaks Letsie. 1991 korraldas Elias Fisvana-Ramaema uue riigipöörde ja juhtis riigi demokraatlike valimisteni 1993, mile võitis Basoto Kongressipartei. Moshoeshoe tohtis riiki tagasi tulla, ent lihtkodanikuna. Letsie püüdis valitsust veenda oma isa uuesti kuningana tunnustama, ent ebaõnnestunult. Seepeale organiseeris Letsie augustis 1994 sõjaväe toetusel ise järgmise riigipöörde, millega kukutas valitsuse. Uus valitsus ei saavutanud täielikku rahvusvahelist tunnustamist, mistõttu Letse sõlmis eelmise valitsusega kokkuleppe, et nad võivad taas riiki valitsema hakata, kui Moshoeshoe saab taas kuningaks. Ent Moshoeshoe hukkus juba järgmisel aastal autoõnnetuses ja Letsie sai uuesti kuningaks.\n\nTema Kuninglik Kõrgus printsess Mary Senate Mohato Seeiso (sündinud 7. oktoobril 2001) Tema Kuninglik Kõrgus printsess 'M'aSeeiso (sündinud 20. novembril 2004) Tema Kuninglik Kõrgus prints Lerotholi David Mohato Bereng Seeiso (sündinud 18. aprillil 2007)\n", "id": "ekk_Latn_213747"}
{"text": "Bodhitšarjāvatāra\n\nBodhitšarjāvatāra (sanskriti keeles bodhicaryāvatāra 'virgumisteele asumine'; tiibeti keeles byang chub sems dpa'i spyod pa la 'jug pa) on Indias 8. sajandil elanud mahajaana õpetlase Šāntideva teos.\n\nBodhitšarjāvatāra kirjeldab madhjamaka ehk šuunjavaada seisukohalt mahajaana astmelist teed kuue ületava toimingu kaudu, milles eriline rõhk on pandud viimase, ületava mõistmise käsitlemisele.\n\nEsile tõstetakse mahajaana kaht olulist aspekti: kaastunnet ja mõistmist. Kaastunde arendamiseks kasutatakse teiste ja enese vahetamise meetodit (para-ātma-parivartana), mis viib isetuse mõistmise ja kogemiseni. Mõistmine tähendab tühjuse mõistmist ning selleni jõudmiseks kasutab Šāntideva kõikide väidete absurdini viimise teed, näidates nii nende olemuslikku tühjust.\n\n10 peatükist koosnev tekst on säilinud nii sanskritis kui ka tiibeti-, hiina- ja mongolikeelses tõlkes. Eriti oluline on Bodhitšarjāvatāra tiibeti budismi geluki koolkonnas kui üks bodhisattva astmelise tee alustekste.\n\nEesti keeles Linnart Mälli tõlkes (1982, 2008).\n", "id": "ekk_Latn_213748"}
{"text": "Albert II (Monaco vürst)\n\nAlbert II (Albert Alexandre Louis Pierre Grimaldi; sündinud 14. märtsil 1958) on Monaco vürst. Tema isa oli Rainier III ja ema Grace Kelly.\n\n2008. aasta veebruaris ning 2011. aasta mais käis ta visiidil Eestis.\n\nTa on osalenud bobisõitjana 1988., 1992., 1994., 1998. ja 2002. aasta taliolümpiamängudel.\n", "id": "ekk_Latn_213749"}
{"text": "Rakvere ordulinnus\n\nRakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel. See on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid.\n", "id": "ekk_Latn_213750"}
{"text": "Sandlipuu\n\nSandlipuu (Santalum L.) on poolparasiitsete igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekond, mille tuntuim liik on valge sandlipuu.\n\nTeadaolevalt kasvab sandlipuid 25 liiki Kagu-Aasiast Austraaliani (austraalia sandlipuu) ja Hawaii saarteni (havai sandlipuu).\n\nValgest sandlipuust saadakse hinnatud väärispuitu – valget sandlipuitu. Punakaspruuni sandlipuu lülipuidust ja juurtest saadavat meeldiva lõhnalist väärtuslikku eeterlikku sandliõli kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis.\n", "id": "ekk_Latn_213751"}
{"text": "Vermut\n\nVermut ehk koirohuvein on aperitiiv.\n\nKoirohi mõjub vermuti liigsel tarbimisel mürgina. Nii võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ja isegi pöördumatud ajukahjustused.\n\nVermutid jagatakse magusaks ja kuivaks vermutiks.\n", "id": "ekk_Latn_213752"}
{"text": "Aerofoobia\n\nAerofoobia on hirm õhuvoolu (tõmbetuule), ka lendamise ees, kartuses midagi kahjulikku sisse hingata või alla neelata.\n", "id": "ekk_Latn_213753"}
{"text": "Iris\n\nIris (kreeka keeles Ίρις - 'vikerkaar') on vanakreeka mütoloogia järgi isikustatud vikerkaar ja jumalate sõnumitooja. Ta võib esineda kas vikerkaare või tiivulise neiu kujul. Tema epiteetideks on muuhulgas chrysopteros (χρυσόπτερος), \"kuldtiivaline\" ja podas ōkea (πόδας ὠκέα), \"välejalgne\".\n\nNii nagu vikerkaar ühendab taevast ja maad, ühendab Iris jumalaid taevas ja inimesi maa peal. Ta rändab tuulekiirusel ühest maailma otsast teise, samuti mere põhja ja allmaailma. Arvati, et ta vastutab pilvede varustamise eest veega.\n\nIris oli jumalate kuninganna Hera isiklik sõnumitooja. Sellena mainitakse teda sageli \"Iliases\", kuid \"Odüsseias\" Iris ei esine: seal on jumalate käskjalaks Hermes.\n\nMõnedel andmetel magas Iris Olümposel Hera trooni all, et olla iga hetk valmis kuninganna käsku täitma.\n\nIris oli ka Olümpose mäe jumalate ettekandja, kes teenindas neid lauas, serveerides neile nektarit ja ambroosiat.\n\n\"Hypnose kodu ees õitsesid moonid ja teised unetaimed. Oma majas aga lebas tukkuv jumal Hypnos ülipehmel mustal asemel. Iris kirevas rüüs kõndis mööda vikerkaart üle taeva, jõudis Hypnose pimedasse majja ja täitis selle oma kirevate riiete helgiga. Sellest hoolimata ei olnud tal kuigi kerge sundida jumalat oma raskeid lauge avama ning tollele selgeks teha, mida temalt sooviti. Niipea, kui ta veendus, et Hypnos oli tõepoolest ärkvel ja oli temast aru saanud, tõttas Iris tagasi, kartes juba, et temagi võib igavesse unne vajuda.\"\n\nIrisel oli tähtis osa valguse ja kaunite kunstide jumala Apolloni ning tema kaksikõe, neitsiliku jahijumalanna Artemise sünni juures. Jumalanna Leto oli mitu päeva sünnitusvaludes Delose kallastel maas lamanud, erinevad nümfid ja jumalannad olid tema ümber kogunenud, kuid laps ei sündinud, sest kuninganna Hera oli otsustanud Letot karistada. Viimaks saatsid sünnituse juures viibivad jumalannad Irise Hera eest salaja sünnitusjumalanna Eileithyia järele. Eileithyia tuli kohale ja kõik lõppes õnnelikult.\n\nIris kannab vahel tiivulist keppi caduceus't nagu Hermeski. Tema teine sümbol on kann Styxi veega, millega ta Zeusi käsul paneb magama kõik laimajad.\n\nVarasemad luuletajad, nagu Theocritus ja Vergilius, annavad oma salmides mõista, et Iris on igavene neitsi, kel puuduvad suhted (teistest jumalannadest olid neitsidena tuntud näiteks Athena, Artemis ja Hestia). Nende luuletajate tekstides on vikerkaarejumalanna kõigiti pühendunud tuulekiirusel liikudes teadete kandmisele ja korralduste täidesaatmisele.\n\nHilisemate autorite loomingus on Iris abielus. Tema abikaasa on läänetuul, Zephyros, mahedaim ja lahkeim kõigi tuulte seas. Neil on poeg Pothos ehk Nonnos, kehaliste kirgede ja igatsuste kehastus. Mõne allika järgi on Irise ja Zephyrose laps Eros, ehkki üldiselt peeti teda Aphrodite järeltulijaks.\n\nIrist kujutati harilikult tiibadega erinevalt enamikust teistest jumalatest. See muutis ta sarnasemaks kristlusest tuntud inglitega, mis on mõjutanud inglite kujutamist kristluses, kus algselt peeti kõiki ingleid meesteks.\n\nIrise järgi on nimetatud asteroid 7 Iris.\n", "id": "ekk_Latn_213754"}
{"text": "Maksupoliitika\n\nkas maksustada füüsilist isikut või juriidilist isikut või millises proportsioonis maksukoormus nende vahel ära jagada; kas rakendada otseseid- või kaudseid makse. kuidas jagada maksukoormust omandi, tulu ja tarbimise vahel.\n\nKuna maks vähendab isiku tulusid, muudab asjade omamise kallimaks ja suurendab üldist elukallidust, siis mõjutab see otseselt maksumaksjate käitumist. Kui valitsuse eesmärgiks on saada rohkem maksutulu, siis inimesi liikumapanevaks jõuks egoistlik soov suurendada oma tulusid ja vähendada kulusid, mis maksudest tekivad. Maksupoliitika peab tasakaalustama need vastandlikud huvid ning leidma lahendi, mis tagab ühelt poolt määratud tulude laekumise ning teiselt poolt suunab inimesi käituma avalikest huvidest lähtudes.\n\nKui maksupoliitika kujundajad ei arvesta maksumaksjate huvide ja nende käitumisvõimalustega, siis jäävad maksutulud laekumata. Kui seaduseloojad oskavad neid momente arvestada, siis saab maksupoliitikat kasutada nii üksikisikute käitumise kui ka riigi üldise arengu suunamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_213755"}
{"text": "Stuupa\n\nStuupa (paali keeles thūpa, cetiya; tiibeti keeles mchod rten; mongoli keeles субурган suburgan; teistes maades, näiteks Sri Lankal, dagoba) on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltpiirdeaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde.\n\nVarase budismi monumentide seas avaldavad muljet Kesk-Indias asuvad Sanchi stuupad. Need on Buddha mälestusmärgina ühed iseloomulikumad näited budistlikust arhitektuurist. Kuigi väline kuju ja neile omistatav nimetus võib sõltuvalt kohast ja ajast erineda, on stuupa algne idee ja funktsioon sama.\n\nStuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Ašoka ajal ehitati esimesed kaunistustega stuupad, ja kultuse objektidena saavutasid need populaarsuse 2. sajandi keskel eKr. Vanim stuupa asub Bharhutis Põhja-Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt. Paremas olukorras on Sanchi stuupakompleks, mille varasemad detailid pärinevad Ašoka ajast, lõplikult valmis see alles 1. sajandil eKr.\n\nStuupa terrassi medhi otstarve on pradakšina ('paremale'), mis on Indias üks suuremaid austusavaldusi: usklik möödub austatud isikust või objektist nii, et see jääks alati paremat kätt. Stuupa alust nimetatakse kas anda ('muna') või garbha ('idu'). See viitab kosmilisele sümboolikale: stuupa alus tähistab maailma, universumit, mis mütoloogia kohaselt tekkis hiranjagarbhast ehk 'kuldsest seemnest'. Kupli kohal kõrgub väike nelinurkne harmika – seal hoiti reliikviaid, mis sümboliseerisid maailma tipus, Sumeru mäel asuvat 33 jumala paleed. Selle keskel asub rõngaste rida jašti, mis kujutab endast maailmatelge. Üleval tipus on üks või enam päevavarju tšattra, mis algselt sümboliseerisid kuningavõimu. Mitu järjest kahanevat sirmi võivad tähistada \"Brahma taevaid\".\n", "id": "ekk_Latn_213756"}
{"text": "Tsentrism\n\nTsentrism on poliitikas erinevate maailmavaadete kogum, mida iseloomustab mõõdukus, ja kui vaadelda tsentristlikke erakondi, siis poliitilisel spektril jäävad nad vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade vahele, üritades mõlemalt poolt leida vaatenurki, mis võimalikult paljudele valijatele meeldida võiksid. Tavaliselt on tsentristlikeks erakondadeks erakonnad, kes pooldavad sotsiaaldemokraatiat, leiborismi või ka kristlikku konservatismi.\n", "id": "ekk_Latn_213757"}
{"text": "Maailmavaade\n\nMaailmavaade (saksa keeles Weltanschauung) on inimese või inimeste grupi, sealhulgas kultuuri või rahvuse iseloomulik viis liigendada oma kogu tunnetuse ja mõtlemise ala tervikuna või mingit osa sellest.\n", "id": "ekk_Latn_213758"}
{"text": "Palkhor-chöde\n\nPalkhor-chöde (Dpal-hkhor chos-sde) on klooster Tiibetis.\n\nAsub Gyantse Dzongi jalamil Gyantses.\n\nKlooster asutati 1427. aastal esimese Pantšen-laama poolt. Palkhor-chöde on asustanud kolme koolkonna mungad sakja, gelukpa, kagyu. Aastasadu elati ühiselt kasutatavas kloostris hoolimata koolkondade omavahelistest sõdadest.\n\nSamasse ajajärku kuulub ka Gyantse Kumbum tempel-stuupa. Nii klooster kui ka tempel-stuupa on ehitatud Newari stiilis. Tiibetlased tellisid Nepalist meistrid, kes kogu kompleksi valmis ehitasid.\n\nPalkhor-chöde klooster koos Kumbumiga on klassikalise Newari arhitektuuri näide. Suurem osa kloostrist hävitati Hiinas alguse saanud kultuurirevolutsiooni päevadel ja tänapäeval on kunagisest suurest kloostrist säilinud vaid mõni maja.\n\nKloostris oli üks suuremaid käsikirjakogusid Tiibetis, millest suurem osa on säilinud.\n", "id": "ekk_Latn_213759"}
{"text": "Kiviküla (Haapsalu)\n\nKiviküla asub Lääne maakonnas Haapsalu linnas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Ridala valda.\n\nKülas asuvad Topu sadam, Topu puhkemaja ja Lauri-Antsu Öko-turismitalu.\n", "id": "ekk_Latn_213760"}
{"text": "Eriidanus\n\nEriidanus (ladina Eridanus) on tähtkuju, mis asub taevaekvaatoril ja ulatub kaugele lõunataevasse. See on üks Ptolemaiose kirjeldatud 48-st tähtkujust ja kuulub tänapäeva 88 tähtkuju hulka. Eriidanus on pindalalt 6. tähtkuju, kattes tähistaevast 1139 ruutkraadi.\n\nHeledaim täht on Achernar.\n", "id": "ekk_Latn_213761"}
{"text": "Albert II\n\nAlbert II, belglaste kuningas 1993–2013 Albert II, Monaco vürst aastast 2005 Albert II ehk Adalbert II, Tirooli krahv 1140–1165 Albert II, Namuri krahv 1031–1063 või 1064 Albert II (Albrecht II), esimene Riia peapiiskop, on rohkem tuntud Albert Suerbeeri nime all\n\nAlbert II''' oli reesusahv, kes 14. juunil 1949 lennutati 130 km kõrgusele.\n", "id": "ekk_Latn_213762"}
{"text": "Kaelkirjak (tähtkuju)\n\nKaelkirjak (ladina Camelopardalis, lühend Cam) on põhjataeva nõrga valgusega tähtkuju.\n\nKaelkirjak katab 757 ruutkraadi ja on pindalalt 88 tähtkuju seas 18. kohal. Heledaim täht Beta Camelopardalis (4,03m), mis asub maast 997 valgusaasta kaugusel. Alpha Camelopardalis on sinine ülihiid (4.3m) ja Gamma Camelopardalis kaksiktäht komponentidega, mille heledused on 5,3m ja 5,8m.\n\nKaelkirjakus asub spiraalgalaktika NGC 2403, nõrk planetaarudu NGC 1501 ja täheparv NGC 1502.\n\nTähtkuju moodustas 1612. aastal Petrus Plancius.\n", "id": "ekk_Latn_213763"}
{"text": "Veomees\n\nVeomees (ladina Auriga, lühend Aur) on põhjataeva tähtkuju. See on üks 48-st Ptolemaiose kirjeldatud tähtkujust ning kuulub 88 tänapäeva tähtkuju hulka. Veomees on pindalalt 21. tähtkuju, kattes 657 ruutkraadi. Eestis ei looju Veomees kunagi.\n\nHeledaim täht on Kapella (α Aur), mida Eestis on nimetatud ka Jõulutäheks.\n\nVeomeest läbib Linnutee ja tähtkujusse jääb mitmeid heledaid täheparvi, näiteks Messier' kataloogi M36, M37 ja M38.\n", "id": "ekk_Latn_213764"}
{"text": "Rondeel\n\nRondeel on ümmarguse või poolringikujulise põhiplaaniga lai suurtükitorn. Rondeele ehitati 15. ja 16. sajandil.\n\nTallinna linnamüüri tuntuimad rondeelid on Paks Margareeta ja Kiek in de Kök.\n\nRondeele hakati ehitama 15. sajandil, kui suurtükid arenesid pikkamööda tõhusateks relvadeks piiramisel. Rondeelid on vanimad alalised suurtükiväele mõeldud kindlustised. Vanimad säilinud rondeelid asuvad Šveitsis Sioni lossis (1426–27) ja Tšehhimaal Táboris (1433).\n\nTollased kahurid olid suured ja rasked ning rondeelides oli neile vähe ruumi. Alternatiiv oli väga suurte rondeelide ehitamine, mis nõudis palju aega, tööjõudu ja raha. Ühtlasi tekitasid kõik tollased kahurilasud musta püssirohusuitsu pahvaku, mis takistas nägemist ja hajus aeglaselt. Sellepärast ei olnud praktikas võimalik rondeelis väga palju kahureid kasutada.\n\nRondeelid vastasid hiliskeskaja sõjatingimustele, kuid mitte enam varauusaja sõjatingimustele. Nad asendati nurgeliste bastionidega, mis võimaldasid paigaldada rohkem kahureid suuremate vahedega üksteisest. Esmalt võeti selline praktika kasutusele Itaalias, kuid kogu 17. sajandi vältel kaitsesid rondeelid paljusid Euroopa kindlusi, ehkki juurde neid enam ei ehitatud. Rondeele kasutati nii kaua esiteks sellepärast, et nende ümberehitamine nõudis palju ressursse, ja teiseks sellepärast, et tollal levisid sõjapidamise ja kaitserajatiste ehitamise stiilid aeglaselt. Mitmel pool, näiteks Tallinnas, ühendati olemasolevad rondeelid moodsate bastionide süsteemiga.\n", "id": "ekk_Latn_213765"}
{"text": "Indiaanlane (tähtkuju)\n\nIndiaanlane (ladina Indus) on lõunataeva tähtkuju.\n\nIndiaanlase tähtkuju katab 294 ruutkraadi ja on ulatuselt 88 tähtkuju seas 49. kohal.\n\nHeledaim täht on oranž hiid Alpha Indi (3,1m). Epsilon Indi (ε Ind) on üks Maale lähemaid tähti (kaugus 11,82 valgusaastat).\n", "id": "ekk_Latn_213766"}
{"text": "Paabulind (tähtkuju)\n\nPaabulind (ladina Pavo) on lõunataeva tähtkuju. See on pindalalt 88 tähtkuju hulgas 44. kohal, kattes 378 ruutkraadi.\n\nTähtkuju määras ja nimetas hollandi astronoom, kartograaf ja vaimulik Petrus Plancius Pieter Dirkszoon Keyseri ja Frederick de Houtmani vaatluste põhjal 16. sajandi lõpus.\n", "id": "ekk_Latn_213767"}
{"text": "Jänes (tähtkuju)\n\nJänes (ladina Lepus) on tähtkuju, mis asub taevaekvaatorist lõunas, Orioni all. See on üks 48-st Ptolemaiose kirjeldatud tähtkujust ja kuulub 88 tänapäeva tähtkuju hulka. Jänes on pindalalt 51. tähtkuju, kattes tähistaevast 290 ruutkraadi.\n\nHeledaim täht on Arneb (heledus 2,58).\n\nTähtkujus asub kerasparv Messier 79.\n", "id": "ekk_Latn_213768"}
{"text": "Wendy Northcutt\n\nWendy Northcutt (sündinud 17. septembril 1963) on veebisaidi Darwinawards.com looja ja toimetaja ning raamatute \"Darwini auhinnad\" autor.\n\nTa on lõpetanud Berkeley Ülikooli molekulaarbioloogia erialal.\n\nAastal 1993 pani ta aluse leheküljele Darwinawards.com, kuhu on kokku kogutud totrate tegevustega teise ilma läinud või end suguvõimetuks teinud inimestest, kes seeläbi on parandanud inimkonna genofondi.\n", "id": "ekk_Latn_213769"}
{"text": "Pavo\n\n\"Pavo\" on ladinakeelne sõna, mis tähendab paabulindu.\n\nPaabulind (Pavo) on lindude perekond, kuhu kuuluvad sini-paabulind ja rohe-paabulind, kuid mitte kongo paabulind. Paabulind (Pavo) on tähtkuju.\n\nPavo on linn USA-s Georgia osariigis.\n", "id": "ekk_Latn_213770"}
{"text": "Lepus\n\n\"Lepus\" on ladinakeelne sõna, mis tähendab jänest.\n\nJänes (Lepus) on imetajate perekond jäneseliste seltsist. Jänes (Lepus) on tähtkuju.\n", "id": "ekk_Latn_213771"}
{"text": "Tootmisprotsess\n\nTootmisprotsess on inimeste ja töövahendite tegevuste kogum, mis on vajalik valmistoodangu saamiseks.\n\nTööstuses haarab tootmisprotsess kõiki töid, mis on vajalikud tootmise ettevalmistamiseks ja tootmiseks, sh valmistamisprotsesside sisu kavandamine, nende planeerimine ajas ja ruumis, töökoha teenindamine, lähtematerjalide hankimine, säilitamine, detailide valmistamine, toodete koostamine, tehniline kontroll, kõigi nende tegevuste arvepidamine ja mitut liiki abiteenistused (energia-, vee-, suruõhu-, transpordi jne majanduseks).\n\nTootmisprotsess jaguneb tehnoloogilisteks protsessideks ja abiprotsessideks.\n", "id": "ekk_Latn_213772"}
{"text": "Tehnoloogiline protsess\n\nTehnoloogiline protsess (ka tehnoloogiaprotsess, valmistusprotsess) on tootmisprotsessi osa, milles toimub toodetava objekti olukorra (kuju, mõõtmete, omaduste jm) muutumine ja selle muudetud olukorra kindlaks määramine ehk mõõtmine.\n\nTehakse vahet toorikute tootmise, mehaanilise töötlemise, koostamise jt tehnoloogiliste protsesside vahel.\n\nTehnoloogilise protsessi läbiviimisel tuleb täita rida abistavaid töövõtteid (tooriku paigaldamine tööpinki, mahavõtmine, tööpingi käivitamine ja seiskamine jne), mis ei muuda tooriku olukorda ja mis seetõttu on abiprotsess.\n", "id": "ekk_Latn_213773"}
{"text": "Abiprotsess\n\nAbiprotsess on tootmis-, ehitus- või teenindusprotsessi osa, mis ei loo valmistoodangut, kuid on põhiprotsessi seisukohalt oluline selle häireteta kulgemiseks ja toote/teenuse kvaliteedi tagamiseks.\n\nEhituses on abiprotsess näiteks raketise ehitus betoonseina ehitusel.\n\nMasinaehituses on abiprotsessid näiteks kontroll, transport, hoidmine, demontaaž, pesemine, remont ja pakkimine. Samuti abistavate töövõtete järgnevused, mis ei muuda tooriku olukorda (nt tooriku paigaldamine tööpinki, mahavõtmine, tööpingi käivitamine ja seiskamine jne).\n\nKaevandamisel on abiprotsessid näiteks veekõrvaldus ja tuulutus.\n", "id": "ekk_Latn_213774"}
{"text": "Paigaldus\n\nPaigaldus on tehnoloogilise operatsiooni osa, mis viiakse läbi ühe või enama tooriku, detaili või koostu juures ühe kinnituse juures tööpingis või rakises.\n", "id": "ekk_Latn_213775"}
{"text": "Daši-Doržo Itigelov\n\nDaši-Doržo Itigelov (vene Даши-Доржо Итигэлов; 1852–1927) oli Venemaa budistide juht.\n\nTa alustas õpinguid 16-aastaselt Aninsky datsanis ning lõpetas selle filosoofia ja Tiibeti meditsiini alal. Kirjutas farmakoloogia entsüklopeedia.\n\n1912. aastal valiti ta 12. Pandido Khambo-laamaks (Venemaa budistide pea). 19. märtsil 1917 autasustas imperaator Nikolai II teda Stanislausi ordeniga.\n\nI maailmasõja ajal oli Itigelov ühingu Burjaadi vennaskond eesotsas, aidates tsaari armeele leida rõivaid, toitu ja arstimeid. Ta asutas mitu armeehospitali, kus tohter-laamad ravisid haavatud sõdureid. Selle eest andis Nikolai II talle Püha Anna ordeni.\n\nItigelov oli lähedane sõber ja ideekaaslane kuulsale Agvan Doržijevile. Neid ühendas panmongolism ehk panbudism. Eesti budist-munk ja mahasiddha Vend Vahindra oli nii Burjaatias kui ka Peterburi templis tegutsemise ajal samuti Itigeloviga korduvalt asju ajanud.\n\n1926. aastal soovitas Itigelov avalikult kõigil budistidel Venemaalt lahkuda, kuna \"punane õpetus hakkab asendama budismi\".\n\nAasta hiljem, 75 aasta vanusena, käskis ta munkadel alustada ettevalmistusi enda matmisrituaali ja meditatsiooni jaoks. Laamad ei soovinud asjas osaleda, kuna Itigelov veel elas. Seetõttu alustas Itigelov elu viimast meditatsiooni üksi, alles siis ühinesid temaga ka teised laamad. Riitus kestis seni, kuni Pandido Khambo-laama keha oli elutu.\n\n1920. aastatel kirjutas viis teksti esimese Hambo-laama Zajajevi kohta. Daši-Doržo Itigelov loeti Burjaatia esimese Hambo-laama Zajajevi kehastuseks. Tekstides on kirjas tema eelmiste kehastuste elulood. Daši-Doržo Itigelov jutustab, kuidas tegi annetusi Tiibetis nii dalai-laamale kui Pantšen-laamale jne. Üldse sisaldavad need tekstid 3 tema eelmise kehastuse elulugu.\n", "id": "ekk_Latn_213776"}
{"text": "Hüperkaleemia\n\nHüperkaleemia on vere normaalsest suurem kaaliumisisaldus.\n\nTäiskasvanutel loetakse normaalseks sisalduseks 3,4–4,5 mmol/L.\n\nSagedasti on hüperkaleemia põhjuseks neerupuudulikkus.\n", "id": "ekk_Latn_213777"}
{"text": "1985. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXXI NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Harkivis 1985. aastal.\n\n1953. aastal oli just Harkovis peetud esimene üleliiduline treeningturniir rahvusvahelises kabes, mis oli sisuliselt mitteametlik NSV Liidu tšempionaat, 16 aastat hiljem (1969) selgitati seal ka NSV Liidu meistreid. Nüüd siis veel 16 aastat hiljem koguneti taas Harkovisse. Koduseinad aitasid sedavõrd, et koguni kolmikvõit läks Ukrainasse. Võitis Donetski suurmeister Nikolai Mištšanski, järgnesid Harkovi enda mängija Vadim Virnõi ning kiievlane Rostislav Leštšinski.\n", "id": "ekk_Latn_213778"}
{"text": "Henrik Olvi\n\nHenrik Olvi (19. jaanuar 1894 Paasvere-Aru küla, Paasvere vald, Virumaa – 24. september 1972 Tallinn) oli eesti maalikunstnik ja skulptor.\n", "id": "ekk_Latn_213779"}
{"text": "1986. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXXII NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Minskis 15. veebruarist 7. märtsini 1986. Oma kolmanda NSV Liidu meistritiitli võitis Aleksandr Dõbman.\n", "id": "ekk_Latn_213780"}
{"text": "Grappa\n\nGrappa on itaalia viinamarjabrändi – alkohoolne jook, mida valmistatakse viinamarjadest mahla pressimisel tekkiva jäägi kääritamisel ja kääritise destilleerimisel.\n", "id": "ekk_Latn_213781"}
{"text": "1990. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXXVI NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Leningradis 13. märtsist 3. aprillini 1990.\n\nAlgselt pidi turniir toimuma 18 osavõtjaga. Aga 6. märtsil võeti kooskõlastatuna NSV Liidu Spordikomitee ja NSV Liidu Kabeföderatsiooni presiidiumiga vastu otsus suurendada osavõtjate arvu kaheksateistkümnelt kahekümneni – nimelt anti täiendavalt osavõtuõigus kahele kohalikule mängijale: eksmaailmameister Aleksandr Dõbmanile ja kolmekordsele NSV Liidu ekstšempionile Mihhail Korenevskile. Sellise otsuse vastu olid nii mõnedki osavõtjad ning nad saatsid protestiks telegrammi spordikomiteesse. See aga ei muutnud Korenevski suhtes midagi – tema hakkas rahulikult turniiri mängima. Dõbman oli aga võistluste algusajaks juba ise loobunud osalemissoovist.\n\nTurniiril oli aga veel üks probleemne osavõtja – Leedu esindaja Edvard Bužinskij. Nimelt oli Leedu 11. märtsil välja kuulutanud iseseisvuse. Bužinskij lubati turniirile osalema, kusjuures ta allkirjastas paberi, et ta ei pretendeeri kohale NSV Liidu koondises. Siis aga üheksanda vooru eel käis välk selgest taevast. NSV Liidu Spordikomitee korraldusel saadeti Bužinski kui võõrriigi kodanik turniirilt minema ning tema tulemused tühistati. Seda otsust võisid ilmselt kõige rohkem needa Vadim Virnõi ja Rostislav Leštšinski, kes äsja, vastavalt seitsmendas ja kaheksandas voorus Bužinskit võitnud olid. 1. aprillil aga teatasid NSV Liidu Spordikomitee, NSV Liidu Olümpiakomitee ja spordialade föderatsioonid ajalehes Sovetski sport, et nad loevad Leedu NSV sportlasi Nõukogude Liidu rahvaste ühtsesse perre kuuluvaiks ning kutsuvad neid osalema riigi meistrivõistlustel.\n\nTurniiri võitis aga 10 päeva enne turniiri algust maailmameistrimatšis Ton Sijbrandsi alistanud Aleksei Tšižov. See oli tema teine NSV Liidu meistri tiitel.\n", "id": "ekk_Latn_213782"}
{"text": "Piret Kooli\n\nPiret Kooli (sündinud 27. juulil 1970 Kohtla-Järvel) on eesti ajakirjanik ja tõlkija.\n\nTa on toimetanud ning juhtinud tele- ja raadiosaateid ning osalenud ürituste korraldamisel. Ta on mitme elulooraamatu autor ja tõlkinud kolm raamatut.\n", "id": "ekk_Latn_213783"}
{"text": "George Browne\n\nGeorge von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.\n\nSigulda, Ķempju, Smiltene, Võrumõisa, Gāle, Paltmale, Šēnberga, Bāltamuiža Pienava ja Džūkste mõisnikuna oli ta üks rikkamaid maaomanikke Liivimaal ning oli kantud nii Eestimaa, Liivimaa kui ka Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse.\n", "id": "ekk_Latn_213784"}
{"text": "Paljasmaa\n\nPaljasmaa on hajaküla Märjamaa valla lääneosas, ulatudes Velise jõest Vigala jõeni vahetult enne nende ühinemist. Küla läbib endisel Rapla–Virtsu kitsarööpmelisel raudteetammil kulgev Kirbla – Vana-Vigala maantee.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Vigala valda.\n\nKüla üldilme on olnud läbi aegade suhteliselt lage, suuremad puud on vaid majapidamiste naabruses ning siin-seal jõgede ääres ja põlluservades. Jõed on Paljasmaal põhjustanud ka suuri üleujutusi (siia ulatub Kasari luha sisemaapoolne jätk).\n\nPaljasmaa küla on tekkinud nn Läti heinamaade lõunaossa. Vanimad teated Paljasmaa kohta pärinevad 1482. aastast (Paylasken). 1931–1968 läbis küla Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee, mille eksisteerimise algusaastail oli Paljasmaal Rumba ja Vigala raudteejaama vahel Paljasmaa peatus (nn teivasjaam).\n", "id": "ekk_Latn_213785"}
{"text": "Muse\n\nMuse on Inglismaalt Teignmouthist pärit rokkmuusikat viljelev ansambel, mis asutati aastal 1994. Nende muusika on segu alternatiivrokist, hard rock'ist, progerokist, elektroonilisest ja klassikalisest muusikast.\n\nBänd on tuntud energiliste ja ekstravagantsete kontsertide poolest.\n\n11. detsembril 2012 esines bänd Tallinnas Saku Suurhallis.\n", "id": "ekk_Latn_213786"}
{"text": "Marek Tamm\n\nMarek Tamm (sündinud 4. novembril 1973) on eesti ajaloolane (medievist), kultuuriteadlane, kirjastaja, toimetaja ja humanitaarteaduste populariseerija, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2021).\n", "id": "ekk_Latn_213787"}
{"text": "Kuku Raadio\n\nKuku Raadio on 1992. aastal asutatud üle-eestiline raadiojaam. See on vanim tegutsev erakapitalil põhinev raadiojaam Eestis, mille asutaja ja omanik oli AS Trio LSL. Praegu kuulub meediakontsernile Duo Media Networks.\n\nRaadio Kuku esimesed saated jõudsid kuulajateni 1992. aasta veebruaris. Täispikka programmi hakati tootma 1. märtsist 1992.\n\nKuku Raadio tunnuslause \"Raadio mõtlevale inimesele\" tähendab, et raadiosaadete põhiosa moodustavad jutu- ja probleemsaated ning mahukas uudisteprogramm.\n\nKuku Raadio algusaegadest tänini on saatekavas saated \"Kukul külas\", \"Välismääraja\", \"Keskpäevatund\" ja hommikuprogramm (hommikusaate pealkiri on aastate jooksul vahetunud).\n", "id": "ekk_Latn_213788"}
{"text": "Ulla Länts\n\nUlla Länts (sündinud 28. jaanuaril 1959) on eesti raadioajakirjanik.\n\nTa on õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust.\n\nTa on töötanud Eesti Raadios ja Raadio Tartus.\n\nTa töötas 1994–2021 Kuku Raadios.\n\nAlates 2021. aasta novembrist töötab ta Postimehe ajakirjanikuna.\n", "id": "ekk_Latn_213789"}
{"text": "Rein Pärn\n\nRein Pärn (sündinud 10. juulil 1980 Tallinnas ) on eesti ajakirjanik.\n\nPärn õppis Tallinna Pedagoogikaülikooli režii õppetoolis raadiorežii erialal, ülikooli lõpetas 2003. aastal.\n\nTa on olnud Kuku Raadio spordiuudiste toimetaja ja 2007. aasta ajakirjanike mitmevõistluse võitja.\n", "id": "ekk_Latn_213790"}
{"text": "Rain Kooli\n\nRain Kooli (sündinud 26. juunil 1971 Harkus) on soome-eesti ajakirjanik.\n\nTa töötab ajakirjanikuna mõlemal pool Soome lahte mõlemas keeles.\n", "id": "ekk_Latn_213791"}
{"text": "Priit Kuusk (ajakirjanik)\n\nPriit Kuusk (sündinud 6. juulil 1973) on eesti ajakirjanik.\n\nTa on juhtinud krimi-, spordi- ja uudistesaateid.\n\nAastatel 2006–2009 oli Kuusk Eesti Televisiooni hommikuprogrammi \"Terevisioon\" saatejuht, ta on juhtinud ETV saateid \"Köögikodanikud\" ja \"Kahekõne\". 2012. aasta sügisest on ta \"Aktuaalse kaamera\" toimetaja-saatejuht.\n\nKuusk mängib jalgpalli IV liiga klubis FC Toompea 1994. 2006. aastast kuulub ta Kaitseliitu.\n\nPriit Kuusk tegi laevakokana kaasa Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistava ekspeditsiooni purjelaev Admiral Bellingshauseni pardal. Ta kirjutas oma kogemusest raamatu \"Laevakokk Wend\". ISBN 9789916601013\n", "id": "ekk_Latn_213792"}
{"text": "Urmas Reitelmann\n\nUrmas Reitelmann (sündinud 9. juulil 1958) on eesti poliitik ja endine ajakirjanik, XIV Riigikogu liige.\n\nTa töötas aastatel 1981–1991 Eesti Televisioonis diktori ja saatejuhina, hiljem TV1-s ja TV3-s uudistejuhi ja produtsendina ning Res Publica pressiesindajana.\n\nReitelmann on olnud Raadio 3 saatejuht ja telekanali Kalev Sport uudistesaate juht. Ta on olnud telesarjade \"V.E.R.I.\", \"Waba Riik\", \"Kired\" ja \"Hõbelõvid\" produtsent.\n\nUrmas Reitelmann on töötanud Kaitseliidu peastaabis.\n", "id": "ekk_Latn_213793"}
{"text": "Kirke Ert\n\nKirke Ert (sündinud 13. aprillil 1976) on eesti ajakirjanik.\n\nTa lõpetas 1991. aastal Nõmme muusikakooli klaveri eriala ning 1994. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi muusika süvaõppe klassi. Õppinud Tallinna Ülikoolis infoteadust.\n\nAjakirjanikuna alustas Televisioonilehes. 1995–2001 töötas Ert Kuku raadios reporteri, saatejuhi ja uudistetoimetajana, 2002–2005 Raadio 2-s saatejuhina. Ta on teinud telesaateid Eesti Televisioonis (\"Õhtune Ekspress\", \"Eurolaul\", \"Everybody. Nädal pärast võitu\"). 2002–2014 juhtis ning toimetas autorisaadet \"Sõber koer\".\n\n2016–2018 oli Ert Postimehe kultuuriajakirjanik. 2019. aastal tegi ta välisautorina kaastööd Kuku raadiole (\"Ärataja\", \"Publikumärk\"). 2019–2022 kirjutas portreelugusid muusikutest veebiportaalis Muusikaelu.\n\nAlates 2021. aasta augustist on Ert Vikerraadio hommikuprogrammi \"Vikerhommik\" üks saatejuhtidest.\n\nKirjutanud raamatud \"Sõber koer ja tema tervis\" ja \"Ott Lepland. Lubage mul olla\" ning Jüri Pootsmanni fänniraamatu.\n", "id": "ekk_Latn_213794"}
{"text": "Kondiõli\n\nKondiõli on väikese viskoossusega loomne õli. Kasutatakse toiduainetööstuses, samuti peenmehaanikaseadmete- kellade, mõõteaparaatide ja autode elektriseadmete määrimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_213795"}
{"text": "Ajam\n\nAjam on töömasinat või -mehhanismi käitav seade, mis koosneb jõuallikast (energiaallikast), ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist.\n\nJõuallikaks on kõige sagedamini elektrimootor, kuid võib olla ka hüdromootor, pneumomootor, sisepõlemismootor vm.\n", "id": "ekk_Latn_213796"}
{"text": "Aksiaalne väntliugurmehhanism\n\nAksiaalne väntliugurmehhanism on selline väntmehhanism, milles kepsuliigendi liikumise siht läbib vända pöörlemistelge.\n", "id": "ekk_Latn_213797"}
{"text": "Desaksiaalne nukkmehhanism\n\nDesaksiaalne nukkmehhanism on mehhanism, milles tõukuri liikumise siht ei läbi nuki pöörlemistelge.\n", "id": "ekk_Latn_213798"}
{"text": "Diametraalnukk\n\nDiametraalnukk on mittesilindriline ketasnukk, mille läbimõõt on ühesugune mistahes pöörlemistelge läbivas tasandis ja mille veetavaks elemendiks on raamikujuline tõukur või kahvelotsaga nookur.\n", "id": "ekk_Latn_213799"}
{"text": "Ekstsentrik\n\nEkstsentrik on ringjoonelise kontuuriga ketas, mille pöörlemistelg on geomeetrilise teljega paralleelne, kuid ei asu geomeetrilisel teljel. Pöörlemistelje ning geomeetrilise telje vahet nimetatakse ekstsentrilisuseks. Kasutamisel nukina tagab ekstsentrik nukkmehhanismi sujuva töö, sest survenurk jääb muutumatuks.\n", "id": "ekk_Latn_213800"}
{"text": "Seadis\n\nSeadis on konstruktsioonilt terviklik, kuid iseseisvalt mittekasutatav seadme, masina või aparaadi osa. Masina vm seadme kindla otstarbega seadist nimetatakse ka tööseadiseks ehk tööorganiks.\n", "id": "ekk_Latn_213801"}
{"text": "Evolvent\n\nEvolvent ehk involuut on kõver, mis moodustub ühtlaselt kasvava sirgjoone libisemata veeremisel ümber paikse ringjoone (alusringjoone).\n", "id": "ekk_Latn_213802"}
{"text": "Güroskoop\n\nKiires pöörlemises oleval massil, kettal või muul jäigal kehal (rootoril), mille pöördtelg langeb kokku selle sümmeetriateljega, on impulsimoment, mis mõjub välistele jõududele vastupidises suunas, hoides süsteemi muutumatuna. Kui see seade paigaldada ruumitelgede mitmeastmelise pöörlemisvabadusega kardaanliigendile, võib süsteemi keerates täheldada ringliikumises oleva ketta püsimajäämist esialgsele tasandile.\n\nPeale mehaaniliste güroskoopide vurrmehhanismide (elektrilised, pneumaatilised) on muudelgi põhimõtetel töötavaid güroskoope ehk akselomeetreid: kiirendusanduritega mikrokiibid, kiudoptilised ja ülitundlikud kvantgüroskoopid. Güroskoope kasutatakse navigeerimisseadmetes, seda tingimustes, kus traditsioonilise magnetkompassi kasutamine või asendi määramine horisondi suhtes on raskendatud või võimatu, näiteks pilves või kosmoses. Güroskoope kasutatakse laialdaselt lennunduses pimelennul, raadio teel juhitavate mehitamata helikopterite ja lennukite asendit hoidvate autopilootide stabiliseerimisandurina. Veel kasutatakse güroskoopi näiteks tunneli kaevamisel suunahoidjana.\n\nKõige lihtsamad güroskoobi näited on vurr ja kiirelt pöörlev jalgratta ratas. Seisev vurr ei püsi püsti, aga kui vurr pöörlema panna, hoiab seade end püsti ja kukub alles siis, kui hõõrdest tingitud pöörlemise kiiruse kadu lõpetab güroskoopefektist tulenevad seadet püsti hoidvad jõud.\n", "id": "ekk_Latn_213803"}
{"text": "Nutatsioon\n\nNutatsioon (ld sõnast nutatio 'võnkumine') on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine.\n\nNutatsioon esineb muuhulgas taimede kasvuliikumises.\n", "id": "ekk_Latn_213804"}
{"text": "Deformatsioonide võrdsuse tingimus\n\nDeformatsioonide võrdsuse tingimus on meetod staatikaga määramatute ja deformatsiooniülesannete lahendamiseks, mis lähtub kahe või mitme koos deformeeruva detaili (või varda vasak- ja parempoolse osa) siirete võrdsusest nende ühispunktis. Annab täiendava seose tundmatute leidmiseks.\n", "id": "ekk_Latn_213805"}
{"text": "Hertzi pinge\n\nHertzi pinge ka Hertzi kontaktpinge on analüütiliselt arvutatav survepinge laotus Hertzi kontaktis, kontaktpinge erijuht. Hertzi kontakt on kahe elastse poolruumi vahel, kui kontaktpind, mis üldjuhul on ellipsikujuline tasapind, mille joonmõõtmed on kehade kõverusraadiustega võrreldes väikesed ja kontaktis ei esine hõõrdumist.\n", "id": "ekk_Latn_213806"}
{"text": "Vibratsioon\n\nVibratsioon on nähtus, kus toimub süsteemi võnkumine tasakaaluasendi ümber. Sõna vibratsioon tuleb ladinakeelsest sõnast vibrationem ('värisemine, viibutama'). Vastavad võnkumised võivad olla perioodilised nagu matemaatilise pendli väikeseamplituudiline võnkumine, aga ka juhuslikud nagu auto ratta liikumine sõites kruusateel.\n", "id": "ekk_Latn_213807"}
{"text": "Ahi (tähtkuju)\n\nAhi (ladina Fornax) on lõunataeva nõrga valgusega tähtkuju. See kuulub tänapäeva 88 tähtkuju hulka ning see on suuruselt 41. tähtkuju, kattes tähistaevast 398 ruutkraadi.\n\nTähtkujule andis nime 1756. aastal Prantsuse astronoom Nicolas Louis de Lacaille.\n\nAhju tähtkujus asub 18 galaktikast koosnev galaktikaparv ja palju kääbusgalaktikaid.\n", "id": "ekk_Latn_213808"}
{"text": "Neitsi (tähtkuju)\n\nNeitsi (ladina Virgo, sümbol ♍) on põhjataeva ja sodiaagi tähtkuju.\n\nNeitsi tähtkuju katab 1294 ruutkraadi taevast ja on ulatuselt 88 tähtkuju seas 2. kohal. Heledaim täht on 220 valgusaasta kaugusel asuv Spiika (tähesuurus kõigub +0,92 ja +1,04m vahel).\n\nPorrima (γ Virginis) on üks tuntumaid kaksiktähti.\n\nTähtkujus asub Neitsi galaktikaparv, kus asuvad näiteks galaktikad M49, M58, M59, M60, M61, M84, M86 ja M87 ning parve mitte kuuluv Sombreerogalaktika M104.\n\nEestis on Neitsi vaadeldav talvel ja kevadel.\n\nKreeka mütoloogias on neitsi tähtkuju olemuse taga kas tähtedeks muudetud neitsilik õiglusejumalanna Astraia, või Demeter.\n", "id": "ekk_Latn_213809"}
{"text": "Aruküla rahvamaja\n\nAruküla rahvamaja (ka Aruküla kultuurimaja) on MTÜ Aruküla Kultuuriseltsi ja Raasiku valla hallatav hoone, kus korraldatakse kultuuritegevusi ja täidetakse rahvakultuuri eesmärke.\n\nPraegune kasutusel olev hoone ehitati Arukülla 1974. aastal Harju rajooni uueks rahvamajaks ning pidi kuni Eesti Vabariigi taastamiseni maja jagama Aruküla kolhoosiga. Praegu asub hoones peale MTÜ Aruküla Kultuuriseltsi veel ka Raasiku vallavalitsus. Aruküla rahvamaja teenindab umbes 1000–5000 Aruküla piirkonna elanikku ning see hoone asub Raasiku vallavalitsuse kinnistul.\n\nRahvamajas asub 279-kohaline teatri- ja kinosaal. Lisaks on rahvamajas parketisaal, pidulike sündmuste korraldamiseks ning ringitegevusteks. Rahvamajas tegutseb kultuurikorraldajana MTÜ Aruküla Kultuuriselts, mida juhib tegevdirektor Garina Toomingas (endine Paiste).\n", "id": "ekk_Latn_213810"}
{"text": "Lubsan Sandan Tsõdenov\n\nLubsan Sandan Tsõdenov sündis Burjaatias 1850. aastal Kižinga ulussis Kižinginski datsani (Кижингинский Дацан) lähedal Tsõden Baltujevi peres. Tema isa oli ringirändav stepi-laama. Kirjutama ja lugema õppis Tsõdenov seal samas. Õpingud kloostris lõpetas ta 35 aasta vanuselt. Õppis filosoofiat ja torkas dispuutidel silma kiire reaktsiooni ja hea väitlusoskusega. Tema õpingukaaslased kloostrist räägivad, et Tsõdenov oli enesekeskne, võimukas, raudse tahtejõuga ja isegi julm enda ja teiste suhtes, kui oli vaja saavutada mingit eesmärki.\n\nKõik tunnustasid tema professionaalsust laama ja filosoofina. Kogu oma elu jooksul oli ta väsimatu kujustamis-praktik. Ta torkas silma ekstravagantse käitumisega, omapärase mõtlemise ja väljenduslaadiga. Lubsan Sandan Tsõdenov oli oma aja parimaid budistlikke filosoofe Burjaatias ja see oli ka põhjuseks tema sõprusele Agvan Doržijeviga. Tsõdenovi nimi oli hästi tuntud tolleaegsete orientalistide, tibetoloogide ja mongolistide hulgas. Ta valiti Pandido Hambo-laama Ireltujevi juhitud Burjaatia delegatsiooni koosseisu, mis käis õnne soovimas Venemaa keisri Nikolai II kroonimispidustustel 1896. aastal Peterburis.\n\nTsõdenovi kui budismi spetsialistiga tahtsid Peterburis kohtuda idauurijad (Aleksei Pozdnejev; А. М. Позднеев) kuid ta keeldus järsult. Hiljem nad muidugi kohtusid.\n\nKeisri vastuvõtul juhtus intsident, mis lõi laineid kogu Venemaal. Talvepalee Nikolai saali oli kogunenud suur hulk delegatsioone üle Venemaa ja väljastpoolt. Kui keiser astus saali, kummardus rahvahulk, osa laskus põlvele. Üle suure rahvamere oli näha kaks inimest – Venemaa keiser ja Lubsan Sandan Tsõdenov, kes oli pikka kasvu turske mees. Kaaslased sikutasid teda mungarüüst ja püüdsid teda samasse poosi suruda nagu ülejäänud rahvas saalis, kuid see jäi tulemuseta. Tsõdenov jäi püsti seisma.\n\nPärast tseremooniat kutsus siseminister Goremõkin (И. Л. Горемыкин) Burjaatia delegatsiooni enda juurde selgitust andma selle kohta, mis juhtus troonisaalis. Burjaatidele määrati Sandan Tsõdenovi käitumise eest suur rahatrahv, põhjenduseks keisri solvamine. Burjaadid seletasid, et Tsõdenov sattus šokiseisundisse, nähes, mis juhtus rahvaga, kes langes põlvili keisri sisenemisel, ja oli Venemaa valitsejat nähes täiesti võimetu üldse kuidagi reageerima. Hiljem kloostris ja Burjaatias levisid jutud, et Tsõdenov oli öelnud, et tema kui \"vaimu austaja ja vaimsuse valitseja\" ei saa kummarduda maise valitseja ees. Tsõdenovil oli õigus, kuna ta oli gelong ja gelongi tõotuse andnud munk ei tohi austust avaldada ilmalikule valitsejale. Ta täitis vaid mungale ettenähtud eeskirju.\n\n1906. aastal asus Tsõdenov ümber Tamtšinski datsani (Тамчинский дацан) Gusinoozjorsk. Sellest ajast ilmus tema käitumisse joon, mis rabas burjaadi laamasid. Ta hakkas eraldi hoiduma, ei hoolinud enam suhtlemisest teistega. Kandis endaga phurbaad. Lisaks nähti teda suitsetamas, tihti just kloostri õppeasutuse lähedal, kus datsani õppejõud ringi liikusid. Pärast neid munga käitumisele mittevastavaid intsidente tegi datsani juht Hambo-laama talle ettepaneku sõita tagasi kodukloostrisse Kižinginski datsani.\n\nKodukloostris tegid laamad talle ettepaneku teha filosoofias gabza kraad, kuid Tsõdenov keeldus, tuues põhjuseks, et ei taha suhelda Kižinginski datsani laamadest juhmarditega.\n\nBudismi ajaloos on olnud traditsiooniks, et ekstravagantse käitumisega ekstsentrikutest haritud laamadele tekib suur hulk austajaid ja lugupidajaid ilmalike hulgas, kes meelsasti kasutavad selliste budismi spetsialistide abi oma religioossete vajaduste rahuldamisel ja rituaalide läbiviimisel. Mida suurem on sellise laama tutvusringkond, seda suurem on tema mõju rahva hulgas.\n\nTsõdenovi surma aega ei teata. Burjaat, tibetoloog Bidija Dandaron oli tema õpilane.\n", "id": "ekk_Latn_213811"}
{"text": "Priit Kuusk\n\nPriit Kuusk (18. august 1938 – 28. mai 2022) oli eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik.\n\nAlates aastast 1969 kuulus ta Eesti Heliloojate Liitu.\n", "id": "ekk_Latn_213812"}
{"text": "Jaak Aaviksoo\n\nJaak Aaviksoo (sündinud 11. jaanuaril 1954 Tartus) on Eesti haridustegelane, füüsik ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).\n\nTa on olnud Tartu Ülikooli prorektor (1992–1995) ja rektor (1998–2006). Alates 2015. aasta sügisest kuni augusti lõpuni 2020 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor.\n\nTa on olnud kultuuri- ja haridusminister (1995–1996), kaitseminister (2007–2011) ning haridus- ja teadusminister (2011–2014).\n", "id": "ekk_Latn_213813"}
{"text": "Nihkumine\n\nNihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. Aineosakeste liikumahakkamiseks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine. See lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Niisugust protsessi silmaga ei näe, näeb vaid selle tagajärgi. Kõige selgemini avalduvad nihkumise tagajärjed nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda.\n", "id": "ekk_Latn_213814"}
{"text": "Nõlvaprotsessid\n\nNõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.\n\nväga kiired varisemine libisemine\n\nväga aeglased voolamine nihkumine\n", "id": "ekk_Latn_213815"}
{"text": "Seljajärv\n\nSeljajärv on järv Pandivere kõrgustiku kagupiiril looduskaunis kohas Piibe maanteest 0,5 km kaugusel Vägeva lähedal Koluvere külas.\n\nJärves leiub haugi, särge ja järvekarpi. Jõevähki leidus järves aastani 2009, mil järves levis vähikatk.\n\nJärv on tekkinud Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva maantee ümberehituse tulemusel.\n", "id": "ekk_Latn_213816"}
{"text": "Haapsalu laht\n\nHaapsalu laht asub Lääne-Eestis Lääne maakonnas Haapsalu linna juures. Lahe vastaskaldal on Noarootsi poolsaar.\n\nHaapsalu laht on liigendatud ja koosneb mitmest siselahest ning nendevahelistest väinadest. Lahtedest on tuntumad Haapsalu linnaga külgnevad Tagalaht, Suur viik ja Eeslaht. Teised lahed: Tahu laht, Nodaski laht, Saunja laht, Ninaauk, Nodaski laht, Klippa lõuk, Riimi meri ja Saaremõisa laht (käsitletakse ka rannajärvena). Väinad laheosade vahel: Rokkasilm, Kropi silm, Killaste silm. Tähtsamad poolsaared lahes on Võnnu poolsaar ja Klippa saar (Noarootsi poolsaare osad) ning Bürgermeistri holm ja Krimmi holm (Haapsalu linnas). Haapsalu lahes on ka mitmed saared, laiud, rahud.\n\nHaapsalu lahe seisundit hinnatakse halvaks, eriti Tagalahes. Haapsalu laht tõsteti Eesti keskkonnaprobleemina esile näiteks 2015. aasta Euroopa keskkonnaaruandes.\n", "id": "ekk_Latn_213817"}
{"text": "Erdenedzuu hijd\n\nErdenedzuu hijd (mongoli Эрдэнэзуу хийд; eesti keeles saja kalliskivi klooster; ka Erdeni-dzuu, Erdeni Tzu, Erdene-zuu, Erdene Zuu Khiid) on aastatel 1586–1587 ehitatud budistlik klooster Mongoolias.\n\nErdenedzuu asub Mongolite riigi suurkhaan Tšingis-khaani kunagi asustatud impeeriumi pealinna Karakorumi asukohal.\n\nMongoli keeles tähendab Dzuu Buddhat ja Erden aaret. Kloostri ehitamise eestvedajaks oli Abatai-khaan (ka Avtai Khan või Avtai Sain khaan). Kloostri rajamine on seotud teise budismi populariseerimise perioodiga Mongoolias. Esimene bogdogeegen Dzanabadzar sündis kloostri lähedal Yeson Zuili stepis.\n\n1580. aastal kohtusid Avtai-khaan ja tema vend Tumenkhen-khaan III dalai-laama Sonam Gyatsoga, kuulutasid Tiibeti budismi Mongoolias ametlikuks riigiusundiks ja andsid lubaduse ehitada Mongooliasse uus budistlik klooster.\n\n1930. aastatel oli kloostris üle 30 templi, mille hävitasid 1937. aastal mongoolia kommunistid. Aastatel 1960–1990 oli Erdenedzuu kasutusel muuseumina. Nüüdseks on kolm templit taastatud ja ühes neist viiakse läbi usulisi tseremooniaid.\n\nErdenedzuu on kuulus ümber kloostri paikneva 108 stuupast koosneva müüri poolest. Ühte neist on maetud ka kloostri asutaja Avtai-khaan.\n\nErdenedzuu keskel oli eraldi palee ja kolm suurt templit. Kivist olid ehitatud ainult templid ja mõned lisahooned. Mungad, keda oli 1920. aastate paiku ligi kolm tuhat, elasid jurtades. Orkhoni jõe orus asub ka üks väiksem klooster – Tövkin Khiid.\n", "id": "ekk_Latn_213818"}
{"text": "Taranatha\n\nTaranatha (1575–1634) (Kun-dga'-snin-po) sündis Drongis, Tiibetis, arvatakse et samal päeval kui Padmasambhava. Taranatha andekust ja teravat mõistust pandi tähele juba lapsepõlves tema õpetajate Je Draktopa, Yeshe Wangpo, Kunga Tashi, Jampa Lhundrup, Buddhagupta poolt.\n\nTaranatha kui ümbersündinu, Krishnacarya (Krsnacarya/Kanha), avastas Khenchen Lungrik Gyatso. Teda loetakse ka Mandzushri kehastuseks.\n\nTaranatha rajas 1615. aastal Takten Phuntsok Lingi kloostri Tsangpo orus Shigatse lähedal. 1642 võttis V dalai-laama kloostri üle ja see sai uueks nimeks Ganden Puntsokling.\n\nTema kirjutatud on kuulus budismi ajalugu (dpal dus kyi 'khor lo'i chos bskor gyi byung khungs nyer mkho) ja 1604. aastal Kuldne palvekee, Bodhisatva Tārā pärinevus.\n\nAbatai-khaan (Avtai Khan) (Avtai Sain khaan) kohtus temaga 1580 Jonangis.\n\nTaranatha suri Mongoolias Urgaas (nüüd Ulaanbaatar) ja tema säilmed asuvad Lhasa lähedal Hõbe-stuupas. Elu jooksul rajas ta mitu kloostrit Mongooliasse. Taranatha järgmine kuulus kehastus oli Dzanabadzar, kes oli esimene Bogdogeegen, Khalkha Jebtsun Damba Khutukhtu on samuti Taranatha ümberkehastus.\n", "id": "ekk_Latn_213819"}
{"text": "Hara laht\n\nHara laht (varem ka Papilaht) on laht Põhja-Eestis Juminda ja Pärispea poolsaare vahel.\n\nLahte suubub Valgejõgi.\n", "id": "ekk_Latn_213820"}
{"text": "1987. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXXIII NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Daugavpilsis 13. veebruarist 5. märtsini 1987.\n\nTurniiril jgasid esimest kohta kolm mängijat ning meistritiitel selgitati kaheringilisel kiirturniiril. Otsustavaks kujunes teise ringi partii, milles Korenevski võitis Mogiljanskit ning nii jõudis leningradlane oma kolmanda tšempionitiitlini.\n", "id": "ekk_Latn_213821"}
{"text": "Mongoolia kloostrid\n\nMongoolia kloostrid\n\nMongoolias kasutatakse kloostri kohta nimetust süme, (sume) küriye või keid (hijd). Therāvadas on sellele analoogne mõiste vihāra ehk wat.\n", "id": "ekk_Latn_213822"}
{"text": "1988. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXXIV NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti Jerevanis 19. veebruarist 9. märtsini 1988.\n\nTeist korda tšempionaatide ajaloos anti välja kaks kuldmedalit.\n", "id": "ekk_Latn_213823"}
{"text": "Kerttu Rakke\n\nKerttu Rakke (kodanikunimi Kadi Kuus; sündinud 16. septembril 1970 Võru linnas) on eesti proosakirjanik. Kerttu Rakke on kirjaniku pseudonüüm, mis tekkis aastal 1987, mil ta kirjutas loo \"Let's go\".\n\nTa on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina, teinud kaastööd paljudele ajakirjandusväljaannetele, sealhulgas pidevalt ajalehele Postimees (2005–2008), ajakirjale Oma Maitse (2005–2007) ja netiportaalile Delfi (2011).\n\nKerttu Rakke on enamiku oma teostest ise välja andnud (v.a \"Kolmas printsess\", 2001, ja selle tõlge \"Tretja printsessa\", 2008, mille väljaandja on OÜ Vastus). Enda kirjastuse OÜ Kirjastus Kadikas (novembrist 2002 kuni maini 2015) kaudu avaldas ta nii enda kui ka teiste autorite teoseid (Andre Trinity \"Unenägude jumal\", 2002, ja Toomas Verrev \"Margot\", 2003).\n\nAugustist 2012 kuni aprillini 2015 töötas Kerttu Rakke Tallinna Kesklinna Valitsuse avalike suhete nõunikuna. Kerttu Rakke ei ole ühegi poliitilise erakonna liige.\n", "id": "ekk_Latn_213824"}
{"text": "Gandantegtšilen hijd\n\nGandantegtšilen hijd (mongoli Гандантэгчилэн хийд, kohalikus kõnepruugis ka lihtsalt Gandan) on klooster Mongoolias Ulaanbaataris.\n", "id": "ekk_Latn_213825"}
{"text": "1989. aasta NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes\n\nXXXV NSV Liidu meistrivõistlused rahvusvahelises kabes peeti 7.–26. märtsini 1989 Taškendis.\n\nAlgselt pidi turniir toimuma üleüldse Vilniuses, kuid pärast leedulaste loobumist viidi see üle Usbekistani. Taškendi kliima osutus osavõtjatele raskeks, nii jättis haigestumise tõttu turniiri täiesti pooleli Vladimir Traitelovitš, aja maha olid aga sunnitud võtma veel ka Aleksei Verhovõhh, Mihhail Korenevski ja Nikolai Mištšanski.\n\nKolmandat korda tuli NSV Liidu meistriks Aleksandr Baljakin.\n", "id": "ekk_Latn_213826"}
{"text": "Nikolai Mištšanski\n\nNikolai Mištšanski (ukraina Микола Мищанський; 28. november 1954 – 23. märts 2011) oli Nõukogude Liidu kabetaja, rahvusvaheline suurmeister. Pärit Ukrainast, elas ta 1980. aastate keskpaigast saati Usbekistanis. Ta oli maailmameistrivõistluste medalist (pronks 1980) ning kahekordne NSV Liidu meister rahvusvahelises kabes 1980 ja 1985. NSV Liidu meeskonna koosseisus võitis ta 1986. aastal kabeolümpia. Ka võitis ta 1971. aastal esimesed mitteametlikud ja 1972. aastal esimesed juunioride maailmameistrivõistlused.\n", "id": "ekk_Latn_213827"}
{"text": "Pärnu krahvkond\n\nPärnu krahvkond (rootsi keeles Grevskapet Pernau, ) oli Pärnumaal asunud Rootsi kuninga läänivaldus 17. sajandil.\n\nPärnu krahvkonna moodustas 16. oktoobril 1627 Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Krahvkonna koosseisu kuulusid Audru, Tahkuranna, Võlla, Tori, Pööravere, Kaelase, Koddesi ja Koonga mõis. Läänivalduse omanikuks sai Böömimaa aadliku ja sõjamehe krahv Heinrich Matthias von Thurni poeg ooberst krahv Franz Bernhard von Thurn-Valsassina (1592–1628).\n\nHeinrich Matthias ja Franz Bernhard olid Gustav II Adolfi liitlase protestandist Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürsti ja Böömimaa kuninga Friedrich Ii pooldajad kolmekümneaastase sõja Böömi sõjas, 1618–1625.\n\nKuna Franz Bernhard suri juba järgmisel aastal, läks krahvkond tema lesele krahvinna Magdalena von Thurn-Valsassinale (sündinud krahvinna Hardeck). Temale kuulus krahvkond veel aastal 1632.\n\n1654. aastal oli Pärnu krahviks Franz Bernhardi ja Magdalena poeg krahv Heinrich von Thurn-Valsassina (1628–1656), kel oli kindralmajori auaste ja kes oli 1653–1655 Eestimaa kuberner.\n\n1661. aastal anti krahvkond kompensatsiooniks kaotatud Kuressaare krahvkonna eest krahv Magnus Gabriel De la Gardiele (1622–1686), kui Kuressaare krahvkond anti pärast Rootsi kuninganna Kristiina loobumist troonist 1654. aastal ja Rooma elama asumist Kristiinale elatusmaaks (rootsi keeles underhallsland).\n", "id": "ekk_Latn_213828"}
{"text": "Parasmaa\n\nParasmaa on elaniketa hajaküla Pärnu maakonnas Lääneranna valla idaosas.\n\nEnne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.\n\nKüla läbib Kõima–Avaste kohalik tee, millelt küla piires hargneb kohalik tee Vahenurme külla.\n\nKüla ümbritsevad kirdes Kesu raba ja läänes Avaste soo. Küla põhjapiiriks Avaste külaga on vana Avaste oja säng. Külast lõunas voolab Allika jõgi.\n\nKüla põhiosa asus paekõvikul (21 meetrit üle merepinna) ning mõni talu asus ka Avaste soo servalade kruusakõrgendikel.\n\nKülatuumikust (kõvikust) lääne, põhja ja kirde poole jäävad soostuvate ja metsastuvate niitudega alad kuuluvad Avaste looduskaitseala koosseisu. Parasmaa küla naabruses asuva kaitseala koosseisus olev ala on silmapaistvalt tammederohke (jämedaim Mõnjama tamm 1,3 meetri kõrguselt ümbermõõduga 584 cm).\n", "id": "ekk_Latn_213829"}
{"text": "Nurme tänava residents\n\nNurme tänava residents ehk Palitseri villa on Tallinnas Nõmme elamurajoonis aadressil Nurme tänav 47/49 asuv hoonetekompleks, mida Eesti Valitsus alates nõukogude ajast kasutas riigi külaliste ja ministrite majutamiseks ja nõupidamisteks.\n\nMaja on 1932. aastal arhitekt Friedrich Wendachi projekteeritud ja seda peetakse Eesti tipparhitektuuri näiteks. Lisaks majale on tuntud ka selle juurde kuuluv Späthi firma kujundatud luksuslik iluaed.\n\nMaja kasutas nõukogude ajal ülemnõukogu ladvik.\n\n1998. aasta juunis kerkis hoone avalikkuse tähelepanu alla seoses välisminister Toomas Hendrik Ilvesega, kes seal elas. Selgus, et residentsi ülalpidamiskulud on olenevalt kommunaalkulude suurusest 20-25 tuhat krooni kuus. Ministri brutopalk oli siis 16 800 krooni. Maja ülalpidamis- ja personalikulud maksis kinni välisministeerium. Ametlikult hüvitati siis ministritele üürikorteri ülalpidamise kulud kuni 3500 krooni kuus, Ilvese residentsikulud ületasid lubatud määra kuus korda.\n\nPärast Ilvese lahkumist rentis riigikantselei residentsi Konstantinoopoli jurisdiktsiooni alla kuuluvale Eesti Apostlikule Õigeusu Kirikule, mille peaks on metropoliit Stefanus.\n\n19. märtsil 2002 otsustas sinod lõpetada Nurme tänava residentsi rendilepingu. 2002. aasta lõpus kuulutas valitsus välja kinnistu müümise enampakkumise, kus alghind oli 2 miljonit krooni. Kinnistut müüa ei õnnestunud. 2004. aastal soovitas riigikontroll villa võõrandada, kuna kontrolli ajal seisis maja tühjana.\n\n2006 suvel sooviti Kadrioru presidendilossi suvise remondi ajaks president Arnold Rüütli käsutusse Nurme tänava residents, millega Riigikogu nõusse ei jäänud. Riigikantselei peadirektori Marten Koka väitel oli Nurme 47 asuv maja sellises seisus, mis ei võimalda kohe sisse kolida ja vajas väikest remonti ja riigikantseleil seal remonti teha pole plaanis.\n\nMaja on arhitektuurimälestis.\n", "id": "ekk_Latn_213830"}
{"text": "Gldani-Varkethili liin\n\nGldani-Varkethili liin (gruusia დიდუბე-სამგორის ხაზი ; ametlikult Ahmetheli-Varkethili liin; varem Didube-Samgori liin) on Thbilisi metroo liin.\n\nAhmetelis theatri (ახმეტელის თეატრი)\n\nVagzlis moedani (ვაგზლის მოედანი)\n\nThavisuphlebis moedani (თავისუფლების მოედანი)\n\n300 Aragveli (300 არაგველი)\n", "id": "ekk_Latn_213831"}
{"text": "Ballon d'Or\n\nBallon d'Or (eesti keeles mööndav Kuldpall) on jalgpalliauhind, mida antakse Euroopa aasta parimale jalgpallurile alates 1956. aastast. Tunnustuse algatas prantsuse jalgpalliajakiri France Football.\n\nEuroopa aasta jalgpalluri valivad UEFA liikmesriikide klubides mängivate jalgpallurite seast igal aastal Euroopa jalgpalliajakirjanikud. 1995. aastani pidi see jalgpallur olema eurooplane.\n\n2010. aastal ühendati Euroopa aasta jalgpalluri ja FIFA aasta jalgpalluri aunimetus ning edaspidi sai maailma parim jalgpallur auhinna FIFA Ballon d'Or. 2016. aastal otsustasid France Football ja FIFA need uuesti lahutada.\n", "id": "ekk_Latn_213832"}
{"text": "Saburthalo liin\n\nSaburthalo liin (gruusia საბურთალოს ხაზი) on Thbilisi metrooliin.\n\nVagzlis moedani (ვაგზლის მოედანი) Tserethlis gamziri (წერეთლის გამზირი) Tekhnikuri Universiteti (ტექნიკური უნივერსიტეტი) Sameditsino Instituti (სამედიცინო ინსტიტუტი) Vikhtori Gortsiridze (ვიქტორი გოცირიძე) Važa Phšavela (ვაჟა ფშაველა) Universiteti (უნივერსიტეტი) (ehitatakse, valmib 2011)\n", "id": "ekk_Latn_213833"}
{"text": "Voltveti mõis\n\nVoltveti mõis ehk Tihemetsa mõis (saksa keeles Tignitz) oli rüütlimõis Pärnumaal Saarde kihelkonnas. Tänapäeval jäävad mõisa alad Pärnu maakonda Saarde valla territooriumile.\n", "id": "ekk_Latn_213834"}
{"text": "Austraalia dollar\n\nAustraalia dollar (AUD) on Austraalia rahaühik. Seda kasutatakse ka Kiribatis, Naurul ja Tuvalus.\n\nDollar võeti kasutusele 1966. aastal naelsterlingi asemel. Üks dollar jaguneb 100 sendiks.\n\n1992. ja 1996. aasta vahel vahetati paberrahatähed polüpropüleenist rahatähtede vastu välja.\n\nAustraalia sularahatähed on väärtusega 5, 10, 20, 50 ja 100 dollarit. Rahatähed on eri mõõtmetega (mida suurem nominaalväärtus, seda suuremad mõõtmed) ning igaühel on erinev värvitoon: 5-dollarine on lilla või roosa; 10-dollarine sinine; 20-dollarine punane; 50-dollarine kollane ja 100-dollarine roheline. Mündid on väärtusega 5, 10, 20 ja 50 senti ning 1 ja 2 dollarit. Mündid väärtusega 1 ja 2 senti on käibelt kõrvaldatud.\n\nAustraalia dollari kurss on kõikuv, mistõttu see on üks valuutaspekulantide lemmikuid.\n\nEesti Panga 28. novembri 2006 kursi järgi maksis 1 Austraalia dollar 9,27847 Eesti krooni ja 1. jaanuaril 2011 11,925 Eesti krooni.\n", "id": "ekk_Latn_213835"}
{"text": "Roraima osariik\n\nRoraima on Brasiilia osariik, 1. järgu haldusüksus Põhjapiirkonnas. Piirneb Venezuela ja Guyanaga.\n\nRoraima territoorium eraldati Amazonase osariigist 1943. aastal Rio Branco territooriumina. 1962. aastal sai nime Roraima mäe järgi. 1988. aastal sai osariigi staatuse.\n\nRoraimas on Brasiilia osariikidest kõige suurim põliselanike (indígena) osatähtsus - 11 protsenti. Samuti on osariigis kõige väikseim europiidide (branco) osatähtsus - 21 protsenti. Lisaks on 61 protsenti elanikest segaverelised (pardo), 6 protsenti negriidid (preto) ja 1 protsent asiaadid (amarelo).\n", "id": "ekk_Latn_213836"}
{"text": "Boa Vista\n\nBoa Vista on linn Brasiilias, Roraima osariigi keskus. Asub Rio Branco jõe orus.\n\nLinn on asutatud 1890. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213837"}
{"text": "Sīstān va Balūchestāni provints\n\nSīstān va Balūchestāni provints 1. järgu haldusüksus Iraanis. Piirneb kirdes Afganistaniga, idas Pakistaniga ja lõunas Omaani lahega.\n", "id": "ekk_Latn_213838"}
{"text": "Lõuna-Khorāsāni provints\n\nLõuna-Khorāsāni provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Iraanis. Piirneb idas Afganistaniga.\n\nProvintsi pindala on 95 385 km².\n", "id": "ekk_Latn_213839"}
{"text": "Hövsgöl\n\nHövsgöl (mongoli Хөвсгөл нуур) on Mongoolia suurim mageveejärv (suurim soolajärv on Uvs Nuur (umbes 3300 km²)). Asub riigi põhjaosas 1645 m kõrgusel merepinnast. Järv on 136 km pikk ja 20 kuni 40 km lai. Suurim sügavus on 262 m, pindala 2620 km².\n\nJärv asub stepi- ja taigavööndi piiril.\n\nHövsgöl on üle 2 miljoni aasta vana.\n\nJärvest koos selle ümbrusega moodustati 1992. aastal rahvuspark.\n", "id": "ekk_Latn_213840"}
{"text": "Aruküla pärnaallee\n\nAruküla pärnaallee asub Aruküla aleviku keskel, aedlinna ja keskuse piiril Jaama tänaval.\n\nAllee on sündinud Arukülas esimese Eesti Vabariigi ajal elanud peaminister Kaarel Eenpalu ja tema abikaasa Linda Eenpalu ideest ning istutatud kohaliku Aruküla Aedlinna Heakorra Seltsi abil 1930. aastatel.\n", "id": "ekk_Latn_213841"}
{"text": "Arnold Schönberg\n\nArnold (Franz Walter) Schönberg [Schoenberg] (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles) oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides.\n\nArnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna.\n\nSchönbergi esimesed heliteosed on kirjutatud romantilises ja hilisromantilises muusikastiilis. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leidub Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia.\n\nArnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel.\n\nArnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webern ja Alban Berg. Tema nimega on seotud Uus-Viini koolkond, kuhu ta kuulub koos mõne oma õpilasega.\n\nSchönberg tundis elavat huvi ka teiste loomevaldkondade vastu. Schönbergi maale võib pidada väljapaistvateks sümbolismi ja ekspressionismi näideteks. Paljudele oma vokaalteostele kirjutas Schönberg ise teksti. Schönberg tegutses ka leiutajana, kelle loomingut on patenteeritud.\n", "id": "ekk_Latn_213842"}
{"text": "Bakula Rinpotše\n\nKushok Bakula Rinpotše (21. mai 1917 Ladakh – 4. november 2003 India) oli tiibeti laama.\n\nTa sündis Ladakhis kuninglikus perekonnas. Temas isiksuse ja ümbersündinu (thulku) avastas XIII dalai-laama. Ta tunnistati Arhat Bakula kehastuseks kes oli üks 16 kuulsast arhatist Buddha Šakjamuni õpilasest. Bakula Rinpotše oli laialt tuntud oma erudeerituse, hea mõtlemis- ja analüüsivõime poolest.\n\nTema intellekti rakendus ei piirdunud kitsalt budismi ja budistidega, vaid targa guruna kasutas oma tarkust ja võimeid osavalt poliitikas, tehes palju ära Mongoolia ja Venemaa budismi heaks just nimelt budismi populariseerimisel ja traditsiooni taastamisel poliitilisel areenil.\n\nBakula Rinpotše oli õpetajana tuntud paljudes kloostrites, kus jagas aastakümneid haridust ja teadmisi mitme generatsiooni munkadele ja nunnadele, lisaks oli ta armastatud ja kutsutud külaline nii budistide kui mittebudistide ringkondades, jagamaks inimestele tarkust nii budismi algtõdede kui filosoofiliste tippude tasandil.\n\nTema kõnemaneer ja käitumine, mida kasutas inimestega suheldes, oli absoluutne vastand võrreldes näiteks Tiibeti budismi suurkuju Padmasambhavaga, kes oli alati dominant enda väljendustes ja ka elustiilis.\n\nKushok Bakula Rinpotše oli sobiv rahvamassidele, usulistele pühakuks ja kultusisikuks. Burjaatias Ivolga kloostris tema visiidi puhul usuliste pilv, kes teda vastu võtma oli tulnud, oli lausa valmis vaibana end sügisesse porri näoli heitma, et Bakula Rinpotše ei määriks oma kõhnu ja kondiseid jalgu ära teel templisse.\n\nSelle laama puhul oli tegemist tõelise siddhiga ja siddhaga, kes mõjutas kõiki, kes temaga isiklikult kokku puutusid. Tema tasane jututoon ja ülimalt valitsetud mõte, mis väljendus täpses sõnaseadmises ja keeles, mida kasutas, rabas alati oma värvikuse ja piltlikkusega. Huvitav oli kuulata, kuidas Bakula Rinpoche kirjeldas või selgitas mingeid mõisteid. Ta oskas materjali edasi anda väga täpselt, sest kohe oli tajuda, kui lihtsalt ja tabavalt Rinpotše maalis sõnadega visuaalse pildi kuulajaskonnale, mis selgitas mõiste või idee olemust.\n\nBakula Rinpotše tegi Tiibeti pagulaste jaoks palju ära ja oli esimene, kes tõstis selle küsimuse rahvusvahelisele tasemele. Ta oli tegev India valitsuses aastakümneid, samuti XIV dalai-laama suunajaks ja juhtijaks välispoliitikas.\n\nOli India parlamendi liige ja samaaegselt India saadikuks, asudes aastaid kohapeal Mongoolias, mis andis talle isiklikult võimaluse aidata kaasa Mongoolia ja Venemaa, eeskätt Burjaatia budistidele paremate tingimuste välja kauplemiseks tolleaegse kommunistliku režiimi käest. Tema väline mahedus ja vagadus, siiras lapselik pilk lummas paljusid poliitikuid ja diplomaate, rääkimata usuliste massidest.\n\nBakula Rinpotše oli isiksus ja tagasihoidlikkuse etalon, millele oli lisatud budismi psühholoogia ja kuningapere kombed, kus ta üles kasvas. See tegi temast tõelise arhati ka selles elus. 2001 andis Mongoolia peaminister isiklikult Bakula Rinpotšele üle riigi kõrgeima autasu tema tegevuse ja panuse eest Mongoolia budismi arendamisel.\n", "id": "ekk_Latn_213843"}
{"text": "Märt Läänemets\n\nMärt Läänemets (sündinud 14. juulil 1962 Avinurmes) on eesti orientalist.\n\nTema põhilised uurimisvaldkonnad on mahajaana budism ja hiina mõttelugu. Avaldanud tõlkeid hiina, sanskriti ja inglise keelest. Kirjutanud arvamuslugusid tänapäeva Hiina poliitikast.\n\nÕppinud ja täiendanud end nii Hiina Rahvavabariigis kui ka Taiwanis.\n\nTa oli Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse dotsent (2016–2020) ja juhataja ning Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi president. Õpetab Tartu Ülikoolis mandariini hiina ja sanskriti keelt ning pidas idateemalisi loengukursuseid. Ida mõtteloo leksikoni üks autoritest (koos Linnart Mälli ja Teet Toomega).\n\nKaitses 2009. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas doktoritöö \"Gandavyūha-sūtra kui ajalooallikas\". Koos Gao Jingyiga koostas ta esimese spetsiaalselt eesti õppijale mõeldud hiina keele õpiku (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015).\n", "id": "ekk_Latn_213844"}
{"text": "Tšojdžin-laama klooster\n\nTšojdžin-laama klooster (mongoli Чойжин ламын сvм) on klooster Mongoolias.\n\nVIII Bogdogeegen Javzandamba (1869–1924) ehk (Jebtsun Damba) ehitas sinna kaks templit oma vennale Luvsan Haidavile, kes on enam tuntud Tšojdžin-laamana.\n\nEsimene tempel ehitati aastatel 1899–1901 Zuun Khurees, kuid see põles maha. Teist templikompleksi ehitati aastatel 1904–1908. Seekord juhatas töid kohalikule aadlile teenustöid osutav arhitekt Ombogo. Kloostri maksumus oli 88 779 lani hõbedat, millele vastab 1800 kg.\n\nLaamad viisid teenistusi ja rituaale seal läbi kuni aastani 1936. Peale seda keelati religioosne tegevus. Klooster tegutses kuni aastani 1938, mil kommunistid selle sulgesid. Tšojdžin-laama kloostri päästmiseks kuulutati see muuseumiks, et nõukogude võim ei tassiks laiali kunsti- ja kultuuriväärtusi.\n", "id": "ekk_Latn_213845"}
{"text": "Bogdogeegen\n\nBogdogeegen oli Mongoolia Gelukpa koolkonna budistide vaimsete juhtide tiitel 1639–1924, mis kandus edasi ümbersündide kaudu. Esimene Bogdogeegen oli Dzanabadzar, kes oli Gombodorj-khaani poeg, põlvnedes nii Tšingis-khaanist. Dzanabadzarile anti tiitel Shireet Tsagaan Nuuri järve ääres toimunud nõupidamisel, millest võtsid osa nelja Mongoolia khanaadi valitsejad. Dzanabadzar oli sel ajal ainult nelja aasta vanune. Visiidil Tiibetisse 1650. aastal kuulutas dalai-laama Dzanabadzari 16. Jebtsun Damba reinkarnatsiooniks. See tiitel kandus järgnevatele bogdogeegenitele edasi.\n\n1639–1723 Öndur Jebtsun Damba (Blo-bzang-bstan-pa'i-rgyal-mtshan) 1724–1757 Lobzang Damba Damni (Blo-bzang-bstan-pa'i-srgon-me) sündis 1723 1758–1773 Ye-shes-bstan-pa'i-nyi-ma 1775–1813 Lobzang Dobdan Doksin Düri (Blo-bzang-thub-bstan-dbang-phyug) 1815–1841 Lobzang Coldam Jigmed (Blo-bzang-tshul-khrim-'jigs-med) 1843–1848 Blo-bzang-dpal-ldan-bstan-pa 1850–1868 Ngag-dbang-chos-kyi-dbang-phyug-'phrin-las-rgya-mtsho 1870 – 20. mai 1924 Jebtsundamba Khutuktu Hutagt Bogd Gegeen Ezen Haan (Ngag-dbang-blo-bzang-chos-rje-nyi-ma-bstan-'dzin-dbang-phyu grJe-btsun-dam-pa Bla-ma) sündis 1869.\n\n1911. aastal võttis 8. bogdogeegen endale tiitli Bogdo-khaan ning kuulutas Mongoolia pärast 200-aastast Hiina ülemvõimu taas iseseisvaks riigiks. 1921. aastal kõrvaldasid kommunistid Bogdo-khaani poliitilise võimu juurest ning kuulutasid pärast tema surma 1924. aastal ümbersündide ahela lõppenuks. Siiski leidsid Tiibeti mungad 1936. aastal uue ümbersünni kohalikus 4-aastases poisis. Bogdogeegeni 9. reinkarnatsioon (Jampal Namdol Chokye Gyaltsen) hoiti saladuses kuni 1990. aastani. Seejärel on Mongoolia usuringkonnad korduvalt taotlenud tema asumist Mongooliasse ja tunnustamist maa religioosse liidrina. Senini pole Mongoolia võimud seda lubanud.\n", "id": "ekk_Latn_213846"}
{"text": "Aktuaalne kaamera\n\n\"Aktuaalne kaamera\" (lühend AK) on Eesti Televisiooni igapäevane eestikeelne uudistesaade, mis on eetris alates 11. märtsist 1956.\n\nAK uudistesaated on põhiliselt eesti keeles, kuid saated on ka vene keeles ja eesti viipekeeles.\n", "id": "ekk_Latn_213847"}
{"text": "Jebtsun Damba Khutukhtu\n\nBogdogeegenite ka Bogdo Khaan ümbersündinute liin saab alguse Jebtsun Dambast. Jebtsun Damba Khutukhtu peetakse õpetlase Taranatha reinkarnatsiooniks.\n\nEsimest korda anti Jebtsun Damba tiitel 1650. aastal Tosiyetu Khaani (Тушетухан) pojale Dzanabadzarile (1635–1723). Temast sai Põhja Mongoolia Khalka mongolite juht ja vaimne õpetaja ning guru.\n", "id": "ekk_Latn_213848"}
{"text": "Dzanabadzar\n\nDzanabadzar, Bogd Gegeen, Lam Dzanabadzar (Javzandamba Hutagt) (1635–1723) oli esimene bogdogeegen.\n\nNimi Dzanabadzar (Sanskrit Jñānavajra)\n\nSanskritikeelse sõna (Jnana) tegid mongolid ümber (Dzana) ja vadzra muutus neil badzraks, sellest siis nimi Dzanabadzar.\n\nNeed 9 allikat ei külmunud kunagi kinni ning olid tuntud hea ja maitsva vee poolest. See koht asub tänapäeval Ovorkhangai Aimakis. Kohalike väitel need allikad kuivasid 80 aastat tagasi ära. Vastavalt legendile kohtus Avtai Khaan 1580. aastal seal III dalai-laama Sonam Gyatsoga. Dalai-laama olevat ennustanud, et sinna tuleb rajada mälestusmärk, kuna tulevikus sünnib seal keegi tähtis ja kuulsusrikas. 1635 sündis seal Avtai Khaani lapselaps Dzanabadzar. Samal aastal sai Avtai Khaanist budist. 1939 krooniti Dzanabadzar Sakja koolkonna peaks Mongoolias, kuid hiljem Tiibetis olles läks üle gelugi koolkonda.\n\nMongoolia pealaamana tegi palju ära Mongoolia ja budismi heaks. Dzanabadzar juurutas uue Maitreia Buddha tseremoonia. Lõi mongolite jaoks Soyombo tähestiku, ehitas uusi templeid ja kloostreid. Kirjutas tekste jne. Enam on Dzanabadzar lääne maailmas tuntud kunstniku kui mungana. Teda on peetud Aasia Leonardo Da Vinciks, kes osales ja lõi kaasa paljudes kultuurivaldkondades, tuues uuendusi nii budismi kui ka budistlikku kunsti ja kirjandusse. Dzanabadzari tehtud skulptuurid on täiesti omalaadsed ja eripärased budismis. Tema tehtud on terve hulk skulptuure: 21 Tarat, Sitasamwara, Vadzradhara, viis dhjaani budat ja palju teisi. Dzanabadzar lõi terve koolkonna kunstis ja tal oli tema eluajal suur hulk järgijaid ja õpilasi, kes hiljem viisid õpetaja traditsiooni edasi.\n\nErdenedzuu hijd kloostri rajas Dzanabadzari vanavanaisa Avtai khaan.\n\nYeson Zuili on koht, kus Dzanabadzar sündis.\n\nShireet Tsagaan Nuur on järv, mille ääres pühitseti Dzanabadzari troonile.\n\nShankh klooster on esimene Dzanabadzari poolt rajatud klooster.\n\nTövkhön on Dzanabadzari töökoda ja erakla.\n\nSaridgiin klooster on Dzanabadzari poolt rajatud klooster.\n\nBurkhan Khaldun on palverännaku koht, mille rajas Dzanabadzar Tšingis-khaani auks.\n\nKhögnö Tarnyn Khiid on klooster, mille rajas Dzanabadzar enda õpilase Erdene-Tsorj jaoks.\n\nZayain Khüree\n\nKhalkha Zaya Pandita oli klooster, mis oli Dzanabadzari juhtimise all ajutiselt.\n\nAmarbayasgalant on Dzanabadzari matmiskoht.\n", "id": "ekk_Latn_213849"}
{"text": "Vombatlased\n\nVombatlased (Vombatidae) on imetajate sugukond. Kõik selle sugukonna liigid elavad Austraalias ja ümbruskonna saartel. Tänapäeval eksisteerib 3 liiki vombateid: Tasmaania vombat, lõuna-karvikvombat ja põhja-karvikvombat.\n\nVombatitel on väga aeglane ainevahetus ning seetõttu liiguvad nad rahulikult ja seedivad toitu kuni 14 päeva. Kui vaja, suudavad nad aga joosta kuni 40 km/h ning hoida sellist kiirust kuni 90 sekundit.\n\nKui vombatit rünnata, võtab ta oma suured jõuvarud kokku; näiteks kui dingo ründab vombatit maa all, surub viimane kiskja uru lakke kuni see lämbub. Vombati põhiline kaitse on siiski tema tugev tagaosa, mis on suuresti moodustunud kõhrest. Ka saba puudumine teeb vombatist raske saaklooma, kui kiskja teda maa-alusesse käiku jälitama tuleb.\n\nÜks looduseuurija on öelnud, et kiskjal, kes ründab vombatit tagantpoolt, on sama tunne, nagu hammustaks ta wc-harja otsa.\n", "id": "ekk_Latn_213850"}
{"text": "149 protsess\n\n149 protsess oli 10.–27. novembril 1924 Eestis toimunud kohtumõistmine 149 kommunisti üle, kus kommunistidele esitati süüdistus riigireetmises jm. Neist üks – Jaan Tomp – mõisteti surma ja üle 30 eluaegsele sunnitööle. See oli Eesti Vabariigi üks suuremaid kohtuprotsesse.\n", "id": "ekk_Latn_213851"}
{"text": "Kõrvemaa maastikukaitseala\n\nKõrvemaa maastikukaitseala on maastikukaitseala Harjumaa Anija ja Kose, Järvamaa Järva ja Paide linna ning Lääne-Virumaa Tapa valla maadel, kogupindalaga 20 390 ha. Kaitseala ulatus on põhjast Tallinna–Aegviidu raudtee joonelt lõunas Tallinna-Tartu maanteeni ligikaudu 36 km, läänest Põhjaku raba servast Roosna-Alliku soo idaservani ligikaudu 16,5 km.\n\nKaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laeksaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Tartussaare ja Kilingi soo), samuti mitmeid pinnavorme, nagu Mägede ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ja mitmeid väikevoori.\n\nKaitsealal pesitsevad kaitsealustest linnuliikidest näiteks kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg, leidub ka mitmeid metsise mängukohti.\n\nKaitseala on leitud kasvamas 23 liiki käpalisi.\n\nKaitsealal on neli lahustükki. Kaitsealasse kuuluvad Aegviidu, Jaaniveski, Jänijõe, Jäneda, Tarvasjõe, Kakerdaja, Põhjaku, Kautla, Kodru, Seli ja Kilingi sihtkaitsevööndid ning lisaks piiranguvööndid.\n\nMaastikukaitsealal asuvad Aegviidu Siniallikad ning muud allikarühmad.\n\nÜksikobjektidena asuvad kaitsealal näiteks Rehessaare rändrahn ja Vetepere tamm.\n\nKaitseala piiresse jäävad ka Nelijärve järved ning Kakerdaja järv, Kalijärv, Kutniku järv, Kaanijärv, Pühajärv, Seli järv ja Vahessaare järv.\n", "id": "ekk_Latn_213852"}
{"text": "Anhui\n\nAnhui on provints Hiinas. Asub Hiina idaosas, Jangtse ja Kollase jõe vahel.\n\nProvintsis asuvad Huangshani mäed.\n", "id": "ekk_Latn_213853"}
{"text": "Miraaž\n\nMiraaž ehk terendus on valguskiirte teekonna paindumisest (refraktsioon) tulenev atmosfäärne optiline nähtus, mille tõttu tunduvad kauged objektid lähemana või teises kohas paiknevana.\n\nValguskiired murduvad erinevate murdumisnäitajatega keskkondade piirpindadel. Erineva temperatuuriga õhul on erinev tihedus ning vastavalt ka erinev murdumisnäitaja. Palava päikesepaistelise päevaga võib vahetult maapinna kohal olev õhukiht olla palju kuumem selle kohal olevast õhust. Seetõttu toimub maapinna suhtes peaaegu paralleelselt liikuva valguskiire paljukordne ülespoole murdumine ehk paindumine, mille tõttu võivad kaugel paiknevad tegelikult eksisteerivad objektid ilmneda märksa lähemana tegelikust.\n\nSellise pettuse ohvriks võivad langeda näiteks kõrberändurid, kes näevad oaasi seal, kus tegelikult on vaid liiv. Miraaže võib palaval suvepäeval näha ka Eesti maanteedel. Kuum asfalttee tundub olevat märg, kuid tegelikult on tegemist sinise taeva peegeldusega.\n", "id": "ekk_Latn_213854"}
{"text": "Guizhou\n\nGuizhou on provints Hiinas.\n\nGuizhoust sai Hiina provints Mingi dünastia ajal. Qingi dünastia ajal toimus Guizhou ülestõus (1854–1873), mille mahasurumisel tapeti suurem osa hmongi rahvast.\n\nProvintsis elab palju vähemusrahvusi, nende seas miaod, jaod, dongid, tšuangid, baid, tujiad, gelaod ja suid.\n", "id": "ekk_Latn_213855"}
{"text": "Fujian\n\nFujian [futsj'en] on provints Hiina idaosas.\n\nProvintsi ranniku lähedal olevad Jinmeni ja Matsu saared on Hiina Vabariigi, ülejäänud provints Hiina Rahvavabariigi kontrolli all.\n", "id": "ekk_Latn_213856"}
{"text": "Tohvri Kogrõjärv\n\nKogrõjärv (ka Kogrejärv, Tohvri Kogrejärv) on järv Valga vallas Valgamaal.\n\nJärve suurus on 2,9 ha, see on ümbritsetud metsaga.\n\nJärve äärde on rajatud puhkekoht lõkkevarustuse ja küpsetamiskohaga.\n", "id": "ekk_Latn_213857"}
{"text": "Satya Nadella\n\nSatyanarayana Nadella (telugu keeles సత్యనారాయణ నాదెళ్ల; sündinud 19. augustil 1967 Hyderabadis) on India päritolu USA IT-asjatundja ja ärijuht. Alates 2014. aasta veebruarist on Nadella Microsofti tegevjuht. Ta on Bill Gatesi ja Steve Ballmeri järel kolmas Microsofti tegevjuht. Nadella alustas tööd Microsoftis 1992. aastal. Enne tegevjuhiks saamist töötas ta Microsofti pilveteenuse ja ärilahenduste üksuse juhina. Tal on magistrikraad (MS) arvutiteaduses (University of Wisconsin-Milwaukee) ja magistrikraad (MBA) ärijuhtimises (University of Chicago Booth School of Business).\n", "id": "ekk_Latn_213858"}
{"text": "Operatsioon Teemant\n\nOperatsioon Teemant oli Mossadi erioperatsioon, mille eesmärk oli saada enda valdusse MiG-21 hävituslennuk, et seda uurida ja selle nõrkusi tundma õppida. Operatsioon algas 1963. aasta keskel ja lõppes 1966. aasta 16. augustil, kui Iraagi õhujõudude piloot Munir Redfa, kes tegi Mossadiga koostööd, lendas oma MiG-iga Iisraeli.\n", "id": "ekk_Latn_213859"}
{"text": "Võõpsu kalmistu\n\nVõõpsu kalmistu on endine kalmistu Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võõpsu külas Setomaa vallas.\n\nKalmistu rajamislugu pole teada, kuid arvatavasti maeti sinna juba 15. sajandil. Kunagisel külakalmistul lõpetati matmine umbes 19. sajandi keskel.\n\nTänapäeval on kalmistu peale ehitatud hooned ja rajatud aiad, kalmistuala kõrvalt läheb Tartu–Petseri tee (võimalik, et tee läheb ka üle kalmistu). Kalmistul asub Võõpsu tsässon.\n", "id": "ekk_Latn_213860"}
{"text": "Kaugjärv\n\nKaugjärv on järv Võru maakonnas Antsla vallas.\n\nKaugjärv asub Karula rahvuspargi alal. Järvest idas asub Kaugjärve soo (ehk Äestamise soo).\n", "id": "ekk_Latn_213861"}
{"text": "Väikene Mustjärv\n\nMudajärv (ka Väikene Mustjärv) on väike järv Valga maakonnas Valga vallas, Karula rahvuspargi põhjaosas.\n\nMudajärv on ühenduses temast loodes asuva umbes samasuure Mustjärvega.\n\nJärv on ümbritsetud metsaga.\n", "id": "ekk_Latn_213862"}
{"text": "Eesti mitmekeelne kohanimede loend\n\nSiin on esitatud Eesti mitmekeelne kohanimede loend, kus on saksa-, vene-, rootsi- poola- ja lätikeelseid nimesid.\n", "id": "ekk_Latn_213863"}
{"text": "Kaatsi Mustjärv\n\nMustjärv (ka Kaatsi Mustjärv, Kaadsi Mustjärv, Väike-Katsi järv) on väike järv Valga maakonnas Valga vallas Karula rahvuspargi põhjaosas.\n\nMustjärv on ühenduses temast kagus asuva Mudajärvega. Mustjärvest voolab välja oja, mis voolab Savijärve.\n\nJärve pindala on 0,6 ha.\n", "id": "ekk_Latn_213864"}
{"text": "Kallõtõ järv\n\nKallõtõ järv ehk Kallete järv on järv Valga maakonnas Valga vallas Karula rahvuspargi põhjaosas.\n\nJärve pindala on 7,7 ha. Põhi on mudane.\n", "id": "ekk_Latn_213865"}
{"text": "Karula Savijärv\n\nSavijärv on järv Valga maakonnas Valga vallas Karula rahvuspargi põhjaosas.\n\nJärve pindala on 6,7 ha.\n", "id": "ekk_Latn_213866"}
{"text": "Savur-mohõla\n\nSavur-mohõla (venepäraselt Saur-Mogila; ukraina keeles Савур-могила, vene keeles Саур-Могила) on kurgaan Ukrainas, 12 km kaugusel Snižnest lõunas. 277,9 meetri kõrgusel merepinnast asuv kurgaan paikneb kolme – Ukraina Luhanski ja Donetski ning Venemaa Rostovi – oblasti piiril.\n", "id": "ekk_Latn_213867"}
{"text": "Hilary Minc\n\nHilary Minc (24. august 1905 Kazimierz Dolny – 26. november 1974 Varssavi) oli juudi rahvusest Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane.\n\nHilary Minc oli pärit keskklassi juudi perekonnast. Poola Kommunistlikku Parteisse astus ta 1922. aastal. Ta õppis Varssavi ülikoolis õigusteadust. Kui Minci ähvardas tema vasakpoolse poliitilise tegevuse tõttu vahistamine, siis asus ta elama Prantsusmaale, kus jätkas ülikooliõpinguid. 1928. aastal saadeti ta Prantsusmaalt poliitilistel põhjustel välja. Poolasse tagasi tuli 1929. aastal. Poolas töötas ta Varssavis Poola Statistikaametis ja Rahandusministeeriumis teadusliku nõunikuna ning Gdynia linnavalitsuses. Pärast Saksamaa kallaletungi Poolale 1939. aasta septembris põgenes Hilary Minc Nõukogude Liitu. Esialgu elas ta Lvivis, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja algust töötas Samarkandis ülikooli õppejõuna. 1943. aasta märtsis oli ta üks Poola Patriootide Liidu asutajatest. 1944. aasta jaanuaris moodustas ta Moskvas Poola Kommunistide Keskbüroo.\n\nAastatel 1944–1956 oli ta Poola Töölispartei ja Poola Ühendatud Töölispartei Keskkomitee liige, 1948–1954 Poliitbüroo liige. Aastatel 1944–1947 oli ta tööstusminister, 1947–1949 tööstus- ja kaubandusminister. 1948–1954 oli ta Riikliku Plaanikomitee esimees.\n\n1956. aastal oli Minc sunnitud Poola Ühendatud Töölispartei Keskkomiteest lahkuma ja 1959. aastal heideti ta parteist välja.\n", "id": "ekk_Latn_213868"}
{"text": "Manipuri keel\n\nManipuri keel ehk meithei keel (manipuri keeles মেইতেই লোন্ Meitei-lon) on Kirde-Indias Manipuri osariigis ja ümberkaudsetel aladel Assami, Lääne-Bengali, Nagalandi, Tripura ja Uttar Pradeshi osariigis ning Bangladeshis ja Birmas kõneldav keel. 2001. aasta andmetel oli keele rääkijaid 1,5 miljonit.\n\nManipuri keel kuulub Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelerühma keelte hulka. Kirjutamisel kasutatakse bengali kirja, mis võeti kasutusele 18. sajandil. Enne seda märgiti tekst üles meitei kirjas. 20. sajandi keskel on meitei kirja hakatud uuesti kasutusele võtma ning 1980. aastast alates õpetatakse seda koolides paralleelselt bengali kirjaga.\n", "id": "ekk_Latn_213869"}
{"text": "Langerhansi rakud\n\nLangerhansi rakud on paljude imetajate epidermise ogakihis, suu, eesnaha ning tupe limaskestas ja tüümuses asuvad suuretuumalised paljude haaradega immuunrakud.\n\nLangerhansi rakkude paiknemine, areng, morfoloogia, histoloogia, mutatsioonid,apoptoos ja patoloogilised seisundid võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Nad pärinevad loote rebukotist ja maksa eellasrakkudest ning migreeruvad epidermisesse looteeas.\n\nLangerhansi rakud sarnanevad nii dendriitrakkude kui makrofaagidega. Nad on kudedes paiknevad antigeeni esitlevad rakud. Paiknemise ja päritolu poolest liigitatakse nad makrofaagide hulka, kuid nagu dendriitrakud, migreeruvad nad koest välja lümfisõlme, et esitleda antigeeni T-rakkudele. Nad võivad sugulisel teel HI-viirusega nakatumisel toimida reservuaarina ja esitleda HIV-antigeene CD4-retseptoritele, transportimaks neid CD4+ lümfotsüütidesse.\n\nNeid seostatakse Langerhansi rakkude histiotsütoosiga ja allergilise kontaktdermatiidiga. Langerhansi rakkude migratsioonihäiretega seostatakse ka psoriaasi.\n\nLangerhansi rakud on nimetatud nende avastaja saksa arsti ja patoloogi Paul Langerhansi (1847–1888) järgi. Paul Langerhans avastas Langerhansi rakud 1868. aastal, olles 21-aastane arstitudeng, ja liigitas need morfoloogia põhjal närvikoe rakkudeks.\n", "id": "ekk_Latn_213870"}
{"text": "Šķilbani\n\nŠķilbani (vanasti ka Šķilbēni) on küla (vidējciems) Lätis Balvi piirkonnas, Šķilbēni vallas.\n\nAsulas asub Šķilbēni mõisa (Szkielbany) süda. Lisaks on seal veel õigeusu kirik. Šķilbēni katoliku kirik asub valla keskuses Rekovas. Aastatel 2009–2021 kuulus küla Viļaka piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_213871"}
{"text": "Šķilbēni mõis\n\nŠķilbēni mõis (Šķilbēnu muiža) oli mõis Lätis. Endine mõisasüda jääb Balvi piirkonda Šķilbēni valda Šķilbani külla. Poola keeles Szkielbany.\n\nŠķilbēni mõis kuulus aastani 1866 Ulanowskitele, aga kuna see suguvõsa osales Kastuś Kalinoŭski juhitud ülestõusus, siis konfiskeeriti mõis ja anti see tsaariarmee ohvitserile Zinovjevile. Aastast 1899 sai mõisa omanikuks Ivan Lebedev. Enne võõrandamist aastal 1920 oli mõisa pindala 1140 hektarit.\n\nMõisa peahoone on punastest tellistest hoone, mis ehitati 1859. aastal. Peale Teist maailmasõda on hoones asunud vallamaja, kohalik klubi ja raamatukogu, peale Läti taasiseseisvumist oli seal aga baar. Tänapäeval seisab hoone tühjalt.\n\nMõisa juurde kuulusid vähesed kõrvalhooned - oli olemas teenijate maja, mille vundamendile on tänapäeval ehitatud uus hoone, samuti asus seal ka lehtla, mis kolhoosikorra ajal lammutati, säilinud on vaid üksikud detailid. Lisaks kuulus mõisakompleksi juurde ka park, mida ehtis õunaaia juurde viinud roosiallee.\n", "id": "ekk_Latn_213872"}
{"text": "Last 200\n\nLast 200 (vene keeles Груз 200 Gruz 200), vene kõnekeeles Двухсотый ('kahesajas'), on tinglik koodnimi, mida Venemaal kasutatakse lahingus langenute tähistamiseks nende transportimisel kodumaale; ka eufemism hukkunute tähistamiseks.\n\nDonbassi sõjas 2014. aastal toimunud Donetski lahingus hukkunute kodumaale transportimisel joonistati veokite külgedele ja katusele valgele taustale punane rist ja arv 200.\n\nKoodnime \"Last 300\" (Груз 300) kasutatakse haavatud sõduri tähistamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_213873"}
{"text": "Indura\n\nIndura (valgevene keeles Индура, poola keeles Indura) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Hrodna rajoonis, Indura külanõukogu halduskeskus. Asulas on 1481 elanikku (1995).\n\nInduras on keskkool ja laste muusikakool, asulas on ka raamatukogu ja kultuurimaja. Vaatamisväärsusteks XI–XIII sajandil kasutusel olnud linnamägi, XVIII sajandil püstitatud sünagoog, aastal 1815 ehitatud katoliku kirik ja aastal 1881 ehitatud õigeusu kirik.\n", "id": "ekk_Latn_213874"}
{"text": "Adelsk\n\nAdelsk (valgevene keeles Адэльск, poola keeles Odelsk) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Hrodna rajoonis. Asula on Adelski külanõukogu halduskeskus.\n\nAsulas on keskkool, raamatukogu ja klubi. Vaatamisväärsuseks on katoliku kirik XVII sajandist, kus säilitatakse mitmeid XVII sajandil valmistatud puulõikeid.\n", "id": "ekk_Latn_213875"}
{"text": "Lümfiurked\n\nLümfiurgeteks (ladina ains sinus lymphaticus, mitm sinus lymphatici) nimetatakse paljude selgroogsete loomade lümfisõlmedes, lihastes või ka üldkehakatte all olevaid lümfiteid.\n\nLümfisõlmes paiknevad lümfiurked mis eraldavad lümfoidkude, kihnu ja põrkasid.\n\nLümfiurked talitlevad sõlmes elundisiseste lümfivoolu teede ja rakuliste filtritena. Lümfiurgetes paiknevad retikulaarrakud ja makrofaagid puhastavad sõlme liikunud lümfi kehavõõrastest ainetest (antigeenidest).\n\nLümfiurked moodustavad omamoodi kanalite võrgustiku. Lümfi äravoolu lümfiurgetest tagavad lümfisooned ja juhivad selle venoossesse vereringesse.\n\nMadudel on üsna suured ka nahaalused lümfiurked.\n\nLümfiurgetega seostatakse inimestel siinushistiotsütoosi massiivse lümfadenopaatiaga.\n", "id": "ekk_Latn_213876"}
{"text": "Galitš (täpsustus)\n\nGalitš on linn Venemaa Föderatsioonis, Kostroma oblastis, endise Kirde-Venemaa Moskva suurvürstiriigi Galitši vürstiriigi (1246–1453) osastisvürsti Galitši vürsti residents, Merjamaal Galitš on Ukraina linna Galõtši venepärane kirjaviis. See asub Ivano-Frankivski oblastis Galõtši rajoonis, endise Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi keskus.\n", "id": "ekk_Latn_213877"}
{"text": "Manhuš\n\nManguš (Мангуш) on alev Ukrainas Donetski oblastis Mokra Bilossaraika (Мокра Білосарайка) jõe ääres 127 km Donetskist edelas, Peršotravnevõi rajooni keskus.\n", "id": "ekk_Latn_213878"}
{"text": "Gertrud Scholtz-Klink\n\nGertrud Scholtz-Klink (sünninimi Gertrud Emma Treusch; 9. veebruar 1902 Adelsheim – 24. märts 1999 Tübingen) oli Saksa riigitegelane.\n\nGertrud Treusch oli pärit ametniku perekonnast. 1921. aastal abiellus ta endise ohvitseri ja õpetaja Eugen Klinkiga. Neil oli viis last. 1928. aastal astusid mõlemad abikaasad Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse. Varsti seejärel suri Eugen Klink ühel NSDAP-i miitingul südamerabandusse. 1931. aasta sügisel nimetati Gertrud Klink Hesseni gau naisliidu juhiks ja temast sai ka Hesseni siseministeeriumi naisliitude referent. 1932. aastal abiellus ta arst Günther Scholtziga. 24. veebruaril 1934 sai temast Saksa Naisliikumise (Deutsches Frauenwerk) ja Natsionaalsotsialistliku Naisühenduse (NS-Frauenschaft) juht. Lisaks asus ta samal aastal juhtima ka Saksa Töörinde Naisametit ja Saksa Punase Risti Naisliitu. Vormiliselt oli ta küll kõrgetel ametikohtadel, kuid tegelikku otsustusvõimu tal praktiliselt ei olnud. Välismaale suunatud propagandas aga näidati teda kui tähtsat isikut natsionaalsotsialistliku Saksamaa juhtkonnas.\n\n1938. aastal lahutasid Gertrud Scholtz-Klink ja Günther Scholtz abielu. 1940. aastal abiellus Gertrud Scholtz-Klink SS-Obergruppenführeri August Heissmeyeriga. Oma kõrgetele ametikohtadele jäi Gertrud Scholtz-Klink kuni Teise maailmasõja lõpuni.\n\nPärast sõja lõppu sattus ta Nõukogude vägede kätte ja ta paigutati sõjavangide laagrisse, kuid tal õnnestus sealt põgeneda. Valenime all elas ta koos abikaasaga Tübingeni lähedal. Pettus tuli aga ilmsiks, 28. veebruaril 1948 nad vahistati ja neile mõisteti 18-kuuline vanglakaristus. Varasema tegevuse eest toodi Scholtz-Klink kohtu ette alles 1949. aastal. Talle määrati uus 18-kuuline vanglakaristus. Protestide tõttu algas 1950. aastal tema vastu uus kohtuprotsess, talle mõisteti 2 aasta ja 6 kuu pikkune vanglakaristus.\n\nGertrud Scholtz-Klink ei öelnud elu lõpuni natsionaalsotsialistlikust ideoloogiast lahti ega kahetsenud oma tegevust natsionaalsotsialistide võimuloleku ajal. 1978. aastal ilmus tema raamat \"Die Frau im Dritten Reich\" (\"Naine Kolmandas Riigis\").\n", "id": "ekk_Latn_213879"}
{"text": "Värska vana kalmistu\n\nVärska vana kalmistu on endine kalmistu Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võru maakonna Setomaa valla Värska alevikus.\n\nVärskas oli setude külakalmistu, millel asus ka tsässon.\n\nÕigeusu kogudus moodustati Värskas 1759. aastal ning siis ehitati ka puukirik vanast kalmistust umbes 400 m kagusse. See kirik lammutati 1907. aastal (praegu on selle kohal väike kabel) ning kõrvale püstitati aastatel 1904–1907 uus kirik. Siis asutati uue kiriku ümber ka uus (praegune) kalmistu.\n\nVana kalmistu jäeti seejärel tasapisi maha. Praegu (juuli 2014) on kalmistu tähistuseta ja kasutuseta. Värska vana kalmistu on olnud kultuurimälestis (nr 27797 \"Kalmistu\").\n", "id": "ekk_Latn_213880"}
{"text": "Teuvo Teräväinen\n\nTeuvo Henri Matias Teräväinen (sündinud 11. septembril 1994 Helsingis) on Soome jäähokimängija. Ta mängib 2016. aastast NHL-i klubis Carolina Hurricanes keskründajana.\n\nTeräväinen on esindanud Soomet U18-, U20- ja meeste koondises.\n", "id": "ekk_Latn_213881"}
{"text": "Värska tsässon\n\nVärska tsässon oli tsässon Setumaal, praeguse haldusjaotuse järgi Värska alevikus Setomaa vallas.\n\nTsässon asus Värska vanal kalmistul ja oli tõenäoliselt ehitatud 18. sajandil. Pärast seda, kui vana kalmistut hakati alates 1907. aastast jätma maha, hakkas tsässon lagunema. See lammutati 1929. aastal ning tsässona koht tähistati suure puitristiga, mis tänaseks on hävinenud.\n", "id": "ekk_Latn_213882"}
{"text": "Krzysztof Penderecki\n\nKrzysztof Eugeniusz Penderecki (; 23. november 1933 Dębica – 29. märts 2020 Kraków) oli poola helilooja ja dirigent.\n\nTema loomingusse kuulub vokaalsümfoonilist muusikat, sümfooniaid, instrumentaalkontserte, kammermuusikat ja vokaalteoseid. Ta oli Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige ning mitme ülikooli audoktor. 2010. aastal valiti ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktoriks, 2014. aastal pälvis ta Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.\n", "id": "ekk_Latn_213883"}
{"text": "Ernst Ederberg\n\nErnst Ederberg (10. mai 1891 Kaarma kihelkond, Saaremaa – 18. märts 1973 Tallinn) oli eesti arhitektuuriajaloolane ja arhitekt.\n\nTa on õppinud Kuressaare gümnaasiumis, lõpetas 1909. aastal Tartu Aleksander I Gümnaasiumi ja 1916. aastal Riia Polütehnilise Instituudi arhitektina.\n\nTa võttis osa Esimesest maailmasõjast ja Vabadussõjast. Aastal 1923 käis ta õpireisil Itaalias ja Prantsusmaal ning aastal 1925 Palestiinas ja Egiptuses. Ta oli aastatel 1920–1922 Sõjaministeeriumi korteriosakonna töödejuhataja, aastatel 1926–1940 oli ta Teedeministeeriumi arhitektuuriosakonna arhitekt ning Tallinna Tehnikumi arhitektuuriajaloo ja arhitektuurivormide õppejõud.\n\nAastal 1941 mobiliseeriti ta reservohvitserina Punaarmeesse. Ta viibis Leningradis, töötas metsatöödel; aastal 1943 viibis ta Permi oblastis Kaama laevatehase ehitusjärelevalves.\n\nAastatel 1944–1950 oli ta Tallinnas Arhitektuuri Valitsuse muinsuskaitseosakonna arhitekt ja juhataja; aastatel 1944–1950 oli ta ka ERKI õppejõud (olles aastast 1947 dotsent. Ta oli aastast 1944 Eesti Arhitektide Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_213884"}
{"text": "Haiyan (taifuun)\n\nHaiyan (Filipiinidel ka Yolanda) oli taifuun Kagu-Aasias 2013. aasta novembris. See oli üks tugevamaid registreeritud taifuune maailma ajaloos.\n\nTuulepuhangud tõusid kohati üle 100 m/s ja tormilaine suurus ulatus üle 5 meetri. Hukkunute arv Filipiinidel on ligi 10 000.\n", "id": "ekk_Latn_213885"}
{"text": "Sapockin\n\nSapockin (transkribeerituna Sapotskin) on alev Valgevenes Hrodna oblastis Hrodna rajoonis. Alev on Sapockini külanõukogu halduskeskuseks. Asula nimi on poola keeles Sopoćkinie, leedu keeles Sapackinė.\n\nSapockini valitsev tööstusharu on metsandus. Alev on kohaliku poolakate kogukonna keskuseks, erandlikuna terve Valgevene peale on seal kakskeelsed tänavasildid (valgevene keeles ja poola keeles), samuti asub seal Poola saatkond. Sapockinis on keskkool ja laste muusikakool. Alevis asuvad ka kultuurimaja ja kaks raamatukogu.\n\nVaatamisväärsusteks on Tealini eeslinnas asuv katoliku kirik XVIII sajandist samuti ka mitmed kohalikul surnuaial asuvad kabelid. Asula piirides on ka vana X–XI sajandil püstitatud kurgaan. Lisaks on alevis Sapockini botaanilise kaitseala keskus.\n", "id": "ekk_Latn_213886"}
{"text": "Kursi II maailmasõja matmispaik\n\nKursi II maailmasõja matmispaik paikneb Kursi kalmistu lääneosas, kuid ei moodusta omaette kalmistut. Matmispaik asub Kursi kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kursi külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.\n\nKalmistuosale on mälestustahvlite järgi maetud 15 inimest. Sinna püstitati aprillis 1945 dolomiidist obelisk, mis 1977. aastal asendati graniitrahnudest tehtud skulptuurirühmaga (kujur Elmar Rebane).\n\nKursi II maailmasõja matmispaik tunnistati 1977. aastal kultuurimälestiseks.\n", "id": "ekk_Latn_213887"}
{"text": "Sviack\n\nSviack (valgevene Свяцк, transkribeerituna Svjatsk) on küla Valgevenes Hrodna oblastis Hrodna rajoonis Sapockini külanõukogus. Poola keeles on asula nimi Świack, vanasti ka Świąck. Aastal 2010 elas seal 32 inimest.\n\nKülas asub kohalik raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on endise Sviacki mõisa peahoone koos ülejäänud mõisakompleksiga, lisaks ka XIX sajandi lõpus – XX sajandi alguses ehitatud Valgevenes ainulaadne uusgooti stiilis kabel.\n", "id": "ekk_Latn_213888"}
{"text": "Sviacki mõis\n\nSviacki mõis ehk Svjatski mõis (valgevene keeles Двор Свяцк) on endine mõis Valgevenes Hrodna oblastis Hrodna rajoonis Sapockini külanõukogus Sviacki asulas.\n\nSviacki mõis sai alguse sai alguse XVI sajandi alguses Hrodna maakonnale kuulunud mõisana. XVI sajandi keskel asus seal kaks samanimelist mõisa, üks neist kuulus Wołłowiczitele. XVIII sajandi teisel poolel ostsid Wołłowiczid teise mõisa ära ja ühendasid need valdused, ühtlasi rajasid nad sinna uhke mõisakompleksi.\n\nProjekti autor oli itaalia arhitekt Giuseppe de Sacco. Peahoone on hea näide varajase klassitsismi ja hilise baroki vahelisest üleminekust. Mõisakompleksi juurde kuulusid veel kaks tiibhoonet, 12 hektarit suur park, rahula, kuhu hiljem ehitati kabel. Tiibhoonetest oli ühes maneež, teist kasutati eluruumidena.\n\nXIX sajandi teisel poolel läks Sviack üle Gurskite valdusse, ühtlasi ehitati kompleks kaasaegsemaks. Aastast 1921 jagunes mõis taas kaheks osaks, üks neist kuulus Humińscytele. Peahoone ostis Poola riik, rajades sinna narkomaanide rehabilitatsioonikeskuse. Aastal 1938 ehitati hoone sanatooriumiks ümber. Sanatoorium tegutses hoones XXI sajandini.\n\nPark pärineb XVIII sajandist, ka seda muudeti XIX sajandi alguses. Pargi keskmeks on peahoone ja selle esine parter. Park asub kahel künkal, seda liigendavad veekogud.\n", "id": "ekk_Latn_213889"}
{"text": "Einojuhani Rautavaara\n\nEinojuhani Rautavaara (9. oktoober 1928 Helsingi – 27. juuli 2016 Helsingi) oli soome helilooja.\n\nTema isa oli kuulus ooperilaulja ning üks Soome Rahvusooperi asutajaid Eino Rautavaara (1876–1939).\n\n1948–1952 õppis ta Sibeliuse Akadeemias, hiljem stažeeris Šveitsis ja Saksamaal. 1966–1990 oli ta Sibeliuse Akadeemia õppejõud, alates 1976. aastast professor.\n\nTema varasest loomingust on tuntuim teos \"Cantus Arcticus\" (1972), mida on tihti nimetatud kontserdiks lindudele koos orkestriga, kuna selles on kasutatud linnulaulusalvestisi.\n\nTema kaheksast sümfooniast on kõige populaarsem seitsmes (1994) pealkirjaga \"Valguse ingel\", mille salvestis nomineeriti Grammy auhinnale.\n\nRautavaara kirjutas ka kontserte klaverile, viiulile, vioolale, flöödile, orelile, kontrabassile, harfile ja klarnetile, samuti hulgaliselt kammer- ja koorilaule ning oopereid.\n", "id": "ekk_Latn_213890"}
{"text": "Mati Gilden\n\nMati Gilden (7. jaanuar 1942 Tallinn – 29. juuli 2014 Tallinn) oli eesti jalgpallur.\n\nGilden hakkas spordiga tegelema juba 1940. aastate lõpus. Tema põhiala oli jalgpall, kus tema treener oli kõigepealt Ülo Ollis ja seejärel Hans-Davis Viirmaa. Ta lõpetas 1960. aastal kutsekooli.\n\nGilden mängis aastatel 1960–1962 Tallinna Kalevi ning 1963–1968 Tallinna Dünamo meeskonnas. Ta tuli 1971. aastal Tallinna Tempo koosseisus Eesti NSV meistriks ning kuulus ründajana 1962–1974 Eesti NSV koondisse.\n\nGilden mängis aastatel 1960–1961 Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu kõrgliigas kokku 36 mängu. Ta lõpetas jalgpallurikarjääri 29-aastaselt vigastuste tõttu.\n", "id": "ekk_Latn_213891"}
{"text": "Kuldīga kihelkond\n\nKuldīga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Goldingen) oli haldusüksus Kuramaa kubermangus Kuldīga kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_213892"}
{"text": "Skidziel\n\nSkidziel (valgevene Скі́дзель, transkribeerituna Skidzel) on linn Valgevenes Hrodna oblastis Hrodna rajoonis. Linn on Skidzieli külanõukogu halduskeskuseks. Leedu keeles Skidlius, poola keeles Skidel. Asub Hrodna ja Masty vahelise raudtee ääres.\n\nAsula nimi pärineb ilmselt jatvingi keelest ja tähendab väikest kilpi.\n\nLinna piirides on kolm keskkooli, muusikakool ja spordikool. Linnas on ka kaks kultuurimaja ja kolm raamatukogu.\n\nVaatamisväärsusteks on raudteejaam XX sajandi algusest, juutide kvartal (XX sajandi algus), katoliku kirik aastast 1870 ja aastal 1863 valminud õigeusu kirik. Skidzieli linnas asub ka XIX sajandil rajatud mõisakompleks (park, väravad, majandushooned). Linna on ehitatud uued katoliku ning õigeusu kirikud, samuti asub Skidzielis luuletaja Michaś Vasiloki muuseum.\n\nTööstusettevõtetest on Skidzielis toiduainetetööstus, toodetakse ka ehitusmaterjale. Valmistatakse leiba, sidrunhapet ja suhkrut.\n", "id": "ekk_Latn_213893"}
{"text": "Salduse kihelkond\n\nSalduse kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Frauenburg) oli haldusüksus Kuramaa kubermangus Kuldīga kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_213894"}
{"text": "Pryvałki\n\nPryvałki, vanasti ka Pryvałka (valgevene keeles Прывалкі, transkribeerituna Prõvalki, poola keeles Przewałka, leedu keeles Pervalkas) on küla (endine linn) Valgevenes Hrodna oblastis Hrodna rajoonis Hoža külanõukogus. Küla asub Nemunase kaldal.\n\nAsulas on põhikool. Vaatamisväärsuseks on puidust katoliku kirik (1918-1919).\n", "id": "ekk_Latn_213895"}
{"text": "Bremeni peapiiskopkond\n\nBremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen). Vürstlik peapiiskopkond koosnes umbes kolmandikust kirikliku piiskopkonna territooriumist. Bremeni linn ei olnud de facto aastast 1186 ja de jure aastast 1646 vürstliku peapiiskopkonna osa, kuid kuulus kiriklikku peapiiskopkonda. Enamus vürstlikust peapiiskopkonnast asus Bremeni linnast põhja pool paikneval alal, Weseri ja Elbe jõe vahel. Veelgi enam ajab segadusse asjaolu, et mõned vürstliku peapiiskopkonna osad kuulusid usulises mõttes naabruses paiknevasse Verdeni piiskopkonda, moodustades 10% selle piiskopkonna territooriumist.\n\nKa Verdenil endal oli topeltidentiteet – kui kiriklik Verdeni piiskopkond (saksa Bistum Verden) ja kui vürstlik Verdeni piiskopkond (saksa Hochstift Verden). Kumbki vürstlik piiskopkond omas keiserliku osariigi (saksa Reichsstand, mitmus: Reichsstände) seisust, kumbki oli esindatud Saksa-Rooma riigi Riigipäeval (saksa Reichstag). Aastast 1500 kuulus vürstlik Bremeni peapiiskopkond Saksi ringkonda (hiljem Alam-Saksi ringkonda; saksa Sächsischer, või hiljem Niedersächsischer Kreis), mis oli keisririigi halduse allstruktuur. Teisest küljest Verdeni vürstlik piiskopkond kuulus Alam-Reini-Vestfaali ringkonda (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Kreis, kõnekeelselt Vestfaali ringkond) ja saatis oma esindaja Riigipäevale. Isegi kui kahte vürstlikku piiskopkonda valitseti personaalunioonis, siis, et säilitada kaks kohta Riigipäeval, ei ühendatud neid ametlikult reaaluniooni. Sama tehti ka ühiselt valitsetud Bremeni ja Verdeni hertsogkondade (saksa kõnekeeles Herzogtümer Bremen und Verden, kuid ametlikult Herzogtum Bremen und Fürstentum Verden) puhul, mis tekkisid aastal 1648 kahest ilmalikustatud vürstlikust piiskopkonnast.\n", "id": "ekk_Latn_213896"}
{"text": "Aziory\n\nAziory (transkribeerituna Azjorõ, valgevene keeles Азёры, poola keeles Jeziory, leedu keeles Ežeronys) on agrolinnake (endine alev) Valgevenes Hrodna oblastis Hrodna rajoonis, Aziory külanõukogu halduskeskus. Asula asub Biełaje järve kaldal.\n\nAsulas on tegeletakse metsandusega. Aziorys on keskkool ja internaatkool, tegutseb kultuurimaja. Vaatamisväärsusteks on katoliku kirik ja õigeusu kirik (1866). Aziorys asub ka vana kiviaja inimeste peatumiskoht, lisaks on seal veel vana kurgaan.\n", "id": "ekk_Latn_213897"}
{"text": "Pöial-Liisi\n\n\"Pöial-Liisi\" (taani keeles Tommelise) on Hans Christian Anderseni kunstmuinasjutt, mis räägib samanimelise tegelase seiklustest.\n\nMuinasjutt avaldati 1835. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213898"}
{"text": "Treski tsässon\n\nTreski tsässon on tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Treski külas (varemalt Väike-Treski külas) Setomaa vallas.\n\nTsässon on pühitsetud Ristija Johannesele, kelle sündimise püha tähistatakse siin 7. juulil (Juliuse ehk vana kalendri järgi 24. juunil).\n\nTsässon on tõenäoliselt ehitatud 1758. aastal ning see on põhjalikult ümber ehitatud 1988. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213899"}
{"text": "Liidia Elken\n\nLiidia Elken (14. oktoober 1924 Kudina vald – 25. juuli 2014) oli eesti metallikunstnik.\n\nTa õppis aastatel 1933–1938 Maarja-Magdaleena algkoolis, 1938–1939 Avinurme algkoolis ja 1941–1946 Rakvere Kergetööstuse Tehnikumis. 1946. aastal astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, kus õppis metallehistööd, ja lõpetas 1952. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi.\n\nSeejärel töötas üle 55 aasta Tallinna Juveelitehases, sealhulgas aastatel 1967–1970 oli tehase peakunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_213900"}
{"text": "Zbigniew Bródka\n\nZbigniew Marcin Bródka (sündinud 8. oktoobril 1984 Głownos) on Poola kiiruisutaja.\n\nKarjääri algusaastatel võistles Bròdka lühirajauisutamises, kuid polnud seal edukas. Olümpiadebüüdi tegi ta Vancouveri olümpiamängudel 1500 meetri distantsil ja saavutas 27. koha. Esimese medali võitis Bròdka 2013. aasta maailmameistrivõistlustelt, tulles Poola meeskonna koosseisus meeskondliku jälitussõidu pronksmedalile. 2014. aasta taliolümpiamängudelt pälvis ta kuldmedali 1500 meetri distantsilt ja pronksmedali meeskondlikus jälitussõidus.\n", "id": "ekk_Latn_213901"}
{"text": "Harilik äiatar\n\nHarilik äiatar ehk äiatar (Knautia arvensis) on taimeliik äiatari perekonnast.\n\nÄiatar on Eestis tavaline niitudel kasvav taim. Ta õitseb peamiselt juulis.\n", "id": "ekk_Latn_213902"}
{"text": "Säpina tsässon\n\nSäpina tsässon on tsässon Setumaal, Säpina külas Setomaa vallas. Kuna naabruses olev Matsuri küla on suurem, on seda vahel nimetatud ka Matsuri tsässonaks.\n\nTsässon on pühitsetud Nahtsile (Anastassia Vanemale), kelle püha tähistatakse siin 11. novembril (Juliuse ehk vana kalendri järgi 29. oktoobril).\n\nAastatel 2004–2005 viidi tsässona vanuse määramiseks läbi dendrokronoloogiline mõõtmine, mille tulemusena leiti, et tsässon on tõenäoliselt ehitatud 1711. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213903"}
{"text": "Ventspilsi kihelkond\n\nVentspilsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wendau) oli haldusüksus Kuramaa kubermangus Ventspilsi kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_213904"}
{"text": "Viļaka mõis\n\nViļaka mõis (läti keeles Viļakas muiža või Marienhauzenes muiža, saksa keeles Marienhaus) on endine mõis Lätis Viļaka piirkonnas Viļakas.\n\nViļaka mõis sai alguse aastal 1713, tekkides Viļaka piiskopilinnuse asemele. Algul kuulus mõis Hülsenitele, sellele kuulusid valdused ka Balvi ja Baltinava all.\n\nPeale Põhjasõda oli Viļaka riigimõis. Katariina II andis mõisa oma nõunikule Ivan Jelaginile, aastal 1794 läks see aga Buturlinskitele. Aastal 1806 said mõisa omanikeks Gorožinskid. Aja jooksul eraldati Viļaka mõisast mitmed mõisad, teiste seas ka Balvi mõis, Ruskulova mõis, Šķilbēni mõis. Aastal 1824 said mõisa omanikeks Lippe-Lipskid ja nende kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni aastal 1920.\n\nMõisakompleksist olid aastaks 1918 alles peahoone, mõisavalitseja maja ja mõned tootmishooned. Mõisasüda anti Viļaka koolile, mille hoone valmis peahoone asemele aastal 1931.\n", "id": "ekk_Latn_213905"}
{"text": "Piltene kihelkond\n\nPiltene kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wendau) oli haldusüksus Kuramaa kubermangus Ventspilsi kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_213906"}
{"text": "Hrodna rajoon\n\nHrodna rajoon (ka Grodna rajoon) on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Hrodna oblastis Valgevenes. Halduskeskus on Hrodna linn, mis ametlikult rajooni koosseisu ei kuulu. Lisaks asuvad rajoonis veel Skidzieli linn ja Sapockini alev. Teised tähtsamad asulad rajoonis on Adelsk, Indura ja Aziory, märkimisväärsed asulad on veel Sviack ja endine Pryvałki linn.\n\nRajooni pindala on 2594 km². 2009. aasta seisuga elas seal 54 525 inimest. Rajoon piirneb läänes Poola ja põhjas Leeduga.\n\nRajooni suurim jõgi on Nemunas. Teised tähtsamad jõed on selle lisajõed Kotra, Czarna Hańcza ja Svisłači jõgi. Rajooni territooriumil asub osaliselt Nemunase jõge Wisla basseiniga ühendav Augustowi kanal. Suurimad järved on Biełaje, Rybnica, Kavienia ja Šlamy.\n\nRajoon asub osalt Neemeni madalikul, osalt aga Hrodna kõrgustikul. Kõrgused on valdavalt 100–170 meetrit üle merepinna, kõrgeim koht asub Kapcioŭka küla lähistel (247 m).\n\n2009. aasta seisuga olid elanikest 55,98% valgevenelased, 7,78% venelased, 33,6% poolakad, 1,26% ukrainlased ja 1,38% oli teistest rahvustest. 51,21% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 38,53% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 27,58% elanikke, vene keelt aga 54,77%.\n", "id": "ekk_Latn_213907"}
{"text": "Dundaga kihelkond\n\nDundaga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Dondangen) oli haldusüksus Kuramaa kubermangus Ventspilsi kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_213908"}
{"text": "Alvinellidae\n\nAlvinellidae on hulkharjasusside sugukond seltsist Terebellida, kes elutseb Vaikses ookeanis hüdrotermaalsetel allikatel.\n\n1980. aastal kirjeldasid prantsuse zooloogid Daniel Desbruyères ja Lucien Laubier uue liigi Alvinella pompejana, uue perekonna Alvinella (ainsa liigiga) ja uue alamsugukonna Alvinellinae (ainsa perekonnaga). Uus loomarühm avastati aasta varem (1979) 2600 meetri sügavusel ameerika süvamereekspeditsiooni käigus hüdrotermaalsetele allikatele Galápagose saarte piirkonnas allveesukelaparaadiga Alvin. Nimekuju Alvinella tuletati sukelaparaadi nime järgi. Aastal 1986 alamsugukond Alvinellinae kaotas aktsepti ja ta asendati sugukonnaga Alvinellidae.\n\nAlvinellidae esindajad taluvad märkimisväärselt kuumust. Näiteks pompeiuss (Alvinella pompejana) arvatakse olevat üks kõige enam soojust taluvam keeruline organism Maal. Uurimused on näidanud, et mitokondrid hakkavad purunema temperatuuril 50–55 °C. See suurus ilmselt ongi eukarüootide kuumataluvuse ülempiir.\n\nAlvinellidae isendite suurus varieerub vahemikus 15–100 millimeetrit.\n\nErinevalt teistest hüdrotermaalsetel allikatel elunevatest polüheedidest, omavad Alvinellidae esindajad seedetrakti.\n\nTermoisolatsiooni funktsiooni täidavad neil seljal elutsevad sümbiontidest termofiilid.\n", "id": "ekk_Latn_213909"}
{"text": "Elmar Laisk\n\nElmar Laisk (14. juuni 1907 Saadjärve vald, Tartumaa – 14. aprill 1988 Sydney, Austraalia) oli eesti füüsik.\n", "id": "ekk_Latn_213910"}
{"text": "Tukumsi kihelkond\n\nTukumsi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Tukkum) oli haldusüksus Kuramaa kubermangus Tukumsi kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_213911"}
{"text": "Sonda–Aseri raudteelõik\n\nSonda–Aseri raudteelõik oli 12,8 km pikkune laiarööpmeline tööstusraudtee Sonda raudteejaamast Aserisse.\n\nRaudtee rajati 1900. aastate algul seoses oluliselt kasvanud tööstuse arenguga, millest märkimisväärseim oli Aseri Tsemendivabriku ehitamine aastail 1899–1905.\n\nRaudtee algusaastatel olid Sonda ja Aseri vahel käigus ka reisirongid.\n\nRaudteeharu põhiroll oli tsemenditehase toodangu väljavedu suurele raudteele (Tallinna–Narva raudtee), et kaup edasi viia.\n\nKaubaveod raudteel seiskusid 1997. aastal seoses raudtee remondiga. Kasutult seisnud metsavaheline raudtee langes aga kiiresti metallivaraste rüüste objektiks. Aastaks 2000 oli Sonda–Aseri vahelisel lõigul üles kistud ligikaudu 2 km raudteerööpaid.\n\n2000. aastate alguses demonteeriti vana raudtee lõplikult. Seoses Aseri sadama arendusega kavatseti rajada vanale tammile uus tee, kuid sellest loobuti.\n", "id": "ekk_Latn_213912"}
{"text": "Manteuffeli kabel\n\nManteuffeli kabel on hävinenud matmispaik Kursi kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kursi külas Põltsamaa vallas. Kabel asus Kursi kirikuaias vastu Kursi Maarja kiriku edelapoolset seina.\n\nKabeli rajas Puurmani mõisa tollane omanik Gotthard Johann von Manteuffel (1690–1763) tõenäoliselt ajavahemikul 1756–1763, sest 1756. aastal sai ta Puurmani mõisa omanikuks ning 1763. aastal ta suri. Arvatavasti oli kabeli rajamise eeskuju Ficki kabeli püstitamine Põltsamaa uue Niguliste kiriku külge.\n\nSinna on teadaolevalt maetud Manteuffel ise, arvatavasti ka tema abikaasa, kuid teisi maetud inimesi ei ole teada. Arvatavasti pole kabelisse pärast 1772. aastat enam maetud, kui Venemaal hakkasid kehtima kirikutesse ja nende ümbrusesse matmise piirangud.\n\nKiviseintega kabeli alumisel korrusel oli võlvlaega hauakamber, kuhu sai siseneda läbi võlvis oleva luugi. Kirikust viis uks kabelisse. Manteuffeli kabel maapealne osa lammutati ja uks kirikusse suleti kiriku ümberehitamisel 1871–1872. aastal. Pole teada, kas kabelis olnud säilmed viidi ära või jäid need kabeli maa-alusesse ossa.\n", "id": "ekk_Latn_213913"}
{"text": "Sõru kabeliaed\n\nSõru kabeliaed on Hiiumaal Pärna külas Sõru sadama läheduses asuv kultuurimälestis. Sõru kabel ise oli Emmaste kihelkonna tekkimise ajaks (1866) tarvitamiskõlbmatuks muutunud Emmaste kiriku eelkäija.\n\nKabeliaed tunnistati kultuurimälestiseks kultuuriministri 24.03.1999 määrusega. Kabeliaia territoorium on tasandatud ja korrastatud, säilinud on ainult üks hauaplaat. Kabeliaia täpne ulatus ei ole selge.\n", "id": "ekk_Latn_213914"}
{"text": "Norbert Lammert\n\nNorbert Lammert (sündinud 16. novembril 1948 Bochumis) on Saksa poliitik (CDU). Alates 2005. aastast on ta Saksamaa Bundestagi president. 2002. aastast oli ta Bundestagi asepresident ning 1989–1998 parlamentaarne riigisekretär (Eestis võrreldav kantsleri funktsiooniga ministeeriumis).\n", "id": "ekk_Latn_213915"}
{"text": "Elisabeth Charlotte Motschmann\n\nElisabeth Charlotte Motschmann, sündinud Baronesse von Düsterlohe (13. oktoobril 1952 Lübeckis) on Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) poliitik.\n", "id": "ekk_Latn_213916"}
{"text": "Pakitu\n\nPakitu (ka Pakito) oli küla Kadrina kihelkonnas. Tänapäeval on endise küla maad Kadrina valla Leikude küla territooriumil nagu ka endise Sorgi küla maad.\n\n1945–1954 eksisteeris ka Pakitu-Sorgi külanõukogu, mis liideti Kadrina külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_213917"}
{"text": "Kotra\n\nKotra on jõgi Leedus ning Valgevenes, Nemunase parempoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Котра, vene keeles Котра (Kotra), leedu keeles aga Katra.\n\nJõe pikkus on 109 km ja valgla on 2060 km². Jõe langus on 63 m ja lang on 0.2 m/km.\n\nKotra algab Leedust Alytuse maakonnast, voolates algul soode ja metsade vahel. Jõel on seal bifurkatsioon, väiksem haru voolab Ūla jõkke, suurem haru aga Valgevenemaale. Jõe hargnemine leidis aset XIX sajandil.\n\nValgevene territooriumil läbib Kotra Hrodna rajooni Hrodna oblastis. Seal suubub temasse paremalt ka Pyranka. Suurim asula selle jõe kaldal (Skidzieli linn) asub Valgevenes.\n", "id": "ekk_Latn_213918"}
{"text": "Rohuküla raudteejaam\n\nRohuküla raudteejaam oli raudteejaam Lääne maakonnas Haapsalu linnas Rohukülas, ligi 8 km kaugusel Haapsalu raudteejaamast.\n\nRaudteejaam rajati seoses laiarööpmelise Keila–Haapsalu raudtee pikendamisega Vene Keisririigi Rohuküla sõjasadamasse (osa Tallinna mereväebaasist).\n", "id": "ekk_Latn_213919"}
{"text": "David Katoatau\n\nDavid Katoatau (sündinud 17. juulil 1984 Nonoutis) on Kiribati tõstja. Ta on esimene Kiribati sportlane, kes on võitnud Rahvaste Ühenduse mängudel medali.\n", "id": "ekk_Latn_213920"}
{"text": "Tyler Oakley\n\nMatthew Tyler Oakley (sündinud 22. märtsil 1989) on ameeriklasest YouTube'i sisulooja ning LGBT noorte eest võitleja, keskendudes geipoliitikale ja popkultuurile.\n\nOakley hakkas videoid tegema 2007. aastal. Tema esimene video on 2019. aasta seisuga kogunud üle poole miljoni vaatamise YouTube'is. Oma esimese video laadis ta üles esimesel aastal Michigani riiklikus ülikoolis õppides. 2015. aasta aprilli seisuga oli ta kahe kanali (Tyler Oakley ja extratyler) peale kokku teinud üle 380 video, kogunud üle 396 miljoni vaatamise ning 7,3 miljoni tellija. Ta on ühiskanali 5AwesomeGays endine liige, kus ta rohkem kui kolm aastat igareedeseid videoid üles laadis. Teda nimetatakse üheks mõjuvõimsaimaks YouTube'i sisuloojaks. Ta esines 2014. aasta dokumentaalsarja \"Frontline\" uurivas reportaažis \"Generation Like\".\n\nVeebisait SocialBlade, mis koostab YouTube'i ja Instagrami kontode reitinguid, asetas Oakley YouTube'i kanali 2014. aasta novembri seisuga A-tasemele. Ta oli samal ajal tellijate järjestuses 87. kohal, videote vaatamise järjestuse 844. kohal ja SocialBlade'i edetabelis 242. kohal.\n", "id": "ekk_Latn_213921"}
{"text": "Endoteel\n\nEndoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.\n\nEndoteel katab arterite ja veenide seinu nii ajus, nahal, kopsudes, südames kui ka lihastes.\n\nEndoteel, koos sidekoelise basaalmembraaniga, on tuvastatud ka kapillaarides. Silmade sarvkesta üks kihtidest on epithelium posterius corneae.\n\nEndoteeli ülesanneteks on angiogeneesi ja immuunsuse regulatsioon ning normaalse vere voolavuse tagamine.\n\nEndoteelirakud kontrollivad soonte toonust ja reguleerivad vere ringlust – sünteesides ja vabastades kokkutõmbeid ja relaksatsiooni modulleerivaid aineid nagu lämmastikoksiid, arahhidoonhappe metaboliidid, mitmed peptiidid (endoteliin, urotensiin, adrenomedulliin jt), adenosiin, reaktiivsed hapniku osakesed jne.\n\nEndoteel on esmane mehaaniline barjäär ja osaleb aktiivselt, olenevalt soone tüübist, metabolismis ja katabolismis. Endoteelirakud metaboliseerivad lipoproteiine jm.\n\nEndoteelirakud sünteesivad kõiki aluskile (basal lamina) koostisse kuuluvaid valkusid ja tähtsamaid ensüüme.\n\nLeukotsüütide interaktsioonid epiteelikihiga võivad olla nii normaalsed kui ka ebanormaalsed füsioloogilised interaktsioonid. Normaalne endoteel takistab leukotsüütide (ka trombotsüütide ja monotsüütide) kinnitumist endoteelirakkudele. Interaktsioonid – kas ringlus, kuhjumine ja/või väljumine ringlusest ja sisenemine lähedal olevatesse kudedesse – püüavad tagada immuunvastuse nii haavade kui ka akuutse ja kroonilise põletiku korral. Endoteelirakud komplekteerivad ka tsütokiine.\n", "id": "ekk_Latn_213922"}
{"text": "Niidu-võrkliblikas\n\nNiidu-võrkliblikas (Melitaea athalia) on koerlibliklaste (Nymphalidae) sugukonda kuuluv liblikas. Teda on leitud Lääne-Euroopast kuni Jaapanini. Kuulub Saksamaal ja Inglismaal ohustatud liikide hulka.\n", "id": "ekk_Latn_213923"}
{"text": "Łasosna\n\nŁasosna või Lasosna on jõgi Poolas ja Valgevenes, Nemunase vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Ласосна, ka Ласасянка (Łasasianka, transkribeerituna Lasasjanka), poola keeles aga Łosośna.\n\nJõe pikkus on 46 km ja valgla on 4680 km². Jõe lang on 1,1 m/km.\n\nŁasosna algab Poolast, jõe pikkus Poola territooriumil on 23,9 kilomeetrit. Edasi voolab jõgi läbi Hrodna oblasti Hrodna rajooni. Seal suubub temasse ka Kamenka jõgi. Suurim asula selle jõe kaldal on Valgevenes jõe suudmes asuv Hrodna linn.\n", "id": "ekk_Latn_213924"}
{"text": "Koknese vürstiriik\n\nKoknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.\n\nTõenäoliselt Polotski vürstiriigist vasallsõltuvuses olnud suhteliselt väike (umbes 20 × 50 km suurune) ja mitte väga tiheda asustusega vürstiriik asus Daugava jõe paremal kaldal Riiast u 100 km ülesvoolu. Ta piirnes läänes Väina liivlaste ja lõunas seelide asualaga, põhjas ja idas Jersika vürstiriigiga. Koknese ülemklass, kus domineeriva osa moodustasid venelased, oli õigeusklik ja vürstiriigis asus ka üks varasemaid kirikuid Baltimaadel. Lihtrahvas, peamiselt latgalid ja seelid, ilmselt veel ristiusustatud ei olnud. Samas on avaldatud arvamust, et venelaste (Henriku Liivimaa kroonikas rutheni) all võidi tol ajal etnilise grupi asemel mõelda üldiselt kõiki õigeusklikke.\n\nKoknese vürstiriigi rajamise aeg pole teada, seda on esmamainitud Henriku Liivimaa kroonikas seoses 1205. aasta sündmustega, mil Väina liivlaste vastasel sõjakäigul olnud Riia piiskopi Alberti ristisõdijad hävitasid Koknese naabruses asunud Aizkraukle linnuse ja Koknese valitseja Vjatško sõitis nende juurde ning sõlmis rahu. 1207. aastal käis Vjatško Riias ja leppis Albertiga kokku, et piiskop abistab teda leedulaste kallaletungide tõrjumisel ja vürst annab talle vastutasuks poole oma valdustest ja Koknese linnusest. Täitma seda lepet siiski kohe ei hakatud.\n\nKuna Vjatško olevat Lielvārde foogti Danieli inimesi tülitanud, siis hõivas too oma kaaskonnaga 1208. aastal üllatusrünnakuga Koknese linnuse, vangistas vürsti ja röövis ta vara. Toimunust kuulnud Albert käskis Vjatško vabastada ja vara tagastada, kutsus ta Riiga ja andis hüvitiseks kalleid kinke. Samas saatis ta vastavalt varasemale kokkuleppele Koknesesse 20 sakslasest sõjameest ja müürseppa sealset linnust leedulaste vastu kindlustama. Kui Vjatško Riias viibides teada sai, et ristisõdijad on Liivimaalt lahkumas, andis ta peagi käsu tema juures viibinud sakslaste tapmiseks ja palus Polotski vürsti Vladimirit, et see ristisõdijate äraolekut kasutades Riia vallutaks. Koknese sakslastest pääses aga kolm põgenema, kes viisid sõna juhtunust Daugavgrīvasse, kus piiskop koos ristisõdijatega alles lahkumiseks soodsat tuult oli ootamas. Nüüd kogus Albert sõjaks valmistudes kokku väe ristisõdijatest ja teistest Liivimaa sakslastest ning liivlastest. Sellest teada saanud Koknese venelastest ülikud otsustasid kättemaksuretke kartuses oma riigi ja Koknese linnuse maha jätta, süüdates selle põlema ja lahkudes Venemaale. Kokneses elanud latgalid ja seelid põgenesid samuti metsadesse varjule ja piirkond läks Riia piiskopi ning Mõõgavendade ordu valdusse. Kõik varasemad elanikud ilmselt siiski ei lahkunud, sest 1225. aastal mainitakse taas seal elanud venelasi, latgaleid ja seele.\n", "id": "ekk_Latn_213925"}
{"text": "Svisłači jõgi\n\nSvisłač ehk Svislatš on jõgi Poolas ja Valgevenes, Nemunase vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Свіслач, vene keeles Свислочь (Svislotš) ja poola keeles Świsłocz.\n\nJõe pikkus on 137 km ja valgla on 1750 km². Jõe langus on 82,2 m ja lang on 0,6 m/km.\n\nSvisłači jõgi algab Valgevene Svisłači rajoonis Svisłači linna lähedalt. Ülemjooksul on jõesäng maaparandustöödega kraavitatud. Mõnda aega voolab Svisłač Poola-Valgevene piiril, seal suubub temasse paremalt Bierastavičanka. Kui Svisłač taas Valgevene territooriumile jõuab ja Bierastavica rajooni läbib, järgneb lõik, kus jõe säng on 30,6 kilomeetri ulatuses maaparandustöödega õgvendatud. Sellel lõigul suubuvad Svisłačisse vasakult Nietupa ja Indurka. Alamjooksul suubub Svisłačisse vasakult veel Łašanka, jõgi läbib seal Hrodna rajooni.\n\nValgevene territooriumil läbib Svisłač Hrodna oblasti. Suuremad asulad jõe kaldal on Svisłači linn jõe ülemjooksul ja Svisłači asula jõe suudmes.\n", "id": "ekk_Latn_213926"}
{"text": "Czarna Hańcza\n\nCzarna Hańcza on jõgi Poolas ja Valgevenes, Nemunase vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Чорная Ганча (Čornaja Hanča, transkribeerituna Tšornaja Gantša), leedu keeles aga Juodoji Ančia. Jõe nimetus pärineb ilmselt jatvingi keelest.\n\nJõe pikkus on 145 km ja valgla on 1916 km². Jõe langus on 174 m ja lang on 1,2 m/km.\n\nCzarna Hańcza jõgi algab Poolast Balti moreenikõrgustike vööndist, läbides ülemjooksul Hańcza ja Wigry järve. Seejärel läbib jõgi Augustowi ürgmetsa. Keskjooksul ja alamjooksul on Czarna Hańcza sängi kasutatud Augustowi kanali rajamisel. Poola territooriumil on jõe pikkus 110 kilomeetrit, Valgevene territooriumil 35 kilomeetrit, aga suuremad lisajõed suubuvad Czarna Hańcza jõkke just seal.\n\nValgevene territooriumil läbib Czarna Hańcza jõgi Hrodna oblasti Hrodna rajooni, suubudes Nemunase jõkke Leedu piiri ääres. Suuremaks asulaks jõe kaldal on Suwałki linn jõe ülemjooksul.\n", "id": "ekk_Latn_213927"}
{"text": "Barsbütteli vald\n\nBarsbütteli vald on vald Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Stormarni kreisis Hamburgist idas.\n\nEsmamainitud 1228. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213928"}
{"text": "Katson sineen taivaan\n\n\"Katson sineen taivaan\" on Katri Helena esitatud laul. See on ka tema samanimelisel albumil. Muusika autor on Matti Siitonen ja sõnad on kirjutanud Vexi Salmi.\n\nSee laul esindas Soomet 1979. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel ja sai seal 14. koha, saades kokku 38 punkti.\n\nTolle aja Soome ajakirjanduses võrreldi seda lugu paar aastat varem Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud looga \"L'oiseau et l'enfant\", mille Katri Helena oli plaadistanud soome keeles täpse tõlkenimega \"Lintu ja lapsi\" (\"Lind ja laps\"). Teisest küljest kuuldus selles \"tavalist soomepärast sentimentaalsust\" ja \"soomemeelset lõpupaisutust\". Religioossusele ja hümnilikkusele viidati ka laulu palvetamist meenutavates sõnades. Kristliku sümboolika kõrval on laulus ka isamaalikke assotsiatsioone siniste värvidega.\n", "id": "ekk_Latn_213929"}
{"text": "Verden (riik)\n\nVerdeni ajalooline territoorium kujunes frankide Verdeni piiskopkonna monarhidest tänapäeva Kesk- ja Kirde-Alam-Saksimaa alal ja eksisteeris sellisena aastani 1648. Piiskoppide kui ilmalike isandate hallatud territoorium ei kattunud piiskopkonnaga, kuid asus selle piirides ja hõlmas umbes neljandiku piiskopkonna alast. Territoorium oli sel ajal Stift Verden või Hochstift Verden, laias laastus vürstlik Verdeni piiskopkond. Seda territooriumi kirjeldatakse kohalikes allikates tänapäeval ebaõigesti Bistum Verden (\"Verdeni piiskopkond\") ja aastal 1648 sai see tiitli Verdeni vürstkond, mõnikord viidatud ka kui Verdeni hertsogkond.\n", "id": "ekk_Latn_213930"}
{"text": "Elektroülitundlikkus\n\nElektritundlikkuseks ehk elektriallergiaks ehk elektromagnetiliseks ülitundlikkuseks (inglise k electromagnetic hypersensitivity; lüh EHS) nimetatakse osadel inimestel esinevat kompleksset sündroomi, mida põhjustavad kokkupuuted ja viibimine elektromagnetilist kiirgust kiirgavate seadmete (allikad) lähedal.\n\nTänapäeval ei ole see laialt tunnustatud ega aktsepteeritud sündroom ega meditsiiniline diagnoos. Paljud arstid ei pruugi osata kirjeldatud sündroomiga inimesi diagnoosida ja ravida, mõni arst võib nende sümptomite põhjal hüpohondriat kahtlustada.\n\nElektritundlikkuse mehhanisme ei osata tänapäeval kirjeldada, kuna sündroomi arvatakse esinevat väiksel osal (kuni 5%) inimestel. Ei osata püstitada ka õigeid uuringukriteeriume, kuna osadel patsientidel esinevad sümptomid just tugevama elektriväljaga alast eemaldunult.\n\nAustrias (Ärztekammer) anti värsketele uuringutele tuginevalt 3. märtsist 2012 välja juhised Austria arstidele EMF-sündroomi diagnoosiks ja teraapiaks. Nendes juhistes soovitatakse sündroomi rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versioonis kodeerida koodiga \"Z58.4. Kiirguse toime\".\n\nElektriülitundlikkuse sümptomid võivad olla dermatoloogilised (punetav, surisev ja põletav tunne nahal), aga ka närvinõrkusega seotud (väsimus, keskendumisraskused, peapööritus, peavalud, iiveldus, südame pekslemine, seedehäired, kumin kõrvades ja raskused magamajäämisel).\n\nPole selge, kas sündroomiga seostatakse ka immunoloogilist tundlikkust.\n", "id": "ekk_Latn_213931"}
{"text": "Pahkla raketibaas\n\nPahkla raketibaas oli Eesti NSV territooriumil paiknenud NSV Liidu õhukaitseväegede 6. üksiku punalipulise õhukaitsearmee 14. õhukaitsediviisi 94. õhutõrjebrigaadi õhutõrje raketibaas, Kohila vallas Pahkla küla lähedal.\n\nRaketibaas rajati Pahklasse 1973. aastal ning asus umbes 195 hektari suurusel alal. Baasis oli 2. divisjonigrupi juhtkond (s/o 56178), neli juhtimiskeskust, igaühe ümber kolm stardiseadeldist nelja S–200 tüüpi seniitraketikompleksi stardipaigaga ja kahe radarijaamaga (1 ja 5. seniitraketidivisjonid ()). Pahklas oli baasi tehniline rühm ja raketihoidla, tehniline divisjon asus Raudalus.\n\nTerritooriumil asusid betoonangaarid rakettide peitmiseks, komandopunkt varjenditega, kasarmud sõduritele ja viiekorruseline elumaja ohvitseridele ja nende naistele.\n\nTänapäeval kuulub territoorium Kaitseliidu Rapla malevale.\n", "id": "ekk_Latn_213932"}
{"text": "Antanas Barčas\n\nAntanas Barčas (13. juuni 1928 Paskynai, Jurbarkase vald, tänapäeval Jurbarkase rajoon – 15. september 1990 Kaunas) oli leedu näitleja.\n\nAntanas Barčas saadeti 1951. aastal nõukogudevastases tegevuses süüdistatuna Siberisse vangilaagrisse. Vabanes ja pöördus Leedusse tagasi 1956. aastal. 1957. aastal lõpetas ta Kaunase Juozas Gruodise nimelise Konservatooriumi. Aastatel 1957–1959 oli ta Kaunase Muusikateatri näitleja, aastast 1959 Kaunase Draamateatri näitleja.\n\nKinos debüteeris Antanas Barčas 1965. aastal. Ühtekokku mängis ta ligi kolmekümnes filmis. Tallinnfilmi filmides mängis Antanas Barčas \"Tuulises rannas\" Matis Tihu rolli, \"Verekivis\" Johann von Uexkülli rolli ja \"Ukuarus\" Keldriaugu peremehe Karla rolli.\n", "id": "ekk_Latn_213933"}
{"text": "Alfred Keerd\n\nAlfred Keerd (aastani 1935 Alfred Kerdt; 29. märts 1915 Tallinn – 29. juuli 2014) oli eesti tennisist ja treener.\n\nTa oli arst Alfred Keerdi poeg.\n\nTa lõpetas 1933. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Aastatel 1934–1940 õppis ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas (ei lõpetanud). Akadeemiliselt kuulus ta EÜS Põhjalasse.\n\nSpordialadest harrastas ta algul suusatamist sellisel tasemel, et võitis üliõpilaste meistrivõistlused. Tema tennisistikarjäär algas 1930. aastatel, kestis aastani 1941 ja jätkus alles veteranina. Aastatel 1937–1941 oli tema treener Kristjan Lasn. Ta tuli aastatel 1930 ja 1940 (mõlemal korral paaris Kristjan Lasnaga) meespaarismängus Eesti meistriks ning 1940. aastal sai üksikmängus hõbemedali. Eesti II mängudel (1939. aastal) kuulus ta võidukasse Tallinna võistkonda.\n\nAastatel 1941–1945 võttis ta Saksa sõjaväkke mobiliseerituna osa Teisest maailmasõjast ja varjas end aastatel 1945–1956 metsavennana Eestis.\n\nAastatel 1957–2000 töötas ta Tallinna Mererajooni Laste ja Noorte Spordikoolis tennisetreenerina. Lisaks tuli ta alates 1961. aastast palju kordi Eesti NSV veteranide tennisemeistriks.\n", "id": "ekk_Latn_213934"}
{"text": "Zelvianka\n\nZelvianka või Zelvjanka on jõgi Valgevenes Hrodna ja Bresti oblastis, Nemunase vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Зэльвянка, vene keeles samuti Зельвянка.\n\nJõe pikkus on 170 km ja valgla on 1940 km². Jõe lang on 0,4 m/km.\n\nZelvjanka jõgi algab Valgevenest Svisłači rajoonist, selle territooriumil on jõe sängi 16 kilomeetri ulatuses maaparandustöödega õgvendatud. Algul voolab jõgi ida suunas, voolates läbi Vaŭkavyski rajooni ja Bresti oblasti Pružany rajooni. Viimase territooriumil on jõel Papiernia veehoidla ja hüdroelektrijaam. Pärast seda, kui Zelviankasse suubub jõe suurim lisajõgi Ružanka, pöörab Zelvianka põhja suunas, voolates Słonimi rajooni läänepiiril ja läbides Zelva rajooni. Zelva rajoonis Zelva alevi juures on jõel Zelva paisjärv koos väikese hüdroelektrijaamaga. Zelvast allavoolu on jõesäng 28,2 kilomeetri ulatuses maaparandustöödega õgvendatud. Edasi läbib jõgi Masty rajooni, voolates selle territooriumil loodesse. Jõgi suubub Nemunase jõkke Masty linna territooriumil.\n\nSuuremad asulad jõe kaldal on Zelva alev jõe keskjooksul ja Masty linn jõe suudmes.\n", "id": "ekk_Latn_213935"}
{"text": "Strača\n\nStrača ehk Stratša on jõgi Valgevenes, Nerise parempoolne lisajõgi. Valgevene keeles ja vene keeles on jõe nimi Страча.\n\nJõe pikkus on 59 km ja valgla suurus on 1140 km². Jõe langus on 55 m ja lang on ligikaudu 1 m/km.\n\nStrača jõgi algab Valgevene Pastavy rajooni Małyja Švakšty järvest ning läbib seejärel Miadziełi rajooni. Astravieci ja Miadziełi rajooni vahel läbib jõgi Bałduki järvistu. Jõgi suubub Nerisesse Astravieci rajooni territooriumil.\n\nValgevene territooriumil läbib Strača Viciebski, Minski ja Hrodna oblastit. Suuremad asulad jõe kaldal on Svisłači linn jõe ülemjooksul ja Svisłači asula jõe suudmes.\n\n2. veebruaril 1944 toimus jõe kallastel Strača lahing Armia Krajowa ja Nõukogude Liidu eest võidelnud partisanide vahel.\n", "id": "ekk_Latn_213936"}
{"text": "Johannes Kappeli tänav\n\nJohannes Kappeli tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Torupilli asumis. Johannes Kappeli tänav algab Tartu maanteelt ja lõpeb Jüri Vilmsi tänaval. Tänav on edela-kirdesuunaline ja ligikaudu 235 meetri pikkune.\n", "id": "ekk_Latn_213937"}
{"text": "Łoša jõgi\n\nŁoša või Loša on jõgi Valgevenes, Ašmianka jõe vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Лоша.\n\nJõe pikkus on 55 km ja valgla on 455 km². Jõe lang on 1,34 m/km.\n\nŁoša jõgi algab Valgevenest Hrodna oblastist Astravieci rajoonist, voolates üksnes selle rajooni territooriumil. Suurim asula selle jõe kaldal on Astravieci linn, teine tähtsam asula jõe kaldal on Hierviaty.\n", "id": "ekk_Latn_213938"}
{"text": "Ašmianka\n\nAšmianka (ka Ašmjanka) on jõgi Valgevenes, Nerise vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Ашмянка, vene keeles Ошмянка (Ošmjanka).\n\nJõe pikkus on 105 km ja valgla on 1490 km². Jõe lang on 0,8 m/km.\n\nAšmianka jõgi algab Valgevenest Ašmiany rajoonist Ašmiany kõrgustikult. Ülemjooksul on jõesäng 6.3 kilomeetri ulatuses maaparandustöödega kraavitatud. Ašmiany linnas voolab Ašmiankasse suurim parempoolne lisajõgi Haružanka. Edasi pöörab jõgi põhja poole ja läbib Smarhońi rajooni. Alamjooksul voolab jõgi Astravieci rajooni territooriumil, seal voolab temasse ka suurim vasakpoolne lisajõgi Łoša.\n\nValgevene territooriumil läbib Ašmianka Hrodna oblastit. Suurim asula jõe kaldal on Ašmiany linn.\n", "id": "ekk_Latn_213939"}
{"text": "Öölase tänav\n\nÖölase tänav on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Lepiku asumis.\n\nÖölase tänav on Sompa teelt algav umbes 140 meetrit pikk lääneloode-idakirde suunaline umbtänav.\n\nÖölase tänav sai nime 28. novembril 1997. Tänava nimi kuulub Lepiku asumi liblikateemaliste tänavanimede sarja. Tänav on saanud nime liblikaliste sugukonna öölaste järgi.\n\nÖölase tänav on rajatud endise Lepiku küla Andrekse ja Kase talu maadele.\n", "id": "ekk_Latn_213940"}
{"text": "Madis Ojamaa\n\nMadis Ojamaa (30. märts 1937 Tallinn – 19. august 1987 Tallinn) oli eesti näitleja ja lavastaja.\n\nMadis Ojamaa lõpetas Tallinna Kultuurhariduskooli ja 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (1.lend). 1968. aastal lõpetas ta Moskvas A. V. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunsti Instituudi (GITIS) lavastajana.\n\nAastatel 1961–1963 töötas ta inspitsiendina Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris. 1969–1970 ja 1974–1975 oli ta Lydia Koidula nimelise Pärnu Draamateatri lavastaja. 1971–1973 töötas Madis Ojamaa Tallinnfilmi ja 1976. aastast Eesti Reklaamfilmi režissöörina.\n\nMadis Ojamaa oli filmi \"Verekivi\" (1972) režissöör, see oli tema ainus mängufilm. Ta oli ka kontsertfilmi \"Uksed\" režissöör.\n\nTa mõtles välja tegelaskuju Elisabeth Jõhvi ja koostas tolle tekstid.\n", "id": "ekk_Latn_213941"}
{"text": "Lebiada\n\nLebiada on jõgi Valgevenes, Nemunase parempoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Лебяда, ka Лябёдка.\n\nJõe pikkus on 67 km ja valgla on 791 km². Jõe lang on 0.7 m/km.\n\nLebiada algab Valgevenest Ščučyni rajoonist. Ülemjooksul on jõesängi mitmes kohas maaparandustööde käigus õgvendatud, kokku on seda tehtud 20.4 kilomeetri ulatuses. Ščučyni rajoonis voolab jõkke ka suurim lisajõgi Žałudzianka. Alamjooksul läbib Lebiada Masty rajooni, jäädes kõikjal Hrodna oblasti piiridesse.\n", "id": "ekk_Latn_213942"}
{"text": "Koknese muinaslinnus\n\nKoknese muinaslinnus oli kuni 13. sajandini tänapäeva Läti Koknese asula territooriumil asunud linnus. Ta paiknes künkal Daugava paremal kaldal Pērse jõe suubumiskohal.\n\n1961.–1966. aastal linnamäel läbi viidud arheoloogilistel väljakaevamistel tuvastati, et see oli asustatud alates esimese aastatuhande algusest. 11.–13. sajandil asus seal pinnasest ja puidust ehitatud tugevate kaitseseintega linnus (pealinnus 0,2 ha, eeslinnus 0,4 ha) koos paljude elu- ja majapidamishoonetega. Kõrvale tekkis samal ajal 3,6 ha suurune asula. 13. sajandi alguses oli linnus Koknese vürstiriigi keskuseks. Seoses Riia piiskopiga tekkinud konfliktiga otsustas vürst Vjatško 1208. aastal linnuse maha põletada ja Venemaale põgeneda. 1209. aastal alustati selle asemele piiskopilinnuse rajamist.\n", "id": "ekk_Latn_213943"}
{"text": "Kollane tänav\n\nKollane tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Raua asumis. Kollane tänav algab Rudolf Tobiase tänavalt ja lõpeb Jaan Poska tänaval. Kollane tänav on lääneloode-idakagusuunaline ja 249 meetri pikkune.\n", "id": "ekk_Latn_213944"}
{"text": "Moŭčadź\n\nMoŭčadź või Movtšadz on jõgi Valgevenes Hrodna ja Bresti oblastis, Nemunase vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Моўчадзь, ka Моўчадка või Маўчадка (Moŭčadka või Maŭčadka, transkribeerituna Movtšadka või Mavtšadka), vene keeles aga Молчадь (Moltšad).\n\nJõe pikkus on 98 km ja valgla on 1140 km². Jõe langus on 56 meetrit ja lang on 0,9 m/km.\n\nMoŭčadźi jõgi algab Valgevene Bresti oblasti Baranavičy rajoonist. Seejärel läbib jõgi Hrodna oblasti Dziatłava rajooni ning Lida rajooni. Dziatłava rajoonis on jõel Hiezhały veehoidla ja hüdroelektrijaam ning Navasiolki hüdroelektrijaam. Ka kõik suuremad lisajõed suubuvad Moŭčadźi jõkke just Dziatłava rajoonis.\n\nSuurimaks asulaks jõe kaldal on Navajelnia alev jõe keskjooksul, mille juures asub sanatooriumitega kuurortpiirkond.\n", "id": "ekk_Latn_213945"}
{"text": "Arukaskede puiestee\n\nArukaskede puiestee on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Laagri asumis. Arukaskede puiestee algab Kaskede puiesteelt ja lõpeb Paplite puiesteel. Arukaskede puiestee on enam-vähem edela-kirdesuunaline ja ligikaudu 125 meetri pikkune.\n\nArukaskede puiestee sai nime 4. septembril 1970.\n", "id": "ekk_Latn_213946"}
{"text": "Sookaskede puiestee\n\nSookaskede puiestee on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Laagri asumis. Sookaskede puiestee algab Kaskede puiesteelt ja lõpeb Paplite puiesteel. Sookaskede puiestee on edela-kirdesuunaline ja ligikaudu 125 meetri pikkune.\n\nSookaskede puiestee sai nime 4. septembril 1970.\n", "id": "ekk_Latn_213947"}
{"text": "PubMed Central\n\nPubMed Central (lüh PMC) on 2000. aasta veebruaris loodud veebipõhine vaba juurdepääsuga andmebaas, kuhu postitatakse ja kus arhiveeritakse bioteaduste ja biomeditsiini valdkonna ajakirjades avaldatud artikleid.\n\nPubMed Centrali arendajaks ja haldajaks on National Center for Biotechnology Information.\n\nPubMed Central on Riikliku Meditsiiniraamatukogu (United States National Library of Medicine) (NLM) osa, mis on Riikliku Tervishoiu Instituudi (National Institutes of Health) allorganisatsioon.\n\nPubMed Centrali ülesanneteks on lisaks avaldatud info kogumisele ja kättesaadavaks muutmisele ka info säilitamine.\n\nPMC-s on arhiveeritud üle 3,1 miljoni artikli.\n\nPMCID on artikli unikaalne viitenumber ehk tunnusnumber, mis antakse igale PMC-sse lisatud artiklile. PMCID sisestatakse ka (pärast artikli töötlemist PMC-s) PubMedi; NIHMSID on artikli eeltunnusnumber; PMID aga on unikaalne tunnusnumber PubMedi viidete tarvis.\n", "id": "ekk_Latn_213948"}
{"text": "Alesti järv\n\nAlesti järv (kõnekeeles ka Pahkla karjäär) asub Raplamaal Kohila vallas Angerja külas. Järv on seotud Angerja ojaga.\n\nJärve põhjakaldal on liivarand ning lõunakaldal puhkebaas.\n", "id": "ekk_Latn_213949"}
{"text": "Alfred Keerd (arst)\n\nAlfred Keerd (1935. aastani Alfred Kerdt; 25. juuni 1885 Tartu - 19. märts 1959 Hannover, Saksamaa) oli eesti arst.\n", "id": "ekk_Latn_213950"}
{"text": "Kiritse\n\nKiritse (ka Korista, Kiritze, Кирице ja Kervit) on tänapäevase Lääne-Nigula valla territooriumil asunud küla. Küla alad kuuluvad koos mitme ümbritseva endise asula aladega Vanaküla küla koosseisu.\n\nAjalooliselt kuulus küla Nõva mõisale ning asus 1920.-1930. aastatel Nõva vallas. Ühtlasi asus küla ka tollase Läänemaa ja Harjumaa piiril.\n\n1959. aastal elas külas kaks elanikku ning 1970. aastal vaid üks. Neil aastatel kuulus küla Tuksi külanõukogu koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_213951"}
{"text": "Peeter I maja\n\nPeeter I maja ehk Peeter Suure loss oli maja Narvas aadressil Rüütli tänav 28, kus Venemaa tsaar Peeter I 1704. aastal korduvalt peatus pärast Narva vallutamist rootslastelt Põhjasõjas.\n\nHoone ehitati 1684. aastal ja selle omanik oli kingsepp Jakob Nyman. 1704. aastal oli Peeter I pikemat aega Narvas ja võttis selles majas vastu oma külalisi ja ametnikke. Tsaari jaoks vajaliku esinduslikkuse andmiseks ehitati maja külge nelja sambaga portikus. Seda kaunistas sõjajumal Marsi puust figuur. Hiljem liideti majaga kõrvalolev vanem naaberhoone.\n\nMaja ja seal asunud tsaari esemed oli Venemaa keiserliku perekonna omandis 1865. aastani.\n\nHoones avati muuseum, mille ekspositsioonis oli Narva Muinsusseltsi kollektsioon ja Peeter I majas asunud ajaloolised esemed. Üks nendest oli Peeter I enda poolt valmistatud sõjalaevamudel. Osa esemetest säilitatakse tänaseni Narva linnamuuseumis.\n\nPärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist anti Peeter I maja Narva linnale 5. veebruaril 1932.\n\nTeise maailmasõja ajal Peeter I maja hävis 1944. aasta kevadel. Hoone varemeid säilitati 1960. aastate lõpuni, sest oli plaanis hoone taastada olemasoleva projekti järgi. Seinad lammutati ja maja vundamendi jäänused ja keldrid on praegu kaetud liivaga.\n", "id": "ekk_Latn_213952"}
{"text": "Vööla\n\nVööla (rootsi ja saksa keeles Bysholm) on Läänemaal Noarootsi poolsaarel asunud küla.\n\nLigikaudu 670 aastat tagasi asus Vööla küla koos Hara külaga eraldi saarel. Saar kuulus kaua tagamaana eri mõisatele, kuni sellele 1775 ehitati oma häärber. Kui Hara küla asustasid eestlased, siis Vööla külas elasid eestirootslased.\n\nNoarootsi kihelkonnas asus 1783. aastal Uugla mõisast eraldatud Vööla mõis.\n\nKüla kohta kasutati aastal 1922 nime Võõla, rootsi keeles aga Lill-Harga. Eestikeelse nime päritolu on teadmata, Carl Russwurm esitab aastal 1855 nimekujud Wöle, Wöla, Wola ja vasteks sõna voolas : voola, mis tähendasid veekeerist, voolu. Nimi võib olla olnud ka kaheosaline, kus liigisõna laid on lühenenud la-ks. Rootsikeelne nimi Bysholm tähendab külasaart. Küla ja mõis on saanud nime asukohaks oleva laiu järgi, mis XIX sajandi II pooleks kasvas Noarootsiga kokku. Veel Russwurmi ajal eraldasid kitsad väinad saart Paslepast, Kudanist ja Harast.\n\n1959. aastal elas tollasesse Pürksi külanõukogusse kuulunud külas 24 elanikku ning 1970. aastal 16 elanikku. 1970. aastatel liideti Vööla küla Hara külaga.\n", "id": "ekk_Latn_213953"}
{"text": "Norrby (Noarootsi)\n\nNorrby (`norbi, rootsi `norbü, kohalikus pruugis Norrbi) on tänapäevase Lääne-Nigula valla territooriumil asunud küla. Eesti maareformi ajal 1920. aastatel Riguldi mõisa maadest loodud Norrby (rootsi keeles \"põhjaküla\") asundusküla asus mõisast üle tee, mõisa ja mere vahel.\n\n1959. aastal elas külas 16 elanikku ning 1970. aastal kuus elanikku. Neil aastatel kuulus küla Tuksi külanõukogu koosseisu. Küla alad läksid 1977. aastal Riguldi küla koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_213954"}
{"text": "Söderby (Noarootsi)\n\nSöderby (sööderbi, rootsi sö́ödär`büü, kohalikus pruugis Sedurbi) on tänapäevase Lääne-Nigula valla territooriumil asunud küla. Eesti maareformi ajal 1920. aastatel Riguldi mõisa maadest loodud Söderby (rootsi keeles \"lõunaküla\") asundusküla asus mõisa lähedal, mõisast kagus.\n\n1959. aastal elas külas 75 elanikku ning 1970. aastal 25 elanikku. Neil aastatel kuulus küla Tuksi külanõukogu koosseisu. Küla alad läksid 1977. aastal Riguldi küla koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_213955"}
{"text": "Arteriool\n\nArterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.\n\nArterioolide areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.\n\nVererõhk arterioolide kapillaaripoolses otsas on inimestel umbes 35 mmHg.\n\nArteriool on kantud kehtivasse rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica ja inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.\n\nInimestel seostatakse arterioolidega arterioolikõvastumustõbe - arterioloskleroosi.\n\nArterioolide seinte kokkutõmmete 'mõjutamine' on sihtmärklauaks osadele antihüpertensiivsetele ravimitele nagu nifedipiin (ravimi geneeriline nimetus).\n", "id": "ekk_Latn_213956"}
{"text": "Arterioloskleroos\n\nArterioloskleroosiks ehk arterioolikõvastumustõveks (ladina keeles arteriolosclerosis) on osadel inimestel esineda võiv südame-veresoonkonna haiguse vorm, mida iseloomustavad arterioolide ja väiksemate arterite sooneseina sidekoestumine ja sisekesta paksenemine ilma olulise rasvaineladestumiseta.\n\nEristatakse hüpertensiivset ja hüperplastilist arterioloskleroosi.\n\nArterioloskleroosi täpset tekkemehhanismi ei osata seni veel kirjeldada.\n", "id": "ekk_Latn_213957"}
{"text": "Eevart Arrak\n\nEevart Arrak (8. märts 1936 Mõrgi – 27. juuli 2014) oli eesti maalikunstnik.\n\nTa sündis Võrumaal Mõrgi külas metsavahi kolmelapselises peres. Üldhariduse omandas ta Võrus ja Tartus. Kunstihariduse omandas ta aastatel 1960–1967 oma venna Erich Arraku ja tema abikaasa Melanie Arraku Veeriku tänavas asunud vabaateljees; koos Piibe Arraku (neiuna Müürsep), Aksel Eisti, Jüri Marrani ja Lembit Lepaga.\n\nTema töömehepõli algas tisleri ja pagari ametis. Ta on töötanud kinos \"Komsomol\", teeninduskombinaadis \"Edu\", Tartu Kammivabrikus ja Konservitehases. Lisaks töötas ta Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis, olles seotud koguteose \"Eesti NSV floora\" illustratsioonidega. Viimane töökoht oli tal aastani 2003 Tartu Kutsehariduskeskuses Põllu tänavas.\n\nNäitustel hakkas ta esinema aastast 1964. Ta viljeles kõiki žanre, kuid hiljem pühendus ta maastikumaalile. Tal kujunes oma stiil, kasutades impressionismi, abstraktsionismi ja ekspressionismi saavutusi. Tema kõige säravamad maalid valmisid peale tema 70. eluaastat. Ta oli aastast 2000 Tartu Kunstnike Liidu liige. Tema suuremad isikunäitused olid aastatel 2006 ja 2011 Tartu Kunstimajas ja aastal 2007 Tallinnas Draakoni galeriis.\n", "id": "ekk_Latn_213958"}
{"text": "Meeleolu ja keskkond\n\nMeeleolu ja keskkond (inglise keeles set and setting) avab konteksti psühhoaktiivsete ainete ja eriti psühhedeelikumide tarvitamise kogemuse kohta: see hõlmab inimese meeleolu enne tarvitamist ja keskkonda tarvitamise ajal. Need on eriti olulised psühhedeelsete ja hallutsinogeensete kogemuste korral. Selle termini autor on Norman Zinberg ja seda hakkasid laialt kasutama teadlased, kes uurivad psühhedeelsete ainete kasutamist psühhoteraapias.\n\n\"Meeleolu\" on selline inimese vaimne seisund nagu tuju, mõtted või ootused, mis kõik mõjutavad tarvitamise kogemust. \"Keskkond\" on nii füüsiline kui ka sotsiaalne keskkond ehk käsitleb seda, kus ja kellega tarvitatakse. Sotsiaalsed tugigrupid on osutunud eriti oluliseks osaks psühhedeelse kogemuse kujunemisel. Nad oskavad kontrollida ja juhendada psühhedeelse kogemuse suunda, nii teadvuslikku kui ka alateadvuslikku. Stress, hirm või ka vastumeelne keskkond võivad viia ebameeldiva kogemuseni. Kuid vastupidi: lõõgastunud, uudishimulik ja avatud inimene soojas, mugavas ja turvalises keskkonnas, kogeb märksa tõenäolisemalt meeldivat psühhedeelset kogemust.\n\nTimothy Leary tegi 1966. aastal sarja eksperimente dimetüültrüptamiiniga (DMT) kontrollitud tingimustes (meeleolu ja keskkond). Eesmärgiks oli uurida, kas DMT, mida tol ajal peeti vägivalda tekitavaks narkootikumiks, võib tekitada meeldiva kogemuse toetava meeleolu ja keskkonna korral. Selgus, et võib küll.\n", "id": "ekk_Latn_213959"}
{"text": "Väike-Rõsna tsässon\n\nVäike-Rõsna tsässon on Anna tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Väike-Rõsna külas Setomaa vallas. Nimipühaku päev on 7. augustil (Juliuse ehk vana kalendri järgi 25. juulil).\n\nTsässon asub kunagisel Väike-Rõsna kalmistul ja on tõenäoliselt ehitatud 18. või 19. sajandil. Seda on ehitatud ümber 1990. aastatel.\n", "id": "ekk_Latn_213960"}
{"text": "Vladimir Antjufejev\n\nVladimir Antjufejev (vene keeles Владимир Юрьевич Антюфеев; sündinud 19. veebruaril 1951 Novosibirskis), tuntud ka kui Vladimir Aleksandrov (Владимир Александров ja Vadim Ševtsov (Вадим Шевцов), on endine Nõukogude Liidu OMONi major.\n\nAastatel 1990 kuni 1991 oli ta Riia OMONi komandör. 1991. aastal oli ta üks Läti riigipöördekatse korraldajatest.\n\nAastatel 1992–2011 oli ta Vadim Ševtsovi nime all Transnistria Riikliku julgeolekukomitee eesotsas.\n\nAastatel 2012–2014 oli ta Moskvas ja tegeles enda sõnul Lõuna-Osseetia, Abhaasia ja Krimmi julgeolekuprobleemidega.\n\n2014. aasta Donbassi sõja ajal, juulikuus, sai temast ühenduse Donetski Rahvavabariik \"peaministri asetäitja\". 28. juulil teatas ta, et tema otsene ülemus, \"peaminister\" Aleksander Borodai, on lahkunud Moskvasse ning temast endast on saanud ühenduse juht. Ta oli ühenduse Donetski Rahvavabariik peaministri kohusetäitja 29. juulist kuni 3. augustini.\n", "id": "ekk_Latn_213961"}
{"text": "Grööni vaal\n\nGrööni vaal (Balaena mysticetus) on silevaallaste sugukonda grööni vaalade perekonda kuuluv mereimetaja, oma perekonna ainus liik.\n", "id": "ekk_Latn_213962"}
{"text": "OS X Yosemite\n\nOS X Yosemite (10.10) on 2014. aasta suvel Apple'i avalikustatud operatsioonisüsteemi Mac OS X väljaanne.\n\nOS X Yosemitel on uus disain, mis erineb vanematest OS X-i versioonidest.\n\nOS X Yosemitet tutvustati 2. juunil 2014 ning tehti avalikuks arendajatele. 24. juulist kuni ametliku avaldamiseni oli soovijatel võimalik registreeruda beetaversiooni testijaks.\n\nOS X Yosemite on OS X Mavericksi järglane, sellest järgmine versioon on OS X El Capitan.\n", "id": "ekk_Latn_213963"}
{"text": "Tõnu Veiler\n\nTõnu Veiler (ka Tony Veiler; 9. aprill 1963) on eesti koreograaf, lavastaja ja balletipedagoog, Eesti esimese eraballetikooli Noor Ballett Fouetté asutaja.\n\nTõnu Veiler on õpetanud klassikalist balletti rahvusvahelistel balletiseminaridel Venemaal, Lätis, Soomes, Kreekas, Bulgaarias ja Prantsusmaal ning osalenud rahvusvaheliste balletikonkursside žüriis. Ta on loonud arvukalt kontsertnumbreid ja koreograafilisi miniatuure.\n", "id": "ekk_Latn_213964"}
{"text": "Diferentsiaalarvutus\n\nDiferentsiaalarvutus on üks matemaatilise analüüsi põhikomponente integraalarvutuse kõrval (et nad on omavahel tihedalt seotud, siis nimetatakse neid koos diferentsiaal- ja integraalarvutuseks). Diferentsiaalarvutuse keskne teema on funktsiooni lokaalne muutumine.\n\nSelleks kasutatakse funktsiooni tuletise mõistet, mis on diferentsiaalarvutuse põhimõiste. Selle geomeetriline vaste on funktsiooni graafiku puutuja tõus. Tuletis on (Leibnizi ettekujutuse järgi) võrdelisustegur argumendi väärtuse lõpmata väikeste muutude ja funktsiooni väärtuse lõpmata väikeste muutude vahel. Kui niisugune võrdelisustegur (mingil kohal) eksisteerib, siis nimetatakse funktsiooni (sellel kohal) diferentseeruvaks funktsiooniks. Samaväärselt võib tuletist mingil kohal defineerida selle lineaarfunktsioonina, mis lähendab funktsiooni lokaalselt teistest lineaarfunktsioonidest paremini. Sellepärast nimetatakse tuletist ka funktsiooni linearisatsiooniks.\n\nPaljudel juhtudel on diferentsiaalarvutuse kasutamine tegelikkust võimalikult täpselt kujutavate matemaatiliste mudelite konstrueerimisel ja järgneval analüüsimisel möödapääsmatu. Sageli vastab tuletisele tegelikkuses muutumise hetkkiirus, majandusteaduses ka näiteks piirkulud ja piirtootlikkus.\n\nGeomeetria seisukohast on tuletis tõusu üldistus. Tõus on algselt defineeritud ainult lineaarfunktsioonide jaoks (nende graafik on sirge). Suvalise funktsiooni tuletist kohal x_0 defineeritakse funktsiooni f graafiku puutuja tõusuna punktis (x_0;f(x_0)).\n\nAritmeetika seisukohast ütleb funktsiooni f tuletis iga koha x kohta, kui suur on funktsiooni f(x) muudu lineaarosa (1. järku muut), kui argumendi x väärtuse muut \\Delta x on kui tahes väike. Selle asjaolu täpseks formuleerimiseks kasutatakse piirväärtuse mõistet.\n\nKlassikalises füüsikalises rakenduses näitab ajast sõltuva koha- või teepikkusefunktsiooni tuletis osakese hetkkiirust. Hetkkiiruse tuletis aja järgi näitab hetkkiirendust.\n", "id": "ekk_Latn_213965"}
{"text": "Abeli auhind\n\nAbeli auhind on Nobeli auhinnaga analoogne auhind puhta ja rakendusmatemaatika alal. See on nime saanud norra matemaatiku Niels Henrik Abeli järgi.\n\nAuhinda antakse välja alates 2003. aastast. Auhinna saajad valib Norra Teaduste Akadeemia.\n", "id": "ekk_Latn_213966"}
{"text": "Abeliidid\n\nAbeliidid ehk aabellased olid hilisantiigi arvatavasti gnostilise päritoluga kristlik sekt Põhja-Aafrikas Hippo Regiuse lähedal. See tekkis Arcadiuse ajal (4. sajandi viimane veerandil).\n\nAbeliitide järgi elas Aabel oma abikaasaga, kes oli tema õde, nagu vend ja õde. Seda nad arvasid sellepärast, et Aabeli lapsi Piiblis ei mainita, ning rabiinliku tõlgenduse järgi. Aabeli väidetaval eeskujul loobusid nad suguelust, sealhulgas abielus, leides, et tõeline abielu on südamete, mitte kehade liit, ning tahtmata pärispattu edasi kanda. Suguelu pidasid nad patuseks ja kuratlikuks. (Augustin Calmet' järgi oli selline kasinus väga levinud.) Iga paar lapsendas ühe poisi ja ühe tüdruku, kes pärisid oma kasuvanematelt nende vara tingimusel, et nad abielluvad, ei sünnita lapsi ja hoiduvad suguelust. Kui üks lastest suri, asendati ta kohe teise samast soost lapsega. Augustinus märgib, et lastest neil puudust ei olnud.\n\nJeesust nad ei tunnistanud.\n\nTeadmised selle sekti kohta pärinevadki põhiliselt Augustinuselt, kes kirjeldab neid esimesena ning mainib neid ketseritena ning nimetab neid talurahvaks. Tema ajal oli see peaaegu hääbunud; sekt säilis umbes 430. aastani.\n\nJohann Ernst Immanuel Walch eitas abeliitide olemasolu.\n", "id": "ekk_Latn_213967"}
{"text": "Torm ja tung\n\nTorm ja tung (Sturm und Drang) on saksa kirjanduses, muusikas ja vaimuelus 18. sajandil (1760. kuni 1780. aastatel) aset leidnud eelromantiline liikumine.\n\nLiikumine sai nime Friedrich Klingeri sellenimelise näidendi järgi. Liikumise peamisi ideolooge oli Johann Hamann.\n", "id": "ekk_Latn_213968"}
{"text": "Johann Hamann\n\nJohann Georg Hamann (27. august 1730 Königsberg – 21. juuni 1788 Münster) oli saksa filosoof, üks liikumise \"torm ja tung\" peamisi esindajaid.\n\nTema õpilasi oli Johann Gottfried Herder.\n", "id": "ekk_Latn_213969"}
{"text": "Mikrovereringe\n\nMikrovereringe ehk mikrotsirkulatsioon (ladina keeles microcirculatio) on koondnimetus arterioolides, verekapillaarides ja veenulites toimiva vereringe kohta.\n\nMikrovereringe hulka loetakse ka lümfikapillaarid.\n\nMikrovereringe areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii elundite lõikes, liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.\n\nMikrovereringe hulka loetud soontel on, olenevalt soone tüübist, mitmeid funktsioone täita, nagu vedeliku tasakaalu tagamine, hormoonide toimetamine endokriinnäärmetest sihtelunditesse jm.\n\nMikrotsirkulatsioon on füsioloogiaõpikutes käesoleval ajal üsna uus kontseptsioon. Vaidluse all on prekapillaarsfinkterite ja metarteriole kuulumine mikrovereringe hulka.\n\nEnamiku mikrovereringe soonte seinu katab endoteel, siit kaudu (?) toimubki vere ja teiste kudede vaheline põhiline gaaside, toitainete ja metaboliitide vahetus. Ka leukotsüüdid ringlevad mikrovereringes.\n\nIga elundi mikrotsirkulatsioon on organiseeritud vastavalt elundi verevoolu vajadusele. Veri voolab mikrovereringesse arterioolide kaudu, läbib kapillaarid ja väljub ringest veenulite kaudu.\n\nMikrovereringe olemasolu võis avastada William Harvey, kuid tolleaegsed kirjeldused ei vasta tänapäevasele terminoloogiale ja ei luba paljudel uurijatel uskuda, et Harvey kirjeldas ka mikrovereringet.\n\nVaraseima füsioloogiaõpiku sissekande mikrovereringe kirjelduse kohta võib leida Fultoni toimetatud õpiku \"Howell's Textbook of Physiology\" 15. väljaandes (1946).\n\nMikrovereringe patoloogiaga, olenevalt soone tüübist, seostatakse inimestel arterioloskleroosi, suhkurtõbe ja põletikku.\n", "id": "ekk_Latn_213970"}
{"text": "Rääsolaane tsässon\n\nRääsolaane tsässon on Eelija tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rääsolaane külas Setomaa vallas. Nimipühaku päev on 20. juulil (Juliuse ehk vana kalendri järgi 2. augustil).\n\nTsässon on tõenäoliselt ehitatud 1773. aastal ning seda on ehitatud ümber 2001. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213971"}
{"text": "Aberdeeni ja Temairi markii\n\nAberdeeni ja Temairi markii (Marquess of Aberdeen and Temair) on Ühendkuningriigi peeri tiitel, mis on nimetatud Šotimaa linna Aberdeeni järgi. Seda kannavad Gordoni klanni liikmed (vaata ka Gordon (aadlisuguvõsa)).\n\nSuguvõsa residents on Haddo House Šotimaal Aberdeeni lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_213972"}
{"text": "Faasilukk\n\nFaasilukk ehk PLL (lühend inglise k sõnadest Phase-Locked Loop) ehk automaatne faasijärgse sünkroonimise süsteem AFSS (vene k. ФАПЧ, Фазовая автоподстройка частоты) on sageduse järgimise automaatne süsteem, milles juhitava sagedusega generaatori (VCO lühendina ingliskeelsest Voltage-Controlled Oscillator) sageduse juhtimine toimub tagasisidega süsteemis faasivea järgi.\n\nÜks kõige laiemalt tuntud faasiluku tehnilisi lahendusi on elektroonikalülituse kujul realiseeritud seade, milles juhitava sagedusega ostsillaatori (VCO) genereeritava väljundsignaali sagedust fout ja selle kaudu ka tema väljundsignaali faasiolekut (mis teatavasti on integral sagedusest) mõjutatakse faasidetektori abil nii, et tüüritava ostsillaatori VCO väljundsignaali sagedus fout oleks võrdne süsteemi sisendisse, mis ühtlasi on faasidetektori üks sisenditest, antava signaali y(t) sagedusega. Seda sisendsignaali y(t) (Laplace'i teisendusena tähistatud Y(s)) nimetatakse, rakendusest olenevalt ka etteande-, võrdlus-, seade- või tugisignaaliks.\n\nFaasinihe sisendsignaali y(t) ja ostsillaatori väljundsignaali vahel ehk faasiviga võiks ideaalsel juhul olla nullilähedane. Aga, olenevalt rakendusest, võidakse leppida ka küllat suurte faasinihetega. Ainult nendel juhtudel, kui see faasinihe ehk faasiviga on põhimõtteliselt oluline, püütakse süsteemi struktuuri ja elementide parameetrite valiku abil saavutada piisavalt väike faasiviga. Stereodekooderites, näiteks, tagab 1° suurune faasiviga stereokanalite vahelise ülekostvuse umbes -40 dB tasemel. Vektormeetriliste mõõtmiste süsteemides kasutatavate PPLide puhul loetakse küllalt heaks 0,1° suurust faasiviga, mille puhul kvadratuursete komponentide ülekostvus(viga) on 0,1% suurusjärgus.\n\nPLLis sõltub faasidetektori väljundsignaal süsteemi sisendsignaali faasi ja juhitava generaatori väljundsignaali faasi vahest. See nende faaside erinevusele (faasivahele) vastav signaal on PLLi kui tagasisidestatud süsteemi jaoks veasignaaliks. Pärast PLLi kui tagasisidestatud süsteemi stabiilseks toimimiseks vajaliku sageduskorrektsiooni/korrektori läbimist ja vajaduse korral ka täiendavat vahelduvkomponentidest puhastamist (nende väljafiltreerimist) ja võimendamist rakendub see signaal tüüritava ostsillaatori (VCO) juhtsisendile.\n\nPLL staatiline sagedusviga on teoreetiliselt nulline, seda sõltumata faasivea suurusest. Praktiliselt on signaalitehnilistel ja osaliselt mõõtmistehnilistel põhjustel lõpliku aja jooksul täheldatavad kõrvalekalded, mida võib käsitleda sagedusveana. Faasivea osas võib samuti esineda müra ja häireid.\n\nPraktikas on tehtud, näiteks, lülitusi, mille puhul sünkroonimise viga, st radiaanides mõõdetud faaside erinevus ei ületa 0,001 rad (0,057 kraadi).\n\nPLL-lülituste kohta on kasutatud ka termineid \"faasihaardelülitus\" ja \"faasisünkro(onimis)lülitus\".\n", "id": "ekk_Latn_213973"}
{"text": "Jassõnuvata\n\nJassõnuvata on oblastilise alluvusega linn Ukrainas Donetski oblastis, Jassõnuvata rajooni keskus.\n\nJassõnuvata asub Donetski keskusest 11 km kaugusel põhjakirdes.\n\nJassõnuvata asutati 1872. aastal, linna õigused sai 1938. aastal.\n\n2014. aasta 1. jaanuaril elas Jassõnuvatas 35 701 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n\nKalmiuse ja Krõvõi Toretsi ülemjooksul asuva Jassõnuvata kõrgus merepinnast on 257 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_213974"}
{"text": "Pingega tüüritav ostsillaator\n\nPingega tüüritav ostsillaator, lühend VCO (inglise k sõnadest Voltage-Controlled Oscillator) on ostsillaator, mille tekitatava võnkumise sagedus on muudetav lülituse sisendisse rakendatava pinge suurusega. Seda pinget nimetatakse tüürpingeks või seadepingeks.\n", "id": "ekk_Latn_213975"}
{"text": "Faasidetektor\n\nFaasidetektor (ka nime all faasikomparaator, faasidiskriminaator) on elektroonikalülitus, mille väljundsignaal sõltub kahe sisendsignaali faaside vahest. Olenevalt lülituse otstarbest nimetatakse teist sisendsignaali tugisignaaliks, etalonsignaaliks või võrdlussignaaliks.\n\nFaasidetektori väljundsignaaliks on sisendsignaalide faaside vahele (erinevusele) vastav signaal (pinge), mis ideaalsel juhul on võrdeline faaside vahega.\n\nKasutatakse analoog- ja digitaallülitustel põhinevaid faasidetektoreid.\n\nAnaloog-faasidetektori toimimine põhineb sisendsignaalide omavahelisel korrutamisel (korrelatsiooni leidmisel). Vastavalt antakse sisendsignaalid kas analoogkorrutisse või siis summeeritakse signaalid ja antakse segustusastmesse; selles kasutatakse skeemielementi, millel on sobivalt mittelineaarne pinge-voolu karakteristik. Sellise karakteristikuga elemendiks võib olla pn-siirdega (eksponentsiaalse karakteristikuga) või ruutkarakteristikuga element (väljatransistor). Segusti väljundsignaal sisaldab sisendsignaalide sageduste summa (ehk kahekordse) sagedusega signaalikomponenti ja vahe (ehk nullise) sagedusega ehk alalissignaali komponenti, mille amplituud on võrdelised nende pingete väärtustega ja nende omavahelise faasivahe koosinusega. Selliste faasidetektorite töösagedusala ülempiir võib ulatuda kasutatud mittelineaarse elemendi töösagedusala piirini (ülikõrgsagedusdioodide puhul terahertsi suurusjärku). Samal ajal on võrdetegurina sees ka mõlema sisendsignaali amplituudid.\n\nKui üks signaalidest on meandriline (või formeeritud meandriliseks), saab kasutada sünkroondetektorina tuntud lülitusi. Nende töösageduste ülempiir jääb mitu suurusjärku alla täielikult pidevatoimelistele analoogfaasidetektorite sagedusele (orienteerivalt piirduvad gigahertsiga).\n\nKui mõlemad sisendsignaalid on meandrilised ja digitaaltehnika loogilistele nivoodele vastavad, siis saab faasidetektori realiseerida digitaalloogika elemente kasutades ehk digitaalse faasidetektorina. Lihtsaima digitaalse faasidetektori saame kasutades XOR-loogikalülitust, mis sisuliselt teostab nende signaalidega tehte, mis vastab loogiliste signaalide kui analoogsignaalide korrutamisele. Võimalik on kasutada ka trigeritega lülitusi (näiteks kõrvaloleval skeemil toodud lülitust).\n\nDigitaalse faasidetektori väljundisse ilmuvad impulsid, mille pikkus (kestus) on võrdeline sisendsignaalide faasierinevusega. Siin kasutatakse enamasti ära seda, et faasiinformatsiooni esitab samaväärselt impulsside pikkusele ka neid sisaldava väljundpinge keskväärtus.\n\nDigitaalse faasidetektori karakteristik on teatud faasinihke piirkonnas põhimõtteliselt lineaarne, kuid võrdetegurina tulevad arvesse loogikalülituste toitepinge väärtus, samuti kasutatud loogikalülituste liik ja muud faktorid. Muuhulgas on iseloomulik ka negatiivse väljundväärtuse puudumine. Digitaalsete faasidetektorite toimimise sagedusala on piiratud kasutatavate loogikalülituste töösagedusalaga.\n", "id": "ekk_Latn_213976"}
{"text": "Ahja kalmistu\n\nAhja kalmistu on kalmistu Võnnu kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Ahja alevikus Põlva vallas Põlva maakonnas. Kalmistu jääb Ahja mõisa südamest linnulennult umbes 900 meetri kaugusele läände.\n", "id": "ekk_Latn_213977"}
{"text": "Tšehhi veinid\n\nEnamik Tšehhi veiniaedadest asub Tšehhi lõunaosas Moraavias ehk Määrimaal, aga osa veiniaedu jääb ka Böömimaale, Saksa piiri lähedale. Moraavias on veiniaedu ligikaudu 18 000 hektari jagu. Sealsed veinisordid on Veltlínské zelené (Grüner Veltliner), Riesling, Ryzlink vlašský (muus maailmas tuntud kui Welschriesling ehk n-ö vale-Riesling). Rahvusvahelistest sortidest kasvatatakse seal Chardonnayd ja kahte heledat Pinot' perekonna viinamarja. Lõuna pool leidub ka selliseid sorte nagu Frankovka (Blaufränkisch), aromaatne Traminer, Müller Thurgau ja Muscat Moravsky (Moraavia Muskaat). Punaseid veine tehakse seal sarnaselt Austriaga Zweigelti viinamarjadest.\n", "id": "ekk_Latn_213978"}
{"text": "Slovakkia veinid\n\nSlovakkia veinid on veinid Slovakkia veinipiirkondadest, mis on koondunud Slovakkia lõunaossa. Rahvusvaheliselt ei ole Slovakkia veinid eriti tuntud, välja arvatud Tokaj. Küll aga tuntakse ja hinnatakse Slovakkia veine kodumaal ja naaberriikides.\n", "id": "ekk_Latn_213979"}
{"text": "Tiit Koppel\n\nTiit Koppel (23. august 1945 Tallinn – 30. juuli 2014) oli eesti tehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor.\n", "id": "ekk_Latn_213980"}
{"text": "Rahvapilliorkester\n\nRahvapilliorkester on muusikakollektiiv (orkester), kus pillidena kasutatakse ainult vanu rahvapille, nt kannel, torupill, parmupill. Rahvapilliorkester mängib ainult töötlemata pärimuslikku rahvamuusikat. Eesti tegutsevad rahvapillorkestrid Leegajus, Piibar, Linnutaja.\n", "id": "ekk_Latn_213981"}
{"text": "31 (Tallinna bussiliin)\n\n31 on Tallinna bussiliin.\n\nLiin on käigus tööpäevadel ja laupäeval ning alates 01.02.18 ka pühapäeval. Kuni 1. septembrini 2013 oli liini lõpp-peatus Kunstiakadeemia. 1. märtsist 2016 pikendati liini Pinna peatuse asemel Priisleni. Väljumised 13-75 minuti tagant\n", "id": "ekk_Latn_213982"}
{"text": "Rahvamuusikaorkester\n\nRahvamuusikaorkester on muusikakollektiiv (orkester), kus peale vanade rahvapillide kasutatakse ka muid pille, näiteks viiulit, kitarri, klarnetit.\n", "id": "ekk_Latn_213983"}
{"text": "49 (Tallinna bussiliin)\n\n49 on Tallinna bussiliin, mis ühendab mõlemas suunas Ülemiste asumi Lasnamäel Merivälja asumiga Pirita linnaosas. Liin on tähtis suvel lasnamäelastele, sest see on ainuke bussiliin Lasnamäel, mis sõidab Pirita randa ümberistumiseta. Liin on käigus iga päev. Sõiduaeg Lennujaama peatusest Viimsi keskuseni on tipptunnil 66 minutit ja Viimsi keskusest Lennujaama peatuseni 61 minutit. Väljumised 30-70 minuti tagant.\n\nEnne 1. aprilli 2016 lõpetas bussiliin Lasnamäel Laagna asumis P. Pinna peatuses, liinimuudatusega pikendati bussiliini J. Smuuli tee peatusest mööda Juhan Smuuli teed ja Suur-Sõjamäe tänavat Ülemiste jaamani.\n\nAlates 1. septembrist 2017 pikenes liin Meriväljalt edasi Viimsi keskuseni. Lisandusid peatused Mõisapargi, Viimsi kool ja Viimsi keskus.\n\n1. veebruarist 2018 pikendati liin Ülemiste jaama juurest ühe peatuse võrra edasi Lennujaamani.\n", "id": "ekk_Latn_213984"}
{"text": "Štšastja\n\nŠtšastja on rajoonilise tähtsusega linn Ukrainas Luhanski oblastis, umbes 20 kilomeetri kaugusel Luhanskist põhjaloodes.\n\nSiverskõi Donetsi vasakkaldal asuv Štšastja asutati 1754. aastal, linna õigused sai 1963. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_213985"}
{"text": "2014. aasta Euroopa meistrivõistlused veepallis\n\n2014. aasta Euroopa meistrivõistlused veepallis olid 31. Euroopa meistrivõistlused veepallis. Need toimusid 14.-27. juulini Budapestis. Meeste finaalturniiril osalesid 12, naiste turniiril 8 riigi koondised. Meeste esikolmiku moodustasid Serbia, Ungari ja Itaalia, naiste Hispaania, Holland ja Ungari.\n\nKategooria:Euroopa meistrivõistlused veepallis Kategooria:2014. aasta spordis Kategooria:Budapest Kategooria:21. sajand Ungaris\n", "id": "ekk_Latn_213986"}
{"text": "2 (Tallinna trammiliin)\n\n2. trammiliin on Tallinna trammiliin, mis teenindab reisijaid liinil Kopli – Suur-Paala. Väljumised 4-12 minuti tagant.\n", "id": "ekk_Latn_213987"}
{"text": "Dzitva\n\nDzitva on jõgi Leedus ning Valgevenes, Nemunase parempoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Дзітва, vene keeles Дитва (Ditva), leedu keeles aga Ditva.\n\nJõe pikkus on 93 km ja valgla pindala 1220 km². Jõe langus on 63 m ja lang on 0,4 m/km.\n\nDzitva algab Leedust Vilniuse maakonnast Eišiškėsi linna lähistelt. Jõgi voolab 90 kilomeetri ulatuses Valgevene territooriumil, alates piirist on Ditva säng viiekümne kilomeetri ulatuses õgvendatud. Alles alamjooksul voolab Ditva taas looduslikus sängis.\n\nValgevene territooriumil läbib Dzitva Hrodna oblasti Voranava ja Lida rajooni, Voranava rajoonis suubub temasse vasakult Raduńka ja Lida rajoonis paremalt Lidzieja.\n", "id": "ekk_Latn_213988"}
{"text": "OS X Mavericks\n\nOS X Mavericks (10.9) on kümnes OS X väljalase Macintoshi arvutitele, mis ilmus 22. oktoobril 2013. See järgnes opsüsteemile OS X Mountain Lion ning omakorda talle järgnes OS X Yosemite.\n\nOS X Mavericks oli esimene Mac App Store'ist tasuta allalaaditav operatsioonisüsteem ning oli esimene OS X-i versioon, millel ei olnud kaslase nime.\n\nSelle operatsioonisüsteemi juures oli tähtsaks peetud aku eluea pikkust, iCloud integratsiooni ja uusi rakendusi.\n", "id": "ekk_Latn_213989"}
{"text": "Aino Runge\n\nAino Runge (17. juuni 1926 – 3. august 2014) oli eesti rahandusspetsialist, tarbijakaitsja ja poliitik.\n\nTa lõpetas Tallinna rahandustehnikumi ja 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli rahanduse ja krediidi erialal.\n\nTa töötas ta ligi nelikümmend aastat rahandusministeeriumis.\n\nPoliitikasse jõudis ta laulva revolutsiooni ajal Rahvarindes. Ta oli Keskerakonna asutajaliige ja kuulus erakonda elu lõpuni.\n\nTa oli VIII Riigikogu liige ja aastatel 1999–2002 Tallinna Linnavolikogu liige. Tema algatusel asutati 1994. aastal Tallinna üürnike ühendus. Mitmed tema ettepanekud jõudsid Eesti tarbijaid kaitsvatesse seadustesse.\n", "id": "ekk_Latn_213990"}
{"text": "Arch Enemy\n\nArch Enemy on Rootsi meloodilise death metal'i ansambel, mis tegutseb aastast 1996.\n\nArch Enemy asutajaks olid Carcassi, Carnage'i ja mitmes muus mõjukas Rootsi metal-bändis mänginud kitarrist Michael Amott ning Carnage'i laulja Johan Liiva, nendega liitusid ka Michaeli noorem vend, kitarrist Christopher Amott ning trummar Daniel Erlandsson. Vast loodud bänd seadis oma ülesandeks ühendada death metal'i agressiivsus meloodilisusega.\n\n1996. aastal ilmus bändi debüütalbum \"Black Earth\". Toona oli Arch Enemy peamiselt Michael Amotti projekt, kuna ta kirjutas nii muusika kui ka sõnad ning mängis stuudios sisse ka basskitarri.\n\n1999. aastal liitus bändiga basskitarrist Sharlee D'Angelo ning 2000. aastal lahkus sellest laulja Johan Liiva, kelle aset hakkas täitma Saksamaa naisvokalist Angela Gossow. 2014. aasta märtsis loobus Gossow Arch Enemy laulja kohast ning asus bändi mänedžeri kohale. Seejärel sai uueks lauljaks Kanadast pärit Alissa White-Gluz, kes varem oli laulnud kodumaises ansamblis The Agonist. Sama aasta juunis ilmus ka Arch Enemy kümnes stuudioalbum \"War Eternal\".\n", "id": "ekk_Latn_213991"}
{"text": "Alissa White-Gluz\n\nAlissa White-Gluz (sündinud 31. juulil 1985) on Kanada heavy metali laulja, 2014. aastast Rootsi meloodilist death metalit viljeleva ansambli Arch Enemy vokalist.\n\n2004. aastal oli Alissa White-Gluz Kanada metal-bändi The Agonist asutajaliige ning laulja kuni 2014. aasta märtsini, mil ta valiti Arch Enemy uueks lauljaks pärast seda, kui Angela Gossow oli sellest kohast loobunud. Sama aasta juunis anti välja Arch Enemy uus plaat War Eternal, millel laulab juba White-Gluz.\n", "id": "ekk_Latn_213992"}
{"text": "Troye Sivan\n\nTroye Sivan Mellet, esinejanimega Troye Sivan, on Lõuna-Aafrika päritolu austraallasest YouTube'i isiksus, näitleja, laulja ja laulukirjutaja.\n\nSivan sündis Lõuna-Aafrikas Johannesburgis 1995. aastal. Ta pere kolis Austraaliasse Perthi linna, kui Sivan oli 2-aastane. Sivan hakkas laulma ja näitlema juba lapsena. Ta on mänginud filmis \"X-Meeste algus: Wolverine\" ja Lõuna-Aafrika filmis \"Spud\". 2007. aastal hakkas Sivan tegema videoid, kus ta laulis, ning laadis neid üles sotsiaalmeediasse, millega ta lõpuks kogus 2 miljonit tellijat.\n\nOma videote kõrval avaldas Sivan ka kaks iseseisvalt produtseeritud EP-d: \"Dare to Dream\" (2007) ja \"June Harvely\" (2012). 26. juunil 2014 teatas Sivan oma YouTube'i kanalil, et on sõlminud plaadilepingu Universal Musicuga. 2014. aasta augustis avaldas ta oma kolmanda EP – \"TRXYE\" – EMI Music Australia kaudu. 2015. aasta septembris avaldas Sivan oma neljanda EP \"Wuld\", mis tutvustas kuulajatele Sivani uut muusikat, mida tal oli plaanis lähiajal välja anda. 14. oktoobril avaldas Sivan oma kanalil treileri, millega reklaamis debüütalbumit \"Blue Neighbourhood\". Album koosnes kümnest laulust (deluxe-väljaandel oli 16 laulu).\n", "id": "ekk_Latn_213993"}
{"text": "Uussoonestumine\n\nUussoonestumiseks ehk neovaskularisatsiooniks (ladina keeles neovascularisatio) nimetatakse valdavalt uute veresoonte kasvuga seotud protsesse kas soonteta või väheste soontega koealasse kardiovaskulaarsüsteemiga täiskasvanud organismides.\n\nKa selgrootutel toimub soonte areng, kuid mehhanism ja seotud rakud ning signaalmolekulid võivad erineda, seetõttu räägitakse uussoonestumisest eelkõige selgroogsete organismidega seotult.\n\nMeditsiinivaldkonna terminoloogias kasutatakse terminit valdavalt uute veresoonte kasvuga kas soonteta või väheste soontega koealasse.\n\nNormaalseks uussoonestumiseks peetakse haavade neovaskularisatsiooni ja ka invasiivsete kirurgiliste operatsioonide ja elundisiirdamise järgset uussoonestumist.\n\nEbanormaalseks peetakse veresoonte kontrollimatut teket ja 'puhkemist' (ingl sprouting) vastusena kasvajarakkudelt tulevatele kasvusignaalidele. Kapillaaride ja suuremate veresoonte uussoonestumist peetakse oluliseks teguriks osade kasvajate arengul vähiks. Neovaskularisatsiooni keskseks kasvufaktoriks peetakse siin vere- ja lümfisoonte endoteeli kasvu ja diferentseerumist reguleerivat kasvufatorit VEGF.\n\nEbanormaalseks (oftalmoloogias) peetakse ka silma sarvkesta kahjustumise korral (näiteks kontaktläätsest põhjustatud pideva ärrituse tõttu) sarvkesta uussoonestumist.\n", "id": "ekk_Latn_213994"}
{"text": "Suure-Rõsna tsässon\n\nSuure-Rõsna tsässon on Anastassia tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rõsna külas Setomaa vallas.\n\nTsässon on pühitsetud Nahtsile (Anastassia Vanemale), kelle püha (Nahtsipäev) tähistatakse siin 11. novembril (Juliuse ehk vana kalendri järgi 29. oktoobril). Tsässon asub kunagisel külakalmistul (Suure-Rõsna kalmistu) ja on tõenäoliselt ehitatud 18. või 19. sajandil. Seda on ehitatud ümber 1920.–1930. aastatel ning veel hilisemal ajalgi.\n", "id": "ekk_Latn_213995"}
{"text": "Diagonaal\n\nHulknurga diagonaal on sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht tippu, mis pole ühe ja sama külje otspunktid.\n\nHulktahuka diagonaal on sirglõik, mis ühendab hulktahuka kaht tippu, mis pole ühe ja sama tahu tipud. (Mõnikord arvatakse hulktahuka diagonaalide hulka ka hulktahuka tahkude diagonaalid. Siis defineeritakse hulknurga diagonaal sirglõiguna, mis ühendab hulknurga kaht tippu, mis pole ühe ja sama serva otspunktid.) Kui vaadata antud kuubi joonist, selle läbilõiget mööda punasega tähistatud kuubi tahu diagonaali, siis saame ristküliku, mis vastab standardsele paberi formaadile A4, külgede suhtega: \\sqrt 2:1 ja diagonaali pikkusega \\sqrt 3.\n", "id": "ekk_Latn_213996"}
{"text": "Derešova\n\nDerešova (ukraina keeles Дерешова) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Murovani Kurõlivtsi rajoonis. Elanike arv on 458. Pindala on 1,771 km².\n", "id": "ekk_Latn_213997"}
{"text": "LGBT\n\nLGBT või GLBT on seksuaalvähemusi ja soovähemusi tähistav lühend, mis tuleb sõnadest lesbi, gei, biseksuaalne ja transsooline inimene. Tähis on kasutusel 1990. aastatest lühendi \"LGB\" kohandusena. Viimane võeti kasutusele 1980. aastate keskpaigas, et asendada sõna \"gei\" LGBT-kogukonna tähistajana. Aktivistid ei pidanud mõistet \"geikogukond\" sobivaks, sest mõiste oli liialt piirav, tähistades esmajoones homoseksuaalseid mehi.\n\nLühendit kasutatakse laialt enesemääratlusena ning enamik seksuaal- ja sooidentiteedil tuginevatest kogukonnakeskustest ja meediast on sõna omaks võtnud.\n\nTähis loodi lühendina, et rõhutada seksuaalsusel ja sooidentiteedil põhinevate kultuuride mitmekesisust. Vaatamata sellele, et lühend loetleb eraldi lesbisid, geisid, biseksuaalseid ja transsoolisi inimesi, võidakse seda kasutada ka selleks, et viidata ükskõik kellele, kes on mitteheteroseksuaalne või mittepaiksooline. Sellise kaasamise rõhutamiseks lisatakse akronüümile sageli Q-täht. See sümboliseerib neid, kes identifitseerivad end queeridena või ei ole enda seksuaalset identiteeti, seksuaalset sättumust või sugu veel leidnud (inglise keeles questioning). Lühend LGBTQ on kasutusel 1996. aastast. Intersooliste inimeste kaasamiseks lisatakse lühendisse täht I: LGBTI. Osa inimesi ühendavad kaks lühendit ja kasutavad tähist LGBTIQ. Teised kasutavad tähist LGBT+, et hõlmata kogu soo ja seksuaalsuse spektrum. Mitmed aktivistid peavad mõisteid LGBT ja queer teineteist välistavaks, sest leiavad, et erinevalt LGBT-st annab queer rohkematele seksuaal- ja sooidentiteetidele eluõiguse. Samuti leiavad osad aktivistid ja seksuaalsuse uurijad, et mõiste LGBT on vananenud ning selle asemel tuleks kasutada mõisted SOGI (inglise keeles lühend sexual orientation and gender identity), sest see ei rõhuta vähemuseks olemise aspekti ja normaliseerib erinevaid soo- ja seksuaalidentiteete.\n", "id": "ekk_Latn_213998"}
{"text": "Stukalova Balka\n\nStukalova Balka on küla Ukrainas Luhanski oblastis Slovjanoserbski rajoonis, ligi kümne kilomeetri kaugusel Luhanski keskusest põhjaloodes.\n\nStukalova Balka asutati 1962. aastal.\n\nKülas elab 153 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n\n2014. aasta Donbassi sõja ajal, 5. augustil, toimus küla lähisel lahing valitsusvägede ja Venemaa-meelsete separatistide vahel.\n", "id": "ekk_Latn_213999"}
{"text": "Krasnõi Jar\n\nKrasnõi Jar on küla Ukrainas Donetski oblastis Krasnoarmiiski rajoonis, paarikümne kilomeetri kaugusel Donetskist loodes.\n\nKrasnõi Jaris elab 206 inimest.\n\n2014. aasta Donbassi sõja ajal, 5. augustil, toimus küla lähisel lahing valitsusvägede ja valitsusvastaste relvajõudude üksuste vahel.\n", "id": "ekk_Latn_214000"}
{"text": "Orlovo-Ivanivka\n\nOrlovo-Ivanivka on küla Ukrainas Donetski oblastis Šahtarski rajoonis, umbes kolmekümne kilomeetri kaugusel Donetskist idakirdes.\n\nOrlovo-Ivanivka kõrgus merepinnast on 215 meetrit.\n\nKülas elab 965 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_214001"}
{"text": "Kumatšove\n\nKumatšove on küla Ukrainas Donetski oblastis Starobeševe rajoonis, umbes kolmekümne kilomeetri kaugusel Donetskist kagus, mõne kilomeetri kaugusel Venemaa piirist läänes.\n\nKumatšove kõrgus merepinnast on 93 meetrit.\n\nKülas elab 1532 inimest.\n\n2014. aasta Donbassi sõja ajal, 5. augustil, toimus küla lähisel lahing valitsusvägede ja Venemaa meelsete separatistide vahel.\n", "id": "ekk_Latn_214002"}
{"text": "Minstrelite etendused\n\nMinstrelite etendused (nimetus pärineb keskaegsetelt rändartistidelt menestrelidelt) oli USAs levinud meelelahutuse vorm, mis sai alguse 1830. aastatel ja kestis umbkaudu 1960. aastateni.\n\nOsatäitjateks olid peamiselt valged meelelahutajad, kes jäljendasid mustanahalisi, värvides näod mustaks. Minstrelite etendustes sai näha/kuulda pilliorkestreid, laulu- ja tantsunumbreid. Minstrelite kunst on ühena afroameerika muusikastiilidest mõjutanud džässmuusika teket ja arengut. Minstrelite etendustest on tänapäeva meelelahutusmaailma tulnud cakewalk, shuffle ja stepptants. Kategooria:Meelelahutus\n", "id": "ekk_Latn_214003"}
{"text": "Afroameerika töölaulud\n\nAfroameerika töölaulud olid laulud, mida laulsid Aafrika päritolu mustanahalised orjad töötegemise juures 17.–19. sajandi orjanduslikus Ameerikas.\n\nTöölaulude algne eesmärk oli orjade ühes rütmis töötamise toetamine. Suulise kultuuri osana ei olnud neil ühte kindlat vormi. Laulmise üheks iseloomulikuks tunnuseks oli eeslaulja ja koori vaheldumine. Afroameerika töölaulud on mõjutanud džässmuusika teket ja arengut.\n\nEsimesed salvestised töölauludest ilmusid 1867. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214004"}
{"text": "Edna Andrews\n\nEdna Andrews (sündinud 1958) on ameerika keeleteadlane ja kultuurisemiootik.\n\nTa töötab Duke'i Ülikoolis lingvistika ja kultuuriantropoloogia professorina.\n\nTa on viibinud Eestis mitmel korral, sealhulgas 2014. aastal, kui pidas Lotmani loengu.\n", "id": "ekk_Latn_214005"}
{"text": "Wolfgang Börnsen\n\nWolfgang Börnsen (sündinud 26. aprillil 1942 Flensburgis) on Saksa poliitik (CDU). Ta oli 1987–2013 Bundestagi saadik ning 2005–2013 Bundestagi CDU/CSU fraktsiooni kultuuri ja meedia töörühma esimees.\n", "id": "ekk_Latn_214006"}
{"text": "Sutlepa kabel\n\nSutlepa kabel on 17. sajandist pärineva rannarootsi koguduse hoone, mis asub alates 1970. aastast Eesti Vabaõhumuuseumis. Kabel taaspühitseti muuseumis 1989. aastal ning see on praegu tegev Tallinna Jaani koguduse abikirikuna.\n\nSutlepa kabel on üks vanemaid puitehitisi Eestis.\n\nSutlepa kalmistu, kus kabel varem asus, peavärava juurde ehitati 1996. aastal kellatorn.\n", "id": "ekk_Latn_214007"}
{"text": "Riiklik Vähiinstituut\n\nRiiklik Vähiinstituut (inglise keeles National Cancer Institute, lühend NCI) on USA-s tegutsev riiklik uurimisasutus, mis kuulub Riikliku Tervishoiu Instituudi koosseisu.\n\nRiiklik Vähiinstituut asutati sõltumatu uurimisasutusena 6. augustil 1937 Ameerika Ühendriikide Kongressi poolt National Cancer Institute Act 'iga ja see asub USA-s Bethesdas. Alates 1. juulist 1944 on Riiklik Vähiinstituut Ameerika Ühendriikide Kongressi poolt määratud Riikliku Tervishoiu Instituudi (NIH) koosseisu.\n\nRiiklik Vähiinstituut koordineerib USA riiklikku vähiprogrammi, juhib ja toetab uurimistööd, väljaõpet ning informatsiooni levitamist mis on seotud vähihaiguse riskitegurite, põhjuste, preventsiooni, diagnoosimise ja võimaliku raviga ning vähihaigete elumusega.\n", "id": "ekk_Latn_214008"}
{"text": "Martin Paasoja\n\nMartin Paasoja (sündinud 4. jaanuaril 1993 Kärdlas) on eesti elukutseline korvpallur, kes mängib 2020. aastast Hispaania esiliigaklubis Real Valladolid.\n\nEesti korvpallikoondisse kuuluv Paasoja on lisaks Eesti ja Hispaania klubidele mänginud ka Rumeenia ja Kreeka klubides.\n", "id": "ekk_Latn_214009"}
{"text": "Toila raudteejaam\n\nToila raudteejaam (kuni 1931. aastani Jõhvi raudteejaam) oli raudteejaam Ida-Virumaal Linna küla lähedal, praeguse Jõhvi linna territooriumil. Jaam asus Jõhvi raudteejaamast umbes 3,5 km Narva pool.\n\nSeoses 1929. aastal avatud Jõhvi uue raudteejaamaga nimetati jaam 1931. aastal ümber Toilaks, kuigi raudteejaamast on Toila alevikuni umbes 8 km.\n", "id": "ekk_Latn_214010"}
{"text": "Eljo Kaldalu\n\nEljo Kaldalu (19. november 1920 Tartu – 4. august 2014 Tartu) oli eesti raamatukogundustegelane, aastatel 1951–1975 Tartu Linnaraamatukogu direktor.\n\nKaldalu lõpetas 1934. aastal Tartu Õpetajate Seminari Harjutuskooli, 1941 Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi ning 1967 Tartu Riikliku Ülikooli raamatukogunduse ja bibliograafia erialal.\n\nAastatel 1944–1949 oli ta ELKNÜ Tartu Linnakomitee noorsoo- ja pioneeride osakonna juhataja.\n\n32 aastat oli tema elu seotud Tartu Linnaraamatukoguga, 1949–1951 oli ta seal lugemissaali juhataja ja 1951–1975 direktor.\n\nKaldalu direktoriks oleku ajal avati teatmebibliograafia, rändfondi ja tehnikakirjanduse osakonnad, projekteeriti ja valmistati ette juurdeehitus, hangiti esimene raamatubuss, loodi raamatukogude nõukogu Jaan Eilarti juhtimisel, moodustati vanemate raamatute ostukomisjon, raamatukogule anti 1962. aastal eesrindliku raamatukogu nimetus.\n\nAastatel 1976–1985 töötas Kaldalu Tartu Struumatõrje Dispanseri raamatukoguhoidjana ning 1986–1992 oli ta Tartu Linnaraamatukogu rändfondiosakonna raamatukoguhoidja.\n", "id": "ekk_Latn_214011"}
{"text": "Kullamaa Püha Nikolause kirik\n\nKullamaa Püha Nikolause kirik on õigeusu kirik Läänemaal Kullamaa kihelkonnas Silla külas.\n\nKullamaa Püha Nikolause (vene k. Гольденбекская Николаевская цековь) historitsistlikus stiilis kirikule pandi nurgakivi 3. juunil 1907. Valminud kiriku pühitses 14. juunil 1908 püha imetegija Nikolause auks ülempreester Aleksander Leets (1870–1961). Kullamaa-Silla õigeusu koguduse jumalateenistused toimusid kirikus aastatel 1908–1957.\n\nKirikusse paigaldati värvitud puidust ikonostaas mõõtmetega 5,6 m, kõrgus ristini 3,47 m. Püha aujärg oli tammepuust. 1925. aastal remonditi pühakoda põhjalikult.\n\nKullamaa Püha Nikolause kirik suleti 1957. aastal liikmete mujale siirdumise tõttu.\n\nTänapäeval on kirik varemeis. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on teinud kiriku ümbruses hooldusraiet ja kavatseb sinna paigaldada infotahvli.\n", "id": "ekk_Latn_214012"}
{"text": "Kiire parvlaev\n\nKiire parvlaev on alates 2007. aastast Tallinna–Helsingi liinile toodud parvlaevade tüüp. Need laevad mahutavad sama palju reisijaid ja lasti kui tavalised parvlaevad, kuid sõidavad mõnevõrra kiiremini. Kiired parvlaevad sõidavad kiirusega 25–27 sõlme, mis võimaldab reisi pikkust 2–2,5 tundi.\n\nKiire parvlaev ei ole IMO kiirlaevakonventsiooni kohaselt kiirlaev erinevalt aastani 2008 Tallinna–Helsingi liinil sõitnud populaarsetest kiirparvlaevadest. Kiirlaevu ei saanud jääklassi puudumise tõttu talvel kasutada ning neil olid ka lainetusest sõltuvad väljasõidupiirangud, mistõttu reederid töötasid välja sellise parvlaeva kontseptsiooni, mis oleks jääklassiga ja merekindel ning sõidaks piisavalt kiiresti.\n\nAlates 2013. aastast on Tallinna–Helsingi liinil kiired parvlaevad kolmel reederil.\n", "id": "ekk_Latn_214013"}
{"text": "Pikk külgpilulane\n\nPikk külgpilulane (Lineus longissimus) on kärssuss perekonnast Lineus. Ta on pikimaid loomaliike Maal.\n\nPika külgpilulase geograafiline leviala hõlmab Lääne-Euroopa ja Põhja-Euroopa rannikuveealasid, sealhulgas Läänemere rannikut. Ta on madalvees elunev röövloom, kes lahkub meretõusu ajal oma varjupaigast saagijahile.\n\nKehakujult on ta tüüpiline kärssuss – pikk ja nöörikujuline. Tema keha pikkus on tavaliselt 5–15 meetrit, harvemini ulatub see kuni 30 meetrini. Mõned autorid kirjeldavad aga üksikuid isendeid pikkusega kuni 60 meetrit.\n\nPika külgpilulase keha läbimõõt on tavaliselt 5–10 millimeetrit.. Teistel andmetel võib Lineus longissimuse keha laius küündida koguni 10 sentimeetrini.\n", "id": "ekk_Latn_214014"}
{"text": "Komarivtsi (Bari rajoon)\n\nKomarivtsi (ukraina keeles Комарівці) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Bari rajoonis. Pindala on 3,92 km². Elanike arv on 1161.\n", "id": "ekk_Latn_214015"}
{"text": "Kärssusside loend\n\nSiin on loetletud kärssusse.\n\nSelles nimekirjas on kärssusside liigid ja teised -taksonid. Muud zooloogia mõisted on loetletud loendites zooloogia mõisteid ja anatoomia mõisteid. Kogu bioloogias käibel olevad mõisted on loetletud loendis Bioloogia mõisteid.\n\nKui taksonil on eestikeelne nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on sulgudes ladinakeelne nimetus kursiivis. Edasi tulevad lühiandmed sugukondliku kuuluvuse (sgk) ja levila kohta, samuti leviku kohta Eestis: Eestis tavaline – kogu Eestis tavaline või sage Eestis kohati – Eestis kohati tavaline, kohati puudub või haruldane Eestis haruldane – Eestis haruldane või väga vähestes kohtades levinud\n\n__NOTOC__\n", "id": "ekk_Latn_214016"}
{"text": "Usinitsa tsässon\n\nUsinitsa tsässon on tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Usinitsa külas (varemalt Suure-Usinitsa külas) Setomaa vallas.\n\nTsässon on pühitsetud Jumalaema kaitsmisele, mille püha tähistatakse siin 14. oktoobril (Juliuse ehk vana kalendri järgi 1. oktoobril).\n\nTsässon on ehitatud 1948. aastal ning see on taastatud 1989. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214017"}
{"text": "Krasnohorivka\n\nKrasnogorivka on rajoonilise tähtsusega linn Ukrainas Donetski oblastis Marjinka rajoonis, 20,7 kilomeetri kaugusel Donetski keskusest läänes.\n\nKrasnogorivka asutati XIX sajandi I poolel, linna õigused sai 1938. aastal.\n\nLinna kõrgus merepinnast on 149 meetrit.\n\nKrasnogorivkas elab 15 937 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214018"}
{"text": "Staromõhhailivka\n\nStaromõhhailivka on alev Ukrainas Donetski oblastis Marjinka rajoonis, ligi paarikümne kilomeetri kaugusel Donetskist läänes.\n\nStaromõhhailivka asutati 1747. aastal, alevi õigused sai 1938. aastal.\n\nStaromõhhailivka kõrgus merepinnast on 176 meetrit. kõrgusel merepinnast.\n\n2013. aasta 1 jaanuaril elas Staromõhhailivkas 5411 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_214019"}
{"text": "Kilpmardikas\n\nKilpmardikas (Cassida) on perekond mardikalisi poilaste sugukonnast.\n\nEestis elab 14 selle perekonna liiki.\n", "id": "ekk_Latn_214020"}
{"text": "Marjinka\n\nMarjinka (ukraina Мар'їнка) on rajoonilise tähtsusega linn Ukrainas Donetski oblastis, Marjinka rajooni halduskeskus. Linn asub 21,3 kilomeetri kaugusel Donetski kesklinnast lääneedelas ja piirneb Donetski Petrovski rajooniga.\n\nMarjinka asutati 1844. aastal, linna õigused sai 1977. aastal.\n\nLinna kõrgus merepinnast on 152 meetrit.\n\nMarjinkas elab 9913 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214021"}
{"text": "Žyžma\n\nŽyžma või Žõžma on jõgi Leedus ning Valgevenes, Gauja parempoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Жыжма, vene keeles Жижма (Žižma), leedu keeles aga Žižma.\n\nJõe pikkus on 82 km ja valgla on 584 km². Jõe lang on 0,8 m/km.\n\nŽyžma algab Leedust Vilniuse maakonnast Šalčininkai rajoonist. Valgevene territooriumil läbib jõgi Hrodna oblasti Voranava, Lida ja Iŭje rajoone. Iŭje rajoonis suubub ta Gauja jõkke. Jõesängi on maaparandustööde käigus 27,4 kilomeetri ulatuses õgvendatud.\n\nJõe kaldal asub Hajciuniški küla.\n", "id": "ekk_Latn_214022"}
{"text": "Tõnu Kõiv\n\nTõnu Kõiv (sündinud 4. detsembril 1968 Rakveres) on endine Eesti poliitik.\n\nTa lõpetas aastal 1987 Rakvere 3. Keskkooli. Ta õppis Audentese ülikoolis ärijuhtimist.\n\nKõiv oli Eesti Konservatiivse Eesti Rahvaerakonna liige ja töötas Rahvaerakonna kantselei juhatajana, selle ühinemisel Mõõdukatega sai Rahvaerakonna Mõõdukad liikmeks, töötas 1999. aasta lõpust kuni 2003. aastani Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretärina.\n\nKuulus 1997–1999 ja 2002–2004 Rakvere linnavolikokku. Oli 1999–2003 IX Riigikogu liige (Rahvaerakond Mõõdukad). 2001. aastal oli Kõiv pärast Mihkel Pärnoja tagasiastumist üks majandusministri kandidaate.\n\nAastatel 2003–2010 töötas ASi Eesti Elektronpost tegevdirektorina.\n", "id": "ekk_Latn_214023"}
{"text": "Zuhres\n\nZuhres on rajoonilise tähtsusega linn Ukrainas Donetski oblastis, Hartsõzki linna haldusalas. Linn asub 34,8 km kaugusel Donetskist idas.\n\nZuhres asutati 1829. aastal, linna õigused sai 1938. aastal.\n\nKrõnka jõe kallastel asuva linna kõrgus merepinnast on 141 meetrit.\n\n2001. aastal elas linnas 19 859 inimest, 2013. aasta 1. jaanuaril 18 553 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214024"}
{"text": "Gauja (Nemunas)\n\nGauja on jõgi Leedus ning Valgevenes, Nemunase parempoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Гаўя (Haŭja, transkribeerituna Gavja), leedu keeles aga Gauja.\n\nJõe pikkus on 100 km ja valgla on 1680 km². Jõe langus on 74,7 m ja lang on 0.9 m/km.\n\nGauja jõgi algab Leedust Vilniuse maakonnast Šalčininkai rajoonist Ašmiany kõrgustikult. Leedu territooriumil voolab jõgi 32 kilomeetrit; seal suubub temasse ka esimene suurem lisajõgi Verseka. Edasi läbib Gauja Hrodna oblasti Iŭje rajooni, seal asub jõe kaldal ka Žamysłaŭl. Suurimaks lisajõeks on parempoolne lisajõgi Žyžma.\n", "id": "ekk_Latn_214025"}
{"text": "Farmakokineetika\n\nFarmakokineetika (kreekakeelsetest sõnadest pharmakonon 'ravim' ja kinetikos 'liikumine, liikuma panemine') on farmakoloogia haru, mis uurib ravimite imendumise, jaotumise, biotransformatsiooni ja eritumisega seotud protsesse.\n", "id": "ekk_Latn_214026"}
{"text": "Kahealuseline graaf\n\nKahealuseline graaf (inglise keeles bipartite) on graaf, mille tipud jagunevad kahte hulka, kus servad esinevad ainult erinevatesse hulkadesse kuuluvate tippude vahel.\n\nKahealuselise graafi täiendis moodustavad need alused klikke.\n\nKahealuselised on näiteks Folkmani graaf ja Heawoodi graaf.\n\nKui kõik hulkadevahelised tipud on servadega ühendatud, siis kujutab see graaf endast bi-klikki.\n\nGraaf võib olla ka kolme-, nelja- või n-aluseline. Alused võivad olla kas võrdse või erineva suurusega.\n", "id": "ekk_Latn_214027"}
{"text": "Hemorraagiline palavik\n\nHemorraagilised palavikud (ka hemorraagilised viiruspalavikud, viiruslikud hemorraagilised palavikud; ladina keeles ainsus febris haemorrhagica, mitmus febres virales haemorrhagicae; lühend VHF) on koondnimetus teatud palavikuga kulgevate viirushaiguste kohta.\n\nHemorraagilisi palavikke iseloomustavad väga suur nakatamisvõime, täppverevalumid, veresoonte kahjustumise tagajärjel tekkinud verejooksud, šokk ja suur suremus.\n\nHemorraagilise palavikuga kulgevate haiguste põhjustajateks peetakse, harilikult mitmete lülijalgsete või näriliste kaudu inimestele levitatavaid, sugukondadesse Arenaviridae, Bunyaviridae, Filoviridae, Flaviviridae ja Togaviridae liigitatud viiruseliike.\n\nHemorraagiliste palavike peiteaegades, nakkusteedes ja sümptomites ning ravis esineb varieeruvusi.\n", "id": "ekk_Latn_214028"}
{"text": "Bauņi mõis\n\nBauņi mõis (saksa keeles Bauenhof, läti keeles Bauņu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas. Praegu asub Lätis Valmiera piirkonnas Matīši vallas Bauņis.\n", "id": "ekk_Latn_214029"}
{"text": "Miussõnsk\n\nMiussõnsk (kuni 1965. aastani Novo-Pavlivka, Novopavlivske) on rajoonilise tähtsusega linn Ukrainas Luhanski oblastis Krasnõi Lutši haldusalas, Miussi jõe kallastel.\n\nMiussõnsk asutati 1887. aastal (Novo-Pavlivka nime all), alates 1938. aastast alev, linna õigused sai 1965. aastal.\n\n2011. aasta 1. jaanuaril elas linnas 4999 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214030"}
{"text": "Ebola viirus\n\nEbola viirus avastati hemorraagilise palaviku epideemia ajal Ebola jõe äärses külas (Zaires) 1976. aastal.\n\n2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia käivitanud ebolaviiruse alltüübil oli aprilli 2014 seisuga Ebola viirusega 98% homoloogia.\n\nJuuni seisuga on ebolaepideemia põhjustajaks siiski ZEBOV.\n\nLaboratooriumides paljundatud, töödeldavad ja säilitatavad Ebola viiruse tüved on klassifitseeritud bioloogiliste relvade 4. kategooriasse.\n", "id": "ekk_Latn_214031"}
{"text": "Tamara Keerd\n\nTamara Keerd (aastani 1958 Tamara Schmidt; 24. veebruar 1926 Konotop, Sumõ oblast – 22. aprill 2003 Tallinn) oli eesti lauatennisist ja sporditegelane.\n\nTa on õppinud Tallinna 1. Keskkoolis, lõpetas aastal 1945 Tallinna Sotsiaal- ja Kodundusinstituudi.\n\nTa asus lauatennist mängima Arvi Voltri juhendamisel. Ta oli aastal 1955 Nõukogude Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel hõbemedali. Eesti meistrivõistlustel võitis ta naispaarismängus aastal 1952 (koos Valve Toomsaluga) kuldmedali; lisaks on ta võitnud kolm hõbemedalit ja ühe pronksmedali. Aastatel 1952 ja 1957 tuli ta võistkondlikult Eesti meistriks.\n\nTa töötas aastatel 1953–1968 Tallinna Masinatehases ja 1968–1970 Spordiseltsi Kalev Tallinna linnanõukogus spordiinstruktorina, 1973–1975 Lastestaadionil ja 1975–1979 Tallinna Oktoobri rajooni Laste ja Noorte Spordikoolis instruktori-treenerina.\n", "id": "ekk_Latn_214032"}
{"text": "Diskograafia (meditsiin)\n\nDiskograafia ehk seljaröntgenuuring (ladina keeles discographia) on röntgenuuringu liik.\n\nSeljaröntgenuuringu läbiviimiseks on vaja patsiendi lülivahekettasse kontrastainet süstida.\n", "id": "ekk_Latn_214033"}
{"text": "Haradzišča\n\nHaradzišča (transkribeerituna Garadzištša) on alev Valgevenes Bresti oblastis Baranavičy rajoonis. Alev on Haradzišča külanõukogu halduskeskuseks. Asula nimi on poola keeles Horodyszcze. Alev asub Servači jõe kaldal.\n\nAlevis on keskkool, muusikakool, laste spordikool ja internaatkool. Haradziščas tegutsevad ka kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Seal asub toiduainete tööstus, lisaks tegeletakse seal veel metsandusega.\n\nVaatamisväärsusteks on XVIII sajandil püstitatud katoliku kirik ja aastal 1764 ehitatud õigeusu (endine kreekakatoliku) kirik. Lisaks asub seal XIX sajandil ehitatud sünagoog. Alevi lähedal asub I maailmasõjas hukkunud saksa sõdurite surnuaed. Alevi piiril asub linnamägi, mida on peetud Leedu vanaks pealinnaks Vorutaks.\n", "id": "ekk_Latn_214034"}
{"text": "Kruhlõk\n\nKruhlõk, küla Ukrainas Donetski oblastis Šahtarski rajoonis Kruhlõk, küla Ukrainas Luhanski oblastis Lutuhõne rajoonis\n", "id": "ekk_Latn_214035"}
{"text": "Eduard Wöhrmann\n\nEduard Ludvig Wöhrmann (28. detsember 1863 Härjanurme – 25. september 1934 Tartu) oli eesti literaat.\n", "id": "ekk_Latn_214036"}
{"text": "Kruhlõk (Lutuhõne rajoon)\n\nKruhlõk on küla Ukrainas Luhanski oblastis Lutuhõne rajoonis, 31 km kaugusel Luhanskist lõunaedelas.\n\nKruhlõk asutati 1950. aastal.\n\nKüla kõrgus merepinnast on 237 meetrit.\n\nKruhlõkis elab 660 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214037"}
{"text": "Šumõ\n\nŠumõ on küla Ukrainas Donetski oblastis Toretski haldusalas.\n\n2001. aasta 1. jaanuaril elas külas 95 inimest.\n\n2014. aasta Ukraina kriisi ajal, aprillikuus, võtsid valitsusvastaste relvaõudude üksused asula oma kontrolli alla.\n\n5. augustil 2014 toimus küla lähistel relvastatud kokkupõrge valitsusvägede ja valitsusvastase relvajõudude vahel.\n", "id": "ekk_Latn_214038"}
{"text": "Paljastuhnur\n\nPaljastuhnur (Heterocephalus glaber) on mullatuhnurlaste sugukonda kuuluv näriline, paljastuhnurlaste (Heterocephalinae) alamsugukonna ainus esindaja.\n\nOma väiksuse kohta elavad paljastuhnurid väga vanaks – ligi 30-aastaseks.\n\nPaljastuhnur on peaaegu karvkatteta väike uruloom (tüvepikkusega 8–10 sentimeetrit ja kaaluga 30–35 grammi). Emasloom on suurem ja kaalub 50–80 grammi. Paljastuhnuri levila hõlmab Ida-Aafrika, eelkõige Lõuna-Etioopia, Keenia ja Somaalia savanne ja poolkõrbeid.\n\nTal on terav haistmine ja hästi arenenud kompimine; koon ja saba on kaetud tundlike vurrudega, mis muuhulgas võimaldavad tal kergesti liikuda läbi urukäikude nii edaspidi kui ka tagurpidi.\n\nEusotsiaalsete paljastuhnurite kolooniates paljuneb vaid üks emasloom (\"kuninganna\") ja tema paarilisena 2–3 isaslooma; ülejäänud isendid on steriilsed ja nad on spetsialiseerunud erinevatele töödele (elupaiga kaitse, käikude kaevamine, toiduotsimine). Koloonias elab kümneid (vahel sadu) isendeid.\n", "id": "ekk_Latn_214039"}
{"text": "Saarvahtra puiestee\n\nSaarvahtra puiestee on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Laagri asumis. Saarvahtra puiestee algab Kaskede puiesteelt, ristub Paplite puiesteega ning lõpeb Laagri asumi ja Pääsküla asumi piiril umbtänavana. Saarvahtra puiestee on peaaegu lõuna–põhjasuunaline ja ligikaudu 400 meetri pikkune.\n\nSaarvahtra puiestee sai nime 4. septembril 1970.\n", "id": "ekk_Latn_214040"}
{"text": "Biksēre\n\nBiksēre on küla (lielciems) Lätis Madona piirkonnas, Sarkaņi valla keskus.\n\nAsulas asub Biksēre mõisa (Libien) süda. Sinna jääb Biksēre bussipeatus. Lisaks on seal veel raamatukogu ja kultuurimaja «Kalnagravas». Biksēresse on püstitatud mälestusmärk rublale.\n\nLooduskaitse all on Biksēre park, Biksēre lossi tamm, Biksēre Metsapargi kuusk ja Biksēre Metsapargi mänd. Biksēre muinaskalmed ehk Kalmemägi on muinsusmälestisena kohaliku kaitse all.\n\nAastal 2015 oli külas 479 elanikku, aastal 2022 oli elanikke 404.\n", "id": "ekk_Latn_214041"}
{"text": "Biksēre mõis\n\nBiksēre mõis ehk Libe mõis (saksa keeles Libbien, läti keeles Biksēres muiža, ka Libes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Lätis Madona piirkonnas Sarkaņi vallas Biksēres. Biksēres asuv ja tänapäeval Biksēre mõisaks kutsutav kompleks on tegelikult endise Libe mõisa süda, tegelik Biksēre mõis asus sealt 2,5 kilomeetrit eemal.\n", "id": "ekk_Latn_214042"}
{"text": "Ma (jumalanna)\n\nMa on Väike-Aasia hellenite-eelne emajumalanna, looduse ja jumalate ema, maajumalanna ning sõja- ja võidujumalanna. Tema nime põhitähendus on 'ema'. Tal oli orgiastiline kultus nagu Kybelel.\n\nMa kultuse algne keskus oli Komana Kapadookias, kus nähtavasti teda kummardasid ka juba hetid. Ma kultus oli ka Komana Pontikas. Mõlemad kohad olid templiriigid, mida valitsesid kohalike kuningatega võrdväärsed ülempreestrid. Kõige tähtsam allikas Ma kultuse kohta on Strabon, kelle (kaheldavatel) andmetel oli kummaski kohas 6000 mõlemast soost templiteenrit (hieroduuli), kellest osa oli seotud templiprostitutsiooniga. Palverändureid kaugetest kohtadest ligi tõmmanud orgiastiline kultus, mis oli seotud relvatantsude ja enesevigastustega, oli kreeklastele võõrastav. Strabon samastas Ma'd kreeka Enyoga.\n\nKui roomlased Mithridatese sõdade ajal Ma kultusega tuttavaks said, samastasid nad teda sõjajumalanna Bellonaga, hiljem ka Virtusega. Just selle jumalanna vägivaldsus ja võidukus avaldasid suurt muljet Sullale.\n", "id": "ekk_Latn_214043"}
{"text": "Heli Kajo\n\nHeli Kajo (sündinud 26. oktoobril 1983 Helsingis) on soome laulja ja laulukirjutaja. Heli Kajo vanemad on Juha Kajo ja Sirpa Kajo. Ta sai tuntuks 2010. aasta Eurovisiooni Soome eelvoorust. Ta osales looga \"Annankadun kulmassa\" ning sai finaalis 11 443 häält, kuid ei pääsenud superfinaali.\n\nPärast seda võistlust võttis Heliga ühendust Asko Kallonen ning pakkus talle plaadilepingut firmas Warner Music Finland. Laulja nõustus ning juba 2012. aasta mais ilmus Kajo debüütalbum \"Elämäsi suloisin virhe\".\n", "id": "ekk_Latn_214044"}
{"text": "Joachim Maass\n\nJoachim Maass (11. september 1901 Hamburg – 15. oktoober 1972 New York) oli saksa kirjanik. Ka tema vend Edgar Maass oli kirjanik.\n\nMaass töötas algul oma isa äris, 1924. aastast oli vabakutseline kirjanik, ajuti ka kutseline ajakirjanik. 1939. aastal emigreerus USA-sse, 1951–1954 elas Saksamaal (1952. aastast), kuid pöördus Ameerikasse tagasi, põhjendades seda hiljem sakslaste ükskõiksusega. Alates 1965. aastast oli ta töövõimetu.\n\nTa kirjutas põhiliselt romaane, kuid ka luulet, esseesid ja näidendeid. Tema kirjanduslik eeskuju oli Thomas Mann. Hermann Hesse kiitis tema raamatut \"Die unwiderbringliche Zeit\". Tema sõprade ja toetajate seas olid Victor Otto Stomps, Lothar Luft, Carl Zuckmayer, Martin Beheim-Schwarzbach, Stefan Zweig, Gottfried Bermann-Fischer ja Kurt Desch.\n", "id": "ekk_Latn_214045"}
{"text": "Pałanečka\n\nPałanečka (valgevene keeles Паланэчка, transkribeerituna Palanetška, poola keeles Połoneczka) on küla (endine alev) Valgevenes Bresti oblastis Baranavičy rajoonis Volna külanõukogus. Asulas on 664 elanikku (1998). Pałanečka asub merepinnast 154 meetri kõrgusel.\n\nPałanečkas on keskkool, raamatukogu, klubihoone. Asulas on katoliku kirik aastast 1899, vesiveski aastast 1819, suurim vaatamisväärsus on aga XVIII sajandist pärit Radziwillide loss.\n", "id": "ekk_Latn_214046"}
{"text": "2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus\n\n2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus olid 22. Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus, mis toimusid 12.–17. augustini Šveitsis Zürichis. Võistlused peeti Letzigrundi staadionil.\n\nVõistlustel osales 1439 sportlast 50 riigist. Eestit esindas 26 sportlast.\n\nEesti sportlased võitsid kokku 2 hõbemedalit (Rasmus Mägi 400 m tõkkejooksus ja Gerd Kanter kettaheites).\n\nŠveitsis oli varem toimunud ka 1954. aasta Euroopa meistrivõistlused.\n", "id": "ekk_Latn_214047"}
{"text": "Ebola jõgi\n\nEbola jõgi (ka Legbala jõgi) on jõgi Aafrikas Kongo Demokraatliku Vabariigi põhjaosas. Ebola jõgi on ligikaudu 200 km pikkune Kongo jõe lisajõgi.\n\nEbola järgi on nime saanud viiruseperekond Ebolavirus ja mitmed viiruseliigid (nt Ebola viirus) ja Ebola viirushaigus.\n", "id": "ekk_Latn_214048"}
{"text": "Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord\n\nRahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord (inglise keeles public health emergency of international concern, lühend PHEIC) on teatud erakorraline sündmus, näiteks haiguspuhang, mis võib levida ja ohustada teiste riikide elanikkonda haigusse nakatumisega, mis vajaks rahvusvaheliselt koordineeritud koostööd ja/või sekkumist.\n\nRahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra väljakuulutamise otsustab Maailma Terviseorganisatsioon.\n\nEsimene PHEIC kuulutati välja 25. aprillil 2009 seoses A(H1N1)2009 gripipandeemiaga, mille põhjustas seagripiviiruse globaalne levik.\n\nTeine rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord kuulutati välja mais 2014 seoses metsiku polioviiruse põhjustatud lastehalvatuse rahvusvahelise levikuga.\n\n8. augustil 2014 kuulutati välja kolmas hädaolukord seoses Ebola viiruse puhanguga Lääne-Aafrikas.\n", "id": "ekk_Latn_214049"}
{"text": "Novaja Myš\n\nNovaja Myš (valgevene keeles Новая Мыш, transkribeerituna Novaja Mõš, poola keeles Nowa Mysz) on küla (endine alev) Valgevenes Bresti oblastis Baranavičy rajoonis, Novaja Myši külanõukogu halduskeskus. Asulas on 1669 elanikku (2000). Novaja Myš asub merepinnast 188 meetri kõrgusel.\n\nKüla asub Myšanka jõe kaldal ja on ilmselt selle järgi nime saanud. Jõe nime kohta on omakorda kaks versiooni, ühe järgi pärineb see sõnast мыш ('hiir), teise järgi pärineb see balti päritolu sõnast mašaz ('väike').\n\nNovaja Myšis on põhikool ja muusikakool, tegutsevad raamatukogu ja kultuurimaja. Asulas on katoliku kirik aastast 1825, sünagoog ja õigeusu kirik aastast 1859. Teised vaatamisväärsused on XIX sajandil ehitatud vesiveski ja kõrts. Aastal 1996 püstitati külla mälestusmärk Jan Czeczotile. Novaja Myš on säilitanud XVI sajandist pärineva põhiplaani.\n", "id": "ekk_Latn_214050"}
{"text": "Briņģi\n\nBriņģi on küla (mazciems) Lätis Cēsise piirkonnas Ineši vallas. Küla asub valla kaguosas Briņģi järve kaldal. Briņģi jääb valla keskusest Inešist 4 kilomeetri kaugusele.\n\nAsulas asub Briņģi mõisa (Brinkenhof) süda. Aastani 1938 asus seal Pāvīte valla keskus. Briņģi põhjapoolses osas asus varem majadegrupp, mis on eraldatud Čolēni külaks. Aastail 2009-2021 jäi küla Vecpiebalga piirkonda.\n\nAastal 2007 oli külas 27 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_214051"}
{"text": "Briņģi mõis\n\nBriņģi mõis (saksa keeles Brinkenhof-Sustel, läti keeles Briņģu muiža, ka Susteles muiža ja Pāvītes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Vecpiebalga kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub Lätis Vecpiebalga piirkonnas Ineši vallas Briņģis.\n", "id": "ekk_Latn_214052"}
{"text": "Carnikava\n\nCarnikava on küla (lielciems) Lätis Ādaži piirkonnas, Carnikava valla halduskeskus. Asub Koiva jõe suudmes. Asulas oli Carnikava mõisa süda.\n\nCarnikavat on esimest korda mainitud aastal 1211. Asula nimi on liivi keeles Sarnikau, saksa keeles Koivemund, vana lätikeelne nimi on aga Sānkaule. Carnikavas on kool ja Carnikava raudteejaam, külas on ka valla raamatukogu. Sinna jäävad bussipeatused Strēlnieki, Pagrieziens uz Carnikavu, Nagaiņi, Carnikava (tirgus), Dārziņi Dārznieku iela, Zušu iela ja Carnikava.\n\nCarnikavas peeti aastal 1880 II Läti laulupidu. Aastal 1933 sai asula raudteeühenduse Riiaga. XX sajandi alguses oli külas Ādaži valla keskus.\n\nOsa külast asub Piejura maastikukaitsealal. Looduskaitse all on hõberemmelgas ümbermõõduga 6,7 meetrit, pihlakas ümbermõõduga 1,3 meetrit ja tammed ümbermõõtudega 4,3 ja 4,35 meetrit.\n\nCarnikavas on elanud Christian Heinrich Pander.\n\nCarnikavas asuval Teises maailmasõjas langenud sõdurite haual on mälestusmärk.\n\nAastal 2015 oli külas 4015 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 4689.\n", "id": "ekk_Latn_214053"}
{"text": "Carnikava mõis\n\nCarnikava mõis (saksa keeles Zarnikau, läti keeles Carnikavas muiža, varem ka Mengdeni suguvõsa järgi Mengelasmuiža ja Gaujas-Meņģeļumuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Carnikava kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Lätis Carnikava piirkonnas Carnikavas. Mõisa peahoone oli XVIII sajandil üks uhkemaid Liivimaal.\n", "id": "ekk_Latn_214054"}
{"text": "Lorin Maazel\n\nLorin Varencove Maazel (6. märts 1930 Neuilly-sur-Seine, Prantsusmaa – 13. juuli 2014 Castleton, Rappahannocki maakond, Virginia) oli USA dirigent, viiuldaja ja helilooja, üks maailma tippdirigente.\n", "id": "ekk_Latn_214055"}
{"text": "Bokovo-Platove\n\nBokovo-Platove on alev Ukrainas Luhanski oblastis Antratsõti haldusalas.\n\nBokovo-Platove asutati 1796. aastal, alev alates 1938. aastast.\n\n2011. aasta 1. jaanuaril elas asulas 2702 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_214056"}
{"text": "Tammede puiestee\n\nTammede puiestee on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Laagri asumis.\n\nTammede puiestee algab Kaskede puiesteelt ja ristub Paplite puiesteega. Lõpuosas pöördub Tammede puiestee täisnurkselt läände ja lõpeb Pärnade puiesteel. Tammede puiestee on põhiosas peaaegu lõuna-põhjasuunaline ja hiljem ida-läänesuunaline. Tänav on ligikaudu 510 meetri pikkune.\n\nTammede puiestee sai nime 4. septembril 1970.\n", "id": "ekk_Latn_214057"}
{"text": "Baranavičy rajoon\n\nBaranavičy rajoon 2. järgu haldusüksus (rajoon) Bresti oblastis Valgevenes. Rajooni pindala on 2202 km². 2009. aasta seisuga elas seal 41 902 inimest.\n\nHalduskeskus on Baranavičy linn, mis ametlikult rajooni koosseisu ei kuulu. Rajooni koosseisu kuulub Haradzišča alev, lisaks asuvad seal Novaja Myši ja Pałanečka küla.\n\nRajooni suurim jõgi on Ščara. Teised tähtsamad jõed on Nemunase lisajõed Moŭčadź ja Servač ning Ščara lisajõgi Myšanka. Kõrgused on vahemikus 180–240 meetrit üle merepinna, kõrgeim koht asub Zialonaja küla lähistel (267 m).\n\n2009. aasta seisuga olid elanikest 86,91% valgevenelased, 5,21% venelased, 5,9% poolakad, 1,12% ukrainlased ja 0,86% oli teistest rahvustest. 81,61% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 16,59% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 64,79% elanikke, vene keelt aga 32,77%.\n", "id": "ekk_Latn_214058"}
{"text": "Hrustalne\n\nHrustalne on alev Ukrainas Luhanski oblastis Krasnõi Lutši haldusalas.\n\nHrustalne asutati 1784. aastal, alev alates 1938. aastast.\n\n2011. aasta 1. jaanuaril elas alevis 1469 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214059"}
{"text": "Tammepärja tänav (Tallinn)\n\nTammepärja tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Pääsküla asumis. Tammepärja tänav algab Tammiku tänavalt, ristub Kadaka puiestee ja Roosi tänavaga ja lõpeb Särje tänaval. Tammepärja tänav on põhiosas enam-vähem lääne–idasuunaline ja ligikaudu 580 meetri pikkune.\n\nTammepärja tänav sai nime 13. novembril 1989. Enne seda oli tänav Pärja tänava osa. Tänav on saanud praeguse nime varasema nime ja lähedal asuva Tammiku tänava mõjul.\n", "id": "ekk_Latn_214060"}
{"text": "Bokovo-Hrustalne\n\nBokovo-Hrustalne on linn Ukrainas Luhanski oblastis Hrustalnõi haldusalas.\n\nMiussi jõe kallastel asuv Vahruševe asutati 1954. aastal.\n\n2011. aasta 1. jaanuaril elas linnas 12 197 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214061"}
{"text": "Tammiku tänav (Tallinn)\n\nTammiku tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Pääsküla asumis. Tammiku tänav algab Särje tänavalt, ristub Roosi tänava, Kadaka puiestee, Õhtu tänava ja Tammepärja tänavaga ning lõpeb Toome puiesteel. Tammiku tänav on idakagu-lääneloodesuunaline ja ligi 500 meetri pikkune.\n", "id": "ekk_Latn_214062"}
{"text": "Roosi tänav (Tallinn)\n\nRoosi tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Pääsküla asumis. Roosi tänav algab Tammiku tänavalt ja lõpeb Tammepärja tänaval. Roosi tänav on lõunaedela-põhjakirdesuunaline ja ligikaudu 240 meetri pikkune.\n", "id": "ekk_Latn_214063"}
{"text": "Gabriel Bonnot de Mably\n\nGabriel Bonnot de Mably (14. märts 1709 Grenoble – 23. aprill 1785 Pariis) oli prantsuse filosoof ja ajaloolane, Étienne Bonnot de Condillaci vend.\n\nMably õppis jesuiitide juures Lyonis, sai Isle Barbe'i kiriku kanoonikuks ning oma onu Pierre Guérin de Tencini sekretäriks. Too saatis teda korduvalt diplomaatilistele missioonidele. Alates 1746. aastast pühendus ta vabale literaaditööle.\n\nAastal 1740 sai Jean-Jacques Rousseaust Mably vanema venna Jean Bonnot de Mably koduõpetaja. Mably ja tema sõprade ideed mõjutasid Rousseaud. Mablyst ja Rousseaust said eluaegsed sõbrad.\n", "id": "ekk_Latn_214064"}
{"text": "Mac (eesliide)\n\nMac ('poeg') on iiri ja šoti (gaeli) inglispärastatud perekonnanimede eesliide.\n\nSellele järgneb suure tähega nimi, mis on tavaliselt sugukonna esiisa nimi.\n\nVastavalt hääldusele esineb see eesliide mõnikord ka kujul Mc või M' .\n", "id": "ekk_Latn_214065"}
{"text": "Matsa\n\nMatsa ehk hapnemata leib ehk hapendamata leib (heebrea keeles מצה) on õhuke leib, mida religioossed ja tavadest kinni pidavad juudid paasapühade ajal söövad. Matsat valmistatakse veest ja nisust, rukkist, odrast, kaerast või speltanisust ilma juuretiseta.\n", "id": "ekk_Latn_214066"}
{"text": "Lesta tänav\n\nLesta tänav on tänav Tallinnas Haabersti linnaosas Kakumäe asumis. Lesta tänav algab Vabaõhumuuseumi teelt, ristub Suurevälja tänavaga ja kaks korda Selise tänavaga ning lõpeb seejärel umbtänavana. Lesta tänav on põhiosas kagu–loodesuunaline ja ligikaudu 530 meetri pikkune.\n\nTänava esialgne nimi oli alates 11. märtsist 1977 Lesta tee. Praeguse nime sai Lesta tänav 30. detsembril 1997. Tänav on saanud lesta kui kalaliigi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_214067"}
{"text": "Kuksema mõisa kalmistu\n\nKuksema mõisa kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kuksema külas Järva vallas Järva maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214068"}
{"text": "Gekolased\n\nGekolased (Gekkonidae) on roomajate sugukond soomuseliste seltsi sisalikuliste alamseltsi gekoliste infraseltsist.\n", "id": "ekk_Latn_214069"}
{"text": "Friedrich Dickel\n\nFriedrich Dickel (9. detsember 1913 Vohwinkel, tänapäeval Wuppertal – 22. oktoober 1993 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane ja sõjaväelane.\n", "id": "ekk_Latn_214070"}
{"text": "Myonycteris torquata\n\nMyonycteris torquata on käsitiivaliste seltsi tiiburlaste sugukonda kuuluv imetaja.\n\nAprillis migreeruvad tiined emased metsast savannidesse ja pöörduvad metsa tagasi augustis-septembris, et sünnitada.\n\nMyonycteris torquata on levinud Angolas, Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Elevandiluurannikul, Ekvatoriaal-Guineas, Gabonis, Ghanas, Guineas, Libeerias, Nigeerias, Rwandas, Sierra Leones, Sudaanis, Togos ja Ugandas.\n\nMyonycteris torquata, Epomops franqueti ja vasartiiburi vereseerumist on leitud Ebola viiruse vastaseid antikehi.\n\nOsades riikides kuuluvad nad inimeste toiduvalikusse.\n", "id": "ekk_Latn_214071"}
{"text": "Karl Maron\n\nKarl Maron (27. aprill 1903 Berliin – 2. veebruar 1975 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.\n\nMaron õppis põhikooli lõpetamise järel masinalukksepaks. Saksamaa Kommunistlikku Parteisse astus ta 1926. aastal. Natsionaalsotsialistide võimuletuleku järel emigreerus Karl Maron esialgu Taani ja sealt edasi Nõukogude Liitu, kus töötas Kominternis. Alates 1943. aastast tegutses ta Rahvuskomitee Vaba Saksamaa juhatuses ja oli ajakirja Freies Deutschland peatoimetaja. 30. aprillil 1945 pöördus ta Saksamaale tagasi. 1945. aasta mais sai ta Berliini aselinnapeaks, alates 1947. aastast oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei fraktsiooni juhataja Berliini Linnavolikogus, 1948. aastast linnanõunik Berliini Linnavalitsuses. Novembris 1949 sai Karl Maron ajalehe Neues Deutschland asetoimetajaks. 1950. aastal sai ta Saksa Rahvapolitsei peainspektoriks (juhatajaks). Alates 1954. aastast oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liige.\n\n1. juulist 1955 kuni 14. novembrini 1963 oli Karl Maron Saksa DV siseminister.\n\nAastatel 1964–1974 juhtis ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee juures asuvat Arvamusuuringute Instituuti.\n", "id": "ekk_Latn_214072"}
{"text": "Epomops franqueti\n\nEpomops franqueti on käsitiivaliste seltsi tiiburlaste sugukonda kuuluv imetaja.\n\nNeed lendimetajad ei kasuta kajalokatsiooni.\n\nEpomops franqueti on levinud Angolas, Beninis, Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Elevandiluurannikul, Gabonis, Ghanas, Guineas, Nigeerias, Rwandas, Sudaanis, Tansaanias, Togol ja Ugandas ning võimalik, et ka Sambias.\n\nEpomops franqueti, Myonycteris torquata ja vasartiiburi vereseerumist on leitud Ebola viiruse vastaseid antikehi.\n\nOsades riikides kuuluvad nad inimeste toiduvalikusse.\n", "id": "ekk_Latn_214073"}
{"text": "Rjasne\n\nRjasne, küla Ukrainas Donetski oblastis Gorlivka haldusalas Rjasne, küla Ukrainas Dnipropetrovski oblastis Solone rajoonis\n", "id": "ekk_Latn_214074"}
{"text": "Vasartiibur\n\nVasartiibur (Hypsignathus monstrosus) on käsitiivaliste seltsi tiiburlaste sugukonda kuuluv imetaja.\n\nNeed taimetoitlastest lendimetajad elavad valdavalt Kesk-Aafrikas.\n\nVasartiiburi, Epomops franqueti ja Myonycteris torquata vereseerumist on leitud Ebola viiruse vastaseid antikehi.\n", "id": "ekk_Latn_214075"}
{"text": "Rjasne (Gorlivka)\n\nRjasne on küla Ukrainas Donetski oblastis Gorlivka haldusalas, 36,1 km kaugusel Donetski keskusest põhjakirdes.\n\nRjasne kõrgus merepinnast on 222 meetrit..\n\n2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 9 inimest, kellest 6 märkisid emakeeleks ukraina ja 3 inimest vene keele.\n", "id": "ekk_Latn_214076"}
{"text": "Lachavičy\n\nLachavičy (Leedu keeles Liachavičai, poola keeles Lachowicze, transkribeerituna Ljahhavitšõ) on linn Valgevenes Bresti oblastis ning Lachavičy rajooni halduskeskus. Linna läbib raudteeliin Baranavičy-Łuniniec.\n\nLinna nimi tuleneb ilmselt selle esimestest asukatest – poolakatest, keda valgevene keeles kutsuti ляхі. Samas on võimalik, et nimi pärineb hoopis Poola kaudu Valgevene aladele rännanud juutidelt, kelle murrakus samasugune sõna tähendas tatrasööjaid.\n\nLinnas on kolm keskkooli, gümnaasium, põllumajanduslik kolledž ja laste spordikool. Lachavičys on ka kaks kultuurimaja ning kolm raamatukogu. Linna ajaleheks on «Ляхавіцкі веснік».\n\nTööstus on koondunud raudteejaama ümbruskonda. Lachavičys on toiduainetetööstus, seal töödeldakse puitu ja valmistatakse ehitusmaterjale. Linnas on neli ehitusettevõtet.\n\nSuurem osa linna ajaloolistest vaatamisväärsustest on hävinud. Osalt on säilinud vanalinn, linnas on XIX sajandil ehitatud sünagoog ja katoliku kirik aastast 1909. Hävinud on mošee, kuus linna piiridesse jäänud mõisakompleksi, kaks vana kirikut ja kabel, samuti pole säilinud Lachavičy kindlus.\n", "id": "ekk_Latn_214077"}
{"text": "Bremen-Verden\n\nBremen-Verden, vormiliselt Bremeni ja Verdeni hertsogkonnad (saksa Herzogtümer Bremen und Verden), olid kaks territooriumi ja Saksa-Rooma riigi otsesed vasallid, mis tekkisid ja saavutasid vahetult keisrile alluvuse aastal 1180. Esialgse põhiseaduse järgi olid need vürstlikud Bremeni peapiiskopkond ja Verdeni piiskopkond.\n\nAastal 1648 mõlemad vürstlikud piiskopkonnad ilmalikustati, mis tähendab, et nad muudeti põhiseaduslikult pärilikeks monarhiateks ja sealt alates valitseti nii Bremeni hertsogkonda kui ka Verdeni hertsogkonda alati personaalunioonis, esialgu Rootsi kuningate (Vasad ja (Pfalzi) Wittelsbachid) ning hiljem Hannoveri kuningate poolt.\n\nSaksa-Rooma riigi lõpetamisega aastal 1806 kadus Bremen-Verdeni vahetult keisrile alluva lääni staatus; kuna need olid personaalunioonis naabruses asuva Hannoveri kuningriigiga, liidendati nad sinna.\n", "id": "ekk_Latn_214078"}
{"text": "Lachavičy rajoon\n\nLachavičy rajoon on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Bresti oblastis Valgevenes. Rajooni pindala on 1352 km². 2009. aasta seisuga elas seal 30 498 inimest.\n\nRajoon moodustati aastal 1940. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Alchoŭcy, Hančary, Końki, Kryvošyni, Kuršynavičy, Nača, Navasiołki, Padleśsie, Śviacica, Žarabkovičy ja Vostraŭ külanõukogu. Halduskeskus on Lachavičy linn.\n\nRajooni suurim jõgi on Ščara. Teised tähtsamad jõed on Ščara lisajõed Myšanka ja Viedźma. Rajooni lõunaosa on soine, seal asuvad mitmed suured turbaväljad. Rajooni kõrgeim koht asub Sčastnavičy külas (253,3 meetrit), madalaim koht aga Tuchavičy külas (150,3 meetrit).\n\n2009. aasta seisuga olid elanikest 88,45% valgevenelased, 3,53% venelased, 6.46% poolakad ja 1,56% oli teistest rahvustest. 90,55% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 8,08% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 78,17% elanikke, vene keelt aga 17,64%.\n", "id": "ekk_Latn_214079"}
{"text": "Ingliste mõisa kalmistu\n\nIngliste mõisa kalmistu on kalmistu Juuru kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Ingliste külas Kehtna vallas Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214080"}
{"text": "Vessela Tarassivka\n\nVessela Tarassivka on küla Ukrainas Luhanski oblastis Lutugõne rajoonis, umbes 20 km kaugusel Luhanskist lääneedelas.\n\nVessela Tarassivka asutati 1918. aastal.\n\nVessela Tarassivka kõrgus merepinnast on 57 meetrit.\n\n2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 1368 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214081"}
{"text": "Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus\n\nHaiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (inglise keeles Centers for Disease Control and Prevention, lühend CDC) on Ameerika Ühendriikides tegutsev riiklik rahvatervise instituut, mis on Tervishoiu- ja Teenindusministeeriumi osa.\n\nCDC ülesanneteks haiguste (sh nakkushaiguste, näiteks Ebola viirushaiguse) ennetamine ja kontroll ning kodanike teavitamine rahvatervisega seotust.\n\nKeskus asutati 1. juulil 1946. Selle peakorter asub Georgia osariigis Atlantas.\n\nAsutuse vanem nimetus on Haiguste Tõrje Keskus (Center for Disease Control).\n", "id": "ekk_Latn_214082"}
{"text": "Hemotsütoblast\n\nHemotsütoblast (inglise hemocytoblast) on paljudel selgroogsetel mesenhümaalse päritoluga pluripotentne tüvirakk.\n\nHemotsütoblastide areng, paljunemine, diferentseerumine, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.\n\nHemotsütoblastist võivad tänapäeval levinud teooria kohaselt areneda kõik vererakkude tüübid.\n\nHemotsütoblastide funktsioonid sarnanevad lümfotsüütide omadega. Täiskasvanutel paiknevad hemotsütoblastid punases luuüdis ja vähesel määral ka veres.\n\nInimestel võib hemotsütoblastist areneda 2 päevaga erütrotsüüt.\n", "id": "ekk_Latn_214083"}
{"text": "Siivertsi kalmistu\n\nSiivertsi kalmistu on mitut endist kalmistut hõlmav roheala Sutthoffi linnaosas Narvas. Ta piirneb kirdes Jõesuu tänavaga, loodes Karjamaa tänavaga, edelas heitveepuhastusjaamaga ja lõunas elamupiirkonnaga. Siivertsi kalmistust kirdes Narva jõe kaldal on saksa-soome kalmistu.\n\nNarva Linnavalitsuse korraldusega 18.02.2009 nr 171-k, asendati varasem kalmistu maaüksuse nimetuse Siivertsi vana kalmistu, Sutthoffi linnaosa nimetusega.\n", "id": "ekk_Latn_214084"}
{"text": "Katalüütiline tsükkel\n\nKatalüütiline tsükkel on keemias mitmeastmelise katalüütilise reaktsiooni mehhanismi ringskeem alates lähteainetest kuni produktideni.\n\nKatalüütiline tsükkel kujutatakse tavaliselt üksteisele järgnevate reaktsioonide jadana, mille esimeses staadiumis katalüsaator seondub reagendiga ja viimases staadiumis eraldub produkt ning regenereerub katalüsaator. Mõnel juhul tekib tegelik katalüsaator süsteemi lisatud eelkatalüsaatorist.\n\nReaktsiooniskeemid katalüütilise tsükli näol on enamasti kasutusel biokeemias ja metallorgaaniliste reaktsioonide kirjeldamisel.\n", "id": "ekk_Latn_214085"}
{"text": "Loodearmee ühishaud (Narva)\n\nLoodearmee ühishaud on Narvas Siivertsi kalmistul asuv ühishaud.\n\nHauda on maetud Eesti Vabadussõjas osalenud Loodearmee sõdureid kui ka aastatel 1918-1919 bolševismi vastu võidelnud valgekaartlasi. Matmiskohta tähistas mälestusmärk.\n", "id": "ekk_Latn_214086"}
{"text": "Edise mõisa kalmistu\n\nEdise mõisa kalmistu on endine kalmistu Jõhvi kihelkonnas Virumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Edise külas Jõhvi vallas Ida-Viru maakonnas. Kalmistu jääb Edise mõisa südamest linnulennult umbes ühe kilomeetri kaugusele edelasse.\n", "id": "ekk_Latn_214087"}
{"text": "Raamatukoer\n\nRaamatukoer, ka lugemiskoer on väljaõppe saanud ehk professionaalne teraapiakoer, kes aitab innustada lugema neid lapsi, noori või täiskasvanuid, kellel on lugemisega seotud probleeme, näiteks hääldamisraskused. Sõbraliku kaaslasena suudab koer luua turvalise keskkonna, kus alles lugema õppivatel või näiteks düsleksia, autismi või lugemisraskuste all kannatavatel lastel on võimalik oma probleemidega tegeleda, tundmata end klassikaaslastega võrreldes alaväärsena või kartmata kannatamatute täiskasvanute pahameelt. Vastupidi – looma juuresolek vähendab lugemisest tingitud tõrget ja stressi ning julgustab. Lähtutakse teooriast, et kuna loom on tähelepanelik ega anna hinnanguid, siis tunneb laps ennast sõnade hääldamisel tekkivate raskustega maadeldes või lausete mõtet kokku pannes kindlamalt. Laps teab, et koer ei narri ega naera, vaid on toeks.\n\nTeenus seisneb lühidalt selles, et lugeda soovija broneerib raamatukoeraga raamatukogus endale lugemisaja ja loeb umbes 15–30 minutit korraga. Lugeda võib kõike alates koomiksitest kuni romaanideni, lugeja omal soovil. Teenus on tasuta.\n\nEestis tegutsevad raamatukoerad alates 2013. aastast Tallinna Keskraamatukogus, vt ka artiklit Susist, ja alates 2014. aastast Tartu Linnaraamatukogus.\n", "id": "ekk_Latn_214088"}
{"text": "Grõvda\n\nHryŭda või Grõvda on jõgi Valgevenes Hrodna ning Bresti oblastis, Ščara vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Грыўда, vene keeles aga Гривда (Grivda).\n\nJõe pikkus on 85 km ja valgla on 1330 km². Jõe lang on 0,5 m/km.\n\nHryŭda jõgi algab Valgevenest Słonimi rajoonist Słonimi kõrgustikult. Algul voolab jõgi lõuna suunas, pöörates Bresti oblasti Ivacevičy rajoonis itta.\n\nSuurim asula jõe kaldal on Ivatsevitšõ linn jõe keskjooksul.\n", "id": "ekk_Latn_214089"}
{"text": "Myšanka\n\nMyšanka ehk Mõšanka on jõgi Valgevenes Bresti oblastis, Ščara jõe parempoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Мышанка, ka Міша (Miša).\n\nJõe pikkus on 109 km ja valgla on 930 km². Jõe langus on 84 meetrit ja lang on 0,7 m/km.\n\nMyšanka jõgi algab Valgevenest Baranavičy rajoonist Navahradaki kõrgustikult. Baranavičy rajooni territooriumil on jõe sängi 16 kilomeetri ulatuses (kuni Novaja Myši külani) maaparandustöödega õgvendatud. Alamjooksul voolab Myšanka läbi Lachavičy rajooni. Suuri lisajõgesid Myšankal ei ole, tänapäeval toidavad seda põhiliselt kuivenduskraavid.\n\nLisaks Novaja Myšile on tänapäeval suuremaks asulaks jõe kaldal Baranavičy linn.\n\nValgevene luuletaja Jan Czeczot pühendas sellele jõele ballaadi \"Myšanka\".\n", "id": "ekk_Latn_214090"}
{"text": "Viedźma\n\nViedźma või Vedzma on jõgi Valgevenes Minski ja Bresti oblastis, Ščara jõe vasakpoolne lisajõgi. Valgevene keeles on jõe nimi Ведзьма, ka Вядзьмянка (Viadźmianka või Vjadzmjanka), vene keeles aga Ведьма (Vedma).\n\nJõe pikkus on 35 km ja valgla on 267 km². Jõe lang on 0,8 m/km.\n\nViedźma jõgi algab Valgevenest Niasviži rajoonist. Lähtest alates on jõe sängi 9,6 kilomeetri ulatuses maaparandustööde käigus õgvendatud. Alamjooksul voolab Viedźma läbi Lachavičy rajooni, ka seal on jõe sängi 9,4 kilomeetri ulatuses (kuni Lachavičy linnani) õgvendatud.\n\nAlamjooksul voolab Viedźma läbi Lachavičy linna.\n", "id": "ekk_Latn_214091"}
{"text": "Dzelzava\n\nDzelzava on küla (vidējciems) Lätis Madona piirkonnas, Dzelzava valla halduskeskus.\n\nAsulas on Dzelzava mõisa (Selsau) süda. Lisaks on seal veel raamatukogu, kool ja internaatkool. Külla jääb Dzelzava bussipeatus.\n\nDzelzava kuulus kunagi Jersika vürstiriiki, hiljem allus küla Cesvaine piiskopilinnusele. Asula hakkas arenema peale Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee valmimist. Aastal 1941 küüditati Dzelzavast 40 peret (140 inimest).\n\nKultuurimälestistest on riikliku kaitse all Dzelzava mõisakompleks (park ja loss).\n\nLooduskaitse all on Dzelzava mõisa allee ja tammed ümbermõõtudega 4,17 meetrit, 4,34 meetrit, 4,12 meetrit, 4,05 meetrit ning neli meetrit.\n\nAastal 2015 oli külas 371 elanikku, aastal 2022 oli elanikke 301.\n", "id": "ekk_Latn_214092"}
{"text": "Dzelzava mõis\n\nDzelzava mõis (saksa keeles Selsau, läti keeles Dzelzavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Cesvaine kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Madona piirkonnas Dzelzava vallas Dzelzavas.\n", "id": "ekk_Latn_214093"}
{"text": "Panteleimonivka\n\nPanteleimonivka on alev Ukrainas Donetski oblastis Gorlivka haldusalas, 15 km kaugusel Gorlivkast lõunaedelas ja 32 km kaugusel Donetskist kirdes.\n\nPanteleimonivka asutati 1876. aastal, alev alates 1938. aastast.\n\nPanteleimonivka kõrgus merepinnast on 180 meetrit.\n\n2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas asulas 8031 inimest, 2013. aasta 1. jaanuaril 7878 inimest.\n\nDonbassi sõja ajal, 2014. aasta aprillis, võtsid valitsusvastaste relvajõudude võitlejad asula oma kontrolli alla.\n\n9. augustil sisenesid asulasse valitsusväed. 10. augustil heisati asula kohale Ukraina lipp.\n", "id": "ekk_Latn_214094"}
{"text": "Kivipere tänav\n\nKivipere tänav on tänav Tallinnas Haabersti linnaosas Pikaliiva asumis.\n\nTänav algab Vana-Rannamõisa teelt ning lõpeb ajaloolise Kivi talu õues.\n\nTänav tekkis Rannamõisa tee 8a ja 11 detailplaneeringu alusel. Tänava nimi on antud 2014. aastal Kivi talu järgi vastavalt Haabesti linnaosa tavale lisada tänavanimedes talu nimele -pere.\n", "id": "ekk_Latn_214095"}
{"text": "Vile tänav\n\nVile tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosa Luite asumis.\n\nVile tänav algab Luite tänavalt ja viib väiksemate korterelamute juurde. Tänav tekkis Luite 5 ja Luite 11 detailplaneeringu järgi juunis ning sai nime 6. augustil 2014.\n\nNimi on auruveduri teemaline sarjanimi ning antud temaatilise kokkukuuluvuse järgi Veduri tänava, Söe tänava, Vee tänava ja Auru tänava nimega, mis seostuvad Tallinn-Väikse raudteejaamaga.\n", "id": "ekk_Latn_214096"}
{"text": "Osmussaare kalmistu\n\nOsmussaare kalmistu on Lääne-Nigula vallas Osmussaare külas asuv ajalooline kalmistu. Kalmistu aluse maa omanik on Lääne-Nigula vald, kuid kalmistu haldaja on Osmussaare Külaühing.\n\n2014. aasta 6. märtsil tunnistati kalmistu koos Osmussaare kabeliga kultuurimälestiseks.\n", "id": "ekk_Latn_214097"}
{"text": "Loodearmee ühishaud\n\nEestis on mitu Loodearmee ühishauda: Loodearmee ühishaud asub Narvas Siivertsi kalmistul. Loodearmee ühishaud asus Tallinnas Kopli kalmistu kõrval, praegu on seal mälestustahvel. Loodearmee ühishaud asub Tapal, Tapa vanas vene surnuaias. Loodearmee ühishaud asus praeguse haldusjaotuse järgi Viru-Nigula vallas Kõrtsialuse külas\n", "id": "ekk_Latn_214098"}
{"text": "Põlva Muusikakool\n\nPõlva Muusikakool on muusikakool Põlvas aadressil Võru tänav 1.\n\n20. septembril 1967 alustas Põlvas tegevust Põlva Lastemuusikakool. Esialgu tegutses kool Põlva Keskkooli kolmes klassiruumis.\n\nAlates 1990. aastast tegutseb muusikakool Põlva valla hallatava asutusena Põlva kesklinnas pargi ääres aadressil Võru tänav 1. Samas hoones asus varem Eestimaa Kommunistliku Partei Põlva Rajoonikomitee.\n\nMuusikakooli rajaja ja kooli direktor aastatel 1967–2004 oli Ülle-Liis Sööt. 2004. aastast on direktor kooli vilistlane Ester Liblik.\n\nMuusikakoolis on võimalik õppida 16 erialal (sealhulgas klaverit, keelpille, puhkpille, akordionit ja lõõtspilli), tegutsevad keelpilliorkester, noorte kapell ja vokaalansamblid.\n\n2016. aastal tunnustas Haridus- ja Teadusministeerium Põlva Muusikakooli nimetusega \"Parim huvikool 2016\".\n", "id": "ekk_Latn_214099"}
{"text": "Garcinia kola\n\nGarcinia kola on kluusialiste sugukonda gartsiinia perekonda kuuluv mitmeaastane puittaimeliik.\n\nKohalikud elanikud kasutavad Garcinia kola seemneid nii toiduks kui ka rahvameditsiinis ravimtaimena (hepatiidi, kõhulahtisuse ja hingamisteede haigussümptomite leevendamiseks, reuma korral jm).\n\nTeadusuuringutes pole õnnestunud tõestada Garcinia kola ja selle komponentide inhibeerivat toimet Ebola viiruse osakestele.\n", "id": "ekk_Latn_214100"}
{"text": "Hosby vana kalmistu\n\nHosby vana kalmistu on Lääne-Nigula vallas Hosby külas asuv ajalooline kalmistu. Kalmistu aluse maa omanik ja haldaja on Noarootsi vald. Kalmistu on tunnistatud ajaloomälestiseks.\n\nKalmistul olev kõige vanem säilinud hauatähis on aastast 1827 pärinev ümarrist ja kõige uuem hauatähis on 1975. aastast pärinev raudrist. Aastast 1976 ei ole kalmistule enam maetud ja enamus haudasid on hooldamata. Kalmistu keskel asub suur kivirist, mille ühel pool on eestikeelne tsitaat Piiblist aastaarvuga 1854 ja teisel küljel rootsikeelne tsitaat.\n\nKalmistul on kokku inventariseeritud 541 risti – nendest kiviriste 330, raudriste 185, kiviplaate 17 ja puitriste 2. Andmed on olemas umbes 400 maetu kohta ning valla kodulehelt leiab ka kalmistu haudade registri.\n", "id": "ekk_Latn_214101"}
{"text": "Cielachany\n\nCielachany (ka Tseljahhanõ) on alev Valgevenes Bresti oblastis Ivacevičy rajoonis. Alev on Cielachany külanõukogu halduskeskus. Asula nimi on poola keeles Telechany. Nime saamise kohta on kaks varianti, ühe kohaselt on tegemist patronüümiga, teise kohaselt tuleb asula nimi väljendist «Цела хана» ehk \"Khaani haud\". Pärimuse kohaselt on asula juures asuvale künkale maetud Mongolite sõjakäigu ajal langenud tatarlaste khaan.\n\nAlevis on keskkool, laste muusikakool ja internaatkool, lisaks asuvad seal veel kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Cieliachanys tegeletakse metsandusega ja töödeldakse puitu, seal on ka toiduainetetööstus. Vaatamisväärsusteks on õigeusu kirik aastast 1934, küngas, kuhu olevat maetud khaan, ja Ogiński kanal.\n", "id": "ekk_Latn_214102"}
{"text": "Surikaat\n\n__NOTOC__\n\nSurikaat (Suricata suricatta) on mangustlaste (Herpestidae) sugukonda kuuluv kiskjaline, surikaatide (Suricata) monotüüpse perekonna esindaja.\n\nSurikaat on hõreda ja võrdlemisi sakris karvastikuga uruloom (tüvepikkusega 25–30 sentimeetrit ja kaaluga 700–750 grammi). Emasloom on isasest suurem. Surikaadi esijalgadel on pikad ja tugevad küünised. Surikaatide levila hõlmab Lõuna-Aafrikat, eelkõige Kalahari kõrbeala Angola, Namiibia, Botswana ja Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumil.\n\nSurikaatidele on iseloomulik püstiasend. Sellises poosis seisavad nad tihti väljal, jälgides teraselt ümbrust ja vähimagi ohu korral annavad nad sellest valju häälitsusega märku ning kaovad ise lähima uruava kaudu maa alla. Vaatevälja suurendamiseks võivad nad ka lähedalasuva puu otsa ronida. Surikaadid on kotkaste ja šaakalite jaoks saakloomad.\n\nSurikaadid toituvad enamasti oma uru lähedal putukatest, taimede sibulaist, väikestest madudest, maapinnal elavatest lindudest, mao- ja linnumunadest. Nad püüavad ka hiiri ja saavad jagu skorpionist.\n\nSurikaadid on mangustlased ja seetõttu on neil osade uurijate arvates mürkide suhtes vastupanuvõime kõrgem kui paljudel teistel loomadel ja arvatakse, et mõne mürkmao mürgi suhtes võivad nad lausa osaliselt immuunsed olla. Tõenäoliselt on paljudel juhtudel, mil mürkmadu surikaatidega kohtub, tegemist nn kiskjalooma (madude) ahistamisega.\n\nSiiski võib mürgisemat liiki skorpionide salvamine olla surikaadile surmav ning vaid osav ja välkkiire ümberkäimine skorpioniga, mille käigus surikaat esmalt hammustab ära skorpioni saba, ei lase sellel sündida.\n\nSurikaadid elavad enamasti kolooniatena lauskmaal omakaabitud urgudes. Kiskjaliste seltsis teisi kolooniatena elavaid loomaliike ei ole. Koloonia koosneb kahest või kolmest peregrupist; isendeid on kokku umbes 20–30. Peregrupid konkureerivad omavahel territooriumi pärast. Vahel toimuvad territooriumi piirialadel gruppidevahelised võitlused. Kui üks peregrupp hõivab teise peregrupi uru, siis seal elutsevad pojad tavaliselt tapetakse.\n\nIga peregrupp koosneb tavaliselt ühest täiskasvanud paarist ja selle järglastest. Surikaatide peregrupis valitseb matriarhaat. Surikaatide eluiga on umbes 12–14 aastat. Teadaolev maksimaalne eluiga oli ühel konkreetsel isendil 20,6 aastat.\n\nSurikaat on hästi taltsutatav ning seepärast peetakse Lõuna-Aafrikas kodudes näriliste ja madude eemalehoidmiseks koduloomana sageli surikaati.\n", "id": "ekk_Latn_214103"}
{"text": "Rumeenia veinid\n\nVeinipiirkonnad paiknevad Rumeenias hajutatult üle terve riigi. Viinapuuaedade all on umbes 209 000 (2007) hektari jagu maad.\n\n20. sajandil toodeti peamiselt magusaid veine, kuid peale raudse eesriide langemist keskendutakse pigem kvaliteetsetele ja kuivadele veinidele.\n", "id": "ekk_Latn_214104"}
{"text": "Ivan Macan\n\nIvan Macan (sündinud 29. juunil 1939 Svetojurski Vrhis, praegusel Pregrada haldusalal) on horvaadi filosoof ja teoloog.\n\nTa astus 1956 Jeesuse Seltsi, 1968 pühitseti preestriks, 1979 sai Innsbrucki ülikoolist doktorikraadi. Ta on olnud Zagrebi Jeesuse Seltsi Filosoofiateaduskonna (Filosoofia-Teoloogiainstituudi) ja Zagrebi ülikooli professor. Aastatel 1995–1998 oli ta Horvaadi Filosoofiaseltsi esimees.\n", "id": "ekk_Latn_214105"}
{"text": "Tomislav Macan\n\nTomislav Macan (26. juuli 1905 Dubac Dubrovniki lähedal – 31. märts 1971 Dubrovnik) oli horvaadi publitsist.\n\nTa töötas õpetajana, koolide inspektorina ja ametnikuna.\n\nMacan avaldas ajalehtedes, ajakirjades ja kogumikes artikleid loodusest, etnograafiast ja kultuuriloost. Ajakirjas Priroda avaldas ta Martol Dubaci nime all keskkonnateemalisi artikleid.\n", "id": "ekk_Latn_214106"}
{"text": "Maamiilits\n\nMaamiilits on sõjaajalooline termin irregulaarsete ajutise iseloomuga maakaitsevägede kohta.\n\nPrantsuse keelest Ida- ja Põhja-Euroopa keeltesse laenatud mõiste milice omas 17.-18. sajandil hilisemast ja tänasest mõistest märksa laiemat sisu. Niisamuti tähendas land-milice mitte üksnes maamiilitsat, vaid laiemalt maal komplekteeritud väge. Nii ei olnud 1701. aastal Eesti- ja Liivimaal Karl XII korraldusel loodud eesti ja läti sõdurkonnaga loodud väed mitte maamiilits, vaid nekrutivõttude alusel regulaarsed sõjaväeosad ning mõiste \"maamiilits\" oleks nende kohta eksitav.\n\nOma kaasaegse mõiste omandas termin \"maamiilits\" üldisemalt 19. sajandi alguseks, näiteks 1806–1807 ja 1812. aasta maamiilits Balti kubermangudes.\n", "id": "ekk_Latn_214107"}
{"text": "Rooslepa kalmistu\n\nRooslepa kalmistu on Lääne-Nigula vallas Rooslepa külas asuv kalmistu. Kalmistualuse maa omanik ja haldaja on Lääne-Nigula vald. Kalmistu on tunnistatud ajaloomälestiseks.\n\nKalmistust on kasutusel ligikaudu kaks kolmandikku. 2004. aastal inventeeriti kalmistul umbes 1100 hauaplatsi. Valla kodulehelt leiab ka kalmistu haudade registri.\n", "id": "ekk_Latn_214108"}
{"text": "Tõde ja meetod\n\n\"Tõde ja meetod\" (\"Wahrheit und Methode\") on filosoof Hans-Georg Gadameri peateos. Selle esmatrükk ilmus 1960.\n", "id": "ekk_Latn_214109"}
{"text": "Tšeljuskinets\n\nTšeljuskinets on alev Ukrainas Luhanski oblastis Lutugõne rajoonis, umbes 20 km kaugusel Luhanskist edelas.\n\nTšeljuskinets asutati 1930. aastal.\n\nAsula kõrgus merepinnast on 161 meetrit.\n\n2011. aasta 1. jaanuaril elas Tšeljuskinetsis 1151 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_214110"}
{"text": "Sabivka\n\nSabivka on küla Ukrainas Luhanski oblastis Slovjanoserbski rajoonis, umbes 10 km kaugusel Luhanskist läänes.\n\nSabivka asutati XVIII sajandi alguses.\n\nLuhani ja Bila kallastel asuva Sabivka kõrgus merepinnast on 59 meetrit.\n\n2001. aasta rahvaloenduse andmetel elas asulas 1129 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214111"}
{"text": "2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia\n\n2014. – 2015. aasta Lääne-Aafrika Ebola viirushaiguse epideemia all peetakse silmas 2014. aasta märtsis puhkenud inimeste viirushaigust, mille põhjustajaks on Ebola viirus. Haiguspuhang algas 2013. aasta detsembris Guineas ja kandus tõenäoliselt nakatunutega edasi Libeeriasse ja Sierra Leonesse.\n\nEbola kahtlusega patsiente oli ka Burkina Fasos, Beninis, Ghanas, Saudi Araabias ja Indias. Septembrikuus oli üksikuid Ebola viirushaigusse nakatumise juhtumeid tuvastatud veel Hispaanias ja USA-s. 2014. aasta oktoobris oli väiksem haiguspuhang tuvastatud Malis. Maailma Terviseorganisatsioon möönis ebolapuhangu leviku alahindamist ja pidas tõenäoliseks, et järgmisel kolmel kuul (2014. aasta oktoober kuni detsember) võib ebolahaigete arv ületada 20 000 piiri.\n\n2014. aasta 22. detsembri seisuga olid Maailma Tervishoiuorganisatsioon ja vastavad valitsusasutused teatanud 19 374 haiguskahtlusega juhtumist ja 7533 surmast. Arvati, et pandeemia ajal Ebolasse surnud inimeste arv moodustab 46%.\n\n2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia jätkus ka 2015. aastal. UNMEER-i 2. jaanuari raporti kohaselt on kolmes suurema levikuga riigis kokku 20 206 ebola haiguskahtlusega, võimaliku haiguskahtlusega ja kinnitatud ebola haigusjuhtumit ning 7905 ebolasse surnud inimest. Seisuga 7. jaanuar 2015 oli Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse andmetel registreeritud 21 121 haigusjuhtu, sh 13408 laboratoorselt kinnitatud juhtu ja 8304 surmajuhtu. Seisuga 11. märts 2015 on WHO andmetel registreeritud 24 282 Ebola viirushaiguse juhtu, neist 9976 lõppes surmaga.\n\nJaanuaris 2016 kuulutas WHO Libeeria ametlikult Ebola-vabaks. Kuna Guinea ja Sierra Leone oli juba eelmise aasta lõpus haigusvabadeks arvatud, siis sellega arvati Ebola viirushaiguse epideemia ametlikult lõppenuks. Samas ei välistatud võimalike uute juhtumite avastamist.\n", "id": "ekk_Latn_214112"}
{"text": "Georg Kirsberg\n\nGeorg Kirsberg (sündinud 28. juunil 1983 Tallinnas) on ettevõtja, publitsist ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitik.\n", "id": "ekk_Latn_214113"}
{"text": "Mats Ekman\n\nMats Ekman (1865 Ätsve (ka Ärtsve) talu, Noarootsi kihelkond – 1934 Riguldi) oli eestirootslasest luuletaja, keda tunti sünnitalu järgi ka nimega Ätsve Mats. Kirjanduses on talle viidatud kui \"kodukandilaulikule\", rootsi keeles bygdeskalden.\n", "id": "ekk_Latn_214114"}
{"text": "Vuhledar\n\nVuhledar on oblastilise alluvusega linn Ukrainas 2020. aastal moodustatud Volnovahha rajoonis Donetski oblasti lääneosas, 45,4 km kaugusel Donetskist edelas.\n\nVuhledar asutati 1964. aastal, linna õigused sai 1991. aastal.\n\nLinna kõrgus merepinnast on 187 meetrit.\n\nUkraina 2001. aasta rahvaloenduse andmeil elas linnas 17 518 inimest, 2014. aasta 1. veebruaril 15 336 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214115"}
{"text": "Esna mõisa kalmistu\n\nEsna mõisa kalmistu on kalmistu Järva maakonnas Paide linnas Kodasema külas. Ajalooliselt asus kalmistu Järvamaal Peetri kihelkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214116"}
{"text": "Angéla Németh\n\nAngéla Németh (18. veebruar 1946 Budapest – 5. august 2014 Budapest) oli Ungari kergejõustiklane, odaviskaja.\n\nNémeth võitis 1968. aasta suveolümpiamängudel naiste odaviskevõistluse tulemusega 60,36. Aastatel 1968 ja 1969 nimetati ta Ungari aasta sportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_214117"}
{"text": "Alice Coachman\n\nAlice Marie Coachman (9. november 1923 Albany, Georgia – 14. juuli 2014 Albany, Georgia) oli Ameerika Ühendriikide kõrgushüppaja.\n\n1948. aasta suveolümpiamängudel Londonis võitis ta kuldmedali tulemusega 1,68 meetrit, mille alistas esimesel katsel, enne hõbemedali võitnud Dorothy Tyleri katset, kes alistas sama kõrguse. Nende tulemus oli ühtlasi olümpiarekord.\n\nAlice Coachman oli esimene mustanahaline naisolümpiavõitja. Ta oli ka ainus Ameerika Ühendriikide naissportlane, kes võitis 1948. aasta olümpiamängude kergejõustikuvõistlustel kuldmedali.\n", "id": "ekk_Latn_214118"}
{"text": "Makarove\n\nMakarove, küla Ukrainas Luhanski oblastis Makarove, küla Ukrainas Odessa oblastis Makarove, küla Ukrainas Harkivi oblastis\n", "id": "ekk_Latn_214119"}
{"text": "Võnnu uus loss\n\nVõnnu uus loss (läti keeles Cēsu pilsmuiža, saksa keeles Schloß-Wenden) on loss Lätis Cēsise piirkonnas Cēsises.\n\nVõnnu uus loss kerkis Võnnu komtuuride isiklikest maavaldustest välja kasvanud mõisa juurde. Pärast komtuuriameti kaotamist kuulusid need valdused algul ordumeistritele, seejärel oli tegemist aga riigimõisaga. 1747. aastal anti mõis krahv Aleksei Bestužev-Rjuminile, 1755. aastast oli selle omanik Gottlieb Johann von Wolff. 1777. aastal omandas linnuse koos seda ümbritseva alaga krahv Karl Eberhard von Sievers ning Sieversite omandusse jäi see kuni 1920. aasta maareformini.\n\nSieversid alustasid uue lossi rajamist 1783. aastal. Alguses korrastasid nad Võnnu ordulinnuse Lademacheri torni kaks korrust ja ehitasid selle juurde tellistest kahekorruselise hoone. Esimesel korrusel olid majandusruumid ja teenijate toad, teisel korrusel aga härraste eluruumid.\n\nCarl Gustav von Sievers lasi hoone aastail 1820–1830 ümber ehitada, rajades klassitsistliku lossi. Fassaadi hakkasid ehtima rõdud ja sambad, aia poole avanev hoone külg oli aga biidermeierlike elementidega. Torni keldrikorrus ja esimene korrus ehitati laoruumideks, teisele korrusele rajati aga salong.\n\nAastail 1840–1850 ümberehitustööd jätkusid. Torn ehitati kõrgemaks ja lisati uusgooti stiilile omaseid elemente – kitsaid võlvitud kaari ja orvasid. Algselt oli torni kolmandal korrusel elutuba, hiljem aga rajati sinna raamatukogu, torni neljandale korrusele rajati aga galerii. Krahv Emmanuel von Sievers lisas lossile kaks verandat.\n\nPärast võõrandamist kuulus loss algul sõjaväele (nii Läti Vabariigi kui ka Natsi-Saksamaa vägedele). Nõukogude ajal rajati sinna algul 40 korteriga elamu, seejärel anti loss aga Cēsise muuseumile, mille valduses hoone on ka tänapäeval. Muuseum haldab ka lossi ümber asuvaid ordulinnuse varemeid.\n\nLossikompleksist on peale peahoone säilinud veel mitu kõrvalhoonet. Aidas on bowling'u-saal, tallis-tõllakuuris on Võnnu näitusehall. Kutsarimajas asub Vidzeme turismiassotsiatsioon.\n\n1812. aastal rajati romantilises stiilis lossipark jalgteede, eksootiliste taimede ja veekogudega, milles peegelduvad lossivaremed. Tiikide pindala on 1,2 hektarit. Aastal 1845 rajati pargi juurde õigeusu kirik, osa pargist muudeti surnuaiaks.\n\nLossiga on seotud ka linna õllevabrik. Cēsises asub Läti vanim õlletehas Cēsu alus darītava, mis ehitati 1878. aastal krahv Sieversi residentsi juurde.\n", "id": "ekk_Latn_214120"}
{"text": "Trpimir Macan\n\nTrpimir Macan (sündinud 20. augustil 1935 Dubrovnikis) on horvaadi ajaloolane.\n\nTa õppis Zagrebi ülikoolis ja Sarajevo ülikoolis, mille lõpetas 1959 diplomitööga \"Dubrovački barabanti u XVI. stoljeću\". Aastal 1971 kaitses Zagrebis doktoritöö \"Život i rad Miha Klaića\".\n\nTa töötas algul Metkovićis. 1965. aastast oli ta Zagrebis instituudi Leksikografski zavod Miroslav Krleža entsüklopeediate ja leksikonide toimetaja. Alates 1990. aastast Horvaadi biograafilise leksikoni (\"Hrvatski biografski leksikon\") peatoimetaja, 2003. aastast kogumiku \"Biobibliographica\" peatoimetaja, 2006. aastal läks pensionile.\n\nTa on kirjutanud ajaloouurimusi ja toimetanud väljaandeid.\n", "id": "ekk_Latn_214121"}
{"text": "Ma Yuan\n\nEt lahendada pinge meditatiivsesse rahusse, kasutas ta \"ühe nurga kompositsiooni\" (邊角之景 biānjiǎo zhī jǐng).\n\nMa Yuani ja Xia Gui töödest sai alguse Ma-Xia koolkond. Ma Yuani tööd mõjutasid Zhe koolkonda ning Shūbuni ja Sesshūd.\n", "id": "ekk_Latn_214122"}
{"text": "Yo-Yo Ma\n\nYo-Yo Ma (hiina keeles 馬友友, Mǎ Yǒuyǒu; sündinud 7. oktoobril 1955 Pariisis) on hiina päritolu USA tšellist.\n\nImelapsena hakkas ta kontserte andma 6-aastaselt.\n", "id": "ekk_Latn_214123"}
{"text": "Mabinogion\n\n\"Mabinogion\" on keskaegsete kõmri käsikirjade põhjal koostatud 11 jutust koosnev kogumik. Osa juttudest ulatub tagasi rauaaegsesse pärimusse.\n\nSelle tõlkis inglise keelde Charlotte Guest, kes andis sellele praeguse pealkirja. Neli juttu moodustavad terviku, mille õige nimi on \"Mabinogi\".\n\nTsükkel sisaldub täies mahus Hergesti punases raamatus ja Rhydderchi valges raamatus.\n", "id": "ekk_Latn_214124"}
{"text": "Mabuse\n\nMabuse (ka Jan van Gossaert, Jan Gossaert, Jan Mabuse; (umbes 1478 – arvatavasti 1. oktoober 1532 Antwerpen) oli madalmaade kunstnik.\n\nTa tõi madalmaade kunsti Itaaliast cinquecento mõjulise romanismi.\n", "id": "ekk_Latn_214125"}
{"text": "Lottemaa\n\nLottemaa on Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Reiu külas asuv Heiki Ernitsa ja Janno Põldma loodud Lotte multifilmide tegelaskujude teemapark. See avati 25. juulil 2014.\n\nSee on Baltimaade suurim teemapark.\n\nLottemaal asub üle 100 atraktsiooni, leiumasina või mänguriista.\n", "id": "ekk_Latn_214126"}
{"text": "A-B-tüpoloogia\n\nA-B-tüpoloogia on Meyer Friedmanii ja Ray Rosenmani väljatöötatud isiksuse tüpoloogia, mis on mõeldud eristama pärgarterite haigustele stressi tõttu alteid (A-tüüpi isiksus) ja mittealteid isiksusi (B-tüüpi isiksus).\n", "id": "ekk_Latn_214127"}
{"text": "A(H1N1)2009 gripipandeemia\n\nA(H1N1)2009 gripipandeemia oli inimeste seagripi viiruse põhjustatud gripipandeemia, mis kestis jaanuaris 2009 kuni augustini 2010.\n\nSee oli Hispaania gripi järel teine pandeemia, mille põhjustas A-gripiviiruse H1N1 alamtüüp. Nimi pärines oletusest, et viirus on pärit sigadelt; uuemate uuringute andmetel on tegu neljakordse reassortantviirusega: ühe inimgripi-, ühe linnugripi- ja kahe seagripiviiruse kombineerumisel tekkinud uue viirustüübiga. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel hukkus pandeemias üle 18 000 inimese, kuid mõnede uuringute järgi võis nakatuda 0,7 kuni 1,4 miljardit ja surra 150 000 - 575 000 inimest.\n\nHaiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse andmetel isoleeriti 21. aprillil 2009 Lõuna-Californias kahel respiratoorse nakkusega lapse proovidest uus viiruseliik.\n\nViirus pärines Mehhikost, Veracruzi osariigist. 25. aprillil 2009 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon uue gripipandeemiaga seoses välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra. Juuni algul kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) välja pandeemia.\n\nÜldiselt oli gripp eluohtlik väikelastele, vanuritele ja nõrgenenud lümfoid(-immuun)süsteemiga inimestele. Lisaks arvati, et uus gripiviirus võis teatud juhtudel olla eluohtlik ka muidu tervetele inimestele, kutsudes esile ülitugeva immuunvastuse.\n", "id": "ekk_Latn_214128"}
{"text": "Järvakandi mõisa Taubede kalmistu\n\nJärvakandi mõisa kalmistu on kalmistu Rapla kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Valli külas Rapla vallas Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214129"}
{"text": "Sutlepa kalmistu\n\nSutlepa kalmistu on kalmistu Lääne-Nigula vallas Sutlepa külas. Kalmistualuse maa omanik ja haldaja on Lääne-Nigula vald. Kalmistu on tunnistatud ajaloomälestiseks.\n\nKalmistu kasutusel oleva ala suurus on 0,33 hektarit ning see on piiratud müüriga. Kalmistu piiratud osa on tänaseks peaaegu kogu ulatuses kasutusel. 2003. aastal toimunud kalmistu inventeerimise järgi asus kalmistul ligikaudu 800 inventeeritud hauaplatsi. Valla veebilehel on ka kalmistu haudade register.\n", "id": "ekk_Latn_214130"}
{"text": "Luksi\n\nLuksi (ka Luks, Luksküla, Luksiküla ja Lukeküla; rootsi Lukslagge, Lukslaggen; saksa Luxby) on tänapäevase Lääne-Nigula valla territooriumil asunud küla, mis nüüd moodustab osa Riguldi külast.\n\nEsimesed andmed küla olemasolu kohta pärinevad 1790. aastast. Tõenäoliselt tekkis küla Riguldi külas olnud nime Lucas kandnud talu ümber paigutamisel. Aastal 1690 on mainitud sealseid talupoegi Luxe Hindrics ja Luxe Hans, kes ilmselt uude kohta elama asudes nime kaasa viisid. Eestikeelse nime aluseks on isikunimi Luks, mis on kujunenud eesnimest Lukas (esines perekonnanimena ka Kudanis, Kulanis ja Vanakülas). Rootsikeelse nime järelosas sisaldub veel eestirootsi sõna lagg (soomaa ja kuiva maa vaheline ääreala). Carl Russwurm teab küla nimega Lux, Luxgårdarna (gårdarna tähendab talud). Paul Johansenil esinevad variandid Lucks ja Luxby (by tähendab küla). 1798. aastast pärineval Mellini kaardil leiduvad Luksgardarna nime kandvad küla ja kõrts.\n\n1959. aastal elas külas kaheksa elanikku ning 1970. aastal neli elanikku. Neil aastatel kuulus küla Tuksi külanõukogu koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_214131"}
{"text": "Ebola viirushaiguse epideemia\n\n1976. aasta Ebola viirushaiguse epideemia Sudaanis 1976. aasta Ebola viirushaiguse epideemia Sairis 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia Kongo Demokraatlikus Vabariigis jpt.\n", "id": "ekk_Latn_214132"}
{"text": "Avicii\n\nAvicii (kodanikunimega Tim Bergling, sünninimega Tim Lidén, 8. september 1989 Stockholm – 20. aprill 2018 Masqat) oli rootsi DJ ja muusikaprodutsent.\n", "id": "ekk_Latn_214133"}
{"text": "Syn Cole\n\nSyn Cole (kodanikunimega Rene Pais; sündinud 25. märtsil 1988 Pärnus) on DJ ja muusikaprodutsent.\n\nTa alustas rootsi artisti Avicii plaadifirma ning mänedžmendi all. Praeguseks on Syn Cole lugusid ja remikse kuulatud Spotifys ja Youtubes üle miljardi korra. Hiljem on ta muusikat välja andnud plaadifirmade Universal, Warner, Sony, NCS, Spinnin' Records ning Martin Garrix STMPD RCRDS alt. Ta on esinenud erinevatel festivalidel nagu näiteks Tomorrowland Belgias, Creamfields Inglismaal, EDC Las Vegases ning Ultra Music Festival Miamis. Lisaks mänginud klubides Ushuaia Ibiza, XS Las Vegas ning Exchange LA. Syn Cole on ametlikke tellimus-remikse tootnud artistele nagu näiteks Coldplay, Avicii, Martin Garrix, Ellie Goulding, Alan Walker, Charlie Puth, Ed Sheeran, Lauv, Clean Bandit, Miley Cyrus, P!nk, Katy Perry, Kygo, Zedd ja teised. Alates 2016. aastast võitnud Kuldne Plaat auhindu erinevates kategooriates, sealhulgas \"Aasta Autor\", \"Aasta Raadiohitt\" ning \"Aasta Autor Internetis\". Eesti Muusikaauhinnad 2021 \"Aasta popartist\" nominent. 2022. veebruaris andis Syn Cole väljaandele Eesti Ekspress oma esimese põhjaliku intervjuu kodumaal.\n\nEsimeseks teoseks oli remiks Avicii singlile \"Silhouettes\", Spotifys on seda 2022. veebruari seisuga kuulatud üle 162 miljoni korra. Lisaks remiksis ta 2013. aastal ilmunud Avicii \"Hey Brother\" singlit.\n\nSyn Cole esimene vokaalsingel \"Miami 82\" ilmus aastal 2013, millele omapoolse remiksi tegid ka Kygo ning Avicii. Lugu jõudis Billboard Club Play ning Billboard Dance edetabelites 11. kohale. Syn Cole lugusid ja remikse on korduvalt mängitud ka Inglismaa BBC Radio 1 eetris. Singlit \"Miami 82\" kasutati Sprite'i 2018. aasta telereklaami taustal, milles osalesid Blackpink liikmed. Lugu \"Feel Good\" avaldati UK plaadifirma NCS poolt aastal 2016. Sellest loost ilmus 2017. aastal Sony/RCA alt versioon \"Got The Feeling\", koostöös Pentatonix solisti Kirstin Maldonadoga. 2018. aastal ilmunud singel \"Who You Are\" jõudis Billboard Club Songs edetabelis neljandale kohale. Syn Cole vokaalsinglit \"It's You\" kasutati 2017. aastal ilmunud filmides \"47 Meters Down\" ning \"Reality High\".\n", "id": "ekk_Latn_214134"}
{"text": "Heimtali mõisa kalmistu\n\nHeimtali mõisa kalmistu on kalmistu Paistu kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Vardi külas Viljandi vallas Viljandi maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214135"}
{"text": "Haiyan\n\nHaiyan võib tähendada mitut asja. Haiyan oli 2013. aasta taifuun Kagu-Aasias, mille tõttu hukkus Filipiinidel rohkem kui 6000 inimest. Haiyan on linn Hiinas Guangdongi provintsis. Haiyan on Hiina päritolu eesnimi.\n", "id": "ekk_Latn_214136"}
{"text": "Viru-Jaagupi kalmistu\n\nViru-Jaagupi kalmistu on kalmistu Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Kannastiku külas.\n\nKalmistu haldaja on Vinni vallavalitsus. See on tunnistatud ajaloomälestisena muinsuskaitse all olevaks kalmistuks.\n\nEsimesed matmised toimusid 18 sajandil. Säilinud on matmisraamatud 1907. aastast. Kalmistu värava autor on Kristjan Raud, värav valmis 1923. aastal. Kalmistul asub rahvusvahelise kuulsusega Vene meresõitja ja Antarktika-uurija, admirali, reisikirjaniku, Ferdinand von Wrangelli (1797–1870) haud ja Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk – Viru-Jaagupi Vabadussõja mälestussammas.\n", "id": "ekk_Latn_214137"}
{"text": "Patrice de Mac Mahon\n\nMarie Esme Patrice Maurice, Mac Mahoni krahv, esimene Magenta hertsog (13. juuni 1808 Sully loss Autuni lähedal, Saône-et-Loire'i departemang – 17. oktoober 1893 La Forêt' loss Montcressoni lähedal, Loiret' departemang) oli Prantsusmaa väejuht ja riigitegelane, Prantsusmaa marssal, Prantsusmaa president 1873–1879.\n\nTa oli pärit 17. sajandil Prantsusmaale põgenenud iiri perekonnast.\n\nAlates 1827. aastast oli ta sõjaväelane. Paistis silma Alžeerias ja Krimmi sõjas, kus tema juhtimisel vallutati 1855 Malahhovi kurgaan. Pärast võitu Austria keisririigi vägede üle Magenta lahingus Sardiinia sõjas ülendati ta Prantsusmaa marssaliks ja Magenta hertsogiks. Aastatel 1864–1870 oli ta Alžeeria kindralkuberner. Pärast kaotust Sedani lahingus Saksa-Prantsuse sõjas (Prantsuse-Preisi sõjas) võeti ta sõjavangi. Tema juhtimisel surusid Versailles' väed 1871 maha Pariisi Kommuuni.\n\nAastal 1873 sai ta ajutiseks presidendiks. Ta pooldas Bourbonide restauratsiooni. Aastal 1875 sai ta vabariikliku konstitutsiooni järgseks presidendiks.\n", "id": "ekk_Latn_214138"}
{"text": "Pierre Mac Orlan\n\nPierre Mac Orlan (õieti Pierre Dumarchey; 26. veebruar 1882 Péronne – 27. juuni 1970 Saint-Cyr-sur-Morin) oli prantsuse kirjanik.\n\nAlates 1899. aastast elas boheemlasena Pariisis, kus ta maalis ja kirjutas laule, ning rändas hulkurina mitmel maal. Ta osales Esimeses maailmasõjas, sai 1916. aastal haavata, hiljem oli rindekorrespondent. Temast sai 1920. aastatel menukas kirjanik. 1924. aastast elas ta oma majas Saint-Cyr-sur Morinis.\n\nTa kirjutas luulet ja romaane, hiljem esseid ja muud.\n", "id": "ekk_Latn_214139"}
{"text": "Ignacije Macanović\n\nIgnacije Macanović ( 29. jaanuar 1727 Trogir – 7. oktoober 1807 Trogir) oli horvaadi ehitusmeister.\n\nTa ehitas muu hulgas barokkstiilis Nerežišća kiriku Brači saarele ning tõstetava silla Trogiri ja Čiovo vahele.\n", "id": "ekk_Latn_214140"}
{"text": "Ivatsevitšõ\n\nIvatsevitšõ (valgevene omaladina variant Ivacevičy) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Ivacevičy rajooni halduskeskus. Leedu keeles Ivacevičai või Ivacevičiai, poola keeles Iwacewicze. Ivacevičy asub Hryŭda jõe kaldal, linna läbib raudteeliin Baranavičy–Brest.\n\nKohaliku legendi järgi pärineb linna nimi mehelt, kelle nimi oli Ivan Cevič (Іван Цэвіч). Ta olevat päästnud jahil tähtsa isanda elu ja saanud tasuks endale piirkonna, kuhu hiljem kerkis linn.\n\nLinna piirides on neli keskkooli, muusikakool ja laste spordikool. Ivacevičys on ka kultuurimaja, kino ja kaks raamatukogu. Antakse välja ajalehte Газэта для Вас ja rajoonilehte Івацэвіцкі весьнік.\n\nIvacevičys on toiduainetetööstus, seal töödeldakse puitu ja valmistatakse ehitusmaterjale. Linnas on ka kergetööstuse ja masinaehituse ettevõtteid. Tegutseb ilmajaam.\n\nVaatamisväärsusteks on Struve kaare triangulatsioonipunkt ja Jundziłłide loss.\n", "id": "ekk_Latn_214141"}
{"text": "Ikšķile kihelkond\n\nIkšķile kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Uexküll; hiljem Ikšķile-Salaspilsi kihelkond (Kirchspiel Uexküll-Kircholm)) oli haldusüksus Riia kubermangus, Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus Riia kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_214142"}
{"text": "Hrvoje Macanović\n\nHrvoje Macanović (1. juuni 1904 Arbanasi, praegu Zadari haldusalas – 4. jaanuar 1980 Mali Lošinj) oli horvaadi ajakirjanik. Tema hüüdnimi oli Macan.\n\nNoorpõlves võistles ta kergejõustikus, ujumises, sportvõimlemises ja veepallis. Ta õppis Zagrebi ülikoolis ehitust.\n\nAjakirjandusega hakkas tegelema 1923 Spliti väljaande Novi dob korrespondendina. 1926. aastal sai temast Zagrebi päevalehes Novosti horvaadi esimene kutseline spordiajakirjanik ja Zagrebi Raadio ajakirjanik (töötas seal 1941. aastani). 1936. aastast kuni selle lehe ilmumise lõpuni 1941 oli ta Novosti peatoimetaja. Ta tegi Horvaatia esimese raadio spordireportaaži (sõudmise meistrivõistlustelt Zagrebis Sava jõel 1929) ning oli esimene horvaadi reporter olümpiamängudel (1928. aasta suveolümpiamängud Amsterdamis). Hiljem oli ta reporter paljudel suve- ja taliolümpiamängudel.\n\nTa oli leksikoni \"Leksikon Minerva\" (1936) sporditoimetaja. Horvaatia Sõltumatu Riigi ajal oli tõlk.\n\nTa osales põrandaaluses organisatsioonis Jugoslavenski revolucionarni pokret Hrvata, 1943. aastal ta arreteeriti ning viidi Mauthauseni koonduslaagrisse, kuhu ta jäi sõja lõpuni.\n\nPärast sõda oli ta Zagrebis Kehakultuurikõrgkooli rektori kohusetäitja, töötas väljaandes Narodni sport ja mujal. 1950. aastast kuulus Zagrebi Raadio sporditoimetusse ja 1957. aastast oli Zagrebi Televisiooni reporter, kommentaator ja toimetaja.\n\nAastatel 1964–1972 oli ta entsüklopeedia \"Enciklopedije fizičke kulture\" (I–II, 1975–1977) peatoimetaja.\n", "id": "ekk_Latn_214143"}
{"text": "Mõroljubivka (Pištšanka rajoon)\n\nMõroljubivka (ukraina keeles Миролюбівка) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Pištšanka rajoonis. Elanike arv on 1402. Pindala on 2,068 km².\n", "id": "ekk_Latn_214144"}
{"text": "Demõdivka (Žmerõnka rajoon)\n\nDemõdivka (ukraina keeles Демидівка) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Žmerõnka rajoonis. Elanike arv on 940. Pindala on 3,38 km².\n", "id": "ekk_Latn_214145"}
{"text": "Raikküla mõisa kalmistu\n\nRaikküla mõisa kalmistu on kalmistu Rapla kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Raikküla külas Rapla vallas Rapla maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214146"}
{"text": "Vanemuine (suurtükipaat)\n\nVanemuine oli Eesti merejõudude Peipsi Laevastiku Divisjoni lipulaev suurtükipaat. Kandis veel nimesid Issa, Imperator, President.\n\nEhitatud 1914. Uputati 1941 ja uuesti 1944. Pärast sõda tõsteti üles ja viidi Tartusse taastamise ootele, kuid lammutati 1953.\n", "id": "ekk_Latn_214147"}
{"text": "Biķernieki kihelkond\n\nBiķernieki kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Bickern, läti keeles Biķernieku draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kreisis. See asus Riia linnasarases Daugava jõe paremal kaldal.\n", "id": "ekk_Latn_214148"}
{"text": "Pseudokuppel\n\nPseudokuppel on vormilt kuplit meenutav ruumi kattev ümar tarind, mis koosneb üksteise peale laotud ahenevatest kiviringidest.\n", "id": "ekk_Latn_214149"}
{"text": "Urotrakti infektsioon\n\nUrotrakti infektsioon ehk kuseteede infektsioon (rahvusvaheline lühend UTI) on nakkus mõnes organismi urinaarsüsteemi osas. Mõned tuntumad neist on näiteks alumisi kuseteid haarav tsüstiit ja ülemises trakti osas paiknev püelonefriit, neeru ja tema karikate infektsioon.\n\nAlumiste kuseteedede nakatumise korral on sümptomid valulik, sage ja tugeva eelneva pakitsusega urineerimine, kuid kõrgemal paikneva haiguse korral on lisaks neile palavik ja valu küljel. Vanematel ja väga noortel inimestel võivad sümptomid olla ebamäärased ja mittespetsiifilised. Peamine põhjustaja on Escherichia coli ning harva mõni teine bakter, viirus või seen.\n", "id": "ekk_Latn_214150"}
{"text": "Surmavusmäär\n\nSurmavusmäär ehk letaalsus ehk surmavuskordaja ehk letaalsuskordaja ehk letaalsusrisk ehk fataalsuskordaja (inglise keeles case fatality rate ehk CFR) on koefitsient, millega väljendatakse elusorganismi surmaga lõppenud haigusjuhtude arvu haigestunute arvu suhtes. Surmavusmäära väljendatakse protsentides. Surmavusmäära arvutatakse eelkõige selliste haiguste korral, mille kulu ligikaudne aeg on teada (näiteks nakkushaigused).\n", "id": "ekk_Latn_214151"}
{"text": "Michael Amott\n\nMichael Amott (sündinud 28. juunil 1969 Halmstadis) on Rootsi kitarrist, kes on mänginud mitmetes metal-bändides, nagu Arch Enemy, Carnage, Carcass ja Spiritual Beggars.\n\n1988. aastal asutas Amott koos laulja Johan Liivaga death metali bändi Carnage'i, millega ta salvestas 1990. aastal ka bändi ainsaks jäänud albumi \"Dark Recollections\", kuid seejärel lõpetas Carnage tegevuse. Seejärel mängis Amott 1990–1993 Carcassis, mille 1993. aastal välja antud album \"Heartwork\" oli üheks alusepanijaks meloodilisele death metalile. Seejärel asutas Amott stoner metalit viljeleva bändi Spiritual Beggars ning 1996. aastal pani ta koos Liivaga aluse meloodilise death metali ansamblile Arch Enemy. 1997. aastal mängis Amott sisse ka Candlemassi aasta hiljem ilmunud albumi \"Dactylis Glomerata\" kitarrisoolod. Hiljem on Amott olnud ka mitme teise bändi külaliskitarrist, muuhulgas on tema soolosid kasutatud Kreatori albumil \"Enemy of God\" (2005).\n\nMichael Amotti noorem vend on kitarrist Christopher Amott.\n", "id": "ekk_Latn_214152"}
{"text": "Kosava\n\nKosava on linn Valgevenes Bresti oblastis Ivacevičy rajoonis, Kosava külanõukogu halduskeskus. Poola keeles Kosów Poleski. Asula vana nimi on Kosaŭ (Косаў).\n\nNime päritolu kohta on mitu varianti. Üks seostab seda sõnaga «касы́»'' ehk \"sularaha\". Kohaliku legendi järgi pärineb linna nimi Kasa nimeliselt sepalt, kes tatarlaste sissetungi ajal rahvale relvi valmistas. Kohalikud, kes sõtta minnes sepalt relva tooma läksid, ütlesid, et lähevad Kasa poole, sellest olevat asula ka nime saanud. Teise loo järgi oli seal palju luhaheinamaid, nende niitmise järgi saanud nime ka asula.\n\nLinna piirides on keskkool ja muusikakool. Kosavas on ka kultuurimaja ja raamatukogu. Tööstusest on linnas toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka puitu.\n\nVaatamisväärsusteks on katoliku kirik aastast 1878 ja kaks õigeusu kirikut. Vanem on XVIII sajandist ja on endine kreekakatoliku kirik, teine ehitati aastal 1868. Linna piiri ääres on Mieračoŭščyna mõis, tähtsaim vaatamisväärsus on aga Kosava loss.\n", "id": "ekk_Latn_214153"}
{"text": "Mus setulosus\n\nMus setulosus on hiirlaste sugukonda hiire perekonda kuuluv näriline.\n\nMus setulosus'e levila asub Beninis, Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Elevandiluurannikul, Ekvatoriaal-Guineas, Etioopias, Gabonis, Ghanas, Guineas, Keenias, Libeerias, Nigeerias, Sierra Leones, Sudaanis, Togos ja Ugandas.\n\nTema looduslikud elupaigad on lähistroopilised või troopilised kuivad metsad ja savannid.\n", "id": "ekk_Latn_214154"}
{"text": "Mieračoŭščyna mõis\n\nMieračoŭščyna mõis ehk Meratšovštšõna mõis on endine mõis Valgevenes Bresti oblastis Ivacevičy rajoonis, Kosava külanõukogus Kosava linna loodepiiri ääres Valgevene keeles on paiga nimeks Мерачоўшчына, ka Марачоўшчына, poola keeles aga Mereczowszczyzna.\n\nMieračoŭščyna mõisa mainitakse esimest korda aastal 1529, toona oli tegemist Kosavale alluva karjamõisaga. Koos Kosavaga vahetas omanikke ka Mieračoŭščyna, kuni see aastal 1733 Sapiehade valdusest Kościuszkodele läks. Aastal 1746 sündis mõisas hilisem Poola rahvuskangelane Tadeusz Kościuszko. Aastal 1764 suri Tadeusze isa ja tema naine müüs mõisa Kosava toonastele omanikele Flemingitele. Sellest ajast peale kadus Mieračoŭščyna mõis taas iseseisva üksusena ja eksisteeris Kosava karjamõisana.\n\nPusłowskid asusid mõisa hooneid taastama ja lõpetasid restaureerimistööd aastaks 1857. Ajal, mil Kosava kuulus Poolale, asus seal mälestusmärk. Mõisa peahoone, kus Tadeusz Kościuszko sündis, hävis Teise maailmasõja ajal (selle põletasid maha Nõukogude partisanid.\n\nAastal 2003 alustati USA saatkonna toetusel hoone taastamist, uus hoone valmis vanade fotode ja maalide põhjal. Aastast 2004 asub hoones muuseum.\n", "id": "ekk_Latn_214155"}
{"text": "Karihiirlased\n\nKarihiirlased (Soricidae) on sugukond putuktoiduliste seltsis, imetajate klassist. Nad on maailmas väga laialdaselt levinud, asustades suurema osa Euraasia, Aafrika ja Põhja-Ameerika mandritest ning Lõuna-Ameerika põhjaosa.\n\nKuigi karihiirlased sarnanevad välimuselt hiirtega, ei ole nad hoolimata oma nimetusest närilistega lähedalt sugulased - putuktoiduliste seltsi liikmena on nende lähimad sugulased siillased ja mutlased.\n\nErinevalt närilistest on karihiirlased peamiselt karnivoorid, toitudes põhiliselt selgrootutest loomadest (sh putukatest, ämblikest ja teistest lülijalgsetest). Osad karihiirlased on poolveelise eluviisiga (näiteks vesimutt), leides oma toidu vette sukeldudes või veepinnalt. Oma väiksuse ja kiire ainevahetuse tõttu peavad karihiirlased ööpäevas tarbima oma kehakaaluga võrreldes kuni kolm korda rohkem toitu.\n\nMõned karihiirlased on mürgised, kuuludes sellega väheste mürgiste imetajaliikide hulka.\n", "id": "ekk_Latn_214156"}
{"text": "Karihiir\n\nKarihiir (Sorex) on putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukonda kuuluv imetajate perekond.\n\nPerekonda kuulub umbes 70 liiki.\n", "id": "ekk_Latn_214157"}
{"text": "Audru mõisa kalmistu\n\nAudru mõisa kalmistu on kalmistu Audru kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Audru alevikus Pärnu linnas Pärnu maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214158"}
{"text": "Premier League'i hooaeg 2014–2015\n\nPremier League'i hooaeg 2014–2015 oli Inglismaa Premier League'i 23. hooaeg. Hooaeg algas 16. augustil 2014 ja lõppes 24. mail 2015. Manchester City oli tiitlit kaitsev meister. Liiga meistriks tuli Londoni Chelsea.\n", "id": "ekk_Latn_214159"}
{"text": "Macau poolsaar\n\nMacau poolsaar (hiina keeles 澳门半岛 / 澳門半島 (Aōmén Bàndǎo; kantoni hääldus Ou3 mun2 Bun3 dou2 portugali keeles Península de Macau) on poolsaar Hiina Rahvavabariigi Macau erihalduspiirkonnas Zhu Jiangi delta lääneosas Zhu Jiangi estuaari (idas) ja Xi Jiangi (läänes) vahel. Kirdes eraldab Macau poolsaart Guangdongi provintsist 200 m laiune maakitsus. Macau poolsaar ja Zhuhai Shi keskus paiknevad Zhongshani saarel (varem Xiangshani saar), mida ümbritsevad Zhuhai Shi harujõed.\n\nKuni 17. sajandini oli see 2,78 km² suurune saar. Zhu Jiangi muda akumuleerumise tõttu põhiliselt põhjaosas on see kasvanud ja muutunud poolsaareks.\n\nPoolsaare pindala on 2010. aasta andmetel 9,3 km². 20. sajandi alguses oli poolsaare pindala 3,2 km². Pindala on muutunud nii: 1912: 3,4 km² 1936: 5,2 km² 1957: 5,5 km² 1986: 5,8 km² 1991: 6,5 km² 1996: 7,7 km² 1999: 7,8 km² 2000: 8,5 km² 2002: 8,5 km² 2003: 8,7 km² 2004: 8,8 km² 2005: 8,9 km²\n\nPoolsaare pikkus (Portas do Cercost kirdes kuni Barrani (媽閣嘴) edelas) on 4 km, laius 1,8 km.\n\nKeskmine kõrgus merepinnast on 50...75 m. Kõrgeim tipp on Guia mägi (松山, 93 m), millel on Guia kindlus. Algsel saarel on arvukalt teisigi järske mägesid. Jõemudast hiljuti tekkinud rannikualad on tasased.\n\nPoolsaare lõunaosas on tehisjärved Sai Vani järv ja Nam Vani järv.\n\nPoolsaarel on 388 600 elaniku (73,3% Macau rahvastikust), see on Macau kõige tihedamalt asustatud piirkond.\n\nPoolsaarel paiknevad Macau põhilised haldusorganid.\n\nPoolsaare kirdeotsas on värav Portas de Cerco, mille kõrval on Portas de Cerco piiripunkt, mille kaudu pääseb Mandri-Hiinasse. Lõunas ühendavad poolsaart Taipa saarega Amizade sild, Governador Nobre de Carvalho sild ja Sai Vani sild. Poolsaarel on Sisesadam (內港) läänes, kuhu portugallased olevat kõigepealt jõudnud, ja Välissadam (外港) idas. Idas on ka Hongkongi-Macau parvlaevaterminal.\n\nMacau poolsaarele on koondunud suurem osa Macau tööstusest ja põhilised teenused.\n\nMacau saarel elasid hiinlased juba 4000–6000 aastat tagasi. 13. sajandil asus sinna elama arvukalt hiinlasi. Mingi dünastia ajal asus Macaule arvukalt Guangzhou ja Fujiani kalureid, kellelt pärineb ka A-Má tempel. Portugallased saabusid 1554 või 1557. Nad rajasid Euroopa kaubakontori Hiinas ning rajasid linna Cidade do Santo Nome de Deus de Macau.\n\n1999. aastal läks Macau üle Hiina Rahvavabariigile.\n\nMacau vanalinn, mis asetseb tervikuna Macau poolsaarel, võeti 2005 UNESCO maailmapärandi nimistusse. Poolsaarel on Macau Teaduskeskus ja Kun Iam Tongi tempel.\n\nMacau peamised kultuuriasutused on Macau territooriumil.\n", "id": "ekk_Latn_214160"}
{"text": "Blasius Hochgrewe monument\n\nBlasius Hochgrewe monument ehk Marta tänava rist on Tallinnas Kesklinna linnaosa Kitseküla asumis Marta tänaval asuv Vene-Liivi sõja Jeruusalemma mäe lahingus langenud Tallinna kodaniku ja suurkaupmehe Blasius Hogreve mälestuseks püstitatud mälestusmärk.\n\nNelinurksest kivist postamendil asuv u 2,8 meetri kõrgune ja 1,5 meetri laiune paekivist rist Marta tänaval on pühendatud Tallinna kodanikule ja suurkaupmehele Blasius Hogrevele (ka Hoegreve, Hochgreve), kes hukkus seal 1560. aasta septembris.\n", "id": "ekk_Latn_214161"}
{"text": "Leo Päts\n\nLeo Päts (10. juuni (vkj)/ 23. juuni 1903 Pärnu – 16. juuni 1988 Arlöv) oli eesti jurist.\n\nTa lõpetas 1921. aastal Tallinna Linna 1. Reaalkooli. Ta õppis aastail 1921–1925 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.\n\nAastail 1927–1935 oli ta kohtuameti kandidaat, alates 1935. aastast Tallinna 5. jaoskonna kohtu-uurija.\n\n1940. aastal põgenes ta Soome, 1944. aastal Rootsi. Tegeles seal põllumajandusega, avalikus elus ta ei osalenud.\n", "id": "ekk_Latn_214162"}
{"text": "Marina Silva\n\nMaria Osmarina Marina Silva Vaz de Lima (sündinud 8. veebruaril 1958 Rio Brancos) on Brasiilia poliitik.\n\nTa kuulub Brasiilia Sotsialistlikku Parteisse.\n\n1. jaanuarist 2003 kuni 15. maini 2008 oli ta keskkonnaminister.\n", "id": "ekk_Latn_214163"}
{"text": "Sylvisorex ollula\n\nSylvisorex ollula on karihiirlaste sugukonda kuuluv imetaja.\n\nSylvisorex ollula levila on Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Vabariigis, Ekvatoriaal-Guineas, Gabonis ja Nigeerias.\n\nTema looduslikud elupaigad on lähistroopilised või troopilised niisked madalmaa metsad.\n", "id": "ekk_Latn_214164"}
{"text": "Kärde mõisa kalmistu\n\nKärde mõisa kalmistu on kalmistu Laiuse kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kärde külas Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214165"}
{"text": "Hiina hamstri munasarjarakud\n\nHiina hamstri munasarjarakke (edaspidi CHO) kasutatakse mudelorganismidena bioloogilistes ja meditsiinilistes uuringutes. CHO rakud on enim kasutatavad imetajarakud, milles toodetakse terapeutilisi valke suures mahus. Nende rakkude abil on välja töötatud ja toodetud palju ravimeid, sealhulgas näiteks vähi ja viljatuse raviks.\n\nNeid rakke eelistatakse teistele rakuliinidele seetõttu, et neil on võime toota õige konfiguratsiooniga rekombinantseid valke ning valke post-translatsioonil modifitseerida (näiteks glükosüleerides), mis on vajalik valgu töövõime ja stabiilsuse tagamiseks. Samuti on produkti saagis suur, kuni 10 g liitri kultuuri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214166"}
{"text": "Piņķi kihelkond\n\nPiņķi kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Pinkenhof) oli haldusüksus Liivimaa kubermangus Riia kreisis Riia linnasarases.\n", "id": "ekk_Latn_214167"}
{"text": "Groupama Arena\n\nGroupama Arena (tuntud ka kui Ferencvárosi staadion) on mitmeotstarbeline staadion Ungari pealinnas Budapestis. Staadion mahutab 22 000 pealtvaatajat ja on jalgpalliklubi Ferencváros kodustaadion.\n", "id": "ekk_Latn_214168"}
{"text": "Väike-Salatsi kihelkond\n\nVäike-Salatsi kihelkond ehk Mazsalaca kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Salisburg, läti keeles Mazsalacas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_214169"}
{"text": "Umurga kihelkond\n\nUmurga kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ubbenorm, läti keeles Umurgas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_214170"}
{"text": "Kirsa\n\nKirsa (vene keeles кирза, inglise keeles kirza) on kunstnahast jalatsitüüp.\n\nPealismaterjal on mitmekihiline, välispind jäljendab seanahka.\n", "id": "ekk_Latn_214171"}
{"text": "Paraganglion\n\nParaganglionid (ladina keeles ains paraganglion; mitm paraganglia) on osadel selgroogsetel mitmete elundite läheduses asetsevad endokriinselt aktiivsed tuumaga rakkude kogumid, mis eritavad bioaktiivseid aineid (näiteks katehhoolamiine noradrenaliini ja dopamiini).\n\nParaganglionid osalevad nii autonoomse närvisüsteemi kui endokriinsüsteemi töös ja liigitatakse neuroendokriinsüsteemi elundite hulka.\n\nParaganglionid esinevad neerudes, neerupealistes, kusepõie seinas, eesnäärmes, südame juures jm.\n\nParaganglionid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica-sse.\n\nParaganglionites võivad areneda kasvajad- paraganglioomid jt.\n\nParaganglionide süsteemi esmakirjeldajaks peetakse Alfred Kohni (1903).\n", "id": "ekk_Latn_214172"}
{"text": "Eduardo Campos\n\nEduardo Henrique Accioly Campos (10. august 1965 Recife, Pernambuco osariik – 13. august 2014 Santos, São Paulo osariik) oli Brasiilia ökonomist ja poliitik.\n\nTa lõpetas Pernambuco Föderaalse Ülikooli ökonomistina.\n\nTa oli aastatel 2004–2005 Brasiilia teadus- ja tehnoloogiaminister. Aastatel 2007–2014 oli ta Pernambuco osariigi kuberner. Lisaks oli ta aastast 2005 kuni surmani Brasiilia Sotsialistliku Partei president. Aastal 2014 kandideeris ta Brasiilia presidendivalimistel.\n\nEduardo Campos hukkus 13. augustil 2014 São Paulo osariigis Santoses lennuõnnetuse tagajärjel.\n", "id": "ekk_Latn_214173"}
{"text": "Volmari kihelkond\n\nVolmari kihelkond ehk Valmiera kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Wolmar-Wolmarshof, varem Kirchspiel Wolmar, läti keeles Valmieras draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Volmari kreisis.\n", "id": "ekk_Latn_214174"}
{"text": "Mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas\n\nMangaani sisaldav superoksiidi dismutaas (MnSOD), ka mitokondriaalne superoksiidi dismutaas ja superoksiidi dismutaas 2 (SOD₂), on ensüüm, mida leidub peamiselt mitokondrites. MnSOD eesmärgiks on muuta elektronide transpordi ahela kõrvalsaadusena tekkinud ülireaktiivsed hapniku radikaalid kahjutuks.\n", "id": "ekk_Latn_214175"}
{"text": "Noarootsi kalmistu\n\nNoarootsi kalmistu on kalmistu Läänemaal Lääne-Nigula vallas Hosby külas. Ajalooliselt jäi see Noarootsi kihelkonda.\n\nKalmistu on ajastutüüpiline hästisäilinud 18. ja 19. sajandist pärinevate hauatähiste ja jälgitavate piiridega kirikuaiaga ning on hooldatud järjepidevalt. Kalmistu aluse maa omanik on Noarootsi Püha Katariina kogudus ja seda haldab Lääne-Nigula vald.\n\nKokku 1,4 hektari suuruse kalmistu ligikaudu 0,2 hektari suurune vanem osa asub kiriku ümber. Kalmistust on kasutusel ligikaudu 3/4.\n\nKalmistu inventeeriti 2002. aastal ning kalmistul asub umbes 700 inventeeritud hauaplatsi. Valla kodulehelt leiab ka kalmistu haudade registri.\n", "id": "ekk_Latn_214176"}
{"text": "Kosava loss\n\nKosava loss on endine loss Valgevenes Bresti oblastis Ivacevičy rajoonis, Kosava külanõukogus Kosava linna loodepiiri ääres. Valgevene keeles on paiga nimeks Косаўскі замак.\n\nKosava loss oli Kosava valduste keskus, valdusi mainitakse esimest korda aastal 1529. Aastal 1764 liideti Kosavaga ka Mieračoŭščyna mõis ja see tegutses edasi Kosava karjamõisana.\n\nUusgooti stiilis lossi hakati ehitama aastal 1838, mil maade omanikuks olid Pusłowskid. Hoone ehitamise eestvedajaks oli krahv Wandalin Pusłowski. Kastuś Kalinoŭski ülestõusu tõttu konfiskeeriti loss Pusłowskitelt ja uuteks omanikeks said Trubetskoid, seejärel aga Oldenburgid.\n\nLossi arhitekt oli Franciszek Jaszczołd. Hoone oli üks esimesi uusgooti stiilis hooneid Valgevenes, hoone regulaarne põhiplaan annab veel märku klassitsismi mõjust, ka on klassitsismipärane domineeriv keskmine risaliit. Seest kaunistasid hoonet freskod ja stukist kaunistused. Lossis oli 132 tuba, selle 12 torni sümboliseerisid aasta kahtteist kuud.\n\nHoone juurde rajati uhke park, kus oli eeskuju võetud Itaalia renessanssperioodi aedadest. Pargiga liideti ka vana Mieračoŭščyna mõisa park.\n\nHoone sai Esimese maailmasõja ajal kannatada. Pärast taastamistöid sai sellest Poola võimu ajal administratiivhoone.\n\nAastail 1939–1941 oli hoone Punaarmee valduses. Teise maailmasõja ajal oli lossis kohalik geto. Sõja lõpus põles hoone maha. Tänapäeval on alustatud hoone taastamist.\n", "id": "ekk_Latn_214177"}
{"text": "Ivacevičy rajoon\n\nIvacevičy rajoon on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Bresti oblastis Valgevenes. Rajooni pindala on 2998 km². 2009. aasta seisuga elas seal 59 906 inimest.\n\nRajoon moodustati aastal 1940 Kosava rajoonina. 1965. aastast kannab rajoon Ivacevičy rajooni nime ja halduskeskuseks on Ivacevičy. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Abrova, Amialnaja, Bycieńi, Cielachany, Dabramysli, Damanava, Jahlevičy, Kosava, Koziki, Kvasievičy, Lubiščycy, Milejki, Padstaryńi, Rečki, Stajki, Sviataja Vola, Žytlini ja Volka külanõukogu.\n\nHalduskeskus on Ivacevičy linn. Teised suuremad asulad on Kosava linn ja Cielachany alev.\n\nRajooni suurim jõgi on Ščara. Teine tähtsam jõgi on Ščara lisajõgi Hryŭda. Rajooni lõunaosa on soine, seal asuvad mitmed suured turbaväljad. Rajooni läbib Ogiński kanal, mis läbib ka rajooni suurimat, Vyhanaščanskaje järve.\n\n2009. aasta seisuga olid elanikest 94,43% valgevenelased, 3,67% venelased ja 1,9% oli teistest rahvustest. 76,47% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 22,67% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 48,28% elanikke, vene ja valgevene keelt aga 50,74%.\n", "id": "ekk_Latn_214178"}
{"text": "Sala kihelkond\n\nSala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Holmhof) oli haldusüksus Riia linnasarases Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal, Daugava jõe vasakul kaldal.\n\nKihelkond on saanud nime endiselt Sala mõisalt, kihelkonda kuulus ka Sala Johannese kirik.\n", "id": "ekk_Latn_214179"}
{"text": "System der Logik und Metaphysik\n\n\"System der Logik und Metaphysik oder Wissenschaftslehre. Lehrbuch für akademische Vorlesungen\" (\"Loogika ja metafüüsika süsteem ehk teadusõpetus. Õpik akadeemiliste loengute jaoks) on teos, milles Kuno Fischer esitas oma filosoofilise süsteemi.\n\nRaamatu esmatrükk ilmus 1852 Stuttgardis. Fischer oli sellal Heidelbergi ülikooli dotsent. Teises, ümbertöötatud trükis 1869 modifitseeris Fischer oma hegeliaanlikku süsteemi Kantist lähtudes. Kolmas trükk ilmus 1909.\n", "id": "ekk_Latn_214180"}
{"text": "A Whiter Shade of Pale\n\n\"A Whiter Shade of Pale\" on inglise ansambli Procol Harum debüütsingel. Singel anti välja 12. mail 1967. Singel on üks vähestest, mida on maailmas müüdud üle 10 miljoni eksemplari. Laulu autorid on Gary Brooker, Keith Reid ja Matthew Fisher.\n\nSingel jõudis plaadimüügitabelites esikohale lisaks Suurbritanniale veel ka Iirimaal, Austraalias ja Prantsusmaal.\n\nAjakirja Rolling Stone koostatud kõigi aegade 500 parima laulu nimekirjas on laul 57. kohal. 2009. aasta seisuga oli laul viimase 75 aasta kokkuvõttes mängituim singel Ühendkuningriigi avalikes kohtades ja 2004. aastal viimase 70 aasta mängituim laul Suurbritannia ringhäälingus.\n\n1977. aastal jagas laul koos Queeni hitiga \"Bohemian Rhapsody\" Suurbritannia aastate 1952–1977 parima popsingli nimetust.\n\nLaulust on teada üle tuhande salvestatud kaverversiooni. Nii on laulust kaveri teinud näiteks Joe Cocker, Annie Lennox, Demis Roussos, Eric Clapton, Sarah Brightman, Willie Nelson, Jethro Tull, Michael Bolton, King Curtis, Percy Sledge, Fausto Papetti, Richard Clayderman, James Last, Londoni Sümfooniaorkester, The Everly Brothers, Doro, Engelbert Humperdinck, Ringo Starr, Justin Hayward, Puhdys ja Mantovani.\n\nEesti keeles on loo pealkirjaga \"Valgemast valgem\" salvestanud Tõnis Mägi ja Boris Lehtlaan.\n", "id": "ekk_Latn_214181"}
{"text": "Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg\n\nKarl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg (23. jaanuar / 3. veebruar 1773 Paslepa mõis – 30. märts 1830 Pürksi mõis) oli Eestimaa maalikunstnik, vabahärra.\n\nAastal 1798 ostis ta Pürksi mõisa, kus ta 1830. aastal ka suri. Ta on maetud Hosby külas asuvale Noarootsi kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_214182"}
{"text": "Tartu Indiefest\n\nTartu Indiefest oli iga-aastane muusikafestival, mis toimus Tartus aastatel 2013–2017 mai eelviimasel nädalal ning keskendus alternatiivmuusikale.\n\nEsimene festival toimus koostöös Tartu Muusikanädalaga aastal 2012. Järgmisel aastal toimus festival viiel päeval ja kahel laval. 2014. aastal toimus festival kuuel päeval ja neljal laval. Lisaks tihedale muusikaprogrammile pakuti publikule ka arutelusid ja filme.\n", "id": "ekk_Latn_214183"}
{"text": "Võhmuta mõisa kalmistu\n\nVõhmuta mõisa kalmistu on kalmistu Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võhmuta külas Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214184"}
{"text": "Otto Winzer\n\nOtto Winzer (3. aprill 1902 Berliin – 3. märts 1975 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.\n\nOtto Winzer oli pärit töölisperekonnast. Põhikooli lõpetamise järel õppis ta trükiladujaks ja töötas seejärel trükiladuja abilisena. 1919. aastal astus ta organisatsiooni Vaba Sotsialistlik Noorus ja hiljem Saksamaa Kommunistlikku Parteisse. Alates 1922. aastast oli Winzer juhtival kohal Kommunistlikus Noorteinternatsionaalis, 1925. aastast juhtis ta selle Viini allorganisatsiooni. Aastatel 1930–1934 tegutses ta Berliinis. 1934. aastal asus ta elama Prantsusmaale ja 1935. aastal Nõukogude Liitu, kus ta hiljem töötas raadiojaama Deutscher Volkssender toimetuses.\n\nPärast Teise maailmasõja lõppu pöördus Otto Winzer 1945. aasta aprillis Saksamaale tagasi. Aastatel 1945–1946 oli Berliini Linnavalitsuse rahvaharidusosakonna juhataja. Alates 1947. aastast töötas ta juhtivatel ametikohtadel Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitees. 1949. aasta algul sai ta ajalehe Neues Deutschland peatoimetaja asetäitjaks. 1949. aasta oktoobrist kuni 1956. aastani oli Winzer Saksa DV presidendi Wilhelm Piecki kantseleijuhataja. 1956. aasta augustist kuni 1959. aastani oli ta Saksa DV välisministri asetäitja. Aastatel 1959–1965 oli ta välisministeeriumi riigisekretär ja Saksa DV välisministri esimene asetäitja.\n\n24. juunist 1965 kuni 20. jaanuarini 1975 oli Otto Winzer Saksa DV välisminister.\n", "id": "ekk_Latn_214185"}
{"text": "Sucre (täpsustus)\n\nSucre, Boliivia põhiseaduslik pealinn Sucre osariik, Venezuela osariik Sucre departemang, Colombia departemang Sucre (Sucre departemang), linn ja vald Sucre departemangus\n\nEcuadori sukre (hisp sucre), Ecuardori endine rahaühik\n", "id": "ekk_Latn_214186"}
{"text": "Kuklatagused näärmed\n\nKuklatagused näärmed (ka kuklatagused mürginäärmed, inglise keeles nuchal glands) on mitmete kahepaiksete ja madude nahas paiknevad juhadeta näärmed, mille sisaldised toimivad kiskjatele toksiinina.\n\nKuklataguste näärmete areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia ja histoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.\n", "id": "ekk_Latn_214187"}
{"text": "Uku (suurtükilaev)\n\nUku oli Eesti merejõudude Peipsi Laevastiku Divisjoni suurtükilaev.\n\nEhitati laevatehases Varkauses Soome Suurvürstiriigis, tellija oli Liivimaa Aurulaevade Selts. Lasti vette oktoobris 1912, alates 21. aprillist oli sõidukõlblik, nimeks pandi Delphin.\n\nAlgselt oli ta reisi-kaubalaev, tehes reise Emajõel ja Koosa järvele. Pärast Vabadussõda oli laev kasutusel riigilaevana siseveeteedel, oli meremärkide panija, vedurlaev jms.\n\nElas üle Teise maailmasõja, ehkki oli uputatud 1941. aastal Mustvee sadamas ja 1944. aastal Tartu sadamas. 1950. aastate lõpul ehitati ümber lõbusõidulaevaks, aurumasin asendati diiselmootoriga ning nimeks sai Turist.\n\nJäi 1960. aastate lõpul seisma Tartu sadamasse, tegutses ujuvhotellina. Alates 1978. aastast renditi erinevatele ettevõtetele (Tartu Vetelpäästejaam jt), kuid laeva eest korralikult hoolt kanda enam ei suudetud. Laeva vrakistunud kere oli aastaid poolpõlenuna Kalli järve rannavees seismas, kuid lõpuks lammutati ta 2013. aastal vanarauaks.\n", "id": "ekk_Latn_214188"}
{"text": "Egon Krenz\n\nEgon Rudi Ernst Krenz (sündinud 19. märtsil 1937 Kolbergis (tänapäeval Kołobrzeg, Poola)) on endine Saksa DV poliitik ja riigitegelane.\n", "id": "ekk_Latn_214189"}
{"text": "Idina Menzel\n\nIdina Menzel [id'iina menz'el] (sünninimi Idina Kim Mentzel; sündinud 30. mail 1971 New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ning laulukirjutaja.\n\nMenzel sai tuntuks Maureen Johnsoni rolliga Broadway muusikalis \"Rent\"; sama rolli mängis ta ka 2005. aastal valminud filmiversioonis. 2004. aastal võitis ta Tony parima muusikalinäitlejanna auhinna Elphaba rolli eest Broadway muusikalis \"Wicked\".\n\nMenzel on tuntud ka Shelby Corcorani rolliga Fox Broadcasting Company teleseriaalis \"Glee\".\n\n2013. aastal luges ta Elsa tegelaskuju teksti Disney animafilmis \"Frozen\" (\"Lumekuninganna ja igavene talv\").\n", "id": "ekk_Latn_214190"}
{"text": "Marvin Hamlisch\n\nMarvin Frederick Hamlisch (2. juuni 1944 New York – 6. august 2012 Los Angeles) oli Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent. Ta on üks 12 inimesest, kes on võitnud nii Emmy, Grammy, Oscari kui ka Tony auhinna (kokku nn EGOT); üks 10 inimesest, kes on võitnud korraga kolm või rohkem Oscarit ning Richard Rodgersi kõrval teine inimene, kes on võitnud nii nimetatud neli auhinda kui ka Pulitzeri preemia. Samuti on Hamlisch võitnud kaks Kuldgloobust.\n", "id": "ekk_Latn_214191"}
{"text": "Osnabrücki piiskopkond\n\nVürstlik Osnabrücki piiskopkond (saksa Hochstift Osnabrück) oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1225–1803. See oli vürstlikult valitsetav territoorium, mida valitses Osnabrücki piiskopkonnas (saksa Bistum Osnabrück) ametis olev piiskop, kandes seeläbi ilmalikku ja vaimulikku funktsiooni vürstliku piiskopina. Nime sai pealinna, Osnabrücki järgi.\n\nSiiani säilinud Osnabrücki piiskopkond tekkis aastal 772 ja on vanim Karl Suure poolt asutatud piiskopitool vallutatud Saksimaa hõimuhertsogkonna ristiusustamiseks. Piiskopitooli piiskoppide ja kapitulaaride ilmalikud valdused, esialgu üpris piiratud, kasvasid aja jooksul, ja selle vürstlikud piiskopid teostasid ulatuslikku tsiviilhaldust territooriumil, mis hõlmas nende õigusi ja keiserlikku puutumatust. Vürstlik piiskopkond jätkas kasvamist, muutes oma staatuse reformatsiooni ajal üpris vaieldavaks.\n\nSaksamaa mediatisatsiooniga aastal 1803 kaotati piiskopkond ja ilmalik võim anti Braunschweig-Lüneburgi Hannoveri harule; piiskopitool, kapiitel, kloostrid ja katoliiklikud heategevusinstitutsioonid ilmalikustati. Piiskopitooli territoorium läks aastal 1806 Preisimaale, aastal 1807 Vestfaali kuningriigile, aastal 1810 Napoleoni Prantsusmaale ja aastal 1814 taas Hannoverile.\n\nVürstliku piiskopkonna lõpuga muutus ka piiskopkonna tulevik ebaselgeks. Klemens von Gruben, Parose titulaarpiiskop Kreekas, tehti Osnabrücki apostellikuks vikaariks, ja hoolitses sellisena katoliikliku elanikkonna vaimulike huvide eest. Tavaline Rooma katoliku piiskopkond taastati aastal 1824, kuid nüüdsest ei omanud piiskopid enam ilmalikku võimu.\n", "id": "ekk_Latn_214192"}
{"text": "Igate\n\nIgate (vanasti Igates muiža ehk 'Igate mõis') on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Vidriži vallas.\n\nEsimest korda mainiti aastal 1455. Asulas asub Igate mõisa (Idsel) süda. Igates asub aastal 2010 ehitatud palvemaja, mis on esimene oikumeeniline palvemaja Lätis. Küla lähistel asub koorijuhi Emilis Melngailise memoriaalmuuseum. Külas asub Igate bussipeatus.\n\nIgate asub valla põhjaosas. Küla jääb osaliselt Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealale. Looduskaitse all on Igate vaher, Igate pärn ja Igate tammed.\n\nAastal 2013 oli külas 32 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_214193"}
{"text": "Igate mõis\n\nIgate mõis (Igates muiža) on endine mõis Lätis Limbaži piirkonnas Vidriži vallas Igates. Saksa keeles Idsel.\n\nIgate mõisa on esmamainitud aastal kui Vietinghoffide valdust, mis kuulus Borchidele. Aastal 1466 on loetletud Turaida foogtidele kuulunud Igate lääni kasutajaid, nende seas ka Borche. Aastal 1512 pärandas Jurgen Lode mõisa Rosenitele. 1631–1845 kuulus mõis Mengdenitele, seejärel Campenhausenitele. Aastast 1880 kuulus mõis Pistohlkorsidele.\n\nMõisa peahoone lasid rajada Pistohlkorsid, see pärineb 1880. aastatest. Aastast 1934 asus hoones internaat, aastast 1940 aga lastekodu. Aastast 1972 kuulus põllumajandusministeeriumile, aastast 1996 aga riiklikule kinnisvaraagentuurile.\n\nMõisakompleks pärineb XVIII sajandi lõpust ja XIX sajandist ning jaguneb kaheks osaks. Ühes pooles on majandushooned nagu laut, ait ja mõisavalitseja maja. Teise poole juurde kuulub lisaks peahoonele veel teenijate maja ja XIX sajandi alguses rajatud park tiikide ning vesiveskiga.\n", "id": "ekk_Latn_214194"}
{"text": "Novoaidar\n\nNovoaidar on alev Ukrainas Luhanski oblastis, Novoaidari rajooni keskus.\n\nAidari jõe kallastel asuv Novoaidar asutati 1685. aastal, alev alates 1957. aastast.\n\n2011. aasta 1. jaanuaril elas asulas 8622 inimest, asustustihedus inimest ruutkilomeetri kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214195"}
{"text": "Siegfried Böhm\n\nSiegfried Böhm (20. august 1928 Plauen – 4. mai 1980 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.\n\nPõhikooli lõpetamise järel õppis Siegfried Böhm kaubandust. 1947. aastal astus ta Saksa Vaba Noorsoo Liitu, 1948. aastal Saksamaa Sotsialistlikku Ühtsusparteisse. 1948–1953 oli Böhm Saksa Vaba Noorsoo Liidu funktsionäär. Aastatel 1953–1954 töötas ta Espenhaini pruunsöeelektrijaamas, 1954–1958 õppis Böhm Leipzigi Karl Marxi Ülikoolis. 1959. aastast töötas ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee planeerimise ja rahanduse töörühmas, 1963. aastast selle juhatajana.\n\nAlates 12. detsembrist 1966 kuni 4. maini 1980 oli Siegfried Böhm Saksa DV rahandusminister.\n\n4. mail 1980 leidis Böhmi poeg Siegfried Böhmi ja ta naise nende magamistoast mahalastutena. Ametliku versiooni kohaselt olevat Böhm tahtnud oma perekonna maha jätta. Armukadedushoos olevat naine lasknud maha Siegfried Böhmi ja seejärel ka enda. Avalikkusele teatati, et tegemist oli traagilise õnnetusjuhtumiga.\n\nBöhmi perekond ei uskunud ametlikku versiooni. 2003. aastal teatas Saksamaa Liiduprokuratuur, et on asunud uurima Böhmi surma asjaolusid, kuna tegemist võis olla Stasi korraldatud salamõrvaga. Böhm olevat kritiseerinud Saksa DV juhtkonna poliitikat, mistõttu teda peeti julgeolekuriskiks ning ta otsustati likvideerida.\n", "id": "ekk_Latn_214196"}
{"text": "Allveelaevade Divisjon\n\nAllveelaevade Divisjon oli Eesti merejõudude üksus aastail 1940. Divisjon moodustati 1. aprillil 1940.\n\nDivisjoni ülemaks määrati kaptenmajor Ferdinand Schmiedehelm. Allveelaevade Divisjoni emalaevaks sai vahilaev Pikker.\n", "id": "ekk_Latn_214197"}
{"text": "Kārļi\n\nKārļi (vanasti ka Kārļu muiža) on küla (vidējciems) Lätis Cēsise piirkonnas Drabeši vallas. Aastail 2000–2021 kuulus küla Amata piirkonda.\n\nKüla asub valla keskosas merepinnast 130 meetri kõrgusel Amata jõe kaldal. Kārļi jääb valla keskusest Ausmasest 5 ja Riiast 78 kilomeetri kaugusele.\n\nAsula jääb Gauja rahvusparki. Jõe kallastel on mitu liivakivipaljandit, sealhulgas looduskaitsealused Dambji pank ja Pruun koobas (Bruņa ala). Külas asuvas tamm kõrgusega 24 ja ümbermõõduga 5,13 m ning kuusk tamm kõrgusega 31 ja ümbermõõduga 3 m on looduskaitse all.\n\nAsulas asub Kārļi mõisa (Karlsruhe) süda. Nõukogude perioodil rajati selle juurde puukool ja kalakasvatus. Külas asub Kārļi bussipeatus.\n\nAastal 2015 oli külas 92 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 76.\n", "id": "ekk_Latn_214198"}
{"text": "Kārļi mõis\n\nKārļi mõis (saksa keeles Karlsruhe, ka Karlshof, Carlsruhe ja Carlsruh, varem Wolfsruh, läti keeles Kārļu muiža, Kārļumuiža ja Kārļamuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Lätis Amata piirkonnas Drabeši vallas Kārļis.\n", "id": "ekk_Latn_214199"}
{"text": "Willy Rumpf\n\nWilly Rumpf, ka Willi Rumpf (4. aprill 1903 Berliin – 8. veebruar 1982 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.\n\nWilly Rumpf oli pärit teenistuja perekonnast. Põhikooli lõpetamise järel õppis ta kindlustusala ja raamatupidamist. Kuni 1932. aastani töötas ta raamatupidaja, kassiiri ja väliskaubanduskorrespondendina. 1920. aastal astus ta Saksamaa Kommunistlikku Noorsooühingusse ja 1925. aastal Saksa Kommunistlikku Parteisse. Alates 1933. aastast osales ta vastupanuliikumises, mille eest viibis aastatel 1933–1938 vanglates ja Sachsenhauseni koonduslaagris. Seejärel töötas ta teenistujana ja võttis osa Robert Uhrigi vastupanugrupi tegevusest. Aastatel 1944–1945 oli Rumpf teist korda võimude poolt vangistatud.\n\nAastatel 1945–1947 oli Willy Rumpf Berliini Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja asetäitja. 1947–1948 Berliini Usaldusühingu juhataja, 1948–1949 Saksa Majanduskomisjoni rahandusvalitsuse juhataja ja 1949–1955 Rahandusministeeriumi riigisekretär.\n\n25. novembrist 1955 kuni 12. detsembrini 1966 oli Willy Rumpf Saksa DV rahandusminister.\n\nLisaks sellele oli ta aastatel 1949–1967 Rahvakoja (parlamendi) liige. Alates 1950. aastast oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liikmekandidaat ja alates 1963. aastast Keskkomitee liige.\n", "id": "ekk_Latn_214200"}
{"text": "Saare mõisa kalmistu\n\nSaare mõisa kalmistu on kalmistu Maarja-Magdaleena kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Saarjärve külas Mustvee vallas. Kalmistu jääb Saare mõisa südamest linnulennult umbes 1,5 km kaugusele lõuna poole.\n\nKalmistu rajas Saare krahv pärast oma tütre Olga vabasurma minekut. Risti ja hauaplaadiga on märgistatud kolm kääbast: Ernst Gotthard ja Mathilde Johanna von Mannteuffelli tütar krahvinna Olga Caroline Euphrosine von Mannteuffell, kes sündis 13. aprillil 1856 Tartus ja uputas ennast Saare järve 4. juulil 1872. Tollel ajal ei lubatud enesetapjaid surnuaiale matta ning sellele keelule allusid kõik, erandit ei tehtud ka mõjuvõimsale krahvile. Seega rajas ta perekalmistu, mis oli tolle aja kohta suhteliselt tavaline. Paljudel mõisatel oli oma perekalmistu. Ernst Gotthard von Mannteuffell (sündinud 14. veebruaril 1801 Tartus, surnud 13. detsembril 1880 Itaalias Mentonis, kust poeg Ernst Gotthard (II) ta kirstus läbi Euroopa Saare perekalmistule tõi). Mathilde Johanna von Mannteuffell (neiupõlves von Brevern, sündinud 27. märtsil 1827 Ojasoo mõisas, surnud 13. detsembril 1898 Brevernite Kärsa mõisas). Lisaks on kalmistule maetud Ernst Gotthardi ja Mathilde Johanna poeg, Puurmani krahv Ernst Gotthard (II) von Mannteuffell (sündinud 21. oktoobril 1844 Pariisis, surnud 30. augustil 1922 pere Brannenburgi suvemajas ning toodi poegade Ernst Andrease ja Arved Viktor Clemensi poolt urnis Saarele). Saare mõisa kalmistule on maetud ka Ernst Gotthardi ja Mathilde Johanna vallaliseks jäänud tütar, Metsamõisa krahvinna Virginie Caroline von Mannteuffell (sündinud 21. aprillil 1854 Tallinnas, surnud 1. jaanuaril 1933 Metsamõisa mõisas) ning Ernst Gotthard (II) abikaasa, Puurmani krahvinna Marie Dorothea von Mannteuffell (neiupõlves von Weiss, sündinud 8. novembril 1847 Kuramaal Abgunste mõisas, surnud 24. novembril 1938 poeg Ernst Andreasele kuulunud Metsamõisa mõisas). Kalmistule on maetud teisigi pereliikmeid. Võib oletada, et sinna on toodud ka viimase krahv Mannteuffelli, lastetuks jäänud Ernst Andrease ja tema abikaasa Irene urn. Ernst Andreas sündis 15. novembril 1873 Tartus, suri 16. märtsil 1953 Iirimaa pagulaskodus ning maeti sealsele surnuaiale. Kuid on ilmnenud andmeid, et mõned aastad hiljem, ilmselt pärast krahvi abikaasa surma, viidi tema säilmed pagulaskodu surnuaialt tuhastamiseks Saksamaale.\n\nSaare mõisa kalmistust (krahvi kabelist, nagu rahvas seda nimetab) on inimeste ja ka looduse meelevald armutult üle käinud ning kunagised hauakääpad olematuks muutnud. Püsti seisavad krahvipaari Ernst Gotthardi ja Mathilde Johanna mustad marmorristid ning nende vahel vaid jäänused Olga valgest marmorristist. Kohalikud inimesed on kunagise kalmistukoha pealekasvanud puudest puhastanud ega lase sel uuesti võssa kasvada.\n", "id": "ekk_Latn_214201"}
{"text": "Ernst Höfner\n\nErnst Höfner (1. oktoober 1929 Liebenstein – 24. november 2009 Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.\n\nErnst Höfner oli pärit töölisperekonnast. Põhikooli lõpetamise järel õppis ta esmalt klaasipuhumist, seejärel kaubandust.\n\nSaksamaa Sotsialistlikku Ühtsusparteisse astus ta 1948. aastal.\n\nAlates 1948. aastast töötas ta raamatupidajana. Aastatel 1949–1950 töötas ta Saksa DV Rahandusministeeriumi pearaamatupidaja ja peareferendina. Aastatel 1952–1955 õppis ta Rahanduse Kõrgkoolis. 1955–1970 oli ta Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja. 1962–1965 õppis ta Moskvas NLKP Keskkomitee juures asuvas Ühiskonnateaduste Akadeemias.\n\nAastatel 1970–1976 oli ta rahandusministri asetäitja, 1976–1979 Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei pangandus- ja rahandusosakonna juhataja ning 1979–1981 oli ta Saksa DV Plaanikomitee esimene sekretär.\n\n26. juunist 1981 kuni 18. novembrini 1989 oli Ernst Höfner Saksa DV rahandusminister.\n", "id": "ekk_Latn_214202"}
{"text": "Dendriitrakk\n\nDendriitrakud ehk dendriitsed rakud (lühend DC) on peamiselt imetajate lümfoid(-immuun)süsteemi rakutüüp, mille ülesandeks on antigeenide esitlemine T-lümfotsüütidele ja osalemine immuunvastuses.\n\nDendriitrakkude olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia, mutatsioonid, rakud ja molekulid ning apoptoos ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.\n\nDendriitrakud arenevad luuüdis hematopoeetiliste tüvirakkude eellasrakkudest.\n\nDendriitrakke on tuvastatud kudedes, mis on kontaktis organismi väliskeskkonnast saabuvate ainetega, nagu nahk (Langerhansi rakud), nina (ninaga seotud lümfikude), kopsude, mao ja seedeelundite (sooltega seotud lümfikude) sisekest.\n\nDendriitrakud vahendavad signaale kaasasündinud ja adaptiivse immuunsuse vahel.\n\n1985. aastal avastas Ralph Steinman, et ka Langerhansi rakkudest saavad küpsedes dendriitrakud.\n\nEbaküpsed dendriitrakud paiknevad perifeersetes kudedes, lümfikudedes ja ka veres kus nende ülesandeks on patogeenide tuvastamine, kasutades selleks ka tsütokiinidelt saadud signaale. Olles tuvastanud patogeeni dendriitrakk aktiveeritakse ja see liigub mööda aferentseid lümfisooni lümfisõlme kus vahendab signaale T-rakkudele (näiteks CD4+ ja CD8+ T).\n\nEnamik viirusi inhibeerib dendriitrakkude küpsemist ja talitlust.\n\nDendriitrakke võivad aktiveerida ka M-rakud ja NK-rakud.\n\nImmuunvastuse algatamiseks töötleb küpsenud dendriitrakk valgud peptiidideks ja presenteerib neid, MHC klass II valkude antigeeni vahendusel, raku pinnal.\n\nDendriitrakud võivad esitleda eksogeenseid antigeene, nagu apoptootilised või nekrootilised tuumori rakud MHC klass I tsütotoksilistele T rakkudele, ja need aktiveerida.\n", "id": "ekk_Latn_214203"}
{"text": "Biełaaziorsk\n\nBiełaaziorsk on linn Valgevenes Bresti oblastis Biaroza rajoonis. Linnas on toiduainete tööstus ja kergetööstus, tähtsaimaks ettevõtteks on aga soojuselektrijaam. Biełaaziorskis on muidki elektrotehnikaga tegelevaid ettevõtteid. Linnas on ka kaks keskkooli ja gümnaasium.\n", "id": "ekk_Latn_214204"}
{"text": "Varssavi geto\n\nVarssavi geto (saksa keeles Warschauer Ghetto, poola keeles Getto warszawskie; saksakeelne ametlik nimi Jüdischer Wohnbezirk in Warschau (Juudi elurajoon Varssavis)) oli Euroopa suurim juudi geto Teise maailmasõja ajal aastatel 1940–1943.\n\nEnne Teist maailmasõda oli Varssavis arvukas juudi elanikkond. 1939. aasta alguses elas Varssavis 375 000 juuti, kes moodustasid 29,1% linna elanikkonnast. Teises maailmasõjas hõivasid Saksa väed Varssavi 1939. aasta septembri lõpus.\n\n12. oktoobril 1940 kuulutasid Saksa võimud välja juudi geto loomise. Kõik Varssavi juudid pidid getosse kolima, mittejuudid pidid getole minevalt territooriumilt välja kolima. Ühtekokku pidi elukohta vahetama 138 000 juuti ja 113 000 poolakat. Geto asus Varssavi loodeosas ja selle territoorium oli 340 hektari suurune. Maju oli getos selle asutamise ajal 1483. Välismaailmale suleti Varssavi geto 16. novembril 1940.\n\nJuudid pidid getos kandma Taaveti tähte, et nad oleksid äratuntavad. Nad kaotasid oma väljaspool getot asuva omandi. Varssavi getosse asustati ka Varssavi ümbruskonna juudid. Nad oli harilikult vaesemad ja kaotasid ümberasumisel peaaegu kõik, mis neil oli.\n\nVarssavi geto oli välismaailmast eraldatud 18 kilomeetri pikkuse ja kolme meetri kõrguse müüriga. Saksa võimud valisid geto etteotsa juutide nõukogu ehk Judenrat'i. Judenrat'i ülesandeks oli olla vahendaja Saksa võimude ja juutide vahel. Varssavi geto Judenrat'i esimeheks määrati insener ja endine Poola parlamendi liige Adam Czerniaków. Korra hoidmiseks getos moodustasid Saksa võimud tulirelvadeta ja ainult kumminuiadega varustatud Juudi Geto Politsei.\n\nKõige rohkem elanikke oli Varssavi getos 1941. aasta märtsis, kui seal elas 445 000 inimest. Elutingimused Varssavi getos olid halvad. Geto oli üleasustatud, sanitaartingimused oli ebarahuldavad, toiduratsioonid olid väga madalad. 1940. aasta novembrist kuni 1942. aasta keskpaigani suri Varssavi getos 83 000 inimest. Et elus püsida, olid getoelanikud sunnitud tegelema toidu salakaubaveoga getosse.\n\nGetoelanike deporteerimine Treblinka hävituslaagrisse algas 22. juulil 1942. Kuni 1942. aasta septembrini viisid Saksa ametivõimud Varssavi getost Treblinka hävituslaagrisse 265 000 juuti.\n\nKülastades 9. jaanuaril 1943 Varssavit, andis Heinrich Himmler käsu Varssavi geto likvideerimiseks. Kui sakslased 18. jaanuaril 1943 getosse sisenesid, siis peitusid juudid või avaldasid vastupanu. Sakslased tapsid geto tänavatel umbes 1170 juuti ja deporteerisid 5000. 22. jaanuaril 1943 pidid nad aga getost välja tõmbuma ja oma plaanid ümber tegema. Kui 19. aprillil 1943 SS ja korrakaitsepolitsei getosse sisenesid, siis puhkes Varssavi geto ülestõus. Varssavi ringkonna politseülem Jürgen Stroop kuulutas ülestõusu mahasurutuks 16. mail 1943. Kõik allesjäänud hooned tehti maatasa, keldrid ja kanalisatsioonikaevud täideti. 1. juunil 1943 andis Heinrich Himmler käsu rajada geto suitsevatele varemetele Varssavi koonduslaager.\n", "id": "ekk_Latn_214205"}
{"text": "Ernő Koch\n\nErnő Koch (8. august 1898 Szászváros, Austria-Ungari – 31. märts 1970 Saint Louis, Missouri, USA) oli ungari graafik, kes töötas aastatel 1926–1940 Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_214206"}
{"text": "Hell\n\nHell on Suurbritannia heavy metali ansambel, mis on tegutsenud aastail 1982–1987 ja alates 2008.\n\nAnsambli rajasid bändide Race Against Time ja Paralex liikmed Inglismaal Derbyshire's. Ansambli esinemised olid provokatiivsed ja teatraalsed, ent heavy metali ringkondades pälvis suurt tähelepanu ka Helli muusika. 1986. aastal sai bänd plaadilepingu Belgia kompaniiga Mausoleum, kuid firma läks pankrotti ning plaadi väljaandmine ebaõnnestus. Seejärel läks bänd laiali ning selle laulja ja kitarrist Dave G. Hallyday tegi enesetapu.\n\nHoolimata sellest, et Hellil ei õnnestunud ühtegi albumit välja anda, saavutas ta tänu demodele heavy metal'i ringkondades küllalt laia tuntuse ning see muutus teataval määral kultusbändiks. 2008. aastal tuli Hell uuesti kokku ning pärast lepingu sõlmimist kompaniiga Nuclear Blast anti 2011. aastal välja esimene album \"Human Remains\", mis äratas laialdast positiivset vastukaja. 2013. aastal ilmus Helli teine album \"Curse and Chapter\".\n", "id": "ekk_Latn_214207"}
{"text": "Ron Vlaar\n\nRon Peter Vlaar (sündinud 16. veebruaril 1985 Hensbroekis) on Hollandi jalgpallur, kes mängib kaitsjana Hollandi kõrgliiga klubis AZ Alkmaar.\n\nDebüüdi Hollandi rahvuskoondises tegi Vlaar 8. oktoobril 2005 mängus Tšehhi vastu. Esimese ja seni ainsa värava lõi ta Hollandi rahvuskoondises 2. juunil 2012 sõprusmängus Põhja-Iirimaa vastu peaga nurgalöögist.\n\n2014. aasta maailmameistrivõistlustel mängis Vlaar kõigis seitsmes mängus. Poolfinaalis Argentina vastu ei realiseerinud ta penaltit. Pärast Hollandi võitu kolmanda koha mängus Brasiilia üle sai Vlaar pronksmedali, mis on tema suurim saavutus rahvuskoondises.\n", "id": "ekk_Latn_214208"}
{"text": "Sokrátis Papastathópoulos\n\nSokrátis Papastathópoulos (kreeka keeles Σωκράτης Παπασταθόπουλος; sündinud 9. juunil 1988 Kalamátas) on Kreeka jalgpallur, kaitsja. Alates 2023. aasta oktoobrist mängib ta Hispaania kõrgliiga klubis Real Betis.\n\nKlubikarjääri jooksul on ta mänginud muuhulgas veel Itaalia kõrgliigaklubides Genoa ja Milan, Saksamaa kõrgliigaklubides Bremeni Werder ja Dortmundi Borussia, Inglismaa kõrgliigaklubis Arsenal ja Kreeka kõrgliigaklubis PAE Olympiakós.\n", "id": "ekk_Latn_214209"}
{"text": "Dioolid\n\nDioolid on orgaanilised ühendid, mille molekulis sisaldub kaks hüdroksüülrühma (-OH). Neid nimetatakse ka dialkoholideks.\n\nDioolide tuntuim esindaja on etüleenglükool ehk 1,2-etaandiool (HOCH₂CH₂OH). Lihtsamad dioolid, milles OH-rühmad on eraldatud mitme metüleenrühmaga (-CH₂-) on toodud kõrvaloleval joonisel. Tsüklilised dioolid saavad esineda cis- või trans-isomeerina.\n\nKarbonüülühendite hüdratatsioonil moodustuvad geminaalsed dioolid, milles OH-rühmad on seotud ühe ja sellesama süsiniku aatomiga. Näiteks formaldehüüd (HCH₂O) on vees tasakaalus metaandiooliga (HOCH₂OH).\n\n1,2-dioolides (need on vicinal-dioolid ehk glükoolid) asetsevad OH-rühmad naaberaatomite juures nagu etüleenglükoolis ja propüleenglükoolis (HOCH₂CH(OH)CH₃).\n\nKui diooli molekulis on OH-rühmad teineteisest küllalt kaugel, siis need saavad reageerida sõltumatult nii nagu alkoholide OH-rühmad. 1,4-, 1,5- jt dioolid happeliste katalüsaatorite juuresolekul annavad tsüklilise eetri.\n\nMärkus. Mitte segi ajada tioolidega.\n", "id": "ekk_Latn_214210"}
{"text": "Lüübnitsa tsässon\n\nLüübnitsa tsässon oli tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Lüübnitsa külas Setomaa vallas.\n\nTsässona ehitus- ega lammutusaega pole teada, ainult ühel 1937. aasta uurimusel on näidatud kunagine tsässona asukoht.\n", "id": "ekk_Latn_214211"}
{"text": "Miikse Jaanikivi tsässon\n\nMiikse Jaanikivi tsässon oli tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Setomaa vallas Miikse külas. See paiknes Miikse Jaanikivi juures, sellest ka tsässona nimi, eristamaks seda ülejäänud kahest Miikses olnud tsässonast.\n\nTsässon ehitati umbes 1920. aastatel. See oli väga halva ehituskvaliteediga ning lammutati umbes 1950. aastatel.\n", "id": "ekk_Latn_214212"}
{"text": "Seemnesegu\n\nSeemnesegu on eri taimede seemnete segu.\n\nSeemnesegusid kasutatakse põllumajanduses külvamiseks, näiteks piisavalt liigirikka heina kasvatamiseks, ning toiduna loomadele ja inimestele.\n", "id": "ekk_Latn_214213"}
{"text": "Lendame valguskiirusel\n\n\"Lendame valguskiirusel\" on Birgit Õigemeele neljas singel albumilt \"Uus algus\". Loo autor on Mihkel Mattisen.\n\nLaulule filmiti ka muusikavideo, mille režissöör on Sven Olters ja produtsent Brit Tammeleht.\n", "id": "ekk_Latn_214214"}
{"text": "Olen loodud rändama\n\n\"Olen loodud rändama\" on Birgit Õigemeele singel. Laul anti välja 2013. aasta oktoobris.\n\nLaulu muusika on kirjutanud Mihkel Mattisen ja sõnad Silvia Soro. Produtseerinud Timo Vendt. Laul on ühtlasi kolmas singel Birgit Õigemeele albumilt \"Uus algus\".\n", "id": "ekk_Latn_214215"}
{"text": "Orjaku sadama ülemine tulepaak\n\nOrjaku sadama sihi ülemine tulepaak on tulepaak Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.\n\nTulepaagi geograafilised koordinaadid on .\n\nRohelise metallsilindri kõrgus jalamist on 7 meetrit.\n\nTulepaak moodustab sihi Orjaku sadama alumise tulepaagiga. Märkide vahekaugus on 1558 meetrit.\n", "id": "ekk_Latn_214216"}
{"text": "Peeter Brambat\n\nPeeter Brambat (31. detsember 1954 Tallinn – 16. august 2014) oli eesti flötist ja režissöör.\n\nBrambati elutöö olulise osa moodustavad kultuuritegelaste eluloofilmid ja kultuuriainelised dokumentaalfilmid.\n", "id": "ekk_Latn_214217"}
{"text": "Seedeelundkond\n\nSeedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.\n\nSeedeaparaadi olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.\n", "id": "ekk_Latn_214218"}
{"text": "Mathematics, Matter and Method\n\n\"Mathematics, Matter and Method\" on Hilary Putnami filosoofiliste kirjutiste kogumik, väljaande \"Philosophical Papers\" 1. köide. Selle andis välja kirjastus Cambridge University Press 1975. aastal, teine trükk ilmus 1985.\n", "id": "ekk_Latn_214219"}
{"text": "Alam-Reini-Vestfaali ringkond\n\nAlam-Reini-Vestfaali ringkond (saksa Niederrheinisch-Westfälischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma riigi ringkond. See koosnes endiste Alam-Lotringi hertsogkonna ja Friisimaa territooriumidest ning endise Saksimaa hertsogkonna Vestfaali osast.\n\nRingkond koosnes arvukatest väikeriikidest, siiski suutsid Marki krahvid koguda märkimisväärse hulga territooriume, alates 1521. aastast Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad. Keisririigi suurim kiriklik territoorium oli Münsteri piiskopkond.\n", "id": "ekk_Latn_214220"}
{"text": "Ford Mustang\n\nFord Mustang on Fordi toodetav sõiduauto, mida on toodetud 1964. aastast tänapäevani kuue põlvkonna vältel ning tänaseks on tegu kõige pikema ajalooga Fordi mudeliga. Sünnimaal USA-s nimetati Mustangit kui Pony Car, mis tähendas väikest, soodsa hinnaga sportlikkusele orienteeritud kupeed või kabrioletti, millele sai lisada soovi korral ohtralt lisavarustust.\n\nEsimene põlvkond oli tootmises 1964 kuni 1973 ning Mustang saavutas kiirelt suure müügiedu. Esimene mudeliuuendus tehti juba 1967. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214221"}
{"text": "Kärdla rannapark\n\nKärdla rannapark on 4,3 hektari suurune park Kärdla linnas.\n\nKunagi paiknes sellel kohal rootslaste surnuaed, mille asemele Kärdla parun Robert Eginhard von Ungern-Sternberg lasi rajada pargi. Pikka aega nimetati parki Paruniaiaks. Pargi lääneosas on väikesel künkal endist surnuaeda meenutamas 1848. aastal viimasena sinna maetud rootslase Karel Tarningu haua raudrist.\n\nPeamised puud pargis on kodumaised. Võõrpuuliikidest kasvab seal lehist, valget mändi ja mitut liiki nulge. Pargi edelaserval kasvab punaseleheline pöök. Kokku on pargis 34 liiki puid ja põõsaid.\n\nPargis suubub merre Nuutri jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_214222"}
{"text": "Tomé Pires\n\nTomé Pires (ka Tomé de Pires; umbes 1468 Lissabon – umbes 1540 Sampitay, Jiangsu provints) oli portugali apteeker, farmakoloog, diplomaat ja kirjamees.\n\nTa oli esimene Euroopa saadik Hiina keisri õukonnas. Tema ainus raamat oli esimene portugallase Kaug-Ida teemaline teos ning üks esimesi eurooplase kirjeldusi Maluku saartest.\n", "id": "ekk_Latn_214223"}
{"text": "Theofánis Gkékas\n\nTheofánis Gkékas (kreeka Θεοφάνης Γκέκας; sündinud 23. mail 1980 Lárisas) on Kreeka jalgpallur, ründaja.\n\nDebüüdi Kreeka rahvuskoondises tegi Gkékas 30. märtsil 2005 mängus Albaania vastu. Esimese värava lõi ta Kreeka rahvuskoondise meeskonnas 2. juunil 2007 Euroopa meistrivõistluste valikmängus Ungari vastu. Viimase mängu rahvuskoondises pidas Gkékas 2014. aasta maailmameistrivõistluste kaheksandikfinaalis Costa Rica vastu. Kokku lõi ta aastatel 2005–2014 rahvuskoondises 76 mängus 24 väravat.\n\n2014. aasta juulis sõlmis Gkékas Türgi kõrgliiga klubiga Akhisar Belediyespor kaheaastase lepingu. Enne Akhisar Belediyespori siirdumist mängis Gkékas teises Türgi kõrgliiga klubis Torku Konyaspor.\n", "id": "ekk_Latn_214224"}
{"text": "Vikipeedia:HELP5\n\nHELP5 ehk Head Eesti Looduse Pildid oli järjekorras viies eestikeelses Vikipeedias toimuv pildikogumisaktsioon koostöös ajakirjaga Eesti Loodus, mille käigus sooviti Vikipeediasse juurde saada uusi häid pilte, millel on jäädvustatud Eesti loodust. Toimumise ajaks oli 1.–30. november 2014, kuid väärt fotosid Eesti loodusest ning kõigest muust, millest Vikipeedias veel pilte pole, oodatakse alati.\n\nEriti huvipakkuvad on fotod, mida saab teha ainult Eestis – meie oma järved, rabad, kaitsealad, väikesaared jms peame ikka ise üles pildistama. Suur osa lisatud fotosid jõuavad illustreerima paljusid Vikipeedia artikleid ning ühtlasi võib neid näha ajakirja Eesti Loodus veergudel ja Vikipeedia avalehel nädala piltidena.\n\nLisatud pilte näed siit. Osalemisõpetus on leitav siit.\n\n2014. aastal tõsteti esile Vaido Otsari, Ireen Trummeri ja Ruta Badina panust kvaliteetfotode lisamisel. Parimaid fotolisajaid premeeriti Eesti Looduse tellimusega.\n", "id": "ekk_Latn_214225"}
{"text": "Peeter Raudsepp (insener)\n\nPeeter Raudsepp (28. veebruar 1897 Heinaste – 1948 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane ja insener.\n", "id": "ekk_Latn_214226"}
{"text": "Max Verstappen\n\nMax Emilian Verstappen (sündinud 30. septembril 1997 Hasseltis Belgias) on hollandi vormelisõitja, valitsev Vormel 1 maailmameister.\n\n2015. aasta hooajal sai temast Vormel 1 sarjas Toro Rosso meeskonna sõitja.\n\n2016. aasta Hispaania GP-l asendas ta Daniil Kvjati Red Bull Racingu võistkonnas. Ta võitis selle võistluse ja sellega sai temast kõigi aegade noorim etapivõitja Vormel 1 sarjas, samuti esimene hollandlasest võitja.\n\nTa on kolmekordne maailmameister (2021, 2022 ja 2023). 2021. hooajal oli võitja lahtine kuni viimase, Abu Dhabi etapini, kus maailmameistritiitli eest võitlesid samadel punktidel (369,5) olevad Max Verstappen ja Lewis Hamilton. Verstappen suutis mõneti vastuoluliselt etapi võita ja krooniti esmakordselt maailmameistriks. Järgmisel, 2022. hooajal, oli ta konkurentidest märgatavalt parem ning kindlustas teise järjestikuse maailmameistritiitli juba Jaapani Grand Prix järel ehk 4 etappi enne hooaja lõppu.\n", "id": "ekk_Latn_214227"}
{"text": "Sunitiniib\n\nSunitiniib (SU11248, Sutent) (ladina sunitinibum) on onkoteraapias kasutatav suukaudselt manustatav keemiline aine, mis kuulub proteiini kinaasi inhibiitorite hulka.\n\nSunitiniib leiab rakendust metastaatilise neerurakulise vähi (MRCC), gastrointestinaalse strooma kasvajate (GIST) ja kõhunäärme neuroendokriinsete kasvajatega vähihaigete elu pikendamisel (suukaudne tablett).\n\nSunitiniib on ravimi geneeriline nimetus. Ravimi tootenimi on Sutent. Sutent on retseptiravim.\n", "id": "ekk_Latn_214228"}
{"text": "Messerschmitt Bf 109\n\nMesserchmitt Bf 109 (lühidalt Me 109) oli Saksamaa 1930. ja 1940. aastate üheistmeline, kinnise kabiini, sissetõmmatava teliku ja täismetall-konstruktsiooniga alltiivaline hävitajate-monoplaanide esimese põlvkonna hävituslennuk. Kokku ligikaudu 33 300 ehitatud lennukiga on Bf 109 üks kõigi aegade enim ehitatud hävituslennuk. Esmalend: 28. mai 1935. aasta.\n", "id": "ekk_Latn_214229"}
{"text": "Kuremaa mõisa kalmistu\n\nKuremaa mõisa kalmistu on kalmistu Palamuse kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kivijärve külas Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas. Kalmistu jääb Kuremaa mõisa südamest linnulennult umbes 1,2 km kaugusele loodesse.\n\nKalmistu rajasid mõisa tollased omanikud Oettingenid tõenäoliselt pärast Alexander von Oettingeni surma 1846. aastal. Vähemalt 1861. aastal on kalmistut kujutatud juba kaardil. Vähemalt 1898. aastal koostas aiandusarhitekt Walter von Engelhardt kalmistule uue plaani. Selle järgi ümberkujundatud Kuremaa mõisa kalmistu on üks esimesi vabakujunduslikke kalmistuid Eestis. Kalmistule on teadaolevalt maetud 29 inimest, viimane matus oli 1928. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214230"}
{"text": "Bárðarbunga\n\nBárðarbunga on Islandil Vatnajökulli liustiku all asuv kihtvulkaan. Tänu oma kõrgusele 2009 meetrit üle merepinna on tegemist Hvannadalshnjúkuri järel kõrguselt teise Islandi mäega. Bárðarbunga on osa suurimast vulkaanilisest süsteemist, mille pikkuseks peetakse ligi 200 km ning laiuseks kuni 25 km.\n", "id": "ekk_Latn_214231"}
{"text": "Wincenty Lutosławski\n\nWincenty Lutosławski (6. juuni 1863 Varssavi – 28. detsember 1954 Kraków) oli poola filosoof.\n\nLutosławski sai algul koduse hariduse, seejärel õppis Riias. Ta õppis aastail 1883–1885 Tartu ülikoolis keemiat ja filosoofiat, lõpetades mõlemad teaduskonnad. Seejärel töötas ta õppejõuna Moskvas, Kaasanis, Londonis ja Krakówis ning oli Vilniuses asunud Stefan Batory ülikooli professor.\n\nTa sai mõjutusi Gustav Teichmüllerilt. Filosoofilistelt vaadetelt esindas ta Poola messianismi.\n\nTa uuris muuhulgas Platoni dialoogide kronoloogiat, kasutades selleks stiilierinevuste kvantitatiivset iseloomustamist. Ta võttis kasutusele stiilimeetria termini. Tema esimene töö Platonist valmis Tartus magistriväitekirjana (\"Erhaltung und Untergang der Staatsverfassungen nach Plato, Aristetoteles und Machiavelli\", viii+140 pp., Dorpat, 1887; kordustrükk Breslau: Verlag von W. Koebner, 1888).\n\nWincenty Lutosławski filosoofia avaldas tugevat muljet Ameerika pragmatistile William Jamesile, kellega tal oli aastakümnete pikkune kirjavahetus. Tema sõprade hulka kuulus ka Saksa keemianobelist, samuti Tartus tegutsenud Wilhelm Ostwald.\n\nLutosławski oli ka üks esimesi jooga propageerijaid Poolas. Tema sulest ilmus esimene poolakeelne joogakäsiraamat \"Rozwój potęgi woli\" (\"Tahtejõu arendamine\").\n\nLutosławski naine oli hispaania luuletaja Sofía Casanova.\n\nHelilooja Witold Lutosławski oli tema poolvenna poeg.\n", "id": "ekk_Latn_214232"}
{"text": "Stiilimeetria\n\nStiilimeetria on stiili seaduspärade uurimine.\n\nStiilimeetria meetodeid kasutatakse näiteks tekstide autorsuse kindlakstegemisel.\n\nStiilimeetria loodi 1890. aastail, üks selle rajajaid oli Wincenty Lutosławski.\n", "id": "ekk_Latn_214233"}
{"text": "Kiviriku tänav\n\nKiviriku tänav on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas Loopealse asumis. Kiviriku tänav algab Lavamaa tänavalt, ristub Meeliku tänavaga ja lõpeb Narva maanteel. Kiviriku tänav on peaaegu lõuna–põhjasuunaline ja ligikaudu 295 meetri pikkune.\n\nKiviriku tänav sai nime 4. juunil 1993. Tänav on saanud nime lootaime kiviriku järgi.\n", "id": "ekk_Latn_214234"}
{"text": "Eesti raehärrad 1943–1944\n\nRaehärrad olid Saksa okupatsiooni ajal aastail 1943–1944 ametisse nimetatud linnapeade nõunikud. Nende ülesanne oli omavalitsuskorporatsiooni juhatajale nõuandmine ja arusaamise soetamine tema korraldustele elanikkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214235"}
{"text": "Ameerika Ühendriikide veinid\n\nAmeerika Ühendriikides toodetakse veini juba alates 17. sajandist. Suurema tuntuse saavutasid USA veinid aga alles 20. sajandi teises pooles.\n", "id": "ekk_Latn_214236"}
{"text": "Homo sovieticus\n\nHomo sovieticus (pseudo-ladina keeles 'nõukogude inimene') on tüüpilise Nõukogude inimese kohta käiv sarkastiline ja kriitiline nimetus. Seda kasutati ka teiste idabloki riikide inimeste kohta. Termin sai populaarseks tuntud Nõukogude Liidu sotsioloogi ja dissidentliku kirjaniku Aleksandr Zinovjevi raamatu \"Гомо советикус\" (\"Homo sovieticus\", 1982) ilmumise järel. Sarnane termin vene keele slängis on sovok (совок, mitmuses совки sovki), pejoratiivne nimetus nõukogude inimese (советский человек sovetski tšelovek) kohta.\n\nZinovjev leiutas ka uuskeelse sõna homosos (гомосос).\n", "id": "ekk_Latn_214237"}
{"text": "Koldrohu tee\n\nKoldrohu tee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Kose asumis. Koldrohu tee algab Helmiku teelt ja lõpeb Puhkekodu teel. Koldrohu tee on lõuna–põhjasuunaline ja ligi 170 meetri pikkune.\n\nKoldrohu tänav sai nime 13. juunil 1958. Tänav on saanud nime liblikõieliste sugukonda kuuluva niidutaime koldrohu järgi.\n", "id": "ekk_Latn_214238"}
{"text": "William Schallert\n\nWilliam Joseph Schallert (6. juulil 1922 Los Angeles – 8. mai 2016 Los Angeles) oli Ameerika Ühendriikide näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_214239"}
{"text": "Anneli Uusküla\n\nAnneli Uusküla (aastani 1990 Anneli Maitse; sündinud 11. aprillil 1967 Kohtla-Järvel) on eesti dermatoveneroloog ja epidemioloog.\n", "id": "ekk_Latn_214240"}
{"text": "Võsu Glämm\n\nVõsu Glämm oli 2013–2016 Võsul toimunud ühe filmi filmifestival.\n\nEsimesel aastal oli kavas Toomas Hussari film \"Seenelkäik\".\n", "id": "ekk_Latn_214241"}
{"text": "Kose-Uuemõisa mõisa kalmistu\n\nKose-Uuemõisa mõisa kalmistu on kalmistu Harju maakonnas Kose vallas Kose-Uuemõisa alevikus. Ajalooliselt asus kalmistu Kose kihelkonnas. Kalmistu jääb Kose-Uuemõisa mõisa südamest linnulennult umbes 700 meetri kaugusele lääneloodesse.\n\nKalmistu rajasid mõisa tollased omanikud Uexküllid, tõenäoliselt Natalie-Caroline von Uexküll, pärast abikaasa Jakob Johann von Uexkülli surma 1885. aastal võõrsil. Kalmistule ehitati kabel 1886. aastal, siis maeti ka Jakob Johann von Uexküll. Kalmistule maetud inimeste arv ei ole teada.\n", "id": "ekk_Latn_214242"}
{"text": "Paneeli tänav\n\nPaneeli tänav on tänav Tallinnas Lasnamäe linnaosas Sõjamäe asumis (Sõstramäe allasumis). Paneeli tänav algab Peterburi teelt, ristub Sõstramäe tänavaga ja lõpeb Betooni tänaval. Paneeli tänav on põhjaloode-lõunakagu suunaline ja ligikaudu 840 meetri pikkune.\n\nPaneeli tänav sai nime 13. veebruaril 1976.\n", "id": "ekk_Latn_214243"}
{"text": "Jaaniku tänav\n\nJaaniku tänav on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Kose asumis Varsaallika allasumis. Jaaniku tänav algab Hiie tänavalt, ristub Abaja põiguga ja lõpeb Purde tänaval. Jaaniku tänav on enam-vähem ida-läänesuunaline ja ligikaudu 160 meetri pikkune.\n\nJaaniku tänav sai nime 14. veebruaril 1958. Tänav on saanud nime lähedalasuva Hiie tänava mõjul.\n", "id": "ekk_Latn_214244"}
{"text": "ScRGB\n\nscRGB on Microsofti ja HP suure värvisügavusega RGB-värvimudel, mis kasutab sRGB-d, kuid võimaldab värvikomponentide arvväärtusi ulatuses –0,5 kuni +7,5. HDTV-s kasutatava sRGB puhul on värvikomponentide arvväärtused vahemikus 0–1.\n\nVärvuste kirjeldamiseks kasutatakse 30–48-bitiseid täisarve ja väljastus toimub xvYCC-värvimudelit toetava riistvara kaudu.\n", "id": "ekk_Latn_214245"}
{"text": "Osja tee\n\nOsja tee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Kose asumis. Osja tee algab Vabaõhukooli teelt ja lõpeb Puhkekodu teel. Osja tee on põhjaloode-lõunakagu suunaline ja ligikaudu 155 meetri pikkune.\n\nOsja tee on saanud nime 13. aprillil 1954.\n", "id": "ekk_Latn_214246"}
{"text": "Nulu tänav\n\nNulu tänav on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Maarjamäe asumis. Nulu tänav algab Lehise tänavalt ja lõpeb Kuslapuu tänaval. Nulu tänav on enam-vähem lääne–idasuunaline ja ligikaudu 125 meetri pikkune.\n\nNulu tänav sai nime 28. novembril 1997.\n", "id": "ekk_Latn_214247"}
{"text": "Valguta tänav\n\nValguta tänav on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Lepiku asumis.\n\nValguta tänav algab Lepiku asumi ja Mähe asumi piirilt Kupra teelt ja lõpeb Kõlviku teel. Valguta tänav on põhjaloode-idakagu suunaline ja ligikaudu 280 meetrit pikk.\n\nValguta tänav sai nime 12. mail 1999. Tänav on nime saanud endise Lepiku küla Valguta (Valgota) talu järgi, mille maadele tänav on rajatud.\n", "id": "ekk_Latn_214248"}
{"text": "Mõrra tee\n\nMõrra tee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Pirita asumis. Mõrra tee algab Jahimehe teelt ja lõpeb ristudes Kalamehe teega. Mõrra tee on lõunaedela-põhjakirde suunaline ja ligikaudu 205 meetri pikkune.\n\nMõrra tee sai nime 14. veebruaril 1958. Tänav on saanud nime lähedalasuva Kalamehe tee mõjul.\n", "id": "ekk_Latn_214249"}
{"text": "Kalamehe tee\n\nKalamehe tee on tänav Pirita linnaosas Pirita asumis. Kalamehe tee algab Randvere teelt, kulgeb esialgu umbes 30 meetrit põhjakirde-lõunaedelasuunaliselt, pöördub siis lääneloode-idakagusuunaliseks, ristub Meremehe tee ja Eduard Bornhöhe teega ning lõpeb ristudes Mõrra teega. Kalamehe tee on kokku ligikaudu 230 meetri pikkune.\n\nKalamehe tee sai nime 23. detsembril 1955.\n", "id": "ekk_Latn_214250"}
{"text": "Jahe tee\n\nJahe tee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Mähe asumis. Jahe tee algab Mähe asumi ja Kloostrimetsa asumi piirilt, kulgeb lõunakagu-põhjaloode suunaliselt ja lõpeb Randvere teel. Jahe tee on ligikaudu 190 meetri pikkune.\n\nJahe tee sai nime 12. juulil 1949. Tänav on saanud nime varjulise Kloostrimetsa mõjul.\n", "id": "ekk_Latn_214251"}
{"text": "Looklev tee\n\nLooklev tee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Mähe asumis. Looklev tee algab Randvere teelt, ristub Hämara teega ja lõpeb Vilu teel. Looklev tee on algul lääne–idasuunaline ja seejärel põhiosas lääneedela–idakirdesuunaline. Looklev tee on ligikaudu 275 meetri pikkune.\n\nLooklev tee sai nime 12. juulil 1949. Tänav on saanud nime oma kuju järgi.\n", "id": "ekk_Latn_214252"}
{"text": "Juha Kankkunen\n\nJuha Matti Pellervo Kankkunen (sündinud 2. aprillil 1959 Laukaas) on soome endine rallisõitja, neljakordne maailmameister.\n\nKankkunen tuli maailmameistriks aastail 1986, 1987, 1991 ja 1993. Kokku osales ta 162 MM-sarja kuuluval rallil ja võitis neist 23. Esikolmikusse tuli ta 75 korda. Ta võitis MM-sarjas 700 kiiruskatset ja kogunud 1140 punkti.\n\nAastal 1993 valiti ta Soome aasta sportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_214253"}
{"text": "Supluse puiestee\n\nSupluse puiestee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Pirita asumis. Supluse puiestee algab Pirita rannahoone juurest, ristub Merivälja tee, Metsavahi põigu ja Jahimehe põiguga ning lõpeb Eduard Bornhöhe teel. Supluse puiestee on lääneloode-idakagusuunaline ja ligikaudu 470 meetri pikkune.\n\nSupluse puiestee sai nime 14. veebruaril 1958. Tänav on saanud nime Pirita supelranna järgi.\n", "id": "ekk_Latn_214254"}
{"text": "Metsavahi põik\n\nMetsavahi põik on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Pirita asumis. Metsavahi põik algab Metsavahi teelt ja lõpeb Supluse puiesteel. Metsavahi põik on peaaegu lõunaedela-põhjakirde suunaline ja ligikaudu 130 meetri pikkune.\n\nMetsavahi põik sai nime 14. veebruaril 1958. Tänav on saanud nime Metsavahi tee järgi.\n", "id": "ekk_Latn_214255"}
{"text": "Metsniku tee\n\nMetsniku tee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Pirita asumis. Metsniku tee algab Kloostrimetsa teelt ja lõpeb Metsavahi teel. Metsniku tee on lõuna–põhjasuunaline ja ligikaudu 95 meetri pikkune.\n\nMetsniku tee sai nime 14. veebruaril 1958. Nagu Metsavahi tee, nii on ka Metsniku tee saanud nime Pirita metsavahikoha järgi.\n", "id": "ekk_Latn_214256"}
{"text": "Kosemetsa tänav\n\nKosemetsa tänav pn tänav Tallinnas Pirita linnaosas Kose asumis Lükati allasumis.\n\nKosemetsa tänav algab Kose teelt ja kulgeb põhiosas lääne-idasuunaliselt, ristudes Kose põiguga. Seejärel pöördub tänav põhja-lõunasuunaliseks ja lõpeb Kose teel. Kosemetsa tänav on ligi 550 meetri pikkune.\n\nKosemetsa tänav sai nime 29. mail 1998. Tänav on saanud nime naabruses asuva Kose metsa järgi.\n\nKosemetsa tänav 11 asub endine Waldfriedi suvemõis.\n", "id": "ekk_Latn_214257"}
{"text": "Wolfgang Späte\n\nWolfgang Späte (8. september 1911 Dresden – 30. aprill 1997 Edewecht) oli enne Teist maailmasõda üks tuntuim Saksa purilendur ja sõja ajal sõjaväelane Luftwaffe hävituslendur-äss. Üle 600 lahingulennu tulemusena jäi tema arvele 99 allatulistatud vastase lennukit, neist 90 idarindel, ning 5 (kõik Boeing B-17) läänerindel reaktiivlennukil Messerschmitt Me 262. Autasustatud Raudristi Rüütliristiga ja tammelehtedega rüütliristiga.\n\nSpäte lõpetas kiitusega Darmstadti kõrgema tehnikakooli. Andeka purilendurina töötas ta välja ja avaldas ta 1938. aastal purilennu optimaalse ülelennuteooria praktilise tabeli, mille alusel leiutas Paul MacCready pärast II maailmasõda oma kuulsa macreadyringi purilennuki variomeetrile..\n\n1934. aastast kuni sõja alguseni oli Späte Saksa purilennu teaduskeskuse (DFS) kaastöötaja ja katselendur. 1938. aasta 19. Rhöni purilennuvõistluste võitis ta kokkuvõttes mitmevõistluse purilennukil Reiher-1.\n\n1942. aasta juulis oli Späte vastutav rakettlennuki Me-163 arendamisel. 1943. aastal organiseeris ta jahilendurite inspektori kindralmajor Adolf Gallandi (sel ajal noorim Wehrmachti kindral) tutvumislennu reaktiivlennukil Messerschmitt Me 262, mille tulemuseks oli sellise maailmas oma aja kohta uuendusliku lennuki praktiline kasutuselevõtt sõjas.\n", "id": "ekk_Latn_214258"}
{"text": "Jülichi hertsogkond\n\nJülichi hertsogkond (saksa Herzogtum Jülich; hollandi Hertogdom Gulik; prantsuse Duché de Juliers) moodustas 11.–18. sajandini osariigi Saksa-Rooma riigis. Hertsogkond asus Reini vasakkaldal Kölni kuurvürstkonna (idas) ja Limburgi hertsogkonna (läänes) vahel. Sel oli territooriume Ruri jõe mõlemal kaldal ümber pealinna Jülichi – endine Rooma Iuliacum – Alam-Reinimaal. Hertsogkond sulas aastal 1423 kokku Bergi krahvkonnaga teisel pool Reini ja kannab sestpeale nime Jülich-Berg.\n\nSelle territoorium asub tänapäeva Saksamaal (Nordrhein-Westfaleni osa) ja Hollandis (Limburgi provintsi osa), selle elanikkond räägib sama limburgi murret.\n", "id": "ekk_Latn_214259"}
{"text": "Kraad (geomeetria)\n\nKraad ehk kaarekraad ehk nurgakraad (tähis °) on ringjoone kaare või sellele vastava kesknurga mittesüsteemne mõõtühik. Kraad moodustab 1/360 täisringist. Täisnurk on 90° ja sirgnurk on 180°.\n\nKraad jaotatakse 60 minutiks (′) ja 3600 sekundiks (′′).\n", "id": "ekk_Latn_214260"}
{"text": "Aruküla mõisa kalmistu\n\nAruküla mõisa kalmistu on kalmistu Koeru kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Aruküla külas Järva vallas Järva maakonnas. Kalmistu jääb Aruküla mõisa südamest linnulennult umbes 500 meetri kaugusele lõunasse.\n\nKalmistu rajasid mõisa tollased omanikud Tollid tõenäoliselt pärast 1842. aastat, kui suri Karl Wilhelm von Toll. Kabel on ehitatud 1870. aastatel ning see restaureeriti 1996. aastal. Kalmistule on teadaolevalt maetud 6 inimest, viimane matus oli ajavahemikus 1941–1944.\n", "id": "ekk_Latn_214261"}
{"text": "Haris Seferović\n\nHaris Seferović (sündinud 22. veebruaril 1992 Sursees) on Šveitsi jalgpallur, kes mängib ründajana Türgi kõrgliigaklubis Galatasaray ja Šveitsi jalgpallikoondises.\n\n2013–14 mängis ta Hispaania kõrgliigaklubis Real Sociedad. 2014. aasta augustis sõlmis Seferović Saksamaa kõrgliiga klubiga Eintracht Frankfurt kolmeaastase lepingu. Alates 2017. aastast mängis ta Benficas. Hooajal 2018–2019 tuli ta Benficaga Portugali meistriks. Samal hooajal lõi ta liigas 23 väravat, millega oli liiga suurim väravakütt.\n\nTema vanemad on Bosnia ja Hertsegoviina päritolu.\n", "id": "ekk_Latn_214262"}
{"text": "Külli Reinumägi\n\nKülli Reinumägi (neiuna Külli Koik, sündinud 25. veebruaril 1974) on eesti näitleja.\n\nKülli Reinumägi lõpetas aastal 1996 Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (17. lennu).\n\nPärast lavakunstikooli lõpetamist alustas ta lavateed Eesti Draamateatris. Hiljem on ta näitlejatööd jätkanud vabakutselisena ning on loomingulise ühenduse MTÜ Oma Lava üks juhte ja loojaid. Ta on mänginud mitmes telesarjas ja lugenud Vikerraadios järjejutte. Ta on osalenud Rein Põdra kuuldemängus \"Kuningapuu\". Ta õpetab Muusikalikoolis näitlemist.\n", "id": "ekk_Latn_214263"}
{"text": "Rodney Williams\n\nRodney Williams (sündinud 2. novembril 1947) on Antigua ja Barbuda arst ja poliitik, alates 13. augustist 2014 Antigua ja Barbuda kindralkuberner.\n\nTa kuulub Antigua Tööparteisse.\n\nTa valiti esimest korda parlamenti 1984. aastal. Aastatel 1992 kuni 2004 oli ta mitmes ministriametis.\n", "id": "ekk_Latn_214264"}
{"text": "Lauren Bacall\n\nLauren Bacall (sünninimi Betty Joan Perske; 16. september 1924 New York – 12. august 2014 New York) oli USA teatri- ja filminäitleja.\n\n1999. aastal Ameerika Filmiinstituudi avaldatud edetabeli \"AFI's 100 Years...100 Stars\" tulemuste põhjal asub Lauren Bacall naisstaaride edetabelis 20. kohal.\n", "id": "ekk_Latn_214265"}
{"text": "Nils Bernhard Sachris\n\nNils Bernhard Sachris (9. detsember 1923 Tartu – 21. august 2014) oli eesti arst ja tõlkija.\n\nTa lõpetas aastal 1942 Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Samal aasta 17. mail astus ta vabatahtlikult Saksa sõjaväkke (Flugmeldekompanie 38) ja ta teenis seal 5. jaanuarini 1944, mil vabanes sõjaväest hilisemate repressioonideta. Aastal 1942 astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1950 arstina. Aastal 1960 astus ta toona põranda all vaikselt tegutsenud Eesti Üliõpilaste Seltsi.\n\nTeda kutsus professor Rudolf Bernakoff günekoloogiahuvi tõttu oma kateedrisse assistendiks, kuid määramiskomisjonis keelduti teda ülikooli juurde tööle lubamast. Seetõttu suunati ta pärast ülikooli lõpetamist röntgenoloogiks Saaremaale Kingissepa Rajoonihaiglasse, kus ta töötas aastatel 1950–1954. 1954–1956 töötas ta röntgenoloogina Võru-Kubija Tuberkuloosi Sanatooriumis (kuni selle mahapõlemiseni). 1956–1991 töötas ta Tartu Kliinilise Haigla Toome sisehaiguste kliinikus röntgeniosakonna juhatajana ja röntgenoloogina. Seejärel läks pensionile.\n\nTa on tõlkinud eesti keelde bioeetika konventsiooni ja mitmesuguseid muid materjale ajakirjale Akadeemia, sealhulgas taani keelest. Ta oli Eesti Looduseuurijate Seltsi ja Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri Seltsi liige.\n\nTa oli kirglik kalamees, ta on olnud Tartu Kalaspordi Klubi esimees. 1970. aastatel sai temast Kalevi spordiseltsi auliige.\n", "id": "ekk_Latn_214266"}
{"text": "Heinrich Tobias\n\nHeinrich Tobias (27. märts 1906 Punase Lageda alev, Krasnodari krai, Venemaa – 11. mai 2000 Tallinn) oli eesti kirjandusteadlane.\n\nTobiase lapsepõlv möödus Punase Lagedal, kus ta käis algkoolis. Edasi õppis ta Petseri Gümnaasiumis, Leningradi Eesti Pedagoogilises Tehnikumis ja Irkutski Pedagoogilises Instituudis. Oli 1925.a mõned kuud vangistatud,1927-1937 asumisel Siberis, 1938-1940 vangis.\n\nPärast Teist maailmasõda 1947 saabus ta jälle Eestisse, kus töötas parteikooli õppejõuna ja marksistliku kirjandusteadlasena ning oli koolidirektor Haapsalus ja Tallinnas. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastatel 1950–1955 oli ta Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor ning 1951–1952 Eesti Kirjandusmuuseumi direktor.\n\nTobias on kirjutanud töid vene kirjanduse kohta ja järelsõnu A. H. Tammsaare teostele.\n", "id": "ekk_Latn_214267"}
{"text": "Kauppakeskus Tuulonen\n\nKauppakeskus Tuulonen on kaubanduskeskus Soomes Hämeenlinnas endise Tuulose valla alal.\n\nSee asub Valtatie 10 ja 12 ristumiskohas. Hämeenlinna keskusest on kaubanduskeskusse 26 km, Lahtist 47 km ja Tamperest 79 kilomeetrit.\n\nKaubanduskeskuse vanem osa avati 2004 ja seal on pinda umbes 6000 m². Keskuse laiendus, kus on pinda umbes 15 000 m², avati 2008. aastal.\n\nKaubanduskeskuses on üle 60 kaupluse.\n", "id": "ekk_Latn_214268"}
{"text": "Lexus RC\n\nLexus RC on Lexuse toodetav kaheukseline kupee. Tegu on väiksema tagarattaveolise kupeega, mis baseerub Lexus IS-il. Seda hakati tootma aastal 2014. RC-l on 2 mootorit: RC 350 (3,5 V6, 310 hj) ja hübriid RC 300h (220 hj).\n\nLisaks on saadaval Lexus RC võimsaim versioon RC-F, millel 5,0-liitrine V8 ja 348 kW (473 hj).\n\nRC-F kiirendab 0–100 km/h 5,2 sekundiga ja maksimaalseks kiiruseks on 250 km/h.\n", "id": "ekk_Latn_214269"}
{"text": "Audi S1\n\nAudi S1 oli Audi toodetava väikese luukpära Audi A1 kõige sportlikum versioon. Seda hakati tootma 2014. aastal ehk kolm aastat pärast baasmudeli Audi A1 turulejõudmist. Väliselt erineb S1 A1-st vaid 17-tolliste velgede ja kere esiosa poolest. S1 pakutakse nii 3- kui ka 5-ukselises versioonis (Sportback) ja vaid Haldex Quattro nelikveoga.\n\nAudi S1-l on 2-liitrine 170 kW (231 hj) R4-turbomootor ning oma kerguse tõttu jõuab S1 kiirendada 0–100 km/h 5,8 sekundiga (5-ukseline Sportback 5,9 sekundiga) ja tippkiirus on elektrooniliselt piiratud 250 km/h.\n", "id": "ekk_Latn_214270"}
{"text": "Kurista mõisa kalmistu (Laiuse)\n\nKurista mõisa kalmistu on kalmistu Laiuse kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kurista külas Jõgeva vallas Jõgeva maakonnas. Kalmistu jääb Kurista mõisa südamest linnulennult umbes 1,2 km kaugusele edelasse.\n\nKalmistu rajasid Kurista mõisa tollased omanikud Samson-Himmelstjernad millalgi pärast 1820. aastat ning selle lõunaossa rajati arvatavasti 19. sajandi teisel poolel väravaehitis-kabel, mis praegu on varemetes.\n\nKalmistule maetute arv pole teada. Kalmistut on oluliselt lõhkunud selle põhjaossa rajatud kruusakarjäär ja sellesse hiljem rajatud motokrossirada.\n", "id": "ekk_Latn_214271"}
{"text": "Life in Estonia\n\nLife in Estonia on Eestis ilmuv ingliskeelne ajakiri, mis tutvustab Eestit.\n\nAjakiri ilmub neli korda aastas. Ajakiri asutati aastal 2002. Seda annab välja kirjastus Positive Projects. Aastal 2003 ilmus ka ajakirja venekeelne versioon.\n\nAjakirja toimetaja on Reet Grosberg, varem toimetas seda Evelin Ilves.\n", "id": "ekk_Latn_214272"}
{"text": "Hasse Ekman\n\nHans Gösta Ekman (10. september 1915 Stockholm – 15. veebruar 2004 Marbella) oli Rootsi näitleja, stsenarist ja režissöör.\n\nHasse Ekman oli Gösta Ekmani poeg ja Gösta Ekman juuniori isa.\n", "id": "ekk_Latn_214273"}
{"text": "Gösta Ekman seenior\n\nGösta Ekman (28. detsember 1890 Stockholm – 12. jaanuar 1938 Stockholm) oli Rootsi näitleja ja režissöör. Gösta Ekman oli Hasse Ekmani isa ja Gösta Ekman juuniori vanaisa.\n", "id": "ekk_Latn_214274"}
{"text": "Levente Lengyel\n\nLevente Lengyel (13. juuni 1933 Debrecen – 18. august 2014 Budapest) oli ungari maletaja.\n\nTa sai aastal 1962 rahvusvaheliseks meistriks ning aastal 1964 rahvusvaheliseks suurmeistriks.\n", "id": "ekk_Latn_214275"}
{"text": "Seljaajunärvid\n\nSeljaajunärvid ehk spinaalnärvid (ladina keeles ains nervus spinalis, mitm nervi spinales) on keelikloomadel seljaajust väljuvad paarilised närvid, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi. Seljaajunärvide ülesanneteks on kõikide elundite sümpaatiline innervatsioon, kogu keha lihaste motoorne innervatsioon, kogu kehast kesknärvisüsteemi tundeerutuste toomine ja väikevaagnaelundite parasümpaatiline innervatsioon Seljaajunärvid väljuvad seljaajust selgmise ja kõhtmise juurena, kus selgmises juures paiknevad temperatuuri, puute- ja valutundlikkust vahendavad sensoorsed närvijuhteteed ning kõhtmises juursed motoorsed närvijuhteteed. Seljaajunärvide selgmistel juurtel paiknevad ka spinaalganglionid. Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured liituvad lülidevahelise mulgu piirkonnas. Seljaajunärv väljub lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist ja jaguneb kaheks seganärvi haruks: kõhtmiseks ja selgmiseks. Seljaajunärvide selgmised harud innerveerivad keha selgmiseid lihaseid ning nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud seevastu närvistavad kõhtmist nahka ja lihaseid.\n\nInimestel on 31 seljaaju segmenti, millel on oma seljaajunärvide paar. Kokku on inimesel 31 paari seljaajunärve: 8 paari kaela-, 12 paari rindkere-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu- ja 1 paar õndranärve. Kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas ühinevad seljaajunärvide kõhtmised harud seganärvidest koosnevateks närvipõimikuteks. Inimestel on seljaajunärvid väga lühikesed. Seljaajunärvid on kantud kehtivasse rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.\n\nMadudel varieerub seljaaju segmentide ning seega seljaajunärvide arv nii liigiti kui ka sama liigi erinevatel isenditel . Seljaaju segmentide arv võib madudel ulatuda kuni 500.\n", "id": "ekk_Latn_214276"}
{"text": "Monica Lewinsky\n\nMonica Samille Lewinsky (sündinud 23. juulil 1973 San Franciscos Californias) on Ameerika Ühendriikide küberkiusamise vastane aktivist.\n\nTa sai rahvusvaheliselt tuntuks 1998. aastal armusuhte tõttu toonase Ameerika Ühendriikide presidendi Bill Clintoniga.\n", "id": "ekk_Latn_214277"}
{"text": "Kannustiiva tänav\n\nKannustiiva tänav on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Lepiku asumis.\n\nKannustiiva tänav on peaaegu lääne–idasuunaline, ligikaudu 300 meetrit pikk Sirptiiva tänavalt algav umbtänav.\n\nKannustiiva tänav sai nime 27. juunil 2001. Tänava nimi kuulub Lepiku asumi liblikateemaliste tänavanimede sarja. Kannustiib on perekond sinilibliklaste sugukonnast.\n\nKannustiiva tänav on rajatud endise Lepiku küla Metsa talu maadele.\n", "id": "ekk_Latn_214278"}
{"text": "Wilson Palacios\n\nWilson Roberto Palacios Suazo (sündinud 29. juulil 1984 La Ceibas) on Hondurase jalgpallur, poolkaitsja.\n\n2011. aasta augustis sõlmis Palacios Inglismaa kõrgliiga klubiga Stoke Cityga neljaaastase lepingu.\n\nDebüüdi Hondurase rahvuskoondises tegi Palacios 2003. aasta aprillis sõprusmängus Paraguay vastu. Esimese värava lõi ta Hondurase rahvuskoondises 21. veebruaril 2005 Copa Centroamericana alagrupimängus Belize'i vastu. Seisuga 22. august 2014 on ta löönud rahvuskoondise 95 mängus kuus väravat.\n\nEnne Stoke Citysse siirdumist mängis Palacios teises Inglismaa kõrgliiga klubis Tottenham Hotspur.\n", "id": "ekk_Latn_214279"}
{"text": "Berg (riik)\n\nBerg oli riik – algul krahvkond, hiljem hertsogkond – Saksamaal Reinimaal. Selle pealinn oli Düsseldorf. See eksisteeris selge poliitilise üksusena 12. sajandi algusest 19. sajandini.\n", "id": "ekk_Latn_214280"}
{"text": "Sillerdav päev\n\n\"Sillerdav päev\" on 1974. aastal valminud Tallinnfilmi kontsertfilm, milles tutvustatakse Eesti estraadilaule.\n\nFilm valmis NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimusel.\n\nEsinevad Heidi Tamme, Helgi Sallo, Andres Ots, Jaak Joala, Oleg Melnik ja Ivo Linna.\n", "id": "ekk_Latn_214281"}
{"text": "Yahya Ould Hademine\n\nYahya Ould Hademine (araabia keeles يحي ولد حدمين; sündinud 31. detsembril 1953 Timbédras) on Mauritaania poliitik, kes oli Mauritaania peaminister 21. augustist 2014 29. oktoobrini 2018.\n\nTa ei kuulu ühtegi erakonda.\n", "id": "ekk_Latn_214282"}
{"text": "Einmani vald\n\nEinmani vald (varem Einmanni vald; saksa keeles Gemeinde Korps) oli vald Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal 1866–1892 ja 1895–1939. Vallamaja asus Vajangu külas.\n\n24. augustil 1935 muudeti valla nimi Vajangu vallaks.\n\n1. aprillil 1939 liideti 1939. aasta vallareformiga valla maa-ala uue Vajangu vallaga.\n", "id": "ekk_Latn_214283"}
{"text": "Liigvalla vald\n\nLiigvalla vald (saksa keeles Gemeinde Löwenwolde) oli 1866 moodustatud vald Koeru kihelkonnas Järvamaal. Vallamaja asus Rakke külas.\n\nVald koosnes Liigvalla, Ao ja Piibe mõisa aladest. 1895. aastal liideti Liigvalla külge Piibe vald.\n\n22. septembril 1936 nimetati vald ümber Rakke vallaks.\n\n1. aprillil 1939 jagati 1939. aasta vallareformiga valla maa-ala Rakke valla ja Vaimastvere valla vahel.\n", "id": "ekk_Latn_214284"}
{"text": "Kilbavere\n\nKilbavere küla oli küla Tartumaal Laiuse kihelkonnas. 1977. aastal liideti küla Oti külaga.\n\nKilbavere küla on esmamainitud 1599. aastal (Kilbawer), kui küla kuulus Laiuse lossi folvarki Madej vakusesse. 1624. aastal on küla (Kilpauer) nimetatud Kodisma vakusesse kuuluvana. Hiljem kuulus küla Laius-Tähkvere mõisale jäädes Torma kihelkonna maa-alale.\n", "id": "ekk_Latn_214285"}
{"text": "Richard Devid\n\nRichard Devid (ka Richard Deevid; 30. aprill 1893 Kärdlas – 5. juuni 1942 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli Eesti ärimees.\n\nRichard Devid oli Tallinnas Harju tänaval asunud Eesti eliithotelli ja restorani Kuld Lõvi omanik ning Tallinna Rotary Klubi liige.\n\nOlles pärit Kärdlast, kinkis ta Kärdla kirikule 1920. aastate lõpul uue kella.\n\nTalle kuulunud hotell natsionaliseeriti 1940. aastal. Ta ise vahistati 14. juunil 1941 ning küüditati NSV Liidu sisemaale, kus talle tribunali otsusega 21. märtsil 1942 määrati surmanuhtlus. Otsus viidi täide 5. juunil 1942.\n\nTema tütar on Vive Devid.\n", "id": "ekk_Latn_214286"}
{"text": "Heinrich Gutkin\n\nHeinrich (Henoch) Gutkin (13. juuni 1879 Tallinn – 11. oktoober 1941 Sevurallag, Sverdlovski oblast) oli juudi rahvusest Eesti ettevõtja ja Rahvuskogu liige.\n\nTa oli Tallinna Juudi Ühispanga juhatuse esimees, riidekaupluse omanik ja Kaubandus-Tööstuskoja liige aastatel 1925–1937.\n\nTa oli ka Juudi Kultuuriomavalitsuse abiesimees, Juudi vähemusrahvuse IV kultuurinõukogu liige ning Juudi kultuuriomavalitsuse esindaja Rahvuskogu Teises Kojas.\n\nTa vahistati Nõukogude võimu poolt 14. juunil 1941 ja küüditati NSV Liitu, kus suri vangilaagris.\n", "id": "ekk_Latn_214287"}
{"text": "Kapp (täpsustus)\n\nKapp on mööbliese. Kapp on puidust nõu. Kapp on endisaegne mahumõõt. Kapp on jalatsi osa. \"Kapp\" (\"Le Placard\") on 2001. aasta film. Kapp (perekonnanimi) Aleksander Kapp (1874–1940) oli eesti vaimulik Artur Kapp (1878–1952) oli eesti helilooja ja pedagoog Eugen Kapp (1908–1996) oli eesti helilooja ja pedagoog Joosep Kapp (1833–1894) oli rahvusliku liikumise tegelane ja kooliõpetaja Viktor Kapp (1919–2003) oli eesti metsandus- ja sporditegelane Villem Kapp (1913–1964) oli eesti helilooja ja pedagoog\n", "id": "ekk_Latn_214288"}
{"text": "Aosilla\n\nAosilla (ka Haoselja) on endine küla Jõgevamaal. 1977. aastal liideti küla Oti külaga.\n\nGeograafilised koordinaadid on .\n\nAosilla külast läks 20. sajandi I poolel metsatee endisse Raja külla, mis paikneb praeguse Ida-Viru maakonna Mustvee valla Laekannu küla maa-alal.\n", "id": "ekk_Latn_214289"}
{"text": "Magnus II (Braunschweig-Lüneburg)\n\nMagnus II (1324–1373), kutsutud ka Magnus Kaelakeega (Magnus Torquatus), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, valitses Wolfenbütteli vürstkonda ja ajutiselt ka Lüneburgi vürstkonda.\n", "id": "ekk_Latn_214290"}
{"text": "August Ingermann\n\nAugust Ingermann (17. november 1877 Tarvastu vald, Viljandimaa – 11. mai 1934) oli Eesti sõjaväelane ja politseiametnik.\n", "id": "ekk_Latn_214291"}
{"text": "Kapp\n\nKapp on ühe või mitme uksega mööbliese asjade hoidmiseks.\n\nAntiikajal tunti küll juba enamikku mööbliesemeid, mis on kasutusel tänapäeval, kuid kappi kasutati üksnes kauplusemööblina, mitte kodumajapidamises.\n\nKappe liigitatakse peamiselt mõõtmete ja kasutusotstarbe järgi, näiteks vannitoakapid, köögikapid, seinakapid, öökapid ja nii edasi.\n", "id": "ekk_Latn_214292"}
{"text": "Edafoloogia\n\nEdafoloogia uurib mulda, kui taimede kasvukeskkonda. Sealjuures hinnatakse mulla võimet varustada taimkatet kasvuks ning arenguks vajalike ainetega ja tagada selleks sobilikud tingimused.\n\nEdafoloogia on üks kahest mullateaduse põhilisest harust pedoloogia kõrval.\n", "id": "ekk_Latn_214293"}
{"text": "Andres Piirsoo\n\nAndres Piirsoo (sündinud 24. septembril 1948) on eesti rakuteadlane, bioloog.\n\nTa on tegelenud ka histoloogiaga.\n\nTöötab Tartu Tamme Erakliiniku juhatajana.\n\nEnam kui 40 teaduspublikatsiooni autor.\n", "id": "ekk_Latn_214294"}
{"text": "Tartu Püha Luuka kirik\n\nTartu Püha Luuka kirik on 2002. aastal EMK Tartu Püha Luuka kogudusele valminud kirik Tartu linnas aadressil Vallikraavi tänav 16a.\n\nKiriku projekteeris arhitekt Indrek Allmann. Projekt jätkab stiililt 1931. aastal arhitekt Engelhard Corjuse poolt kogudusele projekteeritud, ent Nõukogude okupatsiooni ja Teise maailmasõja tõttu ehitamata jäänud uue kiriku funktsionalistlikku joont.\n\nKahekorruselise kiriku ettenähtud kahest ehitusetapist on läbitud esimene, mil rajati väike saal, kohvik ja muud ruumid. Teises ehitusetapis lisatakse suur saal koos vastavate abiruumidega. Rangelt ida-läänesuunalise saalide asetusega kiriku 25 meetri kõrguse torni ruumiline ristimotiiv on ümbruskonnas majade vahelt jälgitav. Kaugvaated kirikule avanevad ka mitmelt poolt Vallikraavi tänavalt. Ehitatud kirik on pälvinud 2002. aasta Tartu parima uusehitise auhinna.\n", "id": "ekk_Latn_214295"}
{"text": "Engelhard Corjus\n\nEngelhard Corjus (ka Korjus; 11. november 1899 – surmaaeg ja -koht on teadmata) oli Eesti arhitekt.\n\nTa lõpetas 1918. aastal Tallinna Reaalkooli.\n", "id": "ekk_Latn_214296"}
{"text": "Victorious\n\n\"Victorious\" on Ameerika Ühendriikide telesari kanalil Nickelodeon. Sarja looja on Dan Schneider.\n\nSarja peategelane on ambitsioonikas laulja Tori Vega (Victoria Justice), kes õpib lavakunstide koolis Hollywood Arts ning satub iga päev kummalistesse olukordadesse.\n\nSee oli esimest korda eetris 27. märtsil 2010.\n", "id": "ekk_Latn_214297"}
{"text": "Bayer AG\n\nBayer AG on rahvusvaheline ettevõte, mille peamised kompetentsivaldkonnad on tervishoid, taimekaitse ja kõrgtehnoloogilised materjalid.\n\nBayeri aktsiatega kaubeldakse Frankfurdi börsil, aktsia hind kuulub indeksi DAX koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_214298"}
{"text": "Leedi\n\nLeedi (inglise keeles Lady) on kõrgaadlisse kuuluva naise tiitel Suurbritannias, lordi naissoost vaste; tänapäeval ka üldisemalt daamide kohta kasutatav sõna.\n\nTavaliselt seostatakse sõna leedi nüüdisajalgi daamiliku käitumise või kõrgklassi päritoluga. Seda kasutatakse ka vastena sõnale \"džentelmen\" fraasis \"leedid ja džentelmenid\", mis vastab sisuliselt kõnetusele \"Daamid ja härrad!\".\n\nInglise keeles kasutatakse sõna lady ka madalama klassi kohta, näiteks võidakse koristajat nimetada cleaning lady (sõna-sõnalt \"puhastusleedi\" või \"puhastusdaam\"), samuti irooniliselt (näiteks naisvangide või prostituutide kohta).\n", "id": "ekk_Latn_214299"}
{"text": "Ugri keeled\n\nObi jõe valgalas kõneldavad handi keel ja mansi keel moodustavad ugri keelte hulgas Obi ugri keelte alarühma.\n\nUgri keeled erinevad üksteisest sedavõrd palju, et vastastikune arusaamine ei ole võimalik.\n", "id": "ekk_Latn_214300"}
{"text": "Oskar Hinto\n\nOskar Hinto (24. juuli 1882 Tartumaa – 16. detsember 1961 Tallinn) oli Eesti teadlane ja riigiametnik.\n\nHinto lõpetas 1912. aastal Peterburi Tehnoloogiainstituudi ja töötas Venemaal ja Nõukogude Venemaal kuni 1921 sisevete ja turbatööstuse alal.\n\n1921. aastal opteerus Hinto Eestisse ja aastatel 1921–1935 töötas Tallinna Tehnikumi õppejõuna.\n\nAastatel 1927–1936 oli Oskar Hinto Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi tööstusosakonna direktor. 1936–1940 oli ta Eesti Metsa- ja Tselluloosi osaühisuse juhatuse esimees.\n\nPärast Teist maailmasõda töötas Hinto Eesti NSV Põllumajandusministeeriumis.\n", "id": "ekk_Latn_214301"}
{"text": "Paisu kaudu suletav türistor\n\nPaisu kaudu suletav türistor ehk GTO türistor (inglise keeles gate turn-off thyristor) on suletav türistor, mida kasutatakse jõupooljuhtmuundurites, näiteks elektrimootori elektroonilises juhtsüsteemis lülitina.\n\nTavalised türistorid ei ole täielikult juhitavad. Neid saab lülitada ainult sisse, aga mitte välja. Väljalülitmiseks on harilikule SCR türistorile vaja lisaks keerukaid ja mahukaid sulgemisahelaid. Sellepärast on harilikku mittesuletavat ehk SCR türistori edasi arendatud ja kasutusel erinevad meetodid türistori väljalülitamiseks. Üks neist on GTO türistor.\n\nSuletavad türistorid on türistoride suhteliselt uued mudelid. Nad töötati välja 1960. aastatel, aga mootorite juhtimiseks hakati neid kasutama alles 1970. aastate lõpul. Neid kasutatakse mootorite juhtimise pakettides järjest laiemalt, sest nad ei vaja väliseid komponente juhitava ränialaldi ehk kolmejuhtmiselise türistori väljalülitamiseks alalisvooluahelates. Suletav türistor vajab sisselülitamiseks harilikult suuremat väravavoolu kui tavaline kolmejuhtmeline türistor. Suure võimsusega seadmed vajavad väravavoolu vähemalt 10 A. Seadme töösagedus on kuni 1kHz ja väljalülitamiseks on vaja anda talle suur negatiivne vooluimpulss, mille suurus on kuuendik kuni veerand seadet läbivast voolust.\n\nSuletavate türistoridega inverter (vaheldi) koosneb türistoridega jõuplokist. Türistori tüürelektroodidele antakse tüürvoolu mikrokontrollerilt või impulss-generaatorilt.\n\nSuletavate türistoride pooljuhi struktuur on keerukam kui üheoperatsioonilisel türistoril, koosnedes paljudest rakkudest. Väljalülitumise võime saavutatakse katoodide saarekestena hajutamise ning katoodi ja tüürelektroodi vahelise distantsi vähendamisega. Need türistorid on tunduvalt kiiremad üheoperatsioonilistest türistoridest ja neid kasutatakse sagedusteni kuni 500 kHz.\n\nSuletavate jõupooljuhtseadiste (sh GTO türistoride) ja mikroprotsessortehnika laialdane kasutamine iseloomustab elektertranspordi veeremi kolmandat põlvkonda.\n", "id": "ekk_Latn_214302"}
{"text": "Hanno Kompus\n\nHanno Kompus (kuni 1935 Johannes Kompus; 4. märts 1890 Rannu vald, Tartumaa – 25. oktoober 1974 Montréal, Kanada) oli eesti kunstikriitik- ja ajaloolane, teatrikriitik aga ka lavastaja ja arhitekt\n", "id": "ekk_Latn_214303"}
{"text": "Jõupooljuhtmuundur\n\nJõupooljuhtmuundur on jõupooljuhtseadistest lülituselemente sisaldav muundur, mida kasutatakse elektrivoolu parameetrite muutmiseks ja reguleerimiseks. Muundurid jagunevad funktsiooni järgi alalispingemuunduriteks, vahelduvpingemuunduriteks, alalditeks ja vahelditeks. Juhitavaid jõupooljuhtmuundureid kasutatakse nii elektrit tarbivate seadmete, nagu elektrimootorite, valgustite, kütteseadmete jms. reguleerimisieks kui ka elektri tootmises, näiteks elektrituulikute juhtimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_214304"}
{"text": "Ilmar Särg\n\nIlmar Särg (sündinud 11. märtsil 1955 Elvas) on eesti kirjanik ja arst.\n\nTal on ilmunud luule- ja jutukogusid, romaane ja lasteraamatuid.\n\nIlmar Särg õppis 1962–1974 Elva keskkoolis ja 1974–1980 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas (lõpetas cum laude). 1981. aastast töötab ta Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa haiglas kardioloogina.\n\nAlates 1999. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_214305"}
{"text": "Karl Kornel\n\nKarl Ferdinand Kornel VR I/3 (25. august 1882 Tsooru – 19. september 1953 Irkutski oblast) oli Eesti õigusteadlane, ajakirjanik, diplomaat ja poliitik.\n\nKarl Kornel alustas riigiteenistust diplomaadina Lätis Eesti saatkonnas 1919. aastal.\n\nLõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1923. aastal. Töötas vandeadvokaat Rein Eliaseri abina Nõmmel 1923–1934. Oli aastatel 1926–1927 Eesti Vabariigi kaubandus-tööstusminister ja 1930–1940 Eesti Telegraafiagentuuri direktor.\n\nKarl Kornel oli Eesti Asutava Kogu ning II ja III Riigikogu liige.\n\nKarl Kornel vahistati 28. novembril 1945, mõisteti 10. aprillil 1946 NKVD tribunali otsusega 10 aastaks Taišetlagi ja suri 19. septembril 1953 vangistuses Irkutski oblastis.\n", "id": "ekk_Latn_214306"}
{"text": "Älvdaleni vald\n\nÄlvdaleni vald on vald (2. järgu haldusüksus) Rootsis Dalarna läänis. Piirneb läänes Norraga.\n\nVallas asuvad Töfsingdaleni rahvuspark ja Fulufjälleti rahvuspark.\n\nVallas räägitakse arhailist Älvdali murret.\n", "id": "ekk_Latn_214307"}
{"text": "Friedrich Kuusekänd\n\nFriedrich Roman Kuusekänd (8. aprill 1898 Tallinn – 17. veebruar 1942 Kirov, NSV Liit) oli Eesti kohtunik, Siseministeeriumi Politseivalitsuse direktor aastail 1934–1935.\n\nFriedrich Kuusekänd osales Venemaa Keiserliku Armee koosseisus Esimeses maailmasõjas ja Eesti Rahvaväes 1918. alanud Eesti Vabadussõjas.\n\nPärast Vabadussõda teenis Friedrich Kuusekänd Eesti sõjaväes kuni 1925. aastani kaadriohvitserina ning teenistuse ajal õppides lõpetas 1924. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.\n\n1925. aastast töötas ta Kohtuministeeriumis Rakvere-Paide Rahukogus kohtuameti kandidaadina, seejärel oli 1925–1928 ka Tallinna-Haapsalu Rahukogu kohtuameti kandidaat.\n\nAastatel 1928–1929 töötas ta kohtu-uurijana Jõhvi jaoskonnas ja 1928–1936 Tallinna 1. jaoskonnas kohtu-uurijana.\n\n16. märtsist 1934 kuni 1935. aastani oli Friedrich Kuusekänd Siseministeeriumi Politseivalitsuse direktor.\n\nAastatel 1936–1940 oli ta Tallinna Ringkonnakohtu liige.\n\nFriedrich Kuusekänd vahistati NKVD poolt 24. septembril 1940. Ta sai surmaotsuse, kuid suri eeluurimisel 17. veebruaril 1942.\n", "id": "ekk_Latn_214308"}
{"text": "Elmar\n\nElmar on mehenimi, mis on tarvitusel eelkõige Eestis, saksakeelsetes maades ja Aserbaidžaanis.\n\nEestis elas Rahvastikuregistri andmetel 9. mai 2012 seisuga 939 Elmari-nimelist inimest.\n\nEestlastest on seda nime kandnud näiteks muusik Elmar Liitmaa, poliitik Elmar Lipping, keeleteadlane Elmar Muuk ja arhitekt Elmar Lohk, samuti Eestis sündinud Kanada arhitekt Elmar Tampõld, Saksamaal Euroopa Parlamendi liige Elmar Brok, vehkleja Elmar Borrmann ja näitleja Elmar Wepper, Austrias kunstnik Elmar Peintner, Aserbaidžaanis aga rahvusvaheline suurmeister males Elmar Magerramov, diplomaat Elmar Məmmədyarov, Gəncə linnapea Elmar Vəliyev, jalgpallur Elmar Baxşiyev jpt.\n\nSama nime kannavad ka mõned firmad, näiteks Aruba ainus elektriettevõte N. V. Elmar ning Eesti raadiojaam Raadio Elmar.\n\nEesti mehenimi pärineb tõenäoliselt saksa traditsioonist, kus see oli algselt lühend nimest Adelmar. Tõenäoliselt sarnaneb etümoloogia inglise mehenime Elmer omaga, mille keskaegne kuju Aylmer tulenes vanainglise sõnadest æþel (\"õilis\") ja mær (\"kuulus\").\n\n1. jaanuari 2020 seisuga oli Eestis eesnimi Elmar 584 mehel. Elmar oli Eestis levikult 249. mehenimi. Kõige populaarsem oli eesnimi Elmar üle 85-aastaste vanuserühmas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 27,08, ning Viljandi maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 9,96. Elmar oli keskmiselt 67 aasta vanune (mediaanvanus oli 71).\n", "id": "ekk_Latn_214309"}
{"text": "Kategooria:Müncheni Bayerni mängijad\n\nSiia kategooriasse kuuluvad jalgpallurid, kes on kunagi jalgpalliklubi Müncheni Bayern eest mänginud.\n", "id": "ekk_Latn_214310"}
{"text": "Tartu Linnaraamatukogu\n\nTartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu on Tartu linna avalik raamatukogu.\n\nTartu Linnaraamatukogu keskkogu asub Tartus, aadressil Kompanii 3/5. Harukogud paiknevad Annelinnas (Kaunase puiestee 23), Karlovas (Tehase 16), Tammelinnas (Suur kaar 56) ning Ilmatsalus (Kooli tee 5). Lisaks oli kuni 2023. aasta detsembrini avatud Lubja laenutuspunkt aadressil Staadioni 73 ning raamatukoguteenuseid on pakutud ka Tähtvere päevakeskuse külastajaile aadressil Veski 35.\n\nRaamatukogu veebilehe vahendusel on võimalik kasutada e-kataloogi ESTER.\n", "id": "ekk_Latn_214311"}
{"text": "Georg Trašanov\n\nGeorg Trašanov (sündinud 18. novembril 1954) on Eesti ametnik, Valga maavanem aastatel 2003–2010.\n\nTrašanov omandas kõrghariduse Eesti Põllumajanduse Akadeemias, saades ökonomist-raamatupidaja kutse. Valga maavalitsuses alustas ta tööd 1990. aastal, töötades seal abimaavanema ja maavanema asetäitjana.\n\n21. märtsil 2003 nimetati Trašanov Valga maavanema kohusetäitjaks. Valga maavanemaks kinnitati ta esimest korda juunis 2004 ja teist korda juulis 2009. Ühtegi erakonda Trašanov oma ametiajal ei kuulunud.\n\n2010. aastal mõistis kohus ta neljaks aastaks vangi süüdistatuna altkäemaksu võtmises bussifirma GoBus tegevdirektorilt Kalle Murult. Reaalselt oli vangistuses kuus kuud 26. augustist 2011 kuni 23. veebruarini 2012, ülejäänud karistus võimaldati kanda tingimisi.\n", "id": "ekk_Latn_214312"}
{"text": "Ago Silde\n\nAgo Silde (sündinud 25. novembril 1963 Keilas) on Eesti poliitik, Ida-Viru maavanem 2004–2007.\n\nSilde on lõpetanud 1983. aastal kiitusega Kehtna sovhoostehnikumi ja õppinud Eesti Põllumajanduse Akadeemias maaparanduse erialal. Magistriõpingud lõpetas ta Oulu Ülikoolis Soomes, ta on õppinud ka Tallinna Ülikoolis.\n\n2000. aastast oli Silde Narva kutsehariduskeskuse direktor. 1994–2000 töötas ta Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli direktorina, 1994. aastal Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga projektikonsultandina ning 1993–1994 projektijuhina ettevõttes Turveruukki. 1991–1995 oli ta EVEA tegevdirektor Raplamaal. Aastatel 2004–2007 töötas Silde Ida-Viru maavanemana.\n\n31. mail 2007 lahkus omal soovil maavanema ametist ja asus tööle AS-i Silmet Grupp tütarettevõtte AS-i Sillamäe SEJ juhina.\n\nAastatel 2007–2008 kuulus ta Rahvaliitu.\n", "id": "ekk_Latn_214313"}
{"text": "Jaan Mark\n\nJaan Mark (sündinud ) on Eesti poliitik, Harju maavanema kohusetäitja 2005–2006.\n\nEnne tööd maavanema kohusetäitjana oli Mark Harju maavalitsuses maaosakonna juhataja, pärast seda on ta olnud arengu- ja planeerimisosakonna juhataja.\n\nTa kuulub .\n", "id": "ekk_Latn_214314"}
{"text": "Margus Hanson\n\nMargus Hanson (sündinud 6. jaanuaril 1958 Tartus) on Eesti poliitik ja endine kaitseminister, XII Riigikogu liige.\n\nTa on lõpetanud 1976. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna rahanduse erialal.\n\nTa kuulub 1997. aastast alates Eesti Reformierakonda.\n\nAastatel 1997–2003 oli ta Tartu aselinnapea.\n\n2003–2004 oli ta Eesti kaitseminister. Ta pidi ametist lahkuma seoses riigisaladusi sisaldavate dokumentide hoiunõuete rikkumisega.\n\nHanson kandideeris 2011. aasta Riigikogu valimistel ning sai 1478 häält, kuid valituks ei osutunud. Ta sai XII Riigikogu liikmeks 1. aprillil 2011, kui Urmas Kruuse loobus oma kohast.\n\nTa on olnud Eesti Vehklemisliidu president.\n\nHanson oli aastatel 1979–1989 tegutsenud ansambli Rentaablus liige.\n\nTa osales 2010. aastal saates \"Laulud tähtedega\", kus saavutas koos laulupartneri Tanja Mihhailovaga kaheksa lavapaari seas teise koha.\n", "id": "ekk_Latn_214315"}
{"text": "Raudküljed\n\nRaudküljed (Ironsides) oli ratsavägi, mis võitles Inglise kodusõjas (1642–1646) parlamendi poolel kuningas Charles I vastu. Selle väe organiseeris inglise riigitegelane Oliver Cromwell.\n\nKui algas kodusõda, astus Cromwell parlamendi sõjaväkke. Seal nägi ta kohe, et sulased ja käsitöölised, kes moodustasid põhilise osa parlamendi pooldajatest, ei suuda hakata vastu kuninga kavaleridele. Cromwell moodustas usklikest ratsarügemendi, milles oli tuhat meest, ja pani seal maksma raudse distsipliini. Tema rügemendi sõdurid ei tohtinud kiruda ega sõimata, tarvitada alkoholi ega mängida kaarte. Neil ei olnudki tahtmist seda teha, sest usklike inimestena lugesid nad meelsasti piiblit ja seletasid üksteisele pühakirja. Cromwell ei pannud erilist rõhku ka sellele, millisesse sekti sõdur kuulus, sest neid sekte oli XVII sajandi esimesel poolel juba paarkümmend. Cromwell andis isegi ohvitserikohti independentitele ja teiste sektide liikmeile.\n\nKui Cromwelli rügement alustas tegevust, paistis kohe silma, et usuline vaimustus ja eeskujulik distsipliin teevad imet. 1644. aastal lõi parlamendi vägi krahv Manchesteri juhtimisel Marston Moori juures kuninga väge. Manchesteri abijuhatajaks oli kindralleitnant Oliver Cromwell. 1645. aasta suvel lõi parlamendi vägi Naseby juures kuninga väe täiesti puruks.\n\nRaudkülgede ratsavägi oli Inglise kodusõjas ainulaadne nähtus. Kogu sõjavägi oli teadlik sellest, et võitleb rahva poliitilise ja usulise vabaduse eest. Ohvitserid ja sõdurid jätsid maha oma perekonnad ja varanduse, et ohverdada oma elu võitluses teisitimõtlejate vastu.\n", "id": "ekk_Latn_214316"}
{"text": "Leonora Linter\n\nLeonora Linter (sündinud 11. septembril 1950) on Eesti poliitiline aktivist ja ettevõtja.\n\nLinterit seostatakse peamiselt Estdirect Office OÜ-ga, mis on toidulisaaineid, esoteerilisi materjale jms pakkuv postimüügifirma. Linter on poliitilise surverühma Notšnoi Dozor aktivisti Dmitri Linteri ema ning ta on kuulunud Vene Erakonda Eestis. 2013. aastast on ta Keskerakonna liige.\n", "id": "ekk_Latn_214317"}
{"text": "Jaan Tangsoo\n\nJaan Tangsoo (sündinud 20. mail 1963) on eesti kirjanik.\n\nKirjandustee algas 1990. aastal, kui osales romaanivõistlusel ning sai seal märgitud. Jaan Tangsoolt on ilmunud 19 raamatut.\n", "id": "ekk_Latn_214318"}
{"text": "Raimo Aas\n\nRaimo Aas (sündinud 18. juunil 1953 Tallinnas) on eesti humorist.\n\nTa on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tallinna 46. Keskkoolis. Ta lõpetas E. Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi režii erialal.\n", "id": "ekk_Latn_214319"}
{"text": "Bad Meets Evil\n\nBad Meets Evil on Ameerika Ühendriikide räppduett Michigani osariigist Detroitist.\n\nDueti liikmed on Royce Da 5'9\" (Bad) ja Eminem (Evil).\n\nNad alustasid koostööd aastal 1997, aga pidid mõne aja pärast lahku minema. Põhjuseks oli D12 ja Royce'i sõnelus.\n", "id": "ekk_Latn_214320"}
{"text": "Nadeždinski rajoon\n\nNadeždinski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas Primorje krais.\n", "id": "ekk_Latn_214321"}
{"text": "Örnsköldsviki vald\n\nÖrnsköldsviki vald on vald Rootsis Västernorrlandi läänis. Valla pindala on 6421 km² ja seal elab 55 000 (2011) inimest, kellest 29 000 elab Örnsköldsviki linnas.\n", "id": "ekk_Latn_214322"}
{"text": "Strömsundi vald\n\nStrömsundi vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Jämtlandi läänis. Piirneb loodes Norraga.\n\nStrömsundi valla keskus on Strömsund. Valla pindala on 11 857 km² ning 2011. aastal elab seal 12 200 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_214323"}
{"text": "Johannes Kappel\n\nJohannes Kappel (2. juuli 1855 Rapla – 1. juuni 1907 Württemberg) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist.\n\nKappel oli Eesti üks esimesi professionaalseid muusikuid.\n\nTa õppis Peterburi konservatooriumis orelit professor Louis Homiliuse klassis ja kompositsiooni professor Julius Johannseni klassis, lõpetas konservatooriumi 1881. aastal. Peale seda asus tööle Peterburi Hollandi kiriku organistina, töötades selles ametis elu lõpuni. Võttis osa Peterburi eesti seltside tegeusest. Käis Eestis juhatamas III, IV, V ja VI üldlaulupidu.\n\nHeliloojana on ta kirjutanud ligi viiskümmend koorilaulu ja kolm kantaati. Tema tuntumad koorilaulud on \"Armukese ootel\", \"Kallis Mari\", \"Lauliku lapsepõlv\", \"Ma teretan sind, hommik\", \"Oleksin laululind\", \"Rändaja rõõm\", \"Võõrsil\". Tema kantaadid olid Eesti esimesteks muusikalisteks suurvormideks, neist tuntuim on 1892. aastal Mihkel Veske tekstile kirjutatud \"Päikesele\".\n\nTema nime kannab tänav Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_214324"}
{"text": "Peegelkaamera\n\nPeegelkaamera on fotoaparaat, enamasti üheobjektiiviline pentapeegeldiga peegelkaamera (inglise Single Lens Reflex, lühend SLR – üheobjektiiviline peegelkaamera).\n\nRangelt defineerides kuuluksid peegelkaamera alla ka kaheobjektiiviline ja/või ilma pentapeegeldita kaamera, aga nende kaamerate kohta siiski ei kasutata liigitust \"peegelkaamera\", ja nõnda on seda terminit käsitletud ka siin artiklis. Peegelkaamera on üks levinumaid kaameratüüpe nii filmi- kui ka digitaalfotograafias, kus pildistatavat vaadeldakse läbi optilise kaadrinäidiku, milles on näha optiline kujutis, mille loob sama objektiiv, mille abil jäädvustatakse ka pilt. (Traditsiooniliselt eristataksegi kaameratüüpe selle järgi, mil viisil loob kaamera kasutajale pildistatava objekti kujutise.)\n", "id": "ekk_Latn_214325"}
{"text": "VDSL\n\nVDSL (ka VHDSL, inglise keeles Very-high-bit-rate digital subscriber line) on DSL-tehnoloogia edasiarendus, mis võimaldab andmesideühendust üle tavaliste vaskpaarkaablite (näiteks telefonikaablite) allalaadimiskiirusega kuni 52 Mbit/s ja üleslaadimiskiirusega kuni 16 Mbit/s ning koaksiaalkaabliga kuni 85 Mbit/s mõlemas suunas, kasutades 25 kHz kuni 12 MHz sagedusriba.\n", "id": "ekk_Latn_214326"}
{"text": "Valdur Mikita\n\nValdur Mikita (sündinud 28. jaanuaril 1970 Suislepas) on eesti kirjanik ja semiootik.\n\nTema tuntuimad teosed on \"Metsik lingvistika\" (2008), \"Lingvistiline mets\" (2013) ja \"Lindvistika ehk metsa see lingvistika\" (2015), kus ta arutleb eesti kultuuri, eestlaste psühholoogia ja eestluse eripära teemadel.\n", "id": "ekk_Latn_214327"}
{"text": "Termodünaamiline versus kineetiline kontroll\n\nKineetiline kontroll keemilises reaktsioonis annab produkti, mille moodustumine on energeetiliselt soodsam, s.t. aktiveerimisenergia on kõige madalam. Termodünaamiline kontroll annab produkti, mis on termodünaamiliselt kõige stabiilsem.\n\nTeatud reaktsioonide korral saavad need mõlemad reaktsiooniteed omavahel konkureerivateks ja moodustub produktide segu. Nimetatakse seda olukorda termodünaamiline vs. kineetiline kontroll. Sellisel juhul produkt A moodustub kiiremini (see on kineetiliselt kontrollitud produkt) kui produkt B, kuid see on stabiilsem (see on termodünaamiliselt kontrollitud produkt). Reaktsiooni tingimused (temperatuur, rõhk, solvent, kestus) mõjutavad seda, kumb reaktsioonitee on ülekaalus ja milline on erinevate produktide suhteline sisaldus. Praktikas, kui kineetilist produkti A soojendada sedavõrd, et ülekaalu saab termodünaamiline kontroll, siis hakkab segus kogunema produkt B. Kuid jahutamisel B ei lähe üle A-ks.\n\nbutadieeni hüdrobroomimine annab sekundaarse ja primaarse (stabiilsem isomeer) allüülse bromiidi isopreeni hüdrokloorimine annab tertsiaarse ja primaarse (stabiilsem isomeer) allüülse kloriidi tsüklopentadieeni ja furaani Diels-Alderi reaktsioon annab isomeersed endo ja exo (stabiilsem isomeer) produktid enolaatide keemias on kineetiline produkt enool ja termodünaamiline produkt on ketoon (stabiilsem tautomeer)\n", "id": "ekk_Latn_214328"}
{"text": "Gerhard Lukk\n\nGerhard Lukk (9. juuli 1891 Ravila, Kose vald, Harjumaa – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Eesti sõjaväelane (mereväeleitnant) ja ettevõtja.\n\nGerhard Lukk osales Eesti Vabadussõjas ja oli Eesti merejõudude Tehnikaosakonna juhataja.\n\nPärast Eesti Vabadussõda töötas ta Vene-Balti laevaehitustehaste direktorina ning oli 1921. aastast Järvakandi klaasivabriku omanik.\n\nGerhard Lukk oli Hollandi peakonsul Eestis.\n\nGerhard Lukk vahistati NKVD poolt ja küüditati 1941. aastal NSV Liitu.\n", "id": "ekk_Latn_214329"}
{"text": "Pulsilaiusmodulatsioon\n\nPulsilaiusmodulatsioon (PWM) ehk impulsilaiusmodulatsioon ehk laiusimpulssmodulatsioon on modulatsiooni liik, milles väljundpinge reguleerimiseks muudetakse impulsside laiust. Lühend PWM tuleb ingliskeelsest terminist Pulse Width Modulation.\n\nKuigi pulsilaiusmodulatsiooni saab kasutada informatsiooni edastamiseks, on selle peamine kasutusala elektriseadmete võimsuse reguleerimine, eriti suure inertsiga koormiste, näiteks elektrimootorite puhul.\n\nKoormisele rakendatava pinge (ja voolu) keskväärtust juhitakse toitepinge ning koormuse vahelise lüliti kõrge sagedusega sisse- ja väljalülitamise teel. Mida kauem on lüliti sisse lülitatud (ehk koormis on ühendatud toitepingega) võrreldes väljalülitatud ajaga, seda suurem on koormisele rakendatav pinge.\n\nPulsilaiusmodulatsiooni sisse- ja väljalülitussagedus peab olema nii suur, et see ei mõjutaks rakendatavat koormist soovimatul kujul. Selline sagedus on seadmetel väga erinev. Näiteks peab elektripliidi puhul lülitamine käima vaid paar korda minutis, lambi valgusregulaatoris 120 korda sekundis ning helivõimendites ja mikroskeemides peab lülitussagedus olema kümnetes kuni sadades kilohertsides.\n\nPeamine pulsilaiusmodulatsiooni eelis on see, et lülitusseadmetes on võimsuse kadu väga väike. Kui lüliti on avatud, ei jookse läbi lüliti peaaegu mingit voolu, ja kui lüliti on suletud ning voolu läbib koormist, siis pole lülitil praktiliselt mingit pingelangu.\n", "id": "ekk_Latn_214330"}
{"text": "TBB pank\n\nAS TBB pank, varem Tallinna Äripank, on 1991. aastal asutatud Eesti pank. TBB pank registreeriti 1991. aasta 30. detsembril. See on vanim Eestis tegutsev kommertspank.\n", "id": "ekk_Latn_214331"}
{"text": "Trabzonspor\n\nTrabzonspor on 1967. aastal Trabzonis asutatud Türgi jalgpalliklubi, mis hooajal 2011–2012 mängib riigi kõrgliigas. Trabzonspor on kuus korda tulnud liiga meistriks.\n", "id": "ekk_Latn_214332"}
{"text": "Jaan Lääne\n\nJaan Lääne (1. jaanuar/13. jaanuar 1899 Vitsjärve – 4. november 1977) oli eesti vaimulik.\n\nTa lõpetas aastal 1921 Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi. Vahepeal, aastatel 1919–1920 võttis ta osa Vabadussõjast. Aastal 1921 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning aastatel 1922–1926 õppis ta usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta Tartu Ülikooli koguduses. Ordineeriti 1. mail 1927 õpetajaks.\n\nTa oli aastatel 1927–1948 Märjamaa Maarja koguduse õpetaja. Siseministri otsusega 23. märtsist 1936 (nr. 1261) keelati Jaan Läänel ajavahemikul 23. märtsist 1936 13. jaanuarini 1937 teenida Märjamaa kogudust, kuna ta osales vapside liikumises. Siseministri otsusega lubati Lääne Märjamaale (vahepeal teenis ta hooldajaõpetajana Häädemeeste ja Tahkuranna kogudust; Märjamaa kogudust teenis vikaarina Theodor Varblane) tagasi 17. detsembril 1936, piiskopi otsusega 19. detsembrist 1936. Aastatel 1944–1947 oli ta ka Mihkli Miikaeli koguduse õpetaja.\n\n2. veebruaril 1948 arreteeris NKVD Jaan Lääne ja ta saadeti hiljem Siberisse, Omski oblastisse.\n\nAastatel 1956–1977 oli ta Puhja Püha Dionysiuse koguduse õpetaja.\n", "id": "ekk_Latn_214333"}
{"text": "Massaaž\n\n~\n\nMassaaž on pehmete kudede hõõrumine, muljumine, kloppimine vms kätega või sellekohaste riistade abil, nt et ergutada vereringet ja ainevahetust või vabastada lihaspinget.\n", "id": "ekk_Latn_214334"}
{"text": "Loodusõpetus\n\nLoodusõpetus on õppeaine, mida õpetatakse Eesti koolides põhikooli riikliku õppekava järgi. Loodusõpetuse sisus on bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia alused.\n", "id": "ekk_Latn_214335"}
{"text": "Hulk (jalgpallur)\n\nGivanildo Vieira de Souza (sündinud 25. juulil 1986 Campina Grandes) on Brasiilia jalgpallur, kes mängib ründajana Brasiilia kõrgliiga klubis Atlético Mineiro.\n\nHüüdnime \"Hulk\" sai ta isalt, kes oli telesarja \"Uskumatu Hulk\" fänn. Hulk sarnaneb ka välimuselt pisut sarja peaosatäitja Lou Ferrignoga.\n", "id": "ekk_Latn_214336"}
{"text": "Kategooria:FC Porto mängijad\n\nSiia kategooriasse kuuluvad jalgpallurid, kes on kunagi jalgpalliklubi Porto eest mänginud.\n", "id": "ekk_Latn_214337"}
{"text": "Brookhaveni Riiklik Laboratoorium\n\nBrookhaveni Riiklik Laboratoorium (inglise keeles Brookhaven National Laboratory, BNL) on USA energeetikaministeeriumi alluvuses tegutsev riiklik labor, mis asub Uptonis New Yorgi osariigis Long Islandil. See rajati 1947. aastal endise USA maaväebaasi Camp Uptoni kohale. Labor on saanud nimetuse oma asukoha järgi Brookhaveni linna lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_214338"}
{"text": "Julja Volkova\n\nJulja Volkova (õieti Julija Volkova; vene keeles Юля Волкова; õieti Юлия Олеговна Волкова; sündinud 20. veebruaril 1985 Moskvas) on vene poplaulja, ansambli t.A.T.u. endine liige. 2011. aastal alustas ta soolokarjääri.\n", "id": "ekk_Latn_214339"}
{"text": "Lena Katina\n\nJelena (Lena) Sergejevna Katina (vene keeles Елена Сергеевна Катина; sündinud 4. oktoobril 1984 Moskvas) on vene poplaulja, ansambli t.A.T.u. liige.\n", "id": "ekk_Latn_214340"}
{"text": "Danica Radojčić\n\nDanica Radojčić (artistinimi Nina) (serbia keeles Даница Радојчић; sündinud 5. augustil 1989 Belgradis Jugoslaavias) on Serbia laulja.\n\nTa esindas Serbiat 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Düsseldorfis lauluga \"Čaroban\". Esimeses poolfinaalis saavutati 8. koht 67 punktiga ja finaalis 14. koht 85 punktiga.\n", "id": "ekk_Latn_214341"}
{"text": "Karl Thure von Helwig\n\nKarl Thure von Helwig (29. jaanuar/9. veebruar 1741 – 10. september 1810) oli Eestimaa mõisnik, maanõunik ning sõjaväelane (kapten).\n\nKarl Thure von Helwig sündis Voose, Karinõmme, Nehatu ja Kuusiku mõisniku major Karl Friedrich von Helwigi ja vabapreili Charlotte Horn åf Aminne pojana.\n\nTalle kuulusid Virtsu, Paadrema, Arrohof-i, Veltsa, Nehatu ja Kuusiku mõis.\n\nHelwig rajas 18. sajandi lõpul Puhtule suvituskoha.\n\nTa on maetud perekonna rahulasse Puhtus.\n", "id": "ekk_Latn_214342"}
{"text": "Anna Christine von Rosen\n\nAnna Christina von Rosen (sündinud Helwig; 13/24. detsember 1780 Virtsu – 3/15. mai 1845 Vana-Varbla) oli Paadrema, Uue-Virtsu ja Vana-Virtsu mõisa omanik ajavahemikul 1826–1838.\n\nTa püstitas Puhtusse mälestusmärgi Friedrich Schillerile, mis oli maailmas üks esimesi ausambaid sellele luuletajale. Ta oli ka arvatavasti kohtunud Schilleriga ning oli kirjavahetuses tema abikaasa Charlotte von Schilleriga.\n", "id": "ekk_Latn_214343"}
{"text": "Aš\n\nAš (saksa Asch) on linn Tšehhis Karlovy Vary maakonnas Chebi ringkonnas.\n\nAsub Fichtelgebirges Saksamaa piiri ääres. Linn piirneb nii idas kui ka läänes Saksamaaga.\n\nAš paikneb merepinnast 666 meetri kõrgusel. Linna lähedal on Weiße Elsteri jõe lähe.\n\nAsula rajasid 11. sajandi alguses saksa kolonistid. 19. sajandi lõpus arenes Ašis tekstiilitööstus ja 1872 sai asula linnaõigused.\n\n1919 läks linn Saint-Germain-en-Laye rahulepinguga Tšehhoslovakkia koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_214344"}
{"text": "Gösta Brunow\n\nGösta Brunow (Carl Gustav Gösta; 1936 Hamburg – 10. juuli 2013) oli soome keemik.\n\nPärast seda töötas keemiaprofessorina Helsingi Ülikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_214345"}
{"text": "Caroline Wozniacki\n\nCaroline Wozniacki (poola keeles Karolina Woźniacka; sündinud 11. juulil 1990 Odenses) on Taani tennisist, rahvuselt poolatar.\n\nTema isa Piotr oli elukutseline jalgpallur, ema Anna kuulus Poola käsipallinaiskonda. Vanemad asusid Taani elama siis, kui isa sai lepingu Taani klubiga. Carolinel on 4 aastat vanem vend Patrick, kes on samuti jalgpallur.\n\n2008. aasta olümpiamängudel Pekingis oli Wozniacki Taani ainus tennisist. Asetust ta ei saanud. Avaringis alistas ta Tuneesia tennisisti Selima Sfari 6:4, 6:1 ja seejärel 10. asetusega Slovakkia tennisisti Daniela Hantuchová 6:1, 6:3, kuid kaotas kolmandas ringis 5. asetusega Venemaa sportlasele Jelena Dementjevale 6:7 (3:7), 2:6. Dementjeva tuli üksikmängus olümpiavõitjaks.\n\nWozniacki tõusis maailma esireketiks 11. oktoobril 2010 ja ta oli seda kuni 29. jaanuarini 2012, välja arvatud üks nädal 2011. aasta veebruaris, mil maailma esireketiks oli Clijsters. Uuesti tõusis Wozniacki maailma esireketiks täpselt kuueaastase vaheaja järel 29. jaanuaril 2018 Austraalia lahtiste meistrivõistluste võidu järel.\n", "id": "ekk_Latn_214346"}
{"text": "Tony Tan Keng Yam\n\nTony Tan Keng Yam (sündinud 7. veebruaril 1940 Singapuris) on Singapuri matemaatik ja poliitik, kes oli 1. septembrist 2011 kuni 1. septembrini 2017 Singapuri president.\n\nTal on magistrikraad Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist ja doktorikraad rakendusmatemaatika alal Adelaide'i ülikoolist. Kuni 1969. aastani õpetas ta Singapuri ülikoolis matemaatikat, seejärel tegutses panganduse alal. Aastatel 1980–1981 oli ta Singapuri ülikooli asekantsler.\n\nTony Tan kuulus kuni presidendiks kandideerimiseni Rahvaaktsiooni Parteisse. Aastatel 1979–2006 oli ta parlamendi liige, 1983–1985 rahandusminister, seejärel 1991. aastani haridusminister, 1995–2005 asepeaminister, 1995–2003 ühtlasi kaitseminister ja 2003–2005 julgeolekuminister.\n", "id": "ekk_Latn_214347"}
{"text": "Nikolaj Mladenov\n\nNikolaj Evtimov Mladenov (bulgaaria keeles Николай Евтимов Младенов; sündinud 5. mail 1972 Sofias) on Bulgaaria poliitik, aastatel 2010–2013 Bulgaaria välisminister.\n\nTa lõpetas Sofia majandusülikooli rahvusvaheliste suhete alal.\n\nAastatel 2007–2009 oli ta Euroopa Parlamendi liige, 2009–2010 kaitseminister.\n", "id": "ekk_Latn_214348"}
{"text": "Santiago del Estero\n\nSantiago del Estero on linn Argentina põhjaosas, Santiago del Estero provintsi halduskeskus.\n\nSantiago del Estero asub Dulce jõe kaldal. Linna geograafilised koordinaadid on .\n\n2001. aastal elas linnas 230 614 inimest.\n\nLinnas tegutseb Santiago del Estero ülikool.\n\nSantiago del Estero on Argentina vanim linn. Asula rajati 1553. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214349"}
{"text": "Goethe auhind\n\nGoethe auhind on Saksamaal Frankfurdis välja antav Johann Wolfgang Goethe järgi nime saanud kirjandusauhind.\n\nEsialgu anti auhinda igal aastal, alates 1960. aastatest jagatakse seda iga kolme aasta tagant.\n", "id": "ekk_Latn_214350"}
{"text": "Ivari Ilja\n\nIvari Ilja (sündinud 3. mail 1959 Tallinnas) on Eesti pianist, alates 2017. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor.\n\nTa lõpetas aastal 1977 Tallinna Muusikakeskkooli Eve Paju ja Laine Metsa klaveriklassis. Aastatel 1977–1981 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Laine Metsa juures. Aastal 1984 lõpetas ta Moskva konservatooriumi Vera Gornostajeva klaveriklassis ja aastal 1986 samas assistentuuri Sergei Dorenski käe all.\n\nAastatel 1978–1981 töötas Ivari Ilja kontsertmeistrina RAT Estonias. 1986. aastal asus ta klaveripedagoogina tööle Tallinna Riiklikku Konservatooriumi (1994. aastast dotsent, 1999. aastast professor).\n\nAastatel 2000–2015 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna juhataja. 3. mail 2017 valiti Ivari Ilja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriks. Tema ametikohustused rektorina algasid 1. septembril 2017.\n\nAlates 2013. aastast on Ivari Ilja Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees, alates 2017. aastast Eesti Muusikanõukogu president ning alates 2020. aastast Rahvusooper Estonia nõukogu esimees.\n", "id": "ekk_Latn_214351"}
{"text": "Abraham Moresin\n\nAbraham Moresin (surnud 19/30. mail 1708 Tartus) oli Tartu raehärra.\n\nTa oli rügemendiveltveebel ja Tartu linnakirurg. 1696. aastal sai ta Tartu kodanikuks, oli Suurgildi vanem 1698. aastal, raehärra 1701–1707.\n\nTartu vallutanud venelased süüdistasid teda spionaažis Rootsi kasuks ja poosid ta koos teise raehärra, Claus Kroppega üles.\n\nAbraham Moresin oli abielus Catharina Helenaga, kelle neiupõlvenimi pole teada. 1708. aastal, lesena, küüditati Catharina Helena Moresin Vologdasse.\n", "id": "ekk_Latn_214352"}
{"text": "Claus Kropp\n\nClaus Kropp (eesnimi kirjutatud ka Clas või Klaus, perekonnanimi kirjutatud ka Kroppe; surnud 19/30. mail 1708 Tartus) oli Tartu raehärra.\n\nTa oli 1698. aastal Suurgildi vanem, 1701. aastal kirikuadministraator, 1701–1708 raehärra, 1707. aastal soolakaubanduse komissar.\n\nTartu vallutanud venelased süüdistasid teda spionaažis Rootsi kasuks ja poosid ta koos teise raehärra, Abraham Moresiniga, üles.\n", "id": "ekk_Latn_214353"}
{"text": "Jaan Põdra\n\nJaan Põdra (29. mai 1894 Kabala vald, Viljandimaa – 4. veebruar 1942 Kirov, Nõukogude Liit) oli Eesti poliitik ja ettevõtja.\n", "id": "ekk_Latn_214354"}
{"text": "August Rennit\n\nAugust Eduard Rennit (17. oktoober 1880 – 29. juuni 1945 Freidberg, Saksamaa) oli Eesti majandus- ja pangandustegelane, AS-i Tartu Pank juhatuse esimees.\n", "id": "ekk_Latn_214355"}
{"text": "Ernst Rosen\n\nErnest Rosen (20. juuni 1884 – 5. august 1962 Saksamaa) oli Eesti majandustegelane,\n\nErnest von Roseni vanemad olid Gustav Arved von Rosen (1849–1903), Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co direktor (1895–1903), Tallinna viinavabriku \"Rosen & Co.\" asutaja ja Anna Elisabeth (sünd. Zoege von Manteuffel) (1853–1927). Vanaisa Woldemar Reinhold von Rosen (1815–1889) oli Eestimaa kubermangu Aktsiisivalitsuse ringkonnaülem\n\nErnest Rosen oli Tallinna Piiritustehaste Omanike Ühisus Rosen & Co peadirektor (1938–1940) ja Tallinna Aktsiaklubi president aastatel 1923–1938.\n\nEnne Diakonisside Asutise sundlõpetamist, kuulus Ernest von Rosen Tallinna Diakonisside Seltsi nõukogusse, Diakonisside Asutises tegutses ka tema õde Erwi Lisinka von Rosen. Ernst Rosen asus 1941. aastal ümberasujana Saksamaale.\n", "id": "ekk_Latn_214356"}
{"text": "Kert Kesküla\n\nKert Kesküla (13. jaanuar 1975 Tallinn – 28. september 2011 Tallinn) oli eesti korvpallur.\n\nTa lõpetas 1993. aastal Eesti Spordigümnaasiumi ja 2001. aastal Audentese Ülikooli.\n\nTa töötas OÜ BAO Ohtlike Jäätmete müügijuhina ning MTÜ Eesti Elektroonikaromu projektijuhina.\n", "id": "ekk_Latn_214357"}
{"text": "Krzeszowice\n\nKrzeszowice on linn Poolas Väike-Poola vojevoodkonnas Krakówi maakonnas, Krzeszowice valla halduskeskus. Krzeszowice asub Krakówi kesklinnast ligikaudu 23 km lääneloodes.\n\n2012. aastal oli linnas 10 281 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_214358"}
{"text": "Ele Pedassaar\n\nEle Pedassaar (sündinud 10. detsembril 1976 Võrus) on eesti sünoptik.\n\nPedassaar sündis Võrus. Ta on õppinud Eesti Mereakadeemias ja Tallinna Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas meteoroloogiat. Lisaks õppis ta kooli ajal muusikat (viiulit).\n\nTa töötab Keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonna peaspetsialisti-sünoptikuna.\n\nPedassaar esineb ilmateadustajana Eesti Televisiooni uudistesaates \"Aktuaalne kaamera\".\n\nVõrumaalt pärinevana oskab ta võru keelt ning on ka telesaates ilmateadet võru keeles vahendanud.\n", "id": "ekk_Latn_214359"}
{"text": "Albrecht (Saksi-Wittenberg)\n\nAlbrecht (suri 28. juunil 1385) oli Saksi-Wittenbergi hertsogi Otto poeg. Aastal 1370 sai ta oma emapoolse vanaisa järglaseks Lüneburgi vürstkonna troonil.\n", "id": "ekk_Latn_214360"}
{"text": "Ranetki\n\nRanetki (vene keeles Ранетки; ingliskeelne nimi Ranetki Girls) on Venemaa pop-rock'i ansambel.\n\nSee tegutseb 2005. aastast. Ansambli tuntumaid laule on \"O tebe\" (\"Sinust\"), mis valiti Rockstari arvutimängu \"Grand Theft Auto IV\" raadiosse.\n", "id": "ekk_Latn_214361"}
{"text": "Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)\n\nPeeter Raudsepp (sündinud 20. märtsil 1974 Tallinnas) on eesti teatrilavastaja.\n", "id": "ekk_Latn_214362"}
{"text": "Karl Linnas\n\nKarl Linnas (6. august 1919 Tartu – 2. juuli 1987 Leningrad) oli Eesti kaitseväe lipnik, Saksamaa sõjaväe leitnant ja Saksa okupatsiooni ajal Eestis Tartu koonduslaagri .\n", "id": "ekk_Latn_214363"}
{"text": "Uno Laur (muusik)\n\nUno Laur (sündinud 8. juunil 1961 Rakveres) on eesti muusik, punkansamblite Must Mamba ja Röövel Ööbik endine solist.\n", "id": "ekk_Latn_214364"}
{"text": "Põhiharidus\n\nPõhiharidus on 1.–9. klassini ulatuv koolisüsteemi aste, mis on Eestis kohustuslik üldharidusmiinimum.\n", "id": "ekk_Latn_214365"}
{"text": "Sten Lassmann\n\nSten Lassmann (sündinud 26. mail 1982) on eesti pianist, keda tuntakse eelkõige Heino Elleri muusika interpreedina.\n\nSten Lassmann on õppinud Eesti Muusikaakadeemias, Pariisi konservatooriumis ja Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias.\n\n2002. aastal võitis Sten Lassmann VI Tallinna riikliku klaverikonkursi ning neli aastat hiljem jagas oma esimest rahvusvahelist auhinda (3. koht) Danil Sajamoviga.\n", "id": "ekk_Latn_214366"}
{"text": "Liana Zeigo\n\nLiana Zeigo (Liana Kolodinskaja; sündinud 12. novembril 1985 Võrus) on Eesti laulja. Ta oli ansambli Pariis asutaja ja Paha Polly solist.\n\nZeigot on inspireerinud Tõnu Trubetsky, Debby Harry ja Joan Jett.\n", "id": "ekk_Latn_214367"}
{"text": "Konn-kuningapoeg\n\n\"Konn-kuningapoeg\" (AT 440) on imemuinasjuttude hulka kuuluv rahvusvaheliselt tuntud muinasjututüüp.\n\nSeda tüüpi esindab Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi 1857. aastal ilmunud kogumiku \"Die Kinder- u. Hausmärchen\" esimene jutt \"Konn-kuningas ja Raudne Heinrich\" (Der Froschkönig oder der eiserne Heinrich), mida peetakse Euroopas selle tüübi kõige tuntumaks näiteks.\n\nTüübiga on seotud ka Disney stuudio 2009. aastal valminud täispikk multifilm \"Printsess ja konn\", mis põhineb Ameerika Ühendriikide lastekirjaniku Elizabeth Dawson Bakeri 2002. aastal ilmunud romaanil \"The Frog Princess\".\n", "id": "ekk_Latn_214368"}
{"text": "Piirkond (Inglismaa)\n\nInglismaal on piirkond (inglise keeles region) regionaalse jaotuse kõrgeima tasandi üksus, mida kasutab Briti keskvalitsus Inglismaa territooriumil. Aastail 1994–2011 omasid algselt kümme, aastast 1998 üheksa Inglismaa piirkonda mingil määral halduslikku rolli Suurbritannia valitsuse poliitika elluviimisel.\n\nTerritooriumilt suurim on Edela-Inglismaa (23 829 ruutkilomeetrit) ja väiksem Suur-London (1572 ruutkilomeetrit). Elanike arvult on suurim on Kagu-Inglismaa 8,5 miljoni elanikuga ja kõige väiksem Kirde-Inglismaa 2,6 miljoni elanikuga.\n\nInglismaa piirkonnad on ühtlasi ka Euroopa Liidu statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri taseme NUTS 1 piirkonnad. Suurbritannia ülejäänud kolm NUTS 1 piirkonda on Wales, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa.\n", "id": "ekk_Latn_214369"}
{"text": "Iwan Thomas\n\nIwan Gwyn Thomas (sündinud 5. jaanuaril 1974) on Suurbritanniat esindanud Walesi kergejõustiklane (400 m ja 4×400 m jooksja).\n", "id": "ekk_Latn_214370"}
{"text": "Aime Aarmaa\n\nAime Aarmaa (sündinud 18. augustil 1960 Kohtla-Järvel) eesti raamatukogutöötaja.\n\nTa on lõpetanud Kohtla-Järve 1. Keskkooli aastal 1978, Tallinna Pedagoogilise Instituudi aastal 1985.\n\nTa on 2004. aastast Kohtla-Järve Keskraamatukogu direktor.\n", "id": "ekk_Latn_214371"}
{"text": "Wenzel I (Saksi-Wittenberg)\n\nWenzel I (umbes 1337 – 15. mai 1388 Celle) oli Saksi-Wittenbergi hertsog Askania dünastiast. Ta valitses aastatel 1370–1388 ning oli Saksa-Rooma riigi kuurvürst ja Lüneburgi vürst.\n", "id": "ekk_Latn_214372"}
{"text": "Krasnõi Lutš (Pihkva oblast)\n\nKrasnõi Lutš on alev Venemaal Pihkva oblastis Bežanitsõ rajoonis, Polisto külaasunduse keskus. Asub 204 km Pihkvast kagu pool.\n\nAsula tekkis 1905. aastal rajatud klaasivabriku juurde. 1958 sai aleviks.\n", "id": "ekk_Latn_214373"}
{"text": "Zapljusje\n\nZapljusje on alev Venemaal Pihkva oblastis Pljussa rajoonis. Asub Pljussa jõe ülemjooksul 102 km Pihkvast kirdes.\n\nZapljusjel on alevi staatus alates 1961. aastast. Asula peamine tööstusharu on turbatootmine.\n", "id": "ekk_Latn_214374"}
{"text": "Ӝ\n\nӜ (ӝ) on kirillitsa täht, mida kasutatakse udmurdi keeles. Täht on saadud kirillitsa tähele ж treema lisamisel.\n\nUdmurdi tähestikus on see üheksas täht. See hääldub helilise postalveolaarse afrikaadina [ʤ].\n", "id": "ekk_Latn_214375"}
{"text": "Tuulelipp\n\nTuulelipp on kõrgesse paika, tavaliselt hoone katusele, torni või masti tippu paigutatud seadeldis, mis pöördub tuule jõul, näidates tuule suunda.\n\nBeauforti skaalal, mis määratleb tuule tugevuse, vajab tuulelipp liikumahakkamiseks kahepallist ehk kerget tuult.\n\nAegade jooksul on tuulelipud võtnud kõikvõimalikke fantastilisi vorme. Lääne-Euroopa kristlikel kirikutel on levinud kukekujulised tuulelipud. Üks maailma suuremaid tuulelippe on Yukoni transpordimuuseumis Kanadas Whitehorse'i rahvusvahelise lennujaama kõrval – selleks on endine transpordilennuk Douglas DC-3. Guinnessi rekordite raamatu andmeil on suurim tuulelipp siiski Tío Pepe šerri reklaam Hispaanias Jereze linnas.\n\nEesti tuntuim tuulelipp on Tallinna raekoja torni tipus paiknev Vana Toomas, mida Tallinna ühe sümbolina on kujutatud paljudel suveniiridel. Tartus on tähelepanu pälvinud Ivar Feldmanni sepistatud hansakogekujuline tuulelipp Lennuk, mis asetseb 2003. aastal üle Emajõe rajatud Turusilla masti tipus.\n", "id": "ekk_Latn_214376"}
{"text": "Kahemehesaag (album)\n\n\"Kahemehesaag\" on Riho Sibula 2011. aastal ilmunud album, mis salvestati Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia stuudios 22.–25. augustil samal aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214377"}
{"text": "Aleksei Lossev\n\nAleksei Fjodorovitš Lossev (22. september (vana kalendri järgi 10. september) 1893 Novotšerkassk, Venemaa – 24. mai 1988 Moskva) oli vene filosoof ja filoloog, professor (1923) ja filoloogiadoktor (1943).\n", "id": "ekk_Latn_214378"}
{"text": "Friedrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)\n\nFriedrich (u 1357 – 5. juuni 1400 Kleinenglis) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna valitseja aastast 1373.\n", "id": "ekk_Latn_214379"}
{"text": "Bernhard I (Braunschweig-Lüneburg)\n\nBernhard (1358. ja 1364. aasta vahel – 11. juuni 1434 Celle) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog, kes valitses mitut Braunschweig-Lüneburgi vürstkonda. Seda Welfide dünastia hertsogit peetakse Lüneburgi teise liini esimeseks liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_214380"}
{"text": "Sünnitoetaja\n\nSünnitoetaja ehk doula (kreeka doula 'ümmardaja, toetaja' (s.o naine, kes teenib teist naist)) on treenitud isik, kes pakub psühholoogilist ja emotsionaalset tuge teisele naisele ta raseduse ja sünnituse, aga ka sünnitusjärgsel ajal.\n", "id": "ekk_Latn_214381"}
{"text": "Indrek Raudne\n\nIndrek Raudne (sündinud 18. detsembril 1975 Tallinnas) on Eesti poliitik ja ettevõtja.\n\nAastail 1998–1999 oli ta Riigikogu esimehe nõunik. 2004–2007 oli ta X Riigikogu liige. Märtsist detsembrini 2011 kuulus Indrek Raudne XII Riigikogu koosseisu. Ta lahkus 2011. aasta detsembris Riigikogust elamisloa skandaali tõttu. Ühtlasi lahkus ta 2011. aasta detsembris erakonnast Isamaa ja Res Publica Liit.\n", "id": "ekk_Latn_214382"}
{"text": "Sophie Tieck\n\nAnna Sophia Tieck (abielunimega ka Sophie Bernhardi ja Sophie von Knorring, 28. veebruar 1775 Berliin – 1. oktoober 1833 Tallinn) oli saksa luuletaja ja näitekirjanik.\n\nSophie Tieck on maetud Kopli kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_214383"}
{"text": "Heinrich I (Braunschweig)\n\nHeinrich I (ladina Henricus, suri 14. oktoobril 1416), kutsutud Heinrich Leebeks, Braunschweig-Lüneburgi hertsog, oli koos oma venna Bernhardiga aastatel 1388 kuni 1409 Lüneburgi vürst ning aastatel 1400 kuni 1409 ka Wolfenbütteli vürst, ja aastast 1409 kuni oma surmani Lüneburgi ainuvürst.\n", "id": "ekk_Latn_214384"}
{"text": "Kaarli Aluoja\n\nKaarli Aluoja (enne eestistamist 4. augustil 1936 Karl Otto; 20. juuni 1899 Toila – 4. veebruar 1975 Viljandi) oli eesti näitleja ja lavastaja.\n\nTa õppis 1916–1918 Tallinna Kunsttööstuskoolis, läks 1918 Vabadussõtta ja oli kuni 1921. aastani sõjaväes. Aastal 1924 lõpetas Draamastuudio teatrikooli I lennu ja oli üks Draamastuudio Teatri asutajaid (teater avati 1925. aastal).\n\nKaarli Aluoja oli kogu eesti teatri tarvis olulise A. H. Tammsaare \"Tõe ja õiguse\" romaani lavainterpretatsioonidele alusepanija. Andres Särevi dramatiseeringutega viis Kaarli Aluoja lavastajana orbiiti näitlejaloomingu, kus teatrilukku jäid Draamastuudio Teatris 1932. aasta \"Vargamäest\" Pearuna Johannes Kaljola, aga ka 1934. aasta \"Abielu ja armastuse\", hiljem \"Karini ja Indreku\" lavastustega Lisl Lindau Karin ja tema enda napp, kuid sügav Indrek Paas ja Arno Suuroru Köögertal. Draamastuudio Teatris töötas Kaarli Aluoja kuni 1934. aastani.\n\nKui 1935. aastal sai Vanemuise teatri juhiks Otto Alev, siirdus Kaarli Aluoja Vanemuisesse draamajuhiks. Tema võttis Vanemuisesse tööle ka sellised legendaarsed mehed nagu Kaarel Irdi ja Helend Peebu. Lisaks kujunes just sel perioodil Vanemuisest mitmežanriline teater. Aastal 1941 oli ta sunnitud näitejuhi kohalt taanduma, sest oli võidelnud Vabadussõjas ja olnud Kaitseliidu liige. Aastatel 1941–1944 ja 1945–1948 töötas Eesti Draamateatris ja 1944–1945 oli taas Vanemuises lavastaja. Nõukogude ajal töötas peamiselt teatripedagoogina.\n", "id": "ekk_Latn_214385"}
{"text": "Heinrich II (Braunschweig)\n\nHeinrich (1411 – 7. detsember 1473), kutsutud Rahumeelseks (ladina Henricus Pacificus, saksa Heinrich der Friedfertige), Braunschweig-Lüneburgi hertsog, valitses Braunschweig-Lüneburgi mõlema osa üle.\n", "id": "ekk_Latn_214386"}
{"text": "549\n\n549. aasta (DXLIX) oli Juliuse kalendri aasta, mis algas reedel. Arvu 549 on selle aasta tähistamiseks kasutatud alates varakeskajast, kui Euroopas sai valdavaks Anno Domini ajaarvamine.\n", "id": "ekk_Latn_214387"}
{"text": "Ilmar Tammur\n\nIlmar Tammur (kuni 15.07.1940 Trampärk; 11. mai 1921 Narva – 19. juuli 1989 Tallinn) oli eesti teatrijuht, näitleja, lavastaja ja õppejõud.\n", "id": "ekk_Latn_214388"}
{"text": "Otto IV (Braunschweig-Lüneburg)\n\nOtto IV, tuntud ka kui Otto Kõverjalg või Otto Lombakas (suri aastal 1446), oli aastast 1434 kuni oma surmani Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst.\n", "id": "ekk_Latn_214389"}
{"text": "Türkmeeni keel\n\nTürkmeeni keel (türkmeeni keeles türkmen dili, түркмен дили) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türkmenistani riigikeel. Seda kõnelevad Türkmenistanis ja selle naabruses elavad türkmeenid.\n\nTürkmeeni keele kõnelejaid on üle 6 miljoni, kellest üle 3,5 miljoni elab Türkmenistanis.\n\nTürkmeeni keele lähimateks suguluskeelteks peetaks türgi ja aseri keelt.\n\nEnne 1928. aastat kasutati araabia kirja. 1928—1940 ja alates 1996. aastast kasutatakse ladina kirja. 1940. aastal mindi üle kirillitsale, mida täiendati tähtedega ә, ө, ү, җ ja ң. Iraanis, Afganistanis ja Iraagis kasutatakse türkmeeni keele kirjutamiseks siiani araabia kirja.\n", "id": "ekk_Latn_214390"}
{"text": "Friedrich II (Braunschweig-Lüneburg)\n\nFriedrich II (1418–1478), tuntud ka kui Friedrich Vaga (saksa der Fromme), oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Lüneburgi vürst aastatel 1434 kuni 1457 ja aastast 1472 kuni oma surmani 1478.\n", "id": "ekk_Latn_214391"}
{"text": "Hugo Soasepp\n\nHugo Soasepp (kuni 1938 Hugo Saasepp; 8. september 1906 Aruküla – 9. juuni 1997 Pärnu) oli eesti poksija ning poksitreener, -kohtunik ja -tegelane.\n\nSoasepp alustas poksimist 1924. aastal Tallinna Spordis, tema treener oli Peeter Matsov.\n\nSoasepp oli 1929. aastal Eesti meister kergekaalus (kuni 61,2 kg). Ta osales ühe korra Eesti-Soome maavõistlusel ja kaotas 1928. aastal oma kohtumise.\n\nSoasepp oli hiljem Gongi juhatuse liige, töötas aastatel 1944–1963 poksitreenerina Pärnu Spartakis ja Kalevis. Tema õpilaste hulgas olid Robert Suokas, Jaan Hansla ning Ervin ja Martin Matsi. Ta tegutses kaua aega poksikohtunikuna.\n\nHiljem töötas Soasepp Pärnu restoranis Tallinn šveitserina.\n", "id": "ekk_Latn_214392"}
{"text": "Margo Stilley\n\nMargo Stilley (sündinud 20. novembril 1982 Põhja-Carolinas Bear Creekis) on USA näitleja ja endine modell.\n\nStilley lapsepõlv möödus Lõuna-Carolina osariigis Conways. Juba teismelisena töötas ta Milanos modellina. Lühikest aega õppis Savannah College of Art and Design for Photographys, kuid jättis selle pooleli. 2001. aastal asus ta elama Londonisse, kus elas kuni 2013. aastani Soho linnaosas. Praegu elab ta Los Angeleses.\n\nMargo Stilley sai laialdaselt tuntuks osatäitmisega 2004. aastal valminud Michael Winterbottomi filmis \"9 laulu\". Film sisaldas mitmeid seksistseene.\n\n2006. aastal pöördus Margo Stilley judaismi.\n", "id": "ekk_Latn_214393"}
{"text": "Otto Wilhelm von Krusenstierna\n\nOtto Wilhelm von Krusenstierna (vkj 14. jaanuar 1740 Ohakvere mõis, Jõhvi kihelkond – 12. detsember 1820 Lohu mõis) oli baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane (brigadir) ja Krusensternide Järlepa mõisa haru esivanem.\n\nOtto Wilhelm von Krusenstern oli kuulsa admirali Adam Johann von Krusensterni lell ning saksa näitekirjaniku August von Kotzebue äi.\n\nTalle kuulusid Järlepa, Lohu ja Serenitzi mõis.\n", "id": "ekk_Latn_214394"}
{"text": "Kamarpukur\n\nKamarpukur (bengali keeles কামারপুকুর) on küla Indias Lääne-Bengali osariigis Hooghly ringkonnas Arambagi alajaotuses. Geograafilised koordinaadid on 22° 55′ N, 87° 39′ E.\n\nKüla on tuntud kui Ramakrishna sünnikoht.\n\nKüla läänepiiril lookleb põhjast lõunasse Bhutir-Khali kanal, mis peagi suubub Amodari jõkke.\n", "id": "ekk_Latn_214395"}
{"text": "Bolton\n\nBolton on linn ja linnkrahvkonna linnaosa Suurbritannias Inglismaal Suur-Manchesteri linnkrahvkonnas.\n\nBoltonis asub regionaalne Boltoni Ülikool.\n\nKohalik jalgpalliklubi on Bolton Wanderers, kelle kodustaadion on Reebok Stadium.\n", "id": "ekk_Latn_214396"}
{"text": "Kahemehesaag\n\nKahemehesaag ehk suursaag on saag, mida kasutati eelkõige puude langetamiseks ning tükeldamiseks, palkide ristisaagimiseks ja seinapalkidel nurgatappide lõikamiseks.\n\nSeda saagi nimetati ka põikpuusaag (Saaremaal ja Hiiumaal), kärpsaag (Saaremaal ja Edela-Eestis), plokksaag ja nurgasaag (palkide nurkamisel).\n\nSaag koosneb saelehest ja selle kummassegi otsa kinnitatud käepidemest. Esialgu olid saed sirge hammasvööga, 19. sajandil hakati kasutama ka kumera servaga saelehti.\n\nLaudu saeti palkidest samuti kahe mehe jaoks mõeldud saega ehk veidi erineva lauasaega.\n", "id": "ekk_Latn_214397"}
{"text": "Heinrich Christoph von Reimers\n\nHeinrich Christoph von Reimers (vene: Андрей Алексеевич Реймерс; Генрих Крисгоф (Кристиан) фон Реймерс; 24. (vkj 13.) veebruar 1768 Tallinn– 13. (vkj. 1.) aprill 1812) oli baltisaksa publitsist ja Vene riiginõunik, muuhulgas ka Välisasjade Kolleegiumi tõlk.\n\n1793. aastal tegi ta kaasa seitsmekuulise Venemaa saatkonna reisi Türgi sultani juurde. Oma reisikirjelduses kirjeldab ta Konstantinoopoli eeslinnu ja ümbrust, vastuvõttu sultani ja vesiiride juures, sultani residentsi vaatamisväärsusi, türklaste kombeid ja tavasid.\n\nHeinrich von Reimers abiellus 25. detsembril 1796. aastal Lohul, brigadiri ja Lohu mõisniku Otto Wilhelm von Krusensterni tütre, Anna Helenaga (1777–1861).\n", "id": "ekk_Latn_214398"}
{"text": "Hella Haasse\n\nHélène Serafia Haasse (2. veebruar 1918 – 29. september 2011) oli hollandi kirjanik.\n\nTa kirjutas kaalukaid ajaloolisi romaane, kuid ka luulet, näidendeid, esseid, autobiograafilisi teoseid ja novelle. Tihti toimub tema teoste tegevus Hollandi Indias, kus ta sündis ja elas 20 esimest eluaastat. Pärast gümnaasiumi lõpetamist kolis ta Hollandisse. 1945. aastal ilmus tema esimene luulekogu ja 1948. aastal esimene romaan.\n\nHaasse pälvis palju kirjandusauhindu, sealhulgas nii oma esimese kui viimase (2002) romaani eest. Igal aastal korraldatakse Hollandis raamatunädal, mille puhuks tellitakse mõnelt tuntud kirjanikult lugu, tavaliselt lühiromaani mõõtu – seda teost nimetatakse raamatunädalakingituseks. Haasse on ainus, kes kirjutanud kolm raamatunädalakingitust (1948, 1959 ja 1994). 1981. aastal pälvis ta Constantijn Huygensi auhinna, mis antakse kord aastas elutöö eest elavale hollandi kirjanikule. 1983 pälvis ta Cornelius Hoofti auhinna, mis antakse kord aastas elutöö eest vaheldumisi elavale hollandi romaanikirjanikule, esseistile ja luuletajale (sellega kaasnev rahaline auhind on mitu korda suurem Huygensi auhinna omast).\n\nEesti keeles on ilmunud tema jutustus \"Uruq\" Kerti Tergemi tõlkes (2022).\n", "id": "ekk_Latn_214399"}
{"text": "Sven Tumba\n\nSven Tumba (kuni 1965 Sven Olof Gunnar Johansson; 28. august 1931 Stockholm – 1. oktoober 2011 Stockholm) oli Rootsi jäähokimängija, jalgpallur ja golfimängija.\n\nEt Johansson on Rootsis väga levinud perekonnanimi, sai ta esialgu hüüdnime oma kodulinna Tumba järgi. 1960. aasta oktoobris abiellus ta Monaga ning 1965 muutsid nad perekonnanime ametlikult.\n\nAastatel 1950–1966 tuli ta klubis Djurgårdens IF Hockey mängides 8 korda Rootsi meistriks, nimelt aastail 1954, 1955 ja 1958–1963. Djurgården ei anna tema auks särki number 5 enam kellelegi välja.\n\n1955 leiutas Tumba hokimängijate jaoks kiivri.\n\nTumba oli esimene eurooplane, kes osales NHL-i meeskonna treeninglaagris. 1957 mängis ta Bostoni Bruinsi laagris ja talle pakuti lepingut, aga ta polnud sellega nõus, sest pärast seda poleks ta enam tohtinud Rootsi koondises mängida.\n\nTa võitis Rootsi meistri tiitli ka jalgpallis (aastal 1959 Djurgårdeni meeskonnas) ja osales ühes koondisemängus Norra jalgpallikoondise vastu aastal 1956.\n\nAastal 1968 lõpetas Tumba oma jäähokikarjääri ja tegeles seejärel eelkõige golfi populariseerimisega Rootsis. Ta rajas golfiradu ning korraldas võistlusi ja treeninguid.\n", "id": "ekk_Latn_214400"}
{"text": "Raivo Trass\n\nRaivo Trass (12. märts 1946 – 7. juuni 2022) oli eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog.\n\nTa lõpetas aastal 1964 Tallinna 39. Keskkooli ja aastal 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu.\n", "id": "ekk_Latn_214401"}
{"text": "Gaur\n\nGaur ehk india piison (Bos gaurus) on veislaste sugukonda veise perekonda kuuluv imetaja.\n\nTa on maailma suurim sõraline, õlakõrgusega üle kahe meetri. Gaur elutseb Lõuna- ja Kagu-Aasia vihmametsades.\n\nGaur on esindatud ka Tallinna loomaaias.\n", "id": "ekk_Latn_214402"}
{"text": "Gagauusi keel\n\nGagauusi keel (gagauusi keeles gagauz dili) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, mida kõnelevad gagauusid. Gagauusi keel on Gagauusias ametlik keel.\n\nEsimesed gagauusikeelsed vaimuliku sisuga tekstid ilmusid 19. sajandil kreeka kirjas. 1957 loodi kirillitsal põhinev kirjakeel. 2000. aastal mindi üle ladina kirjale.\n\nGagauusi keelt loetakse ohustatud keeleks.\n", "id": "ekk_Latn_214403"}
{"text": "Dari Pats\n\nDari Pats ('tee ise') on alates 2004. aastast Riias ilmuv lätikeelne ajakiri, mille teemadeks on ehitus, remont, mööblidisain, käsitöö, meisterdamine ja aiakujundus.\n\nAjakiri ilmub kord kuus.\n\nAlates 2006. aasta oktoobrist ilmub ka venekeelne paralleelväljaanne Делай Cам.\n", "id": "ekk_Latn_214404"}
{"text": "Katariina Unt\n\nTa on lõpetanud 1990. aastal Pärnu 6. Keskkooli ja 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (16.lend).\n\nAastatel 1994–2001 töötas ta Tallinna Linnateatris. Seejärel oli vabakutseline näitleja. Aastatel 2007–2015 oli VAT Teatri näitleja. Aastatel 2012–2016 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 27. lennu juhendaja (koos Peeter Raudsepaga) ja näitlejatöö õppejõud.\n\nAlates 2017. aasta sügisest on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitlejatöö lektor.\n", "id": "ekk_Latn_214405"}
{"text": "2011. aasta Bahreini rahutused\n\n2011. aasta Bahreini rahutused algasid veebruaris mõjutatuna Tuneesiast alanud ja suurt osa Araabia riikidest haaranud revolutsioonilisest lainest. Bahreini meeleavalduste esmaseks nõudmiseks oli šiiidi enamusele suuremate poliitiliste ja muude õiguste tagamine sunniitliku vähemuse poolt valitsetud riigis. 17. veebruari öösel ründasid valitsusjõud protestijate laagrit Manama Pärliväljakul. Inimohvreid kaasa toonud rünnaku järel asusid protestijad nõudma lõppu kuningas Hamadi võimule.\n\n14. märtsil toodi riiki Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu sõjaväe- ja politseijõud, päev hiljem kuulutas kuningas kolmeks kuuks välja erakorralise olukorra.\n\nRahutused suruti vägivaldselt maha. Valitsus karistas protestijatele abi osutanud meditsiinitöötajaid.\n\nJuuni lõpus asutati Kuninglik Sõltumatu Uurimiskomitee veebruaris ja märtsis juhtunu uurimiseks. Komiteelt oodatakse raportit oktoobri lõpuks.\n", "id": "ekk_Latn_214406"}
{"text": "Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu\n\nPärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu (مجلس التعاون لدول الخليج الفارسی‎) või lühemalt Pärsia lahe koostöönõukogu (مجلس التعاون الخليج الفارسی) on Pärsia lahe äärseid Araabia riike koondav poliitiline ja majanduslik organisatsioon. Liikmeteks on Araabia Ühendemiraadid, Bahrein, Katar, Kuveit, Omaan ja Saudi Araabia.\n\n2011. aasta mais arutati Pärsia lahest eemal asuva Jordaania liitumistaotlust ja ühinemiskutse esitati Aafrika loodeosas paiknevale Marokole.\n\nOrganisatsioon asutati 1981. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214407"}
{"text": "Babajevo rajoon\n\nBabajevo rajoon on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Venemaal Vologda oblastis. Selle keskuseks on Babajevo linn. Piirneb läänes Leningradi oblastiga.\n\nRajoon jaguneb halduslikult 7 kohalikuks omavalitsuseks.\n\nRajooni põhjaosas elab vepslasi.\n", "id": "ekk_Latn_214408"}
{"text": "548\n\n548. aasta (DXLVIII) oli Juliuse kalendri järgi liigaasta, mis algas kolmapäeval. Arvu 548 on selle aasta tähistamiseks kasutatud alates varakeskajast, kui Euroopas sai valdavaks Anno Domini ajaarvamine.\n", "id": "ekk_Latn_214409"}
{"text": "546\n\n546. aasta (DXLVI) oli Juliuse kalendri aasta, mis algas esmaspäeval. Arvu 546 on selle aasta tähistamiseks kasutatud alates varakeskajast, kui Euroopas sai valdavaks anno Domini ajaarvamine.\n", "id": "ekk_Latn_214410"}
{"text": "545\n\n545. aasta (DXLV) oli Juliuse kalendri järgi aasta, mis algas pühapäeval. Arvu 545 on selle aasta tähistamiseks kasutatud alates varakeskajast, kui Euroopas sai valdavaks Anno Domini ajaarvamine.\n", "id": "ekk_Latn_214411"}
{"text": "544\n\n544. aasta ('DXLIV) oli Juliuse kalendri järgi liigaasta, mis algas reedel. Arvu 544 on selle aasta tähistamiseks kasutatud alates varakeskajast, kui Euroopas sai valdavaks Anno Domini ajaarvamine.\n", "id": "ekk_Latn_214412"}
{"text": "Tabassaraanid\n\nTabassaraanid on rahvas Dagestanis. Kõnelevad tabassaraani keelt, mis kuulub dagestani keelte lesgi-samuri ehk kagurühma. Hinnanguliselt on tabassaraane ühtekokku 200 000. 2002. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 131 785 tabassaraani, neist Dagestanis 110 152 (4,3% elanikkonnast). 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa Föderatsioonis 146 360 tabassaraani, neist Dagestanis 118 848 (4,1% elanikkonnast).\n\nEestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 3 tabassaraani.\n\nTabassaraanid elavad Dagestani kaguosas. Nad on islami usku (sunniidid). Antropoloogiliselt kuuluvad tabassaraanid balkani-kaukaasia rassi kaspia tüüpi. Eelmäestikus asuvad tabassaraanid on traditsiooniliselt tegelenud peamiselt maaharimise ja aiandusega, mägedes on olnud esikohal loomakasvatus. Tähtsal kohal on olnud ka käsitöö, tuntuse on saavutanud tabassaraani vaibad.\n\nKollektiviseerimine toimus tabassaraanide asualadel alles 1940. aastatel.\n", "id": "ekk_Latn_214413"}
{"text": "Tsahhid\n\nTsahhid ehk tsahurid on rahvas Dagestanis ja Aserbaidžaanis. Tsahhid kõnelevad tsahhi keelt, mis kuulub dagestani keelte lesgi-samuri ehk kagurühma. Hinnanguliselt on tsahhe ühtekokku 30 000, neist Aserbaidžaanis 15 900 (1999. aasta andmetel) ja Venemaa Föderatsioonis 2002. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmetel 10 366. Dagestanis elas 2002. aastal 8168 tsahuri (0,32% elanikkonnast). 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 769 tsahhi, neist Dagestanis 9771 (0,34% elanikkonnast)\n\nTsahhid on islamiusulised (sunniidid). Säilinud on ka islamieelseid kombeid. Antropoloogiliselt kuuluvad tsahhid balkani-kaukaasia rassi kaspia tüüpi.\n\nTsahhide asuala Dagestanis on vabariigi lõunaosas Rutuli rajoonis. Aserbaidžaanis elavad tsahhid Zakatali ja Kahhi rajoonis. Traditsiooniliselt on tsahhid tegelenud põhiliselt karjakasvatusega, maaharimine on olnud väiksema tähtsusega. Tänapäeval on tsahhid kakskeelsed ja valdavad lisaks oma keelele veel ka vene või aserbaidžaani keelt.\n", "id": "ekk_Latn_214414"}
{"text": "Avaarid\n\nAvaarid (ka avaarlased) on rahvas Dagestanis ja naaberaladel. Kõnelevad dagestani keelte looderühma kuuluvat avaari keelt. Avaarid on suurim Dagestani rahvas.\n\nMaailmas elab ühtekokku ligikaudu 1 miljon avaari. Venemaa Föderatsioonis elas 2002. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmetel 814 473 avaari, neist 757 438 Dagestanis (29,4% elanikkonnast). Aserbaidžaanis elas 1999. aastal 50 900 avaari. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 912 090 avaari, neist Dagestanis 850 011 (29,4% elanikkonnast). Türgis elab hinnanguliselt ligikaudu 50 000 avaari, kellest alla poole kõnelevad avaari keelt.\n\nEestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 35 avaari, neist Tallinnas 22. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 39 avaari (26 meest ja 13 naist). Neist 16 emakeel oli avaari keel ja 23 olid Eesti kodanikud.\n\nAvaarid on islamiusulised (sunniidid). Antroloogiliselt kuuluvad avaarid balkani-kaukaasia rassi kaukasoidsesse tüüpi. Avaaride asualad on põhiliselt mägedes.\n", "id": "ekk_Latn_214415"}
{"text": "Kumõki keel\n\nKumõki keel on turgi keelte kõptšaki-polovetsi rühma kuuluv keel, mida kõneldakse põhiliselt Dagestani keskosa tasandikel. Kõnelejate arv on umbes 430 000. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Venemaal kumõki keele oskajaid 426 212. Kuni 19. sajandi alguseni oli kumõki keel Põhja- ja Kesk-Dagestanis kasutusel lingua franca'na. Kumõki kirjakeel hakkas kujunema 19. sajandi esimesel poolel araabia kirja baasil. Aastatel 1929–1938 kasutati ladina tähestikku. 1938. aastal võeti kasutusele vene tähestik.\n\nKumõki keele lähimad sugulaskeeled on nogai keel ja karatšai-balkaari keel.\n\nKumõki keel on üks Dagestani ametlikest keeltest. Kumõki lapsed õpivad kumõki keeles algkoolides. Põhikoolis ja keskkoolis õpitakse kumõki keelt õppeainena.\n\nKord nädalas ilmub kumõkikeelne ajaleht Joldaš (Ёлдаш).\n\n2012. aastal ilmus Venemaal 11 nimetust kumõkikeelseid raamatuid ja brošüüre kogutiraažiga 14 500 eksemplari.\n", "id": "ekk_Latn_214416"}
{"text": "Harovsk\n\nHarovsk on linn Venemaal Vologda oblastis, Harovski rajooni keskus. Asub Kubena jõe ääres 83 km Vologdast põhja pool.\n\nAsula tekkis 1903 rajatud klaasivabriku juurde. Harovsk sai aleviks 1932. aastal ja linnaõigused 1954. aastal.\n\nLinnas on metsatööstuse ettevõtted. Klaasivabrik suleti 2007. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214417"}
{"text": "Camphilli liikumine\n\nCamphilli liikumine on antroposoofiale tuginev ravipedagoogiline liikumine, mille eesmärgiks on intellektipuudega inimeste integreerimine külakogukondades. Camphilli liikumise aluseks on Rudolf Steineri ravipedagoogika ja sotsiaalteraapia.\n\nEsimese Camphilli kogukonna asutas 1939 Viinist emigreerunud lastearst Karl König Šotimaal Aberdeeni lähedal. Tänapäeval on maailmas üle saja Camphilli kogukonna enam kui 20 riigis. Paljud Camphilli kogukonnad tegelevad biodünaamilise põllumajandusega.\n\nKülasarnastes Camphilli kogukondades elavad puuetega (sageli liitpuuetega) inimesed koos oma hooldajate peredega, tegutsedes erinevates töökodades, köögis, põllutööl. Hooldatavad elavad võimetele vastavat, võimalikult iseseisvat elu. Erinevalt hooldekodudest, kus töötajad on tööl vahetustega, kujunevad siin perekondlikud suhted. Päeva, nädala ja aasta kulg on nii liigendatud, et ka sügava puudega inimesed leiavad eluks orientiiri. Selle hulka kuuluvad ühised söögiajad, mõtisklused, sünnipäevad ja iga-aastased pühad muusika ja muude kunstiliste tegevustega. Ka raskete arenguhäiretega lapsed saavad osa Waldorfi pedagoogikale orienteeritud kooliharidusest. Psühhofarmaatsiat (ravimite manustamist) välditakse. Selle asemel kasutatakse antroposoofilisi ravimeid ja teraapiaid, näiteks ravieurütmiat, muusikateraapiat ja rütmimassaaži. Külakogukondade kõrval on ka kool, tegevus- ja teraapiakeskused.\n\nEestis tugineb Camphilli liikumise põhimõtetele erihoolekannet vajavatele täiskasvanutele kogukonnas elamise teenust pakkuv Pahkla Camphilli Küla.\n", "id": "ekk_Latn_214418"}
{"text": "Kesklinna sild\n\nKesklinna sild, ka Vanasild, on Pärnus asuv sild üle Pärnu jõe, Tallinna maantee alguslõik. Sild asub ajaloolise Nahksilla ja Puusilla asukohast umbes 20 meetrit ülesvoolu kunagise Suursilla asukohal. Sild avati 1956. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214419"}
{"text": "Suursild\n\nSuursild on sild Saaremaal Kuressaares Põduste jõe ületamiseks. Esimest korda on selles kohas asuvat silda mainitud 1650. aastal. Umbes 1820. aastal asendati puusild kivisillaga, mis on nüüd tuntud Suursillana.\n\nMurtud dolomiidist rajatis on 105 meetrit pikk ja ligi 7 meetrit lai. Algselt tagasid vee läbivoolu silla 12 kaarava.\n\nSuursild sai Teises maailmasõjas kannatada, kui pommitabamus purustas silla Kihelkonna-poolse otsa. Silla taastamisel 1948.–1949. aastal laoti viis kaarava kinni. Kõikide pärast sõda tehtud remontide käigus on sild kaotanud palju oma esialgsest arhitektuursest ilmest.\n\nTänapäeval on see Eesti analoogsete mälestiste üks suuremaid, pikemaid ja vanemaid kivisildu. See kuulub arhitektuurimälestiste hulka ja on kaitse all. 1990. aastal hakati silda restaureerima (selle käigus leiti silla seest isegi lennukipomme), kuid 2001. aastal jäi ettevõtmine pooleli ning osalt ka seetõttu kipub sild jõudsalt lagunema. 2020. aastatel on koostatud uus restaureerimisprojekt, milles on ette nähtud silla konstruktsiooni toestamine ja laiendamine ning arvestatud senisest rohkem jalgratturite ja jalakäijate ohutusega. 2023. aastal sai sild restaureeritud ning valgustuse pimedaks ajaks.\n", "id": "ekk_Latn_214420"}
{"text": "Belozersk\n\nBelozersk on linn Venemaal Vologda oblastis, Belozerski rajooni keskus. Asub Valgjärve ääres 149 km Vologdast loode pool.\n\nLinna asutamisaastaks loetakse 864 ja see on üks esimesest 5 vene linnast, mida kroonikas mainitakse. Esialgu asus linn Valgjärve teisel kaldal Kisnema küla lähedal. 1777. aastani oli linna nimi Beloozero. Valgjärve ümbrus oli asustatud läänemeresoome hõimudega, tänapäeva vepslaste esivanematega, kes avaldasid tõsist vastupanu ristiusustamisele. 1071 suruti Jan Võšatitši juhtimisel maha paganate ülestõus. Nestori kroonika kirjeldab, kuidas paganate preestrite surnukehad riputati tammede otsa ja lasti karudel nad tükkideks kiskuda. 1352 tabas linna katk ning 1363-1364 ehitati linn uuesti üles tänapäeva asukohta.\n\n1238–1370 oli Beloozero väikese vürstiriigi keskus.\n", "id": "ekk_Latn_214421"}
{"text": "Fulham\n\nFulham on piirkond Londonis Hammersmithi ja Fulhami linnaosas. See asub 6 km Charing Crossist edelas Thamesi põhjakaldal Putney ja Chelsea vahel.\n\n2011. aastal elas seal 87 161 inimest.\n\nFulhami postikood on SW6.\n\nFulham Palace oli varem Londoni piiskopi residentsiks. Praegu on see muuseum ja selle juures asub ka botaanikaaed.\n", "id": "ekk_Latn_214422"}
{"text": "Albert Parki ringrada\n\nAlbert Parki ringrada on tänavaringrada Austraalias Melbourne'i keskusest mõne kilomeetri kaugusel ümber Albert Parki järve.\n\nRajal peetakse Vormel 1 Austraalia Grand Prix' etappe, aga ka teiste ringrajasarjade võistlusi.\n", "id": "ekk_Latn_214423"}
{"text": "Ordubad\n\nOrdubad on linn Aserbaidžaanis Nahhitševani Autonoomses Vabariigis, Ordubadi rajooni keskus. Asub 1,5 km kaugusel Araksi jõest, mis moodustab piiri Iraaniga.\n\nLinnal on raudteeühendus Naxçıvaniga.\n", "id": "ekk_Latn_214424"}
{"text": "Maroon 5\n\nMaroon 5 on USA pop rock'i bänd.\n\nBänd loodi Los Angeleses 1994. aastal Kara's Flowersi nime all. Praegune nimi on ansamblil 2002. aastast.\n\n1997. aastal ilmus Kara's Flowersi album \"The Fourth World\". Esimene Maroon 5 album \"Songs About Jane\" ilmus 2002. aastal, selle tuntumad hitid on \"Harder to Breathe\", \"This Love\", \"She Will Be Loved\" ja \"Sunday Morning\". 2005. aastal võitis bänd Grammy auhinna kategoorias \"Parim uus artist\". Ryan Dusick lahkus ansamblist 2006. aastal ja teda asendas Matt Flynn. Teise albumi nimi on \"It Won't Be Soon Before Long\" ning see sisaldab laule \"Makes Me Wonder\", \"Won't Go Home Without You\" ja \"Wake Up Call\".\n\nAnsamblil Maroon 5 on ka tuntud hitte, mis on ilmunud koostöös teiste artistidega (Rihanna, Christina Aguilera ja Gym Class Hero).\n\nAnsamblisse kuuluvad laulja Adam Levine, kitarrist James Valentine, basskitarrist Michael Madden, trummar Matt Flynn ja klahvpillimängija Jesse Carmichael.\n", "id": "ekk_Latn_214425"}
{"text": "Aksel Orav\n\nAksel Orav (19. veebruar 1929 Alasoo küla, Alatskivi – 28. oktoober 2003 Tallinn) oli eesti näitleja.\n\nAksel Orav lõpetas 1947. aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis seejärel aastatel 1947–1950 Tartu Riikliku Ülikooli agronoomiat. 1953. aastal lõpetas ta näitlejana Moskvas GITIS-e eesti stuudio.\n\nTa töötas aastast 1953 Draamateatris nii näitleja kui ka lavastajana.\n\nOrav tõlkis vene keelest raamatuid, mis ilmusid aastail 1979–1991.\n\nTa on maetud Metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_214426"}
{"text": "Fotokeemiline reaktsioon\n\nFotokeemiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mis tekib valguse neeldumise tõttu. Seejuures annab valguskvant molekulile piisavalt energiat, et see muutuks reageerimisvõimeliseks. Vahel aga laguneb mõni aine valgusenergia toimel.\n\nFotokeemiliste reaktsioonide tulemusena tekib osoon, kuid ka väga kahjulik fotokeemiline sudu. Taimedes nimetatakse seda reaktsiooni fotosünteesiks ja see on üks eluslooduse alusprotsesse.\n", "id": "ekk_Latn_214427"}
{"text": "Robert Annus\n\nRobert Annus (sündinud 19. mail 1984 Tallinnas) on eesti näitleja ja lavastaja.\n\nTa õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (klaver, oboe) ja lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal.\n\nAastatel 2008–2013 töötas Robert Annus teatris Vanemuine näitleja ja lavastajana. Aastatel 2013–2019 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. Alates augustist 2019 on ta taas Vanemuise teatri näitleja.\n\nTa on olnud ansambli Chupacabra solist. Peale laulmise mängib ta bajaani.\n", "id": "ekk_Latn_214428"}
{"text": "Dagda piirkond\n\nDagda piirkond oli 1. järgu haldusüksus Lätis Latgales. Piirnes kagus Valgevenega.\n\nLäti rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2012 Dagda piirkonna elanikest lätlasi 61,07%, venelasi 25,64%, valgevenelasi 7,26%, poolakaid 3,55% ja teistest rahvustest inimesi 2,48%.\n\nPiirkond moodustati 2009. aastal Dagda linnast ja 10 vallast. 2021. aastal liideti Dagda piirkond Krāslava piirkonnaga.\n", "id": "ekk_Latn_214429"}
{"text": "Haapsalu Jaani kirik\n\nHaapsalu Jaani kirik on Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuuluv kirik Haapsalus, Kooli tänav 4.\n", "id": "ekk_Latn_214430"}
{"text": "Karl Gustav von Ulrich\n\nKarl Gustav von Ulrich (rootsi Carl Gustaf Ulrich; vene Карл Густав Ульрих; 1677–10. märts 1730) oli baltisaksa päritolu kindraladjutant ja laevastiku kaptenkomandör.\n\nKarl Gustav von Ulrich sündis Laitse, Munalaskme ja Lohu mõisniku, meeskohtunik Ewert Gustav von Ulrichi (surnud 1707) ja Agneta von Löweni pojana. Tema noorem vend Jakob Heinrich von Ulrich oli Eestimaa rüütelkonna peamees (1725–1728).\n\nKarl Gustav von Ulrich teenis kolmkümmend aastat Rootsi kuninglikus laevastikus. 1722. aastal juhtis ta Rootsi ebaõnnestunud salajast ekspeditsiooni Madagaskarile ja Aasiasse. Ulrichi juhitud fregatt \"Jarramas\" koos nelja sõjalaevaga pidi liituma, jakobiite toetava iirlasest poliitilisest seiklejast, bukanjeeride esindaja Caspar William Morgani (Caspar Wilhelm Morgan, Gaspar Guillaume Morgane) 30 laevalise eskaadriga, kuid ilmastiku olude tõttu jõudis Ulrich kokkulepitud kokkusaamiskoha asemel oktoobris 1722 Hispaaniasse Cádizi ja kuna Morgane pärast mõnekuulist ootamist Cádizi ei saabunud otsustas Ulrich, et aastaaeg ei ole Hea Lootuse neemest ümbersõitmiseks sobiv ja pöördus tagasi Rootsi, kus ta sõjanõukogu korraldusel arreteeriti ja ekspeditsiooni nurjamises süüdistatuna pääses vaevu hukkamisest.\n\n1724. aastal kirjutas tema onu, Tallinna asekuberner Friedrich von Löwen (1654–1744) admiral Fjodor Apraksinile tema Vene teenistusse võtmiseks soovituskirja. Vene teenistuses olles aitas ta Tallinnas viitseadmiral Daniel Jacob Wilsteril (1669–1732) planeerida Peeter I-se salajast ekspeditsiooni ümber Aafrika Madagaskari vallutamiseks, baaside rajamiseks India ookeanis ja suhete sõlmimiseks Mogulite impeeriumiga Hindustanis. Selle India ekspeditsiooni peatas Peeter-I ajutiselt sõidukõlbulike laevade puudumise tõttu ja enne oma surma 1725. aasta veebruaris jõudis keiser veel anda juhised Vitus Beringile uue ekspeditsiooni alustamiseks Kamtšatka kaudu.\n\nKarl Gustav von Ulrichile kuulus Lohu mõis.\n\nTa maeti Tallinnas 1730. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214431"}
{"text": "Jelly Roll Morton\n\nFerdinand Joseph LaMothe (20. september 1885 – 10. juuli 1941), artistinimega Jelly Roll Morton, oli ameerika džässpianist, helilooja ja laulja.\n\n\"Mina olen meister; kõik mida sa mängid omamoodi, mängid sa tegelikult Jelly Rolli moodi\".\n\nSamuti pidas ta end džässi loojaks, kuigi ta seda tegelikult ei olnud. Ometi on paljud tema lood saanud džässišedöövriteks, näiteks \"Spanish Tinge\", \"Wolverine Blues\" ja \"Black Bottom Stomp\". Väidetavalt oli Jelly Roll Morton ka kupeldaja.\n", "id": "ekk_Latn_214432"}
{"text": "Reginald Pole\n\nReginald Pole (12. märts 1500 – 17. november 1558) oli Inglismaa vaimulik, viimane katoliiklik Canterbury peapiiskop.\n\nReginaldi isa Richard Pole oli Walesi päritolu aadlik, ema aga Plantagenetide dünastiast pärinev Margaret Pole. Perekonna noorema pojana sai ta vaimuliku hariduse, õppides Oxfordi ülikoolis. 1515. aastal sai ta Oxfordist bakalaureusekraadi, 1518 andis Henry VIII talle Wimborne Minsteris dekaanikoha, mõne aja pärast ka prebendi Salisburys. 1527. aastal sai Pole'ist Exeteri toomdekaan.\n\n1521–1526 õppis Pole välismaal, peamiselt Itaalias Padovas. Tema õpingukaaslaste hulka kuulusid mitmed hilisemad tuntud teoloogid, nii protestandid kui ka katoliiklased. Pole'i õpinguid rahastas peamiselt kuningas Henry VIII. Järgnevatel aastatel pakkus Henry Pole'ile Yorki peapiiskopi ja Winchesteri piiskopi kohta, kui too nõustuks toetama tema lahutust Aragoni Catherine'ist. Pole keeldus ja lahkus 1532 välismaale, kuigi naasis aasta lõpus ja viibis Inglismaal kuni 1535. või 1536. aastani, misjärel ta lahkus taas Inglismaalt.\n\nVälismaal viibiv Pole sai paavsti tahtel 1536. aastal kardinaliks ning määrati ka tema legaadiks Inglismaale ning 1542. aastal määrati ta üheks kolmest legaadist Trento kirikukogule. 1549. aastal oli ta aga üks kandidaatidest paavsti ametikohale.\n\nKui Mary I asus troonile saamise järel katoliiklust Inglismaal taastama, naasis ka Pole 1554. aastal Inglismaale. 1555. aastal sai temast Canterbury peapiiskop ning Oxfordi ja Cambridge'i ülikoolide kantsler. Peale selle oli ta ka Mary I-le üks peamiseid nõuandjaid, eriti usuküsimustes. Tema peapiiskopiks oleku ajal taastati ketserlusevastased meetmed, mis suunati protestantide vastu ning mis tõid kaasa mitmesaja protestandi, kaasa arvatud eelmise peapiiskopi Thomas Cranmeri hukkamise. Siiski pole selge, kuivõrd nõudis protestantide hukkamist kuninganna Mary ja kuivõrd oli kõige karmimate meetmete poolt Pole.\n\nPole suri 17. novembril 1558, samal päeval Mary I-ga, umbes 12 tundi pärast kuninganna surma.\n", "id": "ekk_Latn_214433"}
{"text": "Carl Eduard von Liphart\n\nCarl Eduard von Liphart (16. mai 1808 Vana-Kuuste – 15. veebruar 1891 Firenze) oli baltisaksa arstiteadlane, kunstiteadlane ja -kollektsionäär.\n\nTa oli üks Carl Gotthard von Lipharti ja Annette von Loewenwolde kolmest lapsest. Isa pidas ülal keelpillikvartetti, mida juhtis Ferdinand David. 1836 lahkus David Leipzigisse, et töötada koos Mendelssohniga, aga tuli hiljem Eestisse tagasi, et abielluda Carl Eduardi õe Sophiega.\n\nCarl Eduard von Liphardt veetis oma lapsepõlve ja õpinguaastad Raadi mõisas. Tartu, Königsbergi kui Berliini ülikoolides arstiteadust õppinud K. E. von Liphart otsustas oma elu pühendada kunstile ning alustas graafikakogumisega 1830. aastatel. 1839. aastal abiellus ta Kölnis krahvinna Caroline Wilhelmine Bylandt-Rheydtiga. Abielust sirgus neli last, kellest üks oli kuulus kunstnik Ernst Friedrich von Liphart. Elades aastatel 1846–1862 Tartus, edendas Liphart kohalikku kunstielu (näitused, nn \"pühapäevaakadeemiad\" Raadi mõisas). 1863 kolis K. E. von Liphart Firenzesse, kus elas surmani.\n\nItaalias kujunes Liphartist silmapaistev Itaalia renessansskunsti asjatundja, kelle abi maalide ostmisel kasutasid nii Berliini maaligalerii kui suurvürstinna Maria Nikolajevna. Kunstikogujana sai Liphart kuulsaks oma vanagraafika kollektsiooniga, mille paremik müüdi 1876. aastal Leipzigis oksjonil. Osa sellest esinduslikust graafikakogust jõudis hiljem Tartu Ülikooli kunstimuuseumi.\n\n1847–62 oli ta Baltimaade esimese teadusseltsi Liivimaa sotsieteedi president.\n\nTa oli üks Eesti Looduseuurijate Seltsi asutajaliikmeid ja esimene president 1853–1862, auliige 1862. aastast.\n\nTema poeg Ernst Friedrich vahetas usku, et abielluda katoliiklasega, mispeale isa jättis ta 1873 oma testamendiga pärandusest ilma.\n", "id": "ekk_Latn_214434"}
{"text": "Kaarepere kalmistu\n\nKaarepere kalmistu on kalmistu Palamuse kihelkonnas Tartumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Kaarepere külas Jõgeva vallas.\n\nKalmistu kujunes 19. sajandi lõpus Kaarepere õigeusu kiriku juurde. 1997. aastal tunnistati Kaarepere kalmistu kultuurimälestiseks.\n", "id": "ekk_Latn_214435"}
{"text": "Tõnu Truus\n\nTõnu Truus (sündinud 2. oktoobril 1946) on eesti maletreener.\n\nAastatel 1966–1971 õppis ta Moskvas riiklikus kehakultuuri keskinstituudis.\n\nPärast kõrgkooli lõpetamist töötas Tallinna Malekoolis.\n\n1983. aastal sai Nõukogude Liidu kõrgema kategooria treeneriks, 1987. aastal Eesti NSV teeneliseks treeneriks.\n\n2000. aastal lõi ta klubi Tõnu Truusi Malekoolkond.\n\nTema õpilaste seas on Jaan Ehlvest, Mihhail Rõtšagov, Sergei Zjukin, Robert Ševtšenko, Igor Rõtov, Roman Sergejev, Tiit Tänav, Heiti Raag, Andrei Šiškov, Valeria Ossipova, Anna Abiševa, Sofia Budõlina.\n", "id": "ekk_Latn_214436"}
{"text": "2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis\n\n2016. aasta Euroopa jalgpalli meistrivõistlused ehk UEFA EURO 2016 oli Euroopa jalgpalliriikide 15. meistrivõistlused jalgpallis. Finaalturniir peeti Prantsusmaal 10. juunist 10. juulini 2016. Esimest korda osales finaalturniiril 24 koondist.\n\nTurniiri võitja sai õiguse osaleda 2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikavõistlustel, mis toimusid Venemaal.\n", "id": "ekk_Latn_214437"}
{"text": "Mari Jürjens\n\nMari Jürjens (kuni 2014 Mari Pokinen; sündinud 27. mail 1988 Tartus) on eesti näitleja, laulukirjutaja ja laulja.\n", "id": "ekk_Latn_214438"}
{"text": "Koolibri (kirjastus)\n\nKoolibri on Eesti kirjastus, mis annab välja eelkõige õppekirjandust, kuid ka sõnaraamatuid, aime-, laste- ja ilukirjandust.\n\nKoolibri eraldus 1991. aastal kirjastusest Valgus.\n\nKirjastus asub Tallinnas aadressil Hiiu tänav 38.\n\n2017. aastal anti välja umbes 160 nimetust trükiseid.\n\n2016. aastal oli kirjastuse käive 3,2 miljonit eurot (kasum 280 tuhat eurot) ning 2017. aastal oli käive 3,1 miljonit eurot (kasum 261 tuhat eurot).\n", "id": "ekk_Latn_214439"}
{"text": "Hiiu park\n\nHiiu park ehk Hiiu puiestik on park Tallinnas Nõmme linnaosas.\n\nPark on ümbritsetud Sihi, Hiiu, Pargi tänava ja Vabaduse puiesteega. Pargi pindala on umbes 2,5 hektarit.\n\nPargi lähedal asuvad Sanatooriumi park ja Vabaduse park.\n", "id": "ekk_Latn_214440"}
{"text": "Imeline Ajalugu\n\nImeline Ajalugu on mitmes keeles ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille eestikeelne tõlkeversioon ilmub alates oktoobrist 2011.\n\nSkandinaavia maades on ajakirjal Imeline Ajalugu 150 000 tellijat. Lisaks Eestile ilmub ajakiri Soomes, Lätis, Rootsis, Norras, Taanis, Hollandis ja Saksamaal. Ajakiri kuulub ettevõttele Bonnier Publications, mis on üks Põhjamaade suurimaid ajakirjade kirjastajaid.\n\nEestis kirjastab ajakirja Bonnieri kontserni tütarettevõte AS Äripäev. 2010. aasta novembrist kirjastab Äripäev Eestis ka Imelise Ajaloo sõsarajakirja Imeline Teadus.\n", "id": "ekk_Latn_214441"}
{"text": "Helle Thorning-Schmidt\n\nHelle Thorning-Schmidt (sündinud 14. detsembril 1966 Rødovres) on Taani poliitik, kes oli 3. oktoobrist 2011 kuni 28. juunini 2015 Taani peaminister.\n\nHelle Thorning-Schmidt oli kuni juunini 2015 Taani Sotsiaaldemokraatide esimees.\n\n1999–2004 oli ta Euroopa Parlamendi liige.\n", "id": "ekk_Latn_214442"}
{"text": "Tõnismägi\n\nTõnismägi on tänav Tallinna kesklinnas Tõnismäe asumis.\n\nTänav algab Tõnismäelt Endla tänavalt ja Kaarli puiesteelt ning selle alguse lõhestab kaheks ühesuunaliseks teeharuks Tõnismäe haljak, tänav lõpeb Pärnu maanteel.\n", "id": "ekk_Latn_214443"}
{"text": "Virihaure\n\nVirihaure (saami Virihávrre) on järv Rootsis Norrbotteni läänis Jokkmoki vallas Norra piiri ääres.\n\nVirihaure on Padjelanta rahvuspargi suurim järv, selle pindala on 108 km², keskmine sügavus 39,4 m, suurim sügavus 138 m (Rootsi kuues), ruumala 4,43 km³ (Rootsi üheksas). Veetaseme kõrgus merepinnast on 579 m.\n\nSisse voolavad suurematest jõgedest Miellätno ja Stalojåkkå, väljavool lühikese kärestikuna Vastenjaure järve. Virihaure koos temasse suubuvate jõgedega kuulub Luleälveni valgalasse.\n\nJärve idakaldal on kaks saami suveasundust, Stáloluokta ja Árasluokta. Kummagi lähedal asub matkajate turismibaas. Maanteed puuduvad, juurdepääs suvel jalgsi, helikopteri või vesilennukiga, talvel suuskade või mootorkelguga.\n\nVirihauret nimetatakse mõnikord Rootsi ilusaimaks järveks.\n", "id": "ekk_Latn_214444"}
{"text": "Rudolf Lesta\n\nRudolf Aleksander Lesta (1/13. oktoober 1885 Piiri talu, Ropka vald, Tartumaa – 5. oktoober 1941 Sevurallag, Sverdlovski oblast, Venemaa) oli eesti kohtunik.\n\nTema isa oli Ropka vallavanem Jaan Lesta.\n\nTa õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 1904–1911 (lõpetas Moskvas), Eesti Üliõpilaste Seltsi liige alates 1904, hiljem ka korp! Fraternitas Estica asutaja 1907. aastal, kuid lahkus peagi.\n\nOsales Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas, oli jaoskonnakohtunik Valgas 1921–1924 ja Tartus 1924–1926, Tartu Ringkonnakohtu liige 1926–1940, notar Jõgeval 1940–1941. Arreteeriti NKVD poolt Tartus 14. juunil 1941.\n\n1905. aastal ilmus ta Vanemuise teatri ehitusplatsile ja nõudis, et lava meetri võrra laiem ehitataks, muidu ei saavat tema kavatsusel olevat näidendit seal esitada. Teda ei pandud tähele ja suur draama jäigi kirjutamata.\n\n1906. aasta sügisel kuulutas Rudolf Lesta välja oma romaani \"Igavene suvi\" ilmumise. Tegelikult jäi ka see kirjutamata, kuna enne luges Lesta Johannes Linnankoski romaani \"Laul tulipunasest lillest\" ja leidis, et seal on juba kõik ära öeldud, millest ta kirjutada kavatses.\n\n1920. aastail propageeris ta Toompea hoonestuse lammutamist ja nende asemele Prantsusmaa arhitektuurimälestiste koopiate püstitamist, et prantsuse turistid, kes igal pool prantsuspärast otsivat, end kui kodus tunneksid.\n\nPärast Vabadussõda tegi ta ettepanekuid Vabadussõja mälestussammaste püstitamiseks. Need pidid olema ratsamonumendid (muidu ei oleks prantsuse turistid aru saanud, et tegu on sõjakangelaste, mitte alpinistidega) spetsiaalsel alusel (\"Elukõrgustikul\"). Argument ratsamonumendi kasuks oli ka eestlaste väidetav hobusekultus, millest mõjutatuks pidas Lesta muuhulgas Brandenburgi väravat. Vabadussõja mälestussammas Tallinnas pidi kujutama Assamalla ratsanikku, kes on ühtlasi Võnnu all tundmatu ratsasõdurina uuestiellunud Kalevipoeg ja on just Elukõrgustiku järsult küljelt alla virutanud raudrüütli (viimane pidi olema kujutatud lendamishoos).\n\nRudolf Lesta suri Sevurallagi vangilaagris Venemaal.\n", "id": "ekk_Latn_214445"}
{"text": "ROSAT\n\nROSAT ehk Röntgensatelliit oli saksa kosmoseobservatoorium, mis viidi orbiidile 1. juunil 1990. Orbiidi esialgne kõrgus oli 580 km ja kaldenurk 53°, satelliit kaalus 2400 kg. Röntgenteleskoobi elueaks kavandati 18 kuud, aga see töötas üle 8 aasta ning mõõtmised peatusid 12. veebruaril 1999. Atmosfääris pidurdumise tõttu kukkus ROSAT kuskile Kagu-Aasiasse 22. oktoobril 2011.\n\nInstrumendid satelliidi pardal olid röntgenteleskoop XRT, kaks loendurit PSCP, kõrglahutusega kaamera HRI ja UV-teleskoop WFC.\n\nROSAT-i seadmete rivist väljamineku põhjuseks peetakse Venemaalt lähtunud küberrünnakut NASA Goddardi keskuse Astrofüüsikakeskusele, kust juhiti satelliiti. Vead satelliidi orientatsioonis põhjustasid seadmete ülekuumenemise ja riknemise.\n", "id": "ekk_Latn_214446"}
{"text": "Vastenjaure\n\nVastenjaure (Lule saami keeles Vásstenjávrre) on järv Rootsis Norrbotteni läänis Jokkmoki vallas Norra piiri ääres.\n\nVastenjaure on Padjelanta rahvuspargi suuruselt teine järv Virihaure järel; selle pindala on 89 km², keskmine sügavus 33,2 m, suurim sügavus 134 m (Rootsi kaheksas), ruumala 2,97 km³. Veetaseme kõrgus merepinnast on 547 m.\n\nSissevool lühikese kärestiku kaudu Virihaurest, muudest sissevoolavatest jõgedest on olulisim Sareki mägedest tulev Låddejåkkå. Väljavool Vuojatädno jõe kaudu Akkajauresse. Vastenjaure koos temasse suubuvate jõgedega kuulub Luleälveni valgalasse.\n\nJärve idakaldal on väike saami suveasundus.\n", "id": "ekk_Latn_214447"}
{"text": "Edvin Vesterby\n\nEdvin Vesterby (sündinud 23. oktoobril 1927 Riguldi vallas Läänemaal) on Eestist pärit endine Rootsi maadleja. Ta võitis 1956. aasta suveolümpiamängudel Melbourne'is Kreeka-Rooma maadluses hõbemedali.\n\nKogu karjääri jooksul võistles ta kärbeskaalus.\n", "id": "ekk_Latn_214448"}
{"text": "Johan Sihver\n\nJohan Sihver (ka Johannes Sihver; 9. juuli 1882 Vana-Tänassilma vald – 27. jaanuar 1942 Solikamsk, Permi oblast, NSV Liit) oli Eesti ettevõtja ja poliitik.\n\nJohan Sihver lõpetas 1911. aastal Riia Polütehnikumi kaubandusosakonna.\n\nJohan Sihver oli pikka aega Tallinnas Sakala tänav 19 asunud Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli juhataja.\n\n1931. aastast oli Johan Sihver Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu esimees. Ta oli ka Tallinna Krediitpanga esimees.\n\nJohan Sihver oli IV ja V Riigikogu liige.\n\nSihver vahistati 28. juunil 1941 Tallinnas NKVD poolt ning suri vangistuses 1942. aastal Siberis Permi oblastis.\n", "id": "ekk_Latn_214449"}
{"text": "Õnnekurg\n\nÕnnekurg ehk jaapani kurg (Grus japonensis) on kurglaste sugukonda kure perekonda kuuluv linnuliik.\n\nTa on kurglaste seas raskeim lind, kaaludes kuni 12 kg. Õnnekurg elutseb Ida-Aasias Mandžuurias ja Hokkaidōl.\n\nÕnnekurg on esindatud ka Tallinna Loomaaias.\n", "id": "ekk_Latn_214450"}
{"text": "Edgar Sulg\n\nEdgar Sulg VR I/3 (15. märts 1891 Kirepi, Tartumaa – 29. november 1970 Montréal, Kanada) oli Eesti majandustegelane ja poliitik, VR I/3.\n\nEdgar Sulg lõpetas 1918. aastal Riia Polütehnikumi.\n\nEesti Vabadussõja ajal teenis Edgar Sulg ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni Vabadussõja lõpuni, sõjaväeametnik (1919).\n\nEdgar Sulg tegutses AS-i Postimees juhatuse liikmena ja oli aastatel 1925–1944 taimevõi- ja õlivabriku AS Extraktor direktor.\n\nAastatel 1926–1929 oli Sulg III Riigikogu liige ja 1938. aastal Riigi Majandusnõukogu liige.\n\n1944. aastal põgenes Edgar Sulg Eestist Rootsi, 1952. aastal siirdus edasi Kanadasse.\n", "id": "ekk_Latn_214451"}
{"text": "Elektronvalem\n\nElektronvalem on aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.\n", "id": "ekk_Latn_214452"}
{"text": "Richard Uritam\n\nRichard Uritam (VR I/3) (16. mai 1892 Tõstamaa, Pärnumaa – 20. juuli 1957 New York, Ameerika Ühendriigid) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant) ja majandustegelane.\n\nRichard Uritam osales Vabadussõjas 2. ratsapolgu ülemana.\n\nPärast Vabadussõda oli alates 1923. aastast Estonia Eksporttapamajade juhatuse liige.\n\nR. Uritam evakueerus Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Saksamaale ja sealt 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse, kus ka 1957. aastal New Yorgis suri.\n", "id": "ekk_Latn_214453"}
{"text": "Artur-Aleksander Linari\n\nArtur-Aleksander Linari (12. jaanuar 1903 Tallinn – 25. oktoober 1983 Toronto) oli eesti tööstur ja insener.\n\nTa oli Rahvuskogu liige ja Johannesburgi Eesti Seltsi esimees.\n", "id": "ekk_Latn_214454"}
{"text": "Sokratese apoloogia\n\n\"Sokratese apoloogia\" on Platoni teos.\n\nAutor esitab selles Sokratese kolm kõnet Ateena kohtus 399 eKr pärast süüdistajate ärakuulamist.\n", "id": "ekk_Latn_214455"}
{"text": "Vladimir Roslavlev\n\nVladimir Roslavlev (26. märts 1880 Harkov – 1945 Saksamaa) oli Eesti jurist, majandusteadlane ja poliitik.\n\nTöötas rahvamajanduse ministeeriumis ja maksuametis.\n\nTa oli Rahvuskogu ja I Riigivolikogu liige.\n\nSügisel 1939 põgenes ta koos perega Saksamaale.\n", "id": "ekk_Latn_214456"}
{"text": "Mart Rõigas\n\nMart Rõigas (Martin Rõigas; 22. oktoober 1908 Abja vald, Pärnumaa – 13. juuli 1941 Vara vald, Tartumaa) oli Eesti majandusteadlane ja poliitik.\n\nTa oli Rahvuskogu ja I Riigivolikogu liige. Mõrvati punaarmeelaste poolt.\n", "id": "ekk_Latn_214457"}
{"text": "Mihkel Rõuk\n\nMihkel Rõuk (5. september 1891 Kabala vald, Viljandimaa – 25. september 1941 Sverdlovski oblast) oli eesti kooli- ja ühiskonnategelane ning poliitik. Ta oli Rahvuskogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_214458"}
{"text": "Jaama tänav (Tartu)\n\nJaama tänav (Jamasche Straße) on tänav Tartus ja selle pikkus on umbes 3340 meetrit.\n\nJaama tänav algab Narva maanteelt, jätkudes sellest teisel pool Staadioni tänavana. Tänav kulgeb linna piirini, kus temast saab Tartu–Räpina–Värska maantee (nn. Räpina maantee).\n\nTänav ristub algusest lõpu poole minnes Mäe tänavaga (paremalt), Roosi tänavaga (risti), Kivi tänavaga (paremalt), Raatuse tänavaga (risti), Pärna tänavaga (risti), Puiestee tänavaga (vasakult), Paju tänavaga (paremalt), Jaamamõisa tänavaga (vasakult), Papli tänavaga (paremalt), Sõpruse puiesteega (paremalt), Põhja puiesteega (vasakult), Ida tänavaga (vasakult), Kadaka tänavaga (risti), Rõõmu teega (vasakult), Kaunase puiesteega (paremalt), Annemõisa tänavaga (paremalt) ja Nõlvaku tänavaga (paremalt).\n\nJaama tänava ääres asub Laulupeomuuseum (Jaama 14).\n\nJaama tänava ääres linna piiril asub Rahumäe kalmistu.\n", "id": "ekk_Latn_214459"}
{"text": "Jaama tänav\n\nJaama tänav Abja-Paluoja linnas Jaama tänav Aegviidu alevis Jaama tänav Aruküla alevikus Jaama tänav Avinurme alevikus Jaama tänav Eidapere alevikus Jaama tänav Elva linnas Jaama tänav Haapsalu linnas Jaama tänav Hagudi alevikus Jaama tänav Halliste alevikus Jaama tänav Jõgeva linnas Jaama tänav Jõhvi linnas Jaama tänav Järva-Jaani alevikus Jaama tänav Kadrina alevikus Jaama tänav Keava alevikus Jaama tänav Kehra linnas Jaama tänav Keila linnas Jaama tänav Kiisa alevikus Jaama tänav Kilingi-Nõmme linnas Jaama tänav Kiltsi alevikus Jaama tänav Kiviõli linnas Jaama tänav Kohila alev Jaama tänav Kohtla-Nõmme alevis Jaama tänav Kunda linnas Jaama tänav (Kuressaare) linnas Jaama tänav Käru alevikus Jaama tänav Lagedi alevikus Jaama tänav Lehtse alevikus Jaama tänav Lelle alevikus Jaama tänav Lihula linnas Jaama tänav Mustla alevikus Jaama tänav Olustvere alevikus Jaama tänav Paides Jaama tänav Paldiski linnas Jaama tänav Palivere alevikus Jaama tänav Puka alevikus Jaama tänav Põltsamaal (ka Anveldi tänav) Jaama tänav Põlva linnas Jaama tänav Pärnu linnas Jaama tänav Raasiku alevikus Jaama tänav Rakke alevikus Jaama tänav Rapla linnas Jaama tänav Risti alevikus Jaama tänav Saku alevikus Jaama tänav Sindi linnas Jaama tänav Sonda alevikus Jaama tänav Suure-Jaani linnas Jaama tänav Sõmerpalu alevikus Jaama tänav Tallinnas Jaama tänav Tapa linnas Jaama tänav Tartus Jaama tänav Tootsi alevis Jaama tänav Tudu alevikus Jaama tänav Türi linnas Jaama tänav Vaivara külas Jaama tänav Varstu alevikus Jaama tänav Vasalemma alevikus Jaama tänav Veriora alevikus Jaama tänav Võhma linnas Jaama tänav Võru linnas Jaama tänav Väike-Maarja alevikus Jaama tänav Vändra alevis\n", "id": "ekk_Latn_214460"}
{"text": "Kristiina Davidjants\n\nKristiina Davidjants (sündinud 9. detsembril 1974 Bakuus) on Eesti filmirežissöör ja -ajakirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_214461"}
{"text": "Johann Elert Bode\n\nJohan Elert Bode (19. jaanuar 1747 Hamburg – 23. november 1826 Berliin) oli saksa astronoom, keda tuntakse peamiselt Bode seaduse tõttu. Ta määras kindlaks Uraani orbiidi ja pakkus välja selle nime.\n", "id": "ekk_Latn_214462"}
{"text": "Plessetski rajoon\n\nPlessetski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Arhangelski oblastis. Piirneb läänes Karjalaga.\n\nRajoonikeskuseks on Plessetski alev.\n\nRajoon jaguneb halduslikult 17 asunduseks, millest 9 on küla- ja 8 linnaasundused.\n\nRajoonis asuvad Plessetski kosmodroom ja Mirnõi linn, mis on föderaalses alluvuses.\n", "id": "ekk_Latn_214463"}
{"text": "Aleksander Tõnisson (ülemnõukogu liige)\n\nAleksander Tõnisson (4. aprill 1899 Jõgeveste vald, Viljandimaa – 23. juuni 1941 Tškalovi oblast) oli eesti tööline.\n\nTa oli Tartu Kivitööliste Ametiühingu liige ja Tartu Töölisühingute Keskliidu nõukogu liige.\n\nTa valiti 1940. aastal 44. ringkonnast II Riigivolikokku.\n\nArreteeriti NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (NKVD) poolt Tartus 18. jaanuaril 1941, süüdistati deserteerumises Punaarmeest 1919 ja hiljem EV sõjaväes olles osavõtus kommunistide mahalaskmisest Valgas, hukati Nõukogude Liidu vangilaagris.\n\nTema tütar oli Moidela Tõnisson.\n", "id": "ekk_Latn_214464"}
{"text": "Akkajaure\n\nAkkajaure (Lule saami Áhkajávrre) on paisjärv Rootsis Norrbotteni läänis Jokkmoki ja Gällivare valla piiril, Luleälveni ülemjooksul.\n\nAkkajaure on Rootsi üks suurimaid paisjärvi, mis moodustus kuuest väiksemast järvest ja paljudest ruutkilomeetritest karjamaast pärast seda, kui 1919–1923 rajati Luleälveni jõele esimene Suorva tamm. Tammi tõttu muutub järve veetase kõrgusvahemikus 423–453 m. Maksimaalse veeseisu korral on järve pindala 242 km², keskmine sügavus 30 m, suurim sügavus 92 m ning koguruumala u 8 km³. Minimaalse veeseisu korral väheneb pindala 94 km²-ni. Tammide mitmete ümberehitustega on järve reguleeritav maht järk-järgult suurenenud ning on praegu 5,9 km³.\n\nJärve valgala haarab enamiku Padjelanta rahvuspargist ning Sareki rahvuspargi lääneosa. Valgala pindala on 4650 km². Suurim sissevoolav jõgi on Vuojatädno, mis annab üle poole kogu järve saabuvast veest. Umbes viiendiku sissevoolust annab Sitasjaure järvest läbi Ritsemi elektrijaama kulgev tunnel. Kogu aastane sissevool on 6,8 km³. Väljavool toimub kagutipust Suorvast kahe tammi kaudu. Märkimist väärib ka järve looduslik väljavool Stora Sjöfalletis, mis moodustab võimsa joa.\n\nJääkate tekib järvele tavaliselt novembri lõpus või detsembri alguses ning kaob juuni alguses. Suvel soojeneb vesi pinnakihis 10-11 kraadini.\n\nJärve kaldad piirnevad suures osas Stora Sjöfalleti rahvuspargiga, kuid akvatoorium on sihilikult arvatud rahvuspargi piiridest välja. Kirdekaldale on rajatud maantee. Kirdekaldal asuva Ritsemi ja edelakalda vahel on suvel regulaarne laevaühendus, mida kasutavad matkajad Padjelanta ja Sareki rahvusparki pääsemiseks. Järve edelaküljel asub Akka massiiv.\n\nAkkajaure ümbrus on suvepoolaastal Sirgesi saamiküla läänepoolseim tuumikala, mil teda kasutatakse põhjapõtrade karjatamiseks. Suvel põhjapõdrad paarituvad ja poegivad seal. Piirkonnas on palju karjatamisega seotud rajatisi: karjaseonne, aedikuid põhjapõtrade märgistamiseks ja tapmiseks ning saami asundusi.\n", "id": "ekk_Latn_214465"}
{"text": "Nurme tänav (Tallinn)\n\nNurme tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Nõmme asumis.\n\nNurme tänav algab Raudtee tänavalt ja suundub kagusse. Tänav ristub Põllu, Metsa, Ravila ja Sihi tänavaga, Vabaduse puiesteega, Valguse ja Aate tänavaga, Lootuse puiesteega, Pilviku ja Serva tänavaga ning lõpeb Helbe tänaval. Tänava pikkus on umbes 1800 meetrit.\n\nSihi tänavast Raudtee tänavale suunduv lõik on ühesuunaline.\n\nNurme tänava ääres on Nurme tänava residents, 1935. aastal ehitatud tööstur Oskar Kersoni elamu, 1952. aastast Nõmme Pioneeride maja, nüüd Nõmme Noortemaja, kaks lillepoodi. Pilviku ja Helbe tänava vahelisel alal jääb tänava äärde Valdeku park.\n\nSuurim majanumber on 79.\n", "id": "ekk_Latn_214466"}
{"text": "Näituse tänav\n\nNäituse tänav Rakveres Näituse tänav Sakus Näituse tänav Tallinnas Näituse tänav Tartus Näituse tänav Türil Näituse tänav Viljandis\n", "id": "ekk_Latn_214467"}
{"text": "Näituse tänav (Tallinn)\n\nNäituse tänav on tänav Tallinnas Nõmme linnaosas Rahumäe asumis.\n\nNäituse tänav algab Rahumäel Pärnu maanteelt ja suundub kagusse. Tänav ristub Sihi, Mängu ja Kurni tänava ning Vabaduse puiesteega ja lõpeb Võidu tänaval. Tänava pikkus on umbes 700 meetrit.\n\nVõidu tänavast Vabaduse puiesteele suunduv lõik on ühesuunaline.\n\nNäituse tänaval asub Näituse tänava residents. Tänava äärde jääb Võidu puiestik.\n\nSuurim majanumber on 28.\n\nNäituse tänav sai nime 8. novembril 1927. Tänav on saanud nime seal asetsenud omaaegse näituseväljaku järgi.\n", "id": "ekk_Latn_214468"}
{"text": "Ekspressionism (arhitektuur)\n\nEkspressionistlik arhitektuur on ekspressionismi kui kunstivoolu väljendumine arhitektuuris.\n\nSõjajärgses Euroopas, eriti Saksamaal, sarnaselt kujutava kunstiga ilmusid ekspressionistlikud vormid ka arhitektuuri. Samas oli Saksamaal ekspressionismi kogemus olemas juba sõjaeelsest perioodist. Oluliseks tähtsündmuseks oli ekspressionistliku arhitektuuri jaoks Werkbundi näitus Kölnis (1914).\n\nEkspressionism avaldus Hans Poelzigi loomingus sõjaeelsest perioodist – tööstushoone Poolas Lubanis (1911–1912), kuid eriti pärast sõda Poelzigi projekteeritud teatrihoones Berliinis Großes Schauspielhaus (1918–1919) ja Peter Behrensi värvivabriku hoones Frankfurdis Farbwerke Hoechst AG, ehitatud aastail 1920–1924.\n\nEkspressionismis eristub eraldi nähtusena Põhja-Saksamaal 1920ndail tekkinud tellisekspressionism, mille väljapaistvamaks näiteks on Fritz Högeri projekteeritud Chilehaus Hamburgis (1922–1923).\n\nEkspressionismi pehmemat, kuid dünaamilisemat joont esindab Erich Mendelsohn. Tema tuntuim arhitektitöö on Einsteini torn Potsdamis (1919–1921).\n\nPärast natside võimuhaaramist Saksamaal 1933. aastal ekspressionistlik kunst selles riigis keelustati.\n", "id": "ekk_Latn_214469"}
{"text": "Tellisekspressionism\n\nTellisekspressionism (saksa keeles Backsteinexpressionismus) on ekspressionistliku arhitektuuri erivorm, kus kasutatakse telliskivi, plaati või klinkertellist põhiehitusmaterjalina. Tellisekspressionismi stiilis hooneid ehitati põhiliselt 1920. aastail, eelkõige Saksamaa suuremates linnades ja Ruhri piirkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214470"}
{"text": "Fritz Höger\n\nJohann Friedrich Höger (12. juuni 1877 Bekenreihe, Schleswig-Holstein – 21. juuni 1949 Bad Segeberg), oli saksa arhitekt, Põhja-Saksa tellisekspressionismi esindaja.\n\nTa oli alates 1932. aastast Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liige.\n\nFritz Högeri tuntumaid arhitektitöid on ekspressionismi klassikasse kuuluv büroohoone Chilehaus Saksamaal Hamburgis Kontorhausi kvartalis, ehitatud aastail 1922–1924.\n\nSealsamas kõrval üle tee asub Högeri projekteeritud (koos vendade Gersonitega) suuremahuline büroohoone Sprinkenhof, mida ehitati kolmes etapis aastatel 1927–1943. Esimene etapp valmis 1920. aastate lõpul ja sai eeskujuks Tallinnas Vabaduse platsi äärde rajatud kindlustusseltsi EKA majale.\n\nHannoveris on Högeri projekti ehitatud Anzeiger-Hochhaus (ehitusaastad 1927–1928), mida tänapäeval loetakse Hannoveri üheks sümboliks.\n\nHögeri teisi töid on näiteks Kirche am Hohenzollernplatzi Berliinis, büroohoone Hamburgis Broschek-Haus (1925–1926) ja sigaretivabrik Hamburgis Reemtsma.\n", "id": "ekk_Latn_214471"}
{"text": "Chilehaus\n\nChilehaus (saksa keelest 'Tšiili maja') on kümnekorruseline büroohoone Saksamaal Hamburgis. See on väljapaistev näide 1920. aastate tellisekspressionismist.\n\nChilehaus on arhitektuurimälestis. 2015. aastal lisati Hamburgi Speicherstadt (kaubaladude piirkond Hamburgis) ja Chilehaus UNESCO maailmapärandi nimistusse.\n", "id": "ekk_Latn_214472"}
{"text": "Viru-Kabala raamatukogu\n\nViru-Kabala raamatukogu asus Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Viru-Kabala külas.\n\nViru-Kabala raamatukogu tegutses eramajas ning selle põrandapinda oli 56 m². Raamatukogus asus avalik internetipunkt (AIP).\n", "id": "ekk_Latn_214473"}
{"text": "FC Viktoria Plzeň\n\nFC Viktoria Plzeň on 1911. aastal Plzeňis asutatud Tšehhi jalgpalliklubi, mis hooajal 2011–2012 mängib riigi kõrgliigas.\n\nHooajal 2010–2011 tuli klubi esimest korda Tšehhi meistriks ja sai seega õiguse osaleda UEFA Meistrite Liiga 2011–12 võistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_214474"}
{"text": "Toomas Takjas\n\nToomas Takjas (Toomas Takkias; 6. märts 1900 Kalvi vald, Virumaa – 22. september 1987 Rakvere) oli eesti põllumees ja agronoom.\n\nTa oli Rahvuskogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_214475"}
{"text": "Hendrik Tallo\n\nHendrik Tallo (11. september 1893 Tali vald, Pärnumaa – 9. mai 1938 Kilingi-Nõmme) oli eesti arst.\n\nTa oli Rahvuskogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_214476"}
{"text": "Pippa Norris\n\nPippa Norris (sündinud 10. juulil 1953) on briti päritolu politoloog.\n\nNorris on Harvardi Ülikooli politoloogialektor ning Sydney Ülikooli külalisprofessor. 2006–2007 juhtis ta ÜRO Arenguprogrammi demokraatliku valitsemise töögruppi New Yorgis.\n\nOma teadustöös võrdleb Norris demokraatlikke protsesse ja demokratiseerumist, valimisi, kultuuri ja avalikku arvamust, poliitilist kommunikatsiooni ja soopoliitikaid eri riikides. Ta on avaldanud üle 40 raamatu.\n\n2011. aastal pälvis Norris koos Ronald Inglehartiga Skytte preemia, mis on üks tähtsamaid auhindu politoloogias.\n", "id": "ekk_Latn_214477"}
{"text": "Henn Treial\n\nHenn Treial (enne eestistamist Herbert Treial; 15. oktoober 1905 Haaslava vald, Tartumaa – 19. november 1941 Tartu) oli eesti ajakirjanik ja poliitik.\n\nTa oli Rahvuskogu ja I Riigivolikogu liige. 20. aprillil 1940 valiti ta Tartu Tööstuse Panga esimeheks.\n\nTa hukati Saksa okupatsioonivõimude poolt valesüüdistuse alusel.\n", "id": "ekk_Latn_214478"}
{"text": "Ralph Steinman\n\nRalph Marvin Steinman (14. jaanuar 1943 Montréal – 30. september 2011 Manhattan) oli Kanada immunoloog ja rakubioloog, kes koos Jules Hoffmanni ja Bruce Beutleriga sai 2011. aastal Nobeli meditsiiniauhinna dendriitrakkude avastamise ja toimemehhanismi selgitamise eest.\n\n1973. aastal võttis Steinman Rockefelleri Ülikoolis Zanvil A. Cohni laboris järeldoktoriprogrammis töötades kasutusele termini \"dendriitrakud\".\n\nRalph Steinman suri kõhunäärmevähki, mis diagnoositi neli aastat varem. Ravis kasutati tema enda kavandatud dendriitrakkudel põhinevat immunoteraapiat.\n", "id": "ekk_Latn_214479"}
{"text": "Jules Hoffmann\n\nJules A. Hoffmann (sündinud 2. augustil 1941 Echternachis Luksemburgis) on Luksemburgi päritolu Prantsuse bioloog, kes koos Ralph Steinmani ja Bruce Beutleriga sai 2011. aastal Nobeli meditsiiniauhinna.\n\nHoffmann on Prantsusmaal Strasbourgis paikneva Riikliku Teadusuuringute Keskuse (CNRS) uuringudirektor. Aastatel 2007–2008 oli ta Prantsuse Teaduste Akadeemia president.\n\nKoos Bruce Beutleriga pälvis Hoffmann poole 2011. aasta Nobeli meditsiiniauhinnast \"nende avastuste eest kaasasündinud immuunsuse aktiveerimise vallas\". Hoffmann avastas puuviljakärbse Toll-geeni ülesande kaasasündinud immuunsuses. Selle homoloogid imetajail, Tolli-sarnased retseptorid, avastas Beutler. Tolli-sarnased retseptorid identifitseerivad teiste organismide, näiteks seente ja bakterite koostisosad ning vallandavad immuunsusreaktsiooni. See selgitab näiteks, kuidas bakterijäänused tekitavad septilise šoki.\n", "id": "ekk_Latn_214480"}
{"text": "Bruce Beutler\n\nBruce Beutler (sündinud 29. detsembril 1957 Chicagos Illinoisis) on ameerika immunoloog ja geneetik, kes koos Ralph Steinmani ja Jules Hoffmanniga sai 2011. aastal Nobeli meditsiiniauhinna.\n\nBeutler on USA Texase osariigis Dallases paikneva Texase Ülikooli Kagu Meditsiinikeskuse geneetikakeskuse direktor. Varem oli ta Scrippsi Uuringuinstituudi geneetikaosakonna juhataja ning professor La Jolla linnas Californias. Tema isa, hematoloog ja meditsiinigeneetik Ernest Beutler oli samuti Scrippsis professor ja osakonnajuhataja.\n\nKoos Jules Hoffmanniga pälvis Beutler poole 2011. aasta Nobeli meditsiiniauhinnast \"nende avastuste eest kaasasündinud immuunsuse aktiveerimise vallas\". Hoffmann avastas puuviljakärbse Toll-geeni ülesande kaasasündinud immuunsuses. Selle homoloogid imetajail, Tolli-sarnased retseptorid, avastas Beutler. Tolli-sarnased retseptorid identifitseerivad teiste organismide, näiteks seente ja bakterite koostisosad ning vallandavad immuunsusreaktsiooni. See selgitab näiteks, kuidas bakterijäänused tekitavad septilise šoki.\n", "id": "ekk_Latn_214481"}
{"text": "Eesti Vabrikantide Ühisus\n\nEesti Vabrikantide Ühisus oli 1917. aastal Tallinnas moodustatud suurtöösturite kutseühing.\n\nEestimaa suurtööstureid ühendav liit registreeriti 1917. aasta 22. aprillil Tallinna Tootmisregiooni Töösturite ja Vabrikantide Liidu nimetuse all.\n\nÜhisuse maja oli Tallinnas Vana-Viru tänav 12 (tänapäeval Tallinna Linnavolikogu hoone).\n\nEesti Vabrikantide Ühisuse esindajad moodustasid Kaubandus-Tööstuskoja suurtööstuse sektsiooni.\n\nEesti Vabrikantide Ühisuse asutajaliige ja esimees oli kuni 1940. aastani oli Martin Christian Luther. Ühisuse sekretär oli algusest peale kuni ühisuse likvideerimiseni 1940. aastal Konrad Mauritz.\n\nEesti Vabrikantide Ühisuse poolt asutati Inglise-Eesti Import Kompanii, Eesti Kinnitusaktsiaselts Polaris, Eesti Õhusõidu AS Aeronaut.\n\nEesti Vabrikantide Ühisus likvideeriti 1940. aastal sisekaitseülema Harald Habermani korraldusega 20. augustist. Tänapäeval peab end Eesti Vabrikantide Ühisuse järelkäijaks ja põhimõtete jätkajaks Eesti Tööandjate Keskliit.\n", "id": "ekk_Latn_214482"}
{"text": "Hellsing (seriaal)\n\n\"Hellsing\" (jaapani keeles ヘルシング Herushingu) on Jaapani anime telesari, mis põhineb Kōta Hirano mangasarjal \"Hellsing\".\n\nSarja lavastas Umanosuke Iida, stsenaariumi kirjutas Chiaki Konaka ja see on toodetud Gonzo animatsioonistuudios. Muusika komponeeris ja mängis telesarjale Yasushi Ishii.\n\n\"Hellsingi\" näidati eetris Jaapani Fuji Televisioni kanalil alates 10. oktoobrist 2001 kuni 16. jaanuarini 2002, kokku on sarjal 13 osa.\n", "id": "ekk_Latn_214483"}
{"text": "Avatud lähtekoodiga tarkvara\n\nAvatud lähtekoodiga tarkvara lähtekood ja dokumentatsioon on kõigile vabalt kättesaadav nii tutvumiseks kui muutmiseks ja levitamiseks.\n\nLevinud tarkvaralitsentsid, mille all avatud lähtekoodiga tarkvara väljastatakse, on näiteks Apache litsents, GNU GPL, GNU LGPL, BSD ja MIT.\n", "id": "ekk_Latn_214484"}
{"text": "Bullet\n\nBullet on avatud lähtekoodiga füüsikamootor, mis toetab kolmemõõtmelist pehmete ja jäikade kehade dünaamika simuleerimist. Seda kasutatakse peamiselt arvutimängudes ning filmide eriefektide loomisel.\n", "id": "ekk_Latn_214485"}
{"text": "Oskar Erits\n\nOskar Erits (21. august 1903 Kuivajõe – 3. mai 1979 Tartu) oli eesti vaimulik.\n\nTa ristiti 27. septembril 1903 Kose koguduses. Aastatel 1918–1924 õppis ta Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, mille ta lõpetas. Seejärel asus ta aastal 1924 Tartu Ülikoolis filosoofiaõpinguid, kuid aastal 1925 vahetas eriala ja lõpetas 1929. aasta maikuus Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Prooviaastal oli ta Viljandi Pauluse koguduses. Ordineeriti 13. aprillil 1930 õpetajaks.\n\nPärast ordineerimist oli ta Viljandi praostkonna vikaarõpetaja, seejärel lühikest aega Petseri Peetri koguduse õpetaja. Aastatel 1930–1944 oli ta Kambja koguduse õpetaja. Aastatel 1944–1979 oli ta Suure-Jaani Johannese koguduse õpetaja.\n\nOskar Erits suri 3. mail 1979 Tartu bussijaamas (oli just bussiga Tartusse sõitnud) ja ta maeti Suure-Jaani surnuaeda.\n", "id": "ekk_Latn_214486"}
{"text": "Tartu Ülikooli usuteaduskond\n\nTartu Ülikooli usuteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus saab õppida teoloogiat ja religiooniuuringuid nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.\n\nTeaduskond valmistab magistriõppes religioonipedagoogika erialal ette ka usuteaduse õpetajaid. Usuteaduskond annab teoreetilise ettevalmistuse praktiliseks tööks vaimulikuna, kuid ametisse astumiseks tuleb läbida konfessionaalne õpe mujal (luterliku kiriku puhul pastoraalseminaris). Usuteaduskond kuulub 1. jaanuarist 2016 Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonda.\n\nUsuteaduskonnas on Vana Testamendi ja semitistika, Uue Testamendi, kirikuloo, süstemaatilise, praktilise ja võrdleva usuteaduse õppetoolid ning Lähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetool.\n\nJuunis 2010 oli teaduskonnas 12 õppejõudu, 5 teadurit ja 3 bürootöötajat. 31. detsembril 2009 oli üliõpilasi kokku 302, neist 139 bakalaureuseõppes (avatud ülikoolis 30), 122 magistriõppes (avatud ülikoolis 56) ning 41 doktoriõppes. 1991–2009 andis usuteaduskond 317 bakalaureuse-, 66 magistri- ja 23 doktorikraadi. Riigitellimus uutele üliõpilastele on aastati tugevalt kõikunud: 1991. aastal oli usuteaduskonnas 30 riigieelarvelist kohta, 2009. aastal aga bakalaureuseõppes 64 üliõpilast, 3+2 magistriõppes 29 ning doktoriõppes 6 kohta.\n\nOma tugevateks külgedeks nimetab usuteaduskond kodulehel semitistikat, muistsete tsivilisatsioonide, religiooni ja teaduse vahekorra, kristluse ajaloo ning religioonipedagoogika ja -psühholoogia uurimist. Samuti tegeldakse seal piiblitõlkega, Eesti teoloogia- ja kirikuloo ning Eesti tänapäevase religioosse olukorra uurimisega. Teaduskonnas loodud religiooniuuringute uurimisgrupp osaleb Tartu Ülikooli kultuuriteooria tippkeskuses, mis on ainus humanitaar- ja sotsiaalteaduste tippkeskus Eestis. 2001–2004 täideti teaduskonnas Euroopa Liidu 5. raamprogrammi projekti \"Churches and European Integration\" koos Helsingi, Lundi, Münsteri ja Glasgow' ülikooli teadlastega. 1994. aastast on usuteaduskonnas olnud 21 Eesti Teadusfondi granti.\n\n2021. aastast juhatab teaduskonda Roland Karo.\n", "id": "ekk_Latn_214487"}
{"text": "Sitasjaure\n\nSitasjaure ehk Siiddasjávri (Lule saami Sijdasjávrre) on järv Skandinaavia poolsaare põhjaosas. Valdav osa temast asub Rootsis Norrbotteni läänis Gällivare vallas, kuid loodetipp ulatub üle piiri Norrasse Nordlandi maakonda Ballangeni valda.\n\nJärve pindala on 72,6 km², millest alla 1 km² asub Norras, pikkus 33 km, laius keskmiselt 2 km. Veevool on reguleeritud, veetase muutub kõrgusvahemikus 604–614 m.\n\nSitasjaure on Rootsi ja Norra suurte veehoidlate süsteemi sõlmpunkt. Betoonpaisuga kõrgemale tõstetud väljavoolu lähedalt algav 16,3 km pikkune maa-alune tunnel viib vett Ritsemi elektrijaama ning sealt edasi Akkajaure järve. Teine tunnel ühendab Sitasjaure järve Norra piiril asuva Kjårdavatneti järvega ning tema eesmärgiks on ära kasutada Sitasjaurest ülesjõge jääva Langvatneti paisjärve vett. Talvel, kui elektrihind Norras on kõrge, juhitakse Langvatnetist Sitasjauresse saabuv vesi tunneli kaudu Kjårdavatneti järve ja sealt alla Skjomeni fjordi tipus asuvasse hüdroelektrijaama. Suvel aga, kui Norras on vee ülejääk, suunatakse vesi teistpidi Kjårdavatneti järvest Sitasjaure järve, kus teda kasutatakse elektri tootmiseks Ritsemis ja järgmistes Luleälvenile rajatud hüdroelektrijaamades.\n\nJärve lõunatipus on saami asula ja mitu vana saami ohvrikohta. Seal on ka matkamaja.\n\nAastal 2008 langes Sitasjaure piirkonda Norra piiri äärde suur meteoriit.\n", "id": "ekk_Latn_214488"}
{"text": "Väike-Pärnu maantee\n\nVäike-Pärnu maantee (saksa keeles Klein-Pernausche Strasse) oli tänav Tallinna kesklinnas Tõnismäe ja Tatari asumis aastatel 1876–1935. Tänapäeval kannab säilinud tänavaosa Sakala tänava nime.\n\nVäike-Pärnu maantee Tallinnas kandis ajalooliselt nimetusi - Veike-Pärnu uulits; saksa keeles Kleine Pernausche Straße; vene keeles Малая Перновская ул.\n\nTänav algas Eestimaa Aadli Krediitkassa pangahoone juurest Kaupmehe tänava ristilt, kulges kirde-edela suunal, ristudes Kentmanni tänava, Tatari tänava, paremalt poolt Väike-Roosikrantsi tänava (tänapäeva Pärnu maantee osa kuni Vabaduse väljakuni), Peeter Süda tänava, Suur-Roosikrantsi tänavaga ning lõppes Vaestepatuste tänava nurgal. Jätkuv tänavaosa Eestimaa Aadli Krediitkassa ja Estonia teatri juurest Tartu maantee suunal (Kivisillani) kandis Väike-Tartu maantee nime. Tõnismäelt lõuna poole suunduv tee oli Suur-Pärnu maantee.\n\nVäike-Pärnu maantee algus nimetati Sakala tänavaks, kui 1935. aastal korraldati ümber Tallinna kesklinn, kaasa arvatud Vabaduse väljak, ja moodustati põhilised magistraalteed. Seetõttu asendati senised Vana-Pärnu maantee äärsed ehitised (tänapäeva Pärnu maantee lõigul Tõnismäest Sakala tänavani) ehk ühe- ja kahekorruselised puithooned kõrgehitistega ning tänavat laiendati kaks kuni kolm korda.\n\n1936. aastast hakkasid Suur-Pärnu ja osa Väike-Pärnu maanteest kandma Pärnu maantee nime.\n", "id": "ekk_Latn_214489"}
{"text": "Tunnen elus end\n\n\"Tunnen elus end\" on Ott Leplandi neljas singel tema teiselt stuudioalbumilt \"Laulan ma sind\". Nii viisi kui ka sõnad on loonud Lepland ise.\n\nLaul pälvis Raadio 2 Aastahitt 2011. aasta edetabelis kolmanda koha.\n\nRaadio Uuno aastaedetabelis \"Uuno Top 100\" pälvis laul esikoha ning esikohta oli see väärt ka raadio Elmar kuulajate arvates.\n", "id": "ekk_Latn_214490"}
{"text": "Kōta Hirano\n\nKōta Hirano (jaapani keeles 平野耕太 Hirano Kōta; sündinud 14. juulil 1973 Tōkyōs) on jaapani mangakunstnik.\n\nTa on sündinud ja tema kodu on Tōkyō linnastus Adachis.\n", "id": "ekk_Latn_214491"}
{"text": "Translandia\n\nTranslandia (end Transgermania, Rosebay, Eurostar, Eurocruiser, Rosebay, Transparaden) oli Eckerö Line'i ro-pax-laev. Laev ehitati 1976 Saksamaal Hamburgis laevatehases J.J. Sietas Werft Lübecki laevakompanii Poseidon Schiffahrts OHG tellimusel. Alates 18. maist 2004 kuni müügini 2013. aasta algul oli Translandia kasutusel Eckerö Line'i Tallinn–Helsingi liinil. Laev lammutati 2014. aastal Indias.\n", "id": "ekk_Latn_214492"}
{"text": "Volvo\n\nVolvo Group (Aktiebolaget Volvo, lühendatuna AB Volvo) on Rootsi ettevõte, mis toodab peamiselt raskeveokeid, busse ja ehitusmasinaid. Ettevõtte ametlikuks asutamisajaks peetakse 14. aprilli 1927, kuigi Rootsi ettevõtte SKF all alustati tööd juba 1915. aastal.\n\nSõna volvo tähendab ladina keeles 'ma veeren'. SKF registreeris selle kaubamärgina 1911. aastal.\n\nFirma peakontor asub Göteborgis.\n", "id": "ekk_Latn_214493"}
{"text": "Saul Perlmutter\n\nSaul Perlmutter (sündinud 22. septembril 1959 Champaign-Urbanas) on Ameerika astrofüüsik, kes koos Adam Riessi ja Brian P. Schmidtiga sai 2011. aastal Nobeli füüsikaauhinna tõenduse eest, et universumi paisumine mitte ei aeglustu, vaid kiireneb. Riessi ja Schmidtiga jagas ta ka 2006. aastal saadud Shaw' auhinda astronoomias.\n\nPerlmutter töötab Lawrence Berkeley Riiklikus Laboratooriumis ning on füüsikaprofesor California Ülikoolis Berkeleys. Ta on Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia (American Academy of Arts & Sciences) liige ja kuulub 2003. aastast Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni (American Association for the Advancement of Science). Samuti kuulub Perlmutter USA Rahvuslikku Teaduste Akadeemiasse.\n", "id": "ekk_Latn_214494"}
{"text": "Rahvuskogu 18. valimisringkond\n\nRahvuskogu 18. valimisringkond asus Harjumaal. Sinna kuulusid Saku, Kurna, Rae, Nabala, Viimsi, Nehatu ja Naissaare vald.\n\nKandideerisid Kustav Kurg ja Vladimir Roopere. Kustav Kurg sai 2084 ja Vladimir Roopere 2037 häält, seega osutus 18. valimisringkonnast valituks Rahvuskogu valimistel Kustav Kurg.\n", "id": "ekk_Latn_214495"}
{"text": "Rahvuskogu 12. valimisringkond\n\nRahvuskogu 12. valimisringkond asus Harjumaal. Sinna kuulusid Nõva, Vihterpalu, Pakri, Kloostri, Riisipere, Laitse ja Varbola vald ning Paldiski linn.\n\nKandideerisid Julius Vollmann ja Mari Voore, kellest Julius Vollmann sai 3978 ja Mari Voore 1028 häält, seega osutus valituks Julius Vollmann.\n", "id": "ekk_Latn_214496"}
{"text": "Rahvuskogu 14. valimisringkond\n\nRahvuskogu 14. valimisringkond asus Harjumaal. Sinna kuulusid Rapla, Kabala, Raiküla, Järvakandi, Kehtna ja Ingliste vald.\n\nKandideerisid Kehtna majapidamiskooli juhataja Aleksander Arak ja Rapla ühispanga asjaajaja Aleksander Plaks, kellest Aleksander Arak sai 2543 ja Aleksander Plaks 2084 häält, seega valiti 14. valimisringkonnast Aleksander Arak.\n", "id": "ekk_Latn_214497"}
{"text": "Rahvuskogu 6. valimisringkond\n\nRahvuskogu 6. valimisringkond asus Tallinnas.\n\n6. valimisringkond oli ainus Tallinnas, kus valimised tegelikult toimusid. Hääleõiguslike kodanike üldarv ringkonnas oli 8938. Kandideerisid Oskar Lõvi ja Andres Joasalu, kellest Oskar Lõvi sai 1658 ja Andres Joasalu 842 häält, seega osutus valituks Oskar Lõvi. Hääli anti kokku 2715, maksvusetuks tunnistati 168 häält, osavõtuprotsent oli 30,38.\n", "id": "ekk_Latn_214498"}
{"text": "Rahvuskogu 65. valimisringkond\n\nRahvuskogu 65. valimisringkond asus Narvas ja Narva-Jõesuu linnaosas.\n\nKandideerisid Johan Hansing ja Narva linnapea Jaan Lust, kellest Johan Hansing sai 4288 ja Jaan Lust 2451 häält, seega osutus valituks Johan Hansing.\n\nValimas käis 10 94 hääleõiguslikust kodanikust 7423 ehk 69,7%.\n", "id": "ekk_Latn_214499"}
{"text": "Rahvuskogu 71. valimisringkond\n\nRahvuskogu 71. valimisringkond asus Virumaal. Sinna kuulusid Erra, Püssi, Maidla, Kohtla ja Järve vald.\n\nKandideerisid Jaan Kurn ja seltskondliku komitee kandidaat Johannes Preimuth, kellest Jaan Kurn sai 1352 ja Johannes Preimuth 2842 häält, seega osutus valituks Johannes Preimuth.\n\nRingkonnas oli 8295 hääleõiguslikku kodanikku, valimistel osales 4403, osavõtu % 54,2.\n", "id": "ekk_Latn_214500"}
{"text": "Rahvuskogu 69. valimisringkond\n\nRahvuskogu 69. valimisringkond asus Virumaal. Sinna kuulusid Salla, Avanduse, Venevere, Paasvere ja Vao vald.\n\nValimisringkonnas oli 9360 hääleõiguslikku kodanikku, neist käis hääletamas 6029, maksvaks tunnistati 5941 ja maksvusetaks 88, osavõtuprotsent oli 64,4.\n\nKandideerisid Avispea algkooli juhataja August Lepik (seltskondliku komitee kandidaat), Elmar Lehtmets (Venevere, Salla ja Paasvere valla seltskondliku komitee kandidaat) ja Gustav Lorenz, kes said vastavalt 2571, 2556 ja 824 häält, seega osutus valituks August Lepik.\n", "id": "ekk_Latn_214501"}
{"text": "Rahvuskogu 44. valimisringkond\n\nRahvuskogu 44. valimisringkond asus Tartus.\n\nKandideerisid Mihkel Vellema ja Julius Lill, kes said vastavalt 1739 ja 1415 häält, seega osutus valituks Mihkel Vellema.\n", "id": "ekk_Latn_214502"}
{"text": "Rahvuskogu 45. valimisringkond\n\nRahvuskogu 45. valimisringkond asus Tartus.\n\nKandideerisid Oskar Rütli ja Paul Kanarik, kes said vastavalt 2401 ja 1834 häält, seega osutus valituks Oskar Rütli.\n", "id": "ekk_Latn_214503"}
{"text": "Rahvuskogu 46. valimisringkond\n\nRahvuskogu 46. valimisringkond asus Tartus.\n\nKandideerisid Ferdinand Karlson ja August Laas, kes said vastavalt 2258 ja 1010 häält, seega osutus valituks Ferdinand Karlson.\n", "id": "ekk_Latn_214504"}
{"text": "Rahvuskogu 50. valimisringkond\n\nRahvuskogu 50. valimisringkond asus Tartumaal. Sinna kuulusid Kudina, Kaarepere, Elistvere, Saadjärve, Sootaga, Laeva ja Kuremaa vald.\n\nKandideerisid Otto Pärlin ja Eduard-Adolf Vau, kes said vastavalt 2892 ja 1349 häält, seega osutus valituks Otto Pärlin.\n", "id": "ekk_Latn_214505"}
{"text": "Rahvuskogu 53. valimisringkond\n\nRahvuskogu 53. valimisringkond asus Tartumaal. Sinna kuulusid Haaslava, Vana-Kuuste, Krüüdneri, Kambja, Kodijärve, Luke, Meeri ja Ropka vald.\n\nKandideerisid Jüri Ottas ja Rudolf Riives, kes said vastavalt 2532 ja 2094 häält, seega osutus valituks Jüri Ottas.\n", "id": "ekk_Latn_214506"}
{"text": "Rahvuskogu 47. valimisringkond\n\nRahvuskogu 47. valimisringkond asus Tartumaal. Sinna kuulusid Vaimastvere, Laius-Tähkvere, Laiuse, Jõgeva, Härjanurme ja Puurmanni vald ning Jõgeva alev.\n\nKandideerisid Jaan Järve ja Karl Roomet, kes said vastavalt 2973 ja 2240, seega osutus valituks Jaan Järve.\n", "id": "ekk_Latn_214507"}
{"text": "Rahvuskogu 49. valimisringkond\n\nRahvuskogu 49. valimisringkond asus Tartumaal. Sinna kuulusid Roela, Saare, Ranna, Pala, Kokora, Alatskivi ja Peipsiääre vald ning Kallaste alev.\n\nkandideerisid Ernst Habicht ja J. Mägi, kes said vastavalt 2690 ja 2275 häält, seega osutus valituks Ernst Habicht.\n", "id": "ekk_Latn_214508"}
{"text": "Rahvuskogu 48. valimisringkond\n\nRahvuskogu 48. valimisringkond asus Tartumaal. Sinna kuulusid Avinurme, Lohusuu, Torma ja Kasepää vald ning Mustvee alev.\n\nKandideerisid August Jürman ja Viktor Gubin, kes said vastavalt 3838 ja 1261 häält, seega osutus valituks August Jürman.\n", "id": "ekk_Latn_214509"}
{"text": "Rahvuskogu 55. valimisringkond\n\nRahvuskogu 55. valimisringkond asus Tartumaal. Sinna kuulusid Uderna, Pangodi, Valguta, Rannu, Konguta, Aru, Kavilda, Ulila ja Kirepi vald ning Elva alev.\n\nKandideerisid Martin Rõigas ja Endel Haljasmaa, kes said vastavalt 3048 ja 1702 häält, seega osutus valituks Martin Rõigas.\n", "id": "ekk_Latn_214510"}
{"text": "Rahvuskogu 75. valimisringkond\n\nRahvuskogu 75. valimisringkond asus Võrumaal. Sinna kuulusid Kasaritsa, Lasva, Loosi, Pindi, Orava, Timo ja Veriora vald.\n\nKandideerisid Karl Puusemp ja August Kõll, kes said vastavalt 2709 ja 1020 häält, seega osutus valituks Karl Puusemp.\n", "id": "ekk_Latn_214511"}
{"text": "Rahvuskogu 59. valimisringkond\n\nRahvuskogu 59. valimisringkond asus Viljandi linnas.\n\nKandideerisid Evald Konno ja August Maramaa, kes said vastavalt 3935 ja 1615 häält, seega osutus valituks Evald Konno.\n", "id": "ekk_Latn_214512"}
{"text": "Rahvuskogu 61. valimisringkond\n\nRahvuskogu 61. valimisringkond asus Viljandimaal. Sinna kuulusid Imavere, Kabala, Kõo, Rutikvere ja Adavere vald.\n\nKandideerisid Peeter Kõpp ja Jaan Põdra. Seltskondliku komitee hääletusel sai Jaan Põdra Kõo vallas 17 ja Kabala vallas 25 häält, Peeter Kõpp vastavalt 1 ja 8, kolme väiksema valla komitees sai Peeter Kõpp poolthäälte ülekaalu. Kuna seltskondlik komitee kandidaadi suhtes kokkuleppele ei jõudnud, tuli valimisringkonnas korraldada üldvalimised.\n\nPeeter Kõpp sai 2372 ja Jaan Põdra 2222 häält, seega osutus valituks Peeter Kõpp.\n", "id": "ekk_Latn_214513"}
{"text": "Rahvuskogu 60. valimisringkond\n\nRahvuskogu 60. valimisringkond asus Viljandimaal. Sinna kuulusid Pajusi, Kurista, Lustivere, Vana-Põltsamaa ja Uue-Põltsamaa vald ning Põltsamaa linn.\n\nKandideerisid August Laur, J. Põldra ja N. Loss, kes said vastavalt 2819, 1778 ja 419 häält, seega osutus valituks August Laur.\n", "id": "ekk_Latn_214514"}
{"text": "Rahvuskogu 31. valimisringkond\n\nRahvuskogu 31. valimisringkond asus Petserimaal. Sinna kuulusid Meremäe ja Petseri vald ning Petseri linn.\n\nKandideerisid Alfred Mäeloog ja Igor Tjutrjumov, kes said vastavalt 3547 ja 3464 häält, seega osutus valituks Alfred Mäeloog.\n", "id": "ekk_Latn_214515"}
{"text": "Rahvuskogu 28. valimisringkond\n\nRahvuskogu 28. valimisringkond asus Petserimaal. Sinna kuulusid Mäe, Järvesuu, Satserinna ja Kulje vald.\n\nKandideerisid Jakob Kalju, Boris Linde ja Mihail Perion, kes said vastavalt 3364, 1336 ja 910 häält, seega osutus valituks Jakob Kalju.\n", "id": "ekk_Latn_214516"}
{"text": "Rahvuskogu 29. valimisringkond\n\nRahvuskogu 29. valimisringkond asus Petserimaal. Sinna kuulusid Senno ja Irboska vald.\n\nKandideerisid Mihail Kurtschinski ja Ivan Gorshkov, kes said vastavalt 3918 ja 2681 häält, seega osutus valituks Mihail Kurtschinski.\n", "id": "ekk_Latn_214517"}
{"text": "Rahvuskogu 30. valimisringkond\n\nRahvuskogu 30. valimisringkond asus Petserimaal. Sinna kuulusid Laura, Rootova ja Vilo vald.\n\nKandideerisid Vladimir Roslavlev ja Johan Holberg, kes said vastavalt 4481 ja 1651 häält, seega osutus valituks Vladimir Roslavlev.\n", "id": "ekk_Latn_214518"}
{"text": "Rahvuskogu 42. valimisringkond\n\nRahvuskogu 42. valimisringkond asus Saaremaal. Sinna kuulusid Torgu, Salme, Kaarma-Suure ja Ruhnu vald ja Kuressaare linn.\n\nKandideerisid Johannes Perens ja Mihkel Neps, kes said vastavalt 2682 ja 2660 häält, seega osutus valituks Johannes Perens.\n", "id": "ekk_Latn_214519"}
{"text": "Rahvuskogu 41. valimisringkond\n\nRahvuskogu 41. valimisringkond asus Saaremaal. Sinna kuulusid Mustjala, Kihelkonna, Kärla ja Lümanda vald.\n\nKandideerisid August Mälk ja Hendrik Otstavel, kes said vastavalt 4585 ja 1420 häält, seega osutus valituks August Mälk.\n", "id": "ekk_Latn_214520"}
{"text": "Rahvuskogu 40. valimisringkond\n\nRahvuskogu 40. valimisringkond asus Saaremaal. Sinna kuulusid Leisi, Pärsamaa, Valjala, Loona ja Pihtla vald.\n\nKandideerisid Otto Pukk ja Aleksander Kärner, kes said vastavalt 2738 ja 2540 häält, seega osutus valituks Otto Pukk.\n", "id": "ekk_Latn_214521"}
{"text": "Rahvuskogu 39. valimisringkond\n\nRahvuskogu 39. valimisringkond asus Saaremaal. Sinna kuulusid Muhu-Suure, Hellamaa, Maasi, Uuemõisa ja Laimjala vald.\n\nKandideerisid Lembit Kolk ja Theodor Ugi, kes said vastavalt 2811 ja 2755 häält, seega osutus valituks Lembit Kolk.\n", "id": "ekk_Latn_214522"}
{"text": "Rahvuskogu 24. valimisringkond\n\nRahvuskogu 24. valimisringkond asus Läänemaal. Sinna kuulusid Saulepi, Paatsalu, Paaderma, Veltsa, Massu ja Lihula vald.\n\nKandideerisid Valter Krimm ja Ervin Sõrmus, kes said vastavalt 4166 ja 1500 häält, seega osutus valituks Valter Krimm.\n", "id": "ekk_Latn_214523"}
{"text": "Koreli tänav\n\nKoreli tänav on tänav Võrus.\n\nTänav algab Räpina maanteelt ja kulgeb üldjoontes lõunasse kuni Luha tänavani. Koreli tänav ristub Salme, Linda, Sulevi ja Piiri tänavaga. Tänav on 679 meetrit pikk.\n", "id": "ekk_Latn_214524"}
{"text": "Edinson Cavani\n\nEdinson Roberto Cavani Gómez (sündinud 14. veebruaril 1987 Saltos) on Uruguay jalgpallur, kes mängib ründajana Uruguay jalgpallikoondises ja Argentina kõrgliiga klubis Boca Juniors. Cavani hüüdnimeks on El Matador.\n\n2007. aastal tuli ta Danubioga Uruguay meistriks. Samuti on ta meeskonna koosseisus võitnud Itaalia karikavõistlused, kuus korda Prantsusmaa kõrgliiga, viis korda Prantsusmaa liigakarika ja neli korda Prantsusmaa karikavõistlused.\n\nUruguay jalgpallikoondisega tuli ta 2011. aastal Argentinas Copa América võitjaks. Koondises on ta löönud 116 mängus 50 väravat, mis teeb temast Uruguay kõigi aegade teise parima väravaküti Luis Suáreze järel.\n", "id": "ekk_Latn_214525"}
{"text": "Krokomi vald\n\nKrokomi vald on 2. järgu haldusüksus Rootsis Jämtlandi läänis. Piirneb loodes Norraga.\n\nKrokomi valla keskus on Krokom. Suuremad asulad on veel Ås ja Nälden.\n", "id": "ekk_Latn_214526"}
{"text": "Daniel Shechtman\n\nDaniel Shechtman (ka Dan Shechtman; heebrea keeles דן שכטמן; sündinud 24. jaanuaril 1941 Tel Avivis) on Iisraeli materjaliteadlane, Nobeli keemiaauhinna laureaat.\n\nDaniel Shechtman on lõpetanud 1968. aastal Iisraeli tehnikainstituudi ja saanud 1972. aastal samas doktorikraadi.\n\nTa töötab tehnikainstituudi materjaliteaduse professorina.\n\n2011. aastal pälvis ta kvaasikristallide avastamise eest Nobeli keemiaauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_214527"}
{"text": "Uimaharju\n\nUimaharju on küla Joensuu vallas Põhja-Karjala maakonnas Ida-Soomes.\n\nKülas asub Stora Enso tehas. 31. detsembril 2009 oli Uimaharjus 1375 elanikku.\n", "id": "ekk_Latn_214528"}
{"text": "Edifício Copan\n\nEdifício Copan ehk Copani maja on pilvelõhkuja Brasiilias São Paulos. See on maailma suurim elumaja. Majas on 1160 korterit, kus elab umbes 5000 inimest.\n\nPilvelõhkuja kõrgus on 140 meetrit ja sellel on 38 korrust. Hoone projekteeris Oscar Niemeyer. Hoones asuvad kauplused, söögikohad, raamatupood, reisibüroo ja kirik. Keldrikorrusel tegutseb umbes 100 firmat.\n\nKuna majas elab nii palju inimesi, eraldas São Paulo linnavalitsus majale oma postikoodi.\n", "id": "ekk_Latn_214529"}
{"text": "Till Eulenspiegel\n\nTill Eulenspiegel on legendaarne keskaegne tegelaskuju, trikster, kellest on kirjutatud hulk populaarseid lugusid.\n\nTema tegutsemispiirkond oli juttude järgi Kesk-Euroopa. Tõenäoselt on tegu väljamõeldud kujuga, kuigi on otsitud ja oletatud ka prototüübi olemasolu. Tema eluajaks peetakse 14. sajandi esimest poolt.\n\nBelgia kirjaniku Charles-Theodore-Henri De Costeri romaan \"Legend Thijl Ulenspiegelist ja Lamme Goedzakist\" (1867) avaldati eesti keeles Jaan Kangilaski ja Silvia Luksepa tõlkes 1980. aastal (värsitõlkija Georg Meri, kirjastus Eesti Raamat), lõike raamatust loeti Klassikaraadios 2002. aastal järjejutuna. Romaanil põhineb ka Aleksandr Alovi ja Vladimir Naumovi film \"Legend Ulenspiegelist\" (vene keeles \"Легенда о Тиле\", 1976), kus peaosa mängis Lembit Ulfsak.\n\nTill Eulenspiegeli ainetel on Richard Strauss loonud sümfoonilise poeemi \"Till Eulenspiegel\" (\"Till Eulenspiegels lustige Streiche\", 1895). Eulenspiegel on ka Saksamaal ilmuva populaarse satiiriajakirja nimi.\n\nPriit Aimla on eestindanud näidendi \"Thijl Ulenspiegel\", mida on mängitud Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris (1986), Endlas (1996), Ugalas (2003–2004) ja Rakvere Teatris (2016).\n", "id": "ekk_Latn_214530"}
{"text": "Kuzmolovski\n\nKuzmolovski on alev Venemaal Leningradi oblastis Vsevoložski rajoonis. Asub Peterburist 20 km põhjakirde pool.\n\nAsula tekkis Kuismala küla lähedale ehitatud keemiatehase juurde. Aleviks sai 1961. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214531"}
{"text": "Dmitri Medvedev (kurjategija)\n\nDmitri Medvedev (1981 – 5. mai 2002 Valka) oli Venemaalt pärit ja Eestis 2002. aasta kevadel tegutsenud sarimõrvar.\n\nMedvedev tegutses koos Juri Ustimenkoga ning hukkus tulevahetuses Läti politseinikega. Ustimenkole mõisteti eluaegne vanglakaristus.\n\nVenemaa kodanikud Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedev saabusid Eestisse 2001. aasta sügisel salaja üle Narva veehoidla pärast deserteerumist Peterburis asuvast kõrgemast allveelaevnike koolist.\n", "id": "ekk_Latn_214532"}
{"text": "Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed\n\nSellesse kategooriasse kuuluvad Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud ja välisliikmed alates 1989. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_214533"}
{"text": "Liisa Pulk\n\nLiisa Pulk (sündinud 12. juunil 1985 Pärnus) on eesti näitleja.\n\nTa on lõpetanud 2004. aastal Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi, õppinud Tartu Ülikoolis semiootika ja kulturoloogia erialal ning lõpetanud 2010. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (XXIV lennus).\n\nAastatel 2010–2014 oli ta Vanemuise teatri draamanäitleja. Seejärel on ta tegutsenud vabakutselise näitlejana. Lisaks rollidele teatris on Liisa Pulk mänginud ka filmides ja telesarjades.\n", "id": "ekk_Latn_214534"}
{"text": "Santa Monica\n\nSanta Monica on linn USA-s California osariigis Los Angelese maakonnas. Asub Vaikse ookeani rannikul Santa Monica lahe ääres. Santa Monicat piirab kolmest küljest Los Angelese linn.\n\nElanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse järgi 93 076. Aastal 2010 oli elanikke 89 736.\n\nSanta Monica sai linnaõigused 30. novembril 1886. Linn on saanud nime varakristliku pühaku Monica järgi.\n\nTänu meeldivale kliimale sai Santa Monica 20. sajandi alguses tuntud kuurort- ja turismilinnaks. See hakkas meelitama mitmeid tuntud kuulsuseid, kes lasid sinna oma häärberid ehitada.\n\nSanta Monica üks olulisemaid vaatamisväärsusi on 1909. aastal valminud Santa Monica kai.\n\nSanta Monica oli ajaloolise maantee Route 66 lõpp-punkt. Linna läbib lisaks maantee California State Route 1 ehk Pacific Coast Highway.\n\nSanta Monica oli kitarristi Randy Rhoadsi ja näitleja Gloria Stuarti sünnilinn.\n", "id": "ekk_Latn_214535"}
{"text": "AS Silva\n\nAS Silva oli aastatel 1919–1931 Eestis tegutsenud kaubandus- ja metsatööstusettevõte.\n\nAS Silva asutasid 1919. aastal metsasaadustega kauplemiseks teiste seas Jüri Parik, Eduard Kusik, Robert Artur Holst, Alfred Sinisoff, August Janson ja Voldemar Selling.\n\nLoodud äriühing arenes pärast Vabadussõda kiiresti ning tegeles puidukaubanduse ja -töötlemisega – osteti kokku suuri metsaga maatükke üle Eesti ning asutati mitu saeveskit puidu töötlemiseks. Äriühing varustas toodanguga Eestit ja eksportis ka suurtes kogustes puitu välismaale.\n\nLisaks puiduärile tegutses äriühing ka põllumajandustarvete (loorehade, heina- ja viljaniidumasinate, koorelahutajate), mootorite, petrooleumi, bensiini ja õlide, ehitusmaterjalide, autokaupade ning autode (Studebaker Corporationi, Erskine'i ja Brockway veoautod) impordi ja müügiga. 1921. aastal sai aktsiaselts Silva Tamsalu lubjatehase omanikuks.\n\nÄriühingu tegevuse lõpetas 1930. aastate ülemaailmne majanduskriis ning 1930. aasta kevadel pidas Tallinna Börsikomitee poolt AS Silva majandusseisundi hindamiseks moodustatud komisjon vajalikuks AS Silva juhtimine administratsioonile allutada, kuid 30. mail 1931 tunnistas Tallinn-Haapsalu rahukogu AS Silva maksujõuetuks.\n", "id": "ekk_Latn_214536"}
{"text": "543\n\n543. aasta (DXLIII) oli Juliuse kalendri järgi aasta, mis algas neljapäeval. Arvu 543 on selle aasta tähistamiseks kasutatud alates varakeskajast, kui Euroopas sai valdavaks Anno Domini ajaarvamine.\n", "id": "ekk_Latn_214537"}
{"text": "О\n\nО (о) on kirillitsa täht.\n\nLadina kirjas on sarnane täht o.\n\nVene tähestikus on о 16. täht ja selle vaste eesti kirjas on o.\n", "id": "ekk_Latn_214538"}
{"text": "С\n\nС (с) on kirillitsa täht.\n\nLadina kirjas on sarnane täht c.\n\nVene tähestikus on с 19. täht ja selle vaste eesti kirjas on s.\n", "id": "ekk_Latn_214539"}
{"text": "Т\n\nТ (т, kursiivis Т т) on kirillitsa täht.\n\nLadina kirjas on sarnane täht t.\n\nVene tähestikus on т 20. täht ja selle vaste eesti kirjas on t.\n", "id": "ekk_Latn_214540"}
{"text": "Е\n\nЕ (е) on kirillitsa täht. See on loodud kreeka tähestiku epsiloni eeskujul.\n\nLadina kirjas on sarnane täht e.\n\nVene tähestikus on е 6. täht ja selle vaste eesti kirjas on e või je.\n", "id": "ekk_Latn_214541"}
{"text": "Brian Schmidt\n\nBrian P. Schmidt (sündinud 24. veebruaril 1967 Missoulas) on Austraalia astrofüüsik, kes koos Adam Riessi ja Saul Perlmutteriga sai 2011. aastal Nobeli füüsikaauhinna tõenduse eest, et Universumi paisumine mitte ei aeglustu, vaid kiireneb.\n\nRiessi ja Perlmutteriga jagas ta ka 2006. aastal saadud Shaw' auhinda astronoomias.\n\nSchmidt on Austraalia Riikliku Ülikooli asekantsler, Mount Stromlo observatooriumi astrofüüsik ning Austraalia Uuringunõukogu (Australian Research Council) laureaat. Ta on tuntud supernoovade uurijana.\n", "id": "ekk_Latn_214542"}
{"text": "Adam Riess\n\nAdam Guy Riess (sündinud 16. detsembril 1969 Washingtonis) on Ameerika Ühendriikide astrofüüsik, kes koos Saul Perlmutteri ja Brian Schmidtiga sai 2011. aastal Nobeli füüsikaauhinna tõenduse eest, et universumi paisumine mitte ei aeglustu, vaid kiireneb.\n\nPerlmutteri ja Schmidtiga jagas ta ka 2006. aastal saadud Shaw' auhinda astronoomias.\n\nRiess töötab Johns Hopkinsi Ülikoolis ja Kosmoseteleskoobi Teadusinstituudis (Space Telescope Science Institute).\n\n2008. aastal sai ta MacArthuri stipendiumi.\n", "id": "ekk_Latn_214543"}
{"text": "Sumi-e\n\nSumi-e (jaapani keeles 墨絵) ehk suibokuga (水墨画) on Jaapani tušimaali tehnika.\n\nAlgselt ühevärviline (must) maalimistehnika võeti üle Hiinast 14. sajandil. Tušimaali hiilgeaeg oli Kamakura (1185–1333) ja Muromachi (1333–1568) ajastul.\n", "id": "ekk_Latn_214544"}
{"text": "И\n\nИ (и, kursiivis И и) on kirillitsa täht.\n\nVene tähestikus on и 10. täht ja selle vaste eesti kirjas on i. Ukraina tähestikus on и 11. täht ja selle vaste eesti kirjas on õ.\n", "id": "ekk_Latn_214545"}
{"text": "Karl Feldveber\n\nKarl August Feldveber (ka Feldweber; hiljem Tanner; 4. detsember 1897 Kaagjärve vald, Karula kihelkond, Võrumaa (praegu Valga maakond) – 14. november 1983 Glendale, California, USA) oli eesti mäeinsener.\n", "id": "ekk_Latn_214546"}
{"text": "Torneträsk\n\nTorneträsk (põhjasaami Duortnosjávri, soome/meä Torniojärvi) on järv Rootsis Norrbotteni läänis Kiruna vallas.\n\nTorneträsk on suuruselt Rootsi seitsmes järv ning Skandinaavia suurim mägijärv. Järve pindala on 330 km², pikkus 69 km ja suurim laius 9,4 km. Ta asub liustikutekkelises nõos. Järve suurim sügavus on 168 m (Rootsi teine Hornavani järel), keskmine sügavus 51,8 m, ruumala 17,1 km³. Veetaseme kõrgus merepinnast on 341 m. Suuremad saared on Vuoresuolo (100 ha), Soahkesuolo (20 ha), Jiebrensullot (26 ha) ja Ábeskosuolu (20 ha).\n\nVesi on puhas, vetikate ja hõljumi kontsentratsioon on väga väike. Asudes kaugel tööstuspiirkondadest ja suurtest linnadest, on järv peaaegu reostusevaba. Suurim sissevoolav jõgi on Abiskojåkka, mis suubub lõuna poolt järve lääneossa. Valgala pindala on 3346 km². Järve kaguotsast voolab välja Tornio jõgi.\n\nJääkate püsib tavaliselt detsembrist juuni keskpaigani. Keskmine jäätekkimise aeg on 21. detsember, keskmine jäälagunemise aeg 13. juuni, järv on jääs keskmiselt 174 päeva aastas.\n\nJärve edelakaldal asuvad Abisko rahvuspark ja UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Lapimaa piirkond. Piki edelakallast kulgevad Euroopa maantee E10 ning raudtee Malmbanan. Edelakalda läänepoolses osas asuvad Abisko küla koos lähedalasuva suure Abisko turismibaasiga ning väike suusakuurort Björkliden. Põhjakallas on looduse poolest suhteliselt puutumata, seal kehtib maastikusõidukite liikumiskeeld.\n\nTorneträsk on populaarne kalastuspiirkond. Kevaditi, eriti nädalalõppudel, saabub Kirunast palju huvilisi jäält kala püüdma. Igal kevadel korraldatakse järve idaosas asuvas Stenbackenis Lapimaa meistrivõistlusi jääaluses kalapüügis (Lapplandsmästerskapet i pimpelfiske), millest võtab osa 1500 ja rohkemgi võistlejat.\n", "id": "ekk_Latn_214547"}
{"text": "X (Kylie Minogue)\n\n\"X\" on Austraalia laulja Kylie Minogue'i kümnes stuudioalbum. See avaldati 26. novembril 2007. Albumilt on avaldatud singlid \"2 Hearts\", \"Wow\", \"In My Arms\", \"All I See\" ja \"The One\". Album ilmus aprillis 2008 Ameerika Ühendriikides.\n", "id": "ekk_Latn_214548"}
{"text": "TYPO3\n\nTYPO3 on tasuta, avatud lähtekoodiga sisuhaldustarkvara ja arendusraamistik, mis on suunatud ärikasutajatele ja avaldatud üldise avaliku litsentsi all.\n\nTYPO3 töötab mitmesugustes veebiserverites, näiteks Apache ja IIS, ning paljudel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linux, Microsoft Windows, FreeBSD, Mac OS X ja OS/2.\n\nTYPO3 esimese versiooni töötas 1997 välja Kasper Skårhøj. Tänapäeval arendab seda kaks töörühma. Hooldusrühma, milleks on tänapäeval versioonid 4.x, juhib Oliver Hader, ja arendusrühma, milleks on tänapäeval versioonid 5.x, juhib Robert Lemke.\n\nTYPO3 jaoks on loodud rohkem kui 5000 rakendust. Need on kõik samuti GNU üldise avaliku litsentsi alusel allalaaditavad TYPO3 rakenduste andmeaidast (TYPO3 Extension Repository). Enamik neist on loodud kolmandate isikute poolt.\n\nTYPO3 tarnitakse üksnes liideste, vahendite ja moodulite baaskomplektiga. TYPO3 suur vahendite valik saavutatakse allalaaditavate rakenduste abil. TYPO3 kasutab PHP 5.2 või uuemat ja relatsioonilisi andmebaase, mida toetab TYPO3 andmebaasi abstraktsioonikiht. Nende relatsiooniliste andmebaaside hulka kuuluvad MySQL, Oracle ja PostgreSQL, kuigi MySQL on ainus andmebaasisüsteem, mida kolmandate isikute loodud rakendused laialdaselt toetavad. Süsteemi suudab jooksutada iga veebiserver, millel on kaasaegne keskprotsessor ja vähemalt 256 MB muutmälu. Süsteemi tagakülge suudab kuvada iga kaasaegne brauser, mis toetab JavaScripti. TYPO3 tekitatud ja kasutajale suunatud sisu kuvamisele ei ole brauserite piiranguid.\n\nTYPO3 abil defineeritakse andmete mitmesugused põhitüübid. Standardtüüpide hulka kuuluvad tekstid, pildid, tekstiga pildid, HTML, tabelid, videod ja loendid, aga neid on enamgi ja pluginate abil saab luua teisigi tüüpe. Kõige põhilisem tüüp on lehekülg, sest kõik, mida kasutajale näidatakse, peab asuma mingil leheküljel. Leheküljed on hierarhilised. Olemas on ka lehekülgede eritüübid, näiteks ümbersuunamised, mis kuvavad teiste lehekülgede sisu, mis lisavad teistele lehekülgedele päise ja välislingid.\n\nSüsteem kasutab spetsiaalset konfiguratsioonikeelt TypoScripti. Selle abil juhendatakse süsteemi andmebaasidest andmeid sisse lugema, neid töötlema ja nende põhjal veebisisu tekitama. Tavaliselt kasutatakse TypoScripti koos mõne mallimootoriga, mille hulka kuuluvad Fluid, automaketemplate ja TemplaVoila, et luua ühe või mitme HTML-malli abil süsteemi väljundit.\n", "id": "ekk_Latn_214549"}
{"text": "Zinjibār\n\nZinjibār (araabia keeles زنجبار‎) on linn Jeemeni lõunarannikul, Abyāni kubernerkonna ja Zinjibāri ringkonna halduskeskus.\n\nLinna geograafilised koordinaadid on . Ta asub Wādī Banā kaldal.\n\nZinjibār on ajalooliselt olnud kaubanduskeskus teel Kaug-Itta. Linn on mitu korda hävitatud ja uuesti üles ehitatud. Aastatel 1962–1967 oli Zinjibār Faḑlī sultanaadi pealinn.\n\nAastal 2004 elas linnas 19 879 inimest.\n\nAastal 2011 on linnas aset leidnud sõjalised kokkupõrked islami emiraadi välja kuulutanud mässuliste ja valitsusvägede vahel.\n", "id": "ekk_Latn_214550"}
{"text": "Varmo Pirk\n\nVarmo Pirk (kuni 1936. aastani Valentin Birk; 12. oktoober 1913 Smolenski kubermang – 27. veebruar 1980 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_214551"}
{"text": "Elvi Pirk\n\nElvi Pirk (sünninimi Elvi Ormus-Akman; 28. september 1921 Nõmme – 22. juuli 2005 Tallinn) oli eesti vabadusvõitleja ja gaidiliikumise tegelane.\n\nElvi Pirk õppis Hiiu algkoolis ja Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasiumis. Aastatel 1940–1941 töötas ta Nõmmel linna arveametnikuna, 1942 lasteaiakasvatajana Nõmmel ja Juurus.\n\nTa õppis aastatel 1943–1944 majandusteadust Tartu Ülikoolis ja seejärel lühikest aega Berliini ülikoolis.\n\n23. septembril 1944. aastal osales ta koos taganevate Pitka-meestega Keila lahingus ning evakueeris seejärel rongi haavatutega Haapsallu. Sõja lõpus põgenes Elvi Pirk Saksamaa ja Taani kaudu Rootsi. Aastal 1946 tuli ta luurajana mootorpaadiga üle Läänemere Hiiumaale Haukka-grupile sideseansside koode tooma ning võeti tagasiteel Rootsi kinni. Seejärel viibis ta kuni 1955. aastani Vorkuta vangilaagris, kus töötas sapöörina.\n\nPärast Eesti iseseisvuse taastamist oli Elvi Pirk üks gaidiliikumise taaselustajaid. Ta oli Endiste Poliitvangide Seltsi Nõmme osakonna asutajaid ja juhte ning Nõmme Heakorra Seltsi aktiivne liige. E. Pirk oli Pääsküla küüditatute mälestusmärgi rajamise initsiaator (1991) ning tema ettepanekul hakati 2. veebruaril korraldama Tartu rahu mälestusteenistust EELK Nõmme Rahukirikus.\n", "id": "ekk_Latn_214552"}
{"text": "Tušš\n\nTušš on must vedelik, mida kasutatakse kirjutamiseks, trükkimiseks, joonistamiseks ja maalimiseks. Mustale tušile annab värvuse lambitahm, mis on segatud sideainega, näiteks kummiaraabikuga. Tänapäeval toodetakse ka värvilisi tušše.\n", "id": "ekk_Latn_214553"}
{"text": "Tobin Bell\n\nTobin Bell (sündinud Joseph H. Tobin, Jr.; 7. august 1942 New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja.\n\nTa on ainus näitleja, kes on mänginud kõigis filmisarja \"Saag\" kaheksas filmis.\n", "id": "ekk_Latn_214554"}
{"text": "Kamakura ajastu\n\nKamakura ajastu (jaapani keeles 鎌倉時代, Kamakura jidai) on Jaapani ajaloo periood aastatest 1185 kuni 1333, kui võim kuulus Kamakura šogunaadile.\n\nAajastu algust määratletakse aastaga 1192, kui võimule tuli Kamakura šogun Minamoto no Yoritomo. Šogunaat lõppes aastal 1333, kui Nitta Yoshisada vallutas ja hävitas Kamakura linna\n\nKamakura ajastu märgib samuraide esiletõusu algust ning feodalismi kehtestamist Jaapanis.\n", "id": "ekk_Latn_214555"}
{"text": "Suur-Palkna järv\n\nSuur-Palkna järv (läti k. Lielais Baltiņš) on järv Põhja-Lätis, Eesti lõunapiiri lähistel. Ühenduses Väike-Palkna järvega.\n\nKuulub Korneti järvestikku.\n", "id": "ekk_Latn_214556"}
{"text": "Berend von Wetter-Rosenthal\n\nBerend Hermann Otto von Wetter-Rosenthal (venepäraselt Boris von Wetter-Rosenthal; 8. november 1874 Tallinn – 10. märts 1940 Wartheland) oli Eesti advokaat ning ettevõtja.\n\nTa õppis aastatel 1889–1894 Tallinnas Nikolai Gümnaasiumis. Õigusteadust õppis ta aastatel 1894–1899 Peterburi Ülikoolis ja aastatel 1898–1899 Berliini Ülikoolis.\n\nBerend Hermann Otto von Wetter-Rosenthal oli Läänemaa Lihula ja Sipa, Oidermaa Karinõmme mõisa mõisnik.\n\nBerend von Wetter-Rosenthal asus 1912. aastal Eestimaa Rüütelkonna teenistusse ja oli aastatel 1914–1918 Eestimaa Rüütelkonna kantselei I sekretär ja ka Eestimaa Maapäeva kreisisaadik. 1918. aastal küüditati ta eesti bolševike poolt koos juhtivate baltisaksa poliitikute ning teiste baltisakslastega Nõukogude Venemaale ning vabanes alles pärast Saksa-Vene Brest-Litovski rahulepingu sõlmimist 1919. aasta jaanuaris.\n\n1919. aastal toimunud mõisate natsionaliseerimist Eesti valitsuse poolt jäeti B. von Wetter-Rosenthalile Oidermaa mõisasüdamik ning pärast Vabadussõja lõppu pidas B. von Wetter-Rosenthal talle kuuluvat Pärnumaa Mihkli kihelkonna Oidermaa mõisu ning tegutses ka aastatel 1925–1935 Tallinnas advokaadina.\n\nB. von Wetter-Rosenthal oli Saksa Kultuuromavalitsuse asepresident ja asendusliikmena (Georg Rudolf Stackelbergi asemel) ka saksa elanikkonna saadik I Riigikogus 1923. aastal (10. jaanuarist 30. maini).\n\n1935. aastal määrati ta AS Rotermanni Tehased direktoriks, oli ka Eesti suurimate kaubandusettevõtete hulka kuuluva AS Estaklandi aktsionär ja revisjonikomisjoni liige aastatel 1935–1939\n\n1939. aastal asus Berend von Wetter-Rosenthal ümberasujana Saksamaale, Krughofi (praegu Kijaszkowo, Czernikowo valda, Toruńi maakonda, Kujawy-Pomorze vojevoodkonda Poolas), kuid suri juba järgmisel 1940. aastal. Ta on maetud Berliini.\n\nHerman de Wetter oli tema poolvend.\n", "id": "ekk_Latn_214557"}
{"text": "Ursula Ratasepp\n\nUrsula Ratasepp (kodanikunimi Ursula Oja; sündinud 17. juunil 1982) on eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 2001. aastal Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis psühholoogia erialal. 2006. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (22. lend). Samast aastast töötab Tallinna Linnateatris näitlejana.\n", "id": "ekk_Latn_214558"}
{"text": "Mahhatškala Anži\n\nMahhatškala Anži (vene keeles ФК \"Анжи\" Махачкала) on 1991. aastal Dagestani pealinnas Mahhatškalas asutatud Venemaa jalgpalliklubi.\n", "id": "ekk_Latn_214559"}
{"text": "Aggio Bachmann\n\nAggio Bachmann (õieti August Bachmann; 3. aprill 1897 Aaduhansu talu, Sooaluste küla, Järvakandi vald (praegu Kehtna vald), Harjumaa – 19. juuni 1923 Tartu) oli eesti lavastaja, näitleja ja teatrilooja.\n\nBachmann oli 1921.-1924. aastatel tegutsenud Hommikteatri asutaja. Lisaks lavastas ta näidendeid Raplas, Järvakandis ja Kalbus.\n\nNoorelt surnud näitejuht on maetud Rapla kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_214560"}
{"text": "Sander Raus\n\nSander Raus (26. jaanuar 1939 – 29. november 1984) oli eesti näitleja.\n\nTa lõpetas aastal 1954 Räpina Aiandustehnikumi, aastal 1958 Tallinna Kultuurhariduskooli ja 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (1. lennu).\n\nTa töötas aastatel 1961–1966 näitlejana Eesti Draamateatris ja aastatel 1966–1975 näitlejana Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris.\n", "id": "ekk_Latn_214561"}
{"text": "UEA\n\nEast Anglia Ülikool (University of East Anglia) Amazonase Riiklik Ülikool (Universidade do Estado do Amazonas) Ülemaailmne Esperantoliit (Universala Esperanto-Asocio)\n", "id": "ekk_Latn_214562"}
{"text": "Helmut Vaag\n\nHelmut Vaag (29. mai 1911 Juuru vald – 8. juuli 1978 Tallinn) oli eesti näitleja ja lavastaja.\n\nVaag õppis aastatel 1927–1931 Tallinna Töölisteatri õppestuudios.\n\nAastatel 1931–1933 kuulus Tallinna Töölisteatri tantsurühma, töötas aastatel 1933–1940 Tallinna Töölisteatri näitlejana. Aastatel 1940–1951 ja 1961–1975 oli ta Tallinna Draamateatri näitleja.\n\nNukuteatri näitlejana töötas Vaag aastatel 1952–1953, aastatel 1952–1961 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadinäitleja. Selle kõrvalt oli Helmut Vaag veel ka 1940–1951 Tallinna Draamateatri nukutrupi näitejuht, 1944–1947 Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri lavastaja ning 1951–1961 Tallinna Pioneeride Palee teatri juht.\n", "id": "ekk_Latn_214563"}
{"text": "Craig Venter\n\nJohn Craig Venter (sündinud 14. oktoobril 1946 Salt Lake Citys) on USA bioloog ja ettevõtja.\n\nTema silmapaistvaimad saavutused on võtmeisikuna osalemine esmakordses inimese genoomi järjestamises. 2010. aastal lõi tema töörühm esimese raku, mille genoom oli tehislikult kokku pandud. Seda nimetatakse ka maailma esimeseks tehisliku eluvormi loomiseks.\n", "id": "ekk_Latn_214564"}
{"text": "Mihkel Järvi\n\nMihkel Järvi (sündinud 3. augustil 1985 Tallinnas) on eesti pianist.\n\nTa alustas klaveriõpingud aastal 1992 Tallinna Muusikakeskkoolis Maigi Pakri klaveriklassis. Aastatel 1995–2002 õppis ta Soomes Lahti Päijät-Häme konservatooriumis Rauno Jussila käe all. 2004. aastast õppis ta Helsingis Sibeliuse Akadeemias Hamsa Jurise klaveriklassis ja 2009. aasta sügisest täiendas end Salzburgi Mozarteumis. Nüüd õpib magistriõppes Juhani Lagerspetzi klaveriklassis.\n\nMihkel Järvi on osalenud Matti Raekallio, Alexander Markovitchi, Lauri Väinmaa, Ivari Ilja, Kalle Randalu, Piero Rattalino ja Lazar Bermani meistrikursustel.\n\nTa on esinenud solistina Eestis, Soomes, Saksamaal, Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Rumeenias, Tšehhis, Suurbritannias ja Leedus. Ta käis kammerorkestri Vivaldika klaverisolistina Šveitsi ringreisil (Bern, Zürich, Genf, Lausanne, Aarau).\n\nMihkel Järvi on võitnud auhindu Sally Westerdahli nimelisel konkursil. Aastal 1997 jagas pianist Leevi Madetoja nimelisel konkursil esimest kohta, 2000. aastal saavutas ta samal konkursil teise koha. Kevadel 2001 saavutas Mihkel koos oma õe Miina Järviga teise koha kammermuusikakonkursil Juvenalia Soomes. Sügisel 2001 osales Järvi Prahas toimunud rahvusvahelisel Carl Czerny nimelisel klaverikonkursil, kus pälvis žürii eripreemia.\n\nMihkel Järvi on ka rahvusvahelise festivali Lihula Muusikapäevad üks korraldajatest ning ühtlasi ansambli Järvi Instrumentalists liige.\n", "id": "ekk_Latn_214565"}
{"text": "Rudolf Nuude\n\nRudolf Nuude (25. juuni 1909 Oudova – 2. september 1980 Tallinn) oli eesti näitleja.\n\nTa mängis aastatel 1931–1937 Narva teatris \"Võitleja\". Lõpetas 1939. aastal Tallinna Töölisteatri õppestuudio ja mängis samas teatris kuni 1942. aastani. Aastatel 1936–1938 ja 1949–1968 oli Tallinna Draamateatri näitleja. Vahepeal töötas aastatel 1942–1949 Estonia Teatri näitlejana.\n\nRudolf Nuude mängis ka filmides.\n", "id": "ekk_Latn_214566"}
{"text": "Rein Mets\n\nRein Mets (1942–2011), eesti metallikunstnik Rein Mets (1957–2003), eesti pianist Rein Mets (1951–), eesti usutegelane ja tantsija\n", "id": "ekk_Latn_214567"}
{"text": "Arvi Hallik\n\nArvi Hallik (4. märts 1941 Märjamaa – 17. august 2014) oli eesti näitleja.\n\nArvi Hallik lõpetas 1961. aastal Kohila Keskkooli ja 1963. aastal Tallinnfilmi õppestuudio.\n\nTa töötas aastatel 1961–1963 Tallinna Autoremonditehases. Pärast Tallinnfilmi õppestuudio lõpetamist töötas Arvi Hallik aastatel 1963–1998 Pärnus Endla teatris näitlejana. Seejärel kuni 2012. aastani töötas ta samas metallitöö meistrina ja mängis rollilepinguga. Aastatel 1963–1966 teenis ta sundaega Nõukogude armees.\n", "id": "ekk_Latn_214568"}
{"text": "Jaskametsa\n\nJaskametsa oli küla Tarakvere mõisapiirkonnas Torma kihelkonnas ajaloolisel Tartumaal. Tänapäeval jäävad kunagise küla maad Jõgeva valla territooriumile Jõgeva maakonnas.\n\nKüla nimi pärineb seal asuvalt Jaska metsalt.\n", "id": "ekk_Latn_214569"}
{"text": "Rein Mets (kunstnik)\n\nRein Mets (10. märts 1942 Tallinn – 7. oktoober 2011) oli eesti metallikunstnik.\n\nTa lõpetas 1960. aastal Tallinna 10. Keskkooli. Aastatel 1966–1971 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas metallikunstnikuna.\n\nTa töötas aastatel 1960–1962 Hans Pöögelmanni nimelises Tallinna Elektrotehnika Tehases ja 1971–1981 kunstikombinaadis Ars.\n\n1996. aastast oli ta Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti õppejõud.\n", "id": "ekk_Latn_214570"}
{"text": "Feel the Vibe\n\n\"Feel the Vibe\" on Jana Kase 2011. aastal ilmunud singel. Laulu \"Feel the Vibe\" autorid on Jana Kask, Vahur Kollom ja Tõnu Lindret. Singli tootis Microphone Records.\n", "id": "ekk_Latn_214571"}
{"text": "Samuli Leppiaho\n\nSamuli Leppiaho (sündinud 2. juulil 1981 Rovaniemis) on Soome endine poksija.\n\nLeppiaho võistles harrastajana kuni 2001. aastani. Ta osales kokku 145 kohtumisel, millest võitis 104 ja kaotas 41 kohtumist.\n\nLeppiaho osales kaks korda Eesti-Soome maavõistlustel, kus 1999. aastal võitis ja 2000. aastal kaotas oma kohtumise.\n\nLeppiaho poksis septembrist 2004 kuni oktoobrini 2007 elukutselisena. Ta pidas kokku 15 kohtumist ning võitis neist 9 (sh 1 nokaudiga) ja kaotas 5 kohtumist (sh 1 nokaudiga) ning 1 kohtumine jäi viiki.\n\nTema mänedžer oli endise tuntud poksija Olli Mäe poeg Pekka Mäki.\n", "id": "ekk_Latn_214572"}
{"text": "Kai Kauramäki\n\nKai Kauramäki (sündinud 4. juunil 1967 Poris) on Soome poksija.\n\nKauramäki osales harrastajana kokku 189 kohtumisel, millest võitis 154 ja kaotas 35 kohtumist.\n\nKauramäki oli kokku kahekordne Soome meister – II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) aastatel 1991 ja 1995. Ta sai Soome meistrivõistlustel II koha II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) aastatel 1989 ja 1990 ning I keskkaalus (kuni 71 kg) 1994. aastal. Ta sai Soome meistrivõistlustel III koha II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) aastatel 1993 ja 1996.\n\nKauramäki osales ühe korra Eesti NSV – Soome sõpruskohtumistel ning kaotas oma kohtumise 1991. aastal. Ta osales II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) 7. maailmameistrivõistlustel Tamperes 1993. aastal, kuid kaotas oma kohtumise II ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning 8. maailmameistrivõistlustel Berliinis 1995. aastal, kuid kaotas jälle oma kohtumise II ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nKauramäki jätkas aprillist 1998 poksimist elukutselisena. Ta on pidanud (seisuga 14. september 2013) kokku 37 kohtumist ning on võitnud neist 18 (neist 6 nokaudiga) ja kaotanud 19 kohtumist (neist 10 nokaudiga). Tema mänedžer on Jaakko Helminen.\n", "id": "ekk_Latn_214573"}
{"text": "DR1\n\nDR1 diiselrong on Riia Vagunitehase toodetud reisirong, mida hakati tootma 1963. aastast. Rong oli mõeldud kasutamiseks Nõukogude Liidus rööpmelaiusel 1520 mm.\n\nRongid sobisid teenindama madalaid ja ka kõrgeid perroone. Vagunite laius oli 3,12 m, mis oli väiksem kui elektrirongidel. Mõlema mootorvaguni jõuallikaks sai 1000 hj diiselmootor M756A. Rongi vagunitel olid kandevkere ja ketaspidurid.\n\nDR1 diiselrongist on tehtud ka eriversioone, näiteks DR1P, DR1A, DR1AM, DR1AC, DR1B ja DR1Bj.\n", "id": "ekk_Latn_214574"}
{"text": "Hans Kaldoja\n\nHans Kaldoja (15. november 1942 Igavere küla, Raasiku vald – 1. detsember 2017 Tallinn) oli eesti näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_214575"}
{"text": "Eva Novek\n\nEva Novek (15. aprill 1925 Vana-Antsla vald, Kobela – 5. jaanuar 2023) oli eesti näitleja.\n\nEva Novek lõpetas 1950. aastal Eesti Riikliku Teatriinstituudi.\n\nAastatel 1950–1951 töötas ta Lõuna-Eesti Teatris, 1952–1953 Viljandi Ugalas ja 1954–1990 Rakvere Teatris.\n\nTema arvukate rollide hulka kuuluvad nii Tom Sawyer lavastuses \"Tom Sawyeri seiklused\" kui ka nimiosa lavastuses \"Maria Stuart\", lapsehoidja Marina lavastuses \"Onu Vanja\", Gertrude von Tiesenhausen lavastuses \"Rakvere romanss\" ning Helene Ambur lavastuses \"Koduvõõrad\".\n\nTa oli aastatel 1950–1956 abielus Grigori Kromanoviga.\n", "id": "ekk_Latn_214576"}
{"text": "Eesti vandeadvokaatide loend\n\nEesti vandeadvokaatide loend loetleb Eestis tegutsevaid ja tegutsenud vandeadvokaate.\n\nMaire Arm Urmas Arumäe Aleksander Glikman Leon Glikman Arvo Junti Viktor Kaasik Kaarel Kais Kaja Kallas Veli Kraavi Ilmo Maaroos Monika Mägi Aivar Pilv Jüri Raidla Hilda Reiman-Poom Sven Sillar Mari Ann Simovart Üllar Talviste Aare Tark Daisy Tauk Indrek Teder Viktor Turkin Kaido Uduste Triinu Vernik ...\n", "id": "ekk_Latn_214577"}
{"text": "Video\n\nVideo (ladina k video 'ma näen') on videokaamera, digikaamera või veebikaameraga tehtud salvestis, nt koduvideo, muusikavideo, õppevideo, arvutivideo.\n\nLiitsõnad esiosaga video- on seotud liikuvate kujutiste salvestamise, töötlemise, edastamise ja kuvamisega, nt videotehnika, videosignaal, videofilm (digitaalselt salvestatud film), videoklipp (lühike, kuni mõneminutine videofilm), videoplaat (DVD, BD), videomäng, videomagnetofon, videokaart, videoprojektor, videoterminal, videokonverents.\n", "id": "ekk_Latn_214578"}
{"text": "Rogério Ceni\n\nRogério Mücke Ceni (sündinud 22. jaanuaril 1973 Pato Brancos) on Brasiilia jalgpallikoondise endine väravavaht.\n\nRogério Cenist sai esimene väravavaht, kes on löönud karjääri jooksul sada väravat.\n\n1990. aastal liitus ta jalgpalliklubiga São Paulo, kus mängis kogu ülejäänud klubikarjääri. Pärast mängijakarjääri lõppu on ta tegutsenud treenerina.\n", "id": "ekk_Latn_214579"}
{"text": "Varssavi Rahvusstaadion\n\nVarssavi Rahvusstaadion on Poola pealinnas Varssavis asuv jalgpallistaadion. Jalgpalli 2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel toimus seal kolm alagrupikohtumist, üks veerandfinaal ja üks poolfinaal.\n", "id": "ekk_Latn_214580"}
{"text": "Wrocławi linnastaadion\n\nWrocławi linnastaadion on Poola linnas Wrocławis asuv jalgpallistaadion. Jalgpalli 2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel toimus seal kolm alagrupikohtumist.\n", "id": "ekk_Latn_214581"}
{"text": "Metalist\n\nStaadion Metalist on jalgpallistaadion Ukrainas Harkivis. Jalgpalli 2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel toimus seal kolm alagrupikohtumist.\n", "id": "ekk_Latn_214582"}
{"text": "Arena Lviv\n\nArena Lviv on Ukrainas Lvivis asuv jalgpallistaadion. Jalgpalli 2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel toimus seal kolm B-alagrupi kohtumist: Saksamaa-Portugal, Taani-Portugal ja Saksamaa-Taani. Teised selle alagrupi mängud peeti Harkivi Metalisti staadionil.\n\nStaadion mahutab 34 915 pealtvaatajat.\n", "id": "ekk_Latn_214583"}
{"text": "Donbas Arena\n\nDonbas Arena (ukraina Донбас Арена) on Ukrainas Donetskis asuv jalgpallistaadion. Jalgpalli 2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel toimus seal kolm alagrupikohtumist, üks veerandfinaal ja üks poolfinaal. Staadion on Donetski Šahtari koduväljakuks.\n\nStaadion valmis 29. augustil 2009 ja see mahutab 51 504 pealtvaatajat.\n", "id": "ekk_Latn_214584"}
{"text": "Kiievi olümpiastaadion\n\nKiievi olümpiastaadion (ukraina keeles національний спортивний комплекс «Олімпійський») on Ukraina pealinnas Kiievis asuv jalgpallistaadion.\n\nTänapäevase staadioni kohal avati 1923. aastal Punane staadion. Aastal 1936 hakati selle kohale rajama tänapäevast staadioni arhitekt Mõhhailo Gretšõna projekti järgi. Uus staadion pidi mahutama 50 000 pealtvaatajat. Staadioni pidulik avamine oli määratud 22. juunile 1941, kuid samal päeval puhkes Suur Isamaasõda ja staadion avati alles pärast selle lõppu 22. juunil 1946. Staadionile anti Nikita Hruštšovi nimi, kes oli sel ajal Ukraina Kommunistliku Partei keskkomitee esimene sekretär.\n\n1966–1968 ehitati staadion põhjalikult ümber. Tribüün ehitati kahekorruseliseks ja pealtvaatajakohtade arvu suurendati 100 000-ni. Staadioni maa-alal valmisid sisehall, mis oli mõeldud peamiselt tennise jaoks, kuid seal sai ka korraldada käsipalli- ja võrkpallivõistlusi, kaks treeninguteks mõeldud jalgpalliväljakut, mõned lahtised saviliivakattega tenniseväljakud, heitesektor ja isegi suusahüppetorn. Ühtlasi võeti staadionilt Hruštšovi nimi ja selle nimeks sai Kiievi keskstaadion.\n\n1978–1980 rekonstrueeriti staadion uuesti. Valgustus asendati võimsamaga (1500 luksi). Pealtvaatajate arv (kuni 100 000) jäi endiseks, lisandus ajakirjanike sektor 4000 kohaga. Taas muutus staadioni nimi: selleks sai Vabariiklik staadion. Ümberehitus lõppes 1980. aasta suveolümpiamängude alguseks. Staadionil toimusid olümpiamängude jalgpalliturniiri mängud: ühe alagrupi kõik kuus kohtumist ja üks veerandfinaal. Sellepärast nimetataksegi seda staadioni olümpiastaadioniks, et seal on peetud olümpiamängude kohtumisi.\n\nSelleks et staadion vastaks rahvusvahelistele standarditele, toimus 1997–1999 järgmine rekonstrueerimine. Kõige silmatorkavamad olid muutused tribüünidel: kui enne istusid pealtvaatajad pikkadel pinkidel, siis nüüd sai iga pealtvaataja eraldi plasttooli. Seetõttu vähenes pealtvaatajakohtade arv 83 450-ni. Ka jooksuradade kate ja staadioni kate (looduslik muru) viidi vastavusse rahvusvaheliste nõudmistega.\n\nSeni viimane ümberehitus algas 2008. aasta sügisel. Pealtvaatajakohtade arvu vähendati 70 050-ni. Selle arvelt laiendati sektorite vahekäike, VIP-looži, lisati kohti ajakirjanikele ja liikumispuudega inimestele. Kõik istekohad viidi katuse alla. Tribüünide kallet suurendati 15%-ni, et ka kaugematest nurkadest oleks staadionil toimuvale parem vaade. Töö nende ümberehituste kallal ei katkenud öösekski ja ümberehituse käiku sai veebikaamera kaudu kogu aeg jälgida.\n\nStaadioni avas uuesti 8. oktoobril 2011 Ukraina president Viktor Janukovitš. Avamistseremoonial esines 40-minutilise kontserdiga Shakira.\n\nStaadionil peeti Jalgpalli 2012. aasta Euroopa meistrivõistluste kolm alagrupikohtumist, üks veerandfinaal, üks poolfinaal ja finaal.\n", "id": "ekk_Latn_214585"}
{"text": "Poznańi Linnastaadion\n\nPoznańi Linnastaadion on Poola linnas Poznań asuv jalgpallistaadion. Jalgpalli 2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel toimus seal kolm alagrupikohtumist.\n", "id": "ekk_Latn_214586"}
{"text": "PGE Arena\n\nPGE Arena Gdańsk on Poola linnas Gdańskis asuv jalgpallistaadion. Jalgpalli 2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel toimus seal kolm alagrupikohtumist ja üks veerandfinaal.\n", "id": "ekk_Latn_214587"}
{"text": "Raivo Rüütel\n\nRaivo Rüütel (sündinud 1. juunil 1956 Tallinnas) on eesti näitleja.\n\nRaivo Rüütel lõpetas 1974. aastal Tallinna Ühisgümnaasiumi ja 1978. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (8. lend).\n\nOli aastatel 1978–1983 Eesti Riikliku Noorsooteatri ja 1983–2004 Vanalinnastuudio näitleja. Alates 2005. aastast on ta Vana Baskini Teatri näitleja.\n\nRaivo Rüütel on mänginud ka filmides, seriaalides ja telelavastustes.\n", "id": "ekk_Latn_214588"}
{"text": "Kösti org\n\nKösti org on haljasala Viljandis.\n\nOrgu on kujundatud puhkeala ja terviserajad. Oru serval asub hoone.\n\nOru puistu moodustab männik.\n\nOrus asuvad basseinid ja Kösti paisjärv. Orust voolab läbi Uueveski oja; seda nimetatakse oru piirkonnas ka Kösti ojaks.\n", "id": "ekk_Latn_214589"}
{"text": "Burj al-‘Arab\n\nBurj al-'Arab (araabia برج العرب‎ [burdž al 'arab], 'araablaste torn') on luksushotell Araabia Ühendemiraatides Dubais.\n\nKõrghoone on ehitatud merre tehissaarele 280 meetri kaugusele kaldast ning on ühendatud maismaaga silla kaudu. Hoonel on 28 topeltkorrust ja see on 321 meetrit kõrge. Burj al-'Arab on üks kõrgemaid hotelle terves maailmas ja seal on maailma kõige kõrgem (180 meetrit) aatrium-vestibüül. Hoone tipus on helikopterilennuväli, Al Muntaha vaaterestoran ja maailma kõige kõrgemal asuv tenniseväljak.\n\nBurj al-'Arabis on 6 restorani. Üks neist on maa-alune Al Mahara, kus on restoranilaudadest ümbritsetud tohutu suur mereelustikuakvaarium, nii et külastajad näevad Pärsia lahele iseloomulikku veealust elu: kalu, taimestikku ja koralle. Akvaariumi seinad, mis peavad vastu pidama umbkaudu miljoni liitri vee survele, on ligi 18 sentimeetri paksused ning optilise suurendusefekti vähendamiseks on tehtud akrüülklaasist. Restorani pääseb simuleeritud allveelaevareisiga.\n\nBurj al-'Arab on maailma kallimaid hotelle. Ööbimine selles maksab olenevalt toa luksuslikkusest 1000 – 15 000 eurot, ööbimine kuninglikus sviidis aga isegi 28 000 eurot. See, kui palju raha hotelli ehitamiseks kulutati, on saladus. Burj al-'Arabi ehitamisel kulus 70 000 kuupmeetrit betooni, 43 000 ruutmeetrit klaasi, 9000 tonni terast, 13 000 kuupmeetrit Carrara marmorit, 12 000 kuupmeetrit Brasiilia graniiti, 32 000 kuupmeetrit itaalia mosaiiki ja 8000 ruutmeetrit 22-karaadist lehtkulda.\n\nHotellis pole numbritube tavalises mõttes, vaid on 202 kahekorruselist sviiti. Kõige väiksem neist hõlmab 169, kõige suurem aga 780 ruutmeetrit. Kõikides nendes on omaette toateenindus. Alumisel korrusel on elutuba söögilauaga neljale inimesele, baar ja büroonurk. Sviidi teisel korrusel, kuhu viib trepp, on magamistuba, riietusruum ja luksuslik vannituba mullivanniga. Kõik sviidid on varustatud nüüdisaegsete elektroonikaseadmetega.\n\nBurj al-'Arabis on mitu spaad, ujulat, jõusaali ja squash'iväljakut. Hotellis peatujatele pakutakse tasuta pileteid Wild Wadi Water Parki ning sõiduautot Mercedes või Rolls-Royce või helikopterit Dubai rahvusvaheliselt lennuväljalt hotelli ja sealt tagasi sõitmiseks.\n\nBurj al-'Arabi omanik on Dubai emiir, Araabia Ühendemiraatide peaminister ja asepresident, šeik Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm. Ekspertide hinnangul kulutatas ta Burj al-'Arabi projekti peale 1,5 miljardit USA dollarit. Täpseid andmeid ei ole siiski kunagi ametlikult avaldatud.\n", "id": "ekk_Latn_214590"}
{"text": "Hertsogkond\n\nHertsogkond on territoorium, lään või maaomand, mida valitseb hertsog või hertsoginna.\n\nMõned hertsogkonnad olid suveräänsed aladel, mis ühendati alles Uusajal (nagu Saksamaa ja Itaalia). Samas teised olid allüksused nendele kuningriikidele, mis ühendati kas osaliselt või täielikult Keskajal (nagu Inglismaa, Prantsusmaa ja Hispaania). Mõistet kasutatakse peaaegu eranditult Euroopa kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214591"}
{"text": "Saima Loik\n\nSaima Loik (27. august 1922 Tallinn – 13. august 2011) oli eesti moekunstnik.\n\nSaima Loik õppis Elfriede Lenderi eraprogümnaasiumis, seejärel Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis ja Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis, mille lõpetas 1948. aastal.\n\nAastail 1948–1987 töötas ta Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis tekstiili- ja kostüümikateedri erialaõppejõuna. Ta tegi kaastööd Tallinna Moemajale, moe- ja käsitööalbumitele ning ajakirjale Nõukogude Naine.\n\n1956. aastast oli Saima Loik Eesti Kunstnike Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_214592"}
{"text": "Korenovsk\n\nKorenovsk on linn Venemaal Krasnodari krais, Korenovski rajooni keskus.\n\nAsula rajasid kasakad 1794. aastal ja see kandis nime Korenevski Kuren, Korenovskoje ja Korenovskaja. Praeguse nime ja linnaõigused sai 1961. aastal.\n\nLinna lähedal asub sõjaväelennuväli ja 393. helikopteribaas.\n\n1955–1958 töötas linnas Dmitri Medvedevi vanaisa. Tema auks on nimetatud üks Korenovski puiesteedest.\n", "id": "ekk_Latn_214593"}
{"text": "Makassar\n\nMakassar (ka Macassar, Mangkasar, 1971–1999 Ujung Pandang) on Lõuna-Sulawesi pealinn Indoneesias.\n\nTegu on Lõuna-Sulawesi suurima linnaga, mille pindala on 175,77 km² ja rahvaarv on ligi 1,4 miljonit. 16. sajandi alguses oli Makassar üks peamisi kaubanduskeskusi Ida-Indoneesias ning sai õige pea üheks suurimaks linnaks Ida-Aasias.\n", "id": "ekk_Latn_214594"}
{"text": "Monarhliblikas\n\nMonarhliblikas (Danaus plexippus) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas.\n\nMonarhliblikad teevad pikki rändeid.\n\nNad elavad Kesk- ja Põhja-Ameerikas.\n", "id": "ekk_Latn_214595"}
{"text": "Cyrillus Kreegi kortermuuseum\n\nCyrillus Kreegi kortermuuseum oli Cyrillus Creegi elu ja loomingut käsitlev muuseum Haapsalus aadressil Väike-Viigi 10-2.\n\nLäänemaa Muuseum avas selle 2001. aasta suvel. Majas Viigi kaldal elas helilooja aastatel 1939–1962. Seal lõi ta ka suurema osa oma heliloomingust. Muuseum suleti 2011. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214596"}
{"text": "Toomas Suuman\n\nToomas Suuman (9. mai 1956 Rakvere – 14. mai 2022) oli eesti näitleja ja lavastaja.\n\nTa lõpetas aastal 1974 Otepää Keskkooli ja aastal 1978 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (8. lennu).\n\nTa töötas aastatel 1978–1980 Vanemuise Teatris. Alates 1980. aastast töötas Rakvere Teatris. Aastatel 1996–1999 oli ka sama teatri kirjandusala juhataja. Suuman on mänginud mitmetes Eesti filmides ja teleseriaalides, samuti tegutsenud näitekirjanikuna.\n", "id": "ekk_Latn_214597"}
{"text": "Kaie Mihkelson\n\nKaie Mihkelson (sündinud 12. oktoobril 1948 Pärnus) on eesti näitleja.\n\nKaie Mihkelson lõpetas 1967. aastal Pärnu I Keskkooli. Ta õppis aastatel 1967–1969 Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnas, 1974. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (6. lend).\n\nAastatel 1974–1977 töötas ta Pärnu Endla teatris ja 1977–1988 Eesti Riiklikus Noorsooteatris. Alates 1988. aastast on ta Eesti Draamateatri näitleja.\n\nKaie Mihkelson on mänginud telelavastustes \"Soolo tornikellale\" 1980, \"Pildikesi Paunverest\" 1986, \"Viimne lahing\" 1999.\n", "id": "ekk_Latn_214598"}
{"text": "Alpisarv\n\nAlpisarv on puhkpill. Sellel on väga pikk kooniline puidust toru ja puidust kausshuulik. Alpisarvi valmistatakse enamasti kuusest, harvem männist. Algselt otsisid pilli tegijad puid, mis olid juurte lähedalt paindunud, et pill tuleks soovitud kujuga. Kuna pilli torus pole lisaauke, on sellega võimalik mängida naturaalhelirea noote.\n", "id": "ekk_Latn_214599"}
{"text": "Leymah Gbowee\n\nLeymah Gbowee (ka Leymah Roberta Gbowee; sündinud 1. veebruaril 1972) on Aafrika rahuaktivist, kes organiseeris rahuliikumist, mis lõpetas 2003. aastal Teise Libeeria kodusõja. Selle tulemusel valiti Ellen Johnson Sirleaf Libeerias esimeseks naispresidendiks Aafrikas. Teda autasustati aastal 2011 Nobeli rahuauhinnaga.\n", "id": "ekk_Latn_214600"}
{"text": "Altsaksofon\n\nAltsaksofon on puupuhkpill, saksofoni perekonna liige. See on väiksem kui tenorsaksofon ja suurem kui sopransaksofon. Altsaksofoni kasutatakse Euroopa klassikalises muusikas saksofonidest kõige enam. Altsaksofon ja tenorsaksofon on kõige tavalisemad saksofonitüübid.\n\nAltsaksofon on in Es transponeeriv muusikainstrument. Noodikirjas kasutatakse viiulivõtit. Noodikirja C kõlab kui Es ehk suur sekst madalamalt.\n", "id": "ekk_Latn_214601"}
{"text": "Antifon\n\nAntifoon ehk antifon (kr ἀντίφωνον, ἀντί 'vastas' + φωνή 'hääl') on üldjuhul proosatekstiline kompositsioon lääne kirikulaulus, mis enamasti on seotud teatava psalmi või kantikumi laulmisega.\n\nTunnipalvuse repertuaaris valdavas osas miniatuurne ja lihtsa meloodikaga (nt vespri psalmi antifoon), aga esineb ka pikemaid ja keerukama meloodikaga (nt Maarja kiituslaulu antifoonid), missarepertuaaris on valdavalt keskmised (nt communio ehk armulaualaulu antifoonid) ja pikad antifoonid (nt introitus ehk algussalmide antifoon; lääne kirikulaulus on antifoon reeglina proopriumi ehk vastavalt kirikuaastale muutuva tekstikorpuse osa ja ladina kirikulaulus ulatub antifoonide repertuaar tuhandetesse üksustesse. Esineb eraldi kategooriaid, nt \"O antifoonid\" ja \"maarjaantifoonid\". Antifoon võib olla ka täiesti iseseisev muusikaline kompositsiooni, nt maarjaantifoon \"Salve Regina\". Esineb ka stroofilise värsstekstiga antifoone, nt riimitud tunnipalvuses (rhymed office).\n\nIda kirikulaulus on antifoonil täiesti teistsugune tähendus. Antifoon on muusikaline osa jumalateenistuses, mida lauldakse antifonaalselt. Antifooni võib nt leida kolmest laulust koosneva muusikalise osana armulaualiturgia alguisast, aga ka tunnipalvustes, kus see tähendab antifonaalselt lauldud psalmi.\n\nAntifooni mõiste on lääne kirikulaulus ambivalentne, sest seda terminit on erinevatel perioodidel mõistetud erinevalt. Antifoon on nimetuse saanud antifonaalsest laulmisest ehk \"millestki, mida laulavad vaheldumisi kaks koori\". Psalmi esimene salm muutus iseseisvaks vormiosaks, mis tänapäevases praktikas kõlab lauldud psalmi alguses ja lõpus. Teatud perioodil ja kohati ka täna lauldakse antifooni ja psalmi või kantikumi salmide vahele. Tänapäevani lauldakse nii invitatooriumi antifooni matutiini ehk ööteenistuse alguses. Sellega tekib responsoriaalsele laulmisele sarnane refrääniline komponent. Oluline on aga tähele panna, et responsoriaalsel laulmisel on refrään defineerivaks tunnuseks, aga antifonaalsel laulmisel mitte.\n\nKristlikus liturgias kasutatav laulutüüp, kus vaheldumisi laulavad kaks koori (katoliku ja õigeusu kirikus) või vaimulik ja kogudus (luteri kirikus).\n\nKatoliku kirikus on see Gregoriuse koraal, tavaliselt psalmitekstiga.\n", "id": "ekk_Latn_214602"}
{"text": "Aplaus\n\nAplaus (ld applaudere 'plaksutama') on heakskiidu väljendus käteplaksutamise abil. Publik aplodeerib pärast teose ettekannet, näiteks kontserdi, kõne või teatrietenduse lõppedes.\n\nPubliku liikmed võivad käsi plaksutada korrapäratult, et saavutada pidevat heli, või spontaanselt oma käteplaksud sünkroonida. Mida valjem ja pikem on aplaus, seda tugevamat heakskiitu väljendatakse.\n", "id": "ekk_Latn_214603"}
{"text": "Bandoonium\n\nBandoonium (hispaania keeles bandoneón) on kontsertiina tüüp, mis on eriti populaarne Argentinas ja Uruguays. Sel on oluline roll orquesta típica's, tangoorkestris.\n\nPilli leiutaja sakslane Heinrich Band (1821–1860) pidas seda sobilikuks oma aja vaimuliku ja populaarmuusika esitamiseks, vastandina eelkäijale kontsertiinale, millel oli rahvamuusikainstrumendi maine. Saksa meremehed ja itaalia töölised ning emigrandid viisid pilli 19. sajandi lõpus endaga kaasa Argentinasse, kus see sulandati kohalikku muusikatraditsiooni.\n\nPill on bisonoorne ehk iga nupu tekitatud helikõrgus oleneb sellest, kas lõõtsa tõmmatakse lahti või surutakse kokku.\n", "id": "ekk_Latn_214604"}
{"text": "Barkarool\n\nBarkarool (it barcarola, barca – 'paat') on Veneetsia gondoljeeride rahvalik laul või selles stiilis komponeeritud muusikapala. Kaks tuntumat selle žanri näidet on barkarool Jacques Offenbachi ooperist \"Hoffmanni lood\" ja Frédéric Chopini Barkarool Fis-duur klaverile.\n\nBarkarooli iseloomustab gondoljeeri mõlatõukeid meenutav rütm, mõõdukas tempo ja 6/8 taktimõõt. Kuigi kõige kuulsamad barkaroolid on pärit romantismiajastust, oli žanr tuntud juba 18. sajandil. Lisaks Offenbachile kasutasid barkarooli oma ooperites aariatena näiteks Giovanni Paisiello, Carl Maria von Weber, Gioachino Rossini ja Giuseppe Verdi.\n\nSamuti on tuntud Pjotr Tšaikovski barkarool tsüklist \"Aastaajad\".\n", "id": "ekk_Latn_214605"}
{"text": "Pierre Damien Habumuremyi\n\nPierre Damien Habumuremyi (sündinud 21. veebruaril 1961 Ruhondos) on Rwanda poliitik.\n\nTa oli 7. oktoobrist 2011 kuni 24. juulini 2014 Rwanda peaminister.\n\nTal on doktorikraad politoloogias Ouagadougou ülikoolist.\n\nEnne peaministriks saamist oli ta haridusminister.\n", "id": "ekk_Latn_214606"}
{"text": "Kalüpso\n\nKalüpso on Lääne-India saarte muusikastiil, mis pärineb Trinidadist ja Tobagost ning mille juured on Aafrikas ja Euroopas.\n\nStiili alged arenesid Aafrikast pärit orjade suhtluses, kes üksteisega suhtlemiseks laulsid, kuna neil ei olnud lubatud rääkida. Prantsuse, hispaania ja briti kolonistid mõjutasid oma kultuuriga stiili arengut. Prantslased tõid Trinidadile karnevali ning kalüpso sai karnevalide populaarseks osaks. Kalüpso on tantsurütmiline rahvalaul ning ka selle rütmiga seltskonnatants.\n", "id": "ekk_Latn_214607"}
{"text": "Londoni Assamblee\n\nLondoni Assamblee (inglise keeles London Assembly) on valitav organ, mis on osa Suur-Londoni administratsioonist. 2000. aastal asutatud assamblee kontrollib Londoni linnapea tegevust. Assamblee koguneb Suur-Londoni Administratsiooni uues hoones City Hallis Southwarki linnaosas. Assambleel on õigus muuta linnapea aastaeelarvet ning see käsitleb oma tegevuses Londonit puudutavaid olulisi küsimusi, näiteks transpordi- või keskkonnaküsimusi, avaldab oma järeldused ja soovitused ning esitab vastavad ettepanekud linnapeale. Londoni Assamblee koosneb 25 liikmest. Valimised toimuvad iga nelja aasta tagant – üheaegselt linnapea valimistega. Assamblee liikmed omavad õigust kasutada oma nime taga lühendit AM (Assembly Member). 2021. aastal toimunud valimiste järel kuulub assambleesse neli parteid: leiboristid (11 kohta), konservatiivid (9), rohelised (3) ja liberaaldemokraadid (2).\n", "id": "ekk_Latn_214608"}
{"text": "Suur-Londoni Administratsioon\n\nSuur-Londoni Administratsioon (inglise keeles Greater London Authority, lühendatult GLA) on kõrgema taseme haldusorgan Inglismaal Suur-Londoni regioonis.\n\nSuur-Londoni Administratsioon koosneb otse valitud Londoni linnapeast (Mayor of London) ja valitud 25-liikmelisest Londoni Assambleest (London Assembly), kes omab kontrollfunktsiooni. GLA loodi aastal 2000 ja on kohaliku omavalitsuse struktuuris ülemise tasandi haldusorgan. Varem oli Suur-Londonis ülemise tasandi haldusorganiks Suur-Londoni Nõukogu (Greater London Council), mis aga kaotati 1986. aastal Margaret Thatcheri juhitud konservatiivide valitsuse poolt samal ajal kõigi linnkrahvkondade nõukogude likvideerimisega.\n\nHaldusvõimu funktsioonid Suur-Londonis on jagatud GLA ja madalama tasandi omavalitsuste haldusorganite – 32 linnaosa nõukogu (councils of London boroughs) ja City of Londoni Korporatsiooni (City of London Corporation) – vahel.\n\nCity of Londoni Korporatsiooni kontrolli all on vaid ühe ruutmiili suurune piirkond Londoni südalinnas ja selle eesotsas on suuresti tseremoniaalseid funktsioone omav lordmeer (Lord Mayor).\n\nSuur-Londoni Administratsioon asub uues, 2002. aastal valminud arhitekt Norman Fosteri projekteeritud City Hallis Southwarki linnaosas Thamesi kaldal Toweri silla naabruses.\n", "id": "ekk_Latn_214609"}
{"text": "Taavi Teplenkov\n\nTaavi Teplenkov (sündinud 2. mail 1975 Tallinnas) on eesti näitleja.\n\nTeplenkov lõpetas 1993. aastal Tallinna Väike-Õismäe Keskkooli ja 1998. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XVIII lennu. Samal aastal alustas kursuse juhendaja Priit Pedajase kutsel tööd Eesti Draamateatris näitlejana.\n\nTeplenkov on õpetanud aastatel 2008–2012 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis näitlejatööd. Ta on juhtinud \"Eesti Laul 2012\" finaalkontserti (koos Piret Järvise ja Tiit Sukaga).\n", "id": "ekk_Latn_214610"}
{"text": "Mikey Welsh\n\nMichael Edward Welsh (20. aprill 1971 – 8. oktoober 2011) oli USA muusik, ansambli Weezer basskitarrist (1994–2001).\n", "id": "ekk_Latn_214611"}
{"text": "Xabi Alonso\n\nXabier Alonso Olano (sündinud 25. novembril 1981 Tolosas) on Hispaania endine jalgpallur, poolkaitsja. Ta on Leverkuseni Bayeri peatreener.\n\nTa mängis klubikarjääri jooksul Hispaanias Madridi Realis, Real Sociedadis, SD Eibaris, Inglismaal Liverpoolis ja Saksamaal Müncheni Bayernis.\n", "id": "ekk_Latn_214612"}
{"text": "Mart Toome\n\nMart Toome (sündinud 7. märtsil 1980) on eesti näitleja.\n\n2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (20. lend).\n\nSamast aastast töötab Tallinna Linnateatri näitlejana.\n\nMart Toome on mänginud ka filmides (\"Nimed marmortahvlil\", \"Stiilipidu\") ja teleseriaalides.\n", "id": "ekk_Latn_214613"}
{"text": "Pepe Reina\n\nPepe Reina (õieti José Manuel Reina Páez; sündinud 31. augustil 1982 Madridis) on Hispaania jalgpallur, kes mängib väravavahina Hispaania kõrgliigaklubis Villarreal.\n\nVarem on ta mänginud sellistes klubides nagu Barcelona, Liverpool, Müncheni Bayern, Napoli, AC Milan, Rooma Lazio ja Aston Villa.\n\nReina on õppinud Barcelona noorteakadeemias La Masia.\n", "id": "ekk_Latn_214614"}
{"text": "Carita Vaikjärv\n\nCarita Vaikjärv (sündinud 18. veebruaril 1980 Pärnus) on eesti näitleja.\n\n2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (20. lend). Samast aastast töötas Viljandi teatri Ugala näitlejana. Alates 2016. aastast on ta Pärnu Endla teatri näitleja.\n\nMänginud ka teleseriaalides ja filmis \"Nimed marmortahvlil\".\n", "id": "ekk_Latn_214615"}
{"text": "Karin Tammaru\n\nKarin Tammaru (sündinud 27. jaanuaril 1971 Paides) on eesti näitleja.\n\nAastatel 1990–1992 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Lõpetas 1996. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (17. lend).\n\nTöötas aastatel 1996–1998 Rakvere Teatris ja 1998–2006 Vanemuise Teatris. Alates 2007. aastast on Karin Tammaru Pärnu Endla Teatri näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_214616"}
{"text": "Biograafiad (Va)\n\nBiograafiad (Va) loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega \"Va\".\n", "id": "ekk_Latn_214617"}
{"text": "Liisa Aibel\n\nLiisa Aibel (kodanikunimi Liisa Lennuk; sündinud 21. septembril 1972) on eesti näitleja.\n\nTa lõpetas aastal 1990 Pärnu 6. Keskkooli ja aastal 1994 Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli (16. lend).\n\nLiisa Aibel töötas aastatel 1994–2004 Pärnu teatris Endla. Alates 2004. aastast on ta Rakvere Teatri näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_214618"}
{"text": "Mihkel Kabel\n\nMihkel Kabel (sündinud 1. aprillil 1984 Albus) on eesti näitleja.\n\nTa on lõpetanud 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (22. lennus).\n\nAastatel 2006–2012 töötas ta näitlejana Eesti Draamateatris ja 2013–2017 näitlejana Rakvere Teatris. Seejärel on ta tegutsenud vabakutselise näitlejana.\n\nTa on mänginud teleseriaalides \"Ohtlik lend\", \"Kelgukoerad\" ja \"Kättemaksukontor\".\n", "id": "ekk_Latn_214619"}
{"text": "Roland Laos\n\nRoland Laos (sündinud 28. oktoobril 1986 Tallinnas) on eesti näitleja.\n\nTa lõpetas aastal 2006 Tallinna 32. Keskkooli ja 2010. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (24. lend) ja töötas seejärel kuni 2014. aastani Eesti Draamateatris.\n", "id": "ekk_Latn_214620"}
{"text": "Uno Vark\n\nUno Vark (20. jaanuar 1934 Tallinn – 2. september 1991 Tallinn) oli eesti näitleja.\n\nTa lõpetas aastal 1952 Tallinna Muusikakooli metsasarve erialal ja aastal 1965 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (2. lennu).\n\nAastatel 1952–1965 töötas ta Estonia teatris inspitsiendi ja näitlejana. Aastatel 1965–1968 töötas ta Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris näitlejana.\n", "id": "ekk_Latn_214621"}
{"text": "Ago Roo\n\nAgo Roo (sündinud 11. mail 1946 Tartumaa Saadjärve vallas Visustis) on eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 1964. aastal Elva Keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (3. lennu).\n\nTa töötas aastatel 1968–1969 Rakvere Teatris ja 1969–1978 Pärnu teatris Endla. Aastatel 1978–2009 oli ta Tallinna Linnateatri näitleja.\n\nTa on mänginud ka filmides ja teleseriaalides.\n", "id": "ekk_Latn_214622"}
{"text": "Ashay Dharwadker\n\nAshay Dharwadker (sündinud 1. jaanuaril 1967 New Delhis) on Eestiga seotud india matemaatik. Ta uurib algebra, topoloogia, graafiteooria, arvutiteaduse ja füüsika aluseid.\n", "id": "ekk_Latn_214623"}
{"text": "Chinese Semiotic Studies\n\nChinese Semiotic Studies on semiootikaalane ingliskeelne teadusajakiri.\n\nAjakiri ilmub alates 2009. aastast. Seda annab välja rahvusvaheline semiootikauuringute instituut Nanjingi Ülikooli juures ning kirjastab Nanjing Normal University Press.\n\nAlates 2011. aasta numbritest on ajakirjas Tartu semiootika teemasektsioon.\n", "id": "ekk_Latn_214624"}
{"text": "Pavel Karelin\n\nPavel Karelin (27. aprill 1990 Gorki – 9. oktoober 2011 Nižni Novgorodi oblast) oli Venemaa suusahüppaja.\n\nKarelin tegi kaasa neli maailma karikasarja hooaega (2008–2011). Juba esimesel MK-etapil Soomes Kuusamos sai ta 15. koha ja sama hooaja keskel Austrias Bischofshofenis 9. koha. Seejärel areng takerdus, kuid viimasel hooajal toimus arenguhüpe. Tema kohad maailma karikasarja kokkuvõttes olid neil aastail 129 punktiga 32., 56 punktiga 42., 34 punktiga 57. ja 282 punktiga 23.\n\nTema edukaimaks võistluseks jäi nelja hüppemäe turnee Garmisch-Partenkircheni etapp. Seal saavutas ta 1. jaanuaril 2011 teise koha, kaotades ainult Simon Ammannile. Ta oli endise NSV Liidu maade teine suusahüppaja, kes jõudis pärast NSV Liidu lagunemist suusahüpete MK-etapil esikolmikusse. Esimene oli samuti Venemaa sportlane Dmitri Vassiljev, kes 1. jaanuaril 2001 saavutas sealsamas Garmisch-Partenkirchenis samuti teise koha.\n\nKarelin hukkus liiklusõnnetuses.\n", "id": "ekk_Latn_214625"}
{"text": "Rööptahukas\n\nRööptahukas on prisma, mille põhjad on rööpkülikud. Rööptahuka kõik tahud on rööpkülikud, mis on kongruentsed oma vastastahkudega.\n", "id": "ekk_Latn_214626"}
{"text": "Karala Odagala\n\nKarala Odagala on Saaremaal Karala külas korraldatav spordi- ja kultuuripäev, mis toimub igal aastal ühel juulikuu laupäeval.\n\nSõpradevahelisest mõõduvõtust alguse saanud Odagala korraldajateks on MTÜ Kodukandi Sport koos vabatahtlike ning kohaliku Juulikute pererahvaga, kelle maadel üritus toimub. Esimene Karala Odagala toimus 2004. aastal. Võistluspaik Karala Arena on suurepärane paik sportimiseks ja pealtvaatajatele suvepäeva nautimiseks.\n\nKalasilmaviskes pole väga muutlike ja erinevate ilmaolude tõttu kõigi aegade edetabelit seni peetud.\n", "id": "ekk_Latn_214627"}
{"text": "Kuraare\n\nKuraare on kiire toimega mürk.\n\nSeda valmistatakse Lõuna-Ameerikas mürgise strühniinipuu koorest. Seda kasutavad indiaanlased noolemürgina. Kuraaret on kasutatud ka ravimina. 1843. aastal tehti kindlaks, millel põhineb kuraare toime organismis.\n", "id": "ekk_Latn_214628"}
{"text": "Pavo Raudsepp\n\nPavo Raudsepp (sündinud 9. oktoobril 1973 Koerus) on eesti murdmaasuusataja, mitmekordne Eesti meister.\n\n2002. aastal saavutas Pavo Raudsepp Salt Lake City taliolümpiamängudel sprindis (vabatehnika) 34. ja 30 km sõidus (v, ühisstart) 60. koha.\n\n2004. aastal tuli ta Eesti meistriks suusasprindis.\n\nPavo Raudsepp on mitmekordne Eesti meister tünnisõidus.\n\nTa on ettevõtte P.Õ.M.M juhataja.\n\n27. jaanuaril 2018 valiti ta Tamsalus Rahva Ühtsuse Erakonna juhiks. 14. jaanuaril 2019 astus ta erakonnast välja ja kandideeris valimistel hoopis Vabaerakonna nimekirjas. Ta sai Vabaerakonna esinumbrina 6. valimisringkonnas 87 häält. 14. märtsil 2019 astus ta taas Rahva Ühtsuse Erakonda.\n", "id": "ekk_Latn_214629"}
{"text": "Marika Mikelsaar\n\nMarika Mikelsaar (sünninimi Marika Jürgenson, sündinud 12. novembril 1938) on eesti mikrobioloog.\n\nTema peamised uurimisvaldkonnad on kliiniline mikrobioloogia, inimese mikroobiökoloogia tervise ja haiguse korral ning probiootikumide toimemehhanismid ja arendus.\n\nMarika Mikelsaare enim avalikku tähelepanu pälvinud saavutus on patenteeritud probiootilise piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3 avastamine, mida tarvitatakse näiteks Dr Helluse piimatoodete sarjas. 2007. aastal pälvis ta selle eest Euroopa Liidu naisleidurite ja -innovaatorite võrgustiku (EUWIIN) auhinna ja 2008. aastal ülemaailmse naisleidurite ja -innovaatorite auhinna.\n\nMarika Mikelsaar kuulub Eesti Naisüliõpilaste Seltsi.\n", "id": "ekk_Latn_214630"}
{"text": "João Lopes Marques\n\nJoão Lopes Marques (sündinud 29. augustil 1971 Lissabonis) on alates 2006. aastast Tallinnas elav Portugali vabakutseline ajakirjanik, stsenarist, kirjanik ja blogija. Eestis on ta nime teinud kui kolumnist ja kirjanik, kes kirjutab välismaalase pilgu läbi Eestist ja eestlastest.\n", "id": "ekk_Latn_214631"}
{"text": "Linnkrahvkond\n\nLinnkrahvkond (inglise keeles metropolitan county) on Suurbritannias Inglismaal asuv linnastunud krahvkond. Algselt oli linnkrahvkond haldusüksus, praegu vaid geograafiline üksus.\n\nInglismaal on 6 linnkrahvkonda. Kõik nad hõlmavad linnastunud alasid. Neist igaühe rahvaarv on 1,2–2,8 miljonit elanikku. Kuigi nad pole pindalalt väga suured, elab neis 22% Inglismaa ja 18% Suurbritannia rahvastikust. Rahvastiku tihedus on kõige suurem West Midlandsis (2800 in/km²) ja kõige väiksem Lõuna-Yorkshire'is (800 in/km²). Ent kui vaadata linnkrahvkondade linnaosi, siis on kõige tihedamalt asustatud Liverpool (4000 in/km²) ja kõige hõredamalt Doncaster (500 in/km²).\n\nLinnkrahvkonnad jagunevad linnaosadeks. Kokku on 6 linnkrahvkonnal 36 linnaosa. Kõige vähem, 4 linnaosa on Lõuna-Yorkshire'is. Kõige rohkem, 10 linnaosa on Suur-Manchesteris.\n\nLinnkrahvkonnad moodustati 1974 Inglismaa suuremates linnastutes haldusüksustena, kus omavalitsemist teostasid krahvkonnatasandil linnkrahvkonnanõukogud ja ringkonnatasandil linlike linnkrahvkonna linnaosade nõukogud. Linnkrahvkonnad loodi Suur-Londoni eeskujul, mis loodi 1965. Kõigis linnkrahvkondades tuli võimule Leiboristlik Partei ja linnkrahvkonnad loodigi ajal, mil valitsuse moodustasid leiboristid. Ka Suur-Londoni loomise ajal olid leiboristid valitsevf erakond.\n\nAastal 1986 linnkrahvkonnanõukogud kaotati, nende funktsioonid läksid üle linnkrahvkonna linnaosade nõukogudele. Sel ajal valitses Suurbritanniat Konservatiivne Partei ja linnkrahvkonnanõukogude keelustamine oli 1983. aasta Suurbritannia parlamendivalimistel konservatiivide üks põhilubadusi.\n\n1995 asutasid Birmingham, Bristol, Leeds, Liverpool, Manchester, Newcastle, Nottingham ja Sheffield Inglise Tuumiklinnade Rühma (English Core Cities Group). Sellel organisatsioonil ei ole juriidilises mõttes sõnaõigust üheski omavalitsuses, aga ta tundub liikuvat mingit sorti ametliku tunnustuse suunas väljaspool Londonit asuvate piirkonnakeskuste ühendusena.\n", "id": "ekk_Latn_214632"}
{"text": "Linnkrahvkonna linnaosa\n\nLinnkrahvkonna linnaosa (inglise keeles metropolitan borough) on Suurbritannias Inglismaal haldus- ja omavalitsusüksus.\n\nLinnkrahvkonna linnaosad, mis Inglise seaduse järgi on linlikud ringkonnad (metropolitan districts), moodustati 1974 linnkrahvkondades. Kõigile on antud borough' staatus Suurbritannias, osale ka city staatus Suurbritannias.\n\nPärast 1986. aastat, kui linnkrahvkondade nõukogud kaotati, on linnkrahvkondade linnaosad oma juhtimistasandilt sarnased tervikomavalitsustega.\n\n1900–1965 oli termin \"metropolitan borough\" kasutusel kui Londoni haldusüksus. Tänapäeva Londoni linnaosade kohta seda väljendit enam ei kasutata; selle asemel öeldakse London borough.\n\nKuigi linnkrahvkondade linnaosad ei ole pindalalt väga suured, elab neis 22% Inglismaa ja 18% Suurbritannia rahvastikust. Elanike arvult väikseimas linnkrahvkonna linnaosas on elanikke 174 000, suurimas (Birmingham) üks miljon elanikku. Kõige tihedamalt on nendest asustatud Liverpool (4000 in/km²) ja kõige hõredamalt Doncaster (500 in/km²).\n\nInglismaa 6 linnkrahvkonda jagunevad 36 linnkrahvkonna linnaosaks. Kõige vähem, 4 linnaosa on South Yorkshire'is. Kõige rohkem, 10 linnaosa on Suur-Manchesteris.\n", "id": "ekk_Latn_214633"}
{"text": "Eesti NSV ministeeriumide loend\n\nEesti NSV ministeeriumide loend on Eesti NSV-s tegutsenud rahvakomissariaatide ja ministeeriumide loend aastatest 1940–1990.\n", "id": "ekk_Latn_214634"}
{"text": "Mikko Saarinen\n\nMikko Vihtori Saarinen (4. aprill 1946 Salo – 29. detsember 2022) oli Soome poksija.\n\nSaarinen oli I keskkaalus (kuni 71 kg) kokku neljakordne Soome meister aastatel 1969–1972 ning sai 1968. aastal III koha.\n\nSaarinen osales kokku kaks korda Eesti NSV – Soome sõpruskohtumistel. Ta kaotas oma kohtumise 1969. aastal ning võitis oma kohtumise 1969. aasta täiendaval sõpruskohtumisel.\n\nSaarinen osales 1972. aasta Müncheni olümpiamängudel I keskkaalus (kuni 71 kg), kuid kaotas oma kohtumise II ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales 18. Euroopa meistrivõistlustel Bukarestis 1969. aastal I keskkaalus (kuni 71 kg), kuid kaotas oma kohtumise II ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning 19. Euroopa meistrivõistlustel Madridis 1971. aastal, kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nSaarinen poksis oktoobrist 1972 kuni augustini 1973 elukutselisena. Ta pidas kokku 5 kohtumist ning võitis kõik (neist 3 nokaudiga) kohtumised.\n", "id": "ekk_Latn_214635"}
{"text": "Aleksandr Zinovjev\n\nAleksandr Zinovjev (vene Александр Александрович Зиновьев; 29. oktoober 1922 Pahtino küla, Kostroma kubermang – 10. mai 2006 Moskva) oli vene loogik, filosoof ja kirjanik. Töid polüvalentse loogika alalt. Tema maailmatunnetust on iseloomustatud tragistliku ja pessimistlikuna.\n\nNõukogude ajal oli Zinovjev dissident. Pärast seda, kui ta oli Läänes avaldanud kaks Nõukogude korra suhtes kriitilist romaani, visati ta välja NSV Liidu Teaduste Akadeemiast ning saadeti 1978. aastal Nõukogude Liidust välja.\n\nPöördus 1999. aastal Venemaale tagasi (protestiks NATO sõjale Serbia vastu).\n\nPärast Nõukogude Liidu lõppu kritiseeris Zinovjev Boriss Jeltsini reforme ja toetas kommunist Gennadi Zjuganovit.\n\nZinovjev pooldas Nikolai Morozovi ja Anatoli Fomenko \"uut kronoloogiat\", mille järgi on kogu inimkonna vanem ajalugu võltsitud.\n", "id": "ekk_Latn_214636"}
{"text": "Estadio Centenario\n\nEstadio Centenario on Uruguays Montevideos asuv jalgpallistaadion. Estadio Centenario on Uruguay jalgpallikoondise kodustaadion.\n\nStaadion sai valmis 1929. ja 1930. aastate vahel. Estadio Centenario oli 1930. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste peamine staadion, millel toimusid nii alagruppide kohtumised kui ka poolfinaalid ja finaalmäng.\n", "id": "ekk_Latn_214637"}
{"text": "Eesti krediidiasutuste loend\n\nEesti krediidiasutuste loend on Eestis tegutsevate ja tegutsenud krediidiasutuste – pankade, hoiu-laenuühistute jne loend.\n\n__NOTOC__\n", "id": "ekk_Latn_214638"}
{"text": "Homograafia\n\nHomograafid on lekseemid, mis kirjutatakse ühtmoodi, kuid hääldatakse erinevalt. Nt palatalisatsiooni kirjapildis märkimata jätmise tõttu palk 'puitmaterjal' – palk 'töötasu', kann 'lauanõu' – kann 'lelu, mänguasi'.\n", "id": "ekk_Latn_214639"}
{"text": "City (Suurbritannia)\n\nSuurbritannias on city staatus, mille Briti monarh annab valitud omavalitsusüksustele.\n\nStaatus ei anna saajale mingeid täiendavaid õigusi peale prestiiži ja õiguse nimetada end cityks. Tänapäeval city staatuse kandidaat peab läbima konkursi. Seejuures ei anta city staatust automaatselt mingite kriteeriumite alusel, kuigi traditsiooniliselt (kuni 1888. aastani) staatus anti linnale, mis omas oma territooriumil katedraali. Esimene katedraali mitteomav linn Inglismaal, millele monarh andis city staatuse, oli Birmingham (1889).\n\nCity staatust omab 2014. aasta seisuga 69 munitsipaalüksust, neist 8 lisandus konkursiga 2000. aastal, kus pretendente city staatusele oli 40.\n", "id": "ekk_Latn_214640"}
{"text": "Borough\n\nBorough on Suurbritannias staatus, mis antakse kuningliku õigustekirjaga kohalikele omavalitsusüksustele Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal.\n\nStaatus ei anna borough' nõukogule ega elanikele mingeid täiendavaid õigusi.\n\nBorough'd juhib valitav nõukogu (borough council) ja selle esimees on meer (mayor).\n\nBorough' staatus on 245 omavalitsusüksusel.\n", "id": "ekk_Latn_214641"}
{"text": "Kuningate org\n\nKuningate org on org Egiptuses, mida peaaegu 500 aasta vältel (16.–11. sajandini e.m.a) kasutati vaaraode ja teiste ülikute matmispaigana. Seda kasutati Vana-Egiptuse 18.–20. dünastia valitsemisajal (Uue riigi ajal). Org asub Niiluse läänekaldal Teeba (tänapäeva Luxor) lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_214642"}
{"text": "OTRS\n\nOTRS (lühend ingliskeelsest nimest Open-source Ticket Request System) on vabavaraline veahaldussüsteem organisatsioonide ja ettevõtete päringute vastuvõtmiseks ja haldamiseks. Selle abil võib vahendada küsimusi, kaebusi, tehnilise toe poole pöördumist, vearaporteid ja muud suhtlust.\n", "id": "ekk_Latn_214643"}
{"text": "Legend vägevast seebist\n\n\"Legend vägevast seebist\" on 2011. aasta Eesti film, mille on lavastanud Andrew Bond.\n\nFilmivõtted toimusid Maardu karjääris ja Tallinnas Noblessneri sadamas 31. maist kuni 13. juunini 2010.\n", "id": "ekk_Latn_214644"}
{"text": "Rapla Vabadussõja mälestussammas\n\nRapla Vabadussõja mälestussammas on Raplas asuv mälestusmärk Eesti Vabadussõjas langenutele. Mälestussammas asub Rapla kiriku aias ja selle autor on kujur Jaan Koort. Samba taastasid skulptorid Tõnu Maarand ja Ants Viitmaa.\n", "id": "ekk_Latn_214645"}
{"text": "Rändeiive\n\nRändeiive ehk rändesaldo ehk mehaaniline iive on aasta jooksul mingisse paikkonda saabunud ja sealt lahkunud inimeste arvude vahe; osa üldiibest. Mehaaniline iive on absoluutse iibe näitajaid.\n", "id": "ekk_Latn_214646"}
{"text": "Christopher Sims\n\nChristopher Albert Sims (Chris Sims; sündinud 21. oktoobril 1942) on Ameerika Ühendriikide majandusteadlane, Nobeli auhinna laureaat.\n\nSims sai 2011. aastal Nobeli majandusauhinna koos Thomas Sargentiga.\n\nTema vanaisa William Morris Leiserson on pärit Tallinnast.\n", "id": "ekk_Latn_214647"}
{"text": "Thomas Sargent\n\nThomas John Sargent (Tom Sargent, sündinud 19. juulil 1943 Pasadenas Californias) on Ameerika Ühendriikide majandusteadlane.\n\nSargent sai 2011. aastal Nobeli majandusauhinna koos Christopher Simsiga.\n", "id": "ekk_Latn_214648"}
{"text": "Markus Huhtala\n\nMarkus Huhtala (sündinud 15. juunil 1982 Haukipudase vallas Põhja-Pohjanmaa maakonnas) on Soome endine poksija.\n\nHuhtala osales harrastajana kokku 50 kohtumisel, millest võitis 44 ja kaotas 6. Ta oli kokku kolmekordne Soome juunioride meister aastatel 1998–2000. Ta loobus täiskasvanute klassi jõudes harrastuspoksist ja jätkas edasi kutselise poksijana.\n\nHuhtala poksis oktoobrist 2001 kuni novembrini 2010 elukutselisena (aastatel 2005–2009 oli tal käevigastuse tõttu võistluspaus) ning pidas kokku 12 kohtumist, millest võitis 9 (neist 8 nokaudiga) ja kaotas 2 kohtumist (neist 1 nokaudiga) ning 1 kohtumine lõppes viigiga.\n", "id": "ekk_Latn_214649"}
{"text": "Lasse Friman\n\nLasse Antero Friman (sündinud 3. novembril 1954 Helsingis) on Soome endine poksija.\n\nFriman oli kokku kahekordne Soome meister – I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) 1976. aastal ja II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) 1982. aastal ning sai 1975. aastal I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) III koha.\n\nFriman osales 1976. aasta Montréali olümpiamängudel I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg), kuid kaotas oma kohtumise II ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales 3. maailmameistrivõistlustel Münchenis 1982. aastal II kergekeskkaalus (kuni 67 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214650"}
{"text": "Väike vereringe\n\nVäike vereringe ehk kopsuvereringe (circulatio pulmonalis) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga organismides. Kopsuvereringe on ka kopskaladel ja kahepaiksetel.\n", "id": "ekk_Latn_214651"}
{"text": "Kai Brännkärr\n\nKai Brännkärr (sündinud 10. märtsil 1971 Tornios) on Soome endine poksija.\n\nBrännkärr oli kokku seitsmekordne Soome meister – raskekaalus (kuni 91 kg) aastatel 1990, 1992, 1994 ja 1998 ning üliraskekaalus (üle 91 kg) aastatel 1995–1997. Ta sai raskekaalus (kuni 91 kg) 1991. aastal II koha ning poolraskekaalus (kuni 81 kg) 1993. aastal III koha.\n\nBrännkärr osales ühe korra Eesti-Soome maavõistlustel ning kaotas oma kohtumise 1998. aastal.\n\nBrännkärr osales 31. Euroopa meistrivõistlustel Vejles 1996. aastal üliraskekaalus (üle 91 kg), kuid kaotas oma kohtumise II ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales 9. maailmameistrivõistlustel Budapestis 1997. aastal, kuid kaotas oma kohtumise II ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nBrännkärr poksis märtsist 2005 kuni septembrini 2006 elukutselisena. Ta pidas kokku 3 kohtumist ning võitis kõik (neist 2 nokaudiga) kohtumised.\n", "id": "ekk_Latn_214652"}
{"text": "Kümblusraviõpetus\n\nKümblusraviõpetus ehk balneoloogia (ladinakeelsest sõnast balneum, mis tähendab vanni) on teadus, mis uurib mineraalveeallikaid, tervistusvesi, ravimuda ning nendega ravimise meetodeid.\n", "id": "ekk_Latn_214653"}
{"text": "Bensopüreen\n\nBensopüreen ehk benso(a)püreen (keemiline valem C₂₀H₁₂) on viie benseenituumaga polütsükliline aromaatne süsivesinik, mille ainevahetussaadused (metaboliidid) on mutageensed ja väga kantserogeensed.\n\nBensopüreeni leidub kivisöe-, põlevkivi jt tõrvades ja -suitsus, tubakasuitsus ning suitsutatud toiduainetes.\n", "id": "ekk_Latn_214654"}
{"text": "Terengganu osariik\n\nTerengganu on Malaisia osariik.\n\nOsariigi pealinn on Kuala Terengganu, mis asub Terengganu jõe suudmes.\n", "id": "ekk_Latn_214655"}
{"text": "Kalle Väisälä\n\nKalle Väisälä (19. august 1893 Kontiolahti vald – 16. september 1968 Helsingi) oli soome matemaatik, kes töötas ka Tartu Ülikoolis.\n\nKalle Väisälä sündis Põhja-Karjalas Utras (praegu Joensuu linnaosa). Ta lõpetas 1911. aastal Joensuu lütseumi. Aastatel 1911–1914 õppis ta Helsingi Ülikoolis matemaatikat ja sai pärast ülikooli lõpetamist samasse ülikooli assistendiks. 1915. aastal avaldas ta koos J. V. Kallioga uurimuse röntgenikiirte neeldumisest mõnedes puidu- ja kivimiliikides. 1915. aastal kaitses ta doktoriväitekirja viienda astme võrranditest. 1917. aastal nimetati ta Helsingi Ülikooli matemaatikadotsendiks ning valiti Soome Teaduste Akadeemia abiliikmeks.\n\n1919. aasta septembris valiti Kalle Väisälä Tartu Ülikooli matemaatikaprofessoriks. Kirjas ülikooli kuraatorile märkis ta, et võiks esialgu pidada loenguid saksa keeles ning avaldas lootust pidada loenguid eesti keeles, mida ta hakkaski tegema 1920. aasta alguses. Tartu Ülikoolis õpetas ta näiteks kõrgemat algebrat, funktsiooniteooriat, valitud peatükke uuemast funktsiooniteooriast ja analüütilisest arvuteooriast, elliptilisi funktsioone, diferentsiaalvõrrandeid, elementaarmatemaatikat kõrgemast vaatekohast, aga ka esperanto keelt. Tema juhendamisel kirjutasid Albert Borkvell ja Hilda Laidoner 1922. aastal esimesed eestikeelsed magistriväitekirjad matemaatika alal.\n\n1922. aastal kutsuti Kalle Väisälä 1920. aastal asutatud Turu Ülikooli professoriks. Turus oli ta aastatel 1922–1926 ka üliõpilaskonna inspektor, aastatel 1930–1938 ülikooli valitsuse liige, aastatel 1934–1938 ka ülikooli prorektor. 1924. aastal valiti ta Soome Teaduste Akadeemia liikmeks. 1939. aastal siirdus ta Helsingisse, kus töötas aastatel 1939–1957 Helsingi Ülikooli dotsendina ning aastatel 1939–1960 Helsingi tehnikaülikooli professorina.\n\nKalle Väisälä on kirjutanud soomekeelseid matemaatikaõpikuid nii kesk- kui ka kõrgkoolidele.\n", "id": "ekk_Latn_214656"}
{"text": "Tyne and Wear\n\nTyne and Wear on tseremoniaal- ja linnakrahvkond Kirde-Inglismaal. See moodustati 1974. aastal ajaloolise Northumberlandi ja Durhami krahvkonna piirialadest.\n", "id": "ekk_Latn_214657"}
{"text": "Heidelbergi ülikool\n\nHeidelbergi Ruprecht Karli Ülikool (Ruprecht-Karls-Universität Heidelberg) on ülikool Saksamaal Heidelbergis.\n\nSee on vanim ülikool Saksamaal, asutatud 1386.\n\nVana ülikooliosa asub Heidelbergi kesklinnas. Uus ülikoolilinnak on rajatud Heidelbergi Neuenheimer Feldi linnaossa.\n", "id": "ekk_Latn_214658"}
{"text": "Biojäätmed\n\nBiojäätmed (inglise biowaste) ehk orgaanilised jäätmed (inglise organic waste) on organismidest pärit jäätmed.\n", "id": "ekk_Latn_214659"}
{"text": "Tawakul Karmān\n\nTawakul Karmān (araabia keeles توكل كرمان; sündinud 7. veebruaril 1979 Ta'izzis) on Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane.\n\nTawakul Karmān on välja astunud sõnavabaduse, demokraatia ja naiste õiguste kaitseks. Aastal 2005 oli ta üks rühma Women Journalists Without Chains asutajaid.\n\nTa kuulub opositsioonierakonda Al-Işlāḩ ja on parlamendi liige. Ta osales 2011. aasta president 'Alī 'Abdullāh Sāliḩi vastaste meeleavalduste korraldamises.\n\nTawakul Karmān jagas Libeeria presidendi Ellen Johnson Sirleafi ja rahuaktivisti Leymah Gboweega 2011. aasta Nobeli rahuauhinda.\n", "id": "ekk_Latn_214660"}
{"text": "Lobotoomia\n\nLobotoomia on aju otsmikusagarate ja talamuse vaheliste ühenduste läbilõikamise operatsioon, mida kasutati 20. sajandi esimesel poolel peamiselt USA-s, Suurbritannias ja Skandinaavia maades depressiooni, skisofreenia ja muude psüühikahäirete raviks.\n", "id": "ekk_Latn_214661"}
{"text": "Kurt Mattsson\n\nKurt Antero Mattsson (hüüdnimi \"Kurre\"; 1. märts 1940 Lahti – 12. oktoober 2023) oli Soome poksija.\n\nMattsson oli I keskkaalus (kuni 71 kg) kahekordne Soome meister aastatel 1962–1963 ning sai 1961. aastal III koha.\n\nMattsson osales kokku kolm korda Eesti NSV – Soome sõpruskohtumistel. Ta kaotas oma kohtumise 1961. ja 1963. aastal ning võitis oma kohtumise 1962. aastal.\n\nMattsson osales 1964. aasta Tōkyō olümpiamängudel I keskkaalus (kuni 71 kg), kuid kaotas oma kohtumise II ringis hilisemale pronksmedalivõitjale Józef Grzesiakile (Poola) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales I keskkaalus (kuni 71 kg) 14. Euroopa meistrivõistlustel Belgradis 1961. aastal, kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning 15. Euroopa meistrivõistlustel Moskvas 1963. aastal, kuid kaotas jälle oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nMattsson poksis septembrist 1965 kuni detsembrini 1969 elukutselisena. Ta pidas kokku 13 kohtumist ning võitis neist 9 (neist 2 nokaudiga) ja kaotas 2 (neist 1 nokaudiga) kohtumist ning 2 kohtumist jäi viiki.\n", "id": "ekk_Latn_214662"}
{"text": "West Midlands\n\nWest Midlands on tseremoniaal- ja linnakrahvkond Inglismaal West Midlandsi piirkonnas. See moodustati 1974. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214663"}
{"text": "HTC\n\nHTC (algselt High-Tech Computer Corporation, asutatud aastal 1997) on Taiwani nutitelefonide, mobiilsete arvutite ja pihuarvutite tootja, kes algselt valmistas ainult Windowsi platvormil töötavaid mobiiltelefone, aga aastast 2009 hakkas tootma ka nutitelefone Android platvormil. HTC peakontor asub Taiwanis Taoyuanis. Firmas töötab 4930 töötajat.\n\nHTC on tootnud Androidi ja Windowsiga töötavaid nutitelefone ja pihuarvuteid. HTC toodetud seadmeid müüvad ka oma brändi nime all järgmised jaemüüjad: Dell, Fujitsu-Siemens, HP/Compaq, i-mate, Krome, Palm, Sharp Corporation ja UTStarcom. HTC tootis ka Nexus One'i, mis kannab Google'i kaubamärki.\n\nHTC teeb tihedat koostööd Google'iga, kuid on säilitanud oma eripära ja stiili. Eri riikides võib kohata HTC monobrändi poode.\n", "id": "ekk_Latn_214664"}
{"text": "Suhhoi\n\nSuhhoi (vene keeles Публичное акционерное общество \"Авиационная холдинговая компания \"Сухой\"\", Publitšnoje aktsionjernoje obštšestvo \"Aviatsionnaja holdingovaja kompanija \"Suhhoi\"\", varem ГУП АВПК \"Сухой\", GUP AVPK Suhhoi) on üks suurimaid lennukeid konstrueerivaid ja ehitavaid ettevõtteid Venemaal. NSV Liidu ajal algselt salajane tehas nr 51 (Zavod № 51), asutatud 1939. aastal Moskvas, on nüüdne ettevõte Pavel Suhhoi konstrueerimisbüroost väljakasvanud ettevõte.\n\nKasutatakse ka ingliskeelset nimetust Sukhoi Civil Aircraft Company (SCAC), aastast 2006 omab selle äriühingu aktsiapakist 25%+1 Itaalia ettevõte Finmeccanica. 2011. aastal müüs Suhhoi Šveitsi firmale Comlux esimesed reisilennukid.\n", "id": "ekk_Latn_214665"}
{"text": "Moštšena\n\nMoštšena (ukraina keeles Мощена) on küla Ukrainas Volõõnia oblastis Koveli rajoonis.\n\nKüla elanike arv on 2010. aasta seisuga 581. Elanike arv kasvab, näiteks 2001. aastal elas Moštšenas 546 inimest. Küla pindala on 1,05 km². Küla asub tasandikul, tema suurim kõrgus merepinnast on 179 m.\n\nMoštšena asub 9 km kaugusel Kovelist. Seal on ka lähimad poed. Elanikud käivad kaupa toomas ka Poolast, mis on umbes 60 km kaugusel.\n\nMoštšena asutati aastal 1543. Siis kuulus ta Poolale. Poola kolmanda jalgamise tulemusena läks ta 1793. aastal Venemaale. Esimese maailmasõja tulemusena läks küla vastloodud Poola riigile tagasi, aga Teise maailmasõja ajal läks ta taas NSV Liidule. Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal kuulub Moštšena Ukrainale.\n\n1873. aastal rajati raudteeliin Brest–Kiiev ja sellele Moštšena raudteepeatus, mis asub külast 3 km kaugusel. 2001. aastal selle raudtee külalähedane lõik elektrifitseeriti.\n\n1979. aastal rajati külla Kuulsuse obelisk ja 1988 mälestusmärk tundmatule sõdurile.\n\n1997. aastal valmis külas Ülipüha Jumalaema sündimise kabel. See kuulub Ukraina õigeusu kiriku Kiievi patriarhaati. Kirik on valmistatud tellistest.\n\nKülas tegutsevad kultuurimaja ja kool.\n", "id": "ekk_Latn_214666"}
{"text": "Anatoli Zlenko\n\nAnatoli Zlenko (ukraina keeles Анато́лій Макси́мович Зле́нко; 2. juuni 1938 Ukraina NSV, Kiievi oblast, Stavištše – 1. märts 2021) oli Ukraina poliitik ja diplomaat, Ukraina välisminister 1990–1994 ja 2000–2003.\n\nZlenko õppis Kiievi mäendustehnikumis ja lõpetas 1967 Kiievi Ülikooli tõlk-referendina.\n\nTa töötas alates 1967 diplomaadina. Esialgu oli ta Ukraina NSV välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna atašee ja teine sekretär, 1973–79 UNESCO sekretariaadi kaastööline Pariisis. 1979 sai ta Ukraina NSV välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide osakonna nõunikuks. 1979–83 oli ta Ukraina NSV UNESCO asjade komisjoni vastutav sekretär ja 1983–1987 Ukraina NSV alaline esindaja UNESCO-s.\n\n1989–90 oli Zlenko Ukraina välisministri esimene asetäitja ja 1990–94 Ukraina välisminister. 1994–97 oli ta Ukraina alaline esindaja ÜRO-s, 1997–2000 Ukraina täievoliline suursaadik Prantsusmaal ja Portugalis ning Ukraina alaline esindaja UNESCO-s. 2000. aasta oktoobrist 2003. aastani oli ta Ukraina välisminister, 2003. aasta oktoobrist Ukraina presidendi nõunik rahvusvahelistes eriküsimustes ja 2004–2005 Ukraina esindaja ÜRO inimõiguste komisjonis. 13. oktoobrist 2006 oli Zlenko Ukraina peaministri Viktor Janukovitši nõunik rahvusvahelistes eriküsimustes\n\n2006. aasta suvest oli Zlenko poliitilise kodanikuühenduse Ukraina Foorum esimehe asetäitja ja 2009. aasta kevadest kodanikuühenduse Uus Ukraina nõukogu liige, 2010. aasta septembrist 2010 Kiievi slavistikaülikooli asepresident ning ülikooli slavistika ja rahvusvaheliste suhete instituudi direktor.\n", "id": "ekk_Latn_214667"}
{"text": "Liider\n\nLiider on see keda järgitakse.\n\nEttevõtluse, riigi vms juhtimise kontekstis on liider see, kes suudab inimeste jaoks luua visiooni tulevikust ja seada selle alusel eesmärgid, millega inimesed saavad oma isiklikke eesmärke siduda. Liidrit eristab tavalisest juhist asjaolu, et tal on olemas vabatahtlikke järgijaid.\n", "id": "ekk_Latn_214668"}
{"text": "Johannes Rennit\n\nJohannes Rennit (4. august 1862 Kuressaare küla – 21. juuni 1923 Põltsamaa) oli eesti vaimulik.\n\nTa sündis koolmeister Aadu Renniti ja tema naise Anna (neiuna Holzman) pojana. Ristimisel sai ta nimeks Jaan, üliõpilasena kandis eesnime Johann, kuid abiellu astudes juba Johannes.\n\nJohannes õppis Tarvastu kihelkonnakoolis 1873–1876, Viljandi kreiskoolis 1876–1877, Tartu Kubermangugümnaasiumis 1878–1884 ja Tartu ülikooli usuteaduskonnas 1884–1887. Üliõpilasena osales ta esimese sinimustvalge lipu õnnistamisel Otepääl 4. juunil 1884. Pärast õpingute lõpetamist oli ta prooviaastal Tartu Maarja koguduse õpetaja Paul Willigerode juures.\n\n29. novembril 1889 ordineeriti Johannes Rennit Tartu Maarja koguduse abiõpetajaks. Aastatel 1889–1900 teenis ta Kambja kogudust ja 1900–1923 Põltsamaa kogudust.\n\n20. mail 1890 laulatati Karula kirikus Johannes Rennit ja Molly Helene Elisabeth Paslack (4. november 1871 Tartu – 26. september 1960 Sulzberg, Saksamaa). Helene isa oli Karula koguduse õpetaja Heinrich Ewald Paslack ja ema Molly Amalie, neiuna Trautmann.\n\nJohannes Rennit on maetud Põltsamaa kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_214669"}
{"text": "Idioot (film 2011)\n\n\"Idioot\" on 2011. aasta Eesti film, mille on lavastanud Rainer Sarnet.\n\nKuigi film põhineb Vene kirjaniku Fjodor Dostojevski romaanil \"Idioot\", on lavastaja visuaalse keele eeskujudena nimetanud ka Josef von Sternbergi \"The Scarlet ­Empressi\" ja Rainer Werner Fassbinderi \"Petra von Kanti kibedaid pisaraid\".\n\nFilmivõtted on tehtud Narvas Aleksandri kirikus, Tallinnas Dominiiklaste kloostris ja Mustpeade majas. Võtteperiood kestis 2010. aasta 5. augustist 15. septembrini. Väheste võttepaikade valiku põhjuseks oli režissööri sõnul soov viia kogu tegevustik ühtsesse ruumi ja keskenduda tööle väikese näitlejate arvuga.\n\nRahvusvaheline esilinastus toimus 9. oktoobril Lõuna-Koreas Pusani filmifestivalil, mille uute tulijate võistlusprogrammi \"Flash Forward\" film valiti.\n\n2011. aastal käis filmi \"Idioot\" Eesti kinodes vaatamas 11 176 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_214670"}
{"text": "ASP.NET\n\nASP.NET on Microsofti raamistik dünaamiliste veebirakenduste ja veebiteenuste loomiseks.\n\nASP.NET on Microsofti Active Server Pages'i (ASP) tehnoloogia järeltulija, mis kasutab käituskeskkonnana Common Language Runtime'i. CLR võimaldab kirjutada ASP.NET-i rakendusi igas .NET-i keeles.\n", "id": "ekk_Latn_214671"}
{"text": "Idioot (täpsustus)\n\nSõna \"idioot\" võib tähendada järgmist. Idioot tähendab Vana-Kreeka ajaloo kontekstis inimest, kes ei võta osa poliitilisest elust ja tegeleb ainult oma privaatsfääri kuuluvate asjadega. Idiootia on vaimne alaareng. \"Idioot\" on Fjodor Dostojevski romaan. \"Idioot\" on Dostojevski romaani põhjal valminud film, mille režissöör on Ivan Põrjev. \"Idioot\" on Dostojevski romaani põhjal 1951 valminud film, mille režissöör on Akira Kurosawa. \"Idioot\" on Dostojevski romaani põhjal 2011 valminud film, mille režissöör on Rainer Sarnet. \"Idioot\" on August Gailiti teos.\n", "id": "ekk_Latn_214672"}
{"text": "Lauaarvuti\n\nLauaarvuti (ingl desktop computer) on personaalarvuti, mis on mõeldud kasutamiseks kindlas asukohas kodus või kontoris.\n\nLauaarvuti põhiosad on keskseadet sisaldav arvutikorpus, kuvar, klaviatuur ja hiir. Keskseade ja kuvar võivad paikneda ühises korpuses.\n\nLauaarvutite kui paiksete andmetöötlusseadmete asemel kasutatakse tänapäeval peamiselt mitmesuguse suuruse ja kasutusvõimalustega kaasaskantavaid akutoitel süle- ja tahvelarvuteid.\n", "id": "ekk_Latn_214673"}
{"text": "Jaan Poska (advokaat)\n\nJaan Poska juunior (27. juuni 1902 Tallinn – 9. detsember 1941 Kirov, Venemaa) oli eesti advokaat.\n\nKooliteed alustas 1913. aastal Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis, kust suundus 1917. aastal Tallinna linna poeglaste humanitaargümnaasiumi.\n\nTa oli 1918–1919 Londoni saatkonna nooremsekretär. Inglismaalt naasmise järel osales vabatahtlikuna 1919–1920 Vabadussõjas, kus teenis soomusrongi nr 2 meeskonna koosseisus. Rindel jõudis olla küll vaid kolm nädalat.\n\n1920 asus õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1929. aastal. 1922 liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga ja alates 1929. aastast oli selle vilistlane. Osales 1924. aastal Eesti üliõpilaskonna esindajana ülemaailmsel üliõpilaskongressil Oxfordis.\n\nErialast karjääri alustas 1924. aastal Tartu-Võru rahukogu tsiviilosakonna ametnikuna. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Poska 1929–1935 vandeadvokaadi abina J. Madissoni ja Helmut Romani alluvuses. Alates 1935. aastast oli iseseisev vandeadvokaat Tallinnas ning alates 1938. aastast ühtlasi Välisministeeriumi juriskonsult.\n\n11. detsembril 1940 arreteeriti ta NKVD poolt Tallinnas. Surmaotsus, lasti maha Kirovi vanglas 9. detsembril 1941.\n", "id": "ekk_Latn_214674"}
{"text": "Elmar Anderson\n\nElmar Ernst Anderson (21. detsember 1898 Tartu – 14. juuli 1996 Stockholm) oli eesti advokaat.\n\nLõpetas 1917. aastal Tartu Reaalkooli ning õppis 1917 Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas ja 1918 Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonnas. 1918. aasta kevadsemestril astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi. Osales 1919–1920 Vabadussõjas.\n\nAastatel 1920–1923 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Oli 1924–1925 abiprokurör Haapsalus, 1926–1931 Tallinnas, 1931–1941 ja Saksa okupatsiooni ajal vandeadvokaat Tallinnas.\n\nPõgenes 1944 Saksamaale, kust siirdus 1947 Rootsi, pidas seal koos vend Johannes Andersoniga õigusbürood. Ta elas Vällingbys.\n\nTa valiti 1966., 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.\n\n1949–1950 oli Anderson üks EÜSi vanematekogu põhikorra koostajaid ning 1994–1995 osales ta EÜSi vilistlaskogu põhikirja väljatöötamisel. 1995 valiti ta EÜSi auvilistlaseks.\n\nMaetud Stockholmi Råcksta kalmistu mälestushiide.\n", "id": "ekk_Latn_214675"}
{"text": "Johannes Anderson\n\nJohannes Hermann Anderson (10. september 1889 Tartu – 17. september 1981 Stockholm) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant) ja advokaat.\n\n7. Jalaväepolgu ülem Vabadussõjas (1919. aasta märtsist-augustini).\n", "id": "ekk_Latn_214676"}
{"text": "Heinrich Ewald Paslack\n\nHeinrich Ewald Paslack (29. september/11. oktoober 1840 Viljandi – august 1923) oli eesti vaimulik.\n\nTa õppis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis. Aastatel 1855–1862 õppis ta Pärnus kõrgemas kreiskoolis ja gümnaasiumis. Tartu ülikoolis õppis ta aastal 1863 ajalugu, aastatel 1863–1867 õppis ta usuteadust ja aastatel 1867–1869 filoloogiat. Prooviaastal oli ta Tartu Maarja koguduses (Adalbert Hugo Willigerode juures). Ordineeriti 1. märtsil 1870 õpetajaks.\n\nTa oli aastal 1870 Tartu Maarja koguduse adjunktõpetajaks. Aastatel 1870–1900 oli ta (introdutseeriti 1. novembril 1870) Karula koguduse õpetaja. Jäi aastal 1900 emerituuri, emerituuris olles elas Põltsamaal.\n", "id": "ekk_Latn_214677"}
{"text": "Heinrich Bergmann\n\nHeinrich Bergmann (24. juuli 1895 Paistu kirikumõis, Aidu vald, Viljandimaa – surma aeg ja koht teadmata) oli eesti advokaat.\n\nTa lõpetas Tallinna toomkooli 1913, õppis 1913–1917 Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ja 1923–1927 (lõpetas) Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.\n\nTa oli 1920–1928 Tallinn-Haapsalu rahukogu tsiviilosakonna sekretär, 1928–1929 Tallinna 5. jaoskonna kohtunik ja alates 1932 vandeadvokaat Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_214678"}
{"text": "Boris Brandt\n\nBoris Brandt (20. mai 1900 Tallinn – 4. august 1941) oli eesti advokaat.\n\nTa lõpetas 1918. aastal Tallinna Reaalkooli, õppis 1918 Balti Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnas ja 1920–1924 (lõpetas) Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, Üliõpilasselts Concordia vilistlane.\n\nTa osales 1919–1920 Vabadussõjas, oli 1920–1922 raudteepolitsei asjaajaja, 1925 vandeadvokaat Theodor Rõugu abi, alates 1930 vandeadvokaat Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_214679"}
{"text": "Rosemary Kennedy\n\nRose Marie Kennedy (ka Rosemary Kennedy; 13. september 1918 Brookline, Massachusetts, USA – 7. jaanuar 2005 Fort Atkinson, Wisconsin, USA) oli Rose Kennedy ja Joseph P. Kennedy seeniori kolmas laps ja esimene tütar. Tema vanem vend oli Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy. 23-aastaselt tegi ta läbi lobotoomia, mis sandistas ta kogu ülejäänud eluks.\n", "id": "ekk_Latn_214680"}
{"text": "Eugen Erbe\n\nEugen Carl Eberhard Erbe (25. aprill 1897 Tallinn – 17. aprill 1965 Heidelberg) oli baltisaksa päritolu Eesti advokaat.\n\nTa õppis 1917. aastal Moskva ülikoolis ning 1918 ja 1921–1924 (lõpetas) Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, Korporatsioon Neobaltia vilistlane.\n\nAastatel 1919–1920 võitles ta Balti rügemendi koosseisus Vabadussõjas. Aastatel 1925–1932 oli vandeadvokaadi abi ja 1933–1940 vandeadvokaat Tallinnas. Tallinna vandeadvokaat Eugen Carl Eberhard Erbe elas perega (abikaasa Hilda Magda ja tütar Marion Magda Mariaga) majas Toomkuninga tänav 13.\n\nAastatel 1939–1940 oli ta Saksa Usaldusvalitsuse majadevalitsuse osakonna juhataja, 1940. aastal põgenes Saksamaale.\n\nAastatel 1941–1945 oli ta kohtunik Posenis, 1943–1945 teenis Saksa sõjaväes. Alates 1949. aastast oli ta advokaat, 1955. aastast ka notar Lilienthalis Bremeni lähedal.\n", "id": "ekk_Latn_214681"}
{"text": "Eugen Erbe (sündik)\n\nEugen Edmund Eduard Erbe (5/17. november 1847 Tallinn – 22. jaanuar/4. veebruar 1908 Tallinn) oli saksa päritolu Tallinna rae sündik ja Tallinna raehärra.\n\nEugen Edmund Eduard Erbe sündis Eberhardt Hermann Erbe (03.09.1814 Rakvere – 22.01.1872 Riia), Toompea lossifoogti pojana.\n\nTa õppis aastail 1858–1866 Tallinna kubermangugümnaasiumis ja 1866–1871 (cand. jur.) Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.\n\nTa oli 1871–1873 meeskohtu auskultant, alates 1873 Eestimaa ülemmaakohtu ja Tallinna rae advokaat, 1873–1878 Lääne-Järva meeskohtu sekretär, 1878–1887 Tallinna alamkohtu sekretär, 1883–1906 Tallinna linnanõunik, 1887 raehärra ja alamkohtu esimees, 1889 viimane Tallinna sündik. 1905–1906 oli ta Tallinna linnapea kohusetäitja.\n\nEugen Edmund Eduard Erbe oli abielus (02.11.1879) Marie von Landeseniga ning nende poeg oli Eesti advokaat Eugen Carl Eberhard Erbe.\n", "id": "ekk_Latn_214682"}
{"text": "August Erik\n\nAugust Erik (4. veebruar 1893 Helme vald, Viljandimaa – surma aeg ja koht teadmata) oli eesti advokaat.\n\nTa õppis 1917–1918 ja 1920–1923 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, Korporatsioon Fraternitas Estica vilistlane.\n\nTa osales Vabadussõjas, oli 1923–1929 vandeadvokaadi abi ja alates 1929 vandeadvokaat Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_214683"}
{"text": "Paul Beniko\n\nPaul Beniko (9. juuni 1866 Partsi mõis, Hiiumaa – 15. juuni 1923 Tartu) oli Eesti riigikohtunik.\n\nTa õppis 1877–1884 Tallinna toomkoolis ja 1884–1889 (lõpetas) Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214684"}
{"text": "Müüdi dialektika\n\n\"Müüdi dialektika\" on vene filosoofi Aleksei Lossevi müüdi ja mütoloogia teemaline teos, mis avaldati Nõukogude Liidus 1930. aastal.\n\nRaamat läbis eeltsensuuri, kuid autor andis selle välja mõningate täiendustega. Trüki ettevalmistamise ajal, 18. aprillil 1930 autor arreteeriti. Muuhulgas süüdistati teda tsensuuri mitte läbinud teoste levitamises. Väljaanne konfiskeeriti. Uuesti trükiti raamat alles 1990. aastal. Üksikuid fragmente niinimetatud \"Täiendustest \"Müüdi dialektikale\"\" hakati avaldama 1992. aastast.\n\nMüüdi mõistet analüüsides eitab Lossev müütilise mitmesuguseid tõlgendusi, et jõuda lõpuks määratluseni: \"müüt on sõnades antud imeline isiksustatud ajalugu\". Imelise all mõistab Lossev eelkõige mõtestatult isiksustatud alget, vastukaaluna mõistuslik-abstraktsele. Teose lõpul kavatseb autor minna üle \"absoluutse mütoloogia\" loogiliselt paratamatule (Lossevi väljendust mööda \"dialektiliselt paratamatule\") kujutusele, mille all, nagu see nähtub säilinud fragmentidest, tuleb mõista kristliku ontoloogia maailma, mis on rajatud antiikaegsetele mõistetele.\n\nAntiigi ja keskaja maailmavaate lõppeesmärk on Jumala kui ainsa tõelise Isiksuse ülistamine, kellest kõnelev müüt ongi tõeline reaalsus. Lossevi järgi on sellele vastandina renessansi ja uusaja maailmavaate lõppeesmärk \"tappa jumal ja hõivata tema koht\".\n", "id": "ekk_Latn_214685"}
{"text": "Natali Väli\n\nNatali Väli (2016. aastani Natali Lohk; sündinud 23. septembril 1985 Thbilisis Gruusias) on eesti näitleja.\n\nNatali Väli on lõpetanud 2005. aastal Keila Gümnaasiumi ja 2009. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia 7. lennu näitlejana. Aastatel 2010–2022/2023 töötas ta Rakvere Teatris.\n", "id": "ekk_Latn_214686"}
{"text": "Botaanikaaed\n\nBotaanikaaed ehk taimeaed on taimede kasvatamise, uurimise ja tutvustamisega tegelev asutus.\n\nEestis asuvad Tartu ülikooli botaanikaaed ja Tallinna botaanikaaed.\n", "id": "ekk_Latn_214687"}
{"text": "Jouko Lindberg\n\nJouko Ilari Gideon Lindberg (ka Lindbergh; hüüdnimi Jokke; sündinud 25. augustil 1947 Tamperes) on Soome endine poksija.\n\nLindberg oli kokku seitsmekordne Soome meister – kärbeskaalus (kuni 51 kg) aastatel 1966 ja 1967, kukk-kaalus (kuni 54 kg) 1969. aastal ning sulgkaalus (kuni 57 kg) aastatel 1970–1971, 1972 ja 1974. Ta osales neli korda Eesti NSV – Soome sõpruskohtumistel. Ta kaotas oma kohtumise 1966. aastal ning võitis oma kohtumise 1968., 1969. ja 1969. aasta täiendaval kohtumisel.\n\nLindberg osales 1968. aasta México olümpiamängude poksivõistlustel kukk-kaalus (kuni 54 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales 1972. aasta Müncheni olümpiamängudel sulgkaalus (kuni 57 kg), kuid kaotas oma kohtumise veerandfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Philip Waruingele (Keenia) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nLindberg osales 17. Euroopa meistrivõistlustel Roomas 1967. aastal kärbeskaalus (kuni 51 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja, 18. Euroopa meistrivõistlustel Bukarestis 1969. aastal kukk-kaalus (kuni 54 kg), kuid kaotas jälle oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning 19. Euroopa meistrivõistlustel Madridis 1971. aastal sulgkaalus (kuni 57 kg), kuid kaotas jälle oma kohtumise I ringis hilisemale pronksmedalivõitjale Gabriel Pometcule (Rumeenia) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nLindberg tegutses hiljem (ka rahvusvaheliste võistluste) poksikohtunikuna ning oli Soome Poksiliidu juhatuse liige ja aseesimees.\n", "id": "ekk_Latn_214688"}
{"text": "90377 Sedna\n\nSedna avastasid 14. novembril 2003 Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David Rabinowitz, kes töötasid vastavalt Caltechis, Gemini observatooriumis ja Yale'i ülikoolis. Samal päeval täheldati, et 3,1 tunni jooksul liikus objekt tähtede suhtes 4,6 kaaresekundit, mis näitas, et tema kaugus Maast oli umbes 100 astronoomilist ühikut (aü).\n\nBrowni sõnul olid nad avastanud Päikesesüsteemi kõige külmema teadaoleva taevakeha ja sellepärast andsid nad talle Sedna nime. Sedna oli inuiti merejumalanna, kes legendi järgi elas Põhja-Jäämere põhjas. Ühtlasi soovitas Brown, et edaspidigi antaks nii kaugel avastatud objektidele põhjarahvaste müütidest pärinevad nimed.\n\nSedna avastanud töörühm andis taevakehale nime veel enne kui Rahvusvahelise Astronoomiaühingu Väikeplaneetide Keskus sellele numbri jõudis anda. See oli protokollireeglite rikkumine, aga tõsist vastuseisu nimi Sedna ei kohanud ja konkureerivaid nimesid ka välja ei pakutud, nii et objekti ametlikuks nimeks saigi Sedna. Ametlik nimi kinnitati 2004. aasta septembris. Ühtlasi teatas Väikekehade Nomenklatuurikomitee, et edaspidigi võib juhtudel, kus avastus tekitab erakorralist huvi, avastatud objektile anda nime enne kui numbri.\n\n2011. aasta seisuga oli Sedna Päikesest umbes kolm korda kaugemal kui Neptuun. Sedna orbiit on enamasti Päikesest veelgi kaugemal, selle apogee asub hinnanguliselt 960 aü kaugusel, millega ta kuulub Päikesesüsteemi kõige kaugemate teadaolevate taevakehade hulka (välja arvatud pikaperioodilised komeedid).\n\nSedna on suuruselt viies teadaolev Neptuuni-tagune taevakeha. Temast suuremad on Eris, Pluuto, Makemake ja Haumea. Sedna läbimõõt on 1200–1600 km.\n\nSednal ei ole kaaslasi, mis muudab tema massi määramise keeruliseks. Kui võtta tema tihedus võrdseks Pluuto omaga (2000 kg/m³), annab see tema massiks 1,8–4,3×10¹⁸ t.\n\nSedna on üks kõige punasemaid objekte Päikesesüsteemis. Ta on peaaegu sama punane kui Marss. Sedna on oma värvilt ja spektrilt homogeenne, mis võib tuleneda sellest, et suure kauguse tõttu Päikesest põrkab ta väiksemate taevakehadega kokku suhteliselt harva, mis muidu tooksid Sedna pinnal nähtavale värsket ja eredamat jäämaterjali.\n\nSednat peetakse suure tõenäosusega kääbusplaneediks, kuigi Rahvusvaheline Astronoomiaühing ei ole teda sellisena tunnustanud. Sedna läbimõõt moodustab umbes kaks kolmandikku Pluuto läbimõõdust, kuid väga suure kauguse tõttu Päikesest on väga raske määrata tema kuju ja seeläbi tõestada hüdrostaatilist tasakaalu olemasolu. Spektroskoopia abil on näha, et Sedna pind on sarnane teiste Neptuuni-taguste taevakehadega, koosnedes peamiselt vee, metaani ja lämmastiku jääst koos toliinidega.\n\nSednal on erakordselt pikk ja väljavenitatud orbiit, mille läbimine võtab aega ligi 11 400 aastat, Maale lähim orbiidi punkt (perigee) asub 76 aü kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_214689"}
{"text": "Dare Vršič\n\nDare Vršič (sündinud 26. septembril 1984 Mariboris) on Sloveenia jalgpallur, kes mängib alates 2014. aastast jalgpalliklubis NK Maribor poolkaitsjana. 2011–2012 mängis ta klubis NK Olimpija ja 2012–2014 klubis FK Austria Wien.\n\nSloveenia jalgpallikoondises mängis ta 2007–2012 kokku 13 mängu ning lõi neis 3 väravat.\n\n11. oktoobril 2011 lõi ta 2012. aasta Euroopa meistrivõistluste alagrupimängus Serbia vastu võiduvärava.\n", "id": "ekk_Latn_214690"}
{"text": "Bioklimatoloogia\n\nBioklimatoloogia on interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib kliima mõju elusorganismidele.\n\nKui bioklimatoloogia uurib kas aastaaja või pikema perioodi mõju organismidele, siis biometeoroloogia uurib aastaaja või lühemate perioodide mõju organismidele.\n\nBioklimatoloogia üks harudest on ökoklimatoloogia, mis uurib elusolendite ja nende kliimakeskkonna vahelisi seoseid.\n", "id": "ekk_Latn_214691"}
{"text": "Bioreaktor\n\nBioreaktor on seade või anum, milles valmistatakse või modifitseeritakse bioloogiliselt aktiivseid ühendeid ja elusolendeid või tehakse nende vahendusel keemilisi protsesse. Keerukuselt ulatuvad bioreaktorid lihtsatest anumatest, nagu Petri tass, mahukate rajatisteni, nagu tänapäevane reoveepuhasti. Reaktori maht võib olla milliliitritest kuni sadade tuhandete kuupmeetriteni. Lisaks sobiva suuruse ja kujuga anumale kuulub bioreaktorite juurde mitmesuguseid seadmeid, mille abil saab aineid ja organisme lisada ja eemaldada, reguleerida reaktori pHd ning vedeliku- ja gaasivahetust, reaktori sisu segada, reaktsioonikeskkonda soojendada, jahutada, valgustada jne. Et operaatoril oleks reaktoris toimuvast ülevaade, on tarvis teha mõõtmisi, milleks paigutatakse reaktorisse mõõteseadmetega ühendatud elektroode ja sensoreid. Lisaks võetakse reaktorist proove.\n\nÜldiselt põhineb bioreaktorite töö ainuraksete (nii bakterite, vetikate kui ka seente), sageli nende koosluste, harvem ka kõrgemate organismide (näiteks taimede või imetajate) elutegevusel. Kõrgemate organismide kasutamisel piirdutakse tihti mõne koe või elundi, mitte tervikorganismide kasvatamisega. Reaktoris elavate organismide hulka nimetatakse kultuuriks.\n", "id": "ekk_Latn_214692"}
{"text": "Biomeditsiin\n\nBiomeditsiin (inglise biomedicine) ehk teoreetiline meditsiin on meditsiini, bioloogia jt loodus- ja tehnikateadustega seotud arstiteaduse haru. Biomeditsiin keskendub põhiuuringutele.\n", "id": "ekk_Latn_214693"}
{"text": "Ardo Hansson\n\nArdo Hillar Hansson (sündinud 15. juulil 1958 Chicagos) on eesti majandusteadlane. Aastatel 2012–2019 oli ta Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige.\n\nArdo Hanssonil on majandusteaduse doktori kraad Harvardi ülikoolist.\n\nAastatel 1991–1992 oli ta Eesti välisministri nõunik ja rahareformikomitee liige, 1992–1995 ja 1997 peaministri nõunik. 1998. aastast on ta töötanud Maailmapangas.\n\n11. oktoobril 2011 valis Eesti Panga nõukogu Ardo Hanssoni Eesti Panga presidendi kandidaadiks ning 7. juunist 2012 kuni 7. juunini 2019 töötas ta Eesti Panga presidendina.\n\n28. mail 2020 toimunud Coop Pank AS aktsionäride üldkoosolekul valiti ettevõttele uus nõukogu, kuhu kuulub alates 8. juunist 2020 tähtajaga kolm aastat ka Ardo Hansson. 17. juunil 2020 toimunud Coop Pank AS-i nõukogu koosolekul nimetati Ardo Hansson alates 17. juunist 2020 ettevõtte uueks nõukogu aseesimeheks.\n\n9. veebruaril 2021 teatas Coop Pank börsile, et Eesti Panga endine president soovib astuda tagasi nõukogu liikme kohalt seoses Eesti peaministri Kaja Kallase majandusnõunikuks asumisega. Hanssoni volitused panga nõukogu liikmena kehtisid kuni 14. aprillini 2021.\n", "id": "ekk_Latn_214694"}
{"text": "Risto Meronen\n\nRisto Veikko Tapio Meronen (hüüdnimi Ripa; sündinud 17. augustil 1945 Helsingi vallas (praeguse Vantaa linna alal)) on Soome endine poksija.\n\nMeronen oli 1965. aastal Soome meister sulgkaalus (kuni 57 kg). Ta sai Soome meistrivõistlustel kergekaalus (kuni 60 kg) 1966. aastal III ja 1967. aastal II koha. Ta osales ühe korra Eesti NSV – Soome sõpruskohtumistel ja kaotas oma kohtumise 1965. aastal.\n\nMeronen osales 1968. aasta México olümpiamängude poksivõistlustel sulgkaalus (kuni 57 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales 18. Euroopa meistrivõistlustel Bukarestis 1969. aastal kergekaalus (kuni 60 kg), kuid kaotas oma kohtumise II ringis hilisemale pronksmedalivõitjale Ryszard Petekile (Poola) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nMeronen poksis juunist 1969 kuni märtsini 1972 elukutselisena. Ta pidas kokku 3 kohtumist ning võitis need kõik punktidega.\n\nMeronen tegutses hiljem poksitreenerina (oli mh 1992. aasta Barcelona olümpiamängudel Soome poksikoondise treener) ning televisioonis poksikommentaatorina.\n", "id": "ekk_Latn_214695"}
{"text": "Ivar Malmikoski\n\nIvar (ka Iivari) Mikael Malmikoski (2. mai 1927 Turu – 25. jaanuar 2010) oli Soome poksija.\n\nMalmikoski oli Soome meister II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) aastatel 1951–1952. Ta sai Soome meistrivõistlustel III koha I keskkaalus (kuni 71 kg) 1955. aastal ja raskekaalus (üle 81 kg) 1957. aastal.\n\nMalmikoski osales 1952. aasta Helsingi olümpiamängude poksivõistlustel II kergekeskkaalus (kuni 67 kg), kuid kaotas oma kohtumise II ringis hilisemale pronksmedalivõitjale Victor Jørgensenile (Taani) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214696"}
{"text": "Wastne Testament\n\nWastne Testament (Vastne Testament) on Uus Testament Tartu ehk lõunaeesti kirjakeeles.\n\nSee avaldati Riias 1686. aastal ning see oli esimene terviklik eestikeelne Uue Testamendi trükiversioon.\n\nPeamisteks tõlkijateks peetakse traditsiooniliselt Andreas Virginiust ja tema poega Adrian Virginiust.\n", "id": "ekk_Latn_214697"}
{"text": "2012. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste valikturniiri alagrupp C\n\nSellel lehel on ära toodud 2012. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste valikturniiri alagrupp C tulemused ja statistika.\n", "id": "ekk_Latn_214698"}
{"text": "Sulo Rossi\n\nSulo Rossi (26. mai 1912 Jääski vald, Viiburi lään (praegu Viiburi rajoon, Leningradi oblast, Venemaa) – 31. juuli 1944 Karjala) oli Soome poksija.\n\nRossi oli kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) kahekordne Soome meister – aastatel 1938 ja 1939 ning sai 1937. aastal II koha. Ta osales kaks korda Eesti – Soome maavõistlustel, kus ta kaotas oma kohtumise 1937. ja võitis 1938. aastal.\n\nRossi osales 6. Euroopa meistrivõistlustel Dublinis 1939. aastal kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis hilisemale pronksmedalivõitjale Charles Evendenile (Iirimaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Ta oli Soome poksikoondise kandidaat 1940. aasta Helsingi olümpiamängudele, kuid II maailmasõja tõttu jäid need mängud toimumata.\n\nRossi sõdis nii Talvesõjas kui ka Jätkusõjas. Tema auaste oli nooremseersant ja väeosa oli Uusimaa Tragunirügement, kui ta langes lahingus Punaarmee vastu 31. juulil Karjala alal.\n", "id": "ekk_Latn_214699"}
{"text": "Põlva Ühisgümnaasium\n\nPõlva Ühisgümnaasium oli keskkool Põlvas aastatel 1950–2016.\n\nKool suleti 1. juulil 2016. Põhiharidust saab alates 2016. aastast omandada Põlvas Põlva Koolis ja gümnaasiumiharidust Põlva Gümnaasiumis.\n", "id": "ekk_Latn_214700"}
{"text": "Ringkond (Inglismaa)\n\nRingkond Inglismaal (inglise keeles district of England) on omavalitsusüksuste üks tasandeid Suurbritannias Inglismaal.\n\nKohalike omavalitsuste struktuur Inglismaal ei ole ühetaoline. Tänapäeval on Inglismaal kasutusel põhiliselt neli tüüpi ringkonnatasandi omavalitsusüksusi. Ringkondi (districts) on Inglismaal kokku 326 ja nad liigituvad 36 linnkrahvkonna linnaosaks (metropolitan boroughs), 32 Londoni linnaosaks (London boroughs), 201 mittelinnkrahvkonna ringkonnaks (non-metropolitan districts), 55 tervikomavalitsuseks (unitary authorities), lisaks veel City of London ja Scilly saared, mis on ka ringkonnad, kuid ei liigitu ühekski eelpool toodud ringkonnatüübi alla.\n", "id": "ekk_Latn_214701"}
{"text": "Tseremoniaalkrahvkond\n\nTseremoniaalkrahvkond (inglise keeles ceremonial county) on territoriaalüksus Suurbritannias Inglismaal, mida juhib keskvalitsuse poolt määratud krahvkonna administratsiooniülem Lord Lieutenant.\n\nVahel nimetatakse neid üksusi ka geograafilisteks krahvkondadeks, sest tseremoniaalkrahvkonnad katavad kogu Inglismaa territooriumi.\n", "id": "ekk_Latn_214702"}
{"text": "Lord Lieutenant\n\nLord Lieutenant on Suurbritannia monarhi esindaja suuremas allüksuses, tavaliselt krahvkonnas. Faktiliselt on Lord Lieutenant vastava allüksuse kohtu- ja täitevvõimu nominaalse juhi autiitel.\n\nTänapäeval nimetatakse Inglismaal allüksusi, kuhu määratakse Lord Lieutenant, tseremoniaalkrahvkondadeks.\n", "id": "ekk_Latn_214703"}
{"text": "Kleopatra I\n\nKleopatra I Syra (kreeka keeles Κλεοπάτρα Σύρα; umbes 204 eKr – 178 eKr, 177 eKr või 176 eKr) oli Seleukiidide riigi printsess ja Egiptuse kuninganna, Ptolemaios V abikaasa.\n", "id": "ekk_Latn_214704"}
{"text": "Hellsing\n\n\"Hellsing\" (jaapani keeles ヘルシング Herushingu) on Jaapani mangaseeria, mille kirjutas ja illustreeris Kouta Hirano.\n\nSari hakkas ilmuma ajakirjas Young King Ours 1997. aastal ja lõppes 2008. aasta septembris. Üksikud peatükid kogus kokku ja andis tankōbon-köites välja ajakirja kirjastus Shōnen Gahosha. 2009. aasta märtsiks olid Jaapanis kõik peatükid välja antud kokku kümnes köites.\n", "id": "ekk_Latn_214705"}
{"text": "Pinal\n\nPinal on karbi- või kotikujuline ese, mida kasutatakse kirjutusvahendite (pastapliiatsid, pliiatsid, kustutuskummid jne) hoidmiseks. Pinalid on tavaliselt valmistatud kõvast plastist või puidust. On olemas ka pinaleid, mis on valmistatud pehmest materjalist, näiteks kangas, nahk, pehme plast.\n", "id": "ekk_Latn_214706"}
{"text": "Lõunakeskus\n\nLõunakeskus on Astri Gruppi kuuluv Lõuna-Eesti suurim kaubanduskeskus, mis asub Tartus Ringtee ning Riia tänava ristumiskoha lähedal, Lääneringtee 39.\n\nLõunakeskuses tegutseb enam kui 170 kauplust ja teenuseosutajat.\n\nKeskuse pindala on 90 300 ruutmeetrit, keskust külastab aastas üle 5 miljoni inimese.\n", "id": "ekk_Latn_214707"}
{"text": "StarCraft\n\n\"StarCraft\" on reaalaja strateegia-sõjamäng, mida saab mängida koos sõpradega või üksi. \"StarCrafti\" on loonud Blizzard Entertainment aastal 1998. Samal aastal ilmus ka \"Starcraft-Brood War\". Aastal 2000 mäng laienes. Rohkem kui 9,5 miljonit eksemplari müüdud mäng tähendas sel ajal juba väga populaarset strateegiamängu.\n\n\"StarCraft\" sarnanes \"Warcraftiga\". \"StarCraftis\" saab mängida kolme võistkonnaga. Esimene võistkond on Terran, teine Protoss ja kolmas Zerg. Terran on inimese paglased. Terranil on korralik kaitsevägi tankid, sõdurid, arstid ja hävituslennukid. Protoss on uhke, tehnoloogiliselt arenenud välismaalase rass. Protoss on üldiselt eelistatud algajatele. Zerg on väikesed spiraalikujulised olendid. Zergi hooned elavad mitte nii nagu Terrani ja Protossi omad.\n", "id": "ekk_Latn_214708"}
{"text": "Vesipiip\n\nVesipiip on ühe või mitme haruga suitsetamisseadeldis (piip), milles suitsu jahutatakse vees.\n\nCyril Elgoodi väitel leiutas vesipiibu suurmogul Akbari õuearst, pärslane Abu'l-Fatḥ Gīlānī (surnud 1588). Samas viitab vesipiibu kasutamisele üks Ahlī Šīrāzī (surnud 1535) nelikvärss, mistõttu peab seadeldis pärinema vähemalt Ṭahmāsp I ajast (1524–1576). Nii võib Abu'l-Fatḥ Gīlānīle omistada vaid Pärsias kasutusel olnud vesipiibu tutvustamise Indias.\n\nVesipiibu suitsetamine on tänapäeval eriti populaarne Lähis-Idas, kuid levib ka Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Indias, Pakistanis, Euroopas ja Austraalias.\n", "id": "ekk_Latn_214709"}
{"text": "Kohalik omavalitsus Inglismaal\n\nKohalikud omavalitsused Inglismaal on kohalikud võimuorganid Suurbritannias Inglismaal.\n\nErinevalt Walesist ja Šotimaast ei ole Inglismaal oma parlamenti. Seetõttu on Inglismaal kehtiva kohalike omavalitsuste struktuuri seadustanud Suurbritannia parlament ja valitsus.\n", "id": "ekk_Latn_214710"}
{"text": "Albert Borkvell\n\nAlbert Borkvell VR I/3 (ka Albert Julius Borkvell; 19. jaanuar 1890 Võsu – 14. juuli 1963 Tallinn) oli eesti matemaatik.\n", "id": "ekk_Latn_214711"}
{"text": "Adolf Petrovski\n\nAdolf Markovitš Petrovski (1887 Varssavi – 17. september 1937) oli Nõukogude Liidu diplomaat.\n\n10. detsembrist 1924 kuni 31. jaanuarini 1930 oli ta Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Eestis, 31. jaanuarist kuni 21. detsembrini 1930 Leedus, 21. detsembrist 1930 kuni 1. aprillini 1933 Iraanis ja 1. aprillist 1933 kuni 10. novembrini 1935 Austrias ja Ungaris.\n\nArreteeriti 1937. aastal. Lasti maha.\n", "id": "ekk_Latn_214712"}
{"text": "August Roosileht\n\nAugust Roosileht (27. veebruar (15. veebruar vkj) 1887 Vajangu vald, Järva-Jaani kihelkond, Järvamaa – 12. august 1941 Paide) oli eesti graafik.\n", "id": "ekk_Latn_214713"}
{"text": "Joseph Kennedy\n\nJoseph Patrick Kennedy, Sr. (6. september 1888 – 18. november 1969) oli USA ärimees ja poliitikategelane.\n\nTema poeg oli Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy.\n", "id": "ekk_Latn_214714"}
{"text": "Aadu Regi\n\nAadu Regi (3. november 1912 Tallinn – 10. oktoober 2011 Oulu) oli eesti helilooja, klarnetist, puhkpilliorkestrite dirigent ja muusikapedagoog.\n\nRegi õppis aastatel 1930–1936 ja 1943–1944 Tallinna Konservatooriumis Bernhard Luki klarnetiklassis, ta lõpetas aastal 1963 Tallinna Riikliku Konservatooriumi Juhan Kaljaspooliku õpilasena.\n\nAastatel 1930–1933 mängis Regi mitmes suveorkestris, aastal 1933 Tallinna garnisoni orkestris, aastatel 1941–1944 Tallinna Töölisteatri orkestris, aastatel 1944–1945 Vanemuise teatri orkestris. Aastatel 1945–1951 töötas ta Vanemuises dirigendi ja koormeistrina.\n\nAastatel 1951–1956 oli ta Nõukogude okupatsioonivõimude poolt küüditatud Kemerovo ja Omski oblastisse.\n\n1944–1951 ja 1956–1991 oli ta Tartu Muusikakoolis õpetaja. 1991–1999 tegutses ta pedagoogina Soomes.\n\nAastakümnete vältel osales Regi paljude muusikakollektiivide töös. Ta on juhatas teater Vanemuine sümfooniaorkestrit, Tartu Ülikooli sümfooniaorkestrit, Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli orkestrit ja puhkpilliorkestrit Tartu, samuti oli ta laulupidudel puhkpilliorkestrite üldjuht.\n\nAadu Regi oli aastast 1967 Eesti Teatriliidu liige, Eesti Heliloojate Liidu liige oli ta aastast 1992 (surres 98-aastaselt oli ta selle liidu vanim liige) ja Eesti Kooriühingu auliige oli ta aastast 2002.\n\nLisaks pedagoogitööle täiustas Regi puhkpilliõpetuse ja dirigeerimise metoodikat ning avaldas sellekohaseid raamatuid. Ta kirjutas palu puhkpilliorkestrile, klarnetile, viiulile ja trompetile, soololaule ja muusikat teatrilavastustele. Regi avaldas raamatu puhkpillide õpetamisest (1970) ja orkestritööst (1986), klarnetiõpiku (1994) ning mälestusteraamatu \"Muusikast ja muust\" (2000).\n\nAadu Regi suri 10. oktoobril 2011 Oulu haiglas.\n", "id": "ekk_Latn_214715"}
{"text": "Mõisaküla kalmistu\n\nMõisaküla kalmistu on kalmistu Mõisaküla linna lähedal Halliste kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Umbsoo külas Mulgi vallas Viljandi maakonnas.\n", "id": "ekk_Latn_214716"}
{"text": "Antsla Gümnaasium\n\nAntsla Gümnaasium on gümnaasium Antslas.\n\nKool avati Antsla Keskkooli nime all 1945. aastal.\n\nKool asub aadressil Kooli tee 14. Koolis on 17 õppekabinetti, võimla, aula ja koolimuuseum (Antsla Gümnaasiumi muuseum).\n\nKooli direktor on Katrin Martinfeld.\n\nSeptembris 2011 oli koolis 377 õpilast ja 55 õpetajat. Tegutseb 23 klassikomplekti.\n", "id": "ekk_Latn_214717"}
{"text": "Eponüüm\n\nEponüüm (kreeka liitsõnast epōnymos, mis tuleneb kreeka sõnadest epi 'peal', 'üle' + onyma 'nimi') on isiku nime järgi loodud mõistenimetus kas fakti või moodustise kohta.\n\nEnamasti on mõistes sisalduv isik kas vastava fakti või moodustise avastaja (kirjeldaja). Eponüümid on näiteks mõisted Parkinsoni tõbi (inglise arsti James Parkinsoni järgi) ja Ekmani spiraal (rootsi okeanograafi Vagn Walfrid Ekmani järgi).\n", "id": "ekk_Latn_214718"}
{"text": "Mait Joorits\n\nMait Joorits (sündinud 1. juulil 1985 Rakveres) on eesti näitleja ja lavastaja.\n\nTa lõpetas Rakvere Reaalgümnaasiumi majanduskallakuga klassi aastal 2003. Õppinud Tartu Ülikoolis teoloogiat 2003–2006 (lõpetanud avatud ülikoolis 2016–2019).\n\n2010. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXIV lennu (juhendaja Hendrik Toompere) näitlejana ja asus samal aastal tööle näitlejana Rakvere Teatris. Aastatel 2014–2018 oli ta vabakutseline.\n\nAastatel 2016–2018 õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis magistriõppes füüsilise teatri ja pedagoogika erialal.\n\nAastast 2018 töötab Eesti Noorsooteatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 2020-2023 oli ta ka Eesti Noorsooteatri noortestuudio juht.\n\nMait Joorits on mänginud teleseriaalis \"Kodu keset linna\" 2010. aastal Laurit. Ta on mänginud ka telesarjades \"Ohtlik lend\", \"Kättemaksukontor\", \"Saladused\", \"Viimane võmm\", Siberi võmm\", \"ENSV\" (KGB Mees), \"Parim enne\", \"Padjaklubi\" (Tao de Mare), Reetur (Mihkel Pääsuke), Sassis.\n", "id": "ekk_Latn_214719"}
{"text": "Asustustihedus (ökoloogia)\n\nAsustustihedus (ka tihedus) on ökoloogias kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindala- või ruumalaühikul olevate isendite arvu (nt 100 isendit m²-l).\n\nKuna teatavalt pindala- või ruumalaühikult saadud isendid moodustavad enamasti uuritava liigi populatsioonist väikese fraktsiooni, siis nimetatakse asustustihedust sageli ka (uuritava liigi) populatsiooni(asustus)tiheduseks.\n", "id": "ekk_Latn_214720"}
{"text": "Erik Nikkinen\n\nKaarle Erik Nikkinen (hüüdnimi Eki; sündinud 10. veebruaril 1944 Oulus) on Soome endine poksija.\n\nNikkinen oli 1968. aastal Soome meister kergekaalus (kuni 60 kg). Ta sai Soome meistrivõistlustel I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) 1965. aastal II koha.\n\nNikkinen osales 1968. aasta México olümpiamängude poksivõistlustel kergekaalus (kuni 60 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis hilisemale pronksmedalivõitjale Calistrat Cuţovile (Rumeenia) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nNikkinen poksis juulist 1969 kuni juulini 1976 elukutselisena. Ta pidas kokku 21 kohtumist ning võitis neist 18 (neist 6 nokaudiga) ja kaotas 3 (need kõik nokaudiga) kohtumist.\n", "id": "ekk_Latn_214721"}
{"text": "Pekka Kokkonen\n\nPekka Kokkonen (18. jaanuaril 1934 Helsingi – 26. veebruar 2016) oli Soome poksija.\n\nKokkonen oli poolraskekaalus (kuni 81 kg) kokku kolmekordne Soome meister aastatel 1954–1955 ja 1957 ning sai 1953. aastal II keskkaalus (kuni 75 kg) III koha.\n\nKokkonen poksis oktoobrist 1957 kuni augustini 1967 elukutselisena. Ta pidas kokku 57 kohtumist ning võitis neist 37 (neist 28 nokaudiga) ja kaotas 16 (neist 3 nokaudiga) kohtumist ning 4 kohtumist jäi viiki.\n", "id": "ekk_Latn_214722"}
{"text": "Kari Meronen\n\nKari Meronen (sündinud 16. veebruaril 1947 Helsingis) on Soome endine poksija.\n\nMeronen oli kokku neljakordne 1965. aastal Soome meister – kärbeskaalus (kuni 51 kg) 1965. aastal, kukk-kaalus (kuni 54 kg) 1966. aastal, sulgkaalus (kuni 57 kg) 1967. aastal ja I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) 1969. aastal. Ta sai Soome meistrivõistlustel kergekaalus (kuni 60 kg) 1968. aastal II koha.\n\nMeronen osales kolm korda Eesti NSV – Soome sõpruskohtumistel ja võitis kõik oma kohtumised – 1966. aastal, 1968. aastal ja 1969. aastal.\n\nMeronen osales 16. Euroopa meistrivõistlustel Ida-Berliinis 1965. aastal kärbeskaalus (kuni 51 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja, 17. Euroopa meistrivõistlustel Roomas 1967. aastal kergekaalus (kuni 60 kg), kuid kaotas oma kohtumise II ringis hilisemale Euroopa meistrile ja kuldmedalivõitjale Józef Grudzieńile (Poola) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning 18. Euroopa meistrivõistlustel Bukarestis 1969. aastal I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nMeronen poksis juulist 1969 kuni märtsini 1974 elukutselisena. Ta pidas kokku 10 kohtumist ning võitis need kõik (neist 6 nokaudiga).\n", "id": "ekk_Latn_214723"}
{"text": "Mihhail Atamanov\n\nMihhail Gavrilovitš Atamanov (sündinud 19. septembril 1945) on Venemaa filoloog, õigeusu diakon ja udmurdi onomastika uurija.\n\nTa õppis aastatel 1970–1975 Udmurdi ülikooli filoloogiateaduskonnas. Pärast lõpetamist asus aspirantuuri Tartu Ülikooli soome-ugri keelte kateedrisse. Aastal 1978 kaitses ta filoloogiakandidaadi väitekirja.\n\nTa esines seoses hõimunädalaga 14. oktoobril 2011 Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_214724"}
{"text": "540\n\n540. aasta (DXL) oli Juliuse kalendri järgi liigaasta, mis algas pühapäeval. Arvu 540 on selle aasta tähistamiseks kasutatud alates varakeskajast, kui Euroopas sai valdavaks Anno Domini ajaarvamine.\n", "id": "ekk_Latn_214725"}
{"text": "Hendrik Toompere juunior juunior\n\nHendrik Toompere juunior juunior (sündinud 17. novembril 1986 Tallinnas) on eesti näitleja ja lavastaja.\n\nPärast Tallinna Reaalkooli lõpetamist 2006. aastal asus ta õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli oma isa, Hendrik Toompere juhendataval kursusel. Ta lõpetas lavakunstikooli XXIV lennu 2010. aastal.\n\nAlates 2010. aastast Eesti Draamateatri näitleja ning alates 2018. aasta sügisest samas teatris peanäitejuht.\n", "id": "ekk_Latn_214726"}
{"text": "Anne Valmas\n\nAnne Valmas (28. oktoober 1941 – 25. juuli 2017) oli eesti raamatukogundustegelane ja raamatuloolane, kelle uurimistöö keskendus väliseesti temaatikale.\n", "id": "ekk_Latn_214727"}
{"text": "NSV Liidu ministeeriumite loend\n\nNSV Liidu ministeeriumite loend on loetelu NSV Liidu ministeeriumitest ja valitsusasutustest aastatest 1946–1991.\n", "id": "ekk_Latn_214728"}
{"text": "Julian Golding\n\nJulian Emmanuel Golding (sündinud 17. veebruaril 1975) on Suurbritannia kergejõustiklane (200 m ja 4×100 m jooksja).\n", "id": "ekk_Latn_214729"}
{"text": "Kuzma Nikitin\n\nKuzma Nikitin (surnud 1965. aastal) oli Nõukogude Liidu diplomaat.\n\nTa oli alates 1. novembrist 1937 (esitas volitused 7. detsembril 1937) Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Eestis.\n\n1) Eestlased teostavad energilisi sõjalisi ettevalmistusi. On läbi viidud reservohvitseride ja reameeste salajane mobilisatsioon. Iga päev tõmbab mundri selga mitukümmend äsja saabunud reservohvitseri. Öösiti jaamas [sõjaväkke] kutsutute naised ja perekonnad saadavad nuttes ärasõitjaid. Enamus taksodest on mobiliseeritud. Ülejäänud autodel on meesautojuhid osaliselt asendatud naistega.\n\n2) Sõjaväkke kutsutud ohvitser- ja reakoosseis saadetakse Narva ja Irboska piirile, ülejäänud osa läheb diviiside täiendamiseks Viljandis ja Tartus. Viljandi lähedal Võhma piirkonnas jagatakse kohalikule elanikkonnale relvi. Tallinna ja Viljandi Eesti diviiside ülesandeks on ära lõigata kaks meie väegruppi, mis paiknevad Haapsalus ja Paldiskis.\n\n3) Eestlased paigutasid mõlemale poole Miinisadamat, kus asub meie sõjalaevastik, kaks rannapatareid, mis vajaduse korral võivad meie laevastikku tulistada. Peale selle peitsid eestlased arsenali kolmanda rannapatarei, mis vajaduse korral võib otsesihtimisega tulistada meie sõjalaevastikku.\n\n5) Tallinna saabus 250 Poola ohvitseri, keda peetakse ülal Prantsuse rahaga.\n\n6) Eestlased saatsid Paldiski lähedal asuvale Väike-Pakri saarele mitu kasti relvi.\n\n7) Tagavaraohvitseride ja reameeste mobiliseerimisest – täna Balti laevastiku staabiülem küsis Eesti merejõudude juhatajalt Santpankilt, viimane, olles selle küsimusega ootamatult tabatud, oli sunnitud seda tunnistama. Samuti tunnistas Poola ohvitseride viibimist Tallinnas ja võttis õigeks nende ülalpidamise Prantsuse rahaga.\n\n8) On välja kuulutatud Kaitseliidu kogunemine. Selle 40 tuhat liiget on olukorras, kus neid võib koondada mõne ööpäeva jooksul.\n", "id": "ekk_Latn_214730"}
{"text": "Aleksei Ustinov\n\nAleksei Mihhailovitš Ustinov (17/30. september 1879 Bekovo küla, Saraatovi kubermang – 26. september 1937 Tallinn) oli Nõukogude Liidu diplomaat.\n\nTa oli Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Kreekas aastail 1924–1929 ja Eestis 27. jaanuarist 1934 (esitas volitused 15. veebruaril 1934) kuni oma surmani.\n", "id": "ekk_Latn_214731"}
{"text": "Nikolai Klõško\n\nNikolai Klõško (1880 Vilnius – 9. oktoober 1937) oli Venemaa diplomaat.\n\nTa oli Venemaa täievoliline esindaja Eestis aastail 1920–1921.\n\nTa arreteeriti 2. septembril 1937 ja lasti maha.\n", "id": "ekk_Latn_214732"}
{"text": "Hiina alligaator\n\nHiina alligaator (Alligator sinensis) on alligaatorite perekonda kuuluv roomaja.\n\nTa on üks väiksemaid krokodillasi, kasvades kuni kahe meetri pikkuseks. Hiina alligaator elutseb üksnes Hiinas Shanghai lähistel Jangtse jõe alamjooksu vesikonnas.\n\nHiina alligaatorid on esindatud ka Tallinna loomaaias.\n\n2001. aastal andis Eesti Post välja hiina alligaatori teemalise margiseeria, mille kujundas kunstnik Sándor Stern.\n", "id": "ekk_Latn_214733"}
{"text": "Leonid Stark\n\nLeonid Stark (1889–1937) oli Nõukogude Liidu diplomaat.\n\nTa oli 1922–1924 Nõukogude liidu täievoliline esindaja Eestis ja 1924–1936 Afganistanis. Lasti maha.\n", "id": "ekk_Latn_214734"}
{"text": "Achille Richard\n\nAchille Richard (27. aprill 1794 Pariis – 5. oktoober 1852) oli prantsuse botaanik, mükoloog ja arst.\n\nKa tema isa Louis Claude Richard oli botaanik.\n\nAchille Richard uuris nii sõnajalgtaimi, sammaltaimi, vetikaid, seeni kui ka seemnetaimi. Ta kirjeldas muu hulgas hulka käpalisi, sealhulgas ludiisiaid.\n\nTa oli Prantsuse Teaduste Akadeemia ja meditsiiniakadeemia liige.\n\nAchille Richardi kirjeldatud taksonitele lisatakse autorilühend A.Rich..\n", "id": "ekk_Latn_214735"}
{"text": "Tauno Rinkinen\n\nTauno Rinkinen (hüüdnimi Tane; 23. juuni 1924 Sortavala – 3. veebruar 1993 Helsingi) oli Soome poksija.\n\nRinkinen oli kahekordne Soome meister kergekaalus (kuni 62 kg) aastatel 1947–1948.\n\nRinkinen osales 1948. aasta Londoni olümpiamängudel kergekaalus (kuni 62 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214736"}
{"text": "Kaitseseisukord\n\nEesti Vabariigis kehtis sõjaseisukord 1918–1920, 1924–1926 ja 1934–1940. Tallinnas, raudteede läheduses ja Nõukogude Venemaaga piirnevatel aladel 1918–1940.\n", "id": "ekk_Latn_214737"}
{"text": "Matti Tammelin\n\nMatti Kalervo Tammelin (6. september 1926 Helsingi – 16. veebruar 1998 Turu) oli Soome poksija.\n\nTammelin sai Soome meistrivõistlustel 1950. aastal kergekaalus (kuni 62 kg) II koha ja 1951. aastal kergekaalus (kuni 60 kg) III koha.\n\nTammelin osales 1948. aasta Londoni olümpiamängudel sulgkaalus (kuni 58 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214738"}
{"text": "Tõeline teras\n\n\"Tõeline teras\" (inglise keeles \"Real Steel\") on 2011. aastal esilinastunud Ameerika Ühendriikide ulmefilm. Linateos põhineb Richard Mathesoni novellil \"Steel\" (1956).\n\nFilmi lavastas Shawn Levy. Peaosi mängivad Hugh Jackman, Dakota Goyo ja Evangeline Lilly. Film valmis ettevõttes DreamWorks Pictures.\n\nFilmi tegevus toimub tulevikus, kui traditsiooniline poks pole enam populaarne ja inimeste asemel võistlevad poksiringis robotid. Hugh Jackman kehastab filmis Charlie Kentonit, kes viib omaprogrammeeritud roboti robotpoksijate maailmameistri selgitamise matšini. Ühtlasi käsitleb film Charlie suhteid oma poja Maxiga, kelle ema on surnud ning kelle kasvatamise õigus läheb Maxi tädile ja onule.\n\nFilmi ülemaailmne esilinastus toimus 6. septembril 2011 Pariisis. USA-s esilinastus film 2. oktoobril 2011 Los Angeleses, Austraalias 6. oktoobril ja Kanadas 7. oktoobril. Esialgu oli avamine plaanitud 18. novembrile, aga toodi varasemaks, et vältida konkurentsi \"Videviku\" saaga järjekordse filmiga \"The Twilight Saga: Breaking Dawn\".\n\n\"Tõelise terase\" tootmiskulud olid 110 miljonit USA dollarit. Film teenis need kiiresti tagasi. Juba 11. novembriks 2011 oli film sisse toonud üle 206 miljoni dollari. Oma esilinastusnädalal jõudis \"Tõeline teras\" kõige vaadatavamate filmide edetabeli tippu 11 riigis, sealhulgas USA-s ja Jackmani kodumaal Austraalias.\n\nKriitikud on filmi hinnanud üldiselt keskpäraseks või kergelt positiivseks. Saidil Rotten Tomatoes on seda filmi hinnanud 190 inimest, kellest 59% suhtusid filmi soosivalt. Keskmine hinnang filmile kümnepallisüsteemis oli 5,8. Metacritic koostas keskmise hinde 34 filmikriitiku hinnangu põhjal ja sai 56. Umbes samalaadsed on ka olnud USA juhtivate ajakirjandusväljaannete filmikriitikute hinnangud.\n\nVideomänge tootev ettevõte Jump Games on filmi põhjal tootnud kaklusmängu.\n\nMänguasju tootev ettevõte Jakks Pacific, mis on 21. sajandil tugevasti laienenud, on filmis näidatud viiest tähtsamast robotist teinud mänguasja.\n\nJuba 2011. aasta aprillis teatas DreamWorks, et valmistub filmile järge tootma.\n", "id": "ekk_Latn_214739"}
{"text": "Kategooria:Katkiste pildilinkidega artiklid\n\n__PEIDETUDKAT__ Selles süsteemikategoorias on leheküljed, millel on punaseid pildilinke. Ära seda kategooriat kustuta, kui see juhtub parasjagu tühi olema.\n", "id": "ekk_Latn_214740"}
{"text": "Jorma Taipale\n\nJorma Kalevi Taipale (sündinud 15. aprillil 1949 Helsingis) on Soome endine poksija.\n\nTaipale oli II keskkaalus (kuni 75 kg) kokku kahekordne Soome meister aastatel 1973 ja 1975. Ta sai Soome meistrivõistlustel II keskkaalus (kuni 75 kg) II koha 1982. aastal ning III koha aastatel 1971 ja 1976.\n\nTaipale osales 1976. aasta Montréali olümpiamängudel II keskkaalus (kuni 75 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis hilisemale hõbemedalivõitjale Rufat Riskijevile (Nõukogude Liit) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214741"}
{"text": "Biotransformatsioon\n\nBiotransformatsioon ehk biokonversioon (inglise biotransformation, bioconversion) on keemilise ühendi koostise muutmine organismide või nendest saadud ensüümide abil.\n\nBiotransformatsioon hõlmab ka bioloogilise lagunemise ehk biodegradatsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_214742"}
{"text": "Pentti Saarman\n\nPentti Aarne Saarman (28. juuli 1941 Vanaja, Häme lään – 23. juuni 2021) oli Soome poksitreener ja poksija.\n\nSaarman oli I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) Soome meister 1970. aastal ning sai 1968. aastal II koha ja 1972. aastal III koha.\n\nSaarman osales ühe korra Eesti NSV – Soome sõpruskohtumistel ja võitis oma kohtumise 1969. aasta täiendaval sõpruskohtumisel.\n\nSaarman osales 1972. aasta Müncheni olümpiamängudel I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nSaarman tegutses hiljem poksitreenerina.\n", "id": "ekk_Latn_214743"}
{"text": "Dalnegorski linnaringkond\n\nDalnegorski linnaringkond (1997. aastani Dalnegorski rajoon) on 2. järgu haldusüksus Venemaal Kaug-Ida föderaalringkonnas Primorje krai idaosas.\n", "id": "ekk_Latn_214744"}
{"text": "Defoliandid\n\nDefoliandid (inglise defoliants) on taimelehtede enneaegset varisemist (defoliatsiooni) ja seetõttu taimede kasvu lõppemist põhjustavad keemilised preparaadid.\n\nKui defoliandid põhjustavad taimelehtede varisemist, siis herbitsiidide eesmärk on tavaliselt kogu taim hävitada või pärssida taimekasvu.\n", "id": "ekk_Latn_214745"}
{"text": "Saastaärastus\n\nSaastaärastus ehk saastast puhastamine ehk kahjutustamine (inglise decontamination) on kahjulike (nt radioaktiivsete) ainete eemaldamine saastatud objektilt pesemisega, kemikaale kasutades, mehaaniliselt kõrvaldades vm viisil.\n\nSaastaärastust tehakse nt maa-alalt, inimeselt.\n", "id": "ekk_Latn_214746"}
{"text": "Kõrghoone kuningas\n\n\"Kõrghoone kuningas\" on Eesti trepijooksuvõistlus, mida peetakse alates 1999. aastast Päästeameti korraldusel.\n\nVõistlusel joostakse osalise päästjavarustusega (umbes 22 kg) kõrghoone tippu. Võistluse võidab osaleja, kes suudab raja kõige kiiremini läbida. Et tegemist on suure füüsilise pingutusega, julgestavad võistlust ka kiirabiarstid.\n", "id": "ekk_Latn_214747"}
{"text": "Ң\n\nҢ (ң) on kirillitsa täht, mida kasutatakse baškiiri, hakassi, kalmõki, kasahhi, kirgiisi, tatari ja tõva keeles.\n\nSee hääldub enamasti velaarse nasaalina [ŋ]. Eesti kirjas vastab sellele täheühend ng.\n", "id": "ekk_Latn_214748"}
{"text": "Ӈ\n\nӇ (ӈ) on kirillitsa täht, mida kasutatakse eveeni, evengi, itelmeeni, Kildini saami, korjaki, handi, mansi, neenetsi, nivhi ja tšuktši keeles.\n\nSee hääldub enamasti helilise velaarse nasaalina [ŋ]. Eesti kirjas vastab sellele täheühend ng.\n", "id": "ekk_Latn_214749"}
{"text": "Dioksiinid\n\nPolüklooritud dibensodioksiinid (inglise polychlorinated dibenzodioxins, lühendina PCDD) ehk lühemalt dioksiinid (inglise dioxines) on grupp orgaanilisi polühalogeenitud ühendeid, mis kuuluvad keskkonnas levinud saasteainete hulka. Lihtsustatud mõttes nimetatakse polüklooritud dibensodioksiine dioksiinideks, sest iga polüklooritud dibensodioksiini molekul sisaldab dioksiinile omast hapnikusildadega ühendatud benseenituumade struktuuri.\n\nTavaliselt on polüklooritud dibensodioksiini molekuli keskmes p-dioksiini struktuur, mis annab molekulile dibenso-p-dioksiini ringstruktuuri. Dioksiinide perekonda kuuluvate ühendite puhul on nähtud bioakumuleerivat toimet inimestes ja eluslooduses tänu nende lipofiilsetele omadustele. Neil on teratogeensed, mutageensed ja inimestele kantserogeensed omadused.\n\nDioksiinid tekivad kõrvalsaadustena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. On olnud palju juhtumeid, kus dioksiinide reostus on põhjustatud tööstuslike emissioonide ja õnnetuste tõttu; varasemad sellised juhtumid on teada 19. sajandi keskpaigast, mil leidis aset tööstuslik revolutsioon.\n\nPolüklooritud dibensofuraane nimetatakse sageli dioksiinideks; kuigi ühendid pole otseselt seotud, avaldub nende sarnasus keskkonna oluliste saasteainetena.\n", "id": "ekk_Latn_214750"}
{"text": "Satka\n\nSatka (vene Сатка) on linn Venemaa Tšeljabinski oblastis. Asub Bolšaja Satka jõe ääres.\n\n1937 sai linnaõigused.\n", "id": "ekk_Latn_214751"}
{"text": "Hugh Jackman\n\nHugh Michael Jackman (sündinud 12. oktoobril 1968 Sydneys Austraalias) on Austraalia näitleja ja produtsent, kes on tegev filmides, muusikalides ja televisioonis.\n\nJackman on saanud rahvusvahelist tunnustust oma rollide eest suurtes linateostes, kus ta on mänginud superkangelast, ajaloolisi, romantilisi tegelasi. Ta on tuntud pikaealise rolli Wolverini poolest filmides \"X-mehed\", aga ka peaosades sellistes filmides nagu \"Kate & Leopold\", \"Van Helsing\", \"The Prestige\", \"Australia\", \"Real Steel\", \"Les Misérables\", \"Prisoners\". Rolli eest filmis \"Les Misérables\" kandideeris ta 2013. aastal oma esimesele Oscarile parima näitleja kategoorias ja Kuldgloobusele parima muusikali- või komöödianäitleja kategoorias. Ta on ka tuntud kui laulja, tantsija, näitleja muusikalides ning võitnud Tony auhinna rolli eest muusikalis \"The Boy from Oz\".\n\nKolme korda on ta olnud õhtujuht Tony auhinnagalal ja neist ühe eest võitnud Emmy. Jackman oli ka õhtujuht 81. Oscari-galal 22. veebruaril 2009.\n", "id": "ekk_Latn_214752"}
{"text": "Charles Glover Barkla\n\nCharles Glover Barkla (7. juuni 1877 Widnes – 23. oktoober 1944 Edinburgh) oli Suurbritannia füüsik, Nobeli auhinna laureaat.\n\n1917. aastal sai ta karakteristliku röntgenikiirguse avastamise eest Nobeli füüsikaauhinna.\n\nCharles Barkla õppis Liverpooli ülikoolis matemaatikat ja füüsikat, lõpetas ülikooli füüsika erialal 1898. aastal ning hiljem omandas magistri- ja doktorikraadi.\n\n1899. aastal asus Barkla tööle Cambridge'i ülikooli Trinity College'i Cavendishi laboratooriumis Joseph John Thomsoni käe all. Ta töötas ka Liverpooli ülikoolis ja Londoni Kings College'is. 1913. aastast kuni surmani oli ta Edinburghi ülikooli loodusteaduse professor.\n\nCharles Barkla uuris eelkõige röntgenikiirgust. Muu hulgas sõnastas ta seadused röntgenikiirguse hajumise ja tahke keha läbimise kohta, uuris sekundaarsete röntgenikiirte käitumist, avastas röntgenikiirguse polarisatsiooni ja arendas röntgenspektroskoopiat.\n", "id": "ekk_Latn_214753"}
{"text": "Hannu Vuorinen\n\nHannu Sakari Vuorinen (18. jaanuar 1959 Helsingi – 19. august 2016 Helsingi) oli Soome poksija.\n\nVuorinen oli I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) kokku kahekordne Soome meister aastatel 1983–1984 ning sai aastatel 1978–1979 III koha ja 1980. aastal II koha.\n\n1984. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses kaotas ta teises ringis mehhiklasele Ostavio Roblesele.\n\nVuorinen poksis novembrist 1988 kuni aprillini 1990 elukutselisena. Ta pidas kokku 8 kohtumist ning võitis neist 6 (neist 4 nokaudiga) kohtumist, kaotas 1 kohtumise ning 1 kohtumine jäi viiki.\n", "id": "ekk_Latn_214754"}
{"text": "Markku Sarasto\n\nMarkku Sarasto (sündinud 1962 Riihimäel) on Soome endine poksija. Ta võistles harrastajana 80 korda ning võitis neist 74 ja kaotas 6 kohtumist.\n\nSarasto oli 1982. aastal Soome meister kukk-kaalus (kuni 54 kg) ning sai Soome meistrivõistlustel kukk-kaalus (kuni 54 kg) 1981. aastal ja sulgkaalus (kuni 57 kg) 1984. aastal III koha.\n\nSarasto osales 1981. aastal Tamperes 24. Euroopa meistrivõistlustel kukk-kaalus (kuni 54 kg), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Viktor Mirošnõtšenkole (Nõukogude Liit) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales 1982. aastal Münchenis 3. maailmameistrivõistlustel poksis kukk-kaalus (kuni 54 kg), kuid kaotas II ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214755"}
{"text": "Paavo Roininen\n\nPaavo Henno Roininen (hüüdnimega \"Pivo\"; 24. juuli 1935 Utajärvi – 10. oktoober 2022) oli Soome poksija.\n\nRoininen oli kokku kolmekordne Soome meister – kärbeskaalus (kuni 51 kg) 1958. aastal, kukk-kaalus (kuni 54 kg) 1959. aastal ja sulgkaalus (kuni 57 kg) 1961. aastal. Ta sai kärbeskaalus (kuni 51 kg) 1958. aastal III koha.\n\nRoininen osales kaks korda Eesti NSV – Soome sõpruskohtumistel ning võitis oma kohtumise 1958. aastal ja kaotas oma kohtumise 1960. aastal.\n\nRoininen osales 1959. aastal Luzernis 13. Euroopa meistrivõistlustel kukk-kaalus (kuni 54 kg), kuid kaotas II ringis oma kohtumise hilisemale 1960. aasta Rooma olümpiamängude hõbemedalivõitjale Primo Zamparinile (Itaalia) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales 1960. aasta Rooma olümpiamängudel kukk-kaalus (kuni 54 kg), kuid kaotas I ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214756"}
{"text": "Alma Vaarman\n\nAlma Vaarman (ka Alma Vaarman-Silber; 9. september 1902 Tallinn – 20. detsember 1992 Tallinn) oli eesti kommunist.\n\nAlma Vaarman oli illegaalse Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1922. aastast ja illegaalse EKP III kongressi delegaat. Aastal 1922 oli ta üks ELKNÜ I kongressi kuueteistkümnest osalejast. Hiljem Nõukogude okupatsiooni ajal olid nad koos Vladimir Kanguriga viimased veel elus olevad ELKNÜ I kongressi delegaadid ning \"revolutsiooniveteranid\".\n\nAlma Vaarman oli aastatel 1922–1923 Töölisühisuste Kesknõukogu ja EKP Tallinna komitee liige.\n\nTa vangistati illegaalse riigivastase poliitilise tegevuse eest Eestis 1923. aastal ja mõisteti selle eest viieks aastaks vangi.\n\n1929. aastal siirdus A. Vaarman salaja Nõukogude Liitu. Aastatel 1929–1931 õppis ta Moskva rahvusvahelises Lenini koolis, kus lõpetas kursuse kolme aasta asemel kahe aastaga. 1931. aastal esitas ta lõputöö teemal \"EKP poliitika ja taktika maaküsimuse lahendamisel Eestis 1917–1919 aastail\". Esines ettekandega Kominterni Poola-Balti Ländersekretariaadi istungil Mitzkevic-Kapsukase juhtimisel. Pärast seda suundus Krimmi ja sealt naastes heideti EKP-st välja. Ennistati 1934. aastal kui eksikombel väljaheidetu. Aastatel 1931–1937 töötas ta Moskva teedeministeeriumis kaadriinspektorina. Aastatel 1935–1937 õppis ta Moskva kirjandusinstituudi eriosakonnas. 9. oktoobril 1937 arreteeriti ta Moskvas rahvusdemokraatia vastu suunatud aktsiooni käigus. 1946. aastal rehabiliteeriti ja naasis Eestisse. Aastatel 1946–1950 oli ta Tallinnas laotööline. 1950–1956 elas väljasaadetuna Krasnojarski krais. 1956–1957 oli ta Nõmme invaliididekodu majandusjuhataja. Läks 1957. aastal pensionile. Teenete eest Eesti kommunistlikus liikumises nimetati ta 1957. aastal personaalpensionäriks.\n\nAlma Vaarman suri 1992. aastal ja on maetud Rahumäe kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_214757"}
{"text": "Vestern\n\nVestern on kunsti üks žanre. Vesterni tegevus toimub tavaliselt 19. sajandi teisel poolel Metsikus Läänes.\n\nEnamiku vesternite tegevus toimub Ameerika Ühendriikide Metsikus Läänes 19. sajandi teisel poolel. Tegelasteks on kangelaslikud kauboid, kes peavad tihti võitlusi üksteise vastu või \"kurjade\" indiaanlaste vastu. Tavaliselt on üheks tegelaseks ka šerif. Eriti vanematest vesternitest on näha, et kujutatakse just võitjate ajalugu: indiaanlased on vaid kurjad jõud, kes on Metsikus Läänes vaid selleks, et ausaid kauboisid tappa. Hiljem küll see mingil määral muutub. Samuti õhkub vesternitest idealiseeritust: kauboid on õilsad kangelased, kellel on alatasa huvitavad seiklused. Tegelik kauboide elu aga oli üsna morn: enamik olid vaesed ning said töötada vaid hooajaliselt, millest oli ennast raske ära elatada. Samuti on vesternite üheks märksõnaks frontier ('ääremaa'). Palju tegevustikust toimus enamasti ääremaal, kuhu keskvõim ei ulatunud ehk kauboid pidid ise hakkama saama.\n", "id": "ekk_Latn_214758"}
{"text": "Walter Scott\n\nSir Walter Scott (15. august 1771 Edinburgh – 21. september 1832 Abbotsford, Roxburghshire) oli šoti kirjanik.\n\nTa oli inglise kirjanduse üks suurimaid esindajaid 19. sajandi alguses. Ta oli ajaloolise romaani žanri looja. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad \"Waverley\" (1814), \"Rob Roy\" (1817) ja \"Ivanhoe\" (1819).\n\nScott huvitus juba lapsepõlves Šotimaa ajaloost ning šoti poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil (1795–1814) kirjutas ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814–1832) läks Scott üle proosale ning hakkas kirjutama ajaloolisi romaane.\n", "id": "ekk_Latn_214759"}
{"text": "Bardzragujn Humb\n\nBardzragujn Humb (armeenia keeles Բարձրագույն Խումբ; ka Hajastani Bardzragujn Humb) on Armeenia jalgpalli kõrgeim liiga. Liiga on loodud 1992. aastal.\n\nAlates 1992. aastast on liiga meistriks tulnud üheksa klubiga. Edukaim klubi on 15 tiitliga FC Pyunik. Neli korda on võitnud Shirak ja Alashkert.\n", "id": "ekk_Latn_214760"}
{"text": "Copa del Rey\n\nCopa del Rey ('kuninga karikas') on Hispaania klubijalgpalli karikavõistlused. Karikavõitja saab õiguse osaleda UEFA Euroopa Liigas.\n\nCopa de Su Majestad el Rey de Fútbol, tuntud kui Copa del Rey või La Copa, on iga-aastane jalgpalliturniir, kus osalevad parimad Hispaania klubid. Turniiri peetakse väljalangemismängude süsteemis ning seda korraldab Hispaania kuninglik jalgpalliliit.\n\nPraegune meister on Real Betis, kes alistas 23. aprillil 2022 toimunud finaalmängus Valencia. Enim kordi on Hispaania karika võitnud FC Barcelona (kokku 31 võitu).\n", "id": "ekk_Latn_214761"}
{"text": "Kiievi FK Dõnamo\n\nKiievi Dünamo või ukrainapäraselt Dõnamo Kõjiv (ukraina ФК «Динамо» Київ) on Ukraina jalgpalliklubi, mille kodulinn on Kiiev. Klubi mängib Ukraina jalgpalli kõrgliigas.\n", "id": "ekk_Latn_214762"}
{"text": "Lohe\n\nLohe ehk draakon on müütiline loom, keda tuntakse paljudes traditsioonides üle maailma.\n\nLohesid on alati kirjeldatud roomajatena, aga kui antiikajal kujutati neid rohkem mao moodi, siis keskajal kujutati neid rohkem sisaliku moodi.\n\nLohesid on kujutatud Babülonis asuval Ištari väraval, mis rajati umbes 575 eKr.\n\nKristluses on lohe sümboliseerinud Kuradit. Sellepärast on oluline kristlik pühak püha Jüri, kes tappis lohe.\n\nHeraldiline lohe esineb Euroopas paljudel vappidel, näiteks Walesi, Gruusia, Moskva ja Londoni vapil.\n\nBioloogid on vahel nimetanud lohedeks mitmesuguseid sisalikke. Nende hulka kuuluvad loheagaamid ja ebalohelised. Kuid müütides esinevaid lohesid meenutab rohkem komodo varaan, kes on inimesigi murdnud ja söönud.\n", "id": "ekk_Latn_214763"}
{"text": "Breitenfeldi lahing (1642)\n\nBreitenfeldi lahing oli Kolmekümneaastase sõja ajal 2. novembril (vkj 23. oktoobril) 1642 Rootsi ja Keisririigi vägede vahel Leipzigi lähedal Breitenfeldis peetud lahing.\n\nÜksteist aastat varem oli samas kohas toimunud esimeses Breitenfeldi lahingus Gustav II Adolfi juhitud Rootsi armee saanud tähtsa võidu varem võitmatuna püsinud feldmarssal krahv Johann t'Serclaes von Tilly üle.\n\nTeine Breitenfeldi lahing leidis aset feldmarssal Lennart Torstensoni juhitud Rootsi vägede, kes olid mõni päev varem asunud piirama Leipzigit, ning neile järgnenud keiserliku väe vahel. Keisririigi väge juhatasid keiser Ferdinand III vend ertshertsog Leopold Wilhelm ning kindralfeldmarssal Ottavio Piccolomini.\n\nKeiserlik armee sai suurte kaotuste osaliseks: hukkunute või haavatutena langes rivist välja 15 000 meest, 5000 meest võeti vangi. Samuti kaotati kõik 46 suurtükki. Rootsi väed kaotasid hukkunute või haavatutena 4000 meest.\n\nVõit Breitenfeldi lahingus võimaldas Rootsil okupeerida Saksimaa.\n", "id": "ekk_Latn_214764"}
{"text": "Washingtoni monument\n\nWashingtoni monument (inglise keeles Washington Monument) on Ameerika Ühendriikide esimese presidendi George Washingtoni mälestusmärk (obelisk) USA pealinnas Washingtonis National Mallis.\n\nMonumendi kõrgus on 169 meetrit. See on valmistatud marmorist, graniidist ja gneisist.\n\nMonumendi ehitus algas nurgakivi panekuga 4. juulil 1848, kuid ehitus katkes 1854. Ehitus jätkus 1877 ja monument valmis alles päiskivi panekuga 6. detsembril 1884. Monument pühitseti 21. veebruaril 1885 ja avati ametlikult 9. oktoobril 1888. Vahepealne paus tuli sellepärast, et algul lõppes raha otsa ja siis toimus kodusõda. Kerge muutus marmori värvis näitab, kus ehitus pooleli jäi. See asub 46 m kõrgusel ehk 27% kõrgusel obeliski pikkusest.\n\nMonumendi arhitekt 1840. aastatel oli Robert Mills, aga kui ehitust pärast pausi jätkati, siis tehti tema projekt oluliselt ümber.\n\nWashingtoni monument oli maailma kõrgeim ehitis Eiffeli torni valmimiseni Pariisis 1889. aastal. Enne Washingtoni monumenti oli maailma kõrgeim ehitis Kölni katedraal, mis on 157 m kõrge.\n\nTänapäevani on Washingtoni monument maailma kõige kõrgem kiviobelisk. Texases asuv San Jacinto monument on küll 3,6 m kõrgem, aga see pole tehtud kivist, vaid raudbetoonist. Pyongyangis asuv Juche idee monument on samuti vähem kui meetri võrra kõrgem, aga selle ülemised 20 meetrit pole kivist, vaid metallist.\n\nMonumendi sisemuses on trepp, millel on 897 astet ja 50 madet. Lisaks on seal lift, mida esialgu kasutati ehitusmaterjali tõstmiseks, aga hiljem kohandati turistide veoks. Esialgu sõitis lift auru jõul ja tõusis tippu 20 minutit. Lifti lubati üksnes mehi, sest selles sõitmist peeti ohtlikuks, naised ja lapsed pidid trepist ronima. Tänapäeval tõuseb lift tippu 70 sekundit ja trepp on külastajatele suletud, sest vandaalid kipuvad seintele sodima ja trepikojas olevaid mälestuskive lõhkuma.\n\n23. augustil 2011 sai monument 5,8-magnituudises Virginia maavärinas kahjustada ja suleti. Pärast 15 miljonit USA dollarit maksnud remonti avati monument taas külastajatele 12. mail 2014.\n", "id": "ekk_Latn_214765"}
{"text": "Arthur Koestler\n\nArthur Koestler (5. september 1905 Budapest – 3. märts 1983 London) oli Ungari juudi päritolu Briti kirjanik ja psühholoog.\n", "id": "ekk_Latn_214766"}
{"text": "Rasun Anterselva vald\n\nRasen-Antholzi kõrgus merepinnast on 1030 meetrit. Asustustihedus on keskmiselt inimest ruutkilomeetri kohta. 2011. aasta juuni seisuga rääkis 98,40% elanikest emakeelena saksa keelt, 1,16% itaalia keelt ja 0,44% ladiini keelt.\n", "id": "ekk_Latn_214767"}
{"text": "Abisõna\n\nAbisõna ehk partikkel on uuemas keeleteaduskäsitluses muutumatu mittetäistähenduslik sõna (s.o abimäärsõna, kaassõna, rõhumäärsõna, sidesõna või hüüdsõna); suulise kõne kirjeldamisel võidakse partikliteks nimetada ka ainult hüüdsõnu ja rõhumäärsõnu.\n\nVarasemas keeleteaduskäsitluses nimetati partikliteks kõiki muutumatuid sõnu (partikkel laiemas mõttes), s.o määrsõnad, asemäärsõnad, abimäärsõnad, kaassõnad, rõhumäärsõnad, sidesõnad ja hüüdsõnad.\n", "id": "ekk_Latn_214768"}
{"text": "Grigori Jegorov\n\nGrigori Jegorov (sündinud 12. jaanuaril 1967 Šõmkendis Kasahhi NSV-s) on endine NSV Liidu ja Kasahstani teivashüppaja, 1988. aasta olümpiamängude pronksmedalist.\n\nIsiklik rekord 5.90 pärineb 1993. aasta maailmameistrivõistlustelt, kus ta võitis hõbemedali.\n", "id": "ekk_Latn_214769"}
{"text": "Satelliiditaldrik\n\nSatelliiditaldrik on paraboolantenn satelliittelevisiooni saadete vastuvõtmiseks sidesatelliitidelt. Antenn koosneb paraboolreflektorist (paraboloidikujulise pinnaga reflektorist ehk peegeldist) ja vastuvõtupeast, milleks on võimendus-muundusplokk LNB. Reflektor koondab elektromagnetlainete energia LNB kiirgurelemendile, mis muundab väljaenergia elektrivooluks. Ploki väljundist juhitakse võimendatud ja madaldatud sagedusega signaal koaksiaalkaabli kaudu vastuvõtjasse (satelliidituunerisse, telerisse).\n", "id": "ekk_Latn_214770"}
{"text": "Vikipeedia:Suvepäevad 2012\n\nVikipeedia suvepäevad 2012 toimusid 4.–5. augustil (L–P) Muhu saarel.\n\nSuvepäevade raames toimus pühapäeval, 5. augustil, kell 13.15–17.30 Hellamaa Külakeskuses MTÜ Wikimedia Eesti üldkoosolek.\n", "id": "ekk_Latn_214771"}
{"text": "Nijmegen\n\nNijmegen () on linn Hollandi idaosas Gelderlandi provintsis Saksamaa piiri ääres.\n\nSeda peetakse Hollandi vanimaks linnaks, 2005. aastal tähistas Nijmegen oma 2000. aastapäeva.\n", "id": "ekk_Latn_214772"}
{"text": "Anžela Voronova\n\nAnžela Voronova (sündinud 4. oktoobril 1968 Narvas) on Eesti laskur, kolmekordne sõjaväelaste maailmameister.\n\nTema treener on Aleksandr Makarov.\n\nEesti Kaitseväe kapralina on ta tulnud kolmel korral sõjaväelaste maailmameistriks. Anžela Voronova on osalenud neljadel sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel: 2002., 2006., 2010. ja 2012. aastal. Vaid 2010. aasta MM-il saavutas ta 12. koha, ülejäänud MM-idel tuli ta maailmameistriks. Viimati tuli Anžela Voronova maailmameistriks detsembris 2012 Hiina linnas Guangzhous toimunud sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel.\n\nAugustis 2011 sai ta 6. koha Euroopa meistrivõistlustel Belgradis ja pääses Eesti koondisse 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis. Seal saavutas ta naiste õhupüssi 10 meetri laskmises 42. koha, saades kvalifikatsioonivõistlusel 391 punkti. Veel osales ta väikepüssi 50 m standardharjutuses.\n\nJuulis 2013 Horvaatias toimunud Euroopa meistrivõistlustel tuli Anžela Voronova Euroopa meistriks.\n\nSeptembris 2014 Hispaania linnas Granadas toimunud maailmameistrivõistlustel sai Voronova kaks pronksmedalit (individuaalselt ja võistkondlikult, naiste 300 m lamadesharjutuses).\n\n23.–24. mail 2016 maailma karikasarja Müncheni (Saksamaa) etapil sai ta naiste standardis teise koha uue Eesti rekordiga (456,7).\n", "id": "ekk_Latn_214773"}
{"text": "Reena Pärnat\n\nReena Pärnat (sündinud 1. detsembril 1993 Pärnus) on Eesti vibulaskur.\n\nTema treenerid on olnud Raul Kivilo (2010–2017) ja Arne Pärnat. 2018. aastast treenib teda Siret Luik.\n\nReena Pärnat sai Londonis 2012. aasta suveolümpiamängudel 33. koha.\n\n2012. aastal võitis juunioride Euroopa meistrivõistlustel individuaalarvestuses hõbemedali.\n\nTulnud Eesti meistriks individuaalselt 6 korda (2012, 2014–2017), naiskonnavõistluses 8 korda (2010–2017) ja segavõistkondade arvestuses 1 korra (2014). Püstitanud individuaalselt 11, naiskondlikult 5 ja segavõistkondlikult 1 Eesti rekordi.\n", "id": "ekk_Latn_214774"}
{"text": "Aldous Huxley\n\nAldous Leonard Huxley ['ooldös l'enöd h'aksli] (26. juuli 1894 Godalming, Surrey – 22. november 1963 Los Angeles, California) oli inglise kirjanik. Ta sündis Suurbritannias, ent elas hiljem Ameerika Ühendriikides. Huxleyle on tuntuse toonud eelkõige düstoopilisest tulevikust rääkiv romaan \"Hea uus ilm\" (originaalpealkiri Brave New World, ilmunud 1932).\n", "id": "ekk_Latn_214775"}
{"text": "3. Smolenski ulaanipolk\n\n3. Smolenski ulaanipolk (vene 3-й уланский Смоленский Императора Александра III полк) oli Venemaa keiserliku sõjaväe ulaanipolk (tegutses eriaegadel ka tragunipolguna). Aastatel 1898–1914 asus polgu staap Vilkaviškise lähistel Suwałki kubermangus.\n\nVäeüksus formeeriti viiest füseljeeroodust 28. juulil (uue kalendri järgi 8. augustil) 1708 Smolenski aadelkonna eestvõtul, kandes algselt nimetust Рославский драгунский шквадрон.\n", "id": "ekk_Latn_214776"}
{"text": "Suur Inimese Loodud Jõgi\n\nSuur Inimese Loodud Jõgi (Great Man-Made River, GMR, ) on torudevõrgustik, mis varustab Nuubia põhjaveekihist veega Sahara kõrbes asuvat Liibüat. Suur Inimese Loodud Jõgi on maailma suurim niisutusprojekt.\n", "id": "ekk_Latn_214777"}
{"text": "Patrick Barnes\n\nPatrick Barnes (sündinud 9. aprillil 1987 Belfastis) on Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija.\n\nBarnes sai helveskaalus (kuni 48 kg) pronksmedali 2008. aasta Pekingi olümpiamängude poksivõistlustel, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedali- ja olümpiavõitjale Shiming Zoule (Hiina RV) ja jäädes edasisest medaliheitlusest välja ning 2012. aasta Londoni olümpiamängude poksivõistlustel, kaotades poolfinaalis jälle hilisemale kuldmedali- ja olümpiavõitjale Shiming Zou'le (Hiina RV) ja jäädes edasisest medaliheitlusest välja.\n\nBarnes võitis helveskaalus (kuni 49 kg) 19. Rahvaste Ühenduse mängude poksivõistlustel (Delhi, 2010) kuldmedali ja tuli Rahvaste Ühenduse meistriks Ta osales helveskaalus (kuni 48 kg) 18. Rahvaste Ühenduse mängude poksivõistlustel (Melbourne, 2006), kuid kaotas veerandfinaalis oma kohtumise hilisemale pronksmedalivõitjale Simanga Shibale (Svaasimaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nBarnes osales helveskaalus (kuni 48 kg) 14. maailmameistrivõistlustel (Chicago, 2007), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja maailmameistrile Shiming Zou'le (Hiina RV) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning 15. maailmameistrivõistlustel (Milano, 2009), kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales helveskaalus (kuni 49 kg) 16. maailmameistrivõistlustel (Bakuu, 2011), kuid kaotas 2. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nBarnes võitis helveskaalus (kuni 48 kg) 38. Euroopa meistrivõistlustel (Moskva, 2010) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks. Ta sai helveskaalus (kuni 49 kg) 40. Euroopa meistrivõistlustel (Minsk, 2013) hõbemedali, andes vigastuse tõttu finaalis loobumisvõidu David Airapetjanile (Venemaa).\n", "id": "ekk_Latn_214778"}
{"text": "Imandra Lake\n\nImandra Lake on 2010. aastal tegevust alustanud Eesti shoegaze-ansambel, mille moodustasid varem ansamblis Pia Fraus tegutsenud Rein Fuks ja Eve Komp.\n\nSarnaselt eelmise projektiga teeb ka Imandra Lake müra- ja kajarohket shoegaze-muusikat, kuid seda vähem popilikult ja rohkem mõtisklevalt-rahulikult, käies ära ka tumedama folkmuusika piirimail. Nende debüütalbum \"Seesamseesam\" sai hea vastuvõtu osaliseks ning seda iseloomustab mõtlikkus, müraseinte kasutamine ja minimalistlik lüürika. Kontserdil toetavad bändiliikmeid ansamblitest Bad Apples ja Galaktlan Grupp tuntud muusikud.\n\n2011. aastal andis ansambel välja viie looga EP \"Ülistuslaulud\", millelt leiab muuhulgas töötlused lauludest \"Lootus\" (varem esitanud Janika Sillamaa), \"Külm\" (varem esitanud Johanson & vennad) ja \"Ärkamise aeg\" (autor René Eespere).\n\n2012. aasta juulis avaldati kahe looga singel \"Ilus aeg\", millelt leiab laulu \"Ilus aeg\" remiksid Šoti muusikult Bill Wells ja Jaapani ansamblilt Tenniscoats. Neist viimane on omapärane selle poolest, et jaapanlased esitavad laulu eesti keeles, olles selle ära õppinud kuulmise järgi.\n\n2014. aastal andis plaadifirma Seksound välja ansambli albumi \"Avane\". 2014. aasta veebruaris ilmus albumilt singel \"Maa põleb\".\n", "id": "ekk_Latn_214779"}
{"text": "Lembitu (täpsustus)\n\nLembitu oli muinaseestlaste vanem. Lembitu on eesnimi. Lembitu oli kino Tallinnas. Lembitu oli kino Rakveres. Lembitu oli Tallinnas tegutsenud õmblusvabrik. 'Lembitu' on õunasort. Lembitu oli Eesti Merelaevanduse laev. \"Lembitu\" on Aristarch Sinkeli ajalooline romaan. \"Lembitu\" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poeem. Lembitu nime kandis Punaarmee tankikolonn. Lembitu on Eesti karatekool Lembitu oli Eesti NSV kolhoos Jõgeva rajoonis\n", "id": "ekk_Latn_214780"}
{"text": "Lembitu (eesnimi)\n\nLembitu on eesti mehenimi.\n\n2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Lembitu 63 mehel. Lembitu on populaarsuselt 774. mehenimi.\n", "id": "ekk_Latn_214781"}
{"text": "PPS-43\n\nPüstolkuulipilduja PPS-43 (vene keeles 7,62-мм пистолет-пулемёт Судаева образца 1943 годa (ППС-43) 7,62-mm pistolet-pulemjot Sudajeva obraztsa 1943 goda (PPS-43)) on Nõukogude Liidus Teise maailmasõja ajal valmistatud püstolkuulipilduja.\n\nRelv töötati välja 1942. aastal, algselt oli relva nimi PPS-42. Seda katsetati 1942. aasta talvel Leningradi rindel. Katsetamisel ilmnesid PPS-il mitmed konstruktsioonivead. Pärast moderniseerimist sai relv nimeks PPS-43, mis oli laialt kasutusel Teises maailmasõjas Punaarmees. PPS-43 7,62 mm padrun on sama, mis PPŠ-41-l. Relvalaad on sama konstruktsiooniga nagu MP-40-l, ainult see käib lahti vastupidi, üles.\n", "id": "ekk_Latn_214782"}
{"text": "Horvaadid\n\nHorvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides. Peale oma põliste asualade elab horvaate väljarännanutena mujal maailmas, sealhulgas Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias, Uus-Meremaal ning Lõuna-Aafrikas.\n\nHorvaatide üldarv on 8–9 miljonit, sellest umbes 4 miljonit elab Horvaatias ja hinnanguliselt 4,5 miljonit väljaspool Horvaatiat (2005), sealhulgas 659 718 Bosnias ja Hertsegoviinas (2000).\n\nHorvaadid on enamasti katoliiklased, kõnelevad horvaadi keelt ja kasutavad ladina tähestikku.\n\nBütsantsi keisri Konstantinos VII 10. sajandil kirjutatud teose \"De Administrando Imperio\" järgi saabusid horvaadid praegusele asualale 7. sajandi alguses.\n\nAsuala geograafilise asendi tõttu on horvaadi kultuur sajandite jooksul mõjutusi saanud naaberrahvastelt, kõige rohkem Kesk-Euroopast (Austriast ja Ungarist) ja Vahemere maadest (Veneetsiast), olles omakorda mõju avaldanud oma naabritele.\n\nHorvaadi kultuuri rikkusest annab tunnistust tõsiasi, et viis kultuuriobjekti UNESCO maailmapärandi nimistus asub Horvaatias.\n", "id": "ekk_Latn_214783"}
{"text": "Ilus aeg (Imandra Lake)\n\n\"Ilus aeg\" on singel ansambli Imandra Lake debüütalbumilt \"Seesamseesam\" (2010). Singlilt leiab laulu kaks töötlust: esimene Šoti džässmuusikult Bill Wellsilt ja teine Jaapani ansamblilt Tenniscoats. Neist viimane on omapärane sellepoolest, et jaapanlased esitavad laulu eesti keeles, olles selle ära õppinud kuulmise järgi.\n\nSinglit saab veebis tasuta kuulata ning lood digitaalsel kujul osta.\n", "id": "ekk_Latn_214784"}
{"text": "Odra tänav (Tallinn)\n\nOdra tänav on tänav Tallinna kesklinnas Juhkentali ja Keldrimäe asumis. Tänav algab Tartu maanteelt (teisel pool seda on Türnpu tänav) ning lõpeb Juhkentali tänaval, kust edasi jätkub Filtri tee. Tänav ristub Lastekodu tänava ja Jakobi tänavaga.\n", "id": "ekk_Latn_214785"}
{"text": "Ferdinand Rei\n\nFerdinand Rei (24. veebruar 1896 Kabala vald − 20. jaanuar 1977) oli eesti ajakirjanik, poliitik ja põllumees.\n\nTa lõpetas eksternina keskkooli ja töötas 1913 ajalehe Olevik toimetuses. Aastatel 1917 ja 1918 oli ta ajalehtede Kiir ja Tööline ajakirjanik, töötades koos Viktor Kingissepa, Hans Pöögelmanni ja Jaan Anveltiga. Ta sattus Aleksandr Koltšaki kätte vangi. Ta oli VK(b)P liige. Aastatel 1919 ja 1920 oli ta ajalehe Siberi Tööline toimetaja. VK(b)P Siberi oblastibüroo Eesti agitatsiooni ja propaganda osakonna otsusega heideti ta parteist välja parteidistsipliini rikkumise ja parteivastase kihutustöö pärast. Ajalehe Sovetskaja Sibir (Nõukogude Siber) 1920. aasta 4. juuni numbris ilmus selle kohta isegi teade.\n\nAastal 1920 opteerus ta venna abiga Eestisse tingimusel, et ei osale enam poliitilises tegevuses. Ta elas seejärel Imaveres Kadastiku talus (54 hektarit), oli peremees ja tegelik põllumees. Aastast 1927 oli ta Imavere valla volikogu liige. Lisaks oli ta üle kümne aasta Imavere masinatarvitajate ühistu juhatuse liige, aastast 1931 Imavere veeühistu juhatuse liige ja üle kümne aasta ühispiimatalituse revisjonikomisjoni liige.\n\nEnne 1941. aasta juuniküüditamist sai ta sellest teada ja hoiatas inimesi. 1949. aasta märtsiküüditamise eel määrati ta küüditavate nimekirja, kuid teda ei küüditatud. 1949–1953 varjas ta end naiseõdede juures Paide lähedal.\n\nTa arreteeriti 5. märtsil 1953 ja Eesti NSV Ülemkohus mõistis ta § 58-10 lõike 2 alusel 25 aastaks vangilaagrisse ja 5 aastaks asumisele. Ta saadeti Mordva ANSV-sse Dubravlagi, kust vabanes 1955. Seejärel elas ta Paides.\n", "id": "ekk_Latn_214786"}
{"text": "Margus Kliimask\n\nMargus Kliimask (sündinud 21. jaanuaril 1959) on eesti muusik. Ta on mänginud basskitarri ansamblites Linnu Tee, Proov 583 ja P3. Samuti on ta tunnustatud infotehnoloogiaspetsialist.\n", "id": "ekk_Latn_214787"}
{"text": "Europe by Satellite\n\nEurope by Satellite (televisioonikanalid EbS ja EbS+) on Euroopa Liidu televisioonikanalid, mida haldab Euroopa Komisjon. Saateid edastatakse paljudes Euroopa Liidu keeltes.\n\nPeamiseks sisuks on ülekanded Euroopa Komisjonist, Euroopa Parlamendist, Euroopa Liidu Nõukogust, Euroopa Keskpangast ja teistest Euroopa Liidu institutsioonidest; pressikonverentsid jms.\n", "id": "ekk_Latn_214788"}
{"text": "Aulepa tuulepark\n\nAulepa tuulepark on tuulepark Lääne-Nigula vallas Läänemaal. 13 tuulikuga tuulepark valmis aastal 2009 ning 2011. aasta suvel lisandus neile veel kolm tuulikut. Iga tuuliku elektritootmise võimsus on 3 MW, mis teeb kogu pargi võimsuseks 48 MW ning pargi aastane elektritoodang on kuni 123 GWh. Laiendatud tuuleelektrijaama toodanguga saab katta ca 43 000 keskmise tarbimisega Eesti pere aastase elektrivajaduse.\n\nPargi 16 tuulikust 8 asuvad Aulepa külas, 6 Suur-Nõmmküla külas ning 2 Vanaküla külas.\n", "id": "ekk_Latn_214789"}
{"text": "Satelliittelevisioon\n\nSatelliittelevisioon, ka sat-TV, on televisiooniprogrammide edastamine sidesatelliitide ehk sidetehiskaaslaste vahendusel.\n\nNeed satelliidid tiirlevad geostatsionaarsel orbiidil, s.t ekvaatori kohal Maa pöörlemisega samas suunas sellisel kõrgusel (umbes 35 800 km), et nende tiirlemisperiood on 24 tundi. Sel juhul püsib satelliit Maa ühe ja sama punkti kohal.\n\nSidesatelliidil olev retranslaator ehk transponder võtab vastu Maal asuvast kosmosesidesaatjast edastatavat raadiosignaali, mis kannab satelliitringhäälingu televisiooni- ja raadioprogramme. Transponder võimendab neid signaale ja saadab muudetud kandesagedustel raadiokiirena tagasi Maa teatud kindla piirkonna poole. Vastuvõetava signaali võimsus on kõige suurem kiirega kaetud ala keskosas.\n\nTransponderite raadiosignaale võetakse vastu sidesatelliidi poole suunatud paraboolantenniga, mida kutsutakse satelliiditaldrikuks. Peegeldi suunab väljaeraldatud elektromagnetlained oma fookuses kaiknevasse võimendus-muundusplokki (LNB), mille väljundist lähevad elektrisignaalid vastuvõtjasse. Vastuvõtuseadmeks võib olla eraldi satelliidituuner (satituuner, digiboks) või digiteleris paiknev DVB-S-moodul.\n\nSatelliittelevisioon on ainus televisiooniprogrammide edastamise võimalus maades ja piirkondades, kus puudub maapealse televisioonilevi võrk ja kaabeltelevisiooni võrk.\n", "id": "ekk_Latn_214790"}
{"text": "Eesti Straussi Ühing\n\nEesti Straussi Ühing (ka Eesti Johann Straussi Ühing) on 1990. aastal Elvas asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on tutvustada ja propageerida Strausside suguvõsa ja nende kaasaegsete muusikat.\n\nÜhingu looja ja esimene esimees oli Elva kultuuritegelane Kalev Päid. 1990. ja 1991. aastal avaldas ta ühingu nimel kaks brošüüri, mis tutvustasid Johann Straussi elu ja loomingut. Kohalikest kultuuritegelastest osales ühingus ka Elva Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu esimees Julius Illus.\n\nEesti Straussi Ühing on tegutsenud Elvas Leopold Hanseni majamuuseumis aadressil Vaikne tänav 10. Alates 2019. aastast on ühing registreeritud Elvas aadressil Kesk tänav 23. Ühingu algatusel toimuvad Elvas mitmesugused muusika- ja kultuuriüritused, nende seas kammerkontserdid, uusaastakontserdid ja Straussi festival \"Kuningriik\", mida on nimetatud \"Elva stiilseimaks suvepeoks, kus ka pealtvaatajad on riietunud 19. sajandi teise poole moe järgi\".\n", "id": "ekk_Latn_214791"}
{"text": "Satelliitraadio\n\nSatelliitraadio on raadioprogrammide edastamine ühe või enama sidesatelliidi vahendusel ja vastuvõtmine selleks kohandatud seadmetega.\n\nSignaalide edastamiseks kasutatakse geostatsionaarsel või geosünkroonsel orbiidil olevaid tehiskaaslasi.\n", "id": "ekk_Latn_214792"}
{"text": "Liigend\n\nLiigend ehk šarniir (pr sõnast charnière, mis ld sõnast cardo 'uksehing') on liikuv liide, mis võimaldab detailide pöörlemist ainult ümber ühise telje või punkti.\n", "id": "ekk_Latn_214793"}
{"text": "Rolandas Jasevičius\n\nRolandas Jasevičius (sündinud 31. juulil 1982 Vilniuses) on Leedu endine poksija.\n\nJasevičius osales II kergekeskkaalus (kuni 69 kg) 2004. aasta Sydney olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nJasevičius osales II kergekeskkaalus (kuni 69 kg) 12. maailmameistrivõistlustel (Bangkok, 2003), kuid kaotas 1. ringis hilisemale pronksmedalivõitjale Andre Bertole (USA) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nJasevičius sai II kergekeskkaalus (kuni 69 kg) 35. Euroopa meistrivõistlustel (Pula, 2004) pronksmedali. Ta osales I keskkaalus (kuni 71 kg) 34. Euroopa meistrivõistlustel (Perm, 2002), kuid kaotas 2. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214794"}
{"text": "Aleksander Pääsuke\n\nAleksander Pääsuke (sündinud 12. novembril 1949) on endine Eesti NSV julgeolekutöötaja.\n\nTa on olnud Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee uurimisosakonna uurija, vanemuurija, uurija-kriminalist ja eriti tähtsate asjade uurija aastail 1976–1991.\n", "id": "ekk_Latn_214795"}
{"text": "Valeri Pork\n\nValeri Pork (sündinud 8. juulil 1941 Kalininis, nüüdses Tveris) on Vene vastuluuraja, jurist ja keskkonnakaitsja.\n\nPork oli Nõukogude Vastuluure töötaja. Selles ametis kontrollis ta välismaa ajakirjanikke ning tegeles Saksamaa LV Moskva esinduse operatiivteenindamisega.\n\nRahvusvahelise õiguse jurist, ajakirjanik, professor. Julgeoleku-, riigikaitse- ning korrakaitseprobleemide akadeemia asepresident. Fondi Rahvusvaheline Ökoloogiline Ohutus president.\n\nPork kirjutas 2004. aastal ajalehes Vojenno-promõšlennõi Kurjer, kuidas Vene piirivalve alampolkovnik töötas Eesti luure heaks.\n", "id": "ekk_Latn_214796"}
{"text": "Arnold Pork\n\nArnold Pork (sündinud 8. juulil 1941 Kalininis, Vene NFSV-s) on Eesti ja Vene ettevõtja, keskkonnategelane ning Vene poliitik.\n\nPork on lõpetanud Leningradi Ülikooli õigusteaduskonna, õigusteaduse doktor, professor. Ta on Riigiduuma eelmise koosseisu kommunistist spiikri Gennadi Seleznjovi nõunik. 1999. aastal kandideeris Pork Tveri oblasti kuberneriks. Ta on olnud Vene nafta- ja gaasifirma Trans Nafta asepresident.\n\nMTÜ Rahvusvaheline Töösturite ja Ettevõtjate Kongress juhatuse liige, SA Balti Mere Ökoloogilise Ohutuse Rahvusvaheline Fond juhatuse liige ja asutaja, MTÜ Eesti-Vene Ettevõtjate Koda endine juhatuse liige. 2006. aastal Saksamaal asutatud International Institute of Ecological Safety for Baltic and Northern Seas ekspert.\n\nPorgil on nii Eesti kui ka Vene kodakondsus. Vene ajakirjanduses on teda seostatud KGBga.\n\n2010. aastal teatas Pork Vene-Eesti keskkonnaorganisatsiooni Puhas Läänemeri juhina, et Läänemeres on vähemalt pool miljonit tonni erinevaid keemiarelvi, mis sinna uputati pärast Teist maailmasõda. Relvad on Porgi sõnul uputatud Helsingi-Tallinna joonest ida poole endise Nõukogude Liidu territoriaalvetesse\n", "id": "ekk_Latn_214797"}
{"text": "Romualdas Murauskas\n\nRomualdas Murauskas (3. mai 1934 Kaunas – 23. mai 1979 Kaunas) oli Leedu ja Nõukogude Liidu poksija.\n\nMurauskas oli kokku kuuekordne Leedu NSV meister aastatel 1954 ja 1956–1960.\n\nMurauskas sai poolraskekaalus (kuni 81 kg) 1956. aasta Melbourne'i olümpiamängude poksivõistlustel pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedali- ja olümpiavõitjale James Boydile (USA) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nMurauskas osales poolraskekaalus (kuni 81 kg) 11. Euroopa meistrivõistlustel (Lääne-Berliin, 1955), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Ulrich Nitzschkele (Ida-Saksamaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning 12. Euroopa meistrivõistlustel (Praha, 1957), kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nMurauskas oli poolraskekaalus (kuni 81 kg) Nõukogude Liidu meister 1956. aastal. Ta sai Nõukogude Liidu meistrivõistlustel poolraskekaalus (kuni 81 kg) 3. koha aastatel 1955, 1959 ja 1960.\n", "id": "ekk_Latn_214798"}
{"text": "Ivan Kondakov\n\nIvan Kondakov (vene keeles Иван Лаврентьевич Кондаков; 8. oktoober 1857 Viljuisk, Jakuudi oblast – 14. oktoober 1931 Elva) oli Eestis tegutsenud vene keemik, sünteetilise kautšuki avastaja.\n\nKondakov lõpetas Krasnojarski poistegümnaasiumi. 1880. aastal astus Peterburi ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna loodusteaduste osakonda, lõpetas ülikooli 1884. aastal. 1885. aastal jäeti ta ülikooli juurde valmistuma professorikutseks.\n\n1886. aastal määrati Kondakov laborandiks Varssavi ülikooli keemiakateedrisse. 1894. aasta detsembris kaitses Peterburi ülikoolis magistriväitekirja keemias \"О синтезе под влиянием хлористого цинка в ряду жировых соединений\".\n\n1895. aastal määrati ta Tartu Ülikooli farmaatsiaprofessoriks ja ta töötas Tartus 1918. aastani.\n\n1899. aastal avastas Kondakov dimetüülbutadieeni katalüütilise polümerisatsiooni sünteetiliseks kautšukitaoliseks aineks. Tema uurimused panid aluse sünteetilise kautšuki tootmisele Saksamaal Esimese maailmasõja ajal.\n\nAastatel 1918–1921 töötas Kondakov Praha ülikoolis.\n\nKondakovil oli maja Elvas professorite linnaosas, kus ta elas aastatel 1911–1918 ja 1921–1931.\n", "id": "ekk_Latn_214799"}
{"text": "Liivimaa hertsogkond\n\nLiivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16. – 17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela-Venemaal, Rzeczpospolita riigis.\n\nLiivimaa valitsemine reguleeriti 1576. aastal Rzeczpospolita kuningaks (1576–1586) saanud Stefan Batory poolt välja antud Liivimaa konstitutsiooniga (Constitutiones Livoniae), mis tunnustas Liivimaad vallutatud alana ega tunnustanud 1561. aastal Zygmunt II Augusti poolt välja antud Sigismund Augusti privileegid (Privilegium Sigismundi Augusti).\n\nPiirkond nimetati hertsogkonnaks 1566. aastal, pärast aadelkonna ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahelise uniooni sõlmimist ning kuulus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile kuni 1569. aasta Lublini unioonini, millest alates territoorium kuulus Rzeczpospolita Poola Krooni maade hulka.\n", "id": "ekk_Latn_214800"}
{"text": "Pärnu vojevoodkond\n\nPärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond) Liivimaa hertsogkonnas, mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.\n\nPärnu vojevoodkond oli üks kolmest Liivimaal moodustatud Liivimaa hertsogkonna vojevoodkonnast Tartu ja Võnnu kõrval.\n", "id": "ekk_Latn_214801"}
{"text": "Võnnu vojevoodkond\n\nVõnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.\n", "id": "ekk_Latn_214802"}
{"text": "Kohtla-Järve poolkoksimäed\n\nKohtla-Järve poolkoksimäed on põlevkivi poolkoksi kuhjamisel tekkinud mäed Kohtla-Järve Järve linnaosa lääneosas. Lõunapoolse mäe kõrgus on 167,7 meetrit, see on ühtlasi Eesti kõrgeim tehismägi, ning põhjapoolse mäe kõrgus on 143 meetrit. Varem oli mäestik viie tipuga, mille kõrgus ulatus kuni 186 meetrini.\n", "id": "ekk_Latn_214803"}
{"text": "Terje Pennie\n\nTerje Pennie-Kolberg (sündinud 9. jaanuaril 1960 Kehras) on Eesti näitleja.\n\nTa lõpetas aastal 1978 Kehra Keskkooli ja aastal 1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 11. lennu.\n\nTa töötas aastatel 1978–1980 Ugala teatris, 1984–1990 Rakvere Teatris, 1990–2000 Eesti Draamateatris. Alates 2016. aastast töötab Ugala teatris.\n\nTa on olnud lühikest aega NUKU teatri ja Vanalinnastuudio trupi liige. Suurema hulga rolle on mänginud vabakutselise näitlejana paljudel lavadel. Suuremad rollid on olnud Rakvere Teatris ja Vanemuises. Ta on osalenud ka muusikalides (sh RO Estonia laval) ja telesarjades.\n", "id": "ekk_Latn_214804"}
{"text": "Välireklaam\n\nVälireklaam on graafiline, tekstiline või muu reklaaminformatsioon, mis on paigutatud statsionaarsele või mobiilsele erikonstruktsioonile ja kuvatakse avatud maastikul, samas ka hoonete väliskülgedel, tänavatarvikutel, teede ja maanteede kohal või kõrval.\n\nVälireklaamide hulka kuuluvad ka hoonete sees asetsevad teabekandjad – müügikoha- ehk POS- (point of sale) konstruktsioonid, TPD, ekraanid jmt, kuid sagedamini nimetatakse selliseid reklaame siiski sisereklaamideks (indoor-reklaam).\n\nVälireklaam (tihti märgistatakse outdoor-reklaam terminiga või OOH (out of home) kuulub ATL (above the line) reklaamiliiki.\n", "id": "ekk_Latn_214805"}
{"text": "Maret Oja\n\nMaret Oja (aastani 1991 Maret Peep; sündinud 25. augustil 1963 Tartus) on eesti näitleja.\n\nTa on lõpetanud 1981. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1986. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (12. lend).\n\nAastatel 1986–1991 töötas ta näitlejana teatris Vanemuine. Hiljem on ta töötanud stjuardessina ning diktori ja toimetajana Eesti Raadios.\n", "id": "ekk_Latn_214806"}
{"text": "Vilno leping (1559)\n\nVilno leping ehk Vilniuse leping sõlmiti 1559. aasta 31. augustil, Liivi sõja ajal, Liivi ordu ja Rzeczpospolita vahel Vilnius (selleaegne poolapärane nimetus Vilna, Wilna, Wilno).\n\nLiivi ordu maameister Gotthard Kettler andis lepinguga Saksa ordu Liivi ordu maad Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürsti Zygmunt II Augusti kaitse alla, maad ähvardava Moskva tsaaririigi eest.\n\nLiivi ordu poolne kaitse ja protektsiooni saavutamise eesmärgiks oli neutraliseerida 16. sajandi Euroopa suurriigi Rzeczpospolita poolse kaitsega Moskva tsaaririigi tsaari Ivan Julma vallutusi Vana-Liivimaal.\n\nSõlmitud leping ei kaitsenud Vana-Liivimaad Moskva tsaaririigi rünnakute eest, 1560. aasta algusest algasid taas Vene vägede rüüsteretked, millele orduväed ei suutnud piiri panna. Protektsioonilepinguga anti Rzeczpospolita vägede ja Mikołaj Radziwiłł Rudy kaitse alla mitu lossi Liivimaa lõuna- ja idapiiri lähistel, kuid poolakad ei kiirustanud abivägede saatmisega ning vältisid täielikult konflikti venelastega (sel ajal kehtis veel Vene-Leedu rahu, mida Zygmunt II August murda ei tahtnud).\n\n1660. aasta aprillis Eestimaale saabunud Moskva tsaari vasallkuningas hertsog Magnus tegi asja veelgi keerulisemaks, kuna asus taotlema endale ka Eestimaa hertsogkonda, Maasilinna foogtkonda, Lihula linnust ning Uus-Pärnut, mis kõik kuulusid ordule. Nii puhkes Kettleri ja Magnuse konflikt, mis saatuslikult nõrgendas Liivimaa kaitsetahet ning tegi Vene vägedele maa hõivamise märksa hõlpsamaks. Nii langes Vene vägede kätte tugev Alūksne (Marienburgi) kindlus ning seejärel ka mitmeid teisi linnuseid, seda peamiselt ordu suutmatuse tõttu saata abivägesid, moona ja palgaraha.\n\n2. augustil toimus Härgmäe lahing, kus ordu tippjuhtkond eesotsas Philip Schall von Belliga ründas vaid 500 mehega umbes 14 000-mehelist Vene väge. Peaaegu kõik sakslased kas tapeti või langesid vangi.\n\n1561. aastal kujunenud olukorras sõlmis Gotthard Kettler 1561. aastal Vilnos, uue Vilno lepingu (1561), millega andis tema võimu all olevad territooriumid Poola kuninga ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti Zygmunt II Augusti valdusse, saades enda valitseda ilmaliku Kuramaa hertsogiriigi ning tunnistas end Zygmunt II Augusti vasalliks.\n", "id": "ekk_Latn_214807"}
{"text": "Gore Vidal\n\nEugene Luther Gore Vidal (3. oktoober 1925 – 31. juuli 2012) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik ja poliitikakommentaator. Kirjutas ka esseid, filmistsenaariume ja näidendeid.\n\nTa kasutas pseudonüüme Edgar Box, Cameron Kay ja Katherine Everard.\n", "id": "ekk_Latn_214808"}
{"text": "Anhalt-Aschersleben\n\nAnhalt-Ascherslebeni vürstkond oli territoorium Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1252–1315. See loodi, kui Anhalti vürstkond jagati aastal 1252 Heinrich I poegade vahel Anhalt-Ascherslebeni, Anhalt-Bernburgi ja Anhalt-Zerbsti vürstkondadeks.\n\nHeinrich II Paks, Heinrich I vanim poeg, oli oma isa kaasvalitseja aastast 1244. Seoses jagunemisega valis ta Anhalti põlisvaldused Harzi mägedest põhja pool ümber Askania residentsi Ascherslebeni (Ascharia), millele ta aastal 1266 linnaõigused andis.\n\nKui Heinrichi pojapoeg Otto II aastal 1315 ilma meessoost pärijateta suri, läks vürstkond – sealhulgas pealinn Aschersleben – läänina tema nõole ja võlausaldajale Halberstadti piiskopile Albrechtile. Kuigi Anhalt-Bernburgi vürst Bernhard II aasta hiljem Halberstadti feodaalset ülimuslikkust tunnistas, oli Aschersleben mitme konflikti põhjus tema järglaste ja Halberstadti piiskoppide vahel. Sellest hoolimata jäi see osaks piiskopkonnast, mis aastal 1648 ilmalikustati Halberstadti vürstkonnaks, ja selle suveräänne omand, sealhulgas õigused Anhalt-Ascherslebenile, anti Brandenburg-Preisimaale.\n", "id": "ekk_Latn_214809"}
{"text": "Postijaam\n\nPostijaam oli kuni 19. sajandi lõpuni toiminud postisüsteemides asutus, kus puhkasid postimaanteed pidi mööduvad reisijad, vahetati postihobuseid ja sõidukeid ning postivedajad vahetasid posti.\n", "id": "ekk_Latn_214810"}
{"text": "Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival\n\nTartu rahvusvaheline puhkpillifestival \"Mürtsub pill\" toimub Tartus igal suvel alates 2005. aastast. Esimene festival leidis aset 14.–17. juulil 2005.\n\n6. festival 2010. aastal korraldati koostöös Tartu Hansapäevadega, mis kandsid sedakorda nime Tartu Helisevad Hansapäevad.\n\n2.–5. augustil 2012 toimus järjekorras kaheksas üritus. 2012. aastal osalesid orkestrid Eestist, Soomest, Ungarist, Lätist ja Suurbritanniast. Peaesineja oli Roberts Bakery Band Suurbritanniast eesotsas dirigent Colin Cransoniga.\n\nKümnes puhkpillifestival \"Mürtsub pill\" toimus 4.–8. juunil 2014. Esinevad orkestrid Eestist, Tšehhist, Rootsist, Lätist, Venemaalt ja Soomest. Seekordne festival on ühtlasi osa Tartu laulupeo muusikanädalast, seepärast osalevad festivalil esinevad orkestrid ka laulupeorongkäigus ja laulupeol.\n\n2015. aastal toimub \"Mürtsub pill\" 31. juulist 2. augustini.\n", "id": "ekk_Latn_214811"}
{"text": "Darius Jasevičius\n\nDarius Jasevičius (sündinud 13. mail 1981 Vilniuse maakonnas) on Leedu endine poksija.\n\nJasevičius osales II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) 11. maailmameistrivõistlustel (Belfast, 2001), kuid kaotas 2. ringis hilisemale pronksmedalivõitjale James Moore'ile (Iirimaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning II kergekeskkaalus (kuni 69 kg) 13. maailmameistrivõistlustel (Mianyang, 2005), kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nJasevičius sai II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) 33. Euroopa meistrivõistlustel (Tampere, 2000) pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Bülent Ulusoyle (Türgi) jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214812"}
{"text": "Ričardas Tamulis\n\nRičardas Tamulis (22. juuli 1938 Kaunas – 22. aprill 2008 Jonava) oli Leedu ja Nõukogude Liidu poksija.\n\nTamulis oli 1964. aastal Leedu NSV parim sportlane. Ta oli kokku kuuekordne Leedu NSV meister aastatel 1957-1959, 1961 ja 1963–1964.\n\nTamulis sai II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) 1964. aasta Tōkyō olümpiamängude poksivõistlusel hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale Marian Kasprzykile (Poola).\n\nTamulis võitis II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks 14. Euroopa meistrivõistlustel (Belgrad, 1961), 15. Euroopa meistrivõistlustel (Moskva, 1963) ning 16. Euroopa meistrivõistlustel (Ida-Berliin, 1965).\n\nTamulis oli II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) kokku viiekordne Nõukogude Liidu meister aastatel 1959, 1961–1962, 1964 ja 1966. Ta sai Nõukogude Liidu meistrivõistlustel 2. koha I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) 1958. aastal ning 3. koha II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) aastatel 1963 ja 1967.\n", "id": "ekk_Latn_214813"}
{"text": "Kesk-Eesti väikemaakonnad\n\nKesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13. sajandi alguse Kesk-Eesti alal, erinedes nii ümbritsevatest mitmest kihelkonnast koosnevatest maakondadest.\n\nHenriku Liivimaa kroonikas on neid nimetatud ka Sakala ja Ugandi juurde kuuluvateks maakondadeks. Väikemaakondade üheks mitteliitumise põhjuseks on peetud nende asendist tulenevat vähest võimalust saada osa Eestit ja selle ümbrust läbinud kaugkaubandusest. Mauri Kiudsoo selle arvamusega ei nõustu ja on seisukohal, et nad asusid kaugkaubanduse (Narva-Peipsi-Pihkva veetee) mõttes pigem soodsas positsioonis.\n\nAlempois, jagati hiljem Vändra ja Türi kirikukihelkonnaks. Jogentagana, jagati hiljem Äksi kirikukihelkonnaks ning osast sai Tartu-Maarja kirikukihelkonna Emajõest põhja poole jääv osa ja teisest sai Maarja-Magdaleena kirikukihelkonna lõunapoolne osa. Mõhu, jagati hiljem Põltsamaa ja Kursi kirikukihelkonnaks. Nurmekund, jagati hiljem Pilistvere ja Kolga-Jaani kirikukihelkonnaks. Soopoolitse, hilisem Kodavere kirikukihelkond. Vaiga, jagati hiljem Laiuse, Torma ja Palamuse kirikukihelkonnaks ning ühest osast sai Maarja-Magdaleena kirikukihelkonna põhjapoolne osa.\n", "id": "ekk_Latn_214814"}
{"text": "Tartu Gaasivabrik\n\nTartu Gaasivabrik oli Tartu linna esimene ettevõte, mis varustas linna gaasiga. See alustas tööd 1880. aastal ning töötas 1976. aastani, mil valmis Irboska-Tartu gaasimagistraal ja Tartusse jõudis loodusliku gaas Severnoje Sijaniest Tjumeni oblastis.\n\nGaasivabrik tegutses aadressil Aleksandri tänav 42. Selle käivitamine võimaldas viia seni õlilampidel põhinenud tänavavalgustuse üle gaasile. Esimesed gaasituled süüdati uue kalendri järgi 14. novembril 1880. Samuti hakkasid gaasi kasutama tööstused, kauplused (sh vaateakende soojendamiseks) ja kodumajapidamised.\n", "id": "ekk_Latn_214815"}
{"text": "Laat\n\nLaat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.\n\nMaal pakuvad laadad väiketootjatele võimalust müüa korraga suuremale hulgale ostjatele kui neil muul ajal võimalik oleks, ostjad aga leiavad palju kaupu ühest kohast. Eriti olulised olid laadad maamajandusele enne väikepoodide võrgu arengut. Linnades, kus toimib igapäevane suuremahuline kaubandus, on laatadel pigem meelelahutuslik funktsioon, ehkki oluline on ka suur valik käsitööd ja põllumajandussaadusi. Tänapäeval korraldatakse linnades laatu sageli suuremate pidustuste raames, näiteks Tallinnas vanalinna päevadel ja Tartus Hansalaadana Tartu Hansapäevade ajal. Enamasti toimuvad laadad suvel. Tüüpilised laadalõbustused on õnneloos, karussell, osavusmängud ja jõukatsumised.\n", "id": "ekk_Latn_214816"}
{"text": "Edevuse laat\n\n\"Edevuse laat\" (inglise keeles \"Vanity Fair\") on inglise kirjaniku William Makepeace Thackeray 1848. aastal ilmunud satiiriline romaan. Teos annab läbilõike Briti ühiskonnast 19. sajandi esimesel poolel.\n\nEsmakordselt ilmus romaan 20 jaos ajakirjas Punch.\n\nRaamatu peategelased on noored daamid Rebecca (Becky) Sharp ja Amelia Sedley. Teose alguses lõpetavad mõlemad Miss Pinkertoni Noorte Daamide Akadeemia. Nende ellusuhtumine on siiski radikaalselt erinev: Amelia on healoomuline, lihtsameelne ja passiivne, Becky aga tahtejõuline ja salakaval, täis otsustavust ühiskonnas edasi jõuda. \"Edevuse laat\" kujutab nende elukäiku Napoleoni sõdade aegsel Inglismaal ja Mandri-Euroopas.\n", "id": "ekk_Latn_214817"}
{"text": "Aerodünaamika\n\nAerodünaamika (kreeka keeles ἀήρ (aer) 'õhk' + δυναμική (dynamis) 'jõud') on vooluste mehaanika haru, mis uurib kokkusurutava fluidumi, antud juhul õhu liikumist üle/ümber selles voolus olevate jäikade kehade ja õhus liikuvatele kehadele mõjuvaid jõudusid. Aerodünaamika terminit kasutatakse tihti sünonüümina gaasidünaamikale, kuid vahe on selles, et \"gaasidünaamika\" on kõikide gaaside, mitte ainult õhu liikumise uurimine. Aerodünaamika teaduslik uurimine tänapäeva mõistes algas 18. sajandil, kuigi põhiideede uurimine algas palju varem. Enamus varasematest saavutustest aerodünaamikas olid suunatud sellele, et saavutada õhust raskemate seadmete lendamine, mida demonstreerisid esimestena vennad Wilbur ja Orville Wright 1903. aastal. Hiljutised uurimused aerdünaamikas keskenduvad kokkusurutavale voolule, turbulentsile ja hõõrdele piirkihiteoorias.\n", "id": "ekk_Latn_214818"}
{"text": "Ants Sööt\n\nAnts Sööt (8. august 1935 Elva – 17. oktoober 2013) oli eesti koorijuht ja pedagoog.\n\nAnts Sööt lõpetas 1955. aastal Tartu Muusikakooli Voldemar Kliimandi juhendamisel ja 1960. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Jüri Variste klassis.\n\nTa oli Tallinna Üliõpilassegakoori (1964), segakoori Olevine (1976), Tallinna Õpetajate Naiskoori (1988) ja Eesti Koorijuhtide Naiskoori (1988) asutaja, paljudel laulupidudel nais- ja segakooride üldjuht.\n\nAastatel 1961–1971 oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi ning 1971–2004 Tallinna Riikliku Konservatooriumi kooridirigeerimise õppejõud.\n\nTa on maetud Elva kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_214819"}
{"text": "Anhalt-Bernburg\n\nAnhalt-Bernburg oli Saksa-Rooma riigi vürstkond ja Saksa Liidu hertsogkond, mida valitses Askania dünastia residentsiga Bernburgis tänapäeva Saksi-Anhaltis. See tekkis Anhalti jagunemisel aastast 1252 kuni aastani 1468 ning taas aastast 1603 kuni taasühinemiseni aastal 1863.\n\nSee loodi aastal 1252, kui Anhalti vürstkond jagati Heinrich I poegade vahel Anhalt-Ascherslebeniks, Anhalt-Bernburgiks ja Anhalt-Zerbstiks. Bernburg määrati Heinrichi teisele pojale Bernhard I-le. Kui Anhalt-Ascherslebeni liin aastal 1315 hääbus, nõudis vürst Bernhard II selle territooriumi endale, kuid ei saanud siiski oma nõo Albrechti, Halberstadti piiskopi vastu. Pärast valitseva perekonna hääbumist seoses vürst Bernhard VI surmaga aastal 1468 päris Anhalt-Bernburgi Anhalt-Dessau vürst Georg I. Koos Anhalt-Dessauga päris aastal 1561 selle Anhalt-Zerbsti vürst Joachim Ernst, kes ühendas aastal 1570 kõik Anhalti maad oma võimu alla.\n\nTaasühinenud Anhalt jaotati taas aastal 1603 vürst Joachim Ernsti poegade vahel Anhalt-Dessau, Anhalt-Kötheni, Anhalt-Plötzkau, Anhalt-Bernburgi ja Anhalt-Zerbsti liinideks. Tema teine poeg vürst Christian I tegi oma residentsiks Bernburgi. Christiani noorem poeg Friedrich rajas aastal 1635 eraldi Anhalt-Harzgerode vürstkonna, mis eksisteeris aastani 1709. Anhalt-Bernburgi vürst Viktor Amadeus päris aastal 1665 Anhalt-Plötzkau. Seoses tema surmaga aastal 1718 tema maad jagati ja tema teisele pojale Lebrechtile loodi Anhalt-Zeitz-Hoymi vürstkond, mis taasühendati Anhalt-Bernburgiga aastal 1812.\n\nAastal 1803 tõsteti Anhalt-Bernburgi vürst Alexius Friedrich Christian keiser Franz II poolt hertsogiseisusse. Tema poeg, hertsog Alexander Carl suri aastal 1863 siiski pärijateta, misjärel päris Anhalt-Bernburgi Anhalt-Dessau hertsog Leopold IV, taasühendades kõik Anhalti maad oma võimu alla.\n", "id": "ekk_Latn_214820"}
{"text": "Virve Aruoja\n\nVirve Aruoja (kuni 1936 Virve Arbeiter; aastast 1978 Virve Hellström; 19. veebruar 1922 Saduküla – 15. september 2013 Hiiu maakond) oli eesti filmirežissöör ja näitleja.\n\nTa lõpetas 1941 Tartu Õpetajate Seminari, õppis aastatel 1942–1946 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas/ Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, aastatel 1945–1947 Draamastuudio eriklassis, lõpetas Moskvas 1953 GITIS-e eesti stuudio näitlejana, sai 1984 Uppsala Ülikoolis filoloogiamagistriks.\n\nOli 1942–1945 Vanemuise ooperikoori liige, näitleja, 1945–1947 Tallinna Draamateatri näitleja, 1947–1949 Vanemuise näitleja, 1953–1956 Tallinna Draamateatri näitleja.\n\nOli aastatel 1956–1978 Eesti Televisiooni režissööri abi, assistent ja režissöör, ühtlasi 1972–1976 filmirežissöör Tallinnfilmis.\n\nElas 1978–1994 Rootsis, alates 1994. aastast elas ta põhiliselt Hiiumaal.\n", "id": "ekk_Latn_214821"}
{"text": "Wilhelm Kaiser\n\nWilhelm Gustav Kaiser (16. jaanuar 1912 Pudewitz, Poseni provints, Preisimaa kuningriik, Saksa keisririik; praegu Pobiedziska, Suur-Poola vojevoodkond, Poola – 24. juuli 1986 Gladbeck, Nordrhein-Westfaleni liidumaa) oli Saksamaa poksija.\n\nKaiser oli kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg) Saksamaa meister 1937. aastal.\n\nKaiser tuli kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg) 1936. aastal Berliinis olümpiavõitjaks. Ta oli esimene Saksamaa poksija, kes on tulnud olümpiavõitjaks.\n\nKaiser sai kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg) 5. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1937) 4. koha, kaotades poolfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Edmund Sobkowiakile (Poola) ning loobudes 3. koha kohtumisest Gavino Mattaga (Itaalia).\n\nKaiser võitles Teise maailmasõja ajal idarindel. Ta sattus Nõukogude sõjavangi, vabanes sealt 1949. aastal ning asus ümber Lääne-Saksamaale.\n", "id": "ekk_Latn_214822"}
{"text": "Anhalt-Zerbst\n\nAnhalt-Zerbst oli vürstkond Saksamaal. See loodi esimest korda 1252. aastal pärast Anhalti vürstkonna jagunemist. Riigi pealinn asus Zerbstis. Anhalt-Zerbst lakkas olemast 1396. aastal, kui see jagati Anhalt-Dessau ja Anhalt-Kötheni vahel.\n\nVürstkond taasloodi aastal 1544, kui Anhalt-Dessau jagunes. Teine vürstkond kaotas hulga territooriumi aastal 1603, kui see jaotati veel kord, ja mõned selle territooriumid anti Anhalt-Dessaule, Anhalt-Bernburgile, Anhalt-Plötzkaule ja Anhalt-Köthenile. Anhalt-Zerbst kaotas enamuse oma territooriumist aastal 1667 seoses Anhalt-Mühlingeni ja Anhalt-Dornburgi loomisega. Aastal 1796 jõudis Anhalt-Zerbsti vürstkond lõpule, tema territooriumi annekteeris Anhalt-Dessau.\n", "id": "ekk_Latn_214823"}
{"text": "Jean-Pierre Blanchard\n\nJean-Pierre Blanchard (hääldus /ˈblãʃɑː/; 4. juuli 1753 Les Andelys Prantsusmaa – 7. märts 1809 Pariis), tuntud ka kui Jean-Pierre François Blanchard, oli Prantsuse leidur, keda mäletatakse esmajoones aeronautika algusaegade kuumaõhupalli lennunduspioneerina.\n\nBlanchard sooritas oma esimese kordaläinud lennu vesinikuga täidetud õhupalliga Pariisis 2. märtsil 1784. Esimese kordaläinud mehitatud õhupallilennu olid enne teda sooritanud 21. novembril 1783 Versailles' lossi juurest vendade Montgolfier'de konstrueeritud sooja õhuga täidetud õhupalliga startinud Pilâtre de Rozier ja markii d'Arlandes. Esimene vesinikuga täidetud õhupalli mehitatud lend oli leidnud aset 1. detsembril 1783 Pariisis, kus professor Jacques Charles ja Nicolas-Louis Robert tõusid La Charlière'i nimelise palliga õhku Tuileries' aiast Pariisis. Blanchardi lend oleks äärepealt lõppenud õnnetusega, kui üks vaataja – Dupont de Chambon, Napoleoni kaasõpilane Brienne'i sõjakoolis – raius oma mõõgaga katki õhupalli kinnitusköied ja aerud, kuna teda ei lubatud pardale. Blanchard oli kavatsenud \"aerutada\" kirdesse La Villette'i, kuid tuul kandis õhupalli üle Seine'i Billancourti ja tagasi, kuni see maandus Sèvres'i tänaval. Blanchard võttis oma motoks ladinakeelse sententsi Sic itur ad astra (Nii minnakse tähtede poole).\n\n1784. aasta augustis kolis Blanchard Londonisse, kus võttis koos John Sheldoniga osa 1784. aasta 16. oktoobri lennust. Vaid mõni nädal enne seda oli Inglismaal toimunud esimene lend, mis oli ühtlasi ka esimene mehitatud õhupallilend väljaspool Prantsusmaad – 1784. aasta 15. septembril oli itaallane Vincenzo Lunardi lennanud õhupalliga Moorfieldsist Ware'i. Blanchardi õhupalli juhtimismehhanismid – õhus sõudmiseks liikuvad tiivad ja tuulik – osutusid taas kord ebapiisavaks. Õhupall lendas Chelsea sõjaväeakadeemiast siiski umbes 115 km kaugusele, maandus Sunburys ning tõusis sealt taas kord õhku, et lõpetada õhureis Romseys. Teise lennu sooritas Blanchard 30. novembril 1784. aastal, tõustes koos ameeriklase John Jeffriesiga õhku Londonis Grosvenori väljakust läänes asuvas Rhedariumi aias ja maandudes Ingressis Kenti krahvkonnas. Kolmas lend, taas kord koos Jeffries'ga, oli esimene lend üle La Manche'i – 1785. aasta 7. jaanuari reis Inglismaalt Prantsusmaale, Doveri lossist Guînes'i, võttis aega umbes kaks ja pool tundi. Louis XVI määras Blanchardile auhinnaks märkimisväärse toetuse. (Järgmise katse ületada La Manche vastupidises suunas võttis ette Pilâtre de Rozier 15. juunil 1785, katse lõppes halva ilma tõttu ebaõnnestunult, balloon kukkus vastu maad puruks, aeronaut selle korvis sai surma.)\n\nBlanchard demonstreeris oma õhupalle Euroopa ringreisil, ta oli esimene aeronaut Belgias, Saksamaal, Hollandis ja Poolas. Muu hulgas demonstreeris ta oma oskusi ka Saksa-Rooma keisri Leopold II kroonimistseremoonial Böömimaa kuningaks Prahas 1791. aasta septembris.\n\n1785. aastal esitles Jean-Pierre Blanchard Louis-Sébastien Lenormandi leiutatud kaasaegset langevarju kui vahendit kuumaõhupallilt ohutuks laskumiseks. Langevarju esimestel esitlustel oli langevarjuriks koer. 1793. aastal, kui Blanchardi kuumaõhupall õhus rebenes, oli ta ka ise sunnitud oma elu päästmiseks langevarju kasutama.\n\n1793. aasta 10. jaanuaril tegi Blanchard esimese õhupallisõidu Põhja-Ameerikas, tõustes õhku Philadelphiast Pennsylvanias ja maandudes Deptfordis Gloucesteri maakonnas New Jerseys. Lennu tunnistajateks olid tol päeval president George Washington ning tulevased presidendid John Adams, Thomas Jefferson, James Madison ja James Monroe. Blanchard lahkus Ameerika Ühendriikidest 1797. aastal.\n\n1804. aastal abiellus Blanchard Marie Madeleine-Sophie Armantiga (tuntud Sophie Blanchardina). 1808. aasta 20. veebruaril tabas õhupalliga Haagi kohal olnud Blanchardi südamerabandus, ta kukkus 20 meetri kõrguselt alla ja suri saadud vigastuste tagajärjel umbes aasta hiljem, 7. märtsil 1809 Pariisis. Tema lesk jätkas enda ülalpidamiseks õhupalli demonstratsioonlendudega, kuni ka temast sai selle ohtliku tegevusala ohver (hukkus 6. juuli 1818).\n", "id": "ekk_Latn_214824"}
{"text": "Moidela Tõnisson\n\nMoidela Tõnisson (aastatel 1956–1984 Moidela Hiir; 1984–1994 Moidela Võrk; 20. märts 1931 – 21. september 1994) oli eesti teleajakirjanik.\n\nMoidela Tõnisson lõpetas 1949. aastal Tartu 2. keskkooli ja õppis aastatel 1949–1951 Tartu Õpetajate Instituudis.\n\nTa töötas Eesti Televisioonis, oli kuni aastani 1986 toimetaja-saatejuht. Tema juhitud teleajakirja tüüpi saatesari \"Nota bene!\" (1966–1971, 90 saadet) käsitles elulaadi, kodu ja moodi. Ta tegi tantsusaadet \"Tantsusaal\", päevakajalist draamasarja \"Mis Koosta peres uudist?\", kokasaadet \"Vaata kööki!\".\n\n1981. aastal, kui tähistati Moidela Tõnissoni 50. sünnipäeva, oli ta Eesti Televisioonis töötanud 20 aastat ja teinud 521 saadet.\n", "id": "ekk_Latn_214825"}
{"text": "Esico Ballenstedtist\n\nEsico Ballenstedtist (suri 1060. aasta paiku) on Askania dünastia esiisa, s.t., ta on suguvõsa vanim liige, kes kindlalt teada on. Temast on vähe teada, kuid arvatavasti oli ta Schwabengau ja Harzgau krahv residentsiga Ballenstedtis. Tema isaks on mõnikord peetud Adalberti (loendis krahv Adalbert I), kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole. Esico arvatakse olevat pärinud valdused Saksi Ostmarki krahvilt Odo I-lt, kes võis olla tema emapoolne vanaisa.\n\nTema järeltulija troonil oli tema poeg Adalbert II.\n", "id": "ekk_Latn_214826"}
{"text": "Otto (Ballenstedt)\n\nBallenstedti krahv Otto hüüdnimega Otto Rikas (u. 1070 - 9. veebruar 1123) oli esimene Askania dünastiast vürst, kes kutsus ennast Anhalti krahviks, ning ta oli ka lühikest aega Saksimaa hertsog. Tema poeg oli Albrecht Karu, kes hiljem vallutas slaavlastelt Brandenburgi ja nimetas ennast selle esimeseks markkrahviks. Otto oli Ballenstedti krahvi Adalbert II ja Meißeni markkrahvi Otto I tütre Adelheidi vanim poeg. Pärast oma äia Saksi hertsogi Magnuse surma aastal 1106 päris Otto märkimisväärse osa Magnuse valdustest ja lootis olla järgmine hertsog. Siiski nimetati tema asemel hertsogiks Lothar von Supplinburg. Aastal 1112, pärast Lothari põlu alla langemist, nimetas keiser Heinrich V Otto Saksimaa hertsogiks; kuid samal aastal läks ta keisriga tülli ning jäeti hertsogitiitlist ilma. Nüüd liitus ta Lothariga ja aitas Lotharil alistada Mansfeldi krahvi Hoyer I-st, kelle keiser oli aastal 1115 Saksi hertsogiks nimetanud.\n\nOtto vallutas slaavlastelt alasid Zerbsti ja Salzwedeli ümbruses ning säilitas Lothari toetuse, kui Lothar sai aastal 1125 kuningaks. Ta sai ka Weimar-Orlamünde krahvkonna, mille pärija oli tema ema.\n", "id": "ekk_Latn_214827"}
{"text": "Sinine (artist ja ansambel)\n\nSinine on Eesti laulja, helilooja ja produtsent Mauno Meesit, põhiliselt tegev elektroonilise muusika vallas. Sinise kontsertbändi moodustab koos Meesitiga lauljatar Liina Rätsep ja trummar Jaagup Tormis.\n\nSinise esimene 2009 aastal Saksa plaadifirma Accession Records all ilmunud \"Butterflies\" album viis artisti 5-eks nädalaks Saksa edetabeli Trend Charts esikümnesse ja ajakirja Sonic Seducer Kuu Artistiks, tõi Eesti Muusikaauhindadelt nominatsiooni Aasta Elektroonika Artisti tiitlile ja auhinnati R2 Aastahiti galal Aasta Demoartistiks. 2010. aastal kirjutas Sinine muusika Von Krahli teatri etendusele \"The End\". 2012. aastal kirjutas Sinine muusika Rainer Sarneti Von Krahli teatri lavastusele \"Lillede Keel\".\n", "id": "ekk_Latn_214828"}
{"text": "Mauno Meesit\n\nMauno Meesit (artistinimega Sinine; sündinud 8. augustil 1983 Paides) on eesti laulja, helilooja ja produtsent.\n\nTa esineb kontsertidel ansambliga Sinine.\n", "id": "ekk_Latn_214829"}
{"text": "Herbert Runge\n\nHerbert Runge (23. jaanuar 1913 Elberfeld (praegu Wuppertal, Nordrhein-Westfaleni liidumaa) – 11. märts 1986 Wuppertal) oli Saksamaa poksija.\n\nRunge oli raskekaalus (üle 175 naela ehk 79,4 kg) kokku seitsmekordne Saksamaa meister aastatel 1935-1939 ja 1942-1943. Ta sai raskekaalus (üle 175 naela ehk 79,4 kg) Saksamaa meistrivõistlustel 2. koha aastatel 1941 ja 1944.\n\nRunge osales Euroopa eest ühe korra raskekaalus (üle 175 naela ehk 79,4 kg) maavõistlusel USA Kuldkinda-turniiri võitjate meeskondadega ja võitis oma kohtumise Chicagos 1938. aastal.\n\nRunge võitis raskekaalus (üle 175 naela ehk 79,4 kg) 1936. aasta Berliini olümpiamängude poksivõistlustel kuldmedali ja tuli olümpiavõitjaks.\n\nRunge sai raskekaalus (üle 175 naela ehk 79,4 kg) hõbemedali 4. Euroopa meistrivõistlustel (Budapest, 1934), kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Gunnar Bärlundile (Soome) ning 5. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1937), kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Olof Tandbergile (Rootsi). Ta sai raskekaalus (üle 175 naela ehk 79,4 kg) 6. Euroopa meistrivõistlustel (Dublin, 1939) pronksmedali, kaotades poolfinaalis jälle hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Olof Tandbergile (Rootsi) ning võites 3. koha kohtumises Jock Porterit (Inglismaa).\n\nRunge poksis märtsist 1946 kuni novembrini 1949 elukutselisena ning osales üldse kokku 25 kohtumisel. Ta võitis neist 5 (neist 1 nokaudiga), kaotas 14 (neist 6 nokaudiga) ning viigistas 6 kohtumist.\n", "id": "ekk_Latn_214830"}
{"text": "I Love New York\n\n\"I Love New York\" (\"Ma armastan New Yorki\") on logo ja laul, millel põhineb 1970. aastate keskel alanud reklaamikampaania, mille eesmärk oli turismi propageerimine New Yorgi linnas ning hiljem ka terves New Yorgi osariigis. Kaubamärgina kaitstud logo võib näha kogu osariigi suveniiripoodides ja turismibrošüürides, nii litsentseeritud kui ka litsentseerimata kasutusel olevana. Steve Carmeni loodud laul \"I Love New York\" on New Yorgi tunnuslaul.\n", "id": "ekk_Latn_214831"}
{"text": "Veikko Täär\n\nVeikko Täär (sündinud 7. septembril 1971) on eesti näitleja, lavastaja, saate-, päeva-, õhtu- ja pulmajuht, esinemiskoolitaja, spordipsühholoog ja ettevõtja.\n\nVeikko Täär lõpetas 1989 Tartu 10. Keskkooli. Aastatel 1989–1991 õppis Täär Tartu Ülikoolis füüsikat, 1994–1998 aga Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli 18. lennus näitlejaks (cum laude).\n\nPärast lavakooli on ta mänginud Eesti Draamateatri, Vanemuise, Ugala ja muude teatrite lavastuses ning osalenud teatriprojektides. Täär on eraldi õppinud Alexanderi tehnikat ja lavalist võitlust.\n\nVeikko Täärile kuulus Otepääl asunud kohvik l.u.m.i., mis sulges uksed detsembris 2017.\n\nEduka harrastussportlasena (suusamaratonid, triatlonid jm) on ta juhtinud rahvasporti propageerivaid telesaateid.\n\nTäär juhtis 2005. aasta kevad-suvehooajal TV3 saatesarja \"Vabad ja vallatud\".\n\n2016. aastast kuni 2018. aasta sügiseni mängis ta seriaalis \"Siberi võmm\" üht peategelast Viktor Korolit.\n", "id": "ekk_Latn_214832"}
{"text": "Adalbert II\n\nBallenstedti krahv Adalbert II (umbes 1030 – 1076/83) Askania dünastiast oli Saksimaa Graf ja Nienburgi kloostri Vogt.\n", "id": "ekk_Latn_214833"}
{"text": "Vidzeme Kõrgkool\n\nVidzeme Kõrgkool (läti Vidzemes Augstskola, inglise Vidzeme University of Applied Sciences) on Lätis Valmieras asuv avalik-õiguslik ülikool, mis on asutatud 1996. aastal.\n\n2021. aastal oli ülikoolis 658 üliõpilast.\n\nVidzeme Kõrgkooli rektorid on olnud 1996–1997 Artis Pabriks 1997–1999 Jānis Ikstens 1999–2001 Gunārs Bajārs 2001–2005 Pēteris Cimdiņš 2005–2013 Vija Daukšte 2013–2022 Gatis Krūmiņš 2022– Agnese Dāvidsone\n", "id": "ekk_Latn_214834"}
{"text": "Ernst Pistulla\n\nErnst Pistulla (28. november 1906 Goslar – 14. september 1944 Teise maailmasõja idarinne) oli Saksamaa poksija.\n\nPistulla oli poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) Saksamaa meister 1928. aastal.\n\nPistulla sai poolraskekaalus (kuni 175 naela ehk 79,4 kg) 1928. aasta Amsterdami olümpiamängude poksivõistlustel hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale Víctor Avendañole (Argentina).. Ta oli esimene Saksamaa poksija, kes on võitnud olümpiamedali.\n", "id": "ekk_Latn_214835"}
{"text": "Kaibitsõ rajoon\n\nKaibitsõ rajoon on haldusüksus Venemaal Tatarstani lääneosas.\n\nRajoonis on 17 külaasundust, kus on kokku 56 asulat. Rajooni keskus on Bolšije Kaibitsõ küla.\n\n2016. aastal oli rajooni elanike arv 14 209. 2010. aasta seisuga olid elanikest 67,7% tatarlased, 5,3% tšuvašid ja 26,2% venelased.\n\nRajoonis ilmub tatari ja vene keeles ajaleht \"Кайбыч Таңнары\" / \"Кайбицкие Зори\".\n", "id": "ekk_Latn_214836"}
{"text": "Pascal Quignard\n\nPascal Quignard [pask'al kinj'aar] (sündinud 23. aprillil 1948 Verneuil-sur-Avre'is Eure'i departemangus) on prantsuse kirjanik.\n\nTema teos \"Les Ombres errantes\" sai 2002. aastal Goncourti auhinna, teose \"Tous les matins du monde\" põhjal on tehtud Alain Corneau 1991. aasta samanimeline film.\n", "id": "ekk_Latn_214837"}
{"text": "Hanna-Maria Seppälä\n\nHanna-Maria Seppälä (sündinud 13. detsembril 1984 Keraval) on Soome endine vabastiiliujuja, kes tuli 2003. aastal ujumise maailmameistriks.\n\nHanna hakkas ujumisega tegelema viieaastaselt. 10-aastaselt sai ta Soome juunioride meeskonna liikmeks, Soome meistriks tuli 14-aastaselt.\n\n1999. aastal võitis ta Euroopa juunioride meistrivõistlustel 50 meetri vabaujumises pronksmedali.\n\nTa on esimene soomlane, kes on osalenud ujumises viitel olümpiamängudel.\n\n2016. aasta seisuga on ta purustanud ujumises individuaalarvestuses üle saja Soome rekordi.\n\n2016. aasta detsembri alguses teatas ta, et pärast 2016. aasta ujumise lühiraja maailmameistrivõistlusi loobub ta tippspordist.\n", "id": "ekk_Latn_214838"}
{"text": "Algirdas Šocikas\n\nAlgirdas Šocikas (14. mai 1928 Žalias Ostempas, Kaišiadoryse rajoon, Kaunase maakond – 21. november 2012 Kaunas) oli Leedu ja Nõukogude Liidu poksija.\n\nŠocikas oli 1956. aastal Leedu NSV parim sportlane. Ta oli kokku kuuekordne Leedu NSV meister aastatel 1947–1948, 1951–1953 ja 1956.\n\nŠocikas osales raskekaalus (üle 81 kg) 1952. aasta Helsingi olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Andries Niemanile (Lõuna-Aafrika Liit) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nŠocikas võitis raskekaalus (üle 81 kg) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks 10. Euroopa meistrivõistlustel (Varssavi, 1953) ning 11. Euroopa meistrivõistlustel (Lääne-Berliin, 1955).\n\nŠocikas oli raskekaalus (üle 80 kg) Nõukogude Liidu meister 1950. aastal ning raskekaalus (üle 81 kg) aastatel 1951, 1952, 1953, 1954 ja 1956. Ta sai Nõukogude Liidu meistrivõistlustel raskekaalus (üle 80 kg) 2. koha 1949. aastal ning raskekaalus (üle 81 kg) 3. koha 1955. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214839"}
{"text": "Rahvaastronoomia\n\nRahvaastronoomia on vähese kooliharidusega talu- ja rannarahva astronoomilised (pms astrognostilised), kosmoloogilised, meteoroloogilised ning kalendri- ja ajamõõdualased teadmised, pärimused ning uskumused.\n\nEesti rahvaastronoomiat on uurinud teiste seas Friedrick Amelung, Jakob Hurt, Paul-Egon Prüller.\n", "id": "ekk_Latn_214840"}
{"text": "Koidu (Saue)\n\nKoidu küla on küla Harju maakonnas Saue vallas, mis moodustus Alliku ja Vanamõisa küla piiride muutmise teel 21. juulil 2012.\n\nUue küla põhiosa moodustas senine Alliku küla kagunurk, väike kild liideti ka Vanamõisa külast. Küla loomise algatas kohalik kogukond .\n", "id": "ekk_Latn_214841"}
{"text": "Magnetostaatika\n\nMagnetostaatika on füüsika haru, mis uurib ühtlase, ajas muutumatu elektrivoolu tekitatud magnetvälju ja sellest tingitud juhtidele mõjuvaid jõude ning nende tasakaalutingimusi.\n\nMagnetostaatika üheks põhiülesandeks on magnetvälja kuju leidmine vooluga juhtide ja teiste magnetvälja mõjutavate kehade (nagu magneetikud) etteantud paigutuse järgi.\n", "id": "ekk_Latn_214842"}
{"text": "Muutumatu sõna\n\nMuutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid.\n\nMuutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad.\n", "id": "ekk_Latn_214843"}
{"text": "Elektroonikakomponent\n\nElektroonikakomponent on teatud kindlate parameetrite ja otstarbega terviklik (osadeks lahutamatu) elektrooniliselt realiseeritav üksikosa.\n\nÜks esimesi elektroonilisi komponente oli elektronlamp (triood leiutati 1906). Neid elektrovaakumseadiseid hakkasid asendama pooljuhtseadised (pooljuhttriood transistor 1947). Eelmise sajandi viimastest aastakümnetest peale on kõige laiemalt kasutatav elektroonikakomponent kiip – pooljuhttehnoloogias valmistatud integraallülitus.\n\nElektroonikakomponente on palju liike ja tüüpe. Neid saab liigitada mitmeti.\n", "id": "ekk_Latn_214844"}
{"text": "Elektriahel\n\nElektriahel ehk vooluahel on aktiiv- ja passiivelementide kogum, milles võib kulgeda elektrivool. Elektrotehnikas on aktiivseks elemendiks elektrienergia allikas ehk vooluallikas, ülejäänud elemendid ‒ elektrienergia tarbijad ‒ on passiivsed elemendid. (Elektroonikaahelate puhul liigitatakse elemendid aktiivseteks ja passiivseteks teistsugusel alusel.)\n\nElektriahela ühesuguse vooluga osa on haru. Kolme või enama haru ühenduskoht on sõlm. Jadamisi elementidest moodustuv kinnine voolurada on kontuur.\n\nElektriahel võib koosneda ühest või mitmest jada- ja rööpühenduses elementidega harust. Kõrvaloleval ülemisel skeemil on hargnematu vooluahel, seega kõik elemendid jadaühenduses. Alumisel joonisel on hargnev vooluahel, milles vooluallikaga on jadamisi kaks rööpühenduses takistit; ahelal on kaks haru ja kaks sõlme.\n\nLiitsõnades võib ahel tähendada ka teatud kindlate omaduste või ülesandega ahelalüli või -osa, nt RC-ahel, sisendahel, toiteahel, vastusideahel jt.\n\nElektriahela kontuuri ja samuti hargnematut kinnist vooluahelat nimetatakse vooluringiks.\n\nElektriahelat, mille põhiosadeks on induktiiv- ja mahtuvuselemendid ning milles on võimalikud elektrivõnkumised, nimetatakse võnkeringiks.\n\nElektriahela graafiline kujutis elektritingmärkide abil on elektriskeem.\n", "id": "ekk_Latn_214845"}
{"text": "Mitmekomponentne reaktsioon\n\nMitmekomponentne reaktsioon on keemiline protsess, milles osaleb kolm või enam lähteühendit (komponenti), mis moodustavad ühe produkti.\n\nTavaliselt mitmekomponentses (nimetatakse ka multikomponentses) reaktsioonis ained ühinevad järjestikku andes spetsiifilise produkti, mille molekulis esinevad enamus lähteainete aatomitest. Mitmekomponentse kaskaad- või doominoreaktsiooni tulemusel moodustuvad uued C–C või C-heteroaatom sidemed järjestikku ühes sünteesietapis. Mitmekomponentsed reaktsioonid on üldiselt keskkonnasõbralikumad ja efektiivsemad, kuna vähem on sünteesietappe ja alustatakse lihtsate molekulidega ühenditest ning väheneb energia- ja ajakulu.\n\nNäiteks Ugi reaktsioon, milles neli komponenti (ketoon või aldehüüd, amiin, isotsüaniid ja karboksüülhape) liituvad andes α-atsetüülamiinokarboksüülamiidi.\n", "id": "ekk_Latn_214846"}
{"text": "Klassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering\n\nKlassikalise elektromagnetismi kovariantne formuleering on klassikalise elektromagnetismi esitamine kovariantsel kujul erirelatiivsusteooria formalismi abil.\n\nKovariantsest esitusest saab rääkida ka üldrelatiivsusteooria kontekstis.\n", "id": "ekk_Latn_214847"}
{"text": "Ugi reaktsioon\n\nUgi reaktsioon on mitmekomponentne orgaaniline reaktsioon, milles ketoon või aldehüüd, amiin, isotsüaniid ja karboksüülhape ühinevad, andes bisamiidi.\n\nSee reaktsioon on saanud nime Kuressaares sündinud Saksa keemiku Ivar Karl Ugi järgi, kes avaldas selle 1959. aastal (Ugi, I; Meyr, R.; Fetzer, U.; Steinbrückner, C. (1959). \"Versuche mit Isonitrilen\". Angew. Chem.\n", "id": "ekk_Latn_214848"}
{"text": "Tartuff\n\nTartuff (algse nimekujuga tARTuFF) on alates aastast 2006 Tartus toimuv igasuvine armastusfilmide festival.\n\n2019. aasta Tartuff toimus 12.–17. augustil tavapärases asukohas Tartu Raekoja platsil.\n", "id": "ekk_Latn_214849"}
{"text": "Desinfitseerimisaine\n\nDesinfitseerimisaine ehk desinfektsiooniaine ehk desoaine on keemiline aine, mida kasutatakse haigustekitajate jm ebasoodsate mikroobide hävitamiseks (desinfitseerimiseks) ümbritsevas keskkonnas, tööstushoonetes ja muudel objektidel.\n\nMõnikord kasutatakse terminit \"desinfitseerimisvahend(id)\", see hõlmab peale keemiliste ainete ka füüsikalisi vahendeid (nt kõrget temperatuuri ja bakteritsiidlampi).\n", "id": "ekk_Latn_214850"}
{"text": "Hatu mõis\n\nHatu mõis (saksa keeles Hattoküll) oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal. Ajaloolise jaotuse järgi kuulus mõis Harjumaale Risti kihelkonda, nüüdisajal asub endine mõisasüda Harju maakonnas Lääne-Harju valla territooriumil.\n", "id": "ekk_Latn_214851"}
{"text": "Herbert Nürnberg\n\nHerbert Nürnberg (sündinud 16. juulil 1914 Kielis Schleswig-Holsteini liidumaal) on Saksamaa endine poksija.\n\nNürnberg oli kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) kokku neljakordne Saksamaa meister aastatel 1937 ja 1940-1942. Ta sai kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) Saksamaa meistrivõistlustel 2. koha aastatel 1939, 1943 ja 1944.\n\nNürnberg osales Euroopa eest kolm korda kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) maavõistlusel USA Kuldkinda-turniiri võitjate meeskondadega. Ta võitis oma kohtumise 1937. aastal Chicagos ja Kansas Citys ning kaotas oma kohtumise 1938. aastal Chicagos.\n\nNürnberg võitis kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks 5. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1937) ja 6. Euroopa meistrivõistlustel (Dublin, 1939).\n\nNürnberg poksis oktoobrist 1945 kuni aprillini 1951 elukutselisena ning osales üldse kokku 74 kohtumisel. Ta võitis neist 51 (neist 25 nokaudiga), kaotas 4 (neist 1 nokaudiga) ning viigistas 19 kohtumist.\n", "id": "ekk_Latn_214852"}
{"text": "Vambola Laanmäe\n\nVambola Laanmäe (aastani 1936 Vambola Laanberg; 26. juuni 1916 Kabala vald – 23. september 2005) oli eesti loomakasvatusteadlane.\n\nTa alustas õpinguid Kabala algkoolis, 1938. aastal lõpetas ta Viljandi Poeglaste Gümnaasiumi. Aastatel 1939–1946 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis, lõpetades põllumajandusteaduskonna.\n\nPärast ülikooli lõpetamist töötas ta ETKVL-i kooperatiivkoolis õpetajana. Aastatel 1947–1990 töötas ta Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudis, olles aastatel 1957–1988 instituudi Kehtna seakasvatuse kontrollkatsejaama ja 1961–1986 instituudi seakasvatusosakonna juhataja ning 1972–1986 ühtlasi Kehtna näidissovhoostehnikumi asedirektor. Aastatel 1986–1988 oli ta instituudi konsultant-vanemteadur.\n\nTa on edendanud sigade tõuaretust ja seakasvatust, tema algatusel asutati Kehtnasse seakasvatusalane uurimiskeskus. Ta on selgitanud 12 seatõu nuuma- ja lihaomadusi, tegelenud eriti Eesti peekonsea ja suure valge sea täiustamisega. Ta on uurinud seatõugudevahelist ristamist, sigade söötmist, seasöötade pärmistamist, emiste tootlikkuse suurendamist, seafarmitööde mehhaniseerimist jpm.\n", "id": "ekk_Latn_214853"}
{"text": "Ameerika Ühendriikide naiste jalgpallikoondis\n\nAmeerika Ühendriikide naiste jalgpallikoondis on Ameerika Ühendriikide esindusnaiskond jalgpallis.\n\n1991. aastal võitis USA koondis esimesed naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused. Veel üks võit tuli 1999. aasta MM-il. Ameerika Ühendriikide koondis on neljakordne olümpiavõitja (1996., 2004., 2008. ja 2012. aastal).\n\n2015. aastal tuldi neljandat korda maailmameistriks.\n", "id": "ekk_Latn_214854"}
{"text": "Albrecht Karu\n\nAlbrecht Karu (saksa keeles Albrecht der Bär; u 1100 – 18. november 1170 Stendal), ka Albrecht Ballenstedtist, oli aastatel 1138–1142 Saksimaa hertsog ja aastast 1157 kuni surmani esimene Brandenburgi markkrahv (Albrecht I von Brandenburg).\n", "id": "ekk_Latn_214855"}
{"text": "Virvatuli\n\nVirvatuli on valgusnähtus, mis on täheldatav tavaliselt öösiti märgaladel, eriti soodes ja rabades. Virvatuli ei ole ühtlane, vaid vilgub. Rahvajuttude järgi meelitab virvatuli öiseid rändajaid laukasse.\n\nJuba vanal ajal märkasid inimesed, et virvatuli ei püsi ühel kohal paigal, vaid võib siia-ainna liikuda. Virvatuld võib edasi kanda tuul, kuid ka näiteks liikuv inimene võib enda ümber olevaid õhumasse liigutada, mistõttu võib tunduda, et kui inimene läheneb virvatulele, siis liigub tuli eest ära, aga kui inimene virvatulest eemaldub, siis tuli järgneb talle.\n\nKuigi virvatulede uurimisel on viimastel aastakümnetel tehtud suuri edusamme, on virvatule täpne olemus veel teadmata, näiteks pole seda suudetud laboratoorselt tekitada.\n\nVirvatuled on viimasel ajal harvemaks muutunud. Seda põhjustab märgalade ulatuslik kuivendamine ning kasutuselevõtmine põllu- ja metsamajanduses.\n", "id": "ekk_Latn_214856"}
{"text": "Konecranes\n\nKonecranes Oyj (kuni 2006. aasta märtsini KCI Konecranes) on Soome firma, mis toodab ja hooldab kraanasid.\n\nFirma oli osa KONEst, kuid firmad lahutati ümberkorralduste käigus 1994. aastal.\n\nFirma peakorter asub Hyvinkääl.\n", "id": "ekk_Latn_214857"}
{"text": "Wolfgang Behrendt\n\nWolfgang Behrendt (sündinud 14. juunil 1936 Berliinis) on Saksamaa ühendvõistkonna ja Ida-Saksamaa endine poksija.\n\nBehrendt võitis Saksamaa ühendvõistkonna koosseisus kukk-kaalus (kuni 54 kg) 1956. aasta Melbourne'i olümpiamängude poksivõistlustel kuldmedali. Ta oli esimene ja ainuke Saksamaa ühendvõistkonna poksija, kes on tulnud olümpiavõitjaks (mõnes arvestuses nimetatakse teda esimeseks Ida-Saksamaa poksijaks, kes on tulnud olümpiavõitjaks, ehkki ta võistles Saksamaa ühendvõistkonna koosseisus).\n\nBehrendt sai Ida-Saksamaa eest võisteldes kukk-kaalus (kuni 54 kg) 11. Euroopa meistrivõistlustel (Lääne-Berliin, 1955) pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Mircea Dobrescule (Rumeenia) ja jäädes edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales sulgkaalus (kuni 57 kg) 13. Euroopa meistrivõistlustel (Luzern, 1959), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Peter Goschkale (Lääne-Saksamaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214858"}
{"text": "Koola\n\nKoola ehk koolapähklipuu (Cola) on taimeperekond kassinaeriliste sugukonnast.\n\nKoolapähklipuu perekonda kuuluvate liikide seemneid kutsutakse koolapähkliteks.\n", "id": "ekk_Latn_214859"}
{"text": "Aidamees\n\nAidamees oli mõisas aidas oleva vara hoidja ja järelevaataja. Ta jälgis, et kõigil töölistel oleksid vajalikud tööriistad olemas ja et need saaksid päeva lõpus samas korras tagastatud. Jälgis ka moonakatele määratud päevamoona, et kõik saaksid ühepalju ja saaksid õiged isikud.\n\nPidas arvet, kui palju moona aidas on ja kes kui palju mõisale võlgu on. Võttis vastu mõisale makstavat vilja ja muud koormist.\n", "id": "ekk_Latn_214860"}
{"text": "Kärneri tuuleveski\n\nKärneri tuuleveski on maakividest veski, mis asub Tartumaal Peipsiääre vallas Rupsi küla territooriumil. Tuuleveski ehitati 1801. aastal Kopli talu peremehe Friedrich Kärneri soovil.\n\nAlgselt oli hoonel neli korrust. Teise maailmasõja ajal sai veski Nõukogude tankilt tabamuse, kuid ei saanud väga palju kannatada. Nõukogude okupatsiooni ajal, kui piirkonnas tegutses kolhoos Koit, võeti hoonel kaks korrust maha ja kasutati seda silohoidlana. Alatskivi sovhoosi tegutsemisajal hoiustati seal lahtist tsementi. Praegu on veskihoone Kopli talu omandis.\n", "id": "ekk_Latn_214861"}
{"text": "Läänemeremaade Nõukogu\n\nLäänemeremaade Nõukogu (LMN; inglise keeles Council of the Baltic Sea States; CBSS) on Läänemere-äärsete riikide koostöö tugevdamiseks ja tihendamiseks loodud organisatsioon.\n", "id": "ekk_Latn_214862"}
{"text": "NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed\n\nNSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed (vene keeles Внутренние войска МВД СССР, ВВ МВД СССР) olid NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud ja NSV Liidu Siseministeeriumile allunud Nõukogude sisejulgeoleku (avaliku korra ja tööstusobjektide kaitse ja kinnipidamisasutuste valve) relvastatud väeosad.\n\nNSV Liidu sisevägede ülesanded: Eriti tähtsate riiklikke objektide valve (tuumaelektrijaamad, kaitsetööstustehased, strateegilised sillad ja tunnelid, suurt tähtsust omavad paisud jne). Riiklikku tähtsust omavate veoste valve nende transpordil. Kinnipidamiskohtade valve. Uurimisaluste konvoeerimine, samuti süüdimõistetute konvoeerimine vabaduskaotusliku karistuse kandmise kinnipidamiskohtadesse. Avaliku korra kaitse suurtes linnades (linnades, kus elanikkonda oli üle 1 miljoni elaniku) ja samuti liiduvabariikide pealinnades.\n", "id": "ekk_Latn_214863"}
{"text": "Emanuele Abate\n\nEmanuele Abate (sündinud 8. juulil 1985 Genovas) on Itaalia tõkkejooksja.\n\nTa on kolmekordne Itaalia meister ja Itaalia rekordi omanik 110 m tõkkejooksus (13,28).\n", "id": "ekk_Latn_214864"}
{"text": "Kurt Hornfischer\n\nKurt Hornfischer (1. jaanuar 1910 Gera – 18. jaanuar 1958 Nürnberg) oli saksa maadleja.\n\nTa võitis Berliini olümpiamängudel pronksmedali, kaotades Kristjan Palusalule.\n", "id": "ekk_Latn_214865"}
{"text": "Edgar Basel\n\nEdgar Basel (1. november 1930 Mannheim – 7. september 1977) oli Saksamaa ühendvõistkonna ja Lääne-Saksamaa poksija.\n\nBasel oli kokku viiekordne Lääne-Saksamaa meister kärbeskaalus (kuni 51 kg) aastatel 1951–1952 ja 1954–1956.\n\nBasel sai Saksamaa ühendvõistkonna eest võisteldes kärbeskaalus (kuni 51 kg) 1952. aasta Helsingi olümpiamängude poksivõistlustel hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale Nathan Brooksile (USA). Ta osales kärbeskaalus (kuni 51 kg) 1956. aasta Melbourne'i olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nBasel võitis Lääne-Saksamaa eest võisteldes kärbeskaalus (kuni 51 kg) 11. Euroopa meistrivõistlustel (Lääne-Berliin, 1955) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks. Ta osales kärbeskaalus (kuni 51 kg) 10. Euroopa meistrivõistlustel (Varssavi, 1953), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Henryk Kukierile (Poola) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nBasel poksis juunist 1957 kuni novembrini 1961 elukutselisena ning pidas kokku 41 kohtumist. Ta võitis neist 22 (neist 3 nokaudiga), kaotas 15 (neist 7 nokaudiga) ja viigistas 4 kohtumist.\n", "id": "ekk_Latn_214866"}
{"text": "Ljukman Adams\n\nLjukman Adams (vene Люкман Адамс, sündinud 24. septembril 1988 Peterburis) on Venemaa kergejõustiklane (kolmikhüppaja).\n\n2007. aastal tuli ta juuniorite Euroopa meistriks tulemusega 16,50. 2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel İstanbulis võitis ta pronksmedali tulemusega 17,36. 2014 tuli ta sisemaailmameistriks.\n\n2014. aasta Euroopa meistrivõistlustel võitis ta hõbemedali tulemusega 17,09.\n\nAdamsi isiklik rekord on 17.53 m, mille ta hüppas Sotšis 27. mail 2012.\n", "id": "ekk_Latn_214867"}
{"text": "Otto Brunner\n\nOtto Brunner (21. aprill 1898 Mödling Viini lähedal – 12. juuni 1982 Hamburg) oli Austria ja Saksamaa ajaloolane, kes peamiselt tegeles hiliskeskaja ja varauusaja sotsiaalajalooga.\n", "id": "ekk_Latn_214868"}
{"text": "Carl August Pezold\n\nCarl August Pezold (ka Karl August Pezold; 7. juuni/19. juuni 1826 Rakvere – 6. detsember/19. detsember 1904 Lihula) oli Eestimaa vaimulik.\n\nTa õppis aastatel 1840–1842 Tallinna Kubermangugümnaasiumis, aastatel 1843–1845 Tartus gümnaasiumis. Aastatel 1846–1850 õppis ta Tartu Ülikoolis majandust, aastatel 1850–1852 usuteadust. Töötas seejärel Võrus Heinrich Krümmeri erakoolis õpetajana ja Ohtus koduõpetajana. Ordineeriti 25. mail/6. juunil õpetajaks.\n\nTa oli aastatel 1858–1895 Märjamaa Maarja koguduse õpetaja, olles aastatel Maa-Lääne praostkonna praost. Lisaks oli ta aastatel 1858–1861 Kuuda õpetajate seminari inspektor.\n\nJäi aastal 1896 emerituuri, elas aastatel 1896–1900 Männikul, aastast 1900 elas ta Lihulas, kus ta ka suri.\n", "id": "ekk_Latn_214869"}
{"text": "Alan Huõgatõ\n\nAlan Huõgatõ (osseedi keeles Хуыгаты Анатолийы фырт Алан; venepäraselt Alan Hugajev; sündinud 27. aprillil 1989) on osseedi rahvusest Venemaa maadleja, olümpiavõitja.\n\nTa võitis 2012. aastal Londoni suveolümpiamängudel Kreeka-Rooma maadluses kuldmedali.\n\nEesti maadlejatest on temaga maadelnud Eerik Aps, kes kaotas 2011. aastal MM-il İstanbulis punktidega 0-2.\n", "id": "ekk_Latn_214870"}
{"text": "Roman Vlassov\n\nRoman Vlassov (sündinud 6. oktoobril 1990 Novosibirskis) on Venemaa maadleja.\n\nTa võitis 2012. aastal Londoni ja 2016. aastal Rio de Janeiro suveolümpiamängudel Kreeka-Rooma maadluses kuldmedali.\n", "id": "ekk_Latn_214871"}
{"text": "Wilhelm Dietrich Pezold\n\nWilhelm Dietrich Pezold (26. juuni/8. juuli 1863 Märjamaa – 17. oktoober 1923 Tallinn) oli Eesti vaimulik.\n\nTa on õppinud Viljandis Liivimaa Maagümnaasiumis, aastatel 1878–1879 Tallinna toomkoolis, aastatel 1879–1882 Kuressaares gümnaasiumis ja professor Volcki eragümnaasiumis Tartus. Aastatel 1883–1890 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ordineeriti 25. septembril/7. oktoobril 1890 õpetajaks.\n\nPärast ordineerimist oli ta Tartu Maarja koguduse adjunktõpetaja, seejärel Eestimaa vikaarõpetaja. Aastatel 1890–1923 oli ta Lihula ja Kirbla koguduse õpetaja. Lisaks oli ta aastatel 1902–1920 Maa-Lääne praostkonna praost.\n\nTa suri aastal 1923 Tallinnas, kuid maeti Lihulasse.\n", "id": "ekk_Latn_214872"}
{"text": "Lauri Tabur\n\nLauri Tabur (sündinud 20. aprillil 1974) on Eesti ettevõtja ja juhtimisnõustaja, endine rektor.\n\nAastatel 2010–2015 oli ta Sisekaitseakadeemia rektor. 2014. aastal valisid PARE ja Pärnu Juhtimiskonverentsid ta Eesti parimaks juhiks. 2013. aastal nimetati Lauri Taburi juhitud Sisekaitseakadeemia Eesti unistuste tööandjaks.\n\n2012. aastast nõustab ta muuhulgas Lääne-Balkanil Kosovo Vabariigi avaliku sektori asutuste reforme, olles ka kohaliku Rotary Club Prishtina Internationali liige.\n", "id": "ekk_Latn_214873"}
{"text": "Orissaare staadion\n\nOrissaare staadion on Orissaare Gümnaasiumi hallatav staadion Orissaares. Staadioni suurimaks omapäraks on keset jalgpalliväljakut kasvav tamm (Orissaare staadioni tamm).\n\n1951. aastani kasvas tamm küll staadioni kõrval, kuid nimetatud aastal staadionit laiendati ning tamm jäi keset staadionit.\n\nStaadionil on lisaks jalgpalliplatsile olemas ka kummimattidega kaetud jooksuring pikkusega 318 meetrit, kettaheite- ja kuulitõukeringid ning kaugushüppekast. Staadioni kõrval on ka võrkpalli- ja korvpalliväljakud.\n", "id": "ekk_Latn_214874"}
{"text": "Abby Wambach\n\nMary Abigail Wambach (sündinud 2. juunil 1980 Rochesteris) on Ameerika Ühendriikide jalgpallur. Abby Wambach mängib USA naiste jalgpallikoondises ründajana.\n\nRahvuskoondisega võitis ta kulla 2004. aasta suveolümpiamängudel, hõbemedali 2011. aasta MM-il ka kaks pronksmedali (2007. ja 2009. aasta MM).\n\nAbby Wambach valiti 2012. aasta maailma parimaks naisjalgpalluriks.\n", "id": "ekk_Latn_214875"}
{"text": "Megan Rapinoe\n\nMegan Anna Rapinoe (sündinud 5. juulil 1985 Reddingis) on Ameerika Ühendriikide jalgpallur. Ta mängib USA naiste jalgpallikoondises poolkaitsjana.\n\nUSA koondisega on ta tulnud kaks koda maailmameistriks.\n", "id": "ekk_Latn_214876"}
{"text": "Šerri\n\nŠerri ehk heres (hispaania keeles jerez, ka vino de Jerez; inglise keeles sherry; prantsuse keeles xérès) on Hispaania traditsiooniline kangendatud vein, mis on saanud nimetuse Jerez de la Frontera linna järgi. Heres peab olema toodetud Cádizi provintsis kolmnurgas Jerez de la Frontera, Sanlúcar de Barrameda ja El Puerto de Santa María vahel.\n", "id": "ekk_Latn_214877"}
{"text": "Keszthely\n\nKeszthely on linn Ungaris Zala komitaadis, Keszthelyi kreisi halduskeskus. Asub riigi lääneosas, Balatoni järve läänekaldal.\n\nElanike arv on umbes 21 000.\n\nLinna on esmamainitud 1247. aastal, kuid paik on asustatud vähemalt rooma ajast alates.\n", "id": "ekk_Latn_214878"}
{"text": "Kodulind\n\nKodulind on linnuliik, -alamliik või varieteet, kelle inimene on kodustanud ja sageli ka tõuaretuse teel geneetiliselt arendanud.\n\nMajanduslikult peetakse kodulinde enamasti nende liha kui toiduaine, samuti linnumunade pärast. Hanede ja partide puhul on mõnes riigis eriti hinnatud nende maks. Munade saamiseks kasvatatakse eelkõige kanu, harvem hanesid ja vutte. Varem on hanesid kasvatatud ka hanesulgede pärast, mida kasutati kirjutusvahendina; tänapäeval peetakse vahel kirevate sulgede pärast paabulinde. Levinumad kodulinnud põllumajanduses on kanad, haned, pardid ja kalkunid, kuid kasvatatakse ka näiteks faasaneid, püüsid, vutte ja jaanalinde.\n\nJahinduslikul otstarbel peetakse mitmesuguseid haukaid ja pistrikke.\n\nLemmiklindudena on levinud väiksemad papagoid ja aarad, kanaarilinnud jts, keda hinnatakse eelkõige kireva sulestiku või laulu pärast.\n", "id": "ekk_Latn_214879"}
{"text": "Mia Hamm\n\nMariel Margaret Hamm (sündinud 17. märtsil 1972 Selmas, Alabama osariigis) on Ameerika Ühendriikide endine jalgpallur. Hamm mängis USA naiste jalgpallikoondises ründajana. Ta lõi oma rahvuskoondises 158 väravat, millega on koondise läbi aegade paremuselt teine väravakütt.\n\nUSA koondisega tuli ta naiste maailmameistriks aastatel 1991 ja 1999 ning aastatel 1996 ja 2004 olümpiavõitjaks.\n\n2004. aastal valiti ta nimekirja FIFA 100.\n\nAastatel 2001 ja 2002 valiti ta maailma parimaks naisjalgpalluriks.\n", "id": "ekk_Latn_214880"}
{"text": "Ivan Uhhov\n\nIvan Uhhov (sündinud 29. märtsil 1986 Tšeljabinskis) on Venemaa kergejõustiklane (kõrgushüppaja).\n\nTa sai 2012. aasta suveolümpiamängudel kuldmedali tulemusega 2,38 m.\n\n2014. aasta Euroopa meistrivõistlustel Zürichis võitis ta pronksmedali tulemusega 2,30 m.\n\nTema isiklik rekord kõrgushüppes sisetingimustes on 2,42 ja välitingimustes 2,41.\n", "id": "ekk_Latn_214881"}
{"text": "Network 10\n\nNetwork 10 (tuntud ka Channel Ten või lihtsalt Ten) on 1964. aastal asutatud Austraalia kommertstelekanal. Kanal on üks viiest vabalevis olevast kanalist.\n", "id": "ekk_Latn_214882"}
{"text": "Venemaa naiste korvpallikoondis\n\nVenemaa naiste korvpallikoondis on Venemaa esindusnaiskond korvpallis.\n\n2008. aasta suveolümpiamängude korvpalliturniiril võitis Venemaa koondis pronksmedali.\n", "id": "ekk_Latn_214883"}
{"text": "Rapid City\n\nRapid City on linn Ameerika Ühendriikides, suuruselt teine Lõuna-Dakota osariigi linn ja Penningtoni maakonna keskus.\n\nLinn on asutatud 1876. aastal. Ta on saanud nime Rapid Creeki (jõe) järgi.\n", "id": "ekk_Latn_214884"}
{"text": "Leandro Damião\n\nLeandro Damião da Silva dos Santos (sündinud 22. juulil 1989) on Brasiilia jalgpallur, kes mängib ründajana Brasiilia esiliigaklubis Coritiba.\n\nLeandro Damião sündis Paraná osariigis Jardim Alegres. Klubikarjääri alustas ta Atlético Ibiramas.\n\n2009. aastal sõlmis ta lepingu Brasiilia kõrgliigaklubiga Internacional. Klubiga tuli ta 2010. aastal Lõuna-Ameerika klubide meistrivõistluste Copa Libertadores võitjaks. Finaalmängudes võideti Mehhiko klubi Guadalajarat. Aastatel 2011, 2012 ja 2013 võideti Rio Grande do Suli osariigi meistrivõistlused Campeonato Gaúcho ning 2011. aastal Lõuna-Ameerika superkarikas Recopa Sudamericana.\n\n2013. aasta suvel sai ta pakkumise Inglismaa klubilt Tottenham Hotspur ja Itaalia klubilt Napoli. Ta oli lähedal Napoliga liitumisele, kuid sponsorlepingute tõttu ei saanud see võimalikuks.\n\n2014. aasta jaanuaris suundus ta Brasiilia kõrgliigaklubisse Santos. Üleminekusumma oli 41 miljonit Brasiilia reaali, mis oli suurim summa, mida Brasiilia klubi kodumängija eest välja käinud oli.\n\nKuigi ta lõi 2014. aasta liigahooajal 26 mängus kokku kuus väravat, sai ta tugevalt kriitikat, peamiselt aeglase reageerimise ja liiga väheste väravate eest.\n\nPärast võrdlemisi ebaedukat hooaega Santoses, sõlmis Leandro Damião laenulepingu eelmise hooaja meistri Cruzeiroga. Kuigi ta oli Minas Geraisi osariigi meistrivõistlustel Campeonato Mineiro üheksa väravaga suurim väravakütt, ebaõnnestus taas hooaeg kõrgliigas, kui ta lõi 23 mängus kokku ainult neli väravat.\n\n4. veebruaril 2016 sõlmis Leandro Damião laenulepingu Hispaania La Liga klubiga Real Betis. Debüüdi La Ligas tegi ta 27. veebruaril mängus Rayo Vallecano vastu. Pärast seda mängis ta klubi meeskonnas veel ainult kahes kõrgliiga kohtumises.\n\nSeejärel mängis ta ühe hooaja laenul Brasiilia kõrgliigaklubis Flamengo.\n\n2017. aasta hooaja alguses suundus ta laenule Brasiilia esiliigaklubisse Internacional. Ta lõi 17 liigamängus kokku kaheksa väravat, aidates klubil jõuda tagasi kõrgliigasse.\n\nAastatel 2019–2023 mängis Damião Jaapani kõrgliigaklubis Kawasaki Frontale. Aastatel 2020 ja 2021 tuli ta klubiga Jaapani meistriks. 2021. aastal oli Damião Jaapani kõrgliigas Yokohama F. Marinosi mängija Daizen Maeda kõrval suurim väravalööja (mõlemad lõid 21 väravat). Lisaks andis Damião kaheksa väravasöötu ning valiti liigahooaja väärtuslikumaks mängijaks.\n\n2024. aasta veebruaris naasis ta Brasiiliasse, kui sõlmis hooaja lõpuni lepingu esiliigaklubiga Coritiba.\n\n2012. aasta suveolümpiamängude jalgpalliturniiri käigus lõi ta kuus väravat, seehulgas ka kaks väravat poolfinaalis Lõuna-Korea vastu.\n\nBrasiilia rahvuskoondises mängis ta aastatel 2011–2013 kokku 17 mängus ja lõi neis kolm väravat. Debüüdi Brasiilia koondises tegi ta 27. märtsil sõprusmängus Šotimaa vastu. Esimese värava lõi ta koondise kasuks 5. septembril sõprusmängus Ghana vastu.\n", "id": "ekk_Latn_214885"}
{"text": "Sport Club Internacional\n\nSport Club Internacional on Brasiilia jalgpalliklubi, mille kodulinn on Rio Grande do Suli osariigis asuv Porto Alegre. Klubi mängib Brasiilia kõrgliigas Campeonato Brasileiro Série A ja Rio Grande do Suli osariigi meistrivõistlustel Campeonato Gaúcho. Klubi on asutatud 1909. aastal.\n\nInternacional on ainus Brasiilia jalgpalliklubi, mis on tulnud ühtegi mängu kaotamata riigi meistriks (1979). Klubi on tulnud Brasiilia meistriks veel kahel korral, aastatel 1975 ja 1976. Aastal 1992 on võidetud Brasiilia karikavõistlused Copa do Brasil. Rio Grande do Suli osariigi meistrivõistlused on see võitnud rekordilised 45 korda.\n\n2006. aastal võitis Internacional Lõuna-Ameerika klubide meistrivõistlused Copa Libertadores. Sama aasta detsembris võitis Internacional klubide maailmameistrivõistlused, alistades finaalis Hispaania klubi Barcelona. 2007. aastal võitis klubi Recopa Sudamericana, alistades 2006. aasta Lõuna-Ameerika klubide karikavõistluste Copa Sudamericana võitja Pachuca. 2008. aastal tuli Internacional Copa Sudamericana. Sellega on klubi võitnud kõik tähtsamad Lõuna-Ameerika klubide võistlused. 2010. aastal võideti teist korda Copa Libertadores.\n\nInternacionali suurim rivaal on Grêmio. Internacionali ja Grêmio vahelised derbimängud on tuntud nime all Grenal. Seda on peetud Brasiilia kõige tulisemaks linnasiseseks derbimänguks.\n\nInternacionali kodustaadion on Estádio Beira-Rio, mis mahutab 50 128 pealtvaatajat.\n\nKlubi tunnusvärvid on punane ja valge.\n\nInternacionali naiskond on tulnud Rio Grande do Suli osariigi meistriks 11 korda.\n", "id": "ekk_Latn_214886"}
{"text": "Pape Moussa Konaté\n\nPape Moussa Konaté (sündinud 3. aprillil 1993 M'Bouris) on Senegali jalgpallur, kes mängib ründajana Prantsusmaa kõrgliiga klubis Amiens.\n\n2011. aastal suundus Konaté Euroopasse, liitudes Iisraeli kõrgliiga klubiga Maccabi Tel Aviv. Seejärel mängis ta ühe hooaja Venemaa kõrgliiga klubis Krasnodar ja ühe hooaja Itaalia kõrgliiga klubis Genoa.\n\n2014. aastal liitus ta Šveitsi kõrgliiga klubiga Sion. Hooajal 2014–15 lõi ta liigas 16 väravat ja hooajal 2015–16 kümme väravat.\n\n2017. aasta augustis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Amiensiga. 2017–18 lõi ta Prantsusmaa kõrgliigas 13 väravat.\n\n2012. aasta suveolümpiamängude jalgpalliturniiri käigus lõi ta viis väravat. Samal aastal tegi ta debüüdi Senegali jalgpallikoondises. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 25. mail 2012 sõprusmängus Maroko vastu. Ta on kuulunud Senegali koondisse 2018. aasta maailmameistrivõistlustel ning 2015., 2017. ja 2019. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_214887"}
{"text": "Becky Hammon\n\nRebecca Lynn Hammon (vene Бекки Хэммон; sündinud 11. märtsil 1977 Rapid Citys Ameerika Ühendriikides) on USA-s sündinud ja kasvanud korvpallur. 2008. aastal sai temast naturalisatsiooni teel Venemaa kodanik ja sestpeale kuulub ta Venemaa naiste korvpallikoondisse.\n\n2008. aasta suveolümpiamängude korvpalliturniiril võitis ta Venemaa koondisega pronksmedali.\n\n2009. aasta MM-il Lätis sai koondisega hõbemedali.\n\nBecky Hammon alustas karjääri WNBA klubis New York Liberty. Aastast 2007 mängib klubis San Antonio Silver Stars. 31. augustil 2011 ületas Hammon seitsmendana WNBAs 5000 punkti piiri.\n", "id": "ekk_Latn_214888"}
{"text": "Günther Heidemann\n\nGünther Heidemann (21. oktoober 1932 Berliin – 23. aprill 2010 Berliin) oli Saksamaa ühendvõistkonna ja Lääne-Saksamaa poksija.\n\nHeidemann oli kokku kahekordne Lääne-Saksamaa meister II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) aastatel 1952 ja 1955.\n\nHeidemann sai Saksamaa ühendvõistkonna eest võisteldes II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) 1952. aasta Helsingi olümpiamängude poksivõistlustel pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedali- ja olümpiavõitjale Zygmunt Chychłale (Poola).\n\nHeidemann osales Lääne-Saksamaa eest võisteldes II kergekeskkaalus (kuni 67 kg) 10. Euroopa meistrivõistlustel (Varssavi, 1953), kuid kaotas veerandfinaalis jälle hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Zygmunt Chychłale (Poola) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning 11. Euroopa meistrivõistlustel (Lääne-Berliin, 1955), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Nicolo Garganole (Inglismaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214889"}
{"text": "Kirjeldustõlge\n\nKirjeldustõlge (või helikirjeldus) on filmile või teatrietendusele pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil või laval nähtavat. Seda kasutatakse peamiselt nägemispuudega inimestele kõige visuaalse edasiandmiseks.\n\nKirjeldustõlkega antakse infot tegevuste, tegelaste, lavaliste või stseenimuutuste või ka ekraanile ilmunud teksti kohta. Kirjeldustõlge paigutatakse enamasti kuuldavas tekstis esinevatesse pausidesse .\n", "id": "ekk_Latn_214890"}
{"text": "Günter Siegmund\n\nGünter Siegmund (19. detsember 1936 Küstrin (praegu Kostrzyn Oderi ääres, Lubuszi vojevoodkond, Poola) – 13. september 2020) oli Saksamaa ühendvõistkonna ja Ida-Saksamaa poksija.\n\nSiegmund oli kahekordne Ida-Saksamaa meister raskekaalus (üle 81 kg) aastatel 1960-1961. Ta sai Ida-Saksamaa meistrivõistlustel raskekaalus (üle 81 kg) 3. koha aastatel 1957, 1959 ja 1963.\n\nSiegmund sai Saksamaa ühendvõistkonna eest võisteldes raskekaalus (üle 81 kg) 1960. aasta Rooma olümpiamängude poksivõistlustel pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Daniel Bekkerile (Lõuna-Aafrika Liit).\n\nSiegmund sai Ida-Saksamaa eest võisteldes raskekaalus (üle 81 kg) 14. Euroopa meistrivõistlustel (Belgrad, 1961) pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Benito Pennale (Itaalia) ja jäädes edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales raskekaalus (üle 81 kg) 13. Euroopa meistrivõistlustel (Luzern, 1959), kuid kaotas 1. ringis hilisemale pronksmedalivõitjale Władysław Jędrzejewskile (Poola) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214891"}
{"text": "Antal Kocsis\n\nAntal Kocsis (17. november 1905 Budapest – 25. oktoober 1994 Titusville, Brevardi maakond, Florida osariik) oli Ungari poksija.\n\nKocsis võitis kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg) 1928. aasta Amsterdami olümpiamängude poksivõistlustel kuldmedali ja tuli olümpiavõitjaks.\n\nKocsis sai kärbeskaalus (kuni 112 naela ehk 50,8 kg) 2. Euroopa meistrivõistlustel (Berliin, 1927) hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Lennart Bohmanile (Rootsi).\n\nKocsis poksis aprillist 1930 kuni augustini 1935 elukutselisena ning pidas kokku 40 kohtumist. Ta võitis neist 22 (neist 4 nokaudiga), kaotas 13 (neist 3 nokaudiga) ja viigistas 5 kohtumist.\n", "id": "ekk_Latn_214892"}
{"text": "Annonay\n\nAnnonay () on linn ja vald Lõuna-Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpesi piirkonnas Ardèche'i departemangu põhjaosas.\n\nSee on Ardèche'i departemangu kõige suurema elanike arvuga linn, kuid departemangu keskus on Privas' linn. Annonay on nii Annonay-Nordi kui ka Annonay-Sudi kantoni keskus.\n\nAnnonay asub mõne kilomeetri kaugusel Rhône'i jõest, 75 km Lyonist lõunas ja 40 km kaugusel Saint-Étienne'ist.\n\nLinna territoorium asub 270–746 meetri kõrgusel üle merepinna.\n", "id": "ekk_Latn_214893"}
{"text": "Jacques-Pierre Amette\n\nJacques-Pierre Amette [žak-pj'eer am'ett] (sündinud 18. mail 1943 Saint-Pierre-sur-Dives'is Calvadosi departemangus) on prantsuse kirjanik ja ajakirjanik. Ta on kasutanud ka pseudonüümi Paul Clément.\n\n2003. aastal pälvis ta oma romaani \"La Maîtresse de Brecht\" eest Goncourti auhinna.\n", "id": "ekk_Latn_214894"}
{"text": "Nitroglütseriin\n\nNitroglütseriin (NG; ka glütserüülnitraat, trinitroglütseriin või trinitriin) on vedel värvitu õlitaoline suure töövõimega lõhkeaine, mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel.\n\nNitroglütseriin on väga tundlik tule ja mehaaniliste mõjutuste suhtes. Selle põlemisel võib kergesti tekkida detonatsioon, eriti suuremate lõhkeaine koguste korral. Seetõttu on selle käsitsemine ohtlik ning selle kasutamine puhtal kujul on väga harv. Täiendavaks puuduseks on kõrge sulamistemperatuur (14 °C).\n\nSee on suuremas koguses väga mürgine ning põhjustab isegi läbi naha organismi tungides tugevat peavalu. Samas leiavad selle derivaadid kasutust ka meditsiinilistes rakendustes, kus aitavad alandada vererõhku. Seda seetõttu, et aldehüüdi dehüdrogenaasid lagundavad nitraate lämmastikoksiidiks, millel on veresooni laiendav ja vererõhku alandav toime.\n\nNitroglütseriin oli esimene praktilist kasutust leidnud lõhkeaine, mis ületas tugevuselt musta püssirohtu. Selle sünteesis esimesena itaalia keemik Ascanio Sobrero 1847. aastal Torino Ülikoolis, olles siis veel Théophile-Jules Pelouze õpilane. Ta nimetas selle püroglütseriiniks. Samuti Pelouze käe all õppinud Alfred Nobel püüdis leida viise, kuidas nitroglütseriini ohutult käidelda. Ta avastas 1866. aastal, et nitroglütseriin absorbeerimisel kiiselguuris moodustub segu, mis oli stabiilne ja lihtsalt käsitsetav, kuid säilitas oma plahvatuslikkuse. Nii sündis dünamiit.\n\nNitroglütseriin on glütserooli lämmastikhappeester (õigemini triester), mis saadakse glütserooli nitreerimisel kontsentreeritud lämmastikhappe ja väävelhappe seguga.\n", "id": "ekk_Latn_214895"}
{"text": "Sisekaitseakadeemia finantskolledž\n\nFinantskolledž on Sisekaitseakadeemia noorim kolledž, kus on alates 2003. aastast võimalik ühendatult õppida maksunduse ja tolli eriala.\n\nAkadeemias on tolli eriala õpetatud alates 1992. aastast ja maksukorralduse eriala 2002. aastast, kuid seoses Maksu- ja Tolliameti ühinemisega 2004. aastal liideti ka Sisekaitseakadeemia maksukorralduse ja tolli eriala. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti strateegilistele otsustele on kohandatud finantskolledžis õppekavu nii, et spetsialiseeruda saaks kas maksunduse või tolli suunale. Üliõpilased teevad spetsialiseerumisotsuse teise õppeaasta alguses.\n\nFinantskolledžis on õppetöö toimunud nii osakoormuse kui ka päevaõppe vormis. Alates 2018. aastast on jälle võimalik õppida päevaõppes (kolmeaastase õppeajaga) või osakoormusõppes (nelja-aastase õppeajaga). Olenemata õppevormist on õpperühmade suurus olnud 30–40 üliõpilast.\n\n1996. aastal lõpetas esimene lend tolli õppesuunal. 13 lõpetaja seas oli ka näiteks Marek Helm, kellest sai hiljem Maksu- ja Tolliameti peadirektor.\n\nKolledžit on juhtinud Raul Mill, Christiane Ernits, Uno Silberg ja praegune direktor Kerly Randlane.\n", "id": "ekk_Latn_214896"}
{"text": "Sisekaitseakadeemia justiitskolledž\n\nSisekaitseakadeemia justiitskolledž (varasema nimega korrektsioonikolledž) on Sisekaitseakadeemia õppeüksus, kus alates 1992. aastast õpetatakse välja vanglaametnikke. Koos Sisekaitseakadeemia loomisega 1992. aastal avati Korrektsioonikolledž, mis 2004. aastal nimetati Justiitskolledžiks. Kolledžis on loomisest saadik õpetatud korrektsiooni eriala. Vanglaametniku eriala õpetati varem mitmes erinevas koolis, 2005/2006. õppeaastast hakati seda õpetama vaid justiitskolledžis.\n\n16. jaanuarist 2024. aastal nimetati justiitskolledž ümber Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledžiks.\n\nJustiitskolledž pakub nii rakenduskõrgharidust kui ka kutseõpet vähemalt keskharidusega noortele, kes huvituvad õigusest, õiglusest ja ühiskonna turvalisusest. Kutseõppe erialadel kestab õpe kuni üks aasta, rakenduskõrgharidus omandatakse kolme aastaga, mille järel on võimalus jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes. Justiitskolledži peamised koostööpartnerid on Justiitsministeerium ning kõik Eesti vanglad. Samuti on kolledžil mitmeid välispartnereid. Õppetöö toimub Tallinnas ning praktikate ajal vanglates üle Eesti.\n\nAlates 2016. aastast on Justiitskolledži direktor Laura Kikas.\n\nKolledžit on juhtinud Uno Ilm (1992-1994 ja 1994-1999), Jüri Saar (1993-1994), Urmo Paal (1999-2005), Hannes Liivak (2005-2011) ja Erkki Osolainen (2011-2016).\n", "id": "ekk_Latn_214897"}
{"text": "Sisekaitseakadeemia päästekolledž\n\nSisekaitseakadeemia päästekolledž on Sisekaitseakadeemia õppeüksus, mis loodi 1993. aastal koolitamaks päästeteenistujaid.\n", "id": "ekk_Latn_214898"}
{"text": "Wiehen\n\nWiehen (saksa keeles Wiehengebirge või Wiehen) on madal mäeahelik Nordrhein-Westfalenis ja Alam-Saksimaal Saksamaal. Ahelik kulgeb läänest itta, eemaldudes suuremast Alam-Saksi mäeahelikust Weseri jõe juures Mindeni lähedal ning lõppedes Osnabrücki lähistel.\n\nWiehen on Saksa eelmäestike põhjapoolseim haru Põhja-Saksa madalikel. Sealne kõrgeim mägi on Lübbecke lähedal paiknev 320 meetri kõrgune Heidbrink.\n", "id": "ekk_Latn_214899"}
{"text": "Politsei- ja piirivalvekolledž\n\nPolitsei- ja piirivalvekolledž on 2010. aastal loodud Sisekaitseakadeemia õppeüksus, kus koolitatakse politseiametnikke ja piirivalvureid.\n\nPolitsei- ja piirivalvekolledž koolitab politseiametnikke kutseõppe ja rakenduskõrghariduse tasemel. Kutseõppe erialadel kestab õpe 1,5 aastat, rakenduskõrgharidus omandatakse 3 aastaga, mille järel on võimalus jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes. Kolledži koostööpartnerid on Politsei- ja Piirivalveamet ja tema struktuuriüksused, üldhariduskoolid, CEPOL, FRONTEX jpt.\n\nKolledži struktuuri kuulub ka teenistuskoerte koolituskeskus Murastes.\n\nAjalugu\n\n1. veebruaril 2010 ühinesid Sisekaitseakadeemia politseikolledž ja piirivalvekolledž. 1. veebruarist alates on akadeemias kahe seni eraldi tegutsenud politseikolledži ja piirivalvekolledži asemel üks ühine politsei- ja piirivalvekolledž. Uue kolledži juhiks nimetas siseminister senise politseikolledži direktori politseikolonel Aivar Toompere.\n", "id": "ekk_Latn_214900"}
{"text": "Georg Beck\n\nGeorg Beck (7. oktoober 1777 Vana-Kuuste – 8. november 1840 Tänassilma) oli eesti kirjamees, koorijuht ja vennastekoguduse tegelane.\n\nSündis Kambja kihelkonna taluperes ning kandis esialgu eesnime Jüri. Tema vanaisad ja üks vanavanaisa kuulusid vennastekoguduse liikumise eestvedajate hulka. Väga võimalik, et Jüri osales lapsena Erxlebeni laulukooris.\n\nNoore mehena sai temast Erastvere mõisa tarepoiss. Võimalik, et elukohavahetus oli seotud talurahva suhtes sõbraliku mõisahärra Gustav Johann von Ungern-Sternbergi kolimisega Vana-Kuustest Erastverre 1799. aastal. Seal sai Jürist Georg. Kui mõisahärra 1807. aasta kevadel suri, sai Jüri pärisorjusest lahti ning vaba mehena võis hakata priinime kandma, niisiis: Georg Beck. Võimalik, et nimi viitab Pöka talule, kus oli üles kasvanud tema isa.\n\nGeorg pöördus tagasi kodukanti Vana-Kuustesse, kus temast kujunes üks vennastekoguduse juhtivaid tegelasi. 1809. aasta suvel reisis ta Saksamaale Herrnhuti linna. Seal õppis ta raamatuköitmist ja arvatavasti ka muusikat. Tagasi tulnud, hakkas Beck tööle raamatuköitjana Vana-Kuuste Isi palvemajas. Seal oli Beck oma hinge- ja veresugulaste keskel. Seal töötas Kuuste koolmeistrina tema tädimees Lalli Jaan, sinna rajas 1819. aastal oma erakooli Georg Becki tädipoeg Johann Laaland, seal sündis ka viimase poeg Cornelius Laaland.\n\n1822. aastal trükiti Tartus Becki tõlgitud \"Tähhele-Pannemisses. Se ümbre Käändmisse Luggu...\". Rudolf Põldmäe sõnul võis Beck olla tõlkinud veel teisigi raamatuid. Heaks abimeheks oli Beck ka siis, kui Johann Heinrich Försteri eestvedamisel koostati maarahvale vennastekoguduse lauluraamatut.\n\n1810. aasta paiku tuli Becki juurde õpipoisiks Maarja-Magdaleena Nava küla noormees Kristjan Kohl. Kolme aasta jooksul õppis Kristjan raamatuköitmise kõrval ka orelimängu ja noodist laulmist ning pidas palvetunde. Isilt lahkudes asutas ta Naval raamatuköitmise töökoja ja aitas kaasa ümbruskonna usulisele ärkamisele ning palvemaja ehitamisele. Hiljem oli Kohl koolmeister Laiuse ja Kursi kihelkonnas.\n\nGeorg Becki võimed jäid paljudele silma ja 1810. aastal kutsusid Tartu eesti kaupmehed ja kalurid teda oma kogudusse köstriks, kuid Beck ei olnud nõus ametit vahetama ning jäi Kuustesse. Aasta hiljem kavatseti Beck saata Saaremaale sealset vennastekoguduse tööd juhtima, kuid seegi mõte jäi vaid mõtteks. Selle asemel rõõmustas Georg Beck oma tegevusega Kambja kihelkonna lapsi.\n\n1811. aasta jõuluõhtul korraldas Beck Kuuste palvemajas muusikalise etenduse: seadis üles pildid Kristuse sündimisest ja ilutulestas neid vahaküünaldega. Vaheldumisi juhatas ta poiste- ja tütarlastekoori, pidas lastele palvetundi ning jagas leivapätsikesi. Taoline jõulude tähistamine kujunes lausa traditsiooniks ja koorilaul Kambja kirikus ning palvemajades muutus üha tavalisemaks.\n\nGeorg Becki tegevus ulatus siiski ka Tartu linna. 1817. aastal sai temast seal majaomanik. Aleksander Raudjal oli rahva seas suure populaarsusega vennastekoguduse juht, kes poja tõttu pankrotistus. Beck ostis ära tema maja, kuid lubas vanahärral oma majas edasi elada. Ja juba 1818. aastast võime lugeda, kuidas Tartu palvemajas on sündinud lastekoor ja noorte orkester. Rudolf Põldmäe hinnangul polnud neil aastail Georg Becki järjekindlale tegevusele võistlejat.\n\nBeck osales vennaste kuulutusretkedel Viljandi- ja Pärnumaale. 1823. aasta paiku asus ta elama Viljandimaale Tänassilma valda Nurmissaare külla. Kambjast läks Georg ära vallalisena, Viljandimaal sai temast naisemees. Pole teada, millal Georg Beck ja Luise Juliane Masing altari ette astusid. Samuti on selgusetu, kas pruut võis pärineda kuulsast Masingute suguvõsagast (näiteks Ambla köstri tütar?).\n\nTänassilmas juhtis Georg Beck vennaste tegevust ning oli väga armastatud. Suure kultuuriloolise väärtusega oli tema tegevus talurahva muusikalisel kasvatamisel. Tema õhutusel püüdsid nooremad vennad ja õed saavutada rohkem osavust laulus, kusjuures neile oli suuresti kasuks positiivorel, mis kuulus Beckile ja mida ka paljud mängima õppisid. Nii sündis suur koor, mis neljahäälsete lauluga Jumalat kiitis ja kirikutes rahvast rõõmustas. Hea eeskuju nakatas naabreid ja avaldas tähelepanuväärset mõju Viljandi maakonnas. Köster Rothberg ja koolmeister Normann viisid sealt koorilaulu edasi Pilistvere kihelkonda. 1847. aastal kuulis J. V. Jannsen, kuidas Pilistvere Vitsjärve küla koor Paide kiriku pühitsemisel laulis. Hiljem algatas seesama Jannsen eesti üldlaulupidude traditsiooni. Laulupidusid Georg Beck ei näinud. Selleks ajaks laulis ta juba taevastes koorides.\n", "id": "ekk_Latn_214901"}
{"text": "NG\n\nkoodina Nigeeria, ISO 2-täheline maakood Niger, maakood FIPS-standardi järgi Nottingham, Briti postikood Lauda Air, lennuliini kood\n\nNg (黄 伍 吳) on hiina päritolu perekonnanimi.\n", "id": "ekk_Latn_214902"}
{"text": "Taunsend\n\n1 \\;{\\rm Td} = 10^{-17}\\rm \\,V\\cdot cm^2.\n\nSee ühik on oluline plasmafüüsikas gaaslahenduste puhul, sest keskmine elektronide energia funktsioon sõltub suhtest E/N.\n\nÜhik on nimetatud Iiri füüsiku John Townsendi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_214903"}
{"text": "Karl Hellenius\n\nKarl Hellenius (ka Karl Helenius; 11. november 1813 Uusikaupunki – 18. aprill 1869 Helsingi) oli Eesti ja soome vaimulik.\n\nTa õppis Turu toomkoolis ja Turu gümnaasiumis. Aastatel 1833–1836 õppis ta Helsingi ülikooli usuteaduskonnas. Oli aastal 1836 Peterburis rootsi kooliõpetaja. Ordineeriti 8. jaanuaril/20. jaanuaril 1837 Peterburis õpetajaks.\n\nTa oli aastal 1837 Skuoritsa koguduse (Ingerimaal) adjunktõpetaja. Aastatel 1838–1840 oli ta Peterburi Maarja soome koguduse asendusõpetaja; aastal 1840 oli ta Tyrö koguduse (Ingerimaal) adjunktõpetaja, aastal 1841 oli ta Kroonlinna Elisabeti koguduse õpetaja, aastatel 1841–1844 oli ta Narva Soome-Rootsi Püha Mihkli koguduse (ja Kosemkina-Narvusi koguduse) õpetaja. Aastatel 1844–1864 oli ta (introdutseeriti 17. detsembril/29. detsembril 1844) Kadrina Katariina koguduse õpetaja. Jäi 1. mail/13. mail 1864 emerituuri. Elas elu lõpus Helsingis, kus ta ka suri ja maeti Hietaniemi kalmistule. Haud pole säilinud.\n\nHellenius oli üks Elias Lönnroti sõpradest, aitas teda Eestimaa reisi lõpul Peterburi jõuda.\n", "id": "ekk_Latn_214904"}
{"text": "Tartu vana Maarja kirik\n\nTartu vana Maarja kirik oli Tartu kirik, mis hävis Põhjasõjas ning mille krundile 19. sajandi algul ehitati Tartu Ülikooli uus peahoone.\n", "id": "ekk_Latn_214905"}
{"text": "Otranto hertsog\n\nOtranto hertsog (Duc d'Otrante) on tiitel, mille Napoleon andis oma politseiministrile Joseph Fouchéle 1808. aastal.\n\nAlates 19. sajandist elab hertsoglik perekond Rootsis, kus tal on introdutseerimata aadli staatus.\n", "id": "ekk_Latn_214906"}
{"text": "Quinyx\n\nQuinyx WFM on 2005. aastal Erik Fjellborgi poolt Rootsis asutatud tööjõu haldamise rakendus. Esimeseks suuremaks Quinyxi kasutajaks osutus McDonald's.\n\nErik Fjellborg töötas poole kohaga McDonald'sis ning avastas vajaduse süsteemi järele, mis võimaldaks kiireid muudatusi graafikute tegemisel. Töötajatel oli vaja süsteemi vahetuste ja tööaegade taotluste tegemisel. Idee oli luua veebipõhine programm, et personal saaks oma ajakavaga kogu aeg kursis olla.\n\nQuinyx on veebipõhine tööjõu haldamise, prognoosimise ja planeerimise rakendus. Quinyx on mõeldud eelkõige tööjõumahukatele organisatsioonidele, mis nõuavad kiireid muudatusi tööjõu planeerimise protsessis. Programm tagab mugava suhtluse töötajate ja tööandjate vahel ning on lihtne ja kasutajasõbralik tuginedes veebiarenduse uusimatele tehnoloogiatele. Rakendus annab töötajatele juuerdepääsu tööajagraafikutele interneti vahendusel, mis säästab graafikukoostajate aega ja võimaldab keskenduda olulisematele tegevustele.\n\nEestis esindab Quinyx WFM tarkvaralahendust ettevõte McLean & Laneman OÜ.\n", "id": "ekk_Latn_214907"}
{"text": "Balti Nõukogu\n\nBalti Nõukogu (harvem Balti Riikide Nõukogu) on Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) valitsuste ja parlamentide omavahelise koostöö organ, mis asutati 31. oktoobril 1993 Tallinnas.\n\nNõukogu käib koos vähemalt korra aastas ühe Balti riigi pealinnas.\n", "id": "ekk_Latn_214908"}
{"text": "Balti Ministrite Nõukogu\n\nBalti Ministrite Nõukogu on Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) valitsuste vaheline koostööinstitutsioon, mille ülesanne on Balti Assamblee välja käidud soovituste üle otsustamine ning ühtlasi vahendama Balti riikide valitsuste ja Balti Assamblee koostööd.\n\nBalti Ministrite Nõukogu kõrgeim organ on Balti peaministrite kohtumised, mis toimuvad vähemalt kaks korda aastas.\n", "id": "ekk_Latn_214909"}
{"text": "Idaringtee\n\nIdaringtee on Tartu linnast idapoolseks ümbersõiduks kavandatav tänav, mis ühendaks linna idaservas Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed Jõhvi–Tartu–Valga maanteega. Idaringtee eesmärk on suunata suurem osa transiitliiklusest Tartu kesklinnast mööda, millega väheneb kesklinna liikluskoormus. Projekt tervikuna hõlmab nelja omavalitsust: Tartu linn, Tartu vald, Luunja vald ja Kambja vald.\n\nIdaringtee projekt on jagatud neljaks ehitusalaks. Valminud on Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ja Tartu–Räpina–Värska maantee vahele jäävad kolm esimest ehitusala. Neljanda ehitusala, mis looks ühenduse Jõhvi-Tartu-Valga maanteega, ehituse aeg ei ole teada.\n", "id": "ekk_Latn_214910"}
{"text": "Ragne Pekarev\n\nRagne Pekarev (sündinud 27. novembril 1980 Antslas) on eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 2006. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (22. lend, juhendaja Priit Pedajas) ning töötab sellest ajast näitlejana Vanemuise teatris.\n", "id": "ekk_Latn_214911"}
{"text": "Põhjaväil\n\nPõhjaväil on Tallinna üldplaneeringus kavandatud üks linna põhimagistraale autodele, mis kulgeks ida-läänesuunaliselt vanalinnast põhjas vähendamaks liikluskoormust südalinna peatänavatel ning oleks transiiditee sadamasse.\n\nPõhjaväil algaks Narva maantee ja Pirita tee ristmikult ehk Russalka ristmikult Reidi teena, mis kulgeks ligi 400 m piki mereäärt ning seejärel läbiks endisi sadamaalasid kuni Jõe/Lootsi ristmikuni. Edasi kulgeks trass mööda Põhjaväilana välja ehitatud Ahtri tänavat, Mere puiestee põhjaosa ja Põhja puiesteed. Edasine trass Balti jaama piirkonnast Paldiski maanteeni on seni lahtine. Nõukogude perioodil planeeriti Telliskivi tänava laiendamist selle äärsete puumajade arvelt ning magistraaliks muutmist. Hiljem on sellest plaanist loobutud ning otsitud alternatiive ehk nn Pelgulinna ümbersõiduteed. Suurt vastukaja on saanud plaan rajada magistraal läbi Merimetsa roheala mööda endist raudteetammi.\n\nAlgselt pandi Põhjaväila põhimõtteline teekoridor paika Tallinna generaalplaanis 1968. aastal. Reaalse ehitustegevuse kallale asuti alles 1999. aastal, kui renoveeriti senine Ahtri tänav ja sellega paralleelselt paiknev endine raudteekoridor ehitati kolmerealiseks (3 + 3) tänavaks ning seejärel 2001. aastal Mere puiestee ja Põhja puiestee lõik Suur Rannavärava tänavani. Hiljem väila idaots muutus suhteliselt Reidi tee projektiks.\n", "id": "ekk_Latn_214912"}
{"text": "Balaruc-les-Bains\n\nBalaruc-les-Bains on asula ja vald Lõuna-Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas Hérault' departemangus. Asulas asuvad juba antiikajast teadaolevad kuumavee allikad.\n\nTema vanim nimi on teada aastast 1130 ja selleks oli Maimona.\n", "id": "ekk_Latn_214913"}
{"text": "Hérault' departemang\n\nHérault [er'oo] (; oksitaani keeles Erau) on departemang Lõuna-Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas.\n\nPiirneb põhjas Aveyroni departemangu, kirdes ja idas Gardi departemanguga, lõunas Vahemerega, edelas Aude'i departemanguga ning läänes Tarni departemanguga.\n\nDepartemang on saanud nime Hérault' jõe järgi.\n", "id": "ekk_Latn_214914"}
{"text": "Hérault\n\nHérault [er'oo] (; oksitaani keeles Erau) on jõgi Lõuna-Prantsusmaal. Jõe pikkus on 160 km ning see saab alguse Mont Aigouali nõlvalt Sevennides. Jõgi suubub Vahemerre Agde'i linna lähistel.\n", "id": "ekk_Latn_214915"}
{"text": "Harilik alraun\n\nHarilik alraun (Mandragora officinarum) on taimeliik alrauni perekonnast.\n\nHarilikku alrauni on kasutatud kultus-, toidu-, ravim-, viljakus-, mürk- ja nõiataime ning hallutsionogeenina, kaubaartiklina ja botaanikaaedades eksponaadina.\n", "id": "ekk_Latn_214916"}
{"text": "Château de la Muette\n\nChâteau de la Muette () on loss Pariisi 16. linnaosas Prantsusmaal, Boulogne'i metsa serval, vana linnavärava (Porte de la Muette) läheduses. Sellel kohal on alates renessansist asunud kolm lossi.\n\nEsimene loss ehitati seal asunud jahimaja asemele kuningas Henri II lemmiktütrele Marguerite de Valois'le, kes oli kuningate François II, Charles IX ja Henri III õde ja kuningas Henri IV esimene abikaasa. Kuningas Louis XV lasi esimest lossi suurendada ja oluliselt ümber ehitada. Teises lossis elasid Louis XVI ja Marie-Antoinette.\n\nViimase 19. sajandi stiilis lossi lasi 1920. aastate alguses ehitada Henri de Rothschild arhitekt Lucien Hesse kavandite järgi. Praegu on see Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni peakontor Pariisis.\n", "id": "ekk_Latn_214917"}
{"text": "Marie NDiaye\n\nMarie NDiaye (sündinud 4. juunil 1967 Pithiviers's Loiret' departemangus) on prantsuse kirjanik.\n\nTa sündis aastal 1967 Pithiviers's Loiret' departemangus Senegalist pärit isa ja prantslannast ema tütrena.\n\nTa avaldas oma esimese romaani \"Quant au riche avenir\" 17-aastaselt. 2001. aastal pälvis ta romaani \"Rosie Carpe\" eest Femina auhinna, 2009. aastal romaani \"Trois femmes puissantes\" eest Goncourti auhinna.\n\n2015. aastal pälvis ta Nelly Sachsi auhinna.\n", "id": "ekk_Latn_214918"}
{"text": "Arnold Alšvang\n\nArnold Alšvang (vene keeles Арнолд Александрович Алшванг; 1. oktoober (vkj 19. september) 1898 Kiiev – 28. juuli 1960 Moskva) oli Ukraina muusikateadlane, aastast 1944 doktor.\n\nAlšvang õppis Kiievi Konservatooriumi Heinrich Neuhausi klaveriklassis, mille lõpetas 1920. ja Boleslav Javorski kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1922. aastal.\n\nAastatel 1919–1921 oli ta Kiievis sõjaväe muusikakooli juht. 1923–25 oli ta Kiievi ja 1930–34 Moskva Konservatooriumis lektor ja õppejõud. Alšvang on komponeerinud ka muusikat, kuid rohkem on ta tuntud muusikaajalooliste uurimuste autorina. Alšvangilt on raamatuna ilmunud Claude Debussy (1935), Aleksandr Skrjabini (1945), Ludwig van Beethoveni (1959), Pjotr Tšaikovski (1959) ja Dmitri Šostakovitši biograafiad.\n\nEesti keeles on 1957. aastal ilmunud Alšvangi \"Beethoven\" (Eesti Riiklik Kirjastus; tõlkija Arnold Ravel), samuti Jossif Kunini \"Tšaikovski\" (Punane täht, 1963; tõlkija Vello Tarnaste), mille eessõna on kirjutanud Alšvang.\n", "id": "ekk_Latn_214919"}
{"text": "Michel Houellebecq\n\nMichel Houellebecq [miš'el uelb'ek] (sünninimi Michel Thomas, sündinud 26. veebruaril 1958 Réunionis) on prantsuse romaanikirjanik, filmilavastaja ja luuletaja. Ta on üks tuntumaid ja tõlgitumaid tänapäeva prantsuse kirjanikke.\n\nTa on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.\n\nHouellebecqi on nimetatud tänapäeva provokatiivseimaks autoriks, teda on kutsutud prantsuse kirjanduse enfant terrible'ks (pahaks poisiks). Houellebecqile heidetakse ette rassismi, islamivaenulikkust ja misogüünilisi seisukohti. Tema kirjanduslikku stiili on nimetatud hüplikuks ja robustseks. Oma stiili kohta on kirjanik öelnud: \"Mettez le doigt sur la plaie, et appuyez bien fort\" (1997) ehk \"pange sõrm haavale ja vajutage kõvasti\".\n", "id": "ekk_Latn_214920"}
{"text": "Laurent Gaudé\n\nLaurent Gaudé [lor'aa(n) god'ee] (sündinud 6. juulil 1972 Pariisis) on prantsuse kirjanik.\n\n2004. aastal pälvis ta romaani \"Le Soleil des Scorta\" eest Goncourti auhinna. Eesti keeles on teos ilmunud pealkirjaga \"Scortade päike\" (tõlkinud Indrek Koff; Tallinn: Pegasus, 2007).\n", "id": "ekk_Latn_214921"}
{"text": "Päev, kui maailm jäi seisma\n\n\"Päev, kui maailm jäi seisma\" on USA 2008. aasta ulmefilm Keanu Reevesiga peaosas. See on uusversioon 1951. aastal ilmunud samanimelisest filmist, mis omakorda põhines Harry Batesi 1940. aastal ilmunud ulmejutul \"Farewell to the Master\".\n", "id": "ekk_Latn_214922"}
{"text": "V nagu veritasu\n\n\"V nagu veritasu\" on 2006. aastal valminud düstoopiline põnevusfilm. Film põhineb Alan Moore'i graafilisel romaanil \"V For Vendetta\".\n", "id": "ekk_Latn_214923"}
{"text": "Heinz Schulz\n\nHeinz Schulz (sündinud 5. jaanuaril 1935 Bernburgis Saksi-Anhalti liidumaal) on Saksamaa ühendvõistkonna ja Ida-Saksamaa endine poksija.\n\nSchulz oli kokku neljakordne Ida-Saksamaa meister sulgkaalus (kuni 57 kg) aastatel 1957, 1959 ja 1962 ning kukk-kaalus (kuni 54 kg) 1960. aastal.\n\nSchulz sai Saksamaa ühendvõistkonna eest võisteldes sulgkaalus (kuni 57 kg) 1964. aasta Tōkyō olümpiamängude poksivõistlustel pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedali- ja olümpiavõitjale Stanislav Stepaškinile (NSV Liit) ja jäädes edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214924"}
{"text": "Vedran Đipalo\n\nVedran Đipalo (sündinud 22. septembril 1977 Sinjis Spliti-Dalmaatsia maakonnas) on Horvaatia endine poksija.\n\nĐipalo oli Horvaatia meister raskekaalus (kuni 91 kg) vähemalt 2005. aastal. Ta sai Horvaatia meistrivõistlustel raskekaalus (kuni 91 kg) 2. koha 2002. aastal.\n\nĐipalo osales raskekaalus (kuni 91 kg) 2004. aasta Ateena olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nĐipalo sai raskekaalus (kuni 91 kg) 35. Euroopa meistrivõistlustel (Pula, 2004) pronksmedali.\n", "id": "ekk_Latn_214925"}
{"text": "Kodukäija\n\nKodukäija (saksa Wiedergänger; Saaremaal külmking, Hiiumaal nook, läänemurdes kääbas, kääp) on rahvausus surnu, kes mingi süüteo pärast või muul põhjusel peab deemonliku surnuna ringi käima. Enamasti käib või kummitab ta oma endises kodupaigas.\n", "id": "ekk_Latn_214926"}
{"text": "Tartu Püha Vaimu kirik\n\nTartu Püha Vaimu kirik (kasutatud ka nimekuju Tartu Pühavaimu kirik) oli Tartus Laial tänaval linnamüüri ääres Vene värava juures paiknenud keskaegne kirik.\n\nPühavaimu kirik oli tõenäoliselt ühelööviline, võlvitud, ilma koorita, väikese nurgatorniga.\n\nKirik kuulus Püha Vaimu vennaskonna hospidalile, 16. juunil 1514 andis Leo X selle tsistertslaste Püha Clara kloostrile. Alates 16. sajandi teisest poolest kasutati kirikut aidana (oli ümber ehitatud kahekorruseliseks), lammutati 1890. aastal. Praegu asub umbes samal kohal endine võimla, praeguse Uue teatri punastest tellistest hoone.\n", "id": "ekk_Latn_214927"}
{"text": "Edgars Eriņš\n\nEdgars Eriņš (sündinud 18. juunil 1986 Varakļānis) on Läti kümnevõistleja.\n\nTema isiklik rekord kümnevõistluses on 4. juunil 2011 Valmieras saavutatud 8312, mis on ühtlasi ka Läti rekord. Talle kuulub ka Läti rekord seitsmevõistluses, 2008. aastal saavutatud 5787 punkti.\n", "id": "ekk_Latn_214928"}
{"text": "Ropaži vald\n\nRopaži vald on teise järgu haldusüksus (vald) Lätis Ropaži piirkonnas.\n\nVald piirneb sama piirkonna Garkalne ja Stopiņi vallaga, Sigulda piirkonna Allaži, Inčukalnsi ja Mālpilsi vallaga, Salaspilsi piirkonna Salaspilsi vallaga ning Ogre piirkonna Suntaži ja Tīnūži vallaga.\n\nValla keskus on Ropaži küla.\n", "id": "ekk_Latn_214929"}
{"text": "György Gedó\n\nGyörgy Gedó (sündinud 23. aprill 1949 Újpestis Budapestis) on Ungari endine poksija, rahvuselt juut.\n\nGedó oli helveskaalus (kuni 48 kg) kokku kaheksakordne Ungari meister aastatel 1968–1973, 1975 ja 1980. Ta sai helveskaalus (kuni 48 kg) Ungari meistrivõistlustel 3. koha 1974. aastal.\n\nGedó võitis helveskaalus (kuni 48 kg) 1972. aasta Müncheni olümpiamängude poksivõistlustel kuldmedali ja tuli olümpiavõitjaks. Ta osales helveskaalus (kuni 48 kg) 1968. aasta México olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja, 1976. aasta Montréali olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Payao Poontaratile (Tai) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning 1980. aasta Moskva olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Hipólito Ramosile (Kuuba) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nGedó osales helveskaalus (kuni 48 kg) 1. maailmameistrivõistlustel (Havanna, 1974), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja maailmameistrile Jorge Hernándezele (Kuuba) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nGedó võitis helveskaalus (kuni 48 kg) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks 18. Euroopa meistrivõistlustel (Bukarest, 1969) ning 19. Euroopa meistrivõistlustel (Madrid, 1971). Ta sai helveskaalus (kuni 48 kg) 21. Euroopa meistrivõistlustel (Katowice, 1975) pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Oleksandr Tkatšenkole (NSV Liit) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214930"}
{"text": "Zaķumuiža\n\nZaķumuiža on küla (lielciems) Lätis Vidzemes, Ropaži piirkonna Ropaži vallas. Asub Riiast 25 km ida pool Lielā Jugla vasakul kaldal. 2009. aastal oli seal 1043 elanikku.\n\nKüla varasem saksakeelne nimi oli Waldenrode. Waldenrode mõis kuulus von Wolffide suguvõsale. Nõukogude perioodil asus seal Zaķumuiža linnukasvatusmajand.\n\nKülas on algkool, raamatukogu ja kiirabipunkt. Sinna jäävad Skola, Upeskrasti, Dzelzāmursi, Līčupese, Zaķi, Zaķumuiža ja Silmači bussipeatus.\n\n2015. aastal oli külas 1037 elanikku, 2020. aastal 973.\n", "id": "ekk_Latn_214931"}
{"text": "Aado Kommendant\n\nAado Kommendant, ka Aado Komendant (9. august 1941 Paide – 8. august 1966 Song Be provints, Vietnam) oli eesti päritolu USA sõjaväelendur.\n\nAado Komendandi perekonnanime kirjaviis muutus tegevteenistuses. Kõikides sõjaväedokumentides kirjutati perekonnanime \"Komendant\" asemel \"Kommendant\". Veel ülikoolis oli ta aga Komendant.\n\nAado Kommendanti viimane sõjaväeline auaste oli major. Selle sai ta olles ametlikult lahingus kadumaläinud staatuses.\n", "id": "ekk_Latn_214932"}
{"text": "Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel\n\nJohann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel (9. august 1786, Giessen – 1831, Tartu) oli Saksamaalt pärit Tartu advokaat, sündik ja õigusteadlane.\n\nTa oli Tartu Ülikooli eksegeetika ja idamaiste keelte professori Johann Wilhelm Friedrich von Hezeli ja Charlotte Henriette von Hezeli (neiupõlvenimega Schwabe) poeg.\n\nEnne ülikooli astumist sai Hezel koduõpetust. Ta õppis 1802–1806 Tartu ülikoolis ja kaitses 1808. aastal filosoofiadoktori kraadi. Aastast 1806 töötas ta Tartus maakohtu- ja raeadvokaadina, linnasündikuna ning konsistooriumi liikmena (1810) ja ülikooli sündikuna (1812–1819). Ta pidas ka loenguid ja avaldas käsitlusi Liivimaa õigusest. Aastast 1819 ei olnud tal muid ameteid peale advokaadiameti.\n", "id": "ekk_Latn_214933"}
{"text": "Bernhard Kaehlbrandt\n\nAugust Bernhard Karl Kaehlbrandt (2. märts/14. märts 1840 Riia – 4. september/16. september 1883 Audru) oli Eesti vaimulik.\n\nAlgõpetuse sai ta aastatel 1848–1855 Jaunpiebalga pastoraadis. Aastatel 1855–1858 õppis ta Riia Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 1859–1863 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, aastal 1863 täiendas ta end veel Erlangeni ülikoolis. Aastatel 1864–1866 oli ta Audrus koduõpetaja. Prooviaastal oli ta Vändra Martini koguduses Ernst Sokolowsky juures. Ordineeriti 8. septembril / 20. septembril 1868 Riias õpetajaks.\n\nTa oli aastatel 1868–1883 (introdutseeriti 29. septembril / 11. oktoobril 1868) Audru Püha Risti koguduse õpetaja. Lisaks oli ta aastatel 1877–1883 Pärnu praostkonna praost ja aastast 1881 Konsistooriumi assessor.\n", "id": "ekk_Latn_214934"}
{"text": "Alex Morgan\n\nAlexandra Patricia Morgan-Carrasco (tuntud kui Alex Morgan; sündinud 2. juulil 1989 San Dimases) on USA naisjalgpallur. Ta mängib jalgpalliklubis Orlando Pride.\n\nAastast 2010 mängib Alex Morgan USA naiste jalgpallikoondises.\n\nUSA koondisega on ta tulnud kaks koda maailmameistriks.\n", "id": "ekk_Latn_214935"}
{"text": "Theodor Lutsu filmipäevad\n\nTheodor Lutsu filmipäevad on Palamusel 1996. aastast toimuv filmifestival, millega tähistatakse eesti filmioperaatori ja Eesti esimese täispika mängufilmi autori Theodor Lutsu sünniaastapäeva 14. augustil.\n\nPalamuse filmipäevadelt on esile kerkinud tuntud filmitegijaid nagu Asko Kase ja Kullar Viimne ning Tartu politoloogiatudengite rühmitus Õ-Fraktsioon, mille liikmed on muuhulgas teinud ka täispika mängufilmi \"Malev\".\n", "id": "ekk_Latn_214936"}
{"text": "Marijo Šivolija-Jelica\n\nMarijo Šivolija-Jelica (sündinud 29. juunil 1981 Rijekas Primorje-Gora maakonnas) on Horvaatia endine poksija.\n\nŠivolija-Jelica oli vähemalt kahekordne Horvaatia meister poolraskekaalus (kuni 81 kg) aastatel 2002 ja 2005. aastal.\n\nŠivolija-Jelica osales poolraskekaalus (kuni 81 kg) 2004. aasta Ateena olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning 2008. aasta Pekingi olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas 2. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nŠivolija-Jelica sai poolraskekaalus (kuni 81 kg) 13. maailmameistrivõistlustel (Mianyang, 2005) hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja maailmameistrile Erdos Janabergenovile (Kasahstan) ning osales 14. maailmameistrivõistlustel (Chicago, 2007), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja maailmameistrile Abbos Atoevile (Usbekistan) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nŠivolija-Jelica sai poolraskekaalus (kuni 81 kg) 35. Euroopa meistrivõistlustel (Pula, 2004) hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Jevgeni Makarenkole (Venemaa) ning osales 36. Euroopa meistrivõistlustel (Plovdiv, 2006), kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214937"}
{"text": "Hans Torim\n\nHans Torim (sündinud 25. veebruaril 1930 Tallinnas) on eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog.\n", "id": "ekk_Latn_214938"}
{"text": "Kano osariik\n\nKano osariik on 1. järgu haldusüksus (osariik) Nigeerias. Asub riigi põhjaosas.\n\nOsariik moodustati 1967. aastal. 1991. aastal eraldati osariigist Jigawa osariik.\n\nKano osariik jaguneb 44 kohaliku omavalitsuse üksuseks.\n\nSuurem osa elanikest on hausad. Valdavalt on nad sunniidid.\n", "id": "ekk_Latn_214939"}
{"text": "Tuileries' palee\n\nTuileries' palee ehk Tuileries' loss (prantsuse keeles Palais des Tuileries; ) oli prantsuse kuningate residentsloss Pariisis Seine'i jõe paremal kaldal. Hoone sulges läänepoolsest küljest Louvre'i hoovi. Selle peasissekäigu vastas kerkis triumfikaar Arc de Triomphe du Carrousel Napoléon I Bonaparte'i võidukate sõjakäikude ülistuseks.\n\nLossi ehitamist alustati 1564. aastal Caterina de' Medici algatusel. 17. sajandil toimunud laiendamise käigus ühendati lossi kagunurk Louvre'iga. Hoone hävis tules Pariisi kommuuni mahasurumise päevil 1871. aasta mais ning lammutati maatasa 1882. aastal. Louvre'iga ühendatud 266-meetrise fassaadiga lossi asukaiks on olnud kuningad Henri IV, Louis XIV, Louis XV, Louis XVI ja Louis XVIII ning keisrid Napoléon I ja Napoléon III.\n\nPraegu asub sellel kohal Tuileries' aed (Jardin des Tuileries).\n", "id": "ekk_Latn_214940"}
{"text": "Bernhard III (Saksi)\n\nBernhard (u 1140 – 2. veebruar 1212) oli Askania dünastiast Saksa vürst, Anhalti ja Ballenstedti krahv ning Bernburgi isand tema isapoolse pärandi kaudu. Aastast 1180 oli ta ka Saksimaa hertsog kui Bernhard III või Bernhard I.\n", "id": "ekk_Latn_214941"}
{"text": "Billancourt\n\nBillancourt () on 181 elanikuga (2009) asula ja vald Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas Somme'i departemangus.\n", "id": "ekk_Latn_214942"}
{"text": "Michel Thomas\n\nMichel Thomas (sünninimi Moniek Kroskof; 3. veebruar 1914 Łódź – 8. jaanuar 2005 New York) oli juudi päritolu lingvist, keeleõpetaja ja polüglott.\n\nPärast teist maailmasõda töötas ta välja erilise keeleõppimismeetodi, mis sai tema järgi nimeks Michel Thomas' meetod.\n", "id": "ekk_Latn_214943"}
{"text": "Valéry Giscard d'Estaing\n\nValéry Marie René Georges Giscard d'Estaing (; 2. veebruar 1926 Koblenz prantslaste okupeeritud Saksamaal – 2. detsember 2020 Authon Prantsusmaal) oli prantsuse riigitegelane, 1974–1981 Prantsusmaa president.\n\n2001. aastast oli ta Euroopa Tulevikukonvendi president.\n", "id": "ekk_Latn_214944"}
{"text": "Sophie Hitchon\n\nSophie Hitchon (sündinud 11. juulil 1991 Burnleys) on Suurbritannia vasaraheitja.\n\n2010. aastal tuli ta vasaraheites juunioride maailmameistriks.\n\n2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis heitis ta Suurbritannia rekordiks 71.58 m.\n\n2015. aasta maailmameistrivõistlustel Pekingis saavutas ta neljanda koha, heites rahvusrekordiks 73.86 m.\n\n2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis jäi ta 71.74-ga samuti neljandaks.\n\n2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros võitis ta rahvusrekordiga 74.54 pronksmedali, tulles oma riigi esimeseks olümpiamedalistiks vasaraheites.\n", "id": "ekk_Latn_214945"}
{"text": "Rūta Meilutytė\n\nRūta Meilutytė (sündinud 19. märtsil 1997 Kaunases) on Leedu ujuja.\n\n2012. aasta suveolümpiamängudel võitis ta naiste 100 m rinnuliujumises kuldmedali, saades Leedu noorimaks olümpiavõitjaks. Ühtlasi sai temast esimene ujuja, kes on pärast Leedu taasiseseisvumist ujumises kuldmedali võitnud.\n\nTa jagab 100 meetri rinnuliujumise maailmarekordit lühirajal (1.02,36). Ta on 50 meetri rinnuliujumise (29,48) ja 100 meetri rinnuliujumise (1.04,35) endine maailmarekordiomanik.\n\nAastatel 2012 ja 2013 valiti ta Leedu aasta sportlaseks ning 2015. aastal aasta naissportlaseks.\n", "id": "ekk_Latn_214946"}
{"text": "Emil Schulz\n\nEmil Schulz (25. mai 1938 Kaiserslautern, Reinimaa-Pfalzi liidumaa – 22. märts 2010 Kaiserslautern) oli Saksamaa ühendvõistkonna ja Lääne-Saksamaa poksija.\n\nSchulz oli viiekordne Lääne-Saksamaa meister II keskkaalus (kuni 75 kg) aastatel 1960–1964.\n\nSchulz sai Saksamaa ühendvõistkonna eest võisteldes II keskkaalus (kuni 75 kg) 1964. aasta Tōkyō olümpiamängude poksivõistlustel hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale Valeri Popentšenkole (NSV Liit).\n\nSchulz sai Lääne-Saksamaa eest võisteldes II keskkaalus (kuni 75 kg) 15. Euroopa meistrivõistlustel (Moskva, 1963) pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Ion Moneale (Rumeenia) ja jäädes edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales II keskkaalus (kuni 75 kg) 14. Euroopa meistrivõistlustel (Belgrad, 1961), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Dragoslav Jakovljevićile (Jugoslaavia) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214947"}
{"text": "Tulekahjuandur\n\nTulekahjuandur on tehniline seade, mis annab tulekahju või tuleohtliku olukorra tekkimisest teada tugeva sumistignaaliga, mõnel juhul ka valgusdioodi heleda vilkuva valgusega. Kui andur on ühendatud keskseadmega, võidakse automaatselt alarmeerida ka tuletõrjet ja edastada ohuteade telefoni teel.\n\nTulekahjuanduri mõõtemuundur ehk tajur võib reageerida temperatuuri tõusule (nt üle 60 °C) ja temperatuuritõusu kiirusele, leegi soojus- ja valguskiirgusele, suitsugaasidele (vingugaasile ehk süsinikoksiidile CO, süsihappegaasile ehk süsinikdioksiidile CO₂) või siis põlemisel tekkivas suitsus sisalduvatele tahmaosakestele. Kõige laiemalt ongi levinud suitsuandurid.\n", "id": "ekk_Latn_214948"}
{"text": "Punk'n'Roll\n\nPunk'n'Roll on Eesti vanim ja suurim pungi-, ska- ja hardcore-festival.\n\nFestival on toimunud alates 1998. aastast, ehkki mõningaste pausidega. 2012. aastal toimus Punk'n'Roll 10.-11. augustil Tartus, klubis Rock & Roll ning Raadi mõisapargis. 2014 ja 2015 aastal toimus festival Tartu servas Raadi mõisapargis. Algselt toimus see Kilingi-Nõmmes, kuid kolis 2009. aastal majanduslikel põhjustel Kohtla-Nõmmesse.\n\nAegade jooksul on Punk'n'Rolli festivalil üles astunud bändid Eestist, Soomest, Leedust, Venemaalt, Suurbritanniast, Hollandist, Rootsist, Lätist jm. Teiste seas on Eestit külastanud näiteks Oi Polloi Edinburghist ja Fleas and Lice Amsterdamist. Esimene välisesineja oli 2004. aastal Soome ansambel Extaasi.\n", "id": "ekk_Latn_214949"}
{"text": "Ján Franek\n\nJán Franek (sündinud 14. aprillil 1960 Žilinas (praegu Žilina maakond), Slovakkia)) on Slovakkia ja Tšehhoslovakkia endine poksija, rahvuselt slovakk.\n\nFranek oli vähemalt kahekordne Tšehhoslovakkia meister I keskkaalus (kuni 71 kg) aastatel 1979 ja 1980.\n\nFranek sai I keskkaalus (kuni 71 kg) 1980. aasta Moskva olümpiamängude poksivõistlustel pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedali- ja olümpiavõitjale Armando Martínezele (Kuuba) ja jäädes edasisest medaliheitlusest välja.\n\nFranek osales I keskkaalus (kuni 71 kg) 24. Euroopa meistrivõistlustel (Tampere, 1955), kuid kaotas 2. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja, 25. Euroopa meistrivõistlustel (Varna, 1983), kuid kaotas 1. ringis hilisemale pronksmedalivõitjale Gheorghe Simionile (Rumeenia) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning II keskkaalus (kuni 75 kg) 26. Euroopa meistrivõistlustel (Budapest, 1985), kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214950"}
{"text": "Comedy Estonia\n\nComedy Estonia on Eesti komöödiatrupp, mis korraldab nii Eesti kui ka välismaa lavakoomikute (stand-up comedy) esinemisi Eestis.\n", "id": "ekk_Latn_214951"}
{"text": "Stewart Johnson\n\nStewart Johnson (sündinud 4. detsembril 1975) on USA päritolu Eesti lavakoomik, kes esineb Comedy Estonia korraldatud stand-up comedy üritustel.\n\nTa on üks trupi algatajaist ning on elanud Eestis alates 1998. aastast.\n", "id": "ekk_Latn_214952"}
{"text": "Keiu Must\n\nKeiu Must (enne abiellumist Keiu Kriit; sündinud 27. oktoobril 1982) on eesti tõlkija ja tõlk ning Eesti esimene naislavakoomik.\n", "id": "ekk_Latn_214953"}
{"text": "Sander Õigus\n\nSander Õigus (sündinud 13. novembril 1989) on Tartust pärit eesti lavakoomik.\n\nTa esineb Comedy Estonia korraldatud stand-up comedy üritustel. Comedy Estonia egiidi all esines ta esimest korda 4. märtsil 2011.\n\nÕigus jutustab pikki ja piinlikke lugusid nii oma lapsepõlvest kui ka igapäevastest tähelepanekutest elust enesest. Tema lugudesse on pikitud nii enesekriitikat kui ka värvikaid sisekaemusi.\n", "id": "ekk_Latn_214954"}
{"text": "Kuldar K. Raudnask\n\nKuldar K. Raudnask (kodanikunimi Kuldar Raudnask; 4. november 1965 – 31. jaanuar 1985 Keila-Joa) oli eesti luuletaja.\n\nTa lõpetas 1984. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja asus seejärel Tartu Ülikoolis õppima ajakirjandust.\n\n1984. aasta novembris võeti ta Nõukogude armeesse sundaega teenima. Hukkus sõjaväeteenistuses viibides ebaselgetel asjaoludel. Ametliku versiooni järgi oli tegemist enesetapuga, kuid seda on peetud kaheldavaks.\n\nHeli Speek: \"Ta võis taluda piinamist, peksmist, labasusi, lootes, et see on ajutine ja küll nad väsivad. Arvas, et kui vabaneb, küll siis kirjutab ja räägib, mismoodi kuulsusrikas armee seestpoolt välja näeb.\" (\"Egeuse meri\", lk. 74.)\n", "id": "ekk_Latn_214955"}
{"text": "Vecpiebalga piirkond\n\nVecpiebalga piirkond oli Läti 1. järgu haldusüksus Vidzemes.\n\nPiirkonna keskus oli Vecpiebalga küla.\n\nLäti rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2012 Vecpiebalga piirkonna elanikest lätlasi 93,21%, venelasi 4,18% ja teistest rahvustest inimesi 2,60%.\n\nPiirkond moodustati 2009. aastal viiest vallast. 2021. aastal liideti Vecpiebalga piirkond Cēsise piirkonnaga.\n", "id": "ekk_Latn_214956"}
{"text": "Līgatne piirkond\n\nLīgatne piirkond oli Läti 1. järgu haldusüksus Vidzemes.\n\nPiirkonna keskus oli Līgatne linn, teine haldusüksus selles piirkonnas oli Līgatne vald.\n\nArvestuslikel andmetel oli 1. juulil 2016 Līgatne piirkonna elanikest lätlasi 87%, venelasi 8%, valgevenelasi 1,1% ja teistest rahvustest inimesi 4%.\n\nPiirkond moodustati 2009. aastal. 2021. aastal liideti Līgatne piirkond Cēsise piirkonnaga.\n", "id": "ekk_Latn_214957"}
{"text": "Mārupe vald\n\nMārupe vald on 2. järgu haldusüksus (vald) Lätis Mārupe piirkonnas. Piirneb Riia linnaga.\n\nValla keskus on Mārupe küla.\n\nSkulte küla lähedal asub Riia lennujaam.\n\nLäti Rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuaril 2012 Mārupe valla elanikest lätlasi 69,15%, venelasi 19,40%, valgevenelasi 2,31%, ukrainlasi 2,21%, poolakaid 1,37% ja teistest rahvustest inimesi 2,94%. Rahvus oli teadmata 2,61% inimestel.\n\n2009. aastal moodustati vallaga samades piirides 1. järgu haldusüksus (Mārupe piirkond). 2021. aastal liideti varasema Mārupe piirkonnaga Babīte piirkond.\n", "id": "ekk_Latn_214958"}
{"text": "Surju raudteejaam\n\nSurju raudteejaam oli raudteejaam Pärnumaal Saarde vallas Jaamakülas, 3 km kaugusel Surjust. Läbi Jaamaküla kulges kuni 2008. aastani laiarööpmeline Pärnu–Mõisaküla raudtee, millel lisaks kaubarongidele liiklesid ka reisirongid; peamiselt liinidel Tallinn–Pärnu–Riia (kuni 1992) ja Tallinn–Mõisaküla (kuni 1996).\n", "id": "ekk_Latn_214959"}
{"text": "Jesolo\n\nJesolo on linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus Itaalias Veneto maakonnas città metropolitana di Venezias. Jesolo asub Aadria mere ääres.\n", "id": "ekk_Latn_214960"}
{"text": "MSC Flaminia\n\nMSC Flaminia on Saksamaa Panamax-tüüpi konteinerilaev, mis ehitati 2001. aastal Daewoo Shipbuilding & Marine Engineeringi laevatehases Okpos Lõuna-Koreas. Saksamaa lipu all sõitvat ja Conti Reederei Management GmbH & Co. Konzeptions-KG-lt renditud laeva käitab Šveitsi laevakompanii Mediterranean Shipping Company (MSC).\n", "id": "ekk_Latn_214961"}
{"text": "Vaskrääma raudteepeatus\n\nVaskrääma raudteepeatus oli raudteepeatus Pärnumaal Pärnu linnas Vaskrääma külas. Läbi Vaskrääma kulges kuni 2008. aastani Pärnu–Mõisaküla raudtee, mis omakorda oli osa Tallinna–Riia raudteest.\n\nVaskräämale eelnes laiarööpmelisel raudteel Pärnu poolt tulles Pärnu raudteejaam ja järgnes Surju raudteejaam. Vaskräämale eelnes kitsarööpmelisel raudteel Pärnu poolt tulles Papiniidu raudteejaam ja järgnes Surju raudteejaam.\n\nRaudteepeatuses asus üks madal perroon ja jaamahoone, mis praegu on eraomanduses.\n", "id": "ekk_Latn_214962"}
{"text": "Kilingi-Nõmme raudteepeatus\n\nKilingi-Nõmme raudteepeatus oli raudteepeatus Pärnumaal Saarde vallas Kilingi-Nõmme linnas.\n\nLäbi Kilingi-Nõmme kulges kuni 2008. aastani laiarööpmeline Pärnu–Mõisaküla raudtee, millel lisaks kaubarongidele liiklesid ka reisirongid; peamiselt liinidel Tallinn–Pärnu–Riia (kuni 1992) ja Tallinn–Mõisaküla (kuni 1996).\n", "id": "ekk_Latn_214963"}
{"text": "Kurese maastikukaitseala\n\nKurese maastikukaitseala on kaitseala Lääneranna vallas, mis loodi hoidmaks pärandmaastikke ning Kibura karstiala, kaitsealuseid liike ja kooslusi. Kaitseala hõlmab Kurese küla.\n", "id": "ekk_Latn_214964"}
{"text": "Tihemetsa raudteepeatus\n\nTihemetsa raudteepeatus oli raudteepeatus Pärnumaal Saarde vallas Leipste küla lähedal, umbes 2 km kaugusel Tihemetsast. Läbi Tihemetsa kulges kuni 2008. aastani laiarööpmeline Pärnu–Mõisaküla raudtee, mis omakorda oli osa Tallinna–Pärnu–Riia raudteest.\n\nViimane reisirong sõitis läbi Tihemetsa 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid Pärnu–Mõisaküla vahet kuni 2000. aastani. Tihemetsale eelnes Pärnu poolt tulles Kilingi-Nõmme raudteejaam ja järgnes Mõisaküla raudteejaam. Raudteepeatuses asus üks madal perroon.\n", "id": "ekk_Latn_214965"}
{"text": "Jootekolb\n\nJootekolb ehk jootetõlvik ehk jootel on jootmiseks kasutatav tööriist, mida kasutatakse pärast kuumutamist jootemetalli sulatamiseks ja pindadele kandmiseks.\n\nJootekolb koosneb kuumutatavast metallotsikust ja isoleeritud käepidemest. Tööosa on harilikult vasest ja seda kuumutatakse näiteks elektrivooluga. Elektrivool juhitakse juhtme või patarei abil läbi takistava küttekeha. Juhtmeta kolbi saab kuumutada ka gaasipõletiga, kusjuures tihti kasutatakse lahtise leegi asemel katalüütilisi kuumuteid. Tänapäeval vähem levinud lihtsad jootekolvid koosnevad vaid suurest käepideme otsa lükatud vasetükist, mida soojendatakse lahtise leegiga.\n\nJootekolbi kasutatakse peamiselt elektroonikakomponentide paigaldamisel, parandamisel ja kui võimalik, siis ka elektroonika montaažis. Tipptehnoloogilistel tööstusliinidel kasutatakse jootmiseks muid meetodeid. Suuri kolbe on võimalik kasutada lehtmetalli ühenduste kokkujootmiseks. Jootekolbe rakendatakse ka näiteks pürograafias ja plastikeevitusel, ent see on vähem levinud.\n", "id": "ekk_Latn_214966"}
{"text": "Yukie Nakama\n\nYukie Nakama (jaapani keeles 仲間 由紀恵 Nakama Yukie; sündinud 30. oktoobril 1979 Okinawa prefektuuris Urasoes) on jaapani filmi- ja seriaalinäitlejatar, poplaulja ja endine iidol.\n\nTa sündis viielapselise kaluripere noorima lapsena.\n\n2000. aastast mängis ta peaosa teleseriaalis \"TRICK\", mis kestis kolm hooaega ja millest tehti kolm filmiversiooni. Populaarse manga järgi tehtud teleseriaalis \"Gokusen\" (2002) mängides sai ta üheks Jaapani populaarsemaks ja tasustatavamaks näitlejatariks.\n\nTa on esinenud reklaamides ning ka Jaapani raudtee ja Jaapani maksuagentuuri esindajana. Teda esindab Production Ogi.\n", "id": "ekk_Latn_214967"}
{"text": "Kirsti Timmer\n\nKirsti Timmer (sünninimi Kirsti Valdstein, kodanikunimi Kirsti Valdstein-Timmer; sündinud 12. detsembril 1971) on eesti ajakirjanik ja saatejuht.\n\nTa on lõpetanud Tallinna 22. Keskkooli 1990. aastal.\n\nTa on töötanud ETV-s, Sky Plusis, TV3-s ja Star FM-is.\n", "id": "ekk_Latn_214968"}
{"text": "Mõisaküla raudteejaam\n\nMõisaküla raudteejaam oli raudteejaam Viljandi maakonnas Mulgi vallas Mõisaküla linnas, Läti piiri ääres.\n\nRaudteejaam avati 1896. aastal seoses kitsarööpalise Valga–Ruhja–Pärnu raudtee rajamisega. 1975. aastal suleti raudtee ümberehitamiseks laiarööpmeliseks raudteeks. Ümberehitatud jaam avati koos Pärnu–Mõisaküla raudteega 1981. aasta suvel.\n\nKuni 1996. aastani oli käigus Tallinna–Mõisaküla rongiliin ja kuni 1992. aastani ka Tallinna–Pärnu–Riia liin. Endises raudteejaamas on tänini alles kaks madalat perrooni ja jaamahoone, mis praegu seisab tühjalt ning on halvas seisukorras. Amortiseerunud raudtee Mõisakülla demonteeriti 2008. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_214969"}
{"text": "Ungurpilsi vasallilinnus\n\nUngurpilsi vasallilinnus (saksa Pürkeln) asus Lätis Aloja piirkonnas, Aloja linnast (kunagisest kirikukülast) 4 km kaugusel läänes Jogla jõe vasakul kaldal, Ungurpilsi paisjärve loodetipust lõunas mõisapargis.\n\nVäärib märkimist, et linnus oli rajatud Riia peapiiskopkonna liivlaste aladele Liivi orduriigi piiri äärde ja u 5 km idakirde suunas asetses sageli vaenuliku ordu Stabegi (Stakenbergi, Eichenangern) linnus.\n", "id": "ekk_Latn_214970"}
{"text": "Virumaa Teataja\n\nVirumaa Teataja on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Virumaal. Ajalehe esimene number ilmus 1925. aastal. Ajalehe väljaandja on AS Eesti Meedia.\n\nAjaleht Virumaa Teataja ilmub viis korda nädalas (teisipäevast laupäevani) ning kajastab põhiliselt Lääne-Virumaa uudiseid ja sündmusi, kuid ka Ida-Virumaa uudiseid ja mujal Eestis toimuvat.\n\nAjalehe toimetus asub Rakvere linnas. Virumaa Teataja peatoimetaja oli kuni 2018. aasta augustini Aarne Mäe, pärast seda sai peatoimetajaks Eva Samolberg-Palmi.\n", "id": "ekk_Latn_214971"}
{"text": "Inglased\n\nInglased (inglise keeles English või English people) on Euroopa rahvas, kes on traditsiooniliselt elanud Inglismaal ja emakeelena rääkinud inglise keelt või mõnda selle erikuju.\n\nInglaste rahvuslik indentiteet pärineb varakeskajast. Nende nimetus tuleneb läänegermaani hõimu anglide nimetusest, kes rändasid Suurbritannia saarele 5. sajandil. Inglased pärinevad siiski mitme eri hõimu segunemisest.\n", "id": "ekk_Latn_214972"}
{"text": "Michal Franek\n\nMichal Franek (sündinud 18. jaanuaril 1967 Žilinas (praegu Žilina maakond), Slovakkia)) on Slovakkia ja Tšehhoslovakkia endine poksija, rahvuselt slovakk.\n\nFranek osales I keskkaalus (kuni 71 kg) 1988. aasta Seouli olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas 3. ringis hilisemale hõbemedalivõitjale Roy Jonesile (USA) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning II keskkaalus (kuni 75 kg) 1992. aasta Barcelona olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas 1. ringis hilisemale pronksmedalivõitjale Seung-Bae Leele (Lõuna-Korea) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nFranek osales I keskkaalus (kuni 71 kg) 4. maailmameistrivõistlustel (Reno, 1986), kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning II keskkaalus (kuni 75 kg) 5. maailmameistrivõistlustel (Moskva, 1989), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Sven Ottkele (Lääne-Saksamaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nFranek sai II keskkaalus (kuni 75 kg) hõbemedali 28. Euroopa meistrivõistlustel (Ateena, 1989), kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Henry Maskele (Ida-Saksamaa) ning 29. Euroopa meistrivõistlustel (Göteborg, 1991), kaotades finaalis jälle kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Sven Ottkele (Saksamaa). Ta osales II keskkaalus (kuni 75 kg) 27. Euroopa meistrivõistlustel (Torino, 1987), kuid kaotas 1. ringis hilisemale pronksmedalivõitjale Esa Hukkasele (Soome) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214973"}
{"text": "Agu Põld\n\nAgu Põld (14. juuli 1909 Tartu – 17. märts 1966 Kilingi-Nõmme) oli eesti vaimulik.\n\nTa lõpetas aastal 1928 Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Aastatel 1928–1938 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas (käies õpingute alguses sõjaväeteenistuses), mille ta lõpetas aastal 1938 mag phil astmega. Ta oli EÜS-i vilistlane. Ülikooli lõpetamise järel töötas ta ajalooõpetajana Tartu gümnaasiumides. Ordineeriti 25. märtsil 1945 (koos August Eero ja Hugo Valmaga) õpetajaks.\n\nTa oli aastatel 1945–1946 Mõisaküla koguduse õpetaja, aastatel 1946–1953 oli ta Vigala Maarja koguduse õpetaja (hooldades aastatel 1948–1951 ka Mihkli Miikaeli kogudust; Vigalas olles on ta hooldanud ka Pärnu-Jakobi kogudust). Aastatel 1953–1966 oli ta Saarde Katariina koguduse õpetaja.\n\nAgu Põld suri aastal 1966 ja ta on maetud Tartusse Pauluse kalmistule oma isa jalutsisse.\n", "id": "ekk_Latn_214974"}
{"text": "Rüütliromaan\n\nRüütliromaan on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr.\n\nRüütliromaane on kirjutatud nii proosas kui ka värssides.\n\nRüütliromaanide tegelasteks on tihti kuningad (näiteks Karl Suur või kuningas Arthur) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid. Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive, mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividega.\n", "id": "ekk_Latn_214975"}
{"text": "Tallinna–Lelle rongiliin\n\nTallinna–Lelle rongiliin oli Edelaraudtee opereeritav rongiliin Eestis. Liin läbis Harju ja Rapla maakonda.\n\nPärast 2014. aastat on Elron kasutanud Tallinna–Lelle liini ainult Lelle–Türi lõigu remondi tõttu. Iga päev liin kasutuses ei ole.\n\nPraegu võimaldavad Tallinna ja Lelle vahel liigelda Tallinna–Türi ja Tallinna–Viljandi liini reisirongid.\n", "id": "ekk_Latn_214976"}
{"text": "Merlin\n\nMerlin on võlur, kes esineb kuningas Arthuriga seotud Euroopa keskaja ning uusaja kirjandusteoste ja rahvaluule tsüklites.\n\nMerlini kuju esineb Monmouthi Geoffrey ligikaudu aastal 1136 kirjutatud teoses \"Historia Regum Britanniae\" (\"Britannia kuningate ajalugu\"), kus tema tegelaskujuks on liidetud kokku varasemate ajalooliste ja legendaarsete tegelaste jooni.\n", "id": "ekk_Latn_214977"}
{"text": "Ümarlaua rüütlid\n\nÜmarlaua rüütlid on kuningas Arthuri kaaskonda kuuluvad rüütlid, kes esinevad Euroopa keskaja ning uusaja kirjandusteoste ja rahvaluule tsüklites.\n\nÜmarlaua rüütlid esinevad teadaolevalt esimest korda normanni poeedi Wace'i teoses \"Roman de Brut\", mis põhineb Monmouthi Geoffrey ligikaudu aastal 1136 kirjutatud teosel \"Historia Regum Britanniae\" (\"Britannia kuningate ajalugu\").\n", "id": "ekk_Latn_214978"}
{"text": "Stabegi vasallilinnus\n\nStabegi vasallilinnus (Stābeġi, läti keeles ka Stakenbergi, saksa Eichenangern) asetses Aloja piirkonnas 1 km Alojast kirde pool endise Stackelbergide valduses olnud mõisasüdame asukohas. Läti praeguse haldusjaotuse järgi kuulub Aloja piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_214979"}
{"text": "TEP70\n\nTEP70 (ТЭП70) on diiselvedurite seeria, mida tootis aastatel 1973–2006 Kolomna veduritehas Venemaal.\n\nVeduriseeria konstrueeriti raskete reisi- ja kiirrongi koosseisude vedamiseks 1520 mm rööpmelaiusega raudteedel. TEP70 on kasutusel paljudes endistes NSV Liidu liiduvabariikides, nagu näiteks Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Lätis, Leedus ja ka Eestis, kus nendega teostab reisijate vedu GoRail Tallinna–Moskva liinil.\n\nTEP70 on veduriseeria TEP60 edasiarendus, ja seda on toodetud koos eri versioonidega nagu TEP70BS, 2TE70 ja TEP70U ligi 800 vedurit. Lisaks on tehtud TEP70 põhjal veduriseeriad TEP75 ja TEP80, kuid mõlemast seeriast ehitati valmis ainult kaks vedurit, mis praeguseks on leidnud koha vanarauas või muuseumis. TEP80-ga sooritati 1993. aasta oktoobris mitteametlik diiselvedurite kiirusrekord, kui vedur suutis Moskva ja Peterburi vahelisel raudteelõigul arendada kiirust 271 km/h.\n", "id": "ekk_Latn_214980"}
{"text": "Onu Julius\n\nOnu Julius (õieti Julius Jansson) on tegelane Astrid Lindgreni Karlssoni-lugude sarja viimases raamatus \"Karlsson katuselt hiilib jälle\".\n\nOnu Julius on perekond Svantessoni kauge sugulane, kes elab Västergötlandis. Kord aastas saabub ta Stockholmi, et käia arsti juures ja hingata pisut ka linnaõhku. Nii veedabki onu Julius paar nädalat oma sugulaste kostil. Onu Julius on vanapoiss. Ta on parasjagu pirtsakas, üsna upsakas ning majanduslikult hästi kindlustatud, ehkki kitsi nagu väidab Väikevend. Julius kurdab Svantessonide juures viibides ühtelugu, et voodi on liiga kõva, lapsed kasvatamatud jms. Nii ei naudi ükski pereliige Juliuse külaskäike. Samuti ei salli onu Julius vastuvaidlemist ning koeri.\n\nOnu Julius ilmub taas Stockholmi, kui Svantessonide korteris viibib teist korda Majasokk. Esialgu ei saa vanakesed omavahel kuigi hästi läbi, ent peagi leitakse ühine keel, armutakse ning Majasokk läheb onu Juliusele mehele. Kõiges selles on süüdi Karlsson, kes tembutab, tirriteerib ja figureerib onu Juliusega, ent viimane peab toimuvat ekslikult märguanneteks \"muinasmaailmast\", mis paneb teda elule hoopis uue pilguga vaatama.\n", "id": "ekk_Latn_214981"}
{"text": "Salatsi piiskopilinnus\n\nSalatsi piiskopilinnus (läti Salacgrīva – \"Salatsi-Jõesuu\", Salacas pilskalns, saksa Salis, Salismünde) oli piiskopilinnus Salatsis Salatsi jõe parempoolsel ehk põhjakaldal Salatsi luteri kirikust lõunakagu pool ja umbes 700 m kaugusel praegusest meresadamast. 500 m põhja pool voolab Liivi lahte Kickinurga oja. Läti haldusjaotuse järgi jääb linnusekoht Lätti Limbaži piirkonda. Linnus hävis Põhjasõjas.\n\nMuinasajal kuulus Salatsi liivlaste Metsepole (Metsapoole) maakonna rannaäärsesse põhjapiirkonda. Vene tsaaririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Liivimaa kubermangu Volmari maakonna Salatsi kihelkonnas (Kirchspiel Salis).\n\nLinnuseplatoo asub kõrgusel umbes 6 m üle merepinna.\n", "id": "ekk_Latn_214982"}
{"text": "Incomplete Nature\n\nRaamat visandab idee, kuidas vaimunähtused on mahutatavad loodusteaduslikku maailmapilti. Deacon uurib elu omadusi, teadvuse emergeerumist ning evolutsiooni- ja semiootiliste protsesside vahelist suhet. Raamatus püüab Deacon välja töötada teaduslikku teooriat selle kohta, kuidas informatsion, väärtus, otstarve, tähendus ja eesmärgipärane käitumine emergeerusid füüsikalisest ja keemilisest maailmast. Ta püüab \"kõigepealt mõista elu, siis tundlikkust (sentience), siis inimese vaimu\" (Incomplete Nature, lk 466), esitades põhjuslikkust piirangutena mateeriale. Ta püüab välja töötada dualismi alternatiivi, mis on ühitatav kanoonilise teadusliku mõtlemisega.\n\nRetsensendid on leidnud, et paljud ideed on juba avaldatud Alicia Juarrero raamatus \"Dynamics of Action (1999, MIT Press) ning Evan Thompsoni raamatus \"Mind in Life\" (2007, Belknap Press ja Harvard University Press). Ent erinevalt neist autoritest eitab Deacon, et elu ja vaimu saab taandada dünaamiliste süsteemidele. Deacon väidab, et elu ja vaimu taolised protsessid emergeeruvad alles iseorganiseeruvate protsesside vahelisest kõrgemat järku vastastikusest toimest.\n", "id": "ekk_Latn_214983"}
{"text": "Tobias Dantzig\n\nTobias Dantzig (19. veebruar 1884 Läti – 9. august 1956 Los Angeles) oli baltisaksa päritolu USA matemaatik ja teaduskirjanik.\n", "id": "ekk_Latn_214984"}
{"text": "Rías Altas\n\nRías Altas ('ülemine riasrannik') on riasrannik Hispaanias Galicia põhjarannikul, osa Costa do Mariscost. Sellesse kuuluvad väikesed ja kõrgete setetega lahed. Kui selle sisse arvata ka Rías Medias (Costa de la Muerte ja Costa Ártabra), siis moodustab selle A Coruña provintsi põhja- ja loodeosa ning kogu Lugo provintsi rannik. Ta piirneb idas Astuuriaga ja läänes Finisterre neemega (Fisterra neemega).\n\nSee on kaljune rannik, mille vahel on paljuväikesi rannalahti. Rannikul on ka palju supelrandu, sealhulgas Augas Santase rand ehk Katedraalide rand Ribadeos. Lahed pärinevad üleujutatud jõeorgudest.\n\nTähtsamad neemed on Estaca de Bares (Pürenee poolsaare põhjapoolseim punkt), Ortegali neem ja Finisterre neem.\n", "id": "ekk_Latn_214985"}
{"text": "Hans Huber\n\nHans Huber (1. jaanuar 1934 Regensburg Baieri liidumaa – 12. jaanuar 2024) oli Lääne-Saksamaa maadleja ja poksija ning Saksamaa ühendvõistkonna poksija.\n\nHuber sai Lääne-Saksamaa meistrivõistlustel vabamaadluses 2. koha aastatel 1956 ja 1960. Et temast eespool oli suurepärases ja pikaajalises sportlikus vormis legendaarne Wilfried Dietrich, ei näinud Huber maadluses mingeid väljavaateid ning hakkas 1961. aastal tegelema poksiga. Ta oli Lääne-Saksamaa meister poksi raskekaalus (üle 81 kg) vähemalt 1963. aastal.\n\nHuber sai Saksamaa ühendvõistkonna eest võisteldes poksi raskekaalus (üle 81 kg) 1964. aasta Tōkyō olümpiamängude poksivõistlustel hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale Joseph Frazierile (USA).\n\nHuber osales Lääne-Saksamaa eest võisteldes poksi raskekaalus (üle 81 kg) 15. Euroopa meistrivõistlustel (Moskva, 1963), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Andrei Abramovile (NSV Liit) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_214986"}
{"text": "Islandlased\n\nIslandlased on põhjagermaani rahvas Islandil. Kõnelevad islandi keelt. Islandlaste üldarv maailmas on ligikaudu 450 000. Neist elab Islandil 295 000, Kanadas 89 000 ja Ameerika Ühendriikides 42 700.\n\nSuurem osa islandlastest on luterlased.\n\nIslandlased on kujunenud 9.-10. sajandil Islandile asunud norralastest, kelle hulka hiljem sulandus Šotimaalt ja Iirimaalt saabunud kelte.\n", "id": "ekk_Latn_214987"}
{"text": "Žemaidi keel\n\nŽemaidi keel (žemaitiu kalba) on leedu keele murre või eraldi seisev balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.\n", "id": "ekk_Latn_214988"}
{"text": "Alasi\n\nAlasi on peamiselt metallide sepistamisel kasutatav terasest alustööriist.\n\nSõltuvalt kasutusviisist eristatakse käsi- ja masinsepistusalaseid. Otstarbe järgi eristatakse sepa-, plekksepa-, kullassepa-, kellassepa- jm alaseid.\n", "id": "ekk_Latn_214989"}
{"text": "TEP60\n\nTEP60 (ТЭП60) on 1950. aastate lõpus konstrueeritud diiselveduriseeria, mida tootis Kolomna veduritehas Venemaal.\n\nTEP60 oli mõeldud raskete reisi- ja kiirrongi koosseisude vedamiseks Nõukogude Liidu sisestel raudteedel, rööpmelaiusele 1520 mm.\n\nNõukogude mootorvedurite seeria nimetused tähistavad veduri tüüpi ja projekti numbrit. TEP60 puhul tähistab täht T mootorveduri üldtunnust, E - elektriülekannet ja P - reisirongi vedurit.\n\nAastatel 1960–1987 ehitati 1472 TEP60 vedurit, lisaks 116 kaksikvedurit 2TEP60. Kokku toodeti 1704 vedurit. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on TEP60 töötanud Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Lätis, Leedus ja Eestis.\n\nEestis on TEP60 vedureid kasutatud alates 1961. aasta aprillist. Nendega veeti kuni 18-vagunilisi kiirronge kaaluga 1050 t, kuid vahel võis neid kohata ka kergete kohalike liinide (näiteks Tallinn–Viljandi) rongikoosseisude ees.\n\nPärast Eesti taasiseseisvumist sai Eesti Raudtee seitsme TEP60-seeria veduri omanikuks 1992. aastal, kui Lätis asunud reisivedurite park jaotati kolme Balti riigi vahel. TEP60 vedurid sõitsid Eesti Raudteel kuni 1997. aastani. Ainuke Eestis säilinud TEP60 numbriga 0924 asub Haapsalu Raudteemuuseumis. TEP60 vahetasid välja uuemad ja võimsamad TEP70 seeria mootorvedurid.\n", "id": "ekk_Latn_214990"}
{"text": "Eesti Raudteemuuseum\n\nEesti Raudteemuuseum on Haapsalu raudteejaamas asuv väli- ja siseekspositsiooniga muuseum, mis kajastab Eesti raudteetranspordi ajalugu.\n\nHaapsalus alates 1997. aasta juunist asuv muuseum jätkab 1970. aastal Tallinnas Balti jaamas Eesti Raudtee 100. aastapäeva puhul loodud muuseumi tegevust.\n\n2021. aastal põles väliekspositsiooni osaks olev dresiin. Kahtlustati süütamist.\n\nSeoses Haapsalu raudtee taastamisega on lähitulevikus plaanis muuseumi väliekspositsioon ümber paigutada praeguse Haapsalu jaama perrooni eest ajaloolise raudtee kaubaaida juurde, kuhu on kavas ehitada ka remonditöökoda.\n", "id": "ekk_Latn_214991"}
{"text": "Kutsehaigus\n\nKutsehaigus on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni järgi mistahes haigus, mille kõige olulisemaks põhjuseks on kokkupuude tööga seotud riskiteguritega. Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on kutsehaigus selline haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaigusi eristatakse tööst põhjustatud haigustest, millel on mitu põhjustavat tegurit, sealhulgas nii töökeskkonnaga seotud kui ka muid soodustavaid tegureid (nt suitsetamine).\n\nKutsehaiguste loetelu ei ole siiski lõplik, ka loetelus nimetamata muud töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid võivad olla kutsehaiguse põhjuseks.\n\nKutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, tuginedes andmetele töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta.\n", "id": "ekk_Latn_214992"}
{"text": "Viking Grace\n\nViking Grace on Soome laevakompanii Viking Line parvlaev, mis ehitati 2013. aastal STX Europe'i Turu laevatehases Turu-Stockholmi liini jaoks.\n\nLaevas on 880 kajutit 2980 kajutikohaga ja autotekil 1275 rajameetrit veokitele ning kahel eraldi autotekil 1000 rajameetrit sõiduautodele. Laev kasutab kütusena veeldatud maagaasi.\n", "id": "ekk_Latn_214993"}
{"text": "Halberstadti piiskopkond\n\nHalberstadti piiskopkond (saksa Bistum Halberstadt) oli Rooma katoliku piiskopkond aastatel 804–1648 ja Saksa-Rooma riigi vaimulik osariik hiliskeskajast alates. Selle pealinn oli Halberstadt tänapäeva Saksi-Anhaltis, Harzi ahelikust põhja pool.\n", "id": "ekk_Latn_214994"}
{"text": "Somme'i departemang\n\nSomme () on departemang Prantsusmaa põhjaosas Hauts-de-France'i piirkonnas. Ta on saanud nime Somme'i jõe järgi.\n\nEsimese maailmasõja ajal oli departemangu põhjaosa mitmete lahingute tallermaaks, millest annavad tunnistust arvukad lahingus langenute kalmistud. 1916. aasta toimus Somme'i lahing, milles hukkus kokku umbes miljon osalejat.\n\n2015. aastani kuulus departemang Picardie piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_214995"}
{"text": "Somme\n\nSomme on jõgi Somme'i departemangus Hauts-de-France'i piirkonnas Põhja-Prantsusmaal.\n\nJõgi on 245 km pikk, jõe läte on Fonsommes, jõgi suubub Somme'i lahte La Manche'is.\n", "id": "ekk_Latn_214996"}
{"text": "Robin (poplaulja)\n\nRobin Petteri Packalen (artistinimi Robin, sündinud 24. augustil 1998 Turus) on Soome poplaulja.\n\n16. jaanuaril 2012 avaldas Robin singli \"Frontside Ollie\", mida YouTube'i vahendusel vaadati paari päeva jooksul üle miljoni korra. Muusikavideot on 2014. aasta seisuga vaadatud üle 12 miljoni korra. Tema debüütalbum \"Koodi\" avaldati 2012. aasta veebruaris. Robini albumeid ja singleid on müüdud rohkem kui 280 000 eksemplari, mis teeb temast kogu ajaloo vältel Soomes 70 müüduima loominguga artisti hulka kuuluja.\n\nRobin elab perega Turus. Talle iseloomulikuks stiilielemendiks on eri värvi jalanõude kandmine nii laval kui ka tavaelus.\n", "id": "ekk_Latn_214997"}
{"text": "Piirissaare kool\n\nPiirissaare kool oli põhikool Piirissaarel, mis andis haridust aastatel 1929–1970.\n\nKoolimaja asub Piiri külas ning on heas seisukorras. Kool oli algul venekeelne, Nõukogude ajal liideti eestikeelne ja venekeelne kool üheks. Algul oli kool 7-, hiljem 8-klassiline. Tegutses ka õhtukool, kus oli võimalik lõpetada 9 klassi.\n\nKool suleti 1970. aastal õpilaste puuduse tõttu. Viimased kaks õpilast viidi üle Räpinasse.\n", "id": "ekk_Latn_214998"}
{"text": "Toode\n\nToode on mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus.\n\nEristatakse pooltooteid (vajavad edasist töötlemist) ja valmistooteid.\n\nMõnikord räägitakse ka ainetust ja ainelisest tootest.\n\nToode, mida pakutakse müügiks, on kaup.\n\nMingis ajavahemikus valmistatud tooteid moodustavad toodangu ehk produktsiooni.\n", "id": "ekk_Latn_214999"}
{"text": "Lendstart\n\nLendstart ehk lendlähe on stardijoonele lähenemine ja selle ületamine liikuva sõidukiga, selleks kõrvalist abi mitte kasutades.\n\nSõna võttis esimesena kasutusele Ene Viilma, kes pidi põhjendama starti lubamist liikuva sõidukiga ekipaažile, mille sõidukil sidur ei töötanud. Kuna stardimäärustikus ei olnud see keelatud, oli see lubatud.\n\nEdaspidi lisati see väljend ka stardimäärustikku, mille kohaselt lendstart ei ole lubatud.\n", "id": "ekk_Latn_215000"}
{"text": "Fredo Getúlio Aurelio\n\nFredo Getúlio Aurelio (sündinud 22. septembril 1954) on Brasiiliast pärit Eesti ja Soome jalgpallitreener.\n\nAastatel 2007–2010 oli ta JK Nõmme Kalju peatreener, alates maist 2010 samas treener.\n\nTal on Brasiilia ja Soome kodakondsus.\n\nEesti Jalgpalliliit algatas 12. märtsil 2021 distsiplinaarasja Getulio Aurelio Fredo suhtes, mis puudutab alaealise noore jalgpalluri seksuaalset väärkohtlemist. 19. märtsil määras EJL talle tähtajatu jalgpallis tegutsemise keelu.\n\n6. septembril 2022 teatati, et Harju maakohus mõistis Getulio Aurelio Fredo süüdi seksuaalses ahistamises ning karistas teda nelja-aastase tingimisi vanglakaristusega.\n", "id": "ekk_Latn_215001"}
{"text": "Läti Põllumajandusülikool\n\nLäti Põllumajandusülikool (läti keeles Latvijas Lauksaimniecības universitāte, inglise keeles Latvia University of Life Sciences and Technologies) on Jelgavas asuv avalik-õiguslik ülikool.\n\nLäti Põllumajandusülikooli eelkäijaks oli 1863. aastal asutatud Riia Polütehnilise Instituudi (Rīgas Politehniskais institūts) põllumajandusteaduskond, mis viidi 1919. aastal üle Läti Ülikooli koosseisu. Iseseisvaks kõrgemaks õppeasutuseks sai Läti Põllumajanduse Akadeemia (Latvijas Lauksaimniecības akadēmija) 1939. aastal. 1990. aastal sai ülikool Läti Põllumajandusülikooli nime.\n\nLäti Põllumajandusülikooli rektor on Irina Pilvere. 2013. aastal oli ülikoolil 354 õppejõudu, 778 administratiivtöötajat, 4778 üliõpilast ja 186 doktoranti.\n", "id": "ekk_Latn_215002"}
{"text": "Tappev Tartu\n\n\"Tappev Tartu\" (1998) on Ilmar Raagi esimene film, mille pikkus on olnud erinev, sõltuvalt montaaživersioonist. Täispika filmiga ei ole siiski tegemist.\n\nFilm räägib kahest tudengist, kes leiavad end vastamisi kultuuriministeeriumi salaplaaniga hävitada filmikunst Eesti pinnal.\n", "id": "ekk_Latn_215003"}
{"text": "Wolfgang (Anhalt-Köthen)\n\nWolfgang (1. august 1492 – 23. märts 1566) oli Askania dünastiast Saksa vürst ja Anhalt-Kötheni vürstkonna valitseja. Ta oli üks esimesi protestantlikke valitsejaid Saksa-Rooma riigis.\n\nTa oli Anhalt-Kötheni vürsti Waldemar VI ja tema naise Margarete teine (kuid vanim elusolev) poeg.\n", "id": "ekk_Latn_215004"}
{"text": "A Coruña maakond\n\nA Coruña maakond ehk La Coruña maakond (galeegi keeles comarca da Coruña, hispaania keeles comarca de La Coruña) on 3. järgu haldusüksus Hispaanias Galicia loodeosas A Coruña provintsis. See piirneb põhjas Atlandi ookeaniga (Biskaia laht, Kantaabria meri, Ártabro laht), lõunas Ordese maakonnaga, idas Betanzose maakonnaga ning läänes Bergantiñose maakonnaga.\n\nMaakonna pindala on 469,8 km² või 470,7 km² (1,59% Galicia pindalast), elanike arv 389 289 (2008; 13,75% Galicia rahvaarvust).\n\nMaakonna keskus on A Coruña.\n", "id": "ekk_Latn_215005"}
{"text": "Mühlbergi lahing\n\nMühlbergi lahing oli reformatsiooni ajal suur lahing Mühlbergi juures Saksimaa kuurvürstiriigis, milles Saksa-Rooma riigi katoliiklikud vürstid keiser Karl V juhtimisel alistasid otsustavalt Saksi kuurvürsti Johann Friedrich I ja Hesseni maakrahvi Philipp I juhitava protestantlike vürstide luterliku Schmalkaldeni liidu.\n", "id": "ekk_Latn_215006"}
{"text": "Katariina Tamm\n\nKatariina Tamm (sündinud 2. märtsil 1989) on eesti näitleja.\n\nKatariina Tamm on lõpetanud 2007. aastal Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi, kus õppis teatriklassis, mida juhendas Lembit Peterson, ning 2011. aastal Turu Kunstiakadeemia nukukunsti erialal. Vahetusüliõpilasena õppis ta Barcelona Teatriinstituudi füüsilise teatri osakonnas. Aastatel 2016–2019 õppis ta Londoni teatrikoolis Royal Academy of Dramatic Artis (RADA), kust sai magistrikraadi.\n\nAastatel 2011–2016 töötas ta NUKU Teatris näitlejana. Alates 2012. aastast on osalenud teatrirühmituse Frank tegevuses. Inglismaal elades mängis ta teatris New Public. Aastatel 2020–2022 oli Katariina Tamm Von Krahli Teatri näitleja, kuuludes Ekspeditsiooni ja Von Krahli Teatri ühistruppi. 2023. aastast on ta Ekspeditsiooni trupi näitleja.\n", "id": "ekk_Latn_215007"}
{"text": "Ernst I (Anhalt-Dessau)\n\nErnst I (suri 12. juunil 1516) oli Anhalt-Dessau vürst Askania dünastiast.\n\nTa oli Anhalt-Dessau vürsti Georg I teine poeg, kuid esimene tema neljanda naise Annaga.\n", "id": "ekk_Latn_215008"}
{"text": "Alice in Chains\n\nAlice in Chains on 1987. aastal moodustatud USA rokkansambel, mis on pärit Washingtoni osariigist Seattle'ist. Bändile panid aluse kitarrist Jerry Cantrell ja laulja Layne Staley, kellega liitusid trummar Sean Kinney ja bassist Mike Starr. Viimase asemele asus 1993. aastal Mike Inez.\n\nPeamiselt seostatakse bändi grungestiiliga, kuid nende muusika sisaldab ka heavy metal'i ja akustikaelemente. Punt on tuntud oma erilise vokaali poolest, mis tihti sisaldab Staley ja Cantrelli omavahelist harmooniat.\n\nAlice in Chains omandas maailmakuulsuse koos grungeliikumisega 1990. aastate algul selliste bändide kõrval nagu Nirvana, Pearl Jam ja Soundgarden. Bänd oli 1990. aastatel üks edukamaid, müües maailmas 35 miljonit albumit, neist üle 14 miljoni USA-s.\n\nKuigi ametlikult ei ole bänd kunagi laiali läinud, vähenes selle aktiivsus alates 1996. aastast seoses uimastiprobleemidega, mis tipnesid Layne Staley surmaga aastal 2002. Bänd tuli uuesti kokku 2005. aastal ning pärast 14-aastast pausi anti 2009. aastal uue laulja William Duvalliga välja album \"Black Gives Way to Blue\", mida saatis edu. Järgmise albumi valmimisajaks oli plaanitud aasta 2012 lõpp või 2013 algus.\n", "id": "ekk_Latn_215009"}
{"text": "Anhalt-Plötzkau\n\nAnhalt-Plötzkau oli vürstkond Saksamaal. See loodi kahel korral. Esmakordselt loodi see aastal 1544 seoses Anhalt-Dessau jagunemisega, kuid vürstkond lakkas olemast pärast vürst Georg III surma aastal 1553, mil selle päris Anhalt-Zerbsti vürst.\n\nTeist korda loodi see aastal 1603 seoses ühendatud Anhalti vürstkonna jagunemisega; seekord, et luua suurem vürstkond, liidendati Anhalt-Bernburgi osi. See teine riik kestis aastani 1665, mil vürst Lebrecht jätkas Anhalt-Kötheni vürstina ja Plötzkau tagastati Anhalt-Bernburgi vürstkonnale.\n", "id": "ekk_Latn_215010"}
{"text": "Suitsidoloogia\n\nSuitsidoloogia on teadus, mis uurib enesetappu ehk suitsiidi ja sellega seotut.\n\nSuitsidoloogia rajajaks peetakse prantsuse sotsioloogi Émile Durkheimi, kes 1897. aastal avaldas monograafia \"Enesetapp\" (originaalpealkirjaga \"Le Suicide\").\n\nAastal 1960 asutati Rahvusvaheline Enesetapu Ennetamise Ühendus.\n", "id": "ekk_Latn_215011"}
{"text": "Aini Härm\n\nAini Härm (sündinud 29. aprillil 1962 Krimmis) on eesti kultuuritegelane.\n\nTa on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogi ja koorijuhi erialal 1986.\n\nTa on Keskerakonna liige, osalenud kohaliku omavalitsuse valimistel (2005 ja 2009) ja ka Riigikogu valimistel (2011).\n\nDetsembris 2009 valiti ta Kesklinna linnaosa vanemaks.\n\n15. juunil 2011 nimetas Tallinna Linnavalitsus Härmi Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja ametikohale. Ta koondati sellelt kohalt alates 31. detsembrist 2020.\n\n6. juulist 2011 kuni 2019. aastani oli ta Tallinna Televisiooni nõukogu liige.\n", "id": "ekk_Latn_215012"}
{"text": "Meteoroloogiainstrumendid\n\nMeteoroloogiainstrumendid (ka meteoroloogilised instrumendid, meteoroloogilised mõõteriistad, meteoroloogilised seadmed) on riistad, millega määratakse meteoroloogiliste elementide väärtusi.\n\nÕhu- ja pinnasetemperatuuri mõõdetakse harilikult termomeetriga (enamasti kas vedelik-, bimetall- või elektrilise termomeetriga). Õhutemperatuuri automaatseks registreerimiseks kasutatakse termograafi.\n\nÕhuniiskust mõõdetakse psühromeetriga vm niiskusmõõturitega.\n\nSademeid mõõdetakse sadememõõturiga.\n\nTuule kiirust ja suunda määratakse anemomeetri, -graafi ja anemorumbograafiga.\n\nErinevate kiirguste määramiseks on kasutusel pürheliomeeter, aktinomeeter, püranomeeter, pürgeomeeter, bilansomeeter\n\nPäikesepaiste kestust määrab heliograafiga.\n\nPilvede kõrgust määratakse nt pilootpallide, prožektorite ja fotoelektriliste registreerijatega\n\nPolüfunktsionaalsete meteoroloogiainstrumentide hulka kuuluvad burromeeter ja ilmakivi.\n", "id": "ekk_Latn_215013"}
{"text": "Elva puhkpilliorkester\n\nElva puhkpilliorkester on 1911. aastal Elvas asutatud puhkpilliorkester. Orkestri dirigent on Ülo Laanesaar.\n", "id": "ekk_Latn_215014"}
{"text": "Reparatsioon\n\nReparatsioon (ladina keeles reparātio 'taastamine, kordaseadmine') ehk sõjahüvitis on sõja võitnud riigile tekitatud kahjude või vigastuste täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Tasutakse rahas, kaupadega või muude väärtustega reeglina rahulepingus kindlaksmääratud koguses ja tähtaegadel.\n", "id": "ekk_Latn_215015"}
{"text": "Harry Kurschat\n\nHarry Kurschat (28. veebruar 1933 Neuköllni linnarajoon, Berliin – 21. jaanuar 2022) oli Saksamaa ühendvõistkonna ja Lääne-Saksamaa poksija.\n\nKurschat oli kokku kolmekordne Lääne-Saksamaa meister kergekaalus (kuni 60 kg) aastatel 1953–1954 ja 1956.\n\nKurschat sai Saksamaa ühendvõistkonna eest võisteldes kergekaalus (kuni 60 kg) 1956. aasta Melbourne'i olümpiamängude poksivõistlustel hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale Richard McTaggartile (Suurbritannia).\n\nKurschat võitis Lääne-Saksamaa eest võisteldes kergekaalus (kuni 60 kg) 11. Euroopa meistrivõistlustel (Lääne-Berliin, 1955) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks.\n\nKurschat poksis veebruarist 1958 kuni maini 1964 elukutselisena ning pidas kokku 34 kohtumist. Ta võitis neist 29 (neist 23 nokaudiga), kaotas 3 (neist 1 nokaudiga) ja viigistas 2 kohtumist.\n", "id": "ekk_Latn_215016"}
{"text": "Anhalt-Köthen\n\nAnhalt-Kötheni vürstkond on esinenud kahel korral. Esimene riik loodi aastal 1396, kui Anhalt-Zerbst jagunes Anhalt-Dessauks ja Anhalt-Kötheniks. Esimene riik kestis aastani 1552, kui selle päris Anhalt-Dessau.\n\nTeist korda loodi riik aastal 1603, kui taas kord jagunes Anhalt-Zerbst. Seoses vürst August Ludwigi surmaga aastal 1774 vürstkond jagunes, loodi uus riik Anhalt-Pleß.\n\n1806. aastal sai Anhalt-Köthen hertsogkonnaks. Seoses hertsog Heinrichi surmaga 1847. aastal hääbus Anhalt-Kötheni liin ja riigi päris Anhalt-Dessau hertsog.\n", "id": "ekk_Latn_215017"}
{"text": "Austraalia karjakoer\n\nAustraalia karjakoer on koeratõug, mis loodi 19. sajandil Austraalias veiste ajamiseks.\n\nTõu eellased aretas Uus-Lõuna-Walesis elav farmer Thomas Hall, kes ristas oma vanemate kodumaakonnast Northumberlandist pärit karjakoeri dingodega, keda ta oli taltsutanud. Neid koeri tunti Hallsi heeleritena. Pärast Halli surma aastal 1870 levisid tema koerad pereringist laiemasse avalikkusesse ning neist aretati kaks tänapäeval tuntud tõugu: austraalia karjakoer ja austraalia tömbisabaline karjakoer.\n\nAustraalia karjakoer on keskmise suurusega lühikarvaline koer, keda esineb kahes põhivärvis. Tema karvastikus on valge põhivärvuse seas suhteliselt ühtlaselt jaotunud pruunid või mustad karvad, mis jätab mulje n-ö punasest või sinisest koerast. Tulenevalt tema kombest karjaajamisel veiseid kannast näksata kutsutakse teda ka heeleriks (heeler – inglise keeles kannustaja).\n\nNagu ka teised karjakoerad, on austraalia karjakoer väga energiline, kiire taibu ja iseseisva mõtlemisega. Ta on kergesti treenitav, eriti kui seda teha koera jaoks huvitaval ning väljakutseid pakkuval moel. Algselt aretati seda tõugu karja ajama hammustamise abil ja nii võib ta kannast näksata jooksvaid lapsi. Ta kiindub tugevasti oma omanikesse ja võib olla väga kaitsva käitumisega. Karva hooldamiseks piisab harjamisest. Enamlevinud terviseprobleemid on kurtus ja progresseeruv pimedus (mõlemad pärilikud haigused) ning õnnetusjuhtumitest tulenevad vigastused. Muus osas on see tõug võrdlemisi terve, elades keskmiselt 12–14-aastaseks. Tänapäeval kasutatakse austraalia karjakoeri palju rohkematel aladel kui vaid karjaajamine, näiteks koerasportides ja juhtkoertena.\n", "id": "ekk_Latn_215018"}
{"text": "Herbert Schilling\n\nHerbert Schilling (20. juuni 1930 Frankfurt – 24. oktoober 2004 Frankfurt) oli Saksamaa ühendvõistkonna ja Lääne-Saksamaa poksija.\n\nSchilling oli kahekordne Lääne-Saksamaa meister I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) aastatel 1951–1952.\n\nSchilling osales Saksamaa ühendvõistkonna eest võisteldes I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) 1952. aasta Helsingi olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nSchilling võitis Lääne-Saksamaa eest võisteldes I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg) 10. Euroopa meistrivõistlustel (Varssavi, 1953) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks.\n\nSchilling poksis novembrist 1957 kuni septembrini 1963 elukutselisena ning pidas kokku 34 kohtumist. Ta võitis neist 14 (neist 9 nokaudiga), kaotas 17 (neist 9 nokaudiga) ja viigistas 3 kohtumist.\n", "id": "ekk_Latn_215019"}
{"text": "Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė\n\nLaura Asadauskaitė-Zadneprovskienė (sündinud 28. veebruaril 1984) on Leedu viievõistleja, olümpiavõitja.\n\nAsadauskaitė on abielus Andrejus Zadneprovskisega. Ta jättis 2010. aasta hooaja vahele, sest neil sündis laps.\n\nAsadauskaitė võitis Londoni olümpiamängudel 2012. aastal kaasaegses viievõistluses kuldmedali.\n", "id": "ekk_Latn_215020"}
{"text": "Abegondo vald\n\nAbegondo vald on kohaliku omavalitsuse üksus Hispaanias Galicia piirkonnas A Coruña provintsis A Coruña maakonnas 23 km A Coruñast edelas ja 547 km kaugusel Madridist. Ta piirneb põhjas Bergondo vallaga, kirdes Berganzose vallaga, idas Oza dos Ríose vallaga, kagus Cesurase vallaga, lõunas Mesía vallaga, edelas Ordese vallaga, läänes Carrali vallaga ja loodes Cambre vallaga.\n\nValla pindala on 83,9 km².\n\nValla keskus on San Marco, mis asub Abegondo kihelkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_215021"}
{"text": "Abegondo kihelkond\n\nAbegondo kihelkond ehk Santaia de Abegondo on kihelkond Hispaanias Galicias A Coruña provintsis A Coruña maakonnas Abegondo vallas.\n\nAastal 2006 oli kihelkonnas 709 elanikku (361 naissoost ja 348 meessoost. Aastal 2004 (rahvaloendus) oli elanike arv 685 (353 naissoost ja 332 meessoost) aastal 1999 oli see 588.\n\nKihelkonna kirik on Abegondo Santa Eulalia kirik, mis asub O Adros.\n\nKihelkonna asula San Marco on Abegondo valla keskus.\n", "id": "ekk_Latn_215022"}
{"text": "Dieter Wemhöner\n\nDieter Wemhöner (sündinud 18. augustil 1930 Berliinis) on Saksamaa ühendvõistkonna ja Lääne-Saksamaa endine poksija.\n\nWemhöner oli kolmekordne Lääne-Saksamaa meister II keskkaalus (kuni 75 kg) aastatel 1952–19544.\n\nWemhöner osales Saksamaa ühendvõistkonna eest võisteldes II keskkaalus (kuni 75 kg) 1952. aasta Helsingi olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Boris Nikolovile (Bulgaaria) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning 1956. aasta Melbourne'i olümpiamängude poksivõistlustel, kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Víctor Zalazarile (Argentina) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nWemhöner võitis Lääne-Saksamaa eest võisteldes II keskkaalus (kuni 75 kg) 11. Euroopa meistrivõistlustel (Lääne-Berliin, 1955) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks. Ta sai II keskkaalus (kuni 75 kg) 12. Euroopa meistrivõistlustel (Praha, 1957), pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Gennadi Šatkovile (NSV Liit) ja jäädes edasisest medaliheitlusest välja.\n\nWemhöner poksis märtsist 1957 kuni detsembrini 1961 elukutselisena ning pidas kokku 43 kohtumist. Ta võitis neist 36 (neist 8 nokaudiga), kaotas 4 (neist 1 nokaudiga) ja viigistas 3 kohtumist.\n", "id": "ekk_Latn_215023"}
{"text": "San Marco\n\nSan Marco on itaalia keeles evangelist Markuse, paavst Marcuse ja veel mitme pühaku nimi.\n\nSan Marco, Milano asum San Marco ehk San Marcos, asula Hispaanias Galicias, Abegondo valla keskus\n", "id": "ekk_Latn_215024"}
{"text": "Majandamine\n\nMajandamine on majandusüksuse sihipärane tegevuse korraldamine.\n\nTuntud majandamise meetodid on isemajandamine ja eelarveline majandamine.\n", "id": "ekk_Latn_215025"}
{"text": "Doos\n\nDoos ehk ravimidoos (kr sõnast dosis 'annus') ehk annus ehk ravimiannus on harilikult ühekordseks kasutamiseks määratav kindel kogus ravimit.\n\nSaab eristada letaalset ehk surmavat doosi, maksimaalset ja minimaalset doosi (vastavalt suurim ja vähim soovitatav), toksilist doosi ning efektiivset (mõju avaldavat) doosi.\n", "id": "ekk_Latn_215026"}
{"text": "Triangulatsioon\n\nTriangulatsioon on geodeesias plaanilise geodeetilise alusvõrgu punktide koordinaatide määramise meetod, mis seisneb selles, et maastikul kujutatakse üksteisega külgnevate kolmnurkade süsteemi ning mõõdetakse kõikide nende kolmnurkade nurgad ja süsteemi baasjoone pikkus.\n", "id": "ekk_Latn_215027"}
{"text": "Salis\n\nSalis võib tähendada mitut asja. Salis on Salatsi linna ja Salatsi jõe saksakeelne nimi. Salis on perekonnanimi. Rodolphe Salis Indrek Salis\n", "id": "ekk_Latn_215028"}
{"text": "Limonka\n\nLimonka (vene Лимонка) on Venemaa ajaleht. Leht ilmub aastast 1994. Leht on tuntud kriitilise suhtumise poolest võimudesse. Peatoimetaja on Eduard Limonov, tuntumaid kaastöölisi Vladimir Linderman, Zahhar Prilepin jt.\n", "id": "ekk_Latn_215029"}
{"text": "Nii ja Naa\n\nNii ja Naa on Jõgeva maakonnas Põltsamaal tegutsev segarahvatantsurühm. Rühm tegutseb Põltsamaa Kultuurikeskuse juures.\n", "id": "ekk_Latn_215030"}
{"text": "Popkultuur\n\nPopkultuur ehk massikultuur on isikupäratu maitsega tarbijale mugandatud vaimne ja aineline kultuur.\n\nPopkultuur muutus sotsiaalseks nähtuseks pärast II maailmasõda, kui tarbekaubatoodang oluliselt suurenes ja massikommunikatsioonivahenditega (algul eriti televisiooni kaudu) sai kiiresti levitada tekkivat ajaviitelist kunsti.\n", "id": "ekk_Latn_215031"}
{"text": "Luc Abalo\n\nLuc Abalo (sündinud 6. septembril 1984 Ivry-sur-Seine'is) on Prantsusmaa käsipallur, kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister.\n\nTa esindab Prantsusmaad käsipallikoondises 2005. aastast alates ning kuulus ka 2008. aasta suveolümpiamängude ja 2012. aasta suveolümpiamängude käsipalliturniiril esikoha võitnud koondisse.\n\nTa on mitmekordne Euroopa meister, klubikäsipalli maailmameister, klubikäsipalli Euroopa karika võitja, mitmekordne Hispaania meister, Prantsusmaa meister, Hispaania karika võitja.\n\nLuc Abalo vanemad on Togost pärit.\n\nAbalo mängib Hispaania klubis BM Ciudad Real.\n", "id": "ekk_Latn_215032"}
{"text": "Charles de Bourbon\n\nCharles Louis Edmond de Bourbon (18. juuni 1929 Neuilly-Saint-Front – 21. detsember 2008) oli Prantsusmaa trooninõudleja alates 1960. aastast Charles XII ja Poitiers' krahvina.\n\nTa oli Karl Wilhelm Naundorffi järglane. Tema vanemad olid Berry hertsog Charles ja Marie Babron, kes abiellusid kolm aastat pärast tema sündi.\n\n20. augustil 1951 abiellus ta Jacqueline Lucienne Bruniga (1930–1982), abielu lahutati 29. septembril 1976.\n\n24. detsembril 1986 abiellus ta Paulette Renee Divoux'ga. Nende poeg Hugues-Charles-Guy sündis 1974. aastal ehk enne eelmise abielu lahutamist.\n\nKarl Wilhelm Naundorffi järglastel on Seine'i tribunali otsusega 26. novembrist 1913 õigus kanda Bourboni perekonnanime, ilma et sellega tunnustataks nende dünastilisi pretensioone.\n", "id": "ekk_Latn_215033"}
{"text": "Vassili Väinloo\n\nVassili Väinloo (enne eestistamist Vassili Velsvebel; 25. detsember 1910 Reo, Pihtla vald – 16. november 1987 Tartu) oli eesti õigeusu vaimulik.\n\nTa lõpetas 1930. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi, 1935. aastal Petseri vaimulik seminari ja 1937. aastal Tallinna Pedagoogiumi. Aastal 1937 pühitseti ta alul diakoniks, seejärel (14. novembril 1937) preestriks.\n\nTa oli aastatel 1937–1940 Sindi Jumalailmumise koguduse preester ja kooliõpetaja (Sindis). Aastatel 1941–1947 oli ta Kilingi Püha Nikolai koguduses preestriks (ja aastatel 1941–1944 ka õpetajana Kilingi-Nõmme algkoolis), hooldades samal ajal Mõisaküla Püha Vaimu kogudust. Aastatel 1947–1987 oli ta Häädemeeste Issandamuutmise koguduse preester, lisaks hooldas ta aastatel 1952–1987 Treimani Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kogudust, aastatel 1953–1987 Laiksaare Ristija Johannese kogudust, aastatel 1966–1987 Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kogudust. Vahepealsetel aastatel hooldas ta ka Tõstamaa lähedasi kogudusi: aastatel 1961–1966 Seli-Tõstamaa Püha Vassilius Suure kogudust, aastatel 1962–1966 Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kogudust ja aastatel 1963–1964 Tõhela-Murro Ristija Johannese kogudust.\n\nVassili Väinloo suri 1987. aastal Tartus Maarjamõisa haiglas. Ta on maetud Häädemeeste õigeusu kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_215034"}
{"text": "Fail:Häädemeeste keskkool, heakorrakonkursi võitja 2005. Alumisel sildil võib näha kooli logo raamatu ja laevaga, 11. august 2012.jpg\n", "id": "ekk_Latn_215035"}
{"text": "Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum\n\nPalamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum on kihelkonnakooli elu tutvustav muuseum Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.\n\nPraeguse muuseumi asupaik, Palamuse kihelkonnakooli hoone ja köster Aleksander Georg Nieländeri eluruumid valmisid 1873. aastal, kool tegutses seal 1975. aastani. 5. jaanuaril 1987 avati seal muuseum, milles eksponeeritakse 19. sajandi lõpu kihelkonnakooli elu Oskar Lutsu jutustuse \"Kevade\" kaudu.\n\nHoones korraldatakse praegu ka näitusi ning hoones ja selle ümbruskonnas kontserte ja teatrietendusi.\n", "id": "ekk_Latn_215036"}
{"text": "Päikesepuri\n\nPäikesepuri (inglise solar sail) kujutab endast teatud kosmoseaparaadi käitursüsteemi (inglise spacecraft propulsion), mis kasutab tähelt lähtuva valguse kiirgusrõhku (nimetatakse ka Päikese rõhuks), tõukamaks suuri üliõhukesi peegleid suurtele kiirustele.\n\nValguspurjesid võib tõugata ka nende tegevusulatust ületava energiakiire abil, mis kujutab endast rangelt võttes pigem kiire- kui päikesepurjetamist.\n", "id": "ekk_Latn_215037"}
{"text": "Tarkvõrk\n\nTarkvõrk (inglise smart grid) on elektrivõrk, mis kasutab tarkvara ja sidetehnikat tarkvõrgus osalejate vaheliseks teabevahetuseks.\n\nTarkvõrgus osalejad võivad olla elektritootjad, -edastajad, -arveldajad, -tarbijad ja seadmeteenindajad. Osalejad seotakse elektri- ja andmesidevõrgu kaudu ühtsesse süsteemi, tagades nende kõigi vahel kahesuunalise digitaalse andmeside ning kahesuunalise energiavoo.\n\nLihtsustatult mõeldakse elektri tarkvõrgu all elektri tootmise ja jaotamise automaatikasüsteemi.\n\nTarkvõrgus saab rakendada ulatuslikku energia hajatootmist, optimeerida energiakasutust, vähendada kulusid ning suurendada töökindlust ja energia ostu-müügitehingute läbipaistvust.\n", "id": "ekk_Latn_215038"}
{"text": "Tark tolm\n\nTark tolm ehk arupuru (inglise smart dust) on suurest kogusest tillukestest mikroelektromehaanilistest süsteemidest (MEMS) koosnev kujuteldav süsteem, kuhu võivad näiteks kuuluda paljud traadita juhitavad andurid, robotid või muud seadmed, ning mida kasutatakse teatud ülesannete täitmiseks (peamiselt signaalide registreerimiseks) teatud piirkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_215039"}
{"text": "Elektroonikatööstus\n\nElektroonikatööstus on elektroonikaseadmete tootmisega tegelev tööstusharu.\n\nSee tekkis 20. sajandil ja on tänapäevaks kasvanud globaalseks tööstusharuks, mille väärtus on palju miljardeid dollareid. Näiteks ainuüksi tarbeelektroonika valdkonna käibeks hinnati 2018. aastal ligi 300 miljardit USA dollarit.\n\nNäiteks Ericsson Eesti AS toodab aastas mobiilside tugijaamu ja muud kuni 1,3 miljardi euro mahus ja annab kuni 15% Eesti ekspordist. Eesti tööjõust on seal hõivatud vaid umbes 0,25%. Selle juures aga impordib elektroonikatööstus peaaegu kõik kasutatavad elektroonikakomponendid ja muud kasutatavad tooted. Kohaliku tulu moodustab peamiselt vaid töötajate palgatulu ja maksud, mis hinnanguliselt ei ületa mõnd protsenti tootmismahust.\n", "id": "ekk_Latn_215040"}
{"text": "Eksekutsioon\n\nEksekutsioon on otsuse täideviimine. Kõige sagedamini nimetatakse eksekutsiooniks surmanuhtluse täideviimist (hukkamine) või mõne muu kehalise karistuse täideviimist.\n", "id": "ekk_Latn_215041"}
{"text": "Olav Kärt\n\nOlav Kärt (sündinud 4. jaanuaril 1948 Imavere vallas) on eesti loomakasvatusteadlane.\n\nTa lõpetas aastal 1963 Imavere 8-klassilise kooli ja aastal 1967 Gagarini-nimelise näidissovhoostehnikumi. Aastal 1972 lõpetas ta Eesti Põllumajandusakadeemia zootehnika erialal.\n\nTa töötas aastatel 1972–1973 Adavere näidissovhoosis zootehnikuna, aastatel 1973–1976 Hellenurme kolhoosis peazootehnikuna, aastatel 1976–1980 oli ta Vabariikliku Jõusööda Kesklaboratooriumi asedirektor. Aastatel 1980–1982 oli ta EPA aspirant, ta kaitses aastal 1983 põllumajandusteaduste kandidaadi väitekirja. Aastatel 1982–1985 oli ta Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse põllumajandusnõunik. Aastal 1996 kaitses ta põllumajandusteaduste doktori väitekirja (Eesti Põllumajandusülikoolis) Aastatel 1986–1992 oli ta Põllumajandusministeeriumi (teaduse) osakonnajuhataja. Aastatel 1992–1994 oli ta EPMÜ põllumajandusloomade söötmise kateedri juhataja ja professor, aastatel 1994–2004 EPMÜ Loomakasvatusinstituudi direktor ja professor. Aastatel 2005–2011 oli ta Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor. Aastast 2011 on ta Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna (osalise koormusega) vanemteadur.\n\nTa on õpetanud põllumajandusloomade söötmist ja teadustöö metodoloogiat. Ta on uurinud veiste söötmist ja vatsafüsioloogiat. Ta on uurinud ka piima kvaliteeti ja selle seost toitumisega. Ta on avaldanud üle saja teaduspublikatsiooni.\n\nTa oli aastatel 1992–2001 Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi asepresident, aastatel 1998–2001 oli ta Eesti Vabariigi teadus- ja arendusnõukogu liige ja aastatel 1995–2005 oli ta Eesti Vabariigi kõrghariduse hindamise nõukogu liige. Ta kuulus Eesti delegatsiooni Eesti ÜRO toidu ja põllumajanduse organisatsiooni (FAO) liikmeks vastuvõtmisel.\n", "id": "ekk_Latn_215042"}
{"text": "Team Fortress 2\n\nMäng on tehtud järjena 1996. aastal ilmunud \"Quake'i\" modile \"Team Fortress\" ja selle 1999. aasta uusversioonile. Mäng avaldati osana videomängukogumikust \"The Orange Box\" 10. oktoobril 2007 Windowsile ja Xbox 360-le. Playstation 3 versioon ilmus 11. detsembril 2007. 8. aprillil 2008 ilmus mäng kogumikust eraldi Windowsi jaoks. 2010. aasta 10. juunil lisati toetus OS X-ile ja 2013. aasta 14. veebruaril Linuxile. 2022 märtsikuus oli mängus korraga keskmiselt 72 811 inimest.\n\nMängus \"Team Fortress 2\" saavad mängijad valida kahe meeskonna ja üheksa tegelaskuju vahel ning mitmesuguste mänguviiside vahel, sh lipu vallutamine ja mäekuningas. Mängu arendust juhtisid John Cook ja Robin Walker, kes olid ka esimese \"Team Fortressi\" autorid. Mäng kuulutati välja 1998. aastal. See pidi algul sisaldama palju realistlikumat kunsti(graafika)stiili ja mängitavust, kuid pikale veninud üheksa-aastase arendustsükli käigus see plaan tühistati. Mängu lõppversioonis võis näha koomiksite ja animafilmide omaga sarnanevat graafikastiili, mis oli inspireeritud J. C. Leyendeckeri, Dean Cornwelli ja Norman Rockwelli töödest ning kasutas Valve'i Source'i mängumootorit.\n\n\"Team Fortress 2\" on kriitikutelt saanud tunnustust omapärase kunstistiili, mängitavuse, huumori ja tegelaskujude unikaalse kasutamise eest eksklusiivselt mitmikmänguks mõeldud mängus. Valve lisab endiselt aktiivselt mängu uut sisu, sh kaarte, esemeid, mänguviise, millest osa on ka fännide loodud. 23. juunil 2011 muudeti mäng tasuta mängitavaks ning lisati mikromaksed unikaalsete mängusiseste esemete omandamiseks. Samas uuenduses lisati mängu ka \"leiusüsteem\", mis laseb tasuta mängivatel mängijatel juhuarvugeneraatoril põhineva süsteemi alusel perioodiliselt \"leida\" mängusiseseid esemeid.\n", "id": "ekk_Latn_215043"}
{"text": "Mühlberg\n\nMühlberg on linn Elbe-Elsteri kreisis, Brandenburgi edelapiiril Saksamaal. Linn paikneb Elbe paremkaldal, umbes poolel teel Riesa (lõunas) ja Torgau (loodes) vahel. See asub umbes 60 km Leipzigist idas. Mühlbergi linnaosad (saksa Ortsteile) on Mühlberg, Altenau, Brottewitz, Fichtenberg, Koßdorf ja Martinskirchen.\n", "id": "ekk_Latn_215044"}
{"text": "Buber\n\nBuber on mitme inimese perekonnanimi ja vähemalt ühe taevakeha nimetus.\n\nPerekonnanimena Margarete Buber-Neumann (1901–1989) Martin Buber (1878–1965) Paula Buber (1877–1958) Salomon Buber (1827–1906)\n\nTaevakeha nimetusena 16355 Buber\n", "id": "ekk_Latn_215045"}
{"text": "Malle Talvet-Mustonen\n\nMalle Talvet-Mustonen (sünni- ja tõlkijanimi Malle Talvet; sündinud 16. detsembril 1955 Pärnus) on eesti tõlkija, luuletaja ja diplomaat. 2012–2016 oli ta Eesti suursaadik Iisraelis.\n", "id": "ekk_Latn_215046"}
{"text": "Lääne-Euroopa Liit\n\nLääne-Euroopa Liit (inglise Western European Union, WEU; prantsuse Union de l'Europe occidentale, UEO) oli 1955–2011 tegutsenud sõjalis-poliitiline konsultatiivne rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli viia ellu Brüsseli pakti riigikaitselisi seisukohti külma sõja ajal.\n\nAsutamise peamine mõte oli võimaldada Teises maailmasõjas lüüa saanud Saksamaa ühel osal Saksa Liitvabariigil ja Itaalial kiiremini integreeruda Euroopa julgeolekuküsimuste arutamisse. WEU asutati tähtajaliselt 50 aastaks. Kuna täisliikmeteks said olla vaid NATO liikmed, mõeldi välja WEU liikmeskonna komplekteerimise mitmeastmeline süsteem. Asutajaliikmed olid Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia. 1990. aastal ühinesid Hispaania ja Portugal ning 1995 Kreeka. Hilisemad NATO liikmed Island, Norra, Poola, Tšehhi, Türgi ja Ungari said hääleõigusliku assotsieerunud liikme staatuse. Euroopa Liidu Maastrichti otsusega (1991) Euroopa Liidu ja WEU koostöö kohta kutsus WEU oma Rooma otsusega (1992) ülejäänud Euroopa Liidu liikmesmaad Austria, Iirimaa, Rootsi, Soome ja Taani vaatlejateks.\n", "id": "ekk_Latn_215047"}
{"text": "Multilateraalne Investeeringute Garanteerimise Agentuur\n\nMultilateraalne Investeeringute Garanteerimise Agentuur (ka Mitmepoolne Investeeringute Garanteerimise Organisatsioon; inglise Multilateral Investment Guarantee Agency, lühendina MIGA) on rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis pakub poliitilise riski kindlustuse garantiisid, et aidata investoritel kaitsta arengumaadesse tehtavaid otseinvesteeringuid poliitilise riski vastu.\n\nMIGA on Maailmapanga Grupi liikmesasutus, mille peakorter asub Ameerika Ühendriikides Washingtonis. MIGA asutati aastal 1988 Maailmapangale alluva investeeringute kindlustuse asutusena, aitamaks investoritel hallata poliitilisi ja muid mitteärilisi riske, et nad saaksid arengumaadesse turvaliselt investeerida.\n", "id": "ekk_Latn_215048"}
{"text": "Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon\n\nRahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (inglise International Development Association, lühendina IDA) on rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis pakub soodustingimustel laene maailma kõige vaesematele arengumaadele. IDA on Maailmapanga Grupi liikmesasutus, mille peakorter asub Ameerika Ühendriikides Washingtonis. IDA asutati aastal 1960 täienduseks olemasolevale Rahvusvahelisele Rekonstrueerimis- ja Arengupangale, et anda laene arenguriikidele, mille kogurahvatulu on teistega võrreldes väikseim, mille krediidivõimelisus on nõrk või kus keskmine sissetulek inimese kohta on madalaim. Rahvusvahelist Arenguassotsiatsiooni ja Rahvusvahelist Rekonstrueerimis- ja Arengupanka koos tuntakse Maailmapangana, kuivõrd neil kahel organisatsioonil on ühine tegevjuhtkond ja ühised töötajad.\n", "id": "ekk_Latn_215049"}
{"text": "Rahvusvaheline Finantskorporatsioon\n\nRahvusvaheline Finantskorporatsioon (ka Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon, inglise International Finance Corporation, lühendina IFC) on rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis pakub investeerimis-, nõustamis- ja varahaldusteenuseid edendamaks arengumaades erasektori arengut. IFC on Maailmapanga Grupi liikmesasutus, mille peakorter asub Ameerika Ühendriikides Washingtonis. IFC asutati aastal 1956 Maailmapanga Grupi erasektori haruna eesmärgiga edendada majandusarengut investeerimise kaudu rangelt kasumit teenivatesse ja äriprojektidesse, mis aitaksid kaasa vaesuse vähendamisele ja elavdaksid arengut.\n", "id": "ekk_Latn_215050"}
{"text": "Investeeringute Vaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus\n\nInvesteeringute Vaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus (ka Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus, inglise International Centre for Settlement of Investment Disputes, lühendina ICSID) on rahvusvaheline arbitraažiasutus, mis toetab rahvusvaheliste investorite vahelisi vahekohtumenetlusi ja nendevaheliste õigusvaidluste lahendamist. ICSID on Maailmapanga Grupi liikmesasutus, mille peakorter asub Ameerika Ühendriikides Washingtonis.\n\nICSID asutati aastal 1966 mitmepoolse, vaidluste lahendamisele spetsialiseerunud asutusena, soodustamaks investeeringute rahvusvahelist liikumist ja leevendamaks mitteärilisi riske.\n", "id": "ekk_Latn_215051"}
{"text": "Mitmepoolne Investeeringute Garanteerimise Organisatsioon\n\nsuunaMultilateraalne Investeeringute Garanteerimise Agentuur\n", "id": "ekk_Latn_215052"}
{"text": "Investeeringute Tagamise Mitmepoolne Agentuur\n\nsuuna‎Multilateraalne Investeeringute Garanteerimise Agentuur\n", "id": "ekk_Latn_215053"}
{"text": "Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus\n\nsuunaInvesteeringute Vaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus\n", "id": "ekk_Latn_215054"}
{"text": "Võimsustegur\n\nVõimsustegur on elektrotehnikas vahelduvvooluahela aktiivvõimsuse P ja näivvõimsuse S suhe. Kui ahela faasides on pinge ja vool siinuselised, siis võrdub võimsustegur faasipinge ja faasivoolu vahelise faasinihke φ koosinusega (cos φ): \\text{cos}\\, \\varphi = \\frac {P}{S }. Võimsustegur on ühikuta suurus, mille väärtus on vahemikus 0...1.\n\nKui elektrivõrku on ühendatud puhtaktiivse iseloomuga elektritarvitid (nt takistusküttekehad, hõõglambid), siis on võimsustegur 1 ja elektrivõrgus kantakse üle ainult aktiivenergiat. Induktiivse või mahtuvusliku iseloomuga tarvitite (mootorid, trafod, kondensaatorid) puhul on võimsustegur väiksem kui 1. Sel juhul kantakse lisaks koormusel eralduvale aktiivenergiale võrgus üle ka reaktiivenergiat, mis kasulikku tööd ei tee, kuid koormab ülekandeliine lisavooluga, kutsudes esile täiendavat ülekandekadu ja raskendades lülitusaparaatide tööd. Seetõttu on võrgu optimaalse toimimise seisukohast kasulik reaktiivse iseloomuga tarvitite juures nende reaktiivvõimsust kompenseerida; seda toimingut nimetatakse võimsusteguri parandamiseks.\n\nVõimsusteguri parandamiseks ühendatakse induktiivse iseloomuga tarvititega paralleelselt mahtuvuslik koormus kondensaatorpatarei näol. Sel juhul liigub reaktiivenergia lokaalselt nende kahte erinevat tüüpi koormuse vahel ning võrgust kantakse sellele tarvitite grupile üle peamiselt aktiivenergiat. Majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt püütakse hoida cos φ vahemikus 0,8...1.\n", "id": "ekk_Latn_215055"}
{"text": "Ristimiskivi\n\nRistimiskivi (ka ristimisnõu) on liivakivist, lubjakivist, graniidist või malmist valmistatud suurem nõu ristimisvee jaoks. Hõbedast või messingist valmistatud varianti nimetatakse ristimisvaagnaks.\n\nRistimiskivi on üks olulisemaid esemeid kirikus.\n", "id": "ekk_Latn_215056"}
{"text": "Lumeinimene\n\nLumeinimene (Himaalajas jeti, Kaukaasias almast) on väidetavalt inimeselaadne karvane olend, keda arvatakse elavat Himaalaja, Pamiiri ja Kaukaasia raskesti läbipääsetavates kohtades.\n\nLumeinimese olemasolu kohta puuduvad teaduslikult veenvad tõendid.\n", "id": "ekk_Latn_215057"}
{"text": "Kotermann\n\nKotermann (mugandus saksa sõnast Klabautermann; saksa keeles ka Klabotermann, Kalfatermann, Klabattermann, Klabader; eesti keele murretes ka poterman, kirderannikumurdes laevahaldjas) on folklooris Põhja- ja Läänemere, sh eesti meremeeste uskumustes laevahaldjas, kes kaitseb laeva ning kuulutab ette selle hukku.\n", "id": "ekk_Latn_215058"}
{"text": "Uhka\n\nUhka on Põltsamaa Kultuurikeskuse naisrahvatantsurühm. Rühm alustas tegevust 1972. aastal õpetajate rühmana.\n", "id": "ekk_Latn_215059"}
{"text": "Kummitus\n\nTont on mütoloogias ebamäärane vaim ja kollitav olend.\n\nNimetus \"kummitus\" on pärit Kirde-Eestist rannikumurdest (kirdemurdest) ja trükisõna kaudu üldistunud terminiks. Kummituse sünonüümidena on kasutusel sõnad tont ja tont, murretes ka nägemine, Hiiumaal õudasi, Mulgi murdes tont.\n\nMõnikord on tont koondnimetus sellistele vaimudele ja nende inimkujulisele ilmumisele, kes pole müütilist päritolu ega kuradi moondekujud. Sellises tähenduses on sünonüümina kasutusel ka sõna Tont..\n\nViiteid kummitustele esineb paljude maailma rahvaste müütides ja religioossetes tekstides, sealhulgas selliste hõimude omades, kellel pole selgelt väljakujunenud religiooni.\n\nKummituste uurimine algas siis, kui ratsionalistlik maailmavaade hakkas kõrvale tõrjuma sellele eelnenud mütoloogilist maailmavaadet. Arst John Ferriar (1761–1815) avaldas 1813 \"Essee kummituste teooriast\", milles väitis, et kummitused on lihtsalt optilised illusioonid. 1845 avaldas prantsuse arst ja psühhiaater Alexandre Jacques Franois Brire de Boismont (1797–1881) \"Hallutsinatsioonidest ehk kummituste, unenägude, ekstaasi, magnetismi ja uneskõndimise ratsionaalne ajalugu\", milles väitis, et kummituste nägemise põhjuseks on hallutsinatsioonid.\n\nKummitustele ei ole ühest selgitust. Lisaks hallutsinatsioonidele ja illusioonidele võivad juttudele kummitustest alust anda muu hulgas miraažid, legendid ja teadlikud müstifikatsioonid. Kuulujuttude levides võib tekkida olukord, kus keegi ei ole ise kummitust näinud, aga kõik on veendunud selle olemasolus, sest oma sõnul on kõik kuulnud selle olemasolust usaldusväärse inimese käest, kellele seda olevat rääkinud kummituse oma silmaga nägija.\n\nKummituste väljakutsumist ja nendega suhtlemist nimetatakse spiritismiks. Surnute vaimude väljakutsumist nimetatakse nekromantiaks.\n\nPoltergeist on niisugune kummitus, kes suudab füüsiliselt liikuma panna materiaalseid objekte.\n", "id": "ekk_Latn_215060"}
{"text": "Igavene Juut\n\nIgavene Juut on hiliskeskaegse kristliku legendi järgi Jeruusalemma kingsepp Ahasveerus, kes peab kuni maailma lõpuni vahetpidamata rändama, sest selline karistus sai talle osaks selle eest, et ta ei lubanud Jeesusel Kolgata teel oma maja ees puhata.\n", "id": "ekk_Latn_215061"}
{"text": "Xavier Montsalvatge\n\nXavier Montsalvatge i Bassols (11. märts 1912 – 7. mai 2002) oli Hispaania helilooja, muusikakriitik ja õppejõud. Ta oli üks mõjukamaid isikuid 20. sajandi Kataloonia muusikaelus.\n\nTema heliloomingu stiil muutus tema elu jooksul korduvalt. 1940ndatel oli ta mõjutatud Richard Wagneri muusikast ja kasutas oma loomingus kaksteisthelitehnikat, mida leiab sellel perioodil palju ka teiste kataloonia heliloojate muusikast. 1950ndatel alanud tihe suhtlemine prantsuse heliloojate Olivier Messiaeni ja Georges Auriciga viis oluliste muutusteni tema loomingus. Ta hakkas kirjutama vabapolüfoonilist muusikat. Montsalvatge elu lõpupoolel kirjutatud teosed on mõjutatud avangardismist. Montsalvatge rikkalikus loomingus leiab nii oopereid, orkestriteoseid kui ka kammermuusikat.\n", "id": "ekk_Latn_215062"}
{"text": "Leviathan\n\nLeviathan (kasutatud ka nimekujusid Leviaatan, Leviatan) on Vanas Testamendis ja Talmudis hiiglaslik merekoletis (kujutatud krokodilli, mao ja draakonina), kes kehastab kaost ja jumalavastast jõudu.\n\nSamalaadset mandrikoletist nimetatakse Behemothiks (eesti Piiblis ka Peemot).\n", "id": "ekk_Latn_215063"}
{"text": "Fonsomme\n\nFonsomme (endise nimega Fonsommes) on 533 elanikuga asula ja vald Prantsusmaal Hauts-de-France'i piirkonnas Aisne'i departemangus. Fonsomme'is asub Somme'i jõe lähe.\n\nLinna territoorium asub 82–131 meetri kõrgusel üle merepinna.\n", "id": "ekk_Latn_215064"}
{"text": "Leviathan (täpsustus)\n\nLeviathan on Vanas Testamendis ja Talmudis hiiglaslik merekoletis. \"Leviathan\" on Thomas Hobbesi raamat. \"Leviathan\" on Boriss Akunini raamat. \"Leviathan\" on Andrei Zvjagintsevi mängufilm. Leviathan on langenud ingel. ...\n", "id": "ekk_Latn_215065"}
{"text": "Lehti Kostabi\n\nLehti Kostabi (sündinud 18. juunil 1953 Tartus) on eesti tantsija ja koreograaf, kes on spetsialiseerunud flamenkole ja mustlastantsule.\n\nLehti Kostabi isa Heino Kostabi oli muusikaõpetaja Tartu Muusikakoolis.\n\nKostabi on flamenko- ja mustlastantsu esitaja ja õpetaja alates 1991. aastast. Koos Claudia Ševtšenko ja Evi Pihlaga loetakse teda flamenkokultuuri Eestisse toojaks. Lehti Kostabil on olnud arvukalt õpilasi nii mustlastantsu- kui ka flamenkokursustel Eestis ja Soomes, enamik Eesti flamenkoõpetajatest on olnud Lehti Kostabi õpilased.\n", "id": "ekk_Latn_215066"}
{"text": "Salatsi jahisadam\n\nSalatsi jahisadam (läti keeles Salacgrīvas jahtu osta) on jahisadam Salatsi linnas Loode-Lätis, Salatsi jõe suudmes paremkaldal. Sadam paikneb nii, et jahtidel on kerge siseneda ja väljuda ning nad ei sega kaubalaevade liiklust ja hooldust Salatsi sadamas. Jahisadamas on 40-meetrine kai, mille äärde jääb 40 paadikohta. Sadamas võivad silduda jahid, mille süvis on kuni 2,5 m.\n\nSalatsi jahisadam on avatud 1. maist 30. septembrini.\n", "id": "ekk_Latn_215067"}
{"text": "Radikaalinitsiaator\n\nRadikaalinitsiaator on keemiline aine, mille molekul kergesti laguneb radikaalideks (homolüüs) ja käivitab (initsieerib) radikaalreaktsiooni.\n\nRadikaalpolümerisatsiooni initsieerimine peroksiididega.\n\nOrgaanilised peroksiidid annavad kergesti kaks hapniktsentriga radikaali, mis on ebastabiilsed ja võivad omakorda transformeeruda süsiniktsentriga radikaalideks.\n\nAsoühendid (R-N=N-R') kuumutamisel või UV-kiirguse toimel annavad kergesti kaks süsiniktsentriga radikaali ja eraldub gaasiline lämmastik.\n\nRadikaalinitsiaatorid nagu asoühendid ja orgaanilised peroksiidid on ebastabiilsed ained ja tuleb hoida külmikus. Nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna kergesti võib toimuda plahvatus.\n", "id": "ekk_Latn_215068"}
{"text": "Kaja Kivi\n\nKaja Kivi (sündinud 21. veebruaril 1957 Vastseliinas) on eesti tantsuõpetaja ja loomaarst, kes tegutseb Põltsamaal.\n\nKivi lõpetas 1975. aastal Vastseliina Keskkooli ja 1981. aastal Eesti Põllumajandusakadeemia veterinaariateaduskonna. 1991. aastal omandas ta kõrghariduse ka psühholoogia erialal Tartu Riiklikus Ülikoolis.\n\n2004. aastal lõpetas Kivi Eesti Rahvatantsujuhtide kooli. Ta tantsis aastatel 1976-1988 EPA rahvatantsuansamblis Tarbatu ja 1992-1999 projektansamblis Ahjualused.\n\nTa on olnud mitmete tantsurühmade juhendaja.\n\nAastatel 2001-2011 juhendas ta Põltsamaa naisrahvatantsurühma Uhka.\n\nJuhendas 2003-2015 Esku rahvatantsurühma Murumemmed.\n\nAastast 2011 on ta tantsurühm Tulihänd (algselt Nii ja Naa) juhendaja.\n\nAastast 2012 naisrühma ILOSA tantsuõpetaja.\n\n2009. aastal oli Kivi üldtantsupeol naisrühmade üldjuhi assistent.\n\nKaja on OÜ Põltsamaa Veterinaarteenuste omanik ja töötab samas loomaarstina.\n", "id": "ekk_Latn_215069"}
{"text": "Oandu–Ikla matkatee\n\nRMK Oandu–Ikla matkatee on 375 km pikkune Eestit põhjast lõunasse läbiv tähistatud matkarada, mis kulgeb Lääne-Virumaalt Oandult Pärnumaale Iklasse. See läbib 6 maakonda, 2 rahvusparki ning 9 kaitseala. Oandu–Ikla matkateel on kaks alternatiivset marsruuti – jalgsirada ning jalgrattarada, mis suures osas kattuvad. Jalgrattamarsruudi kogupikkus on 373 kilomeetrit. Matkatee avati juulis 2012.\n", "id": "ekk_Latn_215070"}
{"text": "Murumemmed\n\nMurumemmed on Esku seenioride naisrahvatantsurühm. Rühm alustas tegevust 1. aprillil 1993. Rühma esimene juhendaja oli Mati Kivi.\n\nEsimene avalik esinemine oli 1993. aasta juulis Kosel klubide Elulõng kokkutulekul. 1994. aastal osales rühm esimest korda üldtantsupeol.\n\n2012. aastal juhendab rühma Kaja Kivi.\n", "id": "ekk_Latn_215071"}
{"text": "Andrei Prii\n\nAndrei Prii (5. oktoober 1938 Mäla küla Muhu saar – 25. detsember 2022) oli eesti poliitik ja majandusjuht.\n\nTa on lõpetanud Liiva Algkooli, seejärel Tallinna Kalatööstusliku Merekooli laevajuhtimise erialal ning Tallinna Polütehnilise Instituudi tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal.\n\nTa töötas aastani 1961 kalalaevadel tüürimehena ja aastatel 1961–1972 kaptenina. Ta on olnud Hiiu Kaluri ja Kalandusliidu aseesimees ning laevatehase direktor, ka Angola kalandusministri nõuandja.\n\nAastatel 1989–1990 oli ta Saare maavolikogu ja selle eestseisuse liige, astus tagasi seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (1990–1992) liikmeks valimisega, ta oli selle keskkonnakomisjoni liige. Aastatel 1968–1988 oli ta NLKP liige, aastast 1990 kuulus ta Eesti Kristlik-Demokraatlikku Liitu. Aastast 2012 kuulus ta Isamaa ja Res Publica Liitu ja Isamaasse.\n", "id": "ekk_Latn_215072"}
{"text": "Eestlanna Pariisis\n\n\"Eestlanna Pariisis\" on Eesti, Prantsusmaa ja Belgia koostöös 2012. aastal valminud draamafilm, mille on lavastanud Ilmar Raag. Peaosades on Jeanne Moreau, Patrick Pineau ja Laine Mägi.\n\nAlgselt kandis film pealkirja \"Veel üks croissant\". Filmiti 2011. aastal Eestis Harju-Madisel, Turbas, Türil ja Paides ning Prantsusmaal Pariisis. Maailma esilinastus toimus 4. augustil 2012 Šveitsis Locarno filmifestivali põhivõistlusprogrammis.\n\nFilmi leviõigused on müüdud Saksamaa, Austria, Jaapani, Šveitsi, Uus-Meremaa ja Austraalia turule.\n", "id": "ekk_Latn_215073"}
{"text": "Lätikeelne Vikipeedia\n\nLätikeelne Vikipeedia (läti keeles Latviešu Vikipēdija) on Vikipeedia lätikeelne versioon. See loodi 6. juunil 2003, esileht valmis sama aasta 6. oktoobril.\n\n2010. aasta 2. oktoobril oli lätikeelne Vikipeedia artiklite arvult Vikipeediate seas 63. kohal. Samuti 14. augustil 2012, mil lätikeelses Vikipeedias oli 43 094 artiklit. Kokku oli Vikipeedia selles keeleversioonis siis 171 600 lehekülge ning ajaloo jooksul oli tehtud 1 809 875 muudatust, administraatoreid oli 18 ja kasutajaid 33 597. Aktiivseid kasutajaid oli 242 ja pilte 12 804. 100 000 artikli piir ületati 24. jaanuaril 2020.\n\nSee Vikipeedia versioon on Lätis inglise- ja venekeelse Vikipeedia järel külastatavuselt kolmas.\n\nPraegu on seal artiklit, millega see on artiklite arvult . keeleversioon, ja lehekülge. Seal on registreeritud kasutajat (kellest aktiivseid on ) ja administraatorit.\n", "id": "ekk_Latn_215074"}
{"text": "Vīķi\n\nVīķi ([viitji] saksa keeles Zarnau) on küla (aprupes ciems) Lätis Limbaži piirkonnas Staicele vallas.\n\nKülas on veski, pood ja Vīķi mõis, kus kuni 2010. aastani tegutses laste psühhiaatriahaigla. Aastatel 2009–2021 kuulus küla Aloja piirkonda.\n\nMõisa ühes kõrvalhoones on tänapäeval rehabilitatsioonikeskus. Külas asuvad Tiltsargi ja Vīķi bussipeatus.\n\nMõisaomanike seas on olnud baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane Jacob Johann von Sievers, mõis on kuulunud ka Löwenwoldede suguvõsale.\n\nKülast voolab läbi Salatsi jõgi. Vīķi asub Salatsi oru maastikukaitsealal. Külas kasvavad Vīķi veski tamm, Vīķi mänd ja Vīķi hall pähklipuu on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_215075"}
{"text": "Jēkabpilsi piirkond (2009–2021)\n\nJēkabpilsi piirkond (läti Jēkabpils novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.\n\nPiirkonna keskus oli Jēkabpilsi linn, mis ei kuulunud piirkonda.\n\nPiirkond moodustati 2009. aastal seitsmest Jēkabpilsi rajooni vallast. 2021. aastal moodustati senisest Jēkabpilsi piirkonnast, Jēkabpilsi linnast ning Aknīste, Krustpilsi, Sala ja Viesīte piirkonnast uus Jēkabpilsi piirkond.\n", "id": "ekk_Latn_215076"}
{"text": "Zasa\n\nZasa on küla (vidējciems) Läti lõunaosas Jēkabpilsi piirkonnas, Zasa valla halduskeskus. Asub Jēkabpilsist 34 km lõuna pool Zasa oja ääres. 2009. aastal oli seal 450 elanikku.\n\nKüla saksakeelne nimi oli Weesen või Wessen. Zasa mõis kuulus 1644. aastast von Sasside suguvõsale, kelle nime järgi sai küla lätikeelse nime.\n\nKülas on 18. sajandist pärinev kirik ning endine mõisahoone, kus tegutseb keskkool. Samuti on Zasas kultuurimaja ja raamatukogu.\n", "id": "ekk_Latn_215077"}
{"text": "Juhuslik graaf\n\nJuhuslik graaf on graaf, mis on saadud teatud juhusliku protsessi teel.\n\nJuhuslike graafide teooria asub graafiteooria ja tõenäosusteooria piirimail. Juhuslik graaf saadakse n tippude hulga tipupaaride vahele servade juhusliku lisamise teel. Erinevad juhuslike graafide mudelid annavad erinevaid tõenäosuste jaotusi graafidel. Tuntud on Edgar Gilberti mudel G(n,p) kus iga serv lisatakse sõltumatult tõenäosusega p.\n\nKui kõikide n-tipuliste graafide hulka käsitleda graafide süsteemina, siis on võimalik määrata iga graafi olekutõenäosus selles süsteemis.\n", "id": "ekk_Latn_215078"}
{"text": "Aleviidid\n\nAleviidid on muslimite usurühm keskse asualaga Türgis provintsis.\n\nAleviite loetakse vahel šiiitide hulka kuuluvaiks, kõik muslimid ei tunnista neid aga islamiusulisteks.\n", "id": "ekk_Latn_215079"}
{"text": "Marcus Prinz von Anhalt\n\nMarcus Prinz von Anhalt (sündinud Marcus Edward Eberhardt; 20. detsembril 1969) on saksa bordelliettevõtja, rohkem kui 20 bordelli ja ööklubi ning 40 auto omanik.\n\nTa on rikaste vanemate poeg ja luksuses üles kasvanud. Pärast koolist lahkumist töötas ta lihunikuna.\n\n2006. aastal laskis ta end raha eest lapsendada Frédéric Prinz von Anhaltil (kes omakorda on nime saanud lapsendamise teel Anhalti printsessi Marie-Auguste'ilt) ja Zsa Zsa Gaboril. Sellest alates väidab Marcus Prinz von Anhalt end olevat kuninganna Victoria, Wilhelm II ja Paris Hiltoni sugulase ja soovib, et teda kutsutaks Prinz Germany'ks. Tal on 12 ihukaitsjat ja 25 teenrit.\n\nMarcus Prinz von Anhalt on olnud neli aastat vanglas inimkaubanduse ja maksupettuse eest.\n", "id": "ekk_Latn_215080"}
{"text": "Omid Norouzi\n\nOmid Haji Noroozi (sündinud 18. veebruaril 1986 Shīrāzis) on Iraani Kreeka-Rooma maadleja.\n\nTa hakkas maadlemist treenima 2002. aastal.\n\nTa võitis Londoni olümpiamängudel Kreeka-Rooma maadluses kuldmedali.\n", "id": "ekk_Latn_215081"}
{"text": "Nikolai Rõuk\n\nNikolai Rõuk (9. juuli 1902 Kabala vald – 22. juuni 1992 Calgary) oli vandeadvokaat, kaitseliitlane ja eesti elu edendaja Kanadas.\n\nPärast kohapealse valla-, kihelkonna- ja ministeeriumikooli lõpetamist õppis ta Viljandi linnakoolis ja lõpetas aastal 1923 Viljandi Maakonna Poeglaste Reaalgümnaasiumi. Ta võttis osa Vabadussõjast Viljandi kooliõpilaste pataljoni III roodus. Aastal 1925 tegutses ta Rakveres Virumaa Põllumeeste Esituse sekretärina, juhatuse liikme ja ajalehe Virumaa Teataja asjaajajana. Ta õppis aastatel 1923–1928 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta kuulus korporatsiooni Sakala.\n\nTa oli hiljem Kaitseliidu propagandapealik. Aastatel 1929–1932 oli ta vandeadvokaat Jüri Sassiani abi, aastatel 1932–1935 vandeadvokaat Oskar Rütli abi. Aastatel 1935–1938 oli ta vandeadvokaat Tartus ja 1938–1940 Tallinnas. Aastast 1937 oli ta Eesti Munaekspordi juhatuse liige ja direktor.\n\nPõgenes suure põgenemise ajal aastal 1944 Saksamaale. Aastal 1948 jõudis ta koos abikaasa Gerdaga (Gerda Tikenberg-Rõuk) Kanadasse. Ta töötas koos abikaasaga raamatupidajana. Ta oli Calgary Eesti Ühingu asutaja ja aastatel 1950–1953 ühingu president. Ta oli Eesti esindaja Kanada Kodanike Nõukogus.\n", "id": "ekk_Latn_215082"}
{"text": "Johann IV (Anhalt-Zerbst)\n\nJohann IV (4. september 1504 – 4. veebruar 1551) oli Anhalt-Dessau vürst, aastast 1544 Anhalt-Zerbsti vürst Askania dünastiast.\n\nJohann oli Anhalt-Dessau vürsti Ernst I ja tema naise Margarethe teine, kuid vanim elusolev poeg.\n", "id": "ekk_Latn_215083"}
{"text": "Maakorraldus\n\nMaakorraldus on maa kui tootmisvahendi otstarbekaks kasutamiseks rakendatav abinõude kogum.\n\nLaiemas mõttes hõlmab maakorraldus ka maakorraldusliku mõõdistamise ning maakatastri.\n\nEestis juhib ja organiseerib maakorraldust põllumajandusministeerium.\n", "id": "ekk_Latn_215084"}
{"text": "Alpitaimed\n\nAlpitaimed on kõrgmäestiku alpiinse vööndi taimed.\n\nAlpitaimed on kohanenud äärmuslike kasvuoludega (madal temperatuur, tugev tuul jms).\n\nPaljud alpitaimed on tiheda karvastusega padjandtaimed.\n\nMitmeid alpitaimi kasvatatakse nende suurte õite ja hõbedase karvastuse pärast kiviktaimlates.\n", "id": "ekk_Latn_215085"}
{"text": "San Marco (Abegondo)\n\nSan Marco ehk San Marcos on asula Hispaanias Galicias A Coruña provintsis A Coruña maakonnas Abegondo vallas Abegondo kihelkonnas 23 km kaugusel A Coruñast, Abegondo valla keskus.\n\nNaaberasulad on põhjas Borreiros (Mabegondo kihelkond), idas Borreiros de Abaixo ja Cancelada, lõunas A Peneda ning läänes Beade.\n\nKeskmine kõrgus merepinnast on 142 m.\n\n2009. aastal oli San Marcos 180 elanikku, neist 88 meessoost ja 92 naissoost.\n\nAsulas on San Marco kabel.\n", "id": "ekk_Latn_215086"}
{"text": "Marju Kõivupuu\n\nMarju Kõivupuu (sündinud 14. novembril 1960 Võrumaal) on eesti filoloog, kultuuriloolane, kirjanik ja folklorist.\n", "id": "ekk_Latn_215087"}
{"text": "Must ja valge koer\n\n\"Must ja valge koer\" (tšehhi keeles \"Štaflík a Špagetka\") on Tšehhoslovakkia, alates 3. hooajast Tšehhi animafilmide sari, mille režissöör on Václav Bedřich, stsenarist Alena Munková ja kunstnik Zdeněk Smetana, helilooja Jaroslav Celba (1924–2013). Seda näidati esmakordselt Tšehhoslovakkia televisioonis 1971. aastal.\n\nFilmist on kokku 39 8-minutist osa, mille peategelasteks on lühikeste jalgadega peenike must koer (Špagetka), pikkade jalgadega töntsakas valge koer (Štaflík) ning must lind (vares), kes enamasti koeri kiusab.\n", "id": "ekk_Latn_215088"}
{"text": "Beade\n\nBeade on asula ja kihelkond (Santa María de Beade) Hispaanias Galicias Ourense provintsis Ribeiro maakonnas, Beade valla keskus.\n\nElanike arv on 2000. aasta andmetel 448 (sealhulgas 230 meessoost ja 218 naissoost).\n\nIive oli aastatel 2000–2005 kokku –40 (–7,48%; aastas keskmiselt –1,50%) ning aastatel 2005–2010 kokku –47 (–9,50%; aastas keskmiselt –1,90%).\n\nKihelkonna kirik on Beade Santa María kirik.\n", "id": "ekk_Latn_215089"}
{"text": "Facelift (album)\n\n\"Facelift\" on Seattle'ist pärit USA rokkansambli Alice in Chains debüütalbum, mis anti välja 21. augustil 1990.\n", "id": "ekk_Latn_215090"}
{"text": "Beade (Abegondo)\n\nBeada on asula Hispaanias Galicias A Coruña provintsis A Coruña maakonnas Abegondo vallas Abegondo kihelkonnas.\n\nNaaberasula läänes on San Marco.\n\nKeskmine kõrgus merepinnast on 132,8 m.\n\n2009. aastal oli Beades 68 elanikku, neist 28 meessoost ja 40 naissoost.\n", "id": "ekk_Latn_215091"}
{"text": "Dirt (album)\n\n\"Dirt\" on Seattle'ist pärit USA rokkansambli Alice in Chains teine stuudioalbum, mis on välja antud 29. septembril 1992.\n\nAlbumit müüdi maailmas kokku 5 miljonit eksemplari, mis tegi sellest ansambli kõige edukama albumi.\n", "id": "ekk_Latn_215092"}
{"text": "Alice in Chains (album)\n\n\"Alice in Chains\" on USAst Seattle'ist pärit samanimelise rokkansambli Alice in Chains kolmas stuudioalbum. See anti välja 7. novembril 1995.\n", "id": "ekk_Latn_215093"}
{"text": "A Peneda\n\nA Peneda on asula Hispaanias Galicias A Coruña provintsis A Coruña maakonnas Abegondo vallas Abegondo kihelkonnas.\n\nNaaberasulad on põhjas San Marco, idas Cancelada, lõunas Merdil ja Vilanova ning läänes Beade.\n\n2009. aastal oli A Penedas 49 elanikku, neist 22 meessoost ja 27 naissoost.\n", "id": "ekk_Latn_215094"}
{"text": "Black Gives Way to Blue\n\n\"Black Gives Way to Blue\" on USAst Seattle'st pärit rokkansambli Alice in Chains neljas stuudioalbum. Album ilmus 26. mail 2010 ja seda on müüdud üle miljoni eksemplari.\n", "id": "ekk_Latn_215095"}
{"text": "Merdil\n\nMerdil on asula Hispaanias Galicias A Coruña provintsis A Coruña maakonnas Abegondo vallas Abegondo kihelkonnas.\n\nNaaberasulad on põhjas A Peneda, idas Cancelada ning lõunas ja läänes Vilanova.\n\n2009. aastal oli Merdilis 11 elanikku, neist 6 meessoost ja 5 naissoost.\n", "id": "ekk_Latn_215096"}
{"text": "O Adro\n\nO Adro on mitme koha nimi Hispaanias Galicias. Adro tähendab galeegi keeles 'kiriku peaõu või kirikaed' ning tuleb ladina sõnast atrium ('aatrium').\n\nSeda nime kannavad: O Adro Abegondo vallas Abegondo kihelkonnas O Adro Cambadose vallas Castrelo kihelkonnas O Adro Cambre vallas Cambre kihelkonnas O Adro Cedeira vallas Régoa kihelkonnas O Adro Cerceda vallas Rodísi kihelkonnas O Adro Ortigueira vallas Espasante kihelkonnas O Adro Paderne vallas Vilouzási kihelkonnas O Adro Ribeira vallas Corrubedo kihelkonnas O Adro Valdoviño vallas Vilarrube kihelkonnas O Adro Vigo vallas Coia kihelkonnas O Adro Vilalba vallas Lanzósi kihelkonnas\n", "id": "ekk_Latn_215097"}
{"text": "O Adro (Abegondo)\n\nO Adro on asula Hispaanias Galicias A Coruña provintsis A Coruña maakonnas Abegondo vallas Abegondo kihelkonnas.\n\n2010. aastal oli O Adros 57 elanikku, neist 28 meessoost ja 29 naissoost.\n\nO Adros on Abegondo Santa Eulalia kirik.\n", "id": "ekk_Latn_215098"}
{"text": "Borreiros de Abaixo\n\nBorreiros de Abaixo on asula Hispaanias Galicias A Coruña provintsis A Coruña maakonnas Abegondo vallas Abegondo kihelkonnas.\n\n2009. aastal oli Borreiros de Abaixo 29 elanikku, neist 14 meessoost ja 15 naissoost.\n", "id": "ekk_Latn_215099"}
{"text": "Proov\n\nProov on analüüs, test või muu katse omaduste, võimete vms. kindlakstegemiseks Veeproov Proov on väike osa millestki, harilikult omaduste või koostise määramiseks Analüütiline proov - keemilise koostise määramiseks Proov on arv, mis näitab väärismetalli sisaldust sulamis või esemes Proov on pooleli oleva riietuseseme kandjale selga proovimine ning sobitamine tema mõõtudele vastavaks Proov on näitlejate, muusikute või teiste artistide koosharjutamine\n", "id": "ekk_Latn_215100"}
{"text": "Analüütiline proov\n\nAnalüütiline proov on mingist objektist võetud esinduslik alamhulk selle keemilise koostise määramiseks (analüüsiks).\n\nProovivõtmine (inglise sampling) on uuritavast objektist teatava materjalikoguse võtmine, mille tulemusena saadakse kogu uuritavat objekti või mõnda selle konkreetset osa esindav proov (inglise sample).\n\nProovi kõikide komponentide – välja arvatud analüüt – kooslust nimetatakse maatriksiks (inglise matrix).\n\nProovi, mis analüüti ei sisalda (või sisaldus on alla avastamispiiri), nimetatakse tühiprooviks (inglise blank).\n", "id": "ekk_Latn_215101"}
{"text": "Jõmmu\n\nJõmmu on Emajõe lodjaseltsile kuuluv Emajõe-Peipsi tüüpi lodi, mis kurseerib Emajõel ja Peipsil.\n\nJõmmu lasti vette 2006. aasta 29. aprillil. Lodjaehitus pälvis Tartus tunnustust 2006. aasta teona.\n\nLodjal korraldatakse peamiselt huvireise, kuid see on osalenud ka mitmel Tartu üritusel ning kultuurifestivalidel kaugemalgi. Näiteks oli Jõmmu vanalaevade seas, mis 2010. aastal Pärnus toimunud 30. rahvusvaheliste hansapäevade raames toimunud kultuuridessandil 27. juunil Pärnust teele, et külastada kolme nädala jooksul Läti, Rootsi ja Soome sadamalinnasid, tutvustada vanu meretraditsioone ja eesti kultuuri.\n\n2010. ja 2014. aasta jõulude aegu näidati jõuluehteis Jõmmut Raekoja platsil.\n", "id": "ekk_Latn_215102"}
{"text": "Toompea tänav\n\nToompea tänav on tänav Tallinnas, mis algab Tallinna vanalinnas Toompeal Toompea lossi platsilt ja lõpeb Kaarli puiesteel.\n\nTänav kulgeb Rootsi bastioni ehk praeguse Lindamäe vahelisel kurtiinil Pika silla kohal.\n", "id": "ekk_Latn_215103"}
{"text": "Lodi\n\nLodi on madala süvisega ühe- või kahemastiline puust kaubapurjelaev, mis on tavalistest kaubalaevadest laiem, aga madalama süvisega.\n\nLodjad sündisid Euroopas 14. sajandil kogede eeskujul, neid kasutati eelkõige sisevetel või rahulikumates ja madalamates rannikuvetes. 20. sajandi esimesel poolel kasutati ka mastita lotjasid, mida pukseeris aurulaev.\n", "id": "ekk_Latn_215104"}
{"text": "Ersad\n\nErsad on soome-ugri rahvas, kelle traditsiooniline asuala jääb praegu Venemaa Föderatsiooni territooriumile, sealhulgas Mordva vabariiki, Tatari vabariiki, Baškiiri vabariiki, Tšuvaši vabariiki ja naaberaladele.\n\nEnamik ersasid räägib emakeelena ersa keelt.\n\nErsasid ja mokšasid nimetatakse ka mordvalasteks. Ersasid elab ka Armeenias Sevani järve ääres, nt Šorža külas.\n", "id": "ekk_Latn_215105"}
{"text": "Eenetsid\n\nEenetsid (vananenud nimetus jenisseisamojeedid) on samojeedi rahvas, kes on rääkinud emakeelena eenetsi keelt.\n\nEenetsite traditsiooniline asuala on olnud Krasnojarski krai põhjaosas Taimõri poolsaarel Jenissei jõe vasakkaldal jõe suudme lähedal.\n\nVenemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 227 eenetsit, kellest 102 emakeel oli eenetsi keel.\n\nVanast ajast on eenetsite elatusalad olnud küttimine ja kalastamine. Alates 20. sajandist on eenetsid hakanud laiemalt pidama kodustatud põhjapõtru. Varem oli eenetsitel vähe põhjapõtru ja neid kasutati peamiselt veoloomadena.\n\nTänapäeval jagunevad eenetsid kaheks teineteisest mõnesaja kilomeetri kaugusel elavaks hõimuks. Kumbki hõim kõneleb oma murret, endid kutsutakse vastavalt bai ja maddu. Ühine endanimetus eenetsitel puudub. Rahvanimetus \"eenets\" lähtub eenetsikeelsest sõnast enet (inimene). Oma kirjakeelt polnud eenetsitel pikka aega, see loodi neile alles 1986. aastal. Esimene eenetsikeelne aabits ilmus 2020. aastal (200 eksemplari).\n", "id": "ekk_Latn_215106"}
{"text": "Julgī Stalte\n\nJulgī Stalte (sündinud 28. oktoobril 1978 Riias) on liivi laulja, rahvamuusik.\n\nTa on tegutsenud ansamblites Skandinieki, Stalti, Tuļļi Lum ja Tai Tai.\n", "id": "ekk_Latn_215107"}
{"text": "Celebrity Cruises\n\nCelebrity Cruises on üks rahvusvahelise kontserni Royal Caribbean Cruises Ltd. viiest tütarettevõttest (teised on Royal Caribbean International, Pullmantur Cruises (koos lennufirmaga Pullmantur Air), Azamara Club Cruises ja CDF Croisières de France). Ettevõtte peakontor asub Miamis (Floridas) USAs. Ettevõtte juhataja (CEO) on Daniel J. Hanrahan.\n", "id": "ekk_Latn_215108"}
{"text": "Eenetsi keel\n\nEenetsi keel on samojeedi keel, mida rääkis 2010. aasta seisuga 43 eenetsit.\n\nEenetsi keel on neenetsi keele lähedane sugulaskeel. Eenetsi keelel on kaks peamurret, tundraeenetsi (madu, maddu) ja metsaeenetsi (bai), mida on peetud ka eraldi keelteks.\n\nKirjakeel loodi 1986. aastal metsaeenetsi murde põhjal. Ilmunud on väike folkloorikogumik, Luuka evengeeliumi tõlge, eenetsi-vene-eenetsi sõnaraamat ja õppekirjandust.\n", "id": "ekk_Latn_215109"}
{"text": "Mart Mardisalu\n\nMart Mardisalu (sündinud 3. novembril 1968 Loksal) on eesti ettevõtja ja teleajakirjanik.\n\nTa töötas saatejuhi ja toimetajana aastatel 1990–1994 Eesti Televisioonis, 1992–1995 Raadios Top, 1995–1998 Raadio 2s ja raadiojaamas Sky Plus.\n\nAastatel 1996–2006 töötas Mardisalu saatejuhina TV3s. 2011. aastast on ta TV3 \"Seitsmeste uudiste\" saatejuht ning oli 2015. aasta augustist 2021. aasta maini ka sama telekanali uudistetoimetuse juhataja.\n\nETV-s alustas ta teletööd noortesaatega \"Playback\". Ta on juhtinud populaarseid saateid \"Kuldvillak\" ja \"Bingo loto\".\n", "id": "ekk_Latn_215110"}
{"text": "Hans-Dietrich Genscher\n\nHans-Dietrich Genscher (21. märts 1927 Reideburg – 31. märts 2016 Wachtberg) oli Saksamaa poliitik. Ta on olnud Saksamaa Liitvabariigi siseminister, välisminister ja asekantsler.\n\nGenscher oli 22. oktoobrist 1969 kuni 16. maini 1974 Saksamaa siseminister ning 17. maist 1974 kuni 17. septembrini 1982 ja pärast kahenädalast vaheaega uuesti 4. oktoobrist 1982 kuni 17. maini 1992 välisminister ja asekantsler. Ta oli kõige kauem ametis olnud välisminister ja asekantsler Saksamaal. 1991. aastal oli ta Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esimees.\n\nGenscher oli alates 1952. aastast Vaba Demokraatliku Partei (FDP) liige.\n", "id": "ekk_Latn_215111"}
{"text": "TYPA trüki- ja paberikunstikeskus\n\nTYPA trüki- ja paberikunstikeskus (endine Eesti Trüki- ja Paberimuuseum) on Tartus Kastani tänaval Aparaaditehase loomelinnakus tegutsev eramuuseum, kus eksponeeritakse 19. ja 20. sajandist pärit kõrgtrükitehnikat, tutvustatakse paberit ja selle ajalugu, korraldatakse erialaseid õpitube ja koolitusi ning valmistatakse tellimustrükiseid. TYPA on Balti riikide ja Soome regiooni ainus trüki- ja paberikunstile spetsialiseerunud mäluasutus.\n\nKeskus on asutatud 2010. aasta aprillis mittetulundusühinguna. MTÜ Trükimuuseumi asutasid Lemmit Kaplinski ja Madis Mikkor, algselt tegutses see koos Noor-Eesti Loomekeskusega kunagises Greifi trükikoja majas aadressil Kastani 38. 2014. aastal, liitus toonane Trükimuuseum Anne Rudanovski loodud Paberimuuseumiga ning asutuse nimeks sai Eesti Trüki- ja Paberimuuseum. Sama aasta suvel kolisid Trükimuuseum ja Paberimuuseum esimeste asukatena üüripinnale Aparaaditehasesse. Lisaks avati 2016. aastal ka TYPA \"filiaal\" raamatutuba Fahrenheit 451°.\n\n2018. aasta veebruaris koliti Trüki- ja Paberimuuseum kõrvalhoovi (Kastani 48f), Samelini saapavabriku taha üüripinnale, mis kuulub samuti Aparaaditehasele. Seejärel, 2019. aasta lõpus, muudeti muuseum laiahaardelisemaks TYPA trüki- ja paberikunstikeskuseks, mis hõlmab lisaks külastuskeskusele ka kunstnike residentuuriprogrammi, tootmisosakonda (TYPA Stationery), galeriid, trükikunstistuudiot ja raamatutuba Fahrenheit 451º.\n\nTYPA-s on komme pidada muuseumikassi. Varsema Victoria asemel on nüüd Ruby, kes on saanud nime kirjatüübi Zhurnalnaya Roublennaya järgi. Aparaaditehasega ühiselt peetava kassi nimi on Johannes Gutenberg.\n", "id": "ekk_Latn_215112"}
{"text": "Ülo Uluots\n\nÜlo Uluots (4. veebruar 1930 Jõhvi – 18. juuli 1997) oli eesti tootmisjuht, sõjaajaloolane ja poliitik. Kaitseministeeriumi taaslooja ja esimene taasiseseisvumisjärgne Eesti Vabariigi kaitseminister (aprillist oktoobrini 1992)\n", "id": "ekk_Latn_215113"}
{"text": "Lagedi raamatukogu\n\nLagedi raamatukogu on avalik raamatukogu Harjumaal Rae vallas Lagedil, see tegutseb Lagedi keskusehoones.\n", "id": "ekk_Latn_215114"}
{"text": "Lagedi Põhikool\n\nLagedi põhikool tegutseb Harjumaal Rae vallas Lagedil. Kool asub aadressil Kooli tn 18.\n\nLagedi Põhikooli direktor on alates 2014. aastast Imbi Orav.\n", "id": "ekk_Latn_215115"}
{"text": "Kivipuravik\n\nKivipuravik (Boletus) on puravikulaadsete seltsi puravikuliste sugukonda kuuluv seente perekond.\n\nTeaduslikult kirjeldas seda perekonda esimesena rootsi mükoloog ja botaanik Elias Magnus Fries 1821. Esialgu arvas ta sinna kõik seened, mille kübara alaküljel on torukesed. Sellest ajast on kirjeldatud hulk teisigi perekondi, mis on kivipuraviku perekonnast eraldatud.\n\nPerekonna nimi, ladinakeelne sõna Boletus tähendab 'seen'. See on laenatud vanakreeka sõnast βωλιτης, mis omakorda pärineb sõnast βωλος 'klomp, kamakas'. Kuid näiteks Galenos kasutas sõna boletus tähenduses Amanita caesarea, mis tänapäeval arvatakse kärbseseente perekonda.\n\nKivipuravikud on paksud ja lihakad, jalg on enamasti jäme ja nuiakujuline, jala läbimõõt kuni 8 cm. Mõhkjat jalga katab võrkjas tekstuur. Kübar on kumer, tavaliselt paljas ja kuiv, mõnel liigil kleepuv.\n\nKübara läbimõõt võib olla kuni 30 cm. Alaküljel on svammi meenutav torukeste kiht, mille värvus varieerub valkjast kollaseni (punakani). Seeneliha värvub lõikepinnal siniseks või rohekaks.\n\nMitu liiki kivipuravikke moodustavad mükoriisat laialehiste puudega, eriti tammega, ja on lubjalembesed, seetõttu on nad meil enam levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel.\n\nKõik kivipuravikud on söödavad ja maitsvad. Selles osas on kõige tuntum harilik kivipuravik, kuid ka näiteks Boletus aereus.\n\nEestis esineb kokku 4 liiki kivipuravikke. Maailmas leidub kivipuravikke sadakond liiki.\n", "id": "ekk_Latn_215116"}
{"text": "Harry Harrison\n\nHarry Harrison (12. märts 1925 – 15. august 2012) oli Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik.\n\nTema tuntuimate teoste seas on kosmoseooperit kelmiromaaniga ristav satiiriline Terasroti sari ning romaan \"Make Room! Make Room!\", mille põhjal valmis 1973. aastal kultusfilm \"Soylent Green\".\n\nEesti keelde on tõlgitud terve rida Harrisoni teoseid, sh kolm osa sarjast \"Surmailm\".\n", "id": "ekk_Latn_215117"}
{"text": "Prantsuse Akadeemia liikmete loend\n\nSiin loetletakse Prantsuse Akadeemia liikmeid alates akadeemia asutamisest 1635. aastal ning jagatuna 40 \"tooli\" või \"istme\" (prantsuse keeles fauteuil'') järgi.\n\n__NOTOC__\n", "id": "ekk_Latn_215118"}
{"text": "MRP-AEG Infobülletään\n\nMRP-AEG Infobülletään oli organisatsiooni MRP-AEG põrandaalune omakirjastuslik väljaanne, mis levis kirjutusmasina trükis ajavahemikus 1987 (nr 1, 1. september) kuni 1988 (nr 23, september). Samanimeline bülletään ilmus paarikuulise hilinemisega ka Rootsis MRP-AEG Välisesinduse väljaandel (numbrid 15–23 Rootsis ei ilmunud). Infobülletään meenutas sisult ja vormilt aastail 1978–1986 ilmunud vastupanuliikumise põrandaalust kroonikat Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis. Bülletääni numbrites trükiti ära MRP-AEG avaldusi ja seisukohavõtte, MRP-ga seotud dokumente, ülevaateid meeleavaldustest, pikettidest ja teistest aktsioonidest ning võimude repressioonidest, niisamuti temaatilisi artikleid, ajalooülevaateid ja memuaare.\n", "id": "ekk_Latn_215119"}
{"text": "Arheovisioon\n\nArheovisioon on kolmemõõtmeline digitaalne, peamiselt keskaegse Tartu (Dorpat) hävinud linnamüüri, hoonestuse, olulisemate ehitiste ja tänavatevõrgu paiknemist kajastav mudel.\n\nSelle autorid on ajaloolane ja arheoloog Rünno Vissak ja arvutigraafik Harri Hinn. Loodud mudeli baasil valmisid aastatel 1996–2000 videoklipid \"Arheovisioon\" I–III, viimast võis näha Tartu Linnamuuseumi ekspositsioonis.\n\nMudel põhineb ajaloolistel linnaplaanidel, joonistel, arheoloogiliste uuringute käigus saadud andmetel ja loodud rekonstruktsioonidel. Videoesitlus \"Arheovisioon III\", mis teostati 2000. aasta pilootprojektina põhjalikuma programmi ettevalmistamiseks, visualiseerib tänapäevase Tartu keskkonnaga kõrvutades keskaegse linna olulisemate rajatiste (linnamüüri, väravate jms) paiknemise. Digitaalselt loodud keskaegsesse linnakeskkonda on paigutatud reaalsete inimeste liikumine ja rekonstrueeritud ehitiste kujutisi esitatakse koos videole talletatud arheoloogiliste väljakaevamiste kaadritega. Mudeli valmistamisel on kasutatud mitmeid arvutiprogramme nagu AutoCAD, MicroStation jt.\n\nArheovisiooni projektide raames tehti 3D-mudel Tartu kesklinna ala inimasustuse tekke eelsest looduslikust reljeefist, mis põhines lisaks arheoloogiliste uuringutega saadud andmetele ka geoloogiliste puuraukude ja georadari (GPR) abil tehtud uuringute tulemustel. Samuti valmisid mitmete arheoloogiliste väljakaevamiste (Ülikooli ja Vallikraavi tänavate piirkond) objektide olulisemaid kultuurkihiladestusi seostavad 3D-mudelid, mitmete arheoloogilistel töödel avastatud rajatiste digitaalsed mudelid jmt. Arheovisiooni projektid teostas MTÜ Arheoloogia ja ehitusajaloo grupp AEG ning Tartu linnamuuseumi tööde raames.\n", "id": "ekk_Latn_215120"}
{"text": "Tallinna–Türi rongiliin\n\nTallinna–Türi rongiliin on Elroni opereeritav rongiliin Eestis, mis kulgeb mööda Harjumaad, Raplamaad ja Järvamaad.\n\nVarem opereeris liini Edelaraudtee.\n\n10. detsembril 2017 lisati liinile Valdeku peatus.\n", "id": "ekk_Latn_215121"}
{"text": "Lehter-torbikseen\n\nLehter-torbikseen (Craterellus tubaeformis) on kukeseeneliste sugukonda torbikseene perekonda kuuluv seeneliik. Varem oli selle nimetus lehter-kukeseen.\n", "id": "ekk_Latn_215122"}
{"text": "Richard Nowakowski\n\nRichard Nowakowski (sündinud 27. septembril 1955 Sztumis Pomorze vojevoodkonnas Poolas) on Ida- ja Lääne-Saksamaa endine poksija.\n\nNowakowski oli kokku viiekordne Ida-Saksamaa meister - kukk-kaalus (kuni 54 kg) 1974. aastal, sulgkaalus (kuni 57 kg) aastatel 1976 ja 1978 ning kergekaalus (kuni 60 kg) aastatel 1979 ja 1981 ning sai Ida-Saksamaa meistrivõistlustel sulgkaalus (kuni 57 kg) 2. koha 1975. aastal. Ta jäi ühel isiklikul külaskäigul 1989. aastal Lääne-Saksamaale, osales Lääne-Saksamaa poksielus ning oli Lääne-Saksamaa meister kergekaalus (kuni 60 kg) 1989. aastal.\n\nNowakowski sai sulgkaalus (kuni 57 kg) 1976. aasta Montréali olümpiamängude poksivõistlustel hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale Angel Herrerale (Kuuba) ning kergekaalus (kuni 60 kg) 1980. aasta Moskva olümpiamängude poksivõistlustel pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale hõbemedalivõitjale Viktor Demjanenkole (NSV Liit) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.\n\nNowakowski sai sulgkaalus (kuni 57 kg) 3. maailmameistrivõistlustel (München, 1982) pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedalivõitjale ja maailmameistrile Adolfo Hortale (Kuuba) ja jäädes edasisest medaliheitlusest välja. Ta osales sulgkaalus (kuni 57 kg) 2. maailmameistrivõistlustel (Belgrad, 1978), kuid kaotas 1. ringis oma kohtumise ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Tal oleks olnud õigus riigi meistrina esindada Lääne-Saksamaad kergekaalus (kuni 60 kg) 5. maailmameistrivõistlustel (Moskva, 1989), kuid arvatavasti poliitilistel põhjustel jäeti ta kui põgenik Lääne-Saksamaa koondisest välja.\n\nNowakowski võitis sulgkaalus (kuni 57 kg) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks 22. Euroopa meistrivõistlustel (Halle, 1977) ning 24. Euroopa meistrivõistlustel (Tampere, 1981). Ta sai kergekaalus (kuni 60 kg) 23. Euroopa meistrivõistlustel ja (Köln, 1979) pronksmedali, kaotades poolfinaalis jälle hilisemale kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Viktor Demjanenkole (NSV Liit) ja jäädes edasisest medaliheitlusest välja.\n", "id": "ekk_Latn_215123"}
{"text": "Jacob Johann Höppener\n\nJacob Johann Höppener (16. aprill/27. aprill 1745 Tallinn – 19. detsember/30. detsember 1794 Jüri) oli Eesti vaimulik.\n\nTa õppis (immatrikuleeriti 11. oktoobril 1768) usuteadust Halle ülikoolis. Ordineeriti 20. septembril/1. oktoobril 1771 õpetajaks.\n\nTa oli aastatel 1771–1794 (kutsuti 16. aprillil/27. aprillil 1771) Jüri koguduse õpetaja.\n\nTa suri 19. detsembril/30. detsembril 1794 Jüris ja maeti 22. detsembril 1794/2. jaanuaril 1795 Tallinnas.\n", "id": "ekk_Latn_215124"}
{"text": "Vuntsid\n\nVuntsid on habeme see osa, mis paikneb ülahuule kohal. Meestel hakkavad vuntsid kasvama puberteedi ajal. Vuntse on erineva kujuga. Paljud ajaloo suurkujud on kandnud vuntse (näiteks Bismarck, Wilhelm II, Adolf Hitler, Jossif Stalin, Salvador Dali jt).\n\nNaistel võivad vuntsikarvad kasvada mingi geneetilise haiguse või hormoonravi tõttu.\n\nMovembri liikumine propageerib üle maailma vuntsikandmist.\n", "id": "ekk_Latn_215125"}
{"text": "Hood (laev 1918)\n\nHood oli Suurbritannia lahinguristleja. Laev arvati kuninglikku mereväkke aastal 1920. Hood uppus 1941. aasta 24. mail Taani väinas rünnakus Saksa lahingulaeva Bismarck vastu.\n", "id": "ekk_Latn_215126"}
{"text": "Tartu Üliõpilasteater\n\nTartu Üliõpilasteater (TÜT) on Tartus tegutsev harrastusteater, milles tegutsevad peamiselt Tartu üliõpilased.\n\nTeater rajati 9. oktoobril 1999 Tartu Ülikoolis Kalev Kudu algatusel, kes on olnud algusest peale Tartu Üliõpilasteatri lavastaja. Esimene esietendus oli 9. oktoobril 1999. Mängiti Anti salo draamat \"Kullervo\". Lavastaja oli Kalev Kudu. Järgmisena etendati luulekava Tartu Ülikooli aulas 2. detsembril 1999. 2004. aastast tegutseb teater mittetulundusühinguna.\n\nPraeguse Tartu Üliõpilasteatri aluseks oli 1993. aastal Timo Kikase loodud Tartu Ülikooli draamastuudio, mida algul juhendajas Aare Laak, hiljem Kikas ise ning viimasel aastal Auli Auväärt. Ehkki toona keskenduti kinnisele stuudiotööle, valmis ka paar lavastust ja esineti ühekordsete etteastetega tudengiüritustel.\n\nTÜT on kunagisest draamastuudiost enam väljapoole suunatud. Igal tegevusaastal on valminud 1–4 lavastust, samuti esineb teater festivalidel Eestis, Soomes, Suurbritannias jm. Esimese hooaja lavastused olid Antti Salo \"Kullervo\" ja Georg Büchneri \"Woyzeck\". 2011.–2012. aastal toodi lavale Slawomir Mrožeki \"Ulgumerel\", A. Makajonoki \"Ahistatud apostel\" ja F. Wedekindi \"Kevade ärkamine\".\n\nTÜT tegutseb Tartu Üliõpilasmajas aadressil Kalevi 24.\n", "id": "ekk_Latn_215127"}
{"text": "Georges Dumézil\n\nGeorges Edmond Raoul Dumézil [žorž dümez'il] (4. märts 1898 Pariis – 11. oktoober 1986 Pariis) oli prantsuse võrdlev keeleteadlane ja usundiloolane, kelle tööd panid aluse mütoloogia võrdlevale uurimisele. Eelkõige on ta tuntud indoeurooplaste nn sotsiaalse kolmikjaotuse teooria poolest. Dumézil oli alates 1978. aastast Prantsuse Akadeemia liige.\n\nDumézili tuntumaid õpilasi on Jaan Puhvel.\n", "id": "ekk_Latn_215128"}
{"text": "Tasandiline graaf\n\nTasandiline graaf ehk planaarne graaf on graaf, mida on võimalik tasandile joonistada nii, et tema servad väljaspool tippe ei lõikuks.\n\nTasandisust ehk planaarsust on võimalik mitmel viisil ka rangelt defineerida .\n\nTasandilise graafi tippude ümberpaigutamisega võib seda kujutada ka mittetasandilisena. Graafi tasandilisuse tingimused on esitatud Kuratovski, Pontrjagini-Kuratovski ja Wagneri teoreemide näol.\n", "id": "ekk_Latn_215129"}
{"text": "Nganassaani keel\n\nNganassaani keel on samojeedi keel, mida kõneles Taimõri poolsaare edela- ja keskosas 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 500 nganassaani kokku 830 nganassaanist. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal nganasaani keelt 125 inimest.\n\nNganasaani keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks.\n", "id": "ekk_Latn_215130"}
{"text": "Olaine piirkond\n\nOlaine piirkond (läti keeles Olaines novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis.\n\nPiirkond moodustati 2009. aastal Riia rajooni Olaine linnast ja Olaine vallast.\n\nPiirkonna elanikest on 2010. aasta andmetel 42% lätlased, 40% venelased ja 6,6% valgevenelased.\n", "id": "ekk_Latn_215131"}
{"text": "Sölkupi keel\n\nSölkupi keel on samojeedi keel, mida on emakeelena rääkinud sölkupid. Sölkupi keel kuulub samojeedi keelte lõunarühma.\n\n1994. aasta hinnangu järgi kõneles sölkupi keelt ligikaudu 1570 inimest Obi ja Jenissei jõe vahel Siberis.\n\n2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal sölkupi keelt 1023 inimest.\n\nSölkupi keelt peetakse ohustatud keeleks.\n\nSölkupi kirjakeel loodi 1930. aastate algul, esialgu kasutati ladina kirja. Hiljem mindi üle kirillitsale. Alates 1950. aastate keskpaigast sölkupi kirjakeelt praktiliselt peaaegu ei kasutatud. Uuesti hakati sölkupi kirjakeelt kasutama 1980. aastate lõpus.\n", "id": "ekk_Latn_215132"}
{"text": "Mudhoney\n\nMudhoney on USA ansambel, mille stiiliks on alternatiivrokk ja grunge. Bänd tuli kokku 1988. aastal Washingtoni osariigis Seattle'is pärast Green Riveri lagunemist.\n\nSelle praegused liikmed on laulja ja kitarrist Mark Arm, soolokitarrist Steve Turner, bassist Guy Maddison ja trummar Dan Peters. Esialgne bassist Matt Lukin lahkus aastal 1999 bändist, kuid pöördus mõneks ajaks tagasi, et anda lubatud kontserdid. Sub Pop märgi all väljastatud varane Mudhoney muusika, iseäranis debüütsingel \"Touch Me I'm Sick\" ja EP \"Superfuzz Bigmuff\" avaldasid Seattle'i muusikale tohutut mõju ning olid omasuguste seas suurimaks inspiratsiooniallikaks räpase käriseva heli kujunemisel, millest sai grunge. Mudhoneyt iseloomustas ka raskemat sorti bluusrokii ja punkroki segamine. Kuigi oma pika karjääri jooksul, mida saab mõõta ka 10 stuudioalbumi väljaandmisega, ei ole bänd suuremat kommertsedu saavutanud, on ta siiski tugevalt mõjutanud paljusid grunge- ja alternatiivrokimuusikuid.\n", "id": "ekk_Latn_215133"}
{"text": "Abikeel\n\nAbikeel (ka rahvusvaheline abikeel) on kergesti õpitav tehiskeel, mis on loodud rahvusvahelise suhtluse hõlbustamiseks.\n\nEsimeseks abikeeleks, mis laiemalt levis, peetakse volapükki. Tänapäeval on populaarseim abikeel esperanto.\n", "id": "ekk_Latn_215134"}
{"text": "Cifal\n\nCifal on tehiskeel volapüki liikumise juht. Tal on otsustusõigus volapüki grammatika ja sõnavara küsimustes.\n\nJohann Martin Schleyer 1879–1912 Albert Sleumer 1912–1948 Jakob Sprenger 1948–1950 Johann Schmidt 1950–1977 Johann Krüger 1977–1983 Brian Reynold Bishop 1984-2014 Hermann Philipps 2014–\n", "id": "ekk_Latn_215135"}
{"text": "Reeda Toots\n\nReeda Toots (aastast 1985 Reeda Kreen-Toots; sündinud 17. aprillil 1961 Tallinnas) on eesti näitleja ja lavastaja.\n\nTa lõpetas 1979, aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1984. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 11.lennu. Laulis 1980. aastani Ellerheina tütarlastekooris.\n\nAastatel 1984–1994 töötas ta Rakvere Teatris näitlejana ja 1994–1995 Eesti Televisiooni teatrisaadete toimetuses. Aastast 1999 olnud Eesti Nuku- ja Noorsooteatris lavastaja ja 2005–2008 muusikajuht, 2000–2009 samas noortestuudio juhataja. Vahepeal ja hiljem on tegutsenud vabakutselisena ja aastast 2010 NUKU koori dirigendina (kontsertlavastused \"Nukkude laulud\", 2013, koostöös Eesti Kontserdiga; \"Mõistatused. Iga ilmaga, tuulega eriti\", 2014). Kirjutanud lavastustele muusikat (\"Välejalgne kuningatütar\", 1990, \"Väga lihtne lugu\", 2007), teinud laste telesarja \"Wohh, Won ja sõbrad\" (2002), lavastanud kontserte. Õpetab näitlemist Muusikalikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_215136"}
{"text": "Michael Moorcock\n\nMichael John Moorcock (sündinud 18. detsembril 1939 Londonis) on inglise ulmekirjanik, kes on eelkõige tuntud nn dark fantasy ehk tumedapoolse imeulme viljelejana.\n\nMoorcock oli ühtlasi aastakümneid (1964–1971 ja 1976–1996) Briti ulmeajakirja New Worlds toimetaja, mängides suurt rolli eksperimentaalsema ja \"kõrgkirjanduslikuma\" suunitlusega nn uue laine ulmekirjanduse sünnis.\n", "id": "ekk_Latn_215137"}
{"text": "Miðgarðr\n\nMiðgarðr (vanapõhja keeles 'keskmine õu') on muinaspõhja mütoloogias inimeste maailm, üks üheksast maailmast.\n\nSee on üheksast maailmast ainus, mis on inimestele täielikult nähtav. Teised maailmad võivad inimeste maailmaga põimuda, kuid on valdavas osas inimestele nähtamatud.\n\nMiðgarðr paikneb ilmapuu Yggdrasili keskpaigas, Niflheimri ja Muspelli vahel. Miðgarðr on ümbritsetud veevälja ehk ookeaniga, mis on ületamatu.\n", "id": "ekk_Latn_215138"}
{"text": "Stopiņi vald\n\nStopiņi vald (läti keeles Stopiņu pagasts) on vald Lätis Ropaži piirkonnas.\n\nPiirkond piirneb Riia linnaga läänes, Ropaži piirkonna Garkalne vallaga põhjas, Ropaži vallaga idas ja Salaspilsi piirkonnaga lõunas.\n\nValla keskus on Ulbroka.\n\nValda läbivad Riia–Daugavpilsi elektriraudtee ja Riia–Ērgļi raudtee.\n", "id": "ekk_Latn_215139"}
{"text": "Ymir\n\nYmir on Skandinaavia mütoloogias härmahiid, kes elas Ginnungagapis ja kelle kehast Odin, Vili ja Vé kujundasid maailma.\n\nYmir oli ka kõigi teiste hiidude ehk jöötunite esiisa.\n", "id": "ekk_Latn_215140"}
{"text": "Suunatud graaf\n\nSuunatud graaf on graaf, mille tippude vahelised servad on suunatud.\n\nSuunatud ehk orienteeritud serva nimetatakse kaareks. Formaalselt on suunatud graaf G=(V,E) järjestatud tipupaaride hulk E u,v\\in V.\n\nKaar {u, v} on intsidentne tippudega u ja v, kus u on lähtetipp ja v on lõpptipp. Suunatud täisgraafi nimetatakse turniiriks.\n", "id": "ekk_Latn_215141"}
{"text": "Heuremata\n\n\"Heuremata\" on humanitaarteaduslike monograafiate sari, mis hakkas ilmuma 2005. aastal Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonna, semiootika osakonna, kunstiajaloo õppetooli, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi ja teiste humanitaarasutuste koostöös. Sarja kujundaja on Piia Ruber.\n\nSarja pealkiri on võetud kreekakeelse sõna mitmusevormist εὑρήματα, mis tähendab 'leiud' või 'leidused'.\n\nSarja \"Heuremata\" annab välja Tartu Ülikooli Kirjastus.\n", "id": "ekk_Latn_215142"}
{"text": "Ulbroka\n\nUlbroka on küla (lielciems) Lätis Ropaži piirkonnas, piirkonna ja Stopiņi valla halduskeskus. Asub Riiast 11 km ida pool.\n\nKüla on nime saanud 16. sajandi Riia linnapea H. von Ulenbrocki järgi, kellele kuulus seal mõis.\n\nKülas on raamatukogu. Seal asuvad bussipeatused Ogres pagrieziens, Kultūras nams, Institūts, Brasliņas, Ulbrokas ciems ja Ulbroka.\n\nLooduskaitse all on tamm ümbermõõduga 4,27 meetrit, mänd ümbermõõduga 2,7 meetrit ja vaher ümbermõõduga 4,5 ja kõrgusega 17 meetrit.\n\n2006. aastal oli seal 2900 elanikku. Aastal 2015 oli elanikke 2788, aastal 2021 aga 3102.\n", "id": "ekk_Latn_215143"}
{"text": "Norman Spinrad\n\nNorman Richard Spinrad (sündinud 15. septembril 1940 New Yorgis) on ameerika ulmekirjanik, 1960. aastatel tekkinud nn uue laine (inglise New Wave) esindaja.\n", "id": "ekk_Latn_215144"}
{"text": "Lactarius indigo\n\nLactarius indigo on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seen.\n\nEsimesena kirjeldas seda seent teaduslikult 1822 nime all Agaricus indigo saksa päritolu USA loodusteadlane Lewis David de Schweinitz, keda nimetatakse ka Põhja-Ameerika mükoloogia isaks. Niisuguse liiginime valis ta seenele sellepärast, et selle piimmahl on indigosinine. Esimesena paigutas seene riisikate hulka Rootsi loodusteadlane Elias Magnus Fries 1838.\n\nSeen kasvab Põhja-Ameerika idaosas, Kesk-Ameerikas ja Ida-Aasias. Väidetavalt on liiki kohatud ka Indias, Euroopas üksnes Lõuna-Prantsusmaal. Kõige tavalisem on ta Guatemalas, Mehhikos ja USA Mehhiko lahe äärsetes osariikides, Apalatšides on ta harv ja üksnes kohati sage.\n\nSeenekübar on 5–15 cm lai. Kübar on noorelt kumer, vanana muutub nõgusaks. Pole haruldane, et kübaral moodustuvad kontsentrilised ringid. Peale selle võib kübara servas esineda tumesiniseid täppe või isegi tumesiniste täppide rivi. Noore seene kübara alumine osa on sissepoole kaardus, aga vanal seenel nii-öelda rullub lahti. Vars on 2–8 cm pikk ja 1–2½ cm paks. Vars on kogu ulatuses ühesuguse läbimõõduga, ehkki on ka täheldatud, et see on alt kitsam. Vars kinnitub tavaliselt kübara keskkohta, aga siiski ei ole see kõigil seentel nii. Vars on rabe ja kui seent piisavalt painutada, siis tuleb see puhtalt ära. Vars on noorena tihke, aga vanal seenel muutub õõnsaks. Nii kübar kui vars on noorel seenel pisut kleepuvad või limased, aga vanal seenel on piimmahla vähem ning vars ja kübar muutuvad kuivaks. Seen ei lõhna.\n\nVärske piimmahl on indigosinine, aga õhu käes muutub pikkamööda roheliseks. Kõik seene viljakeha koed on pimmahlaga läbi imbunud ja sellepärast on see kõikjalt sinakas. Viljakeha värv sõltub vanusest: noored seened on tumesinised, vanad seened kahvatusinised või hallid.\n\nEosepulber on kollakas. Eosed on 7–9 μm pikad ja 5½–7½ μm laiad. Eoskand on neljaeoseline, 37–45 μm pikk ja 8–10 μm lai.\n\nLactarius indigo moodustab mükoriisa mitut liiki puudega. Seeneniidistiku kaudu annab seen puule mineraalaineid ja aminohappeid ning saab vastu pinnasest seotud süsinikku. Seene maa-alused hüüfid kasvavad puu juurekeste ümber, moodustades koest koosneva tupe, mida kutsutakse ektomükoriisaks. Seen toodab ensüüme, mis mineraliseerivad orgaanilisi ühendeid ja hõlbustavad toitainete edastumist puule.\n\nNõnda on Lactarius indigo tihedalt seotud puudega ja sellepärast leidub tema viljakehi eelkõige puude lähedal, nii hajali kui rühmiti. Tavaliselt eelistavad seened kindlat liiki puid, aga Lactarius indigol eelistusi pole. Ta võib elada koos nii leht- kui okaspuudega. Peale selle on ta sagedane lammidel, mida sageli üle ujutatakse. Laboratoorsetel katsetel on ilmnenud Lactarius indigo võime moodustada mükoriisat paljude männiliikidega, isegi nendega, mis peaksid talle võõrad olema, sest ei kasva Põhja-Ameerikas.\n\nMehhiko seente keemiline analüüs on näidanud, et Lactarius indigo koosneb 95,1% ulatuses veest. Valke sisaldab ta 13,4‰ ja rasva 4,3‰. Kiudaineid sisaldab ta 18,7‰, märksa rohkem kui šampinjonides, kus on neid 6,6‰. Uuringus võrreldi teda veel kolme söödava seenega, milleks olid Amanita rubescens, Boletus frostii ja Ramaria flava ning Lactarius indigo sisaldas neist kõige rohkem küllastunud rasvhappeid. Pisut üle poole seenes sisalduvatest rasvhapetest moodustab steariinhape, mida seenes leidub 32,1‰.\n\nSinist värvi põhjustab asuleeni-nimeline orgaaniline ühend. Seda ei kohta üheski muus seenes. Analoogilist ainet sisaldab porgandriisikas, mille piimmahl on porgandikarva.\n\nLactarius indigo on hästituntud söögiseen. Maitseomadustes arvamused siiski lahknevad, teda on nimetatud nii ülimalt maitsvaks kui keskpäraseks. Guatemalas müüakse seda seent maist oktoobrini ja Mehhikos juunist novembrini, aga Mehhikos ei peeta Lactarius indigot heaks söögiseeneks.\n\nTal võib olla kergelt kibe või piprane maitse ning tal on jämedateraline seeneliha. Seeneliha soovitatakse enne toiduks valmistamist lõigata õhukesteks liistakateks. Keetmise käigus sinine värvus kaob ja seen muutub hallikaks. Teralisuse tõttu ei muutu seenelihatükid kuivatamise käigus pikemaks. Seeni saab kasutada marinaadi värvimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_215145"}
{"text": "Täisgraaf\n\nTäisgraaf on graaf, kus iga kahe erineva tipu vahel on üks serv. Täisgraafil tippude arvuga n on n(n-1)/2 serva ning on tähistatav K_n.\n\nTäisgraaf on regulaarne valentsusega n-1, tugevregulaarne, transitiivne ja täissümmeetriline. Automorfismide arv n!. Täigraafi täiend on tühigraaf.\n\nGraafid K_1 kuni K_4 on tasandilised. Suure tippude arvuga täisgraafid ei ole tasandilised, sest need sisaldavad alamgraafi K_5, mis ei rahulda Pontrjagini-Kuratovski tingimust.\n", "id": "ekk_Latn_215146"}
{"text": "Tatik\n\nTatik (Suillus) on tatikuliste sugukonda kuuluv seente perekond.\n\nTatikud on nimetuse saanud paksult limase või kleepuva kübara järgi. Erinevalt puravikest pole tatikute jalg kunagi soomuseline ega võrkja mustriga. Viljakehade värvus katsumisel ei muutu. Torukesed on kollased või oliivikarva. Mõnel liigil esineb loor.\n\nEesti kasvab 10 liiki tatikuid.\n", "id": "ekk_Latn_215147"}
{"text": "Johannes Laos\n\nJohannes Laos (2. september 1920 Kõo vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 17. oktoober 1993 Võhma) oli eesti muusik, kommunistliku partei töötaja ja muusikapedagoog.\n\nTa õppis Soomevere algkoolis ja Türi Majandusgümnaasiumi progümnaasiumis. Pärast progümnaasiumi lõpetamist 1938. aastal jätkas ta õpinguid muusikakoolis Tallinnas, kus õppis klarnetit. Hiljem, aastal 1971 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal, õppides ka puhkpille.\n\nOlles Nõukogude sõjaväe eesti territoriaalkorpuses ajateenistuses, saadeti ta Nõukogude–Saksa sõja ajal juulis 1941 Nõukogude tagalasse. Ta mängis Eesti Laskurkorpuse ansamblis ja džässorkestris. Pärast demobiliseerimist 1946. aastal asus ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia orkestrisse altsaksofoni solistina, kus ta töötas 1952. aasta lõpuni.\n\nAastatel 1953–1956 õppis ta EKP Keskkomitee Vabariiklikus Parteikoolis. Pärast kooli lõpetamist suunati ta tööle Suure-Jaani rajooni, kus ta töötas EKP rajoonikomitee instruktorina, hiljem rajooni täitevkomitee kultuuriosakonna juhatajana ja EKP rajoonikomitee teise sekretärina. Suure-Jaanis organiseeris ta populaarse poiste puhkpilliorkestri.\n\nAastast 1959 oli ta taas Tallinnas. Ta oli EKP Keskkomitee instruktor, seejärel filharmoonia puhkpilliorkestri instruktor. Aastatel 1959–1963 oli ta EKP Keskkomitee teaduse, koolide ja kultuuriosakonna juhataja, aastatel 1966–1967 oli ta riikliku hariduskomitee loomingulise maja direktor. Aastatel 1967–1988 töötas ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis peamiselt muusikateoreetiliste ainete õpetajana (ta oli aastatel 1968–1971 kultuurhariduse kateedri juhataja).\n\nAastal 1988 jäi ta pensionile. Aastatel 1988–1992 organiseeris ta Võhma noorte puhkpilliorkestri, kelle esinemised koos täiskasvanutega olid oodatud sündmused kohalikus kultuurielus.\n\nTa on maetud Pilistvere vanale õigeusu kalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_215148"}
{"text": "Reomäe Apostel Andrease kirik\n\nReomäe Apostel Andrease kirik on õigeusu kirik Saare maakonnas Saaremaa vallas Reo külas.\n\nKirikut kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Reomäe Apostel Andrease kogudus.\n", "id": "ekk_Latn_215149"}
{"text": "Ahvāz\n\nAhvāz on linn Edela-Iraanis Khūzestāni provintsi ja Ahvāzi maakonna keskus. Asub Kārūni jõe ääres 20 m kõrgusel merepinnast.\n\nLinn asutati 3. sajandil Sassaniidide dünastia ajal.\n\nAhvāz on üks Iraani tähtsamaid naftatöötlemiskeskusi. Olulised majandusharud on ka must metallurgia ning toiduaine- ja tekstiilitööstus.\n\nLinnas on 1955. aastal asutatud ülikool ja mitu rakenduskõrgkooli, sh naftauuringute kõrgkool.\n", "id": "ekk_Latn_215150"}
{"text": "Georg Günther Tunzelmann\n\nGeorg Günther Tunzelmann (19. märts 1692 Tallinn – 4. november/15. november 1741 Tallinn) oli Eesti vaimulik.\n\nTa õppis aastal 1709 Tallinna gümnaasiumis. Seejärel õppis ta (immatrikuleeriti 12. mail 1712) Halle ülikoolis. Ordineeriti 15. detsembril 1714 õpetajaks.\n\nTa oli aastatel 1714–1715 Tallinna Oleviste koguduse abiõpetaja. Aastatel 1715–1720 oli ta (sai abiõpetajaks 16. mail 1715) Tallinna Niguliste koguduse abiõpetaja, aastatel 1720–1734 oli ta (sai õpetajaks 7. veebruaril 1721) sama koguduse õpetaja. Lisaks oli ta Tallinna koolide inspektor. Aastatel 1734–1741 oli ta (sai ametisse 28. juunil 1734) Tallinna Oleviste koguduse õpetaja ja Tallinna superintendent.\n\nTa koostas matusetrükise superintendent Johannes Andreas Helwigile (1668–1719) ja Tallinna bürgermeistrile Christian Buchaule (1652–1721). Aastal 1725 ilmus Tallinnas Die christliche Uebergebung in Gottes Rathund Willen. Oma märkimisväärselt suure raamatukogu pärandas ta Tallinna toomkoolile.\n", "id": "ekk_Latn_215151"}
{"text": "Peter Carl Aloys Kreutzwald\n\nPeter Carl Aloys Kreutzwald (ka Peter Karl Aloys Kreutzwald; 21. september 1850 Kommern – 28. mai 1918 Köln) oli Kölni generaalvikaar 1894–1918, nelja Kölni peapiiskopi all.\n", "id": "ekk_Latn_215152"}
{"text": "Shams\n\nShams Bandar Al-Aslami (araabia keeles شمس بندر الأسلمي‎‎; rohkem tuntud kui Shams شمس; sündinud 28. aprillil 1980) on Saudi-Kuveidi laulja.\n", "id": "ekk_Latn_215153"}
{"text": "Talutuba soemüüriga\n\n\"Talutuba soemüüriga\" on Karl Pärsimäe fovistlik maal aastast 1935.\n\nMaal kuulub Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni.\n\n\"Talutuba soemüüriga\" kujutab vana naist toetumas vastu punast soemüüri talutoas, kus on voodi ja tool. Soemüüril ripub pesu.\n\nHeie Treier on seda maali nimetanud üheks Pärsimäe radikaalseimatest töödest.\n\nMaal kuulub projekti Europeana 280 ühena 12 Eesti kunstiteosest. Kokku tõsteti selle projekti käigus esile 347 kunstiteost 146 institutsioonist ja 29 riigist.\n", "id": "ekk_Latn_215154"}
{"text": "Sargõlana Ignatjeva\n\nSargõlana Semjonovna Ignatjeva (vene keeles Саргылана Семёновна Игнатьева; sündinud 24. juunil 1963 Njurba rajoonis Jakuudi ANSV-s) on jakuudi haridustegelane ja pedagoogikateadlane, kõrgkooli rektor.\n\nTa on 2008. aastast Arktika Riikliku Kunstide ja Kultuuri Instituudi rektor. Ta on instituudi kultuurimänedžmendi kateedri dotsent ja kaitsnud pedagoogikakandidaadi kraadi.\n", "id": "ekk_Latn_215155"}
{"text": "Kameškovo rajoon\n\nKameškovo rajoon (vene keeles Камешковский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Kameškovo linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Ivanovo oblasti, idas Kovrovi rajooni, lõunas Sudogda rajooni ja läänes Suzdali rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1089 km². Elanike arv oli 2012. aastal 30 462, 2009. aastal 32 096 ja 2002. aastal 37 961.\n\nKameškovo rajoonis on 118 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Kameškovo linna) ja nelja külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Kljazma ja Uvod.\n", "id": "ekk_Latn_215156"}
{"text": "Suzdali rajoon\n\nSuzdali rajoon (vene keeles Суздальский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Suzdali linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Ivanovo oblastiga, idas Kameškovo rajooniga, kagus Sudogda rajooniga, edelas Sobinka rajooniga ja läänes Jurjev-Polski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1479 km². Elanike arv oli 2012. aastal 44 057, 2009. aastal 44 157 ja 2002. aastal 39 736.\n\nSuzdali rajoonis on 138 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Suzdali linna) ja nelja külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Kljazma, Nerl ja Rpen.\n", "id": "ekk_Latn_215157"}
{"text": "Leendert Saarloos\n\nLeendert Saarloos (16. november 1884 Dordrecht – 13. jaanuar 1969 Dordrecht) oli hollandi koerakasvataja, tõuaretaja.\n\nTema järgi on saanud nime saksa lambakoera ja hundi ristamisel aretatud koeratõug, saarloosi huntkoer.\n", "id": "ekk_Latn_215158"}
{"text": "August Aivola\n\nAugust Aivola (eesnimi ka Augustin; perekonnanimi kuni 1936. aastani Anslang; 20. august 1904 Tartu – 1975) oli restoranidirektor ja Elva alevi maksunõudja.\n\nTa õppis 1929–1933 (lõpetas) Tartu Ülikooli õigus- ja 1935 usuteaduskonnas.\n\nTa teenis 7. Jalaväerügemendis, ülendati lipnikuks ja arvati reservi 1929. Eestistas nime 1936. aastal, uus perekonnanimi Aivola kantud samal aastal Perekonnanimede kaitseregistrisse. Elva alevi maksunõudja alates 1937. aastast.\n\nArreteeriti NKVD poolt 30. juunil 1941 Tartus, naasis Eestisse.\n", "id": "ekk_Latn_215159"}
{"text": "Vikipeedia:KAE maailma\n\nVikipeedia konkurss \"KAE maailma!\" on 1. septembrist kuni 31. oktoobrini 2017 kestev ÜRO kestliku arengu eesmärkide teemaline Vikipeedia artiklikonkurss, mis on suunatud kooliõpilastele.\n\n\"KAE maailma!\" toimub Eesti suurima arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmaharidusega tegeleva organisatsiooni MTÜ Mondo eestvedamisel. Võistlusega tähistatakse MTÜ Mondo 10. sünnipäeva ning antakse panus projekti Miljon+ õnnestumisesse, mille eesmärk on saada eestikeelsesse Vikipeediasse 1 000 000 artiklit.\n\nLisaks võimalusele võita auhindu, saab seeläbi sooritada ka oma gümnaasiumiastme praktilist tööd või harjutada uurimuspõhist allikatega tööd ning korrektset viitamist enne uurimistöö alustamist. Miks mitte tabada mitu kärbest ühe hoobiga?\n", "id": "ekk_Latn_215160"}
{"text": "Andrei Borissov (lavastaja)\n\nAndrei Savvitš Borissov, (vene keeles Андрей Саввич Борисов; sündinud 28. novembril 1951 Kobjai rajoonis Jakuudi ANSV-s) on jakuudi rahvusest Sahha riigitegelane ja teatrilavastaja, Venemaa rahvakunstnik.\n\nAastatel 1990–2014 oli ta Sahha (Jakuutia) Vabariigi kultuuriminister. 2014. aastast on ta Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiginõunik. Ta on Olongho Teatri rajajaid 2008. aastal.\n\n1999. aastal sai ta Venemaa riikliku preemia William Shakespeare'i \"Kuningas Leari\" lavastuse eest. Ta on 2000. aastal teinud Sahha akadeemilises teatris 2002. aastal Kuldse Maski eripreemia pälvinud olongho-lavastuse \"Kõõs Debiliie\" (\"Кыыс Дэбилийэ\").\n\nLavastajatöö kõrval tegutses ta ka teatripedagoogina. Ta on Arktika Riikliku Kunstide ja Kultuuri Instituudi rajajaid ja oli seal aastaid režiikursuse juhendaja.\n\n2009. aastal lavastas ta mängufilmi \"Taina Tšingis Haana\" (\"Тайна Чингис Хаана\"; stsenaristid Vladimir Karpov ja Nikolai Luginov).\n", "id": "ekk_Latn_215161"}
{"text": "Suur-Perm\n\nSuur-Perm (komi keeles Ыджыд Перым) või Suur-Bjarmia oli keskaegne komide riik praeguse Venemaa Permi krai alal. Selle pealinn oli Tšerdõn.\n", "id": "ekk_Latn_215162"}
{"text": "Ellen Leonova\n\nEllen Leonova (kuni 1956 Ellen Münter; 25. juuni 1932 Tallinn – 21. september 2009 Los Angeles) oli eesti võrkpallur.\n\nTa lõpetas 1951. aastal Tallinna 4. Keskkooli.\n\nTa alustas võrkpallitreeninguid Spartakis, kus tema treener oli Helmuth Kallik. Hiljem treenis ja mängis ta Kalevis, kus tema treener oli Ivan Dratšov.\n\nTa tuli 1950. aastal Tallinna Spartaki ja 1953. aastal Tallinna Kalevi naiskonnas Eesti NSV meistriks. Ta sai Eesti NSV koondises mängides 1952. aastal Nõukogude Liidu karikavõistlustel ja 1955. aastal Nõukogude Liidu taliturniiril 6. koha.\n\nTa abiellus 1956. aastal ja siirdus seetõttu elama Moskvasse. Ta tuli aastatel 1957 ja 1958 Moskva Lokomotiivi naiskonnas Nõukogude Liidu meistriks ning võitis 1959. aastal Moskva naiskonnas Nõukogude Liidu taliturniiri.\n\nHiljem elas ta USA-s, viimati Los Angeleses.\n", "id": "ekk_Latn_215163"}
{"text": "Saarloosi huntkoer\n\nSaarloosi huntkoer on Hollandist pärinev koeratõug.\n\nTõug on saanud nime hollandi koeraaretaja Leendert Saarloosi järgi, kes huntkoera XX sajandil aretas.\n\nKoeratõu aretamisel ristati saksa lambakoera hundiga (Canis lupus lupus). FCI tunnustas tõugu 1975. aastal.\n\nSaarloosi huntkoer on sõnakuulelik koer, peremehele ustav ja kergesti koolitatav. Iseloomult on huntkoer pisut metsik, kuid see-eest iseseisev.\n", "id": "ekk_Latn_215164"}
{"text": "Johannes Hiiemets\n\nJohannes Hiiemets (3. detsember 1904 Narva – 24. aprill 1942 Venemaa Gorki oblasti Semjonovi rajoon) oli Eesti haridustegelane, kirikuõpetaja ja kirjamees.\n\nTa sündis Narvas raamatukaupmehe ja vennastekoguduse jutlustaja Jakob Hiiemetsa pojana. Õppinud Mustvee alg- ja täienduskoolis, läks ta 16-aastaselt pärast vanemate vaesumist Tallinna ja sai Lutheri vabrikusse lihttööliseks. Edasi töötas ta eri kontorites ja sõjaministeeriumi arhiivis ametnikuna ning lõpetas töö kõrvalt õppides 1924. aastal õhtukooli, kuid haigestus siis.\n\n1925. aasta sügisel astus Hiiemets Tartu Ülikooli usuteaduskonda ja oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Alates teisest kursusest oli ta ametis EELK Avinurme koguduses jutlustaja ja asjaajajana. 1927 laulatati ta Marta Suurega, neil sündis neli last.\n\nLõpetanud 1929 ülikooli, sooritas ta sügisel vajalikud õpetajaameti eksamid ja määrati prooviaastaks Palamusele. Elama asus ta Väike-Maarjasse, kus hakkas kohalikus gümnaasiumis tööle usu- ja ajalooõpetajana.\n\nJaanuaris 1930 valiti Johannes Hiiemets EELK Väike-Maarja koguduse õpetajaks, ajutiselt 1. juulist 1936 31. detsembrini 1937 oli ta Rõuge koguduse pastor.\n\n1932. aastal omandas õpetaja Hiiemets uurimuse «Torma kihelkonna ajalugu» eest magistrikraadi ning jaanuaris 1937 kinnitati ta edasiõppijaks usuteaduskonna kirikuloo õppetooli juurde.\n\n1. jaanuaril 1941 vabastati Hiiemets omal soovil Väike-Maarja õpetaja kohalt.\n\nTa kolis perega Tartusse, kus töötas sanitaar-epidemioloogiajaamas instruktorina, kuni vangistati kommunistlike võimude poolt 27. juunil. Doktoritöö jäi samal sügisel kaitsmata.\n\nTartu vanglast saadeti Johannes Hiiemets asumisele Kirovisse, kus talle tema 37. sünnipäeval 3. detsembril 1941 määrati karistus ning ta saadeti edasi lõuna suunas, kus hukati raske reumahaigena 24. aprillil 1942.\n", "id": "ekk_Latn_215165"}
{"text": "Aleksotas\n\nAleksotas (poola Aleksota, saksa Ellixeten, vene keeles vanasti Алексота) on Kaunase linnaosa, mis asub linna lääneosas Aleksotase valla territooriumil Nemunase kaldal. Aleksotas piirneb lõunas Kazliškiai linnaosaga, idas Fredaga ja läänes Marvelėga, üle Nemunase viib sild Kaunase vanalinna. Aleksotases asub Kaunase Steponas Dariuse ja Stasys Girėnase lennuväli.\n", "id": "ekk_Latn_215166"}
{"text": "Tomorrowland (festival)\n\nTomorrowland on elektroonilise muusika festival, mis toimub Boomis Belgias.\n\nTomorrowland toimus esimest korda 2005. aastal ja pärast seda on saanud üheks maailma suurimaks festivaliks. Tomorrowlandil osales 2017. aastal üle 400 000 inimese.\n", "id": "ekk_Latn_215167"}
{"text": "Emil Gilels\n\nEmil Grigorjevitš Gilels (vene keeles Эмиль Григорьевич Гилельс; 19. oktoober (vkj 6. oktoober) 1916 Odessa, Hersoni kubermang – 14. oktoober 1985 Moskva) oli Nõukogude Liidu pianist ja muusikapedagoog, professor, NSV Liidu rahvakunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_215168"}
{"text": "Álvaro Soler\n\nÁlvaro Tauchert Soler (sündinud 9. jaanuaril 1991 Barcelonas) on Hispaania-Saksa poplaulja.\n\nÜle Euroopa sai tuntuks ta esimene hitt \"El Mismo Sol\" 2015. aastal. 15. aprillil 2016 tuli välja tema uus singel \"Sofia\", mis sai üle maailma tuntuks. Mõlemad laulud pärinevad tema debüütsooloalbumilt \"Eterno agosto\", mis ilmus 2015. aasta augustis.\n", "id": "ekk_Latn_215169"}
{"text": "Mendelejevsk\n\nMendelejevsk on linn Venemaa Tatarstani Vabariigis, Mendelejevski rajooni keskus. Asub Tatarstani idaosas, 238 km pealinnast Kaasanist idas Kama paremal kaldal.\n\nAsula tekkis 1868. aastal keemiatehase juurde Bondjužski külana. 1928 sai aleviks. 1967 sai linnaõigused ja nime Mendelejevsk Dmitri Mendelejevi auks.\n\n2010. aasta rahvaloenduse andmetel olid 51,4% linnaelanikest tatarlased, 39% venelased, 3,1% udmurdid ja 3% marid.\n\nLinnas on arenenud keemiatööstus.\n", "id": "ekk_Latn_215170"}
{"text": "Sudogda rajoon\n\nSudogda rajoon (vene keeles Судогодский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti keskosas. Rajooni keskus on Sudogda linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Kameškovo rajooniga, kirdes Kovrovi rajooniga, idas Selivanovo rajooniga, lõunas Guss-Hrustalnõi rajooniga, läänes Sobinka rajooniga ja edelas Suzdali rajooniga.\n\nRajooni pindala on 2300 km². Elanike arv oli 2012. aastal 40 917, 2009. aastal 41 137 ja 2002. aastal 44 429.\n\nSudogda rajoonis on 205 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Sudogda linna) ja kuue külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsaim jõgi on Sudogda jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215171"}
{"text": "Biarmia\n\nBiarmia või Bjarmia (ka Bjarmaland) on viikingiaegsetes saagades ja keskaja geograafias mainitud soome-ugri ajalooline piirkond, mis võis paikneda Valge mere lõunarannal ja Dvina jõe kallastel. Selle nimi tuleneb arvatavasti soome-ugri sõnast perm, mis tähendab \"põrand\".\n", "id": "ekk_Latn_215172"}
{"text": "Guss-Hrustalnõi rajoon\n\nGuss-Hrustalnõi rajoon (vene keeles Гусь-Хрустальный район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti keskosas. Rajooni keskus on Guss-Hrustalnõi linn (ei kuulu Guss-Hrustalnõi rajooni koosseisu).\n\nRajoon piirneb põhjas Sudogda rajooniga, kirdes Selivanovo rajooniga, idas Melenki rajooniga, lõunas Rjazani oblastiga, läänes Moskva oblastiga ja loodes Sobinka rajooniga.\n\nRajooni pindala on 4300 km². Elanike arv oli 2012. aastal 43 819, 2009. aastal 44 775 ja 2002. aastal 50 813.\n\nGuss-Hrustalnõi rajoonis on 184 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Kurlovo linna) ja kolmeteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Guss, Kolp, Poll ja Puža.\n", "id": "ekk_Latn_215173"}
{"text": "Selivanovo rajoon\n\nSelivanovo rajoon (vene keeles Селивановский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti idaosas. Rajooni keskus on Krasnaja Gorbatka alev.\n\nRajoon piirneb põhjas Vjazniki rajooniga, idas Muromi rajooniga, lõunas Melenki rajooniga, edelas Guss-Hrustalnõi rajooniga, läänes Sudogda rajooniga ja loodes Kovrovi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1388 km². Elanike arv oli 2012. aastal 18 439, 2009. aastal 19 105 ja 2002. aastal 21 330.\n\nSelivanovo rajoonis on 184 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Krasnaja Gorbatka) ja nelja külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Kljazma ja Ušna.\n", "id": "ekk_Latn_215174"}
{"text": "New York Tribune Building\n\nSee oli tänapäevaks tegevuse lõpetanud ajalehe New-York Tribune peakontor. See oli üks esimesi liftiga kõrghooneid. Hoone lammutati linna moderniseerimise käigus 1966. aastal, et teha ruumi uuele kõrghoonele 1 Pace Plaza.\n\nAlgselt 9-korruseline Richard Morris Hunti projekteeritud historitsistlik hoone koos kellatorniga valmis aastal 1875. Aastatel 1903–1905 ehitati sellele arhitektuuribüroo D'Oench & Yost ja arhitekt L. Thouyardi projekti järgi 9 korrust peale – nii saavutas see oma 79-meetrise kõrguse. Hoone väline stiil koos kellatorniga säilis, kuid kõrgendatud kujul. See asus teiste ajalehetoimetuste peakontorite maja New York World Buildingu (samuti lammutatud) ja New York Times Buildingu vahel.\n", "id": "ekk_Latn_215175"}
{"text": "Ernst Laas\n\nErnst Laas (16. juuni 1837 Fürstenwalde, Brandenburg, Preisimaa – 25. juuli 1885 Straßburg, Saksamaa (nüüd Strasbourg, Prantsusmaa)) oli saksa filosoof.\n\nTa õppis Berliinis Friedrich Adolf Trendelenburgi käe all teoloogiat ja filosoofiat.\n\nSai Strasbourgi Ülikoolis filosoofiaprofessoriks.\n\nOma teoses \"Kants Analogien der Erfahrung\" (1876) kritiseeris ta Immanuel Kanti transtsendentalistlikku filosoofiat.\n\nTema peateoseks oli \"Idealismus und Positivismus\", mis ilmus kolmes köites aastatel 1879–1884.\n", "id": "ekk_Latn_215176"}
{"text": "New York Times Building (41 Park Row)\n\nThe New York Times Building on 16-korruseline büroopindadega varane kõrghoone New Yorgis. See asub Lower Manhattani ärikeskuse südames, aadressil 41 Park Row, New Yorgi raekoja läheduses.\n\nSee oli aastatel 1889–1903 ajalehe The New York Times toimetuse peakontor. See on ainuke säilinud kõrghoone kunagisest ajalehetoimetuste peakontorite rivist Park Row kvartalis, mis oli 19. sajandi uudiste epitsenter. 1955. aastal lammutati linna moderniseerimise käigus lähedal asunud New York World Building ning 1966. aastal New York Tribune Building.\n\n57 meetri kõrgune hoone valmis arhitekt George Browne Posti projekti järgi historitsistlikus uusromaani stiilis 1889. aastal. Ajaleht kolis aastal 1903 uude asukohta Times Square'il. Hoone ostis 1951. aastal ülikool Pace University, kes on seda kasutanud klassiruumide ja kontorina. 1999. aastal määras New York City Mälestusmärkide Säilitamise Komisjon ehitise kaitsealuseks mälestusmärgiks (New York City Landmark).\n", "id": "ekk_Latn_215177"}
{"text": "Marvelė\n\nMarvelė on Kaunase linnaosa, mis asub linna lääneosas Aleksotase valla territooriumil Nemunase kaldal. Marvelė piirneb idas Aleksotasega, üle Nemunase viib sild Veršvaisse.\n\nMarvelė liideti Kaunasega osaliselt aastal 1926, osaliselt aga aastal 1946. Aastal 1951 sai linanosa omale raamatukogu. Aastal 2014 rajati sinna Kaunase kaubasadam\n", "id": "ekk_Latn_215178"}
{"text": "Park Row Building\n\nPark Row Building (teatud ka kui Ivins Syndicate Building) on 30-korruseline büroopindadega varane kõrghoone New Yorgis. See asub Lower Manhattani ärikeskuse südames, aadressil 15 Park Row. See oli aastatel 1899–1908 maailma kõrgeim hoone, mis oli ühtlasi üks esimesi, mida kutsuti pilvelõhkujaks.\n\n119,2-meetri kõrgune terasstruktuuriga ja kaksikkuplitega hoone valmis arhitekt Robert Henderson Robertsoni kavandite järgi isepärases beaux-arts'i stiilis 1899. aastal.\n\n1999. aastal määras New York City Mälestusmärkide Säilitamise Komisjon ehitise kaitsealuseks mälestusmärgiks (New York City Landmark). 2005. aastal kanti hoone Ameerika Ühendriikide Ajalooliste Paikade Riiklikusse Registrisse (National Register of Historic Places).\n", "id": "ekk_Latn_215179"}
{"text": "Tirkiliškiai mõis\n\nTirkiliškiai mõis (leedu Tirkiliškių dvaras) on endine mõis Leedus Kaunases Aleksotase vallas Kazliškiai linnaosas.\n\nMõisa peahoone asub aadressil Kalvarijos g. 72, praktiliselt asub see linna piiril.\n\nMõis rajati XX sajandi alguses. Aastal 1928 ostis selle Leedu jurist ja poliitik Martynas Yčas. Tänapäeval on mõisakompleksi ümbrusse kerkinud arvukalt eramuid.\n\nSäilinud on mõisa kahekorruseline puidust peahoone, samuti ka selle teine eluhoone, mõisa tall-tõllakuur, saun, pruulikoda ja ait. Alles on ka mõisa tiik. Mitmed mõisakompleksi kuulunud hooned on hiljem ümber ehitatud. Hävinud on mõisa teenijatemaja, laut ja sepikoda.\n", "id": "ekk_Latn_215180"}
{"text": "Arktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut\n\nArktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut (vene keeles Арктический государственный институт искусств и культуры) on kõrgkool Sahha Vabariigi pealinnas Jakutskis, üks Venemaa kultuuriministeeriumi valitsemisalas olevast 48 kõrgkoolist.\n\nInstituut asutati 2000. aastal. Instituudi loomisel osalesid mitmed Sahha vabariigi tuntud kunsti- ja kultuuritegelased, sealhulgas Andrei Borissov, Artur Vassiljev, Aja Jakovleva, Albina Borissova-Kõtškina, Stepanida Borissova, Jefim Stepanov, Konstantin Mamontov ja Juri Spiridonov.\n\nInstituut asub Jakutskis aadressil Ordžonikidze 4. Instituudi rektor on 2008. aastast dotsent Sargõlana Ignatjeva. Prorektor teadusuuringute ja rahvusvahelise tegevuse alal on filosoofiadoktor, professor Juri Kitov.\n\nInstituudis õpib päevases ja kaugõppes üle 900 üliõpilase; nende seas on üliõpilasi väljastpoolt Sahhat – Hakassiast, Tõvast, Altai Vabariigist, Amuuri oblastist, Irkutski oblastist, Krasnojarski krai Evengi rajoonist ja Taimõri Dolgaani-Neenetsi rajoonist ning Kamtšatka krai Korjaki ringkonnast. Lühiajalisel stažeerimisel käivad seal üliõpilased välismaa kõrgkoolidest, mis kuuluvad Arktika Ülikooli liikmete hulka.\n", "id": "ekk_Latn_215181"}
{"text": "Muromi rajoon\n\nMuromi rajoon (vene keeles Муромский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti idaosas. Rajooni keskus on Muromi linn (ei kuulu Muromi rajooni koosseisu).\n\nRajoon piirneb põhjas Gorohhovetsi rajooniga, idas Nižni Novgorodi oblastiga, lõunas Melenki rajooniga, läänes Selivanovo rajooniga ja loodes Vjazniki rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1050 km². Elanike arv oli 2012. aastal 16 305, 2009. aastal 24 744 ja 2002. aastal 26 382.\n\nMuromi rajoonis on 90 asulat, mis kuuluvad kahe külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Oka, Ušna, Motra ja Ilevna.\n", "id": "ekk_Latn_215182"}
{"text": "Arteesia hagijas\n\nArteesia hagijas on Prantsusmaalt pärinev koeratõug.\n\nTõug on saanud nime endise Põhja-Prantsusmaa provintsi Artois' (hollandi keeles Artesië) järgi.\n", "id": "ekk_Latn_215183"}
{"text": "St. Paul Building\n\nSt. Paul Building oli 26-korruseline büroopindadega varane kõrghoone New Yorgis. See asus Lower Manhattani ärikeskuse südames Broadway ja Ann Streeti nurgal. Hoone sai nime üle tänava asunud kabeli St. Paul's Chapel järgi ning see oli oma aja üks kõrgeimaid hooneid.\n\nAastatel 1895–1898 valminud 96 meetri kõrguse ehitise projekteeris arhitekt George Browne Post historitsistlikus uusklassitsistlikus joonia stiilis. See lammutati ilma avaliku tähelepanuta linna moderniseerimise käigus 1958. aastal, et teha ruumi Western Electric Buildingule.\n", "id": "ekk_Latn_215184"}
{"text": "Langensalza medal\n\nLangensalza medal on 30. juunil 1866 Hannoveri kuninga Georg V asutatud mälestusmedal, mida anti Langensalza lahingus (27. juunil 1866) osalenutele.\n", "id": "ekk_Latn_215185"}
{"text": "George B. Post\n\nGeorge Browne Post (15. detsember 1837 Manhattan New Yorgi osariik – 28. november 1913 Bernardsville New Jersey osariik) oli Ameerika Ühendriikide teenekas arhitekt, kes väljaõppinult viljeles beaux-arts'i traditsiooni uusbarokis.\n\nMitmed tema kõige iseloomulikumad projektid oli tehtud ärihoonetele, mille uuenenud nõudmised muutsid traditsioonilisi disainilahendusi. Paljud tema valminud ehitistest on tänapäevaks lammutatud, kuna asusid New Yorgi ja teiste linnade kinnisvaraliselt pidevalt arenevates piirkondades ehk ärikeskustes ning olid moderniseerimise käigus likvideeritavad. Mõned tema nüüdseks kadunud hooned olid ajastutruud eeskujud ja maamärgid.\n\nTema kaheksakorruseline Equitable Life Assurance Society hoone (1868–1870) oli esimene büroohoone, mis oli mõeldud liftide kasutamiseks. Lower Manhattani tänavas Dey Streetis asunud Western Union Telegraph Building (1872–1875) oli esimene 10-korruseline büroohoone, tulevastele kõrghoonetele eelkäijaks. New York World Building (1889–1890) oli mõnda aega kõrgeim hoone New Yorgis. Samuti projekteeris ta silmapaistvaid avalikke ja poolavalikke hooneid, mille hulka kuuluvad näiteks New York Stock Exchange Building, Bronx Borough Hall ja Wisconsini osariigi kapitoolium.\n\nTa oli Ameerika Arhitektide Instituudi VI president aastail 1896–1899, pälvides selle kuldmedali aastal 1911.\n", "id": "ekk_Latn_215186"}
{"text": "Rojā Chamankār\n\nRojā Chamankār (pärsia keeles روجا چمنکار‎‎; sündinud 20. mail 1981 Borāzjānis Būshehri provintsis Lõuna-Iraanis) on pärsia luuletaja, näitekirjanik, filmitegija ja tõlkija.\n", "id": "ekk_Latn_215187"}
{"text": "Elektrik (ajakiri)\n\nElektrik oli elektrotehniline ajakiri, mida andis välja Tallinna Elektrikute Ühing aastail 1935–1937. Ajakirja vastutav toimetaja oli Oskar Gerber. Ajakirja ilmumissagedus oli 6 korda aastas, kokku ilmus 14 numbrit.\n", "id": "ekk_Latn_215188"}
{"text": "Gorohhovetsi rajoon\n\nGorohhovetsi rajoon (vene keeles Гороховецкий район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti idaosas. Rajooni keskus on Gorohhovetsi linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Ivanovo oblastiga, idas Nižni Novgorodi oblastiga, lõunas Muromi rajooniga ja läänes Vjazniki rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1487 km². Elanike arv oli 2012. aastal 22 739, 2009. aastal 23 109 ja 2002. aastal 25 832.\n\nGorohhovetsi rajoonis on 146 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Gorohhovetsi linna) ja kolme külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Oka ja Kljazma.\n", "id": "ekk_Latn_215189"}
{"text": "Aime Sügis\n\nAime-Ingrid Sügis (neiuna Aime Rulli; 21. jaanuar 1935 Tallinn – 29. august 2017) oli Eesti keemik ja poliitik.\n\nTa lõpetas aastal 1958 Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia-mäeteaduskonna silikaatide tehnoloogia erialal. Ta töötas Silikaatbetooni Teadusliku Uurimise Instituudis, hiljem Keemia Instituudis.\n\nAime Sügisest sai tervislike eluviiside ja taimetoitluse propageerija ning rohelise mõtteviisi toetaja.\n\nAime Sügis kandideeris 1992. aasta Riigikogu valimistel Valimisliidus Eesti Kodanik (selle moodustasid Eesti Vabariigi Partei ja Noarootsi Tervisliku Eluviisi Selts). Ta sai 69 häält ning osutus valituks. Ta oli 1992–1995 VII Riigikogu liige. 1994. aasta kevadel liitus Sõltumatute fraktsiooniga, kus viimased kuud oli aseesimees. Töötas majanduskomisjonis.\n", "id": "ekk_Latn_215190"}
{"text": "Nikomachose eetika\n\n\"Nikomachose eetika\" (vanakreeka ἠθικὰ Νικομάχεια (ēthiká Nikomácheia)) on kolmest Aristotelese nime all pärandunud eetikat käsitlevast kirjutisest kõige tähtsam.\n\nEt mõned selle raamatud on ühised \"Eudemose eetikaga\", siis ei ole võib-olla Aristoteles ise seda meieni jõudnud kujul koostanud.\n\nPole selge, miks teosel on niisugune pealkiri. Nii Aristotelese poeg kui ka isa kandsid Nikomachose nime, aga mõeldud võib olla ka kedagi kolmandat.\n", "id": "ekk_Latn_215191"}
{"text": "Mary Haas\n\nMary Rosamund Haas (23. jaanuar 1910 – 17. mai 1996) oli ameerika keeleteadlane, kes uuris põhjaameerika indiaani keeli ja tai keelt ning tegeles ajaloolise keeleteadusega.\n\nTa oli 1963. aastal Ameerika Keeleteaduse Seltsi president.\n", "id": "ekk_Latn_215192"}
{"text": "Valeri Konovalov\n\nValeri Konovalov (sündinud 20. juunil 1952 Tallinnas) on endine Eesti NSV julgeolekutöötaja ja ettevõtja.\n\n2007. aastast on ta Keskerakonna liige.\n", "id": "ekk_Latn_215193"}
{"text": "Pürenee mäestikukoer\n\nPürenee mäestikukoer on Prantsusmaalt pärinev koeratõug.\n\nEsimesed täpsed kirjeldused sellest koerast avaldati krahv de Bylandt'i raamatus aastal 1897.\n", "id": "ekk_Latn_215194"}
{"text": "Marva mõis\n\nMarva mõis (leedu Marvos dvaras; ka Marvelė mõis, leedu Marvelės dvaras) on endine mõis Leedus Kaunases Aleksotase vallas Marvelė linnaosas. Mõisa peahoone asub aadressil Marvelės g. 192, praktiliselt asub see Via Baltica ääres.\n\nKohanime Marva on esimest korda mainitud aastal 1514, ent mõis rajati sinna arvatavasti XVI sajandil. XVIII sajandi alguses, Põhjasõja ajal laastasid mõisa Rootsi väed. Aastal 1795 läks mõis Preisimaa valdusse ja mõisa omanikeks said sakslased. Aastast 1815 sai mõisa omanikuks Venemaa kindral Šahhovski. Hiljem kuulus see preisi päritolu Lorchedele ja vendadele Gavronskistele. Aastal 1889 sai mõisa omanikus Vene vägede polkovnik Wojciech Falewicz, kellest aastal 1918 sai Poola kindral. Esimese maailmasõja ajal oli mõisas Paul von Hindenburgi residents.\n\nPärast sõda konfiskeeriti mõisa maad, kuna selle omanik oli Poola sõjaväelane. Suurem osa maadest jagati laiali. Mõisa peahoone koos järelejäänud 80 hektari suuruse maaga läks Petras Maikauskase valdusse. Osa mõisa hoonetest jäi aga konfiskeeritud maadele.\n\nAastal 1920 rajas Leonas Gogelis mõisa juurde bakterioloogia- ja seroloogiajaama, mis oli Leedu alade esimene mikrobioloogia labor. Seal kavatseti hakata tootma vaktsiine, selle tarbeks oli kavas remontida mõisa laut ja tall. Epideemia taandudes sealne jaam suleti, selle inventar anti aga üle Vytautas Suure Ülikooli meditsiiniteaduskonnale.\n\nPetras Maikauskase valdustesse rajati 1930. aastatel vanadekodu, aastal 1940 aga kurtide instituut. Teise maailmasõja ajal asus mõisas haigla, hiljem aga lasteaed. Aastast 1961 sai mõisakompleksi omanikuks Aleksandras Stulginskise Ülikool, peahoones asus selle töötajate lasteaed.\n\nMõisakompleksi jaoks kujunes katastroofiliseks aasta 1991, mil sinna rajati linna veepuhastusjaam. Algul jäi mõisakompleks veepuhastusjaama sanitaartsooni, mistõttu sealsed hooned jäid tühjalt seisma. Aastal 1996 lisati mõisakompleks erastatava kinnisvara nimekirja, kuid kuna selle pärijad Argentinas ja Austraalias taotlesid hoonete tagastamist, peatati erastamisprotsess. Aastal 1997 tagastatigi hooned pärijatele, kuid enne, kui need jõudsid hakata hooneid korda tegema, põles mõisa peahoone maha. Aastal 2001 panid omanikud mõisakompleksi enampakkumisele, kuid see kukkus läbi, kuna nõukogude ajal mõisakompleksi juurde rajatud muude hoonete (tallid, garaažid, laohooned) tõttu tekkisid hoonete müügil juriidilised probleemid.\n\nHoonetest on säilinud mõisa tall ja kaks lauta. Peahoone, ait ja kaks teenijatemaja on lagunenud. Mõisakompleksi juurde viiv tee on kujundatud alleena.\n\nAastal 2014 tähistati Marvelės Marva asumi viiesajandat aastapäeva. Sellega seoses pandi mõisa juurde viiva tee otsa juurde teadetetahvel, kus tutvustatakse Marva mõisa ajalugu.\n", "id": "ekk_Latn_215195"}
{"text": "Melenki rajoon\n\nMelenki rajoon (vene keeles Меленковский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Melenki linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Selivanovo rajooniga, kirdes Muromi rajooniga, idas Nižni Novgorodi oblastiga, lõunas Rjazani oblastiga ja läänes Guss-Hrustalnõi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 2221 km². Elanike arv oli 2012. aastal 35 880, 2009. aastal 37 348 ja 2002. aastal 41 125.\n\nMelenki rajoonis on 184 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Melenki linna) ja kuue külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Oka ja Unža.\n", "id": "ekk_Latn_215196"}
{"text": "Maryam al-‘Ijlīyah\n\nAl-'Ijlīyah bint al-'Ijlī al-Asțurlābī (araabia keeles العجلية بنت العجلي الأسطرلابي), tuntud ka kui Maryam Asţurlābī (مریم اسطرلابی ), oli 10. sajandi naisastronoom ja astrolaabide valmistaja. Ta oli pärit Aleppost. Tema elust on vähe teada ja teda mainitakse ainult Ibn an-Nadīmi raamatus.\n\nTa oli astrolabist al-'Ijlī al-Asțurlābī tütar. Ibn an-Nadīmi andmetel oli ta Nasţūluse õpilane (tilmīthah).\n\nAl-'Ijlīyah konstrueeris ja valmistas astrolaabe. Tema tööandja oli Aleppo emiir Sayf al-Dawlah (valitses 944–967).\n", "id": "ekk_Latn_215197"}
{"text": "Maryam Heydarzādeh\n\nMaryam Heydarzādeh (pärsia keeles مریم حیدرزاده‎‎) (sündinud 20. novembril 1977 Teheranis) on Iraani luuletaja, laulukirjutaja ja laulja.\n", "id": "ekk_Latn_215198"}
{"text": "Mona Borzūī\n\nMona Borzūī (pärsia keeles مونا برزویی‎‎; sündinud 9. mail 1984) on Iraani luuletaja ja laulukirjutaja.\n\nTa on tuntud romantiliste laulusõnade, eriti lauljatele Ebi ja Shadmehr Aghili kirjutatute poolest.\n", "id": "ekk_Latn_215199"}
{"text": "Sobinka rajoon\n\nSobinka rajoon (vene keeles Собинский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti keskosas. Rajooni keskus on Sobinka linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Jurjev-Polski rajooniga, kirdes Suzdali rajooniga, idas Sudogda rajooniga, kagus Radužnõi kinnise linnaga, lõunas Guss-Hrustalnõi rajooniga, edelas Moskva oblastiga, läänes Petuški rajooniga ja loodes Koltšugino rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1524 km². Elanike arv oli 2012. aastal 58 011, 2009. aastal 58 596 ja 2002. aastal 24 864.\n\nSobinka rajoonis on 198 asulat, mis kuuluvad kolme linnaasunduse (Lakinski ja Sobinka linna ning Stavrovo alevi) ja üheksa külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Kljazma, Vorša ja Kolokša.\n", "id": "ekk_Latn_215200"}
{"text": "Meelis Arulepp\n\nMeelis Arulepp (sündinud 9. mail 1965 Tallinnas) on eesti animafilmirežissöör ja animaator.\n\nTa on õppinud Tartu 10. Keskkoolis ja lõpetanud 1984. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli.\n\nArulepp on töötanud animatsioonistuudiotes Stuudio B, Eesti Joonisfilm, Trickfilm Hamburg jne. ning teinud kaastööd Taani, Prantsusmaa, Hispaania, USA, Norra, Suurbritannia, Saksa, Ungari ja Kanada animastuudiotele.\n\n1994. aastal oli Arulepp üks ettevõtte A Film Eesti asutajaid ning töötab tänini selle kunstilise juhina. Ta on illustreerinud raamatuid ja osalenud enam kui 250 reklaamfilmi loomises.\n\n2002. aastal uuendas ta Eesti Televisiooni lastesaadete logo – Telepoisi. Tema karikatuure on ilmunud väljaandes Edasi.org.\n", "id": "ekk_Latn_215201"}
{"text": "Andrei Krivošapkin\n\nAndrei Vassiljevitš Krivošapkin (vene keeles Андрей Васильевич Кривошапкин; sündinud 17. oktoobril 1940 Kobjai rajoonis Jakuudi ANSV-s) on eveeni rahvusest Sahha poliitik (rahvasaadik), ühiskonnategelane ja eveeni kirjanik, Sahha rahvakirjanik.\n\nTa oli aastatel 1990–1993 Vene NFSV rahvasaadik ja on Sahha (Jakuutia) Vabariigi parlamendi Il Tümene rahvasaadik alates selle loomisest. 2008. aastast on ta Il Tumeni aseesimees.\n\nTa alustas kirjanduslikku tegevust 1962. aastal. Esimene raamat – \"Opo\" (\"Опо\") – ilmus 1969. aastal eveeni keeles. 1982. aastal valiti ta NSV Liidu Kirjanike Liidu liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_215202"}
{"text": "Petuški rajoon\n\nPetuški rajoon (vene keeles Петушинский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Petuški linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Koltšugino rajooniga, idas Sobinka rajooniga, lõunas Moskva oblastiga ja loodes Kiržatši rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1692 km². Elanike arv oli 2012. aastal 67 384, 2009. aastal 64 047 ja 2002. aastal 69 364.\n\nPetuški rajoonis on 160 asulat, mis kuuluvad viie linnaasunduse (Kosterjovo, Petuški ja Pokrovi linna ning Volginski ja Gorodištši alevi) ning kolme külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Kljazma, Bolšaja Ušma, Pekša ja Volga.\n", "id": "ekk_Latn_215203"}
{"text": "Park Row\n\nPark Row on edela-kirdesuunaline tänav Lower Manhattanil, mis asub Financial Districti ärikeskuses Civic Centeri linnajaos, Chinatowni naabruses. See piirneb City Hall Parkiga.\n\nTänavat on kutsutud hüüdnimega Newspaper Row, kuna sajand tagasi asusid seal mitmed ajalehetoimetuste peakontorid, millest mõned on tänapäevaks lammutatud. See oli 20. sajandi vahetuse maailmauudiste suurim keskus.\n", "id": "ekk_Latn_215204"}
{"text": "Oja tänav (täpsustus)\n\nOja tänav on paljudes Eesti asulates.\n\nOja tänav on tänav Are alevikus. Oja tänav on tänav Aseri alevikus. Oja tänav on tänav Audru alevikus. Oja tänav on tänav Elvas. Oja tänav on tänav Haapsalus. Oja tänav on tänav Jõhvis. Oja tänav on tänav Järvakandi alevis. Oja tänav on tänav Kallastel. Oja tänav on tänav Kehtna alevikus. Oja tänav on tänav Kihelkonna alevikus. Oja tänav on tänav Kiisa alevikus. Oja tänav on tänav Kiiu alevikus. Oja tänav on tänav Kilingi-Nõmmes. Oja tänav on tänav Kiviõlis. Oja tänav on tänav Kolkja alevikus. Oja tänav on tänav Kõpu alevikus. Oja tänav on tänav Kärdlas. Oja tänav on tänav Leisi alevikus. Oja tänav on tänav Lihulas. Oja tänav on tänav Narvas. Oja tänav on tänav Nasva alevikus. Oja tänav on tänav Nõo alevikus. Oja tänav on tänav Puka alevikus. Oja tänav on tänav Põlvas. Oja tänav on tänav Pärnus. Oja tänav on tänav Rakveres. Oja tänav on tänav Roiu alevikus. Oja tänav on tänav Räpinas. Oja tänav on tänav Saku alevikus. Oja tänav on tänav Sindis. Oja tänav on tänav Suure-Jaanis. Oja tänav on tänav Sõmeru alevikus. Oja tänav on tänav Tallinnas Haabersti linnaosas Pikaliiva asumis. Oja tänav on olnud Tallinnas asuva Uue Maailma tänava nimi. Oja tänav on tänav Tootsi alevikus. Oja tänav on tänav Tõrvas. Oja tänav on tänav Uuemõisa alevikus. Oja tänav on tänav Valgas. Oja tänav on tänav Veriora alevikus. Oja tänav on tänav Viru-Nigula alevikus. Oja tänav on tänav Võrus. Oja tänav on tänav Võsu alevikus.\n", "id": "ekk_Latn_215205"}
{"text": "Romainiai mõis\n\nRomainiai mõis (leedu Romainių dvaras) on endine mõis Leedus Kaunases Šilainiai vallas Romainiai linnaosas ja Kaunase rajooni Užliedžiai valla Romainiai külas. Mõisa peahoone asub Kaunases aadressil Romainių g. 67.\n\nMõis rajati XVI sajandil, toona valmis ka selle peahoone. Mõisa õitsenguaeg saabus aga XVII sajandil, mil selle omanikuks sai Vitebski kastellaan Simonas Sirutis. Tema lasi vana hoone restaureerida. Hoonele lisati marmortrepid, valmisid hoone põhjaserva ehtivad sambad, luksuslikud vannitoad, uhkete freskodega saal. Toona sai hoone ka keskkütte. Arvatakse, et hoone keldris asusid ruumid vangistatud pärisorjadele.\n\nXVIII sajandi keskpaigas sai mõisa omanikuks Kosciuszko ülestõusus osalenud Karolis Prozoras. Tema poeg osales Novembriülestõusus, kui ülestõusnud lüüa said, suundus ta Prantsusmaale.\n\nJärgmiseks omanikuks oli Adomas Medekša, seejärel läks mõis Tyszkiewiczite valdusse. Seejärel ostis mõisa tsaariarmee polkovnik Alexandre von Waxeliga. Too oli abielus Aleksei Lvovi tütrega. Lvov ise veetis selles mõisas oma üheksa viimast eluaastat. Esimese maailmasõja ajal asusid mõisas Saksa väeosad, von Waxel ise suundus aga elama Veliuonasse.\n\nSõja järel müüs Leedu riik mõisa kindral Jonas Galvydis-Bykauskasele, mõisa hooned läksid aga Kaunase tuberkuloosivastase võitluse ühingule. Aastal 1936 rajati peahoonesse tuberkuloosidispanser. Nõukogude ajal oli hoone kasutusel kohaliku kolhoosi kultuurimaja, algkooli ja Veterinaarakadeemia õppehoonena.\n\nPeahoone on tänapäeval ainus hoone, mis mõisakompleksist säilinud on. See on muudetud korterelamuks. Lisaks on mõisakompleksist säilinud tiik.\n", "id": "ekk_Latn_215206"}
{"text": "Digestiiv\n\nDigestiiviks (lad. digestivus, prant. digestif «aine, mis aitab seedimist) nimetatakse tumedaid alkohoolseid jooke, millega lõpetatakse peoõhtut. Arvatakse, et see jook aitab seedimist.\n\nVõrreldes aperitiiviga on digestiiv kangem. Kombe kohaselt pakutakse aperetiividena heledaid ja digestiividena tumedaid jooke.\n\nTihti kasutatakse digestiiviks viskit, brändit või konjakit. Samuti võivad digestiiviks olla liköörid ja palsamid, samuti kangestatud veinid, näiteks heres, madeira või portvein. Arvatakse, et digestiiv tuleb kombineerida varem tarbitud söögikäigus jookidega. Näiteks kui süües joodi õlut, siis digestiiviks pigem sobiks viski aga mitte konjak või kalvados.\n\nDigestiivina kasutatakse mõningaid kokteile.\n\nTihti pärast sööki joodavat teed või kohvi digestiiviks ei loeta.\n", "id": "ekk_Latn_215207"}
{"text": "Alaska malamuut\n\nAlaska malamuut on Ameerika Ühendriikidest Alaskalt pärinev arktiline koeratõug. Kuulub spitsilaadsete tõugude hulka. Tõugu peetakse üheks maailma vanimaks. Beringi väina ületasid alaska malamuudi eellased väidetavalt enam kui 4000 aastat tagasi.\n", "id": "ekk_Latn_215208"}
{"text": "Jurjev-Polski rajoon\n\nJurjev-Polski rajoon (vene keeles Юрьев-Польский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Jurjev-Polski linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Ivanovo oblastiga, idas Suzdali rajooniga, kagus Sobinka rajooniga, lõunas Koltšugino rajooniga, läänes Aleksandrovi rajooniga ja edelas Jaroslavli oblastiga.\n\nRajooni pindala on 1910 km². Elanike arv oli 2012. aastal 36 744, 2009. aastal 37 378 ja 2002. aastal 39 023.\n\nJurjev-Polski rajoonis on 149 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Jurjev-Polski linna) ja kolme külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Selekša ja Kolokša.\n", "id": "ekk_Latn_215209"}
{"text": "Kumushning Ko'zi Manda\n\n\"Kumushning Ko'zi Manda\" on Feruza Jumaniyozova debüütalbum. Avaldati 2003. aastal RizaNovaUZ plaadifirmalt.\n", "id": "ekk_Latn_215210"}
{"text": "Lõbbus Juttustaja armsaks aeawiteks\n\nLõbbus Juttustaja armsaks aeawiteks, oli Perno Postimees lisaleht, mis ilmus 1865 juulist kuni 1866, sagedusega kaks korda kuus. Ajalehte oli võimalik tellida ka põhilehest eraldi. Väljaandjaks oli Friedrich Wilhelm Borm ja toimetajaks Berend Gildenmann. Valdava osa lisalehe mahust hõlmas Napoleon I elulugu ja tema Venemaa sõjakäigu kirjeldus, lisaks oli seal juttu ka Napoleon III, Napoleoni I õemehest Joachim Murat, Giuseppe Garibaldi, George Washingtoni ja James Watti eludest ning tegevustest. Kokku ilmus 48 numbrit.\n", "id": "ekk_Latn_215211"}
{"text": "Eesti politseiprefektide loend\n\nEesti politseiprefektide loend sisaldab Eesti politsei politseiprefektide loetelu aastail 1926–1940.\n\n4. novembril 1925 vastu võetud Politseiasutuste kujundamise määruse alusel loodi alates 1. jaanuarist 1926 seniste välispolitsei maakonna ja linna (Tallinna, Tartu ja Narva) politseiringkondade asemele prefektuurid (Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Rakvere-Paide, Lääne-Saare, Pärnu, Viljandi, Võru, Petseri ja Narva).\n\n25. märtsil 1927 vastu võetud määruse alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur, Viljandi ja Pärnu prefektuur liideti (Viljandi-Pärnu prefektuur).\n\n8. jaanuaril 1932 vastu võetud määruse alusel asutati Petseri-Võru (senise Võru-Petseri prefektuuri asemele) ja muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.\n\nAlates 1. aprillist 1935 nimetati senine raudteede politseikomissar Raudteede prefektiks.\n\nSeoses Nõukogude Liidu sõjaväebaasidega lahutati 13. oktoobril 1939 Lääne-Saare prefektuur Lääne ja Saare prefektuuriks.\n", "id": "ekk_Latn_215212"}
{"text": "Sarjaja\n\nAjakirja levitati tasuta koos ajalehtedega Päevaleht, Aeg ja Koit. Ajakiri ilmus sagedusega 1 kord kuus. Väljaandjad olid Juhan Luiga ja Bernhard Mäns. Vastutavad toimetajad olid Georg Eduard Luiga ja T. Kurrikoff (1912 nr 3–10).\n\n1914. aastal oli ajakirja alapealkirjaks \"Piltidega pilke- ja naljaleht 1914\". Väljaannet trükiti Tallinna trükikojas \"Pert\".\n", "id": "ekk_Latn_215213"}
{"text": "Sizniki San'atim, Sizniki Qalbim\n\n\"Sizniki San'atim, Sizniki Qalbim\" on poplaulja Feruza Jumaniyozova viies stuudioalbum. Avaldati 2007.\n", "id": "ekk_Latn_215214"}
{"text": "Ikkimizga G'animatdur Ishq\n\n\"Ikkimizga G'animatdur Ishq\" on Usbekistani poplaulja Feruza Jumaniyozova kuues stuudioalbum. Avaldati aastal 2008.\n", "id": "ekk_Latn_215215"}
{"text": "Kiržatši rajoon\n\nKiržatši rajoon (vene keeles Киржачский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Kiržatši linn.\n\nRajoon piirneb kirdes Koltšugino rajooniga, kagus Muromi rajooniga, lõunas ja läänes Moskva oblastiga ning loodes Aleksandrovi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1135 km². Elanike arv oli 2012. aastal 41 104, 2009. aastal 40 768 ja 2002. aastal 45 188.\n\nKiržatši rajoonis on 149 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Kiržatši linna) ja nelja külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Kiržatš, Šerna ja Dubna.\n", "id": "ekk_Latn_215216"}
{"text": "Shoira Otabekova\n\nShoira Otabekova (ka Şoira Otabekova) (aserbaidžaani keeles Şaire Atabekova, vene keeles Шоира Отабекова) on Usbekistani laulja.\n", "id": "ekk_Latn_215217"}
{"text": "Palusalu (perekonnanimi)\n\nPalusalu on eesti perekonnanimi.\n\nPalusalu on eestistatud perekonnanimi (endine Trossmann) Tallinn linnas ja Saulepi vallas Varbla kihelkonnas Läänemaal.\n\nKristjan Palusalu laskis nime kanda perekonnanimede kaitseregistrisse nr. 284 all.\n", "id": "ekk_Latn_215218"}
{"text": "Aleksandrovi rajoon (Vladimiri oblast)\n\nAleksandrovi rajoon (vene keeles Александровский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti loodeosas. Rajooni keskus on Aleksandrovi linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Jaroslavli oblastiga, idas Jurjev-Polski rajooniga, kagus Koltšugino rajooniga, lõunas Kiržatši rajooniga ja läänes Moskva oblastiga.\n\nRajooni pindala on 1834 km². Elanike arv oli 2012. aastal 113 414, 2009. aastal 115 299 ja 2002. aastal 55 207.\n\nAleksandrovi rajoonis on 233 asulat, mis kuuluvad nelja linnaasunduse (Aleksandrovi, Karabanovo ja Strunino linna ning Balakirevo alevi) ja nelja külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Bolšaja Dubna, Bolšoi Kiržatš ja Malõi Kiržatš.\n", "id": "ekk_Latn_215219"}
{"text": "Lutsu tänav (Viljandi)\n\nLutsu tänav on tänav Viljandi kesklinnas.\n\nTänav algab Johan Laidoneri platsilt, kulgeb lõunakirde suunas ja lõpeb Pikal tänaval. Tänava pikkus on 117 m.\n\nLutsu tänaval asub Viljandi Vaba Waldorfkool (Lutsu 3) ja ehitismälestis Villa Engelhardt (Lutsu 5).\n", "id": "ekk_Latn_215220"}
{"text": "Eero Vihman\n\nEero Vihman (19. detsember 1927 – 18. detsember 2000) oli eesti päritolu Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja amerikanist, kes dokumenteeris ja kirjeldas pomo keeli.\n", "id": "ekk_Latn_215221"}
{"text": "Spiridon Grigorjev\n\nSpiridon Aleksejevitš Grigorjev (vene keeles Спиридон Алексеевич Григорьев; 12. detsember 1910 Hangalassõ uluss, Jakuudi oblast – 1986 Jakutsk) oli jakuudi teatrilavastaja, näitleja ja teatripedagoog, Vene NFSV rahvakunstnik.\n\nTa oli esimene jakuudi rahvusest kutseline teatrilavastaja. Ta oli kauaaegne Jakuudi draamateatri (hilisem Jakuudi muusika- ja draamateater) kunstiline juht (aastatel 1933–1935, 1938–1942 ja 1943–1961). Ta on teinud üle saja lavastuse. Ta on tegutsenud ka teatripedagoogina teatri draamastuudios.\n", "id": "ekk_Latn_215222"}
{"text": "Aukštoji Freda mõis\n\nAukštoji Freda mõis (leedu Aukštosios Fredos dvaras; ka Freda mõis, leedu Fredos dvaras) on endine mõis Leedus Kaunases Aleksotase vallas Freda linnaosas. Mõisa peahoone asub aadressil Ž. E. Žilibero g. 6.\n\n1673. aastal andis Krzysztof Zygmunt Pac itaalia arhitektile Lodovico Fredole töö eest Pažaislise kloostri rajamisel parunitiitli ja maad, millest kujunes Aukštoji Freda mõis. Mõisa nimi tuleneb arhitekti nimest. Sealse mõisakompleksi rajas siiski Józef Godlewski, kelle valdusse see mõis läks 1795. aastal. XIX sajandi keskel kuulus see Gawrońskitele, Kaunase kindluse rajamise järel sai mõisast aga riigimõis.\n\nSealse mõisa peahoones elas Kaunase kindluse esimene komandant Oskar von Klemm, teised hooned muudeti kasarmuteks. Sisuliselt kujunes mõisakompleks suurtükiväelaste asulaks. Mõisa parki rajati reduut, valdustesse rajati teed ja raudtee, sinna ehitati sõdurite tarbeks ka õigeusu kirik. Mõisakompleksist ida pool asuv põld võeti kasutusele suurtükiväe harjutusväljakuna. Lisaks rajati mõisa juurde aastal 1880 sõjaväekalmistu, 0,6 hektari suurune matmisplats õigeusu kiriku juures, mis suleti 1952. aastal. Esimese maailmasõja ajal maeti sinna nii sõjas langenud Vene kui ka Saksa sõdureid.\n\nMõisa peahoone on XIX sajandi algul valminud klassitsistlik hoone. 1920. aastal rajati sinna põllumajandus-aianduskool. Nõukogude ajal oli see Kaunase Mitšurini-nimelise sovhoostehnikumi õppehoone.\n\nLisaks peahoonele on säilinud muidki mõisakompleksi kuulunud hooneid. Alles on kaks kontorihoonet, kolm teenijatemaja ja kaks elumaja, lisaks tall, tall-tõllakuur, kaks kasvuhoonet, paviljon ja õigeusu kiriku varemed. Hävinud on mõisa keldrihoone.\n\nMõisakompleksi juurde XIX sajandi teisel poolel rajatud park asub peahoonest läänes. Seal asub neli tiiki, mis õhust vaadatuna annavad Józef Godlewski initsiaalid J ja G. 1923. aastal rajati sinna Kaunase botaanikaaed, mis tänapäeval allub Vytautas Suure Ülikoolile.\n", "id": "ekk_Latn_215223"}
{"text": "Raivo Rimm\n\nRaivo Rimm (sündinud 23. novembril 1967 Valgas) on eesti teleajakirjanik.\n\nRaivo Rimm on Kanal 2 uudistesaate \"Reporter\" reporter ja liiklussaate \"Rooli võim\" saatejuht.\n\nTa alustas ajakirjanikutööd raadiojaamas Raadio Ruut 1. mail 1994.\n\n31. juulil 1997 asus ta eratelejaamas TV 1 tööle spordiuudiste diktorina.\n\nTa on töötanud raadiojaamade Raadio 2 ja Kuku Raadio spordiuudiste toimetaja ja saatejuhina.\n\nRaivo Rimm on Niitvälja Golfiklubi volikogu liige ja Eesti Golfiliidu võistlusspordi toimkonna liige.\n", "id": "ekk_Latn_215224"}
{"text": "Vassili Mestnikov\n\nVassili Vassiljevitš Mestnikov (vene keeles Василий Васильевич Местников; 14. jaanuar (vkj 1. jaanuar) 1908 Jakutsk, Jakuudi oblast – 18. oktoober 1958) oli jakuudi teatrilavastaja, näitleja ja teatripedagoog, NSV Liidu rahvakunstnik.\n\nTa oli aastatel 1935–1938 ja 1942–1943 Jakuudi draamateatri kunstiline juht ja pealavastaja. Ta on tegutsenud ka teatripedagoogina ning tõlkinud näidendeid vene keelest jakuudi keelde.\n\n1940. aastal tõi ta lavale koostöös näitekirjanik Dmitri Sivtsevi ja heliloojate Mark Žirkovi ja Genrihh Litinskiga valminud esimese jakuudi muusikalise draamalavastuse \"Djurulujar Njurgun Bootur\" (\"Дьурулуйар Ньургун Боотур\", 'Tarmukas Njurgun Bootur') samanimelise olongho ainetel (hiljem, 1947. aastal, loodi samanimeline ooper).\n", "id": "ekk_Latn_215225"}
{"text": "Toomas Uudeberg\n\nToomas Uudeberg (sündinud 16. jaanuaril 1960) on Eesti kohalik poliitik.\n\nTa on pärit Uudekülast Kubja talust. Aastal 1983 lõpetas ta Eesti Põllumajanduse Akadeemia mehhaniseerimise eriala.\n\nAastatel 1983–1996 oli ta tegev Tamsalu piirkonna põllumajanduses (osakonnajuhataja, peainsener).\n\nAastail 1993-1996 oli ta Tamsalu Vallavolikogu esimees, 1996–2004 Tamsalu vallavanem, 2004–2005 Tamsalu linnapea, 2006–2015 Tamsalu vallavanem, 2015-2017 Tamsalu Vallavolikogu esimees, 2017-2018 Tapa Vallavolikogu esimees.\n\nToomas Uudebergil märkimisväärne isiklik panus rahvuslike monumentide rajamisel endises Tamsalu vallas (Vistlas, Naisteväljal).\n", "id": "ekk_Latn_215226"}
{"text": "Lelde Dreimane\n\nLelde Dreimane (sündinud 2. detsembril 1989 Riias) on läti näitleja ja modell.\n\n2015. aastal lõpetas ta Läti Kultuuriakadeemia näitekunsti erialal. Samast aastast alates töötab Lelde Dreimane Läti Kunstiteatri näitlejana.\n", "id": "ekk_Latn_215227"}
{"text": "Raul Öpik\n\nRaul Öpik (sündinud 3. juulil 1951 Mustjala vallas) on eesti purilendur, kolonelleitnant erus ja poliitik.\n\nÖpik lõpetas 1977 Tartu Ülikooli bioloogina. Ülikooli ajal hakkas harrastama purilendu. Ta osales 1993. aasta purilendamise maailmameistrivõistlustel Eesti võistkonna kaptenina. 1993–1995 oli Öpik Eesti Lennuspordi Föderatsiooni aseesimees. Ta on avaldanud purilennuteemalisi kirjutisi. 1976–1978 töötas ta Võrumaal ja 1978–1979 Tallinnas kalakasvatajana. 1988–1993 oli ta õpetaja Kopli Kunstikeskkoolis.\n\n1993–1994 oli Öpik kaitsejõududes juhttöötaja. 1994. aastal oli ta kaitseministri kandidaat. 1996. aastal oli ta Kaitseministeeriumi rahvusvaheliste suhete osakonna rahuvalve laua juhataja. 2002. aastal oli ta Rahuoperatsioonide Keskuse staabiülem, major. Ta on Eesti Eruohvitseride Kogu liige.\n\nTa on lahutatud ja tal on üks tütar.\n\nTa on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige alates 2013. Ta on valitud EKRE Ida-Tallinna ringkonna esimeheks.\n\nTa kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad) 36 häält ning ei osutunud valituks.\n", "id": "ekk_Latn_215228"}
{"text": "Kai (koeratõug)\n\nKai on Jaapanist pärinev koeratõug.\n\nTõug on saanud nime Yamanashi prefektuuri territooriumil asunud Kai provintsi (甲斐国) järgi.\n", "id": "ekk_Latn_215229"}
{"text": "Margus Välja\n\nMargus Välja (sündinud 18. märtsil 1958 Tallinnas) on eesti ajakirjanik.\n\nLõpetanud Haapsalu 1. keskkooli 54. lennu 1976. aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1991. aastal.\n\nElanud Haapsalus ja töötanud seal ilmunud ajalehe Läänlane toimetuses a-il 1978–92 korrespondendi, osakonnajuhataja ja tegevtoimetajana; Tallinnas töötanud Eesti ajalehtede Rahva Hääl, Eesti Sõnumid ja Sõnumileht toimetuses 1992–96 erikorrespondendina. Olnud (1997. a) riigiametnik Tallinnas kaitseministeeriumi avalike suhete büroo juhataja.\n\nTegev vabakutselise ajakirjaniku ja toimetajana Eestis ja USA-s. Töötanud internetiettevõtete juures Californias Mountain View's ja Sunnyvale'is.\n\nKirjutisi ja fotosid ilmunud peamiselt Eesti ajalehtedes, ajakirjades ja veebiväljaannetes, s.h al a 2008 Ameerika-eestlastest ning elust ja sündmustest USA-s. Aastail 2009–11 oli tegev veebiväljaande – Los Angelese Eesti Seltsi häälekandja, infokirja Los Angelese Eestlased juures. Esines fotonäitusega \"Ajalehepildid Ameerikast. Uudisloo vaateline pool. Haapsalust pärit kirjutav ajakirjanik pildistab New Yorgis, Los Angeleses, San Franciscos ja Silicon Valleys 2008–2015\", mis oli eksponeeritud Haapsalu kultuurikeskuses 2015. aasta juulis–augustis.\n", "id": "ekk_Latn_215230"}
{"text": "Kishū\n\nKishū on Jaapanist pärinev koeratõug.\n\nTõug on saanud nime tänapäeva Wakayama ja Mie prefektuuri territooriumil asunud Kii (紀伊国) ehk Kishū (紀州) provintsi järgi.\n", "id": "ekk_Latn_215231"}
{"text": "Koltšugino rajoon\n\nKoltšugino rajoon (vene keeles Кольчугинский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti loodeosas. Rajooni keskus on Koltšugino linn.\n\nRajoon piirneb kirdes Jurjev-Polski rajooniga, kagus Sobinka rajooniga, lõunas Petuški rajooniga, läänes Kiržatši rajooniga ja loodes Aleksandrovi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1170 km². Elanike arv oli 2012. aastal 55 581, 2009. aastal 55 890 ja 2002. aastal 58 464.\n\nKoltšugino rajoonis on 143 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Koltšugino linna) ja viie külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsaim jõgi on Pekša.\n", "id": "ekk_Latn_215232"}
{"text": "Shiba\n\nShiba on Jaapanist pärinev koeratõug.\n\nKoera kasutatakse jahikoerana linnu- ja väikeuluki küttimisel, samuti seltsikoerana.\n", "id": "ekk_Latn_215233"}
{"text": "Vjazniki rajoon\n\nVjazniki rajoon (vene keeles Вязниковский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Vladimiri oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Vjazniki linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Ivanovo oblastiga, idas Gorohhovetsi rajooniga, lõunas Selivanovo rajooniga ja läänes Kovrovi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 2251 km². Elanike arv oli 2012. aastal 78 932, 2009. aastal 81 907 ja 2002. aastal 50 692.\n\nVjazniki rajoonis on 231 asulat, mis kuuluvad kolme linnaasunduse (Vjazniki linna ning Nikologorõ ja Mstjora alevite) ja nelja külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Kljazma, Luhh ja Suvoroštš.\n", "id": "ekk_Latn_215234"}
{"text": "Aleksandrovi rajoon\n\nAleksandrovi rajoon (Vladimiri oblast), rajoon Vladimiri oblastis Aleksandrovi rajoon (Orenburgi oblast), rajoon Orenburgi oblastis Aleksandrovi rajoon (Permi krai), rajoon Permi krais Aleksandrovi rajoon (Stavropoli krai), rajoon Stavropoli krais Aleksandrovi rajoon (Tomski oblast), rajoon Tomski oblastis\n", "id": "ekk_Latn_215235"}
{"text": "Bombay Dreams\n\n\"Bombay Dreams\" on Aneela Mirza ja Rebecca Zadigi debüütsingel. See avaldati aastal 2004. Laul oli Aneela Mirza albumil \"Mahi\".\n\nAastal 2005 ilmus sellest laulust Arashi versioon tema debüütalbumil \"Arash\".\n", "id": "ekk_Latn_215236"}
{"text": "Papillon\n\nPapillon ehk kontinentaalne kääbusspanjel on Prantsusmaalt pärinev koeratõug.\n\nTõug on saanud nime oma püstiste suurte kõrvade järgi, mis meenutavad liblikatiibu.\n\nSama tõu lontkõrvalist isendit kutsutakse phaleniks (prantsuse keeles 'ööliblikas').\n\nPärast prantsuse revolutsiooni sattus tõug põlu alla, kuna varem olid seda tõugu koerad kuulunud kuninganna Marie Antoinette'ile.\n\nTihti aetakse tõugu segamini pikakarvalise chihuahua'ga, sest välimuselt näevad nad sarnased välja. Tegelikult on tegu siiski üpriski teise tõuga, kuigi vereside neil eksisteerib. Nimelt kasutati papillone pikakarvaliste chihuahua'de aretamiseks.\n", "id": "ekk_Latn_215237"}
{"text": "Malaysia Airlines\n\nMalaysia Airlines Berhad (MAB) (malai keeles Penerbangan Malaysia Berhad), varasema nimega Malaysian Airline System Berhad (MAS), on Malaisia lennufirma.\n", "id": "ekk_Latn_215238"}
{"text": "81 eKr\n\n81. aasta eKr oli 81. aasta enne meie ajaarvamist, Vana-Rooma ajaarvamise järgi ab urbe condita DCLXXIII (673).\n", "id": "ekk_Latn_215239"}
{"text": "Egon Günther\n\nEgon Günther (30. märts 1927 Schneeberg – 31. august 2017 Potsdam) oli saksa filmilavastaja ja kirjanik.\n\nÕppis Leipzigi Ülikoolis aastatel 1948–1951.\n\nGüntheri lavastatud Thomas Manni jutustusel \"Lotte Weimaris\" põhinev film \"Lotte in Weimar\" kandideeris Kuldsele Palmioksale. Aastal 1985 valminud film \"Morenga\" kandideeris Kuldkaru auhinnale.\n", "id": "ekk_Latn_215240"}
{"text": "Jefim Stepanov\n\nJefim Nikolajevitš Stepanov (vene keeles Ефим Николаевич Степанов; sündinud 10. novembril 1950 Tompo rajoonis Jakuudi ANSV-s) on jakuudi näitleja ja teatripedagoog, Sahha rahvakunstnik.\n\nTa on Oiunski-nimelise Sahha akadeemilise teatri näitleja. Ta on teinud ka mitu lavastust. Lisaks tööle teatris tegutseb ta õppejõu ja teatripedagoogina Arktika Riiklikus Kunstide ja Kultuuri Instituudis, kus ta juhatab teatrikunsti kateedrit.\n\nTalle anti 1999. aastal Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia Leari rolli eest Sahha teatri lavastuses \"Kuningas Lear\" (William Shakespeare'i tragöödia alusel; esietendus toimus 1997. aastal)\n\n2011. aastal pälvis Stepanov viieliikmelise autorite grupi koosseisus Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimelise riikliku preemia kolmeköitelise \"Antologija Saha teatra\" (\"Антология Саха театра\", 'Sahha teatri antoloogia') väljaandmise eest.\n", "id": "ekk_Latn_215241"}
{"text": "Aleksander Ristmägi\n\nAleksander Ristmägi (kuni 1937. aastani Aleksander Eisvald (Alexander Eichwald); 6. november 1902 Uuemõisa vald, Saaremaa – 14. veebruar 1972 Rootsi) oli eesti maalikunstnik.\n\n1921. aastal õppis lühikest aega Tallinnas maalikunstnik Ants Laikmaa juures. 1940. aasta sügisel asus õppima kunstikooli Pallas. Näitustel hakkas esinema 1920. aastate teisest poolest. Joonistas karikatuure ka Meie Matsi, Esmaspäeva ning huumori- ja pilkealbumisse Pisuhänd. Tema loomingu vastu hakati suuremat huvi tundma aastatel 1940–1943.\n\n1944. aastal emigreerus Rootsi. Seal osales ta mitmel näitusel koos teiste Läti ja Eesti kunstnikega Liljevalchi Kunstihoones Stockholmis.\n", "id": "ekk_Latn_215242"}
{"text": "Enu oja\n\nEnu oja on oja Sakala kõrgustiku lõunaosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Halliste jõe vasakpoolne lisajõgi.\n\nOja pikkus on 7,2 km, valgla pindala 9,6 km², langus 30,5 m ja lang 4,24 m/km. Oja saab alguse 65,5 m kõrgusel Sarja külas ja suubub 35 m kõrgusel Maru külas vasakult poolt Halliste jõkke 54,6 km kaugusel selle suudmest. Oja kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda.\n", "id": "ekk_Latn_215243"}
{"text": "Lopado­temacho­selacho­galeo­kranio­leipsano­drim­hypo­trimmato­silphio­parao­melito­katakechy­meno­kichl­epi­kossypho­phatto­perister­alektryon­opte­kephallio­kinklo­peleio­lagōio­siraio­baphe­tragano­pterygōn\n\nLopado­temacho­selacho­galeo­kranio­leipsano­drim­hypo­trimmato­silphio­parao­melito­katakechy­meno­kichl­epi­kossypho­phatto­perister­alektryon­opte­kephallio­kinklo­peleio­lagōio­siraio­baphe­tragano­pterygōn on sõna, mida kasutatakse väljamõeldud roa tähistamiseks Aristophanese teoses \"Naised rahvakoosolekul\" (\"Ekklēsiazousai\", kirjutatud arvatavasti aastal 392 eKr).\n\nTeadaolevalt on tegemist pikima kirjandusteoses avaldatud sõnaga.\n", "id": "ekk_Latn_215244"}
{"text": "Drusti vald\n\nDrusti vald (läti keeles Drustu pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Variņi ja Launkalne vallaga, Cēsise piirkonna Dzērbene, Jaunpiebalga ja Zosēni vallaga ning Gulbene piirkonna Ranka vallaga.\n\nValla pindala on 157 km². 2016. aasta seisuga elas seal 854 inimest. Valla keskus on Drusti küla.\n", "id": "ekk_Latn_215245"}
{"text": "Globaalne kodakondsus\n\nGlobaalne kodakondsus (inglise keeles global citizenship) on World Service Authority propageeritav idee kodakondsusest, mis ületaks riikide piire ja hõlmaks tervet inimkonda.\n\nGlobaalse kodakondsuse idee kohaselt ei pea inimene loobuma oma senisest kodakondsusest ega muust kohalikust identiteedist, kuid need hakkavad võrreldes globaalse kodakondsuse ja ülemaailmse kogukonna identiteediga asuma teisel kohal.\n\nGlobaalset kodakondsust on seostatud ka globaliseerumise ideega.\n", "id": "ekk_Latn_215246"}
{"text": "Hnativka (Hmilnõki rajoon)\n\nGnativka (ukraina keeles Гнатівка) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Hmilnõki rajoonis. Elanike arv oli 2001. aastal 355. Pindala on 0,97 km².\n", "id": "ekk_Latn_215247"}
{"text": "Ozarõntsi\n\nOzarõntsi (ukraina keeles Озаринці) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Mogõliv-Podilskõi rajoonis. Elanike arv on 1311. Pindala on 5,03 km².\n", "id": "ekk_Latn_215248"}
{"text": "Fitlap\n\nFitlap on kliendi andmetega kohanev virtuaalne toitumiskava, mis aitab kaalu langetada ja õpetab inimesi tervislikult toituma.\n\nEttevõtte missioon on viia soodne, lihtne ja tervislik toitumine võimalikult paljude inimesteni. Ettevõtte visioon on vähendada ebatervislikust elustiilist tulenevate haiguste osakaalu ja anda inimestele juurde täisväärtuslikult elatud eluaastaid. Ettevõtte väärtused on meeskonnatöö, eneseareng, õnn. raske (tulemuslik) töö, ausus ja usaldus, ambitsioon (edu), anti-väärtus on ebaausus, valetamine.\n", "id": "ekk_Latn_215249"}
{"text": "Žizdra rajoon\n\nŽizdra rajoon (vene keeles Жиздринский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Žizdra linn.\n\nRajoon piirneb kirdes Duminitši rajooniga, kagus Hvastovitši rajooniga, edelas Brjanski oblastiga ja loodes Ljudinovo rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1250 km². Elanike arv oli 2020. aastal 10 122, 2012. aastal 10 464, 2009. aastal 10 829 ja 2002. aastal 11 725.\n\nŽizdra rajoonis on 95 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Žizdra linna) ja kuue külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Žizdra, Pesotšnja ja Ovsorok.\n", "id": "ekk_Latn_215250"}
{"text": "Berend Gildenmann\n\nBerend (ka Bernhard, Pärend) Gildenmann (3. oktoober 1822 (vana kalendri järgi) Vana-Vigala, Peru talus – 8. aprill 1884 Pärnu), oli koolmeister, kirjanik ja trükkal.\n\nAlghariduse sai Tõnumaa Oese külakoolis, mis alustas tööd 1833. aastal ja kus koolmeistriks oli tema isa Mihkel Gildenmann. Aastail 1837–1839 õppis Berend Tallinna saksa kreiskoolis. 1839. aasta sügisest hakkas ta pidama koolmeistriametit Oesel, kus oli õpetajaks kuni 1844. aasta kevadeni, edasi läks ta õpetajaks Jädivere koolmeistrite seminari (näidis-kihelkonnakool), kus töötas kuni 1851. aastani. 1844–1845 ilmus Vigalas Jädivere seminaris käsitsi kirjutatud nädalaleht \"Õppetus wabbadrahwale\", mille teksti kirjutas saksa keeles mõisaomanik B. von Uexküll ja mugandas maakeelde Berend Gildenmann.\n\n1851–1853 töötas Pärnu linna külje all olevas Sauga kirjutuskoolis (vallakooli) koolmeistrina. Edasi läks elama Pärnu Ülejõele, kus ta hakkas raamatuköitjaks, kus sündis pere 3 tütart. 1857. aasta teisest poolest läks pere elama Haapsallu, kuid järgmisel aastal koliti tagasi Pärnusse. 1858. aastal avati Pärnus raamatuköitja Berend Gildenmanni töökoda. 26 veebruaril 1859 osteti Pärnus 1200 hõberubla eest Johann Friedrich Graebneri maja ja aasta lõpul said neist Pärnu linnakodanikud. 1868. aastal Gildenmann pankrotistus. 20. jaanuaril 1871 oli Berend Gildenmann kantud Pärnumaa vangla arreteeritute nimekirja, vangistuse põhjuseks oli joomatõbi. Pärnu Vaestekolleegium otsustas joomatõbise, kuid töövõimelise mehe saata Riia parandustöömajja. 1881. aasta mais saabus ta haigena tagasi Pärnu ja sattus kohe haigemajja. 1881. aastal, kui ta sai haiglast välja, kirjutas avalduse Pärnu Vaestekolleegiumile, et talle antaks tasuta koht Pärnu vaestemajas. Berend Gildenmann suri 8. aprillil 1884 liigjoomise tagajärjel. Tema haud Vana-Pärnu kalmistul on teadmata.\n", "id": "ekk_Latn_215251"}
{"text": "Babõnino rajoon\n\nBabõnino rajoon (vene keeles Бабынинский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti keskosas. Rajooni keskus on Babõnino asula. Suurim asula rajoonis on Vorotõnsk.\n\nRajoon piirneb põhjas Dzeržinski rajooniga, kirdes Kaluga lähiümbrusega, idas Peremõšli rajooniga, lõunas Kozelski rajooniga, läänes Meštšovski rajooniga ja loodes Juhnovi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 870 km². Elanike arv oli 2012. aastal 20 377, 2009. aastal 22 699 ja 2002. aastal 22 143.\n\nBabõnino rajoonis on 121 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Vorotõnski linnaasundus) ja viie külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Bezvel, Bolšoi Berezui ja Võssa.\n", "id": "ekk_Latn_215252"}
{"text": "Eduard Mässo\n\nEduard Mässo (ka Eduard Mäss; 25. mai 1893 Ranna vald, Tartumaa – 22. august 1947) oli eesti kunstnik, kes viljeles linoollõiget ja maastikumaali.\n", "id": "ekk_Latn_215253"}
{"text": "Mangareva\n\nMangareva on Prantsuse Polüneesia Gambier´ saarte keskne ja suurim saar. Seda ümbritsevad väiksemad saared: Taravai edelas, Aukena ja Akamaru kagus ja põhjapoolsed saared. Mangareval on 1239 elanikku (2012) ja suurim küla Rikitea on Gambieri saarte tähtsaim linn.\n\nSaar on umbes 8 kilomeetrit pikk ja pindalaga 15,4 km² moodustab kogu Gambieri saarte maa-alast umbes 56%. Gambiersi saarte kõrgeim punkt on Mangareva lõunarannikul asuv 441 m kõrgune Duffi mägi. Saarel on suur laguun läbimõõduga 24 kilomeetrit, mis sisaldavad riffe, milles leidunud kala- ja karbiliigid aitasid iidsel saarlastel ellu jääda palju edukamalt kui lähedal asuvatel saartel, kus riffe polnud.\n\nEsimene eurooplane, kes jõudis oma laevaga Duff Mangarevale, oli 1797. aastal Briti kapten James Wilson. Wilson nimetas saare rühma admiral James Gambieri auks, kes oli aidanud tal oma laeva varustada.\n", "id": "ekk_Latn_215254"}
{"text": "Bakhshali käsikiri\n\nBakhshali käsikiri on Bakhshali külast Indias 1881. aastal leitud matemaatikat käsitlev käsikiri, mis on kirjutatud kasekoorele. See on India vanim säilinud matemaatikateemaline käsikiri.\n", "id": "ekk_Latn_215255"}
{"text": "Rauna vald\n\nRauna vald (läti keeles Raunas pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Blome, Branti ja Launkalne vallaga ning Cēsise piirkonna Dzērbene, Priekuļi, Veselava, Liepa ja Mārsnēni vallaga.\n\nValla pindala on 152 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2603 inimest. Valla keskus on Rauna küla. Vallavanem on Māris Lazdiņš.\n", "id": "ekk_Latn_215256"}
{"text": "Ruslan Tarahhovski\n\nRuslan Igorjevitš Tarahhovski (vene keeles Руслан Игоревич Тараховский; sündinud 22. detsembril 1980 Jakutskis Jakuudi ANSV-s) on jakuudi näitleja ja lavastaja.\n\nTa on 2010. aastast Oiunski-nimelise Sahha akadeemilise teatri pealavastaja. Ta on teatris lavale toonud muuhulgas Colin Higginsi näidendi \"Harold and Maude\", Anderseni \"Lumekuninganna\" ja Aleksei Kulakovski \"Šamaani unenäo\".\n", "id": "ekk_Latn_215257"}
{"text": "Royal Jordanian\n\nRoyal Jordanian Airlines on Jordaania rahvuslik lennufirma. Nende peakontor asub Ammanis ning kodulennujaam on Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam samuti Ammanis.\n\nRoyal Jordanian on lennufirmade ühenduse Oneworldi liige. Ettevõte opereerib enam kui 500 lendu nädalas ja vähemalt 110 väljumisega päevas.\n", "id": "ekk_Latn_215258"}
{"text": "Japan Airlines\n\nJapan Airlines Co., Ltd. (JAL) (日本航空株式会社; Nihon Kōkū Kabushiki-gaisha) on Jaapani rahvuslik lennukompanii. See on suuruselt teine lennufirma Jaapanis.\n\nSellel on kaks peamist kodulennujaama, mis mõlemad asuvad Tokyos. Nendeks on Narita rahvusvaheline lennujaam ja Haneda rahvusvaheline lennujaam.\n\nLennufirmal on rohekem kui 161 lennukit, millega teenindatakse enam kui 92 sihtkohta üle terve maailma.\n", "id": "ekk_Latn_215259"}
{"text": "Auksi-Karula järved\n\nAuksi-Karula järved on järvestik Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandimaal Viljandi vallas.\n\nJärvestik asub kõrgustiku põhjaosa lõhestavas põhja-lõunasuunalises Auksi-Karula ürgorus ja selle naabruses asuvas nn. Pärsti nõos. Auksi-Karula ürgorus asuvad järved ahelana ja neid ühendab põhjapoolseimast Auksi järvest alguse saav Uueveski oja, mis suubub Viljandi järve põhjaosasse.\n", "id": "ekk_Latn_215260"}
{"text": "Riia piiskopilinnus\n\nRiia piiskopilinnus, hiljem peapiiskopi linnus, oli praeguses Lätis Riia vanalinnas (Vecrīga) asunud peapiiskopi residents-palee (varasel ajajärgul ka majandusmõis).\n\nLinnus-residents on asunud eri aegadel kahes eri paigas. I linnus moodustas XIII sajandi algul koos Mõõgavendade ordu Georgenburgi (Jürgensburgi) linnusega ühise kvartali vanalinna idaosas, mis jääb tänapäeval Skārņu ('Kitsas'), Jāņa ('Jaani') ja Kalēju ('Sepa') tänava vahele. Kalēju tänava asemel oli keskajal Riia linna kirdepoolne linnamüür vastu Riia oja, kus asus varjuline laevasadam. II linnus asus XIII sajandi II veerandist kuni keskaja lõpuni Riia toomkirikust läänes, Miesnieku, Mazā Muzeja ja Palasta tänava piirkonnas täpselt lokaliseerimata asukoha ja suurusega krundil.\n\nTänapäeval nimetatakse I piiskopilinnuse asukoha kvartalit Jāņa sētaks – Jaani hooviks ja kõrvalolevat I ordulinnuse kvartalit Konventa sētaks – Konvendihooviks.\n", "id": "ekk_Latn_215261"}
{"text": "Boris von Uexküll\n\nBoris von Uexküll (nagu teda enamasti kutsuti) ehk Berend Johann Friedrich von Uexküll (1793–1870) oli Vana-Vigala mõisnik, kaardiväerittmeister.\n\nMuuhulgas Hegeli sõber, kellega ta ka kirjavahetust pidas.\n\nTa oli Vigala eraõiguse väljakuulutaja Berend Johanni vanim poeg. Ta armastas eesti rahvast, kasutas oma rikkust koolide rajamiseks ja sisustamiseks, oli eestvedajaks Vigala Maarja kirikuhoone laiendamisel aastatel 1844/45 tänase suuruseni. Ta oli võlgades ja vabanes neist alles peale naitumist tubli neiuga, kes tal üle kolme rubla päevas ei lasknud kulutada. Ta asutas köstrikooli 1823. aastal Vigala köstrimajasse ja kulud võttis enda kanda. Ta lasi ehitada Tõnuma nõmme Oese kooli 1833. aastal ja Jädivere seminari 1844. aastal.\n\nOese kooli õpetajate palk tuli mõisast ja õpilased said toetustki. Oese kooli jaoks lasi ta trükkida Münchenis eestikeelse noodiraamatugi. Oese kool oli ka põllutöökooliks, mille praktika baasiks tänases keelepruugis oli Vana-Vigala mõis. Seal oli õpetajaks aastakümneid Matthias Johann Eiseni isa Jaan Eisen, kelle õpilastest kümme läksid mõisavalitsejateks. Lauluõpetuse ja pillide valmistamisega pani ta aluse muusikaelule Vigalas, mis puhkes õide sajandi lõpu poole.\n", "id": "ekk_Latn_215262"}
{"text": "Lopadotemachoselachogaleokranioleipsanodrimhypotrimmatosilphioparaomelitokatakechymenokichlepikossyphophattoperisteralektryonoptekephalliokigklopeleiolagoiosiraiobaphetraganopterygon\n\nsuuna Lopado­temacho­selacho­galeo­kranio­leipsano­drim­hypo­trimmato­silphio­parao­melito­katakechy­meno­kichl­epi­kossypho­phatto­perister­alektryon­opte­kephallio­kinklo­peleio­lagōio­siraio­baphe­tragano­pterygōn\n", "id": "ekk_Latn_215263"}
{"text": "Arne Luht\n\nArne Luht on eesti muusik ja ajakirjanik.\n\nLuht on olnud klahvpillimängija ansamblites Psycho, Nemo, Armaada jt.\n\nLuht on töötanud Raadio Vaba Euroopa eesti toimetuses Münchenis ja Prahas.\n", "id": "ekk_Latn_215264"}
{"text": "Tallinna linnavolinike loend (1904)\n\nValitud 9.–15. detsember 1904.\n\nValimistel said eestlased 39 kohta, venelased 3 ja sakslased 17.\n", "id": "ekk_Latn_215265"}
{"text": "Lõbus Ajaviide\n\nLõbus Ajaviide: perekondlik piltidega nädalleht, oli meelelahutus ajaleht, mis ilmus 1922. aasta mais Tallinnas. Väljaandjateks Henrik Saar ja J. Sooba. Vastutavaks ja tegevtoimetaja Henrik Saar. Ajalehte trükiti Tallinnas, \"A. Raudsepp ja J. Kirsipuu\" trükikojas. Ajaleht ilmus korra nädalas. Ajalehte ilmus kaks numbrit.\n", "id": "ekk_Latn_215266"}
{"text": "Nõges (perekonnanimi)\n\nNõges on eesti perekonnanimi.\n\nNõges on ka nimede eestistamisel antud perekonnanimi (endine Nautras).\n\nValter Nõgese palvel on Nõges kantud perekonnanimede kaitseregistrisse nr. 225 all.\n", "id": "ekk_Latn_215267"}
{"text": "Tallinna linnavolinike loend (1909)\n\nValitud 7.–8. jaanuar 1909.\n\nVolinikuks valiti 36 eestlast ja 9 venelast Eesti-Vene erakonnast ja 13 sakslaste erakonna kandidaati.\n", "id": "ekk_Latn_215268"}
{"text": "Tallinna linnavolinike loend (1917)\n\nTallinna linnavolinike loend (1917) on 13.–18. veebruar 1917. aastal valitud Tallinna Linnavolikogu linnavolinike loetelu.\n\nValimistel said volikogu 80 kohast eestlased 50 kohta, venelased 10 ja sakslased 20.\n", "id": "ekk_Latn_215269"}
{"text": "Tallinna linnavolinike loend (1913)\n\nTallinna linnavolinike loend (1913) on 30. märtsil 1913. aastal valitud Tallinna linnavolikogu Tallinna linnavolinike loetelu.\n\nValimistel said Tallinna linnavolikogu 80 kohast eestlased 47 kohta, venelased 5 ja sakslased 28.\n", "id": "ekk_Latn_215270"}
{"text": "Aarma\n\nAarma on eesti perekonnanimi.\n\nEestistamisel on perekonnanimi Aarma antud isikutele varasema perekonnanimega Aabram, Aarmann, Abram, Akkermann, Aleksandroff, Aleksandrov, Amann, Archipov, Arman, Armann, Bõstrov, Ditjakin, Haamann, Hermann, Mühlberg, Müller, Nopasson, Piikmann, Seks, Shleifer, Tsõplätkin ja Zõplätkin.\n\nGunnar Aarma (endise perekonnanimega Abram) palvel kanti Aarma perekonnanimede kaitseregistrisse nr. 384 all.\n\n2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Aarma 110 inimesel (53 mehel ja 57 naisel). Perekonnanimede levikult on Aarma meeste puhul 1915. ja naiste puhul 1987. kohal.\n", "id": "ekk_Latn_215271"}
{"text": "Honoratka (Orativi rajoon)\n\nHonoratka (ukraina keeles Гоноратка) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Orativi rajoonis. Elanike arv on 348. Pindala on 1,037 km².\n", "id": "ekk_Latn_215272"}
{"text": "Murafa (Šargorodi rajoon)\n\nMurafa (ukraina keeles Мурафа) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Šargorodi rajoonis. Elanike arv on 2739.\n", "id": "ekk_Latn_215273"}
{"text": "Kösti vesiveski\n\nKösti vesiveski on kaitsealune veskihoone Viljandi linnas Oja teel.\n\nVeski on rajatud Uueveski ojal asuva Kösti Veskijärve paisule arvatavasti juba 18. sajandi lõpul. Praeguse hoone vanem osa on ilmselt ehitatud 19. sajandi teisel poolel. 1930. aastatel ehitati hoone kohati kahekorruseliseks ning jõepoolsesse otsa liideti mootoriruum. Pärast Teist maailmasõda asus veskihoones kohvi- ja kamatööstus ning hoonet ehitati ümber ja lisati ka juurdeehitisi.\n\nVeskihoone on registreeritud riikliku ehitismälestisena registrinumbriga 14728.\n\nTänapäeval töötab veskihoones Kösti hüdroelektrijaam.\n", "id": "ekk_Latn_215274"}
{"text": "Aasnurm\n\nAasnurm on eesti perekonnanimi.\n\nNimede eestistamisel on perekonnanime Aasnurm antud Halinga ja Holstre vallas isikutele, kelle varasem perekonnanimi on Adamson.\n\nEduard Aasnurme palvel kanti perekonnanimi Aasnurm perekonnanimede kaitseregistrisse nr. 227 all.\n\n2017. aasta 1. jaanuari seisuga kandis perekonnanime Aasnurm vähem kui viis meest ja vähem kui viis naist.\n", "id": "ekk_Latn_215275"}
{"text": "Duminitši rajoon\n\nDuminitši rajoon (vene keeles Думиничский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Duminitši alev.\n\nRajoon piirneb kirdes Suhhinitši rajooniga, kagus Uljanovo rajooniga, lõunas Hvastovitši rajooniga, edelas Žizdra rajooniga, idas Ljudinovo rajooniga ja loodes Kirovi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1174 km². Elanike arv oli 2012. aastal 14 984, 2009. aastal 15 077 ja 2002. aastal 16 264.\n\nDuminitši rajoonis on 78 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Duminitši) ja kolmeteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsaim jõgi on Žizdra.\n", "id": "ekk_Latn_215276"}
{"text": "Galvanotehnika\n\nGalvanotehnika on esemete elektrolüütiline katmine metalli- või metallisulamikihiga. Galvanotehnikas eristatatakse galvanosteegiat ja galvanoplastikat. Galvanosteegia on menetlus metallesemele õhukese, alusega tugevasti seotud metallikihi sadestamiseks eesmärgil saada korrosiooni- või kulumiskindlat katet või dekoratiivkatet.\n\nGalvanoplastika on menetlus eseme pinnast või esemest endast täpse jäljendi saamiseks. Selleks sadestatakse eseme pinnale võrdlemisi paks metallikiht. Dielektrikust (nt plastist) eseme pind muudetakse eelnevalt elektrit juhtivaks nt grafiitimise teel.\n", "id": "ekk_Latn_215277"}
{"text": "Saratseenid\n\nSaratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta. Ristisõdade ajal hakati saratseenideks nimetama kõiki muslimeid.\n", "id": "ekk_Latn_215278"}
{"text": "Aksenija Posselskaja\n\nAksenija Vassiljevna Posselskaja (vene keeles Аксения Васильевна Посельская; 24. detsember 1924 Tšuraptša uluss, Jakuudi ANSV – 1983) oli jakuudi balletitantsija, esimene jakuudi baleriin.\n\nAastatel 1944–1946 õppis ta Moskva Suure Teatri juures asuvas koreograafiakoolis. Pärast õpinguid naasis ta Jakutskisse, kus aastatel 1946–1952 töötas Jakuudi Muusika- ja Draamateatri muusika-teatristuudios balletiartistina.\n\nAastatel 1952–1954 oli Posselskaja valesüüdistuse alusel uurimise all. Vabanes 1954. aastal amnestia alusel. 1957. aastal sai temast taas Jakuudi Muusika-Draamateatri balletisolist. Aastatel 1959–1961 oli ta stažeerimisel Moskvas. Hiljem jätkas ta koduteatris balletirepetiitorina.\n\nTema eestvedamisel avati 1966. aastal Jakuudi vabariiklikus kultuurharidustöö koolis koreograafiaosakond. Kuni oma elu lõpuni töötas ta seal tantsupedagoogina.\n", "id": "ekk_Latn_215279"}
{"text": "Natalja Posselskaja\n\nNatalja Semjonovna Posselskaja (vene keeles Наталья Семёновна Посельская; 12. aprill 1946 Moskva – 8. juuli 2011 Jakutsk) oli jakuudi balletitantsija, balletipedagoog ja koreograaf, pedagoogikakandidaat, Sahha riikliku preemia laureaat.\n\nTa oli Jakutski koreograafiakooli rajaja, direktor ja kunstiline juht. 1992. aastal avati Posselskaja eestvedamisel Žirkovi-nimelise Jakutski Muusikakooli juures koreograafiaosakond, mis 1995. aasta reorganiseeriti iseseisvaks õppeasutuseks – Vabariiklikuks koreograafiakooliks. 2004. aastal nimetati kool ümber jakuudi esimese baleriini auks Aksenija Posselskaja nimeliseks Jakutski koreograafiakooliks.\n", "id": "ekk_Latn_215280"}
{"text": "Semjon Sjulski\n\nSemjon Semjonovitš Sjulski, õieti Semjon Semjonovitš Aleksejev, (vene keeles Семён Семёнович Сюльский; 1908 Njurba uluss – mai 1952) oli jakuudi rahvusest Jakuudi ANSV riigitegelane, haridusminister, ÜK(b)P Jakuudi Oblastikomitee liige.\n\nPseudonüümi \"Sjulski\" võttis ta Njurba ulussi naslegi järgi, milles oli sündinud.\n\nPärast Herzeni-nimelise Leningradi Riikliku Pedagoogilise Instituudi ajaloo-filosoofiaosakonna lõpetamist asus ta tööle Jakuudi ANSV haridussüsteemi. Aastatel 1941–1944 oli ta Jakuudi ANSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kunstide Valitsuse ülem, 1946–1950 Jakuudi ANSV haridusminister.\n\n1950. aastal viidi ta üle Jakuudi Riikliku Pedagoogilise Instituudi pedagoogikakateedri vanemõpetajaks, ühtlasi töötas ta lektorina vabariiklikus parteikoolis ja marksimi-leninismi õhtuülikoolis.\n\n1952. aasta mais ta tapeti. Kuriteo motiivid jäid kindlaks tegemata ja tapjad leidmata.\n", "id": "ekk_Latn_215281"}
{"text": "Waze\n\nWaze (varem FreeMap Israel) on nutitelefonidele ja tahvelarvutitele mõeldud GPS-navigatsioonirakendus.\n\nRakendus on tasuta ja põhiosa infost sisestavad rakenduse kasutajad.\n\nRakenduse esimene versioon avaldati 2006. aastal. Siis oli arendaja Ehud Shabtai eesmärk luua Iisraeli kaardi põhjale kogukonna arendatav heebreakeelne navigatsioonirakendus.\n", "id": "ekk_Latn_215282"}
{"text": "Kozelski rajoon\n\nKozelski rajoon (vene keeles Козельский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti keskosas. Rajooni keskus on Kozelski linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Babõnino rajooniga, kirdes Peremõšli rajooniga, idas Tula oblastiga, lõunas Uljanovo rajooniga, läänes Suhhinitši rajooniga ja loodes Meštšovski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1523 km². Elanike arv oli 2012. aastal 40 702, 2009. aastal 41 007 ja 2002. aastal 44 775.\n\nKozelski rajoonis on 121 asulat, mis kuuluvad kahe linnaasunduse (Kozelski ja Sossenski linna) ning neljateistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Žizdra, Kljutoma ja Serjona.\n", "id": "ekk_Latn_215283"}
{"text": "Uljanovo rajoon\n\nUljanovo rajoon (vene keeles Ульяновский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti keskosas. Rajooni keskus on Uljanovo asula.\n\nRajoon piirneb põhjas Suhhinitši ja Kozelski rajooniga, idas Tula oblastiga, kagus Orjoli oblastiga, lõunas Hvastovitši rajooniga ja loodes Duminitši rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1656 km². Elanike arv oli 2012. aastal 7442, 2009. aastal 7576 ja 2002. aastal 8870.\n\nUljanovo rajoonis on 124 asulat, mis kuuluvad kuue külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsaim jõgi on Võtebet.\n", "id": "ekk_Latn_215284"}
{"text": "Biennaal\n\nBiennaal (itaalia sõnast biennale 'kaheaastane') on iga kahe aasta tagant toimuv sündmus. Enamasti räägitakse kunstinäituste biennaalidest.\n\nVanim biennaal on Veneetsia biennaal, mis toimub aastast 1895.\n", "id": "ekk_Latn_215285"}
{"text": "Triennaal\n\nTriennaal on iga kolme aasta tagant toimuv sündmus. Enamasti räägitakse kunstinäituste triennaalidest.\n", "id": "ekk_Latn_215286"}
{"text": "Jakutski koreograafiakool\n\nAksenija ja Natalja Posselskaja nimeline Jakutski Koreograafia Kolledž (vene keeles Якутский хореографический колледж им. Аксении и Натальи Посельских) on klassikalise balleti õpetamisega tegelev kool Jakutskis.\n\n1992. aastal avati Natalja Posselskaja eestvedamisel Žirkovi-nimelise Jakutski Muusikakooli juures koreograafiaosakond. Esimeste pedagoogidena asusid seal tööle Natalja Posselskaja ja Zinaida Popova. 1995. aastal reorganiseeriti osakond iseseisvaks haridusasutuseks – Vabariiklikuks Koreograafiakooliks. 2004. aastal nimetati kool jakuudi esimese baleriini Aksenija Posselskaja auks ümber Aksenija Posselskaja nimeliseks Jakutski Koreograafiakooliks. 2011. aastal nimetati koreograafiakool kooli rajaja Natalja Posselskaja mälestuse jäädvustamiseks ümber Aksenija ja Natalja Posselskaja nimeliseks Jakutski Koreograafia Kolledžiks. Kolledži direktor on Darija Dmitrijeva ja kunstiline juht Zinaida Popova.\n", "id": "ekk_Latn_215287"}
{"text": "Aruküla kolhoos\n\nAruküla kolhoos oli kolhoos Harju rajoonis Raasiku külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Järsil.\n\n1968. aastal ühendati Aruküla ümbruse väikemajandid ja loodi Aruküla kolhoos, millele ehitati 1974. aastal Arukülla uus keskusehoone.\n\n1976. aastal liideti sellega Tasuja kolhoos, mille järel sai Aruküla kolhoos tollase Raasiku külanõukogu, praeguse Raasiku valla piirid (välja arvatud Raasiku). Aruküla keskusse ehitatud uuest kolhoosikeskusest sai ühtlasi Aruküla uus kultuurimaja.\n\nKolhoosi juures alustasid tegevust ka kolhoosidevaheline abiettevõte Sõprus ja sordipunkt. 1970. aastatel kerkisid endisele põllumaale, kolhoosi keskusehoone ümber kolhoosi liikmete tarvis ka kümned kortermajad. Sinna ehitati ka uus hoone Aruküla koolile, kellel mõisahoones kitsaks jäi.\n\nKolhoosi viimane aseesimees oli Toivo Veenre.\n", "id": "ekk_Latn_215288"}
{"text": "Haljala kolhoos\n\nHaljala kolhoos oli kolhoos Rakvere rajoonis Haljala külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Haljalas.\n\n1976 ühinesid Haljala kolhoos, Aaspere kolhoos ja Vihula kolhoos uueks loodavaks Viru kolhoosiks.\n", "id": "ekk_Latn_215289"}
{"text": "Suhhinitši rajoon\n\nSuhhinitši rajoon (vene keeles Сухиничский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti keskosas. Rajooni keskus on Suhhinitši linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Meštšovski rajooniga, idas Kozelski rajooniga, lõunas Uljanovo rajooniga, edelas Duminitši ja Kirovi rajooniga ning läänes Barjatino rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1232 km². Elanike arv oli 2012. aastal 25 028, 2009. aastal 24 719 ja 2002. aastal 26 968.\n\nSuhhinitši rajoonis on 155 asulat, mis kuuluvad kahe linnaasunduse (Suhhinitši linna ja Seredeiski alevi) ning seitsmeteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Brõn ja Nerutš.\n", "id": "ekk_Latn_215290"}
{"text": "Soolõime teaduses\n\nSoolõime teaduses (inglise keeles gender mainstreaming in science) tähendab, et erinevate teadust puudutavate poliitikate, meetmete, tegevuskavade ja otsuste planeerimisel ning rakendamisel arvestatakse regulaarselt nende mõjudega nii meestele kui ka naistele.\n\nSoolõime printsiibi järgimine teaduses tähendab, et teaduspoliitika kujundamisel võetakse süsteemselt arvesse mõlema soo olukorda, huve, vajadusi, kogemusi, nii et kumbagi sugupoolt ebasoodsamasse olukorda ei seata. Soolõime ei tähenda, et püüdlused on suunatud naistele võimalikult suuremate õiguste saamiseks, vaid naiste ja meeste võimaluste tasakaalustamisele. Sooline tasakaal teaduses ei ole oluline vaid õigluse ja võrdsuse eesmärkidel, vaid see aitab vähendada juba olevat ja tulevikus pigem kasvavat nõudlust kõrgetasemelise tööjõu järele Euroopas sh Eestis. Seega efektiivistub (tööjõu) ressursikasutus, mille tähtsus seoses riikidevahelise pideva konkurentsiga kvalifitseeritud tööjõu järele pidevalt kasvanud . Seeläbi toetab sooline tasakaal tööhõivet ning majanduskasvu. Soolise aspekti arvestamine teaduses toetab ka sooliselt tasakaalustatumaid teaduslahendusi (nt mõlema soo vajadusi paremini arvestavate tehnoloogiate, ravimite, sotsiaalsete lahenduste jne väljatöötamist), mis kaasab seeläbi rohkemaid ühiskonnagruppe ning viib inimesekesksema ühiskonnani.\n", "id": "ekk_Latn_215291"}
{"text": "Anna Jegorova\n\nAnna Ivanovna Jegorova (vene keeles Анна Ивановна Егорова; 28. november 1915 Tatta uluss, Jakuudi oblast – 31. august 1995) oli jakuudi ooperilaulja ja ooperilavastaja, Vene NFSV rahvakunstnik.\n\nTa oli aastatel 1948–1955 Jakuudi Muusika- ja Draamateatri juhtiv solist ja hiljem sai temast ooperilavastaja. 1964. aastal tõi ta lavale Jakuudi Muusika- ja Draamateatris esimese klassikalise ooperi – Pjotr Tšaikovski \"Jevgeni Onegini\". 1966. aastal lavastas ta Sergei Rahmaninovi \"Aleko\" ja 1967. aastal Giuseppe Verdi \"Traviata\".\n", "id": "ekk_Latn_215292"}
{"text": "Veelinnurahvas\n\n\"Veelinnurahvas\" on 1970. aastal valminud ja 1972. aastal esilinastunud Lennart Mere dokumentaalfilm soome-ugri ja samojeedi rahvaste igapäevaelust, etnograafiast, folkloorist ja traditsioonilisest kultuurist.\n\nFilmivõtete ajal läbis võttegrupp enam kui 18 000 kilomeetrit.\n\nVeelinnurahvas oli Lennart Mere esimene dokumentaalfilm. 1977. aastal ilmus filmile järg \"Linnutee tuuled\".\n\n2009. aastal taastati film digitaalselt projekti Eesti film 100 raames ja filmi originaalmaterjale säilitatakse Eesti Filmiarhiivis. Filmivõtted toimusid Altai krais, Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Eestis ja Karjalas.\n", "id": "ekk_Latn_215293"}
{"text": "Zemfira Kuzmina\n\nZemfira Makarovna Kuzmina (vene keeles Земфира Макаровна Кузьмина; sündinud 2. veebruaril 1942 Jakutskis) on jakuudi arst (neuroloog), Venemaa teeneline arst.\n\nTa töötab Jakutskis Vabariiklikus haiglas nr 2 veresoonte uuringute regionaalses keskuses neuroloogilise osakonna juhatajana. Ta on aastaid uurinud veresoonte patoloogiat Kaug-Põhja tingimustes. Tema initsiatiivil avati Sahhas esimene veresoonte uuringute regionaalkeskus.\n\nTa pälvis 2016. aastal Ülevenemaalise meditsiinipreemia saavutuste eest võitluses insuldiga \"Aeg elada!\".\n", "id": "ekk_Latn_215294"}
{"text": "Meštšovski rajoon\n\nMeštšovski rajoon (vene keeles Мещовский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti keskosas. Rajooni keskus on Meštšovski linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Juhnovi rajooniga, idas Babõnino rajooniga, kagus Kozelski rajooniga, lõunas Suhhinitši rajooniga, läänes Barjatino rajooniga ja loodes Mossalski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1238 km². Elanike arv oli 2012. aastal 12 729, 2009. aastal 12 156 ja 2002. aastal 13 044.\n\nMeštšovski rajoonis on 121 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Meštšovski linn) ja nelja külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Serena ja Tureja.\n", "id": "ekk_Latn_215295"}
{"text": "Barjatino rajoon\n\nBarjatino rajoon (vene keeles Барятинский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti keskosas. Rajooni keskus on Barjatino asula.\n\nRajoon piirneb põhjas Smolenski oblastiga, kirdes Mossalski rajooniga, idas Meštšovski rajooniga, kagus Suhhinitši rajooniga, lõunas Kirovi rajooniga ja läänes Spass-Demenski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1110,3 km². Elanike arv oli 2012. aastal 6249, 2009. aastal 5307 ja 2002. aastal 6614.\n\nBarjatino rajoonis on 103 asulat, mis kuuluvad viie külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Nerutš, Užat, Vorona ja Degna.\n", "id": "ekk_Latn_215296"}
{"text": "Necla Kelek\n\nNecla Kelek (sündinud 31. detsembril 1957 İstanbulis) on tšerkessi päritolu, Türgis sündinud Saksa sotsioloog ja publitsist.\n\nTa sündis aastal İstanbulis. Aastal 1968 asus perekond ümber Saksamaale. Ta valmistus saama inseneriks, kuid õppis pärast majandust ja sotsioloogiat. Aastal 2001 kaitses ta Greifswaldi ülikoolis doktoriväitekirja islami naiste kasvatusprotsesside kohta, religioossuse tähtsuse kohta perekonnas ja Türgi päritolu õpilaste ühiskondlikus elus ning avaldas raamatu \"Islam igapäevaelus\".\n", "id": "ekk_Latn_215297"}
{"text": "Fairtrade\n\nFairtrade ehk õiglane kaubandus on kauplemisviis ja rahvusvaheline kokkulepe, mis toetab Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaade ebasoodsas olukorras olevaid väiketalunikke ja tootjaid. Õiglase kaubanduse eesmärgiks on tagada arenguriikide talunike ja tootjate majanduslik elujõulisus, sh tootjale kõiki kulusid kattev miinimumhind ja töölistele õiglase tasu. Õiglase kaubanduse raames kaubeldakse selliste toodetega, mida toodetakse arengumaades ja mille tootmisprotsessile on loodud rahvusvahelised standardid, näiteks kohv, kakao, tee, suhkur, šokolaad, troopiline puuvili, riis, kinoa, pähklid, õli, kuld, puuvill jms.\n", "id": "ekk_Latn_215298"}
{"text": "Aino Kolpakova\n\nAino Kolpakova (sündinud Aino Valdek; 8. september 1935 Järvakandi – 19. oktoober 2015 Mustvee) oli eesti luuletaja.\n", "id": "ekk_Latn_215299"}
{"text": "Juhnovi rajoon\n\nJuhnovi rajoon (vene keeles Юхновский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti lääneosas. Rajooni keskus on Juhnovi linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Iznoski rajooniga, idas Dzeržinski rajooniga, kagus Babõnino rajooniga, lõunas Meštšovski rajooniga, edelas Mossalski rajooniga ja läänes Smolenski oblastiga.\n\nRajooni pindala on 1333 km². Elanike arv oli 2012. aastal 12 337, 2009. aastal 12 800, 2002. aastal 14 447 ja 1931. aastal 57 636.\n\nJuhnovi rajoonis on 136 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Juhnovi linn) ja kolmeteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Ugra, Sohna ja Remež.\n", "id": "ekk_Latn_215300"}
{"text": "Viljandi vana veetorn\n\nViljandi vana veetorn on endine veetorn Viljandi linnas, mis tänapäeval on kasutusel vaatetornina. Torn on Viljandi silueti oluline osa.\n\nTorn asub Johan Laidoneri platsi ja Viljandi raekoja esise väljaku ääres aadressil Johan Laidoneri plats 5c. Torni kõrgus on 30 m, selle alumine osa on punastest tellistest silinder ja ülemine osa puidust kaheksakandiline, väikeste akendega tahukas.\n", "id": "ekk_Latn_215301"}
{"text": "Narma\n\nNarma on eesti perekonnanimi.\n\nJohannes Varese valitsuse majandusminister Juhan Nihtig muutis 29. juulil 1940 oma perekonnanime Narmaks ja laskis oma uue perekonnanime kanda perekonnanimede kaitseregistrisse nr. 408 all.\n", "id": "ekk_Latn_215302"}
{"text": "Dzeržinski rajoon (Kaluga oblast)\n\nDzeržinski rajoon (vene keeles Дзержинский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti kesk-põhjaosas. Rajooni keskus on Kondrovo linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Medõni rajooniga, idas Malojaroslavetsi rajooniga, kagus Kaluga lähiümbrusega, lõunas Babõnino rajooniga, läänes Juhnovi rajooniga ja loodes Iznoski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1290 km². Elanike arv oli 2012. aastal 60 188, 2009. aastal 59 846 ja 2002. aastal 61 159.\n\nDzeržinski rajoonis on 167 asulat, mis kuuluvad nelja linnaasunduse (Kondrovo linna, Polotnjatõi Zavodi ja Tovarkovo alevite ning Pjatovski asula) ja neljateistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Ugra ja Izver.\n", "id": "ekk_Latn_215303"}
{"text": "Helle Helle\n\nHelle Helle (sünninimi Helle Olsen, kodanikunimi Helle Krogh Hansen; sündinud 14. detsembril 1965 Nakskovis) on taani kirjanik.\n\nTa sündis Lollandi saare suurimas linnas Nakskovis. 1969. aastal lahutasid vanemad abielu ning Helle kolis koos emaga Lollandi lõunaosa väikelinna Rødbysse ja sai uueks nimeks Helle Hansen. Hiljem abiellus ema uuesti ja Helle nimeks sai Helle Krogh Hansen.\n\nLapsena veetis ta palju aega Rødby raamatukogus ja õppis kirjandust armastama. Pärast Maribo gümnaasiumi lõpetamist 1984. aastal töötas ta vaheaastal Rødby ja Saksamaal asuva Puttgardeni vahet sõitva parvlaeva kosmeetikapoes. Seejärel õppis kirjandusteadust Kopenhaageni Ülikoolis ja loovkirjutamist kirjutamiskursustel.\n\n1987. aastal ilmus tema esikteosena novell \"Et blommetræ\". 1993. aastal ilmus eksperimentaalne tekstifragmentaarium \"Eksempel på liv\". 2018. aastal ilmus romaan \"de\". Tema teoseid on tõlgitud rohkem kui 15 keelde.\n\nNeli tema luuletust ilmusid Poul Borumi (1934–1996) toimetatud kirjandusajakirjas Hvedekorn. Seepeale täiendas Helle end 1989–1991 Kopenhaagenis Borumi loovkirjutamiskoolis. Sel ajal otsustas ta varjunimeks võtta vanaema perekonnanime Helle, sest arvas, et ühesugused ees- ja perekonnanimi aitavad tema karjäärile kaasa.\n\nAastatel 1990–1995 töötas ta Taani Raadios.\n\n2019. aastal pälvis ta Holbergi medali.\n", "id": "ekk_Latn_215304"}
{"text": "Darija Dmitrijeva\n\nDarija Ivanovna Dmitrijeva (vene keeles Дария Ивановна Дмитриева; sündinud 29. juulil 1976 Tšuraptšas Jakuudi ANSV-s) on jakuudi balletitantsija ja balletipedagoog, Sahha teeneline kunstnik.\n\n2015. aastal määras Sahha kultuuriminister ta Aksenija ja Natalja Posselskaja nimelise Jakutski Koreograafia Kolledži direktoriks.\n", "id": "ekk_Latn_215305"}
{"text": "Dolguntša\n\nDolguntša, õieti Jevdokija Jegorovna Sleptsova, (vene keeles Долгунча; Евдокия Егоровна Слепцова; 29. veebruar 1935 Moma rajoon, Jakuudi ANSV – 2002) oli eveeni põhjapõdrakasvataja, kütt ja jahilaskur, kes läks Sahha ajalukku täpsuslaskurina ja kelle kohta kasutatakse sageli epiteeti \"legendaarne eveenitar\". Rahvas hakkas kutsuma teda Dolguntšaks.\n\nTa oli Jakuudi ANSV Ülemnõukogu V koosseisu saadik. Ta tegutses 20 aastat kütina (töötas sovhoosis Iskra).\n", "id": "ekk_Latn_215306"}
{"text": "Medõni rajoon\n\nMedõni rajoon (vene keeles Медынский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Medõni linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Moskva oblastiga, idas Borovski rajooniga, kagus Malojaroslavetsi rajooniga, lõunas Dzeržinski rajooniga ja läänes Iznoski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1148 km². Elanike arv oli 2012. aastal 13 193, 2009. aastal 13 069 ja 2002. aastal 13 783.\n\nMedõni rajoonis on 133 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Medõni linna) ja üheteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Medõnka, Luža ja Rut.\n", "id": "ekk_Latn_215307"}
{"text": "Malojaroslavetsi rajoon\n\nMalojaroslavetsi rajoon (vene keeles Малоярославецкий район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Malojaroslavetsi linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Borovski rajooniga, idas Žukovi rajooniga, kagus Tarussa rajooniga, lõunas Ferzikovo rajooniga, edelas Kaluga lähiümbrusega, läänes Dzeržinski rajoon ja loodes Medõni rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1547 km². Elanike arv oli 2012. aastal 53 409, 2009. aastal 53 285 ja 2002. aastal 55 910.\n\nMalojaroslavetsi rajoonis on 217 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Malojaroslavetsi linna) ja seitsmeteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Luža ja Suhhodrev.\n", "id": "ekk_Latn_215308"}
{"text": "Žukovi rajoon\n\nŽukovi rajoon (vene keeles Жуковский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Žukovi linn.\n\nRajoon piirneb põhjas ja idas Moskva oblastiga, lõunas Tarussa rajooniga, läänes Malojaroslavetsi rajooniga ja loodes Borovski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1360 km². Elanike arv oli 2012. aastal 48 338, 2009. aastal 45 400 ja 2002. aastal 46 180.\n\nŽukovi rajoonis on 175 asulat, mis kuuluvad kolme linnaasunduse (Beloussovo, Žukovi ja Kremjonki linna) ning kaheteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Protva, Istja ja Nara.\n", "id": "ekk_Latn_215309"}
{"text": "Hsieh Su-wei\n\nHsieh Su-wei (sündinud 4. jaanuaril 1986) on Taiwani profitennisist. Ta on enam tuntud paarismängijana, milles ta oli 2014. aastal ka viis nädalat WTA edetabeli esinumber.\n\nKoos hiinlanna Peng Shuaiga võitis ta 2014. aastal Wimbledoni turniiri ja Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused.\n", "id": "ekk_Latn_215310"}
{"text": "Karksi kolhoos\n\nKarksi kolhoos oli kolhoos Viljandi rajoonis Karksi külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Karksis.\n\nKolhoosi esimees oli 1970. ja 1980. aastatel Enno Puks.\n\nKolhoosiga seotut eksponeeritakse Karksi külamuuseumis, kus on moodustatud eraldi kolhoosituba.\n", "id": "ekk_Latn_215311"}
{"text": "Kuusalu kolhoos\n\nKuusalu kolhoos oli kolhoos Harju rajoonis Kuusalu külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Kiius.\n\n1980. aastatel kuulusid kolhoosile elektroonikatehas Estron (kus toodeti telefonisüsteemi Estron 100) ja näidisabiettevõte Bioestron (kus toodeti söödavalku).\n", "id": "ekk_Latn_215312"}
{"text": "Afanassi Ossipov\n\nAfanassi Nikolajevitš Ossipov (vene keeles Афанасий Николаевич Осипов; 28. veebruar 1928 Gornõi uluss, Jakuudi ANSV – 11. september 2017) oli jakuudi maalikunstnik ja õppejõud, professor, NSV Liidu rahvakunstnik.\n\nTa oli Sahha teaduste akadeemia auliige ja 1996. aastast Sahha (Jakuutia) Vabariigi Vaimsuse Akadeemia president.\n", "id": "ekk_Latn_215313"}
{"text": "Vihula kolhoos\n\nVihula kolhoos oli kolhoos Rakvere rajoonis Haljala külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Karulas.\n\n1976 ühinesid Vihula kolhoos, Aaspere kolhoos ja Haljala kolhoos uueks loodavaks Viru kolhoosiks.\n\nEndisaegse kolhoosi sigalakompleksi haldab tänapäeval Oleg Grossi Talu OÜ.\n", "id": "ekk_Latn_215314"}
{"text": "Kambja sovhoos\n\nKambja sovhoos oli sovhoos Tartu rajoonis Kambja ja Haaslava külanõukogu alal. Sovhoosi keskus asus Kambjas. sovhoosi pindala oli 13 700 ha (seisuga 1978).\n", "id": "ekk_Latn_215315"}
{"text": "Luunja sovhoos\n\nLuunja sovhoos oli sovhoos Tartu rajoonis Luunja külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Luunjas. Kolhoosi pindala oli 6200 ha (seisuga 1978). Sovhoos oli Aianduse Peavalitsuse majand. Sovhoos asutati 1940. aastal.\n\nLuunja sovhoos erialaks oli lille- ja köögiviljakasvatus.\n\nSovhoos kasutas hoonetena mitmeid Luunja mõisa hooneid.\n", "id": "ekk_Latn_215316"}
{"text": "Roela sovhoos\n\nRoela sovhoos oli sovhoos Rakvere rajoonis Viru-Jaagupi külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Roelas. Sovhoosi pindala oli 4200 ha (seisuga 1978). Sovhoos oli Eesti Linnukasvatuse Valitsuse majand.\n", "id": "ekk_Latn_215317"}
{"text": "Sõmerpalu sovhoos\n\nSõmerpalu sovhoos oli sovhoos Võru rajoonis Sõmerpalu külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Sõmerpalus. Sovhoosi pindala oli 6200 ha (seisuga 1978).\n\nAastatel 1945–1950 oli sovhoosi direktor Aleksander Mette, hiljem Vello Saarman.\n\nSõmerpalu sovhoos oli spetsialiseerunud linaseemnekasvatusele.\n", "id": "ekk_Latn_215318"}
{"text": "Dmitri Dmitrijev (balletitantsija)\n\nDmitri Nikolajevitš Dmitrijev (vene keeles Дмитрий Николаевич Дмитриев; sündinud 8. aprillil 1971 Honuus Moma rajoonis Jakuudi ANSV-s) on Sahha balletitantsija ja balletipedagoog, Sahha rahvakunstnik.\n\nPärast Novosibirski riikliku koreograafiakooli lõpetamist 1989. aastal asus ta balletisolistina tööle Sivtsev-Omollooni nimelisse riiklikku ooperi- ja balletiteatrisse. Alates 1998. aastast töötab ta ühtlasi klassikalikse balleti pedagoogina Jakutski koreograafiakoolis.\n\n2007. aastal lõpetas ta Moskva Riikliku Koreograafia Akadeemia koreograafia pedagoogika erialal.\n", "id": "ekk_Latn_215319"}
{"text": "Tartu Näidissovhoos\n\nTartu Näidissovhoos oli näidissovhoos Tartu rajoonis Tähtvere külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Ilmatsalus. Sovhoosi pindala oli 8500 ha (seisuga 1978). Sovhoos oli Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi majand.\n\nTartu katsesohvoos oli kunstliku seemenduse jaam, puuvilja ja marjade sordikatsepunkt Lõuna-Eestis; puu- ja teraviljaseemnekasvatuse sordikatsepunkt, erialaks oli veiste tõuaretus.\n", "id": "ekk_Latn_215320"}
{"text": "Viljandi näidissovhoos\n\nTööpunalipu ordeniga Viljandi näidissovhoos oli näidissovhoos Viljandi rajoonis Pärsti külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Pinskal. Sovhoosi pindala oli 16 100 ha (seisuga 1978). Sovhoos oli Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi majand.\n", "id": "ekk_Latn_215321"}
{"text": "Waratah\n\nWaratah oli Ühendkuningriigi reisiaurik, mis opereeris Euroopa ja Austraalia vahel 1900. aastate esimesel kümnendil.\n\n26. juulil 1909 väljus 150 m pikkune Waratah pardal 211 reisijat/meeskonnaliiget ning 10 000 t kaupa Durbani sadamast, ega jõudnud ettenähtud ajal (29. juulil) sihtsadamasse Kaplinna. Laeva leidmiseks korraldati ulatuslik otsimisoperatsioon, mis ei andnud vähimaidki tulemusi. Kummaline oli see, et merest ei leitud vrakitükke, päästevahendeid ega hukkunute surnukehasid. 15. detsembril 1909 kuulutas Inglise kindlustusselts Lloyd reisiauriku Waratah teadmata kadunuks.\n\nSuure tõenäosusega läks laev tohutu tormi ajal ootamatult põhja. Reisiauriku Waratah kadumine on tänaseni üks suurimaid mõistatusi meresõidu ajaloos.\n", "id": "ekk_Latn_215322"}
{"text": "Naljalisa (1911 Narva)\n\nVäljaandja oli Jaan Offril ja vastutav toimetaja Kristjan Kaarna.\n\nNaljalisa trükiti Tallinnas M. Antje trükikojas.\n", "id": "ekk_Latn_215323"}
{"text": "Tarussa rajoon\n\nTarussa rajoon (vene keeles Тарусский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Tarussa linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Žukovi rajooniga, kirdes Moskva oblastiga, idas ja kagus Tula oblastiga, edelas Ferzikovo rajooniga ning läänes Malojaroslavetsi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 715 km². Elanike arv oli 2012. aastal 15 338, 2009. aastal 14 998 ja 2002. aastal 15 680.\n\nTarussa rajoonis on 95 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Tarussa linna) ja kümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Oka ja Tarusa.\n", "id": "ekk_Latn_215324"}
{"text": "Ultra Music Festival\n\nUltra Music Festival on elektroonilise muusika festival, mis toimub Ameerika Ühendriikides Florida osariigis Miamis iga aasta märtsis.\n\nFestivali asutasid 1999. aastal Russel Fairbisch ja Alex Omes.\n\nUltra Music Festivalil on viimastel aastatel osalenud üle 150 000 inimese.\n", "id": "ekk_Latn_215325"}
{"text": "Ferzikovo rajoon\n\nFerzikovo rajoon (vene keeles Ферзиковский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti kirdeosas. Rajooni keskus on Ferzikovo asula.\n\nRajoon piirneb põhjas Malojaroslavetsi rajooniga, kirdes Tarussa rajooniga, idas ja lõunas Tula oblastiga, edelas Peremõšli rajooniga ja läänes Kaluga lähiümbrusega.\n\nRajooni pindala on 1249,9 km². Elanike arv oli 2012. aastal 16 273, 2009. aastal 16 272 ja 2002. aastal 15 804.\n\nFerzikovo rajoonis on 155 asulat, mis kuuluvad viieteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Oka ja Kalužka.\n", "id": "ekk_Latn_215326"}
{"text": "Palk (noodikiri)\n\nPalk (inglise keeles beam) on noodikirjas horisontaalne joon, mis ühendab kahte või enamat helivältust. Palke kasutatakse helivältuste rühmitamiseks löökide alusel. Suurim helivältus, mille puhul palki kasutatakse, on kaheksandiknoot.\n", "id": "ekk_Latn_215327"}
{"text": "Agnes Obel\n\nAgnes Caroline Thaarup Obel (sündinud 28. oktoobril 1980 Kopenhaagenis) on Taani muusik ja laulukirjutaja.\n\nTema esimene album \"Philharmonics\" avaldati 4. oktoobril 2010. aastal. Agnes Obel võitis Taani muusikaauhindadel viis auhinda. Tema kolmas album \"Citizen of Glass\" võitis IMPALA 2016. aasta albumi auhinna.\n\nAgnes Obel ja tema noorem vend Holger kasvasid üles omapärases keskkonnas. Tema isal oli kolm last teisest abielust. Agnese isale meeldis koguda imelikke asju ja instrumente. Ema Katja Obel oli muusik ja jurist. Ta mängis sageli klaveril Bartókit ja Chopini. Agnes Obel õppis noorelt klaverit mängima. Ta on selle kohta öelnud: \"Mul oli klaveriõpetaja, kes ütles, et ma ei pea mängima seda, mis mulle ei meeldi. Nii ma mängisingi palasid, mis mulle meeldisid. Ma ei olnud kunagi sunnitud mängima midagi muud.\"\n", "id": "ekk_Latn_215328"}
{"text": "Pati\n\nPati on paikkond Pärnu maakonnas Saarde vallas Leipste küla alal. Varem oli see ka küla staatuses, kandes eri aegadel nimesid Mõisaküla ja Pati-Mõisaküla.\n", "id": "ekk_Latn_215329"}
{"text": "Trimmer (laevandus)\n\nTrimmer oli aurulaeva meeskonnas kütja abi, kelle töö oli kühveldada punkrist sütt kütjale ette; viia välja tahked põlemisjäägid; kütust, ballasti või lasti ümber paigutades laeva tasakaalustada.\n", "id": "ekk_Latn_215330"}
{"text": "Peremõšli rajoon\n\nPeremõšli rajoon (vene keeles Перемышльский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti idaosas. Rajooni keskus on Peremõšli asula.\n\nRajoon piirneb põhjas Ferzikovo rajooniga, kagus Tula oblastiga, edelas Kozelski rajooniga, läänes Babõnino rajooniga ja loodes Kaluga lähiümbrusega.\n\nRajooni pindala on 1156 km². Elanike arv oli 2012. aastal 13 694, 2009. aastal 11 898 ja 2002. aastal 13 952.\n\nPeremõšli rajoonis on 146 asulat, mis kuuluvad kuueteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Oka ja Žizdra.\n", "id": "ekk_Latn_215331"}
{"text": "Vana Meie Mats (1930)\n\nAjakirja väljaandja, vastutav ja tegevtoimetaja oli August Jänes.\n\nAjakirja trükiti Viljandis Johan Nurmbergi trükikojas. Ajakirja ilmus vaid 1 number.\n", "id": "ekk_Latn_215332"}
{"text": "Päästearmee\n\nPäästearmee on sõjaväesarnaselt korraldatud evangeelne kirik ja ülemaailmne heategevusorganisatsioon.\n\nPäästearmee kasvas välja metodismist, selle asutasid 1865. aastal William Booth (esimene Päästearmee kindral) ja tema abikaasa Catherine Booth.\n\nAlates 2013. aastast juhib Päästearmeed kindral André Cox.\n", "id": "ekk_Latn_215333"}
{"text": "Marija Saidõkulova\n\nMarija Vassiljevna Saidõkulova, sünninimi Marija Kolmogorova, (vene keeles Мария Васильевна Сайдыкулова; sündinud 5. jaanuaril 1955 Kobjai rajoonis Jakuudi ANSV-s) on jakuudi balletitantsija ja ballettmeister, Sahha teeneline kunstnik.\n\nTa on 1997. aastast Sivtsev-Omollooni nimelise riikliku ooperi- ja balletiteatri peaballettmeister.\n\nArktika Riiklikus Kunstide ja Kultuuri Instituudi teatrikunstikateedri õppejõuna õpetab ta koreograafilise kompositsiooni aluseid, koreograafia meisterlikkust ja balletiteatri näitlejameisterlikkust.\n", "id": "ekk_Latn_215334"}
{"text": "Gulnara Dulova\n\nGulnara Vassiljeva Dulova (vene keeles Гульнара Васильевна Дулова; sündinud 14. novembril 1965) on jakuudi balletitantsija ja balletipedagoog, Sahha rahvakunstnik.\n\nTa on Jakutski koreograafiakooli pedagoog. 2013. aasta oktoobrist 2014. aasta novembrini töötas ta pedagoogina Jaapanis Toyotas asuvas balletikoolis.\n", "id": "ekk_Latn_215335"}
{"text": "Tihhon\n\nTihhon on kreekapärane mehenimi. Seda nime on kandnud ka mitmed vaimulikud: Tihhon (Moskva patriarh) Tihhon (Ševkunov) Tihhon Hrennikov oli vene helilooja Tihhon Rabotnov (1904–2000) oli vene botaanik ja fütotsönoloog Tihhon Šišov (1983–) on Eesti jalgpallur Tihhon Tammes (1975–) on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester ja teoloog\n", "id": "ekk_Latn_215336"}
{"text": "Anatoli Ulturgašev\n\nAnatoli Pavlovitš Ulturgašev (jakuudi keeles Анатолий Павлович Ултургашев; sündinud 20. aprillil 1950 Askizi rajoonis Hakassi autonoomses oblastis) on hakassi rahvusest Sahha balletitantsija ja balletipedagoog, Vene NFSV teeneline kunstnik.\n\nTa oli 1980. aastate Jakuudi ANSV tuntumaid balletitantsijaid, Jakuudi Muusikateatri juhtiv solist. Praegu on ta Jakutski koreograafiakooli pedagoog.\n", "id": "ekk_Latn_215337"}
{"text": "Volga-Balti veetee\n\nVolga–Balti veetee (vene keeles Волго-Балтийский водный путь; 1810–1963 kandis nime Maria veetee, vene keeles Мариинская водная система) on kanalitest, jõgedest ja järvedest koosnev veetee Loode-Venemaal, mis ühendab Volga jõestikku Läänemerega ja Valge mere – Läänemere kanali kaudu Valge merega. Veetee pikkus on umbes 1100 km.\n\nVeetee üks ots saab alguse Rõbinski veehoidlast (Volga jõel) ja kulgeb Tšerepovetsi veehoidlani, sealt Šeksna jõe, Beloje järve, Kovža jõe, Maria ehk Volga–Balti kanali ja Võtegra jõe alamjooksu kaudu Oneega järveni ja sealt edasi Sviri jõe, Laadoga ümbersõidukanali ja Neeva jõe kaudu Läänemereni.\n\nVeetee ehitati aastatel 1799–1810, rekonstrueeriti 1890–1896 ja pärast põhjalikke rekonstrueerimistöid 1964 sai nüüdisaegse nime Volga-Balti veetee.\n", "id": "ekk_Latn_215338"}
{"text": "Hvastovitši rajoon\n\nHvastovitši rajoon (vene keeles Хвастовичский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti lõunaosas. Rajooni keskus on Hvastovitši asula.\n\nRajoon piirneb põhjas Duminitši rajooniga, kirdes Uljanovo rajooniga, kagus Orjoli oblastiga, edelas Brjanski oblastiga ja kirdes Žizdra rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1413 km². Elanike arv oli 2012. aastal 10 628, 2009. aastal 10 977 ja 2002. aastal 12 677.\n\nHvastovitši rajoonis on 93 asulat, mis kuuluvad viieteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsaim jõgi on Resseta.\n", "id": "ekk_Latn_215339"}
{"text": "Rändurid\n\nRändurid (inglise keeles Travellers või pavees, halvustavalt ka tinkers ja pikeys; iiri keeles an lucht siúil, norra keeles skøyere ja reisende, rootsi keeles resandefolket ) on Lääne-Euroopas (eelkõige Briti saartel ja Skandinaavias) leiduv rändleva eluviisiga rahvarühm või rahvarühmade kogum, kes ei ole mustlased, kuid mõne allika hinnangul võivad olla nendega suguluses. Rändurid kõnelevad enamasti kohalikke keeli mustlaskeele mõjutustega.\n", "id": "ekk_Latn_215340"}
{"text": "Ljudinovo rajoon\n\nLjudinovo rajoon (vene keeles Людиновский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Ljudinovo linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Kirovi rajooniga, idas Duminitši rajooniga, lõunas Žizdra rajooniga, idas Brjanski oblastiga ja loodes Kuibõševski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 955 km². Elanike arv oli 2020. aastal 41 258, 2012. aastal 44 549, 2009. aastal 45 891 ja 2002. aastal 4864.\n\nLjudinovo rajoonis on 65 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Ljudinovo linna) ja viie külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Bolva ja Nepolot.\n", "id": "ekk_Latn_215341"}
{"text": "Kuibõševski rajoon (Kaluga oblast)\n\nKuibõševski rajoon (vene keeles Куйбышевский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti lääneosas. Rajooni keskus on Betlitsa asula.\n\nRajoon piirneb põhjas Spass-Demenski rajooniga, idas Kirovi rajooniga, kagus Ljudinovo rajooniga, lõunas Brjanski oblastiga ja läänes Smolenski oblastiga.\n\nRajooni pindala on 1243 km². Elanike arv oli 2012. aastal 7663, 2009. aastal 8233 ja 2002. aastal 9700.\n\nKuibõševski rajoonis on 134 asulat, mis kuuluvad viie külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Desna, Snopot, Vetma, Hatoža ja Šuitsa.\n", "id": "ekk_Latn_215342"}
{"text": "Linnutee tuuled\n\n\"Linnutee tuuled\" on 1977. aastal valminud Lennart Mere kultuuriantropoloogiline dokumentaalfilm soome-ugri ja samojeedi rahvaste igapäevaelust, etnograafiast, folkloorist ja traditsioonilisest kultuurist.\n\nFilm valmis koostöös Mainos-TV ja Magyar Televízióiga (Ungari televisioon), olles esimene Tallinnfilmi rahvusvaheline koostööprojekt. Filmivõtted toimusid Põhja-Soomes, Lapimaal, Vepsamaal, Vadjamaal, Mordvas, Handi-Mansimaal, Ungaris, Taimõri poolsaarel, Setumaal, Neenetsimaal, Saaremaal ja Muhu saarel.\n\n2009. aastal taastati film digitaalselt projekti \"Eesti film 100\" raames, tähistamaks ühtlasi ka Lennart Mere 80. sünniaastapäeva. 2014. aastal taastati filmi täiendavalt. Filmi originaalmaterjale säilitab Eesti Filmiarhiiv.\n\n1986. aastal ilmus filmi järg \"Kaleva hääled\".\n", "id": "ekk_Latn_215343"}
{"text": "Anija kolhoos\n\nAnija kolhoos oli kolhoos Harju rajoonis Anija külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Anijal.\n\nKolhoos loodi 1948. aasta 25. augustil. 1956. aastast alates oli kolhoosi esimees Artur Sarap, sotsialistliku töö kangelane ja Lenini ordeni kavaler.\n\n1976. aasta 2. veebruaril otsustas Anija kolhoosi üldkoosolek ühineda Kehra sovhoosiga ja moodustada Kehra sovhoosi Anija osakonna, juhatajaks Villem Ellus. Üle anti 362 lehma, 562 noorlooma, 1170 siga, 37 hobust, 23 traktorit, 11 veoautot, 2 autobussi, 3 teraviljakombaini, 2 sõiduautot.\n", "id": "ekk_Latn_215344"}
{"text": "Aravete kolhoos\n\nAravete kolhoos oli kolhoos Paide rajoonis Ambla külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Aravetel. Kolhoosi pindala oli umbes 13 000 ha. Kolhoosi keskmine töötajate arv oli 804 (seisuga 1977).\n", "id": "ekk_Latn_215345"}
{"text": "Järva-Jaani kolhoos\n\nJärva-Jaani kolhoos oli kolhoos Paide rajoonis Järva-Jaani külanõukogus. Kolhoosi keskus asus Järva-Jaanis. Kolhoosi pindala oli umbes 11 000 ha. Kolhoosi keskmine töötajate arv oli 667 (seisuga 1977).\n", "id": "ekk_Latn_215346"}
{"text": "Koeru sovhoos\n\nKoeru sovhoos oli sovhoos Paide rajoonis Koeru külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Vaos. Sovhoosi pindala oli 6000 ha (seisuga 1978).\n", "id": "ekk_Latn_215347"}
{"text": "Valga sovhoos\n\nValga sovhoos oli sovhoos Valga rajoonis Õru külanõukogus. Sovhoosi keskus asus Õrus. Sovhoosi pindala oli 7800 ha. Sovhoosi keskmine töötajate arv oli 310 (seisuga 1977).\n", "id": "ekk_Latn_215348"}
{"text": "Juri Grigorovitš\n\nJuri Nikolajevitš Grigorovitš (vene keeles Юрий Николаевич Григорович; sündinud 2. jaanuaril 1927 Leningradis) on vene koreograaf ja ballettmeister.\n\nPärast Leningradi Koreograafiakooli lõpetamist 1946. aastal sai Juri Grigorovitšist Kirovi-nimelises Leningradi Akadeemilises Ooperi- ja Balletiteatri balletisolist. Oma esimesed lavastajatööd tegi ta Gorki-nimelises Kultuuripalees 1947. aastal. 1961. aastal sai ta Kirovi teatri ballettmeistriks ja 1964. aastal Moskva Suure Teatri peaballettmeistriks.\n\n1965. aastal lõpetas ta GITIS-e.\n\nTa tegutses alates 1974. aastast ka õppejõuna – aastatel 1974–1988 oli ta professor Leningradi Riikliku Konservatooriumi režiiteaduskonna ballettmeistriosakonnas ja 1988. aastast juhtis ta Moskva Riikliku Koreograafia Instituudi koreograafiakateedrit.\n\nSuures Teatris töötas ta peaballettmeistrina üle 30 aasta (kuni 1995. aastani). Aastatel 1995–2001 töötas ta ballettmeistrina mitmes teatris, ka välismaal. 2001. aastaks taastus tal koostöö Moskva Suure Teatriga, 2008. aastal sai ta selle balletitrupi koosseisuliseks koreograafiks.\n\nTa on olnud mitme rahvusvahelise ja üleliidulise balletikonkursi žürii esimees. Üks neid konkursse, mille žüriid ta juhib, on 2006. aastal tema eestvedamisel loodud rahvusvaheline konkurss \"Maailma noor ballett\".\n", "id": "ekk_Latn_215349"}
{"text": "Pärnu Kalur\n\nPärnu Kalur oli Pärnu rajoonis tegutsenud kalurikolhoos.\n\nPärnu Kalur moodustati 1969 kahe liitunud kalurikolhoosi (Jahta ja Vaal) baasil. Kolhoosi keskus asus Pärnus. Kolhoosil olid osakonnad Lius, Kihnus, Ruhnus, Treimanis ja Võistes.\n\nKolhoos haldas Pärnu konservitehast.\n\nAastast 1969 oli kolhoosi juhatuse esimees Feliks Kangur.\n", "id": "ekk_Latn_215350"}
{"text": "Annikvere külanõukogu\n\nAnnikvere külanõukogu oli külanõukogu Vihula vallas ja hiljem Loksa rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954 ja seejärel liideti see Haljala külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Annikvere asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215351"}
{"text": "Aravete külanõukogu\n\nAravete külanõukogu oli külanõukogu Albu vallas ja hiljem Tapa rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1963 ja seejärel liideti see Albu külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Aravete asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215352"}
{"text": "Mihkel Tiks\n\nMihkel Tiks (sündinud 11. juunil 1953) on eesti endine korvpallur, ajakirjanik ja kirjanik.\n\nRahvarinde asutamiskongressil valiti ta Rahvarinde volikokku.\n\nTa oli Wellesto asutajaliikmete hulgas.\n", "id": "ekk_Latn_215353"}
{"text": "Roohabekas\n\nRoohabekas ehk roovilbas (Panurus biarmicus) on habeklaste sugukonda kuuluv linnuliik.\n\nLind on Eestis harv kuni väikesearvuline haudelind, samuti talikülaline.\n", "id": "ekk_Latn_215354"}
{"text": "Colby O'Donis\n\nColby O'Donis (sündinud Colby O'Donis Colón; 14. märts 1989) on Ameerika laulja, laulukirjutaja, näitleja ja produtsent.\n\nTa on tuntud külalisartistina Lady Gaga loost \"Just Dance\", mis oli rohkem kui 11 kuud Billboard Hot 100 edetabelis. Ta on tuntud ka oma esimese singli \"What You Got\" poolest, mis ilmus tema albumil \"Colby O\" ja selle laulu külalisesinejaks oli Akon. Laul jõudis edetabelis Hot 100 14. kohale. Hiljem tegi Akon koos temaga laulu \"Beautiful\", mis jõudis samas edetabelis 19. kohale.\n", "id": "ekk_Latn_215355"}
{"text": "Hartmuth Lahm\n\nHartmuth Lahm (kasutatud ka Hardtmuth Lahm, Hardtmut Lahm, Hottie Lahm, Hotti Lahm, Hotpoint Lahm; 23. detsember 1912 Tallinn – 28. mai 1981 Sydney, Austraalia) oli eesti kunstnik, illustraator ja karikaturist.\n", "id": "ekk_Latn_215356"}
{"text": "Austraalia lambakoer\n\nAustraalia lambakoer, kõnekeeles aussie (inglise keeles Australian Shepherd), on Ameerika Ühendriikidest pärit koeratõug.\n\nAustraalia lambakoer on keskmist kasvu pikakarvaline koer, kellel on keskmise tugevusega luustik, tasakaalustatud kehaehitus ja varieeruva värvusega karvkate. Austraalia lambakoerad on väga tähelepanelikud, intelligentsed, elavad ja nõtked. Tänapäeval kasutatakse austraalia lambakoera peale karjatamise sportkoerana, peamised tegevusalad on agility ja frisbee.\n\n2018. aastal oli austraalia lambakoer American Kennel Clubi andmete järgi populaarsuselt 15. kohal.\n", "id": "ekk_Latn_215357"}
{"text": "Colby O\n\n\"Colby O\" on Ameerika artisti Colby O'Donisi debüütalbum. Selle avaldas 16. septembril 2008 Akoni plaadifirma Kon Live.\n", "id": "ekk_Latn_215358"}
{"text": "Johan Laidoneri plats 1\n\nJohan Laidoneri plats 1 on elamu Viljandis aadressil Johan Laidoneri plats 1. Hoone valmis 1924. aastal ja selle arhitekt on Artur Perna.\n", "id": "ekk_Latn_215359"}
{"text": "Loone (perekonnanimi)\n\nLoone on eesti perekonnanimi.\n\nLoone on eestistatud nimi. Nime on antud isikutele, kelle perekonnanimi oli varem Paukmoorson, Treimut ja Treumuth.\n\nNikolai Loone palvel kanti Loone perekonnanimede kaitseregistrisse nr. 136 all.\n", "id": "ekk_Latn_215360"}
{"text": "Valge (perekonnanimi)\n\nValge on eesti perekonnanimi.\n\n2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Valge 286 mehel ja 324 naisel. Perekonnanimede levikult on Valge meeste seas 158. kohal ja naiste seas 153. kohal. Nimi on levinuim Võru maakonnas, kus neid on maakonna 10 000 elaniku kohta 13,14.\n", "id": "ekk_Latn_215361"}
{"text": "Redfoo\n\nStefan Kendal Gordy, esinejanimega Redfoo, on ameerika muusik, Monotow Recordsi asutaja Barry Gordy noorim poeg.\n\nKoos oma vennapoja Skyler Husten Gordy ehk Sky Bluga moodustas ta 2006. aastal ansambli LMFAO, mis saavutas 2010. aastate algul ülemaailmse tuntuse.\n", "id": "ekk_Latn_215362"}
{"text": "Kajara\n\nKajara on eesti perekonnanimi.\n\nPerekonnanimi Kajara on nimede eestistamise käigus 1940. aastal Tartus antud isikutele, kelle perekonnanimi oli varem Blaubirk ja Blaubrik. Valmar Kajara palvel kanti Kajara perekonnanimede kaitseregistrisse nr. 407 all.\n", "id": "ekk_Latn_215363"}
{"text": "Aavakivi (perekonnanimi)\n\nAavakivi on eesti perekonnanimi.\n\nViktooria-Eliisabet Aavakivi palvel kanti Aavakivi perekonnanimede kaitseregistrisse nr. 107 all.\n", "id": "ekk_Latn_215364"}
{"text": "Aavelaid\n\nAavelaid on eesti perekonnanimi.\n\nNime on eestistamise tagajärjel antud isikutele, kelle perekonnanimi oli enne Knibbis.\n\nAavo Aavelaiu (endine Alfred Josef Knibbis) palvel kanti Aavelaid perekonnanimede kaitseregistrisse nr. 50 all.\n", "id": "ekk_Latn_215365"}
{"text": "Spass-Demenski rajoon\n\nSpass-Demenski rajoon (vene keeles Спас-Деменский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti lääneosas. Rajooni keskus on Spass-Demenski linn.\n\nRajoon piirneb idas Barjatino rajooniga, kagus Kirovi rajooniga, lõunas Kuibõševski rajooniga ning põhjas ja läänes Smolenski oblastiga.\n\nRajooni pindala on 1380 km². Elanike arv oli 2020. aastal 7071, 2012. aastal 7999, 2009. aastal 8578 ja 2002. aastal 10 017.\n\nSpass-Demenski rajoonis on 129 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Spass-Demenski linna) ja kaheteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Demina, Snopot ja Bolva.\n", "id": "ekk_Latn_215366"}
{"text": "Aedna\n\nAedna on eesti perekonnanimi.\n\nEestistamisel on perekonnanime Aedna antud isikutele, kelle varasem perekonnanimi oli Adamov, Kiisa, Piebalk ja Tõnisson. Raik Aedna palvel kanti Aedna perekonnanimede kaitseregistrisse nr. 105 all.\n\n2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Aedna 7 mehel ja 10 naisel.\n", "id": "ekk_Latn_215367"}
{"text": "Kirovi rajoon (Kaluga oblast)\n\nKirovi rajoon (vene keeles Кировский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti lääneosas. Rajooni keskus on Kirovi linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Barjatino rajooniga, kirdes Suhhinitši rajooniga, idas Dzeržinski rajooniga, lõunas Ljudinovo rajooniga, läänes Kuibõševski rajooniga ja loodes Spass-Demenski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1000,4 km². Elanike arv oli 2020. aastal 39 798, 2012. aastal 41 875, 2009. aastal 43 320 ja 2002. aastal 46 011.\n\nKirovi rajoonis on 82 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Kirovi linna) ja kaheteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Nerutš, Užat ja Bolva.\n", "id": "ekk_Latn_215368"}
{"text": "Renat Hon\n\nRenat Hon (vene keeles Ренат Иванович Хон; sündinud 6. augustil 1986) on Sahha balletitantsija ja pedagoog, Sahha teeneline kunstnik.\n\nTa lõpetas 2004. aastal Jakutski koreograafiakooli ja asus balletisolistina tööle Sivtsev-Omollooni nimelisse riiklikku ooperi- ja balletiteatrisse.\n\n2015. aastast on Renat Hon ühtlasi Aksenija ja Natalja Posselskaja nimelise Jakutski Koreograafia Kolledži õppejõud, esimese kursuse klassikalise balleti pedagoog\n", "id": "ekk_Latn_215369"}
{"text": "Eva-Aet Jänes\n\nEva-Aet Jänes (sündinud 30. mail 1942 Tallinnas) on eesti maalikunstnik.\n\nTa on lõpetanud Tartu Kunstikooli ning 1970. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi monumentaalmaalijana.\n\nEva Jänesest sai üks väheseid eri tehnikaid kasutav monumentaalkunstnikke Eestis. Tema loomingu hulgas on palju mitmesuguste hoonete monumentaalmaale ja vitraaže. Üks suurejoonelisemaid töid on Rakvere linna lähedal asuva Piira veterinaarravila (tollane Rakvere loomade haiguste tõrje jaam) administratiivhoone fresko. See 1976. aastal valminud hoone on üks väheseid, kus sisekujundus on nii terviklikult säilinud.\n\nJänes on pikka aega töötanud Tallinna Jaani kiriku galeristina.\n", "id": "ekk_Latn_215370"}
{"text": "Koorküla külanõukogu\n\nKoorküla külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s. Külanõukogu halduskeskus asus Koorküla asulas. Külanõukogu eksisteeris aastatel 1945–1960.\n\nKülanõukogu moodustati 13. septembril 1945 Valga maakonna Koorküla valla koosseisus. Aastatel 1950–1959 kuulus külanõukogu Tõrva rajooni, seejärel Valga rajooni.\n\n8. oktoobrist 1960 Koorküla külanõukogu likvideeriti ja selle maad arvati Helme külanõukogu koosseisu.\n\nEndise Koosküla külanõukogu maad asuvad nüüdisaegse haldusjaotuse järgi Tõrva valla lõunaosas.\n", "id": "ekk_Latn_215371"}
{"text": "Aidu külanõukogu\n\nAidu külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s 1945–1954.\n\nAidu külanõukogu moodustati 1945 septembris Viljandimaal Lustivere vallas. Külanõukogu keskus asus Aidu külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Aidu külanõukogu 1950 septembris Põltsamaa rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis Aidu külanõukogu likvideeriti, selle territooriumist koos likvideeritud Neanurme külanõukogu maadega moodustati Lustivere külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_215372"}
{"text": "Ao külanõukogu\n\nAo külanõukogu oli külanõukogu Väike-Maarja rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954 ja seejärel ühendati see Rakke külanõukoguga. Külanõukogu moodustati Rakke valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Ao asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215373"}
{"text": "Emumäe külanõukogu\n\nEmumäe külanõukogu oli külanõukogu Väike-Maarja rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954 ja seejärel liideti see Salla külanõukoguga. Külanõukogu moodustati Salla valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Emumäe asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215374"}
{"text": "Holstre külanõukogu\n\nHolstre külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1973.\n\nHolstre külanõukogu moodustati 1945 septembris Viljandimaal Holstre vallas. Külanõukogu keskus asus Pirmastu külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Holstre külanõukogu 1950 septembris Viljandi rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis liideti Holstre külanõukoguga likvideeritud Raasilla külanõukogu territoorium. 1954. aasta seisuga tegutsesid Holstre külanõukogu piires kolhoosid \"Õitseng\", \"Ühisjõud\", \"Koidula\" ja \"Sädeme\" ning Heimtali sovhoosi Muri osakond ja akadeemik Lõssenko nimeline puukool. Külanõukogu keskus asus Kooli külas.\n\n1960. aastal liideti Holstre külanõukoguga Uusna külanõukogust Ugala kolhoosi maakasutuse alad.\n\n1970. aasta seisuga hõlmas Holstre külanõukogu Holstre asunduse ning Kibeküla, Kipi, Kiviküla, Koni, Kooli, Laki, Lepiku, Lolu, Luiga, Matapera, Metsla, Mustapali, Mäeltküla, Nõmme, Paluküla, Pirmastu, Rebase, Saviküla, Tinnikuru, Turva, Tömbi, Vahemetsa, Vardja, Viisu ja Vilimeeste küla.\n\nHolstre külanõukogu likvideeriti 1973. aastal. Selle alad jagati Paistu (62,4 km²), Koidu (36,8 km²) ja Uusna külanõukogu (24,4 km²) vahel.\n", "id": "ekk_Latn_215375"}
{"text": "Kabala külanõukogu\n\nKabala külanõukogu oli külanõukogu Rakvere rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1960 ja seejärel liideti see Rägavere külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Kabala asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215376"}
{"text": "Kalmetu külanõukogu\n\nKalmetu külanõukogu oli külanõukogu Viljandi rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1960. Külanõukogu halduskeskus asus Kalmetu külas.\n\nEesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 3. septembri 1960. aasta seadlusega liideti Kalmetu ja Valma külanõukogu Tänassilma külanõukoguks.\n", "id": "ekk_Latn_215377"}
{"text": "Karksi külanõukogu\n\nKarksi külanõukogu oli külanõukogu Viljandi rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1954–1973. Külanõukogu moodustati 1954 Sudiste ja Tuhalaane külanõukogu liitmise tulemusena. 1973 külanõukogu likvideeriti ja osa alasid liideti Polli ja osa Halliste külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Karksi asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215378"}
{"text": "Kolga-Jaani külanõukogu\n\nKolga-Jaani külanõukogu oli külanõukogu Viljandi rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1991 ja seejärel moodustati külanõukogu territooriumist Kolga-Jaani vald. Külanõukogu moodustati 1945 Võisiku valla territooriumil. 1954 liideti Kolga-Jaani külanõukoguga Vissuvere külanõukogu. Külanõukogu halduskeskus asus Kolga-Jaani asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215379"}
{"text": "Lilli külanõukogu\n\nLilli külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\n1945 septembris moodustati Viljandimaal Karksi valla territooriumil Äri külanõukogu. Külanõukogu halduskeskus asus Äri külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Äri külanõukogu 1950 septembris Abja rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis nimetati Äri külanõukogu ümber Lilli külanõukoguks. 1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogu piirides \"Edasi\" ja \"Uue Võidu\" kolhoos ning Kõrgemäe sovhoosi Karksi osakond. Külanõukogu keskus jäi Äri külla.\n\n1960 oktoobrist Lilli külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium liideti Polli külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215380"}
{"text": "Lalsi külanõukogu\n\nLalsi külanõukogu oli külanõukogu Viljandi rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1976 ja seejärel liideti üks osa Lalsi külanõukogude alasid Kolga-Jaani ja teine osa Uusna külanõukoguga. Külanõukogu moodustati 1945 Võisiku valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Lalsi asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215381"}
{"text": "Loodi külanõukogu\n\nLoodi külanõukogu oli külanõukogu Viljandi rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954. Külanõukogu halduskeskus asus Loodi asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215382"}
{"text": "Adavere külanõukogu\n\nAdavere külanõukogu oli külanõukogu aastatel 1945–1954. Külanõukogu halduskeskus asus Adavere alevikus.\n\nAlgselt kuulus külanõukogu Põltsamaa valda Viljandimaal, alates 1949. aastast samasse Põltsamaa valda Jõgevamaal ning alates 1950. aastast Põltsamaa rajooni.\n", "id": "ekk_Latn_215383"}
{"text": "Adila külanõukogu\n\nAdila külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSVs aastatel 1945–1954.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 augustis Harjumaal Hageri valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Sobli külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Adila külanõukogu 1950 septembris Rapla rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis Adila külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium arvati Hageri külanõukogu koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_215384"}
{"text": "Aegviidu külanõukogu\n\nAegviidu külanõukogu oli külanõukogu Tapa rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1963 ja seejärel liideti see Anija külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Aegviidu asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215385"}
{"text": "Aesoo külanõukogu\n\nAesoo külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 augustis Pärnumaa Tori valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus algselt Viidika külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Aesoo külanõukogu 1950 septembris Vändra rajooni koosseisu.\n\n1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogu piirides \"Punase Tähe\", \"Sädeme\" ja \"Tuleviku\" kolhoos ning Rahnoja sovhoos. Külanõukogu keskus asus Rahnoja külas.\n\n1958 septembris viidi külanõukogu halduskeskus Rahnoja külast üle Kavasoo külla. 1959 detsembris viidi külanõukogu halduskeskus Kavasoo külast üle Aesoo külla.\n\nAesoo külanõukogu likvideeriti 1962. aastal, selle alad jagati Vändra külanõukogu ja Tori külanõukogu vahel.\n", "id": "ekk_Latn_215386"}
{"text": "Ahli külanõukogu\n\nAhli külanõukogu oli külanõukogu Haapsalu rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Asuküla valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus algul Väike-Ahli külas, hiljem Haapsalus.\n", "id": "ekk_Latn_215387"}
{"text": "Aimla külanõukogu\n\nAimla külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSVs aastatel 1945–1954.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 augustis Viljandimaal Olustvere valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Aimla külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Aimla külanõukogu 1950 septembris Suure-Jaani rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis Aimla külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium arvati Olustvere külanõukogu koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_215388"}
{"text": "Alajõe külanõukogu\n\nAlajõe külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nAlajõe külanõukogu moodustati 1954 juunis Jõhvi rajoonis varasemate Katase ja Remniku külanõukogu liitmisel. Külanõukogu halduskeskus asus Alajõe külas. 1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogus \"Pobeda\", \"Peipsi Laine\" ja \"Esimese Mai\" kolhoos.\n\n1967. aasta seisuga oli külanõukogu pindala 87 km² ja elanike arv 564, rahvuselt valdavalt venelased. Külanõukogusse kuulusid Alajõe, Jõeküla, Karjamaa, Katase, Remniku, Smolnitsa, Vasknarva küla.\n", "id": "ekk_Latn_215389"}
{"text": "Raoul Dufy\n\nRaoul Dufy (; 3. juuni 1877 – 23. märts 1953) oli prantsuse fovistlik maalikunstnik.\n\nTa töötas välja värvilise, dekoratiivse stiili, mida kasutas sageli vabas õhus toimuvate avalike ürituste (regatid, hipodroom) kujutamisel. Lisaks maalikunstile tegeles ka graafika, raamatukujunduse, lavakujunduse, mööblidisainiga.\n", "id": "ekk_Latn_215390"}
{"text": "Alaküla külanõukogu (Rapla rajoon)\n\nAlaküla külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1960.\n\nAlaküla külanõukogu moodustati 1945 septembris Läänemaal Märjamaa vallas. Külanõukogu keskus asus Haimre asunduses.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Alaküla külanõukogu 1950 septembris Märjamaa rajooni koosseisu.\n\n1954. aasta seisuga tegutsesid Alaküla külanõukogus \"Koidu\", \"Ühisjõu\", \"Tasuja\" ja Mitšurini-nimeline kolhoos. Külanõukogus asus ka Mõisamaa Invaliidide Kodu. Külanõukogu keskus asus Märjamaa alevis.\n\n1960 septembris Alaküla külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium arvati Märjamaa külanõukogu koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_215391"}
{"text": "Alansi külanõukogu\n\nAlansi külanõukogu oli külanõukogu Harju rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1960 ja seejärel liideti see Kõue külanõukoguga. Külanõukogu moodustati Kõue valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Alansi asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215392"}
{"text": "Alatskivi külanõukogu\n\nAlatskivi külanõukogu oli külanõukogu Tartu rajoonis. Külanõukogu moodustati 1954. Külanõukogu halduskeskus asus Alatskivi asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215393"}
{"text": "Alavere külanõukogu\n\nAlavere külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1954–1963.\n\nKülanõukogu moodustati 1954 juunis Kose rajoonis. Külanõukogu keskus asus Alavere külas. Külanõukogu territooriumil tegutsesid А. A. Ždanovi nimeline, Stalini-nimeline ja \"Kuulsuse\" kolhoos.\n\nSeoses Kose rajooni likvideerimisega liideti Alavere külanõukogu 1959 veebruarist Harju rajooniga.\n\n1963. aastal Alavere külanõukogu likvideeriti, selle alad jagati Anija ja Kose külanõukogu vahel.\n", "id": "ekk_Latn_215394"}
{"text": "Albu külanõukogu\n\nAlbu külanõukogu oli külanõukogu Paide rajoonis. Külanõukogu moodustati 1954. Külanõukogu halduskeskus asus Järva-Madise asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215395"}
{"text": "Iznoski rajoon\n\nIznoski rajoon (vene keeles Износковский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Iznoski asula.\n\nRajoon piirneb põhjas Moskva oblastiga, idas Medõni rajooniga, kagus Dzeržinski rajooniga, lõunas Juhnovi rajooniga ja läänes Smolenski oblastiga.\n\nRajooni pindala on 1333,8 km². Elanike arv oli 2012. aastal 6794, 2009. aastal 7035 ja 2002. aastal 7868.\n\nIznoski rajoonis on 123 asulat, mis kuuluvad kümnee külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Izver ja Šanja.\n", "id": "ekk_Latn_215396"}
{"text": "Alliku külanõukogu\n\nAlliku külanõukogu oli külanõukogu Mustvee rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954. Külanõukogu moodustati Saare valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Alliku asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215397"}
{"text": "Aluste külanõukogu\n\nAluste külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1966.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 augustis Pärnumaa Vändra valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus algselt Aluste külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Aluste külanõukogu 1950 septembris Vändra rajooni koosseisu.\n\n1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogu piirides T.D. Lõssenko nimeline ja M. I. Kalinini nimeline kolhoos, Pärnjõe sovhoos ning Vändra Loomasöödabaasi Vaki abimajand. Külanõukogu keskus asus Vaki külas.\n\n1958 septembris viidi Aluste külanõukogu halduskeskus Vaki külast üle Massu külla.\n\nSeoses Vändra rajooni likvideerimisega 1962. aastal arvati Aluste külanõukogu Pärnu rajooni koosseisu.\n\nAluste külanõukogu likvideeriti 1966. aastal ja selle alad (koos Rõusa külanõukoguga) liideti Vändra külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215398"}
{"text": "Ambla külanõukogu\n\nAmbla külanõukogu oli külanõukogu Paide rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945. Külanõukogu halduskeskus asus Ambla asulas.\n\nKülanõukogus tegutseb Käravete sovhoos ja viis kolhoosi.\n", "id": "ekk_Latn_215399"}
{"text": "Anija külanõukogu\n\nAnija külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 augustis Harjumaal Anija vallas. Külanõukogu keskus asus algselt Pirga külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Anija külanõukogu 1950 septembris Kose rajooni koosseisu.\n\n1954. aasta seisuga tegutsesid Anija külanõukogu piires \"Anija Edasi\" ja \"Edu\" kolhoos ning Kehra sovhoos. Külanõukogu halduskeskus asus Kehra alevikus.\n\nSeoses Kose rajooni likvideerimisega liideti Anija külanõukogu 1959 veebruarist Harju rajooniga.\n\n1963 detsembris liideti Anija külanõukoguga osa Rakvere rajooni Vohnja külanõukogu senisest territooriumist, millel asus Pavlovi metsamajandi maakasutus.\n\n1968. aasta seisuga tegutsesid külanõukogu maadel Kehra sovhoos, kolhoos Edu ja Pikva kolhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215400"}
{"text": "Anikvere külanõukogu\n\nAnikvere külanõukogu oli külanõukogu Jõgeva rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1964 ja seejärel liideti see Põltsamaa külanõukoguga. Külanõukogu moodustati Põltsamaa valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Anikvere asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215401"}
{"text": "Anseküla külanõukogu\n\nAnseküla külanõukogu oli külanõukogu Kingissepa rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954 ja seejärel ühendati Anseküla ja Tiirimetsa külanõukogu Salme külanõukoguks. Külanõukogu moodustati Salme valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Anseküla asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215402"}
{"text": "Antsla külanõukogu\n\nAntsla külanõukogu oli külanõukogu Võru rajoonis. Külanõukogu moodustati 1954, kui reorganiseeriti Vana-Antsla külanõukogu. Külanõukogu halduskeskus asus Antsla asulas.\n\nKülanõukogus tegutses Antsla sovhoostehnikum.\n", "id": "ekk_Latn_215403"}
{"text": "Mossalski rajoon\n\nMossalski rajoon (vene keeles Мосальский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti lääneosas. Rajooni keskus on Mossalski linn.\n\nRajoon piirneb kirdes Juhnovi rajooniga, kagus Meštšovski rajooniga, edelas Barjatino rajooniga ja loodes Smolenski oblastiga.\n\nRajooni pindala on 1320 km². Elanike arv oli 2012. aastal 8865, 2009. aastal 8899 ja 2002. aastal 10 357.\n\nMossalski rajoonis on 175 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Mossalski linn) ja kümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Ressa, Perekša, Svotitsa ja Popolta.\n", "id": "ekk_Latn_215404"}
{"text": "Aravu külanõukogu\n\nAravu külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1954.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 septembris Tartumaal Meeksi vallas. Külanõukogu keskus asus Aravu külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Aravu külanõukogu 1950 septembris Räpina rajooni koosseisu.\n\nKülanõukogu likvideeriti 1954 juunis, selle territoorium liideti Mehikoorma külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215405"}
{"text": "Arbavere külanõukogu\n\nArbavere külanõukogu oli külanõukogu Tapa rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954 ja seejärel liideti see Vohnja külanõukoguga. Külanõukogu moodustati Vohnja valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Arbavere asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215406"}
{"text": "Arjandi külanõukogu\n\nArjandi külanõukogu (ka Arjadi külanõukogu) oli külanõukogu Eesti NSVs aastatel 1945–1960.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 augustis Viljandimaal Taevere valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Arjandi külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Arjandi külanõukogu 1950 septembris Suure-Jaani rajooni koosseisu.\n\nSeoses Suure-Jaani rajooni likvideerimisega arvati Arjandi külanõukogu 1959 jaanuaris Viljandi rajooni koosseisu.\n\n1959 detsembris viidi külanõukogu halduskeskus Vihikülast üle Suure-Jaani linna.\n\n1960 oktoobrist Arjandi külanõukogu likvideeriti, selle territoorium liideti Olustvere külanõukogu territooriumiga ning moodustati Suure-Jaani külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_215407"}
{"text": "Aru külanõukogu\n\nAru külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1954.\n\nAru külanõukogu moodustati 1945 septembris Tartumaal Konguta vallas. Külanõukogu keskus asus Poole külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Aru külanõukogu 1950 septembris Elva rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis Aru külanõukogu likvideeriti, selle territoorium liideti Konguta külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215408"}
{"text": "Aru külanõukogu (Tapa rajoon)\n\nAru külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s 1945–1954.\n\nAru külanõukogu moodustati 1945 augustis Järvamaal Lehtse vallas. Külanõukogu keskus asus Aru asunduses.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Aru külanõukogu 1950 septembris Tapa rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis Aru külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium liideti Lehtse külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215409"}
{"text": "Assamalla külanõukogu\n\nAssamalla külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 septembris Virumaa Assamalla vallas. Külanõukogu keskus asus Assamalla külas. Seoses maakondade ja valdade likvideerimise ja maarajoonide moodustamisega arvati Assamalla külanõukogu 1950 septembrist Väike-Maarja rajooni koosseisu.\n\n1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogu piirides \"Kommunismi Tee\", \"Vapruse\" ja \"Bolševiku\" kolhoos, Põdrangu sovhoosi Porkuni osakond, Rakvere Metsatööstuse Keskus ja Porkuni Kurttummade Kool.\n\n1960 oktoobrist Assamalla külanõukogu likvideeriti ja selle alad jagati Tamsalu ja Väike-Maarja külanõukogu vahel, nii et Põdrangu sovhoosi territoorium liideti Tamsalu külanõukoguga ning \"Kommunismi Tee\" kolhoosi ja Assamalla sovhoosi territooriumi Väike-Maarja külanõukoguga\n", "id": "ekk_Latn_215410"}
{"text": "Asuja külanõukogu\n\nAsuja külanõukogu oli külanõukogu Kilingi-Nõmme rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954 ja siis liideti Asuja külanõukogu alad Tali ja Massiaru külanõukogu vahel. Külanõukogu moodustati Laiksaare valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Asuja asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215411"}
{"text": "Atla külanõukogu\n\nAtla külanõukogu oli külanõukogu Kingissepa rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954 ja seejärel liideti see Lümanda külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Atla asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215412"}
{"text": "Atla külanõukogu (Rapla rajoon)\n\nAtla külanõukogu oli külanõukogu Rapla rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 ja hiljem liideti see Juuru külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Atla asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215413"}
{"text": "Borovski rajoon\n\nBorovski rajoon (vene keeles Боровский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Kaluga oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Borovski linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Moskva oblastiga, idas Žukovi rajooniga, lõunas Malojaroslavetsi rajooniga ja läänes Medõni rajooniga.\n\nRajooni pindala on 759,6 km². Elanike arv oli 2012. aastal 61 302, 2009. aastal 55 790 ja 2002. aastal 54 661.\n\nBorovski rajoonis on 175 asulat, mis kuuluvad kolme linnaasunduse (Balabanovo, Borovski ja Jermolino linna) ning viie külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Protva, Istja, Rut ja Luža.\n", "id": "ekk_Latn_215414"}
{"text": "Etsaste külanõukogu\n\nEtsaste külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1954.\n\nEtsaste külanõukogu moodustati 1945 septembris Tartumaal Elva vallas. Külanõukogu keskus asus Enno külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Etsaste külanõukogu 1950 septembris Elva rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis Etsaste külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium liideti Elva külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215415"}
{"text": "Haaslava külanõukogu\n\nHaaslava külanõukogu oli külanõukogu Tartu rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Kuuste valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Kurepalu asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Mitšurini-nimeline kolhoos ja kolhoos Tee Kommunismile ning Kuuste ja Villemi sovhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215416"}
{"text": "Haljava külanõukogu\n\nHaljava külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1954.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 augustis Harjumaal Raasiku vallas. Külanõukogu keskus asus Haljava asunduses.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Haljava külanõukogu 1950 septembris Harju rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis Haljava külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium liideti Raasiku külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215417"}
{"text": "Hermani külanõukogu\n\nHermani külanõukogu (ka Hermanni külanõukogu) oli külanõukogu Eesti NSVs aastatel 1945–1954.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 septembris Viljandi maakonnas Imavere vallas. Külanõukogu keskus asus Hermani asunduses.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Hermanni külanõukogu 1950 septembris Põltsamaa rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis Hermanni külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium liideti Imavere külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215418"}
{"text": "Hiiekõnnu külanõukogu\n\nHiiekõnnu külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1954.\n\nHiiekõnnu külanõukogu moodustati 1945 augustis Pärnumaal Lelle vallas. Külanõukogu keskus asus Kõnnu I külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Hiiekõnnu külanõukogu 1950 septembris Türi rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis Hiiekõnnu külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium liideti Rapla rajooni Kehtna külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215419"}
{"text": "Hirvli külanõukogu\n\nHirvli külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1954.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 augustis Harjumaal Kolga vallas. Külanõukogu keskus asus Hirvli külas. Külanõukogu hõlmas Hirvli, Kursi, Aru, Kosu, Kõrveveski, Tõrrepõhja, Koitjärve ja Sigula küla.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Hirvli külanõukogu 1950 septembris Loksa rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis Hirvli külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium liideti Kuusalu külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215420"}
{"text": "Jaama külanõukogu\n\nJaama külanõukogu oli külanõukogu Kohtla-Järve rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1967 ja seejärel liideti Jaama külanõukogu alad Illuka ja Alajõe külanõukogu vahel.\n", "id": "ekk_Latn_215421"}
{"text": "Kirejevski rajoon\n\nKirejevski rajoon (vene keeles Киреевский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti keskosas. Rajooni keskus on Kirejevski linn.\n\nRajoon piirneb kirdes Venjovi rajooniga, idas Uzlovaja rajooniga, kagus Bogoroditski rajooniga, lõunas Tjoploje-Ogarjovo rajooniga, läänes Štšokino rajooniga ja loodes Tula munitsipaalrajooniga.\n\nRajooni pindala on 930 km². Elanike arv oli 2012. aastal 74 759, 2009. aastal 75 168 ja 2002. aastal 79 142.\n\nKirejevski rajoonis on 181 asulat, mis kuuluvad kolme linnaasunduse (Kirejevski, Bolohhovo ja Lipki linnade) ja kuue külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Upa, Šat, Upjorta, Šivoron, Seksa ja Olen.\n", "id": "ekk_Latn_215422"}
{"text": "Akordi seis\n\nAkordi seis ehk akordi meloodiline seis (inglise keeles voicing) on akordi ülemise ja põhiheli intervalliga määratud suhe.\n\nNäiteks, kui akordi ülemine heli on priim, on akord priimi seisus sekund, on akord sekundi seisus terts, on akord tertsi seisus kvart, on akord kvardi seisus kvint, on akord kvindi seisus sekst, on akord seksti seisus septim, on akord septimi seisus\n\nAkordi seis omab tähtsust eelkõige häältejuhtimises ja orkestratsioonis.\n", "id": "ekk_Latn_215423"}
{"text": "Krinoliin\n\nKrinoliin on kleidi tugikonstruktsioon, mis hoiab kleiti kohevamana ning toetab ja toob esile tema keerukaid vorme.\n\nKrinoliin võeti kasutusele 19. sajandi keskel. Nimetuse on see saanud jäigast kangast, mida algupäraselt valmistati hobusejõhvidest ja linasest või puuvillasest riidest. Sellist riiet hakati kasutama alusseeliku vooderdamiseks. Hiljem hakati krinoliine valmistama jäiga struktuurina.\n\nKa tänapäeval kasutatakse krinoliini alusseelikutes ja neid on mitmes jäikuses. Kõige jäigemaid struktuure kutsutakse \"vaalaluuks\", kuid need on valmistatud kas täisplastist või soonelisest plastist, mille sees on fiiberkiud. Tänapäeva krinoliin on peamiselt elastne võrkjalt monofilamentniidist kootud pael. Kõige laialdasemat kasutamist leiab krinoliin lameda paelana, kuid leidub ka lainjaid ja torujaid krinoliine.\n\nKrinoliine valmistatakse kõige sagedamini polüestrist, polüamiidist või nailonist.\n", "id": "ekk_Latn_215424"}
{"text": "Vabaduse plats (Viljandi)\n\nVabaduse plats on Viljandi kesklinnas asuv esindusväljak.\n\nViljandi kesklinnas asuv 2021. aastal renoveeritud Vabaduse plats on Viljandi esindusväljak, mis asub Viljandi lauluväljaku ja Viljandi lossimägede lähedal. Platsi kõrval asub ka Viljandi mõisapark.\n\nVäljakult saavad alguse Tallinna tänav, Vaksali tänav, Kauba tänav ja Tasuja puiestee.\n", "id": "ekk_Latn_215425"}
{"text": "Oktatoonika\n\nOktatoonika on muusikas kaheksast helist koosnev helisüsteem.\n\nKuigi oktatoonilisi heliridu kasutati juba 19. sajandi teise poole muusikas, võeti mõiste \"oktatooniline\" (octatonic) kasutusele alles 1960. aastatel ingliskeelses muusikateoreetilises kirjanduses.\n\nEesti heliloojatest on oktatoonilist helirida ulatuslikult kasutanud näiteks Eduard Oja.\n", "id": "ekk_Latn_215426"}
{"text": "Robekinus de Nogardia\n\nRobekinus de Nogardia oli Taani kuninga vasall Eestimaal 13. sajandil.\n\nTa oli üriku tunnistaja Tallinnas 28. aprillil 1257. Tema nimi Nogardia võib viidata seosele Novgorodiga.\n", "id": "ekk_Latn_215427"}
{"text": "Suvorovi rajoon\n\nSuvorovi rajoon (vene keeles Суворовский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti lääneosas. Rajooni keskus on Suvorovi linn.\n\nRajoon piirneb idas Dubna rajooniga, kagus Odojevi rajooniga, lõunas Beljovi rajooniga ning põhjas ja läänes Kaluga oblastiga.\n\nRajooni pindala on 1065 km². Elanike arv oli 2012. aastal 37 039, 2009. aastal 38 444 ja 2002. aastal 41 838.\n\nSuvorovi rajoonis on 175 asulat, mis kuuluvad kahe linnaasunduse (Suvorovi ja Tšekalini linna) ning kahe külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Oka ja Upa jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215428"}
{"text": "Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu\n\nKultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu on kultuuriministri käskkirjaga 8. aprillil 2004 moodustatud töörühm, mille ülesanne on kultuuriministri nõustamine kultuuripärandi digiteerimise, digitaalsena kättesaadavaks tegemise ja digitaalse säilitamisega seotud küsimustes.\n", "id": "ekk_Latn_215429"}
{"text": "Kauba tänav (Viljandi)\n\nKauba tänav on tänav Viljandi kesklinnas.\n\nTänav saab alguse Lossi tänavalt, ristub Pika ja Väike-Turu tänavaga ning lõpeb Vabaduse platsi ristmikul. On ühesuunaline algusest kuni Väike-Turu tänavani, suunaga alguse poole. Tänava pikkus on 216 m.\n\nKauba tänaval asub Viljandi Vallavalitsus.\n", "id": "ekk_Latn_215430"}
{"text": "Kalmetu\n\nKalmetu on paik ja endine küla Viljandimaal Viljandi vallas.\n\n1923. aastal on mainitud Kalmetu veskit, mille järgi taheti 1939. aastal ümber nimetada senist Kiviküla küla. Nime aluseks on sõna kalmet 'muistne kalmistu'.\n\nKalmetu küla kujunes 20. sajandi alguses Vana-Tännassilma mõisa maadele.\n\nAastatel 1945–1960 oli Kalmetu küla Kalmetu külanõukogu keskus, 1960–1973 Tänassilma külanõukogu keskus.\n\nKalmetu küla oli tuntud ka Tänassilma asulana. 1977. aastal ühendati Kalmetu ja Tamme küla Tänassilma külaks.\n", "id": "ekk_Latn_215431"}
{"text": "Pijijiapan\n\nPijijiapan on linn Mehhikos Chiapase osariigis.\n\n2010. aastal elas linnas 17 000 inimest.\n\n7. septembril 2017 toimus Pijijiapanist 133 km edelas 8,2-magnituudine maavärin.\n\nLinna nimi tuleb nahua keelest, pijiji on seal elutseva linnu punanokk-vilepardi (Dendrocygna autumnalis) onomatopoeetiline nimi.\n", "id": "ekk_Latn_215432"}
{"text": "Jioji Konrote\n\nJioji Konousi Konrote (ka George Konrote; sündinud 26. detsembril 1947 Rotuma saarel) on Fidži sõjaväelane ja poliitik, kes oli 12. novembrist 2015 kuni 12. novembrini 2021 Fidži president.\n\nPärast keskkooli lõpetamist astus ta 1966. aastal väeteenistusse ja valis karjäärisõjaväelase elukutse. Ta sai sõjaväelise hariduse Austraalia sõjaväeakadeemiates ja täiendas ennast hiljem ka Harvardi ülikoolis.\n\nOhvitserina juhtis ta esialgu Fidži üksusi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonidel Liibanonis ning edenes lõpuks ÜRO rahutagamisüksuste juhiks Liibanonis. Teenistuse eest Liibanonis on ta saanud nii Fidži, Liibanoni, Suurbritannia kui ka ÜRO autasusid. Sõjaväeteenistuses saavutas Konrote kindralmajori auastme.\n\nPärast erruminekut teenis ta diplomaadi ja valitsuse liikmena, olles 2001–2006 Fidži ülemvolinik Austraalias ja 2006. aastal Laisenia Qarase valitsuses immigratsiooni- ja veteraniküsimuste minister. Tema karjäär ministrina lõppes 5. detsembril 2006, kui kommodoor Josaia Voreqe Bainimarama kukutas riigipöördega Qarase valitsuse.\n\nVaatamata sellele kandideeris Konrote 2014. aasta parlamendivalimistel Bainimarama erakonna FijiFirst nimekirjas ja valiti 1585 häälega parlamenti. Septembris 2014 moodustatud uues valitsuses nimetas Bainimarama ta tööturu, produktiivsuse ja tööstussuhete ministriks.\n\n12. oktoobril 2015 valis Fidži parlament Konrote riigi presidendiks. Ta on esimene president, kelle vastavalt 2013. aasta põhiseadusele valis parlament – kõik varasemad presidendid oli valinud hõimupealike suurkogu. Ta astus ametisse kuu aega hiljem, 12. novembril 2015.\n", "id": "ekk_Latn_215433"}
{"text": "Eesti NSV kriminaalkoodeks\n\nEesti NSV kriminaalkoodeks (lühend ENSV KrK) oli Eesti NSV kriminaalkoodeks. ENSV KrK kinnitati 6. jaanuaril 1961 ja kehtestati 1. aprillil 1961. ENSV KrK-s olid muu hulgas määratletud kuriteoliigid ja neile vastavad karistused.\n\nENSV KrK koosnes üld- ja eriosast. Üldosas oli 6 peatükki ja eriosas 11 peatükki.\n", "id": "ekk_Latn_215434"}
{"text": "Teaduslik-tehniline ühing\n\nTeaduslik-tehniline ühing (lühend TTÜ; vene keeles научно-техническое общество) oli Nõukogude Liidus (sh Eesti NSV-s) organisatsioon (ühing), mille eesmärke oli harida oma liikmeid ning arendada teadust ja tehnikat. TTÜ-de liikmete seas oli enim insenere, tehnikuid, teadureid ja tootmiseesrindlasi.\n", "id": "ekk_Latn_215435"}
{"text": "Az zenth Paal leueley magyar nyeluen\n\n\"Az zenth Paal leueley magyar nyeluen\" (ladina keeles EPISTOLAE Pavli lingva Hvngarica donatae; tänapäeva ungari keeles a Szent Pál levelei magyar nyelven, eesti keeles 'püha Pauluse kirjad ungari keeles') oli esimene ungarikeelne trükitud raamat. See ilmus Krakówis 1533. aastal. Raamat sisaldab Uue Testamendi Pauluse kirju. Tõlgete autor on Benedek Komjáti, kes tõlkis need 1532. aastal Királyházas (tänapäeval Korolevo).\n\nKirjandusajaloolaste arvates ei ole tegemist täielikult Komjáti oma tõlkega. Ta on kasutanud varasemaid tõlkeid ja mõned peavad tema tõlget ka plagiaadiks.\n", "id": "ekk_Latn_215436"}
{"text": "Tallis Obed Moses\n\nTallis Obed Moses (sündinud 24. oktoobril 1954 Ambrymi saarel) on Vanuatu vaimulik ja poliitik, kes oli 6. juulist 2017 6. juulini 2022 Vanuatu president.\n\nMoses on Vanuatu Presbüterliku Kiriku pastor, kes sai teoloogilise hariduse Austraalias ja Paapua Uus-Guineas. Enne presidendiks valimist ta poliitilistel ametikohtadel töötanud ei olnud.\n\nTa valiti 16 kandidaadi seast presidendiks pärast nelja hääletusvooru parlamendis 6. juulil 2017 ja vannutati samal päeval ametisse.\n", "id": "ekk_Latn_215437"}
{"text": "Kabala külanõukogu (Rapla rajoon)\n\nKabala külanõukogu oli külanõukogu Rapla rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954 ja seejärel liideti see Raikküla külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Kabala asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215438"}
{"text": "Kahkva külanõukogu\n\nKahkva külanõukogu oli külanõukogu Põlva rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954 ja seejärel liideti see Suuremetsa külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Kahkva külas.\n", "id": "ekk_Latn_215439"}
{"text": "Kambja külanõukogu\n\nKambja külanõukogu oli külanõukogu Tartu rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Kambja valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Kambja asulas.\n\nKülanõukogus tegutses Kambja sovhoos ja Kolhoos Vambola.\n", "id": "ekk_Latn_215440"}
{"text": "Väike-Turu tänav (Viljandi)\n\nVäike-Turu tänav on tänav Viljandi kesklinnas.\n\nÜhesuunalise liiklusega tänav saab alguse Lossi tänavalt ja lõpeb Kauba tänaval. Tänava pikkus on 192 meetrit.\n\nTänaval asub Viljandi vana tuletõrjemaja.\n", "id": "ekk_Latn_215441"}
{"text": "Kanepi külanõukogu\n\nKanepi külanõukogu oli külanõukogu Põlva rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Kanepi valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Kanepi asulas.\n\nKülanõukogus tegutses Kanepi kolhoos ja Kolhoos Kalev.\n", "id": "ekk_Latn_215442"}
{"text": "Karula külanõukogu\n\nKarula külanõukogu oli külanõukogu Valga rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1960 ja seejärel liideti see Kaagjärve külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Karula asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215443"}
{"text": "Karula külanõukogu (Rakvere rajoon)\n\nKarula külanõukogu oli külanõukogu Rakvere rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954 ja seejärel liideti see Haljala külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Karula asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215444"}
{"text": "Kehtna külanõukogu\n\nKehtna külanõukogu oli külanõukogu Rapla rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Kehtna valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Nadalama asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215445"}
{"text": "Klooga külanõukogu\n\nKlooga külanõukogu oli külanõukogu Harju rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Keila valla territooriumil. Külanõukogu täitevkomitee asus Tuulna asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Vasalemma sovhoosi Klooga ja Niitvälja osakond ning kalurikolhoos Nord.\n", "id": "ekk_Latn_215446"}
{"text": "Kose külanõukogu\n\nKose külanõukogu oli külanõukogu Harju rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Ravila valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Kose asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Ravila sovhoos, suurem osa Alavere sovhoosist ning Ardu sovhoosi Paunküla osakond.\n", "id": "ekk_Latn_215447"}
{"text": "Kullamaa külanõukogu\n\nKullamaa külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nKullamaa külanõukogu moodustati 1945 septembris Läänemaal Märjamaa vallas. Külanõukogu keskus asus Kullamaa külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Kullamaa külanõukogu 1950 septembris Märjamaa rajooni koosseisu.\n\n1954. aastal liideti Kullamaa külanõukoguga likvideeritud Liivi külanõukogu alad, 1960. aastal Üdruma piirkond.\n\n1954. aasta seisuga tegutsesid Kullamaa külanõukogu piirides \"Esimese Mai\", \"Võidulipu\", \"Leninliku Tee\", \"Viisnurga\" ja \"Tee Kommunismile\" kolhoos, Tallinna Riikliku Hipodroomi Kullamaa abimajand ja Niinja sovhoos.\n\nSeoses Märjamaa rajooni likvideerimisega 1962. aastal, arvati Kullamaa külanõukogu Haapsalu rajooni koosseisu.\n\n1972. aasta seisuga tegutsesid külanõukogus Kullamaa kolhoos, Viisnurga kolhoos ja Esimese Mai kolhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215448"}
{"text": "Kuressaare külanõukogu\n\nKuressaare külanõukogu oli külanõukogu Kingissepa rajoonis. Külanõukogu pindala oli 462 km² (1977). Külanõukogu halduskeskus asus Kuressaares.\n", "id": "ekk_Latn_215449"}
{"text": "Kurtna külanõukogu\n\nKurtna külanõukogu oli külanõukogu Rakvere rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954 ja seejärel liideti see Simuna külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Kurtna asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215450"}
{"text": "Kurtna külanõukogu (Harju rajoon)\n\nKurtna külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1964.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 augustis Harjumaal Kohila vallas. Külanõukogu keskus asus algselt Kurtna külas.\n\n1947 aprillis liideti Kurtna külanõukoguga seni Saku külanõukogu koosseisu kuulunud Kiisa küla.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Kurtna külanõukogu 1950 septembris Harju rajooni koosseisu.\n\n1954. aasta seisuga tegutsesid Kurtna külanõukogu piires \"Punase Tähe\", \"Lembitu\", \"Arengu\" ja Maidla kolhoos, Saue sovhoosi Lokuti osakond ja Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam. Kurtna külanõukogu keskus asus Kiisa külas.\n\n1964 novembris Kurtna külanõukogu likvideeriti. Endise Kurtna ja Nabala külanõukogu territooriumil moodustati Saku külanõukogu.\n", "id": "ekk_Latn_215451"}
{"text": "Kurenurme külanõukogu\n\nKurenurme külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1960.\n\nKurenurme külanõukogu moodustati 1945 septembris Võrumaal Linnamäe vallas. Külanõukogu keskus asus algselt Kurenurme külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Kurenurme külanõukogu 1950 septembris Antsla rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis liideti Kurenurme külanõukoguga likvideeritud Vaabina külanõukogu territoorium. 1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogu piirides kolhoosid \"Punane Täht\", \"Punalipp\" ja \"Pioneer\". Külanõukogu keskus asus Vaabina külas.\n\nSeoses Antsla rajooni likvideerimisega liideti Kurenurme külanõukogu 1959 veebruarist Võru rajooniga.\n\n1960 oktoobrist Kurenurme külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium jagati Sõmerpalu külanõukogu ja Urvaste külanõukogu vahel nii, et \"Punalipu\" kolhoosi ja Sõmerpalu sovhoosi alad liideti Sõmerpalu külanõukoguga ning \"Pioneeri\" kolhoosi territoorium Urvaste külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215452"}
{"text": "Kuusalu külanõukogu\n\nKuusalu külanõukogu oli külanõukogu Harju rajoonis. Külanõukogu moodustati 1954. Külanõukogu halduskeskus asus Kuusalu asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Kuusalu kolhoos, Kahala sovhoos ja Kirovi-nimelise kalurikolhoosi Kaberneeme osakond.\n", "id": "ekk_Latn_215453"}
{"text": "Kõola külanõukogu\n\nKõola külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1954.\n\nKõola külanõukogu moodustati 1945 septembris Tartumaal Vaimastvere vallas. Külanõukogu keskus asus Kõola külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Kõola külanõukogu 1950 septembris Jõgeva rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis Kõola külanõukogu likvideeriti, selle territoorium liideti Pedja külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215454"}
{"text": "Dubna rajoon\n\nDubna rajoon (vene keeles Дубенский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti lääneosas. Rajooni keskus on Dubna alev.\n\nRajoon piirneb põhjas Kaluga oblastiga, kirdes Aleksini rajooniga, idas Odojevi rajooniga, kagus Štšokino rajooniga, lõunas Odojevi rajooniga ja idas Suvorovi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 802,2 km². Elanike arv oli 2012. aastal 14 805, 2009. aastal 14 612 ja 2002. aastal 15 011.\n\nDubna rajoonis on 85 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Dubna) ja kahe külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsaim jõgi on Upa jõgi, teised jõed (Bolšaja Kolodnja, Malaja Kolodnja, Glušnja, Dubna ja Volhonka) voolavad temasse.\n", "id": "ekk_Latn_215455"}
{"text": "Ilze Liepa\n\nIlze Marisovna Liepa (vene keeles Илзе Марисовна Лиепа; sündinud 22. novembril 1963 Moskvas) on läti juurtega Venemaa näitleja ja endine balletitantsija.\n\nTa oli 1981. aastast Moskva Suure Teatri balletisolist. 1980. aastate keskel hakkas ta mängima filmides ja 1990. aastate lõpus draamalavastustes.\n\nTa on alates 1984. aastast mänginud 18 filmis. Esimene filmiroll oli naispeakangelane Runa Bulat Mansurovi filmis \"Sädelev maailm\" (Aleksandr Grini samanimelise fantaasiateose ainetel; filmis mängis peaosa Tiit Härm). 2017. aastal tegi Liepa kaasa Rustam Hamdamovi mängufilmis \"Mešok bez dna\" (\"Мешок без дна\").\n", "id": "ekk_Latn_215456"}
{"text": "Štšokino rajoon\n\nŠtšokino rajoon (vene keeles Щёкинский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti keskosas. Rajooni keskus on Štšokino linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Tula munitsipaalrajooniga, idas Kirejevski rajooniga, kagus Tjoploje-Ogarjovo rajooniga, edelas Plavski rajooniga, läänes Odojevi rajooniga ja loodes Dubna rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1393,40 km². Elanike arv oli 2012. aastal 106 511, 2009. aastal 107 763 ja 2002. aastal 43 064.\n\nŠtšokino rajoonis on 251 asulat, mis kuuluvad kolme linnaasunduse (Štšokino ja Sovetski linna ning Pervomaiski alevi) ja viie külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Upa, Plava, Solova, Krapivenka, Malõn, Holoholnja, Degotnja, Neveža, Kamuški, Malahhovka ja Vozdremka.\n", "id": "ekk_Latn_215457"}
{"text": "Andreas von Löwis of Menar\n\nAndreas von Löwis of Menar (24. detsember 1777 (vkj) Vanamõisa – 16. september (vkj) 1839 Ķeipene) oli baltisaksa päritolu põllumees ja kunstnik.\n", "id": "ekk_Latn_215458"}
{"text": "RedOne\n\nOlles albumite produtsent, on ta töötanud selliste kuulsustega nagu Lady Gaga, Michael Jackson, U2, Nicki Minaj, Jennifer Lopez, Cross Gene, Pitbull, Enrique Iglesias, Shakira, Wyclef Jean, Mariah Carey, Paulina Rubio, Mylène Farmer, Inna, Alexandra Burke, Austin Mahone, One Direction, Marc Anthony, The Band Perry, Prince Royce, Rod Stewart. RedOne'il on ka endanimeline plaadifirma RedOne Records.\n\nMitmed tema laulud on jõudnud Billboardi edetabelisse ja saanud isegi ülemaailmseteks hittideks. RedOne on olnud nomineeritud kümnele Grammy auhinnale, millest ta on võitnud kolm. Ta võitis ka The Grammis auhinna \"Aasta produtsent\" kategoorias (võistlus on Grammy auhindade Rootsi versioon). Aastal 2009 oli ta edetabelis Billboard Hot 100 esikohal produtsendina ja kolmandal kohal laulukirjutajana, kuid BMI nimetas ta ka aasta laulukirjutajaks. Tavaliselt on ta pop-, rokk-, dance-, eurodance- ja house-muusika produtsent.\n", "id": "ekk_Latn_215459"}
{"text": "LGBT lapsevanemad\n\nLGBT lapsevanemad viitab lesbidele, geidele, biseksuaalsetele ja transsoolistele (LGBT) inimestele, kes kasvatavad last või lapsi bioloogilise või kasuvanemana.\n\nLGBT-inimesed võivad vanemateks hakata eri viisidel, mis hõlmavad praeguseid ja eelnevaid suhteid, kaasvanemlust, lapsendamist, kunstlikku viljastamist ja asendusema kasutamist. Teaduslik uurimistöö on pidevalt näidanud, et geid ja lesbid on vanematena sama sobivad ja võimekad, kui heteroseksuaalsed vanemad. Samuti seda, et nende lapsed on vaimselt sama terved ja tasakaalukad kui heteroseksuaalsete vanemate poolt kasvanud lapsed. Olulisemad vaimse tervisega tegelevad professionaalid Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias ei ole tuvastanud usutavaid empiirilise uurimistöö tulemusi, mis viitaks vastupidisele.\n", "id": "ekk_Latn_215460"}
{"text": "Vähi immunoteraapia\n\nVähi immunoteraapia on kliiniline ja teadusdistsipliin, mille eesmärgiks on ravida vähkkasvajaid läbi immuunsüsteemi moduleerimise. Nende teraapiate eesmärgiks on vähivastase immuunvastuse tekitamine või sellele kaasa aitamine. Vähi immunoteraapia on kiiresti arenev valdkond, mille hulka kuulub lai valik meetodeid, sealhulgas ravi humaniseeritud monoklonaalsete antikehadega (MAK), immunoloogilise kontrollpunkti inhibiitoritega, modifitseeritud immuunrakkude antikehadega ning vähivastaste personaliseeritud vähivaktsiinidega. Vähi immunoteraapias kasutatakse ära asjaolu, et vähkkasvajate rakkudel on tihti membraanivalke ja muid molekule (nn kasvajaseoselised antigeenid), mida immuunsüsteem võib detekteerida.\n", "id": "ekk_Latn_215461"}
{"text": "Rootsi põdrakoer\n\nRootsi põdrakoer ehk jämtlandi koer on Rootsist pärinev koeratõug. Jämtlandi koer, kutsutakse ka rootsi põdrakoeraks, kes on spitsi tüüpi tõukoer Põhja-Euroopast. Jämtlandi koer on samanimeline Jämtlandi maakonnaga, mis asub Rootsi keskosas. Koera on kirjeldatud, kui hundilaadse välimusega.\n", "id": "ekk_Latn_215462"}
{"text": "Ozoli raudteejaam\n\nOzoli raudteejaam oli raudteejaam Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Limbaži piirkonnas Brīvzemnieki vallas Ozoli külas. Jaam asus Heinaste raudteejaamast 46 kilomeetri kaugusel ja jäi raudtee valmimisajal Volmari kreisi Dikļi kihelkonda Ozoli mõisa maadele.\n\nJaam avati aastal 1912. Algselt kandis see nime Lappier. Aastal 1918 nimetati see ümber Ozolmuiža raudteejaamaks, aastal 1919 aga Ozoli raudteejaamaks. Teise maailmasõja ajal põles sealne jaamahoone maha, abihoone muudeti aga eravalduses olevaks individuaalelamuks. Jaam suleti aastal 1976.\n", "id": "ekk_Latn_215463"}
{"text": "Peter von Löwis of Menar\n\nPeter Frommhold von Löwis of Menar (9. veebruar 1768 (vkj) – 28. november (vkj) 1829 Saka) oli baltisaksa päritolu põllumees ja mõisaomanik.\n", "id": "ekk_Latn_215464"}
{"text": "Ozoli (Brīvzemnieki vald)\n\nOzoli (vana nimega Ozolu Stacija) on küla (mazciems) Lätis Limbaži piirkonnas Brīvzemnieki vallas. Küla asub merepinnast 82 meetri kõrgusel. Ozoli asub Riiast 113, endisest piirkonna keskusest Alojast 16 ja valla keskusest Puikulest 7 kilomeetri kaugusel.\n\nKüla kujunes Ozolmuiža mõisa maadele seoses Ainaži–Valmiera–Smiltene raudtee rajamisega, tekkides Ozoli raudteejaama juurde. 1935. aastal oli külas 124 elanikku. Pärast kohaliku kolhoosi likvideerimist ja raudtee sulgemist hakkas Ozoli elanike arv kiiresti vähenema. Aastatel 2009–2021 kuulus küla Aloja piirkonda.\n\nKülas on Ozoli bussipeatus.\n", "id": "ekk_Latn_215465"}
{"text": "Shetlandi lambakoer\n\nShetlandi lambakoer, lühinimetusega sheltie, on lambakoera tõug, mis pärineb Shetlandi saartelt.\n", "id": "ekk_Latn_215466"}
{"text": "Kauguri raudteepeatus\n\nKauguri raudteepeatus oli raudteepeatus Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Valmiera piirkonnas Dikļi vallas. Peatus asus Heinaste raudteejaamast 49,4 kilomeetri kaugusel ja jäi raudtee valmimisajal Volmari kreisi Dikļi kihelkonda Dikļi mõisa maadele.\n\nPeatus avati aastal 1912. 1920. aastatel rongid seal ei peatunud, peatus avati taas aastal 1935. Peatus suleti reisirongiliikluse lõpetamisel aastal 1979.\n", "id": "ekk_Latn_215467"}
{"text": "Dikļi raudteepeatus\n\nDikļi raudteepeatus oli raudteepeatus Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Valmiera piirkonnas Dikļi vallas Dikļi küla lähistel. Peatus asus Heinaste raudteejaamast 55 kilomeetri kaugusel ning jäi raudtee valmimisajal Volmari kreisi Dikļi kihelkonda Dikļi mõisa maadele.\n\nPeatus avati aastal 1920. Aastal 1950 rajati sinna jaamahoone, mis on säilinud siiani. Peatus suleti reisirongiliikluse lõpetamisel aastal 1979.\n", "id": "ekk_Latn_215468"}
{"text": "Dauguļi raudteejaam\n\nDauguļi raudteejaam oli raudteejaam Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Valmiera piirkonnas Dikļi vallas. Jaam asus Heinaste raudteejaamast 62 kilomeetri kaugusel ja jäi raudtee valmimisajal Volmari kreisi Straupe kihelkonda Dauguļi mõisa maadele.\n\nPeatus avati aastal 1912. Algselt kandis see nime Daugeln. Teise maailmasõja järel hakkas sealses jaamahoones tegutsema kohalik pood. Aastal 1958 avati jaamast Zilaiskalnsi turbavabrikusse viiv harutee. Peatus suleti reisirongiliikluse lõpetamisel aastal 1979, ent sealne jaam tegutses edasi kuni aastani 2000, teenindades turvast vedavaid kaubaronge.\n\nEndise jaama juures asub bussipeatus Dauguļu stacija.\n", "id": "ekk_Latn_215469"}
{"text": "Zilaiskalnsi raudteejaam\n\nZilaiskalnsi raudteejaam oli raudteejaam Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Valmiera piirkonnas Kocēni vallas Liepase küla aladel. Jaam asus Heinaste raudteejaamast 71 kilomeetri kaugusel ja jäi raudtee valmimisajal Volmari kreisi Veide kihelkonda Mujāni mõisa maadele.\n\nPeatus avati aastal 1912. Algselt kandis see nime Mojan. Jaam suleti reisirongiliikluse lõpetamisel aastal 1979, sealne jaamahoone on tänapäeval erastatud.\n", "id": "ekk_Latn_215470"}
{"text": "Kocēni raudteejaam\n\nKocēni raudteejaam oli raudteejaam Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Valmiera piirkonnas Kocēni vallas Kocēnis. Jaam asus Heinaste raudteejaamast 76 kilomeetri kaugusel ja jäi raudtee valmimisajal Volmari kreisi Veide kihelkonda Kokmuiža mõisa maadele.\n\nJaam avati aastal 1912. Algselt kandis see nime Kokenhof. Aastal 1913 avati sealt Kokmuiža mõisakompleksi juurde viiv kahe kilomeetri pikkune harutee, mis teenindas sealset õllevabrikut. Aastal 1919 nimetati jaam ümber Kokmuiža raudteejaamaks, tänapäevase nime sai see aastal 1940. Jaam suleti reisirongiliikluse lõpetamisel aastal 1979, sealne jaamahoone on tänapäeval erastatud.\n", "id": "ekk_Latn_215471"}
{"text": "Jāņuparksi raudteejaam\n\nJāņuparksi raudteejaam oli raudteejaam Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Valmieras. Jaam asus Heinaste raudteejaamast 80 kilomeetri kaugusel ja jäi raudtee valmimisajal Volmari kreisi Veide kihelkonda Jānūparksi mõisa maadele.\n\nJaam avati aastal 1912. Algul kandis see nime Valmiera II. Jaam asus Valmiera kesklinnale lähemal kui Valmiera raudteejaam, seetõttu kasutas seda ka ohtralt reisijaid. Kahe maailmasõja vahel oli tegemist ühega kahest selle raudtee kõige intensiivsema reisijate liiklusega jaamast. Jaama lähedusse rajati ka saekaater. Jaam suleti reisirongiliikluse lõpetamisel aastal 1979, sealne jaamahoone on tänapäeval erastatud.\n", "id": "ekk_Latn_215472"}
{"text": "Odojevi rajoon\n\nOdojevi rajoon (vene keeles Одоевский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti lääneosas. Rajooni keskus on Odojevi alev.\n\nRajoon piirneb kirdes Dubna rajooni, idas Štšokino rajooni, kagus Plavski rajooni, lõunas Arsenjevo rajooni, läänes Beljovi rajooni ja loodes Suvorovi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1182 km². Elanike arv oli 2012. aastal 13 235, 2009. aastal 13 096 ja 2002. aastal 14 149.\n\nOdojevi rajoonis on 85 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Odojevi alevi) ja kolme külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Upa, Vattsa, Malovel, Mizgeja ja Holoholnja.\n", "id": "ekk_Latn_215473"}
{"text": "Richard Kivit\n\nRichard Kivit (Richard Martin Karl Kivit; 12. märts (27. veebruar vkj) 1888 Tartu – 11. märts 1981 Ludwigsburg, Saksamaa) oli eesti karikaturist, raamatuillustraator ja kunstnik.\n\nRichard Kivit omandas alghariduse Tartu õpetajate seminari algkoolis, hiljem õppis edasi Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Kunsti õppis 1904–1905 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsis R. J. von zur Mühleni juhendusel.\n\nTema esimesed graafilised tööd illustratsioonidena venekeelsele õpikule ilmusid juba 1910. aastal. Hiljem avaldati tema karikatuure ajalehtedes Meie Aastasada ja Postimees. Esimese maailmasõja ajal töötas ta sõjatööstuse komitees vanemjoonistaja ja instruktorina.\n\nPärast sõda töötas Tartu kolmes koolis joonistusõpetajana. 1921.–1922. aastal täiendas end Hans Hermanni juures Berliinis akvarelli ja graafika alal.\n\n1935. aastast töötas kirjastuses Ilutrükk graafikuna. Kuulus Tartu Kirjanduse ja Kunsti Klubi juhatusse.\n\nRichard Kivit emigreerus 1944. aastal Eestist ning töötas Lääne-Saksamaal Herba & Schneideri kirjastuses illustraatorina ning Stuttgardi ja Karlsruhe loodusmuuseumis kunstnikuna.\n", "id": "ekk_Latn_215474"}
{"text": "Beljovi rajoon\n\nBeljovi rajoon (vene keeles Белёвский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Beljovi linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Suvorovi rajooniga, kirdes Odojevi rajooniga, kagus Arsenjevo rajooniga, lõunas Orjoli oblastiga ja läänes Kaluga oblastiga.\n\nRajooni pindala on 1190 km². Elanike arv oli 2012. aastal 20 663, 2009. aastal 21 823 ja 2002. aastal 24 912.\n\nBeljovi rajoonis on 171 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Beljovi linna) ja kahe külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Oka, Võrka, Setuha, Bobrik ja Ruka.\n", "id": "ekk_Latn_215475"}
{"text": "Sahha ooperi- ja balletiteater\n\nSivtsev-Omollooni nimeline Sahha (Jakuutia) Vabariigi Riiklik Ooperi- ja Balletiteater (jakuudi keeles Д.К. Сивцев - Суорун Омоллоон аатынан Саха Өрөспүүбүлүкэтин Ил Опера уонна Балет театра; vene keeles Государственный театр оперы и балета Республики Саха (Якутия) имени Д.К. Сивцева – Суоруна Омоллоона) on teater Sahha pealinnas Jakutskis.\n\nSahha ooperi- ja balletiteater on ainus statsionaarne ooperi- ja balletiteater Kaug-Ida föderaalringkonnas ja üks neljast Siberis paiknevast ooperi- ja balletiteatrist (ülejäänud kolm asuvad Ulan-Udes, Krasnojarskis ja Vladivostokis).\n", "id": "ekk_Latn_215476"}
{"text": "Sivtsev-Omollooni nimeline Sahha (Jakuutia) Vabariigi Riiklik Ooperi- ja Balletiteater\n\nsuuna Sahha ooperi- ja balletiteater\n", "id": "ekk_Latn_215477"}
{"text": "Käru külanõukogu\n\nKäru külanõukogu oli külanõukogu Rapla rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Käru vallas. Külanõukogu halduskeskus asus Käru alevikus.\n\nKülanõukogus tegutses Lungu sovhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215478"}
{"text": "Loksa külanõukogu\n\nLoksa külanõukogu oli külanõukogu Harju rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Kõnnu valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Loksa asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Loksa kolhoos, Kahala sovhoosi Kõnnu osakond, Kirovi-nimelise kalurikolhoosi Oktoobri ja Võidu Tee osakond.\n", "id": "ekk_Latn_215479"}
{"text": "Luuska külanõukogu\n\nLuuska külanõukogu oli külanõukogu Põlva rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1954 ja seejärel liideti see Suuremetsa külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Luuska asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215480"}
{"text": "Lüganuse külanõukogu\n\nLüganuse külanõukogu oli külanõukogu Kohtla-Järve rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Lüganuse valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Lüganuse asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Lüganuse ja Hiie kolhoos ning Virulase kalurikolhoosi Purtse brigaad.\n", "id": "ekk_Latn_215481"}
{"text": "Mooste külanõukogu\n\nMooste külanõukogu oli külanõukogu Põlva rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Mooste valla territooriumil. Külanõukogu täitevkomitee asus Sääsaare asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Mooste näidissovhoos ja Sõpruse kolhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215482"}
{"text": "Mustajõe külanõukogu\n\nMustajõe külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 septembris Võrumaal Laheda vallas. Külanõukogu keskus asus algselt Mustajõe külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Mustajõe külanõukogu 1950 septembris Põlva rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis liideti Mustajõe külanõukoguga likvideeritud Vardja külanõukogu territoorium. 1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogus \"Aurora\", M. I. Kalinini nimeline ja Hans Valli nimeline kolhoos.\n\n1966 märtsis liideti Mustajõe külanõukogu territooriumiga osa Peri külanõukogu territooriumist, millel asus \"Aurora\" kolhoosi maakasutus.\n\n1970. aastatel asus külanõukogu keskus Joosu-Suurekülas. Külanõukogus tegutses kolhoos \"Koit\".\n\n1978. aasta seisuga hõlmas Mustajõe külanõukogu Himma, Joosu, Lahe, Mustajõe, Naruski, Pragi, Roosi, Suurküla, Tilsi, Vana-Koiola ja Vardja küla.\n\n6. detsembril 1990 kinnitati Laheda valla omavalitsuslik staatus ja Mustajõe külanõukogu lõpetas tegevuse.\n", "id": "ekk_Latn_215483"}
{"text": "Nõva külanõukogu\n\nNõva külanõukogu oli külanõukogu Haapsalu rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Nõva valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Nõva asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Nõva kolhoos ja Haapsalu Kaluri kolhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215484"}
{"text": "Otepää külanõukogu\n\nOtepää külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nOtepää külanõukogu moodustati 1945 septembris Tartumaal Otepää vallas. Külanõukogu keskus asus Otepää külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Otepää külanõukogu 1950 septembris Otepää rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis liideti Otepää külanõukoguga likvideeritud Päidla, Vidrike ja Voki külanõukogu territooriumid. Külanõukogu piirides tegutsesid J. V. Stalini nimeline, J. V. Mitšurini nimeline, \"Järvesalu\", \"Jüriöö\" ja Munamäe kolhoos. Külanõukogu keskus asus Vana-Otepää külas. Seoses Otepää rajooni likvideerimisega 1959 jaanuaris liideti Otepää külanõukogu Elva rajooniga.\n\n1960 oktoobrist viidi külanõukogu halduskeskus Vana-Otepää külast üle Otepää linna. Samas liideti Otepää külanõukoguga likvideeritud Pühajärve külanõukogu territoorium.\n\nSeoses Elva rajooni likvideerimisega 1962. aastal liideti Otepää külanõukogu Valga rajooniga.\n\n1964 mais liideti Otepää külanõukoguga osa Põlva rajooni Kanepi külanõukogu senisest territooriumist, millel asus Otepää sovhoosi maakasutus.\n\n1976. aastal eraldati külanõukogust 74 km² suurune osa, mis liideti Palupera külanõukoguga.\n\n1977. aasta seisuga oli külanõukogu pindala 215 km² ja elanike arv 1989.\n", "id": "ekk_Latn_215485"}
{"text": "Palupera külanõukogu\n\nPalupera külanõukogu oli külanõukogu Valga rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Rõngu valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Palupera asulas.\n\nKülanõukogus tegutses Hellenurme kolhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215486"}
{"text": "Puka külanõukogu\n\nPuka külanõukogu oli külanõukogu Valga rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Kuigatsi valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Puka asulas.\n\nKülanõukogus tegutses Aakre kolhoos, Puka sovhoos ja Orumäe sovhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215487"}
{"text": "Pihtla külanõukogu\n\nPihtla külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 Pihtla valla territooriumil. Külanõukogu keskus asus esialgu Ilpla asunduses. 1948. aastast oli külanõukogu keskus Lasnama külas. 1950. aastast, pärast Pihtla valla likvideerimist, oli külanõukogu Kingissepa rajooni koosseisus. 1954. aastal liideti Pihtla külanõukoguga Tõlluste külanõukogu, 1960. aastast Kaali külanõukogu. Kuivõrd mõlemad liidetud külanõukogud olid varem olnud Pihtla valla koosseisus, siis 1960. aastast hõlmas Pihtla külanõukogu ligikaudu endise Pihtla valla maa-ala.\n\nKülanõukogu täitevkomitee asus Paevälja asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Kõljala ja Sandla sovhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215488"}
{"text": "Põltsamaa külanõukogu\n\nPõltsamaa külanõukogu oli külanõukogu Põltsamaa rajoonis, alates 1963. aastast Jõgeva rajoonis.\n\nKülanõukogu moodustati 1954. Külanõukogu halduskeskus asus Põltsamaal.\n\nKülanõukogus tegutsesid teiste seas Lenini-nimeline, Lillevere-nimeline ja Lustivere kolhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215489"}
{"text": "Põlva külanõukogu\n\nPõlva külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nPõlva külanõukogu moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 13. septembri 1945 seadlusega Võrumaa Põlva valla koosseisus. Külanõukogu halduskeskus asus Põlva alevikus. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlusega Põlva vald likvideeriti ning Põlva külanõukogu territoorium arvati Põlva rajooni koosseisu.\n\nEesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 17. juuni 1954 seadlusega liideti Põlva külanõukoguga likvideeritud Himmaste külanõukogu ja Kiuma külanõukogu alad. Külanõukogu keskus asus Mammaste külas. Külanõukogu maadel tegutsesid V. Kingissepa nimeline kolhoos, Võidu kolhoos, J. Lauristini nimeline kolhoos ja partisan Lembitu nimeline kolhoos.\n\n8. juunil 1961 anti Põlva alevikule alevi õigused. Sellega seoses senine Põlva külanõukogu likvideeriti ning külanõukogu alad liideti aleviga. 1968. aastal nimetati senine Peri külanõukogu ümber Põlva külanõukoguks ning temaga liideti Põlva alevi ümbruskond ja osa Mooste külanõukogust.\n\n10. oktoobril 1991 sai omavalitsusliku staatuse Põlva külanõukogu territooriumile moodustatud Põlva vald.\n", "id": "ekk_Latn_215490"}
{"text": "Cempi raudteepeatus\n\nCempi raudteepeatus oli raudteepeatus Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Valmiera piirkonna Brenguļi vallas. Peatus asus Heinaste raudteejaamast 93 kilomeetri kaugusel ja jäi raudtee valmimisajal Valga kreisi Trikāta kihelkonda Cempi mõisa maadele.\n\nPeatus avati aastal 1911. 1920. aastatel seal rongid ei peatunud, peatus avati taas aastal 1935. Ainsaks rajatiseks oli ooteplatvorm. Peatus suleti reisirongiliikluse lõpetamisel aastal 1970.\n", "id": "ekk_Latn_215491"}
{"text": "Rägavere külanõukogu\n\nRägavere külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 septembris Virumaal Rägavere valla territooriumil. Külanõukogu keskus asus algselt Mõdriku külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Rägavere külanõukogu 1950 septembris Rakvere rajooni koosseisu.\n\n1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogu piirides Rägavere kolhoos ja Mitšurini-nimeline kolhoos ning Põlula Kalamajand. Külanõukogu keskus asus Kantkülas.\n\n1960 oktoobris viidi Rägavere külanõukogu administratiivkeskus Kantkülast üle Ulvi külla.\n", "id": "ekk_Latn_215492"}
{"text": "Saue külanõukogu\n\nSaue külanõukogu oli külanõukogu Harju rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Saue valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Saue külas.\n\nKülanõukogus tegutsesid teiste seas Ääsmäe sovhoosi Ääsmäe osakond, Saku näidissovhoosi Jälgimäe ja Nurme osakond.\n", "id": "ekk_Latn_215493"}
{"text": "Türi külanõukogu\n\nTüri külanõukogu oli külanõukogu Paide rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Särevere valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Türil.\n\nKülanõukogus tegutses Kirna kolhoos ja Türi näidissovhoostehnikum.\n", "id": "ekk_Latn_215494"}
{"text": "Urvaste külanõukogu\n\nUrvaste külanõukogu oli külanõukogu Võru rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Urvaste valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Kuldre asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Kuldre ja Edasi kolhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215495"}
{"text": "Jaunvāle raudteejaam\n\nJaunvāle raudteejaam oli raudteejaam Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Valmiera piirkonna Brenguļi vallas Jaunvāle külas. Jaam asus Heinaste raudteejaamast 97 kilomeetri kaugusel ja jäi raudtee valmimisajal Valga kreisi Trikāta kihelkonda Jaunvāle mõisa maadele.\n\nJaam avati aastal 1911. Algselt kandis see nime Neusackenhof või Sackenhof, aastail 1919-1921 oli see aga Vāle raudteejaam. Tegemist oli ühe tähtsama jaamaga raudteel. Jaama peahoone ja veetorn hävisid Teise maailmasõja aegsete lahingute käigus. Jaam suleti reisirongiliikluse lõpetamisel aastal 1970.\n", "id": "ekk_Latn_215496"}
{"text": "Biksēja raudteejaam\n\nBiksēja raudteejaam oli raudteejaam Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Smiltene piirkonna Blome vallas. Jaam asus Heinaste raudteejaamast 104 kilomeetri kaugusel ja jäi raudtee valmimisajal Valga kreisi Smiltene kihelkonda Biksēja mõisa maadele.\n\nJaam avati aastal 1911. Algselt kandis see nime Wilkenpahlen, aastail 1919 nimetati see ümber Biksēja raudteejaamaks. Aastast 1921 hakkas see kandma Trikāta raudteejaama nime, Biksēja nime sai see tagasi aastal 1924. Aastal 1948 kavatseti ehitada jaamast kuue kilomeetri pikkune harutee Kačori turbatööstuse juurde, ent vabriku direktor müüs tee ehitamiseks mõeldud relsid maha ja see jäigi ehitamata. Jaam suleti reisirongiliikluse lõpetamisel aastal 1970.\n", "id": "ekk_Latn_215497"}
{"text": "Stariņi raudteepeatus\n\nStariņi raudteepeatus oli raudteepeatus Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Smiltene piirkonna Smiltene vallas. Peatus asus Heinaste raudteejaamast 109 kilomeetri kaugusel ja jäi raudtee valmimisajal Valga kreisi Smiltene kihelkonda Blome mõisa maadele.\n\nPeatus avati aastal 1911. Algselt kandis see saksapärast nimekuju nime Starrin. Ainsaks sealseks ehitiseks oli ooteplatvorm. Peatus suleti reisirongiliikluse lõpetamisel aastal 1970.\n", "id": "ekk_Latn_215498"}
{"text": "Vaivara külanõukogu\n\nVaivara külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nKülanõukogu moodustati 1945. aastal Virumaal Vaivara vallas. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 30. detsembrist 1947 Vaivara külanõukogu likvideeriti seoses elanike väikse arvuga ja selle territooriumil asunud külad arvati Vaivara valla Perjatsi külanõukogu koosseisu. 1954. aastal moodustati Vaivara külanõukogu uuesti kui Perjatsi külanõukogu ja Türsamäe külanõukogu ühendati Vaivara külanõukoguks, mis kuulus Jõhvi rajooni. 1960. aastal liideti külanõukoguga Auvere piirkond. Aastatel 1960–1964 allus Vaivara külanõukogu Kohtla-Järve Linna Töörahva Saadikute Nõukogule.\n\n1965. aastal moodustati Kohtla-Järve rajoon ja Vaivara külanõukogu arvati selle koosseisu.\n\nKülanõukogu halduskeskus asus Vaivara külas. Külanõukogu hõlmas muuhulgas Sillamäe linna ümbruse. Külanõukokku kuulusid 1976. aasta seisuga Sinimäe alevik ja Auvere, Kirikuküla, Mustanina, Perjatsi, Pimestiku, Sõtke, Vaivara ja osaliselt Utria küla. Külanõukogu territoorium oli 308 km² ja elanike arv 1012.\n\nKülanõukogu maa-alal tegutsesid Narva, Sirgala ja Viivikonna põlevkivikarjäär ning Narva sovhoos.\n\n1976. aastal liideti Vaivara külanõukoguga endine Alutaguse külanõukogu. 1977. aastal nimetati külanõukogu ümber Sinimäe külanõukoguks.\n", "id": "ekk_Latn_215499"}
{"text": "Valgjärve külanõukogu\n\nValgjärve külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 septembris Võrumaal Valgjärve vallas. Külanõukogu halduskeskus asus algselt valgjärve asulas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Valgjärve külanõukogu 1950 septembris Otepää rajooni koosseisu.\n\n1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogu piirides \"Võitja\", \"Edasi\", \"Punase Lipu\" ja V. I. Lenini nimeline kolhoos ning Pikajärve Invaliidide Kodu. Külanõukogu keskus asus Saverna külas. 1959 veebruarist Otepää rajoon likvideeriti ja Valgjärve külanõukogu liideti Põlva rajooniga. 1960. aasta piirimuudatusega anti Valgjärve külanõukogule üle osa Veski külanõukogu aladest.\n\n1978. aasta seisuga tegutsesid külanõukogus Valgjärve ja Saverna kolhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215500"}
{"text": "Viimsi külanõukogu\n\nViimsi külanõukogu oli külanõukogu Harju rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Iru valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Miiduranna asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Kirovi-nimeline kalurikolhoos, Pirita lillekasvatuse näidissovhoos, Tallinna Näidislinnuvabriku osakond.\n\n1967. aastal liideti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega, Tallinna linna Mererajooni territooriumiga 294 ha suurune osa ((Muuga aianduskruntide maa-ala) Harju rajooni Viimsi külanõukogu territooriumist.\n", "id": "ekk_Latn_215501"}
{"text": "Viitna külanõukogu\n\nViitna külanõukogu oli külanõukogu Rakvere rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1972 ja seejärel liideti Viitna külanõukogu alad Haljala, Kadrina ja Vihula külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Viitna asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215502"}
{"text": "Viru-Nigula külanõukogu\n\nViru-Nigula külanõukogu oli külanõukogu Rakvere rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Mahu valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Viru-Nigula asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Viru-Nigula kolhoos, Ubja sovhoos ja Virulase kalurikolhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215503"}
{"text": "Värska külanõukogu\n\nVärska külanõukogu oli külanõukogu Põlva rajoonis. Külanõukogu moodustati 1954. Külanõukogu halduskeskus asus Värska asulas.\n\nKülanõukogus tegutses Värska sovhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215504"}
{"text": "Võõpsu külanõukogu\n\nVõõpsu külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati nii Võõpsu I kui ka Võõpsu II külanõukogu septembris 1950 Räpina rajooni koosseisu.\n\nJuunis 1954 liideti Võõpsu I ja Võõpsu II külanõukogu Võõpsu külanõukoguks, mille keskus asus Toomasmäe külas. 1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogu piirides kolhoosid \"Noorte Tahe\", \"Rahu Võit\" ja kalurikolhoos \"Pobeditel\". 1958. aastal kolhoosi \"Rahu Võit\" tegevus lõpetati ja moodustati Räpina sovhoos.\n\nOktoobris 1960 Võõpsu külanõukogu likvideeriti. Kolhoosi \"Noorte Tahe\" territoorium läks Alaküla külanõukogu ja Räpina sovhoosi territoorium Mikitamäe külanõukogu koosseisu.\n", "id": "ekk_Latn_215505"}
{"text": "Valimisliit MEIE Tallinn\n\nMEIE Tallinn (ka Meie Tallinn) oli Tallinnas 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiseks moodustatud valimisliit.\n\nValimisliidu loonud initsiatiivgrupp koosnes TTE (MTÜ Tark ja Terve Eesti), RÜE (Rahva Ühtsuse Erakond), EVA (Eesti Vabaerakond), Tallinna Rahvuslaste klubi, EKRE (Eesti Konservatiivne Eahvaerakond) ja Vabaduspartei Põllumeeste kogu liikmetest ja vabadest linnakodanikest.\n\nValimisliit sai 240 häält ehk 0,1% häältest.\n", "id": "ekk_Latn_215506"}
{"text": "Imavere külanõukogu\n\nImavere külanõukogu (1945–1960 Järavere külanõukogu) oli külanõukogu Põltsamaa ja Paide rajoonis.\n\nKülanõukogu moodustati 1945. Külanõukogu halduskeskus asus Järavere asulas.\n\nKülanõukogus tegutsesid Imavere ja Rahva Võidu kolhoos.\n", "id": "ekk_Latn_215507"}
{"text": "Smiltene raudteejaam\n\nSmiltene raudteejaam oli raudteejaam Ainaži–Valmiera–Smiltene raudteel Smiltene piirkonna Smiltenes. Jaam asus Heinaste raudteejaamast 116 kilomeetri kaugusel ja jäi raudtee valmimisajal Valga kreisi Smiltene kihelkonda Smiltene mõisa maadele.\n\nJaam avati aastal 1911. Tegemist oli raudtee lõppjaamaga, mille juurde rajati ka vedurite depoo. Kahe maailmasõja vahel oli tegemist ühega kahest selle raudtee kõige intensiivsema reisijate liiklusega jaamast. Algne jaamahoone hävis Teises maailmasõjas. Uus jaamahoone valmis 1960. aastatel, vaid veidi aega enne sealse raudtee sulgemist. Jaam suleti reisirongiliikluse lõpetamisel aastal 1970.\n", "id": "ekk_Latn_215508"}
{"text": "Järve külanõukogu\n\nJärve külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\n1945 septembris moodustati Tartumaal Kudina vallas Maarja-Magdaleena külanõukogu, mille keskus asus Kõrenduse külas. Seoses maakondade likvideerimise ja maarajoonide moodustamisega oli külanõukogu 1950. aastast Jõgeva rajooni koosseisus. 1951 jaanuaris nimetati Maarja-Magdaleena külanõukogu ümber Järve külanõukoguks. 1954. aastal liideti Järve külanõukoguga likvideeritud Igavere külanõukogu ja osa Kudina külanõukogust.\n\nKülanõukogu halduskeskus asus hiljem Järve alevikus (1951. aastani ja alates 2005 Maarja-Magdaleena).\n\n1972 märtsis Järve külanõukogu likvideeriti, selle territoorium liideti Palamuse külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215509"}
{"text": "Arsenjevo rajoon\n\nArsenjevo rajoon (vene keeles Арсеньевский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Arsenjevo töölisasula.\n\nRajoon piirneb põhjas Odojevi rajooniga, idas Plavski rajooniga, kagus Tšerni rajooniga, edelas Orjoli oblastiga ja läänes Beljovi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1096 km². Elanike arv oli 2012. aastal 10 174, 2009. aastal 12 702 ja 2002. aastal 12 730.\n\nArsenjevo rajoonis on 171 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Arsenjevo töölisasula) ja kahe külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Ista, Mizgeja ja Holoholnja.\n", "id": "ekk_Latn_215510"}
{"text": "Eero Epner\n\nEero Epner (sündinud 31. oktoobril 1978) on eesti kunstiteadlane ja dramaturg.\n\nTa lõpetas 1997. aastal Tartu Raatuse Gümnaasiumi ja seejärel 2002. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal.\n\n2005. aastast töötas ta teatri NO99 dramaturgina. 20. juunil 2016 valis teatri NO99 nõukogu Eero Epneri juhatuse liikmeks.\n", "id": "ekk_Latn_215511"}
{"text": "Lauli Koppelmaa\n\nLauli Koppelmaa (kuni 2021. aastani Lauli Otsar; sündinud 20. jaanuaril 1992 Võrus) on eesti näitleja.\n\nTa lõpetas 2016. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXVII lennu.\n\nPärast lavakunstikooli lõpetamist 2016. aastal töötas ta näitlejana Kuressaare Teatris ja Tallinnas Teatris Kelm. Alates 2021. aasta sügisest on ta Ugala teatri näitleja.\n\n2017. aastal kehastas ta TV3 draamasarjas \"Merivälja\" Karinit.\n", "id": "ekk_Latn_215512"}
{"text": "Kaarli külanõukogu\n\nKaarli külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s.\n\nKülanõukogu moodustati 1945 septembris Virumaal Sõmeru valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus algselt Sõmeru külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Kaarli külanõukogu 1950 septembris Rakvere rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis liideti Kaarli külanõukoguga likvideeritud Kohala külanõukogu territoorium. 1954. aasta seisuga tegutsesid külanõukogu piirides M. I. Kalinini nimeline ja \"Järve\" kolhoos, Ubja sovhoos, Vinni sovhoosi Roodevälja osakond, Ubja kaevandus ja Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikum. Külanõukogu keskus asus Kaarli külas.\n\n1. oktoobrist 1960 liideti Kaarli külanõukoguga osa likvideeritud Uhtna külanõukogu maadest.\n\n1963 detsembris liideti Kaarli külanõukoguga osa Viru-Nigula külanõukogu territooriumist, mille asus Uhtna kolhoosi maakasutus.\n\n1970. aasta seisuga oli külanõukogu pindala 120 km² ja elanike arv 2233. Külanõukogus piires asusid Aluvere, Aresi-Altküla, Aresi-Vanaküla, Jäätma, Kaarli, Katku, Kohala, Koovälja, Lõuta, Muru, Nurme, Näpi, Rahkla, Raudlepa, Sooaluse, Sõmeru, Sämi-Jänesküla, Sämi-Kurismiku, Sämi-Tagaküla, Sämi-Vanaküla, Toomla, Ubja, Ubja-Vanamõisa, Uhtna, Vanamõisa, Varudi-Altküla, Varudi-Liivanõmme, Varudi-Tagaküla ja Võhma küla. Külanõukogu maadel tegutsesid Uhtna kolhoos, Ubja sovhoos, Vinni näidissovhoostehnikumi Kaarli osakond ja Näpi linnasetehas.\n\n9. aprillil 1992 sai omavalitsusliku staatuse Kaarli vald, mis 30. aprillil 1992 nimetati ümber Sõmeru vallaks.\n", "id": "ekk_Latn_215513"}
{"text": "Maidla külanõukogu\n\nMaidla külanõukogu oli külanõukogu Kohtla-Järve rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Maidla valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Savala asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215514"}
{"text": "Mõisaküla külanõukogu\n\nMõisaküla külanõukogu oli külanõukogu Viljandi rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1960 ja seejärel liideti see Kõo külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Mõisaküla asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215515"}
{"text": "Ranna külanõukogu\n\nRanna külanõukogu oli külanõukogu Eesti NSV-s aastatel 1945–1954.\n\nRanna külanõukogu moodustati 1945 septembris Tartumaal Pala vallas. Külanõukogu keskus asus Lümati külas.\n\nSeoses maakondade ja valdade likvideerimise ning maarajoonide moodustamisega arvati Ranna külanõukogu 1950 septembris Kallaste rajooni koosseisu.\n\n1954 juunis Ranna külanõukogu likvideeriti ja selle territoorium liideti Pala külanõukoguga.\n", "id": "ekk_Latn_215516"}
{"text": "Rannu külanõukogu\n\nRannu külanõukogu oli külanõukogu Tartu rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Rannu valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Vallapalu asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215517"}
{"text": "Roela külanõukogu\n\nRoela külanõukogu oli külanõukogu Rakvere rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1960 ja seejärel liideti Roela külanõukogu alad Viru-Jaagupi ja Tudu külanõukogu vahel. Külanõukogu halduskeskus asus Roela asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215518"}
{"text": "Salatsi vald\n\nSalatsi vald (läti keeles Salacgrīvas pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Salacgrīva ja Heinaste linnaga ning Liepupe, Heinaste, Staicele, Aloja, Pāle ja Viļķene vallaga.\n\nValla pindala on 313 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2214 inimest.\n\n1958. aastal moodustati Salatsi linna maaterritoorium. Sellega liideti osa seni Salatsi linnale allunud likvideeritavast Dzintari külanõukogust, osa Salatsi külanõukogu sovhooside \"Ainaži\" ja \"Salacgrīva\" maadest, Vitrupe külanõukogu sovhoosi \"Salacgrīva\" Vitrupe osakond ja põllumajandusartelli \"Enkurs\" maad. Aastal 1977 liideti osa maaterritooriumi maadest Salatsi külanõukoguga, osa aga Heinaste linnaga. Aastal 1998 liideti Salatsi linna maaterritooriumiga Salatsi vald. Aastal 2009 liideti Salatsi linn ja Salatsi linna maapiirkond ühtseks Salatsi piirkonnaks. 2010. aastal eraldati Salatsi linna maaterritoorium taas linnast ja hakkas kandma Salatsi valla nime. 2021. aastast kuulub vald Limbaži piirkonda.\n\nVald jääb Salatsi jõe kallastele, teised tähtsamad jõed on Svētupe ja Vitrupe jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215519"}
{"text": "Air Bureau\n\nAir Bureau oli Rootsi elektroonilise muusika kollektiiv. Nad tegutsesid 2000ndatel. Liikmeid oli kaks: Niklas Ehrlin ja Henrik Larsson.\n", "id": "ekk_Latn_215520"}
{"text": "Oktoober 2017\n\nOktoober 2017, kroonika\n\n2017. aasta oktoober algas pühapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem teisipäeval.\n", "id": "ekk_Latn_215521"}
{"text": "Salatsi vald (Salacas pagasts)\n\nSalatsi vald (läti keeles Salacas pagasts) oli vald Lätis Limbaži rajoonis. See asus tänapäevase Salatsi valla territooriumil. Selle halduskeskuseks oli Vecsalaca.\n\nAastal 1918 moodustati Salatsi ja Svētciemsi valla liitmisel Vana-Salatsi vald. Aastal 1935 oli selle pindala 165,5 km² ja seal oli 2418 elanikku. Aastal 1945 moodustati valla aladel Korģene, Salatsi ja Zonepe külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Salatsi külanõukoguga liideti aastal 1954 likvideeritav Korģene külanõukogu. Aastal 1958 liideti külanõukoguga osa seni Salatsi linnale allunud likvideeritavast Dzintari külanõukogust, osa Salatsi külanõukogu sovhooside Ainaži ja Salacgrīva maadest anti aga moodustatava Salatsi linna maaterritooriumi koosseisu. Aastal 1977 liideti Salatsi külanõukoguga osa maaterritooriumi maadest ning Ainaži ja Viļķene külanõukogust, osa külanõukogust liideti aga Ārciemsi külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu Salatsi vallaks. Aastal 1998 liideti see Salatsi linna maaterritooriumiga.\n", "id": "ekk_Latn_215522"}
{"text": "Iran Iran\n\n\"Iran Iran\" on Rootsi-Iraani poplaulja Arashi viies singel. Ainus singel albumilt \"Crossfade (The Remix Album)\". Selle andis 2006. aastal välja Warner Music. Laul avaldati, et toetada Iraani osavõttu jalgpallivõistlustel.\n", "id": "ekk_Latn_215523"}
{"text": "Petr Pavel\n\nPetr Pavel (sündinud 1. novembril 1961 Planás Tšehhoslovakkias) on Tšehhi poliitik ja endine sõjaväelane, alates 9. märtsist 2023 Tšehhi Vabariigi president.\n", "id": "ekk_Latn_215524"}
{"text": "Postimehe lõbulisa\n\n1894. aastal jätkas ilmumist ajalehe Postimees joonealusena. 1894. aasta novembris avaldati 1889–1893 ilmunud numbreid ka eraldi konvoluudina.\n\nAjalehte trükiti Tartus Karl August Hermanni trükikojas.\n", "id": "ekk_Latn_215525"}
{"text": "Tšerni rajoon\n\nTšerni rajoon (vene keeles Чернский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Tšerni alev.\n\nRajoon piirneb põhjas Plavski rajooniga, kirdes Teplo-Ogarevski rajooniga, idas Kamenski rajooniga, lõunas Orjoli oblastiga ja läänes Arsenjevo rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1614 km². Elanike arv oli 2012. aastal 20 248, 2009. aastal 20 579 ja 2002. aastal 23 006.\n\nTšerni rajoonis on 268 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Tšerni töölisasula) ja kolme külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Tšern ja Snežed.\n", "id": "ekk_Latn_215526"}
{"text": "Oldřich Černík\n\nOldřich Černík (27. oktoober 1921 Ostrava – 19. oktoober 1994 Praha) oli Tšehhoslovakkia riigitegelane.\n\nOldřich Černík oli pärit töölisperekonnast. Rahvakooli lõpetamise järel õppis ta treialiks. 1945. aastal astus ta Tšehhoslovakkia Kommunistlikku Parteisse ja oli seejärel parteitöö erinevates ametites. 1952–1954 oli ta Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Ostrava piirkonnakomitee sekretär ja 1954–1956 esimees.\n\n1956–1960 oli Oldřich Černík Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär ja 1958–1970 Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee liige. 1960–1963 oli ta Tšehhoslovakkia kütuse- ja energeetikaminister. 1963–1968 töötas ta Tšehhoslovakkia valitsuse esimehe asetäitjana ja Riikliku Plaanikomitee esimehena. 1960–1969 oli Černík Tšehhoslovakkia Rahvakogu saadik. 1966–1970 oli ta Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee presiidiumi liige. 1964. aastal lõpetas ta kaugõppe teel Ostrava Mäetööstuse Kõrgkooli.\n\n9. aprillist 1968 kuni 28. jaanuarini 1970 oli Oldřich Černík Tšehhoslovakkia valitsuse esimees.\n\nPärast Nõukogude Liidu invasiooni vahistati Oldřich Černík 21. augustil 1968 ja viidi koos teiste Tšehhoslovakkia juhtivate riigitegelastega Moskvasse, kus nad osalesid läbirääkimistel Nõukogude juhtkonnaga. Surve ja ähvaruste tagajärjel oli nad lõpuks sunnitud alla kirjutama Moskva protokollile.\n\n1970. aastal vabastati Oldřich Černík kõigilt riiklikelt ametikohtadelt ja heideti 1971. aastal Tšehhoslovakkia Kommunistlikust Parteist välja. 1970–1989 töötas ta Standardiameti juhataja asetäitjana majandusalal, 1990–1991 oli Linnade ja Külade Liidu esimees.\n", "id": "ekk_Latn_215527"}
{"text": "Viljandi vana tuletõrjemaja\n\nViljandi vana tuletõrjemaja on endine tuletõrjedepoo hoone Viljandis aadressil Väike-Turu tänav 3.\n\nNüüdisajal on tuletõrjedepoo hoovi kasutatud Viljandi pärimusmuusika festivali raames kontserdipaigana.\n", "id": "ekk_Latn_215528"}
{"text": "Kamenski rajoon\n\nKamenski rajoon (vene keeles Каменский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti lääneosas. Rajooni keskus on Arhangelskoje küla.\n\nRajoon piirneb põhjas Teplo-Ogarevski rajooniga, kirdes Volovo rajooniga, idas Jefremovi rajooniga, lõunas ja idas Orjoli oblastiga ning loodes Tšerni rajooniga.\n\nRajooni pindala on 795 km². Elanike arv oli 2012. aastal 9383, 2009. aastal 9473 ja 2002. aastal 10 720.\n\nKamenski rajoonis on 100 asulat, mis kuuluvad kahe külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Krasivaja Metša, Sitova Metša, Zuša, Gogol, Galitsa ja Kamenka.\n", "id": "ekk_Latn_215529"}
{"text": "Puškini-nimeline vene draamateater\n\nPuškini-nimeline Riiklik Akadeemiline Vene Draamateater (jakuudi keeles А.С. Пушкин аатынан Ил Академическай Нуучча Театра; vene keeles Государственный академический Русский драматический театр им. А. С. Пушкина) on vanim teater Sahha pealinnas Jakutskis.\n\nPuškini-nimeline vene draamateater on vanim teater Kirde-Venemaal. 1891. aastat loetakse Vene draamateatri Jakuutias sünniaastaks. Toona oli see asjaarmastajateater.\n\nUue teatrihoone sai Vene draamateater 1957. aastal – Jakutskis aadressil Lenini prospekt 21.\n\n1998. aastal sai teater akadeemiliseks (riikliku staatuse sai teater varem – enne 1945. aastat). Alates 1999. aastast kannab teater Aleksandr Puškini nime.\n", "id": "ekk_Latn_215530"}
{"text": "Hiina lihtsustatud kiri\n\nHiina lihtsustatud kiri on hiina kirja ehk hani kirja lihtsustatud kirjamärkidega versioon, mis võeti kasutusele Hiina Rahvavabariigis 1950ndatel ning kuulutati seal hiina traditsioonilise kirja asemel ametlikuks standardiks. Tänapäeval kasutatakse lihtsustatud kirja Mandri-Hiinas, Singapuris ja Malaisias, traditsioonilist kirja Taiwanis, Hongkongis ja Macaus.\n", "id": "ekk_Latn_215531"}
{"text": "Aleksandr Ivanovitš Kuznetsov\n\nAleksandr Ivanovitš Kuznetsov (vene keeles Александр Иванович Кузнецов; sündinud 9. augustil 1946 Tšeljabinskis) on Sahha näitleja ja lavastaja, Venemaa rahvakunstnik.\n\nTa on 1969. aastast Puškini-nimelise vene draamateatri näitleja ja lavastaja.\n", "id": "ekk_Latn_215532"}
{"text": "Valentin Antonov\n\nValentin Dmitrijevitš Antonov (vene keeles Валентин Дмитриевич Антонов; 24. september 1926 Sara, Simbirski kubermang – 22. aprill 2014) oli Sahha näitleja, lavastaja ja õppejõud, professor, Vene NFSV rahvakunstnik.\n\nTa töötas üle poole sajandi Puškini-nimelise vene draamateatri näitleja ja lavastajana. Aastatel 1983–1987 oli ta teatri direktor. Selle kõrvalt oli õppejõud Moskva Kunstiteatri stuudiokooli filiaalis ja Arktika Riiklikus Kunstide ja Kultuuri Instituudis (professor).\n\n1996. aastal Sahha presidendi seadlusega määrati ta Sahha (Jakuutia) Vabariigi Vaimsuse Akadeemia tegevliikmeks. Akadeemia üldkogul valiti ta akadeemia asepresidendiks.\n", "id": "ekk_Latn_215533"}
{"text": "Oiunski-nimeline Jakuudi ANSV riiklik preemia kirjanduse, kunsti ja arhitektuuri valdkonnas\n\nsuuna Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia\n", "id": "ekk_Latn_215534"}
{"text": "Liepupe vald\n\nLiepupe vald (läti keeles Liepupes pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Salatsi, Limbaži, Skulte ja Viļķene vallaga.\n\nValla pindala on 158 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1934 inimest.\n\nVallavalitsuse juriidiline asukoht on Salatsi linnas aadressil Smilšu iela 9, faktiliselt on vallamajaks aga Mustkalni külas asuv Mežgravase talu. Vallavanem on Aivars Ilgavīzis.\n\nAgraarreformi ajal aastal 1920 asus praeguses vallas 2498 hektari suurune Perniģele mõis. Aastal 1935 oli Liepupe valla pindala 43,2 km² ja seal oli 776 elanikku. Aastal 1945 moodustati valda Liepupe külanõukogu, mis aastal 1947 likvideeriti. Aastal 1949 likvideeriti aga vald ja külanõukogu moodustati taas. Aastal 1954 liideti sellega likvideeritav Dunte külanõukogu, aastal 1962 aga Tūja külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest Limbaži ja Skulte külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti Liepupe külanõukogu Liepupe vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Salatsi piirkonda.\n", "id": "ekk_Latn_215535"}
{"text": "Tammiku külanõukogu\n\nTammiku külanõukogu oli külanõukogu Kohtla-Järve rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1954–1960 ja seejärel liideti see Jõhvi külanõukoguga. Külanõukogu halduskeskus asus Tammiku asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215536"}
{"text": "Venevere külanõukogu\n\nVenevere külanõukogu oli külanõukogu Rakvere rajoonis. Külanõukogu eksisteeris 1945–1960 ja seejärel liideti see Laekvere külanõukoguga. Külanõukogu moodustati Venevere valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Veneveres asulas.\n", "id": "ekk_Latn_215537"}
{"text": "Võhma külanõukogu\n\nVõhma külanõukogu oli mitme Eesti NSV külanõukogu nimi: Võhma külanõukogu (Haapsalu rajoon) Võhma külanõukogu (Kingissepa rajoon) Võhma külanõukogu (Rakvere rajoon)\n", "id": "ekk_Latn_215538"}
{"text": "Võnnu külanõukogu\n\nVõnnu külanõukogu oli külanõukogu Tartu rajoonis. Külanõukogu moodustati 1945 Võnnu valla territooriumil. Külanõukogu halduskeskus asus Võnnu alevikus.\n", "id": "ekk_Latn_215539"}
{"text": "Jānis Porziņģis\n\nJānis Porziņģis (sündinud 13. juulil 1982 Liepājas) on endine läti korvpallur. Lõpetas sportlaskarjääri 2014. aastal.\n\nTema noorem vend Kristaps Porziņģis on samuti korvpallur.\n", "id": "ekk_Latn_215540"}
{"text": "Munga tänav (Viljandi)\n\nMunga tänav on tänav Viljandi kesklinnas.\n\nTänav saab alguse Lossi tänavalt, ristub Sepa tänavaga ja lõpeb Pikal tänaval. Tänava pikkus on 144 m.\n", "id": "ekk_Latn_215541"}
{"text": "Troy Gentry\n\nTroy Gentry (5. aprill 1967 Lexington – 8. september 2017) oli USA kantrilaulja.\n\nTroy Gentry ja Eddie Montgomery moodustasid kantriduo Montgomery Gentry.\n", "id": "ekk_Latn_215542"}
{"text": "Tööturg\n\nTööturg (labour market) on turg, kus inimene müüb oma tööjõudu. Tööandja ostab töötaja tööd, makstes selle eest palka. Tööandja on enamasti ettevõtja. Kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori tööandja on riik.\n\nTööturu osapoolteks on tööandja, töötaja ja riik.\n", "id": "ekk_Latn_215543"}
{"text": "Arnold Kallaste\n\nArnold Kallaste (kuni 1935 Arnold-Julius Kraut; 25. veebruar 1894 Viljandi – 9. veebruar 1942 Solikamski vangilaager) oli Eesti politseiametnik.\n\n3. märtsil 1915 võeti ta Vene sõjaväe teenistusse, määrati 109. Korotojatski polku ja saadeti liinile. 8. juulil 1915 langes sakslaste kätte vangi, juunis 1920 jõudis tagasi kodumaale.\n\n15. septembril 1920 astus teenistusse Kaitsepolitsei Viljandi jaoskonda, edasi teenis vaheldumisi Tallinna ja Viljandi jaoskonnas, 1927. aastal nimetati Poliitilise politsei vanemagendiks Tallinna komissari juures.\n\n1934. aastast oli ta Vabariigi Presidendi kaitset ja julgeolekut teostava valvemeeskonna vanem. Vabastati teenistusest 9. juulil 1940.\n\nKallaste vahistati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1941 ja mõisteti kriminaalkoodeksi §58-13 järgi 10+5 aastaks vangilaagrisse. Arnold Kallaste suri 9. veebruaril 1942 Solikamski vangilaagris.\n", "id": "ekk_Latn_215544"}
{"text": "Mustkalni\n\nMustkalni on küla (vidējciems) Lätis Limbaži piirkonnas, Liepupe valla faktiline halduskeskus. Küla asub merepinnast 30 meetri kõrgusel, endisest piirkonnakeskusest Salatsist 38 ja Riiast 65 kilomeetri kaugusel.\n\nKüla kujunes endise Mustkalni karjamõisa juurde. Aastatel 2009–2021 kuulus küla Salatsi piirkonda. Seal asub Liepupes pagasta padome bussipeatus.\n\nKülas kasvavad Liepupe kask (kõrgus 25.5 m), Vallamaja kask (kõrgus 26 m) ja Vangase pajud on looduskaitse all.\n", "id": "ekk_Latn_215545"}
{"text": "Lipamäe\n\n\"Lipamäe\" on Wimbergi debüütromaan.\n\nSee on lugu pärast vanaisa surma maale kolinud noore linnamehe elust. Romaanis põimuvad realism ja fantaasia, autobiograafilisel ainesel põhinevad tagasivaated Eesti NSV lõpuaastate küla- ja sovhoosiellu vahelduvad muinasjutuliseks pöörduva olevikuga. Tekstis on ohtralt mängulisust ja kompositsioonilisi ootamatusi, selles esineb viiteid tuntud kirjandusteostele ja filmidele (August Gailiti \"Nipernaadi\", E. A. Poe \"Usheri maja hukk\", Johnny B. Isotamme ja Bernard Kangro luule, \"Twin Peaks\" jpt). Teose vorm on pigem romaan lugudes kui sidus jutustus. Sündmused leiavad aset reaalses Eesti paigas – Kaaruka külas Järvamaal. Raamatu lõppu on autor paigutanud oma vanavanemate ja lähisugulaste mälestusi ja kirjavahetust, mis lubavad lugejal tutvuda tegelaste prototüüpidega.\n\nToomas Liiv on nimetanud seda ühe põlvkonna manifestiks. Sven Vabari sõnul kujutab see leppimist nõukogude ajaga.\n\n\"Lipamäe\" jõudis 2002. aasta romaanivõistlusel äramärgitud tööde hulka ja sellele määrati samal aastal Virumaa kirjandusauhinna.\n", "id": "ekk_Latn_215546"}
{"text": "Brigitte Susanne Hunt\n\nBrigitte Susanne Hunt (tuntud ka kui BSH; sündinud 24. septembril 1995) on eesti saatejuht, ajakirjanik ja seltskonnategelane.\n", "id": "ekk_Latn_215547"}
{"text": "Enimmüüdud mobiiltelefonide loend\n\nSelles loendis on üle maailma suurimate müüginumbritega mobiiltelefonimudelid.\n", "id": "ekk_Latn_215548"}
{"text": "Grand Theft Auto\n\n\"Grand Theft Auto\" (GTA) on sandbox-stiilis videomängusari, mille põhiline väljatöötaja on Šoti firma Rockstar North (varem DMA Design) ja looja Rockstar Games.\n\n1997. aastal alguse saanud sari sisaldas 2014. aastal 10 mängu ja 2 lisapakki originaalile (GTA: London 1969 ja GTA: London 1961). Viimane mäng on \"Grand Theft Auto V\". \"Grand Theft Auto III\" ja järgmised sarjas olevad mängud on olnud bestsellerid, millega on kaasnenud ka valdkonna autoriteetide heakskiit, näiteks paljude väljaannete poolt aasta parimaks mänguks (Game of the Year) nimetamine.\n\nSari on olnud nii populaarne ja tulus, et mitmed Hollywoodi staarid on lugenud sisse mängu tegelaste teksti. Gangsterifilmide veteranid, nagu näiteks Michael Madsen, Samuel L. Jackson, James Woods, Joe Pantoliano, Frank Vincent, Robert Loggia ja Ray Liotta, on kõik saanud peategelaste häälitsusi teha.\n\nSarja ja selle mängude nimed on tuletatud ingliskeelsest terminist grand theft auto, mis tõlkes tähendab mootorsõiduki varastamist. 2007. aasta 26. märtsi seisuga on \"Grand Theft Auto\" sarja mänge müüdud maailmas üle 70 miljoni eksemplari.\n", "id": "ekk_Latn_215549"}
{"text": "Changi lennujaam\n\nSingapuri Changi lennujaam (IATA: SIN, ICAO: WSSS), tuntud ka kui Changi lennujaam, on peamine tsiviillennujaam Singapuris. See on üks suurimatest transpordisõlmedest Kagu-Aasias. Selle pindala on 13 ruutkilomeetrit.\n\nLennujaam asub 17,2 km kaugusel Marina Bayst ehk Singapuri kesklinnast.\n\nLennujaama haldab ja opereerib Changi Airport Group ning see on Singapore Airlinesi, Singapore Airlines Cargo, SilkAiri, Scooti, Jetstar Asia Airwaysi ja BOC Aviationi kodulennujaam.\n\nChangi lennujaam on rahvusvahelise reisijate ja kaubaliikluse poolest üks maailma tähtsamaid lennujaamu. 2018. aastal läbis lennujaama 65 628 000 reisijat.\n", "id": "ekk_Latn_215550"}
{"text": "17A\n\nTallinna bussiliin 17A sõitis, J. Sütiste teest kuni Juhkentalini (Veskiposti bussipeatuseni). Liini teenindas Tallinna Linnatranspordi AS (kuni 2012. aastani Tallinna Autobussikoondis) ning liiklus toimus iga päeviti. Bussiliin nr. 17A koos 17-ga liideti 1 augustil 2023 aastal, bussiliiniga nr 67.\n", "id": "ekk_Latn_215551"}
{"text": "72 (Tallinna bussiliin)\n\n72 on Tallinna bussiliin, mis sõidab Keskuse ja Kopli vahel.\n\nBussiliin on käigus alates 2. maist 2017 kõigil päevil. Liini teenindab Tallinna Linnatranspordi AS. Enne teenindas seda liini trolliliin 9, mida praegu bussiliin 72 asendab. Väljumised 5-15 minuti tagant\n", "id": "ekk_Latn_215552"}
{"text": "Volovo rajoon (Tula oblast)\n\nVolovo rajoon (vene keeles Воловский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Volovo alev.\n\nRajoon piirneb põhjas Bogoroditski rajooniga, idas Kurkino rajooniga, lõunas Jefremovi rajooniga, edelas Kamenski rajooniga ja läänes Teplo-Ogarevski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1080 km². Elanike arv oli 2021. aastal 13 314 (2012. aastal 13 465, 2009. aastal 14 239 ja 2002. aastal 15 957).\n\nVolovo rajoonis on 119 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Volovo töölisasula) ja kahe külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni suuremad jõed on Upa, Neprjadva ja Krassivaja Metša.\n", "id": "ekk_Latn_215553"}
{"text": "Volovo rajoon\n\nVolovo rajoon (Lipetski oblast), rajoon Lipetski oblastis Volovo rajoon (Tula oblast), rajoon Tula oblastis\n", "id": "ekk_Latn_215554"}
{"text": "Staator\n\nStaator on pöörlevat osa – rootorit – sisaldava masina paigalseisev osa. Kõige tuntum on staator kui elektrimasina põhiline liikumatu osa.\n\nElektrimootori staatori mähistesse juhitud elektrivool tekitab pöördvälja (pöörleva magnetvälja), mis paneb masina rootori pöörlema. Elektrigeneraatoris indutseerib pöörlev rootor staatori mähises elektrivoolu.\n", "id": "ekk_Latn_215555"}
{"text": "Tamme (Tänassilma)\n\nTamme on endine küla Viljandimaal.\n\nTamme küla kujunes 20. sajandi alguses Vana-Tännassilma mõisa maadele.\n\nTamme külas asus Kalmetu algkool, hiljem Kalmetu 8-klassiline Kool, Tänassilma kirik ja Tänassilma kalmistu.\n\n1977. aastal ühendati Kalmetu ja Tamme küla Tänassilma külaks.\n", "id": "ekk_Latn_215556"}
{"text": "Bobrinski\n\nBobrinski (vene keeles Бобринский, saksa keeles Bobrinsky) on aadlisuguvõsa, mis põlvnes keisrinna Katariina II ja vürst Grigori Orlovist. Tänapäeval elavad Bobrinskid Prantsusmaal, USA-s ja Venemaal.\n", "id": "ekk_Latn_215557"}
{"text": "Golovin (aadlisuguvõsa)\n\nGolovin oli kreeka-krimmi päritolu vene aadlisuguvõsa, kuhu kuulus ka krahve.\n\nOn teateid, et suguvõsa liikmed olid 15. ja 16. sajandil Moskva suurvürstiriigi teenistuses.\n\n1726 kanti suguvõsa esindaja Ivan Golovin (1672–1737) Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse.\n", "id": "ekk_Latn_215558"}
{"text": "Golovkin\n\nGolovkin (vene keeles Головкин, saksa keeles Golowkin) oli Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus meesliinis 1846. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_215559"}
{"text": "Lesbide seksuaalpraktikad\n\nLesbide seksuaalpraktikad on seksuaalkäitumine naistega seksivate naiste (NSN) vahel olenemata nende seksuaalsest sättumusest või seksuaalsest identiteedist.\n\nNaistega seksiv naine võib end määratleda lesbina, biseksuaalsena või loobuda enda määratlemisest. Mõistet võidakse rakendada ka heteroseksuaalsetele või aseksuaalsetele naistele, kes pole oma seksuaalsuses kindlad või proovivad seda.\n", "id": "ekk_Latn_215560"}
{"text": "Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee\n\nJaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee oli noorteasutus, mis tegutses Tallinnas Mustpeade majas 1946–1991. Palee oli mõeldud kutsehariduskoolide õpilastele ja teistele linnanoortele. Palee allus Eesti NSV Riiklikule Kutsehariduse Komiteele.\n\nPalee asutati 1946 Tallinna Tööjõureservide Valitsuse laulu- ja tantsuansamblina. Aastast 1968 kandis palee nime Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee.\n\nSeisuga 1978 tegutses palees 17 huviringi, sh Tantsuansambel Sõprus.\n\nNäiteks 1977 korraldati palees 441 üritust, mida külastas 286 538 inimest.\n", "id": "ekk_Latn_215561"}
{"text": "Bernhard Lõhmus\n\nBernhard Lõhmus (26. juuni 1925 Uue-Vändra vald, Pärnumaa – 6. oktoober 1985 Tallinn) oli eesti sporditegelane.\n\n1943 novembrist 1944 augustini teenis vabatahtlikuna Soome 200. jalaväerügemendis, osales tõrjelahingutes Viiburi lahe ääres ja Vuoksil. 1944 augustis tuli tagasi Eestisse.\n\n1945. aastal lõpetas Vändra Keskkooli. 1949. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna.\n\nAastatel 1949–1953 töötas ta Pärnu 1. Keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana. 1955–1976 oli ta Pärnu Lastestaadioni direktor, selle kõrvalt töötas spordikoolis võrkpallitreenerina. Aastatel 1976–1985 oli ta Pärnu spordikomitee esimees.\n\n1951. aastal värvati ta KGB agendiks, 1952. aastal osales mõrvaragendina metsavendade tapmisel Vändra rajoonis.\n", "id": "ekk_Latn_215562"}
{"text": "Ida-Harju klindilõik\n\nIda-Harju klindilõik on umbes 70 km pikkune lõik Põhja-Eesti klindil, mis jääb Maardu ja Muuksi klindineemiku vahele.\n\nKlindilõigu tähelepanuväärseim objekt on Jägala juga.\n", "id": "ekk_Latn_215563"}
{"text": "Lahemaa klindilõik\n\nLahemaa klindilõik on umbes 70 km pikkune lõik Põhja-Eesti klindil, mis jääb Muuksi klindineemiku ja Palmse klindioru vahele.\n", "id": "ekk_Latn_215564"}
{"text": "Loode-Eesti klindilõik\n\nLoode-Eesti klindilõik on umbes 50 km pikkune lõik Põhja-Eesti klindil, mis jääb Osmussaare ja Paldiski klindilahe vahele; ühtlasi Põhja-Eesti klindi läänepoolseim osa.\n\nKlindilõigul on eristatud järgmisi struktuuriüksusi (suunal läänest itta): Osmussaare klindipoolsaar Osmussaare klindilaht Neugrundi meteoriidikraater-klindisaar (seal asub Neugrundi pank) Sandgrundi klindiplatoo Keibu klindilaht Krässgrundi klindisaar Krässgrundi klindiorg Alliklepa klindiplatoo Suur-Pakri klindipoolsaar (seal asub Suur-Pakri pank) Väike-Pakri klindipoolsaar. (seal asub Väike-Pakri pank)\n", "id": "ekk_Latn_215565"}
{"text": "Lääne-Harju klindilõik\n\nLääne-Harju klindilõik on umbes 80 km pikkune lõik Põhja-Eesti klindil, mis jääb Väike-Pakri klindipoolsaare ja Harku klindilahe vahele.\n\nKlindilõigul on eristatud järgmisi struktuuriüksusi (suunal läänest itta): Paldiski klindilaht (Sellel paiknevad Paldiski, Uuga, Pakri, Leetse ja Lahepere pank) Pakri klindipoolsaar Pakri klindisaar Lahepere klindilaht (jaguneb kolmeks - Klooga, Niitvälja ja Treppoja klindilaheks, Klooga ja Niitvälja klindilahtede vahele jääb Klooga klindipoolsaar, Klooga ja Treppoja klindilahtede vahele jääb Illurma klindipoolsaar) Laulasmaa klindipoolsaar Lohusalu klindisaar Keila-Joa klindilaht Türisalu klindipoolsaar Vääna klindilaht Suurupi klindipoolsaar.\n", "id": "ekk_Latn_215566"}
{"text": "Viljandi tuletõrjedepoo\n\nViljandi tuletõrjedepoo on Viljandis aadressil Riia maantee 6 asuv tuletõrjehoone, mis on registreeritud kultuurimälestisena.\n\nHoone on projekteeritud arhitekt Toomas Rein ja seda on arvatud kuuluvat arhitekti loomingu paremikku. Kahekorruseline punasest tellisest lameda katusega hilismodernistlik hoone on silmapaistva arhitektuurse lahendusega, sellel on säilinud algne maht ja väliskujundus ning see on tänaseni kasutusel oma algses funktsioonis. See on ainus nõukogude perioodil ehitatud ja riiklikuks mälestiseks tunnistatud tuletõrjehoone. Tegemist on ühega vähestest sel perioodil valminud hoonetest, millele on antud sümbolikandvus ja kus on poetiseeritud tehnoesteetikat.\n\nHoone ehitamisel kasutatud kumerad tellised hangiti nõukogude defitsiidi tingimustes eritellimusel Tallinna Keraamikatehasest. Väidetavalt nõustus tehas telliste tootmisega alles siis, kui tuletõrjeinspektor oli ähvardanud läbi viia põhjaliku tuleohutusnõuete täitmise kontrolli.\n", "id": "ekk_Latn_215567"}
{"text": "Kurkino rajoon\n\nKurkino rajoon (vene keeles Куркинский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Kurkino alev.\n\nRajoon piirneb põhjas Kimovski rajooniga, idas Rjazani oblastiga, kagus Lipetski oblastiga, lõunas Jefremovi rajooniga, läänes Volovo rajooniga ja loodes Bogoroditski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 949,25 km². Elanike arv oli 2012. aastal 10 593, 2009. aastal 11 260 ja 2002. aastal 13 077.\n\nKurkino rajoonis on 119 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Kurkino töölisasula) ja kahe külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Don, Neprjadva, Ptan, Jazovnja, Sitka, Kurtsa, Rõhotka, Bogojavlenka ja Zamaraika.\n", "id": "ekk_Latn_215568"}
{"text": "Kautliku pank\n\nKautliku pank on Saare maakonnas Muhu vallas Vahtraste küla lähedal asuv pank. Pank on umbes 200 m pikkune. Pank on keskosas 2,5 m kõrgune. Pangal paljanduvad Jaani lademe Paramaja kihistiku domeriidid.\n", "id": "ekk_Latn_215569"}
{"text": "Ninase pank\n\nNinase pank ehk Tagaranna pank on Saare maakonnas Saaremaa vallas Tagaranna poolsaare põhjatipus asuv pank. Pank on umbes 1 km pikkune. Panga suurim kõrgus on 5 m. Pangal paljanduvad Jaani lademe Ninase kihistiku lubjakivid ja Mustjala kihistiku merglid.\n\nPank on Ninase kihistiku stratotüüp. Selle ülemised kaks ja pool meetrit moodustavadki Ninase kihistiku pruunikashall mergli vahekihtidega lubjakivi. Selle all on 1,2 meetrit sinakashalli savi vahekihtidega lubjakivi, seejärel tuleb 0,4 meetrit mergliga vahelduvat lubjakivi ja selle all on lubjakivist läätsedega püriiti sisaldav mergel.\n", "id": "ekk_Latn_215570"}
{"text": "Lastepark (Viljandi)\n\nLastepark on Viljandis asuv park Uue tänava, August Maramaa puiestee ja Meeme tänava vahelisel alal.\n\nPargis asuvad kiiged, karussellid ja liikluslinnak lastele, purskkaev ning Aino Sepa skulptuurid \"Hülged\" (1952), \"Noor tehnik\" (1961) ja \"Laps vasikaga\" (1962).\n\nVarem Kiigepargi nime kandnud park nimetati Lastepargiks 2011. aastal. Varem Lastepargi nime kandnud park nimetati Sõbrapargiks.\n", "id": "ekk_Latn_215571"}
{"text": "Undva pank\n\nUndva pank ehk Tõrvasoo pank on Saare maakonnas Saaremaa vallas Tagamõisa poolsaare põhjatipus asuv pank. Pank on umbes 350 m pikkune. Panga kõrgus on 2,5 m. Pangal paljanduvad Jaani lademe Ninase ja Mustjala kihistiku kivimid.\n", "id": "ekk_Latn_215572"}
{"text": "Tulemus\n\nTulemus ehk resultaat (inglise keeles result) on üldiselt mistahes tegevuse, tegude järgnevuse või protsessi lõplik kvalitatiivne või kvantitatiivne tagajärg.\n\nTulemus võib olla näiteks mängus või sõjas võitja selgumine; matemaatikas arvutuse või funktsiooni lõplik väärtus või teoreemi tõestatud lõppjäreldus; statistikas andmete uurimise tulemuste koond; informaatikas näiteks funktsiooni tagastatav väärtus (return value of a function), süsteemi olek või küsimustiku tõeste vastuste loend; loodusteadustes katse teostumine; õiguses kahtlusaluse süü või süütuse tõestus; majanduses majandusüksuse majandusperioodi kasum või kahjum; poliitikas valimistulemus.\n", "id": "ekk_Latn_215573"}
{"text": "Kimovski rajoon\n\nKimovski rajoon (vene keeles Кимовский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti idaosas. Rajooni keskus on Kimovski linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Novomoskovski rajooniga, idas Rjazani oblastiga, lõunas Kurkino rajooniga ja läänes Uzlovaja rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1112 km². Elanike arv oli 2017. aastal 38 270.\n\nKimovski rajoonis on 151 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Kimovski linna) ja kahe külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Don, Neprjadva, Mokraja Tabola, Suhaja Tabola, Sukromna, Sizovka, Donets ja Granki.\n", "id": "ekk_Latn_215574"}
{"text": "Uzlovaja rajoon\n\nUzlovaja rajoon (vene keeles Узловский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti idaosas. Rajooni keskus on Uzlovaja linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Novomoskovski rajooniga, idas Kimovski rajooniga, lõunas Bogoroditski rajooniga ja läänes Tjoploje-Ogarjovo rajooniga.\n\nRajooni pindala on 631,25 km². Elanike arv oli 2012. aastal 84 300, 2009. aastal 85 725 ja 2002. aastal 11 046.\n\nUzlovaja rajoonis on 114 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Uzlovaja linna) ja kolme külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsaim jõgi on Don.\n", "id": "ekk_Latn_215575"}
{"text": "Teppo lõõts\n\nTeppo lõõts ehk Võru tüüpi lõõtspill on lõõtspilli tüüp, mille töötas välja Võrumaa pillimeister August Teppo. Seda pillitüüpi on edasi arendanud tema järgijad ja see on Eestile kõige iseloomulikum lõõtsatüüp.\n\nSee on kolme- või neljarealine kahe- või kolmekooriline (ühte nuppu vajutades heliseb vastavalt kaks või kolm keelt) bisonoorne (lõõtsa lahti tõmmates ja kokku lükates annab üks nupp vastavalt erineva noodi) diatooniline lõõtspill, tavaliselt helistikus A-duur või As-duur, uuemad G-duuris.\n\nSeda tüüpi lõõtsal saab üldiselt mängida ainult kahes (teatud osas kolmes) mažoorses helistikus. Sellised lõõtspillid on naturaalse häälestusega, st enamkasutatavad kooskõlad on puhtaks häälestatud.\n\nTeppo tüüpi lõõtspill oma särava ja valju heliga sobib hästi vabas õhus mängimiseks.\n", "id": "ekk_Latn_215576"}
{"text": "Queanbeyan\n\nQueanbeyan on linn Austraalias Uus-Lõuna-Walesi osariigis.\n\nLinnast voolab läbi Queanbeyani jõgi. Queanbeyan külgneb Austraalia pealinna alaga ja paikneb Canberra kesklinnast 15 km kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_215577"}
{"text": "Lauri Lepik\n\nLauri Lepik (sündinud 14. oktoobril 1960) on eesti diplomaat ja riigiametnik.\n\nTa on lõpetanud Tallinna 7. Keskkooli. 1985. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi raamatukogunduse ja bibliograafia eriala diplomitööga \"Andmebaaside kasutamine keskkonnakaitsealases infoteeninduses\". 2003. aastal sai poliitikateaduste magistrikraadi Humboldti Ülikoolis Saksamaal.\n\nAastatel 1987–1992 oli ta Eesti Rahvusraamatukogu teadusdirektor. Oli taasloodud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse liige. Aastatel 1992–1995 töötas Riigikantseleis.\n\n1995. aastal asus tööle Välisministeeriumisse nõunikuna. Aastatel 1996–2000 töötas ta Eesti suursaatkonnas Washingtonis. Aastatel 2000–2004 oli ta Eesti Välispoliitika Instituudi uurija, 2004–2005 oli Kaitseministeeriumi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika büroo juht. Aastatel 2005–2008 oli ta Eesti Alalise Esinduse NATO juures kaitsetalituse vanemnõunik, 2008–2011 esinduse asejuht. Aastatel 2011–2012 oli ta Eesti suursaadik Ukrainas ja Moldovas, 2012–2017 Eesti suursaadik NATO juures.\n\n2017. aasta septembrist 2018. aasta juunini oli ta Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides.\n", "id": "ekk_Latn_215578"}
{"text": "Guelph\n\nGuelph on linn Kanadas Ontario provintsis, Wellingtoni maakonna keskus. Asub Kitchenerist 28 km ida pool ja Toronto kesklinnast 100 km lääne pool.\n\nLinna asutajaks peetakse šoti kirjanikku ja Canada Company inspektorit John Galti, kes asus 1820. aastatel sinna elama.\n\nMadala kuritegevuse, puhta elukeskkonna ja kõrge elatustaseme tõttu peetakse seda üheks Kanada parimaks elukohaks.\n\nGuelphi elanike arv on 131 800 (2016).\n\nLeibkonna keskmine aastasissetulek oli 2006. aastal 79 200 Kanada dollarit.\n\nLinnas tegutseb Guelphi ülikool.\n\nAutoosade tootja Linamari peakorter asub Guelphis.\n", "id": "ekk_Latn_215579"}
{"text": "Sinirebane\n\nSinirebane on jäärebase teisend.\n\nKarusloomakasvandustes hakati sinirebaseid esimest korda kasvatama 1914 Norras.\n\nSinirebaseid on kasvatatud ka Eestis. Nt 1973 kasvatati 63 000 sinirebast.\n", "id": "ekk_Latn_215580"}
{"text": "Jüri Ott\n\nJüri Ott (sündinud 19. detsembril 1950 Kilingi-Nõmme linnas) on Eesti poliitik ja omavalitsustegelane.\n\nTa oli Kullamaa vallavanem alates 20. novembrist 2009 kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini, mille käigus moodustati Lääne-Nigula vald. 2009 kuni 2017 aastani oli Jüri Ott Läänemaa Omavalitsusliidu aseesimees ja esimees.\n\nJüri Ott on lõpetanud Tallinna Ülikooli 1980. aastal kehalise kasvatuse erialal, töötanud treeneri ja spordikooli direktorina.\n\nAastatel 1980–2001 töötas ta Tallinna Linnavalitsuse süsteemis ning jõudis olla Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise vaneminsener, Tallinna Haljasalade Trusti haljastusdirektor, Tallinna Linna Oktoobri Rajooni TK esimehe asetäitja, Tallinna Kesklinna Valitsuse vanem (1993–1997) ja linnavalitsuse liige ning Tallinna Botaanikaaia direktor (1997–2001).\n\nOlnud Eesti Entsüklopeedia suuraktsionär ja juhatuse liige, Eesti Mereakadeemia rektori nõunik.\n\nJüri Ott on Lions Eesti piirkonna LC Tallinn Vanalinn asutajaliige, olnud klubi president ja Eesti Lions Piirkonna kuberner. Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse liige, olnud mitmel korral valitud juhatuse ja nõukogu liikmeks.\n\nEesti Punase Risti süsteemis on olnud Tallinna Seltsi esimees 1994–2003 ja Eesti Punase Risti esimene asepresident 2000–2003.\n\nEesti Koonderakonna liige alates 1993 kuni partei tegevuse lõpetamiseni. 1993–2001 juhtis ta Koonderakonna Tallinna piirkonda olles mitmel aastal valitud partei aseesimeheks. Sama erakonna liikmena oli valitud ka Tallinna Linnavolikogu liikmeks.\n\nKeskkriminaalpolitsei süüdistas Jüri Otti ja mitmeid Kesklinna valitsuse ametnikke aastate eest Tallinna kesklinna ebaseaduslikes korteritehingutes, kuid kohus ühtegi linnaametnikku süüdi ei mõistnud. Jüri Ott on nimetanud seda episoodi oma poliitikuelus tavaliseks poliitiliseks võitluseks, mis oli lavastatud konkurentide poolt. Vastaspoole hinnangul pääses Jüri Ott väidetava süüteo aegumise tõttu.\n\nJüri Ott on valitud Eesti vanima spordiseltsi Kalev auliikmeks ja Kullamaa valla aukodanikuks. Pärast 2017. aasta haldusreformi läbiviimist toimunud kohalike omavalitsuste valimistel valiti Jüri Ott Lääne-Nigula valla volikogusse 120 häälega, kus ta valiti volikogu arendus- ja eelarve komisjoni esimeheks.\n", "id": "ekk_Latn_215581"}
{"text": "Kasari luht\n\nKasari luht on Kasari jõe suurvee ajal üleujutatav ala (luht). Koos Kasari lisajõgedega on luha suurus umbes 40 km² ja on seetõttu suurim luht Põhja-Euroopas.\n", "id": "ekk_Latn_215582"}
{"text": "Bogoroditski rajoon\n\nBogoroditski rajoon (vene keeles Богородицкий район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti kaguosas. Rajooni keskus on Bogoroditski linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Uzlovaja rajooniga, idas Kimovski rajooniga, kagus Kurkino rajooniga, lõunas Volovo rajooniga, läänes Teplo-Ogarevski rajooniga ja loodes Kirejevski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 957 km². Elanike arv oli 2012. aastal 51 378, 2009. aastal 52 321 ja 2002. aastal 11 543.\n\nBogoroditski rajoonis on 79 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Bogoroditski linna) ja nelja külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Upjorta ja Neprjadva.\n", "id": "ekk_Latn_215583"}
{"text": "Nehatu soo\n\nNehatu soo on soo Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.\n\nSoo võeti kaitse alla 1957. Tänapäeval kaitstakse sood Nehatu looduskaitseala koosseisus.\n\nNehatu soo tekkis umbes 4500 aastat tagasi, kui kasvas kinni endine merelaht.\n", "id": "ekk_Latn_215584"}
{"text": "Hara soo\n\nHara soo on soo Harju maakonnas Kuusalu vallas. Soo pindala on 747 ha. Soost mõnisada meetrit loodesse jääb Aabla soo. Soo eesvooluks on Kolga laht.\n\nAastatel 1975–1994 kaevandati Hara soos turvast, turbaväljade pindala moodustas 103 ha. 2013. aastal taastati endised turbaväljad veerežiimi korrigeerimisega looduslähedaseks soomaastikuks.\n", "id": "ekk_Latn_215585"}
{"text": "Tjoploje-Ogarjovo rajoon\n\nTjoploje-Ogarjovo rajoon (vene keeles Тёпло-Огарёвский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti lõunaosas. Rajooni keskus on Tjoploje alev.\n\nRajoon piirneb põhjas Kirejevski rajooniga, kirdes Bogoroditski rajooniga, idas Volovo rajooniga, lõunas Kamenski rajooniga, edelas Tšerni rajooniga, läänes Plavski rajooniga ja loodes Štšokino rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1014 km². Elanike arv oli 2012. aastal 12 574, 2009. aastal 12 853 ja 2002. aastal 14 111.\n\nTjoploje-Ogarjovo rajoonis on 112 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Tjoploje töölisasula) ja kahe külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Upa, Uperta, Plava, Zuša, Sitova Metša ja Krassivaja Metša.\n", "id": "ekk_Latn_215586"}
{"text": "Vene hurt\n\nVene hurt ehk barsoi on Venemaalt pärinev koeratõug.\n\nEestikeelses koerandusterminoloogias on laiemalt kasutusel nimekuju borzoi.\n", "id": "ekk_Latn_215587"}
{"text": "Soolõime\n\nSoolõime (varem ka soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine; inglise keeles gender mainstreaming) on põhimõte, mille eesmärgiks on soolise tasakaalu saavutamine läbi soolise aspekti regulaarse arvestamise poliitikas, tegevuskavade ja meetmete planeerimises ning rakendamises.\n\nSoolõime haarab kõiki eluvaldkondi, sest peaaegu igas valdkonnas tehtud otsused avaldavad mõju mõlemale sugupoolele.\n", "id": "ekk_Latn_215588"}
{"text": "Tõrasoo\n\nTõrasoo ehk Tõrassoo on soo Rapla maakonnas Kehtna vallas Vanamõisa lähedal. Soo pindala on 1611 ha. Sood kaitstakse Tõrasoo looduskaitseala koosseisus.\n\nSoo eesvooluks on Valgu jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215589"}
{"text": "Keressaare raba\n\nKeressaare raba on raba Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Koosa lähedal. Soo pindala on 871 ha.\n\nSoo eesvooluks on Kääpa jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215590"}
{"text": "Laiküla raba\n\nLaiküla raba (ka Keskküla raba) on raba Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Laiküla lähedal. Raba pindala on 5873 ha.\n\nRaba eesvooluks on Liivi ja Teenuse jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215591"}
{"text": "Linnusaare raba\n\nLinnusaare raba (ka Ilmaraba) on raba Jõgeva maakonnas. Selle pindala on 1200 ha ja raba kaitstakse Endla looduskaitseala koosseisus.\n\nKaurijärv on suurim järv Linnusaare rabas. Sellest lõunasse jääb Langendlaugas. Raba arvukate laugaste seas üks suuremaid on ka Linnusaare raba laugas.\n\nRaba läänepiiril kulgeb Nava jõgi. Rabast lõunasse jääb Männiksaar ning sellest edasi omakorda Endla järv. Raba kagunurgas voolab Mustjõgi.\n\nLinnusaare rabast itta jääb Männikjärve raba, kagu suunda Mustjõe taha jääb Kaasikjärve raba ning edelasse teisele poole Nava jõge jääb Endla raba.\n\nMännikjärve raba läbiv laudtee jätkub osaliselt ka Linnusaare rabas.\n", "id": "ekk_Latn_215592"}
{"text": "Maima raba\n\nMaima raba (ka Taidra raba) on raba Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Maima asula lähedal.\n\nRaba keskel asub Virussaare rabasaar.\n", "id": "ekk_Latn_215593"}
{"text": "Tapiku soo\n\nTapiku soo (ka Tapiku raba) on soo Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Lahavere küla põhjaosas.\n\nSoost saab alguse Pikknurme jõgi.\n\n2. augustil 1941 toimus soo servas Udukülas massimõrv, milles hukkus 17 relvitut meest ümberkaudsetest küladest.\n", "id": "ekk_Latn_215594"}
{"text": "Plavski rajoon\n\nPlavski rajoon (vene keeles Плавский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Tula oblasti edeaosas. Rajooni keskus on Plavski linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Štšokino rajooniga, idas Tjoploje-Ogarjovo rajooniga, lõunas Tšerni rajooniga, läänes Arsenjevo rajooniga ja loodes Odojevi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1024,6 km². Elanike arv oli 2012. aastal 27 764, 2009. aastal 27 824 ja 2002. aastal 29 499.\n\nPlavski rajoonis on 108 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Plavski linna) ja kolme külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Plava, Okna ja Plavitsa.\n", "id": "ekk_Latn_215595"}
{"text": "Hannes Valdma\n\nHannes Valdma (16. mai 1944 – 2. november 2008) oli Eesti Rahvusringhäälingu arendusnõunik, helirežissöör, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsent.\n\nTa lõpetas aastal 1970 Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsikaõpetajana.\n", "id": "ekk_Latn_215596"}
{"text": "IPhone 8\n\niPhone 8 ja iPhone 8 Plus on nutitelefonid, mida toodab Apple.\n\niPhone 8 ja iPhone 8 Plus avalikustati 12. septembril 2017. Telefon on vee- ja tolmukindel ning selle kõlarid on 20% valjemad kui iPhone 7-l.\n", "id": "ekk_Latn_215597"}
{"text": "Kapatkievičy\n\nKapatkievičy (transkribeerituna Kapatkevitšõ, poola keeles Kapatkiewiczy, varem ka Kopatkiewicze ja Kopatkowicze) on alev Valgevenes Homieli oblastis Pietrykaŭ rajoonis, Kapatkievičy külanõukogu halduskeskus. Kapatkievičy asub Homieli linnast 179 ja Pietrykaŭst 35 kilomeetri kaugusel Pciči jõe kaldal, merepinnast 118 meetri kõrgusel.\n\nAlevis on keskkool ja muusikakool. Seal on ka kino, klubi ja kaks raamatukogu. Alevis on toiduainetetööstus, seal töödeldakse ka puitu.\n", "id": "ekk_Latn_215598"}
{"text": "IPhone X\n\niPhone X on nutitelefon, mida toodab arvuti- ja tarkvarafirma Apple. iPhone X avalikustati koos iPhone 8-ga 12. septembril 2017 Steve Jobsi teatris.\n\niPhone X-il on Face ID, mis on Apple välja töötatud näotuvastussüsteem, juhtmevaba laadimine, OLED-ekraan ja kahekordsed kaamerad.\n", "id": "ekk_Latn_215599"}
{"text": "Valgeristi raba\n\nValgeristi raba (ka Kuijõe raba) on raba Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kuijõe lähedal. Raba pindala on 1741 ha.\n\nRaba eesvooluks on Vihterpalu jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215600"}
{"text": "Ruila raba\n\nRuila raba on raba Harju maakonnas Saue vallas Ruila lähedal. Raba pindala on 1684 ha.\n\nRaba eesvooluks on Vasalemma jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215601"}
{"text": "Riisa raba\n\nRiisa raba ehk Sorkuni raba on raba Pärnu maakonnas Tori vallas Riisa külas. Raba pindala on 1000 ha.\n\nRaba eesvooluks on Halliste ja Navesti jõgi.\n\nLäbi raba kulgeb Kõpu-Tõramaa-Jõesuu maantee, raba kirdeosas asub Riisa õpperada.\n", "id": "ekk_Latn_215602"}
{"text": "Ratva soo\n\nRatva soo on soo Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Ratva lähedal. Sageli käsitletakse Ratva raba koos Muraka rabaga – Muraka-Ratva soostikuna.\n\nRatva raba on esimesi Eestis kaitse alla võetud soid, mis Ratva raba reservaadina (1109 ha) võeti kaitse alla 1938. Tänapäeval kaitstakse Ratva sood Muraka looduskaitseala koosseisus.\n", "id": "ekk_Latn_215603"}
{"text": "Vabaduse allikas\n\n\"Vabaduse allikas\" on Stockholmi kesklinnas Norrmalmstorgil asuv mälestusmärk, mis on pühendatud Balti riikide vabadusvõitlusele. Monumendi autor on Björn Selder.\n\nPunasest graniidist mälestusmärk avati väljaku sisseõnnistamise teisel päeval, 28. mail 2004 kell 14.30. Monumendi avamise kõne pidas Lennart Lööf, Stockholmi linna kaunistamisnõukogu (Stockholms Skönhetsråd) esimees. Avamispidustusel tantsisid Eesti rahvatantsurühma Kassari tantsijad.\n\nMälestusmärk paigaldati kohale, kus ajavahemikus 19. maist 1990 kuni 16. septembrini 1991 toimusid igal esmaspäeval nn esmaspäevamiitingud Baltimaade vabaduse toetuseks. Vabadusvõitlusele pühendatud monument püstitati sinna 1994. aastal – samal aastal, kui viimastena Balti riikidest lahkusid Eestist Nõukogude väed.\n\nNorrmalmstorg ja seal paiknev kolmele sambale voolava veega skulptuur \"Vabaduse allikas\" on eestlastele, lätlastele ja leedulastele suure sümboolse tähtsusega kogunemispaik Stockholmis. 15. augustil 2011 tähistati Norrmalmstorgil esmaspäevamiitingute 20. aastapäeva. 27. augustil 2016 tähistati seal 25 aasta möödumist sellest, kui Rootsi taastas diplomaatilised suhted taasiseseisvunud Eesti, Läti ja Leeduga.\n", "id": "ekk_Latn_215604"}
{"text": "Paadrema soo\n\nPaadrema(a) soo on soo Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Paadrema lähedal. Soo pindala on 3019 ha.\n\nSoo eesvooluks on Paadrema jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215605"}
{"text": "Männiku raba\n\nMänniku raba (ka Valdeku raba) on raba Harju maakonnas Saku vallas Männiku karjääri lähedal. Raba pindala on 901 ha.\n\nRaba eesvooluks on Katku oja ja Männiku karjäär.\n", "id": "ekk_Latn_215606"}
{"text": "Mustjärve soo\n\nMustjärve soo ehk Mustjärve raba on soo Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas. Soo kaitseks on moodustatud Mustjärve raba hoiuala. Soo pindala on 497 ha.\n\nSoo eesvooluks on Tagaveski jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215607"}
{"text": "Volovo rajoon (Lipetski oblast)\n\nVolovo rajoon (vene keeles Воловский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Lipetski oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Volovo küla.\n\nRajoon piirneb idas Terbunõ rajooniga, lõunas Kurski oblastiga ning läänes ja põhjas Orjoli oblastiga.\n\nRajooni pindala on 796 km². Elanike arv oli 2012. aastal 13 997, 2009. aastal 14 686 ja 2002. aastal 16 374.\n\nVolovo rajoonis on 77 asulat, mis kuuluvad viieteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Kšen ja Olõm.\n", "id": "ekk_Latn_215608"}
{"text": "Teeleminek ja kojutulek\n\n\"Teeleminek ja kojutulek\" (rootsi keeles \"Uppbrott och hemkomst\") on Rootsis Stockholmi lähistel Haninges Dalarö tollimaja (tullhuset) ja ranna vahel asuv mälestusmärk, mis on püstitatud Baltimaadest pärit 30 000 põgenikule, kellest 6500 saabusid Dalaröle 1944. aasta sügisel.\n\nHaninge-Haapsalu Sõprusühingu ja Haninge linnavalitsuse algatusel valminud monumendi autor on kunstnik Ursula Schütz. Kivialusel pronksskulptuur annab edasi kaht liiki meeleolu: rahutu pool sümboliseerib põgenemist ning harmooniline pool viib mõtted rahulolutundele ja kojusaabumisele. Kunstnik ise on öelnud, et mälestusmärki kavandades on ta palju mõelnud neile, kes Dalarösse saabusid, ja ka neile, kes merele jäid.\n\nMälestusmärk avati 25. septembril 2004, mil möödus 60 aastat päevast, mil üle 150 põgeniku Eestist randus Stockholmi skäärides Haninges Dalarö paadisillal. Põgenike hulgas astus Dalaröl maale tollal 14-aastase tüdrukuna Ilon Wikland. Haninge-Haapsalu Sõprusühingu auliikmena avas Ilon Wikland pidulikult mälestusmärgi samas kohas, kus ta sõjapõgenikuna Rootsi saabus. Lindi lõikamisel osalesid ka Olav Aarna, Haninge linnapea Pelle Svensson ja minister Pär Nuder. Külaliste hulgas oli ka eesti juurtega Kristjan Luuk.\n\nMonumendi rajamiseks annetasid Haninge linnavalitsus ning ligi sadakond ühingut, ettevõtet ja eraisikut kokku üle poole miljoni Rootsi krooni. Projekti osapooltele oli suureks abiks Haninges elav eestirootslane Erich Kimber, kes oli Ilon Wiklandiga samal laeval.\n", "id": "ekk_Latn_215609"}
{"text": "Estonia mälestusmärk Stockholmis\n\nEstonia mälestusmärk Stockholmis on Estonia katastroofis 28. septembril 1994 hukkunute mälestuseks püstitatud mälestusmärk Rootsis Stockholmis Djurgårdenil Galärvarvi surnuaia (Galärvarvkyrkogården) juures.\n\nHallist graniidist mälestusmärgi tegi poola kunstnik Mirosław Bałka. Mälestusmärgil on hukkunute nimed. 852 hukkunu nime hulgast puudub 27 nime, sest nende omaksed ei soovinud lasta neid sinna graveerida. Monumendi keskel asuva puu ümber on metallist võru, millele on graveeritud laevahukukoha koordinaadid.\n\nMälestusmärgi avas 28. septembril 1997 Riksdagi spiiker Birgitta Dahl.\n", "id": "ekk_Latn_215610"}
{"text": "Magneeto\n\nMagneeto on sisepõlemismootori süütepingeallikana kasutatav väike püsimagnetergutusega elektrigeneraator. Püsimagnetid paiknevad masina rootoril (pöörleval osal). Staatori mähised moodustavad trafo, kusjuures primaarmähise vooluahelas on katkesti ja sekundaarahelas jaotur, mis jaotab kõrgepinget (kuni 20 kV) süüteküünaldesse.\n\nMagneetoga süütesüsteem võeti bensiinimootoriga autodes kasutusele 1897. aastal. Akutoitega sisepõlemismootorites tekitab magneeto asemel kõrgepinget süütepooliga süütesüsteem.\n", "id": "ekk_Latn_215611"}
{"text": "Mootorgeneraator\n\nMootorgeneraator ehk elektrimasinmuundur (saksa k Umformer) on mehaaniliselt sidurdatud elektrimootorist ja elektrigeneraatorist koosnev agregaat elektrienergia muundamiseks ühest vormist teise.\n\nMootorgeneraatoreid kasutati laialt kuni 1970. aastateni paljudes valdkondades, näiteks lennunduses, sõjatehnikas ja elektritoitel töötavas ühistranspordis. Tänapäeval asendavad masinmuundureid üldiselt mitut liiki pooljuhtmuundurid.\n\nEelisteks võib pidada täielikku galvaanilist eraldust sisendi ja väljundi vahel ja täiusliku siinuspinge saamise võimalust.\n", "id": "ekk_Latn_215612"}
{"text": "Minä\n\n\"Minä\" on Juice Leskise album, mis ilmus 1987. aastal Megamania Musiikki plaadifirma kaudu.\n\nAlbumit müüdi 1988. aastaks kuldplaadi koguses. Albumi kaanel oleva Leskise portree maalis Alpo Tuomisto.\n\nAlbumi ilmumisaastal valiti Juice Leskinen ajakirja Soundi hääletusel aasta parimaks heliloojaks, laulukirjutajaks ja meeldivaimaks inimeseks.\n", "id": "ekk_Latn_215613"}
{"text": "Klopmann\n\nKlopmann oli Vestfaali päritolu aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Baltikumis.\n\n15. sajandi lõpus tuli Otto Klopmann Vestfaalist Liivimaale.\n\nSuguvõsa esindajad olid kantud Eestimaa ja Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse.\n", "id": "ekk_Latn_215614"}
{"text": "Terbunõ rajoon\n\nTerbunõ rajoon (vene keeles Тербунский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Lipetski oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Terbunõ küla.\n\nRajoon piirneb põhjas Dolgorukovo rajooniga, kirdes Zadonski rajooniga, idas Hlevnoje rajooniga, lõunas Voroneži oblastiga, edelas Kurski oblastiga, läänes Volovo rajooniga ja loodes Orjoli oblastiga.\n\nRajooni pindala on 1170,07 km². Elanike arv oli 2012. aastal 22 390, 2009. aastal 22 681 ja 2002. aastal 24 068.\n\nTerbunõ rajoonis on 75 asulat, mis kuuluvad viieteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Olõm, Olõmtšik ja Kobõlja Snova.\n", "id": "ekk_Latn_215615"}
{"text": "Elo Süld\n\nElo Süld (neiupõlvenimega Elo Angerjärv; sündinud 10. augustil 1979) on eesti usundiloolane, Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja.\n\n2001. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli usuteaduse erialal, teoloogiamagistri kraadi sai ta samas 2006. aastal ja filosoofiadoktori kraadi usuteaduse alal 2014. aastal.\n", "id": "ekk_Latn_215616"}
{"text": "Trastusumaabemtansiin\n\nTrastusumaabemtansiin (ka trastuzumabemtansiin) on uurimis- ja vähiravimi toimeaine, mis kuulub kasvajatevastaste ainete – monoklonaalsete antikehade hulka. Trastusumaabemtansiini toodab Lonza AG ja seda kasutatakse immunoteraapias.\n\nTrastusumaabemtansiini turustatakse infusioonilahuse (veeni tilgutatava lahuse) kontsentraadina.\n\nTrastusumaabemtansiini ametlikult kinnitatud näidustuseks on monoteraapia HER2-positiivse rinnanäärmevähi (HER2-positive mbca) raviks täiskasvanutel, kes on eelnevalt saanud ravi trastusumaabi ja taksaaniga kas eraldi või kombineeritult.\n", "id": "ekk_Latn_215617"}
{"text": "Kodavere murrak\n\nKodavere murrak (kohalikus keelepruugis Kodavere kiil, Kõdavere kiil) on idamurde alla kuuluv murrak, mida räägiti Kodavere kihelkonna põhjaosas. Kihelkonna lõunaosas räägiti Kodavere Kavastu murrakut, mida liigitatakse hoopis lõunaeesti murderühma Tartu murde alla.\n\nKodavere murrakule on omane pehme hääldus ja vadjapärased jooned.\n\nTänapäeval räägib murrakut igapäevakeeles mõnikümmend vanemat inimest.\n", "id": "ekk_Latn_215618"}
{"text": "Kudruküla murrak\n\nKudruküla murrak oli kirderannikumurde Vaivara murrakute hulka klassifitseeritav isuripärane murrak, mida räägiti kuni Teise maailmasõjani Vaivara kihelkonnas Kudrukülas.\n", "id": "ekk_Latn_215619"}
{"text": "Jõelähtme murrak\n\nJõelähtme murrak oli kirderanniku murderühma rannikumurdesse kuuluv murrak, mida räägiti Jõelähtme kihelkonnas. Rannikumurdesse kuuluvana paigutati see murrak läänerühma murrakurühma.\n", "id": "ekk_Latn_215620"}
{"text": "Jõhvi murrak\n\nJõhvi murrak oli kirderanniku murderühma kirdemurdesse kuuluv murrak, mida räägiti Jõhvi kihelkonnas.\n", "id": "ekk_Latn_215621"}
{"text": "Kuusalu murrak\n\nKuusalu murrak (ka Kuusalu rannikumurrak) oli kirderanniku murderühma rannikumurdesse kuuluv murrak, mida räägiti Kuusalu kihelkonna rannaaladel. Kihelkonna rannast kaugematel aladel räägiti murrakut, mida liigitatakse hoopis keskmurde alla.\n", "id": "ekk_Latn_215622"}
{"text": "Viru-Nigula murrak\n\nViru-Nigula murrak oli kirderanniku murderühma rannikumurdesse kuuluv murrak, mida räägiti Viru-Nigula kihelkonnas. Rannikumurdesse kuuluvana paigutati see murrak keskrühma murrakurühma.\n", "id": "ekk_Latn_215623"}
{"text": "Vikipeedia:Eesti Kunstiakadeemia\n\nSiia lehele on kokku koondatud mõningaid Eesti Kunstiakadeemia tudengite koostatud ja koostamisel olevaid vikiartikleid.\n\nVikiartiklite loomist katsetati esimesena 2017. aastal aines \"Sissejuhatus disaini\".\n\nTriin Talk viis 2021. aasta sügissemestril läbi ainet \"Arhitektuuripärandi propageerimine läbi Vikipeedia\" (2 EAP).\n", "id": "ekk_Latn_215624"}
{"text": "Tšernivtsi rajoon\n\nTšernivtsi rajoon oli 2. järgu haldusüksus (rajoon) Ukrainas Vinnõtsja oblastis. Halduskeskus oli Tšernivtsi alev.\n\n2020. aastal toimunud haldusreformi käigus liideti Tšernivtsi rajoon Mohõliv-Podilskõi rajooniga.\n", "id": "ekk_Latn_215625"}
{"text": "Tõlliste valla aumärk\n\nTõlliste valla aumärk antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest. Aumärgi üleandmisega kaasneb rahaline preemia kehtivas ühekordses kuutöötasu alammääras. Aumärgi andmise ettepaneku võib teha Tõlliste vallavolikogu liige, vallavanem või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Aumärgi andmise otsustab vallavalitsus. Kõik aumärgi saajad kantakse Tõlliste vallakantseleis hoitavasse auraamatusse.\n", "id": "ekk_Latn_215626"}
{"text": "Klassifikaator\n\nKlassifikaator ehk liigiti on klassifikatsiooniks ehk liigituseks kasutatav aparaat, liigitusskeem või muu liigitusvahend.\n\nKlassifitseerimisel jaotatakse objektid kindlate tunnuste alusel rühmadesse (klassidesse, gruppidesse) nii, et iga objekt kuulub ainult ühte rühma. Igal rühmal on nimetus ja numbriline või täheline koodtähis.\n\nKlassifikaatoreid võib sõltuvalt nende struktuuri järgi jaotada hierarhilisteks ja lineaarseteks. Hierarhiline klassifikaator (taksonoomia) on mitme tasemega klassifikaator, mida on võimalik kujutada puustruktuurina. Lineaarne klassifikaator (koodiloend) on ühe tasemega klassifikaator, mis on koodide ja nendele vastavate nimetuste loetelu. Klassifikaatoreid liigitatakse ka kasutusotstarbe (tervishoid, transport, haridus jne) ning kasutuse ulatuse (riigisisesed, rahvusvahelised) järgi.\n\nKlassifikaatori lahutamatuks osaks on ka klassifitseerimisreeglid ja selgitavad märkused.\n", "id": "ekk_Latn_215627"}
{"text": "Zapad\n\nZapad (vene keeles Запад 'lääs') on Nõukogude Liidu ja selle õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni strateegilised juhtimis-staabiõppused. Zapad-73 Zapad-77 Zapad-81 Zapad-84 Zapad-85 Zapad-99 Zapad-2009 VF Lääne sõjaväeringkond Zapad-2013 VF Lääne sõjaväeringkond Zapad-2017 Venemaa Lääne sõjaväeringkonna ja Valgevene suurõppused Zapad-2021\n\nZapad-2023\n", "id": "ekk_Latn_215628"}
{"text": "Indrica vasallilinnus\n\nIndrica vasallilinnus (saksa keeles Nederitz, poola Indryca) oli Liivi ordu vasallilinnus Ida-Lätis Latgale kultuuriajaloolises piirkonnas Krāslava piirkonnas (Krāslavas novads) Kalnieši vallas (Kalniešu pagasts) Sloboda külas, Stirna jõe (Stirnupe) suubumiskohas Väina (Daugava) jõkke. Linnusekünka juures käänab Sloboda küla läbiv maantee V627 Väinast eemale põhja, Lielindrica küla poole. Käänukohal läheb vana Polotski–Krāslava maantee otse mööda Väina jõeäärt edasi. Linnusekünkast Väinani jääb umbes 300 meetrit. Kagu suunas, mööda jõge 3 km ülesvoolu suubub Väinasse Indrica jõgi, kuhu keskajal jooksid kokku Polotski vürstiriigi, Leedu suurvürstiriigi ja Vana-Liivimaa piirid.\n", "id": "ekk_Latn_215629"}
{"text": "Bodeni kindlus\n\nBodeni kindlus on kindlus Rootsi põhjaosas Norrbotteni läänis Bodeni vallas Bodeni linnas ja selle ümbruses.\n", "id": "ekk_Latn_215630"}
{"text": "Dolgorukovo rajoon\n\nDolgorukovo rajoon (vene keeles Долгоруковский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Lipetski oblasti edelaosas. Rajooni keskus on Dolgorukovo küla.\n\nRajoon piirneb põhjas Jeletsi rajooniga, idas Zadonski rajooniga, lõunas Terbunõ rajooniga, läänes Orjoli oblastiga ja loodes Izmalkovo rajooniga.\n\nRajooni pindala on 990 km². Elanike arv oli 2012. aastal 18 068, 2009. aastal 18 779 ja 2002. aastal 21 127.\n\nDolgorukovo rajoonis on 97 asulat, mis kuuluvad neljateistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Olõm, Svišnja, Snova ja Sosna.\n", "id": "ekk_Latn_215631"}
{"text": "Jaan Rieti ateljeemaja\n\nJaan Rieti ateljeemaja on fotograaf Jaan Rieti rajatud elamu ja ateljeehoone Viljandis, Posti ja Koidu tänava nurgal aadressil Posti tänav 24 / Koidu tänav 10.\n", "id": "ekk_Latn_215632"}
{"text": "Baltimaade aadlisuguvõsad, mis ei kuulunud rüütelkondadesse\n\nsuuna Läänemereprovintside immatrikuleerimata aadlisuguvõsade loend\n", "id": "ekk_Latn_215633"}
{"text": "Ingel (eesnimi)\n\nIngel on naisenimi.\n\n1. jaanuari 2017 seisuga oli eesnimi Ingel 68 naisel. Ingel on Eestis populaarsuselt 925. naisenimi.\n\nIngel on keskmiselt 17 aasta vanune (mediaanvanus on 15).\n\nKõige populaarsem on eesnimi Ingel vanuserühmas 0–4, kus neid on 10 000 elaniku kohta 1,84, ning Hiiu maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 5,24.\n", "id": "ekk_Latn_215634"}
{"text": "Mafia III Soundtrack\n\n\"Mafia III Soundtrack\" on 2016. aasta arvutimängu \"Mafia III\" heliriba.\n\nSee sisaldab 101 litsentseeritud laulu peamiselt ajastust, millal toimub mängu tegevus. Soundtrack'il on klassikalist rokki, kantrit, souli, rhythm & blues'i ning Louisianast pärit zydeco-muusikat. Heliribal on muusikat teiste seas 28 Rock'n'rolli Kuulsuste Halli kuuluvalt artistilt; heliriba lauludest 27 on olnud Billboardi edetabelis esikohal, neist 5 (\"(Sittin' On) The Dock of the Bay\", \"Love Child\", \"Chain of Fools\", \"I Wish It Would Rain\" ja \"Folsom Prison Blues\") olid esikohal 1968. aastal ehk aastal, mil toimub mängu tegevus. Soundtrack'i muusikat saab kuulda autoraadios, missioonide ajal, New Bordeaux' vaatamisväärsuste juures ning linna baarides ja ööklubides.\n\nLisaks soundtrack'ile on mängu jaoks tehtud ka originaalmuusika (\"Mafia III Original Game Score\"), mille autorid on heliloojad Jesse Harlin ja Jim Bonney.\n", "id": "ekk_Latn_215635"}
{"text": "Sünkroonmasin\n\nSünkroonmasin on kolmefaasiline elektrimasin, mille rootori magnetväli liigub sama kiirusega kui staatori pöördväli (pöörlev magnetväli), seega pöörlevad need magnetväljad sünkroonselt). Rootori kui masina pöörleva osa mähised ühendatakse välisahelaga kontaktrõngaste ja neil libisevate grafiitharjade vahendusel. Et induktorimähis on keskmiselt 100 korda väiksema võimsusega kui ankrumähis, siis vooluülekande hõlbustamiseks paigutatakse rootorile harilikult induktorimähis; ankrumähis asub siis masina paigalseisaval osal – staatoril.\n\nPooluspaare on kiirekäigulistel masinatel 1–2 (pöörlemiskiirus näiteks p = 2 korral 1500 1/min), keskmisekäigulistel 3–4 ja aeglasekäigulistel 5 või rohkem. Kiiretel masinatel on enamasti peitpoolusrootor – massiivne silinder, mille uuretes paikneb ergutusmähis (induktori mähis). Aeglasematel masinatel on väljepoolusrootor – selgelt eristuvate poolusesüdamike ja nende otstel olevate pooluskingadega.\n\nSünkroonmasina rootori magnetväli ja staatori magnetväli pöörlevad küll ühesuguse sagedusega, kuid generaatori magnetväli on teatud nurga – koormusnurga – võrra staatori omast ees ja mootori korral järel. Koormusnurk kasvab koos koormusega, kuid ei või ületada masina stabiilset talitlust tagavat väärtust.\n\nSünkroonmasinaid kasutatakse energeetikas ja tööstuses sünkroongeneraatorite, sünkroonmootoroite ja sünkroonkompensaatoritena. Viimased on olnud kasutusel pinge ja voolu vahelise faasinihke kompenseerimiseks pikkade liinidega kõrgepingevõrkudes.\n", "id": "ekk_Latn_215636"}
{"text": "Linnuriik\n\nLinnuriik on Rakvere linnaosa, mis asub linna piiri ääres, kaguosas. Rakvere Majaomanike Seltsi määratud Linnuriigi linnaosavanem on Tiina Kompus.\n", "id": "ekk_Latn_215637"}
{"text": "Südalinn (Rakvere)\n\nSüdalinn on Rakvere linnaosa. Rakvere Südalinna linnaosa piirneb läänes Spordi ja C. R. Jakobsoni tänavaga, põhjas Tallinna tänavaga, idas Võidu tänavaga, lõunas Tuleviku ja Lydia Koidula tänavaga.\n\nLinnaosa vanem on Toomas Lumi.\n", "id": "ekk_Latn_215638"}
{"text": "Paemurru (Rakvere)\n\nPaemurru on Rakvere linnaosa, tootmis-, äri- ja pereelamute rajoon.\n\nRakvere kaguosas asuva Paemurru linnaosa asukoht on Rägavere tee ümbruskond põhiliselt ida pool teed. Linnaosale nime andnud Paemurru tänav on paralleelne Rägavere tee, Killustiku tänava ja Rabakivi tänavaga, ühendades Kruusa ja Kivi tänavat.\n\nRakvere Majaomanike Seltsi määratud ühiskondlik linnaosavanem on Arne Kelk.\n", "id": "ekk_Latn_215639"}
{"text": "Seminari\n\nSeminari on Rakvere linnaosa praeguse Seminari tänava ümbruses. Linnaosa hakati rajama 1960. aastatel seoses suurema hulga kortermajade vajadusega.\n", "id": "ekk_Latn_215640"}
{"text": "Lilleküla (Rakvere)\n\nLilleküla on Rakvere linna keskosast, Südalinna linnaosast, põhja pool asuv linnaosa, mis ulatub Tallinna–Narva raudteeni.\n", "id": "ekk_Latn_215641"}
{"text": "Kurikaküla\n\nKurikaküla on Rakvere linnaosa, mis asub Rakvere idapiiril. Seda ümbritseb viis linnaosa: Roodevälja, Kukeküla, Südalinn, Seminari ja Paemurru. Kurikaküla mitteametlik linnaosavanem on Eha Prääm.\n", "id": "ekk_Latn_215642"}
{"text": "Anna Zalewska\n\nAnna Elżbieta Zalewska (sündinud 6. juulil 1965 Świebodzices) on Poola poliitik, ta kuulub Õiguse ja Õigluse erakonda. Ta oli 16. novembrist 2015 kuni 4. juunini 2019 Poola haridusminister.\n\nTa sündis aastal 1965 Świebodzices Świdnica maakonnas Alam-Sileesia vojevoodkonnas. Ta lõpetas aastal 1989 Wrocławi Ülikooli poola filoloogina. Ta on töötanud kooliõpetajana ja õppealajuhatajana Świebodzices.\n\nTa oli 16. novembrist 2015 kuni 4. juunini 2019 Poola haridusminister Beata Szydło valitsuses.\n", "id": "ekk_Latn_215643"}
{"text": "Üksküla (perekonnanimi)\n\nÜksküla on eesti perekonnanimi.\n\nEestistamisel anti seda isikutele, kelle perekonnanimi oli enne Eindorf, Neuhof, Trempi ja Trimpe.\n\nÜksküla ei ole seotud ega tuletatud Uexküllide perekonnanimest.\n", "id": "ekk_Latn_215644"}
{"text": "Jeletsi rajoon\n\nJeletsi rajoon (vene keeles Елецкий район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Lipetski oblasti lääneosas. Rajooni keskus on Jeletsi linn (ei kuulu rajooni koosseisu).\n\nRajoon piirneb põhjas Stanovoje rajooniga, kirdes Krasnoje rajooniga, idas Zadonski rajooniga, lõunas Dolgorukovo rajooniga ja läänes Izmalkovo rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1185 km². Elanike arv oli 2012. aastal 29 898, 2009. aastal 28 219 ja 2002. aastal 29 627.\n\nJeletsi rajoonis on 99 asulat, mis kuuluvad viieteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Bõstraja Sosna, Vorgol, Voronets, Jeltšik, Palna ja Panikovets.\n", "id": "ekk_Latn_215645"}
{"text": "Zadonski rajoon\n\nZadonski rajoon (vene keeles Zadonski rajoon) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Lipetski oblasti keskosas. Rajooni keskus on Zadonski linn.\n\nRajoon piirneb kirdes Lebedjani rajooniga, idas Lipetski rajooniga, lõunas Hlevnoje rajooniga, edelas Terbunõ rajooniga, läänes Dolgorukovo rajooniga ja loodes Krasnoje rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1520 km². Elanike arv oli 2012. aastal 34 728, 2009. aastal 35 153 ja 2002. aastal 37 244.\n\nZadonski rajoonis on 123 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Zadonski linna) ja seitsmeteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Don, Snova, Repets, Hmelinka ja Kamenka.\n", "id": "ekk_Latn_215646"}
{"text": "Hlevnoje rajoon\n\nHlevnoje rajoon (vene keeles Хлевенский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Lipetski oblasti lõunaosas. Rajooni keskus on Hlevnoje küla.\n\nRajoon piirneb kirdes Lipetski rajooniga, idas Usmani rajooniga, lõunas Voroneži oblastiga, läänes Terbunõ rajooniga ja loodes Zadonski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 910 km². Elanike arv oli 2012. aastal 19 990, 2009. aastal 20 566 ja 2002. aastal 22 251.\n\nHlevnoje rajoonis on 48 asulat, mis kuuluvad viieteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Don ja Voroneži jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215647"}
{"text": "Blood at the Orpheum\n\n\"Blood at the Orpheum\" on Ameerika metal-bändi In This Moment esimene kontsertalbum.\n\nAlbumi avaldas digitaalselt Century Media 21. jaanuaril 2014. DVD ja Blu-ray kontserdist oli kaasas nende neljanda spetsiaalselt taasavaldatud albumiga \"Blood\". Limiteeritud koguses üksik DVD versioon avaldati Euroopas 17. veebruaril.\n", "id": "ekk_Latn_215648"}
{"text": "Heinrich Johann von Winkler\n\nHeinrich Johann von Winkler (11. juuli (ukj 22. juuli) 1798 Rakvere – 4. august (ukj 16. august) 1864) oli Eestimaa haridustegelane ja Ulvi mõisnik.\n", "id": "ekk_Latn_215649"}
{"text": "Usmani rajoon\n\nUsmani rajoon (vene keeles Усманский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Lipetski oblasti lõunaosas. Rajooni keskus on Usmani linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Grjazi rajooniga, idas Dobrinka rajooniga, lõunas Voroneži oblastiga, läänes Hlevnoje rajooniga ja loodes Lipetski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1910 km². Elanike arv oli 2012. aastal 50 453, 2009. aastal 50 403 ja 2002. aastal 54 027.\n\nUsmani rajoonis on 65 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Usmani linna) ja kahekümne nelja külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsaim jõgi on Usmani jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215650"}
{"text": "Mafia III\n\n\"Mafia III\" on kolmas mäng Mafia videomängude sarjast. Mäng jõudis müügilettidele 7. oktoobril 2016. Mäng tehti saadavaks platvormidele Microsoft Windows, PlayStation 4 ja Xbox One. MacOS-i versioon ilmus 11. mail 2017.\n\nMängu tegevus toimub 1968. aastal väljamõeldud New Bordeaux' linnas, mis on kujundatud New Orleansi põhjal. Mängu peategelane on afroameeriklasest Vietnami sõja veteran Lincoln Clay.\n", "id": "ekk_Latn_215651"}
{"text": "Dobrinka rajoon\n\nDobrinka rajoon (vene keeles Добринский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Lipetski oblasti lõunaosas. Rajooni keskus on Dobrinka asula.\n\nRajoon piirneb põhjas ja idas Tambovi oblastiga, lõunas Voroneži oblastiga, läänes Usmani rajooniga ning loodes Grjazi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1680 km². Elanike arv oli 2012. aastal 36 787, 2009. aastal 38 557 ja 2002. aastal 40 809.\n\nDobrinka rajoonis on 116 asulat, mis kuuluvad kaheksateistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Tšamlõk, Plavitsa, Matrjonka ja Bitjug.\n", "id": "ekk_Latn_215652"}
{"text": "Briquet griffon vendéen\n\nBriquet griffon vendéen on Prantsusmaalt Vendée departemangust pärinev koeratõug (grifoon).\n", "id": "ekk_Latn_215653"}
{"text": "Grjazi rajoon\n\nGrjazi rajoon (vene keeles Грязинский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Lipetski oblasti idaosas. Rajooni keskus on Grjazi linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Dobroje rajooniga, idas Tambovi oblastiga, kagus Dobrinka rajooniga, lõunas Usmani rajooniga ja läänes Lipetski rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1440 km². Elanike arv oli 2012. aastal 75 827, 2009. aastal 72 904 ja 2002. aastal 73 622.\n\nGrjazi rajoonis on 63 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Grjazi linna) ja kuueteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Voroneži jõgi, Matõra, Baigora, Dvuretška ja Lukavka; lisaks asub rajoonis Matõra veehoidla.\n", "id": "ekk_Latn_215654"}
{"text": "Perepelõtššja\n\nPerepelõtššja (ukraina keeles Перепеличчя) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Nemõrivi rajoonis. Elanike arv on 180. Pindala on 1,21 km².\n", "id": "ekk_Latn_215655"}
{"text": "Marussõne\n\nMarusõne (ukraina keeles Марусине) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Tultšõni rajoonis. Elanike arv on 5. Pindala on 0,164 km².\n", "id": "ekk_Latn_215656"}
{"text": "Tupõtšiv\n\nTupõtšiv (ukraina keeles Тупичів) on küla Ukrainas Tšernigivi oblastis Tšernihivi rajoonis (varem asus Horodnja rajoonis). Elanike arv on 2142.\n", "id": "ekk_Latn_215657"}
{"text": "Viitivka\n\nViitivka (ukraina keeles Війтівка) on küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis Beršadi rajoonis. Elanike arv on 4434.\n", "id": "ekk_Latn_215658"}
{"text": "Nélson Semedo\n\nNélson Cabral Semedo (sündinud 16. novembril 1993 Lissabonis) on Portugali jalgpallur, kes mängib paremkaitsjana Inglismaa Premier League'i klubis Wolverhampton Wanderers ja Portugali jalgpallikoondises.\n", "id": "ekk_Latn_215659"}
{"text": "Lytorhynchus levitoni\n\nLytorhynchus levitoni on maoliik teravkoonnastiku perekonnast.\n\nLytorhynchus levitoni eristub oma sugulastest ninamiku kuju, soomuste arvu ja värvistuse järgi.\n\nLytorhynchus levitoni elab Iraanis Z̄āgrose mäestikus.\n", "id": "ekk_Latn_215660"}
{"text": "Richard Macneil\n\nRichard Macneil (sündinud 1958) on iseõppinud kunstnik, kes on alati töötanud loomevaldkonnas. Tema maalidel on unikaalne stiil.\n\nTema esimene töökoht oli portselanivabrikus Worcester Royal Porcelain. Ta on töötanud skulptuuri-, keraamika- ja graafikavaldkonnas nii Ühendkuningriigis kui ka rahvusvaheliselt.\n\nPalju aastaid veetis kunstnik ka USA-s, kus tema ettevõte Bronn tootis suuri eksklusiivseid skulptuure. Üks tema töödest kaunistab ka Valge Maja Ovaalkabinetti.\n\nPärast Ühendkuningriiki naasmist sai temast paljudeks aastateks vabakutseline kunstnik ja kaartide disainer. 2009. aastal lõi ta koos abikaasa ja poegadega perefirma Macneil Studio. Ettevõte tegeleb Richard Macneili tööde kasutamise õiguste müügiga. Firmal läheb hästi ja Macneili tööd kaunistavad paljusid kinke-, kodutarbe- ja paberitooteid üle maailma.\n", "id": "ekk_Latn_215661"}
{"text": "Heli Viisimaa\n\nHeli Viisimaa (13. detsember 1918 – 8. oktoober 1996) oli eesti näitleja.\n\n1934. aastal lõpetas ta Lüganuse täienduskooli, 1941. aastal lõpetas Tallinna Konservatooriumi Riikliku Lavakunstikooli.\n\nAastatel 1941–1944 oli ta Tallinna Töölisteatri näitleja. Aastatel 1944–1949 töötas Estonias ja 1949–1950 Tallinna Riiklikus Draamateatris. 1951. aastal töötas lühikest aega Rakvere Teatris. Aastatel 1951–1961 oli ta Vanemuise teatri näitleja. Aastatel 1962–1971 töötas Eesti Televisioonis.\n\nTa on maetud Tallinna Metsakalmistule.\n", "id": "ekk_Latn_215662"}
{"text": "Dobroje rajoon\n\nDobroje rajoon (vene keeles Добровский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Lipetski oblasti idaosas. Rajooni keskus on Dobroje küla.\n\nRajoon piirneb põhjas Tšaplõgini rajooniga, idas Tambovi oblastiga, lõunas Grjazi rajooniga, edelas Lipetski rajooniga, läänes Lebedjani rajooniga ja loodes Lev Tolstoi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1316 km². Elanike arv oli 2012. aastal 23 826, 2009. aastal 19 058 ja 2002. aastal 26 821.\n\nDobroje rajoonis on 45 asulat, mis kuuluvad seitsmeteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsaim jõgi on Voroneži jõgi.\n", "id": "ekk_Latn_215663"}
{"text": "Apollon Edelson\n\nApollon Edelson (venepäraselt Аполлон Николаевич Эдельсон; 1827 Rjazan – 2. veebruar 1896 Riia) oli saksa päritolu arhitekt, kes tegutses peamiselt Riias.\n", "id": "ekk_Latn_215664"}
{"text": "Kapcevičy\n\nKapcevičy (transkribeerituna Kaptsevitšõ) on alevik (endine alev) Valgevenes Homieli oblastis Pietrykaŭ rajoonis, Kapcevičy külanõukogu halduskeskus. Alevik asub oblasti keskusest Homielist 191 ja rajooni keskusest Pietrykaŭst 21 kilomeetri kaugusel.\n", "id": "ekk_Latn_215665"}
{"text": "Kleine Litanei\n\n\"Kleine Litanei\" (eesti keeles 'väike litaania') on eesti helilooja Arvo Pärdi 2015. aastal valminud teos a cappella segakoorile. Muusikateose pikkus on viis minutit.\n\nPärt kirjutas teose Viini Muuseumi tellimusel Virgiliuse kabeli (Virgilkapelle) taasavamise puhul. Teose rahvusvaheline esiettekanne toimus Viini Virgiliuse kabelis 10. detsembril 2015, seda esitas Arnold Schönbergi koor dirigent Erwin Ortneri juhatusel. Esiettekanne Eestis toimus 17. detsembril 2015 Tallinna Toomkirikus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jõulukontserdil, kus seda esitas ansambel Vox Clamantis dirigent Jaan-Eik Tulve juhatusel.\n\nTeos on pühendatud 8. sajandil elanud kristlikule pühakule Virgiliusele, kes pärines Iirimaalt, kuid tegutses üle 30 aasta Austria aladel Salzburgis, olles seal nii kloostriülemaks kui ka piiskopiks.\n", "id": "ekk_Latn_215666"}
{"text": "Sopka\n\nSopka (vene sõnast сопка) on küngas või üksik ümara tipuga mägi või metsatu mäetipp Venemaal, Siberis ja Kaug-Idas.\n", "id": "ekk_Latn_215667"}
{"text": "Vananaistesuvi\n\nVananaistesuvi on kujundlik väljend järelsuve kohta; see tähendab põhjapoolkeral esinevat kuiva, päikesepaistelist sooja aega sügisel. Euroopas esineb see enamasti septembri teisel poolel või oktoobris.\n\nVananaistesuve põhjustab püsiv antitsüklon.\n\nMeteoroloogilises mõttes võib sügisest sooja ilma vananaistesuveks nimetada alles siis, kui hoolimata jahedatest öödest on ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsinud pidevalt üle 13 kraadi. (Klimaatiline sügis algab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiva langemisega alla +13 °C ja lõpeb siis, kui temperatuur püsib alla +5 °C.)\n\nNimetus \"vananaistesuvi\" tuleb tõenäoliselt sellest, et vanasti tegid lihtsamaid sügisesi põllutöid vanemad naised.\n", "id": "ekk_Latn_215668"}
{"text": "Andreas Christensen\n\nAndreas Bødtker Christensen (sündinud 10. aprillil 1996 Lillerødis) on Taani jalgpallur, kes mängib keskkaitsjana Hispaania kõrgliigaklubis Barcelona ja Taani jalgpallikoondises.\n\nAastatel 2012–2022 kuulus Christensen Londoni Chelsea ridadesse. 2018. aastal valiti ta Chelsea aasta noorjalgpalluriks.\n\nAastatel 2015–2017 mängis Christensen Bundesligas Mönchengladbachi Borussias (laenul Chelseast). Hooajal 2015–16 valiti ta Mönchengladbachi Borussia hooaja parimaks mängijaks.\n\n2022. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Barcelonaga. Tema väljaostuklausliks seati 500 miljonit eurot.\n", "id": "ekk_Latn_215669"}
{"text": "Tšaplõgini rajoon\n\nTšaplõgini rajoon (vene keeles Чаплыгинский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Lipetski oblasti idaosas. Rajooni keskus on Tšaplõgini linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Rjazani oblastiga, idas Tambovi oblastiga, lõunas Dobroje rajooniga ja läänes Lev Tolstoi rajooniga.\n\nRajooni pindala on 1490 km². Elanike arv oli 2012. aastal 32 141, 2009. aastal 33 089 ja 2002. aastal 36 069.\n\nTšaplõgini rajoonis on 103 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Tšaplõgini linna) ja kahekümne kahe külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Stanovaja Rjassa ja Ranova.\n", "id": "ekk_Latn_215670"}
{"text": "Silver Kaljula\n\nSilver Kaljula (sündinud 12. märtsil 1991) on eesti näitleja ja teatritegelane.\n\nSilver Kaljula oli 2014. aastal üks projektiteatri Must Kast asutajaist ja töötas kuni 2019. aastani samas näitlejana.\n\n2016. aastast on ta TEMUFI näitleja-produtsent\n\n2020-2023 aastal Ugala teatri korraldusjuht.\n\nTa on Eesti Näitlejate Liidu liige.\n", "id": "ekk_Latn_215671"}
{"text": "Lebedjani rajoon\n\nLebedjani rajoon (vene keeles Лебедянский район) on 2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon) Venemaal Lipetski oblasti põhjaosas. Rajooni keskus on Lebedjani linn.\n\nRajoon piirneb põhjas Dankovi rajooniga, kirdes Lev Tolstoi rajooniga, idas Dobroje rajooniga, lõunas Lipetski rajooniga, edelas Zadonski rajooniga, läänes Krasnoje rajooniga ja loodes Tula oblastiga.\n\nRajooni pindala on 1420 km². Elanike arv oli 2012. aastal 42 416, 2009. aastal 42 167 ja 2002. aastal 46 644.\n\nLebedjani rajoonis on 89 asulat, mis kuuluvad ühe linnaasunduse (Lebedjani linna) ja kuueteistkümne külaasunduse koosseisu.\n\nRajooni tähtsamad jõed on Don ja Krasivaja Metša.\n", "id": "ekk_Latn_215672"}
{"text": "Vladimir Laptev\n\nVladimir Laptev (vene keeles Владимир Георгиевич Лаптев; sündinud 13. juulil 1946) on vene teatri- ja filminäitleja ning lavastaja.\n\nAastatel 1971–1975 oli ta V. Majakovski nimelise Moskva Akadeemilise Teatri näitleja. Aastatel 1982–1984 oli ta Eesti NSV Riikliku Vene Draamateatri peanäitejuht.\n\nTa on Venemaa Teatrikunsti Instituudi (GITIS) dotsent. Aastatel 2002–2006 lavastas ta mitu lavastust Tallinnas Vene Noorsooteatris.\n\nAastatel 1988–1993 tegi ta kaasa mitmes Eesti mängufilmis, sealhulgas \"Varastatud kohtumine\", \"Need vanad armastuskirjad\" ja \"Armastuse lahinguväljad\".\n", "id": "ekk_Latn_215673"}
{"text": "Veiko-Vello Palm\n\nVeiko-Vello Palm (sündinud 29. mail 1971 ) on Eesti sõjaväelane, auastmelt kindralmajor, aastatel 2023–2024 kaitseväe diviisi ülem.\n\n2015. aasta 30. juulist kuni 3. augustini 2018 juhtis ta 1. jalaväebrigaadi. Pärast seda töötas ta Kaitseväe peastaabi ülema kindralmajor Martin Heremi asetäitjana. 5. detsembril 2018 sai temast Kaitseväe peastaabi ülem seoses Heremi nimetamisega kaitseväe juhatajaks. 14. juunil 2021 asus ta kindralmajor Indrek Sireli asemel kaitseväe juhataja asetäitjaks. 15. jaanuaril 2023 nimetas kaitseminister Hanno Pevkur Palmi kaitseväe diviisiülemaks. 29. veebruaril 2024 esitas diviisiülem kindralmajor Veiko-Vello Palm kaitseväe juhatajale avalduse tegevteenistusest lahkumiseks, mille kindral Martin Herem kohe rahuldas. Kindralmajor Palm arvatakse reservi alates 29. märtsist 2024.\n", "id": "ekk_Latn_215674"}